text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Aprillis teatas Sõõrumaa, et plaanib Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) esitada taotluse projekti tähtaja viieaastaseks pikendamiseks, mille tulemusel valmiks kogu arendus 2026. aasta asemel hoopis 2031. aastal.
Sõõrumaa ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et pole veel RKAS-ile taotlust esitanud, kuid plaanib seda lähiajal teha.
"Seni kuni tegu puudutab miljoneid, sellega me saame ise hakkama, aga kui asi puudutab kümneid miljoneid, siis on vaja terviklikke finantseerimislahendusi," selgitas Sõõrumaa vajadust laenu võtta.
Esmalt plaanis Sõõrumaa KredExi kaudu laenu võtta, kuid selgus, et projekt tingimustele ei vasta, sest KredEx enam suuri otselaene ei anna. Võimalus oleks KredExi kaudu saada kommertspankadelt käendust, kuid ka see võimalus ei tundu praegu tõenäoline.
"Kommertspankadel on oma normid, mis on kõikidele ettevõtjatele arusaadavad, kes on pangas käinud. Sul peaks olema vähemalt 30-40 protsenti usutavaid eellepinguid, usutav äriplaan ja omafinantseerimise osa ning siis kommertspank annabki laenu," selgitas Sõõrumaa.
Projekti kogumaksumus on Sõõrumaa sõnul suurusjärgus 70-80 miljonit eurot. Ta selgitas, et oluline pole, palju raha puudu jääb, vaid see, kuidas laenuandmist lahendatakse.
"Eks me proovime leida ka teistsuguseid finantseerimislahendusi ja võibolla ka teatud mõttes teha töödejaotust. Meil on ju üks päris suur osa muuseum, mille peame korda tegema. Selle saab võibolla natuke eraldiseisvana korda teha," sõnas Sõõrumaa.
Ta selgitas, et ülejäänud hooneosad tuleb konserveerida, et need ei laguneks. Sõõrumaa lisas, et võibolla ei pea neid ka kiiremas korras täies mahus taastama.
"Merekindlus on eelkõige turismiga seotud objekt. Kõik, mis on turistile meelepärane, teda siia täiendavalt meelitab, on hea nii merekindlusele kui ka tervele Tallinnale ja Eestile tervikuna," ütles ärimees ja lisas, et tema hinnangul on tegemist Tallinna õige olulisema muinsuskaitseobjektiga. | Sõõrumaa: otsime Patarei arendusele teisi finantseerimisviise | https://www.err.ee/1608213046/soorumaa-otsime-patarei-arendusele-teisi-finantseerimisviise | Patarei merekindlust arendav ärimees Urmas Sõõrumaa otsib KredExi laenu saamata jäämisel Patarei merekindluse arendusele uusi finantseerimisvõimalusi. |
Eesti Kriketi Liidu peasekretäri Mart Tammoja sõnul osaleb tänavu meistriliigas rekordilised 12 meeskonda ning oodata on kõrget konkurentsi. "Sel hooajal osalevad meeskonnad, mis koosnevad eestlastest, siin resideeruvatest välismängijatest ning esmakordselt võistleb ka Briti NATO vägede sõjaväelaste Eaglesi nimeline meeskond Tapalt," ütles Tammoja.
"Peale meistriliiga on tänavuse kriketihooaja olulisemad sündmused Eestis toimuv Baltic Cup ja Põhjamaade Cup. Samuti komplekteeritakse Eesti koondis, mis esindab riiki erinevatel välisvõistlustel," lisas Tammoja.
Kriket on maailma populaarsemaid spordialasid ning huvi selle vastu on tõusmas ka Eestis. "Paari aastaga plaanime jõuda vähemalt tuhande aktiivse harrastajani. Eraldi tegeleme noortele kriketi õpetamisega," ütles Tammoja.
"Võib julgelt öelda, et jää on hakanud liikuma. Eelmisel suvel avati Tallinna külje all Tiskres kaks uut kriketiväljakut. Mai alguses võeti Eesti Kriketi Liit Eesti Olümpiakomitee täieõiguslikuks liikmeks," sõnas Tammoja.
Kriketi Eesti meistriliiga mängud toimuvad igal nädalavahetusel ning võitjameeskond selgub septembris. Tänavu osalevad kriketi Eesti meistriliigas võistkonnad: Hippos, Riders, Tallinn United, Viking Stars, Tigers, Rising Stars, Tallinn Stallions, Tartu Kriketiklubi, Tallinn Strikers, Tartu Hundid, Tallinn Falcons, EFP Eagles. | Tänavuses Eesti kriketi meistriliigas osaleb rekordarv meeskondasid | https://sport.err.ee/1608213034/tanavuses-eesti-kriketi-meistriliigas-osaleb-rekordarv-meeskondasid | Laupäeval saab hoo sisse Eesti kriketi meistriliiga, milles osalevad rekordilised 12 meeskonda. Meeskonnad koosnevad seejuures nii eestlastest, Eestis elavatest välismängijatest kui ka NATO lahingugrupi Briti kontingendist. |
Valitsus võttis koroonaviiruse levimise takistamiseks möödunud aasta augustis vastu valitsuse korralduse "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud". Seda korraldust on valitsus vastavalt vajadusele muutnud.
Kui märtsi alguseni tuli Eestis sisetingimustes tagada 2+2 reegli täitmist, ehk liikudes maksimaalselt kahekaupa ja hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahet, kehtestas valitsus lisapiirangu. Alates 11. märtsist kehtestas valitsus sama piirangu ka avalikele kohtadele väljas.
Välitingimustes 2+2 reegli kehtestamist tutvustati avalikkusele üsna laialt. Valitsus ütles oma 9. märtsi teates, et välitingimustes võib koos olla ja liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistega hoidma kahemeetrist vahemaad.
22. aprillil otsustas valitsus, et välitingimustes 2+2 reegli kasutamisest võiks 3. maist loobuda. "Põhiline põhjus on see, et õues ei ole see viirus nii nakkav. Nüüd on selgem, kuidas ta käitub. See teadmine paraneb siin iga nädalaga," ütles riigisekretär Taimar Peterkop.
Piirangute leevendamine otsustati seega peale suuremaid valitsusevastaseid meeleavaldusi Toompeal ja Vabaduse väljakul ja paar nädalat enne 9. maid. Peterkop ütles, et piirangu mahavõtmine 9. maiga kuidagi seotud ei olnud.
Avalikkuse teavitamise võtmes sõnaselget teadet, et väljas enam 2+2 reeglit täitma ei pea, ei edastatud. 22. aprilli valitsuse teates oli märgitud: "Avalikus siseruumis liikumisele jääb kehtima 2+2 reegel ja maskikandmise kohustus. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on jätkuvalt vajalik hoida teiste inimestega distantsi ka väljas liikudes."
Valitsuse korraldusest kadus sinna märtsis tekkinud välitingimustes paiknevate avalike kohtade võrdsustamine avalike siseruumidega. Seega reaalselt 2+2 reegli väljas täitmise kohustus kadus. Avalikkust eraldi sellest aga ei teavitatud. Peterkop ütles, et eraldi plaani muutuse mittekommunikeerimiseks ei olnud. "Kommunikatsioon on nii, nagu tavaliselt käinud," ütles Peterkop.
Igal juhul 3. maist väljas liikudes 2+2 reeglist kinni pidama ei pea. Avalikus siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
Avalik siseruum valitsuse korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk. | 3. maist 2+2 reegel väljas ei kehti | https://www.err.ee/1608213025/3-maist-2-2-reegel-valjas-ei-kehti | Kui märtsi alguses kehtestas valitsus 2+2 reegli täitmise kohustuse ka välitingimustes, siis suurema kärata on see piirang 3. maist kehtivuse kaotanud. |
Pirital Merivälja tee 33 asuva hoone ehitus peatati möödunud sügisel, kui järelevalve tuvastas, et platsil toimuvad ehitustööd, mis ei olnud projektiga kooskõlas. Seepeale esitas arendaja Merivälja Realestate uue taotluse.
"Kui arendaja linnale esitatud taotlus lühidalt kokku võtta, siis soovib Merivälja tee 33 arendaja vähendada kavandatava hoone mahtu ja vaadata ümber hoonesisesed funktsioonid. Plaani kohaselt väheneks ehitisealune pind umbes 300 ruutmeetri võrra ning hoone läheks pisut madalamaks. Umbes 10 protsendi võrra suureneks haljastuse osa," teatas Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.
Hoone esimesele korrusele planeeritakse restoran, apteek, mitmesugused meditsiiniteenused ning ratturitele mõeldud pesemis- ja riietusruumid. Lisanduvad kaubanduspinnad ja kohalikule kogukonnale osutatavad teenused.
Eskiislahenduses on hoone keldrikorrusele planeeritud 74 parkimiskohaga autoparkla. "See on endiselt Pirita linnaosa valitsuse nõudmine, et kinnistule planeeritaks linnale avalikuks kasutamiseks vähemalt 64 parkimiskohta. Ka ärihoones töötajate sõidukite parkimiskohad tuleks rajada osaliselt nullkorrusele," ütles Liinat.
Kui varasemas projektis oli hoone teisele korrusele plaanitud rajada haiglaplokk, siis uue eskiisprojekti järgi ehitatakse sinna büroo- ja teenindusruumid, nagu ilu- ja massaažisalong ning lastehoid.
Võrreldes ehitusloa saanud projektiga on hoone maapealse osa fassaadilahenduse muudatused väikesed. Ka hoone väliskuju ja kasutatud viimistlusmaterjalid on jäänud samaks, mis olid ehitusloa saanud projektis.
Pirita linnaosa valitsus avalikustab Merivälja tee 33 projekteerimistingimuste eelnõu ja pärast avalikustamise tulemuste selgumist otsustab linnaplaneerimise amet projekteerimistingimuste väljastamise.
Pirital Merivälja tee 33 kinnistul kehtib Tallinna linnavolikogu 21. veebruari 2013 otsusega kehtestatud detailplaneering, milles määrati ärimaa sihtotstarbega kinnistule ehitusõigus kuni kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Kinnistusraamatu andmetel kuulub Merivälja tee 33 kinnistu Merivälja Realestate OÜ-le. | Merivälja tee 33 arendaja tõmbas hooneplaane koomale | https://www.err.ee/1608213016/merivalja-tee-33-arendaja-tombas-hooneplaane-koomale | Tallinnas Pirital, aadressil Merivälja tee 33 erahaiglat ja büroohoonet kavandanud arendaja on esitanud hoonele uue eskiislahenduse ja teinud linnaplaneerimise ametile projekteerimistingimuste taotluse, kus on vähendanud hoone mahtu. |
Disney + teenust kasutab 103,6 miljonit klienti. Analüütikud ootasid, et klientide arv oleks mai keskel 109,3 miljonit, teatas The Wall Street Journal.
Disney aktsiad langesid pärast uudise teatamist üle nelja protsendi.
Globaalne voogedastuse buum aeglustus.
Disney + lõikas suurt kasu koroonaviiruse epideemia piirangutest. Inimesed tarbisid kodus rohkem meediat. Disney + tootis samuti viimaste aastate suurimad hittsarjad - Mandalorian ja WandaVision.
Viimastel nädalatel langes ka Netflixi aktsiahind. Netflix on maailma suurim voogedastuse teenuse pakkuja.
Disney + tahab tulu suurendada. Disney tõstis märtsis Disney + kuupaketi hinda ühe dollari võrra. Disney + teenus maksab tarbijale nüüd kuus 7,99 dollarit.
Eelmisel aastal vähenes ka Disney lõbustusparkide ärikasum. Lõbustusparkide divisjon teatas 406 miljoni dollari suurusest ärikahjumist. Pargid olid enamuse aastast suletud. Disneylandi lõbustuspark Lõuna-Californias taasavati alles aprillis. Park oli suletud 412 päeva. | Disney voogedastuse platvormi klientide hulga kasv aeglustus | https://www.err.ee/1608212995/disney-voogedastuse-platvormi-klientide-hulga-kasv-aeglustus | USA meediafirma Disney teatas, et ettevõtte voogedastuse platvormi Disney + kasutajate arvu hulk kasvas viimastel kuudel 8,7 miljoni kliendi võrra. Analüütikud eeldasid suuremat klientide kasvu. |
Eestlaseta mänginud Baskonia resultatiivseimaks tõusis Achille Polonara, kelle arvele jäi 23 punkti, 7 lauapalli ja 5 tulemuslikku söötu. Kahekohalise punktisummaga toetasid itaallast Rokas Giedraitis ja Pierria Henry, kes tõid võistkonna kasuks vastavalt 17 ning 14 silma, vahendab Korvpall24.ee.
Järgmise kohtumise peab Hispaania kõrgliigas neljandal kohal paiknev Sander Raieste koduklubi (23-10) pühapäeval, 16. mail, kui kodusaalis võõrustatakse 11. positsioonil olevat Malaga Unicajat (15-18). Vigastusest taastuv Siim-Sander Vene leivaisa Fuenlabrada (11-22) hoiab liigatabelis 15. kohta. | Raiesteta mänginud Baskonia alistas kindlalt liigatabeli viimase | https://sport.err.ee/1608212938/raiesteta-manginud-baskonia-alistas-kindlalt-liigatabeli-viimase | Hispaania meistriliigas sai neljapäeva õhtul võidurõõmu maitsta Sander Raieste koduklubi Baskonia, kui võõrsil saadi kindlalt jagu turniiritabeli viimasest San Sebastian Gipuzkoast 81:63 (29:9, 9:23, 14:9, 29:22). |
Rutger Bregman "Inimkond. Paljutõotav ajalugu" (Varrak)
Tõlkinud Tõnis Värnik
Tõesti, nii palju kirjutatakse inimloomusest. Just nagu sellest midagi teataks. Veel rohkem põhjendatakse, õigemini õigustatakse igasugu situtamist tollega, et see olla meil, inimestel, justnagu loomuses. No iga vabandus on hea vabandus ja ürgne väljavabandatamatus seda enam. Phäh.
Siin on raamat, mis tõestab peaaegu ära, et meile ei ole sisse kodeeritud mingi algne pahalaseks olemine. Vastupidi. Inimloomus on üldse inimesed inimeseks loonud ainult ühise abi ja koostoimimise läbi. Need halvemad küljed tekivad teistmoodi, tekivad hulka hiljem, tekivad teatud põhjustel, ent mitte loomuldasa.
Igal teoorial on head ja vead. Bregman on peaaegu veatu, ehkki teinekord langeb iseenda seatud lõksu. Tahab temagi näidata üht võimalikku võimalust ning lähevad temagi argumendid mõnikord üksiti vastuoksa. Mitte hullemini kui suuremas osas ajalooraamatutes ette tuleb, aga natuke ikka.
Andestatagu talle see, sest ta lammutab hunniku harjumuspäraseid lollusi kaunil kombel laiali ning näitab täitsa ausalt ette ühe võimaliku tulevikuvaate. Eks neid tulevikukuulutajaid ole ennegi nähtud, aga Bregman laseb rahulikult mõelda paljugi seniteatu peale ning nügib neid teadmisarvamusi sõbralikult.
Miks me ei võiks kasvatada omi mõtteid algatudes veendumusest, et tegelikult oleme me head ning pahadused on vead? Vigu saab parandada. Ma ise küll elaksin pigem selle nimel, et paremaks muutuda, kui et keerata jama, kuna olemus käseb. No teate. Ei käy!
Kui keegi tahab mõelda inimeseks olemise peale ja on ühtlasi huvitet ajaloost, siis sellest teosest mööda minna ei või. Pühale Augustinusele ja pärispatule öeldagu aga sõbralikult head ööd.
Isaac Asimov "Mina, robot" (Fantaasia)
Tõlkinud Martin Kirotar ja Ain Raitviir
Jube uhke lugu, et Isaac Asimovi "Mina, robot" lõpuks täismahus ka maakeelsena kaante vahele jõudis. Suur osa tema tükikestest oli juba varem ära tõlgitud, omaaegne Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunu lausa enamvähem esimese ilmaulme kuldajastu materjalina sovetliku Eesti lugejatele, aga üliolulist raamjutustust ei olnud. Nagu mõndki tähtsat juttu.
Nüüd on kõik olemas ning, jummala eest, julgen soovitada isegi oma pojale, kes teeb esimesi suuri samme maailmakirjanduse lugemise alal. Soovitage oma lastele ja lastelastele, kel on koolis kästud näiteks mingi suvaline fantaasiaraamat vabal valikul läbi lugeda. Ja kes vigisevad, et liiga pikk on, kui te neile üheksa köidet mingit jama lauale panete. Andke õbluke Asimov ja öelge, et see koosneb lühijuttudest, kõiki ei pea lugema, kuigi võib. Trikk on selles, et ega nad paari jutuga ei piirdu. Loevad läbi ja küsivad juurde. Kontrollitud.
Suurtel tasub samamoodi vaadata, kui täpne va klassik oli oma robotilugudes. Praegu, kui arutleme tehisintellekti ja kvantarvutite üle, on tark mõte lugeda lugusid aegadest, mil kõike seda alles mingil kombel ette kujutati. Juurte juurde minnes võib mõnel meist põrkuda mõttetilk, mis muudab tuleviku ajalugu.
Ja tuleviku ajalugu "Mina, robot" ongi. Kirjutatud minevikus, ometi erksa vaatega tulevikku. Kui me endale mingit elamisväärset tulevikku soovime, siis tasub Asimovi seltsis algust teha. Näeme, et tehnoloogilised probleemid on tühitähi, eetilised ja religioossed probleemid on parajad pähklid ning esteetiliste küsimuste juurde on meil veel pikk tee. Me oleme tuleviku alguses. Ja ometi ka tuletiku valguses, nagu riimis kõigi laste lemmikluuletaja Ilmar Trull peaaegu pool sajandit tagasi. Asimov kirjutas oma lood veel varem, ent nad toimivad tänini, nad on nii inimlikud. Ja robotlikud. Tulevik on teel.
Seni lootkem, et meil on kunagi õnn hakata (est)eetiliselt muundatud organismideks. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused. Rutger Bregman ja Isaac Asimov | https://kultuur.err.ee/1608212965/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-rutger-bregman-ja-isaac-asimov | Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitas sel korral nii ajaloolase Rutger Bregmani teost "Inimkond. Paljutõotav ajalugu" kui ka ulmeklassiku Isaac Asimovi legendaarset kogumikku "Mina, robot". |
Randpere sõnul teevad teda skeptiliseks uurivad artiklid, mis avaldatakse peale inimese positsioonilt tagasi astumist. "Samasugust asja me nägime Taavi Rõivase peaministriks oleku järel. Hakati otsima mingeid inimesi ja asju ja konflikte. Kui nad sel hetkel kuidagi välja ei ilmu kui nad toimunud on, siis äkki nad ei ole nii tõsised, kui tagantjärgi proovitakse üles tähendada," ütles ta.
"Muidugi paljud asjad saab ka teha koomiliseks nagu "joogid autos", mille kohta isegi meie komisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Eduard Odinets, kes ise on vist töötanud riigikantseleis, arvas, et see tähistab seda, millises transpordivahendis mingi pakk on, kui seda, et nüüd joogid autos peaministri, saatemeeskonna või isegi autojuhi poolt ära pruugiti," selgitas Randpere.
"Ma ei näinud seal mingit suurt korruptsiooni, ka väikest mitte. Mulle jättis see kohtumine Jüri Ratasega väga mõistliku mulje tema poolt, et ta oli valmis meiega nii kiiresti kohtuma ja on olnud ju ka valmis ajakirjandusele selgitusi andma," rääkis ta.
Randpere lisas, et peaminister ei reserveeri endale ise hotelli, restorani ega kirjuta tšekkidele ise alla ja kõik osapooled teavad, et peaministri büroo kulutused on kõrgendatud avalikkuse tähelepanu all. "Keegi meeskonnast on seda teinud ja oma parema äranägemise järgi. Mul on raske uskuda, et Eesti vabariigi riigikantseleis või peaministri büroos leiduks inimesi, kes oleks sinna tööle läinud korruptiivsete kavatsustega."
Randpere märkis, et Ratas pole veel teatanud, kas ta soovib presidendiks kandideerida või mitte, küll aga on ta juba avalikkuse poolt nii-öelda läbi valgustatud.
"Kui ma ennast paneksin tema olukorda, siis mind see kindlasti mõjutaks. Ma iseenesest olen juba ammu ära otsustanud, et ei taha väga sellisele ametikohal Eestis kunagi asuda, mis tähendaks seda, et sul enam eraelu ja vaba aega üldse ei ole," rääkis ta.
Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Eduard Odinets (SDE) Randpere kindla hinnanguga ei nõustu. Tema sõnul ei ole erikomisjon uurimisorgan, mis saaks anda hinnangu, kas faktidel on korruptsiooni tunnused või mitte.
"Vähemalt osa meedias avaldatust võib vihjata võimalikule korruptsioonile. Küsimusi tekitab nn kringlikampaania vahetult enne valimisi ja teatud valimisringkonnas, millest võtsid osa ka teised keskerakondlased. Või hinnalised kingitused sõpradele, erakonnakaaslastele ja arstidele," märkis Odinets.
"Jüri Ratas küll selgitas erikomisjonile, et need on osa peaministri tavapärasest rutiinist, kuid kahtlused jäävad siiski õhku," ütles ta. | Randpere Ratase kulutustes korruptsiooni ei näe | https://www.err.ee/1608212704/randpere-ratase-kulutustes-korruptsiooni-ei-nae | Korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehe Valdo Randpere (RE) sõnul jätsid Jüri Ratase komisjoni ees antud selgitused peaministriks olemise ajal tehtud kulutuste kohta kohta siira mulje ja olid hästi põhjendatud. Randpere Ratase tegevuses korruptsiooni ei näe. |
30. aprillil maksis Seattle Kraken viimase osamakse liiga laiendustasust ning 650 miljonit dollarit hiljem sai hiiglasliku merekoletise järgi nimetatud klubi 32. NHL-i tiimiks.
Kraken osaleb järgmisel hooajal NHL-i läänekonverentsi vahemeredivisjonis ning mänge mängitakse endise NBA klubi Seattle Supersonicsi kunagises kodusaalis, mis pärast renoveerimistöid kannab nime Climate Pledge Arena.
NHL-i draft võtab aset 23.-24. juulil, kuid sellele eelnevalt korraldatakse Krakeni jaoks laiendus- draft, milles klubi saab valida mängijaid kõikidest teistest klubidest peale Vegas Golden Knightsi, kes sarnaselt 2017. aastal jäähokiliigaga liitus. Klubid saavad "kaitsta" oma mängijaid draft' is valimise eest, kuid kõik peavad välja panema vähemalt kolm mängijat.
Kolmapäeval teatas Kraken, et on sõlminud lepingu 21-aastase ründaja Luke Henmaniga, kellest saab klubi ajaloo esimene mängija. "Olen väga põnevil ja tunnen end austatult," ütles Henman. "Mul on enda mängu usku ja mu põhifookus on teha küllalt tööd, et paremaks saada."
2017. aastal NHL-iga liitunud Vegas Golden Knights on jõudnud igal hooajal põhihooajajärgsesse play-off 'i ning tiimi esimesel hooajal jõuti üllatavalt isegi finaalseeriasse, kus Golden Knights pidi tunnistama Washington Capitalsi 4:1 paremust. | Uusim NHL-i tiim sõlmis lepingu klubi ajaloo esimese mängijaga | https://sport.err.ee/1608212893/uusim-nhl-i-tiim-solmis-lepingu-klubi-ajaloo-esimese-mangijaga | Aprilli lõpus ametlikult jäähokiliiga NHL-iga liitunud Seattle Kraken sõlmis kolmapäeval lepingu klubi ajaloo esimese mängijaga. |
Peresild ja Shipenko alustavad sõitu kosmosesse 5. oktoobril Baikonuri kosmodroomilt, vahendas BBC.
Filmi nimi on "Challenge" ning vene kosmoseagentuuri Roscosmose sõnul soovitakse selle projektiga tuua kosmos laiemale publikule lähemale.
Vene Roscosmose filmiteade on algatanud aga spekulatsioonid, et nüüd on USA ja Venemaa vahel alanud uutmoodi võidusõit kosmosesse.
Ka USA kosmoseagentuur NASA koos näitleja Tom Cruise'ga teatasid mullu, et lähevad kosmosejaama filmi tegema. Lisaks on projekti kaasatud ka Elon Musk'i SpaceX raketifirma. Seni pole veel kindel, millal USA meeskond kosmosesse filmima plaanib minna. | Vene meeskond sõidab kosmosesse filmi tegema | https://menu.err.ee/1608212899/vene-meeskond-soidab-kosmosesse-filmi-tegema | Venemaa on valinud näitleja Julija Peresildi ja režissööri Klim Shipenko, kes sõidavad meeskonnaga rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) filmi tegema. |
"Nad ei ole baasi meile ametlikult üle andnud, aga ma võin kinnitada, et nad lahkusid baasist kolmapäeval," ütles Afganistani armee pressiesindaja Kandaharis Khoja Yaya Alawi.
Ühendriigid on otsustanud 20-aastase Afganistanis viibimise lõpetada hoolimata sellest, et rahulepet valitsuse ja Talibani vahel ei ole ja lahingud maapiirkondades jätkuvad.
USA president Joe Biden teatas märtsis, et "igavene sõda" lõpetatakse ja Afganistani jäänud 2500 Ameerika sõdurit viiakse välja 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute 20. aastapäevaks.
USA väed tungisid Afganistani 2001. aasta oktoobris vastuseks 11. septembri terrorirünnakutele.
20 aastat hiljem, kui sõjas on surma saanud ligi 2400 ameeriklast ja kümned tuhanded afgaanid, on lahkumine Bideni sõnul õigustatud, sest USA väed on taganud, et riigist ei saa enam Läänt ründavate džihadistide baasi. | USA väed lahkusid Afganistani Kandahari baasist | https://www.err.ee/1608212887/usa-vaed-lahkusid-afganistani-kandahari-baasist | USA väed viisid lõpuni lahkumise Kandahari lennuväljalt Lõuna-Afganistanis, mis oli nende suuruselt teine baas riigis, teatasid Afganistani ametnikud reedel. |
"Esimest korda elus ma räpin laulus, kuigi räpiks seda nimetada on siiski liiga palju" naeris Tanja.
"Ma tahtsin luua midagi kerget, kus oleks oma koht nii väikesele naljale kui ka mõnusale tantsurütmile. Nii kirjutasimegi lauluteksti naeratusega suul," selgitas laulja.
Laulu autorid on Tanja, Timo Vendt ja Mihkel Mattisen.
Video tegi Josh Twist, kes on animeerinud ka teistele artistidele nagu näiteks Nublu, Stefan, Karl-Erik Taukar, Lepatriinu jt. | Tanja avaldas räpihõngulise laulu "Paar sammu veel" | https://menu.err.ee/1608212881/tanja-avaldas-rapihongulise-laulu-paar-sammu-veel | Tanja avaldas koos animeeritud videoga värske suvise laulu, mis kannab pealkirja "Paar sammu veel". |
"Kui ma Jaapanis tuuril olles Pokemoni kohvikut külastasin, viis nostalgia mu tagasi põhikooli aastatesse. Nii et kui mind kutsuti koos Post Malone'i ja J Balviniga 25. sünnipäeva tähistama, olin elevil. Laulu läbivad teemad –vastupidavus ja oma sisemise sära leidmine – on minu jaoks alati olulised olnud ja need kirjaldavad ka Pokemoni lugu ja karaktereid," vahendab Pitchfork Perry öeldut.
Loole valmis ka muusikavideo.
"Pikachu on arenenud Pichust, mistõttu on muusikavideos näha nooremat mind Pichuga ja tänase päeva mind Pikachuga. Me mõlemad oleme arenenud, ent mingi mängulisus on meisse alles jäänud," sõnas Perry. | Katy Perry avaldas Pokemoni 25. sünnipäeva puhul uue loo | https://menu.err.ee/1608212866/katy-perry-avaldas-pokemoni-25-sunnipaeva-puhul-uue-loo | Pokemoni 25. sünnipäeva puhul avaldas laulja Katy Perry uue loo "Electric", millele valmis ka muusikavideo. |
MotoGP sarja promootor Dorna Sports teatas reedel, et juulis toimuva pidav Soome etapp jäetakse koroonaviirusest tulenevate liikumispiirangute tõttu ära.
Sellegi poolest teatas promootor, et on sõlminud viieaastase lepingu 2019. aastal valminud KymiRing ringrajaga Soomes, kus toimuvad GP-etapid kuni aastani 2026.
Soome etapi asemel peetakse 8. augustil Austrias Spielbergis. Nädal hiljem toimub samal ringrajal ka teine MotoGP etapp. | MotoGP Soome etapp jäetakse koroonaviiruse tõttu ära | https://sport.err.ee/1608212860/motogp-soome-etapp-jaetakse-koroonaviiruse-tottu-ara | Koroonaviiruse leviku tõttu jäetakse ära planeeritud mootorataste ringrajasõidu MM-sarja Soome etapp juulis ning selle asemel peetakse augustis kaks etappi Austrias. |
Maas ütles reedel meediagrupile Funke, et loodab sel suvel normaalsemaid elutingimusi, mis tähendab ka suvepuhkust.
"Loomulikult on meie eesmärk teha reisimine võimalikuks, aga epideemia paneb piirid," lisas Maas.
Maasi sõnul ei tule repatrieerimise lende, millega välisministeerium tõi pandeemia esimeses faasis koju võõrsile jäänud kodanikke.
"Kui epideemiaolukord peaks mõnes riigis halvenema, siis ei tohiks see täna, 2021. aastal enam kedagi üllatada nagu mullu," ütles Maas.
Saksamaa on alustanud samme elu normaliseerimise poole, sest vaktsineerimine edeneb ja viimane nakkuslaine taandub.
Reedel langes nädala nakatumus 100 000 elaniku kohta esmakordselt pärast 20. märtsi alla saja. | Heiko Maas: sakslased võivad suvel reisile minna | https://www.err.ee/1608212854/heiko-maas-sakslased-voivad-suvel-reisile-minna | Sakslased võivad sel suvel puhkuse ajal reisile minna, aga riik ei korralda nende kojutoomist nagu eelmisel aastal, kui mõnes riigis peaks tekkima koroonapuhang, ütles reedel Saksamaa välisminister Heiko Maas. |
Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Aurora Ursula Joala selgitas ERR-ile, et arst saab küll infosüsteemi lisada epikriisi, et inimene on välismaal kaitsesüsti saanud, kuid selle põhjal ei saa ega tohi teha immuniseerimisteatist. See aga on aluseks Eesti QR-koodiga vaktsineerimistõendile ehk nn digipassile.
"Eesti tervise infosüsteemi usaldusväärsus põhineb faktil, et tuvastatud tervishoiuteenuse osutaja kannab andmed enda tegevuse kohta tervise infosüsteemi kinnitades nende õigsuse," sõnas ta.
Digiloos saab Joala sõnul teha vaktsineerimise märke, tuginedes patsiendi enda sõnadele ja välismaal vormistatud dokumentidele, kuid sellest ei piisa digipassi loomiseks.
Seega kui inimene on saanud näiteks mõnes Euroopa Liidu riigis EMA heakskiidetud vaktsiiniga kaitsesüsti, ei saa talle immuniseerimisteatist tekitada, sest süsti pole teinud Eestis tuvastatud tervishoiuteenuse osutaja, kes andmete õigsust kinnitada saab.
Digipassi tulevik on aga otsustamata
Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et digipassi hakkab koordineerima majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, eesotsas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Sutiga.
"Me ei saa selle alusel diskrimineerida ehk siis keegi ei saa eriõigusi, kõik on kõigile võimalik. Võibolla vaktsineerimistõendi olemasolul on mingid teenused mugavamad, kui seda tõendit ei ole. Neid punkte me alles arutame," selgitas peaminister.
Ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik lisas, et potentsiaalselt võib digipassi vaja minna siis, kui on toimumas mingi suurüritus ja korraldajad paluvad valitsuselt sinna lubada kehtestatud piirarvust suuremat rahvahulka. Sel juhul võiks aga ühe variandina nõuda, et üritusele pääsevad digipassiga inimesed, kes on vaktsiini saanud või viiruse läbi põdenud.
Kiik aga sõnas, et veel pole kindel, millised piirarvud lähitulevikus üritustele tulevad ning kuidas suvel kõik muud piirangud üldse välja nägema hakkavad.
Joala selgitas, et praegu toimubki Eesti-keskse lahenduse väljatöötamine ning selle integreerimine Euroopa rohelise digitõendi raamistikku, mis pole samuti veel valmis saanud.
"Hilisemates etappides tuleb vaadata ka kolmandates riikides vaktsineeritutele tõendite väljaandmist, kuid praegu me seda ei plaani ja inimene saab oma vaktsineerimistõendi seal riigis, kus ta ennast vaktsineeris," sõnas ta.
Joala sõnul on ebavõrdsusest vara rääkida
Kuni vaktsineerimine ei ole kõigile kättesaadav, ei saa Joala hinnangul rääkida Eesti vaktsineerimise tõendite kasutamist muudel eesmärkidel. Ta selgitas, et välisriigis välja antud nõuetele vastavat vaktsineerimistõendit saab inimene kasutada ka Eestis.
"Kui konkreetses välisriigis, kus vaktsineerimine on tehtud, ei ole veel Eestile sarnast QR-koodil põhinevat lahendust kasutusele võetud, siis on võimalik Eestis vajadusel oma vaktsineeritust tõendada ka teises riigis väljastatud pabertõendiga. QR-kood on mõeldud vaktsineerimise tõendamise lihtsustamiseks," täpsustas ta.
Joala lisas, et välisriigis vaktsineeritutel tuleb vaktsineerimise tõendi saamiseks pöörduda asutuse poole, kus nad kaitsesüsti said.
"Nende erisuste puhul, mida Eesti riik praegu annab mõlema doosiga vaktsineeritutele, sh isolatsioonivabastus riiki sisenemisel, aktsepteeritakse ka teistes riikides väljastatud pabertõendeid," rõhutas Joala.
Õiguskantsler: ühegi piiranguga ei saa välistada immuuntõendita inimeste osalust
Õiguskantsler Ülle Madise ütles ERR-ile, et praegu on tõendi ettenäitamine oluline vaid piiriületamisel ning kuna edasist rakendamist veel välja töötatud pole, on seda ka raske kommenteerida.
"Immuuntõendi kasutuskorda töötatakse alles välja ja see mure on teada. Riikliku otsusega ei ole niikuinii kavas ühegi piiranguga välistada immuuntõendita inimeste osalust, seda ei saaks teha," sõnas Madise.
Ta rõhutas, et lahendus luuakse seesugune, kus kedagi ei diskrimineerita ning lisaks jääb Eestis kehtima ka vaktsineerimisvabaduse põhimõte.
Seega ongi Eesti digipassi tulevik ja Euroopa ühise digitõendi kasutamine veel teadmata, kuid ametiasutuste sõnul käib pidev töö nende väljatöötamiseks.
Joala lisas, et muu hulgas tegeleb ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) globaalse usaldusraamistiku loomisega, mille kaudu saab vertifitseerida kõiki maailma vaktsineerimistõendeid. Kuid ka see on alles väljatöötamisel. | Digilugu ei tunnista välismaal elavate ja töötavate eestlaste kaitsesüste | https://www.err.ee/1608211477/digilugu-ei-tunnista-valismaal-elavate-ja-tootavate-eestlaste-kaitsesuste | Osa välismaal elavaid eestlasi on saanud või saab koroonaviiruse kaitsesüsti kätte riigis, kus on nende alaline elukoht. Kuigi tegemist on Euroopa ravimiameti (EMA) heakskiidu saanud vaktsiiniga, siis sellekohast immuniseerimisteatist digiregistratuuri üle kanda ei saa, mistõttu ei saa välismaal elavad ja töötavad eestlased ka Eesti koroonapassi. |
"Meie eesmärk on pärast keerulist nädalavahetust Horvaatias tagasi vormi jõuda," kommenteeris Tänak Hyundai pressiteates. "Portugalis on tavaliselt pehmed ja liivased teed, võib teisel läbimisel päris raskeks minna, sest kruus on iga auto läbimise järel aina häiritum."
Hyundai tiimipealik Andrea Adamo ütles, et tiimi eesmärk on näidata, et nad on tootjate arvestuses tegelikult võimsamad, kui sel hooajal seni. "Me ei taha olla lihtsalt konkurentsis, vaid tahame demonstreerida oma tiitlikavatsusi," ütles Adamo.
"See on ralli, kus meil on eelnevalt edu olnud, aga see ei loe enam midagi. Peame ära tegema ja ma olen enesekindel, et meie tiim ja juhid teevad täpselt seda," lisas tiimipealik.
Hyundaid esindavad Portugalis lisaks Tänakule belglane Thierry Neuville ja hispaanlane Dani Sordo. Neuville on hooajatabelis Sebastien Ogier'i (Toyota; 61 punkti) järel teine (53 punkti), Tänak neljas (40 punkti) ja Sordo pärast ühte esitust kümnes (11 punkti).
"Portugali ralli on alati kalendri üks tipphetkedest olnud," ütles Neuville. "See tuleb pikk ja väljakutsuv ralli. On palju kilomeetreid sõita ja lõpuks selgub ainult üks võitja, seega peame olema oma parimas vormis, kui paneme end konkurentsi."
Portugali ralli toimub 21.-23. mail. | Tänak Portugali ralli eel: peame sõitma paremini kui Horvaatias | https://sport.err.ee/1608212782/tanak-portugali-ralli-eel-peame-soitma-paremini-kui-horvaatias | Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Portugali ralliga. Hyundai piloot Ott Tänak jäi Horvaatia rallil neljandaks, kuid on valmis eelmist etappi tahavaatepeeglisse panema. |
Kiievi Petšera ringkonnakohus lükkas tagasi prokuröride taotluse Medvedtšuki eelvangistamiseks. Selle asemel määrati ta koduaresti, teatas Rferl.
"Jätkame võitlust," ütles Medvedtšuk.
Medvedtšukil on lähedased suhted Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Eelmisel nädalal algatati tema suhtes ametlik uurimine, mis on seotud riigireetmisega. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) otsis läbi ka tema kodu ja kontorid, teatas Rferl.
Medvedtšuki sõnul on kõik süüdistused poliitiliselt motiveeritud.
Veebruaris teatas Ukraina riiklik julgeolekunõukogu, et kehtestab Medvedtšuki vastased sanktsioonid. Medvedtšuki vara külmutati kolmeks aastaks ja tal keelati Ukrainas äritegevus.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski valitsus kehtestas veebruaris sanktsioonid ka kolmele telejaamale, mis arvatavasti kuulusid Medvedtšukile.
Medvedtšuk on Ukraina parlamendi suurima opositsioonipartei liider. Medvedtšuki tütre ristiisa on Vladimir Putin. | Ukraina kohus määras Kremli-meelse suurärimehe koduaresti | https://www.err.ee/1608212830/ukraina-kohus-maaras-kremli-meelse-suurarimehe-koduaresti | Kiievi kohus otsustas neljapäeval määrata Kremli-meelse Ukraina suurärimehe Viktor Medvedtšuki koduaresti. Medvedtšuki süüdistatakse riigireetmises. |
Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land selgitas ERR-ile, et kõikide rektorite esimene eelistus oleks see, et riik hakkaks adekvaatselt tõstma kõrghariduse rahastamist.
"Kõrghariduse rahastamine peaks tõusma 1,5 protsendini SKP-st, praegu on see alla protsendi," sõnas Land. Ta lisas, et kui riik on võtnud lubaduse tagada tasuta kõrgharidust, siis see peab olema kõigile kättesaadav ja kõrge kvaliteediga.
"Kui riik ei suuda seda tagada, see käib üle jõu, siis tuleb seda tunnistada. Selle alusel tulebki kokku leppida järgmised sammud, näiteks, kas kaasata eraraha ja mis tingimustel seda teha," ütles Land.
Land ütles, et riik võiks võtta selge seisukoha, sest praegune määramatus rahastamise juures ei ole lubatav.
"See, et me ei tea, mis viie aasta pärast saab, ei ole õige," lisas ta.
Esimene murekoht on kõrghariduse rahastamise osakaal riigieelarvest
2013./2014. õppeaastal jõustus kõrgharidusreform, mille tulemusel tekkis Eesti õppuritele võimalus tasuta kõrgharidust omandada.
Kui kümme aastat tagasi oli kõrghariduse rahastamine riigieelarvest soovitud tasemel ehk 1,5 protsendi juures SKP-st, siis aastatega on rahastamine vähenenud.
Näiteks leiab riigi eelarvestrateegiast (RES) aastateks 2022-2025, et 2019. aastal oli riigieelarvest kavandatud kulutuste tase teadus- ja arendustegevuseks 0,75 protsenti SKP-st. Muu hulgas on dokumenti märgitud, et riigieelarvest kavandatud kulutuste tase teadus- ja arendustegevuseks on aastatel 2022-2025 suurem või võrdne ühe protsendiga SKP-st.
Kui teaduse rahastamise kohta on info kirjas, siis ei leia kõrghariduse rahastamise taset ei RES-ist ega ühestki teisest strateegilisest dokumendist.
Küll aga RES-is on välja toodud, et lähiaastatel tuleb analüüsida kõrghariduse rahastamise põhimõtteid ning töötada välja ettepanekud kõrgharidusõppesse eraraha suuremaks kaasamiseks. Pikemaid kavatsusi, tööplaane ja täpset rahastamise osakaalu suurust aga kirjas pole.
SKP on kasvanud, aga õppejõudude palgad on seejuures vähenenud
Kui RES-i järgi üldhariduskoolide õpetajate palgad tõusevad, siis õppejõududele palgatõusu kuskilt ei terenda.
"Õppejõudude palgad jäävadki osaliselt alla üldhariduskoolide õpetajate palkadele. Seetõttu väheneb veelgi rohkem kogu kõrgharidussüsteemi jätkusuutlikkus," sõnas Land.
Näiteks tõi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor Ivari Ilja rektorite nõukogu ja riigikogu kultuurikomisjoni kohtumisel välja, et EMTA töötajate keskmine palk moodustas 2015. aastal 1,27 riigi keskmist palka. 2020. aastal oli see 1,06 keskmist palka.
"Akadeemiliste töötajate põhipalgad algavad 1242 eurost. Lektori palk on 1351 eurot ning sellele ametikohale kandideerijalt ootab akadeemia kas doktorikraadi või kõrgel tasemel loometegevust," sõnas Ilja kohtumisel.
Võrdluseks: 2020. aastal on statistikaameti andmete järgi Eesti keskmine brutokuupalk 1448 eurot.
Lahendus oleks osaliselt eraraha kaasamine
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser tõi samal kohumisel välja, et tasuline kõrgharidus ei tähendaks täielikult õppuri omavastutust. Ta selgitas, et riigi panus võiks jääda 75-80 protsendi juurde.
Tallinna Ülikooli (TLÜ) rektori kohusetäitja Priit Reiska sõnas, et TLÜ-s on eestikeelsete õppijate arv viimase 11 aasta jooksul vähenenud rohkem kui kaks korda ning põhjuseks on just raha.
"Paradoks on selles, et tasulise õppe koordineeritud pakkumisega saaksid ülikoolid pakkuda enam ka tasuta õpet," lisas Reiska.
Näiteks on juba Tartu Ülikool osaliselt seda teed läinud. Alates 2021./2022. õppeaastast peavad õigusteaduse magistrandid, kes õpivad sessioonõppes, hakkama oma ainepunktide eest tasuma. Ühe semestri hinnaks tuleb 1700 eurot.
Praegu puuduvad aga adekvaatsed andmed selle kohta, kui palju oleksid koolilõpetajad ja lapsevanemad valmis Eestis kõrghariduse eest maksma. Asseri sõnul võiks vastava küsitluse läbi viia haridus- ja teaduministeerium.
Leevendust tooks mikrokraadid ja ülikoolide omavaheline koostöö
Ühe võimalusena hakkab Tartu Ülikool pakkuma mikrokraade, mis annavad inimestele võimaluse täiendõppeks, kuid ei anna terviklikku kraadi.
"Mikrokraadide loomine lisab süsteemile paindlikkust, et kiirelt kohaneda tööturu vajadustega," selgitas Land kontseptsiooni.
Asseri sõnul tekitab praegune rahastusmudel ebavõrdse juurdepääsu kõrgharidusele ehk mida vähem on üliõpilasi, seda paremini ülikoolid elavad. Ülikoolidel, kes on üliõpilaste arvu teadlikult vähendanud, on palgakomponent paremas seisus, selgitas rektor.
Rektorid on seisukohal, et ülikoolid peavad tegema ka omavahel koostööd ning kaasama hariduse arendamisesse ka välismaa kõrgkoole. Üheks ideeks on ka University Estonia kontseptsioon, mille kaudu pakutaks välismaale e-kanaleid pidi ülikoolide koostöös valminud õppekavasid.
Nüüd on ka riigikogu kultuurikomisjon sügiseks suures saalis arutlemiseks ette valmistamas olulise tähtsusega riiklikku küsimust kõrghariduse rahastamise teemal. | Rektorid ühel meelel: kõrgharidus peab vähemalt osaliselt olema tasuline | https://www.err.ee/1608210991/rektorid-uhel-meelel-korgharidus-peab-vahemalt-osaliselt-olema-tasuline | Praegune kõrghariduse rahastamise süsteem on rektorite nõukogu hinnangul positiivse mõju minetanud ning seda tuleks kiiremas korras muuta. Küsimus tuleb sügisel arutlusele ka riigikogu suures saalis. |
Ester Mägi lõpetas 1951. aastal professor Mart Saare õpilasena Tallinna riikliku konservatooriumi. Aastail 1951–1954 täiendas ta end Moskva konservatooriumi aspirantuuris, 1954–1984 oli Mägi Tallinna riikliku konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud, 1977. aastast alates dotsent. 1999. aastal valiti ta Eesti muusikaakadeemia audoktoriks.
Ester Mägi teosed on kõlanud Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, USAs ja Austraalias. Tema orkestriteosed on kõlanud Neeme Järvi, Eri Klasi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Roman Matsovi, Nikolai Aleksejevi ja Emin Hatšaturjani juhatusel. Tema muusika salvestusi on välja andnud Melodija, Eesti Raadio, Raven Recordings, Finlandia Records, Alba Records, Antes Edition, MSR Classics jt. Ilmunud on neli autoriplaati: "Ester Mägi. Bukoolika" (Melodija, 1988), "Ester Mägi. Ein musikalisches Porträt" (Antes Edition, 1998) "Ester Mägi. Laulupuu" (Alba Records, 2005) "Ester Mägi. Orchestral Music" (Toccata Classics, 2007).
Ester Mägi on pälvinud loomingulise tegevuse eest Nõukogude Eesti preemia (1980), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1985), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1996), Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (1999), Eesti muusika aastapreemia (1991), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2001) ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2008). Talle on omistatud ENSV teenelise kunstitegelase (1971) ja ENSV rahvakunstniku (1984) tiitlid. Teda on autasustatud Riigivapi V klassi teenetemärgiga (1998) ja Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2014). | Suri helilooja Ester Mägi | https://kultuur.err.ee/1608212824/suri-helilooja-ester-magi | 14. mail suri 99-aastaselt Eesti heliloojate liidu liige, helilooja Ester Mägi (10.01.1922-14.05.2021). |
Osalise kaugõppe jätkumine Narvas tuleneb epidemioloogilisest olukorrast, kuna haigestumine Ida-Virumaa suurimas linnas jätkuvalt kasvab ja selle märkimisväärset langust pole lähiajal ette näha, teatas linnavalitsus.
Terviseamet soovitas Narva koolides lubada 17. maist kuni kuu lõpuni kontaktõppele korraga kuni 75 protsenti selles koolis käivatest õpilastest. Selle, millised klassid mis nädalapäevadel kooli kutsutakse, otsustab kooli juhtkond.
Piirangu pikendamise, karmistamise või leevendamise vajadus vaadatakse üle mai viimasel nädalal lähtuvalt terviseameti andmetest, ohuprognoosist ja soovitustest. Kui olukord Narvas peaks veel halvenema, teeb amet koolidele ettepaneku õppetöö ümberkorraldamiseks.
Ühtlasi soovitab terviseamet muu hulgas vältida õpetajate liikumist erinevate koolide vahel, lõpuklasside konsultatsioonid korraldada kellaajal, kui teised klassid on koolist lahkunud ning kord nädalas korraldada vaktsineerimata töötajate kiirtestimine.
13. mail oli 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta Eestis tervikuna 334,02, ent Narva linnas oli vastav näit 986,97. | Veerand Narva õpilastest ei pääse ka esmaspäevast koolimajja | https://www.err.ee/1608212821/veerand-narva-opilastest-ei-paase-ka-esmaspaevast-koolimajja | Kuigi alates esmaspäevast, 17. maist taastub Eestis kontaktõpe kõigile üldhariduskoolide õpilastele, lubavad Narva munitsipaalkoolid terviseameti soovitusel mai lõpuni kontaktõppele kuni 75 protsenti õpilastest. |
Anglofiilina on mind alati paelunud Suurbritannia ajalugu ja kultuur. Ühtpidi on tegemist osaga Euroopast, mis vaid mõne lennutunni kaugusel Tallinnast, ent teisalt on seal saarel asju alati aetud omamoodi, sooviga ülejäänud kontinendist erineda. Ometigi ei saa Suurbritanniale läheneda nii, nagu briti poissmehed kümmekond aastat tagasi Baltikumile – justkui oleks tegemist ühtse ebamäärase ja võõra kohaga teisel pool Euroopat. Rännates saareriigi põhjaossa, kus mäenukkide vahele on pikitud sügavad järved ning kohalike kõnepruuk paneb sind kahtlema enese inglise keele oskuses, leiab omalaadse kultuurilooga šotlased.
Küllap on Eestis üksjagu vana kooli vutisõpru, kellele Šotimaa on südamelähedane jalgpalliriik. Oli Eesti ju 1996. aastal osaline kuulsas kummitusmängus, mis tõi MM-valiksarjas Kadrioru staadionile vaid ühe meeskonna ja selle fännid – there's only one team in Tallinn (Tallinnas on vaid üks meeskond), skandeerisid šotlaste Tartan Army liikmed toona. Farss Tallinnas päädis lõppkokkuvõttes uue mänguga neutraalsel pinnal, kui Monacos mängiti väravateta viiki. Neli silma, mis Šotimaa toona Eesti vastu kahe mänguga korjas, aitasid šotlastel kahe punktiga edestada Rootsit ja kindlustada edasipääsu MM-ile. 23 aastat tagasi peetud finaalturniir oli Šotimaa viimane enne tänavust EM-i.
Nende kahe kümnendiga on palju muutunud – Šotimaa sai taas oma parlamendi, korraldati läbikukkunud iseseisvusreferendum ning šotlased viidi vastu tahtmist Euroopa Liidust välja. Mõned asjad jäid aga samaks, nagu Šotimaa jalgpallikoondise pidev lati alt läbi jooksmine. Irvhambad Inglismaal tögavad, et nüüdki peavad šotlased oma EM-mängud Londonis ja Glasgows, et oleks hea lähedal pärast alagrupifaasiga piirdumist koju minna.
Kaader kultusfilmist "Mike Bassett – England Manager" kus "vanad sõbrad" inglased, šotlased ja iirlased lennujaamas kohtuvad.
Tõsi ta on, et Inglismaa, Horvaatia ja Tšehhiga ühte alagruppi kuuluva Šotimaa šansid edasipääsuks on ahtad. Kui poolakate lootused on superhoos oleval Robert Lewandowskil või Soomel nad finaalturniirile kõmmutanud Teemu Pukkil, siis šotlaste viimaseks maailmatasemel ründajaks võib pidada 1970. ja 1980. aastatel tegutsenud Liverpooli legendi Kenny Dalglishi. Ent omamoodi on Liverpoolis ja koondises legendi staatusesse tõusmas uus Glasgow päritolu mängumees – Šotimaa äärekaitsjast kapten Andrew (Andy) Robertson.
Jalgpallis saavad paratamatult rohkem tähelepanu mängijaid, kes löövad väravaid. Ka tänapäevaseid niinimetatud tuhkatriinulugusid meenutades tuleb vutisõbral tõenäoliselt esimesena silme ette näiteks Leicesteri ründaja Jamie Vardy võimas tähelend mudaliigadest Inglismaa meistriks, ent ka 27-aastase Robertsoni karjäär on kujunenud omalaadseid ja tähelepanuväärseid keerdkäike pidi.
Fännidele ja kolleegidele Robbona tuntud äärekaitsja kasvas üles tüüpilises Glasgow töölisklassi magalarajoonis ja ehkki noor Celticu fänn armastas majaesisel muruplatsil palli taga ajada, näis karjäär profijalgpallurina toona helesinise unistusena – lapsena saadud seljavigastuse tõttu oli Robertson sunnitud kandma vöökohast kaelani ulatuvat metallist tuge, mis seadis sportimisele omad piirid. Kuid Glasgow tänavail endale nime teinud Robbo pole allaandja tüüp, on tema endised ja praegused meeskonnakaaslased tõdenud. Tema visadus ja suisa jäärapäisus teevadki temast selle mängija, kes ta on täna.
Kodulinna suurklubi Celticu fännina oli noorele Robbole suur tagasilöök meeskonna U-15 võistkonnast väljaarvamine põhjusel, et teda peeti liiga väikseks. Tagantjärele võib seda aga näha ka mõningase õnnistusena, sest jällegi oli noor äärekaitsja sunnitud enda väärtust tõestama. Robertson siirdus Šotimaa neljandas divisjonis palliva Queen's Parki ridadesse, kus oli õige lähedal mängijakarjääri lõpetamisele ja ülikooliõpingutega alustamisele, enne kui ta 2012. aasta hooaja algul esindusmeeskonda kaasati.
Tänaseks jalgpalliringkondades legendaarseks saanud Robertsoni säuts tema Queen's Parki päevilt. Autor/allikas: Andrew Robertson/Twitter
Kuigi palganumber oli niru, teenis 18-aastane Robertson nüüd profileiba. Oma esimesel täishooajal sai ta kirja 40 mängu, mis ei jäänud tähelepanuta Šotimaa jalgpallipüramiidi kõrgeimal astmel. Juba järgmiseks hooajaks teenis Robertson lepingu Šoti meistriliigas mängiva Dundee Unitedi ridades, kuhu äsja neljanda divisjoni mudaväljakutel palli taga ajanud äärekaitsja osteti esimeseks valikuks. Muuseas, paralleelselt Robertsoniga mängis toona Šotimaa kõrgliigas Glasgow Celticu ridades teinegi tänane Liverpooli mängumees – maailma üheks parimaks keskkaitsjaks tituleeritud hollandlane Virgil van Dijk.
Praegused meeskonnakaaslased Andrew Robertson ja Virgil van Dijk kerkisid mõlemad Inglise klubide huviorbiiti Šotimaal. Autor/allikas: Andrew Robertson/Twitter
Ootuspäraselt ei jäänud Robertson ka Dundeesse kuigi kauaks, sest Šotimaa paremad pojad korjavad üsna kiiresti üles jõukamad Inglismaa klubid. 2014. aastal nimetati 20-aastane Robertson Šotimaa hooaja parimaks noormängijaks ja juba sama aasta suvel liitus vasakkaitsja toona Inglismaa kõrgliigas mänginud Hull Cityga. Tuntud jojo klubi Hulliga kukkus Robertson kahel korral esiliigasse ent teistkordselt astme võrra madalamale langedes oli vasakkaitsjat äärejoone taga ootamas juba hulk kosilasi. Üheks neist oli Jürgen Kloppi juhendatav Liverpool.
Kui Andy Robertson 2017. aasta suvel kaheksa miljoni naela eest Liverpooli siirdus, olid ootused talle madalad. Kõigi silmad olid toona suure raha eest klubisse toodud Mohamed Salah'l ja Alex Oxlade-Chamberlainil ning Robertson näis justkui turvaline kõrgliiga kogemusega varuvariant. Ent siinkohal tasub silmas pidada, et Jürgen Kloppi ostud on harva – kui üldse – ilma selge plaanita – meenutagem kasvõi Ragnar Klavani aega Inglismaal. Sakslane nägi Hulli mängumehes lihvimata teemanti, kellest võiks saada ideaalne lahendus Liverpooli pikaajalistele probleemidele vasakkaitses. Sisuliselt oli Robbo näol tol hetkel tegemist talendikama versiooniga mängija-Kloppist – tohutu töötahe, muljetavaldav vastupidavus ning ikka see sama jäärapäisus.
Andrew Robertsoni kuulus pressing Pep Guardiola juhendatava Manchester City vastu 2018. aastal.
Piisas vaid Robertsoni debüütmängust selleks, et Liverpooli fännid hakkaksid ühismeedias nõudma šotlasele garanteeritud kohta algkoosseisus – niivõrd energiliselt ja ennastsalgavalt oli meeskonna uusim liige mänginud. Statistikud ja ebausu praktiseerijad kaevasid ajaloo annaalidest välja tuntud infokillu – Liverpool pole võitnud Inglismaa meistritiitlit ilma, et meeskonna ridadesse kuuluks mõni šotlane. Nüüd oli ta taas olemas.
Vaid aasta pärast Liverpooliga liitumist sai Robertsonist Šotimaa kapten. Jürgen Klopp oli pannud kokku liidritest koosneva meeskonna, kus igal mutril oli mängida oma roll. Võimalus meeskonnakaaslasi väljakul totaalselt usaldada, lubas nii mõnelgi mängijal teha oma arengus järgmise sammu, seal hulgas Robertsonil. Tänapäevase äärekaitsja ülesanne pole pelgalt grahamlikult liini järgida, vaid ka aktiivselt rünnakutel osaleda ning selles osakonnas on šotlaste kapten teinud märkimisväärse arenguhüppe – kui oma esimesel Liverpooli hooajal andis ta viis väravasöötu, siis järgmisel juba 11 ja ülejärgmisel 12. Ning edu polnud enam individuaalne – 2019. aastal sai Robertsonist 23-aastase vaheaja järel esimene väljakul viibinud šotlasest Meistrite liiga võitja ning aasta hiljem – nõnda, nagu ajalugu oli lubanud – tulid Robertson ja Liverpool Inglismaa meistriks.
Nüüd, pärast klubijalgpalli tähtsaimate karikate võitmist, on see sama Celticu jaoks liiga väike olnud Glasgow poiss viimas oma rahvuskoondist nende esimesele EM-ile pärast 1996. aastat – 43-kordne Šotimaa internatsionaal Robertson oli aasta ja kolme kuu vanune, kui tema rahvuskaaslased viimati Euroopa meistrivõistlustel mängisid. Olukord on mõistagi kõike muud kui lilleline, sest edasipääs tuli õige visalt: alagrupis saadi viis kaotust ning play-off 'ides vajati nii Iisraeli kui Serbia seljatamiseks penalteid. Kuid erinevalt oma lõunanaabritest, kes kroonivad Inglismaa meistriks juba enne avavile, ei oota Šotimaa fännid oma meeskonnalt imet. Küünilisus ja eneseiroonia on osa šotlaseks olemisest – peaasi, et saaks ühes "kaaskannatajatega" nautida Glasgow kõrvetavat 15-kraadist suvesoojust.
EM-finaalturniiril kohtub Šotimaa 14. juunil Glasgows Tšehhiga, 18. juunil Londonis Inglismaaga ning 22. juunil taas Glasgows Horvaatiaga.
Lisaks kapten Andrew Robertsonile kuuluvad Šotimaa tähtsamate mängijate hulka veel Arsenali kaitsja Kieran Tierney, Manchester United poolkaitsja Scott McTominay, Aston Villa poolkaitsja John McGinn ning Newcastle Unitedi ründaja Ryan Fraser. | Jalgpalli EM-i lugude sari: mudaliigast Šotimaa kapteniks | https://sport.err.ee/1608212659/jalgpalli-em-i-lugude-sari-mudaliigast-sotimaa-kapteniks | Kuuel jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile eelneval nädalal kirjutab ERR-i spordiportaal pikemalt ühest EM-il mängivast persoonist. Sel korral vaatleme enam kui 20-aastase vaheaja järel EM-il pallivat Šotimaad ja nende kaptenit Andrew Robertsoni. |
"Koalitsioonileppe kohaselt peab Karinš esitama Smidre kandidatuuri parlamendile," ütles KPV LV parlamendifraktsiooni esimees Maris Mozvillo.
Mozvillo märkis, et Smidre on sõltumatu kandidaat. KPV LV loodab, et tema ametisse nimetamine leevendab poliitilisi pingeid koalitsioonis.
Läti peaminister Krisjanis Karinš andis kolmapäeval välja korralduse eelmise majandusminister Janis Vitenbergi ametist lahkumise kohta. Vitenbergsi ametist lahkumine jõustus reedel.
Eelmisel nädalal otsustas Vitenbergs vahetada erakonda. Vitenbergs läks KPV LV-st Rahvuslaste Ühendusse, mis on samuti valitsuserakond.
Koalitsioonilepingu kohaselt kuulub majandusministri koht KPV LV-le. | Läti majandusministriks saab parteitu ettevõtja Peteris Smidre | https://www.err.ee/1608212818/lati-majandusministriks-saab-parteitu-ettevotja-peteris-smidre | Läti koalitsioonipartei KPV LV tegi reedel peaminister Krisjanis Karinšile ettepaneku, et uueks majandusministriks saaks parteitu ettevõtja Peteris Smidre. |
"Enola Holmes'i" esimene osa jõudis vaatajateni mullu septembris ning sai rohelise tule teise osa filmimiseks pärast seda, kui esimest osa vaatas esimese 30 päeva jooksul üle 76 miljoni kasutaja, vahendab NME.
Film põhineb Nancy Springeri kuueosalisel novellisarjal, kus teismeline detektiiv asub Londonis oma ema otsima, kuid satub hoopis suuremate müsteeriumide keerisesse.
Filmi teist osa asuvad tegema sama stsenarist, režissöör ja produktsioonitiim, kes olid ka esimese filmi taga. Enola Holmes'i mängib taas "Stranger Things'ist" tuntud Millie Bobby Brown ning tema venda Sherlock Holmes'i mängib Henry Cavill.
Brown kinnitas uudist ka enda Instagrami kontol.
View this post on Instagram
A post shared by @milliebobbybrown
Vaata ka "Enola Holmes'i" esimese osa treilerit: | "Enola Holmes" saab järje, peaosas taas Millie Bobby Brown | https://menu.err.ee/1608212773/enola-holmes-saab-jarje-peaosas-taas-millie-bobby-brown | Kuulsa detektiivi Sherlock Holmesi väikese õe seikluseid jälgiv Netflixi film "Enola Holmes" saab teise osa, peaosades mängivad taas Millie Bobby Brown ja Henry Cavill. |
Esmaspäeval kõlas Vikerraadio saates "Päevakaja" süvitsi minev uudislugu Madis Hindrelt"Valitsus ootab võimalust keelata sidevõrkudes kõrge riskiga tehnoloogia", millest selgus, et Eesti juhtivate sideettevõtjate oodatav kahju võrgule seatavate laialdaste piirangute puhul ulatub kokku 112 miljoni euroni. Poliitikute arvamused läksid kompensatsiooni osas lahku. Kõlasid nii arvamus, et kompensatsioonimehhanismi pole vaja kui ka seisukoht, et teemat tuleb arutada.
Veel paar nädalat tagasi elasime teadmisega, et telekomisektori kahju ulatub kokku 84 miljoni euroni. Näib, et ideed võrgu kõikide kihtide laialdaseks reguleerimiseks panid riigile ja telekomiettevõtetele kaasnevad kahjud pärmitaignana kasvama. Soome majandusanalüütiku Petri Ruovineni hinnangul ulatub majandusele tekkiv kogukahju 470 miljoni euroni.
Seaduseelnõu arutelus mitme osaleja poolt rõhutati, et mõistlik oleks piirduda sidevõrgus riist- ja tarkvarale kasutusloa kehtestamisel üksnes võrgu tuumikfunktsioonidega. Selline lähenemine vähendaks tekkivat bürokraatiat, keskendudes võrgu osadele, millel on riigi julgeolekuga ka selge seos. Kogu sidevõrku hõlmava ükskõik kui pika üleminekuperioodi piisava pikkuse üle vaidlemine annaks Eesti kohtutele aastateks tööd. Võrkude turvalisus oleks samuti tagatud.
Ehkki Huaweil pole Eesti turul domineerivat positsiooni, tooks ettevõtte tasalülitamine riigile hiiglasliku ja ka mõttetu väljamakse, sest julgeolekuohtu ei ju tegelikult pole. Võrgud moodustavad läbi põimunud ökosüsteemi, mille toimimisest sõltub, kas internet on kõikjal Eestis kättesaadav.
Huawei toetab sideteenuse riist- ja tarkvara regulatsiooni täpsustamist. Kuid leida tuleb tasakaalustatud lähenemine ning tagada, et regulatsioon tagaks objektiivselt sidevõrkude turvalisuse, kahjustamata olemasolevat toimepidavust ning konkurentsi.
Väheste pakkujatega turult ühe tootja kõrvaldamine suurendaks julgeolekuriski. Tulevase regulatsiooni eesmärk peab olema olemasoleva turu olukorra säilitamine. Eesti sidevõrkude turvalisuse peavad tagama sideettevõtjad, kuid ei ole võimalik tegutseda efektiivselt, kui pole tagatud õiguskindlus ning ettenähtavus.
Probleemi tõsidust rõhutas konkurentsiameti 2021. aasta märtsis avaldatud sideturu ülevaate, mille kohaselt takistavad turu arengut liigsed regulatiivsed nõuded, mille sätestamisel on jätkusuutlikkuse asemel lähtutud poliitilistest otsustest, mitte ekspertteadmistest.
Kahjuks muudavad majandusministeeriumi pingutused seaduse värskendamisel asja veelgi keerulisemaks, sest esitatud soovid kõlavad isegi ühe punkti raames vastuoluliselt.
Erakordsemaid vastuolusid ministeeriumi ettepanekutes seisneb selles, et ühes muudatusettepanekute punktis ei tohi sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- ja tarkvara ohustada riigi julgeolekut. Kuid sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib sidevõrgus kasutatav riist- ja tarkvara julgeolekut ohustada.
"Ettevõtetele tuleb tagada selge, õiguskindel ning piisavalt pikk üleminekuaeg, mille jooksul saab oma tegevuse riigi julgeolekuhuvidega kooskõlla viia."
Ministeeriumi seletuskirja kohaselt sätestatakse üleminekuaeg, kuid muudatusettepanekud sõnastati nii, et nende rakendamisel üleminekuaega tegelikult ei teki. Ettevõtetele tuleb tagada selge, õiguskindel ning piisavalt pikk üleminekuaeg, mille jooksul saab oma tegevuse riigi julgeolekuhuvidega kooskõlla viia.
Seadust kirjutavate ametnike kimbatusest võib aru saada. Sidevõrgus kasutatav riist- ja tarkvara areneb kiiresti ning ei ole võimalik määratleda, kas aastal 2030 sideteenuse osutamiseks kasutatav kõrge riskiga riist- ja tarkvara kujutab endast alati ohtu julgeolekule. Kui puudub ülevaade keelatavast riist- ja tarkvarast, siis puudub ka vajadus ning õigustus etteruttava keelu sätestamiseks seaduse tasemel.
Oht riigi julgeolekule ei teki kõrge riskiga riist- ja tarkvarast, vaid selle kasutamisest. Kasutamise asukoht selgub alles sideettevõtja poolt esitatud loa taotlusest ning etteruttavalt ei saa välistada, et sideettevõtja plaanitud asukohas riigile julgeolekuohtu ei tekki. Kui oht riigi julgeolekule puudub, ei ole põhjendatud ja vajalik ka seaduse tasemel sätestatud üldine keeld.
Võrgu tuumikfunktsioonide kaitsmine riist- ja tarkvara kasutusloa nõudmisega kujuneb täiesti piisavaks. Julgeoleku tagamiseks peab olema päris risk, mida maandada soovitakse. Vastasel juhul ei ole seadusandjal võimalik hinnata meetme proportsionaalsust. Vastava hinnangu tegemine on keelu sätestamisel seadusandjale kohustuslik.
Kehtiv sidevõrkude turvalisuse regulatsioon ning Huawei osalusel rajatud sidevõrgud tagasid, et viimase kümne aasta jooksul on Eesti olnud infotehnoloogia valdkonnas pioneeriks, olles näiteks esimese riike ühendava 5G kõne asukohaks.
Huaweiga pole olnud ühtegi intsidenti ja riigi kehtestatud meetmed on olnud piisavad julgeolekuohu tõrjumisel. Kehtiva elektroonilise sideseaduse alusel on tarbijakaitseametil julgeolekuohu korral õigus sekkuda sidevõrkude toimimisse ning vajadusel võtta meetmeid riigi julgeoleku ohu kõrvaldamiseks.
Eesti sidevõrkudes on esindatud kõik kolm suuremat riist- ja tarkvara tootjat ning ühelgi neist ei ole olulist turujõudu. Puudub sõltuvus ühest konkreetsest tehnoloogiast.
Regulatsioon peab tagama konkurentsi, sidevõrkude toimepidevuse ja turvalisuse. Otsese või kaudse survega ühe tootja turult välja tõrjumiseks suureneb sõltuvus allesjäänud riist- ja tarkvara tootjatest, mis omakorda võib suurendada ohtu riigi julgeolekule. | Alar Heikla: mõistuspärase sideturvalisuse võimalikkusest Eestis | https://www.err.ee/1608212749/alar-heikla-moistusparase-sideturvalisuse-voimalikkusest-eestis | Riigikogu majanduskomisjon määrab lähinädalatel Eesti digitaalse käekäigu, kui otsustab sidevõrkude turvalisuse seaduse üle. Eesti sidevõrkude turvalisuse peavad tagama sideettevõtjad, kuid ei ole võimalik tegutseda efektiivselt, kui pole tagatud õiguskindlus ning ettenähtavus, kirjutab Alar Heikla. |
Madrid läks võõrsil 17. minutil Luka Modrici väravast ette ning edule lisas veel värava Rodrygo esimese poolaja lisaminutitel. Kuigi 71. minutil suutis Jorge Molina Granada jaoks vahe ühele vähendada, lõid Alvaro Odriozola ning Karim Benzema viis minutit hiljem kahe minuti jooksul kaks väravat ja Real realiseeris 4:1 võidu.
Kaks vooru enne hooaja lõppu on Hispaania kõrgliiga liigatabeli tipus Madridi Atletico 80 punktiga. Madridi Real on teisel kohal 78 punktiga, neile järgneb Barcelona, kel on kogutud 76 punkti ja Sevilla, kes on 74 punktiga neljas. Vahe neljanda ning viiendal kohal oleva Real Sociedadi vahel liigatabelis on tervelt 18 punkti. Euroopa liiga kohale mahub veel Betis 55 punktiga.
Atleticol on võimalus tiitel kindlustada juhul kui pühapäeval alistatakse kodus Osasuna ning Madridi Real kaotab võõrsil Bilbaole. Kolmandal kohal olev Barcelona on napilt veel tiitlijahis ning võõrustavad pühapäeval Celta Vigot.
Liigas seitsmendal kohal paiknev Villareal alistas Valladolidi 2:0, Eibar ning Betis mängisid viiki. | Madridi Real hoidis unistust tiitlist elus | https://sport.err.ee/1608212746/madridi-real-hoidis-unistust-tiitlist-elus | Hispaania jalgpalli kõrgliigas alistas neljapäeval Madridi Real võõrsil 4:1 Granada ning säilitas sellega kaks mänguvooru enne hooaja lõppu teise koha liigatabelis. |
Lugu pärineb ansambli nädala pärast ilmuvalt täispikalt albumilt "Erinevad maailmad".
""Kaunim kahekesi" on ühe armastuse lugu. Kui keskenduda vaid loo tekstile, võiks arvata, et tegemist on lihtsalt nunnu armastuslooga. Video aga loob kujutluspildi sellest, mis toimub tegelikult armunute sisemuses," sõnas Nagy Bögö laulja ja kitarrist Jaan-Eerik Aardam.
"Kaunim kahekesi" tekst on pärimuslik, muusika on loonud Jaan-Eerik Aardam. Video teostasid Nojah Filmist Jürgen Volmer, Mihkel Kuusk ja Johanna Mägin. Osades Kristi Kimmel ja Rainer Elhi. | Nagy Bögö avaldas loo "Kaunim kahekesi" | https://menu.err.ee/1608212728/nagy-bogo-avaldas-loo-kaunim-kahekesi | Trad-indie-pop-ansambel Nagy Bögö avaldas uue loo "Kaunim kahekesi", millele valmis ka muusikavideo. |
Volikogu koostas kava, mille kohaselt autoliiklus keelatakse neljas Pariisi kesklinna kvartalis. Linn tahab soodustada jalakäijate ja jalgratturite liiklemist. Samuti suurendatakse ühistranspordi osatähtsust, teatas BBC.
"Autoliikluse vähendamise tulemuseks on vähem saastunud, rohelisem, rahulikum ja turvalisem linn," teatas volikogu.
Linnaelanikel ja ettevõtjatel oleks lubatud endiselt kesklinnas sõita. Kuid läbiv autoliiklus oleks keelatud.
Koroonaviiruse epideemia ajal lisas Pariis sadu kilomeetreid jalgrattateid.
Linnapea Anne Hidalgo valimiskampaania lubadus oli "15-minutilise linna" loomine. Selle eesmärk on tagada, et elanikud saaksid jalgratta või jalgsi linnateenustele ligipääsu 15-minutiga, teatas BBC.
"Jälgime teiste linnade, nagu Madridi, Nantes'i , ja Rooma eeskuju," ütles Pariisi abilinnapea David Belliard.
Pariis tahab taastada epideemiast räsitud turismisektorit.
2019. aastal külastas Pariisi 19,1 miljonit turisti. Populaarsuselt jäädi alla ainult Suurbritannia pealinnale Londonile. Londonit külastas 19,6 miljonit inimest.
Pariisis toimuvad 2024. aastal ka suveolümpiamängud. | Pariis plaanib autoliiklust kesklinnas märkimisväärselt vähendada | https://www.err.ee/1608212731/pariis-plaanib-autoliiklust-kesklinnas-markimisvaarselt-vahendada | Pariisi linnavolikogu plaanib 2022. aastaks autoliiklust Prantsusmaa pealinnas märkimisväärselt vähendada. |
Suri viis inimest: 61-aastane naine, 71-aastane naine, 75-aastane naine, 79-aastane mees ja 87-aastane naine. Eestis on alates pandeemia algusest viirusega surnud 1217 inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 23 ning haiglaravil viibib 237 inimest. Seda on aga 11 võrra vähem kui neljapäeval. Intensiivravi vajab 32 patsienti ja juhitaval hingamisel on 19 inimest.
Koju saadeti 21 inimest ja kaheksa inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 eluaastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 166 inimest ehk 70 protsenti. Haiglaravi on kokku vajanud 6,8 protsenti haigete üldarvust.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 116 inimesel. 88 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 70, Tartumaale 26, Pärnumaale 19, Valgamaale 13 ja Viljandimaale üheksa uut nakkusjuhtu. Jõgevamaale lisandus seitse, Järva- ja Saaremaale kolm, Lääne-, Põlva-, Rapla-, Võru- ja Lääne-Virumaale kaks uut positiivset testitulemust. Hiiumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Kolme positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 327,5 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 7,1 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 12 948 vaktsiinidoosi, millest 5835 olid esmased kaitsesüstid. Vaktsineerimisi on tehtud kokku 391 119 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 175 806 inimesel.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 64 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.
Reedeks on haiglates lõpetatud 7465 COVID-19 haigusjuhtumit 7189 inimesega ning kokku on viirusest tervenenud 118 008 inimest. | Ööpäevaga registreeriti 279 uut nakkusjuhtu | https://www.err.ee/1608212689/oopaevaga-registreeriti-279-uut-nakkusjuhtu | Terviseameti andmetel analüüsiti viimase ööpäeva jooksul 5089 koroonaviiruse tuvastamise testi, millest 279 ehk 5,5 protsenti osutus positiivseks. |
Dortmund ei jätnud Leipzigile palju võimalust ja alustas skoorimist juba viiendal minutil, kui Jadon Sancho Leipzigi võrku sahistas. Sellele lisas 28. minutil veel Erling Haaland, Sancho lõi oma teise värava vahetult enne poolaja lõppu. 71. minutil suutis Leipzigi mängumees Dani Olmo oma koduklubile ühe värava tagasi teha, kuid Haaland lõi kolm minutit enne mängu lõppu veel oma teise ning Dortmund võitis koduse karika 4:1.
THE DFB-POKAL IS BACK IN DORTMUND!!! pic.twitter.com/I5Msu6Qik0
— DFB-POKAL CHAMPIONS 2021 (@BlackYellow) May 13, 2021
Neljapäevane võit on Dortmundi jaoks klubi viies karikas. Neist enam on karika võitnud veel Bremeni Werder, kes on võitnud 1935. aastal loodud karikasarja kuuel korral. Müncheni Bayern on karikat käes hoidnud 20 hooajal. | Dortmundi Borussia sai Saksamaa karikafinaalis kindla võidu | https://sport.err.ee/1608212698/dortmundi-borussia-sai-saksamaa-karikafinaalis-kindla-voidu | Dortmundi Borussia alistas neljapäeva õhtul Saksamaa jalgpalli karikasarja finaalis RB Leipzigi 4:1 ning kindlustas klubi ajaloo viienda karikavõidu. |
Me võime üldiselt rahul olla, meil on vaktsiine, neid tuleb riiki regulaarselt, inimesed saavad järjepanu kaitset. Lisaks on meil hulk inimesi, kes viiruse läbi põdenud, kaitse seeläbi saanud. Mõnel on see kaitse saamine kulgenud kergemalt, teisel raskemalt.
Lõputu on ka arutelu, kas Eesti valitud tee, teise süsti tähtaega fetišeerida, on olnud õige või vale. Soomes on tehtud 2,25 miljonit süsti, neist 12 protsenti on teine doos. Eestis on miljoni elaniku kohta surnud 917, Soomes 168 inimest. Kas ühe doosi poliitika ja nende numbrite vahel on seos, mina pole teadlane seda hindama.
Kindlasti on erinev olnud ka lähenemine piirangutele, samuti rahvastiku käitumine. Kas ühe doosi poliitika, haiglasse sattumise (Eestis tipphetkel 737 ja Soomes 313 inimest) ja nakatumisnäitajate erinevuse vahel on seos ja selle järeldamiseks ilmselt teadlane olema ei pea. Aga see selleks, see arutelu on lõputu.
Sealjuures on keeruline arutleda, kui üks arutelu osapool on kinni kinnisidees, et kõik väljastpoolt tulevad ideed on üldjuhul mittesobivad. Mäletate, kuidas Kuressaare haigla sai pahandada, et lõi õue drive-in testimispunkti ning see kästi esiti kinni panna? Neid näiteid on palju.
Eesti sai endale veidi aega tagasi vaktsineerimisjuhi. Kõik lootsid ja arvasid, et nüüd saab kõik korda. Tuleb tark, varasema tervishoiusektori kogemusega inimene ja lööb korra majja. Möödus mõni päev ja temagi oli ametnike poolt ära tinistatud nagu mitmed poliitikud varasemalt.
"Vanasti öeldi, et mida kauem ühte asja korrutad, seda usutavamaks see muutub. Mulle tundub, et nii ongi juhtunud ja paljudega juhtunud."
Ma võin eksida, aga kas me oleme näinud mõnda intervjuud, milles vaktsineerimisjuht Marek Seer ei räägi defitsiidist? Alles kaks päeva tagasi teatas ta "Terevisioonis", et järgmisel nädalal saab eapiirita vaktsineerimise käigus avada umbes 20 000 kohta esmasteks süstideks, kui vaktsiinitarned peavad. Vanasti öeldi, et mida kauem ühte asja korrutad, seda usutavamaks see muutub. Mulle tundub, et nii ongi juhtunud ja paljudega juhtunud.
Ma tegin talvel ettepaneku, et riik peaks avalikustama, kui palju vaktsiinidoose on Eestisse saabunud. Kui te vaatate terviseameti kodulehekülje väga head ülevaatlikku koroonakaarti, siis kõike muud te seal leiate, aga seda, mitu doosi riiki on saabunud, elik kui palju on mujal kui õlavarres, te sealt ei leia.
Seda infot ei saadeta igal hommikul ka riigi poliitilisele juhtkonnale ega ametnikele, kes igal hommikul uute nakatumiste, vaktsineeritute arvu osas infot saavad. Ka selle kohta, milline on vaktsineeritute protsent teatud vanusegruppides jne.
Mida aga neile regulaarselt ei edastata, on see, kui palju on hetkel süstimata doose. Seetõttu peab seda tabelit pidama igaüks ise, kes moel või teisel info kokku koguda saab. Kui teavet hoitakse kiivalt terviseameti kinniste uste taga, siis hakataksegi uskuma seda, mida korduvalt rahvale tõsimeeli korrutatakse.
Lõpetuseks numbritest. Reede õhtuks on Eestisse jõudnud kokku 705 730 doosi vaktsiini. Reedeks on süstitud 566 109 doosi. Käesoleva nädala lõpuni on Eestis 139 621 doosi, mis ootavad oma aega ja kohta. Need doosid ei saabunud eile. Kui reedest pühapäevani süstitakse Eestis vähem kui 39 622 doosi, siis on kolmandat nädalat järjest Eestis esmaspäeva hommikul süstimata üle 100 000 doosi vaktsiini. Ja esmaspäeval tuleb jälle juurde (42 120).
Nagu ka varasemalt, öeldakse seepeale, et selle hulgas on teise doosi varud, AstraZeneca tarned on ebaühtlased, tarne tuli alles neljapäeval. Selge, kuid kui te ka kogu AstraZeneca laojäägi sellest 100 000 doosist maha arvutate, on kümned tuhanded doosid esmaspäeval ikka ootel, mitte õlavarres.
Mul on lihtsalt erakordselt kahju nendest inimestest, kelle lähedased on pidanud taluma selle viiruse väga ränka põdemist või lähedaste kaotust. Osaliselt seetõttu, et elementaarne töökorraldus lonkab.
Kommentaaris kasutatud andmed: https://ourworldindata.org/, terviseamet, sotsiaalministeerium. | Paavo Nõgene: miks on jätkuvalt süstimata üle 100 000 vaktsiinidoosi? | https://www.err.ee/1608212707/paavo-nogene-miks-on-jatkuvalt-sustimata-ule-100-000-vaktsiinidoosi | Kolmandat nädalat järjest on Eestis esmaspäeva hommikul süstimata üle 100 000 doosi koroonavaktsiini. Ja vaktsiine tuleb jälle juurde. Kui me ka kogu AstraZeneca laojäägi sellest 100 000 doosist maha arvutame, on kümned tuhanded doosid esmaspäeval ikka ootel, mitte õlavarres, kirjutab Paavo Nõgene. |
"Me oleme huvitatud rahvaste rändamisest, sellest, kust nad tulevad ja kuhu lähevad. Üleminek neoliitikumist pronksiaega on Euroopa ajaloos üks olulisemaid. Tänapäeva teadlased üritavad mõista, millised muutused sellel perioodil toimusid nii inimrühmade geneetikas kui ka kultuurilis-sotsiaalsel tasandil," sõnas uuringu kaasautor, Tartu ülikooli genoomika instituudi vana-DNA kaasprofessor Christiana Lyn Scheib.
"Rahvastikurännet antud perioodil on mitmel pool Euroopas juba üsna põhjalikult uuritud. Me tahtsime teada, kas sama toimus ka Itaalia poolsaarel," kommenteeris uuringu esimene autor Tina Saupe, kes on Tartu Ülikooli genoomika instituudi doktorant ja vana-DNA nooremteadur.
Saupe rõhutas, et uuringu tulemused pakuvad väärtuslikku geneetilist informatsiooni Itaalia kesk- ja põhjaosa demograafilise situatsiooni kaardistamiseks. "Itaalia poolsaart on ka varem uuritud, aga meie olime esimesed, kes analüüsisid DNA proove, mis pärinevad pronksiajast," täpsustas Saupe.
Vana-DNA analüüs
Teadustöö põhines inimsäilmetest eraldatud DNA analüüsil. "Me kasutasime erinevaid skeleti osi, näiteks sisekõrva ümbritsevat kaljuluud. DNA eraldamiseks tuleb luutükk või hambajuur selleks ette nähtud puhvris lahustada," selgitas Saupe.
Seejuures oli teadlaste jaoks oluline kindlaks teha, kui suur osa eraldatust on inimese DNA, sest arheoloogilistes säilmetes sisaldub suurel hulgal ka teiste organismide DNA-d, mis pärineb näiteks mullabakteritelt, aga ka inimese organismis elanud bakteritelt või viirustelt.
"Hästi säilinud vana-DNA leidmine on üksjagu keeruline. Antud uuringus me analüüsime 22 indiviidi DNA-d, mis olid teadustöö tegemiseks piisavalt hea kvaliteediga," kirjeldas Scheib.
Järgmisena hindasid teadlased indiviidide geneetilist päritolu, vaadeldes, kuidas nad sobituvad teiste tollal Euroopas elanud rahvastikurühmadega. DNA analüüsi tulemused kinnitasid, et üleminekul pronksiaega tekkis vaadeldud piirkonna rahvastiku geneetilisse pilti Euraasia steppidest pärit populatsioonide jälgi. "Me ei tea täpselt, kuidas stepirahvad Euroopasse tulid, aga me näeme, et sellel perioodil rahvastiku päritolu muutub," selgitas Scheib.
Sotsiaalsed ja kultuurilised muutused
Teadlased tahtsid ühtlasi välja selgitada, kas stepi päritolu rahvastiku sulandumine Itaalia poolsaare rahvastikku kattub laiemate kultuuriliste nihetega, näiteks muutustega matmiskommetes.
Pronksiajal toimusid materiaalse kultuuri muutused, sest aina enam võeti kasutusele metallist tööriistu. Lisaks toimusid muutused ühiskondlikus korralduses ja matmiskommetes. "Pronksiajal võtab kuju hierarhiline ühiskond, kus neoliitikumis domineerinud taluühiskonna asemel tekivad poliitilist võimu koondavad keskused. Samuti kerkivad esile ühiskonna eliidile suunatud matmiskohad, mis sisaldavad ohtralt väärtesemeid," lisas Scheib.
Geneetika uurimine ei ütle otseselt midagi kultuurilis-sotsiaalsete ümberkorralduste kohta. Nende küsimustega tegelevad arheoloogid, kes olid samuti uuringusse kaasatud. Samas rõhutasid teadlased, et geneetika uurimine aitab siiski paremini mõista ka laiemaid sotsiaalseid-kultuurilisi muutusi.
"Näiteks tuvastasime ühe matmispaiga, kus neoliitikumi perioodil maeti kokku üksteisega sugulussuhtes olevad mehi, samas kui pronksiaja saabudes maeti samas matmispaigas kokku nii mehi kui ka naisi, kes ei olnud üksteisega suguluses," kirjeldas Scheib.
Scheib lisas, et neil raske hinnata, miks selline muutus toimus ja milline oli maetud inimeste sotsiaalne staatus. Küll aga saavad nad DNA uurimise kaudu kindlalt väita, et on toimunud muutus matmiskommetes. "Koostöös arheoloogidega võib see aidata mõista, kuidas tollased ühiskonnad toimisid ja milline oli nende suhe surnutega," lisas Scheib.
Uuring ilmus ajakirjas Current Biology. | Pronksiaegne DNA paljastas stepirahvaste mõju Itaalia poolsaarele | https://novaator.err.ee/1608212695/pronksiaegne-dna-paljastas-stepirahvaste-moju-itaalia-poolsaarele | Varasemad uuringud on näidanud, et pronksiaja (2200-900 eKr) alguses ja sellele eelnenud perioodil segunes Euroopa rahvastik stepi päritolu populatsiooniga. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud ning DNA analüüsil põhinenud uuring andis uusi tõendeid selle kohta, et nimetud demograafiline muutus toimus ka Itaalia poolsaarel. Lisaks selgus, et muutused rahvastikus kattusid muutustega matusekommetes. |
Uus episood kannab pealkirja "The One Where They Get Back Together" ("Osa, kus nad saavad taas kokku") ja see linastub voogedastusplatvormil HBO Max, kirjutab BBC.
Episoodis teevad kaasa kõik kuus sõpra – Matthew Perry (Chandler), Jennifer Aniston (Rachel), Courteney Cox (Monica), Lisa Kudrow (Phoebe), Matt LeBlanc (Joey) ja David Schwimmer (Ross).
Lisaks teevad kaasa ka mitmed kõrvalosatäitjad – Maggie Wheeler (Janice), James Michael Tyler (Gunther), Reese Witherspoon (Jill), Tom Selleck (Richard), Elliott Gould (Rossi ja Monica isa Jack) ja Christina Pickles (Rossi ja Monica ema Judy).
Oodata on ka üllatuskülalisi nagu David Beckham, Lady Gaga, BTS, Cara Delevingne, Mindy Kaling, James Corden, Malala Yousafzai ja Justin Bieber.
Kokkutuleku episood pidi esialgu vaatajateni jõudma juba eelmise aasta mais, ent koroonapandeemia tõttu lükati võttepäeva mitu korda edasi.
"Sõbrad" oli eetris aastatel 1994–2004. Sarja viimast episoodi vaatas USA-s 52,5 miljonit inimest, mis teeb selle kõige vaadatuma seriaali osa 2000. aastatel. | "Sõprade" kokkutuleku episood sai linastuskuupäeva ja õrritusvideo | https://menu.err.ee/1608212644/soprade-kokkutuleku-episood-sai-linastuskuupaeva-ja-orritusvideo | Sarja "Sõbrad" ("Friends") tegelased saavad ekraanil varsti taas kokku – aprillis filmitud kokkutuleku episood jõuab vaatajateni 27. mail ning äsja ilmus ka uue osa õrritusvideo. |
Itaallane Lorenzo Sonego (ATP 33.) alistas valitseva Ameerika lahtiste meistri Dominic Thiemi (ATP 4.) ligi kolm ja pool tundi kestnud kohtumises 6:4, 6:7, 7:6. Otsustavas setis päästis Sonego ühel korral matšpalli ning suutis siis mängu viia kiiresse lõppmängu, kus võitis 7:5.
"On lihtsalt hämmastav, uskumatult emotsionaalne hetk minu jaoks, sest ma olen Roomas, oma Itaalias koos fännidega kahe setiga," Sonego ütles pärast matši. "Ma olen nii õnnelik selle võidu üle, selle mängu üle. Thiem on koos Nadaliga parim liivamängija maailmas."
Sonego kohtub reedel veerandfinaalis venelase Andrey Rubleviga (ATP 7.), kes seljatas kolmanda ringi kohtumises hiispaanlase Roberto Bautista Aguti (ATP 11.) 6:4, 6:4.
Põnevusmatšis pääses Roomas veerandfinaali ka maailma kolmas reket Rafael Nadal, kes alistas kanadalase Denis Shapovalovi 3:6, 6:4, 7:6. Legendaarne hispaanlane päästis kahel korral kolmandas setis matšpalli ning viis lõpuks seti kiiresse lõppmängu, kus suutis 7:3 võidu võtta. Hispaanlase jaoks on Rooma turniiri veerandfinaali pääsemine tema karjääri 97. Masters-sarja veerandfinaal.
Nadali vastane veerandfinaalis on reedel sakslane Alexander Zverev (ATP 7.), kes äsja Madridis peetud Masters-sarja turniiri võitjaks tuli. Zverev pääses Rooma turniiris veerandfinaali, kui alistas teist korda kahe turniiri jooksul jaapanlase Kei Nishikori (ATP 45.) 4:6, 6:3, 6:4. Zverev ja Nadal kohtusid samuti Madridis, kus sakslasel õnnestus 4:6, 4:6 võiduga Nadal konkurentsist välja lülitada.
"Usun, et tingimustes on suur erinevus. Arvan ka, et meie füüsilises olekus on erinevus. Eelmine nädal ja nüüd see kohtumine toob kõik [reedel] kokku, aga anna endast siiski parima," ütles Zverev. "Päeva lõpul on [Nadal] üks paremaid võistlejaid maailmas ja ma proovin ise samasugune olla."
Maailma esireket Novak Djokovic alistas kolmandas ringis 6:2, 6:1 hispaanlase Alejandro Davidovich Fokina (ATP 48.). Djokovic tegi neljapäeval kiire töö ning lahendas 21-aastase sakslase tunni ja 11 minutiga. Esireketiga kohtub veerandfinaalis kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 5.), kes oli 6:4, 6:2 parem Matteo Berretinist (ATP 9.).
Viimases veerandfinaalis kohtuvad argentiinlane Federico Delbonis (ATP 64.) ning ameeriklane Reilly Opelka (ATP 47.). Delbonis alistas kolmandas ringis 20-aastase Felix Auger-Aliassime (ATP 21.) 7:6, 6:1 ning Opelka pääses veerandfinaali 7:6, 6:4 võiduga venelase Aslan Karatsevi (ATP 27.) üle.
Rooma Masters-sarja turniiri veerandfinaalid mängitakse reedel. | Põnev mänguõhtu seadis paika Rooma veerandfinalistid | https://sport.err.ee/1608212674/ponev-manguohtu-seadis-paika-rooma-veerandfinalistid | Roomas toimuval Masters-sarja tenniseturniiri said neljapäeva õhtul paika veerandfinalistid. Põnevusmängudes liikusid edasi nii kohalik kangelane Lorenzo Sonego kui ka Rafael Nadal. |
Soome parlament arutas terve teisipäeva õhtu Euroopa Liidu taasterahastu heakskiitmist. Parlamendi arutelu kestis hiliste hommikutundideni. Lõpuks parlamendi juhataja Anu Vehviläinen peatas arutelu. Euroopa Liidu taasterahastu arutelu jätkub reede õhtul.
"Viivitamine parlamendis on pigem viis oma arvamuse avaldamiseks, kui tahe midagi otsustavalt muuta. Ajalooliselt pole selles midagi esmakordset," ütles Vares.
Soome parlamendi ajaloos on mitu korda toimunud venitamisi. Varese hinnangul saab praegust taasterahastu arutelu võrrelda 1994. aastal toimunud Euroopa Liidu liikmelisuse aruteluga.
"1994. aastal tahtsid viivitajad konkreetset otsust edasi lükata. Oli pikki ettevalmistatud kõnesid, mille ainus eesmärk oli hääletamise edasilükkamine," ütles Vares.
Parlamendi ajaloos on teisigi näiteid, kus hääletus on veninud. Näiteks 1970. aastal toimus pikk arutelu uue ülikooliseaduse pärast. Parlament pidi siis oma istungjärgu lõpetama ja otsust ei olnud võimalik vastu võtta.
Samuti näeb professor venitamise taktikas sarnasust USA senatis kasutusel oleva filibustertaktikaga.
Filibuster on USA senati kodukorral põhinev menetlus, kus seadusandjad arutavad kavandatavat õigusakti. Arutelu eesmärk on õigusakti hääletust edasi lükata või takistada täielikult hääletamise alustamist. Sarnast taktikat kasutati ka juba Rooma impeeriumi senatis ja kohtutes.
"Soome parlamendis tahetakse viivitamisega siiski avaldada rohkem oma arvamust, mitte saavutada konkreetset muutust," ütles Vares.
Soome põhiseaduskomisjon otsustas aprilli lõpus, et Euroopa stiimulipaketi heakskiitmiseks on vaja parlamendis kahekolmandikulist häälteenamust. Lihthäälteenamusest ei piisa. Seetõttu on vaja ka opositsiooni toetust.
EL-i 750 miljardi euro suurune taasterahastu lepiti kokku eelmise aasta juulis. Paketile peavad heakskiidu andma kõik liikmesriigid.
Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel puudub varuplaan, kui mõni liikmesriik taastepaketi tagasi lükkab. | Taastepaketi hääletuse venimine pole Soome parlamendis esmakordne nähtus | https://www.err.ee/1608212677/taastepaketi-haaletuse-venimine-pole-soome-parlamendis-esmakordne-nahtus | Turu ülikooli poliitilise ajaloo professori Vesa Varese sõnul pole taasterahastu hääletuse venimine esmakordne. Soome parlamendi ajaloos on sarnast taktikat varemgi kasutatud. |
Kui õppisin 1980. aastatel Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat, käisin rahvaluule eriala üliõpilasena mitmel korral välitöödel: Pärnu-Jaagupi kandis, Helmes ja Kihnul. Juba siis pärisin mõnikord rahvausundi kohta, aga enamasti tulutult. Heal juhul jagati üksikuid mälestusi kaugest minevikust, kui vanarahvas oli veel "ebausklik". Kes mäletas vanaema jutustatud lugu metshaldja jälgedel eksimisest; kes tuletas meelde paar värssi hingesantide laulust; kes meenutas hoiatust, et "Jeesuke viskab kivi pähe" – nii öeldi ülekäte läinud lastele. Need olid pudemed millestki ununevast ja ebaolulisest, millel enamasti puudus kogemuslik sisu.
Uue aja rahvausund
Üldpilt muutus kiiresti 1990. aastate algul, kui ateistlik riik oli kokku varisenud ja üleloomulikud teemad polnud enam tabu. Alguse said uued usuliikumised, massitiraažides avaldati esoteerilist kirjandust ja kujunes välja tänapäevane, uuest vaimsusest kantud rahvausund. Kindlasti pole kellelegi jäänud märkamata Eesti meediasse tunginud kummitused, poltergeistid, energiasambad ja UFO-kogemused, rääkimata selgeltnägijatest, meediumitest, nõidadest ja šamaanidest. Ka väljaspool meediakeskkonda on üleloomulik saanud kogemusliku sisu ja paljus folkloriseerunud, sest lugudes valdavad sarnased süžeed, ootused ja emotsioonid. Taaskäivitunud traditsiooni toetab varasem folkloor kui ammendamatu ressurss. Folkloristide avaldatud ja kommenteeritud tekstid on sageli leidnud uut rakendust ning läinud käibele uutes seostes, näiteks krati- ja pisuhännamuistendid meenuvad tihti UFO-kogemuste taustaks, sest juhtumeid seovad öötaevas nähtud valgusfenomenid. Kergema sisuga meediat lugedes tundub, et imelik pole enam see, kes vaimumaailma usub, vaid pigem see, kes ei tunne üleloomulikku maailma ega märka selle toimimist.
Kas need on teated teispoolsusest või midagi muud? Teaduslikus uurimisloos on ikka olnud valdavad ratsionaalsed, s.t kultuurilised seletused, sest pole raske osutada läbi ajaloo ringlevatele jutumotiividele, mis ilmuvad küll aina uutes seostes, aga on siiski äratuntavad. Arvestatav on psühholoogiline seletus, sest üleloomulik kogemus võib olla illusoorne ja seda võib põhjustada fenomen "hirmul on suured silmad". Jutte on lihtne edasi rääkida, aga ka välja mõelda, paigutades end peategelase rolli ja jutustades minavormis, mis on veenmistehnikana erakordselt tõhus. Kõige häälekamalt õõnestavad üleloomulike teemade tõsiseltvõetavust materialismiusku ateistidest "skeptikud", kes naeruvääristavad ebausku.
Mõrad materialistlikus maailmapildis
Ja siiski on üleloomulikes teemades suur annus selgusetust ja määramatust, mis osutavad mõradele materialistlikus maailmapildis. Kas teadus, mis ei julge kahelda üldkehtiva maailmapildi paikapidavuses, on üldse teadus või pigem dogmaatiline õpetus? On selgunud, et päris mitmel üleloomulikul teemal on kogemuslik sisu. Seda kinnitavad hämmastavad kokkulangevused väga kaugete kultuuride jututraditsioonides, mille otsesed kokkupuuted on välistatud. Üks selliseid argikogemusest hälbivaid seisundeid on uneparalüüs, kus inimene arvab, et on ärkvel, kuid ei suuda end liigutada ja tajub sageli mingi deemonliku vaimolendi kohalolu, keda eesti rahvausundis teatakse (luu)painajana. Muidugi kaasneb selle läbielamisega abitustunne ja hirm. Vastavaid kogemusjutte on võrdlevalt uurinud Pennsylvania ülikooli folklorist David J. Hufford, kelle professuur hõlmab nii humanitaarteadusi kui ka psühhiaatriat. Hämmastavaid kultuuridevahelisi ühisjooni on leitud ka surmaeelsetest kogemustest, näiteks valgustunneli läbimises ja, üllatav küll, ka surnute ilmumises elavatele surmale järgnevate nädalate jooksul. Psühhiaater Hufford kinnitab, et sedalaadi kogemused on sageli rahustavad ja meeldivad, mistõttu pole põhjust pidada neid patoloogiliseks.
Kogemuslikust aspektist on üleloomulikke teemasid uurinud ka Stanfordi ülikoolis töötav Tanya M. Luhrmann, kelle professuur hõlmab antropoloogiat ja psühholoogiat. Ajakirja Journal of the Royal Anthropological Institute läinud aastal ilmunud erinumber tutvustab Luhrmanni juhitud mitmeaastast uurimisprojekti, mis keskendus üleloomulike läbielamiste tekkemehhanismidele. Uurimisprobleemi keskmes oli küsimus taju ja mõtlemise omavahelistest suhetest. Kas see, kuidas inimene mõtestab oma vaimset olemist ja tajub oma isiksuse ning keha piire, on seotud võimetega suhelda vaimolendite ja jumalatega? Töörühma liikmete intervjuud toimusid Ameerika Ühendriikides, Ghanal, Tais, Hiinas ja Vanuatul ning selgus, et seosed on märkimisväärsed. Mida avatumalt tajub inimene oma sise- ja välismaailma piire, seda kaitsetum on ta nõiduse ees ning seda ootuspärasemad on vaimsed läbielamised, näiteks suhtlemine surnute või Jumalaga, mida sageli väärtustatakse. Tänapäeva eestlane kipub olema suletud, aga tuul tõmbab meist praegugi läbi, varjatud veesooned magamistoa põranda all rikuvad tervist, 5G-võrk tekitab ärevust ja energiavampiiride käest on nii mõnedki räsida saanud. Paljudel on olnud spontaanseid läbielamisi, mida on mõistuspäraselt raske seletada. Selline on näiteks kogemusjutt, mille rääkis mulle umbes 60-aastane naine 1991. aastal Põhja-Tartumaal. Nimetame teda siinkohal Salmeks. Tema jutust mahub siia vaid kokkuvõte koos ühe väljavõttega ammu tehtud kirjapanekust.
See juhtus siis, kui Salme oli 6–7-aastane tüdruk, niisiis 1930. aastate teisel poolel. Ta oli juba ärganud, aga polnud veel voodist üles tõusnud. Igatahes kuulis ta, kuidas ema praadis köögis kartuleid ja kutsus teda sööma. Äkki tundis Salme, et ei saa liigutada, ja samas ilmus voodi ette ilus noor naine. Tal olid pikad blondid juuksed, seljas valge maani kleit ja peas punane barett. Naine haaras sõnagi lausumata lapse sülle ja tassis teda kontsade klõbinal avatud akna poole. Salme tahtis ema appi hüüda, aga ei saanud häält teha. Järsku lasi võõras naine lapse sülest maha ja kadus – otsekui vari, mis tõusis üles lae poole ja vajus sinna laiali. Kuigi möödunud oli üle 50 aasta, oli Salmel sissetungija välimus ja nägu meeles – see oli luine, kitsa näoga ja hästi ilus naine, kes talle teraselt otsa vaatas. Salme mäletas pöörast hirmu ja seda, et alles tüki aja pärast suutis ta ema juurde kööki minna. Ka ema olla kuulnud kingakontsade klõbinat ja avaldas hämmeldust, kuidas võõras tuppa sai. Salme lõpetas jutu sõnadega: "Mina mõtlen küll seda, et see pole muud kui UFO. Võib-olla näitas vaevalist elu ette, et ema sureb. Mina rääkisin pärast veel õpetajatele, rääkisime naabritele, aga siis keegi ei osanud midagi arvata. Neid UFOsid veel ei teatud."
Mõistagi on selles jutus võimalusi erinevateks tõlgendusteks. Nii nagu rahvusvahelises folklooris, on ka eesti rahvajuttude kuradil mõnikord kombeks lapsi ära viia, et neid siis mööda ilma ringi tassida. Meelesegaduses laps leitakse hulga aja pärast kuskilt loodusest. Kuradile näib siin viitavat ilmumine inimkujul, samuti punast värvi riidedetail. Ometi ei nimeta jutustaja kuradit, vaid UFOsid, kelle suurem invasioon tabas Eestit millegipärast just siis, kui maa avanes ka kultuurilistele väliskontaktidele. Muidugi tekib siin seos tulnukate inimröövidega. Samas on lool prohvetlik kõrvaltähendus, sest see näib ette kuulutavat tulevasi kannatusi ja ema surma – ja see pigem nihutab tõlgendusraami UFOdest eemale. Kahtlemata paistab siit ka uneparalüüsi juhtum, millele viitab kannatanu unest ärkamine, suutmatus liigutada ja häält teha ning hirmuelamus, niisamuti vaimolendi ilmumine ja ruumis ümberpaiknemise taju.
Kultuurideülesed kogemused
Ühel hiljuti toimunud e-konverentsil oli mul võimalik David Huffordi käest küsida, millised paranormaalsed kogemused võiks tema meelest veel kvalifitseeruda kultuuriülesteks, näiteks kas tulnukate inimröövid, mida on ju palju kirjeldatud, tuleks sellisena kõne alla? Ta vastas, et tema arvates on needki pigem uneparalüüsi erijuhtumid, mitte iseseisev fenomen. Ülaltoodud loo juures annab folkloristile aga tugevama juhtlõnga hoopis jutustaja kinnitus, kellele ja kui palju ta lugu juba varem rääkinud on. Kogemus oli juba ammu vormitud käepäraseks looks ja nii oli seda lihtne mäletada ning mullegi rääkida. Salapärane läbielamine saabki kultuurilise tähenduse siis, kui seda jagatakse, selle üle arutletakse ja sellele kinnistub tõlgendusraam. Kui paigutame paljud paranormaalsed juhtumid folkloori taustale, näeme neis korduvaid mustreid, millest nii mõnedki on kultuuriülesed. Aga tõlgendusraamid pole kivisse raiutud, vaid on muutlikud ja asendatavad. Valik nende vahel on vaba. | Ülo Valk: paigutades paljud paranormaalsed juhtumid folkloori taustale, näeme neis korduvaid mustreid | https://kultuur.err.ee/1608212740/ulo-valk-paigutades-paljud-paranormaalsed-juhtumid-folkloori-taustale-naeme-neis-korduvaid-mustreid | Nii lähem kui ka kultuuriülesem folkloor tunneb mitmeid hirmukogemuste narratiive – kasutatagu nende selgitamiseks siis tulnukaid, vaimolendeid või muid üleloomulikke nähtusi. Missugused on nende lugude mustrid ja kuidas neid teaduslikus uurimisloos tõlgendada? Missugused komistuskivid on sisse kirjutatud materialistlikku maailmapilti, küsib Ülo Valk Müürilehes. |
Kaks rivaalitsevat, kuid mitte kunagi poksiringis kohtunud raskekaallast kohtuvad Saudi Araabias, teatas Joshua promootor Eddie Hearn. "Saudi plaan on, et lubada ka rahvusvahelisi reisijaid. Kui pandeemia lubab, siis loodan, et Augustis on meil võimalus reisida Saudi Araabiasse selle matši jaoks," ütles Hearn.
Joshua ning Fury on kokku leppinud kahes poksimatšis, mille eesmärk on selgitada välja esimene absoluutne tšempion raskekaaluklassis pärast 2000. aastat, kui selleks krooniti Lennox Lewis. Pärast teda on tiitlid olnud jagatud erinevate organisatsioonide vahel, kuid 14. augustil toimuvaks matšiks paneb Joshua joonele WBO, WBA ja IBF tiitlid, Fury tuleb omalt poolt kohtumisse WBC tiitlivööga.
Anthony Joshua on karjääri jooksul pidanud 25 matši, millest on ta võitjana välja tulnud 24 korral, neist 22 on nokautid. Tema üks kaotus pärineb 2018. aasta detsembrist, mil mehhiklane Andy Ruiz Jr. alistas Joshua šokeeriva seitsmenda raundi nokaudiga. Joshua võttis Ruizilt aasta hiljem tiitlivöö domineeriva matšiga tagasi ning viimati võitles britt eelmise aasta detsembris, kui ta alistas bulgaarlase Kubrat Pulevi.
Tyson Fury on oma karjääris 31 peetud matšist võitnud 30, neist 21 nokaudi kaudu. Kuigi Fury ei ole karjääris kunagi kaotanud, on tema arvel üks vastuoluline viik, mille mees teenis tulises võitluses ameeriklase Deontay Wilderi vastu 2018. aasta detsembris. Fury ja Wilder kohtusid taas 2020. aasta veebruaris, mil Furyl õnnestus ameeriklane seitsmendas raundis kindlalt alistada. | Kauaoodatud lahing Joshua ning Fury vahel sai toimumisaja | https://sport.err.ee/1608212641/kauaoodatud-lahing-joshua-ning-fury-vahel-sai-toimumisaja | Briti raskekaalu poksijad Tyson Fury ja Anthony Joshua on jõudnud kokkuleppele, et nende kauaoodatud kohtumine, kus selgitatakse välja raskekaalu absoluutne tšempion, toimub 14. augustil Saudi Araabias. |
Riigi ja Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) 2022. aasta riigieelarve ja 2022-2025 riigi eelarvestrateegia läbirääkimised on lõppenud ning läbirääkimiste lõpp-protokoll allkirja saanud.
Vaatamata mõningatele tagasilöökidele toetusfondi osas, tuleb olla läbirääkimiste tulemustega üldjoontes rahul. Tuleb kiita sotsiaalministeeriumi, mis suurendas 300 000 euro võrra asendus- ja järelhooldusteenuse toetust omavalitsustele. Muutmata jäeti üksikisiku tulumaksu protsendimäär ja tasandusfondi suurus. Lisaks eraldati käesoleva aasta riigieelarve lisaeelarvest omavalitsustele 46 miljonit eurot.
Samuti abistas riik 2020. aastal lisaeelarvega COVID-19 meetmega omavalitsusi summas 130 miljonit eurot, mille sees oli investeeringutoetus ning üldine tulubaasi stabiliseerimistoetus.
Loodame, et valitsus ulatab omavalitsustele raskel hetkel oma abikäe nagu on viimastel aastatel tehtud, sest meie riik on täpselt nii tugev kui on meie linnad ja vallad.
Proovime mõista üldist riigirahanduse olukorda. Läksime riigieelarve läbirääkimistele vastu suuremate hirmude, aga ka ootustega. Järgmise aasta riigieelarves kohalike omavalitsuste tulubaasi kärbet ei tule, mis on hea sõnum omavalitsustele. Väga oluline on tagada omavalitsustele stabiilne tulubaas oma ülesannete täitmiseks.
Omavalitsuste tulubaas ja finantsautonoomia
Läbirääkimiste lõpp-protokoll on aluseks 2022. aasta riigieelarvest kavandatud eraldistele omavalitsuste tulubaasi. Linnade ja valdade tulude aluseks välja kujunenud juriidiline konstruktsioon ei võimalda rääkida traditsioonilisest omavalitsuse finantsautonoomiast, sest 1990. aastate keskpaigas vastu võetud ja praegu kehtiv kohalike maksude seadus sätestab küll mitmeid, kuid kahjuks mitte kõikjal omavalitsustes töötavaid makse (parkimistasu, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks).
Läbirääkimiste protokollis on ühe liidupoolse ettepanekuna fikseeritud kohalike maksude süsteemi korrastamine ühes kohalike maksude seaduse täiendamisega (näiteks turismimaks). Kohalikud maksud moodustasid 2020. aastal 1,09 protsenti omavalitsuste maksutulu kogusummast.
Võrreldes meie põhjanaabritega on see näitaja häbematult väike. Eesti omavalitsuste probleemiks on tulubaasi ja finantsautonoomia ahtus: linnadel ja valdadel puudub arvestatav omatulu ja need on väga suures sõltuvuses riigieelarvest. Sellest tulenevalt on väga oluline, et peame liiduna riigieelarve läbirääkimisi, et seista kohalike omavalitsuse tulubaasi ja finantsautonoomia eest.
Läbirääkimiste põletavamad teemad
Omavalitsuste jaoks on kindlasti väga oluline saada osa Euroopa Liidu järgmise perioodi 2021-2027 struktuurimeetmetest.
Hariduses on kitsaskohaks õpilaste arvu üldine langus ja selle mõju koolivõrgule ning õpetajate järelkasv. Aga ka kaasava hariduse kontseptsiooni rakendamine nii lasteaias kui ka koolis ning tugispetsialistide puudus. Õpetajate keskmine vanus ikka veel tõuseb ning mõnede ainete õpetajaid ei jätku.
Omavalitsuste ootus on huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse jätkumine vähemalt senises mahus, et väärtustada kvalifitseeritud huvihariduse õpetaja ja huvitegevuse juhendaja töötasu.
Probleemid töö, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas tulenevad vananevast rahvastikust ja kasvavatest sotsiaalteenuste kuludest. Mure on perearstiteenuse kättesaadavuse tagamine võrdsetel alustel üle Eesti. Üldhooldusteenuse koha maksumus käib Eesti pensionärile üle jõu, mistõttu tuleb riigil suurendada asendus-, ava- ja järelhooldusteenuse korraldamise kulude katteks eraldatavat raha.
Uus teema on rohepööre ja jäätmete taaskasutuse suurendamine. Seetõttu võiks kaaluda tulevaste CO2-kvootide müügi raha suunamist omavalitsuste energiasäästlike hoonete renoveerimiseks ja valgustussüsteemide soetamiseks.
Omavalitsustel oleks vaja lisaraha teedeehitusse, keskkonnasäästliku ühistranspordi ja kergliiklusteede rajamiseks, sh Rail Balticu peatuste väljaehitamiseks ja selle sidumine regionaalse transpordivõrguga.
Kultuuri- ja spordivaldkonnas tuleb tagada riigipoolne omavalitsuste tegevustoetus laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimiseks, suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimiseks, rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks, transpordiks jms. Samuti tuleb tagada linnade ja valdade omandis olevate muinsuskaitseliste kultuuriväärtuste säilimine.
Omavalitsustele on kriitiline infotehnoloogia arendamine, seetõttu hakkab ELVL haldama ja arendama KOV-ide infosüsteeme ning soovib kiire interneti jõudmist maapiirkondadesse.
Kokkuhoid hariduse arvelt
Kahjuks sattus 2022. aasta riigieelarves tehtavate kärbete alla "Huvitegevuse ja huvihariduse toetus", mis oli muutmata kujul olnud riigipoolse toetusena 14,25 miljonit eurot alates 2018. aastast. 2022. aastal on selleks planeeritud vaid 7,25 miljonit eurot. See konkreetne toetus on oluline eelkõige väiksematele ja tõmbekeskustest kaugemal asuvatele omavalitsustele, kus laste spordi- ja huvitegevusega tegelemise võimalused on piiratumad.
"Huvihariduse arvelt tehtav kokkuhoid toimub ajal, mil see valdkond on koroonakriisi vältel teinud läbi sama keerulise õppeaasta kui kõik muud haridustasandid."
Mainimata ei saa jätta ka meetme regionaalset ja sotsiaalset mõõdet. Toetuse vähenemine seab surve alla eriti väiksemate omavalitsuste eelarved. Võrdluseks ka suurlinna näide: Tallinnale tähendab see üle miljoni euro suurust kärbet. Huvihariduse arvelt tehtav kokkuhoid toimub ajal, mil see valdkond on koroonakriisi vältel teinud läbi sama keerulise õppeaasta kui kõik muud haridustasandid ja vajab õpilünkade täitmiseks tuge.
Maapiirkondadesse on niigi keeruline noori peresid ja huviringide juhendajaid meelitada. Sellised otsused ainult soodustavad nende inimeste linna jäämist ja linnastumist.
Kuna riik on oma panust noorte huviharidusse vähendamas, teeme üleskutse, et kohalikud omavalitsused suhtuksid noortesse ka kui tulevikuvõtmesse. Huvihariduse toetamiseks tuleb asendust leida muude kulude arvelt, panustades täna noorte huvide ning teadmiste arengusse. Peame noortele andma usku ja teadmist, et kohalik omavalitsus arvestab ka nende olemasoluga, tegemist on potentsiaalsete tulevaste maksumaksjatega.
Kohalikud teed on vaeslapse rollis
Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti ehk 18 029 km maanteid ja 5252 km tänavaid.
Kriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest üle 40 miljoni euro, mida järgnevatel aastatel vähendati oluliselt, jäädes aastatel 2020 ja 2021 veerandi võrra madalamale tasemele.
Paraku leiti läbirääkimistel, et riigi poolt eraldatud 29,3 miljonit eurot on piisav, et toetada omavalitsusi nende haldusterritooriumil asuvate teede korrashoidmisel. Liidu ettepanek oli eraldada järgmise aasta riigieelarve kohalike teede hoiuks vähemalt 45 miljonit eurot.
Vajadus on kindlasti veelgi suurem. Kui suur see täpselt on, selgitab sügisel valmiv teede inventeerimise analüüs. Selge on see, et teede ehituse hinnad suurenevad aasta-aastalt ning olemasolevate vahenditega saavad omavalitsused vähemal määral teid korras hoida. Erandiks oli aasta 2020, kui koos lisaeelarvega eraldati kohalike teede hoiu toetuseks 59,1 miljonit.
Selleks, et elu maal oleks jätkusuutlik, on paljude jaoks olulised võimalused lastele ning toimiv infrastruktuur. "On kool, aga pole huvitrenni. On tee, aga kohalikul omavalitsusel napib vahendeid aukude lappimiseks." Selle tõsiasja tõdemisel võib nii mõnigi pere otsustada jääda suurlinna, kus on võimalusi rohkem.
Tiit Terik (Keskerakond) on Eesti linnade ja valdade liidu juhatuse esimees ja Jan Trei (Isamaa) on Eesti linnade ja valdade liidu asedirektor. | Terik ja Trei: riik on täpselt nii tugev kui on meie linnad ja vallad | https://www.err.ee/1608212632/terik-ja-trei-riik-on-tapselt-nii-tugev-kui-on-meie-linnad-ja-vallad | Eesti omavalitsuste probleemiks on tulubaasi ja finantsautonoomia ahtus. Linnadel ja valdadel puudub arvestatav omatulu ja need on väga suures sõltuvuses riigieelarvest, kirjutavad Tiit Terik ja Jan Trei. |
Manchester Unitedi kodusel Old Trafford staadionil mängitud mäng oleks esialgselt pidanud toimuma 2. mail, kuid fänniprotestite tõttu jäi toona mäng ära. Kuigi fännid kogunesid taas staadioni juurde, et avaldada meelt klubi omanike vastu, siis seekord see mängu toimumisele ette ei jäänud.
Kodutiim alustas mängu hästi ning Bruno Fernandes viis Unitedi 10. minutil ette. Liverpool vastas esimese poolaja lõpuks kahe väravaga, esimene neist Diogo Jota poolt 34. minutil, teise värava autoriks oli Roberto Firmino poolaja lisaminutitel. Eduseisul 2:1 poolajale läinud Liverpool tuli riietusruumidest hooga välja ning Firmino lisas juba teise poolaja teisel minuti väravalisa. Marcus Rashford lõi 68. minutil Unitedi teise, kuid kodutiim rohkem ei suutnud ja Mohamed Salah pani 90. minutil mängule punkti, andes Liverpoolile 4:2 võidu.
Võit oli Liverpooli esimene Old Traffordil 2014. aastast ja tõstis tiimi ühtlasi Inglise jalgpalli kõrgliigas 60 punktiga viiendale kohale. Liigavõidu on juba kindlustanud Manchester City, kel on 80 punkti. Teisel kohal on Manchester United, kes on nelja punktiga (70) Leicesteri ees (66). Chelsea on liigatabelis neljas 64 punktiga, neile järgneb Liverpool 60 punktiga. Kuuendal kohal on West Ham 58 punktiga ja Tottenham on 56 punktiga seitsmes.
Sajad fännid kogunesid Old Traffordi staadioni juurde, et protestida Glazerite perekonda, kes Manchester Unitedit omavad. Joel Glazer omas suurt rolli aprillis avalikustatud Euroopa Superliiga projektis, kust United kolm päeva hiljem fännide, mängijate ning isegi Briti valitsuse surve tõttu väljus. | Liverpool alistas võõrsil ManU, säilitas Meistrite liiga võimaluse | https://sport.err.ee/1608212608/liverpool-alistas-voorsil-manu-sailitas-meistrite-liiga-voimaluse | Inglise jalgpalli kõrgliigas realiseeris Liverpool neljapäeva õhtul tähtsa 4:2 võidu Manchester Unitedi üle, mis jätab Liverpoolile veel võimaluse tulla koduses kõrgliigas neljandale Meistrite liiga kohale. |
"Trump korraldab juunis kaks miitingut ja ilmselt juuli alguses ka kolmanda. Kolmas miiting peaks toimuma vahetult enne USA iseseisvuspäeva," ütles presidendi lähedane nõunik.
Koosolekud on Trumpi esimesed suuremad esinemised pärast 6. jaanuari Kapitooliumi rahutusi. Trump ei osalenud 20. jaanuaril Joe Bideni inauguratsioonil.
Rahvakoosolekute asukohad pole veel selge.
"President soovib tagasi tegutsema hakata. Me saame palju pakkumisi," ütles nõunik.
Viimastel kuudel on Trump mitu korda vihjanud, et võib 2024. aasta presidendivalimistel uuesti kandideerida.
Trump toetab juba mitmeid vabariiklaste kandidaate, kes kandideerivad 2022. aasta kongressi vahevalimistel.
Trumpi naasmise ajastus pole juhuslik.
USA idaranniku osariikides kasvab autokütuse defitsiit. Teisipäevaks oli mitmes idaranniku osariigis juba terav puudus autokütusest. Bidenit kritiseeritakse tegutsematuse pärast.
Viimastel kuudel pole Trump poliitikas aktiivselt osalenud. Pärast Kapitooliumi rahutusi tema sotsiaalmeedia kontod blokeeriti.
Eelmisel nädalal lõi Trump isikliku veebisaidi, et taastada otsesuhtlus oma valijatega. | Trump taastab oma suured rahvakoosolekud | https://www.err.ee/1608212611/trump-taastab-oma-suured-rahvakoosolekud | USA endine president Donald Trump korraldab järgmistel kuudel mitu poliitilist rahvakoosolekut. |
Läänekonverentsis teisel kohal asetsev Phoenix Suns võõrustas neljapäeva ööl kodus Portland Trail Blazersit, kes on tulises heitluses läänekonverentsi viienda koha eest. Pärast viigiga lõppenud avaveerandit suutis Trail Blazers poolajaks avada minimaalse edu. Phoenix alustas teist poolaega üheksapunktise kolmanda veerandi võiduga, kuid Portland vastas neile otsustavas veerandis tuliselt. Vähem kui sekund enne mängu lõppu, punktilises kaotusseisus, suutis Sunsi noor täht Devin Booker meelitada välja vea ning viskas sisse mõlemad vabavisked, andes Phoenixile 118:117 võidu, mis säilitab veel nende šansse läänekonverentsis esimesele kohale tõusta.
Sunsi eest oli resultatiivseim mängujuht Chris Paul, kes viskas 26 punkti ja lisas seitse resultatiivset söötu. Portlandi parim oli Damian Lillard, kes pani tabloole 41 silma, andis viis resultatiivset söötu ning viis lauapalli.
Tihedas hooaja lõputurniiride konkurentsis sai hoobi idakonverentsi liider Philadelphia 76ers, kes kaotas Miami Heatile 94:106 (22:38, 19:22, 26:29, 27:17). Philadelphia hoiab küll idas esimest kohta, kuid Brooklyn Nets on neist kaks mängu enne hooaja lõppu ühe mängu kaugusel.
Äsja pärast kaheksa-aastast pausi omale play-off' i koha kindlustanud New York Knicks alistas kodus läänekonverentsis kümnendal kohal paikneva San Antonio Spursi 102:98 (20:18, 26:25, 27:34, 29:21). Knicks ja Miami Heat on võrdsete võitudega samuti kaks mängu enne hooaja lõppu idas viiendal ning kuuendal kohal.
NBA kõige pikemat aktiivset play-off põuda jätkab Sacramento Kings, kes kaotas ööl vastu reedet Memphis Grizzliesele 110:116 (32:36, 28:23, 23:30, 27:27). Sacramento jaoks on käesolev hooaeg 15. järjestikune, mil tiim ei ole jõudnud hooaja lõppturniirile.
Teised tulemused:
Charlotte - Los Angeles Clippers 90:113
Indiana - Milwaukee 133:142
Atlanta - Orlando 116:93
Chicago - Toronto 114:102
Minnesota - Denver 103:114 | Phoenixil on pärast tasavägist võitu veel võimalus läänes esimeseks tulla | https://sport.err.ee/1608212587/phoenixil-on-parast-tasavagist-voitu-veel-voimalus-laanes-esimeseks-tulla | Korvpalliliigas NBA peeti neljapäeva öösel vastu reedet üheksa kohtumist, millest nii mõnigi omas suurt tähtsust hooaja lõputurniiride paigutuses. Phoenix Suns alistas Portland Trail Blazersi 118:117, et säilitada veel võimalus läänekonverentsis esimeseks tulla. |
"Oleme seda muusikat loonud suure pühendumusega ligi kaks aastat. Kogu loomisprotsessi jooksul proovisime erinevaid meloodiaid, laulutekste, seademomente; harjutasime selgeks iga viimse kui noodi; süvenesime bändiga teineteise hingedesse ning panime selle, mis sealt vastu vaatab, oma lauludesse. Oleme kokku veetnud kollektiivselt tuhandeid tunde (ma lugesin need bändi kalendrist kokku!), et luua terve hulk uut muusikat, millest iga viimse kui pala üle tunneme määratut uhkust," kõneles ansambli solist Eeva Talsi.
Mandoliinimängija Villu Talsi lisas, et pikkade arutelude käigus jõudsid nad arusaamale, et Curly Stringsil on kaks pooolt.
"Ühest küljest meeldib meile tohutult mängida virtuoosseid lugusid, olla ise laval elevusest kikivarvukil ning esitada muusikat, mis paneb publiku energiast rõkkama. Teisalt sünnib meil ka omajagu süvenemist nõudvaid palasid, mille esitamisel võtab maad vaikus ning mõni poetab ehk pisaragi. Mõlemad pooled aga kannavad endas tugevat elujaatuse sõnumit ning läbi nende eriilmeliste palade me pühitsemegi elu oma kõigis varjundites. Sestap otsustasime anda välja topeltalbumi. Esimene osa ongi "Pidu meis eneses", mis pakatab nooruslikust energiast, kuid heidab vahel ka pilgu valguse varjudele. Topeltalbumi teine täispikk plaat ilmub aga selle aasta sügisel," rääkis ta.
Curly Strings on värskelt helikandjalt välja andnud mitmeid singleid – "Olge terved, tütrekesed!", "Taevas seab riidu", "Kannan kaasas kalleid". Neist esimesel teeb külalissolistina kaasa räpitäht nublu, lisaks on albumil kuulda trummivõlur Tõnu Tubli rütmimängu ning ka ansambliliikmete seni varjul olnud andeid teiste pillide valdamise näol.
"Pidu meis eneses" kontserttuur toimub 9.–20. juunil üle Eesti. | Curly Strings avaldas täispika stuudioalbumi "Pidu meis eneses" | https://menu.err.ee/1608212599/curly-strings-avaldas-taispika-stuudioalbumi-pidu-meis-eneses | Sel reedel ilmus ansamblil Curly Strings uus plaat "Pidu meis eneses". Tegemist on üle aastate esimese täispika stuudioalbumiga, kus on peal 12 värsket lugu. |
"Viirusest tulenevalt tekkis mullu palju ootamatusi ning oli pikk periood, mil puudusid võimalused treeningkogunemiste läbi viimiseks. Julgen öelda, et 2021. aasta ei ole olnud lihtsam, sest viirus jätab jätkuvalt jälje noortekoondiste kalendrisse. Möödunud aastal oli pärast meistrivõistluste jätkumist meie fookus klubijalgpallil ja nii meil kui ka mujal valitsenud olukord ei lubanud mängida sügisesi noortekoondiste valikturniire," sõnas Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Janno Kivisild.
U-21 koondis on uue peatreeneri Roman Kozhukhovskyi käe all korra kogunenud, kui Tallinnas oldi treeninglaagris 22.–30. märtsini. Koondise jaoks algab valiksari tänavu 8. juunil võõrsil Austria vastu ja lõpeb aasta hiljem Horvaatia vastu. Samas alagrupis pallivad ka Norra, Soome ja Aserbaidžaan. U-21 Euroopa meistrivõistluste finaalturniir toimub 2023. aasta suvel Gruusias ja Rumeenias ning sinna pääseb kokku 16 riiki. Võõrustajate noortekoondised teenivad otsepääsme finaalturniirile.
U-21 koondises on Kozhukhovskyi abilisteks Sander Post ja Igor Morozov, väravavahtide juhendajaks Aiko Orgla ja kehalise ettevalmistuse treeneriks Karel Kübar. Samad treenerid juhendavad vajadusel ka Eesti U-23 koondist.
Esialgu oli U-21 koondisel plaanis juunikuine Balti turniir. "Tänaseks on selge, et Läti ei osale, mistõttu on võimalik, et valikturniiriks valmistumisel mängime maavõistluse Leeduga," selgitas Kivisild.
Kui U-21 koondis pidas mullu valikmänge, siis koroonapandeemia jättis jälje nooremate vanuseklasside võistlustele. Eelmisel aastal jäi Eestis ära U-17 EM-finaalturniir, sama vanuseklassi koondis pidi sügisel alustama uue formaadiga valiksarja. Uus süsteem nägi ette sarnast lähenemist UEFA Rahvuste liigaga, kus turniiride vahel paigutatakse meeskonnad taas ümber seonduvalt eelmise turniiri paremusjärjestustega. UEFA teatas, et uus formaat alustab 2022. aastal, kui selle süsteemiga hakkavad mängima jalgpallurid sünniaastaga 2005 ja nooremad.
Kuna ära jäi ka U-19 EM-valikturniir, siis lisaks 2003. aastal sündinud poistele jäi rahvusvaheline kogemus saamata arvukatel 2002. aastal sündinud poistel, kellel ei õnnestunudki Martin Klaseni käe all U-19 vanuseklassis noortekoondises mängida, sest lisaks valikturniirile jäi ära ka Balti turniir. U-17 vanuseklassil õnnestus mullu Balti turniiri mängida.
U-19 ja U-17 noormeeste koondised teavad oma vastaseid 2021/2022. aasta EM-valikturniiridel ning kohtumised toimuvad sel sügisel Ungaris. U-19 koondist esindavad mängijad sünniaastaga 2003 ja nooremad ning U-17 koondises pallivad mängijad, kes sündinud 2005. aastal või hiljem. 2003. aastal sündinud noortekoondislased mängivad Martin Reimi käe all. Endise A-koondise peatreeneri Reimi abiliseks on Mikhail Artyukhov ning meeskonna väravavahtide treeneriks Andrus Lukjanov. U-17 koondise treeneritiimi eesotsas on Marko Pärnpuu, keda abistab Alex Sander Sepp ja väravavahtide treener on Ats Kutter.
"Esialgu oli plaan mängida U-17 vanuseklassi Balti turniiri Soomes, aga oleme tänaseks veendunud, et see nii ei lähe. Kas õnnestub see pidada Leedus? Eks aeg näitab ning oleme sel teemal teadlikumad juunikuu alguses. U19 koondise puhul taas Balti turniiri pole, sest selle vanuseklassi kogunemised on seotud ametlike koondiseakendega, kuid U-17 puhul on võimalik olla veidi paindlikum," lisas Kivisild.
U-19 koondise vastasteks on valikturniiril Austria, Ungari ja Valgevene. Selle vanuseklassi finaalturniir peetakse 2022. aasta suvel Slovakkias ning sinna pääseb lisaks võõrustajatele veel seitse riiki. U-17 koondis hakkab neljandas alagrupis heitlema Ungari, Islandi ja Gruusiaga ning praeguse seisuga peetakse need mängud oktoobri lõpus. Euroopa meistrivõistluste finaalturniir toimub 2022. aasta mais Iisraelis ning koos võõrustajatega pääseb sinna 16 võistkonda.
U-18 koondis plaanib oma esimest treeningkogunemist juunikuu algusesse. Eesti U-18 koondise peatreeneriks on Alo Bärengrub, keda abistab Jan Harend ning väravavahtide juhendajaks on Rait Oja.
U-16 koondis soovib koguneda Tallinnas kahe nädala pärast. Kui tavaliselt on kevadel peetud treeningkohtumisi Lõuna-Soome esindusega, siis tänavu neid kohtumisi ei peeta. Augustisse planeeritakse kahte rahvusvahelist maavõistlust Põhja-Iirimaa vastu, kuid arusaadavatel põhjustel on nende kohtumiste toimumine veel selgumisel. U-16 koondise peatreener on Ats Sillaste ning väravavahtide treeneriks Karli Kütt.
U-15 koondise peatreener on jätkuvalt Ludvig Tasane, abitreener Aivar Lillevere, kehalise ettevalmistuse treener Karel Kübar ning väravavahtide treener Mairon Pihor. Noortekoondis võtab taas osa U-17 Eliitliigast. | Noormeeste jalgpallikoondiseid ootab ees tihe hooaeg | https://sport.err.ee/1608212572/noormeeste-jalgpallikoondiseid-ootab-ees-tihe-hooaeg | Noortekoondistel üle maailma on nii selja taga kui ka käsil keeruline periood, sest koroonapandeemia tõttu on mitmed turniirid ära jäänud. Kuid juunikuus algab noormeeste U-21 koondise jaoks valiktsükkel ning mitmed teisedki noortekoondised ootavad tänavusi kogunemisi ja kohtumisi. |
Pieter Serry oli juhtgrupi tagumises otsas, kui tema kõrvale ilmus reporterite auto. Kui belglasest rattur hoo maha võttis, sõitis talle tagant sisse aga Team BikeExchange'i spordidirektori poolt juhitud saateauto. Serry tõusis mehaanikute abil kiirelt püsti ning jätkas velotuuri ja lõpetas neljapäevase etapi 61. kohal.
Pärast sõitu otsustasid Giro d'Italia volinikud tiimi spordidirektori ja saateauto juhi Gene Batesi velotuurilt kõrvaldada, kõrvalistujale ning tiimi kaasdirektorile Matt White'le määrati 2000 Šveitsi franki suurune rahatrahv.
See on teine kord sel rattahooajal, kui Serry on sõiduki tõttu kukkunud. Kataloonia tuuri pidi belglane varakult lõpetama, kui avaetapil sõitis talle sisse mootorratas. "See on lihtsalt kurb tunne, sest kuu aega tagasi juhtus Kataloonias sama mootorrattaga," ütles Serry. "Mu selg valutab väga ja olen ka veidi emotsionaalselt häiritud."
Team BikeExchange ning Serry postitasid pärast sõitu sotsiaalmeediasse, et spordidirektor Gene Bates ning Serry on kõnelenud ja rattur on vabanduse vastu võtnud.
Pieter Serry is hit by the BikeExchange team car on the final climb of stage 6 of the #Giro d'Italia! Luckily he's back up and running on the summit finish pic.twitter.com/JDyC7UG6cu
— Cyclingnews.com (@Cyclingnewsfeed) May 13, 2021
Itaalia velotuuri kuuenda etapi võitis šveitslane Gino Mäder (4:17.52; Bahrain - Victorious), üldliidriks kerkis ungarlane Attila Valter (Groupama - FDJ).
Eestlastest sai Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) neljapäeval 23. (+1.14) ja Tanel Kangert (BikeExchange) 33. koha (+2.15). Kokkuvõttes langes Taaramäe 15. kohale (+1.32) ja Kangert tõusis 27. positsioonile (+4.44).
Giro d'Italia jätkub reedel. | Kangerti meeskonna direktor kõrvaldati Girolt autoõnnetuse tõttu | https://sport.err.ee/1608212551/kangerti-meeskonna-direktor-korvaldati-girolt-autoonnetuse-tottu | Pärast õnnetust neljapäevasel Giro d'Italia kuuendal etapil, kus Tanel Kangerti tiimi Team BikeExchange'i saateauto sõitis tagant sisse Deceuninck–Quick-Step tiimi ratturile Pieter Serryle, kõrvaldati Itaalia velotuurilt BikeExchange'i spordidirektor Gene Bates. |
Koos kindlustuse loomisega on kavas kaasajastada ka patsiendiohutuse süsteemi, et soodustada ravivigade registreerimist ja nende ennetamist, teatas sotsiaalministeerium. Valitsuskabineti liikmed toetasid minister Kiige ettepanekut süsteemi loomisega edasi liikumiseks.
"Arstiabi on Eestis väga kõrgel tasemel, kuid paraku tuleb ka meil ette olukordi, kus kõik ei lähe plaanipäraselt. Kindlustuse loomisega saavad patsientide huvid senisest paremini kaitstud ning süsteem toetab ohutumat ja kvaliteetsemat ravi," ütles Kiik. "Ka arstid vajavad kindlust, et neid tahtmatute eksimuste eest süüdi ei mõisteta. Raviasutustel ja tervishoiutöötajatel võimaldab süsteemi loomine edaspidi ohujuhtumitega senisest avatumalt ja julgemalt tegeleda ning neist õppida."
Uue patsiendikindlustussüsteemi loomise eesmärk on muuta kahju hüvitamine kannatada saanud inimese jaoks lihtsamaks ja kiiremaks võrreldes hüvitise taotlemisega kohtu kaudu või raviasutusega väideldes.
Patsient saaks edaspidi juhtudel, kui ta on saanud raviprotsessis välditavat kahju, pöörduda hüvitise taotlemiseks kindlustusandja poole, kes konkreetsele haiglale kindlustust pakub, juhtumit menetleb ja otsustab kahju hüvitamise. Samas jääb patsiendile ka pärast kindlustusseltsilt otsuse saamist võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.
Kolm aastat pärast kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi käivitumist on kavas analüüsida vastutuskindlustuse toimimist ning järgmise sammuna luua vajadusel patsiendikindlustusfond. Nii võib patsientidel tekkida edaspidi võimalus pöörduda kindlustusandjate moodustatava patsiendikindlustusfondi poole.
Praegu saab inimene, kes ei ole rahul osutatud tervishoiuteenusega, pöörduda kaebusega raviasutuse poole või terviseametisse järelevalve teostamiseks. Samuti on võimalik tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonist saada juhtumile eksperthinnang. Rahalise kahjunõudega on võimalik pöörduda kas samasse raviasutusse või kohtusse. | Valitsus toetas patsiendikindlustusega edasi liikumist | https://www.err.ee/1608212539/valitsus-toetas-patsiendikindlustusega-edasi-liikumist | Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas neljapäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel loodava patsiendikindlustuse süsteemi põhimõtteid, kinnitades soovi protsessiga edasi liikuda. |
Mullu riigi parimaks kroonitud Aland ei ole tänavust hooaega sama edukalt alustanud: esimese viie matši sees on teenitud üks viigipunkt ning korra jäädi alla tabelirivaal TiPS-ile. Täna jätkati aga taas tšempionitele kohaselt ehk uustulnuk HPS-ile löödi 67. minutiga viis väravat. Kuigi vastased said ühe ka tagasi löödud, siis suures plaanis see midagi ei muutnud, vahendab Soccernet.ee.
Vastavalt kümnendat ja neljandat hooaega Alandis pallivad Raadik ja Aarna tegid taaskord täismängu. Kui ründajana palliv Aarna on tänavu löönud juba kolm väravat, siis korduvalt kaptenipaela kandnud Raadik pole seni veel ühegi liigamängu algkoosseisust välja jäänud. | Täismängu teinud eestlannad aitasid Aland Unitedi vägeva võiduni | https://sport.err.ee/1608212533/taismangu-teinud-eestlannad-aitasid-aland-unitedi-vageva-voiduni | Soome kõrgliigas teenis oma hooaja kolmanda võidu Aland United, kes alistas üle-eelviimase HPS-i lausa 5:1. Nii Signy Aarna kui ka kapten Pille Raadik püsisid väljakul poolteist tundi. |
Tarbijahinnaindeks pöördus jaanuaris aastases võrdluses taas plusspoolele ning on sestsaadik pidevalt kasvanud. Kui mullu aprillis kahanes indeks koroonakriisi mõjul aasta lõikes 0,8 protsenti, siis tänavu aprillis kasvas see 1,9 protsenti.
Eesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul näitab nende koostatav tarbijabaromeeter, et viimastel kuudel on kiiresti kasvanud nende hulk, kelle arvates hindade kasv lähiajal jätkub.
Josingu sõnul on Euroopas näha, et toormehindade tõus maailmaturul ning tarneahelate probleemid hakkavad vaikselt jõudma toidu- ja tarbekaupade hindadesse.
Selle taustal jätkavad keskpangad leebet rahapoliitikat.
Hinnakasv euroalas pole Josingu sõnul aga selline, mis ajendaks Euroopa Keskpanka äkilist muutust tegema.
Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul võib Eestis kiiremat hinnakasvu näha ilmselt kogu aasta vältel, kuna kriis hakkab lõppema ja majandusaktiivsus kasvab. Ta lisas, et eelkõige toidutoormete hinnakasvu tõttu võib arvata, et tarbijahinnaindeks kasvab tänavu tõenäoliselt üle kahe protsendi.
Kahe protsendi lähedast või seda pisut ületavat hinnakasvu võib Kattai sõnul pidada Eesti majandusele kohaseks.
Samas jääb aga palgakasv Kattai sõnul hinnatõusust kiiremaks. | Eesti tarbijate inflatsiooniootus kasvab | https://www.err.ee/1608212518/eesti-tarbijate-inflatsiooniootus-kasvab | Konjunktuuriinstituudi koostatav tarbijabaromeeter näitab, et viimastel kuudel on kiiresti kasvanud nende inimeste hulk, kelle arvates lähiajal hindade kasv jätkub. Inflatsioon on kiiresti tagasi tulnud koroonakriisist väljuvatel suurtel turgudel nagu USA. |
Kanali andmetel nõudis kuritegelik rühmitus pea viis miljonit USA dollarit. Esialgu pole teada, kui suure summa ettevõte tasus.
Esimesena edastas neljapäeval uudise lunaraha tasumisest Bloomberg.
Colonial Pipeline teatas kolmapäeval, et ettevõtte töö on taastumas. Energiafirma hoiatas samas, et kulub veel mitmeid päevi, kuni kütusetarned suudetakse taastada normaalsele tasemele.
Firma peatas laupäeval küberrünnaku tõttu ligi 8900 kilomeetri pikkuse naftatorustiku töö, mille kaudu liigub umbes 45 protsenti kogu idarannikul kasutatavast kütusest.
Kompanii toimetab oma torujuhtmete kaudu bensiini, diislikütust, lennukikütust ja kodumajapidamiste kütteõli Mehhiko lahe äärsetest naftatöötlustehastest idarannikule.
Venemaa tõrjus teisipäeval USA süüdistusi, et riigi idarannikut kütusega varustava Colonial Pipeline'i naftatorustiku rivist välja löönud lunavararünnaku taga oli Venemaal baseeruv rühmitus.
USA president Joe Biden ütles esmaspäeval, et pole tõendeid Venemaa võimude seotuse kohta küberrünnakuga Colonial Pipeline'i torustikule, kuid on viiteid, et rünnakuks kasutatud lunavara "asus Venemaal".
Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) teatel oli rünnaku taga kuritegelik rühmitus DarkSide, mis ilmus välja läinud aastal. | CNN: Colonial Pipeline maksis häkkeritele lunaraha | https://www.err.ee/1608212494/cnn-colonial-pipeline-maksis-hakkeritele-lunaraha | USA energiafirma Colonial Pipeline maksis häkkeritele lunaraha, teatas neljapäeval mitmetele asjaga kursis olevatele allikatele viidates telekanal CNN. |
Muutunud pole ka teiste erakondade populaarsusjärjestus.
Põlissoomlasi toetas 21,6 protsenti küsitletutest.
Teisel positsioonil on peaminister Sanna Marini Sotsiaaldemokraatlik Partei 19 toetusprotsendiga ehk langus möödunud kuuga oli 0,7 protsendipunkti.
Populaarsuselt kolmandal kohal on Koonderakond 17 protsendiga, mille tõus oli 0,8 protsendipunkti.
Esikolmikule järgneb 11,1 protsendiga Keskerakond. Roheliste toetus püsis muutumatuna 10 protsendil.
Uuringus küsiti, millise erakonna poolt vastaja hääletaks, kui parlamendivalimised toimuksid praegu.
Uuringufirma Kantar TNS korraldatud küsitluses osales umbes 2460 inimest. | Põlissoomlased on jätkuvalt Soome kõige populaarsem partei | https://www.err.ee/1608212491/polissoomlased-on-jatkuvalt-soome-koige-populaarsem-partei | Opositsioonierakond Põlissoomlased on jätkuvalt Soome kõige populaarsem partei, selgus reedel ajalehe Helsingin Sanomat tellitud värske küsitluse tulemustest. |
Haridusministeerium otsustas eraldada suviste õpihuvilaagrite korraldamiseks kuus miljonit eurot. Eesmärk on taastada kaugõppega kadunud õpihuvi ja koolirõõmu ning tasandada tekkinud õppelünki. Teisisõnu, laagrid on suunatud eeskätt neile, kel õpimotivatsioon kaduma ja järg käest läks.
Laagrid on vabatahtlikud ja neid võivad korraldada kõik, kes peavad kas kooli või huvikooli, tegelevad noorsootöö või noorte nõustamisega, alustades MTÜ-dest ja lõpetades kohalike omavalitsustega. Laager võib kesta kolm kuni viis päeva, maksta kuni 120 eurot osaleja kohta ning peab olema lastele tasuta. Noorsootöö osakaal peab moodustama vähemalt kolmandiku laagri kestusest.
Laagritesse peaks suve jooksul jõudma vähemalt 50 000 õpilast.
Kuigi õpihuvilaagreid kavandavad ka mitmed üldhariduskoolid, on pedagoogide seas skeptikuid, kes seavad laagrite eesmärgipärasuse kahtluse alla, leides, et tegemist on pigem lihtsakoelise meelelahutusega, mille peale riik mõttetult raha raiskab. Raha, mida võiks kasutada eesmärgipärasemalt ja suunata koolidele otse kasvõi laste mahajäämusega tegelemiseks.
Esiteks tekitab küsimust, kes need inimesed on, kes õpirõõmu kaotanud lastesse seda süstima hakkavad, kui oma õpetajad seda suutnud pole.
"Kes on laagris need väga kompetentsed pedagoogid, kes motivatsiooni ja õpihuvi neis lastes suvel tekitavad?" küsib üks klassijuhataja, kes on kogu kaugõppeperioodi hariduslike erivajadustega noori taga ajanud, et nood oma töödega joonel oleksid ja kooli vaateväljast ära ei kaoks.
"Sügavalt kahtlen, et need, kes päriselt abi ja tuge vajavad, sinna laagrisse jõuavad. Neid ei saa ju kuidagi kohustada selleks. Koolikohustus on olemas, aga laager on vabatahtlik ja need, kellele kooliga seostub kõik negatiivne, ei ole väga motiveeritud suvel sinna minema," muretseb õpetaja.
Õpetaja ei välista, et õpihuvi laagreid võib olla ka väga huvitavaid, kuid kaldub arvama, et nende kvaliteet on väga kõikuv või sisu pedagoogilisus kohati küsitav ning pigem jõuavad sinna lapsed, kel kodu tugi ja huvi õppimise vastu juba niigi olemas, mitte aga need, keda mõte koolist ja õppetööst ükskõikseks jätab.
Õppekäigud vanemate rahakotil
Näiteks kui haridusminister kutsub koole üles õuesõpet ja õppekäike korraldama, võinuks selle raha anda otse kas koolidele või muuseumidele, et klassid näitustel ja arhiivides tasuta käia saaksid. Praegu lähevad kõik õppekäigud lapsevanemate taskust, kuigi kirjade järgi on Eestis tasuta haridus.
"Selle kuue miljoni eest oleks pool Eestit saanud kuu aega käia tasuta õppekäikudel," ütleb klassijuhataja.
Teise võimalusena pakub ta välja õppetöös maha jäänud lastele tasandusõppe korraldamise koolides, makstes õpetajate lisaraha otse koolidele. Selle asemel käivad aga õpetajad suvel lisaraha teenimas küll kunstküünte panemise, kabanossi tegemise või maasikakorjamisega, kuigi võiksid teha erialast lisatööd oma õpilastega.
Ka Tõrva gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere on õpihuvilaagrite suhtes skeptiline.
"Näis, kuidas need reaalselt toimima saavad, aga arvan, et seda eesmärki, mida arvatakse täitvat, nad täita ei suuda," ütleb Hanvere.
Ka tema peab nõrgimaks lüliks laagrite läbiviijaid ehk neid, kes lastega kokku hakkavad puutuma, et koolirõõmu taastada.
"Kes on need õpetajad, kes hakkavad neid lapsi siis seal õpetama? Õpetajad on kooliaastast nii tüdinud ja väsinud, et nad ei taha näha ka seda laagrit. Siis need peaksid olema hoopis muud inimesed. See nõuab ka korralikku tasustamist, et leida kedagi, kes oma suve sinna paneb," on Hanvere kahtlev, et õpetajaid sinna kaasata õnnestub.
Seda, et õppetöös maha jäänud lapsi õnnestuks laagritesse meelitada, peab Hanvere ebausutavaks.
"Praegu ajame me taga neid lapsi. Meil on ju kogu aeg olnud võimalus kutsuda kooli neid, kes pole distantsõppes oma asju ära teinud. Ajame neid osaliselt väevõimuga kooli, politsei abiga," ütleb direktor. Ta leiab, et kuna õpihuvilaager pole kohustuslik, lähevad sinna ilmselt need lapsed, kel on niigi kodu toetus taga ja õpimotivatsioon olemas ning kes ise tahavad end arendada.
"Kel õpimotivatsiooni ja õpiharjumust pole, need ei tööta ei tava- ega distantsõppes, kel need aga on, töötavad igas õppes," ütleb Hanvere. "Mul on tunne, et sellega on jälle nii, tahtsime kõige paremat, aga välja tuli nagu tavaliselt."
Hanvere ütleb, et Tõrva gümnaasium on valinud oma õppekäike KIK-i rahastatud projektide seast, sest nõnda on need olnud lastele tasuta.
"Aga need toetussummad muudkui vähenevad. Midagi pole endal valida ka, sest aastast aastasse hakkavad need korraldajad korduma, kellele riik peale maksab ja mis on Euroopa Liidu rahadega püsti löödud. Toetust saavad ühed ja samad objektid, aga õpilaste kontingent nii tihti ei vahetu, nii et lõpuks saab õpilastel villand igal aastal ühes ja samas kohas käimisest," ütleb Hanvere.
Ta toob esile, et ministeerium võiks koole ja kohalikke omavalitsusi rohkem IT-vahendite hankimisel ja arendamisel toetada, just korralikest õppevahenditest on koolidel nappus.
Laagrid huviharidust ei asenda
Jüri gümnaasium kavatseb ka ise raha mitmeks laagriks taotleda. Õpetajatel on palju ideid, nüüd asutakse neid kokku kirjutama, räägib direktor Liina Altroff. Ta ise usub, et õpihuvi saab tõsta eeskätt praktiliste tegevuste abil.
Altroff usubki, et laagritest on rohkem kasu siis, kui lapsi juhendavad nende enda õpetajad, mitte aga võhivõõrad, kes lastega esimest korda kokku puutuvad. Eriti juhul, kui tegemist on lastega, kel silm pedagoogi peale särama ei lähe, aga just nemad peaksid olema taoliste laagrite sihtrühm.
"Kui laagrit veab oma õpetaja, kes tunneb seda õppijat, siis on nädala jooksul motiveerivate tegevustega võimalik õpihuvi mingil moel taastada ja õppetöös jäänud lünki täita. Kui see on lihtsalt üks inimene, kes seda last võib-olla esimest korda näeb, siis see ilmselt pole nii tõenäoline," ütleb Altroff.
Altroff ise pooldab pikemaid ja eesmärgipärasemaid tegevusi, nagu huviringid, kus noored püsivalt käivad. Ent just need jäid nüüdsama riigi täiendavast rahastusest ilma.
"Kui me räägime sellest, et see raha, mis neile laagitele on antud, on natuke ära võetud laiapõhisemalt järjepidevalt huvitegevuselt, siis pean seda huviharidust olulisemaks, sest selle mõju on oluliselt suurem kui neil laagritel," arutleb Altroff. "Haridus ei ole koht, kus tuleks raha ühest potist teise tõsta, nagu praegu natuke on tehtud. Sellega me hariduse üldist kvaliteeti ei paranda."
Samas leiab Altroff, et niisugune laagri formaat on parem, kui lihtsalt kooliaastat pikendada.
"Laager on kindlasti parem kui suvetöö. Koolid ei taha ka jätta neid pikemaks õppima, seda järeleaitamist on neile tehtud kogu aeg. Kes on hädas, on kogu aeg saanud koolis käia - oleme neid kooli kutsunud, kätt pulsil hoidnud, et aineteadmiste lünk suuremaks ei käriseks," ütleb Altroff. "Ainealased teadmised on väga kiiresti taastatavad, ühelgi hetkel pole liiga hilja mingit fakti õppida, aga probleemkoht distantsõppel on sotsiaalsusel, toe puudumisel, see on just see, mida lapsed koolist saavad."
Altroff ütleb, et lisaraha vajavad eeskätt õpetajad - nende töökoormus on koroonaajal olnud meeletu ja kolmeprotsendiline palgatõus pole tema hinnangul piisav.
"Õpetajad on koroonaajal väga palju hoolinud lastest, kes hädas on olnud, teinud meeletus koguses ületunde. Õpetajate palgad on teema, millele päriselt peaks suuremat rõhku pöörama," leiab Altroff.
Minister: õpilünkade tasandamiseks tuleb lisaraha
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütleb pedagoogide kriitika peale, et raha suunamine on alati valikute küsimus ja koolid saavad ise otsustada, kuidas nad oma eelarveraha kasutavad.
Kersna arvates hindavad koolid õpihuvilaagreid eeskätt õpilünkade tasandamise vaatevinklist, kuid laagrite peamine eesmärk on taastada koolihuvi noortel, kellel see on kaugõppega kaotsi läinud, mitte niivõrd neid õppetöös järele aidata.
"Koolide rahuloluküsitluse esmastest tulemustest nähtus, et pea 40 protsenti 8. klassi lastest ütleb, et neil on kõigest kõrini; 11. klassis pea 50 protsenti ütleb, et neil on kõigest kõrini. Ka eelmise kevade kogemus näitab, et laste motivatsioon ja eneseusk kodus õppimisel langeb. Laagritega on meil soov anda enne kooliaasta algust sellist positiivset emotsiooni õppimisega seoses, et sügisel minna tõsise õppetööga edasi," ütleb Kersna.
Minister loodab, et üldhariduskoolid ise haaravad võimalusest kinni ja panevad huvihariduskoolide või teadusasutustega seljad kokku, et teha põnev programm, mis lastel silma taas särama paneks. Näiteks AHHAA keskuse abil võiks kokku panna reaalainete atraktiivsemaks tegemise programmi või kaasata muusikakoole, loodusmaju - koostöös üldhariduskoolidega saaks sedasi mitmekesise ja sisuka laagrikava.
Seda, et laagrid õpihuvi kaotanud noori köita ei suuda, Kersna ei ennusta.
"Igal lapsel, kes koolis jääb hätta, on mingi huvi millegi vastu – kellel bioloogia, kellel muusika või muu vastu. Nende huvidega ongi olnud väga keeruline distantsõppel tegelda. Lapsed on pidanud kodus tegelema ainult kooliprogrammi läbimisega, vähe on saadud tegelda sellega, mis tegelikult huvitab. Kui aga lapsed saavad sealt laagrist eduelamuse – mul tuleb välja, see teema huvitab mind -, siis see annab neile enesekindluse tagasi, neil tekib tunne, et ma saan hakkama, mulle meeldib õppida," ütleb minister.
Just seetõttu ongi oluline, et laagreid oleks võimalikult erinevast nišist, et iga laps leiaks endale sobiva.
Kersna möönab, et süsteemselt tuleb tegelda ka lastega, kes on õppetöös maha jäänud ning kinnitab, et ka selleks on koolidele eraldi toetus tulemas.
"Selleks aastaks on eraldatud kuus miljonit eurot, iga lapse peale 40 eurot, et koolid saaksid nendega tegelda, kes on maha jäänud. Neil kahel meetmel on erinev sihtrühm," toonitab Kersna võrdluses õpihuvilaagritega.
Õpilünkade tasandamise lisaraha koolidele eraldatakse enne sügist, lubab minister. | Pedagoogid on õpihuvi laagrite suhtes skeptilised | https://www.err.ee/1608211114/pedagoogid-on-opihuvi-laagrite-suhtes-skeptilised | Mitmed õpetajad ja koolijuhid on haridusministeeriumi rahastatavate suviste õpihuvilaagrite suhtes skeptilised, leides, et need ei pruugi täita oma eesmärki. Selle asemel võinuks laagriraha suunata otse koolidele mitmete lünkade tasandamiseks, leiavad pedagoogid. |
1932. aastal valminud maali pakkumised lõppesid 90 miljoni dollari juures. Hind jõudis tasude ja vahendustasude lisamisel 103,4 miljoni dollarini. | Picasso teos leidis oksjonil ostja 103,4 miljoni dollari eest | https://www.err.ee/1608212485/picasso-teos-leidis-oksjonil-ostja-103-4-miljoni-dollari-eest | Pablo Picasso teos "Naine aknal" ("Woman sitting by a window"/"Marie-Therese") leidis New Yorgis enampakkumisel ostja 103,4 miljoni USA dollari eest, teatas neljapäeval oksjonimaja Christie's. |
Teade järgnes uudisele, mille kohaselt sisenesid juudiriigi maaväed Gaza sektorisse, kuid mille Iisraeli armee hiljem ümber lükkas.
USA välisminister Antony Blinken kinnitas neljapäeval, et USA ei soovinud ÜRO Julgeolekunõukogu reedese kohtumise ärajätmist, vaid selle edasilükkamist järgmisesse nädalasse.
Hiina esinduse pressiesindaja teatas varem päeval, et ÜRO Julgeolekunõukogu reedene kohtumine Iisraeli-Palestiina vahel puhkenud lahingute üle jääb ära.
"USA ei tõkesta nõukogu kohtumist, vaid soovib selle korraldamist veidi hiljem. Ma arvan, et kuskil järgmise nädala alguses. Loodetavasti annab see aega diplomaatia mõjulepääsemiseks," seletas Blinken.
"Toetame alati avatud arutelu ÜRO-s," kinnitas Blinken Washingtonis ajakirjanikele.
Iisraeli armee kinnitusel pole väed Gazasse sisenenud
Iisraeli armee teavitas reede varahommikul, et juudiriigi väed pole Gaza sektorisse sisenenud ja süüdistas segaduses sisekommunikatsiooniprobleeme.
Mitmed meediakanalid teatasid kesköö paiku sõjaväeallikatele tuginedes, et Iisraeli maaväed sisenesid ööl vastu reedet õhujõudude toetusel Gaza sektorisse. Seda kinnitas ka armee pressiesindaja Jonathan Conricus ja ühtlasi levis sotsiaalmeedias Iisraeli armee vastavasisuline lühisõnum.
Esialgu pole segaduse põhjustanud kommunikatsiooniprobleemide üksikasjad teada.
Meedia andmetel on sektorit siiski ägedalt pommitatud. Ajaleht Times of Israel kirjutas, et Hamasi väitel sooritati vaid mõne minuti jooksul enam kui 150 õhurünnakut.
Times of Israel edastas ühtlasi, et piiri lähedal elavatel kodanikel soovitati pommivarjenditesse minna. Soovitus anti kõigile, kes elavad nelja kilomeetri kaugusel piirist.
Varem päeval oli Iisrael paigutanud piirile lisavägesid ja tanke.
"Oleme valmis ja jätkame end erinevate stsenaariumide jaoks ettevalmistamiseks," ütles armee pressiesindaja, kes lisas, et maavägede sissetung on üks võimalikest lahendustest islamiliikumise Hamas raketitule lõpetamiseks.
Iisraeli kaitseminister kiitis neljapäeval heaks võitluses Hamasiga veel 9000 reservväelase tegevteenistusse kutsumise.
Gaza sektoris on viimase nelja päeva jooksul Iisraeli õhulöökides hukkunud üle 100 inimese, teatasid neljapäeval palestiinlaste võimuesindajad. Gaza tervishoiuministeeriumi andmetel on tapetute seas 27 last ja 11 naist. Haavata on saanud 580 inimest. | ÜRO Julgeolekunõukogu arutab Iisraeli ja Palestiina konflikti laupäeval | https://www.err.ee/1608212479/uro-julgeolekunoukogu-arutab-iisraeli-ja-palestiina-konflikti-laupaeval | ÜRO Julgeolekunõukogu arutab Iisraeli ja Palestiina konflikti laupäeval, kuigi USA soovis kohtumise edasilükkamist järgmisesse nädalasse, teatasid neljapäeval diplomaadid. |
Laupäeval samal ajal, kui kõikide Eesti triatleetide pilgud ja mõtted olid Tartu triatloni EM-i lainetel, ujus Sepp jääkülmas Alaskas 4200 m, sõitis jalgrattal 184 km ja jooksis 42,2 km kokku ajaga 12:18.45. Võistluse võitis kohalik mees Will Ross tulemusega 11:33.06. Kolmas koht kaotas Sepale enam kui poole tunniga, vahendab jooksuportaal Jooksja.ee.
"Ujumine läks väga valusalt – 4200 m vastutuule ja lainetusega maksimaalselt 12-kraadises vees, millest kaks 300 m lõiku olid ligi seitse kraadi. Väga külm," tõdes Sepp. Rattadistantsil kogunes 2200 tõusumeetrit. "Esimesel 50 kilomeetril langes temperatuur isegi nelja kraadini. Edasi hakkas päev aina soojemaks ja päikeseliseks minema. Kui rattatreeninguid on sel aastal mul vaid 3000+ kilomeetrit, siis samas tempos päris lõpuni enam ei jaksanud," tunnistas Sepp. Kuidagi venitas ta end viiendana vahetusalasse.
Maratonidistantsi jooksma hakates tõusis Sepp kiiresti teiseks, aga viimased 15 km mägedes tulid talle väga vaevaliselt ja õhutemperatuur tõusis +31 kraadi peale. "Jõime jõest vett ja jahutasime end lumega. Õnneks selja tagant ohtu polnud ja esimese püüdmiseks jõudu ei jätkunud ning sai rahulikult lõpuni tuldud. Kokkuvõttes olen väga rahul, trenni pole väga aega olnud tänavu teha. Noorim laps on alles kolmekuune. Neid magamata öid on kuhjunud ning pole seda värskust enam," märkis Sepp. | Eestlane saavutas Alaska esktreemtriatlonil teise koha | https://sport.err.ee/848884/eestlane-saavutas-alaska-esktreemtriatlonil-teise-koha | Ekstreemtriatleet ja Norsemanil osaleja Heiko Sepp saavutas Alaskaman Extreme Triathlon võistlusel teise koha. |
Esimest korda otsustas Hispaania jalgpalliliit panna kõik voorud paika loosimise alusel. Varasemalt loositi vaid esimene poolaasta ning teine mängiti samas järjekorras. Esimeses voorus tuleb kohe üks suur mäng, kui omavahel kohtuvad eelmise hooaja teine ja neljas ehk vastavalt Madridi Atletico ja Valencia, vahendab Soccernet.ee.
El Clasico toimub 28. oktoobril Camp Noul ning 3. märtsil Santiago Bernabeul. Lisaks nendele kohtumistele tasub kindlasti vaadata Sevilla derbit, kus mängivad linnanime kandev Sevilla ning Real Betis. Eelmisel hooajal suutsid tiimid kahes mängus kokku lüüa 12 väravat. Need matšid toimuvad 2. septembril ja 13. aprillil. Ei tasu ka unustada Madridi klubide kohtumisi, mille esimene vaatus toimub Tallinnas UEFA Superkarika raames. Liigas kohtuvad Madridi Atletico ja Real 30. septembril ning 10. veebruaril.
Eelmise hooaja järel langesid liigast välja Malaga, Las Palmas ning Deportivo La Coruna. Neid asendavad Huesca, Rayo Vallecano ning Real Valladolid. | Barcelona ja Madridi Real alustavad hooaega tabelikeskmikute vastu | https://sport.err.ee/848881/barcelona-ja-madridi-real-alustavad-hooaega-tabelikeskmikute-vastu | Teisipäeval selgusid Hispaania kõrgliiga kohtumiste ajad ning mängudega alustatakse 19. augustil. Kaks suurt Barcelona ja Madridi Real alustavad liigat vastavalt Deportivo Alavesi ja Getafe vastu. |
Gilbert aidati seejärel küll kraavist välja ja ta lõpetas võidusõidu 142. kohal ligi pool tundi peale meeskonnakaaslasest võitjat Julian Alaphilippi, aga finišijärgselt selgus tõsiasi, et kukkumises kannatada saanud põlv ei luba ratturil järgmisel päeval startida.
Etapi lõpus sai Gilbert käia veel ka pjedestaalil, kuna pälvis etapi kõige aktiivsema ratturi auhinna. Peale meedikute külastamist jõudis 36-aastasele Gilbertile kohale, et võidusõit on tema jaoks selleks aastaks lõppenud ja meeskonnabussis vallandusid alles ratturi emotsioonid täielikult. Põlv, millele võidusõitja vaevu toetuda saab, vaadatakse üle kohalikus haiglas. Õnnetuse hetkel oli Gilbert kasvatanud oma edu lähimate jälitajate ees ühele minutile.
Kukkumise hetkel hoidsid paljud fännid hinge kinni, sest samal laskumisel suri 1995. aastal õnnetu kukkumise tagajärjel Fabio Casartelli.
We've all been very scared, but @PhilippeGilbert is ok and will go back on the bike. ????
Après une grosse frayeur, @PhilippeGilbert semble aller bien et va repartir. ???? #TDF2018 pic.twitter.com/Xtrjyw3QSf
— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018
Bravo à ???????? @PhilippeGilbert qui remporte le Prix de la Combativité pour la 3ème fois ! ???????????? ???? #PrixAntargaz pic.twitter.com/xTcWwUne5I
— Prix Antargaz (@PrixAntargaz) July 24, 2018
???? The most aggressive legs!
Les jambes du plus combatif du jour @PhilippeGilbert???? #PrixAntargaz #TDF2018 pic.twitter.com/voJCdF1zHN
— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018
He suffered an impressive crash but @PhilippeGilbert wins the combativity prize ! ????????
Victime d'une chute spectaculaire, @PhilippeGilbert remporte le prix de la combativité ! ???????? #TDF2018 pic.twitter.com/Bd3azxzQOD
— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018 | VIDEO | Liidripositsioonilt üle kiviaia lennanud rattur katkestas Touri | https://sport.err.ee/848875/video-liidripositsioonilt-ule-kiviaia-lennanud-rattur-katkestas-touri | Tour de France'i 16. etapil liidripositsioonilt laskumisel teepiirdesse sõitnud ja seejärel kuristikku lennanud belglane Philippe Gilbert (Quick-Step Floors) on sunnitud Tour de France'i katkestama. |
Kui Trumpi toetajad väidavad, et FBI toetus jälitusloa taotluses (SIIN ja SIIN) endise Briti luureametniku kahtlast päritolu toimikule, siis Trumpi vastased rõhutavad, et toimik ei olnud ainus tõendusmaterjal, et FBI ja kohus järgisid taotlust tehes ja luba andes reeglitepäraselt ning et esindajatekoja luurekomitee vabariiklasest esimees on Trumpi huvides teadlikult valeandmeid esitanud ja peaks seetõttu komitee juhi kohalt lahkuma.
Välisluure jälitusseaduse (Foreign Intelligence Surveillance Act ehk FISA) alusel erikohtule esitatud taotluse dokumendid, mida on kokku 412 lehekülge ja kus mitmed kohad on juurdluse huvides ja allikate kaitseks kinni kaetud, avaldati pärast seda, kui ajaleht New York Times ja parempoolne valitsusasutuste järelevalvega tegelev organisatsioon Judicial Watch dokumentide avalikustamise nimel kohtukaebuse esitasid. Dokumentide peamiseks sisuks on FBI taotlus saada 2016. aasta oktoobris luba USA kodaniku Carter Page'i pealtkuulamiseks.
Tegemist on esimese korraga, kui FISA alusel esitatud taotluse dokumendid avalikustatakse, nendib Vox oma ülevaates.
Dokumendis tuuakse välja põhjendused jälitusloa saamiseks ehk põhjused, miks FBI arvas, et Page'i on vajalik jälgida kui võimalikku välisriigi mõjuagenti. FBI kinnitab dokumentides veendumust, et Page on Venemaa valitsuse poolt värvatud esmärgiga mõjutada USA presidendivalimisi 2016. aastal. FBI toob välja Page'i lähedased suhted Venemaa riigiametnike ning luuretöötajatega. FBI ametnike sõnul on Page teinud Venemaa valitsusega koostööd ning ka Venemaa valitsus olevat oma sekkumist koordineerinud Page'iga ja võimalik, et veel kellegagi, kes on seotud Trumpi kampaaniameeskonnaga.
Etteheited FBI-le ja Trumpi toetajate seisukohad
Judicial Watch väidab dokumente kommenteerides, et taotlus FISA-kohtule oli vastuoluline, sest kohtule ei öeldud, et peamine informatsioon taotluses tugines nn Steele'i toimikule, mille oli koostanud eraluurefirma Fusion GPS esialgu Trumpi vabariiklastest konkurentide ja seejärel Hillary Clintoni kampaaniameeskonna ning Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) tellimusel. Samuti on tähelepanuväärne, et kohus andis loa Carter Page'i jälgimiseks vaid nädalad enne presidendivalimisi.
Judicial Watch leiab, et avaldatud dokumendid toetavad vabariiklaste juhitud USA esindajatekoja luurekomitee poolt käesoleva aasta veebruaris avaldatud memo hinnangut, mille kohaselt toetus taotlus olulisel määral Steele'i toimikule, milles sisalduvad väited on aga tõendamata ning mille eest oli maksnud vastaskandidaadi meeskond.
Ajaleht Wall Street Journal leiab oma juhtkirjas, et dokumendid näitavad, miks FBI oli pikka aega vastu nende avaldamisele.
"Isegi tugevalt redigeeritud kujul kinnitavad taotluse dokumendid, et FBI toetus kahtlastele kallutatud tõenditele õigustamaks loa saamist ning jättis kohtu eest varjule olulist informatsiooni," kirjutab ajaleht.
Samuti väidab Wall Street Journal, et märkimisväärne osa dokumentidest keskendub tehnilistele küsimustele ja Venemaa valimistesse sekkumise ajaloole ning Page'ist endast on vähe juttu ning seegi koosnevat peamiselt teadetest tema suhtlusest venelastega, tema enda reaktsioonidest sellele, et ta on uurimise all, ning väga redigeeritud kokkuvõttest. Otseselt tõendeid puudutav osa taotlusest paistab aga ajalehe sõnul toetuvat peaaegu täielikult Steele'i toimikule.
Wall Street Journal rõhutab, et isegi FBI endine direktor James Comey on öelnud, et nn Steele'i toimiku sisu pole kinnitust saanud ning et ka keegi teine pole esitanud tõendeid toimiku kõige tõsisemate süüdistuste toetuseks.
"Ometi selle tõendamata ja konkureeriva kampaaniameeskonna tellitud dokumendi alusel süüdistas FBI USA kodanikku välisriigi agendiks olemises ja soovis õigust teda pealt kuulata," kirjutas ajaleht.
Väljaanne National Review toob end ülevaates samuti välja selle, et FBI justkui väitis kohtule, et taotluses mainitud tõendid on kinnitust leidnud, kuid nii Comey, tema asetäitja Andres McCabe ja ka toimiku koostajaks olnud endine Briti luureametnik Christopher Steele ise on öelnud, et suur osa toimiku andmetest on tõendamata või polegi neid võimalik sisuliselt tõendada. Steele on rõhutanud ka seda, et toimiku näol oli tegu nn luurealase toormaterjaliga, mis seega polnudki mõeldud kellegi avalikult süüdistamiseks või kohtus tõendina esitamiseks.
Etteheited Nunesile ja Trumpi kriitikute seisukohad
Trumpi kriitikud - nii demokraadid kui ka mitmed vabariiklased - tunnistavad, et kuigi suure osa taotlusest moodustasid Steele'i toimiku andmed, ei olnud kindlasti tegu ainsate tõendite ja põhjendustega, miks Page'i peeti vajalikuks jälgida.
Samuti ei ole Trumpi kriitikud üldse nõus väitega, et FBI ei rääkinud kohtule taotlust esitades Steele'i toimikust ja oma kahtlustest selle sisu osas. Kuigi ühtegi nime taotluses ei mainita - Trump on näiteks mainitud kui "kandidaat 1" ja Clinton "kandidaat 2" jne. - , andis FBI kohtule ülevaate sellest, et osa tõenditest pärineb allikalt (Steele), kelle tööd rahastas esialgu konservatiivne veebileht Washington Free Beacon ja seejärel demokraadid. Samas märkis FBI, et see sama allikas on andnud USA luurele varem usaldusväärset informatsiooni.
Seega rõhutatakse selle seisukoha puhul asjaolu, et FBI ja USA justiitsministeerium ei rikkunud taotluse puhul ühtegi reeglit. Samuti olid jälitusloa andnud FISA-kohtus kõik neli kohtunikku vabariiklaste poolt ametisse määratud ehk seega on Trumpi toetajate jutt mingist demokraatide vandenõust kohatu.
"Ma ei usu, et nad tegid midagi valesti. Mulle tundub, et nad läksid kohtusse, veensid kohtunikke seda heaks kiitma, esitasid kogu informatsiooni ja seal oli palju põhjusi, miks nad tahtsid Carter Page'i uurida ja mis ei ole seotud (Steele'i) toimikuga," selgitas näiteks senati luurekomitee liige, vabariiklasest senaator Marco Rubio CNN-i telesaates " State of the Union".
Taotlusdokumentide avalikustamise eestvedajaks olnud New York Timesi ajakirjanik Charlie Savage on lisaks oma artiklile toonud ka oma Twitteri-kontol punkt-punktilt esile Trumpi toetajate olulisemad väited ja selle, mis FBI dokumentides kirjas on.
Kui esindajatekoja luurekomitee esimees Devin Nunes teatas veebruaris FBI-d kritiseerivas memos (ja nagu nüüd seisab ka näiteks Wall Street Journali juhtkirjas), et FBI varjas FISA-kohtu eest Steele-i toimiku sünni asjaolusid, siis taotlusdokumentidest tuleb selgelt välja, et FBI andis kohtule teada, et isikud, kes Steele'i toimikut koostama palkasid, olid poliitiliselt motiveeritud. Ehk kohus oli otsust tehes täiesti teadlik, et tõendid on pärit vastaskampaania poolt tellitud toimikust.
The Dem rebuttal said the court *was* told that the person who hired Steele was politically motivated. We can see that is the truth: the court was clearly told why Steele was looking into Trump-Russia ties. /6 pic.twitter.com/nDerp9Xe2l
— Charlie Savage (@charlie_savage) July 22, 2018
Samuti ei pea paika ka väide, et kuna taotluses kandidaatide nimesid ei mainitud, polevat kohus ka mõistnud, kellest jutt käib. Näiteks on taotluses kirjas ka üks tõeliselt bürokraatlik lause: "2016. aasta 8. novembril või selle lähistel valiti kandidaat #1 presidendiks."
Part of the complaint is that the court should have been told it was DNC/Clinton campaign, by name, that funded Steele. We see that the practice of FISA applications is to bend over backwards not to name Americans. Here's a renewal "masking" Trump's identity, for example. /7 pic.twitter.com/lBA1eGK2oy
— Charlie Savage (@charlie_savage) July 22, 2018
Lisaks ei pea paika kriitika, et FBI lisas Page'i vastaste tõendite hulka meedias ilmunud artikleid. Taotlusdokumenditest tuleb hoopis välja, et mainitud meedias ilmunud artikkel lisati vaid kohtu informeerimiseks, et Page ise eitab koostööd Venemaa valitsusega.
Democrats in February said that was misleading because the purpose of including the article was instead to tell the court that Page had denied the allegations about his meetings in the July 2016 Moscow trip. And that is indeed how the application presents that material: /10 pic.twitter.com/8L8Avzkqg8
— Charlie Savage (@charlie_savage) July 22, 2018
Ka ei olnud nn Steele'i toimik ainus informatsioon, mille alusel FBI jälitusloa soovi põhjendas, ning esialgne Venemaa juurdlus ei alanud mitte Steele'i toimikust, nagu paljud vabariiklased on väitnud, vaid ikkagi Trumpi nõunikuna tegutsenud või selleks pürginud George Papadopoulose avameelitsemisest. Praeguseks on uurijatega koostööle läinud Papadopoulos tunnistanud, et valetas FBI-le oma Venemaa-sidemete kohta.
Väljaanne Lawfare Blog toob välja selle, et kui Nunesi memo peamine argument oli see, et FBI ei toonud kohtule taotlust esitades välja Steele'i toimiku tausta ehk täpsemalt selle tellijate poliitilisi motiive, siis lükkavad avaldatud dokumendid selle ümber ja Nunesi memo kallutatus on isegi varem arvatust hullem.
Endisest kõrgest justiitsametnikust autor nendib, et sisuliselt üritas Nunesi veebruarikuine memo avalikkust petta viisil, milles ta samal ajal süüdistas FBI-d.
Riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) luureseaduste valdkonna endine juht April Doss rõhutab oma ülevaates omakorda seda, et FISA-taotlustes pole kunagi eesmärgiks esitada tõendeid, mis sobiksid ka kohtuprotsessil süüdimõistvaks kohtuotsuseks. Tõendid peavad olema piisavad veenmaks kohtunikke, et tegemist on küsimusega, mida tuleb veel põhjalikumalt uurida.
First, Title I only permits surveillance of a U.S. person when there's probable cause to believe that the person is an agent of a foreign power. What the FBI put together in its submission was proof of PC. Remember, PC is not the same as proof beyond a reasonable doubt. 4/
— April Doss (@AprilFDoss) July 23, 2018
It's not supposed to be. A FISA app doesn't have to meet the standard for criminal conviction. The app is just supposed to let an independent arbiter - a federal judge - decide whether there's enough evidence for a court order to allow the government to investigate further. 5/
— April Doss (@AprilFDoss) July 23, 2018
And that's exactly what the 412 pages of these applications (initial and 3 renewals) did. They laid out a detailed case before a judge explaining why there was preliminary and ongoing cause to believe there was enough evidence for the government to continue investigating. 6/
— April Doss (@AprilFDoss) July 23, 2018
Tema sõnul esitati taotluses piisavalt informatsiooni selle kohta, et argumentidena kasutatud andmed võivad olla poliitiliselt kallutatud, ja seega on faktiline valeväide, justkui polnud FBI, justiitsministeerium ja FISA-kohus sellest asjaolust teadlikud.
So the idea that DoJ, FBI, or FISC didn't know there could be bias in the info is factually inaccurate. And the idea they wouldn't've been able to assess the reliability of the info is: a) not true, and b) a red herring to detract from important facts showing probable cause. 8/
— April Doss (@AprilFDoss) July 23, 2018
Axios ja MSNBC edastavad, et eelpool mainitust lähtudes süüdistavad demokraadid, eriti esindajatekoja luurekomitee juhtiv demokraat Adam Schiff, esimees Nunesit otseselt valetamises ja nõuavad, et ta luurekomitee esimehe kohalt lahkuks või taandataks. Samas on kõlanud üleskutseid, sealhulgas konservatiivide poolt, et Nunes peaks üleüldse esindajatekojast lahkuma.
Erinevalt senati luurekomiteest, mis on suutnud enam-vähem parteiüleselt tegutseda, on esindajatekoja luurekomitee olnud Venemaa-juurdluse algusest saadik parteiliselt lõhestunud. Demokraadid on süüdistanud selle esimeest Nunesit selles, et ta ei soovi mitte tõde välja selgitada, vaid ta tegutsevat käsikäes Valge Majaga, et Trumpile ja tema toetajatele meedias nö jutupunkte tekitada.
Senati luurekomitee vabariiklasest esimees Richard Burr tegi hiljuti avalduse, mis on täpselt vastupidine Nunesi seisukohale, ja leidis, et FISA jälitusloa andmine oli Page'i puhul igati põhjendatud.
Mida on Carter Page ise öelnud?
Page on algusest peale eitanud igasugust valesti käitumist, seaduserikkumisest või Venemaa mõjuagendiks olemisest rääkimata.
Pühapäeval CNN-i saatele " State of the Union" intervjuu andnud Page nimetas FBI taotluses sisalduvaid kahtlustusi naeruväärseteks ja eksiteele viivateks.
Kui saatejuht Jake Tapper küsis temalt selle kohta, et ta on end varem tutvustanud Venemaa valitsuse mitteametliku nõunikuna, vastas Page, et see on liialdus ning et ta olevat omal ajal vaid paaril kohtumisel maha istunud.
Samas ei jõudnud Page'i seostamine Venemaaga omal ajal avalikkuse ette mitte FBI huvi tõttu, vaid kõigepealt pälvisid meedia tähelepanu aastaid Venemaal töötanud Page-i enda avaldused.
Page liitus Trumpi kampaaniameeskonna välispoliitika nõunike sektskonnaga 2016. aasta märtsis. Varem oli ta silma paistnud energeetikainvestorina ning ta oli töötanud ka Venemaa energiakontserni Gazprom nõunikuna. Muuhulgas on ta ka ise väitnud, et talle kuulub Gazpromi aktsiaid. Pärast seda, kui ta Trumpi nõunikuks sai, tegi ta korduvalt - sealhulgas ka Venemaal käies - avaldusi ja pidas kõnesid, kus ta tegi maatasa Washingtoni senist Venemaa-suunalist poliitikat, võttis sõna sanktsioonide vastu ja vihjas, et Trumpi presidendiks saades muutuksid suhted USA ja Venemaa vahel palju lähedasemateks.
Hiljem, kui süüdistused Trumpi meeskonna väidetavate Venemaa suhete teemal rohkem tähelepanu pälvima hakkasid, lahkus ka Page kampaaniameeskonnast. Tema liitumise ja lahkumise täpsemad asjaolud on endiselt mõnevõrra ebaselged, sest esiteks oli tema näol tegu vabatahtlikuga, kes väidetavalt palka ei saanud, ja ta ilmus esimest korda Trumpi meeskonna orbiidile juba 2015. aastal ehk ajal, mil kinnisvaraärimeest veel eriti tõenäoliseks valimiste võitjaks ei peetud.
2017. aasta novembris kongressis tunnistamas käinud Page rääkis protokolli kohaselt, et kohtus 2016. aasta juulis Moskvat külastades Vene presidendi administratsiooni liikmetega ning riikliku naftahiiu Rosneft investorsuhete juhiga.
Samuti õnnitles Page Trumpi meeskonna välispoliitikatiimi 2016. aasta 14. juulil suurepärase töö eest Ukraina parandusega - ta viitas nimelt kampaania otsusele sekkuda, et vabariiklaste Ukraina-platvormi paranduse sõnastust leebemaks muuta ehk loobuda seal otsesõnu soovist Ukrainale nn surmavat relvastust tarnida. (Praeguseks on Trumpi administratsioon küll teinud täiesti vastupidise ja Obamast palju jõulisema otsuse ehk Ukrainale on tarnitud surmavat relvastust nagu näiteks Javelini-rakette - Toim.) | FBI avaldas dokumendid, mille abil sooviti Trumpi kunagist nõunikku jälgida | https://www.err.ee/848870/fbi-avaldas-dokumendid-mille-abil-sooviti-trumpi-kunagist-nounikku-jalgida | Möödunud nädala laupäeval avaldas USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) dokumendid, mille alusel taotleti 2016. aastal kohtult luba Donald Trumpi kampaaniameeskonna kunagise välispoliitika nõuniku Carter Page'i jälgimiseks. Paraku pole see samm toonud kaasa üksmeelset tõlgendust, vaid nii Trumpi toetajad kui ka vastased on leidnud nendest dokumentidest detaile oma seniste seisukohtade toetuseks. |
Väljavilistamiste kõrval on rajaäärsed fännid tiitlikaitsjat Froome'i ka mitmeid kordi tahtlikult löönud. Kui Froome ei meeldi pealtvaatajatele salbutamooli juhtumi pärast, siis Thomast vilistatakse välja põhjusel, et Sky on alates 2012. aastast Touri liialt domineerinud.
Esmaspäevasel pressikonverentsil vihjas Brailsford, et see näib tulenevat Prantsusmaa kultuurist. Prantslasest UCI president, keda Brailsford on varasemalt süüdistanud liiga prantslalikus käitumises, palus kohalikes fännides vaenulikus õhutamata jätta.
"Esiteks, velotuuri ei vaata raja äärest vaid Prantsusmaa fännid. Siia on tuldud kaasa elama üle kogu maailma. Seepärast ma arvan, et sellist käitumist ei saa külge pookida vaid ühele rahvusele," ütles Lappartient. "Me proovime fänne rahustada, et nad austaksid kõiki sõitjaid. Sellised väljaütlemised valavad aga vaid õli tulle juurde." | UCI president: Team Sky treener ei tohiks õli tulle valada | https://sport.err.ee/848874/uci-president-team-sky-treener-ei-tohiks-oli-tulle-valada | Prantsusmaal peetaval velotuuril Tour de France on korduvalt välja vilistatud Team Sky rattureid, teiste seas Chris Froome'i ja kollases liidrisärgis sõitvad Geraint Thomast. Team Sky treener Dave Brailsford nimetas sellist käitumist lihtsalt Prantsusmaa kombeks. Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) president David Lappartient kutsus Brailsfordi üles Prantsusmaa fänne mitte solvama. |
Tänavusel hooajal oma klubi parimaks korvikütiks olev Dorbek mängus kaasa ei teinud. Võitjate parimaks kerkis Anatoly Bose 27 punkti ja seitsme lauapalliga, vahendab Korvpall24.ee.
Liigatabelis on Norths Bears 14 võidu ja nelja kaotusega teisel kohal, Central Coast Crusaders (9-10) on kuuenal real. Liidri Newcastle Huntersi saldo on 15-3.
Dorbeku klubil on põhiturniiri lõpuni jäänud veel kaks vooru. | Norths Bears sai Dorbekuta mängides võidulisa | https://sport.err.ee/848866/norths-bears-sai-dorbekuta-mangides-voidulisa | Austraalia poolprofessionaalses Warath League'is jätkas Erik Dorbeku koduklubi Norths Bears nädalavahetusel võidukalt, kui 88:79 mängiti üle Central Coast Crusaders. |
President Aleksandr Lukašenko allkirja saanud määrus annab sellise õiguse 80 riigi, nende seas 39 Euroopa riigi, USA, Austraalia ja Jaapani kodanikele. Määrus jõustub selle avaldamise järel riiklikus väljaandes.
Otsuse eesmärk on edendada Valgevene turismisektorit ja muuta riik veelgi atraktiivsemaks spordiürituste ja festivalide korraldajana.
Samuti soovitakse edendada nn meditsiiniturismi, et välisriikide kodanikud võiksid end ravida riigi arvukates sanatooriumides.
Viisavabadus kehtib neile turistidele, kes saabuvad ja lahkuvad Minski rahvusvahelise lennujaama kaudu.
Viisavabadus ei kehti välismaalastele, kes saabuvad või lahkuvad Venemaale, kuna kahe riigi vahel puudub piirikontroll.
Hiinlaste suhtes hakkab augustist kehtima eraldi viisakokkulepe. | Valgevene lubab välisturistidel 30 päeva viisavabalt riigis viibida | https://www.err.ee/848865/valgevene-lubab-valisturistidel-30-paeva-viisavabalt-riigis-viibida | Valgevene teatas teisipäeval, et välisturistid võivad viibida riigis viisavabalt senise viie päeva asemel 30 päeva. |
Roma oli lähedal lepingu sõlmimisega 21-aastase Bourdeaux' mängija Malcolmiga, ent Barcelona napsas brasiillase nende nina alt. Malcolm on Barcelonas kolmandaks uueks tulijaks sel suvel. Varasemalt on klubiga lepingud sõlminud veel Arthur ja Clement Lenglet.
Barcelona sõlmib Malcolmiga lepingu viieks aastaks ja käib tema eest välja 41 miljonit eurot.
Prantsusmaa kõrgliigas lõi Malcolm viimasel hooajal 12 väravat 35 kohtumises. Brasiilia MM-finaalturniiri koondises jäi mees paraku välja.
???? ???????? Bem-vindo Malcom! Welcome!
⚽️ #EnjoyMalcom
???????? #EnjoyBarça pic.twitter.com/nnxVK3hZt4
— FC Barcelona (@FCBarcelona) July 24, 2018 | Barcelona napsas Roma nina alt 21-aastase brasiillase | https://sport.err.ee/848862/barcelona-napsas-roma-nina-alt-21-aastase-brasiillase | Barcelonaga liitus brasiillasest ääremängija Malcom, kes oli sõlmimas lepingut AC Romaga. |
Ramaphosa lubas veebruaris võimule tulles majandust elavdada ja investoreid riiki meelitada. Tema eelkäija Jacob Zuma üheksat ametiaastat iseloomustasid korruptsiooniskandaalid, majanduskasvu aeglustumine ja tööpuuduse tõus.
"Me allkirjastasime mitu kokkulepet ja üksteisemõistmise memorandumit, mille eesmärk on suhteid veelgi süvendada," ütles LAV-i president ja lisas, et Hiina võttis endale kohustuseks teha 14 miljardi dollari väärtuses investeeringuid.
"Hiina rakendab aktiivseid meetmeid Lõuna-Aafrika Vabariigi impordi suurendamiseks, et toetada sealset valitsust," sõnas Hiina president. | Hiina investeerib LAV-i 14 miljardit dollarit | https://www.err.ee/848860/hiina-investeerib-lav-i-14-miljardit-dollarit | Hiina investeerib Lõuna-Aafrika Vabariiki 14 miljardit dollarit, teatas president Cyril Ramaphosa teisipäeval pärast Hiina riigipea Xi Jinpingiga kohtumist. |
Ronaldo liikus Torinosse juulikuu alguses, kui ta otsustas peale üheksat hooaega Madridi Realist lahkuda ning liituda uue klubiga. 33-aastase portugallase ostis 100 miljoni euro eest endale Itaalia hiid Juventus, kirjutab Soccernet.ee.
Tehingut kommenteeris Itaalia legend Andrea Pirlo: "Cristiano Ronaldo saab tuua midagi juurde, mida Juventus vajab. Ma olen rõõmus, et osav meister liitus Juvega. Ronaldo on selline mängija, kes muudab mängu ning võib aidata Juventusel võita Meistrite liiga trofee. Ta on üks parimatest maailmas, ta toob muutuse ning me näeme midagi võrratut."
Kunagine keskväljamaestro teenis ise ka leiba kunagi Bianconeri ridades. Kokku mängis ta seal 119 matši ning lõi 16 kolli. Meistrite liiga tiitel on tal samuti olemas ning lausa kaks tükki, kuid need on teise Itaalia suurklubiga, AC Milaniga. Viimati pallis Mozarti hüüdnime kandev mängija New York City FC klubis, kuid sealt ta lahkus aastal 2017 ning otsustas õppida treeneriks. | Pirlo: Ronaldo võib Juventusele Meistrite liiga tiitli tuua | https://sport.err.ee/848859/pirlo-ronaldo-voib-juventusele-meistrite-liiga-tiitli-tuua | 39-aastane itaallane, kes ise on juba mängijakarjääri lõpetanud, teatas, et Cristiano Ronaldo on väga hea pallur ning võib Juventusesse midagi uut tuua. |
Siiani on kõnelustel mänginud tähtsat rolli Brexiti ministeerium, vahendas Reuters.
"Mina juhin läbirääkimisi Euroopa Liiduga," ütles May parlamendile saadetu kirjalikus avalduses.
"DExEU (EL-ist väljumise ministeerium) jätkab valitsuse ettevalmistuste juhtimist: sisemaised ettevalmistused nii leppega kui ka leppeta stsenaariumi jaoks, kogu vajalik seadusandlus ning ettevalmistused Tuleviku Raamistiku rakendamiseks," lisas May.
May: Suurbritannia allub 2020. aasta lõpuni EL-i seadustele
Briti peaminister Theresa May riskib ärritada Brexiti pooldajaid avaldusega, et Ühendkuningriik allub 2020. aasta lõpuni Euroopa Liidu seadustele, kirjutas ajaleht Financial Times.
Lahkulöömise pooldajad on juba kuulutanud 2019. aasta 31. märtsi "iseseisvuspäevaks", sest ametlikult on see kuupäev, mil Suurbritannial tuleb EL-ist lahkuda.
Teisipäeval avaldati aga uus dokument, milles öeldakse, et tuleb tagada EL-i seaduste kehtimine Ühendkuningriigis üleminekuetapi rakendumisperioodi jooksul 2019. aasta märtsist 2020. aasta detsembrini.
Saksamaa pakub brittidele topeltkodakondsuse plaani
Saksa välisministeerium teeb ettepaneku, et enne Brexiti üleminekuperioodi lõppu Saksa kodakondsust taotlevad britid võiksid säilitada mõlema riigi passid, kinnitas ministeerium teisipäeval ajakirja Politico teateid.
Politico tugines Brexiti üleminekuaktiks nimetatud eelnõule, milles tehakse ettepanek kohelda Suurbritanniat 30. märtsist 2019 kuni kavandatava üleminekuperioodi lõpuni 31. detsembril 2020 Saksa siseriiklikel eesmärkidel Euroopa Liidu riigina.
Kehtivate reeglite järgi peaksid britid loobuma UK kodakondsusest, kui neile antakse pärast üleminekuperioodi Saksa kodakondsus.
Kavandatav seadus võtaks arvesse taotluse esitamise aja, nii ei jääks inimesed bürokraatlike takistuste tõttu kodakondsusest ilma. | May juhib edaspidi ise Brexiti kõnelusi | https://www.err.ee/848826/may-juhib-edaspidi-ise-brexiti-konelusi | Briti peaminister Theresa May teatas teisipäeval, et edaspidi juhib Brexiti-kõnelustel Euroopa Liiduga riiki tema. |
Iisraeli kaitsevägi (IDF) teatas varem teisipäeval, et neil tuli tegutseda seoses Süüria sõjalennuki sisenemisega Iisraeli-kontrollitud õhuruumi, vahendas Reuters.
Teate kohaselt lasid Iisraeli sõdurid Süüria sõjalennuki vastu käiku kaks õhutõrjesüsteemi Patriot raketti.
Süüria riigimeedia teatas omakorda, et Iisrael oli võtnud sihikule Süüria õhuruumis asunud lennuki. Seda, kas Iisrael lennukit tabas või mitte, Süüria riigimeedia ei maininud.
Damaskusele lähedane allikas ütles Reutersile, et Süüria sõjalennuki piloot sai surma. | Iisrael tulistas Golani kõrgendike kohal alla Süüria sõjalennuki | https://www.err.ee/848797/iisrael-tulistas-golani-korgendike-kohal-alla-suuria-sojalennuki | Iisraeli armeeraadio teatel tulistasid riigi relvajõud Golani kõrgendike kohal alla Süüria sõjalennuki. Piloodi saatuse kohta polevat hetkel veel midagi teada, kuid esialgsetel andmetel kukkus lennuk alla Süüria poolel. |
Viimasel kahel aastal tiitli pälvinud Ronalso aitas tänavu Madridi Realil võita kolmanda järjestikuse Meistrite Liiga tiitli. Uuel hooajal jätkab portugaallane Juventuse ridades.
Argentiinlane Messi võitis Barcelonaga kolmanda La Liga tiitli ja 34 löödud väravaga leiab ta parimate väravaküttide tabeli tipust.
19-aastane Mbappe, kes pallib igapäevaselt koos Paris St Germainiga, näitas tugevat esitlus MM-finaalturniiril. Temast sai teine teismeline mängija, kes on värava löönud MM-finaalturniiri finaalis. Esimesena sai sellega hakkama Pele.
Võitja tehakse teatavaks Londonis toimuval tseremoonial, mis peetakse 24. septembril.
Kõik kandidaadid: Cristiano Ronaldo (Portugal / Madridi Real / Juventus), Kevin De Bruyne (Belgia/Manchester City), Antoine Griezmann (Prantsusmaa / Atletico Madrid), Eden Hazard (Belgia/Chelsea), Harry Kane (Inglismaa / Tottenham Hotspur), Kylian Mbappe (Prantsusmaa / Paris Saint-Germain), Lionel Messi (Argentina/Barcelona), Luka Modric (Horvaatia / Madridi Real), Mohammed Salah (Egiptus/Liverpool) ja Raphael Varane (Prantsusmaa / Madridi Real). | FIFA avaldas kümne maailma parima jalgpalluri nimed | https://sport.err.ee/848852/fifa-avaldas-kumne-maailma-parima-jalgpalluri-nimed | FIFA kuulutas välja aasta parima mängija kandidaadid, kelle seas on viimasel kümnel aastal omavahel trofeed jaganud Cristiano Ronaldo ja Lionel Messi kui ka tänavu Liverpooli klubi särgis säranud egiptlane Mohamed Salah ja värskelt maailmameistriks tulnud 19-aastane prantslaste täht Kylian Mbappe. |
Alapealkirja "Grindewaldi kuriteod" kandva filmi režissöör on David Yates ning selles teevad kaasa veel Eddie Redmayne, Katharine Waterston, Dan Fogler, Alison Sudol, Zoe Kravitz, Jude Law ja Johnny Depp.
Stsenaariumi autoriks on J.K Rowling ning filmi toimub samas võlumaailmas, kus "Harry Potter". Treilerite põhjal on alust arvata, et peagi linastuvas teises osas kohtab mitmeid kuulsast võlurisaagast pärit elemente. Kokku on selles seerias plaanis vändata viis filmi.
2016. aastal jõudis kinodesse filmi esimene osa, mille tegevus leidis aset aastal 1926. Uues filmis keskendutakse aastale 1927 ning selle tegevus toimub peamiselt Pariisis ja Inglismaal. | "Fantastiliste elukate" järje teine treiler on väljas | https://menu.err.ee/848846/fantastiliste-elukate-jarje-teine-treiler-on-valjas | Nädalavahetusel San Diegos toimunud Comic-Conil avalikustati filmi "Fantastilised elukad ja kust neid leida 2" teine treiler. Kinodesse jõuab film 16. novembril. |
Alaphilippe kuulus 47-mehelisse jooksikute gruppi, mis sõitis eest ära 113 kilomeetrit enne finišit. Lõputõusu (1. kat) otsa jõudis esimesena küll Yates, kuid kuus kilomeetrit enne finišit kukkus ta laskumisel. Temast möödus lähim jälitaja Alaphilippe, kellele keegi enam järele ei jõudnud ja nii teenis ta finišis tänavuselt tuurilt teise etapivõidu ajaga viis tundi, 13 minutit ja 22 sekundit. Peagrupp lõpetas päeva võitjast hiljem kaheksa minutit ja 52 sekundit.
Kollases liidrisärgis jätkab Geraint Thomas (Team Sky), kellele kaotab ühe minuti ja 39 sekundiga klubikaaslane Christopher Froome ja 1.50 jääb maha hollandlane Tom Dumoulin (Team Sunweb). Kangert langes kokkuvõttes 21. positsioonile (+22.40).
Homme sõidetakse velotuuril lühim, 65-kilomeetrine etapp, mille jooksul ületatakse kaks esimese kategooria tõusu ja sõit lõpeb Col du Portet' (HC kat.) otsas.
Sõidu käik: Võistlus algas mitmete erinevate äraminekukatsetega. 218 kilomeetri pikkuse etapi 29. kilomeetril ootas rattureid ees aga ebameeldiv üllatus, kui kohalikud farmerid loopisid protesti märgiks rajale heinapalle. Neid püüdsid ohjata pisargaasiga politseinikud. Võistlus neutraliseeriti seetõttu kahel korral, esmalt farmerite pärast ja seejärel võistlejate tohterdamiseks, kuna pisargaas lendas võistlejatelegi silma. Sõidu jätkumisel jätkusid ka erinevad äraminekukatsed, kuid tõsisem neist leidis aset alles 113 kilomeetrit enne finišit, mil eest sõitis ära koguni 44 ratturit, kellega liitus hiljem veel kolm. 68 kilomeetrit enne finišit ründas tõusul belglane Philippe Gilbert, kes on näidanud aktiivsust üles eelmistelgi etappidel võidu pälvimiseks ja kasvatas oma edu seejärel minutini. Laskumisel kaotas Gilbert oma ratta üle juhitavuse ja sõitis teelt välja.
We've all been very scared, but @PhilippeGilbert is ok and will go back on the bike. ????
Après une grosse frayeur, @PhilippeGilbert semble aller bien et va repartir. ???? #TDF2018 pic.twitter.com/Xtrjyw3QSf
— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018
???? @PhilippeGilbert???? #TDF2018 pic.twitter.com/MlKHZ1I0UU
— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018
47-liikmeline jooksikute grupp jäi järjest väiksemaks ning 25 kilomeetrit enne lõpujoont ja mõned kilomeetrit enne viimase tõusu (1. kat) algust oli võidu nimel heitlema jäänud veel 17 ratturit. 8,3 kilomeetri ja keskmiselt 7,1 %-se tõusu otsa jõudis esimesena Adam Yates, kes alustas suurtuuri kindlate võidumõtetega, ent langes kõrgest mängust juba esimesel nädalal. Tõusul kasvatatud edu kadus, kui Yates laskumisel kukkus ja temast möödus seejärel parima ronija särgis sõitev Julian Alaphilippe, kes enam juhtpositsiooni käest ei andnud ja teenis kodupubliku rõõmuks juba teise etapivõidu.
???? - 6 km @AdamYates7 crashes !!! ????
Adam Yates a chuté !!! ???? #TDF2018 pic.twitter.com/QVJaEqi2I4
— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018
. @AdamYates7 crashes and now chasing @alafpolak / Chute d' @AdamYates7 qui repart derrière @alafpolak! #TDF2018 pic.twitter.com/FKkYMQ2lwk
— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018
Second win for @alafpolak on this Tour! ????????
Deuxième victoire pour Julian Alaphilippe sur ce Tour ! Quel panache ! ???????? #TDF2018 pic.twitter.com/BoHOVGp4EX
— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018
???? Relive @alafpolak 's second stage win in Bagnères-de-Luchon! ????????
???? Revivez la deuxième victoire d'étape de Julian Alaphilippe à Bagnères-de-Luchon ! ???????? #TDF2018 pic.twitter.com/UxfqbjCwIS
— Le Tour de France (@LeTour) July 24, 2018 | VIDEOD | Alaphilippe teenis Touril teise etapivõidu, Kangert 42. | https://sport.err.ee/848847/videod-alaphilippe-teenis-touril-teise-etapivoidu-kangert-42 | Tour de France'i 16. mägisel etapil teenis teise etapivõidu kodupubliku rõõmuks parima ronija särgis sõitev Julian Alaphilippe (Quick-Step Floors), kes edestas 15 sekundiga Gorka Izagirre't (Bahrain Merida Pro Cycling Team) ja lõpulaskumisel kukkunud Adam Yatesi (Mitchelton-Scott). Tanel Kangert (Astana Pro Team) lõpetas 42. kohal, kaotades võitjale 9.56. |
Enn Mellikov sündis 1. aprillil 1945, lõpetas Pärnu 4. keskkooli 1963. aastal ja Tallinna tehnikaülikooli cum laude 1968. aastal.
Kogu tema teaduselu möödus Tallinna tehnikaülikoolis. Ta alustas vaneminsenerina 1968, tõusis vanemteaduriks 1972, töötas pooljuhtmaterjalide tehnoloogia aseprofessori ja professorina aastatel 1992-2016 ning oli vastutav materjaliteaduse instituudi eest selle direktorina aastatel 2003-2014. Alates 2016. aastast panustas ta jõudumööda emeriitprofessorina.
Lisaks õppe- ja teadustööle osales Mellikov kogu Eesti teaduse ja teadussüsteemi arendamises nii ühiskondlikel alustel Eesti materjaliteaduse ühingu esimehena (1995-2005) kui ka riigi vajadusteks palju aastaid teaduskompetentsi nõukogu, teaduspreemiate komisjoni ja Eesti teadusagentuuri hindamiskomisjoni liikmena.
Koos rühmakaaslastega pani Enn Mellikov Tallinna polütehnilise instituudi füüsikalise keemia kateedris 1960. aastate lõpul aluse pooljuhtmaterjalide uuringutele. Nii teaduste kandidaadi (1977, tänapäeva PhD) kui ka teaduste doktori kraadi (ebatavaliselt noorena 1988) kaitses ta NSVL teaduste akadeemia Uurali teaduskeskuses Sverdlovskis. Seal testitud tulemused ja tehnoloogia kujunesid heaks vundamendiks Eesti teadusele keerulistel aegadel.
Eesti riigi taasiseseisvumisel viis töö ja elutee Enn Mellikovi kokku saksa teadlastega. Ühiselt realiseeriti idee siduda tema ja ta kolleegide uurimistöö päikeseenergia kasutamisega. See sai tema teaduselu sisuks. Eesmärk oli sõnades lihtne, kuid sisuliselt ja tehniliselt äärmiselt keerukas: luua odavad ja laialt kättesaadavatest materjalidest tehtud elastsed päikesepatareid.
Enn Mellikov ignoreeris kogu oma elu jooksul arvamusi, nagu miski oleks võimatu sellepärast, et see on lihtsalt võimatu ning oli seisukohal, et unistused peavad olema alati suuremad kui inimene saavutab. Rootsi kolleegid järeldasid näiteks 1992. aastal, et Eestis ei ole võimalik edu saavutada sellises kõrgtehnoloogilises mikroelektroonika materjalide valdkonnas nagu päikeseenergeetika. Enn Mellikov tõestas vastupidist, viies selle valdkonna maailmateaduste teravaimasse tippu.
Järgmine evalveerimine 2002. aastal leidis eest uudse ja originaalse teaduslabori ning üle kogu maailma kuulsa koolkonna.
Enn Mellikov läheb selle valdkonna ajalukku maailmas ainulaadsete pulbrist valmistatud päikesepatareide väljatöötajana. Tema loodud nn monoteraliste päikesepatereide tehnoloogiat arendab mitmesugusteks unikaalseteks toodeteks rahvusvaheline tehnoloogiafirma Crystalsol.
Enn Mellikov andis ka oma kaaluka panuse teadlaste ja inseneride uute põlvkondade kasvatamisse nii igapäevase õppetöö, kaheksa doktoritöö juhendamise kui ka oma erialal Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli ühise rahvusvahelise magistrikava loomise kaudu.
Tema tööd tunnustati kõrgelt kõigi riigikordade ajal. Ta on kolmekordne riikliku preemia laureaat. 1985. aastal sai ta Eesti NSV preemia ning 1998. aastal ja 2006. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia. Akadeemik Mellikovi saavutusi tunnustati 2006. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Tema panust teadusesse kroonis 2013. aastal nn elutööpreemia (ehk riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest). Seda vastu võttes ütles Enn Mellikov: "Teadus on vältimatu vahend inimeste elamise ja riigi arengueelduste täiustamiseks. Teadmistepõhine majandus on mitte ainult Eesti konkurentsivõimelisuse tagatis, vaid ilmselt ka ainus võimalus Eesti Vabariigil ellu jääda riigina."
Enn Mellikov saadetakse viimsele teekonnale 2. augustil teaduste akadeemia saalist.
Akadeemik Jaan Aarik: Enn Melliku entusiasm ja aktiivsus oli piiritu
Akadeemik Jaan Aariku sõnul oli Enn Mellikov üks päikeseenergeetika-alaste teadusuuringute alustajatest ja selle uurimissuuna eestvedajatest Eestis.
"Tema juhtimisel töötati välja ja võeti kasutusele uudne tehnoloogia päikesepatareide valmistamiseks, mis põhineb monokristallilistest teradest koosnevate monokihtide rakendamisel päikesepatareide kõige olulisemas osas, nn absorberkihis. See meetod lihtsustas oluliselt päikesepatareide valmistamist ja lubas seejuures teha ka painduvaid päikesepatareisid," selgitas Aarik.
Ta lisas, et Enn Mellikov andis olulise panuse päikeseenergeetika-alase rahvusvahelise teaduskoostöö ja ettevõtluse arendamisse.
"Väga suur oli tema roll pooljuhtide, eriti päikeseenergeetikamaterjalide, tehnoloogia ja teadusuuringute seadmepargi arendamisel Tallinna tehnikaülikoolis kui ka riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri objekti NAMUR loomisel. Piiritu oli tema entusiasm ja aktiivsus uute eesmärkide püstitamisel ja saavutamisel. Väga austav oli tema kaastöötajate suhtumine temasse kui juhti ja õpetajasse." | Suri tunnustatud tehnikateadlane Enn Mellikov | https://www.err.ee/848811/suri-tunnustatud-tehnikateadlane-enn-mellikov | Esmaspäeval suri 73. eluaastal teaduste akadeemia liige, tehnikateadlane Enn Mellikov. |
"Alexela soovib pakkuda oma klientidele terviklikke energialahendusi, laienenud elektriportfell võimaldab meil olla hea partner veelgi rohkematele klientidele. 220 Energia on ennast tõestanud energiaturul tubli tegijana, kellel on oma välja kujunenud kliendibaas. 220 Energia klientide ja koostööpartnerite jaoks antud tehing muudatusi kaasa ei too – ettevõte ja kaubamärk jäävad alles, samuti toimivad edasi koduleht ning kõik senised kontaktid," ütles Alexela juht Maria Helbling pressiteate vahendusel.
"Jaeturul meie hetkel ühtegi teist tehingut ei planeeri. Aga turuosaliste nimekiri on üsna pikk ja see tundub üsna ebaefektiivne, ehk loogiline võiks olla konsolideerumine," ütles Helbling BNS-ile. Ühinenud ettevõtete turuosa ulatub Helblingi sõnul 7 protsendini.
220 Energia juhatuse liikme Marko Alliksoni hinnangul on energiaturg jõudnud küpsemasse konsolideerumise faasi, kus edasiseks kiireks kasvuks on vaja omandada uut turuosa, mis on pannud turuosalised otsima koondumisvõimalusi. Alliksoni sõnul otsustati 220 Energia aktsiad müüa just Alexelale ettevõtete sarnase väärtuspakkumise tõttu, mis loob aluse olemasolevate klientide jätkuvale rahulolule.
"Alexela on 220 Energiaga väga sarnane elektri- ja gaasimüüja ning koondumine ühtsesse kontserni annab 220 Energia tänastele klientidele lisaväärtust – meie kliendid saavad osa Alexela pakkumistest ning suureneb tervikuna ettevõtte pikaajaline võimekus pakkuda konkurentsivõimelist alternatiivi võrguettevõtjatega seotud endistele elektri- ja gaasimonopolidele," ütles Allikson.
220 Energia on Eesti erakapitalil põhinev elektrimüügi ettevõte. Ettevõtte käive kasvas möödunud aastal 2,3 protsenti 7,1 miljoni euroni, ettevõte jõudis seejuures tunamullusest 100 400-eurosest kahjumist 60 200 euroga kasumisse.
Alexela on Eesti kapitalil põhinev valdusfirma, mis koondab viimase paarikümne aasta jooksul ühtse omanikeringiga seotud ettevõtted ühisesse struktuuri. Ettevõte annab tööd enam kui 1000 inimesele ning tegutseb kolmes valdkonnas: energeetika, metallitööstus ja põlevkivikeemia. | Alexela ostab elektrimüügifirma 220 Energia | https://www.err.ee/848838/alexela-ostab-elektrimuugifirma-220-energia | Energiakontsern Alexela ostab elektrimüügifirma 220 Energia; tehingu hinda osapooled ei avalda. |
Eelmisel hooajal Inglismaa kõrgliigas neljandaks tulnud klubi on enda ridadesse toonud Brasiilia põhiväravavahi Alisson Beckeri, Monaco poolkaitsja Fabinho, noore guinealase Naby Keita ning Stoke Cityga Inglismaa paremuselt teise liigasse langenud Xherdan Shaqiri. Klubist on ära läinud sama palju pallureid, kuid ainult ühe eest on midagi teenitud - Danny Ward müüdi Leicesteri 14 miljoni euro eest, kirjutab Soccernet.ee.
Üleminekuid kommenteeris peatreener Jürgen Klopp Liverpool Echole: "Ega see, et meeskonnas on 35 mängijat, pole jah kõige loogilisem, kuna arenevad pallurid peavad aru saama, et neid on vaja. Ma olen päris kindel, et midagi veel juhtub, kuid täpselt mida, näitab ainult aeg. Kui kõik on tagasi koos, siis on meid liiga palju, kuid kõik mängijad vajavad minuteid. Siis on see selge, et teised klubid võivad soovi avaldada, milleks me ka avatud oleme."
Lisaks sellele avaldas Liverpool Echo nimekirja, kus oli nimetatud seitse mängijat, kellest klubi tõenäoliselt soovib vabaneda. Mängijad olid järgmised: Marko Gruijc, Divock Origi, Danny Ings, Sheyi Ojo, Lazar Markovic, Simon Mignolet ja Pedro Chirivella. Nende eest soovitakse kokku saada umbes 100 miljonit eurot, et meeskonna ostude ja müükide kogusumma oleks enam-vähem sama. | Liverpool tahab seitsme mängija eest 100 miljonit saada | https://sport.err.ee/848836/liverpool-tahab-seitsme-mangija-eest-100-miljonit-saada | Ragnar Klavani koduklubi Liverpool on sel suvel üpriski aktiivne olnud - ostetud on lausa 165 miljoni euro eest, kuid müügitulu on teenitud vaid ligi 14 miljonit. |
Tänavu on ürituse põhirõhk nostalgilistel eesti filmidel: jaamahoones linastuvad näiteks "Naksitrallid", "Lammas all paremas nurgas" ning "Nipernaadi". Lisaks on võimalik avastada rongijaama ruume, kaeda üles pandud näituseid ja osaleda ööorienteerumisel. Sel aastal on programmis tegevusi ka lastele – neil on võimalus küpsetada vanaaegseid vahvleid ning võtta osa aaretejahist.
Õhtul esilinastub Tapa gümnaasiumi õpilaste dokumentaalfilm "Mälestusjaam" Tapa rongijaamast. Pärast seda saab näha tummfilme, millele loob kohapeal filmimuusika kuulus helilooja ja pianist Olav Ehala.
Hilisõhtul seavad end plaate keerutama Tapa linna melomaanid – Alari Kirt, Elmu Koppelmann, Ave Pappe ja Heili Pihlak. Nostalgilise punkti paneb üritusele ansambel "Heldene aeg" ning seda jäävad lõpetama DJ Mortheus ja Dave Swan.
Üritus "Nostalgialaks" on välja kasvanud eelmisel aastal kohalike noorte initsiatiivil korraldatud üritusest "Tapa rongijaama elluärkamine". Üritusega soovitakse juhtida tähelepanu linna südameks peetavale hoonele, mis on hetkel suletud, lagunemas ning millele ei ole siiani püsivat rakendust leitud. | Nostalgia ärkab taas Tapa rongijaamas ellu | https://kultuur.err.ee/848832/nostalgia-arkab-taas-tapa-rongijaamas-ellu | 10. augustil avatakse Tapa rongijaamas üritus "Nostalgialaks", et väärtustada lähiminevikku ja ajaloolist rongijaama. |
Telia klientidele tehti öösel vastu esmaspäeva umbes 95 000 vastamata kõnet Samoa suunakoodiga numbritelt, Elisa kliendid said enam kui 70 000 kõnet Samoast, lisaks tabas 5000 Elisa klienti Nauru suunakoodiga kõne ja poolteist tuhat sai Tonga suunakoodiga kõnesid. Tele2 ei öelnud BNS-ile, kui paljud tema kliendid Vaikse ookeani kaugetest saareriikidest kõnesid said, kuid nende andmetel võttis 60 klienti Samoast tulnud kõne vastu, keegi ise tundmatule numbrile tagasi ei helistanud.
Telia riskijuhtimise osakonna juhataja Andreas Meister ütles teisipäeval BNS-ile, et suunakoodiga +685 numbritelt laekunud 95 000 kõnele vastas umbes 2000. "Enamasti said Samoa numbrile tagasi helistanud inimesed pettuskeemist kohe aru ja kõned katkestati. Seetõttu jäävad nende kõnede maksumused enamasti paarikümnest sendist paari euroni," märkis Meister.
Elisa esindaja Marge Sillaots ei öelnud, kui paljud nende kliendid õngitsuskõnedele tagasi helistasid, kuid tema sõnul maksab Elisa hinnakirja kohaselt Samoa suunakoodiga telefoninumbrile helistamisel kõneminut 1,66 eurot.
"Telia soovitab suhtuda äärmiselt skeptiliselt tundmatutelt välismaa numbritelt tulnud kõnedesse ja sõnumitesse, kus palutakse tundmatule välismaa numbrile tagasi helistada või teavitatakse ootamatust võidust. Kindlasti tuleks enne tundmatule välismaa numbrile tagasi helistamist hoolikalt mõelda, eriti juhul, kui kõnet välismaalt oodata ei ole. Samuti ei ole soovitatav selliseid kõnesid vastu võtta," ütles Meister.
Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann soovitab inimestel üle vaadata telefoni sätted, et näiteks MMS sõnumeid automaatselt alla ei laetaks. Avada ei tohiks ka SMSides sisalduvaid linke, kuna need võivad suunata ebausaldusväärsetele veebilehtedele või peita endas pahavara, mis kopeerib telefonist isiklikke andmeid ja edastab need soovimatutele isikutele.
Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul on eestlaste teadlikkus on kasvanud. "Veel aasta tagasi läks ikka mõni selliste kõnede õnge. Antud pettuse valem on, et kuskil sajusaartel on registreeritud ülisuure hinnaga tasuline number, millelt tehakse vastamata kõne. Petturite eesmärk on, et inimene tasulisele numbrile tagasi helistaks. Praegu said õnneks hoopis petturid ise kahju," ütles Seliov pressiteate vahendusel.
"Tundmatult välismaa numbrilt tulnud kõnet klient pelgama ei pea, ei vastamata kõnet ega kõnele vastamist, kuniks viibitakse koduvõrgus, sest arvet see ei suurenda. Taolisi kõnesid tuleb lihtsalt ignoreerida, SMS-id kustutada ning uudishimule mitte voli anda. Kalliks läheb kõne vaid sel juhul, kui otsustatakse tagasi helistada. Juhul, kui ikkagi tagasi helistatakse, maksab Elisa ehk koduvõrgust helistades kõne välismaale hinnakirja kohaselt," märkis Sillaots.
Nädalavahetusel said paljud Eesti mobiiltelefoninumbrite kasutajad, olenemata operaatorist, kahtlaseid kõnesid Samoast. | Samoa petukõnesid oli üle 170 000 | https://www.err.ee/848834/samoa-petukonesid-oli-ule-170-000 | Eesti mobiiltelefonikasutajatele tehti nädalavahetusel üle 170 000 petukõne, selgub sideoperaatorite BNS-ile esitatud andmetest. |
Jaapani pealinnas särasid tele- ja vaatetorn Tokyo Tower ning 240 meetri kõrgune DoCoMo Yoyogi Building. Lisaks tähistasid Tokyo olümpiamängudeni kahe aasta jäämist Goryoaku Tower, Fukuoka Tower ja Tokyo Skytree, mis on tituleeritud maailma kõrgeimaks torniks oma 634-meetrise kogupikkusega. Autor: Reuters/Scanpix
Selle sündmuse auks peetud tseremoonial süütasid koolilapsed, sportlased ja auisikud 731 paberist mälestuslaternat. Igaüks neist tähistas ühte päeva, mis on jäänud avamistseremooniani. Osalejad kirjutasid laternatele ka oma soovid.
Autor: Reuters/Scanpix
Autor: Reuters/Scanpix
Autor: AFP/Scanpix
Autor: AFP/Scanpix
Tokyo olümpiamängud algavad 24. juulil 2020. aastal ja lõpevad sama aastal 9. augustil. | FOTOD | Tokyo olümpiamängudeni on jäänud täpselt kaks aastat | https://sport.err.ee/848833/fotod-tokyo-olumpiamangudeni-on-jaanud-tapselt-kaks-aastat | Tokyo olümpiamängudeni on jäänud täpselt kaks aastat. Selle auks värvusid kuulsad Jaapani vaatamisväärsused olümpiarõngaste värvidesse. |
Terviseamet andis NOA-le loa uksed avada juba eelmise nädala neljapäeval, kuid restorani juhtkond otsustas lisaettevaatusabinõuna restorani suletuna hoida. Nüüdseks on nakkusoht likvideeritud.
"Terviseameti tingimus restorani taasavamiseks on see, et restoran peab tagama nakkuse edasise leviku tõkestamise. Sealhulgas peavad restorani töötajad läbima täiendava tervisekontrolli ja naasmisel tööle peavad nende laboratoorsete uuringute tulemused olema salmonella tekitaja suhtes negatiivsed. Andsime loa restoran avada juhul, kui NOA-l on piisav arv töötajaid, kelle proov on negatiivne," ütles terviseameti pressinõunik Simmo Saar.
Veterinaar- ja toiduameti esindaja Elen Kurvits kinnitas, et külastajate haigestumise põhjustanud toit on tuvastatud. "Suure tõenäosusega on tegemist toidu kaudu levinud nakkusega," märkis Kurvits.
NOA peakoka Tõnis Siiguri sõnul otsustati restoran avada, sest omalt poolt on tehtud kõik, et nakkuseoht likvideerida.
"Esmalt vabandame veelkord siiralt ja südamest kogu NOA kollektiivi poolt. Oleme väga kurvad, et oma klientidele ja töötajatele niivõrd suuri ebameeldivusi põhjustasime," sõnas Siigur.
"Oleme saanud kätte Synlabist oma töötajate analüüside tulemused, desinfitseerinud Ecostern ja professionaalide abiga kogu restorani ja terrassi viimse millimeetrini, vahetanud välja kogu majas oleva tooraine, likvideerinud menüüst toorest liha ja muna sisaldavad road ning saanud loa restoran avada. Ükski teid teenindav NOA töötaja pole viirusekandja ja meie restoran ei kujuta teile ohtu," kinnitas Siigur.
Tema sõnul on endiselt keeruline öelda, kuidas haigusetekitaja NOA restorani sattus. Veterinaar- ja toiduameti võetud proovide tulemused selguvad lähiajal, kuid ka nende tulemusel on keeruline sajaprotsendiliselt väita, kust nakkus alguse sai.
"Kinnitame, et oleme iga päev teinud rohkem kui meilt nõutakse, et restorani puhtus ja hügieen vastaks tingimustele. Lisaabinõuna oleme otsustanud uuendada ja saata täiendavasse üldisesse tervisekontrolli kõik oma töötajad, oleme teinud väga põhjaliku auditi seoses tooraine päritoluga ning töötame ka edaspidi iga päev selle nimel, et NOA-st saadud kogemus oleks laitmatu," lisas Siigur.
NOA restoranist alguse saanud salmonelloosi haigestus üle 30 inimese. | Restoran NOA avab salmonelloosipuhangu järel taas uksed | https://www.err.ee/848830/restoran-noa-avab-salmonelloosipuhangu-jarel-taas-uksed | Eelmise nädala kolmapäeval salmonelloosikahtluse tõttu suletud restoran NOA avab teisipäevast taas uksed. |
August Strindbergi 1900. aastal kirjutatud "Surmatants" on pingeline lugu oma hõbepulmadeks valmistuvast mehest ja naisest. Tegemist on maailmakuulsa rootsi näitekirjaniku kõige julmema abieludraamaga. Autor ise on mõista andnud, et kirjeldab oma õe Anna abielupõrgut, kuid ilmselt on suurim kaal kirjaniku enda kogemusel. Lavastuses mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Priit Loog ja Ingomar Vihmar.
Soovi korral ostetakse "Mehed, meri, maa ja naised" 25. juuli etenduse piletid selle nädala jooksul tagasi. | Asendatakse 25. juuli "Mehed, meri, maa ja naised" etendus | https://kultuur.err.ee/848829/asendatakse-25-juuli-mehed-meri-maa-ja-naised-etendus | Näitleja haigestumise tõttu jääb äraestraadietenduse "Mehed, meri, maa ja naised" (lavastaja Ingomar Vihmar) homne, 25. juuli Suure saali etendus. Selle asemel toimub Endla Küünis romantika/komöödia/draama "Surmatants" (lavastaja Ingomar Vihmar). Piletid tuleb enne etendust Endla kassas ümber vahetada. |
Deschamps vedas Prantsusmaa koondise maailmameistriks. 20 aastat tagasi, mil Prantsusmaa esmalt maailmameistriks krooniti, kuulus Deschamps meeskonda mängijana. Tema tollane meeskonnakaaslane Zidane aitas Madridi Realil võita aga kolmandat aastat järjest Meistrite Liiga.
Nominentide hulka kuuluvad veel Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Gareth Southgate, kes aitas rahvuskoondisel jõuda MM-finaalturniiri poolfinaali 28-aastase vaheaja järel ja Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpooli peatreener Jürgen Klopp.
Võitja tehakse teatavaks Londonis toimuval tseremoonial, mis peetakse 24. septembril.
Kõik kandidaadid:
Aasta peatreener: Massimiliano Allegri (Juventus), Stanislav Cherchesov (Venemaa), Zlatko Dalic (Horvaatia), Didier Deschamps (Prantsusmaa), Pep Guardiola (Manchester City), Juergen Klopp (Liverpool), Roberto Martinez (Belgia), Diego Simeone (Madriidi Atletico), Gareth Southgate (Inglismaa), Ernesto Valverde (Barcelona), Zinedine Zidane (Madridi Real). | Deschamps ja Zidane on favoriidid maailma parima treeneri tiitlile | https://sport.err.ee/848825/deschamps-ja-zidane-on-favoriidid-maailma-parima-treeneri-tiitlile | Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps ja endine Madridi Reali peatreener Zinedine Zidane on peamised favoriidid FIFA parima peatreeneri tiitlile. |
Keskpanga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul on uute eluasemelaenude keskmine intressimäär aasta algusest alates pisut tõusnud ja jõudis juunis 2,5 protsendini.
"See on küll viimase nelja aasta kõrgeim tase, aga pikemas vaates võib seda pidada endiselt madalaks. Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär sõltub suuresti sellest, millised ettevõtted ja milliste projektide jaoks konkreetsel perioodil laenulepinguid sõlmivad, ja võib seetõttu olla küllaltki muutlik. Juunis langes see kahe protsendini," lausus ta.
SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen põhjendas kodulaenuintresside kerkimist sellega, et kinnisvara hinnad on tõusnud, turg on aktiivne ning see on kaasa toonud elamuasemelaenudega seotud võimalike riskide suurenemise.
"Tõenäoliselt kajastab keskmise intressimäära tõus selles segmendis suurenenud riske," lausus ta.
LHV jaepanganduse finantseerimisosakonna juhataja Marko Kiisa ütles intressitõusu kohta, et panga hinnangul on tegemist tavapärase volatiilsusega. "Pikemas vaates võib tänaseid pika tähtajaga eluasemelaenu intressitasemeid endiselt madalaks pidada," lausus ta.
Suur nõudlus on autoliisingu järele
Eluasemelaenude kasvutempo püsis juunis Eesti Panga teatel varasemate kuudega võrreldes sama. Uusi eluasemelaene võeti 117 miljoni euro väärtuses ehk 12 protsenti suuremas mahus kui samal ajal aasta tagasi. Kasv tuleneb nii kallinenud kinnisvarast ja keskmise laenusumma kasvust kui ka suuremast tehinguarvust. Viimasel poolaastal on eluasemelaenude portfelli aastakasv püsinud seitsme protsendi läheduses.
Majapidamised laenasid juuniski väga aktiivselt ning eriti suur püsis nõudlus autoliisingute järele. Uusi autoliisingulepinguid sõlmiti juunis 30 protsenti suuremas summas kui aasta tagasi ja autoliisingute portfelli aastakasv ulatus 20 protsendini. Ka muud tarbimislaenud kasvasid endiselt kiiresti, aastas ligi üheksa protsenti.
"Tarbimislaenude hoogne kasv peegeldab nii praegust soodsat majanduskeskkonda kui ka suurenenud pakkumist. Tarbimislaenude ja liisingu osatähtsus kogu majapidamiste laenu- ja liisinguportfellis on ligikaudu 20 protsenti," märkis Raudsaar.
Ettevõtete laenukasv on vähese investeerimisaktiivsuse tõttu olnud tagasihoidlikum kui majapidamiste oma. Siiski suurenes teises kvartalis ka ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatest pankadest. Sealjuures kasvas aastataguse ajaga võrreldes uute laenude maht kõigil suurematel tegevusaladel ja ka laenuportfelli kasv on olnud suhteliselt ühtlane.
Aktiivse laenutegevuse kõrval kasvasid tempokalt ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete hoiused. Hoiuste maht pankades suurenes aasta võrdluses ligi 12 protsenti ehk 13,8 miljardi euroni.
Pangandussektori puhaskasum 2018. aasta teises kvartalis pisut vähenes. Kvartali puhaskasumiks kujunes kokku 82,5 miljonit eurot, mida on kolm protsenti vähem kui aasta tagasi. Samal ajal oli puhas intressitulu ligi kolm protsenti suurem kui möödunud aasta samas kvartalis – peamiselt väiksemate intressikulude mõjul. Kasvasid ka teenustasutulud, aga samuti palga- ja halduskulud.
Ühekordsete asjaoludena toetasid kasumit varasemate allahindluste tagasipööramine ja dividendid tütarettevõtetelt. Aasta alguses kehtima hakanud uue tulumaksukorra tulemusena arvestasid pangad teises kvartalis tulumaksukuluks ligikaudu 8 miljonit eurot. | Kodulaenude keskmine intressimäär jõudis nelja aasta kõrgeimale tasemele | https://www.err.ee/848759/kodulaenude-keskmine-intressimaar-joudis-nelja-aasta-korgeimale-tasemele | Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on aasta algusest alates veidi tõusnud ning jõudnud viimase nelja aasta kõrgeima tasemeni, selgus Eesti Panga juunikuisest pangandusstatistikast. |
Ametnikud selgitasid, et Vene häkkerid pääsesid suhteliselt lihtsalt ligi kommunaalettevõtete turvatud või isoleeritud võrkudele, tungides esmalt energiafirmasid usaldanud võtmetarnijate võrkudesse, vahendas The Wall Street Journal.
Ministeeriumi tööstuste kontrollisüsteemide analüüside juht Jonathan Homer ütles, et häkkerid pääsesid nii kaugele, kus nad oleksid võinud ka "lüliteid välja vajutada ning energiavoolu häirida".
Ministeerium on alates 2014. aastast hoiatanud kommunaalettevõtete juhtkondi häkkerite võimalikust ohust taristule. Esmaspäeval andis ministeerium aga esmakordselt detailsemat infot, paljastamata samas ohvrite nimesid. Ministeeriumi kinnitusel oli aga ohvreid sadades.
Mõni ettevõte ei pruugi siiani teada, et nende süsteemidesse on tungitud, sest ründajad kasutasid võrkudesse pääsemiseks firma enda töötajate nimesid. Seetõttu võib olla sissetungijaid keerulisem avastada.
Eksperdid on samuti juba mõnda aega hoiatanud ettevõtteid Vene häkkerite ohust. "Nad peavad Lääne vastu varjatud sõda," ütles endine kaitseministri asetäitja Michael Carpenter, nüüdne Pennsylvania ülikooli Penn Bideni keskuse direktor.
Venemaa on eitanud kriitiliste infrastruktuuriüksuste võrkude ründamist. | Ametnikud: Vene häkkerid tungisid USA elektrivõrgu kontrolli keskustesse | https://www.err.ee/848803/ametnikud-vene-hakkerid-tungisid-usa-elektrivorgu-kontrolli-keskustesse | Venemaa heaks töötavad häkkerid pääsesid eelmisel aastal USA elektrivõrku kontrollivatesse keskustesse, kus nad oleksid võinud tekitada ulatuslikke katkestusi, väitsid USA sisejulgeoleku ministeeriumi ametnikud. Nende hinnangul selline kampaania tõenäoliselt kestab. |
Valge Maja pressisekretär Sarah Huckabee Sanders ütles esmaspäeval, et president "uurib mehhanisme", jätmaks sellest loast ilma Luure Keskagentuuri (CIA) endine direktor John Brennan ja veel viis isikut, kes on olnud kõige tundlikumatel ametikohtadel valitsuses - endine Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor James Comey, riikliku luureameti endine direktor James Clapper, endine CIA direktor Michael Hayden, endine riiklik julgeolekunõunik Susan Rice ning endine FBI asedirektor Andrew McCabe.
Sanders süüdistas neid salastatud teabele juurdepääsulubade politiseerimises "alusetute süüdistuste" esitamisega nagu oleks Trumpi administratsioonil olnud kohatuid kontakte Venemaaga või olnud mõjutatud Venemaast.
"Fakt, et need juurdepääsulubadega inimesed on esitanud neid alusetuid süüdistusi, annab kohatu legitiimsuse süüdistustele, millel pole tõendeid," sõnas Sanders.
Esindajatekoja luurekomitee kõrge liige, California demokraat Adam Schiff märkis, et "juurdepääsulubade politiseerimine vastulöögi andmiseks endistele riikliku julgeoleku ametnikele, kes kritiseerivad presidenti, looks uue kohutava pretsedendi".
Sihtmärkide sõnul on tegu tähtsusetu kättemaksuga
Valge Maja nimekirjas mainitud eksametnikud aga teatasid kommentaariks, et tegemist on madalas stiilis kättemaksuga kriitika alla sattunud presidendi poolt ning osa neist juhtis tähelepanu sellele, et nende juurdepääsuluba salastatud informatsioonile lõppes paralleelselt töösuhtega ning seega pole Trumpil midagi, mida saaks neilt üleüldse ära võtta, vahendasid Axios ja Hill.
"See on väga, väga madal asi, mida teha," nentis endine luuredirektor (DNI) Clapper CNN-i intervjuus. "Poliitilistel põhjustel on see madal kättemaksuviis. Tundub, et selle eest, et oleme presidendi vastu sõna võtnud, mis minu meelest on kõigi puhul ajendatud meie siirast murest president Trumpi pärast."
"Aga juurdepääsuloal salastatud informatsioonile pole midagi pistmist sellega, kuidas mina või keegi meie seast presidenti suhtun. Ja ma ei saa mingeidbriifinguid. Ja mul ei ole ligipääsu salastatud informatsioonile. See on otseselt olnud lihtsalt viisakus, et kunagistel kõrgetel ametnikel on säilitatud juurdepääsulubasid."
NSA endine direktor Michael Hayden omakorda lausus Twitteris: "Ma ei käi salastatud briifingutel. Sellel pole mingit mõju sellele, mida ma ütlen või kirjutan."
FBI endise asedirektori Andrew McCabe'i kõneisik Melissa Schwartz rõhutas, et McCabe'i juurdepääsuluba tühistati kohe pärast töölt lahkumist ja FBI kinnitusel on see tavapärane praktika. "Võiks arvata, et Valge Maja kontrollib enne FBI-st üle, kui hakkab ajakirjanikele säravaid asju pilduma..."
Ka FBI eksjuht James Comey kinnitas väljaandele Lawfare Blog, et mingit juurdepääsuluba, mida Trump tühistada saaks, tal pärast töölt lahkumist ei ole. | Trump kaalub vastusamme teda kritiseerinud eksjulgeolekuametnikele | https://www.err.ee/848683/trump-kaalub-vastusamme-teda-kritiseerinud-eksjulgeolekuametnikele | USA president Donald Trump kaalub kuuelt endiselt kõrgelt julgeolekuametnikult salastatud informatsioonile juurdepääsuloa äravõtmist, kuna nad on kritiseerinud tema administratsiooni. |
Jaapanit on tabanud kuumalaine ja esmaspäeval näitas termomeeter Tokyos koguni 41,1 ° C. Jaapani pealinna keskmine temperatuur jääb suvel tavaliselt 30 ° C juurde ja seetõttu otsitakse ohutusmeetmeid kuuma ilmaga võitlemiseks kahe aasta pärast toimuvate olümpiamängude tarbeks. Kasutusele plaanitakse võtta nii udupihustid kui ka muid soojust blokeerivad tehnoloogiad.
"Viimastel päevadel on Tokyos elamine olnud võrreldav saunas viibimisega," ütles Tokyo kuberner Yuriko Koike. "Nii sportlaste kui ka pealtvaatajate hea tervisliku seisundi tagamiseks plaanimegi kasutusele võtta uusi meetmeid. See on üks sammudest, et 2020. aasta mängud edukad oleksid."
Jaapanlaste jaoks tähendab kuumalaine enamasti looduskatastroofi. Seepärast plaanitaksegi rohkem kui 100 kilomeetrit teid, kus peetakse ka maratoni ja kõndimise võistlused, pritsida üle uduspreiga, mis vähendab kuumuse ja ultraviolettkiirte jõudmist asfaltini. See tähendab, et kuumus ei jõuaks asfaltile ja selle läbi muutuks temperatuur jahedamaks. Lisaks kaalutakse maratonile stardi andmist hommikul kell 7 kohaliku aja järgi.
"Me oleme välja töötanud nanoosakestega pritsimisvahendid, mis blokeerivad soojust," rääkis Koike. "Kui sportlased saavad kasutada võistlemiseks kuumakindlat asfalti, siis võib temperatuuri langus olla umbes kaheksa kraadi." | Tokyo olümpia korraldajad leiutavad uusi meetmeid kuuma ilmaga võitlemiseks | https://sport.err.ee/848820/tokyo-olumpia-korraldajad-leiutavad-uusi-meetmeid-kuuma-ilmaga-voitlemiseks | Tokyo olümpia korraldajad plaanivad 2020. aasta mängudel kasutusele võtta uusimad tehnoloogiad, mis aitavad lahendada erinevaid kuumaga tekkivaid probleeme. |
"Valimiste ettepoole toomine tekitaks riigis ebastabiilsust, ebakindlust ja muudaks olukorra vaid hullemaks," sõnas Ortega haruldases intervjuus telekanalile Fox News
Ortega märkis, et ei tema ega ta abikaasa Rosario Murillo, kes on ka riigi asepresident, ei proovi alust panna dünastiale ning et järgmine valitsus valitakse korrapäraselt aastal 2021, vahendas Reuters.
Kümned tuhanded Nicaragua elanikud on alates aprillist tänavatel meelt avaldanud – kui alguses protesteeriti uue sotsiaalkindlustust puudutava seaduse vastu, siis seoses meeleavalduste vägivaldse mahasurumisega politsei ja poolsõjaväeliste valitsusmeelsete gruppide poolt on juba nädalaid protesteerijate pahameel suunatud otseselt Ortega vastu.
Ortega tuli esmakordselt võimule 1979. aastal, mil ta Sandinista mässajatega Somoza diktatuuri kukutas. | Nicaragua president tagasi astuda ei kavatse ja uute valimistega ei nõustu | https://www.err.ee/848796/nicaragua-president-tagasi-astuda-ei-kavatse-ja-uute-valimistega-ei-noustu | Ligi 300 inimest on saanud surma nädalaid väldanud protestides Nicaragua presidendi Daniel Ortega vastu. Meeleavaldajad nõuavad riigipea tagasiastumist või vähemalt 2021. aastal toimuvate valimiste ettepoole nihutamist, kuid Ortega hinnangul tekitaksid ennetähtaegsed valimised riigis hoopis suuremat ebastabiilsust. |
Klassikaraadio saade "Suveduur" läheb 26. ja 27. juulil eetrisse otse folgimelu keskelt. Muljeid, meeleolusid, üllatusi ja elavat muusikat – seda kõike vahendavad Viljandist toimetajad Lisete Velt ja Ivo Heinloo.
"Tänavuse festivali programmis on ebaharilikult palju noori tegijaid nii Eestist kui paljudest paikadest üle kogu maailma – Põhja-Ameerikast Hiinani ja Aafrikast Skandinaaviani. Tuleb tõeline noortepidu," lubas Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg.
Saates "Suveduur" saab folgifestivalil toimuvast osa neljapäeval, 26. juulil kell 14-15 ja reedel, 27. juulil kell 12-14.
Otseülekandes jõuavad raadioeetrisse festivali avakontsert Kaevumäel ja kontserdid Pärimusmuusika Aidas. Esinevad Udmurdi-Eesti kollektiiv Ar-God, ülipopulaarne ja alati üllatusvõimeline Puuluup, Duo Malva & Priks, ansamblid Päri Päri ja Rüüt ning folgihuviliste seas palavalt armastatud pärimusmuusikud Cätlin Mägi ja Mari Kalkun soolokontsertidega.
Reedel, 27. juulil on Viljandi Folgilt otse-eetris ka Vikerraadio. Kella 15-18 vahendavad pärimusmuusika festivali muljeid Arp Müller ja Tarmo Tiisler.
Kell 19.30 saab Viljandi Folgist ülevaate ka Raadio 4 vahendusel, samuti ka laupäeval kell 15.05. | Viljandi pärimusmuusika festivalil on kohal ka ERR-i raadiojaamad | https://kultuur.err.ee/848816/viljandi-parimusmuusika-festivalil-on-kohal-ka-err-i-raadiojaamad | Eesti Vabariik tähistab oma sajandat sünnipäeva ning ka XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali teemaks tänavu on "Sajaga!". Neljapäevast laupäevani jõuab Viljandi folgilt Klassikaraadio otse-eetrisse kaheksa kontserti. Lisaks on kavas otsesaated ka Vikerraadios ja Raadio 4-s. |
Ilmateenistuse sünoptik Ele Pedassaar kinnitas kella 15.45 paiku ERR-ile, et vihmapilved liiguvad Virumaalt Tallinnasse, kuid väga suuri üleujutusi kaasa tuua ei tohiks.
"See kellaaeg on ehk möödas. Pilv on natukene nõrgemaks jäänud. Tunda on ikka, märjaks teeb ikka," sõnas Pedassaar.
Ta selgitas, et tegemist on intensiivsemate hoovihmapilvedega, mille sees on ka kohati äikest, kuid suurem äike on juba rahunemas.
"Tundub, et päris äike rahuneb juba maha. Ta on Virumaal ennast maha laadinud kuumas päikeses. Pilved liiguvad idast lääne-edela suunas kaarega, piki rannikujoont. Õhtuks vajuvad ära," rääkis sünoptik.
Pedassaare sõnul said suurema sajuhulga teisipäeval ka Viljandi ja Türi. "Türi jaam on fikseerinud üle 20 mm sadu ennelõunal. Seal on metsade tuleoht väga, väga kõrge, ehk see sai natuke leevendust, vähemalt pool Järvamaad," rääkis ta.
Märkimisväärne sadu oli ka Viljandi- ja Pärnumaal, aga ametlik kogus on fikseerimata. "Aga paarkümmend millimeetrit on kindlasti, võib-olla isegi 30 mm on täna tulnud. See on väga suur hulk, juba 10 mm on täiesti arvestatav kogus.
Tallinnas on kindlasti 5-10 mm, aga mitte enam seda 20 mm. Pilv on natuke nõrgem. Kui Tuukri tänavale läheb, siis uputab seal ka," rääkis Pedassaar. | Osa Eestist tabas tugev vihmavaling, äike hakkab rahunema | https://www.err.ee/848810/osa-eestist-tabas-tugev-vihmavaling-aike-hakkab-rahunema | Ilmateenistuse andmetel tabas teisipäeva esimeses pooles Virumaad ning Järva- ja Pärnumaad suurem vihmasadu. Tallinnani jõudes on pilved nõrgemaks jäänud ning pealinnas suurt uputust kaasa ei tohiks tuua. |
Esmaspäeval kinnitas Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) uue juhi ametisse, kuid tema palka nõukogu esimehe Kalle Klandorfi sõnul ei avalikustata.
TLT eelmise juhi Enno Tamme palk oli avalikustatud. Tema teenis kuus 5500 eurot.
Tallinna linnapea Taavi Aasa meedianõunik Priit Simson ütles teisipäeval ERR-ile, et linna poolt hallatavate äriühingute palkade konfidentsiaalsus või avaldamine on äriühingu enda suveräänne otsus.
Samas on avalikud olnud näiteks Linnahalli AS-i juhatuse esimehe ja Ida-Tallinna Keskahaigla (ITK) esimeeste palgad. Linnahalli juhatuse esimees teenib 3500 eurot kuus ning ITK juht on varem teeninud keskmiselt 5600 eurot kuus.
Linnavalitsuse 2015. aasta aprilli istungi protokollis on ära toodud, et kõige kõrgemalt on linna haldavate äriühingute ja sihtasutuste juhatuste esimeestest tasustatud TLT, ITK ning Lääne-Tallina keskhaigla juhid, kelle kuutasu jääb 3000-6500 euro vahemikku. Kolm aastat tagasi oli Linnahalli AS-i juhi palk märgitud vahemikku 1200-2500 eurot.
Seega saab Boroditši palganumbri üle ainult spekuleerida.
Esimeses intervjuus TLT juhina ütles Boroditš esmaspäeval ERR-ile, et tema soov on, et ettevõttes oleks kõik läbipaistev ja selge. | Boroditši palga salastamine on Tallinna ettevõtete puhul uus trend | https://www.err.ee/848809/boroditsi-palga-salastamine-on-tallinna-ettevotete-puhul-uus-trend | Kui varem on Tallinna Linnatranspordi AS-i juhi palk olnud sarnaselt paljudele teistele pealinnale kuuluvatele ettevõtetele avalik, siis nüüd on äriühing otsustanud palganumbri jätta konfidentsiaalseks. |
Tuleviku peatreener Sander Post tervitas saavutatud kokkulepet ning lausus, et Riibergi mullused esitused Tuleviku särgis näitasid, et tegemist on kvaliteetse mängumehega. "Ta on väga loominguline mängija, hea tehnilise baasiga ning loodan, et Herol suudab ka tänavu meile seatud eesmärkide saavutamisel abiks olla," ütles Post.
FC Flora spordidirektor Norbert Hurt tõi laenulepingu sõlmimise tõukejõuna esile mängumehele tuttava keskkonna. "Heroli praegust arengut silmas pidades leidsime üheskoos, et tal on mõistlik uuesti meie juurest laenule minna ja teenida võimalikult palju mänguaega," kommenteeris Hurt. "Viljandis on Herolile tuttav keskkond ning mullu loodi talle seal kõik jalgpallile pühendumiseks vajalikud tingimused."
Riiberg ise kinnitas, et ootab uut aega Viljandis põnevusega. "Mängunälg on suur," kinnitas ta. "Nüüd tuleb trennides uuesti Viljandi rütmi sisse elada ja end tõestada – Sander Posti käe all ma ju mänginud ei ole. Usun, et teeme Tulevikuga hea hooaja teise poole," avaldas ta veendumust.
Möödunud hooaja teisel poolel Viljandi Tulevikku esindanud Riiberg lõi Tuleviku eest 22 mängus kuus väravat ja andis neli resultatiivset söötu. Tänavu hakkab Herol Viljandi meeskonnas kandma särki numbriga seitse. | Herol Riiberg naaseb Viljandi Tuleviku ridadesse | https://sport.err.ee/848812/herol-riiberg-naaseb-viljandi-tuleviku-ridadesse | Selle nädala alguses Tallinna FC Flora ja Viljandi jalgpalliklubi Tulevik vahel sõlmitud laenulepingu alusel esindab ründav poolkaitsja Herol Riiberg ka tänavuse hooaja teisel poolel Viljandi esindusmeeskonda. |
12 tundi, mille jooksul tuleb hädaolukorra seaduse kohaselt rikke korral taastada kaardimakse- ja pankade vahelise tehingud, on Eesti panga riskijuhi sõnul määratud kriisiolukordadeks, nagu küberrünnakud ja terroriaktid.
Tehniliste rikete korral on see aeg märksa lühem, selgitas Kukk ning lisas, et pühapäevase juhtumi puhul ületati taastamise ajalimiit, mil ei suudetud poolteise tunni jooksul süsteemi taastada.
"Me elame ajastul, kus kasutame üldjuhul tavapäraselt elektivalgust, aga samas meil ikkagi on kusagil küünlajupp või tikud varuks. Nii minu meelest tuleks ka suhtuda elektroonsete maksevahendite propageerimisse," kommenteeris Kukk.
Kukk lisas, et tarbijaid tuleb teavitada sellest, et elektroosete maksevahendite ja sidekanalite puhul võivad ilmneda tõrked.
Lahenduseks võiks olla sularaha kaasas kandmine.
Summa, mida sularahas ednaga kaasas kanda sõltub inimese enda tarbmimis- või kulutamisvajadusest, selgitas Kukk.
"Ütleme, et inimesel võiks olla kaasas nii palju sularaha, kui ta päeva jooksul tarbib," ütles Kukk.
Kukk ütles, et pühapäevane intsident puudutas hinnanguliselt 70 000 tehingut, mis tavapäraselt sel ajal läbi Nets Estonia käib.
"Kõik võtmeisikud peaksid olema asendatavad, nad peaksid suutma puhkuse või asenduse ajal täita kõiki neid funktsioone, mis põhivõtmeisik tavaliselt teeb. Nii et see pole normaalne olukord kindlasti," ütles Kukk selle kohta, et Nets Estonia ei saanud põhjalikult tegutseda, sest paljud töötajad olid puhkusel.
Hädaolukorra seaduse kohaselt saab sellisel puhul, kui 12 tunni jooksul ei taastatud maksesüsteeme, karistada elutähtsa teenuse osutajat kuni 20 000 euro suuruse trahviga, ütles Kukk, kuid lisas, et Nets Estonia ei ole elutähtsa teenuse osutaja.
Kukk ütles, et kriise on väga raske ette ennustada ning tegutsemisplaan sõltub olukorrast. Kui selline maksekriis peaks pikaajaliselt ilmnema, siis soovitatakse inimestel kasutada kas mõnda töötavat kanalit või sularaha, lisas Kukk.
Siis püütakse ka inimestele rohkem sularaha väljastada, kuid võib ennustada, et tekivad järjekorrad ja sularaha kättesaadavus muutub halvemaks, kirjeldas Kukk. | Eesti Pank soovitab inimestel igaks juhuks sularaha kaasas kanda | https://www.err.ee/848799/eesti-pank-soovitab-inimestel-igaks-juhuks-sularaha-kaasas-kanda | Inimesed võiks igaks juhuks endaga kaasas kanda sularaha juhuks, kui ilmneb mõni makseterminalide tõrge, ütles Eesti Panga riskijuht Aalo Kukk Vikerraadio saates "Uudis +" pühapäevase kaardimakserikke kommentaariks. |
Tähtaeg seda teha on kolmapäev.
Hiina nõuab, et USA lennukompaniid nimetaksid oma veebiküljel Taiwani kui "Taiwan, Hiina".
Välisministeeriumi kõneisiku Geng Shuangi sõnul loodab Hiina, et USA valitsus kutsub kompaniisid täitma Hiina nõudmisi. Ta ei täpsustanud, kas ja kuidas Hiina karistab nõudmist eiravaid lennufirmasid.
"Ootame-vaatame," ütles ta.
Valge Maja on nimetanud Hiina nõudmist "orwellilikuks jaburuseks". | Peking nõuab USA lennufirmadelt Taiwani nimetamist Hiina osaks | https://www.err.ee/848806/peking-nouab-usa-lennufirmadelt-taiwani-nimetamist-hiina-osaks | Hiina teatel ei ole "mingit ruumi läbirääkimisteks" nõudmise üle, et USA lennukompaniid nimetaksid Taiwani Hiina osaks. |
218 kilomeetri pikkuse etapi 29. kilomeetril loopisid kohalikud farmerid rajale heinapalle, misjärel vastasid korda ohjanud politseinikud pisargaasiga. Paraku viis tuul pisargaasi velotuuri rajale, misjärel pidid mitmed ratturid peatuma, et silmi veega puhastada. Abi vajanud ratturite sekka kuulusid teiste seas kollast liidrisärki kandev Geraint Thomas ning maailmameister Peter Sagan.
Protestiaktsioon Prantsusmaa velotuuril. Autor: Reuters/Scanpix
Protestiaktsioon Prantsusmaa velotuuril. Autor: AFP/Scanpix
Protestiaktsioon Prantsusmaa velotuuril. Autor: AFP/Scanpix
Protestiaktsioon Prantsusmaa velotuuril. Autor: AFP/Scanpix | FOTOD | Protestivad põllumehed peatasid Tour de France'i etapi | https://sport.err.ee/848804/fotod-protestivad-pollumehed-peatasid-tour-de-france-i-etapi | Prantsusmaa velotuuri 16. etapp tuli veerand tunniks peatada, kui protesteerivate põllumeeste kokkupõrkel politseiga sattus rajale pisargaasi ja heinapalle. |
Mõlemal meeskonnal on enne viimast vooru neli punkti, Eesti kohtub otsustavas lahingus neljapäeval Leeduga, fäärlastele astub vastu Valgevene.
Tõnis Kase viskas Eesti kasuks neli, Sander Sarapuu ja Mathias Rebane kolm, Otto Karl Kont, Marken Järv ja Ülljo Pihus kaks väravat, Alfred Timmo, Vahur Oolup ja Markus Viitkar lisasid ühe tabamuse. Tabeliseis: Valgevene 6 (3-st mängust), Eesti ja Fääri saared 4 (4), Soome ja Leedu 3 (3) punkti, Kreeka jätkab nulliga. Teisipäeva pärastlõunal kohtuvad 4. vooru mängudes veel Soome – Valgevene ja Leedu – Kreeka.
"Võitu me ilmselt täna ei väärinud, viiki meile pakuti, aga me ei võtnud vastu," sõnas Eesti koondise peatreener Kalmer Musting. "Skoorisime täna laiapõhjaliselt, üheksa mängijat said käe valgeks, ent selgest liidrist tundsime rünnakul puudust. Peaasjalikult jäi tänane mäng realiseerimise taha, jätsime nii palju sajaprotsendilisi võimalusi kasutamata."
Lisaks tõi Musting välja tehnilise praagi rohkuse: "Valesöödud olukordades, mis annavad vastasele kiirrünaku, on andestamatud. Mõlemad tiimid rõhusid täna tugevale kaitsele ja jooksid kiirelt tagasi. Rünnakujoonise saime avapoolaja lõpus paika, aga nii tihedas ja väravatevaeses mängus tuleb paremini oma võimalused ära kasutada. Katki midagi pole, puhkepäeva järel vajame Leedu vastu võitu!" | Käsipallinoored said EM-il valusa kaotuse | https://sport.err.ee/848800/kasipallinoored-said-em-il-valusa-kaotuse | Eesti kuni 20-aastaste noormeeste käsipallikoondis jätkas alagrupimänge Euroopa meistrivõistluste teise divisjoni turniiril Makedoonias. Teisipäeval jäädi napilt alla Fääri saarte koondisele 19:20 (11:10). |
Tagasihoidlikult alustanud ent eestlastele kiiresti südamelähedaseks saanud Positivusest on välja kasvanud üks suurimaid ja oodatuimaid üritusi Baltikumis, kuid juba aastaid on üleval olnud jutud selle peatsest ja paratamatust allakäigust. Oht omaenda raskuse all kokku vajuda ähvardab aga iga indie -festivali, kuivõrd indie on juba definitsiooni järgi väike ja iseseisev ning ei ela liigset tähelepanu üle.
Ikla piiripunktist loetud kilomeetrite kaugusel aset leidev festival elavdas piiriäärset elu juba ammu enne alkoralli algust, kuid on karta, et "iga-aastane Põhja-Läti invasioon" jääb edaspidi pigem viimasega seostuma. Tuginedes vestlustele põliste fännidega ja isiklikule kogemusele, julgen väita, et festivali kõrghetk jäi vahemikku 2012-2014. Pärast seda on sihtgrupist järjepidevalt kaugenetud ning muusika- ja kunstielamuste asemel on rõhutud peomelule. Alternatiivsena alustanud festival on liikunud peavoolu.
Samas on esinejate nimistu viimaste aastatega pigem lahjemaks jäänud, selle asemel et festivali kuulsusega proportsionaalselt kangust koguda. Samamoodi on kahanenud festivali- ja telklaala ning näib, et kokku on hakatud hoidma nii metsaaluse dekoreerimise kui meelelahutuse arvelt. Positivus on minetamas oma eripära, mis kajastub ka Eesti publiku leigenevas huvis.
Oma osa on siin mängida konkureerivatel üritustel, mida on lähiaastatel aina juurde siginenud. Näiteks 2013. aastal alustanud Intsikurmu, mis on täna rohkem Positivuse nägu kui Positivus ise. Või peagi Tallinnas esimest korda toimuv Sweet Spot festival, mis ülesastujate prestiiži poolest tänavusele Positivusele paljuga alla ei jää. Kaudses mõttes võib Positivuse rivaaliks pidada ka Weekendi. Juba see võrdlus annab aimu, kuhu Positivus suundunud on.
Kuid ma usun, et kõik need kodumaised festivalid poleks Positivuseta jalgu alla saanudki. Mõnes mõttes näitas lätlaste festivali siinne menu kohalikele korraldajatele tänuväärselt kätte suuna, mis Eesti turul kurnamata oli. Selgus, et eestlastel on nii vastavat huvi kui ka rahakotiraskust, et muusikafestivale väisata.
Äramainitud ürituste trio katabki ära kõik nišid, mis olid enne Positivuse päralt. Intsikurmu pakub looduslähedust ja õdusat äraolemist (nagu ka I Land Sound). Sweet Spot peibutab eeskujuliku staariparaadiga, eristudes eelmis(t)est trammisõidu kauguse asukohaga. Weekend võimaldab aga kõige käredamatel huvilistel end välja elada. Pealekauba leiab kõik see aset kodumaal, Läti tõmbab veel vaid oma odava alkoholiga.
Seega ei tohi Positivusele hingekella lüües unustada selle panust Eesti festivalimaastiku edendamisel, mis on Positivuse tähelennu tuules korralikult edasi arenenud. Samuti pole välistatud, et Positivus endale uue niši leiab ja tuhast tõuseb, kuigi ilus oleks olnud lõpetada 2016. aasta juubelifestivaliga, oma võimete tipul. | Daniel Tamm. Positivuse tõus ja langus | https://kultuur.err.ee/848535/daniel-tamm-positivuse-tous-ja-langus | Möödunud nädalavahetusel tõmmati joon alla tänavusele Positivus festivalile, mis oli järjekorras juba 12. Eesti muusikamaastikul korralikult kanda kinnitanud üritus ähvardab aga väsida. |
Õnnetus juhtus kell 12.25 Hertu külas umbes kaks kilomeetrit Keava peatusest Rapla poole, ütles BNS-ile Lääne prefektuuri pressiesindaja. Esialgsetel andmetel märkas rongijuht raudteel liikuvat inimest, andis signaali ja pidurdas, kuid rongi polnud võimalik nii kiiresti peatada. Pressiesindaja sõnul pole mehe isik veel tuvastatud.
Rongis olnud inimesed vigastada ei saanud ja rong jätkas veidi aja pärast teekonda, kuid õnnetus põhjustas rongiliikluses häireid.
Rapla politseijaoskonna välijuht Anti Šapkin ütles, et juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel. "Rongi kiiresti peatada pole võimalik ja raudtee läheduses liikudes tuleb jalakäijail veenduda, et rongi lähenemas pole," lisas Šapkin. | Raplamaal hukkus rongi all mees | https://www.err.ee/848772/raplamaal-hukkus-rongi-all-mees | Raplamaal Kehtna alevikus sai teisipäeva lõuna ajal raudteel kõndinud mees Viljandist Tallinna suundunud reisirongilt löögi ja hukkus. |
Mošnikov jäi klubita pärast seda, kui ta senine leivaisa Leczna Gornik möödunud hooaja järel Poola esiliigast välja langes. Alates eelmisest nädalast on keskväljamees testimisel Kasahstani kõrgliiga mulluse seitsmenda meeskonna Karagandõ Šahtjori juures. Klubi peaks Mošnikovi osas otsuse tegema sel nädalal, kinnitas palluri agent Andrei Stepanov Soccernet.ee -le.
Karagandõ on kahel korral (2011 ja 2012) tulnud Kasahstani meistriks, korra on võidetud kohalik karikasari. Käimasoleval hooajal hoitakse 19 vooru järel 12 meeskonna seas tihedas konkurentsis 17 punktiga 11. kohta. | Mošnikov loodab siirduda Kasahstani | https://sport.err.ee/848793/mosnikov-loodab-siirduda-kasahstani | Eesti jalgpallikoondise 30-aastane poolkaitsja Sergei Mošnikov loodab omale uue tööandja leida Kasahstanist. |
Teisipäeval avaldatud raport viitas kasvavale Iraani päritolu küberrünnakute arvule alates aastast 2014, vahendas Reuters.
Lisaks oli raportis kirjas, et 2017. aastal olid paljude selliste küberrünnakute fookuses Saksa päritolu sihtmärgid.
Iraan langes ise 2012. aastal mitme küberrünnaku ohvriks. Samas on ka USA luure hoiatanud, et Iraan korraldab iga päev küberrünnakuid. Lisaks tõi USA välja ka Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea nende riikides seas, kes Ameerika Ühendriike ründavad.
BfV ehk Bundesamt für Verfassungsschutz on Saksamaa julgeolekuteenistus, mille iga-aastates raportides kirjutatakse põhiseadusevastastest tegevustest Saksamaal. | Saksa julgeolekuteenistus: Iraani kübervõimekus on üha ohtlikum | https://www.err.ee/848778/saksa-julgeolekuteenistus-iraani-kubervoimekus-on-uha-ohtlikum | Saksamaa julgeolekuteenistus BfV kirjutas oma iga-aastases raportis, et Iraan on suurendanud oma küberrünnakute korraldamise võimekust ning see ohustab Saksamaa firmasid ja teadusasutusi. |
Iraani relvajõudude staabiülem kindralmajor Mohammad Bagheri ütles, et USA ähvardused toovad endaga kaasa "tugeva, mõeldamatu ja kahetsusväärse" vastuse Teheranilt, vahendab Reuters.
Trump kirjutas esmaspäeval läbivat suurtähte kasutades Twitterisse: "Iraani presidendile Rouhanile: ära iialgi ähvarda Ühendriike uuesti või sind tabavad tagajärjed, millesarnased on ajaloos tabanud vaid väheseid. Me pole enam riik, mis kannatab ära sinu dementsed sõnad vägivallast ja surmast. Ole ettevaatlik!"
To Iranian President Rouhani: NEVER, EVER THREATEN THE UNITED STATES AGAIN OR YOU WILL SUFFER CONSEQUENCES THE LIKES OF WHICH FEW THROUGHOUT HISTORY HAVE EVER SUFFERED BEFORE. WE ARE NO LONGER A COUNTRY THAT WILL STAND FOR YOUR DEMENTED WORDS OF VIOLENCE & DEATH. BE CAUTIOUS!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 23, 2018
Teheran oli varem teatanud, et USA peab lõpetama nende ähvardamise.
"Ameerika peab hästi mõistma, et rahu Iraaniga on kõikide rahude ema ja sõda Iraaniga on kõikide sõdade ema," ütles Iraani president Hassan Rouhani pühapäeval.
Tänavu mais taganes Trump tuumaleppest Iraaniga ning on taaskehtestanud mitmeid sanktsioone. | Iraani staabiülem USA-le: te riskite kahetsusväärse vastusega | https://www.err.ee/848785/iraani-staabiulem-usa-le-te-riskite-kahetsusvaarse-vastusega | USA president Donald Trump ähvardas esmaspäeval Iraani, et Teheran Ameerika Ühendriikide ähvardamise lõpetaks ja sellele vastas Iraan teisipäeval uue hoiatusega. |
Iisraeli parlament kiitis eelmise nädala neljapäeval heaks uue seaduse, mis määratleb selle maa juudi rahvusriigina. Seadus, mis võeti vastu 62 poolt- ja 55 vastuhäälega, annab heebrea keelele riigikeele staatuse ning märgib, et juudiasunduste loomine on riiklikes huvides. Varem samuti riigikeelena määratletud araabia keelele jäeti üksnes eristaatus.
Seaduse kriitikute sõnul võib see viia araablastest kodanike diskrimineerimiseni.
Erdogan pidas teisipäeval Õigluse ja Arengu Partei (AKP) rahvasaadikutele kõne, milles mainis ka Iisraeli teemat, vahendas Reuters.
Türgi riigipea märkis, et palestiinlasi tankide ja suurtükkidega rünnanud Iisrael on näidanud end terroririigina. Samuti leidis, et Iisraeli juhtkonnas on taas esile kerkinud "Adolf Hitleri meelelaad".
Samuti kinnitas Erdogan oma sõnavõtus, et Türgi jätkab oma piiride lähistel julgeolekuoperatsioonide teostamist. Lisaks lausus ta, et mitte kellelgi pole õigust kritiseerida valitsuse poolt kavandatavat uut terrorismivastast seadust.
Eelmisel nädalal lõppes eriolukord, mis oli kehtinud alates 2016. aasta juulis toimunud riigipöördekatsest saadik. Opositsiooni esindajad on teatanud, et valitsuse terrorismivastase seaduse eelnõu annaks Erdoganile äärmiselt ulatusliku võimutäiuse julgeolekuküsimustes.
Netanyahu: "suure demokraadi" kriitika on meile suurimaks komplimendiks
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu lükkas Türgi presidendi kriitika tagasi ja süüdistas omakorda Türgit süürlaste ja kurdide vastastes veresaunades.
Iisraeli peaministri hinnangul on Türgist saamas "sünge diktatuur".
"Erdogan tapab süürlasi ja kurde ning paneb vangi tuhandeid oma rahva esindajaid. Selle suure demokraadi kriitika rahvusriigi seaduse vastu on suurim võimalik kompliment," sõnas Netanyahu. | Erdogan: Iisraeli juhtkonnas valitseb "Hitleri meelelaad" | https://www.err.ee/848786/erdogan-iisraeli-juhtkonnas-valitseb-hitleri-meelelaad | Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas teisipäeval võimupartei liikmetele peetud kõnes, et äsja Iisraelis vastu võetud rahvusriigi seadus legitimiseerib rõhumist ning näitab, et Iisraeli näol on tegu fašistliku ja rassistliku riigiga. |
"Tegemist on noore mehega, kes on andnud endast Saksa koondisele kõik, mis tal anda on. Selline rassistlik kohtlemine tema usu põhjal on täiesti lubamatu," kommenteeris Erdogan Türgi juurtega Özili olukorda.
Nelja aasta eest Saksamaa jalgpallikoondisega maailmameistriks tulnud Mesut Özil teatas pühapäeva õhtul, et lõpetab koondisekarjääri. Sotsiaalmeediasse postitatud pikas avalikus kirjas süüdistas keskväljamees Saksamaa jalgpalliliitu rassismis, sõnades: "olen sakslane, kui me võidame ja ma olen immigrant, kui me kaotame".
Mais sattusid Saksa koondislased Özil ja Manchester City's palliv Ilkay Gündogan kriitikatulva alla, kui kohtusid Londonis riigivisiidil olnud Erdoganiga. Toona kinkis Gündogan Türgi riigipeale enda koduklubi särgi, kus oli kirjas "austusega minu presidendile". | Erdogan: Özili kohtlemine on rassistlik | https://sport.err.ee/848787/erdogan-ozili-kohtlemine-on-rassistlik | Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani sõnul on Saksamaa koondisekarjääri lõpetanud Mesut Özili kohtlemine rassistlik ning seeläbi lubamatu. |
Möödunud majandusaastal ehk mullu märtsist tänavu veebruari lõpuni soetas Lidl Eestis kolm kinnistut ning alustas läbirääkimisi ka teiste kinnistute omanikega, märkis ettevõtte juhatus majandusaasta aruandes.
Ettevõtte kahjum oli mullu 984 000 eurot, mis kaetakse järgmiste aastate kasumi arvelt. Lidl Eesti plaanib tänavu jätkata kinnisvaraobjektide väljaarendamise ja omandamisega, sealhulgas ka detailplaneeringute koostamise ja hoonete projekteerimisega.
2017. aasta investeeringute finantseerimiseks suurendas ettevõtte osanik CE-Beteiligungs-GmbH ettevõtte osakapitali viie miljoni euro võrra ning maksis muudesse reservidesse viis miljonit eurot kavatsusega tulevikus osakapitali tõsta.
Keskmiselt töötas majandusaastal ettevõttes neli täistööajaga töötajat, kelle palgakulu oli 108 000 eurot. Juhatuse liikmetele eraldi tasu ei makstud. Juhatus koosneb kolmest liikmest. | Lidl investeeris mullu Eestisse 6,7 miljonit eurot | https://www.err.ee/848783/lidl-investeeris-mullu-eestisse-6-7-miljonit-eurot | Varasemalt MMS Property Solutions OÜ nime kandnud Lidl Eesti OÜ investeeris mullu Eestisse 6,7 miljonit eurot. |
Tolliametnikud leidsid 49-aastase mehe surnukeha 16. juulil laeva rutiinse ülevaatuse käigus, vahendab Postimees Wismari politsei pressiesindaja teadet. Surnukeha lebas laeva lastiruumis, kus oli puidulaadung.
Esialgsetel andmetel põhjustas mehe surma hapnikupuudus, kuna ta leiti lastiruumi osast, kus tuleb liikuda hapnikumaskiga.
Schwerini prokuratuur alustas Eesti meremehe surma põhjuste väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust. | Saksa toll leidis laeva lastiruumist surnud Eesti meremehe | https://www.err.ee/848779/saksa-toll-leidis-laeva-lastiruumist-surnud-eesti-meremehe | Saksa tollitöötajad leidsid eelmisel nädalal Wismari sadamas kaubalaeva lastiruumist surnud Eesti meremehe, tema surma põhjuse selgitab välja ekspertiis. |
"2015. aastal sai siseminister valitsuselt mandaadi idapiiri väljaehitamiseks ning vastavalt valitsuse tegevusplaanile on siseminister andnud kuni käesoleva ajani regulaarselt ülevaateid piiri ehitamise arengutest ning alates 2015. aastast on piiriprojekti arutatud valitsuses kokku üheksal korral, kusjuures rõhutan, et riigikontrolöri juuresolekul," kirjutas Anvelt oma vastuses Holmile.
"Seega ei saa nõustuda väitega, et valitsusel ega riigikontrolöril ei ole olnud piisavalt informatsiooni. Samuti ei ole varem riigikontrolörilt laekunud siseministeeriumile ühtegi arupärimist piiriprojekti osas. Sellest tulenevalt olete oodatud idapiiri projekti auditeerima," lisas siseminister.
"Et jutt on väga suurtest investeeringutest, siis palun Teid teha idapiiri väljaehitamise materjalidesse täiendused, mis avaks kavandatava idapiiri lahenduse valiku tagamaid ja põhjendusi ning esitaks ühe või teise probleemi lahendamise alternatiivid koos nende maksumuse ja efektiivsusega," ütles Holm eelmisel teisipäeval oma kirjas siseminister Aveltile. Riigikontrolöri sõnul teeb talle muret valitsuskabinetile esitatud materjalide sisuline pool, mis ei ava kabineti liikmetele, miks on vaja välja ehitada just nimelt selline idapiir ja milline on eesmärgi saavutamiseks piirirajatiste ühe või teise lahendusvariandi efektiivsus koosmõjus maksumusega.
Anvelti sõnul kaaluti idapiiri taristu väljaehitamist planeerides esmalt nelja lahendust. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) koostas 2014. aasta lõpul ja 2015. aasta alguses, enne indikatiivse eelarve koostamist, mitu erinevat lahendust ehk idapiiri arendusvisiooni. 2014. a tegevust alustanud töörühm alustas vajaduste kirjeldamisest, peale mida sõnastati kolm erinevat arengusuunda. Neljanda võimalusena jäi praeguse olukorra säilimie minimaalse tegevusega piiriribal, kirjeldas Anvelt oma vastuses Holmile.
Samas esitas siseminister ka kõigi nelja lahenduse kirjeldused ning hinnangud nende väljaehitamise mõju kohta piiri valvamise kvaliteedile.
Siseministri sõnul toetab tänaseks väljavalitud lahendust rahvusvaheline kogemus, mis on saadud Kreeka-Türgi, Bulgaaria-Türgi ja Ungari-Serbia piirilt. "Lähtudes nende riikide piiri valvamise kogemusest, on massilise sisserände olukorras kõige tõhusam ebaseaduslike piiriületuste ennetamise ja tõkestamise moodus kombineeritud tehnilise valvekorralduse süsteem ehk variant C," ütles Anvelt viidates väljavalitud lahendusele.
"Piiriprojekti üks eesmärke on välispiiri katmine sajaprotsendiliselt tehnilise valvega, mis tagab piiriolukorrast teadlikkuse. Täiendava isikkooseisu värbamisega ei ole võimalik saavutada sellist olukorrateadlikkust, kuna ainuüksi välispiiri maismaa osa pikkus on 136 kilomeetrit. Samuti ei kao ära vajadus patrullteede, juurdepääsuteede, purrete jms järele. Piirivahejuhtumitele kiireks reageerimiseks ja piiririkkujate tabamiseks on patrullradade ja juurdepääsuteede korralik võrgustik hädavajalik," selgitas siseminister oma kirjas. | Anvelt nimetas riigikontrolöri kriitikat piiriehituse osas alusetuks | https://www.err.ee/848777/anvelt-nimetas-riigikontrolori-kriitikat-piiriehituse-osas-alusetuks | Siseminister Andres Anvelti sõnul on alusetu riigikontrolör Janar Holmi eelmisel nädalal tehtud kriitika, et piiritaristu rajamise plaanid on väheinformatiivsed, kuna neis pole esitatud alternatiivseid võimalusi ja nende maksumust. |
Kaks ATV-d kuuluvad mupole juba eelmisest aastast. Neid kasutatakse patrullimisel sellistes kohtades, mis jäävad jalgsi kaugeks ja kuhu on autoga keeruline ligi pääseda, selgitas munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere ERR-ile.
Toompere sõnul on ATV-d tööd efektiivsemaks teinud, sest nende pealt kuuleb ja näeb paremini.
ATV-d anti Toompere sõnul mupole üle eelmisel aastal, enne olid ATV-d seisnud kriisilaos ning olid mõeldud eriolukordadeks.
Mupo remontis paigalseisnud ATV-d ära ning Toompere sõnul kasutatakse neid muu hulgas ka lasteüritustel ja jooksuvõistlustel turvamiseks. | Piltuudis: mupo patrullib ATV-dega mööda Tallinna | https://www.err.ee/848775/piltuudis-mupo-patrullib-atv-dega-mooda-tallinna | Tallinna munitsipaalpolitsei on linna peale patrullima pannud kaks ATV-d, näiteks käivad nad kõnniteel parkijaid korrale kutsumas. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.