Datasets:

text
stringlengths
0
388k
heading
stringlengths
1
196
url
stringlengths
30
223
leadin
stringlengths
4
5.8k
Elektri tarbimine kasvas poolaasta võrdluses ligi kaheksa protsenti 4,61 teravatt-tunnini. Tarbitud elektrist veerandi moodustas sealjuures taastuvenergiast toodetud elekter. Taastuvenergiat toodeti kahe aasta võrdluses tänavu 13 protsenti enam ehk 1,23 teravatt-tundi. Mittetaastuvatest allikatest tootmine kasvas 55 protsenti 1,54 teravatt-tunnini. Eesti elektrisüsteemi bilanss jäi poolaasta lõpuks 1,84 teravatt-tunni ulatuses defitsiiti, mis moodustab 40 protsenti tarbimisest. Füüsiline import naaberriikidest Eestisse vähenes esimesel poolaastal veerandi võrra 1,67 teravatt-tunnini, eksport jäi sarnaselt eelmise aasta sama ajaga nulli lähedale. Eesti elektrisüsteemi läbinud transiitvoog kasvas 14 protsendi võrra 1,69 teravatt-tunnini. Baltikumis tervikuna kasvas esimesel poolaastal elektritootmine ligi kümme protsenti 8,31 teravatt-tunnini, tarbimine tõusis viie protsendi võrra 14,79 teravatt-tunnini. Baltikumi elektribilanss jäi esimese poolaasta tulemusena 6,48 teravatt-tunni ulatuses puudujääki, moodustades 43 protsenti Balti riikide tarbimisest. Põhjamaades kasvas elektritootmine esimese poolaasta kokkuvõttes nelja protsendi võrra 216,64 teravatt-tunnini ja tarbimine ligi seitse protsenti 208,6 teravatt-tunnini. Elektribilansi ülejääk oli seega 8,04 teravatt-tundi ehk ligi neli protsenti tarbimisest.
Eesti tootis esimesel poolaastal kolmandiku rohkem elektrit
https://www.err.ee/1608289857/eesti-tootis-esimesel-poolaastal-kolmandiku-rohkem-elektrit
Aasta esimeses pooles tootis Eesti 2,77 teravatt-tundi elektrienergiat ehk 33 protsenti enam kui 2020. aasta samal perioodil, teatas põhivõrgu ettevõte Elering. Eesti elektrisüsteemi bilanss jäi 1,84 teravatt-tunni ulatuses defitsiiti, mis moodustab 40 protsenti tarbimisest.
Moskvas sündinud Yana Kedrina ehk Kedr Livanskiy on laulja ja produtsent, kelle elektrooniline pop laenab 90ndate tekno ja jungle'i esteetikast ning eeskujudest, nagu Inga Copeland, Laurel Halo või Florian Kupfer. Sõpradega koos on Yana ka Moskva elektroonilise plaadifirmaa ja kollektiivi John's Kingdom asutaja. Fremen küll elab parajasti Tallinnas, kuid on pärit hoopiski Poolast. Ta usub, et muusika suudab muuta maailma ja tema elektroonilise muusika sette iseloomustavad mürased helid ja elemendid kurjade vaimude väljaajamisest kuni joogani. Gretchen Lawrence on varasemalt tuttav ka nime Regret alt, tuntud nii videokunstniku, DJ kui ka muusikuna pööraste live-esinemistega. Viimase väljalaske "Hunger" kohta kirjutas Lauri Tikerpe, et see on kuidagi füüsiline, nagu performance. Error! on Madleen Teetsov-Faulkner ehk pool DJ-duost Error! Error!, mh vastavate raadiosaadetega Raadio 2 ja IDA lainetel. Teetsov-Faulkner on Sveta Baari üks eestvedajatest ning tegutseb ka linnafestivali Grom meeskonnas. Linnafestival Grom toimub 14. augustil Lasnamäel Kivila spordipargis. Laval on teiste hulgas Shortparis Venemaalt ja Tommy Cash, kes esitleb oma uut albumit.
Linnafestivali Grom eelpeol esineb Kedr Livanskiy Venemaalt
https://kultuur.err.ee/1608289821/linnafestivali-grom-eelpeol-esineb-kedr-livanskiy-venemaalt
Päev enne linnafestivali Grom algust, 13. augustil toimub Sveta baaris eelpidu, mille erikülaline on Kedr Livanskiy Venemaalt. Lisaks esinevad Fremen, Gretchen Lawrence ja Error!.
Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis tehtud küsitlusest selgus, et erinevalt oma Balti naabritest on eestlased kevadega võrreldes positiivsemalt meelestatud. Kui Lätis ja Leedus on kasvamas nende inimeste arv, kes leiavad, et kriisieelne normaalsus ei naase kunagi, siis Eestis on trend vastupidine. Siiski usub 23 protsenti eestlastest, et koroonapandeemia muudab elukorraldust jäädavalt. Kriisis kergete piirangute kehtestamisega silma paistnud Rootsis jagab seda arvamust kõigest kolm protsenti uuringus osalenutest. "Seda, kuidas mõjutab koroonakriis reisiharjumusi pikaajaliselt, ei oska täna keegi öelda. Meil tuleb õppida elama uue normaalsusega ning teha reisimisel valikuid, mis võtaksid arvesse nii enda kui teiste ohutuse," kommenteeris laevafirma DFDS Eesti turundusspetsialist Merje Vari. Järk-järgult on vähenenud eestlaste ettevaatlikkus reisimise suhtes: värske uuringu tulemused näitavad, et iga neljas tajub reisimist ohutuna. Märtsist alates on koguni 34 protsendipunkti võrra vähenenud nende osakaal, kes peavad välismaale reisimist ebaturvaliseks. Juuni seisuga plaanib 29 protsenti eestlastest tõenäoliselt järgmise kolme kuu jooksul mõnda välisriiki külastada. Baltlastest on reisimise suhtes kõige entusiastlikumalt meelestatud aga leedukad, kellest lausa 40 protsenti plaanib lähikuudel ette võtta puhkusereisi. "Näeme, et olenemata jätkuvast ebakindlusest, on inimeste huvi reisimise vastu suur," rääkis Vari. Taastumas on ka Eesti inimeste rahulolu oma finantsolukorra suhtes. 37 protsenti uuringus osalenud eestlastest on oma leibkonna rahalise seisu suhtes optimistlikud. Samas ei ole positiivne trend inimeste reisieelarvele mõju veel avaldanud – inimesed plaanivad reisimisele jätkuvalt koroona-eelse ajaga võrreldes vähem raha kulutada. DFDS on Euroopa meretranspordi- ja logistikaettevõte, mis opereerib rohkem kui 50 laevaga 35 liinil nii Lääne-, Põhja- ja Vahemerel kui ka Inglise kanalis. DFDS-i Eesti filiaal kuulub DFDS kontserni ning teenindab igapäevaselt Paldiski-Kapellskäri liini.
Laevafirma: eestlaste huvi välismaale reisimise suhtes püsib kõrge
https://www.err.ee/1608289803/laevafirma-eestlaste-huvi-valismaale-reisimise-suhtes-pusib-korge
Laevafirma DFDS juunis läbiviidud uuringust paistab silma Eesti inimeste kasvav optimism nii reisimise, üleüldise elukorralduse kui ka oma rahaliste võimaluste suhtes.
Hiinlaste järel said teise koha Venemaa olümpiakomitee sportlased Vitalina Batsaraškina - Artjom Tšernussov, finaali võitsid Jiang - Pang skooriga 16:14. Pronksi teenisid ukrainlased Olena Kostevitš - Oleg Omeltšuk. Laskmisvõistlused segapaaridele on olümpiamängude kavas esmakordselt. Tokyos võisteldakse veel õhupüssi laskmises 10 meetrilt ning kaevikrajal.
Olümpiamängude uuel medalialal lasid end kullale hiinlased
https://sport.err.ee/1608289794/olumpiamangude-uuel-medalialal-lasid-end-kullale-hiinlased
Tokyo olümpiamängudel esmakordselt kavas olnud segapaaride õhupüstoli laskmises 10 meetrilt võidutses Hiina paar Ranxin Jiang - Wei Pang.
Immunoloogide hinnangul annab täisvaktsineeritus piisava kaitse koroonaviiruse vastu vähemalt aastaks. Eestis hakati riskirühmi vaktsineerima selle aasta alguses, seega võiks esimeste revaktsineerimiste ehk kolmanda süsti tegemise peale mõelda alles jaanuaris. "Kellel vaktsineerimise kuur on lõpetatud, ei pea hetkel muretsema. Vähemalt aasta pärast vaktsineerimist on muretu ja enne jaanuari küll, minu teada, revaktsineerimistega ei peaks tegelema," rääkis vaktineerimisjuht Marek Seer ERR-ile. Teadusnõukoja juht, professor Irja lutsar lisab, et praegu hoitakse teistest riikidest laekuvatel andmetel silma peal. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Ameerika Ühendriikide eksperdid on öelnud, et praegu ei ole aeg mõelda revaktsineerimise peale ja prioriteet on esimeste annuste manustamine. "See ei tähenda, et me väga hoolega ei vaata toimuvat. Me teame, et osad vaktsineeritud nakatuvad, mõned nendest satuvad ka haiglasse. Ja me tahame ka Eestis väga selget pilti saada, kes need on. Kas need on need, keda jaanuaris vaktsineeriti või on seal hoopis muud põhjused," ütles Lutsar. Teadusnõukoja juht lisas, et kuigi koolilaste vaktsineerimine on oluline, peab olema rõhk täiskasvanutel. "Minu seisukoht on, et kui me täiskasvanuid ära vaktsineeritud ei saa, siis laste vaktsineerimine võib ka saja protsendini ulatuda, aga meil hakkavad ikkagi probleemid olema. Minu arust peaks meie rõhk praegu olema täiskasvanute vaktsineerimisel," rõhutas Lutsar.
Lutsar ja Seer: kolmanda süsti asemel on olulisem võimalikult paljude vaktsineerimine
https://www.err.ee/1608289788/lutsar-ja-seer-kolmanda-susti-asemel-on-olulisem-voimalikult-paljude-vaktsineerimine
Nii teadusnõukoja juht Irja Lutsar kui vaktsineerimisjuht Marek Seer ütlevad, et praegu ei peaks veel koroonaviirusevastase revaktsineerimise pärast muretsema. Märksa olulisem on saavutada suve lõpuks täiskasvanute 70-protsendiline täisvaktsineeritus.
Põhja-Korea katkestas kõik sideliinid lõunanaabriga eelmisel suvel, kui Pyongyangi vihastasid üle piiri lendlehti saatvad Lõuna-Korea aktivistid. Kahe Korea liidrid on alates aprillist siiski vahetanud personaalseid kirju, mille eesmärk on sidemete parandamine ja milles lepitigi esimese sammuna kokku kommunikatsioonikanalite taastamine. USA ja Lõuna-Korea otsustasid eelmisel nädalal USA asevälisministri visiidi käigus astuda samme, et veenda Põhja-Korea juhtkonda naasma kõnelustele tuumaprogrammi üle. USA asevälisminister Wendy Sherman viibis oma piirkondliku ringreisi käigus Soulis. Sherman kohtus Lõuna-Korea välisministri Chung Eui-yongiga, et arutada Põhja-Koreaga seotud küsimusi, Souli ja Washingtoni liitlassuhteid ning muid regionaalseid teemasid. Pooled otsustasid jätkata tihedaid konsultatsioone, et mõjutada Põhja-Koread tuumakõnelustele naasma. Sellele järgnenud kohtumisel president Moon Jae-iniga ütles Sherman, et loodab Põhja-Korealt USA dialoogikutsele peatset vastust. Sherman lisas, et loodab pidada Põhja-Korea teemal sügavuti minevaid kõnelusi ka Hiina ametiisikutega. Hiina on endiselt Põhja-Korea peamine liitlane ja majanduslik abikäsi. Põhja-Korea juht Kim Jong-un ütles juulis, et suhteid Hiinaga on kavas pandeemia põhjustatud majandusšokist väljatuleku nimel edasi arendada. USA juhitud tuumakõnelused Põhja-Koreaga on seisakus juba kaks ja pool aastat. Põhja-Korea põhiline tingimus on USA vaenuliku poliitika lõpetamine, mille all peetakse silmas Washingtoni juhitud sanktsioone.
Lõuna- ja Põhja-Korea taastavad kommunikatsioonikanalid
https://www.err.ee/1608289782/louna-ja-pohja-korea-taastavad-kommunikatsioonikanalid
Lõuna-Korea ja Põhja-Korea leppisid kokku kommunikatsioonikanalite taastamises, teatas teisipäeval Lõuna-Korea presidendiamet.
Rio de Janeiros nii USA kuldsesse 4x100 meetri kombineeritud teatenelikusse kuulunud kui 200 ja 100 meetri selilidistantsid - neist viimase maailmarekordilise ajaga - võitnud Murphy jäeti teisipäeval pronksile. 100 meetri seliliujumise kaks kirkamat medalit läksid hoopis venelastele, kui Jevgeni Rõlov (51,98) edestas Kliment Kolesnikovi 0,02 sekundiga, Murphy kaotas kolmandana 0,21 sekundit. Kaksikvõidu said ka britid: 200 meetri vabaltujumises triumfeeris Tom Dean (1.44,22) ning Duncan Scott kaotas talle 0,04 sekundit. Pjedestaali viimasele astmele sai tõusta brasiillane Fernando Scheffer (+0,44). Naiste 100 meetri seliliujumise finaalis krooniti olümpiavõitjaks 20-aastane austraallanna Kaylee McKeown uut olümpiarekordit tähistava ajaga 57,47. Hõbe läks Kanada ujujale Kylie Masse'ile (+0,25) ja pronks ameeriklannale Regan Smithile (+0,58). Hommikuse osa viimases finaalis, naiste 100 meetri rinnuliujumises, võidutses vaid 17-aastane ameeriklanna Lydia Jacoby (1.04,95). Hõbeda viib Lõuna-Aafrika Vabariiki Tatjana Schoenmaker (+0,27) ja ka pronks läks ameeriklannale, kui Lilly King kaotas oma kaasmaalannale 0,59 sekundit.
Venelased jätsid kolmekordse olümpiavõitja oma põhialal pronksile
https://sport.err.ee/1608289770/venelased-jatsid-kolmekordse-olumpiavoitja-oma-pohialal-pronksile
Kolmekordne ujumise olümpiavõitja Ryan Murphy pidi Tokyo OM-il 100 meetri selilidistantsil leppima pronksmedaliga.
"Uuel kuul peaks valitsus viienda parvlaeva ehitust koos rahastusega arutama," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand. Läänerand sõnas, et laev on plaanis liinile tuua 2024. aasta sügisel, kui ei teki elektroonika või muu tehnoloogia tarneraskusi. "Viimased aastad on aga näidanud, et erinevate takistuste ilmnemise tõenäosus võib olla suur," sõnas Läänerand. Läänerand ütles, et ministeerium on uuele laevale esmaseid tehnilisi ootusi arutanud transpordiameti ning suursaarte esindajatega. Uue laeva maksumus pole Lääneranna sõnul teada, sest see selgub hanke võitja kinnitamisel. Ta lisas, et rahvusvahelise hanke tulemusel soovivad nad saada soovitud kvaliteedi ja võimekusega laeva võimalikult soodsa hinnaga. Transpordiamet kuulutab esialgse ajakava järgi välja uue laeva ehituse riigihanke selle aasta lõpus. Järgmise aasta teises pooles peaks projekt valmima ja seejärel algab uue laeva ehitus. Lääneranna sõnul ehitatakse ja katsetatakse laeva ligi kaks aastat, enne kui 2024. aastal liinile tuleb. Uus laev on plaanis osta Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevaühenduse arendamiseks, ühendust suursaarte ja mandri vahel peetakse tavaliselt nelja laevaga. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on varem öelnud, et uus laev parandab laevaühendust ning võimaldab teenindada rohkem reisijaid. Laev saab sarnaselt Tõlluga olema hübriidlaev ja ehitatakse eeldusel, et tulevikus oleks võimalik kasutada sõitmisel akudesse laetud energiat, mille laadimine toimub kaldavooluvõrgu kaudu.
Valitsus arutab augustis viienda saarte parvlaeva ehituse rahastust
https://www.err.ee/1608289380/valitsus-arutab-augustis-viienda-saarte-parvlaeva-ehituse-rahastust
Valitsus peaks augustis arutama viienda saartega ühendust pidava parvlaeva ehitust koos rahastusega. Kui valitsus selle heaks kiidab, saab transpordiamet koostada tehnilise kirjelduse ja valmistada ette laeva tellimise hanke.
"Me jätame olemasolevad reisipiirangud praeguseks jõusse," ütles Valge Maja pressisekretär Jen Psaki. Euroopa riigid on suve algusest oodanud Ühendriikidelt sümmeetrilist reisipiirangute kaotamist, kuid see otsus on kogu aeg edasi lükkunud, tekitades Euroopas palju pahameelt.
USA jätab reisipiirangud Euroopale delta tüve tõttu jõusse
https://www.err.ee/1608289767/usa-jatab-reisipiirangud-euroopale-delta-tuve-tottu-jousse
USA teatas esmaspäeval, et jätab Euroopa survest hoolimata piirangud rahvusvahelisele reisimisele jõusse, kuna koroonaviiruse delta tüvi on viinud nakatumiste kasvuni.
Biden ütles kõneluste avamisel, et USA roll Iraagis on jätkata valitsusvägede toetamise, väljaõppe ja abistamisega võitluses terrorirühmitusega Islamiriik. "Kuid aasta lõpuks ei ole me enam Iraagis lahingmissioonil," sõnas Biden. USA president avaldas toetust Iraagis oktoobris korraldatavatele valimistele ja kinnitas, et Washington teeb valimiste õigluse ja läbipaistvuse tagamiseks tihedat koostööd Bagdadi, Pärsia Lahe Koostöönõukogu (GCC) ja maailmaorganisatsiooniga. Kadhemi sõnul on Ühendriikide ja Iraagi vahel strateegiline partnerlussuhe. "Ameerika aitab Iraaki. Koos me võitleme ja võidame Islamiriigi. Täna on meie suhe tugevam kui kunagi varem – meil on partnerlus majanduses, keskkonnas, tervishoius, hariduses, kultuuris ja mujal," ütles peaminister. "Läbirääkimiste tulemusena otsustasid delegatsioonid, et julgeolekusuhted lähevad täielikult väljaõppe, nõustamise, abi ja luureandmete jagamise rollile ning et 31. detsembriks 2021 ei ole Iraagis USA sõjaväejõude, kes täidaksid sõjalisi funktsioone," täpsustati USA välisministeeriumi avalduses.
Biden: USA lõpetab sõjalise missiooni Iraagis
https://www.err.ee/1608289764/biden-usa-lopetab-sojalise-missiooni-iraagis
USA president Joe Biden ütles esmaspäeval enne kõnelusi Iraagi peaministri Mustafa al-Kadhemiga, et kahe riigi suhted on jõudmas uude faasi, mis hõlmab USA vägede sõjalise missiooni lõpetamist 2021. aasta lõpuks.
Avaringis valitsevale olümpiavõitjale Chen Longile 10:21, 9:21 kaotanud Must läks alagrupifaasi teises ringis vastamisi järjekordse raske vastase, hispaanlase Pablo Abianiga, ning pidi tunnistama kuue aasta taguse Euroopa meistri 21:7, 21:11 paremust. Et olümpial on mängijad jaotatud kolmestesse alagruppidesse, millest pääseb edasi vaid võitja, lõppes Musta olümpia kahe kaotusega. Long ja Abian kohtuvad omavahel viimases ringis.
Raul Musta olümpia lõppes kahe kaotusega
https://sport.err.ee/1608289761/raul-musta-olumpia-loppes-kahe-kaotusega
Eesti sulgpallur Raul Must kaotas Tokyo olümpiamängudel ka teise alagrupimängu ning minetas ühtlasi võimaluse pääseda 16 parema sekka.
Paraku tuli Kivioja veest viimasena, kaotades ka eelviimasele ligi minut. Rattasõidus said liidrid Kivioja ringiga kätte ja eestlanna oli sunnitud võistluse 46. kohalt pooleli jätma. "See oli väga raske päev kõigi jaoks. Ma olen töötanud Kaidiga neli aastat ja ta on arenenud, aga ta jääb ujumises endiselt tippudele alla. Ma töötan ka teiste kõrgema taseme sportlastega. Kaidil on nendega võrreldav hea jalgrattasõit ja jooks, aga ujumises kaotab palju," kirjeldas Kivioja treener Paulo Sousa pärast võistlust. Rattavõistlusel püüdis Kivioja küll eelviimasel kohal olnud Egiptuse triatleedi Basmla el-Salamoney kinni, aga 30. kilomeetri vaheajapunkti ta enam ei jõudnud, sest liidrid möödusid temast ringiga. "Ettevalmistus läks hästi. Me valmistusime nagu teisedki väga kuumaks ilmaks, aga sellest polnud tänase vihmase ilmaga kasu. Me valmistusime ka varajaseks stardiks, et me kõigepealt ärkasime varakult Euroopas treenides ja Jaapnias ärkasime iga päev siin kell neli, seega olime me selleks valmis," ütles Sousa. Kivioja tundis ennast pärast võistlust halvasti ja keeldus ajakirjanikega suhtlemast. Olümpiavõitjaks tuli Bermuda esindaja Flora Duffy. Bermudale oli see läbi aegade esimeseks kuldmedaliks olümpiamängudel.
Kivioja treener: Kaidi kaotab ujumises tippudele palju
https://sport.err.ee/1608289758/kivioja-treener-kaidi-kaotab-ujumises-tippudele-palju
Rio de Janeiro olümpia 44. triatleet Kaidi Kivioja läks teisipäeval Tokyos starti suurte lootustega, et kui ujumine õnnestub, on ta ratta- ja jooksurajal võimeline üllatama.
Siim-Sander Vene mängis 15,5 minutit ja viskas kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/4). Lisaks võttis ta kolm lauapalli, tegi ühe viskeblokeeringu ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee. Marcus Eriksson kerkis Gran Canaria parimaks 22 punktiga. Võitjate poolelt tõi Vlatko Cancar 13 ning Augusto Lima 12 punkti. Nelja võidu ja kümne kaotusega hoiab Gran Canaria turniiritabelis eelviimast ehk 17. kohta. Kohalik kõrgliiga jätkub Gran Canaria jaoks 6. jaanuaril, kui vastaseks on Fuenlabrada, kelle ridades Vene tänavu ka kahes kohtumises kaasa tegi. Kolm päeva varem minnakse Euroliigas vastamisi Moskva oblasti Himkiga. Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist.
Vene ja Gran Canaria ei suutnud koduses liigas võidureele naasta
https://sport.err.ee/888510/vene-ja-gran-canaria-ei-suutnud-koduses-liigas-voidureele-naasta
Hispaania korvpalli kõrgliigas pidi Siim-Sander Vene kodumeeskond Gran Canaria Herbalife võtma vastu teise järjestikuse kaotuse, kui tunnistati San Pablo Burgose 81:74 paremust.
Esimeses poolfinaalis sai Kanada jagu Saksamaa klubist Thomas Sabo Ice Tigers tulemusega 4:2. Juba avakolmandiku järel läks Kanada 3:0 juhtima, kui täpsed olid Cory Emmerton ja kahel korral Zach Boychuk. Teise mänguaja algul kasvatas edu neljale punktile Chris DiDomenico täpne vise. Vastaste eest olid täpsed seejärel Daniel Weiss ja Brandon Buck. Kanada läbis oma alagrupi täiseduga, alistades Šveitsi meeskonna HC Davosi 2:1 ja Ice Tigersi 6:2, pääsedes nõnda otse poolfinaali. Alagrupis kolmandaks jäänud Ice Tigers alistas veerandfinaalis Vene klubi Magnitogorski Metallurgi 3:1. Teises poolfinaalis alistas Soome meeskond KalPa tulemusega 2:1 Šveitsi võistkonna HC Davos. KalPa läks kohtumist juhtima juba kolmandal mänguminutil Kim Nousiaineni täpsest viskest. Kui teine mänguaeg möödus väravateta, siis kolmanda alguses viigistas seisu Yannick Frehner. KalPa võidu vormistas 11. minutil Jaakko Rissanen. KalPa alistas oma alagrupis Tšehhi klubi Trineci 3:1 ning oli lisaajal parem Magnitogorskist 1:0. Davos alistas veerandfinaalis Trineci 3:1, tagades sellega poolfinaalpääsme. Spengleri karikaturniiri finaal peetakse esmaspäeval. Ka selle kohtumise otseülekanne, algusega kell 13.10, on jälgitav ERR-i spordiportaali ja ETV+ vahendusel. Spengleri karikas on ajalooline jäähokiturniir, mida peetakse alatest 1923. aastast ja kuhu pääsetakse kutse alusel. Viimasel kolmel aastal on turniiri võitnud Kanada, kes on olnud ka võistluse läbi aegade edukaim meeskond, olles kokku triumfeerinud 15 korral.
Spengleri karikaturniiri finaalis kohtuvad Kanada ja KalPa
https://sport.err.ee/888407/spengleri-karikaturniiri-finaalis-kohtuvad-kanada-ja-kalpa
Šveitsis Davosis toimub traditsiooniline jäähoki Spengleri karikaturniir, kus poolfinaalist pääsesid edasi Kanada ja Soome meeskond KalPa.
Esimese päeva järel sai viiest mängust neli võitnud Trans väikese vahe sisse, aga võidulootusi oli veel vähemalt neljal meeskonnal. Trans eksis teisel päeval minimaalselt, kuid siiski täpselt valel hetkel ja see lubas lõpuks Tallinna Flora neist mööda, kirjutab Soccernet.ee. Otsustavaks sai kahe meeskonna omavaheline mäng. Avapäeva järel piirilinlastele kahe punktiga kaotanud Flora jäi 0:2 kaotusseisu ja ei suutnud esimesel kümnel minutil sisuliselt võimalustki luua, kuid ärkas siis. Viimase minuti sees sahistasid Henri Järvelaid ja Vlasi Sinjavski ning Flora võitis 3:2. Flora tegi kahe päeva vahel ka mitu muudatust - esimesel päeval mänginud meestest olid teisel puudu näiteks Henrik Pürg, Markus Poom ja Joseph Saliste, ainult teisel päeval jooksid platsile aga Pavel Dõmov, Maksim Gussev ja Märten Kuusk. Flora selja taga noppis lõpuks üpris kindla hõbeda Trans, kolmanda koha duellis tõmbas aga pikima kõrre FC Kuressaare. Kohe saarlaste selja taga võtsid kohad sisse Viljandi Tulevik ja Pärnu Vaprus. Tabeliseis: 1. Tallinna FC Flora 22 punkti 2. JK Narva Trans 21 3. FC Kuressaare 16 4. Viljandi JK Tulevik 15 5. Pärnu JK Vaprus 15 6. Tartu JK Tammeka 14 7. JK Tallinna Kalev 10 8. FC Elva 6 9. Tallinna FCI Levadia 6 10. Nõmme Kalju FC 4 Parim mängija: Sander Laht (FC Kuressaare) Parim väravavaht: Magnus Karofeld (Tallinna FC Flora) Parim väravakütt: Aleksandr Zakarljuka (JK Narva Trans)
Koosseisuga vangerdanud Flora tõmbas draamas pikema kõrre
https://sport.err.ee/888509/koosseisuga-vangerdanud-flora-tombas-draamas-pikema-korre
Aastalõputurniirile tõmmati Premium liiga turniiri teise poolega joon alla ja laupäevane võitja Narva Trans ei suutnud edu hoida. Lõpuks võttis võidu Tallinna Flora.
Hasina allianss ületas valitsuse moodustamiseks vajaliku vähemalt 151 parlamendikoha piiri, edastas Channel 24, mis kogub valimistulemusi kogu riigist. Viimastel andmetel sai erakond parlamendis koguni 191 kohta ja opositsioon vaid viis. Opositsioon teatas, et tegemist on laialdase valimispettusega. "Kutsume valimisametnikke üles koheselt tühistama selle farsilaadse tulemuse," ütles opositsiooniliider Kamal Hossain. "Me nõuame, et uued valimised korraldataks neutraalse valitsuse all niipea kui võimalik," lisas Hossain. Hossaini väitel rikuti seadusi laialt - valimiskastidesse topiti juba ette võltsitud hääletussedeleid ja inimesi ähvardati ning takistati hääletamast. 165 miljoni elanikuga Bangladeshi valimiskampaaniat saatsid kokkupõrked Hasina valitseva Awami Liiga ja opositsioonilise Bangladeshi Rahvuspartei (BNP) poolehoidjate vahel. Valimispäeva vägivallas sai surma vähemalt 14 inimest. 2014. aastal valimisi boikoteerinud BNP väitel rünnati tema toetajaid, et neid valimistel osalemast peletada ja nii Hasinale võit tagada. Valimistel julgeoleku tagamiseks on välja pandud 600 000 politseinikku ja sõjaväelast, aga ka kiirreageerimisüksuste, mereväe, piiri- ja rannavalve liiget, kel tuli valvata 40 000 valimisjaoskonda.
Bangladeshi valimised võitis peaminister Hasina partei
https://www.err.ee/888508/bangladeshi-valimised-voitis-peaminister-hasina-partei
Bangladeshi peaministri Sheikh Hasina partei Awami Liiga võitis pühapäeval peetud vastuolulised üldvalimised, teatas kohalik televisioon.
Detsembrit pingil alustanud Paul Pogba on Jose Mourinho vallandamise järel niivõrd õide puhkenud, et kunagi varem pole ta kõrgliigade arvestuses ühel kalendrikuul nii resultatiivne olnud. Bournemouthi vastu viis ta oma detsembrikuu saldo Inglismaa kõrgliigas nelja värava ja kolme väravasööduni, kirjutab Soccernet.ee. Pühapäeval pani ta peo püsti juba viiendal minutil, kui realiseeris Marcus Rashfordi oivalise soolo nurgalipu lähistel. 33. minutil saatis ta peaga võrku Ander Herrera tsenderduse ja 12 minutit hiljem jõudis väravani ka Rashford. Unitedi järjekordne väravafestival ei tulnud siiski ilma tõrvatilkadeta. Taaskord jäädi hätta vastaste standardolukordadega ning taaskord jäi "puhtast linast" ilma David de Gea - Bournemouthi poolelt oli avapoolaja teisel lisaminutil täpne Nathan Ake. Teiseks tõrvatilgaks oli Eric Bailly rumal punane kaart 79. minutil. Lõppskoor vormistati seitse minutit enne Bailly punast, kui Pogba söödu realiseeris kaks minutit varem platsile sekkunud Romelu Lukaku. Tõsi, belglane oli tolles olukorras üpris selges suluseisus.
Unitedi rünnak ja kaitse jätkasid tuttavas rütmis ka aasta viimases mängus
https://sport.err.ee/888501/unitedi-runnak-ja-kaitse-jatkasid-tuttavas-rutmis-ka-aasta-viimases-mangus
Ole Gunnar Solskjärist sai kolmas Manchester Unitedi peatreener, kes on alustanud klubis kolme järjestikuse võiduga - Sir Alex Ferguoni 77. sünnipäeva eelõhtul alistati 4:1 Bournemouth.
"Probleem on selles, et vastasmeeskond mängib fantastiliselt," ütles Guardiola BBC Spordile. "Liverpool on oma parimas vormis ning on hetkel Euroopa või ka kogu maailma parim meeskond." City on detsembris pidanud tunnistama Chelsea, Crystal Palace'i ja Leicesteri paremust, Liverpool on aga võitnud kõik seitse Inglismaa kõrgliiga kohtumist. Viimases kohtumises alistasid nad Arsenali tulemusega 5:1. "Meie uhkus on viimaste nädalate jooksul korduvalt riivata saanud," ütles Manchester City meeskonna kapten Vincent Kompany Sky Spordile. "Iga elav hing, kes staadionile tuleb, peab olema valmis võitlema ja võitma." Kui Manchester City jääb Liverpoolile alla, siis võib viimane väga suure tõenäosusega võita järjekordse Inglismaa meistritiitli, mis viimati juhtus 1990. aastal.
Guardiola: Liverpool võib olla hetkel maailma parim meeskond
https://sport.err.ee/888500/guardiola-liverpool-voib-olla-hetkel-maailma-parim-meeskond
Tiitlikaitsja Manchester City peatreeneri Pep Guardiola sõnul tuleb neil aktsepteerida olukorda, et tiitlinõudleja Liverpool võib hetkel olla maailma parim meeskond. Kaks klubi võtavad omavahel mõõtu neljapäeval.
"Mul on väga hea meel Paides jätkata. Annan endast maksimumi, et saavutaksime uuel aastal veel kõrgema koha kui sel hooajal," teatas Neemelo sotsiaalmeedia vahendusel. 36-aastane Neemelo kandis tänavu Paide särki 30 Premium liiga mängus, saades kirja kuus väravat ja neli resultatiivset söötu. Oma eduka karjääri jooksul on Paides sündinud vanameister teinud kaasa koguni 429 meistriliiga mängus, mis on Eesti jalgpallis läbi aegade kuues tulemus. Väravaid on Neemelo saldol 194, millest enam on suutnud vaid Maksim Gruznov (304) ja Vjatšeslav Zahovaiko (211).
Karjääri jooksul 194 väravat löönud Neemelo pikendas Paidega lepingut
https://sport.err.ee/888496/karjaari-jooksul-194-varavat-loonud-neemelo-pikendas-paidega-lepingut
Paide Linnameeskond pikendas lepingut ründaja Tarmo Neemeloga.
Chelsea pälvis võidu derbimängus Crystal Palace üle tulemusega 1:0. Selgelt üle olnud Chelsea oli täpne 51. minutil, kui võrku sahistas N'Golo Kante. Kuigi võimalusi tekkis veel, siis neist ühtegi enam ei realiseeritud. Manchester City võitis kodus mänginud Southamptoni tulemusega 3:1. Esmalt läks Manchester City kohtumist juhtima David Silva täpsest tabamusest 10. minutil, kuid seejärel viigistas 37. minutil seisu Pierre-Emile Höjgjerg. Esimese poolaja lõpus lõi James Ward-Prowse omavärava ning kolm minutit hiljem vormistas Manchester Cityle 3:1 võidu Segio Agüero. Teisel poolajal väravaid ei löödud. Kolmandas kohtumises alistas Burnley koduväljakul West Hami tulemusega 2:0. Tabelitipus jätkab Liverpool, kel on 54 punkti. Teisel kohal jätkab 47 silmaga Manchester City ja kolmandal Tottenham (45). Chelsea asub kohe nende kannul 43 punktiga.
Chelsea ja Manchester City teenisid võidulisa
https://sport.err.ee/888492/chelsea-ja-manchester-city-teenisid-voidulisa
Inglismaa jalgpalli kõrgliigas teenisid võidulisa tabeli tipus asuvad Chelsea ja Manchester City.
Kobayashi hüppas 138,5 ja 126,5 meetri kaugusele, mis andis talle kokku 282,3 punkti. Ühtlasi on jaapanlane võitnud tänavu juba viis MK-etappi. Teise koha pälvis 133 ja 129 meetriste õhulendudega sakslane Markus Eisenbichler, kes kogus 281,9 punkti ja kolmanda koha teenis kvalifikatsioonis pikimat hüpet näidanud austerlane Andreas Kraft (131 ja 134,5 m; 280,5 p). Ainsa eestlasena osalema pidanud Martti Nõmme loobus kvalifikatsioonis osalemast. Proovivoorus sai Nõmme kirja 105 ja 100 meetrit, mis andsid talle 68 mehe seas vastavalt viimase ja 66. koha. MK-sarjas hoiab Kobayashi esikohta 656 punktiga. Teisel ja kolmandal kohal on poolakad Piotr Zyla ja Kamil Stoch, kel on punkte vastavalt 485 ja 397.
Nelja hüppemäe turneed alustas võidukalt jaapanlane Kobayashi
https://sport.err.ee/888489/nelja-huppemae-turneed-alustas-voidukalt-jaapanlane-kobayashi
Maineka Nelja hüppemäe turnee avavõistluse Saksamaal Oberstdorfis võitis jaapanlane Ryoyu Kobayashi.
Esimese veerandi võitis Girona 15 punktiga, teises oli sama kindlalt parem jällegi Halleri tiim ning poolajaks oli seis võrdne – 40:40. Teine poolaeg möödus tasavägisemalt ja kolmestel kindlama käega olnud Girona (47% tabati kaare tagant) võttis napi võidu, kirjutab Korvpall24.ee. Hallerile jagus seekord mänguaega 2,5 minutit, mille jooksul jõudis mööda visata kaks kolmest. Meeskonna parimad olid Shota Gelazonia 25, Ivan Casado 17 ja Edgar Herrero 15 punktiga. Liigatabelis asub Halleri klubi nüüd kuue võidu ja üheksa kaotusega 7. kohal. Järgmisena kohtutakse 5. jaanuaril võõral väljakul Hestia Menorca tiimiga. Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist.
Egert Haller oli napilt kaotatud mängus märkamatu
https://sport.err.ee/888475/egert-haller-oli-napilt-kaotatud-mangus-markamatu
Egert Haller madistas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas (LEB Silver) Basquet Girona meeskonnaga, kuid eestlase tiimil C.B.L'Hospitalet'il tuli vastu võtta napp kaotus 75:77 (14:29, 26:11, 19:16, 16:21).
Naiste esikolmik püsis täpselt samasugune nagu laupäeval. 10 km distantsil võttis esikoha Regina Oja (30.46), kes eksis nelja tiiru peale kokku kolmel korral (0-0-1-2). Hõbemedali sai kaela Johanna Talihärm (+0,34 ; 1-1-0-0). Nii nagu sprindis, tuli ka jälitussõidus pronksile Tuuli Tomingas (+3.05 ; 0-1-1-1). Meeste 12,5 km sõit pakkus aga rohkem üllatusi. Sprindi pronksmedali vahetas jälitussõidu kulla vastu Rene Zahkna (33.48 ; 3-1-0-1). Teisele kohale tõusis Kalev Ermits (+0,9 ; 2-1-1-1). Sprindi hõbemedali vahetas pronksi vastu aga Kauri Kõiv (+0,37 ; 0-1-2-1). Sprindietapi võitja Roland Lessing pidi jälitussõidus aga leppima neljanda kohaga (+0,56 ; 0-3-2-1). Võitjad vanusegruppide lõikes: N13 - Mia Mai Huik M13 – Gregor Narusk N15 – Mirtel Kärsna M15 – Jakob Kulbin N17 – Demi Heinsoo M17 – Tuudor Palm N19 – Kerstin Ojavee M19 – Maksim Fomin (LIT) N22 - Julija Matvijenko (LAT) M22 – Kristo Siimer M40 – Rainer Tokko M50 – Urmas Kaldvee M60 - Rafik Azizbajev Harrastajad N – Marju Meema Harrastajad M – Rando Kaljuvee
Eesti meistrid jälitussõidus on Regina Oja ja Rene Zahkna
https://sport.err.ee/888465/eesti-meistrid-jalitussoidus-on-regina-oja-ja-rene-zahkna
Pühapäeval jätkusid Otepääl Tehvandil laskesuusatamise Eesti lahtised meistrivõistlused, kus selgitati välja tänavuse hooaja jälitussõidu meistrid. Naistest tegi sellel nädalavahetusel kuldse duubli Regina Oja, meestest tõusis esikohale eilse sprindi järel kolmandal positsioonil olnud Rene Zahkna.
Koor Hümni tulevad laulma segakoori K.O.O.R. ja noortekoori Vox Populi lauljad. Ilutulestik Ilutulestik kestab sel aastal kaheksa minutit. Harju mäe nõlvalt lendab taevalaotusesse 1662 erineva kaliibriga raketti. Vaatemängu disainib Sami Tammi, kellel on 23 aastat kogemusi üle maailma enam kui 35 eri riigis. Tuntuim neist on Vormel 1 Abu Dhabis. Heategevuskampaania "Süütame südametes ilutulestiku" Tallinna kesklinna valitsus korraldab teist aastat järjest heategevuskampaania, millega kutsutakse eraviisilise ilutulestiku korraldamise asemel annetama Tallinna Lastehaigla Toetusfondile enneaegselt sündinud beebide heaks. Kampaania rõhutab, et ohutum ja säästlikum on jätta ilutulestik asjatundjate korraldada, hoolides nii lähikonna inimestest kui ka lemmikloomadest, keda pürotehnika kasutamine traumeerib ja võib koguni vigastada. Ühtlasi kutsutakse kampaaniaga säästma keskkonda, sest ilutulestikust tekkinud prügi koristamine tihti unustatakse. Ühistransport 31. detsembril töötab ühistransport tööpäevaste ja 1. jaanuaril pühapäevaste sõiduplaanide alusel. Täiendavad väljumised on bussiliinidel: Nr 1A kesklinnast öösel kell 01.00, 02.00, 03.00 ja liini teisest otsast kell 01.30, 02.30, 03.30; nr 8, 40, 42, 60, 63, 67 ja 68 kesklinnast öösel kell 01.00, 02.00, 03.00 ja liini teisest otsast kell 00.30, 01.30 ja 02.30 ning 8. liin veel 3.30; nr 18 kesklinnast öösel kell 01.00, 02.10, 03.20 ja liini teisest otsast kell 00.30, 01.35 ja 02.45. Liinide nr 1A ja 8 ööbussid väljuvad kesklinnast Hobujaama peatusest (endise kauplus Tallinn eest), liinide nr 18 ja 40 ööbussid endise Postimaja kõrvalt Hobujaama peatusest ja peatuvad Vabaduse väljaku asemel Pärnu maanteel asuvas Vabaduse väljak peatuses (Jaani kiriku kõrval), liinide nr 42, 60, 63, 67 ja 68 ööbussid oma tavapeatustest. Trollibussiliinide nr 1 ja 3 täiendavad väljumised toimuvad Tõnismäe peatusest öösel kell 01.00, 02.00, 03.00 ning liini teisest otsast kell 00.30, 01.30 ja 02.30. Trammiliini nr 1 täiendavad väljumised toimuvad Hobujaama peatusest Kopli suunal kell 01.00, 02.00, 03.00 ning Kadrioru suunal kell 00.45, 01.45 ja 02.45. Trammiliini nr 4 täiendavad väljumised toimuvad Hobujaama peatusest Pärnu maantee suunal kell 01.00, 02.00, 03.00 ning Lennujaama suunal kell 00.30, 01.30 ja 02.30. NB! 31. detsembril alates kell 23.00: * sõidavad trolliliinid nr 1 ja 3 Tõnismäe peatuseni ja alustavad sealt uuesti liikumist Mustamäe suunal; * jääb bussiliinidel nr 21 ja 41 Balti jaama suunal ära Vabaduse väljaku peatus ning bussid peatuvad Tõnismäe peatuses; * peatuvad bussiliinid nr 21, 40 ja 41 linnast väljuval suunal Pärnu maanteel asuvas Vabaduse väljaku peatuses (Jaani kiriku kõrval); * peatuvad bussiliinid nr 16, 17 ja 23 linnast väljuval suunal Estonia puiesteel asuvas Vabaduse väljaku peatuses (Inglise Kolledži kõrval). 31. detsembril ühistranspordiliinide liiklus Vabaduse väljaku piirkonnas kella 23.00-ni toimub senistel marsruutidel. Kella 23.00-st viiakse autobussiliinide nr 16, 17, 17A, 23 ja 40 liiklus mõlemal suunal üle Kaarli puiestee Pärnu maantee liiklussuunale, autobussiliinidele nr 16, 17, 17A, 23 Vabaduse väljak peatus tehakse Estonia puiesteel Vabaduse väljak trolliliinide peatuses ja autobussiliinile nr 40 Vabaduse väljak peatus tehakse Pärnu maanteel Jaani kiriku kõrval paiknevas Vabaduse väljaku peatuses ning trolliliinid nr 1 ja 3 lõpetavad marsruudi Kaarli puiesteel Kaarli kiriku kõrval paiknevas Tõnismäe peatuses ja teevad tagasipöörde ümber Kaarli kiriku.
Valmistu peoks Vabaduse väljakul: lisabussid, ilutulestik jpm
https://menu.err.ee/888461/valmistu-peoks-vabaduse-valjakul-lisabussid-ilutulestik-jpm
31. detsembril pidutseb kogu Eesti vana aastat ära saates ja uut vastu võttes. Tallinnas Vabaduse väljakul on hommikust hilisõhtuni kohal nii ETV otseülekande meeskond kui ka tuhanded pidulised. Vaata üle oluline info, mis aitab peol paremini kulgeda.
Ustjugovi lõpuajaks kujunes 30.34,1. Venelane näitas head kiirust kohe distantsi algusest peale, kui läbis nii viie kui ka kümne kilomeetri vaheajapunktid esimese ajaga. Teise koha sai Norra suusataja Simen Hegstad Krüger, kaotades võitjale 12,2 sekundiga ning kolmandat aega näitas Ustjugovi kaasmaalane Aleksandr Bolšunov (+21,9). Avaetapina peetud vabatehnikasprindi võitja Johannes Hösflot Kläbo kaotas võitjale 48,6 sekundit ning sai 12. koha. Parima eestlasena pälvis 40. koha Karel Tammjärv (+1.33,1). Raido Ränkel sai kirja 89. (+3.49,3) ja Marko Kilp 101. koha (+5.20,9).
Tour de Ski meeste vabatehnikasõidu võitis Ustjugov, Tammjärv 40.
https://sport.err.ee/888462/tour-de-ski-meeste-vabatehnikasoidu-voitis-ustjugov-tammjarv-40
Itaalias Toblachis jätkuval Tour de Ski suusatuuril võidutses meeste 15 km vabatehnikasõidus venelane Sergei Ustjugov. Parima eestlasena sai Karel Tammjärv 40. koha.
"Olen järginud varasemast rohkem oma tundeid," vahendab Dumoulini sõnu Marathon100.com. "Loomulikult jätkasin tugevate treeningutega, kuid ma ei hoidnud plaanidest ja eesmärkidest kinni. Kui seda ei juhtu, siis seda lihtsalt ei juhtu. Ma ei taha asju liiga palju kontrollida. Võidusõitude käigus juhtub kümneid asju, mida sa ei saa kontrollida. Tänavu saavutasin kõige suurema võidu iseenda üle. Olen selle üle väga uhke." Dumoulin abiellus talvel oma kauaaegse elukaaslase Thaneega, kes on erialalt psühholoog. Kaasa aitas sportlasel paremini toime tulla muutustega, mis tabasid teda pärast 2017. aasta Giro üldvõitu. "Mind ümbritsev maailm muutus äkitselt oluliselt," meenutas Dumoulin. "Inimesed pole harjunud nii suurte muutustega toime tulema. Maailm muutub praegu väga kiiresti, palju kiiremini kui 50 aastat tagasi. Kõigil on kiire ja elada tuleb täiskäigul. Pole normaalne selliste muutustega lühikese aja jooksul toime tulla. Peas oli lühis. Pidin õppima kõigi üritustega hakkama saama ja see võttis aega." "Ma ei hakanud ratturiks raha ja kuulsuse pärast," jätkas Dumoulin. "Istusin ratta selga, sest arvasin, et see on lahe. Eelmisel sügisel hakkasid kõik piiripealsed asjad mind häirima ning unustasin spordiala ilu sootuks. Nägin ainult puudusi, millega silmitsi seisin. Olen kontrollifriik, peaaegu et perfektsionist. Seetõttu, et kaotasin rattaspordi ümber muu elu, hakkasin sporti veel tähelepanelikumalt suhtuma. See andis vastupidise efekti, ma ei olnud endaga rahul. Sattusin endaga konflikti. Oli periood, kus ma ei olnud endaga üldse rahul."
Mullune Giro võitja: inimesed pole harjunud suurte muutustega toime tulema
https://sport.err.ee/888459/mullune-giro-voitja-inimesed-pole-harjunud-suurte-muutustega-toime-tulema
Hollandi rattur Tom Dumoulin pälvis käesoleval aastal kõigest kaks võitu, olles kiireim Giro d'Italia ja Tour de France'i temposõitudes. Nimetatud suurtuuridel saavutas ta kokkuvõttes teise koha. Team Sunwebi liider rõhutas aga Hollandi väljaandele De Telegraaf antud intervjuus, et kõige suuremat rahulolu tunneb ta isiklikus plaanis selle üle, et suudab survekoormaga senisest edukamalt toime tulla.
Hetkel on veel teadmata, kuhu Debelko siirdub, kuid Levadia ridades teda ilmselt ei näe, kuna klubi ei soovinud teda välja osta, kirjutab Soccernet.ee. "Tahaksin mängida Ukrainas, kuid ilmselt on olukord sama, mis varasemalt, kus palgad hilinevad mitmeid kuid. Ma ei näe mõtet jätkata vanaviisi," ütles Debelko. 2018 Premium liiga hooaja eel ühines Roman Debelko Lvivi Karpatõst laenulepingu alusel FCI Levadiaga. Ukrainast pärit ründemängija tegi väga hea hooaja, lüües kõikide sarjade peale kokku 34 väravat ning andes 12 väravasöötu.
Roman Debelko ei jätka Karpatõs
https://sport.err.ee/888456/roman-debelko-ei-jatka-karpatos
Ukraina uudisteankru Footballua andmete kohaselt müüs Lvivi Karpatõ oma ründemängija Roman Debelko (25) 100 000 euro eest maha.
"Seoses USA valitsusasutuste osalise tööseisakuga, ei uuendata antud Facebook lehte seni kuni tööprotsesside toimimine on taastunud. Erandiks on informatsioon, mis puudutab inimeste ohutust ja turvalisust. Tööseisakute ajal jätkatakse kavandatud passi- ja viisateenustega," teatas saatkond. USA president Donald Trumpi tüli kongressiga puhkes piirimüüri rahastamise üle ja arenes valitsusametite osaliseks tööseisakuks. Trump ootab enda sõnul demokraate tagasi läbirääkimistelaua juurde, et panna punkt valitsuse osalisele tööseisakule, mis näib kestvat vähemalt uue aastani. Trump nõuab miljardeid dollareid müürile, mida ta tahab ehitada USA ja Mehhiko piirile. Demokraadid aga keelduvad talle raha andmast. Trump tühistas vaidluse tõttu plaanitud puhkuse Floridas ning läkitab demokraatidele sõnumeid Twitterist. Trumpi nõunikud väidavad, et demokraadid lahkusid kõnelustelaua juurest. Demokraadid aga ütlevad, et Valge Maja pole juba nädalaid otsinud kontakti esindajatekoja demokraatide juhi Nancy Pelosiga, kellest tõenäoliselt saab koja spiiker, kui selle uus koosseis neljapäeval koguneb. USA pealinnas Washingtonis panevad populaarsed muuseumid ja galeriid kolmapäevast alates uksed kinni, kui föderaalvalitsuse osaline tööseisak ei lõppe. Suletakse ka loomaaed ja harilikult rahvarohke uisuväljak National Malli lähedal. Smithsonian Institutioni muuseumid ja galeriid suletakse alates 2. jaanuarist. See puudutab nii loomaaeda kui ka lennundus- ja kosmosemuuseumi, aafrika-ameeriklaste ajaloo- ja kultuurimuuseumi, loodusajaloo muuseumi ja mitut galeriid. Liuväli ja mõned galeriid töötavad veel kolmapäeval, kuid suletakse 3. jaanuaril.
USA valitsusseisak Tallinna saatkonna viisateenuseid ei mõjuta
https://www.err.ee/888454/usa-valitsusseisak-tallinna-saatkonna-viisateenuseid-ei-mojuta
USA saatkond Tallinnas teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et vaatamata USA administratsiooni tööseisakule jätkatakse siiski kavandatud passi- ja viisateenustega.
Suurepärast visketabavust näidanud (kahesed 60%, kolmesed 43%, vabavisked 83%) ja lauas domineerinud Baskonia duubel oli mänguks väga hästi häälestunud, kirjutab Korvpall24.ee. Esimesel veerandil pandi mängu jõujooned kenasti paika ning poolajaks oli edu juba 20 punkti. Sander Raieste oli võidu peategelasi, visates ligi 29 minuti jooksul 15 punkti (kahesed 3/7, kolmesed 3/7), haaras seitse lauapalli (kolm rünnakult), andis kaks söötu, tegi vaheltlõike, kaks pallikaotust ja tegi kaks viga. Hea esituse tegid veel lätlane Arturs Kurucs 20, Tavario Earnest Miller 15 ja Miguel Burgos 14 silmaga. Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
Raieste vedas hea mänguga Baskonia duubli suure võiduni
https://sport.err.ee/888447/raieste-vedas-hea-manguga-baskonia-duubli-suure-voiduni
Eesti korvpallikoondise mängumees Sander Raieste tegi Hispaania tugevuselt kolmandas liigas (LEB Silver) hea mängu Baskonia duubli eest, aidates meeskonnal alistada Avila Autentica-Carrefour El Bulevari 92:72 (31:18, 21:14, 17:15, 23:25).
Sandra Bullock mängib filmis üksikema, kes üritab päästa oma lapsi pärast seda, kui salapärased jõud Maa vallutavad ja inimesi enesetappe tegema panevad. Ellujääjad peavad selles postapokalüptilises maailmas kandma silmakatteid või seisma silmitsi üleloomulike jõududega, kes kehastuvad nende kõige sügavamateks hirmudeks, vahendab Variety. "Võtsin täna hommikul oma silmakatte eest ära ja nägin, et "Bird Boxi" on juba vaadatud 45 037 125 miljonilt Netflixi kontolt – parim esimese seitsme päeva tulemus Netflixi omafilmide hulgas," teatas ettevõte oma Twitteris reedel. Netflixi pressiesindaja ütles, et 45 miljonit kontot, kes on nende väitel "Bird Boxi" vaadanud, läksid arvesse alles pärast seda, kui vaatamisaeg moodustas kogu kestusest – sh tiitrid – 70 protsenti. Teisisõnu olid need kontod vaadanud 2 tundi ja 4 minutit kestvat filmi vähemalt 87 minutit. Võimalik, et ühelt Netflixi kontolt vaadati "Bird Boxi" mitu korda, kuid need läksid 45 miljoni hulgas arvesse ühe korrana. Kui 45 miljonit Netflixi liikmekontot tõepoolest vaatasid "Bird Boxi" selle esimesel nädalal, moodustaks see 2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga umbes ühe kolmandiku ettevõtte 137 miljonist tellijast. "Bird Boxi" lavastaja on Susanne Bier, ja see põhineb Josh Malermani 2014. aasta sama nimega romaanil. Filmis teevad kaasa ka Trevante Rhodes ("Moonlight") ja Bullocki "Oceani 8" kaasnäitleja Sarah Paulson koos John Malkovichi, Jacki Weaveri, Danielle Macdonaldi, Lil Rel Howery, BD Wongi, Machine Gun Kelly ja Tom Hollanderiga. Enne Netflixi-esilinastust jooksis film alates 13. detsembrist ühe nädala ka kinodes Los Angeleses, New Yorgis, San Franciscos ja Londonis.
Netflix: "Bird Boxi" on vaadanud rekordilised 45 miljonit kasutajat
https://menu.err.ee/888448/netflix-bird-boxi-on-vaadanud-rekordilised-45-miljonit-kasutajat
Netflixi thriller "Bird Box" saavutas voogedastusplatvormi kõigi omafilmide võrdluses esimese seitsme päeva arvestuses suurima vaatajanumbri – esimesel nädalal vaadati filmi üle maailma enam kui 45 miljonilt Netflixi kontolt, teatas ettevõte reedel.
Kuigi palju bürokraatlikke samme seisab veel ees, sai Pique laupäeval toimunud koosolekul loa klubi üle võtta, kirjutab Soccernet.ee. 1942. aastal loodud klubi mängib hetkel Hispaania tugevuselt viiendas liigas. 76-aastase ajaloo jooksul on mängitud 17 hooaega Hispaania tugevuselt kolmandas liigas ning 1980. aastate lõpus mängiti isegi esiliigasse tõusmise nimel üleminekumänge. 1994. aastal võideti Katalonia karikas, kusjuures otsustavates mängudes oldi üle nii Barcelona kui Espanyoli esindusest. Kaks aastat hiljem jõuti Hispaania karikavõistlustel 16 parema sekka. Kümme aastat tagasi oli klubi võla ja institutsionaalse kriisi tõttu lähedal eksisteerimise lõppemisele. Lisaks Piquele liituvad klubiga veel mitmed Barcelonast tuttavad mehed - Barcelonas seitse aastat mänginud Gabri Garcia de la Torre saab FC Andorra uueks peatreeneriks, tema abiliseks saab endine Barcelona väravavaht Albert Jorquera.
Gerard Pique sai Andorra väikeklubi omanikuks
https://sport.err.ee/888446/gerard-pique-sai-andorra-vaikeklubi-omanikuks
Barcelona jalgpalliklubi kaitsja Gerard Pique ettevõte Kosmos sai FC Andorra nimelise klubi uueks omanikuks.
Gaspar Noé "Ekstaas" jõudis kinolinadele küll juba enne jõule ja seda linastub vaid mõni seanss päevas, justkui igaüks neist jääks viimaseks. Filmiajakirjanduses pole heaks tavaks kirjutada filmidest, mille linastustsükkel juba lõppenud, kuid Noé filmi puhul võib teha ka erandi, sest "Ekstaas" ei taha nii lihtsalt sind maha jätta. Oma äärmuslikus kehalisuses, nii füüsilises, et paha hakkab, on ta väga lähedal elavale teatrile. Siinkohal sobiks piltlik võrdlus NO99 etenduste ja trupiga, ehkki tegevuse lõpetanud NO99 on kujundanud ning kujundab siinset kultuuripilti ja ka kultuuritarbijate eneseteadvust tunduvalt kestvamalt kui seda suudab teha üks kesise linastuskaarega välismaine mängufilm. Noé dekadentlik, enesehävituslik bakhanaal on üles võetud ühevõtteliste pikkade stseenidena, kus kõik toimuv antakse edasi ilustamata, peaaegu et toimetamata, pealtnäha nii nagu tuleb, nii nagu noored näitlejad/tantsijad on selleks võimelised. Kahtlemata on tegemist lavastusega nagu teatriski ja teatris on toimuv veelgi ausam, sest duubleid seal teha ei saa, kuid "Ekstaas" tõestab filmi kui kunstivormi võimet haarata vaataja kõiki meeli kuni selleni välja, et väljud saalist peapööritusega. Noé ja ta kauaaegne koostööpartner, operaator Benoît Debie hoiavad vaatajat oma kütkes, andes toimuvat edasi tegelastega samast vaatepunktist . Erandeiks on filmi algus- ja lõpukaadrid, mis on filmitud droonilt ning videointervjuud tantsijatega. Sisse- ja väljajuhatus on ka ainukesed stseenid, mis toimuvad väljaspool tegevuskohta, seega on "Ekstaas" loomult üsna kammerlik. "Ekstaasi" on tutvustustes liigitatud ka õudusžanri alla, õudus ei esine seal aga tänapäeva peavoolukinole harjumuseks saanud kujukates, üksikasjalikes vägivallaaktides. Õud ja äng on "Ekstaasis" peidetult, see on varjul nurgatagustes, kuhu tegelased tuiguvad ning eelkõige nende endi peades, ettearvamatutes tegudes, mis ilmnevad siis, kui kõik eetilised ja moraalsed pidurid kaovad. Paljude konservatiivsemate vaatajate meelepahaks puudub "Ekstaasil" otsene, näpuganäitav moraal. Soovi korral võib selle igaüks ise endale filmi põhjal kujundada, sest alkoholi ja narkootikumidega liialdamine, mis viib ettenägematute tagajärgedeni, ei jäta mitutpidi mõtlemise võimalust. Teisalt on "Ekstaas" nooruslikkuse, ohjeldamatu energia, elujõu ja seksuaalsuse ülistus. Ja siit tulebki otsida ka Noé lähenemise köitvust. Kehalisus ja energia on 20- eluaastates tantsijatele orgaaniliselt sisse kirjutatud. Samavõrd loomulikud on ka ihad ja tungid, mis vallanduvad saatusliku sangriakokteili mõju all. See, mis toimub pärast kokteilipeo algust, on režissööri enda sõnul suures osas improvisatsioon etteantud teemal, ekraanil nähtav ilustamata vitaalsus, mida noored näitlejad/tantsijad endas kannavad. See teebki koos montaaži ning kaamera- ja lavastajatööga vaatemängu ühtaegu eemaletõukavaks ning nauditavaks. Gaspar Noé "Ekstaas" lülitub samasse ritta nn narkofilmidega nagu "The Trip" (Roger Corman, 1967) või "Trainspotting" (Danny Boyle, 1996), rääkimata Noé enda eelmistest linatöödest "Enter the Void" (2009) ja "Love" (2015), mis tegelesid samade teemadega. "Ekstaasil" puudub sealjuures ühiskondlik mõõde, nii nagu sellesse vanasse tööstushoonesse sulgunud filmi seltskond, tegeleb ka Noé kõigis oma filmides inimese sisemise enesevaatlusega, naudingust hävinguni. Ta näitab enessesuletuse, isoleerituse väljapääsmatust, paratamatut hukku, milleni jõuab iseennast tarbiv organism või struktuur. "Ekstaasi" saab anaüüsida kui iha kujutusviisi. Sümboolne on siinjuures kas või tantsu kujutamine "Ekstaasis" – tants pole oma olemuselt muud kui iha väljendus, keha liikumine ja nauding sellest, tegevus, mis eeldab vigastamatut füüsilist terviklikkust, kui film algab haarava koreograafiaga, siis lõpukaadrid näitavad staatiliselt lebavaid kehi, vahepeale mahub selle tervikliku keha liikumise hääbumine, taandumine üksikutele liigutustele, krampidele, koordineerimatusele. Iha on ammendunud, lõpetatud, surnud. Noé ei mõtle siinjuures mingitele sümbolitele, kui siia kõrvale tuua samuti praegu veel kinodes jooksev Luca Guadagnino tantsukoolifilm "Suspiria", mis on laetud psühhoanalüüsist. Noé on ka vabam eeskujudest, kui Guadagnino tegi siiski reveransi Dario Argento giallo-klassikule, siis Noé mõjutajaid tuleks pigem otsida vähemtuntud põrandaaluste tegijate hulgast. Noéd loetakse tänapäeva üheks provokatiivsemaks filmitegijaks nagu seda on öeldud näiteks ka Lars Von Trieri kohta. Kuid kui Trier püüab vaatajat šokeerida, siis Noé näitab vaatajale aeg-ajalt lihtsalt trääsa, nagu ta tegi anti-pornograafilise linatööga "Love", "Ekstaasi" võib selles kontekstis nimetada näiteks filmikunsti väljendusvõimaluste uute piiride leidmiseks või nende ületamise katseks. Ja pole salata, Noé tõestab end kui tänapäeva üks põnevamaid autorikino tegijaid.
Arvustus. Gaspar Noé kompab filmikunsti väljendusvõimaluste uusi piire
https://kultuur.err.ee/888439/arvustus-gaspar-no-kompab-filmikunsti-valjendusvoimaluste-uusi-piire
Uus film kinolevis "Ekstaas" ("Climax") Režissöör Gaspar Noé Stsenarist Gaspar Noé Osades Sofia Boutella, Romain Guillermic, Souheila Yacoub, Kiddy Smile, Claude Gajan Maull
Numbri alt 58 rajale läinud Neprjajeva näitas parimat aega juba viie kilomeetri järel, edestades lähimat jälitajat Ingvild Flugstad Östbergi (Norra) 4,5 sekundiga. 23-aastane venelanna võitis lõppkokkuvõttes ajaga 23.19,9, olles sellega teise koha saanud Östbergist parem vaid 0,3 sekundiga. Kolmandale kohale tuli venelanna Anastassija Sedova (+10,9), esimesena jäi poodiumilt välja soomlanna Krista Pärmäkoski (+17,4). Laupäeval peetud Tour de Ski avaetapi võitnud Stina Nilsson (Rootsi) kaotas võitjale 1.50,9 ja sai 39. koha.
Tour de Ski naiste vabatehnikasõidus said otsustavaks 0,3 sekundit
https://sport.err.ee/888433/tour-de-ski-naiste-vabatehnikasoidus-said-otsustavaks-0-3-sekundit
Itaalias Toblachis jätkuval Tour de Ski suusatuuril võidutses naiste 10 km vabatehnikasõidus venelanna Natalja Neprjajeva.
Politsei pidas kahtlusaluse kinni laupäeva õhtul Tallinnas. Politsei teatel varastati raha Vantaas asuvast firmast eelmisel laupäeval. Kahtlusalune on 1999. aastal sündinud mees - Veikkause töötaja, vahendas ajaleht Ilta-Sanomat. Ettevõtte esindaja sõnul teatas kahtlusalune jõulupühade eel, et jäi keset tööd haigeks ja lahkus. "Firma turvakaamera salvestus näitab, kuidas kahtlusalune võtab seifis olnud raha ning lahkub, seljakott seljas ja kilekott käes," ütles kriminaalkomissar Simo Kauppinen. Kahtlusalune kuulutati tagaotsitavaks. Politsei andmetel sõitis ta veel samal päeval Tallinna.
Soome lotofirmalt raha varastamises kahtlustatav tabati Tallinnas
https://www.err.ee/888436/soome-lotofirmalt-raha-varastamises-kahtlustatav-tabati-tallinnas
Soome lotofirma Veikkaus seifist 150 000 euro varastamises kahtlustatav mees on kätte saadud.
Õnnetus juhtus Oulu lähedal, kus Vene sõiduauto kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku veokiga. Surma said kaks täiskasvanut ja laps. "Esialgu pole selge, mis avarii põhjustas. Tee oli märg ja libe, kuid autol olid heas seisukorras talverehvid," teatas Soome rahvusringhääling Yle pühapäeval.
Soomes hukkus liiklusõnnetuses kolmeliikmeline perekond Venemaalt
https://www.err.ee/888435/soomes-hukkus-liiklusonnetuses-kolmeliikmeline-perekond-venemaalt
Soomes hukkus laupäeval liiklusõnnetuses kolmeliikmeline perekond Venemaalt.
23-aastane austraallane ärkas paistes jalaga, pärast mida määrasid arstid talle antibiootikumid. "Ma ei võtnud hammustust kuigi tõsiselt," kommenteeris homme algaval Brisbane'i turniiril kaheksanda asetuse saanud Kyrgios. "Tundsin jalal kerget ärritust. Maailmas on hullemaidki asju ja ma arvan, et minuga saab kõik korda." Tänavu vigastustega hädas olnud Kyrgios mängis viimati oktoobris ning austraallane avaldas, et plaanib uuel aastal vähematel turniiridel osaleda. "Kodust eemal olemine [eelmisel hooajal] oli väga raske. Vigastustega võitlemine ja turniiridele minemine, isegi kui ma mängida ei saanud, oli samuti raske," lausus Kyrgios. "Mul saab [uuel aastal] olema kergem graafik ja ma püüan mängimist senisest enam nautida." Brisbane'i turniiri avaringis kohtub maailma 35. reket Kyrgios ameeriklase Ryan Harrisoniga (ATP 62.), kes oli tema vastane ka viimase turniiri finaalis.
Brisbane'i tenniseturniiri tiitlikaitsja taastub ämbliku hammustusest
https://sport.err.ee/888432/brisbane-i-tenniseturniiri-tiitlikaitsja-taastub-ambliku-hammustusest
Nick Kyrgios on enda sõnul valmis enda Brisbane'i turniiri tiitlit kaitsma, olgugi, et Austraalia tenniseäss viidi jõulude ajal ämbliku hammustuse tõttu haiglasse.
36-aastane Dmitrijev esindas tänavu Tallinna Florat, kuid andis pärast hooaja lõppu mõista, et mängimise asemel sooviks ta keskenduda treeneritööle. Loogilise käiguna tundus Floras noortetreenerina alustamine, kuid endise poolkaitsja värbas hoopis Tallinna Kalev, kes vajas peatreenerit, vahendab Soccernet.ee. "Rääkisime Joeliga, kohtusime paar korda ja ta pakkus mulle seda võimalust. Mõtlesin, et miks mitte vastu võtta," selgitas Dmitrijev, kuidas asjad selleni jõudsid. "Minu jaoks personaalselt on see hea koht, kust alustada." Dmitrijev tunnistas samas, et ei oleks osanud seda ette näha. "Muidugi tuli [pakkumine] ootamatult. Just lõpetasin mängijakarjääri ja kohe selline suur samm minu jaoks treenerimaailma," selgitas Dmitrijev, kuid lisas, et ei kahelnud hetkekski, kuigi ka Florast oli pakkumine laual.
Kalevi uus peatreener Dmitrijev: minu jaoks on see hea koht, kust alustada
https://sport.err.ee/888429/kalevi-uus-peatreener-dmitrijev-minu-jaoks-on-see-hea-koht-kust-alustada
Jalgpalli Premium liiga klubi Tallinna Kalevi uueks peatreeneriks nimetatud Aleksandr Dmitrijev tunnistas, et pakkumine tuli tema jaoks ootamatult.
Külalised alustasid kohtumist hoogsamalt ja viskasid üheksa vastuseta punkti, kuni Lassi tabatud kahepunktivise tõi viimaks tabloole numbrid 2:9. Seejärel tuli Duquesne mängu tagasi ja võitis avaveerandi 18:17, kuid poolajaks jäädi kahe punktiga taha (26:28). Korviderohke kolmanda veerandaja järel oli mäng viigis 48:48, kuid viimasel neljandikul pani oma paremuse maksma siiski Pittsburgh, vahendab Korvpall24.ee. Algviisikus alustanud Lass viibis väljakul 35 minutit, mille jooksul viskas üheksa punkti (kahesed 4/10, kolmesed 0/2, vabavisked 1/2), võttis naiskonna parimana 11 lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, blokeeris koguni kuus vastaste pealeviset ja tegi ühe pallikaotuse ning kaks isiklikku viga. Loe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.
Taas kaksikduublile lähedal olnud Lassi kodunaiskond sai kaotuse
https://sport.err.ee/888423/taas-kaksikduublile-lahedal-olnud-lassi-kodunaiskond-sai-kaotuse
Kadri-Ann Lass oli laupäeval USA korvpalli üliõpilasliigas NCAA taaskord lähedal kaksikduublile, kui tema kodunaiskond Duquesne Dukes kaotas aasta viimases mängus koduväljakul linnarivaalile Pittsburgh Panthersile 58:66 (18:17, 8:11, 22:20, 10:18).
Kuigi nimetatud nähtus ei ole midagi väga ebaharilikku ning peamiselt sügisel-talvel tuleb seda soodsate olude kokkulangemisel ikka ette, jääb omapärase värvidemängu sügavam tekkepõhjus sageli selgitamata. Botaanikud-merebioloogid on enamasti üksmeelel – vee iseloomuliku punase värvuse põhjuseks on tormidega randa uhutud punavetikate lagunemine. Sarnaselt maismaataimedele sisaldavad ka punavetikad rohelist pigmentainet, klorofülli, mille abil suudavad taimed kasutada ära valgusenergiat oma elutegevuseks. Punavetikate rakkudes esinevad lisaks klorofüllile veel teatud fotosünteesi abipigmendid – punase värvusega fükoerütriinid ja sinised fükotsüaniinid. Need värvained võimaldavad fotosünteesi toimumist meresügavustes, kus valgustingimused on kehvad ning üksnes klorofülli abil taim oma elutegevuseks piisavalt energiat ei saaks. Fükoerütriinid maskeerivad hästi klorofülli rohelised toonid ja annavad punavetikatele iseloomuliku värvuse. Heledal jäisel taustal tuleb nähtus esile eriti kontrastsena. Autor: Marju Robal Erinevalt klorofüllist lahustuvad fükoerütriinid vees hästi. Tervetest rakkudest need punased pigmentained aga välja ei pääse. Väljaleostumine saab toimuda vaid rakkude purunemisel. Rannikule uhutud merevetikad külmuvad miinuskraadide juures. Sellega kaasnev jääkristallide teke lõhub rakustruktuurid ning hukutab taime. Sulamisel vabaneb purunenud rakkudest vesilahustuvaid ained. Mikroorganismide elutegevuse tulemusel algab biomassi kiire lagunemine, mis hoogustab ainete edasist väljaleostumist veelgi. Kui veevahetus on mingil põhjusel takistatud, nt jäävallide, rannajoone kuju või vähese lainetuse tõttu, omandab vesi kiiresti erkpunase värvuse. Heledal jäisel taustal tuleb nähtus esile eriti kontrastsena, jää kiirel sulamisel võib aga hoopiski märkamata jääda. Laialt levinud vetikad Kuigi praktiliselt kõik punavetikad sisaldavad fükoerütriine (enamasti kogustes alla 1% kuivmassist), värvivad merevee efektselt neoonroosaks vaid teatud liigid. Suurupi piirkonnas rannikule uhutud merevetikate hulgas moodustava suurema osa pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus) ja punavetikas agarik (Furcellaria lumbricalis). Tuletorni läheduses sisaldub tormiheite koosseisus aga märkimisväärsetes kogustes ka üks teine, Eesti rannikuvetes väga tavaline punavetikaliik – Ceramium tenuicorne, millel eestikeelset nime veel ei olegi. Just selle vetikaliigi õrnade rakkude purunemisel vabaneb rohkesti erkpunast pigmentainet. Kaasnevaid kollakaid-pruunikaid komponente, mis kirgast vaatemängu rannikul varjutaks, eraldub sellest punavetikast vähe. Ohutu ja suisa kasulik Sedavõrd kontrastse "värvireostuse" puhul tekib paratamatult küsimus, kas tegemist võib olla millegi ohtlikuga. Punavetikatest pärinevad spetsiifilised värvipigmendid, fükoerütriinid, on väga omapärased ained – tegemist on valkudega. Kui punavetikatest ja mõnedest bakteritest pärinevad pigmendid kõrvale jätta, on värviliste valkude esinemine looduses väga erandlik nähtus. Inimesele on fükoerütriinid kahjutud, pigem on tegemist suisa kasulike ainetega. Aasias eraldatakse neid pigmente vetikatest töönduslikult. Kasutusvaldkonnad hõlmavad peamiselt kosmeetika ja toiduainetööstuse sektoreid. Lisaks värvust andvale omadusele toimivad punavetikapigmendid ka organismi kaitsvate antioksüdantidena. Heledal jäisel taustal tuleb nähtus esile eriti kontrastsena. Autor: Marju Robal Eestlase toidulauale satuvad punavetikad ja punavetikapigmente sisaldavad tooted harva. Siiski võib ka meil saada toiduga märkimisväärse koguse fükoerütriini näiteks vetikalehtedest, mida kasutatakse sushi valmistamisel. Kõrgpuhtale kujule viiduna on fükoerütriinide näol tegemist äärmiselt väärtuslike ja kohati lausa asendamatute ainetega. Põhjuseks on nende pigmentide võime helenduda kollaselt, kui ergastada neid UV-kiirguse või nähtava valgusega. Nii kasutatakse punavetikapigmente laialdaselt laboratoorsete fluorestsentsvärvidena biokeemias ja meditsiinidiagnostikas. Kuna fükoerütriinide puhastamine on ressursimahukas, on nende kõrgpuhaste preparaatide turuhind väga kõrge. Mõni milligramm puhast ainet võib maksta sadu eurosid. Fükoerütriini sisaldus jääb Suurupist kogutud veeproovis suurusjärku 10 mg/l. Randa väärtuslikku värvipigmenti korjama minna ei tasu. Kuna tegemist on valgulise ainega, kasutavad mikroorganismid ja mereselgrootud selle kiiresti oma elutegevuseks ära. Lisaks tuhmub pigmendi punane värvus päikesevalguse toimel üsna ruttu, jää sulades kannavad lained aga värvaine laiali. 2018. aasta lõpus avaldasid Tallinna Ülikooli teadlased Läänemere punavetikast pärineva fükoerütriini alase uurimuse kõrgetasemelises teadusajakirjas Algal Research. Merevesi oli jõulupühade ajal omandanud mitmekümne meetri ulatuses piki rannikuriba neoonroosa värvuse.. Autor: Marju Robal
Teadlane selgitab, miks merevesi jõululaupäeval punaseks värvus
https://novaator.err.ee/888425/teadlane-selgitab-miks-merevesi-joululaupaeval-punaseks-varvus
Jõulude ajal võis näha Suurupi tuletorni lähedal omapärast vaatepilti: merevesi oli omandanud mitmekümne meetri ulatuses piki rannikuriba neoonroosa värvuse. Nähtust käisid kohapeal uurimas Tallinna Ülikooli vetikateadlased Rando Tuvikene ja Marju Robal.
Matthias Tass ja Saint Mary's Gaels lõpetasid konverentsivälised mängud võiduga, kui koduväljakul alistati San Jose State Spartans 75:45, kirjutab Korvpall24.ee. Esimest aastat USA üliõpilasliigas mängiv Tass parandas oma NCAA karjääri punktirekordit ühe silmaga, visates 19 mänguminutiga seitse punkti (kahesed 3/7, kolmesed 0/1, vabavisked 1/2). Lisaks võttis 19-aastane eestlane neli lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, sooritas kolm vaheltlõiget ja tegi ühe pallikaotuse. Taavi Jurkatamme kodumeeskond San Francisco Dons sai oma viimases konverentsivälises mängus kaotuse, kui võõrsil jäädi alla UC Santa Barbara Gauchosele 71:73. Jurkatamm pääses väljakule vaid avapoolaja viimasel minutil ja jõudis hankida ühe lauapalli. Loe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.
Tass nihutas võidumängus punktirekordit, Jurkatamm sai napi kaotuse
https://sport.err.ee/888422/tass-nihutas-voidumangus-punktirekordit-jurkatamm-sai-napi-kaotuse
USA korvpalli üliõpilasliigas NCAA mängivate Matthias Tassi ja Taavi Jurkatamme kodumeeskonnad pidasid läinud öösel oma hooaja viimased konverentsivälised kohtumised.
Avaringi matš peetakse esimese väljaku viienda mänguna. Kontaveidi ja Navarro omavahelisele kohtumisele eelnev mäng algab mitte varem kui kell 17.00 ehk Eesti aja järgi 9.00 hommikul. Eesti esireketi hooaja esimese mängu käik on jälgitav ERR-i spordiportaalis otseblogi vahendusel. Alumisse tabelipoolde paigutatud Kontaveit ja Suarez Navarro on varasemalt kohtunud vaid korra. Tänavu Austraalia lahtistel alistas hispaanlanna kaheksandikfinaalis eestlanna tulemusega 4:6, 6:4, 8:6. Kui Kontaveit võtab seekord revanši, siis võib ta kohtuda teises ringis Petra Kvitova (WTA 7.) või Danielle Collinsiga (WTA 35.). Alumises tabelipooles on veel näiteks ka Naomi Osaka (WTA 5.), kellega võib eestlanna kohtuda poolfinaalis ja Darja Kasatkina (WTA 10.).
Selgus Kontaveidi hooaja esimese mängu toimumisaeg
https://sport.err.ee/888419/selgus-kontaveidi-hooaja-esimese-mangu-toimumisaeg
Tennisehooaeg algab esmaspäeval Brisbane'i turniiriga, kus Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 21.) läheb vastamisi hispaanlanna Carla Suarez Navarroga (WTA 23.).
"Esialgsetel andmetel sai lennuõnnetuses surma neli helikopteri pardal viibinud inimest," teatas Vene juurdluskomitee Ida-Siberi transpordiharu pressikeskus pühapäeval. Kopter kukkus pühapäva hommikul Burjaatia pealinna Ulan-Ude lähedal asuvasse Verhnjaja Berjozovka külla. Pärast kukkumist süttis helikopter põlema. Algatatud on kriminaaljuurdlus lennuohutuse nõuete rikkumise süüdistuse alusel. Kohaliku meedia andmetel oli helikopteris ärimees Sergei Rogov, piirkonna suurima kaubanduskeskuse omanik. Ka helikopter kuulus talle.
Venemaal Burjaatias hukkus kopteriõnnetuses neli inimest
https://www.err.ee/888414/venemaal-burjaatias-hukkus-kopterionnetuses-neli-inimest
Venemaal Burjaatias kukkus alla helikopter ja neli inimest sai surma.
Capitals läks võõrsil peetud kohtumist juhtima kaheksandal minutil, kui Jevgeni Kuznetsovi söödust tegi skoori Tom Wilson. Tyler Lewington kahekordistas üheksa minutit hiljem külaliste eduseisu ja teise kolmandiku algul viis Madison Bowey Capitalsi juba 3:0 ette. Ottawa poolelt tegid skoori Colin White ja Mark Stone. Neljanda järjestikuse võidu võtnud Capitals on oma viimasest kümnest mängust kaotanud vaid ühe, kui 19. detsembril jäädi kodus alla Pittsburghile 1:2. Washington hoiab idakonverentsis 51 punktiga kolmandat kohta, kuid on pidanud nii liider Tampa Bay'st (62 p) kui ka teist kohta hoidvast Torontost (54 p) kaks mängu vähem. Tulemused: Edmonton – San Jose 4:7 Los Angeles – Las Vegas 1:3 Winnipeg – Minnesota 1:3 Buffalo – Boston 2:3 la. Florida – Philadelphia 2:1 Ottawa – Washington 2:3 Tampa Bay – Montreal 6:5 Toronto – NY Islanders 0:4 Dallas – Detroit 5:1 Nashville – NY Rangers 3:4 St. Louis – Pittsburgh 1:6 Colorado – Chicago 2:3 la. Anaheim – Arizona 4:5 la. Calgary – Vancouver 2:3 la.
Ovetškin ja Capitals võtsid neljanda järjestikuse võidu
https://sport.err.ee/888409/ovetskin-ja-capitals-votsid-neljanda-jarjestikuse-voidu
Jäähokiliigas NHL alistas tiitlikaitsja Washington Capitals läinud öösel peetud kohtumises Ottawa Senatorsi 3:2.
Kinnitus järgnes New York Times'i artiklile sarja looja Charlie Brooker'iga, mille järgi Brooker andis ainult ähmase ettekujutuse sellest, millal uued osad võiksid saabuda, vahendas Consequence of Sound. "Me teeme optimistlikumaid episoode ja lugusid, mitte ainult düstoopilisi ja negatiivseid. Tahame sarja enda jaoks huvitavana hoida," ütles Brooker. Peale selle on viienda hooaja kohta vähe teada. See on tegemisel ja laulja Miley Cyrus kinnitas varem, et ta oli hiljuti Lõuna-Aafrikas üht sarja episoodi filmimas.
Netflix kinnitas, et "Black Mirrori" viies hooaeg saabub uuel aastal
https://menu.err.ee/888403/netflix-kinnitas-et-black-mirrori-viies-hooaeg-saabub-uuel-aastal
Kes oli mures, et reedel voogedastusplatvormile Netflix jõudnud "Black Mirrori" interaktiivne film-episood on mõeldud asendama ulmeantoloogia täispikka viiendat hooaega, siis Netflix kinnitas, et uus hooaeg saabub millaski 2019. aasta lõpus.
Ajaga 35.40,0 lõpetanud Tiiksaare järel tõusid pjedestaali kahele ülejäänud astmele teisena Raivo Nõmm (35.49,2) ning kolmandana Madis Osjamets (35.53,2). Esikuuikusse mahtusid veel Marek Võsu (37.18,7), Jaanus Liigand (37.28,7) ja parima läänevirulasena kuuendana üle finišijoone tulnud Rakvere ViKe esindaja Meelis Veilberg (38.30,2). Naiste arvestuses konkurentidele kandasid näidanud Kelly Nevolihhini lõpuajaks fikseeriti 37.45,2. 26-aastasele Lääne-Virumaa sportlasele järgnesid Daana Suun (39.56,2) ja Karmen Alnek (41.59,0). Kuue parema seas lõpetasid veel Karina Haldmam (42.20,0), Getlin Urbus (42.41,7) ning Mirjam Vint (43.30,2). "Ilm oli super. Jooksen siiamaani õues ja olen sisetingimustes teinud ainult ühe treeningu. Olen harjunud kõigega, nii lume, jää kui ka kõige muuga," lausus võidunaine Kelly Nevolihhin. "Aega ei vaadanud ja seetõttu oli isegi endale üllatuseks, et lõpuaeg tuli alla 38 minuti. Spetsiaalselt ei valmistunud ja seetõttu oli see tore üllatus." Poole lühemal, 5 km pikal võistlusmaal pälvisid esikoha meestest Armin Allmäe ajaga 17.15,2 ja naistest Maria Veskla, kellele fikseeriti ajaks 19.22,7. Meeste esikolmiku kaks ülejäänud auhinnasaajat olid Peeter-Erik Rummo (19.32,2) ja Henri Haugas (21.11,5). Naiste esikolmikusse mahtusid veel Ritve Reinumäe (22.31,7) ja Terje Toomingas (24.28,2). Eesti Ööjooks – Talve eri kahele distantsile pani kirja kokku 3129 osalejat. Jooksuhuvilised kogunesid Rakveresse 11 eri riigist: Eesti kõrval olid esindatud Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Venemaa, Poola, Tšehhi, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid.
Tiiksaar ja Nevolihhin näitasid talvisel ööjooksul teistele kandu
https://sport.err.ee/888402/tiiksaar-ja-nevolihhin-naitasid-talvisel-oojooksul-teistele-kandu
Eesti vabariigi juubelile pühendatud "Eesti Ööjooks – Talve eri" 10 km pika põhijooksu võitjaks tuli Rakveres meestest Aaro Tiiksaar ja naistest Kelly Nevolihhin.
Geoloogiaameti teatel kestis purse umbes kolm minutit ning suitsu- ja kuuma tuha pilved tõusid rohkem kui 700 meetri kõrgusele. 3030 meetri kõrguse Agungi vulkaani purse ei toonud kaasa uusi evakueerimisi, kuid hoiatus on jõus ja teadlased soovitavad turistidel kraatrist nelja kilomeetri raadiuses kehtestatud ohutsooni mitte siseneda. Ngurah Rai rahvusvahelise lennujaama teatel vulkaanipurse lende ei häirinud. Eelmisel nädalavahetusel vallandas Sunda väina saarel asuva Anak Krakatau vulkaani purse tsunami, milles hukkus 431 inimest.
Indoneesia saare Bali vulkaan hakkas taas purskama
https://www.err.ee/888404/indoneesia-saare-bali-vulkaan-hakkas-taas-purskama
Indoneesia puhkusesaarel Balil asuv Agungi vulkaan paiskas pühapäeval taas õhku suitsu- ja tuhapilve.
Kogenud britt on nii mängija- kui ka treenerikarjääri jooksul jõudnud peaaegu igasse Inglismaa nurka. Pallurina külastas ta Hartlepooli, Scunthorpe'i, Yorki ning Barnsley'it ja lootsina on ta juhendanud Notts County'is, Huddersfieldis, QPR-is ja Leeds Unitedis. Sheffieldis sündinud mehe kõige suuremaks saavutuseks saab nimetada esiliigast kõrgliigasse tõusmise, mida ta on teinud lausa neljal korral, kirjutab Soccernet.ee. Hiljutises intervjuus Sky Sports Newsiga ütles mees, et ühte klubisse jäämine ei ole just kõige parem idee: "Kui ma tõusin Notts Countiga kõrgliigasse [1992-93 hooajal] pakkus mulle töökohta Londoni Chelsea. Ma mõtlesin kaua ning otsustasin lõpuks keelduda. Kuus kuud hiljem mind vallandati. Seega, kui inimesed räägivad lojaalsusest, leian ma, et see on täielik jama." "Sa pead tegema, mis on sinu arvates õige. Lahkuda tuleb siis, kui on perfektne aeg. See ei kehti vaid Pochettinoga vaid kõigiga. Samas, ega kõik ei jookse võimaluse korral Manchester Unitedi poole. Muru pole alati rohelisem. Sir Alex [Ferguson] juba teadis, et klubi ei ole enam samasugune. Nad kaotasid juba tol ajal palju ning keegi pole suutnud olukorda parandada," jagas õpetussõnu Cardiffiga 16. kohal olev Warnock.
Cardiffi loots Pochettinole: lojaalsus on täielik jama
https://sport.err.ee/888401/cardiffi-loots-pochettinole-lojaalsus-on-taielik-jama
Cardiffi peatreener Neil Warnock (70) lasi edastada sõnumi Mauricio Pochettinole, keda seostatakse Manchester Unitediga. Warnock sõnas, et ühele klubile lojaalseks jäämine on jama, tuues näiteks enda, kui talle pakuti Chelsea tööotsa, millest ta keeldus ning pidi hiljem pettuma.
Golden State läks Portlandis peetud kohtumist avaveerandi järel kolme silmaga juhtima ja poolajaks saavutati juba kaheksapunktiline edumaa. Kolmas veerand võideti kahe silmaga ja neljandal veerandil visati võrdselt 22 silma. Küllaltki tasavägises mängus keesid tunded üle Warriorsi mängumehel Andre Iguoldalal, kes viskas poolajal palli publikusse, misjärel määrati talle tehniline viga ning väljakult eemaldamine. Kokku määrati tulises mängus tehniline viga koguni viiele mängijale. Võitjate resultatiivseim mängija oli 32 silma loopinud Klay Thompson, Stephen Curry ja Kevin Durant lisasid kumbki 25 punkti. Portlandi parimana tõi Damian Lillard 40 punkti, kaksikduubliga sai hakkama 21 silma ja kümme lauapalli toonud Jusuf Nurkic. Tulemused: Milwaukee – Brooklyn 129:115 New Orleans – Houston 104:108 Washington – Charlotte 130:126 Atlanta – Cleveland 111:108 Memphis – Boston 103:112 Utah – New York 129:97 Phoenix – Denver 118:122 Portland – Golden State 105:115 LA Clippers – San Antonio 111:122
Golden State alistas tulises mängus Portlandi
https://sport.err.ee/888399/golden-state-alistas-tulises-mangus-portlandi
Korvpalliliigas NBA alistas tiitlikaitsja Golden State Warriors läinud öösel peetud kohtumises Portland Trail Blazersi 115:105.
Väga tasavägises mängus oli Huesca kogu aeg mõne punktiga ees ning kontrollis kohtumise kulgu. Väga hästi liigutati söötu (24 vastaste 11 vastu) ning tabati hea visketabavusega nii kaheseid kui ka kaare tagant, kirjutab Korvpall24.ee. Suur panus võidus oli Nurgeril, kes tõi 27 minutiga 19 punkti (kahesed 8/11, vabavisked 3/6), võttis kaheksa lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, tegi kolm pallikaotust ning tegi kaks viga. Meeskonna resultatiivseim oli Martin Tyler Haws 26 silmaga, Stojan Gjuroski lisas 15 punkti. Loe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.
Rauno Nurgeri mitmekülgne tegutsemine aitas Huesca võidule
https://sport.err.ee/888398/rauno-nurgeri-mitmekulgne-tegutsemine-aitas-huesca-voidule
Rauno Nurgeri mitmekülgne mäng aitas Huesca Hispaania korvpalli tugevuselt teises liigas (LEB Gold) võidule Saenz Horeca Araberri meeskonna üle numbritega 87:81 (26:20,22:21,18:16,21:24).
Kõnelused selle üle on ajalehe andmeil kestnud juba nädalaid. Ühendkuningriigi lahkumine EL-ist peaks jõustuma 29. märtsil. Erakonnad on arutanud lahutuskuupäeva nihutamist kuni juulini. Konservatiiv Dominic Grieve juhib lisaks tähelepanu, et isegi kui May lahkumislepe parlamendis heaks kiidetaks, võib ikkagi jääda aega väheks Brexiti ladusaks kulgemiseks vajaliku uue seadusandluse rakendamiseks.
Observer: Briti erakonnad plaanivad Brexiti tähtaega nihutada
https://www.err.ee/888397/observer-briti-erakonnad-plaanivad-brexiti-tahtaega-nihutada
Briti konservatiivid ja leiboristid plaanivad lükata Euroopa Liidust lahkumise tähtaega edasi mitme kuu võrra, kui peaminister Theresa Mayl ei õnnestu parlamendis Brexiti-lepet läbi suruda, kirjutas laupäeval Observer.
Eliidivastase Viie Tähe Liikumise (M5S) ja paremäärmusliku Liiga koalitsioon väljendas parlamendi alamkojas oma heakskiitu usaldushääletusega, kus poolt oli 327 ja vastu 228 seadusandjat. Üks parlamendiliige jäi erapooletuks. Algsest eelarveprojektist on välja jäetud mitmed võtmetähtsusega meetmed, sest valitsus püüdis vältida karistusi Euroopa Komisjoni ja finantsturgude poolt. Senaatorid kiitsid eelnõu läinud nädalal heaks samuti usaldushääletusega, millega välditi arutelu valitsuse esitatud 700 paranduse üle. Sisulise debati puudumise üle väljendati raevukalt rahulolematust nii senatis kui alamkojas. Kui järgmise aasta eelarvet ei oleks enne 31. detsembrit vastu võetud, olnuks valitsus sunnitud jätkama kuupõhiselt 2018. aasta eelarve alusel. "Valitsusel ei olnud mingit tahtlikku soovi diskussiooni vältida," ütles peaminister Giuseppe Conte reedesel pressikonverentsil, kui opositsiooniline Demokraatlik Partei oli esitanud Põhiseaduskohtule kaebuse paramendi kõrvalejätmise üle. Jurist Conte ei kuulu kummassegi võimuparteisse ning on teinud tööd kompromisside saavutamise nimel mõlema erakonna ja Brüsseli vahel. Brüssel lükkas oktoobris tagasi Itaalia 2019. aasta riigieelarvekava ja ähvardas, et võib alustada Itaalia suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, mis võinuks viia trahvideni kuni 0,2 protsendi Itaalia sisemajanduse koguprodukti (SKP) ulatuses. Seejuures tegi Itaalia Komisjonile järeleandmisi kulukate meetmete osas, nende seas kodanikupalk ja pensionireform. Itaalia uue riigieelarve puudujäägiks on 2,04 protsenti SKP-st. Conte eitas reedel, et Itaalia 2019. aasta uue riigieelarve dikteeris Euroopa Komisjon ja ütles, et on endiselt pühendunud töötutele kodanikupalga maksmisele ja pensionireformi tühistamisele.
Itaalia tuleva aasta eelarve pälvis parlamendi heakskiidu
https://www.err.ee/888396/itaalia-tuleva-aasta-eelarve-palvis-parlamendi-heakskiidu
Itaalia seadusandjad kiitsid laupäeval ilma debatita heaks populistliku valitsuse 2019. aasta muudetud eelarve, seda hoolimata opositsiooni kriitikast väidetavate järeleandmiste suhtes Brüsselile.
Algkoosseisus alustanud Klavan sai kirja täismängu. Bournemouth asus kohtumist juba 7. minutil Benik Afobe väravast juhtima, kuid 40. minutil viigistas Philippe Coutinho seisu. 59. minutil viis Divock Origi Liverpooli juhtima, kuid 87. minutil lõi Joshua King viigivärava. Liiga liider Chelsea oli kodus 2:1 parem Manchester Cityst, võitjate mõlemad väravad lõi Eden Hazard, kes 35. minutil eksis penaltil, kuid lõi siis kohe värava. Liverpool on liigatabelis endiselt kolmas, olles kogunud 60 punkti. Liider on jätkuvalt Chelsea 72 punktiga, teisel kohal on Tottenham 65 punktiga. Tulemused: Arsenal – West Ham United 3:0 Hull City – Middlesbrough 4:2 Southampton – Crystal Palace 3:1 Swansea City – Tottenham 1:3 Chelsea – Manchester City 2:1 Liverpool – Bournemouth 2:2
Liverpool viigistas Bournemouthiga, Klavan algkoosseisus
https://sport.err.ee/588358/liverpool-viigistas-bournemouthiga-klavan-algkoosseisus
Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpool viigistas Inglismaa kõrgliigas 2:2 Bournemouthiga.
Odd lõi veidi enam kui 9000 pealtvaataja ees mõlemal poolajal ühe värava. Nikita Baranov kuulus Kristiansundi põhikoosseisu ja tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee. Samal ajal said Eesti koondise äärekaitsja Taijo Teniste ja tema tööandja Sogndal 2237 silmapaari valvsa pilgu all 4:1 võidu Stabaeki üle. Teniste sai kirja täismängu. Sogndalil on nüüd kahe vooruga kirjas kolm punkti. Kristiansund pole veel punkte teeninud.
Baranov tegi Norra kõrgliigas debüüdi
https://sport.err.ee/588357/baranov-tegi-norra-korgliigas-debuudi
Eesti koondise keskkaitsja Nikita Baranov tegi kolmapäeva õhtul debüüdi Norra kõrgliigas, kui teises voorus saadi Kristiansundiga võõrsil 0:2 kaotus Oddilt.
SJK haaras koduväljakul 2679 pealtvaataja ees 72. minutil penaltipunktilt juhtohjad, kuid 82. minutil õnnestus külalismeeskonnal seis viigistada, vahendab Soccernet.ee. Kaptenipaela kandnud Aksalu tegi mõistagi kaasa kõik 90 minutit. Juba laupäeval kohtub ta Veikkausliiga teises voorus Marko Meeritsa ja Markus Jürgensoni koduklubi VPS-iga. Kolmapäeva õhtul tegid Meerits ja Jürgenson Soome kõrgliigas debüüdi, avamängus sai nende koduklubi Vaasa Palloseura võõrsil suure 0:5 kaotuse Soome hiiult HJK-lt. 4123 pealtvaataja ees peetud kohtumises tuli esimest väravat oodata 32 minutit, kuniks 20-aastane Kolumbia ründaja Alfredo Morelos Meeritsa üle mängis. Poolajaks lõi HJK veel kaks väravat, minnes puhkepausile 3:0 eduseisus. 54. minutil lõi Akseli Pelvas penaltipunktilt Meeritsa võrku neljanda palli ning 64. minutil vormistas jaapanlane Atomu Tanaka oma kübaratriki ja Helsingi klubi 5:0 võidu. Meerits tegi VPS-i väravasuul kaasa kõik 90 minutit, Jürgenson vahetati avapoolaja järel välja.
Aksalu alustas liigahooaega viigiga
https://sport.err.ee/588355/aksalu-alustas-liigahooaega-viigiga
Eesti koondise väravavahi Mihkel Aksalu koduklubi SJK pidas Soome kõrgliigas uue hooaja avakohtumise, milles tehti koduväljakul 1:1 viiki Lahtiga.
Loone ütles ETV saates "Suud puhtaks", et praegune karistusseadustiku paragrahv on segane, sest seadusandja mõte peaks olema kaitsta päriselt eksisteerivaid lapsi. Kaitsta lapsi ja nende normaalset seksuaalset kujunemist ja seda, et et inimesed ei teeks lastega koledaid asju. "Seda seadust on praegu tõesti võimalik tõlgendada nii, et sinna jääb kirjalik tekst sisse. Kirjalikus tekstis ei ole päris lapsi. Seal on ainult väljamõeldud tegelased. Kirjalikus tekstis ei ohustata ühtegi päriselt eksisteerivat last. Seadus ei saa kaitsta väljamõeldud inimesi," rääkis Loone. "See on veider, seetõttu olen veendunud, et seadus tuleb kiiremas korras ära muuta, et ta kaitseks päris inimesi," lisas ta. Loone kinnitas, et eelnõule kogutakse praegu allkirju ja antakse riigikogule üle järgmisel esmaspäeval. Reformierakonna parlamendisaadik Eerik-Niiles Kross ütles, et kui praegust seadust lugeda ja vaadata, mida prokuratuur on teinud, siis mõnes mõttes on prokuratuuril ettekääne kaitsekilbina olemas. Kross nõustus, et seadus peaks kaitsma reaalseid isikuid. "Aga see paragrahv üritab kaitsta ka moraali. See on selge seadusandja praak. Karistusseadustik ei tohiks kaitsta moraali," rõhutas Kross. Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern ütles, et seadusandja eesmärk on tõepoolest olnud kaitsta päris lapsi, kuid samas on seadusandja tahe olnud ka see, et materjal ei tekitaks pedofiilis iha. Pern ütles, et prokuratuur seisab probleemiga silmitsi iga päev. Ainuüksi käesoleval aastal on pedofiiliakahtlustuse saanud 32 inimest ja teadaolevaid kannatanuid on 60. Otseblogi:
Loone lubab Kenderi kaasuse tõttu algatada seadusemuudatuse
https://www.err.ee/588272/loone-lubab-kenderi-kaasuse-tottu-algatada-seadusemuudatuse
Parlamendisaadik Oudekki Loone (KE) ütles, et järgmisel nädalal antakse riigikogule üle seadusemuudatus, mis peaks tulevikus vältima kirjanik Kaur Kenderit tabanud lapspornograafia kaasuse kordumist.
TTÜ võitis avakohtumise 3:1 ja vajas kaht geimi, et viies koht kindlustada, kuid Järvamaa võitis kodusaalis kindlalt 3:0 (19, 22, 17) ja seega läks viienda koha omaniku selgitamiseks vaja kuldset geimi. Paremini alustas kuldset geimi küll TTÜ, kuid lõpuks jäi peale Järvamaa, kes võitis 15:11. Järvamaale tõi Virko Vantsi 15 punkti, nii Martti Rosenblatt, Ilmar Mõttus kui ka Martin Ruul lisasid kõik 13 punkti. TTÜ parim oli Dmitri Korotkov 12 punktiga.
Järvamaa VK oli kuldses geimis TTÜ-st parem
https://sport.err.ee/588354/jarvamaa-vk-oli-kuldses-geimis-ttu-st-parem
Võrkpalli Eesti meistriliigas selgus viienda koha omanik, kui Järvamaa Võrkpalliklubi oli kodusaalis kuldses geimis parem TTÜ-st.
Prienai kaotas küll kodus avamängu 85:88, kuid võitis kordusmängu 89:74, jäädes kahe mängu kokkuvõttes seega peale 12 punktiga. Võitjate parim oli Regimantas Miniotas 20 punktiga, Tomas Delininkaitis lisas 18 ja Tadas Klimavicius 16 punkti. Pieno Žvaigždesi resultatiivseim oli Andrei Agafonov 19 punktiga. Balti liiga pronksivõitja selgub neljapäeval, kui Tartu Ülikool võõrustab BC Kalev/Cramot. Avamängu võitis Tartu 72:60.
Korvpalli Balti liigas võidutses tänavu Prienai
https://sport.err.ee/588351/korvpalli-balti-liigas-voidutses-tanavu-prienai
Korvpalli Balti liigas poolfinaalis BC Kalev/Cramo konkurentsist välja lülitanud Leedu klubi Prienai Vytautas alistas finaalseerias kahe mängu kokkuvõttes teise Leedu klubi Pasvalyse Pieno Žvaigždesi ja tuli Balti liiga meistriks.
Vaid üheksa mängumehega Kehrasse sõitnud Viimsi/Tööriistamarket sai üliolulise 31:30 (17:14) võidu HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi üle, mis tõstis Viimsi tabelis Viljandist mööda kolmandale kohale. Siim Pinnonen vedas Viimsi/Tööriistamarketi rünnakut koguni tosina väravaga. Ta viskas viimasel mänguminutil ka Viimsi võiduvärava. Tarmo Ulla lisas kuus tabamust. HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi kasuks viskas Dmytro Yankovskyi kaheksa ja Mikita Yermashevich kuus väravat. Põlva Serviti oli kodusaalis mullusest finaalivastasest Viljandi HC-st parem 24:18 (10:8). Henri Hiiend viskas ühtlaselt skoori teinud Serviti parimana kuus väravat. Viljandi poolel oli üleplatsimees 11 tabamust kirja saanud Kristo Voika. Liigatabel: 1. Põlva Serviti (24 punkti) 2. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (20) 3. Viimsi/Tööriistamarket (15) 4. Viljandi HC (14) ... 5. HC Tallas (8) 6. Aruküla (6) 7. SK Tapa (5)
Viimsi sai magusa üheväravalise võidu Kehra üle
https://sport.err.ee/588350/viimsi-sai-magusa-uhevaravalise-voidu-kehra-ule
Eesti meeste käsipalli meistrivõistluste vaheturniiri eelviimases voorus olid võidukad tiitlikaitsja Põlva Serviti ja Viimsi/Tööriistamarket.
Kolme viimase aasta finalist TTÜ/Tradehouse kaotas pronksiseeria neljanda kohtumise avageimi koguni 9:25, kuid võitis seejärel järgnevad 25:20, 28:26 ja 29:27. TTÜ võitis seeria avamängu 3:1 ja teise 3:0, kolmandas jäi 3:1 peale Tallinna Ülikool.
TTÜ võitis naiste meistriliigas pronksi
https://sport.err.ee/588345/ttu-voitis-naiste-meistriliigas-pronksi
Võrkpalli naiste meistriliigas alistas TTÜ/Tradehouse võõrsil 3:1 Tallinna Ülikooli naiskonna ja võitis mängudega 3:1 pronksiseeria.
Rumeenia väravavaht Ors Adorjan tõrjus mängu jooksul kõik 33 Eesti mängijate pealeviset. Eesti koondise väravas tõrjus Mark Teor 20 litrit. Turniiri kahes esimeses mängus sai Eesti koondis üleajal võidud – Suurbritannia alistati karistusvisetega 6:5 ning Horvaatia lisaajal 4:3. Kolme vooru järel juhib turniiri Rumeenia seitsme punktiga. Lõuna-Koreal on kuus, Leedul viis, Eestil ja Suurbritannia neli ning Horvaatial üks punkt. Neljapäeval on turniiril puhkepäev. Reedel kohtub Eesti Lõuna-Koreaga ning laupäeval viimases mängus Leeduga.
Eesti U-18 jäähokikoondis kaotas MM-il kindlalt Rumeeniale
https://sport.err.ee/588341/eesti-u-18-jaahokikoondis-kaotas-mm-il-kindlalt-rumeeniale
Jäähoki U-18 MM-i II divisjoni A-grupi turniiril Gangneungis kaotas Eesti koondis Rumeeniale tulemusega 0:4 (0:0, 0:3, 0:1). Kolme mänguga on Eesti kogunud neli punkti.
Avamängu võõrsil 2:3 (otsustavas geimis 12:15) kaotanud Rakvere võitis kodupubliku ees avageimi 25:23, teise 25:21 ning pingelise kolmanda 32:30. Võitjatele tõi Siim Põlluäär 18 ja Kevin Saar 15 punkti, Tartu parim oli Toms Vanags 23 punktiga. Kolme võiduni peetav seeria on nüüd 1:1 viigis, järgmine kohtumine peetakse laupäeval Tartus. Teises poolfinaalseerias oli avamängus võidukas Tallinna Selver, kes alistas kodus Pärnu Võrkpalliklubi 3:1. Seeria teine vastasseis on neljapäeval kell 19 Pärnus.
Rakvere ei loovutanud kodus Tartule geimigi ja viigistas seeria
https://sport.err.ee/588336/rakvere-ei-loovutanud-kodus-tartule-geimigi-ja-viigistas-seeria
Võrkpalli Eesti meistrivõistlustel viigistas tänavune Balti liiga võitja Rakvere Võrkpalliklubi poolfinaalseeria, alistades Tartu Bigbanki kodusaalis 3:0.
Karistus määrati noormängijate üleminekutega seotud reeglite rikkumise tõttu. Kaheaastasest keelust teine aasta on tingimisi kolmeaastase katseajaga. Keeld näeb ette, et Liverpool ei tohi värvata akadeemiatest jalgpallureid, kes on eelneva 18 kuu jooksul olnud registreeritud mõne Premier League’i või Inglismaa esiliiga klubi ridades. Uurimise käigus tuvastati, et üht koolipoissi Stoke Cityst enda ridadesse saada tahtnud Livepool pakkus noormehele reeglitega vastuolus olevaid hüvesid. "Uurimise käigus leiti asitõendeid, mis viitasid, et klubi esindajad suhtlesid regulaarselt mängija pereliikmetega, muuhulgas kutsuti nad Anfieldile mängu vaatama, kõik nende kulud maksti kinni," seisis liiga kodulehele postitatud avalduses. "Pereliikmete abil mõjutati noormeest Liverpooliga liituma. Liiga reeglites on selgelt kirjas, et ülemineku edendamiseks ei tohi meelehead kasutada." Liverpool püüdis kõnealust noormängijat registreerida mullu septembris, kuid see ebaõnnestus, kuna klubi oli lubanud kinni maksta poisi õppemaksu, see on aga reeglitega vastuolus – selline toetus on lubatud vaid siis, kui see kehtib kõikidele noormängijatele klubi akadeemias.
Liverpoolile määrati noormängijate värbamise keeld
https://sport.err.ee/588334/liverpoolile-maarati-noormangijate-varbamise-keeld
Inglismaa kõrgliiga ehk Premier League määras Ragnar Klavani koduklubile Liverpoolile kaheaastase akadeemiatest noormängijate värbamise keelu, lisaks tuleb klubil tasuda 100 000 naelsterlingi suurune rahatrahv.
41-aastane Klitško oli viimati poksiringis 2015. aasta novembris, kui ta kaotas Düsseldorfis enda MM-tiitlid Furyle. 29. aprillil läheb Klitško aga Wembley staadionil vastamisi IBF-i ja WBA maailmameistri Anthony Joshuaga. Klitško pidi mullu Furyga kordusmatšis kohtuma, aga Fury lükkas matši kaks korda edasi ja seejärel jäi britt üldse enda litsentsist ilma ning loobus enda MM-tiitlitest. "Keegi ei taha enam seda matši. Keegi meist ei taha enam nende inimestega tegemist teha, mina kaasa arvatud," ütles Bönte Sky Sportsile, et uus matš Furyga on välistatud. "Kaotasime nende tõttu terve aasta. Ärgem unustagem, et Vladimir pole enam 18-aastane." Bönte sõnul soovinuks Klitško küll Furylt revanši saada, ent peab Joshuaga poksimist paremaks variandiks. "Vladimir tahtis seda kordusmatši saada, sest ta teab, et polnud tol õhtul parimas vormis," ütles Bönte. "Ta tegi igas raundis vaid paar lööki. Kui ta oleks igas raundis nii palju lööke teinud nagu viimases, oleks ta ilmselt võitnud. Aga ta ei võitnud. Kindlasti tahtnuks ta publikule ja eelkõige iseendale näidata, et on võimeline Furyt alistama. Seetõttu tahtis ta väga kordusmatši, aga kutt polnud kättesaadav. Nüüd on meil teine vastane, palju parem vastane, palju põnevam võitlus." Anthony Joshua ja Vladimir Klitško Autor: Reuters/Scanpix
Klitško mänedžer välistas kordusmatši Furyga
https://sport.err.ee/588329/klitsko-manedzer-valistas-kordusmatsi-furyga
Ukraina poksija Vladimir Klitško mänedžeri Bernd Bönte sõnul pole mingit võimalust, et endine raskekaalu maailmameister läheks taas ringis vastamisi Tyson Furyga, tema sõnul see matš ei huvitaks enam kedagi.
Konkurssi korraldava Toiduliidu tegevjuhi Sirje Potisepa sõnul otsustati kutsuda uudistooteid maitsma loomemajanduses tegutsevad eksperdid, kes hindaksid nii toiduainetööstuse tööd kui ka loomingulist protsessi ning kelle lemmik pälvib tiitli Loomeinimeste Lemmik. "Tarbijad ei märka üldjuhul seda, kui palju loomingulisust nõuab ühe tõeliselt hea toiduaine loomine. Tootearendajad peavad tajuma, millised on hooaja moevoolud, ning looma uusi trende. Tuleb üllatada millegi uuega, kuid samas jääda piisavalt traditsiooniliseks, et tarbijaid mitte šokeerida. Toiduloojad on omamoodi disainerid, kes kujundavad väsimatult meie tarbijate maitsemeeli ning muudavad oma uudistoodetega inimeste arusaamu heast, kvaliteetsest ja tervislikust toidust," nentis Potisepp. Potisepp avaldas lootust, et tänavuse erižürii liikmed vaatasid omas kategoorias parimaks kuulutatud toidutooteid kui loometöö vilju. "Millise toote hea maitse, põnev kontseptsioon, käepärane pakend, funktsionaalsed omadused ja muud näitajad on piisavalt loomingulised, et nimetada seda kunstiteoseks," selgitas Potisepp. Kultuuri- ja loomeinimestest koosnevasse erižüriisse kuulusid Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna, moefotograaf Toomas Volkmann, kunstnik Karl Markus Antson, moedisainer Lilli Jahilo ja ehtekunstnik Tanel Veenre. Erižürii hindas tooteid, mis on pälvinud oma tootekategoorias hõbemärgi ning samuti mittealkohoolseid ja alkohoolseid jooke. Žürii lemmiktoode hakkab kandma tiitlit Loomeinimeste Lemmik 2017. Lisaks kultuuritegelastele ja loomemajanduse ekspertidele koguneb kuldmärkidele kandideerivaid tooteid maitsma ka konkursi põhikomisjon, kelle valiku tulemusel kuulutatakse välja tänavuse konkursi võidumärki kandma hakkav Eesti Parim Toiduaine 2017, ja ajakirjanikest koosnev komisjon, kelle lemmik saab tiitli Meedia Lemmik 2017. Võitjad kuulutatakse välja 26. aprillil toimuval 11. toiduainetööstuse aastakonverentsil.
Parimaid toiduaineid hindas loomeinimeste žürii Helen Sildnast Tanel Veenreni
https://menu.err.ee/588301/parimaid-toiduaineid-hindas-loomeinimeste-zurii-helen-sildnast-tanel-veenreni
Tallinna teeninduskoolis toimus Eesti parima toiduaine konkursi viimane hindamisvoor, mille käigus valiti konkursi võidutoode ning teised kuldmärgi saajad. Lisaks põhikomisjonile kogunes tooteid hindama ka Eesti loomeinimestest koosnev erižürii.
Toom ütles Marko Mihkelsoni (IRL) Facebookis esitatud kriitikale vastates, et ta ei ole vastutustundetu poliitiline selgeltnägija ja ei loobi süüdistusi. "Erinevalt Marko Mihkelsonist, mina ei ole vastutustundetu poliitiline selgeltnägija. Mina ei tea, kes eilse rünnaku toime pani - täpselt nii, nagu seda ei tea Federica Mogherini, Donald Trump, Benjamin Netanyahu või Marko Mihkelson ise. Ja ma pean lubamatuks süüdistuste loopimist poliitilise reaalsuse konstrueerimiseks ning toetan rahvusvahelist uurimist," kommenteeris Toom. "Keemiline rünnak Idliibis on tohutu tragöödia, ja selle süüdlased peavad kahtlemata astuma kohtu ette ning kandma karmi karistust," märkis Toom. "Olles kohtunud president Assadiga kolmel korral võin julgelt öelda - ta on kõike muud, kui rumal. Ning eilne rünnak tõi talle kõike muud, kui kasu. Otse vastupidi - see lisab argumente Assadi vastastele ja õõnestab tema positsioone veelgi," lisas eurosaadik. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson mõistis rünnaku Idlibis teravalt hukka ja soovis kuulda Yana Toomi arvamust juhtunu kohta.
Toom: ma ei tea, kes Süüria keemiarünnaku toime pani
https://www.err.ee/588325/toom-ma-ei-tea-kes-suuria-keemiarunnaku-toime-pani
Europarlamendi saadik Yana Toom (KE) ütles, et Süüria keemiarünnak on kohutav tragöödia, ent tema ei tea, kes selle toime pani.
"Sain kõik ära tehtud, mida tahtsin. Kaks korda sain oma võistlussõidu ka läbi proovida," ütles Kelly Sildaru Postimehele. Praeguse kava järgi sõidetakse homme kvalifikatsioon, kust kaheksa paremat pääsevad finaali.
Kelly Sildaru trenn MM-i eel jäi üsna napiks
https://sport.err.ee/588326/kelly-sildaru-trenn-mm-i-eel-jai-usna-napiks
Itaalias Chiesa in Valmalencos peetaval freestyle-suusatamise juunioride MM-il läks tänane esialgne ajakava lõpuks täiesti pea peale. Planeeritud trenniajast neli tundi hiljem rajale pääsenud tüdrukud said pargisõitu harjutada vaid pool tundi.
55-aastane Taschler oli seotud kurikuulsa dopinguarsti Michele Ferrariga. 2014.aasta detsembri alguses andsid Itaalia ametivõimud sealsele olümpiakomiteele 550-leheküljelise raporti Ferrari juhtumi uurimise kohta, lisaks paljudele jalgratturitele oli raportis juttu ka laskesuusatajatest. Nimelt selgus, et 1988. aasta Calgary olümpial Itaalia teatemeeskonna koosseisus pronksmedali võitnud ja aastaid Anterselva MK-etappi korraldanud Taschler oli mitmel korral Ferrariga ühenduses. Raportis oli välja toodud pealtkuulatud telefonikõned, kus Taschler helistas Ferrarile, et korraldada kohtumine enda poja Danieli jaoks. Laskesuusatamisega tegelenud Daniel Taschler ja Ferrari kohtusid 2010. aastal kolmel korral ja uurijate sõnul tuli telefonikõnedest selgelt välja, et kohtumiste eesmärk oli sportlasele EPO süstimine. Rahvusvaheline Antidoping (WADA) soovis meeste karistamist ja pöördus Itaalias kohtusse. Bolzano kohus otsustas Taschlerile määrata aastase tingimisi vanglakaristuse ning 4000 euro suuruse rahatrahvi. Ferrarile mõistis kohus 18-kuulise tingimisi karistuse, 4500-eurose rahatrahvi ja tema arstilitsents peatati 18 kuuks. Daniel Taschler sai üheksa kuud tingimisi ja 3600 euro suuruse rahatrahvi. Meeste kaitsja ütles Itaalia uudisteagentuurile ANSA, et neil on plaanis otsus edasi kaevata. Gottlieb Taschler kaotas kohtuotsuse tõttu koha Itaalia olümpiakomitees ja Itaalia talispordiliidus. IBU presidendi Anders Bessebergi sõnul pole Taschler ka rahvusvahelises laskesuusatamises enam teretulnud. "Ta eksis ja sai selle eest nüüd karistada, aga IBU juhatusse ta enam tagasi ei saa, selline asi on täiesti välistatud," ütles Besseberg Norra rahvusringhäälingule. "Rahvusvahelises laskesuusatamises on temaga kõik. Muidugi, lõpliku otsuse juhatuse koosseisu kohta teeb kongress, aga ma ei usu, et teda valitaks."
Endisele IBU asepresidendile mõisteti tingimisi vanglakaristus
https://sport.err.ee/588317/endisele-ibu-asepresidendile-moisteti-tingimisi-vanglakaristus
Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni (IBU) endisele asepresidendile Gottlieb Taschlerile mõisteti Itaalia kohtus dopingureeglite rikkumise tõttu aastane tingimisi vanglakaristus.
Otsuse tegi Donald Trumpi uus julgeolekunõunik, armee kindralleitnant Herbert Raymond "H.R." McMaster, kirjutas Wall Street Journal. Presidendi memorandumi kohaselt saab nõukogu alaliseks liikmeks Luure Keskagentuuri juht, samuti taastatakse Ühendriikide kõrgete luureametnike kohad nõukogus. Valge Maja allika sõnul nimetati Bannon algselt nõukokku jälgima presidendi eelmist julgeolekunõunikku Michael Flynni ning reaalselt Bannon nõukogu istungitel ei osalenud. Nüüd, kus julgeolekunõunikuks on McMaster, ei peeta Bannoni osalemist enam vajalikuks.
Bannon kaotas koha rahvuslikus julgeolekunõukogus
https://www.err.ee/588314/bannon-kaotas-koha-rahvuslikus-julgeolekunoukogus
USA president Donald Trumpi peastrateeg Stephen Bannon kutsuti allikate kinnitusel rahvuslikust julgeolekunõukogust tagasi.
Neitsov on lõpetanud kitarri eriala Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis Oleg Pissarenko käe all ja on oma mängustiili ja musikaalsusega tähelepanu äratanud ning on Eesti muusikamaastikul juba nõutud muusik. Paul on Tommy Emmanueliga kohtunud juba lava taga, kuhu noortel muusikutel on alati pääs oma iidoliga kohtumiseks, ta on jälginud kitarrivirtuoosi kontserte ja ka ise koos temaga varasemal kontserdil siinsel laval kitarri tinistanud. "Tommy on olnud minu suur iidol juba umbes viis aastat. Sattusin vaimustusse juba esimesest korrast, kui tema videot Youtube'i kanalis nägin. Olen selle aja jooksul käinud kolmel korral tema kontserdil ning kolm korda temaga lava taga kohtunud," räägib Paul Neitsov. Neitsovi sõnul näevad kõik, et Emmanuel on virtuoos, kes valdab enda instrumenti täiesti perfektselt. "Samuti on ta äärmiselt artistlik ja kuigi ta on laval enamasti üksi, on lava teda ääreni täis, mitte kunagi ei hakka tema kontserdil igav. Kui ta mängib kellegagi koos, siis laval näed ka millegipärast vaid teda. Ta arvestab muusikuna väga teistega, kuigi publik märkab jällegi vaid teda. Tal on meeletu karisma," kiitis Eesti muusik. Varasema kogemuse järgi on Paul Neitsov valmis taas koos Tommy Emmanueliga lavale astuma. "Kellegagi koos mängides, kui lugu hakkab, siis ma enam ei mõtle, et teine mängija oleks kuidagi kogenum, parem või kuulsam. Sellel hetkel ma tundsin, et ka Tommy võttis mind kui võrdset, ta on iseloomult hästi suur inimene," meenutas ta ühist kontserti. Pauli sõnul on iga inimene, kes mängib akustilist kitarri mingil tasemel, mänginud Tommy Emmanueli lugu või õppinud tema tehnikaid. Ühine on Eesti noorel ja Austraalia staažikal kitarristil see, et nii Tommyl kui Paulil on kitarr kogu aeg ja igal pool kaasas. Mõlema mehe karjäär sai alguse nende emast. Tommy on sündinud musikaalsesse perekonda ja ema andis talle kitarri kätte, kui ta oli nelja-aastane. Pauli ema pani ta 12-aastaselt kitarriringi. Mõlemaid mehi seob suur armastus kitarrimängu vastu. Kontserdi eel ei tee kumbki listi, vaid mängivad tunnetuse ja emotsioonide pealt. Enne kontserti pole veel teada, mis lood tulevad esitamisele, kuid ühe laulu on Tommy Emmanuel Paul Neitsovi valikust juba heaks kiitnud — see on Leonard Coheni "Hallelujah", mida meie kitarrist esitab oma versioonis. "Mulle meeldib jätta ruumi musikaalsusele," räägikis Neitsov. Tommy Emmanueli ebatavaline talent on muutnud ta Austraalia legendiks. Sündinuna musikaalsesse perekonda, koheldi teda ja tema vanemat venda Phili kui imelapsi. Oma esimeses kitarri sai Tommy nelja-aastaselt ema käest, kes ühtlasi teda ka õpetas. Ta õppis kuulates, ilma ametliku juhendamiseta ja pole kunagi osanud muusikat lugeda. Juba kuueaastaselt töötas ta muusikuna oma perebändis, mis on läbi aegade kandnud nimesid The Emmanuel Quartet, The Midget Surfaries ja The Trailblazers. Tommy mängis rütmikitarri, tema vanem vend Phil koos nende vennaga Chrisiga mängisid trummidel ning õde Virginia slide -kitarril. Kümneaastasena oli Emmanuel esinenud üle kogu Austraalia. Kontsert toimub 11. aprillil.
Paul Neitsov soojendab kontserdil legendaarset Tommy Emmanueli
https://menu.err.ee/588295/paul-neitsov-soojendab-kontserdil-legendaarset-tommy-emmanueli
Järgmisel nädalal tuleb Eestisse Austraaliast pärit 61-aastane Tommy Emmanuel, kes oskab mõlema käega keeltel mängides akustilisest kitarrist välja võluda nii jazzi, kantri kui ka klassikalise muusika meloodiaid. Teda soojendab Eesti muusik Paul Neitsov.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise eelnõu järgi oleks karmistatud karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis. Korduvalt sõiduki joobeseisundis juhtimise eest nägi eelnõu aga ette kohustusliku šokivangistuse. Opositsiooni tugevat kriitikat saanud eelnõu teine lugemine siiski juhtivkomisjoniettepanekul kolmapäeval katkestati ning muudatusi saab eelnõule nüüd esitada 11. aprillini. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Hanno Pevkuri sõnul näitas riigikogu tänane hääletus šokivangistuse ettepaneku tagasilükkamiseks, et justiitsminister Urmas Reinsalu soov kohtute otsustusõigust piirata on vale ja šokivangistus sellisel kujul Eesti õigusruumi ei sobi. Riigikogu õiguskomisjoni liige Hanno Pevkur märkis, et kehtiva karistusseadustiku järgi on kriminaalses joobes juhtimise eest ka praegu võimalik määrata vangistus. "Õigus määrata kuni viis aastat vangistust on väga karm karistus. Valitsuse ettepanek piirata kohtunike otsustusõigust ja saata inimesed automaatselt vanglasse ei leidnud täna toetust ja ma loodan, et Reinsalu teeb sellest omad järeldused. Võimude lahususe printsiibi lõhkumist parlament ei toetanud," ütles eelnõu menetlemist riigikogus vedanud parlamendisaadik. "Justiitsminister võiks mõista, et praeguses õigusruumis on vangistuse võimalus olemas. See sõltub prokuröri igakordsest otsusest, kas ta läheb kohtust taotlema joobes tabatud juhile reaalse vangistuse määramist või mitte. Õiguseksperdid ütlevad, et seda muudatust pole vaja ei juriidiliselt ega sisuliselt," rääkis reformierakondlane Pevkur. "Kui justiitsministril on uitmõte, et ainult karmide karistustega on võimalik inimeste käitumist muuta, siis parlamendi suurel saalil oli täna piisavalt oidu ütlemaks, et emotsiooni ajel, mitte sisule tuginedes tehtavad otsused ei ole need, mida õigusloome eest seisev minister peaks siia saali tooma," ütles ta. Vabaerakonna fraktsiooni liikme Külliki Kübarsepa sõnul ei käitunud riigikogu valitsuse kummitemplina. "Justiitsminister ei tee antud eelnõus vahet liiklushuligaanidel ega alkosõltlastel. Kohut sunnitakse eirama inimeste algprobleeme. Advokatuur ja prokuratuur näeksid ette eelkõige alternatiivlahendusi, mis aitaksid inimesel tavaellu naasta. Eestis tegeletakse küll narkosõltlaste reaalellu tagasi aitamisega, kuid alkosõltlased valitsust ei huvita," tõi oma kõnes välja Külliki Kübarsepp. Lisaks soovitakse poliitilise õigusega piirata kohtuvõimu autonoomsust. "Ka tänase seaduse alusel on joobes juhtidele võimalik karmi karistust määrata. Näiteks kuni viis aastat reaalset vabaduse kaotust. Siiani on viimased valitsused lähtunud praktikast, et vangistust kui sellist tuleb rakendada viimasel võimalusel. Nüüd, ilma ühiskondliku aruteluta, soovitakse muuta kohtupraktika poliitilise otsusega automaatseks karistamiseks," lisas Kübarsepp. "Tõenäoliselt jätkub õiguskomisjoni survestamine, mis lõppkokkuvõttes on valitsuse poolt riigikogult õiguspraagi välja pigistamine," rääkis õiguskomisjoni liige Kübarsepp.
Reinsalu šokivangistuse plaan kukkus riigikogus läbi
https://www.err.ee/588312/reinsalu-sokivangistuse-plaan-kukkus-riigikogus-labi
Justiitsminister Urmas Reinsalu plaan panna seadusesse roolioodikutele kohustusliku šokivangistuse määramine kukkus kolmapäeval riigikogus läbi.
Loit sai alagrupis viis võitu ja ühe kaotuse. 128 parema seas alistas ta Süüria vehkleja Afrodtt Ahmadi 15:6 ning seejärel sakslanna Vanessa Riedmuelleri 10:9. Andra Talen ja Liza Manajenkova kogusid neli võitu ja kaks kaotust. 128 parema seas kaotas Talen Tšiili vehklejale Analia Fernandezile 9:15 ning Manajenkova pidi alla vanduma rumeenlannale Zsuzsa Schlierile 11:15. Talen sai kokkuvõttes 78. ja Manajekova 80. koha. Carmen-Lii Targamaa sai alagrupis kirja võrdselt kolm võitu ja kolm kaotust. 128 parema seas tuli tal vastu võtta 5:15 kaotus jaapanlanna Haruna Babalt. Targamaa lõppkohaks jäi 82. Kokku osales 154 vehklejat.
Karoliine Loit sai juunioride MM-il 25. koha
https://sport.err.ee/588308/karoliine-loit-sai-juunioride-mm-il-25-koha
Plovdivis toimuval vehklemise MM-il sai Karoliine Loit Eesti parimana naisjuunioride epees 25. koha. Pääsul kaheksandikfinaali tuli tal tunnistada šveitslanna Aurore Favre 15:13 paremust.
Ühtlasi saab Oliver Solbergist läbi aegade noorim rallikrossi võimsaimas võistlusklassis ehk Supercaris võistlev sõitja. Varasemalt bagikrossis ja rallisõidus võistelnud Oliver Solberg teeb enda debüütvõistluse rallikrossi Supercari klassis 22. aprillil, kui Põhjamaade meistrivõistlused saavad Norras avalöögi. "Olen väga põnevil. Sõitsin selle autoga Belgias Mettet’ rajal viis ringi ja see oli äärmiselt lõbus. See on väga kiire auto, kiirendus on imeline," kommenteeris 15-aastane noormees Motorsport.com-ile. "Olen mitmetel nendel radadel varem korduvalt sõitnud ja bagikross aitab sõiduoskust lihvida, loodetavasti on see mu eelis." Petter Solberg võistles 2014. aastal loodud rallikrossi MM-sarja kolmel esimesel hooajal Citroёn DS3-ga, kuid tänavusest hooajast on tal tehasetugi ja tema uueks sõiduvahendiks on Volkswagen Polo GTi. Norralase sõnul ei plaaninud ta senist autot tänavuseks hooajaks pojale anda – ta ütles Oliverile, et kui talle antakse litsents, laenab ta autot, eeldades ise, et poeg ei saa litsentsi. "Isa ütles, et võin autot laenata, kui ise enda litsentsi korda ajan, aga ta ei uskunud, et sellega hakkama saan," tõdes Oliver Solberg. "Helistasin Rootsi alaliitu, aga kuna sõidan Lätis rallit, peab mul olema Läti litsents. Rahvusliku litsentsi saan alles siis, kui olen 16." Petter Solberg koos poja Oliveriga. Foto on tehtud 2014. aastal. Autor: FIA World Rallycross Championship Media Office Oliver Solberg saab 16-aastaseks 23. septembril ehk täpselt siis, kui sõidetakse Põhjamaade meistrivõistluste viimane etapp, seega teeb ta kogu sarja läbi 15-aastasena. "Olen pisut üllatunud, sest tegelikult polnud see plaanis," avaldas Petter Solberg. "Ma ei uskunud, et ta litsentsi saab. See oli minust natuke rumal, aga samas on ta autot testinud ja tundus, et kõik sobib, seega miks ka mitte. Mul on auto ja ka varuosad, lasen tal ühe aasta sõita. Tema peamine soov on rallit sõita, tahan, et ta järgiks oma unistusi ja leiaks enda tee." Lisaks rallikrossi Põhjamaade meistrivõistlustele teeb Oliver Solberg kaasa ka ralli Läti meistrivõistlustel. "Ralli on minu jaoks prioriteet. Plaanin sel aastal rallikrossis võistelda, aga edaspidi keskendun peamiselt rallile," ütles ta. Sel nädalal saab Oliver Solberg autot kahel korral testida, DS3 on samade seadistustega nagu MM-sarja eelmise hooaja viimasel etapil Argentinas. "Ma ei tunne pinget, ma ei mõtle tulemustele, mis mu isa on saavutanud. Tahan temalt ainult õppida ja arendada enda oskusi," lausus Oliver Solberg.
Solbergi pojast saab aegade noorim Supercaris võistlev rallikrossisõitja
https://sport.err.ee/588302/solbergi-pojast-saab-aegade-noorim-supercaris-voistlev-rallikrossisoitja
Citroёn DS3 roolis kahel järjestikusel aastal rallikrossi maailmameistriks tulnud Petter Solberg laenab tänavuseks hooajaks auto enda 15-aastasele pojale Oliverile, kes hakkab võistlema rallikrossi Põhjamaade meistrivõistlustel Supercari klassis.
Tillerson kohtub Moskvas Vene välisministri Sergei Lavroviga, vahendab TASS. Tegemist on Rex Tillersoni esimese visiidiga Moskvasse USA välisministrina.
Tillerson sõidab nädala pärast Moskvasse visiidile
https://www.err.ee/588300/tillerson-soidab-nadala-parast-moskvasse-visiidile
USA välisminister Rex Tillerson teeb 11-12 aprillil ametliku visiidi Moskvasse, kinnitas Vene välisministeerium.
Eesti Pank ei suhtu valitsuse plaanitavatesse eelarve baasseaduse muudatustesse väga positiivselt, ütles Hansson BNS-ile. "Ma mõistan soovi lisada süsteemile natukene rohkem paindlikust, kuid süsteem on juba paindlik," rääkis Hansson, lisades, et kui hakata detaile vaatama, on eelarve baasseadusemuudatus valitsusele liialt oportunistlik. "See on just maksimaalselt soodne praegu ametis olevale valitsusele," märkis Hansson. "Eelmised valitsused hoidsid eelarve ülejäägis ja järgmised peavad hoidma selle tasakaalus ja praegune valitsus on siis see, mis tekitab endale võimalused puudujäägi tekitamiseks." "Tegemist on baasseadusega, mis peaks mingil määral kogu vundamenti looma ja ka käsi siduma. Kogu seaduse mõte on, et see vahetevahel seob käed ja kui sa seod vajadusel oma käed lahti, siis see hakkab õõnestama kogu raamistiku usaldusväärsust," rääkis Hansson. "Praegu me ütleme, et kolm aastat elame selle 0,5-protsendilise defitsiidiga. Siis tuleb järgmine valitsus, mis peab sealt -0,5 protsendi pealt liikuma jälle tasakaalu poole. Aga mis siis kui uus valitsus tahab sinna 0,5 juurde jääda? Me natukene kardame seda kui libedale teele asumist," rääkis Hansson. Kui valitsus tahaks vaid paindlikkust lisada, võiks öelda, et paneme kella tiksuma tänasest, rääkis Hansson. "Tulevikus toimetame nii, aga varasemaid ülejääke me ei hakka ära kulutama. Või selle asemel, et arvestada mitme aasta ülejäägiga, saaks arvestada ainult viimase aasta ülejäägiga. Natukene vähem oportunistlikult läheneda oleks olnud parem." Hanssoni sõnul ei ole praegu majandustsükli mõttes mõistlik 0,5-protsendilist puudujääki SKP-st tekitada. "Tööhõive ja palgad kasvavad väga jõuliselt ja palju kiiremini kui majandus üldiselt. Tööpuudus on madal. Tööturg on pigem ülekuumenenud. Me oleme sattunud olukorda, kus ettevõtlussektori kasum on löögi all, aga mida vähem kasumlikud on ettevõtted, seda vähem need investeerivad ja seda vähem meie majandus kasvab tulevikus. Lühiajaliselt saab pakkuda mingit stiimulit, aga see hind saab olema aeglasem pikaajaline majanduskasv," märkis Hansson. Lisaks on riigieelarve seisukohast pigem head ajad, rääkis Hansson. "Kaks suurt tulubaasi – eratarbimine ja palgafond kasvavad väga kiiresti. Rahandusministril on suhteliselt kerge oma eelarvet kokku panna võrreldes muude aegadega." "Vanasti võis öelda, et majandus kasvab väga aeglaselt ja see tähendab, et me võiks majandust stimuleerida, aga kui me vaatame neljanda kvartali näitajaid, siis see argument kaob ära," ütles Hansson. "Ehk siis majandus kasvab kiiresti, tööturg on ülekuumenenud. Sellises olukorras ei ole mõistlik hakata majandusele lisastiimulit pakkuma läbi eelarvepuudujäägi. Seda me ütlesime juba eelmisele valitsusele, aga nüüd on see sõnum veelgi kindlamal alusel." "Positiivne on see, et valitsus on vähemalt formaalselt öelnud, et tasakaal on siiski eesmärgiks. Arvestades meie demograafilist arengut ja seda, et tulevikus on meil eurorahasid vähem, kui praegu, see iseenesest on hea. Me ei peaks hakkama pikaajalist eesmärki kuidagi muutma," lisas keskpanga president. Valitsus kiitis kolmapäeval kabinetiistungil heaks riigieelarve baasseaduse muudatused, mis muuhulgas lubavad tulevikus lasta riigieelarve 0,5 protsendiga SKP-st strukturaalsesse defitsiiti. Uute reeglite kohaselt jälgitakse riigieelarve struktuurset tasakaalu edaspidi pikema perioodi keskmisena, teatas rahandusministeerium. Uuendatud reegel annab võimaluse kasutada varasemate perioodide ülejääke investeeringuteks kuni 0,5 protsenti SKP-st aastas. Kehtima jääb senine põhimõte, et kui eelarveaastal tekib reegliga lubatust suurem puudujääk, tuleb järgmistel aastatel teha ülejäägiga eelarved puudujäägi kompenseerimiseks.
Eesti Pank: valitsus peaks loobuma kavast eelarve defitsiiti lasta
https://www.err.ee/588288/eesti-pank-valitsus-peaks-loobuma-kavast-eelarve-defitsiiti-lasta
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul peaks valitsus loobuma kavast, mis võimaldab riigieelarve ajutiselt kuni 0,5 protsendiga SKP-st negatiivseks lasta, sest plaan sellisel kujul on oportunistlik ja Eesti majandus ei vaja lähiajal lisastiimuleid.
„Kui võrrelda käesolevat hooaega eelmistega, siis on selle hooaja haiglaravi vajanute andmed ületanud juba praegu kõikide varasemate hooaegade näitajaid,“ ütles terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova. Möödunud hooajal, kui valdavaks gripiviiruseks oli A(H1N1)pdm09, kulges haigus raskemalt laste hulgas, kes moodustasid pea poole kõikidest haiglaravi vajanutest. Sel aastal ringluses olev gripiviirus A(H3N2) on toonud kaasa palju raskeid haigestumisi, ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas. Selle hooaja eripäraks võiks lugeda hooldekodudest intensiivravi osakonda sattunute kõrget arvu. 17 inimesest, kes sattusid intensiivravisse hooldekodudest surid 12. Terviseamet tõi esile, et gripist tingitud tüsistuste tõttu surnutest keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud, kuigi on teada, et õigeaegne gripivastane vaktsineerimine aitab ära hoida tõsist haigestumist ja vähendab oluliselt grippi suremust. Õige aeg gripivastaseks vaktsineerimiseks on oktoober ja november, soovitab amet.
Gripp on nõudnud sel hooajal 43 inimese elu
https://www.err.ee/588286/gripp-on-noudnud-sel-hooajal-43-inimese-elu
Kui varasemate aastate gripisuremus on jäänud Eestis 20-22 surmajuhu juurde, siis sel hooajal on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 43 inimest.
See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke. Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted. b210 kooslus esindab arhitektide põlvkonda, kelle tegevusarsenali kuuluvad väiksemad ja suuremad, kuid alati täpsed ja naelapea pihta andvad ruumiiinstallatsioonid ja -sekkumised. Nad on näidanud, et arhitektuur ei piirdu füüsiliste hoonete või keskkonnaga, ruumispetsialisti on tarvis ka kitsaskohtadele tähelepanu juhtimisel. Nad on kureerinud Tallinna arhitektuuribiennaali, mis võttis vaatluse alla nõukogude ruumipärandi taaskasutamise. Tugeva meeskonnana on nad panustanud nii sisearhitektuuri osakonna rahvusvahelise suveülikooli juhendamisse ja veavad juba mitu aastat sisearhitektuuri esmakursuslastele mõeldud, läbi aasta kestvat erialaainet, mille tulemusena kerkisid Pähni metsadesse näiteks ruuporid. Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas? Karin Tõugu: Rohkem võiks olla eksperimente, stabiilselt hea keskmise kvaliteedi kõrval ootamatuid ruumilisi katsetusi. Kadri Klementi: Avalik ruum peaks jõudma järgi uutele mõttesuundadele, mida inimesed peavad juba loomulikuks (kogukonnakeskne linnaplaneerimine, muutunud õpikäsitlust toetav kooliruum jne). Enim on puudu ruumiharidusest: oskusest ümbritsevat keskkonda märgata, mõtestada, visioneerida. See ei ole enam ainuüksi arhitekti kutseoskus, vaid vajalik alus osapoolte koostöiseks dialoogiks, mille põhjal arendatakse meie kõigi elukeskkonda. Aet Ader: Noored arhitektid erinevad eelmisest põlvkonnast selle poolest, et lisaks erialaste ülesannete lahendamisele oskavad nad tõstatada ühiskonnas olulisi teemasid enne, kui neist probleemid tekivad. Linnakeskkonna planeerimisel ja ruumi loomisel on arhitekti eriala laiapõhjalisus oluline eelis. See võimaldab arhitektil visioneerida (ruumilist) tulevikku mitme eriala ühendavas rollis, eri valdakondadega koostöös. Mari Hunt: Viimasel ajal on palju vastandumist, näiteks lubatud metsa raiemahud, Rail Baltic, Reidi tee ehitamine — need kõik on väga ruumilised küsimused. Meil on vaja, et erinevaid osapooli rohkem kuulataks, see on meie kõigi ühine eluruum. Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud. Enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, n-ö tagantjärele, neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtute? Kas NAPile kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima? Mari Hunt: Vanusepiir võib olla 40. Eestis koolitatakse mitme kooli peale kokku aina rohkem arhitekte, aga suuri avalikke ruume, mida siia planeeritakse, jääb tulevikus pigem vähemaks. Me peaksime rohkem tunnustama ka neid arhitekte, kes tegelevad ühiskondlike ja sotsiaalsete küsimustega — tõstatavad probleemkohti, pakuvad neile ajutisi või pikemaajalisi lahendusi, tegelevad arhitektuuri ja muude valdkondade piiril — ehk võtavad ruumilise arengu suunamisel aktiivse rolli (st, et ei täida ainult tellimustöid). Kadri Klementi: Tegelikult on ehk küsimus selles, kas lähtume kvantitatiivsetest näitajatest (vanus) või kvalitatiivsetest (loomingu sisu). Võib-olla peaks muude, traditsioonilisemate arhitektuuri aastapreemiate kõrval eksisteerima ka üks tugev ja lugupeetud alternatiivne preemia, mis juhib nii arhitektkonna kui üldsuse tähelepanu tegevusele ja saavutustele arhitektuurivaldkonnas, mis ei väljendu otseselt hoonetena, kuid millel on ehitatud keskkonnale suur mõju (arhitektuuripoliitika, seadusloome suunamine, sündmused, haridus jne). Kelle looming teile preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib? Mari Hunt: Mulle on väga sümpaatne Ruumiringluse algatus. On olnud jutuks, et käesoleva preemiaga peaksime rohkem tähelepanu pöörama uutele noortele tegijatele. Nemad näitavad väga edukalt seda, kuidas kasutada arhitektuuri ja arhitekti oskusi olemasoleva ruumi organiseerimisel. Aet Ader: Tundub, et noore arhitekti preemiale on seekord esitatud hea läbilõige Eesti uue põlvkonna arhitektidest ja valdkonna suundumustest. Johan Tali uuris eelmisel Veneetsia biennaalil Balti paviljoni kuraatortiimiga, mis defineerib meie regiooni ja Baltikumi ruumi. Saltot ja Karli Luike võib pidada heas mõttes Eesti kontseptuaalse arhitektuuri klassikaks. Raul Kalvo, Siim Tuksam ja Sille Pihlak on pühendunud uute tehnoloogiate võimaluste kasutamisele arhitektuuris. Kino maastikuarhitektid on ühed aktiivsemad uute maastike loojad. Kuu arhitektid ja Jan Skolimowski (KAMP) on hiljuti silma paistnud kvaliteetsete avalike hoonete loomisega. Eesti arhitektuuri iseloomustab kindlasti see, et kõik, kes nimekirjas nimetatud, on äärmiselt pühendunud tegijad ja panustavad oma tegevusse rohkemgi kui ette võiks kujutada. Millist viimasel ajal ehitatud keskkonda, objekti või sündmust tõstate esile kui eraialaselt erakordset/ silmapaistvat /uudset? Mari Hunt: Tallinn Music Week on väga hea näide: see ei piirdunud ainult muusikaga, vaid lõi juba eelnevatel kordadel, aga ka sel aastal linnakülastajatele uusi ruumielamusi. Ootan põnevusega, milliseks muutub Reisijate tänav oma valgusinstallatsioonidega ja mida pakuvad Maakri tänava garaažid. Karin Tõugu: Väga inspireeriv programm on Norra loodusturismi infrastruktuur, kus disaini ja arhitektuuri kaudu tuuakse looduskeskkondade erilisus esile ja muudetakse silmapaistvad looduslikud paigad inimestele paremini kättesaadavaks. Kadri Klementi: Tõstaks esile ka loovtööriistu, mis võimaldavad oma kõige tavalisemat, iga(päe)va(se)mat keskkonda uurida ja taasavastada. Loovtööriist kõlab peenelt ja täpselt, kuid selleks võib olla ka tavaline iseenda piire nihutav tegutsemine: uus tegevus tuttavas kohas (piknik linnaväljakul, auto asemel rattaga tööle sõitmine, sulgpallimäng vanalinnas jne), teisest meelest juhindumine (jalutuskäik lõhnade järgi, pildistamise asemel kuulatamine jne), giidirolli loovutamine (lasta end juhtida väikelapsel või koeral) jm. Ainus nipp asja juures on eelarvamuste kojujätmine. NAPi laureaat kuulutatakse välja 6. aprillil, talle antakse 5000eurone reisitšekk.
b210: tänapäeva arhitektid tegelevad ka ühiskondlike küsimustega ja ühendavad eri valdkondi
https://kultuur.err.ee/588279/b210-tanapaeva-arhitektid-tegelevad-ka-uhiskondlike-kusimustega-ja-uhendavad-eri-valdkondi
Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastavad b210 arhitektid: Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu.
"Man Downi" esilinastus teenis Suurbritannias vaid seitse naela, mis on võrdne ühe kinopiletiga, vahendas EW. Üheks põhjuseks, miks linateos kinos nii vähe tähelepanu sai, oli ilmselt see, et esilinastus toimus samal ajal, kui film jõudis digitaalsetele platvormidele. Teisena tasub mainida, et Suurbritannias levitatakse filmi ainult ühes kinos. Kino esindaja kinnitas The Hollywood Reporterile, et nädalavahetusel tõusis filmi vastu huvi lausa 200 protsenti - sellele müüdi kolm kinopiletit. Filmi režissöör on Dito Montiel ning peaosa mängib Shia LaBeouf. Lisaks LaBeoufile teevad filmis kaasa Kate Mara, Charlie Shotwell, Jai Courtney ja Gary Oldman. "Man Down" esilinastus 2015. aastal Veneetsia filmifestivalil ning ei pälvinud just väga positiivset kriitikat. Hoolimata sellest teenis film Põhja-Ameerikas 454 000 dollarit, kui detsembris kinodesse jõudis.
Shia LaBeoufi uue filmi esilinastust käis vaatamas ainult üks inimene
https://menu.err.ee/588284/shia-labeoufi-uue-filmi-esilinastust-kais-vaatamas-ainult-uks-inimene
Põnvusfilm "Man Down" eesotsas Shia LaBeoufiga esilinastus Suurbritannias ainult ühele inimesele.
"Lihtsasti öeldes – raha ei valitse jalgpalli ning Euroopa jalgpalli struktuuri tuleb ja peab austama. Ma väidan, et mõned liigad, mis proovivad väikeliigadega manipuleerida, ei suuda meid kunagi niivõrd mõjutada, et me hakkame struktuuri osas järeleandmisi tegema," vahendab Soccernet.ee sloveeni sõnu. "Miks te selja taga susserdate, kui võiks selle asemel hoopis meiega dialoogi astuda ja jalgpalli koos arendada?" Ceferin, kes on lubanud mängu oma viieaastase valitsusaja jooksul muuta, ütles, et UEFA kavatseb pikaajalisi strateegilisi otsuseid läbi arutada klubide, liigade ja mängijatega, täpsustades, et "nad pole meie vastased."
UEFA president: me ei allu suurklubide provokatsioonile
https://sport.err.ee/588283/uefa-president-me-ei-allu-suurklubide-provokatsioonile
Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) president Aleksander Ceferin ütles BBC-le, et suurklubide plaan luua eraldi liiga ei tule kõne allagi ning mingeid järeleandmisi enam ei tule.
Teater. Muusika. Kino aprillinumbris vestlevad Jaak Allik, Keiu Virro ja Madis Kolk ajakirja kolmekümne viienda sünnipäeva puhul kultuuriajakirjanduse minevikust, olevikust ja tulevikust, Ivika Sillar ja Madli Pesti arvustavad Mari-Liis Lille lavastus „Väljast väiksem kui seest”, Luule Epner portreteerib näitleja Marika Vaarikut ja Evelin Lagle uurib, millega tegeleb Eesti revüüteater. Saale Kareda analüüsib festivali Afekt järellainetuses süvamuusika varjatud hoovusi, Timo Lipponen tutvustab Soome ooperimaailma, Maris Kirme kirjutab Neeme Järvi ERSO-perioodist ning Roman Matsovi tänavuse sünniaastapäeva puhul saame lugeda tema kunagist vestlust Heino Rannapiga. Livia Viitol arvustab Gabriel Dettre dokumentaalfilmi „Kesksuvetants. Etüüdid Bernard Kangro luuletustele”, Vahur Laiapea Liivo Niglase „Armastuse maad”, Eva Kübar tutvustab 67. Berlinale alaprogrammi „Panorama” ja Peeter Sauter hindab Balti Filmi- ja Meediakooli tudengite lühifilme. „Vastab” näitleja Toomas Tross.
Värskes TMKs: ajakirja 35. sünnipäev ja endiselt teater, muusika ja kino
https://kultuur.err.ee/588280/varskes-tmks-ajakirja-35-sunnipaev-ja-endiselt-teater-muusika-ja-kino
Tutvustame aprillinumbrit.
"Kipume meid ümbritsevat elurikkust vaadates pidama hapnikku millekski enesestmõistetavaks. Tegelikult on selle olemaolu tagav molekulaarne masinavärk aga sedavõrd keerukas, et me pole õppinud veel seda täielikult jäljendama. Selle olemasolu on väikene ime," märkis uurimuse juhtivautor Woodward Fischer ERR Novaatorile antud intervjuus. Varasemate uuringute käigus on leitud, et uuenduse taga olid sinivetikad. Esimesed tsüanobakterid võisid ilmuda Maale juba 3,5 miljardi aasta eest. Sadu miljoneid aastaid hiljem said neist vetikate kloroplastid. Millal täpsemalt nad fotosünteesiks tarviliku võimekuse saavutasid, on jäänud aga saladuseks. Pilti muutis keerukamaks 2013. aastal tehtud avastus, et veest ja süsihappegaasist ei suuda valguse toel hapnikku valmistada sugugi mitte kõik tsüanobakterid. "Toona polnud võimalik öelda, kas Melaina -bakterid kaotasid võimekuse fotosünteesida hiljem või pole nad seda kunagi suutnud. Tarvis oli kolmandat rühma, kes oli nii fotosünteesivate tsüanobakterite kui ka Melaina -bakterite lähisugulane," selgitas Fischer. Värskes töös järjestas geoloogiaprofessor kolleegidega mitmest erinevast paigast, muu hulgas inimese kõhust, kogutud proovides leidunud pärilikkusaine. Selle käigus jäi talle 41 uut tsüanobakteriliiki. Neist mõned eristusid teistest sedavõrd palju, et vastleitud bakterid sai liigitada täiesti uute rühma – Sericytochromatia. Kõik fotosünteesida suutvad tsüanobakterid paigutati uute leidude valguses kolmandasse rühma Oxyphobacteria. "Saame nüüd öelda, et kõigi kolme ühine esivanem ei suutnud tõepoolest hapnikku toota. Me ei osanud arvata, et fotosüntees on niivõrd hiline leiutis. Samuti annab meile küllaltki hea aimduse selle osas, millised nägid tsüanobakterid välja enne seda, kui nad fotosünteesima hakkasid," lisas professor. Kust täpselt tsüanobakterid fotosünteesiks tarvilikud geenid hankisid, töörühm veel öelda ei oska. Kahtlustada võib horisontaalset geenitriivi. Lihtsalt öeldes sattus tänapäevaste sinivetikate esivanemasse mitmeid teistelt bakteritelt pärinevaid geene, mis võimaldasid valgusest energiat hankida. "Juba üksikud taolised geenid oleks andnud neile teatava eelise. Need kinnistasid end tsüanobakterite genoomis. Lõpuks olid neil keerukama fotosünteesiahela tekkimiseks kõik eeldused," laiendas Fischer. Seda tüüpi fotosüntees võimaldas bakteritel edaspidi juba märkimisväärselt energiat säästa. Lisaks oli selle läbiviimiseks tarvis vaid valgust, vett ja süsihappegaasi. Neid kõiki leidus Maal külluslikult. Fischer nentis, et kunagisi geenidoonoreid või nende järeltulijaid teadlased veel leidnud pole. "On võimalik, et nad on tänaseks väljasurnud. Möödunud on ju ometigi 2,5 miljardit aastat. Kuid oleme järjestanud kogu keskkonnas leiduvat pärilikkusainet alles viiendat aastat. Kes teab, mis meile tulevikus silma jääb," muigas professor. Uurimus ilmus ajakirjas Science.
Sinivetikad õppisid hapnikku tootma "laenatud" geenide toel
https://novaator.err.ee/588281/sinivetikad-oppisid-hapnikku-tootma-laenatud-geenide-toel
Ühe lõpp on teise algus. Umbes 2,4 miljardi aasta eest sai alguse planeedi ajaloo üks kõige ulatuslikum väljasuremine, mis sillutas samaaegselt teed pea kõigi tänapäeval nähtavate eluvormide tekkimiseks. Rühm teadlasi on nüüd saanud parema aimduse hapniku holokausti põhjustanud eluvormide päritolust.
Thomsoni kommentaar tõukus Timesi uurimisest, mis paljastas, kuidas programmeeritud reklaamid on viinud selleni, et mainekate kaubamärkide tutvustused ilmuvad kõrvuti äärmusliku veebisisu ja pornoreklaamidega, vahendas PressGazette. Ta märkis, et sõna "orwellilik" tarvitatakse ja kuritarvitatakse ohtralt, kuid Google'i, Amazoni ja Facebooki kõikvõimsate algoritmide puhul orwellilikkusest millegipärast ei räägita. "Selle tähelepanuta jätmine ühiskonnas on meid nüüd lükanud tsensuuri libedale kaldteele," sõnas Thomson. Ta rõhutas, et erinevalt suurtest ajalehtedest ei ole eelmainitud ettevõtetes tekkinud traditsiooni vaielda iga päev selle üle, mis on õige ja mis vale ning mõelda sotsiaalse vastutuse peale. "Sõltumata poliitilistest vaadetest, tuleks olla murelik, et siseneme ajastusse, kus kaks kõige mõjukamat uudiste väljaandjat inimkonna ajaloos jätavad rutiinselt ja selektiivselt teatud vaated ja uudised avaldamata." "Oleme nüüd saanud poliitilise tagasilöögi, millega toimetulekuks on neil kõikvõimsatel ettevõtetel nigel varustus. Nende vastused kipuvad olema poliitilised ja poliitiliselt korrektsed," lausus Thomson. Uudistekorporatsiooni juht leiab, et sõltumata poliitilistest vaadetest tuleks olla murelik, et siseneme ajastusse, kus kaks kõige mõjukamat uudiste väljaandjat inimkonna ajaloos jätavad rutiinselt ja selektiivselt teatud vaated ja uudised avaldamata. Thomson viitas andmetele, mille järgi on Facebooki ja Google'i käes umbes 80 protsenti digitaalreklaamiturust. "See digitaalne kahevalitsus on reeglid kirjutanud ümber sellisel viisil, et suur osa ajakirjandusest ja terviklikkusest on stsenaariumist välja jäetud," nentis ta. Google'i ja Facebooki tegevuse tagajärjel on Thomsoni arvates tekkinud düsfunktsionaalne ja sotsiaalselt destruktiivne ökosüsteem. "Mõlemad ettevõtted saanuksid teha palju rohkem, toomaks esile sisu hierarhiat, kuid selle asemel on nad saavutanud kõvasti edu, tallates lameda maa teoorial, soovimata teha vahet võltsi ja tegeliku vahel, sest nad teenivad ohtralt raha mõlema kaudu - nende jaoks on tasuta sisu tähendanud vaba raha," nentis ta. Sellise strateegia sotsiaalne hind on aga väga kõrge ning nüüd hakkab see valusalt selgeks saama, leiab Thomson. "See on naeruväärne, et Google/YouTube, mis on teeninud sõna otseses mõttes sadu miljardeid dollareid teiste inimeste loodud sisu eest, löövad nüüd lamenti, et neid ei saa vastutavaks pidada selle sisu järele valvamise eest ." "See on naeruväärne, isegi enam kui naeruväärne, et Google/YouTube, mis on teeninud sõna otseses mõttes sadu miljardeid dollareid teiste inimeste loodud sisu eest, löövad nüüd lamenti, et neid ei saa vastutavaks pidada selle sisu järele valvamise eest - rahaks tegemine, jah, jälgimine, ei," kritiseeris NewsCorpi juht. "Aga selgub, et tasuta rahal on samuti oma hind". Thomsoni sõnul on aeg neile algoritmidele rohkem tähelepanu pöörata, sest need on selgelt seadistatud ja kohandatud vastamaks nende ettevõtete huvidele ega ole kaugeltki objektiivsed. "Kui digitaalettevõte süüdistab autonoomset, anarhistlikku algoritmi mingite mõtlematuste eest, siis palun, mõnitage neid halastamatult".
Meediajuht: Google'i ja Facebooki algoritmid viivad tsensuurini
https://www.err.ee/588268/meediajuht-google-i-ja-facebooki-algoritmid-viivad-tsensuurini
Facebooki ja Google'i digitaalsed algoritmid kallutavad meid üha enam tsensuuri suunas, leiab ajalehtede The Sun ja Times Newspapers omanikfirma News Corp tegevjuht Robert Thomson.
Põlissoomlaste ridadesse kuuluv parlamendiliige Juho Eerola oli parajasti Eduskunna kõrvalhoone trepikojas neljandal korrusel, kui tema kohal tuli aknaraami küljest lahti suur klaas ning kukkus alla. Klaas maandus rahvasaadiku kõrvale ning lõikas samal ajal pooleks randmejämeduse trepikäsipuu. Suure hooga katki läinud trepikäsipuu aga tabas omakorda rahvasaadiku reit. "Kui ma toibudes istuli tõusin, sain aru, et ülevalt oli lahti pääsenud mitu kilogrammi kaaluv aknaklaas, mis oli alla kukkudes lõiganud läbi randmepaksuse trepikäsipuu. Ilmselt oli see käsipuu katkemise ajal lajatanud omakorda mulle vastu reit. Päris giljotiin siis liikus minust mõne sentimeetri kaugusel," nentis Eerola oma Facebooki postituses. Rahvasaadiku vigastused olid kerged. Parlamendi kantselei on juhtunut Soome rahvusringhäälingule kinnitanud. Juhtunu asjaolud on selgitamisel.
Soome parlamendihoones kukkus alla suur aknaklaas, rahvasaadik sai viga
https://www.err.ee/588277/soome-parlamendihoones-kukkus-alla-suur-aknaklaas-rahvasaadik-sai-viga
Soome parlamendihoones kukkus kolmapäeval alla aknaklaas, mis vigastas allpool liikunud rahvasaadikut.
"Kristjan Voolaiu põlvevigastus osutus oodatust tõsisemaks ning käesoleval hooajal ta enam palliplatsile ei naase," teatas klubi. 24-aastane ääremängija tõi Raplale keskmiselt 6,8 punkti mängus. Viimati mängis ta korvpalli meistriliigas veebruari lõpus.
Rapla ääremängija sel hooajal enam mängida ei saa
https://sport.err.ee/588275/rapla-aaremangija-sel-hooajal-enam-mangida-ei-saa
Rapla Avis korvpalliklubi teatas enda Facebooki lehel, et Kristjan Voolaid sel hooajal enam ei mängi.
Eelnõu kohaselt peab ettevõte vastama nädala jooksul kasutajate poolt tehtud teadetele, mis puudutavad vihakõne ja libauudiste märkamist ettevõtte poolt hallatavas keskkonnas. Kui ettevõte ei suuda nädala jooksul ebasobivat sisu eemaldada võib neid ähvardada kuni 50 miljoni euroni ulatuv trahv. Sotsiaalmeediagigantide nagu Twitter ja Facebook juhtivtöötajaid võib eelnõu kohaselt trahvida ka individuaalselt ning sellised trahvid võivad ulatuda viie miljoni euroni, vahendas The Local. Liidukantsler Angela Merkeli esindaja teate kohaselt kujutavad võimude reaktsioonita jäänud vihakuriteod "vaba, avatud ja demokraatliku ühiskonna rahumeelse kooselu jaoks tõsist ohtu". Valitsus on korduvalt hoiatanud sotsiaalmeedia ettevõtteid, et viimaste keskkondades leviva vihakõne ja desinformatsiooniga võitlemiseks tuleb firmadel efektiivsemalt tegutseda. Kui valitsus aga jõudis veendumusele, et sotsiaalmeediafirmad ei tegele piisavalt ka otseselt Saksa seadusi rikkuva sisu eemaldamisega, otsustati tulla välja ka eelpool mainitud karmima eelnõuga. Lisaks vihakõnele ja libauudistele, käsitletakse eelnõus ka muu ebaseadusliku sisu - näiteks lapspornograafia või terrorismiga seotud materjalide - eemaldamist. Eelnõu kohaselt tuleb otseselt ja avalikult Saksa seadusi rikkuv sisu sotsiaalmeedia keskkonnast kustutada 24 tunni jooksul pärast esimese teate saabumist. Muu ebasobiv materjal tuleb aga kustutada nädala jooksul. Samuti peavad meediaettevõtted tegema kasutajatele lihtsamad vahendid, et ebasobivast sisust teada anda. Valitsus põhjendab teates, et eelnõu oli sunnitud käik, sest praegu on toimumas "massiivne muutus" veebikeskkonna diskussioonis. "Veebivestluse kultuur on sageli agressiivne, solvav ja pulbitseb vihast," seisis valitsuse pöördumises. Eelnõu peab heaks kiitma veel Saksamaa parlament, kus kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatide suure koalitsiooni saadikutel on kindel enamus.
Saksa valitsus tahab meediafirmasid vihakõne levitamise eest trahvida
https://www.err.ee/588269/saksa-valitsus-tahab-meediafirmasid-vihakone-levitamise-eest-trahvida
Saksamaa valitsus kiitis kolmapäeval heaks eelnõu, mille kohaselt võiks trahvida neid sotsiaalmeedia ettevõtteid, kes pole suutnud oma keskkonnast eemaldada vihakõnet ja libauudiseid.
Aserbaidžaanis kohtuvad valitsustevahelised komisjonid, mida juhib Eesti poolelt Korb. Boroditš on riigikogu Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees. Boroditš ütles ERR-ile, et kolmapäeval alanud visiidi raames oligi esimene suurem kohtumine presidendiga, kus põhiliselt arutati majanduskoostööd. "Nenditi, et kaubavahetus on väike. Vaadati, mis valdkonnad võiks seda suurendada," rääkis Borodits ja tõi Eesti poolelt näiteks IT-tehnoloogia teenused ja Aserbaidžaani poolelt puuviljad. Aasta alguses tegi Boroditš Korbile ettepaneku avada Eesti saatkond Bakuus. Korb toetas seda ettepanekut ja edastas selle välisministeeriumile. "See on välisministeeriumi otsustada, aga signaalid on sellised, et oluliseks kriteeriumiks on majandussuhted ja konkreetset numbrid selle taga," selgitas Boroditš kolmapäeval.
Alijev võõrustas Bakuus Korbi ja Boroditšit
https://www.err.ee/588266/alijev-voorustas-bakuus-korbi-ja-boroditsit
Aserbaidžaani president Ilham Alijev võõrustas kolmapäeval Bakuus riigihalduse ministrit Mihhail Korbi ja parlamendisaadikut Deniss Boroditšit.
Kaks väravat löödi esimesel poolajal ja kolm ülejäänud tabamust sündisid kohtumise viimase kuue minuti jooksul. Vigastatud Puri mängus ei osalenud, kirjutab Soccernet.ee. Iirimaa esiliigas jagab Waterford kuue vooru järel liidrikohta. Wexford paikneb viimasel, kaheksandal positsioonil.
Sander Puri koduklubi alustas liigakarikat võiduga
https://sport.err.ee/588261/sander-puri-koduklubi-alustas-liigakarikat-voiduga
Sander Puri koduklubi Waterford sai Iirimaa jalgpalli liigakarika esimeses ringis võidu, alistades Wexfordi 5:0.
Tallinnas autokoolis käinud Hanna Parman sai vajalikud eksamid sooritatud 31. märtsiks ja avas samal päeval maanteeameti e-teeninduse lehe, et riiklikuks sõidueksamiks aeg kirja panna. Esimene vaba aeg eksamiks oli pakkuda 26. maiks, aprillis saanuks aga eksamit teha ainult Kuressaares. Hiljem avastas ta, et kui iga päev e-teenindusse logida, on võimalik vahepeal vabanenud aegu broneerida ning nii õnnestus tal endale saada mai keskpaigaks eksamiaeg Haapsallu. "See on veidi kurb, et alates enda kooli sõidueksami tegemisest läheb veel nii kaua aega, enne kui päriseksamit saab teha, sest vahepeal ju tahaks sõita. Nüüd käin ikkagi üks-kaks korda nädalas sõitmas ja see võtab omakorda jälle raha," kirjeldas Parman. Kolmapäevahommikuse seisuga pakkus maanteeameti e-teenindus esimest vaba eksamiaega Tallinnas 29. maiks ja Tartus 10. maiks. Kõige kiiremini pääsenuks eksamile Kuressaares - 28. aprillil, mis oli ühtlasi ainus aprilliks pakutav vaba aeg. Maanteeameti eksamikeskuse juhataja Risto Kasemäe ütles ERRile, et riikliku sõidueksami järjekord varieerub lähtudes linnast ja ka aastaajast ning osaliselt ka eksami kategooriast. Probleemi ei ole üldjuhul eksamile saamisega talvekuudel, sest siis soovitakse seda kõige vähem teha. "Tõsisemaks probleemiks on jätkuvalt korduseksamite suur arv ja seoses korduseksamitega venivad ka järjekorrad. Sellel aastal esimese kolme kuuga on vabariigis 4041 sõidueksamist korduseksameid 1852," sõnas ta. Kõige pikemad kipuvad järjekorrad Kasemäe sõnul olema Tallinnas, väiksemate linnade osas aga seaduspärasus puudub ja olukord muutub suhteliselt kiiresti. Maanteeamet tegeleb tema kinnitusel igapäevaselt eksamineerijate kutseoskuste tõstmisega, et vältida piirkondlikke probleeme veoauto või mootorrattaeksamite vastuvõtmisel. "Peale selle jälgime iganädalaselt järjekordi ja paigutame eksamineerijaid ümber selliselt, et oleks tagatud võimalikult efektiivne töö. Lisaks toimuvad regulaarsed kohtumised autokoolidega, kus on arutluse all õpetamise ja eksamineerimise harmoniseerimine, et tagada võimalikult efektiivne sõidukijuhi ettevalmistamine ning stressivabam eksami sooritamine," loetles eksamikeskuse juht. Neile, kes tahavad kiiresti eksamile pääseda, soovitas Kasemäe end eelkõige piisavalt ette valmistada, võtta tõsiselt õpet autokoolis ja tutvuda eksamineerimist puutuva infoga maanteeameti kodulehel. Nii saab tagada, et eksam saaks esimesel katsel sooritatud. "E-teeninduses vabade aegade jälgimine on üsna tõhus viis leida esimene vaba eksamiaeg, sest vastavalt nõudluse suurenemisele lisame sinna aegasid ja kui keegi oma eksamiajast loobub, aeg vabaneb ja saab sinna kohe registreerida," lisas Kasemäe. B-kategooria omandamise eest tuleb autokoolis maksta 350-400 eurot, milles sisaldub paarkümmend sõidutundi. Lisatund maksab keskmiselt 18 eurot.
Tallinnas juhieksamile pürgijat võib oodata mitme kuuni küündiv järjekord
https://www.err.ee/588259/tallinnas-juhieksamile-purgijat-voib-oodata-mitme-kuuni-kuundiv-jarjekord
Maanteeameti e-teeninduses end riiklikule sõidueksamile registreerida soovijaid võib oodata halb üllatus: esimest vaba aega kodulinnas ei pruugi leiduda enne ligi kaht kuud. Maanteeameti teatel venivad järjekorrad pikaks korduseksamite suure arvu tõttu, kuid näiteks talvisel ajal on ooteaeg märksa lühem.
Seadus loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Praegu peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor. E-residentsuse projekti eesmärk on hõlbustada välisriikide isikutel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, seehulgas võimaldada asutada juriidilisi isikuid ning kuuluda nende juhtorganitesse. Seadus jõustub 2018. aasta 15. jaanuaril.
Tuleval aastal kaob firmade juhatuste Eestis asumise nõue
https://www.err.ee/588263/tuleval-aastal-kaob-firmade-juhatuste-eestis-asumise-noue
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu äriseadustiku muudatused, mis muuhulgas kaotavad e-residentide toetamiseks äriühingute juhatuste Eestis asumise nõude, nii et firmasid saab juhtida ka välismaalt.
"Taksojuhi" autoriks on Iraani režissöör Jafar Panahi, kellele 2010. aastal mõistis valitsus poliitilistel põhjustel 20-aastase filmitegemise keelu koos vanglakaristusega. Üldsuse survel muudeti vanglakaristus hiljem ümber koduarestiks. Režissööri isiklik lugu ja Iraani poliitiline tegelikkus tingivadki "Taksojuhi" (mis on Panahil järjekorras kolmas illegaalne film) sisu ning ka vormilise lahenduse. Panahi kehastub siin veidi saamatuks Teherani taksojuhiks, film on üles ehitatud nagu dokumentaal. Auto pardakaamera jälgib juhti ja tema juhuslikke kliente. Tegevuselt napp, ent haarav, südamlik ja vaimukas lugu toob läbi värvikate tegelaste vaatajani tänapäeva Teherani ühes selle argielu, inimliku külje ning poliitiliste vastuoludega, ja kõike seda hoiab koos Panahi isik. Juriidilise korrektsuse huvides on "Taksojuht" vormistatud nagu mittefilm, puuduvad tiitrid, stseenid oleks nagu lihtsalt pardakaamera salvestused. Vaataja taipab samas lavastajakätt. "Taksojuhti" on üle maailma vastu võetud vaimustusega, näiliselt lihtne lugu meenutab meile sedagi, miks filme üldse tehakse. Film võitis Berliini filmifestivali Kuldkaru ja FIPRESCI auhinna. "Taksojuht" on ETV2 ekraanil 5. aprillil kell 21:35.
Kultuuriportaal soovitab: "Taksojuht" ETV2-s
https://kultuur.err.ee/588264/kultuuriportaal-soovitab-taksojuht-etv2-s
5. aprillil on ETV2 ekraanil hinnatud Iraani film "Taksojuht", mis võitis Berliini filmifestivalil ka Kuldkaru.
Plastikud on polümeersed orgaanilised ained – sisuliselt pikaahelalised süsivesinikud – ja seeläbi mitte väga palju erinevad puidust, paberist, kummist, villast ja muust orgaanikast. Plastikuid on võimalik toota erinevast orgaanilisest ainest nagu tselluloos, kivisüsi, nafta, aga ka mais, kartul ja soja. Levinuimaks biolagunevaks plastikuks ongi just maisitärklisest toodetud plastik, samas kui nafta baasil toodetud mittelagunevad plastikud säilivad keskkonnas kümneid ja sadu aastaid. Plastikust kui olulisest reostajast ei ole mõtet pikalt rääkida, sest teema on laialt tuttav. Piisab kui ära märkida, et lisaks klassikalistele kilekottidele jm plastikjäätmetele on aktuaalseks keskkonnaohuks kujunenud ka mikroplastikud – plastiktoodete mikrosuuruses tükikesed, mis sisenevad plankterite abiga toiduahelasse ja häirivad üha enam mitmete organismide elu. Plastikpakendeid on väga erineva keemilise koostisega ning lihtsama molekuliga plastiku lagunemisel ja põletamisel jäävad alles vaid süsihappegaas ja veeaur. Nii võid õhukesi läbipaistvaid poe puuviljaletis leitavaid kilekotte suht rahumeeli põletada – olgugi, et praktikas pole põlemine kunagi 100 % puhas, siis mingit olulist toksilist reostust selle põletamisega õhu ei leki. Plastikute toksilisus sõltub lisaainetest, mille abil mõjutatakse plastiku omadusi. Plastikute toksilisus sõltub lisaainetest, mille abil mõjutatakse plastiku omadusi. Erinevad lisaained teevad nö tavalise plastiku kas pehmemaks, värvilisemaks, läikivamaks, klaasjamaks jne. Ja just selliste lisaainete esinemise puhul (nt PVC-le lisatavad ftalaadid, mis muudavad meie täispuhutavad rannamänguasjad pehmemaks ja vastupidavamaks) on oluline vaadata, kas ja kuidas antud tooteid kasutada. Õnneks elame me infoajastul ja ammu juba ei saa pugeda selle sildi taha, et me midagi ei tea – tuleb vaid aktiivsemalt huvi tunda. Nii on ka plastiktoodetel vastava märgistuse abil võimalik lihtsa vaevaga teada saada, millest see tehtud on. Elades maailmas, mis on igapäevaselt kokkupuutes nii paljude erinevate kemikaalide ja plastiktoodetega, oleks patt seda mitte teada. Seepärast siis järgnevalt lihtne “valgusfoori” stiilis juhend, mille võite igapäevaseks järgimiseks kasvõi külmkapi peale kinnitada. Esitame Zooloogid 2.0 ajaveebis ilmunud ühikese ülevaate kasutuses olevate plastiktoodete ohtlikkuse kohta: PET või ka PETE - polüetüleentereftalaat Kasutatakse pakendite tootmiseks: kosmeetika, kodupuhastustarbed ja vedelseebid, karastusjoogid ja pudelivesi, salatikastmed, toiduõli jm toidupakendid. Üks levinuimaid pakendi plastikuid. Ohtlikkus: ei sisalda ohtlikke aineid nagu ftalaadid ja bisfenool-a. Tasub jälgida, et pakendid ei satuks kuuma allikate lähedusse (nt köögipliidid), sest kõrgete temperatuuride tulemusena erituvad toksilised ained selle sisusse. Nt kaua päikese käes seisnud joogipudelil on “plastikumaitseline” vesi. Pakendid on mõeldud vaid ühekordseks kasutamiseks. HDPE ehk kõrge tihedusega polüetüleen Naftal baseeruv polüetüleenist tehtud termoplast – tugev, läbipaistmatu ja mingil määral ka kõrgemaid temperatuure talub plastik. Kasutatakse: toidukarbid, vee- ja kanalisatsiooni torud, plastikust aiamööbel, kilekotid, mänguasjad. Ohtlikkus: tegemist on ühe ohutuima plastikuga, mis kannatab ka mingil määral kuumutamist – ei ole siiski sobilik kuumade jookide pakendamiseks nagu kohv-tee. Sellest plastikust joogi- ja söögi pakendeid võib taaskasutada. PVC ehk polüvinüülkloriid Plastiku pehmendajateplastik na kasutatakse PVC koostisosana toksilisi ftalaate, mis lekivad plastikust ka välja – seega ei sobi PVC nt toidu- ja jooginõude materjaliks. Tegemist on tugeva ja ilmastikukindla plastikuga ja seda kasutatakse palju väljaspool toiduainetööstust. Võimalusel vältida kasutamist. Kasutamine: täispuhutavad rannamänguasjad ja kummipaadid, duššikardinad, riietus, kandekotid, põrandakatted, juhtmeisolatsioon, kunstnahk. Ohtlikkus: PVC sisaldab ohtlikke ftalaate, mille kahjulike mõjude hulgas on kantserogeensus ning hormonaalsüsteemi häired. Kunagi lisati PVC-le ka pliid, mida on kasulik teada vanade PVC toodete puhul. PVC põletamisel eritub atmosfääri hulgaliselt toksilisi kloororgaanilisi ühendeid, dioksiine – mille kahjulikud mõjud ulatuvad kantserogeensusest arenguhäirete ja immunsüsteemi kahjustusteni. LPDE ehk madala tihedusega polüetüleen Samuti naftal baseeruv LPDE on kasutusel pehmetes pigistatavates tuubides ja pudelites, klassikalistes poekilekottides ja prügikottides, piima- ja mahlapakkide koostisosana, aga ka näiteks nööpides. Leidub nii läbipaistva kui -paistmatuna. Ohtlikkus: LPDE-d peetakse üheks ohutuimaks plastikuks. Teadustöödes on testitud LPDE-st põlemise käigus eralduvaid gaase ja toksilisi aineid ning on leitud, et atmosfääri eralduvad kontsentratsioonid on sarnased märja puidu põletamisega. PP ehk polüpropüleen Polüpropüleen on tugev ja kuumakindel, ka mikrolaine ahjus ja nõudepesumasinas kasutatav suhteliselt ohutu plastik. Kasutuskohad: pudelikorgid, beebipiima pudelid, plastikust toidunõud, prügikastid, mikrolaine ahju kõlbulikud toidupakendid, margariini ja või pakendid. Ohtlikkus: selle plasti korduvakasutamine (nt tööle kaasa võetava toidu pakendamiseks) on ohutu. Pane tähele, et mikrolaplastik ine ahju kõlbulikkus on eeskätt seotud plasti vastupidavusega mikrolaine kiirgusele ning ohutuim on mikrolaine ahjus kasutada klaasist nõusid. Sama lugu nõudepesumasinaga. PS ehk polüstüreen Polüstüreen on meile tuttav kui valge mummuline vahtplast, mida kasutatakse kiirtoidu kioskites kohvi ja friikartulite pakendamisel ning majade soojustamisel. Lisaks vahtplastile leidub naftast toodetud polüstüreeplastik ni ka tugeva “mitte-mummulise” plastikuna. Kasutuskohad: igasugune insulatsioon mis on seotud kas kuuma või külma leviku piiramisega, aga ka CD plaatide karbid, munapakendid. Ohtlikkus: PS sisaldab mitmesuguseid toksilisi aineid, teiste seas kantserogeene, neurotoksilisi, tsütotoksilisi aineid, verd ning hormonaalsüsteemi kahjustavaid aineid. Polüstüreeni ei tohi korduvkasutada ega põletada. Ära hoia kaasa pakendatud toitu polüstüreenpakendis pikemat aega ning võimalusel väldi ning kasuta taaskasutatavaid nõusid. Muud plastikud (PC ehk polükarbonaadid) See on keeruline kategooria, mis tähendab, et siia alla võivad kuuluda mitmed plastikud, mis nt sisaldavad või ei sisalda bisfenool-a (BPA) sarnaseid komponente. Levinuimad plastiku tüübiks selle märgistuse all on polükarbonaadid (PC) ehk sellised “kõlisevad” selged plastikanumad, aga ka näiteks biolagunevad plastikud (PLA) – nii et tõepoolest väga erinevad materjalid. Lisaks võib PC tähistada seda, et antud plastikust pakend on tehtud ümbertöödeldud polükarbonaadist. Kasutuskohad: polükarbonaate kasutatakse mitmete plastikpudelite (sh beebi piimapudelid) tootmisel, aga ka kasvuhoone katetena, kontokasutuses töökohtade vaheseinadena, suurte kontorites kasutatavate veeanumatena, kaitseprillides Ohtlikkus: kuna toksiline bisfenool-a, mida kasutatakse PC tootmisel, on praeguseks keelustatud, siis kaasneb polükarbonaadist toodetel reeglina ka märgis BPA vaba (ingl k BPA free). BPA kahjulikud mõjud on seotud viljatusega, loote ja laste arenguhäiretega, BPA on kantserogeenne ja hormonaalsüsteemi häiriv aine. Kokkuvõtteks: Plastikust anumaid toidu pakendamisel kasutades on mõistlik igal juhul vältida nende kuumutamist ning enamikul juhtudel ka toidu pikaajalist säilitamist ja taaskasutamist. Valige õrnatoimelised ökoloogilised nõudepesuvahendid ning eelistage käsipesu nõudepesumasinale. Vältige plastikute põletamist ja kasutage eelistatult klaasist ja metallist taaskasutatavaid toidunõusid.
Juhend: milline on ohutu plastik?
https://novaator.err.ee/588257/juhend-milline-on-ohutu-plastik
Plastikust joogipudel, seebikarp või ühekordselt kasutatavad toidunõud – milliseid neist võib põletada nii, et seeläbi keskkonda ja iseend ei kahjusta. Mida tähendavad pakenditel leiduvad tootemärgised? On aeg teha teadlikke valikuid.
Eesti koondis on loositud ühte alagruppi Taani, Tšehhi ja Norra noortega. Alagrupist edasi veerandfinaali pääseb vaid võitja ja siin on kindel favoriit turniiril esimese asetuse saanud Taani koondis, kes varasematel aastatel noppinud mitmeid EM-tiitleid. Eesti koondist juhendava Rainer Kaljumäe sõnul on eesmärgiks võita Tšehhit ja Norrat ning anda kõva lahing ka Taanile. “See on võimalik ainult siis, kui keegi pingelises olukorras ei mängi ühtki punkti alla oma võimete, ainult nii võtame sellelt võistluselt maksimumi," sõnas Kaljumäe pressiteate vahendusel. Esimesena kohtub Eesti koondis reedel Norraga, päev hiljem mängitakse Taani ja viimasena Tšehhiga. Kokku osalevad EM-il 26 riigi koondised. Võistkonnavõistluses kuuluvad Eesti koondisse Mari Ann Karjus, Kati-Kreet Marran, Hannaliina Piho, Liisa Tannik, Karl Kert, Matis Kaart, Marcus Lõo ja Hans Kristjan Pilve. Peale võistkonnavõistlust algab 11. aprillil individuaalturniir, kus suurimad ootused on koondise parimatel Kati-Kreet Marranil ja Mari Ann Karjusel üksikmängudes ja paarismängus.
Noored sulgpallurid alustavad juunioride EM-i võistkonnavõistlusega
https://sport.err.ee/588255/noored-sulgpallurid-alustavad-juunioride-em-i-voistkonnavoistlusega
Reedel algavad Prantsusmaal, Mulhouses sulgpalli juunioride Euroopa meistrivõistlused. Esmalt selgitatakse EM-il parimad võistkonnavõistluses.
Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Vasar on eetris reedel kell 14.05.
"Vasara" mikri haarab Paavo Matsin
https://kultuur.err.ee/588252/vasara-mikri-haarab-paavo-matsin
Vikerraadio kultuurisaade "Vasar" räägib seekord kirjanduspärandist, kirjanduslikest linnadest ja kirjandusest linnaruumis. Tallinna raamatumessil avalikult salvestatud saate külaline on kirjanik Paavo Matsin.
Ratas kordas infotunnis opositsioonipoliitikute küsimustele vastates varem öeldut, et Peterburi minekul on ainult üks eesmärk - tähistada 100 aasta möödumist demonstratsioonist, kus ligi 40 000 eestlast marssisid Eestile autonoomia andmise nimel. Ta lisas, et kui 8. aprill on kuupäevaliselt kõige esimene sündmus "Eesti 100" programmi tähistamiseks ja see on pandud paika eelmise valitsuse ajal, siis ta ei näe küll mingit põhjust seda seda muuta. Mingeid muid kohtumisi väljaspool "Eesti 100" programmi Ratas enda kinnitusel taodelnud ei ole ega kavatse ka taodelda. Viimane Eesti peaminister, kes Venemaad külastas oli Andrus Ansip, kes kohtus 2013. aastal Peterburis Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga.
Ratas Peterburi sõitmist kahtluse alla ei seadnud
https://www.err.ee/588245/ratas-peterburi-soitmist-kahtluse-alla-ei-seadnud
Kolmapäeval riigikogus peaminister Jüri Ratase Peterburi visiidi ärajäämine seoses terroriaktidega kõne alla ei tulnud, ta kinnitas, et osaleb laupäeval toimuval üritusel nagu varem kavandatud.
Orlando Magicu 206 cm pikkune ja 24-aastane keskmängija Bismack Biyombo on tänavusel hooajal kogunud keskmiselt 6 punkti, 7,2 lauapalli ja 1,1 blokki mängus. 21-aastane ja 196 cm pikkune Denver Nuggetsi mängujuht Emmanuel Mudiay keskmised statistilised näitajad on tänavu olnud 11 punkti, 4 resultatiivset söötu ja 3,2 lauapalli. Kongo DV pääses viimati Aafrika meistrivõistluste finaalturniirile 10 aastat tagasi ning toona oli koosseisus näiteks ka NBA kogemusega Kristjan Kanguri praegune meeskonnakaaslane Christian Eyenga.
Kongo DV võib NBA pallurite abil tõusta Aafrika korvpallis üllatajaks
https://sport.err.ee/588239/kongo-dv-voib-nba-pallurite-abil-tousta-aafrika-korvpallis-ullatajaks
Kongo Demokraatlik Vabariik võib algaval suvel peetaval Aafrika korvpalli meistrivõistlustel ootamatult tõusta üheks favoriidiks, kui kaks NBA mängumeest Bismack Biyombo ja Emmanuel Mudiay on avaldanud soovi koondist esindada.
Seni on riik 2015. aasta algusest toetanud gümnaasiumiõpilaste koolilõunat iga päev 78 sendiga, ülejäänud 56 senti koolitoidu maksumusest on pidanud gümnasistid ise tasuma. Põhikooliõpilased on tasuta koolitoitu saanud alates 2006. aastast. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart märkis, et koolitoit on nii sotsiaalne kui hariduslik samm, sest kui õpilastel on kõhud täis, siis saavad nad ka klassis põhilisele keskenduda. „Leidub palju noori, kellele koolitoit võib olla ainsaks soojaks söögikorraks päevas,“ nentis Kõlvart. „Lisaks kipuvad paljudel ka koolipäevad pikaks venima, sest koolitundidele järgneb kas trenn, muusikakool või mõni teine huviring – seetõttu on tervislik ja korralik koolitoit noorele organismile väga oluline.“ Ühtlasi osutas abilinnapea, et koolilõuna on noorte jaoks kindlasti tervislikum ja soodsam kui snäkid või tühi kõht. Lisaks otsib Tallinn võimalusi juba selle aasta jooksul toetada Audentese spordigümnaasiumi õpilaste toitlustamist. „Spordigümnaasium on küll peamiselt riigi toetada, kuid seal õpib ka palju Tallinnast pärit noori. Me oleme huvitatud, et noorsportlastel oleks tulemuste saavutamiseks vajalikud tingimused. Tean ise, kui oluline on tõsiselt sporti tehes korralik toitumine,“ ütles Kõlvart. 2016. aastal eraldas linn põhikooli õpilastele tasuta toitlustamiseks 3,1 miljonit eurot ja gümnaasiumiõpilastele tasuta toitlustamiseks täiendavalt 5782 eurot. Käesoleval aastal on linnaeelarvest eraldatud koolidele esimeseks poolaastaks põhikooliõpilaste toitlustamiseks 1,7 miljonit eurot ja gümnaasiumiõpilaste tasuta toitlustamiseks 2128 eurot. Tasuta koolilõunat saavad praegu taotleda gümnaasiumiõpilased vähekindlustatud peredest. Koolilõuna maksumuseks Tallinna munitsipaalkoolides on 1,34 eurot. Koolilõuna maksumusest suurusjärgus 60 protsenti ehk 78 senti kaetakse riigi- ja umbes 40 protsenti ehk 56 senti linnaeelarvest.
Tallinna gümnasistid hakkavad tasuta koolitoitu saama
https://www.err.ee/588249/tallinna-gumnasistid-hakkavad-tasuta-koolitoitu-saama
Tallinn kavatseb uuest õppeaastast ehk septembrist pealinna gümnaasiumiõpilastele tasuta koolitoitu pakkuda.
Võimu ja vaimu vahelistes pingeväljades jäi Jevtušenko osaks pidev kahevahelolek, psühholoogid võiksid ehk rääkida koguni isiksuse kahestumisest; nõukogude kirjanikule tüüpilised siseheitlused leidsid tema juures iseäranis ereda väljenduse. Pidevalt lubatu ja keelatu piiril balansseerides sooritas ta vahel tõeliselt lummavaid piruette ja salto mortale sid. Alustanud debüütkoguga (1952) veel tõsiusklikult stalinlikus vaimus, võeti ta juba 20-aastaselt kirjanike liidu liikmeks, tõeline kuulsus aga saabus niinimetatud Hruštšovi sula päevil, mil ta kiiresti muutus oma põlvkonna üliviljakaks ja -menukaks trubaduuriks. Arvi Siig on kinnitanud: „Jevtušenko ütles kord, et noorena tarvitses tal vaid kolm tundi magada, et seejärel kolm ööd ja päeva kirjutada ning deklameerida.” 1 Luuletaja neljast järjestikusest abielust (neist esimene poetess Bella Ahmadulinaga) sündis viis poega. Paljudesse keeltesse tõlgitud poeem „Babi Jar” (1961) käsitles N. Liidus seni suuresti tabuteemana püsinud antisemitismi, 21. oktoobril 1962 ajalehes Pravda ilmunud luuletus „Stalini pärijad” aga oli tõeline sõjakuulutus „isakese” austajatele, mis näikse ärritavat isegi praegusi staliniste. Aastal 1963 Pariisis avaldatud emotsionaalne ja kõmuline „Enneaegne autobiograafia” 2 kippus paljastama nõukogude kirjanduspoliitika telgitaguseid. Leiame siit mõtteavalduse: „Kõik vene türannid on pidanud luuletajaid oma hullemateks vaenlasteks” 3; tollane parteijuht Nikita Hruštšov nuhtles ülekäte läinud poeeti mitmes oma kõnes. Jevtušenko taunis 1968. aasta Praha kevade mahasurumist ja astus välja Solženitsõni kaitseks. Liigub mitmeid versioone tema protestitelegrammidest „ustavale leninlasele” Leonid Brežnevile ja söakatest telefonikõnedest KGBd juhtinud Juri Andropovile. Ent kõigi nende julgustükkide kõrval ja järel kaldus poeet sooritama arvukaid kompromisse ametliku „sotsiaalse tellimusega”, tema dissidentlikke hüüatusi tasakaalustas liigagi tihti riigitruu poeetiline trummipõrin, ta suutis produtseerida ilmatu hulga surnult sündinud poliitilisi värsse täis õõnsat päevakajalist paatost, moraliseerimist ja deklaratiivset retoorikat. Nii et kui ta oma publitsistikas uhkelt kuulutas, et „kodanikutunne ei õigusta kirvetööd” ning et „tsirkus võib üllatada, ent mitte päästa, aga retoorika ei suuda ei üllatada ega päästa,” 4 siis käib see paraku suuresti ka luuletaja enese kohta. Imeline pääs lugematutele välisreisidele (enda sõnul külastas ta ligi sadat riiki) ajal, mil lihtkodanikele olid piirid rangelt suletud, on tekitanud tõsiseid kahtlusi poeedi ja „organite” soojadest suhetest, mida luuletaja ise küll alati eitas. „Minu kuulsus kaitses mind”, on ta korduvalt väitnud, kuid selle seletusega pole tahetud leppida. Eks aeg annab arutust. Vaapo Vaher on leidnud, et „Jevtušenkost sai KGB mängukann. Kohati lasti tal demonstreerida demokraati, siis aga mõnitati jõhkralt.” 5 Jevtušenko oli multitalent: poeet, prosaist, fotograaf, filmirežissöör, -stsenarist ja -näitleja (kehastas 1979. aasta mängufilmis „Lendutõus” „kosmonautika isaks” nimetatud Konstantin Tsiolkovskit). Tema luulelugemistes – sageli hiigelpubliku ees – oli ehtsat hüpnootilist jõudu. Eestis kujunes Jevtušenko peamiseks „maaletoojaks” teda mitmeti jäljendanud luuletaja Arvi Siig (1938 – 1999), avaldades tõlkevalimikud „Loits” (1977) ja „Kolmas mälu” (1985). Ent vahendajana proovisid kätt ka sellised sõnameistrid nagu Jaan Kross ja Artur Alliksaar, toogem viimaselt stiilinäide: Vandenõus vihureid terve hord kokku kihutab igast kaarest. Kuu pilvisse poeb nagu hulkur-orb, kes tahab end peita tšekaa eest. 6 Luuletaja massihüsteeriani küündiva populaarsuse kohta on Arvi Siig kirjutanud: „1965. aastal avaldab Jevtušenko ajakirjas „Junost” mammutpoeemi „Bratskaja GES” (pealkiri kujundlikult tõlgitav ka kui „Sõpruse jõujaam”). Selle ilmumise järel sai ta lugejatelt tohutu hulga kirju, sõitis uuesti Bratskisse ja luges poeemi peatükiti hüdroelektrijaama tammilt ette tuhandetele ja tuhandetele, ka paarisaja kilomeetri raadiusest kõikvõimaliku transpordiga saabunud elanikele-ehitajatele. Peatüki ajal, mis räägib vallasemast ja ta pojast, kelle brigaad võttis oma kasvatada, tõstsid kümned emad oma lapsed kõrgele üles ja hüüdsid: „Siin ta on, brigaadi poeg!” 7 Ent Jevtušenkol on ka rohkesti suurepärast isiku- ja intiimlüürikat, mis jääb ajavoolus ilmselt püsima (ja vääriks veelgi ühe korraliku valikkogu mahus eestindamist). Mõned tema filosoofilisemad luuletused haakusid minu jaoks noil kaugetel 1970-ndatel koguni eksistentsialistliku maailmatunnetusega. „Jevtušenkol on harukordselt terav silm detaili nägemisel, selle rakendamisel ja arendamisel kujundiks, samuti luuletuste puän- teerimisel pole talle võrdset. Ta pole erudiit, ta pole kodus abstraktses mõtlemises, kuid tal on huumorimeelt, eneseirooniatki, tal on äärmiselt erk ajastutaju, ta on väga mitmekülgne ja vastuoluline, kuid temas on õnnelikult ühendunud jesseninlik siirus ja südamevalu ning majakovskllik julgus ja oraatorlikkus” – seegi iseloomustus pärineb Arvi Siia sulest. 8 Olen ka ise omal ajal üritanud Jevtušenkot pisut tõlkida ja ehk sobiks lõpetuseks ära tuua üks luuletaja 50. sünnipäeva märkinud lühipala, mis võtab hästi kokku võimude, kriitikute ja tsensuuriga sageli lausa maadlusmaratone pidanud luuletaja enesetunde. 9 Kui maadleja haardest rebib käe, kõlab vaimustushüüdeid: „Oo, ennäe!” Kui aga on saatuse haardes poeet, kes andestaks tema nõrkusi veel? Hõikab: „Ära vingerda, vastu pea!” see, kes vingerdand kogu eluea. 1 Arvi Siig, „Lisajooni portreele” – Sirp ja Vasar 12. detsember 1980, nr 50, lk 6 2 Pealkirjaga „Ennatlikud memuaarid” ilmus see eesti keeles Ivo Iliste (1935-2002) tõlkes läbi pagulasajakirja Mana kolme numbri (1963, nr 3/4, 1964, nr 1 ja 2). Mana numbreid on nüüd võimalik lugeda ka digitaalarhiivis DIGAR. 3 Mana 1964/2, lk 113 4 Jevtušenko aforismialbum – Noorus 1983/7, lk 25 5 Vaapo Vaher, „Viimne nõukogude poeet” – Sirp 24. mai 2002, lk 3 6 Looming 1965/4. lk 499 7 Arvi Siig, „Poeetide kuningas” – Sirp ja Vasar 14. veebruar 1975, nr 7, lk 4 8 Samas. 9 Ilmunud: Sirp ja Vasar 15. juuli 1983, nr 28, luuleveerg lk 7. Luuletaja sünniaastaks arvati tollal olevat 1933, mida on hiljem nihutatud aasta võrra varasemaks. Lisa: katkend Jevtušenko autobiograafiast Ivo Iliste tõlkes Tänav hoolitses mu kasvatuse eest. Tänav õpetas mind vanduma, suitsetama, osavalt hammaste vahelt sülitama ja rusikaid kaklusvalmis hoidma. Ta õpetas mind ei midagi ega kedagi kartma. Sellest olen ma tänaseni kinni pidanud. Ma jõudsin arusaamisele, et elus on tähtsaim endas hirm tugevama ees maha suruda. Meie tänavat valitses tookord umbes kuueteistaastane poiss, keda punapeaks hüüti. ,,Punapea” oli oma vanuse kohta haruldaselt laiaõlgne. Ta kõndis meie tänaval nagu kuuluks see talle, jalad harkis ja meremehe õõtsuva kõnnakuga. Tal oli alati soge peas, nokk kuklasse keeratud. Soge alt voolas ta lakk nagu leegitsev kosk. Ta rohelised kassisilmad välkusid ümmarguses ja rõugearmilises näos täis põlgust kõige vastu. Punapea sabas jõlkusid tavaliselt kaks või kolm „adjutanti”. Ka nemad kandsid soget nokk kuklas. Punapea võis ükstapuha missuguse poisikese kinni pidada ja pruukis siis vaid niisama rõhuga öelda: ”Raha”... Ta „adjutandid” pöörasid siis poisil taskud pahupidi. Kes vastu katsus hakata, sai hirmsa keretäie osaliseks. Kõik kartsid Punapead. Mina kah. Ma teadsin, et ta rasket nukirauda taskus kandis. Et hirmust Punapea ees jagu saada, kirjutasin tast luuletuse. Esimene, mille avalikuks tegin. Järgmisel päeval oskas terve tänav luuletust peast ja rõkkas võidurõõmutsevast vihast. Ühel hommikul läksin kooli ja seisin äkitselt Punapea ja ta ”adjutantidega” silm silma vastu. Ta rohelised silmad tundusid minust läbi puurivat. „Kae, luuletaja ise. . .”, sisises Punapea ja irvitas. „Nii et sa kirjutad värsse või? Riimidega?” Punapea käsi sukeldus taskusse ja ta nukirauaga rusikas välgatas mulle pähe. Ma kukkusin verisena pikali ja kaotasin meelemärkuse. See oli mu esimene honorar. Mõned päevad olin ma voodis maas. Kui ma siis kinniseotud peaga tänavale ilmusin, nägin Punapead uuesti. Ma katsusin ennast valitseda, aga instinkt oli tugevam ja ma panin plagama. Ma jooksin koju, märatsesin voodil, lõin hambad patja ja peksin rusikatega võimetust vihast ja häbist enda hirmu pärast. Aga ma olin otsustanud iga hinna eest võitjaks jääda. Ma hakkasin käsikutega ja võimlemiskangil harjutama ja katsusin igal hommikul oma muskleid. Aga see kestis minu jaoks liialt kaua, enne kui nad tugevamaks said. Siis tuli mulle meelde, et ma mingis raamatus kord midagi ühe võrratu jaapani maadlemismeetodi kohta lugenud olin, mille abil nõrgem tugevamast üle oli. Ma vahetasin oma nädalatoidukaardi džiu-džitsuõpiku vastu. Kolme nädala jooksul lahkusin vaevalt korterist. Ma treenisin. Siis lõpuks läksin jälle välja tänavale. Punapea istus meie maja õuel rohus ja mängis oma „adjutantidega” atškood. Ta oli täiesti mängu kiindunud. Hirm oli mul siiski kõvasti kontides. Hirm nõudis, et ma ümber keeraks. Aga ma lähenesin mängijatele ja lükkasin jalaga kaardid segamini. Punapea tõstis pead ja nägi üllatunult ja kahtlevalt mind, kes ma alles hiljuti tema eest plagama olin pistnud. „Kas veel tahad või?” küsis ta ähvardavalt. Ta käsi lendas nagu eelmine kord tasku nukiraua järele. Aga ma tegin lühikese liigutuse ja Punapea vähkres valust karjatades maas. Ta ei saanud aru, mis juhtunud oli, tõusis ja tormas pulli moodi vihaselt peaga võngutades mulle peale. Ma haarasin ta käerandmest kinni. Surusin seda aeglaselt kokku, nagu õpikust lugenud olin. Nukiraud kukkus ta jõuetute sõrmede vahelt. Punapea katsus oma kätt ja kukkus jälle pikali. Ta hakkas uluma ja hõõrus oma musta rusikaga pisarad rõugearmilisel näol laiali. Ta "adjutandid” taganesid. Sellest silmapilgust peale ei olnud Punapea enam tänava kuningas. Sellest ajast saadik tean ma täitsa kindlasti, et tugevaid ei pruugi karta. On ainult vaja meetod kätte saada, mis neid võidab. Iga tugeva jaoks on oma džiu-džitsu. Sellest ajast peale tean ma ka, et kui tahan luuletaja olla, on mul vaja mitte ainult luuletusi kirjutada osata, vaid neid ka kaitsta.
Jevtušenko – riigitruu dissident
https://kultuur.err.ee/588248/jevtusenko-riigitruu-dissident
Äsja USAs surnud Jevgeni Jevtušenkot (18. juuli 1932 – 1. aprill 2017) võiksime nimetada vene (nõukogude) luule kauaaegseks sümbolkujuks ja lipulaevaks. Tema ande mastaabi üle on palju vaieldud, tema tohutus populaarsuses eriti 1960.-70. aastatel aga pole kahtlust.
Bussijuhti kahtlustatakse surma ja vigastuste põhjustamises ning ettevaatamatus liiklemises, vahendas Yle. Prokurör Karin Johnsson-Rydh rõhutas samas, et uurimine on alles algusjärgus. Ta ei täpsustanud pikemalt, miks bussijuhti kuriteos kahtlustatakse. "Selliste juhtumite puhul on rutiiniks, et järgneb eeluurimine ja korraldatakse ulatuslik juurdlus," märkis Johnsson-Rydh. Liiklusõnnetus kaheksanda klassi õpilasi vedanud bussiga toimus pühapäeval Rootsi keskosas Svegi lähistel. Õnnetuse tagajärjel sai surma kolm ja vigastada rohkem kui 20 inimest. Esmaspäeval viibis 11 õnnetuses viga saanut endiselt Östersundi haiglas. Kahe kannatanu vigastused on tõsised. Õnnetus leidis aset varahommikusel ajal ja sirgel teelõigul. Selleks hetkeks oli bussireis kestnud juba tunde. Bussijuht on öelnud, et kaotas bussi üle kontrolli, sest maantee oli jääkahjustuste tõttu halvas korras. Rootsi TV4 andmetel olevat bussiettevõtte Bergkvara Buss firmasisese kontrolli käigus märgatud samal bussil tehnilist viga vaid päev enne ohvriterohket õnnetust. Ettevõtte esindaja Simon Sandberg aga rõhutas ajalehele Aftonbladet, et õnnetuse eel polnud bussiga midagi viga ning et firmas kontrollitakse busse väga tähelepanelikult. Rootsi rahvusringhäälingu SVT andmetel ei läbinud sama buss eelmise aasta sügisel kahel korral tehnilist ülevaatust ning liiklusse naasis sõiduk alles pärast seda, kui omanikfirma enda tehnokontrolliettevõte bussi heaks kiitis.
Rootsi võimud esitasid koolilaste bussiga avarii teinud juhile kahtlustuse
https://www.err.ee/588247/rootsi-voimud-esitasid-koolilaste-bussiga-avarii-teinud-juhile-kahtlustuse
Kolme noore inimese surmaga lõppenud bussiõnnetust uuriv Rootsi prokuratuur esitas kuriteokahtlustuse bussijuhile. Samal ajal on meedia võtnud tähelepanu alla bussi tehnilise seisukorra.
"Festivali missioon on jäänud läbi ligi 40 aasta samaks, kuid tänu uudisteostele on festival igal aastal totaalselt uus. Uudisteostele keskendumine ongi eripära, mis Eesti Muusika Päevasid eristab teistest muusikafestivalidest. Valdavas enamuses on Eesti Muusika Päevadel esitatav muusika täiesti tuliuus," selgitas festivali kunstiline juht Timo Steiner ja lisas, et nüüdismuusikale keskendumine on oluline. Tänavuse festivali avab Tammo Sumera avalik heli-installatsioon "Kivi kuuleb" Niguliste kiriku ümbruses, mis salvestab linnaruumi helisid ning suhestub Tallinna vanalinna jalakäijatega, nii, et iga möödakõndija saab olla osa kordumatust helikunstiteosest. Linnaruumi-installatsioonile järgneb kell 19.00 festivali avakontsert "Õhtulaul", kus kõlab Galina Grigorjeva uudisteos ning Arvo Pärdi ja Cyrillus Kreeki muusika rahvusvaheliselt tunnustatud vokaalansambel Vox Clamantise esituses ning Jaan-Eik Tulve dirigeerimisel. Eesti Muusika Päevade kontsertidel esitavad uudisteoseid Eesti tippkollektiivid ja interpreedid, nende seas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Vox Clamantis, Estonian Cello Ensemble, Erkki-Sven Tüür, Johan Randvere, Peeter Vähi, Hele-Riin Uib, Ulla Krigul, Saale Fischer, Kristel Aer, Theodor Sink jt. Välisesinejatest on festivalil esindatud rahvusvaheliselt tunnustatud interpreedid Prantsusmaalt ja Venemaalt, nende seas pianist Nicolas Horvath ja löökpillimängija Le Quan Ninh Prantsusmaalt ning oboemängija Dmitri Bulgakov Venemaalt. Festivali kunstilisteks juhtideks on heliloojad Helena Tulve ning Timo Steiner. Tänavune festivaliteema on "Läbi hämaruse".
Eesti Muusika Päevadel kõlab üle kolmekümne uudisteose
https://kultuur.err.ee/588243/eesti-muusika-paevadel-kolab-ule-kolmekumne-uudisteose
Alates 1979. aastast korraldatav festival Eesti Muusika Päevad keskenduvad Eesti heliloojate nüüdisloomingule, tuues kontserdisaalidesse üle 30 uudisteose maailma esiettekande. Seekordne festival toimub 6. kuni 13. aprillini.
Administratsiooni liikmed rääkisid Wall Street Journalile, et nad kaaluvad, kas hakata kontrollima USAd külastavate välisriikide kodanike telefonikontakte ja sotsiaalmeediakontosid. "Kui USAsse saabuva inimese kavatsuste osas on vähimgi kahtlus, peaksid nad meile tõeliselt ja ausalt tõestama, et nad tulevad siia seaduslikel põhjustel," ütles sisejulgeolekuminister John Kelly. Kuigi telefoni kontrollimine ei ole tavapärane, võivad uued reeglid sundida USA külastajaid oma telefoni võimudele andma, et need saaksid kontaktide nimekirja üle vaadata. Teiseks võidakse riiki tulijailt nõuda oma sotsiaalmeediakontode paroolide avaldamist, et võimaldada nii avaliku kui privaatse suhtluse kontrollimist. "Teiseks võidakse riiki tulijailt nõuda sotsiaalmeediakontode paroolide avaldamist, et võimaldada nii avaliku kui privaatse suhtluse kontrollimist." Anonüümsust palunud kõrge ametnik ütles, et administratsioon soovib kindlaks teha, kellega USAsse tulija suhtleb. Muu hulgas analüüsitakse seda, kas turist toetab aumõrvu ja peab inimelu pühaks. Muudatused võivad puudutada ka riike, mis kuuluvad USA viisavabadusprogrammi (VWP), teiste seas seega Eestitki. Muudatusettepanekud on kooskõlas Trumpi kampaaniaaegse retoorikaga - ta ütles valimiste eel sageli, et riiki saabujaid tuleb äärmiselt põhjalikult kontrollida.
Trumpi administratsioon kaalub USAsse saabujate äärmuslikku kontrolli
https://www.err.ee/588238/trumpi-administratsioon-kaalub-usasse-saabujate-aarmuslikku-kontrolli
USA presidendi Donald Trumpi administratsioon uurib võimalusi, kuidas seadustada meetodeid riiki tulijate äärmuslikuks kontrollimiseks, mis muu hulgas tähendaks kohustust näidata ametnikele oma telefonis sisalduvaid kontakte ja vastata ideoloogiat puudutavatele küsimustele.
47-aastane serblane on mänginud Belgradi Crvena zvezdas, Limoges'is, Berliini Albas, Rooma Virtuses, Buducnostis ja Kölni RheinEnergie'is ning juhendanud Kölni, Zgorzeleci Turowit, Donetskit ja Albat. Obradovic on mängijana tulnud maailmameistriks ja kolmel korral Euroopa meistriks ning saanud Atlanta olümpiamängudelt hõbeda. Lokomotiv-Kuban on tänavu VTB Ühisliiga põhiturniiril kogunud seni 14 võitu ja 5 kaotust ning asub tabelis hetkel kõrgel 4. kohal. Kuigi lähikonkurentidest on 2-3 kohtumist vähem peetud, siis play-offiks asetust parandada neil tõenäoliselt ei õnnestu. Klubi on aga Obradovici tööga väga rahul ning soovis serblasest treeneri pika lepinguga siduda, et saaks tulevikku vaadates hakata tema soovidele vastavat koosseisu komplekteerima.
VTB Ühisliiga klubi sidus serblasest peatreeneri pika lepinguga
https://sport.err.ee/588236/vtb-uhisliiga-klubi-sidus-serblasest-peatreeneri-pika-lepinguga
Venemaa korvpalliklubi Krasnodari Lokomotiv Kuban teatas kolmapäeval, et koguni kolme aasta võrrapikendati lepingut peatreener Saša Obradoviciga, kes asus klubi etteotsa eelmise aasta novembris.