text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Oluline on meeles hoida, et ka linnades elavad veelinnud nagu sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged on rändlinnud ja ei vaja lisatoitu. Linnud, kes meil paikseks jäävad, leiavad vajaliku toidu lahtistest veekogudest ning veekogu kinni jäätumisel liiguvad edasi soojematele aladele.
Loodusmuuseum tuletab meelde viis peamist põhjust, miks on tähtis linde mitte toita:
Lisatoit takistab rännet, kuna põhjustab lindude kohale jäämise paikadesse, kus nende loomulik toiduallikas ehk veekogu täielikult kinni külmub. See tähendab, et linnul kaob võimalus looduslikult toituda ja ta jääb sõltuma inimesest. Kuna lisatoit on aga ebaregulaarne, võivad linnud suure pakasega nälga jääda, külmuda ja surra. Seda ei välista ka regulaarne toitmine. Linnu hukuks piisab vaid ühest külmal jääl veedetud ööst.
Rände ärajäämine muudab linnud nõrgemaks. Inimese pakutav lisatoit pole rändlindudele loomupärane ja muudab nende käitumisharjumusi. Lisatoitmine mõjub ka lindude füsioloogilisele võimekusele ja instinktidele, muutes neid märkimisväärselt nõrgemaks.
Toitmiseks kasutatakse peamiselt saia, mis ei ole metsiku looma organismile tervislik ega täisväärtuslik toit – saia koostisosade hulgas pole midagi, mida luiged eluks vajavad või mida looduslikult nende toidulaualt leiab. Saia söömine võib lindudel tekitada seedehäireid ja maksakahjustusi.
Vale toit võib põhjustada haigusi. Lindudele mitteomane toitumine võib endaga kaasa tuua haigusi, mis avalduvad tiibade ebanormaalses arengus. Tiibade väärareng võib omakorda viia selleni, et lind ei saa enam normaalselt lennata. Lisaks levivad toitmiskohtade ümber kogunevad suurearvulistes linnukooslustes kergemini ka igasugused nakkushaigused.
Toitmine häirib veekogude loomulikku tasakaalu. Osa toidust, mis vette visatakse, ei jõua lindudeni, vaid vajub põhja, kus settivad toidupalad rikuvad veekogu toitelisuse tasakaalu. Lisaks meelitab söömata toit ligi närilisi ning põhjustab bakterite ja vetikate vohamist. | Loodusmuuseum paneb südamele: ära toida rändlinde! | https://menu.err.ee/637868/loodusmuuseum-paneb-sudamele-ara-toida-randlinde | Kätte on jõudnud järjekordne lindude rändeaeg ning seetõttu paslik inimestele meelde tuletada, et hea kavatsus võib tiivulistele hoopis elu maksta. |
"Ma polnud kunagi varem nii raskest mäest üles sõitnud," kinnitas Nibali. "Ootasin viimast 10 kilomeetrit ning ründasin siis, kui teised olid väsinud ja kannatasid. Nüüd on aeg puhata."
Tegemist oli 106 km pikkuse ja valdavalt ülesmäge kulgenud võidusõiduga, millest võttis osa 600 ratturit, vahendab Rattauudised.ee.
Nibali edestas rohkem kui minutiga Oscar Pujoli ja John Ebsenit. Endine Cannondale’i rattur Phil Gaimon lõpetas kuuendana ja 2011. aasta Touri võitja Cadel Evans kümnendana. Naiste sõidul pälvis esikoha Emma Pooley, kes kogus sarnaselt Nibaliga võidu eest ligi 14 000 eurot.
Ratturitele anti start meretasapinnalt ja finiš oli 3275 meetri kõrgusel Wuling Passi tipus. Karm katsumus tähistab Nibali hooaja lõppu. Itaallasel kogunes 81 võistluspäeva ning hooaja tippsaavutusteks jäid kolmas koht Girol, teine positsioon Vueltal ja Il Lombardia võit. | Nibali püstitas ränkraskel võistlusel rekordi | https://sport.err.ee/637869/nibali-pustitas-rankraskel-voistlusel-rekordi | Kahekordne Giro d’Italia ja ühekordne Tour de France’i võitja Vincenzo Nibali pälvis esikoha ühepäevasõidul Taiwan KOM Challenge. Bahrain-Merida ratturi aeg 3:19.54 tähistab võistluse rekordit. |
"Üks omamoodi võitja on IRL, kes tõestas, et nad on alles. Nende jaoks olid need valimised kõige otsustavamad. IRL ei läinud valimisi võitma, vaid ellu jääma," ütles Evelyn Kaldoja.
Kaldoja sõnul oli vaid hämmastav IRL-i otsus, et Tartus oli nende linnapeakandidaadiks Aivar Riisalu, kellel on meelelahutaja maine, mis Tartu valijatele ei ole sobiv.
Mirko Ojakivi tõdes, et IRL-i endine esimees Margus Tsahkna tegi erakonna Tartu piirkonnale kahju ja lisas, et nõrkuse märgiks oli seegi, et nende valimisnimekiri jäi lühikeseks.
Aivar Hundimägi meenutas Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnu, et Reformierakond kogus 30 000 häält enam kui möödunud kohalikel valimistel ja Keskerakond kaotas 40 000 valijat. Ta lisas, et Tallinnas oleks loogiline Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide võimuliit.
Saadet saab kuulata siit:
http://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine | "Rahva teenrid": IRL võib end valimiste üheks võitjaks lugeda | https://www.err.ee/637867/rahva-teenrid-irl-voib-end-valimiste-uheks-voitjaks-lugeda | Vikerraadio laupäevases saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud ütlesid, et kohalike valimiste võitjaks võib end lugeda Keskerakond, kuid väga suur põhjus rahuloluks on Isamaa ja Res Publica Liidul (IRL), kes näitas, et jääb ellu. |
Oma vanuseklassi Euroopa meistriteks krooniti Jana Denikit (tüdrukud -45 kg), Robert Mhitarjan (poisid -45 kg) ja Ander Järv (poisid -55 kg).
Hõbemedalid said Vika Tsajun (tüdrukud -45 kg) ja Aleksander Grits (poisid -35 kg) ning pronksile tulid Anu-Liis Raudsepp (tüdrukud -33 kg), Aljona Saznova (tüdrukud -36 kg), Kadi Arula (tüdrukud -65 kg), Sandra Plamus (tüdrukud -65 kg), Martin Ottokar (poisid -60 kg) ja Rasmus Liisma (poisid +70 kg).
Täna selgitatakse Euroopa meistrid kadettide (U-16) arvestuses. | Kolm eestlast tulid sumos U-14 Euroopa meistriteks | https://sport.err.ee/637865/kolm-eestlast-tulid-sumos-u-14-euroopa-meistriteks | Varsssavis peetavatel Euroopa noorsoo meistrivõistlustel sumos võitsid eestlased kuni 14-aastaste seas 11 medalit, neist kolm kulda. |
Hermet viibis platsil 16 minutit ja viskas neli punkti (kahesed 2/3, kolmesed 0/1) ja võttis kaks lauapalli. Neli minutit väljakul olnud Stankevitš sai kirja ühe punkti (kahesed 0/1, vabavisked 1/2) ja ühe lauapalli.
Järgmisel reedel võõrustatakse Iraurgi SB võistkonda, kes on seni võitnud neljast mängust kolm. | Hermet ja Stankevitš aitasid oma Hispaania klubi võiduni | https://sport.err.ee/637857/hermet-ja-stankevits-aitasid-oma-hispaania-klubi-voiduni | Eesti korvpallurite Kregor Hermeti ja Ilja Stankevitši klubi Forca Lleida teenis Hispaania esiliigas hooaja teise võidu, kui alistas võõrsil Clavijo meeskonna 81:75 (17:20, 19:19, 20:15, 25:21). |
Nii Kabajev kui ka tema tiimikaaslane Siim Luts kuulusid võõrsil tabeli viimase Jihlava Vysocina vastu Bohemiansi põhikoosseisu, vahendab Soccernet.ee.
Luts teenis 37. minutil kollase kaardi ja vahetati pärast 3:0 võidetud avapoolaega välja. Kabajev mängis 75 minutit, Bohemians võitis lõpuks 4:2.
Tabelis tõusis Bohemians hetkel kuuendale kohale. | Kabajev tegi 22. minutiks kübaratriki, Luts sai kollase | https://sport.err.ee/637860/kabajev-tegi-22-minutiks-kubaratriki-luts-sai-kollase | Endine Sillamäe Kalevi ründaja, praegu Praha Bohemiansis mängiv venelane Jevgeni Kabajev tegi Tšehhi kõrgliiga 11. vooru kohtumises juba 22. minutiks kübaratriki. |
Suurepärases hoos on Hiinas kolumblane Fernando Gaviria (Quick-Step Floors), kes on võitnud mõlemad senised etapid ja oli finišispurdist konkurentidest üle ka täna. Teiseks tuli sakslane Max Walscheid (Sunweb) ja kolmandaks taanlane Magnus Cort Nielsen (ORICA-Scott).
Kokkuvõttes on Gaviria edu šveitslase Silvan Dillieri (BMC) ees 13 sekundit. Walscheid jääb kolmandana liidrist 18 sekundi kaugusele. Taaramäe on üldarvestuses 58. (+0.30).
Kui kolm esimest etappi sõideti lauskmaal, siis kolmel järgmisel ootavad rattakaravani juba ka mäed. Neljas etapp näiteks lõppeb esimese kategooria tõusuga. | Taaramäe lõpetas taas peagrupis, kolumblase hoog jätkus | https://sport.err.ee/637859/taaramae-lopetas-taas-peagrupis-kolumblase-hoog-jatkus | Oma viimast võistlust Katjuša-Alpecini särgis sõitev Rein Taaramäe teenis Hiinas peetaval World Touri kategooria Guangxi velotuuri kolmandal etapil võitjaga sama aja juures 71. koha. |
Miks see nii on? Tartu ülikooli sotsioloog Kadri Rootalu leidis, et kõrgharidusega meestel võiksid olla võrdsemad soorollihoiakud ning naistel on kõrgharidusega seoses rohkem iseseisvusega kaasnevaid võimalusi.
Eesti näitel võib tuua välja ka fakti, et kõrgharidusega inimesed teenivad keskmisest kõrgemat palka. Majanduslik kindlustunne võiks Rootalu sõnul olla ka üks põhjus, miks abielu ei lahutata.
"Kõrgema haridustasemega mehed ilmselt teenivad rohkem ja nende perel pole majanduslikke toimetulekuprobleeme, mis tekitaks konflikte peres ja ehk ka lahutust."
„Kõrgema haridustasemega mehed ilmselt teenivad rohkem ja nende perel pole majanduslikke toimetulekuprobleeme, mis tekitaks konflikte peres ja ehk ka lahutust.“
Peale selle, et lahutused on seotud majandusliku stabiilsuse ja haridusega, mängib olulist rolli ka abielus olevate inimeste vanus. „Rahvastikualase uurimise üks seaduspärasusi on see, et väga varased abielud, 18-19aastaselt, need väga ei püsi,“ sedastas Rootalu.
Noored ei tunne end ega partnerit
Üks põhjustest võib Rootalu selgitusel olla, et noored inimesed ei ole ennast veel piisavalt hästi tundma õppinud ja ei tea, mida elult ja oma partnerilt tahta. Sel juhul kasvatakse aja jooksul lihtsalt lahku.
Teine põhjus võib olla, et noorelt abiellunud ei ole oma partnerit enne abielu piisavalt tundma õppinud ja hiljem avastavad, et kõik polegi nii tore kui armudes tundus.
Kolmas põhjus võib olla, et noortel pole veel pere loomiseks ja laste kasvatamiseks piisavalt materiaalset kindlustatust ning sellest tulenevalt ongi neil hakkamasaamine raskem ja konflikte rohkem.
Harimatus raskendab rahamurede lahendamist
Selliste probleemide tekkimisel on keeruline nendest välja tulla. Kui head haridust ei ole, siis pole tihtipeale võimalik ka majanduslike probleemide lahendamiseks minna paremini tasustatud tööle.
"Õnnelik saab olla mitut moodi."
Kui aga tahaks haridust omandama hakata, siis pereinimesena ja väikeste lastega on see palju keerulisem. Need võimalikud põhjused siin on aga kõik spekulatsioonid, mida on välja toodud teaduskirjanduses, aga millele arvulist tõestust vähemalt Eesti kontekstis Rootalu praegu tuua ei saa.
Sellele vaatamata tuleks alati mõelda, mis on kellegi elus oluline, ning kas ma ise olen asjade käiguga rahul. Õnnelik saab olla mitut moodi. | Sotsioloog: Eestis on kõrgharidusega meestel lahutuse risk väiksem | https://novaator.err.ee/637817/sotsioloog-eestis-on-korgharidusega-meestel-lahutuse-risk-vaiksem | Uurides nii lahutanud meeste kui naiste haridustaset, joondus välja seaduspärasus, et kõrgharidusega meeste seas oli lahutanuid vähem. |
Ühes hiljutes intervjuus avaldas Trumpi biograafia kirjutanud Tim O'Brien, et tulevane president esitles talle endale kuuluvat maali kui originaali, kirjutab BBC.
Nüüd on Chicago kunstiinstituut avaldanud, et ehtne Pierre-Auguste Renoir' maal "Kaks õde", tuntud ka kui "Terrassil", ripub nende galerii seinal juba viimased 80 aastat.
"Originaalmaal on meie omanduses aastast 1933," sõnas muuseumi esindaja Amanda Hicks. Teose kinkis instituudile inimene, kes selle ise 100 000 dollari eest ostnud oli. "Me oleme uhked ja tänulikud, et saame seda erakordset kunstitööd jagada oma 1,5 miljoni külastajaga igal aastal," lisas Hicks.
Annetuse teinud inimene ostis maali kunstikogujalt, kes sai teose 1881. aastal otse kunstnikult.
O'Brieni väitel on Donald Trump talle korduvalt kinnitanud, et just tema seinal ripub tegelikult originaalteos ning Chicago muuseumis asub võltsing. | Muuseum kinnitab: Donald Trumpil on võltsitud Renoir' maal | https://menu.err.ee/637850/muuseum-kinnitab-donald-trumpil-on-voltsitud-renoir-maal | USA Chicago muuseum kinnitas, et president Donaldi Trumpi valduses olev Renoir' maal on võltsing ning originaal asub nende kogus. |
Ovetškini otsustav tabamus sündis 1.56 pärast lisaaja algust. Seejuures veel pea minut enne normaalaj lõppu oli võidus kinni Red Wings, aga 1.10 enne sireeni suutis T.J. Oshie mängu lisaajale viia. Red Wingsi parim oli kolmandal kolmandikul kaks väravat visanud Tomas Tatar.
#OviThings @easportsnhl pic.twitter.com/Gg4TDS8lvN
— Washington Capitals (@Capitals) October 21, 2017
Ovetškin on aga nüüd kümne tabamusega NHL-is vastava arvestuse kindel liider, edestades kaasmaalast Nikita Kutšerovi (Tamba Bay Lightning) kahe väravaga. Ülejäänud mängijatel on juba kuus või vähem tabamust.
Tulemused: Buffalo - Vancouver 2:4, New Jersey - San Jose 0:3, Detroit - Washington 3:4 la, Florida - Pittsburgh 3:4, Winnipeg - Minnesota 4:3, Anaheim - Montreal 6:2. | VIDEO | Kümnenda värava visanud Ovetškin kerkis Washingtoni kangelaseks | https://sport.err.ee/637854/video-kumnenda-varava-visanud-ovetskin-kerkis-washingtoni-kangelaseks | Venemaa hokimees Aleksandr Ovetškin viskas hooaja kümnenda värava ja aitas Washington Capitalsil alistada jäähokiliigas NHL võõrsil Detroit Red Wingsi 4:3 (0:0, 1:1, 2:2, 1:0). |
Mais rahandusministri kohalt tagasi astunud Babis ütles reedel, et Tšehhi astub valimiste järel "uude ajajärku" ning vajab valitsust, mis "rahva probleemidega tõeliselt tegeleks".
Valimistel oodatakse edu parem- ja vasakäärmuslikele eurovastastele erakondadele, tulemuseks võib olla kuni üheksast parteist koosnev killustatud parlament. Analüütikud hoiatavad, et valimistulemused võivad põhjustada ebastabiilsust ja ohustada Tšehhi liberaalset demokraatiat.
ANO-l on senises sotsiaaldemokraadist peaministri Bohuslav Sobotka vasaktsentristlikus koalitsioonis mitu võtmeportfelli. Valimiseelsetes arvamusküsitlustes toetas ANO-t 25-30 protsenti ning senise koalitsiooni juhtparteid sotsiaaldemokraate vaid 12,5 protsenti valijaist. | Tšehhi valimised on võimule toomas miljardärist populisti | https://www.err.ee/637849/tsehhi-valimised-on-voimule-toomas-miljardarist-populisti | Tšehhi laupäeval lõppevad üldvalimised on tugevdamas eurovastaseid ja toomas võimule Tšehhi Trumpiks ristitud miljardärist populisti liikumise ANO juhti Andrej Babist. |
Koalitsioonilepingus on kirja pandud kõigi erakondade jaoks olulised märksõnad ning põhimõtted. Senise hea koostöö osapoolte vahel annab kindlustunde, et valdade tegelik ühendamine ja edasine Türi valla arendamine sujub tõrgeteta ning saavutatakse kiiresti ühine hingamine nii valla juhtimises ja koostöö kogukondadega, teatas vallavanemana jätkav Pipi-Liis Siemann IRL-ist.
Volikogu esimehena jätkab Andrus Eensoo Reformierakonnast ja volikogu aseesimehena Raivo Matsina Keskerakonnast. Türi 23 liikmega volikogus on IRL-il kümme ja Reformierakonnal kolm kohta ning Keskerakonnal üks koht. | Türi vallas teevad võimuliidu IRL, Reformierakond ja Keskerakond | https://www.err.ee/637848/turi-vallas-teevad-voimuliidu-irl-reformierakond-ja-keskerakond | Järvamaa suurimas omavalitsusüksuses, Türi vallas moodustavad võimuliidu Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Reformierakond ning Keskerakond. |
Mängufilm "Blade Runner 2049“ (USA-Suurbritannia-Kanada 2017, 164 min). Re ž issöör Denis Villeneuve, stsenaristid Hampton Fancher ja Michael Green, operaator Roger Deakins, heliloojad Hans Zimmer ja Benjamin Wallfisch, Osades Ryan Gosling, Robin Wright, Ana de Armas, Jared Leto, Harrison Ford jt.
Then, what is life? I said.
Percy Shelley
Replikant-politseinik K (Ryan Gosling) läheb oma ülesannet täitma tegelikult reeglipäraselt ja tasakaalukalt. See juhtub filmi "Blade Runner 2049“ päris alguses ja on sissejuhatav, isoleeritud sündmus, täpne ja korrakohane. Vahetatakse küll rusikahoope ja saadakse justkui haiget, kuid lõpp on nagunii ette teada: uuemad mudelid võidavad vanemad ja maailm on robotite jõudu kasutavate inimeste jaoks korrastatum paik. Ka see, mida kaks kõrgtehnoloogilist masinat omavahel räägivad, on peaaegu ette teada. Ei mingit sadistlikku praalimist ega anuvat lootust ellu jääda, aga midagi kahe orjamudeli suhtluses siiski on. Enne oma hukku räägib üks neist imest, mida ta näinud on ja mida teine justkui mõista ja ehk nähagi ei suuda. Me saame aru, et see on oluline, aga ei taipa veel, kuidas.
On Los Angeles ja, nagu ütleb Denis Villeneuve’i ulmefilmi pealkirigi, aasta 2049, aga te peate seda nägema, päriselt tajuma, üksikasjadeni seda aega ja kohta tunda saama. Linn, mida mäletame veel "Blade Runneri“ esimesest filmist, 11 on muteerunud, aga keeldunud suremast ja välja lülitumast. Ei jää muljet, nagu suudaks keegi teda valitseda. Selle linna sees elatakse ellujäämise ja mitte progressi (ka mitte tehnoloogilise progressi) teenistuses. Kui K jaoskonda ja hiljem koju sõidab, sirutavad tehnilised lahendused end tema ümber välja justkui hiigelsuur monstrum. Võiks proovida kirjeldada detaile, mille kaudu filmi mõjujõud sedaaegu kuju võtab – visuaalset haaret Roger Deakinsi disainis või siis Hans Zimmeri ja Benjamin Wallfischi muusikat, aga ma ei taha seda teha. Sest mitte detailid ei loe, vaid imposantsus ise. Mis tahes poeetiline kirjeldus ei aita, kui filmi keel on sedavõrd virtuoosne ja seejuures sedavõrd ammendav. Seesuguse manipulatsiooni võlu seisab äratundmises, et oled vaatajana juba selle süsteemi osa ega saa sinna midagi parata.
K hologrammist armuke Joi (Ana de Armas) on selles hüperreaalses skeemis oluline peatuspunkt. K-l on vaja artikuleerida maailma, mis teda ümbritseb. Tal on vaja suletud ja tõhusat süsteemi, et toimida ja toimetada. Ta peab mõistlikkuse piires nägema värve, tundma maitseid, kuulma helisid ja tabama naise keha erootilist dünaamikat mingil just tema jaoks kodeeritud viisil. Tal ei tohiks tekkida soove, mida ta ei saa rahuldada, fantaasiaid, mida ta ei suuda realiseerituna näha. Ja sellisena on too tehnitsistlik tasakaal, naudingud ilma ihalduseta, meile kuidagi nukker vaadata. Me ehk oleksime valmis K-d armastama kui inimest, kuid ta tundub just kirjeldatud põhjustel õnnetu algusest peale, erinevalt meist enestest, kes me oleme päris.
Iseasi, et filmi vaatajatena pole me ka ise kuigivõrd kaitstud. "Blade Runner 2049“ on uut tüüpi popkultuur, halastamatu ja tõhus. Pole isegi üritatud varjata, et see on pigem kontrolli all hoidmise mehhanism kui midagi nii süütut nagu meelelahutus. Meie fantaasiad ei ole ehk tänapäeval enam päris meie omad, pole turvalised ja salajased. Siin esitatud tehnoloogiline kõikvõimsus toob alateadvuse sügavused meie ette kohe ja kiiresti. Erutusrežiim on parim ja kindlaim viis selle kogemusega suhtlemiseks, aga seda kõike vaadates võib ka tüdineda ja väsida. Võib seda isegi teadlikult ja trotslikult üritada, puhtast kiusust, ent ka vaataja tüdimus vormistatakse ja disainitakse ning sa näed seda ekraanil. Kui seda kõike lihtsamalt öelda, siis pole mõtet vastu rabeleda: tehnosfäär ei saa eksida, sest toimib ammu sinu naha all, sinu närvisüsteemis.
"Blade Runner 2049“ on uut tüüpi popkultuur, halastamatu ja tõhus. Pole isegi üritatud varjata, et see on pigem kontrolli all hoidmise mehhanism kui midagi nii süütut nagu meelelahutus.
Kaader filmist
Selle kõige juures on aga üks huvitav aspekt. Kogu selle rekvisiitide paraadiga on soovitud tegelikult ka midagi öelda ning räägib ta meile tehnoloogiast paradoksaalselt ikkagi just ilmajäetuse võtmes. Film laseb meil uskuda, et tehnoloogia on uimastavalt ülekaalukas, ent mitte kõikvõimas – midagi on ometigi veel. Ehk siis: me laseme valla superläikelise ilutulestiku, me näitame, kuidas imestada ja imetleda, aga ütleme, et too ime, millest filmi alguses juttu oli, peitub siiski kusagil mujal. Ime pole nähtav ja pole ta nähtav sellepärast, et kogu selle mastaapse fassaadi varjus on ta päris. Ning siis läheb filmi süžee tegelikult käima – avastusest, et replikandi üsast on sündinud elusolend. Edasine on võitlus ja võidujooks. K jääb ühele poole tõde välja kaevama. Replikante tootva suurkorporatsiooni salapärane valitseja Niander Wallace (Jared Leto) käivitab oma huvides hoopis halastamatumad mehhanismid. Seda võib vaadelda kui põnevuslugu, aga tegelikult on see ka filosoofiline dispuut selle üle, mis elu üleüldse on.
Filmi põhiskeem näeb ilmselt üsna teadlikult ette arutlemise nende ideede üle, mille autor on prantsuse filosoof Jean Baudrillard, ehk siis: me oleme tema sõnul määratud elama hüperreaalsuses, sest reaalsus on meile kättesaamatu "utoopia, mis ei kuulu enam võimalikkuse valda“. Baudrillard toetus aga Saksa teoreetikule Walter Benjaminile, kes on kirjeldanud, et tehnoloogiliste tootmisprotsesside tulemusena läheb kaduma kunstiteose nn aura, tema eriline, konkreetse aja ja kohaga seotud hingus, tegelikult siis selle unikaalsus. Baudrillard on liikunud oma järeldustega lihtsalt kunstiobjektide juurest bioloogilise elu objektide juurde ja rääkinud organismi aurast ja selle kadumisest. Elu – see pole midagi erilist. Just nagu Benjamin kirjeldab kunstivalda ilma originaalita (näiteks fotograafia), nii pole ka replikandid elusa maailma koopiad, jäljendused millestki, mis on päriselt olemas oma ainukordsuses. Replikandi loomus on tema reprodutseeritavus. Tal pole elu imet vaja. Ja kui oleks, siis saaks seda kuidagi disainida. Aga nagu me filmist näeme, ei ole "Blade Runner 2049“ sellega nõus.
Tolle siin kujuneva väitluse juured on muidugi olemas juba "Blade Runneri“ esimeses filmis. Toona, aastal 1982, andis Ridley Scotti kultuslik director’s cut ehk hilisem lavastaja montaaživersioon mõista, et peategelane Deckard on ka ise replikant. Deckard jäi justkui lõksu filmis varem kõlanud Descartes’i vaimus küsimusse "Kuidas ta ei tea, mis ta on?“. (Pole muide päris kindel, kas see nimeanaloogia on esimesse filmi ja selle aluseks olnud Philip K. Dicki romaani teadlikult sisse kirjutatud, aga arvata võib, et on.) Selline lõpp on kurb ja küllap dramaatiline, kui inimene olemist ülemaks pidada, kuid filmi tegelik filosoofiline mõjujõud tulenes muust – äratundmisest, et me kõik, isegi inimestena, oleme replikandid ometi nii või teisiti. Meie kõik oleme konstrueeritud, valmistatud: meie identiteet, meie päris loomus, on ikkagi vaid teatava inseritöö tulemus. Mälestused ja unistused on meie eneste arvates ehk meie kõige salajasem ja kaitstum sfäär, kuid selle vanema filmi järgi on neid võimalik dekodeerida ja rekodeerida. Nii nagu saab replikandi kehaosi taastoota, nii võib sama teha ka tema mälestuste ja empaatiliste tundevirvendustega.
Ja esimene "Blade Runner“ ütlebki, et kuidas me ka ei otsiks selgeid eraldusjooni bioloogilise ja tehnoloogilise, loomuliku ja kunstliku vahel – see kõik ei toimi enam. Lihtsalt ei ole enam mingeid kriteeriume, mille põhjal tõsta inimene kõrgemaks replikantidest. Replikant saab teha sedasama, mida sinagi, ja uskuda enda kohta sedasama, mida sinagi. Seega – kes sa ikkagi oled? Kui inimene, siis miks sa selles nii kindel oled? Mismoodi olla veendunud, et sinu orgaaniline mina on seal, kus sa arvad ta olevat? See ongi väga üldiselt öeldes uue "Blade Runneri“ põhiidee: astuda sellest (justkui) pessimistlikust järeldusest samm tagasi, proovida minna teist teed ja jõuda teistsuguste järeldusteni.
Esimene lahendusvõimalus võinuks olla poliitiline ja toetuda Marxi teooriale. Marx on kirjutanud nimelt sellest, et kapital muudab inimese tööjõuks, omamoodi zombide armeeks. Teisisõnu, kapitali jõud on nekromantiline jõud – "surnute“ lõpmata vägi on määratud teda teenima. Me võime olla ise inimestena masinad (ja masinavärgid) loonud, kuid nüüd allume me selle süsteemi enese vajadustele. Aga kui Marx kinnitab, et ikkagi on olemas mingi algne inimlikkus, mis seesugustes võõrandavates protsessides kaduma läheb, siis Baudrillard’i käsitluses pole meil kuhugi vaadata ega seda inimlikkust kusagilt otsida. Ka näiteks inimese kui liigi taastootmine on tema seisukohalt süsteemi osa. Ja ka see, mida siin filmis näeme – replikant kui elu andja ja edasikandja –, on ehk üksikjuhtumina anomaalne, kuid ikkagi süsteemi teenistuses: süsteemil on hetkel just midagi sellist vaja, kuigi põhimõtteliselt võiks ta toimida ka orjade või robotite toel. Oma protestis tolle tehnitsistliku korralduse vastu võinukski filmiga toonitada just seda marksistlikku aspekti: tööjõul on elu, päris elu. Ja sealt edasi saaksime rääkida teadvusest, miks mitte isegi klassiteadvusest. Mõni vihje selles suunas tehakse, aga siiski mitte – "Blade Runner 2049“ läheb lõpuni teist teed.
Möödunud sajandi keskel eritles prantsuse biofilosoof Georges Canguilhem neli ajaloos ilmnenud viisi elu kontseptsiooni käsitlemiseks: 1) hinge mõiste kaudu (nagu Aristotelesel), 2) mehhanismi idee kaudu (nagu Descartes’il), 3) organisatsiooni kirjeldades (näiteks elusolendite liike uurivad teooriad) ja 4) informatsiooni mõiste abil, mis on selle filmi seisukohalt esmatähtis. Veel olulisem on siin siiski vastandus, mida Canguilhem on samuti maininud. Mis tahes teaduslik seletus, mis tahes viis elu mõõta ja loodusseaduste abil analüüsida põrkab vastu filosoofilist määratlust "elu ise“. "Elu ise“ pole mõõdetav elu, vaid pigem midagi olemuslikult seletamatut. Elu lihtsalt on. Seda ei saa millelegi taandada, kindlasti mitte mingisse skeemi või valemisse. Ehk siis – elu ongi ime.
Ja just siin on selle filmi tegelik konflikt. Negatiivne kangelane Niander Wallace näeb elu puhtalt informatsioonina: informatsiooni on võimalik omandada, seda saab töödelda, millekski konverteerida, säilitada, kasutada, kustutada … Wallace’it ei saa loomupäraselt kurjaks pidada, tema meelest ei ole elu lihtsalt midagi imelist. Teda ei huvita elu aura, teda huvitab elu kui kood. Wallace’it huvitab replikantide võime järglasi saada kui anomaalia, mille saab aga toda koodi tundes normaalseks, reeglipäraseks muuta. Teisisõnu tahab Wallace teha kummalisest ainukordsest sündmusest masinavärgi osa. (Ja just seda pidas silmas ka küberneetika ajaloo suurnimi Norbert Wiener, öeldes, et kõik, mis on masina teenistuses, selle osa ja element, on ka ise masin.) Igatahes kujuneb filmi lugu katsetest seda takistada. Politseinik K, aga ka näiteks taas mängu toodud Deckard (Harrison Ford) näevad vaeva, et mõista elu kui imet ja mitte kui informatsiooni, ning kogu filmi mõte on õilistada nende teekonda. Elusorganism, kelle saatust on "Blade Runneris 2049“ uuritud, on kogu sellest ülevõimulisest tehnoloogilisest struktuurist totaalselt eraldatud – nii kaudsemas kui ka otsesemas mõttes. Ning veel kord, olen kindel, et just sellepärast ongi filmi autoritel vaja näidata seda masinavärki kõikvõimsa ja halastamatuna ning laotada meie ette kogu superdisain, küberarhitektuur ja muu afektiivne overkill ja siis ometi öelda, et tegelikult on vaja vaadata hoopis mujale.
Wallace’i kuri käsilane Luv (Sylvia Hoeks) läheb seda saladust süsteemi sisse tooma ja siin tehakse läbi autorite teadlik nimetrikk: Luv ei ole võimeline toime tulema armastusega, seda mõistma, läbi nägema ja hävitama. See on nüüd igaühe oma asi, kuidas too armastuse idee enesele ära seletada. Kas on see eeros, mis replikantides varjul oli ja kunagi vabanes? Või ehk hoopis agaape, midagi puhtamat ja kõrgemat? See võib olla armastus, mida te tahaksite kirjutada suure algustähega. Aga võib-olla on see hoopis midagi sellist, mille väljendamiseks sobivad Hollywoodi sentimentaalsusekoodid, kõik eriti mõjusad oma 3D-potentsiaali tõttu. Teie meeleliigutus, kui see juhtub, saab olema aus, aga ma ise tahaksin avada veel ühe võimaliku tõlgendussuuna – küll mitte tingimata selleks, et selle võimalusi süvitsi uurida.
Ja siiski, see elu, mille puhast imelisust filmis kaitstakse, on sündmuste käigu põhjal ometigi olnud kellelegi informatsioon juba ammu enne, kui Wallace ja tema korporatsioon seda otsima asusid. See on nimelt olnud saladus, kultuses varjatud ja hoitud ja pühitsetud. Ehk siis teisiti öeldes: elu, mille pärast filmis võitlus käib, on määratletud religioosselt. Mulle meenub dialoog filmi keskpaigast, kus hologramm-tüdruk Joi ütleb K-le: "Sünnitatud, mitte valmistatud“. See aga pole süütu fraas. See on otsene ja teadlik viide katoliiklikule usutunnistusele, kus kirjeldatakse nõnda Jeesus Kristust: genitum non factum ehk sündinud, mitte loodud.
Ja nüüd ma küsingi, et kuidas siis on? Kuidas ikkagi harjuda mõttega, et aasta suurim film, üks ulmekino lähiajaloo tipptulemusi, lubab ennast nõnda ilmselgelt ja sujuvalt lülitada kristlikku tunnetustraditsiooni? Kui Scotti "Blade Runner“ ütles, et meie, inimesed, oleme põhijoontes replikandid, siis Villeneuve’i oma teeb täpselt vastupidise järelduse: replikandid on potentsiaalselt just nagu inimesed. Inimese sünd on ime. Ja see, kui norivalt vaadata, on omamoodi pro-life -revanšism, mis lubaks tõepoolest küsida ka näiteks replikantide abordiõiguse kohta.
Aga, nagu öeldud, ma ei kavatse liiga kaugele minna.
* "Blade Runner“, Ridley Scott, 1982.
Artikkel ilmus Sirbis. | Arvustus. Elu ise | https://kultuur.err.ee/637847/arvustus-elu-ise | Denis Villeneuve’i "Blade Runner 2049" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis. |
Robert Rooba klubi JYP pidi aga võõrsil tunnistama KalPa 3:2 (0:1, 0:0, 3:1). Ka Rooba ei saanud resultatiivsuspunkte kirja (kuus pealeviset, pluss-miinus reiting -1).
JYP hoiab tabelis 30 punktiga Oulu Kärpäti (36) ja TPS-i (33) järel kolmandat kohta. KooKoo on 23 punktiga kaheksas. | Eesti hokimehed Soomes: Liiviku klubi võitis, Rooba oma kaotas | https://sport.err.ee/637843/eesti-hokimehed-soomes-liiviku-klubi-voitis-rooba-oma-kaotas | Eesti jäähokimängija Siim Liiviku koduklubi KooKoo sai Soome kõrgliigas eile 6:5 (1:3, 2:0, 3:2) võõrsilvõidu Lahti Pelicansi üle. Eestlane koosseisu ei kuulunud. |
Narva PSK väravad viskasid vennad Ilja ja Kirill Iljin. Maksim Anohhin teenis kaks tulemuslikku söötu. Vastaste poolel olid täpsed Sergi Kuzmik, Ivan Savtšenko (2+0) ja Dmitro Ignatenko.
Narva PSK väravavaht Anatoli Sizov tõrjus mängu jooksul 33 ning HC Donbassi puurilukk Bogdan Dyachenko 31 vastaste pealeviset.
Karistusminuteid teenis Narva PSK 12 ja ukrainlased 4.
Päeva teises kohtumises oli turniiri võõrustaja Riia HK Kurbads parem Poola hõbedaklubist GKS Tychyst tulemusega 5:2.
Laupäeval kell 14.00 lähevad vastakuti GKS Tychy ja Narva PSK ning kell 18.00 HC Donbass ja HK Kurbads.
Pühapäeval kell 14.00 mängivad GKS Tychy ja HC Donbass ning kell 18.00 Narva PSK ja HK Kurbads.
Turniiri võitja pääseb edasi D-grupi turniirile, mis peetakse 17.- 19. novembril Taanis Rungstedis. Vastasteks on Sheffield Steelers (Suurbritannia), Rungsted Ishockey Klub (Taani) ja Junost Minsk (Valgevene). | Narva PSK kaotas eurosarjas Donetski Donbassile | https://sport.err.ee/637845/narva-psk-kaotas-eurosarjas-donetski-donbassile | Valitsev Eesti jäähokimeister Narva PSK alustas reedel Riias IIHF Continental Cupi B-grupi turniiri 2:4 (1:1, 0:1, 1:2) kaotusega Ukraina meistrile Donetski HC Donbassile. |
Kui paar kuud tagasi ärandati West Hami puuriluku maja eest enam 100 000 naela maksev Range Rover, siis väljaande The Suni teatel langes pallur pättide ohvriks ka pärast hiljutist koondisepausi.
Meedia andmetel piirasid kolm kurjategijat kahel motorolleril 30-aastase palluri West Hami treeningkeskuse lähedal asuvas bensiinijaamas ümber ning röövisid talt rahakoti, kella ja nutitelefoni.
"Joe ei saanud viga, aga ta oli üsna endast väljas. Ta on suur ja tugev kutt ja tema röövijatel pidi jätkuma piisavalt närvi," lausus The Suni allikas.
"Kui see võib juhtuda Inglismaa esikindapaariga, siis see võib juhtuda igaühega. Talle oli kergenduseks, et ta ei saanud tõsiselt viga." | Inglismaa väravavahti Joe Harti rööviti bensiinijaamas | https://sport.err.ee/637844/inglismaa-varavavahti-joe-harti-rooviti-bensiinijaamas | Inglismaa jalgpallikoondise väravavaht Joe Hart langes juba teist korda viimaste kuude jooksul varaste ohvriks. |
"Mu hääl oli nõrk ja olin küllaltki arg," rääkis näitleja Õhtulehel e.
"Näitlemine ei olnud mul kindlasti ammu küpsenud soov, ma olen küllaltki aukartlik inimene ja teatrimaailm tundus mulle millegi kättesaamatuna," selgitas Maiken perioodi, kui otsustas siiski lavakasse proovida.
"Sellest hetkest, kui ma astusin teatrikooli, pole ma kordagi tundnud, et ma oleks oma elus kuidagi vales kohas," lisas ta veendunult. | Maiken Schmidt: pidin lapsena hirmust minestama, kui tuli valjusti teksti ette lugeda | https://menu.err.ee/637840/maiken-schmidt-pidin-lapsena-hirmust-minestama-kui-tuli-valjusti-teksti-ette-lugeda | Üheksa aasta eest kõhkles Maiken Schmidt (32), kas ta peaks lavakunstikooli katsetele minema, kuna juba kooliajal tundus õpikust teksti ettelugemine ületamatu raskusena. |
MM-sarja üldliider oli nobedaim juba niiskel avatreeningul, kuid teise treeningu päikesepaistes sai ainsana aja alla 1.35. Britile järgnesid hollandlane Max Verstappen (Red Bull; 1.35,065) ja sakslane Sebastian Vettel (Ferrari; 1.35,192).
Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas sõitis välja päeva neljanda aja 1.35,279, viies oli austraallane Daniel Ricciardo (Red Bull; 1.35,463) ja kuues soomlane Kimi Räikkönen (Ferrari; 1.35,514).
Tähelepanu pälvis veel ka Carlos Sainz, kes Toro Rosso võistkonna Renault' vastu ja oli Texases mõlemal treeningul oli värskest tiimikaaslasest Nico Hülkenbergist kiirem.
Sainzi asendab Toro Rossos uus-meremaalane Brendon Hartley, kes näitas avatreeningul 14. ja teisel 17. aega. Pühapäevases stardirivis ootab Le Mansi 24 tunni sõidu võitjat siiski 25-kohaline karistus.
INITIAL CLASSIFICATION (END OF FP2)
Another great session for @LewisHamilton, who posts the fastest ever F1 lap at @COTA ⏱️ #USGP #FP2 pic.twitter.com/El9jTPPISp
— Formula 1 (@F1) October 20, 2017 | Lewis Hamilton põrmustas Texases rajarekordi | https://sport.err.ee/637841/lewis-hamilton-pormustas-texases-rajarekordi | Vormel-1 MM-etapil USA-s ületas Lewis Hamilton (Mercedes) teisel vabatreeningul rajarekordi, läbides ringi ajaga 1.34,668. Mullu võitis ta kvalifikatsiooni 1.34,999-ga. |
West Ham asub üheksast mängust kogutud kaheksa punktiga tabelis 17. positsioonil ehk viimasena väljalangemisjoone peal, aga Leicester Cityl on vaid kaks silma vähem ja pidada mäng täna võõrsil Swansea Cityga.
Brighton & Hove Albion on kogunud 11 punkti ja tõusis võiduga vähemalt ajutiselt tabelis kümnendaks.
Ragnar Klavani koduklubi Liverpool mängib homme võõrsil Tottenham Hotspuriga. Liiga liider Manchester City võõrustab täna Burnleyt ja teisel kohal asuv Manchester United sõidab külla Huddersfield Townile. | West Ham sai kodus 0:3 lüüa | https://sport.err.ee/637839/west-ham-sai-kodus-0-3-luua | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas teenis eile hooaja viienda kaotuse West Ham United, kes alistus koduväljakul Brighton & Hove Albionile 0:3 (10., 75. pen Glenn Murray, 45+2. Jose Izquierdo). |
Avapoolajal vahepeal 15 punktiga taga olnud Warriors tuli teisel poolajal kenasti mängu tagasi. Klay Thompson kogus võitjate parimana 31 punkti ja Stephen Curry lisas 28 silma. Kevin Durant panustas võitu 22 punktiga, aga karjääri parima näitajana pani lausa seitse kulpi.
Pelicansi ridades jõudsid kaksikduublini korvialused jõud Anthony Davis (35 punkti, 17 lauapalli) ja DeMarcus Cousins (35 punkti, 14 lauapalli), aga Pelicansil on nüüd tabelis kirjas kaks kaotust.
LeBron James viskas 24 punkti ja jagas kaheksa tulemuslikku söötu ning kevadine finalist Cleveland Cavaliers alistas võõrsil Milwaukee Bucksi 116:97 (25:25, 30:24, 31:24, 30:24).
Õhtu skoorikuningaks tõusis Nikola Vucevic, kes kogus Orlando Magicu kasuks 41 silma ja võttis ka 12 lauapalli, aga meeskond kaotas võõrsil Brooklyn Netsile 121:126 (27:29, 28:29, 36:31, 30:37).
Tulemused: Milwaukee - Cleveland 97:116, Charlotte - Atlanta 109:91, Indiana - Portland 96:114, Philadelphia - Boston 92:102, Washington - Detroit 115:111, Brooklyn - Orlando 126:121, Minnesota - Utah 100:97, Dallas - Sacramento 88:93, New Orleans - Golden State 120:128, Phoenix - LA Lakers 130:132. | Kaotusseisust väljunud Golden State Warriors avas võiduarve | https://sport.err.ee/637838/kaotusseisust-valjunud-golden-state-warriors-avas-voiduarve | Korvpalliliigas NBA teenis esimese võidu tiitlikaitsja Golden State Warriors, kes sai võõrsil 128:120 (26:39, 35:25, 37:26, 30:30) jagu New Orleans Pelicansist. |
Kui NFL-is on hümniprotestid poliitilistel põhjustel juba laialt levinud, siis NBA-s on need reeglitega keelatud. Brooklynist pärit Skye mõistab, et teda ei pruugita enam laulma kutsuda.
"Ma pidin oma linna avamängus põlvitama ja end kuuldavaks tegema," kirjutas lauljatar oma Instagrami kontol ja lisas video. "Meid ei saa sundida vaikima," jätkas ta ja lisas hashtag'i #blacklivesmatter (mustade elud loevad).
Got a bit shaky at the end.. was pretty uneasy about singing the anthem and probably won’t ever be invited to sing it again but I had to take a knee for the opening game in my city and let my voice be heard. We will not be silenced ✊???? #blacklivesmatter
A post shared by The Purple Unicorn (@justineskye) on Oct 20, 2017 at 5:08pm PDT
Hümniprotestid on läinud USA profiliigades eriti massiliseks pärast seda, kui president Donald Trump protesteerijatega kurjustades ja leidis, et NFL peaks vastavad mängijad vallandama, sest nad näitavad üles tema hinnangul autust riigi ja selle armee suhtes. | VIDEO | Hümniprotest NBA-s: lauljatar laskus põlvele | https://sport.err.ee/637837/video-humniprotest-nba-s-lauljatar-laskus-polvele | Korvpalliliigas NBA laskus enne Brooklyn Netsi hooaja esimest kodumängu Orlando Magicuga ühele põlvele hümni laulnud 22-aastane Justine Skye. |
Kuigi Žalgiris läks mängu 6:0 juhtima, vastas Himki sellele 18:4 spurdiga. Vene klubi haaras umbes kümnepunktilise edu ja hoidis seda enam-vähem stabiilselt pea kohtumise lõpuni.
Visketabavuselt leedulastest üle olnud Himki resultatiivseim oli 19 punkti kogunud Thomas Robinson, kes aitas omasid ka kümne lauapalliga. Žalgirise ridades panustas Paulius Jankunas aga 24 punkti ja kaheksa lauapalliga.
Tulemused: Valencia - Anadolu Efes 78:71, Olympiakos - Unicaja 80:75, Crvena Zvezda - Barcelona 90:82, Himki - Kaunase Žalgiris 85:77. | VIDEO | Žalgiris pidi Euroliigas tunnistama Himki paremust | https://sport.err.ee/637836/video-zalgiris-pidi-euroliigas-tunnistama-himki-paremust | Korvpalli Euroliigas sai hooaja esimese kaotuse Kaunase Žalgiris, kes alistus võõrsil Moskva oblasti Himkile 77:85 (15:21, 21:25, 17:17, 24:22). |
Erinevate sõnaraamatute andmetel on eesti keeles erinev arv sõnu. Eesti Keele Instituudi (EKI) peatoimetaja Margit Langemets selgitas, et sõnade arv oleneb sellest, missugust sõnastikku vaadata.
Eesti keelt on mõjutanud erinevad keeled ja kultuurid, alates keskaja alamsaksa keelest, kuni tänapäevase inglise keeleni välja. Kõige selle tõttu sai eesti keel 19. sajandil soome keele mõjul uue keelekuju, mida mõjutas 20. sajandil tugevasti ka vene keel.
"Uued sõnad tekivad üldjuhul koos uute asjade ja nähtustega: uusi asju leiutatakse, aga ka avastatakse."
Selle aja jooksul on eesti keel kujunenud väga unikaalseks. Langemetsa sõnul teeb eesti keele unikaalseks liitsõnade ja tuletiste rohkus. Umbes kolmveerand kõigist eesti sõnadest on liitsõnad. „Ning muidugi need meie 14 käänet ja kolm väldet,“ rääkis Langemets.
Erinevate sõnaraamatute andmetel on eesti keeles erinev arv sõnu. Langemets selgitas, et sõnade arv oleneb sellest, missugust sõnastikku vaadata. „Kõige rohkem sõnu, ligi 150 000, on seni eesti keele seletavas sõnaraamatus. ÕSis on märksõnu umbes 50 000. Eesti keele õppijatele mõeldud põhisõnavarasõnastikus aga üksnes 5000 sõna,“ ütles ta.
Uued sõnad tekivad üldjuhul koos uute asjade ja nähtustega: uusi asju leiutatakse, aga ka avastatakse.
„Näiteks hiljaaegu kuulsin raadiost, et uuele kiililiigile on nimeks antud „lõunakõrsik“ – sellist sõna pole varem eesti keeles olnud.“ See on eesti kirjakeeles loodud sõna, nagu ka „ajakirjandus“ (autoriks Ado Grenzstein 1884), „pühak“ (Johannes Aavik 1914) või „rattur“ (Peäro August Pitka 1914).
On ka muid viise. Näiteks sõna „ ajupesu “ on laenatud 1950-ndatel inglise keelest. Laensõnad, millest mõnda me laenatuks ei oska pidadagi, on näiteks „ aabits “ (saksa keelest), „ kael “ (balti keeltest), „ moos “ (alamsaksa keelest). Uuema aja sõnad on „ heidutus “ (julgeolekupoliitikas), „ kristallilaps “ (kasvatusteaduses),“ rääkis Langemets.
Uued sõnad ja väljendid tulevad ka n-ö moevoolust: mõni asi lihtsalt tuleb ja läheb kulutulena moodi.
"Sõna baarikärbes pole eesti keeles kasutusse läinud, aga sõna on üles korjatud Bukowski filmi pealkirjast."
Uute sõnade sõnastikesse lisamisega tegelevad leksikograafid ja keeleuurijad. Kõige uuemad sõnad on praegu narkovõõrutusravi, orsoto, proteoomika, baarikärbes, jutujalal ja sologaamia.
„Nende sõnade hulgas on nii neid, mis ei ole uued, aga on varem sõnaraamatust välja jäänud (nt narkovõõrutusravi), kui ka uusi mõisteid tähistavaid sõnu (nt sologaamia, orsoto), millest varem eesti keeles pole räägitud. Sõna baarikärbes pole eesti keeles kasutusse läinud, aga sõna on üles korjatud Bukowski filmi pealkirjast,“ selgitas Langemets.
Internetiajastu on loonud sõnaraamatute koostajatele ehk leksikograafidele lisavõimalused sõnaraamatute täiendamisteks.
„Tänapäeval on tekstikogude suurused tänu veebimaterjalidele tohutult kasvanud: eesti keele tekstikogu* koosneb 2013. aasta seisuga umbes 500 miljonist sõnast. Ja me juba teame, et kui sel aastal uue kogu kokku kroolime, siis saab kokku umbes 700 miljonit sõna,“ sõnas Langemets.
Maailmas on üle 6000 keele ning nende rääkijate arv varieerub väga suuresti. Eesti keele rääkijaid kõige selle juures on vaid natuke üle miljoni.
*Tekstikogudes on sõnad sellisena, nagu need lausetes esinevad. Tegu ei ole üksikute, erinevate sõnadega, vaid sõnadega erinevates vormides. | Testi teadmisi | baarikärbes ja orsoto – mis on uued sõnad uues sõnastikus? | https://novaator.err.ee/637808/testi-teadmisi-baarikarbes-ja-orsoto-mis-on-uued-sonad-uues-sonastikus | Koos järgmisel sügisel ilmuva sõnastikuga lisanduvad ka mitmed uued sõnad, nagu sologaamia, baarikärbes ja orsoto. Mida need tähendavad, saab teada artikli lõpus olevast testist. |
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA
Hispaania ja iseseisvuspüüdlused Kataloonias
Foreign Affairs: Kataloonia iseseisvuslaste õnne pöördumisest.
Uusi Suomi: kaks Soome riigiteadlast teevad Kataloonia iseseisvuslaste liidrite aadressil teravat kriitikat.
AFP Madridi ja Barcelona sammudest enne laupäevaks planeeritud teadet.
EUobserver: Hispaania soovib endiselt, et Euroopa Ravimiamet tuleks Barcelonasse. Politico samal teemal.
Vox: Hispaania valitsus soovib Kataloonia iseseisvuslastele lõplikku hoopi anda.
Politico: Kataloonia iseseisvuslased protestivad pangaautomaatide abil.
Times: katalaanid ei taha tegelikult iseseisvust, mõistlikud poliitikud oleks suutnud seda kriisi vältida. Spectator samal teemal.
AFP: Hispaania valitsuse teatel on Kataloonia regionaalvalitsusel veel aega kursimuutuseks.
Tuski sõnul pole Euroopa Liidu asi sekkuda, Merkel loodab Hispaania põhiseadusele tuginevat lahendust, Berlusconi väitis, et tema oleks lasknud referendumil toimuda.
Saksamaa
The Local: miks Vasakpartei liikmed heast valimistulemusest hoolimata omavahel kisklevad.
AFP: holokaustieitajast "natsi-vanaema" sai reaalse vanglakaristuse.
Euractiv: uue koalitsiooni moodustamine on keeruline, Euroopa peab olema Saksamaaga kannatlik.
AFP: Saksa politsei informaator kutsus islamiäärmuslasi üles terrorirünnakutele.
EUobserver: Euroopa Komisjon kavandab seadusemuudatust, et Vene gaasitoruplaanid kontrolli alla saada.
Prantsusmaa
Bloomberg: kuidas kaks Euroopa rikkamat meest Pariisi linna kujundavad.
Spiegeli pikk intervjuu Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.
Politico: rahandusminister pidi seksuaalset ahistamist puudutava kommentaari eest vabandama.
Guardian: "Jupiteri orbiidil - minu nädal Emmanuel Macroniga."
The Local: ka Prantsusmaa poode on tabanud võipuudus.
Suurbritannia
Guardian: Alastair Campbelli arvates peaks May tunnistama, et Brexitit ei saa ellu viia.
Bloomberg: mis küll Konservatiivse Parteiga juhtus?
Atlantic: Saint Helena saarel avati "maailma kõige kasutum" lennuväli.
Guardian: Suurbritannia on kõikide kleptokraatide lemmikmaa.
Politico ülevaade, mis võib juhtuda, kui Suurbritannia EL-ist ilma kokkulepet saavutamata lahkub.
Põhjamaad
The Local: Rootsi uus rong kannab väga omapärast nime.
Yle: Rootsi parteide seisukohad kuritegelike jõukude teemal muutuvad üha karmimaks.
The Local: Rootsi kaitsepolitsei on mures, et üks isa kasvatab pojast äärmuslast.
Helsingin Sanomat kirjutab, kuidas "ideoloogiliselt töötu" soomlane meedias sotsiaalsüsteemi ärakasutamisega kiitles ning kuidas ametnikud ta seepeale luubi alla võtsid. (Artiklid SIIN, SIIN ja SIIN.) Sõna võttis ka president Niinistö.
Yle: Soome juubeliaasta iseseisvuspäeval saab näha suurejoonelist kaitseväeparaadi.
Helsingin Sanomat: "gripisena" tööle ilmumine on kolleegide füüsiline väärkohtlemine.
Yle: järele jäänud Põlissoomlaste ja äsja parteiks muutunud Sinise Tuleviku vahel käib tõsine võitlus liikmete pärast.
Ilta-Sanomat: Soome endine suursaadik Moskvas soovitab kiiremas korras NATO-ga liituda ja teha seda ilma rahvahääletuseta.
The Local: Norra võimud lükkasid Manneni mäe "lammutamise" edasi.
Ukraina
Wall Street Journal: Putini okupatsiooni ajaloolistest juurtest.
New York Times Applebaumi raamatust ja Stalini sõjast Ukraina vastu.
Radio Svoboda: FSB süüdistab noort Ukraina blogijat terroriakti kavandamises.
Daily Beast: Ameerika arst, kes võitleb Ukrainas korruptsiooniga.
Guardian: Putin võiks ukrainlaste asjus õppida Leninilt.
Hromadske: peagi hakkab sõitma rong Viini ja Kiievi vahel.
Austria
The Local: Austria paremäärmuslased nõuavad siseministri portfelli.
Quartz: Kurz kui Macroni ja Trudeau vastand.
Politico: miks Euroopa Austria pärast mures pole (kuigi peaks olema).
Tšehhi Vabariik
Politico: valimiste järel võib ka Tšehhi Vabariik EL-iga tõsisemalt tülli minna.
Coda Story: Tšehhi libauudiste vastast üksust pole Venemaa infosõja ohjeldamisel eriline edu saatnud.
Atlantic Council: kuidas Kesk- ja Ida-Euroopas levib Kremli-sõbralik hoiak üha kiiremini.
Euractiv: Poola jälgib Tšehhi valimisi väga tähelepanelikult.
Malta
Guardian: tapetatud ajakirjaniku pere kartis sellist stsenaariumi juba varem.
EUobserver: kuidas EL saab tagada, et tapetud Malta ajakirjaniku pärand säiliks.
Politico kirjutab juhtumist SIIN ja SIIN.
Teised Euroopa riigid
Politico ülevaade äsja lõppenud Euroopa Ülemkogu tippkohtumisest.
EUobserver: Mogherinit kutsutakse üles Vene propaganda vastu rohkem samme astuma.
EUobserver: Tusk tunnistas, et kohustuslikel migrandikvootidel pole tulevikku.
Guardian ja Catholic Herald kirjutavad paavstist, Vatikani sisepoliitikast ja suhtumisest surmanuhtlusse.
Politico Euroopa naiste karjäärivõimalustest ja "klaaslaest".
Helsingin Sanomat: nii Itaalias kui ka mujal Euroopas on hundid taas loodusesse naasmas.
Politico: Euroopa digitaalkonkurentsis on võitjaks USA.
Euractiv: Poola keskkonnaminister süüdistab Białowieża-juhtumi asjus Brüsselit ja "libauudiseid".
Guardian: Rumeenia on vabanemas "Euroopa vaese mehe" tiitlist.
EUobserver: Viktor Orbani Vene-diilide taga on salapärane sakslane.
The Local: ei, need piirkonnad ei ole "Itaalia Katalooniad".
USA
Trumpi administratsioon
Bloomberg: Trump ei saa tseremoniaalse rolliga hakkama, ta võiks üritustest loobuda.
Guardian: Larry Flynt - kas poliitilise pearaha pakkumine on kunagi üldse tulemusi andnud?
Washington Post: Trump näitas taas kõiki enda ümber halvas valguses. Associated Press samal teemal.
Vox: mida oli John Kellyl langenud sõduri perekonda puudutanud skandaali kohta öelda.
Daily Beast vähetuntud mõttekojast, mis suunavat Trumpi välispoliitikat.
Politico: Sessions käis taas senatis Venemaa-teemalistele küsimustele vastamas.
Daily Beast: Trumpi kampaaniameeskond jagas Vene trollivabriku poolt loodud libakontot. BuzzFeed ja Vox samal teemal.
Pärast senaator Bob Corkeri kriitikat on ka mitmed teised mõjukad vabariiklased Trumpi poliitikat (taas) häälekamalt ja põhjalikumalt kritiseerinud - näiteks Arizona senaator John McCain (täismahus, CNN, New Yorker, Washington Post, New York Times), ekspresident George W. Bush (täismahus, CNN, Bloomberg, Washington Post, San Francisco Chronicle, Commentary Magazine) ja senaator Jeff Flake, kellele erinevalt eelmistest võib sõnavõtt ka reaalse tagasilöögi anda.
New York Times: ka Paul Ryan tegi oma sõnavõtus torkeid. Politico Ryani lähitulevikust.
Associated Press: Trump hoiatas McCaini, viimane vastas, et on hullemaidki vastaseid näinud.
Foreign Policy: vabariiklastel on Stockholmi sündroom ja see läheb hullemaks.
Vox: Trumpil ja tema toetajatel on oma versioon kogu Venemaa-skandaalist.
Wall Street Journal: Trump ei tekitanud lõhet konervtiivide ridades, ta on selle lõhe tagajärg.
Muud USA teemad
Vox: millega Cambridge Analytica täpemalt tegeles.
Bloomberg: kuidas sundida Facebooki oma libauudiste probleemi lahendama.
Atlantic USA ülikoolide "ohvrikultuurist".
Daily Beast: lisaks bump stock 'idele on hulgaliselt muid seaduse piiril asetsevaid relvatarvikuid.
Washington Post: kui Venemaa suudab luua Black Lives Matteri libakontosid, siis mis järgmiseks?
Guardiani uuendatav nimekiri Weinsteini vastu esitatud süüdistustest. Times samal teemal.
Miami Herald: Richard Spenceri külaskäik tõi Florida väikelinnas kaasa eriolukorra ja järjekordse meediatsirkuse.
AL.com: kandidaat Roy Moore'i Twitteri-kontot asus jälgima suur hulk Vene roboteid.
Daily Beast: Twitter on andnud Venemaa juurdluse asjus üle väga vähe andmeid.
Bloomberg: Facebook ja Google aitasid presidendivalimiste jaoks tähtsates osariikides kaasa pagulastevastasele propagandakampaaniale.
Axios selgitab Clintoni uraaniskandaali tausta.
Daily Telegraph: USA ministri sõnul kavandavad terroristid uut "9/11 stiilis" rünnakut.
Fortune: kuidas Larry Flynti äriimpeeriumil läheb ja mille poolest ta erineb äsja lahkunud Hugh Hefnerist.
VENEMAA
Ilta-Sanomat: Vene valitsuse propagandaleht süüdistab Soome sõdureid Putini vanaema tapmises.
Yahoo News ja Dožd: Vene trollivabrikus õpiti USA poliitikat "Kaardimaja" abil.
Meduza, Moscow Times ja RBK paljastavad samuti Peterburi trollivabriku telgitaguseid.
Moscow Times ja Dožd: "Venemaal seksuaalset ahistamist ei ole ning selle eest tuleb tänada Putinit".
Hill: Putini nõrgim koht võib asuda USA pinnal.
Moscow Times: Venemaa võimud kavatsevad vähemalt viis USA meediaväljaannet musta nimekirja kanda.
Meduza Sobtšakist: kui "kõigi vastu" ei tähenda ilmtingimata, et ollakse "Putini vastu".
Politico: Navalnõi sõnul koordineerib Sobtšak oma samme Kremliga.
Reuters: kuidas Putin Sotšis USA-d siunas.
Window on Eurasia: Putin kritiseeris USA-d, kuid mitte Trumpi.
Moscow Times: presidendiks pürgimist Putin Valdai foorumil ei kinnitanud, kuid ta rääkis paljudest teistest asjadest.
Window on Eurasia: kui Lääs nuriseb, et Moskva militariseerib Kaliningradi, siis Venemaal kurdetakse, et piirkond on üha rohkem kaitseta.
MUU MAAILM
LÄHIS-IDA
Kurdistan ja Iraak
Reuters: Kurdistani referendum oli hasartmäng, mis võis iseseisvuse saavutamise kaugemale nihutada.
Atlantic Council lõhest Iraagi kurdide seas. Bloomberg samal teemal.
Foreign Policy Iraagi Kurdistani iseseisvuspüüdluste komistuskividest.
Council on Foreign Relations: kas USA on võimeline lepitada Kurdistani ja Bagdadi valitsust?
Foreign Policy: kui Trump tahab Iraanile vastu astuda, siis võiks ta alustada Kirkukist.
Defense One: kui USA mõjuvõim Iraagis vähenes, siis Iraani oma kasvas.
Spectator: kurdid on pärast ISIS-e väljatõrjumist omapead jäetud.
Vox: USA liitlased tulistavad teineteise pihta ja see kõik võib minna veel palju hullemaks.
Foreign Policy: sõda Iraagis ei lõpe enne, kui USA otsustab, mida ta seal üldse tahab.
Raqqa vallutamine
AFP: kuidas käib kummituslinnaks muutunud Raqqa puhastamine ISIS-e võitlejatest.
Reuters: pärast võitu Raqqas ISIS-e üle on kurdid silmitsi keerulise rahuga.
Politico: Raqqa vallutamine ei lõpeta sõda ISIS-e vastu, vaid ainult muudab seda.
BBC videokaadrid ISIS-e käest vallutatud Raqqa linnast.
New Yorker: ISIS on Raqqast välja löödud, kuid terroriorganisatsioon on endiselt elus.
Associated Press: kurdi naissõdurid lubavad võitlust ISIS-ega jätkata.
Guardian: üks Raqqast põgenemise lugu.
Associated Press: Raqqa vallutamisest hoolimata on Lähis-Ida tulevik segane ja vägivaldne.
Muud teemad
Bloomberg: millal nädalavahetus algab? Beirutis on see väga tõsine küsimus.
AASIA
Hiina
Guardian: viis asja, mida Xi Jinpingi kõnest esile tuua. Quartzi kokkuvõte. Täismahus video koos ingliskeelse tõlkega.
Bloomberg: Xi Jinpingil on tõeliselt suured plaanid.
Quartz: Xi Jinping näitas oma võimu piinavalt pika kõnega.
Bloomberg: CIA juhi hinnangul võib Xi Jingpingi kasvav võim olla hea asi.
Bloomberg: Xi Jinping on karistanud rohkem ametnikke kui San Antonios on elanikke.
Daily Telegraph: sotsiaalmeedias lõi laineid aga parteikongressil osalenud ekspresident Jiang Zemin.
Quartz Hiina kommunistlikest app 'idest.
Teised riigid
Vox: Põhja-Korea ähvardustesse tuleks rahulikult suhtuda.
NK News: väga haruldased õhukaadrid Pyongyangist.
Politico: raamat, mida Mattis loeb, et olla valmis võimalikuks sõjaks Põhja-Koreaga.
Foreign Policy: kas India on lõpuks ärganud ja asunud sõjalist musklit näitama?
Quartz: maailma suurima demokraatia - India - elanikkonnast usub rohkem kui pool, et autokraatia on hea.
Reuters: uuring kinnitab, et Duterte on filipiinlaste seas väga populaarne.
Business Insider: Jaapan on silmitsi demograafilise katastroofiga.
BBC: üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna - droonivideo Birmast põgenevatest rohingjatest.
Guardian Taškendi pilvelõhkujatest.
Guardian: "Norman ütles, et president tahab püramiidi" ehk kuidas arhitektid Astanas fantaasial lennata lasid.
AMEERIKA
Guardian: kuidas Afganistani terroristide käest pääsenud pere lapsed eluga Kanadas harjuvad.
AAFRIKA
New Yorker: kus on empaatia, kui rünnak leiab aset Somaalias?
Axios: milles täpsemalt USA sõdurite elu nõudnud Nigeri rünnak seisnes? Politico samal teemal.
CNN: Nigeris langenud USA ssõdurite elulood.
Quartz: Mosambiigi "idasakslased" ootavad endiselt oma kommunistlikku palgapäeva.
Foreign Policy: Tšaadi solvamine maksab USA-le juba kätte.
New York Times Ebola poolt jäetud jäljest.
Quartz: Hiina finantsabi mõju pole Aafrikas nii ulatuslik kui varem arvati.
AUSTRAALIA/OKEAANIA
Foreign Affairs: Austraalia relvaseadusest ja võimalikust eeskujust USA-le.
Daily Telegraph: Põhja-Korea kirjutas Austraaliale kirja, milles siunas USA-d ja hoiatas tuumatalve eest.
Guardian: Melbourne'is meenutab olukord natuke juba Du Maurier' ja Hitchcocki "Linde".
BBC: " chipocalypse" - Uus-Meremaal võivad kartulikrõpsud otsa saada. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (29) | https://www.err.ee/637834/valisuudiste-lugemissoovitus-nadalavahetuseks-29 | ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks. |
Kuigi külastajad sinna ilma loata sisse ei saa, on keskus praegu võrdlemisi avatud ja võõrustab uudistajaid iga päev. Tõsi küll, tavalised turistid sinna kuigi lihtsalt ei pääse. ERR Novaatoril oli võimalus Isprat külastada koos Eesti noorte teadlastega kui eesistujamaa esindajatega.
Kui Itaalia valitsus Euroopa söe- ja teraseühenduse tarvis ligi 60 aastat tagasi 200-hektarilise maalapi eraldas, oli vastsündinud Euroopa Liidu jaoks olulisim alternatiivsete energiaallikate küsimus. Ispra, kus asus kaks tuumareaktorit, oli taolisteks teadusuuringuteks suurepärane koht. 1985. aastal reaktorid suleti ja selle aja peale oli uurimisteemasid ka juba juurde tulnud. Reaktorid on alal endiselt alles, kuid nüüd käib uurimistöö nende ohutuks tegemise ja lammutamise teemadel.
Sellesse virtuaaltuuri mahtus vaid väike osa linnakust. Veel uuritakse Ispras näiteks maavärinate mõju - suurde hoonesse on võimalus ehitada maja, selle seinte külge andurid kinnitada ning maavärinat simuleerida, et hiljem purustusi analüüsida.
Samuti testitakse linnakus päiksepaneele; seal on Euroopa Komisjoni kriisitoa mudel, kus jälgitakse pidevalt maailmas esinevaid loodusnähtuseid ja -katastroofe nagu orkaanid, üleujutused jm.
JRC-l on Euroopa peale kokku viis uurimiskeskust, millest igaühes on pisut erinevad rõhuasetused.
Ajakirjaniku reisi rahastas Euroopa Komisjon. | Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus | https://novaator.err.ee/637832/virtuaaltuur-err-novaator-itaalias-2000-tootajaga-teaduslinnakus | Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni. |
"Võistlusala on väga mitmekesine, igaühele midagi," rääkis võistluse peakorraldaja Vallo Aljas. "Tänavu tegime kunstlikke veetakistusi, et sooja ilmaga jahutada sõidukeid ja vähendada tuleohtu. Vahetult enne rabaalale minekut läbisid kõik sõidukid veevanni ja sama rabast tulles, et väljalaskekollektorile või summutile jäänud turvas maha pesta."
ATV-klassi võitja Hendrik Laur sõnas, et rada meeldis. "Kivide, kändude ja puujuurte vahel tuli leida õige tee, võimalusi oli palju, ei olnud hanereas sõitmine," rääkis Laur.
Veoautode klassi võidumeeskonna Külakurnajad juht Aivo Tõnström tõi välja, et veoautode klassis oli oluline kitsaste puudevaheliste lõikude kiire läbimine. "Mida kitsam auto, seda parem," sõnas ta. "Ühel lõigul oli meil kindel oma rada. Sõitsime mööda roopaid, samal ajal kui mitmed rivaalid üritasid metsavahel ukerdada. Seal pääsesime mitmest konkurendist mööda."
ET2 võitis meeskond Porgand koosseisus Tarvo Klaasimäe / Ats Tsupsman. "Tuleb vaikselt peale hakata ja õppida rada tundma, kus on kännud, kus sügavad augud. Kui rada selge, siis vaikselt tempot tõsta. Lõpus oli edu nii suur, et ei olnudki vaja tempot tõsta," rääkis Klaasimäe. "Rada oli hästi tehniline, väikese keskmise kiirusega, aga salakaval. Mõni auk oli palju sügavam kui väljast paistis."
Võistkonnad Särtsu Suuzi (Teet Tähepõld / Krister Peetmaa) ja Tema Saarlased (Rait Mändla / Rauno Lahi) läbisid TR-1 klassis avapäeval võrdse arvu ringe, mis tähendas, et otsustama pidi teine võistluspäev. "Oli oodata, et avapäeval samal rajal sõitnud suured autod lõhuvad raja üsna ära. Nii ka läks," rääkis Peetmaa kahe päeva kokkuvõttes võitnud Särtsu Suuzi meeskonnast.
"Teine päev oli keerulisem, aga rada siiski piisavalt hea, et liiga raskeks ei läinud. Auto pidas vastu." ütles Tähepõld ja lisas, et mõningaid probleeme siiski vintsiga oli ning mootor kippus ülekuumenema. "Kaks viimast ringi sõitsime päris kuuma mootoriga, otsisime jahutamiseks sügavamaid kohti," sõnas ta.
Võistlus oli offroad racingu Eesti meistrivõistluste II etapp klassidele ET1 ja ET2, EAL Eesti 4×4 off-road karikavõistluse II etapp klassidele TR-1, Veok ja ATV ning Eesti 4×4 off-road superkarikavõistluse IV etapp võistlusklassile TR-1. | Maastikusõitjad võistlesid Läänemaa keerukal rajal | https://sport.err.ee/1608290541/maastikusoitjad-voistlesid-laanemaa-keerukal-rajal | Läänemaal Nõmmemaa külas toimunud Ridala Offroad Metsik Laas pani sõitjad proovile kõige vahelduvamates oludes: porimülgastest liivakarjäärini ja metsalõikudest kraaviläbimisteni. |
United teatas, et on leppinud Madridi Realiga kokku mängija ülemineku tingimustes ning asub nüüd mängijaga meditsiinilistele katsetele ja tingimusi läbi rääkima.
Varane läheb Unitedile maksma ligi 40 miljonit eurot ning ostutehingus on veel 8 miljoni euro jagu lisamakseid.
28-aastane Varane esindas Madridi Reali 360 kohtumises ning võitis selle ajaga neli Meistrite liiga karikat ja tuli kolm korda Hispaania kõrgliiga meistriks. Keskkaitsja tuli ka maailmameistriks, kui esindas 2018. aasta MM-il enda kodumaad.
Varane ost ei ole Unitedi esimene suurtehing sel suvel, eelmisel nädalal teatas klubi, et on viinud lõpule Inglismaa ääremängija Jadon Sancho ülemineku Bundesliga meeskonnast Dortmundi Borussia. Tehing läks Unitedile maksma 85 miljonit eurot.
,
We have agreed a deal in principle for the transfer of @RaphaelVarane to United! ⚪️⚫️ #MUFC
— Manchester United (@ManUtd) July 27, 2021 | Raphael Varane siirdub Realist Manchester Unitedisse | https://sport.err.ee/1608290517/raphael-varane-siirdub-realist-manchester-unitedisse | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga klubi Manchester United teatas teisipäeva õhtul, et on jõudnud Madridi Realiga kokkuleppele, mis viib Prantsusmaa keskkaitsja Raphael Varane Inglismaale. |
Ülejäänud kõrgliiga meeskonnad said vastaseks kas Esiliiga B või madalama liiga klubi. Loos tõi ka ühe esindus- ja duubelmeeskonna heitluse kui Viljandi JK Tulevik võõrustab Tulevik U21 võistkonda.
Lisaks võib 1/16-finaalides potentsiaalselt näha ka kohtumist Tallinna FC Flora U19 - Tallinna FC Flora, kuid selleks peab Flora U19 esmalt alistama rahvaliiga meeskonna FCP Pärnu.
Karikavõistluste 1/16-finaalide eeldatavad mängupäevad on 17. ja 18. august. Kohtumiste täpsed toimumisajad teatab jalgpalliliit esimesel võimalusel.
Tipneri karikavõistluste 1/16-finaalid:
Raplamaa JK – Tallinna FCI Levadia
Tartu FC Helios – Tartu JK Welco
FC Elva – Viimsi JK
FCI Tallinn vs. JK Pärnu Sadam võitja – Tallinna FC Flora U21
FC Tallinn – Paide Linnameeskond
FA Tartu Kalev – FC Nõmme United
Tallinna FC Zapoos – Nõmme Kalju FC
Tartu JK Tammeka – FC Kuressaare
Paide Linnameeskond III – Kristiine JK
Viljandi JK Tulevik – Viljandi JK Tulevik U21
Läänemaa JK – Tallinna JK Legion
JK Tallinna Kalev – JK Tabasalu II vs. FC Järva-Jaani võitja
Pärnu JK vs. Tallinna JK Legion U21 võitja – JK Tabasalu
Tallinna FC Flora U19 vs. FCP Pärnu – Tallinna FC Flora
Tallinna FC Ararat – FC Vastseliina
JK Narva Trans – Tallinna FC Eston Villa | Tipneri karikavõistluste loos viib kokku kaks Premium liiga meeskonda | https://sport.err.ee/1608290508/tipneri-karikavoistluste-loos-viib-kokku-kaks-premium-liiga-meeskonda | Evald Tipneri karikavõistlustel loositi teisipäeval 1/16-finaalide vastasseisud ning teiste seas kohtuvad ka Premium liiga klubid Tartu JK Tammeka - FC Kuressaare. |
Outlaw klassi finaalsõidus alistas Beniušis legendaarse Lauri Kuriksi (Pontiac Trans Am GTA), võitja veerandmiili aeg oli 8,69191 sekundit ja kiirus 282,16 km/h. Mõlemad tulemused tähendasid 15 aastat kestnud Ülenurme lennuvälja rekordite purustamist. Kuriksi aeg finaalis oli 9,73838 sekundit kiirusega 186,99 km/h.
Teises autode Eesti meistrivõistluste klassis SuperComp võitis Janno Leiger oma Pontiac T1000-ga Indrek Ando ees, kelle BMW finaalsõidus üles ütles. Leigeri võiduaeg oli 10,4 sekundit kiirusega 222,55km/h. Meistritiitel on mängus autode Outlaw ja SuperComp klassides, teistes sõidetakse karikavõistluste punktidele.
Junior Bracket klassis oli seekord kolm osalejat. Finaali võitis Karl-Martin Hollo Mathias Tänava ees. Käesoleval hooajal on mõlemad võtnud ühe esimese ja ühe teise koha, paremuse selgitab kolmas etapp septembri alguses Kiltsi lennuväljal.
Junior Dragsteril osales samuti kolm võistlejat: Vili ja Aatu Maijala Soomest ja Kendra Kingo Eestist. Kingo nimele jääb päeva parim reaktsiooniaeg 0,0005 sekundit. Finaali võidu võttis Vili Maijala, Kingo oli teine.
Tähelepanuväärse saavutusega sai hakkama Delvis Siimson, kes lahkus võistluselt kolme karikaga: esikoht autode Pro ET ning BikeBracket klassis ja teine koht autode Street-klassis. Pro ET klassis sõitis Siimson ajaga 14,10344 indeksisse lähemale kui tema vastane Ago Kravets. BikeBracket-klassis võttis Siimsoni vastane Marko Arik finaalsõidus punase tule. Street klassis Kristo Käärdi vastu pidi Siimson tunnistama vastase paremust.
Street A-klassi võitis Tarvo Järv oma Mitsubishi Lancer Evo X-ga ajaga 12,94664 ja kiirusega 149,93 km/h. Teine oli Evald Nigul. Street B-klassi võidu noppis Tormis Hoffman Nissan Skyline GTR-iga, ajaks 11,75278 kiirusega 199,28 km/h. SuperStreet-klassi võiduga läks koju Anti Kevvai. Tema tumesinine 3. seeria BMW (E36) sõitis välja aja 11,9704 kiirusega 237,24 km/h. Teine oli Andres Miller.
SuperGas-klassis võidutses Mika Haatanen ja tema Plymouth Firebird ajaga 10,72806, kiiruseks 215,69 km/h. Teine oli Janar Lükk.
StreetBike'i võit läks seekord Oliver Lemmikule. Tema vastane Hurmi Sulg võttis punase tule ja Lemmiku sõit 9,94342 sekundit kiirusega 246,98 km/h oli lihtsalt magus punkt päevale.
ProBike - Deivid Urbus vs Karmo Tammik. Tammik võttis finaalis punase tule – 0,00790 sekundiga ja võit läks Urbusele.
RWYB- ehk Run What You Brung klassis oli 29 osalejat. Tegu on klassiga, kuhu saab igaüks oma igapäeva sõidukiga rahulikult tulla proovima ja katsetama. Niikaua kui auto on tehniliselt korras, on võimalik sellega ka rajale pääseda. "Klassis karikaid ei jagata, kuid võistlusmomenti ja naerunägusid pakub see klass väga palju," sõnas Kain Kivissaar Eesti Autospordi Liidu kiirendusspordi alakomiteest.
Kokku osales Speedest Glassdrive Racingul 130 võistlejat Lätist, Leedust, Soomest ja Eestist. Kiirendushooajale tõmmatakse joon alla 4.–5. septembrini Haapsalus, Kiltsi lennuväljal toimuval EDRA Finalsil. | Leedulane püstitas Ülenurme lennuväljal uue rekordi | https://sport.err.ee/1608290475/leedulane-pustitas-ulenurme-lennuvaljal-uue-rekordi | Kiirendusspordi Eesti meistri- ja karikavõistluste teisel etapil püstitas leedulane Mindaugas Beniušis oma Top Methanol Dragsteril Ülenurme lennuväljal peetud kiirendusvõistluste uue rekordi. |
UNESCO teatas sellest Twritteris, nimetades mõõduka kliima poolest tuntud Nice'i Riviera talvekuurordiks.
Prantsusmaal on juba üle 40 maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluva koha, sealhulgas Seine'i jõe kaldapealsed Pariisis, Amiens'i katedraal, Mont Saint Michel ja osa Loire'i jõe orust.
"Nice'i ajalugu, mis on ühtaegu nii sügavate juurtega kui ka avatud, osa Vahemerest ja Alpidest, nii euroopalik kui ka kosmopoliitne, on loonud arhitektuuri ja maastiku, mis on unikaalsed, eeskujuks paljudele linnadele maailmas," ütles Nice'i linnapea Christian Estrosi.
Pea miljoni elanikuga on Nice suuruselt teine linn Prantsuse Vahamere rannikul Marseille' järel ning Prantsusmaa suuruselt viies.
Nice on ka turismimagnet, linna külastab igal aastal mitu miljonit inimest.
Linna kutsutakse hellitavalt "kaunitar Nice'iks" ning 18. sajandist alates tõmbas linn ligi Euroopa aristokraatiat, sealhulgas ka Briti kuninglikku perekonda, kelle järgi on linna mere ääres jooksev puiestee saanud nime "Promenade des Anglais" (inglaste promenaad).
Linnas peatusid ka maalikunstnikud Marc Chagall ja Henri Matisse, lisaks kirjanikud Anton Tšehhov ja Friedrich Nietzsche.
Rannapromenaadil toimus 2016. aasta 14. juulil ka rünnak, kui 31-aastane tuneeslane sõitis veokiga rahva hulka, kes olid kogunenud vaatama Prantsuse rahvuspüha ilutulestikku.
Surma sai 86 inimest, neist 15 last. Vastutuse rünnaku eest võttis rühmitus ISIS.
UNESCO annab maailma kultuuripärandi staatuse kohtadele, mida peetakse inimkonnale eriliselt tähendusrikkaks.
Kultuuripärandi hulka kuuluvad ka Suur Hiina müür, Austraalia korallrahu, Machu Picchu muinaslinn Peruus ja Ateena akropol.
Staatusega kaasneb tavaliselt turismi suurenemine ning see võib aidata kaasa raha saamisele kultuuriväärtuslike objektide kaitseks. | Nice'i linn sai UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja | https://www.err.ee/1608290484/nice-i-linn-sai-unesco-maailma-kultuuriparandi-nimekirja | ÜRO haridus- ja teadusorganisatsioon UNESCO teatas teisipäeval, et lisas Vahemere rannikul asuva Nice'i linna oma maailma kultuuripärandi nimekirja. |
Kattai - Jürgenson läksid teises ringis vastamisi leedulannade Urbonaite - Kuodaitytega ning said 2:0 (21:15, 21:8) võidu. Järgmisena saadi aga Läti paari Konstantinova - Kalvane käest 0:2 (21:23, 17:21) kaotus. Seejärel mängiti miinusringi veerandfinaalis poolfinaali pääsu nimel, kus oli vastaseks Läti paar Rita - Regute. Selle kohtumise pöörasid tulemusega 2:0 (21:15, 21:17) enda kasuks eestlannad ja jõudsid seega kolmapäevasesse poolfinaali.
Salme Adeele Hollas - Lill Kandimaa jäid jagama 7.-8. kohta. Teisipäeval alustasid nad teises ringis 1:2 (17:21, 21:17, 11:15) kaotusega leedulannade Rutkauskaite - Rauluševiciute vastu ning langesid miinusringi. Seal teeniti 2:0 (21:14, 22:20) võit teise Leedu paari Vasiliauskaite - Frolova üle ning mängiti pääsu eest veerandfinaali. Vastaseks olid lätlannad Rita - Regute, kes said eestlannade vastu 2:0 (21:10, 21:10) võidu.
Noormeestest lõpetasid Tristan Täht – Mati Juus turniiri 5.-6. koha jagamisega. Esimeses ringis said Täht – Juus 2:0 (21:10, 21:12) jagu Leedu paarist Strazdas – Vaitiekusest, teises ringis alistati samuti 2:0 (21:19, 22:20) lätlased Baumanis – Puškundzis. Seejärel tuli lätlastelt Teteris – Bulgacsilt aga vastu võtta 0:2 (10:21, 13:21) kaotus ning langeti miinusringi. Miinusringi veerandfinaalis saadi 1:2 (9:21, 21:18, 13:15) kaotus Leedu paarilt Miscenko – Lanevski.
Joosep Põldma – Egert Roodi läksid esimeses ringis vastamisi Leedu paariga Palubinskas – Gilys ja said 2:1 (21:17, 12:21, 15:13) võidu. Teise ringi vastastest Teteris – Bulgacsist jagu saada ei õnnestunud ja lätlased võtsid 2:0 (21:12, 21:17) võidu. Seejärel alistasid eestlased miinusringis leedukad Lošys – Dzeventkauskas 2:0 (21:18, 21:8) ja pääsesid miinusringi veerandfinaali. Seal tuli tunnistada Läti duo Baumanis – Puškundzise 2:1 (15:21, 21:11, 15:13) paremust ning nii jäid Põldma – Roodi jagama 7.-8. kohta. | Kattai - Jürgenson jõudsid EEVZA meistrivõistlustel poolfinaali | https://sport.err.ee/1608290466/kattai-jurgenson-joudsid-eevza-meistrivoistlustel-poolfinaali | Leedus Vilniuses toimuvatel Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni (EEVZA) U-18 vanuseklassi meistrivõistlustel on Eesti paaridest parima tulemuse kindlustanud Karlotta Kattai - Grete Jürgenson, kes teenisid pääsu poolfinaali. |
Richardson andis juuli alguses USA katsevõistlustel positiivse dopinguproovi, milles oli kanepi tarvitamise jälgi. Richardson leppis keeluga, kuid selgitas, et tarvitas kanepit, kui sai katsevõistluste eel uudiseid oma ema surma kohta. Naise sõnul kasutas ta kanepit, et ootamatu surmaga paremini toime tulla.
Richardsonile määrati 30-päevane võistluskeeld ning tema olümpiamängudeks kvalifitseerivad tulemused nulliti, mis tähendas, et 21-aastane sprinditäht pidi Tokyo olümpiamängud ühe favoriidina vahele jätma.
Coe ütles teisipäeval, et keeldude taashindamine oleks mõistlik ning lisas, et seda peaks tegema. "Mul on temast kahju ja me kaotasime suurepärase talendi [olümpiamängudel osalemisest]," ütles Coe.
Rahvusvahelise kergejõustikuliidu president ütles, et küsis kergejõustiku puhtuse eest võitleva ühenduse Athletics Integrity Unit (AIU) ja rahvusvahelise antidopinguagentuuri (WADA) juhtidelt, et kanepi koht keelatud ainete nimekirjas vaadataks üle.
Coe lisas, et Richardsoni kõrvalejäämine olümpiamängudelt on "võistluste jaoks suur kaotus", aga ta lisas, et noor sprinter tuleb tagasi.
Richardsoni võistluskeeld lõppeb 28. juulil ning ta teeb peale keelu kandmist esimese stardi augusti lõpus Eugene'i Teemantliiga etapil. | Rahvusvahelise kergejõustikuliidu president: kanepikeelud peaks üle vaatama | https://sport.err.ee/1608290448/rahvusvahelise-kergejoustikuliidu-president-kanepikeelud-peaks-ule-vaatama | Rahvusvahelise kergejõustikuliidu president Sebastian Coe ütles teisipäeval, et kanepi tarvitamise reeglid, mis viisid Ameerika sprinteri Sha'Carri Richardsoni olümpiamängudelt kõrvalejäämiseni, tuleb üle vaadata. |
Hollandlannade väravasadu Hiina vastu sai alguse 12. minutil, kui Shanice van de Sanden väravani jõudis. Pärast hiinlannade vastust 28. minutil lõi Holland veel esimesel poolajal kaks väravat. Teisel poolajal lõi Holland 20 minutiga kaks väravat, misjärel Hiina ühe värava vastu lõi. Minut pärast Hiina teist väravat skooris Holland jälle ning lisas sellele veel kaks väravat.
Kolm hollandlannat - Lineth Beerensteyn, Lieke Martens, Vivianne Miedema - lõid võidumängus kaks väravat. Võrku sahistasid ka van de Sanden ja Victoria Pelova. Hiina eest lõid väravad Yanwen Wang ja Shanshan Wang.
Holland kohtub veerandfinaalis USA-ga, kes pääses veerandfinaalidesse, kuigi kaotasid Rootsile ja viigistasid Austraaliaga. Uus-Meremaa üle saavutati laupäeval 6:1 võit.
Teised veerandfinaalide vastasseisud on Suurbritannia - Austraalia, Rootsi - Jaapan ja Kanada - Brasiilia.
Naiste jalgpalli veerandfinaalid mängitakse reedel. | Hollandi naiskond lõi olümpiamängudel Hiinale kaheksa väravat | https://sport.err.ee/1608290433/hollandi-naiskond-loi-olumpiamangudel-hiinale-kaheksa-varavat | Teisipäeval peeti Tokyo olümpiamängude naiste jalgpalliturniiri viimased alagrupikohtumised, kus Hollandi naiskond suutis palli Hiina võrku lausa kaheksal korral toimetada. |
Lätlased alustasid mängu hästi ning asusid pooleteise minutiga 6:1 juhtima ning ei andnud edu käest terve mängu vältel, kuigi jaapanlastel õnnestus vahe minimaalseks mängida, kui tegid seisuks 16:15. Seejärel jätkus mäng tasavägiselt, aga siiski Läti juhtimisel ning Eesti lõunanaabril õnnestus seisult 19:18 kaks järjestikust korvi visata, lunastades nii pääsme poolfinaalidesse.
Lätlaste parimana viskas Edgars Krumins üheksa punkti, Karlis Lasmanis lisas seitse silma, Nauris Miezis viskas neli punkti ja Agnis Cavars lisas ühe punkti. Kuigi jaapanlased tabasid rohkem kaugelt, suutis Läti paremini pallikaotusi vältida ning olid tugevamad lauavõitluses.
Läti kohtub kolmapäeval Belgiaga, kes sai veerandfinaalis 16:14 jagu Poolast. Teises poolfinaalis mängivad Serbia ja Venemaa Olümpiakomitee meeskonnad.
Naiste turniiris on poolfinaalides vastasseisud USA - Prantsusmaa ning Hiina - Venemaa Olümpiakomitee.
Naiste 3x3 turniiri finaal algab kolmapäeval Eesti aja järgi kell 15.55, meeste finaal mängitakse pool tundi hiljem. | Läti 3x3 korvpallikoondis jõudis olümpiamängudel poolfinaali | https://sport.err.ee/1608290394/lati-3x3-korvpallikoondis-joudis-olumpiamangudel-poolfinaali | Tokyo olümpiamängude meeste 3x3 korvpalliturniiril alistas Läti teisipäeval koduvõistkonna Jaapani 21:18 ning lunastas sellega pääsme poolfinaalidesse, kus kohtub Belgiaga. |
Uues filmis saabub üksikema oma kahe lapsega väikelinna, kus nad avastavad sideme algsete tondipüüdjatega ning vanaisa jäetud salajase pärandi.
Stsenaariumi autorid on Jason Reitman ja Gil Kenan, režissöör on Jason Reitman ja produtsent Ivan Reitman.
"Tondipüüdjad: pärand" jõuab kinodesse 11. novembril. | Ilmus filmi "Tondipüüdjad: pärand" uus treiler | https://menu.err.ee/1608290397/ilmus-filmi-tondipuudjad-parand-uus-treiler | Äsja ilmus novembris kinodesse jõudva filmi "Tondipüüdjad: pärand" uus treiler. |
Pehmepalli mängitakse olümpiamängudel esimest korda alates 2008. aastast, kui Jaapan Pekingis samuti Ameerika Ühendriikidest üle oli.
Naiskonnad alustasid teisipäeva st mängu kolme tasavägise inninguga, misjärel suutis koduvõistkond tänu Yamato Fujita löömisele kahe järgneva perioodi jooksul kaks jooksjat koju tuua.
Viskaja Yukiko Ueno loovutas esimese viie inninguga ameeriklastele kõigest kaks lööki, misjärel 39-aastane lahkus mängust, ent tuli otsustaval perioodil tagasi, et võit kindlustada.
Pronksimatšis alistas Kanada Mehhiko 3:2.
Meeste pesapalli turniir saab alguse kolmapäeval, kui Dominikaani Vabariik kohtub Jaapaniga. | Jaapan kordas pehmepalli finaalis 13 aasta tagust võitu USA üle | https://sport.err.ee/1608290385/jaapan-kordas-pehmepalli-finaalis-13-aasta-tagust-voitu-usa-ule | Teisipäeval peetud Tokyo olümpiamängude pehmepalliturniiri finaalis alistas koduvõistkond Jaapan 2:0 Ameerika Ühendriigid. |
Riigikontroll kritiseerib teisipäeval valitsusele saadetud pöördumises praegust vaktsineerimise korraldust ja kirja kohaselt puudub Eestil ajakohane vaktsineerimisplaan. Peaminister Kaja Kallas tegi omalt poolt avalduse, et katkestab puhkuse ja peab lubamatuks, et ladudes on tuhandeid vaktsiinidoose, mis soovijateni ei jõua. Mida sellele kriitikale vastata?
Loomulikult vaktsineerimise töö korralduses on alati kohti, mida saab paremini teha ja me oleme ju järk-järgult laiendanudki vaktsineerimise võimalusi, ka eelregistreerimata vaktsineerimise pakkumine, on ka erinevad vaktsineerimisbussid, teatud apteegid, kus on võimalik täna samamoodi vaktsineerimist saada. Tegelikult me näeme ka seda, et viimastel nädalatel on Eestis vaktsineerimistempo tõusnud.
Olen ka ise tutvunud riigikontrolli saadetud kirjaga, tähelepanekutega. Neist osad on asjakohased, mõistlikud, mõnes kohas ma selle kriitikaga ei nõustu. Tegelikult ülevaade, mida valitsus on saanud vaktsineerimise edenemisest ja meie senistest mõõdikutest, on olnud päris põhjalik ja alati on olnud võimalik loomulikult juurde küsida. Ka laiemalt Eesti riigis on tegelikult vaktsineerimise hõlmatus kõigile avalik ja võimalik jälgida seda nii kohaliku omavalitsuse kui ka linnaosa täpsusega, vanuserühmade lõikes jne. Ehk ma ütleksin, et info liikumise mõttes, avalikustamise mõttes on Eesti olnud igati eeskujuks.
Murekohti on. Nendega tegeleme. Ja loomulikult kutsume jätkuvalt üles kõiki Eesti elanikke 12+ vanuses ennast esimesel võimalusel kaitsesüstima, et meil hõlmatus tõuseks ja kaitstus oleks kõrgem.
Riigikontroll viitab vaktsineeri.ee lehele, kuhu oleks pidanud 1. juulist tulema uus vaktsineerimisplaan, aga siiani seda seal ei ole.
Tõepoolest, vaktsineerimisplaan on uuendamisel. Praegu töötame eelmise plaani alusel, kus on ka seatud hõlmatuse eesmärgid sügiseks. 70 protsenti täisealistest elanikest on Euroopa Liidus kokkulepitud siht astronoomilise sügise alguseks, 22. septembriks. Ja täiendamisel on plaani see osa, mis puudutab noori, alaealisi, mis puudutab ka revaktsineerimise stsenaariume. Siin oleme olnud Eesti Perearstide Seltsi esindajate ja teiste vaktsineerimise strateegia töörühma liikmetega arutelus, kus on tehtud erinevaid täiendusi, muudatusi sinna plaani ja mõistlik tundus see plaan avaldada ühe tervikuna, mitte seda juulikuu jooksul korduvalt uuendada.
Nii et siis uues plaanis on kõik need eesmärgid ka täpsustatud, millised on vaheeesmärgid, milline on lõppeesmärk?
Mitmed eesmärgid on tõesti täpsemalt sõnastatud just selles vaates, et lisaks üldisele täiskasvanute hõlmatusele me räägime ka eakate veelgi kõrgemast sihist ehk 60+ vanuserühmas tahaksime jõuda 80-protsendilise hõlmatuseni novembri alguseks. Ja samal ajal tuleb täiendavalt 12- kuni 17-aastaste laste vaktsineerimise siht juurde, kuna nüüd on neile juba Pfizer/BioNTech ja värskelt ka Euroopa Ravimiameti poolt heakskiidu saanud Moderna vaktsiin, millega on võimalik ka neid COVID-19 haiguse vastu kaitsta.
Nii et täiendatud plaani variant tuleb veel sel nädalal avaldamisele ja seal oleme tõesti tähelepanekuid nii valitsuselt kui ka erinevatelt töörühma liikmetelt ja ka riigikontrollilt juba varem arvesse võtnud.
Peaminister tõi oma avalduses välja, et ladudes on ikka veel palju vaktsiinidoose, mis ei jõua soovijateni. Kas seda annab kuidagi parandada?
Meil on paralleelselt võib-olla kaks probleemi. Ühest küljest on tõesti küsimus selles, kui palju on tervishoiutöötajaid, kes juulikuus, keset suve saavad vaktsineerimisi ellu viia. Teisest küljest on küsimus, kui palju on nõudlust nende järele. Ehk me näeme, et meil on piirkondi, kus on olnud tervishoiutöötajate ressursipuudus ehk keset puhkusteperioodi ei ole olnud piisavalt vaktsineerimisõigusega töötajaid kohapeal. Aga on ka piirkondi, kus on väga palju vabu aegu, kus töötajad on paratamatult pidanud tegema n-ö lühendatud päevi, kuna pole inimestel olnud küllalt kõrget huvi. Seda oleme näinud tegelikult mitmel pool.
Vaktsineerimise soov on taas tõusnud, nõudlus kasvab, mida näitas ka eelmine nädal, kus esmase kaitsesüsti sai 22 000 inimest ehk 6000 rohkem kui nädal varem. See on igal juhul hea märk ja meil tuleb ka nüüd endal taas rohkem vaktsineerimisaegu välja panna ja koostöös haiglate, perearstide ja eratervishoiuasutustega seda ka teeme. | Kiik: avaldame täiendatud vaktsineerimisplaani sel nädalal | https://www.err.ee/1608290388/kiik-avaldame-taiendatud-vaktsineerimisplaani-sel-nadalal | Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tunnistas pärast riigikontrolli ja peaminister Kaja Kallase kriitikat, et vaktsineerimise korralduses on kohti, mida saab paremini teha. Vaktsineerimisplaani puudumise kohta ütles ta intervjuus ERR-ile, et juba sel nädalal tehakse täiendatud variant plaanist avalikuks. |
EM-i teises divisjonis toimub kaks turniiri ning Gruusias mängib algse 11 tiimi asemel pärast Bosnia ja Hertsegoviina ning Iisraeli loobumist üheksa naiskonda. 6.–15. augustini Tbilisis mängiva Eesti koondise vastased B-alagrupis on Serbia, Itaalia ja Fääri saared. A-grupis on lisaks korraldajamaale Holland, Ukraina, Kreeka ning Luksemburg.
"Viimase laagri eesmärgiks on saada lõplik pilt meie hetkeseisust ning lihvida oskusi platsil, aga ka psühholoogilist valmisolekut. Usun, et tüdrukud on füüsiliselt valmis ning saame Läti-mängudega veel palju infot, mida treeningutel parandada võimalik," rääkis Eesti neidude koondise peatreener Ella Kungurtseva.
"Päris ideaalset koosseisu meil pole, sest mõned pallurid jäid eemale vigastustega ning mõned arvasid ise, et pole valmis nii kõrgel tasemel Eesti esindamiseks. Võistkonnavaim on aga suurepärane, kõik on heas tujus ja tüdrukud tahavad võidelda nii koha eest platsil kui ka mängudes," kinnitas Kungurtseva.
Enamikele U-17 koondislastest on kohtumised Läti vastu esimesed ametlikud maavõistlused Eesti särgis, EM-turniirist rääkimata. Koondises on pallureid viiest klubist – esindatud on HC Kehra, SK Reval-Sport, HC Tabasalu, Aruküla SK ja SK Tapa.
"Lätlannadega oleme erinevatel klubiturniiridel kohtunud ning usun, et tegu on võrdsete vastastega. Maavõistlused on kindlasti tähtsad mängulise enesekindluse leidmiseks, sest EM-il peaks juba kraadi võrra tugevamad ning enam rahvusvahelist kogemust omavad tiimid meile vastu tulema," arvas Kungurtseva.
Eesti naiskond teeb Tallinnas nelja päeva sees seitse treeningut ning mängib siis reedel ja laupäeval Kristiine spordihallis Lätiga. Esimene kohtumine algab kell 18 ning laupäeval mängitakse algusega kell 11. | U-17 neidude käsipallikoondis valmistub EM-iks maavõistlustega Läti vastu | https://sport.err.ee/1608290379/u-17-neidude-kasipallikoondis-valmistub-em-iks-maavoistlustega-lati-vastu | Eesti U-17 neidude käsipallikoondis kogunes teisipäeval viimasesse laagrisse, et valmistuda järgmisel nädalal algavateks Euroopa meistrivõistlusteks ning kohtub reedel ja laupäeval Kristiine spordihoones kahel korral maavõistlusmängus Läti eakaaslastega. |
Venemaa kogus nelja ala peale 169,528 punkti, USA arvele jäi 166,096 ja kolmandaks tuli Suurbritannia naiskond 164,096 punktiga.
Viimasel alal Venemaa Olümpiakomitee esindusele kuldmedali kindlustanud Angelina Melnikova ütles, et sai kohe pärast viimast esitust aru, et olümpiavõit on käes. "Ma ei ole varem enda elus midagi sellist kogenud, teadsin kohe, et olime võitnud, et see oli võimalik," ütles Vene võimleja.
24-aastane neljakordne olümpiameister ning USA esivõimleja Simone Biles lahkus võimlemisareenilt pärast ebaõnnestunud toenghüpet, kus maandus halvasti. Tagasi tulles oli Biles juba Jordan Chilesiga asendatud ja ta vaatas enda koondisekaaslaste esitusi kõrvalt, ise samal ajal pahkluud sirutades, vahendab BBC Sport.
USA naiskond kinnitas finaali ajal, et Biles on võistlusest vigastuse tõttu kõrvale jäänud ning et tema jätkamist Tokyo olümpiamängudel hinnatakse järgnevatel päevadel.
Biles ütles pärast areenilt lahkumist ajakirjanikele, et tegeleb vaimse tervisega ning teatas sotsiaalmeedias, et tunneb suurt survet enda õlul. "Ma tunnen, et vaimne tervis on spordis enam levima hakanud. Me peame oma mõistust ja kehasid kaitsma ning ei peaks lihtsalt minema midagi tegema, mida maailm tahab, et me teeks," ütles Biles. | Venemaa pälvis sportvõimlemises Bilesist ilma jäänud USA üle kulla | https://sport.err.ee/1608290367/venemaa-palvis-sportvoimlemises-bilesist-ilma-jaanud-usa-ule-kulla | Tokyo olümpiamängude naiskondliku sportvõimlemise finaalis oli võidukas Venemaa Olümpiakomitee, kes alistas neljas rotatsioonis esivõimlejast Simone Bilesist ilma jäänud Ameerika Ühendriigid. |
Kallas märgib, et riigikontrolli analüüs tõestab, et vaktsineerimise korralduses on tõsiseid probleeme.
"Riigikontroll nendib, et meie ladudes seisab tuhandeid kasutamata vaktsiine – nädalataguse seisuga koguni üle 170 000 doosi Pfizeri ja Moderna vaktsiini. Samal ajal on üle Eesti sadu tuhandeid inimesi, kes tahavad ja vajavad vaktsiini, kuid mingil põhjusel pole seda saanud. See on lubamatu olukord," kommenteeris peaminister.
Ta lisas, et vaktsineerimise korraldus on ka varem tekitanud tõsiseid küsimusi, mistõttu on ta nõudnud sotsiaalministeeriumilt pidevalt ülevaateid ja tegutsemist.
"Täna, riigikontrolli analüüsi valguses nõudsin kahetunnise kohtumise käigus vaktsineerimise eest vastutavalt tervise- ja tööministrilt Tanel Kiigelt sisulisi vastuseid ja konkreetseid tähtaegu, mil probleemid saavad lahendatud. Riiulitel seisev vaktsiin peab jõudma sinna, kus tahtjaid on ja vaktsiinist on puudus. Vaktsineeritud inimesed tagavad Eesti avatuse," teatas Kallas.
Kallas lisas, et ligi 550 000 eestimaalast on praeguseks täielikult vaktsineeritud, ligi 625 000 saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. Seda on tema sõnul küll omajagu, kuid pikk tee on veel minna. | Kallas nõudis Kiigelt vastuseid vaktsineerimise korralduse kohta | https://www.err.ee/1608290370/kallas-noudis-kiigelt-vastuseid-vaktsineerimise-korralduse-kohta | Peaminister Kaja Kallas teatas, et nõudis teisipäeval riigikontrolli kirja valguses tervise- ja tööminister Tanel Kiigelt vastuseid vaktsineerimise korralduse puuduste kohta. |
Kohtuasjas süüd tunnistanud ja tunnistusi andnud Vilniuse ettevõtja Deimantas Bertauskas vabastati kriminaalvastutusest, ütles kohtu esindaja Vytautas Joncas.
Kohtualuste ülesanne oli väidetavalt andmete kogumine 13. jaanuari 1991. aasta sündmuste protsessiga seotud ametnike ja kohtunike kohta ning leida Leedu ametnikke, kes esitaks Juri Meli tervise kohta valetõendeid, et leevendada tolle kinnipidamisolusid.
Nõukogude sõjaväelaste katsel hõivata 13. jaanuaril 1991 Vilniuse teletorn ja teleraadiokomitee hoone hukkus 14 relvastamata inimest, 31 sai raskesti ja üle tuhande kergemini haavata.
Juri Mel oli Vene kodanik, kes viibis ühes teletorni rünnanud tankidest.
Otsuse saab edasi kaevata. | Leedu endine poliitik mõisteti süüdi Venemaa kasuks luuramises | https://www.err.ee/1608290361/leedu-endine-poliitik-moisteti-suudi-venemaa-kasuks-luuramises | Šiauliai ringkonnakohus mõistis teisipäeval Venemaa jaoks luuramises süüdi Leedu Sotsialistliku Rahvarinde endise juhi Algirdas Paleckise ja saatis ta kuueks aastaks vangi. |
11,5-kilomeetrisel temposõidul pälvisid Eesti naisjuuniorid Elina Tasane ja Kirke Reier sakslanna Selma Lantschi (16.06) järel vastavalt teise ja kolmanda koha. Kaotust võitjale kogunes Tasasel 54 sekundit ja Reieril üks minut. Neljanda koha teenis samuti eestlanna: Annabrit Prantsi jäi pjedestaalist lahutama viis sekundit.
Naiste eliitklassis sai Kristel Sandra Soonik 16. koha, kaotades võitjale Aurela Nerlole (14.51) minuti ja 49 sekundiga. Liis Jääger (+2.30) sai 21. ja Silvia Türkson (+2.51) 22. koha.
100,5-kilomeetrisel grupisõidul, kus eliitnaised ja juuniorid koos sõitsid, kuulus kolmikvõit Poola ratturitele. Parim oli Karolina Kumiega (2:34.18), teise koha sai Kaja Rysz (+0.29) ja kolmanda Lucja Pietrzak (+1.59).
Reier (+3.29) sai 13. koha, Tasane (+3.30) 14. koha, Türkson (+3.32) 19. koha, Jääger (+3.33) 21 koha. ja Soonik (+3.35) 28. koha. Naisjuunioride arvestuses olid Reier ja Tasane poolatari Julia Dabrowska (+3.29) ja sakslanna Lantschi (+3.29) järel vastavalt kolmas ja neljas. | Eesti naisjuuniorid pääsesid Poolas pjedestaalile | https://sport.err.ee/1608290343/eesti-naisjuuniorid-paasesid-poolas-pjedestaalile | Eesti naiste maanteeratturite koondis osales Poolas rahvusvahelistel võistlustel nii tempo- kui grupisõidus. Edukad naisjuuniorid jõudsid mõlemal korral pjedestaalile. |
Nii Swedbanki, SEB, LHV kui Luminori esindajad kinnitasid tehingute arvu ja laenusummade kasvu. LHV ja Luminor tõid välja, et aasta-aastalt tehingute arv kasvab ja eelmise aastaga võrreldes ulatub sel aastal kasv koguni 60 protsendini.
Eesti Panga kinnitusel sõlmiti selle aasta teises kvartalis uusi laenulepinguid eluaseme soetamiseks keskmiselt 171 miljoni euro väärtuses kuus. Seda on 40 protsenti enam võrreldes 2019. aasta II kvartaliga.
LHV tehingute arvu kasv on panga finantseerimise osakonna juhi Catlin Vatseli hinnangul osaliselt tingitud näiteks sellest, et nende pank teeb kõige kiiremaid laenupakkumisi. "Kuna kodu ostmisega võib paljude soovijate tõttu olla kiire, saab see mitmete klientide jaoks oluliseks kriteeriumiks," sõnas ta.
Konkurents tingib madalama intressi
Eesti Panga ökonomist Raido Kraaviku sõnul on langenud ka keskmine eluasemelaenu intressimäär madalamale – 2,1 protsendini.
Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas rääkis, et tänavu on tunda olnud tugevat konkurentsi laenude hinnastamisel ja võrreldes aasta algusega ollakse turul laenude marginaalide pakkumistega päris jõulised.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma lisas: "Intressitaseme languse taga on hästi tugeva profiiliga laenuvõtjad ning konkurents. Iga pank soovib enda kliendid kodulaenuga enda juures hoida, nii ka meie." Swedbanki keskmine kodulaenu intress on umbes 1,95.
Ka Catlin Vatsel kinnitas, et intressi tingib eeskätt konkurents, kuid möönis samas, et igal pangal on oma tuluootus. Just viimane võib osutuda põhjuseks, miks intressid Euroala keskmiseni – 1,4 protsendini – ei lange.
Asukoht laenu saamisel rolli ei mängi
"Piirkond, kuhu soovitakse kodu osta, üha laieneb," rääkis Vatsel LHV-st. "Kodukontori võimalusi hakatakse üha rohkem ära kasutama ning pakkumise osas on defitsiit tekkinud pigem majade ja suvilate osas suurematest keskustest eemal."
Anne Pärgma Swedbankist tõi välja, et uusarenduste osakaal moodustab nende uutest kodulaenulepingutest umbes kolmandiku. Asukohta suurematest keskustest eemal ei maksa ka tema hinnangul karta: "Kui laenusoovijal on jätkusuutlik sissetulek, võetav laen jõukohane ning piisavalt omafinantseeringut, siis laenu võtmine on igati reaalne. Ostja valib kinnisvara ja kui tal on väljavalitud vara ostuks piisavalt maksevõimet ja omafinantseering, siis ta selle tehingu teeb."
Teatud maakondades ostetaksegi rohkem kinnisvara hoopis keskustest väljapoole.
Kodu tuleks osta vastavalt vajadusele
Kuivõrd kinnisvarahinnad edaspidi muutuda võiks, ei julenud pangaesindajad prognoosida.
"Kodu ostmiseks on iga aeg õige," vastas Vatsel küsimusele, kas kodu ostmisega oleks mõistlik kiirustada või pigem oodata. "Oluline on leida kodu vastavalt oma soovidele ja vajadustele."
Ka Pärgma sõnas, et kui inimesel on vaja osta kodu, on alati õige aeg. "Tuleb lihtsalt hoolikalt kaaluda, et võetav kohustus oleks pikaajaliselt jõukohane." | Konkurents kodulaenuturul surub intresse alla | https://www.err.ee/1608290301/konkurents-kodulaenuturul-surub-intresse-alla | Viimase poole aasta jooksul on märkimisväärselt suurenenud väljastatud kodulaenude hulk. Tekkinud konkurents on omakorda sundinud panku madalamaid intresse pakkuma. |
Eesti, Soome ja Saksamaa koostööfilm "Vehkleja" viib Haapsallu, kuhu 1952. aastal saabub kehalise kasvatuse õpetajaks introvertne meistersportlane Leningradist (Märt Avandi). Vaatamata koolidirektori vastuseisule hakkab ta lastele vehklemist õpetama. Konarlikust algusest hoolimata saab sõjajärgsel raskel ajal vehklemisest teraapia nii lastele kui ka treenerile. Lüüasaanud direktorile ei anna aga rahu, miks noormees tegelikult väikelinna saabus.
Mitmeid auhindu noppinud "Vehkleja" põhineb osaliselt legendaarse Eesti sportlase ja treeneri Endel Nelise (1925–1993) elulool. Režissöör on Klaus Härö, osalisi kehastavad Märt Avandi, Ursula Ratasepp, Hendrik Toompere, Jaak Prints, Kirill Käro, Lembit Ulfsak jt.
"Vehkleja" on ETV eetris teisipäeval (27. juulil ) kell 23 ning hiljem nädal aega järelvaadatav veebikanalis Jupiter.err.ee. | ETV toob olümpiakulla puhul eetrisse mängufilmi "Vehkleja" | https://menu.err.ee/1608290346/etv-toob-olumpiakulla-puhul-eetrisse-mangufilmi-vehkleja | Eesti epeenaiskonna ajaloolise olümpiavõidu puhul teeb ETV sel teisipäeval kavamuudatuse ja näitab kell 23 kodumaist mängufilmi "Vehkleja", mille peaosas on Märt Avandi. |
Reedel õhtul saavad kõik nädalavahetuse lõbusamalt vastu võtta võistkondlikus padjasõjas Autovabaduse puiestee tantsu murul. Peale seda saavad kõik hingelt kunstnikud esitada suurel laval oma loomingut loomevabaduse üritusel.
Laupäeval keskpargis toimuval tudengirallil on kõik kogenud ja tulevased tudengid oodatud proovile panema oma oskusi ja teadmisi. Õhtul on võimalus kõigil võidusõidu fännidel kärurallil läbi Küüni tänava kihutada.
Pühapäeva hommikut alustatakse pannkoogihommikuga. Pannkoogi ja vahvlite nautimise kõrvale saab vaadata sportlikke võistlejaid kastironimisel kõrgustesse pürgimas või hoopis ise end proovile panna ning ronida kõige kõrgema õllekastidest torni otsa.
Nädalavahetuse lõpetab Emajõel toimuv sumo vaatemäng. Esimest korda saab Emajõel näha ujuvareeni, kus saavad kõik soovijad oma jõu proovile panna, et vastased vette lükata.
Tartu Tudengipäevade üritused toimuvad 30. juulist 1. augustini Autovabaduse puiesteel. Festivali kavaga saab lähemalt tutvuda aadressil https://www.studentdays.ee/kava/. | Tartu Tudengipäevad vallutavad Autovabaduse puiestee | https://menu.err.ee/1608290331/tartu-tudengipaevad-vallutavad-autovabaduse-puiestee | Sel nädalavahetusel vallutavad Autovabaduse puiestee esmakordselt suviste sündmustega Tartu Tudengipäevad. Tudengid ja linnarahvas saavad vaimu välja puhata nii traditsioonilisel pannkoogihommikul kui ka uutel üritustel, näiteks padjasõjal. |
Otsustavas kolmandas raundis kaotusseisus olev Baalla tahtis klintšis olles Nyikat kõrvast hammustada, aga uusmeremaalasel õnnestus kiirelt pea eest ära tõmmata.
"Ta ei saanud tervet suutäit," ütles Nyika pärast matši. "Õnneks oli tal hambakaitse suus ja ma olin natuke higine. Ma ei mäleta, mis ma talle ütlesin, aga mõned sõnad ma ütlesin."
Võidukas uusmeremaalane lisas, et teda on ka varem hammustatud, aga rinna pealt. "Aga ole nüüd, mees, need on olümpiamängud," lisas Nyika.
Uusmeremaalane kohtub veerandfinaalis Valgevene poksija Uladzislau Smiahlikauga.
Vastase hammustamine klintšis olles ei ole poksile võõras juhtum, legendaarne Mike Tyson hammustas kurikuulsaks saanud 1997. aasta matšis Evander Holyfieldi kõrvast. | Maroko poksija üritas olümpiamängudel vastast kõrvast hammustada | https://sport.err.ee/1608290319/maroko-poksija-uritas-olumpiamangudel-vastast-korvast-hammustada | Tokyo olümpiamängude raskekaalu (81–91 kg) poksis alistas teisipäeval Uus-Meremaa poksija David Nyika 5:0 Maroko poksija Youness Baalla, kes üritas uusmeremaalast matši ajal kõrvast hammustada. |
See oli üheksakümnendatel, kui Rootsis elavad sugulased olid jälle Eestis käimas. Nad elasid tol ajal Stockholmi äärelinnas, seal, kus linn sisuliselt lõppes. Istusime, rääkisime, nagu ikka, kui kauged sugulased külla tulevad.
Ma ei mäleta enam, kuidas, aga kuidagi juhtus nii, et meile räägiti ka lugu sellest, kuidas too linnaäärne kommuun peab oma palgal ühte talunikku. Taluniku ülesanne oli pidada igat masti kodulinde ja -loomi ning see talu oli siis kohaks, kuhu nädalalõputi sõitsid kokku linnainimesed, et paitada lammast, vaadata sigu-lehmi ning juua värskelt lüpstud piima.
Ma mäletan, et vangutasin veel pead, et mis imeasi see kana nüüd ikka on. Siis oli veel see aeg, kui kolhooside-sovhooside lõpetamisest olid Eesti maakohad täis väiketalusid ja ka muid töid pidavad maainimesed pidasid tihti väiksemaid loomi, nii nagu see oli kombeks äsja mööda saanud nõukogude ajal.
Umbes samal ajal sattusin ma ühte dokumentaalfilmiprojekti. Berliini Humboldti Ülikooli põllumajandustudengid tulid Eestisse tegema filmi talumajanduse uuest algusest. Ma mäletan, kuidas istusin ühel õhtul, kui filmimised hakkasid juba lõppema, projekti juhtiva professoriga koos ja ta ütles mulle: "Kõik need talunikud oma viie hektari põllu ja ühe lehmaga kaovad varsti."
Kui nüüd kerida linti edasi, siis möödunud aastal kerkis mäletatavasti üles mõte saata kooliõpilased (või oli see üliõpilased) appi põllumajandusse, et korvata koroonapandeemia tõttu Eestisse saabumata jäänud Ukraina tööliste puudumine. Mäletan veel seda, et meie esiroheline Züleyxa Izmailova kiitis selle idee kõikvõimsa sotsiaalmeedia voogudes heaks. Lapsed näeksid siis ka, kust tuleb meie igapäevane toit ja saaksid ise käe mullaseks teha.
Ma siis kommenteerisin selle peale, et tänapäeva Eestis algab talu 200 hektarist ja kogu selle high tech tootmisprotsessi juures pole lastel küll midagi teha. Need ajad, mil kolhoosi aiandis sai peenraid kõblatud, on nüüd ikkagi minevik. Izmailova soovitas mul selle peale vähem televiisorit vaadata.
Ma ei tea, mida tänapäeval televiisoris talupidamisest näidatakse, sest mul pole ülalnimetatud aparaati juba aastaid. Küll on mul maamaja ümbruses mõningad tegevtalud, mille omanikud majakõrguste John Deeri traktoritega põldudel ja heinamaadel ringi sõidavad. Mõned korrad on mindki nende traktorite kabiini lastud ja no on väga high tech, pole üldse kahtlustki.
"Ega asjassepuutumatul inimesel sellisesse korraliku ettevõtte mõõtu välja andvasse majapidamisse eriti asja pole ka. Kui tal üldse maale asja on."
Juba mõnda aega on Eestis selline põllumajandus, mille tulekut ennustas saksa põllumajandusprofessor 1990. aastate alguses. Asjatundjate jutu järgi on Eesti põllumajandus üks Euroopa efektiivsemaid (loe: kõrgtehnoloogilisemaid), sest järjest vähema inimtööjõuga suudetakse järjest enam tööd ära teha. Ja ega asjassepuutumatul inimesel sellisesse korraliku ettevõtte mõõtu välja andvasse majapidamisse eriti asja pole ka. Kui tal üldse maale asja on.
Pärast maade ja talude tagasisaamist müüsid paljud need jälle maha ja nüüd on meil piisavalt lapsi, kes isegi ei oska unistada suvel maavanaema-vanaisa juures käimisest.
Seda meeldivam on, et nüüd juba mitmendat-setmendat aastat toimub avatud talude päev.
Sel päeval pakkisin mina esimest korda kümne-aastase lapse autosse ja tegin parajalt pika tiiru Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Seda ennekõike sellepärast, et laps näeks koduloomi ja -linde. Mul endal on seljataga lapsepõlve suved maal ja ma olen enam-vähem kõik need suured ja väikesed elukad ära näinud, naljaga pooleks karjas käinud ja kõik muu tolleaegne ruraalromantika sinna juurde.
Ja laps nägi ka. Suuri lihaveiseid, värvilisi kanu, pehmeid lambaid ja isegi vähke. Lambad on nunnud, veised on natukene imelikud, kanad on ebahuvitavad ja vähid on põnevad, nii võiks seda kõike kokku võtta. Põllumajandustraktor on lihtsalt üks suur asi, mille kabiini tuleb ronida mööda redelit ja mis on täis erinevaid ekraane ja nuppe.
Ma olin üks nendest sadadest ja võib-olla tuhandetest, kes kurseerisid tolmupilves mööda külavaheteid ja otsisid talusid, mis ennast sel päeval avatuks kuulutasid. GPS vedas paar korda alt, muidu oli palav ja ühel hetkel tekkis kartus, et jäängi tühja paagiga siia põldude vahele seisma. Minu jaoks oli kogu sõidu põnev pool pigem suurelt teelt kõrvale jäävate külade nägemine. Ehk kes avastas koduloomi-linde, kes aga Eestimaad.
On täiesti loogiline, et funktsioneeriv talumajapidamine asub metsa taga, põldude ja heinamaade keskel. Neid otsides ja sinna sõites sai laps proovida elektrikarjuse sutsakat ja suhelda mullikatega. Süüa sai avatud talude päeval ka head-paremat. Kus pannkooki, kus punase sõstra kooki.
Ma arvan, et avatud talude päev on hea initsiatiiv, igatahes parem kui pidada üleval näitlikku majapidamist, nagu seda Rootsis tehti ja võib-olla siiani tehakse. Mida võiks rohkem olla, on kõrgtehnoloogilised mitmesaja hektarilised suurtalud. Seal saaksid kõik külalised ka reaalselt näha, mida tänapäevane põllumajanduslik tootmine endast kujutab. Lüpsikarusselli vaataks isegi. | Aimar Ventsel: kuniks talu veel elab... | https://www.err.ee/1608290325/aimar-ventsel-kuniks-talu-veel-elab | Avatud talude päev on hea ettevõtmine. Mida võiks rohkem olla, on kõrgtehnoloogilised mitmesaja hektarilised suurtalud. Seal saaksid kõik külalised ka reaalselt näha, mida tänapäevane põllumajanduslik tootmine endast kujutab, kirjutab Aimar Ventsel. |
Tegemist on järjekordse tagasilöögiga Barcelona kanepiklubidele. 2017. aastal tühistas kohus Kataloonia parlamendi seaduse, mille kohaselt oli täiskasvanutel lubatud kanepit tarbida eraruumides, teatas The Guardian.
Kanepiklubid jätkasid Barcelona omavalitsuse regulatsiooni raames. Nüüd tühistas kohus ka selle. Kohtunikud leidsid, et linnavõimud polnud piisavalt pädevad, et sellist reeglit kehtestada.
"Enamik klubisid eeldab, et varem või hiljem peavad nad tegevuse lõpetama," ütles Kataloonia Kanepiühenduste Föderatsiooni pressiesindaja Eric Asensio.
Ametlikult on tegemist eraklubidega. Liikmemaks on umbes 10 eurot. Klubidest on saanud aga turistide meelispaik.
Liikmed saavad klubide territooriumil kanepit osta ja suitsetada. Linnavõimud ja kohalik politsei leiavad, et klubid vähendavad illegaalset tänavakaubandust.
"Jälle ründab kohtusüsteem ühendusi, võtmata arvesse Barcelona tegelikkust. Vaja on õigusraamistikku, mis tunnistab olemasolevat reaalsust" ütles Asensio. | Hispaania kõrgeim kohus otsustas sulgeda Barcelona kanepiklubid | https://www.err.ee/1608290322/hispaania-korgeim-kohus-otsustas-sulgeda-barcelona-kanepiklubid | Hispaania kõrgeim kohus sulges õigusliku lünga, mis lubas umbes 200 kanepiklubil Barcelonas tegutseda. |
54-aastase Estelle Hedaya perekond ootas nädalaid teateid tema kohta ning esmaspäeval said nad politseilt info tema leidmisest, vahendas BBC.
Päästjad otsisid ohvreid rusudest mitu nädalat, kuid teatasid reedel, et otsingud on lõppenud. Siis Estelle Hedaya kohta veel teateid ei olnud.
Kokku sai majavaringus surma 98 inimest. Algul arvati, et kadunud on 159 inimest, kuid politsei on seda arvu nädalate jooksul tehtud kontrollimiste tulemusel vähendanud. Üks inimene suri haiglas, kõik ülejäänud tõmmati rusudest hukkunult välja.
12-korruseline Champlain Towersi lõunahoone varises kokku 24. juunil. Võimude teatel käsitletakse seda kohta nüüd kuriteopaigana. Siiani ei ole teada, mis põhjusel 40 aastat tagasi ehitatud hoone kokku varises, kuid 2018. aastal tehtud raport viitab probleemidele kortermaja konstruktsioonis. | Floridas kokku varisenud kortermaja rusudest on kõik ohvrid leitud | https://www.err.ee/1608290298/floridas-kokku-varisenud-kortermaja-rusudest-on-koik-ohvrid-leitud | Juuni lõpus Floridas Miami põhjaosas kokku varisenud kortermaja rusudest leiti viimane kadunud olnud ohver, mis tõstis hukkunute arvu 98 peale. |
Kevadel Tallinna linna ning kahe rendiettevõtte – Bolti ja Tuule – vahel sõlmitud hea tahte leppe allakirjutamisel selgitas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, et arendada tuleb kergliikuritega liikumist ning tasuta parkimiskohad aitavad linnapilti puhtamaks muuta. Erinevalt eelmistest aastatest saavad nii Bolt kui ka Tuul oma tõukerattaid linna maale paigutada tasuta.
Bolti pressiesindaja Kristiin Jetsi sõnul tuli algatus linna poolt. "Parkimiskohad on mõeldud eelkõige renditeenuse pakkujatele, et nad saaksid hooldusest tulnud tõukerattad nendele aladele paigutada ja seeläbi linnapilti korrastada," selgitas Jets maha joonistatud kastide ideed. Ta avaldas lootust, et ka inimesed muutuvad teadlikumaks ja hakkavad parkimisalasid rohkem kasutama rataste suvalisse kohta tänaval jätmise asemel.
Tuule tegevjuht Jaan Kekišev lisas, et inimesed on parkimiskohti üha enam omaks võtmas ning ka firma plaanib harjumuse tekkele rohkem kaasa aidata.
"Ettevõtjatele kadus seni kehtinud kohustus elektritõukerattad alates kella 23.00 linnaruumist kokku koguda, mis võimaldab linlastel vajadusel ka öösel rattaga koju sõita," rääkis hea leppega kaasnenud teistestki muudatustest Tallinna kommunikatsiooniosakonna pressiesindaja Ott Heinapuu.
Ehkki hoiukohtadesse on võimalik paigutada kokku 1380 ratast, on firmad linnapilti toonud tõukerattaid rohkem.
Jets selgitas, et rattaid pargitakse ka tähistamata piirkondadesse, kuid need asuvad põhiliselt kesklinnast eemal.
Kui Bolti pressiesindaja Kristiin Jetsi hinnangul pole kahel rendifirmal konflikte ette tulnud, kuna ruumi jaguvat kõigile, on Tuule tegevjuht Jaan Kekišev tõsisem: "Meil korduvalt tulnud ette olukordi, kus konkurent seda kokkulepet eirab ning pargib kogu hoiukoha oma tõukerattaid täis ning meil puudub võimalus oma tõukerattaid hoiukohta parkida."
"Linnapilti toodavate tõukerataste hulk on linnaga kokku lepitud ja arvu korrigeeritakse vastavalt nõudlusele koostöös linnaga," sõnas Jets.
Ka Kekišev kinnitas, et tõukerataste alampiiri pole seatud, kuid üks operaator võib maksimaalselt 1000 elektritõukeratast paigutada kesklinna piirkonna parkimiskohtadele. | Tallinn joonistas kõnniteedele tõukerattaparklad | https://www.err.ee/1608290292/tallinn-joonistas-konniteedele-toukerattaparklad | Suvel ilmusid Tallinna linnapilti tõukerataste parklad. Värviga enamasti kõnniteedele maha joonistatud alad on mõeldud rendifirmadele oma elektritõukerataste paigutamiseks ja linnapildi korrastamiseks. |
Kuldmedalit ei võitnud Eesti sportlased ei 2016. aastal Rios ega ka 2012. aastal Londonis. Viimati tõusis eestlane olümpial pjedestaali kõrgeimale astmele 2008. aastal, mil Pekingis triumfeeris kettaheitja Gerd Kanter.
Naissportlastest oli enne vehklejaid Eesti lipu all suveolümpiamängudel kuldmedali võitnud vaid trekisõitja Erika Salumäe, kes võidutses 1992. aastal Barcelonas. Talimängudelt on kaks kulda võitnud Kristina Šmigun.
Eesti lipu all võisteldes on sportlased suveolümpialt nüüd võitnud kümme kulda. Suve- ja talimängudelt kokku on eestlased kokku võitnud 14 kuldmedalit. | Võidukad vehklejad lõpetasid Eesti 13 aastat väldanud kullapõua | https://sport.err.ee/1608290289/voidukad-vehklejad-lopetasid-eesti-13-aastat-valdanud-kullapoua | Eesti epeenaiskonna Tokyo olümpiamängudel võidetud kuldmedal on Eesti koondise esimene pärast 2008. aastat. |
Vigastuse tõsidust pole ei mängija ega klubi kommenteerinud.
Pariisi Saint-Germain kohtub pühapäeval hooaja avamängus Lille'i klubiga.
35-aastane Ramos sõlmis juuli alguses Prantsusmaa tippklubiga kaheaastase lepingu. | Ramose debüüt PSG eest lükkub vigastuse tõttu edasi | https://sport.err.ee/1608290286/ramose-debuut-psg-eest-lukkub-vigastuse-tottu-edasi | Hispaania jalgpallitäht Sergio Ramos vahetas sel suvel peale 16 aastat Madridi Reali särgi kandmist klubi ning liitus Pariisi Saint-Germainiga, kuid pühapäeval toimuva pidanud debüütmängu jätab kaitseäss säärevigastuse tõttu vahele. |
Maarjamäe jalgpallihalli plaanitakse kommunismiohvrite memoriaalist 40 meetri kaugusele. Maa, kuhu hall peaks kerkima, kuulub Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile (RKAS). Aktsiaseltsi üldkoosolek on riigihaldusminister Jaak Aab.
Sestap pöörduski justiitsminister Maris Lauri just Aabi poole ja pani talle südamele, et jalgpallihalli lubav detailplaneering tuleb tühistada.
"Riigihalduse minister saab anda Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile juhise, et tühistada detailplaneering ja siis saab RKAS pöörduda Tallinna linna poole juba selle tühistamiseks," rääkis Lauri.
Ka Tallinna abilinnapea Andrei Novikov on korduvalt rõhutanud, et maa omanik peab ainult avalduse esitama ja juuni lõpus kinnitatud detailplaneering tühistatakse.
Maris Lauri lisas, et kui Aab ei soovi RKAS-i omapäi käskida, võib ta valitsuselt selleks mandaati paluda.
Jaak Aab ütles, et justiitsministri esitatud ettepanek tuleks juriidiliselt üle kontrollida. Tema sõnul on ettevõtte üldkoosolekul ehk omaniku esindajal väga piiratud õigused.
"Tegelikke otsuseid võtab vastu Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi nõukogu üldtasemel ja konkreetseid otsuseid juhatus, kes põhineb vastavatel seadustel, lepingutel," selgitas Aab. "Nii et ma ei ole väga veendunud, et riigihalduse minister saab üle nõukogu ja juhatuse seda käskida."
Ka RKAS-i juht Kati Kusmin ütles, et detailplaneeringu tühistamise asjus oleks ministril ettevõtet keeruline käskida.
"Riigi Kinnisvara ja jalgpalliklubi Levadia on 2005. aastal sõlminud pikaajalise hoonestusõiguse lepingu, mis andis jalgpalliklubile õiguse detailplaneeringu algatamiseks," märkis Kusmin. "See ei ole nii, et maaomanik ühel hetkel mõtleb nii ja teisel naa. Me peame arvestama, millised kokkulepped me oma koostööpartneritega teinud oleme."
Teiste sõnadega, kui RKAS pöörduks linna poole ja paluks detailplaneeringu tühistada, võib jalgpalliklubil tekkida õigus riigifirmalt kompensatsiooni küsida. "Väga suure tõenäosusega," sõnas Kusmin. "Ehk seda olukorda saab lahendada osapoolte kokkuleppel."
Ministrid: 600 000 euro nõuet tuleks põhjendada
Osapoolte kokkulepe oleks parim võimalik lahendus ka Maris Lauri ja Jaak Aabi hinnangul. Seda kokkulepet on otsitud vähemalt aasta ja läinud sügisel jõuti päris lähedale. Tallinna linn pakkus välja, et jalgpallihalli võiks rajada hoopis Lasnamäele õigeusu kiriku lähistele, nii et Maarjamäele kerkiks vaid klubihoone.
Levadia oli sellega põhimõtteliselt nõus, kuid märkis, et kahte kohta ehitamine läheb kallimaks. Jalgpalliklubi juhatuse liige Sergei Hohlov-Simson avaldas juunis, et Levadia sooviks sellisel juhul kompensatsiooniks 600 000 eurot. Maris Lauri sõnul on jalgpalliklubil õigus hüvitist küsida.
"Näidata ära, millest need lisakulud tulevad. Kui need on põhjendatud, siis ma ei välista, et riik valitsuse kaudu selle rahaeralduse teeb. Kas valitsuse reservist näiteks või planeeritakse järgmise aasta eelarvest. Seda saab kõike kaaluda, aga selleks tuleb teha ametlik taotlus," ütles Lauri.
Jaak Aabi sõnul on rahast veel vara rääkida, sest temagi tahaks näha paberil tehtud arvutust. Samas usub Aab, et kokkulepe on endiselt võimalik.
"On olnud suuline jutt, mida ma ei saa enne kinnitada, kui on konkreetne kiri ja kalkulatsioon selle juures. Siis ma saan öelda, kui suur see summa on," ütles Aab.
Memento pöördus kohtusse
Asjaosalised said kokkuleppe otsimiseks ka pisut lisaaega. 21. juulil pöördus represseerituid ja nende lähedasi koondav Eesti Memento Liit halduskohtusse ja taotles linnavalitsuse otsuse tühistamist.
Kaebusega on ühinenud ka mitmed Memento piirkondlikud organisatsioonid ning mõned eraisikud, teiste seas Isamaa poliitik Riina Solman.
Solmani sõnul hindab kaebajate esindaja vandeadvokaat Tuulikki Laesson kaebust perspektiivikaks.
"Tegemist on kalmistualaga. Sinna on maetud juba surnuid. Seal käiakse mälestamas inimesi," rääkis Solman. "Tegelikult tuleks teha memoriaalile selline üldhinnang, üldvaade, et kuidas üldse seda memoriaali ala tuleb käsitleda"
Kaebuses märgitakse, et memoriaalile on kirjutatud kadunud sugulaste nimed ja paljudele on memoriaal ainus koht, kus surnuid mälestada. Ühtlasi lisavad kaebajad, et seaduse järgi tuleks kalmistu ümber tagada vähemalt 50 meetri laiune kaitsevöönd, kuhu ei tohi rajada ehitisi ega planeerida maakasutust, mis võib põhjustada müra.
Kohtuvaidluste ajaks soovitakse halduskohtult esialgset õiguskaitset. Kaebuses kirjeldatakse, kuidas arendaja võiks juba pelgalt detailplaneeringu najal ehitamist ette valmistada, sealhulgas kuni 25 puud maha võtta. Tallinna linnalt ootab halduskohus tagasisidet hiljemalt kolmapäeva keskpäevaks.
Riigihaldusminister Jaak Aab kinnitas samas, et rahandusministeeriumi hinnangul planeeringut koostades midagi valesti ei tehtud.
"Ma mõistan Memento muret ja nende huvi," lisas Aab. "Ma arvan endiselt, et ajamata taga juriidilisi nippe, tuleks leida kokkulepe."
Memento pole ainus, kes on jalgpallihalli eemale tõrjumiseks juristide nõu palunud. Justiitsministeerium sõlmis lepingu advokaadibürooga Ellex Raidla. Lepingu järgi on tunnis 175 eurot küsiva büroo ülesanne hinnata, kas ka ministeeriumil maksaks detailplaneeringu tühistamist nõuda. Maris Lauri sõnul nad seda eelhinnangut veel saanud pole.
"Me sooviksime saada praktikute analüüsi kogu selle tausta kohta, mis on selle krundiga seoses toimunud," rääkis Lauri.
"Päris mitmete aastate jooksul on erinevaid lepinguid sõlmitud ja erinevaid asju tehtud. Soovime saada sellist praktikutepoolset hinnangut, et kuidas neid asju on aetud, mis asjad kõikidest nendest asjaoludest järelduvad ja pärast me vaatame, kuidas edasi käituda," lisas Lauri. | Lauri: Aab võiks nõuda Maarjamäe jalgpallihalli planeeringu tühistamist | https://www.err.ee/1608290277/lauri-aab-voiks-nouda-maarjamae-jalgpallihalli-planeeringu-tuhistamist | Justiitsminister Maris Lauri palub riigihaldusminister Jaak Aabil tagada, et Maajamäe jalgpallihalli detailplaneering tühistataks. Aab ütleb, et seadused talle niisugust võimu ei anna ja uskuda tuleb läbirääkimistesse. |
20 aastat tagasi ilmus Heino Elleri autoriplaat "Neenia" (ECM Records 2001), millele salvestatud lood jõuavad Tõnu Kaljuste dirigeerimisel uuesti kuulajate ette, sama koosseis esitab muusikat ka plaadil. Kontserdipaikadeks on valitud väikesed Eesti kohad, sest ka Elleri orkestrimuusikas annavad tooni looduspildid ja ekspressionistlikud meeleolud.
Heino Eller, kelle 135. sünniaastat järgmisel aastal Eesti tähistab, töötles oma muusikas traditsioonilisi eesti elemente ja rahvaviise, kuid ta lasi end inspireerida ka impressionismist, ekspressionismist ja teistest 20. sajandi muusikavooludest. Peale selle mõjutasid teda Frédéric Chopin, Edvard Grieg ja Jean Sibelius, keda ta noore mehena ka ise kohtas.
Kontsertidel on kavas teosed Elleri loometee erinevatest kümnenditest: "Eleegia" (1931), "Lüüriline süit" (1945), "Neenia" (1928), "Sümfoniett" (1965-1967) ja "Viis pala keelpilliorkestrile" (1953), mille viimane osa on Elleri populaarseim teos "Kodumaine viis".
Toimub kuus kontserti:
12. augustil kell 19.30 Kambja Martini kirikus
13. augustil kell 19.30 Hageri Lambertuse kirikus
14. augustil kell 19.00 Triigi Filharmoonias (kontserdi pealkiri "Lainete vahel")
17. augustil kell 19.30 Põltsamaa Niguliste kirikus
18. augustil kell 19.30 Viljandi Pauluse kirikus
19. augustil kell 19.30 Räpina Miikaeli kirikus | Tõnu Kaljuste viib Heino Elleri muusika Eesti väikekohtadesse | https://kultuur.err.ee/1608290238/tonu-kaljuste-viib-heino-elleri-muusika-eesti-vaikekohtadesse | 12.–19. augustil tuleb Eesti helilooja Heino Elleri (1887–1970) keelpillimuusika Tõnu Kaljuste ja Tallinna kammerorkestri esituses ettekandele Eesti kirikutes ning Triigi Filharmoonia hooaja lõppkontserdil. |
Praegu olemas olevaid parimaid ravimeid on tülikas manustada ja neist on haiglates ka tõsine puudus.
"Meie tegevus on piiratud. Meil pole eriti tõhusaid ravimeetodeid," ütles tervishoiuteenuse ProHealth New York nakkushaiguste juht Daniel Griffin.
USA-s on heaks kiidetud kümme koroonaravimit. Kahe ravimi kasutusluba peatati. Valitsus peatas hiljuti veel ühe ravimi kasutamise, kuna see ei olnud tõhus viiruse uute tüvede vastu, teatas The Wall Street Journal.
Vajadus koroonaravimi pärast seega püsib.
USA haiglad valmistuvad juba delta mutatsioonist põhjustatud juhtumite kasvuks. Delta variant levib aktiivselt vaktsineerimata inimeste seas. Vaktsineerimine riigis samas aeglustub.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon teatas hiljuti, et kulutab koroonavastaste tablettide väljatöötamise toetamiseks 3,2 miljardit dollarit.
Vastavalt mittetulundusliku mõttekoja Milkeni instituudi andmetele hinnatakse praegu kliinilistes uuringutes olevat rohkem kui 225 koroonaravimit.
USA valitsus keskendus epideemia alguses peamiselt koroonavaktsiinide väljaarendamisele. Samuti konkureerisid ravimifirmad kliinilistes uuringutes patsientide pärast. Uuringud on sageli ka töömahukad ja aeganõudvad.
Mõned ravimeetodid näitavad ka positiivseid märke. Ravimifirmad Merck ja Pfizer testivad mõlemad kodus manustatavat koroonaravimit.
2020. aasta veebruaris alustati remdesiviiri ravimi kasutamist. Ravimil on aga üks tõsine probleem. See on kõige tõhusam, kui seda manustatakse kohe pärast nakatumist. Remdesiviiri saab manustada ainult haiglas.
Ekspertide sõnul oleks parim viirusevastane ravim selline, mida saaks kodus manustada.
"Tõhusate ravimite leidmiseks peavad valitsused tegema koostööd ülikoolide ja ravimifirmadega. Eeskuju peab võtma HIV-ravimite leidmise kampaaniaga," ütles USA riikliku allergia- ja nakkushaiguste instituudi tippametnik Carl Dieffenbach.
Probleeme põhjustab tervishoiutöötajate vähene teadlikkus.
Kui Texase osariigi kodanik Bob Bellini koroonatest osutus positiivseks, siis tuli talle meelde, et endise presidendi Donald Trumpi ravimise jaoks kasutati Regeneroni. Bellini pöördus ravimi saamiseks oma arsti poole, kes ei teadnudki, et see olemas on, vahendas The Wall Street Journal. | USA teadlased on hädas, et leida tõhusat koroonaravimit | https://www.err.ee/1608290253/usa-teadlased-on-hadas-et-leida-tohusat-koroonaravimit | USA teadlased on hädas tõhusa koroonaravimi leidmisega. Puuduvad asjakohased uuringud ja tervishoiusüsteem on killustatud. |
Mai Yamamoto tõi võitjatele kohtumises kaheksa punkti, sealhulgas viskas ta minut enne kohtumise lõppu sisse otsustava kahepunktiviske.
Jaapan oli juba enne kohtumist USA-ga kindlustanud koha turniiri väljalangemisvoorus, kuid võistkonna peatreeneri Torsten Loibli sõnul näitas võit seda, et naiskond on kindlalt medalikonkurentsis.
Ka Jaapani mehed pääsesid turniiril sõelmängudele, kui võitsid otsustavas mängus 21:16 Hiinat.
3x3 korvpall kuulub Tokyos esimest korda olümpiakavasse. | Jaapani 3x3 korvpallinaiskond šokeeris USA-d | https://sport.err.ee/1608290250/jaapani-3x3-korvpallinaiskond-sokeeris-usa-d | Olümpia naiste 3x3 korvpalliturniiriil kohtusid omavahel korraldajamaa Jaapani ja ainult võitusid tunnistanud USA naised, üllatuslikult väljus mängust võitjana Jaapan. |
Saksamaal resideeruv Jan Blomqvist on saavutanud kõikide tantsumuusika sõprade hulgas tuntuse oma äratuntavate meloodiate, maheda rütmi ja mõtlemapaneva lüürikaga.
"Tema muusika kirjeldamiseks lihtsalt ei piisa sõnadest ega isegi kõlaritest. Unustamatu elamuse saamiseks tuleb seda andekat artisti kindlasti kogeda laivis," soovitab kontserdi korraldustiimi Momentum esindav Marek Falgot, kes on tuntud ka kui üks Bombossa Brothersi DJ-dest.
Hinnatud live esinejana on Blomqvist andnud kümne aasta jooksul üle maailma enam kui 700 kontserti ja seda suurimatel elektroonilise muusika festivalidel nagu Burning Man, Coachella, Tomorrowland, Balaton Sound Festival, Lightning in a Bottle jpt.
Hous e-muusika tipptegijana on Blomqvistil muusikastriimimiskeskkonnas Spotify enam kui 104 miljonit kuulamist, 22 lugu on kuulatud enam kui miljon korda. Youtube'is on artistil 32 miljonit kuulamist ning tema lugusid on Shazam'itud enam kui pool miljonit korda.
Kui 2020. aasta tähendas staarile kümneid ära jäänud esinemisi, siis nüüd on mees taas maailmaturneel ning saabub Tallinna peale Ibiza ja Istanbuli kontserte ning USA tuuri. | Elektroonilise muusika suurkuju Jan Blomqvist annab septembris Eestis kontserdi | https://menu.err.ee/1608290223/elektroonilise-muusika-suurkuju-jan-blomqvist-annab-septembris-eestis-kontserdi | 24. septembril saab Tallinnas Noblessneri Valukojas näha ja kuulda ühe maailma tuntuima elektroonilise muusika esindaja Jan Blomqvisti live-set 'i. Maheda vokaaliga lugudega tuntud Berliini DJ-d on muusikaplatvormidel kuulatud sadu miljoneid kordi. |
Finaalist jäi Allikvee tänavu veel kaugele, sest sinna oleks pääsenud ajaga 2.09,95.
Eelujumiste kiireimat aega näitas 22-aastane austraallane Izaak Stubblety-Cook, kes läbis vahemaa ajaga 2.07,37.
Eelmiste olümpiamängudega võrreldes on Allikvee suure sammu edasi teinud, sest toona saavutas ta samal alal ajaga 2.13,66 33. koha. | Martin Allikvee saavutas Tokyo olümpial 25. koha | https://sport.err.ee/1608290220/martin-allikvee-saavutas-tokyo-olumpial-25-koha | Teisipäeval oli Tokyo olümpiamängudel ainukese Eesti ujujana võistlustules rinnuliujuja Martin Allikvee, kes saavutas 200 m distantsil 25. koha ajaga 2.12,60. |
"Tegemist on täieliku kuulujutuga, meil on väga kindlad reeglid ja protokollid," ütles Randveer ERR-ile.
Randveer selgitas, et laeva juhtis kapteni asemel vanemtüürimees, kellel algas vahetus kell 14 ehk vahetult enne õnnetuse juhtumist. Ta lisas, et tegemist oli puhkuselt tulnud tüürimehega, kõik toimis plaanipäraselt ja töötajad olid oma ametipostidel.
Randveeri sõnul pole seni uurimine näidanud, et keegi parvlaeval oleks reeglite vastu eksinud.
Teisipäeval käis riigikogu Estonia laevahuku toetusrühma ees aru andmas ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas. BNS teatas, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimeest Mart Helmet huvitas komisjoni koosolekul väide, et president Kersti Kaljulaid viibis Tõllu õnnetuse eel kaptenisillal ning õnnetuse ajal oli kapten sillalt lahkunud, et saata riigipea tema ametiautosse.
Arikas märkis, et seni laekunud andmete põhjal ei ole tekkinud vajadust Tõllu asjus menetlust alustada. Ta lisas, et see pole ohutusjuurdluse keskuse asi, kes ja kus laeval õnnetuse ajal asus. | TS Laevad: Tõllu õnnetusel pole seost presidendi viibimisega laeval | https://www.err.ee/1608290196/ts-laevad-tollu-onnetusel-pole-seost-presidendi-viibimisega-laeval | TS Laevade juht Indrek Randveer lükkas tagasi väite, nagu oleks Saaremaa liinil parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetus olnud seotud president Kersti Kaljulaidi viibimisega aluse kaptenisillal. |
Alagrupimängus Venetsueela vastu esines Nishida küllaltki tagasihoidlikult, tuues kaheksa punkti. Sellest piisas, et kohtumine kindlalt 3:0 (25:21, 25:20, 25:15) võita.
Oluliselt suurema panuse andis 21-aastane nurgaründaja võidumängus südika Kanada vastu, kus tõi nelja geimiga 23 punkti. Enne seda võideti ka kindlalt Keeniat, mille tulemusena asus korraldajamaa turniiri A-alagruppi juhtima.
"Ma ei ole reielihasevigastusest täielikult paranenud ja see annab tunda," ütles Nishida. "Aga tegemist on siiski olümpiamängudega ja ma ma tulin siia võitlema, isegi kui pean selleks oma keha tagant sundima."
Noor nurgaründaja tõdes, et ei saanud kohtumises Kanada vastu endiselt endast maksimumi anda ja temasse jäi päris palju varu.
Jaapani peatreeneri Yuichi Nakagaichi oli aga Nishida sooritusega rahul ja tundis rõõmu, et mees peale rusuvaid vigastusi olulises mängus püssi paukuma sai ja end väljakul mugavalt tundis. "Ta on väga palju tööd teinud ja ma tõesti lootsin, et raske töö kannab lõpuks vilja ja vabastab ta pingetest. Nishida on tagasi," sõnas ta.
Jaapan võitis viimati võrkpallis medali aastal 1972, toona oli see kõige kirkam. Praegu paikneb korraldajamaa maailma edetabelis 11. kohal. | Jaapani võrkpallikoondise liider mängib olümpial vigastuste kiuste | https://sport.err.ee/1608290199/jaapani-vorkpallikoondise-liider-mangib-olumpial-vigastuste-kiuste | Jaapani meeste võrkpallikoondise nurgaründaja Yuji Nishida tunnistas, et tema esitust segab klubihooajal saadud hüppeliigesevigastus ja olümpia ettevalmistusperioodil viga saanud reis. |
Kuigi teadmised koroonaviiruse kohta üha paranevad, ei ole Euroopa riigid pikendamas läbipõdenute sertifikaate, kui nad end kuue kuu jooksul pärast haigust ei vaktsineeri.
Eestis kehtis seni soovitus vaktsineerida end ühe doosiga kuue kuu möödumisel pärast haiguse läbipõdemist. Et aga koroonapassi sertifikaadid kehtivad läbipõdenutele kuus kuud, võib juhtuda, et need aeguvad enne, kui inimene end vaktsineerida jõuab. Seetõttu on uus soovitus vaktsineerida end neli kuni kuus kuud pärast läbipõdemist. Teadlaste soovitused seda aega pikendanud ei ole, mistap pole oodata ka sertifikaatide kehtivuse pikenemist ilma vaktsiinita.
Sotsiaalministeerium selgitas ERR-ile, et läbipõdemise sertifikaadi kehtivus kuus kuud on paika pandud üle Euroopa ning seda pole põhjust praegu muuta. Samuti on üleüldine soovitus end seejärel vaktsineerida. Ühe vaktsiinisüsti järel märgitakse läbipõdenu süsteemis vaktsineerimiskuuri lõpetanuks.
"Vaktsineerimine peaks andma kindlama kaitse kui läbipõdemine," põhjendas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla seda soovitust. "Kuuekuuline kestus on EL-i regulatsiooniga kokku lepitud, seni pole arutatud selle pikendamist."
Teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et teadusuuringuid on erinevaid, kuid EL-i üldine poliitika, mille põhjal sertifikaadid välja töötati, ütleb, et vaktsineerima peaks end siiski esimese kuue kuu jooksul pärast läbipõdemist.
"Ekspertidel pole täit üksmeelt; on väga tugevad ühe doosi soovitajaid, on ka neid, kes vaktsineerivad kahega, näiteks Inglismaa, kes on rõhutanud, et ei lähe ühele vaktsiinidoosile tagasi. Meil pole väga tugevaid andmeid, kumb on õigem," tõdes Lutsar.
Riigiti on praktika niisiis erinev – näiteks Eesti ja Prantsusmaa nõuavad ühe vaktsiinisüsti tegemist. Ent on ka neid, kes vaktsineerivad läbipõdenuid samuti kahe doosiga, näiteks Suurbritannia ja Poola.
"Silmas pidades viirusetüvede uusi variante, on ikkagi vaja oma immuunsust tõhustada selle ühe doosiga," peab Lutsar vaktsineerimist pärast haiguse läbipõdemist oluliseks.
Läbipõdenutel on reisimisel oluline välja uurida, kas sihtriik aktsepteerib ühe doosiga vaktsineerimist, et mitte ootamatult karantiini jääda. Näiteks nõuab seda Suurbritannia, mis ei kuulu EL-i. EL-i riikidest on Poola ainus, kes ei aktsepteeri ühe doosiga vaktsineerimist, samas kui teised EL-i riigid, kes ise vaktsineerivad kahe doosiga, teiste liikmesriikide erinevat praktikat aktsepteerivad, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Näiteks nädal tagasi muutis Läti kahe doosi nõude üheks.
"Eelkõige reisimise lihtsustamiseks on Euroopa Komisjoni soovitus tänaseks muutunud ehk inimene peaks edaspidi saama reisida ühe tõendiga, kus vaktsineerimiskuur on märgitud lõpetatuks," ütles Lehtla.
Küll aga võib inimene Eestis jänni jääda teise doosi saamisega, et mõnda sellisesse riiki reisida, kuna meie immunoprofülaktikakomisjoni soovitus on vaktsineerida läbipõdenuid ühe doosiga. Siiski on praktikat, kus läbipõdenutel on õnnestunud saada kaks doosi. Sellisel juhul tasub vaktsineerimiseks eelistada oma perearsti, kellele vajaduse ära rääkida saab ja kes sellise otsuse vastu võtta saab.
Sotsiaalministeerium teist doosi läbipõdenutele reisimise hõlbustamiseks õigeks ei pea.
"Immunoprofülaktika ekspertkomisjon leidis, et läbipõdenute vaktsineerimine kahe doosiga ei ole üldjuhul vajalik. Sertifikaadi saamine ei saa seega olla põhjenduseks, miks teha COVID-19 haiguse läbipõdenule kaks doosi, kui meditsiiniline näidustus selleks puudub. Samuti oleks mõistlik vältida olukorda, kus lääneriikides manustatakse lisadoose ilma meditsiinilise näidustuseta üksnes reisimise eesmärgil, samas kui on teisi riike, kus vaktsiinidoose ei ole piisavalt," põhjendas Lehtla. | EL koroona läbipõdenute sertifikaate pikendama ei asu | https://www.err.ee/1608289941/el-koroona-labipodenute-sertifikaate-pikendama-ei-asu | Neil, kes aasta alul teise koroonalaine haripunktis haiguse läbi põdesid, on tagumine aeg teha vaktsiinisüst, sest muidu hakkavad nende koroonapassi sertifikaadid aeguma. EL-i riigid on kehtestanud sertifikaatidele kuue kuu pikkuse kehtivuse alates haiguse läbipõdemisest ning seda aega pikendada pole plaanis. |
Kirjandusteoste hulgast leiab poest nii ilu- kui teadmiskirjandust, laste- ja noorteraamatuid, elukunstiteoseid kui ka valiku muukeelset kirjandust.
"Kuna Eestis ilmub aastas üle 3500 erineva teose, siis Biblioteek aitab oma eelvalikuga parimad teosed lihtsamini üles leida. Eriline rõhk on lõunaeesti kirjandusel ning Eesti autorite tutvustamisel välismaalastele – poest leiab terve riiulitäie teistesse keeltesse tõlgitud eesti kirjandust. Lisaks uutele raamatutele on müügil valik kasutatud raamatuid," rääkis Kalda.
Biblioteegis on lisaks raamatuelamuste saamisele võimalik toetada ka kohalikke ettevõtteid ja esindatud on erinevad Lõuna-Eesti väiketootjad.
Bibilioteek asub Tartus Aparaaditehases (Kastani 42, 1. sissepääs) ja ootab alates 5. augustist raamatusõpru ja teegurmaane esmaspäevast reedeni kell 10–18 ning laupäeviti kell 11-16. Biblioteegi avamine on osa ka 2. augustil algava armastusfilmide festivali Tartuff programmist.
Kalda on Tartu Loomemajanduskeskuse inkubant ning lisaks Biblioteegile koordineerib ka lugemisklubi "Trükimust ja pool pokaali". Lisaks Kaldale kuulub Biblioteegi meeskonda ka kultuurkapitali kirjanduspreemia nominent Joosep Vesselov. | Tartus Aparaaditehases avab uksed uus raamatupood | https://kultuur.err.ee/1608290160/tartus-aparaaditehases-avab-uksed-uus-raamatupood | Neljapäeval, 5. augustil avab Tartu loomemajanduskeskuse inkubant Kristel Kalda Tartus Aparaaditehases raamatupoe Biblioteek, mis koondab raamatusõpru lugemisklubisse, korraldab raamatuesitlusi ja pakub nii lastele kui suurtele võimalust ka kohapeal aega veeta. |
Kahe riigi esindajad kohtuvad kolmapäeval Genfis, kus läinud kuul kohtusid ka president Joe Biden ja Vladimir Putin.
Asevälisminister Sergei Rjabkov ütles Vene uudisteagentuuridele, et kõnelused lubavad Moskval hinnata, "kui tõsine on meie USA kolleegide meelsus, mis puudutab keskendunud, elava dialoogi pidamist strateegilise stabiilsuse üle".
Niinimetatud strateegilise stabiilsuse dialoogi raamistiku lõid tippkohtumisel Biden ja Putin, kes märkisid, et Washington ja Moskva suhtlesid halvima ärahoidmiseks ka külma sõja tipphetkel.
Rjabkov märkis, et Moskva ja Washingtoni lähenemine teineteisele pole alati edukas. "Ent see kohtumine toimub, et protsessiga algust teha, analüüsida põhjalikult, kus meil on erimeelsused ja proovida leida koostöö valdkondi," lausus ta.
Kremli pressisekretär Dmitri Peskov ütles, et suhete parandamine on väga keeruline protsess, kuid ta tervitas asjaolu, et kahe riigi vahel on kontakt.
USA delegatsiooni juhib asevälisminister Wendy Sherman, teatas riigi välisministeerium. | Genfis algavad USA ja Venemaa kõrgetasemelised läbirääkimised | https://www.err.ee/1608290193/genfis-algavad-usa-ja-venemaa-korgetasemelised-labiraakimised | Venemaa teatas teisipäeval, et sel nädalal peetavad kõrgetasemelised läbirääkimised USA-ga näitavad, kas Washington tahab tõsimeeli Moskvaga dialoogi pidada. |
"Tahame aidata malaariat välja juurida. Selleks tahame kasutada sama läbimurdelist mRNA-tehnoloogiat, mida kasutati koroonavaktsiini väljatöötamiseks," teatas esmaspäeval BioNTech.
Firma plaanib alustada kliinilisi malaariavaktsiini uuringuid 2022. aasta lõpus, teatas Deutsche Welle.
Malaaria tapab aastas üle 400 000 inimese. Peamiselt surevad väikelapsed Aafrikas. BioNTech plaanib Aafrikasse rajada ka labori.
Projekti rahastavad Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Euroopa Liit.
"Oleme tunnistajaks meditsiinirevolutsiooni algusele," ütles esmaspäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. | BioNTech tahab välja arendada ka malaaria vaktsiini | https://www.err.ee/1608290181/biontech-tahab-valja-arendada-ka-malaaria-vaktsiini | Saksamaa ravimifirma BioNTech tahab järgmisel aastal kasutada mRNA-tehnoloogiat malaaria vastu vaktsineerimiseks. BioNTech oli esimene firma, mis tõi turule mRNA-tehnoloogial põhineva koroonavaktsiini. |
Riigikontrolör kirjutas pöördumises valitsusele, et Eestil pole olnud kinnitatud ja avalikustatud vaktsineerimisplaani alates juuli algusest. Holmi sõnul peaks uus vaktsineerimisplaan olema kokku lepitud ja kinnitatud enne vana plaani lõppu.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik esitas uue vaktsineerimisplaani kava valitsusele 8. juulil, kuid see on jätkuvalt avaldamata. Ajakohane vaktsineerimisplaan puudus ka märtsikuu alguses, uus plaan võeti vastu alles 20. aprillil.
Holmi sõnul ei ole vaktsineerimisplaanides esitatud eesmärgid selged ega mõõdetavad ja seetõttu pole aru saada, mida plaaniga saavutada soovitakse.
Näiteks aprillis kinnitatud plaanis märgiti, et sügiseks soovitakse saavutada Eestis 70-protsendiline vaktsiinidega hõlmatus, kuid pole välja toodud, mida mõeldakse sügise all – kas see tähendab augusti lõppu, astronoomilise sügise algust või varasügist. Ühtlasi ei tooda välja, kas hõlmatus tähendab täielikku vaktsineerimist või näiteks ühe vaktsiinidoosi saamist.
Valitsus pole eesmärkides välja toonud ka plaani 12-17-aastaste vaktsineerimiseks. See on Holmi sõnul aga oluline, et tagada hariduse kvaliteet ja hoida ära koolide sulgemist. "Muidu riskime sellega, et mitme aastakäigu õpilaste teadmistesse ja sotsiaalsesse võimekusse tekivad parandamatud lüngad. Juba praegu võiks olla selge, kuidas hakkab käima kooliõpilaste vaktsineerimine, praktilised ettevalmistused vaktsineerimiseks peaks juba käima," märkis Holm.
Riigikontrolöri sõnul ei tooda valitsusele iganädalaselt esitatavatel vaktsineerimise ülevaadetes välja kõige olulisemat ehk infot selle kohta, kuidas vaktsineerimisplaani eesmärke on täidetud. "Näiteks – kui eesmärk on saavutada 2021. aasta sügiseks, et 70 protsenti täisealisi on vaktsineeritud, siis ülevaatest ei ole olnud võimalik leida, milline on selle eesmärgi saavutustase ülevaate esitamise ajal. Samas on väga põhjalik ja ka kindlasti vajalik info hõlmatuse kohta vanuserühmade ja maakondade kaupa. Aga eesmärki puudutavat üldarvu toodud ei ole ning ülevaates esitatud andmete põhjal ei ole olnud seda võimalik ka ise arvutada," kirjutas ta.
Vaktsineerimise korraldus on Holmi sõnul olnud jäik ja kasutamata on jäetud paindlikud võimalused vaktsineeritute hulga suurendamiseks. Tema hinnangul tuleks vaktsineerimiseks luua rohkem kodulähedasi võimalusi. Näiteks tuleks saata vaktsineerimisbussid väikestesse asulatesse.
Ühtlasi on riik tagasi lükanud mitmed head ettepanekud vaktsineerimisvõimaluste suurendamiseks, kuid hiljem nendeni siiski tagasi jõudnud. "Viivitusega on kaotatud aega ning usaldust," kirjutas Holm, kes heidab ette ka erasektori kaasamata jätmist.
"Vaktsineerimise juhtrühma tuleks kaasata erasektori esindajaid, kes osaleksid otsustusprotsessis – nad tooksid juurde värskeid ideid, näitaksid võimalusi protsessi parandamiseks ning aitaksid siduda riigi ja erasektori ressursse. Otsustajad ei tohiks klammerduda riigisektoris mõnel pool levinud mõttemaailma suletusse ja n-ö oma mängumaa kaitsmisse, vaid olema avatud erinevatele lähenemistele," kirjutas ta. | Riigikontrolör: Eestil pole vaktsineerimisplaani | https://www.err.ee/1608290175/riigikontrolor-eestil-pole-vaktsineerimisplaani | Riigikontrolör Janar Holm heidab valitsusele ette kehtiva avalikustatud vaktsineerimisplaani puudumist ja jäika vaktsineerimiskorraldust. Vaktsineerimisplaani projektis ei tooda välja selgeid eesmärke, näiteks ei selgu sellest, kuidas peaksid vaktsineeritud saama noored ja ka madala vaktsineerimistasemega Ida-Virumaa elanikud. |
Kaksikvõidu teenisid Belgia ratturid, kui Emiel Vermeulen edestas grupifinišis Simon Danielsi. Kolmanda koha jättis kodumaale prantslane Damien Ridel. 163-kilomeetrisel võistlusel tegid kaasa ka Lauk, Rait Ärm ja Ampler Development Team. Lauk pälvis 43. koha, saades võitjaga kirja sama aja, vahendab Eesti Jalgratturite Liidu koduleht.
Ampler Development Teami parim oli leedulane Aivaras Mikutis, kaotades Vermeulenile nelja minuti ja 25 sekundiga. Treimuth jäi võitjast maha kuue minuti ja 49 sekundiga, soomlane Antti-Jussi Juntunen ja Mirzojev kaotasid mõlemad seitsme minuti ja 32 sekundiga. Kokku said tulemuse kirja 115 ratturit. | Peagrupis lõpetanud Lauk sai Prantsusmaal 43. koha | https://sport.err.ee/1608290151/peagrupis-lopetanud-lauk-sai-prantsusmaal-43-koha | Prantsusmaal sõidetud 45. GP De La Ville De Perenchies (UCI 1.2) jalgratta ühepäevasõidul said eestlased Karl Patrick Lauk, Henri Treimuth ja Artjom Mirzojev vastavalt 43., 92., 112. koha. |
Emaettevõtte osanike osa puhaskasumist langes aastaga 28,7 protsenti 16,4 miljonile eurole, selgus kontserni eelmise majandusaasta aruandest.
Ettevõtte käibest moodustas Eestist saadud tulu 828,3 miljonit eurot, mujalt Euroopa Liidust ning kolmandatatest riikidest teenis ettevõte tulu vastavalt 59,6 miljonit ning 1,5 miljonit eurot.
Kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli mullu 50,1 miljonit eurot, aasta varem aga 57,5 miljonit eurot.
Konsolideeritud bilansimaht oli aasta lõpu seisuga 449,3 miljonit eurot, 2019. aasta lõpus 432,2 miljonit eurot.
Kontserni omakapital oli aasta lõpus 183,3 miljonit eurot, sellest emaettevõtte osanikele kuuluv osa oli 137,6 miljonit eurot. Aasta varem olid vastavad näitajad 189 miljonit eurot ja 140,4 miljonit eurot.
Kontserni investeeringud põhivarasse moodustasid mullu kokku 28,7 miljonit eurot, aasta varem aga 25,1 miljonit eurot.
Keskmine töötajate arv oli kontsernis möödunud aastal 5209 inimest, mida on 264 võrra rohkem kui aasta varem. Tööjõukulud moodustasid mullu 100,7 miljonit eurot, aasta varem olid need 95 miljonit eurot.
2020. aastal on emaettevõtte osanikele dividende välja makstud summas 19,2 miljonit eurot, 2019. aastal oli summa 18,2 miljonit eurot. Kontserni jaotamata kasum oli 2020. aasta 31. detsembri seisuga 130,2 miljonit eurot, aasta varem 133,1 miljonit eurot.
Konsolideeritud aastaaruandes kajastuvad OÜ NG Investeeringud ning tütarettevõtete AS Liviko, AS Balbiino, AS Kitman Thulema, Tallinna Kaubamaja Grupp AS, Roseni Majad OÜ, Kuulsaal OÜ, OÜ Roseni Kinnisvara ja OÜ Salvo finantsnäitajad.
NG Investeeringud OÜ suuremad tegelikud kasusaajad on Creditinfo andmetel Andres Järving 17,85 protsendiga, Jüri Käo 17,75 protsendiga ja Enn Kunila 17,47 protsendiga. | NG Investeeringute kasum langes mullu ligi kolmandiku | https://www.err.ee/1608290142/ng-investeeringute-kasum-langes-mullu-ligi-kolmandiku | Tallinna Kaubamaja suuromaniku NG Investeeringud OÜ konsolideeritud käive kasvas 2020. aastal 1,9 protsenti 889,5 miljoni euroni, puhaskasum kahanes aga 31,6 protsenti 23,3 miljonile eurole. |
23 minutit väldanud avageimis jäi 24-aastane Kuuba kiirelt 0:3 kaotusseisu ning oli pikalt tagaajaja rollis. Eestlanna jõudis korra ka 15:15 viigiseisuni, ent enamaks suuteline ei olnud. Kokkuvõttes pani tailannast maailma 13. reket oma paremuse maksma, võites 21:16.
23 minutit kestnud teises geimis haaras Ongbamrungphan juba selge initsiatiivi. Kuuba tõi küll viiginumbrid mitmel korral paari punkti kaugusele, kuid oma mängu leidnud kümnenda asetusega tailanna enam ei vääratanud ja jäi kokkuvõttes veenvalt peale 21:12.
Kolmeliikmelise alagrupi täiseduga läbinud Ongbamrungphan lunastas kahe võiduga edasipääsu kaheksandikfinaali. Avamängus peruulanna Daniela Maciase 21:19, 21:13 alistanud Kristin Kuuba jaoks on olümpiamängud lõppenud. | Kristin Kuuba pidi tunnistama tugeva tailanna paremust | https://sport.err.ee/1608290133/kristin-kuuba-pidi-tunnistama-tugeva-tailanna-paremust | Sulgpallur Kristin Kuuba kaotas Tokyo olümpiamängude alagrupiturniiri teises mängus tailanna Busanan Ongbamrungphanile 16:21, 12:21 ega kaheksandikfinaali ei pääsenud. |
Koos kardinaliga läksid kohtu alla Londonis tegutsev fondihaldur, vabakutseline luureekspert ja veel seitse inimest, teatas Financial Times.
Becciu on esimene kardinal, kes anti Vatikani kohtusse. Paavst tühistas ka tema puutumatuse.
Juhtum keskendub Vatikani investeeringule Londoni kinnisvaraturul.
Becciut süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises ja omastamises. Kardinal eitab õiguserikkumisi ja väidab, et ta on vandenõu ohver.
Koroonaviiruse epideemiast tingitud sotsiaalsete piirangute tõttu ei toimu protsess Vatikani tavalises kohtusaalis. Kohtusaal pole piisavalt suur, et mahutada tunnistajaid ja vaatlejaid. Seetõttu toimub istung Vatikani muuseumi saalis.
"See näitab välismaailmale, et Püha Tool võtab kuritegevust tõsiselt," ütles Vatikani üks kõrgemaid majandusametnikke Juan Antonio Guerrero.
"Ma arvan, et see kohtuprotsess võib Püha Tooli majandusküsimustesse tuua suurema usaldusväärsuse. Süüdistused tulid Vatikanist ja see näitab, et sisekontroll toimib," lisas Guerrero.
Koos Becciuga on kohtu all ka fondihaldur Raffaele Mincione. Teda süüdistatakse samuti omastamises.
Mincione ettevõtted müüsid 2014. aastal Becciu järelevalve all oleva tehingu raames Vatikanile osaluse Londonis asuvas korterelamus. Püha Tool väidab, et kinnisvaratehingu käigus hinnati Mincione kasuks varasid üles ja Vatikan sai selle käigus märkimisväärset rahalist kahju. Mincione eitab samuti rikkumisi.
Kohtu all on samuti luureekspert Cecilia Marognat. Väidetavalt omastas ta Becciu allkirjastatud konsultatsioonilepinguga talle antud raha. Raha oli seotud Aafrikas röövitud nunnade vabastamise läbirääkimistega. Vatikan väidab aga, et Marogna kasutas raha isiklikuks otstarbeks.
Vatikan avaldas laupäeval esimest korda andmed oma kinnisvara ja investeeringuid haldava osakonna eelarve kohta.
2020. aasta eelarve järgi kuulub Pühale Toolile 4051 omandiüksust Itaalias ning veel 1120 omandiüksust, mis asuvad Londonis, Pariisis, Genfis ja Lausanne'is. | Vatikanis algab korruptsioonis süüdistatava kardinali kohtuprotsess | https://www.err.ee/1608290130/vatikanis-algab-korruptsioonis-suudistatava-kardinali-kohtuprotsess | Teisipäeval algab Vatikanis finantskorruptsiooni juhtumis süüdistatava kardinali Giovanni Angelo Becciu kohtuprotsess. |
Professor Värri, aitäh inspireeriva raamatu eest! Mis motiveeris teid hariduse ja ökokriisi seostest kirjutama?
Juba vähemalt kümme aastat on mul olnud tõsine mure maailma ökoloogilise olukorra pärast. Murelikuks teeb just see, et kuigi elame keset ökokriisi, on inimesed säilitanud oma endised hoiakud ja suhtumised.
Kui raamatu saamisloost rääkida, siis on paslik mainida, et oma päritolult olen maapoiss ja loodusega seotud küsimused on mulle alati olulised olnud. Umbes 35 aastat tagasi levis Soomes rohelise mõtte laine, mis mõjutas ka mind ja pani mind veelgi enam keskkonna peale mõtlema. Konkreetsem märk, et asjad liiguvad vales suunas, oli minu kodukoha jõe olukord. Praegu seda jõge enam ei ole.
Kõik see kokku kasvas kõikehõlmavaks ängistuseks, mis tekitas tunde, et nüüd tuleb midagi ette võtta. Mitte ainult oma akadeemilise karjääri, vaid ühiskonna jaoks tervikuna. Nii ma selle raamatu kirjutamiseni jõudsingi.
Olete üpris kriitiline Lääne humanistliku hariduskäsituse suhtes. Milles see seisneb ja miks te arvate, et see on oma aja ära elanud?
Lääne kasvatuslikku mõtet on kujundanud antiigi pärand, kristlik mõtlemine ja valgustusperiood. Kõik mainitud eeldavad, et tuleb liikuda täiuslikuma inimese poole ning et tulevik peab olema parem kui minevik ja olevik. Ökoloogilise kriisi ajastul tuleb see pärand ümber hinnata.
Tampere Ülikooli kasvatusteaduste professor Veli-Matti Värri Autor/allikas: Erakogu
Kasvatuse peamine funktsioon on olnud sotsialiseerimine, mis toob kaasa teatud paradoksi. Ühelt poolt peab kasvatuslik sotsialiseerimine aitama ühiskonda sulanduda. See aga taasloob ja kinnistab parasjagu kehtivat väärtussüsteemi. Eeldusel, et me tahame midagi muuta, on sedalaadi sotsialiseerimine seega osa probleemist. Teisalt peab sotsialiseerimine looma ja kujundama uusi hoiakuid ja väärtusi, sest ainult nii saab lahti öelda olemasolevate mustrite kordamisest.
Raamatus rõhutate, et pidevale täiustumisele suunatud progressinarratiiv põhineb looduse ekspluateerimisel ja see tuleks selja taha jätta. Kui loobume progressist, siis kuidas säilitada usk, et homne võib siiski olla parem kui eilne?
Lihtsat vastust siin ei ole, aga kindel on, et samamoodi jätkata ei saa. Me ei saa püüelda lõputu progressi poole, hävitades samal ajal planeeti. Üks asi, mida saab teha, on võtta tõsiselt teadlasi ja nende tehtud prognoose. Omaette küsimus puudutab tehnoloogiat. Tehnoloogiaoptimism eeldab, et ükskõik kui tõsine probleem meid ka ei tabaks, on selle lahendamiseks alati võimalik luua uus tehnoloogia. See mõtteviis on ekslik. Me vajame tehnoloogiat, aga me ei saa ainuüksi sellele loota.
Uue maailma poole liikumine tähendab senise heaolu piiramist, mis kindlasti ei ole kerge. Usun, et noorem põlvkond on paindlikum ja suudab oma tarbimisharjumusi hõlpsamini ümber kujundada. Samas tuleb hoolt kanda ka ühiskondliku õiguspärasuse eest.
Kasvatus on oma olemuselt seotud lootusega ja peaks algama väikelapse tasandilt. Lapse iseeneses väärtuslikuks pidamine peaks looma pinnase, et temast kasvab noor enesesse uskuv inimene, kellel on julgust ja otsustusvõimet luua uusi maailmu. Uus põlvkond peab vanemast generatsioonist mööda minema.
Kui konkreetsemaks minna, siis kuidas peaks haridust ja kasvatust ümber mõtestama ja milliseid samme tuleks selleks astuda?
See on tõepoolest oluline küsimus: milline on kasvatuse ülesanne ökokriisi ajastul ning milline peaks olema kasvatuse suhe ühiskonna, poliitika ja majandusega? Praegu on haridussüsteem kokku seotud konkurentsil põhineva majandussüsteemiga, mis seab esiplaanile tulupõhise mõtlemise ja muudab hariduse selle sama süsteemi osaks. Nõnda on kasvatuse ülesanne luua tihedas konkurentsisituatsioonis hakkama saavaid nii-öelda turuvalmis inimesi. See aga tähendab, et kasvatuses ei ole vabadust luua alternatiivseid väärtussüsteeme. Põhiline ülesanne ongi seega päästa kasvatus instrumentaalse mõtteviisi küüsist.
Soomes on tulu- ja konkurentsipõhise mõtlemise laienemise vastu olemas omalaadne kaitsekilp. Meil on kasvatusteaduslikku mõtlemist mõjutanud ja kujundanud filosoofid, nagu näiteks Hegel ja Herder, aga ka Soome enda mõtleja Johan Vilhelm Snellman. Õpetajad on meil veel suhteliselt sõltumatud ja nad saavad ise asjade üle otsustada, lähtudes neile omastest ideaalidest.
Aga ka Soome ülikoolid on muutunud rahvusvahelise hariduskonkurentsi osaks, kus ülikoolid seatakse paremusjärjestusse. Niisiis elame ühelt poolt keset ökokriisi, teiselt poolt iseloomustab meid konkurentsipõhisus. Selles olukorras tuleks püüelda ökoloogilise kasvatussüsteemi poole, mis seab oma keskmesse looduse hoidmise ja tasakaalu.
Raamatu üks inspiratsiooniallikaid on 20. sajandi fenomenoloogilise filosoofia esindaja Maurice Merleau-Ponty. Kui tavaline on Soome kontekstis kasvatusteaduste ja pedagoogilise mõtte sidumine filosoofiaga?
Pigem leidub seda vähe, aga mõnevõrra siiski. Näiteks 19. sajandi rahvuslikus ärkamises olulist rolli mänginud poliitik ja kultuuritegelane Johan Vilhelm Snellman sidus oma kasvatust puudutavad mõtted filosoofiaga. Samuti tuleks märkida paar aastat tagasi meie seast lahkunud filosoofiaprofessor Reijo Valfrid Wileniust. Kasvatuse ja filosoofia seostega tegelevad ka emeriitprofessor Pauli Siljander ja Oulu Ülikooli professor Katariina Holma. Rõõmu teeb kasvatusfilosoofia populaarsuse tõus noorema põlvkonna teadlaste hulgas. Fenomenoloogia ja kasvatusteadusliku mõtte sidumine on siiski üpris haruldane, siin üritan ma teerajaja rollis olla.
Olen märganud, et noorem generatsioon Soomes mõistab kasvatuse ja filosoofia ning kasvatuse ja ökoloogilise mõtlemise sidumise vajadust paremini kui vanem põlvkond. | Kasvatusteadlane: ökokriisi ajal on hariduse roll luua uusi väärtusi | https://novaator.err.ee/1608290118/kasvatusteadlane-okokriisi-ajal-on-hariduse-roll-luua-uusi-vaartusi | Keskkonnakriis sunnib ümber mõtestama erinevaid inimtegevuse valdkondi, sealhulgas haridust ja kasvatust. Ökoloogilise hariduskäsituse poole liikumine eeldab majanduskeskse mõtteviisi kärpimist, väidab Tampere Ülikooli kasvatusteaduse professor Veli-Matti Värri oma teoses "Kasvatus ökokriisi ajastul". Novaatorile antud intervjuud aitas vahendada raamatu eesti keelde tõlkinud Maria-Magdalena Jürvetson. |
Koroonanumbrite suurenemine on veelgi vähendamas Jaapani peaministri Yoshihide Suga toetust, mis on möödunud aasta septembris ametisse astunud poliitikul niigi 11 kuu madalaimal tasemel. Ühe põhjusena nähakse pandeemiaga toimetulematust.
Londoni King's College'i rahvatervise instituudi endise juhi Kenji Shibuya sõnul ei saa väita, et hüppeline nakatunute tõus on täielikult olümpiamängude põhjustatud, kuid lisas, et ülemaailmne spordiüritus annab levikule hoogu juurde.
Praegu pead tõstev koroonaviiruse leviku viies laine, kus valdavalt levib delta tüvi, on Tokyo haiglad tõsiselt proovile pannud. Olukord on nii kehv, et Tokyo piirkonna ametnikud otsivad võimalusi lisavoodikohtade loomiseks.
Tokyos kehtib nüüd eriolukord, mis lõppeb olümpiamängudega. Tegemist on Tokyo järjekorras neljanda kehtestatud eriolukorraga.
Kohalik ringhääling vahendas, et Tokyo peaks kavandatud operatsioonid ja ravi edasi lükkama, et rohkem ressursse COVID-19-vastasesse võitlusse suunata. | Olümpiamaal Jaapanis avastati teisipäeval rekordarv koroonajuhtumeid | https://sport.err.ee/1608290121/olumpiamaal-jaapanis-avastati-teisipaeval-rekordarv-koroonajuhtumeid | Parasjagu olümpiamänge võõrustavas Jaapanis halveneb päev-päevalt koroonaviiruse olukord – teisipäeval kinnitati piirkonnas 2848 uut koroonaviirusega nakatumist, mis märgib riigi uut kurjakuulutavat ööpäeva jooksul nakatunute rekordit. |
Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütles ERR-ile, et konkreetselt pole dokumenti võimalik näha, sest see sisaldab andmeid, mis ei kuulu avalikustamisele.
"Kuivõrd tegemist on teenistusliku juurdluse aruandega, siis see sisaldab erinevaid andmeid, mis on kaitstud erinevate lepingute saladustega või sisaldab isikuandmeid, mis ei kuulu avalikustamisele," sõnas Kaas.
Kaas ütles, et aruandes uuris terviseamet ainult enda tegevusi külmlaos, näiteks milliseid lepinguid tehti ja milline oli töökorraldus. "Kõik, mis puudutab tehnilist poolt selgub tehnilise ekspertiisi käigus ja see ilmub riigikantselei kaudu lõppraportisse," ütles ta.
Terviseamet teatas esmaspäeval, et esitas aruande riigikantselei juures tegutsevale uurimiskomisjonile. Aruanne lisatakse uurimismaterjalide hulka ning selle põhjal valmib lõppraport, mis on olemuselt avalik dokument.
Andmekaitse inspektsiooni õigusnõunik Liisa Ojangu ütles ERR-ile, et nende praktika on näidanud, kuidas ärisaladuse märkega lisatakse üsna kergesti juurdepääsupiiranguid ja tihti ei suudeta selle vajalikkust ära põhjendada.
"Nägemata seda dokumenti ma ei julge põhjapanevaid arvamusi öelda, kas need juurdepääsupiirangud on põhjendamatud või ei," ütles Ojangu.
Ojangu sõnul on harv, kui terve dokument on juurdepääsupiiranguga. Ta lisas, et tihti unustatakse ära, kuidas teabenõude korral tuleb väljastada see osa dokumendist, millele juurdepääsupiirangud ei laiene.
Imre Kaas lisas, et külmlao temperatuuritõusu juhtumiga seoses ei soovi terviseamet midagi salastada, seega otsitakse võimalusi, et aruanne avalikuks teha.
"Ma olen kindel, et avalikkuse huvi kaalub üles selle aruande puhul need kitsendused, mis seatud on," ütles Kaas.
Terviseamet teeb aruandest ülevaate kolmapäevasel pressikonverentsil. | Terviseamet salastas vaktsiinide aruande ärisaladuse märkega | https://www.err.ee/1608290046/terviseamet-salastas-vaktsiinide-aruande-arisaladuse-markega | Terviseameti külmlao temperatuuritõusu tõttu hävinud vaktsiinide juurdluse aruande juurdepääsupiirangu aluseks on märgitud ärisaladus, kuid lisaks sellele on terviseameti sõnul veel kaks sätet. |
Tema etendus "Smoke & Mirrors" on maailmas seni ainulaadne ja kõige mastaapsem one-queen drag show. "Smoke & Mirrors" on haaravate visuaalide ja hingematvate üllatustega autobiograafiline fantaasia, mida artist etendab läbi lip-sync 'i.
Helirida liigub Judy Garlandist Le Tigreni, lisaks näeb ka Velouri klassikaks saanud numbreid nagu "So Emotional" (Whitney Houston) ja "Cellophane" (Sia). Artist kasutab läbivalt teatraalseid võtteid, et langetada soo, leina, kuulsuse ja kogukonna maske.
"Smoke & Mirrors turnee saab olema kõik ja enamgi veel! Lana on väljas, Britney on sees...ja me läheme Prahasse! Globaalselt ootamatu paus andis meile võimaluse kasvada ja areneda. Ma ei jõua ära oodata, et seda kõike teiega jagada!" on Sasha Velour oma uue turnee eel põnevil.
Etenduse piletid tulevad müüki 30. juulil. | USAdrag queenSasha Velour esineb märtsis Tallinnas | https://menu.err.ee/1608290109/usa-drag-queen-sasha-velour-esineb-martsis-tallinnas | 21. märtsil 2022 toimub Alexela kontserdimajas Eestis veel seninägematu drag show, mille nimikülaline on USA populaarseim drag queen Sasha Velour. |
Isaac Asimov on kindlasti kõige enam tuntud oma Asumi-sarja poolest, mis kujutab Galaktikaimpeeriumi ja nn psühhoajaloo kontseptsiooni. Sealjuures on huvitav, kuidas nii selle idee kui ka teised olulisemad (nagu nn robootika kolme seadust kirjeldavad tööd) lõi ta juba oma ilukirjandusliku loomingu varasel perioodil, 1940--1950ndatel.
"Nemesis" pärineb aga autori teisest, peamiselt 1980ndatesse kuuluvast loomeperioodist. Selle järgu loomingut on peetud esimesest nõrgemaks, tõenäoliselt seetõttu, et peamiselt koosnes see Asumi- ja robootikaideedele erinevate eel- ja järellugude kirjutamisest. Tahes-tahtmata ei ole sellistel lisandustel enam originaaliga võrreldavat sära.
Selles osas lisabki "Nemesisele" natuke rohkem iseloomu teose eraldiseisvus. Kuna see pole aheldatud millegi endast suurema külge, nagu mainitud eel- ja järellood, on sel piisavalt ruumi olla just tema ise. See tähendab antud juhul olla üks parajas mahus, paraja hulga tegelaste ja parajas kaalukategoorias ideedega kosmosepõnevik.
Loo tegevus toimub millalgi 23. sajandil, kus Maa on vaene ja ülerahvastatud ning jõukamad kogukonnad on koondunud erinevatesse Päikesesüsteemi orbiitidel tiirlevatesse hiiglaslikesse kolooniatesse. Üks suurimatest sellesugustest, Rootori-nimeline koloonia on juba välja töötanud ka valguskiirusel liikumise tehnoloogia ja valmistub oma juhi, Janus Pitti mahitusel tähtede poole lahkuma.
Kuid just siis annab sama koloonia astronoom Eugenia Insignia teada, et ta on avastanud tähe, mis asub Päikesest vaid kahe valgusaasta kaugusel ning on teatud põhjustel seni varjatuks jäänud. Haarates võimalusest, suundubki koloonia just selle, Nemesiseks nimetatud tähe suunas. Kuid nende lahkumise saladuslikkus paneb Maa luurejuhti Kattimoro Tanayamat halba aimama.
Ning see aimdus pole sugugi alusetu. Nagu astronoom Insignia välja selgitab, liigub Nemesis aeglaselt Päikesesüsteemi suunas ja võib sealse hapra gravitatsioonitasakaalu lõpuks segi lüüa, muutes Maa elamiskõlbmatuks. Koloonia juht Pitt hoiaks seda infot oma varjatud põhjustel aga pigem saladuses. Insignia ebaharilikult tundlik tütar Marlene omakorda tajub Nemesise süsteemis midagi veidrat ...
Tore on muidugi nentida, et kõigi nende mõistatuste ja ohtude lahendused on oma iseloomult klassikaliselt asimovlikud. Usk kaine mõistuse jõudu ja vähemalt enamike inimeste loomuomasesse heasoovilikkusesse kuulub väga selgelt autori iseloomu juurde. Targad inimesed vaidlevad seal lahenduskäikude üle, kuid on nõus valima kõige tõenäolisema -- ja korrigeerivad oma lähenemist, kui see valeks osutub.
Asimovi tuntuimatest teostest eristabki seda hilisema perioodi raamatut eelkõige suurem tähelepanu tegelaste ja nende omavaheliste suhete osas. Kuigi võib öelda, et see pole jätkuvalt autori tugevus, võib selline teos sobida isegi paremini lugejale, kellele Asimovi stiil on tundunud muidu liiga steriilne ja ideepõhine.
Puudu pole ka tänapäevasele lugejale äratuntavatest teemadest. Asimov puudutab siin näiteks inimkogukondade mitmekesisuse ja ühetaolisuse kui erinevate valikute konflikti. Samuti näitab ta seda, kuidas ka alles tuhandete aastate pärast Maad elamiskõlbmatuks muutva hädaohuga tuleb hakata tegelema kohe, ning võimaluste ring muutub iga hetkega ahtamaks.
Kõige selle juures peab siiski arvestama, et "Nemesis" ei ole särav täht Asimovi loomingu paremiku taustal. Asjatundlikult kirjutatud kosmosepõnevik on see aga küll ning lugemise teeb meeldivalt mahedaks just autorile omane positiivsus ning usk headuse ja mõistuse võitu. Midagi sellist on juba iseenesest vajalik. | Arvustus. Malbe kosmosepõnevik | https://kultuur.err.ee/1608290103/arvustus-malbe-kosmoseponevik | Uus raamat
Isaac Asimov
"Nemesis"
Tõlkinud Tatjana Peetersoo
Fantaasia 2021
440 lk |
Viimase kahe nädalaga on registreeritud 4905 nakatumist, mida on 1953 võrra rohkem kui eelnenud kahenädalasel perioodil, mil leidis kinnitust 2952 nakatumist.
Pandeemia algusest peale on Soomes registreeritud pea 103 900 nakkusjuhtu.
Lätis leidis viimase ööpäevaga kinnitust 68 uut koroonanakkuse juhtu, teatas teisipäeval terviseamet. Viiruse pärast suri kaks inimest.
Riigis poogiti esmaspäeval COVID-19 vastu 4623 inimest, neist 1778 said vaktsiini esimese annuse, 2318 teise ja 527 vaktsineeriti Johnson & Johnsoni ühekordse vaktsiiniga.
Vaktsineerimise tempo on langenud mitu korda võrreldes maiga, kui päevas vaktsineeriti üle 16 000 inimese.
Leedus tuvastati viimase ööpäeva jooksul 211 uut koroonanakkuse juhtu, teatas teisipäeval statistikaamet.
Juba viiendat päeva ei ole ükski nakatunu surnud.
Viimase kahe nädala haigestumus 100 000 elaniku kohta kerkis 70,9-ni, positiivsete testide osakaal kasvas 2,2 protsendini päevas.
Leedus on alates pandeemia algusest andnud positiivse koroonaproovi 281 284 inimest, COVID-19 tagajärjel on surnud 4411 inimest. | Soomes tuvastati 612 uut koroonajuhtumit | https://www.err.ee/1608290106/soomes-tuvastati-612-uut-koroonajuhtumit | Soomes leidis viimase ööpäevaga kinnitust 612 uut koroonanakkuse juhtu, teatas teisipäeval terviseamet. |
Maailma kuues reket Svitolina läks kaheksandikfinaalis vastamisi avaringis Eesti esireketi Anett Kontaveidi konkurentsist lülitanud kreeklanna Maria Sakkariga (WTA 19.). Koguni kaks tundi ja 41 minutit väldanud tasavägises matšis võitis Sakkari küll avaseti 7:5, ent kaotas teise seti Svitolinale 3:6 ja otsustava kolmanda seti 4:6.
Võistlustules jätkavatest mängijatest kõrgeimat asetust omav 26-aastane Svitolina, kes jõudis ka Rio mängudel veerandfinaali, läheb kaheksa parema hulgas vastamisi Itaalia tennisisti Camila Giorgiga (WTA 61.), kes võitis tšehhitar Karolina Pliškovat (WTA 7.) 6:4, 6:2.
Teistes selgunud veerandfinaalpaarides kohtuvad Anastassia Pavljutšenkova ja Belinda Bencic ning Paula Badosa ja Marketa Vondroušova. Viimase veerandfinalisti selgitavad Donna Vekic ja Elina Rõbakina, kelle omavahelise mängu võitja kohtub kaheksa seas Garbine Muguruzaga. | Kontaveidi alistanud Sakkari langes Svitolina vastu konkurentsist | https://sport.err.ee/1608290094/kontaveidi-alistanud-sakkari-langes-svitolina-vastu-konkurentsist | Tokyo olümpiamängude tenniseturniiril on naiste üksikmängus selgunud kolm veerandfinaalpaari. Heas hoos jätkab neljandat asetust omav ukrainlanna Elina Svitolina. |
Kui enamik komisjoni koosolekust hõlmas reisiparvlaeva Estonia huku uurimisega seonduvat, siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimeest Mart Helmet huvitas, kas vastab tõele, et president Kersti Kaljulaid väisas Tõllu õnnetuse eel kaptenisilda ning õnnetuse ajal oli kapten sillalt lahkunud, et saata riigipea tema ametiautosse.
Arikas märkis, et ohutusjuurdluse keskus ei ole seni laekunud andmete põhjal pidanud vajalikuks Tõllu asjus menetlust alustada, ka ei ole nende asi, kes ja kus laeval õnnetuse ajal asus.
Küll aga kinnitas Arikas, et andmete kogumine alles käib ning ei saa välistada, et ühel hetkel tekib vajadus ka ohutusjuurdluse avamiseks. Näiteks on veel laekumata laeva musta kasti andmete lugem.
Arikas lisas, et ohutusjuurdluse keskuse ülesanne on uurida õnnetuse tehnilisi asjaolusid juhul, kui on oht, et need võivad korduda.
21. juulil Virtsu sadamast teel olnud ja Kuivastu sadamasse kell 14.40 randuma pidanud parvlaev Tõll sõitis neljasõlmese kiirusega vastu sadamakaid, mille tagajärjel deformeerus sõidukite pealesõiduramp täielikult. Kuivastu sadama turvakaamera salvestuselt on näha, et kokkupõrge oli väga tugev, samas aluse kerel visuaalselt suuri vigastusi näha ei ole.
Parvlaeva pardal oli ka president Kersti Kaljulaid, kelle auto sai kokkupõrkes kergelt viga. | Arikas: reisiparvlaeva Tõll musta kasti andmed on veel laekumata | https://www.err.ee/1608290091/arikas-reisiparvlaeva-toll-musta-kasti-andmed-on-veel-laekumata | Estonia laevahuku toetusrühma ees koos minister Jaak Aabiga teisipäeval aru andmas käinud ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas märkis, et Kuivastu sadamas õnnetusse sattunud reisiparvlaeva Tõll musta kasti andmed on veel laekumata. |
Hiiumaal korvpalliga alustanud tagamees liikus ühel hetkel edasi KK Pärnu noortesüsteemi ning tegi hooajal 2009/10 samas tiimis ka oma kõrgliigadebüüdi. Pärast kolme aastat Pärnus liikus Paasoja edasi Raplasse, kus pallis viis järjestikust hooaega, vahendab Korvpall24.ee.
Seejärel sai tagamees võimaluse ennast proovile panna välismaal, kui hooajal 2017/18 mängis ta Rumeenia kõrgliigas Craiova meeskonnas ja aasta hiljem Kreeka esiliigas Psychiko BC ridades. Seejärel naasis Eesti koondislane üheks hooajaks kodumaale ning proovis BC Kalev/Cramo särgis VTB Ühisliiga taset.
Eelmisel hooajal siirdus Paasoja taas piiri taha, kui teenis lepingu Hispaania esiliigas ehk LEB Goldis. Kahjuks kalendriaasta lõpus saadud raske põlvetrauma tõttu piirdus ta kõigest kuue liigamänguga, kus kogus keskmiselt 19,3 minutit, 4,5 punkti, 2,2 lauapalli, 1,2 vaheltlõiget ja ühe resultatiivse söödu.
"Mul on väga hea meel ja ootusärevus, et taaskord saan Rapla särgi selga tõmmata ja Sadolin spordihoones Eesti parimate korvpallifännide ees mängida. Ootan kohtumist meeskonna ja uue treeneriga, et saaksime hakata valmistuma loodetavasti väga edukaks hooajaks. Isiklikus plaanis võin öelda, et see hooaeg tuleb täiega panemise hooaeg," kommenteeris Paasoja klubi Facebooki lehel.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Martin Paasoja lõi taas Raplaga käed | https://sport.err.ee/1608290082/martin-paasoja-loi-taas-raplaga-kaed | Rapla korvpallimeeskond lõhkas esmaspäeva hommikusse korraliku pommi, kui teatas, et eelmisel hooajal Hispaania esiliigaklubi Real Valladolidi hingekirja kuulunud 28-aastane ja 191 cm pikkune Martin Paasoja tõmbab taas selga just Rapla tiimi särgi. |
Kuubal sündinud, kuid Ameerika Ühendriikide kodakondsust omav endine treener on töötanud koos mitmete maailma tippjooksjatega, teiste seas ka olümpiavõitja ja maailmameistri Mo Farahiga.
Salazar oli Nike Oregon Projecti, mis koondab USA pikamaajooksjaid, et ühiselt ala ja jooksjate taset edendada, peatreener aastani 2019. Siis otsustas USA Antidopinguagentuur treeneri ametist eemaldada, sest tuli välja, et endine tippsportlane soovitas ja hõlbustas jooksjatel dopingut kasutada. Salazarile määrati toona nelja aasta pikkune treenimiskeeld. Peale Salazari eemaldamist lõpetas projekt tegevuse.
Salazar on ka ise tippspordiga tegelenud – aastast 1980 võitis mees kolm järjestikust New Yorgi maratoni. Peale seda jätkus tema karjäär treenerina.
Kui Salazar peaks tahtma otsust edasi kaevata, on tal selleks aega 10 tööpäeva. | Mo Farahit treeninud Alberto Salazarile määrati eluaegne juhendamise keeld | https://sport.err.ee/1608290052/mo-farahit-treeninud-alberto-salazarile-maarati-eluaegne-juhendamise-keeld | USA Turvalise Spordi Keskus määras kergejõustikutreener Alberto Salazarile igavese kergejõustiklaste treenimise keelu, kui selgus, et 62-aastane endine pikamaajooksja on treenitavaid emotsionaalselt ja seksuaalselt väärkohelnud. |
Rammo, kes oli neljandas sõidus kaheksas, edestas viiendas sõidus teiseks tulnud austraallast Matt Wearni ja kolmanda koha saanud britti Elliot Hansoni.
Järgnenud kuuendas sõidus sai Rammo kirja 21. koha. Et see oli eestlase seni kehvim tulemus, läheb see mahaarvamisele.
Üldarvestuses jätkab Rammo 57 kohapunktiga 14. positsioonil. Esikohal on Küprose purjetaja Pavlos Kontides (18), kellele järgnevad Matt Wearn (27) ja brasiillane Robert Scheidt (33).
Laser-klassis on kokku kavas kümme sõitu ja lisaks medalisõit. Kokku on võistlustules 35 purjetajat. | Sõiduvõidu teeninud Rammo jätkab 14. kohal | https://sport.err.ee/1608289947/soiduvoidu-teeninud-rammo-jatkab-14-kohal | Purjetamise Laser-klassis võistlev Karl-Martin Rammo teenis Tokyo olümpiamängudel teisipäeval sõiduvõidu. |
Bezos tahab, et NASA teeks koostööd tema kosmosetööstusettevõtte Blue Originiga. NASA väidab aga, et saab lubada ainult ühte partnerit. Selleks on miljardär Elon Muski firma SpaceX.
"Ilma konkurentsita lükkuvad NASA lühi- ja pikaajalised Kuu missiooni ambitsioonid edasi. Selle käigus makstakse rohkem ja ei teenita riiklikke huve," kirjutas Bezos NASA uuele juhile Bill Nelsonile.
"Oleme valmis NASA-t aitama eelarvega ja maandama tehnilisi riske," lisas Bezos.
NASA Artemise programmi eesmärk on viia esimene inimene Kuule pärast 1972. aastat. Samuti plaanitakse luua ka püsiv baas, teatas The Times.
Eelmisel nädalal külastas Bezos isiklikult ilmaruumi.
Bezose varanduse väärtus on umbes 153 miljardit dollarit. | Bezos lubas anda NASA-le kaks miljardit dollarit | https://www.err.ee/1608290049/bezos-lubas-anda-nasa-le-kaks-miljardit-dollarit | Veebikaubamaja Amazoni asutaja ja maailma rikkaim mees Jeff Bezos lubas rahastada USA tagasipöördumist Kuule rohkem kui kahe miljardi dollariga. Bezos tahab väidetavalt rahastada USA kosmoseagentuuri NASA eelarvet. |
Meeste lühikese lainelaua finaalis alistas Ferreira jaapanlase Kanoa Igarashi. Brasiillane kogus enda soorituse eest 15,14 punkti, jaapanlane aga 6,60. Pronksimatšis võidutses austraallane Owen Wright, alistades Brasiilia surfari Gabriel Medina.
Naiste lühikese lainelaua finaalis läks Carissa Moore vastamisi Lõuna-Aafrika Vabariigi esindaja Bianca Buitendagiga. Moore sai oma esituse eest 14,93 punkti, hõbedale tulnud Buitendag aga 8,46. Pronksi võitis jaapanlanna Amuro Tsuzuki, kes alistas ameeriklanna Caroline Marksi. | Esimesed surfi olümpiakullad läksid Brasiiliale ja USA-le | https://sport.err.ee/1608290043/esimesed-surfi-olumpiakullad-laksid-brasiiliale-ja-usa-le | Esimest korda olümpiamängude kavva kuuluvas surfis saatis edu brasiillast Italo Ferreirat ja ameeriklannat Carrisa Moore'i. |
Audentese Spordiklubist tuule tiibadesse saanud ja praegu Madridi Reali noortesüsteemi kuuluv Veesaar sõnas Delfile antud intervjuus, et Maik-Kalev Kotsari vastu pusimine oli uudne kogemus.
"Lõbus oli. Erinev. Uus kogemus. Päris suure kehaga ja päris kaval ka. Oli tegemist. Päris selliseid Hispaanias veel vastu ei tule," rääkis Veesaar treeningu järel Kotsariga korvi all võitlemisest. | Veesaar: trennis Kotsari vastu mängimine oli uus kogemus | https://sport.err.ee/1608290022/veesaar-trennis-kotsari-vastu-mangimine-oli-uus-kogemus | Eesti meeste korvpallikoondis kogunes eile õhtul ühistreeninguks Saku Suurhalli, et valmistuda eelseisvateks maavõistlusmängudeks Islandi, Taani ja Soome vastu. Mõni tund enne trenni algust otsustasid treenerid rahvusmeeskonna juurde kutsuda ka 17-aastase ja 211 sentimeetri pikkuse Henri Veesaare. |
Neljapäev, 29.07
MC Allan Roosileht
17.00 DJ Allan Roosileht
19.00 Alice DJ
20.00 DJ Sash
21.00 Groove Coverage
22.00 Cascada
O fficial afterparty at Venus Club
Reede, 30.07
MC Allan Roosileht
17.00 DJ Allan Roosileht
19.30 DJ Cityflash & Laura-Ly Live
20.30 Caater
21.30 DJ Jerome
22.30 Scooter
O fficial afterparty at Venus Club
Laupäev, 31.07
MC Allan Roosileht
17.00 DJ Allan Roosileht
18.30 Nancy
19.30 Breigi 35. juubeli show
20.30 Sin with Sebastian
21.30 Julia Volkova
22.30 Ice MC
23.30 East 17
Official afterparty at Venus Club
Koroonatõrgete tõttu ei saa sel aastal osaleda Katrina and The Waves. Artist on lubanud osaleda järgmise aasta festivalil.
Korraldaja tuletab meelde, et vihmavarjud ei ole ürituse alal lubatud. Vihmakeepe saab vajadusel kohapealt soetada.
2020. aastal soetatud festivali pääsmed kehtivad ka selle aasta festivalil. | We Love The 90s avalikustas esinejate järjekorra | https://menu.err.ee/1608289998/we-love-the-90s-avalikustas-esinejate-jarjekorra | Suurfestival We Love The 90s, mis toob Tallinna lauluväljakule üle pika aja staaride paraadi, avaldas nüüd kolmepäevase ürituse ajakava. |
Vene luuletaja Mihhail Lermontov (15. oktoober 1814 – 27. juuli 1841) hukkus 180 aastat tagasi duellil Nikolai Martõnoviga (1815 – 1875).
Kui lugesin keskkoolipäevil eksistentsialismiklassikute Camus' ja Sartre'i tekste (esmalt Camus' absurdi-esseed "Sisyphose müüt" ja Sartre'i autobiograafiat "Sõnad"), siis näis nendega elutundeliselt üsna hästi haakuvat ka Lermontovi looming. Ja kui hilisteismelisena asusin enda jaoks koostama (tüseda kaustiku näol) "Eksistentsialismi entsüklopeediat", siis valisin kirjanikest sinna ka Lermontovi.
Tema luule uljas pessimism, julge eituse vaim, oma (tihti tumedate) kirgedega visa võitlemine, erakordne trots, protestivaim ja mässumeel, aga ka näiteks tema suurepärase romaani "Meie aja kangelane" peategelane, "üleliigne inimene" Petšorin, olid noorele inimesele väga lähedased.
Seejuures võiks ka meenutada, et oma mõttetiheda monoloogromaani "Langus" ingliskeelsele väljaandele lisas Camus motona tsitaadi Lermontovilt: "Meie Aja Kangelane, mu armulised härrad, on tõepoolest portree, kuid mitte ühest inimesest: see portree on koostatud kogu meie sugupõlve pahedest nende täies arengus."
Ma ei riskiks siiski teha Lermontovist puhtakujulist eksistentsialisti, küll aga on tal, kõiges kahtlejal, minu silmis üpris palju ühist Shakespeare'i Hamletiga.
Oma essees "Juhan Viiding – Eesti Hamlet" kirjutas Mihkel Mutt: "Mida peab väärikas inimene tegema, kui ta mõistab, et võita ei ole tal lõpuks niikuinii mingit šanssi? Kas kohe lõpetada või kõige kiuste siiski edasi võidelda? See küsimus on euroopa kultuuris äärmiselt püsiv. Ja minu lemmikmõtlejad on need, kes väidavad, et tõeline heroism ja inimvaimu suurus peituvad just selles, kui kõige kiuste võidelda, nii kaua kui suudad." 1
Selline idealistlik surmapõlglik võitlejanatuur oli ka Lermontov.
Mihhail Lermontovi joonistus.
Ilma emata ja isata, vaid vanaema juures üleskasvanud lapsena tajus Lermontov väga varakult oma üksindust ja erandlikkust. Ülimalt läbinägelik, kriitiline ja paljastav vaim üllatab juba tema esimestes luuletustes. 2
Ent selle kriitilisusega kaasnes paraku ka teatud küüniline hoolimatus, seda ka omaenese elu suhtes. Tolle aja tuntuim kriitik Belinski on ühes erakirjas aastast 1840 öelnud Lermontovi kohta: "See üliuljas vene pea otse kipub noa otsa." 3
Ilmse mõnuga pilkas ja mõnitas Lermontov oma varasemat sõpra Nikolai Martõnovit, mis lõpuks viiski traagilise duellini.
* * *
Belinski kirjutas pärast luuletaja surma: "Lermontov jääb Puškinist kaugele maha kunstipärasuselt ja virtuooslikkuselt, musikaalses ja vetruv-nõtkes värsis (–-); kuid sisu, mis on ammutatud sügavaima ning võimsa loomuse põhjast, hiiglaslik hoog, deemonlik lend ... — see kõik sunnib mõtlema, et Lermontovis me kaotasime luuletaja, kes sisu poolest oleks jõudnud kaugemale Puškinist." 4
Puškin oli lennukam, säravam, inimlikult avaram ja mitmekesisem, Lermontov aga teravam ja äärmuslikum, puhastverd maksimalist. Oma essees "Lermontov ja Byron" on Ants Oras asetanud Lermontovi just kõikehõlmava mässumeele poolest isegi Byronist ettepoole:
"...nagu Byron tundis ta end üksiklasena keset oma aega ja kõrgemana sellest ajast — väljavalitud võitlejana vabaduse ideaalide eest; nagu Byron tundis ta enda kannul mõttedeemonit, kõikjal oleviku mürgist tuuma paljastavat analüüsi vaimu; nagu Byron oli ta kirglikult ja sügavalt tundev, valuliselt uhke hing. Lermontovi paatose pinevust, ta protestiva tahte võimsust ei ületa isegi Byron. Pigemini on lugu ümberpöördult." 5
Kui aga nõukogude ajal püüti igati esile tõsta Lermontovi kui ühiskonnakriitikut "süveneva despotismi tingimustes" (mitmed tema vastavad värsid on lausa prohvetlikult aktualiseerunud ka praegusel Venemaal), siis võiks tänapäeva lugeja teda hinnata eeskätt kui inimeksistentsi üle kirglikult juurdlevat, isiksuse sisevastuolusid uurivat illusioonivaba psühholoogi.
Olgu siin meenutatud üht Lermontovi tuntuimat luuletust, tema loomingu visiitkaarti.
ON IGAV JA KURB
On igav ja kurb – pole ühtki, kes ulataks käe,
kui murede küüsis end laastad...
Kui loota veel? Milleks, kui täitumist iial ei näe?
Kuid aastad need kaovad – kõik paremad aastad!
Kui armastaks? Keda? Ei kesta ju jäädavalt see,
kuid hetkeks ei tasu ju vaeva...
Kui endasse vaataks? Seal midagi rõõmu ei tee,
kui palju ka möödunu tuhas ei kaeva.
Jääb kirgede tuhin, kuid seegi kord lahkuma peab,
sest mõistus on kohtunik vali,
ja kõik meie elu – kes teraselt vaatab, see teab –
muud pole kui rumal ja labane nali.
1840 (tõlkinud August Sang 6)
1 Mihkel Mutt, "Juhan Viiding – Eesti Hamlet" – Sirp 28. mai 2004, lk 12
2 Tõlkevalimikus "Luuletusi" (1964) on tema varasem looming (1829–32) paigutatud raamatu lõputsüklisse "Noorpõlve luuletused" (lk 99–181).
3 Tsiteeritud artiklist: Boriss Eichenbaum, "M. J. Lermontov" – Viisnurk 1941, nr 5/6, lk 412
4 Samas, lk 415
5 Ants Oras, "Lermontov ja Byron" – Vikerkaar 1988/1, lk 56. Essee on ilmunud ka Orase raamatus "Luulekool. III, Ilus, haljas", Ilmamaa, Tartu 2007, lk 70–81.
6 Mihhail Lermontov, "Luuletusi", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 54. Poeedi esindusliku valimiku, 50 luuletust leiab väljaandest: "Maailma luule. Kuldne klassika", Tallinn 2006, lk 575–636. | Aivar Kulli ajalootund. Lermontov kui hamletlik luuletaja | https://kultuur.err.ee/1608289968/aivar-kulli-ajalootund-lermontov-kui-hamletlik-luuletaja | Aivar Kull analüüsib oma Ajalootunni-sarja järjekordses loos Mihhail Lermontovi luuleloomingut ja inimnatuuri. |
Tervishoiuministrit Jamoliddin Abdullozodat ja teisi meditsiiniametnikke rünnati kohe pärast seda, kui presidendi õde Qurbonbi Rahmonova oli surnud, teatas Rferl.
Presidendi õde maeti 21. juulil.
Allikate sõnul said minister ja ametnikud rängalt vigastada. Rünnakute osas algatati ka eeluurimine.
Rahmoni kritiseerivad mitmed rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid. Rahmoni süüdistatakse usuvabaduste ja inimõiguste rikkumistes.
25. juulil sai Tadžikistan 1,5 miljonit ravimifirma Moderna koroonavaktsiini annust. USA annetas vaktsiinid rahvusvahelise vaktsiinijaotussüsteemi Covax raames. Sel puhul toimus ka pressikonverents. Tervishoiuministrit seal ei olnud. | Tadžiki presidendi sugulased andsid riigi tervishoiuministrile peksa | https://www.err.ee/1608290016/tadziki-presidendi-sugulased-andsid-riigi-tervishoiuministrile-peksa | Tadžikistani presidendi Emomali Rahmoni kolm sugulast andsid riigi tervishoiuministrile rängalt peksa, kuna Rahmoni sugulaste ema suri koroonaviiruse tõttu. |
Eesti viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 87,2, teatas terviseamet.
Ööpäeva jooksul avati kuus uut COVID-19 haigusjuhtumit.
Teisipäeva hommikul viibis haiglas 37 COVID-19 patsienti, kellest intensiivravi vajab kolm. Neist omakorda juhitaval hingamisel on kaks inimest.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 59 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 20 inimest (54 protsenti).
Ööpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei registreeritud. Kokku on Eestis surnud 1271 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 79 inimesel. 56 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 39, Pärnumaale 20, Ida-Virumaale 16 ja Põlvamaale viis uut nakkusjuhtu. Järvamaale lisandus kolm, Lääne-Viru-, Valga-, Rapla- ja Võrumaale kaks, Hiiu-, Lääne- ja Viljandimaale üks uus positiivne testitulemus. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. 20 juhul rahvastikuregistrijärgne elukoht puudus.
Teisipäeva hommikuks oli vaktsineerimisi tehtud kokku 624 720 inimesele, kellest 75 890 vaktsineerimine on pooleli. 548 830 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Ööpäeva jooksul manustati 5603 doosi, kokku on manustatud 1 108 881 vaktsiinidoosi. | Ööpäevaga tuvastati 193 uut koroonajuhtu | https://www.err.ee/1608289950/oopaevaga-tuvastati-193-uut-koroonajuhtu | Möödunud ööpäeval analüüsiti Eestis koroonaviiruse 3243 proovi, millest positiivseks osutus 193 testi ehk kuus protsenti võetud proovide koguarvust. |
"Lux Express on veidi asjadest ette jooksnud. Kogu teema on alles halduskohtu menetluses, ühtegi otsust veel pole," ütles MKM-i pressiesindaja Taavi Audo ERR-ile.
Bussiettevõte saatis teisipäeval välja pressiteate, milles väidab, et Eestis 20 aastat kehtinud seadus, mis kohustab bussiettevõtteid tasuta ja riigi hüvitiseta vedama puudega inimesi ning koolieelikuid, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Ettevõte järeldas seda Euroopa Komisjoni 20. juulil edastatud seisukohast Euroopa Kohtule kohtuasjas, mis puudutab Lux Expressi 2019. aastal algatatud vaidlust Eestis ühistranspordiseaduse kooskõla kohta põhiseadusega.
Lux Express Estonia AS pöördus 2019. aasta juulis Eesti riigi vastu kohtusse taotlusega tunnistada põhiseadusvastaseks ühistranspordiseadusega pandud kohustus vedada riigipoolset hüvitist saamata kommertsliinidel tasuta eelkooliealisi lapsi ning puudega isikuid. Samasisulise kaebusega pöördusid halduskohtusse veidi hiljem veel kolm Eesti bussiettevõtet.
Senises kohtumenetluses on Eesti riiki esindav MKM väljendanud seisukohta, et ühistranspordiseadusega bussivedajatele pandud kohustus teenindada eelkooliealisi lapsi ja puuetega isikuid tasuta, ilma hüvitist saamata, ei ole oma olemuselt avaliku teenindamise kohustuse panemine, edastas Lux Expressi esindaja. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul nõuab ettevõte ühistranspordiseaduse paragrahv 34 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja riigilt kahju hüvitamist.
Asja menetlev halduskohus otsustas küsida enne oma otsuse tegemist hinnangut Euroopa Kohtult, kas lisaks riigisisesele õigusele reguleerib tasuta sõidu kohustust ka Euroopa Liidu õigus. Euroopa Kohtu otsuseni on halduskohus siseriikliku kohtumenetluse peatanud.
"Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Kohtule esitatud seisukohas on üheselt väljendatud seisukohta, et kommertsalustel reisijate liinivedu teostatavatele ettevõtjatele pandud kohustus vedada teatud kategooriasse kuuluvaid reisijaid tasuta, nagu käesoleval juhul on pandud ühistranspordiseaduse paragrahvis 34, kujutab endast avaliku teenindamise kohustust. Samuti asub Euroopa Komisjon seisukohale, et Eesti ühistranspordiseaduse paragrahv 34, mis sätestab, et sõitjate tasuta vedu vedajale ei hüvitata, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Sisuliselt asub Euroopa Komisjon sellega seisukohale, et Eestis alates 2000. aastast kehtiv regulatsioon on õigusvastane," edastas Lux Express.
"Lux Expressi poolt viidatud Euroopa Komisjoni seisukoht on esitatud pooleli olevas Euroopa Kohtu kohtuasjas nr C-614/20 protsessi kaasatud ühe osapoole hinnanguna, mis ei oma meile hetkel õiguslikku tähendust. Õigusliku mõjuga otsuse selles küsimuses annab vaid Euroopa Kohus, pärast mida saab halduskohus menetlusega jätkata," rõhutas Audo. "Kuna tegemist on pooleli oleva kohtuasjaga nii Euroopa Kohtus kui ka Eesti halduskohtus, siis enne kohtulahendeid MKM antud teemal õiguslikke hinnanguid anda ei saa," lisas ministeeriumi esindaja.
Lux Expressi kohtuvaidluses esindanud advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Carri Ginter ütles pressiteate vahendusel, et on tänulik Tallinna Halduskohtu kohtunikule, kes küsimuse Euroopa Kohtusse saatis. "Riik püüdis viimase võimaluseni väita, et Euroopa Liidu õigus siin ei kohaldu. Edasi saab vaidlus keskenduda sellele, kui palju tuleb riigil bussiettevõtjatele hüvitist maksta," ütles Ginter. | Riik eitab kaotust puudega inimeste vedamist puudutavas kohtuasjas | https://www.err.ee/1608289992/riik-eitab-kaotust-puudega-inimeste-vedamist-puudutavas-kohtuasjas | Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on bussifirma Lux Express väited justkui riik oleks sisuliselt juba kaotanud kohtuvaidluse puudega inimeste ja laste tasuta vedamise üle enneaegsed ning protsess võib veel kaua kesta. |
Paraku tuli Kivioja veest viimasena, kaotades ka eelviimasele ligi minut. Rattasõidus said liidrid Kivioja ringiga kätte ja eestlanna oli sunnitud võistluse 46. kohalt pooleli jätma.
"Sellele on raske vastata, mis täpselt juhtus," kommenteeris Kivioja Eesti Olümpiakomiteele ujumist. "Ma kuskil 800-900 m peal olin veel grupiga kontaktis, aga siis läks tempo veel rohkem üles ja ma ei suutnud sellega kaasa minna. Kui vahe tekkis, siis see lihtsalt kärises. Mul polnud enam midagi teha, et seda tagasi teha."
"Rattas olid tingimused niivõrd rasked, et tuulega üksi võidelda oli väga raske. Kahjuks oli täna väga suur ebaõnnestumine. Ma tõesti võitlesin lõpuni. Muidugi olen väga pettunud, aga loodetavasti saan sellest kiiresti üle ja liigume edasi."
"Hetkel on kindlasti suur pettumus, aga ma arvan, et tähtis on kogu see teekond siia. Selle viie aasta jooksul olen kogenud ka palju positiivseid emotsioone. Loodan, et suudan sellest võtta ka positiivseid asju ja tugevamaks saada," lisas 28-aastane triatleet. | Kivioja: see oli väga suur ebaõnnestumine | https://sport.err.ee/1608289995/kivioja-see-oli-vaga-suur-ebaonnestumine | Rio de Janeiro olümpia 44. triatleet Kaidi Kivioja läks teisipäeval Tokyos starti suurte lootustega, et kui ujumine õnnestub, on ta ratta- ja jooksurajal võimeline üllatama. |
"Ma arvan, et järgmine aasta saab uuesti olema 1994. aasta. Riigis on meeletu inflatsioon, kuritegevus on kontrolli alt väljas. Riigijuhid ei tea, mida nad teevad, puudub pädevus. Vabariiklaste partei tuleb tagasi suurelt, kui seame üles õiged inimesed," ütles Graham.
1994. aastal saavutasid vabariiklased kongressis esimest korda enamuse pärast 1952. aastat. Vabariiklased saavutasid siis enamuse ka senatis.
2022. aastal peavad vabariiklased kongressis enamuse saavutamiseks juurde võitma ainult viis kohta. Senatis on enamuse saavutamiseks vaja ainult ühte kohta, teatas The New York Post.
"Ma arvan, et me võtame senati tagasi, kui me just ise midagi väga valesti ei tee," ütles Graham. | USA vabariiklasest senaator: järgmistel vahevalimistel kordub 1994. aasta | https://www.err.ee/1608289980/usa-vabariiklasest-senaator-jargmistel-vahevalimistel-kordub-1994-aasta | USA senaator Lindsay Graham ütles esmaspäeval, et järgmise aasta vahevalimised on vabariiklastele sama edukad kui 1994. aasta vahevalimised. Vabariiklased saavutasid kongressis 1994. aastal enamuse esimest korda pärast 1952. aastat. |
Saksamaa naiste võimlemisvõistkond võistles pühapäeval Tokyo olümpiamängude kvalifikatsioonis punast ja valget värvi võistlusvormis, milles on kombineeritud trikoo ja pahkluudeni ulatuvad retuusid.
Silmapaistva kostüümi eesmärk on võidelda spordiala seksualiseerimise vastu ja võimlejad leiavad, et naised peaksid saama ise valida, milliseid riideid võisteldes kannavad.
Uudne võistluskostüüm sai palju tähelepanu ka sotsiaalmeedias, kus naised üle maailma rääkisid oma kogemustest kohustuslikus korras nappides riietes võistlemisest ja koolitundides osalemisest.
plus they look cool as hell?? sarah voss of the german team is credited as stating that many girls + women quit the sport due to the revealing nature of the traditional leotard. unitards are legal in intl gymnastics + the german team hopes to normalize their use in competition! pic.twitter.com/SkS7kXa0G4
— miss sandwrist (@McGloinTheDark) July 25, 2021norra | Saksamaa võimlejad astusid paljastava trikoo vastu | https://sport.err.ee/1608289974/saksamaa-voimlejad-astusid-paljastava-trikoo-vastu | Saksamaa võimlejad pööravad tähelepanu nais- ja meessportlaste võistlusriiete erinevatele regulatsioonidele ning kannavad napi trikoo asemel tervet keha katvat kostüümi. |
Ajaga 1:23.17 finišeerinud 31-aastane olümpiadebütant Lõiv kaotas võitjale kokkuvõttes seitse minutit ja 31 sekundit.
Võimsa kolmikvõidu teenisid šveitslannad. Kuldmedali noppis Jolanda Neff (1:14.46), kes edestas Sina Freid (+1.11) ja Linda Indergandi (+1.19).
Šveitsi ratturitele järgnesid ungarlanna Kata Blanka Vas (+2.09) ja hollandlanna Anne Terpstra (+2.35).
Naiste maastikurattasõidus oli kokku võistlustules 38 sportlast. | Janika Lõiv sai olümpiadebüüdil 17. koha | https://sport.err.ee/1608289956/janika-loiv-sai-olumpiadebuudil-17-koha | Janika Lõiv saavutas Tokyo olümpiamängude naiste maastikurattasõidus 17. koha. |
Teisel kohal on sotsiaaldemokraadid (SDP) 19,2 ja kolmandal Põlissoomlased 17,8 protsendiga.
Alates maikuust kasvatas Koonderakond toetust 2,9 protsendipunkti võrra.
Põlissoomlaste toetus aga langes. Mais oli erakonna toetus 21,6 protsenti. Juunis teatas ka partei esimees Jussi Halla-aho, et ei kandideeri augustikuus partei üldkoosolekul uuesti esimeheks.
Roheliste toetus oli 10,2 protsenti. Vasakliidu toetus oli 8,2 protsenti. Mõlema erakonna toetus võrreldes maikuuga ei muutunud.
26 protsenti vastanutest ei osanud või ei tahtnud öelda, millise erakonna poolt nad hääletaksid, teatas Helsingin Sanomat. | Soomes tõusis Koonderakond populaarseimaks parteiks | https://www.err.ee/1608289806/soomes-tousis-koonderakond-populaarseimaks-parteiks | Soomes tõusis Koonderakond (Kokoomus) 19,9 toetusprotsendiga populaarseimaks parteiks, selgus teisipäeval ajalehe Helsingin Sanomat värskest küsitlusest. |
Realo on töötanud Statoilis ja Circle K-s 16 aastat, neist viimased üheksa ettevõtte juhatuse liikme ja peadirektorina.
Realo sõnul väärib Circle K Eesti värske energia ja õhinaga töötavat juhti, kes jätkab samade väärtuste elluviimist.
"Kuna areng toimub muutustega käsikäes, siis olen vastu võtnud otsuse liikuda Circle K-st edasi ning alustada tööd Ragn-Sells Eesti juhatuse esimehena. Pean oma uueks missiooniks mitte ainult ringmajanduse valdkonnas eeskuju näitava ettevõtte juhtimist, vaid üldisemalt keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemade eestvedamist Eestis," rääkis Realo.
Realo viimane tööpäev Circle K Eesti peadirektorina on 19. augustil.
Uue juhi tööleasumise osas käivad Circle K kontsernis läbirääkimised ja firma loodab ta leida ettevõtte seest. | Kai Realo lahkub Circle K-st ja asub Ragn-Sellsi juhtima | https://www.err.ee/1608289920/kai-realo-lahkub-circle-k-st-ja-asub-ragn-sellsi-juhtima | Circle K Eesti peadirektor Kai Realo lahkub augustis ametist ja asub juhtima jäätmekäitlusettevõtet Ragn-Sells. |
Eelmisel esmaspäeval kaotati Inglismaal sotsiaalsete kontaktide piirangud. Piirangute kaotamise mõju aga ei kajasta veel praegustes andmetes.
Eksperdid loodavad, et viiruse kolmanda laine platoo on ületatud, teatas The Times. Tervishoiuametnikud nõudsid siiski endiselt ettevaatlikkust.
"Me teame rohkem järgmiste päevade jooksul. Kuid kindlasti on meie mudelipõhilisel hinnangul nakatumisnäitaja langenud," ütles valitsust nõustav Lancasteri ülikooli epidemioloog Christopher Jewell.
"Juhtumite nii kiire langus on isegi hämmastav. Ma kahtlustan, et see on seotud koolivaheajaga. Võimalik, et inimesed tahavad teha ka vähem teste, kuna neil on suvepuhkused broneeritud," lisas Jewell.
Ida-Anglia ülikooli meditsiiniprofessor Paul Hunter leidis, et juhtumite vähenemine on tõenäoliselt seotud ka Euroopa jalgpalli meistrivõistluste lõppemisega. Inimesed tulid siis kokku suurtesse gruppidesse ja levitasid viirust.
"Lõppkokkuvõttes võib jalgpalli EM osutuda põhjuseks, mis muudab ülejäänud suve kergemaks. Paljud noored, kes muidu poleks seda teinud, lasid end siis vaktsineerida," ütles Hunter.
Esmaspäeval suri riigis koroonaviiruse tõttu 14 inimest, pühapäeval suri 28 inimest. Hospitaliseeritud inimeste arv jätkab veel kasvamist, kuid on madal. Ekspertide sõnul on see seotud eelmiste nädalate nakatumiste suure arvuga.
Ettevaatlikuks jääb ka veel valitsus. "Peaminister ei arva, et epideemia on juba läbi. Piirangute tühistamine kindlasti mõjutab edasist arengut," ütles valitsuse pressiesindaja.
"Juhtumite pikemas vähenemises ei saa veel kindel olla. Lähinädalad annavad meile parema ülevaate, kas tegemist on pikemaajalise nähtusega," ütles Inglismaa tervishoiuametnik Yvonne Doyle.
Doyle kutsus inimesi üles ka vaktsineerima. | Suurbritannias langes koroonajuhtude arv kuuendat päeva järjest | https://www.err.ee/1608289911/suurbritannias-langes-koroonajuhtude-arv-kuuendat-paeva-jarjest | Suurbritannias vähenes koroonajuhtude arv juba kuuendat päeva järjest. Riigis registreeriti esmaspäeval 24 950 positiivset koroonajuhtumit. Pühapäeval oli 29 173 positiivset juhtumit. Eelmisel esmaspäeval oli see arv veel 39 500. |
"Mõnikord on märgata, et Eesti ühiskond suhtub nii pagulastesse kui ka üldiselt rändetaustaga inimestesse sallimatult ja võõristavalt. Sallimatuse põhjus võib olla see, et inimestel puudub isiklik kontakt ja sügavam arusaam sellest, miks rändetaustaga inimesed siia tulevad ning mida nende jaoks uue ühiskonnaga kohanemine tähendab," selgitas projekti koordinaator Maria Sakarias.
"Väärarusaamad viivad negatiivsete stereotüüpide ja üldistamiseni, mida omakorda võimendavad sotsiaalmeedia ja poliitilised arutelud. Kogumik "Rääkimata lood" toob rändajate isiklikud kogemused dokumentaalfilmide kaudu noorteni Eesti eri paikades," lisas ta.
"Loodame, et filmid suurendavad solidaarsust ja loovad sidemeid noorte seas, aidates kaasa kogu elanikkonna avatuma mõtteviisi ja hoiakute kujundamisele."
Autorite Alex Tervinsky ja Karoliina Varreti film "Airflared to Freedom" räägib Tuneesia päritoluga Wissem Jalloulist, kes lahkus kodumaalt otsimaks mujalt vabaduse võimalikkust oma elus ja loomingus.
Pono Weimer ja Helen Vaaksi filmi "Salty, Spicy, Crunchy" peategelane on Tartu Ülikooli vilistlane Pono Weimer, kes jagab korea traditsioonilise toidu kimchi valmistamise kaudu oma kultuuripärandi olulisust ning lugu rändajana Eestis.
Baran İsmail Ulaşe "Snowball in the Face" jälgib olude sunnil Eestist lahkuma pidava Türgi immigrandi ning baaripidaja Fatihi viimast päeva Eestis.
Linda Maria Saare ja Maria Naulaineni dokumentaalfilmis "Kodu?" rullub lahti ühe eesti vahetusõpilase elu Itaalias. Film otsib vastust küsimusele, kas kaheksa kuu jooksul on võimalik ühes väikelinnas võõrast keelest hoolimata uus kodu ja uus elu luua.
Leele Jürjeni "In Between Two Homes" on dokumentaaluurimus liikumisest ja rahutusest, kui laps on jagatud kahe lahus elava vanema kodu vahel. Behnam Bakhtiari "Vaadake meid" heidab pilgu pärsia naise ellu, kes püüab kohaneda uutes oludes Eestis, kuid igatseb oma siinsest nii erinevat kodumaad.
Darja Dovbõš ja Eduard Emanuel Leahu filmi "Beijde" portreteerib Lääne-Aafrikast Eestisse elama asunud Stephenit, tema armastust muusika vastu ning pühendumist Eestis loodud kogukonnale ja kirikule.
Lühidokumentaalide kogumikku saab tervikpikkuses vaadata Youtube'is.
Kogumikku "Rääkimata lood" kuuluvad seitse filmi on eelkõige mõeldud õppematerjaliks ning PACE on nüüdseks käinud filme näitamas ning õpilastega migratsiooni teemal arutlemas koolides üle Eesti. Filmid linastusid ka tänavusel soome-ugri filmifestivalil FUFF ja Tartus Autovabaduse Puiesteel, Tallinnas linastuvad filmid 26. augustil koostöös muuseumiga Vabamu. | Valmis lühidokumentaalide kogumik "Rääkimata lood" | https://kultuur.err.ee/1608289893/valmis-luhidokumentaalide-kogumik-raakimata-lood | Vabaühenduse PACE (Peace Action Community Estonia) eestvedamisel valmis lühidokumentaalide kogumik "Rääkimata lood", mille fookuses on rändetaustaga noorte isiklikud kogemused. |
"Vara veel, pool tööd alles tehtud ju," vastas naiskonna peatreener Kaido Kaaberma ajakirjanike õnnesoovide peale. "Eks õhtul selgub, mis toimub, aga läheme võitlema."
Poolfinaalis oli Eesti 42:34 parem Itaalia naiskonnast. "Ma ei ütleks, et võitsime suure ülekaaluga. See matš oli kuni lõpuni pingeline," nentis Kaaberma. "Kartsime, et kuskilt võib see kärisema hakata, aga nii palju ei kärisenud, lõpuks tuli võit koju."
Esimene matš ehk veerandfinaal Poolaga algas närvilisemalt, aga kuuendas minimatšis tõi Beljajeva Eesti vaid ühe torke kaugusele ja seejärel kindlustas ise viimases matšis võidu. "Olid fraasid, kus pihta ei saadud, aga tähtis on see, et alla ei antud. Eks see olümpia esimene kohtumine olegi nii," sõnas Kaaberma. "Aga tüdrukud oma vaimu ja klassiga said Poolast jagu. Poola oli päris kõva pähkel."
"Kõik tüdrukud on juba hommikust saadik küllaltki enesekindlad, ei ole vastase aukartust ega midagi," lisas ta. "Enesekindluse annab võistkonnavaim. Kui kellelgi läheb kehvemini, siis teine toetab ja toob plusspunktid koju ja vastupidi."
Poolfinaalis vähendas Itaalia eelviimases minimatšis vahe neljapunktiliseks, kui Federica Isola oli Beljajevast 11:6 parem, kuid ankrunaisena rajale tulnud Lehis tõi Eestile lõpuks kaheksapunktilise võidu. "Meil praegu ei olegi sellist ankrunaist välja kujunenud, nagu oli mõned aastad tagasi Irina Embrich. On proovitud üht ja on proovitud teist. See üks aasta on olnud praktiliselt nullaasta ja kellelgi pole sellist kogemust, et viimast matši vehelda," arutles Kaaberma. "Viimastel võistlustel oleme proovinud kõiki kolme tüdrukut viimase matši peal ja nad on kõik selleks valmis."
Finaalis läheb Eesti vastamisi Lõuna-Koreaga, kes alistas 38:29 Hiina. "Praegu veel rahulolu peale ei saa mõelda, sest võistlus saab läbi viimase matšiga. Võtame ühe matši korraga ja eks me siis vaatame, mis tulemus tuleb," sõnas Kaaberma. "Nagu olen ka öelnud, siis need seitse naiskonda, kes siia olümpiale said – Hongkong on natuke nõrgem –, on kõik võrdsed. Eelmisel olümpial oli kolm võistkonda peajagu üle. Võidab see, kelle vaim on värskem ja kes usub rohkem endasse."
Kuigi poolfinaali ja finaali vahele jääb üle nelja tunni, ei plaani Eesti naiskond vahepeal vehklemishallist lahkuda. "Eks mõtleme, mis tegema hakkame. Oleme siin, olümpiakülla me kindlasti ei lähe. Puhkame, siis teeme väikese soojenduse ära ja läheme Koreale lahingut andma," lubas Kaaberma.
Kas kõige tähtsam on see, et vahepealse ootamisega läbi ei põleks? "Siin pole enam midagi põleda, nii palju kui võimalik, on juba läbi põletud," muigas Kaaberma. "Tüdrukutel on kogemusi palju, kõige tähtsam on, et hästi vehkleksime ja siis tuleb ka tulemus."
Kaaberma sõnul paneb ta finaalis ilmselt vehklema ka varuvõistlejana Tokyosse sõitnud Irina Embrichi, et 41-aastane sportlane ka medali saaks. | Kaaberma: võidab see, kelle vaim on värskem ja kes usub endasse rohkem | https://sport.err.ee/1608289902/kaaberma-voidab-see-kelle-vaim-on-varskem-ja-kes-usub-endasse-rohkem | Eesti epeenaiskond koosseisus Katrina Lehis, Erika Kirpu ja Julia Beljajeva alistas Tokyo olümpial Poola ja Itaalia ning pääses finaali, kindlustades endale medali. |
Nädalavahetusel vahendas ERR-i portaal Pärnu Postimehe usutlust Mart Helmega, milles Helme rääkis, et EKRE koondab oma vana kaardiväe Tallinna alla, eesmärgiga praegune võim kukutada. Kuraasikas avalduses pole märkigi sellest, milliste relvadega tahetakse Tallinna, sõnastust järgides eeskätt Lasnamäed, vallutada? Ei mingit positiivset ja edasiviivat sõnumit tallinlastele. Miks peaks see inimesi huvitama?
EKRE aseesimehe Mart Helme "sõjakuulutus" Keskerakonnale Tallinnas, mõjus pigem uue võitleja ilmumisena Rooma colosseumi gladiaatorite hulka, tutvustades end oma võitude kaudu impeeriumi vähemates keskustes.
Tallinnal ja Igavesel Linnal võib hea tahtmise korral leida ühisjooni, kuigi Tallinna esimesest märkimisest maakaardile jääb napilt, kuid kindlalt alla tuhande aasta, ja võimu on Tallinnas kukutatud ikka välisvaenlase, mitte kodusõdade läbi.
"Jällegi, ei mingit sõnumit kohalikule kogukonnale, lihtsalt poliitika kui võimuvõitlus."
Tõenäoliselt ei tahagi Helme tegeleda kohalike asjadega, vaid poliitilise kemplusega. Eelmistel valimistel Pärnus volikokku valituna jäi tema huvi volikogu töö vastu sedavõrd leigeks, et valimiskomisjon lõpetas tema volitused, sest saadik ei osalenud istungitel. Jällegi, ei mingit sõnumit kohalikule kogukonnale, lihtsalt poliitika kui võimuvõitlus.
Pealinna teemadega tegelejana ja Lasnamäe inimeste eestkõnelejana on raske näha inimest, kes korduvalt on rahvuste vahele viha külvanud ja kasutanud siinsete elanike kohta halvustavaid väljendeid. EKRE on oma väljaütlemistes ja loosungites olnud ksenofoobne ning sageli on nende märklauaks olnud siinsed kohalikud venelased: kord nimetatud Kremli vähkkasvajaks, siis prussakaiks jne. Nüüd siis on äkki nende hääli vaja.
Inimesi ei huvita kemplus, vaid nende isiklik heaolu ja kodulinna areng. Linlasi huvitavate teemadena oleks asjakohane märkida tegevusi, mis reaalselt inimeste elu järgnevatel aastatel mõjutama hakkaks: mugav ja keskkonnasõbralik ühistransport, jalgratta- ja kõnniteed, kaasaegne ning sidus linnaruum ja paljud teised teemad. Kasvõi mõnigi mõte omavalitsuste ja Toompea suhetest.
Senisele tööle hinnanguid andes võiks lähtuda tulemustest. Tallinnas edenevad asjad hästi. Mitmed rahvusvahelised institutsioonid, instituudid ja uurimisasutused, mis ei lähtu oma võrdlevates hinnangutes parteipoliitilistest eelistustest, on hinnanud Tallinna elukeskkonda heaks või väga heaks. Selles kõiges on olnud oluline roll ka Keskerakonnal, mis valijate tahtel on pika aja jooksul saanud Tallinna arenguid kujundada. Usun, et see on meie inimestele olulisem kui kraaklejate kaklushimu. | Tiit Terik: milliste relvadega tulete, Mart Helme? | https://www.err.ee/1608289860/tiit-terik-milliste-relvadega-tulete-mart-helme | EKRE on oma väljaütlemistes ja loosungites olnud ksenofoobne ning sageli on nende märklauaks olnud siinsed kohalikud venelased: kord nimetatud Kremli vähkkasvajaks, siis prussakaiks jne. Nüüd siis on äkki nende hääli vaja, kirjutab Tiit Terik. |
Tokyo OM-i avatseremoonial olümpiatule süüdanud Osaka kohtus kolmandas ringis tšehhitari Marketa Vondroušovaga ning kaotas talle 1:6, 4:6. Sealjuures kestis avasett ainult 28 minutit, Osaka tegi kohtumise jooksul 32 lihtviga tšehhitari kümne vastu.
Osaka kaotus tähendab, et naiste üksikmänguturniiri veerandfinaalis on kõrgeima asetusega mängijaks neljanda paigutusega ukrainlanna Elina Svitolina, sest lisaks Osakale on konkurentsist langenud ka Ashleigh Barty ja Arina Sabalenka.
Kaheksa parema sekka tagasid edasipääsu hispaanlanna Garbine Muguruza, kes oli 6:4, 6:1 üle belglannast Alison Van Uytvanckist, venelanna Anastassija Pavljutšenkova, kes alistas 6:1, 6:3 hispaanlanna Sara Sorribes Tormo ning ligi kaks tundi kestnud matši järel tšehhitari Barbora Krejcikovat 1:6, 6:2, 6:3 võitnud Šveitsi tennisist Belinda Bencic. | Kindla kaotuse saanud Osaka jäi koduolümpial veerandfinaalist välja | https://sport.err.ee/1608289878/kindla-kaotuse-saanud-osaka-jai-koduolumpial-veerandfinaalist-valja | Tokyo olümpiamängudel ei õnnestunud kodufänne medaliga rõõmustada Jaapani tennisistil Naomi Osakal, kes langes konkurentsist kolmandas ringis. |
Näituse eesmärk on tuua publiku ette valik Eesti monumentaalkunstist ja põhiosas on näitus virtuaalne ja avaneb külastamiseks augusti lõpus muinsuskaitsepäevade kodulehel.
Näituse kuraatori Gregor Tauli sõnul on monumentaal-dekoratiivkunsti varasemalt küll põgusalt uuritud, kuid teenimatult jäänud senini põhjalikuma tähelepanuta.
"Kuigi avalikus ruumis, siis sulanduvad monumentaalkunstiteosed sageli meie igapäevaste radade ja argitoimetuste fooni. Samas on suur hulk neist kunstiliselt kõrgel tasemel, väärivad tähelepanu ning neil on suur potentsiaal jätkuvalt meie avalikku ruumi elavdada."
Mõiste "monumentaal-dekoratiivkunst" all peetakse silmas peamiselt dekoratiivset rolli täitvaid avaliku ruumi elavdamiseks loodud töid, mis ei välista aga kunstiväärtust. Näituse teine kuraator Anu Soojärv tõstis siinse monumentaalkunsti väljapaistvate näidetena esile Eeva-Aet Jänese ruumikogemust pakkuvat sgrafiitot Põdrangu sovhoosi peahoones ja Enn Põldroosi gobelääni Linnahallis.
Näituse koostamisega sai alguse suuremahuline teoste kaardistamine, täiendava info ja lugude kogumine, millega kuraatorid plaanivad jätkata ka pärast näituse valmimist. Kuigi kaardistamisega alustati maikuus, siis mitmest piirkonnast -- näiteks Läänemaalt ning Põlva linnast -- ei ole kuraatoriteni senini jõudnud infot seal säilinud ühegi teoste osas.
Soovist luua näitusega valdkonnast ülevaade on valitud teosed jagatud enamkasutatud tehnikatest tulenevalt viide gruppi -- monument, monumentaalmaal, keraamika, vitraaž ja metallkompositsioon. Igast maakonnast on näitusele valitud orienteerivalt neli teost, kokku ligi 60 monumentaalkunstiteost üle Eesti. Näituse jaoks koostatakse iga teose kohta lühike tutvustav tekst, lisaks tänapäevastele fotodele proovitakse tööde kohta leida ka ajalooliseid fotosid.
Näitus avaneb 29. augustil muinsuskaitsepäevade kodulehel ning füüsilise hüpiknäitusena 8. septembril Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu ees. Fotosid näitusele tulevatest objektidest lisab muinsuskaitseamet jooksvalt muinsuskaitsepäevade Facebooki leheküljele. | Muinsuskaitsepäevaks valmib näitus monumentaal-dekoratiivkunstist nõukogude Eestis | https://kultuur.err.ee/1608289848/muinsuskaitsepaevaks-valmib-naitus-monumentaal-dekoratiivkunstist-noukogude-eestis | Septembris toimuvateks muinsuskaitsepäevadeks katusteemaga "Peidus pärand" koostavad kuraatorid Anu Soojärv ja Gregor Taul näitust monumentaal-dekoratiivkunstist nõukogude Eestis. Näitusele tuleb ligi 60 erinevates tehnikates valmistatud teost üle terve Eesti. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.