text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Danilovic alistas 750 000 dollari suuruse auhinnafondiga Moskva turniiri avaringis slovakitar Anna Schmiedlova (WTA 83.) 6:2, 6:4. Kanepi oli avaringis parem venelanna Vera Zvonarjovast (WTA 133.) 6:2 6:2.
Kanepi ja Danilovici omavaheline teise ringi kohtumine peetakse kolmapäeval, 25. juulil. | Kanepi läheb Moskvas vastamisi noore serblannaga | https://sport.err.ee/848776/kanepi-laheb-moskvas-vastamisi-noore-serblannaga | Moskva WTA tenniseturniiri avaringis võidutsenud Kaia Kanepi (WTA 49.) läheb kohtub järgmises matšis 17-aastase Serbia tennisisti Olga Daniloviciga (WTA 187.). |
Üks tõsiasi, millega tänapäeval kinokunsti juures tuleb leppida, on filmid kõikvõimalikest katastroofidest. Kui veel kümme aastat tagasi tähendas katastroofifilm seda, et tulnukad hakkasid maalasi maha nottima või hiidlaine neelas Ameerika suurlinnad, siis nüüd on suunatud pilk tõsielule ja reaalsetele õnnetustele.
Muidugi, mingil määral on seda alati olnud, aga varsti pole enam ühtki suurt õnnetust, millest ei sünniks kassahitti. Filmilegend Clint Eastwood on järgemööda teinud linalood piloot Chesley Sullenbergeri maandumisest Hudsoni jõkke ja terrorirünnakust Pariisi rongis. Peter Berg tegi filmid Deepwater Horizoni naftapuurtorni õnnetusest ja Bostoni maratoni pommitamisest. Juba on töös linateos Tais koopasse kinni jäänud poistest ja tegelikult sobitub sinna samasse ritta Erik Poppe "Utøya, 22. juuli", esimene mängufilm Breiviku julmast veretööst.
Filmi lähenemisnurk on kummaline. Erik Poppe on teadlikult hoidunud seisukohtadest, selgitustest ja hinnangutest - ta valis loo jutustamiseks thrilleriformaadi, näidates terrorirünnakut väljamõeldud karakteri, 18-aastase Kaja silme läbi. Breiviku nime mainitakse vaid algustiitrites, edaspidi näeb teda mõnel korral vaid kauguses mõneks hetkeks, töötades ilma mingi taustateadmiseta nagu slasher -õudusfilm.
Ühelt poolt on see väga emotsionaalne, kuna pikk katkematu kaader (vähemalt sellist muljet üritatakse jätta) ei anna vaatajale kordagi lootusetust olukorrast puhkust. Seda toetab ka peategelast kehastava Andrea Berntzeni suurepärane näitlejatöö - temast kiirgab korraga nii ääretut paanikat kui empaatiat ja hoolivust. Filmis on mitu momenti, mille peale tuleb ilmselt ka kõige külmemal inimesel pisar silma, selles pole kahtlustki.
Teisest küljest tekitab selline lahendus põhjendamatult palju küsimusi. Võin aru saada, et sarnaselt vaatajaga ei teadnud ka Utøya saarel hüsteerias ringi jooksvad noored mitte midagi, kuid see ei ole põhjendus - seitse aastat pärast viimase kümnendi üht suurimat terrorirünnakut oleks vaja teha selgitustööd. Vastasel juhul jääb pinnale üks põhiline küsimus: miks?
Dokumenteeriv lähenemine, mille režissöör valis, ei anna Utøyal juhtunule mitte midagi juurde. Film ei ava uusi tahke, mida me varem ei teadnud, samuti ei ole see julge sõnavõtt äärmuslaste teemal, vaid lihtsalt ümberjutustus toimunust. Kõige üllatavam seejuures on, et kui välja arvata paar selgitavat lausekest enne ja pärast filmi, siis ei maalita Breivikust filmis isegi antikangelast. Ta tapab saarel hulga inimesi, aga kas ta on paha? Äkki sellel on põhjus? Kes teab, sest seda ei öelda. Mitte midagi ei selgitata.
Maailm on täis totaalseid värdjaid ning ma olen enam kui kindel, et mõni neist võib sellest filmist pigem innustust saada. See on võimalus, mille peaks nii delikaatse teemaga tegelev lavastaja igal juhul välistama. Poppe proovis seda teha selgitavate tekstidega enne lõputiitreid, aga sorri - see on kõige mõttetum lahendus, kuidas filmis sõnumit edasi anda. Kui tahan lugeda, siis teen lahti uudisportaalid ja loen vanu lugusid, film peaks suutma enda ideid siiski pildikeele abil edasi anda.
Äkki võiks "Utøya, 22. juuli" olla näiteks sellest, et mõned katastroofid peaks jätma veel pikaks ajaks riiulile seisma. Või siis vähemalt tuleks tugevalt läbi mõelda, kuidas sellist asja suurel ekraanil näidata võiks. Antud juhul rullub lihtsalt lahti üks põnevik, mis ilma lisakontekstita on Skandinaavia kinokunsti arvestades kvaliteetne ja vaatamist väärt. Julma taustalugu arvestades on tegemist siiski tõsise lati alt läbijooksmisega, mis kisub seitsme aastaga kinni kasvanud haavad uuesti lahti. | Arvustus. "Utøya, 22. juuli" ei üritagi ühtki seisukohta võtta | https://kultuur.err.ee/848721/arvustus-ut-ya-22-juuli-ei-uritagi-uhtki-seisukohta-votta | Uus film
"Utøya, 22. juuli"
Režissöör: Erik Poppe
Osades: Andrea Berntzen, Aleksander Holmen, Brede Fristad
Kinodes alates 20. juulist
5/10 |
Esmaspäeval oldi 81:53 paremad Aveirost ning turniiri avamängus tuli vastu võtta 69:72 kaotus Niši Ülikoolilt, kirjutab Korvpall24.ee.
Mäng algas tasavägiselt, aga veerandaja lõppedes oli TTÜ 22:19 juhtimas. Poolajaks tehti aga 13-punktiline vahe sisse ning pausile mindi seisult 46:33. Järgmise kahe veerandajaga kasvatati eduseisu veelgi kuue silma võrra, mis andis kokkuvõttes 19-punktilise võidu.
TTÜ poolelt viskasid võrdselt 15 punkti Oliver Metsalu, Norman Käbin ja Sander Viilup. Levan Maskhulia lisas kümme ning Levi Martin Giese üheksa silma. Vastaste resultatiivseimad olid Stephan Kreutzer ja Leo Padberg võrdselt 11 punktiga. | TTÜ teenis ülikoolide Euroopa mängudel teise järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/848767/ttu-teenis-ulikoolide-euroopa-mangudel-teise-jarjestikuse-voidu | Portugalis Coimbra linnas toimuvatel Ülikoolide Euroopa mängudel sai TTÜ korvpallimeeskond kirja teise võidu, kui 81:62 alistati Münsteri Ülikool. |
"Nad tulevad siia kolmapäeval ja me vaatame, kas me suudame mingi lahenduse välja mõelda," vahendas Politico president Trumpi sõnu Valges Majas toimunud USA toodetele pühendatud üritusel. "Vastasel juhul peame me midagi tegema seoses nende miljonite autodega, mida nad igal aastal siia saadavad. Võib-olla saame me mingi lahenduse leida."
Kolmapäeval ehk 25. juulil külastab Washingtoni Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Trump on juba varem teatanud, et kaalub Euroopa Liidus toodetud autodele ja autoosadele 20-protsendilise imporditolli kehtestamiseks. Selline samm astutaks lähtudes seadusest, mis sätestab, et imporditolle ja muid kaubanduspiiranguid saab kehtestada, kui USA kaubandusministeerium leiab, et selliste toodete import USA-sse ohustab riiklikku julgeolekut. Sellist vastuolulist ettekäänet Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite täitmiseks kasutas administratsioon ka alumiiniumile ja terasele imporditolle kehtestades.
Hetkel on Euroopa Liit kehtestanud 10-protsendilise imporditolli välismaistele sõidukitele, samas kui USA puhul on välismaistele sõiduautodele kehtestatav imporditoll 2,5 protsenti. Sellist olukorda on Trump korduvalt ebaõiglaseks nimetanud, samuti on ta rääkinud Euroopa Liidust kui "vaenlasest".
Euroopa Liidu ametnikud on selgitanud, et kuigi Euroopa Liidu imporditollid sõiduautodele on suuremad kui USA omad, on Ameerika Ühendriikide imporditollid paljudele teistele kaupadele, sealhulgas veoautodele jälle omakorda kõrgemad. Seega on EL juba aastaid olnud seisukohal, et sellised probleemid tuleks lahendada laiema vabakaubandusleppe sõlmimisega.
Esmaspäeval mainis USA president ka kaubanduskõnelusi Mehhikoga ja ütles, et oli sellel teemal pikemalt telefonis rääkinud ka Mehhiko uue presidendi Andrés Manuel López Obradoriga.
"Me räägime nendega millestki, mis oleks meie riikide jaoks väga dramaatiline, väga positiivne," selgitas Trump.
Märkimisväärne on see, et rääkides kaubandusest Mehhikoga ja Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Lepingust (NAFTA) ei maininud Trump kordagi Kanadat.
President on juba varem selgitanud, et soovib sõlmida kõigepealt Mehhikoga eraldi leppe NAFTA teemal ehk juba 24 aastat kehtinud kolmepoolse vabakaubandusleppe uued asjaolud tuleks Trumpi hinnangul kokku leppida eraldi ja kahepoolselt. Samas on nii Obrador kui ka Kanada kinnitanud, et NAFTA peab jääma endiselt kolmepoolseks leppeks.
Saksa välisminister: Euroopa ei allu kaubandusähvardustele
Saksamaa välisminister Heiko Maas teatas teisipäeval, et EL ei kavatse alluda USA kaubandusähvardustele ning soovib erimeelsused lahendada läbirääkimiste abil.
"See on hea, et Jean-Claude Juncker on homme Washingtonis kõnelusi pidamas ja lahendust otsimas, kuid me ei lähe läbirääkimistele püstolitoru rinna vastas. Ma ei usus, et ähvardused tooksid meid lahendusele lähemale," selgitas välisminister Reutersi teatel.
"Meie Euroopas peame ühte hoidma... Ma loodan, et meil õnnestub lahendada see läbi konsensuse, kuid me ei allu ähvardustele ega taandu lihtsalt," rääkis Maas teleintervjuus.
Maas külastab peagi Jaapanit ja Lõuna-Koread ning sealsed autotootjad tunnevad samuti muret USA imporditollide pärast.
Saksa välisminister lausus, et mitte keegi pole huvitatud uutest ja kõrgematest imporditollidest.
"Lõppude lõpuks kaotaksid kõik, ka ameeriklased," lisas ta ja avaldas lootust, et ka USA ametnikud mõistavad seda. | Trump ähvardas taas Euroopat autode imporditolliga | https://www.err.ee/848766/trump-ahvardas-taas-euroopat-autode-imporditolliga | USA president Donald Trump ähvardas esmaspäeval taas Euroopa Liitu autodele kõrge imporditolli kehtestamisega ning märkis, et EL olevat olnud Ameerika Ühendriikide suhtes olnud "väga karm". |
Kuigi veel on vara rääkida kriisist, peab Netflix oma järgmised sammud siiski hoolikalt läbi mõtlema, kirjutab The Guardian. Äsja langes Netflixi aktsiate väärtus 14% võrra, kui teises kvartalis liitus nendega prognoositust miljoni võrra vähem inimesi. Seni on nende ärimudel tuginenud suuresti agressiivsele laienemisele, kuid Lääne turg on ennast juba ammendamas ning iga uue kliendi nimel tuleb üha enam pingutada.
Lisaks filmide ja sarjade vahendamisele toob Netflix turule ka originaalloomingut, mille tootmiseks on neil kasutada ligikaudu kaheksa miljardit dollarit aastas. Viimastel aastatel on selleks eraldatav summa aina tõusnud, kuid tõenäoliselt jääb Netflix juba tänavu kolme kuni nelja miljardiga kahjumisse. Teenuse osutamise pealt laekuv tulu (ligi 16 miljardit dollarit aastas) ei suuda enam katta reklaamile, litsentsidele ja oma sisu tootmisele kuluvaid summasid.
Esialgu oli Netflixil hõlbus telesarjade ja filmide õigusi kokku osta, kuna nende tänased konkurendid ei osanud ette näha, kui mõjuvõimsaks voogedastus kujuneb. Samas on loodud esimesed murettekitavad pretsedendid. Eelmisel aastal otsustas näiteks Disney, et korjab Netflixist ära kõik oma linateosed ja üritab luua konkureerivat voogedastusplatvormi. Sama plaani hauvad ka Amazon ja Apple.
Traditsioonilisest telekanalitest on Netflix endiselt üle, kuid üha enam peavad nad rinda pistma teiste moodsate tegijatega. Eeskätt valmistab peavalu Youtube. BCC läbi viidud uuringust selgus, et ligi pooled ameeriklastest vanuses 5-15 kasutavad Netflixi, samas kui 80% nendest on ka agarad YouTube'i külastajad. Kokku veedab see sihtgrupp BCC andmetel internetis keskeltläbi 15 tundi nädalas.
Netflixi peamine trump on selle soodne hind, mis tähendab aga seda, et kasutajad eelistavad selle soetada kõigele muule lisaks ning ei katkesta Netflixi tõttu lepingut kaabeltelevisiooni pakkujaga. Seega kui Netflix tahab oma tähelendu jätkata, peab ta tõstma hindu ja/või jõulisemalt telekanalite mängumaale sisenema. See tähendaks näiteks spordi ja uudiste üle kandmist, mis seni Netflixi repertuaarist puuduvad. Kindel on aga see, et praegune kurss vajab korrigeerimist.
Eesti turule sisenes Netflix 2016. aasta alguses, kuid tänavu selgus, et Eesti Netflixi vaatajani jõuab vaid murdosa sellest, mida näeb USA vaataja. Olukorda tõotab aga parandada kevadel vastu võetud direktiiv, mille kohaselt on Netflix ja teised voogedastusprogrammid kohustatud pakkuma Euroopas vähemalt 30% ulatuses siin valminud filme ja sarju. | Netflixi troon on kukkumisohus | https://menu.err.ee/848560/netflixi-troon-on-kukkumisohus | Kuigi Netflixi edulend on muutnud tervet telemaastikku ja õõnestanud ka Hollywoodi jalgealust, võib õhus märgata esimesi ohumärke. |
Ruhnu vallavanem Jaan Urvet ütles ERR-ile, et Runö mootoririkke üks peamiseid põhjuseid oli ülekoormus.
Urvet selgitas, et mootorite võimsus ei ole sobilik sellele merele, lainele ja koormustele.
Urveti sõnul on suvisel tipphooajal laeval lisaks inimestele ka ehitusmaterjalid ja toidukaubad, mis laeva liigselt koormavad.
22. juunil toimunud rikke ajal oligi laevale laine vastu, pardal oli palju reisijaid ja kaupa ning see oli mootorile liiast, selgitas Urvet.
"Selle laeva manuaalis on väga selgelt kirjas, et tohib võtta viis tonni kaupa lisaks peale, aga lihtsalt see mootor ei ole arvestatud sellisele koormusele," ütles Urvet.
Vallavanem lisas, et praegu on läbirääkimisel ka idee panna Roomassaarest Ruhnu sõitma laev, mis veaks ainult kaupa, mitte inimesi, et Runö koormust vähendada.
Laeva operaator eitab ülekoormust
Riigile kuuluvat laeva käitava AS-i Kihnu Veeteede juht Andres Laasma ütles ERR-ile, et kindlasti polnud mootoririke tingitud ülekoormusest.
"Tegelik põhjus pole selgunud," ütles Laasma ning lisas, et rikke võisid põhjustada erinevate asjade kokkusattumused.
Laasma selgitas, et keegi mootorit teadlikult üle koormanud ei ole ning suvisel hooajal tulebki sõita masinate suhteliselt kõrgel režiimil.
Laasma ütles, et rikke põhjuseks peeti alguses halba mootoriõli kvaliteeti, kuid ka seda ei saa peamiseks süüdlaseks tuua.
"Mootor töötas standardrežiimil, nagu ta on teinud seda kuus aastat," kommenteeris Laasma mootori seisukorda rikke ilmnemisel.
Laasma ütles, et rikke uurimisega tegeles hooldusettevõte, kuid Kihnu Veeteedele ei ole antud rikke kindlat põhjust.
Veeteede amet, kellele laev kuulub, ei soovinud Runö mootoririket kommenteerida. | Runö mootoririkke oletatavad põhjused lähevad omavahel vastuollu | https://www.err.ee/848726/runo-mootoririkke-oletatavad-pohjused-lahevad-omavahel-vastuollu | 22. juunil läks mootoririkke tõttu pea kolmeks nädalaks Ruhnu liinilt maha katamaraan Runö. Tegelik rikke põhjus pole siiani teada. |
2009. aastal erakätesse läinud Keila koolist sai ülemöödunud aastal taas munitsipaalkool. Tänavu veebruaris läksid kooli haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud ning algas korraline haldusjärelevalve. Muu hulgas uuriti ka seda, kas õpetajatel on tööks vajalik kutse ja 40 õpetaja puhul tõdesid ametnikud, et kutset tuleb alles taotlema hakata. Kusjuures tegemist pole uute õpetajatega, vaid mõned neist on pedagoogiametit pidanud juba aastakümneid.
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Hille Voolaid selgitas ERR-ile, et mure tekkis 2013. aastal muutunud ja õpetajatele kvalifikatsiooninõudeid seadva määrusega. Nimelt pandi seal paika uued nõuded, aga kehtima jäid ka eelmises määruses seatud nõuded. Niisiis tuli iga õpetaja puhul läbi uurida terve hulk dokumente.
"Tuli uurida, kas õpetaja töötas käesoleva määruse jõustumise ajal kooli või ei töötanud, siis on vaja teada, kui ta töötas, kas tema kvalifikatsioon vastas eelmises määruses kehtestatud nõuetele. Ja selle kvalifikatsiooni vaatamisel oli vaja minna sinnamaani, et näiteks eelmises määruses oli nõue, et õpetaja peab omama ettevalmistust õpetatavas aines ja ainevaldkonnas. Ehk oli vaja vaadata näiteks ka seda, kas matemaatikaõpetaja matemaatika valdkonnas töötas või mitte," rääkis Voolaid.
Ehk segadust on palju ja tegelikult polegi järelevalve veel läbi saanud. Keila kooli direktori Mait Tõitoja sõnul on kõige kummalisem lugu nende pedagoogidega, kes enne 2013. aastat ikkagi õpetajana töötasid, aga just määruse kehtestamise hetkel midagi muud tegid. Näiteks tema ise oli juba toona koolijuht, mis tähendab, et nüüd tundide andmise jaoks peab ta oma kutsetunnistuse hankima just uute, 2013. aasta reeglite järgi.
"Kui ma nüüd tahan kehalise kasvatuse õpetajana jätkata, siis ma pean minema ka kutset taotlema. Täpselt samamoodi on kahe minu asetäitjaga, õppealajuhatjaga siin majas ja nii edasi. Õppealajuhatajana ta küll vastab, aga tunde anda enam ei või, sest vot sel momendil ei andnud ta tunde," kirjeldas olukorda Tõitoja.
Sama lugu on ka näiteks nendega, kes just 2013. aastaks olid mõneks ajaks näiteks lasteaeda tööle läinud. Tõitoja ütleb, et ehkki koolile ja õpetajatele toob kutsete taotlemine ja paberimajandus parasjagu tüli, siis õpilased sellest kannatada ei tohiks. Nendega, kellel õpetajakutset ei ole, tehakse lihtsalt teistsugused lepingud, ehk hariliku töölepingu asemel võetakse nad palgale ajutiselt, aastase lepinguga. Niimoodi tehakse reeglina juhul, kui kool õpetajat ei leia ja tarvis on palgata keegi, kes paberite järgi õpetajaks ei sobi. Küll aga peab niisugusele palkamisele eelnema luhtunud konkurss.
Pikas plaanis püüab Keila Kool siiski paberid korda ajada nii, et kõigil õpetajatel ka ametlik määruses nõutud kutse oleks. Voolaid ütleb, et Keila koolis paistab probleem silma puhtalt seetõttu, et seal ongi palju õpetajaid. Aga ise-enesest tuleb järelvalvel õpetajaid kutset omandama saata ka mujal.
"Põhjuseks, mis meil vestlustes järelevalves välja on tulnud, on olnudki juhtide teadmatus sellest, et õpetajakutse on nüüd kutset omistava organi poolt antav kutse või ülikoolist eraldi peale õpetajakoolitust antav kutse." | Keila koolis puudub 40 õpetajal kutsetunnistus | https://www.err.ee/848762/keila-koolis-puudub-40-opetajal-kutsetunnistus | Veebruaris avastas haridus- ja teadusministeerium, et Keila koolis pole tarvilikku kutsetunnistust koguni 40 õpetajal, kes nüüd peavad selle endale muretsema. Seniks saavad nad õpetajana töötada ajutise lepinguga. |
Teinud mullu valikkoguga "Ühe inimese elu (pooleli)" oma luuletajateel mõttelise vahepeatuse ja vaadanud tagasi läbitud kilomeetritele ehk pooleteisekümne aasta jooksul kirja pandule, viskab Kalju Kruusa värske värsiraamatuga "Kümme kükki" koti uuesti üle õla ja läheb edasi. Tegelikult on ta juba mõnda aega rännanud: uus kogumik sisaldab luuletusi alates 2010. aastast. Nagu alapealkirjas osutatud, on algupärased tekstid siin taas vaheldumisi tõlgetega.
Kruusa jätkab tuttavat rada mööda. Suur osa tema originaalloomingust käib "Kümnes kükiski" mõiste "argiluule" alla. Selle on luulekogu "ing·veri·tee" (2013) arvustuses lahti seletanud Rebekka ja Miikael-Aadam Lotman: "[Kruusa värssides] avalduv argisus pöörab [---] arusaama luule "sügavast omadusest" pea peale; tühiasjad ei kujuta tähendusloome toorest materjali, mille alusel viidatakse üldisele tähtsusele, vaid hoopis terminus ad quem 'i ehk seda, millele luules osutatakse. Sõnad annavad sealjuures m ä r k u lihtsatest tõikadest, mis moodustavad tegelikult nii luuletaja kui lugeja elude pärisosa." 1 Kruusa kirjutab mähkmetest ja lapsevankritest, söögitegemisest ja ujulakülastustest, rahamuredest ja loomevaevadest – igapäevastest, ent, või õigemini, just sellepärast elulistest asjadest. Täpse sünnipäeva ja -kohaga tähistatud ning ajaliselt järjestatud tekstid annavad "Kümnele kükile" ehk rohkem kui ühelegi teisele Kruusa teosele poeetilise päevaraamatu ilme.
Luulekogu keskne teema on isadus. Kruusa jälgib oma tütre Meeli sirgumist "pooleaastasest pisikesest piimatootest / oma esimese / kübekese kyrvitsa ja ahjuyuna lisandiga" (lk 14) rüblikust koolieelikuks, jäädvustab tema mänge ja jonni ning lapsevanemaks olemise rõõmu ja valu. Väike Meeli pole seejuures ainus, kes läbi luuletuste kasvab. Ka Kruusa ise areneb, muuhulgas paneb tütre sünd teda ümber mõtestama oma suhet kodumaa ja maailmaga laiemalt: "varem ma kuidagi laperdasin ja logisesin / läksin lappama / mingi loks mingi lŏtk oli sees / praegu olen kindlalt / kinni naelutatud // elu on paigal / elu on paigas" (lk 109). Laps ei too isa ellu üksnes palju uut, vaid sunnib ka vana värske pilguga vaatama.
Eelnevast võib jääda mulje, nagu kirjutaks Kruusa valimatult kõigest, mis pole aga kaugeltki tõsi. Ta püüab paberile igapäevaelu kirkaid hetki, momente, mil argine paistab äkki erakordne: "midagi on elamises vahel / tajutavalt erilist / see ilmub tavalise elu keskel / tavalise aja kestel / [---] / ja järsku joonistub üks lĕik hetkede jada / kuidagi ajast välja / kuidagi tavatult selgeks" (lk 100). Nii muutuvad tähenduslikuks näiteks rongi unustatud kinnas ja selle edasisest kulumisest pääsev paariline, mida vaadates meenub autorile äkki tema noorelt surnud vend (lk 71–73). Või hetk, mil isa avastab, et lapsuke on juba päris suureks kasvanud: "Pisitütre kŏrval hiidnaiseks osutunud elukaaslane / on märkamatult / tavamĕĕtudesse taandunud" (lk 118).
Kogumikku mahub ka üksikuid looduspilte ja veidi ühiskonnakriitikat, samuti enesevaatlust ja -analüüsi ning mõtisklusi ajast ja luulest. Eriti väärivad esile tõstmist just seotud kõne olemust vaagivad tekstid. Kruusa võrdleb värsse lumega: "luulehelbed tekkivad / inimkogemuse / kristalliseerumisest / sõnade ja lausete kujule / ja saavad luule / vormis ainulaadseks" (lk 8). Veetilgakesed, millest lumi tekib ja milleks varem või hiljem tagasi muutub, on see-eest kõik ühesugused, mistõttu on luulehelbedki hästi õrnad: "aga lugeja käes / võivad nad sulada / kuna inimkogemused / on väga sarnased" (ibid.).
Kuid nagu kondenseerunud veeaur pole sama mis lumesulamisvesi, ei ole ka tahenenud ja uuesti üles sulanud luuleaines oma algkujuga päris identne. Mis tahes kirjutise iga tõlgendus on teataval määral meelevaldne ning mida kujundlikumat keelt on kasutatud, seda hõlpsamad on tekkima vääritimõistmised. Mõni tekst võib sootuks suletuks jääda. Kruusa kurdab: "Jaapani luuletaja Isikawa Takuboku / pidi sada aastat tagasi / et ta naine ja ema ta sirgeldisi lugeda ei oskaks / [---] / "Latina kirjas päevikkut" pidama / tänapäeval on asjad lihtsamad / piisab lihtsalt / tavalist luuletust kirjutamast / vŏib isegi raamatu avaldada / vŏib täiesti kindel olla / et siseheitlused jäävad / teiste silmade eest / kaitstuks // saladused tasub / luuleks vormistada / luule ongi oma murega / üksi olemine" (lk 64). Tema enda loomingugi kontekstis tähendab püüd lihtsuse poole harva täielikku läbipaistvust; vastupidi, rohked viited, vihjed ja teravdatud huvi keele vastu muudavad Kruusa tekstid mõnikord äärmiselt kihiliseks.
Nii ei puudu uusimastki värsikogust humoorikad sõnamängud. Vahel teeb Kruusa otsekui möödaminnes mõne viguri, näiteks luuletuses "avalikust raamatukogust", kus leidub rida "oma kăige paremate tanikawatsustega" (lk 50) või katkendis "olen iseenda taandanud / enda tühistanud inimene / olen kăik saavutanud / loobumise hinnaga // vorstiviiluta / vŏileiva hinnaga" (lk 52). Sellele lisanduvad puhtalt kalambuuridele üles ehitatud lühipalad, nagu "mu valulävi pole kunagi varem nii madal olnud – / ta on lävimise käigus / madalamaks tallutud" (lk 18), "viin ja nali – / vŏta üht ja viska teist" (lk 95) ning "aja surnuks löömiseks / kärab hästi ajaleht" (lk 103). Sõnu uuritakse samasuguse lusti ja imestusega nagu argielu pisiasju, tundes rõõmu sellest, mis tavaliselt tähelepanuta jääb ning tajudes ühtlasi tarvidust see nähtava(ma)ks teha. Kruusa tuletab lugejale meelde, et elu ja keel on ka oma kõige argisemal kuju palju rikkamad, kui esiti tundub – küllust tuleb vaid osata märgata.
Lisaks Kruusa originaalloomingule sisaldab "Kümme kükki" hulka välisluule eestindusi, kusjuures vaid kaks autorit on esindatud rohkem kui ühe tekstiga (jaapani kirjanikud Tanikawa Shuntarō kahe ja Kuroda Saburō kolmega). Enim on tõlkeid hiina, jaapani ja ameerika valdavalt 20. sajandi luulest. Autorite seast leiab maailmakirjanduse klassikuid (Seamus Heaney, Octavio Paz, Robert Frost, Thomas Hardy, Hermann Hesse), ent suurema osa moodustavad eesti lugejale vähetuntud või tundmatud nimed.
Tõlkeluule valik on kirju: siin on loodus- ja argielukirjeldusi, Ida filosoofiast kantud värsse, mõlgutusi poeesiast, inimloomusest ja -kehast ning kaduvusest. Kokkulangevused Kruusa omaluule teemaderingiga on ilmsed. Erinevusi esineb tekstide stiilis ja tonaalsuses, tõlgete seas on enam lüürilisi ja minoorse kõlaga värsse. Disharmooniat siiski ei teki – raamatusse võetud autorite näol on tegu, nagu rõhutatakse teose tutvustuses, Kruusa "sugulashingedega", mispärast kõneldakse pigem koos ja kokku kui üksteisele vastu. Kruusa ei pelga teistelt kirjanikelt laenata, vahel neid isegi matkida (vt nt lk 29–30). 2
"Kümme kükki" ei paku suuri üllatusi ega määratle kaljukruusalikkust ümber. Pigem joonistub tema nägemus ilmast ja asjadest iga kogumikuga aina selgemini välja. Kruusa ei ürita maailma muuta ega end selle eest peita, vaid kulgeb rahumeeli eluga kaasa. Ta keskendub väikesele ja sageli esmapilgul vähetähtsale, mis tegelikult moodustab olemise põhiosa. Teise nurga alt uudistatakse ka keelt, mida tavakasutuses iseloomustab samuti tihtilugu pinnapealsus. Tõlkidagi eelistab Kruusa, olgu siis teadlikult või mitte, marginaalsemaid autoreid või kuulsate kirjanike vähemteatud tekste. Ta on argiste asjade ja olevikulise olemise poeet, varju jääva valgustaja.
Ainest on sellisel luuletajal lõputult, iseasi, kui kaua on nii võimalik enda ja eelkõige tujuka, alatasa uut ja põnevat ihaleva publiku huvi üleval hoida. On Kruusa värsid üldse seesugustele kärsitutele lugejatele? Või mekivad need vaid tema mõttekaaslastele? Kruusa sunnib üha kasvava hulga asjade ja aiva harilikumana mõjuva maailmaga silmitsi seisva raamatusõbra peatuma ning järele mõtlema, mida ta õieti luulelt, aga ka kirjanduselt üldisemalt tahab ja vajab: kas abi ümbritseva selgitamisel ja seletamisel, oskust igapäeva väärtustada või hoopis puhkust sellest? Isegi kui ta peaks leidma, et Kruusa looming ei vasta tema ootustele ja soovidele, on ta "Kümme kükki" kätte võttes end ja maailma natuke paremini tundma õppinud ning kas see mitte polegi tegelikult kunsti peamine eesmärk?
1 Rebekka Lotman, Miikael-Aadam Lotman "Üks imetleb kuud, teine imeb näppu". – Keel ja Kirjandus 2014, nr 4, lk 304–308.
2 Vt samal teemal pikemalt Alari Allik "Igavese ahelluuletaja tagasitulek". – Vikerkaar 2013, nr 7–8, lk 139–143. | Arvustus. Argiste asjade armastus | https://kultuur.err.ee/848750/arvustus-argiste-asjade-armastus | Uus raamat
Kalju Kruusa
"Kümme kükki. Oma luulet ja tuttavat"
Kirimiri
127 lk. |
Järgmine samm on kaitsjale materjalidega tutvumise võimaldamine. See saab võimalikuks, kui prokurör on materjalid veel kord üle vaadanud, ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius ERR-i venekeelsele uudisteportaalile.
Kahtlustuse kohaselt osales Valvo Semilarski Tartu abilinnapeana otsustes, millega seoses olid tal isiklikud majanduslikud huvid.
"Sellistes otsustes osalemist keelab korruptsioonivastane seadus ning ametnik peab end nendes otsustes osalemisest taandama," märkis Sinkevicius.
Kahtlustuse järgi pani Semilarski toime toimingupiirangu rikkumise eriti suures ulatuses.
Samuti kahtlustavad Lõuna ringkonnaprokuratuur ja kaitsepolitsei teda altkäemaksu võtmises ning ärimees Aivo Pärna talle altkäemaksu andmises.
ERR-i raadiouudised teatasid mullu sügisel, et kaitsepolitsei ja prokuratuur leiavad, et Tartus Pirogovi platsi rekonstrueerimishanke ja Rahu tänava sotsiaalmajja liftirajamishanke menetluses oleks Semilarski pidanud ennast taandama.
Semilarski rääkis toona ERR-ile, et ehitusettevõte Eviko ühe juhatuse liikmega on ta isiklikult hea tuttav ja tema ettevõttega seovad teda varasematest perioodidest laenutehingud.
"See laenutehing toob siis mängu seotud osapoole. Kinnitan, et mul ei ole seotust osaluse näol Eviko ettevõttega ega sellega seotud ettevõtetega," kinnitas ta.
Semilarskil ja Evikol on ühine tütarfirma, mille kohta Semilarski ütles, et see ettevõte enam aktiivselt ei tegutse, kuid tõdes, et oleks võinud end ikkagi Evikoga seotud otsustest taandada.
"Siin mul polnud alust selle peale tulla, et vanad laenusuhted seavad üles sellise kahtlustuse," nentis Semilarski.
Teine episood, milles Semilarskit kahtlustatakse, puudutab kaht linnale kuulunud kinnistut - Võru tänava kinnistu, mille enampakkumise võitis kütusefirma Olerex vara haldav Aqua Marina AS, ning Mõisavahe tee ääres asuv kinnistu.
Kahtlustuse järgi tegi just Semilarski ettepaneku nende kinnistute müügiks ja selleks olevat teda mõjutanud seesama Aqua Marina AS.
Kolmas kahtlustus puudutab juba kaua segadust tekitanud Tartu linna bussiveohanget ehk Semilarskit kahtlustatakse selles, et ta olevat altkäemaksu eest mõjutanud hanketingimuste seadmist nii, et need oleksid kasulikumad ettevõttele MRP Linna Liinid.
"Seda ma kindlasti teinud ei ole. See iseenesest pole ka võimalik, sest hanketingimused on kunagi kokku pannud ühistranspordi komisjon. Rõhutan veelkord, et ma ei ole koostanud bussihanke tehnilisi tingimusi. Samuti on konsulteeritud ka teiste bussihankel osalejatega," rääkis Semilarski.
Nii kinnistute müüki paneku kui Tartu bussihankega seotud kahtlustused jõuavad otsapidi välja Turu 21 aadressil asuva hooneni.
Semilarski selgitas, et kui ta Turu tänava hoone 2015. aastal maha müüs, jäi lepingusse punkt, mis lubas tal hoone kolme aasta jooksul tagasi osta. Kusjuures tagasiostmine pidi toimuma 50 000 eurot kallimalt.
Hoone ostis toona ettevõttele Rand ja Tuulberg kuuluv OÜ Wipestrex Kinnisvaraarendus. Seda aga seostavad uurijad Aivo Pärnale kuuluva ettevõttega Wipestrex Grupp.
Kuna Semilarski sai hoone tagasi mitte 50 000, vaid 30 000 eurot kallimalt, siis need 20 000 eurot hindavadki uurijad altkäemaksuks ning selle olevat Semilarskile andnud just Aivo Pärn.
"Ma ei ole võtnud kelleltki altkäemaksu," kinnitas Semilarski.
Enda sõnul sai ta väiksema juurdehindlusega kinnistu tagasi seetõttu, et kolme aasta asemel oli hoone esmasest müügist möödunud ainult üks aasta.
Turu 21 hoone ja enampakkumisel olnud Võru tänava kinnistu on seotud nii, et pärast Wipestrex Kinnisvaraarenduselt hoone tagasiostmist müüs Semilarski selle hoone edasi Aqua Marina AS-ile ehk sellele samale ettevõttele, mis kahtlustuse järgi palus Semilarskil Võru tänava kinnistu müükipanekut suunata. | Kaitsepolitsei saatis Semilarski kriminaalasja materjalid prokuratuuri | https://www.err.ee/848751/kaitsepolitsei-saatis-semilarski-kriminaalasja-materjalid-prokuratuuri | Kaitsepolitsei lõpetas Tartu endise abilinnapea Valvo Semilarski kriminaalasja uurimise ning saatis materjalid prokuratuuri. |
Tokyo MK-etapi puhul on tegemist tugevuselt 3* etapiga, vahendab Volley.ee.
Sama tasemega etapil osalesid Nõlvak - Tiisaar ka eelmisel nädalal Hiinas Haiyangis, kus said 9. koha.
Taas saab Eesti esiduo alustada otse põhiturniirilt ning alustab mängudega neljapäeval, 26. juulil. | Nõlvaku - Tiisaare hooaeg jätkub MK-etapiga Tokyos | https://sport.err.ee/848749/nolvaku-tiisaare-hooaeg-jatkub-mk-etapiga-tokyos | Eesti rannavõrkpallipaar Kusti Nõlvak - Mart Tiisaar jätkab oma hooaega maailmakarika etapiga Jaapanis Tokyos. |
2003. aastal Helsingis alguse saanud bändi Poets of the Fall moodustasid Marko Saaresto (vokaal, kitarr), Olli Tukiainen (kitarr) ja Markus "Captain" Kaarlonen (klahvpillid). Oma stuudios valminud esimene lugu "Late Goodbye" leidis koha arvutimängu "Max Payne 2" soundtrack il. Samas sai loost ka esimene singel 2005. aasta alguses ilmunud debüütalbumilt "Signs of Life". Album tõusis Soome müügitabelis kohale number 1 ja bänd võitis hiljem parima debüütalbumi ja parima uustulija auhinnad Emma galal.
Aasta hiljem ilmunud "Carnival of Rust" tõi bändile aga rahvusvahelise läbimurde viies nad paljudele tuuridele ning tõi endaga kaasa ohtralt tunnustust kriitikute poolt. Järgnesid albumid "Revolution Roulette", "Twilight Theater", mis lennutasid bändi järjest uutesse kõrgustesse - kontserdid Euroopas, Aasias ja USA-s.
Tänaseks päevaks on bänd välja andnud seitse täispikka albumit. Märtsis teatas bänd, et järjekorras kaheksas kauamängiv näeb ilmavalgust oktoobris ja saab kandma nime "Ultraviolet". Jaanuaris 2018 ilmus lugu "False Kings", mis annab aimu uue albumi suunast. | Soome ansambel Poets of the Fall esineb veebruaris Eestis | https://menu.err.ee/848747/soome-ansambel-poets-of-the-fall-esineb-veebruaris-eestis | 20. veebruaril annab klubis Rock Cafe kontserdi soomlaste melanhoolise rokkmuusika üheks imelapseks tituleeritud Poets of the Fall. |
Arizona pealinnas Phoenixis juba ületati senine kuumarekord, kui termomeetrinäit kerkis 46 kraadini, vahendas Associated Press.
Seetõttu jagasid päästeametnikud ja linnaametnikud Phoenixi kesklinnas liikuvatele inimestele päikese eest kaitsvaid peakatteid, lehvikuid ja jahutavaid kaelarätikuid ning soovitasid inimestel võimaluse korral siseruumides püsida.
Kuumahoiatus puudutas suuremat osa Arizona osariigist, sealhulgas ka Grand Canyoni rahvusparki, ja piirkondi Nevadas ja California lõunaosas.
Kuuma ilma eest hoiatasid ametlikult ka Texase lääneosa ja New Mexico edelaosa võimud. Ka seal näitasid Fahrenheiti skaala termomeetrid mitmel pool kolmekohalist tulemust ehk õhusooja oli rohkem kui 37, mõnikord ka üle 40 kraadi Celsiuse järgi.
Lisaks anti kuumahoiatus ka paaris Utah' osariigi piirkonnas, kus käesolev nädal võib tuua kuni 43 soojakraadi.
USA riiklik ilmateenistus kasutab keerulist mudelit, mille alusel riigi erinevates piirkondades kuumahoiatust välja anda, mis tähendab, et üks ja sama termomeetrinäit ei pruugi erinevates piirkondades sama kategooria ametlikku hoiatust esile kutsuda.
Nagu eelpool mainitud, on kõige tõsisem olukord Arizonas, mille lõunaosas peaks kolmapäeval õhutemperatuur jääma 44 ja 48 soojakraadi vahele. Võimude suurt tähelepanu nõuab ka see, et lähipäevil on kõige kuumemat ilma oodata just 1,6 miljoni elanikuga Phoenixis, mis on rahvaarvu poolest USA suuruselt viies linn.
Seetõttu rõhutavad päästeametnikud, et inimesed peaksid palju vett jooma ning püsima võimaluse korral jahedates siseruumides.
Kohaliku päästeteenistuse juht Jake Van Hook tunnistas, et häirekeskus saab päevas kümneid teateid otseselt kuumusega seotud tõsistest terviseprobleemidest.
Eelmisel aastal suri Phoenixis kuumast ilmast tingitud tervisehäda tõttu 155 inimest.
Samas on lootust, et nädalavahetuseks saabub Phoenixisse idast juba niiskem ja jahedam ilm. Sellega aga võivad peagi kaasneda teised probleemid - nimelt tekitavad suvised mussoonvihmad sageli ohtlikke üleujutusi. | USA edelaosa tabas kurnav kuumalaine, eriti raske on Phoenixis | https://www.err.ee/848740/usa-edelaosa-tabas-kurnav-kuumalaine-eriti-raske-on-phoenixis | USA edelaosa on tabanud taas kurnav kuumalaine. Esmaspäeval lähenes õhutemperatuur mitmel pool 48 soojakraadile ning ilmaprognoosi kohaselt võib käesoleval nädal tuua selle aasta kuumarekordi. |
Mourinho sõnul aitas Pogba headele esitustele kaasa turniiri sobiv formaat. "See on kuu aega kestev võistlus, kus ta saab ainult jalgpallile mõelda. Ta on enda meeskonnaga treeninglaagris ja eraldatud muust maailmast. Selline keskkond mõjub talle ilmselgelt motiveerivalt."
"Liigahooajal on mõni mäng suurema tähtsusega, teine jälle väiksemaga. Niiviisi on kerge fookus kaotada," lisas 55-aastane portugallane. "MM-il on iga järgmine mäng üha suurema tähtsusega ja see mõjub motiveerivalt – sa oled pidevalt keskendunud. Selline keskkond sobib talle (Pogbale) ideaalselt."
Manchester United alustab uut hooaega 10. augustil, kui kodus mängitakse Leicester City'ga. | Mourinho: MM-i formaat sobis Pogbale | https://sport.err.ee/848742/mourinho-mm-i-formaat-sobis-pogbale | Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Manchester Unitedi peatreeneri Jose Mourinho sõnul peab poolkaitsja Paul Pogba Inglismaal jäljendama enda MM-i esitusi, mis aitasid Prantsusmaal maailmameistriks tulla. |
"Minu hinnangul jagunevad eestlased mitmesse gruppi. Ilmselt on neid, kes tegelevad spordiga justkui järjest rohkem, sest meedias ja kampaaniates näeme rahvaspordiüritusi ja spordiga tegelemist rohkem. Aga teisest küljest kui vaadata üldist tervise statistikat ja ka lapsi ja noori. Siis üldiselt liikumise ja spordiga tegeldakse pigem vähem," ütleb Jorgen Matsi.
ERR Novaatori ja Vikerraadio suvises teaduspõhises podcast is rääkis toimetaja Linda Eensaar sel korral keha ja vaimu karastamisest talisupluse ja treenimise seisukohalt. Podcast i ehk taskuhäälingu saab alla laadida siit:
Kuna käibetõest "me peaksime rohkem liikuma" ei ole sõnades kasu, toome välja konkreetsed väikesed sammud, mida teha, et olla aktiivsem.
Kahest trennikorrast nädalas ei piisa, liikuma peab iga tund ja mitmekesiselt
Eelmainitud kampaaniatel ja meediakajastustel on siiski ka positiivne mõju – teiste eeskuju motiveerib rohkem liikuma. Teistpidi toob Jorgen Matsi välja kampaaniate miinuse: näiteks soovitus teha kaks korda nädalas trenni võib mõne inimese jaoks tähendada, et kui kaks korda trennis käidud, siis rohkem liikuma ei peagi. Samas on vaja just üldist pidevat liikumist, trepist kõndimist, jalgsi liikumist, sest meie igapäevane eluviis sunnib meid rohkem istuma ja vähem liikuma.
"Aga istumine iseenesest või istumise vältimine ei ole mingisugune maagiline asi. Muidu oleksid need, kes töötavad püsti kõige tervemad inimesed maailmas," märgib Matsi. Istumine on halb, kuna tuleb enamasti meie muu liikumise arvelt, selgitab Matsi. Samuti on halb ka lihtsalt üsna ühes asendis seismine, mis tähendab näiteks, et kontorites kasutusele võetud püstijalatöökohad ei suurenda automaatselt meie liikumist ega paranda tervist.
Matsi selgitab, et me peaksime kasutama oma keha erinevat tüüpi liikumiseks: jalgrattasõiduks, kõndimiseks, jooksmiseks. Seega on soovitus "liikuge rohkem" ebamäärane ning vajab täpsemaid näpunäiteid liikumise, ja siinkohal just trennivälise liikumise mitmekesistamiseks.
Soovitused kontoritöötajatele võiksid olla näiteks püsti seistes või sammudes töötamine (jah, on olemas trenažööriga varustatud kontorilauad). Samuti on hea teha kord 25 või 50 minuti järel vastavalt viie- või kümneminutiline paus – selle jaoks on sobib hästi aktiivsusmonitor või mobiilirakendus, mis peab graafikut töötamise ja liikumispauside üle.
10 000 kõnnitud sammust ei piisa ja unusta e-pood!
"Internsiivsus peaks ka olema mitmekesine," sedastab Matsi. See tähendab, et käibetõde teha päevas 10 000 sammu muutub meie tervisele kasulikuks alles siis, kui selle 10 000 sammu sees on ka mingi osa, mis paneb meid hingeldama ehk on aktiivne. Selleks sobib näiteks treppidest või mäest üles liikumine.
Kui meie esivanemad pidid toidu saamiseks liikuma, et midagi korjata, jooksma kellegi järel, et kedagi püüda või ellu jäämiseks kellegi eest ära põgenema, siis meil neid vajadusi ei ole. Töö tegemiseks ei ole vaja kuigi palju liikuda, toit tuleb kergesti kätte, tänapäeval isegi pole vaja ise poodi minna. Nii jääb rohkem aega, et istuda ja süüa, mis mõjub tervisele halvasti.
Sellest võiks aga õppida ning mõelda pigem sellele, et e-poest toidu tellimise asemel tuleks poodi kõndida ja toit sealt käe otsas ära tassida. Nii saate liikuda, saate raskust tassides aktiivset koormust ning ei lähe ka ostlemisega liiale, sest ostate vaid nii palju kui kanda jaksate.
Poes aga tasub silmas pidada psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa soovitust: eelistage müüjaga suhtlemist ostuvahenditele, sest see mõjub meie vaimsele tervisele hästi.
Pane sotsiaalmeedia enda trenni heaks tööle
Kui 50-aastaselt, või tegelikult ka varem, ei ole loomulikku liikumise harjumust tekkinud, siis seda keskeas luua on kindlasti juba väga raske. Ehkki inimesed saavad just selles vanuses ihuhädade järgi aru, et liikuma peaks. Aga kui varasem liikumisharjumus puudub, siis on ennast motiveerida veel raskem.
Jorgen Matsi selgitab, et inimestel võib kuklas olla teadmine, et peaks rohkem liikuma, peaks midagi tegema, vähem telekat vaatama. "Aga sellise väikse süümõttena istub see kuklas ja siis me unustame jälle ära ning käitumise muutust see kaasa ei too. Inimestena me tahame alati saada häid asju kohe ja hästi palju. Seal tuleb proovida leida vähemalt see mõte, et mida see käitumise muutus annab mulle siin ja praegu."
Kui olete söönud taldrikutäie kvaliteetset ja mitmekesist toitu, mis teie toidusedelit oluliselt tervislikumaks muutub, siis kiitke ennast ja laske teistel end kiita. Sama lugu on liikumisega. Oli see tempokas kõnd või jooksudistants – jagage seda sotsiaalmeedias. Iga tunnustav like innustab teid järgmist sarnast postitust tegema.
"Otsige üles see kiitus, kui te muudate oma käitumist, kui te muudate end tervislikumaks, siis otsige see kes teid kiidab. Ja kõige olulisem on kiita ise. Mul peab olema võime endale õlale patsutada ka siis, kui mu higise otsmikuga tehtud jooksupilt saab millegipärast äkki 10 laiki kui varem sai 50. Muidu on häda, et kui väline tunnustus otsa saab, siis see käitumine seal lõppebki."
Tee esimesest tervislikkuse sööstust rutiin
"Kui kindlasti tahta oma elu muuta, siis tuleks kohe esimesest päevast hakata mõtlema ka selle käitumise jätkusuutlikkusele," sedastab Jorgen Matsi.
Uuringutest on teada, et toitumise ja liikumise osas oma käitumist muuta pole probleem. Küsimus on selles, kuidas sellest muutusest pika aja jooksul kinni pidada. Näiteks seades eesmärgi joosta läbi poolmaraton või võtta kaalus alla X arv kilogrammi, tekib oht, et eesmärgi saavutamisel tervislike eluviisidega ei jätkata.
Selleks, et tekiks järjepidevus, millel on meie tervisele üldine hea mõju, on vaja tekitada tervislikest elumuudatustest rutiin.
Jorgen Matsi ütleb, et selleks tuleb otsida see lahendus, mis muudab pingutuse enda jaoks meeldivaks ning tunnustavaks. Näiteks mõnele inimesele võib raske treeningu järel olla preemiaks mõnus saun terviseklubis või täiesti iseendale pühendatud tund kiire elutempo kõrval.
Preemia võib olla ka sõpradega koos veedetud aeg, seda eriti nende spordialade puhul, mida harrastatakse koos teistega. Meeskondlikud alad jalgpallist rahvatantsuni on ühtlasi sotsiaalsed, eeldavad läbikäimist teiste inimestega ning tagavad selle kaudu nii sõpruskonna kui ka kohusetunde meeskonna ja treeningu ees. Meeskonnaaladega tegelevatel lastel tekib liikumisharjumus kergemini ning seda on kergem säilitada terve elu vältel.
Kui libastud, ära jää pikali, vaid tõuse püsti ja jätka!
Oletame, et sõidate maanteel autoga ning autol puruneb rehv. Pettumusest ei löö te ju ka ülejäänud nelja rehvi katki, vaid vahetate katkise rehvi ära ja sõidate edasi.
Tervisekäitumise puhul kipuvad inimesed aga ühe libastumise korral ka kõigele muule käega lööma – ühe ebatervislikult toitutud päeva järel tuleb järgmisel päeval end taas kokku võtta ning kindlasti ei peaks loobuma sealjuures liikumisest.
"Tagasilangemisi ja eksitusi tuleb ette nagunii. Neid tuleb algusest peale normaliseerida ja nendega arvestada. Kui alustad suure hurraaga jõusaalis, on võimalik, et ühel päeval tuleb see päev kui sa üldse ei taha minna, igav on. Siis on hea kui on plaan valmis, mida ma siis teen kui see päev tuleb."
Seega tasub enda jaoks mõelda plaan b – mida teha siis, kui jõusaali ei viitsi minna? Kas lihtsalt sel korral ei viitsi minna või on äkki see treeninguvorm end ammendanud ning tasub otsida uus ala? Või on tegu ühekordse tagasilangusega ning jõusaali minemise asemel lähed sel korral lihtsalt jooksma?
"Kui rehv läheb katki, siis on ka häda, kui peab kindlaks ajaks Tallinnasse jõudma. Aga kui siht on väärtuspõhine ja eesmärgiks on tervis või üldine heaolu, siis selliste väärtuspõhiste tegutsemiste siht ei ole ju kahe tunni pärast või kahe päeva pärast, see eesmärk ei saagi kunagi otsa."
Jorgen Matsi soovitus on, et pärast eksimist tuleb lihtsalt keskenduda, et kursile tagasi saada.
Linda Eensaar vestles spordipsühholoogi Jorgen Matsi ning talisuplejate Risto Metsa ja Mart Nöpsi suvises raadiosaates " Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha". Nii seda kui teisi sarja saateid saab kuulata taskuhäälinguna:
Teaduspõhine elustiilisaade "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" on Vikerraadios eetris kümnel teisipäeval kell 10.05. Saate autorid on Marju Himma, Allan Rajavee ja Linda Eensaar, helioperaator on Maris Tombach. | Viis praktilist tervisesoovitust: kahe trennikorra ja 10 000 sammu müüt | https://novaator.err.ee/848736/viis-praktilist-tervisesoovitust-kahe-trennikorra-ja-10-000-sammu-muut | Liikuge rohkem ja sööge vähem ning mitmekesiselt – need on teooriasoovitused, mis ilma tegevusplaanita on kasutud. Sellepärast küsis ERR Novaator spordipsühholoogilt ja sportlaselt Jorgen Matsilt jõukohaseid praktilisi näpunäiteid, mida igaüks saab kohe kasutada ning millest on rohkem kasu kui eelmainitud käibetõdede kordamisest. |
Ihaste linnaosas kohatud inimesed haisu pärast muret ei tundnud, aga Ropka linnaosa inimesed tunnistasid, et halb lõhn on neile väga tuttav.
Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul ei saa midagi teha, sest mahutid on lahtised ja hais on reovett puudutavate protsesside loomulik osa.
"Seda tuleb vaadelda kahes osas. Suurem probleem ehk muda töötlemine sai ära lahendatud 2013. aastal, kui siis rajati tänane biogaasitehas, kus töödeldakse muda ja suurem osa haisu on kadunud. Küll aga, kui inimene läheb uuelt rajatud ringteelt läbi veepuhasti lähedalt, siis ta läbib reoveepuhasti kuja ja mõnikord töötlemise käigus tekib ühte või teistsugust mõju või haisu, see on täiesti normaalne, loomulik protsess," rääkis Kapp ERR-ile.
Eesti Maaülikooli veemajanduse professor Mait Kriipsalu ütles, et Tartu Veevärk on vee puhastamist ja reoveesette käitlemist arendanud väga hästi, sest biogaasijaamas saab suurest osast varem loodusesse lastud orgaanilisest ainest biogaas. Alles on aga käärimisjääk, mille haisuvabam käitlemine pakub Kriipsalu sõnul mõtteainet.
"Me võime haisu tõrjeks reoveesette käitlemise panna katuse all, sest ainult katusealuses on võimalik haisu koguda ja eraldi hävitada, et ta linnarahvast ei segaks, aga see maksab palju. Ja kas me oleme täna nõus maksma selle eest, et leevendada haisu, mis esineb võib-olla mõnel päeval aastas. See on valus küsimus ja see on sama küsimus kõigile reoveepuhastitele Eestis," ütles Kriipsalu. | Reoveehais Tartu biogaasitehase lähistel häirib ümbruskonna elanikke | https://www.err.ee/848732/reoveehais-tartu-biogaasitehase-lahistel-hairib-umbruskonna-elanikke | Kuigi Tartu Veevärk alustas 2013. aastal reovee puhastamist uue tehnoloogiaga, tunnevad veevärgi biogaasitehase lähistel elavad inimesed siiani aeg-ajalt ebameeldivat lõhna. Veemajandusteadlase hinnangul nõuaks olukorra parandamine suuri investeeringuid ja veepoliitika kohandamist. |
Kameruni mängumees Matip sai vigastada Liverpooli mängus Dortmundi Borussiaga sõprusturniiri International Champions Cup raames. Mängu 22. minutil oli keskkaitsja jalalihase vigastuse tõttu sunnitud väljakult lahkuma ning nüüd teatas klubi, et Matip naaseb USA-st Liverpooli taastusravile. Matip naases äsja pikalt vigastuspausilt, kui sai tänavu aprillis vigastada ja jäi hooaja lõpuni palliplatsilt kõrvale.
Liverpoolil jääb sõprusturniiril mängida veel Manchester City ja Manchester Unitediga. Augustis peab Ragnar Klavani koduklubi kontrollmängud veel Napoli ja Torinoga, pärast mida alustatakse 12. augustil Inglismaa kõrgliiga uut hooaega kodus West Ham Unitedi vastu. | Liverpooli keskkaitsja jättis vigastuse tõttu sõprusturniiri pooleli | https://sport.err.ee/848735/liverpooli-keskkaitsja-jattis-vigastuse-tottu-soprusturniiri-pooleli | Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskonnakaaslane Joel Matip jättis Liverpooli USA turnee vigastuse tõttu pooleli ning naaseb Inglismaale taastusravile. |
Ministeerium märkis parlamendikomisjonile esitatud raportis, et esialgse testfaasi raames on kavas kaotada vaid mõned vahipostid ja kärpida natuke varustust ning kaaluda seejärel kärpe rakendamist ka mujal piiritsoonis, vahendas Reuters.
Vahipostide vähendamine on seotud aprillis ajalooliselt tippkohtumisel sõlmitud kokkuleppega, millega Põhja-Korea juht Kim Jong-un ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in seadsid muuhuglas eesmärgiks muuta demilitariseeritud tsoon "rahutsooniks".
Kaitseministeerium raporti sisu meediale täpsemalt kommenteerinud ei ole. | Lõuna-Korea kavatseb põhjapiiril vahipostide arvu kärpida | https://www.err.ee/848720/louna-korea-kavatseb-pohjapiiril-vahipostide-arvu-karpida | Lõuna-Korea kaitseministeerium teatas teisipäeval, et kavatseb piiril Põhja-Koreaga ehk nn demilitariseeritud tsooni (DMZ) juures vähendada vahipostide ja varustuse hulka. |
Komisjoni esimees Aivar Kokk rääkis ERR-ile, et mure on piimakarja kasvatajatel, kuna pole saadud varuda talveks piisavalt heina, köögiviljakasvatajatel on tulnud kapsad ja porgandid maa sisse künda, kuna need pole kasvanud, samuti on kartulisaagiga lood kehvad.
"Ning kui mullu hakati vilja lõikama augusti keskpaigas, siis tänavu on kombainid juba praegu põldusel. Mured on tõsised," lausus Kokk. "Tuleb laua taha istuda, võib-olla riiklikult raha leida ja ka Euroopa Komisjoni kaudu."
Samuti on Koka sõnul vaja lahendada küsimus nende põllumeestega, kel on pankade ees kohustusi. "Tuleb proovida, et pangad ootaksid."
Komisjoni kogunemiseks tegi ettepaneku endine maaeluminister Urmas Kruuse.
"Riik peab andma erakorralist abi põuakahjude käes vaevlevatele põllumajandustootjatele, et vältida kriisi tekkimist põllumajandussektoris," ütles Kruuse, kelle sõnul on valitsus pannud kõik lootused ulatuslike põuakahjude tagajärgede kõrvaldamisel Euroopa Liidule, mis pole aga piisav.
"Valitsus peab kriisi ennetamiseks tegutsema kiiremini ja töötama välja lahendused kõige enam kannatanud tootjate toetamiseks," märkis Kruuse. "Valitsuse passiivsus võib panna löögi alla sajad väikese ja keskmise suurusega talud üle Eesti. Lätis ja Leedus on valitsused saanud olukorra tõsidusest adekvaatselt aru ning juba tegutsevad." | Maaelukomisjon koguneb erakorraliselt põuakahjusid arutama | https://www.err.ee/848723/maaelukomisjon-koguneb-erakorraliselt-pouakahjusid-arutama | Riigikogu maaelukomisjon koguneb järgmisel esmaspäeval koos põllumajandusorganisatsioonide esindajatega, et arutada põuasest ilmast tingitud probleeme ja sellega seotud majanduslikke kahjusid. |
Ringkonnakohus arutab Sillari määruskaebust Harju maakohtu 2. juuli vahistamismäärusele kolmapäeval.
30. juunil kell 9.15 tulistas Taavi Sõnajalg (34) oma seaduslikust püstolist Pärnu maanteel asuva baari Café VS juures tänaval 26-aastast meest käsivarde. Mees toimetati kiirabiga haiglasse. Praeguseks on mees kodusel ravil.
Prokuratuur käivitas kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist, mis on toime pandud tulirelvaga.
Kriminaalasja uurib Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskond ning uurimist juhib Põhja ringkonnaprokuratuur. | Kaitsja tahab baaritülis meest kätte tulistanud Taavi Sõnajala vabastamist | https://www.err.ee/848724/kaitsja-tahab-baaritulis-meest-katte-tulistanud-taavi-sonajala-vabastamist | Vandeadvokaat Sven Sillar taotleb Tallina ringkonnakohtult juuni lõpus Tallinna kesklinnas baaritülis meest kätte tulistanud Taavi Sõnajala vahi alt vabastamist. |
33-aastane Vassiljev on pallinud Piastis alates 2017. aastast ning Eesti koondislasel on lepingut veel kaks aastat, kuid klubi poolkaitsjaga ei arvesta: Vassiljevit uueks hooajaks meeskonda ei registreeritud ning on treeningutelt külmutatud. Eesti koondise peatreener Martin Reim muretseb Vassiljevi vähese mängupraktika pärast: "Olukord on väga tõsine, sest mängupraktika puudumisel hakkab tase langema," kommenteeris Reim ERR-i venekeelsele uudisteportaalile.
"Plaanin Vassiljeviga rääkida ja uurida, mis on tema plaanid antud olukorras. Rahvuste liiga mängudeni on jäänud vaid poolteist kuud ja ma väga loodan, et ta leiab koha kus ta saab mängida ja treenida," lisas Reim.
Reim ei välista, et Vassiljev võib ka vähese mängupraktika tõttu koondisest välja jääda. "Kui jalgpallur ei saa mängida ja meeskonnaga isegi mitte treenida, siis pole tema koondisest eemale jäämine välistatud – samas ma ei ütle, et see kindlasti juhtub. Vassiljev on meie meeskonna üks liidritest. Heas vormis on ta meeskonnale väga oluline, kuid on liiga vara öelda, kas ta pääseb koondisesse või mitte."
Eesti koondis alustab Rahvuste liiga mängudega 8. septembril, kui Tallinnas minnakse vastamisi Kreekaga. Gruppi kuuluvad veel Soome ja Ungari. | Reim: Vassiljevi olukord on murettekitav | https://sport.err.ee/848719/reim-vassiljevi-olukord-on-murettekitav | Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim ei välista, et Poola kõrgliigaklubi Gliwice Piasti juures keerulisse olukorda sattunud poolkaitsja Konstantin Vassiljev võib mängupraktika puudumisel rahvusmeeskonnast välja jääda. |
Monitooringugrupi ülevaade Sohae raketiplatvormist annab alust arvata, et vähemalt mingil määral on Pyongyang täitmas lubadusi, mille riigi liider Kim Jong-un andis juunis Singapuris USA presidendi Donald Trumpiga kohtudes. Trump ise on öelnud, et Kim on lubanud hävitada ühe raketimootorite testimise baasi, kuid USA president ei täpsustanud selle objekti nime, vahendas BBC.
Puongyang on varem kinnitanud, et Sohae platvormi kasutatakse ainult satelliitide orbiidile saatmiseks, kuid USA ametnikud on veendunud, et seda baasi kasutab Põhja-Korea ballistiliste rakettide katsetamiseks.
Singapuris toimunud kohtumisel allkirjastasid Trump ja Kim deklaratsiooni, mille kohaselt liigutakse Korea poolsaare täielikult tuumavabaks muutmise suunas. Samas tabas seda kokkulepet terav kriitika, sest dokumendi sõnastus oli üsnagi pealiskaudne ning seal ei olnud kirjas, millal ja kuidas tuleb selle eesmärgini jõuda.
Arvamust, et Põhja-Korea üritab taas USA-d ja teisi lääneriike eksiteele viia ning aega viita, on võimendanud ka meediasse jõudnud väiteid, mille kohaselt on Põhja-Korea ametnikud USA poolega kohtudes vähest koostöövõimet üles näidanud või üldse kohtumistest loobunud.
Trump on enda sõnul Põhja-Korea protsessi arenguga väga rahul
Trump kritiseeris esmaspäeval taas meediat ja kinnitas, et tema on olukorra arenguga väga rahul.
"Põhja-Korea ei ole üheksa kuud ühtki raketti välja lennutanud. Samuti pole olnud ühtki tuumakatsetust. Jaapan on rahul, kogu Aasia on rahul," säutsus USA president.
"Aga võltsuudised ütlevad minult küsimata (alati anonüümsed allikad), et ma olen vihane, sest asjad ei edene küllalt kiiresti. Vale, ma olen väga rahul!"
A Rocket has not been launched by North Korea in 9 months. Likewise, no Nuclear Tests. Japan is happy, all of Asia is happy. But the Fake News is saying, without ever asking me (always anonymous sources), that I am angry because it is not going fast enough. Wrong, very happy!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) July 23, 2018
Trump viitab ilmselt pühapäeval Washington Postis ilmunud artiklile, milles väidetakse, et presidenti häirib käegakatsutavate edusammude puudumine Põhja-Korea tuumadesarmeerimisprotsessis. | Satelliidifotod: Põhja-Korea hakkas lammutama olulist raketirajatist | https://www.err.ee/848717/satelliidifotod-pohja-korea-hakkas-lammutama-olulist-raketirajatist | Satelliidifotod annavad alust arvata, et Põhja-Korea on asunud demonteerima riigi loodeosas asuvat olulist rakettide stardiplatvormi, teatas USA monitooringugrupp 38 North. |
James Gunni toetuseks on kogutud juba umbes 150 000 allkirja, et mees saaks filmi lavastajana jätkata, vahendas Independent.
"Ta on teinud vigu. Me kõik oleme. See ei ole minu jaoks okei, mis temaga praegu tehakse," ütles "Galaktika valvurite" staar Dave Bautista režissööri kaitseks.
Veebilehel Change.org käivitati petitsioon, kus kogutakse allkirju Gunni ametisse tagasivõtmiseks. Mehe toetuseks on kogutud juba 150 000 allkirja ning teiste seas on oma toetust avaldanud ka nimekad Hollywoodi staarid.
Näitleja Selma Blair kirjeldas Gunni hea inimesena. "Kui inimesi karistatakse nende muutumisest hoolimata, siis mida see teistele oma vigadest õppimise ja arenemise kohta õpetab," säutsus ta.
"Galaktika valvurite" näitleja Chris Pratt asus samuti Gunni kaitsma, tsiteerides piiblist, lõiku, kus kutsub viha tagasi hoidma.
"Understand this, my dear brothers and sisters. Let every person be quick to listen, slow to speak, slow to anger."
JAMES 1:19
????♥️
— chris pratt (@prattprattpratt) July 22, 2018
Gunn postitas säutse pedofiilia ja vägistamise teemadel Twitterisse aastatel vahemikus 2008 ja 2012.
"Nendele solvavatele kommentaaridele ja seisukohtadele, mis Jamesi Twitteri kontol avaldati, pole põhjendust. Need ei lähe kokku meie stuudio väärtustega, mistõttu katkestasime temaga koostöö," seisis Disney ametlikus teadaandes möödunud reedel.
Gunn kirjutas stsenaariumi ja lavastas kaks varasemat "Galaktika valvurite" filmi, kus lõid kaasa näitlejad nagu Chris Pratt, Zoe Saldana ja Bradley Cooper. Esimene osa oli Marveli filmistuudio üks edukamaid filme, mille kassatulu oli üle 771 miljoni dollari. Gunn on töötanud ka menukate "Tasujate" osadega. | Nimekad Hollywoodi staarid kaitsevad "Galaktika valvurite" režissööri | https://menu.err.ee/848706/nimekad-hollywoodi-staarid-kaitsevad-galaktika-valvurite-rezissoori | Möödunud nädalal vallandas Disney filmistuudio "Galaktika valvurid Vol. 3" režissööri James Gunni aastatetaguste Twitteri säutsude pärast. Nimekad Hollywoodi staarid on Gunni kaitseks välja astunud. |
Loketisse oli kummaski klassis kohale sõitnud 40 sõitjat, kes pidid eelnevalt neljas Euroopa regioonis peetud etappidel kokkuvõttes kümne parema sekka saama. Kirde regioonis võistelnud eestlastest pääsesid 85 klassis võistlema Romeo Karu, Mikk-Martin Lõhmus, Martin Michelis (kõik KTM) ja Tristan Uiga (Husqvarna) ning 65-stel Ragnar Paat ja Romeo Pikand ning Mark Peterson (kõik KTM), kes pääses võistlusele ootelistilt, kuna üks konkurent ei saanud Loketis võistelda.
EMX65 klassi teises võidukihutamises tegi hea sõidu Pikand, kes peale tagasihoidlikku starti oli alles kolmanda kümne lõpus, kuid sõidu edenedes kerkis lõpuks 16. kohale. Paat lõpetas sõidu 24. ja Peterson 28. kohal.
Euroopa meistrivõistlustel võttis kulla itaallane Brando Rispoli (KTM, 41 p), hõbeda sai taanlane Jakob Madsen (KTM), kes kogus võrdselt 40 punkti hollandlase Damian Knuimaniga (KTM), kellele kuulus pronks. Pikand sai viie punktiga 20. koha, Paat ja Peterson jäid seekord punktideta ning nendele märgiti kohad 30. ja 31.
Järgmine MM-etapp sõidetakse 5. augustil kuulsal Lommeli rajal Belgias. | Pikand teenis Euroopa meistrivõistlustel 20. koha | https://sport.err.ee/848712/pikand-teenis-euroopa-meistrivoistlustel-20-koha | Lõppenud nädalavahetusel sõideti Tšehhis Loketi krossirajal lisaks motokrossi MM-etapile ka EMX65 ja EMX85 klasside Euroopa meistrivõistluste finaaletapp. Eestlastest tegi seal parima tulemuse EMX65 klassis osalenud Romeo Pikand, kes sai 20. koha. |
Oluline linnu pesitsusedukust määrav tegur on saabumine pesitsusalale, veel olulisem aga pesitsuse algus ehk esimese muna munemise aeg. Arvukad uuringud erinevatel linnuliikidel tõendavad, et varem pesitsema hakkavad linnud on edukamad, teistest hiljem lennuvõimestuvad noorlinnud aga viletsamad ja nende elujäämus on väiksem, kirjutav Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatlejas.
Äsja avaldas Eesti Maaülikooli vanemteadur Ülo Väli tulemused aastatel 2011–2017 Jõgevamaa, Tartumaa ja Valgamaa väike-konnakotkaste (Aquila (Clanga) pomarina) saabumisest pesitsusaladele ja munemise alguse kohta.
Mahuka andmestiku kogumiseks paigutati enne lindude Lõuna-Aafrika talvitamisaladelt naasmist pesade lähistele nii interneti-, video- kui ka rajakaamerad, samuti koguti teavet lindude selga paigutatud GPS-saatjatega.
Andmed näitasid, et seadusega määratud liikumispiirangu periood registris olevate pesade ümbruses on piisav. Kuid näiteks raierahu, mis kaitseb ka ornitoloogidele teadmata pesi, on liiga lühike ja lõpeb ajal, mil kotkatibud on väikesed ja häirimistundlikud.
Ülo Väli sõnul oli kaamerate kasutamise üks eesmärk kontrollida seniste pesakaitsemeetmete piisavust: "Andmed näitasid, et seadusega määratud liikumispiirangu periood registris olevate pesade ümbruses on piisav. Kuid näiteks raierahu, mis kaitseb ka ornitoloogidele teadmata pesi, on liiga lühike ja lõpeb ajal, mil kotkatibud on väikesed ja häirimistundlikud."
Aastate jooksul salvestasid kaamerad 85 väike-konnakotka pesitsuse 578 000 fotol, mille abil oli võimalik määrata nii lindude saabumine pesale kui ka esimese muna munemise kuupäev.
Lisaks analüüsiti väike-konnakotkaste pika ajaperioodi (aastate 1957–1996) rändeandmestikku, leidmaks vastust kliimamuutuse võimalikust mõjust liigi rändefenoloogiale.
Enamasti saabusid linnud pesitsusalale aprilli kolmandal nädalal. Munemist alustasid nad kaks nädalat hiljem (seejuures sõltus munemise aeg teisena naasnud partnerist) ning pojad koorusid juuni esimesel poolel. Väike-konnakotka pesas kooruvad sageli mõlemad munad, kuid augusti esimesel poolel lennuvõimestub õvetapu tõttu vaid esimesena koorunud poeg.
Kuigi rändelt saabusid väike-konnakotkad aastate lõikes eri aegadel (näiteks kõige hiljem 2015), siis pikaajalises saabumisaegade analüüsis olulisi muutusi ei täheldatud. Kui pesitsusalale saabusid emas- ja isaslinnud peaaegu samal ajal, siis septembri kolmandal nädalal algavale sügisrändele asusid emased isastest oluliselt varem.
Kuna lindude lahkumine talvitamisaladele toimub lühema aja jooksul kui saabumine, nähakse sügisrändel olevaid väike-konnakotkaid lühemal ajaperioodil: näiteks Gruusiat läbival rändeteel loendatakse 90% väike-konnakotkastest 16. septembrist 9. oktoobrini. | Pool miljonit kaadrit tutvustab väike-konnakotka pesaelu saladusi | https://novaator.err.ee/848709/pool-miljonit-kaadrit-tutvustab-vaike-konnakotka-pesaelu-saladusi | Interneti ülekanded, rajakaamerad ja GPS-seadmed pakuvad lindude, sealhulgas vähearvukate liikide, näiteks kotkaste, pesitsuse üksikasjade kohta teavet mahus, mille kogumine varem ei olnud võimalik. Enne seda oli ainus viis andmete kogumiseks töömahukas ja ebaefektiivne pesa jälgimine varjest. |
Keskus hakkas koguma andmeid kuumarabandusse surnud ja kuumarabanduse tõttu haiglaravile võetud inimeste arvust 2008. aasta juulis. Sestsaadik pole kumbki arv olnud nii suur kui eelmisel nädalal, ütlesid ametnikud.
Juuli algusest on Jaapanis vältava kuumalaine tõttu surnud kokku 80 inimest ja haiglasse on kuuma tõttu toimetatud üle 35 000 inimese.
Jaapani meteoroloogiaamet peab vältavat kuumalainet loodusõnnetuseks.
"Me täheldame mõnedes piirkondades enneolematut kuumataset," ütles ameti juht Motoaki Takekawa esmaspäeva hilisõhtul.
Amet hoiatas, et suuremas osas riigis ületab õhutemperatuur 35 kraadi piiri kuni augusti esimeste päevadeni. | Jaapanis suri eelmisel nädalal kuumarabandusse 65 inimest | https://www.err.ee/848707/jaapanis-suri-eelmisel-nadalal-kuumarabandusse-65-inimest | Jaapanis suri eelmisel nädal kuumarabandusse vähemalt 65 inimest ja kuumarabanduse tõttu võeti haiglaravile 22 647 inimest, teatas riiklik kriisikeskus teisipäeval. |
Mullu Saksamaal maailmameistriks tulnud epeenaiskond jäi küll kohe alguses 1:3 kaotusseisu, kuid juba teises minimatšis viigistas Irina Embrich seisu 6:6-le. Tänavusel naiste individuaalturniiril parima eestlasena seitmenda koha teeninud Katrina Lehis viis seejärel eestlannad 12:9 juhtima, pärast mida enam eduseisu ei loovutatud – tasuks kindel 43:32 võit.
Veerandfinaalis lähevad MM-tiitlit kaitsvad eestlannad vastamisi seitsmenda asetusega USA naiskonnaga, kes oli kaheksandikfinaalis parem Hong Kongist 45:30. Edu korral ootab Eesti naiskonda poolfinaalis ees Venemaa ja Poola omavahelise matši võitja. | MM-tiitlit kaitsev epeenaiskond alistas avamatšis Jaapani | https://sport.err.ee/848695/mm-tiitlit-kaitsev-epeenaiskond-alistas-avamatsis-jaapani | Eesti epeenaiskond koosseisus Julia Beljajeva, Irina Embrich, Katrina Lehis ja Kristina Kuusk alistas Hiinas Wuxis peetavatel maailmameistrivõistlustel kaheksandikfinaalis Jaapani 43:32. |
Eelmisel hooajal napilt püsima jäänud Piast alustas hooaega küll tagasihoidlikult, sest esimene poolaeg kaotati 0:1. Teisel löödi aga kaks väravat ning 80. minuti tabamusest kindlustati ka võit. Esimese vooru järel hoitakse kolmandat kohta, vahendab Soccernet.ee.
Vassiljevil on Piastiga lepingut veel kahe hooaja jagu, aga tema seis on sant. Piast Eesti koondislasega ei arvesta ning nii ei registreeritud teda liigasse ega mahutatud ka meeskonnapildile. | Ilma Vassiljevita Piast alustas tugevalt | https://sport.err.ee/848703/ilma-vassiljevita-piast-alustas-tugevalt | Konstantin Vassiljevita Poola jalgpalli kõrgaliiga uuele hooajale vastu läinud Gliwice Piast võitis avamängus Sosnowieci Zaglebiet. |
Äikesega kaasnevad kohati tugevad sajuhood, tuulepuhangud ja võimalik on ka rahe.
Õhutemperatuur ulatub täna 23-29 °C-ni.
Äikese liikumist saab jälgida ilmateenistuse kodulehel radaripildilt. | Ilmateenistus hoiatab äikese eest | https://www.err.ee/848704/ilmateenistus-hoiatab-aikese-eest | Ida-Eesti kohal tekkinud äikesepilved liiguvad teisipäeva päeva jooksul lääne poole ja muutuvad eelkõige Kesk- ja Lääne-Eestis intensiivseks, hoiatab ilmateenistus. |
Ametnikud kontrollisid juunis ja juulis kõrgendatud tähelepanuga puu- ja köögiviljade päritolu esitamist ning kauba dokumentatsiooni korrektsust müügikohtades.
Kokku kontrolliti seitsme maakonna turgudel 52 müügikohta. Neist neljakümne neljal (85 protsenti) olid saatedokumendid nõuetekohased, tagatud toidu jälgitavus ning esitatud tõene teave toote päritoluriigi kohta.
Kaheksal müügikohal (15 protsenti) esines seevastu mainitud nõuete täitmisel puudusi. Rikkumised olid seotud saatedokumentidega ning sellisel juhul müük peatati või kaup kõrvaldati.
Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lambi sõnul võib tulemustega rahule jääda.
"Uuringud näitavad, et tarbija jaoks on toidu päritolu oluline ning ta tunneb selle vastu huvi. Nõue esitada lahtiselt müüdava puu- ja köögivilja müügikohas päritoluriigi teave aitab teha inimesel teadliku tootevaliku ning ostuotsuse. On rõõmustav, et valdav enamus kauplejatest seda mõistab ja reeglitest kinni peab," ütles ta.
Lambi sõnul kohustub värske puu- ja köögivilja müüja tagama, et toote nimetus ja päritoluriik oleksid müügikohas kõigi toodete juures nähtavalt ja loetavalt kirjas. Samuti peab kaupleja olema võimeline tõestama, millisest ettevõttest (talust või laost) müüdav puu- ja köögivili pärineb.
Selleks peab tal (välja arvatud isikul, kes müüb enda kasvatatud aiasaadusi) olema esitada saatedokument vajalike andmetega, muu hulgas päritoluriigi infoga. | Kontroll kinnitas: enamik turumüüjaid annab kauba kohta õiget infot | https://www.err.ee/848701/kontroll-kinnitas-enamik-turumuujaid-annab-kauba-kohta-oiget-infot | Veterinaar- ja toiduameti ning põllumajandusameti kontroll turgudel müüdavate puu- ja köögiviljade päritolu jälgitavuse osas kinnitas, et suurem osa kauplejaid täidavad kehtivaid nõudeid. |
Joonas Salu Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist sattus lugema uudist uute mobiiltelefonide levikvaliteedi uuringust, kus oli toodud välja, et Apple iPhone 6S on kõige kehvema levikvaliteediga. Autor oli just endale saanud sellise mobiiltelefoni ja sellest tekkis ka soov uurida erinevate mobiiltelefonide levikvaliteeti. Uurimus ilmus õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.
Mobiiltelefon on väikese võimsusega raadiosaatja ja -vastuvõtja. Mobiiltelefonide side toimimiseks on vaja mobiilsidevõrku, mis koosneb tugijaamadest ehk mobiilimastidest, mis on omakorda ühendatud kiire andmesidevõrguga. Mobiiltelefon ja tugijaam vahetavad omavahel andmeid, kasutades raadiolaineid, mille sagedus on vahemikus 380–3700 MHz.
Mobiiltelefoni levikvaliteedi mõjutavad mitmed tegurid:
näiteks see, kuidas telefoni käes hoida,
telefoni antenni kvaliteet,
mobiilimasti kaugus mobiilist,
füüsilised takistused,
kasutajate hulk lähipiirkonnas,
ilmastikuolud.
Nendest probleemidest ülesaamiseks võiks teha suure kiirgusvõimega mobiiltelefoni, aga see ei pruugi olla hea tervisele ning riigid on reguleerinud, kuivõrd võimsaid raadiolaine saatjaid tohivad mobiiltelefonide tootjad oma telefonides kasutada.
Mobiiltelefoni levikvaliteeti on võimalik kirjeldada erinevate parameetritega. Telefonist lähtuva signaali tugevust iseloomustatakse kogu kiirgusvõimsusega, mis kirjeldab, kui suurt võimsust kiirgab telefoni antenn. Signaali vastuvõtu võimet iseloomustatakse isotroopse tundlikkusega, mis kirjeldab, kui väikese võimsusega signaali suudab mobiiltelefon veel vastu võtta.
Nende parameetrite mõõtmiseks on vaja spetsiaalset laborit ja seadmeid, mida antud uurimistöös kasutada ei olnud võimalik. Uurimistöös kasutati levikvaliteedi mõõtmiseks telefonini jõudva ehk vastuvõetava raadiosignaali tugevust, mis annab infot antenni kohta, aga ei anna infot selle kohta, kui nõrga signaali korral on telefon on veel kasutatav. Seda väärtust mõõdab mobiiltelefon ise ning on võimalik telefonist välja lugeda ilma lisaseadmeid kasutamata.
Joonas Salu võttis oma uuringusse oma kodus leidunud seitse nutitelefoni. Telefonid olid erineva vanuse ja hinnaklassiga ning pärinesid neljalt telefonitootjalt: Apple, LG, Motorola ja Samsung. Autor valis mõõtmiste tegemiseks välja üheksa mõõtmiskohta nii siseruumides kui ka välistingimustes Tartu linnas ja selle lähiümbruses ning viis kõigis neis punktides läbi mõõtmised kõigi seitsme nutitelefoniga.
Autor leidis, et uuringus osalenud uuemad telefonid, iPhone 6S ja Samsung Galaxy A5, omasid parimat vastuvõtulevi. Samas vahe parimate ja kehvimate telefoni mudelite vahel ei olnud suur ning levikvaliteet sõltus pigem kasutamise kohast ning ümberkaudsete kasutajate rohkusest kui konkreetsest telefonimudelist.
Levikvaliteet oli parim vabas õhus, väheste kasutajatega piirkonnas ja mobiilimasti läheduses, nii nagu eeldada võikski, ning kehvim rahvarohkemates kohtades ja siseruumides. Samuti leidis ta, et levikvaliteet ei sõltunud sellest, kummas käes telefoni hoida.
Autori soovitus uue telefoni ostjale on, et antenni kvaliteedile tasub tähelepanu pöörata eelkõige siis, kui telefoni kasutatakse peamiselt kehva leviga piirkonnas. Sellistes piirkondades tuleks esiteks võrrelda erinevate mobiilsideoperaatorite signaalitugevusi ning seejärel valida telefon.
Joonas Salu uurimistööd juhendasid Tõnis Eelma ja Einike Reinvelt. Tööd on võimalik täispikkuses lugeda õpilasteaduse ajakirjast Akadeemiake. | Õpilasuurimus: mobiilikõne kvaliteet võib sõltuda ka telefoni hoidmisest | https://novaator.err.ee/848700/opilasuurimus-mobiilikone-kvaliteet-voib-soltuda-ka-telefoni-hoidmisest | Mobiiltelefoni kasutajale võib aeg-ajalt tunduda, et kõnekvaliteet on kehv ja raske on ühendust saada. Tavaliselt arvame, et süüdi on operaator, aga mõnikord võib olla probleem hoopis mobiiltelefonis, selgub Tartu koolipoisi õpilasuurimusest. |
Thistedi direktor kaalus küll 25-aastasele ründajale uue aastase lepingu pakkumist, aga Anier otsustas sellest loobuda. "Hoian iseseisvalt vormis ennast ja ootan-vaatan, mis saab. Kerge ei ole, aga alla ei anna," lubas Anier, et loobumise mõtteid ei ole, vahendab Soccernet.ee.
Anier ise usub, et teda võib varsti taas näha mängimas Eestis. "Kindlasti kaalun seda ja olukorda arvestades on see reaalne. Viimased aastad ei ole eriti hästi läinud," sõnas ta. Viimati mängis ta Eestis eelmisel hooajal, kui tuli FC Floraga meistriks.
Anieri klubisse kuulumise ajal pidas Thisted 14 kohtumist, aga ei suutnud võita ühtegi. Eestlase kontosse kogunes 260 minutit, aga kahjuks mitte ühtegi väravat. Taanis sai Anier algul küll arvestatavalt mänguaega, aga lõpp läks pärast treeneri Joakim Mattssoni vallandamist nässu. Viimases neljas kohtumises eestlane platsile ei pääsenud. | Anier Taanis ei jätka ja võib naasta Eestisse | https://sport.err.ee/848697/anier-taanis-ei-jatka-ja-voib-naasta-eestisse | Aasta esimese poole Taani jalgpalli esiliigas Thistedis veetnud Hannes Anier seal ei jätka ning tõenäoliselt võib teda kohata edaspidi Eesti vutiväljakutel. |
Politsei avalikustas, et inimesi tulistas 29-aastane Faisal Hussain, vahendas Yle.
Toronto politseijuht Mark Saunders nentis, et tulistamise motiiv on seni selgusetu.
Tulistaja perekonna väitel oli mees vaimuhaige.
Tulistamine toimus pühapäeval kohaliku aja järgi kell 22 populaarses kohvikute ja restoranide piirkonnas Greektowni kvartalis, haavata sai 14 inimest, kellest kaks suri. | Kanada politsei tuvastas Torontos inimesi tulistanud mehe | https://www.err.ee/848696/kanada-politsei-tuvastas-torontos-inimesi-tulistanud-mehe | Kanada politsei tuvastas Torontos pühapäeva õhtul inimesi tulistanud ja seejärel enesetapu teinud mehe. |
Veeteede amet kuulutas välja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinile jääva Rukki kanali hooldussüvendamise hanke. Hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks oli madalaim hind ning pakkumiste esitamise tähtaeg oli juba 5. juulil.
Hiiu Lehele teadaolevalt esitas pakkumise vaid üks ettevõte.
Küsimusele, kes kanalit süvendama hakkab, vastas veeteede ameti välissuhete juht Tarmo Ots reedel, et jätkuvalt pole süvendaja kohta otsust tehtud.
Rukki kanali hooldussüvendustööd peaksid algama 1. augustil ja lõppema 15. oktoobriks.
Madala veetaseme puhul on tähtis Rukkirahu kanali sügavuse iga sentimeeter, kuna sellest sõltub, kas laevad sõita saavad. Seetõttu katkes parvlaevaliiklus mandri ja Hiiumaa vahel tänavu talvel mitmel korral. | Rukki kanali süvendaja leidmata | https://www.err.ee/848694/rukki-kanali-suvendaja-leidmata | Juba järgmise nädala lõpus peaksid algama Rukki kanali süvendustööd, aga endiselt pole teada, kes töid teostab, kirjutab Hiiu Leht. |
Kaasik on Alar Siku kõrval eestlastest ainus, kes on vallutanud kõigi seitsme mandri kõrgeimad mäetipud ning lisaks sellele on ta nüüdsest ainus eestlane, kes on jõudnud maailmas kõrguselt teise mäe, ohtliku K2 tippu, kirjutab Postimees.
Kohaliku aja järgi pühapäeva varahommikul tippu tõusnud Kaasik jõudis tagasi baaslaagrisse päev hiljem, koos temaga jõudsid ameeriklase Garrett Madisoni juhtimisel tippu alpinistid Jaapanist, Iirimaalt, USAst ja Mehhikost. | Eestlane K2 tipus: kaheksa tundi surmahirmu | https://www.err.ee/848691/eestlane-k2-tipus-kaheksa-tundi-surmahirmu | Alpinist Andras Kaasik viis esmaspäeval lõpuni juba 2015. alustatud, kuid toona pooleli jäänud ettevõtmise ning tõusis esimese eestlasena 8611 meetri kõrguse K2 tippu, Godwin Austeni ehk Chhogori mäkke Aasias Karakoramis Hiina ja Pakistani piiril. |
Kell 7.58 juhtus liiklusõnnetus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 127. kilomeetril, kus 26-aastane purjus mees sõitis Ford Mondeoga ette peateel liikunud veokile Scania R420, mida juhtis 57-aastane mees. Fordis olnud 39-aastane mees, 33-aastane mees ja 34-aastane mees toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 8.13 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Valdeku tänaval, kus 31-aastane naine sõitis Audi A6-ga tagant otsa tema ees peatunud haagisega veokile Scania, mida jutis 51-aastane mees. Audi juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 9.18 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Moonalao tänaval, kus jalgrattaga sõitnud 66-aastane mees kukkus. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 11.06 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tartu maanteel, kus 53-aastase mehe juhitud trammile keeras ette vasakpööret teinud veok Scania P310, mida juhtis 55-aastane mees. Veokijuht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 12.30 juhtus liiklusõnnetus Türil Paide tänaval, kus ülekäigurajal teed ületavale 76-aastasele naisele sõitis otsa sõiduauto Ford Focus, mida juhtis 62-aastane mees. Jalakäija toimetati Järvamaa haiglasse.
Kell 16.25 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Saarde vallas Metsaääre-Tõitoja teel, kus 15-aastane nooruk sõitis registreerimata mootorrattaga Jawa Sport ja põrkas kokku Volkswagen Passatiga, mida juhtis 51-aastane mees. Mootorrattur ja tema kaasreisija, 15-aastane nooruk toimetati Pärnu haiglasse tervisekontrolli.
Kell 21.55 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Maidla külas Kiisa-Maidla tee 5. kilomeetril, kus 54-aastane mees sõitis Audi A4-ga teelt välja vastu vastu puud. Juht ja autos olnud 46–aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga 11 inimest | https://www.err.ee/848687/liikluses-sai-viga-11-inimest | Esmaspäeval juhtus üle Eesti seitse liiklusõnnetust, milles sai viga kokku 11 inimest. |
"Me prognoosime inflatsiooni kasvu 2018. aasta lõpuks 1 000 000 protsendini, mis näitab, et olukord Venezuelas on sarnane sellele, mis oli Saksamaal 1923. aastal või Zimbabwes 2000-ndate lõpus," ütles IMF-i läänepoolkera osakonna juhataja Alejandro Werner.
Venezuela majandus peaks prognooside kohaselt tõmbuma sel aastal kokku 18 protsenti. See on kolme protsendipunkti võrra rohkem kui prognoositi mais. Tegemist on kolmanda järjestikuse aastaga, kui majanduse kokkutõmbumine on olnud üle 10 protsendi.
OPEC-i andmetel on Venezuela naftatoodang vähenenud viimase 30 aasta madalaimale tasemele, juunis oli see 1,5 miljonit barrelit päevas. Samal ajal on Venezuelal maailma suurimad toornaftavarud.
Venezuela kriitiline olukord tõmbab alla ka Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna kasvu. Kui mais prognoositi regiooni majanduskasvuks veel 2,0 protsenti, siis praegu vaid 1,6 protsenti. | IMF: Venezuela aastainflatsioon võib ulatuda miljoni protsendini | https://www.err.ee/848685/imf-venezuela-aastainflatsioon-voib-ulatuda-miljoni-protsendini | Finants- ja humanitaarkriisis vaevlevas Venezuelas võib hüperinflatsioon võtta tohutud mõõtmed ja jõuda aasta lõpuks miljoni protsendini, hoiatas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) esmaspäeval. |
18. mail saatis varem Spezias mänginud Calaio Spezia ja Parma vahelise kohtumise eel oma endistele meeskonnakaaslastele Filippo de Colile ja Claudio Terzile "kahtlase sisuga" sõnumeid, mängu 2:0 võitnud Parma tagas kolme punkti toel koha kõrgliigas.
Intsidenti uurinud prokurörid ei leidnud, et tegemist oleks olnud kokkuleppemänguga, kuid Itaalia jalgpalliliit pöördus föderaalkohtu TFN-i poole ning TFN määras ründajale kahe-aastase võistluskeelu, 20 000 euro suuruse trahvi ning võttis Parmalt hooaja alustuseks ära viis punkti.
2015. aastal pankrotistunud Parma langes Itaalia tugevuselt neljandasse liigasse Serie D-sse, aga tõusis kolmel järgnenud hooajal astme võrra kõrgemale. | Kõrgesse seltskonda naasnud Parma alustab miinuspunktidelt | https://sport.err.ee/848635/korgesse-seltskonda-naasnud-parma-alustab-miinuspunktidelt | Itaalia jalgpalliklubi Parma alustab Serie A hooaega viie miinuspunktiga, meeskonna ründajale Emanuele Calaiole määrati kaheaastane võistluskeeld. |
USA välisministeerium langetas otsuse, mis lubab müüa Eestile kuni kuus HIMARS-i raketisüsteemi ja sellega seonduvat varustust.
DSCA teatas, et raketisüsteemide müük toetab USA välispoliitikat ja NATO liitlaste turvalisust. Samuti toetab see Eesti kaitseväe eesmärke.
Relvasüsteeme valmistab Lockheed Martin.
Poola on teatanud, et plaanib HIMARS-i süsteeme osta ligikaudu 500.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles möödunud nädalal intervjuus Eesti Ekspressile, et Eesti plaanib tänavu kirjutada alla lepingule mitmikraketiheitjate hankeks.
"Tõenäoliselt on need HIMARSid, aga praegu veel valik toimub. Mis tähendab, et me ulatame lasta 70 ja tegelikult isegi 350 km kaugusele. Lisaks sellele hangime omale seda varitsevat õhuründe moona, mille laskekaugus on mitukümmend kilomeetrit," ütles Herem. | USA andis heakskiidu kuue HIMARS raketisüsteemi müügiks Eestile | https://www.err.ee/1608658879/usa-andis-heakskiidu-kuue-himars-raketisusteemi-muugiks-eestile | USA kaitse- ja julgeoleku koostööagentuur (DSCA) teatas, et riigi välisministeerium andis heakskiidu Eestile kuni kuue M142 HIMARS raketisüsteemi müügiks, mille maksumus ulatuks 500 miljoni dollarini. |
19,9 km pikkusel orienteerumistehniliselt nõudlikul ja palju erinevaid teevaliku etappe sisaldanud rajal õnnestus varasemalt 10 tiitlivõistluste medalit võitnud eestlasel tihedas konkurentsis teha väga korralik sooritus.
MM-tiitel läks mägirattasõidu MM-võistlustelgi teatesõidu medali võitnud Krystof Bogarile Tšehhist ajaga 52.15. Hõbemedali võitis 58 sekundilise kaotusega soomlane Samuel Pökälä, kes on oma karjääri jooksul võitnud muuhulgas ka Tartu Rattaralli. Pronksmedalile sõitis reedel end mitmekordne varasem juunioride maailmameister, tšehh Jan Hašek (+1.39).
Malsroos lõpetas võistluse kuuendana (+2.01). Esikolmikukohast jäi ligi tunni pikkusel võistlusel eestlasel puudu vaid 22 sekundit ning neljanda ja viienda koha omanikud edestasid teda seejuures vaid nelja ja ühe sekundiga. Malsroosi sõnul oli tal kahele esimesele väga tugevatele ratturitele raske vastu saada, kuid pjedestaalikoht jäi mõne kehva teevaliku ja keerulisel rajal ette tulnud väikeste eksimuste taha.
Teistest eestlastest tegid küll enda kohta korralikud sooritused Sander Pritsik ja Marek Karm, kuid MM-võistluste karmis konkurentsis platseerusid nad 44. ja 45. kohale. Eesti koondise debütant Mihkel Järve saavutas 74 mehe seas 61. koha.
Naiste seas saavutas kolmest stardis olnud eestlannast parimana 30. koha Mari Linnus, kes mullusel juunioride MM-il võitis samal distantsil hõbemedali. Piibe Tammemäele 32. ja Eleri Hirvele 36. koht. Mullusel MM-il teatesõidus naiskonnaga kuuenda koha saavutanud eestlannadest polnud reedel kellelgi kuigi hea päev, kuid laupäevases teatesõidus minnakse taas püüdma esikuuiku kohta. Naiste seas võidutses noor taanlanna Nikoline Splittorff.
Samas kohas aset leidnud juunioride maailmameistrivõistlustel sõitis eestlastest kõrgeima, 14. koha välja vaid 17-aastane Liis-Marii Kaso, kes suutis debütandina teha kohe väga korraliku sõidu.
Meesjuunioride seas ei suutnud Eesti esinumber, tänavustel juunioride Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha saavutanud Mihkel Mahla end maksimaalselt realiseerida ning lõpetas lühiraja 16. kohaga. Vaid 16-aastane Timo Kudre, kes võitis tänavu noorte Euroopa meistrivõistlustelt kaks medalit, saavutas endast kuni neli aastat vanematega heideldes 27. koha. Kolmas eestlane, Raul Viitmaa, lõpetas tänase lühirajavõistluse 36. tulemusega.
Juunioride seas võidutsesid Kaarina Nurminen Soomest ja Hannes Hnilica Austriast.
Laupäeval on MM-võistlustel kavas teatesõidud, kus Eesti on esindatud nii meeskonna, naiskonna kui ka meesjuunioride võistkonnaga. | Lauri Malsroos jõudis rattaorienteerumise MM-il esikuuikusse | https://sport.err.ee/1608658876/lauri-malsroos-joudis-rattaorienteerumise-mm-il-esikuuikusse | Rootsis, Falunis alanud tänavustel rattaorienteerumise maailmameistrivõistlustel jõudis Eesti koondise esinumber Lauri Malsroos kolme-aastase pausi järel taas suurvõistluste esikuuikusse. |
Taimsoo teenis võidu ajaga 7.09,1, teiseks tulnud leedulane Paulius Cernevicius kaotas talle 8,7 sekundiga. Kolmanda koha pälvis leedulane Martynas Vaitkevicius (+14,6).
Eestile tulid kaksikvõidud nii kahepaadi M2- kui ka M2x arvestuses. M2- klassis noppisid esikoha Martin Rahuoja ja Margus Kodasma (7.01,4), nende järel saavutasid teise koha Karl-Joosep Raudkivi ja Raiko Taave Tammjärv (+3,2). M2x arvestuses võidutsesid Artjom Holostõhh ja Mihhail Netšajev (6.37,6), kes jõudsid finišisse 7,1 sekundit enne Hugo Mengelit ja Hannes Arumäed.
W4x klassis võttis võidu Eesti paatkond koosseisus Rachel Kõllo, Grete Alttoa, Annabel Aron ja Helene Dimitrjev (6.48,2). W4- klassis olid parimad Erli Mat, Kristel Tohu, Liisu Mitt ja Kreete Koovit (7.27,6). Meeste neljapaadi klassides tegid parima tulemuse Theodor Jalakas, Kaarel Kiiver, Markus Uibo ja Rein Muda, kes tulid M4- arvestuses teiseks (+9,0). Võit läks Leedu nelikule Deimantas Romeris, Benas Volkovas, Valdas Venckus ja Jonas Šaparavicius (6.29,0).
Kõikide klasside tulemuste eest jagati esikolmikutele ka punkte ning võistluse lõpuks troonis võistkondlikus arvestuses esikohal Eesti (58 punkti), teiseks tuli Läti (51 p) ja kolmanda kohaga pidi leppima Leedu (34 p).
Laupäeval ja pühapäeval on Viljandis kavas Eesti meistrivõistlused, kuhu on Eesti sõudeliidu kutsel oodatud osalema ka Leedu ja Läti sõudjad. Medaleid jagatakse 18 võistlusklassis. | Taimsoo näitas Balti meistrivõistlustel ühepaadil võimu | https://sport.err.ee/1608658873/taimsoo-naitas-balti-meistrivoistlustel-uhepaadil-voimu | Päev enne Viljandis peetavaid Eesti meistrivõistlusi andis konkurentidele hoiatuse Kaspar Taimsoo, kes võttis mäekõrguse eduga sõudmise Balti meistrivõistlustel ühepaadil võidu. |
C-alagruppi kuulunud Kuivonen ja Jürgenson võitsid esimeses mängus 2:1 (21:18, 13:21, 15:13) tulemusega Saksamaa duo Annika Berndt ja Lilly Faross. Teises mängus kaotasid meie neiud 1:2 (21:19, 16:21, 12:15) resultaadiga Natalia Ann Binimelis Nicolaule ja Carolina Fernandez Da Silvale (Hispaania), vahendab Volley.
Alagrupi viimases voorus olid Kuivonen ja Jürgenson kindlalt 2:0 (21:16, 21:7) paremad Yllka Jasharist ja Melirona Avdullahust (Kosovo). Alagrupi teise kohaga play-off 'i ehk 24 parema sekka jõudnud eestlannad mängivad järgmisena belglannade Annelore Bexi ja Jade Van Deuniga, kes lõpetasid D-alagrupi kolmanda kohaga.
Täht ja Stog püüdsid play-off kohta B-alagrupis, kus vastasteks olid Belgia esindus Joppe Van Langendonck ja Kyan Vercauteren, Itaalia võistkond Theo Hanni ja Andrea Armellini ning Rumeenia duo Stefan Valentin Anton ja Daniel Stelian Milcica. Eesti noormehed asusid kohtumist Belgia võistkonna vastu esimese geimi 21:18 paremusega juhtima, kuid teises geimis jäädi vastasele 18:21 ja kolmandas 10:15 resultaadiga alla.
Ka teises kohtumises pidid Täht ja Stog leppima napi kaotusega, tunnistades Hanni ja Armellini 2:1 (21:12, 14:21, 18:16) paremust. Alagrupi viimases voorus mängisid eestlased Rumeenia duo 2:0 (24:22, 21:15) tulemusega üle, millega jõuti play-off 'i. Eesti paarid jätkvad turniiri laupäeval.
Neidude tulemused on leitavad siin ja noormeeste tulemused siin. | Eesti noored jõudsid U-20 rannavõrkpalli EM-il alagrupist edasi | https://sport.err.ee/1608658864/eesti-noored-joudsid-u-20-rannavorkpalli-em-il-alagrupist-edasi | Reedel jätkati Türgis Izmiris U-20 vanuseklassi rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustega, kus Eestit esindavad kaks võistkonda. Noormeeste turniiril mängivad Tristan Täht ja Jan Stog ning neidude turniiril Eva Liisa Kuivonen ja Liisa-Lotta Jürgenson. |
Oluline 15. juulil kell 22.24:
- Mõkolajivi oblasti juht teatas Vene raketirünnakust Mõkolajivi pihta;
- ISW: Venemaa valmistab ette pealetungi Slovjanski-Siverski-Bahmuti joonel;
- Zelenski tahab Venemaa kuulutamist terroristlikuks riigiks;
- OSCE: Venemaa rajas Butšas ja Irpinis piinakambreid ning kasutas tsiviilisikuid inimkilbina;
- Sadu Uk raina poliitikuid ähvardab vangistus ja piinamine Vene vägede poolt.
- Kiiev: M270 mitmikraketiheitjad saabusid Ukrainasse;
- Vene allikad kinnitasid, et HIMARS-i rünnakus hukkus mitmed kõrgeid Vene sõjaväelasi;
- Ukraina päästeteenistuse teatel hukkus neljapäeval Vinnõtsja pihta tehtud rünnakus 23 inimest, sh 3 last.
Kaitseministeeriumi esindaja: 70 protsenti venelaste sihtmärkidest on rahumeelsed linnad
Ukraina kaitseministeeriumi kõneisiku sõnul on 70 protsenti Venemaa rünnakutest suunatud sihtmärkide puhta, mis ei ole sõjaväega seotud.
Oleksandr Motuzjanõki sõnul on vaid 30 protsenti Venemaa sihtmärkidest sõjalised.
"Ülejäänud 70 protsenti rünnakutest teevad venelased sihikult rahumeelsete linnade pihta. Venemaa peab kuulutama terroristlikuks riigiks," ütles ta. "Ainus viis, kuidas see terror peatada, on peatada raketid, mille Venemaa Ukrainasse saadab."
Motuzjanõki sõnul töötasid õhutõrjesüsteemid rünnakus Vinnõtsja vastu nii hästi kui võimalik. "Kaks raketti viiest tulistati alla. Kui meil oleks rohkem kaasaegseid õhutõrjesüsteeme, suudaksime hävitada rohkem Vene rakette," ütles ta.
Vitali Kim teatas Vene raketirünnakust Mõkolajivi pihta
Oblasti juht Vitali Kim teatas, et Venemaa ründas kahte Mõkolajivis asuvat ülikooli. Rakette oli Kimi sõnul vähemalt 10 kümme.
Today russia-Terrorist attacked 2 biggest Universities in Mykolayiv. At least 10 missiles. Now they attack our education. I'm asking Universities of all democratic countries to claim russia what it is really is- the Terrorist pic.twitter.com/VNiRxNbT89
— Віталій Кім / Vitaliy Kim (@vitalij_kim) July 15, 2022
Mõkolajivi piirkonnanõukogu juhi Hanna Zamazeijeva teatas reede õhtul, et vigastada sai vähemalt neli inimest, vahendas CNN.
"Rünnak toimus kohaliku aja järgi 7.50 hommikul, seega ei olnud eriti palju inimesi liikvel," sõnas Mõkolajivi linnapea Oleksandr Sienkevitš.
Donetski separatistid väidavad, et Venemaa toetatud separatistlikus piirkonnas suri Briti kodanik
"Suurbritannia kodanik Paul Johnson Anthony Dominic Urey vahistati aprillis ja talle esitati süüdistus palgasõdurina tegutsemises. Tal diagnoositi mitu kroonilist haigust. Talle osutati meditsiinilist abi, kuid arvestades haiguse tõsidust ja stressi, suri ta 10. juulil," teatas separatistide ametnik.
Donetski separatistid tegutsevad Venemaa toetusel Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas, vahendas CNN.
Suurbritannia kutsus reedel välja Venemaa suursaadiku.
"Olen šokeeritud, kuuldes teateid, et Briti abitöötaja Paul Urey sai surma, kui ta viibis Ukrainas Vene-meelsete võitlejate vahi all. Venemaa peab kandma selle eest täielikku vastutust," ütles Suurbritannia välisminister Liz Truss.
Kiiev: M270 mitmikraketiheitjad saabusid Ukrainasse
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas reedel sotsiaalmeedias, et M270 mitmikraketiheitjad saabusid Ukrainasse. M270 suudab tabada sihtmärke kuni 80 kilomeetri kauguselt.
ISW: Venemaa valmistab ette pealetungi Slovjanski-Siverski-Bahmuti joonel
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul jätkab Venemaa vähemalt praegu pausi maavägede edasiliikumises, et hiljem alustada suuremat pealetungi. Konkreetset võimalikku ajaraami ISW mõttekoja eksperdid välja ei too.
Vene väed jätkavad püüdlusi Siverski ründamisel, kuid nende edusammude määr pole selge. Vene väed jätkasid eile raketirünnakuid elamupiirkondadele Vinnõtsjas, Harkivis ja Mõkalajevis.
Sõjaline olukord Ukrainas ISW andmetel Autor/allikas: ISW kaart, mille autoriteks George Barros, Kateryna Stepanenko, Noel Mikkelsen ja Daniel Mealie
Zelenski tahab, et Venemaa kuulutataks terroristlikuks riigiks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõudis neljapäeva õhtul tehtud avalduses, et Vene Föderatsioon kuulutatakse terroristlikuks riigiks. Neljapäeva toimus ka Vene raketirünnak Vinnõtsja linnale, mis asub Kesk-Ukrainas ja kus puuduvad teadaolevad sõjalised sihtmärgid.
Zelenski sõnas, et kui keegi teeks raketirünnaku USA-s Dallase linnale või Saksamaa Dresdeni linnale, siis sellised inimesed kuulutatakse terroristideks ning samasugune põhimõte peaks kehtima ka Venemaa puhul.
Ukraina president kinnitas oma sõnavõtus ka vajadust luua eritribunal Vene sõjakuritegude uurimiseks. Sama ettepanekuga tuldi välja ka neljapäeval Haagis Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimise konverentsil.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski neljapäeva õhtul Autor/allikas: Ukraina presidendi büroo
USA välisministeerium on neli riiki lisanud terrorismi toetavate riikide nimistusse, millesse lisamise korral järgnevad karmid sanktsioonid välisabi, kaitsekoostöö, kaubandussuhete ja finantsküsimuste osas. Praegu on selles nimekirjas Kuuba, Põhja-Korea, Iraan ja Süüria.
OSCE raport: Venemaa rajas Butšas ja Irpinis piinakambreid ning kasutas tsiviilisikuid inimkilbina
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) avaldas neljapäeval oma teise raporti Ukrainas toime pandud sõjakuritegude kohta, mis katab perioodi 1. aprilli ja 25. juuni vahemikus. Muuhulgas külastasid OSCE eksperdid Ukraina linnu Butšat ja Irpini, mis raporti sõnul ilmestasid rahvusvahelise humanitaarõiguse ja Genfi konventsioonide rikkumist ning on seetõttu kõhkluseta sõjakuriteod.
Lisaks juba varem kindlaks saanud tsiviilisikute tapmistele sai OSCE tõendeid piinakambritest ja tsiviilisikute kasutamisest inimkilbina Vene vägede poolt. Raporti sõnul oli osade leitud inimsäilmete puhul märke piinamisest, sh olid välja tõmmatud hambad ning ära lõigatud kõrvad. Samuti oli ulatuslikke tõendeid naiste ja laste vägistamisest Vene vägede poolt okupeeritud territooriumitel.
Sadu Ukraina poliitikuid ähvardab vangistus ja piinamine Vene vägede poolt
ÜRO teatel hoitakse sadu Ukraina poliitikuid Vene vägede poolt okupeeritud territooriumitel vastu nende tahtmist vangistuses ning mitmeid neist piinatakse, vahendab BBC.
Üks Ukraina poliitik kinnitas BBC-le, et teda isiklikult piinati Vene vägede poolt kolm päeva füüsilise vägivallaga, elektrivoolu ja külma veega.
ÜRO inimõiguste voliniku teatel on Ukrainas tõendatud 65 kohaliku taseme poliitiku inimrööv alates 24. veebruari invasioonist. ÜRO teatel on nendeni samuti jõudnud info tsiviilisikute tapmisest okupeeritud Mariupoli linnas.
Vene allikate teatel hukkus HIMARS-i rünnakus mitmed kõrged Vene sõjaväelased
Vene allikad on kinnitanud, et Ukrainas on hukkunud Vene polkovnik Aleksei Gorobets, kes pandi juhtima hiljuti taasloodud 20. motoriseeritud laskurkorpust. Samuti on järjest tulnud teateid teiste kõrgete Vene sõjaväelaste hukkumisest.
Varasemalt teatasid ukrainlased, et Hersonis tabas Ukraina HIMARS-i rünnakuga 20. diviisi staapi. Ukrainlaste teatel sai surma Venemaa 20. laskurkopruse juht, staabiülem, operatsioonide staabi ülem, suurtükiväe ülem ning Vene 22. armeekorpuse staabiülem.'
Poolakad koguvad raha ja tahavad Ukrainale saata 20 hulkurdrooni
Poola vabatahtlikud koguvad raha, et saata Ukraina armeele 20 hulkurdrooni. Eesmärk on koguda 831 440 dollarit. Kahe päevaga on kogutud umbes 13 000 dollarit, vahendas NV.
Ukraina päästeteenistuse teatel otsitakse rusudest veel 39 inimest
Viimastel andmetel sai Vinnõtsja linna pihta tehtud rünnakus surma 23 inimest, sh 3 last. 66 inimest tuli saata haiglaravile ning 34 inimest on raskes seisus, 5 veel kriitilises, teatas Ukraina päästeteenistus.
#Вінниця (інформація станом на 22:00)
загинуло 23 особи (з них 3 дитини)
звернулося за допомогою 117 осіб
госпіталізовано 66, у тому числі 3 дитини
у важкому стані перебуває 34 особи
5 осіб у критичному стані
триває пошук 39 осіб зв'язок з якими відсутній. pic.twitter.com/fkepniDPaz
— DSNS.GOV.UA (@SESU_UA) July 14, 2022
Briti kaitseministeerium: Vene vägede järgmine eesmärk tõenäoliselt Siversk
Ühendkuningriigi luure hinnangul on Vene väed Donbassis aeglaselt edenenud suundudes Slovjanski ja Kramatorski poole. Tõenäoliselt on Vene vägede järgmine eesmärk Siverski linn, mis asub Donetski oblasti Bahmuti rajoonis.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 15 July 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/CavbXUM9Hx
#StandWithUkraine pic.twitter.com/aez855Jsau
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) July 15, 2022
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 38000 (võrdlus eelmise päevaga + 130);
- tankid 1672 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 3866 (+3);
- lennukid 220 (+1);
- kopterid 188 (+0);
- suurtükisüsteemid 842 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 247 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 109 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 681 (+0);
- tiibraketid 155 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2731 (+11);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 67 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Kiiev: 70 protsenti Vene raketirünnakutest on suunatud tsiviiltaristu vastu | https://www.err.ee/1608658048/kiiev-70-protsenti-vene-raketirunnakutest-on-suunatud-tsiviiltaristu-vastu | Ukraina kaitseministeerium teatas reedel, et umbes 70 protsenti Venemaa raketirünnakutest on tahtlikult suunatud Ukraina linnade pihta. Moskva jätkab Ukraina linnade pommitamist, sel nädalal korraldas Venemaa raketirünnaku Vinnõtsja linna pihta, milles hukkus 23 inimest. |
Kaks minutit pärast kohtuniku avavile viis Maximiliano Ugge Levadia juhtima. 20 minutit hiljem suurendas eduseisu Mark Oliver Roosnupp ning 74. minutil vormistas lõpptulemuse Zakaria Beglarishvili tabamus.
Võiduga tõusis Levadia Premium liiga liidriks, valitseval Eesti meistril on kirjas 51 punkti. Teisel kohal olev Flora jääb neist punkti kaugusele, kuid Floral on kaks kohtumist vähem peetud. Tammeka paikneb 18 punktiga kuuendal positsioonil.
Reedene kohtumine oli esimeseks Premium liiga mänguks nii Levadia peatreenerile Ivan Stojkovicile kui ka Tammeka juhendajale Marti Pähnale. Samuti debüteeris Levadia eest 14-aastane Patrik Kristal, kes asendas 81. minutil Beglarishvilit. Kristalist sai kõigi aegade noorim Eesti kõrgliigas platsil käinud mängija.
Laupäeval on Premium liigas kavas kaks kohtumist. Nõmme Kalju ja Narva Transi vastasseisule on võimalik kaasa elada ETV+ ja ERR-i spordiportaali vahendusel, ülekanne algab kell 16.55. | Levadia uus peatreener alustas võiduga | https://sport.err.ee/1608658834/levadia-uus-peatreener-alustas-voiduga | Reedel läksid Premium liiga 20. voorus vastamisi Tallinna FCI Levadia ja Tartu JK Tammeka. Levadia võttis uue peatreeneri Ivan Stojkovici esimeses mängus kindla 3:0 võidu |
Putin määras riigi kosmoseagentuuri Roskomos uueks juhiks Juri Borissovi. Samal päeval vabastas Putin Roskomose juhi kohalt Rogozini.
Juri Borissov oli varem Venemaa asepeaminister. Tema ametikoht jääb esialgu täitmata, teatas Interfax. Venemaal on nüüd kokku 10 asepeaministrit.
Rogozin oli aastatel 2011-2018 samuti Venemaa asepeaminister. Ta on silma paistnud vastuoluliste kommentaaridega ja ähvardustega lääneriikide aadressil.
Roskosmose juhiks sai Rogozin 2018. aastal.
Meduza allikate teatel võib Vaino jätkata oma karjääri diplomaadina. Ta töötas aastatel 1996-2001 Venemaa saatkonnas Jaapanis. Hiljem töötas ta kaks aastat välisministeeriumis. | Meduza: Rogozinist võib saada Putini administratsiooni juht | https://www.err.ee/1608658672/meduza-rogozinist-voib-saada-putini-administratsiooni-juht | Väljaande Meduza allikate teatel võib Venemaa kosmoseagentuuri Roskomos endine juht Dmitri Rogozin hakata juhtima presidendi administratsiooni. Praegu juhib Vladimir Putini administratsiooni Anton Vaino. |
Leedu koondisega liituvad NBA-s mehetegusid tegevad Domantas Sabonis (Sacramento Kings) ja Jonas Valanciunas (New Orleans Pelicans). Ühtlasi leiab nimekirjast ka möödunud hooajal Orlando Magicu ridadesse kuulunud Ignas Brazdeikise.
Ülejäänud mängijad kuuluvad Euroopa klubidesse. Kohalikust kõrgliigast on kaasatud Kaunase Žalgirise mängijad Arnas Butkevicius, Laurynas Birutis ja Lukas Lekavicius, Vilniuse Rytase tänavu tiitlini aidanud Martyn Echodas ja Gytis Masiulis, Lietkabelisi hingekirja kuuluv Gediminas Orelik ning äsja loodud BC Wolvesi mängujuht Kristupas Žemaitis.
Hispaaniast on kohale kutsutud Rokas Jokubaitis (Barcelona) ja Sander Raieste klubikaaslane Rokas Giedraitis (Baskonia). Lisaks on koondises ka Eigirdas Žukauskas (Tofas), Marius Grigonis (Panathinaikos), Thomas Dimsha (Treviso) ja Mindaugas Kuzminskas (klubita).
Enne augusti lõpus toimuvaid MM-kvalifikatsioonikohtumisi võtab Leedu kahel korral mõõtu Eesti koondisega. 4. augustil mängivad Eesti ja Leedu Klaipedas Švyturio Arenal, 7. augustil kohtutakse Alytuses SRC Arenal.
This is The Squad! #LTUbasketball men's NT coaching staff named 16 players who will report to the training camp and prepare for the @EuroBasket. #mesuzlietuva pic.twitter.com/bkZwOQ1RSY
— LTU Basketball (@ltu_basketball) July 15, 2022 | Leedu korvpallikoondisele tulevad appi Sabonis ja Valanciunas | https://sport.err.ee/1608658813/leedu-korvpallikoondisele-tulevad-appi-sabonis-ja-valanciunas | Leedu korvpallikoondise peatreener Kazys Maksvytis avaldas 16-liikmelise nimekirja mängijatest, kes valmistuvad augustikuisteks MM-i kvalifikatsioonimängudeks ja septembris peetavaks EM-iks. |
Iluuisutamise GP-sarja etappe on koos finaaletapiga tänavu kavas seitse. Kuus võõrustajat on nüüdseks teada, kuid kuna Hiina uisuliit (CSA) otsustas eeloleval hooajal GP-etappi mitte korraldada, on ühe etapi toimumispaik veel selgumisel.
Tavapäraselt novembri lõpus peetav Venemaa GP on sel aastal asendatud Soomes, Espoos toimuva etapiga. Põhjuseks loomulikult Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas.
Samuti kinnitas ISU, et lähtudes Rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) soovitusest, ei kutsuta ega lubata Venemaa ja Valgevene sportlasi määramata ajani rahvusvahelistele võistlustele, sealhulgas GP-etappidele. Sama kehtib ka Venemaa ja Valgevene alaliitude esindajate suhtes.
Iluuisutamise GP-sarja ajakava:
1. Skate America: 21.-23. oktoober (Norwood, USA)
2. Skate Canada International: 28.-30. oktoober (Mississauga, Kanada)
3. Internationaux de France: 4.-6. november (Angers, Prantsusmaa)
4. 11.-13. november (selgumisel)
5. NHK Trophy: 18.-20. november (Sapporo, Jaapan)
6. 25.-27. november (Espoo, Soome)
7. Finaaletapp: 8.-11. detsember (Torino, Itaalia) | Venemaa iluuisutamise GP-etapi korraldusõigus anti Soomele | https://sport.err.ee/1608658750/venemaa-iluuisutamise-gp-etapi-korraldusoigus-anti-soomele | Rahvusvaheline uisuliit (ISU) teatas reedel, et Venemaa iluuisutamise GP-etapp ei saa Ukrainas toimuva sõja tõttu tavapärases kohas toimuda ning korraldusõigus anti hoopis Soomele. Ühtlasi kinnitas ISU, et Venemaa ja Valgevene iluuisutajaid GP-etappidele ei lubata. |
"Euroopa Komisjon võttis täna vastu ühise ettepaneku uute meetmete kohta, et säilitada ja tugevdada EL-i kuue laiaulatusliku Vene-vastase sanktsioonipaketi tõhusust," teatas komisjon.
Komisjon tegi ka ettepaneku pikendada praeguseid sanktsioone kuue kuu võrra, vahendas CNN.
"Venemaa jätkab jõhkrat sõda Ukrainas. Seetõttu teeme täna ettepaneku karmistada meie sanktsioone Kremli vastu, jõustada neid tõhusamalt ja pikendada kuni 2023. aasta jaanuarini. Moskva peab oma agressiooni eest maksma kõrget hinda," teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Uued Moskva-vastased sanktsioonid peavad heaks kiitma kõik EL-i liikmesriigid. | Euroopa Komisjon käis välja uued Vene-vastased sanktsioonid | https://www.err.ee/1608658798/euroopa-komisjon-kais-valja-uued-vene-vastased-sanktsioonid | Euroopa Komisjon tegi reedel ettepaneku laiendada Moskva-vastaseid sanktsioone, mille hulka kuulub impordikeeld Venemaa kullale. |
"Kahjuks pean Rally Estonia katkestama. Olen ülimalt pettunud, aga mul pole muud võimalust. Tundsin end juba eile (neljapäeva - toim) õhtul halvasti, kuid siis andsin negatiivse koroonaproovi. Täna hommikul tundsin jätkuvalt halvasti ja seetõttu ei suutnud ma sõitmisele korralikult keskenduda. Hoolduspausi ajal tegin veel ühe koroonatesti, mis oli positiivne. Nüüd keskendun terveks saamisele ja seejärel hakkan valmistuma Soome ralliks," teatas Paddon ühismeedias.
Hoolduspausiks hoidis Paddon Rally2 autode arvestuses kaheksandat kohta, võistluse liidrile Emil Lindholmile kaotas ta 52,7 sekundit.
35-aastane Paddon võistles MM-sarjas esimest korda pärast 2019. aastat. Uusmeremaalane on lisaks Rally Estoniale end kirja pannud ka Soome ja Uus-Meremaa MM-sarja etappideks. | Hyundai ralliäss pidi Rally Estonia pooleli jätma | https://sport.err.ee/1608658777/hyundai-ralliass-pidi-rally-estonia-pooleli-jatma | Rally Estonial Rally2 klassis Hyundaiga võistelnud Hayden Paddon pidi ralli positiivse koroonaproovi tõttu pooleli jätma. |
Jaanuarist maini tarnisid Euroopa riigid USA-st umbes 213,1 miljonit barrelit toornaftat. Aasia riigid tarnisid aga 191,1 miljonit barrelit naftat. Viimati jäid Aasia riikide mahud viiekuulise perioodi ajal Euroopast väiksemaks 2016. aastal. Siis tühistas USA oma toornafta ekspordikeelu, vahendas Bloomberg.
Venemaa suunas pärast Ukrainasse sissetungimist oma naftavoo ümber. Euroopa riigid pöördusid USA poole, Venemaa aga pakub Hiinale ja Indiale oma naftat suure allahindlusega.
"Kuna Euroopa püüab vähendada oma sõltuvust Venemaa naftast, siis on tõenäoline, et need kaubavoogude praegused mustrid jäävad püsima. USA suurendab nafta tootmist, kuid mitte piisavalt, et rahuldada nii Aasia kui ka Euroopa vajadusi," ütles konsultatsioonifirma Energy Aspects analüütik Christopher Haines.
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli reedel 101,57 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind oli 98,11 dollarit barreli kohta. | Euroopast sai suurim USA toornafta ostja | https://www.err.ee/1608658768/euroopast-sai-suurim-usa-toornafta-ostja | Uudisteagentuuri Bloomberg teatel tõusis Euroopa esimest korda viimase kuue aasta jooksul USA toornafta ekspordi kõige suuremaks turuks. Venemaa müüb oma toornaftat Aasia riikidele suure allahindlusega. |
Eestlannad pääsesid otse põhiturniirile. Alagrupifaasi avamängus said Hollas ja Soomets 2:1 (21:19, 17:21, 15:13) jagu lätlannadest Marta Ozoline - Luize Skrastinast.
Teises alagrupimatšis läksid eestlannad vastamisi Itaalia paari Valentina Cali - Margherita Tega ja võtsid kindla 2:0 (21:18, 21:19) võidu. Kahe võiduga teenisid Hollas ja Soomets A-alagrupis esikoha ja pääsu veerandfinaali.
Veerandfinaalid on kavas laupäeval, poolfinaalid ja finaal pühapäeval. Tulemused on nähtavad siin. | Hollas ja Soomets jõudsid MK-etapil veerandfinaali | https://sport.err.ee/1608658360/hollas-ja-soomets-joudsid-mk-etapil-veerandfinaali | Heleene Hollas ja Liisa Soomets jõudsid Itaalias toimuval rannavõrkpalli MK-etapil veerandfinaali. |
Rahandusministeerium ütleb, et see lähtub erinevast arvestamise viisist ning niikuinii on kõik hinnangud esialgsed ja umbkaudsed. Opositsioon peab juttu koalitsioonileppe 270 miljoni eurost mõju eelarvele utoopiaks ja ütleb, et tegelik mõju on mitu korda suurem.
"See, mis koalitsioonileppes on kokku lepitud, väidetavalt 270 miljonit, on peretoetused, hoolekanne, eestikeelne haridus. Energiahindade leevendamisega selles numbris arvestatud ei ole. Ka rahandusminister on välja öelnud, et see maksab veel circa 250 miljonit. Lisaks on vastu võetud otsus laiapõhjalise riigikaitse investeeringute ja kulude kohta, mis maksab järgmine aasta kuskil 350 miljonit," ütles Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab.
"Seesama eestikeelse hariduse 10 miljonit, see ei ole ligilähedaltki selline summa, millega seda reformi ära teha. Siin me räägime kindlasti umbes 100 miljonist ehk, et see asi ära teha. Nii et need numbrid on selgelt blufitud allapoole," ütles EKRE esimees Martin Helme.
Rahandusministeerium ütles, et nende hinnang kajastas eelarvelist mõju. Näiteks energiameetmete rahastamisallikad on suures osas ülejääk varasemast.
"On juba teada rahastamisallikad, näiteks energiameetmed, mida samuti on kolm erinevat meedet koalitsioonileppes otsustatud, nende maksumus kokku on ca 100 miljonit, aga neil ei ole mõju eelarvele, sest nende rahastamisallikas on juba eelmise perioodi energiatoetuste jääk, kus samuti jäi circa 100 miljonit eurot kasutamata. Samuti CO2 rahad ja reservid, sellel ei ole mõju eelarvepositsioonile," ütles rahandusministeeriumi riigirahanduse juht Kadri Klaos.
Klaose sõnul on kõik arvestused esialgsed kiirhinnangud, mis täpsustuvad peale rahandusministeeriumi majandusprognoosi avaldamist ja eelarveläbirääkimiste käigus.
Koalitsioonilepingut on kritiseeritud ka koalitsioonierakondade seest. Sotsiaaldemokraat Lemmit Kaplinski pole rahul selle metsandust ja energeetikat puudutavate osadega.
"Metsanduse valdkonnas on avalik diskussioon kaldunud liiga ühekülgseks ja metsanduse sektoris töötavate inimeste huvid ei ole leidnud piisavalt kajastamist, kõik need üle 30 000 inimese, kes igapäevast leiba selles valdkonnas teenivad. Energeetika teemal - rääkida aastal 2030 puhta elektri tootmisest ilma rääkimata tuumaenergeetikast on intellektuaalselt solvav," ütles Kaplinski. | Opositsioon peab koalitsioonileppe 270-miljonist hinda utoopiaks | https://www.err.ee/1608658756/opositsioon-peab-koalitsioonileppe-270-miljonist-hinda-utoopiaks | Uue koalitsioonileppe maksumus on teeninud väga vastakaid hinnanguid. Kui rahandusminister hindab selle mõju eelarvele umbes 270 miljonile eurole, siis opositsioon räägib umbes miljardist. |
Kogu mängu vältel eduseisus olnud Eesti koondis lasi viimastel minutitel islandlased järele ning korraks ka juhtima, aga Sverre Aava kaheksa sekundit enne kohtumise lõppu tabatud nurgakolmene tõi meie noormeestele kahepunktilise võidu, vahendab basket.ee.
Eesti koondise parimaks kerkis mängujuhi positsioonil mängu ohje kindlalt enda käes hoidnud Kasper Suurorg, kes kogus 32 minutiga 18 punkti, 10 resultatiivset söötu, neli lauapalli ja koguni seitse vaheltlõiget. Ka võiduviskele sööduandjaks olnud tagamehe efektiivsusteguriks kogunes 31.
Pingilt alustanud Gregor Kuuba panustas 22,5 minutiga 15 punkti, kuid langes kaitses liiga kerge kukkumise eest saadud tehnilise veaga enneaegselt pingile. Markus Ilver kogus 14 silma ja üheksa lauapalli ning Joonas Riismaa tõi 10 punkti.
Islandi poolelt tegi meie koondisele kõige rohkem pahandust Thorvaldur Arnason, kes keerutas korvi alt 25 silma, hankis viis lauapalli ja tegi kolm vaheltlõiget. Olafur Gunnlaugsson panustas 15 silmaga ning Hugi Hallgrimssoni arvele kanti 12 punkti ja seitse lauapalli.
Laupäeval on Eesti koondisel mänguvaba päev ning pühapäeval kohtutakse järgmises alagrupimatšis Hollandiga. Reedene kohtumine on järelevaadatav siin. | U-20 korvpallikoondis alustas EM-turniiri raske võiduga Islandi üle | https://sport.err.ee/1608658732/u-20-korvpallikoondis-alustas-em-turniiri-raske-voiduga-islandi-ule | Eesti U-20 korvpallikoondis alustas reedel Gruusias, Tbilisis B-divisjoni EM-turniiri raske võiduga, kui 85:83 (22:21, 16:16, 28:24, 19:22) alistati Islandi eakaaslased. |
Stakise sõnul selgub tööde täpne maksumus pärast lammutuslepingu sõlmimist. Raha leitakse kohaliku omavalitsuse reservfondist. Linn loodab, et monumendi lammutamist rahastatakse ka riigieelarvest, vahendas LSM.
Stakise sõnul on selliste monumentide lammutamine äärmiselt keeruline ja ohtlik. Linn alustab ehitusfirmadega läbirääkimisi järgmise kahe nädala jooksul.
Läti parlament võttis hiljuti vastu punamonumentide eemaldamise seaduse, mis näeb ette, et totalitaarseid režiime ülistavad monumendid tuleb demonteerida hiljemalt 15. novembriks.
"Tähtaja tõttu tuleb lammutustöödega alustada suvel," ütles Stakis. | Riia Võidu pargi punamonumendi lammutamine maksab mitu miljonit eurot | https://www.err.ee/1608658735/riia-voidu-pargi-punamonumendi-lammutamine-maksab-mitu-miljonit-eurot | Riia linnapea Martinš Stakis ütles reedel, et Võidu pargis asuva punamonumendi lammutamine võib maksma minna kaks kuni kolm miljonit eurot. |
"See radarisüsteem Mk 2 võimaldab Typhooni pilootidel kontrollida õhuruumi viisil, mida praegu üritab Venemaa Ukrainas teha. Venemaa üritab GPS-signaale segada ja proovib teha teisi salastatud tegevusi," ütles Suurbritannia õhujõudude (RAF) juht Mike Wigston.
Typhooni piloodid suudavad edaspidi võimsa segamistehnoloogia abil häirida vaenlase õhutõrjet ja sihtida sihtmärke kaugemalt.
"See radar annab Briti pilootidele väga suure eelise," ütles Wigston.
Uus radar võetakse Briti õhujõudude poolt kasutusele kümnendi lõpuks. Radari saavad 107 kõige moodsamat Typhooni hävitajat. Uuendused lähevad maksma umbes 2,8 miljardit eurot, vahendas The Times.
"On ülioluline, et Suurbritannia jätkaks sõjalise võimekuse arendamist, et suuta heidutada ja kaitsta. Sõda Ukrainas näitab, et õhuruumi kontrollimine on tähtsam kui kunagi varem," ütles Suurbritannia hankeminister Jeremy Quin. | Suurbritannia hävitajad saavad ultramoodsa radari | https://www.err.ee/1608658711/suurbritannia-havitajad-saavad-ultramoodsa-radari | Suurbritannia varustab oma hävituslennukid Eurofighter Typhoon maailma kõige moodsama radarisüsteemiga, mis võimaldab pilootidel jälgida mitut sihtmärki korraga. |
Külas olnud Bala Town lõi kohtumise ainsa tabamuse ära 35. minutil, kui Bradley Bauressi tsenderdus leidis värava alt üles David Edwardsi. Esimest korda algrivistusse kuulunud Frank Liivak vahetati välja avapoolaja järel, vahendab Soccernet.
Koondtulemus 2:2 viis meeskonnad lisaajale, mis väravaid ei toonud. Penaltiseeriat alustanud Bala Town eksis kolmandas ja viiendas tiirus. Sligo Roversi mehed olid seevastu kindlad ning juba enne viimast lööjat oli 4:3 võit kindel.
Iirimaa mullune pronksiklubi Sligo Rovers läheb Konverentsiliiga teises eelringis vastamisi Motherwelliga (Šotimaa). Eesti klubidest on end teise eelringi mänginud ka Paide Linnameeskond ning kõrgemalt pudisenud Tallinna FCI Levadia.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Esmakordselt põhikoosseisu kuulunud Liivak aitas Sligo Roversil eurosarjas edasi pääseda | https://sport.err.ee/1608658690/esmakordselt-pohikoosseisu-kuulunud-liivak-aitas-sligo-roversil-eurosarjas-edasi-paaseda | Sligo Roversis palliv Frank Liivak nimetati Konverentsiliiga esimese eelringi korduskohtumises põhikoosseisu. Avakohtumisest 2:1 edu kaasa saanud Sligo jäi kodus kaotusseisu, kuid sai oma kätte penaltiseerias. |
Teise loa enampakkumine algas 9. juunil alghinnaga 1 597 000 eurot. Kokku toimus 70 vooru, teatas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).
Esimese sagedusloa enampakkumise võitis Elisa 7,2 miljoni euroga.
TTJA väljastab Telia Eesti AS-ile sagedusloa peale konkursi tulemuste kinnitamist ning ettevõtte poolt loatasu ja riigilõivu laekumist. Seejärel saab Telia alustada 5G võrgu rajamist.
"On rõõm tõdeda, et ka teise sagedusloa konkurents 70 vooruga oli väga tihe, mis ilmestab veelkord seda, et 5G teenuste turule toomine on sideettevõtetele väga oluline. Kaks sagedusluba on nüüd välja antud ja neil ettevõtetel on nüüd võimalus alustada 5G võrkude arendamist. Jäänud on välja jagada veel viimane sagedusluba," sõnas TTJA peadirektor Kristi Talving.
Viimase, kolmanda sagedusloa enampakkumise kuulutab TTJA peale teise sagedusloa eest riigilõivu ja loatasu laekumist.
Kolmanda sagedusloa enampakkumisel ei saa enam osaleda ettevõtjad, kellele on konkursi käigus load juba väljastatud. Seega jätkavad kolmandale loale konkureerimist Tele2 ja Leedu Bite.
"Täna töötab meil Eestis üle paarisaja 5G tugijaama ning Telia 5G levi katab üha suuremat osa Eesti elanikkonnast. See on korralik vundament, mille pealt 5G võrgu arendamisel edasi liikuda," ütles Telia Eesti juhatuse esimees Robert Pajos.
Telia tehnoloogiajuhi Andre Visse sõnul plaanib ettevõte lähiajal järk-järgult hakata klientidele pakkuma kiiremaid koduinterneti pakette, mida saab kasutada üle 5G võrgu. | 5G teise sagedusloa oksjoni võitis Telia | https://www.err.ee/1608658705/5g-teise-sagedusloa-oksjoni-voitis-telia | 5G sagedusalas 3410-3800 MHz korraldatud avaliku konkursi teise sagedusloa võitis enampakkumisel 8,5 miljoni euroga Telia Eesti. |
Herem arutas viisidil Ukraina kaitseväe juhataja kindral Valeri Zalužnõiga Ukraina kaitseväe edasisi toetamisvõimalusi ning sai ülevaate sõjategevuse hetkeseisust.
"Niikaua, kui ukrainlastel sõjas hästi läheb, läheb meil hästi. Ukrainlaste moraal on kõrge, kuid see konflikt kahjuks ei ole lõppemas. Seetõttu on üheks edu eelduseks lääneriikide pidev sõjaline abi ning täiendav väljaõpe, et Venemaa ülekaal tasandada. Ka meie kaalume täiendavaid võimalusi Ukraina toetamiseks," sõnas Herem.
Heremi sõnul saab sõda Ukrainas lõppeda kahel moel - siis kui Vene Föderatsioon viib kõik oma väed Ukrainast välja või kui ukrainlaste tegevuse tulemusena ei jää riigi territooriumile ühtegi okupanti.
Kohtumiste käigus tõsteti ukrainlaste poolt korduvalt esile Eesti riigi ja kaitseväe panust ning tuge Ukrainale võitluses Venemaa agressiooni vastu.
"Võin kinnitada, et Eesti sõjaline abi on Ukrainas läinud õigesse kohta ning sellel oli oluline roll. Lisaks tasub meeles hoida, et ka meie peame olema tänulikud ukrainlastele - nemad kaitsevad oma elu hinnaga nii nende kodumaad kui ka Euroopa tulevikku," ütles Herem.
Kindralleitnant Herem külastas visiidi käigus Kiievit, Hostomeli, Iripini, Borodjankat, Mošhuni, Harkivi ja Tšernihivit ning kohtus lisaks Ukraina kaitseväe juhatajale erinevate Ukraina kaitse eest vastutavate kaitseväelaste ja üksuste ülematega. | Herem Ukrainas: sõda saab lõppeda vaid Vene vägede väljaviimisega | https://www.err.ee/1608658699/herem-ukrainas-soda-saab-loppeda-vaid-vene-vagede-valjaviimisega | Sel nädalal Ukrainat külastanud kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi sõnul saab sõda lõppeda vaid Vene vägede riigist väljaviimisega või nende väljasurumisega ukrainlaste poolt. |
"Ministrite ametisse nimetamise viis toob meile aina nõrgemaid ministreid ja selle tulemusena ebastabiilsed valitsused ja halvasti juhitud poliitika. Ministriamet on muutunud parteide jaoks tulevaste poliitikute koolitamise kohaks ja partei rahastajatele oma huvide edendamise tööriistaks ja see läheb meile kõigile väga kalliks maksma," kirjutas Kallas sotsiaalmeedias.
Oma valdkonda mittetundvate ja ennast alles kehtestavate inimeste tõusmine ministriks on toonud paljudes poliitikavaldkondades kaasa selle, et olulised otsused on jäänud tegemata, leidis Kallas.
"Arenenud demokraatiates on pika kogemuse pealt kujunenud praktikad, mis vähendavad ministrite ebakompetentsuse ja oligarhia tekkimise riske. Eesti 200 näeb, et selles vallas on meil vaja teha otsuseid, mis tooksid meid sellest halvast arengust välja," kirjutas ta.
Kallas esitas kolm ettepanekut, kuidas praegust olukorda võiks muuta.
Esmalt peaks ministrid olema koalitsiooniläbirääkimiste kokkuleppe osa ja peaministril peab olema võimalus oma meeskonna komplekteerimisel sõna sekka öelda, märkis Eesti 200 esimees.
"Ehk siis ministrikandidaadid arutatakse läbi enne lepingu sõlmimist ja lepitakse kokku. See on kaitse oligarhide poolt esitatud ebakompetentsete kandidaatide vastu," lisas ta.
Teiseks peaks ministrikandidaadid läbima avaliku ärakuulamise riigikogus ja soovitavalt eelnevalt ka asjakohases komisjonis.
"Seal selgub nende maailmavaade, nende valdkonna teadmiste ulatus, nende kogemused, tugevused ja nõrkused. See protseduur hoiab ehk ära nii mõnegi ebakompetentse inimese saamise ministriks," rõhutas ta.
Samuti leidis Kallas, et ministrikohtade võrdne jaotus koalitsioonis osalevate erakondade vahel olenemata nende mandaatide arvust riigikogus ei ole õige. See ei ole kohane proportsionaalse esindusdemokraatia loogikale ja see praktika ei tohiks jätkuda, kirjutas ta.
"Kümne protsendi ja 35 protsendi valijate toetusega erakondade mandaatide suurused on erinevad ja ka valitsuses peab nende jõud olema proportsioonis mandaadi suurusega. Ajutise valitsuse meetmena on see arusaadav, kuid valimiste järgselt peaks valija mandaatide proportsionaalsuse arvesse võtma," märkis Kallas.
Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonis on kuus varasema valitsuskogemuseta ministrit. | Kristina Kallas: ministrite väljavalimise senist korda tuleb muuta | https://www.err.ee/1608658687/kristina-kallas-ministrite-valjavalimise-senist-korda-tuleb-muuta | Praegune kord, kus valitsuskoalitsiooni erakonnad esitavad ministrikandidaadid ilma peaministrilt ja riigikogult heakskiitu saamata, on muutnud valitsuse tulevaste poliitikute koolitamise kohaks ja rahastajate tööriistaks ning seda tuleks muuta, leiab parlamendivälise erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas. |
12. korda toimuv Pärnu Muusikafestival toob Pärnusse üle 200 muusiku: nii maailmakuulsaid soliste kui ka väljapaistvaid eesti klassikatähti.
Kolmapäeval avas festivali Neeme Järvi 85. sünnipäevale pühendatud Tallinna Kammerorkestri kontsert. Eesootavatel päevadel vahendab Klassikaraadio Pärnust veel viis kontserti, nendest kolmel õhtul esineb raadio otse-eetris Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi dirigeerimisel. Orkestri ees soleerivad tippviiuldaja Joshua Bell, Berliini filharmoonikute juhtiv metsasarvemängija Stefan Dohr ning ERSO kontsertmeister Triin Ruubel ja kuninganna Elisabethi konkursil III koha pälvinud tšellist Marcel Johannes Kits.
Esimest korda Pärnu Muusikafestivali ajaloos astub üles ka Baltic Sea Philharmonic orkester koos Kristjan Järviga. Reedel toimuvat kontserti kuuleb otse-eetris Klassikaraadio vahendusel. Kontserti salvestab ka ETV, kes toob selle vaatajateni sügishooajal.
Muusikafestivali tuules pakub ETV vaatamiseks ka persoonisaateid Paavo ja Kristjan Järvist. "Kristjan Järvi. Elu on looming" on ETVs 25. juulil kell 23.05 ja päev hiljem, 26. juulil kell 23.05 näitab ETV persoonisaadet "Paavo Järvi. Professionaalne eestlane".
15., 20. ja 21. juulil kell 12.15 toob Klassikaraadio saade "Suveduur" kuulajateni intervjuud, festivalimeeleolud ja muljed otse Pärnu kontserdimajast. Festivalimelu vahendavad toimetajad Nele-Eva Steinfeld, Kersti Inno ja Lisete Velt. Kontserdiülekannete helirežissöörid on Teet Kehlmann ja Siim Mäesalu.
Klassikaraadio otseülekannete kava Pärnu Muusikafestivalilt
Avakontsert. Neeme Järvi 85
Esinevad Maarika Järvi (flööt) ja Tallinna Kammerorkester Neeme Järvi juhatusel.
Nordic Amazonia - Kristjan Järvi 50, Philip Glass 85. Reedel, 15. juulil kell 20.
Baltic Sea Philharmonic koos Kristjan Järviga. Solist on viiuldaja David Nebel.
Kontserdiõhtu on pühendatud Kristjan Järvi 50. ja Philip Glassi 85. sünnipäevale.
Paavo Järvi & Eesti Festivaliorkester. Laupäeval, 16. juulil kell 20.
Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri esimesel kontserdil on kavas Witold Lutosławski, Richard Straussi ja Pjotr Tšaikovski teosed. Solist on metsasarvemängija Stefan Dohr.
Paavo Järvi & Eesti Festivaliorkester. Pühapäeval, 17. juulil kell 20.
Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri teisel kontserdiõhtul on kavas Lutosławski, Bruchi ja Tšaikovski teosed. Max Bruchi viiulikontserdis soleerib meie aja üks kuulsamaid viiuldajaid Joshua Bell.
Järvi Akadeemia lõppkontsert. Kolmapäeval, 20. juulil kell 20.
Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestrit juhatavad Järvi Akadeemia dirigeerimiskursuslased. Mari Vihmandi uudisteoses soleerivad Maarika Järvi, Monika Mattiesen ja Martin Kuuskmann.
Paavo Järvi & Eesti Festivaliorkester. Neljapäeval, 21. juulil kell 20.
Pärnu Muusikafestivali lõppkontserdil soleerivad Eesti Festivaliorkestri ees viiuldaja Triin Ruubel ja tšellist Marcel Johannes Kits. Dirigent on Paavo Järvi. | Pärnu Muusikafestival vallutab Klassikaraadio eetri | https://kultuur.err.ee/1608658669/parnu-muusikafestival-vallutab-klassikaraadio-eetri | Klassikaraadio kolis nädalaks suvepealinna Pärnusse ning vahendab seal toimuvalt Pärnu Muusikafestivalilt otseülekandes kuus kontserti. |
Soolovõidu teenis prantslane Colin Savioz (MIX Charvieu-Chavagneux IC/La Motte-Servolex; 2:18.00). Kümme sekundit hiljem lõpetanud peagrupis oli kiireim Pajur, edestades itaallast Lorenzo Confortit (Team Work Service Speedy Bike). Ragilo sai kirja kuuenda tulemuse, vahendab EJL.
Velotuuri avaetapil lõpetas Pajur üheksandal ja Ragilo 13. kohal.
Kokkuvõttes jätkab esikohal Noa Isidore (AG2R Citroen U19 Team), edestades tiimikaaslast Matys Griselit 25 ja Maxime Decomble'd (U19 Academy La Pomme Marseille Provence) 27 sekundiga. Pajur on kokkuvõttes üheksandal (+1.05) ja Ragilo 12. (+1.18) positsioonil. Pajur jätkab ühtlasi ka parima sprinteri punases särgis. | Pajur jätkas Prantsusmaal teise ja Ragilo kuuenda kohaga | https://sport.err.ee/1608658633/pajur-jatkas-prantsusmaal-teise-ja-ragilo-kuuenda-kohaga | Prantsusmaal jätkuval meesjuunioride esimese kategooria velotuuri Ain Bugey Valromey teisel etapil (Saint-Victor-de-Morestel – Morestel; 98,2 km) sai Romet Pajur (Team Auto Eder) teise ja Frank Aron Ragilo (Cannibal Team) kuuenda koha. |
Hiina tolliandmed näitavad, et 2022. aasta esimese viie kuuga kasvas kiipide eksport Hiinast Venemaale rohkem kui kaks korda, umbes 50 miljoni dollarini. Samal ajal kasvas veel muude elektrooniliste toodete eksport Venemaale. Need komponendid on olulised materjalid relvatööstuses, teatas T he Wall Street Journal.
Andmed näitavad, et Hiina tehnoloogiafirmad on vaatamata Moskva-vastastele sanktsioonidele jätkamas Venemaaga äritegemist, hindas leht.
USA kaubandusministeerium lisas eelmisel kuul musta nimekirja viis Hiina elektroonikafirmat, mis väidetavalt teevad äri Venemaa kaitsetööstusega.
"Meie valitsus on alates 24. veebruarist olnud väga selge, et Hiina ei peaks Venemaale selles sõjas materiaalselt, majanduslikku ega sõjalist abi andma," ütles eelmisel nädalal USA suursaadik Hiinas Nicholas Burns.
Hiina ja Venemaa vahelist kaubandust on keeruline jälgida. Mõlemad riigid kasutavad keerulisi skeeme. Hiina ametnikud väidavad, et riik ei müü Venemaale relvastust. Ametlikud andmed näitavad, et üldine eksport Hiinast Venemaale on sel aastal langenud, kuna Peking kardab sattuda USA-ga vastuollu.
Hiina toetus on Moskva jaoks ülioluline. Naftatulud moodustavad suure osa Venemaa sissetulekust. Lääneriigid aga proovivad loobuda Venemaa naftast. Hiina pole samuti rahul USA juhitud rahvusvahelise süsteemiga.
Lisaks pooljuhtidele ekspordib Hiina Venemaale ka tähtsat toorainet. Hiina alumiiniumoksiidi eksport Venemaale on märkimisväärselt kasvanud. Mais jõudis see 153 000 tonnini, eelmisel aastal samal perioodil oli see 227 tonni. | WSJ: Hiina firmad aitavad hoida käigus Vene sõjamasinat | https://www.err.ee/1608658645/wsj-hiina-firmad-aitavad-hoida-kaigus-vene-sojamasinat | Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Hiina elektroonikafirmade eksport Venemaale on pärast Moskva sissetungi Ukrainasse märkimisväärselt kasvanud. Hiinlased müüvad Venemaale elektroonikat, mis aitab Kremlil jätkata oma sõjalist tegevust Ukrainas. |
Eelmisel nädalal teatas tuumajaama rajada sooviv ettevõte, et jaam võiks hakata Eestis elektrit tootma juba kümne aasta pärast. Nii nagu ettevõtte esindajagi nentis, on selle eelduseks riigi otsus pärast tuumaenergia töörühma raporti valmimist tuumajaama rajamise ideega edasi liikuda.
Üks tuumaenergia arengut soodustav tegur, mis julgustab riike ja ettevõtteid sellesse energialiiki investeerima, on kindlasti ka Euroopa Parlamendi 6. juuli otsus, millega tunnistati tuumaenergia kasutamise keskkonnasäästlikuks tegevuseks.
Kaalukas otsus nõuab põhjalikku analüüsi
Tervitame eraettevõtte initsiatiivi ja mul on hea meel tõdeda, et Eestis luuakse tuumaenergiaalast kompetentsi. Küll aga on otsus – kas minna tuumaenergia arendamise teed või mitte - riiklikult strateegilise tähtsusega küsimus, mida on vaja põhjalikult analüüsida, kaaluda ja avalikult arutada. Selleks loodi eelmisel aastal tuumaenergia töörühm, kus see töö just praegu käibki.
Energiakriisi olukord on tõsine ja tähtsate otsustega ei saa viivitada. Sestap tegutseb tuumaenergia töörühm optimaalses ajaraamis, esitades valitsusele ja riigikogule lõpparuande algselt plaanitust pool aastat varem ehk 2023. aasta lõpus.
Tuumaenergia kasutuselevõtmine on aga väga pikaajalist pühendumist nõudev tegevus ning sellele otsusele eelnev analüüs peab olema põhjalik. Vaja on uurida kõiki aspekte, mis tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasneksid. Kuidas arendada avaliku sektori pädevust tuumaenergia valdkonnas? Kas ühiskond on valmis tuumajaama rajamist Eestisse aktsepteerima? Kas Eestis leidub piirkondi, mille elanikud oleksid nõus tuumaelektrijaama rajamisega? Nendele küsimustele peab töörühm andma parimast teadmisest ja informatsioonist lähtuvaid vastuseid.
Praegu on käimas tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga võimalike sobivate asukohtade ruumianalüüs ning tuumajulgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku analüüs. Õige pea hakatakse kaardistama tuumaprogrammiga alustamiseks vajalikku õigusraamistikku, ajakohastatakse tuumaseaduse eelnõu ning koostatakse inimressursside arendamise strateegia. Ka tuleb analüüsida tuumajaama jäätmete käitlemise võimalusi ning jaama hilisema sulgemise lahendusi.
Selles valdkonnas on kõige kaugemale jõudnud meie naabrid soomlased, kes kavatsevad 2025. aastal kasutusele võtta ligi poole kilomeetri sügavusele rajatud Onkalo lõppladustuspaiga. Järjest enam arenevad ka kasutatud tuumakütuse ringlussevõtu tehnoloogiad ning praegu suudetakse seda juba suures osas ümber töödelda ja taaskasutada. Samuti on mitmes riigis arendamisel reaktorid, milles saab kütusena kasutada juba tekkinud kasutatud tuumkütust, vähendades seeläbi uraanimaagi kaevandamise vajadust.
Kui me räägime, millist tuumatehnoloogiat Eestis võiks kasutusele võtta, siis me peame silmas umbes Auvere elektrijaama võimsusega võrreldavaid väikseid moodulreaktoreid, mille ühe reaktori võimsus ei ületa üldjuhul 300 MW. Seejuures võib ühes tuumaelektrijaamas olla töös mitu reaktorit ning asukohavalikul tuleb arvestada mitme reaktorimooduliga. Milline tehnoloogia valida, sõltub aga sellest, millised lahendused on tuumaelektrijaama planeerimise hetkeks reaalselt olemas ja ennast tõestanud.
Lisaks peab töörühm välja selgitama, milliste rahvusvaheliste lepetega peaksime veel liituma ja millised lisakohustused meile tekiksid, kui Eestist saaks tuumaelektrijaama asukohariik. Kõike seda on vaja teada, et riik saaks teha kaalutletud otsuse tuumaprogrammiga alustamise osas.
Lõpliku otsuse teeb riigikogu
Enam pole palju aega jäänud, kui töörühm esitab valitsusele oma tegevuste tulemuste vahearuande. Juhtub see septembris ning seejärel tehakse edasised otsused. Alles seejärel, kui töörühma lõpliku aruande on üle vaadanud ÜRO Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) ning valitsus selle kinnitatud, saame öelda, kas tuumaenergia kasutuselevõtt võiks olla lahendus, mis aitaks kaasa Eesti 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisele ning energiajulgeoleku tagamisele.
Lõpliku otsuse Eestisse tuumaelektrijaama rajamise või sellest loobumise kohta teevad rahva esindajad riigikogus. Tuumaprogrammi rakendamine on pikaajaline protsess, mis seepärast peab olema valitsuste ülene. | Meelis Münt: poolel teel otsuseni, kas rajada tuumajaam või mitte | https://www.err.ee/1608658627/meelis-munt-poolel-teel-otsuseni-kas-rajada-tuumajaam-voi-mitte | Tuumaenergia suudaks tagada ilmastikuoludest sõltumatult ööpäevaringse elektrivarustuse ning selle kasutuselevõtmisest on Eestis räägitud juba aastaid. Niisugune otsus eeldab aga põhjalikku kaalumist, kus oleme septembris jõudmas alles esimese verstapostini. Otsuse, kas tuumajaam võiks üldse olla Eestile sobiv energialahendus, saame aga teha alles 2023. aasta lõpuks valmiva tervikliku lõpparuande põhjal, kirjutab Meelis Münt. |
FC Flora naiskond näitas juunis kindlat minekut, kui kolmest kohtumisest teeniti kolm võitu väravate vahega 16:2. Esmalt oldi võõrsil 8:0 üle Tartu Tammekast, seejärel alistati 3:0 Tabasalu ning Tallinna Kalevist oldi üle 5:2. Lillemäe tegi skoori igas mängus, kui Tammeka ja Tabasalu vastu sahistas korra võrku ning kohtumises Kaleviga sai kirja kübaratriki.
Vaprus tunnistas juunikuu arvestusse läinud kohtumistes samuti vaid võite, kui Shcherbachenia käe all alistati lähirivaal Tallinna Kalev 2:1, teeniti 4:3 võit Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskonna üle ning oldi 5:0 üle Põlva Lootosest. Tänu headele tulemustele tõusis Vaprus võrdsetele punktidele kolmandal kohal paikneva Kaleviga.
Sel hooajal jagatakse parimate auhindu naiste meistriliigas, Premium liigas ja esiliigas. | Naiste meistriliiga kuu parimate auhinnad läksid Florasse ja Vaprusesse | https://sport.err.ee/1608658438/naiste-meistriliiga-kuu-parimate-auhinnad-laksid-florasse-ja-vaprusesse | Naiste meistriliiga juunikuu parimaks mängijaks valiti Tallinna FC Flora ääreründaja Mari Liis Lillemäe ja parimaks treeneriks Pärnu Vapruse juhendaja Anastasija Shcherbachenia. |
Uuel plaadil kõlab Eesti Festivaliorkestri esituses kuus teost viielt eesti heliloojalt. Dirigent Paavo Järvi sõnul näitab plaat kui rikas ja mitmekihiline on Eestis loodud muusika.
Eesti muusika ja muusikute tutvustamine on Järvi jaoks olulisel kohal nii kodu- kui ka välismaal. Koos Eesti Festivaliorkestriga esitab ta kontsertidel regulaarselt eesti heliloojate uusi ja viimaste aastate loomingut. Neist uuele plaadile on salvestatud Tõnu Kõrvitsa "Kuuvalgusele" (2020), Ülo Kriguli "Chordae" (2013) ja "The Bow" (2021), Helena Tulve "L'ombre derrière toi" (2011), Tauno Aintsi Avamäng "Eesti" (2014) ja Lepo Sumera "Olümpiamuusika I" (1980).
Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri debüütplaat ilmus 2018. aastal ning seal kõlas Dimitri Šostakovitši looming. | Eesti Festivaliorkestri uuel plaadil kõlavad Kõrvits, Krigul, Tulve, Aints ja Sumera | https://kultuur.err.ee/1608658621/eesti-festivaliorkestri-uuel-plaadil-kolavad-korvits-krigul-tulve-aints-ja-sumera | Üle Euroopa tuuritanud ja maailma suurimal klassikalise muusika festivalil BBC Proms esinenud Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhtimisel andis välja uue plaadi eesti heliloojate muusikaga. |
Reedel oli päeva keskmine hind Nord Pooli elektribörsil Eesti hinnapiirkonnas 284,34 eurot megavatt-tunnist.
Kõige odavam tund on varahommikul kella nelja ja viie vahel, kui megavatt-tunni hind on 181,62 eurot. Kõrgeim hinnatase on õhtul kella 10 ja 11 vahel, mil hind tõuseb 293,39 euroni megavatt-tunni eest.
Ka Soomes on keskmine hind laupäeval Eestiga samal tasemel ehk 211,98 eurot megavatt-tunni eest, Lätis ja Leedus on see 212,41 eurot. Eestis ja Soomes on hind igal tunnil sama, Lätis ja Leedus on hind kõrgem vaid kella 10 ja 11 vahel õhtul. | Elektri hind langeb laupäeval 211,98 eurole | https://www.err.ee/1608658612/elektri-hind-langeb-laupaeval-211-98-eurole | Elektri keskmine börsihind langeb laupäeval Eestis 211,98 eurole megavatt-tunnist. |
Tartu meeskonna peatreeneri Nikolajs Mazursi hinnangul on Voinalovõtš väärt täiendus. "Saime oma meeskonda noore andeka mängija, kes suudab nii kaitses kui rünnakul mängida mitut positsiooni. Oma pikkuse kohta liigub ta väga hästi ja teeb kaitses vastastele korralikult peavalu. Usun, et tal on ees korralik karjäär ja ta võib järgmistel aastatel veelgi kõrgemal tasemel mängida. Teeme endast parima, et ta saaks meeskonna eesmärkide täitmisele kaasa aidata," sõnas Mazurs.
22-aastane Voinalovõtš alustab kõrgemal tasemel kuuendat hooaega. Karjääri Južnõi Khimiku ridades alustanud Voinalovõtš mängis seal neli hooaega. Eelmise hooaja alguses liikus ta Kiievi Basketisse ning pärast Ukrainas sõja puhkemist lõpetas hooaja Valmiera Glass Via ridades.
Kiievis kogus mees 22 mänguga keskmiselt 5,6 punkti ja 2,5 lauapalli. Mulluses ainsas Eesti-Läti liiga mängus sai ta Valmiera eest Pärnu vastu kirja seitse punkti ja kaks lauapalli. Läti liigas mängis ta kaasa veerandfinaalseeria Läti Ülikooliga ning neis viies mängus kogus ta meeskonna parimana 14,8 punkti ja 5,6 lauapalli.
Eelmise hooaja põhimängijatest on Tartul järgmiseks hooajaks leping olemas Märt Rosenthali, Oliver Suuroru, Patrik Saali, Robin Kivi ning Emmanuel Wembiga. Peatreenerina jätkab eelmisel hooajal meeskonnale karikavõidu ja Eesti meistrivõistluste finaalikohani tüürinud Nikolajs Mazurs. | Tartu meeskonnaga liitus suur äär Ukrainast | https://sport.err.ee/1608658606/tartu-meeskonnaga-liitus-suur-aar-ukrainast | Tartu Ülikooli Maks & Moorits korvpallimeeskond sai paika hooaja esimese uue tulija. Suure ääre kohale palgati 22-aastane 205 cm pikkune ukrainlane Andrii Voinalovõtš. |
Singel "Stay With Me" pärineb Calvin Harrise uuelt albumilt "Funk Wav Bounces Vol. 2", mis ilmub 5. augustil. Tegemist on järjega albumile "Funk Wav Bounces Vol. 1", mis ilmus 2017. aastal.
Harrise uuel albumil teevad kaasa ka sellised artistid nagu 21 Savage (looga "New Money") ning Dua Lipa ja Young Thug (looga "Potion"). | Calvin Harris, Halsey, Justin Timberlake ja Pharrell Williams avaldasid ühise singli | https://menu.err.ee/1608658579/calvin-harris-halsey-justin-timberlake-ja-pharrell-williams-avaldasid-uhise-singli | Calvin Harris, Halsey, Justin Timberlake ja Pharrell Williams avaldasid ühise singli "Stay With Me". |
Kisseljovi nimi ilmus Venemaa Föderatsiooni tagaotsitavate andmebaasi. Vene võimud kandsid Kisseljovi aprillis ka välisagentide nimekirja, vahendas Interfax.
Välisagendiks määratlemine näeb ette oma rahaliste allikate kohta informatsiooni jagamist.
Kisseljov on Venemaa ja Ukraina ajakirjanik ning meediajuht. Kisseljov on töötanud paljudes vene tele- ja raadiojaamades, nagu NTV ja Ehho Moskvõ. Aastatel 2000-2001 oli ta NTV juht.
Praegu töötab ta Ukraina telekanalis saatejuhina. Ta on Maarjamaa neljanda klassi teenetemärgi kavaler. Kisseljov on tuntud oma kriitilise suhtumise poolest Venemaa võimuladvikusse. | Kreml kuulutas Jevgeni Kisseljovi tagaotsitavaks | https://www.err.ee/1608658588/kreml-kuulutas-jevgeni-kisseljovi-tagaotsitavaks | Venemaa võimud kandsid kuulsa ajakirjaniku ja meediajuhi Jevgeni Kisseljovi tagaotsitavate nimekirja. |
Vene turistid kurtsid veel reede hommikul sotsiaalmeedias, et piirivalvurid ei lase inimestel piiri ületada. Pandeemiast tingitud piirangute tühistamise otsus avaldati samal päeval. Nüüd saavad venelased piiri ületada ilma eriloata. Varem tohtisid Venemaalt lahkuda ainult inimesed, kes omavad välismaal kinnisvara või said seal hooldusravi.
Enne pandeemiat oli Soome Venemaa turistide seas väga populaarne sihtkoht. Venemaa statistikaameti Rosstat andmetel külastas 2019. aastal Soomet üle 3,6 miljoni venelase.
Transpordifirma Lux Express teatas, et nädalavahetuseks on kõik piletid Peterburist Soome välja müüdud. Piirangute kaotamisest teatas ka transpordifirma Ecolines, vahendas Interfax.
Venelased peavad riiki tagasipöördumisel tegema koroonatesti. Euroopa Liitu reisimiseks vajavad venelased Schengeni viisat.
Soome teatas 30. juunil, et lubab venelastel taas riiki siseneda ilma koroonatesti ja vaktsineerimistunnistuseta.
Vene turistid saaksid Soome siseneda ka meritsi, rongi või lennukiga, kuid Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu on selline liiklus peatatud. | Vene turistid saavad jälle üle maismaapiiri EL-i sõita | https://www.err.ee/1608658570/vene-turistid-saavad-jalle-ule-maismaapiiri-el-i-soita | Venemaa kaotas reedel pandeemiast tingitud piirangud, mis takistasid inimestel maismaapiiri kaudu riigist lahkumist. Kõik Lux Expressi piletid Peterburist Soome on nädalavahetuseks juba välja müüdud. |
WRC teatel ei sõitnud Tänaku ja Järveoja masin reede hommikul HEV [hübriidauto] tsoonis hübriidjõul, millega eksiti ralli reeglite vastu.
Hyundai mänedžer Pablo Marcos rääkis WRC-le, et Järveoja ei teadnud, kas masin on vaja hübriidrežiimile ümber lülitada, sest pärast autopesu ootas ekipaaži sõit mäest üles. Järveoja ei teavitanud sellest Marcost ning õige režiim valiti liiga hilja.
WRC kirjutab raportis, et kuna tiim ei teavitanud FIA delegaati tehnilistest probleemidest ja hübriidajami tootja kinnitusel ei esinenud sellel ka mingeid vigu, määrati Tänakule ja Järveojale kümnesekundiline karistus.
Seetõttu langes Tänak ralli üldarvestuses kolmandaks ja kaotab nüüd Elfyn Evansile (Toyota) 22,5 ja waleslase tiimikaaslasele Kalle Rovanperäle 3,8 sekundit. | Tänakule ja Järveojale määrati kümnesekundiline ajakaristus | https://sport.err.ee/1608658573/tanakule-ja-jarveojale-maarati-kumnesekundiline-ajakaristus | Ott Tänak - Martin Järveoja (Hyundai) läksid Rally Estonia reedesele lõunapausile teiselt kohalt, kuid said reeglite rikkumise tõttu ajakaristuse ning langesid kolmandaks. |
"Ajad on kiired ja segased. Valmistame Paide Teatriga viimast poolaastat ette ning lisaks tegelen Kassikontserdi uue materjaliga. Kogu materjali on veel vara avaldada, aga need kaks konkreetset lugu olid juba pikemalt aega ootel, kõlasid suviselt ning soovisin need välja lasta." sõnas Havanski.
Lugudes kõlavad Kassikontserdile omased teemad - üksindus, otsingulisus, igavus ja igatsus.
Kirill Havanski on näitleja, helikunstnik, muusik ja üks Paide teatri kaasloojatest. Muusika puhul huvitab teda eelkõige igavikulise atmosfääri tekitamine ning melanhoolsus. | Kassikontsert avaldas kaks uut singlit | https://menu.err.ee/1608656182/kassikontsert-avaldas-kaks-uut-singlit | Produtsent Kirill Havanski, artistinimega Kassikontsert, avaldas reedel singlid "Ma ei tea" ning "Ühtemoodi unenäod". |
"Koroonaviiruse levikuga toimetulemisel lähtume eesmärgist hoida ühiskond avatuna ja peame oluliseks avalike teenuste laialdast kättesaadavust," seisab koalitsioonilepingus.
Kallas selgitas ERR-ile, et valitsus üritab ühiskonda hoida võimalikult avatuna ka uue koroonalaine ajal. "Paraku tõesti on nii, et koroonanumbrid on jälle tõusuteel ja ka haiglas on numbrid tõusuteel. Nii et see on meie kõigi ühine huvi hoida ühiskond võimalikult avatuna ja kõik toimimas," lausus ta.
Kallas rääkis, et vaktsiinipasside taas kasutusele võtmist ei ole koalitsioon kokku leppinud. "Me tegelikult ei tea, kui raskeks see olukord kujuneb. Hetkel on lootus, et see uus laine ei taba nii raskelt kui eelmised. Lootus on, et neid täiendavaid piiranguid pole vaja kehtestada," rääkis Kallas.
Kallase sõnul annab uuele potentsiaalsele koroonalainele vastu minnes kindlust asjaolu, et selle vastu on kasutamiseks olemas nii vaktsiinid kui ka ravimid ning samuti inimesed, kellel on tekkinud koroona vastu immuunsus.
"Need koroona piirangud on inimeste vaimsele tervisele jätnud väga ränga jälje ja tekitanud väga palju frustratsiooni. Ma kardan, et ulatuslike piirangute kehtestamist ei võta ühiskond vastu nii, et neid reegleid päriselt järgitakse. Aga ikkagi see viirus levib inimeselt inimesele ja ainult inimesed saavad oma käitumisega selle viiruse levikut piirata," lausus Kallas. | Kallas: ühiskond ei võtaks enam ulatuslikke koroonapiiranguid vastu | https://www.err.ee/1608658537/kallas-uhiskond-ei-votaks-enam-ulatuslikke-koroonapiiranguid-vastu | Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles, et koalitsioonilepingusse pandud lause ühiskonna lahti hoidmisest uue koroonalaine ajal on kantud lootusest, et järgmine laine tuleb eelmistest leebem. |
"Kaks nädalat tagasi saatsime kirja, et saavad vaktsiine tellida. Neid on juba tellitud, praegu põhivaktsineerimise aeg ei ole, aga juba on tellida võimalik. Mõned hooldekodud on tellinud, väga suurt tungi veel ei ole," ütles haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink.
Trink ei osanud Eestis olemasolevat vaktsiinide kogust öelda, kuid kinnitas, et kõik, kes vaktsiine tahavad, neid ka saavad.
Trinki sõnul hooldekodudes elavaid eakaid kindlast kuupäevast vaktsineerima ei hakata: "Iga hooldekodu otsustab ise, et kas kohe tellivad [vaktsiine], kohe alustavad või millalgi hiljem," selgitas ta.
Muhu Hooldekeskuse juht Aino Rummel ütles, et nemad hakkavad vaktsineerimisega tegelema alles kuu aja pärast. "Pisut segadust ehk on, et sügis tuleb kiiruga ja tuleb ära kaardistada hooldekodude inimesed: mitu doosi nad saanud on, kas nad on põdenud," ütles ta. "Eks me hakkama augustis läbi vaatama, kuidas see olukord on."
Täpsemat infot ootab juhataja ka tõhustusdoosi ajaraami kohta: "Kui varasemalt oli [vaktsineerimine pärast läbipõdemist] 9-12 kuu pärast, siis täna on natukene segane olukord, et kuidas see täpsemalt on. Et meil märtsis oli puhang, kas tõesti teha [tõhustusdoos] kuue kuu möödudes."
Tallinnas asuva Iru Hooldekodu direktor Jaanika Luts ütles samuti, et kohe nad enda eakaid vaktsineerima ei hakka. "Vaktsiini mõju on lühiajaline. Kui me saame sügisperioodil pikendada mõju, siis mis me sellest [vaktsiinist] suvel ära teeme. Arvan, et seda mõtet jagavad ka teised hooldekodud."
Lutsu sõnul alustavad nemad augusti keskel. "Vaktsineerimine 100 protsenti tuleb, aga mitte täna homme. Et inimesed saaksid tunda, et normaalne elu on ka olemas."
"Meil on eelis, meil on enda õed olemas, kui hakkame [vaktsineerima], siis teeme selle väga kiiresti ära," ütles Luts.
Põlva maakonnas asuva Piigaste Südamekodu juhataja Ester Paap alustas nädal aega tagasi hooldekodu eakate vaktsineerimist. "Meie oleme hakanud neid nõusolekulehti lähedasele saatma. Päris palju lehti on tagasi tulnud ja palju on nõus olnud."
Paabi sõnul tuleks praegu vaktsineerimisega tegelema hakata. "Kuna tegelikult koroona tõstab jälle pead, ja sügis on lähenemas, siis augusti teine pool peaks olema see aeg, et hakata [vaktsineerimisega] tegelema." | Hooldekodud enda eakaid tõhustusdoosile ei kiirusta | https://www.err.ee/1608658408/hooldekodud-enda-eakaid-tohustusdoosile-ei-kiirusta | Haigekassa alustas juulis hooldekodude elanikele teise koroonaviiruse vaktsiini tõhustusdoosi pakkumist. Hooldekodudes aga vaktsineerimise tungi ei ole. |
Kui ta valmistub oma viimaseks esinemiseks ülemaailmsel areenil, mõtiskleb Allyson Felix särava karjääri üle, mis on teinud temast kergejõustiku maailmameistrivõistluste ajaloo enim autasustatud sportlase.
Oma 10. välimaailmameistrivõistlustel võistlev 36-aastane Felix võistleb reedel kergejõustiku MM-i avapäeval 4 x 400 m segateatejooksus.
Tal on võimalus täiendada oma MM-ilt saadud medalite arvu, mida tal on kokku 18, millest 13 on kullad.
"Ma arvan, et see saab olema tõeliselt emotsionaalne," ütles Felix USA koondise pressikonverentsil Eugene'i meistrivõistluste eelõhtul. "Ma ei tea täpselt, mida oodata. See on minu jaoks viimane. Ma kavatsen kõik rajale jätta."
Peaaegu kaks aastakümmet on möödas sellest, kui Felix võitis oma esimese suure medali, saavutades 18-aastaselt 2004. aasta Ateena olümpiamängudel 200 m jooksus hõbeda. Sellest ajast alates on ta end tõestanud kui kõigi aegade üks suurimaid kergejõustiklasi.
See on ka tema jaoks esimene kord, kui maailmameistrivõistlused toimuvad kodusel pinnal.
"See on olnud uskumatu teekond," ütles ta. "On olnud palju tõuse ja mõõnasid. Ma armastan seda sporti nii väga. See on murdnud mu südame nii mitmel korral, kuid on olnud ka väga palju rõõmsaid hetki. See saab olema väga eriline. Ma hakkan seda igatsema, kuid ma ei suuda välja mõelda paremat viisi, kuidas erru minna," ütles Felix.
Eelmisel aastal Tokyos toimunud oma viimastel olümpiamängudel võitis Felix naiste 400 m jooksus pronksi ja naiste 4 x 400 m jooksus kulla. Ta on olümpiamängudelt võitnud kokku 11 medalit, sealhulgas seitse kulda, ületades Carl Lewise USA rekordi - 10 medalit.
Felix ei suutnud 400 m jooksus MM-ile kvalifitseeruda, saavutades USA katsetel kuuenda koha. Kuid tal on suurepärane võimalus segateatejooksus, kus USA võistkond on maailmameister ja olümpiapronks.
"Kõige suurem asi, mida saan tuua, on kogemus, kuna olen osalenud igasugustel teatevõistlustel," sõnas Felix. "Olen põnevil, et saan joosta segateadet. See on noor grupp."
Segateatejooks oli esimest korda kavas 2019. aasta Doha MM-il, kus Felix jooksis USA meeskonnas teist etappi, võites kulla maailmarekordilise tulemusega 3.09,34. See andis Felixile 13. kulla, ületades Usain Bolti rekordi, kes on maailmameistrivõistlustelt võitnud 11 kulda.
Doha tähistas ka Felixi esimest maailmameistrivõistlust emana. 2018. aasta lõpus sündis tal tütar Camryn. | Allyson Felix: see saab olema minu viimane tiitlivõistlus | https://sport.err.ee/1608658504/allyson-felix-see-saab-olema-minu-viimane-tiitlivoistlus | Seitsmekordne olümpiavõitja ning 13-kordne maailmameister Allyson Felix andis pressikonverentsil teada, et Oregoni MM on tema viimane võistlus. |
Sõda Venemaa ja Ukraina vahel ning Venemaale kehtestatud sanktsioonid on gaasi hinda Euroopas korralikult tõstnud.
ZDF -i tellitud küsitluse järgi usub 44 protsenti sakslastest, et Venemaa ei jätka gaasi tarnimist. Sellegipoolest soovib 70 protsenti kõigist vastajatest jätkata Ukraina toetamist. 22 protsenti leiab, et Ukraina toetamisest tuleks loobuda, kui see langetaks energiahindu.
Kõige suurem toetus Ukrainale on roheliste valijate hulgas (95 protsenti). Ukraina toetamise jätkamist toetavad ka Kristlik-Demokraatliku Liidu (76 protsenti), Sotsiaaldemokraatide (SPD) (83 protsenti) ja Liberaalse Vaba Demokraatliku Partei (69 protsenti) valijad.
Umbes kolmveerand AfD toetajatest soovib aga Ukraina abistamise lõpetamist. 55 protsenti Saksa Vasakpartei valijatest soovib samuti, et riik lõpetaks Ukraina toetamise.
Praegu tahab 35 protsenti sakslastest, et riik suurendaks sõjalist abi Ukrainale. Juuli alguses oli see toetus veel 44 protsenti.
ZDF-i uuring viidi läbi 12.-14. juulil, kus osales 1167 täiskasvanud sakslast. Uuringu veamarginaal on +/– kolm protsendipunkti. | Enamik sakslasi toetab Ukrainat hoolimata kallist gaasist | https://www.err.ee/1608658519/enamik-sakslasi-toetab-ukrainat-hoolimata-kallist-gaasist | Saksamaal süveneb hirm, et Venemaa lõpetab gaasitarned Euroopasse. Saksa ringhäälingu ZDF uuringu kohaselt on praegu lausa 70 protsenti sakslastest valmis toetama Ukrainat isegi siis, kui gaasihinnad jätkavad tõusmist. |
Reedeks ennustati rallimarsruudile vihmast ilma, kuid vähemalt hommikupoolikul taevaluugid ei avanenud ning neli esimest katset sõideti kuivades tingimustes.
"Tingimused olid üllatavalt head," ütles Ott Tänak hoolduspausil WRC otseülekandele. "Me ei tea, kuidas vihm võib õhtut mõjutada. Sõltub, kui palju sajab. Praegu tundub üsna pilves!"
Kahtlemata ootas väikest vihmasadu MM-sarja üldliider Kalle Rovanperä (Toyota), kes peab esimesena teel olles teistele rada puhastama. "Oli päris okei hommik, kuigi ootasin vähem puhastamist," sõnas soomlane. "Vahed on aga väikesed, kõik on korras. Tundsin end kohe algusest peale hästi, sain mitmes kohas isegi suruda. Loodame, et õhtupoolikul ei saja liiga palju, sest kui rajal on palju seisvat vett, peame ka seda puhastama."
Vaatamata stardipositsioonile on Rovanperä jaoks reede möödunud hästi, ta kaotab liidrile Elfyn Evansile 18,7 ja teisel kohal olevale Tänakule 6,2 sekundit. "Mõlemad Toyotad on väga tugevad, Kalle on esimesena teel ja on ikka meist kiirem. Neil läheb väga hästi ja praeguses vormis ei saa me neid püüda," tunnistas Tänak.
"Jätkame surumist ja loodetavasti saame veidi tempot parandada," lisas eestlane. "Olen üsna piiri peal sõitnud, autos pole väga mugav olnud! Vahe kõvasti surumise ja teelt välja sõitmise vahel on väga õhuke. On lihtne siin veidi üle piiri sõita ja sellega oma ralli lõpetada. Üritame endast kõike anda, asjad on nagu on, aga töötame ja üritame võimalikult palju parandada."
"Alati on võimalik paremini, aga üldiselt on olnud hea hommik ja saame tunnetusega rahul olla," kinnitas ralli liider Evans. "On aeglasemaid sektsioone, aga see ei tähenda, et saaks endast vähem anda. Sellistel rallidel on raske suurt vahet sisse sõita, aga väga lihtne seda kaotada. Olin hommikul veidi pinges, ei teadnud, mida oodata. Testimisel oli siin täiesti kuiv, vaatame, mis nüüd saab! Pärastlõuna tuleb hommikust üsna erinev. Rajal oli sõidujooni näha, kordusläbimisel võib tee olla üsna rööpas." | Tänak: Toyotad on väga tugevad, olen sõitnud piiri peal | https://sport.err.ee/1608658507/tanak-toyotad-on-vaga-tugevad-olen-soitnud-piiri-peal | Elfyn Evans (Toyota) võitis Rally Estonia reedese võistluspäeva hommikul kõik neli kavas olnud kiiruskatset, Ott Tänak (Hyundai) läks hoolduspausile teisena ning kaotab Evansile 12,5 sekundit. |
Juuniorid võistlevad esmalt kolmes poolfinaalis, kus on ees ootamas 500 meetrit ujumist 24-26-kraadises vees ehk kalipsod pole lubatud, 12-kilomeetrine sile rattarada ning 3,3-kilomeetrine sile jooksudistants. Grete Maria Savitsch asub laupäeval starti naisjuunioride teises poolfinaalis Eesti aja järgi kell 13.10.
"Poolfinaalvõistlus tuleb minu aegade kõige kõrgema temperatuuri ehk 34 kraadiga. Loodan, et pean sellisele kuumusele vastu," ütles Grete Maria Savitsch võistluse eel. "Peale kevadist haiguselainet olen taastunud ja treeninglaager Võrus oli väga tõhus. Naisi on stardis üle 70 ja konkurents on väga tihe. Pean tegema väga hea ujumise, et paremasse rattapunti pääseda. Jooksutreeningutele olen samuti viimastel kuudel palju rõhku pannud. Loodan teha kõik nii, et ise võistlusega rahule jään ja uue kogemuse võrra rikkamaks saaksin. Hea meel on taas tuttavaid näha ja olla osa suurest triatloniperest."
Gert Martin Savitsch pääseb võistlustulle samuti laupäeval meesjuunioride esimeses poolfinaalis Eesti aja järgi kell 13.30.
"Euroopa karikaetapp Tiszaujvaroses on minu kolmas rahvusvaheline võistlus. Mai lõpus võistlesin Leedus Panevezyse karikaetapil ja seejärel Poolas Olsztynis Euroopa meistrivõistlustel," avaldas Gert Martin Savitsch enne võistlust. "Kahjuks kimbutasid mind ettevalmistusperioodil mitmed haigused ja selle arvelt on hooajaks ettevalmistumine kannatanud. Nüüd olen saanud trenni teha ja seljataha jääb ka klubi treeninglaager Võrus. Tunnen end kõige kindlamalt ujumises, mis on aluseks heale sooritusele. Olen esimest aastat juunioride vanuseklassis ning seepärast ei sea endale väga suuri eesmärke. Starti läheb 90 meest kolmes poolfinaalis. Konkurents on tihe ja üritan anda endast parima."
Igast poolfinaalist pääseb otse edasi üheksa sportlast. Lisaks saavad aegade põhjal pühapäevasele finaalvõistlusele osalema kolm triatleeti aegade põhjal. | Savitschid stardivad Ungaris juunioride Euroopa karikaetapil | https://sport.err.ee/1608658267/savitschid-stardivad-ungaris-juunioride-euroopa-karikaetapil | Nädalavahetusel Ungaris Tiszaujvaroses toimuval juunioride Euroopa karikasarja etapil stardivad Tabasalu Triatloniklubi kasvandikud Grete Maria Savitsch ja Gert Martin Savitsch. |
"Dolls" on Bella Poarchi kolmas singel - esimese ("Build a Bitch") avaldas ta 2021. aasta kevadel.
"Lugu "Dolls" räägib eneseteostusest ja enesekindlusest," lausus Poarch ametlikus avalduses. "See on järg "Build a Bitch" loole. Singel on omamoodi õrn, kuid raevukas, kaunis, kuid hukutav. On tähtis teineteisele toeks olla, kuid samal ajal ei tohi lasta ka endale pähe istuda," iseloomustas ta.
Muusikavideos astuvad üles veel näiteks sellised tuntud muusikud nagu Grimes ja Madison Beer. Video režissöör on Andrew Donoho.
12. augustil avaldab Bella Poarch debüütlühialbumi, mille pealkiri on samuti "Dolls". | Sotsiaalmeediastaar Bella Poarch avaldas uue singli | https://menu.err.ee/1608658474/sotsiaalmeediastaar-bella-poarch-avaldas-uue-singli | Sotsiaalmeediaplatvormilt TikTok tuntud Bella Poarch avaldas uue singli "Dolls" koos muusikavideoga. |
Koalitsioonilepingute lubadusi võib üldiselt jagada kaheks: isetäituvad ehk eelmises koalitsioonis juba otsustatud asjad, mis on piisavalt värsked, et neid uue lubadusena serveerida, ja need, mis on tegelikult ka uued lubadused ning nõuavad uuelt koalitsioonilt täiendavat pingutust otsuse rakendamiseks.
Koalitsioonilepingu riigikaitse peatükis on kolmandik lubadustest isetäituvad ehk juba alustatud-rahastatud tegevused. Kaitseliidu rahastamise suurendamine on juba varem otsustatud, nagu ka elanikkonnakaitse arendamine ning idapiiri väljaehitamine.
Naiste riigikaitses osalemise suurendamiseks lubab koalitsioon eraldi programmi väljatöötamist, kuigi selline programm on juba kaitseminister Hannes Hanso ajast (2016. aastast) olemas ning vajab ilmselt veidi ülevaatamist nagu iga poliitikadokument. Maakaitse ja kaudtulevõime arendamine on samuti juba otsustatud. Need lubadused on seega rohkem peatükk eelmise koalitsiooni tulemusaruandest. Et seda tulemustetekki üritatakse uue, ilmselt üürikeseks jääva koalitsiooni lubadustevoodi katteks venitada, on poliitiliselt mõistetav. Seda enam, et halvenevas majandusruumis tuleb teinekord üle kinnitada ka mingite kallite algatuste jätkamise kavatsus.
Õnneks sisaldab riigikaitsepeatükk uusi lubadusi ka ning mõni neist on üsna konkreetne ja julge. Näiteks peatüki lõpust leitav lubadus tühistada Valgevene ja Vene kodanike relvaload.
Kriitiline arendus on reservide väljaõppe sageduse suurendamine. See on asi, mis tulevikus kurnab praegusest rohkem ka tsiviilühiskonda, kus reservväelased rahu ajal töötavad ja toimetavad, ning vajab poliitilist mandaati. Reservüksuste väljaõppesageduse suurendamise vajadusele on viidanud ka Eesti välispartnerid. Arvestades, et Eesti väestruktuur pole teab mis suur, siis ei saa me endale lubada luksust avada sõja ajal uusi väljaõppekeskusi. Meil pole nende käitamiseks lihtsalt ressurssi. Võimalikult suur osa reservväest peab olema enne sõda välja koolitatud. Tsiviilühiskond peab selle kasvava koormusega lähiaastatel hakkama saama ja selles pingutuses ei tohi jätta kaitseväge üksi, see peab olema laiapindne.
Väga konkreetne lubadus koalitsioonilepingus on kaitseväe harjutusväljade laiendamisel taluvustasude kehtestamiseks. Osaliselt on seegi juba realiseerunud, sest kaitseministeerium maksab juba praegu vastavat tasu kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil harjutusväljad asuvad. Suurem sidusus kohalike omavalitsustega oli lahkuva kaitseministri Kalle Laaneti üks selgeid suuniseid.
Täpsustamist siiski vajab, kas ja kui suures ulatuses uus koalitsioon plaanib harjutusvälju suurendada. Arendamisel olevad polügoonid on tegelikult ka juba otsustatud ning laiendustööd käimas. Harjutusväljade nappus on üks põhjus, miks kaitseväe juhataja on olnud Eestis kohal viibivate liitlaste arvu suurendamise vastu. See vastuseis võib olla mõistetav, aga see ei pruugi Eesti sõjalisele kaitsele kokkuvõttes kasuks tulla. Selle pudelikaela likvideerimisel on vaja uuelt koalitsioonilt selgemat sõnumit, sest see mõjutab oluliselt Eesti kollektiivkaitsevõimalusi. Riigikaitse peatüki kolmas punkt peab kriitiliseks võimearenduseks õhu- ja ballistilise kaitse võime arendust, aga kohe järgmises, neljandas punktis, öeldakse, et kallimad ja keerukamad võimed arendatakse välja koostöös liitlastega. Seega ei võta uus koalitsioon selget vastutust õhutõrje ja raketikaitse investeeringute osas. Eesti teab selgelt liitlaste võimepuudujääke nendes valdkondades, siin pole vaja midagi enam uurida sisuliselt.
Opositsioonis olles võitles Isamaa mehiselt keskmaa õhutõrje ja raketikaitsevõime algatamise eest, aga koalitsioonileppesse need lubadused jõudnud ei ole. Järelikult ei ole ka riigikaitse Isamaale nii oluline teema kui nad opositsioonis olles väitsid. Praeguses julgeolekuolukorras oleks oodanud konkreetsemaid lubadusi just kriitiliste võimelünkade täitmise osas. Halvemal juhul panustab uus koalitsioon sellisele tulevikule, kus sõda Baltikumis järgmisel viiel aastal ei tule. Julgeolekukeskkonna volatiilsust arvestades on see aga väga ebaturvaline spekulatsioon, seda enam, et ka välisluureameti juht oma ohutajuavaldustes kipub kahtlaselt tihti kasutama sõna "hetkel".
Laanet väärib viimase kolme kümnendi kaitseministrite seas poodiumikohta
Eraldi küsimus uue koalitsiooni moodustamise puhul on, kuidas hinnata kaitseministri väljavahetamist Euroopas toimuva suure sõja tingimustes. Reformierakond pidi valitsuskoalitsiooni moodustamise käigus riigikogu aseesimehe kohalt lahkuma sunnitud Hanno Pevkurile leidma auväärse koha. Asjaolu, et pehme padjana nähti just kaitseministritooli, ei ole (nagu Pevkur isegi on äsja tunnistanud) umbusaldusavaldus kaitseminister Kalle Laanetile. Laanet on eriti oma ametiaja alguses saanud vastu päid ja jalgu selle eest, et ta justkui ei ohja piisavalt oma valitsemisalas toimuvat, ta sai kohe ka umbusaldusavalduskatse osaliseks riigikogus. Hiljuti üritas seda kunagist muljet taaselustada Riho Terras. Ma ei hakka neid süüdistusi siin kordama, mäletame niigi.
Poliitikas üldiselt muljetega ei vaielda, aga Laaneti alluvana ministeeriumis töötades nägin hoopis teistsugust pilti kui avalikkus. Ta ise ei võtnud kaitseministri portfelli sugugi prestiižikohana. Üle tüki aja tuli majja minister, kellel oli selge nägemus Eesti iseseisvast sõjalisest kaitsest ja üks selge prioriteet, mitte kakskümmend, nagu Eesti avaliku sektori juhtidel tavaks, ning kes viis oma lühikese ametiaja jooksul selle prioriteedi ka jõuliselt ellu. See prioriteet oli riigikaitse muutmine laiapindseks, mis tähendas ühelt poolt kaitseväe suuremat sidustamist ühiskonnaga, teisalt aga teiste ministeeriumide riigikaitsetaju suurendamist.
Nii ei oleks ilma Laanetita kindlasti teoks saanud laiapindsuse vaimu kandev kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi valitsemisala laevastike ühendamise projekt. See oli tema initsiatiiv ja mäletan, et asekantslerina pedaalisin minagi alguses sellele plaanile vastu. See tundus nii surnud ja võimatu projektina, kõik olid sellest "surnuks analüüsitud" mõttest juba ette väsinud, iga katse reformi ellu viia suri ametnike vastuseisu ja muutustehirmu kätte. Tundub pealtnäha loogilise ja ainuvõimaliku lahendusena Eesti-sugusele väikeriigile, aga Kalle Laanet tegi ametnike vastuseisu arvestades siin korraliku vägitöö.
Laanet suutis ära rääkida ka oma kunagise ametivenna Kristian Jaani, kellele tuleb ka kindlasti tagantjärele au avaldada julguse eest oma valitsemisala sees olevat vastuseisu laevastike ühendamise projektile eirata. Üldiselt oli Keskerakond aga riigikaitseküsimustes võimetu mingeid seisukohti kujundama, sest neil polnud lihtsalt ühtki riigikaitseeksperti ja ilmselt ei peetud seda ka piisavalt oluliseks eluvaldkonnaks.
Laanet läks kaitseministeeriumi audiitorist mööda ja organiseeris välise objektiivse auditi, et veenduda, milliseid kaitseväe vahendeid saaks täiendavalt anda tsiviilühiskonna kätesse. Tema ametiajal sõlmiti ka sisuline koostööleping kahe seni peamiselt konkureerinud jõuministeeriumi - siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi - vahel. Ka see areng leidis vastuseisu ministeeriumist, muu hulgas mu enda poolt. Silostumise kultuur oli lihtsalt nii levinud ja selle kultuuri süsteemse võitlusega paistis Laanet oma valitsuses selgelt silma.
Kui oli vaja poliitilist järelevalvet teha valitsemisala asutuste üle, siis Laanet reeglina ei kõhelnud. Hiljuti ajakirjanduses ilmunud lugu selle kohta, kuidas minister murrab piike Kaitseliidu ülemaga, on üks selle tõendustest. Laanet jõudis üsna jõuliselt ja tulemuslikult suunistada ka välisluureametit.
Laaneti initsiatiivikuse mõju ei piirdunud ainult Eestiga. Eesti oli esimene, kes saatis Leetu ja Poola appi oma sõjalise missiooni Valgevene hübriidrünnakutele vastuseks. Eesti oli ka esimene, kes abistas Ukrainat relvastusega enne suure sõja puhkemist. Viimase osas mul andmed puuduvad, milline oli konkreetselt Laaneti roll, aga Valgevene hübriidrünnaku pärast pidas kaitseminister lahinguid ka valitsuses, et valitsuse olukorra- ja ohutaju adekvaatsemaks timmida.
Nii objektiivsete tulemuste (kaitse-eelarve kasv ja Eesti riigikaitse regionaalse nähtavuse järsk tõus) kui subjektiivselt oma ametnikukogemuse pealt julgen väita, et Laanet väärib viimase kolme kümnendi kaitseministrite seas poodiumikohta. Kalle Laaneti kirstunaelaks sai paradoksaalsel kombel see, mida meie ametnikena pidasime alguses tema tugevuseks: avaliku mulje kujundamise oskus.
Avalikkuses oli näha lisaks kohmetunud kaitseministrile ka hoopis teist - isepäist - kaitseminister Laanetit, kes avaldas muu hulgas toetust Ukraina kohal lääne jõustatud lennukeelutsooni kehtestamisele olukorras, kus peaminister oli valinud alalhoidlikuma liini. Või siis toetas ta keskmaa õhutõrje soetamist olukorras, kus ülejäänud Reformierakond pidas selle võime arendamise nõudmist Keskerakonna olupoliitiliseks kapriisiks. Keskmaa õhutõrje osas vedas Keskerakond Reformierakonnaga väigikaigast mõistagi kitsalt erakonnapoliitilistel kaalutlustel.
Läbipaistvuse huvides mainin, et endise kaitseministeeriumi ametnikuna nõustasin (tasuta) ka ise seda vägikaikavedu lootuses, et Keskerakonna kihk Reformierakonnale nende trumpteemas ninanipsu anda toob kaasa konkreetse otsuse selle kaitseväe juhatajagi poolt varem kriitiliseks peetud võimearenduse osas. Konkreetsuseni pole siin aga seni jõutud. Lätiga allkirjastati küll heade kavatsuste protokoll tulevaseks võimalikuks ühishankeks, aga hankeotsust ei ole ning rahaeraldist samuti mitte.
Erakonnapoliitikas tuleb igasugu veidraid käiguvahetusi ette, poliitikas nii asjad käivadki, siin pole kokkuvõttes millegi üle väga haliseda. Reformierakond on erakond nagu iga teine ja erakonnapoliitiline hierarhia loeb ilmselt ka sellises pingestunud keskkonnas ühe partei jaoks rohkem kui kriisiaegne stabiilsus ja ametisoleva kaitseministri sissetöötatud suhted NATO-s ja teiste välispartneritega. Kalle Laanet oli vastu ootusi ja avalikku kuvandit erakordselt toimekas kaitseminister ning oleks vabalt võinud ametis jätkata. Laaneti väljavahetamine on Reformierakonnalt üsna seatemp. | Meelis Oidsalu: Laaneti väljavahetamine on Reformierakonnalt seatemp | https://www.err.ee/1608658492/meelis-oidsalu-laaneti-valjavahetamine-on-reformierakonnalt-seatemp | Värske koalitsioonileppe riigikaitse peatükki analüüsinud Meelis Oidsalu oleks praeguses julgeolekuolukorras oodanud sealt konkreetsemaid lubadusi kriitiliste võimelünkade täitmise osas. Omaette teema on tema hinnangul ka Laaneti taandamine kaitseministri kohalt. |
"Nii ma lubasin, et kui mind määratakse ministri ametisse, see saab rohelise tule, siis ma olen valmis ka üheselt ja selgelt olema ka nende erakonna liige, et ka valijatel ja kõigil teistel valitsuse liikmetel oleks selge arusaam," ütles Kallas ERR-ile.
Kallas kandideeris sotsiaaldemokraatide esinumbrina saartel ja Läänemaal 2019. aasta riigikogu valimistel.
"Ma olen olnud nendega seotud väga pikalt. Maailmavaateliselt, nii nagu alati, mingites asjades kattub see 100 protsenti, mingites asjades vähem, aga suures pildis on see selline maailmavaade, mida mina hindan," ütles Kallas.
Kallas märkis, et esitab avalduse erakonnaga liitumiseks pärast esmaspäeval riigikogu ees ametivande andmist.
Uus Saaremaa vallavanem selgub suve lõpus
Kallas rääkis, et uus Saaremaa vallavanem valitakse tõenäoliselt korralisel volikogul augusti lõpus.
"Me teeme kõike järjest. Kui esmaspäeval ministrid saavad kinnitatud, siis me hakkame selle protsessiga kiiresti pihta," ütles ta.
"Esmaspäevast võtab kohusetäitjana üle Mikk Tuisk või tema asendajana Liis Lepik, nii nagu meil on volikogu poolt paika pandud ja peale seda vaatame, millal uus vallavanema kandidaat, kelleks praegu on Mikk Tuisk või Kristiina Maripuu oma asjad nii sätitud saavad, et saame minna volikokku ja kinnitada uue vallavalitsuse," rääkis Kallas. | Madis Kallas liitub Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga | https://www.err.ee/1608658486/madis-kallas-liitub-sotsiaaldemokraatliku-erakonnaga | Peagi keskkonnaministrina tööd alustav Madis Kallas liitub lähiajal ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, ent avaldust veel esitanud ei ole. |
Kuidas teile koalitsioonileping tundub, kas alustame positiivsest, EKRE-le meelepärastest punktidest?
No lastetoetuste sissesaamine on kindlasti hea uudis. Meie peame seda ikkagi demograafiliseks meetmeks ja peame aru andma, et kui Eestis eestlasi enam ei ole, eestlase ei sünni ja neid enam ei ole, siis kõik muud tegevused on pikas plaanis mõttetud. See on kindlasti hea, et see seal sees on.
Aga kui rääkida murekohtadest, siis mul on kolm väga tõsist kriitikat. Esimene on see, et mingit tegelikku elektrituru reformi ei ole. Vastupidi, jätkuvalt kuulutatakse, et aastaks 2030 me saame kogu oma elektri päikesest ja tuulest, mis on täiesti absurdne eesmärk ja ei ole teostatav. See saab tähendada ainult seda, et elekter läheb kallimaks.
See, mida nad nimetavad elektriturureformiks, oleks olnud valitsuse või lausa ainult rahandusministri otsusega tehtav juba eelmisel sügisel, et anda Eesti Energiale korraldus teha fikseeritud hinnaga sooduspakett. Selle asja nimi ei ole reform. Nii või naa, sellest ei piisa - elektri ja energiakriis tegelikult on palju suurem ja palju rängem. Eriti mis puudutab gaasi, siis ma arvan, et meil seisavad ikka ees väga rasked ajad.
Teine väga suur murekoht on ikkagi riigikaitse. Riigikaitse osas ei ole mitte midagi muud kirjutatud kui seda, mida on juba alates aasta algusest või Ukraina sõjast räägitud. Aga meil tegelikult ei ole ühtegi sisulist valitsuse dokumenti, valitsuse otsust, mis neid välja hõigatud eesmärke kuidagi kataks. Meil tegelikult ei ole õhutõrje [soetamise] otsust, meil ei ole neid relvi asendatud, mis me Ukrainale ära andsime ja kui me küsime kaitseministeeriumist, et millal me saame selle laskemoona ja need relva tasemele, siis räägitakse väga pikkadest tähtaegadest.
Nii et kogu riigikaitse pool on jätkuvalt ainult loosungid ja propaganda, see on tegelikult tegemata. Tänase päeva seisuga on Eesti kehvemini kaitstud kui jaanuarikuus, sest me oleme ära andnud relvi ja laskemoona, me oleme lahti lasknud kõrgemaid ohvitsere, küll koroona tõttu, küll selle tõttu, et neile pole ametit pakkuda. Nii et Eesti riigikaitse seis on äärmiselt hapu.
Ja [NATO tippkohtumiselt] Madridist me ei saanud mitte midagi. Madridis kinnitati üle lihtsalt seda, et te olete meie sõbrad, kallid baltid. See on ikkagi väga murettekitav koht.
Ja kolmas asi, mis mulle teeb seal väga muret, on kogu see multi-kulti osa, mis on pandud sisse. Ilmselt on seal selgelt näha sotside ja Reformierakonna ideoloogilist krampi - ikka mitmekesisusest ja teiste rahvaste ja keelte ja kultuuride edendamisest Eestis. Eesti riigi eesmärk ei ole see, Eesti riigi eesmärk on ikkagi eestlust edendada.
Mõtlete seda ukrainlaste osa seal?
Mitte ainult, seal oli ju mitu erinevat lubadust sellest, kuidas me Eestis hakkame mitmekesisust edendama. See on väga selgelt ideoloogiliselt laetud.
Räägime ministritest ka. Kuidas tundub, paljudega olete kokku puutunud?
No ma arvan, et Eesti rahvast on kollektiivselt karistatud uue majandusministriga (SDE liige Riina Sikkut - toim.), see on ikkagi päris õudne õnnetus. Ja see ei ole kogemata nii juhtunud. Ma loen siit väga selgelt välja, et Reformierakond käitub siin ju põhimõtteliselt nagu must lesk, kes pärast paaritumist sööb oma paarilise ära. Sotsiaaldemokraatidele on sokutatud kõige keerulisem ministrikoht ja sotsiaaldemokraadid oma suures tarkuses on pannud sinna ühe oma nõrgematest inimestest üldse.
Kas te mõtlete, et ükskõik kes oleks majandusminister, siis tõenäoliselt peaks ta talvel tagasi astuma?
Ei ole niimoodi! Kui on selge poliitiline tahe ja on ka administratiivne võimekus, siis on võimalik Eestis ikkagi kõiki neid kriise oluliselt leevendada. Oleks juba praegu olnud võimalik, aga seda tahet ei ole olnud, seda administratiivset võimekust ka ei ole olnud ja ei ole ka olnud seda poliitilist kokkulepet erinevate osapoolte vahel.
On ju täiesti selge, et Riina Sikkutist tehakse see piksevarras, kes saab enda kraesse kõik selle, mis halvasti läheb eeloleval talvel. Täpselt samamoodi on sotsiaaldemokraatidele sokutatud metsa-teema ehk keskkonnaminister. Sest ükskõik mis pidi sa seda asja lahendad, siis vähemalt pool ühiskonnast on sinu peale vihane ikka. Nii et seal on Reformierakond minu meelest väga alatult oma koalitsioonipartnerile juba miinid jala alla pannud.
Ja Isamaa ministrid, kuidas need paistavad?
Isamaa ministrite puhul minu meelest lihtsalt karjub näkku see, et Isamaa ei saa oma fraktsioonist inimesi valitsusse viia, sellepärast et siis tulevad fraktsiooni kas välja visatud või välja astunud inimesed, kes on erakonna sisekonfliktis jäänud kaotajate poolele. See on põhjus, miks nad on sellised, nagu nad on.
Aga iseenesest inimesed nagu EKRE ja teie enda poolt nii tuliselt kaitstud pensionireformi arhitekt (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kandidaat Kristjan Järvan - toim.) või siis ka (justiitsministri kandidaat - toim.) Lea Danilson-Järg, kes on tegelenud rahvastikuteemadega, on ju puhtalt teie inimesed?
Maailmavaateliselt mul neile etteheiteid muidugi ei ole. Isamaa üleüldse on ju meile maailmavaateliselt kõige lähemal olev partei.
Nii et nüüd on küsimus selles, et arvestades seda, et nii uuel justiitsministril kui uuel ettevõtlusministril puudub tegelik poliitiline kogemus ja ma ei räägi lihtsalt ministri kogemusest - neid inimesi on niikuinii vähe - aga ma räägin sellest, et neil puudub ka parlamendi kogemus sellest, mismoodi seda vorsti siin tehakse. Ja neil puudub ka administratiivne kogemus, see tähendab teadmine, kuidas valitsuses asju aetakse, kuidas ministeeriumites elu käib - ma arvan, et seal on väga suur risk, et nad tegelikult ei saa oma ametiga hakkama.
Ja seda riski võimendab veel see, et nende ametiaeg on lühike. Nad ongi tulnud poliitikast väljast ja nad võivad tagasi minna oma varasema ameti juurde ja neil ei juhtu midagi, kui välja ei tule. | Helme: majandusminister Sikkut on karistus Eesti rahvale | https://www.err.ee/1608658444/helme-majandusminister-sikkut-on-karistus-eesti-rahvale | Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme tervitas uue koalitsiooni otsust tõsta peretoetusi, kuid kritiseeris Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) tulevast valitsust muudes valdkondades. Helme hinnangul kasutab Reformierakond sotsiaaldemokraate kurjasti ära ning kaks Isamaa ministrit võivad osutuda ebapädevateks. |
Seda kinnitas ERR-ile Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
Kristjan Järvan ütles ERR-ile, et liitus erakonnaga, sest tema maailmavaade ühtib Isamaa väärtustega.
"Seda tõendavad kindlasti ka minu aastate jooksul kirjutatud arvamusartiklid nii II samba ebaefektiivsuse kui ka laste ning perede väärtustamise osas. Olen kindel, et armastus oma riigi ja rahva vastu saavad olema teesihiks mulle ka ministri ametis," sõnas Järvan.
Lea Danilson-Järgi sõnul langevad ka tema väärtused kokku Isamaa poliitiliste prioriteetidega. "Rahvusriik, haridus, riigikaitse on ka minu jaoks esmatähtsad teemad. Isamaa on alati jõuliselt seisnud ka lastega perede väärtustamise ning rahva kestmist toetava perepoliitika eest," ütles Danilson-Järg. | Danilson-Järg ja Järvan astusid Isamaasse | https://www.err.ee/1608658216/danilson-jarg-ja-jarvan-astusid-isamaasse | Justiitsministrina tööd alustav Lea Danilson-Järg ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrina tööd alustav Kristjan Järvan esitasid avalduse Isamaaga liitumiseks. |
Enim on 15. juuli seisuga poole aastaga kukkunud SEB 100 fond (-12,48 protsenti), kuid üle kümne protsendiga on miinuses ka neli Luminori ning kaks LHV, Swedbanki ja SEB pensionifondi. Üks neist, Luminor C, on konservatiivne pensionifond.
11 pensionifondi miinus jääb seitsme ja kümne protsendi vahele. Kõige paremini on suutnud oma klientide vara kaitsta kaks LHV pensionifondi, L ja M, mille varad on kahanenud vastavalt 0,6 ja 0,06 protsenti.
Viimase kolme kuu lõikes on samuti kõik 26 pensionifondi miinuses, kuid väiksemas: enim on varasid kaotanud LHV Roheline ja SEB 100, mõlemad pea üheksa protsenti.
Aastast tootlust vaadates on olukord samuti kurb: kolm pensionifondi (LHV Roheline, Luminor C ja B) on langenud 11–12 protsenti. Kokku on 26 fondist miinuses 23, plussis kaks LHV fondi, L ja M (vastavalt +2,85 ja 2,42 protsenti). Üks fondidest, Swedbank Indeks, registreeriti alles mullu sügisel.
Rõõmsaks muutub pensionifondide klientidele pilt alles siis, kui vaadata fondide tootlust kolme, viie või kümne aasta peale. Kolme aasta peale on miinuses kolmandik fondidest, viie aasta peale neljandik ning kümne aasta peale vaid üks fond, SEB Konservatiivne (-0,45 protsenti).
Kolme ja viie aasta tootlus on kõige suurem Swedbanki pensionifondis 1990–99 sündinutele (vastavalt +10,58 ja +9,27 protsenti), 10 aasta tootlus Swedbanki pensionifondis 1980–89 sündinutele (+5,75). | Kõik pensionifondid on poole aasta arvestuses miinuses | https://www.err.ee/1608658264/koik-pensionifondid-on-poole-aasta-arvestuses-miinuses | Kõik 26 Eesti pensionifondi olid esimese poolaastaga miinuses, selgub pensionikeskuse statistikast. Vähim on miinuses LHV pensionifondid. |
Kui eelmisel aastal keskenduti reivikultuuri põlvnemisele ning ühes näitusega "Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel" kaevuti reivikultuuri poliitilisse potentsiaali ja poeetilisse terviklikkusesse, siis sel aastal tutvustatakse publikule Maroko subkultuuride esindajad, kes kutsuvad muusikaarmastajaid kogema nii muusikas esinevat ebamugavust kui ka ühteliitmist, mis toimub vaatamata kõigele, mida ise meid eristavaks peame.
Casablancas tegutsev plaadifirma Casa Voyager toob Tallinna kaks väga erilist ja eripalgelist artisti. Kosh, kes on juba kümme aastat erinevate žanrite ning helitöötlemisvõimalustega eksperimenteerinud, õppis USA-s veedetud aastate järel armastama kooslust sellistest üllatajatest nagu psühhedeelia ja Detroiti tekno. Teine reivil üles astuv Maroko artist on praegu Brüsselis tegutsev OCB, keda tuntakse tema energiast ja elurõõmust pakatava muusika järgi. OCB ei häbene aga kuulajat ka provotseerida ning kutsuda teda kaasa seiklema seniavastamata radadel, et lasta uuel endast läbi voolata ning avastada nii endas kui meid ümbritsevas veel seni kogematut.
Lisaks saab reivil kuulda ka tervet plejaadi kohalikest eksperimenteerijatest nagu näiteks Halal Club, kuhu kuuluvad underground kogunemiste austajatele tuttavad Tarik Labrighli, Rasmus Neljandi ja Pasha xxxx. Kõik kolm on tuntud eufooriliste, teinekord tujukate ja sageli pööraste DJ-settide poolest, mis augustikuus ühel ööl Eesti kunstimuuseumi ruumides elama pannakse.
Niisamuti võtavad Kumus koha sisse muusikaprodutsent ja live -artist Dharma Doom, linnamaastikest inspireeruv Fakedjjj ning Born to Bang, kes viib kuulaja rännakule trip-hopist darkwave 'ini.
Performance -osa on sel aastal loonud Keithy Kuuspu, kes paneb kunstimuuseumi ruumides maanduma kosmoselaeva, mis saabub inimeste sekka dimensioonidevahelisusest, et luua kõigi kohaolijatega ühendus läbi kollektiivse fantaasiavälja. Seekordselt reivilt ei puudu ka koreograafiline padjarituaal, millesse on end peitnud nii moekunst, liikumine kui ka muusika. Selle eest vastutavad moeloojad Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard ja Andreas Kübar, koreograaf Henri Hütt ning helitausta loonud Kiwa. Rituaalist oodatakse osa võtma ka kõiki muuseumipeo külalisi.
Kumu reiv toimub 19. augustil. | Kumu reiv viib kunstimuuseumi ruumidest Maroko subkultuuri radadele | https://menu.err.ee/1608658471/kumu-reiv-viib-kunstimuuseumi-ruumidest-maroko-subkultuuri-radadele | Kolmandat korda toimuv Kumu reiv on sel aastal võtnud suuna Maroko modernse ent salapärase muusikakultuuri radadele. Eesti ja Maroko artistide koostöös tuuakse publikuni nii muusika, nüüdistants kui ka performance- kunst. |
"Peab ütlema: mul on elus vedanud, olen kohanud paljusid naljakaid inimesi. Ja ka surmtõsiseid ning tigetähtsaid, kes on vahel eriti naljakad olnud. Ma olen ikka nalja jumaldanud ja uskunud, et hea tuju vitamiin teeb päeva kauniks ka siis, kui vasaku jalaga voodist välja tuled."
Nende sõnadega juhatab armastatud lavastaja, näitleja ja teatripedagoog sisse esmakordselt 1965. aastal ilmunud lood ja jutud raamatus "Naljakas inimene". Seesama hea tuju vitamiin meelitas Pansot muudkui Kassarimaale, talletama hiidlaste isevärki elukavalust ja argimuhedust lootuses, et kui "lugejagi pisut nii hakkab vaatama, kui tal seejuures tekib igatsus maanteede ja inimeste järele, kui tema looduse- ja ilutunne pisut ergutust saab, kui ta raamatut lõpetades koos autoriga ühel nõul on, et tore, kurask, on elada, siis on raamat oma otstarbe täitnud".
Raamatu on illustreerinud Heldur Laretei.
Katkend
See tagasihoidlik kirjatöö on kõike muud kui reisiraamat. (Neid on niigi palju ja lõppu pole karta!) Ta võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta saunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule. Siis tuleb. Teistpidi on ta reisija raamat, kuna kirjutajaks on olnud inimene, kes väga armastab reisida. Ja vanarahvas ütleb: "Ära küsi selle käest, kes kaua on elanud, küsi selle käest, kes on kaugel käinud."
Mäletan, et memm rääkis meile:
"Mu vanaisa oli väga teadja mees, sest ta käis hobustega koledasti kaugel sõitmas. Nad käisid Pandiverest Peterburi kaupa viimas ja toomas. Tema teadis rääkida kõiksugu juhtumeid kodukäijatest, teeröövlitest, ja mitmesuguseid naljakaid lugusid, mis nende endiga kõik tee peal juhtus."
Jah, koduõuest kaugel juhtub mõndagi, nii naljakat kui tõsist. Kui kellegi kohta öeldakse – naljakas inimene, siis võib see tähendada koomilist, aga ka kohtlast või veel hullemat. Kõik mahub mõistesse – naljakas inimene.
Rääkisin kord ühele kirjatargale järgmise loo:
Kaks meest sõidavad ühes kupees Tallinnast Tartu ja vaikivad kogu tee. Üks tahaks kangesti vestlust alustada, kuid teine ei näi sellest hoolivat, põrnitseb omaette ja neelab aeg-ajalt tablette. Jõuab Jõgeva. Ikka vaikus.
Lõpuks näib esimene olevat leidnud vestlusteema ja küsib tabletineelajalt:
"Vabandust, mis tabletid need on?"
"Mipasoo," vastab teine lakooniliselt.
"Kuidas, palun?"
"Mi-pa-soo."
"Ahah, tänan väga."
Jälle vaikus. Tabletineelaja neelab tablette. Jõuab Kärkna. Jutu-
ihkaja on leidnud jälle vestlusteema:
"Aga, vabandust, mille vastu need tabletid on?"
"Tiigrite vastu," kõlab lühike vastus.
Jutuihkaja jääb juhmi näoga teisele otsa vaatama:
"Vabandage, meil Eestis ei ole ju tiigreid!"
"Need pole ka ehtsad mipasood," vastab naljakas inimene.
Kui ma seda lugu tollele kirjatundjale jutustasin, küsis ta, mis selle loo mõte on.
"Satiir tölpluse igandite pihta."
Kirjatundja hakkas naerma.
"Miks sa enne ei naernud?"
"Ma arvasin, et on nali nalja pärast."
Naljakas inimene!
Peab ütlema: mul on elus vedanud, olen kohanud paljusid naljakaid inimesi. Ja ka surmtõsiseid ning tigetähtsaid, kes on vahel eriti naljakad olnud. Ma olen ikka nalja jumaldanud ja uskunud, et hea tuju vitamiin teeb päeva kauniks ka siis, kui vasaku jalaga voodist välja tuled.
Hea tuju vitamiin on olnud ka see jõud, mis mind on kiskunud Kassarimaa poole. Kui ma kolhoosikontori juures Neitsimäe Toomast kohtasin ja küsisin, kuidas elu ka läheb, puuris Toomas oma päikeselised pruunid silmad minusse ja ütles poolviltu:
"Nii kuda vetad. Vetad süngelt, leheb kehvasti, vetad löbusalt, on tore elada. Keik on oma teha."
Pisut Tooma moodi on kõik need lood siin raamatus nähtud. Kui lugejagi pisut nii hakkab vaatama, kui tal seejuures tekib igatsus maanteede ja inimeste järele, kui tema looduse- ja ilutunne pisut ergutust saab, kui ta raamatut lõpetades koos autoriga ühel nõul on, et tore, kurask, on elada, siis on raamat oma otstarbe täitnud.
*
See raamat on Kassarimaa raamat sellepärast, et ta on kirjutatud Kassaris. Ta on neljas osas sellepärast, et aastas on neli aastaaega ja nelja aastaajaga on ta tehtud.
Paljud tegelased siin raamatus kannavad samu nimesid, mis neil on passiski. Paljud sündmused ja dialoogid on võetud otse elust. Kuid mitte kõik. Raamat ei ole siiski elu. Ta ei peagi seda olema. Ta peab olema elulähedane ja eluline. Ja eriti hea oleks, kui ta oleks kunstiline. Kuidas ütleb meie lauluisa lauliku tööst:
"Võtab pihu võltsivallast,
tüki teise tõsitalust,
kolmanda veel kuulukülast,
laenab lisa meelelaekast,
mõttemõisa magasista."
Nõnda luuakse raamat.
Kõigi muude väljamõeldiste kõrval oleks olnud lihtne ka nimed välja mõelda. Aga ma ei saanud seda teha, ja nimelt kahel põhjusel. Esiteks: see saar on liiga konkreetne ja liiga pisike ning aeg liiga lähedane. Mitmed siin kirjeldatud sündmused sündisid alles eile, mitmed sünnivad alles homme. Kindlasti.
Teiseks: see saar ja need inimesed on mulle liiga lähedased, et ma võiksin neid teisiti kui oma nimega nimetada.
Aga teie, mu kallid Kassarimaa kaimud, leiate kindlasti, kui te need leheküljed olete läbi lugenud, et ma pole teid näidanud halvematena, kui te olete, ega ka parematena mitte.
Kui ma jälle kord tulen, kutsute mind jälle õlut jooma ja naerate ning imetlete koos minuga naljakat inimest.
Aga jõngermann? Tema ei ütle midagi. Tema ei loegi seda raamatut, sest ta on ikka veel jõngermann – ikka ja igavesti. | Loe katkendit Voldemar Panso raamatust "Naljakas inimene" | https://kultuur.err.ee/1608658465/loe-katkendit-voldemar-panso-raamatust-naljakas-inimene | "Loomingu Raamatukogu kuldsari" pakub südasuviseks lugemiseks Voldemar Panso loomingut. Avaldame teosest lühikese katkendi. |
"Juhatus tõenäoliselt koguneb erakorraliselt teisipäeval ja kutsub kahe nädala jooksul kokku erakorralisel volikogu. See on viis, kuidas esimeest saab valida," ütles Peterson ERR-ile.
Paralleelselt volikogu kokku kutsumisega käib Petersoni sõnul kandidaatide esitamine ning järgnevad demokraatlikud valimised. "Minu eelistus oleks, et jõutakse konsensusele ühe kandidaadi suhtes, aga eks ole näha," ütles Peterson.
Ta märkis, et vahepealsel ajal juhi kohusetäitjat määrata plaanis ei ole. "On suvi ja ilmselt juulikuus midagi ei juhtu, mille puhul oleks täisdelegatsiooni vaja välja panna," sõnas Peterson.
Suurimad saavutused ametiühingute juhina
Reporter Janek Salme küsis Petersonilt, mida ta peab peab oma pea kümneaastase keskliidu juhtimise ajast suurimaks saavutuseks.
Peterson vastas, et kõige olulisem on tööandjate keskliidu, ametiühingute keskliidu ja valitsuse vahelise dialoogi taastamine ja töös hoidmine.
"See on andnud meile 25-30 erievat muudatust ja kokkulepet. See on viis, kuidas kõige kindlamalt seda valdkonda juhtida, et sul on kogu aeg partnerid laua taga ja kogu aeg käib see tasakaalustamine," rääkis Peterson.
Peterson tõstis esile ka lahenduse leidmise väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensionite küsimusele. "Seal saime sellise tasakaalus versioon, kus inimeste päris mured tegelikult saavad lahenduse," sõnas Peterson.
"Lauljad ju vajavad uut, väärikat karjääri. Või on inimesed kaotanud töökohal tervise ja vajavad seetõttu varasemat tuge. Need asjad on läbi räägitud ja see sai paika pandud. See on ka üks valdkond, mida nüüd ministrina tuleb hakata täitma," ütles Peterson.
Peep Peterson on olnud ametiühingute keskliidu juht alates 2013. aastast. | Peterson: ametiühingute keskliit valib uue juhi lähinädalatel | https://www.err.ee/1608658399/peterson-ametiuhingute-keskliit-valib-uue-juhi-lahinadalatel | Peagi tervise- ja tööministrina tööd alustav senine ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles, et keskliit valib uue juhi lähinädalatel. |
Hooaja jooksul külastas Eesti Noorsooteatri etendusi ligi 56 200 inimest ning teatrimuuseumi väisas üle 11 000 külastaja. Hoolimata keerulistest, piirangute ja eritingimustega seotud aegadest, toodi välja kõik plaanitud uuslavastused. Anti 478 etendust, sealhulgas esmakordselt korraldatud Balti visuaalteatri esitlusfestivali programmis.
"Juubelihooajal püüdsime oma uuslavastustega anda ülevaade meie teatrist – just nendest suundadest ja pürgimistest, kus oleme ja kuhu liigume," ütles Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas. "Peame oluliseks, et iga uus lavastus võiks olla selline, mida vaadates ja mängides liigume hinges või teadvuses uutesse paikadesse; et midagi muutuks meis inimestena, et midagi kasvaks suuremaks ja areneks tõelisemaks."
Juubelihooajal jõudis septembris esimesena lavale sõnadeta väikelastelavastus A. H. Tammsaare elufilosoofilise miniatuuri "Poiss ja liblik" (lavastaja Leino Rei) põhjal. Sander Pukk lavastas absurdiklassiku Eugène Ionesco "Ninasarviku" noortele ja täiskasvanutele, lastekirjanduse vanema põlve autori Ernst Peterson-Särgava kirja pandud "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest" jõudsid laste ette Anne Türnpu lavastajakäe all.
Jaanuaris mõtestas Juhan Liivi luuleloomingut lavakunstikooli 30. lend Mirko Rajase lavastuses "Sihtisid pole sel sillal". Veebruaris tõi Astrid Lindgreni lasteromaani "Röövlitütar Ronja" dramatiseeringu lavale Taavi Tõnisson. Esmakordselt olid Noorsooteatris lavastamas Daniil Zandberg, kes tõi lavale sõnadeta visuaalteatrilavastuse "Sinel" Nikolai Gogoli ainetel, ning Kersti Heinloo, kelle käe all jõudis publiku ette Eestis elanud parunessi Eveline von Maydelli siluetikunstist inspireeritud lavastus "Eveline ja Mina". Teatri Noortestuudio esitas kolmel korral stuudio lõputööna valminud rännaklavastust "Somnia Vera Facit", ja hooaja lõpetas Indrek ja Eva Koffi kirjutatud ning Mirko Rajase lavastatud suvelavastus "Hommikuvalgus".
Mais korraldas Eesti Noorsooteater koostöös Läti ja Leedu kolleegidega esimese Balti visuaalteatri esitlusfestivali. Publiku ja rahvusvaheliste festivalide korraldajate ette jõudis 13 lavastust ja 21 etendust Leedust, Lätist ja Eestist.
Punktina hooajale kuulutati 15. juulil välja traditsioonilised kolleegipreemiad, mille hääletusel osales anonüümselt kogu teatrikollektiiv.
Lipulaeva ehk parima uuslavastuse tiitli sai "Sinel", mis pälvis ühtlasi auhinna Pauk Luuavarrest kui hooaja suurim üllatus, lavastajaks Daniil Zandberg Vene teatrist. Pärl ehk parim naisnäitleja oli lõppenud hooajal Laura Kukk rollidega lavastustes "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest", "Röövlitütar Ronja" ja "Eveline ja Mina". Ladvaõuna ehk parima meesnäitleja tiitel läks Taavi Tõnissonile rollide eest lavastustes "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest" ja "Sinel".
Maailma Meistri ehk parima kunstniku tiitli pälvis Rosita Raud lavastuse "Sinel" kunstnikutöö eest, samuti lavastusele "Sinel" kirjutatud heliloomingu eest läks Markus Robamile tiitel Loov Jõud ehk parim loomemeeskonna liige. Hall Kardinal ehk parim etendust teenindav töötaja on grimeerija Triin Klaas, Osavnäpp ehk parim töökodade töötaja on butafoor Luule Kangur, Töömesilane ehk parim korraldus-, administratiiv- ja loomeala töötaja on etendusteenistuse juht Hannele Känd. Majavaimuks ehk parimaks maja teenindavaks töötajaks hääletati kohvikuteenindaja Triinu Saaremägi.
Lisaks tunnustati hooaja hõivatumaid näitlejaid, kelleks olid Getter Meresmaa 113 etendusega ning Risto Vaidla 101 etendusega. | Noorsooteater lõpetas juubelihooaja ja jagas kolleegipreemiaid | https://kultuur.err.ee/1608658387/noorsooteater-lopetas-juubelihooaja-ja-jagas-kolleegipreemiaid | Reede hommikul tõmmati joon alla Eesti Noorstooteatri 70. hooajale, millesse mahtusid lavastused nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Hooaja lõpetamisel jagati traditsioonilisi kolleegipreemiaid. |
Petersoni sõnul on uut Tallinna haiglat varem või hiljem vaja ning seetõttu on vaja projekti riigipoolne rahastamine uuesti päevakorda võtta.
"Võimalus maha tõmmatud projekte tagasi upitada avaneb siis, kui me räägime (sügisel) riigi eelarvestrateegiast ja selleks on ka kokkulepe olemas, et sotsid seda (taasterahastu) nimekirja revideerivad ja midagi lauale tõstavad. Ma tean, et Tallinna haigla on superkulukas, aga mul on kindel soov sellega tegelda ja mitte lugeda seda lõppenuks," ütles Peterson.
Milliste argumentidega minnakse uude koalitsiooni haiglale rahastust tagasi nõudma, selgub peale kohtumisi Tallinna haiglatega ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga, lisas Peterson.
Kõlvart on varem öelnud, et praegused kaks linnale kuuluvat haiglat, Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla, on juba nii kehvas seisus, et suudavad inimesi teenindada veel seitse-kaheksa aastat.
Petersoni sõnul ei saa Euroopa raha tagasisuunamine Tallinna haigla projektile olema kerge. Lisaks on Tallinn soovinud haigla rajamiseks ka riigieelarvest sadakond miljonit.
"Praegusel hetkel 100 miljonit kõlab suure numbrina, mida on väga keeruline leida, nii et esialgu üritaks saada tagasi selle, mis oli Euroopast võimalik ja teen selles suhtes tööd. Teades, palju oli vaidlusi koalitsioonileppe maksumuse osas ja kui palju see ületab esialgset numbrit, siis ma liiga optimistlik ei ole, aga võib-olla pikemas perspektiivis on see tehtav," lausus Peterson.
Koalitsiooni loomise läbirääkimistel kolme erakonna vahel Tallinna haigla teemaks ei tulnud, sest vaidlused olid niigi tulised, ütles Peterson.
"Nendest teemadest hoiti kõrvale, et saada kokkuleppele. Aga see ei tähenda, et asjad jäävad nii, nagu need on. Me omad seisukohad kujundame. Ma saan aru, et on ka palju väiksemaid haiglaid, kes sooviskid kandideerida nendel rahadele ja nii mõnigi objekt on läinud kallimaks," ütles Peterson.
Reformierakondlastest koosnev valitsus otsustas juuni lõpus loobuda Tallinna haigla projekti toetamisest taaste- ja vastupidavusrahastust antava rahaga, mida oli ette nähtud 280 miljonit eurot. Otsust põhjendati riskantse ajakavaga ning puudujääkidega projekti ettevalmistamisel.
Keskerakondlasest linnapea Kõlvart ja sotsiaaldemokraadist Tallinna volikogu esimees Jevgeni Ossinovski kritiseerisid otsust ägedalt, viimane nimetas haiglalt raha äravõtmist ropuks sigaduseks.
Kõlvart märkis, et valitsuse argumendid, justkui poleks Tallinn projekti ettevalmistamisega hakkama saanud, ei vasta tõele.
Ilma taasterahastu 280 miljoni eurota pole Lasnamäe nõlvale kavandatud suurhaigla ehitus võimalik, ütles Kõlvart. Samas kinnitas ta, et Tallinn läheb juba alanud ning 18 miljonit eurot maksva projekteerimisega edasi ning nõuab riigilt juba tehtud kulutuste hüvitamist.
Suurhaigla ehitus peaks tänavu aprillis tehtud hinnangu järgi maksma 585 miljonit eurot. Lisaks taaste- ja vastupidavuskavast planeeritud 280 miljonile on Tallinn lubanud lisada vähemalt 140 miljonit eurot ning ootas, et sama palju panustaks lisaks euroliidu toetusele ka riik. | Peterson lubas Tallinna haiglalt võetud 280 miljonit uuesti lauale tõsta | https://www.err.ee/1608658441/peterson-lubas-tallinna-haiglalt-voetud-280-miljonit-uuesti-lauale-tosta | Reformierakonna ministrite poolt eelmises valitsuses tehtud otsus jätta Tallinna suurhaigla projekt Euroopa taasterahast ilma vajab ülevaatamist ning sotsiaaldemokraadid soovivad raha projektile tagasi suunata, ütles ERR-ile töö- ja terviseministri kandidaat Peep Peterson (SDE). |
Pacers tegi Sunsis mängivale 2018. aasta draft 'i esimesele valikule Aytonile NBA ajaloo suurima pakkumise. NBA korvpalliliigas Phoenix Sunsis neli aastat mänginud keskmängija Deandre Ayton jääb meeskonda, kuna Suns tegi Indiana Pacersiga võrdväärse pakkumise.
Kuigi Sunsil oli aega 48 tundi, et oma vastus anda, tegid nad seda üsna ruttu, mis tähendab, et Ayton ei lahku meeskonnast. Lisaks peab Ayton jääma Sunsi juurde kuni 15. jaanuarini. | Suns tegi samaväärse pakkumise ning Ayton ei lahku | https://sport.err.ee/1608658426/suns-tegi-samavaarse-pakkumise-ning-ayton-ei-lahku | Indiana Pacers viskas Aytoni eest nelja-aasta pikkuse 133 miljonit dollarit väärt lepingu lauale, mis on NBA ajaloo suurim pakkumine. Suns andis oma vastuse samaväärse pakkumise näol, mis tähendab, et Ayton ei lahku Sunsist. |
Euroopa Liidu ja NATO liikmete seas on kujunemas erinevad leerid selle osas, kuidas Vene-Ukraina sõda käsitleda. Osa riike tahab Venemaad karistada, samas teine grupp riike tahab Venemaad ohjes hoida nii nagu külma sõja ajal Nõukogude Liitu suhtuti. Kolmas grupp riike soovib lõpuks mingis osas Venemaaga suhted taastada.
Enamik Ukrainale antud relvastusest pärineb Ühendkuningriigilt, Poolalt ja Ameerika Ühendriikidelt. Kuna teised riigid on relvastust andnud kas vähem ja/või väiksemas koguses, siis on Ukrainat vähem relvastanud riigid pälvinud paljude Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kriitika.
Vene-Ukraina sõjast tingitud majandusraskused on Lääne-Euroopat kohati raskemini tabanud ning seetõttu on kasvanud paljude Venemaa suhtes murelike riikide kahtlused osa Euroopa riikide meelekindluse suhtes. Seda hoolimata asjaolust, et kolme Lääne-Euroopa riigi – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia liidrid käisid hiljuti Kiievis kinnitamas Ukraina toetamist.
Saksa välispoliitika analüütiku Ulrich Specki sõnul annab lääs tervikuna Ukrainale ainult nii palju relvi, et riik ellu jääks, kuid mitte piisavalt palju, et Ukraina suudaks okupeeritud alasid tagasi vallutada. Kuna Ukraina sõltub üha enam lääneriikide relvaabist ja moonast, siis on Ukraina jaoks ülioluline, kui kiiresti relvad kohale jõuavad, lisas Speck.
Mitmed lääneriigid on toonud välja, et nende vähene relvaabi tuleneb nende riikide relvavarude väiksusest. Lisaks sellele näevad erinevad riigid pikas plaanis Ukraina konflikti lahendust erinevalt.
Saksamaal tegutseva Kieli maailmamajanduse instituudi hinnangul on suurimad käärid lubatud ja kohale toimetatud relvaabis Lääne-Euroopa riikide seas, kus jääb kõige enam silma Saksamaa. Samas on ametlikele andmetele tuginedes keeruline analüüse teha, kuna osa riike nagu Prantsusmaa hoiab saadetud relvaabi sisu ja hinna enda teada.
USA puhul on samuti suur erinevus lubatud (6,37 miljardit eurot) ja kohale toimetatud relvaabi (2,4 miljardit eurot) suuruses, kuid Washingtoni tegelikult antud abi maht on kõikidest teistest riikidest siiski kõige suurem. Samal ajal on Saksamaa Ukrainale kohale toimetanud 290 miljoni euro väärtuses relvaabi ning lubanud Ukrainat sõjaliselt toetada kokku 620 miljoni euro eest.
Ukraina naaberriik Poola on lubanud ja Ukrainale andnud 1,8 miljardi euro eest relvastust ja varustust. Üsna palju on andnud ka Ühendkuningriik, andes relvaabi ühe miljardi euro väärtuses ning olles lubanud anda 1,12 miljardit abi kokku.
Saksa majandusteadlase ja Saksa välissuhete nõukogusse kuuluva Guntram Wolffi sõnul on Kieli mõttekoja numbrid šokeerivad. Euroopa riigid on Ukrainale sõjalist abi andnud keskmiselt 0,2-0,3 protsenti SKP-st, mis on Wolffi sõnul ühest otsast palju raha, kuid teisalt väga vähe, arvestades, mis on kaalul.
Antud abi määr ilmestab ka Saksamaa ja Prantsusmaa teistsugust strateegilist poliitikaeesmärki – nende hinnangul on tuumarelvadega Venemaa liiga suur ja ohtlik, et võtta eesmärgiks tema sõjaline alistamine. Samuti ei taheta Vladimir Putinit nurka suruda.
Hiljutises vastuolulises Prantsuse dokumentaalfilmis on selgelt näha Macroni ja tema nõunike hämming, kui ilmneb, et Putin neile valetas. Enne Putini lõplikku otsust Ukrainale kõikide valmis pandud vägedega kallale tungida uskus Macroni meeskond, et veel on võimalik leida diplomaatiline lahendus.
Dokumentaali jõudis ka Macroni fraas "Venemaad ei tohi häbistada", mida ta kahel eri korral dokumentaali jooksul ütleb. Sama mõtte ütles Macron välja ka Ukraina pealinnast Kiievist lahkudes peale Saksa, Itaalia ja Rumeenia riigijuhtide ühiskohtumist Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga ning ta on seda avalikult öelnud ka meediale.
Filmi lõpus sõnab Macron, et teda paneb muretema anglo-saksi riikide kasvav tahe Venemaad püsivalt nõrgestada. Prantsuse presidendi sõnul ei peaks see olema Euroopa eesmärk. Euroopa peaks Macroni sõnul aitama Ukrainal sõda võita ja enda territooriumi ning iseseisvust kaitsta. "Me ei sõdi Venemaa vastu, veel vähem tahame Venemaad hävitada," sõnas Macron.
Macroni remargid ärritasid tugevalt kesk-eurooplasi ning ukrainlasi, kes soovivad nii Venemaa nõrgestamist kui ka Venemaa häbistamist.
Prantsusmaa endise diplomaadi ja endise Euroopa Liidu ametniku Pierre Vimont'i hinnangul saab Euroopa riigid jagada kolme leeri.
Venemaad ja Putinit tahavad isoleerida Ühendkuningriik, Poola ja Baltimaad. Need riigid näevad Vimont'i sõnul ka venelastel süüd sõja jätkumises. Teise bloki moodustavad Belgia, Tšehhi ja Madalamaad, kes eelistavad suhetes Venemaaga võtta eeskujuks külma sõja ajal toimunud Nõukogude Liidu poliitilist isoleerimist. Kolmas leer riike näeb vajadust mingil hetkel taasalustada Venemaaga dialoogi. Sellisena näevad olukorda Vimont'i sõnul Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari ja Itaalia.
Vimont'i sõnul lõhed arusaamades jäävad püsima ning ei ole näha tahet ühiseks Euroopa strateegiaks Venemaa suunal.
Ulrich Specki sõnul peaks lääneriikide ühist strateegilist lähenemist Venemaa suunal eest vedama Washington, kuid sealtki ei ole selget välispoliitikat näha. Praegune olukord erineb Specki sõnul ka 2014. aastast, mil juhtrolli Minski protsessis võttis Saksamaa. Praegu ei juhi Specki sõnul ühist lääne diplomaatilist protsessi mitte keegi.
Kuna Vene-Ukraina sõja rindejoon on vähe liikunud, siis Venemaa võimalik rünnak mõne teise Euroopa riigi vastu on muutunud üha ebatõenäolisemaks, hindab Saksa kaitseekspert Claudia Major.
Poliitilist kalkulatsiooni mõjutab ka asjaolu, et Euroopas on pessimistlikumaks läinud majanduskasvu prognoosid ja tõusnud tugevalt inflatsioon. Kui Venemaa Ukrainale veebruaris kallale tungis, siis oli Euroopa avalikkuses üldine šokk ja hirm ning Saksamaa tegi selle otsuse najal oma Zeitenwende (pöördepunkti) kaitsepoliitikas. Samas juhib Major tähelepanu, et selle otsustepaketi raames tehtud 100 miljardi eurone lisaraha läheb Saksamaa, mitte Ukraina, kaitsele.
Sõja teises faasis oli paljude seas suurem optimism, kuna Ukraina väed lõid Põhja-Ukrainast ja pealinna Kiievi lähistelt eemale Vene üksused. Riigid, mis asuvad Ukrainale lähemal on andnud kõik, mida on olnud võimalik anda, samas Majori sõnul on sõjast kaugemal asuvad sakslased ja prantslased rohkem kõhklevad.
Specki hinnangul püüavad Saksamaa ja Prantsusmaa leida tasakaalu laiema sõjalise eskalatsiooni vältimise ning Vene ambitsioonide kärpimise vahel. Kui Venemaa võidaks Ukrainas, siis võib Vene režiim tunda end piisavalt kindlalt, et rünnata Moldovat, Kasahstani ja võib-olla isegi Balti riike. Seega tajuvad isegi ettevaatlikku poliitikat ajavad riigid, et lääs peab Ukrainat aitama.
Itaalia välispoliitika instituudi direktori Nathalie Tocci sõnul NATO ega Euroopa Liit siiski Ukraina toetamises ei lõhene, kuna venelaste invasioon oli nii ekstreemne samm, et see hoiab riikide vahel konsensust alternatiivide puudumisel. | Euroopa riikide vaated sõjale Ukrainas lahknevad | https://www.err.ee/1608658372/euroopa-riikide-vaated-sojale-ukrainas-lahknevad | Küsimus, milline peaks olema pikas perspektiivis lääneriikide lähenemine Vene-Ukraina ja lääne-Vene suhetele, on toonud välja erinevad Euroopa riikide leerid, kes Vene-suhete tulevikku erinevalt näevad, kirjutab The New York Times. |
"Esimene 5G sagedusala oksjon hetkel veel kestab ja sügisel on plaanis alustada juba järgmise sagedusala oksjoniga, et 5G tehnoloogia jõuaks kasutajateni võimalikult kiiresti. 5G tehnoloogiat on Eestis kaua oodatud, mistõttu tuleb maha jäänud aeg tasa teha ja oksjonitega võimalikult kiiresti edasi liikuda. Mul on hea meel, et jõudsin konkursi tingimused enne ametivahetust ära kinnitada," ütles Sutt.
Kokku läheb oksjonile kuus 2x5 MHz sagedusplokki. Iga konkursil osaleja saab võtta maksimaalselt kaks sagedusplokki ehk omandada 2x10 MHz sagedusploki.
"700 MHz sagedusala sobib kõige paremini suurema katvuse saavutamiseks, sest madalamad sagedused levivad paremini kui kõrgemad. Seega sobib nimetatud sagedusala suurepäraselt näiteks maapiirkondade katmiseks, kus asustustihedus on madal," ütles Sutt.
Avaliku konkursi kuue sagedusloa andmiseks viib läbi tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).
Hiiepuu: hea, et uus oksjon venima ei jää
Telekomifirmad oleksid soovinud küll, et oksjonile oleks pandud laiema slotid (sagedusvahemikud), mitte 6x5, vaid 3x10 MHz, kuid kõige tähtsam on siiski see, et nüüd on otsus uue oksjoni toimumise kohta tehtud ja see sügisel igal juhul toimub, ütles Elisa Eesti juhatuse esimees Andrus Hiiepuu.
Kui esimese 5G sageduslubade oksjoni väljakuulutamisega, mis praegu parajasti veel kestab, venitas riik mitu aastat, siis nüüd on juba uue oksjoni tingimused välja öeldud ning see saab alata pärast esimese oksjoni lõppemist.
Praegu kestab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) läbiviidav oksjon sagedusalas 3410–3800 MHz, kus esimene vahemik on müüdi 27. mail Elisale 7,2 miljonit euro eest. Praegu kestab teise sellesse vahemikku jääva sagedusloa oksjon.
Uue 700 megahertsile lähedaste sagedusvahemike oksjonile panek on strateegiliselt oluline, kuna selle abil on võimalik saavutada 5G katvus ka maapiirkondades, selgitas Hiiepuu. Praegu toimuva 3500 MHz annab kõige optimaalsema leviku, kuid sellega on raske saavutada katvust maapiirkondades, rääkis ta.
Hiiepuu viitas sellele, et Eesti on 5G arendamisel teistest riikidest maha jäänud ning riigil läks mitu aastat, enne kui esimene sagedusalade oksjon välja kuulutati. | Minister Sutt kinnitas järgmise 5G sagedusala konkursitingimused | https://www.err.ee/1608658120/minister-sutt-kinnitas-jargmise-5g-sagedusala-konkursitingimused | Lahkuv ettevõtlusminister Andres Sutt kinnitas avaliku konkursi tingimused elektroonilise side 5G sagedusalas 694-790 MHz. Tegemist on järgmise 5G sagedusalaga, mis läheb sügisel oksjonile. Telekomiettevõte Elisa juht Andrus Hiiepuu tervitas otsust. |
USA-s Oregonis toimuva rahvusvahelise kergejõustikuliidu nõukogu 228. koosoleku teisel päeval teatas nõukogu, et 2024. aasta kergejõustikukrossi maailmameistrivõistlused peetakse Horvaatias Medulinis ja Pulas ning 2026. aasta kergejõustiku krossi maailmameistrivõistlused Tallahassees, Floridas.
2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel naasevad selle spordiala suurimad tähed Tokyo olümpiastaadionile, kus peeti eelmisel aastal olümpiamänge.
2025. aastal avaneb Tokyol võimalus täita oma olümpiastaadion kergejõustikufännidega, kellel võeti koroonapiirangute tõttu ära võimalus osaleda Tokyo 2020. aasta olümpiamängudel.
Teised kandidaadid lisaks Jaapanile olid Nairobi, Sileesia ja Singapur, keda kõiki peeti ürituse korraldamiseks piisavalt tugevateks ja kogenuteks. Tokyo sai hindamisel neljast kandidaadist kõrgeima hinde neljas valdkonnas: tugeva ajakava potentsiaal, tulu teenimise võimalused maailma kergejõustikule, sihtkoht, mis tõstab spordi rahvusvahelist profiili, sobiv kliima.
"2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste korraldajate kandidaatide hulgast oli Tokyo pakkumine kõige veenvam," ütles rahvusvahelise kergejõustikuliidu president Sebastian Coe. "Loodan, et see on Jaapani jaoks särav üritus, kui nad tähistavad 2025. aastal Jaapani kergejõustikuliidu (JAAF) 100. aastapäeva, tuues maailmatasemel kergejõustiku tagasi Tokyo inimesteni." | Selgus 2025. aasta kergejõustiku MM-i toimumispaik | https://sport.err.ee/1608658336/selgus-2025-aasta-kergejoustiku-mm-i-toimumispaik | Rahvusvahelise kergejõustikuliidu nõukogu valis 2025. aasta kergejõustiku MM-i võõrustajaks Tokyo linna Jaapanis. |
Praegu on sellel hetkel, kui minul tekib uus leping ja kui ma saan valitsuse liikmeks, siis võtab volikogu juhtimise üle aseesimees Reno Laidre (RE).
"Koalitsioonileppest tulenevalt on see volikogu esimehe koht Isamaa täita. Isamaa fraktsioon otsustab, kes on järgmine volikogu esimees. Praegu on suvekuud, hetkel volikogus aktiivset tegevust ei ole, aga ma arvan, et Isamaa fraktsioon teeb selle otsuse kaunis kiiresti. Ma arvan, et otsuseni jõutakse järgmisel nädalal," ütles Lukas ERR-ile.
Lukas märkis, et seni juhib volikogu tööd aseesimees Reno Laidre Reformierakonnast.
Lukas ei öelnud, kes tema hinnangul võiks olla järgmine volikogu esimees. "Ta peab olema volikogu liige ja seega on valik piiratud, aga siiski olemas. Meil on mitmeid inimesi, kes võiksid seda rolli täita. Langetame otsuse ja anname ka avalikkusele teada," sõnas Lukas.
Tartu volikogu Isamaa fraktsiooni juht Kaspar Kokk ütles ERR-ile, et Lukase asendusliikmena läheb volikokku nüüd Allan Unt.
Tartu volikogu Isamaa fraktsiooni kuuluvad veel Merle Jääger, Lembit Kalev, Mihhail Lotman ja fraktsiooni esimees Kaspar Kokk.
Lukas lahkub ka Eesti Kirjandusmuuseumi direktori kohalt
Lukas ütles, et kirjandusmuuseumi direktori kohalt lahkumine oli tema jaoks väga raske otsus. "Nüüd, kui ma olen selle otsuse langetanud, olen ma sellest kolleegidele ka teada andnud," lausus Lukas.
Lukas viitas, et kirjandusmuuseum on haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas ja sellega seoses tuleb kirjandusmuuseumi detailide tundmine talle haridus- ja teadusministrina kasuks.
Ta märkis, et saab ministeerium määrab nüüd kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja, rääkides selle läbi kirjandusmuuseumiga.
"Minu praegune arvamus on, et see kohusetäitja peaks tulema muuseumi seest. Ja siis juba hakatakse samme seadma järgmise direktori valimiste korraldamise poole," rääkis Lukas.
Lukase sõnul suvel direktori valimisteni ei jõuta. | Lukas: Isamaa fraktsioon valib Tartu volikogu uue esimehe tuleval nädalal | https://www.err.ee/1608658300/lukas-isamaa-fraktsioon-valib-tartu-volikogu-uue-esimehe-tuleval-nadalal | Tartu volikogu juhi koha pealt haridus- ja teadusministriks suunduv Tõnis Lukas (Isamaa) ütles, et Isamaa fraktsioon valib järgmise volikogu esimehe tuleval nädalal. |
Teater R.A.A.A.M.-i rahvusvahelised teatriprojektid on olnud edukad, kuna tänu nendele on Eestisse tulnud lavastajaid, kes varasemalt Euroopas ei tegutsenud. Üks neist on Sergei Potapov, kelle "Libahunt" ja "Richard kolmas" said positiivse tagasiside osalisteks.
Teine huvitav lavastaja, kelle R.A.A.A.M. Eestimaale kutsunud, on Damir Salimzianov, kes tänaseks päevaks saanud mitmete Maarjamaal tehtud lavastuste eest suurt tähelepanu. Viis aastat tagasi esietendunud "Praegu pole aeg armastamiseks" eest sai Harriet Toompere parima naiskõrvalosatäitja preemia. Salimzianovi eelmisi lavateoseid uurides saab teha järelduse, et oma uusima lavateose meeskonda on lavastaja kaasanud palju neid inimesi, kes on temaga varemgi koostööd teinud (ainult Elina Reinold teeb Damir Salimzianovi lavateoses kaasa esimest korda). Selle teoga sooviks Salimzianov justkui kindlustada lavaloo õnnestumist.
"Diktaator, naljamees ja liiderdaja" on jabur ja irooniline fantaasia Jaroslav Hašekist (Martin Kõiv) ja Josep Broz Titost (Kristo Viiding), kes kohtuvad Maria-nimelise prostituudi (Elina Reinold) juures. Need kaks meest vahetavad tänu veidrale kohtumisele enda arusaamu sõjast, usust, juhtimisest, inimestest ning joovad suurtes kogustes naise aetud puskarit.
Enne etenduse algust toimub saali ümber vilgas tegevus. Meesnäitlejad mängivad publiku taga noolemängu ja lavataguse ukse vahelt kostab Elina Reinoldi kurvameelne laul. Peagi tulevad Martin Kõiv ja Kristo Viiding lavale, juhatavad lavastuse sisse ning mäng läheb Ardo Ran Varrese hoogsa, üllatavalt kaasahaarava ja huvitavalt venepärase muusika saatel käima.
Priidu Adlase valguskujundus saadab lavalugu jõuliselt, illustreerides laval toimuvat, aga samas luues ka meeleolu. Põnevalt sümbolistlikuna mõjuvad vastavalt stseenile valitud värvigammad. Riina Vanhaneni kunstnikutöö on pigem lihtsakoeline (laval on nagi, kaks lauda, suur puskaripudel ja mõned toolid), aga see ilmselt oligi lavastusmeeskonna eesmärk: jutustada kolme isiksuse lugu väga väheste vahenditega. Selline lavalahendus mõjus värskendavalt ja tekitas publiku seas siiraid naerupahvakaid.
"Diktaator, naljamees ja liiderdaja" on lavastus, mis kindlasti kõigile ei sobi. See on kohati äärmiselt banaalne, minnes nilbe huumoriga enneolematutesse jaburusteni. Näitlejad mängivad tihti publikusse, kaasavad mängu ning sellega tekitatakse teater teatris tunnet.
Laval olevad tegelased on sama veidrad nagu lavastuse omapärane huumor. Martin Kõivu kehastatud Jaroslavi on mitu korda tapetud, teda on peetud idioodiks nagu oma vaimusünnitust Šveijki ning kange puskar ei hakka talle märgatavalt pähe. Kõivu energilisele, humoorikale natuurile sobib kirjaniku roll kenasti, kuid näitleja võinuks talle antud osa siin-seal mitmekülgsemalt mängida. Naljamehelikult võiks öelda, et Jaroslavi ja Josepi teise kohtumise ajaks muutub Martin Kõivu tegelane ebahumoorikalt üllatustevaeseks.
Kristo Viiding, kelle tegelane on väga lummatud Marxi ideedest ja kes tahab saada kuningaks, avanes selles lavastuses uue nurga alt. Viiding pole minu jaoks varem nii koomiline, samas ebakindel laval olnud. Diktaatorlikult sõnaks: Kristo Viidingu kehakeel on klaasikummutamisstseenides kuninglikult ekspressiivne.
Liiderlikult võiks öelda, et Elina Reinoldi poolt kehastatud sügavalt usklikku Mariat saab mõnes mõttes võtta Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistusest" pärit Sonja paralleelina. Kes on Dostojekvskit lugenud, see teab, kuidas. Reinold mängib prostituuti väga tunnetatult. Maria, kes varjab oma tõelisi tundeid nalja taha, mõjub vaatamata sellele, et ta on kolmest tegelasest ainus väljamõeldis, inimlikult. Elina Reinoldil on lavastuse lõpus väga kaunis monoloog, kus Maria räägib enda üksindustundest ja lesepõlvest, kuid tänu teater teatris võttele, mida lavalugu rakendab, ei läinud see stseen kuidagi hinge. Kuigi võinuks.
Lavastuse esimesed viiskümmend minutit ongi ülejäänud lavateosest tunduvalt paremad, sest leidub intriigi, konflikte ja Kristo Viidingu mõnusalt ekspressiivselt mängitud purjus sõduri stseen. "Diktaatori, naljamehe ja liiderdaja" viimased 40 minutit on unelevad ja ilma eriliste sündmusteta, mistõttu polnud seda huvitav jälgida. Tundub, et lavastusmeeskonna fookus on panna vaatajaskonda tavapäratute teemade (nagu Narva ajalugu, ajalooliste isiksuste olulisus tänapäeval) üle mõtlema. See on kindlasti sümpaatne ettevõtmine, aga seda oleks saanud teha natuke mitmepalgelisemalt.
Lavastuse mängupaik tekitas ka kahetisi tundeid. Publik võetakse Mäetagusel armsa kohviku ja äraootavate nägudega vastu, kuid kirvehall ise ei suutnud mind kuidagi sisse viia esimesel maailmasõjal peatuvasse lavastusse. Aga võib-olla olen hoopis mina see narr, kes pole selle lavastuse jaoks piisavalt intellektuaalne? Ei tea.
"Diktaator, naljamees ja liiderdaja" on teater teatris lavastus, mis räägib jaburalt jaburusest ja oma nilbe huumoriga pole kindlasti igale maitsele. Lavalugu vaatama minnes tuleks kindlasti arvestada omapärase teatriõhtuga. | Arvustus. Teater teatris lavastus, mis räägib jaburalt jaburusest | https://kultuur.err.ee/1608658351/arvustus-teater-teatris-lavastus-mis-raagib-jaburalt-jaburusest | Uus lavastus
Ühendus R.A.A.A.M.
Autor-lavastaja: Damir Salimzianov (Udmurtia)
Kunstnik: Riina Vanhanen
Valguskujundus: Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres
Osades: Kristo Viiding (Eesti Draamateater), Elina Reinold, Martin Kõiv
Esietendus 11.07.2022 Mäetaguse kirvehallis |
Kiisler ütles ERR-ile, et tema jaoks tuli Urmas Reinsalu valitsusse minek üllatusena.
"Minu otsus sõltub sellest, kuidas ma saan oma praegused ja tulevased tööasjad korraldatud, et kas seal kõrval on kohta riigikogu tööks ka täiendavalt või mitte," ütles Kiisler.
"Nädalavahetusel mõtlen järgi. Uued ministrid astuvad ametisse esmaspäeval. Järelikult on mul selle hetkeni aega mõelda," sõnas Kiisler.
Kiisler tõdes, et riigikogus olemine annaks teatud võimaluse ka praegu erakonda luua püüdvale ühendusele Parempoolsed oma poliitikat mingil määral teostada. "Isegi siis, kui ollakse väga-väga-väga väikses vähemuses," sõnas Kiisler.
Isamaa juhatus arvas märtsikuus erakonnast välja neli parempoolset - Siim Kiisleri, Lavly Perlingu, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Konsi. | Kiisler kaalub Reinsalu asemel riigikokku minemist | https://www.err.ee/1608658348/kiisler-kaalub-reinsalu-asemel-riigikokku-minemist | Isamaast välja heidetud Parempoolsete liige Siim Kiisler kaalub asendusliikmena Urmas Reinsalu asemel riigikokku tööle minemist. |
Bulls võitis kõik esimesed kolm veerandit (20:14, 22:10, 25:23), kaotades ainult viimase Hornetsile 22:26.
Mänguaega sai Drell 12 ja pool minutit. Viiest viskest tabas ta kolm, tuues kuus punkti, võttes neli lauda ning andes ühe resultatiivse söödu. Tema arvele jäi ka üks viga ja üks pallikaotus. Drelli +/- näitaja oli 12, mis oli üks meeskonna parimaid.
Bullsi resultatiivseim oli Dylan Terry, kes tõi 20 punkti. | Drell aitas Bullsi kolmandale võidule järjest | https://sport.err.ee/1608658297/drell-aitas-bullsi-kolmandale-voidule-jarjest | NBA suveliigas aitas Eesti korvpallikoondislane Henri Drell meeskonna kolmandale võidule järjest, kui Chicago Bulls alistas 89:73 Charlotte Hornetsi. |
Marveli kinouniversumi (MCU) neljas faas on kui mingi ebamäärane ollus, mis täidab erakordse mastaabiga kino- ja koduekraane, kuid mis pole suutnud esitleda erinevalt varasematele faasidele konkreetset sihti, mille poole ta iga uue filmi või telesarja osaga liigub.
Marvelieelsel karjääriperioodil leidlikke, nunnusid ja siiraid komöödiaid ("Hunt for the Wilderpeople", "What We Do in the Shadows") loonud Taika Waititi lavastatud superkangelasefilm "Thor: armastus ja kõu" on järjekordne näide sellest sihitusest. Kuigi aktiivse ajutegevuse tuimestamise mõttes saavutab kõuejumal Thori (Chris Hemsworth) eneseotsingutest rääkiv film mõningase efekti, süvendab see veelgi MCU neljanda faasi nõrkust.
Üllatuslikult keerab filmi uppi Waititi ise, kes on Jennifer Kaytin Robinsoni kõrval ka filmi kaasstsenarist. Kui Waititi suutis edukalt balansseerida erinevaid toone lustlikus "Thor: Ragnarokis", siis siin on kirjude elementide tasakaal ikka väga paigast ära. Nimelt on Thori elu mõtte ja eesmärgi otsinguid raamistavad süžeeliinid vähihaigest lähedasest ja tütre kaotanud pahalasest röövitud lasteni niivõrd kehvasti põimitud kokku koomiliste stseenidega, et sündmuste emotsionaalne kaal kaotab igasuguse tõsiseltvõetavuse. Seda võimendab filmi läbiv kerglus, mis väljendub nii näitlejate mängus kui jutustuses. "Thor: Ragnarokis" suutis Waititi luua kerge ja mängulise tooniga koherentselt kulgeva terviku, ent "Thor: armastus ja kõu" puhul üritab ta suruda igasse minutisse nii palju kõikuva kvaliteediga ja seosetuid nalju, et lõpuks miski ei mõju naljakalt ega ka looliselt või emotsionaalselt relevantselt.
Filmi sünge põhipahalane Jumalatapja Gorr suurepärase Christian Bale'i kehastuses oleks liiati naljatlevasse filmi justkui mõnest teisest tumedama loomaailmaga filmist eksinud. Bale'i esitus on küll ilmekas ja Gorri tegelane selge sisemise tõukega, kuid viis, kuidas ta loosse sobitub, rõhutab pigem tonaalset ebakõla, kui tekitab süžeele pinget. Natalie Portman Jane Fosteri ja Tessa Thompson kuningas Valküüri rollis jäävad sel korral filmi veduri Chris Hemsworthi varju. Hemsworth on Thori rolliga täielikult kokku sulandunud ning omab endiselt totu ja siira superkangelase sarmi, mis kergitab filmi vaadatavust.
Ühe huvitava ja raamidest välja ulatuva teema film siiski tõstatab. Selleks on superkangelaste ja jumalatevaheline dünaamika, mille juures film rõhutab mütoloogiliste jumalate moraalset allakäiku. Selle eredaimaks kehastuseks on koomilise kehakeelega Russell Crowe, kes kehastab hedonistlikku Zeusi. Filmis "Thor: armastus ja kõu" teema arendamisega küll kaugele ei jõuta, aga näib, et see on vastasseis, mida kavatsetakse edaspidi realiseerida.
Muus osas on "Thor: armastus ja kõu" kui koomiliste taotlustega superkangelasefilm oluliselt nõrgem kui teise suure superkangelasefilmide frantsiisi DCEU humoorikama suunitlusega teosed. Nimelt James Gunni veetud eelmise aasta film "Suitsiidisalk: uus missioon" ja tänavune telesari "Peacemaker" mõjusid oma rangema vanusepiirangu võimaldatud tooruse tõttu tunduvalt värskemalt ja julgemalt. Nende kõrval on "Thor: armastus ja kõu" visioonitu fabrikaat, mis laseb vana rasva ja fännilojaalsuse peal kiretult ja riskitult liugu. | Arvustus. Thor ja (MCU) kadunud siht | https://kultuur.err.ee/1608658312/arvustus-thor-ja-mcu-kadunud-siht | Uus film
"Thor: Armastus ja kõu"
Lavastaja Taika Waititi
Osatäitjad Chris Hemsworth, Chris Pratt, Natalie Portman, Karen Gillan, Tessa Thompson, Russell Crowe, Christian Bale, Taika Waititi, Jaimie Alexander, Bradley Cooper, Dave Bautista
6/10 |
Välismaiste esinejatena astuvad festivalil üles Leedust pärit bänd The Roop, Inglismaalt pärit art rock 'i ja neopsühhedeeliat viljelev Django Jango, Taani indie -bänd Efterklang, briti räppar Noisy, eksperimentaalset džässi viljelev Jaga Jazzist Norrast ning rokkbänd The Holy Soomest.
Festivalil astub taas üles Vaiko Eplik ja Eliit, keda oli võimalik kuulata ka kümme aastat tagasi toimunud esimesel Intsikurmul. Eesti artistidest on veel esindatud Mahavok, Ewert Sundja, Yasmyn, Minimal Wind ning Maris Pihlap. Samuti teeb ülesastumise Jonas Kaarnametsa ja Kristjan Kallase bänd Suve.
Esmakordselt liigub Tallinnast välja q ueer ja LGBTQ+ skene peosari BÄM!, millega tulevad kaasa Helgi Saldo, Chloé Lagucci-Pedestrian ja Nasty Nikita Pedestrian, kes moodustavad drag -perekonna House of Pedestrian. Samuti astub üles vogue- kultuuri eestvedaja Amory Tingz Revlon. | Intsikurmu festival avalikustas kogu programmi | https://kultuur.err.ee/1608658270/intsikurmu-festival-avalikustas-kogu-programmi | 5. ja 6. augustil Põlvas toimuv Intsikurmu festival avalikustas oma 10. juubelifestivali programmi. Publiku ette jõuavad nii kodu- kui ka välismaiseid artistid ning esmakordselt liigub Tallinnast välja peosari BÄM!. |
"Võib-olla oli see kuidagi alateadvusega seotud, et me arvasime, et asi on tehtud. Oleme selles olukorras ka varem olnud. Lihtne penalti, mille me vastasele kinkisime, oli üks otsustavaid momente. Sealt alates hakkas kõik koost lagunema," ütles Henn pärast mängu pressikonverentsil, vahendab Soccernet.
Flora võitis kodumängu 1:0 ning läks neljapäeval võõrsil teise poolaja alguses 2:0 juhtima, mis andis kahe mängu kokkuvõttes kolmeväravalise eduseisu. Napilt enne tunni täitumist kingit vastastele penalti, mille järel kadus käest kõik. Vastased viigistasid seisu, Ken Kallaste teenis punase kaardi ja Flora normaalaja 2:3 kaotus viis matši lisaajale. Seal sai punase ka Sergei Zenjov ning Flora eurohooaeg sai mängu 2:4 ja üldseisu 3:4 kaotusega lõpu.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Henn: vastutan selle eest, mis juhtus ja peame fännidelt vabandust paluma | https://sport.err.ee/1608658282/henn-vastutan-selle-eest-mis-juhtus-ja-peame-fannidelt-vabandust-paluma | Tallinna FC Flora peatreener Jürgen Henn võttis Konverentsiliigas võõrsil Soome klubi Seinäjoki vastu maha mängitud 3:0 eduseisu ja saadud 3:4 kaotuse eest süü enda peale. |
Herem sai kaitseväe juhatajaks 2018. aasta detsembris ning kuivõrd kaitseväe juhataja ametiaeg on viis aastat, tähendab see, et järgmise aasta lõpus peaks ametisse astuma keegi teine.
Seaduse järgi on valitsusel õigus pikendada kaitseväe juhataja ametiaega kahe aasta võrra.
Esmaspäeval ametisse astuv Pevkur vastas ERR-i küsimusele, kas Heremi ametiaega on kavas pikendada, et enne sellele vastamist soovib ta Heremiga kohtuda.
"Esmaspäeval on ametivande andmine ja peale seda kohtun temaga esimesel võimalusel," ütles ta.
Pevkur möönis, et selline plaan on olemas. "Ma kindlasti ei välista seda. Kindral Herem on teinud head tööd ja ma ei näe mingeid takistusi selleks, (et ettepanek teha)," lausus ta.
Valitsus pikendas kahe aasta võrra ka eelmise kaitseväe juhataja Riho Terrase ametiaega. | Uus valitsus võib pikendada Heremi ametiaega kahe aasta võrra | https://www.err.ee/1608658291/uus-valitsus-voib-pikendada-heremi-ametiaega-kahe-aasta-vorra | Järgmisel nädalal ametisse astuv valitsus võib kasutada seadusega antud õigust pikendada kaitseväe juhataja Martin Heremi ametiaega kahe aasta võrra, ütles ERR-ile kaitseministri kandidaat Hanno Pevkur (Reformierakond). |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.