text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Eriüksused vallutasid Tšernobõli tuumajaama, neil pole ähmast aimugi, kuidas seda jälgida ja hallata ning sellest tuleb mõõtmatu katastroof," ütles Korsunski.
Korsunski sõnul juhtub katastroof juba siis, kui Vene sõdurid suletud tuumajaama haldamisega hakkama ei saa. Veel hullem on lugu aga juhul, kui Vene sõjaväelased tuumajaamas omapäi tegutsema ning selle mingeid osi torkima hakkavad.
Ainsa võimalusena katastroofi ära hoida näeb Korsunski Vene invasiooni üldist peatamist Ukrainas.
Korsunski sõnul on Ukraina väed sissetungija vastu edukad olnud ning tulistanud alla seitse vastase lennukit. Nüüd aga pärsib vastupanu õhutõrjelaskemoona puudus. Suursaadiku sõnul vajab Ukraina hädasti õhutõrjerakette ning ka raketiheitjaid, et taastada kontroll oma õhuruumi üle. Laskemoona ja raketiheitjaid loodab Ukraina hankida oma liitlastelt. | Ukraina diplomaat: Tšernobõli tuumajaama töötajad on Vene vägede vangid | https://www.err.ee/1608511991/ukraina-diplomaat-tsernoboli-tuumajaama-tootajad-on-vene-vagede-vangid | Kõik Tšernobõli tuumajaama valvurid ja töötajad on vahistatud ning sisuliselt Vene vägede pantvangid, ütles Ukraina suursaadik Jaapanis Sergii Korsunski. |
"On tähtis, et me ei oleks tulevikus mingilgi viisil sõltuvad Venemaa energiatarnetest, sellist pöidlakruvi ei tohi Venemaale lihtsalt jätta," ütles Marin reedel Soome telekanalile MTV3. Marini sõnul on praegune olukord ülimalt problemaatiline.
Marini sõnul ei tohi EL olla kuidagi sõltuv või seotud Venemaa-taolise riigiga, mis tegutseb praegusel viisil agressiivselt, tungides suveräänse riigi territooriumile, tegutsedes seal rahvusvahelise õiguse vastaselt, ohustades sellega kogu rahvusvahelist õigussüsteemi, millel lääneriikide tegutsemine praegu tugineb. | Soome peaministri hinnangul on Euroopa liiga sõltuv Venemaa energiast | https://www.err.ee/1608511976/soome-peaministri-hinnangul-on-euroopa-liiga-soltuv-venemaa-energiast | Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid on küll igaüks eri viisil, kuid kõik koos väga sõltuvad Venemaalt imporditavast energiast, mis on EL-i väga suur nõrkus, ütles Soome peaminister Sanna Marin. |
"Sõjale Ukrainas pole mitte mingit põhjendust, need põhjendused eksisteerivad vaid Vladimir Putini peas ja on tingitud tema väga ühekülgsest ja perverssest ajalootõlgendusest," ütles Karinš. Läti peaministri sõnul saadab Putin täiesti mõistusevastaselt surma ka oma riigi sõdurid. Karinš tuletab meelde, et II maailmasõda vallandus suuresti samuti ühe autokraadist diktaatori kinnisideede tõttu ning paralleelid praeguse olukorraga on ilmsed.
Läti peaministri sõnul on rängalt eksinud kõik need, kes arvasid, et Venemaa president tahab rahu. Nüüd aga tuleb Putinile selgeks teha, et tema tegevus pole mingilgi viisil vastuvõetav ja ta tuleb mitmesuguste sanktsioonide abil senisest veelgi enam isoleerida. Sanktsioonide puhul peab Karinš oluliseks, et need oleks EL-i, USA ja kogu ülejäänud demokraatliku maailma vahel hästi koordineeritud. | Läti peaministri sõnul nõuab Putin sõda iga hinna eest | https://www.err.ee/1608511964/lati-peaministri-sonul-nouab-putin-soda-iga-hinna-eest | Venemaa president Vladimir Putin tahab Ukrainas sõdida ilma mingite mõjuvate põhjendusteta, leiab Läti peaminister Krisjanis Karinš. |
Ajal, mil Kiievis tormasid inimesed raketirünnakute eest pommivarjenditesse, otsustasid Euroopa liidrid Venemaa sanktsioonide üle. Ent kohtumise ajal võeti ühendust ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Peaminister Kaja Kallase sõnul oli see tõeliselt dramaatiline kõne.
"Ta oli kuskil pommivarjendis ja ütles, et ta ei kavatse Kiievist lahkuda ja et "Ukraina on jäetud üksi, aga me võitleme ja meil on abi vaja ja võib-olla ma räägin teiega viimast korda"," kirjeldas Kallas kõne sisu.
Ukraina aitamiseks mõeldud suur saktsioonide pakett lepiti kokku sisuliselt kohe.
Kuigi detailide kallal peavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid veel vaeva nägema, riigijuhid nõudsid, et senistele sanktsioonidele tuleb veel tugevust peale keerata, sealhulgas sanktsioonid Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja välisminister Sergei Lavrovile.
"Ümber laua oli valdav arvamus see, et nad peavad olema seal nimekirjas. Isegi kui jätame dialoogiks ukse lahti, et me ei pane neid reisikeelu alla, siis on võimalik kehtestada siiski sanktsioone, mis puudutavad nende vara. Selles tundus olevat valdav üksmeel. Aga nagu ma ütlesin, detailides läheb see veel tagasi Euroopa Komisjoni," ütles Kallas.
Sanktsioonide struktuuri selgitas lahti Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
"Nüüd peame olema ülesannete kõrgusel. Me paneme Kremli selle eest maksma. Massiivne ja sihitud sanktsioonide pakett, mille Euroopa liidrid täna heaks kiitsid, demonstreerib seda selgelt. Sellel on Venemaa majandusele ja poliitilisele eliidile maksimaalne mõju. See koosneb viiest sambast: finants-, energia-, transpordisektorist ning ekspordikontrollist ja viisapoliitikast," ütles von der Leyen.
Euroopa jaoks on neljapäeval alanud sõda selle sajandi pimedaim hetk. Kaja Kallase sõnul võib see olla ilmselt murranguline.
"Mulle tundub küll, et praegu on kõigil pilk löönud klaariks. Seal laua taga ka nii mõnedki tunnistasid, et on olnud Venemaa suhtes naiivsed, tegelikult ei ole kasutanud seda aega, mis oli eelmistest rünnakutest 2008. aastal, 2014. aastal, selleks, et ehitada vastupanuvõimet või endale tööriistu, kuidas sellistele agressioonidele vastu astuda ja see ongi andnud Putinile võimaluse minna kogu aeg sammukese edasi. Nüüd tõesti tundus, et see on nüüd täiesti muutnud kogu pilti," rääkis Kallas. | ERR Brüsselis: EL-i liidrid nõuavad sanktsioone ka Putinile ja Lavrovile | https://www.err.ee/1608511928/err-brusselis-el-i-liidrid-nouavad-sanktsioone-ka-putinile-ja-lavrovile | Reede öösel Brüsselis lõppenud Euroopa Ülemkogul kinnitasid liidrid ära Venemaa vastaste sanktsioonide paketi. Täpsemad detailid selguvad reede jooksul, sest liidrid nõudsid veel karmimaid sanktsioone, mis puudutaks ka Vladimir Putinit ja Sergei Lavrovi. |
"On võimatu ette kujutada, et 21. sajandil tungib Vene karu Ukrainale kallale," ütles Los Angeleses meelt avaldanud Orõsja Prokopovitš, kelle sõnul on Venemaa selgelt valinud kurjuse poole.
Los Angelese meeleavaldajate sõnul näevad nad, et Euroopa riigid alanud võitluses Ukrainat eriti toetada ei taha. Protestijad loodavad, et USA suudab oma otsustava käitumisega korvata Euroopa riikide vähese panuse.
Washingtonis kirjutasid protestijad Venemaa saatkonna müürile spreivärvidega sõna "mõrtsukas".
Euroopas toimusid suured meeleavaldused Poolas, Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias, kus tänavaile olid tulnud tuhanded inimesed. Protestijate sõnul on selge, et Venemaa tahab Ukraina loobumist oma armeest, oma julgeolekust ja lõpuks ka oma riigist. | Ukrainlased protestivad mitmel pool maailmas Venemaa invasiooni vastu | https://www.err.ee/1608511931/ukrainlased-protestivad-mitmel-pool-maailmas-venemaa-invasiooni-vastu | Välismaal elavad ukrainlased on asunud agaralt meelt avaldama Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse, viimased suuremad meeleavaldused korraldati mitmel pool Ladina-Ameerikas ja Californias. |
"Venemaa on valinud tee, millele pööramist oleks saanud täiel määral ära hoida," ütles Ardern.
Uus-Meremaa peaministri sõnul on Venemaa tegevus juba kaasa toonud paljude süütute inimeste hukkumise.
Uus-Meremaa kutsub Venemaad üles sõjategevust viivitamata katkestama ning oma vägesid kohe Ukrainast välja tõmbama, et edasist katastroofi ära hoida.
Ardern lisas, et praegused sanktsioonid ei jää kindlasti viimasteks, kui Venemaa oma käitumist ei muuda. Peaministri sõnul on Uus-Meremaa valmis rakendama nii karme sanktsioone, kui tema võimuses üldse on. | Uus-Meremaa kehtestab Venemaale ulatuslikud sanktsioonid | https://www.err.ee/1608511925/uus-meremaa-kehtestab-venemaale-ulatuslikud-sanktsioonid | Uus-Meremaa kehtestab reisikeelu kõigile Venemaa ametiisikutele, kes on seotud invasiooniga Ukrainas, samuti igasuguste kaupade ekspordi Venemaa sõjaväele ja julgeolekujõududele ning lõpetab kõik kahepoolsed kõnelused Venemaaga, teatab peaminister Jacinda Ardern. |
Blinken rääkis seda teleintervjuus ABC Newsile, kui temalt küsiti hinnangut Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärkide kohta.
"Ta on selgelt öelnud, et soovib taastada Nõukogude impeeriumit, peale selle tahab ta uuesti kinnistada oma mõjusfääri neis riikides, mis kunagi kuulusid Nõukogude blokki," sõnas Blinken.
Minister lubas, et NATO seisab Putini lõppeesmärkidel ees. "Mis puudutab ohtu väljaspool Ukraina piire, siis seal seisab tema teel ees midagi väga võimsat. See on NATO artikkel viis, rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu," lisas ta.
Varem ütles Blinken, et seniste tõendite järgi kavatseb Venemaa Kiievi ümber piirata. Ta lisas, et USA andmeil on Moskval välja töötatud plaanid ulatuslikeks inimõiguste rikkumisteks Ukraina rahva vastu. | Blinken: Venemaa püüab Ukraina valitsust kukutada | https://www.err.ee/1608511922/blinken-venemaa-puuab-ukraina-valitsust-kukutada | USA välisministri Antony Blinkeni sõnul on ta veendunud, et Venemaa püüab Ukraina valitsust kukutada. |
"On selline tunne, et raudeesriie on Euroopas taas langenud ja Venemaa tung tekitada endale satelliitriike või alluvaid riike on kasvanud," ütles Haavisto.
Välisministri sõnul ilmutas Venemaa mõjusfäärimõtlemist juba varem Valgevene osas ning nüüd taas Ukraina puhul.
Haavisto sõnul on ta kõige rohkem pettunud selles, et Venemaa valmistas rünnakut ette ajal, mil diplomaatilised kõnelused alles avalikult käisid.
Haavisto mainis, et selline käitumine on suureks pettumuseks kogu rahvusvahelisele üldsusele, Saksamaa liidukantslerile Olaf Scholzile ja Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile.
Soome välisminister avaldas lootust, et Venemaaga on edaspidi uuesti võimalik läbirääkimiste laua taha naasta, kuid usaldus Venemaa vastu on nüüd tema sõnul järsult vähenenud.
Venemaa invasiooni eesmärgiks peab Haavisto Ukraina demokraatlikult valitud valitsuse kukutamist ja Venemeelse nukuvalitsuse ametisseseadmist. | Soome välisminister on pettunud Venemaa käitumises | https://www.err.ee/1608511919/soome-valisminister-on-pettunud-venemaa-kaitumises | Soome välisminister Pekka Haavisto on pettunud Venemaa kahepalgelisuses ja tegutsemises partnerite selja taga, teatas Soome telekanal MTV3. |
Guterres ütles, et ÜRO ja selle partnerid jäävad appi, et toetada hädas inimesi.
"Hukkunute arv kasvab ja me näeme pilte hirmust, ahastusest ja terrorist igas Ukraina nurgas. Inimesed - süütud tavainimesed - maksavad alati kõrgeimat hinda," sõnas Guterres.
ÜRO humanitaarabi juht Martin Griffiths ütles, et 20 miljoni dollariga toetatakse erakorralist tegevust Donetski ja Luganski oblastis kontaktjoonel, samuti mujal riigis. Sellega pakutakse inimestele tervishoidu, peavarju, toitu ja vett. | ÜRO eraldab humanitaarabiks Ukrainas 20 miljonit dollarit | https://www.err.ee/1608511907/uro-eraldab-humanitaarabiks-ukrainas-20-miljonit-dollarit | ÜRO peasekretär Antonio Guterres teatas, et organisatsioon eraldab kohe 20 miljonit dollarit, et tugevdada ÜRO humanitaartegevust Ukrainas. |
Macron ütles vahetult enne Euroopa Ülemkogu kohtumist Putinile, et viimane on teinud kõik, et tema vastu kehtestataks massiivsed sanktsioonid, vahendas Reuters.
"Pärast vestlust Ukraina presidendiga ning koordineeritult temaga helistas president (Macron) Vladimir Putinile, et nõuda Vene sõjaliste operatsioonide viivitamatut lõpetamist, märkides, et Venemaa riskib ulatuslike sanktsioonidega," teatas Macroni kantselei.
Macron ütles reede varahommikul pärast Ülemkogu kohtumist pressikonverentsil, et helistas Putinile, kuna Ukraina president Volodõmõr Zelenski palus seda, sest viimane ise ei saanud Putiniga ühendust.
Kremli teatel andis Putin Macronile "ammendava selgituse" Venemaa tegevuse põhjuste kohta.
Kremli teatel toimus telefonikõne Macroni algatusel ning nad leppisid Putiniga kokku, et hoiavad ka edaspidi ühendust. | Putiniga telefonis vestelnud Macron nõudis sõja viivitamatut lõpetamist | https://www.err.ee/1608511640/putiniga-telefonis-vestelnud-macron-noudis-soja-viivitamatut-lopetamist | Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Venemaa liider Vladimir Putin vestlesid neljapäeval telefonitsi ning Macroni sõnul nõudis ta sõjalise operatsiooni kohest lõpetamist. |
Anonymous väitis Twitteris, et võttis maha ka uudisteagentuuri RT veebilehe. Leht oli maas vaid ajutiselt.
Samuti väitis Anonymous, et lõid rivist välja Vene internetiteenuste pakkujate lehed Com2Com, PTT-Teleport Moscow, RELCOM ja Sovam Teleport.
"Anonymous osaleb praegu operatsioonides Vene Föderatsiooni vastu. Meie operatsioonide sihtmärk on Venemaa valitsus. On vältimatu, et tõenäoliselt mõjutab see ka erasektorit," seisis Anoni Twitteri-kontol.
"Meie, kollektiivina tahame vaid rahu maailmas. Me tahame tulevikku kogu inimkonnale," lisab konto, rõhutades, et grupi tegevus on suunatud vaid Venemaa valitsuse ja president Vladimir Putini vastu.
Teine Anonymouse konto väitis, et lõi rivist välja Vene valitsuse ja kaitseministeeriumi veebilehe.
Häkkerid kasutavad teemaviiteid OpRussia või OpKremlin, kui teatavad tegevusi Vene veebilehtede vastu.
The Anonymous collective is officially in cyber war against the Russian government. #Anonymous #Ukraine
— Anonymous (@YourAnonOne) February 24, 2022
❗️Anonymous reported that they brought down the propaganda website Russia Today
Also, the website of the #Russian Ministry of Defense does not open pic.twitter.com/gCojrOKCZH
— NEXTA (@nexta_tv) February 25, 2022 | Häkkerid väidavad, et alustasid küberrünnakuid Venemaa veebilehtede vastu | https://www.err.ee/1608511904/hakkerid-vaidavad-et-alustasid-kuberrunnakuid-venemaa-veebilehtede-vastu | Häkkerite rühmitus Anonymous teatas, et lõid neljapäeva õhtul ajutiselt rivist välja mitu Venemaa valitsuse veebilehte, sealhulgas kaitseministeeriumi oma. |
Evakuatsioonist teatas OSCE peasekretär Helga Maria Schmid, öeldes, et see toimub lahingute ning halvenenud julgeolekuolukorra tõttu Ukrainas.
OSCE pressiesindaja kinnitas CNN-ile, et evakueeritakse ka erivaatlusmissiooni (SMM) liikmed.
"OSCE töötajate pühendumus ja vaprus on kiiduväärne. OSCE lõi 2014. aastal kiiresti erivaatlusmissiooni ning selle missiooni pühendunud mehed ja naised on olnud meie erapooletud silmad ja kõrvad kogu riigis," ütles Schmid teates.
Tema sõnul ei tulnud evakueerimise otsus kergelt. Ta lisas, et töötajate ümberpaigutamine on ajutine. "Meil on riigis pärand, mille üle uhke olla. Me ootame oma missioonide jätkamist, kui asjaolud seda võimaldavad," ütles Schmid.
Ta lisas, et OSCE töötajate ohutus on hädavajalik. | OSCE viib oma töötajad Ukrainast ära | https://www.err.ee/1608511646/osce-viib-oma-tootajad-ukrainast-ara | Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) teatas, et viib kiiresti ajutiselt kõik oma rahvusvahelise missiooni liikmed Ukrainast ära. |
Kõige lõppeesmärgiks on muidugi järeltulijate saamise kaudu oma geenide levitamine. Üldistades võib armumise ja armastuse juures eristada kolme staadiumi. Eri etappidel mängivad kandvat rolli erinevad ajuosad ja hormoonid.
1) KIRG
Paaritumiskihu tekitamise eest vastutab suuresti hüpotalamus. Ajuosa reguleerib suguhormoonide testosterooni ja östrogeeni tootmist, mis leiab aset munandites ja munasarjades. Testostroon tõstab nii meeste kui ka naiste sugutungi. Östrogeenitase mõjutab naiste paaritumissoovi. Kõige kõrgem on östrogeenitase ovulatsiooni ajal. Ajaperioodil, kus on võimalus munaraku viljastumiseks kõige suurem.
2) KÜLGETÕMME
Kirest sõltumatult eksisteerib külgetõmme. Selle juures on kõige tähtsamad rahuldustunnet tekitavad närvivõrgustikud. Intensiivse romantilise armastuse tekkimise algust iseloomustab kõrge noradrenaliini- ja dopamiinitase ning madal serotoniinitase.
Armunule tema armastatu pilti näidates võib ajukuvapiltidel näha isegi, kuidas aju mõnukeskused särama löövad. Juhuslike inimeste pilte nähes on aktiivsus nendes piirkondades tagasihoidlikum. Muutunud ajukeemia peegeldub otseselt käitumises. Armunud pakatavad eufooriast ja energiast, kui kõik kulgeb ladusalt. Tagasilöökidele järgnevad seevastu drastilised meeleolumuutused.
Paika peab rahvatarkus, et armastus ei lase süüa ega magada. Ühelt poolt on selle taga madal serotoniinitase. Sarnast muutust on täheldatud nende inimeste ajus, keda vaevab obsessiiv-kompulsiivne häire. See on viinud teadlased mõttele, et just see on intensiivset armastust iseloomustava ihaluse ja igatsemise taga.
Ühtlasi stimuleerib dopamiin testostreooni eritumist. See kasvatab armastatu järele täiendavat iha. Noradrenaliin on olulisel kohal "võitle-või-põgene" reaktsiooni juures, kasvatades inimeste erksust.
Kõigele lisaks on leitud, et äsja armunud iniemste ajus leidub rohkem närvirakkude kasvufaktorit (NGF). Selle hulk kehas näib olevat otseselt seotud romantiliste tunnete intensiivsusega.
3) KIINDUMUS
Iha ja romantilise armastuse etapp kestab kuni kaks aastat. Sealt edasi sõltub suhte püsimajäämine eestkätt kiindumuse tekkest. Erinevalt ihast ja romantilisest armastusest on see oluline ka lapse ja vanema omavaheliste suhete, sõpruse ning üleüldse südamlike suhete tekkimise juures. Antud juhul on kiindumustunde tekkimise peamiseks eesmärgiks panna vanemad koos elama vähemalt senikaua, kuni nad on koos saadud järeltulija üles kasvatanud.
Võtmerolli mängivad sel ajavahemikul oksütotsiin ja vasopressiin. Mõlemat hormooni toodetakse hüpotalamuses ja talletatakse ajuripatsis. Suuremas koguses vallandub oksütotsiini seksi, lapse sünnitamise ja tema rinnaga toitmise ajal. Ühisnimetajana eelnevad kõik tegevused suhete tugevnemisele. Teisisõnu aitab hormoon võimendada positiivseid tundeid nende inimeste suhtes, keda nad niigi armastavad või neile meeldivad.
Seksi järel suures kogueses vallanduv vasopressiin kontrollib eeskätt janutunnet. Inimestele sarnase elulaadiga preeria-uruhiirtega tehtud katsetes leiti, et see on oluline ka paarisuhete alal hoidmiseks. Hormooni mõju blokeeriva ravimi peale kaotasid isashiirega oma partneri vastu kohe igasuguse huvi ja ei tõrjunud enam isegi emasele ligitükkivaid kosilasi.
4) VARJUPOOL
Kuigi armumist ja armastust võib pidada heaolutunnet tekitavate hormoonide vabanemise tõttu eeskätt positiivseks emotsiooniks, on sel oma varjukülg. Ebaratsionaalsus, kadedus ja petmine on vaid mõned näited probleemidest, mida needsamad hormoonid tekitada võivad.
Näiteks suur osa dopamiini puudutavatest uuringutest haaravad just sõltuvuskäitumist, sh kokaiinisõltuvust. Seetõttu on ehk mõistetav, et armastatust eemalolek põhjustab võõrutusnähtudele sarnanevaid sümptomeid, mille leevendamiseks otsitakse abi erinevatest uimastitest.
Patust täielikult puhas pole isegi oksütotsiin. Hormooniga seonduv liigne heaolutunne, nagu tekib see narkootikume MDMA ja GHB tarbides, võib panna inimesed käituma hooletult ja ümbritsevast keskkonnast distantseerumiseni. Suhteid tugevdav roll võib soodustada nimeste võõrandumist teistest kultuurirühmadest ja neist, kellega polnud eelnevalt sõlmitud suhted sedavõrd tugevad.
Iha tekkimine ja seksuaalne erutus pärsib sõna otseses mõttes nende eesajukoores asuvate piirkondade tööd, mida seostatakse ratsionaalse käitumise, eneseteadlikkuse ja kriitilise mõtlemisega. Armastus teeb tõepoolest rumalaks.
Head valentinipäeva! | Mis on armastus? Väike teaduslik selgitus | https://novaator.err.ee/683116/mis-on-armastus-vaike-teaduslik-selgitus | Üleilmse armunute päeval on kohane meelde tuletada, et teaduslikus mõttes pole armastus ei midagi enamat kui ajukeemia. Jääb igaühe enda otsustada, kas see muudab nähtust imepärasemaks või kaotab osa selle võlust. |
Liverpool asus mängu juhtima kohtumise 25. minutil, kui Porto väravavahi jäme eksimus kinkis Sadio Manele tema kolmanda värava käimasoleval Meistrite liiga hooajal. Georginio Wijnaldumilt söödu saanud Mane sooritas karistusalas pealelöögi, mille Porto väravavaht Jose Sa eksikombel keha alt läbi lasi.
Pea sama koha pealt kust Mane skooris, sooritas James Milner 29. minutil löögi, mis tabas posti. Postist põrkas pall aga Mohamed Salahile, kes saatis osava pallikontrolli järel mänguvahendi väravasse, tehes nõnda seisuks 2:0.
Teist poolaega ründavalt alustanud Portole maksis agressiivsem taktika peagi kätte, kui kiirete vasturünnakute poolest tuntud Liverpool pääses 53. minutil ründele. Salahi täpne läbisööt leidis värava ees Firmino, kelle löögi Sa küll osavalt tõrjus, kuid õnnetult otse Sadio Mane jalge ette, kes tegi seisuks 3:0.
Väravalööjate sekka pääses ka Liverpooli kuulsa ründetrio kolmas liige, kui James Milneri täpne sööt karistusalla leidis Roberto Firmino, kes tegi 70. minutil seisuks 4:0.
85. minutil lõi Sadio Mane enda kolmanda ja Liverpooli viienda värava, vormistades ühtlasi enda esimese kübaratriki Liverpool värvides.
Haigusest paranenud Ragnar Klavan Liverpooli tänasesse koosseisu ei kuulunud.
Põnevuskohtumises Madridi Reali ja Pariisi Saint-Germaini vahel läksid mängu esmalt juhtima külalised, kui Kylian Mbappe tsenderduse jättis Neymar osavalt Adrien Rabiot'le, kes palli Keylor Navase selja taha virutas.
44. minutil teenis Toni Kroos karistusalas kukkumise järgselt Realile penalti, mille Cristiano Ronaldo kindlalt Pariisi klubi võrku saatis, tehes seisuks 1:1.
Real jättis võidu vormistamise mängu lõppu: 83. minutil kasutas värava ees tekkinud segaduse ära taaskord Ronaldo, kes viis Madridi klubi 2:1 juhtima. Vaid kolm minutit hiljem tegi äärekaitsja Marcelo pärast ilusat söödumängu seisuks 3:1.
Mõlema paari korduskohtumised leiavad aset 6. märtsil. | Liverpool hävitas võõrsil Porto, Real alistas põnevuskohtumises PSG | https://sport.err.ee/683296/liverpool-havitas-voorsil-porto-real-alistas-ponevuskohtumises-psg | Kolmapäevastes Meistrite liiga kaheksandikfinaali kohtumistes olid võidukad Ragnari Klavani koduklubi Liverpool ja Madridi Real: Liverpool lõi võõrsil Portole koguni viis vastuseta väravat, Real alistas kodus PSG 3:1. |
"Terviseradade ehk kodulähedaste liikumisvõimaluste loomine on olnud meie eesmärk juba 13 aastat ning EV100 puhuks on meil 100 rada kingituseks Eestile. Et liikumine veelgi lähemale tuua ja loomulikuks päeva osaks muuta, oleme juba 3 aastat võtnud ette ka hoonetesisesed liikumisvõimalused, kus täna saame rõõmustada juba 50 hoone inimesi üle Eesti. Liikumisrõõmu nakatamine on meie igapäevatöö," ütles Eesti Terviserajad SA juht Alo Lõoke.
Siseterviserajad sobivad nii koolidesse, lasteaedadesse, kontoritesse, SPA-desse, haiglatesse kui ka raamatukogudesse. Eesti Rahvusraamatukogu siseterviseraja "RRRADA" loomist eest vedanud Tormis Laanisto väljendas heameelt, et RR sellise raja sai. "Panime rõhku sellele, et meie siseterviserada pakuks midagi nii kehale kui ka vaimule," sõnas Laanisto ja tõi näiteks, et rajal saab mängida malet ning kabet. Laanisto sõnul annab siseterviserada raamatukogule lisaväärtust, sest peale raamatute ja ürituste pakub RR nüüd lugejatele midagi sootuks teistsugust.
"Regionaalhaigla soovib lisaks patsientide eest hoolitsemisele panustada tööandjana ka oma töötajate tervisesse ning seetõttu tegeleme järjest enam tervisedendusega töökohal. Terviseraja avamine andis selleks suurepärase võimaluse, sest lisaks toitumisele on oluline tähelepanu pöörata ka liikumisele. Siseterviserada annab võimaluse kasutada virgutuspausiks ära meie haigla pikad koridorid ja trepid ning kuna liikumine ühendab, on rajal olles hea võimalus lisaks liikumisele öelda ka "Tere!" oma kolleegidele või pidada kõnnikoosolekuid," ütles Regionaalhaigla personalispetsialist Maimu Saska.
Järgmised siseterviserajad on rajamisel AS Ensto Ensek Keila tehasesse, Tallinna Laagna Gümnaasiumisse, Ahja Kooli, Kullamaa Keskkooli, TTÜ Virumaa Kolledžisse, Kohila LA Sipsikusse, Eesti Töötukassa Tallinna kontorisse ja paljudesse teistesse majadesse üle Eesti.
Eesti Terviserajad SA on kolme suure ettevõtte: Merko Ehitus, Eesti Energia ja Swedbank 2005. aastal alanud ühine panus tasuta aastaringsete kodulähedaste liikumisvõimaluste loomisel üle Eesti. Eesti Vabariik 100 puhuks on 100 rada kingituseks Eestile. 2015. aastal alustati siseterviseradade rajamist, mille arv on tänaseks jõudnud viiekümneni. 2017. aastal alustati linnasiseste liikumisradade arendamisega tänavatel ja linna südames, kus inimesed on lihtsalt jalutamas harjunud käima ning neid on hetkel neli. | Eestis on 50 siseterviserada, mis ühendavad igapäevaselt 55 000 inimest | https://sport.err.ee/683295/eestis-on-50-siseterviserada-mis-uhendavad-igapaevaselt-55-000-inimest | Eesti Terviserajad SA eestvedamisel on hoonetesse üle Eesti maha märgitud juba 50 siseterviserada, mis kutsuvad inimesi rohkem liikuma. Hoonetesisesed rajad on igapäevaselt kättesaadavad juba 55 000 inimesele, kes neis majades liiguvad. Uued siseterviserajad avati täna Eesti Rahvusraamatukogus ning Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. |
Visiit maksab 2,86 miljardit woni ehk 2,15 miljonit eurot ning see eraldatakse Lõuna-Korea ühendamisministeeriumi eelarvest, vahendas BBC.
Peamiselt makstakse kinni delegatsiooni majutuse ja toidu eest.
Pyeongchangi taliolümpiamängudele on saabunud enam kui 400 Põhja-Korea toetajat ja esinejat. Reutersi andmetel ööbis enamik põhjakorealastest luksushotellides Soulis ja Pyeongchangi olümpia majutuskohtades.
22 Põhja-Korea sportlase eest maksab Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK).
Osad lõunakorealased peavad visiiti aga vastuoluliseks, kuna kahtlevad Põhja-Korea pühendumises leppimisele.
Põhja-Korea osalemine taliolümpiamängudel tuli üllatusena, kuna pinged Pyongyangi ja rahvusvahelise kogukonna vahel möödunud aastal kasvasid.
Lõuna-Korea valitsus kutsus Põhja-Koread olümpiamängudele, öeldes, et see annab võimaluse dialoogiks ning pingete leevendamiseks. | Lõuna-Korea maksab Põhja-Korea delegatsiooni viisidi eest olümpiamängudele | https://www.err.ee/683264/louna-korea-maksab-pohja-korea-delegatsiooni-viisidi-eest-olumpiamangudele | Lõuna-Korea kiitis heaks plaani, mille kohaselt maksab ise Põhja-Korea delegatsiooni visiidi eest taliolümpiamängudele. |
"Kõnealustel isikutel on diplomaatiline puutumatus ja kaitse ei esitanud kinnitust nende nõusoleku kohta tunnistada," ütles kohtunik Vladislav Devjatko kolmapäeval Interfaxi teatel.
Janukovitši advokaatide sõnul võiksid Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier, tema Poola ja Prantsuse kolleeg Radosław Sikorski ja Laurent Fabius, Paet ning toonane Euroopa Liidu välispoliitikajuht Catherine Ashton anda infot 2014. aasta 21. veebruari kriisi lahendamiseks allkirjastatud kokkuleppe kohta.
Ashtonit sooviti küsitleda Maidani sündmuste asjus, sest ta suhtles siis opositsiooniaktivistidega, kes hiljem võimule tulid. Samas seoses taheti kohtusse kutsuda ka toonane Eesti välisminister Paet. Advokaatide väitel võinuks Ashton ja Paet esitada üksikasju telefonivestlustest, mis puudutasid aktivistide tapmist Maidanil.
Paeti ja Ashtoni telefonikõne salvestus lekkis YouTube'i 2014. aasta märtsi algul. Vestluses uuris Ashton Paeti käest, mida ta 25. veebruaril Kiievis käies nägi. Vestlus toimus päev pärast seda.
Tundliku sisu lekkimist uuris prokuratuuri algatusel Eesti kaitsepolitsei. | Kiievi kohus keeldus Paeti ja tema kolleege tunnistama kutsumast | https://www.err.ee/683267/kiievi-kohus-keeldus-paeti-ja-tema-kolleege-tunnistama-kutsumast | Kiievi kohus keeldus rahuldamast Ukraina ekspresidendi Viktor Janukovõtši advokaatide soovi küsitleda mitme riigi endisi välisministreid, teiste seas ka Eesti endist välisministrit Urmas Paeti. |
Kuigi kohtumine algas Mella 3:0 spurdiga, särasid peagi tablool viiginumbrid 3:3. Seejärel viskasid külalised aga 12 vastuseta väravat ning hoidsid teisel poolajal turvalist edumaad. Mängu lõppskoor 26:13 sarnases avaringi kohtumisega, kus Mella võttis 27:13 võidu.
Seekord olid Mella resultatiivseimad mängijad Antonina Baljakina kuue ning Jekaterina Tšerneštšuk ja Anastassia Volkova viie tabamusega. Tallinna suurimateks skooritegijateks osutusid Merit Moro viie ja Anneta Jefimova kolme väravaga.
Tabeliseis: Reval-Sport/Mella 10 (kuuest mängust), Reval-Sport/Padise 8 (5), AMV House/Põlva SK 6 (5), SK Tapa 2 (5), HC Tallinn 0 (5) punkti.
Meistrivõistlused jätkuvad 18. veebruaril, kui Reval-Sport/Padise võõrustab Kristiine Spordis algusega kell 18.00 AMV House/Põlva SK-d. Naiskondade esimese omavahelise kohtumise võitis Põlva 30:27. | Tabeli viimase kindlalt alistanud Reval-Sport/Mella taastas liidrikoha | https://sport.err.ee/683294/tabeli-viimase-kindlalt-alistanud-reval-sport-mella-taastas-liidrikoha | Eesti naiste käsipallimeistrivõistlustel tõusis taas liidriks Reval-Sport/Mella, kes alistas võõrsil turniiritabeli punase laterna HC Tallinna 26:13 (16:4). |
Infoneti kasvandik asus klubiotsingutele tänavu talvel, kui Infoneti esindusmeeskond FC Levadiaga liideti. Jaanuaris ühines ta Narva Transi treeningutega ja nüüd sõlmis aastase lepingu, kirjutab Soccernet.ee.
Golovljov sai Premium liigas debüüdi juba 2013. aastal, kui vaid 16-aastasena lõi vahetusmehena kolm väravat. Kui Esiliigas on ta end tõestanud, siis Infoneti esinduses ta läbimurret ei teinud, jäädes peamiselt vahetusmehe rolli. Eelmisel hooajal kuulus ta Infoneti koosseisu 31 mängus, ent platsile sai vaid 22 kohtumises, millest algkoosseisus vaid viies. Mänguaega kogunes seega vaid 665 minutit, ent sellega suutis ta lüüa kuus väravat.
Viimase viie aastaga on ta Eesti kõrgliigas teeninud 2135 mänguminutit, mis on veidi vähem kui 24 täismängu. Selle ajaga on ta kirja saanud 14 väravat. Nagu öeldud, siis Esiliigas on ta viimase kolme hooajaga mänginud 71 mängus ja löönud 100 väravat. | Narva Trans täiendas ridu 21-aastase Esiliiga väravakütiga | https://sport.err.ee/683240/narva-trans-taiendas-ridu-21-aastase-esiliiga-varavakutiga | Viimase kolme hooajaga Esiliigas kokku täpselt 100 väravat löönud 21-aastane ründaja Eduard Golovljov liitus täna Premium liiga mulluse viienda klubi Narva Transiga. |
65-aastasel Tsvangirail oli väidetavalt käärsoolevähk, vahendasid Reuters ja BBC.
"Ta suri täna õhtul. Perekond teatas sellest mulle," ütles Mudzuri.
Tsvangirai on Zimbabwe endine peaminister. Tema karjääri tähistas pikaajaline poliitiline võitlus endise presidendi Robert Mugabe vastu. Tsvangiraid oli korduvalt pekstud ja vangistatud.
Väidetavalt lõhestas Tsvangirai haigestumine MDC parteid, mille osad parteiliikmed püüdsid saada tema järglaseks. | Suri Zimbabwe opositsioonipartei liider Morgan Tsvangirai | https://www.err.ee/683291/suri-zimbabwe-opositsioonipartei-liider-morgan-tsvangirai | Zimbabwe peamise opositsioonipartei liider Morgan Tsvangirai suri Lõuna-Aafrika Vabariigis, teatas tema partei MDC asepresident Elias Mudzuri. |
"Külma sõja lõpus oli NATO-l 33 väejuhatust, mille alluvuses töötas 22 000 inimest," sõnas Stoltenberg Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumise esimese töösessiooni järel pressikonverentsil. "Tänaseks on juhtimistruktuur kahenenud 7000 inimeseni seitsmes väejuhatuses."
Peasekretäri sõnul on Euroopa julgeolekukeskkond muutunud, mistõttu peab NATO sellele vastama.
Kaitseministrid leppisid kolmapäeval kokku luua Atlandi ühendväejuhatus, mille ülesanne on kaitsta merelisi kommunikatsiooniliine Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel, ning logistika, abivägede ja sõjalise liikuvuse väejuhatus eesmärgiga tõhustada vägede ja varustuse liigutamist, lausus Stoltenberg.
Tema sõnul kavatseb NATO luua maavägede jaoks paar uut peakorterit, mis parandab veelgi alliansi vägede koordineerimist ja kiirreageerimisvõimet, ning loob Euroopa liitlasvägede peakorteri (SHAPE) juurde küberoperatsioonide keskuse.
Stoltenberg lausus, et kaitseministrid langetavad juunis otsuse uute väejuhatuste loomise ajakava, asukohtade ja personalivajaduste kohta.
Juulis toimub Brüsselis NATO tippkohtumine. | Stoltenberg: NATO loob kaks väejuhatust ja küberoperatsioonide keskuse | https://www.err.ee/683289/stoltenberg-nato-loob-kaks-vaejuhatust-ja-kuberoperatsioonide-keskuse | NATO kaitseministrid kiitsid heaks alliansi sõjalise juhtimisstruktuuri moderniseerimise, mis hõlmab ka kahe uue väejuhatuse ja küberoperatsioonide keskuse loomist, teatas peasekretär Jens Stoltenberg kolmapäeval. |
Sarnaselt novembris peetud eelmisele omavahelisele liigamängule oli liidermeeskond Saaremaa suures hädas, ent suutis seekord viiegeimilise lahingu enda kasuks pöörata. Saaremaa edukaimaks tõusis 18 punktiga (+10) Rauno Tamme, 14 punkti (+2) panustas võitu Siim Põlluäär. Saaremaa vastuvõtt oli 60,5%, rünnak 47,5%. Blokist teeniti 11 punkti, servilt 8 (eksiti 13 pallingul).
Selveri resultatiivseimaks tõusis 20 punktiga (+5) Oliver Orav, Taavi Nõmmistu arvele kogunes 13 punkti (+3). Selveri vastuvõtt oli 56,7%, rünnak 39,5%. Blokipunkte saadi 12 (neist 5 tõi Orav), servil löödi 2 ässa (vigu tehti 15).
Liigatabelis on Saaremaa jätkuvalt liidrikohal, 21 mänguga on kogutud 55 punkti. Selveril on peetud 22 mängu ning punkte teenitud 46. Nende vahele mahuvad Pärnu VK (53 punkti, 21 mängu) ning Bigbank Tartu (48 punkti, 20 mängu). Viiendat kohta hoiab Läti klubi Jekapbilsi Luši (44 punkti, 20 mängu) ja kuues on Rakvere VK (38 punkti, 20 mängu). | Saaremaa sai Selveri üle raske võidu | https://sport.err.ee/683287/saaremaa-sai-selveri-ule-raske-voidu | Kolmapäeval toimus Credit24 Meistriliigas üks kohtumine, kui Kuressaares läksid vastamisi liidrikohal paiknev Saaremaa VK ning tabeli neljanda koha meeskond Selver Tallinn. Kohtumine lõppes võõrustajate 3:2 (25:16, 22:25, 25:17, 25:27, 15:12) võiduga. |
Sõle spordikeskuse juht Alar Nääme ütles Delfile, et temale teadaolevalt tekkis pneumohalli ülespanekul tehniline rike või lasksid Sloveenia spetsialistid ise hallis rõhu liiga kõrgele. "Ma sain aru, et see nii-öelda keevitatud koht rebenes uuesti," ütles Nääme.
Kui kaua halli parandamine aega võib võtta, ei osanud Nääme täpselt öelda, kuid arvas, et nädalaga peaks see parandatud saama. | Sõle jalgpallihall vajus taas kokku | https://sport.err.ee/683284/sole-jalgpallihall-vajus-taas-kokku | Tallinna Sõle spordikeskuse juures asuv jalgpalli pneumohall vajus täna taas kokku, tõenäoliselt on põhjuseks vana vigastuse uuesti lahti rebenemine. |
Viljandis asusid võõrustajad peamiselt Kristo Voika eestvedamisel kiirelt eduseisu ja juhtisid veerandtunnise mängu järel 8:4. Coopi peatreener Kalmer Mustingu võetud mõttepaus näis toimivat ja põlvalased vähendasid vahe kahele väravale. Ent mitmed kaheminutilised karistused enamat ei lubanud ja mulgid läksid vaheajale 17:12 eduseisus.
Viljandi vasakäär Mikk Varik alustas teist poolaega kolme väravaga ja viis meeskonna juba kaheksaga ette. Coop suutis vahe paaril korral viiele väravale viia, kuid mitte väiksemaks. Lõpuminutitel kasvas viljandlaste eduseis kahekohaliste numbritenigi, kuid neljas järjestikune liigavõit tuli lõpuks tulemusega 37:28.
Valgevenelasest paremääre Andrei Hapali arvele jäi üheksa, Voika viskas kaheksa, Varik kuus ja Kristo Järve viis väravat. Kaotajate poolel oli täpseim Tõnis Kase kuue tabamusega, Alfred Timmo lisas viis ning Mihkel Muld ja Mathias Rebane neli väravat.
Kohtadele 5.–8. peetava vaheturniiri avamängus tundusid püssid paarinädalasest pausist roostes olevat, sest Aruküla/Audentes viskas avavärava viiendal ja HC Tallinn avas oma skoori alles üheksandal minutil ning poolaja keskpaigaks oli tablool 4:2 seis. Seejärel said külalised pealinnast hoo sisse, viskasid neli vastuseta väravat ja enam võõrustajaid ette ei lubanud.
Vaheajaks juhtis Tallinn 13:9 ja oli turvalisena tunduvas kolme- kuni viieväravalises eduseisus ka esimesed 15 minutit teisest pooltunnist. Siis tabas Karl Martin Kiis kahel korral ja peagi vähendas Andreas Parve vahe minimaalseks – 22:23. Seitse minutit enne lõpuvilet oli Raigo Pennula kord kaks väravat visata, kuid Aruküla/Audentes polnud alla andnud.
Duubel Markus Kaselt ja viimast minutit alustas Tallinn 26:25 eduseisus. Kohtumise viimase värava viskas siiski Markus Viitkar ja HC Tallinn sai 2018. aasta esimese võidu tulemusega 27:25. Pennula ja Jorma Käsper skoorisid võitjate kasuks viiel, Robin Oberg ja Enrico Anton kolmel korral. Kaotajatest viskas Markus Oliver Mädo seitse, Kiis ja Kask neli väravat.
Tugevamal vaheturniiril on liidriks homme kodus HC Kehra/Horizon Pulp&Paperiga kohtuv Põlva Serviti 28 punktiga. Viljandil on 23, Kehral 19 ja Coopil 16 silma. Teises nelikus kindlustas juba koha veerandfinaalis Tallinn, kel 16 punkti. Järgnevad HC Viimsi/Tööriistamarket 10, Aruküla/Audentes 3 ja SK Tapa 1 punktiga.
Vaheturniiride 1. vooru mängud neljapäeval:
15.02. 19:00 Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
15.02. 19:00 HC Viimsi/Tööriistamarket – SK Tapa | Viljandi HC sai neljanda võidu järjest ja jätkab teisena | https://sport.err.ee/683282/viljandi-hc-sai-neljanda-voidu-jarjest-ja-jatkab-teisena | Käsipalli meeste meistriliigas tehti algust vaheturniiridega: tugevamas nelikus sai Viljandi HC kodusaalis jagu Põlva Coopist 37:28 (17:12), teisel vaheturniiril kirjutas HC Tallinn tabelisse 2018. aasta esimese võidu, alistades võõrsil 27:25 (13:9) Aruküla/Audentese meeskonna. |
Esimesed kaks veerandit võitnud võõrustajad andsid kolmandas veerandis initsiatiivi käest, lubades tallinlased tagasi mängu. Kolmanda veerandi napilt võitnud Kalev haaras mängu eduseisu neljandas veerandis, kuus ja pool minutit enne kohtumise lõppu. Viimases veerandis jätkus tasavägine mäng, kui kord juhtis Pärnu, kord Kalev. Minut enne lõppu tõi Mihkel Kirves tabloole 65:65 viiginumbrid, kuid juhtima ei suudetud minna. Kalev viskas veel viis punkti ja kuigi Saimon Suti kolmene tõi Kalevi kaheksa sekundit enne lõppu kahe punkti kaugusele, siis Bamba Falli vabavisked vormistasid külaliste 72:68 võidu.
Kalevi parimana viskas 30 minutit kirja saanud Kristo Saage 23 punkti, neist 18 kolmepunktivisetest. Martin Jurtom ja Bamba Fall said kumbki kirja 11 punkti.
Kaotajate poolelt sai enim punkte enda nimele Mihkel Kirves, 17. Saimon Sutt lisas 10 silma.
Tabeliseis: 1. BC Kalev/Cramo 18-1, 2. Tartu Ülikool 12-6, 3. BC Valga-Valka/Maks&Moorits 10-8, 4. Rapla Avis Utilitas 10-8, 5. Tallinna Kalev/TLÜ 8-9, 6. Pärnu Sadam 7-12, 7. TTÜ KK 3-14, 8. G4S Noorteliiga 0-10. | TLÜ/Kalev noppis põneva lõpuga mängus Pärnu vastu võidu | https://sport.err.ee/683278/tlu-kalev-noppis-poneva-lopuga-mangus-parnu-vastu-voidu | Eesti korvpalli meistriliiga ainsas tänases kohtumises alistas Tallinna Kalev/TLÜ võõrsil Pärnu Sadama 72:68 (14:16; 18:22; 14:11; 26:19). |
Naiste üksikmängus kohtus Kristin Kuuba Venemaa esinumbri Evgenia Kosetskajaga, kes asub eestlannast maailma edetabelis 80 kohta kõrgemal. Kui esimene geim oli tasavägine ja pinget jagus, siis teises geimis hoidis venelanna mängu oma kontrolli all ja võitis kohtumise 21:18; 21:12.
Getter Saar pidas pika ja tasavägise kohtumise Anastasia Pustinskajaga, mis kestis kokku koguni 55 minutit. Kolmas geim libises Saarel napilt käest ja punkt läks taaskord Venemaale, seisuga 21:17; 12:21; 21:19.
Paarismängus olid esimeses kohtumises väljakul mõlema riigi esinumbrid, sealjuures Venemaa naispaar Anastasia Tšervjakova – Olga Morozova asuvad maailma edetabelis kõrgel 24. kohal. Esimene geim kulges tasavägiselt, kuni venelannad noppisid lõpusirgel kuus punkti ja võitsid kohtumise 21:15. Pingelises teises geimis viigistasid 17:20 kaotuseisust välja tulnud Helina Rüütel ja Kristin Kuuba seisu küll 20:20, aga venelannade närv oli seekord kindlam ja teine geim võideti 23:21. Venemaa naiskond võitis kohtumise 5:0.
Homme kell 13.00 mängib Eesti alagrupi viimases mängus Türgiga. | Sulgpallinaiskond alistus alagrupimängus Venemaale | https://sport.err.ee/683269/sulgpallinaiskond-alistus-alagrupimangus-venemaale | Eile Läti naiskonna alistanud Eesti sulgpallinaiskond kohtus tänases mängus Venemaaga, kellelt tuli vastu võtta 0:5 kaotus. |
Kuidas panna eestlasi rohkem lapsi saama? Riigikogulane Siret Kotka-Repinski tõi välja, et kui Eestis kehtestati vanemapalk, viis see iibe vaid korraks positiivseks. Arutlejad jõudsid saate jooksul järeldusele, et vanemahüvitis pole võluvits, mis aitaks rohkem sünnitada, vaid vaja on pikaajalisemaid lahendusi.
Minister Iva sõnul saab perede otsust toetavad vahendid jagada üldjoontes kolmeks: majanduslikud, sh toetused, paindlikkust ja turvatunnet loovad meetmed ning kolmandaks ühiskonna hinnang.
Suurpered tõid välja, et viimasega on Eesti ühiskonnas veel probleeme, kuivõrd on näiteks perepiletid üldjuhul mõeldud vaid kahele täiskasvanule ja kahele lapsele ning majutusasutustes mahub terve suurpere harva ühte tuppa.
Iva sõnul soovibki riik luua perele turvalist keskkonda, et neil oleks kindlustunne viia ellu veel ühe lapse saamise soov: selleks aitavad tema sõnul head peresuhted, hoolduskoormuse jagamine peres ja võimalikult paindlikud võimalused perele. Eriti oluline on, et Eesti haritud naistel säiliks paindlikkus ja eneseteostusvõimalus.
Tartu linnavolikogu liige ja feminist Gea Kangilaski: lisas, et paindlikkus peaks olema ka ühiskondlik: näiteks paindlikud ajad laste viimiseks lasteaeda ja sealt tagasi koju toomiseks, selle asemel et ema saab varasema toomise asemel pahandada.
Eesti Puuetega Inimeste Koha tegevjuht Anneli Habicht märkis, et Eestis on erivajadusega lapsi umbes sama palju kui aastas sünnib uusi lapsi ehk umbes 12 000. Kui esimene laps on raske või sügava puudega, siis on järgmise lapse saamise otsus palju rohkem kaalutud. Habicht tõi välja, et kui tavalisi lastetoetusi on viimasel ajal tõstetud, siis puuetega laste toetused on aastast 2006 samad. "Kas me mõtleme ainult kvantiteedile või mõtleme sellele, kuidas saavad hakkama lapsed, kellel ei lähe nii hästi?" tõstatas ta küsimuse.
Saate proloogis rääkis perekond Leemets suurpere rõõmudest ja raskustest, leides et esimesi on siiski rohkem. Loobuda on tulnud kahekohalistest ilusatest autodest ja vanematel on keeruline leida ühist aega rahvatantsutrenniks.
Viimasel paarikümnel aastal on Eestis sündivate laste arv teinud läbi suure muutuse. Laulva revolutsiooni aegsest beebibuumist, kui aastas sündis üle 20 000 lapse, oleme maandunud vahemikku 13 000 kuni 15 000 uut põnni aastas.
Samas rütmis on kukkunud summaarne sündimuskordaja, mis näitab mitu last sünnib naise kohta. Rahvastiku taastootmiseks peaks sündimuskordaja olema 2,1, kuid meil on see olnud pikemat aega pigem 1,6. Sellise sündimuskordaja püsimine toob kaasa rahvastiku dramaatilise vähenemise, kui madalat sündimust ei kompenseeri eluaea kasv ja senisest suurem sisseränne.
Parteide jaoks on rahvastiku- ja pereteemad olnud tähtsaks valijate võitmise vahendiks ning tehtud on erinevaid katseid sündimust mõjutada. Kõige suurem perepoliiitline samm oli vanemahüvitise kehtestamine 2004. aastal. Eelmine aasta tõi konkreetse rahalise lisatoetuse kolme ja enama lapsega peredele.
Arutelu jooksul ilmunud otseblogi saab lugeda ka tagantjärele.
Endiselt saate kaasa rääkida Twitteris, kui lisate oma postitusele #suudpuhtaks.
#Suudpuhtaks Tweets | "Suud puhtaks": haritud naistel on vaja sünnitamiseks rohkem otsustusõigust | https://www.err.ee/683262/suud-puhtaks-haritud-naistel-on-vaja-sunnitamiseks-rohkem-otsustusoigust | Eestis on ühed Euroopa haritumad naised: mida haritumad on naised, seda enam hindavad nad paindlikkust ja eneseteostuse võimalust. Seega, kui me tahame, et haritud naised hakkaksid sünnitama, peame andma neile rohkem otsustusõigust, leidis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva saates "Suud puhtaks". |
Kui esimese veerandi järel kaotasid Eesti naised Türgile vaid viie punktiga, siis teise veerandi lõpuks kasvatasid võõrustajad eduseisu juba 19 punktile. Eesti ainsaks puntilisaks teisel veerandil jäi Merike Andersoni kolmepunktivise. Kolmanda veerandi võitis B-grupi liider juba numbritega 65:28.
Eesti parim oli 25 minutit mänginud Merike Anderson, kes viskas 11 punkti ja sai kirja ühe resultatiivse söödu. Talle järgnes Maarja Bratka, kes viskas kaheksa silma ja võitis viis lauapalli. Eestlaste visketabavus oli 26 protsenti.
Võitjate poolelt viskas Cansu Köksal 14 punkti, 10 punkti lisasid nii Bahar Caglar kui ka Tugce Canitez.
Eesti koondis on valiksarjas kaotanud kõik neli seni peetud kohtumist. Viimased kaks mängu peab Eesti novembris, kui esmalt võõrustatakse Valgevenet ja siis külastatakse Poolat.
Grupiseis: 1. Türgi, 8 p; 2. Valgevene 7 p; 3. Poola 5 p; 4. Eesti 4p | Naiste korvpallikoondis kaotas suurelt ka Türgile | https://sport.err.ee/683260/naiste-korvpallikoondis-kaotas-suurelt-ka-turgile | Eesti naiste korvpallikoondis kohtus täna 2019. aasta Euroopa meistrivõistluste valiktsükli raames võõrsil Türgiga, kellelt tuli vastu võtta suur 48:86 (16:21; 3:17; 9:27; 20:21) kaotus. |
"Konverentsil oli selgelt tunda rahvusvahelise kogukonna pühendumust," ütles Kuveidi välisminister Sheikh Sabah al-Khaled Al-Sabah, lisades, et abilubadusi andis 76 riiki, arvukalt rahvusvahelisi fonde ja ülemaailmseid organisatsioone.
Bagdadi teatel vajatakse kümneaastase plaani raames 88,2 miljardit dollarit, et üles ehitada sõjas hävinud koolid, kodud, haiglad ja majandustaristu. Sellest 22 miljardit on riigi teatel vaja kohe.
Ühendkuningriik lubas Iraagile ekspordikrediidina miljard dollarit aastas järgmise kümne aasta vältel. Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu lubas riiki toetada aga 5 miljardi ulatuses laenude ja investeeringutega.
Pärsia lahe riigid eesotsas kolmepäevase konverentsi võõrustaja Kuveidiga lubasid ekspordikrediidi, investeeringute ja laenudena 5 miljardit dollarit.
Iraani asevälisminister ütles, et nemad on valmis toetama riigi stabiliseerimist läbi erasektori, kuid rahalisi lubadusi ta ei andnud.
Peaminister Haider al-Abadi valitsus loodab rahvusvaheliselt kogukonnalt konkreetseid rahalubadusi, kuid investeerimisüleskutseid tumestab asjaolu, et Iraagi kohus mõistis mõne päeva eest riiklike institutsioonide laimamise eest vangi Iraagi-Ameerika korruptsioonivastase aktivisti.
Nii tuli Abadil Al-Kuwaytis hajutada võimalike doonorite kartust, et raha läheb lokkava korruptsiooni tõttu kaduma.
"Me ei lakka võitlemast korruptsiooniga, mis ei ole terrorismist vähem tähtis. Tõttöelda on see üks põhjusi, miks terrorism pead tõstis," ütles peaminister.
Iraak pakub rahvusvaheliste investorite ligimeelitamiseks välja sadu projekte naftatöötlustehastest elamuehituse ja transpordini.
Riikliku investeerimiskomisjoni esimees Sami al-Araji lubas, et ehkki investoreid ootavad Iraagis ees kõrged riskid, tõotavad need ka suurt tulu.
Ka ÜRO peasekretär António Guterres kutsus riike Iraaki toetama, et näidata üles tänu ja solidaarsust võitluse eest ISIS-ega. | Riigid lubasid Iraagi ülesehitamiseks 30 miljardit dollarit | https://www.err.ee/683258/riigid-lubasid-iraagi-ulesehitamiseks-30-miljardit-dollarit | Riigid üle maailma lubasid kolmapäeval toetada 30 miljardi dollari ulatuses laenude ja investeeringutega Iraagi ülesehitamist pärast kolm aastat väldanud laastavat sõda äärmusrühmitusega ISIS, teatas doonorkonverentsi võõrustanud Kuveit. |
"Mul on väga hea meel, et Kevin ja Ioan on meie klubiga end sidunud. Kevin ja Ioan annavad meie ründemängule lisavalikuid ja võimalusi varieerida erinevate taktikate vahel," kommenteeris Kalevi peatreener Argo Arbeiter klubi kodulehele. "Samuti annab nende tulek meie ründajatele arenguks vajalikku konkurentsi. Neil mõlemal on hea kvaliteet nii mängija kui inimesena."
Kevin Rääbise sõnul on Kalevil palju potentsiaali. "Mul on hea meel liituda Tallinna Kaleviga. Näen selles meeskonnas palju kvaliteeti ja perspektiivi, et saavutada edu. Meeskonnas on ühtehoidev atmosfäär ja tunnen, et see annab meile hooajal palju juurde. Minu eesmärk on aidata meeskonda, olla meeskondlikult edukad, võita mänge ja anda endast parim."
Ioan Jakovlev: "Ma olen väga rõõmus Kaleviga ühinemise üle. Ma annan klubile endast parima ja olen kindel, et saavutame meeskonnana nii mõndagi. Olen väga rõõmus, et saan töötada väga heade treeneritega ja klubiga ning olen väga tänulik selle võimaluse eest."
Eelmisel hooajal pikema vigastuspausi pidanud rääbis lõi hooaja teises pooles Tammeka eest Premium liigas ühe värava ja sai kirja kolm väravasöötu. Jakovlev lõi mullu Narva Transi värvides kaks väravat ning andis viis resultatiivset söötu. | Rääbis ja Jakovlev liitusid Kaleviga | https://sport.err.ee/683239/raabis-ja-jakovlev-liitusid-kaleviga | JK Tallinna Kalev teatas, et nendega liitub endine Narva Transi äärepoolkaitsja Ioan Jakovlev ja senine Tartu Tammeka ründaja Kevin Rääbis. |
26-aastane Mason sai vigastada mulluses liigamängus Chelseaga, kui põrkas peadpidi kokku Gary Cahilliga. Mason toimetati toona haiglasse, kus teda opereeriti. Pärast operatsiooni veetis Hull City poolkaitsja veel nädal aega haiglas, kuid alustas mais taas jalgpallitreeningutega.
Masoni sõnul tuli otsus karjääri lõpetamisest raskelt, kuid ta järgis mitmete neuroloogide ja neurokirurgide soovitusi, mille kohaselt on mängimisega seotud riskid liiga suured.
Mason sai profikarjääri jooksul kirja 143 mängu ja 14 väravat. Esimese ja ainsa koondisemängu sai Mason kirja 2015. aastal Itaalia vastu, kus andis Andros Townsendi 1:1 viigiväravale ka väravasöödu. | Koljuluumõra saanud Inglise koondislane on sunnitud karjääri lõpetama | https://sport.err.ee/683254/koljuluumora-saanud-inglise-koondislane-on-sunnitud-karjaari-lopetama | 2015. aastal Inglismaa jalgpallikoondises debüteerinud pikaaegne Tottenham Hotspuri jalgpallur ja viimati Hull City värve kandnud Ryan Mason on sunnitud mullu liigamängus Chelseaga saadud koljuluumõra tõttu karjääri lõpetama. |
"Sellest on minu jaoks saanud hobi," ütles lumelaudurite treener Antti Koskinen Reutersile. "Ma teen seda iga nelja aasta tagant. See on selline mõnus Soome asi – pole tarvis asjatult rääkida." Koskineni sõnul tegelevad kudumisega umbes pooled 102-st Soome olümpiasportlasest.
Soomlaste kudumiskomme sai alguse Sotši taliolümpial ning jätkus kaks aastat hiljem Rio olümpiamängudel.
"Seekord me koome tekki meie presidendi lapsele," rääkis Koskinen. "Kõik koovad väikse ruudu ja siis me ühendame nad suureks tekiks. Ma sattusin natuke hoogu, nii et mul tuli ruudu asemel ristkülik..."
Hoogu sattus ka 20-aastane suusahüppaja Eetu Nousiainen, kelle ruudust sai pikk sall. "Võib olla saab minu oma presidendi koer kasutada," naeris Nousiainen. | Soomlaste salarelv olümpial – kudumine | https://sport.err.ee/683249/soomlaste-salarelv-olumpial-kudumine | Soome olümpiakoondis PyeongChangi taliolümpial on endi jaoks avastanud tõelise salarelva – nimelt maandatakse võistluste käigus kuhjuvaid pingeid kudumisega. |
Otsus esitada ametlik süüdistus peaministrile on nüüd prokuratuuri kätes.
Politsei sõnul võttis Netanyahu kingitustena kahelt miljardärilt vastu ligi 300 000 dollarit.
Netanyahu valitsuse ministrid on pärast politsei avaldust väljendanud peaministrile toetust.
Opositsioonipoliitikud nõuavad aga Netanyahu tagasiastumist ja ärgitavad tema koalitsioonipartnereid valitsusest välja astuma. Opositsioonilise Töölispartei juhi Avi Gabbay sõnul peavad Netanyahu suurimate koalitsiooniparteide liidrid rahandusminister Moshe Kahlon ja haridusminister Naftali Bennett valima peaministri või seadusliku korra kaitsmise vahel.
"Minu silmis on selge, et praegune valitsus peab minema valimistele. See pole võimalik, et see valitsus jätkab nii nagu enne," ütles Gabbay Iisraeli Armeeraadiole. "Peaminister, kes tegeleb oma politsei ja korrakaitsjate ründamisega, ründab lihtsalt iseennast ja riiki," ütles ta.
"Valitsuses tõepoolest eksisteerib korruptsioonikultuur," lisas Gabbay.
Netanyahu süüdistas teisipäeval politseid nõiajahis, lubas jääda ametisse ning kandideerida ka uutel valimistel.
Netanyahut kahtlustatakse jõukatelt toetajatelt, sealhulgas ammuselt sõbralt, ärimehelt ja Hollywoodi produtsendilt Arnon Milchanilt hinnaliste kingituse vastuvõtmises. Samuti kahtlustatakse teda Austraalia miljardärilt James Packerilt kingituste vastuvõtmises. Politsei teatel on neil juurdluse käigus kogunenud piisavalt asitõendeid, et esitada peaministrile ametlik süüdistus.
Teine korruptsioonijuurdlus puudutab kahtlust, et Netanyahu tahtis sõlmida suuretiraažilise päevalehega Yediot Aharonot kokkulepet soodsa meediakajastuse saamiseks. Arvatakse, et tehing ei saanud teoks, kuid selle tingimused näinuks ette Yedioti konkurendi, samuti Netanyahut toetava tasuta jagatava ajalehe Israel Hayom tegevuse kitsendamist.
Politsei hinnangul on neil piisavalt asitõendeid, et esitada nii Milchanile kui Yediot Ahronoti väljaandjale Arnon Mozesile süüdistus altkäemaksu andmises.
Netanyahu: Iisraeli valitsuskoalitsioon on stabiilne
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kritiseeris kolmapäeval politseid seoses tema vastu algatatud korruptsioonijuurdlusega ning kinnitas, et valitsuskoalitsiooni seisund on stabiilne.
"Ma kinnitan teile, et koalitsioon on stabiilne," sõnas Netanyahu üritusel Tel Avivis. "Ei mul ega mitte kellelgi teisel pole valimiste kava. Me jätkame koostööd Iisraeli kodanike heaks ametiaja lõpuni," sõnas ta.
Netanyahu kritiseeris Tel Avivis ka politsei soovitust esitada talle ametlik süüdistus korruptsioonis.
"Politsei soovitus on auke täis nagu Šveitsi juust," sõnas peaminister. Samuti kritiseeris Netanyahu politsei raportit, mis on tema sõnul eksitav ning loogika ja tõega vastuolus. | Iisraeli opositsioon tahab Netanyahu tagasiastumist | https://www.err.ee/683225/iisraeli-opositsioon-tahab-netanyahu-tagasiastumist | Iisraeli opositsioonijuhid kutsusid kolmapäeval peaminister Benjamin Netanyahut tagasi astuma pärast seda, kui politsei soovitas esitada valitsusjuhile korruptsioonisüüdistus. |
31-aastane Nikolai on Eesti naiste meistriliigas pallinud juba alates 2001. aastast, mil alustas Lasnamäe võistkonnas. Nikolai on mänginud ka Rootsi kõrgliigas, kui 2005/2006 hooajal esindas ta Rootsi kõrgliigas Sundsvall Dambasketi naiskonda.
Tänavusel hooajal kuulub 178-sentimeetri pikkune mängija Tallinna Ülikooli naiskonna ridadesse, kus Eesti-Läti Ühisliigas on ta 18 mängus keskmiselt toonud 10,8 punkti, 5,5 lauapalli ja 2,5 söötu.
Eesti koondises tegi Nikolai enda parima turniiri 2015. aastal, kui naiskond mängis 2017. aasta Euroopa meistrivõistluste pääsu nimel. Tema keskmised näitajad neljas valikmängus olid 34 mänguminutit, 12,2 punkti, 6 lauapalli ja 1,8 resultatiivset söötu.
Käesolevas valiktsüklis on tema seni parimaks esituseks jäänud kohtumine kodusaalis Türgi vastu, kui Nikolai tõi 86:51 kaotusmängus 11 minutiga neli punkti.
Türgi ja Eesti vaheline kohtumine algab täna kell 18.00. | Mirjam Nikolai lõpetab pärast tänast mängu koondisekarjääri | https://sport.err.ee/683242/mirjam-nikolai-lopetab-parast-tanast-mangu-koondisekarjaari | Tänane Eesti naiste rahvuskoondise 2019. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmäng võõrsil Türgiga jääb viimaseks kauaaegsele mängijale Mirjam Nikolaile. |
"Mulle tundub, et see aruanne on päris hea sissejuhatus nendele poliitikutele, kes kultuuripoliitikast eriti midagi ei tea, aga kellele meeldib sel teemal sõna võtta. Kuna juba esialgses dokumendis on lubaduste andmisega oldud üsna konservatiivsed ja pigem tagasihoidlikud, siis ei ole ka eriti keeruline seda täita. See, millest mina puudust tunnen, on üldpõhimõtted ja et oleks mõtestatud mismoodi need suunavad iga konkreetse alavaldkonna tegevusi," rääkis Karulin.
"Kui vaadata seda aruannet, siis esimese n-ö kõige põhimõttelisema punkti juures on kirjas, et tegemist on üldise põhimõttega, mida igal pool järgitakse, aga kuidas seda järgitakse, see tegelikult aruandest välja ei tule," lisas ta.
Küsimusele, kas Karulin seab seega kahtluse alla, kas sellist dokumenti üldse vaja on ja millisel juhul see end õigustaks, vastas Karulin, et esmalt tuleks küsida, et kuivõrd detailne see aruanne üldse olema peab ja kas me suudaksime leida suured teemad, mis ei puuduta ainult kultuuriministeeriumi haldusala, vaid kogu Eesti riiki.
"Võib-olla piisakski ainult ühest eesmärgist, mis on võrdne ligipääs. Seda nii kultuuri kogejate mõttes, sõltumata siis sellest, kus nad parasjagu elavad, mis on nende emakeel, milline on nende liikuvus jne. Aga ka need, kes kultuuri teevad – kas on võimalik, vaatama sellele, kus keegi on sündinud, jõuda kutselise kunstniku elukutseni või selle staatuseni?" märkis Karulin.
'"See muidugi tähendab, et järgmise kultuuripoliitika alusdokument ei saa olla ainult kultuuriministeeriumi dokument. See peaks kaasama kõiki ministeeriume, kindlasti haridus- ja teadusministeeriumi, aga ka sise- ja sotsiaalministeeriumi", lisas ta. | Ott Karulin: kultuuripoliitika põhialuste dokumendis aastani 2020 jääb puudu suurest pildist | https://kultuur.err.ee/683241/ott-karulin-kultuuripoliitika-pohialuste-dokumendis-aastani-2020-jaab-puudu-suurest-pildist | Kultuuriminister Indrek Saar tegi riigikogus ettekande kultuuripoliitika põhialuste elluviimise kohta aastani 2020. Dokumendis jääb puudu suurest pildist ja see dubleerib kultuuriministeeriumi arengukava, ütles Sirbi peatoimetaja Ott Karulin. |
Hudžand kaotas võõrsil AFC Cupi mängus Turkmenistani liiga neljandale Ahalile 0:1. Ainus värav löödi 18. minutil penaltist, kirjutab Soccernet.ee.
Kordusmäng peetakse 20. veebruaril Tadžikistanis. Paari võitja pääseb Aasia jalgpalli arengumaadele mõeldud võistluse alagrupiturniirile, seega on turniiri süsteem sarnane Euroopa Meistrite liiga omale. | Matrossov hoidis ametlikul debüüdil värava puhtana | https://sport.err.ee/683234/matrossov-hoidis-ametlikul-debuudil-varava-puhtana | Endine Narva Transi väravavaht Aleksei Matrossov tegi Tadžikistani kõrgliiga mulluse teise Hudžandi aasta esimeses võistlusmängus kaasa 90 minutit. |
Aab selgitas, et kehtestatud on kõik kolm valitsuse algatatud maakonnaplaneeringut, millega kavandatakse Rail Balticu raudteeliini.
Ministeeriumi kinnitusel kaasati planeeringuprotsessi kõik kohalikud omavalitsused ja inimesed, kelle kinnistuid trassikoridor puudutas. Samuti kuulati ministeeriumi teatel protsessi käigus ära kõik esitatud arvamused, sealhulgas erinevate vabaühenduste omad, ning võimalusel neid arvestati.
Kokku toimus maakonnaplaneeringute koostamise ajal kolmes maakonnas 86 avalikku arutelu, millest võttis osa 4214 osalejat.
Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele. Raudteemaa ulatus ja Eesti Vabariigile omandatava maa täpne vajadus määratakse ehitusprojektiga.
Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi ning senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda.
Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti riigi Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega, olles TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere-Läänemere transpordikoridori osa.
1435 mm rööpmelaiusega kaherajaline elektrifitseeritud raudtee on kavandatud marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Leedu/Poola piir. | Riigihalduse minister kehtestas Rail Balticu maakonnaplaneeringud | https://www.err.ee/683235/riigihalduse-minister-kehtestas-rail-balticu-maakonnaplaneeringud | Riigihalduse minister Jaak Aab kehtestas Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa maakonnaplaneeringud, mille eesmärk on leida sobivaim asukoht Rail Balticu raudteetrassi koridoridele. |
Lisaks teevad tippudest kaasa Tony Nõu, Robin Nool, Jaak-Heinrich Jagor, Tiidrek Nurme, Roman Fosti jt. Üksikaladel panevad end proovile mitmevõistlejad Janek Õiglane, Hans-Christian Hausenberg, Karel Tilga, Taavi Tšernjavski jt. Kokku on starti oodata 262 sportlast 41 klubist.
Märtsi alguses Inglismaal Birminghamis toimuvatel sisemaailmameistrivõistlustel osalev Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev) teeb oma sisehooaja esimese võistluse kaugushüppes. Talle pakuvad konkurentsi Tähti Alver (Nõmme KJK) ja Kreete Verlin (SK Fortis), kes on sel sisehooajal saanud kirja vastavalt 6.31 ja 6.25. Tähti Alver on lisaks Merilyn Uudmäele (Audentese SK) üheks favoriidiks kolmikhüppes.
Ettearvamatuks võib kujuneda meeste 60 m sprint, kus on meistritiitlit jahtimas Kaspar Mesila (Audentese SK), Richard Pulst (Audentese SK), Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Karl Erik Nazarov (Audentese SK) ja Dmitri Mosendz (Audentese SK). Sel hooajal on kõige kiiremini sprintinud Pulst ja Mesila, kes mõlemad on 60 m läbinud ajaga 6,89.
Naiste 60 m jooksus on võistlejate nimekirja tipus Marje Nurk (Individuaalvõistleja, sel hooajal jooksnud 7,53), Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi, sel hooajal 7,56) ja Diana Suumann (TÜ/ASK, 7,59).
Meeste 60 m tõkkejooksus on õhus Eesti noorsoo siserekord, sest stardis on Johannes Treiel (KJK Saare), kes on sel aastal siserekordit (senised rekordnumbrid 7,93 kuuluvad Tarmo Jallai ja Keiso Pedriksi nimele) juba korranud. Stardinimekirjast leiab ka mitmevõistlejad Janek Õiglase (Audentese SK) ja Hans-Christian Hausenbergi (Tartu SS Kalev) ning vanameister Andres Raja (SK Raesport).
Tony Nõu (Audentese SK) teeb kaasa meeste 400 m jooksus ja ka 200 m jooksus. 400 meetris on stardis ka vennad Jaak-Heinrich Jagor (Tartu SS Kalev) ja Erik Jagor (Audentese SK) ning Sten Ander Sepp (Audentese SK).
Meeste 3000 meetri jooksus panevad end proovile maratoonarid Tiidrek Nurme (TÜ/ASK) ja Roman Fosti (Sparta SS). Sel sisehooajal on antud distantsi kõige kiiremini (ajaga 8.33,21) läbinud Olavi Allase (KJK Järvala). Naiste samal distantsil teeb kaasa Jekaterina Patjuk (TÜ/ASK).
Meeste teivashüppes läheb favoriidina võistlema Robin Nool (SK Elite Sport). Naistest on sel hooajal saanud teivashüppes parima tulemuse kirja Reena Koll (KJK Visa), kes sai talvistel karikavõistlustel jagu kõrgusest 4.25.
Silma tasub peal hoida ka käimisel, kus naiste 3000 m distantsil on stardis äsja Eesti rekordeid uuendanud Jekaterina Mirotvortseva (KJK Kalev-Sillamäe).
Võistluste avamine toimub laupäeval kell 15.00, pühapäeval tehakse esimene start kell 11.00. | Eesti meistrivõistlustel osaleb ka MM-iks valmistuv Ksenija Balta | https://sport.err.ee/683232/eesti-meistrivoistlustel-osaleb-ka-mm-iks-valmistuv-ksenija-balta | 17.–18. veebruaril Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimuvatel EV100 Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel tuleb oma põhialal kaugushüppes starti ka sisemaailmameistrivõistlusteks valmistuv Ksenija Balta. |
Tasuta ühistransport oli kõigest üheks meetmeks Saksa valitsuse kirjas Euroopa Komisjoni keskkonnavolinikule Karmenu Vellale õhusaaste piiramise kohta linnades.
"See sõltub omavalitsustest endist, kas nad tahavad seda proovida või mitte," sõnas Saksa keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Stephan Gabriel Haufe kolmapäeval.
"Omavalitsused peaksid ise tulema meie jutule ettepanekuga kohalikust tasuta ühistranspordist ja siis me uuriksime, kas see on mõeldav," sõnas ta.
Berliin üritab vältida Euroopa Liidu Kohtu ette astumist EL-i lämmastiksaaste ja õhu peenosakeste piirangute rikkumise tõttu.
"Kõigepealt tahame kuulda, mida Euroopa Komisjon nendest meetmetest arvab," ütles valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert.
Kuigi Berliini kirjas toodi välja viis linna, kus tasuta ühistransporti esimesena proovitakse, siis nendest mitte ükski hetkel tasuta transpordi projekti ei aruta, ütles Haufe.
Nad võivad ka võtta kasutusele mõned teised ettepanekud nagu autojagamine, piirangud busside ja taksode heitgaasidele või emissioonipiirangutega tsoonide loomine, rõhutas ametnik. | Saksamaa valitsus: tasuta ühistransport on kõigest üks võimalik meede | https://www.err.ee/683227/saksamaa-valitsus-tasuta-uhistransport-on-koigest-uks-voimalik-meede | Saksamaa valitsus täpsustas kolmapäeval ettepanekut hakata pakkuma tasuta ühistransporti, nimetades seda kõigeks ühest võimalikuks meetmeks. |
Kunagisel Odessa kuberneril, kellel pole hetkel ei Gruusia ega Ukraina kodakondsust, on plaanis taotleda Hollandi võimudel elamisluba. Seda soovi kinnitas ka tema advokaat Oscar Hammerstein, vahendas Politico.
Hammerstein selgitas ringhäälingule NOS, et tema kliendi viibimine riigis on "korraldatud ja heaks kiidetud" Hollandi võimude poolt.
Saakašvili abikaasa on hollandlanna Sandra Roelofs ning eelmisel aastal teatas Hollandi justiitsministeerium, et on valmis Gruusia endisele riigipeale võimaldama riigis viibimist perekonna taasühendamist puudutava seadusesätte alusel.
Saakašvili Varssavis: tulge järele, viige mind tagasi Ukrainasse
Saakašvili korraldas teisipäeval Varssavis pressikonverentsi, kus andis teada, et tal on kavas oma Ukraina kodakondsus taastada. Ta kordas oma avaldust, et tal on plaanis Ukrainasse naasta ja teha seda seaduslikul viisil.
Samuti oli tal hulgaliselt küsimusi enda riigist välja saatmise asjaolude kohta, vahendas Unian.
"Kas mu üles siis mõistetakse Ukrainas kohut või mitte? Kuidas ma nüüd Ukraina kohtu ette ilmun? Või tahate mind nüüd tagaotsitavaks kuulutada?" rääkis Saakašvili.
"Aga siin ma olen!" rõhutas ta. "Ma räägin teile: tulge, viige mind tagasi Ukrainasse. Ma tahan, et mu üle Ukrainas kohut mõistetaks. Kuidas diplomita prokurör nendele küsimustele vastab?"
Saakašvili märkis, et inimest ei visata lihtsalt riigist välja, kui teda samal ajal süüdistatakse riigipöördes.
Saakašvili pressikonverents Varssavis:
Saakašvili palus varem abi Euroopa Liidult ja Merkelilt
Esmaspäeval Ukraina võimude poolt tagasi Poola saadetud Gruusia ekspresident ja Odessa endine kuberner Mihheil Saakašvili teatas, et palub abi Euroopa Liidult ning et tal on kavas veel seaduslikult viisil Ukrainasse naasta.
Uute Jõudude Liikumise juht, kellel hetkel pole ühegi riigi kodakondsust, selgitas, et soovib praegu abi Euroopa Liidult ja Saksamaa liidukantslerilt Angela Merkelilt, vahendasid Unian, Bild ja Deutsche Welle.
"Kiievi kohvikus ründasid mind maskides mehed, nad röövisid mu, ähvardasid mind ja viisid mind eralennukiga Poola. Selle tegevuse eest vastutab Ukraina korrumpeerunud president Petro Porošenko," rääkis Saakašvili esmaspäeval Varssavis ajalehele Bild.
Kui EL ja Merkel midagi ette ei võta, tabab Ukrainat krahh, teatas Saakašvili. "Porošenko hävitab seda riiki ja üritab minust lahti saada, sest ma paljastan korruptsiooni," rääkis ta ja kinnitas, et tal on kavas seaduslikult viisil Ukrainasse naasta. "Me võidame selle lahingu," lubas Saakašvili.
12. veebruaril võtsid võimuesindajad Saakašvili kinni Kiievis asuvas restoranis Suluguni, tema kaaslaste sõnul viidi mees teadmata suunas.
Hiljem kinnitas Ukraina piirivalve, et kohtuvaidluse kaotanud Saakašvili saadeti tagasi Poola ehk riiki, mille kaudu ta möödunud aasta septembris koos oma toetajatega üle piiri Ukrainasse tungis.
Piirivalve pressiesindaja Oleh Slobodjan lisas, et poliitikut kinni pidama saabunud võimuesindajaid ründasid Saakašvili kaaslased ning seetõttu pidid piirivalvurid kasutama kinnipidamisel ka jõudu.
Piirivalve kinnitusel saadeti Saakašvili tagasi Poola vastavalt kõigile juriidilistele nõudmistele ning Poola oli valmis teda tagasi võtma.
Kodakondsuseta Saakašvilit kahtlustab Ukraina mitmes kuriteos, Gruusias on ta tagaselja süüdi mõistetud
Kunagi Porošenko liitlasena Odessa kuberneriks olnud Saakašvilit kahtlustavad Ukraina võimud praegu mitmes kuriteos, sealhulgas kuritegelikku rühmitusse kuulumises ja plaanis koostöös Venemaaga seotud Ukraina ärimeestega kukutada võimult president Porošenkot.
Madalama astme kohus oli andnud korralduse Saakašvili uurimise ajaks vabastada, kuid Kiievi apellatsioonikohus otsustas osaliselt rahuldada prokuratuuri taotluse pidada ta uurimise ajaks kinni.
Eelmisel nädalal jättis Ukraina apellatsioonikohus jõusse madalama astme kohtuotsuse, mille kohaselt ei kvalifitseeru Saakašvili täiendava kaitse saamiseks. See omakorda tähendas, et võimud said kodakondsusetu Saakašvili riigist välja saata.
Saakašvili seisab silmitsi tagasi saatmisega Gruusiasse, kus teda ootab vanglakaristus. Nimelt mõistis Thbilisi linnakohus ekspresidendi jaanuari alguses tagaselja süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ning mõistis talle kolmeaastase vangistuse.
Gruusia võimupartei rahvasaadik Aleksander Kantaria juba kinnitas meediale, et kui Saakašvili Poola jääb esitavad Gruusia võimud kindlasti taotluse ta välja anda.
Ukraina peaprokuratuur jätkab uurimist, presidendi administratsiooni juures oli põgus kähmlus
Ukraina presidendi administratsiooni juures puhkes esmaspäeva õhtul ka lühike kähmlus politseinike ja meelt avaldama saabunud umbes 50 Saakašvili toetaja vahel.
Ukraina peaprokuratuuri teatel oli Saakašvili väljasaatmine neile üllatuseks ning hetkel pooleli olevad menetlustoimingud jätkuvad hiljutistest sündmustest hoolimata.
Samal ajal on meediasse jõudnud veel üks video Saakašvili kinnipidamisest Kiievi restoranis, vahendas Ukrainska Pravda.
Samal ajal eitab presidendi administratsioon meedias esitatud väiteid, justkui kuuluks Saakašvili Poolasse viinud lennuk Porošenko offshore -firmale. | Saakašvili saabus Hollandisse | https://www.err.ee/683226/saakasvili-saabus-hollandisse | Gruusia ekspresident Mihheil Saakašvili, kelle Ukraina võimud esmaspäeval tagasi Poola saatsid, saabus kolmapäeval Hollandisse. |
Millised on teie plaanid ja visioon seoses Vene teatriga?
Suurtest plaanidest ja visioonidest on natuke vara rääkida. Kõik on käinud liiga kiiresti. Nii ruttu suuri plaane teha ei ole võimalik, aga teistpidi - teatril on oma repertuaariplaan olemas, uuslavastused, mis eeloleva aasta jooksul peavad välja tulema, on enam-vähem kõik teada. Minu soov on kindlasti see, et vaadata üle kui hästi on müügitöö korraldatud ja kas seda saab natuke paremaks timmida, kas turunduse poolt saab natuke paremaks teha. Saalis ju kohti on, mida välja müüa ja peab ikkagi selle nimel vaeva nägema, et saalis maksimaalselt täis oleks.
Teiseks tuleb vaadata seda, et venekeelset publikut on ka mujal, kui Tallinnas. Ida-Virumaa ja Narva. Tuleb leida võimalused selleks, et teatriga palju rohkem välja sõita. Ega Ida-Virumaa inimesed suure hulgakesi Tallinnasse ei sõida, peab ikkagi katsuma teatri sinna viia, seal publikut on. Lõppkokkuvõttes on iga tegevjuhi ülesanne see, et võimalikult soodsad tingimused luua näitlejatele ja lavastajatele ning kunstnikele, ehk nendele inimestele, kes teatrit tegelikult teevad.
Kuidas teatri külastajate arvu Tallinnas tõsta? Kas langetada piletihindu või teha turundustööd teistmoodi?
Aktiivset müügitööd tuleb teha. Tuleb piletimüük viia sinna, kus on ostjad, kaubanduskeskustes ja veel terves reas kohtades. Lasnamäelt sõita kesklinna piletit ostma on suhteliselt tüütu ja kindlasti paljud teatrivaatajad ei ole veel ikka omandanud seda nippi, et internetist saab pileti osta. Publikuga tuleb tööd teha.
Ida-Virumaale väljasõitude tegemine on mõnevõrra komplitseeritud ka seetõttu, et seal on väiksem ostujõud ja tehniliselt keerulisemaid tükke ei saa sinna viia, sest lihtsalt pilet oleks liiga kallis. Milliseid lahendusi te näete, et Ida-Virumaal etenduste andmisel võiks rakendada?
See on tõsi, et enamus etendusi on ju suhteliselt keerulise lavakujundusega ja nende välja viimine ei ole kindlasti lihtne, aga siin tuleb lihtsalt lavastajate ja kunstnikega maha istuda, aru pidada. Lõppkokkuvõttes, mis siis parem on? Istuda Tallinnas pooltühjas saalis või katsuda natuke lavastust kohendada ja sättida nii, et saab seda mängida ka teistel lavadel. Tuleb motiveerida lavastajaid ja kunstnikke niimoodi mõtlema, et nad oleksid nõus pöördlavale pandud asjad viima ka lihtsamale lavale. Neid võimalusi tuleb otsida. Ma vanast ajast mäletan, see oli võimalik.
Millised plaanid on seoses Vaba lava avamisega Narvas?
Vaba lavaga kindlasti tuleb väga palju koostööd otsida. See on kindlasti uus koht ja tänu sellele on publik palju parema meelega valmis sinna minema ja seda tuleb ära kasutada ning ka Vene teatri repertuaari seal tutvustada.
Kas peate võimalikuks ka suvelavastusi Vene teatri poolt?
Teadupärast Vene teatril sel aastal on üks suvelavastus plaanis Sagadi mõisas. Ega rohkem kui ühe suvelavastuse sel suvel kindlasti ei jõua teha, aeg on natuke lühikeseks jäänud, et seda veel ette valmistada. Ma seda rohkem ei oska lubada ja see teema on ka natuke rohkem loomingulise juhi teema. Aga kindlasti peab ka Vene teater suvel välja minema, see on päris selge. Eks järgmiseks suveks peab neid plaane natuke rohkem tegema.
Samas minu jutust ei tohiks kindlasti välja lugeda praegu seda, et Vene teater siiani on kuidagi kehvasti toimetanud või et kõik asjad hakkavad üleöö hoopis teistmoodi käima ja hirmus palju paremini. Vene teater on ka siiani vägagi tubli olnud. Aga uue hooga ehk õnnestub natuke rohkem välja pigistada.
Teie ametite vahele jäi vahepeal parasjagu aega, millega te seda sisustasite? (Allikmaa töötas 10 aastat ERR-i juhatuse esimehena. 2017. aasta juunis lõppes tema ametiaeg - toim.)
Ma tegelesin väikeste ja lihtsate asjadega. Tore puhkus oli. Sai päris korralikult hinge tõmmata. Ma ei ole tõenäoliselt üle 20 aasta korralikult puhata saanud, see kulus nüüd päris hästi ära.
Milline saab olema teie palganumber Vene teatri tegevjuhina?
Ma ei tea seda isegi veel. Eks ta paari-kolme tuhande vahel kuskil on. See on veel pisut minu jaoks teema, millega tuleb tegeleda. | Margus Allikmaa: Vene teater peab tegema tõhusamat müügitööd | https://kultuur.err.ee/683224/margus-allikmaa-vene-teater-peab-tegema-tohusamat-muugitood | Vene teatri vastne tegevjuht Margus Allikmaa ütles intervjuus ERR-ile, et teater peab hakkama tegema tõhusamat müügitööd. Samuti arvas ta, et tuleks leida võimalusi rohkem Ida-Virumaale jõudmiseks. |
Jaanuaris toimunud Copa Libertadorese karikasarja kohtumises Nacionali ja Brasiilia klubi Chapecoense vahel tegid Nacionali poolehoidjad nalja 2016. aastal toimunud lennukatastroofi üle, kui mõned fännid imiteerisid enda käsi kasutades lennuõnnetust. Nacional määras kohtumise järgselt kahele nõnda žestikuleerinud fännile staadionikeelu ning vabandas Brasiilia klubi ees.
2016. aasta novembris aset leidnud Chapecoense lennukatastroofis Kolumbias hukkus 71 inimest, seal hulgas suur osa klubi mängijatest. | Lennukatastroofi üle nalja teinud fännid teenisid klubile rahatrahvi | https://sport.err.ee/683222/lennukatastroofi-ule-nalja-teinud-fannid-teenisid-klubile-rahatrahvi | Lõuna-Ameerika jalgpalliliit (CONMEBOL) trahvis Uruguay klubi Nacionali 80 000 dollariga ning määras klubi toetajatele järgmiseks kolmeks rahvusvaheliseks kohtumiseks tribüünikeelu, kui Nacionali fännid tegid nalja Chapecoense lennukatastroofi üle. |
Venelased alustasid hästi, sest juba viiendaks minutiks juhiti Vladislav Gavrikovi ja Kirill Kaprizovi tabamustest 2:0. Perioodi lõpus suutis aga Slovakkia vähem kui kahe minutiga viigistada. Väravateni jõudsid Peter Olvecky ja Martin Bakos.
Pärast väravateta teist perioodi sai otsustavaks Peter Ceresnaki arvulisest ülekaalust visatud värav, kui mängida jäi veel 11 minutit ja 30 sekundit. Resultatiivse söödu andsid Bakos ja Marcel Hascak.
Teises B-grupi kohtumises kaotas USA lisaajal Sloveeniale 2:3 (1:0, 1:0, 0:2, 0:1). Ka ameeriklased mängisid maha 2:0 eduseisu, milleni jõuti tänu Brian O'Neilli ja Jordan Greenway tabamustele.
Jan Urbas avas sloveenide väravaarve pisut vähem kui veerand tundi enne lõppu ning 1.37 enne normaalaja lõppu tegi Jan Mursak seisuks 2:2. Lisaaega mängiti vaid 38 sekundit, kuni Mursak viskas oma teise värava ja tõi nii sloveenidele võidu.
A-grupis mängivad Kanada, Tšehhi, Šveits ja Lõuna-Korea ning C-grupis Rootsi, Soome, Norra ja Saksamaa. | 2:0 edu maha mänginud venelaste hokikoondis kaotas avamängu | https://sport.err.ee/683220/2-0-edu-maha-manginud-venelaste-hokikoondis-kaotas-avamangu | Olümpialipu all võistlev Venemaa meeste jäähokikoondis alustas PyeongChangi olümpiat kaotusega. B-grupi avamängus jäädi alla Slovakkiale 2:3 (2:2, 0:0, 0:1). |
USA rahandusministeerium lisas 2015. aastal Vene miljonäri Kirsan Iljumžinovi oma sanktsioonide nimekirja tema väidetavate sidemete tõttu Süüria presidendi Bashar al-Assadi valitsusega, vahendas BBC.
Fide teatas, et Šveitsi pank UBS sulges liidu kontod, kuna Iljumžinov on endiselt sanktsioonide nimekirjas.
Fide varahoidja Adrian Siegel tunnistas, et tegemist on tõsise probleemiga, mis on häirinud organisatsiooni äritehinguid.
"Pärast enam kui kaht aastat, mil Kirsan Iljumžinov on sanktsioonide nimekirjas, teatas UBS, et nad sulgevad kohe meie kontod," ütles Siegel pressiteate vahendusel.
"Oli vaid aja küsimus, mil me selle tõsise probleemiga vastamisi pidime seisma," märkis Siegel. Ta lisas, et probleemid ei olnud ootamatud.
Iljumžinovi kaitsemeeskond nimetas pressiteates süüdistusi ennekuulmatuks ja valeks. Kaitsjate sõnul ei olnud Iljumžinov teadlik, et UBS Fide pangakontod külmutas.
Iljumžinov eitab, et oleks midagi valesti teinud. Ta taandas ennast Fide juurest, et püüda probleem lahendada.
Fide veebilehel on Iljumžinov endiselt kirjas liidu presidendina. Iljumžinovi sõnul on temavastased süüdistused osa laimukampaaniast, mis on seotud sel aastal toimuvate juhivalimiste eel toimuva võimuvõitlusega.
2017. aasta märtsis teatas Venemaa uudisteagentuur Tass, et Iljumžinovi sõnul püüab Fide teda organisatsioonist välja tõrjuda. "Ma arvan, et siin on Ameerika käsi mängus ja ma arvan, et seda nimetatakse kokkumänguks," ütles ta.
Iljumžinov on endine ettevõtja ja poliitik, keda peetakse üsna ekstsentriliseks inimeseks. Näiteks on ta televisioonis väitnud, et on kosmoselaevas tulnukatega kohtunud.
Ta oli 17 aastat Venemaal Kaspia mere rannikul asuva Kalmõkkia Vabariigi president. Fide president on Iljumžinov olnud alates 1995. aastast. Ta on kulutanud kümneid miljoneid dollareid selleks, et muuta vaene vabariik maletajate mekaks, ehitades sinna rahvusvaheliste turniiride võõrustamiseks terve küla.
2015. aastal paigutas USA rahandusministeerium ta aga sanktsioonide nimekirja, süüdistades teda Süüria valitsuse abistamises materiaalselt või tegutsemises Süüria valitsuse heaks.
Nimekirja kuulub ka vahendaja, keda süüdistatakse Süüria valitsuse naftaostude hõlbustamises ISIS-elt.
Fide teatel on Iljumžinov korduvalt edutult püüdnud end sanktsioonide nimekirjast kõrvaldada ning ka praegu ei paista, et see muutuks. Fide teatel on Iljumžinov mitu korda organisatsioonile kinnitanud, et ta kõrvaldatakse sanktsioonide nimekirjast lähiajal ning seetõttu hoidis UBS Fide kontosid siiani avatuna.
UBS ütles ajalehele Telegraph, et ei kommenteeri, kas mõni inimene või organisatsioon on panga klient, kuid kinnitas, et järgib kõiki seadusi. | Fide pangakontod suleti, kuna liidu president kuulub sanktsioonide nimekirja | https://www.err.ee/683219/fide-pangakontod-suleti-kuna-liidu-president-kuulub-sanktsioonide-nimekirja | Rahvusvaheline maleliit (Fide) teatas, et selle Šveitsi pangakontod suleti pärast seda, kui liidu presidenti süüdistati Süüria valitsuse heaks tehingute tegemises. |
Loomulikult teavad õlletootjad oma tootemahte ning seda, kui palju õlut on müüdud. Küll aga on näiteks Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul väga keeruline selgeks teha, kes täpselt alkoholi piiripoodidest ostab.
“See on kõige hallim ala - kas selle koguse (mille õlletootjad välja tõid - toim.) on ostnud kohalikud lätlased, eestlased või hoopiski soomlased,” ütles Kutberg. Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringutulemused eestlaste alkoholitarbimise osas tulevad välja alles märtsi alguses.
Lisaks tuleb kriitiliselt suhtuda väitesse, et krediitkaartide kasutamise statistika kinnitab Lätis tehtud ostude järk-järgulist kasvamist näiteks alkoholi osas. Krediitkaartide info selle kohta, mida inimesed täpselt ostavad, ei ole avalik info.
Alkoholisurmad vähenevad
Alkoholitarbimise kasvamise või kahanemisega on tihedalt seotud rahva tervise näitajad: alkoholist tingitud haigused, surmad, õnnetusjuhtumid ja liiklusõnnetused. Need tulemused näitavad juba ette reaalset alkoholitarbimise tõusu. “Kuna eelmise aasta esialgsete andmete kohaselt alkoholisurmade ja õnnetusjuhtumite arv mullu langes, siis suure tõenäosusega ka alkoholi üldtarbimine peab olema langenud,” selgitas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.
“Isegi juhul kui õlletarbimine kasvab, siis see kasvab kange alkoholi arvelt. Sellega omakorda üldine 100 protsendilise absoluutalkoholi tarbimine väheneb,” rääkis Jesse. Kange alkoholi tarbimine on viimastel aastatel järjest vähenenud ja seda näitab ka konjuktuuriinstituudi viimane alkoholi tarbimise kohta käiv uuring.
Eestlased ei lähe Lätti õlle järele
Eestist ostetava lahja alkoholi aktsiis ei ole langenud, seega aktsiisirahast ilmajäämine ei sõltu õllest, siidrist või veinist. Küll aga on statistika järgi kange alkohol see, mille järele tõenäoliselt Lätti minnakse. Kange alkoholi turg oli Eestis 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga liitrites 33 protsenti väiksem ja nii jäi riigil selle pealt aktsiisitulu saamata üle 40 miljoni euro.
Seega Saku õlletehase müügidirektori Jaan Härmsi väide, et Eesti riik saab majanduslikus mõttes kõige valusamalt kahju lahja alkoholi aktsiisimäära kahekordistumise tõttu, ei pea paika. Muuhulgas ei saa ainult aktsiisi laekumise järgi müüki hinnata, kuna rahandusministeeriumi andmetel varusid kauplused enne aktsiisitõusu suurtes kogustes odavama hinnaga alkoholi. Ja justnimelt poed, mitte niivõrd tarbijad ise. Seega aktsiisi maksmine ei olnud eelmisel aastal kuude lõikes ühtlane.
Alkoholitootja soovitus oli, et mitte üksnes loobuda järgmisesse aastasse kavandatud aktsiisitõusust, vaid alandada aktsiisi varasemale tasemele. Õlletootja hinnangul on sellisel juhul võimalik alalaekunud alkoholiaktsiis tagasi teenida kõigest ühe aastaga. See on aga Jesse sõnul ilmselge õlletootjate äriline huvi, sest selles osas on meil õppida Soome kogemusest.
Aktsiisilangus oli kahjulik
Aastatel 2003-2005 argumenteerisid suured õllekorporatsioonid Soomes, et kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks saab, siis peab Soome tuntavalt vähendama alkoholiaktsiisi, et tõkestada piirikaubandust, mis Soome ja Eesti vahel käima läheks.
Aktsiise alandati seal märkimisväärselt, kuid hinnavahe jäi ikka alles. Soomlased käisid sellegipoolest Eestis, kuid samal ajal alanesid hinnad ka nendele, kes Eestis ei käinud. Jesse sõnul tõusis nende arvelt hüppeliselt Soomes alkoholitarbimine ja ka alkoholist tingitud kahjud.
Selline asi on tõenäoline ka meil, kuna Lätis ei käi alkoholi ostmas kõik tarbijad. Pigem teevad seda Läti piirile lähemal elavad inimesed ja need, kes saavad endale pikemaid, vaid alkoholi ostimiseks ette võetavaid, sõite teha. Odavama hinnaga alkoholi saaksid pärast aktsiisi langetamist jälle rohkem osta need, kel varem kallima hinnaga alkohol ostmata jäi.
Jesse ütles, et rahva tervise paranemine on pikk protsess ja alkoholi liigtarbimise kultuuri muutmine samuti aeganõudev tegevus, kuid edusamme on mitme meetme (mitte ainult aktsiisitõusu) koosmõjul märgata. “Terved inimesed on Eesti majandusele pikas perspektiivis kasulikumad, kui ühe kaubandusartikli, alkoholimüügi tulu ja sealt saadud aktsiis,” rääkis Jesse, et alkoholi puhul on kaalukausil nii rahva tervis kui ka majandus. Ühe arvelt teist elavdada on suur dilemma. | Õllest enam minnakse Lätti hoopis kange alkoholi järele | https://www.err.ee/683215/ollest-enam-minnakse-latti-hoopis-kange-alkoholi-jarele | Kuigi alkoholitootjad väidavad, et eestlaste alkoholitarbimine on tänu piirikaubandusele tõusnud, siis tegelikult pole neil selle väitmiseks alust, sest tarbimisuuringute tulemusi pole veel avaldatud. Muuhulgas näitab statistika, et kange alkohol on see, mille järele Lätti minnakse. |
Lega B iganädalase distsiplinaarkaristuste raporti sõnul visati Palermo ja Foggia vahelises kohtumises tribüünidelt väljakule jäätisetops, mis tabas kohtunikku. Kohtunik juhtumis viga ei saanud.
1:2 kaotanud Palermot trahviti intsidendi eest 10 000 euroga.
Samas liigas mängivat Salernitanat trahviti 5000 euroga, kui nende fännid viskasid vastasmeeskonna poolehoidjaid ilutulestikurakettidega.
Ilutulestiku eest trahviti ka Veneetsia klubi. Alaliit määras klubile 1500 euro suuruse trahvi, kui klubi toetajad süütasid enda sektoris ilutulestikuraketi.
Pro Vercelli abipersonali liige Giorgio Bertolone sai hooaja lõpuni kestva osaluskeelu, kui mehe rusikahoobid tabasid kohtumises Bresciaga kahte vastasmeeskonna personaliliiget. | Jäätisega pihta saanud Itaalia kohtunik pääses tervelt | https://sport.err.ee/683216/jaatisega-pihta-saanud-itaalia-kohtunik-paases-tervelt | Itaalia esiliigaklubi Palermo sai liigakorraldajatelt trahvi, kui esmaspäevases kohtumises Foggiaga visati kohtumist vilistanud kohtunikku jäätisega. |
Mööda Tallinna ringi liikudes võib tanklate hinnasiltidelt märgata, et kütuseliitri hind on samal ajal eri piirkondades täiesti isesugune.
Kolmapäeva pärastlõunal maksis bensiin 95 Tallinnas vahemikus 1,265 kuni 1,319 eurot liitrist, mis tähendab, et näiteks 60-liitrise paagitäie hinnaerinevus on sõltuvalt tankimiskohast 3,24 eurot. Diislikütuse hinnad kõikusid 1,222 eurost kuni 1,289 euroni liitrist ja selle puhul varieerus paagitäie maksumus 4,02 euro võrra.
Kaardile klõpsates näeb kütusehindu märgitud tanklates. Kaarti saab suuremalt näha siit. Kaart: Anette Parksepp.
Circle K mootorikütuste hinnastamise juht Indrek Sassi ütles ERR-ile, et mootorikütuste hind võib tõepoolest jaamati erineda ja hinnavahed võivad küündida isegi kuni kuue sendini.
"Selliste erinevate hinnatasemete taga on väga teravaks muutunud konkurentsiolukord, kus kütusehinnad Eestis eri piirkondades võivad langeda mitu korda päevas ning loetud päevade jooksul võib tekkida märgatav hinnavahe," selgitas ta.
Sassi sõnul on ülitihedaks muutunud konkurentsi taga muutunud turuolukord - hinnatasemed täisteenindusjaamade ning automaatjaamade vahel on ühtlustunud ning aktsiisitõusude tagajärjel on suured transpordikliendid viinud tankimise Eestist välja.
"Kuna turul on liitreid vähemaks jäänud, siis püüab allesjäänud liitrite hoidmiseks nii mõnigi konkurent leida seda väikest hetke, mil teistest hinnaga natukenegi eristuda," tõdes ta.
Ka Alexela ja Neste esindajad olid sama meelt, et kütusehinnad on tanklates väga erinevad just tihedast konkurentsist tingitult.
"Suurema konkurentsiga piirkondades on ka kütusehindade muutused palju tihedamad, mis tagavad tarbijatele madalaimad hinnad. Seega suuremast turukonkurentsist tulenevalt on võit tarbijatele suurem. Tallinnas on madalaima hinnaga piirkonnaks olnud juba mitme aasta vältel Mustamäe, Kristiine ja Laagri piirkond," öeldi ERR-ile Alexelast.
Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste märkis, et suuremad hinnaerinevused sõltuvad konkurentsist konkreetses piirkonnas.
"Kõik kütusemüüjad soovivad pakkuda oma klientidele parimat hinda ja see tekitab olukorra, kus hinnad viiakse võimalikult madalale tasemele kütusemüüjate enda marginaali arvelt. Kliendite jaoks on see kindlasti positiivne. Piirkondades, kus aga konkurents nii tihe ei ole, püsivad hinnad rohkem stabiilsena," nentis ta. | Hinnakäärid pealinna tanklates küündivad kuue sendini | https://www.err.ee/683198/hinnakaarid-pealinna-tanklates-kuundivad-kuue-sendini | Tallinna linnaosades erineb kütuse hind kuni kuue sendi ulatuses, kütusemüüjad põhjendavad seda tiheda konkurentsiga ning pealinnas on nende sõnul soodsaimad tankimispiirkonnad Mustamäe, Kristiine ja Laagri. |
Eelnevate uuringute põhjal on raskete kuritegude puhul alkoholi tarvitamine üheks kõige suuremaks riskiteguriks. Sõltuvalt kuriteoliigist on tarvitanud inimesed enne tapmist, vägistamist, raskete kehavigastuste tekitamist või koduvägivalla juhtumit uimastit 35–66 protsendil puhkudest.
Seejuures on välja selgitatud, et alkohol pärsib eesajukoore tööd. Ajuosa seostatakse muu hulgas tegevuste planeerimise ja otsustusvõimega. Seeläbi ei tee inimesed enam heade ja halbade valikute vahel enam hästi vahet ning ei hooma oma tegude tagajärgi.
Samas ei muuda alkohol inimesi vägivaldseks või õelaks vaid omal käel. Pigem mõjub see libestina, mis tõukab inimesi üle ääre juba niigi pingelistest olukordades ja vägivallakalduvuse korral. Thomas Denson tahtis kolleegidega teada, mis sellel hetkel ajus täpselt juhtub.
Selleks värbas töörühm poolsada noort tervet meest. Katsealustel polnud alkoholiga varem probleeme olnud ja ei tarbinud seda ka kuigi sageli. Neist osadele joodeti sisse kaks viina sisaldavat jooki. Teised jõid enesele teadmatult jooki, mis tegelikult uimastit ei sisaldanud. Seejärel paluti meestel lebada nende ajuaktiivsuse jälgimiseks magnetresonantstomograafi alla ja mängida agressiivsustaseme mõõtmiseks loodud mängu.
Mängus said kõige parema reaktsiooniajaga mängija kostitada oma kahte kaaslast ebameeldiva häälega. Võitjad said määrata ka selle valjuse. Kuigi katses osalejatele öeldi, et nad mängivad inimeste vastu, võistlesid nad tegelikult arvutitega. Aja möödudes muutusid inimestest mängijad üha kättemaksuhimulisemaks.
Denson märkas kolleegidega, et karistusena kasutatava heli valjuse üle otsustamise hetkel langes meeste eesajukoores nähtav aktiivsus hüppeliselt. Seda aga vaid juhul, kui uurimisalused olid enne katset joonud päriselt alkoholi. Lihtsalt öeldes mõjutas alkohol otseselt eesajukoores langetatavat otsust ja pärssis ajuosa pidurdusmehhanisme.
Uuritavad käitusid töörühma sõnul seetõttu impulsiivsemalt ja reageerisid nende poolt kogetule vahetumalt. Uuring pakub seega eksperimentaalset tuge varasematele teooriatele ja tähelepanekutele.
Autorid nendivad ka ise, et uurimusel on mõned puudujäägid, millele võiks järgnevates töödes tähelepanu pöörata. Esiteks tehti uuringuid katsealustega, kellel alkoholiga probleeme ei olnud. Sagedamad vägivallatsejad vaevlevad aga sageli alkoholiprobleemide käes. Seetõttu tuleks võrdlusmomendi loomiseks kaasata edaspidi ka neid. Samuti polnud päris kindel, kas osalejate eesmärk oli oma kaasmängijatele heliga tõepoolest haiget teha.
Igal juhul viitavad tulemused Densoni sõnul, et inimesi võib ähvardas või ebameeldivas olukorras muuta agressiivsemaks juba suhteliselt väike kogus alkoholi. Seega tasuks seda üldse mitte tarbida või teha seda vähemalt turvalisena tunduvas keskkonnas.
Uurimus ilmus ajakirjas Cognitive, Affective & Behavioral Neuroscience. | Teadlased said parema aimduse, miks alkohol inimesed kurjaks muudab | https://novaator.err.ee/683213/teadlased-said-parema-aimduse-miks-alkohol-inimesed-kurjaks-muudab | Alkohol muudab inimesi ja nende ajutegevust. Selles pole mingit kahtlust. Austraalia teadlased on saanud nüüd aga parema aimduse, miks viib see mõnikord eriliselt vastiku ja isegi vägivaldse käitumiseni. |
ERR-ile teadaolevalt kahtlustatakse kinnipeetuid kuritegelikku ühendusse kuulumises, ühenduse juhtimises kahtlustatakse Hirve ja Gammerit.
Väidetavalt sisaldab kahtlustus maksupettuste ja omastamise episoodi, kokku vähemalt üle miljoni euro, samuti üle kolme miljoni USA dollari väljapressimise katset ühelt ettevõtjalt.
Keskkriminaalpolitsei pidas teiste hulgas kinni ka oma kunagise kolleegi, rahapesu andmebüroos üle 10 aasta töötanud Aivar Orukase, samuti kunagise kaitsepolitseiniku Viljar Subka.
Lisaks eelmistele on kahtlustatavate hulgas ka tuntud vandeadvokaat Viktor Särgava. Samuti võttis keskkriminaalpolitsei kinni Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Ahmed Ozdojevi, kes kahtlustuse kohaselt tegi etteasteid seoses väljapressimise katsega.
Teisipäeval alustas keskkriminaalpolitsei avalikke menetlustoiminguid kriminaalasjas, mis käsitleb ühe kuritegeliku ühenduse tegevust ning kuriteos kahtlustatavatena peeti kinni ja kuulati üle enam kui 10 inimest ning otsiti läbi kahtlustatavate elu- ning töökohti peamiselt Tallinnas ja Harjumaal, aga ka mujal Eestis, ütles riigiprokuratuuri pressiesinaja Kaarel Kallas ERR-ile.
"Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on aastaid tegutsenud kuritegelik ühendus toime pannud erinevaid majandusalaseid ning varavastaseid kuritegusid eesmärgiga teenida ühenduse juhtidele ning liikmetele varalist kasu. Lisaks füüsilistele isikutele kasutati kuritegude toimepanemiseks ka erinevaid juriidilisi isikuid. Kuritegelikul teel saadud tulu täpne suurus on väljaselgitamisel," märkis Kallas.
Riigiprokurör Eve Olesk ütles ERR-ile, et teisipäeval esitati kahtlustused kuritegeliku ühenduse juhtidele ning erinevatele kuritegeliku ühenduse liikmetele.
Kolmapäeval taotleb prokuratuur kohtult osa kinnipeetute vahistamist.
"Kuivõrd kahtlustuse järgi oli kinnipeetud isikute tegevus suunatud ebaseadusliku tulu teenimisele, siis pööratakse edaspidise menetluse käigus ka suurt tähelepanu kriminaaltulu tuvastamisele ja arestimisele," lisas Olesk.
Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere märkis, et kui seni on kuritegelikud ühendused tegelenud eelkõige narko- või vägivallakuritegudega, siis seda ühendust iseloomustab eelkõige valgekraeline kuritegevus.
"Ühendusel oli püsiv ja süsteemne ülesehitus, mille iga liige andis oma panuse kriminaaltulu teenimiseks," ütles ta.
Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ja uurimist juhib riigiprokuratuur. | Keskkriminaalpolitsei pidas kinni tuntud ärimehed Hirve ja Gammeri | https://www.err.ee/683192/keskkriminaalpolitsei-pidas-kinni-tuntud-arimehed-hirve-ja-gammeri | Keskkriminaalpolitsei pidas sel nädalal kinni tuntud ärimehed Hubert Hirve ja Pavel Gammeri ning veel ligi 10 nendega seotud inimest. |
Intsident leidis aset Pariisi põhjaosas 18. linnaosas Gare du Nordi raudteejaamast põhjas.
Vigastatud viidi haiglasse, kuid keegi eluohtlikke vigastusi ei saanud, sõnas anonüümseks jäänud politseiallikas.
"Väga purjus" olekus ründaja vangistati kaks tundi hiljem 10. linnajaos, lisas allikas.
Pariisi julgeolekujõud on kõrges valmisolekus pärast mitmeid islamiäärmuslaste terrorirünnakuid viimase kolme aasta jooksul. | Pariisis sai noarünnakus vigastada kuus inimest | https://www.err.ee/683209/pariisis-sai-noarunnakus-vigastada-kuus-inimest | Prantsusmaa pealinnas Pariisis jõudis mees teisipäeva õhtul enne vahistamist noarünnakus vigastada kuut inimest, teatas julgeolekuallikas. |
Avavoorus sooritas ta paremuselt 48. (109 meetrit; 21,2 punkti) ja kolmandas 52. hüppe (114; 30,5).
Artti Aigro sai kirja vastavalt 46. (108,5; 22,4), 57. (101,5; 13,1) ja 47. (116,0; 36,2) tulemuse. Kevin Maltsev oli 53. (102,5; 15,9), 58. (102,0; 12,4) ja 56. (106,5; 20,9).
Avatreeningu parim oli norralane Robert Johansson, kes võitis kaks vooru kolmest. Seejuures teises voorus sai ta päeva pikimana kirja 138-meetrise õhulennu. | Martti Nõmme tegi treeningul ühe väga hea hüppe | https://sport.err.ee/683208/martti-nomme-tegi-treeningul-uhe-vaga-hea-huppe | Suure mäe suusahüpete esimesel treeningul oli eestlastest parim Martti Nõmme, kes teises voorus sai kirja 128,5 meetrit ja 51,4 punkti, mis andis kokkuvõttes 25. koha. |
Tartu südalinna plaanitav parkimismaja on linnas kõneainet pakkunud juba enam kui aasta. Kui algul räägiti rohkem sellest, kas parkimismaja linnaraamatukogu ja Emajõe vahele sobib, siis hiljem on linnavalitsuses tekkinud küsimus, kas ettevõtjatel selle rajamiseks üldse huvi on.
Praegu on Vabaduse Puiestee 6 krundil parkla, kuhu mahub umbes 80 autot. Kui sinna kerkiks parkimismaja, peaks seal linnavalitsuse hinnangul olema vähemalt 200 parkimiskohta.
Sellise tingimuse seadis linnavalitsus ka eelnõusse, mille alusel peaks volikogu lähiajal välja kuulutama hoonestusõiguse enampakkumise.
Ettevõtjate huvi võib aga varjutada võimaliku parkimismaja hind. Nimelt tavaline, rampidega maja jääks plaanitud parkimiskohtadele liialt kitsaks, rääkis läinud kuul Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven.
"Seda 200 parkimiskohta on võimalik tõenäoliselt saavutada üksnes siis, kui see parkimismaja on ehitatud laosüsteemis või on liftidega parkimine. Me nimetame seda ka nutiparklaks. Selliselt, et autojuhid ei pea ise sinna sõitma vaid autod viiakse liftidega oma kohale," rääkis Ahven.
Vähemate parkimiskohtadega maja poleks aga linna vaatest mõtet lubada, ütles Tartu abilinnapea Reno Laidre. Siiski vaatab ta eesootavale enampakkumisele optimismiga.
"Olenevalt selle lahenduse nutikusest, millega ettevõtjad välja tulevad, on võimalik sinna juurde ehitada ka büroopindasid. Ja me arvame, et see võikski muuta selle parkimismaja ehituse erasektorile atraktiivsemaks," prognoosis Laidre.
See, millal konkurss välja kuulutatakse, pole veel selge, ning selge pole ka see, mis võib atraktiivsest kesklinna krundist edasi saada, kui konkurss ebaõnnestub.
"Siis avame diskussiooni ja otsime ka paremat rakendust või jätame lähitulevikus sootuks selle olukorra sarnaseks, nagu ta täna seal on. Aga see saab ka olema väga keeruline, sest surve parkimiskohtadele kesklinnas lähiaastatel kasvab," lisas Laidre.
Siiski, Vanemuise tänava juures võib parkimissurvele ka leevendus paista. Nimelt liiguvad linnavalitsuse mõtted juba mõnda aega selles suunas, et parkimismaja võiks ehitada ka Vanemuise teatri juures olevale platsile.
"See projekt ise-enesest on küll väga põnev, kuna Vanemuise tänav on väga suure kaldega tänav. Ja arhitektuurselt oleks võimalik sinna luua olukord, kus korrusmaja parkla erinevatele korrustele ei sõideta sisse mööda kaldteid või mingeid muid lahendusi vaid saabki otse tänavalt erinevatel kõrgustelt sõita ja kasutada kogu see pind ära parkimiseks," rääkis abilinnapea.
Lisaks soovib linn, et parkimismaja kerkiks ka kesklinna vaates teisele poole jõge, ehk rajatava Holmi kvartali juurde. Selle peaks valmis ehitama tervisekeskust arendavad ettevõtjad. | Tartu südalinna parkimismaja kerkimine sõltub ettevõtjate huvist | https://www.err.ee/683204/tartu-sudalinna-parkimismaja-kerkimine-soltub-ettevotjate-huvist | Tartu linn hakkab otsima ettevõtjat, kes ehitaks valmis kesklinna linnaraamatukogu taha plaanitud parkimismaja. Ettevõtjate huvi hoonestusõiguse vastu võib lahjendada võimaliku hoone kõrge hind. |
Kolmandana tõusid pjedestaalile taas sakslased, kui võitjatest 0,290 sekundit kehvema aja said Toni Eggert ja Sascha Benecken. Neile järgnesid veel üks Austria, Kanada ja Läti kelgupaar.
Kokku lõpetas võistluse 20 paari. | Saksa kelgutajad kerkisid taas kullale | https://sport.err.ee/683201/saksa-kelgutajad-kerkisid-taas-kullale | PyeongChangi olümpiamängude meeste kahekelgul kordasid oma Sotši olümpiavõitu sakslased Tobias Wendl - Tobias Arlt, kes edestasid kahe sõidu summas 0,088 sekundiga austerlasi Peter Penzi ja Georg Fischlerit. |
Kui Cristopher Nolani lavastatud "Dunkirk" möödunud suvel maailma kinoekraanid vallutas, sai enneolematule vaatemängule osaks pea ühehäälne kiidukoor. Taustalt kostnud kriitilisemad keeled hüüdsid selle aga nn Brexiti-järgse kino esimeseks pääsukeseks. Filmide nagu "Dunkirk" ja "Their Finest" tuules ilmunud "Süngeim tund" kinnitab, et pead tõstab tõesti end Euroopast ära lõikavate brittide vankumatusele ja iseseisvusele oodi laulvate linalugude aeg.
See on juba teine aasta jooksul ilmavalgust näinud Winston Churchilli biograafia. "Churchillis" mängis legendaarset briti peaministrit Brian Cox, "Süngeimas tunnis" astub suurkuju sussidesse ja paksu grimmikihi alla Gary Oldman. Oldman on paljude arvates oma põlvkonna andekamaid ja võimekamaid näitlejaid ning fakti, et mees on vaid kahel korral Oscarile nomineeritud, võib pidada parajaks kurioosumiks. Olukord muutub ilmselt juba märtsi esimestel päevadel, sest sel korral on kauaoodatud meespeaosa preemiale tema nimi sisuliselt juba praegu peale graveeritud.
Gary Oldmani Churchill on võimsa ekraanivalitsemisega. Sõnakas, enesekeskne, kohati raevukas, siis jälle haavatav, ebakindel, kahtlev. Arvestades, kui tsiteeritud ja mütologiseeritud karakteriga on tegemist, on ajaloolisele suurkujule inimliku näo andmine igati vajalik. 1940. aastal paljukirutud lepitusmeelselt Neville Chamberlainilt valitsusjuhi ameti üle võtnud Churchillil tuli sõjapilvede varjus teha üks keeruline otsus teise järel – otsustada Hitleri ja Mussolini pakutud rahukõneluste üle, otsida tuge Euroopas toimuvat distantsilt jälgiva Roosevelti Ameerika Ühendriikidega ja vaadata tõtt kogu briti armee hävinguga Dunkirki ja Calais'i rannaribadel.
Vaevalt keegi valjult vaidlema kipub, et Oldman oma kuldmehikest igati väärib, "Süngeima tunni" enda sattumine üheksa parima filmi Oscarile nomineeritud linaloo sekka näib aga pigem ajastu märgina – lõhestumise ja ühiskondlike pingete tingimustes otsitakse võidukaid ja heade kangelaste triumfiga lõppevaid lugusid.
Kuigi filmi esimene pool näeb tublisti vaeva, et Churchilli isikule rohkelt tahke luua, ei suuda lavastaja Joe Wright kuidagiviisi mitte järele anda ka tema varasemaid filme ("Lepitus", "Reis Eikunagimaale") vaevanud sentimentaalsetele klišeedele ning otsesõnu populismile. Eesmärgiks ei saa ajalooliste seikade ja sündmusahelate dekonstruktsioon ega analüüs, vaid ikkagi vaataja rusikaga võidukalt õhku vehkima suunamine.
Ehk ei saaks seda üksi filmile pahaks panna, kui valitud vahendid emotsiooni saavutamiseks poleks kunstiliselt nii labased. Ühel hetkel otsustab Churchill valitsuskabineti seinte vahelt tavainimeste tasandile laskuda ning metrooga sõita. Rongivagunis viib ta läbi eksprompt turu-uuringu, kas töölisklassi britid tahavad natsidega rahu teha või on valmis kasvõi saepuru sööma, et Aadule trääsa näidata. Briti südametunnistuse eest kõneleb hambaid pulbriks kiristama sundiva stseeni tipuks väike tütarlaps, tagades Churchillile vankumatu moraalse autoriteedi minna ja Saksamaa õhurünnakuteks valmistuma asuda.
"Dunkirki" päästis propagandasildist paljuski fakt, et Nolani filmis puudusid rõhutatud kangelased. Sõda möllas ümberringi allumatu loodusjõuna ning enamik paljudest tegelastest püüdis teha, mis parasjagu vähegi käepärane näis, et kuulivalangute ja pommirahe keskelt elunatukesega koju pääseda. "Süngeim tund" ei vaeva ennast suurt ei kümnete tuhandete hukkunud sõdurite, laiemate eetiliste dilemmade ega sõdu eskaleeriva poliitilise süsteemiga. See on kõige pesuehtsam ajalooline populism, kus hetkeks nurka surutud suurkujul tuleb keerulises olukorras selg sirgu ajada ning maailm päästa. Sellele kõigele takistab aga kaasa elamast tundmus, et pommivarjendites kaarte vahtivad ja tervete rahvaste eest otsustavad vanad jõukad aristokraadisugu valged mehed on saatnud läbi ajaloo hukku lugematu arvu näotuid soldateid, kelle ohverduste arvelt üldse annab tulevastele põlvedele sääraseid propagandamaiguga linateoseid vorpida.
Tehniliselt näeb "Süngeim tund" võrdlemisi üheülbaline välja. Mõningane tonaalne tumedus on stiililise valikuna arusaadav, kuid jääb ka igavaks. Vähesed eriefektid on näotud, stseenid parlamendist üle dramatiseeritud, ainus tõeliselt meeldejääv kaader lisaks mitmele peategelase tiraadile on autoaknast paistvatest Hitleri maskide taha varjunud jõmpsikatest.
Kahtlane, kas vaataja "Süngeimast tunnist" midagi uut teada saab. Ka meelelahutusliku elamusena jääb ta sügavalt keskpäraseks. Antagu Oldmanile südamerahuga see Oscar, ent muus osas ei küündi "Süngeim tund" samuti aasta parimale filmile nomineeritud meistriteostele nagu "Kutsu mind oma nimega", "Kolm reklaamtahvlit linna servas" ega isegi "Dunkirk" ei tehnilise silmapaistvuse, moraalse keerukuse ega üldise huviväärsuse osas isegi lähedale. | Arvustus. Kaks sünget tundi ajaloolist populismi | https://kultuur.err.ee/683190/arvustus-kaks-sunget-tundi-ajaloolist-populismi | Uus film
"Süngeim tund" (Darkest Hour)
Lavastaja Joe Wright
Osades Gary Oldman, Lily James, Kristin Scott Thomas
5/10 |
"Unustus" räägib nendest eluhetkedest, mil saab selgeks, et mingid asjad on jäädavalt käest libisenud – toimunut ei saa enam muuta ja sõnad enam ei maksa.
Lugu on kirjutatud ja lindistatud 2016. aasta sügisel, mil Alenit kimbutas loomekriis ja ta kaalus isegi laulmisest loobumist. Nüüdseks aga tegeleb Alen taas muusika kirjutamise ja salvestamisega ning valmistab stuudios uut plaati ette.
Laul on autorite hinnangul omamoodi nukker hümn täitmata soovidele, loobumistele ja tehtud vigadele.
9. märtsil annab Alen koos oma ansambliga eksklusiivse kontserdi Saku mõisas, millest valmib ka kontsertsalvestus ja videoülesvõte. | Lauljakarjäärist loobumisele mõelnud Alen Veziko avaldas uue singli | https://menu.err.ee/683197/lauljakarjaarist-loobumisele-moelnud-alen-veziko-avaldas-uue-singli | Alen Veziko uus singel "Unustus" on esimene singel muusiku kevadel ilmuvalt albumilt "Nüüd on nii", mis koosneb üheksast varem salvestamata ja avaldamata laulust. |
"Eelarve koostamine ei ole pelgalt raamatupidamine, vaid prioriteetide ja ambitsioonide väljendus. Eelarve tõlgib meie tuleviku arvude keelde. Rääkigem siis esmalt, millist Euroopat me tahame. Seejärel peavad liikmesriigid panema oma ambitsioonide toetamiseks välja ka vastava hulga raha. Ja kuigi me kõik peame mõistma, et vanamoodi jätkamine ei ole selles eelseisvas arutelus üks laual olevatest variantidest, usun ma kindlalt, et meil õnnestub imet teha ja leppida kokku eelarves, kus kõik on netosaajad,“ märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pressiteate kohaselt. (Pressiteatele on lisatud ka aruteludokumendid - Toim.)
Oma kohtumisel 23. veebruaril arutavad Euroopa Liidu juhid, kuidas saaks prioriteetidele, mis nad on liidule seadnud (16. septembril 2016 Bratislavas ja 25. märtsil 2017 Rooma deklaratsioonis), tagada piisava rahastuse, et neid oleks võimalik ellu viia. Mõlemad elemendid, nii ühiste prioriteetide kindaks määramine kui ka liidule nende rakendamiseks vajalike vahendite andmine, on teineteisest lahutamatud.
Komisjon osaleb selles olulises arutelus kolmel viisil. Esiteks esitab ta vajalikud faktid ELi eelarve, selle eeliste, saavutuste ja lisaväärtuse kohta. Teiseks koostab ta stsenaariumid, mis selgitavad erinevate võimalike poliitikavariantide finantsmõju. Kolmandaks näitab ta, millised oleks tagajärjed üliõpilaste, teadlaste, taristuprojektide ja palju muu jaoks, kui ELi uue eelarve vastuvõtmine viibiks.
Kui arutluse all on ELi tegevuse ambitsioonikus sellistes valdkondades nagu ELi välispiiride kaitse, tõelise Euroopa kaitsekoostöö liidu toetamine, Euroopa digiülemineku hoogustamine või ELi ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika tõhustamine, on juhtide jaoks oluline teha kindlaks, mida nende valikud ELi tasandi rahastamise näol konkreetselt tähendavad. Tänases komisjoni dokumendis tegeldaksegi just sellega – näidatakse mitmesuguste võimalike poliitikavalikute finantsmõju arvudes.
Tegemist ei ole komisjoni enda ettepanekutega, vaid näidetega, mis põhinevad avalikus arutelus sageli esitatud ideedel. Nende otstarve on hoida mõtted kõige olulisemal, elavdada arutelu ja pakkuda kindlat faktilist alust eelseisvate tähtsate valikute tegemiseks. Näiteks kui juhid lepivad kokku, et täidavad sageli antud lubaduse parandada ELi välispiiride kaitset, läheks see seitsme aasta jooksul maksma 20-25 miljardit eurot, kogu ELi hõlmava piirihaldussüsteemi loomine aga 150 miljardit eurot.
Komisjon esitab ka variandid, kuidas ELi eelarvet saaks nüüdisajastada, sealhulgas võimaluse korral tugevdada seost ELi eelarve eesmärkide ja eelarve rahastamise viiside vahel. Lisaks on selles esitatud võimalused, kuidas tugevdada seost ELi-poolse rahastamise ja ELi põhiväärtuste järgimise vahel – seost, mida sageli nimetatakse tingimuslikkuseks.
Kiire poliitiline kokkulepe uue ja tänapäevase ELi eelarve kohta on oluline, näitamaks, et liit on valmis täitma Bratislavas ja Roomas kokku lepitud positiivset poliitilist tegevuskava. Kiire kokkuleppimine ei ole mitte ainult poliitiliselt soovitav, vaid ka praktiliselt vajalik. Partnerid ja ELi vahendite saajad alates üliõpilastest ja teadlastest kuni taristu-, tervishoiu- ja energiaprojektideni, aga samuti riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused, väärivad ja vajavad rahalist ja õiguskindlust. Komisjon juhib juhtide tähelepanu konkreetsetele näidetele selle kohta, millist kahjulikku mõju põhjustaks viivitused kogu ELis kodanikele ja ettevõtetele.
"2013. aasta kurba kogemust, kui ELi praegune eelarve võeti vastu suure hilinemisega, ei tohi korrata. Kui selline viivitus peaks taas juhtuma, jääks õigeaegselt alustamata rohkem kui 100 000 ELi rahastatud projekti sellistes olulistes valdkondades nagu ettevõtluse toetamine, energiatõhusus, tervishoid, haridus ja sotsiaalne kaasatus. Samuti ei saaks sajad tuhanded noored osaleda 2021. aastal Erasmus+ vahetuses," selgitas eelarvevolinik Günther H. Oettinger.
Komisjon esitab oma ametliku ettepaneku ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta hiljemalt 2018. aasta mai algul. Seni aga jätkab komisjon kõigi sidusrühmade kuulamist, sealhulgas ELi prioriteetide teemaliste avalike konsultatsioonide kaudu, mis algatati jaanuaris 2018.
Samuti esitas Euroopa Komisjon kolmapäeval ettepanekud Euroopa Liidu töö tõhustamiseks. | Euroopa Komisjon esitas EL-i lähituleviku eelarvet analüüsivad dokumendid | https://www.err.ee/683194/euroopa-komisjon-esitas-el-i-lahituleviku-eelarvet-analuusivad-dokumendid | Euroopa Komisjon tutvustas kolmapäeval erinevaid variante, milline võiks olla uus ja moodne ELi pikaajaline eelarve, mis aitaks ka pärast 2020. aastat tõhusalt liidu eesmärke saavutada. Liikmesriikide juhid arutavad neid oma 23. veebruaril toimuval mitteametlikul kohtumisel. |
"See on uskumatu. Tunnen end suurepäraselt. See oli tuule tõttu üsna raske võistlus ning viimasel ringil, viimastel meetritel ja viimasel tõusul oli mu plaaniks kõvasti pingutada," lausus hüppevooru järel viienda positsiooni sisse võtnud sakslane.
"Nii et lõpuks oli ainus viis minna ette ja teha ise oma sõitu. Päeva lõpuks olen oma võidu üle väga-väga õnnelik."
"Ma usun, et olin pärast hüppevooru tõesti heal positsioonil," lisas Frenzel. "Teadsin, et see on hea hüpe. Mul vedas veidi tuulega - see [tuul] oli üks peapõhjuseid, miks täna oli õnne vaja."
Watabe mõistis oma sõnul viimase 50 meetri jooksul, et kulda ei õnnestu võita. "Olen rahul ka hõbedaga. Samas olen kullast ilmajäämise tõttu natuke õnnetu ka. Enne viimast tõusu mõtlesin, et võin võita ka kulla, aga vahe osutus liiga suureks."
Hüppevooru järel kolmanda koha sisse võtnud Watabe plaaniks oli Frenzel ja hiljem pronksile jõudnud austerlane Lukas Klapfer järele oodata. "Tahtsin eelnevalt olukorraga tutvuda, sest tuul oli väga tugev. Nii osutus ka positsioon grupis väga oluliseks ja tahtsin jätta endale mitmeid võimalusi." | Frenzel: ainus variant oli minna ette ja teha ise oma sõitu | https://sport.err.ee/683188/frenzel-ainus-variant-oli-minna-ette-ja-teha-ise-oma-soitu | PyeongChangi olümpiamängude normaalmäe kahevõistluses teenis esikoha sakslane Eric Frenzel, kes edestas lõpuspurdis jaapanlast Akito Watabet. Kaht parimat jäi lõpuks lahutama 4,8 sekundit. |
NATO teatab käesoleval nädalal Brüsselis toimuva kaitseministrite kohtumise raames, et alliansi Euroopa liikmed on panust riigikaitsesse suurendanud. Paraku juhib üldine kulude kasv tähelepanu kõrvale asjaolult, et paljudel liikmesriikidel pole endiselt plaane, kuidas täita eelmisel aastal USA survel antud lubadust kasvatada riigikaitsekulutusi NATO poolt soovitud tasemele, kirjutab ajaleht Wall Street Journal.
Samal ajal on USA teatanud märkimisväärsest kaitsekulude kasvust ja seda ka seoses panustamisega Euroopa julgeolekusse. USA kaitseminister James Mattis peab kolmapäeval Brüsselis ka kõne, milles tunnustab seniseid Euroopa riikide pingutusi kaitsekulude suurendamiseks, kuid rõhutab ka seda, et soovitud tasemeni jõudmiseks on vaja teha rohkem.
USA presidendi Donald Trumpi eestvedamisel nõudis NATO, et lõppenud aasta lõpuks peab iga riik tegema plaani, kuidas 2024. aastaks alliansi poolt soovitud kahe protsendi tasemeni.
Paraku esitas osa riike oma kava vaid järgmise kolme aasta kohta, osa liikmeid on teinud plaane ka aastani 2024, kuid ka siis pole ette näha kaitsekulutuste tõusu kahe protsendini SKP-st.
Ametnike teatel on kokku 14 liikmesriigil olemas plaan, kuidas eelpool mainitud tähtajaks kahe protsendini jõuda. Paraku pole nende riikide hulgas Euroopa suurimat majandust Saksamaad ning Belgiat, kus asub NATO peakorter.
NATO kinnitusel on hetkel üle kahe protsendi või selle lähedal olevateks riikideks USA, Suurbritannia, Kreeka, Poola, Eesti, Rumeenia ja Leedu. Plaan, kuid eesmärgini jõuda, on olemas Prantsusmaal, Türgil, Ungaril, Slovakkial, Bulgaarial ja Montenegrol.
Kahel NATO riigil, kõrge SKP-ga Taanil ja Norral, on plaanid kaitsekulutuste oluliseks suurendamiseks, sealhulgas ka hävituslennukite F-35 hankimiseks, kuid kahe protsendini nad ilmselt ei jõua.
"Meil ei ole päris kaht protsenti," selgitas Taani suursaadik NATO juures Michael Zilmer-Johns ja rõhutas, et kaks riiki täidavad nad kõiki muid olulisi tingimusi, eelkõige neid, mis puudutavad NATO võimekust puudutavaid eesmärke. "Need on need asjad, milles tegelikult küsimus on."
Olukorra teeb keerulisemaks ka see, et Euroopa majandus on tõusuteel ja võib mõned riigid nagu näiteks Poola ja Rumeenia nn kahe protsendi klubist välja lükata.
Eelmise aasta mais kritiseeris president Trump liitlasi vähese panuse eest, pärast seda on ta kaitsekulutuste kasvu enda saavutusena esile toonud.
Kokkulepe kasvatada kümne aastaga kaitsekulutusi kahe protsendini SKP-st sündis juba 2014. aastal. Washington pidas juba eelmise administratsiooni ajal seda eesmärki kindlaks lubaduseks, samas on mitmed ametnikud Euroopas rõhutanud, et tegelikult oli see mittesiduv hea tahte avaldus kaitsekulutusi kasvatada.
Kui eelmisel aastal nõustusid liikmesriigid kaitsekulutuste suurendamise plaanide esitamisega, teatas NATO, et riikide plaane hinnates võetakse arvesse ka missioonidesse panustamist, alliansi võimekuse suurendamist (näiteks eelpool mainitud Norra ja Taani teema) ja ka seda, kui suure osa kaitsekulutustest moodustab uue varustuse hankimine.
Diplomaatide sõnul kulutab 23 liikmesriiki uue varustuse hankimiseks oma kaitse-eelarvest 20 protsenti või üle selle.
Samuti on allianss liigitanud erinevalt neid liikmesriike, kes soovitud eesmärgini ei jõua.
Kuigi Hispaania ja Portugal tähtajaks kahe protsendini SKP-st ei jõua, on mõlemad riigikaitsesse panustamist märkimisväärselt suurendamas ja nad teevad seda ka NATO üldist võimekust tõstes. Näiteks Hispaania suurendab oma riigikaitsesse panustamist lausa 80 protsenti ehk seniselt 0,9 protsendilt jõutakse seitsme aastaga 1,6 protsendini SKP-st.
Osa riike pole aga suutnud detailseid plaane esitada ning nende riigikaitsesse panustamine - eriti arvestades mõne riigi suhtelist jõukust - märkimisväärselt madal. Selles kategoorias mainitakse kõige rohkem Belgiat - praegu kulutab Belgia riigikaitsele 0,9 protsenti SKP-st, aastaks 2030 jõutakse aga vaid 1,3 protsendini SKP-st.
Belgia kaitseministeeriumi pressiesindaja Laurence Mortier selgitas, et praegused plaanid sisaldavad ka uute hävituslennukite hankimist. "See, kui palju me riigikaitsele kulutame, on poliitiline otsus," rääkis ta. "Meil oli kokkulepe 1,3 protsendi kohta. Kui Mattis ütleb meile, et me peame tegema rohkem, siis see peab olema poliitiline diskussioon, kui me teeme rohkem ja kuidas me seda teeme."
Trumpi kriitikat on kõige rohkem aga pälvinud Saksamaa, sest USA presidendi hinnangul ei maksa Euroopa suurim majandus oma nö NATO-arvet. Saksamaa ametnikke on need jutud märkimisväärselt ärritanud.
Äsja lõpule jõudnud võimekõneluste käigus sündinud koalitsioonilepe näeb ette kaitsekulutuste suurendamist, kuid mitte ilmtingimata mahus, mida Washington soovib.
Berliin on juhtinud tähelepanu sellele, et 2015. aastast saadik on riik kaitsekulutusi tõstnud ja seeläbi kasvatanud ka Euroopa üldist panust. Samuti on Saksamaa üks suuremaid panustajaid NATO missioonidesse.
Hetkel on seega veel ebaselge, kas Saksamaa nõustub kaitsekulutuste kasvatamisega kahe protsendini SKP-st. Tugev majanduskasv on tähendanud paratamatult ka seda, et suured investeeringud riigikaitsesse pole olnud näha SKP-protsentides.
Kokkuvõtteks saab öelda, et käesoleval aastal kasvatab NATO kaitsekulutusi kõige suuremas mahus pärast külma sõda. Samas on Euroopa riigid USA kõrval endiselt kääbused, sest Pentagoni käesoleva aasta eelarve on 716 miljardit dollarit. | Suurem osa NATO riike ei tea endiselt, kuidas kahe protsendi tähiseni jõuda | https://www.err.ee/683180/suurem-osa-nato-riike-ei-tea-endiselt-kuidas-kahe-protsendi-tahiseni-jouda | Vähem kui pool NATO 29 liikmesriigist on teinud plaane, kuidas jõuda alliansi soovitud tasemele ehk olukorrani, kus riigikaitsekulud moodustaksid vähemalt kaks protsenti SKP-st. |
„Kuristik" on paljuhäälne jutustus, mis puudutab viie põlvkonna elusaatusi ja saab alguse 1923. aasta maihommikul, kui Prokop Jefimovitš Lõkovit tabab rongireisil kole kõhuvalu, mis sunnib ta tundmatus Vapnjarka küla raudteejaamas vagunist maha astuma. See, mida Prokop ise plaanis, mille poole teel oli, on sestpeale tähtsusetu.
Saatus, jumal, päritolu ja rahvus on romaani läbivad teemad. Küsimus mõiste-tamatust, hoomamatust väest, mille ees inimene on abitu ja väeti. Miski, mis võib omatahtsi paisata ukrainlase ja venelase Pirita-Kosele või Narva, mis võib Eestis sündinud Nõukogude sõjaväelase lapsest teha USA illegaali või sundida läbi ja lõhki eesti rahvusest naise kodumaalt lahkuma. Kui riigipiirid muutuvad ja ajalugu tähendab ühele üht, teisele teist, muutub üha tungivamaks vajadus leida midagi, millele lõpuni kindel olla. Ja selgemaks saab ka arusaamine, kui keeruline see on.
Tegelaste lood on edasi antud teadvuste intensiivsete peegeldustena, keskendudes hetkile inimeste elus, kus väike on silmitsi suurega. Põhjatuga. Välja kooruvad küsimused, millest valdavamaid me enam ei leia. Milleks see kõik? Ja kuigi on küsimused, pole vastuseid võtta. Nende asemel on tumm meeheide, viha ja vaikimine. Vahel ka leppimine ning alistumine.
„Kuristik” on Olle Lauli kolmas romaan. Varem on ilmunud „Niguliste õpilased" (2007) ja kulkai aastapreemiaga pärjatud „Kodutus” (2011).
„Lauli on nii temaatiliselt kui stilistiliselt selgelt isikupärane autor, suveräänne hääl," ütleb kirjanik Jan Kaus. "Keegi teine ei kirjuta praeguses Eestis sellise kannatlikkusega inimhinge kannatustest. „Kuristik“ jätkab Laulile omasel moel eksistentsiaalsest, otsekui paratamatust kannatusest võrsuva lunastusvõimaluse otsimis-ega, ent lisab sellele esmakordselt ajaloolise mõõtme.” | Ilmus uus Olle Lauli | https://kultuur.err.ee/683178/ilmus-uus-olle-lauli | 2012. võitis Olle Lauli romaan "Kodutus" Eesti Kultuurkapitali 2012. aasta proosapreemia. Eesti ühelt omanäolisimalt kirjanikult ilmus nüüd uus romaan: "Kuristik", mille andis välja kirjastus Gallus. |
Ministeeriumi esialgsete plaanide kohaselt peaks alaealisele lapsele makstava elatise summa kindlaksmääramise mudel arvesse võtma kohustatud vanema sissetulekut, ülalpidamist saavate laste arvu ja vanust ning lapsetoetust, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus ERR-ile.
"Ettepanekute tulemusel väheneks kehtiva süsteemiga võrreldes elatise summa, mida peaks maksma miinimumpalka saav vanem, kuid suureneks summa, mida peaks maksma kõrgepalgaline vanem," tõdes Rammus.
Rammus märkis, et ministeerium esitas memo ettepanekutega valitsusele juba mullu detsembris ning kui valitsus selle heaks kiidab, siis hakkab ministeerium teemat põhjalikumalt analüüsima ja perekonnaseaduse muutmise eelnõu jaoks väljatöötamiskavatsust koostama.
"Hetkel on meil juba käimas elatise asjade kohtupraktika analüüs ning sel teemal on toimunud ka mitmeid kohtumisi teiste ministeeriumide esindajatega," ütles Rammus.
Seni kehtiva seaduse kohaselt on ühes kuus ühele lapsele makstavaks elatisraha miinimumiks vähemalt pool alampalgast ehk 250 eurot kuus.
Ka riigikohus on leidnud, et elatisraha miinimummäär on kerkinud liiga kõrgele ning elatisraha suurus tuleks miinimumpalgast lahti siduda. | Ministeerium kavandab elatise miinimummäära vähendamist | https://www.err.ee/683175/ministeerium-kavandab-elatise-miinimummaara-vahendamist | Justiitsministeerium kavandab alaealisele lapsele makstava elatise summa kindlaksmääramiseks uue arvutamismudeli väljatöötamist, mis arvestaks rohkem elatist maksma kohustatud inimese reaalsete võimalustega ning vähendaks seega miinimumpalka saava vanema kohustust. |
Holy Motors jõudis esimese albumini küll alles 2018. aasta alguses, kuid nad on tegutsenud juba alates 2013. aastast. Nende esimesed lood jõudsid Soundcloudi 2014. aastal ning samal aastal esinesid nad ka näiteks Tallinn Music Weekil ja Schillingul, nende kõige esimene esinemine oli aga kinos Sõprus enne Jim Jarmuschi linateose "Mystery Train" seanssi. Ansambli nimi tuleneb samuti filmist - samanimelisest Leos Carax'i linateosest, mis jooksis ka Eesti kinodes.
Bändi kuuluvad laulja Eliann Tulve, kelle vanemad on kusjuures Helena ning Jan-Eik Tulve, trummar Kaspar Kiinvald ning kitarristid Hendrik Tammjärv, Lauri Raus ja Gert Gutmann.
Nende debüütalbumi andis välja Ameerika indie -plaadifirma Wharf Cat. Tegemist ei ole suure plaadifirmaga - alates loomisest 2011. aastal on nad andnud välja põrandaalust elektroonikat, psühhedeeliat ja äärealade rokkmuusikat. Lisaks "Slow Sundownile" on sama plaadifirma alt ilmunud ka kaks Holy Motorsi seitsmetollist vinüülisinglit, 2015. ja 2017. aastal.
Holy Motorsi värske plaadi produtsendiks on Carson Cox, kes on produtsent bändidele Merchandise, mis esines 2014. aastal ka festivalil Schilling, ning Priests, kelle möödunud aastal ilmunud debüütalbum jõudis mitmete muusikaväljaannete aastakokkuvõtetesse.
Tänu Ameerika plaadifirmale on aga Holy Motors jõudnud tänaseks mitmete välismaiste muusikaväljaannete veergudele. Möödunud nädalal valis muusikaportaal Stereogum albumi "Slow Sundown" nädala plaadiks, tuues välja, et "kuigi album "Slow Sundown" ehitab end üles ameerikalikest kõladest, siis vaatamata sellele tekitab nende muusika minus soovi külastada Eestit". Möödunud reedel valis "Slow Sundowni" päeva plaadiks ka Bandcampi blogi, öeldes, et "kõige haavatavamatel hetkedel uurib nende muusika üksindust ja isolatsiooni".
Tänaseks on ilmunud ka esimesed arvustused. Oluline muusikaportaal Pitchfork, kus ei ole seni ilmunud veel ühegi teise Eesti muusiku plaatide arvustused peale Arvo Pärdi ja Maria Minerva, andis plaadile 6,1 punkti 10-st, tuues välja, et "Eesti bändi debüütalbum kõlab nagu pikk ja üksildane sõit kuuvalgel ööl koos ohtra reverb 'iga". AllMusic 'us sai "Slow Sundown" 7 punkti 10-st ning sealne kriitik tõi välja bändi spagetivesterni kõlasid ning võrdles Holy Motorsit Mazzy Stari ja Angelo Badalamentiga.
Albumi ilmumine viib Holy Motorsi ka tuurile, mille raames andsid nad 10. veebruaril kontserdi ka Von Krahlis. Edasi lähevad nad aga Varssavi, Berliini, Vilniusesse ning Krakovisse, jõudis märtsis isegi SXSW festivalil Ameerikas. Eestis kuuleb neid aga sel reedel saates "Muusikanõukogu", kus on külaliseks bändi laulja Eliann Tulve.
Kuula albumit "Slow Sundown" siit:
Slow Sundown by Holy Motors | Eesti bänd Holy Motors on jõudnud välismaise muusikapressi huviorbiiti | https://kultuur.err.ee/683151/eesti-band-holy-motors-on-joudnud-valismaise-muusikapressi-huviorbiiti | Möödunud reedel andis Eesti ansambel Holy Motors välja esimese täispika albumi "Slow Sundown", mis on toonud nendele rohkem tähelepanu isegi välismaal kui Eestis. Nendest kirjutavad olulised muusikaportaalid ja ilmunud on ka esimesed arvustused. |
Haas edestas finišispurdis sama aja saanud belglast Greg van Avermaeti (BMC) ja kasahh Aleksei Lutsenkot (Astana). Kangert lõpetas võitjale 38 sekundit kaotanud grupis.
Kokkuvõttes tõusis Haas üldliidriks, tema edu van Avermaeti ees on neli sekundit. Kolmandat kohta hoiab Lutsenko (+0.06). Kangert asub 26. positsioonil (+0.48).
Omaani velotuuril sõidetakse kokku kuus etappi. | Kangert sai Omaani velotuuri etapil 26. koha, võit Katjuša ratturile | https://sport.err.ee/683171/kangert-sai-omaani-velotuuri-etapil-26-koha-voit-katjusa-ratturile | Omaani velotuuri teise etapi (167,5 km) võitis austraallane Nathan Haas (Katjuša-Alpecin), kes tõusis ka üldliidriks. Tanel Kangert (Astana) lõpetas 30. kohal. |
Mõlemad mängivad kitarri juba väga noorest east ning on laulnud veel kauem. Esimest korda tulevad nad kokku, et ühiselt muusikat luua.
Laupäeva õhtul täitub Hopneri maja ilusa kitarrimuusika ning Paometsadele omapärase lauluhääle ning sarmiga
Lepatriinu ehk Triinu Paomets sai oma seni suurima tõuke olles Noortebänd 2016 finalist, tänu millele oli järgnev aasta esinemisi täis - Jazzkaar, Augustibluus, Intsikurmu festival, Positivus ning kontsert Tom Odelli soojendusesinejana Tallinna kultuurikatlas.
Taavi Paomets on kirjutanud ning produtseerinud muusikat juba üle kümne aasta. Ta on teinud koostööd paljude Eesti artistidega ning pälvis koosseisuga Avoid Dave Eesti muusikaauhindade galal 2016. aastal aasta elektroonikaalbumi tiitli.
Ühiselt astutakse lavale juba 17. veebruaril Hopneri majas. | Õde ja vend Triinu ja Taavi Paomets esinevad esmakordselt ühisel laval | https://menu.err.ee/683170/ode-ja-vend-triinu-ja-taavi-paomets-esinevad-esmakordselt-uhisel-laval | Laupäeval toimub Hopneri majas erakordne kontsert, kus astuvad üles õde ja vend Triinu Paomets ehk Lepatriinu ning Taavi Paomets ansamblist Avoid Dave. |
Helilooja Maria Kõrvits võitis 2016. aasta maikuus Wrocławis peetud 63. rahvusvahelise heliloojate rostrumi noortekategooria oma orkestriteosega "langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi". Maailma tähtsaima nüüdisheliloomingu foorumi võiduga kaasnes uudisteose tellimus Rahvusvaheliselt muusikanõukogult (IMC) ja Rootsi Raadiolt.
Lisaks võimaldati heliloojale residentuur Rootsi silmapaistva nüüdismuusikaansambli Norrbotten NEO juures, kelle esituses toimub uue teose esiettekanne Põhja-Rootsi moodsaimas ja rohkete võimalustega kontserdimajas Studio Acusticumis. Ansambli liikmete ja kontserdipaigaga avanes Kõrvitsal võimalus esmakordselt tutvuda 2016. aasta sügisel, et koguda mõtteid ja inspiratsiooni uudisteosega alustamiseks. Käesoleval nädalal osaleb helilooja ansambli proovides Piteås.
2007. aastal loodud Norrbotten NEO on ainus riiklikult toetatud professionaalne nüüdismuusikale keskenduv kammeransambel Rootsis. Hooaja jooksul annab seitsmeliikmeline kollektiiv arvukalt kontserte nii kodumaal Rootsis kui ka mujal ning tellib kaasaegsetelt heliloojatelt uudisloomingut. 2012. aastal pälvis Norrbotten NEO Rootsi Heliloojate Liidu interpretatsioonipreemia.
Helilooja Maria Kõrvits tunnistab, et on erakordne võimalus teha koostööd sellise ansambliga nagu Norrbotten NEO. "Nad on professionaalne koosseis ja mänginud palju repertuaari. On kuulda, et nad on kaua koos mänginud ja saavutanud ühtse hingamise," ütleb Kõrvits.
Uudisteos "through" (tõlkes läbi või läbiminek) ongi kirjutatud ja pühendatud ansamblile Norrbotten NEO.
"Teose aluseks on kõige üldisemas ja avatumas mõttes läbiminek. Selliseid protsesse on ka kirjeldatud Virginia Woolfi romaanis "Lained", mille katkendid on olnud inspiratsiooniallikaks ka minu kahele varasemale teosele. See tekst kirjeldab mingit protsessi, mis on vaadeldav erineva nurga alt, antud teoses olen viinud fookuse just aeglasele ja pidevale transformatsioonile." (Maria Kõrvits)
Klassikaraadio teeb koostöös Rootsi Raadio P2 kanaliga kontserdist otseülekande ning see jõuab Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) vahendusel eetrisse veel mitmetes raadiojaamades. Kontsert on Klassikaraadio eetris neljapäeval, 15. veebruaril kell 20.
Maria Kõrvits (sündinud 1987) alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe klassis. Aastatel 2006-2012 õppis ta heliloomingut Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Helena Tulve ja Tõnu Kõrvitsa juhendamisel ning täiendas end 2007-2008 vahetusüliõpilasena Fabio Niederi juures Triestes, Itaalias. Kõrvits on osalenud Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Erkki-Sven Tüüri, Ole Lützow-Holmi, Adriana Hölzky, Louis Andriesseni ja Rafael Reina meistrikursustel. 2011. aastal võttis ta osa Ensemble Moderni ja Péter Eötvösi meistriklassist Frankfurdis.
Maria Kõrvits on kirjutanud peamiselt ansambliteoseid ja koorimuusikat. Samuti on ta loonud filmi-, tantsu-, näituse- ja installatsioonimuusikat. Kõrvitsa looming on kõlanud festivalil Eesti Muusika Päevad ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sügisfestivalil, samuti Soomes, Itaalias, Sloveenias, Saksamaal ja Kanadas. Tema teoseid on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester, Kammernaiskoor Sireen, Segakoor HUIK!, SaxEST jt. Kõrvits on teinud koostööd ka Eesti Kunstiakadeemiaga ning mitmete kunstnike ja koreograafidega.
Maria Kõrvitsa teoste põhiteemad on loodus ja looduslikud protsessid. Tema muusikale on iseloomulik tunnete ja kogemuste kirjeldamine, olekute märkamatu vaheldumine ning laiendatud tehnikad, keskendumine kõlavärvidele, heterofoonia ja polüfoonia põimumine.
Orkestriteos "langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi" võitis 2016. aastal Wrocławis rahvusvahelise heliloojate rostrumi noortekategooria. Eduka loomingulise tegevuse eest pälvis ta 2016. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Alates 2012. aastast on Maria Kõrvits Eesti Heliloojate Liidu liige. | Maria Kõrvitsa uudisteose esiettekanne on Piteås | https://kultuur.err.ee/683168/maria-korvitsa-uudisteose-esiettekanne-on-pite-s | Neljapäeval, 15. veebruaril toimub Põhja-Rootsis, Piteås helilooja Maria Kõrvitsa uudisteose "through" esiettekanne. Rootsi Raadio ja Rahvusvahelise muusikanõukogu tellimusel loodud teose kannab ette tunnustatud Rootsi nüüdismuusikaansambel Norrbotten NEO. |
Korea alustas olümpiaturniiri kahe 0:8 kaotusega, kui esmalt jäädi alla Sotši olümpiapronksile Šveitsile ning seejärel Rootsile. Täna mindi vastamisi Jaapaniga ning kuigi vastastel lubati endale visata neli väravat, jõudis Korea ka ise ühel korral sihile.
"Kindlasti ei ole ma kangelane," vahendab Reuters ajaloolise tabamuse autori Randi Heesoo Griffini sõnu. "See oli päris jama värav, mis põrkas enne joone ületamist mitmel korral ringi."
Korea lõpetas alagrupiturniiri seega kolme kaotusega ja väravate vahega 1:20. Edasi pääsesid nii Šveits kui Rootsi, kes jäävad vastaseid ootama homme toimuvatest A-alagrupi kohtumistest. A-grupist pääsevad edasi nii Kanada, USA, Soome kui neutraalsed venelased, kaks esimest naiskonda pääsevad otse poolfinaali ning kaks alumist naiskonda mängivad veerandfinaalis Rootsi ja Šveitsi vastu. Korea turniir lõppeb mängudega 5.-8. koha peale.
"See on olnud seiklus," tõdes Korea naiskonna peatreener Sarah Murray. "Me teadsime turniiri alustades, et edasipääs saab olema väga keeruliseks ülesandeks. Sellegipoolest lootsime, et kui me näitame head koostööd, suudaksime ehk võita. Pärast kahe esimese mängu kaotamist olime täna näljased, aga ometi kaotasime ja sellega on väga raske leppida. Tüdrukud on väga löödud." | Publikut väravaga rõõmustanud Korea hokinaiskond langes konkurentsist | https://sport.err.ee/683169/publikut-varavaga-roomustanud-korea-hokinaiskond-langes-konkurentsist | PyeongChangi taliolümpiamängudel lõppes Põhja- ning Lõuna-Korea ühise jäähokinaiskonna tee alagrupifaasis. |
Arutelu rahvusest ja humanitaarteadustest eeldab kõige muu kõrval sissevaadet rahvuse mõistesse, selle kriitilis-ajaloolist eritlust. Kusjuures just rahvuse ja rahvusluse määratlemisel ilmneb kõige selgemalt uurija ilmavaateline asend. Me võime endamisi loota, et rahvusi on võimalik analüüsida õpetlaslikult positsioonilt, olümposlikult kõrguselt, ent tegelikult tehakse esimesed otsustavad valikud juba mõistete defineerimisel. Rahvus ei ole mõiste, mida saaks praegu juba distantsilt uurida (nagu näiteks hõimu või seisust), rahvusriik on endiselt meie igapäevane poliitiline reaalsus ja rahvuslus laialt levinud argimõtlemise viis. Rahvuse uurimine on seega tahes-tahtmata p o l i i t i l i n e teema. Seda poliitilist mõõdet ei pea humanitaarid aga pelgama, humanitaarteaduste üks ühiskondlikke rolle on ikka olnud enesestmõistetavaks peetava küsimuse alla seadmine, kahtluse istutamine sinna, kus kõik tundub loomulik või paratamatu. Humanitaaria ülesanne on uurida kõike inimesse puutuvat, inimese tehtut ehk inimlikke fakte (lad factum ’tehtu, tegu’). Rahvused on kindlasti üks suurejoonelisemaid inimloome vilju. Kuigi rahvusi on kerge näha igaveste või loomulikena, on need siiski inimeste endi tehtud. Rahvuste loomine on osa XVIII sajandil alguse saanud Euroopa moderniseerumise protsessist, mis kulmineerus rahvusriikide rajamisega XIX ja XX sajandil. Inimkond ei ole end alati rahvusteks jaganud, tegemist ei ole „loomuliku” organiseerumisviisiga, vaid ühes kindlas aegruumis sündinud kombega, mis on kummati osutunud väga edukaks, ja seda algkodust kaugemalgi – pole liialdus pidada rahvusluse ideoloogiat üheks Euroopa kõige edukamaks eksportkaubaks viimasel paaril sajandil.
Rahvuste, rahvusluse ja rahvusriikide uurimine on pälvinud teadlaste ulatuslikku tähelepanu ja pannud praeguseks aluse mahukale erialasele raamatukogule (vt ülevaatlikult Özkırımlı 2005, 2010; Breuilly 2013; eesti keeles Lokk 2015: 25–78). Käibel on väga mitmeid, tihti omavahel lahknevaid teoreetilisi mõisteid ja määratlusi, mis püüavad rahvusi ja rahvuslust eri nurga alt mõtestada. Seega pole imestada, et nii mõnedki õpetlased on jõudnud järeldusele, et rahvuslus on praeguseks tähendusest tühjaks voolanud, kasutu mõiste, mis pigem eksitab, kui seletab. Kui ma tosin aastat tagasi tegin intervjuu kahe teeneka rahvusluse uurija, Miroslav Hrochi ja György Schöpfliniga, siis tõrjusid mõlemad seda terminit. Esimene tõdes ühemõtteliselt: „Paljud arukad õpetlased istuvad tunde ja päevi laua taga ning uurivad mitmeid olulisi teemasid, ent nad kõik on selle „rahvusluse” mõiste vangid, mida igaüks mõistab isemoodi või ei mõista üldse. See on tüüpiline näide mõistest, mis ei aita seletada tegelikkust.” Teine sekundeeris talle samas vaimus: „Ma leian samuti, et „rahvuslus” on muutunud teaduslikus uurimistöös kasutuks mõisteks. Poliitilises kontekstis on sellel mõistagi endiselt suur kaal, mis tegelikult teebki selle termini teadusliku pruugi problemaatiliseks.” (Tamm 2005)
Siinses essees on mu eesmärk osundatud hoiatuste kiuste pakkuda üks võimalik vaade rahvuste tegemise köögipoolele, sooviga veidi avada nende ajaloolist iseloomu. Sealjuures pööran põhitähelepanu erinevatele k u l t u u r i l i s t e l e rahvusloome praktikatele, täie teadlikkusega, et need ei ripu õhus, vaid eeldavad poliitilist ja sotsiaalset seljatagust. Hollandi ajaloolane Joep Leerssen, kes on kõige põhjalikumalt uurinud Euroopa rahvusliku mõtte kultuuriajalugu, on siinses seoses asjakohaselt rõhutanud, et rahvuslus algab alati „kultuuri rahvuslikust kultiveerimisest” (ingl national cultivation of culture), et iga rahvuslus on vältimatult kultuurirahvuslus (Leerssen 2006a, 2006b: 186–203).
Selguse huvides määratlen kohe alguses käsitluse keskse mõiste – rahvus – ja tuletan meelde selle kujunemisloo. Tänapäeva Euroopa keeltes levinud rahvuse mõiste on tuletatud ladina sõnast natio (< nasci ’sündima’), mis Vana-Roomas viitas enamasti välismaalastele, st inimestele, kes ei olnud sünnipärased roomlased. Keskajal hakkas natio tähendama inimrühma, keda sidus ühine piirkondlik päritolu ja ühine keel (murrak). Rahvakeeltesse ilmus see termin keskaja lõpul, poliitilise sisu omandas rahvus alates XVII sajandist, viidates enamasti inimestele, keda valitses sama valitseja ja kes olid allutatud ühistele seadustele. Mõneti teise sisu omandas rahvus (sks Nation) uusaegsel Saksamaal, kus seda seoti rohkem ühise keele ja kultuuri, vähem seaduste ja territooriumiga (vt Kemiläinen 2001).
Tänapäevases tähenduses rahvusest kõneldes võtan aluseks määratluse, mis põhineb Briti rahvusluseuurija Anthony D. Smithi töödel, mille järgi saab rahvuse all mõista sellist inimeste kooslust, mis kannab sama nime, elab ajaloolisel territooriumil, on ennast ise rahvusena defineerinud ja mille liikmed kultiveerivad jagatud müüte, mälestusi, sümboleid, väärtusi ja traditsioone (Smith 2005). Rahvuse loomise eelduseks on Smithi järgi oluline küll teatava etnilise identiteedi olemasolu, st rahvust ei saa luua tühjale kohale, ent etniliste rühmade ja moodsate rahvuste vahel ei saa siiski tuvastada kausaalset suhet.
Rahvusest rääkides on oluline pidada silmas selle protsessuaalset loomust; rahvuslus avaneb pigem tegemises, mitte olemises. Rahvusriik on alati n-ö rahvustav riik (ingl nationalizing state, vt Brubaker 1996, 2011), kus „ei nähta vaeva mitte üksnes sellega, kuidas arendada välja funktsioneeriv administratiivaparaat ning tagada territoriaalne julgeolek, vaid saavutada ka teatavat sotsiaalset, poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist ühtlustatust ühiskonnas, mis sageli on killustunud” (Lokk 2015: 8). Rahvuste tegemise protsessis on esmatähtis see, kuidas muuta rahvuse idee konkreetseks, „tegelikuks”, inimestele emotsionaalselt hoomatavaks, seda nii ajalises kui ka ruumilises perspektiivis. Rahvus peab selle osalistele mõjuma loomuliku ja pidevana, pakkuma teatud kogemusühtsust ja ühist tulevikuvaadet. Ühtlasi vajab rahvuslik identiteet pidevat ülekinnitamist ja edasi arendamist, st rahvusloome on pidev töö, isegi kui selle intensiivsus ajas erineb. Lihtsuse mõttes võib eristada rahvuste tegemise juures kahte peamist etappi: kui esimeses, aktiivses („kuumas”) rahvusloome faasis on oluline ühise minevikukäsituse, mälukultuuri, sümbolite süsteemi, kollektiivsete toimingute jms väljatöötamine, siis teises, passiivses („külmas”) rahvusloome faasis on tähtsam rahvuse taastootmine igapäevastes praktikates, olgu nendeks spordisündmused, rahvuslikud tähtpäevad, poliitikute meie-vormis kõned, rahvussümboolika kasutamine, massimeedia jms. Seda viimast rahvusluse vormi on Michael Billig nimetanud tabavalt „banaalseks rahvusluseks”: „Banaalne rahvuslus toimib proosaliste, rutiinsete sõnade toel, mis võtavad rahvust enesestmõistetavana ja mis sel moel rahvustunnet võimendavad. Rohkem kui suured unustamatud fraasid aitavad väikesed sõnad pidevalt meelde tuletada kodumaad, muuta „meie” rahvuslik identiteet unustamatuks.” (Billig 1995: 93)
Järgnevas pööran tähelepanu ennekõike rahvusloome aktiivsele perioodile, nendele peamistele tegevustele, mille tulemusena muudetakse rahvused „reaalseks”. Mõistagi on tegemist kompleksse protsessiga, mille igakülgne analüüs ei ole siinkohal mõeldav. Piirdun vaid kolme peamise aspekti eristamise ja nende põgusa lahtikirjutamisega, vaadates järgemööda seda, kuidas rahvusi on tehtud jutustamise, etendamise ja kujutamise käigus. Kokkuvõtte asemel peatun rahvuste tegemisel uurimise käigus, täpsemalt „rahvusteaduste” ajalool Eestis ja nende tänapäevasel rollil.
Rahvuse jutustamine
Rahvust aitavad luua ja koos hoida innustavad lood, rahvus on põhiolemuselt narratiivne kogukond, mille identiteet tugineb suurel määral „lugudele, mille järgi elatakse”. Või täpsemalt – narratiivsetele mustritele, mis lubavad rahvusel käsitada ennast iseäraliku ja järjepidevana, siduda eraldiseisvad sündmused üheks tähenduslikuks tervikuks, selmet näha neid vaid juhuslike sattumuste summana. Need mustrid pole sealjuures mõistagi ajatud ega universaalsed, vaid igale rahvusele iseomased ning ajas teisenevad.
Rahvuse kõige olulisemad narratiivid on seotud selle minevikuga (vt Tamm 2017). Rahvuslik identiteet põhineb olulises osas sidusal narratiivil rahvusest kui ajaloolava püsivast peategelasest. Saksa ajaloolane Stefan Berger kirjutab selles seoses tabavalt: „Rahvuse loojad on olnud kõikjal ühel nõul: nende rahval peab olema ajalugu – mida pikem ja uhkem, seda parem. Rahvusliku ajalooteadvuse loomist on peetud sageli laiema rahvahulga seas tõelise rahvustunde tekitamise kõige olulisemaks eeltingimuseks, sest nii rahva etniseerimine kui ka sakraliseerimine võtab kuju vaid ajaloo ja pärandi taustal.” (Berger 2007: 1) Ajaloolased on seega olnud rahvuste sepistamise tähtsad osalised, rahvusloome ja ajalookirjutus on ikka käinud käsikäes, rahvuslus on olnud üks peamisi tegureid, mis on tekitanud uut huvi ajaloo vastu, ja ajalugu on olnud tähtis aines, millest luua rahvuslikku identiteeti (Lawrence 2013; Berger, Conrad 2015). Miroslav Hroch (2015) tõdeb põhjendatult: „Rahvuslik ajalugu oli XIX sajandil üks kõige levinumaid argumente, et saavutada ühe rahvusrühma mobiliseerimine (ja ühiskondlik harimine) ning et õigustada ühe etnilise rühma eksisteerimist rahvusena.” Rahvuslik ajalookirjutus lubas lugejatel arendada meie-tunnet ja näha ennast pika auväärse mineviku edasikandjatena. Hroch jätkab: „Rahvuslikud ajalood pakkusid personaalset kindlustunnet surelikkuse aseainena. Need lubasid üksikisikutel tunda, et nad jagasid oma esinevanemate elusid ja olid osa ühe rahvuse minevikust („meie oleme...”, „meie võitsime...”, „meie kannatasime...”).”
Niisiis on igal rahvusel mingi piiratud kogum narratiivseid mustreid, mis toetavad rahvuslikku identiteeti ja teatud mõttes mäletavad rahvuse enese eest. Ameerika kultuuripsühholoog James Wertsch on näidanud, kuidas vene rahvuslik identiteet toetub suuresti narratiivsele mustrile „välisvaenlaste väljatõrjumisest”, mida on kasutatud väga paljude Venemaa minevikuepisoodide mõtestamiseks keskajast Teise maailmasõjani (Wertsch 2002). Eesti rahvuslik ajaloonarratiiv seevastu on lahutamatult seotud iseseisvuse ja vabadusvõitluse mõistega. Alates esimestest katsetest Eesti ajalugu liigendada, on seda ikka tehtud seoses vabaduse kaotamise ja võitmisega. Eestlaste ajalugu algab „muistse priiusega”, mis eelneb XIII sajandil alanud Saksa-Taani vallutusele, sellele järgneb „700-aastane orjaöö”, nagu väidab populaarne kujund, mille juured ulatuvad XIX sajandi keskpaika, siis aastail 1918–1940 uus iseseisvus sõltumatu vabariigina, seejärel Saksa ja Nõukogude okupatsioon, millele tegi lõpu iseseisvuse taastamine 1991. aastal. Seda ajaloo liigendamist toestab narratiivne muster, mis on üles ehitatud erinevate lahingute ja ülestõusude sidumisele üheks suureks võitluseks vabaduse eest. Olen seda mustrit nimetanud Eesti ajaloo „suureks vabadusvõitluseks”, mis kätkeb sajanditepikkust võitlust vabaduse eest ja sakslaste vastu. Selles narratiivses mustris lõppesid sajandeid kõik sakslastevastased väljaastumised küll kaotusega, ent need olid vaid ajutised, ja 1919. aasta juunis saavutati Vabadussõjas baltisaksa väeosade üle Võnnu all viimaks „suure vabadusvõitluse” üldvõit. See narratiivne muster on avatud iseloomuga, mis tähendab, et sellesse võib sobitada väga mitmeid konflikte (Tamm 2008, 2012: 48–64).
Kuid ajaloolaste rolli rahvuse jutustamisel ei tohi kindlasti ülehinnata, sest vähem tähtis pole olnud selles töös kirjanike ja publitsistide panus. Kirjandusteadlane Ann Rigney (2001) on veenvalt näidanud, et ajalookirjanikud olid tihti ajaloolastest edukamad ja veenvamad jutustama rahvuse ajaloolisest kogemusest, sest neid ei sidunud vajadus põhistada oma jutt tõenditega. Eriti puudutab see hääle andmist möödaniku tavainimestele, kelle vastu kutselised ajaloolased hakkasid huvi tundma alles XX sajandi teisel poolel. Kuid vähem oluline pole seegi, et ajaloojutustused levisid märksa laiemalt kui ajaloouurimused, samuti oli nende emotsionaalne ja esteetiline mõju märgatavalt suurem. Rigney toob põhjenduseks, et ajalookirjandus on omalaadi hübriidne žanr, mis põimib faktilist ja fiktiivset informatsiooni, kasutab nii ajalooallikaid kui ka autori fantaasiat. Lugejad lugesid ajaloojutte mineviku aseainena, eristamata enamasti tegelikku ja väljamõeldut, kusjuures tihti innustas ajalookirjanduse paratamatu subjektiivsus või lünklikkus lugejaid uutele tõlgendustele või teisi kirjanikke pakkuma alternatiivseid minevikupilte. Eesti on selles seoses suurepärane näide, sest rahvusliku ajalookultuuri põhilised kujundajad olid siin eeskätt kirjanikud ja ajakirjanikud, ajaloolaste roll piirdus peamiselt avalikkuses käibivate käsituste teaduslikus lihvimises, allikate ja autoriteetidega toestamises (vt Laanes, Kaljundi 2013; Kaljundi jt 2015). Eespool mainitud „suure vabadusvõitluse” narratiivne muster sündis põhilises varaste ajalookirjanike ja -publitsistide sulest ning hiljem võttis akadeemiline ajalookirjutus selle vaikimisi ja mugandustega omaks.
Rahvuse etendamine
Rahvuslikku identiteeti ei meisterdata aga ainult tekstide toel, vaid tähtsat rolli etendavad niisamuti kõikvõimalikud kollektiivsed praktikad ehk see, mida võib nimetada rahvuse etendamiseks. Briti antropoloog Paul Connerton nendib, et rahvuslik narratiiv „on midagi enamat kui jutustatud lugu, see on etendatud kultus. Minevikupilti, isegi kui see on narratiivse mustri vormis, kantakse edasi ja kinnistatakse rituaalsetes toimingutes” (1989: 70). Rahvuse suured jutustused saavad küll enamasti alguse ajalookirjutusest ja -kirjandusest, ent sageli ületavad need peatselt kirjasõna ahtad piirid ja saavutavad täie toimeväe erinevates etenduskunstides ja avalikes rituaalides. Rahvuse vaatenurgast oluliseks peetavate tähtpäevade, sündmuste ja isikute etendamine on üks rahvusidentsuse nurgakive, üks tähtsamaid viise kollektiivselt kinnitada arusaama rahvuslikust järjepidevusest. Ühtlasi liidab rahvuslikes ühisüritustes osalemine rahvuse liikmeid, kinnistab inimeste mällu teatud väärtushinnanguid ja käitumismustreid, kinnitab indiviidi kuulumist ühisesse kogukonda, toetab selle minevikukäsituse jagamist ja edasikandmist. Koos kogetud emotsionaalsed hetked on reeglina mõjusamad kui üksi loetud tekstid.
Miroslav Hroch (2015) on pakkunud välja väikese tüpoloogia rahvuse kollektiivse etendamise peamistest viisidest, mida on tema hinnangul kokku kuus:
1) tähtpäevad, mis teadlikult või ebateadlikult põhinevad varasematel religioossetel, dünastilistel või rahvalikel pidustustel;
2) rahvusliku ajaloo tähenduslike sündmuste meenutamine;
3) rahvusliku ajaloo oluliste isikute aastapäevad ja nende monumendid;
4) rahvuskangelaste matused;
5) poliitilised kogunemised, mis väljendavad poliitilisi nõudmisi;
6) sportlikud (ja sõjaväelised) pidustused.
Käesolevas pole võimalik süveneda igasse rahvuse etendamise põhitüüpi, peatun vaid esimesel kahel, mida võib pidada võtmelisteks. Rahvusi ehitatakse enamasti varasemate etniliste või folkloorsete traditsioonide pinnasele, see aitab ülal hoida veendumust rahvuse iidsusest ja apelleerida inimeste emotsionaalsele mälule. Suur osa neist traditsioonidest liigitub ajalooliselt siiski nende hulka, mida Eric Hobsbawm on nimetanud „leiutatud traditsioonideks”. Ta kirjutab seletuseks: „„Leiutatud traditsiooni” all pean silmas toimingute kogumit, mis on tavaliselt allutatud avalikele või varjatud reeglitele, millel on sümboolne iseloom ning mille eesmärk on kordamise teel juurutada teatud väärtusi ja käitumisnorme, mis automaatselt tingivad järjepidevuse minevikuga. [---] Kuigi neis on viidatud ajaloolisele minevikule, siis „leiutatud” traditsioonide eripära on see, et järjepidevus minevikuga on neis suuresti fiktiivne.” (Hobsbawm 1983: 1–2) Eestis ja Lätis pakuvad hea näite leiutatud traditsioonide etendamisest 1860. aastate lõpus alguse saanud regulaarsed laulupeod, mida rahvuslikus kultuurimälus seostatakse eestlaste või lätlaste muistse ühislaulmise kombega, ent mida tegelikult hakati korraldama saksa laulupidude eeskujul. Kui esialgu domineerisid repertuaaris pigem vaimulikud laulud ja kinnitati truudust senisele poliitilisele korrale, siis õige pea muutusid laulupeod väga oluliseks rahvusloome praktikaks, üha enam sigines kavva patriootlikke laule ja kõnedes viidati aina julgemalt rahvusliku iseolemise ideele. Laulupeod andsid seega tugeva tõuke rahvusliku identiteedi kujunemisele Eestis ja Lätis ning on toiminud rahvustunde toetaja ja virgutajana kõikide poliitiliste režiimide ajal tänapäevani välja.
Rahvuse etendamise selgroog on riiklik tähtpäevakalender, mis lubab regulaarselt meenutada ja tähistada neid minevikusündmusi, mida peetakse rahvuslikule identiteedile kõige olulisemateks. Kalender pakub rahvusele omalaadi performatiivse rütmi, suuremad pidustused vahelduvad väiksematega, intensiivsemad perioodid rahulikumatega. Michael Billig täheldab selles seoses: „Moodsa rahvuse aastakalender kopeerib vähendatud kujul selle pikemat poliitilist ajalugu: rahvuslike emotsioonide lühikesed ajahetked vahelduvad pikemate perioodidega, mil valitseb vaikus ja mil rahvuslus näib olevat silmapiirilt kadunud” (Billig 1995: 45). Eriline roll on rahvuse etendamisel olnud iseseisvuspäeva tähistamisel, mis on võimalus regulaarselt ja rituaalselt kinnitada rahvuslikku ühtekuuluvust (McCrone, McPherson 2009).
Rahvuslikud rituaalid on üldjuhul hoolega lavastatud, minevikusündmusi elatakse uuesti läbi ja põlistatakse aastast aastasse sama stsenaariumi järgi korduvates kõnedes või lauludes, tantsudes või paraadides. Kuid rahvuse etendamine võib mõnel juhul võtta ka vabamaid vorme, nagu on tõdenud rahvuslike argirituaalide uurija Tim Edensor: „[Rahvuslikud] etendused on sotsiaalselt ja ruumiliselt reguleeritud erineval määral. Lava võib olla hoolega valmis seatud ja osaliste tegevus koreograafiliselt rangelt fikseeritud või täpselt juhendatud. Veelgi enam, etenduste kulgu võivad kontrollida kaasosalised, et vähendada igasuguseid kõrvalekaldeid lavastuse tavapärasest koodist. Kuid samuti võivad lava piirid olla hägusad, osalised mängida erinevaid ja omavahel segamini rolle, stseenid võivad vahelduda, kavast kõrvale triivida, nendesse võivad sekkuda juhuslikud seigad, lavale võib siseneda mitme nurga alt, soodustades improviseeritud sooritusi.” (Edensor 2002: 70) Rahvuse kollektiivne mäletamine tähtpäevadel on omakorda uute mälestuste lähtekohaks. Rituaalides osalejad saavad hiljem jagada oma muljeid ja kogemusi, sidudes isikliku mälu rahvuse kollektiivse mäluga. Sel moel toimub argitasandil rahvusliku identiteedi taastootmine.
Rahvuslike tähtpäevade tähistamise kõrval aitavad rahvuslikku identiteeti kinnistada ja arendada ka väiksema mastaabiga ja ebaregulaarsed ettevõtmised. Tähtis roll, eriti „banaalse rahvusluse” põlistamisel, on traditsiooniliselt olnud etenduskunstidel, eriti ajaloolistel näitemängudel, mis on aidanud valitud minevikusündmustel rahvuslikus mälus edasi kesta. Mõnel juhul võivad need näitemängud võtta populaarkultuurile iseloomulikke vorme või muutuda turistide atraktsiooniks. Eriti viimastel kümnenditel on selline rahvuslike rituaalide ja rahvusvahelise tarbimiskultuuri põimumine võtnud üha ulatuslikumaid vorme, muutunud globaalse turismitööstuse oluliseks osaks.
Rahvuse kujutamine
Tekstide ja tegevuste kõrval tuleb kolmandana esile tuua sümbolite suurt tähtsust rahvuste tegemise protsessis. Sümbolid on rahvusloomes olulised, sest need suudavad endasse koondada ja talletada rahvusele olulisi väärtusi ja informatsiooni. Sümbolid täidavad tihti kondenseeritud kultuurimälu rolli, mida on võimalik uutes kontekstides uuesti aktualiseerida. Juri Lotman on välja toonud, et sümbolite võimuses on määrata kultuuri rahvuslikke piire: „Domineerivate sümbolite põhikogumi ühtsus ja nende kultuuriline eluiga määravad suuresti kultuuride rahvus- ja areaalipiirid” (1999: 224). Sümbolil on Lotmani käsituses omalaadi topeltiseloom: ühest küljest teostab ta kultuurikihistusi läbides oma invariantset olemust, teisest küljest aga korreleerub aktiivselt uute kultuurikontekstidega, sealjuures ise nende mõjutamise käigus teisenedes (vt Tamm 2013). Kokkuvõttes ilmneb sümbol rahvusliku identiteedi kontekstis niisiis otsekui „semiootiline kondensaator”, mis panustab korraga nii väärtushoiakute säilitamisse kui ka nende edasiarendamisse.
Taas on Miroslav Hroch (2015) välja pakkunud kasuliku rahvussümbolite tüpoloogia, tuginedes nende kasutamise kontekstile ja vormile:
1) avalikud tegevused (paraadid, pidustused, matused, kogunemised);
2) sõnalised pöördumised (motod, deklaratsioonid, laulud, hümnid);
3) ikonograafilised sümbolid (pildid, portreed, ajaloomaalid, lipud, margid, plakatid);
4) monumendid;
5) „rahvuslik” maastik ja selle osad.
Peatun siinkohal veidi pikemalt vaid kolmandal sümbolitüübil, mis etendab keskset rolli selles rahvuse tegemise viisis, mida võib nimetada „rahvuse kujutamiseks”. Kui kollektiivsed toimingud annavad rahvustundele kogetava mõõtme, siis kujutav kunst pakub rahvuslikule identiteedile visuaalse vormi, muudab rahvuse selle liikmetele otsekui silmaga nähtavaks. Visuaalkunstnike roll on tõlkida abstraktne rahvuse idee kergesti haaratavasse ja emotsionaalselt laetud kujundikeelde. Anthony Smith, kes on seni kõige huvitavamalt uurinud rahvuse loomist visuaalsete vahenditega, sedastab kokkuvõtlikult: „Visuaalkunstide, maali, skulptuuri ja arhitektuuri, ent hiljem ka filmi, televisiooni ja reklaami vahendusel saab rahva silme ette manada rahvuse, selle iseloomu, ajaloo ja saatuse, lasta sel paista elava, nähtava ja käegakatsutavana” (Smith 2013: 9).
Kui tänapäeval, „banaalse rahvusluse” perioodil, on kõige tähtsamad meediumid rahvuse kujutamisel televisioon ja film, siis ajalooliselt, rahvusloome varases faasis, oli põhiroll ajaloopiltidel. Pildid aitasid panustada rahvusliku genealoogia konstrueerimisse, rahvuslike tähtpäevade ja kangelaste kaanoni kujunemisse. Konkreetsemalt maalikunstis saab eristada kahte põhižanri, mis on mänginud kõige olulisemat rolli rahvuste tegemises: ajaloo- ja maastikumaal. XIX sajandil mitmel pool Euroopas suure populaarsuse võitnud ajaloomaal lubas esimest korda anda ajaloonarratiividele visuaalse vormi, muuta ajalookangelased otsekui luust ja lihast inimesteks, tuua tähenduslikud minevikusündmused uuesti inimeste pilgu alla, nii eeskujuks kui ka innustuseks. „Ajalooliste stseenide kujutised,” kinnitab Hroch (2015), „on saatnud rahvusliku liikumise algusest peale ajaloonarratiive ja need on olnud väga tõhusad rahvusliku agitatsiooni vahendid.” Kuid mõneti ootamatult ei jäänud XIX sajandil ajaloomaalile tähtsuselt alla maastikumaal, mis kujundas arusaamasid rahvuslikest maastikest, rahvuse „loomulikust” keskkonnast. Kui ajaloomaal sidus rahvust ajalises perspektiivis, siis maastikumaal panustas rahvuse ruumilisse lõimimisse, või Anthony Smithi sõnadega, „kui maastikumaalijad aitasid rahvuslikku kogukonda ja selle ajalugu „naturaliseerida”, siis ajaloomaalijad soovisid rahvust „historiseerida” ja varustada seda teatud kindla ajaloolise iseloomuga” (2013: 82).
Hea võrdleva ülevaate visuaalkultuuri tähtsusest rahvuste tegemisel pea kahekümnes Euroopa riigis pakub Monika Flacke koostatud koguteos „Rahvuste müüdid: Euroopa panoraam” (1998), mis põhineb tema 1998. aastal Berliinis kureeritud esinduslikul näitusel. Ühtlasi joonistub raamatust hästi välja, et pildid ei ole etendanud eri rahvuste tegemisel ühesugust rolli, on piirkondi, kus rahvuslik identiteet tugines ulatuslikult visuaalkultuuril, ent ka neid, kus pildid ei tõusnud kunagi tekstide ja rituaalidega samale pulgale. Eestiski on ajaloopiltidel olnud rahvusloome protsessis võrdlemisi väike roll, kuigi seda ei saa kindlasti pidada olematuks (vt Kreem 2015).
Rahvuse uurimine
Rahvuste jutustamise, etendamise ja kujutamise kõrval ning nendega põimitult on rahvusloomes mänginud olulist rolli rahvuste uurimine, see valdkond, mida oleme eesti keeles harjunud nimetama rahvuslikeks või rahvusteadusteks. Tõtt-öelda ma ei tea, millal see tõenäoliselt saksa keelest (nationale Wissenschaften), (1) kuid võimalik, et hoopis soome keelest (kansalliset tieteet) (2) laenatud nimetus eesti keeles käibele tuli, ent vähemalt 1930. aastate alguseks oli see avalikes arutlustes võrdlemisi kodunenud. (3) Tollest ajast pärinevad ka esimesed katsed uut mõistet määratleda ja põhjendada. Nii sedastas etnoloog Ferdinand Linnus rahvusteaduste eesmärgina „oma” ja „võõra” eristamise: „Rahvuslikud teadused annavad [---] vastuse küsimusele, mis meie kultuurvarades on võõrastelt laenatud ja mis oma algupära ja annavad meile seega mõõdupuu meie kultuuri üksiknähete suhtelise väärtuse hindamiseks.” (Leinbock 1933: 50) Mõni aasta hiljem selgitas keeleteadlane Julius Mägiste (1937: 358), et kuigi rahvuslikeks teadusteks võib liigitada kõiki Eestisse puutuvaid teadusvaldkondi, siis „selle nimetuse kitsamas, tavalises mõttes meil mõistetakse ainult teatavaid humanitaarteaduste alasid, mis kõige otsemalt teotsevad meie maa ja rahvuskultuuri mineviku ning oleviku uurimisega, ja need on: Eesti ajalugu ja sellele lähedane muinasteadus (arheoloogia), eesti rahvateadus (etnograafia), eesti rahvaluuleuurimine, eesti keele ja sugukeelte uurimine ja eesti kirjandusteadus”. (4) Juba uutes oludes, 1943. aastal, sekundeeris talle etnoloog Gustav Ränk: „Laiemas mõttes võib rahvusteaduste hulka lugeda kõik teadused, mida üks rahvas oma intellektuaalsete jõududega omal maal arendab, kuid tavaliselt piiritletakse meil rahvusteaduste hulka ainult osa humanitaarteadusi, mille uurimisalaks on rahvakultuur oma eri avaldusvormidega – keele, luuleloomingu, traditsioonide ja kultuuri aineliste mälestusmärkidega kui ka selle rahva ajalugu, kirjandus- ja kunstiajalugu.” (Ränk 1943: 3)
Mõneti avarama vaatenurga pakkus 1936. aastal välja antropoloog Juhan Aul: „[---] rahvuslikeks teadusiks me nimetaksime need teadused, mille objektiks on kõik see, mis rahva juures ja tema eluruumis on ainulaadne, eriilmeline, kordumatu mujal – rahvas ise kui looduslik tervik, rahva eluavaldused kogu nende mitmekesisuses, nii ruumilises kui ka ajalises, rahva eluruum kogu selle rikkuses jne.” (Aul 1936: 206) Samuti tavapärasest avaramast, maiskondlikust printsiibist lähtus keemik Jaan Kalviste, kelle hinnangul tuleb teha rahvuslikel ja rahvusvahelistel teadustel vahet territoriaalselt. Esimeste hulka kuuluvad need, kes „kasutavad oma uurimise objektiks eeskätt kodumaist ainestikku. Siia kuuluvad reaalaladel geograafia, geoloogia, zooloogia jt., humanitaaraladel ajalugu, keeleteadus, rahvaluule-teadus jt.” (Kalviste 1936: 78) Teiste hulka liigitab ta aga näiteks matemaatika, füüsika, astronoomia ja keemia. Samas peab ta oluliseks täpsustada, et ei soovi sugugi „alahinnata rahvusliku teaduse tähtsust rahvusvahelise kultuuri tegurina” ja et „rahvuslik teadus, seistes rahvusvahelise teaduse tasemel, moodustab tähtsa lüli universaalses teaduses ja täidab olulist osa universaalse inimkultuuri arengus” (Kalviste 1936: 79). Oma arutluse lõpetab ta üldise järeldusega, et „rahvuslike ning kodumaiste teaduste ülesandeks on eeskätt meie rahvast ja kodumaad puutuva ainestiku käsitlemine, nendega seoses olevate probleemide uurimine ja saavutatud tulemuste kättesaadavaks tegemine ning lisandamine kogu inimkonna kultuurisaavutiste varaaita.” (5) Siin tasub tähele panna tsitaadis figureerivat mõistet „kodumaised teadused”, mis oli 1930. aastatel rahvuslike teaduste rööpnimetusena üsna laialt käibel. Samas leidus ka autoreid, kes neil kahel mõistel vahet tegid, nii näiteks arheoloog Richard Indreko: „Nagu üldiselt teada, kuuluvad rahvuslike teaduste alla keeleteadus, etnograafia, rahvaluule, ajalugu, muinasteadus, antropoloogia, genealoogia j. m. Ka kodumaiste teaduste haru on kaunis laialdane, nimetades tähtsamatena neist geoloogiat, botaanikat, maateadust, zooloogiat jne.” (Indreko 1937: 11)
Rahvuslike või rahvusteaduste mõiste ajalugu vaadates torkab silma, et seda on sobinud kilbile tõsta iga poliitilise korra ajal. Nagu nägime, oli see tähtis teema sõjaeelses vabariigis, ent kui napi ainese pealt saab üldistada, siis tundub, et rahvusteaduste kaart ei olnud minetanud oma väärtust ka Saksa okupatsiooni ajal. Sellest annab aimu Gustav Ränga Tartu Ülikoolis 24. veebruaril 1943 peetud aulakõne „Saavutusi eesti rahvusteaduste uurimistöös iseseisvuse ajal”, kus ta viitab rahvusteaduste erilisele vajalikkusele olukorras, kui idast ähvardab taas hädaoht: „Nagu eile, nii vajab rahvas täna ja hommegi tugevat mineviku traditsioonidel põhjenevat eneseteadvust, ja siin on asendamatu osa täita meie rahvusteadustel. Eriti viimased saatuslikud aastad eesti rahva ajaloos on selgesti näidanud, kus peituvad rahva enesesäilitamise eod: rahvalt võidakse röövida kõik, tema varandus, tegutsemisvõime, isegi ta au, kuid millele ükski võim juurde ei pääse, see on rahva ajalooline enesetunnetamine ja selt põhjalt võrsuv usk tulevikku.” (Ränk 1943: 3)
Ränga kõne taustal on kõnekas, et Nõukogude Eesti ideoloogid hindasid ise oma panust rahvusteaduste arendamisse väga kõrgelt. Tehes Nõukogude tagalas kokkuvõtet esimesest nõukogude aastast Eestis, kirjutab ENSV hariduse rahvakomissar Nigol Andresen: „Nõukogude Eestis olid intensiivse uurimise osalisteks eesti rahvuslikud teadused – eesti ajalugu, eesti keel, eesti kirjandus, eesti etnograafia. Neile aladele koondati kõik uurimisvõimelised töötajad. Seni tööta olnud noored teadlased tõmmati tööle ja juba osutasid nad esimesi hiilgavaid tulemusi töös.” (Andresen 1943: 43) Kolm aastat hiljem, kui Eesti oli uuesti Nõukogude Liiduga liidetud, tõdes Andreseni mantlipärija Jüri Nuut, kutselt matemaatik, samas vaimus: „Nõukogude Eestis omavad suurt eritähtsust eesti rahvuslikud teadused, keelelised uurimused, eesti folkloor, eesti rahva ajaloolise arenemiskäigu küsimused. Seepärast ongi arusaadav, et just selles teaduste tsüklis Nõukogude Eesti teadlased on ainulaadsed ja peavad sammuma esirindel.” (Nuut 1946: 414) Tõsi, tundub, et pärast esimest entusiasmi vajus nimetus unarusse, eriti pärast 1950. aasta EK(b)P KK märtsipleenumit (mille üheks ohvriks olid ka mõlemad osundatud rahvakomissarid), kui rahvusteadused mõneks ajaks jälle sahtlisse pandi; seda sõnaühendit kohtab nõukogude kirjasõnas võrdlemisi harva (ent vt nt Laas 1980: 7). Kui aga majandusteadlane Arno Köörna pakkus 1986. aastal lühiülevaate Eesti NSV teadusest, siis ei unustanud ta mõneti üllatavalt käsitlemast ka rahvusteadusi (peatükis „Rahvusteaduste kiire progress”), mille alla ta liigitas ajaloo, arheoloogia, keeleteaduse, kirjandusteaduse, etnograafia, folkloristika ja kõik kunstiteadused. Ajastu dialektilise retoorika hea näitena õigustas ta teemavalikut järgmiselt: „Rahvuskultuuri ja nõukogude rahvaste internatsionaalse kultuuri vahel on dialektiline seos – esimese uurimine aitab sügavamalt ja paremini mõista ka teist” (Köörna 1986: 24). (6)
Nagu hästi teada, on mõiste rahvusteadused teinud uuel sajandil uue tähelennu, seda peaasjalikult seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi määrusega 2005. aastast, mis kehtestas rahvusteaduste kategooria teadusasutuste baasfinantseerimise korras ja ministeeriumi initsiatiiviga rahastada alates 2012. aastast Tartu Ülikooli juures kümmet nn rahvusprofessuuri (vt Rahvusvahelised rahvusteadused… 2014). Ma ei peatu siinkohal nendest algatustest sündinud elaval arutelul, sest seda on piisava põhjalikkusega eritlenud Urmas Sutrop (2012) oma artiklis „Kuidas me mõistame rahvusteadust”. Ei salga, et rahvusteaduste võidukas naasmine avalikku keelepruuki on üllatav, sest kui see termin oli omal kohal sõjaeelsel perioodil, aktiivse rahvusloome tingimustes, ja selle propagandistlikku väärtust on lihtne taibata võõrvõimu kontekstis, siis tänapäeva teaduspildis on selle kasutamine kaunis kummaline. Nii on viimasel viieteistkümnel aastal maailmas aktiivset arutelu põhjustanud küsimus „metodoloogilisest rahvuslusest” (ingl methodological nationalism), (7) st sellisest metodoloogilisest lähenemisest, mis võtab rahvust (rahvusriiki) ühiskonna käsitlemise loomuliku alussüsteemina, lähtudes eeldusest, et „rahvus kujutab endast püsivat vaatlusüksust läbi kõigi ajaloo vältel toimuvate muutuste” (Wimmer, Glick Shiller 2002: 305). Metodoloogilise rahvusluse kriitikud toovad põhjendatult välja, et rahvust ja rahvusriiklust ei saa käsitada igavese või etteantuna, vaid ajas teiseneva nähtusena, mis vajab sellisena ise historiseerimist. Selle suuna heaks näiteks siinse essee kontekstis on uurimused teaduse ja rahvusluse keerulistest vahekordadest XIX ja XX sajandil (vt nt Jordanova 1998; Jessen, Vogel 2002). Rahvusteadusi tundub seega kõige adekvaatsem käsitleda kindla ajaloolise nähtusena, mis kuulub aktiivsesse, „kuuma” rahvuste tegemise perioodi, ja on tänapäeval huvitav ja tänuväärne ajaloolise uurimistöö objekt.
Praegusel, „banaalse rahvusluse” ajastul, mida uhuvad üleilmastumise lained, on küllap kohasem rääkida kas kitsas mõttes Eesti uuringutest (ingl Estonian studies), st teadusvaldkonnast, mis tegeleb Eestiga seotud ainese uurimisega (sõltumata distsiplinaarsest vaatenurgast) või siis üldiselt humanitaar- ja sotsiaalteadustest kui n-ö tagasisideteadustest, mille üks missioone on ikka olnud kultuurile enesemõistmise võime tagamine (Torop 2011: 8) ja kus uurija kultuuriline ning sotsiaalne identiteet on uurimisteemaga paratamatult põimunud.
Essee aluseks on EV100 kunstinäituse „Riik ei ole kunstiteos” (Tallinna Kunstihoone, kuraator Katerina Gregos) kataloogi jaoks kirjutatud tekst, mida on käesolevas arendatud ja täiendatud. Tööd toetas Eesti Teadusagentuuri grant IUT18-8.
Essee ilmus ajakirja Keel ja Kirjandus veebruarinumbris 2018.
Saksa nationale Wissenschaften väike värdvorm oli Natsi-Saksamaal viljeletud völkische Wissenschaften’i (’rahvateaduste’) kontseptsioon, mille juured ulatuvad tagasi XIX sajandisse (vt Weindling 2017; Puschner 2017).
Sellele viitab näiteks tõsiasi, et Digaris eesti artiklite seas tehtud sõnaotsing pakub kõige vanema rahvusteaduste vastena ühe 1926. aasta 4. juulil Postimehes ilmunud arvustuse soomekeelsest entsüklopeediast „Suomi. Maa. Kansa. Waltakunta, III”, kus muuseas seisab: „Eestkätt pakuvad palju huvitavat meilegi ülevaated n.n. rahvusteaduste (soome-ugri keeleteadus, etnograafia, arheoloogia jne.), millised Soomes kõrgele arenenud ja mille areng Eesti vastavate teadusharudega mitmeti seotud.” Ja kui aasta hiljem teeb August Annist Eesti Kirjanduses ülevaate Soomes ilmunud uudiskirjandusest, mainib ta, et Soome akadeemilises ilmas on „rahvuslikud teadused” aktiivsemalt viljeletud kui „üldteadused” (Annist 1927: 127). Huvitav on veel selles seoses täheldada, et 1939. aasta juuni alguses korraldati Helsingis Soome-Eesti „rahvuslikkude teaduste kongress”, kust võttis osa u 80 teadlast, neist 20 Eestist (Uus Eesti 2. VI 1939, lk 1). Plaan oli aasta pärast sama kongress Tallinnas korraldada, ent mõistetavatel põhjustel ei saanud sellest asja. Ka Julius Mägiste (1973: 235) on pakkunud, et soome kansalliset tieteet olid eeskujuks eesti „rahvuslike teaduste” terminile. „Rahvusteaduste” kontseptsiooni ajaloost Soomes vt Fromm 1999.
Samas kohtab seda siin-seal juba ka 1920. aastatel, näiteks figureerib see mitmel korral Veljesto koguteoses „Mõtteid valmivast intelligentsist” (Annist 1923: 38, 48; Moora 1923: 64), vt ka eelmine viide.
Artikli aluseks oli 24. veebruaril 1934 Tartu Ülikoolis peetud ettekanne „Rahvuslikkude teaduste arengust eesti ülikoolis” (vt Vaba Sõna 28. II 1934, lk 6).
Mõned aastad varem eristas maiskondlikkuse põhimõttel ka Eesti Vabariigi haridusministeeriumi teaduse ja kunsti osakonna juhataja Gottlieb Ney (1934: 9) ülejäänud teadustest „rahvuslikud või kodumaised teadused”.
Olgu veel osundatud üht huvitavat rahvusteaduste tõlgendust 1983. aastast, mille pakkus ajaloolane Juhan Kahk ühes intervjuus, kus ta kommenteeris ENSV Teaduste Akadeemias toimunud arutelu rahvuskultuuri uurivate teaduste olukorrast ja ülesannetest: „Teaduse internatsionaalse põhiolemuse tõttu puudub teadussüstemaatikas mõiste „rahvusteadus(ed)”. Kuid samal ajal on teadus- ja kultuurielu praktikas kujunenud teatud teadusharude rühmitus, millel on eriline tähendus rahvuskultuuri arengu seisukohalt. Rahvuslikku kultuuri, selle ajaloolisi juuri ning peamist kandjat – keelt – uurivad ajaloo- ja filoloogiateadused võib tinglikult viia ühise nimetaja alla – rahvuskultuuri uurivad teadused. Siia kuuluvad lingvistika ja kirjandusteadus kõigi oma alajaotustega; etnograafia, folkloristika; ajalugu koos arheoloogiaga ning kõik kunstiteadused (kujutava kunsti, muusika, teatri- ja filmikunsti ajaloo ja nüüdisprotsesside uurimine). Neis valdkondades arendatavad uurimused kuuluvad orgaaniliselt üleliidulise ja ülemaailmse teaduse koosseisu ning kohalike ülesannete lahendamisel tuleb püüelda selle poole, et anda panus internatsionaalsesse teadusesse. Nimetatud teaduste peamine ülesanne on aidata kaasa rahvuskultuuri optimaalsele arengule, kindlustada arengu järjepidevus ja vastastikku viljastavad kontaktid vennasrahvaste ja internatsionaalse kultuuriga.” (Kahk 1983: 2) Pean tõenäoliseks, et eespool mainitud Köörna raamatu peatükk rahvusteaduste progressist ENSV-s võlgneb nii mõndagi Kahkile.
Eesti riigiteadlased on seda ingliskeelset terminit tõlkinud ka kui metodoloogiline rahvusriiklus (vt Kalev jt 2015).
Kirjandus
[Andresen, Nigol] 1943. Haridus ja kultuur Nõukogude Eestis. ENSV Hariduse Rahvakomissari Nigol Andreseni raadiokõne ENSV kolmanda aastapäeva puhul. – Nõukogude Eesti 3. aastapäev (1940–1943). Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, lk 41–45.
Anni[st], August 1923. Meie ilmast ja meie ilmavaatest. – Mõtteid valmivast intelligentsist. Tartu: Odamees / Carl Sarap, lk 7–53.
A[nnist], A[ugust] 1927. Märkmeid hõimu ja maailmakirjanduse alalt. – Eesti Kirjandus, nr 2, lk 124–128.
A u l, J[uhan] 1936. Intensiivsemale loomingule rahvuslike teaduste alal. – ERK, nr 9–10, lk 205–211.
B e r g e r, Stefan 2007. Introduction: Towards a Global History of National Historiographies. – Writing the Nation. A Global Perspective. Toim S. Berger. Basingstoke: Palgrave Macmillan, lk 1–29.
B e r g e r, Stefan, C o n r a d, Christoph 2015. The Past as History: National Identity and Historical Consciousness in Modern Europe. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
B i l l i g, Michael 1995. Banal Nationalism. London: SAGE Publishing Ltd.
B r e u i l l y, John (toim) 2013. The Oxford Handbook of the History of Nationalism. Oxford: Oxford University Press.
B r u b a k e r, Rogers 1996. Nationalism Reframed: Nationhood and the National Question in the New Europe. Cambridge: Cambridge University Press.
B r u b a k e r, Rogers 2011. Nationalizing states revisited: Projects and processes of nationalization in post-Soviet states. – Ethnic and Racial Studies, kd 34, nr 11, lk 1785–1814.
C o n n e r t o n, Paul 1989. How Societies Remember? Cambridge: Cambridge University Press.
E d e n s o r, Tim 2002. National Identity, Popular Culture and Everyday Life. Oxford–New York: Berg.
F l a c k e, Monika (toim) 1998. Mythen der Nationen, Bd. 1: Ein europäisches Panorama. Berlin: Koehler & Amelang.
F r o m m, Hans 1999. Der Weg der „nationalen Wissenschaften” durch die finnische Geschichte über 150 Jahre. – Zur Geschichte und Problematik der Nationalphilologien in Europa: 150 Jahre Erste Germanistenversammlung in Frankfurt am Main (1846–1996). Toim Frank Fürbeth, Pierre Krügel, Ernst Erich Metzner, Olaf Müller. Tübingen: Max Niemeyer Verlag, lk 157–168.
H o b s b a w m, Eric 1983. Introduction: Inventing traditions. – The Invention of Tradition. Toim E. Hobsbawm, Terence Ranger. Cambridge: Cambridge University Press, lk 1–14.
H r o c h, Miroslav 2015. European Nations: Explaining Their Formation. London: Verso.
[Indreko, Richard] 1937. Rahvuslike ja kodumaiste teaduste arendamisest. (Kokkuvõte mag. R. Indreko poolt kitsamas ringis peetud ettekandest). – Akadeemia, nr 1, lk 11–16.
J e s s e n, Ralph, V o g e l, Jakob (toim) 2002. Wissenschaft und Nation in der europäischen Geschichte. Frankfurt am Main: Campus Verlag.
J o r d a n o v a, Ludmilla 1998. Science and nationhood: Cultures of imagined communities. – Imagining Nations. Toim Geoffrey Cubitt. Manchester: Manchester University Press, lk 192–211.
[Kahk, Juhan] 1983. Rahvuskultuuri uurimisest. [Intervjuu ENSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakonna akadeemik-sekretäri Juhan Kahkiga]. – Sirp ja Vasar 30. III.
K a l e v, Leif, V e t i k, Raivo, J a k o b s o n, Mari-Liis 2015. Metodoloogiline rahvusriiklus ja selle kriitika. – Acta Politica Estica, nr 6, lk 20–36.
K a l j u n d i, Linda, L a a n e s, Eneken, P i k k a n e n, Ilona 2015. Introduction: Historical fiction, cultural memory and nation building in Finland and Estonia. – Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia. Toim L. Kaljundi, E. Laanes, I. Pikkanen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 26−75.
K a l v i s t e, J[aan] 1936. Rahvuslike teaduste tähtsusest ja nende ülesannetest. – ERK, nr 3–5, lk 78–81.
K e m i l ä i n e n, Aira 2001. „Nation”: A survey of the term in European languages. – Encyclopedia of Nationalism. Toim Athena Leoussi. New Brunswick, NJ–London: Transaction Publishers, lk 203–208.
K r e e m, Tiina-Mall (koost) 2015. Kunstnik ja Kleio. Ajalugu ja kunst 19. sajandil. (Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 5 (10).) Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
K ö ö r n a, Arno 1986. Teadus rahva teenistuses. Tallinn: Perioodika.
L a a n e s, Eneken, K a l j u n d i, Linda 2013. Eesti ajalooromaani poeetika ja poliitika. Sissejuhatuseks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 561−578.
L a a s, Jaan 1980. Kultuuriloome katkematus voolus. – Sirp ja Vasar 27. VI.
L a w r e n c e, Paul 2013. Nationalism and history writing. – The Oxford Handbook of the History of Nationalism. Toim John Breuilly. Oxford: Oxford University Press, lk 713–730.
L e e r s s e n, Joep 2006a. Nationalism and the cultivation of culture. – Nations and Nationalism, kd 12, nr 4, lk 559–578.
L e e r s s e n, Joep 2006b. National Thought in Europe: A Cultural History. Amsterdam: Amsterdam University Press.
L e i n b o c k [= Linnus], F[erdinand] 1933. Eesti rahvusteaduste areng: Tuleviku ülesanded ja nende tähtsus eesti rahvuskultuuri arendamisel. – Eesti rahvuskultuur: koguteos Eesti Vabariigi 15. aasta juubeliks. Tartu: Eesti Rahvuskultuuriline Ühing, lk 50–55.
L o k k, Reigo 2015. Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 35.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
L o t m a n, Juri 1999. Sümbol kultuurisüsteemis. – J. Lotman, Semiosfäärist. Tlk Kajar Pruul. Tallinn: Vagabund, lk 221–236.
M c C r o n e, David, M c P h e r s o n, Gayle (toim) 2009. National Days: Constructing and Mobilising National Identity. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
M o o r a, Harri 1923. Eesti praegusest rahvuslusest. – Mõtteid valmivast intelligentsist. Tartu: Odamees / Carl Sarap, lk 61–67.
M ä g i s t e, Julius 1937. Rahvuslike teaduste edust Eestis [1. osa]. – Looming, nr 3, lk 358–361.
M ä g i s t e, Julius 1973. Eesti rahvuslikest teadustest paguluses. – Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi aastaraamat I. Stockholm, lk 235–253.
N e y, Gottlieb 1934. Eesti teadus ja teaduslik töö Eestis. – Eesti vaimse kultuuri saavutusi: Eesti Vaimse Kultuuri Päevade puhul 23. II – 25. II 1934. a. Tallinn: Eesti Vaimse Kultuuri Päevade Peakomitee kirjastus, lk 7–26.
N u u t, J[üri] 1946. Progressiivse teaduse ülesandeid Nõukogude Eestis. – Eesti Bolševik, nr 6, lk 408–415.
P u s c h n e r, Uwe 2017. Verwissenschaftlichung der Weltanschauung. Völkische Aspirationen, Strategien und Rezeptionen in der langen Jahrhundertwende. – Handbuch der völkischen Wissenschaften: Akteure, Netzwerke, Forschungsprogramme. Toim Michael Fahlbusch, Ingo Haar, Alexander Pinwinkler. 2. tr. Berlin: De Gruyter, lk 9–18.
Rahvusvahelised rahvusteadused 2014. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
R i g n e y, Ann 2001. Imperfect Histories: The Elusive Past and the Legacy of Romantic Historicism. Ithaca, New York: Cornell University Press.
[Ränk, Gustav] 1943. Saavutusi eesti rahvusteaduste uurimistöös iseseisvuse ajal. Prof. dr. Ränga kõne vabaduspäeva aktusel Tartu Ülikooli aulas. – Postimees 25. II.
S m i t h, Anthony D. 2005. The genealogy of nations: An ethno-symbolic approach. – When is the Nation? Toim Atsuko Ichijo, Gordana Uzelac. London–New York: Routledge, lk 94–112.
S m i t h, Anthony D. 2013. The Nation Made Real. Art and National Identity in Western Europe, 1600–1850. Oxford: Oxford University Press.
S u t r o p, Urmas 2012. Kuidas me mõistame rahvusteadust? – Akadeemia, nr 7, lk 1155–1177.
T a m m, Marek 2005. Rahvuste loomisest ja uurimisest. Vestlus Miroslav Hrochi ja György Schöpfliniga. – Sirp 26. VIII.
T a m m, Marek 2008. History as cultural memory. Mnemohistory and the construction of Estonian nation. – Journal of Baltic Studies, kd 39, nr 4, lk 499–516.
T a m m, Marek 2012. Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist. – Loomingu Raamatukogu, nr 28–30. Tallinn: SA Kultuurileht.
T a m m, Marek 2013. Juri Lotman ja kultuurimälu teooria. – Akadeemia, nr 10, lk 1747–1770.
T a m m, Marek 2017. Euroopa rahvuslik ajalookirjutus võrdlevas vaatluses. – Tuna, nr 2, lk 128–138.
T o r o p, Peeter 2011. Tõlge ja kultuur. Tartu–Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ö z k ı r ı m l ı, Umut 2005. Contemporary Debates on Nationalism. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
Ö z k ı r ı m l ı, Umut 2010. Theories of Nationalism. A Critical Introduction. Second Edition. Basingstoke: Palgrave Macmillan.
W e i n d l i n g, Paul 2017. Volk und Forschung: eine Wissenschaft für die Nation. – Handbuch der völkischen Wissenschaften: Akteure, Netzwerke, Forschungsprogramme. Toim Michael Fahlbusch, Ingo Haar, Alexander Pinwinkler. 2. tr. Berlin: De Gruyter, lk 1–8.
W e r t s c h, James V. 2002. Voices of Collective Remembering. Cambridge: Cambridge University Press.
W i m m e r, Andreas, G l i c k S c h i l l e r, Nina 2002. Methodological nationalism and beyond: Nation-state building, migration and the social sciences. – Global Networks, kd 2, nr 4, lk 301–334. | Marek Tamm. Rahvuste tegemine | https://kultuur.err.ee/683162/marek-tamm-rahvuste-tegemine | Humanitaarteaduslik vaade |
Gamecocks oli kaks ja pool minutit enne kohtumise lõppu kaotusseisus 59:68, kuid seejärel visati kaheksa punkti järjest ning Frank Bookeri korv tõi South Carolina 36 sekundit enne lõpusireeni veel punkti kaugusele, seejärel oli aga täpne üleplatsimehena 22 punkti visanud Grant Williams. Viimasel rünnakul oli Kotsari koduülikoolil veel võimalus viigistada, kuid Justin Minaya kaugvise jäi lühikeseks.
Esimesel poolajal kolm viga kogunud Kotsar pääses väljakule kümneks minutiks, selle aja jooksul tabas eestlane ühe kaugviske, noppis kaks lauapalli ning andis resultatiivse söödu. Frank Bookeri arvele jäi Gamecocksi parimana 19 silma.
Oma konverentsis nelja võidu ja üheksa kaotusega 12. kohale langenud South Carolina võõrustab laupäeval kümne võidu ja kahe kaotusega konverentsi liidripositsiooni hoidvat Auburni. | Kotsari koduülikooli lõpuspurdist jäi järjekordselt väheks | https://sport.err.ee/683160/kotsari-koduulikooli-lopuspurdist-jai-jarjekordselt-vaheks | Eesti korvpalluri Maik-Kalev Kotsari koduülikool South Carolina kaotas üliõpilasliigas NCAA kuuenda järjestikuse mängu, kui teisipäeval jäädi 67:70 alla Tennesseele. |
28-aastasele hollandlannale oli see juba kolmandaks olümpiakullaks, sest nelja aasta eest Sotšis triumfeeris ta 1500 meetri distantsil ja kuulus ka Hollandi võidukasse võistkonda.
PyeongChangis mahtusid pjedestaali madalamatele astmetele jaapanlannad Nao Kodaira (+0,26) ja Miho Takagi (+0,42).
Kaheksa sekka jõudsid veel ameeriklanna Brittany Bowe (+0,80), austerlanna Vanessa Herzog (+0,91), hollandlanna Marrit Leenstra (+1,29), tšehhitar Karolina Erbanova (+1,39) ja ameeriklanna Heater Bergsma (+1,59).
Sotšis sama ala võitnud hiinlanna Hong Zhang oli seekord alles 11. (+2,11), toona hõbedale tulnud hollandlanna Ireen Wüst lõpetas pisut kõrgemal (üheksas koht; +1,76). | Holland teenis kiiruisuhallis järjekordse kulla | https://sport.err.ee/683159/holland-teenis-kiiruisuhallis-jarjekordse-kulla | PyeongChangi olümpiamängude kiiruisuhallis saatis taas edu Hollandit, kui naiste 1000 meetri distantsil võidutses Jorien Ter Mors olümpiarekordit tähistava ajaga 1.13,56. |
Eesti Mälu Instituut korraldas Tallinnas visiooniseminari, millest võtsid osa Läti Okupatsioonide muuseumi, Leedu Genotsiidiohvrite muuseumi, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Sihtasutuse ja Poola Rahvusliku Mälu Instituudi esindajad, kes tutvusid ka Patarei vangla kompleksiga, edastas instituudi esindaja.
Mäluasutuste esindajad allkirjastasid teisipäeval avalduse, mille toetavad Tallinnasse loodava kommunismikuritegude teaduskeskuse ja muuseumi rajamist ning kinnitasid, et on valmis andma panuse selle rahvusvahelise projekti elluviimisesse.
"Vajadus pädeva ja objektiivse kommunismikuritegusid uuriva teaduskeskuse järele on suur, sest see valdkond on rahvusvahelises plaanis katmata. Patarei vangla hoone ja kommunismikuritegude muuseumi idee avaldas ekspertidele muljet. Instituut tegeleb muuseumi kontseptsiooni arendamisega, ent lõplikud otsused hoone kohta peab riik alles langetama. Patareis on kannatanud nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude Liidu režiimi ohvrid, mis teeb sellest erilise mälestuspaiga," ütles teaduskeskuse ja muuseumi arendamisega tegeleva Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.
Voki sõnul on mäluasutuse ambitsiooniks rahvusvahelise koalitsiooni loomine, mis tegeleks kõigi kommunismi all kannatanud rahvaste kogemuse uurimise ja ajalooteadmiste populariseerimisega ülemaailmselt.
Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Sihtasutuse direktori Anna Kaminsky sõnul on rahvusvahelise teaduskeskuse ja Patarei muuseumi algatus väga väärtuslik. "See võimaldab integreerida kommunistlike diktatuuride ja kuritegude uuringuid 20. sajandi sündmuste ja totalitaarsete režiimide ajaloo pikas jadas. Kommunistlike kogemuste sisseviimine Euroopa ühise mälestamise konteksti on hästi oluline," ütles ta.
Rohkem infot Patarei vangla muuseumi ideekonkursi kohta saab lugeda aadressilt: https://redterrormuseum.com/ | Nelja riigi mäluasutused toetasid kommunismikuritegude keskuse loomist | https://www.err.ee/683157/nelja-riigi-maluasutused-toetasid-kommunismikuritegude-keskuse-loomist | Saksamaa, Poola, Läti ja Leedu juhtivate mäluasutuste esindajad kirjutasid alla avaldusele, milles toetavad kommunismikuritegude teaduskeskuse loomist Tallinnasse. |
Viimastel päevadel on meediaväljaanded suhelnud mitmete Venemaa inimestega, kes on kinnitanud, et nende sugulased või tuttavad võitlesid Süürias palgasõduritena ning hukkusid 7. veebruaril Deir Ezzori provintsis USA poolt Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) toetuseks korraldatud õhurünnakutes. Allikad on rääkinud, et Süüria valitsuse poolel sõdivaid Vene palgasõdureid võis kokkupõrke käigus hukkuda kümneid.
Moskva on neid väiteid seni eitanud või öelnud, et neil puudub selle kohta informatsioon, sest ülevaadet omatakse vaid Süüriasse saadetud kaadrisõjaväelastest. Samas on teateid Süürias hukkunud venelastest laekunud meediasse üha rohkem. Ukraina meedia toob omakorda välja ka selle, et Süürias hukkus palgasõdureid, kes olid varem tegutsenud Kremli-meelsetes üksustes Donbassis.
Kui varem jõudis nimeliselt avalikkuse ette kaks väidetavat hukkunut, siis praeguseks on meedias levimas juba rohkem nimesid. Samuti kerkib esile kurikuulus palgasõdurite üksus ehk nn Wagneri grupp.
Põhjalikud lood on avaldanud näiteks Znak, kus ilmus intervjuu ühe Süürias langenud palgasõduri abikaasaga, ning Novaja Gazeta, kus on artiklis nimega "Viga või reetmine?" püstitatud ka oluline küsimus.
Nimelt olid USA ja Venemaa esindajad lahingu ajal omavahel otseliini vahendusel ühenduses ning Vene pool oli kinnitanud õhurünnakut kavandanud USA esindajatele, et USA liitlasi ründavas üksuses venelasi pole ning et üleüldse polevat sellel juhtumil Venemaaga midagi pistmist. Ometi hukkus õhurünnakus vähemalt 13 Venemaalt pärit võitlejat, nentis Novaja Gazeta ja küsis, kas Venemaa relvajõud olid Vene palgasõdurite tule alla jäämisest teadlikud või mitte.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kordas kolmapäeval oma eelmise päeva avaldust, mille kohaselt Kremlil sellistest hukkunutest informatsioon puudub. Samuti selgitas ta, et üksikute ja Venemaa relvajõududesse mitte kuuluvate kodanike viibimist Süürias ei saa välistada.
Venemaa välisministeeriumi allikas aga teatas varem kolmapäeval uudisteagentuurile RIA Novosti, et jutt Süürias hukkunud venelastest olevat "klassikaline desinformatsioon".
USA juhitud koalitsioon kaitses oma liitlasi
Pentagon teatas eelmisel nädalal, et ajavahemikus 7. veebruari õhtust ja 8. veebruari hommikuni lõid USA juhitud ISIS-e vastane koalitsioon ning selle kohalikud liitlased (SDF) Deir Ezzori provintsis tagasi Süüria valitsuse poolel sõdivate üksuste koordineeritud rünnaku.
USA ametniku kinnitusel võttis vastase poolt ilma igasuguse provokatsioonita alustatud pealetungist osa umbes 500 võitlejat, keda toetasid tankid ja suurtükkide, miinipildujate ja raketiheitjate tuli. Vastulöögi, eelkõige USA juhitud koalitsiooni õhurünnakute, tagajärjel hukkus rohkem kui 100 Süüria valitsuse poolel sõdivat võitlejat.
Süüria ja Venemaa mõistsid USA tegevuse hukka ja nimetasid seda agressiooniks. Nii Damaskus kui ka Moskva on märkinud, et võitlejate näol oli tegu valitsuse poolel sõdivate paramilitaarsete üksustega. Venemaa on kusjuures maininud, et Moskvaga need võitlejad oma tegevust ei koordineerinud. USA keskväejuhatus (CENTCOM) tegi ka avalduse, milles nimetas kokkupõrke vastaspoolt "Süüria režiimi meelseks" üksuseks.
USA kaitseminister James Mattis ütles hiljem, et kuigi ta ei usu, et hukkunute seas oli venelasi, ei saa Pentagon seda võimalust ka välistada.
USA kasutas kogu kokkupõrke ajal Vene poolega sisse seatud otseliini ja rõhutas, et neil on kavas pealetungijate vastu õhurünnakuid korraldada. Vene pool kinnitas, et Vene sõdureid pealetungijate seas ei ole.
USA ametniku hinnangul üritasid president Bashar al-Assadi liitlased vallutada SDF-i käest positsioone, mille viimased eelmise aasta detsembris ISIS-e käest ära võtsid. Täpsemalt huvitas pealetungijaid piirkond, kus asuvad Khushami naftaväljad. | Kreml ei tea Süürias hukkunud Vene palgasõduritest endiselt midagi | https://www.err.ee/683155/kreml-ei-tea-suurias-hukkunud-vene-palgasoduritest-endiselt-midagi | Kreml teatas kolmapäeval, et kuigi Moskva ei välista Venemaa kodanikest isikute viibimist Süürias, pole nendel inimestel mingit seost nimetatud riigis missioonil viibivate Venemaa relvajõudude üksustega. |
Eesti esinumber Raul Must kohtus Läti esinumbri Niks Podosinoviksiga ja võitis mängu kahes geimis, tulemusega 21:17, 21:18. Ka Mihkel Laanes vastasele Andis Berzinsile lootust ei andnud ja võitis kohtumise 16-minutilises mängus 21:9, 21:13.
Meespaaris üllatusi ei tulnud ja eestlased tegid platsil puhta töö, kui võitsid mõlemad Läti meespaarid kindlalt kahes geimis.
Viimase üksikmängu punkti tõi oma meeskonnale Rainer Kaljumäe, kelle mäng Arturs Akmensiga kujunes päeva pikimaks. Kolmegeimilises kohtumises jäi peale Kaljumäe ning võitis mängu 18:21, 21:8, 21:18.
Homme, kell 09.00 ootab Eestit ees alagrupi kolmas mäng Norraga ja kell 17.00 alagrupi viimane kohtumine Türgiga. | Eesti sulgpallurid näitasid EM-il Lätile koha kätte | https://sport.err.ee/683154/eesti-sulgpallurid-naitasid-em-il-latile-koha-katte | Eesti sulgpallimeeskond alistas täna Kaasanis Euroopa meistrivõistlustel teises alagrupikohtumises Läti. Lõunanaabritele mingit võimalust ei antud ja kohtumine võideti 5:0. |
Möödunud kohalikel omavalitsuste volikogude valimistel kogusid Rohelised üle-eestiliselt toetust 0,8 protsenti ning Tallinnas 2,4 protsenti.
Esimeses valimiste järel tehtud Turu-uuringute AS-i küsitluses tõusis Roheliste toetus Tallinnas kuuele protsendile, detsembris oli see näitaja neli ning tänavu jaanuaris viis protsenti.
Üle-eestiliselt on Roheliste toetus olnud veidi madalam: mullu novembris ja detsembris kolm protsenti ning tänavu jaanuaris neli protsenti.
Keskerakonda toetas jaanuaris üle-eestiliselt 27 ning Tallinnas 40 protsenti. | Aasa väitel aitavad Rohelised Keskerakonnal muutuda | https://www.err.ee/683150/aasa-vaitel-aitavad-rohelised-keskerakonnal-muutuda | Tallinna linnapea Taavi Aas tõi kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" välja, et Roheliste kaasamine linnavõimu juurde on üheltpoolt aidanud Keskerakonnal endal muutuda ning teisalt on see tõstnud ka Roheliste toetust, eriti Tallinnas. |
Porzingis rebestas põlve ristatisidet Knicksi 6. veebruaril toimunud mängus Milwaukee Bucksi vastu.
Enne vigastust viskas lätlane oma kolmandal NBA-hooajal keskmiselt 22,7 punkti mängu kohta, samuti oli ta keskmiselt 2,4 viskeblokeeringuga liiga liider. Tänu headele esitustele nimetati Porzingis esmakordselt ka NBA tähtede mängule, tema koha võttis LeBron Jamesi meeskonnas üle Charlotte Hornetsi tagamängija Kemba Walker. | Lõikusel käinud Porzingis sellel aastal väljakule ei pääse | https://sport.err.ee/683140/loikusel-kainud-porzingis-sellel-aastal-valjakule-ei-paase | New York Knicksi lätlasest suur äär Kristaps Porzingis käis teisipäeval Manhattanil põlvelõikusel ning peab tõenäoliselt korvpalliväljakutelt eemale jääma kümneks kuuks. |
Kolmapäeva õhtul tuleb "Suud puhtaks" saates arutlusele, kuidas sünniks rohkem lapsi, et Eesti Vabariik võiks tähistada ka 200. sünnipäeva. Vaatame saate eel, kus asub Eesti võrreldes teiste Euroopa riikide sündimusega.
Eesti väheneva rahvastikuga rinda pistmiseks on riigikogus moodustatud rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, mis tuleb märtsi alguses välja rahvastikupoliitika põhialuste dokumendiga.
Komisjoni juht Siret Kotka-Repinski ütles, et dokument vaatab rahvastikukriisi mitme nurga alt, alates sündimusest, vananemisest ja tervisest kuni regionaalpoliitika ja kultuuriruumini. Suurt rõhku paneb dokument hargmaisusele ehk sellele, kuidas hoida sidet väliseestlastega.
Mõned lahendused pakub dokument välja ka sündimuse toetamiseks, olgugi et Kotka-Repinski sõnul on perepoliitika üks paremini arendatud valdkondi Eestis, võrreldes näiteks rände või tervisepoliitikaga. Näiteks on riigikogulase sõnul Eesti vanemahüvitise süsteem ülejäänud Euroopaga võrreldes väga hea.
"Inimestel on täna keskmiselt üks kuni kaks last, aga kui nende käest küsida, mitu last nad tegelikult sooviksid, siis nad soovivad reeglina kaht või kolme last. Alusdokument peakski leidma motivatsiooni, et inimesed ei sünnitaks üht või kaht last, vaid sünnitaksid kaks või kolm," selgitas ta praegust olukorda.
Dokumendis nähakse lahendustena paremat töö- ja pereelu ühitamist, isade rolli tähtsustamist, millega on riik juba alustanud, ning lasteaia- ja hoiukohtade ehk tugivõrgustiku parandamist. "Ja millega ei ole Eestis üldse tegeletud, aga mis on meie komisjonis mitu korda välja tulnud, et vanemad seda tegelikult vajaksid, on erinevad nõustamis- ja teraapiasüsteemid — need on kõik veel puudulikud või välja arendamata," lisas Kotka-Repinski.
Kodunõustajad õpetavad juhtmeid ja keemiat paigutama
"Ma toon ühe lihtsa näite: kuna mul on endal pisikene laps, siis kui me räägime lastest ja väikelaste õnnetustest, siis me oleme tegelikult Euroopas number üks, kus toimub kõige rohkem õnnetusi väikelastega. Need põhilised õnnetused on tegelikult tekkinud hooletusest, näiteks kukkumine või põletused või keemiaga ümber käimine," loetles ta.
Praegu töötatakse Kotka-Repinski sõnul välja süsteemi, kus päästjad või tervisetöötajad hakkaksid käima inimeste kodudes või andma muudmoodi nõu, kuidas lastega kodudes käia ümber näiteks juhtmetega või kui kõrgele asetada kodukeemia.
"Või kui laps neelab tõesti alla pesumasina kapsli, siis mida teha," jätkas ta. "Samas, kui laps on juba suurem ja tekivad mingid suhtlemise probleemid, erimeelsused vanematega, siis ka selleks oleks vaja nõustamissüsteem välja arendada. Meil on nõustaja juures käimine tihti seotud eelarvamustega, aga mujal maailmas on see tegelikult väga tavapärane, et kui peres on probleem, siis minnakse nõustaja juurde ja saadakse sealt head praktilist nõu, kuidas suhteid inimeste vahel parandada."
Sündimusega rahvaarvu ei kasvata
Neist meetmetest hoolimata tõdeb Kotka-Repinski, et Eesti rahvaarvu pole võimalik üksnes sündimuse abil kasvatada ning pigem peab olema eesmärk säilitada rahvaarvu praegusel tasemel. "Kui me prognoose ja lihtsat statistikat vaatame, siis ega see väga positiivne ole. Aastaks 2035 on näha, et sündimiste arv jääb 12 000 piirimaile, aga positiivne külg võiks olla see, et elanike keskmiselt elatud aastate arv pikeneb: teisisõnu võiks öelda, et ehk ei tule nii kuhjaga surmasid peale, aga see vahe jääb ikka -3000 kuni -4000," selgitas ta.
Seega tuleb sündimust vaadata ikka käsikäes rändega. Riigikogu probleemkomisjon paneb erilist rõhku tagasirändele ning uute sisserändajate ühiskonda seostamisele, et nad tahaksid Eestis elada.
"Vaja on kaht asja, et inimesed Eestist ära ei läheks." nimetas Kotka-Repinski. "Esiteks peab majanduskasv kasvama ehk palkadevaheline ebavõrdsus peab vähenema. Ja punkt kaks: maakondadevaheline ebavõrdsus peab vähenema. Kui me praegu midagi ei tee, siis aastaks 2035 jääb piltlikult öeldes järele ainult kaks maakonda: Harjumaa ja Tartumaa." Probleemkomisjoni juhi sõnul tuleb selle trendi peatamiseks kaaluda erinevaid maksusoodustusi ja ümber mõtestada palgapoliitika.
"Suud puhtaks" arutleb sündimuse üle 14. veebruari õhtul kell 20.45 ja 21.40. Kaasa saab rääkida Twitteris, kasutades teemaviidet #suudpuhtaks ning ERRi uudisteportaali õhtuses otseblogis ja selle avatud kommentaariumis. | Suur ülevaade "Suud puhtaks" eel: kus asub Eesti Euroopa sünnituskaardil? | https://www.err.ee/683132/suur-ulevaade-suud-puhtaks-eel-kus-asub-eesti-euroopa-sunnituskaardil | Eesti inimarengu aruanne on andnud riigile selleks sajandiks viis rahvastikuprognoosi, millest vaid ühe korral suudaks Eesti oma praegust rahvaarvu hoida ja pisut isegi tõsta — selleks on vaja segu suurest sisserändest ja kõrgest sündimusest. Vaatame statistiliselt otsa neist teisele. |
"Kaitseväe juhataja 5. veebruari 2018 ettepanekul annan brigaadikindralitele Martin Heremile ja Indrek Sirelile kindralmajori sõjaväelise auastme," seisab presidendi käeskkirjas.
Valitsus kinnitas jaanuari keskel otsuse, millega kaitseväe juhatajaks saab selle aasta 5. detsembrist Herem. Vastavalt seadusele nimetab kaitseväe juhataja ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul.
44-aastane Herem alustas teenistust Eesti kaitseväes 1992. aastal ja on praegu kaitseväe peastaabi ülem. Varem on ta teeninud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja kirde kaitseringkonna ülemana ning Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana.
Lisaks töötamisele erinevatel juhtivatel ametikohtadel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja Tartu üksik-jalaväepataljonis, on ta osalenud välisoperatsioonil Iraagis ning kuulub Kaitseliidu taasasutajate hulka.
Indrek Sirel on praeguse kaitseväe juhataja Terrase asetäitja. Terrase ametiaeg lõpeb detsembris. | President andis tulevasele kaitseväe juhile kindralmajori auastme | https://www.err.ee/683139/president-andis-tulevasele-kaitsevae-juhile-kindralmajori-auastme | President Kersti Kaljulaid andis kolmapäeval tulevasele kaitseväe juhatajale Martin Heremile kindralmajori auastme. |
Deborah Kara Unger on Ameerika Ühendriikides resideeriv Kanada näitleja. Pärast Austraalia Rahvusliku Draamainstituudi lõpetamist töötas ta Austraalia filmides ja teleseriaalides kõrvuti selliste tähtedega nagu Nicole Kidman ja Russell Crowe. Pärast Ühendriikidesse saabumist mängis Unger David Lynchi miniseriaalis „Hotellituba” ja mängufilmis „Surematu” koos Christopher Lambertiga. Oma läbimurderolli tegi ta David Cronenbergi lavastatud erootilises draamas „Kokkupõrge”, mis räägib inimeste grupist, kes naudib autoõnnetuste läbielamist. Seejärel osales ta David Fincheri trilleris „Mäng” koos Michael Douglase ja Sean Penniga. See film uurib liigse karjäärile keskendumisega kaasnevat emotsionaalset isolatsiooni. 1990-ndatel mängis Unger muu hulgas veel koos Mel Gibsoniga märulis „Arved klaariks”, Denzel Washingtoniga tõsielusündmustel põhinevas draamas „Orkaan”, mis räägib alusetult vangistatud mustanahalise poksija üleelamistest, ja István Szabó lavastatud ajaloofilmis „Päikesepaiste”, mis avab juudi ajalugu läbi kolme põlvkonna. Kassahittide ja suurfilmide kõrval on Unger osalenud ka mitmes iseseisvas filmis, nagu näiteks Rodrigo García lavastatud ja naiste elule keskenduv draama „Kümme väikest armastuslugu”, murdeea probleeme käsitlev „Kolmteist” koos Holly Hunteriga ja kuhtuva kirjaniku lõppu jälgiv „Armastuslaul Bobby Longile” koos John Travolta ja Scarlett Johanssoniga. Näitlemisele lisaks on Unger kirjutanud filmistsenaariume ja olnud seotud Oldenburgi filmifestivali korraldamisega. Pimedate Ööde filmifestivalil esitles Unger provokatiivset filmi „Mõte ekstaasist”, kus ta on osatäitmise kõrval ka produtsent.
Intervjuu ilmus Teater. Muusika. Kino veebruarinumbris.
Te olete osalenud lugematutel filmifestivalidel — esitlenud neil oma uusi filme, olnud žüriiliige ja programmikonsultant. Nüüd olete pühendanud terve nädala osavõtule Pimedate Ööde filmifestivalist. Oma kohalolekuga paistate toetavat ühtviisi nii rahvusvaheliselt tuntud kui ka väiksemaid festivale. Kas see on teile omamoodi missioon, et anda oma sümboolne panus filmifestivalidesse ja neil esitletavatesse filmidesse, mis on tihti üpris erinevad peavoolukinost?
See on minu kirg ja mul on suur au olla osa sellest protsessist. Ma vaimustun filmidest, mis esindavad filmikunsti uusi suundi ja visioone. Seitse aastat tagasi kutsuti mind Oldenburgi rahvusvahelisele filmifestivalile, mida mitmed nimekad väljaanded on nimetanud Euroopa Sundance’iks. Ma kohtusin festivali juhi Torsten Neumanniga ja me oleme sellest ajast peale olnud koos nii festivalitöös kui eraelus. See festival ei ole suunatud filmitööstusele, vaid pakub viit intiimset päeva, mis keskenduvad suurepärastele retrospektiividele, kuid pakuvad võimalusi ka alles alustavatele filmitegijatele. Mul on olnud õnn olla üks sealse võistlusprogrammi peakuraatoritest. Seega vaatan ma kuni 4000 filmi aastas ja olen väga õnnelik, kui leian nende hulgast paar täiesti ainulaadset. Mõned aastad tagasi toimus Oldenburgi festivalil filmi „Sädemed” („Embers”) rahvusvaheline esmaesitlus ja ajakiri Indiwire pidas seda aasta avastuseks. Nüüd on filmi režissööril Claire Carrél kuuldavasti leping Netflixiga. On suur rõõm avastada uusi julgeid vaatenurki, millel tihti ei ole kinosüsteemis veel õiget kohta. Nende filmide eelarved võivad olla üpris väikesed ja tihti puudub neil korralik levitaja. Meile saadetakse filme üheksakümnest riigist ja on väga huvitav näha, mida erinevad filmitegijad teevad. Need on filmitegijad, kes ei taha loo jutustamisega üksnes raha teenida ja kes tunnevad hästi klassikalist kino, mille elemente nad oma loomingus uues vormis kasutavad. Kuigi öeldakse, et lood, mida kino jutustab, on üldjoontes alati samad, siis tegelikult on iga lugu tähtis, kuna kõik nad näevad maailma mõnevõrra isemoodi. Mida isiklikum lugu, seda suurem on selle võimalus olla universaalselt oluline.
Minnes nüüd tagasi teie karjääri algusesse — õppisite esialgu filosoofiat ja majandust ja teil puudub meelelahutusmaailma taust; teie ema on teadlane ja isa arst. Sellele vaatamata õppisite esimese kanadalasena Austraalia Rahvuslikus Draamainstituudis. Kuidas te jõudsite kunstide juurde?
Ma olen seda lugu ka varem rääkinud, ent kuna see on tõsi, siis siin see on. Kui ma olin laps, mängisin poolkogemata Charles Dickensi „Jõululaulus proosas” Scrooge’i. Ma olin väga häbelik, kuid mulle jäi tekst hästi meelde ja ma aitasin oma sõbral Scrooge’i rolli ette valmistada. Etendusepäeval oli mu sõber aga haige ja mina ainuke, kellel Scrooge’i roll peas. Mu esimene roll oli seega transvestiidist Scrooge. See oli väga hirmutav kogemus, kuid pärast seda võeti mind laste näitetruppi, mis lõbustas pühade ajal vanureid ja lastekodulapsi. Carrie-Anne Moss oli samuti selles rühmas. Võimalus näitlemisega teistele rõõmu valmistada mõjutas mind tugevasti. Hiljem sain ma mitmeid stipendiume, et oma annet edasi arendada. Austraaliasse sattusin seetõttu, et olin armunud fotograafi, kes pidi minema sinna ajakirja National Geographic jaoks tööd tegema. Draamainstituuti olid sisseastumised samal ajal ja nii ma leidsin suurepärase võimaluse olla koos oma toonase kallimaga. Tema reis jäi paraku ära, aga mina sain sisse kõrgkooli, kuhu võetakse igal aastal vastu vaid tosinkond üliõpilast. Pärast lõpetamist sai minust tuntud talendiagendi Ed Limato (kes esindas sellal näiteks Mel Gibsonit, Richard Gere’i ja Michelle Pfeifferit) viimane klient. Limato märkas mind Jean Genet’ näidendis „Sirmid” ja kutsus kohe Los Angelesse, mis on päris uskumatu edulugu alles alustava näitleja jaoks. Minu isa ei mõistnud mu kutsumust ja küsis, kas ma ei saa kodus piisavalt tähelepanu, et kaamera ette kipun. Kuid ma selgitasin talle, et mõnes mõttes on näitleja kõige nähtamatum amet, kuna näitleja on teiste ees alati rollis. Keegi ei tunne teda. Lisaks tegeleb võtteplatsil igaüks oma tööga ja keegi ei märka sind. Ma armastan lugude jutustamise kunsti, olen suur lugeja ja mulle meeldib, et saan näitlemise kaudu elada läbi erinevaid elusid.
Ent enne Ühendriikidesse asumist mängisite mitmeid rolle ka Austraalias, kõrvuti näitlejatega nagu Nicole Kidman, Hugo Weaving ja Denholm Elliott.
Mitte väga palju. Ma mängisin ühes miniseriaalis, „Bangkok Hilton”.
Kuid ka filmis „Verevanne” koos Russell Crowe’ga ja veel kahes Austraalia osalusega filmis?
Õige jah, see oli suurepärane projekt. Irooniline küll, aga mina olin selles filmis peaosas ja tema kõrvalosas. Meil oli väga meeldiv koostöö. Mulle meeldis Austraalia ja pärast ülikooli lõpetamist olin kindel, et jään sinna elama-töötama. See film põhineb tõsielusündmustel ja räägib Teise maailmasõja sõjavangidest Amboni saarel ning nende väärkohtlemisest Jaapani vägede poolt. Mina mängin filmis meditsiiniõde ja selle rolli jaoks pidin ma harjutama austraalia aktsenti. Režissöör tahtis, et kõik oleks võimalikult tõetruu, ja nii avastas Russell enda suureks üllatuseks alles võtete käigus, et ma olen tegelikult kanadalane. Pärast seda narris ta mind pidevalt, et kõik, mis ma ütlen, kõlab liiga kanadalikult.
Kuidas te sellise talendiagendi otsa sattusite? Kas tänu oma prestiižsele haridusele?
Agendid käivad vaatamas Rahvusliku Draamainstituudi üliõpilaste proove ja etendusi ning Bill Shanahan, kes esindas Mel Gibsonit, valis välja kolm üliõpilast, kelle hulgas olin ka mina. Tal oli sidemeid filmimaailmas ja see oli tema soovitus. Ma kindlasti ei läinud Austraaliasse mõttega Ühendriikidesse jõuda. See lihtsalt juhtus nii.
Varsti pärast seda olite juba USAs ja osalesite kahes väga erinevas projektis — kunstkino klassiku David Lynchi „Hotellitoas” ja populaarset kino esindavas filmis „Surematu III”. Paistab, et juba oma karjääri varajases faasis olete edukalt balansseerinud iseseisvate ja meelelahutuslike filmide vahel. Kas see on olnud teie teadlik valik?
Minu esimene Ameerika film oli „Sosistused pimedas” koos Alan Alda ja Annabella Sciorraga. See film oli mulle Ameerikas alustades pöördelise tähtsusega. Mulle meeldis nii see projekt kui ka minu roll. Tulles konkreetse küsimuse juurde, siis ma mõtlesin, et kui Sean Conneryl sobib „Surematus” mängida, siis ei tohiks ka minul midagi selle vastu olla. Muidugi oleksin ma meelsamini teinud midagi sellist nagu „Elizabeth”, aga ma nautisin elu ja mängisin nende kaartidega, mida see mulle jagas. Nii võib saada takistusest võimalus. Stsenaariumi lugedes tundus minu tegelaskuju mulle veider, kuid õnneks oli režissöör lahkelt valmis mõningaid aspekte mulle sobivamaks kohendama. Pealegi meeldivad mulle hobused ja selles filmis saan ma palju ratsutada. Võttekohad olid samuti fantastilised — elada üle kuu aja lossis, kus teenijad käivad öösel su kingi viksimas! Ma ei olnud sellega üldse harjunud ja püüdsin neile selgeks teha, et ma ei ole aristokraat ja tahaksin oma toa ukse ööseks lukku panna. Me käisime öistel mägismaaretkedel ja kuulsime lugusid Šotimaa ajaloost, mis kindlasti rikastasid mind inimesena.
Kogemus Lynchiga oli napim, aga unikaalne ja elamusterohke. Absoluutselt teine lähenemine. Mu esimene niinimetatud autorisse armumine ja jätkuv austus kuulub muidugi David Cronenbergile.
See ongi mu järgmine küsimus. Catherine’i roll David Cronenbergi filmis „Kokkupõrge” on vaieldamatult olnud teie karjääris väga oluline. Rääkige natuke sellest julgest osatäitmisest ja selle mõjust teie karjäärile.
Ma olin üllatunud, et ta seda rolli minule pakkus. Ma olen üpris häbelik ja kinnine inimene. Ma kannaksin praegu kümmet kampsunit, kui see võimalik oleks. Ma küsisin temalt, kuidas ta küll minus Catherine’it näeb. Minu arvates oli see tegelaskuju minu karakteri täielik vastand. Näitlejana pean ma edasi andma ka need kohad raamatust, kus tegelane midagi ei ütle. Siin aitas mind minu huvi kabuki-teatri vastu, kuna iga hetk filmis on tähendusega, nagu värvitäpp puäntillismis. David Cronenberg on sellistes asjades nii täpne. Mind inspireeris ka Genet’ „Sirmid”, kus ma samuti kasutasin kabuki-teatri elemente. Mul ei ole eraelus isegi trikood; ma ujun kahe T-särgi ja lühikeste pükstega ja olin seega šokeeritud, kui endale määratud garderoobi nägin. Me vestlesime režissööriga sellest, kuidas J. G. Ballard nägi antud loos hoiatust tehnoloogia uimastava mõju eest. Selles mõttes oli see materjal oma ajast ees. Samal ajal käis ka „Romeo + Julieti” filmimine ja meie kostüümiproovid toimusid samas paigas. Catherine Martin, kellega me käisime koos draamakoolis ja kes on võitnud mitmeid Oscareid, oli selle filmi kunstnik-lavastaja ja üks produtsentidest. Reaalsus jõudis mulle kohale siis, kui ma oma kostüüme nägin — paar püksikuid, mõned rinnahoidjad ja üks seelik. Aga kuigi ma olen selles filmis praktiliselt alasti, ei tundu see üldse nii, kuna minu tegelaskuju alastus ei objektista teda. See ei ole erootiline film, vaid armastuslugu. Me naljatlesime, et see on Cronenbergi „Tuulest viidud”. Minu tegelase soovis metalliga ja masinatega üheks saada avaldub tema iha saada ühendust oma mehega. David Cronenbergiga oli meeldiv koos olla ja seda mitte ainult intellektuaalses ja filosoofilises, vaid ka praktilises mõttes. Ma kutsun teda „vaikseks heliloojaks”, kuna ta ei ole iial didaktiline, kuid saavutab ikka täpselt sellise tulemuse, nagu soovib. Ma olen õnnelik, et minu tööde hulgas on üks film, mida võib pidada klassikaks.
Teie järgmine film, David Fincheri „Mäng” on mõnes mõttes alahinnatud klassika. Mis tunne oli filmimaailmas läbi lüüa ja mängida kõrvuti Michael Douglase ja Sean Penniga? Ja ka sellise suurusjärgu tähtedega rollide pärast võistelda?
Ma ei teinud „Mängu” jaoks prooviesinemisi; ma lihtsalt kohtusin David Fincheriga ja ta pakkus mulle rolli. Sarnaselt Stanley Kubrickuga on ta perfektsionist, kes on valmis tegema võte võtte järel, et saada soovitud tulemust. See ei tähenda, et stseenist kaoks loomulikkus, aga tal on väga täpne silm. Hiljuti võttis minuga ühendust ajakirjanik, kes tegi Fincherist artiklit, ja tema arvates oli „Mäng” Fincheri kõige alahinnatum film. Ma nõustun, et see kuulub tema parimate filmide hulka, ja mul oli au olla osa sellest. Pärast seda mängisin ma Mel Gibsoniga filmis „Arved klaariks” ja Denzel Washingtoniga „Orkaanis”. Suurepärased kogemused.
Te olete mänginud ka päriselu staare, nagu näiteks Ava Gardnerit.
Ma armastan seda rolli. Ma maandusin esmakordselt Hollywoodis päeval, mil Ava Gardner suri. Mul ei olnud aimugi, et aastaid hiljem uurin ta elu ja mängin teda.
See mind just huvitabki, et kas päriselul baseeruva tegelase mängimine nõuab spetsiaalset ettevalmistust.
Absoluutselt. Ma kuulasin lõputult helisalvestisi, millele on talletatud tema hääl. Ettevalmistus oli eriti oluline, kuna ma esinen „Rat Packis” ainult ühes stseenis ja tahtsin tema olemust võimalikult täpselt edasi anda. Ray Liotta oli suurepärane ja vaatamata sellele, et tegu on vaid ühe stseeniga, filmisime seda üheksateist tundi järjest. See oli väga nõudlik ülesanne, kuna ma tundsin suurt vastutust kehastada Gardneri isiksust väärikalt. Filmi esilinastus oli Las Vegases, kuhu kogunesid Gardneri veel elus olevad sõbrad-tuttavad, kes minu osatäitmise heaks kiitsid; see oli suur tunnustus. Sellega seostub mul veel üks lugu — paar aastat pärast Hollywoodi saabumist läksin kuulsasse Formosa kohvikusse ja tellisin viski puhtalt, mille peale baarmen ütles: „Ava jõi ka alati seda.” Nii et jah, see oli raske ülesanne tabada tema tämbrit ja olemust ilma seda karikatuurseks muutmata.
Te olete mänginud mitmes ajaloolises filmis, nagu näiteks István Szabó „Päikesepaiste”.
Ma armastan „Päikesepaistet”. István Szabó on täielik džentelmen ja ma nautisin võimalust jalutada temaga mööda Budapesti tänavaid ja viisi, kuidas ta pööras mu tähelepanu detailidele nagu kuuliaugud majaseintes. Taas väga omanäoline režissöör ja eriti veel kuna see lugu juudi perekonnast läbi kolme põlvkonna on tema jaoks nii isiklik. Meie jalutuskäikude ajal ütles ta mõnikord, et selles või teises majas elas tema sõber, ja nendele sõnadele polnud vaja midagi lisada, sest oli niigi selge, mis nende sõpradega juhtunud oli. Ta oli minuga suheldes imeline, vaatamata sellele, et paljud peavad teda nüüd spiooniks. Kahjuks lõigati minu stseenist Ralph Fiennesiga palju välja. Mängin kommunisti, kes ei usu jumalat ja kes armastab Fiennesi tegelaskuju. Algses kolmetunnises versioonis on mõjuv stseen, kus minu tegelane mõistab, et Fiennesi tegelane on usklik, ja ma hakkan nutma ja palun tal oma usust loobuda. Ma ei ole midagi sellist kinos varem näinud ja mul on kahju, et see stseen tuli terviku huvides eemaldada ja jäi montaažiruumi põrandale, sest see on üks minu lemmikuid kogu mu loomingus.
Olete mänginud ka mitme peategelasega filmides, nagu Rodrigo García „Kümme väikest armastuslugu”. Kuidas erineb sellise filmi võtteprotsess näitleja perspektiivist traditsioonilisemast filmist? Kas teie meelest on seal tegu rohkem nagu lühifilmiga ja kas te näete kaasnäitlejaid esimest korda alles filmi esmaesitlusel?
Mulle pakuti monoloogi, mida võisin tõlgendada, nagu ise soovisin. Ma valisin vähihaige rolli ja tohtisin selle panna ükskõik millisesse konteksti. Nädalaid ettevalmistust ja kaks võtet. Lõpptulemust ei ole ma näinud. Ma ei vaata oma filme, kui just ei pea. See on täpselt nii nagu prooviesinemistega, kus sa töötad koos fantastiliste talentidega ja kus protsess ise ongi tihti eesmärk, sest on palju rolle, mida sa ei saa. Pole mõtet olla sellises olukorras võitlushimuline, kuna see, kes välja valitakse, sõltub nii paljudest pisidetailidest. Mulle pakuti rolli Al Pacinoga, sest ta oli näinud mind mingis teises filmis. Ma mängisin koos Sophia Loreniga, keda ma jumaldan, kuna tema poeg, kes lavastas filmi „Võõraste keskel”, märkas mind fotoraamatus „Naised enne kümmet”. Seega võib rolle saada väga kummalisi teid pidi.
Milline kogemus on teil „Tähesõdade” arvutimängude tegelasele SCORPIOle hääle andmisega? See on olukord, kus peate toetuma ainult oma hääle ekspressiivsusele.
Ma armastan seda tööd väga. Ma annan oma hääle nii SCORPIOle kui ka Gemini kaptenile ja ma olin mängu meeskonnaga koos alles kolm nädalat tagasi. Ise ma arvutimänge ei mängi, kuid sa pead neis väga kõrgel tasemel olema, et minuga kohtuda, kuna minu tegelane valitseb kogu universumit. Me oleme juba kuus aastat koostööd teinud ja see on väga lõbus protsess. Mulle meeldib oma häälega tööd teha ja meeldib ka kogu see „Tähesõdade” perekond. See ettevõtmine ei ole enam George Lucasega seotud, aga tema geniaalsus on seal säilinud.
Szabó „Päikesepaiste” juures töötades tegin oma osa alguses prantsuse aktsendiga, kuid siis otsustas Szabó inglise aktsendi kasuks. Saada nüüd juba üles filmitud ja prantsuse aktsendiga suukuju ingliskeelse dubleeringuga ühtima oli paras pähkel. Me saavutasime soovitud tulemuse, kuid see nõudis palju vaeva. Mulle meeldib aktsentidega tööd teha ja ma nautisin seda juba draamakooli ajal.
Filmis „Stander”, mis põhineb politseinikust pangaröövli Andre Standeri elul, pidin ma matkima Pretoria aktsenti, mis on üpris keeruline. Filmi esilinastusel sai meile osaks ovatsioon ja nad ei uskunud, et ma ei ole Lõuna-Aafrika näitleja. Suurim kompliment oli see, et minu tegelase vanemad kiitsid minu osatäitmise ja nende tütre sellisel viisil kujutamise heaks. See on mulle väga oluline, sest kui mind või mu pereliikmeid kujutataks filmis, siis ma loodaksin siiralt, et seda tehakse maitsekalt ja et loomingulise vabadusega ei minda üle piiri. Kõrvalmärkusena võin öelda, et filmi „Suured silmad” tegelased on minu perekonnaga seotud. Walter Keane oli minu tädi endine abikaasa ja minu nõod on tema lapsed. Seega ma kasvasin üles suurte silmadega maalide keskel. Ma hindan väga selle filmi režissööri Tim Burtonit, kuid film tõlgendab mõningaid asju nii, et see võib asjaosalistele haiget teha. Walter ei olnud kaugeltki täiuslik, aga see on delikaatne probleem, kui eraelu kohtub kunstiga. Seetõttu on mul hea meel, et Becky Standeri pere kiitis minu osatäitmise heaks, kuna filmid mõjutavad paljusid inimesi ja nendes ei tohiks valetada.
Eestil on olnud keerdkäike täis ajalugu ja seega on siin samuti peetud debatte, kellel ja mil viisil on õigus ajalugu kujutada. Kas seda peaks tegema rahvusvaheliselt mõistetavamal moel või eelistama detailitruudust, riskides kitsama mõistetavusega?
Need küljed tuleb ettevaatlikult tasakaalustada, sest lugu võib jutustada suurte metafooride kaudu, aga samas leidub ka nii palju moonutavaid kujutusviise. Ma tunnen kaasa noortele sakslastele, kes näevad ühe põlvkonna kujutamist valdavalt ühesainsas tonaalsuses, kuigi ka sõja ajal elas palju häid inimesi, suurepäraseid mõtlejaid ja kunstnikke. Ma ei taha kommenteerida Hitleri, Stalini või Trumpi tegemisi, sest ka Ameerikas on jätkuvalt häid inimesi, isegi kui idiootsuse tekitatud vaakum lasi rahval valida presidendiks minu arvates lausa koletise.
Film „Mõte ekstaasist”, mida te PÖFFil esitlete, uurib avalikult iha olemust. Kas see on mingil viisil ka tagasipöördumine „Kokkupõrke” juurde?
„Kokkupõrge” on filmi „Mõte ekstaasist” režissööri RP Kahli üks lemmikfilme. Projektiga ühinedes ma seda ei teadnud. Seega teatud mõjusid võib seal näha, kuid mina ei saa režissööri eest rääkida. Ma olin näinud tema filmi „Voodiviisid”, mida pidin mitu korda vaatama, enne kui seda nautima hakkasin. Ma pidin ületama mitmed oma eelarvamused. RP Kahli algne inspiratsiooniallikas oli Georges Bataille ja peategelase Franki (RP Kahl) rännak on lugu enesehävitamisest. Torsten Neumann on RP Kahli kõrval filmi kaasstsenarist ja tema kirjutas filmi sisse minu rolli kui jutustaja hääle. See film on keeruline filosoofiline rännak. Me filmisime Los Angeleses Trumpi valimise eel ja võtsime osa 750 000 inimesega meeleavaldusmarsist. See avaldas mõju ka filmile, muutes filmimaailma nii poliitilises kui vaimses mõttes ahermaaks, düstoopiliseks paigaks suurest müürist põhja pool. Me ei näinud ette ahistamisvastast „mina ka” kampaaniat, kuid Torsten on minu karjääri tõttu väga teadlik sellest, mis toimub meelelahutusmaailmas. Ma olen lõpetanud koostöö mitme stuudioga, mille juhid on mulle ebasündsalt lähenenud. Üks nendest on praegu suurtes raskustes ja ma olen kindel, et uurimine paljastab peagi ka teise stuudio. See on alles jäämäe tipp ja oma avameelsusega toetan ma seda liikumist. Sellele vaatamata ei pea ma õigeks nõiajahti ja leian, et süüdistusi tuleb enne avaldamist põhjalikult kontrollida. Arusaadavalt leidub ka naisi, kes võimu kuritarvitavad. See film on ka kättemaksu lugu, kus naised tegelikult kontrollivad neid maskidega mehi, kes neid näiliselt kuritarvitavad. Selles filmis võimaldab naiste seksuaalset kuritarvitamist asjaolu, et kaamera filmib tegevust ja seetõttu ei saa toimuvat juriidilises mõttes prostitutsiooniks pidada. Sellele vaatamata kontrollivad naised olukorda ja maksavad meestele kätte. Film paljastab tõe — mitte ainult meelelahutustööstust, vaid erinevaid eluvaldkondi puudutava tõe —, mis resoneerib „mina ka” liikumisega. Tegu on kokkuvõttes naiste võimestumise looga. Film ütleb, et tõde ei saa lõplikult alla suruda, kuigi on kummaline, et ahistamissüüdistused tulevad just nüüd üksteise järel avalikkuse ette, kuigi see kõik on kulisside taga aset leidnud juba vähemalt kakskümmend aastat.
Meelelahutus on samuti väga oluline, sest tervendav on naerda ja põgeneda viivuks oma probleemide eest, kuid ma usun, et meie kohus on tuua need lood avalikkuse ette. Ja mind häirib, kui loen arvustusi, mis nimetavad seda filmi pornograafiliseks, kuna siin on tegu hoopis teise žanriga. RP Kahl on täielik džentelmen ja filmi seksistseenides ei ole näitlejad muidugi päriselt armuühtes. Lisaks on need stseenid tahtlikult venitatud nii pikaks, et nende suhtes tekiks võõristus. See on pigem antierootiline film, mille peategelane on õnnetu mees, kes hävitatakse. Peategelane vaevleb lõpuks hallutsinatsioonide küüsis, jahtides võimatut, ja minu tegelane aitab hea meelega kaasa tema lõpule, nagu ta aitaks kaasa ka iga inimese paranemisele, kes on teistele kurja teinud, et ta mõtleks oma tegevuse ringi, paraneks ja teeks edaspidi paremaid otsuseid.
Lõpetuseks lühidalt, teil on kaks projekti praegu eeltootmises. Millest need räägivad ja kuidas töö edeneb?
See toob ebaõnne, kui rääkida projektidest enne nende valmimist. Asjad ei pruugi minna nii, nagu plaanitud, kuid jah, kaks filmi on praegu töös ja siis on veel üks, mille juures ma olin kaasstsenarist ja mille stsenaarium märgiti ära Saksa filmiakadeemia auhinna LOLA eelvalikus. Umbes kaks aastat tagasi ma kirjutasin seda ja võtan selle projekti ehk peagi uuesti käsile. See räägib armeenlaste genotsiidist ja ma võtan selle ette, kui olen Istanbulis ära käinud, sest muidu ei suudaks ma sinna ehk enam iial minna. Siis on mul veel üks stsenaarium, mille tegevus leiab aset Bosnias. Elame-näeme.
Näitlemine on pakkunud mulle fantastilisi võimalusi. Kuna mulle meeldib pildistada, sattusin ma kord Belgradis vangi, sest mind peeti Ameerika spiooniks. Kui nad olid mu tausta uurinud ja mu kongist välja lasid — mul nutetud nägu peas —, tahtis politseipealik minuga endise Jugoslaavia maakaardi ees pilti teha. Ise rõõmsalt hüüdes: „Mick Douglas filmis „Mäng”!” Niisiis on näitlemine mind isegi vanglast välja aidanud. On väga kurb, et paljudel ameeriklastel ei ole ligipääsu kvaliteetsetele uudistele. Filmidel on seega võimalus avardada mõtlemise, olemise ja nägemise viise. Seetõttu pakubki uute režissööride avastamine mulle sellist rõõmu. Maailm on nii rikkalik, et seda võiks kujutada detailitruumalt. Meil ei ole vaja veelgi rohkem Disneyt ja eskapismi. Steven Spielbergi ja paljude teiste filmid on suurepärased, kuid meil on vaja pisut rohkem inimestevahelist ühendust. Me ei räägi üksteisega piisavalt ega märka, kui sarnased me tegelikult oleme. | Deborah Kara Unger: Catherine'i roll "Kokkupõrkes" on minu vastand | https://kultuur.err.ee/683133/deborah-kara-unger-catherine-i-roll-kokkuporkes-on-minu-vastand | Teet Teinemaa intervjuu filminäitleja ja viimasel PÖFFil osalenud mängufilmi „Mõte ekstaasist” produtsendi Deborah Kara Ungeriga. |
Kandidaadid, kellelt sihtasutus ootab muu hulgas sihikindlust, sallivust ja eetilisust, ent ka tugevat akadeemilist vundamenti ja varasemat juhikogemust, loodab sihtasutus välja valida juba märtsis.
"Loodame, et umbes maist on majade juhid tööl ja saavad hakata tegelema nii tegevuse käimalükkamise kui ka järgmise meeskonna valikuga," ütles Käosaar ERR-ile.
Tallinna eesti keele majale on tema sõnul ruume lihtsam leida ja seetõttu plaanitakse selle tegevuse algusajaks sügist, Narvas aga avab maja uksed tuleva aasta jaanuaris koos Integratsiooni Sihtasutuse kolimisega Narva.
Majade eesmärk on Käosaare sõnul tõhustada eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele õpet.
"Loodame, et nende majade abil saame liikuda inimesele lähemale, pakkuda individuaalset tuge, seal majas saaks kohe nõustada, keeletaset testida ja pakkuda sobivat keeleõppeviisi - kursust, keelekohvikut või mõnd muud võimalust," kirjeldas ta. "Saame riigieelarvest toetust eesti keele õppeks juurde".
Käosaare sõnul on seni olnud tavaline, et kui eesti keele kursuse kohta info avaldatakse, täituvad kõik 600 õppekohta 15 minutiga.
"Praegused vahendid on niisugused, et saame kaks korda aastas kuulutada välja eesti keele kursusi ja pakkuda keelekohvikuid, aga seda on liiga vähe. Eesmärk on nii tekitada juurde võimalusi eesti keelt õppida kui ka neid võimalusi mitmekesistada, et poleks alati ainult kursus, vaid ka klubi vormis, suhtlustasandil jne. Majade roll saab olema ka kohalikus keskkonnas eestikeelsuse ja -kultuursuse kandjaks olemine," lisas sihtasutuse juht.
Valitsus on eesti keele majadele riigieelarvest eraldanud kaks miljonit eurot ja selle summa sees on Käosaare sõnul nii tööjõukulud kui ka kogu administratiivpoole ülesehitamine, aga ka päris palju mahtu reaalsele tegevusele ehk keeleõppele. Kõik kursused on soovijatele eesti keele majades tasuta. | Sihtasutus loodab eesti keele majadele märtsiks juhid leida | https://www.err.ee/683118/sihtasutus-loodab-eesti-keele-majadele-martsiks-juhid-leida | Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja konkursi Tallinna ja Narva eesti keele maja juhi kohale ja loodab sobivad isikud välja valida märtsis. Sihtasutuse juhi Irene Käosaare sõnul peaks maja Tallinnas tööd alustama sügisel, Narvas aga tuleva aasta hakul. |
Lea Tuvikene selgitas, et töö eesmärk oli anda panus justnimelt suurte ja madalate järvede, nagu Peipsi ja Võrtsjärv, seisundi adekvaatsemaks hindamiseks. Seda põhjusel, et Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi kehtivusaja jooksul on selgunud, et senised seisundihinnangute andmise eeskirjad vajavad täpsustamist just looduslike tegurite mõju arvestamiseks.
Tuvikene uuris, kuidas hinnata madalate järvede ökoloogilist seisundit, kui looduslike tegurite, nagu veetaseme kõikumine ja sesoonsus, mõju traditsioonilistele veekvaliteedi näitajatele, nagu taimtoitained ja vee läbipaistvus, ületab inimmõjust tingitud muutlikkuse. Eesmärk oli anda panus suurjärvede seire paremaks korraldamiseks.
Uuringute käigus töötati välja statistilised meetodid veetaseme muutlikkuse ja aastaaja mõju arvestamiseks suurte madalate järvede vee seisundinäitajate väärtustele. Sellist metoodikat ei ole veekogude keskkonnaseires seni veel kasutatud.
Töös analüüsiti Võrtsjärve kümne seirekoha seisundinäitajate ruumilist ja ajalist muutlikkust. Teadlased leidsid, et erinevused järve avaveeosa erinevate piirkondade näitajate vahel on oluliselt väiksemad kui aastate vahelised erinevused.
Järve sügavaimas kohas asuv püsiseirekoht iseloomustab hästi järve kogu avaveelist osa ehk rohkem kui 90 protsenti tema pindalast.
Tuvikese sõnul ongi see kulude kokkuhoiu eesmärgil alates 2017. aastast riiklikus seireprogrammis ainuke Võrtsjärve avavee seirekoht.
Lea Tuvikese doktoritööd "Loodusliku muutlikkuse mõju madalate järvede ökoseisundi hindamisele" juhendas juhtivteadur maaülikooli Peeter Nõges ning oponent prof Brigitte Nixdorf (Brandenburg University of Technology, Cottbus-Senftenberg). | Doktoritöö aitab järvede hooldamisel kasutada riigi raha tõhusamalt | https://novaator.err.ee/683131/doktoritoo-aitab-jarvede-hooldamisel-kasutada-riigi-raha-tohusamalt | Kui saame järvede seisundit hinnata võimalikult täpselt, saame kasutada riigi raha parimal viisil veekogude seisundi parandamiseks ja hoidmiseks. Järvede ökoloogilise seisundi hindamiseks töötas Eesti maaülikooli doktorant Lea Tuvikene välja mudeli, mida kaitseb sel reedel doktoritööna. |
Teater. Muusika. Kino veebruarinumbris mõtestavad Meelis Oidsalu ja Kai Valtna Kultuurkapitali aastapreemia laureaadi Renate Keerdi lavakeele näitel füüsilise teatri olemust, Kaja Kann õpetab viimase draamamaa.weekendi põhjal orienteeruma kaasaegse etenduskunsti maailmas, Kaire Nurk analüüsib raamatu semiootilist ja performatiivset aspekti Tiit Palu lavastuses „Põlenud mägi” ja Peeter Sauter arvustab Jaan Toominga „Hamletit” Elva LendTeatris.
Janika Oras kaardistab pärimusmuusika hetkeseisu ja tulevikku, Maria Kostakeva arutleb sotsialistliku realismi ideoloogilise tausta üle muusikas, Tiia Teder tähistab EBU rahvusvaheliste raadioülekannete 50. aastapäeva ning Ines Reingold-Tali kirjutab oma seekordses sound art ´i ja muusika käsituses elektroakustilisest visuaalsusest. Vabariigi aastapäeva puhul meenutame laulja ja diplomaadi Leonhard Neumani saja aasta tagust arutlust sellest, kas töölistel on kohane laulda „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.
Tõnis Kark arvustab Sulev Keeduse dokumentaalfilmi „Sõda”, Indrek Tenno Nikolai Dostali mängufilmi „Munk ja kurat”, Filipp Kruusvall lühifilmikassetti „Paha lugu” ja Peeter Sauter 2017. aasta „Eesti lugusid”. Tõnu Virve meenutab Jüri Sillartit.
Pikas intervjuus „Vastab” vestleb Teet Teinemaa filminäitleja ning viimase PÖFFi võistlusprogrammis osalenud filmi „Mõte ekstaasist” produtsendi Deborah Kara Ungeriga, „Persona gratana” portreteerib Mirje Mändla helilooja Maria Kõrvitsat. | Värskes TMKs: Deborah Kara Unger, Maria Kõrvits, Renate Keerd | https://kultuur.err.ee/683126/varskes-tmks-deborah-kara-unger-maria-korvits-renate-keerd | Tutvustame Teater. Muusika. Kino veebruarinumbrit. |
Neljandas kvartalis panustas eksport kasvu enam kui kolmandas, teatas riigi statistikaamet.
Eratarbimine püsis kvartalivõrdluses stabiilsena, samas kasvas valitsussektori kulutamine. Investeerimine kapitalikaupadesse kasvas, kulutused ehitusele aga langesid.
Esimeses kvartalis kasvas majandus 0,9 protsenti, teises 0,6 protsenti ja kolmandas 0,7 protsenti. Kokku oli aastapeale kasvuks 2,2 protsenti.
Käesolevaks aastaks prognoosib Saksa majandusministeerium veidi suuremat kasvu, ehk 2,4 protsenti. | Saksa majandus kasvas neljandas kvartalis 0,6 protsenti | https://www.err.ee/683127/saksa-majandus-kasvas-neljandas-kvartalis-0-6-protsenti | Saksamaa majandus kasvas neljandas kvartalis 0,6 protsenti; aastaga kasvas riigi majandus 2,2 protsenti. |
Pildid raadio ümber koondunud inimestest hinge kinni hoides uudiseid või muusikat kuulamas tunduvad kauge ajaloona. Ja seda nad ongi. Kuid praegu läbib õhku palju rohkem raadiolaineid ja satelliitidelt alla põrkavat muusikat kui möödunud kümnenditel.
Käesolevas hetkes sündival muusikal on väga palju kuulajaid väljaspool kontserdisaale. Nad saavad kontserdist osa tuhandeid kilomeetreid eemal autos, kodus või kõrvaklapid peas tänaval kõndides. Need on raadiokuulajad, kes otsivad ja leiavad eetrist uusi ideid, energiat, vaatenurki. Umbes samamoodi, nagu 1940ndatel ootasid kuulajad raadiost elutähtsaid teateid või nagu 1980-ndatel avastas plaadiprodutsent pikal autosõidul mõne erakordse helilooja muusika. Eetris võib alati kohtuda millegi senikuulmatuga.
Hiljuti tähistas maailma suurim meediaühendus EBU (European Broadcasting Union, Euroopa Ringhäälingute Liit) rahvusvaheliste raadioülekannete 50. aastapäeva. See kõlab tavalise, statistilise ja natuke igava faktina, aga sellel sündmusel on eriline sisu. Nähtamatu, kuid kõrvaga hoomatav niidistik on pool sajandit ühendanud rahvaid, maid ja kultuure ning kandnud inimesteni erksaid hetki muusikas. Kõlab nagu klišee, kuid muusika ei tunne tõesti keelebarjääre ja on otsekui loodud rahvusvaheliseks koostööks. EBU raadio-osakonna Euroraadio peamine töövaldkond ongi kontserdiülekanded, muusikamaterjali vahetamine ja temaatiliste muusikapäevade tähistamine. Euroraadio kaudu jõuavad kuulajateni Euroopa suurimad muusikafestivalid, tähtsaimate ooperiteatrite etenduste otseülekanded või lindistused, raadio-orkestrite kontserdihooajad, suur valik džässi- ja etnoõhtuid. Ühiseid ettevõtmisi koordineerib EBU muusikagrupp ja igal aastal kohtuvad muusikaeksperdid aastakoosolekul, et vahetada kogemusi ja infot ning kavandada järgmisi ettevõtmisi.
Kuigi muusikaülekannete peamine eesmärk on aktiivsem kultuurivahetus ja suurem mitmekesisus raadioeetris, on koostööl ka majanduslik külg. Euroraadio muusikavahetus toimib nagu musketäride põhimõte „üks kõigi, kõik ühe eest”. Organisatsioon, mis kontserdisalvestuse rahvusvahelisele areenile välja pakub, kannab esitajate, salvestamise ja kirjastuse kulud kõigi EBU liikmete eest. Vastutasuks avaneb tal võimalus mängida eetris kõigi teiste pakutud kontserdisalvestusi. Üksinda tegutsedes ei saaks väikeste riikide raadio-organisatsioonid kunagi võimaldada oma kuulajatele otseülekandeid näiteks La Scala hooaja avaetendusest või Viini Filharmoonikute uusaastakontserdist.
EBU ühendab 73 organisatsiooni 56 riigis mitmel mandril ja enamik selle liikmeid osaleb aktiivselt rahvusvahelises muusikavahetuses. Koostöö maht on suur — aasta jooksul pakuvad Euroraadio liikmed üksteisele umbes 3000 kontserdisalvestust ja ülekannet. Lõviosa on klassikalise muusika kontserdid, aga vahetusprogrammis liigub ka umbes 400 popmuusikaprojekti, 300 džässkontserti ja mitukümmend folk- ja maailmamuusika sündmust. Projektid on erinevad, kuid keskmiselt saab iga Euroraadios vahendatud muusikasündmus eetrisse seitsmes raadiojaamas ja kogub kaks miljonit kuulajakontakti. Kõige populaarsemaid ülekandeid vahendab üle 40 raadio, kusjuures populaarsustabeli tipus on Viini uusaastakontsert, mida 1. jaanuaril kantakse üheaegselt üle peaaegu kogu Euroopas.
Raadiote muusikavahetuse tänase vundamendi rajas 1960. aastatel raadiomeeste grupp, mille liidriks oli BBC muusikategelane Hans Keller. Praegu räägitakse raadiost kui „vana meedia” platvormist, aga raadio päevad kuulutati loetuks juba 1960. aastatel, mil televisioon massideni jõudis. Võimalik, et televisiooniajastu algus sundis raadio-organisatsioone rohkem koos tegutsema ja jõude ühendama. Just muusika vahendamise poolest on raadio läbi aegade olnud televisioonist külluslikum ja efektiivsem.
1950. aastatel Euroopa alles toibus sõjajärgsetest haavadest; õhus oli lootust koostööks ja kogu maailma ühendamiseks. Sündisid mitmed olulised organisatsioonid ja Šveitsis, Euroopa südames, asutati 1950. aastal Euroopa Ringhäälingute Liit, mis ühendab avalik-õiguslikke raadioid ja televisioone. Avalik-õiguslik tähendab institutsiooni olemisvormi, kuulumist avalikkusele ja tegutsemist üldistes huvides „ühiskondliku kokkuleppe” raames tasakaalustamaks kommertsmeediat, mille tegevuse eesmärk on kasum ja omaniku huvid. 1960. aastatel arendas EBU jõudsalt oma töövorme: asutati töögruppe ja peeti regulaarselt nõupidamisi kogemuste ning info vahetamiseks. Liikmemaksudest kogutud rahaga kasvatas organisatsioon oma struktuuri ja laiendas tegevust. Eurovisiooni lauluvõistlus, millest on saanud EBU kõige tuntum üritus, sai alguse 1956. aastal.
Raadiote esimesel ühisel kontserdihooajal sooviti lasta sügisest kevadeni igal kuul eetrisse üks muusikasündmus mõnest maailma kontserdimajast. Esimest hooaega valmistas EBU muusikagrupp ette mitu aastat. Projekti algataja Hans Keller (1919–1985) oli Austria päritolu briti muusikateadlane ja ajakirjanik. Teda paelusid muusikapsühholoogia ja sotsioloogia. Keller oli suur Viini klassikute spetsialist, Schönbergi ja Britteni asjatundja ja nüüdismuusika tutvustaja. Talle on pühendanud oma teoseid mitmed tuntud briti heliloojad. Kuid Keller kutsuti kommenteerima ka muud muusikat. Näiteks esitles ta BBC telesaates „The Look of the Week” 1967. aastal tuliuut ansamblit Pink Floyd, mis oli siis andnud vaid kaks kontserti.
Avara vaate ja tohutu energiaga visionäär Hans Keller suutis 1960. aastate primitiivsete sidevahenditega kokku leppida kuue kontserdiga raadioülekannete hooaja ja seda koordineerida. Tema idee oli tuua Euroraadio eetrisse võimalikult paljud tollased klassikalise muusika tähed, kõige kuulsamad dirigendid, orkestrid ja solistid. Mitu tippu jäi kahjuks välja — ajagraafikud ei sobinud või kokkulepped ei kehtinud. Teiste seas langesid ära Prantsuse Raadio kontserdid, kuhu olid plaanitud Emil Gilelsi, David Oistrahhi ja Mstislav Rostropovitši esinemised; samuti jäi programmist välja Pierre Boulez.
Euroraadio esimese hooaja avakontsert oli kirju kavaga; mängisid Inglise Kammerorkester ja Amadeuse kvartett, dirigeeris Benjamin Britten. Mozarti „Sinfonia concertantes” esitasid solistipartiisid kvarteti muusikud, Britteni „Nokturnides” oli solistiks Peter Pears. Kelleri arvates oli põnev idee ühendada kammer- ja sümfooniline muusika, mis tema meelest andis kontserdile uue perspektiivi ja oli vaheldusrikas. Kontsert toimus Londonis samal aastal avatud uues modernses saalis, Queen Elisabeth Hallis 27. novembril 1967. Huvitav on kõrvalepõikena märkida, et saalis ei tohtinud suitsetada ja vahekäikudes polnud lubatud istuda ega seista, nagu võis lugeda kontserdi kavalehelt.
Vastavalt ideele ühendada Euroopat muusika abil pidi raadiokontsertide hooaja teine kontsert toimuma raudse eesriide taga Varssavis. See oli noorte virtuooside galakontsert. Kahjuks olid sideliinid aga nii kehvad, et otseülekanne katkes poole pealt. Euroraadio ühissarja kuulus ka 1968. aasta uusaastakontsert Lääne-Berliinist Berliini Filharmoonikutelt maestro Herbert von Karajaniga, kavas Beethoveni 9. sümfoonia. Järgnesid kaks kontserti Taanist ja viimane kontsert läks eetrisse Strasbourg’ist. Nendes kavades domineeris nüüdismuusika. Hooaega vahendasid oma kuulajatele kolmteist ringhäälingut ja kuuldel oli suur osa tollasest Lääne-Euroopast: Austria, Belgia, Suurbritannia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Norra, Hispaania, Rootsi, Šveitsi ja lisaks veel Türgi raadio.
Euroraadio 50. aastapäeva paiku on BBC arhiivid välja toonud Hans Kelleri kirjatöid ja mälestusi; lehekülgi neist avaldas ka BBC Music Magazine’i 2017. aasta detsembrinumber. Materjalidest on näha, et pool sajandit tagasi tehti tööd enam-vähem samamoodi kui praegu. Raadiod salvestasid kontserte ja tegid ülekande, planeerisid eetriaega, testisid ülekandeliine, jagasid rahvusvahelisse levisse kontserti puudutavat lisamaterjali. Raadiote muusikatoimetajad olid nõus ühiselt pingutama.
Hans Keller püstitas oma tollastes esseedes ka teemasid, mis praegu pole enam aktuaalsed. Kas väärtmuusika sobib raadiosse? Kas helikunst ei kaota oma väärtust pikal teekonnal kuulajani? Kas kunstilisi saavutusi võetakse massikommunikatsioonivahendi kaudu vääriliselt vastu või muutub muusika taustaks igapäevaelule? Hooaja avakontserti ette valmistades veenis Hans Keller Benjamin Brittenit, et raadioülekanne on suur ja vägev võimalus muusikat kuulajateni tuua. Ta oli tõsiselt raadiousku ja muusikale pühendunud mees. EBU kontserdihooaja sissejuhatuses meenutas Keller õhtut oma lapsepõlvest, mil haigevoodis raadiost kuuldud J. S. Bachi „Matteuse passioon” muutis ta elu ja pani ta muusikaga tegelema.
Euroraadio kontserdisari läks 1967. aastast hoogsalt käima. Sestpeale on piire ületavad raadioülekanded saanud peaaegu igapäevaseks. Lisaks igakuistele ja hiljem juba iga nädal korraldatud raadiokontsertidele sündis mitmeid teisi algatusi ja ühiseid ettevõtmisi. Eestvedajateks olid BBC, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania raadiojaamad; üsna aktiivselt tegutsesid juba 1960. aastatest ka põhjamaade raadiod. Euroraadio ühendas iga aastaga järjest rohkem Ida- ja Lääne-
Euroopat.
Üks suurprojekt, mille Hans Keller EBU muusikagrupi juhina 1970-ndatel käivitas, oli keelpillikvartettide konkurss. Konkurss kutsuti ellu selleks, et raadiotes kõlaks rohkem kammermuusikat, ja seetõttu tehti konkursi kõigist voorudest liikmesmaadesse ülekanded. Hans Keller pani mängu oma diplomaadivõimed, et osalisi tuleks ka idabloki maadest. Yleisradio tollane muusikajuht Antero Karttunen on meenutanud 1978. aasta konkurssi Helsingis, kus tekkis üks omapärane probleem. Konkursi reglement ei näinud ette esimese, teise ja kolmanda koha väljakuulutamist, sest EBU muusikagrupile ja konkursi ideoloogile Hans Kellerile tundus muusikaliste kvaliteetide reastamine sobimatu. Samas olid neil jagada erineva suurusega rahalised preemiad ja need olid üsna arvestatavad summad. Ühe preemia sai NSVL Riikliku Sümfooniaorkestri kvartett. Järgmisel päeval pärast finaalkontserti teatas kvarteti juht, Borodini kvarteti liige Andrei Abramenkov, et neil on siiski vaja näidata kodumaal ette ametlik diplom konkursi teise preemia kohta, sest nad ei saa ilma selleta kvalifikatsioonipunkte ja preemiaraha konfiskeeritakse. Häda oli selles, et teised žüriiliikmed olid selleks ajaks juba minema sõitnud. Et oleks olemas mingigi paber, tellis Antero Karttunen Soome Televisiooni tiitrikunstnikult kujundatud diplomi ja kirjutas sellele ise alla. Teistele žüriiliikmetele ei söandanud ta fiktiivse diplomi juhtumist rääkidagi.
1980-ndatel sai alguse mitu tänaseni kestvat projekti, muu hulgas EBU folkfestivalide traditsioon. Igal aastal toimub mõne suure folgipeo raames EBU Folk Festival. Kontserdid salvestatakse või vahendatakse otseülekandes umbes kolmekümnesse raadiojaama üle kogu maailma. 2016. aastal toimus EBU festival Eestis, Viljandi pärimusmuusika festivalil. See on ühtlasi suurim EBU üritus peale Eurovisiooni lauluvõistluse 2002. aastal, mis Eestis aset on leidnud. Eesti artistidest on EBU folgil üles astunud Mari Kalkun, Maarja Nuut ja duo Puuluup. Viljandis toimunud EBU festivali ametlikus programmis oli seitse Eesti muusikute kontserti.
Kooriliikumise hoogustamiseks algatas EBU 1965. aastal rahvusvahelise konkursi „Let The Peoples Sing”, mis toimub iga kahe aasta tagant mõnes Euroopa pealinnas. Eesti koorid on konkursil korduvalt silma paistnud ja rändkarikas Silver Rose Bowl on praegugi Eesti koori valduses — 2017. aasta septembris toimunud konkursi võidu pälvis Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel.
Mozarti päevaga 1991. aastal said alguse Euroraadio eripäevad — kontserdimaratonid, kus igal täistunnil algab otseülekanne mõnest kontserdisaalist maailma eri paikades. Päevapikkustest raadiokontsertide maratonidest on kuulsaim Euroraadio jõulumuusika päev, mis toimub regulaarselt juba alates 1994. aastast.
Euroraadio ooperihooaeg sai alguse 1980. aastate lõpus. Ooperiülekanneteks on laupäeva õhtu. Praegusel hooajal hõlmab projekt 90 ooperiülekannet maailma ooperimajadest, kaasatud on kõik suured ooperikeskused. La Scala avaõhtut ja Metropolitan Opera etendusi vahendavad paljud raadiod kogu maailmas.
Rahvusvaheliste kontserdiülekannete õhtuks oli algusest peale esmaspäev sel lihtsal põhjusel, et esmaspäeviti ei toimunud enamikus riikidest kohalikke kontserte ega raadios nende otseülekandeid. Esmaspäev valiti rahvusvahelise kompromissi tulemusel, millel olid omad plussid ja miinused. Publikul polnud harjumust ega soovi esmaspäeviti kontserdil käia ja orkestrite töögraafikus eeldas esmaspäevane kontsert proove nädala lõpus. Sellele vaatamata toimus veel 1990-ndatel enamik Euroraadio ühishooaja kontserte esmaspäeva õhtuti Kesk-Euroopa aja järgi kell 19.30 tõepoolest otseülekandes ja paljudes raadioprogrammides on see aeg kontserdiülekandeks ikka veel säilinud.
Suur osa rahvusvahelisel raadioareenil pakutust on raadiote sümfooniaorkestrite kontserdid. Paljudes Euroopa riikides on raadio-orkestrid ühtlasi kõige tähtsamad rahvuslikud sümfooniaorkestrid (Soome Raadio Sümfooniaorkester, Prantsusmaal Orchestre Philharmonic de Radio France, Saksamaa mitmed orkestrid — Baieri Raadio Sümfooniaorkester ehk Symphonieorchester des Bayerischen Rundfunks, Põhja-Saksa Raadio Sümfooniaorkester ehk NDR Elbphilharmonie Orchester). Ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester sündis raadio-orkestrina 1926. aastal ja tegutses palju aastaid raadio juures. 2000. aastatel on raadio-orkestrite arv oluliselt vähenenud ja orkestrid orienteeruvad rohkem kontsertidele kui stuudiotööle.
Euroraadio kontserdihooaja koostamisel on lähtutud mitmesugustest põhimõtetest. Kontserte on grupeeritud ja organiseeritud temaatilisteks seeriateks — „Missad”, „Euroopa kultuuripealinnad”, „Müüdid”, „Folgi mõjud klassikas” jt; on loodud heliloojate tähtpäevi märkivaid sarju. Praegu on Euroraadio põhiprojekt „Premium concerts”, mis pakub iganädalast gurmeed liikmesraadiote tippkontsertidest.
Eesti Raadio ja hiljem Klassikaraadio on osalenud rahvusvahelises muusikavahetuses juba rohkem kui veerand sajandit. Esimesed kontaktid EBU raadiojaamadega tekkisid põhjamaade initsiatiivil. 1980. aastate lõpus külastasid Eesti Raadiot Yleisradio muusikajuht Antero Karttunen ja Rootsi raadio toimetaja Sven Åke Landström, et kavandada koostööd. Eesti Raadio tollane muusikajuht Paul Himma ja arendusdirektor Hannes Valdma olid rahvusvahelise silmaringiga raadiomehed ja 1989. aastal toimus nende eestvedamisel esimene kontserdiülekanne Eestist Euroopasse. Eesti Rahvusmeeskoor ja tütarlastekoor Ellerhein esitasid 34 Euroopa riigi raadiopublikule koorimuusika klassikat ja Eesti autorite loomingut. Ametlikult oli see kontsert OIRTi ja EBU ühisprojekt. OIRT oli sotsialismimaade rahvusvaheline raadiote ja televisioonide organisatsioon, mille täheühend tuleneb prantsuskeelsest nimest Organisation Internationale de Radiodiffusion et de Télévision. Liidu mõjukaim osapool oli mõistagi tema suurim liige Nõukogude Liit ja organisatsiooni kuulusid lisaks Ida-Euroopa maadele veel Kuuba, Süüria, Vietnam ja Jeemen. Niisiis, suure muutuse ajal lähenesid ida ja lääs teineteisele kiiresti ja Eesti koorimuusika kontsert oli selles protsessis üks silda ehitav sündmus.
EBU ja OIRT ühinesid 1993. aastal. Järgmine kontsert toimuski juba vabast Eestist EBU täieõigusliku liikmena samal aastal — Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel esitasid hiiglaslikule Euroopa raadiopublikule Arvo Pärdi teose „Te Deum”. Sestpeale on Eesti Raadio osalenud Euroraadio sarjades ja projektides igal aastal.
Väga suur oli huvi Eesti muusika vastu 1990. aastate alguses, mil areenile kerkisid Ida-Euroopa riigid ja nende muusikast oodati uut ja erilist energiat. Paljudes vana Euroopa raadiote spetsiaalsetes saatesarjades esitleti uusi liikmesmaid ja nende muusikuid. Teema „Uued hääled Euroopa orkestris” muutus teist korda aktuaalseks 2004. aastal, kui Eesti ja mitu teist Ida-Euroopa riiki said Euroopa Liidu liikmeks.
Klassikaraadio on igal aastal pakkunud Euroraadio muusikavahetusse üle 20 kontserdisalvestuse ja otseülekande. Mitmesugustes Euroraadio ühissarjades on Eesti poolt musitseerinud ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Vox Clamantis ja teised Eesti parimad muusikud. Miljonite raadiokuulajateni on jõudnud nii „Jazzkaare” kui Viljandi pärimusmuusika festivali ja Pärnu Muusikafestivali kontserdid, samuti valik Tallinn Music Weeki sündmusi Raadio 2 vahendusel.
2017. aasta sügisel tähistas Euroraadio ühiste raadiokontsertide 50. aastapäeva kontserdiga, mis oli osaliselt ajaloolise, kõige esimese kontserdi rekonstruktsioon. Juubelikontsert toimus Londonis St Luke’i muusikakeskuses täpselt samal kuupäeval, 27. novembril. Peateosena kõlas Mozarti „Sinfonia concertante”, mis oli olnud kontserdi keskmes ka pool sajandit varem. Tähistamissündmuse kandvaks jõuks oli BBC kontsertorkester, üks Briti ringhäälingu viiest orkestrist. Dirigeeris Johannes Wildner. „Sinfonia concertante” solistideks olid 10. Sibeliuse konkursi võitja, Ameerika-Korea viiuldaja Esther Yoo ja BBC uue põlvkonna artistide programmi muusik, Norra aldimängija Eivind Holtsmark Ringstad. Avapalana kõlas maailmaesiettekandes bulgaarlanna Dobrinka Tabakova kompositsioon „Orfeuse komeet“, kus oli kasutatud Euroraadio signatuuri fanfaaride kujundit, mis on omakorda pärit Claudio Monteverdi ooperist „Orpheus”. Pavel Kolesnikovi soleerimisel kõlanud Beethoveni Klaverikontserdi nr 5 „Imperaator” valisid raadiokuulajad kontserdi kavasse veebihääletusel. Kontserti vahendas rekordarv raadiojaamu — 44 raadiot 36 riigis. See oli sümboolne ja eriline muusikaõhtu, millega liitusid kuulajatena miljonid inimesed.
Raadio loob ja tugevdab rahvastevahelist harmooniat. Muusika teeb selle võimalikuks. | Tiia Teder: Euroraadio, maailma suurim kontserdisaal | https://kultuur.err.ee/683122/tiia-teder-euroraadio-maailma-suurim-kontserdisaal | Teater. Muusika. Kino veebruarinumbris: Tiia Teder EBU rahvusvaheliste raadioülekannete 50. aastapäevast |
Majandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et valitsus kinnitab dividendide jaotuse kevadel.
Ettevõtte nõukogu esimees Aare Targa sõnul lähevad ettevalmistused Tallinna Sadamast kolmandiku börsileviimiseks plaanipäraselt.
Avaliku aktsiatepakkumise korraldamise tõttu ei saa Targa sõnul ka praegu öelda, kui palju tänavu Tallinna Sadam riigile dividende maksab.
Ka ettevõtte finantsjuht Marko Raid ütles ERR-ile, et kuna Tallinna Sadama dividendimakse on osaliselt seotud ka ettevalmistamisel oleva aktsiate avalik esmaemissiooniga (IPO) , siis saame selle kohta avaldada täpsema informatsiooni alles IPO prospektis.
Küsimusele, kas dividendi maksmiseks võib ettevõtte kaasata ka laenuraha, vastas Raid: "IPO tulemustest sõltub ka see, kas üldse või kui palju Tallinna Sadam täiendavat laenukapitali 2018. aastal vajab."
Valitsus kiitis aasta alguses heaks riigivaraseaduse muutmise eelnõu, mis tagab riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemise.
Riik taandab end Tallinna Sadam omanikuna teiste aktsionäridega samasse inforuumi ehk riigil ei saa võrreldes teiste aktsionäridega olla eelisõigust ettevõtja mitteavalikule teabele, sealhulgas nõukogu materjalidele ja pikaajalistele finantsprognoosidele. Samuti kaob õigus küsida mistahes avalikkusele mittekättesaadavat infot.
Seadusemuudatuse kohaselt ei saa valitsus küsida börsile viidud ettevõtte mitme aasta strateegiat ja finantsplaane ega otsustada valitsuse tasandil iga-aastase dividendimakse üle.
Viimasel kolmel aastal on riik börsile viidavast Tallinna Sadamast võtnud kokku 114 miljoni eest dividende, millele lisandus tulumaks. Dividende saaks riik ka sadama börsil olles, kuid siis peab neid maksma ka teistele aktsionäridele. | Tallinna Sadama dividendimakse täpsustub aktsiate esmaemissiooni prospektis | https://www.err.ee/683119/tallinna-sadama-dividendimakse-tapsustub-aktsiate-esmaemissiooni-prospektis | Kuigi 2018. aasta riigieelarvesse on planeeritud Tallinna Sadama dividendimakseks ligi 48 miljonit eurot, täpsustub summa riigiettevõtte osalise börsilemineku käigus. |
104 meetrit hüpanud ning liidrist 1.11 hiljem rajale läinud Ilves heitles murdmaavõistluse viimases osas ameeriklase Bryan Fletcheriga ning suutis teda lõpujoonel edestada. 16. finišisse jõudnud Ilves kaotas teist olümpiat järjest kuldmedali võitnud Eric Frenzelile 2.11,9.
Nõnda, nagu Sotšis, pidi ka PyeongChangis teise kohaga leppima jaapanlane Akito Watabe, kes kaotas seekord Frenzelile 4,8 sekundit. Sotšis oli meeste vahe 4,2 sekundit. Pronksi võitis täna austerlane Lukas Klapfer. Hüppevõistluse järel 11. kohal olnud Johannes Rydzek võitles ennast küll kõrgemate sekka, kuid medaliheitlusse sekkuda ei suutnud. Ta kaotas neljanda koha saanud norralasele Jarl Magnus Riiberile 5,4 sekundit, Frenzelist jäi ta maha 27,9 sekundit.
Karl-August Tiirmaa tuli rajale 43. ning samal positsioonil jõudis ta ka finišisse. Kuldmedali võitnud sakslasele kaotas Tiirmaa 5.13,8.
Kahevõistlejad on taas võistlustules 20. veebruaril, kui toimub suure mäe võistlus.
Enne suusasõitu:
Karl-August Tiirmaa tulemuseks jäi 87 meetrit ja 68,9 punkti, rajale läheb Tiirmaa 43. ning liidrist 4.07 hiljem. Alpensia suusakeskuses puhuv tugev tuul sundis Tiirmaad korraks ka poomilt maha tulema, enne, kui mees sai oma võistlushüppe sooritada.
Hüppevoorus näitas suurepärast tulemust austerlane Franz-Josef Rehrl, kelle hüpe kandus 112 meetri kaugusele. Tema järel läheb 15 sekundit hiljem rajale 111 meetrit hüpanud norralane Jarl Magnus Riiber, kolmandana 105,5 meetri kaugusele kandunud jaapanlane Akito Watabe, kes stardib 28 sekundit pärast austerlast.
Olude tõttu läksid lörri sakslase Johannes Rydzeki ning norralaste Jan Schmidti ja Jörgen Graabaki hüpped. Rydzek läheb liidrist rajale 1.26 hiljem, norralased vastavalt 2.47 ja 2.28 hiljem.
Kahevõistluse 10 km murdmaadistants algas Eesti aja järgi kell 11.00.
Uudis täieneb jooksvalt.
Enne võistlust:
Kahevõistlejatel on PyeongChangis esimene võistluspäev, kuid Alpensia suusakeskuses puhuv tugev keerutav tuul ei lubanud sportlasi planeeritud ajal hüppetorni. Proovivoor pidi hakkama Eesti aja järgi kell 6.45, kuid see lükati edasi 7.15 peale. Esimene sportlane tegi enda hüppe kell 7.20.
Kristjan Ilves hüppas 104 meetrit ja teenis kohtunikelt 57,6 punkti, mis andis talle proovivoorus kolmanda koha. Parim oli jaapanlane Akito Watabe, kes hüppas 105 meetrit ja teenis 59,9 punkti, teine oli sakslane Johannes Rydzek, kes teenis 105,5-meetrise õhulennu eest 58,1 punkti.
Karl-August Tiirmaa sai kirja 87 meetrit ning teenis 20,3 punkti, mis andis talle proovivoorus 35. koha.
Võistlusvoor lükati pool tundi edasi ja see peaks nüüd algama Eesti aja järgi kell 8.30 ning 10 km murdmaasõit kell 10.45. Kui aga tuul lubab sportlastel täna vaid ühe hüppe teha, võidakse murdmaarajale minna ka proovivooru tulemuste põhjal. | Kristjan Ilves saavutas OM-il 16. koha, kuld taas Frenzelile | https://sport.err.ee/683052/kristjan-ilves-saavutas-om-il-16-koha-kuld-taas-frenzelile | PyeongChangi taliolümpial sai normaalmäevõistluse järel üheksandana suusarajale läinud kahevõistleja Kristjan Ilves 16. koha. |
Kohtu hinnangul peab Facebook kümme aastat kehtinud Saksamaa privaatsusseaduse kohaselt tagama, et kasutajatel oleks võimalus registreerimisel ka pseudonüüme kasutada, vahendasid Reuters ja The Verge.
Berliini regionaalkohus tegi nimetatud otsuse juba eelmisel kuul, kuid selle sisu sai teatavaks alles nüüd, kui esialgse hagi esitanud tarbijakaitseorganisatsioone ühendav liit VZBV selle avalikustas.
Facebook teatas kommentaariks, et neil on kavas kohtuotsus edasi kaevata. Samas plaanib ettevõtte ka mõningaid muudatusi, et viia oma äritegevus paremini kooskõlla juunis kehtima hakkavate Euroopa Liidu privaatsusreeglitega.
"Me teeme palju tööd tagamaks, et meie kasutusjuhised oleksid selged ja lihtsalt mõistetavad ning et Facebooki poolt pakutavad teenused oleksid täielikult seadusega kooskõlas," selgitas Facebooki kõneisik.
VZBV hinnangul näitas kohtuotsus seda, et Facebooki tegelike nimede reegel on tegelikult varjatud viis, kuidas saada kasutajatelt luba oma kodanikunimede jagamiseks. Ehk Facebook pole kasutajate nimede jagamiseks viimastelt õigel viisil nõusolekut küsinud.
Samuti leidis kohus, et Facebook ei pakkunud kasutajatele selget valikuvõimalust ka teiste tüüpseadete puhul - näiteks asukoht veebivestluse ajal või profiilipiltide kasutamine Facebooki poolt kommertseesmärgil.
VZBV tunnistas, et mõnedes küsimustes nad siiski kohtus võitu ei saavutanud. Näiteks väitis VZBV, et Facebooki poolt on eksitav väita, et nende poolt pakutav teenus on tasuta, sest tegelikult maksavad kliendid teenuse eest oma andmetega. Selle küsimuse otsustas kohus siiski Facebooki kasuks. Selle ja veel mõnede privaatsust puudutavate teemade tõttu soovib ka VZBV kohtuotsuse edasi kaevata.
Kuna tegu oli piirkondliku kohtu otsusega, mille kõik osapooled kavatsevad vaidlustada, on ebatõenäoline, et vaidlusalused küsimused oleksid Saksamaal lõplikult lahendatud. Ometi on tegu Facebooki jaoks halva uudisega, sest suures osas jäädi kohtus alla tarbijakaitseorganisatsioonile, kelle arvates on Facebooki privaatsusreeglid ettevõtte suunas liiga kaldu.
Facebook on Euroopa riikides ja EL-i tasandil juba aastaid privaatsusreeglite teemal vaielnud, sest Euroopas on nõudmised palju kõrgemad, kui ettevõtte kodumaal Ameerika Ühendriikides. Ning kui esialgu ehk õnnestubki Facebookil riigiti oma tegevust paindlikumaks muuta, siis Euroopa võitlus tarbijate huvide eest võib tuua tehnoloogiahiiu jaoks kaasa ka ülemaailmseid tagajärgi ja nõudmisi oma poliitika ümber vaadata. | Saksa kohus: Facebooki nn tegeliku nime nõue on ebaseaduslik | https://www.err.ee/683113/saksa-kohus-facebooki-nn-tegeliku-nime-noue-on-ebaseaduslik | Saksamaa kohus otsustas, et sotsiaalmeedia teenust pakkuva ettevõtte Facebooki reegel, mille kohaselt peavad kasutajad end õige nimega registreerima, on ebaseaduslik. |
Veel kolme päeva eest liigamängus Neptunaselt kindla 63:81 kaotuse saanud Dzukija näitas täna paremat minekut ja tasavägine heitluse kestis kogu kohtumise vältel. Oma paremus pandi maksma viimasel veerandajal, mis võideti 26:20, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjate eest tegi suurepärase mängu tagamängija Perry Petty, kes kogus 17 punkti, 11 lauapalli, andis kuus korvisöötu ning tegi kuus vaheltlõiget. Teda toetas 20 punktiga Nikolaos Stylianou. Neptunase eest tõi 13 silma ja 12 lauapalli Edgaras Zelionis, sama palju punkte sai enda arvele ka Vytautas Sulskis.
Poolfinaalvastase saab Dzukija teada täna Vilniuse Lietuvos Rytase ja Utena Juventuse paarist. | Alar Varraku klubi jõudis Leedus üllatuslikult poolfinaali | https://sport.err.ee/683112/alar-varraku-klubi-joudis-leedus-ullatuslikult-poolfinaali | Alar Varraku juhendatav Alytuse Dzukija valmistas Leedu karikasarjas suurüllatuse, kui skooriga 85:77 võideti Klaipeda Neptunast. |
Võrdsest kohtlemisest kõneldakse praegusajal küll tülpimuseni, ent suhtumises muusikainstrumentidesse on selle juurutamisel käia veel pikk tee. Seda tõestab lihtne katse. Avagem eesti artiklite digiandmebaas Digar ja trükkigem otsingusõnaks “klaveriõhtu”, mõneti vanamoodne saksa keelest laenatud mõiste, mis tähendab soolokontserti. Vasteid tuleb üle tuhande. Seejärel sisestagem võrdluseks “klarnetiõhtu”. Selgub, et seda määratlust on eesti ajakirjanduses tarvitatud kõigest paar korda, viimati rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi. On tõesti tagumine aeg, et teenimatult tundmatu sõna “klarnetiõhtu” au sisse tõsta ja klarnetistide verbaalsele allasurumisele lõpp teha.
Haruldane pole loomulikult mitte üksnes sõna, vaid ka nähtus ise. Meenutamaks, millal Tallinnas klarnetiõhtu viimati aset leidis, tuleb hoolega mälusoppides ja otsingumootoris sobrada. Seda rohkem väärib tähelepanu Marten Altrovi ja Johan Randvere hiljutine kava. See vastab igati klarnetiõhtu määratlusele, olles seejuures veel läbinisti eestipärane. Ligikaudu tunni ja veerandi kestnud kava sisaldas kümmekond omamaist klarnetimuusika näidet, alates Aadu Regist (“Kolm pala”, 1956) kuni Erkki-Sven Tüüri (“Saltatio borealis”, 2012) ja Sander Pehkini (“Nishida kanali ääres I”, 2014).
Puhkpillidele loodud concertante- või kammerteosed on siinmail üsna hiline nähtus. XX sajandi esimesest poolest on ette näidata kaduvvähe. Toonaste heliloojate põhiprobleem oli selles, kuidas kehtestada end tagantjärele XIX sajandi vormide ja žanride peavoolus, mistõttu puhkpillid kui ajalooliselt teisejärguline valdkond pidi ootama oma aega. Klarneti vastu tärkas huvi õieti alles 1950-ndatel ja 1960-ndatel, kui Eestis kodunes mõnevõrra hilinenult uusklassikaline väljenduslaad koos sellele omase puhkpille tähtsustava kõlaesteetikaga. Džässmuusika oli veel üks oluline mõjutegur.
Vanakooli klarnetimängijad armastavad ikka öelda: “Pilli tuleb puhuda nii, et laest krohv kukub ja kopsust tükid lendavad”. Altrovi ja Randvere küllalt nõudlik kava pakkus selle agenda täitmiseks palju võimalusi. Ester Mägi sonaadi tõlgenduses jooniti alla pigem selle tõtlik-postminimalistlikku kui mõtlik-dramaatilist või rõhuvalt maadligi aspekti. Nii ongi ilmselt õige. Ka Hillar Kareva sonaat nr 1 oli eestipärasest raskejalgsusest põhjendatult vaba. Altrovi põhiolemuselt lüüriline-fraasitundlik mängulaad ja Randvere rütmitäpne-konkreetne pianism moodustasid neis palades sobiva koosluse. Mustpeade maja akustika toob detailid hästi esile, rõhutades pianissimo’s ehk liigagi klarneti keskregistri mõningaid loomuomaseid kõlaküsitavusi. Tervikuna oli kava siiski stabiilselt tugev ja pakub siinsetele klarnetiõppijatele väärt repertuaariideid. Käputäie sonaate (Valter Ojakäär, Lembit Veevo ...) ja mitu käputäit lühipalu leiab eesti heliloojate toodangust veel, mistõttu arvatavasti pole jätkukontsert välistatud.
Ilmunud ajakirjas Muusika nr 2 2018. | Arvustus. Läbinisti eestipärane klarnetiõhtu | https://kultuur.err.ee/683111/arvustus-labinisti-eestiparane-klarnetiohtu | Marten Altrov (klarnet) ja Johan Randvere (klaver) 13. I Mustpeade majas. |
“Vasaku põlvega on trauma. Põlv paistetab üles ning jooksmisel ja hüppamisel valutab. Tänases mängus anti puhkust, et taastuda. Hetkel ei tea öelda, mis täpne diagnoos on, kuna alles neljapäeval lähen arsti juurde. Siis olen targem,” kommenteeris Puidet portaalile Korvpall24.ee.
Jämtlandi poolel viskas Brandon Taylor parimana 22 punkti ja hankis lisaks ka 7 lauapalli, Toni Prostran tõi 18 silma ja William Paul kogus 15 punkti ja 15 lauapalli.
Jämtland Basket (10-11) on liigatabelis nüüd koos kolme konkurendiga võrdsete punktidega jagamas 4.-6. kohta, Boras Basket (11-10) on kolmandal positsioonil. | Puidet pidi põlvevigastuse tõttu Jämtlandi võidumängu pingilt vaatama | https://sport.err.ee/683109/puidet-pidi-polvevigastuse-tottu-jamtlandi-voidumangu-pingilt-vaatama | Rootsi korvpalli kõrgliigas sai Jaan Puideti koduklubi Jämtland teisipäeval tabelisse koduvõidu, kui 90:74 alistati tabelis neist ees paiknev Boras Basket. Eestlasest tagamängija vaatas kohtumist pingilt, kuna teda vaevab põlveprobleem. |
Sündide arv on aastaga suurenenud ja surmade arv vähenenud, sest 2017. aasta samal perioodil registreeriti 1058 sündi ja 1708 surma.
Kaksikuid registreeriti jaanuaris 24 paari, neist kümme paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari.
Tallinnas registreeriti 440 sündi, Harjumaal 132, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 101, Jõgevamaal 20, Järvamaal 23, Läänemaal 15, Lääne-Virumaal 59, Põlvamaal 24, Pärnumaal 72, Raplamaal 25, Saaremaal 29, Tartumaal 169, Valgamaal 20, Viljandimaal 36 ja Võrumaal 20 lapse sünd.
Jaanuaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Eva, Sofia (8), Emma, Mia (7), Eliise, Emily, Laura, Maria, Milana, Olivia ja Saara (6). Poistele pandi enim nimeks Rasmus, Robert (8), Henri, Hugo, Kevin, Robin (7) Mark ja Timur (6). | Jaanuaris registreeriti 1189 sündi ja 1490 surma | https://www.err.ee/683102/jaanuaris-registreeriti-1189-sundi-ja-1490-surma | Siseministeerium registreeris jaanuaris 1189 sündi, neist 588 tütarlast ja 601 poisslast, ning 1490 surma. |
Preemaid jagunesid järgnevalt: parimaks lavastuseks valisid kolleegid lavastuse "Macbeth", lavastajaks Antti Mikkola. Parima kujunduse preemia pälvis Kristjan Suits lavastuse "Kaks vaest rumeenlast" lava-, video- ja valguskujunduse eest. Parimaks lavastust toetavaks kujunduseks hindasid kolleegid Tiiti Hynnineni video- ja valguskujundust lavastusele "Macbeth".
Sel aastal anti välja koguni kaks parimat naisnäitleja ja meesnäitleja preemiat. Naisnäitleja preemiad pälvisid Hele Kõrve Leedi Macbethi rolli eest lavastuses "Macbeth" ning Džiina rolli eest lavastuses "Kaks vaest rumeenlast" ja Sandra Uusberg Ljubov Andrejevna Ranevskaja rolli eest lavastuses "Kirsiaed". Parima meesosatäitja auhinnad said Alo Kõrve Macbethi rolli eest lavastuses "Macbeth" ning Jepidohhovi rolli eest lavastuses "Kirsiaed" ja Kaspar Velberg Lopahhini rolli eest lavastuses "Kirsiaed" ja Seytoni rolli eest lavastuses "Macbeth". Tallinna Linnateatri publiku lemmiknäitleja tiitli pälvis Argo Aadli.
Lisaks lavastustele ja rollidele said tunnustatud ka teised teatritöötajad. Parimaks lavastusala töötajaks valisid kolleegid vanemhelitehnik Haar Tammiku. Parimaks maja töötajaks kuulutati trupijuht Triinu Sillaste. Eripreemia pälvis haldusjuht Rain Raabel Hobuveski restaureerimistööde ning oluliste ehitustööde vedamise eest. Tallinna Linnateatri juhtkond tunnustas 2017. aastal enim etendusi andnud näitlejaid Epp Eespäeva ja Indrek Ojarit.
Juhtkonna preemiad pälvisid turundusjuht Margus Küppar ning vanemvalvelauatöötaja Kaja Klein. | Tallinna Linnateater jagas kolleegipreemiaid | https://kultuur.err.ee/683100/tallinna-linnateater-jagas-kolleegipreemiaid | 13. veebruaril tähistas Tallinna Linnateater oma 52. sünnipäeva. Traditsiooniliselt jagati õhtusel üritusel kolleegipreemiaid ning kuulutati välja ka publiku lemmiknäitleja. |
Eestlast peetakse üsna enese sisse elavaks ning üksinda hakkama saavaks. Millegipärast tunnen mina eestlasena hoopis (isegi meeleheitlikku) soovi olla osa millestki. Ma tahan kuuluda seltskonda, luua sidemeid, tekitada traditsioone ning kujundada teatavat kultuuri.
Tihti võib kuulda lauset „Eesti on nii väike!“ On jah! Äärmiselt vahva minu arvates. Kas ei ole põnev ette kujutada, et märkad mõnd huvitavad inimest kuskil Haapsalu keldriantikvariaadis ja mõne kuu pärast võite kokku põrgata Peipsi peal kala püüdes?
Mõeldes nüüd ükskõik millise riigi struktuuri peale, kirjeldaksin selle juurestikku järgmiselt: riigi tervikliku pildi määrab kultuur, kuid ka selles tunnetatavad emotsioonid. Kultuuri omakorda kujundavad rahvas ja keel.
Eesti kultuur on rikas, sellele ei saa keegi vastu vaielda. Ma pole kunagi aru saanud sellest viie rikkaima riigi hulka pääsemisest. Me juba oleme ju seal. Meie rikkus on inimesed, kes loovad oma olekuga kõike ümbritsevat. Iga inimene, absoluutselt iga persoon annab mingigi mõjutuse ühiskonnale. Olgu see siis positiivne või negatiivne, ei olegi tähtis, jälg on jälg ning just selline nagu see olema peab.
Eestlane võib uhkusega ette võtta oma sugupuu ning riburadapidi sealt oma esivanemaid ette lugema hakata: F. R. Kreutzwald, A. H. Tammsaare, J. Hurt, V. Panso, E. Hermaküla, E. Abel, L. Laats, S. Reek, B. Alver, L. Ulfsak... Mõelda vaid, mida kõik nad oma mõtete, ideede ja eelkõige julgusega on korda saatnud.
Tänapäeva noortel on nõnda hea varamu ees, et oleks patt selline eeskuju ja võimalused kasutamata jätta. Õnneks on ka 21. sajandi noored julged. Muidugi on mul ääretult suur austus praeguste suurte ja kogenud tegijate vastu, kuid veelgi suurema uhkusega vaatan ma oma põlvkonna rahvast.
Mitte et peaksin meid eelnevatest põlvedest paremaks. Oleme küll selle maailma tulevik, kuid ei, paremaks end nimetama ei hakka. Kuid vaadates vanemaid inimesi tekib mul endalgi motivatsioon jõuda kuhugi nõnda kõrgele, teha ära midagi teiste jaoks, riigi jaoks – aga puutudes kokku omavanustega näen ma, milleks iganes keegi on võimeline ning et ma juba olen ka siin, elades nendega sama ajajärku, kuigi võib-olla mitte astudes samu radu.
Ma näen kõrvalt, kui andekad võivad nad olla muusikas, spordis, teaduses, kunstis ning ka mina elan praeguses hetkes oma võimete piiril. Mul on respekt nende noorte inimeste vastu, kellest – ma tunnen – ei saa üle olla ja kes arenevad pidevalt koos minuga, ikka sinna meie klassikute poole sammudes.
Armastus pidavat tekitama mingit kohati kirjeldamatut tunnet, kuskilt natukene kõditama, veidikene seest soojaks tegema, vahel panema kõhuõõnsuses lausa kõrvetavalt tundma. See on selline tunne, et süda on paha, aga nii paha, et enam paremaks ja toredamaks minna ei saa.
Muidugi olen ka mina paaril juhul seda tundnud mõne üksikisiku puhul, kuid midagi selletaolist tunnen ma iga kord rääkides oma kodumaast. Kui ma näen, millega minu inimesed hakkama saavad, milline on loodus- ja linnakeskkond me ümber, milliste ulmeliste ideedega välja tullakse, millist muusikat luuakse, millist kirjandust kirjutatakse, kui ma näen, kuidas lehvib sinimustvalge.
See tunne on mul iga aasta 24. veebruari hommikul, kui ma külma trotsides Eesti hümni laulan ja pingsalt ootan sinimustvalge ilmumist Pika Hermani torni. Laul, mis tekitab minus alati teatava värina, on „Eesti lipp“. Selle ajal tundub, nagu tunneksingi isiklikult igaüht oma kõrval. Nagu ma olekski olnud osa sellest, kui meie maa sai vabaks.
Ilmselt ma olengi, me kõik oleme. Ma soovin juubeli puhul – ja muidu ka – kõigile veel rohkem selliseid hetki, kus nad tunnevad end tükina puslest, rajana teest ning inimesena rahvast. Armastavad seda rahvast, kultuuri ja keelt, sest tõeline ja õiglane armastus on võib-olla üks neist ainsatest asjadest, mis loob rahu! •
Tegemist on Vabariigi Presidendi kõnevõistlusel „Kirjuta Eestile“ ära märgitud tööga. Kõnevõistluse võidukõne aga kantakse ette 21. veebruaril Narvas sündmusel „Eesti tänab“, kus president Kersti Kaljulaid annab üle riiklikud teenetemärgid. | Kirjuta Eestile | Me juba oleme viie rikkaima hulgas | https://www.err.ee/683096/kirjuta-eestile-me-juba-oleme-viie-rikkaima-hulgas | Olen viimastel kuudel kuulanud peamiselt eestikeelset muusikat. Suur roll on Rujal, aga ka täitsa ärkamisajale lähenevatel lugudel. Kõnnin õhtupimedas mööda Hiiu tänavaid rongijaamast kodu poole ning kuulan. Kuulan, kuidas meie – eestlased – end vabaks laulsime. Õigemini ma ise küll polnud füüsiline osa sellest aktsioonist, kuid oma emotsioonides tunnen end siiski killuna sellest. |
LeBron James viskas Cavaliersi võidumängus 37 punkti, neist 17 kolmandal veerandajal. Lisaks jäi Cavaliersi staari arvele kaheksa lauapalli ning ka kaheksa resultatiivset söötu. Thunderi nelik Paul George (25 silma), Carmelo Anthony (24), Steven Adams (22) ja Russell Westbrook (21)viskas kokku 92 punkti, Westbrook jagas ka 12 korvisöötu ning Adams panustas 17 lauapalliga.
Cavaliersile oli see George Hilli, Rodney Hoodi, Jordan Clarksoni ning Larry Nance Jr'i meeskonda lisandumise järel teiseks järjestikuseks võiduks, viimati alistati Boston Celtics 121:99.
"Keskkond on muutunud ja uued mehed proovivad sellest kasu lõigata," rääkis James kohtumise järel reporteritele. "Varem siin olnud mängijad üritavad uute jaoks sisseelamist võimalikult mugavaks teha."
Houston Rockets alistas Minnesota Timberwolvesi võõrsil 126:108 ning võttis üheksanda järjestikuse võidu, kuus kaugviset tabanud James Harden tõi võitjatele 34 punkti ja 13 resultatiivset söötu.
Teised tulemused:
Toronto Raptors - Miami Heat 115:112
Milwaukee Bucks - Atlanta Hawks 97:92
Dallas Mavericks - Sacramento Kings 109:114
Denver Nuggets - San Antonio Spurs 117:109 | VIDEOD | James vedas uue väljanägemisega Cavaliersi taas võidule | https://sport.err.ee/683099/videod-james-vedas-uue-valjanagemisega-cavaliersi-taas-voidule | Ookeanitaguses korvpalliliigas NBA sai uuenduskuuri läbinud Cleveland Cavaliers neljanda järjestikuse võidu, kui Oklahoma City Thunder alistati võõrsil 120:112. |
Tallinna ringkonnakohus andis detsembris pooltele kompromissi sõlmimiseks aega kuni 14. veebruarini.
Kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud, siis teeb ringkonnakohus Kutseri kaebuses otsuse 7. märtsil, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.
Kutser tahab ringkonnakohtult mullu suvel tema kahjuks Harju maakohtus langetatud otsuse tühistamist ja uue otsusega tema hagi rahuldamist ja linnalt 5000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist.
Harju maakohus ei rahuldanud mullu 19. juunil Kutseri hagi Tallinna linna vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks. | Kutser ja Tallinna linn töövaidluses kompromissi ei saavutanud | https://www.err.ee/683098/kutser-ja-tallinna-linn-toovaidluses-kompromissi-ei-saavutanud | Mullu kevadel Tallinna linnapea nõuniku kohalt vabastatud Priit Kutser ja linn töövaidluses kompromissi ei saavutanud. |
2014/2015 hooajal Raplale esimese meistriliiga medali teenida aidanud Bubalo on vahepealsete aastate jooksul mänginud Šiauliais, Pärnu Sadamas ja Thessaloniki Iraklises.
Neist viimase Kreeka meeskonnaga liitus ta selle hooaja alguses, kuid erinevatel põhjustel ta võistkonnas jätkata ei soovi ning on nüüd ringiga taas tagasi Rapla korvpallimeeskonna juures.
"Bubalo nime ei ole treenerid lasknud mul ära unustada alates sellest ajast, kui ta 2015 jõulude eel Raplast Šiauliaisse läks," lausus Rapla mänedžer Jaak Karp pressiteate vahendusel. "Seekord saime vihje tema keerulise olukorra kohta Kreekas ligi kaks kuud tagasi ja alates sellest ajast olen regulaarselt temaga ühenduses olnud ja nö kätt pulsil hoidnud."
"Meil olid ka teised rauad tules, aga me väga lootsime, et saame Domagoj kui mängija, keda treenerid väga hästi tunnevad. See teeb sisseelamise meeskonda kindlasti sujuvamaks ja me teame, milliste võimete ja oskustega mängija me saame."
Bubalo jõuab Eestisse neljapäeva hilisõhtul ning liitub meeskonna treeningutega esimesel võimalusel, et juba 28. veebruaril Tartu vastu Balti liiga esimeses play-off kohtumises väljakule joosta. | Rapla korvpallimeeskond täieneb tuttava leegionäriga | https://sport.err.ee/683094/rapla-korvpallimeeskond-taieneb-tuttava-leegionariga | Rapla Avis Utilitase korvpallimeeskonna viimaseks kauaoodatud täienduseks on paljudele korvpallisõpradele tuttav horvaadist keskmängija Domagoj Bubalo. |
Kandidaadilt eeldatakse kõrgemat haridust, äriühingu juhtimiseks vajalikke isikuomadusi ning juhtimiskogemust, seisab kuulutuses.
Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 28. veebruar.
Eesti Lotot juhib 2009. aastast Heiki Kranich. Eelmine konkurss uue juhi leidmiseks korraldati 2015. aastal ja selle tulemusena sõlmiti Kranichiga uus leping.
Kranich kandideerib uuesti Eesti Loto juhiks
Senine Eesti Loto juht Heiki Kranich kandideerib uuesti juhatuse liikme ametikohale.
Seda kinnitas ERR-ile Kranich ise. "Eesti Lotos on pooleli suur uuendus ja seda pooleli jätta oleks nadi," põhjendas Kranich.
Käimas on nimelt Eesti Loto kesksüsteemi vahetamine. Uus süsteem võimaldab Kranichi sõnul Eesti lotol toodete portfelli laiendada ja muuta mängija jaoks pileti ostmise protseduur turvalisemaks ja kaasaegsemaks. | Eesti Loto otsib konkursiga juhti | https://www.err.ee/683064/eesti-loto-otsib-konkursiga-juhti | Riiklik hasartmängufirma AS Eesti Loto nõukogu kuulutas välja konkursi juhatuse liikme ametikohale. |
Kaubamärkide kaitsmise all mõeldakse üldjuhul kaht aspekti. Neist esimene on kaubamärgi registreerimine. Teine on selle kaitsmine potentsiaalsete rikkujate eest ehk lihtsamini öeldes: rikkumistele reageerimine. Kuidas semiootika selles praktikas välja näeb, selgitab semiootik Tiit Kuuskmäe.
Kuid on veel üks aspekt, mis väärib käsitlust: kaubamärk kui selline. Teisisõnu, millest üldse jutt käib, kui midagi registreeritakse või midagi kaitstakse. Praegune Euroopa Liidu praktika lähtub kaubamärgivaidluste puhul soovitusest kasutada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) suuniseid, milles öeldakse, et kaubamärkide võrdlemisel tuleb lähtuda nende visuaalsest, kontseptuaalsest ja foneetilisest aspektist.
Esiteks on see pelgalt soovitus. Keegi ei kohusta vaidluse osapooli nendest suunistest lähtuma ning praktikas seda mõnikord ka ei tehta. Teiseks ei ütle nimetatud suunised midagi selle kohta, milliste nähtustega on kaubamärkide puhul teaduslikus mõttes tegemist.
Mis need kaubamärgid siis on?
Ennekõike on kaubamärgid märgid. Ameerika semiootikateoreetik Charles Sanders Peirce (1839-1914) on tõdenud, et „ miski pole märk, kui seda ei tõlgendata märgina “. Inimesed tõlgendavad kaubamärke märkidena nende kandjate sotsiaalsest staatusest, ideoloogilistest, religioossetest ja seksuaalsetest sättumustest.
Kuid kaubamärke on võimalik uurida ka struktuurselt. Eriti oluliseks muutub struktuurne külg rikkumistele reageerimisel ehk kaubamärgivaidlustel. Üldjuhul koosneb kaubamärk kahest eraldiseisvast komponendist: visuaalsest ja sõnalisest poolest.
Visuaalset komponenti tuntakse logona. Sõnaline pool, mis mõningates käsitlustes võib olla osa logost, on üldjuhul ettevõtte või toote nimi. Võib ka juhtuda, et need kaks aspekti on ühendatud kompaktseks tervikuks.
Semiootilises käsitluses, kus kaubamärk on märk, võib visuaalset komponenti (logo) või olenevalt olukorrast lahendust tervikuna vaadelda kas ikooni, indeksi või sümbolina ning sõnalist komponenti (nime) keelemärgina. Mis tolku on sellisest lähenemisest?
1) EUIPO suunistest võib jääda mulje, et seal esitatud kriteeriumeid on võimalik vastavalt vajadusele ja kaasusele asjakohaselt kombineerida, samas kui teadusliku käsitluse raames moodustavad nimetatud kriteeriumid teatud kindlat tüüpi struktuure, põhimõttel „nii ja mitte teisiti“.
Esimesena mainitud, uurija suval põhinev lähenemine võib viia valede või tendentslike tõlgendusteni. Semiootilisest seisukohast vaadates ei ole võimalik visuaalseid, kontseptuaalseid ja foneetilisi aspekte käsitleda võrdväärsete kriteeriumite reana. Näiteks keelemärgi semiootilisest määratlusest lähtudes on siin tegemist kahe erineva märgi kui sellisega.
Esiteks suulises vestluses edastatav märk, mis on kontseptuaalse ja foneetilise aspekti ühend, kus kontseptuaalne pool on tähistatav ja foneetiline pool on tähistaja. Märgi visuaalsel aspektil pole siin otsest puutumust.
Teiseks, kirjalikul kujul edastatav märk, mis on kontseptuaalse ja visuaalse aspekti ühend, kus kontseptuaalne pool on tähistatav ning visuaalne pool on tähistaja. Viimasega tuleks kõrvuti käsitleda ka esimest juhtu, sest tarbija püüab kas valjusti või mõtetes loetut hääldada.
Nagu näeme, pakub semiootiline käsitlus märksa struktureerituma ja tegelikkusele lähedasema vaate sellele valdkonnale, mida seni käsitletakse erinevate aspektide summaarse reana, milles puudub tähtsus, kust alustada ja millega lõpetada.
2) EUIPO suuniste kohaselt on oluline kaubamärgi „tervikmulje“. EUIPO suuniste ja erinevate kaasuste argumentatsiooni jälgides pole aga sugugi selge, mida „tervikmulje“ all mõeldakse. Sellises olukorras ei saagi jääda muud muljet kui see, et igaüks võib „tervikmulje“ sisustada oma parimate arusaamadega sellest sõnast. Selline lahendus oleks õigustatud, kui puuduksid teaduslikud vahendid „tervikmulje“ käsitlusest.
Õnneks on „tervikmulje“ semiootika abil metoodiliselt käsitletav ning peaks sarnaste eelduste korral andma võrdväärseid tulemusi.
3) EUIPO juhistes räägitakse üksjagu kaubamärkide „eristusvõimest“. Ka siin jäetakse osapooltele vabad käed „eristusvõime“ teaduslikuks sisustamiseks. Enamikus praegustes kaubamärgivaidlustes sisustavad patendivolinikud ja advokaadid selle omaenda parimate arusaamadega näiteks sellest, kas mingi sõna „kirjeldab“ või „ei kirjelda“ kaubamärgiga seotud toodet või teenust.
On ütlematagi selge, et selline olukord ei soodusta ühise mõistmise teket, vaid üksnes suurendab segadust. Semiootika käsitlused märgi väärtusest aitaksid siinkohal laiendada ühist pinda erinevate olukordade lahendamiseks.
Laias laastus on võimalik eristada kaht viisi, kuidas kaubamärkide kaitsmisel tegutseda. Neist esimene on intuitsioonil ja argiteadmistel põhinev vabas vormis kirjeldus, isegi juhul, kui see kirjeldus on allutatud mingitele formaalsetele nõuetele, nagu näiteks kaubamärgi visuaalse, semantilise ja foneetilise külje eritlemine.
Teiselt poolt on võimalik võtta appi teaduslikul metoodikal põhinev kirjeldus koos hüpoteeside, teoreetiliste raamistike, empiiriliste uuringute ja selgelt piiritletud nõuetega uurimise protseduuridele. Sellist lähenemist saab kaubamärkide kaitsmisel pakkuda semiootika.
Tiit Kuuskmäe on semiootik ja partner ettevõttes, mis tegeleb kohtusemiootika kaasustega. | Semiootika saab olla abiks kaubamärkide kaitsel | https://novaator.err.ee/682751/semiootika-saab-olla-abiks-kaubamarkide-kaitsel | Adibass, Reedbok - kas tulevad tuttavad ette? Need on tuntud kaubamärkidele sarnanevad võltstoodete kaubamärgid. Kui keegi teeks näiteks kaubamärgist Novaator oma teadusväljaande Noviaator, peaks asja arutama kohtus. Ja kohtus saab tulla appi semiootika. |
"Tuulepoiss, mis siin muud ikka," naljatas Ilves pärast oma hüpet. "Otsa peal jäin võib-olla natukene hiljaks, aga tuul muutub ja õhuauke on terve mägi täis. Oleks nõks rohkem tahtnud hüpata, aga pole hullu, olud on sellised, et võib ükskõik mida saada. Tuleb õnnelik olla sellegi üle."
Proovivoorus hüppas Ilves samuti 104 meetrit ja teenis kohtunikelt 57,6 punkti, mis andis talle proovivoorus kolmanda koha. "Proovihüpe oli tehniliselt kõige parem siin mäel, praegu käis tuulepuhang läbi ja lõi hoovõtu kõikuma," iseloomustas Ilves olusid. "Vaatasin, et kiirus oli ka proovihüppega võrreldes 0,6 km/h kehvem. See on ilm ja selle vastu ei saa. Pole hullu, suusasõit on veel ees. Täna on taktikaliselt vaja hästi sõita." | Ilves: oleks tahtnud rohkem hüpata, aga olude tõttu tuleb rahul olla | https://sport.err.ee/683086/ilves-oleks-tahtnud-rohkem-hupata-aga-olude-tottu-tuleb-rahul-olla | PyeongChangi olümpiamängudel sai Kristjan Ilves normaalmäe hüppevoorus kirja 104 meetrit, mis andis talle 112,8 punkti. |
"Me ründame kohta, kust neid rünnakuid teostati või organiseeriti. Kuid praegusel hetkel pole meie teenistused leidnud tõendeid, et keemiarelvi oleks tsiviilisikute vastu kasutatud," lisas Macron.
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) kinnitas möödunud nädalal, et uurib kõiki usaldusväärseid väiteid keemiarelvade kasutamisest Süürias. OPCW uurimisrühm ülesandega selgitada välja mürgiste kemikaalide kasutamise väited puudutavad faktid uurib kõiki usaldusväärseid väiteid, kirjutati organisatsioon avalduses, väljendades uute teadete üle muret.
USA teatas eelmise nädala esmaspäeval, et viimastel nädalatel on Süürias mitmes rünnakus, seal hulgas Ida-Ghoutas kasutatud relvana kloorgaasi. USA valitsus nõudis ühtlasi, et Süüria režiim ja Venemaa väed peataksid õhurünnakute kampaania Süüria tsiviilelanike vastu.
"Need rünnakud peavad viivitamatult lõppema," sõnas USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert. | Macron: kui Süürias keemiarelva kasutatakse, oleme valmis ründama | https://www.err.ee/683082/macron-kui-suurias-keemiarelva-kasutatakse-oleme-valmis-rundama | Prantsusmaa alustab rünnakuid, kui laekub tõendeid keemiarelva kasutamise kohta Süüria režiimi poolt, ütles teisipäeval president Emmanuel Macron. |
"Sooritus ei olnud kehv, aga tahaks seda videot näha - ma ei tea, mis see tuul õhus tegi," rääkis Tiirmaa võistluse järel. "Küljetuult oli tunda, aga täna ongi nii."
"See, et poomilt tagasi kutsutakse, mind ei mõjuta. Peas suutsin teha enda asja, aga tuul mõjutab nii, et töllerdad õhus ja pole midagi teha."
Hüppevõistlus veel jätkub. | Tiirmaa: peas suutsin oma asja teha, aga küljetuul on liiga tugev | https://sport.err.ee/683080/tiirmaa-peas-suutsin-oma-asja-teha-aga-kuljetuul-on-liiga-tugev | PyeongChangi olümpiamängudel hüppas kahevõistleja Karl-August Tiirmaa 87 meetrit, mis andis talle 68,9 punkti. |
Kui esialgu pidi algama võistlus Eesti aja järgi täna kell 13.05, siis nüüd proovitakse võistlus läbi viia homme, 15. veebruaril Eesti aja järgi kell 10.15. Homme kell 13.30 on kavas meeste võistlus.
Eesti naistest on starti oodata Johanna Talihärma, meestest võiks rajale oodata nelja meest viiest: Kauri Kõiv, Roland Lessing, Kalev Ermits, Rene Zahkna, Johan Talihärm. | Naiste laskesuusavõistlus lükati tänaselt homsele | https://sport.err.ee/683078/naiste-laskesuusavoistlus-lukati-tanaselt-homsele | Algselt tänasele planeeritud PyeongChangi olümpiamängude laskesuusatamise naiste tavadistants lükati edasi homsele, andsid korraldajad teada. |
"Päris mängu" peategelane on poisipõnn, kelle noored vanemad viivad hoida vanaisale puutöökotta. Tema puutöökojas ärkavad ellu puuhaamer, liigendjoonlaud, vinkel, höövel ja kõiksugu muud tööriistad. Need õpetavad lapsele, kuidas pöörata, roomata, seista ja astuda.
Noori lapsevanemaid kehastavad ning laps-nukku manipuleerivad hooaja alguses trupiga liitunud Getter Meresmaa ja Mihkel Vendel, vanaisa mängib Andres Roosileht. Lavakujunduse, mis kujutab vanaisa puutöökoda, ning kostüümid kujundas Marion Undusk, nukkpeategelase, keda näeme lavastuses kolmes erinevas vanuses, lõi nukukunstnik Rosita Raud. Helilooja ja muusikalise kujunduse autor on Ardo Ran Varres.
"Päris mäng" esietendub 25. veebruaril NUKU teatri ovaalsaalis, etendusi antakse kuni juuni alguseni ning ka järgmisel hooajal. | NUKU teatris esietendub lavastus väikelapse kasvamisest | https://kultuur.err.ee/683077/nuku-teatris-esietendub-lavastus-vaikelapse-kasvamisest | 25. veebruaril esietendub NUKU teatris väikelastele mõeldud lavastus "Päris mäng", mille autor ja lavastaja on NUKU teatriga sügisel liitunud Leino Rei. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.