text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Eesti ja Rootsi teadlaste uuringus võeti vaatluse alla kolm peamist tahku. Oluliseks peeti nii seda, mis vanuseni saavad vanemad oma laste terviseandmeid vaadata kui ka seda, mis vanuses saavad alaealised juurdepääsu omaenda terviseandmetele. Viimaks võeti vaatluse alla, millised on andmetele juurdepääsu piiramise ja laiendamise võimalused.
Riikide ühisnimetajana said kõigis riikides lapsevanemad automaatse juurdepääsu oma laste terviseandmetele lapse sündides. Vanusepiirangud selle kehtivuse lõppemisel olid aga erinevad. Nii kadus Norras vanemal juurdepääs oma lapse andmetele alates lapse 12., Rootsis aga 13. eluaastast. Eestis ja Soomes juhtus see aga alles lapse 18-aastaseks saamisel.
Seega on Eesti lapsevanematel e-terviseandmetele ligipääs märksa pikemat aega ja seeläbi ka laste tervise kohta parem ülevaade.
Soomes on lisaks kasutusel juhtumipõhine lähenemine. Kui laps on üle kümne aasta vanune, on tervishoiutöötajal võimalik otsustada, kas lapsel on võimekus ise oma ravi osas otsuseid teha või mitte. Sellest lähtuvalt saab vanema juurdepääsu andmetele erineval viisilka tagada või piirata.
Soome ja Eesti on valinud teise tee
Noor saab oma elektroonilistele terviseandmetele ligipääsu Norras ja Rootsis 16-aastaseks saades. Eestis ja Soomes aga vanuse alammäära ei ole ja juurdepääs on võimalik ükskõik mis vanuses. Seda vähemalt juhul kui lapsel või noorukil on olemas ID-kaart. Norra kõrvale jättes saavad noored kõigis riikides taotleda vanema juurdepääsu piiramist oma terviseandmetele. Eestis on see võimalik alates noore 14. aastaseks saamisest.
Norra ja Rootsi näitel võib märgata, et andmetele ligipääsu puhul jääb mõne aasta pikkune vahemik, kus terviseandmetele ei pääse ligi ei vanem ega laps ise. See ilmestab, milliseid väljakutseid võivad liigselt piiravad regulatsioonid omakorda tekitada.
Eelnevalt on kahest USA uuringust selgunud, et noored räägivad arstidele oma muredest harvem, kui nad pole andmete konfidentsiaalsuses kindlad. Näiteks ei pruugi noored soovida rääkida oma seksuaalkogemustest ning alkoholi või narkootikumide kuritarvitamisest, aga ka n-ö ühiskonnas häbimärgistatud haigustest, nagu ärevus või depressioon.
Kokkuvõtvalt saab seega uuringust järeldada, et riigiti on kogemused ja lähenemised erinevad. Norral ja Rootsil on mõnevõrra sarnased lähenemised, kuid Eestil ja Soomel esineb erinevusi.
Vanemate, laste ja noorukite juurdepääsu osas elektrooniliste terviseandmete regulatsioonide edendamiseks on autorite sõnul vajalik edasine uurimistöö, et lõpptulemusena suurendada turvalisust ja kvaliteeti ning tagada võrdsed õigused ravile.
Võrdlevat uuringut kirjeldas Barbara Haage kolleegidega raamatus Challenges of Trustable AI and Added-Value on Health. | Eesti vanematel on laste tervisest parem ülevaade kui Põhjamaades | https://novaator.err.ee/1608658468/eesti-vanematel-on-laste-tervisest-parem-ulevaade-kui-pohjamaades | Eesti, Soome, Rootsi ja Norra võrdluses on lastevanemate juurdepääs oma laste elektroonilistele terviseandmetele parem Eestis ja Soomes, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste osalusel valminud hiljutisest uuringust. Suuresti saab kanda selle patsiendiportaali arvele. |
"Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende edasine väljaandmine lõpetatakse," öeldakse koalitsioonilepingu laiapindset riigikaitset puudutavas osas.
Siiani pole olnud teada, et uus valitsuskoalitsioon sellise eesmärgi koalitsioonilepingus püstitab.
Läänemets: keelu rakendamine jääb ilmselt aasta lõppu
Tulevane siseminister Lauri Läänemets ütles reedel ERR-ile, et relvaload tuleks tühistada mitte ainult Vene ja Valgevene kodanikel, vaid need võiks üle vaadata ka teistel, kes on väljendanud Eesti või Ukraina suhtes vaenulikkust.
"Ma arvan, et mitte ainult võõrriigi kodanikel, kes võib-olla ei ole Eesti jaoks kõige sõbralikuma riigi kodanikud, mitte ainult nendes ei ole küsimus, vaid politsei peab üle vaatama ka kõikvõimalikud teised," rääkis Läänemets. "Sellepärast, et kindlasti on ka Eesti riigi kodakondsusega inimesi, kes võivad olla meelestatud mitte-Eesti, mitte-Ukraina sõbralikult ja võib-olla on neil ka arvamusi ja mõtteid, mis tänase julgeolekuolukorraga kokku ei sobi. See tähendab, et nendega tuleb ka tegelda," leidis ta.
Küsimusele tähtaegadest vastas Läänemets, et kuna relvalubade tühistamine nõuab seaduste muutmist, siis läheb otsuse ellu rakendamisega mitu kuud,
"Lähikuudel ei ole lihtsalt võimalik. Seaduse muutmine ise võtab ka paar kuud ja riigikogu alustab istungeid septembris. Ehk siis selle koalitsiooni suur väljakutse ongi, et me peame suvega päris palju eelnõusid valmis saama ja siis sügisel neid riigikogus menetlema hakkama. Umbes aastalõpu kanti see arvatavasti tuleb," rääkis ta.
Tulevane siseminister rõhutas ka, et poliitilise otsuse ellu rakendamisel tuleb kaasata ka pädevaid ametkondi.
"Ma arvan, et see pole ainult poliitilise otsuse küsimus, vaid ka kuidas seda teostada nii, et see saab ka lõpuks normaalselt ellu viidud. Seda peavad vastavad ametid selle eelnõu väljatöötamise juures soovitama. Neid tuleb ka kindlasti kuulata. Muidu on jälle selline asi, et teeme seaduse, mida pole kohe võimalik täita ja hakkavad uued jamad pihta," rääkis ta.
Idee esitati kolm nädalat pärast sõja algust Ukrainas
Eesti Relvaomanike Liit tegi märtsi algul ettepaneku muuta relvaseadust nii, et tulirelvi ja laskemoona võiksid Eestis omada ja vallata ainult Eesti, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikud. Liidu hinnangul tuleks viivitamatult peatada nende Eestis elavate või elamisõigust omavate välismaalaste relvaload, kellel on Vene Föderatsiooni ja tema liitlasriikide kodakondsus.
Kirjas siseministrile tõi relvaomanike liit välja, et 2020. aasta avalike andmete järgi elab Eestis 1300 Vene kodanikku, kellel on Eesti relvaluba ja kes omavad tulirelvi.
Kaitsepolitsei büroojuht Harrys Puusepp ütles relvaomanike liidu ettepanekut kommenteerides, et see väärib arutelu.
Erakondade esindajad olid märtsi keskel Vene kodanike relvalubade küsimuses eriarvamusel.
Keskerakonda esindanud siseminister Kristian Jaani sõnul tuleks nendest lähtuvatele võimalikele julgeolekuohtudele läheneda juhtumipõhiselt. Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et toetab siseministri mõttesuunda.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Anti Poolamets ütles, et EKRE on seisukohal, et Vene kodanike relvaload tuleks peatada.
Isamaa fraktsiooni liikme Tarmo Kruusimäe sõnul ei ole Eestis võimekust Vene kodakondsusega relvaomanike suhtes juhtumipõhiselt läheneda, nagu näeb siseminister.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles siis ERR-ile, et relvalubade peatamise aluseks ei peaks olema mitte kodakondsus, vaid lojaalsus Eesti riigile.
Reformierakonnal sel hetkel veel selget seisukohta polnud. | Uus koalitsioon keelab Vene ja Valgevene kodanikel relvade omamise | https://www.err.ee/1608658225/uus-koalitsioon-keelab-vene-ja-valgevene-kodanikel-relvade-omamise | Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus lubatakse keelata Vene ja Valgevene kodanikel relvade omamine. Tulevase siseministri Lauri Läänemetsa sõnul võtab otsuse elluviimine mitu kuud aega ning kaaluma peaks ka teiste Eestile ebasõbralike inimeste relvalubade tühistamist. |
Tegemist on Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud, kuid olümpiale veel mitte pääsenud spordialade tippvõistlusega, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant nagu olümpiamängegi. Tihtipeale on neid 1981. aastast korraldatavaid võistlusi seepärast nimetatud ka mitteolümpiaalade olümpiamängudeks.
Tänavuste mängude kavas on 35 spordiala, kus osaleb kokku 3600 sportlast ligi 100 erinevast riigist. Igal spordialal on oma osavõtukvoot. Orienteerumises osaleb 40 meest ja 40 naist maailma paremikust ning need kohad on jagatud riikidele rahvusvahelise alaliidu poolt.
Eesti koondis jõudis võistluspaika juba 7. juulil ja on saanud harjuda nii kaheksatunnise ajavahega kui ka äärmiselt kuuma ning niiske ilmaga. Esimestel sisseelamise päevadel oli 37 kraadi sooja ja suhteline õhuniiskus kõikus 90% juures. Sprindivõistlus algab reedel Eesti aja järgi kell 17. | Eesti orienteerujad stardivad maailmamängudel | https://sport.err.ee/1608658255/eesti-orienteerujad-stardivad-maailmamangudel | USA-s Alabama osariigis, Birminghami linnas on käimas 7. juulil alanud XI Maailmamängud. Eestit esindab neljaliikmeline koondis koosseisus Hannula-Katrin Pandis, Sergei Rjabõškin, Sigrid Ruul, Timo Sild. Orienteerumises on kavas sprint 15. juulil, lühirada 16. juulil ning sprinditeade 17. juulil. |
Suvine singel seob eelmise albumi pungist inspireeritud toored vokaalid trummibassiliku rütmikaga. Uue looga on tehtud koostööd produtsent Paal Pilleriga, kes produtseeris eelmisel albumil ilmunud loo "(10455)".
Loo autori Karl Kevade sõnul on "I'm nice" edasiarendus The Boondocksi punkfaasist. "Üles on ta ehitatud samadest elementidest, mida ka eelmisel albumilt leiab, kuid tööriistakast on märksa drum and bass 'isem," sõnas Kevad.
Bändi kitarristi Romet Mägari sõnul on uus singel lüüriliselt eneseiroonitseva temaatika jätk. "Seekord laulame klassikalise nice guy arhetüübist." | The Boondocks avaldas uue eneseiroonilise singli "I'm nice" | https://menu.err.ee/1608658198/the-boondocks-avaldas-uue-eneseiroonilise-singli-i-m-nice | Eesti Muusikaauhindadel aasta rokkalbumi tiitli võitnud The Boondocks avaldas uue singli "I'm nice", mis räägib klassikalise nice guy arhetüübist. |
Sunsil on aega kaks päeva, et oma vastus sellele anda, kui nad tahavad Aytonit oma meeskonda jätta. Kui nad suudavad samaväärse pakkumise teha ja Aytoni tiimi jätta, siis ei saa nad teda kuhugi mujale vahetada enne 15. jaanuarit.
Ayton oli 2018. aasta draft' i esimene valik. Lisaks temaga valiti samal aastal NBA-sse ka sellised staarid nagu Luka Doncic (kolmas valik), Jaren Jackson Jr., Trae Young ja Shai Gilgeous-Alexander (11. valik).
Ayton on viimased neli aastat esindanud Sunsi meeskonda. Ta oli 2021. aastal NBA finaali jõudnud meeskonna oluline liige, mis on Sunsi esimene pääsemine finaali pärast 1993. aastast.
Eelmisel hooajal viskas Ayton 52 mänguga keskmiselt 17,2 punkti ja võttis 10,2 lauda.
Varasem suurim pakkumine kuulus Brooklyn Netsile, kui Otto Porter Juniorile pakuti nelja-aastast lepingut väärtusega 107 miljonit dollarit. Üleminekut siiski ei toimunud, kuna Washington Wizards tegi samaväärse pakkumise. | Pacers tegi Aytonile NBA ajaloo suurima pakkumise | https://sport.err.ee/1608658219/pacers-tegi-aytonile-nba-ajaloo-suurima-pakkumise | NBA korvpalliliigas Phoenix Sunsis neli aastat mänginud Deandre Aytonile tegi Indiana Pacers NBA ajaloo suurima pakkumise. Nimelt pandi nelja-aasta pikkune 133 miljonit dollarit väärt leping lauale. |
Skulptuuride näitusel saab näha Eero Ijavoineni ja Tuuli Puhveli ühisloominguna sündinud kujusid, kus on kasutatud metsalangetamise jääke, vanu torusid, värvi, leidobjekte ja niinest punutisi. "See on ehe suvilakunst, sündinud suvekuumast ja loomisrõõmust," iseloomustas kunstnikepaar Voronja näitusele väljapandud loomingut.
Silja Truusi erksavärvilised skulptuurid on inspireeritud mullas elavatest bakteritest Mycobacterium vaccae, mis imetaja organismi sattudes vähendavad stressist põhjustatud negatiivseid mõjusid ning suurendavad serotiini hulka ajus. "See "rõõmubakter" on üks põhjusi, miks meie vaimsele tervisele on kasulik aias töötada või mudas püherdada," sõnas Truus.
Daniil Logovoi saunanäitus on omamoodi jätk aasta alguses tARTu galeriis avatud esimesele isikunäitusele "Alalisvool kui armu allikas", mis toetus Jeesus Kristuse eluloole, mida kunstnik esitles näitusesaalis sümbioosis elektri arenguga. Saunanäituselt võib leida nii klassikaliste nootidega ikoonimaale kui ka teoseid, kus saab näha uue maailma segunemist vanaga.
Suvehooaeg kestab Voronja galeriis 28. augustini. | Voronja galeriis avatakse kaks uut näitust | https://kultuur.err.ee/1608658186/voronja-galeriis-avatakse-kaks-uut-naitust | Laupäeval avatakse Peipsiveerel asuvas Voronja galeriis kaks uut näitust. Skulptuuride aia teerajal avaneb Eero Ijavoineni, Tuuli Puhveli ja Silja Truusi näitus "Kerge kokteil" ning saunamajas Daniil Logovoi ikoonide näitus "Pärisrikke mahapesemine". |
"Milkins oli väga purjus ja sattus külalistega tülli," seisis World Snooker Touri veebisaidil avaldatud teates. "Hiljem ta kukkus ja tegi lõua katki ning viidi haiglasse, kus tal lasti kõhtu pumbata."
Maailma Professionaalse Piljardi- ja Snuukriassotsiatsiooni (WPBSA) distsiplinaarkomisjoni kuulamisel leiti, et Milkinsi käitumine heitis snuukri mainele halba varju.
Maailma number 27, hüüdnimega piimamees, vabandas juhtunu pärast ja väljendas kohtuistungil "olulist kahetsust".
Lisaks trahvile pidi Milkins välja maksma ka kohtuistungi kulud, mille suurus oli 1000 naela. | Snuukrimängija sai avatseremoonial purjuspäi käitumise eest trahvi | https://sport.err.ee/1608658177/snuukrimangija-sai-avatseremoonial-purjuspai-kaitumise-eest-trahvi | Snuukrimängija Robert Milkins sai märtsis toimunud Türgi meistrivõistluste avatseremoonial purjuspäi käitumise eest 6000 naela trahvi. |
Loe, milles täpselt võimuliidu osapooled kokku leppisid | https://www.err.ee/1608658183/loe-milles-tapselt-voimuliidu-osapooled-kokku-leppisid | Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond allkirjastasid reede hommikul vastvalminud koalitsioonilepingu. ERR avaldab ajaloo lühima koalitsioonileppe täismahus. | |
The Teps on 2020. aastal alguse saanud ansambel, kuhu kuuluvad Ats Tani (vokaal), Henri Erik Tammai (kitarr), Rando Lilleorg (trummid) ja Uku Haasma (bass). Seni on avaldatud singlid "Suudlemise tuju" ja "Not Again (All The Things That We Went Thru)".
"Hakkasime seda EP-d vaikselt kõpitsema eelmisel sügisel. Protsessis oli nii naeru kui ka nuttu, aga praegu tundub, et võib mingisuguse peatüki lõppenuks lugeda. Esimene osa meie bändi teekonnast on ilusti kokku võetud ja siit on hea rahuliku südamega reipal sammul edasi minna," sõnas Henri Erik Tammai.
Albumil teevad kaasa ka Kelly Vask taustavokaalidel ja Jason Hunter trompetil. Albumi miksis ja masterdas Jose Diogo Neves. | The Teps avaldas lühialbumi "The" | https://menu.err.ee/1608658147/the-teps-avaldas-luhialbumi-the | Ansambel The Teps avaldas oma esimese viie looga lühialbumi "The". |
WRC Rally Estonia mõõdab oma ürituse süsiniku jalajälge ja on taas püstitanud selle vähendamise eesmärgid. Mullu saavutati 2021. aastal FIA keskkonna akrediteerimisprogrammis teise tärni tase ja taotleme sellel aastal kolme tärni taset. Korraldusmeeskond kompenseeris mullu tekitatud 900 tonni CO2 emissiooni metsaistutuse kaudu. Selleks istutati kuusik kahele hektarile mittemetsamaale (istutustihedusega 2000 puud hektari kohta), kokku 4000 puud. Tänavu sügisel on Rally Estonia meeskonnal eesmärk istutada 8000 puud.
Päikese- ja taastuvenergia kasutuse suurendamine
Rally Estonia meeskond pöörab tähelepanu energia efektiivsusele ja taastuvenergia suurendamisele, kasutades päikese- ja taastuvenergiat. 2022. aastal on Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Service Park'i elektrikasutuse eesmärgiks kasutada 50% ulatuses taastuvenergiat. Koostöös Solarstone'iga tehakse PowerStage'i finiš Leigo pealtvaatamisalal 100% taastuvenergial. Selleks kastutatakse Solarstone'i offgrid lahendusi. 2021. aastal toodeti Leigol 122 kwh päikeseenergiat.
"Rohestrateegia koos nutikate mobiilsus- ja energeetikalahendustega on nii Rally Estonia, kui ka kogu WRC sarja südameasi," kinnitab Rally Estonia direktor Urmo Aava.
"Rally Estonia üks väga oluline väärtus ning fookussuund on keskkonnahoid ja jätkusuutlikud lahendused," lisas Rally Estonia turundusjuht Camilla Themas.
Vanad elektroonikaseadmed leiavad uue kasutuse
Koostöös Ringy meeskonnaga korraldati enne tänavust Rally Estoniat vanade elektroonikaseadmete kogumisaktsioon, et anda taaskasutusse metalle, millest sai oluline lisaväärtus unikaalsete WRC Rally Estonia võitjakarikate tegemisel. Aktsiooni käigus õnnestus koguda tuhandeid mobiiltelefone ning seeläbi hoida kokku 11,32 tonni CO2-te.
Transpordisüsteemi optimeerimine ja suurenev taaskasutus
Vähendamaks süsinikdioksiidi heitkoguseid, kasutab Rally Estonia ürituse korralduses sõidukitena võimalikult palju hübriid- või elektriautosid koostöös ametliku autopartneri Toyota Balticuga.
Korraldusmeeskond vähendab kütusekulu, osaledes veebipõhistel kohtumistel. Rally Estonia meeskonna autokasutus on arendatava tarkvarasüsteemi kaudu automaatselt mõõdetav ja võimaldab optimeerida vajalikke liikumisi.
Rally Estonia 2019. aastast arendatud ja pidevalt täiustuva tarkvara abil saab hoida ning hallata IT-süsteemis kogu korraldusmeeskonda, mis rallinädalal koosneb ligi 3500. inimesest. See võimaldab väga suure osa üritusega seonduva eelplaneerimist ja ralliaegset korraldust manageerida elektrooniliselt ning seega ka vähendada oluliselt sõitmist.
Rally Estonia poolt arendatud tarkvara on võimaldanud vähendada paberikasutust miinimumini. Kõik andmed on kasutatavad elektrooniliselt ja välja trükitakse ainult hädavajalikke dokumente.
Rally Estonia arendab jätkuvalt jäätmekäitlust, et suurendada taaskasutust ja ümbertöötlust.
2022. aasta eesmärk on suurendada sortimisvõimalusi ja seeläbi eraldi kogutud jäätmete osakaalu. Rally Estonia on püstitanud selle ülesande ka tarnijatele. Pealtvaatamisaladel on korraldatud jäätmete liigiti kogumine. Rally Estonial on kaks keskset jäätmejaama - üks ERM-is ja teine Vana-Otepääl. | Rally Estonia eesmärk on vähendada korraldusega tekkivat süsiniku jalajälge | https://sport.err.ee/1608658144/rally-estonia-eesmark-on-vahendada-korraldusega-tekkivat-susiniku-jalajalge | WRC Rally Estonia eesmärk on vähendada MM-ralli korraldusega tekkivat süsiniku jalajälge. |
"... kummastavam on lugeda koalitsioonilepingu metsandust puudutavat osa, mis küll sisaldab endas kauneid sõnu sektori olulisuse kohta, kuid ei vasta sellele sisus," ütles Kaplinski. "Raiemahud on küpsete majandusmetsade pindalast tulenev indikaator ning abstraktsete piirmäärade seadmine ei muuda valdkonna toimimisloogikast tulenevaid protsesse – metsa on alati raiutud, metsa on alati istutatud ja metsa on alati hooldatud selleks, et järgmistel ja ülejärgmistel põlvkondadel oleks võimalik seda väärtust kasutada oma heaolu tagamiseks. Retoorika, mis viitab [üle-eelmise keskkonnaministri] Tõnis Mölderi kehtestatud piirangutele kui eeskuju ja tagasipöördumist väärivale, on sügavalt ekslik. Lahkuva ministri viimane, üksinduses langetatud ja valdkonnaga kooskõlastamata otsus ei ole väärt mitte jälgimist, vaid taunimist."
Koalitsioonilepingu allkirjastamine toimub reedel ja selle tekst pole seni avalikuks saanud.
Kaplinski ütles oma kõnes, et metsanduse valdkonnas tuleb Eestis jätkata arengut suurema lisandväärtuse loomise suunas, sealhulgas puidu keemilise väärindamise suunas.
"Vildakalt püstitatud kitsa huvigrupi emotsioonid ei saa ja ei tohi käia üle nende kümnete tuhandete eestlaste vajadustest, kes sektoris igapäevaselt töötavad. Seega panen ette, et meie eesmärk metsanduses peakski lähtuma töötava inimese seisukohast ning olemasolevatele täiendavad looduskaitselised või miljööväärtuslikud kaalutlused saaksid sõnaõiguse siis, kui suudame tagada töökohtade säilimise või senisest paremate töökohtade tekke metsanduse ja puidutöötlemise sektoris," rääkis ta.
Kaplinski lisas, et Eesti on metsarikas maa – täna on Eestis metsaga kaetud üle poole maismaa pinnast ja seda on rohkem kui kunagi varem. "Me oskame majandada oma metsi jätkusuutlikult ja pöörata tõsist tähelepanu ka looduskaitsele, olles kehtestanud piirangud ligi kolmandiku metsamaa ulatuses, sealhulgas ranged piirangud 17,5 protsendi ulatuses. Oleme sellega Euroopas eestpoolt kolmandal kohal! Metsandus annab tööd enam kui 30 000 inimesele ja on üks väheseid valdkondi, mis aitab pidurdada elu hääbumist maapiirkondades, kus metsanduses on kohati hõivatud lausa iga kümnes töötaja. Mets annab olulise osa Eestis loodavast lisandväärtusest ning on tõestatult stabiilne majandussektor läbi erinevate kriiside."
Kaplinski oli kriitiline ka koalitsioonileppes energeetikale seatud eesmärkide suhtes.
"Tahan aga rääkida ka teisest valdkonnast, kus lepingus seatud eesmärk ei ole ei mõistlik ega arvesta tegelikku teadmist. Energeetikas võetud eesmärk toota aastas 2030 Eesti tarbimismahus elektrit taastuvatest allikatest on arusaamatu," ütles Kaplinski. "Mõistan soovi täita kliimaeesmärke ja mõistan soovi tagada taskukohane elekter nii eratarbijale kui tööstusele. Nende eesmärkide täitmiseks tuleb aga lähtuda tegelikkusest, mitte ühe subsiidiumitele rajatud tööstusharu eelistustest."
"Rääkida tänasel päeval juhitamatust taastuvenergiast kui de facto lahendusest kliimaküsimustele on Saksamaa tee. Euroopa suurim tööstusriik püüdnud aastakümneid viia ellu energiapööret, mis on toonud tänaseks katastroofilise sõltuvuse verisest Vene gaasist, rekordilised kütte- ja elektrihinnad ning nüüd juba ka drakoonilised reeglid energiakasutuse osas, töötleva tööstuse konkurentsivõime langusest rääkimata," märkis Kaplinski. "See, kui riik peab kirjutama ette minu toa- või vannivee temperatuuri ei näita eraisiku vastutuse olulisust, vaid lõhet ambitsioonide ja füüsikaseaduste vahel. Saksamaa populistlik tee ei saa ja ei tohi olla Eesti oma."
Kaplinski viitas kõnes, et kõige odavam elekter ei ole taastuvelekter, vaid kombinatsioon stabiilsetest tootmisvõimsustest ning taastuvelektrist: "Kui taastuvelektri osas on valikuid erinevaid, siis esimese, stabiilse, juhitava ja keskkonnasäästliku tootmise osas on laual ainult üks võimalus ja selleks on tuumaenergia. /... / 24 tundi ööpäevas, 365 päeva aastas stabiilselt ja ohutult töötavad tuumajaamad on ainsad, mis suudavad tegelikult tagada taskukohase ja keskkonnasäästliku elektri igal päeval, igal ööl ja iga ilmaga."
"Rääkida täna energeetika tulevikust Eestis aastal 2030 rääkimata tuumaenergiast on tõtt-öelda intellektuaalselt solvav. See pole minu sõnastus, vaid laenan ühe hea erakonnakaaslase sõnu," ütles Kaplinski.
"On selge, et 2030. aastaks sõnastatud eesmärke see valitsus ellu viia ei suuda, kuna ametiaeg on lihtsalt niivõrd lühike. Seega võib andestada teostamatud lubadused ning loota, et üheksa kuuga ei jõuta teha vigu, mille hilisem parandamine läheks kallimaks kui need kümned miljonid, millega näiteks täna "odavaid" tuulikuid ja päikesefarme toetame ja mis on musternäide ühise maksuraha suunamisest kitsa kasusaajate ringi kätte," lõpetas SDE juhatuse liige. | SDE juhatuse liige arvustas teravalt koalitsioonileppe metsanduse osa | https://www.err.ee/1608658129/sde-juhatuse-liige-arvustas-teravalt-koalitsioonileppe-metsanduse-osa | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatuse liige Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski arvustas SDE volikogus neljapäeval peetud kõnes teravalt loodava valitsuse koalitsioonilepingu metsandust ja energeetikat puudutavaid osi. |
Prantsusmaa asus mängu juba 6. minutil Kadidiatou Diani väravast juhtima. 36. mänguminutil viigistas Belgia seisu, kui täpne oli Janice Cayman. Poolajale läksid prantslannad vastu siiski 2:1 eduseisul, kuna oma tabamuse sai kirja Griedge Mbock Bathy.
Teise poolaja lõpus sai Amber Tysiak (Belgia) kollase kaardi ning tegi hiljem veel ühe vea, millest tuli penalti Prantsusmaale. Selle vea tõttu pidi teise kollase saanud Tysiak väljakult lahkuma. Wendie Renard läks penaltit lööma, kuid eksis lausa kahel korral. Kõigepealt tõrjus löögi Belgia väravas seisnud Nicky Evrard ning seejärel lõi Renard tagasi põrganud palli posti.
Teises mängus asus Island 3. minutil kohtumist juhtima, kui värava lõi Karolina Lea Vilhjalmsdottir. Kogu mängu jooksul valdasid Itaalia naised rohkem palli, kuid ei suutnud väravani jõuda. Siiski leidis 62. minutil Barbara Bonansea hea sööduga Valentina Bergamaschi, kes viigistas seisu 1:1.
Enne viimast vooru juhib D-alagruppi Prantsusmaa kuue punktiga. Island on kahe punktiga teisel kohal ning Belgia ja Itaalia on mõlemad ühe punkti peal.
France women's football team captain's Wendeleine Therese Renard proudly presents. pic.twitter.com/doHb5dgJx1
— Furkan (@Furkan0738) July 14, 2022 | Prantsusmaa kindlustas alagrupis esikoha | https://sport.err.ee/1608658126/prantsusmaa-kindlustas-alagrupis-esikoha | Naiste jalgpalli EM-finaalturniiri teise vooru kohtumises alistas Prantsusmaa naiskond 2:1 Belgia ning kindlustas sellega D-alagrupi võidu. Sama grupi teises mängus jäid Itaalia ja Island 1:1 viiki. |
Lucy Cooke "Ootamatu tõde loomadest" (Varrak)
Suvel on taimed ja loomad kuidagi rohkem teemaks kui ülejäänud kümnel kuul aastas. Mets on sääski täis, seega linnast välja ma head lugejat ei saadaks, samas raamatute vahendusel saabki loodusest põnevama pildi kui kusagil ebamugavas paigas, kus elektritki napib.
Lucy Cooke on võtnud rehabiliteerida mõned valitud loomad, kelledest inimeseloom läbi aegade igasugu imelikke ettekujutusi ja eelarvamusi on üles tähendanud. Pean tunnistama, et enamiku elukate puhul polnud ma noist eelarvamusist kuulnud, seda rõõmustavamaid leide pakkus nende ümberlükkamine. Kunagi oli telekas müüdimurdjate-saade, mis samuti kummutas enamjaolt müüdikesi, millest aimugi polnud, aga hea vaatamine oli ikka. Nii on seegi tõde siin kahtlemata ootamatu, aga kas just autori arvatud vaatevinklist, seda mina ei tea.
Ja mida olekski peale hakata eel- või järelarvamustega laisklooma, raisakotka või pingviini asjus? Kauged, kuigi intrigeerivad loomad. Samas konn, põder, toonekurg ja olgu või angerjas on küllaltki tuttavad. Äratundmist võiks jaguda nii eksootika kui kodumaise elanikkonna armastajale. Ning tõesti – selgub, et elukad on omas kontekstis enamjaolt täiesti tavalised või ehk mõistuse piires ebatavalised. Seevastu inimene suudab juhul, kui ta asjadest midagi ei tea, kokku mõelda sootuks jaburamaid konstruktsioone kui emake loodus eales vaevaks võtnud. Ja neid on Lucy Cooke võtnud koguda põhjalikult, raamatut saab lugeda nagu muinasjuttu või fantaasiat või populaarteadust või… Aga mis ikka lahterdada, otsast otsani hoogne ja mõtlemapanev jutustik, üsna krehvtise huumoriga kohati. Looduse huumor ongi krehvtine, hoidugem ta naljade eest.
Micheal Holland ja Philip Giordano "Ma söön hommikusöögiks päikest. Ood maailma taimedele" (Pegasus)
Väga nutikas ülevaade taimeriigi toimimisest. Nii suur ja värviline, et esimese hooga võiks lasteraamatuks pidada. Aga on hoopis selgesti kirjutet ja külluslikult kujundet teos, mis taimeilma mõistetavaks muudab. Ja miks peaks lapseraamatuid kuidagi ninnunännumaks pidama – paljud lapsed on arukamad kui suur osa täiskasvanutest ning õigeid raamatuid lugedes saavad targemaks mõlemad, loodetavasti. Noorematel on loomulikult rohkem lootust.
Taimestikku tasub pidada meeles, ent mitte iseenesestmõistetavaks. Isegi lõpuni mõistetavaks mitte. Välja uurida on palju, kõike teada ei saa kunagi (ja parem ongi) ning uudishimu hakatamiseks raamat ju tehti. Ei ta pakata maniakaalsest ökohullusest, täiesti mõistlik jutt on. Muidugi on taimestu ohtlik, kui upsaka põmmpeana metsa müttama minna või igast jura valimatult koonu vahele kupatada. Maailm kubiseb taimedest, mille maitsmine võib inimese elule naksti lõpu teha. Samas pole teada ühtki taime, mille maitsmine plaksti kõik haigused ära raviks. Taimede seisukohast arusaadav – kõigeravija taim söödaks esimeses järjekorras lõplikult ära. Võib-olla ta kunagi söödigi lõplikult ära, praegu sihukest igatahes enam ei ole.
Küll aga saab taimedega palju lõbusat ette võtta. Õpetusi jagatakse siingi, pudeliaiast ja rohupillist mu isiklise lemmikuni, milleks on maisijahust lima. Kahel leheküljel õpetatakse valmistama imelist maisijahust lima, aga mida sellega pihta hakata, jäägu juba söakate katsetajate avastada. Raamat ses suhtes juhiseid ei paku. Kasulik see lima olevat ei paista, vast on siis vähemalt kahjutu. Inimestega sama lugu – kahjutuid palju, kasutuid palju, kahjulikke jagub, kasulikke üsna vähe…
Inimliigi seisukohalt on Maa elamiseks küllaltki kõlbmatu planeet, paremat pole antud, anti hoopis aju ja mõtlemisvõime. Nii oleme kogu ajaloo vältel pidanud pidama katkematut võitlust ellujäämise nimel ning alles napi viimase sajandi-kahe jooksul hakanud peale jääma. Välkkiirelt saanud aru sellestki, et kakelungi ei tasu pidada võidu, vaid vaherahu nimel. Vastalisega väärikal austusel põhineva püsisuhte loomine eeldab mõistmist. Mõistmine algab väikestest asjadest – näiteks sellestsamast toredast raamatust. | Karl Martin Sinijärve lugemissoovitused: tõde loomadest ja ood taimedele | https://kultuur.err.ee/1608657733/karl-martin-sinijarve-lugemissoovitused-tode-loomadest-ja-ood-taimedele | Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl Martin Sinijärve seekordsete raamatusoovituste hulka jõudsid Lucy Cooke'i "Ootamatu tõde loomadest" ning Micheal Holland ja Philip Giordano "Ma söön hommikusöögiks päikest. Ood maailma taimedele". |
Maailma suuruselt teine majandus kasvas teises kvartalis (ehk aprillist juunini) kõigest 0,4 protsenti, võrrelduna sama perioodiga eelmine aasta teatas Hiina statistikaamet reedel.
Veel eelmine kvartal oli Hiina majanduskasv 4,8 protsenti. Teatatud 0,4 protsenti on allpool ka ühe protsendi majanduskasvu prognoosi, mida hindasid tõenäoliseks mitmed majandusteadlased Reutersile.
Kvartalipõhiselt langes Hiina SKP teises kvartalis 2,6 protsenti. Tegemist on suurima langusega alates 2020. aasta esimesest kvartalist, mil majandustegevus riigis koroonapandeemia tõttu sisuliselt seiskus. Tollal kahanes Hiina SKP 6,8 protsenti.
Hiina majandusele on raskelt mõjunud valitsuse null-koroona poliitika, mille raames reageeritakse karmilt isegi väikestele koroonakolletele. Lisaks on riigis tekkinud kinnisvarakriis ning majandusteadlaste hinnangul võib riigis tekkida ka võlakriis kinnisvarakriisi tõttu.
Null-koroona poliitika raames on Hiina karantiini alla pannud mitmeid asulaid, sh suurlinna Shanghai, mis on Hiina põhiline finants- ja logistikakeskus. Shanghai karantiini ajal pidid miljonid inimesed püsima enda kodudes, poed ja restoranid ning tehased suleti.
Karmid koroonameetmed kehtestati ka Põhja-Hiinas, kus asuvad mitmed autotehased ja on tugev põllumajandussektor, vahendab The Wall Street Journal.
Koroonavastaseid meetmeid hakati mitmes linnas Hiinas leevendama eelmine kuu. Samas on ebaselge kui kaua praegune olukord kestab Hiina null-koroona poliitika raames.
Majandusteadlaste hinnangul võib Hiina majanduskasv olla aasta lõpuni madal hoolimata karmide koroonameetmete lõpetamisest. Riigis on kasvanud ka töötus noorte seas, 16-24 ealiste seas on peaaegu iga viies töötu.
Tööpuudus Hiina linnades on reedeste ametlike allikate järgi 5,5 protsenti. | Hiina ametlik majanduskasv oli teises kvartalis kõigest 0,4 protsenti | https://www.err.ee/1608658108/hiina-ametlik-majanduskasv-oli-teises-kvartalis-koigest-0-4-protsenti | Hiina majanduskasv oli ametlike allikate teatel teises kvartalis kõige madalam alates koroonakriisi algusest. Hiinas on käesoleval aastal kehtestatud mitmeid karme koroonapiiranguid, vahendab CNN. |
Macron hoiatas oma intervjuus, et sõda Ukrainas muutub sügiseks väga raskeks ning kinnitas üle, et Prantsusmaa on valmis Ukrainat igakülgselt aitama, vahendab briti ajaleht The Times.
Macron süüdistas Venemaad energiaekspordi kasutamises relvana ning teatas, et Vene gaasi tarned Prantsusmaale lõppevad peatselt. Prantsusmaa tarnib Venemaalt ligikaudu viiendiku oma maagaasist.
President kiitis ka ukrainlaste julgust ning hoiatas, et sõda võib veel pikka aega kesta.
Prantsusmaa president külastas juunis Kiievit ning Prantsusmaa on andnud Ukraina relvajõududele 18 Caesar iseliikursuurtükki.
Intervjuu käigus lootis Macron, et parlamendienamuse kaotanud presidendi erakond võib siiski loota opositsioonierakondade mõistlikule käitumisele seadusloomes. | Macron lubas igakülgselt Ukrainat aidata | https://www.err.ee/1608658075/macron-lubas-igakulgselt-ukrainat-aidata | Prantsusmaa president Emmanuel Macron andis Bastille' päeva paraadi järgselt Prantsuse meediale intervjuu, milles kiitis ukrainlaste vaprust ja kinnitas Prantsusmaa vankumatut toetust Ukrainale. |
Paljud protestijad on väikeettevõtjad, keda muutus otseselt mõjutab ning kardetakse suuri maksutõuse, vahendab Associated Press.
Maksumuudatuse surus parlamendist läbi Ungarit valitsev Fideszi erakond ning sellega kaotatakse väikeettevõtjatele seni kehtinud madalam maksumäär.
Hinnanguliselt kasutab väikeettevõtjatele mõeldud KATA maksurežiimi pool miljonit inimest Ungaris. Ungaris elab kokku 9,7 miljonit inimest.
Ungari valitsuse sõnul on paljud inimesed KATA maksurežiimi kuritarvitanud hoides inimesi tööl lepingutega, mis pole töölepingud. Ungari valitsuse hinnangul kaotab riik seepärast aastas 250-300 miljardit Ungari forinti (620 miljonit kuni 740 miljonit eurot) maksutulu.
Kolmapäeval ja neljapäev toimunud protestid on esimene suurem avaliku rahulolematuse märk alates Fideszi valimisvõidust aprillis. Protestide käigus blokeeriti ka linna põhilised transpordikoridorid. Ungaris on praegu 25 aasta kõrgeim inflatsioon ning Ungari florint on rekordnõrk võrrelduna euro ja dollariga. | Ungaris toimusid protestid valitsuse maksukava vastu | https://www.err.ee/1608658060/ungaris-toimusid-protestid-valitsuse-maksukava-vastu | Protestijad blokeerisid neljapäeval Ungari pealinna Budapesti peamised sõiduteed. Demonstreeritakse valitsuse plaani vastu tõsta väikeettevõtjate maksukoormust. |
Lindermansi süüdistatakse genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude, rahuvastaste kuritegude ja sõjakuriteo õigustamises. Kohtu otsust edasi kaevata ei saa ning järgmine kord hindab kohtunik eeluurimisvangistuse vajalikkust augusti lõpus.
Lindermansi kaitsja sõnul taotles ta nüüd, nagu ka esimese astme kohtus, vahi all hoidmise asendamist kautsjoniga, kuid kohus oli vastupidisel seisukohal. Pakutud kautsjoni suurust avaldatud pole.
Läti julgeolekuteenistus vahistas Lindermansi 21. juunil Venemaa relvajõudude ukrainlaste ja Ukraina riigi vastu sooritatud sõja- ja muude kuritegude süstemaatilise heakskiitmise ja õigustamise eest internetis.
Julgeolekuteenistuse huviorbiiti sattus Lindermans juba tükk aega tagasi Kremli huvidele vastava tegevuse eest. Julgeolekuteenistus tegi kindlaks, et pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse hakkas Lindermans levitama internetis vabalt ligipääsetavates keskkondades infot Venemaa sõjategevuse kohta Ukrainas, kajastades sündmusi aga kooskõlas Kremli narratiiviga.
Julgeolekuteenistuse käsutuses olevate andmete kohaselt saab Lindermans oma tegevuse eest ka raha Venemaal registreeritud juriidilistelt isikutelt.
Praegune ei ole Lindermansile esimene kord trellide taha sattuda. 2018. aastal peeti ta kinni seoses Läti Vene Liidu korraldatud meeleavaldusega venekeelsetes koolides järkjärgulise läti õppekeelele ülemineku vastu. Hiljem kriminaalmenetlus küll lõpetati, kuid Lindermansi Kremli-meelsete vaaadete tõttu jäi ta ka järgnevaiks aastaiks julgeolekuteenistuse jälgimise alla.
Lindermans pole ainuke, kellega Läti julgeolekuteenistusel pärast Ukraina sõja algust tegemist teha on tulnud. Agressorit toetavate seisukohtade levitamise eest on algatatud kokku 19 kriminaalasja, samuti on julgeolekuteenistus politseilt üle võtnud neli vihakõnega seotud kriminaalasja. Kahes asjas on kohtueelne uurimine juba lõpetatud ning materjalid prokuratuuri saadetud. Ülejäänud asjades jätkub kohtueelne uurimine, kahtluse all on kokku 23 inimest. | Läti venemeelne aktivist Lindermans jääb vahi alla | https://www.err.ee/1608658066/lati-venemeelne-aktivist-lindermans-jaab-vahi-alla | Riia ringkonnakohus jättis muutmata esimese astme kohtu otsuse, mille kohaselt peab venemeelne aktivist Vladimir Lindermans viibima eeluurimisvanglas kuni talle süüks pandavate kuritegude asjus peetava juurdluse lõpuni. |
Aasta algul tuvastatud koroonaviiruse omikroni tüve alatüved BA.5 ja BA.4 on nüüdseks maailmas enamike uute nakatumiste põhjuseks. Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et Eestis on olnud BA.1 laine, BA.2 laine, nüüd kindlasti ka BA.5 laine. "BA.5 on meil juba üle poole," ütles ta.
Põhjuseks on uute tüvede võime murda läbi varem saadud immuunsusest, ükskõik kas eelnev immuunsus on omandatud haiguse läbi põdemisega või on see saadud vaktsiinidest.
"Kui kõrgele ulatub uue laine hari, on raske ennustada kuna riigid testivad oluliselt vähem kui esimese omikroni laine ajal," ütles Lutsar.
"Portugalis ega Lõuna-Aafrikas ei olnud see laine nii suur kui kevadel, aga seda peab kriitikaga võtma, sest kuskil enam nii massiivselt PCR-teste ei tehta," selgitas Lutsar. "Kasutatakse koduseid kiirtest ja ilmselt kõik haigusjuhud enam kirja ei lähe."
BA.4 ja BA.5 laine on eriti Aasias tervishoiusüsteeme koormamas, teatas Reuters. Näiteks Jaapanis tuvastati kolmapäeval 95 000 uut nakatumist, mis jääb vaevu all veebruari rekorditele. Neljapäeval kinnitas peaminister Fumio Kishida, et haiglaravi vajavate inimeste arv püsib madal.
Nii nagu gripivaktsiiniga igaks hooajaks kindlatele tüvede vastu sihitud koroonavaktsiini veel valmistada ei suudeta, tõdes Lutsar.
"Me oleme nende uute vaktsiinide tootmisega alati samm või kaks taga. Kui uut tüve sisaldav vaktsiin jõuab, siis sellel ajal enam neid tüvesid ringlemas ei ole, on uued tüved," ütles Lutsar.
Lutsar rõhutas samas, et isegi algsel Wuhani tüvel põhinev vaktsiin kaitseb ikka raske haigestumise eest. | Koroonatüved BA.4 ja BA.5 on toonud maailmas viiruse uue laine | https://www.err.ee/1608658057/koroonatuved-ba-4-ja-ba-5-on-toonud-maailmas-viiruse-uue-laine | Koroonaviiruse tüved BA.4 ja BA.5 on toonud maailmas kaasa viiruse uue laine. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hindab, et viimase kahe nädalaga on koroonaviirusega nakatumine tõusnud 30 protsenti. |
Tee aluskihis on asendatud bituumenist 10 protsenti plastiseguga ning kattekihis viis protsenti. Kokku tehti Paldiskis teetöid 6,6 kilomeetri ulatuses, teatas AS Tariston.
Tööde tellija Lääne-Harju vald kirjutas asfalteerimistööde hanketingimustesse sisse nõude, et asfalteerimine oleks varasemaga võrreldes keskkonnasäästlikum.
Teed ehitanud AS Tariston leidis lahendusena võimaluse hanketingimustele vastata läbi selle, et vähendada asfaldisegus kasutatava bituumeni kogust, mis asendati Šotimaal välja töötatud ja Eestis valmistatava taaskasutatud plastist toodetud seguga.
Ettevõtte tootmisosakonna juhataja Oliver Kiisler sõnas, et kuna varasemalt on väga suur osa tee-ehitusel vajalikust bituumenist Eestisse imporditud Venemaalt või Valgevenest, siis on sel aastal olnud üheks suurimaks väljakutseks tee-ehitajatele tarneprobleemid.
"Meie jaoks tähendas hanketingimustele vastava tee ehitamine võimalust kasutada teetöödel vähem bituumenit ning mõistagi meeldib ka meile mõte, et plastikujäätmetele on leitud rakendus. Kõik Paldiski värskelt valminud teelõikudel liiklejad võivad rõõmu tunda teadmisest, et asfaldi sisse segatuna on nende rajamiseks ära kasutatud hinnanguliselt kaks miljonit plastpudelit. Seeläbi on jäänud keskkonda paiskamata 70 tonni süsihappegaasi," selgitas Kiisler.
Keskkonnasõbralikuma asfaltkattega teelõigud asuvad Paldiskis Leetse ja Kadaka teel ning tänaseks on vald hankinud samadel tingimustel juba järgmise kahe teelõigu väljaehitamise – uut lahendust on plaanis kasutada Rummul Soojuse tänaval ning Paldiskis Peetri tänaval. | Tariston ehitas Paldiskis plasti kasutades sõidutee | https://www.err.ee/1608657370/tariston-ehitas-paldiskis-plasti-kasutades-soidutee | Paldiskis ehitas AS Tariston teelõigu, kus osa bituumenist on asendatud kohapeal plastikäätmetest toodetud seguga. |
Pangaülekannet peatamist ei nõua ükski seni kokku lepitud Euroopa Liidu sanktsioonide pakett. Seega oli tegu pankade enda algatusega ja põhjused on sarnased.
Swedbankis oli viimane päev algatada makseid Venemaale ja Valgevenesse 20. aprillil; Venemaalt ja Valgevenest saabunud maksed kanti kontodele 6. maini. Pärast seda saatis pank laekuvad maksed tagasi makse algatajale.
Swedbanki kommunikatsiooni valdkonnajuht Martin Kõrv põhjendas, et Venemaa kallaletung Ukrainale muutis tehingud Venemaaga väga riskantseks.
"Klientidel, kes tegid makseid või saatsid kaupa Venemaale, oli reaalne oht jääda ilma oma rahast või kaubast. Samuti oli reaalne oht rikkuda kehtestatud sanktsioone. Seetõttu peatasime makseteenused Venemaa ja Valgevene suunal, välja arvatud väga üksikud erandid, mis on seotud Eesti riiklike huvidega või humanitaarsete põhjustega, näiteks pensionirahade liikumine," lausus Kõrv.
SEB lõpetas makseteenused Venemaa suunal 1. juunist. Kehtima jäeti samad erandid, mis Swedbankis: humanitaarsed põhjused või riiklikud huvid.
SEB kliendiriski juhtimise ja turbe valdkonna juht Monika Kallas-Anton ütles, et pangaülekannete lõpetamine Venemaale oli riskipõhine otsus.
"Makseteenused otsustasime lõpetada, kuna sõda Ukrainas ja lisandunud märkimisväärsed piirangud ja sanktsioonid Venemaa riigi, kodanike ja ettevõtete suhtes muudavad tehingute tegemise Venemaa suunal väga keeruliseks ja riskantseks," lausus Kallas-Anton.
LHV lubab praegu veel Venemaalt laekuvaid makseid
LHV-st öeldi ERR-ile, et Venemaale minevaid makseid piirati juba märtsi lõpust, Venemaalt laekuvate maksete osas ollakse rakendanud jooksvalt piiranguid vastavalt sanktsioonidele.
"Ühtlasi plaanime laekuvatele maksetele täiendavaid piiranguid, informeerime sellest juba enda kliente," ütles LHV AML-i juht Hannes Oja.
Oja märkis, et Venemaale rakendatud sanktsioonipaketi ulatus on ajalooliselt pretsedenditu ning vältimaks võimalikke eksimusi sanktsioonide rakendamisel on krediidiasutused ise ja vabatahtlikult rakendanud kas täiemahulisi või laiaulatuslikke piiranguid Venemaaga seotud makseliiklusele.
Märtsi lõpust ei saa teha maksekorraldusi ka Valgevene pankadesse. Lisaks on LHV jätnud endale õiguse mitte vastu võtta makseid Ukraina piirkondadesse, mis on Venemaa poolt okupeeritud.
LHV kodulehe järgi ei saa praegu enam makseid teha ka paljudest Vene pankadest ja nende tütarettevõtetest, mis võivad olla registreeritud või tegutseda väljaspool Venemaad.
Nii SEB-st, LHV-st kui ka Swedbankist öeldi, et maksete peatamine Venemaale ja Valgevenesse puudutas väga väikest osa klientidest. Kallas-Anton tõi näiteks, et 2021. aastal moodustasid SEB kogumaksetest ainult 0,9 protsenti Venemaa-suunalised maksed. | Suuremad pangad on praktiliselt kõik ülekanded Venemaaga lõpetanud | https://www.err.ee/1608657298/suuremad-pangad-on-praktiliselt-koik-ulekanded-venemaaga-lopetanud | Eesti suurematest pankadest ei tee Swedbank ja SEB juba mõnda aega pangaülekandeid Venemaale ega võta vastu sealt tulevaid makseid, LHV on seni laekuvaid makseid osaliselt lubanud, kuid plaanib nendele täiendavaid piiranguid. |
MSF on sageli viimaste seas, kes sõjapiirkondadesse paigale jäävad, kuid organisatsiooni sõnul on nad sunnitud tegevuse lõpetama konflikti laienemise tõttu.
"Me pidime vastu võtma valusa otsuse ja peatama oma tegevuse," selgitas MSF sotsiaalmeediapostituses. MSF-i teatel puudutab otsus HIV patsientidele abi andmist Severodonetskis, samuti tervishoiule ligipääsetavuse parandamist Donetski oblastis.
"Me oleme sügavalt mures konflikti tagajärgede pärast Ukraina inimestele ja kogukondadele. MSF-i meeskonnad Ukrainas näevad teedel kümneid tuhandeid inimesi, kes on hirmul ja liikvel," lisas organisatsioon.
We have had to take the painful decision to halt our activities, which included HIV care in Severodonetsk, TB care in Zhytomyr, and improving health care access in Donetsk in eastern #Ukraine, where we have been providing much-needed health care to conflict-affected communities.
— MSF International (@MSF) February 25, 2022 | Piirideta Arstid peatasid töö Ukrainas | https://www.err.ee/1608512930/piirideta-arstid-peatasid-too-ukrainas | Heategevusorganisatsioon Piirideta Arstid (Medecins Sans Frontieres - MSF) teatas reede õhtul, et peatas oma tegevuse Ukrainas. |
Uue hübriidtehnoloogia punane ohutuli süttis vahetult enne kuuendale katsele minekut ja vastavalt ohutusreeglitele tuli eestlasel kõrvale jääda.
Enne katkestamist võitis Tänak viiest katsest kaks ja hoidis kokkuvõttes britt Elfyn Evansi (Toyota) järel teist positsiooni, kaotades viimasele vaid 1,1 sekundiga.
"Tänane on olnud ebareaalne, aga ma ei oleks saanud midagi teisiti teha. Rallisõit on meil endiselt veres, me ei anna alla ja jätkame homme!" kommenteeris Tänak reede hilisõhtul ühismeedias.
Laupäeval on kavas kuus kiiruskatset, neist esimene algab Eesti aja järgi kell 9.57.
Today has been unreal, but nothing we could have done differently. Rallying is still in our blood, we won't give up and we go again tomorrow! #RallySweden #WRC #goOtt #TanakFanArmy #rallying #OttTanak #MartinJarveoja #HMSGofficial pic.twitter.com/8poZfNOnwP
— Ott Tänak (@OttTanak) February 25, 2022 | Tänak: ebareaalne, aga me ei oleks saanud midagi teisiti teha | https://sport.err.ee/1608512924/tanak-ebareaalne-aga-me-ei-oleks-saanud-midagi-teisiti-teha | Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai) olid sunnitud Rootsi MM-ralli juba esimesel päeval katkestama, kuna nende autos süttis punane ohutuli, mis ei lubanud edasi sõita. |
Koha eest sõelmängudel heitlev Monaco oli parem Istanbuli Fenerbahcest 92:78 (19:20, 36:13, 20:22, 17:23).
Monaco vägesid vedas 24 punkti kogunud Alpha Diallo, leedulase Donatas Motiejunase nimele jäi 18 silma. Fenerbahce parim oli 19 punktiga vigastuspausilt naasnud Nando De Colo.
Panathinaikos tuli kahel korral välja üheksapunktisest kaotusseisust ja alistas kodus Belgradi Crvena Zvezda 79:73 (17:23, 25:18, 17:18, 20:14).
Nemanja Nedovic viskas võitjate parimana 25 punkti, Vasileios Kavvadase arvele jäi 17 silma. Crvena Zvezda parim oli kaksikduubli teinud Aaron White (14 punkti, 12 lauapalli).
Kolmas reedeks planeeritud kohtumine Peterburi Zeniti ja Barcelona vahel lükkus edasi. | Euroliigas võitsid Monaco ja Panathinaikos | https://sport.err.ee/1608512897/euroliigas-voitsid-monaco-ja-panathinaikos | Korvpalli Euroliigas peeti reede õhtul kaks kohtumist, kus võidukad olid kodumeeskonnad AS Monaco ja Ateena Panathinaikos. |
"President Putinil olid kõik võimalused säästa tuhandeid – nii ukrainlaste kui venelaste elusid – kuid ta on valinud vastupidise, kuritegeliku tee. Venemaa liidri hingele jäävad tuhanded elud ja kannatused," ütles Karis.
"Sel kriitilisel hetkel tuleb vankumatult seista ukrainlaste eest ja näidata, et nad on osa meist, eurooplastest. Praegu saame oma tegudega näidata, et Ukraina kuulub Euroopasse ning seetõttu tuleb anda ka Ukrainale selge perspektiiv EL-iga ühinemiseks," lisas president Karis.
Karise sõnul on Venemaa juhtkonna kavatsus on ilmne: rajada Euroopasse taas raudne eesriie, mida ei saa aga lasta juhtuda mitte mingil tingimusel. Ta lisas, et Ukrainas toimuv peab olema lakkamatult tähelepanu fookuses ja tuleb osutada kiiret poliitilist, majanduslikku ja praktilist abi.
Otsustavas ühtsuses tuleb Karise sõnul Venemaa suhtes kiirelt kehtestada kõige karmimad sanktsioonid ning kohelda Venemaad agressorina.
Kohtumisel arutati, millisel moel tugevdada kaitset NATO idatiival ning rõhutati vajadust ümber kujundada NATO kaitse- ja heidutushoiak. | Karis: tuleb tegudega näidata, et Ukraina kuulub Euroopasse | https://www.err.ee/1608512870/karis-tuleb-tegudega-naidata-et-ukraina-kuulub-euroopasse | President Alar Karis ütles üheksa NATO idatiiva ehk B9-riikide riigipeade kohtumisel Varssavis, et praegusel kriitilisel hetkel tuleb vankumatult seista ukrainlaste eest ja anda Ukrainale selge perspektiiv Euroopa Liiduga ühinemiseks. |
"Ma näen, kuidas mu sõbrad lähevad puhkusele ja teevad tavapäraseid asju, aga mina istun kodus ja mõtlen, kas mu Ukraina perega on kõik korras," ütles Ukraina päritolu ameeriklane Andrew.
"See on mõistusevastane. See on täiesti ajuvaba. Ma ei tea, kas nutta või vihastada. Kuidas on võimalik, et 21. sajandil ründab 200 000 meest süütut riiki?" küsis Ukraina päritolu ameeriklane Andrij.
USA luureametnike hinnangul võib Kiiev langeda Venemaa kätte lähipäevil, mistõttu ärgitavad kongressi liikmed relvadega varustama Ukraina võimalikke vastupanuvõitlejaid.
"See on avapauk suuremahulisele invasioonile ja näeme, et see jätkub ja ohustab Kiievit ja teisi Ukraina suurlinnu," ütles USA välisminister Antony Blinken.
"Eeldades, et tekib ülestõus, millega üritatakse teha Venemaa kogemus Ukrainas tõeliselt ebameeldivaks, siis peaksime neid varustama relvadega, et see oleks tõhus," sõnas USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnel.
McConneli sõnul peaks USA kohe Venemaale kehtestama kõige karmimad sanktsioonid. Ukraina liidrid on juba andnud märku, et eile teatatud piiranguid ei ole piisavad Venemaa rünnaku lõpetamiseks. Nad on korduvalt kutsunud üles eemaldama Venemaad pangandussüsteemist SWIFT, mis ühendab tuhandeid finantsasutusi. Ameeriklased on aga olnud ettevaatlikud, sest nad saaksid ka ise kannatada.
"Esiteks, sanktsioonid, mida kavatseme kehtestada nende pankadele on samaväärse või isegi rohkema mõjuga kui SWIFT. Teiseks, see on alati võimalus," ütles USA president Joe Biden.
Hommikul oli president Bidenil videokohtumine teiste NATO liidritega, et arutada Ukraina olukorda ja edasisi samme.
USA saatkond Ukrainas palus kodanikel taaskord riigist lahkuda. Need, kes otsustavad jääda, peaksid aga olema äärmiselt ettevaatlikud, sest sõja- ja kuritegevus ja kodanikurahutused võivad kasvada. | USA-s oodatakse toetust Ukrainale | https://www.err.ee/1608512843/usa-s-oodatakse-toetust-ukrainale | USA-s kogunesid mitmes osariigis Ukraina päritolu ameeriklased, et näidata toetust perekonnaliikmetele, kes Venemaa rünnaku pärast kannatavad. Nii USA kongressi liikmed kui ukrainlased nõuavad Valgelt Majalt veelgi karmimaid Venemaa vastaseid sanktsioone. |
Vaid 16-aastane Kulbin läbis mõlemad tiirud puhtalt ning edestas slovakk Jakub Borgulat (1; +7,4) ja sakslast Albert Engelmanni (1; +8,4). Seejuures Borgula kaotas eestlasele viimasest tiirust lahkumisel 19,1 sekundiga ja tuli kõvasti lähemale, kuid kätte ei saanud.
Teistest eestlastest sai Mehis Udam 13. (2; +1.12,2), Ivar Vsivtsev 37. (2; +2.22,8) ja Mark-Markos Kehva 45. koha (4; +2.54,1). | Eesti laskesuusataja Jakob Kulbin tuli noorte maailmameistriks | https://sport.err.ee/1608512825/eesti-laskesuusataja-jakob-kulbin-tuli-noorte-maailmameistriks | Eesti laskesuusataja Jakob Kulbin tuli Ameerika Ühendriikides Soldier Hollow's toimuvatel noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel noorte 7,5 km sprindidistantsil kuldmedalile. |
Aigro hüppas esimeses voorus 115 meetrit ja teenis 112,7 punkti, millega võttis sisse 29. koha. Teises voorus lisandus 105,5-meetrine hüpe, mis oli väärt 93,8 punkti. Kokku eestlasele seega 206,5 punkti.
"Esimese vooru hüpe oli tunduvalt parem kui treeninghüpe [101 meetrit] ja ega hüppel väga viga ei olnud, lihtsalt tuuletingimused ei soosinud ja ei kandunud see hüpe kaugemale kui 115 m," kommenteeris Aigro. "Teise hüppega jäin otsal paar meetrit hiljaks ja ega muud juttu ei ole seal. Pettumus, just teine hüpe."
Kevin Maltsev hüppas esimeses voorus 102,5 meetrit, sai 85,4 punkti ega pääsenud teise vooru. Kuna kvalifikatsiooni ei toimunud, siis osales võistlusel 67 meest ja Maltsev tuli 54. kohale.
Võistluse võitis austerlane Stefan Kraft (283,1 punkti), kellele järgnesid esikolmikus norralane Halvor Egner Granerud (268,2) ja poolakas Piotr Zyla (268,0).
Kaheksa hulka jõudsid ka sakslased Markus Eisenbichler (267,9) ja Karl Geiger (267,5), austerlane Ulrich Wohlgenannt (263,0), jaapanlane Ryoyu Kobayashi (261,2) ja sloveen Peter Prevc (258,5).
MK-sarja üldarvestuses sai Geiger seega heitluses konkurent Kobayashiga üheksa plusspunkti. Kokkuvõttes lahutab neid vaid tosin silma (1234 vs 1222 punkti) sakslase kasuks.
Laupäeval on Lahtis kavas võistkonnavõistlus ja pühapäeval veel üks individuaalvõistlus. | Artti Aigro teenis hooaja teise punktikoha | https://sport.err.ee/1608512807/artti-aigro-teenis-hooaja-teise-punktikoha | Eesti suusahüppaja Artti Aigro teenis MK-etapil Lahtis 30. koha ehk jõudis teist korda sel hooajal punktikohale. Novembris Rukal oli ta saanud 18. koha. |
Rootsi ralli reedesel võistluspäeval vahetusid ralli üldliidrid iga katse järel. Esimese katse võitnud Ott Tänak pidi järgmise katse lõpuks loovutama oma esikoha Esapekka Lappile (Toyota). Kolmandal katsel näitas kiiret minekut Kalle Rovanperä (Toyota), kes kerkis katsevõiduga ka ralli üldliidriks. Neljanda kiiruskatse võiduga tõusis liidriks Rovanperä tiimikaaslane Elfyn Evans, kes hoidis esikohta ka pärast viiendat katset, mille võitis Ott Tänak.
Vahetult enne kuuendale katsele minekut pidi Ott Tänak ralli katkestama. Põhjuseks oli rike auto hübriidtehnoloogiaga, mis näitas punast hoiatustuld. Vastavalt ettenähtud turvareeglitele ei lubatud Tänakut starti ning auto viidi teenindusse. Probleemi täpsem põhjus on veel selgitamisel.
#WRC ⚠️ Unfortunately, an issue with the hybrid kit triggered the red light on car #8 and by FIA regulations, and as a safety precaution, we will have to retire @otttanak 's car for today. We will investigate the issue once the car is back in service. #HMSGOfficial #RallySweden pic.twitter.com/gpQeuNFDA9
— hmsgofficial (@HMSGOfficial) February 25, 2022
Kuuendal kiiruskatsel näitas võimu Thierry Neuville, kes kerkis katsevõiduga üldarvestuses teisele kohale. Seitsmenda katse võitis küll Kalle Rovanperä, kuid Neuville suutis katse eel esikohal olnud Evansist mööduda ja lõpetas reedese võistluspäeva ralli liidrina.
Laupäeval on kavas kuus kiiruskatset, esimene neist algab Eesti aja järgi kell 9.57. Võistlusele on võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
Rootsi ralli üldseis:
1. Thierry Neuville (Hyundai) 1:02.31,2
2. Kalle Rovanperä (Toyota) +4,3
3. Elfyn Evans (Toyota) +7,4
4. Esapekka Lappi (Toyota) +8,8
5. Oliver Solberg (Hyundai) +28,1
6. Takamoto Katsuta (Toyota) +1.18,9
7. Adrien Fourmaux (M-Sport Ford) +1.25,7
8. Gus Greensmith (M-Sport Ford) +1.32,9
Enne rallit:
Neljapäeva hommikul sõideti testikatse, kus Kalle Rovanperä edestas Ott Tänakut 0,3 sekundiga. Head kiirust näitas ka Tänaku tiimikaaslane Thierry Neuville, kes kaotas võitjale 0,8 sekundiga ja saavutas kolmanda koha. Tunamullu Rootsi ralli võitnud Elfyn Evans (Toyota; +3,0) jäi kuuendat-seitsmendat kohta jagama kodupubliku ees võistleva Oliver Solbergiga (Hyundai; +3,0).
Monte Carlos kaksikvõidu võtnud prantslased Sebastien Loeb ja Sebastien Ogier tänavu Rootsi rallil kaasa ei tee. Ogier' asemel saab Rootsis Toyota roolis võimaluse soomlane Esapekka Lappi, kes sai testikatsel kirja üheksanda aja.
Lisaks Tänakule ja tema kaardilugejale Martin Järveojale on Rootsis stardis veel kolm Eesti ekipaaži: WRC2 klassis Georg Linnamäe-James Morgan ja Egon Kaur-Silver Simm ning WRC3 klassis Robert Virves-Aleks Lesk. Linnamäe saavutas neljapäevasel testikatsel neljanda koha, Kaur seitsmenda. WRC3 arvestuses oli Robert Virves britt Jon Armstrongi järel teine (+0,3).
Reedene võistluspäev algab Eesti aja järgi kell 9.42, kui minnakse rajale 14,98 kilomeetri pikkusele kiiruskatsele. Kokku sõidetakse reedel seitse kiiruskatset.
Testikatse ajad:
1. Kalle Rovanperä (Toyota) 3.22,4
2. Ott Tänak (Hyundai) +0,3
3. Thierry Neuville (Hyundai) +0,8
4. Takamoto Katsuta (Toyota) +1,2
5. Craig Breen (M-Sport Ford) +2,3
6. Gus Greensmith (M-Sport Ford) +2,7
7. Oliver Solberg (Hyundai) +3,0
8. Elfyn Evans (Toyota) +3,0
9. Esapekka Lappi (Toyota) +3,3
10. Adrien Fourmaux (M-Sport Ford) +8,3
Rootsi ralli ajakava:
Reede, 25. veebruar
SS1 Kroksjö 1 (14,98 km) kell 9.42
SS2 Kamsjön 1 (27,81 km) 10.52
SS3 Sävar 1 (17,28 km) 12.51
SS4 Kroksjö 2 (14,98 km) 15.45
SS5 Kamsjön 2 (27,81 km) 16.57
SS6 Sävar 2 (17,28 km) 18.34
SS7 Umea Sprint (5,53 km) 19.38
Laupäev, 26. veebruar
SS8 Brattby 1 (10,49 km) kell 9.57
SS9 Örträsk 1 (katset ei toimu) -
SS10 Langed 1 (19,44 km) 11.54
SS11 Umea 1 (10,44 km) 13.08
SS12 Brattby 2 (10,49 km) 16.27
SS13 Örträsk 2 (katset ei toimu) -
SS14 Langed 2 (19,44 km) 18.24
SS15 Umea 2 (10,44 km) 19.38
Pühapäev, 27. veebruar
SS16 Vindeln 1 (14,19 km) kell 8.00
SS17 Sarsjöliden 1 (13,93 km) kell 9.08
SS18 Vindeln 2 (14,19 km) 10.36
SS19 Sarsjöliden 2 (13,93 km) 13.18
MM-sarja punktitabel:
1. Sebastien Loeb 27 punkti
2. Sebastien Ogier 19
3. Kalle Rovanperä 17
4. Craig Breen 15
5. Thierry Neuville 11
6. Gus Greensmith 10
Meeskondlik arvestus:
1. M-Sport 42 punkti
2. Toyota 39
3. Hyundai 13 | Rootsi ralli liidriks kerkis Neuville, Tänak katkestas | https://sport.err.ee/1608512042/rootsi-ralli-liidriks-kerkis-neuville-tanak-katkestas | Autoralli MM-sari jätkub sel nädalavahetusel Rootsis. Reedese võistluspäeva lõpuks juhib rallit Thierry Neuville (Hyundai), kes edestab lähimat konkurenti Kalle Rovanperät (Toyota) 4,3 sekundiga. Probleemid auto hübriidtehnoloogiaga sundisid Ott Tänaku (Hyundai) vahetult enne kuuendat kiiruskatset katkestama. |
Steinburg ja Wüst (3:55.36) edestasid siiani kõik etapid võitnud duot Ariane Lüthi ja Amy Wakefieldi üheksa sekundiga. Kolmanda koha sai Leedu paar Katazina Sosna - Greta Karasiovaite (4:01.08).
"Esimest korda sain sõita Hispaanias vihmase ilmaga ja tundub, et eestlasele see sobib," ütles Steinburg naljatledes etapi järel. "Täna hommikul tundsin üle pika aja, et olemine on päris okei. Stardist minnes oli kohe 7-8 kilomeetrit tasast maad, mida naised võtsid rahulikult. Mulle see sobis, sest sain end rahulikult soojaks kerida. Esimesel tõusul, mida oli mõned kilomeetrid, tundsin end väga okeilt. Muidu on naised eest kohe ära sõitnud, aga täna jõudsin kõikidega kaasa minna."
"Kuna mul väga palju head enesetunnet siin tuuril pole olnud, siis mõtlesin lihtsalt, et sõidan nii palju kui jaksan ja näeb, mis saab," jätkas Steinburg. "Algul olime 4.-6. positsioonil, aga siis vaikselt hakkasime ettepoole liikuma ning saime eesolevaid paare järjest kätte. Ühel asfalditõusul jõudsime liidriteni, kes meid nähes natuke ära ehmatasid. Sõitsime oma tempoga edasi ja nad ei jõudnud meile järgi tulla. Üllatav oli, kui ühe pikema tõusu otsas öeldi vaheks juba minut."
"Tehniliselt oleme siinsetel laskumistel väga kiired. Kui Ariane ja Amy meid uuesti kätte said, siis oli laskumistel eriti hästi näha, kuidas nad seal maha jäid ja sirgetel uuesti järele tulid," rääkis Steinburg, kes 30. kilomeetril elas üle ka ühe äreva hetke. "Pidurdasin kruusasel pinnal esipiduriga natuke palju ja ratas läks alt, aga õnneks midagi hullu ei juhtunud. Kompuuter läks vaid katki."
"Õnneks finišis sprinti ei pidanud tegema, sest see pole mu tugevaim külg," jätkas Steinburg. "Hea meel, et olen end peale haigust uuesti leidmas. Loodame, et homseks jäi ka midagi."
Meeste seas võidutsesid Anreas Seewald ja Martin Stosek ajaga 3:07.41. Teisena lõpetasid Jose Dias - Hans Becking (3:07.42) ja kolmandana Martin Frey - Simon Stiebjahn (3:08.54). Pruusi ja Vergara lõpuajaks mõõdeti 3:12.41.
"Tänase etapi kohta polegi palju öelda. Suhteliselt sama asi, mis kolmandal etapil - alguses oli mega raske ja ei suutnud esimestega kaasa minna. Seejärel jälle terve päev paarilise tagarattas kannatamine," ütles Pruus.
Andaluusia mitmepäevasõidu viimasel etapil on kavas 43 kilomeetrit.
Fotol: Greete Steinburg ja Janina Wüst võitsid Andaluusia mitmepäevasõidu viienda etapi (Roland Vogelmann) | Steinburg võitis Andaluusias mitmepäevasõidu pikima etapi | https://sport.err.ee/1608512789/steinburg-voitis-andaluusias-mitmepaevasoidu-pikima-etapi | Andaluusias jätkuval maastikuratturite mitmepäevasõidul võidutses Greete Steinburg koos paarilise Janina Wüstiga viiendal, 79-kilomeetrisel etapil. Peeter Pruus sai koos meeskonnakaaslase Enrique Morcillo Vergaraga 10. koha. |
"Venemaa valitsuse valed ei tohiks kedagi petta. NATO kutsub Moskvat üles viima kõik oma väed Ukrainast välja. President Vladimir Putini otsus rünnata Ukrainat on kohutav strateegiline viga, mille eest Venemaa maksab nii majanduslikult kui poliitiliselt ränka hinda," teatasid NATO juhid ühisavalduses.
NATO teatas, et Ida-Euroopasse vägede saatmisel tehakse kõik vajalik, et tagada usaldusväärne heidutus ja kaitse. Oleme ühtsed, et kaitsta kõiki liitlasi, vahendas BBC.
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul ei piirdu Kremli eesmärgid ainult Ukrainaga. Stoltenberg märkis, et Venemaa on nõudnud õiguslikult siduvaid lepinguid, et peatada NATO edasine laienemine.
"NATO liikmesriigid jätkavad Ukrainale sõjaliste relvade, sealhulgas õhutõrjesüsteemide tarnimist," ütles Stoltenberg. Stoltenberg kinnitas, et NATO väed Ukraina territooriumile ei lähe. | NATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde | https://www.err.ee/1608512768/nato-paigutab-ida-euroopasse-vagesid-juurde | NATO liidrid teatasid reedel, et paigutavad pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse rohkem vägesid Ida-Euroopasse. |
Fillon liitus 2021. aasta detsembris naftafirma Sibur nõukoguga. Alates eelmise aasta juulist oli ta ka naftakontserni Zarubezhneft nõukogus. Filloni sõnul ei saa ta Ukraina sõja tõttu enam nendes ettevõtetes jätkata.
"Sõda tuli tagasi Euroopa südamesse. Tegemist on kollektiivse läbikukkumisega, Vladimir Putin on süüdi konflikti algatamises," ütles Fillon.
Itaalia ja Soome endised peaministrid ning Austria ekskantsler lahkusid neljapäeval Venemaa ettevõtete nõukogudest. | Prantsuse ekspeaminister lahkus Venemaa firmade nõukogudest | https://www.err.ee/1608512765/prantsuse-ekspeaminister-lahkus-venemaa-firmade-noukogudest | Prantsusmaa endine peaminister Francois Fillon teatas reedel, et lahkub kahe Venemaa firma nõukogust. |
Esimeses setis murdis Kontaveit lätlanna pallingu neljandas ja kuuendas geimis ning võitis avaseti 6:1. Kontaveit realiseeris kolmest murdepallist kaks, Ostapenkol murdevõimalusi ei tekkinud.
Teises setis asus Kontaveit kahe murdega peale, aga kaotas seejärel koha oma servigeimi. Järgnevalt suutsid mõlemad oma pallingut hoida ja kuigi kümnendas geimis oli Ostapenkol kaks murdepalli, siis suutis eestlanna võita teiselt matšpallilt sellegi.
Kontaveidi statistilised näitajad olid Ostapenko omadest paremad. Eestlanna esimese servi õnnestumise protsent oli 68 (lätlannal 55), esimeselt servilt realiseeris ta 68 (50) ja teiselt 58 protsenti (45) punktidest. Kontaveit realiseeris ka kuuest murdepallist neli, Ostapenko aga neljast vaid ühe.
Eesti esireket pääses nüüd finaali juba seitsmendat korda viimase poole aasta jooksul. Esikohamatšis läheb Kontaveit kokku poolatar Iga Swiatekiga (WTA 8.), kes alistas teises poolfinaalis kreeklanna Maria Sakkari (WTA 6.) 6:4, 6:3.
Tegemist on ka juba üheksanda finaaliga, kus eestlanna kahe hooaja jooksul jõudnud. Seda on rohkem kui ühelgi teisel naistennisistist. Ühe finaaliga jääb eestlannale alla maailma esireket Ashleigh Barty.
2021. ja 2022. aasta peale kokku on Kontaveit kogunud 60 võitu, mida on kuue võrra enam kui vastavas arvestuses teist positsiooni hoidval tuneeslannal Ons Jabeuril.
Viimase poole aasta jooksul on eestlanna jõudnud WTA turniiride finaalidesse seitse korda ja võitnud neist pea kõik - ainus kaotus tuli vastu võtta novembris WTA finaalturniiril Garbine Muguruzalt.
Enne mängu:
Kontaveit ja Ostapenko on läinud varem vastamisi neli korda ja eestlanna juhib mängudega kolm-üks. Eelmine omavaheline kohtumine toimus hiljuti Peterburi turniiri poolfinaalis, kus Kontaveit oli parem numbritega 6:3, 6:4 ja võitis hiljem ka kogu turniiri. | Kontaveit sai Ostapenkost jagu ja pääses Doha turniiri finaali | https://sport.err.ee/1608512585/kontaveit-sai-ostapenkost-jagu-ja-paases-doha-turniiri-finaali | Anett Kontaveit (WTA 7.) alistas Dohas peetava kõrgeima kategooria WTA turniiri poolfinaalis lätlanna Jelena Ostapenko (WTA 13.) 6:1, 6:4. |
Facebook kehtestas neljapäeval Venemaa uudisteagentuurile RIA Novost 90-päevase piirangu, mis oli seotud valeinfo levitamisega. Moskva väidab, et need piirangud rikuvad informatsiooni vaba liikumise põhimõtteid.
Roskomnadzor väitis samuti , et välismaised sotsiaalmeedia platvormid blokeerivad venelaste kontosid. Roskomnadzor kutsus venelasi üles kasutama kodumaiseid sotsiaalvõrgustikke. | Venemaa piiras riigis juurdepääsu Facebooki teenustele | https://www.err.ee/1608512729/venemaa-piiras-riigis-juurdepaasu-facebooki-teenustele | Venemaa tehnilise järelevalveamet Roskomnadzor teatas reedel, et piirab riigis USA sotsiaalmeediahiiglase Facebook teenuste kasutamist. Moskva väidab, et Facebook tegeleb tsensuuriga. |
Euroopa Nõukogu Venemaa delegatsiooni juht Pjotr Tolstoi kinnitas, et Venemaa liikmesus selles organisatsioonis on peatatud.
"Euroopa Nõukogu ministrite komitee keeldus Venemaaga koostööd tegemast, peatades meie riigi liikmesuse selles organisatsioonis," teatas Tolstoi.
Tolstoi sõnul kaotab nüüd nõukogu oma tegevuse mõtte. "Venemaa jääb suurimaks Euroopa riigiks, ilma milleta on Euroopa Nõukogu mittevajalik. Meie, venelased, ei muutu, " ütles Tolstoi.
Poola peaministri Mateusz Morawiecki sõnul oli Venemaa tegevuse peatamine nõukogus Varssavi ja Kiievi algatus.
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1949. aastal selliste väärtuste edendamiseks nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriik. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. | Euroopa Nõukogu peatas Venemaa liikmesuse | https://www.err.ee/1608512699/euroopa-noukogu-peatas-venemaa-liikmesuse | Rahvusvaheline organisatsioon Euroopa Nõukogu peatas reedel Venemaa liikmesuse. |
Eesti Rahvusringhääling, Läti televisioon, Läti Raadio ning Leedu Raadio ja Televisioon tegid reedel ettepaneku peatada Venemaa riikliku ringhäälingukompanii ja Pervõi Kanali liikmelisus EBU-s või nad organisatsioonist välja heita.
Teiseks tegid ringhäälingud ettepaneku jätta Venemaa kõrvale Eurovisiooni lauluvõistluselt, kuna see läheks vastuollu organisatsiooni väärtustega.
"Me kutsume EBU üles võtma koheselt kindel seisukoht agressori ehk Venemaa liikmelisuse vastu organisatsioonis. Me julgustame teisi EBU liikmesorganisatsioone ühinema selle avaldusega, et otsustav tegevus järgneks võimalikult kiiresti," seisab kirjas.
Eesti Rahvusringhääling teatas reedel, et otsustab oma osalemise Eurovisiooni lauluvõistlusel sõltuvalt sellest, kas Venemaa osaleb võistlusel või mitte. Sama on lubanud ka Soome.
EBU teatas neljapäeval, et Eurovisiooni näol on tegemist mittepoliitilise sündmusega ning seega on Venemaa esindaja endiselt oodatud maikuus Torinosse võistlema. | Balti rahvusringhäälingud soovivad Venemaa EBU-st välja arvamist | https://www.err.ee/1608512696/balti-rahvusringhaalingud-soovivad-venemaa-ebu-st-valja-arvamist | Eesti, Läti ja Leedu rahvusringhäälingud pöördusid Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) poole ettepanekuga Venemaa liidust välja heitmiseks. |
Roskomnadzor ehk Venemaa föderaalne side, infotehnoloogia ja massimeedia järelevalveteenistus saatis neljapäeval ametliku kirja ERR-ile, mille kohaselt peaks ERR eemaldama päeva jooksul Rus.err.ee portaalis ilmunud artikli sissetungist Ukrainasse.
Vastasel juhul lubas amet sulgeda ERR-i venekeelse portaali uudiste leviku Venemaal.
Reede õhtul ei pääsenud Venemaa võrgust enam Rus.err.ee portaali lugema.
ERR artiklit Rus.err.ee uudisvoost ei eemalda. | Venemaa sulges ligipääsu ERR-i venekeelsele portaalile | https://www.err.ee/1608512678/venemaa-sulges-ligipaasu-err-i-venekeelsele-portaalile | Venemaa tehnilise järelevalve amet sulges ligipääsu ERR-i venekeelsele portaalile. |
"Oleme hoidnud sporti ja poliitikat võimalusel lahus. Kahjuks lōppes eile poliitika esimeste pommide ja surmadega. Jah, sportlane ei ole otseselt selles süüdi aga ta esindab riike, kes on keeranud ametlikult inimsuse vastu," kirjutas Sukles ühismeedias.
"Seega ei peaks üksi meie sportlane osalema ühelgi võistlusel, mis peetakse Venemaa või Valgevene riigis. Samuti ei näe ma kohta nende riikide territooriumitel toimuvateks rahvusvahelisteks jõuproovideks."
"Rahvusvahelistelt alaliitudelt ootaks sõnumit, et sõltumata nime muutusest või lipu peitmisest, ei ole Venemaa ja Valgevene esindajad kuhugile enam oodatud," jätkas EOK peasekretär.
"Panganduse ja majanduse ahistamine kõnetab eliiti, spordi kaudu suhtumise näitamine, tekitab sisemist rahulolematust ja annab selgema märgi tavainimestele."
Maailma suhtumine Venemaasse ja Valgevenesse halvenes tunduvalt neljapäeval, kui Venemaa otsustas varahommikul alustada sissetungi Ukrainasse, sealhulgas ka Valgevene territooriumi kaudu. | EOK peasekretär: meie sportlased ei peaks osalema võistlustel Venemaal | https://sport.err.ee/1608512666/eok-peasekretar-meie-sportlased-ei-peaks-osalema-voistlustel-venemaal | Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles andis teada, et ükski Eesti sportlane ei peaks osalema Venemaal või Valgevenes toimuval võistlusel. |
Täiendav rahastus on suunatud Eesti mitmekeelse inforuumi arendamiseks, et kõik Eestis elavad rahvusrühmad saaksid ajakirjanduslikult sõltumatut infot.
"ERR-i täiendava rahastamise otsus on hädavajalik, arvestades, et lõpetasime tänasest sõda õhutavate Vene propagandakanalite taasesitamise Eestis," ütles peaminister Kaja Kallas.
"Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Eesti venekeelsete meediakanalite populaarsus ja usaldusväärsus. Lisarahastusega me toetame veelgi ERR-i venekeelsele, aga ka ingliskeelsele auditooriumile suunatud toimetuslikult sõltumatud tööd. Selleks, et meie vene keeles rääkivatel inimestel oleks suurem omakeelsete kanalite valik, plaanime toetada selles osas ka erakanaleid," sõnas Kallas.
Kallas märkis, et riiklik kriisiinfo on mitmes keeles kättesaadav ka kodulehel kriis.ee, samuti teeb vene keeles tööd kriisiinfo telefon 1247.
Kultuuriminister Tiit Teriku sõnul on vaja kiiresti tagada piisav võimekus aktuaalse info pakkumiseks. "Praegu on väga tähtis pakkuda selge tasakaalustatud infoallikate alternatiiv, sest paljud Venemaalt lähtuvad kanalid ei ole meie riigi territooriumil enam vabalt kättesaadavad," ütles ta.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) tegi alates neljapäevast sideettevõtetele ettekirjutuse lõpetada nelja Venemaa ja ühe Valgevene telekanali taasedastamine Eesti territooriumil, lõpetatakse RTR Planeta, NTV Mir, Belarus 24, Rossia 24 ja TV Centre International (TVCI) edastamine. | Valitsus toetab ERR-i ja erameedia vene- ja ingliskeelseid uudiseid | https://www.err.ee/1608512657/valitsus-toetab-err-i-ja-erameedia-vene-ja-ingliskeelseid-uudiseid | Valitsus toetab ERR-i vene- ja ingliskeelseid toimetusi tänavu 1,47 miljoni euroga ja järgmisel aastal kuni kahe miljoni euroga. Väljatöötamisel on ka meede erakanalite jaoks. |
Ma teadsin, et poleks tohtinud seda teha, aga tegin ikkagi. Nimelt sõitsin Ukrainasse suusatama vastupidiselt kõigile manitsustele ja hoiatustele. Juhtus see, mis juhtus ja 24 veebruari hommikul hakkas meie seltskond ülepeakaela tagasi sõitma.
Enne bussi istumist vaatasin korraks hotelli wifi abil telefonist "asju" ja viimane "asi", mida lugesin oli Raivo Vare postitus Facebookis "Kas tõesti on meil veel isegi parlamendis inimesi, kes seda Putini hullust õigustavad?"
Järgnes umbes pool ööpäeva, mil mul polnud vähimatki sidet mõne selle maailma informatsiooniallika või meilikastiga. Piisav aeg, et lugemise vahepeal ka mõelda. Näiteks Raivo Vare postitusele. Ei, ma polnud üllatunud. Ma isegi kujutan ette, kellest oli jutt.
Nädal või nii tagasi andis üks Tähtis Poliitik mingile Eesti telekanalile intervjuu, mille jutupunktid ka postitas Facebooki. Seal oli ka selline lause "Ma ei ole Kremli-meelne, aga..." (mis edasi tuli, see pole tähtis).
Mulle aga meenus, et paar aastat tagasi räägiti mulle uurimisprojektist, mille eesmärk oli uurida Vene propaganda levikut. Projekti raames analüüsiti ka Tähtsa Poliitiku kirjutisi ja väljaütlemisi ning (mälu järgi tsiteerides) "leiti seal Kremli propaganda narratiive".
Tähtis Poliitik on sündinud Venemaal ja Venemaa on siiski ta kodumaa ning võib-olla seepärast on ta õigustanud Venemaa osalemist inimsusevastastes kuritegudes Süürias, süüdistanud Türgit islamiterrorismis tolle hävitaja juhtumi ajal, et kohe unustada oma sõnad (nagu seda tegi ka suurem osa Venemaa lojaalsest meediast), kui Putin ja Erdogan ära leppisid. Ja kõik muu sinna juurde.
Nii või teisiti, kriitilistel juhtudel hakkas Tähtis Poliitik kordama neid mõtteid, millega võimule alluvad infokanalid täitsid Venemaa meediaruumi. Teinekord hilines nädal-paar, aga need mõtted tulid.
Aga vaataks omamaiseid tegijaid. Teatud sotsiaalmeedia infomullis teevad juba ammu ilma väljapaistvad "mitte-kremlimeelsed", kellel on alati oma "aga". Näiteks leninistist rahvaasemik OL, kunagisest teatridirektorist pensionär JA või täiesti legendaarne Kommentaator 18.
Igaühel neist on nähtavasti omad põhjused. OL, ainukene avalik leninist Eesti poliitikas, on nähtavasti arusaama Moskva vaatenurga kategoorilise imperatiivist omandanud kasvades üles Nõukogude nomenklatuuri eliidi perekonnas. Kommentaator 18 nutab siiani taga oma lörriläinud äri Krimmis, mille katkemises süüdistab ta millegipärast Ukrainat, aga mitte Venemaad.
Teatud pensionäridega on mul väike probleem. Ma arvan, et mõned neist pole siiani harjunud elama praeguses ühiskonnas ja igatsevad tagasi mitte Nõukogude ideoloogiat vaid Nõukogude hierarhiat ja käsusüsteemi, kus kõigil oli selge pilt, kes kellele pähe võib anda ja kuidas alluma pidi. Nii või teisiti, Kremli propaganda narratiivid on nende sotsiaal- ning mõne puhul ka pärismeedia avaldustes olemas ja selgelt fikseeritavad.
Üks, mis on kõigi ülalnimetatud isikutel ühine, on see, et neile ei meeldi, kui neid ühel või teisel viisil nimetatakse Kremli-meelseks. Mis tekitab mõningaid filosoofilisi küsimusi.
Esiteks, kõigil "Ma ei ole küll Kremli-meelne, aga..." jutu ajajatel on teatud määral õigus. Meil puuduvad kategooriad ja meetodid Kremli-meelsuse defineerimiseks. Kes on teemas sees, saab narratiividest aru (a la"Donbassis pole kunagi olnud Vene vägesid"), aga selleks peab olema natukene Venemaa uuema ajaloo huviline.
Kust ja kuidas aga mõõta Kremli-meelsust? Mida tähendab "natukene" ja "palju". Teine asi on selles, et igal inimesel on oma maailmavaade või poliitiline platvorm. Eriti soovitav on selle omamine avalikul elu tegelasel.
Kui teatud Prantsusmaa või Saksamaa poliitikud, majandustegelased või ka kultuuriinimesed kuulutavad avalikult oma sümpaatiat Putini Venemaa ja selle poliitikute suhtes (sealt ka väga sobiv ja laialt kasutatav väljend Putinversteher ehk inimene, kes mõistab Putinit), siis meie omad ronivad reeglina hambutu seletuse: "mul on lihtsalt teistsugune arvamus" taha.
Kui arvamus pärineb Venemaa riigimeediast või siis muidu lojaalsetest meediaväljaannetest ja seda transleeritakse ilma igasuguse analüüsita, siis pole see ka suurem asi arvamus. Mulle meenub, kuidas üks Ukraina päritolu Austria politoloog vastas taolisele arvajale: "Sul ei ole arvamust!"
"See kõik jätab "sirgeseljalistest" arvamusliidritest päris mannetu mulje. Kas nad häbenevad? "
Palun vabandust, aga see kõik jätab "sirgeseljalistest" arvamusliidritest päris mannetu mulje. Kas nad häbenevad? Või äkki nad kardavad midagi? Mida siis?
Last but not least muidugi ka see, et kui mõni "Ma ei ole küll Kremli-meelne, aga..." ütleb midagi, mille kohta võib ausalt öelda, et see on Kremli propaganda narratiiv, vahel lausa sõna-sõnalt kopeeritud Dmitri Kisseljovi viimasest telesaatest või võimutruu ajalehe Izvestja artiklist, siis võib see küll tekitada kerget reaktsiooni, aga ükski ajakirjanik ei tõstata küsimust, et miks meie avaliku elu tegelased transleerivad Kremli propagandat.
Kas meie eesti emakeelega ajakirjanikud ei saa aru, sest nad ei oska vene keelt, venekeelsed ajakirjanikud aga ei taha konfliktidesse sattuda?
Ma ei usu, et eestimaise Putinverstehen luse teema vältimine oleks hea müstilise "kodurahu" huvides. Enam või vähem Venemaa propaganda narratiivide transleerijad on siiamaani tekitanud teravaid reaktsioone. Ja tekitavad ka edaspidi. | Aimar Ventsel: "ma ei ole küll Kremli-meelne, aga..." | https://www.err.ee/1608512624/aimar-ventsel-ma-ei-ole-kull-kremli-meelne-aga | Inimestele, kes igatsevad tagasi Nõukogude hierarhiat ja käsusüsteemi, ei meeldi, kui neid ühel või teisel viisil nimetatakse Kremli-meelseks. Teatud määral on sellistel tegelastel õigus. Meil puuduvad kategooriad ja meetodid Kremli-meelsuse defineerimiseks, kirjutab Aimar Ventsel. |
Kolmapäeval riigikogus vastu võetud Venemaa agressiooni hukka mõistva avaldusel jättis 10 keskerakondlast kas hääletamata või puudusid. Ratase sõnul jätsid paljude fraktsioonide liikmed hääletamata ühel või teisel põhjusel.
"Keskerakonna fraktsioon on teinud täna omapoolse avalduse, kõik 25 liiget, kus mõistab täielikult hukka Venemaa agressiooni Ukrainas ja toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja iseseisvust," ütles Ratas.
"Nad on andnud kõik oma avaliku toetuse fraktsiooni koosolekul sellele avaldusele," sõnas Ratas.
Keskerakonna juhi sõnul ei saa olla fraktsioonis erinevaid arvamusi Venemaa agressiooni osas.
"See kindlasti oli päris tõsine arutelu. Selge on see, et fraktsioonis ja üldse Eestis on erinevaid seisukohtasid, aga ma arvan, et iseseisvuse osas ei saa olla erinevaid seisukohtasid. Kui üks riik, milleks on täna Venemaa, läheb agressorina Ukrainasse seda pommitama, alustab sõjategevust, kus on alati kannatajaid ja need kes langevad, jätavad elu, seda ei saa mitte kuidagi heaks kiita," sõnas Ratas.
Keskerakonna saadik ja NATO parlamentaarse assamblee delegatsiooni juht Oudekki Loone on olnud NATO osas kriitiline. Ratase sõnul käsitles ka fraktsiooni avaldus täiendavate investeeringute vajadust julgeolekusse ning seda toetas ka Loone.
"Selge on see, et selliseid küsimusi ei saa tekitada ajakirjanduses ja see oligi minu jaoks täna oluline, et kogu fraktsioon, kõik liikmed üheskoos seda avaldust toetavad ja mul on hea meel, et kõik seda avaldust toetavad," ütles Ratas.
"Ma sellega olen nõus, et NATO parlamentaarse assamblee juht ei saa kahemõttelisi avaldusi teha julgeolekuteemadel ja ma arvan, et tänane avaldus on andnud selge signaali ka Oudekki Loonele," sõnas Ratas. | Ratas: kõik Keskerakonna fraktsiooni liikmed toetavad Ukrainat | https://www.err.ee/1608512648/ratas-koik-keskerakonna-fraktsiooni-liikmed-toetavad-ukrainat | Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul allkirjastasid kõik fraktsiooni liikmed reedel Ukrainat toetava avalduse ning erakonna liikmete toetuses Ukrainale pole põhjust kahelda. |
ROK rõhutab, et Venemaa sissetung Ukrainasse rikub olümpiarahu, mis algas seitse päeva enne Pekingi mängude algust ja lõppeb seitse päeva pärast paraolümpiamängude lõppu.
Lisaks võistluste äraviimisele mainitud riikidest soovitab ROK mitte esitleda rahvusvahelistel võistlustel Venemaa ega Valgevene lippe ega mängida nende riikide hümne. Osaliselt olid need nõuded kehtivad juba seoses maailma antidopingu (WADA) Venemaale kehtestatud sanktsioonidega.
Samas avaldas ROK toetust rahvusvahelisele paraolümpiakomiteele, kes korraldab 4.-13. märtsini Pekingis paraolümpiamängud, kus osaleb teiste seas ka Eesti ratastoolikurlingu koondis.
Lisaks avaldas ROK toetust Ukraina olümpialiikumise kogukonnale, kellega ollakse kontaktis ja kellele koordineeritakse võimaluse korral humanitaarabi. | ROK: Venemaale kavandatud võistlused tuleks mujale viia või ära jätta | https://sport.err.ee/1608512609/rok-venemaale-kavandatud-voistlused-tuleks-mujale-viia-voi-ara-jatta | Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) täitevkogu andis reedel soovituse kõikidele spordialaliitudele viia Venemaale või Valgevenesse planeeritud spordivõistlused mujale või ära jätta. |
Stuart Clark "Öötaeva all. Kuidas tähed inimkonna ajalugu on kujundanud"
Ju inimene hakkaski inimeseks saama alles siis, kui ta puu otsast alla kobis, tuld tegema ja liha sööma õppis. Siis arenes aju, kerkisivad ühistegevus ja kogukond, tekkis eluspüsimise kõrvalt aega ka taevasse vaadata. Paar tuhat aastat veel ning võis toda va taevast hariliku vaatamise kõrvale juba ka vaadelda. Märgata ärasusi ja pärasusi. Nende ülesmärkimiseks leiutada kiri ehk teabe salvestamise esimesed viisid. Põnev aeg. Ja pikk.
Tuhandeid aastaid läks, et jõuda kogu täheteadusega kuhugigi. Eksirännakud sealhulgas. Meiegi päevil loevad inimesed rõõmuga puhast jama n-ö astroloogide sulest ja arvavad, et nad on ühest või teisest tähtkujust sünnipäraselt pärit. Tõsiseltvõetavad ajalehed (oksüümoron!) avaldavad horoskoope. Sest väidetavalt on piisavalt lolle, kes loevad. No ma ei tea. Äkki ongi. Ma usun küll, et me inimesed on tiba targemad. Turundusosakond leiab, et ei ole.
Stuart Clarki raamatus on väga mõistlikult kokku võetud teadus ja teaduseümbrus, ajalugu ja tegelik tähetarkus, muinasmõtestamine ja tulevikuvaade. Kes iganes arutledes taevasse vaadanud on, saab järgmine kord palju paremini tähtedega vestelda, kui raamatu jagu head teavet naha vahel. Aju ja aru vahel. Tuleb tahtmus kuulata üle Enn Kasaku raadioloengud. Ja mitte ainult. Tekib soov targemaks saada. See on soov, mille rahuldamine ripub ära üksnes iseenesest. Tule raamatukokku. Kae taevast.
Pilk taevasse on nagu pilk iseendasse. Mõlemat vaatamisviisi tuleb soovitada. Inimese hing ja Jumala taevas on saladusi täis. Immanuel Kantil oleks üht-teist lisada, ent täna me noisse keerdudesse ei uuristu. Usk, lootus, armastus, avastus!
Tähise taeva all, in aeternum.
Jaan Kaplinski "Valitud luuletused"
Ma alustaksin tutvustamist lõpust. Koostaja Märt Väljataga järelmärkustest. Tsiteerin: "Valik on tehtud rohkem kui tuhande Jaan Kaplinski avaldatud luuletuse seast" ning "Jaan Kaplinski kirjutas läbi seitsme aastakümne". Ei hakka ma emakeeleõpetajalikult nokkima, et kas Jaan Kaplinskeid oli tõesti enam kui tuhat ega aastakümnete läbimisviise eritlema. Ometi peaksid juba nood järellausungite avasõnad andma märku, et see siin on üks raamat, ilma milleta eestiasjuga suhestuv inimene edasi elama ei peaks.
Siin on koos niisugust ja naasugust luulet, kokkuvõttes kõiksugust. Ehk kõiksus. Kes alustab eestikeelse luule lugemist, ei tohiks teha hakatust konaruste ja komberdustega, mida armsal koma õnnetul kombel pakuvad Liiv ja Koidula. Kaplinski viib lugeja ühe pika hingetõmbega vanast koolist uude ilma. Ja natuke kaugemale. Viib argisuse poeetikasse. Viib filosoofiasse. Toob siia, kus luulesõber olla tahab.
Lapsena meeldisid Kaplinski tekstid mulle väga. Teismelisena mitte eriti. Siis avastasin, et lood ja laulud käivad sootuks ristioksa – mis näkkas enne, tundus igavana ja mis enne jampslik, kukkus paeluma. See raamat annab võimaluse katsetada üht- ja teistpidi. Lugude ja juttudega tuli juba vaielusi ja urisemisi – tunnistan, et Jaan oli üks kõige ägedamaid, vägevamaid ja sõbralikumaid inimesi üleüldse, kellega üheskoos vaieleda ja/või uriseda. Siiski, praegu, vastsest valimikust: nood, kes juba matsu jagavad, leiavad uuel kombel kokku sõlmit luulendustiku ning suure tõenäosusega naudivad kompositsiooni. Nood rõõmsad loomingulised ahnepäitsid, kes tausta ei tea, ent kel himu on – haugake punnsuutäis! Või lonksake. Siin on, siit saab.
Jaan Kaplinski, teadagi, on kirjutanud väga mitu väga head emakeelset poeesi. Märt Väljataga on monteerinud suurepärase valimiku. Kohustuslik kraam. Ning et Kaplinski oli ka päris tõsiseltvõetav koduastronoom (elusatest kirjanikest meenub ses žanris esmalt Jan Kaus), siis vaadakem enne raamatuisse vaatamist ikka ka taevasse. Tähtede keerus näeb üht pluss neljandat!
"kes ütleb et see polnud nii
on süüdlane ses loos" | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Stuart Clarki "Öötaeva all" ja Kaplinski valitud luuletused | https://kultuur.err.ee/1608512576/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-stuart-clarki-ootaeva-all-ja-kaplinski-valitud-luuletused | Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab sel nädalal Stuart Clarki raamatut tähtede rollist inimkonna kujunemises ja Märt Väljataga koostatud kogumikku Jaan Kaplinski valitud luuletustest. |
Jackson on 51-aastane, kes töötab praegu kohtunikuna USA pealinnas. Tema ametisse nimetamise peab kinnitama ka USA senat. Ülemkohtu kandidaadi kinnitamiseks on vaja senatis lihthäälteenamust. Demokraatidel on senatis tänu asepresident Kamala Harrise häälele õhkõrn ülekaal.
Washingtoni föderaalkohtus tegeles Jackson aeg-ajalt kõrgetasemeliste kohtuasjadega. Mõned kohtuasjad olid seotud ka endise presidendi Donald Trumpi administratsiooni poliitikaga.
Jackson töötas varem USA karistuskomisjoni aseesimehena. See on sõltumatu agentuur, mis pakub föderaalkohtule karistuse määramise juhiseid, teatas The Wall Street Journal.
Jackson hakkab asendama ülemkohtus Stephen Breyerit, kes teatas hiljuti, et läheb pensionile.
Breyeri nimetas ametisse 1994. aastal demokraadist endine president Bill Clinton. Vabariiklasest endine president Donald Trump nimetas ametisse kolm ülemkohtu kohtunikku. Seetõttu säilitavad konservatiivid ülemkohtus suure enamuse.
Biden teatas juba varem, et nimetab järgmiseks ülemkohtunikuks mustanahalise naise.
Jackson sündis Washingtonis, kuid kolis noorena Miami piirkonda. Tema isa oli Miamis advokaat. | Biden valis välja uue ülemkohtuniku | https://www.err.ee/1608512582/biden-valis-valja-uue-ulemkohtuniku | USA president Joe Biden valis reedel ülemkohtu uueks kohtunikuks Ketanji Brown Jacksoni. |
"Day "N' Nite" meeldis mulle juba siis, kui see välja tuli ning ma armastan seda siiani," ütles Coldplay laulja Chris Martin.
Coldplay sõnul oli tegemist esimese korraga, mil bänd võttis kaveri salvestamiseks korralikult aega. Nii tõdes Martin, et oma vaimusilmas kujutas ta räppari loost hoopis teistsugust versiooni ning loodab, et kaver suudab singli tugevuse veelgi paremini välja tuua. | Coldplay kaverdas Kid Cudi lugu "Day 'N' Nite" | https://menu.err.ee/1608512573/coldplay-kaverdas-kid-cudi-lugu-day-n-nite | Ansambel Coldplay andis Spotifys välja kaks uut lugu. Esimeseks on bändi albumi "Music of the Spheresi" singel "Let Somebody Go" akustiline versioon. Teiseks kaverdas ansambel räppar Kid Cudi 2008. aasta lugu "Day 'N' Nite". |
"Jälgime arenguid Ukrainas kurbuse ja šokiga ning loodame praeguse olukorra kiiret ja rahumeelset lahenemist," kirjutati F1 sarja pressiteates.
"Neljapäeval arutasid vormel-1 sari, rahvusvaheline autospordiliit ja võistkonnad meie spordiala positsiooni ning lahendus on, et praegustes oludes on Venemaa GP pidamine võimatu."
Neljakordne maailmameister Sebastian Vettel oli juba varem teatanud, et tema Venemaa GP-l osaleda ei kavatse. Ka valitsev maailmameister Max Verstappen sõnas, et sõdivas riigis sõitmine ei oleks õige.
Haasi vormel-1 meeskond on eemaldanud praegusel testipäeval oma masinalt Venemaa lipuvärvid ja peasponsor Uralkali logod. Samuti on sattunud küsimärgi alla piloodi Nikita Mazepini jätkamine sarjas.
Venemaa GP pidanuks olema hooaja 17. etapp. Praeguse kava kohaselt sõidetakse 11. septembril Monzas ja seejärel 2. oktoobril juba Singapuris. | F1 sari loobus Venemaa etapist | https://sport.err.ee/1608512564/f1-sari-loobus-venemaa-etapist | Vormel-1 sari loobus tänavu 25. septembrile Sotšisse planeeritud võistlusest ja nii lüheneb hooaeg 22-etapiliseks. Sotšile sai saatuslikuks 24. veebruari varahommikul alanud Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse. |
Eestis on aastas umbes 10 000 abivajavat last. Lasteabisse pöördus 2021. aastal 2653 last ja 470 noort, Eestis on aga ainult 275 lastekaitsetöötajat. Eestis on 2277 vanemliku hoolitsuseta last. 2020. aastal toime pandud perevägivalla juhtumitest toimus 27 protsenti lapse juuresolekul. 2021. aastal registreeriti 663 alaealise kannatanuga seksuaalkuritegu. Ohvri keskmine vanus oli 11 aastat.
Need on vaid mõned näited Eesti ühiskonna tegelikkusest.
Marta Vaarik ei ole oma näituse ehitanud üles pelgalt sootsiumit puudutavatele faktidele ja suurtele probleemidele, vaid selles on esindatud kunstniku enda kogemus väikese poisi emana ning kokkupuude Kõpu, Tapa ja Kaagvere kinniste lasteasutuste nn keeruliste teismelistega.
Näituse "Hoia mind kaisus" enamik teoseid – maalid, kollaažid ja neoontorudest installatsioonid on valminud koostöös nn keeruliste lastega. "Nende kogemused on ekstreemsed, aga nad on tavalised toredad lapsed. Igal lapsel on heaoluks vaja kasvõi üht inimest, kes teda kuulab ja keda ta saab usaldada," seisab näituse kaastekstis.
Vabaduse galerii väljapanekus on vaatluse all rasked teemad, kuid kunstnik on nende edasiandmiseks valinud heledad, erksad ja isegi rõõmsad värvid.
"Hoia mind kaisus" on Vabaduse galeriis avatud 26. veebruarist 2022 23. märtsini 2022. | Marta Vaarik avab laste vaimset tervist puudutava näituse | https://kultuur.err.ee/1608512531/marta-vaarik-avab-laste-vaimset-tervist-puudutava-naituse | Marta Vaarik avab laupäeval, 26. veebruaril Vabaduse galeriis näituse "Hoia mind kaisus", kus tegeleb praegusel stressirohkel ajal olulise teemaga – laste vaimse tervisega. |
Servitil on Balti liiga liidrina 36 punkti ja eelmisel laupäeval kindlustati koht kahe parema seas ja sellega otsepääse finaalturniirile. Viljandi jääb Eesti meistrist kahe silmaga maha, aga on ka mängu vähem pidanud. Seega põhiturniiri võidu eest läheb veel lahinguks, ehkki võrdsete punktidega lõpetades on omavahelistes mängudes eelis põlvalastel.
Eesti duo taga läheb põnevaks heitluseks
Viljandi vajab järelejäänud kohtumistest vaid kaht punkti, et sarnaselt Servitile koht finaalturniiril kindlustada. Nädalavahetusel kohtutakse Ludza SK Latgolsi ja HK Ogrega, keda oktoobris selgelt – vastavalt 22- ja 11-väravalise vahega – võideti.
Nelja meeskonna finaalturniir toimub 23. ja 24. aprillil ning korraldava linna ja klubi valib Balti liiga juhtkond pärast põhiturniiri lõppu. Ülejäänud kaks kohta mängitakse välja kaheosalistes veerandfinaalides, kuhu edenevad põhiturniiril kolmandale kuni kuuendale kohale platseerunud tiimid.
Hetkeseisuga pääseks veerandfinaali ainult Leedu klubid, aga viimastes voorudes võib tiheda tabeli tõttu veel muudatusi tulla. Vilniuse VHC Šviesal on 31 punkti (22 mängust), järgnevad Kaunase Granitas-Karys 27 (21), HC Vilnius 26 (20), Klaipeda HC Dragunas 25 (21) ja Läti meister Dobele ZRHK Tenax 23 (21) silmaga.
Nagu Viljandi, nii sõidab Ludzasse ja Ogresse sel nädalavahetusel ka SK Tapa. Oktoobris saadi seni punktita Latgolsist kodusaalis 31:23 jagu, ent HK Ogrele kaotati suures pommitamislahingus väga valusalt – 38:39. Tapa on liigatabelis kümnendal kohal 13 punktiga, vaid kolm silma maas kodusest konkurendist Kehrast.
Jüri Lepp: Balti liiga on väga äge!
Debüüthooaega Balti liigas lõpetav Raasiku/Mistra on senise 20 vooruga kogunud üheksa punkti ning sõidab nüüd lisa hankima Põlvasse ja Kehrasse. Servitile on raasikulased sel hooajal kolm korda alla jäänud, ent viiest vastasseisust HC Kehra/Horizon Pulp&Paperiga üks võideti – novembrikuises koduliigamängus oldi 26:23 paremad.
"Lõpusirgel võib öelda, et punktisaagi suhtes lootsime ehk pisut enamat. Aga samas ei uskunud ma, et tase nii kõrge on. Balti liiga on tänapäeval väga äge, ühtlane ja meie meeskonnale kindlasti kasulik," tunnistas Raasiku/Mistra peatreener Jüri Lepp.
"Teadsime, et meil saab raske olema. Kuna osales paaritu arv ehk 13 klubi, siis uustulnukana pidime läbi hooaja mängima pühapäeviti nii-öelda värske meeskonna vastu, kes päev varem oli mänguvaba. Koosseisus oli muutusi ja kohe algul ei loksunud kõik paika, aga oleme päris hästi ka tippudele vastu saanud," sõnas Lepp.
"Kui tasemest veel rääkida, siis Eesti ja Leedu klubid on selgelt viimaste hooaegadega juurde pannud, Lätis nii ühtlane seis pole. Koroonaviirus on muidugi seganud, aga meil on tugev püramiid ning oleme alati saanud noori juurde võtta ja neile kogemusi anda," analüüsis Kehra juhendajana kolm korda Balti liiga võitnud treener.
Eesti klubide mängud Balti liigas sel nädalavahetusel:
26.02. 14:00 Ludza SK Latgols – Viljandi HC (Ludzas)
26.02. 15:00 HK Ogre – SK Tapa (Ogres)
26.02. 18:00 Põlva Serviti – Raasiku/Mistra (Põlvas)
27.02. 13:00 Ludza SK Latgols – SK Tapa (Ludzas)
27.02. 13:00 HK Ogre – Viljandi HC (Ogres)
27.02. 14:00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Raasiku/Mistra (Kehras) | Raasiku/Mistra külastab Balti liigas Põlvat ja Kehrat | https://sport.err.ee/1608512534/raasiku-mistra-kulastab-balti-liigas-polvat-ja-kehrat | Käsipalli Balti liiga põhiturniiri eelviimane nädalavahetus viib võistlustulle jälle kõik viis osalevat Eesti meeskonda. Viljandi HC ja SK Tapa kohtuvad võõrsil Läti klubidega, samas kui Raasiku/Mistra külastab nii Põlva Servitit kui ka HC Kehra /Horizon Pulp&Paperit. |
Ilves hüppas 121,5 meetrit ja teenis kohtunikelt 121,9 punkti. Rehrl hüppas 131,5 meetrit ja sai 122,4 punkti.
Kolmanda koha sai norralane Espen Björnstad (128 m; 120,7 p) ning tema järel tuli ta kaasmaalane Jarl Magnus Riiber (113 m; 114,3 p).
Proovivooru tulemused lähevad arvesse siis, kui mingil põhjusel hüpete põhivõistlust läbi viia ei saa. Põhivõistlus on kavas pühapäeval kell 11.15. | Ilves sai Lahtis toimuval MK-etapil proovivoorus teise koha | https://sport.err.ee/1608512516/ilves-sai-lahtis-toimuval-mk-etapil-proovivoorus-teise-koha | Meeste kahevõistluse MK-etapil Soomes Lahtis sai Kristjan Ilves eelvõistlusel hüppevoorus teise koha. Esimeseks hüppas ennast austerlane Franz-Josef Rehrl. |
Viimati Kasahstani klubis Maktraal mänginud keskkaitsja jõudis Eestisse möödunud teisipäeval ning liitus meeskonna treeningutega järgmisel päeval. Maktraali esindas Stepanenko 26 mängus, mille toel saavutati esiliigas esimene koht ja tõusti meistriliigasse.
Tallinna Kalevi hooaja esimene mäng toimub 1. märtsil, kui Sportland Arenal minnakse vastamisi eelmise hooaja võitja FCI Levadiaga. | Tallinna Kalev täiendas kaitseliini ukrainlasega | https://sport.err.ee/1608512501/tallinna-kalev-taiendas-kaitseliini-ukrainlasega | Tänavu jalgpalli Premium liigas mängiv Tallinna Kalev andis oma sotsiaalmeedias teada, et klubiga liitus 23-aastane ukrainlane Valerii Stepanenko. |
Neljapäeval jõudis Euroopa gaasibörsil TTF gaasi järgmise kuu hind üle 137 euro megavatt-tunni (MWh) eest. Reede pärastlõunaks olid hinnad mõnevõrra langenud ja börsil kaubeldi 105 euroga MWh eest, ütles Marko Allikson Baltic Energy Partnersist.
"Turg üritab aru saada, kas ja kui palju võiks sõda mõjutada gaasivooge ja seda on hetkel väga keeruline adekvaatselt teha," märkis Allikson.
Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna ütles, et hinnad on praegu prognoosimatud ning sõltuvad nii lääneriikide sanktsioonidest kui reaalse sõjategevuse mõjust Ukrainas paiknevale taristule.
"Maagaasi maailmaturuhinnad on tõusnud ja jäänud väga volatiilseks pärast Venemaa sissetungi. Peamine põhjus hindade järsuks tõusuks on suur määramatus," märkis Kärsna.
Alliksoni sõnul ei ole gaasivood praegu Ukraina kaudu vähenenud, vaid pigem on tarnitud rohkem, kuna Gazpromi kuuindeksite põhised lepingud on praegu soodsamad börsihindadest.
"Samas ei saa vist keegi sõjategevuse jätkudes kindlalt väita , et gaasivoogudega probleeme edaspidi ei teki. Palju sõltub ka sellest, kas uued kehtestatavad sanktsioonid või neile järgnev vastureaktsioon Venemaalt võivad takistada Gazpromi tarneid," lausus Allikson.
Allikson märkis, et turg ootab gaasivarustuse seisukohast pingelist perioodi kuni järgmise talve lõpuni ning pakutavad hinnad on järgnevaks 12 kuuks kõik üle 100 euro MWh eest ja hinnalangust nähakse praeguse seisuga alates 2023. aasta teisest kvartalist.
Veel veebruari alguses oli TTF-il gaasi hinnaks 75 eurot MWh kohta ning tulevikuhindade järgi maksis gaas nii aprillis kui mais 74 eurot MWh kohta.
Nafta hinna tõusu mõju pole väga suur
Venemaa sissetung mõjutab ka teiste energiakandjate hindu. Näiteks Brenti toornafta hind jõudis neljapäeval 101,35 dollarini barreli kohta.
Allikson ütles, et kuna enamik gaasiostu lepinguid on Euroopa indeksite põhised, siis naftahinna tõusu mõju on gaasile teataval määral piiratud.
"Sellegipoolest on Euroopas olemas ka naftahinnaga indekseeritud LNG (veeldatuid maagaas – toim.) või gaasiostuleppeid, mille hinda naftahinna tõus muidugi mõjutab hinnavalemist sõltuvalt kas koheselt või mingi viiteajaga," lausus ta.
Kärsna ütles, et kõigi energiakandjate hind sõltub sanktsioonidest, mida Euroopa riigid on Venemaale kehtestanud ja täiendavalt lisavad ning toornafta ja gaasi füüsilisest kättesaadavusest ehk torujuhtmete toimivusest.
"Venemaa on maailmas suuruselt kolmas nafta tootja ning kolmandik nii toornaftast kui ka valmistoodangust eksporditakse Euroopasse, mille kättesaadavusel on kindlasti arvestatav mõju hindadele Euroopas. Gaasihinnad sõltuvad kõikidel turuosalistel peamiselt maailmaturu hindadest," lausus Kärsna.
Gaasi kättesaadavus Venemaalt pole Ukraina kriisi ajal halvenenud, ütles reedel ERR-ile süsteemioperaator Eleringi juht Taavi Veskimägi. Sama kinnitas Kärsna.
"Põhivõrguettevõtjate sõnumitele tuginedes, võime kinnitada, et gaasitarned Eestisse mõjutatud ei ole," lausus ta.
Ka Eesti suurima gaasimüüja, Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov ütles, et siinse piirkonna gaasivarustus toimib praegu tavapärasel viisil.
Kotov lisas, et Eesti Gaasil on peale Gazpromilt ostetava torugaasi olemas varud Lätis gaasihoidlas ja leping Klaipedaga LNG terminaliga.
Kärsna aga märkis, et Alexelal on Paldiski LNG arendusprojekt ootel, et Eesti riigile huvi tekkimisel pakkuda nii gaasi- kui elektrihinnale pikaajaline hinnalagi. "Ühtlasi tähendaks see Venemaast sõltumatut gaasivarustust," lisas ta. | Gaasimüüjad: gaasi hind on Venemaa kallaletungiga muutunud prognoosimatuks | https://www.err.ee/1608512498/gaasimuujad-gaasi-hind-on-venemaa-kallaletungiga-muutunud-prognoosimatuks | Kui Venemaa sissetung Ukrainasse tõstis neljapäeval järsult gaasi hinda, siis reedel hind langes. Mis saab lähitulevikus, on üsna prognoosimatu, ütlesid ERR-iga suhelnud Eestis gaasimüüjad. |
"Me kõik elame Ukraina rahva võitlusele oma ja meie vabaduse eest kaasa. Samas, rääkinuna pangandusekspertidega olen väga murelik Valge maja ja Euroopa Liidu sanktsioonide mõju üle agressori taltsutamisel," kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.
"Sihik on suunatud pankadele ja finantsturgudele. Samas, USA pankadele suunatud sanktsioon korrespondenttarvetele hakkab kehtima alles kuu aja pärast ning Euroopa Liidu detailseid sanktsioone pole veel jõustatudki, langetatud on poliitiline otsus," lisas ta.
Pangandussanktsioonide mõju on pikaaegne, aga Reinsalu sõnul on vaja kohe jõustuvaid tegelikke sanktsioone, mis mõjutavad kogu Vene ühiskonda.
"Miks saavad Vene kodanikud läände reisida? Miks on avatud Vene lennukitele lääne õhuruum?" küsis Reinsalu.
Reinsalu rääkis, et 40 miljonit inimest võitleb oma vabaduse eest keset Euroopat ja siiani pole kehtestatud kõikehõlmavat kaubandusembargot kurjategijariigile.
"Ukraina on kogu südamest palunud SWIFT ja Bosporuse sulgemist. Öeldakse, et vara veel, muidu pole Putinit enam millegagi hirmutada?"
"Milleks vara? Sõda ju käib," märkis Reinsalu.
See oli Reinsalu sõnul suur viga ja läänemaailmal lasub nüüd moraalne kohustus seda rohkem tegutseda.
"Praegustel tundidel käib aga tavapärane üliaktiivne kaubavahetus loodusvarade ostmisel lääne ja Venemaa vahel ja kõrgemate hindadega, kuna Venemaa on oma sõjaga turgude hindu kergitanud," ütles Reinsalu.
"Me peame tegutsema ja nõudma liitlastelt samme, mis on Venemaale kohese mõjuga," ütles Reinsalu lõpetuseks. | Reinsalu: olen murelik sanktsioonide mõju pärast | https://www.err.ee/1608512495/reinsalu-olen-murelik-sanktsioonide-moju-parast | Endine välisminister, riigikogu liige Urmas Reinsalu ütles, et ta on murelik, et praegused sanktsioonid ei pruugi omada piisavat mõju Venemaa taltsutamiseks. |
Lavrov kordas reedel Vladimir Putini sõnavõttu ja ütles, et Moskva ei taha Ukrainat okupeerida, vaid pigem "demilitariseerida".
Vene välisminister süüdistas ka lääneriike, et nad sekkusid endise Jugoslaavia, Iraagi ja Liibüa siseasjadesse. Lavrov väitis, et Ukraina "peab nüüd ise oma tuleviku valima."
Lavrov väitis, et Moskva alustab läbirääkimisi alles pärast seda, kui Ukrainas on "kord taastatud". Tema sõnul valetab Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Kiiev on valmis läbirääkimisteks.
EL-i ametniku sõnul külmutab Brüssel Putini ja Lavrovi valduses olevad Euroopa varad. Pole selge, kui palju neil ametlikult Euroopas varasid on.
Meedias on varem pakutud, et Putini varanduse suurus võib olla kuni 200 miljardit dollarit. Putin teenib aastas ametlikult umbes 120 000 eurot. Lavrovi aastane teenistus on varanduse suurust arvestades samuti suhteliselt tagasihoidlik. | Lavrov õigustas jälle Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse | https://www.err.ee/1608512405/lavrov-oigustas-jalle-venemaa-sojalist-sissetungi-ukrainasse | Venemaa välisminister Sergei Lavrov andis reedel pressikonverentsi, kus ta väitis, et Ukraina pole demokraatlik riik ja süüdistas Kiievit venekeelsete inimeste halvas kohtlemises. |
Barcelona teatas oma kodulehel, et Euroliiga korraldajad lükkasid Zenitiga Peterburis toimuma pidanud kohtumise edasi.
❗ Game against Zenit Saint Petersburg postponed
The Euroleague has informed the Club of the postponement of Friday's game pic.twitter.com/rcmMJpsJGk
— Barça Basket (@FCBbasket) February 24, 2022
Neljapäeval teatas Kaunase Žalgiris, et ka nende meeskond sel hooajal enam Venemaal ei mängi. Žalgiris oleks pidanud CSKA-ga kohtuma 25. märtsil ning Zenitiga 8. aprillil.
Žalgirise klubi direktor Paulius Motiejunas ütles klubi avalduses, et nad kutsuvad üles Lääne-Euroopa meeskondi Venemaal mitte mängima ning lisaks ka boikoteerima kõiki mänge Venemaa meeskondade vastu.
Zalgiris took the decision not to travel to Russia, where they were supposed to face CSKA Moscow and Zenit St. Petersburg.
Read more: https://t.co/4F2erD10Jz. pic.twitter.com/cpqZFDqphX
— BC Zalgiris Kaunas (@bczalgiris) February 24, 2022
Neljapäeval lükati edasi kaks Venemaa klubi osalusel planeeritud kohtumist ehk Müncheni Bayern - Moskva CSKA ja Baskonia - Kaasani Uniks ei toimunud. | Barcelona ja Zeniti kohtumine lükati edasi, Žalgiris Venemaale mängima ei lähe | https://sport.err.ee/1608512486/barcelona-ja-zeniti-kohtumine-lukati-edasi-zalgiris-venemaale-mangima-ei-lahe | Korvpalli Euroliigas reedel, 25. veebruaril toimuma pidanud FC Barcelona ja Peterburi Zeniti vaheline kohtumine lükatakse edasi. Kaunase Žalgiris teatas, et nemad sel hooajal enam Venemaal ei mängi. |
Prantsusmaa on ettepoole nihutanud hävituslennukitest ja sajast sõjaväelasest koosneva õhuturbemissiooni saabumise Ämari lennubaasi. Varem planeeritud aprilli asemel saabuvad sõdurid ja lennukid Eestisse märtsis.
Hetkel teenib Eestis rotatsiooni alusel 300 Prantsuse sõdurit, kelle relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Selle kontingendi vahetavad märtsis välja taanlased, nagu rotatsioon ette näeb. Koju saadetavate Prantsuse sõdurite asemele saadab aga Prantsusmaa uue, enam kui 200 sõdurist koosneva mägiüksuse, mis hakkab samuti teenima Tapal.
Ühendkuningriik panustab 800 sõduriga
Kokku on 2017. aasta kevadel Eestisse saabunud kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutseva liitlaste lahingugrupi suuruseks on ligi 1200 kaitseväelast, teatas kaitseväe peastaabi esindaja Taavi Laasik.
Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega, kelle käsutuses on muuhulgas tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning liikursuurtükid AS90.
Liitlaste eelpaigutatud üksuse koosseisu kuuluvad lisaks juba mainitud prantslastele ka taanlased ning Islandi esindaja, samuti on selle koosseisus varasemalt teeninud Belgia kaitseväelased.
Eestis esindatud ka USA eriväelased
Iseseisvat lahinguvõimet omaval lahingugrupil on olemas kogu soomusüksusele iseloomulik tehnika ning relvastus: lahingutankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid, tankitõrje- ja õhutõrjerelvad, pioneerisoomukid ja mitmesugused muud toetussoomukid (side, meditsiin, logistika).
Ämaris paikneva Belgia õhuturbeüksuse kooseisus teenib üle poolesaja Belgia kaitseväelase. Hetkel siin paiknev üksus kasutab hävitajaid F-16.
Tallinnas paikneva NATO staabielemendi (NFIU) koosseisus teenivad lisaks Eesti kaitseväelastele veel liitlased Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Kanadast, Poolast, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Ungarist. NFIU-s teenib kokku ümmarguselt 40 inimest, ligi pooled neist liitlasriikidest.
Lisaks on Eestis esindatud USA eriväelased ning ligi sadakond Tartus asuvas Balti Kaitsekolledžis teenivat liitlas- ja partnerriikide kaitseväelast. | Prantsusmaa tugevdab oma sõjalist kohalolekut Eestis | https://www.err.ee/1608512411/prantsusmaa-tugevdab-oma-sojalist-kohalolekut-eestis | Prantsuse president Emmanuel Macron teatas neljapäeval, et saadab märtsis Eestisse sõjaväelasi ja lahinglennukeid. Hetkel on Eestis tegutseva liitlaste lahingugrupi suuruseks kokku 1200 kaitseväelast. |
Narva Vaba Lava juht Märt Meos tunnistas ERR-ile, et otsuse tegemine oli raske, kuivõrd neil on vene teatritegijate hulgas palju sõpru.
"Kui räägime, et meil oli plaanis sinna kutsuda Julia Augi lavastus Donbassist, siis kaks päeva tagasi oleksime võinud seda mängida ja poleks probleemi, aga alates eilsest [neljapäeva – toim] hommikust on see tekst juba vana. Seda ei ole mõtet enam mängida."
Meos kinnitas, et see pole põhimõtteline otsus, vaid selle taga on palju praktilisi põhjuseid. "Absoluutselt mitte, kui arvestada seda, et ühe lavastuse puhul on tekst juba tõesti eilse hommikuga väga vananenud."
Ta tunnistas, et teatripäevade korraldamine on nõudnud suurt eeltööd. Peterburi teatri päevade raames oleks pidanud Narva tulema 60 inimest. "Aga me ei ole ju kindlad, kas teisipäevaks oleks näiteks nende viisad veel kehtinud. Me ei tea neid asju. Auto oli startimas, dekoratsioonid olid suurele rekale peale laaditud ja saime veel öelda, et ärge startige," rääkis ta.
"Meie poolt olid rider 'id läbi töötatud, asjad otsitud, kõik viisakutsed. Praegu on piir suhteliselt kinni. Kõik see paberite ja dokumentide toimetamine ja lepingute tegemine, et nad üle piiri saaksid – see töö oli kõik tehtud. See ei olnud sugugi kerge otsus."
Majanduslikult on Narva Vaba Lava olukord olnud pikemat aega keeruline. Nüüd tuleb ka juba müüdud teatripäevade piletid tagasi osta. "Kasumlik otsus see meile muidugi ei ole, aga mis me teeme, kui poliitika nii tugevalt meie tegevusse sekkub, siis meil ei ole midagi teha," tõdes Meos.
Peterburi teatri päevad pidid esialgu toimuma 2021. aasta märtsis, kuid lükkusid maja sunnitud kinnioleku tõttu sama aasta novembrikuusse. Teatrimaja enda rahastusotsuse tõttu sulgusid uksed taas ka aasta viimaseks kolmeks kuuks ning seetõttu lükkusid teatripäevad veel kord edasi 2022. aasta märtsikuusse.
Meos kinnitas, et jätkavad koostööd nende vene teatritegijatega, kes on nende sõbrad. "Augustis oli ka Vabaduse festival, kus vene teatritegijad olid abis vestlusi korraldamas ning need olid väga avatud vestlused." Ta tunnistas, et ühtepidi tahaks oma kolleege Venemaal praegusel ajal aidata, kuid käed jäävad lühikeseks.
Ta märkis, et nad väga loodavad, et midagi Venemaal muutub, sest teatri mõttes on tegemist väga suurte traditsioonidega riigiga.
Peterburi teatri päevad oli planeeritud toimuma 1.–5. märtsini Narvas. Teater ostab müüdud pileteid tagasi kuni 1.05.2022.
Kuigi Peterburi teatri päevad on tühistatud, siis toimub Narva Vaba Lava teatrikeskuses siiski esmaspäeval, 28. veebruaril R.A.A.A.M teatri esietendus "Lotman" ja 19. märtsil Vaba Lava teatri esietendus "Ma võiksin sulguda pähklikoorde". | Vaba Lava jätab ära Peterburi teatripäevad Narvas | https://kultuur.err.ee/1608512429/vaba-lava-jatab-ara-peterburi-teatripaevad-narvas | Narva Vaba Lava teater teatas reedel, et seoses asjaoluga, et Venemaa kuulutas Ukrainale sõja, ei pea nad praegu Peterburi teatrite päevade korraldamist võimalikuks. Kuigi otsus ei olnud kerge, tingisid selle teatrijuhi sõnul nii sisulised kui ka praktilised põhjused. |
Parimaks naisnäitlejaks tunnistasid kolleegid Anneli Rahkema Mary Smithi rolli eest lavastuses "Oi, Johnny" ja Anna rolli eest lavastuses "Suvitusromaan".
Parim meesnäitleja on Toomas Suuman – Edgar lavastuses "Tants", Võlur ja Minister lavastuses "Tavaline ime" ning Roote lavastuses "Kasvatushoone".
Parima lavastaja tiitlit kannavad lavastuse "Ingel" loojad Renee Nõmmik ja Tiina Ollesk.
Parimaks kunstnikuks pärjati lavastuse "Suvitusromaan" kunstnik Iir Hermeliin.
Parim etendust teenindav isik on grimeerija Maret Kongi, parim lavastust ette valmistav töötaja etendusteenistuse juht Indrek Apinis, parim korraldaja pearaamatupidaja Tuuli Jaansen ja parima teenindaja autasu kuulub kohviku teenindajale Katrin Kalametsale.
Muidu imeline on teatrirahva hinnangul teatrijuht Velvo Väli, sihtasutuse kriisiaastatest läbijuhtimise eest. | Rakvere teater jagas kolleegipreemiaid | https://kultuur.err.ee/1608512462/rakvere-teater-jagas-kolleegipreemiaid | Rakvere teater jagas oma 82. sünnipäeva puhul möödunud aasta töö ja loomingu eest kolleegipreemiaid. |
Erdogani sõnul peaks NATO reaktsioon Venemaa sissetungi suhtes olema otsustavam. Erdogan lisas, et ainult sissetungi hukkamõistmisest ei piisa.
Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu suhtles neljapäeval ka USA välisministri Antony Blinkeniga. Cavusoglu kordas, et Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas on rahvusvahelise õiguse tõsine rikkumine.
Cavusoglu rõhutas, et Türgi jätkab Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse toetamist.
Ukraina kutsus neljapäeval Türgit üles blokeerima Venemaa sõjalaevade sisenemist Mustale merele. Kiiev soovib, et Ankara sulgeks Moskva jaoks Dardanellide väina.
1936. aasta rahvusvahelise lepingu kohaselt kontrollib Türgi Dardanellide väina. Lepingut nimetatakse Montreux' konventsiooniks. Leping annab Türgile õiguse teatud tingimustel blokeerida teiste riikide sõjaväelaevade sisenemist Mustale merele. | Türgi kutsus NATO-t võtma Ukraina sõja suhtes otsustavat seisukohta | https://www.err.ee/1608512450/turgi-kutsus-nato-t-votma-ukraina-soja-suhtes-otsustavat-seisukohta | Türgi kinnitas reedel oma pühendumust Ukraina iseseisvusele, president Recep Tayyip Erdogan kutsus NATO-t üles võtma sõja suhtes otsustavat seisukohta. |
Glasgow Celtic jäi neljapäevases kohtumises 0:2 alla Bodö/Glimtile. Väravate autoriteks olid üheksandal minutil Ola SolBakken ja 69. minutil Hugo Vetlesen. Bodö/Glimt oli 2:0 parem ka eelmises omavahelises mängus ning pääses seega edasi seisuga 4:0.
Belgradi Partizan oli 2:1 parem Praha Spartast (7., 24. Ricardo Gomes - 85. Adam Hložek). Kahe mängu kokkuvõttes jäi Partizan peale 3:1.
PAOK-i ja Midtyllandi kohtumine oli ainuke Konverentsiliiga kaheksast mängust, mis lisaajale läks. Taanlased võitsid avakohtumise 1:0, kuid võõrsil jäädi juba 20. minutil kaotusseisu, kui täpne oli Andrija Zivkovic. Kuus minutit hiljem lõi PAOK-i teise värava Vieirinha. 80. minutil suutis Midtyllandi Daniel Hoegh ühe tagasi lüüa ning mäng läks lisaajale. Lisaaeg aga väravaid ei toonud ning penaltiseerias oli parem PAOK.
Tulemused:
Belgradi Partizan - Praha Sparta 2:1
Bodö/Glimt - Glasgow Celtic 2:0
Randers - Leicester City 1:3
Baku Karabahh - Olympique' Marseille 0:3
Tel Avivi Maccabi - Eindhoveni PSV 1:1
Praha Slavia - Fenerbahce 3:2
Vitesse - Viini Rapid 2:0
PAOK - Midtjylland 2:1 | Konverentsiliiga: Celtic jäi alla Bodö/Glimtile, PAOK alistas Taani klubi | https://sport.err.ee/1608512447/konverentsiliiga-celtic-jai-alla-bodo-glimtile-paok-alistas-taani-klubi | Lisaks jalgpalli Euroopa liigale jagati edasipääsupileteid ka Konverentsiliigas. Tippklubidel Marseille'l ja Leicesteril sellega raskusi ei olnud, kuid Glasgow Celtic pidi alla vanduma Bodö/Glimtile. 16 parema sekka jõudsid ka PSV, Partizan, Thessaloniki PAOK, Praha Slavia ja Arnhemi Vitesse. |
Ilmateenistuse prognoosi järgi tugevneb reede ennelõunal saartelt alates edela- ja läänetuul 15, puhanguti 23 meetrini sekundis, saartel ja rannikul 15 kuni 22, puhanguti 28, lühiajaliselt kuni 31 meetrini sekundis. Õhtul tuul vaibub.
"Selleks, et võimalikke tormikahjusid vältida, tasub aiast ja terrassilt korjata kokku aiamööbel, batuudid ja kõik muud esemed, mis võivad tugeva tuulega lendu minna. Samuti tuleb arvestada sellega, et tugev tuul võib põhjustada tormimurdu ja sulgeda teid, mõneks ajaks võib tormi tõttu katkeda ka elektriühendus," ütles päästeameti vastutav korrapidaja Martin Lambing.
Kella 13.50 seisuga oli Elektrilevi andmetel pea 11 000 klienti elektrita, enim Pärnumaal, 6260.
Elektrilevi teatas, et Saaremaal on viis Elektrilevi rikkebrigaadi rikkeid likvideerimas, kuid kuna tuulepuhangud on ikka veel väga tugevad, tehakse võimalikult palju ümberlülitusi ja lokaliseerimisi ära, et kui tuul vaibub ja on ohutu tööd teha, saaks kiiresti rikked likvideeritud.
Transpordiamet: teedel on juba murdunud puud ja oksad
Tugev tuul on reedel mitmel pool üle Eesti langetanud teedele puid ja murdnud oksi, seetõttu tuleb liiklejatel olla eriti tähelepanelik, teatas transpordiamet.
Teateid teele kukkunud puudest on tulnud Saaremaalt, Pärnu- ja Raplamaalt. Transpordiamet soovitab liikluses olla väga ettevaatlik ja arvestada võimaliku tugeva külgtuulega. Eriti tähelepanelik tuleb olla väiksematel kõrvalteedel, kus kohati on teele langenud puud sulgenud täielikult liikluse.
Teele langenud puudest ja okstest tasub teada anda telefonil 1247. Kui tegemist on liiklusohtliku olukorraga, siis telefonil 112.
Transpordiameti partnerid ja päästjad tegelevad murdunud puude teelt eemaldamisega. Kuna esimene prioriteet on läbitavuse tagamine teel, siis jäävad esialgu eemaldatud puud tee äärde ning liiklejatel tuleb ka nende suhtes tähelepanelik olla.
Kõige värskema info tee- ja sõiduolude kohta leiab portaalist Tarktee.ee.
Päästeameti soovitused:
Enne tormi:
korja õuest kokku tuulega lendu tõusta võivad esemed;
pargi sõiduk lagedale või garaaži;
arvesta võimalike elektrikatkestustega: varu koju piisavalt toitu ja jooki;
tangi auto kütusepaak täis.
Tormi ajal:
püsi siseruumides;
väldi autosõitu. Kui sõit on vältimatu, vali sobiv sõidukiirus ning arvesta teele langeda võivate puude või muude takistustega;
hoia eemale maha langenud elektriliinidest. Teavita neist Elektrilevi rikketelefoni numbril 1343 ja eluohtlikest olukordadest häirekeskust numbril 112;
elektrikatkestusest või ohtlikust olukorrast saab teada anda ka veebirakenduses MARU. Samuti saab sealt infot rikke likvideerimise prognoositava aja kohta;
võimalusel väldi ahju kütmist – korsten võib tugeva tuule tõttu tagurpidi käima hakata ja suitsu tuppa puhuda;
inimvigastuste ja otsest ohtu põhjustavate purustuste korral helista hädaabinumbril 112.
Juhul kui elekter peaks katkema, siis:
teavita sellest ka elektriettevõtteid;
elektrikatkestuse korral kasuta valgusallikana pigem patareidel töötavat taskulampi, mitte küünlaid;
jälgi infokanaleid täiendavate prognooside ja käitumisjuhiste saamiseks: abiks on patareidega raadio või autoraadio;
tunne huvi, kas sinu tutvuskonna vanemate inimestega on samuti kõik korras. | Ilmateenistus andis Harjumaale ja Lääne-Eestile tormihoiatuse | https://www.err.ee/1608512393/ilmateenistus-andis-harjumaale-ja-laane-eestile-tormihoiatuse | Riigi ilmateenistus andis Harjumaale, Hiiumaale, Saaremaale ning Lääne ja Pärnu maakonnale reedeks teise taseme tormihoiatuse. See tähendab, et ilm on ohtlik, tuleb olla tähelepanelik ja valmistuda ka tormist tingitud ebameeldivusteks. |
Räppar Oxxxymiron oli üks mitmetest avaliku elu tegelastest riigis, kes kutsus üles sõda lõpetama.
"Ma tean, et enamik inimesi Venemaal on selle sõja vastu ja ma olen kindel, et mida rohkem inimesed räägivad oma tõelisest suhtumisest sellesse, seda kiiremini suudame selle õuduse peatada," ütles Oxxxymiron.
Räppari sõnul ei suuda ta inimestele meelelahutust pakkuda ajal, mil Venemaa pommid langevad Ukrainale.
Sõja lõpetamist nõuavad ka teised tuntud Vene staarid, nende seas näiteks Maxim Galkin, Evgenia Medvedeva, Ivan Urgant ning mitmed teised. | Vene räppar Oxxxymiron jätab Ukraina toetuseks ära Venemaa kontserdid | https://menu.err.ee/1608512435/vene-rappar-oxxxymiron-jatab-ukraina-toetuseks-ara-venemaa-kontserdid | Venemaa populaarne räppar Oxxxymiron on määramata ajaks tühistanud kuus välja müüdud kontserti Moskvas ja Peterburis, protesteerides president Vladimir Putini sissetungi Ukrainasse. |
"USA esialgne hinnang enne invasiooni oli, et Ukraina pealinn langeb ühe kuni nelja päeva jooksul," ütlesid luureallikad.
Venemaa väed tegutsevad Kiievi äärelinnades, kus toimuvad ka lahingud. Ametnike sõnul kohtab Venemaa tugevamat vastupanu, kui Moskva enne sissetungi eeldas.
Luureametnike sõnul tahab Kreml Ukrainas paika panna enda jaoks sõbraliku valitsuse. Pole veel selge, kas Moskva tahab oma väed jätta püsivalt Ukraina territooriumile, vahendas CNN.
Kongressisaadik Ruben Gallego ütles reedel, et kui Venemaa peaks Kiievi vallutama, siis USA peab relvastama riigis vastupanuvõitlejaid. | USA luureallikad: Kiiev võib lähipäevade jooksul langeda | https://www.err.ee/1608512432/usa-luureallikad-kiiev-voib-lahipaevade-jooksul-langeda | USA luureametnikud ütlesid telekanalile CNN, et Venemaa väed võivad lähipäevade jooksul Ukraina pealinna Kiievi vallutada. |
Neljapäeva varahommikul alanud Venemaa sissetung Ukrainasse ning sellele järgnenud lääneriikide reaktsioon pole seni avaldanud mingit mõju Eesti elektri- ja gaasisüsteemide toimimisele, kinnitas Veskimägi. Tema sõnul töötavad võrgud tavapäraselt kogu Baltikumis.
"Kõik on praegu täpselt nii, nagu oli eile, üleeile või kaks nädalat tagasi. Praegu elektri- ja gaasisüsteem talitlevad täiesti tavapäraselt," ütles Veskimägi.
Veskimägi sõnul ollakse igapäevases suhtluses Venemaa süsteemioperaatoritega ning miskit muutust pole toimunud. "Hetkel täiesti tavapärane töö ja tavapärane igapäevane suhtlus juhtimiskeskuste vahel elektrisüsteemi koordineeritud juhtimiseks," nentis ta.
Veskimägi sõnul ei tähendaks ühenduste katkemine Venemaaga, et Eesti elektri- ja gaasisüsteemid lakkaksid töötamast. "Täpselt nii kaua, kui vaja," vastas ta küsimusele, kui kaua peaksime vastu ilma Venemaalt tuleva elektrita.
"Oleme viimased kümme aastat töötanud selle nimel, et luua nii elektris kui ka gaasis paralleelne, Venemaast sõltumatu taristu. See on võimaldanud rajada alternatiivse elektri- ja gaasitalitluse. Kui elektri- ja gaasiühendused Venemaaga peaksid mingil põhjusel katkema – ja hetkel ei ole küll ühtegi märki, et see nii läheb –, siis oleme selleks valmis ja suudame Balti-Soome elektri- ja gaasisüsteeme hoida kenasti töös," lausus Veskimägi.
Veskimägi sõnul pole Vene elektrisüsteemiga koostalitlus midagi, ilma milleta Baltimaade elektrisüsteem, rääkimata elektrikaubandusest, hakkama ei saaks.
Viimastel päevadel on elektriimport Venemaalt olnud 500 megavati juures, kuid elektrikaubandusest on olulisem sageduse hoidmine Baltimaade elektrisüsteemis, märkis Veskimägi.
"Me hoiame täna koos Venemaa ja Valgevenega Baltikumis sagedust elektrisüsteemis. Oleme aastate jooksul tegelenud sellega, et luua võimekus, et olla vajadusel Baltikumis valmis elektrisüsteemi sagedust juhtima. Jumal tänatud, meil on tänaseks välja ehitatud nii alalisvooluühendused, avariivõimekused kui ka valmisolek sünkroniseerida elektrisüsteem erakorraliselt Mandri-Euroopaga," lausus Veskimägi.
Siemens Energy on Eleringi tellimusel praegu ehitamas kolme elektrisüsteemide sagedusstabiilsust tagavat sünkroonkompensaatorit.
"Kindlasti on veel asju, mis on veel töös, sest tavapärane plaan oli end Vene elektrisüsteemist lahti ühendada 1. jaanuaril 2026, aga kriitilisemad aspektid on täna juba valmis ja iga päev siit edasi meie võimekus elektrisüsteemi iseseisvalt juhtida kasvab," lausus Veskimägi.
Ukraina elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaast oli pikalt plaanis
Neljapäeval, kui algas Venemaa sissetung, ühendas Ukraina oma elektrivõrgu lahti Vene elektrisüsteemist. Veskimägi märkis, et tegu kokkusattumusega ning et Ukraina võrgu lahtiühendamine oli 24. veebruariks pikalt ette planeeritud.
"See oli pikalt ette planeeritud, et Ukraina täieliku eralduskatse teeb. Euroopa poole pealt me Ukrainaga töötasime juba pikalt sellega, et kui Ukraina peaks end Venemaast lahti ühendama, siis mis selline saartalitluskatse nende jaoks tähendab. Ja kui venelased ei peaks tagasi sünkroniseerima Ukraina elektrisüsteemi Venemaa elektrisüsteemiga, siis mida see tähendab, kas Ukraina on võimalik erakorraliselt sünkroniseerida Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga," rääkis Veskimägi.
Veskimägi sõnul on praegu tõenäoline, et Venemaa ei kavatse vähemalt seda elektrivõrgu osa, mis on endiselt Ukraina valitsuse käes, tagasi sünkroniseerida.
"Kindlasti on see lähipäevade küsimus, kuidas Ukraina elektrisüsteem edasi talitleb, kas iseseisvalt, saarestunult või sünkroniseeritakse Mandri-Euroopaga," märkis Veskimägi. | Veskimägi: elektri- ja gaasiühendused Venemaaga toimivad tavapäraselt | https://www.err.ee/1608512354/veskimagi-elektri-ja-gaasiuhendused-venemaaga-toimivad-tavaparaselt | Venemaaga ühendatud elektri- ja gaasisüsteemid töötavad praegu täiesti tavapäraselt ja Venemaa poolt pole tulnud signaali, et miski muutuks, ütles ERR-ile elektri ja gaasi süsteemihalduri Eleringi juht Taavi Veskimägi. |
"FIS on otsustanud kõigi osalejate ohutuse huvides ja maailma karika aususe säilitamiseks, et ära jäetakse kõik ülejäänud Venemaal toimuma pidanud võistlused kuni hooaja lõpuni. Mõned võistlused viiakse üle teistesse riikidesse," seisis FIS-i avalduses.
"Sportlased on juba kohal kahel maailma karika etapil, mis olid kavandatud selleks nädalavahetuseks. FIS teeb tihedat koostööd teiste organisatsioonidega, et tagada sportlaste kiire ja ohutu tagasipöördumine koju."
Nädalavahetusel pidid Venemaal Sunny Valleys ja Jaroslavlis toimuma suusakrossi ja vigurhüpete MK-etapid.
Märtsis pidid Venemaal toimuma ka kaks suusahüpete maailma karika etappi ning murdmaasuusatamise MK-etapp.
Reedel teatasid Jaapani, Austraalia ja Kanada sportlased, et ei osale Venemaal toimuval suusakrossi MK-etapil ning lahkuvad riigist esimesel võimalusel. Kahe suusakrossi kvalifikatsioonivõistluste ametlikest tulemustest on näha, et võistlemas olid vaid Venemaa sportlased. Teiste riikide juures on märge, et nad ei startinud. | FIS tühistas Venemaal toimuma pidanud MK-etapid | https://sport.err.ee/1608512399/fis-tuhistas-venemaal-toimuma-pidanud-mk-etapid | Viis Venemaal toimuma pidanud Rahvusvahelise suusaliidu (FIS) kavasse kuuluvat maailma karika etappi on tühistatud või üle viidud. |
Penn osales neljapäeval, 24. veebruaril Kiievis toimunud pressikonverentsil. Küll aga oli tal juba varem soov Ukraina kriisi kajastada. Võtetega tegi Penn algust 2021. aasta novembris, mil külastas riigi sõjaväelasi.
Ukraina presidendi kantselei avaldas neljapäeval Facebookis avalduse Penni viibimise kohta Ukrainas ja kiitis näitlejat tema töö eest. "Režissöör tuli spetsiaalselt Kiievisse, et jäädvustada Ukrainas praegu toimuvad sündmused ja rääkida maailmale tõtt Venemaa sissetungi kohta meie riiki. Sean Penn on üks neist, kes täna Ukrainat toetab. Meie riik on talle tänulik sellise julguse ja aususe näitamise eest," seisis avalduses.
Penn on ka varem kajastanud katastroofipiirkondade elu. Näiteks võttis ta luubi alla Haiti sündmused 2010. aasta maavärina ajal. Samuti sõitis ta 2005. aastal pärast orkaan Katarinat New Orleansi, et aidata kohalikke päästetöödel. | Režissöör Sean Penn teeb dokumentaalfilmi Venemaa sissetungist Ukrainasse | https://menu.err.ee/1608512396/rezissoor-sean-penn-teeb-dokumentaalfilmi-venemaa-sissetungist-ukrainasse | USA näitleja ja režissöör Sean Penn on end sisse seadnud Ukrainas, et teha dokumentaalfilm sealsest olukorrast ning jälgida sõja kulgu. |
28. veebruaril on ühe tuntuma Eesti humanitaarteadlase Juri Lotmani 100. sünniaastapäev. Milline võiks olla Lotmani läkitus tänasele maailmale?
"Plekktrummi" külaline on Lotmani üks uurijatest, kultuuriajaloolane Marek Tamm.
"Plekktrumm" on eetris esmaspäeval, 28. veebruaril kell 21.30 ETV2-s. | "Plekktrummi" külaline on Marek Tamm | https://kultuur.err.ee/1608512357/plekktrummi-kulaline-on-marek-tamm | "Plekktrummi" saatekülaline on esmaspäeval kultuuriajalooline Marek Tamm. |
"Suursaadik on hetkel Kiievist lahkunud, saatkonnas on väga väike meeskond praegu. Suursaadik liigub ohutusse kohta, kus pannakse püsti alternatiivne saatkond," ütles Murulaid ERR-ile.
Reporter Indrek Kiisler küsis Murulaiult, milline olukord on Kiievis, kui kell oli 11.30 Eesti aja järgi.
"Kiievi kesklinnas on olukord üsna rahulik, rahvast on vähe, sest paljud on lahkunud, ühistransport töötab. Aga mõnes kohas äärelinnas käivad lahingud, suurt sõda siin veel ei ole," vastas Murulaid.
Murulaid rääkis, et Kiievi-lähedased lennujaamad on praegu ukrainlaste kontrolli all. Ta lisas, et ukrainlased osutavad tugevat vastupanu ja Venemaa sõjavägi ei ole väga palju edasi liikunud.
Suursaadik Kuusk: saatkonna asukoht on selgumas
Intervjuus raadiosaatele Uudis+ ütles suursaadik Kaimo Kuusk, et otsus Kiievist lahkuda võeti vastu reede hommikul, kui õhuhäired pealinnas sagenesid. Tänaval liikunud saatkonnatöötajatel tuli varjuda keldripoodidesse. "Ühe keldripoe kõrvalruumis oli ennast sättinud sisse üks perekond: kolm väikest last, vanaema ja vanemad," rääkis Kuusk.
Suursaadik on hetkel liikumas lääne suunas. Otsus, kuhu jääb Eesti saatkond, võetakse vastu jooksvalt.
"Venelaste pealetungid jätkuvad, ukrainlased panevad vastu. Osa Vene üksusi on Kiievi äärelinnas ja see tähendab linnalahingute algust," kirjeldas suursaadik olukorda Ukrainas reede keskpäeval. "Ukrainlased alla ei anna, seega need lahingud võivad kesta päris kaua," ütles Kuusk.
Tema sõnul lähenevad venelased pealinnaga külgnevate oblastite kaudu. "Tulevad põhjast, idast pole läbimurret saavutatud," rääkis Kuusk.
Ukraina inimesed on keldris varjendites, varjuda saab ka metroodes. "Raadios loetakse ette metroopeatused, kuhu minna. Metrood on siin väga ohutud, Kiievis on maailma sügavaimad metroopeatused," rääkis Kuusk.
Eesti kodanikel soovitab Kuusk liikuda läände, võimalusel hästi kiiresti. "Kuid kui on õhusireen, siis tuleb varjuda, siis ei tule kuhugi enam tormata," sõnas Kuusk. | Eesti suursaadik lahkus Kiievist | https://www.err.ee/1608512303/eesti-suursaadik-lahkus-kiievist | Eesti kaitseatašee Ukrainas, kolonel Vahur Murulaid ütles, et Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk on Kiievist lahkunud, et panna püsti saatkond turvalisemas kohas. |
Järgmisel kuul Belgradi sise MM-ile sõitvad sportlased Karl Erik Nazarov (Audentese SK) ja Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev) asuvad starti oma põhialadel, vastavalt 60 m jooksus ning 60 m tõkkejooksus. Mitmevõistleja Karel Tilga (Tartu SS Kalev) tuleb oma MM-i eelset vormi testima kaugushüppes ning kuulitõukes.
60 m jooksus tulevad Nazarovile konkurentsi pakkuma U-23 vanuseklassi sportlased Henri Sai (Pärnu SK Altius) ja Ats Kivimets (Audentese SK), kurtide maailmameister Tanel Visnap (Valga SK Maret-Sport) ning lisaks näeme stardis Karl Robert Salurit (Tartu SS Kalev). Neid kõiki näeme veel ka 200 m jooksu stardis.
Veebruari alguses mitmevõistluse Eesti meistriks kroonitud Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) teeb kaasa kolmel alal: 200 m jooksus, kaugushüppes ning teivashüppes. Kahel viimasel alal tuleb ta starti favoriidina.
Mitmevõistlejad Risto Lillemets (KJK Saare), Taavi Tšernjavski (SK Elite Sport) ning Kristjan Rosenberg (Tallinna SS Kalev) tulevad kõik starti 60 m tõkkejooksus. Lillemets ja Tšernjavski teevad mõlemad kaasa veel teivashüppes ning Rosenberg asub võistlustulle kuulitõukeringis.
Hiljuti Eesti siserekordit 300 m jooksus parandanud Lukas Lessel (TÜASK) asub starti 400 m jooksus. Naiste 300 m siserekordit parandanud Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev) tuleb starti nii oma põhialal 400 m jooksus kui ka poole lühemas 200 m jooksus.
Naiste sprindidistantsidel MM normile väga lähedale jõudnud Kreete Verlinit (SK Fortis) näeme nii 60 m, 60 m tõkke- kui ka 200 m jooksus. Tõkkesprindis on üles antud ka Diana Suumann (TÜASK).
Kõrgushüppes tõotab tulla põnev ja kõrgetasemeline võistlus U-20 Eesti meistri Elisabeth Pihela (Audentese SK) ja U-18 parimate Karmen Bruusi (Tartu SS Kalev) ning Valeria Smirnova (Tallinna SS Kalev) vahel.
Naiste kuulitõukes astub favoriidina võistlustulle Kätlin Piirimäe (Koigi KJK). Meeste kuulitõukes pretendeerib meistritiitlile Jander Heil (Viljandi KJS Sakala), kellele tuleb peale pikemat pausi konkurentsi pakkuma Kert Piirimäe (Koigi KJK).
Kokku on starti oodata üle 200 võistleja 35 klubist.
Võistlused algavad laupäeval, 26. veebruaril kell 15:00 ning pühapäeval, 27. veebruaril kell 13:00. | Eesti talvistel meistrivõistlustel on stardis kergejõustiku sisehooaja tipud | https://sport.err.ee/1608512342/eesti-talvistel-meistrivoistlustel-on-stardis-kergejoustiku-sisehooaja-tipud | Sellel nädalavahetusel, 26.-27. veebruaril, selgitatakse Lasnamäe kergejõustikuhallis välja talvised Eesti meistrid kergejõustikus. Stardiprotokollist leiame sisehooaja tipud: Hausenberg, Nazarov, Pedriks, Lillemets, Tilga, Lessel, Verlin, Kleemeier ja paljud teised. Lisaks tulevad tippudele konkurentsi pakkuma eelmisel nädalavahetusel noorte Eesti meistrivõistlustel häid tulemusi näidanud sportlased. |
"Tegin neljapäeval parlamendierakondade esimeestele ettepaneku istuda maha ja matta sisepoliitiline sõjakirves maha. Arutame seda reedel kell 14.30. Meil on ühiskonnas palju pingeid ja ehk saame kokkuleppele, et me teatud pingeid ei võimenda. Arvestades, et meil on praegu vaja hoida rahvana kokku ja olla teineteisele toeks," rääkis Kallas valitsuse erakorralisel pressikonverentsil.
Seoses sõja puhkemisega Ukrainas ja ühiskondlike pingete hüppelise kasvuga otsustas Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) peatada pikettide korraldamise Toompeal. | Kallas kutsub erakonnajuhte sisepoliitilist sõjakirvest maha matma | https://www.err.ee/1608512330/kallas-kutsub-erakonnajuhte-sisepoliitilist-sojakirvest-maha-matma | Peaminister Kaja Kallas kutsus reede pärastlõunal Stenbocki majas kokku parlamendiparteide esimeeste kohtumise eesmärgiga Ukraina sõja ja julgeolekukriisi tõttu matta maha sisepoliitilised vastuolud. |
Ukraina riikluse ja ukrainlaste rahvustunde hävitamine on Vladimir Putini kinnisidee. Venemaa valmistus aastaid 24. veebruari varahommikul käivitatud otsustavaks agressiooniks.
Ettevalmistused nägid ette siseriikliku opositsiooni täielikku elimineerimise, et vältida seda, mis praegu alles hakkab toimuma Venemaa suurlinnades. Valgevene meeleavalduste jõhker mahasurumine Kremli otsese abiga eelmisel aastal oli karm hoiatus Venemaa rahvale: ärge isegi mõelge võimu vastu välja astuda.
Valgevene "integreerimine" tegi Poola idanaabrist Venemaa oblasti, sobivaima platsdarmi Kiievi ründamiseks ning kuriteo osalise. Isegi Nord Stream 2 oli osa sellest plaanist: teenida miljardeid ja ning suurendada Saksamaa ja teiste riikide sõltuvust Venemaa gaasist.
Putin teatas, et tema eesmärk ei ole Ukraina okupeerimine. Tõsi, Moskval pole selleks jõudu, mistõttu agressori relvajõud ründavad kõikjal Ukraina piiridel Venemaaga ja Valgevenega, ka Mustalt merelt, et Ukraina jõude hajutada ja kurnata, kuid peamine löögisuund on Kiievile.
Putini ja tema sõjamasina barbaarsus on eksponeeritud tervele maailmale, kuid mitte veel kogu Venemaa rahvale, keda püütakse meeleheitlikult ajuloputada ja indoktrineerida ning välistest infoallikatest ära lõigata.
Ukraina rahvale mõne päevaga põhjustatud trauma on palju sügavam, kui kaheksa aastat kestnud sõjaga tekitatud haavad. See trauma kandub lõpuks üle ka Venemaa rahvale.
Mida kiiremini tulevad venelased Moskva, Peterburi ja teiste Venemaa linnade tänavatele, mitte sadades ja tuhandetes, vaid kümnetes ja sadades tuhandetes, seda kiiremini lõpeb Putini hullumeelne ja koletislik sõda. Üksnes Venemaa rahvas saab Putini peatada.
"Putini ajaloole pühendatud kõne tegi selgeks, et eesmärgiks on hoopis Venemaa impeeriumi taastamine."
Hull keiser teatas juba aastaid tagasi, et tema eesmärk ei ole Nõukogude Liidu taastamine. Tõsi, Putini ajaloole pühendatud kõne tegi selgeks, et eesmärgiks on hoopis Venemaa impeeriumi taastamine. Et mitte korrata Lenini poolt tehtud vigu – rahvaste vangla asukatel ei tohi olla isegi sümboolset riiklust, rääkimata õigusest lahku lüüa, ega rahvuslikku uhkust.
Praegust dünaamikat arvestades, kui Putin peaks oma eesmärke saavutama Ukrainas, asub ta viivitamatult tegutsema teistes suundades, et mitte lubada läänel ennast koguda ja paremini ette valmistuda.
Terve Euroopa on ohus, eeskätt NATO ja Euroopa Liidu idatiiva riigid. Kreml ähvardas Ukraina toetajaid tuumalöögiga.
Putini režiimi agoonia on jõudnud otsustavasse faasi. Nad võitlevad oma elu eest. Ukrainas käib verine võitlus elu ja surma peale, mis võib jõuda lääne koduõuele, kui me ei astu otsustavaid samme.
Konsensuse puudumine Venemaa väljalülitamiseks SWIFT-süsteemist ja isegi mure luksuskaupade turu kaotamise pärast on vesi Putini veskile. Millele või kellele me veel loodame? Mis on lääne väärtused? Raha või vabadus ja demokraatia?
Sanktsioonid ei peata enam Venemaad Ukrainas, kuid võivad veel aidata kollektiivset läänt, nõrgestades Venemaad. On viimane aeg sellest aru saada. Ameerika Ühendriikide president Joe Biden on seda mõistnud ja välja öelnud. Kas ka eurooplased?
Putin on paaria. Temaga pole enam mõtet ega moraalset alust enam suhelda. Tuleb kõnetada - nii palju, kui see on võimalik - Venemaa rahvast, taotleda rahu. Putini koht on Rahvusvahelises Kriminaalkohtus Haagis, isegi kui ta ei jõua sinna mitte kunagi. | Kalev Stoicescu: Putini režiimi agoonia | https://www.err.ee/1608512336/kalev-stoicescu-putini-reziimi-agoonia | Mida kiiremini tulevad venelased Moskva, Peterburi ja teiste Venemaa linnade tänavatele, seda kiiremini lõpeb Vladimir Putini hullumeelne ja koletislik sõda. Üksnes Venemaa rahvas saab Putini peatada, kirjutab Kalev Stoicescu. |
Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace ütles reedel, et tegemist on Moskva kättemaksuga. London keelas neljapäeval Venemaa lennufirmal Aeroflot oma territooriumil maanduda.
Suurbritannia lennufirma British Airway peatas oma lennud Moskvasse. Firma teatas, et suunab oma lennud ümber, mis toob kaasa pikemad lennuajad. See mõjutab eriti Aasiasse suunduvaid lende.
"Vene õhuruumi vältimine lisab Põhja-Aasia sihtkohtadele juurde umbes 20 protsendi ulatuses lennuaega," ütles ajalehele Financial Times lennunduse ekspert Robert Boyle. | Venemaa keelas Suurbritannia lennufirmadel oma õhuruumi kasutada | https://www.err.ee/1608512312/venemaa-keelas-suurbritannia-lennufirmadel-oma-ohuruumi-kasutada | Venemaa keelas reedel Suurbritannia lennufirmadel maanduda oma lennujaamades või kasutada riigi õhuruumi. |
Meistrite liiga finaal pidi toimuma 28. mail Peterburis, kuid pärast reedest kohtumist kinnitas UEFA, et matši seal ei mängita. Selle asemel otsustas Euroopa jalgpalliliit, et see viiakse üle Pariisi.
Samuti keelas UEFA Venemaal UEFA sarja klubi- ja koondisemängude korraldamise. Mõistetavalt ei ole sõja tõttu võimalik Ukrainas praegu klubi- ja koondisemänge pidada.
UEFA täitevkomitee jätkab olukorra jälgimist ja analüüsimist ning on valmis uuesti erakorraliselt kogunema järgmisteks otsusteks.
Neljapäeval kirjutasid EL-i seadusandjad UEFA-le kirja, kus palusid esimesel võimalusel muuta Meistrite liiga finaali toimumispaika. Lisaks toimumispaiga muutmisele palusid nad oma kirjas UEFA-le lõpetada ka Venemaa linnade valimine rahvusvaheliste jalgpallivõistluste korraldamiseks. | Meistrite liiga finaal toimub Peterburi asemel Pariisis | https://sport.err.ee/1608512306/meistrite-liiga-finaal-toimub-peterburi-asemel-pariisis | 2022. aasta jalgpalli Meistrite liiga finaal peetakse pärast Peterburilt korraldusõiguse ära võtmist Pariisis. |
"On hetki mil leiame end olukordadest, kus juhtuvad rasked ning ebameeldivad asjad nii meiega, kui ka meie ümber. Lugu on justkui palve Jumalale, kellele saab end igas hetkes avada." rääkis Pur Muddi liikmed.
Lugu väljastati Hollandi plaadifirma Soave Recordsi alt. | Ilmus Pur Muddi uus lugu "Oh God" | https://menu.err.ee/1608512300/ilmus-pur-muddi-uus-lugu-oh-god | Duo Pur Mudd avaldas 25. veebruaril uue singli "Oh God". |
Ramat Ganis asuva Sheba meditsiinikeskuse teadlased eesotsas Gili Regev-Yochayga värbasid uuringu tarbeks 274 tervishoiutöötajat. Neist osi vaktsineeriti vähemalt neli kuud pärast esimese tõhustusdoosi saamist Modernaga, teisi Pfizeri vaktsiiniga. Analüüsi põhjal kasvas seepeale kõigi osaliste veres leiduvate antikehade hulk.
Samas ei ületanud see kolmanda doosi järel mõõdetut taset. Teisisõnu aitab neljandat korda vaktsineerimine korvata aja möödumisest tingitud antikehade hulga vähenemist. Viirust neutraliseerivate antikehade hulka pole võimalik aga lõputult kasvatada.
Immuunvastuse täpsemaks hindamiseks tegi töörühm katseid 25 uurimisaluse vereplasmaga. Sarnaselt eelnevatele uuringutele leidus tõhustusdoosi järel selles omikroni blokeerimiseks piisavalt antikehi, kuid need kaitsesid rakke mõnevõrra kehvemini kui delta variandi eest. Neljas doos viis küll omikroni variandi tõhusama neutraliseerimiseni, kuid vahe delta variandiga säilis.
Viimane võiks selgitada, miks ei vähenda neljas vaktsiinidoos nooremate ja tervete inimeste nakatumisriski märkimisväärselt. Jaanuari lõpuks oli neli korda vaktsineeritutest nakatunud koroonaga 52 uurimisalust, kolm korda vaktsineeritutest aga 73.
Erinevaid rühmi täpsemalt vaadates leidis töörühm, et Moderna neljas doos vähendas võrreldes kolme doosiga nakatumisriski 11 protsenti ja Pfizeri neljas doos 30 protsenti. Väikeste uurimisaluste arvu tõttu ei pruugi olla see aga lõplik sõna.
Lisaks rõhutab töörühm, et teise tõhustusdoosi tegemine on ilmselt kasulik vanemaealistele ja teistele nõrgema immuunsusega inimrühmadele. Kuna nende uuringus vähendas neljas doos sümptomitega nakatunute osakaalu, võiks väheneda ka täiendavalt haiglasse sattumise ja surmarisk. Praegu pakuvad riskirühmadele neljandat doosi teiste seas Rootsi, Iisrael ja Tšiili.
Järeldusele lisab kindlust teine Iisraeli andmetel põhinev eelretsenseerimata töö. Enam kui 60-aastaste ja neljandat korda vaktsineeritute seas oli vähemalt kaks nädalat pärast vaktsineerimist nakatumisrisk kaks korda väiksem kui kolm korda vaktsineeritud vanemaealiste hulgas. Võimalus raske haiguse tekkimiseks oli aga umbes neli korda väiksem.
Mõlemad töörühmad nendivad tulemuste põhjal, et tulevikku vaadates ei saa jääda lõputult tõhustusdoose tegema koroonaviiruse algse variandi vastu mõeldud vaktsiiniga. Lahendus võiks peituda spetsiaalselt uute viirusvariantide vastu suunatud vaktsiinides. Seejuures peab lisaks arvestama, et vaktsiinide liigse sarnasuse korral võib hakata immuunsüsteem ka uut vaktsiini kasutades valmistama algse viiruse variandi vastu suunatud antikehi. | Uuringud: neljas koroonavaktsiini doos aitab eakaid, noori vaid pisut | https://novaator.err.ee/1608512261/uuringud-neljas-koroonavaktsiini-doos-aitab-eakaid-noori-vaid-pisut | Neljandat korda vaktsineerimine kergitab küll veres koroonaviirusevastaste antikehade taset, kuid ei vähenda võrreldes ainult ühe tõhustusdoosi tegemisega nakatumisriski kuigi palju, vihjab Iisraelis tehtud uuring. Samas võib veel eelretsenseerimata töö autorite hinnangul lõigata neljandast doosist kasu riskirühmad ja vanemaealised. |
Uuringu autorid küsitlesid Itaalia elanikke, kes pidasid mitut koera. Küsitlus näitas, et kui peres üks koer sureb, kipuvad ülejäänud koerad omanike sõnul oma tavapärast rõõmsat meelt vaos hoidma. Ehkki see ei pruugi koerasõbrale olla mingi uudis, kujutab uuring endast sammu loomade tundemaailma parema mõistmise suunas, vahendab ScienceAlert.
Milano Ülikooli veterinaari Frederica Pirrone juhitud töörühm kirjutab, et koeral võivad lähedase liigikaaslase surma korral ilmneda leinaga seotud käitumis- ja tundemustrid. Samas võivad need olla seotud koeraomaniku enda emotsionaalse seisundiga.
Inimesed, kellel pole kunagi lemmiklooma olnud, võivad uurijate sõnul mõelda, et milles küsimus: muidugi on loomadel rikkalik ja sügav tundeelu. Samas on loomade tundeid hakatud teaduslikult uurima ja kirjeldama alles hiljaaegu.
Lein on uurijate jaoks eriti huvitav tunne, sest see võib anda aimdust looma tajudest, millised need aga igaühe isikliku kogemuse põhjal ei paistaks. Konkreetselt lemmikloomade leina uurimine võib samas aidata inimestel mõista oma hoolealuste emotsionaalseid vajadusi.
Väheuuritud lein
Leinakäitumist on täheldatud varem erinevatel loomaliikidel, sealhulgas inimahvidel, elevantidel ja delfiinidel. Koerlaste kohta leidub leinateemalist teaduskirjandust väga vähe. Vabalt looduses elavate koerlaste kohta on selliseid teateid vaid mõni üksik ja kodukoerte kohta ei ühtegi.
Sestap püüdsidki Frederica Pirrone ja kolleegid selliseid juhtumeid leida. Nad kutsusid uuringusse osalema 426 inimest, kellega elas koos vähemalt kaks koera. Kõigil uuritavatel oli ka vähemalt üks koer nende elu jooksul surnud. Neil paluti anonüümselt täita küsimustik selle kohta, kuidas nende allesjäänud koerad peale liigikaaslase kaotust käitusid.
Ühtlasi paluti osalejatel kirjeldada lemmikute omavahelist läbisaamist ja nende eneste reaktsiooni koera surmale. Uurijaid huvitas seegi, kas inimeste meenutusi lemmikute leinakäitumisest mõjutas soov mälestusi omaenda leinaperioodi kannatustest alla suruda.
Omanikud täheldasid peale teise koera surma enamike koerte käitumises muutusi. Vastajatest ütles 86 protsenti, et nende koer hakkas käituma märgatavalt vaoshoitumalt või nõudis peremehelt rohkem tähelepanu.
Viimast tuli ette ka kõige sagedamini ehk kahel kolmandikul juhtudest. Vastajatest 57 protsenti mainis vähenenud mängulisust, 46 protsenti aga loomade üldist väiksemat aktiivsust. Samuti märkis 35 protsenti vastajaid, et koerad magasid kauem ja kartsid rohkem, kolmandik vastajatest täheldas koertel isu langust ja 30 protsenti kirjeldas tavatult rohket niutsumist või haukumist.
Peaaegu kõik leinavatest koertest olid elanud kadunukesega koos üle aasta. Koos elanud koerad olid ligi 70 protsendil juhtudest sõbralikult läbi saanud. Uurijad märkasid aga, et koerte koos elatud aeg ei mõjutanud allesjäänud koera käitumist.
Küll aga olid omavahel seotud allesjäänud kutsu käitumine ning koerte omavaheline läbisaamine ja omaniku tunded. Kui koerad olid olnud sõbrad ja omanik leinas raskelt, käitus ellujäänud lemmik tõenäolisemalt kartlikult, passiivselt ja püüdis tavapärasest rohkem omaniku tähelepanu.
Uuringu põhjal pole autorite sõnul siiski võimalik teha selget järeldust, et koerad oma sõpru leinavad. Koerte käitumist võivad nimelt mõjutada muud asjaolud. Uurijad kirjutavad, et kuna inimese ja koera vaheline side võib mõjutada koera vaadet oma surnud liigikaaslasele, on kindlat käitumismustrit koerale keeruline omistada.
Uurijate sõnul võib omanik peegeldada ühest küljest enda tundeid koerale, aga teisest küljest võib koer hakata surnud sõbrale tähelepanu pöörama just omaniku eeskujul. Autoreid ei üllataks seegi, kui tunded nagu stress lihtsalt omanikult koertele üle kanduvad. Tulemused võivad uurijate sõnul viidata, et koerte käitumist muudab rohkem kaaslase kaotus kui viimase surm.
Olgu sellega kuidas on, uurijate sõnul paistavad koerad ikkagi midagi tundvat. See tähendab nende sõnul, et kui täiendavad uuringud aitavad koeri rõõmsamaks ja tervemaks muuta, tasub teemat edasi uurida.
Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports. | Uuring: koerad võivad leinata surnud liigikaaslasi | https://novaator.err.ee/1608512237/uuring-koerad-voivad-leinata-surnud-liigikaaslasi | Inimese parima sõbra surm on omanikule kurb sündmus, kuid uue rahvusvahelise uuringu järgi ei pruugi surnud kutsut leinata vaid inimesed. Kui peres on veel koeri, võib olla neilgi oma leinaperiood. |
Zverev sai karistada pärast seda, kui ta oma reketit korduvalt vastu peakohtuniku pukki lõi, ähvardades kohtuniku jalgu tabada. Saksamaad esindav tennisist sai rahatrahvi verbaalse sõnavõtu ja ebasportliku käitumise eest. Lisaks kaotab ta enam kui 27 000 eurot auhinnaraha ja kõik Acapulcos üksik- ja paarismängus teenitud edetabelipunktid.
ATP, kes teatas, et 24-aastasele Zverevile määratud trahv on iga rikkumise kohta maksimaalne, alustab ka intsidendi põhjalikku läbivaatamist, mis võib tuua tennisistile veel rohkem karistusi.
Zverev vabandas oma käitumise pärast sotsiaalmeedias, öeldes, et kahetseb tehtut väga ning seda poleks tohtinud juhtuda.
2019. aastal määras ATP pärast 100 000-eurost trahvi austraallasele Nick Kyrgiosele pärast sisejuurdlust 16-nädalase mängukeelu ja täiendava rahatrahvi | Zverevile määrati rünnaku eest esialgu rahatrahv | https://sport.err.ee/1608512270/zverevile-maarati-runnaku-eest-esialgu-rahatrahv | Meeste tennise maailma kolmas reket Alexander Zverev, kes eemaldati sel nädalal ATP 500 kategooria turniirilt Acapulcos, sai lisaks 36 000-eurose trahvi ning järgneda võivad ka veel karmimad karistused. |
Artikkel ilmus algselt portaalis Edasi.
I peatükk – Julgus vaadata endale otsa
Ma teenisin Nõukogude armees glasnosti aastail, kui ootamatult vabanenud vene ajakirjandus hakkas kirjutama stalinismi kuritegudest. Olin rabatud ja samas tundsin uhkust venelaste üle, kes julgesid tunnistada oma rahva vigu. Tol hetkel tundus, et ka meie, eestlased, võiksime venelastest õppust võtta, sest kui Sa usud, et Sinu rahvas on alati olnud vaid ohvriks, siis kordad Sa tingimata vanu vigu.
Kunagi hiljem küsisin ühelt väga targalt vene naiselt, milline on patukahetsuse tähendus vene õigeusu kirikus. Ta vaatas mind üllatunult. "Aga see ju ongi kogu kristluse alus?" ütles ta. Kristus tuli maa peale ju selleks, et inimkonna pattusid lunastada, aga selle eelduseks on inimkonna valmidus ka ise oma eksimusi tunnistada.
II peatükk – Venemaa on ilus
Ühed kõige õnnelikumad aastad minu elus on seotud filmiga: "Ma ei tule tagasi." Mitte ainult vene näitlejad, filmi meeskond, vaid ka kõik need inimesed, keda kohtasin filmi võtete ajal, täidavad mu mõtteid igatsuse ja õrnusega.
Ma olen käinud Siberis, Moskvas, Peterburis ja mujal, ning alati arvanud, et ma suudan mõista oma sealseid sõpru poolelt sõnalt. Te ju teate, kui tähtis on leida inimesi, kes on justkui teistsugused, aga mõtlevad täpselt nii nagu Sa isegi. See on kirjeldamatu õnnetunne.
Jah, minu maailmas kehtivad mõned arusaamad, nii et võin öelda järgmist:
Vene intellektuaalid on ühed maailma kõige läbinägelikumad ja targemad. (Tõsi, ainult need, kes on humanistid.)
Vene kirjanikud on suutnud panna näpu peale olemise alati vastuolulisele saladusele.
Vene heliloojad on märgistanud minu elu.
Ülikooli esimesel kursusel sattus mulle kätte Bulgakovi "Meister ja Margarita". Sel öösel ma ei maganud, sest see raamat ei lasknud mind lahti enne viimase lehekülje lugemist. Siis tulid Bunin, Solženitsõn, Dostojevski ja teised. Vene filme, mis on mind vorminud, ei jõua üle lugeda.
Kord aga sattusin päriselt Volga kaldale. Täpselt nii nagu seda on filmides näidatud. Ja see oli justkui klišee, sest sealne vaade mattis mu hinge. Umbes samamoodi, kui kunagi keskkooli ajal sügisel sattusin Mihhailovskojesse, kus giid rääkis keerulises vene keeles Puškini luulest, aga mind kõnetas mets ise: " Унылая пора! Очей очарованье!"
Ma olin armunud ka vene tüdrukusse, kes ei olnud mitte lihtsalt ilus, aga kelle hing oli kirjeldamatult kaunis. Ma võisin temaga vaielda, aga tema eetiliste tõekspidamiste ees võisin ma ainult kummarduda.
III peatükk – Mis on tähtis?
Lõpuks meeldisid mulle need pikad maailmaparandamised köögilaua taga. Kui me rääkisime Suurest Isamaasõjast, siis mu vene sõpradel jäi lõpuks pärast pikki vaidlusi alles vaid üks veendumus. Ei ole tähtis, et Su valitsus võib olla vale ja riigikord diktaatorlik, kuid kui sinu maale astub relvaga võõras mees, siis tuleb temaga võidelda.
Sel võõral ei ole rahvust, sest relv kustutab rahvuse. Alles jääb vaid mingi sõimusõna – fašist, imperialist või lihtsalt vaenlane. Ja karta ei tohi, sest siis kaotad kõigepealt au ja seejärel kõik ülejäänu. Kas teie, eestlased, olete nii julged?
See kõik viib mind vaid ühe kokkuvõtteni
Just nende õppetundide pärast on mul nüüd tunne, nagu sõda oleks kuulutatud ka mulle. Eestlasena olen ma alati umbusaldanud deržava't ja vene imperialismi, aga tegi V. V. Putin minust ukrainlase.
Mu vene sõbrad, ma tean, et te olete seal kusagil olemas. Seepärast ütlen teile, et ma armastan teid endiselt. Kui te olete mu sõbrad, siis te ju mõistate, miks need mehed, kes ületasid sel nädalal relvadega Ukraina piiri, on minu vaenlased. | Ilmar Raag: südamelt ja igatsusega | https://www.err.ee/1608512267/ilmar-raag-sudamelt-ja-igatsusega | Ma tahtsin öelda, et armastan Venemaad, aga pean ütlema, et armastan üht teist Venemaad, kirjutab Ilmar Raag. |
"Sõna "Jungle" kõlal on mitmeid tähendusi erinevates keeltes ja ka sümbolina. Enamasti viitab see millegi metsiku vohamisele, täpsemalt sellele, et taimed võtavad üle mingi ala looduses," kommenteeris näituse kuraator Meelis Tammemägi, kelle sõnul vaadatakse väljapanekul džunglile erisugustest vaatenurkadest. "Võib näha, kuidas Brasiilia favelas on putkade labürint võtnud üle mäekülje või pilvelõhkujate meri kunagised New Yorki alad."
Kunstnik Aleksejs Naumovs (sündinud 1955) on omanud umbes 65 isikunäitust Lätis, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Leedus, Eestis, Taanis, Itaalias, USA-s jne.
Autori puhul on tegemist tänapäeval haruldaseks muutunud vabaõhumaalijaga, kes läheb suureformaadilised lõuendid kaenlas loodusesse või linnakeskkonda, suleb hetkeks silmad, tunnetab koha vaimu ja energeetikat ning kannab selle seejärel hoogsate pintslitõmmetega lõuendile. Kunstnik on innukas rännumees – nõnda sünnivad tema teosed kaunites ja kaugetes paikades üle maailma ning vahel ka väga ekstreemsetes tingimustes.
Naumovsiga ühinevad Eestis Vilen Künnapu ja Liisa Kruusmägi.
Näitus "Jungles" jääb Solarise galeriis avatuks kuni märtsi lõpuni. | Solarises avatakse Naumovsi, Künnapu ja Kruusmäe ühisnäitus "Jungles" | https://kultuur.err.ee/1608512249/solarises-avatakse-naumovsi-kunnapu-ja-kruusmae-uhisnaitus-jungles | 25. veebruaril kell 19 avatakse Solaris galeriis läti maalikunstniku Aleksejs Naumovsi loomingul põhinev näitus "Jungles". Näitusele lisavad temaatilist koloriiti eesti maalikunstnikud Vilen Künnapu ja Liisa Kruusmägi. |
"See pakett sisaldab finantssanktsioone, mis katkestavad Venemaa juurdepääsu kõige olulisematele kapitaliturgudele. Oleme sihikule võtnud 70 protsenti Venemaa pangandussektorist, sihime veel ka suuri riigifirmasid," ütles von der Leyen.
The package of massive and targeted sanctions approved tonight shows how united the EU is.
First, this package includes financial sanctions, targeting 70% of the Russian banking market and key state owned companies, including in defence. https://t.co/iKVGfnafKp
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) February 25, 2022
Von der Leyeni sõnul kiirendavad need sanktsioonid Venemaal inflatsiooni ja mõjutavad järk-järgult kogu Venemaa tööstust.
"Sanktsioonide teine osa puudutab energiasektorit. Meie sanktsioonid muudavad Venemaa rafineerimistehaste moderniseerimise võimatuks," ütles von der Leyen.
EL-i sanktsioonide hulka kuulub ka keeld müüa Venemaa lennufirmadele lennukiosi ja seadmeid. Von der Leyeni sõnul toodeti Venemaal kasutatavad reisilennukid Euroopas ja USA-s.
Komisjoni juhi sõnul mõjutavad sanktsioonid ka Venemaa diplomaate ja ärimehi. "Neil pole enam privilegeeritud juurdepääsu Euroopa Liitu," ütles von der Leyen.
Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire ütles reedel, et EL tahab Venemaa ära lõigata maailma finantssüsteemist.
"Me tahame Venemaad rahaliselt isoleerida. Tahame katkestada kõik sidemed Venemaa ja ülemaailmse finantssüsteemi vahel," ütles Le Maire.
Le Maire sõnul on ainuke strateegiline majandusprobleem maagaas. "Peame suurendama gaasivarude mahtu ja mitmekesistama tarneallikaid," ütles Le Maire.
Saksamaa rahandusminister Christian Lindneri sõnul kahjustavad Moskva-vastased sanktsioonid Vene rahvast ja takistavad tõsiselt riigi majanduse arengut.
USA rahandusministeeriumi teatel mõjutavad uued Moskva-vastased sanktsioonid Sberbanki, VTB-d, Sovcombanki ja Otkritie panka. Alates 26. märtsist ei tohi USA finantsasutused osaleda tehingutes , kus osaleb Sberbank. VTB lõigati aga täielikult välja USA finantssüsteemist.
USA sanktsioonid takistavad Venemaal firmadel kaasata ka USA investoreid. Ameerika investorid ei tohi enam osta Gazpromi, Rostelecomiz, Venemaa Raudtee ja Alfa-Banki uusi aktsiaid. | EL-i sanktsioonid mõjutavad Vene pangandussektorit 70 protsendi ulatuses | https://www.err.ee/1608512183/el-i-sanktsioonid-mojutavad-vene-pangandussektorit-70-protsendi-ulatuses | Euroopa Liidu (EL) uus sanktsioonide pakett mõjutab Venemaa pangandussektorit 70 protsendi ulatuses, ütles reedel Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. |
"Tuletan kõigile Ukraina territooriumil vaenutegevust korraldavatele osapooltele meelde, et minu büroo võib teostada oma jurisdiktsiooni Ukraina territooriumil toime pandud genotsiidi või sõjakuritegude üle ja neid uurida," ütles ICC prokurör Karim A.A. Khan.
"Minu büroo jätkab Ukraina olukorra tähelepanelikku jälgimist. Oleme pühendunud kuritegude ennetamisele ja tahame tagada, et kõik kuritegusid sooritanud isikud võetakse vastutusele," lisas Karim A.A. Khan.
Venemaa pole ICC liige ja on varemgi kohtu tööd takistanud. | Rahvusvaheline kriminaalkohus võib alustada Ukrainas genotsiidi uurimist | https://www.err.ee/1608512225/rahvusvaheline-kriminaalkohus-voib-alustada-ukrainas-genotsiidi-uurimist | Rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) teatas reedel, et jälgib sõjategevust Ukrainas ning võib alustada seal sõjakuritegude ja genotsiidi uurimist. |
FC Barcelona võitis Diego Maradona nimelisel staadionil peetud kohtumises 4:2 Napolit. Barcelona lõi kolm oma väravatest juba esimesel poolajal, kui skoori tegid kaheksandal minutil Jordi Alba, 13. minutil Frenkie de Jong ning 45. minutil Gerard Pique. 23. minutil lõi Napoli ühe värava vastu, kui penalti realiseeris Lorenzo Insigne. Barcelona neljanda värava lõi Pierre-Emerick Aubameyang 59. minutil. Napoli eest sai värava kirja ka Matteo Politano 87. minutil. Kahe mängu kokkuvõttes pääses edasi Barcelona (5:3).
Real Betis mängis koduväljakul 0:0 viiki Peterburi Zenitiga. Järgmisesse vooru sai edasi Real Betis (3:2)
Dortmundi Borussia ei suutnud Glasgow Rangersi vastu imet korda saata ning kukkus Euroopa liigast välja. Neljapäevases mängus mängiti 2:2 viiki (22. ja 57. James Tavernier – 31. Jude Bellingham, 42. Donyell Malen), kuid kahe mängu kokkuvõttes võitis Rangers 6:4.
Braga ja Šeriffi kohtumises nähti aga nii lisaaega kui ka penaltiseeriat. Edasipääsu kindlustas Braga meeskond.
Tulemused:
Napoli – Barcelona 2:4
Real Betis – Peterburi Zenit 0:0
Glasgow Rangers – Dortmundi Borussia 2:2
Braga – Tiraspoli Šeriff 2:0 | Barcelona võttis suure võidu, Borussia Euroopa liigas ei jätka | https://sport.err.ee/1608512231/barcelona-vottis-suure-voidu-borussia-euroopa-liigas-ei-jatka | Jalgpalli Euroopa liigas selgusid viimased kuueteistkümnendikfinaali pääsejad. Tiitli nimel jätkavad võitlemist FC Barcelona, Real Betis, Glasgow Rangers ja Braga. |
Oma otsusest tooted müügilt eemaldada teatasid kauplusteketid neljapäeval ja reedel. Põhjuseks nimetavad jaeketid Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas.
Rimi poodides Eestis, Lätis ja Leedus hakati vene ettevõtete toodetud kaupu tootevalikust eemaldama neljapäeval. Rimi Baltic teavitas ka oma varustajaid, et lõpetab Venemaa päritolu kaupade hankimise.
Vene kauba osakaal on Rimis olnud väike. "Hetkel on Eesti Rimides müüdavast kaubast umbkaudu üks protsent Venemaa päritolu. Ehkki see moodustab meie sortimendist väga väikese osa, lõpetame praeguse kriisi valguses vene päritolu kaupa hankimise ja müügi oma kauplustes," sõnas Rimi Eesti juht Vaido Pajumäe.
Samuti tegi Rimi otsuse lõpetada kaupluste reklaamimine Venemaa telekanalites. "Meie ettevõttes töötavad koos eri rahvusest, eri vanuses inimesed eri kultuuriruumidest. Hindame ja austame eri arvamusi ning toetame igati rahulike lahenduste leidmist mis tahes konfliktiolukorras," sõnas Pajumäe. "Seega on koostöö lõpetamine Venemaa ettevõtetega meie jaoks loogiline ja tänases olukorras vajalik samm."
Coop ja Maxima eemaldavad ka Valgevene tooted
Kauplustekett Coop lõpetab samuti Venemaa ja Valgevene kaupade müügi ja reklaamid Venemaa kanalites.
"Leiame, et praeguses olukorras ei ole põhimõtteliselt võimalik jätkata koostööd riikidega, kes on nii brutaalselt otsustanud vastu astuda demokraatlikule maailmakorrale. Otsus Venemaa telekanalites reklaami lõpetamiseks sündis juba enne sõjategevuse algust teisipäeval, 22. veebruaril, kuid toidu- ja esmatarbekaupade müümise lõpetamise tingis reaalse sõjategevuse algus neljapäeval, 24. veebruaril," teatas teatas Coopi kommunikatsioonispetsialist Martin Miido.
Nii nagu teised suuremad ketid, eemaldab ka Maxima Venemaa ja Valgevene kaubad tootevalikust. "Tulenevalt sõjalisest olukorrast Ukrainas otsustas Barbora koostöös suurpartner Maximaga eemaldada sortimendist kõik Venemaa ja Valgevene päritoluga toidu- ja esmatarbekaubad," rääkis Barbora tegevjuht Kirke Pentikäinen.
Maxima tootevalikust eemaldatakse valmis kuiv- ja kiirtoidud, kastmed, karamelli maiustused, teevalik, erinevad kuivained (sh nt päevalilleseemned), Valgevene kalatooted, hematogeen ning alkohoolsed ja alkoholivabad joogid. Eemaldatavate toodete täpset nimekirja koostatakse ning alates 25. veebruarist on nende riikide tootevalik Barbora sortimendist eemaldatud.
Barbora lõpetab Venemaa ja Valgevene toodete edasimüügi kõikides riikides, kus ettevõte tegutseb ehk Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.
Boikotiga ühinesid ka Selver ja Meie toidukaubad
Selver teatas, et on lõpetanud Venemaa ja Valgevene kaupade sisseostu. Nendest riikidest Selver ise kaupu sisse ei osta, kauplustesse jõuavad need läbi kodumaiste maaletoojate.
Venemaa telekanalitel lõpetas Selver reklaami edastamise veebruari alguses, ütles Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski.
Venemaa ja Valgevene kaupade müügi lõpetamisest teatas reedel ka Meie toidukaupade kett.
"Oleme seisukohal, et meil on võimatu teha koostööd Ukrainale kallale tunginud riikidega – Venemaa ja Valgevenega. Süngetel aegadel peame tegema kõik endast oleneva, et toetada Ukrainat ja mõista üheselt hukka agressorite tegevus," sõnas ettevõtte juht Rein Reinvee.
Meie toidukaupade omanikule AS RR Lektusele kuulub enam kui kuuskümmend toidukauplust, mis tegutsevad valdavalt maapiirkondades.
Reedel teatas tehnilise järelevalve amet teatud Vene telekanalite taasedastamise keelamisest Eesti territooriumil. Nendes kanalites reklaamisid enda tooteid ka Eesti toidukaubaketid. | Suuremad Eesti toidukauplusteketid eemaldavad valikust Vene tooted | https://www.err.ee/1608512195/suuremad-eesti-toidukauplusteketid-eemaldavad-valikust-vene-tooted | Rimi, Coop, Maxima ja Meie toidukaubad eemaldavad oma sortimendist Vene päritolu tooted ja loobuvad reklaamist Vene telekanalites. Selver teatas, et on lõpetanud Venemaa ja Valgevene kaupade sisseostu kohalikelt maaletoojatelt. |
"Soo" helilooja Mick Pedaja sõnul inspireeris teha muusikat kirjutades filmi elulisus, lugu ise ning Eesti loodus. "Eesti loodusel on minu loomingus suur roll. Metsa sõites soovin kogeda rahu ja õnnetunnet, ürgsust. Juba "Soo" filmi algmaterjali lugedes tekkisid visuaalid ja vaated, et edasi muusikat luua."
Pedaja sõnul on ta alati soovinud filmidele muusikat kirjutada. "Olen õnnelik, et saan seda teha. Žanre on filmimaailmas pea sama palju kui muusikamaailmas. Seega oskus luua erinevas žanris muusikat tuleb kasuks."
Mick Pedaja on kirjutanud muusikat ka kodumaistele mängufilmidele "Talve" ja "Skandinaavia vaikus", varsti esilinastuvale dokumentaalfilmile "Sellest saab meie suvi", lühifilmidele ja sarjadele, näiteks "Reetur", "Valguses ja varjus" ning "Tulejoonel".
Lisaks Spotifyle saab "Soo" muusikat kuulata ka Fairmus platvormil.
Fairmus platvormi looja, muusik Reigo Ahven lausus, et mängufilmi "Soo" muusika kasvas tema südame külge juba jaanuaris Palamusel toimunud filmi eellinastusel, kus sai selgeks, et film ja muusika hingavad algusest lõpuni uskumatult ühes taktis.
Fairmus muusika kuulamise platvorm on loodud selleks, et inimesed üle planeedi saaksid kuulata kohalikku muusikat ning Fairmusi kaudu kuulatud muusika võimaldaks ka autoritele väärikat sissetulekut. "Uuenduslik on see, et muusikud ei pea selle eest maksma, et nende looming platvormile jõuaks ja seal oleks. Iga kasutaja kuumaksest läheb raha ainult nendele artistidele, keda ta kuulab." | Filmi "Soo" muusikast ilmus album | https://menu.err.ee/1608512222/filmi-soo-muusikast-ilmus-album | Hiljuti nägi ilmavalgust uus kodumaine mängufilm "Soo". Linateosele lõi muusika Mick Pedaja ning nüüd on see kuulatav kõigile huvilistele. |
Pressikonverentsil kommenteerivad peaminister Kaja Kallas ning teised ministrid Venemaa agressiooniga seotud küsimusi.
Otseülekannet saab jälgida siit: | Otse kell 11.30: valitsuse erakorraline pressikonverents | https://www.err.ee/1608512213/otse-kell-11-30-valitsuse-erakorraline-pressikonverents | Reedel kell 11.30 toimub Stenbocki majas valitsuse erakorraline pressikonverents. ERR.ee teeb pressikonverentsist otseülekande. |
Raske Covidi tõttu haiglas viibijatest 198 ehk 60,4 protsenti on vaktsineerimata ja 130 ehk 39,4 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 2,2 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 7,2 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 61 uut haigusjuhtu, millest 25 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 43 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.
Intensiivravil on 24 patsienti, neist üheksa juhitaval hingamisel.
Suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest neli olid vaktsineerimata: 71-aastane naine, 76-aastane mees, 80-aastane naine, 82-aastane naine, 86-aastane mees, 89-aastane mees, 90-aastane naine, 93-aastane mees ja 94-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 2204 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8116 testitulemust, millest 5015 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 304,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 465,5 vaktsineerimata inimest päevas.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 5550,3.
Ööpäeva jooksul manustati 146 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 16. Reedehommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 428 012 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63 protsenti. | Raske koroonaga on haiglaravil 328 patsienti, suri kaheksa inimest | https://www.err.ee/1608512192/raske-koroonaga-on-haiglaravil-328-patsienti-suri-kaheksa-inimest | Reedehommikuse seisuga on raskeloomulise Covid-19 tõttu haiglaravil 328 patsienti, kokku on haiglates 675 koroonaviirusega nakatunud inimest. Ööpäevaga suri kaheksa nakatunut. |
Uuelt albumilt leiab 12 lugu, mille hulgas on mitmeid koostööprojekte, sealhulgas muusikutega nagu Blackbear, MGK, Mark Hoppus ja Travis Barker.
Albumi värskeimaks fookussingliks on "Love It When You Hate Me (feat. blackbear)".
Lavigne on karjääri jooksul saavutanud oma lugudega mitu rahvusvahelist esikoha positsiooni, kaheksa Grammy nominatsiooni ja müünud 40 miljonit albumit. | Avril Lavigne andis välja stuudioalbumi "Love Sux" | https://menu.err.ee/1608512174/avril-lavigne-andis-valja-stuudioalbumi-love-sux | Muusik Avril Lavigne'i andis välja oma seitsmenda stuudioalbumi "Love Sux". |
Viimasest 11 mängust kaheksa võitu teeninud Timberwolvesi kasuks viskas D'Angelo Russell 37 punkti, neist 23 neljandal veerandajal. Karl-Anthony Towns lisas 22 punkti ja võttis 11 lauapalli. Grizzliese parim oli Jaren Jackson 21 punkti ja 11 lauapalliga.
Phoenix Suns võttis oma kaheksanda järjestikuse võidu, kui võõrsil alistati 124:104 Oklahoma City Thunder. Devin Booker sai Sunsi eest kirja 25 punkti ja 12 resultatiivset söötu. Cameron Johnson ja Mikal Bridges lisasid mõlemad 21 punkti. Oma esimeses mängus pärast 28. jaanuarit viskas Shai Gilgeous-Alezander Thunderi eest 32 punkti.
DeMar DeRozan viskas 37 punkti ning viis Chicago Bullsi 112:108 võidule Atlanta Hawksi üle. DeRozan viskas üheksandat mängu järjest rohkem kui 30 punkti. Zach LaVine lisas 20 punkti. Hawksi eest tegi Bogdan Bogdanovitš hooaja parima mängu ja viskas 27 punkti.
Golden State Warriors alistas 132:95 Portland Trail Blazersi. Warriorsi Stephen Curry andis hooaja parimad 14 resultatiivset söötu ja viskas 18 punkti. Klay Thompson lisas samuti 18 punkti. Trail Blazersi kasuks viskas Anfernee Simons 24 punkti.
Tulemused:
Detroit – Cleveland 106:103
Brooklyn – Boston 106:129
Chicago – Atlanta 112:108
Minnesota – Memphis 119:114
Oklahoma City – Phoenix 104:124
Sacramento – Denver 110:128
Portland – Golden State 95:132 | Timberwolves alistas Grizzliesi, Suns võttis kaheksanda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/1608512156/timberwolves-alistas-grizzliesi-suns-vottis-kaheksanda-jarjestikuse-voidu | Korvpalliliigas NBA alistas Minnesota Timberwolves 119:114 Memphis Grizzliesi. Phoenix Suns võttis oma kaheksanda järjestikuse võidu, kui võõrsil alistati Oklahoma City Thunder. |
Ühingu teenetepreemia pälvis Katrin Niklus, kes ligi neljakümne Rapla keskraamatukogus töötatud aasta jooksul on aktiivselt ja edumeelselt arendanud raamatukogundust nii oma maakonnas kui ka ühingu liinis üleriigiliselt.
Aastapreemiaga tunnustatakse Lääne-Virumaa keskraamatukogu pearaamatukoguhoidjat Lea Lehtmetsa järjekindla raamatukoguhoidjate koolitusalase töö korraldamise eest nii Lääne-Virumaal kui ka ümberkaudsetes maakondades.
Parimat noort raamatukoguhoidjat Irina Möldret tunnustatakse silmapaistva panuse eest noortepärase lugemiskultuuri edendamisse ja erinevate noortele suunatud lugemisürituste korraldamise eest Tartu linnaraamatukogus. Ka aasta lasteraamatukoguhoidja Anu Amor-Narits töötab Tartu linnaraamatukogus.
Aasta maaraamatukoguhoidja Jaana Toss juhib ja koordineerib Ida-Virumaa Alutaguse valla kaheksa raamatukogu tööd. Lugemise edendamiseks käivitati raamatute veebitutvustuste sari "Raamatute kirju maailm", kus valla raamatukogutöötajad ja -lugejad tutvustavad ning loevad ette katkendeid oma lemmikraamatutest.
Aasta kooliraamatukoguhoidja Ingrid Kustavus on Viljandi kesklinna kooli raamatukoguhoidja 1.-4. klasside raamatukogus.
Aasta tegu linnaraamatukogus läks jagamisele Tallinna keskraamatukogu tööriistalaenutuse ning Tartu linnaraamatukogu kirjanduslikke jalutuskäikude vahel.
Aasta tegu erialaraamatukogus on Tallinna tervishoiu kõrgkooli raamatukogu uued väljakutsed ja suunad, toetamaks õppetööd kõrgkoolis ning üleminek RFID-süsteemile.
Bibliograafia auhinnaga pärjati väljaanne "Ankruketi lõpp on bibliograafia algus", kuhu on koostajad Jaan Malini ja Aino Tamjärv koondanud kogu Ilmar Laabani kirjutatud või tema kohta käiva trükis ilmunud materjali.
Raamatukogude Sõber on Poola Suursaatkonna avaliku ja kultuuridiplomaatia spetsialist Slawomira Borowska-Peterson, kes on aastaid korraldanud ja vahendanud Eesti raamatukogudesse lugematul hulgal raamatuesitlusi ja näitusi. Raamatukogusõbra tiitliga tunnustatakse inimest või organisatsiooni, kes on aidanud kaasa raamatukogude hea maine kujundamisele, lugemiskultuuri väärtustamisele ja sidususele kogukonnaga.
Ajakirjandusauhinnaga tunnustatakse ajakirjanikku, kes on märkimisväärselt kajastanud raamatukogude olukorda avalikkusele. Möödunud aasta töö eest pälvis tunnustuse Klassikaraadio vastutav toimetaja Lisete Velt, kes külastas suvesarjas "Raamatuhoidja" Eesti väikelinnade ja külade raamatukogusid ning tutvustas erilisi raamatukogusid ja nende hoidjaid.
"Eesti raamatukoguhoidjad on südamega töötavad nutikad inimesed, kes tihtipeale ei pea enda esiletõstmist oluliseks, iga päev töötatakse pühendumusega, eesmärgiks pakkuda lugejaile parimat. Peame oluliseks neid inimesi ja nende tööd esile tõsta ning väärtustada. 2022. aastal tähistatav raamatukogude aasta on suureks toeks raamatukoguhoidjatele edasi püüdlemiseks, ka riik märkab meie tegemisi ja peab neid oluliseks," rõhutas ERÜ juht Tuuliki Tõiste.
Eesti raamatukoguhoidjate ühing tähistab sel aastal oma 99. tegutsemisaastat, raamatukoguhoidjaid on tunnustatud järjepidevalt alates 1990. aastast. | Raamatukoguhoidjate ühing kuulutas välja aastapreemiate laureaadid | https://kultuur.err.ee/1608509837/raamatukoguhoidjate-uhing-kuulutas-valja-aastapreemiate-laureaadid | Eesti raamatukoguhoidjate ühing ja kultuuriministeerium tunnustavad 28. veebruaril 2021. aasta parimaid raamatukoguhoidjaid. Laureaadid valis esitatud kandidaatidest ERÜ juhatus. |
"King" tähistab Florence + The Machine'i selle aasta esimest uut lugu. Mullu ilmus bändil singel "Call Me Cruella", mis kõlas Disney filmis "Cruella".
Lugu "King" nägi ilmavalgust koos muusikavideoga, milles laulja Florence Welch kehastab valitsejannat, kelle ümber tantsivad õukonnaliikmed. Video režissöör on Autumn de Wilde.
Bändi viimane album "High as Hope" ilmus 2018. aastal. | Ilmus Florence + The Machine'i uus lugu "King" | https://menu.err.ee/1608512129/ilmus-florence-the-machine-i-uus-lugu-king | Inglise indie rock i ansambel Florence + The Machine andis välja uue loo "King". Singlile ilmus ka muusikavideo. |
Venemaa agressiooni valguses on oluline pidada silmas tõsiasja, et meie idanaabri ambitsioonid ei piirdu Ukraina idaaladega, lisaks Ukrainale, Gruusiale ja Moldovale asuvad menüü tagumises osas ka teised endised Nõukogude Liidu liikmesriigid, sealhulgas meie koos Läti ja Leeduga.
See seab meid aga teatud sundvalikute ette, milleks on kõrged kaitsekulud ja vajadus teha asju (sealhulgas kulutada raha) vastasest targemalt.
Kuigi Eesti kaitsevõime tugevdamine on oluliseks teemaks olnud meie iseseisvuse taastamisest alates, on kaitseteemade aktuaalsuse tõus olnud peamiselt seotud meie idanaabri tegevusega. Esimene raputus läbis meid (ja maailma) 2008. aastal, mil Venemaa Föderatsioon tungis Gruusiasse. Teine, maailma veelgi rohkem ehmatanud operatsioon algas 2014. aastal Ukraina vastu. Nüüd, kaheksa aastat hiljem, nähakse Venemaa Ukraina ründamises ohtu valla päästa kolmas maailmasõda.
Eelarve koostajate jaoks on see olnud see äratuskellaks, "tänu" idanaabri agressiivsele käitumisele on 2015. aastast meie kaitsekulud (või teisisõnu investeeringud vabadusse) ületanud kahte protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Aastal 2022 tähendab see tõsiasja, et riigi kaitsevõime hoidmiseks ja tugevdamiseks läheb ligi 750 miljonit eurot.
Kindlasti ei ole see Eesti jaoks väike raha. Eriti arvestades tõsiasja, et kogu riigi kulude osa 2022. aasta eelarvest on ümmarguselt (koos lisaeraldistega) ligi 14 miljardit eurot.
Vähema raha eest tuleb osta parimaid lahendusi
Pealtnäha tundub, et oleme selles vallas igati eeskujulikud. Eestit ootavad lähitulevikus ees järjekordsed suured kaitsealased investeeringud, lisaks juba allkirjastatud rannakaitse rakettide ostule saab Eesti kaitsevägi lähiaastatel väga suure tõenäosusega enda kasutusse nii mitmelasulised raketiheitjad (MLRS-süsteem) kui ka keskmaa õhutõrje.
Kuid võime ehitamine, säilitamine ja kasutamine on märksa keerulisem saia või vorsti ostmisest, on oluline, et suudaksime siinkohal minevikus tehtud vigadest õppida ning hankida endale relvad, mis pikas perspektiivis sobivad nii meie majanduslike kui sõjaliste vajadustega.
Soome koomikutel oli kunagi vahva škets, milles kuueprotsendilise palgatõusu saanud mees nõutult poes kaupu otsis, mille eest saaks protsentides maksta. Sest tema loogika kohaselt teenis ta tööl palka nii rahas kui ka protsentides, mida tööandja juurde lubas maksta.
Sama mure on ka Eestil, oma 2,3 protsendiga SKT-st oleme kaitsekulude osas küll NATO pailaps, kuid paraku tänu oma väiksusele rahameestena siiski võrdlemisi tagasihoidlikud. Võrdluseks: Ameerika Ühendriikide kaitse-eelarve suurus on ligi 780 miljardit dollarit (ehk siis 700 miljardit eurot). Soome kulutab enda kaitsmiseks sel aastal aga enam kui viis miljardit eurot ehk ligi seitse korda rohkem kui Eesti.
Vajame rätseplahendusi
Eesti peab arvestama tõsiasjaga, et väike rahvaarv toob kaasa ka vähese inimressursi, mistõttu peaksime eelistama lahendusi, mis on nii opereerimise, tulevõime kui ka väljaõppe seisukohalt meie jaoks optimaalsed.
Seega ei saa me relvastuse soetamisel "letilt" esimest ettejuhtuvat lahendust, väikeriik peab teistest hoolikamalt arvestama kaasneva püsikulu ja opereerimiseks vajamineva ressursiga, uus süsteem vajab ju instruktoreid, remondibaasi, laskemoona ning kasutajate väljaõpet.
Kõik see paneb meid olukorda, kus iseseisvat riigikaitset tuleb üles ehitada targalt, säästlikult ja põhimõttel. et vähese raha eest tuleb palju kaitsevõimet saada.
Orkestri ja kaplanaadi asemel paremad riigihanked
Mäletame hästi üllatust ja pahameelt, kui kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem otsustas kaitseväe orkestri ja kaplanaadi kaotada, sest "need ei tee ju pauku". Sellisest toimimisest jääb mulje, nagu oleks kaitsesektoris iga sent piinliku täpsusega arvel ning kus iga senine otsus on olnud nii majanduslikus kui ka sõjalises mõttes parim võimalik.
Ometi ole saladus, et Eesti seniste kaitseinvesteeringute osas on siit-sealt kostunud kriitikat. Näiteks on Hollandist ostetud CV9035 jalaväe lahingumasinad ju omas klassis igati asjalikud, kuid tanke omamata on neist meie potentsiaalse vastase vastu pea sama palju (või vähe) kasu kui soomustranspörtööridest. Ja ometi maksime nende eest kokku 138 miljonit eurot olukorras, kus meil puudusid tankid, keskmaa õhutõrje ja suure laskeulatusega mitmelasulised raketiheitjad.
Võiks ju väita, et soomusvõimekuse ehitamist peab kusagilt alustama, kuid maja ehitamine kulgeb reeglina siiski vundamendist katuseni. Vastupidises järjekorras võib asju ju üritada teha, kuid tulemus saab olema oluliselt vaevarikkam, kallim ja vildakam.
Samuti võiks ju arvata, et ehk osutusid BAE Systemsi toodetud CV90-d riigihanke käigus lihtsalt parimaks. Kuid paraku osteti 44 soomusmasinat hanketa, mistõttu jäävad ostu tagamaad, sealhulgas kõrge hind, mõnevõrra salapäraseks.
Lisaks vajasid masinad sageli miljonite eurode eest "kohandamist" ning Scoutspataljoni kolmest elukutselist jalaväekompaniist, kes olid "vile peale" suutelised oma SISU-soomukitega mistahes ohu peale reageerima, jäi alles vaid üks elukutseline kompanii. Ja seegi peab nüüd enda tehnika liigutamiseks teede säästmise tõttu kasutama treilereid.
Olukorda ei tee paremaks ka teadmine, et sel ajal, kui meie saime hollandlastelt 138 miljoni euro eest 44 "mängutanki", ostis Soome 200 miljoni euro eest Hollandilt 100 "päristanki" Leopard 2A6.
Milliseid süsteeme me vajame?
Vaadates meie igas mõttes nappi ressurssi, peame me sarnaselt soomlaste protsendiostjaga oma 2,3 protsendi eest SKT-st eest saama parimaid lahendusi. Peame arvestama, et Eesti kaitsevõime püsib reservarmeel, mis saab oma väljaõppe kaheksa- ja 11-kuulise ajateenistuse ajal. Sõja korral peavad need endised ajateenijad alla suruma ärevuse ja suutma õpitut lahinguolukorras rakendada.
Seega peavad meie relvad olema võimalikult lihtsalt kasutatavad, vajama vähest inimressurssi ning olema sealjuures efektiivsed. Meil peab olema korralik laskemoona tagavara, samuti ei tohiks lisalaskemoona ostmine olla keeruline.
Heaks (või halvaks) näiteks on selle kohta Ühendriikidest hangitud Javelini tankitõrjerelvad, mille rakette saame juurde osta USA kongressi otsuse alusel. On selge, et praeguses olukorras me ostuks loa saame, kuid kui ohjad võtab üle mõni Putini-lembene poliitik, võime sattuda väga raskesse olukorda.
Ja seda olukorras, kus uue tankitõrjesüsteemi juurutamine (valimine, ostmine, väljaõppe korraldamine ja taktikalise kasutamise põhimõtete väljatöötamine) kulutab aega ja ressurssi, mida meil pole.
Eestiga sarnaste valikute ees on ka meie põhjanaabrid, kellel on oma kaitsevõime ehitamiseks meiega võrreldes küll oluliselt rohkem aega ja raha olnud. Teatud mõttes meenutab Soome Iisraeli, mis vaenlastest ümbritsetuna on iseseisva kaitsevõime ehitamisel arvesse võtnud just nii vaenlase arvuka ülekaalu kui ka tarviduse oma ressurssi säästlikult kasutada.
"Sellised süsteemid sobivad soomlastele peamiselt seetõttu, et nende arendamisel on arvestatud reservarmee eripäradega."
Ilmselt just paljuski tänu sellele paralleelile leiame soomlaste relvastusest nii Iisraeli päritolu tanki- kui ka laevatõrje raketid. Ka soomlaste rannakaitsesüsteem on pärit Iisraelist (Israel Aerospace Industriesi toodetud Gabriel). Sellised süsteemid sobivad soomlastele peamiselt seetõttu, et nende arendamisel on arvestatud reservarmee eripäradega ning tõsiasjaga, et vaenlase armee on oluliselt suurem kui kaitsja oma.
Iisraeli relvasüsteemide kasuks räägib ka tõsiasi, et need on loodud kasutaja säästmiseks. Heaks näiteks on Merkava tank, millel on ainsana maailmas paigaldatud mootor mitte kere tagumisse, vaid esimesse sektsiooni. Miks? Põhjus on lihtne: Iisraeli insenerid soovisid meeskonnale anda lisakaitset, sest meeskonna elusalt kättesaamine on mootori kaitsmisest olulisem. See on filosoofia, mis kahtlemata meile kui väikeriigile sobib.
Ostame Eestile parimad süsteemid
Loodan siiralt, et suudame mineviku vigadest õppida ja hankida kaitseväele relvad, mis meie vajadusi parimal moel täita suudavad. Alati ei pruugi selleks olla suurriigile sobilik relvasüsteem, mille põhilised kasutuseelised on seotud näiteks eelkõige ekspeditsioonivägede vajadustega.
Samuti peame mõistma, et sõjalise võime planeerimine peab olema pikaajaline ega tohi lähtuda hetkeemotsioonist.
Näiteks tekib küsimus meie kaudtuletoetuse arendamise põhialustest: kui juhitavate rakettidega relvasüsteemid suudavad anda kiiret ning kordades tõhusamat ja kuluefektiivsemat tuld kui liikursuurtükid, siis miks ostsime me endale kõigepealt ülikallid liikursuurtükid K9 ega rajanud oma kaudtulevõimekust kohe raketiheitjate peale? Sest nüüd oleme me ju ometigi rajamas endale ka MLRS võimet.
Vabaduse säilitamiseks peame suutma õppida tehtud vigadest ning kuulama kaitseväe eksperte, sest just nemad omavad ülevaadet nii sellest, mis meil on, kui ka sellest, mida edukaks kaitsetegevuseks vajame.
Kindlasti ei tohi alahinnata iseseisva kaitsevõime vajalikkust ega rajada kõike vaid lootusele, et küll meile meile appi tullakse. On igati arusaadav, et kuigi meie liitlased on võimelised meie võimelünki täitma, saame rünnaku algfaasis loota vaid iseendale. Ning kui me selles faasis hakkama ei saa, ei pruugi liitlaste abi enam meieni jõuda. | Priit Rööp: Eesti kaitsevõime vajab rätseplahendusi ja talupojatarkust | https://www.err.ee/1608512117/priit-roop-eesti-kaitsevoime-vajab-ratseplahendusi-ja-talupojatarkust | Vabaduse säilitamiseks peame suutma õppida tehtud vigadest ning kuulama kaitseväe eksperte, sest just nemad omavad ülevaadet nii sellest, mis meil on, kui ka sellest, mida edukaks kaitsetegevuseks vajame, kirjutab Priit Rööp. |
Brenti toornafta hind tõusis neljapäeval 2,9 protsenti ja on nüüd 101,35 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 94,40 dollarit barreli kohta. Nafta hind on praegu volatiilne, Brenti hind jõudis neljapäeval koguni 106 dollarini.
Volatiilne on ka gaasi hind. Euroopa gaasibörsi TTF-hind tõusis vahepeal 142 euroni megavatt-tunni kohta. Praegu on see hind 112 dollarit megavatt-tunni kohta.
Vene väed tungivad Ukraina pealinna Kiievi suunas. Tarnehäirete tõttu tõusis nisu hind 13 aasta kõrgeimale tasemele. Chicago nisuhinnad tõusid neljapäeval 2,8 protsenti. Ukraina ja Venemaa moodustavad kokku kolmandiku maailma nisuekspordist.
Wall Streeti aktsiaindeks S&P 500 langes neljapäeval 2,6 protsenti, enne kui sulgus 1,5 protsenti kõrgemal. Investorid eeldavad, et sõja tõttu aktsiahinnad langevad. Langesid ka Aasia riikide aktsiaindeksid. Üleeuroopaline aktsiaindeks STOXX 600 langes neljapäeval 3,3 protsenti, vahendas Financial Times.
Venemaa 22 rikkamat miljardäri kaotasid neljapäeval 39 miljardit dollarit.
Jaapan teatas, et piirab kiipide eksporti Venemaale. Maailma suurim kiibitootja TSMC teatas samuti, et järgib USA sanktsioone. | Nafta hind jätkab Ukraina sõja tõttu tõusmist | https://www.err.ee/1608512108/nafta-hind-jatkab-ukraina-soja-tottu-tousmist | Ukraina sõda mõjutab ülemaailmset nafta- ja gaasiturgu, rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind jõudis 101,35 dollarini barreli kohta. |
Carrara linna esindusklubi jäi küll ajalooliselt edukama klubi vastu kiiresti kaotusseisu, kuid sellest tuldi teisel poolajal edukalt välja. Siena võrku sahistati 48., 74. ja 86. minutil ning lõppkokkuvõttes võetigi oluline 3:1 võit. Carrarese kerkis sellega tabelis üheksandaks ehk mööda justnimelt Sienast ja Vis Pesarost. Kümme vooru enne hooaja lõppu on seega vahe üleminekumängudest välja jätva 12. kohaga neli punkti, vahendab Soccernet.ee.
Eesti koondislane Tunjov, kes lõi kuu alguses tabeli tipus olevale Reggianale iluvärava, jätkab vigastuspausi. Nooruk vahetati 11 päeva tagasi vigastuse tõttu välja ning järgnevas kolmes matšis pole ta koosseisu mahtunud.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Tunjovita mänginud Carrarese võttis võidu | https://sport.err.ee/1608512105/tunjovita-manginud-carrarese-vottis-voidu | Itaalia jalgpalli kolmandas divisjonis palliv Carrarese alistas koduväljakul ACN Siena, kes mängis aastatel 2003-2013 üheksa hooaega Itaalia kõrgliigas. Eestlasest ääremängija Georgi Tunjov jäi taas vigastuse tõttu mängust eemale. |
"Torupillil on võimas jõud: vanasti oli õige pidu ainult torupilliga, seda kasutati ka vaenlaste hirmutamiseks ja omade innustamiseks. Uue looga tahtsime tuua kuulajateni rõõmu, mis meil on oma kodumaast, selle inspireerivast kultuuriloost ja panna kõik pidupäeval Eesti oma torupilli helide järgi tantsima," kirjeldas uut lugu bändi muusik ja loo autor Mari Meentalo.
Oopus on folktroonikabänd, mille liikmed armastavad eesti pärimusmuusikat, elektroonilist tantsumuusikat ja valgusinstallatsioone. Nad ühendavad oma loomingus eesti torupilli, regilaulud, klassikalised acid sündid TR-09 ja TB-03 ning viivad kuulaja techno ja acid radadele.
Bändi liikmed on muusikud Mari Meentalo ja Johannes Ahun ning valguskunstnik Aleksander Sprohgis.
Ansambli teine kauamängiv "Folk On Acid" ilmub sel aastal. | Ansambel Oopus andis välja uue singli | https://kultuur.err.ee/1608512090/ansambel-oopus-andis-valja-uue-singli | 24. veebruaril avaldas ansambel Oopus oma uue singli "Happy Piper". Liikmete sõnul on see omamoodi kummardus nii kodumaa kultuuriloole kui ka 2000. aastate reivimuusikale. |
Kell 9.30 on ETV eetris "Esimese stuudio" erisaade, kus Andres Kuusk arutleb Ukrainas toimuvast president Alar Karisega. Saade on kordusena eetris pärast õhtust "Aktuaalset kaamerat", kordussaade on varustatud subtiitritega.
Kell 20.00 on ETV eetris "UV Faktori" erisaade, mille fookus on samuti Ukraina sõjal.
Telekavades võib päeva jooksul tulla teisigi muudatusi.
ERR-i uudistetoimetus vahendab Ukrainas toimuvat eesti, vene ja inglise keeles läbi päeva ERR.ee portaalis ja selle alamportaalides rus.err.ee ja news.err.ee. Ukrainas toimuvat vahendavad operatiivselt ka raadiouudised ning Vikerraadio ja Raadio 4 saated läbi päeva. | Sõda Ukrainas: ETV toob eetrisse "Esimese stuudio" ja "UV Faktori" erisaate | https://www.err.ee/1608512066/soda-ukrainas-etv-toob-eetrisse-esimese-stuudio-ja-uv-faktori-erisaate | ETV lisab täna kavasse "Esimese stuudio" erisaate Alar Karisega ja Ukraina teemadele keskenduva "UV Faktori". |
TTJA tuvastas, et nimetatud telekanalite eetris oli 24. veebruaril Vene Föderatsiooni presidendi kõne, mida saab pidada tervikuna sõjalise rünnaku õigustamiseks, sellele üleskutsumiseks ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete eiramise õigustamiseks, millega rikutakse meediateenuste seaduse nõudeid, teatas amet.
Seega on ameti teatel audiovisuaalmeedia teenuse edastamine loetletud telekanalites rikkunud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist ning kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.
"Erakordne aeg nõuab otsustavat tegutsemist – leiame, et praegusega on konkreetsete telekanalite poolt Eesti inforuumi valulävi ületatud. Viivitusest tuleneva ühiskonna turvalisusele tekkida võiva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja tegutseda koheselt," ütles TTJA peadirektor Kaur Kajak.
Ettekirjutus kehtib 12 kuud.
TTJA jälgis seni kõiki Vene kanaleid, kuid viimati olid täpsema vaatluse all kaheksa, nende seas RTR-Planeta, RTVI, Rossija 24, REN TV, NTV Mir ja PBK.
"Vene propagandakanalid on ju pidevalt õhutanud vaenu ja teinud propagandat, ka sõjapropagandat," märkis Kajak.
Erinevus varasemate olukordadega on aga selles, et propagandal on selge tulem, selgitas Kajak. "Ehk on olnud üleskutse otsesele sõjategevusele ja sellele on ka saabunud reaalne tagajärg, mis annab meediateenuste seaduses selle koosseisu kindlasti kokku."
Telia teatas reede esimestel minutitel, et peatab TTJA ettekirjutuse alusel osade venekeelsete kanalite edastamise.
"Olukorrast tulenevalt lõpetab Telia 25. veebruari öösel telekanalite RTR Planeta, NTV Mir, Rossia 24 ja TV Centre International (TVCI) edastamise oma TV-teenuse klientidele. Kuvame selle kohta teleekraanile ka vastava teavitussõnumi," kinnitas Telia.
Elisa teatas reedel kell 8.30, et peatab ettekirjutuse alusel venekeelsete kanalite RTR Planeta, TVCi, Belarus 24 ja NTV Mir näitamise.
"Elisa peatab kanalite edastamise täna hommikul," teatas ettevõte. "Kliendile kuvatakse teleekraanil sõnum kahes keeles: Kanali edastamine Eestis on peatatud riikliku ettekirjutuse alusel."
Varem olid Telia ja Elisa teatanud otsusest lõpetada PBK, REN TV ja NTV Miri edastamine, kuid seda alles aprillist. | TTJA keelas viie Vene telekanali edastamise Eesti territooriumil | https://www.err.ee/1608511946/ttja-keelas-viie-vene-telekanali-edastamise-eesti-territooriumil | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tegi sideettevõtetele ettekirjutuse lõpetada viie Venemaa ja ühe Valgevene telekanali taasedastamine Eesti territooriumil: RTR Planeta, NTV Mir (ka NTV Mir Baltic), Belarus 24, Rossia 24 ja TV Centre International (TVCI). |
Nimelt viskas Kriisa 21 punkti, nende seas seitse kaugviset, võttis kümme lauapalli ja andis kümme korvisöötu. Viimati sai kolmikduubliga hakkama Andre Iguodala 2004. aastal, visates 14 punkti, võttes 11 lauapalli ja andes kümme korvisöötu.
TRIPLE DOUBLE! @KerrKriisa becomes the seventh player in Arizona history -- and first since 2004 -- to record a triple-double!
| | pic.twitter.com/EkrEIMhiKi
— Arizona Basketball (@ArizonaMBB) February 25, 2022
Lisaks sai Kriisast esimene I divisjoni mängija NCAA-s kümne hooaja jooksul, kes on ühes mängus teinud kolmikduubli ja tabanud seitse kolmepunktiviset.
KERR KRIISA FROM HALF COURT!!! @KerrKriisa 's SEVENTH three of the half!
@FS1 pic.twitter.com/njboA5IX6m
— Arizona Basketball (@ArizonaMBB) February 25, 2022
Arizonal on nüüd tabelis 15 võitu ja üks kaotus, mis hoiab neid endiselt PAC-12 konverentsi esikohal. Utah on tabelis nelja võidu ja 14 kaotusega eelviimasel real. | Kriisa viis kolmikduubliga Arizona võiduni | https://sport.err.ee/1608512054/kriisa-viis-kolmikduubliga-arizona-voiduni | Eesti korvpalluri Kerr Kriisa koduülikool Arizona Wildcats alistas kodusaalis 97:77 (53:33) Utah Utesi. Algviisikusse kuulnud Kriisast sai Arizona ülikooli ajaloo seitsmes mängija ja esimene pärast 2004. aastat, kes on teinud kolmikduubli. |
"Ratsionaalne oleks arvata, et Venemaa tahab saavitada poliitilist edu, vahetada valitsus venemeelse vastu," ütles Salm. "Seda on raske ette kujutada. Märke Ukraina kaitsetahte nõrgenemisest pole, vastupidi."
Sõjaudu on palju, tõdes Salm.
Ukrainale see rünnaku käik pole olnud üllatus, taktika oli teada, ütles Salm. Venemaa on tema sõnul andnud lööke õhust ja maalt ballistiliste ja tiibrakettidega, rünnates õhutõrje objekte, radareid, lennuvälju, muud sõjalist taristut, et vastupanu maha suruda. Raketilöökide vastu on raske õhutõrjet kasutada.
"See on täiemahuline sõda, esimene pärast Teist maailmasõda Euroopas, see on suuremahuline, mitte mingi operatsioon," lisas Salm.
"Lennuväljade vallutamine on sõdurite lihtsamaks juurdetoomiseks, maad mööda Kiievini liikumine toob kaotusi," selgitas Salm. "On andmeid terve hulga Venemaa lennukite ja kopterite allalaskmisest."
"Eile tuli teateid, et Javelini rakettidega on puruks lastud 15 venelaste tanki. Eks meil sellel eesmärgil ongi Javelinid ostetud, et tanke puruks lasta," viitas Salm Eesti poolt eelmisel nädalal Ukrainale saadetud tankitõrjerakettidele.
Rahvusvaheline toetus Ukrainale Venemaad Salmi hinnangul heidutanud pole, aga see annab sõnumi Vene rahvale. | Salm: Kremli sõjategevuse eesmärk Ukrainas on valitsuse vahetus | https://www.err.ee/1608512021/salm-kremli-sojategevuse-eesmark-ukrainas-on-valitsuse-vahetus | Venemaa sõjategevus Ukrainas on suunatud poliitilise edu saavutamisele, milleks oleks venemeelse valitsuse ametisse saamine, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm reede hommikul ETV hommikusaates viimase ööpäeva sündmusi hinnates. |
ERM-i avatud hoidla toob külaliste ette kogudesse kuuluvaid esemeid, mis on hoolega hoitud ja tavapäraselt külastajate silme alla ei satu. Avatud hoidla annab võimaluse eksponeerida korraga sadu kui mitte tuhandeid üht liiki või temaatiliselt kokku kuuluvaid esemeid. Varasematel aastatel on avatud hoidlas näidatud postiajaloo väljapanekut "Postiljoni oodates" ning toodud külastajate ette ERM-i suur õllekappade kogu.
ERM-i direktor Kertu Saks on avatava näituse üle uhke: "Kottide väljapanek avatud hoidlas näitab meie esivanemate rikkalikku ilumeelt ning on heaks sisendiks ja inspiratsiooniks ka kõigile rahvakultuuri, moekunsti ja disainihuvilistele. Hea meel on, et näitust saab külastada ja inspiratsiooni leida kahe aasta jooksul."
Ühed vanimad esemed näitusel on rahvariiete juures kantud ja rikkalikult kaunistatud lahttaskud ja tubakakotid. Eksponeeritakse aga ka nõukogude perioodile iseloomulikke kilekotte ning saab näha käekottide moe muutumist eelmise sajandi teises pooles. Seega saab hea pildi aksessuaaridest ja kottidest kahe viimase sajandi jooksul.
ERM-i kogudest pärinevate kottide näitus avatud hoidlas on avatud kuni 24.02.2024. | ERM-i kogudest jõuavad külaliste ette aksessuaarid ja kotid | https://kultuur.err.ee/1608512027/erm-i-kogudest-jouavad-kulaliste-ette-aksessuaarid-ja-kotid | Eesti Rahva Muuseumi avatud hoidlas on 24. veebruarist eksponeeritud ligikaudu 1500 ajaloolist aksessuaari ja praktilist kotti: alates raha- ja käekottidest kuni uuritaskute ja vadsakottideni. |
2004. aastal sündinud Luts on Levadias mänginud viimased neli aastat. Ääreründaja tegi oma esimesed sammud meeste jalgpallis eelmisel hooajal, kui pääses koduklubi duubelrivistuse eest platsile 16 mängus. Novembris õnnestus Lutsul esmakordselt ka koondisesse mahtuda, kui U-18 võistkond saatis ta üheks poolajaks Malta vastu väljakule. Seejuures lõi nooruk tolles mängus eestlaste ainsa värava, vahendab Soccernet.ee.
Tartust pisut suuremas linnas on nüüdseks läbi käinud mitu eestlast: esimesena jõudis SPAL-i praegugi klubi nimekirja kuuluv (kuid Carrareses laenul olev) Georgi Tunjov.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Levadia ääreründaja viibib SPAL-is testimisel | https://sport.err.ee/1608512018/levadia-aarerundaja-viibib-spal-is-testimisel | Eesti valitsev meister FCI Levadia jalgpalliklubi teatas oma sotsiaalmeedias, et nende 18-aastane kasvandik Daniel Luts viibib hetkel Itaalias Ferrara SPAL-is testimisel. Nooruk on klubi U-18 ja U-19 võistkondade juures 27. veebruarini. |
"Meil on südamest kahju, et meie bänditeekond koos Katrini ja Triinuga on saanud lõpu," ütlesid Vanilla Ninja liikmed Lenna Kuurmaa ja Piret Järvis-Milder. "Me jääme väga taga igatsema seda kirjeldamatut sünergiat, mis meie nelja vahel on alati olnud ja mis oli jätkuvalt olemas veel ka nüüd, aastaid hiljem, kui oma tagasituleku albumit "Encore" tegime."
Ka bändist lahkuv Triinu kinnitas: "Ma vaatan meie ühisele ajale tagasi hea tundega, kuna oli tore tüdrukuid pärast nii pikka aega näha ja jälle koos muusikat teha. Täpselt sama feeling oli olemas nagu varem… Võib-olla isegi parem kui varem, kuna kõik on vanemaks saanud ja huvitav oli tükikesi oma eludest üksteisega jagada."
"Mul on hea meel, et omal ajal käisime bändiga tipus ära - jagasime lava koos Lenny Kravitzi, Enrique Iglesiase ja paljude teiste suurepäraste staaridega. Praegu tegelen juba uute tööprojektidega," põhjendas Katrin oma otsust bändist lahkuda. "Jätkan muuhulgas tervisliku toitumise, treeningute ja igavese vitaalsuse radadel. Kellel soov olla terve, kaalu langetada ja nooruslik välja näha, tulgu minu sotsiaalmeedia kanalitest tõhusaid võtteid järgi proovima. Piretile, Lennale ja Triinule soovin edaspidiseks parimat ja jään põnevusega uue koosseisu kontserti ootama!"
14 aastat Šveitsis elanud Triinu selgitas oma lahkumise tagamaid: "Otsustasin Vanilla Ninjast lahkuda, kuna argipäevase töö kõrvalt ei jää mul kahjuks piisavalt aega bändiga tegelemiseks." Triinu kinnitas, et edasi minnakse sõpradena: "Soovin oma ninja-õdedele edaspidi palju edu ja tuult tiibadesse!"
Katrini ja Triinu asemel võtab bändis koha sisse uus muusik, kelle nimi saab avalikuks järgmisel reedel, kui ilmub Vanilla Ninja uus video singlile "Encore". Video on teinud noored režissöörid Romet ja Raul Esko ehk Eskobros. | Katrin Siska ja Triinu Kivilaan lahkuvad Vanilla Ninjast | https://menu.err.ee/1608512006/katrin-siska-ja-triinu-kivilaan-lahkuvad-vanilla-ninjast | Möödunud aastal taas ühinenud ja 15-aastase pausi järel uue plaadi välja andnud Vanilla Ninja ridades toimuvad olulised muudatused. Klahvpillimängija Katrin Siska ning laulja ja bassist Triinu Kivilaan lahkuvad bändist ning kooslusega liitub uus muusik. |
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted kokku 3,6 miljardi euro eest, sellest hooneid 2,5 miljardi ja rajatisi 1,1 miljardi euro eest. Võrreldes 2020. aastaga ehitati hooneid 12 protsenti ja rajatisi (teid, sildasid, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid) neli protsenti rohkem.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutas 2021. aasta ehitusturgu nii eelnenud aasta madal võrdlusbaas kui ka viimaste aastate suurem materjalide hinnatõus.
"Suudeti ületada ka seni parima ehk 2019. aasta tulemust," lausus Sinisaar.
Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude suurenemine. Rohkem ehitati nii uusi hooneid kui tehti hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Rajatiste mahtude kasv oli eelkõige seotud remondi- ja rekonstrueerimistöödega.
Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud vähenesid eelmise aastaga võrreldes viis protsenti. Vähem tehti nii hoonete kui ka rajatiste ehitustöid. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli viis protsenti, aasta varem oli see kuus protsenti.
Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 6735 uut eluruumi ehk 11 protsenti vähem kui aasta varem.
Suurem osa (62 protsenti) uutest eluruumidest asub korterelamutes. Populaarseim elamutüüp oli kolme- kuni viiekorruseline korterelamu, see on ka ainuke elamutüüp, mille osakaal on viimastel aastatel uute elamute hulgas suurenenud. Enim valmis kahe- ja neljatoalisi eluruume.
Kui neljatoalised eluruumid on olnud ülekaalus aastaid, siis mullu suurenes ühe- ja kahetoaliste eluruumide osa ja vähenes kolmetoaliste eluruumide osa.
Uute eluruumide pind oli keskmiselt 91 ruutmeetrit. Suurem osa valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.
Ehitusluba väljastati 8773 eluruumi ehitamiseks, mida on 0,7 protsenti vähem kui aasta varem. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.
Kasutusse lubati 1136 mitteelamut kasuliku pinnaga 638 300 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao,- tööstus- ja transpordihoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
Ehitusettevõtted ehitasid 2021. aasta neljandas kvartalis 1,0 miljardi euro eest, mida oli 2020. aasta neljanda kvartaliga võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem. Hooneid ehitati 12 protsenti ja rajatisi kolm protsenti rohkem. | Ehitusmaht Eestis suurenes eelmisel aastal 10 protsenti | https://www.err.ee/1608512015/ehitusmaht-eestis-suurenes-eelmisel-aastal-10-protsenti | Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2021. aastal Eestis ja välisriikides kokku üheksa protsenti rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 10 protsenti. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.