text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
2015. aastal pöördus tugikeskuste poole üle Eesti kokku 1763 naist, kellel oli kaasas 165 last. Ootuspäraselt vajati naiste tugikeskuste teenust enim Harjumaal ja Tartumaal kui suurema rahvaarvuga maakondades.
Naiste varjupaikade liidu statistika kohaselt pöördus iga tugikeskuse abi vajanud naine tugikeskuse poole keskmiselt 3-4 korda aastas, ööbimist vajas 11 protsenti pöördunutest ja majutusteenust kasutati sel juhul keskmiselt pisut üle kuu aja järjest.
Psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat vajas ligi 30 protsenti ja juriidilist nõustamist umbes 20 protsenti pöördunud naistest.
"Nii nagu ohvriabi klientide puhul, on ka naiste tugikeskuste klientide arv aastate jooksul suurenenud," kinnitas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Olle Selliov ERR.ee-le.
Paraku ei erista riiklik statistika veel juhtumite tagamaid ehk mis põhjustel tugikeskusesse on abi järele tuldud.
"Mida me veel hästi ei tea, on see, kui palju on esmakordseid ja kui palju korduvkliente; kui palju on juhtumite seas lähisuhte terrori juhtumeid ja kui palju peretülisid; millises mahus on teenuseid kasutanud konkreetne klient ning milliseid muid teenuseid kasutatakse. Seda infot hakkame uuest aastast koguma ning sealt peaks tekkima ka hea baas olukorra edasiseks analüüsimiseks ja arenduste kavandamiseks," lubas Selliov.
Naiste tugikeskuste külastatavus maakonniti 2015. aastal
Naiste tugikeskuste teenuseosutamise jätkamine, mis vahepeal küsimärgi alla sattus, sai lõpuks kinnituse.
Seitsmes maakonnas (Harju-, Ida-Viru-, Valga-, Jõgeva-, Tartu-, Pärnu- ja Saaremaal) jätkavad teenuse osutamist senised tugikeskused. Viide maakonda (Võru-, Põlva-, Viljandi-, Lääne- ja Hiiumaa) on oma tegevust laiendanud seni teistes piirkondades tegutsenud tugikeskused. Kolmes maakonnas (Lääne-Viru-, Rapla- ja Järvamaal) hakkavad teenust osutama uued teenusepakkujad.
Perevägivald numbrites
Justiitsministeeriumi andmetel möödustas perevägivald 2015. aastal kõigist kuritegudest (32 468) hinnanguliselt kümnendiku.
Perevägivallatsejatest 88 protsenti olid mehed ja 12 protsenti naised, ohvritest aga 82 protsenti naised (ca 2500) ja 16 protsenti mehed (500).
Siseministeeriumi andmetel oli lähisuhetes toime pandud tapmiste-mõrvade osakaal kõikide tapmiskuritegude seas 20 protsenti - 2015. aastal toimus 11 perevägivallaga seotud tapmist-mõrva või nende katset, mille tagajärjel suri viis inimest, neist neli naist ja üks mees.
Lisaks oli viis tapmiskatset, mille ohviteks neli meest ja kuus naist. Perevägivallaga seotud tapmiste ja tapmiskatsete toimepanijaist kuus olid mehed ja viis naised.
Teadaolevalt veerandil perevägivalla juhtudest oli pealtnägijaks või kannatanuks laps. | Naiste tugikeskustesse pöördujate hulk on aasta-aastalt suurenenud | https://www.err.ee/579890/naiste-tugikeskustesse-poordujate-hulk-on-aasta-aastalt-suurenenud | Järgmiseks aastaks rahastuse jätkumise kinnituse saanud naiste tugikeskused on aasta-aastalt üha enamatele abivajajatele käe ulatanud. |
Tänavu juba Jaapani meistriks kroonitud Antlers alistas Imperaatori karikaturniiri poolfinaalis Osakas Yokahama F. Marinose 2:0 ning Frontale oli Yokohamas 1:0 üle Saitama Omiya Ardijast.
Tänavune Jaapani meister Antlers krooniti viimati tõusva päikese maa karikavõitjaks 2010. aastal, kui finaalis saadi 2:1 jagu Shimizu S-Pulsest. Lõppenud liigahooajal kolmas olnud Frontale pole seni Jaapani karikat võitnud. Eelmisel kahel aastal karika võitnud tänavuste meistrivõistluste neljas Osaka Gamba kaotas veerandfinaalis F. Marinosele. | Madridi Realile kõva lahingu andnud jaapanlaste tähelend jätkub | https://sport.err.ee/96353/madridi-realile-kova-lahingu-andnud-jaapanlaste-tahelend-jatkub | Jalgpalli klubide maailmameistrivõistluste finaalis Madridi Realile lisaajal kaotanud Kashima Antlers jõudis Jaapani karikafinaali, kus kohtub 1. jaanuaril Osakas Kawasaki Frontale'iga. |
27. detsembril saatis Apollo Holding OÜ juhatuse liige Mauri Dorbek kirjastustele Ilmamaa ja Pegasus lepingu ülesütlemise teate, mis tähendab, et alates järgmise aasta märtsist ei ole nende kirjastuste raamatud Apollo raamatupoodides enam saadaval.
"Ilmamaale võivad lisanduda teisedki kirjastused, sest Apollo sooviks on olla eelkõige meelelahutuskeskus, mitte niivõrd spetsialiseeritud ja võimalikult laia valikuga raamatupood," ütles Ilmamaa esindaja Mart Jagomägi, lisades, et pikaajalise koostöö lõpetamise Apollo poolt tingis see, et Apollo ei suuda või ei taha võtta Ilmamaalt raamatuid müügiks samadel tingimustel, millistel teine Eesti suurem raamatupoodide kett Rahva Raamat AS, vaid soovib neid saada endale soodsamatel tingimustel. "Ilmamaa jällegi ei pea Apollole eelise andmist põhjendatuks."
Apollo raamatukauplused võtavad alates 2017 jaanuarist kirjastustelt 2 protsenti raamatu pealt tasu rohkem. Jagomägi kinnitusel nemad sellega nõus ei olnud, mispeale Apollo lepingu Ilmamaaga lõpetas.
"Me ei jäänud nõusse Apollo poolt peale sunnitud tingimustega, mispeale saatis Apollo teate lepingu lõpetamisest," ütles kirjastuse Pegasus juhatuse liige Andres Tiisler ERRi kultuuriportaalile. "Minu jaoks on see arusaamatu, sest me pakkusime Apollole lahendust, et nemad saaksid rohkem raha ja meie ka ei kannataks."
"Apollo saab sellisest sammust ainult kaotada," lisas Tiisler. "Tegelikult mõlemad pooled saavad ainult kaotada."
Uued lepinguprojektid
"Oleme hetkeseisuga saatnud kaks lepingulõpetamise teadet, need on kirjastus Ilmamaa ja kirjastus Pegasus," kinnitas Apollo Holding OÜ juhatuse liige Mauri Dorbek ERRi kultuuriportaalile. "Mõlemad kirjastused on ka tänase seisuga saanud uued lepinguprojektid, nagu kohtumisel kirjastustega kokku sai lepitud."
Dorbek lisas, et väga kurb on vaadata, et kaks kirjastust on omavahelised lepingulised läbirääkimised toonud meediasse. "Meil on nii suuremaid kui ka väiksemaid partnereid kokku ligikaudu 1500 ja nende kõikidega eraldi lepingud, igaühega omaette tingimused, mis on konfidentsiaalsed. Seega antud lepingusisusid me ei tohi avalikult meedias kommenteerida."
"Mis puudutab kirjastus Ilmamaa pressiteadet, siis veelkord, Apollo soovib kõigi kirjastuste toodangut müüa, samamoodi Ilmamaa oma. Usun, et oleme seda ka tublisti teinud," ütles Dorbek.
Dorbek vaidleb vastu Ilmamaa direktori Mart Jagomägi väitele, justkui Apollo ei sooviks olla spetsialiseerunud raamatupood. "Oleme sel suunal kogu aeg tööd teinud ja plaanime ka edaspidi teha. Vastasel juhul ei omaks Apollo viiteteist raamatupoodi üle Eesti."
Tiisleri sõnul moodustavad Apollo raamatukauplused Pegasuse kirjastuse müügist 30 protsenti. Kuidas seda kompenseerida? "Otsime täiendavaid võimalusi," ütles Andres Tiisler. "Mõned ideed on. Panustame internetti rohkem." Tiisler ütles, et lootus siiski jääb, et lepingud vaadatakse tulevikus üle.
Praeguse seisuga pole järgmise aasta märtsist alates Apollo raamatupoodides enam saadaval sellised sarjad nagu "Eesti mõttelugu" ja suures osas ka "Avatud eesti raamat", lisaks paljud luulekogud (Artur Alliksaar, Ernst Enno, Indrek Hirv, Hando Runnel jne.) jpm, samuti Pegasuse ilukirjandusteosed, sealhulgas kõrgel tasemel põnevikevalik, samuti dokumentalistikakirjanduse valik, rikkalikult noortekirjandust jm.
"Apollo pärast ei pea siiski muretsema, sest juba varasemalt kinnitas Apollo Holding OÜ nõukogu liige Ivar Vendelin, et Apollo ei pane isegi mitte tähele, et ta enam Ilmamaa raamatuid ei müü," märkis Mart Jagomägi veel ERRi kultuuriportaalile.
Pegasus kutsub kirjastusi jõude ühendama
"Kõik kirjastused, ühinege, ärge olge nõus Apollo poolt pealesurutavate tingimustega," kutsus üles Andres Tiisler.
Tänapäeva kirjastuse juht Tauno Vahter kinnitas kultuuriportaalile, et nende koostöö Apollo raamatukauplustega jätkub.
"Ekspress Grupi raamatukirjastuse Hea Lugu ja Apollo vahelised läbirääkimised on kokku lepitud uue aasta esimeseks nädalaks, nende tulemust ei oska prognoosida," kommenteeris kirjastuse Hea Lugu tegevjuht Tiina Kaalep.
Kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer kinnitas Varraku ja Apollo koostöö jätkumist. "Varraku raamatuid müüakse Apollos," ütles Kaer.
Tallinna Ülikooli kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotmani sõnul jätkavad nad koostööd Apolloga.
Menu kirjastuse juht Janari Lage teatas, et tal on kohtumine Apollo juhatajaga 4. jaanuaril.
"Koolibri ja Apollo vahel läbirääkimised veel käivad, aga loomulikult me ei soovi, et raamatute hinnad ostja jaoks veelgi tõuseksid," ütles Koolibri peatoimetaja Kadri Rahusaar. | Apollo ei müü enam Ilmamaa ega Pegasuse raamatuid | https://kultuur.err.ee/315194/apollo-ei-muu-enam-ilmamaa-ega-pegasuse-raamatuid | Apollo raamatukauplused lõpetasid üleeile lepingu kirjastustega Ilmamaa ja Pegasus. Apollo Holding OÜ juhatuse liige Mauri Dorbek kinnitas lepingute lõpetamist, aga ütles, et tänase seisuga on mõlemad kirjastused saanud uued lepinguprojektid. |
Lugano alistas Jekaterinburgi Avtomobilisti 4:2 ja tšehhide Mountfieldi 4:3 ning võitis A-alagrupi täisedu kuue punktiga. Teiseks tuli Mountfield kolme silmaga, olles 4:3 üle Avtomobilistist.
B-alagrupis kogusid kõik kolm meeskonda kolm punkti ning paremusjärjestuse määras väravate vahe. Grupi võitis Dinamo, kes sai kõigepealt 7:4 jagu Kanadast, kuid kaotas siis 4:5 Davosile. Kuigi Davos jäi kanadalastele alla 3:4, kuulus korraldajatele siiski teine koht.
Täna peetavates poolfinaalides kohtuvad Mountfield - Kanada ja Davos - Avtomobilist. | Spengleri karikaturniiril võitsid alagrupiturniiri Lugano ja Minski Dinamo | https://sport.err.ee/96352/spengleri-karikaturniiril-voitsid-alagrupiturniiri-lugano-ja-minski-dinamo | Šveitsis Davosis toimuval jäähoki Spengleri karikaturniiril võitsid alagrupiturniiri kohalik meeskond Lugano ja Minski Dinamo, kes pääsesid otse poolfinaali. |
"Kaks meie sõdurit tapeti ja kaks said vigastada päeval puhkenud lahingutes," ütles ta pressikonverentsil Kiievis.
Viimase päeva jooksul rikuti relvarahu kuuel korral Luganski sektoris, sõnas ta. Kremli-meelsed võitlejad kasutasid valitsusvägede vastu Krõmske lähistel soomukeid ja automaate. Samuti toimusid provokatsioonid Stanõtsja Luganska piirkonnas.
Donetski sektoris rünnati valitsusvägede positsioone terve kontaktjoone ulatuses. Ainus rahulik piirkond oli Donetski lennujaam. Donetski sektoris rikuti relvarahu 15 korral, kolmel korral kasutati valitsusvägede vastu raskerelvastust.
Mariupoli sektoris rikuti relvarahu 29 korral, ütles pressiesindaja. | Donbassis langes viimase 24 tunni jooksul kaks Ukraina sõdurit | https://www.err.ee/579887/donbassis-langes-viimase-24-tunni-jooksul-kaks-ukraina-sodurit | Donbassis langes viimase 24 tunni jooksul kaks Ukraina relvajõudude sõdurit, teatas Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzjanõk neljapäeval. |
Liivo loomingul on Instagrami keskkonnas lehekülg nimega It's tape, kuhu naine on koondanud videod ja fotod teoste sünnist. Liivo erilisest kunstist on kirjutanud mitmed välismaa väljaanded, nende hulgas Briti veebileht Aol või Cray News.
"Ma olen juba aastaid elanud üürikorterites ning tunnen, et valgetel seintel on vähe hinge. Ma proovin alati oma elamispinna koduseks muuta," selgitas Taanis elav kunstnik, miks ta seinale erinevaid kujundeid teibib.
Liivo õpib Taanis disaini ning tema esimene näitus avatakse veebruaris Aalborgis.
full making of this fisht video available on It's Tape's facebook page ????????
A video posted by It's Tape (@itistape) on Nov 27, 2016 at 6:43am PST | Eestlanna omanäolised kunstiteosed koguvad välismaa meedias tähelepanu | https://menu.err.ee/293744/eestlanna-omanaolised-kunstiteosed-koguvad-valismaa-meedias-tahelepanu | Eestlanna Laura Liivo põnevad teibist kunstiteosed pälvivad välismaa meedias tähelepanu. |
Iraagi väed liiguvad rünnakute teises faasis Mosuli idapoolsetesse linnaosadesse, vahendas BBC.
Mosul on ISIS-e viimane suurem tugipunkt Iraagis.
Viimastel nädalatel oli Mosuli lahingutes paus. ISIS on osutanud tugevat vastupanu pärast seda, kui Iraagi väed novembris Mosuli idaossa sisenesid.
Iraagi erivägede komandör Mosuli idaosas, kindralleitnant Abdul-Wahab al-Saadi ütles AP-le, et uut rünnakute faasi alustati pärast seda, kui piirkonda saadi abivägesid juurde.
Ta ütles, et terrorismivastase üksuse (CTS) sõdurid on tunginud teist korda Karama linnaossa. Esimest korda sisenesid nad sinna novembris.
Ta lisas, et neljapäeval olid väed vähem kui kolme kilomeetri kaugusel linna eraldavast Tigrise jõest.
Esmaspäeval muutis USA juhitud koalitsiooni õhurünnak viimase Tigrise jõge ületava silla kasutuskõlbmatuks. ISIS-e uudisteagentuur Amaq avaldas oma veebilehel video, milles on näha Vana Silla purunenud osa.
Mosulis oli viis silda enne seda, kui valitsusväed alustasid oma pealetungi linna tagasivõtmiseks.
ÜRO on hoiatanud, et sildade hävitamine võib muuta keerulisemaks enam kui miljoni elaniku evakueerimist linnast.
Operatsioon Mosuli tagasivõtmiseks algas 17. oktoobril ehk enam kui kaks aastat pärast seda, kui ISIS suure osa sellest hõivas. | Iraagi väed alustasid Mosulis rünnakute uut faasi | https://www.err.ee/579889/iraagi-vaed-alustasid-mosulis-runnakute-uut-faasi | Iraagi väed alustasid Mosulis äärmusrühmituse ISIS vastu uut rünnakutelainet, teatasid sõjaväeametnikud. |
Rootsi alistas A-alagrupis Šveitsi 4:2 (2:1, 0:1, 2:0) ning USA oli 5:2 (2:1, 3:0, 0:1) üle Slovakkia meeskonnast.
Kahe vooru järel on Rootsil A-alagrupis 6, Tšehhil 4, Taanil 3, Šveitsil 2 ja Soomel 0 punkti. B-alagrupis on USA-l ja Kanadal 6, Venemaal 3 ning Slovakkial ja Lätil 0 punkti. Edasi play-offi pääsevad mõlemast alagrupist neli paremat koondist.
Täna kohtuvad Taani - Tšehhi, Venemaa - USA, Soome - Rootsi ja Läti - Kanada. | Rootsi ja USA võtsid juunioride jäähoki MM-il teise võidu | https://sport.err.ee/96351/rootsi-ja-usa-votsid-juunioride-jaahoki-mm-il-teise-voidu | Kanadas Montrealis ja Torontos toimuvatel kuni 20-aastaste jäähoki maailmameistrivõistlustel said turniiritabelisse teise võidu alagruppide liidrid Rootsi ja USA. |
Haigekassa teatel jääb nende tervishoiuteenuste loetelu piirhindades muutmata senine palgaeelarve, kuna praeguseks uut tervishoiutöötajate ja haiglate liidu palgakokkulepet sõlmitud ei ole. Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (SDE) kinnitab siiski, et raha selleks on eelarvesse planeeritud ning usub, et järgmiseks haigekassa nõukogu koosolekuks, mis toimub jaanuari keskel, on palgaleppe detailid juba selgemad, nii et streikima hakkama ei pea.
"Loomulikult on sotsiaalministeeriumi, valitsuse ja kogu tervishoiusüsteemi huvides töörahu säilitamine," kinnitas Ossinovski ERR.ee-le. "Oleme sinna suunda liikunud, see protsess on võtnud küll tavapärasest rohkem aega, aga mulle näib, et head tahet, et kokkuleppele jõuda, on osapooltes piisavalt. Loomulikult ei taha keegi streikida, ei taha seda ka tervishoiutöötajad ise," ütles minister.
Hea tahte avalduseks pidas Ossinovski järgmise aasta eelarvesse erandlikult planeeritud täiendavat kümmet miljonit eurot tervishoiu rahastamiseks. "Ka palkade osas mitteametlik palgatõusunumber, mille riiklik lepitaja on teinud, on kindlasti väärikas pakkumine.ja lähinädalatel liigume jõudsalt edasi selle protsessiga," teatas minister.
Ossinovski ütles, et haigekassa on igal aastal planeerinud eelarvesse palgatõusu, mis lähtub vähemalt Eesti keskmisest palgast. Seetõttu on ka järgmise aasta eelarvesse plaanitud summa, mida riiklik lepitaja tervishoiutöötajatele praeguseks välja on pakkunud.
"13. jaanuariks, mis on haigekassa nõukogu järgmine istung, kus kinnitatakse haigekassa eelarve 2017. aastaks, on meil selgus olemas, kui kiiresti suudame palgaleppeni jõuda, millisest kuust see jõustub ja loomulikult ka, kui suur on selle rahaline maht ning teiselt poolt palgatõusuprotsent. Uue aasta esimestel päevadel lepime kokku ka järgmised konkreetsed sammud," teatas minister.
Ossinovski ütles, et keegi ei kahtle selles, et pikemas plaanis on tervishoidu lisaraha vaja.
21 miljonit lisaraha
Järgmisest aastast on haigekassa lisanud raviteenuste nimekirja mitmed uued teenused ja ravimid, mille eelarve on kokku 20,9 miljonit eurot.
2017. aastast uuendatakse hambaravi, ortodontia ning näo- ja lõualuukirurgia teenuste loetelu, millega kaasneb nende teenuste 23-protsendiline eelarvekasv. Samuti uuendatakse hambaravi loetelu täiskasvanute mitterahalise hambaravihüvitise tõttu järgmise aasta 1. juulist.
Uuendatakse ka günekoloogia protseduuride, operatsioonide ja lisavahendite loetelu ning arsti ja õe vastuvõttude ja voodipäevade piirhindu.
Järgmisest aastast lisandub haigekassa poolt hüvitavate raviteenuste hulka ka kiiritusravi uuele vähipaikmele ja täiendav võimalus insuldi ravis - trombektoomia ehk veresoones tekkinud trombi eemaldamine.
Ravimite loetellu lisanduvad rinnakasvaja, melanoomi ehk pahaloomulise nahakasvaja ja Pompe’i tõve ravimid.
Pompe’i tõbi on pärilik, harvaesinev ja raske ainevahetushäire, mis võib lõhustada lihasmassi ning lihase tagasikasvatamine on raskendatud. Haigust on keeruline diagnoosida, kuid pärast haiguse avastamist on oluline alustada ravi võimalikult varakult. Loetellu lisanduv ensüümasendusravi võimaldab aidata kehal ise neid aineid lagundama hakata, mis lihasmassi vähendavad.
Ühe aasta võrra tõuseb sügava või raske liikumis- või liitpuudega lapse vanusepiir kuni 16. eluaastani, kelle hooldaja haiglas viibimise eest haigekassa tasub.
Kokku on haigekassa järgmise aasta tervishoiuteenuste eelarve 786 miljonit eurot. | Ossinovski: tervishoiutöötajate palgaleppe detailid selguvad jaanuari keskpaigaks | https://www.err.ee/579888/ossinovski-tervishoiutootajate-palgaleppe-detailid-selguvad-jaanuari-keskpaigaks | Haigekassa järgmise aasta eelarves tervishoiutöötajate palgatõus ei kajastu, sest palgakokkulepet pole veel saavutatud. Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski sõnul peaks jaanuari keskel toimuvaks haigekassa nõukogu istungiks olema palgaleppe detailid siiski selged ning lisaraha selleks on olemas. |
28-aastane Venetsueela koondislane pallis Genoas aastatel 2014-16 ning enne seda mängis viis aastat Saksamaa klubis Hamburger SV.
Itaalia meedia info kohaselt liitub Rincon Juventusega laenulepingu alusel ning selle eest makstakse kaks miljonit eurot. Juventusel on õigus hooaja lõpus mängija lõplikult endale osta.
Viimasel viiel aastal Itaalia meistriks kroonitud Juventus juhib Serie A tabelit lähima jälitaja ees nelja punktiga. | Torino Juventus toob Genoast keskväljale täiendust | https://sport.err.ee/96349/torino-juventus-toob-genoast-keskvaljale-taiendust | Itaalia jalgpalli kõrgliigas liidrikohta hoidev Torino Juventus teatas neljapäeval, et klubiga liitub Genoa meeskonnast poolkaitsja Tomas Rincon. |
Mõlemad ametnikud ei täpsustanud, millised vastumeetmed on Obama heaks kiitnud, kuid ütlesid, et arutatud on nii majandussanktsioone, süüdistuse esitamist, info lekitamist selleks, et häbistada Vene ametnikke või oligarhe kui ka piiranguid Vene diplomaatidele USA-s, vahendas Reuters.
Üks otsus, mis allikate sõnul on tehtud, on see, et vältida tuleks igasuguseid samme, mis ületaks Venemaa häkkimistegevust ning laiendaks küberkonflikti, mis võib kontrolli alt väljuda. Üks võimalik liigne samm võiks olla näiteks sekkumine Venemaa veebivestlustesse.
Obama ütles detsembris NPR-ile, et "USA peab astuma samme Venemaa vastu USA valimistesse sekkumise pärast ja ka teeb seda".
Nii FBI, CIA kui ka riikliku luuredirektoraadi hinnangul oli just Venemaa Demokraatliku Partei vastaste häkkimiste taga enne 8. novembril toimunud presidendivalimisi. Samuti on USA ametnike sõnul üksmeel selles, et Venemaa püüdis sekkuda valimistesse, et aidata vabariiklaste kandidaadil Trumpil lüüa demokraatide kandidaati Hillary Clintonit.
Venemaa on korduvalt häkkimissüüdistusi eitanud. Trump on samuti USA luureasutuste hinnangud tagasi lükanud. Trump on ka öelnud, et USA ei peaks Venemaa vastu sanktsioone kehtestama.
"Ma arvan, et me peaksime oma eluga edasi minema," ütles Trump kolmapäeval ajakirjanikele, kui temalt küsiti vabariiklasest senaatori Lindsey Grahami märkuste kohta, et Venemaa ja president Vladimir Putini vastu tuleks kehtestada küberrünnakute pärast sanktsioonid.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kommenteeris kolmapäeval, et uute majandussanktsioonide valguses ootavad vastumeetmed ka USA-d. | Allikad: USA avalikustab küberrünnakuga seotud vastumeetmed Venemaa suhtes | https://www.err.ee/579885/allikad-usa-avalikustab-kuberrunnakuga-seotud-vastumeetmed-venemaa-suhtes | Barack Obama valitsus kavatseb avalikustada neljapäeval meetmed Venemaa vastu, keda süüdistab USA demokraatide arvutitesse häkkimises ja info lekitamises selleks, et aitada Donald Trumpi ja teisi vabariiklaste kandidaate presidendivalimistel, ütlesid kaks USA ametnikku kolmapäeval. |
Tim Kliphuis Trio kuulub maailma keelpilliansamblite tippu. Nende kirev kava pärineb klassikast, mustlasdžässist ja Põhja-Euroopa folkmuusikast. Auhinnatud viiuldaja Tim Kliphuis Hollandist musitseerib koos iiri kitarristi Nigel Clark’iga ja šoti bassisti Roy Percy’ga.
Mõte korraldada Eesti Kontserdi aastalõpukontsert väljaspool traditsioonilisi kontserdimaju sündis heast koostööst Põlva valla ja kontserdikorraldaja vahel. Seesama kontsert toimub sel aastal veel vaid Tallinnas ja Jõhvis. | Tallinna kammerorkester annab Põlvas aastalõpukontserdi | https://kultuur.err.ee/315212/tallinna-kammerorkester-annab-polvas-aastalopukontserdi | Juba kolmandat korda lõpetab Põlvas kultuuriaasta klassikalise muusika kontsert. Aastalõpukontserdil 29. detsembril on Põlva kultuuri- ja huvikeskuse laval Tallinna kammerorkester dirigent Risto Joosti juhatusel ning maailmakuulsa viiulivirtuoosi Tim Kliphuisi trio. |
Kolmapäeval lubas Lätit külastanud USA senaator Lindsey Graham, et USA valimiste ajal aset leidnud küberrünnakute eest on Venemaad ootamas sanktsioonid.
Kui ajakirjanikud Floridas Donald Trumpi käest uurisid, milline on tema arvamus Venemaale sanktsioonide kehtestamise kohta seoses USA valimiste ajal aset leidnud küberrünnakutega, vastas tulevane president: "Arvan, et peaksime oma eludega edasi minema".
Ta lisas, et arvutid on meie elu väga keeruliseks muutnud ja "kogu see arvutiajastu on viinud selleni, et keegi ei tea enam, mis täpselt toimub".
Trump märkis, et meil on kiirus ja palju muid asju, kuid ei saa olla kindel, et meil on piisavalt turvalisust.
Grahamiga ei ole tulevane president enda sõnul vestelnud.
Trump on varem Venemaa sekkumise valimisprotsessi kahtluse alla seadnud. Detsembri algul ütles ta ajakirjale Time, et ei usu, et venelased sekkusid.
Oktoobris süüdistas president Barack Obama administratsioon avalikult Venemaa valitsust USA poliitorganisatsioonidele korraldatud küberrünnakutes. Obama on lubanud, et saadab Venemaale seoses presidendikampaania ajal tehtud küberrünnakutega selge sõnumi. Räägitud on ka sanktsioonide kehtestamisest.
Demokraatide rahvuskomiteelt (DNC) varastatud e-kirjad lekitati veebi ning Hillary Clintoni kampaaniajuhi John Podesta kirjad avaldati hiljem WikiLeaksi veebilehel. Venemaa on oma osalust küberrünnakutes eitanud ning Wikileaks ei ole avalikustanud, kust nad e-kirjad said. WikiLeaksi asutaja Julian Assange on lükanud tagasi süüdistuse, nagu kasutanuks tema veebilehte Vene valitsus. | Trump Venemaa karistamisest küberrünnakute eest: eluga tuleks edasi minna | https://www.err.ee/579884/trump-venemaa-karistamisest-kuberrunnakute-eest-eluga-tuleks-edasi-minna | USA presidendiks valitud Donald Trump vastas küsimusele võimalikust sanktsioonide kehtestamisest Venemaale seoses väidetavate küberrünnakutega presidendikampaania ajal, et eluga tuleks edasi minna. |
Arvutimängudest on raske filme vändata, see on vana tõde. Ikka ja jälle proovitakse, kuid enamasti saadab selliseid filme mängurite virin, et pole ikka see õige ja mittemängurite virin, et ei saa nagu hästi aru. Mõnikord läheb ekraniseerimine konarlikumalt, teinekord juba peaaegu nagu õnnestuks. Viimasesse kategooriasse, et napilt-napilt läks ikka mööda, kuulub ka "Assassin’s Creed".
Pärast filmi vaatamist tõmbasin mängu endale arvutisse ja proovisin järele, varem ma seda mänginud ei olnud, seega olen võhik, kuid siiski film innustas sedavõrd, et tekkis soov asi mängus endas oma silmaga üle vaadata. Mul oli Brotherhoodi nimeline, 2010. aasta väljalase. Mäng ise aga tuli esmakordselt turule kümme aastat tagasi, 2007. See oli XBoxi mäng, millest on tulnud versioonid ka Playstationile ning mõned variandid arvutis toksimiseks. Kokku on erinevaid lugusid kahekümne ringis, paar liini on juba enne turule toomist katkestatud. Selge see, et niisugusest maailmast on keeruline kokku panna ühte filmi, mis rahuldaks nii mängureid kui oleks arusaadav neile, kes ei ole mänginud.
Filmi lugu intrigeerib ja kui tegijad nii kramplikult mängust kinni poleks hoidnud, saanuks sellest päris hea ulmefilmi. Ette rutates pean ütlema, et kahjuks jäi asi poolele teele toppama ja lõpp vajus päris lönti.
Film algab stseenist, kus noor poiss avastab õudusega, et tema isa on tapnud ema. Isa on miskipärast riietunud kapuutsiga rüüsse, näidatakse ohtralt rippuvaid talismane, templirüütlite nodi ja kõik on äärmiselt salapärane. Isa ütleb poisile, et too elagu varjudes ning poeg põgeneb. Järgmisena on möödunud hulk aastaid, poeg on suureks kasvanud ja ta hukatakse. Eriti mingi tutvustusega vaeva ei nähta, hukkamise toon teemaks ka selle pärast, et see on treileris ära toodud. Treileris on ka seletatud see, et mees siiski elustatakse ja viiakse salajasse laborisse, kus masinavärgiga, mis kannab mine Animus, elustatakse geenide abil mälu, mida saab visualiseerida tõetruu hologrammina. Võitlus käib templirüütlite ja salavennaskonna vahel, eesmärgiks on hävitada maailmast vägivald või ehk õigemini - saada inimkond oma käpa alla vaba tahte kõrvaldamise teel. Salamõrvarite vennaskond kaitseb seda vaba tahte säilimist või vägivalda templirüütlite eest viimse veretilgani. Vaba tahte valitsemise kood on reliikvias, mida kutsutakse Eedeni õunaks. Filmis käibki kogu tegevus selle riistapuu leidmise nimel.
Kõige rohkem tähelepanu on pööratud visuaalsele poolele ja tagaajamisele. Peab ütlema, et see film on tõesti kaunis ja tagaajamisstseenid täitsa lahedad. Hüpatakse ja joostakse ikka mehemoodi, noad välguvad (verd väga ei pritsi) ja kõik on seikluslikult efektne. Animuselegi on antud kohane visuaal, üleminekud mineviku hologrammi ja tänapäeva kummitused on üliefektsed. Paraku jätab soovida tegelaste lahtirääkimine, nende tutvustamine või neile hinge sisse puhumine. Mängus see muidugi ei ole nii oluline, iga mängija mõtleb ise oma tegelasele tausta juurde ja loob oma seoseid, kuid filmis need asjad päris nii lihtsalt ei käi, siin tahaks ikka korralikumat karakteri ülesehitust kui lihtsalt välise kesta pakkumine. Näitlejatel jääb tänu sellele pinda, millel rolli püsti hoida, liiga väheks ja vaatajateni ei jõua nende tegevuse tagamaad. Tahaks ikka näha veidi ka mingit sisemist arengut, omavahelisi jõujooni, kasvõi terve vennaskonna või templirüütlite grupi selgemat iseloomustust, kuid praegu lihtsalt laksitakse laviin mingeid fakte hunnikusse, neid sidusaks silumata. See ei jäta kokkuvõttes head muljet.
Filmi lõpus jõutakse ka selle õunani, kuid lõpustseenid on juba täiesti suvalised ega jõua filmi seisukohast mõistlikku punkti välja. Lugu lihtsalt lõppeb ühe koha peal ära, jättes mulje, et aitab küll, enam ei viitis, tahaks juba süüa ja magada ka ja noh, aitab siis kah, selleks korraks. Niimoodi võib mängu pooleli jätta ja homseni välja logida, aga nii ei lõpetata filmi.
See ei ole üdini halb film, visuaal on tõesti õnnestunud, näitlejad ka meisterlikud, piinlikke momente ei teki, kuid filmina on see siiski pigem põrumine, sest inimene tahab kinost muud ka saada kui vaid efektset pildirida. Tasub vaadata, kuid ärge ootusi liiga kõrgele seadke. | Arvustus. Salamõrtsukate maailma ilus pinnavirvendus | https://kultuur.err.ee/315205/arvustus-salamortsukate-maailma-ilus-pinnavirvendus | Uus film kinodes
"Assassin’s Creed"
režissöör Justin Kurzel
osades Michael Fassbender, Marion Cotillard, Jeremy Irons, Brendan Gleeson, Michael K. Williams, Ariane Labed
Hinne: 6/10 |
Tallinna tulevad spetsiaalselt kohale maailmas üha menukamaks kasvava ning ka Eestis viimastel aastatel tõusujoones populaarsust kogunud ekstreemspordiala tipud. Lisaks demonstratsioonesinemisele kerkib Saku Suurhalli eraldi park tõukerataste tarbeks, kus Simple Sessioni külastajad saavad sõita, tutvuda oma iidolitega, õppide trikke ja nippe ning proovida uusi tõukerattaid.
Simple Sessionil näitavad tõukeratturid oma oskusi pühapäeval enne rulafinaale ning seda nii pargi- kui ka tänavastiilis. Suurbritanniast saabub Tallinna oma oskusi näitama hetkel valitsev maailmameister ning FISE 2016 võitja Jordan Clark. Eestit esindab näidisala tugevas konkurentsis 2014. aastal Euroopa meistriks kuulutatud, viimastel aastatel ohtralt maailma tipp võistlustel häid kohti noppinud ning novembrikuus UK Scoot Fest World Cup King of Street võistluselt võitjana naasnud Roomet Säälik. Ühe peaesinejana osaleb demonstratsioonil ka Richard Zelinka Tšehhist, kes on maailma reitingus 7. kohal ning Scootfest King of Bowl 2016 võitja.
Tõukerataste menu liigub ülesmäge juba 2000-ndate aastate algusest ning on tänaseks jõudnud võistlusspordi staatusesse ning muutunud rulatamise ja BMX-rataste kõrval üheks populaarsemaks nn linnaspordi alaks. Tõukeratastega sõidetakse, nagu ka BMXi ja rulaga, skateparkides ehk rämpidel ning tänavatel, samuti harrastatakse dirt-sõitu ehk sõitu maastikuobstaaklitel ning flatland-stiili ehk trikke lamedal pinnal. Rahvusvaheline tõukerattaliit korraldab maailmameistrivõistlusi alates 2012. aastast.
Simple Sessioni võistlustest võtab tänavu osa ligikaudu 140 rulatajat ning BMX-ratturit umbes 30 riigist, tehes sellest kõige rahvusvahelisema action-spordi sündmuse maailmas. Saku Suurhalli kerkib võistluse ajaks hiigelsuur ja unikaalne ühekordne võistluspark, mis ühendab tavaliselt väga erinevatel obstaaklitel ja linnamaastikel harrastatavate võistlusalade jaoks vajalikud nüansid üheks suurejooneliseks vaatemänguplatsiks.
Võistlused lööb lahti laupäev, 4. veebruar, mil terve päeva jooksul toimuvad Saku Suurhallis nii rula- kui ka BMXi kvalifikatsioonid ning sõitmas näeb kõiki võistlusele pääsenud Eesti sportlasi. Pühapäeval, 5. veebruaril vallutavad pargi juba sõelale jäänud võistlejaid, kelle osalusel kulmineerub Simple Session võimsate finaalidega, millele paneb punkti auhinnatseremoonia. | Simple Sessionil näeb võistluste vahel maailma parimate tõukeratturite trikke | https://sport.err.ee/96345/simple-sessionil-naeb-voistluste-vahel-maailma-parimate-toukeratturite-trikke | 4.-5. veebruaril Saku Suurhallis toimuval Euroopa suurimal talvisel ekstreemspordifestivalil Simple Session näeb rulasõidu ja BMX-rataste põhivõistluste kõrval taas ka tõukerattasõitu. |
21-aastane mängumees on pärast hiilgavat debüüthooaega oma mängukvaliteedis veidi tagasi andnud ning viimasest neljast mängust on ta vaid korra algkoosseisus alustanud. 11 Premier League'i mänguga on ta löönud ainult ühe värava ja andnud kolm resultatiivset söötu, kirjutab Soccernet.ee.
Kuigi United ise eelistab väidetavalt ründaja säilitamist, siis Lamboley sõnul laenuleping väga ebarealistlik ei ole. "Me uurime Sevilla valikut väga lähedalt. Sevilla on väga hea klubi, heal positsioonil Hispaania liigas. Nad on Meistrite liigas ning neil on suurepärane treener. See on kõik, mida saan öelda."
Endine Monaco mängumees liitus Unitediga 2015. aasta augusti lõpus ning pooleteise aastaga on ta kõikide sarjade peale saanud kirja 21 väravat. | Agent: Põhikoosseisust välja jäänud ManU ründestaar kaalub Sevilla laenupakkumist | https://sport.err.ee/96344/agent-pohikoosseisust-valja-jaanud-manu-rundestaar-kaalub-sevilla-laenupakkumist | Manchester Unitedi jalgpalliklubi ründaja Anthony Martial on oma agendi Philippe Lamboley sõnul hoolikalt kaalumas Sevilla laenupakkumist. |
Kaitseministeeriumi transpordilennuki pardal oli kokku 92 inimest, nende seas ka Punaarmee Aleksandrovi-nimelise koori liikmed, kes olid teel Süürias asuvasse Hmeimimi õhuväebaasi aastalõpuüritusele. Kõik pardal olnud hukkusid, vahendasid TASS, HS ja Moscow Times.
Charlie Hebdo ühel karikatuuril on kujutatud sõjaväemundris meest hääleharjutusi - "A-a-a-a-a!" - tegemas ning taustal alla kukkuvat lennukit. Pildi juures on lause "Punaarmee koori repertuaar laieneb". Teisel karikatuuril oli kukkuva lennuki juures lause: "Halb uudis - Putinit polnud pardal". Kolmandal pildil on kujutatud Punaarmee koori vee all kaladele esinemas koos lausega: "Punaarmee vallutas endale uue publiku".
Venemaa kaitseministeeriumi kõneisik, kindralmajor Igor Konašenkov teatas, et "normaalsele inimesele oleks alandav isegi sellisele jäledusele tähelepanu pöörata".
"Ütlen vaid seda, et kui selline asi, mida keel ei paindu kunstiks nimetama, esindab tõelisi läänelikke väärtusi, siis need kes neid omavad ja toetavad on hukka mõistetud - vähemalt mõistetud tulevikus üksindusse," märkis ta.
"Pole üllatav, et need meie kaaskodanikest, kes äsja poseerisid selfie-fotodel "Je suis Charlie" T-särkidega, on nüüd vaikseks jäänud," lisas Konašenkov.
Venemaa riigiduuma asespiiker Irina Jarovaja sõnas omakorda, et nimetatud karikatuuride näol on tegu "otsese terrorismi toetamisega" ning et nende avaldamine on "väljaspool inimlikku moraali".
Venemaa võimud on seni pidanud lennukatastroofi põhjuseks tehnilist riket ja pilootide juhtimisvigu, terrorismi peetakse ebatõenäoliseks.
Venemaa sotsiaalmeedias on aga algatatud petitsioone, millega kutsutakse üles Charlie Hebdo karikatuuride eest Prantsusmaale sanktsioone kehtestama.
Skandaalne Charlie Hebdo on ka varem Venemaad puudutavatele teemadele tähelepanu pööranud. Satiirilehe kõige skandaalsemateks piltideks on olnud aga karikatuurid prohvet Muhamedist, mis tõid kaudselt kaasa ka 2015. jaanuaris aset leidnud terrorirünnaku lehe toimetuse vastu.
The satirists over at Charlie Hebdo have released new cartoons mocking the Dec. 25 plane crash that killed 92 people https://t.co/uWmL6MLsS1 pic.twitter.com/i0Mcz51E9q
— The Moscow Times (@MoscowTimes) December 28, 2016 | Venemaa mõistis teravalt hukka Tu-154 katastroofi kujutanud Charlie Hebdo karikatuurid | https://www.err.ee/579880/venemaa-moistis-teravalt-hukka-tu-154-katastroofi-kujutanud-charlie-hebdo-karikatuurid | Venemaa kaitseministeerium mõistis teravalt hukka Prantsuse satiirilehe Charlie Hebdo kolmapäevases numbris avaldatud kolm karikatuuri, mis kujutasid pühapäeval aset leidnud Tu-154 lennukatastroofi. |
Juba viieaastaselt budistlike praktikatega algust teinud Drukmo Gyal õppis vanaisalt ja emalt, kuidas laulda iidseid tiibeti mantraid. Drukmo vanavanemad on tuntud vaimsete praktikate harrastajad ja joogide õpetusliini hoidjad - ja seda juba kuuendat põlve. Joogid ja jogiinid on Tiibetis ilmalikud inimesed, kes järgivad ja pühendunult praktiseerivad vaimseid õpetusi, samas elades ilmalikku elu, koos selle rõõmude ja muredega.
Sanskriti keeles tähendab man meelt ja tra kaitset. Mantrad on imeilusa kõlaga ja neil on harmoniseeriv mõju. Drukmo Gyal räägib mantralaulude vahele, kuidas tänapäevases kiires ühiskonnas meelt kaitsta ehk siis säilitada meelerahu ja suhtuda positiivselt ümbritsevasse. Mantratel on oluline osa ka tiibeti meditsiinis, ravis kasutatakse helivibratsioonide tekitamiseks väestatud vormeleid - mantraid, alghelide silpe ning sõnu sanskriti ja tiibeti keeltest.
Tiibeti laulik Drukmo Gyal Dakini kohtus Taavi Petersoniga Eestis 2015. aasta kevadel Tam Galeriis toimunud Malle Leisi kunstinäituse avamisel, kus leidis aset ka esimene ühine improvisatsioon. Kooskõla oli nii võimas, et muusikutel tekkis mõte esitada edaspidigi koos Tiibeti traditsioonilisi mantraid, saates neid euroopalike muusikainstrumentidega. Nii on kauged mantrad siinse kuulaja kõrvale sobilikumad, arvas Drukmo Gyal.
Peagi lisandusid kooseisu Joosep Kõrvits, kes mängib tšellot ja maalikunstnik Leho Rubis, kes saadab mantraid India flöötidega. Välja on antud ka esimene ühine heliplaat - "Tibetan Mantra Healing". Mustpeade Majas esinevad eraldi muusikalise improvisatsiooniga Qiqi Shi Hiinast Gu Zheng'il ja Rael Kõiv klaveril.
Kontsert algab Mustpeade Majas kell 20.00. Kogu kontserdilt saadud tulu annetatakse heategevuslikel eesmärkidel Tiibeti kultuuri toetamiseks. Loe täpsemalt siit. | Tiibeti laulik esineb Mustpeade majas koos Eesti muusikutega | https://kultuur.err.ee/315208/tiibeti-laulik-esineb-mustpeade-majas-koos-eesti-muusikutega | 29. detsembril kell 20 annab Tiibeti laulik ja jogiini Drukmo Gyal Dakini koos Eesti muusikutega Mustpeade majas mantrakontserdi. Drukmo Gyali esinemist saadavad Taavi Peterson, Joosep Kõrvits ja Leho Rubis. |
"Mulle väga meeldib see trend, mis meil viimastel aastatel on tekkinud, et ürgne inspiratsioon, aga uuenduslikud valmistamismeetodid. Selline mõnus ürggurmee," kirjeldas Kerli Eesti toidukultuuri Visitestonia Youtube'i lehel.
Lauljatar kiitis, et eestlastele on loodus elu osa. "Loodusega üksolemine on hoopis teistsugune vibratsioon. Kohe, kui ma kuskile maal emaha maandun, siis ma tunnen ennast iseendana," tõdes Kerli. | Kerli Kõiv tegi puravikest jäätise | https://menu.err.ee/293739/kerli-koiv-tegi-puravikest-jaatise | Eesti Laulu poolfinalist Kerli Kõiv jõudis enne pingelist lauluvõistlust metsas aja maha võtta ning aitas kokk Orm Ojal puravikujäätist valmistada. |
Tegemist on 15 minu jaoks kõige olulisema hetkega lõppevast aastast ning see on täiesti subjektiivne nimekiri, mis põhineb vaid minu ja üksnes minu isiklikul hinnangul. Valimisel võtsin arvesse nii sündmuse olulisust minu enda jaoks ning ka konkreetse foto võimet rääkida iseenda eest.
Fotod on välja toodud sündmuste toimumise järjekorras.
Veebruari alguses võõrustas Eesti saalihokikoondis TTÜ spordihoones MM-valikturniiri, kus võideti Hollandit ja Austriat ning kaotati Soomele. Saal oli rahvast täis ning meeleolu oli hea ning saalihoki tõestas, et see spordiala läheb eestlastele korda ja pakub huvi.
Mai lõpus alistas BC Kalev/Cramo Eesti korvpalli meistriliiga finaalseeria viiendas kohtumises Tartu Ülikool/Rocki suurelt 81:54 ning tuli ühtlasi korvpalli Eesti meistriks. Viiendast finaalmängust jäi pikaks ajaks meelde see, kuidas Tartu meeskond vaimselt täielikult murdus ning peatreener Gert Kullamäe kogu kohtumise jooksul pingile istuma jäi.
Juuni alguses toodi ühele korvpalliväljakul tagasi kokku legendaarne Tallinna Kalevi korvpallimeeskond, kes 25 aastat varem tuli viimaseks Nõukogude Liidu meistriks. Publikuhuvi poolest oli tegemist lõppenud aasta Eesti kõige edukaima korvpallimänguga, mis ühtviisi oli tore, kuid teises plaanis üsnagi kurb.
Jalgpalli Euroopa liiga esimese eelringi korduskohtumises Tallinna Infoneti ja Edinburghi Heartsi vahel leidis lõpu eel aset intsident, kus sõnavahetusse laskusid Infoneti võõrleegionär Ofusu Appiah ning vastaste peatreener Robbie Nelson. Appiah ägestus talle öeldud sõnade järel niivõrd, et mustanahalise mehe silmist voolasid pisarad.
Juuli keskel aset leidnud kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel toimus võimuvahetus meeste kettaheites, kui oma esimese meistritiitli teenis Martin Kupper, kes edestas teiseks tulnud Gerd Kanterit enam kui kolme meetriga.
Augusti teises pooles, vahetult pärast Rio de Janeiro olümpiamänge, peeti Raekoja platsil pidulik Rio olümpiakoondislaste vastuvõtt, mille minu jaoks rikkus täielikult tugev vihmasadu. Olen aastate jooksul pidanud igasugustes ilmastikuoludes pildistama, kuid tookordne vihm jääb mulle pikaks ajaks meelde. Pildil "naudib" ilma Ksenija Balta treener ja elukaaslane Andrei Nazarov.
Septembri esimeses pooles peeti taaskord SEB Tallinna maraton. Finišikoridoris sai mitmeid häid pilte, kuid kõige kõnekama hetke pakkus Eesti meistrivõistluste arvestuses ennast kolmandaks jooksnud Eesti korvpallikoondise füsioterapeut Priit Lehismets, kes alles eelmisel päeval oli tulnud tagasi korvpallikoondise välisturneelt.
Noorenenud koosseisuga Eesti meeste korvpallikoondis teenis Euroopa meistrivõistluste valiksarjas paljudele üllatuslikult koguni kolm võitu ning oli enne viimast kodumängu Poola vastu veel kinni ka edasipääsus. Kahjuks suurüllatust sepistada ei õnnestunud, kuid sellegi poolest pakkus meeskond poolehoidjatele sel suvel ilusa elamuse.
Uus korvpallihooaeg algas uuenenud nime ja välise imidžiga BC Tartu meeskonna jaoks edukal noodil, kui Meistrite liiga esimene eelring läbiti edukalt. Kahjuks seejärel enam võidukalt jätkata ei suudetud ning meistrite liigas põhiturniirile ei pääsetud ning aste madalamas sarjas jäädi sootuks võiduta.
Eesti jalgpallikoondise jaoks oli väga tormiline ja negatiivne aasta, kui senine peatreener Magnus Pehrsson vallandati ning asemele astus endine koondislane Martin Reim. Aastat jäävad varjutama mitmed suured kaotused valikmängudes, kuid ühe positiivse hetkena võib välja tuua Reimi esimese kohtumise, kui 4:0 võidumängus Gibraltari vastu lõi alles 18-aastane Mattias Käit kaks väravat.
Eesti võrkpallikoondis jätkas oma fännide rõõmustamist, kui taaskord tagati pääs EM-finaalturniirile. Sel korral saadi finaalturniiri pilet kätte oktoobri esimesel poolel tormiliselt kaasa elanud kodupubliku silme all Tondiraba spordihallis.
Taaskord toimus Tallinnas epeevehklemise MK-etapp Tallinna Mõõk, mis esimest korda oli naiste võistluseks. Meie koondislased pakkusid ilusaid esitusi ning individuaalturniiril tõusis Irina Embrich kolmandaks ning naiskonnavõistlusel jäeti võit koju. Pildil on Katrina Lehis.
Eesti jalgpallimeistriks tuli esimest korda Tallinna Infonet, kes alistas Premium liiga viimases ehk 36. voorus võõrsil Nõmme Kalju 2:1. Pildil tähitsab võidukarikaga Infoneti ründaja Vladimir Voskoboinikov.
Alanud korvpallihooaja ühe negatiivse punktina jääb meelde Eesti klubikorvpalli õhuke tase. Kui Tartu Ülikooli kehvast eurohooajast juba rääkisime, siis euroväljakud proovis ära ka TLÜ/Kalev, kes sai aga neli kindlat kaotust ning pidi selle ürituse pettumuste alla liigitama. Pildil meeskonna abitreener Raido Roos.
Detsembri keskel Pärnus toimunud Eesti korvpalli karikavõistluste finaalidest pakkus kõige rohkem emotsioone naiste finaalkohtumine, kus Tallinna Ülikool alistas suurkonkurendi FCR Media/Rapla 77:61. Tore oli vaadata TLÜ naiste ehedat võiduemotsiooni, mida meie meeste korvpallis pole ammu kohanud.
Kõik fotod: Siim Semiskar/ERR SPORT | FOTOD | Lõppeva aasta 15 erilist spordimomenti piltides | https://sport.err.ee/96336/fotod-loppeva-aasta-15-erilist-spordimomenti-piltides | Lõppeval aastal tegin taaskord rohkem kui paarkümmend tuhat spordipilti ning aeg on heita pilk tagasi ja valida välja 15 kõige erilisemat spordisündmust, mis minu kaamerasse jäid. Kuna Rio olümpial ma ei käinud, siis tuleb leppida vaid kodukamaral toimunud sündmustega. |
1. Kirjanike liitu juhib uus esimees. Eelmine esimees Karl Martin Sinijärv seisis kirjanike huvide eest kolm tärminit ehk kokku üheksa aastat. Selle ajaga suutis ta viia kirjandust meediasse, tegi koostööd teiste loomeliitudega, toetas kirjanduse sünteesi erinevate kunstiliikidega, rääkis raamatukujunduse olulisusest, tutvustas e-raamatu võimalusi. Ning muidugi ta on otseselt seotud sellega, mida ametlikult nimetatakse "kunstniku- ja kirjanikupalk loomingulises tippvormis kirjanikule ja kunstikule". KMS-i kirjanike liit oli sõbralik, avatud külalistele ja ideedele. Tiit Aleksejevi kirjanike liit on esimese kaheksa kuu jooksul olnud samuti külalislahke ning tegus, mis tagab tõrgeteta asjaajamise. Samas võib juba praegu EKL-i tegevuses eristada ühe n-ö aleksejevliku noodi, milleks on väärikus. Selle sõna erinevad vormid leiduvad Tiit Aleksejevi kõnedes-ettekannetes ning ka kirjanike liidu töötajad kasutavad seda sõna senisest sagedamini.
2. Naised otsustavad. 2016. aastal valiti Kätlin Kaldmaa maailma kõige suurema kirjanike organisatsiooni PEN International välissekretäriks ning sellega võimendus juba varem alguse saanud suundumus: erinevate kirjandusasutuste eesotsas (muuseumid-keskused-nõukojad-toimetused) on üha enam naised. Mida võib seletada sellega, et naised vaatlevad kultuurikorraldust endale sobiva alana, aga ka sellega, et kultuuriline üldsus on valmis hindama tegijaid tulemuste, mitte soo põhjal.
3. Lugusid lõunast. 2016. aastal tuli Lõuna-Eesti kirjandus võimsalt pildile. Mõni näide: Lauri Sommer "Lugusid lõunast", Mehis Heinsaar "Unistuste tappev kasvamine", Piret Bristol "Pöörikoht", Indrek Hirv "Tartust Pariisi ja tagasi" ja "Toomemägi on Emajõgi", Jüri Kolk "Igapidi üks õnn ja rõõm", Marko Kompus "Laboratoorium. 44 luuletust", Mika Keränen "Jõmmu".
4. Kirjanikupalk õigustab ennast. Esimene lend – Maarja Kangro, Indrek Koff, Mihkel Mutt, Jürgen Rooste ja Triin Soomets – oli väga produktiivne. Igalt autorilt ilmus üks või mitu teost, mis tegi kokku 13 teost: kaks romaani (Kangro, Mutt), neli luulekogu (x2 Koff, Rooste, Soomets), kolm tõlkeraamatut (Koff), kaks lasteteost (Koff), üks lavastus (Rooste), üks raamat võõrkeeles (Soomets, soome keeles). Uus konkurss näitas, et kirjanikupalga vastu on jätkuvalt suur huvi, selle aasta tulemus: neli saajat, 33 taotlust.
5. Palju head proosat. Sellel aastal ilmus eriti palju head eesti proosat: osa raamatutest arvustati ning veel üks osa leidis mainimist igasugustel kirjandusaasta ülevaadetel-küsitlustel. On üsna kerge loetleda näiteks 20 teost (10M+10N):
Meelis Friedenthal "Inglite keel"
Peeter Sauter "Sa pead kedagi teenima"
Ilmar Taska "Pobeda 1946"
Andrei Hvostov "Šokolaadist prints"
Nikolai Baturin "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse"
Lauri Sommer "Lugusid lõunast"
Mehis Heinsaar "Unistuste tappev kasvamine"
Mihkel Mutt "Eesti ümberlõikaja"
Mait Vaik "Meeleparanduseta"
Toomas Raudam "Vihm"
Maarja Kangro "Klaaslaps"
Kai Aareleid "Linnade põletamine"
Eeva Park "Lemmikloomade paradiis"
Maimu Berg "Hitler Mustjalas"
Katrin Pauts "Politseiniku tütar" ("Tulekandja")
Birk Rohelend "Sa pead suudlema Silvat"
Tiina Laanem "Pildilt kukkujad"
Piret Bristol "Pöörikoht"
Mudlum "Linnu silmad"
Elo Viiding "Lühikesed ja lihtsad lood"
6. Hübriidvormid. Veel üks viimaste aastate trend. Venemaa kõige suurem luuleauhind (23 000 eurot) Poeet oli 2015. aastal omistatud laulutekstide eest bardile Juli Kimile. Nobeli preemia dokumentaalproosa eest Aleksijevitšile (2015) ja laulutekstide eest Dylanile (2016). Sünteesžanrid muutuvad aina populaarsemaks ka Eestis. Proosaluule, kollaaž, autoriminaga mängimine, katsetused muusika ja teatriga. Meeldejäävad autorid-teosed selles valdkonnas 2016. aastal:
Raamatud – Indrek Koff "Poeem" ja "Saja rahva lood", Jan Kaus "Läheduste raamat", Heljo Mänd "Elukaarel", Tõnis Tootsen "Esimene päev", Steven Vihalem "6ism2e_dpi_error:_unsupported_personality", HAPKOMAH "Kuidas minust sai HAPKOMAH"
Performance – Jan Kaus "Stiiliharjutused" (eksp. luule) ning duo Asko Künnap (luule) ja Kivi Larmola (kitarr)
Muusika – Aapo Ilves, CD "Kirivane" (muusika, sõnad, laul + laulusõnad erinevatele esinejatele), Kristiina Ehin (laulusõnad erinevatele esinejatele)
Teater – Rooste-Sild-Riismaa ja nende lavastus "sugu: M"
7. Raamatuesitlus kui show. Sellel aastal oli võimalik näha mitut säravat raamatuesitlust, näiteks Paavo Matsin ja "Gogoli disko", Ilmar Taska ja "Pobeda 1946", Kaur Kender, Beebilõust ja "Kuidas minust sai HAPKOMAH".
8. Kõrvalseisja pilk. 2016. aastal oli eriti hästi tunda, et eesti kirjandust loovad ja arvustavad ka muu maailma taustaga autorid. Adam Cullen, Maima Grinberga, Cornelius Hasselblatt, Mika Keränen, Mush Nadii, Hannu Oittinen, Eva Toulouze, Jouko Vanhanen teevad seda kirjanike liidu liikmetena; samuti oleme harjunud näiteks Heidi Iivari ja Justin Petrone tekstidega, kui nimetada mõnda autorit. Sellel aastal esitleti Hollandis elava kirjandusteadlase Cornelius Hasselblatti kolme (!) saksa keelest tõlgitud teost: "Eesti kirjanduse ajalugu", "Ma armastasin eestlast", "Eemalt vaadates". Samuti tuleb mainida Briti Columbia Ülikoolis (Vancouver) töötava kirjandusteadlase Thomas Salumetsa inglise keelest tõlgitud uurimusi: artiklikogumik "Mõju mõnu" (2014) ja elulugu "Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit" (2016). Oluline on ka Šveitsis elava Mordva juurtega luuletaja ja kirjandusteadlase Sergei Zavjalovi vene keelest tõlgitud artiklikogumik "Ars Poetica", kus ta kirjutab uuest perspektiivist nõukogude luulest, aga ka soomeugri kultuuridest – näiteks etnofuturismist. Kõik see teeb eesti kirjandust mitmekesisemaks ja suuremaks.
9. Kirjandus sotsiaalmeedias. Sirp ja Vikerkaar tegid pidevalt FB-postitusi. Eesti Kirjanike Liit ja Looming rõõmustasid FB-konto avamisega.
10. Kojutulek. 9. juunil toimus Marie Underi ja Artur Adsoni ning Marie Underi noorema tütre Hedda Hackeri ja õe Berta Underi ümbermatmine. Suursugune ja emotsionaalne sündmus: lühikõnedega Jaani kirikus esinesid president ja kultuuriminister, ilus ja liigutav tseremoonia, vanemad prouad pühkisid pisaraid, kui kirstud säilmetega viidi kirikust välja Rahumäe kalmistule. Ent kauaoodatud sündmus leidis väga vähe kajastust meedias, mida panid tähele paljud eesti kirjanduse sõbrad Eestis ja välismaal.
Est Lit Locus | Est Lit Locus: Eesti kirjanduse kümme sündmust 2016. aastal | https://kultuur.err.ee/315204/est-lit-locus-eesti-kirjanduse-kumme-sundmust-2016-aastal | Igor Kotjuhi kirjandusaasta kokkuvõte. |
"Kui olete korrumpeerunud, toon ma teid helikopteriga Manilasse ja viskan välja," ütles korruptsioonile ja uimastitele sõja kuulutanud Duterte BBC teatel.
President ähvardas helikopterilt alla heita kõik, kes kavatsevad tema lubatavat rahalist abi varastada. "Olen seda varemgi teinud, miks ma ei peaks seda uuesti tegema," ütles ta.
Duterte sõnul oli tema varasem ohver või ohvrid pantvangi tapnud inimröövijad. Pole teada, kus või millal see aset leidis.
Kõne pidas Duterte teisipäeval, neljapäevaks ei soovinud ta aga oma väljaöeldust enam midagi teada. "Helikopter, et keegi alla visata? Kui see ka tõsi on, siis ma ei tunnista seda," sõnas president ABS-CBNile antud intervjuus.
Sarnaseid vastuolulisi väiteid on Duterte esitanud varemgi. 16. detsembril ütles ta BBC-le, et lasi Davao linnapeana maha kolm kurjategijat. Hiljem silus tema pressiesindaja öeldut ja manitses Dutertet mitte sõna-sõnalt võtma.
Duterte oli kakskümmend aastat Davao linnapea ning selle aja jooksul langes kuritegevus tunduvalt. Samas süüdistati teda ka surmasalkade rahastamises. Presidendina on Duterte lubanud korruptsiooni ja uimastid Filipiinidelt välja tõrjuda, isegi kui selleks tuleb vajadusel ohverdada miljoneid inimelusid.
Alates Duterte algatatud uimastitevastasest võitlusest on politseinikud, omakaitseväelased ja palgasõdurid tapnud ligi 6000 inimest. Opositsioonipoliitikud ja inimõiguslased on kutsunud üles Dutertet tagandama, kuid riigis korra loomist ihkavate valijate hulgas on president jätkuvalt väga populaarne. | Duterte: viskasin korruptandi helikopterilt alla ja võin seda veelgi teha | https://www.err.ee/579879/duterte-viskasin-korruptandi-helikopterilt-alla-ja-voin-seda-veelgi-teha | Filipiinide president Rodrigo Duterte ähvardas taifuuniohvritele peetud kõnes korrumpeerunud ametnikud helikopterilt alla visata, kinnitades, et on seda varemgi teinud. |
Mitmed talupidajad avaldasid imestust, kui maaeluminister Tarmo Tamm teatas otsusest kaotada järk-järgult niidetud heina toetus, viidates kollektiivsele üksmeelele, mis talupidajate esindusorganisatsioonidega saavutati. Nimelt teadsid talupidajad, et neid esindav keskliit ei pooldanud toetuse kaotamist.
Nimelt läks Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kalle Lieberti nimel teisel jõulupühal maaeluminister Tarmo Tamme poole teele pöördumine, mis võtab kokku talupidajate seisukoha. Organisatsiooni juht tunnistab, et üksmeelt organisatsioonis pole, ehkki enamik pooldab toetuse säilimist hekseldatud heinale.
"Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmesorganisatsiooni liikmete hulgas on eriarvamusi hekseldamise ja heksli maha jätmise lubamise või keelustamise küsimuses. Enamus pooldab siiski võimalust hekseldada ja heksel maha jätta," seisab 26. detsembril ministrile läkitatud pöördumises. "Hekseldamise ja heksli mahajätmise keelustamist pooldavad peaasjalikult loomapidajad. Vastupidisel seisukohal on peaasjalikult põllumajandustootmise teiste valdkondade esindajad," võtab Liebert kokku.
Erametsaliit pooldas toetuse täielikku säilitamist: "Eesti Erametsaliidu poolt toetame 100%-st purustamise toetamise jätkamist ilma heksli kokku kogumise kohustuseta," teatas organisatsiooni tegevdirektor Liina Laineveer oma pöördumises ministrile.
Põllumajandus-Kaubanduskoda seevastu pooldas heinatoetuse järk-järgulist kaotamist, et tootjatele jääks aega muutusega kohaneda, kuid et alates 2018. või 2019, aastast see toetus kaoks täielikult, et säästa rohkem raha otseste põllumajandustegevuste toetamiseks.
"Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda leiab, et otsetoetused peavad olema suunatud aktiivsetele põllumajandustootjatele ning pelgalt põllumajandusmaa hooldamine ei tohi muutuda omaette ettevõtlusvormiks. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et pikemas perspektiivis ei ole jätkusuutlik otsetoetuste maksmine pelgalt selle eest, et maad hoitakse karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras, ilma et sellel maal toimuks sisulist põllumajanduslikku tegevust," seisab Roomet Sõrmuse pöördumises ministrile. "Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda leiab, et nõuded, mis lubavad edaspidi püsirohumaadel rohtu hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta, ei ole jätkusuutlik ei keskkonna ja muldade, põllumajandussektori konkurentsivõime, Eesti majanduse, maapoliitika ja -suhete ega otsetoetuste süsteemi seisukohalt."
Ka lihaveisekasvatajad pooldasid toetuse kaotamist: "Eesti Lihaveisekasvatajate Selts on kindlalt veendunud, et otsetoetuste raames hooldataval maal peaks lisaks niidetud rohule ka hekseldatud rohu ilma erisusteta täies ulatuses kokku koguma," vastas organisatsiooni juhatuse esimees Aldo Vaan.
Ministril tuli leida kompromiss kahe vastandliku seisukoha vahel, ent kokkuvõtlikus pressiteates see ei väljendunud. Vastupidi, maaeluminister põhjendas toetusest loobumist üksmeelega, mis esindusorganisatsioonidega selles küsimuses saavutati: „Kuna Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllumajandusmaale ühetaoliselt, vaatasime koostöös sektori esindajatega otsetoetuste maksmise tingimused üle. Kaalusime võimalike variantidena, kas kohustada edaspidi hekseldatud rohtu ilma erisuseta täies ulatuses kokku koguma või lubada hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta. Võttes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid, oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses, et sellega „euroheina“ tegemist tulevikus veelgi piirata.“
Seega näitas ministri kokkuvõte seisukohta ühtsemana, kui see tegelikult oli ning kõigi põllumeeste esindusorganisatsioonide seisukohti see siiski ei esinda ning arvamused jagunevad pooleks. | Maaeluministri väide eksitas, kõik talupidajad ei pooldanud koristamata heina toetuse kaotamist | https://www.err.ee/579878/maaeluministri-vaide-eksitas-koik-talupidajad-ei-pooldanud-koristamata-heina-toetuse-kaotamist | Maaeluminister Tarmo Tamm (KE) teatas otsusest lõpetada järk-järgult koristamata heina toetuse maksmine, väites, et võttis otsust tehes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid ning otsus toetus lõpetada on sündinud üksmeeles. Tegelikkuses aga läksid põllumajandusorganisatsioonide esindajate arvamused toetuse säilimisele või kaotamisele lahku. |
Nimevaliku algatas paremäärmuslikuks peetud Prantsuse Rahvusrindesse kuuluv linnapea Julien Sanchez, kelle sõnul on tegu austusavaldusega brittidele, kes otsustasid juunis Euroopa Liidust lahku lüüa, vahendas ajaleht L'Express.
Rahvusrinde presidendikandidaat Marine Le Pen on lubanud valimisvõidu korral viia ka Prantsusmaal läbi referendumi Euroopa Liitu kuulumise asjus ning EL-i vastaste võitu suvisel Briti referendumil on erakonna poliitikud nimetanud korduvalt innustavaks eeskujuks.
33-aastane Sanchez teatas esmaspäeval, et linnavolikogu on tema ettepaneku heaks kiitnud 23 poolthäälega. Idee vastu oli üheksa saadikut. Linnapea nimetas seda austusavalduseks sõltumatute inimeste otsusele.
Linnapea Sanchez lisas, et Euroopa Liidu algatajate nime kandvaid tänavaid on Prantsusmaal juba piisavalt ning seega on Brexiti-nimelise tänava näol tegu ka olukorda tasakaalustava sammuga. Kohalikule raadiole rääkis meer, et on juba saanud Suurbritanniast õnnitlussõnumeid.
Brexiti tänav ei vii kuhugi ning algab ja lõpeb Schumani tänaval
Sotsiaalses meedias on Beaucaire'i tööstuspiirkonnas asuv uus tänav ehk Rue du Brexit pälvinud aga humoorikat tähelepanu sellega, et tänav ei vii tegelikult mitte kuhugi. Lühike tänav pöörab saja meetri pärast tagasi ja lõpeb üsna lähedal alguspunktile.
Lisaks on märkimisväärne, et Rue du Brexit algab ja lõpeb Robert Schumani nimelisel tänaval. Schuman oli Prantsuse riigimees, keda peetakse Euroopa Liidu idee üheks peamistest algatajatest ning 1950. aasta Schumani deklaratsiooni tõttu tähistatakse 9. maid praegu Euroopa päevana.
See this picture of "Rue du Brexit". pic.twitter.com/zaVuRFHhX9
— George Peretz QC (@GeorgePeretzQC) December 26, 2016
Europe : Le conseil municipal de Beaucaire crée la "rue du Brexit" pour rendre hommage au choix du peuple Britannique souverain. pic.twitter.com/X2as1czVQO
— Julien Sanchez (@jsanchez_fn) December 26, 2016 | Prantsuse linnake pani koledale tupikteele nimeks Brexit | https://menu.err.ee/293726/prantsuse-linnake-pani-koledale-tupikteele-nimeks-brexit | Prantsusmaa lõunaosas, Beaucaire'i väikelinnas sai üks uus tänav nime Brexiti ehk Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise järgi. |
Baruto pääses RIZIN Fighting Federationi korraldatava turniiri poolfinaali, alistades 46-aastase jaapanlase Tsuyoshi Kosaka, vahendab Delfi Sport.
"Tegi töö ilusti ära!" kiitis Tõnissaar. "Mind korraks natuke hämmastas, et kuidas nii suure massiga mees vastasel kolpa puruks ei löö. Aga see tuleneb sellest, et ta jagas vastasele rohkem skoorivamaid käelööke, mitte lõpetavaid."
Tõnissaar lisas: "Kui vastased tahavad hakata kunagi Baruto vastu saama, siis tuleb neil kõvasti liikuda ja distantsilt püüda torgata. Nad peaksid juba enne clinch'i võtma sellise asendi, mis oleks põgenemiseks soodsam." | Ott Tõnissaar: mind hämmastas, kuidas Baruto vastasel kolpa puruks ei löönud | https://sport.err.ee/96350/ott-tonissaar-mind-hammastas-kuidas-baruto-vastasel-kolpa-puruks-ei-loonud | Eesti üks parimaid vabavõitlejaid Ott Tõnissaar kommenteeris Kaido Höövelsoni tänast võidukat matši Jaapanis ning jagas tema tulevastele vastastele taktikalisi näpunäiteid. |
Asjatundjad loodavad jõuda esimestele järeldustele lennuki Tu-154 õnnetuse osas järgmise aasta alguses, lausus Sokolov Moskvas pressikonverentsil.
"Esialgsed ekspertiisiandmed võivad saabuda 2017. aasta jaanuaris," ütles ta, märkides, et "volitused selle lennuõnnetuse uurimiseks on kaitseministeeriumil".
"On ilmselge, et enne õnnetust leidis aset lennuki tehnika väärtalitus. Mis selle tingis, peavad selgitama välja asjatundjad, milleks moodustati ka tehniline erikomisjon," sõnas minister.
"Tuvastati, et põrkamisel vastu merepinda ja -põhja lennuk purunes peaaegu täielikult, mis loomulikult raskendab otsinguid," ütles Sokolov.
Ametnik: lennukis plahvatust ei toimunud
Pühapäeval Musta merre kukkunud Vene sõjaväelennuki pardal ei toimunud plahvatust, kuid terrorismi kui juhtunu võimalikku põhjustajat pole välistatud, ütles Vene ametnik neljapäeval.
"Pärast esimese musta kasti andmete esialgset dešifreerimist jõudsime järeldusele, et terroriakti, vähemalt plahvatust pardal ei toimunud - seda võin öelda kindlalt," ütles Vene õhujõudude lennuohutusameti juht Sergei Bainetov. "Samas pole terroriakt ilmtingimata plahvatus, mistõttu seda versiooni ei ole kõrvale heidetud."
Tema sõnul jõudis Tu-154 enne plahvatust õhus olla 70 sekundit ning lennuandmete analüüsi järgi tõusis lennuk vaid 250 meetri kõrgusele. "Sellisel kõrgusel on lennuki kiirus 360-370 kilomeetri vahel tunnis."
Bainetov lausus, et vara on öelda, mis nurga all lennuk Musta merre kukkus.
Allakukkunud Tu-154 oli kaks põhilist musta kasti, kolmas oli ekspluatatsiooniline ja sel ei olnud suurt tähtsust, sõnas õhujõudude lennuohutusameti direktor.
"Allakukkunud Tu-154 pardal oli kaks põhilist musta kasti, üks jäädvustas lennuparameetreid, teine meeskonna kõnelusi. Kolmandat musta kasti ei ole, oli ekspluatatsiooniline, mis jäädvustas lennuparameetreid," selgitas ta.
Ametniku sõnutsi "leiti kolmapäeval teine must kast ja õhujõudude teadusuuringute instituudis asuti veel samal päeval selle andmete dešifreerimisele".
25. detsembri varahommikul aset leidnud lennukatastroofis hukkus 92 inimest. Ohvrite seas on ka Punaarmee Aleksandrovi-nimelise koori liikmed.
Vene transpordiminister Maksim Sokolov ütles neljapäeval, et Tu-154 pardal leidis enne õnnetust aset tehnika väärtalitus.
Sokolovi sõnul on merest välja toodud 19 surnukeha ja 230 kehatükki. | Vene minister: Tu-154 tehnika töötas õnnetuse eel ebanormaalselt | https://www.err.ee/579877/vene-minister-tu-154-tehnika-tootas-onnetuse-eel-ebanormaalselt | Musta merre kukkunud lennuki Tu-154 pardal leidis enne õnnetust aset tehnika väärtalitus, ütles Vene transpordiminister Maksim Sokolov neljapäeval. |
27-aastane ja 201 cm pikkune ääremängija võeti Toronto meeskonna poolt 2009. aasta NBA draftis 9. valikuna ning viimastel hooaegadel on mees tõusnud oma positsioonil liiga eliidi hulka.
DeRozan möödus läinud öösel toimunud kohtumises endisest klubi superstaarist Chris Boshist ning on nüüd kogunud Raptorsi särgis 10 275 punkti.
Lisaks punktidele on tema käes ka klubi kõigi aegade rekordid mängitud mängude, teenitud võituda ja tabatud pealevisete arvestuses.
DeRozanist sai kuues aktiivne mängija, kes on mõne klubi kõigi aegade punktiliider. Ülejäänud viis on Dirk Nowitzki (Dallas), LeBron James (Cleveland), Mike Conley (Memphis), Dwyane Wade (Miami), David West (New Orleans) ja Dwight Howard (Orlando).
Ladies & Gentlemen, your all time leading scorer in Raptors franchise history. Congrats, DeMar! #WeTheNorth #RTZ pic.twitter.com/3BxwHrzck8
— Toronto Raptors (@Raptors) December 29, 2016
History for DeMar DeRozan. #NBAVote #RTZ #WeTheNorth pic.twitter.com/QObdn8V67i
— Toronto Raptors (@Raptors) December 29, 2016 | VIDEO | DeRozan möödus Boshist ja tõusis Raptorsi läbi aegade parimaks | https://sport.err.ee/96348/video-derozan-moodus-boshist-ja-tousis-raptorsi-labi-aegade-parimaks | Korvpalliliigas NBA võttis Toronto Raptorsi staar DeMar DeRozan enda nimele järjekordse klubi rekordi, kui temast sai 111:121 kaotusmängus Golden State Warriorsi vastu klubi läbi aegade suurim punktitooja. |
Vajadus lisasekundi lisamiseks tuleneb Maa ebaühtlasest pöörlemiskiirusest. Sajandi lõikes on astronoomiline ööpäev aatomkellade järgi arvatavast ajast iga päev keskmiselt 1,5—2 millisekundi võrra pikem. Iga 500—750 päeva tagant erineb kahe ajasüsteemi näit seega ligikaudu ühe sekundi. Nii lisatakse rahvusvaheliste kokkulepete alusel ajasüsteemide vastavusse viimiseks ametlikule ajale ikka ja jälle lisasekund. Viimati juhtus see 30. juunil 2015. Alates 1972. aastast on tehtud seda kokku 26 korral.
Enamike inimeste jaoks kaob lisasekund märkamatult. Erandjuhtudel võib see mõjutada arvutisüsteemide tööd. „Päris suur süsteem, kus on erinevad arvutid ja kellad ning need üritavad sünkroniseerida oma tegevust kellade järgi ehk erijuhtudel, kui keegi on sellise enam-vähem häki programmeerinud kusagile, mis eeldab, et kellad on väga täpsed, võib see mõningaid probleeme tekitada. Ent see ei ole suurem mure,“ märkis Tallinna tehnikaülikooli võrgutarkvara õppetooli juhataja Tanel Tammet möödunud aastal.
2012. aastal muutusid lisasekundi lisamisel ajutiselt kättesaamatuks mitmed veebikeskkonnad, näiteks Foursquare, Yelp, LinkedIn ja StumbleUpon. Samuti esines tõrkeid Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemide ja Javas kirjutatud programmide töös. Osa süsteeme ei suutnud võrguprotokolli Network Time Protocol (NTP) poolt lisatava sekundiga toime tulla, mis viis nende hangumiseni.
Suuremad teenusepakkujad võtsid vahejuhtumist õppust. Möödunud aasta juunis lisasekund enam suuremaid probleeme ei valmistanud. Näiteks internetihiid Google lisab seekord suurema segaduse vältimiseks 31. detsembril alates kella 16.00st igale tavalisele sekundile kuni südaööni välja 13,9 mikrosekundit.
Tants lisasekundi ümber
Inimesed on teadnud juba enam kui sada aastat, et iga ööpäev pole täpselt sama pikk. Planeedi pöörlemiskiirust mõjutavad muu hulgas atmosfääris toimuvad muutused, liustike ja laamade liikumine ning isegi pinnase niiskuse suhteline sisaldus, rääkimata merepõhja ja lainete vahelisest hõõrdumisest. Väike mõju on ka planeedi sise- ja välistuuma pöörlemisel.
Nii otsustasid teadlased aja usaldusväärsemalt ja järjepidevamalt aja mõõtmiseks hakata kasutama aatomkelli. Alates 1967. aastast defineeritakse sekundit kui ajavahemikku, mis kulub tseesiumi aatomil 9 192 631 770 korda kahe energeetilise oleku vahel siirdumiseks. Täpse tsüklite arvu määramisel lähtuti 1895. aastal 1900. aastaks ennustatud päeva pikkusest. Kuna tegu oli taas keskmistatud sekundi pikkusega, kaldub aatomkella näit astronoomilisest ööpäeva pikkusest aja möödudes siiski kõrvale.
Lahendust nähti lisasekundis, mille lisamise vajalikkuse üle otsustab rahvusvaheline maa pöörlemise ja taustsüsteemide amet (IERS). Selleks suunatakse üle terve maailma asuvad raadioteleskoobid samaaegselt miljonite valgusaastate kaugusel asuvate aktiivse galaktikatuuma ehk kvasari suunas, mis võimaldab muu hulgas ülitäpselt määrata Maa pöörlemiskiiruse. Võrdlusmomenti pakub näiteks GPS-satelliitide liikumise jälgimine.
Samas jääb õhku küsimus, miks on lisasekundit sellisel kujul üleüldse vaja. Eriti arvestades, et inimkonna käsutuses on aja kulgemise mõõtmiseks märksa täpsemad meetodid, kui Päikese asukoha määramine taevalaotusel. Kui algselt näis see vastutulekuna näiteks meresõitjatele ja astronoomidele, siis nüüdseks on üks sekund viimaste jaoks täpsete mõõtmiste tegemiseks kaugelt liiga pikk ajaühik. Laevakaptenid ja tüürimehed eelistavad aga globaalset positsioneerimissüsteemi või selle analooge.
Nõnda seisab võti pigem poliitikas ja traditsioonides. Rahvusvahelisel tasandil on lisasekundi vajalikkuse vaieldud juba 15 aastat – lahendust aga horisondil ei paista. | Uus aasta toob lisasekundi | https://novaator.err.ee/260055/uus-aasta-toob-lisasekundi | Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60. |
Kohtuotsuse kohaselt müüs Valio oma juhtiva turupositsiooni kindlustamiseks aastatel 2010-2012 toorpiima alla oma hinna, vahendas Yle.
Kohtuotsuse jõustumisega saavad Valio konkurendid nüüd ettevõttelt hageda kohtu kaudu tekitatud kahju, kuid need protsessid võivad võtta veel aastaid.
Valio juhatuse esimees Vesa Kaunisto teatas pressiteates, et ettevõttele määratud trahv ei mõjuta ettevõtte kokkuostuhindasid, kuid ettevõte peab üle vaatama oma 10 lähema aasta investeeringud. | Valiole hinnadumpingu eest määratud 70 miljoni euro suurune trahv jäi jõusse | https://www.err.ee/579875/valiole-hinnadumpingu-eest-maaratud-70-miljoni-euro-suurune-trahv-jai-jousse | Soome kõrgeim halduskohus jättis neljapäeval jõusse piimanduskontsernile Valio turupositsiooni ärakasutamise eest määratud 70 miljoni euro suuruse trahvi. |
Taxify arendusjuht Martin Villig rääkis ERRile, et aastavahetusel on nõudlus tavalisest 10-14 korda suurem kui tavalisel ajal, kuid kümme korda rohkem autosid on keeruline tänavale tuua.
"Oleme küll väga palju juhte koolitanud ja lisanud süsteemi, et nad saaksid aastavahetusel tulla sõitma, ja juhtide tagasiside on sama: nad ütlevad, et kui on täiesti tavapärased tariifid, mis iga päev kehtivad, siis nad pigem eelistavad olla kodus pere juures. See tähendabki, et meil jäi eelmisel aastal 13 000 klienti teenindamata lihtsalt sellepärast, et ei olnud autot," selgitas ta.
Uber kasutab dünaamilist hinnastamist kogu aeg. Uber Eesti tegevjuht Enn Metsar selgitas, et kui nõudlus ületab pakkumist, lülitub dünaamiline hinnastamine sisse ning hind tõuseb.
"Täpne hind sõltub reaalsest nõudlusest. Dünaamilise hinnastamise eesmärk on tuua tippaegadel linna rohkem juhte. Mida rohkem on juhte, seda lihtsam on leida turvalist transporti," sõnas Metsar.
Taxify arendusjuhi sõnul saavad inimesed süsteemist jooksvalt nõudluse ja pakkumise suhet jälgida. Tavalisemal ajal, kui vabu autosid on rohkem, kehtib tavapärane tariif, tipptundidel aga tõstetakse vastavalt nõudlusele hindu. Villig arvas, et hind ei tohiks üle kolme-nelja korra tavalisest kõrgemale tõusta.
"Me jälgime mõistlikkuse piiri, et inimene ikkagi suudaks maksta ka. Loomulikult igal kliendil on tellimuse hetkel valik. Kõige suurem tippaeg on kuskil kella kahe-kolme nelja paiku, kui enamik inimesi koju läheb. Aga inimestel on ka võimalus, kui nad ei ole nõus kallima tariifiga sõitma, oodata tund-kaks, kuni hinnad lähevad tagasi soodsamaks, nõudlus langeb ja siis alustavad sõitu. Tavaline turumajanduse loogika, et nõudlus ja pakkumine peaksid olema tasakaalus," sõnas Villig.
Tallinnas on Taxifyl umbes 2000 autot ja ettevõte loodab, et suurem osa juhte on aastavahetusel tööl. Ettevõte lubab neile tasuks 50-70 eurot tunnis. Mõistliku hinnataseme puhul on enamik juhte nõus sõitma tulema, kinnitas arendusjuht ja lisas, et tavatariifi puhul oleks aastavahetuse ööl tööl isegi tavapärasest vähem juhte.
"Selleks, et tulla sellisel õhtul oma pere juurest ära, eeldavad autojuhid, et tasu peaks olema piisav, et seda kompenseerida," nentis Villig.
Ta märkis, et kliendid näevad sihtkoha sisestamise järel eeldatavat sõidu maksumust ning saavad ise otsustada, kas selline hinnatase neile sobib. Kui mitte, võivad nad oodata, kuni hinnatase langeb. "Vähemalt tekib üldse auto tellimise võimalus," sõnas Villig.
Uberi tegevjuht ei öelnud, kui palju autojuhte neil kokku on, kuid märkis, et aastavahetus on kõige kiirem aeg ning linnas jääb transpordilahendustest iga aasta puudu. "Teeme omalt poolt kõik, et linnas oleks palju juhte," lubas Metsar. | Taxify ja Uberi sõiduhind tõotab aastavahetusel mitmekordseks kerkida | https://www.err.ee/579874/taxify-ja-uberi-soiduhind-tootab-aastavahetusel-mitmekordseks-kerkida | Taxify ja Uberi sõiduhinnad kujunevad aastavahetusel vastavalt nõudlusele - nii meelitatakse juhte pere keskelt autorooli tulema, kuid klientidel tuleb sõidu eest mitu korda rohkem raha välja käia. |
Suure sotsialistliku süsteemi lagunemise kümnenditesse viib Poola lavastaja Tomasz Wasilewski film "Armastuse Ühendriigid". Need sotsiaalselt nirud ajad on Wasilewski filmile dekoratsiooniks. Film räägib naistest ja nagu pealkirigi ütleb – armastusest. Pettuvad aga need, kes lähevad selle peale kinno otsima romantikat ja armastuse vabastavat jõudu. Muinasjuttu printsist valgel hobusel ja teda ootavast kaunist printsessist siit ei leia. Wasilewski lihtsalt näitab armastuse teist külge – selle kõikehõlmava tunde vangistavat poolt.
"Armastuse Ühendriikides" ristuvad nelja naise lood, neid ühendab aeg ja tegevuspaik – väikelinn kusagil Poolas 1990. aastate künnisel, kui sotsialismiblokk laguneb ja Berliini müür langeb. Seda, et elatakse muutuste ajastul, näitabki Wasilewski läbi naiste lugude, mis on tegelikult oma loomult ajatud - kiindumus, armumine, lootus paremale tulevikule – kõik see võib toimuda ükskõik kus ja ükskõik millal.
Muutlikel aegadel on aga ka inimesed muutlikuma meelega, ärrituvad lihtsamini ja teevad otsuseid, mida rahulikumal ajal ei teeks. "Armastuse Ühendriikide" peategelasteks on kolm naist - kohalikku preestrisse armunud Agata, halastamatu loomuga koolidirektor Iza, kes soovib jõuda lähemale oma armukesest arstile, kelle abikaasa äsja suri ning vene keele ja kirjanduse õpetaja Renata, kes kiindub Iza õesse, endisest iluduskuningannast modellihakatisse Marzenasse. Õigupoolest paneb Wasilewski filmi kokku Agata, Iza ja Renata loost, Marzena lugu saab neis läbivaks traagelniidiks, mis lõpetab filmi meeldejääva vinjetiga.
Wasilewski loobub teadlikult värvidest, ehkki karakterid ja nendega toimuv on edasi antud üpris tugevates toonides. Pilt on kahvatu, pleekinud, kõle nagu olid ka 1980. aastad. Filmi paletti rõhutab toimumispaik – äärelinn koledate korrusmajadega, ajaks on Wasilewski valinud mitte õitsva kevade ega suve, vaid varatalve, mis ei näigi lõppevat. See on ka aastaaeg, mis on äärmiselt tuttav kõigile Läänemere idakalda riikidele – igikestev tatine ilm, mis vormib ka selles elavate inimeste mentaalsust. Inimesed mähkuvad jopedesse, varjates ka oma tundeid ja kiindumusi.
Rumeenia uue laine režissööride filmidega tuntust kogunud Oleg Mutu kaamera võtab "Armastuse Ühendriikides" toimuva üles peamiselt suurtes ja keskmises plaanis. See seab vaataja silmitsi filmi kangelaste kannatustega ja võimendab väljapääsmatuse tunnet, millesse nad sattunud. Wasilewski filmi peamine konflikt seisnebki selles, et ehkki armastus peaks pakkuma vabanemist, uut, kvalitatiivset muudatust elus, on antud juhul tegemist ummikteega. Need naised, kelle ellu teeb film sissevaate, on oma kiindumuse ja afektsiooni vangid. Nende õrnad tunded ei leia vastust, parim enne saab läbi ja ei jää üle muud, kui see kõik välja oksendada, et puhtalt ja kainelt uue pilguga maailma vaadata.
"Armastuse Ühendriikide" armastus ei ole aga mitte ainult füüsiline, nagu seda võib ekslikult arvata. Wasilewski osutab ka agape 'le, mis märgib inimese armastust Jumala vastu ja ka armastuse andi kui sellist. Sellele viitab ka filmis esimesena räägitud loo kangelase Agate nimi, kes armub oma piirkonna preestrisse.
Omaette tähendusliku nüansi annab kiriku kuvand filmis – see paikneb magalarajoonist väljas, tühermaal, väljanägemiselt justkui mahajäetud kuuris. Sinna missale kogunevate inimeste hulk väljendab ka nende teenistuste tähtsust üleminekufaasis Poola ühiskonnas, siinjuures jätab Wasilewski tõlgendusvõimalused lahtiseks – neid inimesi pole palju, samas on see piisav, et näidata kiriku olulisust teatud sotsiaalse tugisüsteemina.
Agate kiindumus ongi kahetine – ta on filmi kangelastest üks nooremaid ja see rõhutab ka tema armastuse füüsilisust. Lesestunud arstilt siduvat suhet ootev koolidirektor Iza on juba oma vanuse pärast Agatest rohkem nurka surutud, see toob kaasa ka ta inimlikud väärtused hülgava kättemaksu. Kolmanda loo kangelase Renata kiindumus Marzenasse väljendab ka ülekantud ema-tütre suhet, soovi leida lähedust ja usaldust, millele tugineda.
Need ongi Armastuse Ühendriigid – kõiki ühendav lootus leida püsivat emotsionaalselt eksistentsi väärtustavat suhet, kinnistavat kvaliteeti olemiseks.
Samas pole Wasilewski linatöö vaba puudustest. Ta kopeerib oma vaieldamatute eeskujude Kieslowski ja Zanussi töödest tuttavaid rõhuasetusi, teemasid ja lavastuslikke võtteid. Wasilewski püüab astuda klassikutest sammu edasi, rõhutades ja võimendades füüsilisust, lisades kehalist groteski. Samas pingutab ja pakub Wasilewski üle, kirjutades naiste lood muserdavatest seikadest ülitihedaks, surudes need kurbuse kruustangide vahele.
"Armastuse Ühendriigid" räägib inimestest meie ümber, me näeme samasuguseid, oma õnnetust varjata püüdvaid, närvivapustuse äärel olevaid naisi iga päev. Wasilewski pöörabki tähelepanu armastuse pahupoolele, sellele tumedale sfäärile, kuhu lootusekiir ei tungi, mis ootab vastust aga kunagi seda ei leia. "Armastuse Ühendriigid" näibki küsivat – kas suund, mille filmi kangelased on valinud, on õige, kas nende armastus ehk ei eksi oma objekti valikul, ja kui see on nii, siis tuleb juba vaatajal endal leida vastus järgmisele küsimusele – kus siis on armastus. | Tõnu Karjatse filmikomm: "Armastuse Ühendriikides" printsi valgel hobusel ei näe | https://kultuur.err.ee/315202/tonu-karjatse-filmikomm-armastuse-uhendriikides-printsi-valgel-hobusel-ei-nae | Paljud meist mäletavad aega, mil poest polnud midagi saada, nomenklatuur käis puhkamas sõbralikes sotsialismimaades ning isegi mööbli ja külmutuskapi ostmiseks pidi end panema järjekorda. |
Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldab päästjaid 95 protsenti Eesti elanikkonnast, järgnevad politsei 82, kaitsevägi 75 ja kaitseliit 71 protsendiga. Samu institutsioone ei usaldanud vastavalt 3 protsenti, 17 protsenti, 15 protsenti ja 12 protsenti küsitletutest.
NATO-t usaldas 58 ja ei usaldanud 27 protsenti, Euroopa Liitu usaldas 60 ja ei usaldanud 29 protsenti.
Uuringu läbiviimise eel äsja ametisse astunud president Kersti Kaljulaidi usaldas oktoobris 48 ja ei usaldanud 10 protsenti vastanutest, mis annab tema usalduse saldoks 38 protsenti. President Toomas Hendrik Ilvest usaldas 50 ja ei usaldanud 39 protsenti vastanutest, mis teeb tema saldoks 11 protsenti.
Negatiivne usaldussaldo oli oktoobris kõigil Toompea võimuinstitutsioonidel - riigikogul -4 protsenti, valitsusel -5 protsenti ning tollasel peaministril Taavi Rõivasel koguni -16 protsenti. Rõivast usaldas 37 ja ei usaldanud 53 protsenti vastanutest.
Turu-uuringute AS viis kaitseministeeriumi tellimusel riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu läbi selle aasta oktoobris, küsitleti 1206 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest. Tegemist oli 40. küsitlusega selles avaliku arvamuse monitooringuseerias, millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris. | Inimeste usaldus valitsuse ja riigikogu vastu on langenud | https://www.err.ee/579873/inimeste-usaldus-valitsuse-ja-riigikogu-vastu-on-langenud | Kõigi Toompea võimuinstitutsioonide usaldussaldo on langenud miinuspoolele, eriti madal oli peaministri usaldusväärsus, selgub Turu-uuringute AS-i oktoobris läbi viidud uuringust. Eesti elanikud usaldavad riiklikest institutsioonidest kõige rohkem päästeteenistust, millele järgnevad politsei, kaitsevägi ja kaitseliit. |
180 kg kaaluv Baruto oli oma 101,1 kg kaaluvast vastasest kindlalt üle ja domineeris suurema osa matšist, teenides võidu kohtunike ühehäälse otsusega.
32-aastane Baruto on nüüd pidanud kolm MMA-matši ja võitnud neist kõik, Kosaka arvel on 27 võitu ja 19 kaotust.
Järgmised matšid peetakse samuti Saitamas, kus aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril on kohe võistluspäeva alguses kavas avatud kaalukategooria poolfinaalid ning õhtu lõpetab avatud kaaluklassi finaalmatš.
Esimeses poolfinaalis kohtuvad iraanlane Amir Aliakbari ja venelane Valentin Moldavski, Baruto läheb vastamisi horvaat Mirko Filipoviciga.
42-aastane Filipovic kaalub 106 kg, ta on karjääri jooksul võitnud 33 matši (neist 24 nokaudi või tehnilise nokaudiga) ja kaotanud 11 vastasseisu. | Baruto jätkab vabavõitleja karjääri võidulainel | https://sport.err.ee/96346/baruto-jatkab-vabavoitleja-karjaari-voidulainel | Aasta tagasi vabavõitlejana debüüdi teinud Kaido Höövelson ehk Baruto jätkab karjääri kaotuseta, Saitamas peetava Rizin Fighting Federationi poolt korraldatava MMA-turniiri veerandfinaalis alistas ta 46-aastase jaapanlase Tsuyoshi Kosaka. |
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teatas, et see pole küsimus, mida valitsus peaks arutama ega seisukohti võtma.
"Valitsus ei arutanud seda küsimust oma istungil ja lähiajal kindlasti ei aruta ka. Erakonna juhtide valimine on iga erakonna siseasi. Las ikka selle otsuse võtavad vastu Reformierakonna liikmed oma parima äranägemise järgi," vastas Ossinovski ERR.ee küsimusele, kumba kandidaati ta Reformierakonna esimeheks eelistaks.
Reps: jälgin naudinguga Reformierakonna esimehe valimisi
Keskerakonna esindaja, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ei usu, et erakonnas emma-kumma valimisega mingit sisemist muutust toimuks. Ta kinnitas, et tervitaks väga, kui midagi seesugust siiski toimuks - näiteks otsused erakonna rahastamises, erakonna juhtimise läbipaistvuses või piirkondade kaasamises juhtimisse.
"Üldiselt on Keskerakond harjunud sellega, et tema esimeest on kõik teised valinud peale tema enda. Kui lubate, siis ma jätaksin Reformierakonna esimehe valimised talle endale," ütles Reps.
Oma isiklikku suhtumist debatile väljendades ütles ta, et nende valimised on läinud üllatavalt huvitavaks. "Ma usun, et meil mõned nädalad tagasi ka enamus avalikust meediast uskus, et see saab olema lihtne, et nii nagu tagatoas kokku lepitakse, nii läheb, aga diskussioon on läinud üsna elavaks. Nii, et mina pean ütlema, et jälgin naudinguga, ootan huviga," lausus ta.
"Tunnen mõlemat härrasmeest väga hästi. Erakonnana ma isiklikult ei näe suurt vahet. Küsimus on selles, kas erakonna esimehe vahetusega toimub ka Reformierakonnas mingisugune sisuline muutus. Kas nad teevad oma otsustustasanditel mingeid teistsuguseid lähenemisi, kas nad otsustavad ka näiteks erakonna rahastamise osas minna oluliselt läbipaistvamaks, kas nad kaasavad oma piirkondi rohkem. Kui selline muutus Reformierakonnas toimub, siis seda ma väga tervitaksin. Siis võib öelda, et selline suur muutuste periood erakondades hakkab jõudma lõpusirgele ja võib-olla see tähendab ka hoopis teist poliitikat järgmiseks aastaks," lõpetas Reps.
Iva: tervitame iga esimeest
Ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindaja, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kinnitas, et tema hinnangul on tegemist erakonna siseküsimusega, mida valitsuses jutuks ei võetud. "Tervitame iga esimeest," kommenteeris Iva.
Reformierakonna esimees valitakse erakonna üldkogul 7. jaanuaril. Üles on seatud kaks kandidaati - Kristen Michal ja Hanno Pevkur. | Reps tervitaks Reformierakonna läbipaistvamaks muutumist | https://www.err.ee/579872/reps-tervitaks-reformierakonna-labipaistvamaks-muutumist | Kõigi valitsuserakondade esindajad peavad Reformierakonna esimehe valimist partei siseasjaks ega soovi avaldada, kumba eelistaksid nad erakonna esimehena näha - kas Kristen Michalit või Hanno Pevkurit. Mailis Reps Keskerakonnast ütles siiski, et ta tervitaks Reformierakonna läbipaistvamaks muutumist. |
Inglismaa kõrgliigas on kriitika alla sattunud Londoni Chelsea meeskond, kellel on hetkel peaaegu 40 noort mängumeest erinevatesse klubidesse välja laenatud. Arsenalil endal on hetkel välja laenatud 13 mängumeest.
"See on modernse jalgpalli üks suurimaid probleeme. Klubi on palju noormängija kasvatamisse investeerinud, sest see maksab üha rohkem ja rohkem. Aga 20-aastaselt lahkub mängija klubist ja sealt ei saa eriti suurt kompensatsiooni," selgitas Wenger Reutersi vahendusel.
"Et teha potentsiaalsete tippmängijate leidmine endale lihtsamaks, siis refleksist hakatakse noori kokku ostma ning neid siis välja laenama. Kui vaadata laenutehingute arvu, siis see pole õige. Midagi tuleb selle vastu ette võtta."
Chelsea põhimeeskonna näitel võib väita, et väga vähesed laenule saadetud noormängijad suudavad ennast hiljem klubi põhimeeskonda murda. Hetkel on Londoni klubis selliseid näiteid vaid kaks - äärekaitsja Victor Moses ja poolkaitsja Nathaniel Chalobah.
"Võib-olla oleks üheks võimaluseks suurematel klubidel lubada omada madalamas liigas tütarklubi, kuhu saaks oma mängijaid suunata. Hetkel on selline olukord, kus parimad noored kogunevad kõige rikkamatesse klubidesse, kus neil lõpuks ei teki võimalust oma arengus järgmist sammu astuda. Peaksime talendid võrdsemalt klubide vahel ära jagama," lisas Wenger. | Arsene Wenger: laenusüsteem on tänapäevase jalgpalli üks suurimaid probleeme | https://sport.err.ee/96340/arsene-wenger-laenususteem-on-tanapaevase-jalgpalli-uks-suurimaid-probleeme | Londoni Arsenali peatreener Arsene Wenger arvab, et jalgpallimaailm peaks muutma reegleid, et takistada rikastel klubidel noorte talentide kokkuostmist ning nende pikkadeks hooaegadeks välja laenamist. |
Jõulupühade ajal jõudis kinodesse kammerlik õudusfilm, mille pealkiri võtab filmi sisu kenasti kokku. Linaloo alguses leitakse verise mitmikmõrva sündmuspaigast tundmatu naise laip, see viiakse lahkamisele ning kogu ülejäänud filmi ajal seda laipa siis lahatakse, surnukuurist kaugemale tegevustik eriti ei kaldu ja peategelasteks on laibalahkajatest isa ja poeg ning laip.
Selles mõttes on lugu huvitav, et ega me saa eriti midagi teada ühegi tegelase taustast. Film keskendub konkreetselt laiba lahkamisele ja ei vii vaatajat mingistesse minevikukaemustesse ega ava tegelasi kõrvalliinide kaudu. Vihjeid siiski on, näiteks saame teada, et ema on surnud, isa tunneb selles endal süüd, poeg on kasvanud enamasti koos isaga surnukuuris ja kuigi ta teeb koos pruudiga tulevikuplaane, on aimata, et temast vist siiski saab laibalahkaja, perekonna traditsiooni edasikandja.
Tegelased, nii vähe kui neid ka jagub, on täiesti normaalsed inimesed. Nad ei ole mingi veidra kiiksuga, nad ei näe kuidagi imelikud välja. Võiks ju arvata, et õudusfilmis, kus niigi on vähe tegelasi, püütakse õõva kruvida ka sellega, et tegelased juba eos on kuidagi hirmutavad, probleemsed või veidrikud. Kaugel sellest, isa ja poeg on täiesti sümpaatsed normaalsed eluterve suhtumisega inimesed ja see on pluss. See annab filmile turvalise argise mõõtme, toob loo vaatajale lähemale, pannes uskuma, et niisugune asi võibki juhtuda, vaataja ei tunne tegelaste vastu võõristust, mis eemaldaks ta ekraanil toimuva hakkavatest sündmustest. Kui asi oleks liiga muinasjutuline, siis nii võiks juhtuda.
Siis on laip.
Kuigi see on lihtsalt nukk lahkamislaual, elab seegi oma elu, vaevu aimatavalt muutudes. Ei, ta ei muutu mingiks zombiks, kuid tähelepanelikul jälgimisel võib aimata muutusi laiba näoilmes, seda väga eriliselt ei rõhutata, kuid see taktika just mõjub pinget kruvivalt: mis nüüd järgmisena saab. Ja saama ikka hakkab küll, õudust pakutakse kogu raha eest. Muuseas, laiba jaoks on siin eraldi näitleja, selleks on Olwen Catherine Kelly, nii et see laibateema on ikka päris ehe ja kõhedaks võttev, vaid nuku kasutamisega sellist efekti poleks saavutanud.
Võimalik, et paadunud õudusfännid ei kergita selle filmi hirmuskaala peale kulmugi, kuid arvan, et nad peavad siiski tunnistama, et tegemist on keskmisest parema massikino õudusfilmiga. Pinget luuakse ja hoitakse hästi, õhkkond on saladuslik, midagi liiga üle võlli ei keerata ja filmi lõpuks jääb õudus siiski õhku rippuma. Film tekitab vaatajas küsimusi, kuid need küsimused on kaasamõtlevad, mitte vastuvaidlevad.
Režissöör André Øvredal ongi spetsialiseerunud õudusfilmidele, tema kontol on mõned täispikad ja mõned lühifilmid. Kõnealune lahkamisfilm on esimene täispikk rahvusvahelist tunnustust pälvinud töö, film on möödunud aasta jooksul napsanud mitmelt festivalilt auhindu. Nagu nimestki aimata, on Øvredal norrakas, tema eelmine tuntum töö oli 2010. aastal välja tulnud "Trollikütt" (" Trolljegeren"), õudus- mockumentary, ehk dokumentaalfilmi laadis tehtud mängufilm. Selle norraka nimi tasub meelde jätta, arvatavasti tuleb temalt tulevikus veel verdtarretavaid linateoseid.
Lapsi ärge seda filmi vaatama saatke, kohtingufilmiks see ka eriti ei sobi. Kui eelistate pigem märuleid ja kiiremat tempot, siis see film ei ole teie jaoks, see lugu pigem venib aeglaselt nagu veri laibast ja roomab tasakesi, kleepudes hirmuhigisele nahale. Otseselt jalust ei raba, kuid loob hea atmosfääri ja paneb mõneks ajaks sellele mõtlema. | Arvustus. Laibalahkajate agoonia | https://kultuur.err.ee/315196/arvustus-laibalahkajate-agoonia | Uus film kinodes
" Tundmatu naise lahkamine"
Režissöör: André Øvredal
Osades: Brian Cox, Emile Hirsch, Ophelia Lovibond, Olwen Catherine Kelly
Hinne: 7/10 |
Seega ei ole ime, et generalistid on sagedased inimkaaslejad ehk liigid, kes on just oma suure kohanemisvõime ja vähese nõudlikkuse tõttu suutnud kohaneda linnaeluga ning arvukaks muutunud.
Üks kõige tuntum generalist on inimene ise, kes suudab hakkama saada igas piirkonnas, välja arvatud arktilised alad. Inimesega suudavad selles sammu pidada vaid vähesed loomaliigid.
Kõikidele generalistidele on omane suhteliselt lai toiduspekter – süüakse seda, mis parasjagu kättesaadav ja toiduga ei pirtsutata.
Samas võivad mitmetel puhkudel linnas elavate generalistide tervisenäitajad metsas elavate liigikaaslaste omadest kehvemad olla, kuna rämpstoitu on linnades külluses. Üldine arvamus generalistide toidueelistuste – pigem küll toiduvalimatuse – osas on, et linnas elavatel generalistidel on rämpstoitu külluses. Ometi on inimesed väga erinevate maitse-eelistustega – ühele maitseb paprika, teisele mitte; üks naudib täiel rinnal punapeeti, teine käib sellest suure kaarega mööda.
Kas rasvatihane saab endale sellist „pirtsutamist“ lubada või praagitakse „pirtsutajad“ loodusliku valiku poolt kiiresti välja?
Rasvatihane on liik, keda võib kahtlemata vähemalt toidu osas generalistiks pidada – ta sööb nii taimset kui ka loomset toitu, inimese läheduses lähevad kaubaks igasugused toidujäätmed.
Pesitsusajal moodustavad valdava osa poegadele toodavast toidust röövikud, nende osakaal aga sõltub suures osas elupaigast. Erinevusi võib täheldada nii okas-, leht- kui ka igihaljastes metsades pesitsevate rasvatihaste toidusedelis. Seega võiks laia toiduspektri alusel väita, et „pirtsaka“ liigiga tegemist ei ole.
Siiski selgub, et nende pirtsakuse puudumine on vaid näiline.
Hiljutisest erinevaid tihaste toitumiskäitumist hõlmanud teadusuuringute kokkuvõttest selgub, et nii isendi kui ka populatsiooni tasemel on tegu spetsialistidega, kelle toitumine sõltub suuresti kohalikest oludest.
Nii on näiteks põhjapoolsete asurkondade rasvatihased, kuhu kuuluvad ka meil elavad isendid, pigem generalistid, kes söövad seda, mis parasjagu looduses külluses leidub. Vahemeremaades elutsevad rasvatihased on aga pigem spetsialistid, kuna sealne keskkond on mitmekesisem ja pakub rasvatihastele rohkem võimalusi ning lindudel on kasulikum spetsialiseeruda konkreetselt enda elupaiga ümbrusest leitavale toidule. Oma roll sellisel spetsialiseerumisel on kindlasti ka rasvatihase kognitiivsetel võimetel. Sinitihast aga peavad sama uuringu autorid nii liigi kui ka isendina üle kogu levila generalistiks.
Täiendusena peab siiski märkima, et uuringu autorid põhinesid pesitsusajal poegadele toodavale toidule, mis ei võimalda teha järeldusi talvise toitumise kohta. Pidades silmas, et toitu on talvel märksa vähem, võib arvata, et meie rasvatihased on ka talvisel ajal generalistid ja söövad pea kõike toidumajades pakutavat. See aga kindlasti ei tähenda, et toidumajades peaks tihastele valimatult kõike pakkuma.
Rasvatihase aasta teadusuudised ilmuvad Eesti ornitoloogiaühing veebipesas, neid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.
Allikas: Pagani-Núñez E, Barnett CA, Gu H, Goodale E, 2016. The need for new categorizations of dietary specialism incorporating spatio-temporal variability of individual diet specialization. Journal of Zoology | Rasvatihane – generalist või hoopis spetsialist? | https://novaator.err.ee/260053/rasvatihane-generalist-voi-hoopis-spetsialist | Liike võib ökoloogiliselt jagada spetsialistideks ja generalistideks. Kui spetsialistid on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega ning kiirete muutuste toimudes võib neil liikidel raskeks minna, siis generalistid suudavad toime tulla väga mitmesugustes oludes – nii linnas kui ka maal, soojas ja külmas, metsas ning lagedamal alal. |
Kuigi tema kodumeeskond kaotas 129:148 Fujianile (5-17), siis domineeris 25-aastane ja 193 cm pikkune Cunningham mängu, kui tõi 45 minutiga 74 silma (kahesed 15/24, kolmesed 7/14, vabavisked 23/29), 4 lauapalli ja 2 korvisöötu. Kasulikkuse reitinguks andis see sooritus koguni 54.
Võitjate poolel jagunes skooritegemine palju ühtlasemalt, kui koguni viis mängumeest kogus vähemalt 20 silma - parimana tõid J.J. Hickson 34 punkti ja 10 lauapalli ning hiinlased Zhelin Wang ja TaiLong Zhao lisasid kumbki 27 punkti.
Liiga liidrina jätkab Shanghai Sharksi (20-2) meeskond, kes sai 114:101 jagu Jiangsu Dragonsist (11-11). Võitjate kasuks kogus Jimmer Fredette 46 punkti, 8 lauapalli ja 5 söötu ning kaotajate edukaim oli MarShon Brooks 45 silma ja 6 sööduga. | VIDEO | Ameeriklasest tagamees viskas Hiina kõrgliigas 74 punkti | https://sport.err.ee/96347/video-ameeriklasest-tagamees-viskas-hiina-korgliigas-74-punkti | Hiina korvpalli kõrgliigas nähti järjekordset suurepärast individuaalset sooritust, kui Jiangsu Tongxi (5-17) meeskonna eest mängiv ameeriklane Jared Cunningham viskas koguni 74 punkti. |
Gus Poayet'i juhndatav klubi avaldas ülemineku neljapäeval pärast seda, kui argentiinlane saabus Shanghaisse meditsiinilisele ülevaatusele, kirjutab Soccernet.ee.
Lisaks Tevezile mängib Andres Operi kunagises koduklubis välismaalastest ka Demba Ba, Obafemi Martins ning Fredy Guarin. Samuti on Shenhua'd tihedalt seostatud Angel Di Mariaga
76 kohtumises Argentina koondist esindanud Tevez naasis oma kasvatajaklubisse Bocasse 2015. aastal. Poolteise aasta jooksul sai ta kohalikus kõrgliigas 34 mänguga kirja 14 väravat. | Carlos Tevezi 84 miljoniline üleminek Hiina klubisse sai ametlikuks | https://sport.err.ee/96343/carlos-tevezi-84-miljoniline-uleminek-hiina-klubisse-sai-ametlikuks | Endine Manchester Unitedi, Manchester City ja Juventuse ründaja Carlos Tevez lahkub Boca Juniorsist ning liitub Hiina jalgpalli superliiga meeskonna Shanghai Shenhua'ga, kes maksab tema eest väidetavalt koguni 84 miljonit eurot. |
Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast? | https://novaator.err.ee/260052/aastalopu-viktoriin-mida-maletad-loppevast-teadusaastast | Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist! | |
Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga viis protsenti, nende hulgas kahekordistus grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal, teatas terviseamet.
Gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul võib tänavusele gripihooajale iseloomulikuks pidada gripiviiruste varasemat kohale jõudmist.
„Kui me tavaliselt hakkame gripiviiruseid registreerima jaanuaris ja viiruste leviku kõrghooaeg jääb veebruari või isegi märtsi, siis sel aastal algasid grippi haigestumised kuu aega varem,“ ütles ta. „Haigestumiste üldarv püsib siiski veel madalal tasemel ja selle põhjuseks võib lugeda alanud koolivaheaega, sest reeglina haigestuvad esmalt enim lapsed. Teiseks põhjuseks võib pidada alanud pühi, mis tähendab, et inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole. Hospitaliseerimiste arv näitab aga, et tegelik haigestumiste arv võib olla ametlikust statistikast suurem".
Haigestunute seas on enim kuni viieaastaseid lapsi. Haigestumiste juurdekasv on aeglustunud laste vanuserühmades, kuid üle 30 protsendi kasvanud tööealiste ja vanemaealiste vanusrühmas.
Kolme haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal kolm inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu, kõik olid vaktsineerimata.
E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 70 patsienti, neist 50 viimase kahe nädala jooksul. Hospitaliseeritutest 25 protsenti on olnud vanusrühmas 0-4 eluaastat, 18,5 protsenti vanusrühmas 5-14 ja 12 protsenti vanusrühmas 15- 19 eluaastat. Haiglasse sattunutest tööealisi on olnud veidi üle 24 protsendi, vanemaealisi üle 18 protsendi.
Intensiivravi on gripi tõttu vajanud kuus inimest. Üks inimene oli vanuses 57 eluaastat, ülejäänud üle 65 aastast. Kõik kuulusid riskirühmadesse.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 62 protsendini. Hetkel domineerib Eestis A gripiviirus alatüüp A(H3N2). Kinnituse said 129 A-gripiviirust ja 6 B- gripiviirused.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud gripiviirust 285 korral, neist 278 korral on olnud tegu A ja seitsmel korral B-gripi juhuga.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Bulgaarias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Šveitsis, Portugalis ja Põhja Iirimaal. Teised riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel madalaks. | Terviseamet registreeris esimesed gripist tingitud surmajuhud | https://www.err.ee/579867/terviseamet-registreeris-esimesed-gripist-tingitud-surmajuhud | Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstiabi 4560 inimest, kellest ligi pooled olid lapsed. Registreeritud on ka kolm gripist tingitud surmajuhtumit. |
Tänavu võtab "Aktuaalne kaamera" aasta kokku Tartus, värskelt valminud Eesti Rahva Muuseumis ja üheskoos vaadatakse üle kaadrid, mis sellest aastast mällu on jäänud. Oma mõtteid möödunud aastast jagavad teatrimees, kirjanik ja muusik Peeter Volkonski, välispoliitika ekspert Jüri Luik, presidendiks kandideerinud Siim Kallas ning mitmed teised inimesed Eestist ja kaugemalt.
Loomulikult ei puudu saatest välispoliitilised teemad. Põhjalik pilk heidetakse USA-sse nüüd, mõni aeg pärast presidendivalimisi, ja uuritakse, milliste mõtetega oodatakse Donald Trumpi asumist presidendiametisse. Samuti saab kuulda, milline võiks olla võimalus lõpetada sõda Süürias.
"Aktuaalse kaamera" erisaate vahendusel saab teada, missuguse hinnangu annab Eesti presidendivalimiste protsessile üks neil osalenu. Lisaks tutvustab aastat kokku võttev uudistesaade Eesti filmi tulevikutegijaid ning uurib, kui lähedal oleme täiesti iseseisvalt sõitvate autode loomisele.
Uudistesaade "2016 Aktuaalses kaameras" saatejuht on Astrid Kannel, toimetaja Epp Ehand, režissöör Krista Rannamäe.
Saadet saab vaadata ka veebilehel etv.ee otse või hiljem järele. | "Aktuaalne kaamera" võtab erisaates kokku lõppeva aasta | https://menu.err.ee/293733/aktuaalne-kaamera-votab-erisaates-kokku-loppeva-aasta | Reedel kell 20 jõuab ETV ekraanile "Aktuaalse kaamera" erisaade, mis võtab kokku lõppeva aasta kõige olulisemad sündmused. |
Gazprom ei avaldanud oma pakkumise üksikasju, kuid teatas, et plaan peaks lahendama Euroopa Komisjoni mured mõistlikus ja võimalikus ulatuses, vahendas Financial Times.
"Loodame et komisjon ja lõpuks ka turud vastavad meie ettepanekule positiivselt, võimaldades juhtumi lähitulevikus lõpetada," teatas ettevõte.
Kui komisjon peaks pakkumise vastu võtma, tähendaks see Gazpromile trahvidest ja tingimustest pääsemist. See võib aga pahandada Baltimaid ning teisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike, mis on ettevõttele karmimat karistust nõudnud.
ELile teevad muret kolm küsimust: lepingutingimused, mis takistavad piiriülest gaasimüüki, gaasivarustuse sidumine investeeringutega gaasijuhtmetesse ning ebaõiglane gaasi hinnastamine Bulgaarias, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.
Gazprom on juba teinud lepingutes muudatusi, et kõrvaldada gaasi edasimüümise piirangud ning loobuda eelistest, mis ta on saanud, muutes gaasitarne eeltingimuseks gaasijuhtmetega nõustumise. Muudatused on tehtud komisjoni survel, et suurendada konkurentsi Euroopa energiaturul.
Euroopa Liidu konkurentsivolinik Margrethe Vestager ütles oktoobris, et lepe peaks tagama gaasitarne Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse konkurentsivõimelise hinnaga.
Komisjon lubas pakkumist põhjalikult uurida
Euroopa Komisjon kinnitas, et on Gazpromilt pakkumise saanud ja kaalub seda põhjalikult. Protsessi kuulub ka nn turutest, mille puhul komisjon kuulab konkurentide ja teiste huvitatud osapoolte arvamusi.
Kokkuleppele jõudmine tähendaks Brüsseli ühe suurema ja kauem kestnud monopoliuurimise lõppemist. Protsess algas 2011. aasta septembris, mil kümne riigi 20 paigas korraldati etteteatamata reid.
Varem on Eesti konkurentsiameti juht Märt Ots öelnud, et konkurentsiõiguse rikkumisele peaks kahtlemata järgnema mingisugune trahv ning kui asi ilma sanktsioonideta lihtsalt ära lõpetatakse, ei oleks see õige.
Ka majandusministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman on kommenteerinud, et kui rikkumine on toime pandud, peaksid sellele järgnema sanktsioonid.
"Kui me vaatame seda, et mis moodi hindab Euroopa Komisjon ja nende konkurentsi peadirektoraat seda, kui erinevad liikmesriigid [rikuvad] /.../ konkurentsieelise saamiseks riigiabi andmise reegleid, /.../ ja selle eest tuleb maksta trahvi, siis tekib küsimus, miks me ei peaks nii käituma kolmandate riikide ja nende ettevõtete suhtes," ütles Leppiman ERRile oktoobris, kui Financial Times esimest korda Gazpromiga leppe sõlmimise võimalusest kirjutas. | Gazprom esitas Euroopa Komisjonile ettepanekud uurimise lõpetamiseks | https://www.err.ee/579866/gazprom-esitas-euroopa-komisjonile-ettepanekud-uurimise-lopetamiseks | Konkurentsireeglite rikkumises süüdistatav Vene energiahiid Gazprom on esitanud Brüsselile ettepanekud, millega üritab lõpetada viis aastat väldanud uurimist ning trahvist pääseda. |
Penguins on 37 mänguga kogunud 53 punkti ning edestab Columbus Blue Jacketsit ühe silmaga, kuid seejuures on neil konkurendist koguni neli mängu rohkem peetud.
Kolmapäeval nähti ka ühte kübaratrikki, kui Robby Fabbri viskas kolm väravat 6:3 võidumängus Philadelphia Flyersi vastu.
Tulemused:
Florida - Toronto kv 2:3
Pittsburgh - Carolina 3:2
Tampa Bay - Montreal la 4:3
St. Louis - Philadelphia 6:3
Vancouver - Los Angeles 2:1 | NHL-i liiderklubi Pittsburgh Penguins teenis kaotusseisust võidu | https://sport.err.ee/96342/nhl-i-liiderklubi-pittsburgh-penguins-teenis-kaotusseisust-voidu | Hokiliigas NHL sai liiga punktiliider Pittsburgh Penguins kodujääl rasked võidupunktid, kui kaotusseisust alistati 3:2 (0:1, 1:1, 2:0) Carolina Hurricanes. Penguinsi poolel tegid skoori Sidney Crosby, Carl Hagelin ja Chris Kunitz. |
Riigikohus ei ole veel otsustanud, kas võtab Nääme advokaadi esitatud kassatsioonkaebuse arutusele.
Ringkonnakohus jättis 20. septembril muutmata Harju maakohtu suvise otsuse, millega Nääme sai rahalise karistuse 6300 eurot.
Maakohus mõistis Näämele sama karistuse, mida taotles talle kohtuvaidluses riigiprokurör Inna Ombler.
Riigiprokuratuur süüdistab Näämet ametiisikuna ebaseaduslikult Tallinna linna eelarveliste vahendite kasutamises ligi 2800 euro ulatuses.
Süüdistuse järgi korraldas Nääme mullu jaanuaris ja veebruaris kaks kontserti Valga kultuuri- ja huvialakeskuses, mis olid osalejatele tasuta ning korraldatud selleks, et mõjutada kohalikke valijaid andma 2015. aasta riigikogu valimistel oma hääl temale.
Tallinna Kesklinna linnaosa vanem Nääme oli tollal Keskerakonna riigikogu kandidaat Valga-, Võru- ja Põlvamaal.
Näämet süüdistatakse selles, et vältimaks valimiskampaaniaks isikliku raha kasutamist, korraldas ta ürituste kulude tasumise Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest.
Süüdistuse järgi tasuti Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest ürituste üüri-, kuid ka transpordi-, toitlustamise-, muusika- ja tehnika rendi arveid.
Eeluurimisel kogutud andmete järgi korraldas Nääme Valga elanike kontsertidele kutsumise flaieritega, mis ühtlasi tutvustasid Näämet kui riigikokku kandideerijat, sisaldasid Keskerakonna sümboolikat ja kandidaadi valimislubadusi.
Nääme oli Keskerakonna riigikogu kandidaat Valga-, Võru- ja Põlvamaal.
Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur. | Nääme tahab riigikohtult enda süüdimõistmise tühistamist | https://www.err.ee/579865/naame-tahab-riigikohtult-enda-suudimoistmise-tuhistamist | Tallinna linna raha omastamises süüdi mõistetud Kesklinna linnaosa keskerakondlasest vanem Alar Nääme tahab riigikohtult õigeksmõistmist. |
""Segased lood", mis eelmisel aastal võitis, oli igas mõttes hästi ajastatud ja sellele loole töötas väga hästi kaasa ka video. Usun, et eelmisel aastal võitis küll õige laul," tunnistas Taukar Raadio 2 saates "Hommik".
Taukar lisas, et sel aastal on tema tugevaim lugu "Tähti täis on öö", mis ehk võidu toob. "Kõigepealt on see muidugi tugev eeldus, et see võimalus üldse olemas on, aga ma julgeks arvata, et kui inimesed on piisavalt hääli andnud, siis ehk loo "Tähti täis on öö" poolt," ütles Taukar.
Muusik kinnitas, et oma hittide esitamisest ta veel väsinud pole. "Ma olen laulnud neid laule neli aastat Ivo Linna laulab sära silmas "Kikilipsu" veel 50 aastat hiljem. Mulle meeldivad enda laulud ka, need on ka head laulud," kiitis ta ja tunnistas, et andis aastahiti hääletusele ka ise oma panuse, kuid ei taha paljastada, kas tema hääl läks iseendale või hoopis ühele säravale naisartistile.
Kui muusika-aastat kokku võtta, tunnistas Taukar, et suured fenomenid Eesti muusikas pigem puudusid. "Kõik teavad, et 2016 ei olnud muusikas eriti tore aasta, sest erakordselt paljud suured artistid on meie hulgast lahkunud. Vähemalt Eesti muusikas oli tore ja stabiilne aasta ja nii nagu ma mujalt olen kuulnud, siis üksikuid teravikke selles polnud, vaid pigem ühtlaselt tore aasta," tõdes Taukar. Välismaistest lauludest tõi Taukar esile The Chainsmokersi lugu " Closer". "See on üks vähestest EDM-i lugudest, mis mulle meeldib," kiitis Taukar laulu. | Aastahitt 2015 võitja Karl-Erik Taukar: eelmisel aastal võitis õige laul | https://menu.err.ee/293725/aastahitt-2015-voitja-karl-erik-taukar-eelmisel-aastal-voitis-oige-laul | Eelmise aasta Raadio 2 Aastahiti võitja Karl-Erik Taukar ei julge veel ennustada, kas ka tänavu võidab tema laul, kuid usub, et eelmise aasta pala "Segased lood" oli esikohta väärt. |
VIKTORIIN | Kui hästi tunned Eesti aasta sportlasi? | https://sport.err.ee/96313/viktoriin-kui-hasti-tunned-eesti-aasta-sportlasi | Tänavu valiti Eesti aasta meessportlaseks 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi, naissportlaseks kaugushüppaja Ksenija Balta, võistkonnaks sõudmise paarisaeruline neljapaat ja treeneriks paatkonna juhendaja Matti Killing. Kui hästi meie sangareid tunned? Testi oma teadmisi alljärgneva viktoriini abil. | |
Riik hakkas nn euroheinategu piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal hekseldada ja jätta heina maha alla kümne hektari suuruse põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast kümne protsendi puhul. 2016. aasta taotlusvoorus lubati põllumajandusmaa hooldamisel jätta niidetud hein koristamata kuni 15 protsendil nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast.
„Kuna Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllumajandusmaale ühetaoliselt, vaatasime koostöös sektori esindajatega otsetoetuste maksmise tingimused üle,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kaalusime võimalike variantidena, kas kohustada edaspidi hekseldatud rohtu ilma erisuseta täies ulatuses kokku koguma või lubada hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta. Võttes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid, oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses, et sellega „euroheina“ tegemist tulevikus veelgi piirata.“
Otsetoetusi makstakse põllumajandusliku tegevuse eest, s.o kas põllumajandustoodete tootmine või põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on Eestis põllumajandustootmises mittekasutatava maa pindala kasvanud, ulatudes 2015. aastal 125 000 hektarini. Sellest maast ligikaudu poolt kasutavad need, kes põllukultuure ja püsikultuure ei kasvata ning põllumajandusloomi ei pea.
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul oli põllumajandusmaa hooldamise eest toetuse maksmise algne eesmärk aidata põllumeestel ebasoodsa turukonjunktuuriga toime tulla, et mitte suunata neid tootma vaid toetuse saamiseks, kuid kohati on sellest kujunenud omaette ettevõtlusvorm.
„Selline olukord vajab kindlasti muutmist, et suunata otsetoetused aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes väärindaksid meie põllumajandusmaa ressurssi kohaliku toidu näol,“ ütles Tarmo Tamm. „Samas on oluline arvestada, et Eesti riigil on kohustus püsirohumaa säilitamiseks teatud tasemel kogu põllumajandusmaast. Seepärast anname uue nõudega kohanemiseks kaheaastase üleminekuaja, et tootjad saaksid selle aja jooksul oma äriplaani ja tootmisotsused ümber vaadata.“ | Koristamata heina toetused kaovad | https://www.err.ee/579863/koristamata-heina-toetused-kaovad | Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast kohustuse koristada põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohi. Otsus aitab suunata toetusi tegelikele põllumajandustootjatele. |
Tartu ülikooli remondis olev raamatukogu pidi külastajatele uksed avama 4. oktoobriks, siis lükkus see 30. novembrisse ja lõpuks 12. detsembrile. Rohkem kui kuu aega tagasi sõnas raamatukogu teenindusosakonna juhataja Olga Einasto et loodetavasti saavad tudengid sessi ajal nende majas õppida, vahendasid ERRi raadiouudised.
Reaalsus on siiski teine - raamatukokku niipea asja veel ei ole. Ehituse venimise põhjuseks toob ASi YIT Ehitus ehitusdirektor Toomas Rapp kirjas rahvusringhäälingule, et tööde käigus on selgunud hoone varjatud puudusi, mis mõjutavad veel tegemata tööde hindu ja tähtaegu.
Ka TÜ kantsler Andres Liinat sõnab, et ehitustehniliselt on küsimusi, kus tellija ja ehitaja on eri meelt. "Ehitustehnilisi lahendusi otsime siin põrandatega seotud küsimustele ja üks murekoht on ka liftid. Sellest sõltub väga palju see, kuidas me saame kolida raamatuid ühelt korruselt teisele, et võtta ette ka järgmine etapp, mis puudutab hoidlaid," rääkis ta.
Eksamiperioodiks ei saa taotleda isegi raamatukogu osalist kasutusluba, sest eeldused loa saamiseks näiteks turvalisuse ja ohutuse poolelt on täitmata. Sellises olukorras on Liinati sõnul tudengite rahulolematus praeguse olukorraga mõistetav.
"Kõige suurem mure on siiski seotud üliõpilaste ja õppetööga. Nad on harjunud töötama raamatukogus. Teine on siiski raamatute väljastamine - kui nad on erinevates kohtades, teeb see teenuse kindlasti mõnevõrra ebamugavaks," nentis kantsler.
Alternatiive ajutiste lugemissaalidena oleks justkui tudengitele õppimiseks loodud ning tudengid, kes käivad praegu Liivi tänaval või erialakogus, on Einasto sõnul selle võimaluse eest tänulikud, kuid räägivad ikkagi, et avage palun meie lemmikmaja kiiremini.
Ajutiste lugemissaalide küsimuseks on ka see, kui palju soovijaid need reaalselt mahutada saavad. Liinati sõnul saab ülikool kiiresti ja operatiivselt suurendada ajutise raamatukogu ruume. "Samuti on kõikides olulisemates õppehoonetes, kus on haruraamatukogud, pikendatud lahtiolekuaegu ja raamatukogutöötajad teevad sisuliselt ületunde, et rahuldada õpilaste vajadusi," selgitas ta.
Uus tähtaeg, millal raamatukogu kasutajatele loodetakse avada, peaks selguma lähinädalate jooksul. | TÜ raamatukogu taasavamise tähtaeg on senini teadmata | https://www.err.ee/579862/tu-raamatukogu-taasavamise-tahtaeg-on-senini-teadmata | Kuigi ülikoolides käivad eksamid, ei saa Tartu ülikooli raamatukogu oma uksi tudengitele avada, sest sügisel lõppema pidanud remont ei ole siiani valmis ning praegu pole teada ka seda, millal ehitajad töödega lõpule jõuavad. |
Eestlane sai mängida vaid 7 minutit, kuid kasutas selle aja korralikult ära, kui viskas 4 punkti (kahesed 2/3), hankis 5 lauapalli ja pani koguni 4 kulpi.
Wichita State'i parimana kogus Darral Willis jr. 25 punkti ja 10 lauapalli ning Marksi McDuffie arvele kanti 22 silma ja 7 lauapalli. Mõlema mehe jaoks oli tegemist senise karjääri parima esitusega.
Järgmise mängu peab Wichita State 1. jaanuaril, kui koduväljakul võetakse vastu Bradley Braves (5-8). | Rauno Nurger pani seitsme minutiga vastastele neli kulpi | https://sport.err.ee/96341/rauno-nurger-pani-seitsme-minutiga-vastastele-neli-kulpi | Rauno Nurger aitas USA üliõpilasliigas NCAA oma kodumeeskonna Wichita State Shockersi (11-3) kolmapäeval 80:72 võidule Indiana State Sycamoresi (6-7) vastu. |
Viru ringkonnaprokuratuuri taotlusel pärast õnnetust varem korduvalt liiklusrikkumiste eest karistatud Jevgeni (37) vaidlustas vahi alla võtmise ringkonnakohtus, kuid edutult, kirjutab Põhjarannik.
Ränk avarii juhtus 26. novembril kell 10 Iisaku vallas Sõrumäel Jõhvi-Tartu maantee 24. kilomeetril, kus esialgsetel andmetel kaldus Jõhvist Tartu suunas liikunud Jevgeni juhitud Audi tagaosaga vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu sõitnud Volkswageniga.
Õnnetuses hukkus Audis tagaistmel olnud 68-aastane naine. Vigastada said Jevgeni ja tema autos olnud kaassõitja, 39-aastane mees ning Volkswageni juht, 21-aastane mees ja tema autos olnud 15-aastane nooruk ning 39-aastane naine. | Hukkunuga avarii põhjustamises kahtlustatav mees jäi vahi alla | https://www.err.ee/579861/hukkunuga-avarii-pohjustamises-kahtlustatav-mees-jai-vahi-alla | Tartu ringkonnakohus jättis kuu aega tagasi Iisaku vallas hukkunuga liiklusavarii põhjustamises kahtlustatava autojuhi vahi alla. |
Tartu ülikooli raamatukogu uksed jäävad talviseks sessiks suletuks
Tartu ülikooli tudengid on rahulolematud, sest ülikooli raamatukogu jääb keerulisemaks osutunud remonttööde tõttu ka eksamiperioodiks suletuks.
Kui kuuaega tagasi oli õhus veel õrn lootuskiir, et eksamisessiooniks tudengid raamatukokku tagasi pääsevad, siis tänane reaalsus on teine - raamatukogu veel nii pea külastada ei saa. Ehitustööde läbiviia AS YIT ehitusdirektor Toomas Rapp toob venimise põhjuseks tööde käigus selgunud hoone puudused, mis mõjutavad tööde lõpphinda ja tähtaegu.
Tartu ülikooli kantsler Andres Liiand tõdeb, et praegu on ehitustehnilisi küsimusi, milles tellija ja tööde läbiviija on erinevat meelt. Lisaks ei saa paluda raamatukogu osalist avamist eksamiperioodiks, kuna selleks vajalikud ohutus- ja turvalisusnõuded on täitmata.
Uus tähtaeg, mil raamatukogu võiks tudengitele avaneda, peaks selguma lähinädalate jooksul.
Uuring: Eesti elanike usaldus kaitsevaldkonna vastu püsib kõrge
Eesti elanikud hindavad kõrgelt kaitseväge ja Kaitseliitu ning toetavad jätkuvalt nii ajateenistust kui ka NATO-sse kuulumist, selgus sügisel läbi viidud avaliku arvamuse uuringust.
Eesti inimesed usaldavad kõige rohkem päästeametit ja politseid ehk toetus on vastavalt 95 ja 92 protsenti, neile järgnevad kaitsevägi 75 ja Kaitseliit 71 protsendiga.
Eestikeelsete vastajate hulgas on kaitseväe usaldusväärsus püsinud 90 protsendi juures viimased kümme aastat ja usaldus Kaitseliidu vastu 85 protsendi lähedal viiel viimasel aastal.
Eesti julgeolekuolukord on vastanute hinnangul järgmise kümnendi jooksul parem kui maailmas tervikuna. Olukorra jäämist samaks või muutumist turvalisemaks järgnevatel aastatel eeldasid 54 protsenti küsitletutest, turvalisuse vähenemist 29 protsenti.
Parlamendierakondadest kasvatas enim liikmeskonda Keskerakond
Eesti parlamendierakondadest on aastalõpu seisuga enim liikmeid Keskerakonnal, partei on aastaga oma liikmeskonda 766 inimese võrra kasvatanud, Isamaa ja Res Publica Liit on samal ajal juurde saanud vaid 12 liiget.
Aastaid suurima liikmeskonnaga partei kohta hoidnud Keskerakonda kuulub praeguse seisuga 14 617 inimest, kirjutab Postimees. Liikmete arvult järgneb Keskerakonnale Reformierakond 12 432 liikmega. Kolmandal kohal olevasse IRLi, kuhu kuulub 9177 inimest.
Parlamendierakondadest on kõige pisem 2014. aasta sügisel loodud Vabaerakond, kus on vaid 684 liiget.
ETFL: 2016 oli hea turismiaasta, siseturismile lausa rekordiline
Eesti Turismifirmade Liidu aastakokkuvõttest selgub, et 2016. aasta oli turismile soodne, stabiilselt suurenesid nii välis- kui ka siseturistide numbrid ning kasvu jätku võib prognoosida ka uueks aastaks, kirjutatakse ETFL-i pressiteates.
Turismi esimese 10 kuu statistika näitab rohkem kui seitse protsenti kasvu nii majutatud välis- kui ka siseturistide arvus. 2015. aastal kukkunud välisturistide arv oli taas taas tõusuteel. Suurimad kuni 20 protsendised juurdekasvud tulid Euroopa suurtest riikidest, nagu Poola, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa ja Holland. Kasvanud on ka Aasia riikidest pärit turistide arv.
“Eesti peamistest ja olulisematest saatjaturgudest on stabiliseerunud eelmise aasta kukkumise suurim põhjustaja Venemaa ning kasvu näeme kõikide teiste peamiste saatjariikide osas. Kasvanud turistide arv kõikidest naaberriikidest,” ütles Eesti turismifirmade liidu peasekretär Mariann Lugus. “Ka siseturism on teinud tubli tõusu ning kui uuel aastal 12 kuu lõplikud numbrid saabuvad, on need ilmselt kõigi aegade parimad.”
ETV aastavahetusprogrammi huumoriosa pahandas pilatavaid juba enne eetrit
ETV aastavahetusprogrammi huumoriosa on pahandanud pilaobjektiks sattunud tegelasi juba enne eetrissejõudmist - nii pole enda mainimisega "Ärapanijas" rahul kriminaaluurimise all olevad Toomas Lepp ja Mart Ummelas.
Lepp tegi enda ja Ummelase nimel avaliku pöördumise, et neid puudutav osa meelelahutussaatest välja jääks ning on andnud märku, et asjaga tegelevad advokaadid, kirjutab Õhtuleht.
Ummelas tunnistas lehele, et pöördumine sai tehtud Lepa mahitusel. "Ei minul pole küll plaanis kuskile kohtusse minna, mul pole selleks rahagi," tunnistas Ummelas.
Tänane ilm
Täna on enamasti pilves ilm. Ennelõunal on vähest sadu kohati, pärastlõunal laialdasemalt, sajab vihma ja lörtsi, Ida-Eestis ka lund. Puhub edelatuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s, õhtul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur tõuseb 0..+5°C-ni. | 5 uudist, mida täna hommikul teada | https://www.err.ee/579860/5-uudist-mida-tana-hommikul-teada | Siin on valik täna hommikustest uudistest |
"Enamik loomadest ei ole harjunud ootamatu müra ja valgussähvatustega. Seetõttu satuvad loomad aastavahetuse ilutulestiku ajal kergesti stressi, võivad end paanikahoos vigastada või põgeneda omanike järelevalve alt. Koerte puhul on müra üks levinumaid käitumishäirete põhjustajaid. Üht või teist laadi mürale reageerib hirmunult umbes 50 protsenti koertest," selgitas Eesti loomakaitse seltsi hädajuhtumite juht Maaja Mäll.
Mäll soovitab viia koduloomad ja ka ketikoerad ilutulestiku ajaks tuppa, kuhu on müra vähem kosta. Hea oleks, kui loom ei peaks ilutulestiku ajal üksinda olema, sest ta tunneb end turvalisemalt, kui inimene tema juurde jääb ja teda vajadusel rahustab.
Kui loom paanikahoos siiski põgeneb, aitab lemmikut leida talle paigaldatud mikrokiip ja andmed lemmikloomaregistrites. Kiipe paigaldavad loomaarstid üle Eesti ning kannavad vajalikud andmed Eesti lemmikloomaregistrisse. Loomaomanikul endal tuleb kanda andmed riigiportaal eesti.ee kaudu ka üleriigilisse kohalike omavalitsuste lemmikloomade registrisse (LLR). Ilma andmeteta registrites ei ole kiibist looma leidmisel kasu.
Juhul kui loomal puudub mikrokiip, tuleks loomaomanikul kinnitada lemmiku kaelarihmale enda kontaktandmed. Kui loom aastavahetusel kadunuks jääb, tuleks viivitamatult alustada otsingutega ja teavitada lähimat loomade varjupaika ja kohalikku omavalitsust.
Eesti loomakaitse selts palub kõikidelt inimestelt mõistvat ning ettevaatlikku suhtumist loomadesse, kes suunataju kaotanuna võivad liikuda ka sõiduteedel ning häirida liiklust. Omapäi hulkuvast koerast või kassist tuleks teavitada kindlasti lähimasse varjupaika.
Ilutulestikku tuleb süüdata lähedalasuvatest inimestest ja loomadest ohutus kauguses vältimaks võimalikke vigastusi ning ilutulestiku rakettidest alles jäänud tükid tuleb pärast tulevärki kokku korjata, et loomad neid kogemata ei sööks või nendega endale muul moel viga ei teeks. Kõige loomasõbralikum tegu on jätta koduhoovis raketid laskmata ja nautida hoopis kohaliku omavalitsuse pakutavat aastavahetuse ilutulestikku. | Loomakaitse selts soovitab loomad ilutulestiku ajal toas hoida | https://menu.err.ee/293732/loomakaitse-selts-soovitab-loomad-ilutulestiku-ajal-toas-hoida | Eesti loomakaitse selts hoiatab kõiki loomaomanikke aastavahetuse ilutulestikuga kaasnevate valgussähvatuste ja paukude eest, mis võib panna koduloomad ettearvamatult käituma ning soovitab hoida lemmikud turvaliselt toas. |
Viljandi võitis oma alagrupis kõik neli mängu väravate vahega 16:2 ning samuti näidati võimsat mängu poolfinaalis, kui alistati 4:0 Infonet II, kirjutab Soccernet.ee.
Samuti oli poolfinaalis edukas alagrupis mulkide järel teiseks tulnud Maardu, kes alistas 1:0 Flora järelkasvumeeskonna.
Alagrupis Maardust 3:1 üle olnud Viljandi läks 13. minutil tänu Indrek Ilvese väravale ka finaali juhtima. Vaid poolteist minutit hiljem viigistas Rain Aasmäe ning penaltiseerias oli täpsem Põhja-Eesti meeskond.
Tulemused:
A-alagrupp: Viljandi JK Tulevik (12), Maardu Linnameeskond (9), Tallinna FC Levadia U21 (6), Vändra JK Vaprus (3), Nõmme Kalju FC (0)
B-alagrupp: Tallinna FC Flora U21 (8), Tallinna FC Infonet II (7), Tartu FC Santos (7), JK Tallinna Kalev (3), Kohtla-Järve JK Järve (3)
Poolfinaalid:
Viljandi JK Tulevik - Tallinna FC Infonet II 4:0
Tallinna FC Flora U21 - Maardu Linnameeskond 0:1
III koha mäng:
Tallinna FC Infonet II - Tallinna FC Flora U21 0:2
Finaal:
Viljandi JK Tulevik - Maardu Linnameeskond 1:1, penaltitega 0:2 | Maardu võitis penaltitega Aastalõputurniiri Esiliiga turniiri | https://sport.err.ee/96337/maardu-voitis-penaltitega-aastaloputurniiri-esiliiga-turniiri | Aastalõputurniiri jooksul võimsat vormi näidanud Viljandi JK Tulevik ei suutnud finaali enda kasuks kallutada ning pidi Maardu Linnameeskonna järel leppima teise kohaga. |
1987. aasta hakkab lõppema. Vanaaastaõhtu eel peavad Illar ja Ats oma baaris nõu, kuidas aastavahetuse peo pealt võimalikult palju teenida. Arutamise käigus saab Illar šampusepudeli korgiga vastu pead ja kõik järgnev on segasem kui unenäos. Igal juhul astuvad Kukekese baarist läbi nii Ivo Linna kui ka Karl-Erik Taukar, Anne Veski, Koit Toome jpt.
Vaata ka lühikest klippi, milline see suurejooneline pidu välja hakkab nägema: | Vastu pead lennanud šampusekork lükkab käima ETV aastavahetuse | https://menu.err.ee/293724/vastu-pead-lennanud-sampusekork-lukkab-kaima-etv-aastavahetuse | 31. detsembri õhtul kell 21.10 saab ETV ekraanil hoo sisse meeleolukas uusaastapidu kooperatiivis Kukeke, kus jagub nii nalja kui ka laulu. |
Elektritootmine kasvas samal ajal 40 protsenti 1083 gigavatt-tunnini, toodang ületas tarbimist 290 gigavatt-tunni võrra ning Eestist eksporditud elekter liikus valdavalt Soome.
Taastuvatest allikatest toodeti novembris elektrit 138 gigavatt-tundi, mis on üks protsent enam, võrreldes aasta varasemaga. Taastuvenergia kattis eelmisel kuul 15,4 protsenti kodumaisest tarbimisest.
Lätis toodeti tänavu novembris elektrit kokku 815 gigavatt-tundi, mida on aastataguse perioodiga võrreldes 43 protsenti rohkem. Läti elektritoodang oli viimati suurem 2011. aasta aprillis, kui see ulatus 943 gigavatt-tunnini.
Toodangut kergitas mullusest märkimisväärselt suurem hüdroressurss, mis tõstis Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodangu neljakordseks. Elektritarbimine kasvas Lätis viis protsenti ning novembrikuu elektribilanss oli seega 168 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.
Leedus kerkis toodang 36 protsenti 329 gigavatt-tunnini ja tarbimine seitse protsenti 891 gigavatt-tunnini. Leedu elektribilansi defitsiit vähenes ning kohalikud elektrijaamad suutsid katta 37 protsenti tarbimisest.
Balti riikide summaarne elektritoodang kasvas selle aasta novembris aastataguse perioodiga võrreldes 40 protsenti 2226 gigavatt-tunnini. Toodangu kasvu tingisid suuresti Põhjamaade defitsiit ning veerohkus Lätis.
Elektritarbimine kerkis sama perioodi võrdluses kaheksa protsendi võrra 2332 gigavatt-tunnini. Kolme riigi toodangu defitsiit vähenes seega möödunud aasta novembri 580 gigavatt-tunnilt 106 gigavatt-tunnini. Puudujääk moodustas elektritarbimisest viis protsenti.
Põhjamaades kasvas elektritoodang kaks ja tarbimine samal ajal seitse protsenti. Rootsis vähenes elektritoodang kolm protsenti, Norras püsis stabiilsena, Taanis kasvas 23 ja Soomes üheksa protsenti.
Elektritarbimine kasvas kõigis neljas riigis. Tarbimise kasv ning mullusest madalam hüdroreservuaaride täituvus viis Põhjamaade elektribilansi 964 gigavatt-tunni ulatuses defitsiiti. | Elektritarbimine kasvas novembris aastaga 11 protsenti, toodang 40 protsenti | https://www.err.ee/579859/elektritarbimine-kasvas-novembris-aastaga-11-protsenti-toodang-40-protsenti | Elektritarbimine kasvas esialgsetel andmetel tänavu novembris aasta varasemaga võrreldes 11 protsenti 794 gigavatt-tunnini, kasvu üheks põhjuseks on mullusest jahedam õhutemperatuur. |
Liverpool on Inglismaa kõrgliigas sel hooajal löönud 18 kohtumisega 45 väravat, mis on selles arvestuses parim näitaja. Seejuures on tabamused jagunenud paljude mängijate vahel, kellest edukaimad on olnud ründajad Sadio Mane, Divock Origi, Adam Lallana ja Roberto Firmino.
"See, kuidas me mängime ning see, kuidas me suudame eriti kodumängudes väravaid lüüa, ma arvan, et see peab vastaseid hirmutama. Meil on palju mängijaid, kes suudavad skoori teha ja mänge võita," vahendas Reuters hollandlase sõnu. "Mitmekülgsus on hea, sest ühele väravalööjale toetudes võib tekkida probleeme - kui see üks mängija väravaid ei löö, siis mänge ei võida."
Manchester City on selles kategoorias samuti esirinnas, olles seni löönud kogu tiimi peale 39 väravat. Wijnaldum tunnistas, et mäng tuleb raske: "Neil on palju häid mehi, kes võivad ohtlikud olla. Ka vahetusest tulevad mängijad, kes suudavad väravaid lüüa."
Liverpool võõrustab Manchester City meeskonda vana-aasta õhtul ehk 31. detsembril kell 19.30. | Klavani meeskonnakaaslane hirmutas Manchester City't: meil suudavad paljud mehed skoori teha | https://sport.err.ee/96339/klavani-meeskonnakaaslane-hirmutas-manchester-city-t-meil-suudavad-paljud-mehed-skoori-teha | Liverpooli jalgpallimeeskonna poolkaitsja Georginio Wijnaldum teatas hoiatas meedia vahendusel, et nende järgmine vastane Manchester City peab tema meeskonna ründevõimsusesse väga tõsiselt suhtuma. |
Lepp tegi enda ja Ummelase nimel avaliku pöördumise, et neid puudutav osa meelelahutussaatest välja jääks ning on andnud märku, et asjaga tegelevad advokaadid, kirjutab Õhtuleht.
Ummelas tunnistas lehele, et pöördumine sai tehtud Lepa mahitusel. "Ei, minul pole küll plaanis kuskile kohtusse minna, mul pole selleks rahagi," tunnistas Ummelas.
Erinevaid reaktsioone on tekitanud ka ETV otsus lasta teha aastalõpu intervjuu peaminister Jüri Ratasega koomikute Märt Avandi ja Ott Sepa poolt meelelahutuslikus formaadis.
"Otsuse ja ettepaneku aastalõpu intervjuu formaati muuta tegi ERR ja me võtsime selle vastu. Igaüks saab seda hinnata 31. detsembril," ütles valitsuse pressiesindaja Rasmus Kagge.
ERR-i juhatuse liige Ainar Ruussaar ütles ajalehele, et poliitikud ja ühiskonnategelased ei peaks rahvustelevisiooni naljasaateid võtma surmtõsiselt, sest tegemist on poliitilise satiiriga. "See on terve ja vaba ühiskonna tunnus," märkis ta. | ETV aastavahetusprogrammi huumoriosa pahandas pilatavaid juba enne eetrit | https://menu.err.ee/293718/etv-aastavahetusprogrammi-huumoriosa-pahandas-pilatavaid-juba-enne-eetrit | ETV aastavahetusprogrammi huumoriosa on pahandanud pilaobjektiks sattunud tegelasi juba enne eetrissejõudmist - nii pole enda mainimisega "Ärapanijas" rahul kriminaaluurimise all olevad Toomas Lepp ja Mart Ummelas. |
Teise veerandaja alguses sattusid rüselusse Knicksi staar Carmelo Anthony ja Hawksi kaitsespetsialist Thabo Sefolosha. Anthony kaotas enesevalitsuse ning lükkas vastast küünarvarrega näo piirkonda. Kohtunikud vaatasid olukorra videost üle ning otsustasid mehe mängust eemaldada.
Dennis Schröder viskas võitjate parimana 27 punkti ja jagas 5 söötu, Dwight Howard kogus 16 silma ja koguni 22 lauapalli. Knicksi poolel tõi Derrick Rose 26 punkti, 7 lauapalli ja 6 söötu ning Joakim Noah kogus 14 silma ja 16 lauapalli.
Chicagos tõusis kangelaseks Jimmy Butler, kes aitas sealsel Bullsil (16-16) tänu viimase sekundi viskele 101:99 alistada Brooklyn Netsi (8-23). Butleri arvele kogunes 40 punkti, 11 lauapalli, 4 söötu ja 4 vaheltlõiget. Kaotajate poolel tõi Brook Lopez 33 silma.
Üllatavalt on oma hooaja alguse hea vormi kaotanud Los Angeles Clippers (22-12), kes sai võõrsil 98:102 kaotuse New Orleans Pelicansilt (13-21). Neljanda järjestikuse kaotuse saanud Clippersi edukaim oli Chris Paul 21 punkti, 8 lauapalli ja 6 sööduga ning võitjate poolel tõi Anthony Davis 20 punkti ja 5 lauapalli.
Washingtonis jäi mängujuhil John Wallil kolmikduublist puudu vaid üks korvisööt, kui Wizards (15-16) alistas koduplatsil 111:105 Indiana Pacersi (15-18). Walli kontole kogunes 36 punkti, 11, lauapalli ja 9 söötu. Kaotajate edukaim oli Paul George 34 silmaga.
Kolmikduubli sai kirja aga Minnesota Timberwolvesi (10-22) noor keskmängija Karl-Anthony Towns, kes kogus 15 punkti, 11 lauapalli ja 10 korvisöötu, kui tema kodumeeskond kaotas võõrsil 103:105 Denver Nuggetsile (14-18). Kaotajate kasuks tõi Nikola Jokic 16 silma, 11 söötu ja 8 lauapalli.
Golden State Warriors (28-5) sai koduväljakul 121:111 jagu Toronto Raptorsist (22-9). Kevin Durant kogus võitjate kasuks 22 punkti, 17 lauapalli ja 7 söötu ning Kyle Lowry vastas kaotajate poolel 27 silma, 11 söödu ja 6 lauapalliga.
Tulemused:
Orlando - Charlotte 101:120
Washington - Indiana 111:105
Atlanta - New York la 102:98
Detroit - Milwaukee 94:119
Chicago - Brooklyn 101:99
New Orleans - Clippers 102:98
San Antonio - Phoenix 119:98
Denver - Minnesota 105:103
Portland - Sacramento 102:89
Golden State - Toronto 121:111 | VIDEOD | NY Knicks kaotas Carmelo Anthony eemaldamise järel lisaajal Hawksile | https://sport.err.ee/96338/videod-ny-knicks-kaotas-carmelo-anthony-eemaldamise-jarel-lisaajal-hawksile | Korvpalliliigas NBA peeti kolmapäeval 10 kohtumist, kus mitmed mängijad tegid võimsad individuaalsed esitused. Väga tuliseks läks mäng Atlantas, kus sealne Hakws (16-16) sai lisaajal 102:98 jagu New York Knicksist (16-15). |
Kontsertidel kuuleb ooperisoliste, kontratenorit, vasekollektiive, keelpillimängijaid, akordioniste, klassikalist kitarri, flööti ja klarnetit. Kõlab nii klaverimuusika, orel kui ka haruldane teorb.
Kindlasti on tähelepanuväärsed Tartu vaskpillide koosseisud, noorte metsasarvede kvartett, Haagis õppiv vioolamängija Karen Kriit kui ka klarnetivirtuoos Tõnu Kalm, flöödimängijad Lande Lampe-Kits ning Helis Oidekivi.
Tartus elab ja töötab palju Eesti tipppianiste, kellest sel aastal saab Talvemuusika Festivalil kuulda Ebe Müntelit ja Jorma Tootsi, Andre Hinni, Margus Riimaad, Maila Laidnat ning noorukest konkursivõite noppivat Arko Naritsat, kes koos viiuldaja Saimi Kortelaineni ning tšellist Hanna Anett Peieliga pakuvad festivalile särtsaka triokava.
Tartus on ka tegusad tšellistid Heiki Palm, Armas Riives, Rasmus Perend ja Loo Arukask, kes toovad festivalile pianist Anne-Mai Palmi eestvedamisel põnevaid ansambleid.
Festivali korraldab Luteeriuse Sõprade Ühing, festivali kunstiline juht on Jaani kiriku muusikajuht Elke Unt.
Vaata festivali kava siit. | Uus aasta toob neljanda Tartu Talvemuusika Festivali | https://kultuur.err.ee/315199/uus-aasta-toob-neljanda-tartu-talvemuusika-festivali | Uue aasta esimesel nädalal pakuvad Tartu Talvemuusika Festivalil kauneid klassikakontserte Tartu interpreedid. 1. kuni 8. jaanuarini toimuvad Tartu Jaani kirikus päeva- ja õhtukontserdid ning muusikaveerandtunnid. |
Neljapäeval, 29. detsembril kell 16.00 selgitavad TTÜ/Tradehouse ja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service Audentese spordihallis Eesti naiste karikavõitja, kolm tundi hiljem stardib sealsamas Selver Tallinna ja Pärnu Võrkpalliklubi osalusel meeste karikafinaal, teatas Volley.ee.
Naiste karikafinaalis lähevad vastamisi vanad tuttavad, kes jagavad tiitli omavahel juba kolmandat detsembrit järjest. Üllatav fakt on seejuures, et neljandat aastat tegutsev Kohila Võrkpalliklubi on kodustes sarjades ja Balti liigas võitnud üheksast mängus olnud tiitlist seitse, ent karikavõistlustel on suudetud TTÜ üle mängida vaid korra. Ja sedagi poolfinaalis, kui 2013. aasta novembri lõpus oldi paremad 3:1. Eelmisel aastal jäädi Tehnikaülikooli naiskonnale 2:3 alla Pärnus toimunud finaalis ja aasta varem olid Tartus peetud matšis kaotusnumbrid 1:3.
Käimasoleval hooajal on kahel korral kohtutud Balti liigas ja mõlemad mängud on lõppenud Kohila võiduga. Kohe avavoorus oldi koduväljakul edukamad 3:1 (25:21, 16:25, 25:14, 25:16) ja 17. detsembril Viljandis toimunud matšis 3:0 (25:19, 25:18, 25:18). Ühisliiga turniiritabelis on Kohila teine ja TTÜ/Tradehouse neljas, ent võistkondi lahutab teineteisest juba tosin punkti.
Palju tihedamalt on koos Selver Tallinn ja Pärnu Võrkpalliklubi. Meeste karikavõitja selgitavad meeskonnad lõpetasid mõlemad Credit24 Meistriliiga põhiturniiri esimese ringi 11 võidu ja kahe kaotusega. Selveril on punkte 31, Pärnul üks enam. Küll on pealinna võistkonnal sellest hooajast kaukas ka neli eurosarja kohtumist.
Omavahel läksid võistkonnad vastamisi kohe Credit24 Meistriliiga esimesel nädalavahetusel ja avaedu loovutanud Pärnu pidi koduväljakul leppima 2:3 (25:23, 25:23, 12:25, 21:25, 13:15) kaotusega. Küll tuleb arvestada, et vigastuste tõttu ei teinud selles kohtumises kaasa kaks suvepealinna põhikoosseisu liiget – keskblokeerija Tamar Nassar ja diagonaalründaja Hindrek Pulk.
Ühtlasi tahab tiitlikaitsja, Pärnu Võrkpalliklubi kindlasti revanšeerida kevadise Eesti meistrivõistluste finaalseeria allajäämise, kus omavahel madistati maksimaalsed seitse kohtumist ja lõpuks kaotati otsustav kohtumine kodupubliku silme all.
Vaadates veidi karikavõistluste ajalukku, siis viimasel ajal on just need kaks klubi sarjas domineerinud. Viimasest seitsmeteistkümnest finaalist on karikas emmale-kummale läinud neljateistkümnel juhul. Oma sõna on saanud sekka öelda vaid Tartu (aastatel 2005 ja 2008) ja TTÜ (2013). Küll on sellel perioodil omavahel finaalis vastamisi mindud vaid neljal korral. Aastal 2004 lõpetas toona Audentese Ülikooli nime kandnud võistkond Pärnu viieaastase hegemoonia, juba Selver Tallinnana võideti suvepealinna esindust 2009. ja 2010. aasta lõpus. Revanši sai Pärnu 2012. aastal, tõmmates joone peale Selveri neljandale järjestikusele karikavõidule. | TÄNA | Audentese spordihoones selguvad Eesti karikavõitjad võrkpallis | https://sport.err.ee/96268/tana-audentese-spordihoones-selguvad-eesti-karikavoitjad-vorkpallis | Sel aastal on Eestis pidamata veel kaks tipptasemel võrkpallikohtumist, kus mõlemas on mängus ka tiitel. |
Aastaid suurima liikmeskonnaga partei kohta hoidnud Keskerakonda kuulub praeguse seisuga 14 617 inimest, neist 766 on erakonnaga liitunud sel, 287 eelmisel ja 542 üle-eelmisel aastal, kirjutab Postimees.
Liikmete arvult järgneb Keskerakonnale Reformierakond 12 432 liikmega ning tänavu on neist erakonda astunud 108, mullu 91 ja 2014. aastal 305 inimest.
Kolmandal kohal on liikmete arvu järgi IRL, kuhu kuulub 9177 inimest ning liikmeid sai juurde tänavu 12, eelmisel aastal 175, kellest 163 astusid parteisse kuu aja jooksul enne viimast suurkogu, kus toimusid nii esimehe kui ka eestseisuse valimised ning 2014. aastal liitus 254 inimest, kellest 97 liitus vahetult enne sisevalimisi.
Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel 8086 liiget, kellest 594 on erakonnaga ühinenud sel aastal, eelmisel aastal parteisse astunuid oli 359 ja 2014. aastal, mil EKRE polnud veel riigikogus, oli liitujaid 100.
Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulub 5993 inimest, kellest 99 on erakonda astunud sel aastal, eelmisest aastast kuulub parteisse 80 ja üle-eelmisest aastast 178 inimest.
Parlamendierakondadest on kõige pisem 2014. aasta sügisel loodud Vabaerakond, kus on vaid 684 liiget, neist 48 on erakonnaga ühinenud sel ja 90 eelmisel aastal. | Parlamendierakondadest kasvatas enim liikmeskonda Keskerakond | https://www.err.ee/579857/parlamendierakondadest-kasvatas-enim-liikmeskonda-keskerakond | Eesti parlamendierakondadest on aastalõpu seisuga enim liikmeid Keskerakonnal ehk partei on aastaga oma liikmeskonda 766 inimese võrra kasvatanud, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on samal ajal juurde saanud vaid 12 liiget. |
Eesti inimesed usaldavad kõige rohkem päästeametit ja politseid ehk toetus on vastavalt 95 ja 92 protsenti, neile järgnevad kaitsevägi 75 ja Kaitseliit 71 protsendiga, selgub uuringust.
Eestikeelsete vastajate hulgas on kaitseväe usaldusväärsus püsinud 90 protsendi juures viimased kümme aastat ja usaldus Kaitseliidu vastu 85 protsendi lähedal viiel viimasel aastal.
Eesti julgeolekuolukord on vastanute hinnangul järgmise kümnendi jooksul parem kui maailmas tervikuna. Olukorra jäämist samaks või muutumist turvalisemaks järgnevatel aastatel eeldasid 54 protsenti küsitletutest, turvalisuse vähenemist 29 protsenti.
Vastajatest rohkem kui kahe kolmandiku arvates on Eesti riigikaitset arendatud hästi, 81 protsendi vastanute arvates peaks Eesti säilitama süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega.
92 protsenti küsitletutest peab ajateenistust vajalikuks, 73 protsendi arvates peaksid ajateenistuse läbima ka väiksemate tervisehäiretega noormehed ning 65 protsenti vastanutest suhtub taunivalt ajateenistusest kõrvalehoidmisse.
75 protsenti toetab naiste vabatahtlikku ajateenistust ning kaks protsenti küsitletutest sooneutraalset kohustuslikku ajateenistust.
Eesti kuulumist NATO-sse toetab 71 protsenti küsitletutest, 68 protsenti toetab ka NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis. 65 protsenti vastanute arvates osutaks NATO vajadusel Eestile sõjalist abi või hoiaks alliansi liikmestaatus sõjalise konflikti üldse ära.
Kaitseministeeriumi tellimusel viis selle aasta oktoobris riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu läbi Turu-uuringute AS, selle käigus küsitleti 1206 Eesti elanikku alates 15. eluaastast.
Uuring: eestlased on tuleviku ohtude suhtes murelikumad kui venelased
Eestlased hindavad Eesti ja maailma julgeolekuarenguid pessimistlikumalt kui venekeelsed elanikud, vahendas BNS uuringut.
Eestis eeldab ebaturvalisuse kasvu tulevikus 32 protsenti eestlastest ja 23 protsennti venekeelsetest vastajatest. Eestlastega võrreldes eeldavad venekeelsed vastajad rohkem olukorra samaks jäämist või jätsid sagedamini vastamata küsimusele, kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes.
Samas tajutakse Eesti olukorda positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna, kuid ka selles küsimuses on eestlased pessimistlikumad, märgitakse uuringu kokkuvõttes.
Eestlastest näeb 67 protsenti maailma julgeolekuolukorda eeloleval kümnel aastal halvenevat, samas kui venekeelsetest vastajatest jagab seda seisukohta 52 protsenti. Võrreldes eestlastega usuvad venekeelsed rohkem, et olukord jääb endiseks - seda arvab 28 protsenti venekeelsetest eestlaste 17 protsendi vastu. Seda, et maailm võiks muutuda lähiaastatel turvalisemaks, usub 9 protsenti eestlastest ja 11 protsenti venekeelsetest vastajatest.
Kõige olulisemate ohtudena maailmas tõstavad vastajad esile Islamiriigi ja terrorivõrgustike tegevust - vastavalt 66 ja 61 protsenti. Kindlasti peetakse maailmarahule ohuks ka sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse, seda näeb ohuna 58 protsenti ning sõjalist konflikti Süürias, mida nimetas 56 protsenti. Viimase kahe ohuteguri olulisust hinnatakse siiski võrreldes kevadega madalamaks, tunnistavad uuringu autorid oma ülevaates.
Eesti osas peavad enam kui pooled vastanud lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks kahe ohu realiseerumist. Organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu võib toimuda 69 protsendi elanike arvates, 59 protsendi hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Lisaks peab 51 protsenti vastanutest tõenäoliseks ohuks ulatuslikku merereostust.
Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad. Suurim erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises - seda arvab vastavalt 81 protsenti eestlastest ja 39 protsenti venekeelsetest. Oluliselt madalaks hindavad venekeelsed vastajad ulatusliku või piiratud sõjalise rünnaku tõenäosust Eestile - neid peab tõenäoliseks vastavalt 34 ja 32 protsenti eestlastest ning 17 ja 16 protsenti venekeelsetest.
Venekeelsed usaldavad riigi institutsioone eestlastest märksa vähem
Eesti venekeelsete elanike usaldus pea kõikide riigi-institutsioonide ja välisorganisatsioonide vastu on märksa väiksem kui eestlastel, eriti suured on erinevused suhtumises NATO-sse, selgub kaitseministeeriumi tellimusel tänavu oktoobris läbi viidud uuringust.
"Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitteeestlastel. Erinevused on väga suured kõigi institutsioonide puhul, välja arvatud päästeteenistused ja politsei," märgitakse uuringu kokkuvõttes.
Kui eestikeelsetest usaldab täielikult või pigem NATO-t 75 protsenti, siis venekeelsetest ainult 22 protsenti küsitluses osalenutest.
Kaitseväge usaldab 90 protsenti eestlastest ja 45 protsenti venekeelsetest vastajatest, kaitseliitu usaldab 86 protsenti eestlastest ja 36 protsenti muulastest.
Euroopa Liitu usaldab 66 protsenti eestlastest ja 44 protsenti mitteeestlastest. President Toomas Hendrik Ilvest usaldas 63 protsenti eestlastest ja 19 protsenti venekeelstest, president Kersti Kaljulaidi usaldas 59 protsenti eestlastest ja 25 protsenti venekeelsetest.
Valitsust usaldas 49 protsenti eestlastest ja 32 protsenti venekeelsetest, riigikogu 47 protsenti eestlastest ja 35 protsenti mitteeestlastest ning peaministrit 45 protsenti eestlastest ja 18 protsenti muulastest.
Suhteliselt sarnased olid mõlema keelekogukonna hinnangud politseile ja päästeteenistustele. Päästeteenistust usaldab 96 protsenti eestlastest ja 91 protsenti venekeelsetest, politseid usaldab 83 protsenti eestlastest ja 79 protsenti venekeelsetest. | Uuring: Eesti elanike usaldus kaitsevaldkonna vastu püsib kõrge | https://www.err.ee/579853/uuring-eesti-elanike-usaldus-kaitsevaldkonna-vastu-pusib-korge | Eesti elanikud hindavad kõrgelt kaitseväge ja Kaitseliitu ning toetavad jätkuvalt nii ajateenistust kui ka NATO-sse kuulumist, selgub kaitseministeeriumi tellimusel tänavu oktoobris läbi viidud uuringust. |
Kell 8.35 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Paldiski maanteel Mustjõe bussipeatuse lähedal, kus selleks keelatud kohas joostes sõiduteed ületanud 59-aastane mees sai löögi Kia Ceedilt, mida juhtis 62-aastane naine. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse kontrolli.
Kell 12.09 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaduse puiestee ja Rännaku puiestee ristmikul, kus 28-aastane naine sõitis Mazda 6-ga vasakpööret sooritades ette peateel liikunud Suzuki Altole, mida juhtis 32-aastane naine. Suzuki juht ja temaga koos sõitnud kuue- ja kolmeaastane tüdruk said vigastada ja kiirabi viis nad Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 12.30 juhtus liiklusõnnetus Järvamaal Türi vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 81. kilomeetril, kus 70-aastane mees sõitis Mazda 3-ga tagant otsa ees pidurdanud Peugeot 308-le, mida juhtis 44-aastane naine. Kiirabi andis Mazda juhile kohapeal esmaabi.
Kell 16.06 juhtus liiklusõnnetus Saaremaal Orissaare vallas Tagavere-Kareda maantee teisel kilomeetril, kus seni tuvastamata juht sõitis Chrysler Sebringuga teelt välja mullavalli ja paiskus teele tagasi, rulludes teel üle katuse. Sõidukis viibinud 22-aastane mees ja 25-aastane mees toimetati Kuressaare haiglasse. Mõlemal olid alkoholijoobe tunnused, sõiduki juht on selgitamisel.
Kell 19.48 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Äksi-Kukulinna tee esimesel kilomeetril, kus 83-aastane mees kaotas kontrolli Volkswagen Passati üle ja sõitis järsus vasakkurvis paremale teelt välja vastu puud. Kiirabi viis viga saanud juhi Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 21.57 juhtus liiklusõnnetus, kui 19-aastane mees sõitis Tallinnas Toompuiesteel BMW 335-ga parklast väljumisel ette mööda Toompuiesteed liikunud Renault Lagunale, mida juhtis 49-aastane mees. Kokkupõrkest paiskus Renault vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku Volkswagen Passatiga, mida juhtis 55-aastane mees. BMW ja Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. | Liikluses sai viga 10 inimest | https://www.err.ee/579854/liikluses-sai-viga-10-inimest | Kolmapäeval sai üle Eesti juhtunud kuues raskemas liiklusõnnetuses vigastada kokku 10 inimest. |
"Ust-Luga kontoris viiakse läbi operatiiv- ja uurimistoiminguid, mis ei ole ettevõttes esmakordsed," ütles Potšujev.
Potšujev ei osanud täpsustada, millise kohtuasjaga on läbiotsimine seotud.
Kuulduste kohaselt on vahistatud ettevõtte juhtkonda kuuluv Valeri Izrailit.
FSB pole toimuvat kommenteerinud.
Venemaa Ust-Luga sadam käitles tänavu seitsme kuuga 36 miljonit tonni tankerilasti, mis on seitse protsenti rohkem kui aasta tagasi, teatas augustis sadamahaldusfirma AMP Baltic Sea. | FSB otsis läbi Venemaa Ust-Luga sadama peakontori | https://www.err.ee/579852/fsb-otsis-labi-venemaa-ust-luga-sadama-peakontori | Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) otsis läbi sadama Ust-Luga peakontori Peterburis, teatas neljapäeval uudisteagentuurile Interfax advokaat Aleksander Potšujev. |
Trumpi kinnitusel toob näiteks mobiilvõrguettevõte Sprint välismaalt Ühendriikidesse 5000 töökohta ja võrgufirma OneWeb loob 3000 uut töökohta.
Trumpi sõnul on selles osas saavutatud kokkulepe jaapanlaste ettevõtte Softbank tegevjuhi Masayoshi Soniga. Softbankile kuulub enamus Sprintist ja sel on investeeringud OneWebis.
Varem sel kuul teatasid Trump ja Son kokkuleppest, et SoftBank investeerib Ühendriikidesse miljardeid dollareid ja üritab kokku luua ligi 50 000 töökohta.
USA tehnoloogiakontsern IBM lubas detsembri keskpaiku, et järgmise nelja aasta jooksul palgatakse 25 000 uut töötajat. Tehnoloogiahiiu tegevjuht Ginni Rometty ütles, et 6000 inimest palgatakse juba järgmise aasta jooksul.
Kontsernis töötas eelmise aasta lõpul 378 000 inimest.
Ettevõte tegi otsuse teatavaks päev enne seda, kui USA presidendiks valitud Donald Trump kohtub tööstusjuhtidega, keda on kutsunud üles leidma võimalusi majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks.
Trump teatas mõned nädalad tagasi nõuandva kogu moodustamisest, kuhu hakkavad kuuluma üle kümne äri- ja tegevjuhi, kes hakkavad käsitlema töökohtade loomist ja majanduskasvu kiirendamist. Presidendi Strateegia ja Poliitika Foorum koguneb Valgesse Majja esmakordselt 2017. aasta veebruari esimesel nädalal, pisut pärast Trumpi ametisseastumist 20. jaanuaril.
Kogu hakkab juhtima investeerimisfirma Blackstone Group tegevjuht Stephen Schwarzman. Selle liikmete seas on General Motorsi tegevjuht Mary Barra, JPMorgan Chase'i tegevjuht Jamie Dimon, Wal-Marti poeketi tegevjuht Doug McMillon, IBM-i tegevjuht Ginni Rometty, BlackRocki tegevjuht Larry Fink ja Walt Disney tegevjuht Bob Iger.
Trump lubas hoida töötleva tööstuse töökohad USA pinnal ja seada majanduskasvu sihiks neli protsenti aastas. See on viimastest aastatest umbes kaks korda suurem. | Trump lubas tuhandete töökohtade Ühendriikidesse naasmist | https://www.err.ee/579851/trump-lubas-tuhandete-tookohtade-uhendriikidesse-naasmist | USA presidendiks valitud Donald Trump lubas, et tuhanded välismaa töökohad naasvad kodumaale, edastas kolmapäeval uudistekanal CNBC. |
Võistluse võitis ameeriklanna Haley Batten (23.35), kellele järgnesid prantslanna Loana Lecomte (23.51) ja rootslanna Jenny Rissveds (23.56), napilt jäi pjedestaalilt välja britt Annie Last.
Kokku lõpetas sõidu 38 naist.
Pühapäeval on Nove Mestos kavas olümpiakross. Tegemist on viimase OM-kvalifikatsioonivõistlusega ning lisaks Lõivule püüab olümpiapääset ka Mari-Liis Mõttus. | Janika Lõiv sai Nove Mesto MK-etapi avapäeval 22. koha | https://sport.err.ee/1608213415/janika-loiv-sai-nove-mesto-mk-etapi-avapaeval-22-koha | Eesti maastikurattur Janika Lõiv sai Tšehhis Nove Mestos peetaval MK-etapil lühirajavõistlusel 22. koha ajaga 25.20. |
Veneetsia meeskond oli parem nii kahepunkti-, kolmepunkti- kui ka vabavisetel. Lauavõitluse võitis Sassari 45:33 (ründelaud 15:2). Korvisööte andis Veneetsia rohkem 19:14 ja vaheltlõikeid tehti samuti rohkem 7:5, vahendab Korvpall24.ee.
Treier teenis mänguaega viis minutit ja punktiarvet ei avanud. Lisaks võttis ta ühe lauapalli, tegi ühe pallikaotuse ja isikliku vea.
Ethan Happ viskas Sassari parimana 14 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis kolm korvisöötu. Stefano Tonut oli võitjate resultatiivseim 25 punktiga.
Veerandfinaalseeria kolmas mäng toimub pühapäeval, 16. mail. Kui Sassari sealt võitu võtta ei suuda, siis on hooaeg nende jaoks läbi.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Treieri koduklubi hooaja lõpp on ühe kaotuse kaugusel | https://sport.err.ee/1608213430/treieri-koduklubi-hooaja-lopp-on-uhe-kaotuse-kaugusel | Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo kohtus reedel Itaalia korvpalli kõrgliiga veerandfinaalseeria teises mängus Veneetsia Umana Reyeriga. Neljapäeval tuli lisaajal vastu võtta napp 91:92 kaotus ja nüüdki jäädi vastasele alla 78:83 (24:21, 23:16, 7:20, 24:26). |
120,4 km pikkune etapp kulges Illiers-Combrayst Brou'sse ja lõppes grupifinišiga, kus jäi peale sakslane Kim Heiduk (Team Lotto – Kern Haus). Ärmi edestasid veel ka tema tiimikaaslane, prantslane Paul Penhoet ning itaallane Filippo Fortin (Team Vorarlberg).
Kokku on velotuuril kavas kolm etappi. | Rait Ärm alustas Prantsusmaal neljanda kohaga | https://sport.err.ee/1608213409/rait-arm-alustas-prantsusmaal-neljanda-kohaga | Prantsusmaal alanud velotuuril Tour d'Eure-et-Loir (2.2) sai Rait Ärm (Groupama-FDJ kontinentaalmeeskond) avaetapil neljanda koha. |
Vene valitsus avaldas peaminister Mihhail Mišustini allkirjaga määruse, millele oli lisatud nimekiri "ebasõbralikest riikidest, mis on toime pannud ebasõbralikke samme" Venemaa, Vene kodanike või Vene majandusüksuste vastu.
Ebasõbralike riikide nimekirja kuuluvate riikide saatkondadele piiratakse Vene kodanike palkamist, vahendas TASS.
Tšehhi saatkonnal lubatakse tööl hoida kuni 19 Vene kodanikku ning USA saatkonnal mitte ühtegi.
Kremli kõneisik Dmitri Peskov ütles reedel, et Moskva on valmis dialoogiks, rõhutades fakti, et Venemaal on praegu selles nimekirjas ainult kaks riiki.
Aprilli lõpus edastas Venemaa meedia, et välisministeerium koostatavasse ebasõbralike riikide nimekirja kuulub esialgu üheksa riiki: USA, Leedu, Läti, Eesti, Gruusia, Ukraina, Poola, Tšehhi ja Suurbritannia.
Viimastel kuudel on Venemaa ja lääne vahel süvenenud pinged mitmel teemal, nende seas on Vene vägede koondumine Ukraina piirile, sekkumine USA valimistesse ja teised tegevused, mida lääs peab vaenulikuks.
Vene-USA suhted on kiiresti halvenenud pärast seda, kui jaanuaris ametisse astunud president Joe Biden on suurendanud survet Kremlile.
Kui Biden võrdles Vene riigipead Vladimir Putinit tapjaga, kutsus Moskva oma suursaadiku ajutiselt USA-st kodumaale konsultatsioonidele ning teatas hiljem, et seda peab tegema ka USA saadik Venemaal.
USA saatkond Moskvas oli sunnitud peatama suurema osa konsulaarteenustest oma kodanikele ja peatas viisade väljaandmise.
Reedel teatas saatkond, et jätkab ajutiselt konsulaarteenuste osutamist USA kodanikele kuni 16. juulini.
Pinged on süvenenud ka Moskva ja Praha vahel, eriti pärast seda, kui Tšehhi süüdistas Vene sõjaväeluuret seotuses 2014. aastal aset leidnud laskemoonalao plahvatusega, mis nõudis inimohvreid.
Seejärel teatasid Moskva ja Praha suure arvu diplomaatide vastastikusest väljasaatmisest. | Venemaa kuulutas USA ja Tšehhi Vabariigi ebasõbralikeks riikideks | https://www.err.ee/1608213349/venemaa-kuulutas-usa-ja-tsehhi-vabariigi-ebasobralikeks-riikideks | Venemaa valitsus kiitis reedel heaks ebasõbralike välisriikide nimekirja, kuhu kuuluvad kaks riiki - USA ja Tšehhi Vabariik. |
Skrillex "Butterflies (feat. Four Tet & Starrah)"
Pidin esialgu mitu korda lugema, aga see vastab tõele: üks tuntumaid EDM-i produtsente Skrillex ja autorielektroonika tipptegija Four Tet panid seljad kokku ja andsid välja ühise singli "Butterflies". Ja nii üllatav kui see ka pole, siis see lugu kõlabki just täpselt nii, nagu võiks kõlada nende koostöö. Four Tet poolt tuleb värvikirev ja rikkalik atmosfäär, kuhu siis Skrillex virutab veel peale nakkava vokaali ja põksuvad bassid.
Koreless "Black Rainbow"
Ausalt öeldes olin jõudnud juba Walesi produtsendi Koreless täielikult ära unustada (tõsi, aeg-ajalt olen tema viimase aja remix 'idele ikkagi peale sattunud!), kuid tundub, et aastaid kestnud vaikus on end ära tasunud. Värske topeltsingel on tihe elektrooniline hullus, eriti hea aga just A-pool "Black Rainbow", mis mõjub oma rikkaliku ambientse helimaailmaga isegi filmilikult. Huvitaval kombel pole loos basse – kui siis vaid taustafoonil õhkõrnal kumisemas –, kuid sellele vaatamata saaks loo järgi vabalt ka ööklubis õõtsuda. Meistriteos.
Palms Trax "Petu (feat. Nonku Phiri)"
Produtsent Palms Trax asutas uue plaadifirma CWPT, esimese väljalaskena ilmub juuni algul tema enda EP "Petu", mille nimilugu on erakordselt mõnus troopiline house. Tegelikult ilmus samast loost juba möödunud aastal dub -versioon, kuid see oli ilma vokaalideta ning mõjus seetõttu lihtsalt funktsionaalse klubibängerina, originaalversioon koos Lõuna-Aafrika Vabariigi vokalisti Nonku Phiriga on palju parem.
Jorja Smith "Weekend"
Ei saa just öelda, et ma Jorja Smithi uue albumiga "Be Right Back" liialt rahule oleksin jäänud: paar varemavaldatud singlit olid kõige tugevamad lood plaadil, ülejäänu on üsna ühtlane ja küllalt konservatiivne neo-soul. Plaadil pole ka seda pehmet funk'i, mis Smithi esimeselt plaadilt meelde jäi, pigem on pooletunnine kauamängiv malbe ja võrgutav. Lõpuloost "Weekend" hakkab see sulnis lähenemine aga tööle ja Jorja Smithi vokaalsed võimed tulevad hästi esile.
Nicki Minaj "Fractions"
Nicki Minaj avaldas esmakordselt voogedastusplatvormidel oma 2009. aasta mixtape 'i "Beam Me Up Scotty" ning pani kaasa ka paar uut lugu. Põhisingel koos Drake'i ja Lil Wayne'iga on täiesti tühi ja banaalne, "Fractions" see-eest on väga tuumakas asi. Kõleda, veidi isegi grime 'liku biidi peale tulistab Minaj katkematut riimi. Tore meenutus sellest, millist muusikat ta kunagi tegi...
Overmono "If U Ever"
Kui üldiselt on Londoni produtsentide duo Overmono teinud tumedamat tantsumuusikat, siis nende värske singel "If U Ever" on ootamatult päikseline. Taustal kõlab kume vokaalsämpel, mis on uputatud suvisesse biidimerre. Ilus suvemuusika, mis ei üritagi eksperimenteerida, vaid saab oma eesmärgiga – mõjuda väikese hea tuju plahvatusena – sajaprotsendiliselt hakkama.
Loraine James "Let's Go"
Taas näide sellest, et Loraine James oskab lõhkuda rütmid miljoniks kakofoonseks killuks, aga mingil imekombel paneb ta neist kokku ikkagi terviku, mis lummab ja lööb oma originaalsete vormidega pahviks. Singel "Let's Go" meenutab parimas mõttes Jlini loomingut: rütmimustrid on nende mõlema käes nagu plastiliin, mida annab kokku suruda, laiali venitada, kokku mätsida ja voolida sellest kujusid, millesarnaseid pole varem nähtud. Hulljulge tantsmuusika par excellence.
Leon Bridges "Motorbike"
Ai kui ilusat muusikat Leon Bridges ikka kirjutada oskab. Kui karjääri algul heideti talle ikka ja jälle ette, et temas on mingit tolmust soul revival vaimsust, siis nüüd on see täielikult kadunud. Värske singel "Motorbike" on moodne neo-soul, mis on rikkalikult produtseeritud, aga pole samas detailidega üle kuhjatud. Särama hakkavad seetõttu just täpne vokaal ja minimalistlik jazzilik taust.
Laura Mvula "Got Me"
Huvitav on jälgida, millist transformatsiooni teeb läbi Laura Mvula looming. Värske singel "Got Me" pole pärit 21. sajandist, see on selgelt 1980. aastate staadionipop, mida iseloomustab vilkuv neoonvalgus, erksavärvilised retuusid ja lustivad diskokitarrid. Kui keegi ütleks, et see lugu on tegelikult ammuilma kadunud Madonna diskoeksperiment, noogutaksin mõistvalt kaasa ja tõdeksin: "Vau, väga äge". Häbitu retro, mis kõlab imehästi.
Machinedrum "Star (Shelley FKA DRAM Remix)"
Olen Machinedrumi mullu ilmunud albumi üht põhisinglit "Star" kuulanud kümneid ja kümneid kordi, mistõttu ei osanudki arvata, et seda saaks veel paremaks muuta. Üllataval kombel sobib aga Drami võrgutav vokaal sinna peale imeliselt hästi, see avab loos nurgataguseid, mida seal varem näha ei osanudki. Põhiolemus jääb ikkagi samaks, refrään on sama nakkav kui varem, lihtsalt paar kihti headust on veel juurde pandud!
5MIINUST "Gloria"
Sõltumata sellest, kas mulle meeldib iga järjekordne eksperiment, millega 5MIINUST välja tuleb, väärib ikkagi imetlust, kui hästi nad valdavad kõikvõimalikke žanre. Värske singel "Gloria" on peenhäälestatud suvine disko, milles on olemas absoluutselt kõik selleks, et järgmised kolm kuud kuuleksime seda iga päev raadios 50 korda. Aga on selles tingimata midagi halba? Lugu on igati korralik ja nakkav, seega tingimata raadiojaama vahetama ei hakkaks.
Gorgon City "Never Let Me Down (feat. Hayley May)"
Mida lähemale suvi jõuab, seda vähem suudan ma vastu panna Briti raadio- house 'ile. See on trend, mis pole päriselt kunagi Eestisse jõudnud, millest on isegi veidi kahju. Suvehooajaks on raske leida paremat muusikat: see on elujaatav ja hoogne, muretu ja toob vägisi päikese pilve tagant välja. Gorgon City värske singel "Never Let Me Down" on lihtne ja üheplaaniline lugu, aga laisalt päikese käes lesides ei jaksagi midagi keerulisemat kuulata.
MIKE "Crystal Ball"
Pole kunagi päris täpselt aru saanud, kuidas MIKE'i muusikat kirjeldada: ühest küljest teeb ta klassikalist underground hip-hop 'i, aga tema loomingus on sees ka seletamatu dissonants ja ebakõla, mis kallutab teda pigem spoken word 'i poole. Värske singel "Crystal Ball" on taas justkui suvaline rütmist mööda vuhisev sõnalaviin, kuid selle yachtrockiliku tausta ja tema laisa vokaali vahel tekib sel korral lummav kooskõla.
Migos "Straightenin"
Ma ei jaksa end trap 'is toimuvaga iganädalaselt kursis hoida, kuid selle vähese põhjal, mis minu kõrvu jõuab, võib tänaseni vähemalt milleski kindel olla: Migose tüübid on nonsense -häälitsuste ja trapiliku põrkava flow täielikud meistrid ja nendes juba naljalt pettuma ei pea. Värske singel "Straightenin" pole kindlasti nende parim lugu, kuid siin on siiski piisavalt hoogu ja hullust, et korduvalt üle kuulata.
Ella Knight "All Around"
Noor Nottinghami artist Ella Knight on küll avaldanud vaid paar singlit, kuid need kõik annavad kinnitust uuest ja põnevast häälest RnB maastikul. Värske singel "All Around" on pehme salongi- soul, mis sobib hästi ka kommertsraadiotesse, kuid see ei vähenda kuidagi loo väärtust. Popmuusika kerge jazziliku glasuuriga, millest paistab silma hea muusikaline tunnetus.
Pote "Stare"
Juunil algul Ninja Tune'i alt ilmuv Pote album "A Tenous Tale of Her" lubab tulla midagi väga põnevat, kuna iga järgnev singel on näidanud uut külge. Värske lugu "Stare" on uskumatult tihe: lugu kaldub kuskile trip-hop 'i piirimaile, et muutuda sekund hiljem võrgutavaks RnB'ks ja plahvatada siis käima hoopis klõbiseva tantsubiidiga. Eklektika aga ei hakka mitte lugu lõhkuma, vaid moodustab sellest võluva terviku.
Fatima Al Qadiri "Stolen Kiss of a Succubus"
Senegali-Kuveidi produtsent Fatima Al Qadiri on läbi kogu karjääri võtnud aluseks oma juured, kuid ta ei tee ka tingimata maailmamuusikat ega folktroonikat. Pigem on tema muusika täielik helikunst või eksperimentaalne autorielektroonika, mis ei allu ühegi žanri reeglitele. Ka värske Hyperdubi alt ilmunud album "Medieval Femme", milles tema muusikat saadavad Araabia luuletajate tekstid, jätkab sama rida: keskaegsed motiivid kaovad elektroonikaudusse, parimad hetked on need, kui biiti peaaegu polegi ning alles jääb lihtsalt hingemattev atmosfäär.
Sam Gellaitry "Games"
Kui aastaid oli Šoti produtsent tuntud pigem oma õhulise ja mitmekülgse elektroonika poolest, siis värskel EP-l "IV" hakkab ta ka laulma. Tema taustad on muutunud seeläbi pisut lihtsakoelisemaks, kuid sellest pole häda: värske materjal, eriti aga lugu "Games" on parimas mõttes moodne popmuusika, kus on head bassid ja nakkav vokaal. Huvitaval kombel katab kõiki uue lühialbumi lugusid ka mingi retroglasuur, justkui oleksid kõik saundid pärit 1990ndatest, kuid need on produtseeritud nii, et sobituvad igati praegusesse aega.
LSDXOXO "Baby"
XL Records alt ilmus produtsendi LSDXOXO lühialbum "Dedicated 2 Disrespect" ja see on täpselt selline, nagu esimesed kaks singlit lubasid. Muusika ülerahvastatud reivile, kus põrand kleepub maha valatud alkoholist, inimesed on kõiksugu mõnuainetest ekstaatilises kosmoses ja pole tähtsust, kas väljas on öö või päev, pidu kestab lõputult. Lugu "Baby" on naeruväärselt lihtne – tõhus reivibiit ja üks vokaalsämpel, ei muud –, kuid see viib hetkega mõttereisile peole, millesarnastel pole juba poolteist aastat õnnestunud käia...
Diplo "One by One (feat. Elderbrook & Andhim) (Sofia Kourtesis Remix)"
Aprilli lõpus ilmunud Diplo singel "One by One" koos Elderbrooki ja Andhimiga oli suvehõnguline pop-house, mille kommertslikud taotlused paistsid ehk liialt läbi, kuid lugu polnud ka tingimata halb. Suvisele house 'ile spetsialiseerinud Berliini produtsendi Sofia Kourtesise värske töötlus annab aga loole juurde seda särtsu, mis sealt esialgu puudu jäi. Malbe ja pisut kammitsetud meeleolu sobib hästi näiteks raugeks pärastlõunaks päikese käes lesimise järel.
Ell Murphy & Tuff Trax "Close"
Ei pääse ka sel nädalal UK garage 'ist, haa! Produtsent Ell Murphy tilgutab viimasel ajal igal nädalal ühe mõnusalt kergemeelse UKG bängeri, sel korral siis singel "Close" koos Tuff Traxi, välja antud plaadifirma Shall Not Fade alt. Saundide mõttes on jäädud truuks UKG klassikale, ka vaikselt taustal tiksuv vokaal meenutab nullindate klassikuid. Viis minutit muusikalist suve, tehke aken lahti ja laske soojal tuulel näkku puhuda, siis on täiskomplekt.
Young Nudy "You Ain't Hard"
Eestis saab õudussaaga "Saag" järgmist osa "Spiral" näha alles juuni algul, Ameerikas jõudis linateos aga juba vaatajate ette. Filmimuusika eest vastutas 21 Savage, kes avaldas ka temaatilise EP, kuhu jõudnud neli lugu. Neist kõige huvitavam on Young Nudy "You Ain't Hard", kus täpne flow hoiab lugu mõnusalt võnkumas ega lase hetkekski tähelepanul hajuda.
Fred again.. "Diana (You Don't Even Know)"
Väljavõte Jayda G värskelt DJ Kicks mix -albumilt. Muidugi soovitan kuulata plaati ka tervikuna, Jayda G on üks praeguse aja parima kõrvaga DJ-sid ja produtsente, kuid Fred Againi seni avaldamata singel väärib ka eraldiseisvalt tähelepanu. Mingil põhjusel jääb seda lugu kuulates mulje, et Fred võinuks midagi sellist teha valmis umbes viie minutiga: lihtsakoeline biit, paar nakkavat vokaalkatkendit ja voila! Trikk on aga selles, et Fred Again on täielik helivõlur, mistõttu kõlab see lugu kõigele vaatamata ikkagi kui tantsumuusika tipptase.
Basic Rhythm "Electric Labyrinth"
Kui seni on produtsent Basic Rhythm teinud pigem Briti bassimuusika kuldaega igatsevat tantsumuusikat, siis värske Planet Mu alt ilmunud album "Electric Labyrinth" on palju abstraktsem ja müstilisem. Plaadi nimilugu ongi just täpselt see, mida pealkiri lubab: kolme minuti jooksul üritavad rütmid leida mingi mustri, kuhu pidama jääda, aga see jääbki lihtsalt otsinguteks, mingid loogilist tervikut ei tekigi. Pange see lugu peol käima ja vaadake, mida inimesed teevad. Teoreetiliselt on nende murtud rütmide järgi võimalik tantsida küll...
Not Waving "Hold On (feat. Marie Davidson)"
Produtsent Alessio Natalizia ehk Not Waving avaldas uue albumi "How To Leave Your Body", kus ta selgab julgelt popmuusikat autorielektroonikaga. Kui mitmete lugude puhul tekib küsitavusi, kas ikkagi päriselt need ideed ka kuulajani jõuavad, siis esiksingel "Hold On" koos Marie Davidsoniga on eriti põnev. Trance 'liku tausta peale on ehitatud kosmosepop, mis sobib samas valatult ka ilusaima suvepäeva taustaks.
J. Cole "p r i d e . i s . t h e . d e v i l"
Üllatav, aga veel mõni aasta tagasi võis J. Cole'i vabalt nimetada üheks Ameerika suuremaks räppariks. Tänaseks on ta loominguliselt aga lahtunud: värske album "The Off-Season" kõlab kui kehvapoolne hip-hop 2011. aastast, siin pole midagi põnevat ja moodsat, pigem oleks see plaat justkui aastaid riiulil tolmu kogunud ja nüüd lihtsalt laisalt välja antud. Plaadi pea ainus põnev lugu on "Prime is the Devil", mille keskpärase flow päästab vähemalt suvine latiinovõnge.
Sons of Kemet "Throughout the Madness, Stay Strong"
Võimalik, et Sons of Kemet 2018. aastal ilmunud album "Your Queen Is A Reptile" lükkas ootused liiga kõrgele, aga värske album "Black To The Future" tundub kuidagi ülemäära abstraktne ja laialivalguv. Londoni ansambel jätab kõrvale eelmist plaati iseloomustanud jõulised rütmid ja keskendub rohkem eksperimentaalsusele. Positiivseks erandiks on lugu "Throughout the Madness, Stay Strong", mis on detailirohke jazzhullus, lugu hoiab ennekõike käimas aga eriti mõnus bassiliin.
St. Vincent "Down and Out Downtown"
Olen St. Vincenti viimaseid singleid kuulates püüdnud korduvalt sõnastada, kuhu ta muusikaliselt täpselt kuulub. Vokaali poolest on Annie Erin Clark muidugi loomutruu valge indie, selles pole kahtlustki, kuid tema muusikasse on vähehaaval trüginud sisse ootamatu psühhedeelne funk, mis tekitab vokaaliga tõsise dissonantsi. Imelikul kombel sobitub aga külm ja kalkuleeritud vokaal sõgeda funk- tausta peale väga hästi, eriti tugevalt kinnitab seda lugu "Down and Out Downtown".
Bad Boy Chiller Crew "Get Out My Head"
Möödunud nädalal andis üle pika aja uue loo välja Briti naljaprodutsentide kamp Kurupt FM, sel nädalal tuli uue EP-ga välja Bad Boy Chiller Crew, kes on ka ikkagi ennekõike tuntud koomikutena. Seetõttu on ka raske mõista, kas lühialbum "Charva Anthems" üritab Briti bassimuusika üle nalja heita või on need lood ikkagi laias laastus tõsimeelsed. Lõpulugu "Get Out My Head" on sellele vaatamata mõnusalt pretensioonitu tantsumuusika, mis võiks vabalt isegi Briti edetabelitesse murda.
Morcheeba "Cut My Heart Out"
Kahju kuulata, et oma kümnenda albumi avaldanud trip-hop ansambel Morcheeba on tänaseks täiesti mandunud. Pole enam särtsu ega originaalseid ideid, järele on jäänud vaid kest, mis pole ei popmuusika ega ka trip-hop. Vaid plaadi avalugu "Cut My Heart Out" meenutab bändi kunagist loomingut: siin on seksikust ja mõnusalt lohisevat biiti, mis on kastetud salongijazzi kastmesse.
Kuula kõiki lugusid: | Nädala parimad lood | 5MIINUST, Leon Bridges, Nicki Minaj jt | https://kultuur.err.ee/1608212683/nadala-parimad-lood-5miinust-leon-bridges-nicki-minaj-jt | Taaskord juhtus olema nädal, kui suure hulga singlite kõrval, mis kuulamist väärisid, ilmus ka üle kümne albumi, mis tähelepanu väärisid. Kõike huvitavat siia valikusse mahutada ei suutnud, aga üht-teist toon välja. Nagu ikka jagus näpuotsaga tantsumuusikat, veidi hip-hopi, pisut moodsat popmuusikat ja lisaks kõike, mis sinna vahele jääb. |
Dmitrijevi koduklubi Taldõkorgani Žetõsu sai napi kaotuse, kui 0:1 vannuti alla liigaliider Astanale. Kohtumise ainuke värav sündis juba neljandal minutil, kui täpne oli Marin Tomasov. 24-kordne Eesti koondislane tegi täismängu ning teenis 36. minutil mängu esimese kollase kaardi, vahendab Soccernet.ee.
Metsa koduklubi Al-Ettifaq tuli täbarast olukorrast aga välja; nende vastane Al-Shabab asus kohtumist 22. minutiks kahe väravaga juhtima, mõlema tabamuse autoriks oli veel selle aasta veebruarini Manchester Unitedit esindanud Odion Ighalo. Al-Ettifaq ei andnud aga alla, tuli kaotusseisust välja ning asus 68. minutil juba 3:2 juhtima. Kuigi vastased suutsid seejärel veel mänguseisu viigistada, jäi lõppsõna eestlase koduklubile, kui Mohammed Al Kuwaykibi 83. minutil 4:3 võidu vormistas. Mets sekkus vahetusest mängu 87. minutil.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Metsa koduklubi võttis väravaterohkes mängus võidu | https://sport.err.ee/1608213403/metsa-koduklubi-vottis-varavaterohkes-mangus-voidu | Artjom Dmitrijev ja Karol Mets käisid platsil vastavalt Kasahstani ja Saudi Araabia kõrgliigades. Võidurõõmu sai maitsta Mets, Dmitrijev pidi leppima allajäämisega. |
Eeljooksudes olid võistlejad jagatud kolme võrdsesse stardigruppi, igas 40 (mehed) või 35 (naised) võistlejat. Igast stardigrupist pääses veerandfinaali edasi 12 sportlast, kokku 36 meest ja 36 naist. Sealjuures startisid eespool maailma edetabeli kõrgematel kohtadel olevad võistlejad.
Kõige lähemale jõudsid edasipääsule Eesti meestest Kenny Kivikas, keda oma alagrupi viimasest edasipääsukohast ehk 12. kohast lahutas 28 sekundit (25. koht; 1.08 võitjale) ning naistest Evely Kaasiku, kel jäi 12. kohast puudu pisut üle 30 sekundi (21. koht; +1.19 võitjale).
Oodatult võitsid oma eeljooksud naistest Simona Aebersold ja Elena Roos (mõlemad Šveits) ning Andrine Benjaminsen (Norra). Meestest olid alagruppide kiireimad Yannick Michiels (Belgia), Matthias Kyburz (Šveits) ning Kasper Harlem Fosser (Norra).
Kui meeste veerandfinaalikohale jõudmiseks võis erinevas alagrupis kaotada võitjale 3,1 km ja 55 tõusumeetriga rajal vaid 33-40 sekundit, siis naiste arvestuses (rada 2,9-3,0 km, 50 m tõusu) piisas edasipääsuks 45-sekundilisest (3. alagrupis), 1.08 (1. alagrupis) ja 1.19 (2. alagrupis) kaotusest liidrile.
"Kahjuks läks üle ootuste kehvasti. Tagantjärele vaadates oleks pidanud tänane rada mulle ideaalselt sobima, kuid kuidagi ei saanud õiget rütmi sisse," nentis Kivikas. "Tundsin seda, hakkasin kiirustama, ning kokkuvõttes kujunes sellest täiesti vastupidine orienteerumistegevus võrreldes tavapärasega. Ei jää midagi muud üle, kui pühapäeval korralik sooritus teha."
Oma jooksuga ei olnud lõplikult rahul ka Evely Kaasiku "Raja esimeses pooles tuli sisse üks suurem viga, kui olin kaardilt valesti välja lugenud ühe tee asukoha võrreldes maja ja hekiga. Umbes poole raja peal jõudis mu taga startinud rootslane mulle juba sisuliselt järgi," rääkis Kaasiku. "Ei tea, kas mõjus tema nägemine või mõnus jahe vihm, aga kuskilt tuli äkki jõud ja kergus. Ta ei saanud minust mööda, vaid pigem jooksin ise tal vahepeal eest ära. Hiljem selgus, et ta jooksis välja alagrupi teise aja. Kahju, et edasi ei pääsenud, kuid konkurents oli ka karm. Ka päris puhta jooksuga oleks ilmselt finaaljooksudesse pääsemine olnud keeruline."
Eesti meestest paremuselt teise soorituse tegi Sergei Rjabõškin, kes sai oma alagrupis 24. koha (+1.04, kaotus 12. kohale 0.29). Ats Sõnajalg kaotas liidritele rohkem kui neljapäeval ega pääsenud samuti edasi (26. koht, +1.20). Kristo Heinmanni jooks ebaõnnestus (+1.51; 34. koht).
Eesti naistest sai Marianne Haug 23. (+1.54) ja Teele Telgma 32. koha (+2.15). Marget Zimmermann läbis rajal vale punkti ning tema tulemus tühistati.
Laupäeval on orienteerumisjooksu EM-il kavas knock-out sprindi veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal Eesti aja järgi kell 16-18 ning pühapäeval, 16. mail sprindivõistlus, kus on jälle võimalus Eesti koondislastele pöialt hoida. | Eestlased orienteerumisjooksu EM-il sprindi eeljooksudest edasi ei pääsenud | https://sport.err.ee/1608213397/eestlased-orienteerumisjooksu-em-il-sprindi-eeljooksudest-edasi-ei-paasenud | Šveitsis Neuchatelis peetavatel orienteerumisjooksu Euroopa meistrivõistlusel ei pääsenud ükski Eesti koondislane teisel võistluspäeval knock-out sprindi eeljooksudest edasi laupäevasesse veerandfinaali. |
Barty juhtis 17-aastase ameeriklanna Coco Gauffi (WTA 35.) vastu 6:4, 2:1, kui kutsus arsti väljakule ja pärast ülevaatust otsustas edasisest mängimisest loobuda. Ametlikuks põhjuseks öeldi parema käe vigastus.
Barty selgitas hilje, et tegemist on vigastusega, mis on teda juba aastaid kimbutanud ja sel korral läks valu mängu jooksul üha hullemaks. "Valu muutus juba väljakannatamatuks, seetõttu oli targem enda keha kuulata, eriti teades, et kohe on slämm tulemas," viitas Barty kahe nädala pärast algavatele Prantsusmaa lahtistele.
Gauff pole kunagi varem WTA 1000 taseme turniiril poolfinaali jõudnud, ühtlasi pole ta varem punasel liival nelja parema sekka pääsenud, küll aga on ta 2018. aasta Prantsusmaa lahtiste noorteturniiri võitja.
Viimase poolfinalisti selgitavad Roomas mullune Prantsusmaa lahtiste võitja, poolatar Iga Swiatek (WTA 15.) ja ukrainlanna Elina Svitolina (WTA 6.). | Maailma esireket andis eduseisust loobumisvõidu | https://sport.err.ee/1608213376/maailma-esireket-andis-eduseisust-loobumisvoidu | Kõrgeima taseme WTA tenniseturniiril Roomas oli naiste maailma esireket Ashleigh Barty sunnitud veerandfinaalis andma loobumisvõidu. |
"Meil on väga hea meel, et Läti otsustas vabastada vaktsineeritud isikud piirangutest. Sellega ongi Balti riikides tingimused ühe sammu ühtlustamisele lähemal, Eesti ja Leedu on juba varem vaktsineeritud ja ka läbipõdenud isikud piirangutest vabastanud," kommenteeris Liimets.
Ta lisas, et kolme Balti riigi koostöö on väga tihe ja hea. "Sarnased piiriületuse tingimused ja reeglid lihtsustavad piirkonnas liikumist ja nagu aprilli lõpus, nii ka täna toimuvad konsultatsioonid seisukohtade koordineerimiseks," rääkis Liimets.
"Viiruse leviku näitajad liiguvad Balti regioonis eri suundades ja Läti ning Leedu on viimasel ajal pidanud tegelema suurenenud nakatumiste arvu probleemiga. Kui nakkuse levik pidurdub ja näitajad kõigis riikides paranevad, on realistlik piiranguid ja reegleid veelgi ühtlustada, et Balti riikide vahel liikumine oleks arusaadav ja lihtne," selgitas minister.
Läti valitsus leppis neljapäeval kokku, et vaktsineeritud inimeste piiranguid hakatakse järk-järgult leevendama. Valitsuse plaani kohaselt ei pea vaktsineeritud inimesed riiki sisenemisel minema eneseisolatsiooni. Eneseisolatsiooni nõue kaotatakse sel nädalal. Eelkõige puudutab isolatsiooninõuete muutmine lätlasi, kes saabuvad tagasi Lätti. | Liimets: sarnased piiriületuse tingimused lihtsustavad Balti riikide vahel liikumist | https://www.err.ee/1608213334/liimets-sarnased-piiriuletuse-tingimused-lihtsustavad-balti-riikide-vahel-liikumist | Välisminister Eva-Maria Liimets tervitas Läti valitsuse plaani, mille järgi ei pea vaktsineeritud inimesed riiki sisenemisel minema eneseisolatsiooni. Tema sõnul lihtsustavad ühtlased reeglid liikumist riikide vahel. |
Eesti esindajad näitasid väga kõrgetasemelist mängu ka poolfinaalis, kuid 7:2 eduseisust pääsesid Eesti sportlased järgmisel korral laua äärde, kui edu oli minimaalne, 7:6. Sellelt seisult andis küll Saksa meeskond eestlastele mõningad võimalused, kuid need jäid seekord realiseerimata.
"Nii mina kui usutavasti kogu Eesti spordipere on Eesti esindajatele äärmiselt tänulikud nende hetkede ja emotsioonide eest. Väikesel Eestil võita piljardi suurriike (Inglismaa, Filipiinid) ja võidelda ennast MM-il medalile spordialal, millega tegeletakse üle kogu maailma, on äärmiselt suur saavutus ja väga suure ning järjepideva töö vili!" rõõmustas alaliidu esindaja Kristjan Kuusik. "Kuldmedal jäi küll võtmata, kuid pronks võideti, mitte ei kaotatud! Selle tulemusega tegi Eesti piljardisport suure sammu edasi ja siit on hea ala arengut jätkata."
Saksamaa liigub edasi finaali, kus neid ootab Inglismaa C-koondis, kellele tehti ettepanek turniiril osaleda Kanada meeskonna asemel (kanadalastel tekkisid reisiprobleemid turniirile jõudmisega) vaid kolm päeva enne turniiri algust. Inglismaa C-koondis (Darren Appleton ja Karl Boyes) tuli paarismängu maailmameistriks 2014. aastal.
Seekordsele paarismängu MM-ile said kutse kogu maailmast vaid 32 paari. | Denis Grabe ja Mark Mägi võitsid piljardi paarismängu MM-il pronksi | https://sport.err.ee/1608213331/denis-grabe-ja-mark-magi-voitsid-piljardi-paarismangu-mm-il-pronksi | Eesti piljardimängijad Denis Grabe ja Mark Mägi pidid Milton Keynesis toimuval paarismängu MM-turniiril poolfinaalis tunnistama Saksamaa 9:7 paremust. |
Lõpusprindis võttis võidu sakslane Phil Bauhaus (Bahrain – Victorious), edestades fotofinišis Mike Teunisseni (Team Jumbo-Visma), kolmanda koha sai Bauhausi tiimikaaslane Fred Wrighti. Räimest eespool lõpetas veel ka Davide Martinelli (Astana – Premier Tech).
"Sõit oli suhteliselt kerge ja mängisime finišis minu peale, õnneks tiim abistas täna hästi. Finišis oli paar kukkumist ja sain heale positsioonile, aga natuke jäin toppama. 300 meetrit enne lõppu tahtsin paremalt minna, aga blokeeriti ära mind ja kaotasin veidi hoogu. Muidu oleks esikolmik olnud täna reaalne, jalga selleks oli," võttis Räim sõidulõpu kokku.
Bauhaus on ka tuuri üldliider, edestades 10 sekundiga Jordi Meeusi (Bora – Hansgrohe) ja 15 sekundiga Patryk Stoszi (Voster ATS Team). Räim kerkis 19 kohta ja on nüüd kokkuvõttes 36., kaotades liidrile 24 sekundiga. | Mihkel Räim sai Ungari velotuuri kolmandal etapil viienda koha | https://sport.err.ee/1608213316/mihkel-raim-sai-ungari-velotuuri-kolmandal-etapil-viienda-koha | Ungari velotuuri kolmandal etapil (Veszprem – Tata; 141,9 km) sai Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski) viienda koha. |
Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest.
Eestisse saabumisel rakendub kümnepäevane liikumisvabaduse piirang neile, kes tulevad Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.
Alates 17. maist rakendub liikumisvabaduse piirang järgmistest riikidest saabujatele: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari. Vatikani näitaja on küll 0, kuid sealt Itaalia kaudu Eestisse reisides kehtib samuti kümnepäevane liikumisvabaduse piirang.
Liikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul: Iirimaa, Island, Malta, Monaco, Norra, Portugal, Rumeenia, San Marino, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriik.
Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu soovitusele kolmandate riikide kohta on Eestisse võimalik reisida Austraaliast, Iisraelist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Singapurist, Taist ja Uus-Meremaalt. Kümnepäevane liikumisvabaduse piirang kehtib riikide puhul, mille nakatumisnäitaja on üle 16 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul ehk saabudes Lõuna-Koreast ja Taist.
Vaata välisministeeriumi veebilehelt täpsemat infot Eestisse saabujatele mõeldud piirangute kohta. | Esmaspäevast ei pea Eestis liikumist piirama 11 Euroopa riigist saabujad | https://www.err.ee/1608213307/esmaspaevast-ei-pea-eestis-liikumist-piirama-11-euroopa-riigist-saabujad | Esmaspäevast ei Eestis oma liikumist piirama 11 Euroopa riigist saabuvad reisijad. |
Esimesena alustas finišisirgel spurti Fernandi Gaviria (UAE Team Emirates), aga tal ei õnnestunud teistel eest pääseda. Ka tänavuse Giro viienda etapi võitnud Ewan ründas umbes 150 meetrit enne finišijoont ja alistas lõpusprindiga itaallase Davide Cimolai (Israel Start-Up Nation) ja belglase Tim Merlieri (Alpecin Fenix). Gaviria leppis lõpuks kuuenda kohaga.
Üldarvestuses jätkab esikohal ungarlane Attila Valter (Groupama-FDJ), kes edestab 11 sekundiga Remco Evenepoeli (Deceuninck-QuickStep) ja 16 sekundiga Egan Bernali (Ineos Grenadiers). | Ewan teenis tänavusel Girol teise etapivõidu | https://sport.err.ee/1608213277/ewan-teenis-tanavusel-girol-teise-etapivoidu | Itaalia velotuuri seitsmenda etapi (Notaresco – Termoli; 181 km) võitis lõpusprindis austraallane Caleb Ewan (Lotto Soudal), kellele see on tänavuse Giro d'Italia teine etapivõit. |
"Jah, numbreid saab alati meelevaldset tõlgendada. Kui rääkida faktidest, siis Pfizer/BioNTechi ja Modernat hoitakse laos täpselt nii palju kui on vajalik järgmise nädala teise doosi katteks," ütles Kiik.
Ta tõi välja, et laos peab kogu aeg hoidma ühe nädala varu, sest vaktsiinitarned on varem ebaühtlased olnud.
"Ainuke vaktsiin, mida on tõesti rohkem Eesti riigis kui reaalne nõudlus hetkel on, on AstraZeneca vaktsiin. Sarnast olukorda näeme tegelikult ka mitmel pool Euroopas," ütles minister.
Kiik täpsustas, et info ebaselguse ja õiguslike vaidluste tingimustes on kindluse mõttes AstraZeneca vaktsiine Eestisse kiirendatud korras taotletud. Ta tõi välja, et riigis on üle 65 000 inimese, kes AstraZeneca teist doosi vajavad.
"Jätkuvalt on vabu AstraZeneca aegu, on võimalus end selle vaktsiiniga vaktsineerida. Olen ka ise sellega vaktsineeritud, nii et kindlasti tegemist on tõhusa vaktsiiniga," lisas Kiik.
Samas saab AstraZenecat vaktsineerida vaid 50+ vanuserühmale, kuid seal on Kiige sõnul juba üle poole inimestest vaktsineeritud või vaktsiiniaja broneerinud. Seetõttu pole vaktsiini järgi enam ka nii suurt nõudlust.
Algselt oli Eestis Pfizer/BioNtechi kahe süsti vahe kolm nädalat ning AstraZenecal kaheksa, siis aga pikendati süstide vahe maksimaalsele ajale, et saaks võimalikult palju esmaseid süste välja jagada, selgitas Kiik.
"Kui tahaksime veel intervalli muuta, siis ta pigem ei aitaks kaasa uute vaktsineerimiste puhul. Vaid see eeldaks, et me hakkame juba broneeritud teise doosi aegu muutma: tekitame kümnetele tuhandetele inimestele vajaduse terviseteenuse osutaja juures uue aja kokku leppida. Arvestades kogu segadust, ma ei pea seda antud hetkel põhjendatuks," ütles minister.
Ta tõi välja, et Soomega võrreldes on Eesti vaktsineerimisintervallide määramisel läinud n-ö keskteed ning hilisemat mõju saavad täpsemalt hinnata juba teadlased. | Kiik Nõgene kriitikast: numbreid saab alati meelevaldselt tõlgendada | https://www.err.ee/1608213205/kiik-nogene-kriitikast-numbreid-saab-alati-meelevaldselt-tolgendada | Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles Tallinki juhi Paavo Nõgene vaktsiinide mittesüstimise kriitika kohta, et arve võib tõlgendada alati oma soovi järgi, kuid tegelikult tasuks faktidele otsa vaadata. |
Kalender muutus veel ka nii palju, et Prantsusmaa etapp toodi nädala võrra ettepoole ja selle põhisõit on nüüd kavas 20. juunil, Austrias sõidetakse 27. juunil ja 4. juulil, vahendab Reuters.
"Ootasime kõik põnevusega Türgi etappi, kuid koroonaviirusest tingitud reisipiirangute tõttu ei saa me sinna juunis minna," ütles MM-sarja tegevjuht Stefano Domenicali.
Suurbritannia pani eelmisel nädalal Türgi "punasesse nimekirja", mis tähendab, et sinna reisimine on lubatud ainult äärmisel vajadusel ja UK-sse naastes tuleb olla hotellis karantiinis. Vormel-1 MM-sarjas on aga kümnest tiimist seitsme baasid Inglismaal.
Türgi etapp lisati kalendrisse alles eelmisel kuul Kanada etapi asemele.
Paar päeva tagasi jäi Türgi ilma ka jalgpalli Meistrite liiga finaalist, mis viidi Istanbulist üle Portugali Portosse. | Türgi jäi ka vormel-1 MM-etapist ilma | https://sport.err.ee/1608213235/turgi-jai-ka-vormel-1-mm-etapist-ilma | Vormel-1 MM-sarja korraldajad teatasid, et juunikuist Türgi etappi ei toimu ja selle asemel peetakse Austrias kaks etappi järjest. |
D.C. United alistas Chicago Fire'i 1:0. Värava lõi juba seitsmendal minutil peaga Peruu koondislane Edison Flores, vahendab Soccernet.ee.
Kolmes esimeses kohtumises põhikoosseisu kuulunud Sorga jättis treeningul saadud vigastuse tõttu teise mängu järjest vahele. | Sorga koduklubi teenis hooaja teise võidu | https://sport.err.ee/1608213229/sorga-koduklubi-teenis-hooaja-teise-voidu | Erik Sorga koduklubi D.C. United teenis Põhja-Ameerika profiliigas MLS kolme kaotuse kõrvale teise võidu. |
Tegemist on eelmisel aastal ära jäänud Euroopa meistrivõistlustega, kuid seekord on tegemist avatud meistrivõistlustega ning oodatakse sportlasi ka näiteks Argentinast, Brasiiliast, Tšiilist ja Usbekistanist.
Eesti ujujatest saab esimesena stardi Kaul, kes võistleb avapäeval, 16. mail 50 m vabaltujumises.
Eesti sportlaste võistluste ajakava:
16. mai
Susannah Kaul 50 m vabaltujumine
17. mai
Susannah Kaul 200 m kompleksujumine
18. mai
Matz Topkin 50 m liblikaujumine
Robin Liksor 100 m liblikaujumine
19. mai
Matz Topkin 50 m seliliujumine
20. mai
Matz Topkin 50 m vabaltujumine
21. mai
Susannah Kaul 100 m vabaltujumine
22. mai
Susannah Kaul 100 m seliliujumine
Robin Liksor 100 m rinnuliujumine | Ujujaid ootab ees Tokyo paraolümpiamängude peaproov | https://sport.err.ee/1608213202/ujujaid-ootab-ees-tokyo-paraolumpiamangude-peaproov | Pühapäeval, 16. mail algavad Portugalis Madeiral paraujumise Euroopa meistrivõistlused, mis on viimane suurvõistlus enne Tokyo paraolümpiamänge. Koos Euroopa paremikuga astuvad võistlustulle ka Eesti ujujad Susannah Kaul, Matz Topkin ja Robin Liksor. |
Sisu poolest liigitub "Oxygen" nende kümnete ja kümnete ulmefilmide ridadesse, mis küsivad: mis saab siis, kui elu Maal pole enam võimalik? Alexandre Aja värske linateos pakub lahenduseks suure hulga inimeste külmutamist krüogeenkapslites, mis saadetakse siis valgusaastate kaugusel olevale planeedile, kus elu peaks teoreetiliselt võimalik olema. Kahjuks ärkab aga Liz (Melanie Laurent) oma kapslis ootamatult üles ja avastab, et hapnikutase väheneb jõudsalt. Loetud minutitega peab ta leidma lahenduse, kuidas ikkagi ellu jääda.
Vaatamata sellele, et "Oxygen" – filmi pealkirja vormistatakse mõnedes allikates ka "O2", mistõttu arvasin mõni kuu tagasi filmipressist lugedes, et Netflix ostis ära samanimelise Eesti spioonifilmi – on tõupuhas kosmoseulme, siis tänu Alexandre Aja kogemusele õudusfilmidega on oluline osa ka õõval ja vaimsel terroril. Seal ei näe siiski "High Tensioni" laadset veristamist ega "Piranha 3DD" tasemel jaburdamist, pinge on ikkagi ennekõike psühholoogiline, ent see ei tähenda, et film oleks kuidagi visuaalselt üheülbaline.
Kogu tegevus toimub klaustrofoobses kapslis, kuid kümnete võttenurkade, minevikumeenutuste ja tiheda montaaži abil ei teki kordagi tunnet, et vaatame tegelikult lihtsalt kapslis lesivat naist, kes räägib arvutiga juttu. Vastupidi, pingele kruvitakse minut-minuti järel vinti peale ja see väljendub ka visuaalselt: mida madalamale langeb kapsli hapnikutase, seda hüsteerilisemaks muutub ka pildikeel. Liz näeb alatasa nägemusi ning arvutiprogramm MILO antud sõnumid tekitavad kahtlusi, keda peaks ikkagi uskuma. Mitmed sisupöörded tasuvad end ära ning film kulmineerib võimsalt.
Rõõm on näha, et Netflixi jaoks ei tähenda žanrikino mitte lihtsalt B-kategooria trillereid ja odavaid põnevikke, vaid aeg-ajalt satub vahele ka päriselt tugevaid ulmefilme, mis kasutada täiel määral ära voogedastusplatvormi võlusid. Kas ma kujutaksin seda filmi ette kinolevis? Ilmselt mitte, "Oxygen" on peenhäälestatud toimima just koduselt teleriekraanilt, kuigi isiklikult ei ütleks ära ka suurelt ekraanilt vaatamisest. Mõnele žanrikino festivalile sobiks film tegelikult igati.
Õudus- ja ulmefännide jaoks lausa kohustuslik vaatamine. Võimalik ka, et pärast "High Tensionit" üldse parim film, mille Alexandra Aja teinud on... | Kodune kultuurisoovitus | "Oxygen" ehk kuidas teha ulmefilmi umbses kapslis | https://kultuur.err.ee/1608213172/kodune-kultuurisoovitus-oxygen-ehk-kuidas-teha-ulmefilmi-umbses-kapslis | Isoleeritus on teema, millega tegeleb pea iga kosmosefilm: olgu see siis "Moon", kus peategelase ainsaks kaaslaseks oli arvuti GERTY, või "Gravity", kus suurimaks hirmuks oli avakosmoses hõljumine. Prantsuse režissöör Alexandra Aja viib selle teema aga maksimumini, kuna kogu "Oxygeni" tegevus toimub krügoneenkapslis. |
Inaugureerimisel peavad teiste seas kõne president Kersti Kaljulaid, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, ülikooli nõukogu esimees Taavi Laur, Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja värskelt ametiketi kaela saanud Tõnu Viik ise.
Tänavu veebruaris rektoriks valitud professor Tõnu Viik kaitses doktorikraadi Hegeli kultuurifenomenoloogiast Emory Ülikoolis Atlantas (USA) 2003. aastal. Tema uurimistöö on pühendatud tähenduseloome protsesside uurimisele ning peamisteks uurimisvaldkondadeks on fenomenoloogia ja filosoofia ajalugu.
Ta on varasemalt olnud Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktor ja Eesti Humanitaarinstituudi rektor. | Otse esmaspäeval kell 12: TLÜ uus rektor astub ametisse | https://www.err.ee/1608213166/otse-esmaspaeval-kell-12-tlu-uus-rektor-astub-ametisse | Esmaspäeval, 17. mail vannutatakse professor Tõnu Viik Tallinna Ülikooli uueks rektoriks. Inauguratsioonitseremooniat näeb algusega kell 12 otsepildis ERR-i uudisteportaalis. |
Tartu meeskonna mänedžeri Robert Petersoni sõnul on Kivi klubiga sidumine osa pikemast plaanist. "Robin tegi lõppenud hooajal suure sammu edasi, nii nagu me temalt ka ootasime. Robiniga kolmeaastase lepingu tegemine on osa meie pikemast plaanist, mis kandub aastasse 2024, kui Tartu on Euroopa kultuuripealinn ja me mängime säravaimate medalite peale. Tema on ka suurepärane näide sellest, kuidas meie oma korvpallikooli kasvandik omandab meistriliiga tasemel korvpalli mängimise kõrvalt ka kõrghariduse, mis tagab edasises elus kõik võimalused," sõnas Peterson.
Kivi hinnangul on Tartu väga sobiv paik arenemiseks. "Mulle meeldib Tartu kindel visioon liikuda võistkonna tasemega samm-sammult kõrgemale ja mul on suur rõõm selle visiooni täitumisele kaasa aidata. Tartus on väga head tingimused arenemiseks ja ootan juba huviga uut hooaega," ütles Kivi.
Kivi tegi lõppenud hooajal Tartu Ülikool Maks & Mooritsa särgis kaasa 39 kohtumist ja kogus neis keskmiselt 12,6 punkti, 2,7 lauapalli ja 2,1 korvisöötu. Väljakul viibis 196 cm pikkune mängumees keskmiselt 30 minutit. Heade esituste tõttu valiti ta esmakordselt ka meeste koondise kandidaatide sekka.
Kivi tegi oma debüüdi meistriliigas 16-aastasena hooajal 2015/2016. Lõppenud hooaja viimase mänguga täitus Tartu Ülikooli korvpallikooli kasvandikul ka Tartu meeste esindusmeeskonna eest 150 mängu.
Korvpallurikarjääri kõrval õpib Kivi TalTechi Tartu kolledžis ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise erialal, mille viieaastasest õppest lõpetab Kivi sellel kevadel kolmanda aasta. | Robin Kivi jätkab Tartu korvpallimeeskonnas ka järgmisel kolmel hooajal | https://sport.err.ee/1608213160/robin-kivi-jatkab-tartu-korvpallimeeskonnas-ka-jargmisel-kolmel-hooajal | Tartu Ülikool Maks & Mooritsa meeskonna lõppenud hooaja kapten Robin Kivi sõlmis klubiga uue lepingu, mis seob 22-aastase tagamängija Tartu esindusmeeskonnaga järgmiseks kolmeks hooajaks ehk hooajani 2023/2024. |
E-piima juhatuse liige Jaanus Murakas ütles, et Hollandi Meirei B.V.-le müüaks E-piim Tootmises 24,99 protsenti. Kokku paigutavad hollandlased E-piima 20 miljonit eurot, millest osa on küll allutatud laen, märkis Murakas. Täpselt kui suur osa on laen ja kui suur osa investeering, ei soovinud ta avaldada.
Saadud investeeringu eest plaanitakse rahastada pikalt planeeritud piimatehast. Piimatehase maksumus on 100 miljonit eurot ja lisaks Meirei investeeringule on E-piim jätkuvalt läbirääkimistes kolme pangaga, millest üks on ettevõtte kodupank LHV ja kaks välismaa pangad, rääkis Murakas. Lisaks on kavas kasutada PRIA toetust.
Ehituse ajakava on jätkuvalt sama ja ehitama plaanitakse hakata selle aasta suvel ja kokku 100 töökohaga tehas peaks valmima 2023. aasta teises kvartalis. Osaliselt on eeltöö juba tehtud. Hanked on läbi viidud, maa ostetud, liitumised tehtud, töö käib peatöövõtja Nordeconi ja sedamete hankijatega, rääkis Murakas.
Koostöö hollandi Meierei B.V.-ga ei jää E-piimal ajutiseks, rääkis Murakas. E-piim plaanib hakata valmiva piimatööstuse tooteid hakata turustama ka läbi Meierei turustuskanalite.
Lisaks aitavad hollandlased oma oskusteabega. "Meil väga hea meel selle koostöö üle, sest Hollandi firmad omavad väga suurt oskusteavet efektiivsete kaasaegsete piimatööstusse ülesehitamisel ja ka nende efektiivsele kaasaegsel käitlemisel," rääkis Murakas.
Osaluse müük vajas konkurentsiameti nõusolekut ja see nõusolek ka reede õhtul saabus, vahendas BNS.
Hollandi ühing Meierei B.V., mis on põllumajandustoodete tootmise kontsernide Interfood B.V. ja A-Ware Dairy Trade B.V. ühise kontrolli all.
E-piima emafirma SCE E-piima tütarühing AS E-piim Tootmine tegeleb piima varumise ning piimatoodete tootmise ja turustamisega. Peamiselt toodab ühing juustu, piimapulbrit, hapukoort, kohupiima ja võid ning tema koduturgudeks on Eesti ja Läti, kuid vähesel määral turustatakse kaupa ka mujal, sealhulgas Venemaal.
SCE E-piim ettevõtete grupp tegeleb toorpiima varumise ja piimatoodete tootmise ning turustamisega. SCE on tekkinud Piimandusühistu E-Piim ja Läti Piimaühistu Piena Celš piiriülese ühinemise tulemusena. SCE E-piim teenis 2019. aastal 51,8 miljoni euro suuruse käibe juures miljon eurot kasumit. | E-piim müüb tootmisest veerandi hollandlastele | https://www.err.ee/1608213154/e-piim-muub-tootmisest-veerandi-hollandlastele | Piimatööstusettevõte E-piim müüb ligi veerandi tootmisettevõttest Hollandi ettevõttele Meierei B.V., rahastamaks 100 miljoni eurose piimatehase rajamist Paidesse. |
"Mustanahalise naisena USA-s tean ma milline on politsei jõhkrus ja riiklikult lubatud vägivald. Meid on karistatud selle eest, kuidas me lihtsalt oleme. Palestiinlastele öeldakse sama, mida mustanahalistele USA-s," ütles kongressisaadik Ayanna Pressley.
Kongressisaadik Ilhan Omar kritiseeris Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut. Omari sõnul on Netanyahu paremäärmuslik rahvuslane.
Teravalt kriitiline Iisraeli suhtes oli ka Rashida Tlaib.
"Palestiinlased ei lähe kuhugi, hoolimata sellest, kui palju rohkem raha Iisraeli apartheidivalitsusele saadate," ütles Tlaib.
USA president Joe Biden ütles kolmapäeval, et Iisraelil on õigus ennast kaitsta, kuid pärast peaminister Benjamin Netanyahuga rääkimist loodab ta vägivalla peatsele vaibumisele.
Biden rääkis, et USA diplomaatia on riiklike julgeoleku- ja kaitsepersonalidega tihedas koostöös ja pidevas kontaktis Lähis-Ida kolleegidega.
"Mitte ainult Iisraeliga, vaid ka kõigiga Egiptusest ja Saudia Araabiast kuni Araabia Ühendemiraatideni," kinnitas Biden.
Saksamaa valitsus teatas kolmapäeval samuti , et Iisraelil on õigus ennast kaitsta Palestiinlaste raketirünnakute eest. | Vasakpoolsed kongressisaadikud kritiseerisid Iisraeli tegevust Hamasi vastu | https://www.err.ee/1608213151/vasakpoolsed-kongressisaadikud-kritiseerisid-iisraeli-tegevust-hamasi-vastu | USA demokraatliku partei vasakpoolsed kongressisaadikud kritiseerisid neljapäeval teravalt Iisraeli viimaseid rünnakuid Hamasi vastu. |
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul otsustas töörühm alustada 30-aastastele vaktsineerimisvõimaluse pakkumist varem, et hajutada koormust digiregistratuurile ja sellega seotud haiglate IT-süsteemidele.
Ka vabu aegu, mida tervishoiuteenuse osutajad järjest lisavad, on piisavalt. Reedel kella 16 seisuga oli järgmisteks nädalateks saadaval ligi 8300 aega üle Eesti.
Esmaspäeva õhtul kell 19 avaneb digiregistratuuris broneerimisvõimalus kõigile alates 16. eluaastast.
Esmaspäeval avatakse koroona vastu vaktsineerimise võimalus pärast tööpäeva lõppu seetõttu, et sel päeval kinnitavad tootjad vaktsiinide tarnegraafikud, mis võimaldavadki õhtul avada uued vaktsineerimisajad juunikuusse.
"Soovime koormust digiregistratuurile vähendada päevasel ajal, mil seda rakendust kasutavad paljud inimesed ka muudel eesmärkidel peale vaktsineerimiseks aja broneerimise," selgitas Seer.
Tema sõnul on kindlasti nii laupäeval kui ka esmaspäeva õhtul ja teisipäeval taas oodata digiregistratuuris järjekordi, sest inimeste huvi vaktsineerimise vastu on suur.
"Eilne kogemus 40+ vanuserühmale broneerimise võimaldamisega näitas aga, et kui mõned tipptunnid välja arvata, siis aeg, mis inimesel tuleb digiregistratuuri sisse logimiseks oodata, on alla tunni. Ja õhtul ning järgmisel päeval sai juba rahulikult vaktsineerimiseks aega valida ilma igasuguse järjekorrata," lisas Seer.
Keskmine ootejärjekord oli neljapäeval 30 minutit, pikim 104 minutit.
Et koormust digiregistratuurile vähendada, paluvad vaktsineerimise korraldajad arvestada, et neil inimestel, kes on juba esimese doosiga vaktsineeritud, ei tule enam uut aega broneerida. Neile on teise kaitsesüsti tegemise aeg juba antud esimese doosi vaktsineerija juures. Ka neil, kes on koroonaviirust juba põdenud, pole samuti põhjust kiirustada, sest soovituslik on vaktsineerida ühe doosiga mitte varem kui kuus kuud pärast tervenemist.
Uued vaktsiinitarned saabuvad Eestisse iga nädal ning mai- ja juunikuu jooksul saavad kõik soovijad esimese doosi koroonavaktsiini.
Reede hommiku seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga koroona vastu vaktsineeritud 391 119 inimest, mis on 36,42 protsenti täisealisest elanikkonnast. | Laupäevast saavad vaktsineerimisele aega broneerida ka üle 30-aastased | https://www.err.ee/1608213142/laupaevast-saavad-vaktsineerimisele-aega-broneerida-ka-ule-30-aastased | Alates laupäevast saavad digiregistratuuris koroonviiruse vastu vaktsineerimiseks endale aja broneerida ka 30- kuni 39-aastased. |
Turniiril 9. asetatud Pliškova (WTA 9.) sai kaks tundi ja 20 minutit kestnud kohtumises 4:6, 7:5, 7:6 (1) jagu lätlanna Jelena Ostapenkost (WTA 49.). Seejuures oli Ostapenkol otsustavas setis 5:4 eduseisus Pliškova servil kolm matšpalli, kuid tšehhitar suutis need kõik päästa ja lõpuks kiires lõppmängus kindlalt peale jääda.
Pliškova tegi mängu jooksul koguni 13 topeltviga, aga servis ka üheksa ässa.
See oli Pliškovale vähem kui kuu aja jooksul teine võit Ostapenko üle, Stuttgardi siseliival jäi ta peale 6:7 (7), 6:4, 6:3. Omavaheliste mängu arvestuses juhib Pliškova nüüd 5:3.
Roomas läheb Pliškova poolfinaalis vastamisi Petra Marticiga (WTA 25.), kes alistas 7:5, 6:4 viimastel kuudel heas hoos olnud ameeriklanna Jessica Pegula (WTA 31.).
Varem on Martic ja Pliškova omavahel vastamisi olnud kuuel korral ja Pliškova juhib mängudega 4:2. Liival mängisid nad viimati 2019. aasta Prantsusmaa lahtiste kolmandas ringis, kus Martic jäi peale 6:3, 6:3. | Kolm matšpalli päästnud Pliškova sai Ostapenkost jagu | https://sport.err.ee/1608213139/kolm-matspalli-paastnud-pliskova-sai-ostapenkost-jagu | Kõrgeima taseme WTA tenniseturniiril Roomas jõudsid esimestena poolfinaali tšehhitar Karolina Pliškova ja horvaatlanna Petra Martic. |
Kui eelmisel reedel langes Nadal lõpuks Madridi Masters-sarja turniiri võitnud Alexander Zverevi tõttu veerandfinaalis turniirilt välja, sai sel reedel Nadal sakslaselt revanši.
34-aastane hispaanlane alustas mängu nelja järjestikuse geimivõiduga ning pärast kaht geimi, kus Zverev peale jäi, lõpetas Nadal esimese seti 6:3 seisuga. Teine sett möödus tasavägisemalt ning mängijad vahetasid geimivõitusid kuni 2:2 seisuni, misjärel haaras initsiatiivi Nadal, kes võitis kaks järjestikust geimi. Seejärel vahetasid mängijad taas geime, kuni Nadal lõpuks otsustavalt teise seti 6:4 võitis.
Võidukas hispaanlane lõi kaks tundi kestnud kohtumises neli ässa Zverevi üheksa vastu. Hispaanlane tegi kolm topeltviga, Zverevi arvele jäi topeltvigu viis.
Nadali pääs poolfinaali on tema karjääri 12. Rooma väljakutel. Varasemalt ei ole Nadal poolfinaalis kaotanud, üheksal korral on maailma neljas reket ka Roomas karikat tõstnud.
Nadal doing Nadal things @RafaelNadal is into the semi-finals in Rome after beating Zverev 6-3, 6-4. #IBI21 pic.twitter.com/OuTMESg4ue
— ATP Tour (@atptour) May 14, 2021
Nadalile tuleb poolfinaalis vastu ameeriklane Reilly Opelka, kes alistas veerandfinaalis argentiinlase Federico Delbonise 7:5, 7:6. Opelka lõi veerandfinaalis tervelt 18 ässa ning tegi ainult ühe topeltvea.
Opelka pole varem Mastersi turniiridel poolfinaali jõudnud. | Nadal võttis Roomas Zverevilt revanši | https://sport.err.ee/1608213112/nadal-vottis-roomas-zverevilt-revansi | Roomas toimuva Masters-sarja tenniseturniiri veerandfinaalis alistas maailma kolmas reket Rafael Nadal temast täpselt nädal tagasi võitu saanud Alexander Zverevi 6:3, 6:4. |
Valitsuse korraldus
Valitsuse korralduse seletuskiri | Täismahus: valitsuse uued koroonakorraldused | https://www.err.ee/1608213109/taismahus-valitsuse-uued-koroonakorraldused | Valitsus kiitis neljapäeva hilisõhtul heaks korralduse, mis teeb mitu muudatust senistes koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutes. ERR.ee avaldab muudetud korralduse ning selle seletuskirja, kus saab muu hulgas tutvuda asjaoludega, mis olid piirangute leevendamise ajendiks. |
Uusberg märkis, et tegelikult oli neil 2022. aasta laulupeo planeerimise algusest saati kavas Ester Mägi tema 100. aasta juubelil puhul laulupeol meeles pidada.
"Ester Mägi loomingust ei ole väga lihtne leida laulu, mis ka laulupeo raskusastmele vastaks. Aga segakooride liiki sai valitud tema "Vaikne lauluke", mis nüüd ongi kavas. See on üks väga ilus ja hõrk number," kirjeldas Uusberg "Aktuaalsele kaamerale".
"Ester Mägi on kirjutanud väga palju ilusat inspireerivat eestimaist koorimuusikat, aga nende kaare all laulmine – neid on varasemalt küll seal lauldud, "Laulikutele" ja "Siin mu rõõmumaa" – on alati olnud ka väike risk, kuna need on raskemad kui mõni laulupeo laul. Nad kõlavad paremini mõne väga hea koori esituses kontsertsaalis."
"Vaikset laulukest" iseloomustab sama, mis Uusbergi sõnul iseloomustab kogu Ester Mägi loomingut.
"See on väga peen, läbikomponeeritud. Tunda on klassikalise heliloojahariduse ja -kogemusega inimese taju muusika kirjutamisel. Ta oli ju ühtlasi ka kauaaegne vormiõpetuse õppejõud. Tema teosed on tihtilugu väga hea vormiga. Kui sa hoiab käes "Vaikse laulukese" nooti, siis äratab see isu seda kohe juhatama hakata, kuna kõik on seal hästi delikaatne ja läbimõeldud."
Uusberg usub, et see on Mägi puhul suur pluss, et ta oli helilooja, kelle looming end ise nii kergesti ei ava ja keda tuleb avastada.
"Ta ei olegi mõnes mõttes nii avalik, selles on oma sissepoole ilu. Nii palju kui mina tema loominguga kokku olen puutunud, on mul olnud väga palju inspiratsioonihetki," tunnistas Uusberg.
"Näiteks meenub tema väga võimas meeskooriteos "Kerkokell" ja ka eelpool mainitud "Siin mu rõõmumaa", "Laulikutele" mõtisklused segakoorile. Need kõik on olnud huvitavad kogemused nende teostega töötamisel."
Uusberg tunnistas, et jõudis Mägiga põgusalt ka kohtuda. "Need olid minu jaoks väga kirkad hetked. Imetlesin alati, et nii kõrges eas saab olla nii ereda vaimuga. Nii palju kui mina temaga kokku puutusin, oli ta inimesena kõige paremas mõttes lihtne ja loomulik. Kohtumised temaga lõid hästi sooja tunde."
Mägi lahkumise järel tuleb nüüd neil 2022. aasta laulupeo plaanid seoses Mägiga natuke ümber mõelda.
"Usun, et "Vaikse laulukese" juurde tuleb laulupeol ka mälestushetk. Kuidagi on nii sattunud, et kui 2017. aastal oli noortepidu, et siis oli noorte segakooride repertuaaris Veljo Tormise looming ja siis just Veljo Tormis lahkus," rääkis Uusberg.
"Nüüd on selles mõttes analoogselt, et on Ester Mägi looming on kavas, aga loojat ennast enam meie seas ei ole. Aga mulle tundub, et seda enam see "Vaikne lauluke" sobib väga ilusti teda mälestama," lisas ta. | Pärt Uusberg Ester Mägist: imetlesin alati, et nii kõrges eas saab olla nii ereda vaimuga | https://kultuur.err.ee/1608213076/part-uusberg-ester-magist-imetlesin-alati-et-nii-korges-eas-saab-olla-nii-ereda-vaimuga | Reedel lahkus 99-aastaselt Eesti heliloojate liidu liige, helilooja Ester Mägi. Teda ja tema loomingut meenutas XIII noorte laulupeo peadirigent Pärt Uusberg, kes kirjeldas, et Mägi looming oli alati väga peen ja läbikomponeeritud ning ta imetles alati, kuidas nii kõrges eas saab olla nii ereda vaimuga. |
Laporte sündis Prantsusmaal ja oli noorena erinevate Prantsusmaa noortekoondiste kapten, kuid täiskasvanute koondises tal mängida ei õnnestunud. Baski päritolu Laporte, kes kandis enne 2018. aasta jaanuaris Citysse siirdumist Athletic Bilbao särki, sai sel nädalal Hispaania kodakondsuse, vahendab Soccernet.ee.
Eelmisel aastal kehtestatud reeglimuudatuse tõttu lubab FIFA mängijatel koondist vahetada, kui nad ei ole esindanud eelnevat koondist rohkem kui kolmes kohtumises enne 21-aastaseks saamist ning kui nad ei ole koondises suurturniiridel mänginud.
Juunis algavaks EM-iks on Hispaania ühte gruppi loositud Rootsi, Poola ning Slovakkiaga. | Manchester City kaitsja sai loa esindada Prantsusmaa asemel Hispaaniat | https://sport.err.ee/1608213079/manchester-city-kaitsja-sai-loa-esindada-prantsusmaa-asemel-hispaaniat | Manchester City keskkaitsja Aymeric Laporte sai FIFA-lt loa esindada Hispaania koondist. Luba hakkas kehtima koheselt ja võimaldab kaitsjal mängida Hispaania eest juba juunis algaval EM-finaalturniiril. |
Valitsuse hinnangul on riigivõlg 2021. aasta lõpus 137 miljardit eurot. 2025. aastal on võlaks planeeritud juba 167 miljardit eurot.
Madalad intessimäärad suurendasid riikide laenuvõimalusi, vähendades kulutusi laenude teenindamisele.
Märtsis prognoosis Soome valitsus, et valitsuse intressikulu langeb sel aastal 755 miljoni euroni. 2014. aastal oli intressikulu 1,7 miljardit eurot.
Madalad intressimäärad ei pruugi aga püsida.
Üldiselt intressimäärad tõusevad, kui majanduslik olukord on soodne. Selle tulemusena kasvaks ka Soome majandus ja kasvaks riigi maksutulu, teatas Iltalehti.
Probleem tekiks siis, kui intressimäärad kasvavad, aga Soome majandus ei kasva. See muudaks riigi võlgade haldamise väga kulukaks.
Rahandusministeeriumi arvutus näitab, et isegi ühe protsendipunkti võrra intressimäärade kasv suurendaks märkimisväärselt valitsuse võlamakseid. Järgmisel aastal tuleks maksta 700 miljonit eurot rohkem.
Täiendavad kulutused oleks tõsine löök kroonilises eelarvepuudujäägis olevale riigi rahandusele.
Rahandusministeeriumi tippametniku Juha Majaneni sõnul on Soome igast kriisist väljunud veelgi suurema võlakoormaga.
"Koroonaviiruse epideemia põhjustatud kriisile tuleb reageerida vastavalt vajadusele. Kriisi järel on oluline võlg kontrolli alla saada, et oleks võimalus ka järgmistes kriisides asjakohaselt reageerida," ütles Majanen.
Majanen rõhutas ka, et riigi rahandus ei saa püsivalt põhineda madalatel intressimääradel. | Intresside kasv suurendaks Soome laenukoormust miljardite võrra | https://www.err.ee/1608213097/intresside-kasv-suurendaks-soome-laenukoormust-miljardite-vorra | Soome riigi võlakoormus kasvab üha kiiremas tempos. Võla kasv jätkub järgmistel aastatel intensiivselt ja intressimäärade võimalik kasv suurendaks laenukoormust veelgi. |
Reede pärastlõunal avalikustatud teadusnõukoja teisipäeval valitsusele tehtud soovitustes on esikohal soovitus avada esmalt haridusasutused ning leevendada piiranguid ka välitingimustes.
"Teadusnõukoda soovitab valitsusel jätkuvalt mitte leevendada muid sisetingimustes kehtestatud piiranguid enne, kui keskmine päevane nakatumine Eestis viimase seitsme päeva jooksul on jõudnud stabiilselt alla 300 ning COVID-i tõttu haiglaravi vajavaid patsiente on alla 200 (mitte varem kui alates 24. maist). Ka siis tuleks sisetingimustes piiranguid leevendada järk-järgult, arvestades kõrge ja madalama nakkusriskiga tegevusi," leidis teadusnõukoda.
Nõukoda hoiatas, et sisetingimustes laiaulatuslike piirangute üheaegne leevendamine toob kaasa märkimisväärse kontaktide arvu kasvu, mis suurendab nakatamiskordajat R ning võib omakorda viia nakatunute ja haiglaravi vajavate inimeste arvu kasvuni.
Teadusnõukoda uuendas ka kolme võimalikku prognoosistsenaariumit, mille realiseerumine sõltub nakatamiskordaja R edasisest muutumisest.
1. stsenaarium
Nakatamiskordaja R jätkab tõusu ning jääb püsima üle 1. Selles stsenaariumis püsib nakatumine mõnda aega oranžil ehk kõrge riski tasemel ning tõuseb juuni alguses taas punasele ehk väga kõrge riski tasemele. See stsenaarium oleks tõenäoline, kui inimeste ohutaju jätkaks langust ning mobiilsus suureneks kiiresti, samal ajal vaktsineerimise mõju nakatumisele veel nii kiiresti ei avalduks.
2. stsenaarium
Nakatamiskordaja R tõuseb lühiajaliselt üle 1, kuid jääb siis mõneks ajaks 1 piiresse. Sellises olukorras jääb uute nakatunute arv igapäevaselt keskmiselt samaks, varieerudes vahemikus 200-400 inimest. Nii püsib nakatumine mais ja juunis oranžil ehk kõrge riski tasemel. On tõenäoline, et mõne aja pärast võiks siiski tekkida viiruse hooajalisuse ja/või vaktsineerimise tulemusel pööre languse suunda, kuid vastav aeg ei ole prognoositav ja muutus ei pruugi juhtuda enne juuni lõppu.
3. stsenaarium
Nakatamiskordaja R pöördub uuesti langustrendi ja jääb alla 1. Selles stsenaariumis stabiliseerub nakatumine mais oranžil ehk kõrge riski tasemel ning jõuab juuni teisel poolel oranži ja kollase ehk keskmise riski taseme piirile.
Teadusnõukoja hinnangul jääb realistlikum optimistlik stsenaarium kahe viimase stsenaariumi vahele.
Valitsuse tehtud leevendused
Valitsuse korraldusega tohib alates 24. maist toitlustusasutuste siseruumides kohapeal süüa-juua arvestades 50-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.
24. maist on lubatud viibida siseruumides muuseumites ja näitustel, samuti istekohaga üritustel nagu teatris, kinos, konverentsil, aga ka jumalateenistustel või muudel avalikel usutalitustel juhul, kui ruumitäitumus ei ületa 50 protsenti. Kindlaksmääratud istekohtadega ruumides seatakse osavõtjate piirarvuks 200 inimest, kelle hulka ei arvestata esinejaid ja ürituse läbiviimisega seotud inimesi, kes külastajatega vahetult kokku ei puutu.
Alates 31. maist tohib avada uksed ka siseruumides saunadele, spaadele, veekeskustele ja ujulatele arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 50 protsenti ja osalejaid poleks korraga rohkem kui 200. | Teadusnõukoda olnuks valitsusest piirangute leevendamisel ettevaatlikum | https://www.err.ee/1608213085/teadusnoukoda-olnuks-valitsusest-piirangute-leevendamisel-ettevaatlikum | Teadusnõukoda soovitas esmalt avada küll haridusasutused, kuid jäi muude sisetingimuste piirangute leevendamise osas valitsusest ettevaatlikumale seisukohale. |
Washingtoni Osariigiülikooli teadlased tegid oma esimese uuringu 2019. aastal, kus vaatlesid teraapialoomade mõju tudengitele. Toona jagasid uurijad enam kui 200 tudengit eri rühmadesse. Neist üks rühm sai paitada teraapiakoera või -kassi, teine looma lähedal viibida ja kolmas looma ekraanilt vaadata. Tudengitelt enne ja pärast katset võetud süljeproovid näitasid, et kõigi teistega võrreldes vähenes stressihormooni hulk just neil, kes said loomale päriselt pai teha, vahendab Gizmodo.
Kui 2019. aasta uuringus langes tudengite stressitase ka vaid 10-minutise loomapaitamise järel, siis nüüd võttis uurimisrühm ette ajamahukama katse. Seekord said tudengid suhelda teraapiakoertega neli nädalat kestnud stressiennetuse programmis. Tuli välja, et koerte rahustav mõju kestab nunnutaja jaoks veel vähemalt poolteist kuud.
Koer või nõustamine?
Uus uuring kestis ühtekokku kolm aastat ja selles osales 309 vabatahtlikku tudengit. Põhikatsele eelnenud sõeluuring osutas, et umbes kolmandik tudengitest tundis oma õpingute või varasemate vaimse tervise murede tõttu teistest enam stressi.
Uurijad jagasid tudengid juhuslikkuse alusel kolme rühma, kus igale rühmale pakuti erinevat stressiga toimetulemise teraapiat. Ühisosana pakuti kõigile rühmadele igal nädalal nelja tunni pikkust koolitusseanssi, kus käsitleti stressiennetusega seotud teemasid. Muud tegevused olid rühmati erinevad.
Ühe rühma vabatahtlikud said üksteist nõustades ja stressimaandamise tehnikaid õppides suhelda teraapiakoertega. Teise rühma tudengid tegid oma töötubades samu tegevusi, ent ei suhelnud koertega. Kolmandas rühmas suhtlesid osalejad poole ajast koertega ja osalesid teise poole ajast lühendatud töötubades. Enne ja pärast programmi algust tegid tudengid ka testi, kus uurijad mõõtsid nende vaimset võimekust või ajaplaneerimisoskust.
Enamikul tudengitest jäid vaimsete võimete testi tulemused enne ja pärast programmi samaks. Uurijaid huvitasid aga eeskätt stressialtimad tudengid. Tuli välja, et neil stressis tudengitel, kes said võimaluse vahepeal üksnes koeri nunnutada, paranes vaimne võimekus võrreldes teiste stressis tudengitega. Veel enamgi, nende vaimsed võimed olid head ka veel kuus nädalat peale programmi lõppu.
Uuringu ühe autori Patricia Pendry sõnul paistab argine loomadega suhtlemine olevat üllataval kombel palju tõhusam stressipeletaja kui teaduspõhised stressiteemalised õpitoad. Pendry peab tulemust üllatavaks, sest tema sõnul võiks arvata, et stressis tudengid vajavad teaduspõhist nõustamist.
Samas teab Pendry sõnul ilmselt iga loomasõber, et lemmiku lähedus on rahustav. Just see rahutunne võib aidata tudengitel ärevuseta oma mured läbi mõelda ja neid kaaslastega arutada.
Tulemused viitavad ühtlasi, et puhtakadeemilised lähenemised võivad tudengeid hoopis rohkem stressi ajada. Pendry sõnul võib meenutada õppetöö vormis teraapia õpistressis tudengitele nende pidevaid muresid. Nii ei taha tudengid õpitoas oma probleeme arutada ega nende lahendamise üle kaasa mõelda.
Ehkki tegu on juba teise uuringuga, mis viitab teraapiakoerte heale mõjule, hoidub Pendry tulemusi ületähtsustamast. Kuigi tegu on teraapiakoertega, ei peaks koera põgusat lävimist tudengitega ülikoolilinnakus tema sõnul teraapiaks nimetama. Kuna teraapiakoeri ja nende koolitajaid pole lõputult, peaks koertega suhtlemise programme pakkuma ainult tudengitele, kes seda päriselt vajavad, lisab ta.
Uuring avaldati ajakirjas AERA Open. | Teraapiakoera nunnutamine vähendab stressi mitmeks nädalaks | https://novaator.err.ee/1608213088/teraapiakoera-nunnutamine-vahendab-stressi-mitmeks-nadalaks | Ehkki nii mõnigi lugeja võib leida, et teadis seda juba ammu, järeldasid USA teadlased äsjases uuringus, et teraapiakoerad on tõesti toredad. Nende tehtud katse näitas nimelt, et teraapiakoertega suhtlemine taastab stressis tudengite vaimset võimekust paremini kui stressimaandamise õpitoad. |
"Ester Mägi oli täiesti kordumatu muusik, aga eeskätt oli ta erakordne naine, kes kandis endas esimese Eesti aja väärtusi," tõdes Anne Aavik ja tõi välja, kuidas Mägi on ka ise rõhutanud, et tema muusika räägib emakeeles. "Seetõttu kasutas ta ka palju rahvamuusikat."
Aaviku sõnul ei saa üle ega ümber sellest, et Ester Mägi kirjutas muusikat ligi 75 aasta jooksul. "Tema esimesed teosed valmisid 1946. aastal," selgitas ta ja lisas, et tema tutvus Ester Mägiga noore koolitüdrukuna. "Mäletan, et kui muusikaõpetaja andis meile laulda ühe Ester Mägi koorilaulu, siis seda lauldes ma arutasin, et ta peab olema üks väga noor helilooja, toona ma ei teadnud, et ta oli selleks hetkeks loonud muusikat juba üle 50 aasta."
Tema arvates on Ester Mägi looming ajatu, see kõlab alati värske ja uudsena. "Samal ajal on seal palju ka kammerlikkust, intiimsust ja sissepoole pööratust, mis ei vähenga aga kuidagi selle emotsionaalset laengut," tõdes Anne Aavik ja sõnas, et Mägi seisab Eesti muusikas Tubina, Tambergi ja Tormise kõrval. "Ta pole lihtsalt loonud nii võimsaid suurvorme, tema muusikavormid on väiksemad, aga kindlasti see ei vähenda tema muusika mõju."
"Näiteks Ameerika Seattle'is tegutseb juba üle kümne aasta kammerkoor, mis on nime saanud just Ester Mägi järgi, nad on väga palju just Mägi laule salvestanud ja ette kandnud nii Ameerikas kui ka mujal maailmas," mainis ta. | Anne Aavik: Ester Mägi seisab Eesti muusikas Tubina, Tambergi ja Tormise kõrval | https://kultuur.err.ee/1608213082/anne-aavik-ester-magi-seisab-eesti-muusikas-tubina-tambergi-ja-tormise-korval | Muusikaajakirjanik ning eluloofilmi "Ester Mägi. Kadents ja teema" toimetaja Anne Aavik ütles ERR-ile, et 99-aastasena meie seast lahkunud Ester Mägi oli erakordne naine. |
Saar astub ametisse 17. maist, mil lõpeb praeguse direktori Kusti Salmi kaheaastane ametiaeg. Salm jätkab kaitseministeeriumi kantslerina.
Kusti Salmi sõnul on Saar kõige tugevam kaitsevaldkonna logistika ja tarneahela juhtimise asjatundja Eestis. "Mul hea meel ja julge tunne, et saan keskuse juhtimise üle anda talle," ütles ta.
Magnus-Valdemar Saar asus RKIK-i tööle 2017. aastal planeerimisjuhi kohtale. Aastatel 2018-2020 töötas ta kaitseministeerium kaitseinvesteeringute osakonna materjaliarvestuse valdkonna projektijuhina ning alates 2020. aastast kuni tänaseni on ta töötanud RKIK-i hangete osakonna juhatajana.
Saar alustas karjääri KVÜÕA sõjakooli põhikursuselt ning tal on selja taga 18 aastat kogemust kaitseväe logistikaohvitserina. Muu hulgas on ta osalenud logistika planeerimises nii õppustel kui ka operatsioonidel, koolitanud logistika ohvitsere ja rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide logistika meeskondi.
Aastal 2009 teenis Saar rahvusvahelise sõjalisel operatsioonil Afganistanis rahvusliku toetuselemendi ülemana. 2015. aastal teenis ta Eesti, Läti ja Leedu ühise jalaväepataljoni Baltpati juures Eesti rahvusliku toetuselemendi ülemana.
Saar on lõpetanud militaarlogistika eriala kursused Soome kaitsejõudude logistikakoolis ja Ameerika Ühendriikide Armee logistika ülikoolis. Tehnikateaduste magistrikraadi omandas ta Tallinna Tehnikaülikoolis, kus lõpetas tarneahela juhtimise õppesuuna cum laude.
Kaitseinvesteeringute keskus alustas tööd 2017. aasta 1. jaanuaril. Keskuse ülesanne on kaitsevaldkonna hangete läbiviimine ning taristu planeerimine, arendus ja haldus. Keskuse loomine vabastas kaitseväe mittesõjalistest ülesannetest ning tõi kogu hanketegevuse ning kinnisvara arenduse ja halduse ühtse efektiivse juhtimise alla.
Praegu on keskuse läbi viidavate hangete maht üle 300 miljoni euro aastas, samuti on keskus Eesti riigiasutuste seas üks suuremaid kinnisvarahaldajaid. Keskuses töötab 172 töötajat. | Kaitseinvesteeringute keskust asub juhtima Magnus-Valdemar Saar | https://www.err.ee/1608213073/kaitseinvesteeringute-keskust-asub-juhtima-magnus-valdemar-saar | Kaitseminister Kalle Laanet nimetas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) järgmiseks direktoriks RKIK-i hangete osakonna juhataja Magnus-Valdemar Saare. |
"COVID-19 haiguse läbipõdemise tulemusena saadav kaitse kestab erinevate uuringute andmeil vähemalt kuus kuud ning korduv haigestumine on harv. Seega ei ole läbipõdenutel vaja end vaktsineerida enne kuue kuu möödumist ning ka siis piisab immuunsuse tõhustamiseks ühest doosist," ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige Irja Lutsar.
"Vaktsineerimiskuuri läbinute hilisema revaktsineerimise vajaduse kohta praegu veel andmed puuduvad," lisas ta.
Viiruse leviku pidurdamiseks on oluline, et võimalikult suur hulk elanikkonnast saaks COVID-19 haiguse vastu kaitstud esimesel võimalusel. Seetõttu soovitab ekspertkomisjon oodata nende inimeste vaktsineerimisega, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud vähem kui kuus kuud tagasi, sest neil on läbipõdemise järgne immuunsus.
"Nende inimeste jaoks ei ole vaktsineerimine praegu veel vajalik ja nii saab piiratud vaktsiinikoguste tingimustes võimaldada vaktsineerimist kiiremini nendele inimestele, kellel kaitse COVID-19 haiguse eest puudub," lisas Lutsar.
Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud, soovitab komisjon vaktsineerida vaid ühe doosiga pikaajalise kaitse tagamiseks. Kui inimene haigestub kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist COVID-19 haigusesse, tuleks lugeda ta läbipõdenuks ning vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt kuuendal kuul pärast tervenemist.
Inimesele, kes on vaktsineeritud ühe doosiga ja kes haigestub COVID-19 haigusesse hiljem kui kaks nädalat pärast esimest doosi, kuid enne teise doosi saamist, ei ole vajalik teist doosi teha.
Kehtima jäi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus teha kahedoosilise vaktsiini puhul teine doos sama vaktsiinitootja vaktsiiniga. Erinevate vaktsiinitootjate ja erinevatel tehnoloogiatel põhinevate COVID-19 vaktsiinide kombineerimise efektiivsuse ja ohutuse kohta ei ole endiselt piisavalt andmeid. | Komisjon soovitab vaktsineerida läbipõdenuid ühe doosiga ja kuus kuud pärast tervenemist | https://www.err.ee/1608213064/komisjon-soovitab-vaktsineerida-labipodenuid-uhe-doosiga-ja-kuus-kuud-parast-tervenemist | Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe doosiga alates kuuendast kuust pärast tervenemist. Erinevate vaktsiinide kombineerimist ekspertkomisjon jätkuvalt ei soovita. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.