text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Teistest teisipäevastes mängudes said võidud samuti koduklubid, kui Dortmundi Borussia sai 3:0 jagu Hamburgist, FC Köln oli 1:0 parem Frankfurt Eintrachtist ja Bremeni Werder 3:0 Schalkest.
Liigatabelis on Bayernil 27 vooruga koos 65 punkti, Leipzigil on 13 silma vähem ning Hoffenheim on 14 punkti ja Borussia 15 punkti kaugusel. | Müncheni Bayern sai Bundesligas tänavuse hooaja teise kaotuse | https://sport.err.ee/588224/muncheni-bayern-sai-bundesligas-tanavuse-hooaja-teise-kaotuse | Saksamaa jalgpalli Bundesligas sai liider ja suurfavoriit Müncheni Bayern tänavuse hooaja teise kaotuse, kui võõrsil jäädi 0:1 alla Hoffenheimile. Kohtumise ainsa värava lõi 21. minutil Andrej Kramaric. |
2016. aasta aruandes kirjutas büroo, et küsitles 74 Kreekas ja Türgis asuvat Iraagi ja Süüria pagulast, keda kavatseti Leetu ümber paigutada.
"Nende seas tuvastati üheksa isikut, kelle reisi eesmärk ei olnud julgeolekubüroo arvates turvaline varjupaik, vaid kujutas ohtu Leedu julgeolekule," seis aruandes.
Büroo soovitas migratsiooniametil neid isikuid Leetu mitte tuua ja seda soovitust arvestati, ütles BNS-ile julgeolekubüroo pressiesindaja Aurelija Katkuvienė.
Leedu kohustus võtma kahe aastaga Kreekast ja Türgist vastu 1105 Süüria, Iraagi ja Eritrea pagulast.
Julgeolekubüroo märkis, et talle jäi mullu sihikule 70 Leedu kodanikku ja elanikku, kelle islamiäärmuslikud vaated võivad ohustada riigi julgeolekut, üks neist on äärmusrühmituse Islamiriik toetamise ja uimastite omamise kahtlustusega ka kinni peetud.
Leedu luure peatas mullu Vene sidemete tõttu kuus investeeringut
Leedu luure tõkestas eelmisel aastal majandus- ja energiajulgeoleku kaalutlustel kuus investeeringut, sest need olid seotud Venemaaga.
"Riigi julgeolekubüroo esitas 1174 majandus- ja energiajulgeolekuga seotud järeldust, kuus neist olid negatiivsed," kirjutas büroo 2016. aasta aruandes.
Pressiesindaja Aurelija Katkuvienė märkis, et negatiivne järeldus anti kuuele ettevõttele, kuid keeldus neid nimetamast.
Aruande kohaselt soovitas büroo kõrvaldada NATO hankelt kaks ettevõtet, mille aktsionäride seas oli Venemaa kõrgeid luure- ja julgeolekuametnikke.
Kahele juriidilisele isikule ei antud impordi ja ekspordilitsentsi, sest tuvastati nende koostöö isikutega, kes kuuluvad Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja Venemaa tegevuse pärast Ukrainas. Üks neist juhtudest on juba avalikustatud - see puudutas Vilniuse lähedale Arcus Novuse-AmberCore DC hiidandmepanga loomist, kui julgeolekubüroo hoiatas, et see võib olla seotud Vene luurega.
Leedu luure uuris mullu 874 Leedu kodanikku ja 1040 välismaalast
Leedu julgeolekubüroo 2016. aasta aruandes märgiti ka seda, et mullu jälgiti kohtu loal 874 Leedu kodanikku ja 1040 välismaalast.
Enamasti tuvastati elektroonilise side kaudu liikuvat teavet.
Võrreldes tunamullusega vähenes pisut jälgitavate leedulaste (2015. aastal oli neid 1017) ja suurenes välismaalaste hulk (904).
Julgeolekubüroo hoidis silma peal ka 34 juriidilisel isikul.
Büroo soovitas mullu jätta andmata või pikendamata Leedu elamisluba 116 isikule, 418-le ei antud viisat, 15-le ei antud Leedu kodakondsust. Soovitati jätta vastu võtmata kolm diplomaati ja neile keelduti akrediteeringu andmisest. | Leedu luure keelas julgeolekukaalutlusel üheksa pagulase vastuvõtmise | https://www.err.ee/588211/leedu-luure-keelas-julgeolekukaalutlusel-uheksa-pagulase-vastuvotmise | Leedu luure tõkestas üheksa Euroopa Liidu pagulaste ümberpaigutamise programmi raames saabuva isiku riiki lubamise, tuvastades, et nende viibimine Leedus võib ohustada riigi julgeolekut, edastas julgeolekubüroo. |
Festivalil esines 250 artisti 32 riigist ning lisaks muusikale ja mahukale konverentsiprogrammile pakkus sündmus mitmekülgset avastamist ka linnaruumi, filmi, kunsti, toiduelamuste ja avalike vestluste näol.
Lisaks õhtustele klubikontsertidele ja loovuse mõjule keskenduvale konverentsile leidsid festivali raames aset tasuta linnalava etteasted, vestlussari TMW jutud, restoraniprogramm TMW maitsed, Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse kureeritud eriprogramm TMW kunst, disainiturg, filmilinastused Kinos Sõprus, avalikku linnaruumi hõlmavad kunstiaktsioonid ning lastele ja noortele suunatud tegevused. Tänavuse festivali siduvaks teemaks oli kestlik areng ning sellega seotud valdkonnad keskkonnasäästlikkusest linnaarenguni ja kogukondade ühendamisest võrdsete võimaluste edendamiseni.
Festivali raames 31. märtsist 1. aprillini Vene kultuurikeskuses ja TMW koduhotellis Nordic Hotel Forumis aset leidnud konverentsist "Creative Impact" võttis osa 1193 delegaati, neist 412 Eestist ja 781 välisriikidest. President Kersti Kaljulaid nimetas konverentsi avakõnes Tallinn Music Weeki uue ühiskonna katsepolügooniks, festivaliks, mis näitab, kuidas loovalt erinevate vaadete vahel kompromisse leida. "Mõelge sellest, kuidas ületada vastuolusid tehnoloogiat kasutades, aga ka sellest, kuidas ennast ja oma vestluspartnereid vastuoludest läbi rääkida seni, kuni saame unistuste ühiskonna, unistuste Eesti. Näidake, mida suudab leidlik vaim ja paindlik meel," sõnas riigipea.
Konverentsi 30 paneelil ja esitlusel esines kokku 112 kõnelejat, nende seas Londoni esimene "öötsaar" Amy Lamé, mõjukas popkultuuriteoreetik Simon Reynolds, maailma saja loomingulisema ettevõtte hulka kuuluva Sound Diplomacy asutaja Shain Shapiro, Barbara Gessler Euroopa Komisjoni kultuuridirektoraadist jt. Tulevikutööstuse suundi lahkavate arutelupaneelide ning praktiliste kiirkohtumiste kõrval pakkus TMW konverents ka inspireerivaid lugusid. Muuhulgas jagasid paneelil "Keelatud lood" oma kogemusi tsensuuri ja poliitilise korrektsuse piiride kompamisest Norra laulja-lugudevestja Moddi ja Sloveenia industriaalgrupi Laibach liider Ivan Novak. Oma loometööd suunavatest jõududest rääkisid teiste seas auhinnatud helirežissöör Mandy Parnell ning nomaadidest kunstnikud-muusikud Alexander Hacke ja Danielle de Picciotto.
TMW peakorraldaja Helen Sildna sõnul oli tänavuse konverentsi toimumiskoht Vene Kultuurikeskus festivali jaoks sümboolse väärtusega. "Loovuse mõjuga suudame kokku tuua kogukonnad, rahvused ja mõtteviisid. See oli ka meie tänaste debattide tuum," lausus ta.
TMW 2017 kontserdid toimusid kokku ligi 80 laval üle linna. Lisaks õhtustele esitluskontsertidele festivali pealavadel toimus üle saja pealelõunase linnalava-kontserdi ootamatutes paikades uuskasutuskeskusest Nordic Hotel Forum hotelli sviidini. Edukaimateks üritusteks osutusid tehnomuusika maraton Balti jaama tunnelis ja paviljonis, Weekend festivali klubiõhtu Club Hollywoodis, Jazzkaare ja Jazzliidu ning Viljandi pärimusmuusikafestivali kontserdid Vaba Laval ja Raadio 2 esitluslava Von Krahlis. Erilist tähelepanu pälvisid ka festivali välja müüdud avakontsert "Radio Head Rewritten" Kristjan Järvi dirigeerimisel kultuurikatlas, Eesti power -folk bändi Trad.Attack! ja Ukraina elektrofolgi grupi Onuka ühiskontsert Vene kultuurikeskuses.
Linnalava üritustest olid märkimisväärseimad Tommy Cashi ja Taani räppari Black Danielsi etteasted Maakri tänava garaažlas, kontserdid uuskasutuskeskuses ja botaanikaaias ning õdusad akustilised kontserdid kolmes kaunis kodus. Ka TMW muid festivaliosi külastati aktiivselt. Publikut jagus nii galeriidesse, kinolinastustele, restoranidesse kui linnaruumi aktsioonidele. Balti jaamast Telliskivi loomelinnakusse viiv Reisijate tänav täitus festivaliks EKA tudengite loodud ainulaadsete valgusinstallatsioonide, muusikaelamuste ning tänavatoiduga. TMW linnaruumi hõlmavate algatuste raames anti uus elu Maakri 30 aadressil asuvatele garaažidele. Menukad olid rahvuskööke ja -kultuure tutvustavad mehhiko- ja jaapaniteemalised eriõhtusöögid ning paastuaegne külastus ikoonimuuseumis. Erakordset elamust pakkusid heategevad "Toit ei ole prügi” õhtusöögid Peeter Piheli juhtimisel.
Disaini- ja arhitektuurigaleriis Hiiumaa restorani Ungru juhitud TMW pop-up kohvikusse kogunes iga päev täismaja jagu einestajaid ja avalike vestluste kuulajaid. Põnevaid aruteluteemasid jagus "TMW jutud" vestlustel linnakultuuri tulevikustsenaariumide esitlustest kosmilise ilumeele lahkamiseni. TMW raames toimus taas ka professionaalne laulukirjutajate laager, millest võttis osa 30 laulukirjutajat ja produtsenti, neist 13 Eestist ja 17 välisriikidest.
Kuni kolmapäeva, 5. aprilli südaööni kestab festivali publiku lemmikartisti valimine, mille võitja avalikustatakse järgmise nädala jooksul.
Kuni reede, 7. aprillini kestab TMW videokonkurss #hoolin, mis tutvustab viise, kuidas nutikalt tegutsedes vähem keskkonda saastada, loodusressursse jätkusuutlikult kasutada, teadlikult tarbida ning kõikidele ühiskonnaliikmetele võrdseid võimalusi tagada. Konkursil osalemiseks tuleb käepäraste vahenditega filmida kuni minutipikkune lühiklipp, milles osaleja tutvustab oma lubadusi, kogemusi ja näpunäiteid keskkonnahoiu, teadliku tarbimise ja taaskasutuse teemadel või turvalisemasse elukeskkonda ning inimõiguste parandamisse panustamisel.
Kümnes Tallinn Music Week toimub 2.–8. aprillil 2018.
Tallinn Music Week 2017 numbrites:
250 esinejat 32 riigist
36 823 festivalikülastust
1193 konverentsi delegaati, neist 879 välisriikidest
132 välisajakirjanikku
80 festivali toimumispaika
250 000 veebilehe külastust 150 riigist
Tallinn Music Week 2016 numbrites:
250 esinejat 30 riigist
34 676 festivalikülastust
1036 konverentsidelegaati, neist 781 välisriikidest
128 välisajakirjanikku
70 festivali toimumispaika
195 505 veebilehe külastust 144 riigist | Tänavusel Tallinn Music Weekil oli ligi 37 000 külastust | https://menu.err.ee/588228/tanavusel-tallinn-music-weekil-oli-ligi-37-000-kulastust | Möödunud nädalal toimunud linnafestivalil Tallinn Music Week (TMW) oli 36 823 külastust, sealhulgas 1193 festivali delegaati, kes osalesid TMW konverentsil "Creative Impact". |
Järgmise nädala teisipäeval kirjutatakse Helsingis alla lepingule, millega rajatakse Soome pealinna hübriidohtude vastane kompetentsikeskus. Keskuse asutajaliikmeteks on lisaks Soomele kümme Euroopa Liitu või NATO-sse kuuluvat riiki - USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti, Läti, Leedu, Hispaania, Rootsi ja Poola.
Hiljem võib keskusega liituda veel riike. Reaalset tegevust alustab keskus septembris.
Soome rahvusringhäälingu andmetel tehakse kolmapäeval kogunevale juhtrühmale ettepanek nimetada keskuse juhiks Aalto ülikooli küberturvalisuse professor Limnéll. Juhtrühma kuulub igast asutajariigist üks esindaja.
Soome EL-i asjade asekantsler Jori Arvonen tulevase juhi teemal spekuleerida ei soovinud.
"Ma ei taha praegusel etapil selle asja kohta midagi öelda. Soome teeb sellel teemal ettepaneku ja ametisse nimetamise kiidab hübriidkeskuse juhtkond heaks järgmise nädala kolmapäeval," selgitas ta.
Arvonen peab võimalikuks, et keskusele nimetatakse esialgu ajutine juht. Samas peab ta tõenäoliseks, et see sama isik saab ka püsiva ametikoha keskuse juhatuses.
Kompetentsikeskuse ülesandeks on tugevdada liikmesriikide vastupanuvõimet hübriidohtudele ning tõsta selleteemalist teadlikkust. Keskus korraldab koolitusi ja õppusi, viib läbi uuringuid ning jagab liikmesriikidele informatsiooni oluliste tähelepanekute kohta. Keskus hakkab tegutsema ühise võrgustiku baasil ning keskuse enda palgale võetakse vaid mõned töötajad.
Jarno Limnéll on kirjutanud korduvalt arvamusartikleid ka ERR-i portaalis. | Yle: Helsingi hübriidohtude vastase keskuse juhiks saab Jarno Limnéll | https://www.err.ee/588230/yle-helsingi-hubriidohtude-vastase-keskuse-juhiks-saab-jarno-limn-ll | Yle andmetel võib järgmisel nädalal Helsingis avatava hübriidohtude vastase keskuse juhiks saada Aalto ülikooli küberturvalisuse professor ning tuntud julgeolekuanalüütik Jarno Limnéll. |
Festival otsib installatsioone, mis mõjutaksid seda, kuidas me linna tajume: mida me teatud kohtades tunneme, mõtleme ja näeme. UIT kutsub üles otsima linnades negatiivseid seoseid tekitavaid kohti ning looma installatsioone, mis tekitaks samas ruumis vastupidise kogemuse.
Projekti vormiks on installatsioon avalikus ruumis. Lähenemine sellele on vaba ning võib olla distsipliinide ülene, kuid arvestama peaks sellega, et teos oleks eksponeeritav Tartu avalikus ruumis festivalinädala vältel (14.–20.08.2017). Projektide juures hinnatakse interaktiivsust, leidlikkust ja oma keskkonnaga sobitumist. Üleskutse on eelkõige suunatud arhitektuuri-, maastikuarhitektuuri-, sisearhitektuuri-, installatsiooni-, skulptuuri- ja disainitudengitele, kuid osalema on oodatud ka teised linnaruumihuvilised.
Kui sa oled huvitatud osalemisest, siis palun saada oma idee hiljemalt 7. maiks koos portfoolio ja esialgse eelarvega aadressile [email protected]. Festival pakub osalejatele honorari (800 eurot projekti kohta) ja katab produktsioonikulud (kuni 1000 eurot projekti kohta) ning kompenseerib transpordi ja ööbimisega seotud kulud. Välja valitakse kaks festivalile sobivat tööd.
Linnafestival UIT on rahvusvaheline interdistsiplinaarne festival, mis avastab keskkonnatundliku kunsti juhatusel Tartut. Järjekorras viies festival toimub 16.-19. augustini 2017 Tartus. | UIT kuulutas installatsioonide otsinguil välja avatud konkursi | https://kultuur.err.ee/588220/uit-kuulutas-installatsioonide-otsinguil-valja-avatud-konkursi | Linnafestival UIT kuulutas välja 2017. aasta festivali installatsiooniprogrammi avatud konkursi, mille teema on "Ümberpööratud ruum". |
Professor Sabakov ärkas vara. Oli ju tähtis päev – tema näitekooli õpilased lõpetasid. Kool oli läbi. Täna oli pidupäev. Professor Sabakov oli hoolikalt valmistunud kõneks. Kõigepealt mõni sõma kooli tähtsusest: siit saite oskused, siit saite ideaalid. Nüüd olete noored meistrid ning kui teil veab, siis lööb ühel päeval särama teie tähetund. Tähtis on truuks jääda elutõele. Elutõde? Siin Sabakov jäi hetkeks mõttesse. Mis see on? Mis on tõde? Mis on elu? Ah tühja, iga näitleja teab seda. Kui ütled elutõde, siis tähendab see orgaanikat, loomulikkust, siirust. Olge siirad! Olge loomulikud! Vaadake kassi ja te saate aru! Nüüd te lähete erinevatesse teatritesse, hakkate kunsti teenima. Pidage meeles Stanislavski sõnu kunstist. “Minu elu kunstis” on teie elu kunstis. Iga liigutus peab olema pealisülesande teenistuses. Ärge valetage!
Professor Sabakov jäi jälle mõttesse. Ta oli juba mitu lendu laiali saatnud ja ikka needsamad sõnad kordusid. Kas ma olen oma arengus seisma jäänud? mõtles ta ning kohkus veidi. Peaks kuidagi teisest otsast peale hakkama. Võiks Stanislavski õpilast Grotowskit mainida, natuke ka Meierholdist ning siis panna punkt.
Jah, punkt. Järsku taipas professor Sabakov, et ka tema elule tuleb kord punkt – surm. Enne seda tuleb veel palju näitlejaid, lavastajaid, dramaturge kasvatada meie teatri hüvanguks. Kõik on ju selge, ainult tegutse. Palk on hea. Välismaal saab tihti käia, naine on küll juba vana, kuid noori tüdrukuid võib vaadata koolis. Ja need on tõeliselt andekad ning särtsu täis. Ja kõik minu valitud, mõtles professor Sabakov. Aga siiski, milleks see kõik? Pankurid ja maaklerid tahavad lõbu, teatrid on tõsiste näidendite puhul tühjad ning kapitalism möllab. Ma olen kapitalistlik siga, turgatas äkki professor Sabakovile pähe. Noor näitleja saab kolm-neli korda minust vähem palka, iga päev näen prügikastiolendeid, mina aga sõidan mööda välismaa koole ning räägin, kui tore on meie kool.
Ja äkki professor Sabakov murdus. Ta istus autosse ning sõitis lähimasse supermarketisse. Ostis kolm meetrit pesunööri, sõitis kooli ning poos enda võimlemisredeli pulga külge üles.
Kui õpilased ta avastasid, oli professor Sabakovi nägu sinine nagu õhtutaevas ning keel ripnes suust. Ta võeti maha ning viidi morgi. Lõpupidu lükati edasi. | Jaan Tooming. Professor | https://kultuur.err.ee/588225/jaan-tooming-professor | Kas on elu pärast surma? Kas on elu enne surma? Toominga jutud jätkuvad. |
Soome naiskond sai veerandfinaalis kindlalt 4:0 jagu Rootsist ning Saksamaa oli 2:1 parem Venemaast.
Poolfinaalid peetakse neljapäeval ning pronksimäng ja finaal on kavas juba reedel.
Alates 1990. aastast peetud naiste jäähoki MM-i ajaloo edukaim riik on kümne esikohaga Kanada. USA-l on MM-tiitleid seitse ja ülejäänud riigid pole kunagi isegi finaali jõudnud. Soome on edukaim pronksiriik lausa 11 seda karva medaliga. | Soome ja Saksamaa saavad võimaluse USA ja Kanada valitsemise lõpetada | https://sport.err.ee/588218/soome-ja-saksamaa-saavad-voimaluse-usa-ja-kanada-valitsemise-lopetada | USA-s, Plymouthis peetaval naiste jäähoki MM-il kohtuvad poolfinaalides USA - Saksamaa ning Kanada - Soome. Kui kaks Põhja-Ameerika koondist jõudsid tänu A-alagrupis kahe hulka jõudmisele otse nelja hulka, siis Saksamaa ja Soome pidid mängima ka veerandfinaalis. |
Uurimiskomitee Peterburi peavalitsus algatas terrorismi toetamise süüdistusega kriminaalasja," seisab Interfaxi saabunud pressiavalduses.
Juurdluse andmeil "värbasid kahtlusalused 2015. aasta novembrist praeguseni Peterburis peamiselt Kesk-Aasia päritolu inimesi terrorikuritegude sooritamiseks ning Al-Nusra Rinde (Tahrir al-Shami) ja Islamiriigi tegevusse kaasamiseks".
Lisaks märkis ametkond, et "need tegelased püüdsid kaasata värvatavaid muudesse seadusvastastesse relvaühendustesse, seal hulgas välismaal".
"Uurimiskomitee kontrollib hoolikalt nende sidemeid, kuid peab kohe märkima, et tõendeid Peterburi metrooplahvatuse korraldamisega seotuse kohta ei ole," seisis pressiavalduses.
Ametkond teatas, et kahtlusaluste elupaiku otsitakse läbi, sealt on juba leitud äärmuslikku islamikirjandust, esemeid ja dokumente, mis on asja uurimise jaoks tähtsad.
"Praegu otsustatakse kinnipeetute vahi alla võtmist ja süüdistuse esitamist, rakendatakse meetmeid nende kaasosaliste tuvastamiseks ja vastutusele võtmiseks," edastas komitee.
3. aprillil hukkus Peterburi metroos isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses 14 inimest ja üle poolesaja sai haavata. | Peterburis võeti kinni kuus arvatavat Kesk-Aasia terroristi | https://www.err.ee/588223/peterburis-voeti-kinni-kuus-arvatavat-kesk-aasia-terroristi | Vene eriteenistused pidasid Peterburis kinni kuus Kesk-Aasiast pärit isikut, keda kahtlustatakse uute liikmete värbamises äärmusrühmitustesse Islamiriik (ISIS) ja Tahrir al-Sham, edastas uurimiskomitee. |
Julgeoleku- ja päästeametnike andmetel on vigastatuid rohkem kui 40, vahendas Reuters.
Sündmused said alguse, kui pealinn Bagdadist 175 kilomeetrit põhjas asuvasse linna saabusid politseinikeks maskeerunud ISIS-e võitlejad, kes sõitsid ka politseiautoga. Politseikolonel Khalid Mahmoudi sõnul oli ründajaid umbes kümme, nendest kaks olid varustatud pommivöödega.
Terroristid võtsid sihtmärgiks kohaliku politsei kontrollpunkti ja kohaliku politseikoloneli kodumaja, kus tapeti nii kolonel ja neli tema pereliiget. Kui politseinikud ründajad ümber piirasid, õhkisid enesetaputerroristid oma pommivööd ning kolm terroristi tapeti tulevahetuse käigus.
Viis terroristi on aga endiselt jooksus ning seetõttu on Tikritis kehtestatud komandanditund. Hommikul oli mitmelt poolt kosta tulistamist.
Linna suurima haigla juht Nawfal Mustafa selgitas, et haiglasse on toodud 31 surnukeha, nende seas ka 14 politseinikku, kuid hukkunute arv võib veel tõusta, sest osa tsiviilisikuid sai surma oma poodides või kodudes.
Rünnak toimus ajal, kui USA juhitud koalitsiooni toel tegutsevad valitsusväed on piiramas ISIS-e viimast Iraagi kantsi, 225 kilomeetri kaugusel asuvat Mosuli linna. Linna idaosa vallutati tagasi juba jaanuaris, kuid lääneosa pärast peetav võitlus kestab endiselt. Valitsusvägede pealetungi takistab kõige rohkem asjaolu, et ISIS-e terroristid kasutavad piirkonna tsiviilelanikke inimkilbina.
Ekspresident Saddam Husseini kodupaigaks olnud Tikrit vallutati ISIS-e käest tagasi juba kahe aasta eest. | ISIS korraldas Tikritis terrorirünnaku, hukkus üle 30 inimese | https://www.err.ee/588219/isis-korraldas-tikritis-terrorirunnaku-hukkus-ule-30-inimese | Iraagi põhjaosas Tikriti linnas leidis ööl vastu kolmapäeva aset ISIS-e poolt korraldatud terrorirünnak, mille tagajärjel sai surma vähemalt 31 inimest, nende seas 14 politseinikku. |
Esimeseks vastaseks on Läti naiskond, kellega eestlannad juba selle aastanumbri sees mänginud on, kui vastamisi mindi Küprosel toimunud Aphrodite Cup nimelise turniiri finaalis. Selles kohtumises pidi Eesti tunnistama lõunanaabrite paremust penaltiseeria järel.
Mängude ajakava:
6. aprill kell 13:00 Eesti – Läti (Mikheil Meskhi 2. staadion)
8. aprill kell 15:00 Gruusia – Eesti (Mikheil Meskhi staadion)
11. aprill kell 15:00 Eesti – Kasahstan (Mikheil Meskhi 2. staadion)
Koosseis:
Väravavahid
Imbi Hoop (15.12.1988) - Pärnu JK 20/0
Getriin Strigin (07.07.1996) – FC Granada (ESP) 2/0
Karina Kork (23.02.1995) – JK Tallinna Kalev 1/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvarosi Torna Club (HUN) 59/0
Pille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 55/0
Anete Paulus (27.09.1991) – Pärnu JK 44/1
Liis Pello (07.02.1988) – FC Kirkop United (MAL) 28/1
Ketlin Saar (02.05.1997) – Pärnu JK 17/1
Elizaveta Rutkovskaja (09.12.1997) – Pärnu JK 3/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Katrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 78/16
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 77/3
Signy Aarna (04.10.1990) – Kuopio Pallokissat 64/25
Eneli Vals (27.05.1991) – Tallinna FC Flora 46/2
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK 39/3
Merily Toom (20.08.1994) – Pärnu JK 33/1
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Tallinna FC Levadia 20/2
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 18/1
Lisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 13/1
Liivi Sõrmus (17.02.1992) – Pärnu JK 7/1
Ulrika Tülp (20.06.1991) – Pärnu JK 4/0 | Eesti naiste jalgpallikoondis alustab MM-eelringi Läti vastu | https://sport.err.ee/588198/eesti-naiste-jalgpallikoondis-alustab-mm-eelringi-lati-vastu | Eesti naiste jalgpallikoondis alustab neljapäeval Gruusias MM-eelringi kohtumisi, kui vastamisi minnakse Läti naiskonnaga. 8. aprillil mängib Eesti võõrustaja Gruusiaga ning eelringi viimane kohtumine peetakse Kasahstani vastu. |
Välisministeeriumi pressiesindaja Hua Chunying ütles seda kolmapäeval tavapärase pressibriifingu raames, vahendas Reuters.
Hua sõnul kutsub Peking kõiki osapooli üles vaoshoitusele ning edasiste pingete vältimisele.
Põhja-Korea tegi kolmapäeva varahommikul järjekordse raketikatsetuse, teatasid Lõuna-Korea kaitseministeerium ja USA armee.
"Põhja-Korea tulistas täna varahommikul Sinpo sadamast Jaapani merre veel tuvastamata tüüpi mürsu," seisis kaitseministeeriumi teadaandes.
USA armee andmetel tulistas Põhja-Korea välja kesktegevusraadiusega ballistilise raketi.
"USA väejuhatus jätkab tihedat koostööd meie Lõuna-Korea ja Jaapani liitlastega, et tagada julgeolekut," ütles Pentagoni esindaja.
Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatuse (NORAD) hinnangul ei kujutanud rakett Ühendriikidele ohtu.
USA president Donald Trump ütles nädalavahetusel usutluses väljaandele Financial Times, et Ühendriigid on valmis Põhja-Korea tuumaohu likvideerima ka iseseisvalt, kui Hiina ei lisa survet probleemi lahendamiseks.
Trumpi sõnul oleks Hiinale hea, kui riik abistaks Ühendriike Põhja-Korea suhtes ja kui Peking seda ei tee, siis pole see hea kellelegi.
Financial Timesi andmetel peab praegune USA administratsioon Põhja-Koread Ühendriikidele kõige vahetumaks ohuks. Riikliku julgeolekunõukogu asenõunik Kathleen Troia McFarland avaldas ajalehele arvamust, et suure tõenäosusega saavutab Põhja- Korea veel enne Trumpi praeguse ametiaja lõppu võimekuse tabada raketiga USA mandriosa.
Pyongyang väitis nädalalõpul aga, et USA kasutab Põhja- Korea tuumaprogrammi ettekäändena varjamaks oma vastuseisu tuumarelvade keelustamisele.
Põhja- Korea ÜRO esinduse nõunik Ri Song Chol ütles neljapäeval uudisteagentuurile AP, et USA tegevus on sundinud Pyongyangi tuumarelvi välja töötama ja neid omama, et kaitsta end Ameerika agressiooni vastu.
Ri reageeris USA suursaadiku Nikki Haley esmaspäevasele kommentaarile, et Ühendriigid ei osale ÜRO kõnelustel tuumarelvade keelustamiseks, kuna mõned "pahad tegijad", nende seas Põhja- Korea, ei allkirjasta ega täida võimalikku lepet.
Ri rõhutas, et Põhja- Korea toetab ülemaailmset jõupingutust likvideerida tuumarelvad, kuid ei loobu oma relvastusest enne, "kui maailma tuumarelvavabaks muutmine on ellu viidud". | Peking: Põhja-Korea raketikatsetus pole seotud Xi ja Trumpi kohtumisega | https://www.err.ee/588214/peking-pohja-korea-raketikatsetus-pole-seotud-xi-ja-trumpi-kohtumisega | Hiina välisministeerium teatas, et Peking ei näe seost järjekordse Põhja-Korea raketikatsetuse ja president Xi Jinpingi ning USA riigipea Donald Trumpi eelseisva kohtumise vahel. |
RTE andmetel pidasid Iirimaa politsei organiseeritud kuritegevuse büroo töötajad teisipäeval Dublinis Blakestowni piirkonnas kinni kolm meest, kellest üks on ERR-ile teadaolevalt Imre Arakas (58).
The Irish Sun kirjutab, et palgamõrtsukaks peetava 58-aastase mehe hüüdnimi on Lihunik.
Väidetavalt oli Lihunik tulnud Iirimaale kohalikus kuritegelikus ilmas tuntud Kinahani jõugu kutsel, mis peab verist sõda teise kohaliku jõugu - Hutchi jõuguga.
Lehe väitel leidis politsei arvatava palgamõrvari juurest ka nimekirja Hutchi jõugu liikmetest ning ka umbes 5000 euro väärtuses kokaiini. | Iiri politsei pidas kinni Imre Arakase | https://www.err.ee/588213/iiri-politsei-pidas-kinni-imre-arakase | Iiri politsei pidas Dublinis kinni Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Imre Arakase, keda Iirimaa meedias nimetatakse väidetavaks palgamõrvariks. |
"Iga tuumajaamade arvelt kaotatud megavatt asendati Tennessee orus 1980. aastatel söel töötavate elektrijaamade võimsusega. Paratamatult kasvas sellega ka õhusaaste," selgitas kahe tuumajaama sulgemise mõju uurinud Carnegie Melloni majandusprofessor Edson Severnini ERR Novaatorile. Energiabilansis tekkinud augu lappimiseks rakendust leidnud söeelektrijaamade lähistel asuvates asulates kasvas peenosakeste sisaldus kuupmeetris 40 mikrogrammilt 50 mikrogrammini.
Severnini leidis, et 18 kuud enne ja pärast tuumajaamade sulgemist ilmale tulnud laste kaal erines kuni 134 grammi võrra. Viimane vastab viieprotsendilise kaalulangusele. Söeelektrijaamade lähistel, kus elektritootmine samal ajal ei kasvanud, kaalulangust ei märgatud.
"Tõsi, ilmale tulnud laste kaal polnud selle mõjul väiksem kui 1500–2500 grammi, millega oleks nad langenud selgelt riskirühma. Küll on aga vahe võrreldav sellega, kas ebasoodsa sotsiaalse taustaga naine saab raseduse ajal lisavitamiine või mitte," sõnas Severnini.
Varasemates uuringutes on seostatud sünnikaalu vähenemist professori sõnul väiksema sissetulekuga hilisemas elus, väiksema IQ ja pikkusega jne. Kuigi täpne mehhanism jääb veel segaseks, võib õhusaaste mõjutada ema organismi põletikulisust ning vere hüübimist ja vererõhku. See omakorda avaldaks mõju loote arengule.
Imikute sünnikaal vähenes uuringu järelduste kohaselt õhureostuse tõttu suurusjärgu võrra rohkem kui varasemates töödes. Severnini pidas efekti tugevust märgiks, et tegu on reaalse nähtusega. Kriitikud märkisid aga, et mees kasutas analüüsis vananenud õhusaaste näitajat, kus loetakse saaste hulka ka osakesed, mis oma suuruse tõttu hingamisteedesse jõuda ei tohiks.
Severnini uurimus ilmus vaid nädal pärast seda, kui uus USA president on tõotanud leevendada mitmeid söe kasutamisega seonduvaid keskkonna regulatsioone. "See on kokkusattumus. Kuid minu eesmärgiks on näidata, et iga otsust, mida me energeetika vallas langetame, tuleb põhjalikult kaaluda. Antud juhul selgus tööst, et soov inimesi potentsiaalse (tuuma)õnnetuse eest kaitsta kahjustas hoopis nende tervist," selgitas professor. Nüüd oleks kaalul söeenergeetika ergutamisest lõigatav majanduslik kasu.
Samuti rõhutas Severnini, et tuumajaamade sulgemisega seonduv kahjulik tervisemõju olla tänapäeval mõneti väiksem. Esiteks paiskub elektrijaamade fossiilkütuste põletamisel keskkonda vähem kahjulikke ühendeid ja teiseks on kasvanud taastuvatest energiaallikatest saadava energia osakaal. Siiski tasuks Fukushima tuumaõnnetuse järel tuumajaamu sulgema hakanud Saksamaal ja Jaapanil tõsisemalt kaaluda, milline mõju nende otsusel olla võib.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Energy. | Tuumajaamade sulgemine vähendas imikute sünnikaalu | https://novaator.err.ee/588215/tuumajaamade-sulgemine-vahendas-imikute-sunnikaalu | Läbimõtlematult tuumaenergiast loobumine võib tuua rohkem kahju kui kasu. USA-s Three Mile Islandi tuumaõnnetuse järellainetuse mõjul toimunud tuumajaamade sulgemisega paralleelselt vähenes mitmel pool laste sünnikaal. Põhjusena võib näha saastavamate energiaallikate kasutuselevõttu. |
“Oleme Janekiga koos töötanud kümme aastat – alates 2007. aastast, mil ta valiti Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) presidendiks,” rääkis Maailma Kabeföderatsiooni praegune president Harry Otten. “EDC on kindlasti maailma juhtiv kontinendi konföderatsioon ning Janek on selle presidendiks tagasi valitud 2 korda. Ta on osalenud Euroopa kabe juhina FMJD juhtimises kümnendi ning on tänaseks kogenud ja küps võtma teatepulga üle. Toetan Janeki kandidatuuri ning soovin koos temaga jätkata uues, sügisel valitavas juhatuses FMJD vastloodava rahvusvaheliste suhete juhina, kelle üheks ülesandeks on saada kabele Rahvusvahelise Olümpiakomitee ametlik tunnustus.”
Teise eestlasena kandideerib üldkogul FMJD finantsjuhiks Aare Harak, kes on seni töötanud FMJD finantskomisjoni esimehena. "Aare Harak on kabeföderatsiooni finantskomisjoni juhtides näidanud üles professionaalsust ja täpsust, mida finantsvaldkond vajab," rääkis FMJD peasekretär Frank Teer. “Usun, et uus juhatus hakkab tööle tõhusa meekonnana, kes väärtustab seniseid kogemusi ning suudab kabe rolli maailmas järgnevatel aastatel oluliselt kasvatada.”
“Janek on Eesti, Euroopa ja maailma kabeelu edendanud alates 1999. aastast,” rääkis Eesti Kabeliidu president, Tarmo Tulva. “Ta on olnud Eesti Kabeliidu juhatuse liige siiani, ühtekokku 18 aastat, kuni 2015. aastani ka president. 2007. aastast, mil Janek valiti EDC presidendiks, on Tallinnas ka Euroopa Kabekonföderatsiooni peakontor. Tänu sellele on Tallinnas toimunud igal aastal vähemalt üks rahvusvaheline tiitlivõistlus, mõnel aastal mitu. Kõige olulisemad on olnud Euroopa Meistrivõistlused 2008 ja 2014 ning 2013. aastal toimunud MM tiitlimatš. Juhul, kui Janek sügisel ametisse valitakse, avab see Eesti kabele võimaluse muutuda Euroopa kabepealinnast maailma kabepealinnaks. Oleme veendunud, et Tallinn on suutnud Maailma Kabeföderatsioonidele kinnitada – me väärime seda võimalust.”
Harry Otten on FMJD presidendina tegutsenud alates 2009. aastast. Otten teatas, et ei kavatse peale ametiaja lõppu enam uuesti kandideerida. Kui Janek Mäggi osutub presidendivalimistel valituks, astub ta Euroopa Kabekonföderatsioon (EDC) presidendi kohalt tagasi ja EDC peakontor kolib Eestist ära. Maailma Kabekonföderatsioon hakkab oma peakontorit jagama Tallinna ja Amsterdami vahel.
“Sügisel toimub peale Maailma Kabeföderatsiooni üldkogu järgmisel päeval, 08. oktoobril ka Euroopa Kabekonföderatsiooni korraline üldkoosolek,” ütles Tarmo Tulva. “Janekil on Euroopa presidendina jäänud veel 2 aastat, kuid juhul, kui ta valituks osutub, astub ta sellelt kohalt tagasi ning Tallinnas valitakse ka Euroopa Kabekonföderatsioonile uus president. Kindlasti teeme tööd selle nimel, et kui muutus on uue ameti tõttu vajalik, saaks valitud väärikas uus president ka EDC-le ning peakontor saab kolida hea organiseerimisvõimega kaberiiki.” | Janek Mäggi esitati Maailma Kabeföderatsiooni presidendikandidaadiks | https://sport.err.ee/588194/janek-maggi-esitati-maailma-kabefoderatsiooni-presidendikandidaadiks | 1.-17. oktoobrini Tallinnas peetavate rahvusvahelise kabe maailmameistrivõistluste ajal toimub 7. oktoobril Maailma Kabeföderatsioon (FMJD) korraline üldkogu, kus 65 liikmesriigi esindaja poolt valitakse föderatsioonile uus president. Eesti Kabeliit esitas presidendikandidaadiks Janek Mäggi ning finantsjuhiks Aare Haraku. |
Märtsis müüdi Eestis 2232 uut sõiduautot, mis ületas eelmise aasta müügi 211 auto võrra. Esimese kvartali jooksul on Eestis müüdud 5869 uut sõiduautot ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8,1 protsenti enam, teatas Amtel.
Märtsis müüdi enim väikeautosid, mille osakaal kogu müügist oli 21,6 protsenti. Hästi läksid kaubaks ka keskmised ja väiksemad maasturid, nende osakaal oli vastavalt 19,4 ja 18 protsenti. Märtsis osteti ka kuus elektriautot. Eksporti läks 172 sõiduautot.
Esikolmiku automarkide võrdluses moodustasid märtsis Toyota (436 müüdud sõiduautot), Škoda (292) ja Renault (148). Mudelitest oli populaarseim Toyota Avensis 115 autoga, järgnesid Škoda Octavia ja Toyota RAV4.
Tõusulainel jätkas märtsis ka tarbesõidukite müük. Esimese kvartali kokkuvõttes on Eestis müüdud 1436 uut tarbesõidukit ehk 9,8 protsendi võrra enam kui möödunud aasta samal perioodil.
Markidest oli edukaim Citroen 64 sõidukiga, järgnesid Renault 59 ja Peugeot 47 tarbesõidukiga. Veokite segmendis tegi märtsis parima tulemuse 40 müüdud veokiga Volvo, järgnesid Scania 33 ja Mercedes-Benz üheksa veokiga. | Uute sõiduautode turg kasvas märtsis üle kümne protsendi | https://www.err.ee/588208/uute-soiduautode-turg-kasvas-martsis-ule-kumne-protsendi | Rahulikumalt möödunud veebruari järel tegi uute sõiduautode turg Eestis taas tõusu, kasvades eelmise aasta märtsiga võrreldes 10,4 protsenti. Kõige enam müüdi möödunud kuul väikeautosid. |
Lavastus “Furby tagasitulek” kuulub Vaba Lava 2016/2017 kuraatoriprogrammi IN I OUT. Laval on Liina Vahtrik, Aarne Soro ja Peeter Rästas (Rakvere Teater).
Etendused Vaba Lava teatrikeskuses 18. ja 19. aprillil ning 15. ja 16. mail kell 19. 18. aprilli etendusele järgneb IN I OUT pidu, 19. aprilli etendusele järgneb vestlus trupiga. Tartu Uues Teatris külalisetendused 1. ja 2. mail kell 19.
Vaata videot: | Näitleja Peeter Rästas vastas elu põhiküsimustele | https://kultuur.err.ee/588212/naitleja-peeter-rastas-vastas-elu-pohikusimustele | Paar nädalat enne Urmas Vadi uuslavastuse "Furby tagasitulek" esietendust vastasid näitlejad elu põhiküsimustele. Alustas Peeter Rästas. |
See aasta on toonud NAPile kandideerima rekordilise arvu osalejaid. NAPile kandideerivad: Raul Kalvo; Karli Luik; Sille Pihlak ja Siim Tuksam; Jan Skolimowski; Johan Tali; b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu; Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks; Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla; Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu ning Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke.
Avaldame intervjuuvormis seeriana üheksa preemia nominendi mõtted.
Johan Tali on mitmekülgne noor arhitekt, kes on tohutult panustanud Eesti tutvustamisele maailmas. Nii Eesti paviljon eelmisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil kui Balti paviljon viimasel olid väga edukad. Balti paviljon rändab jätkunäitustena nii Balti riikidesse kui ka näiteks Londonisse. Tuleb esile tõsta, et pärast töötamist rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektide ja kunstnikega Viinis ja Berliinis on ta oma kogemustepagasi toonud tagasi Eestisse ning jätkab siin eduka tegevarhitektina ja mõtestab oma tööd sügavamalt ka EKA doktorantuuris. Johan on tõestanud ennast võimeka kuraatori, läbinägeliku analüüsija ning teotahtelise arhitektuurielu korraldajana.
Millises seisus Eesti ehitatud keskkond praegu on, millest on enim puudu, mis suunas tuleks edasi liikuda ja kuidas?
Ehitatud keskkond on ühiskonna nägu. Ühiskonnas levivad ideed kipuvad ka arhitektuuri üle kolima, see ilmneb arhitekti töölauale jõudnud projektides tellijate kaudu. Samas ilmneb ka see, et tegelikult uusi ideid väga palju ei olegi. Arhitektid on ellu rakendamas pigem kellegi äriplaane, kui ühiskonda arendavaid ideid. Edukad on arhitektid, kes pakuvad head teenust, on klientidele usaldusväärsed ega korralda mingit mässu.
Arhitektid saaks omalt poolt ühiskonnas leviva ideelageduse peatamisele kaasa aidata sellega, et pakuvad välja ruumilisi ideid ja leiavad viise, kuidas arhitektuuri kaudu uusi ideid ühelt küljelt luua ja teisalt ellu rakendada. Mõnes mõttes ongi olemasoleva uuesti leiutamine ja ümberdefineerimine nooruslik käitumisviis ja ühiskonna normaalsusele vastu astumine võiks ju mingisuguste muutusteni viia - elu teeb niikuinii omad korrektuurid.
Juba eelmise NAPi väljaandmise ajal kerkis esile väide, et nooreks arhitektiks kvalifitseeruv kuni 40aastane arhitekt on Eesti tingimustes siiski liiga elukogenud, enamasti on 40aastased Eestis juba saavutanud kõik võimaliku ning nüüd, tagantjärele neile noore arhitekti preemiat anda on natuke naljakas. Kuidas nendesse väidetesse suhtud? Kas NAPile kandideerimisel peaks vanusepiiri kärpima, ehk peaks nooruse ümber defineerima?
Ma tean ka 74aastaseid noori arhitekte! Noorus on pigem mõtteviis ja meeleseisund ega ole taandatav vanusele. Noorus on see uudishimu ja janu millegi enneolematu järgi.
Kelle looming sulle preemia kandidaatidest enim sümpatiseerib?
No eks ikka need nooremad, kelle tegevuse ampluaa on mitmekesine, laia haardega ja omanäoline. Andekad kolleegid on nad kõik ja ühel hetkel peab kõigile neile preemiaid jaguma. Need, kes juba on suuri preemiaid saanud (Kulka aastapreemia jne) vist niikuinii väga ei hooli enam …
Millist viimati ehitatud keskkonda, objekti või toimunud sündmust tõstad esile erialaselt erakordselt silmapaistvana?
Eesti seisukohast võiks ehk esile tulla selle, et üks suuremaid ehitusfirmasid ja kinnisvaraarendajaid on õla alla pannud teadustegevusele kahes suuremas arhitektuuri ja projekteerimisega tegelevas koolis. Elame näeme, mis sellisest koostööst sünnib. | Johan Tali: ühiskonnas levivad ideed kipuvad arhitektuuri üle kolima | https://kultuur.err.ee/588203/johan-tali-uhiskonnas-levivad-ideed-kipuvad-arhitektuuri-ule-kolima | Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemia (NAP) 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial. Tutvustame selle eel nominente. Küsimustele vastab Johan Tali. |
AIVD (Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst) raportis on kirjas, et Venemaa kasutab poliitilise mõjuvõimu saavutamiseks "külma sõja aegseid meetodeid", vahendas Politico.
AIVD juht Rob Bertholee nentis pressikonverentsil, et Moskval ei õnnestunud Hollandi valimisprotsessi "oluliselt" mõjutada. "Ma arvan, et nad üritasid juhtida valijaid valesse suunda levitades uudiseid, mis olid kas valed või vastasid ainult osaliselt tõele," sõnas ta.
Raporti kohaselt on Venemaa poolt kujutatav oht nii Hollandile kui ka Euroopale suurem kui aasta aega tagasi. Venemaa on spionaaži valdkonnas "äärmiselt aktiivne" ning seda mitte ainult valimiste ajal.
"Oma katsetes positsioneerida end suurjõuna ja saavutada poliitilist mõjuvõimu ei kohku Venemaa tagasi kasutamast külma sõja aegseid meetodeid. Venemaa kasutab ära vabadust, mida pakuvad Lääne avatud ja demokraatlikud ühiskonnad," selgitas Bertholee.
Enne 15. märtsil toimunud valimisi olid Hollandi võimud tõsiselt mures võimaliku Venemaalt lähtuva küberrünnaku pärast ning seetõttu korraldati kogu valimisprotsess igaks juhuks paberkandjatel.
Varem on aga meedia kirjutanud sellest, kuidas Venemaa aktivistid ja lähedaste Kremli-sidemetega välismaal elavad Ukraina ärimehed aitasid kallutada Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsioonileppe asjus korraldatud Hollandi rahvahääletust Moskvale meelepärasesse suunda. | Julgeolekuraport: Venemaa üritas sekkuda Hollandi valimisprotsessi | https://www.err.ee/588206/julgeolekuraport-venemaa-uritas-sekkuda-hollandi-valimisprotsessi | Hollandi julgeolekuteenistus AIVD märkis oma iga-aastases raportis, et Venemaa üritas käesoleva aasta märtsis toimunud Hollandi parlamendivalimiste protsessi sekkuda. Moskva tegevus seisnes näiteks libauudiste sihiteadlikus levitamises. |
Kokkuvõtet Soome meedia teemadest saab kuulata siit: | Nädal Soomes: varjupaigataotlejatest soomepoiste ja jääkarussellini | https://www.err.ee/588602/nadal-soomes-varjupaigataotlejatest-soomepoiste-ja-jaakarussellini | ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli teeb igal nädalal Vikerhommiku eetris kokkuvõtte Soome meedia teemadest. Seekord on tuline kõneaine olnud muu hulgas varjupaigataotlejate väljasaatmislennud ja nendega seotud protestid. |
Avamängu 2:0 võitnud Lazio poolel lõid võõral staadionil kordusmängus väravad Sergej Milinkovic-Savic ja Ciro Immobile. Roma poolel sai kaks väravat kirja Mohamed Salah ning ühe tabamuse lisas Stephan El Shaarawy.
Lazio finaalivastane selgub juba kolmapäeva õhtul, kui teises poolfinaalis lähevad teistkordselt vastamisi Torino Juventus ja Napoli. Avakohtumisest on 3:1 eduseis kaasa võtta Juventusel.
Tulemus:
AS Roma - SS Lazio 3:2 (1:1)
43. El Shaarawy, 66, 90. Salah - 37. Milinkovic-Savic, 56. Immobile | Lazio kaotas linnarivaalile, kuid pääses karikafinaali | https://sport.err.ee/588205/lazio-kaotas-linnarivaalile-kuid-paases-karikafinaali | Itaalia jalgpalli karikavõistlustel jõudis esimesena finaali Rooma Lazio meeskond, kes tulises linnalahingus kaotas teisipäevases poolfinaali korduskohtumises küll AS Romale 2:3, kuid pääses koondskooriga 4:3 siiski edasi. |
Esimeste autogrammide saamiseks tuli Loksa koolis õppival 15-aastasel Matil abi paluda oma inglise keele õpetajalt. "Tahtsin kirjutada Kuuba peaminister Fidel Castrole," rääkis Vihman "Vikerhommikus".
"See õnnestuski niimoodi, et 1. veebruaril 1968. aastal sain tema foto autogrammiga," meenutas Vihman.
Oma kogu uhkuseks peab ta aga Marie Underi autogrammi. "1971. aastal ta sai juba 88-aastaseks ja ma kirjutasin talle kirja umbes kuu aega. Lugesin tema luulet ja panin kirja kõik mõttted, mis tekkisid. Lisasin sinna ümbrikusse ühe tunnikontrolli, mille olin teinud lõpuklassis tema luule analüüsi peale. Kaks komaviga oli sees, sain hindeks "5-". Ma arvan, et see otsustas kõik. Sain niisuguse väga toreda, uhkes poosis foto, kuhu on vanainimese väriseva käega kirjutatud "Mati Vihmanile kodumaiste tervitustega Marie Under"," muljetas autogrammikoguja, kelle sõnul oli sellest luuletajale veel vähe, kuna lisaks oli ümbrikus ka kaart kauni pühendusega.
Vihmani kogutud autogramme saab vaadata Tallinnas Sääse raamatukogus, kus on väljas umbes 50 huvitavamat, teiste hulgas näiteks Frank Sinatra ja Sophia Loren. | 50-aastase autogrammikogu uhkuseks on Marie Underi kirjutatud nimi | https://menu.err.ee/588189/50-aastase-autogrammikogu-uhkuseks-on-marie-underi-kirjutatud-nimi | Kirglik autogrammikoguja Mati Vihman on oma hobiga tegelenud juba 50 aastat ning tema kogust leiab nii Fidel Castro kui ka Marie Underi autogrammi. |
Liigas liidrikohta hoidev Monaco sai tulemusega 2:1 jagu Lille'i meeskonnast, kui Valere Germain lõi kaks väravat. Lille mängis juba alates 40. minutist vähemuses, kui punase kaardiga eemaldati Carlens Arcus. Vaatamata sellele suutis Lille mängu lõpuhetkedel ühe värava tagasi lüüa.
Teises eilses veerandfinaalis lõppes tugevuselt neljanda liiga klubi Frejus Saint Raphaeli tuhkatriinulugu, kui koduplatsil kaotati 0:1 kõrgliigas hetkel 8. positsiooni hoidvale Guinbampile. Ainsa värava lõi 50. minutil Alexandre Mendy.
Kolmapäeval on kahes ülejäänud veerandfinaalis vastamisi kõrgliigaklubid Angers - Bordeaux ja kolmanda liiga meeskond US Avranches ning kuulus Paris St. Germain.
Tulemused:
AS Monaco - Lille 2:1 (2:0)
35, 45. Valere Germain - 90. Anwar El-Ghazi
Frejus Saint Raphael - Guingamp 0:1 (0:0)
50. Alexandre Mendy | Guingamp lõpetas neljanda liiga klubi tuhkatriinuloo, Monaco samuti edasi | https://sport.err.ee/588202/guingamp-lopetas-neljanda-liiga-klubi-tuhkatriinuloo-monaco-samuti-edasi | Prantsusmaal peeti teisipäeval kaks jalgpalli karikasarja veerandfinaali, kust edasi nelja hulka pääsesid kõrgliigaklubid Monaco ja Guingamp. |
Teisipäeval avalikustatud Stern-RTL-Wahltrendi arvamusküsitluse kohaselt hääletaks praegu CDU poolt 36 protsenti valijatest. CDU toetus on eelmise nädalaga võrreldes tõusnud kaks protsendipunkti, vahendas Politico.
Sotsiaaldemokraadid (SPD), kelle toetus pärast Martin Schulzi esimeheks saamist märkimisväärselt tõusis, saaksid täna 29 protsenti häältest. Eelmisel nädalal oli SPD toetus 32 protsenti.
Vasakäärmuslikuks peetav Die Linke koguks omakorda üheksa protsenti häältest, neile järgneb paremäärmusluses süüdistatud Alternatiiv Saksamaale (AfD) kaheksa protsendiga. Roheliste toetajaid on valijatest seitse protsenti ning liberaalne Vaba Demokraatlik Partei (FDP) on napilt viie protsendi ehk valimiskünnise juures.
Kui uuringus osalenutelt küsiti, keda nad soovivad näha järgmise liidukantslerina, nimetas 41 protsenti osalenutest Merkeli nime. Schulzi toetajaid oli 31 protsenti.
Uuringus kajastav toetuse tõus järgneb Saarimaa liidumaa valimistele, kus CDU sai kindla võidu.
Saksamaa parlamendivalimised toimuvad 24. septembril. | Uuring: Merkeli erakond on taas kindlal esikohal | https://www.err.ee/588197/uuring-merkeli-erakond-on-taas-kindlal-esikohal | Värske uuringu kohaselt on liidukantsler Angela Merkeli juhitud kristlikud demokraadid (CDU) tõusnud taas selgelt Saksamaa kõige populaarsemaks erakonnaks. |
Festivali kavas on alates neljapäevast Soome Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud vestlusringide sari, kus arutletakse iseseisvumise ja iseseisvuse tahkude üle. Teema on igati aktuaalne, sest aasta pärast tähistab 100. sünnipäeva Eesti Vabariik ja kahe riigi ajaloos on mõndagi ühist. Nii käsitletakse vestlusringides noore rahva eneseotsinguid, vaikivaid aastakümneid ning kultuurilist ärkamist, aga ka kahe rahvuse kirjanduslikke suhteid.
Festivali väliskülalised katavad pea tervet Euroopat, kaugeim külaline tuleb aga Malaisiast. HeadReadi võõrkeelses programmis on, nagu tavaks saanud, eraldi rõhk venekeelsel kirjandusel ning ka lastekirjanduse programmis võõrustatakse taas tuntud ja eesti keeles ilmunud väliskirjanikke.
Kirjandusfestivali HeadRead mahukas eesti kirjanduse programmis saab publik tänavu harukordse võimaluse kuulata kirjanike värskeimat loomingut, mis on lausa nii värske, et pole isegi veel ilmunud. Tavapäraselt palju on programmis luuleüritusi nii noorte kui ka kogenumate autorite osalusel, nii hillitsetumas kui ka vabamas keskkonnas. Programmi juurde kuuluvad juba traditsiooniks saanud kirjanduslikud jalutuskäigud Tallinna linnaosades ning erinevaid kunstižanre kokakunstist muusikani ühendavaid ettevõtmisi.
Kirjandusfestival HeadRead toimub üheksandat korda ning kestab 24.-28. maini. Festivali kõik sündmused on tasuta, välja arvatud luulemissa ning teatrietendused või filmid. Festivali kogu programmi koos viimaste lisandustega leiab kodulehelt. | Kirjandusfestival HeadRead teeb kummarduse Soome Vabariigile | https://kultuur.err.ee/588193/kirjandusfestival-headread-teeb-kummarduse-soome-vabariigile | Seitsme nädala pärast algab kirjandusfestival HeadRead, mille programmis on viie päeva jooksul 75 sündmust, kus astub üles 112 kirjanduslikku esinejat nii Eestist kui välismaalt. |
Projekti senise kuue tegutsemisaastaga on Eesti erinevatesse paikadesse kerkinud 60 uut võrkpalliväljakut, kus nüüd on võimalik ennast ilusatel suveõhtutel ja mõnusas seltskonnas sportlikult proovile panna. „Vaadates eestlaste aina suurenevat rahvaspordilembust, olen veendunud, et külasid ja kogukondi, kes sooviksid sellesse nimekirja lisanduda on küll ja veel. „Võrguplatsid korda” on selleks suurepärane ja väga mugav võimalus,” rääkis projektijuht Urmas Piik.
Teist aastat on rahvaspordi propageerimisel Eesti Võrkpalli Liidu koostööpartneriks Oma Ehitaja AS. „Võrguplatsid korda” on ennast mitme eelneva aasta jooksul õigustanud ja oma järjepidevuse tõttu on projekt olnud meile algusest peale sümpaatne. Möödunud aastal ise kaasa lüües saime sellele veelgi enam kinnitust,” lausus Oma Ehitaja AS juhatuse esimees Kaido Fridolin.
„Kuna oleme ehitusettevõte, kes tegeleb ka elukondliku kinnisvara arendamisega, siis sobib selle projekti toetamine hästi ka meie profiili ja teenustega. Lisaks oleme alati pidanud oluliseks inimeste tervise eest hoolitsemist,” lisas ta.
Žürii valib „Võrguplatsid korda” konkursile laekunud taotluste hulgast 24. aprilliks kuus silmapaistvamat, kuhu eeloleval suvel rajatakse võrkpalliväljakud koos kogu vajaliku inventariga. Mängimiseks vajaliku palli annab väljaku esindajale Eesti Olümpiakomitee.
Lisaks valib žürii veel kümme taotlust, mis pannakse 27. aprillil rahvahääletusele. Seal selgub neli rahva lemmikut, kuhu samuti uued platsid kerkivad. Kandidaatidega saavad võrkpallisõbrad tutvuda ja oma lemmiku poolt hääletada kuni 4. maini.
Žüriisse kuuluvad Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur ja peasekretär Helen Veermäe, Oma Ehitaja AS juhatuse esimees Kaido Fridolin, rahvusmeeskonna kapten Kert Toobal ja Eestit Pekingi olümpiamängudel esindanud rannavõrkpallur Rivo Vesik.
Konkursi „Võrguplatsid korda” raames esitatud võrkpalliväljaku eelistatud asukoht on kas munitsipaal- või kohaliku omavalitsuse maa. Eramaa on avalduse esitamiseks lubatud vaid juhul, kui maaomanik tagab avaliku ligipääsu väljakule ja mänguplats asub nähtavas, juurdepääsetavas ning inimestele ohutus kohas. Taotleja peab asukoha kohta lisama vabas vormis kooskõlastuse kinnituse koos kohaliku omavalitsuse või eraomaniku kontaktandmetega. Vajalik on lisada selgitus, miks antud piirkonda võrkpalliväljakut rajada soovitakse. Samuti tuleb lisada asukoha plaan ja võimalusel fotomaterjal, mis tuleb valiku tegemisel kasuks.
Konkursi taotlusvormi ja täpsemad osalustingimused leiab SIIT.
Projekti „Võrguplatsid korda” ajajoon:
4. aprill – taotluste esitamise algus
24. aprill – taotluste esitamise lõpp
27. aprill – kuue võitja ja kümne rahvahääletusele mineva kandidaadi avalikustamine; rahvahääletuse algus
4. mai – rahvahääletuse lõpp
5. mai – rahvahääletuse võitjate avalikustamine
8. mai – väljakute transpordi algus | Projekt "Võrguplatsid korda" toob Eestisse taas kümme uut volleplatsi | https://sport.err.ee/588171/projekt-vorguplatsid-korda-toob-eestisse-taas-kumme-uut-volleplatsi | Eesti Võrkpalli Liit ja Oma Ehitaja AS alustavad projektiga "Võrguplatsid korda", mille raames rajatakse või korrastatakse sel suvel üle Eesti kümme võrkpalliväljakut. Huvilised saavad avaldusi esitada tänasest, 4. aprillist, kuni 24. aprillini. |
Viivikonnas on lagunenud maju on rohkem kui terveid. Pood ja söökla on Viivikonnas avatud ööpäev läbi, sest majadel uksi ega aknaid ees ei ole. Ainust tööandja on puidufirma OÜ Vivikond, kuid sinnagi käiakse tööle kümnekonna kilomeetri kaugusel asuvast Sillamäe linnast.
Viivikonna karjääri hiigelaegadel, 1970. aastate keskel elas Viivikonnas ja tema sõsarasulas Sirgalas üle 2000 inimese. Praegu on seal elanikke saja ringis. Kohtla-Järve linnavalitsusest tuleb Viivikonda sõita 40 kilomeetri kaugusele läbi viie omavalitsuse.
Viivikonna liitmine Vaivara vallaga on olnud päevakorras varemgi, kuid nüüd on Vaivara huvi suurem. Nimelt loodetakse tondilinnaosa endale võtmisega riigilt haldusreformi läbiviimisel paindlikkumat suhtumist, kuna plaanitaval liitumisel Narva-Jõesuuga ei saa uus omavalitsus seaduses nõutavat 5000 elanikku kokku. Nii loodetakse pääseda sundliitmisest Sillamäe linnaga.
Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid nentis, et mõned detailid on vaja veel läbi rääkida. Ta selgitas, et Vaivara koos Sirgala asuvad territoriaalselt Vaivara vallas ning samm on igati loogiline.
"Ent kuna asulad pole olnud meie osaks, siis pole vald saanud nende arengule kaasa rääkida. Igal juhul nad tulevad, kuid küsimus on selles, et kuidas," ütles Luhalaid. Ta lisas, et valitsus on küll viidanud võimalusele maksta Vaivarale kompensatiooni, kuid võimalik on, et vald peab kuludega ise hakkama saama.
Viivikonna põliselanikud soovivad ühinemise kohta rohkem infot. Oma kodukohta maha jätta ei soovita, seda hoolimata õhus olevast variandist, et ühinemise puhul pakutakse neile elamispinda Vaivara valla elujõulisemates asulates.
Viivikonnas 1967. aastast elanud Svetlane ütles, et enne ühendamist peaksid Vaivara valla esindajad selgitama, mis elanike kodukohta ees ootab. "Praegu elame teadmatuses. Võib-olla nad tahavad meid kuhugile mujale elama panna. Aga ma ei taha siit ära minna, ma olen siin 50 aastat elanud."
Esimest korda on praeguse Viivikonna kohal asuvat väikest metsaküla mainitud 1583. aastal. Viivikonna põlevkivikarjäär rajati 1930. aastate keskel. | Kohtla-Järve soovib Viivikonna Vaivarale anda | https://www.err.ee/588187/kohtla-jarve-soovib-viivikonna-vaivarale-anda | Kohtla-Järve linn soovib Vaivara vallale loovutada Viivikonna linnaosa, mis on linna haldusalasse kuulunud 1950. aastast alates. |
Juttu tuleb nii sellest tekstist, eelmise aasta proosast kui kirjanduskriitika tähendusest.
Saadet juhib Peeter Helme.
"Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05. | Kaupo Meiel räägib proosast ja kriitikast | https://kultuur.err.ee/588191/kaupo-meiel-raagib-proosast-ja-kriitikast | Vikerraadio kirjandussaate "Loetud ja kirjutatud" stuudiosse tuleb sel laupäeval kriitik Kaupo Meiel, kelle sulest ilmus märtsi Loomingus eelmise aasta proosaülevaade. |
"Lisaks kajakambri efektile, kus inimesed teevad teadliku valiku kuulata neile meeldivaid ideid, mõjutavad neid ka veebis tegutsevate ettevõtete kasutatavad soovitusalgoritmid. Tulemuseks on filtrimull," selgitas inimeste teaduse tarbimise harjumusi uurinud Michael Macy ERR Novaatorile. Cornelli ülikooli arvutusliku sotsiaalteaduse professori järeldused põhinevad miljonitel internetikaubamajadest Amazon ja Barnes and Noble tehtud raamatuostudel ning nende omavahelistel seostel.
Macy leidis kolleegidega, et laias laastus ostavad poliitikast huvitatud inimesed keskmisest sagedamini ka teadusteemalisi raamatuid. Suuresti taandub vahe sotsiaalteadustele. Viimase kõrvale jättes joonistuvad välja selged mustrid. "Liberaale köidavad rohkem alusteadused nagu astronoomia ja antropoloogia. Küsimused, mille taga on intellektuaalsed väljakutsed ja teaduslik uudishimu. Konservatiive aga rakendusteadused, näites meditsiin ja keemia, kus teadustööd kannustab vajadus lahendada praktilisi probleeme," selgitas Macy.
Isegi kui valdkond tõmbab poliitilise spektri mõlemasse otsa langevate inimeste huvi, loevad nad haruharva samu raamatuid. "Konservatiivid eelistavad näiteks bioloogia, keskkonna- ja kliimateaduste vallas kirjandust, mis langeb perifeeriasse. Nad ostavad sagedamini raamatuid, mis huvitavad teisi konservatiive, kuid mitte laiemat avalikkust," sõnas professor. Teisisõnu lõimivad nad end teadusvaldkonnaga valikuliselt. Liberaalide maitse sarnaneb aga rohkem inimeste omale, kes poliitilise sisuga teoseid ei osta.
"Oleks võinud loota, et teadus kujutab endas silda, millega alustuseks USA-s konservatiivide ja liberaalide vahelist lõhet vähendada. Lõppude-lõpuks peaksid viima faktid ja loogika avalikus sfääris järeldusteni, mis ei sõltu sellest, kui mugavad need poliitiliselt tunduvad. See ei pea kahjuks paika," lisas Macy. Leidub vaid käputäis valdkondi, kus tulevad liberaalid ja konservatiivid tõepoolest keskpõrandale kokku. Näiteks armastavad kõik dinosaurusi. Tegu on aga poliitiliselt ebaolulise teemaga.
Professor lootis, et teadus võib pakkuda sellegipoolest lahedust poliitilise polarisatsiooni vähendamiseks. "Teadlased peaksid üritama tekitada teaduse kui sellise vastu täiendavat huvi. Nii et see ületaks inimeste iha otsida teadusest toetust nende poliitilistele vaadetele. Samuti peaksid nad õpetajate ja professoritena julgustama mõtlema õpilasi väidete peale, millega nad poliitiliselt ise ei nõustu," leidis Macy. See ei aitaks paremini mõista mitte ainult vastaspoole argumente, vaid ka inimeste endi omi.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour. | Poliitilisi äärmusi ühendab huvi dinosauruste vastu | https://novaator.err.ee/588196/poliitilisi-aarmusi-uhendab-huvi-dinosauruste-vastu | Poliitiliselt killustunud ühiskonda ei aita praegusel kujul liia isegi huvi teaduse vastu. Liberaalid ja konservatiivid kalduvad olemuslikult huvi tundma erinevate teadusharude vastu, mida võimendavad veebi kajakambrid ja filtrimullid. |
Kirjutasin hiljuti kunstikriitikute kirjutatud avalikest kirjadest. Seejuures heitsin artiklis näitena toodud kahele kirjale ette lugeja abstraktsust. Mis mõtet on kirjutada isiklikku kirja, kui selle adressaat on sama abstraktne kui iga teise kunstikriitilise artikli lugeja? Kunst.ee avaartikliks olev Anders Härmi ja Marten Esko arutlus "Värdjad kunstisaalis ehk rahvakunstniku sünd "Nogank Hoparniisil"" seevastu teeb just seda, mida mina avaliku kirja kui formaadi peamise tugevusena näen: see pöördub kellegi poole. Antud juhul pöörduvad autorid teineteise poole. Kuivõrd nad teineteist tunnevad, lähtuvad nad oma repliikides sellest, mida nad teavad teist teadvat. Ühise keele ajaloo ja teadmiste spekter on nii avar, et see võimaldab tekstist ära jätta terve hulga liigseid selgitusi, mida klassikaline artikkel rikkalikult kasutab, kuivõrd artikli kaudne eesmärk on abstraktset lugejat informeerida, mitte temaga dialoogi pidada.
Siit ei maksaks järeldada, justkui Esko ja Härm ei kirjeldaks näitust. Kuid seda tehakse märksa abstraktsemal viisil kui reportaažlikus ülevaates, või analüütilises kommentaaris. Pigem teineteise jaoks maamärke paika pannes: „Kõnealuse näituse motiivid ja detailid kaardistavad sisuliselt kogu tema senise loomingu. On otsesed karakterikordused hiljutisematelt näitustelt, rattal balansseerivad motiivid 2012. aasta Kumu näitusest, üks maaliring viitena 2008. aastale Draakoni galeriis, põlevate majade motiiv 2006. aastast Tallinna Kunstihoone galeriis jne.“ Ning Härm juhindub Esko seatud sihist: „…mingis mõttes on see tõesti retrospektiiv,“ kuid sealjuures on kahe kriitiku arutluse dialoogilisus siiski tagasihoidlik. Härm jätkab: „… aga mentaalne retrospektiiv. See on totaalselt eneseküllane näitus mis ammutab energiat enesekindlalt ja halastamatult iseenda saba järades.“
Teineteisele suunatud repliikides on otsesed pöördumised harvad ja sisuliselt räägitakse eelkõige sel teemal, kust endal pigistab, mitte teemal, millele teine jutu juhtida üritas, kui üritas. Ja Marten Esko paar korda siiski üritas ning Härm siis oma repliigi lõpus ka vastas, kui vastas. Nii lõpetab Esko ühe järjekordse monoloogi autokriitilise tõdemusega: “Samas ei ole me veel puudutanud seda kõige suuremat teemat, maaliiinstallatsioone “Eesti algus” ja “Eesti lõpp.”
Järgneb leheküljepikkune monoloog Härmilt, mis lahkab Kaido Ole loomingulist arengut, ning lõpeb tõdemusega: “Sellele moodustab, aga täiesti vastandliku pooluse paatoslik “Eesti algus” ja “Eesti lõpp”, mis minu arust paigutub tema loomingus ühte pikalt olemas olnud kõrvalteemasse.”
Esko ja Härmi artikli järel on toimetus ära toonud kolm anonüümseks jäetud autori eitavad vastust ajakirja toimetaja ettepanekule kirjutada Ole näitusest. See sunnib paratamatult kahtlustama, et ka Esko ja Härmi dialoog sündis dialoogina seetõttu, et kumbki ei tundnud end vormis olevat Olest üksi kirjutada. Kuid selmet kirjutada koos terviklik artikkel, esitavad nad teineteisele skitse millest ja kuidas Ole näitusega seoses võinuks kirjutada.
Tõsi, kooskirjutamine on omaette spetsiifiline formaat, kuid Härmil on selles kogemusi, nii on ta korduvalt kirjutanud koos Hanno Soansiga ja võibolla ka kellegi kolmanda või neljandaga. Ning nagu Eskoga peetud arutlusest ilmneb, on tal sellest kogemusest ka positiivsed mälestused. Kuid millegipärast on Härm ja Esko seekord otsustanud hoiduda lugeja pimestamisest kahe pea põkkumisel sündiva intellektuaalse tulevärgiga, ning esitavad selle asemel kahe kunstikriitiku paduintellektuaalset kukepoksi.
Mehed arutlevad, naised vestlevad
Kõnealuses, äsja ilmunud 2017. aasta esimeses Kunst.ee-s mille avab Esko ja Härmi arutlus, ilmus ka teine täpselt samasuguse vormiga tekst: Eha Komissarovi ja Rebeka Põldsami vestlus "Anu Põdrast ja feminismist".
Tänapäevases võrdõiguslikult teadlikus ja poliitiliselt korrektses maailmas hakkab loomulikult kohe silma, et kui Esko ja Härmi teksti on toimetuse poolt kirjeldatud kui „arutlust“, siis Komissarov ja Põldsam kui naised "loomulikult" ei arutle, vaid "vestlevad".
Tegelikult ma usun, et toimetaja lihtsalt otsis sünonüüme kahe sarnase formaadiga teksti kirjeldamiseks, ent sisuliselt on nende kahe teksti teineteisest eristamine – olgu teadlik või mitte – täiesti põhjendatud. Sest kuigi Komissarovi ja Põldsami dispuut on samasugune intellektuaalne tulevärk nagu Esko ja Härmi oma, on Komissarovi ja Põldsami tekstis märksa rohkem reageerimist teineteise märkustele, ning suisa teise seisukohtade kriitikat ja ümberlükkamist. Tsiteerin Eha Komisarovit: “Anu Põdra looming on üsna spetsiifiline, küllaltki abstraktne ega hõlma sotsiaalseid vaatluseid või analüüse. Ära tee temast tagant järele maailmaparandajat.”
Otsese pöördumise poolest on äsja tsiteeritu ka Komissarovi ja Põldsami vestluses erakordne, kuid, olenemata sellest, et ka Härm korra vääratab ja kasutab vormi: “…nagu sa ütled”, puudub Esko ja Härmi arutluses teineteise seisukohtades kahtlemine või arutluse käigus väidetule viitamine pea täielikult. Ning olenemata sellest, et teksti vormiline valik mulle meeldis jääb autorite toimetuslik otsus mille alusel tekst dialoogina esitati ikkagi selgusetuks.
Rahvakunstnik ja naiskunstnik
Tegelikult on soorollide küsimus Kunst.ee-s märksa akuutsem kui arutluse ja vestluse semantika. Komissarovi ja Põldsami artikkel räägib feminismi võtmes skulptor Anu Põdrast, kes on äsja Kumus avatud rahvusvahelise grupinäituse tähtesineja. Esko ja Härm räägivad Kaido Olest kui äsja rahvakunstniku staatusesse tõusnud autorist, kelle puhul kriitikud arutavad millest see staatus tingitud on, kuidas seda asjaolu hinnata ning kui teadlik kunstnik ise sellest on.
Tsiteerin Härmi: “ Aga Ole astus nüüd samasse liigasse, seda kindlasti; kusjuures ma olen täiesti võimeline mõtlema, et see on tema poolt poolteadvustatud eneseirooniline žest: sa kas lõpetad Eestis rentslis või uue “Arrakuna”, pääsu niikuinii ei ole.”
Anu Põdra lugu on aga hoopis teistsugune. Põldsam küsib Komissarovilt “Mis sa arvad, kas meie kultuuriruumis peetakse traumat tabuks ja sellepärast pole Anu Põder seni Eesti tuntuim kunstnik, kuigi ta on äärmiselt kõnekas ja ekspressiivne?”
Ning, üle mitme lehekülje veerenud arutluse järel Komissarov ka vastab: “Paraku eeldaks Anu Põdra valikute ja kunstiuuendaja rolli lõpuni minev vaatlus oluliselt jõulisemaid positsioone meie ühiskonna ja institutsionaalse seisukorra analüüsis, mis võtaks kriitilise vaatluse alla lähiminevikus valitsenud skulptuuriideoloogiad ja kunstimeediumite eelistused. Ma pean silmas, et see, mida praegu hellitavalt 1980.ndate aastate eesti skulptuuri “rauaajaks” nimetatakse, tähendas naiskunstnike varjamatut maskuliinset diskrimineerimist ja feminiinsete positsioonide väljatõrjumist maskuliinsete poolt, mis enamikul juhtudel ka õnnestus.”
Paraku peab tõdema, et selles olukorras ei ole midagi muutunud. Kaido Ole kui mees, on rahvakunstnik ja tegeleb rahvakunstnikuks olemisega. Anu Põder on naiskunstnik ja tegeleb naiskunstnikuks olemisega. Kuigi Põder oma eluajal feminismi või naisküsimusega otse ei suhestunud, peaks - tsiteerin Komissarovit: “feministlik uurimus andma panuse tema loomingu tundma õppimisele ja mõtestamisele.”
Kasutades rämedat trafaretti, kõlab see olukord mulle umbes nõnda, et Tallinnas tegutsev kunstnik on Eesti kunstnik ja teeb eesti kunsti. Tartus tegutsev kunstnik on Tartu kunstnik ja tema loomingu pädevaks kirjeldamiseks peaksid teda uurima mitte lihtsalt kunstiteadlased, vaid Tartu kunsti kui marginaaliat hästi tundvad spetsialistid. | Kunstiministeerium: Kaido Ole on rahvakunstnik, Anu Põder on naiskunstnik? | https://kultuur.err.ee/588184/kunstiministeerium-kaido-ole-on-rahvakunstnik-anu-poder-on-naiskunstnik | Hiljuti ilmus trükist ajakirja Kunst.ee 2017. aasta esimene number. Kahtlemata vääriks Kunstiministeeriumi tähelepanu kogu ajakirja number, ent see oleks korraga kontimurdev ülesanne nii mulle kui teile, head lugejad. Seetõttu hakkasin lihtsalt otsast lugema. |
Iluvõimlemises: Janika Mölder, Natalja Bestšastnaja, Evelin Daniel, Larissa Gorbunova, Larissa Melnikova, Karolina Lill-Drigin, Natalia Korotkova, Jelena Agafontseva, Jekaterina Konnova, Maria Tõnissaar.
Sportaeroobikas: Natalja Maltšenko, Tatjana Semtšenkova, Tatjana Tulskaja.
Sportakrobaatikas: Toivo Peegel, Heidi Kann, Heleri Tinno, Kädi Metsoja.
Trampoliinvõimlemises: Sigrid Pedoson, Salme Ojasild.
Nimetatud kohtunikel on õigus hinnata 2017-2020 toimuvaid rahvusvahelisi võistlusi. | Mitmed Eesti võimlemiskohtunikud läbisid rahvusvahelised eksamid | https://sport.err.ee/588168/mitmed-eesti-voimlemiskohtunikud-labisid-rahvusvahelised-eksamid | Eesti Võimlemisliit teatas, et FIG-i rahvusvahelistel uute võistlusmääruste koolitustel sooritasid vajalikud eksamid ära mitmed meie kohtunikud. |
Korra varem on Beaumont saavutusega hakkama saanud – 2008. aastal võttis tal 29 446 km läbimine aega 194 päeva. Nüüd tahab 34-aastane šotlane oma tulemust poole võrra kärpida. Start antakse 2. juulil Pariisis, kirjutab rattauudised.ee.
“Soojenduseks” teeb Beaumont rohkem kui 4000 km pikkuse tiiru ümber Suurbritannia, ta alustas oma katsumust täna Londonist. Beaumont’l on kavas katta distants 15 päevaga ehk läbida päevas 16 tunniga 386 km. | Pikamaarattur tahab teha 80 päevaga maakerale tiiru peale | https://sport.err.ee/588167/pikamaarattur-tahab-teha-80-paevaga-maakerale-tiiru-peale | Pikamaaratturil Mark Beaumont’l on kavas püstitada maailmarekord ja sõita rattaga 80 päevaga ümber maakera. Praegune tippmark kuulub Uus-Meremaa mehele Andrew Nicholsonile, kes läbis 2015. aastal distantsi 123 päevaga. |
Viieliikmeline žürii, mida juhtis luuletaja Contra, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Kätlin Kaldmaa „Halb tüdruk on jumala hea olla“, Kadri Lepp „Poiss, kes tahtis põgeneda“, Kairi Look „Härra Klaasi pöörane muuseum“, Aino Pervik „Hädaoru kuningas“ ja Reeli Reinaus „Kuidas mu isa endale uue naise sai“.
Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid: Contra (esimees), Riina Pauklin, Ädu Neemre ja Liis Pallon linnaraamatukogust ning Marge Pärnits mänguasjamuuseumist. Rangeid valikukriteeriume rakendamata lähtus žürii valiku tegemisel siiski põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.
Contra sõnul oli žürii raske valiku ees, sest esimese hooga saadi kokku 23 kandidaati, kõik väga head raamatud. Aga muhedate, samas tõsiste ja pingeliste vaidluste läbi leidis žürii ühise keele ja esiviisiku. Viie hulgast selgub ka laureaat.
Kätlin Kaldmaa raamatu „Halb tüdruk on jumala hea olla“ (Varrak) kohta arvas žürii, et tänapäeva Pipi Pikksukk ei tõsta küll hobuseid ja sajakiloseid rahakohvreid, aga vembud on praegu isegi vingemad.
Kadri Lepa põnevas raamatus „Poiss, kes tahtis põgeneda“ (Tänapäev) saab põgenemissoov pidevalt uue näo, lisanduvad vaimsed ja füüsilised takistused, aga soov ei kao. Samas on koguaeg pinge õhus, et äkki põgenemist ei toimugi.
Kairi Look on žürii hinnangul meister lustakuse peale. Tema „Härra Klaasi pöörane muuseum“ (Tallinna Keskraamatukogu) viib lugeja niisugusesse muuseumi, kus head pildid ärkavad vaadates ellu.
Aino Perviku „Hädaoru kuningas“ (Tänapäev) on muinasjutt, mis mõjub uskumatult realistlikult. Žürii arvates on hämmastav, et nii lastepäraselt saab kirjutada poliitikast kogu selle karmuses.
Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ (Tänapäev) on kaunikesti naljakas näkiliste välimääraja lastele, kus aastate eest leseks jäänud isa püüab teismelise tütre abil uut elukaaslast leida.
Lapsepõlve auhind kuulutatakse välja ning antakse üle raamatu ja roosi päeva eel, 22. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. Auhinna üleandmine on osa kirjandusfestivali Prima Vista raamatu ja roosi päeva programmist. | Selgusid Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid | https://kultuur.err.ee/588181/selgusid-tartu-lastekirjanduse-auhinna-kandidaadid | Tartu linn annab kolmandat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2016. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Esimese Lapsepõlve auhinna sai kahe aasta eest Kairi Look, teise aasta tagasi Andrus Kivirähk ja kolmas laureaat selgub 22. aprillil. |
Kuigi 11 kandidaadiga debatt BFM TV-s kulges sageli üsnagi kaootilises meeleolus, tulid ikkagi esile kahe favoriidi - Rahvusrinde juhi Marine Le Peni ja liberaalist tsentristi Emmanuel Macroni - vastasseis ning vasakäärmuslaseks peetud veteranpoliitiku Jean-Luc Mélenchoni hea esinemisoskus. Pereliikmete palkamisega seotud skandaalide tõttu favoriidi kohalt lahkuma pidanud paremtsentrist François Fillon esines hästi, kuid uusi toetajaid ta tõenäoliselt ei võitnud.
Pärast debatti tehtud Elabe arvamusküsitluse kohaselt pidas 25 protsenti vaatajatest Mélenchoni esinemist kõige veenvamaks, kuid iseasi on, kui palju see talle reaalseid toetajaid juurde toob. Sotsialistliku Partei ametlikust kandidaadist Benoît Hamonist oli ta reitingute kohaselt juba enne debatti ette läinud.
Elabe arvamusuuring andis teise koha Macronile, kelle esinemist hindas parimaks 21 protsenti küsitletutest. Kolmandaks tuli ekspeaminister Fillon 15 protsendiga ning talle järgnes Le Pen 11 protsendiga. Samas hindasid Elabe uuringus osalenud inimesed kõige paremaks Macroni programmi.
Teise, OpinionWay uuringu kohaselt jagasid esikohta Mélenchon, Macron ja Fillon (18%) ning neile järgnes Le Pen taas 11 protsendiga.
Elabe analüütik Bernard Sananes nentis, et Le Peni kesine tulemus on seletatav asjaoluga, et tal tuli oma euroskeptilist sõnumit kaitsta korraga mitme Euroopa-meelse kandidaadi rünnakute eest ning seda tehes kaotas ta liiga sageli enesevalitsuse. Samas ei õnnestunud endiselt oma võimalustesse uskuval Fillonil saavutada mingit olulist läbimurret, mis aitaks tal Macroni asemel teise vooru jõuda.
Üheks kõige teravamaks vaidluseks Le Peni ja Macroni vahel oli hetk, kui endine majandusminister kritiseeris paremäärmuslaseks peetud Rahvusrinde juhi plaane Euroopa Liidu suunal. "Natsionalism tähendab sõda. Ma tean seda. Ma tulen piirkonnast, mis on täis sõjas hukkunute kalmistuid," märkis esimese maailmasõja lahinguväljaks olnud Somme'ist pärit kandidaat.
"Te ei peaks teesklema, et oled midagi uut, kui sa räägid nagu vanad fossiilid, kes on vähemalt 50-aastased," süüdistas 48-aastane Le Pen vastu.
"Kahju teile seda öelda, madame Le Pen, kuid te räägite neid samu valesid, mida me oleme teie isalt kuulnud juba 40 aastat," vastas Macron omakorda Rahvusrinde eelmisele juhile Jean-Marie Le Penile viidates.
Le Peni ettepanekut korraldada eurotsooni teemaline referendum kritiseeris ka Fillon, kelle sõnul ilmestab see ettepanek kogu Rahvusrinde majanduspoliitikat. "Reaalsuses ei ole madame Le Penil majanduspoliitikat. Poliitika, mis tal on, sulab kohe, kui prantslased sellel referendumil hääletama hakkavad," nentis ta.
Le Peni üheks suureks probleemiks valijate seas võibki pidada tema plaani korraldada eurotsoonist lahkumise asjus rahvahääletus - see on üks tema selgemaid valimislubadusi, samas on aga tegu kavaga, mid on laiemale valijaskonnale kõige raskem maha müüa. Uuringud on järjepidevalt näidanud, et kaks kolmandikku prantslastest soovib eurot edasi kasutada. Seetõttu ongi Le Pen oma esialgset plaani pehmendanud ja väitnud, et soovib rahvahääletusega vaid inimestele valikuvõimalust pakkuda.
Samas viitas just äsjane teledebatt sellele, et rahulolematust Euroopa Liiduga on Prantsusmaal palju - ainult Hamon, Fillon ja Macron olid tugevalt Euroopa Liitu toetaval seisukohal. Ülejäänud kandidaadid alates Le Penist ja Mélenchonist kuni marginaalsemate poliitikuteni nagu Jacques Cheminade, kelle peamiseks teemaks on Marsi koloniseerimine, olid erineval määral euroskeptilised. Viis kandidaati - Le Pen, Mélenchon, Cheminade, François Asselineau ja Nicolas Dupont-Aignan - nõuavad kas EL-ist lahkumist või seniste lepete põhjalikku muutmist.
Euroskeptikust Nicolas Dupont-Aignani esiletõus on kusjuures probleemiks Le Penile, sest nende valijaskond on küllaltki sarnane, ning vähemalt esimeses voorus võib osa potentsiaalseid hääli Rahvusrinde juhil seetõttu kaduma minna.
Teise vooru jõudmise nimel reaalselt võistlevate kandidaatide omavahelist seisu äsjane debatt arvatavasti väga ei muuda - Le Pen ja Macron on endiselt kõige tõenäolisemad teise vooru kandidaadid.
Presidendivalimiste esimene voor toimub 23. aprillil ja teine voor - ehk heitlus kahe tugevama kandidaadi vahel - 7. mail.
Täismahus video: | Video: Prantsuse teise teledebati teemadeks olid EL-i tulevik ja majandus | https://www.err.ee/588173/video-prantsuse-teise-teledebati-teemadeks-olid-el-i-tulevik-ja-majandus | Teisipäeva õhtul leidis Prantsusmaal aset presidendivalimiste teine teledebatt, millest sel korral võtsid osa kõik ametlikult registreeritud kandidaadid. Peamiste teemadena tõusid esile Euroopa Liit ning Prantsusmaa majandus. |
Mihhal Kõlvart asub nõukogu liikmeks Tallinna Linnavalitsuse ettepanekul, Kultuuriministeeriumi esindajana alustab nõukogus tööd teatrinõunik Katri Väli.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul oli mullune otsus ainuõige kutsuda teatri nõukogust tagasi parlamendipoliitikud. „Vene Teatri arengu seisukohalt on oluline, et selle nõukogus oleksid valdkonnaspetsialistid, finantseksperdid ja vajalike institutsioonide esindajad. Teatri tähtsust arvestades peab sinna lisaks senistele ekspertidele kuuluma ka Kultuuriministeeriumi ja Tallinna linna esindaja,“ märkis Saar.
Vene Teatri nõukogu esimees on teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja ja endine kultuuriminister Jaak Allik. Nõukogu liige Jevgeni Golikov on majandusekspert, kes on olnud SA Vene Teatri nõukogus alates sihtasutuse moodustamisest 2004. aastal. Nõukogu liige Veikko Kapsta on Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja.
Minister Saar toonitas, et nõukogu peab suutma tagada Vene Teatri arengu. „Vastavalt põhikirjale kinnitab nõukogu Vene Teatrile juhi kolmeks aastaks, teeb järelevalvet juhi tegevuse üle ning kinnitab arengukava ja eelarve,“ ütles Saar.
Uued nõukogu liikmed määrati kolmeks aastaks. | Vene Teatri nõukogu liikmeteks kinnitati Katre Väli ja Mihhail Kõlvart | https://kultuur.err.ee/588175/vene-teatri-noukogu-liikmeteks-kinnitati-katre-vali-ja-mihhail-kolvart | Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas Sihtasutuse Vene Teater nõukogu liikmeteks Mihhail Kõlvarti ja Katri Väli. Veel on ekspertidena nõukogus Jaak Allik, Jevgeni Golikov ja Veikko Kapsta. |
"Ma ei ole oma meelt selles küsimuses muutnud ega muuda ka," kinnitas Ovetškin teisipäeval tema ümber tiirelnud ajakirjanike parvele. "See on minu riik. Ma arvan, et kõik tahavad oma riiki esindada. Olümpiamängudel osalemine on üks suurimaid väljakutseid elus."
"Seega, kui keegi ütleb mulle, et ma ei peaks minema, siis mind ei huvita, ma lähen ikka!" oli Ovetškin väga kindlameelne.
Samas loodab Washington Capitalsi meeskonna hokistaar veel, et NHL ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee suudavad siiski ära leppida ja mingile kokkuleppele jõuda.
Ka Venemaa koondises ja Capitalsis koos Ovetškiniga mängiv Jevgeni Kuznetsov kinnitas, et tema kavatseb igal juhul olümpiale minna.
Capitalsi ameeriklasest kaitsja Kevin Shattenkirk kritiseeris NHL-i otsust ning pidas seda liiga rutakaks: "See tundus selline meeleheite otsus. Paljud meist tahavad väga olümpiale minna ning mängijad on väärt, et seda võimalust saada."
Shattenkirki sõnul varjutab kogu skandaali halb raha maitse: "NHL-i otsus oli nagu väljapressimine. See pole õige. Olümpiamängud pole õige koht selliste asjade tegemiseks. Me peaksime olümpial mängima juba seetõttu, et meie spordiala inimestele tutvustada. Eelmine OM kulges fantastiliselt ja nüüd sellest lihtsalt loobuda - see on väga keeruline."
Sarnaselt esitasid kriitilisi noote NHL-i suunal teiste seas ka NHL-i punktibörsi kanadalasest hetkeliider Connor McDavid ning kahekordne olümpiavõitja Kanada koondise treenerina Mike Babcock. | Ovetškin olümpiamängudest: mind ei huvita, ma lähen ikka | https://sport.err.ee/588176/ovetskin-olumpiamangudest-mind-ei-huvita-ma-lahen-ikka | Venemaa jäähokistaar Aleksandr Ovetškin kinnitas teisipäeval USA spordimeediale, et teda ei mõjuta see, et NHL ei plaani järgmise hooaja kalendrisse olümpiamängude jaoks aega vabaks teha ning tema kavatseb PyeongChangi olümpiale Venemaa koondisele igal juhul appi minna. |
Eestil on kahest voorust kokku kaks punkti, mis teeniti avamängu penaltiseeria võidust Bulgaaria üle, kirjutab jalgpall.ee.
Päeva teises kohtumises on täna vastamisi Bulgaaria – Serbia. Eesti kohtub Serbiaga 6. aprillil. | Eesti U-17 jalgpallikoondis kaotas Valgevenele | https://sport.err.ee/588161/eesti-u-17-jalgpallikoondis-kaotas-valgevenele | Bulgaarias toimuval U-17 vanuseklassi jalgpallikoondiste UEFA sõprusturniiril jäi Eesti teisipäeval 0:1 alla Valgevenele. Kohtumise ainus värav sündis mängu 35. minutil. |
Kultuuripäevad avatakse Uno Habakuke maalinäitusega "Kaduvad jooned" ja kultuuripäevade peakorraldaja Kadri Napritson Acuna väljapanekuga "47 aastat kultuuripäevi".
Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Kadri Jaurami sõnul on tänavune programm väga mitmekesine. "On rõõm, et saame taas kultuuripäevadele õla alla panna ja aidata rahvuskaaslasteni tuua uut ning põnevat Eesti kultuurimaastikult, mis just neid kõnetab," ütles Jauram.
Kultuuripäevadel tuleb lisaks kõigele muule esitusele etteasted David Austini ja Alari Koeli Eesti-teemalisest muusikalist “Süütus“. Loenguid peavad kunstiteadlane Heie Treier, ajakirjanik ja fotograaf Priit Vesilind ja Eesti e-riigi ekspert Hannes Astok. Näidatakse filme "Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat" ja "Ameerika suvi". Lastele toimub kirjaniku ja illustraatori Piret Raua ja kirjaniku Kätlin Vainola juhendamisel kirjutamise ja illustreerimise töötuba.
Kultuuripäevade peakorraldaja Kadri Napritson-Acuna sõnul on nad päevade korraldamiseks saanud toetuskirju ning annetusi üle maailma. "Selline tugi on meile suureks motivatsiooniks ning abiks ka korraldustööde raskematel hetkedel," kinnitas Napritson-Acuna. | New Yorgis toimuvad 47. Eesti kultuuripäevad | https://kultuur.err.ee/588169/new-yorgis-toimuvad-47-eesti-kultuuripaevad | New Yorgis peetakse 5. kuni 9. aprillini juba 47. korda Eesti kultuuripäevi. Tänavu astuvad kultuuripäevadel üles Tallinna Linnateater lavastusega "Kes kardab Virginia Woolfi", WAF koor, La La Ladies, Ott Lepland ja Tanja Mihhailova. |
Subtiitrifail oli vigane ning kuna saate ajal ei õnnestunud seda parandada, tuli see eetrist maha võtta.
Draamasarja "Durrellid" kordus on ETV ekraanil neljapäeval kell 15.15 ning selleks ajaks on ka subtiitrite viga parandatud.
Sarja saab ETV kodulehel järelvaadata seitsme päeva jooksul pärast eetrisolekut, seda ainult Eesti territooriumil. | ERR vabandab eile õhtul puudunud subtiitrite pärast | https://menu.err.ee/588166/err-vabandab-eile-ohtul-puudunud-subtiitrite-parast | Eile õhtul jõudis Inglise draamasari "Durrellid" ETV ekraanile ilma subtiitriteta. Palume vaatajatelt vabandust. |
Riigikogus läheb kolmapäeval teisele lugemisele valitsuse algatatud eelnõu, millega karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis.
Kui algselt oli eelnõus korduvalt kriminaalses ehk 1,5 - promillises joobes juhtimise eest ette nähtud minimaalselt 5-päevane šokivangistus, siis nüüd šokivangistuse kohustus küll jääb eelnõusse, kuid kaob 5-päevane minimaalmäär ehk vangistuse pikkus jääb täielikult kohtuniku otsustada.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et eelnõu põhiline eesmärk on anda ühiskonnale signaal, et sellist joobes juhtimist taunitakse veel karmimalt kui seni.
"Põhimõtteline muudatus on ikkagi see, et kes on tabatud kaks korda kriminaalses joobes roolis, siis on kohustus talle määrata reaalne šokivangistus. Minimaalse viie päeva nõue on välja võetud ja jäetud suurem kaalutlusõigus," ütles Karilaid ERR-ile.
"Teeme ettepaneku eelnõu teine lugemine veel katkestada, et prokuratuur ja riigikohus koos õiguskomisjoni ja suure saaliga saaks teha veel täpsustavaid muudatusi."
Lisaks näeb seadusemuudatus ette, et lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral saab süüdlase suunata katseajaks ravile, koolitusele või sotsiaalprogrammi.
Koostöös justiitsministeeriumiga on riigikogu õiguskomisjon teinud eelnõule kuusteist muudatusettepanekut.
Karilaiu sõnul võetakse eelnõu suure tõenäosusega vastu aprilli lõpus või mai alguses ning seadus peaks rakenduma esimesest novembrist.
Joobes juhtide osalusel toimus tunamullu 154 kannatanuga liiklusõnnetust, hukkus neliteist ja vigastada sai 214 inimest. Politsei tuvastas samal aastal ligi 8000 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes mootorsõidukijuhti, kontrollitute koguarvust moodustas see 0,89 protsenti. | Riigikogu täpsustab purjus juhtidele šokivangistuse kaasa toovat eelnõud | https://www.err.ee/588162/riigikogu-tapsustab-purjus-juhtidele-sokivangistuse-kaasa-toovat-eelnoud | Riigikogu õiguskomisjon ei kiirusta joobes juhtide karistamist karmistava karistusseadustiku vastuvõtmisega, vaid soovib seda veel koostöös prokuratuuri ja riigikohtuga täpsustada. |
Normaalaeg lõppes 1:1 viigiga ja lisaajal võrk rohkem ei sahisenud. Luts sisenes väljakule kohtumise viimase vahetuse käigus 97. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Penaltiseerias jäi numbritega 4:3 peale Mlada Boleslav. | Siim Luts penaltiseerias lüüa ei saanud ja Bohemians langes konkurentsist | https://sport.err.ee/588160/siim-luts-penaltiseerias-luua-ei-saanud-ja-bohemians-langes-konkurentsist | Siim Lutsu koduklubi Praha Bohemians kaotas Tšehhi jalgpalli karikavõistluste veerandfinaalis Mlada Boleslavile penaltitega. Eestlane penaltit lüüa ei saanud. |
Riigiprokurör Laura Feldmanise kinnitusel on kriminaalasjas kümmekond kahtlustatavat.
Tallinna Sadama juhatuse eksliikmeid Allan Kiili ja Ain Kaljuranda kahtlustatakse rahapesus suures ulatuses ning korduvas altkäemaksu võtmises suures ulatuses.
Lisaks Kiilile ja Kaljurannale kahtlustatakse altkäemaksu võtmises Tallinna Sadama hooldusosakonna endist juhatajat Martin Paidet.
Altkäemaksu andmises ja altkäemaksu vahendamises on kahtlustuse saanud transpordi ja logistika sektori ettevõtetega seotud inimesed nii Eestist kui ka välismaalt.
Kahtlustuse järgi on Tallinna Sadama juhatuse eksliige Allan Kiil võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Tallinna Sadama juhatuse endine esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses.
Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt eelmise aasta alguses.
Kriminaalasja uurib kaitsepolitsei ja uurimist juhib riigiprokuratuur. | Riigiprokuratuur esitab Tallinna Sadama korruptsiooniasjas süüdistused | https://www.err.ee/588157/riigiprokuratuur-esitab-tallinna-sadama-korruptsiooniasjas-suudistused | Tallinna Sadama korruptsiooni kriminaalasja uurimine on lõpusirgel ning pärast materjalide andmist kaitsjatele tutvumiseks esitab riigiprokuratuur süüdistused. |
Thunder (44-33) alistas koduväljakul kindlalt 110:79 Milwaukee Bucksi (40-38) ning viimases seitsmes kohtumises kolmikduublini jõudnud Westbrookil on põhiturniiril nüüd veel viis mängu varuks, et kirjutada ühel hooajal tehtud kolmikduublite rekord vaid enda nimele.
Vaid 27 mänguminutiga piirdunud Westbrook kogus lihtsaks kujunenud kohtumises 12 punkti, 13 lauapalli ja 13 resultatiivset söötu ning sai kolmikduubli kokku juba kolmanda veerandaja alguses. Oklahoma publik tervitas saavutust püsti seistes ning aplodeeris mängumehele pikalt.
Thunderi poolel oli resultatiivseim türklasest keskmängija Enes Kanter 17 punkti ja 5 lauapalliga, Taj Gibson lisas 12 ning leedulane Domantas Sabonis 11 silma.
"See on üks nendest erilistest õhtutest, mida ma kindlasti kunagi ei unusta. Suur au on jõuda ka samale pulgale Oscar Robertsoniga. See, mida tema kunagi tegi korvpalli arenguks, lubab mul täna seda mängu mängida," kommenteeris Westbrook pärast ajaloolist mängu ESPN-i vahendusel.
Selleks, et lõpetada kogu hooaeg keskmiste näitajate poolest kolmikduubliga, vajab Westbrook järelejäänud mängudest veel vaid 16 korvisöötu. Hetkel on tal kirjas keskmiselt 31,9 punkti, 10,6 lauapalli ja 10,4 söötu mängus.
Tulemused:
Cleveland - Orlando 122:102
Indiana - Toronto 108:90
Philadelphia - Brooklyn 118:141
Washington - Charlotte 118:111
New Orleans - Denver 131:134
New York - Chicago 100:91
Oklahoma - Milwaukee 110:79
San Antonio - Memphis la 95:89
Utah - Portland 106:87
Golden State - Minnesota 121:107
Sacramento - Dallas 98:87 | Westbrook tõusis hooaja 41. kolmikduubliga Oscar Robertsoni kõrvale | https://sport.err.ee/588156/westbrook-tousis-hooaja-41-kolmikduubliga-oscar-robertsoni-korvale | Korvpalliliigas NBA tegi Oklahoma City Thunderi tagamängija Russell Westbrook teisipäeval oma tänavuse hooaja 41. kolmikduubli ja kordas sellega legendaarse Oscar Robertsoni 1961/62 hooajal püstitatud rekordit. |
Tantsulavastus Femmaaž tuleb lavale veel kahel korral: 5. ja 6. aprillil. Jürgen Rooste jätkab sel puhul naiste tantsukunsti ajaloo tutvustamist.
Kui ta oli kuskil kuue- või kaheksa-aastane, käis ta emaga mingit Vene tantsufilmi vaatamas – oli see nüüd "Luikede järv" või "Uinuv kaunitar", tal pole meeles – igatahes ta nuttis, sest see oli nii põrgulikult ilus. Ja ta arvas, et ta peab selleks Moskvasse elama minema, et midagi sama ilusat teha. Ja õppis hiljem kaua balletti, et saada kunstnikuks ning luua ilu, nagu selles lapsepõlvefilmis.
Noh, ta teeb hullemat-ilusamatki, ainult et tõenäoliselt Moskvas teda hästi vastu ei võetaks, kummalisel kombel oleks tal just seal pea võimatu oma asja teha. See on ju kaasaegne kunst. Aga nüüdiskunst on ohtlik, sest see eeldab aktiivset kohalolu, mõtlemist. Kui me kõik niiviisi poliitikale läheneks, siis ei saaks süsteem enam toimida, me ei valiks samu inimesi ega nende sabarakke. La Ribot on ohtlik, sest tema kunst on suunatud mõtlevale inimesele.
"Neis tükkides püüan ma aru saada, kuidas ja miks ma kunstnik olen, kus ma kunstnikuna seisan, kuidas ma ehitan oma ruumi." La Ribot küsib kunstnikuna kõige olulisemaid mina-küsimusi, aga see ei ole nartsissism (ega seegi, et ta oma asju enamasti alasti esitab) või egotrippimine, vaid paratamatu inimeseks olemise järele küsimine, milleni kunstnik tänapäeva ühiskonnas jõuab.
Hispaanlane, Madridis sündinud (Maria Ribot Lanzano, 1962). Need on hullud, muidugi. 1990. aastatel lavastas ta oma "13 eriilmelist pala", soolotüki, mis koosnes soolodest, miniatuuridest. Põhimõtteliselt on see tänases mõttes ühe inimese performance -õhtu, sest kõik objektidega seotud palad – ta ütleb, et need pole väikse lood, vaid pigem väiksed "ülesvõtted", noh, nagu väljalõiked – puudutavad galeriiruumis miskit meie erilist vaistu või taju. Nad sünnivad korraks, nad lähtuvad objektist, mis on pakketeibiga seina kleebitud: muide, see pole vaid visuaalne efekt, vaid La Ribot tunnistab, et objektid lihtsalt võtaks liialt ruumi, st et sel on kunsti mõttes praktiline alus.
Muide, seda laadi või stiili või oma kindlat käekirja kasutab ta tänaseni. Ja La Ribot’l on palju järgijaid-matkijaid. Selleks, et sind matkitaks ja järgi tehtaks, peab olema isiksus, peab olema läbi ja lõhki raju ja kunstnik.
"Femmaažis", mida sel nädalal viimaseid kordi mängitakse, kasutas Eesti tänase teatri üks põnevam kunstnik Artur Arula, kes ongi teinud kõige rajumatega koos asju (Kertu Moppel ja Sveta Grigorjeva on teda mitme asja juures usaldanud), La Ribot pakketeibinippi ja n-ö galeriiruumi (kuigi publik ikkagi istub enamasti) kogu lavastuse lahendusena. See annab asjale raami, struktuuri.
Muide, et isiksus loeb ja mängib, paistab "Femmaažis" põrgulikult hästi silma: keegi neist ei tee üks-ühele La Ribot’ tükke järele, ja igaühe natuur, kohalolu ning energia hakkab neis miniatuurides silma. Joanna Kalm, Mari Mägi, Madleen Teetsov-Faulkner, Sveta Grigorjeva – igaüks on selles miniatuuriasjas väga tugevalt oma käekirjaga.
Mingis väga selges arenguloolises mõttes on La Ribot üks tänase kunsti lipulaev: see on korraga performance, tants, teater, see on see, kuhu me teel oleme, kui see teekond ei katke. Ja loodetavasti ei katke. Minu jaoks on see kunstide häll, koht, kus inimeseks olemise väljendamine on üks, olgu see muusika või lavakunst või luule, me teeme suures plaanis sama inimlikku asja.
Ta võib "keppida" tooliga, juua vett, võtta oma ihust polaroide ja kleepida noid samadele kohtadele … ta võib liikuda blasfeemilisele maale nagu miniatuuris "Another Bloody Mary". Ta võib nõnda kokku võtta kogu kaasaegse kunsti. Lavakunsti. Tantsu. Performance ’i, jah, ma olen näinud performance -õhtuid, kus kümme erinevat kunstnikku ei suuda saavutada seda pinget ja põnevust ja kohalolu ja kirge, mis La Ribot üksi ära teeb. Asi on isiksuses, inimese põlemises. Ilus. Alastuses. Ja ma ei mõtle seda, et La Ribot jaoks on alastus loomulik seisund ja rõivastumine mask või kostüüm. Kuigi ka see on tõesti nii.
La Ribot on alasti selles mõttes, et ta kõneleb meiega kunstnikuna otse, valusalt, riivamisi ja riivatult. Ta on üks neid, keda ma tahaks veel oma elus n-ö laivis näha. Seal Tom Waitsi kõrval. | Jürgen Rooste. Kuidas naised maailma muutsid IV: La Ribot fenomen | https://kultuur.err.ee/588153/jurgen-rooste-kuidas-naised-maailma-muutsid-iv-la-ribot-fenomen | Sõltumatu Tantsu Laval lavastuva "Femmaaži" liim ning siduv võte on Hispaaniast pärit koreograaf ja performance-kunstnik La Ribot. Üks asi on kunstnikutöö, teine vahepalade formaat: imeilusad ja nukkernaljakad on need miniatuurid-etüüdid, mis publikuga mängivad. |
Darren O'Dea realiseeris avapoolaja viimasel minutil selle penalti, viigistades seisu 1:1-le. Lõpuks Dundee siiski kaotas 1:2, kirjutab Soccernet.ee.
Samal ajal kaotas Henri Anieri koduklubi Inverness Aberdeenile 0:1. Anier sai mängida 67 minutit ja Ojamaa 61 minutit.
Liigatabelis langes Dundee 9. kohale. Inverness paikneb viimasel, 12. positsioonil. | Henrik Ojamaa teenis Šotimaa kõrgliigas penalti | https://sport.err.ee/588152/henrik-ojamaa-teenis-sotimaa-korgliigas-penalti | Dundee ründaja Henrik Ojamaa teenis teisipäeval Šotimaa jalgpalli kõrgliigas penalti, kui Ross County kaitsja Marcus Fraser talle karistusalas vea tegi. |
Aasta-aastalt kasvanud kiiruseületamiste arv linnades on üks põhjus, miks tänavused politsei liiklustalgud keskenduvad "raske jalaga juhtidele".
Ettepanekuid saab sisestada 11. aprillini, misjärel teeb politsei 19. aprillil liiklusjärelvalvet märgitud ettepanekute alusel. Rämpspostituste vältimiseks saab ettepanekuid teha läbi Facebooki konto.
"Liiklustalgud on Eestis elavate inimeste ja politseinike ühine ettevõtmine liikluse turvalisemaks muutmiseks. Saame minna nendele ristmikele, teedele ja tänavatele, kuhu meid oodatakse,“ ütles politseikapten Sirle Loigo.
"Kui ühel päeval pööravad 250 politseinikku tähelepanu kiiruseületajatele, siis see peaks juhid panema mõtlema, milline oht lubatust suurem kiirus on," märkis Loigo.
"On juhte, kes ei pea maanteel või võõras kohas kiiruse ületamist ohtlikuks ja häirivaks, kuid tunnetab kiiruse ohtu kodu või töökoha läheduses. See on paradoksaalne – ma ei taha, et teised kihutavad minu kodu naabruses, aga võõrastel tänavatel ületan piirkiirust oma käitumisele mõtlemata," nentis Loigo.
Politseikapten lisas, et igal aastal tabatakse ka mõni kiiruseületaja, kes on ise rakenduse kaudu ohtlikust kohast teavitanud.
19. aprillil toimuvad liiklustalgud on Euroopa liikluspolitseinike võrgustiku Tispoli ühine ettevõtmine. Eestis saab ettepanekuid teha siiski vaid kohalike liiklusmurede kohta.
Eelmisel aastal märkisid inimesed üles 1200 kiiruseületamiste kohta.
2014. aastal laekus PPA-le ligi 3000 ettepanekut, neist üle 800 puudutasid sõidukiirust.
Kaardirakenduse leiab aadressilt www.liiklustalgud.ee | Liiklustalgute tähelepanu on kihutajatel | https://www.err.ee/588150/liiklustalgute-tahelepanu-on-kihutajatel | Politsei- ja piirivalveameti (PPA) liiklustalgute kaardirakendusse saab alates kolmapäevast nädala jooksul märkida kohti, kus piirkiirusi ületavad juhid muudavad liiklemise ohtlikuks. |
EELK sai korjandustest ja liikmeannetustest kogudustes tulu 2 024 400 eurot ning välisannetustest laekus 733 100 eurot.
Riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt said kogudused projekti- ja tegevustoetusi 1 582 900 euro eest.
Koguduste omandis oleva kinnisvara, peamiselt muinsuskaitse all olevate ajalooliste objektide korrashoiuks kulutati 3 025 140 eurot.
EELK-i teenistustel ja talitustel osales eelmisel aastal 785 000 inimest. | EELK sai mullu annetusi ligi kolm miljonit eurot | https://www.err.ee/588148/eelk-sai-mullu-annetusi-ligi-kolm-miljonit-eurot | Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) sai eelmisel aastal korjanduste ja annetustega ligi kolm miljonit eurot. |
Kell 17.25 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mulla ja Roo tänava ristmikul, kus 47-aastane mees sõitis Škodaga parempööret tehes otsa sõiduteed ületanud 41-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.33 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Endla tn 68 juures, kus esialgsetel andmetel liinibussi Scania K270 juhtinud 49-aastane mees alustas liikumist Mooni bussipeatusest mõõda bussirida, kui bussile keeras ootamatult ette 28-aastane mees Mercedes-Benz SL350-ga. Avarii tõttu kukkusid bussis kuueaastane tüdruk ja 63-aastane naine. Tüdruk toimetati Tallinna lastehaiglasse ja naine Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 19.23 juhtus liiklusõnnetus Tartus Kalevi tn 10 ees, kus 58-aastase mehe juhitud Volkswagen Passatile jooksis ootamatult teele ette kaheksa-aastane poiss. Kiirabi toimetas poisi Tartu ülikooli kliinikumi. | Liikluses sai viga neli inimest | https://www.err.ee/588144/liikluses-sai-viga-neli-inimest | Teisipäeval juhtus üle Eesti kolm raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest. |
Ta jooksis 100 meetrit 10,72-ga, hüppas kaugust 7.32, tõukas kuuli 14.75, hüppas kõrgust 1.95 ja jooksis 400 meetrit 48,07-ga.
Maicel Uibo on küll 4150 punktiga teine, aga tugeva teise päeva tegijana on ta hetkel siiski parimal positsioonil ja head esitused võivad tuua ka 8400-punktise kogusumma.
Esimesel päeval jooksis Uibo 100 meetrit 11,24-ga, hüppas kaugust 7.37, tõukas kuuli 14.81, hüppas kõrgust 2.10 ja jooksis 400 meetrit 51,08-ga.
Kolmas on 4077 punktiga Risto Lillemets (10,83 - 7.03 - 13.66 - 1.98 - 48,95).
Naiste seitsmevõistlust juhib esimese päeva järel Katre Sofia Palm 3353 punktiga, aga vaid 16 punkti kaugusele jääb Pippi-Lotta Enok. Kolmas on Hanna-Friida Konks (3232). | Kümnevõistlust juhib avapäeva järel Johannes Erm | https://sport.err.ee/1608639772/kumnevoistlust-juhib-avapaeva-jarel-johannes-erm | Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel Kadrioru staadionil juhib esimese päeva järel kümnevõistlust Johannes Erm, kes kogus viie alaga 4253 punkti. |
Vahetult pärast võistlust Ress diskvalifitseeriti, aga mõni aeg hiljem - kui vahepeal oli juba peetud ka auhinnatseremoonia - otsustati tema tulemus ennistada. See tähendab, et Ress sai üksinda veel teisegi 50 meetri seliliujumise tseremoonia.
Ressile järgnesid vahepeal poolteist tundi end maailmameistrina tundnud kaasmaalane Hunter Armstrong (24,14) ja poolakas Ksawery Masiuk (24,49). Neljandana lõpetanud itaallane Thomas Ceccon (24,51) jäi siiski ikkagi medalita.
Itaalia sai aga medali meeste 1500 meetri vabaltujumises, mille Euroopa rekordi 14.32,80-ga võitis Gregorio Paltrinieri. Järgnesid ameeriklane Bobby Finke (+3,90) ja sakslane Florian Wellbrock (+4,14).
Naiste 50 meetri vabaltujumise võitis maailmarekordiomanik Sarah Sjöström (Rootsi; 23,98). Teiseks tuli poolatar Katarzyna Wasick (24,18). Kolmandat kohta jagasid austraallanna Meg Harris (24,38) ja ameeriklanna Erika Brown (24,38).
Naiste 400 meetri kompleksujumise võitis juunioride maailmarekordi 4.32,04-ga kanadalanna Summer McIntosh. 15-aastane ujuja teenis Budapestis esikoha ka 200 meetri liblikujumises. Pikemal distantsil järgnesid talle ameeriklannad Katie Grimes (+0,63) ja Emma Weyant (+3,96).
Meeste 4 x 100 meetri kombineeritud teateujumise võitis Euroopa rekordit korranud Itaalia (Thomas Ceccon, Nicolo Martinenghi, Federico Burdisso, Alessandro Miressi; 3.27,51). Teine oli USA (+0,28) ja kolmas Suurbritannia (+3,80).
Viimase ala ehk naiste 4 x 100 meetri kombineeritud teateujumises tuli esimeseks USA (Regan Smith, Lilly King, Torri Huske, Claire Curzan; 3.53,78), teiseks Austraalia (+0,47) ja kolmandaks Kanada (+1,23). | Diskvalifitseeritud USA ujuja ennistati maailmameistriks | https://sport.err.ee/1608639811/diskvalifitseeritud-usa-ujuja-ennistati-maailmameistriks | Ujumise maailmameistrivõistluste viimasel päeva valitsesid segadused meeste 50 meetri seliliujumise finaali ümber. Lõpuks kuulutati maailmameistriks ameeriklane Justin Ress (24,12). |
Mäeuibo võiduajaks oli finaalsõidus kolm minutit ja 23,71 sekundit. Teise koha sai britt Stan Nisbet, kaotades eestlasele 4,53 sekundiga ning pronksmedali sai kaela kodupubliku rõõmuks Ažbe Kalinšek, jäädes Mäeuibole alla 4,96 sekundiga.
U-17 klassis võistelnud Mark Peterson sai 16. koha ajaga 3.36,93, kaotades Euroopa meistriks kroonitud prantslasele Mylann Falquet'le 26,26 sekundiga.
Võistlusel osalevad veel eliitmeeste klassis Juho Mattus ja Armin Pilv. | Riko Mäeuibo tuli mäestlaskumise U-15 Euroopa meistriks | https://sport.err.ee/1608639691/riko-maeuibo-tuli-maestlaskumise-u-15-euroopa-meistriks | Sloveenias Mariboris peetud mäestlaskumise Euroopa meistrivõistlustel pälvis U-15 vanuseklassis esimese koha Riko Mäeuibo. |
Otsustavas setis läks Tsitsipas murdega juhtima ja sai servida seisul 5:3 matši võidule, aga Bautista-Agut viigistas seisu ning kreeklane võitis kohtumise alles kiires lõppmängus.
Esimest servi vaid 55-protsendiliselt sooritanud, aga sellelt koguni 81 protsenti punkte haaranud Tsitsipase jaoks oli tegemist karjääri esimese triumfiga muruväljakul.
Eastbourne'is toimunud ATP madalaima kategooria turniiri finaalis sai Taylor Fritz (ATP 14.) kahe ameeriklase duellis jagu Maxime Cressyst (ATP 60.) 6:2, 6:7 (4:7), 7:6 (7:4). | Tsitsipas võitis karjääri esimese muruturniiri | https://sport.err.ee/1608639739/tsitsipas-voitis-karjaari-esimese-muruturniiri | Mallorcas toimunud ATP madalaima kategooria turniiri finaalis sai kreeklane Stefanos Tsitsipas (ATP 6.) jagu hispaanlasest Roberto Bautista-Agutist (ATP 20.) 6:4, 3:6, 7:6 (7:2). |
Nuudi alistas avaringis maailma 286. reketi Quirine Lemoine'i 7:5, 6:3 ega loovutanud ainsatki setti ka teises ringis. Kolmandas võitis ta venelannat Valerija Oljanovskajat (WTA 848.) kolmes setis.
Alkmaari turniiri esikohamängus läheb Nuudi vastamisi maailma edetabelis 539. kohta hoidva ameeriklanna Chiara Scholliga, kes on võitnud 11 ITF-i turniiri ja olnud parimal hetkel maailma 164. reket. | Nuudi pääses Hollandis ITF-i turniiri finaali | https://sport.err.ee/1608639727/nuudi-paases-hollandis-itf-i-turniiri-finaali | Maileen Nuudi (WTA 949.) alistas edetabelikohata leedulanna Klaudija Bubelyte 6:4, 2:6, 7:6 (7:4) ja pääses Alkmaaris toimuval W15 taseme ITF-i turniiri finaali. |
Otsustavas setis jäi viimati 2019. aastal Nottinghamis turniirivõidu teeninud Garcia kohe murdega taha 0:2, aga võitis seejärel neli geimi järjest ega lasknud enam setti käest.
Garcia esimene serv õnnestus vaid 56-protsendiliselt, aga võrreldes vastasega teenis ta sellelt paremini punkti (esimeselt 74% ja teiselt 59%, Andreescul vastavalt 64% ja 47%).
Turniiril osalenud endistest maailma esireketitest pidi Simona Halep turniiri enne poolfinaali kaelavalu tõttu pooleli jätma ja Angelique Kerber kaotas veerandfinaalis prantslannale Alize Cornet'le.
Turniiri kõrgeim paigutus ehk venelanna Darja Kasatkina kaotas veerandfinaalis Andreescule 4:6, 1:6. | Garcia sai sel kümnendil esimese turniirivõidu | https://sport.err.ee/1608639700/garcia-sai-sel-kumnendil-esimese-turniirivoidu | Prantsusmaa tennisist Caroline Garcia (WTA 75.) alistas Bad Homburgis toimunud WTA madalaima kategooria turniiri finaalis Bianca Andreescu (Kanada; WTA 64.) 6:7 (5:7), 6:4, 6:4. |
Laupäevase võistluspäeva esimesel katsel teenis oma esimese etapivõidu Evans, kes edestas Thierry Neuville'i (Hyundai) 3,6 sekundiga. Tänak lõpetas avakatse kuuendal kohal, kaotust Evansile oli 14,6 sekundit.
Järgmisel katsel näitas Tänak väga head kiirust ning sai Neuville'i ja Sebastien Loebi (M-Sport Ford) järel kolmanda koha, jäädes tiimikaaslasest kõigest 1,7 sekundi kaugusele. Üldarvestuses oli Tänak kolmandal kohal paiknenud Katsutast maas 4,9 sekundiga.
Hommiku viimasel katsel jahtis Tänak oma esimest etapivõitu. Igas vaheajapunktis näitas eestlane kõige kiiremat aega, kuid 1,64 kilomeetrit enne finišit pidi ta tehniliste probleemide tõttu katkestama. Pool tundi hiljem teatas Hyundai, et Eesti ekipaaž laupäeval enam starti ei tule. Lisaks Tänakule pidid varakult päeva lõpetama ka Gus Greensmith ja Adrien Fourmaux (mõlemad M-Sport Ford).
Tänak rääkis ralliportaalile DirtFish, et katkestamise põhjustas käigukasti veovõll. "Kuulsime järsku mingit müra ja seejärel tekkis tulekahju. Jäime seisma ja läksime kontrollima, kuid see oli kuskil käigukastis, seega me täpselt ei näinud, mis seal toimus. Üritasime jätkata, aga isegi aeglaselt sõites oli leeke näha. Niimoodi edasi sõites oleksime auto lihtsalt maha põletanud. Probleem oli käigukasti veovõllis. See pole seotud siinsete tingimustega, lihtsalt mehaaniline probleem."
Kümnenda katse võitis Neuville, Rovanperä jäi belglasest 2,2 sekundi kaugusele, kuid läks hoolduspausile kindla liidrina. Pärast hoolduspausi teenis Rovanperä ühe katsevõidu ja kaks teist kohta. Head minekut näitasid ka Evans ja Ogier, kes said samuti etapivõidu kirja, kuid soomlase stabiilsetele esitustele nad vastu ei saanud.
Pärastlõunal kolmandaks tõusnud Neuville sõitis päeva viimasel katsel vastu puud ja pidi katkestama. Kuigi belglasele määrati selle eest kümme trahviminutit, hoiab ta pühapäeva eel üldarvestuses Ogier' järel viiendat kohta (+10.59,3). Pärastlõuna vahele jätnud Tänak on Rally1 sõitjate arvestuses kümnes (+´40.20,8).
Pühapäeval on kavas kuus kiiruskatset, kogupikkusega 82,7 kilomeetrit. Keenia rallile on võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
Keenia ralli üldarvestus enne pühapäeva:
1. Rovanperä (2:52.39,7)
2. Evans (+40,3)
3. Katsuta (+1.15,6)
4. Ogier (+2.38,3)
5. Neuville (+10.59,3)
6. Solberg (+12.19,1)
7. Breen (+18.56,1)
8. Serderidis (+25.45,6)
9. Loeb (+33.01,0)
10. Tänak (+40.20,8)
11. Greensmith (+1:19.10,4)
12. Fourmaux (+1:19.29,8)
Keenia ralli ajakava:
Laupäev, 25. juuni
Kell 08.06 - SS8 Soysambu 1 (29,32 km)
Kell 09.08 - SS9 Elmenteita 1 (15,08 km)
Kell 10.01 - SS10 Sleeping Warrior 1 (31,04 km)
Kell 12.16 - Hoolduspaus
Kell 14.07 - SS11 Soysambu 2 (29,32 km)
Kell 15.08 - SS12 Elmenteita 2 (15,08 km)
Kell 16.01 - SS13 Sleeping Warrior 2 (31,04 km)
Pühapäev, 26. juuni
Kell 07.05 - SS14 Oserian 1 (17,52 km)
Kell 08.08 - SS15 Narasha 1 (13,30 km)
Kell 09.08 - SS16 Hell's Gate 1 (10,53 km)
Kell 10.24 - Hoolduspaus
Kell 11.29 - SS17 Oserian 2 (17,52 km)
Kell 12.32 - SS18 Narasha 2 (13,30 km)
Kell 14.18 - SS19 Hell's Gate 2 (10,53 km)
MM-sarja sõitjate üldarvestus:
1. Kalle Rovanperä (Toyota) 120 punkti
2. Thierry Neuville (Hyundai) 65 punkti
3. Ott Tänak (Hyundai) 62 punkti
4. Craig Breen (M-Sport) 52 punkti
5. Takamoto Katsuta (Toyota) 47 punkti
6. Elfyn Evans (Toyota) 39 punkti
7. Dani Sordo (Hyundai) 34 punkti
8. Sebastien Loeb (M-Sport) 27 punkti
9. Gus Greensmith (M-Sport) 26 punkti
10. Sebastien Ogier (Toyota) 19 punkti
11. Pierre-Louis Loubet (M-Sport) 18 punkti
12. Esapekka Lappi (Toyota) 17 punkti)
13 Oliver Solberg (Hyundai) 8 punkti
MM-sarja võistkondlik üldarvestus:
1. Toyota (200 punkti)
2. Hyundai (161 punkti)
3. M-Sport Ford (120 punkti) | Rovanperä sammub Keenia ralli võidu suunas, Tänak pidi katkestama | https://sport.err.ee/1608639445/rovanpera-sammub-keenia-ralli-voidu-suunas-tanak-pidi-katkestama | Autoralli MM-sarja kuues etapp sõidetakse sel nädalal Keenias. Laupäeva õhtuks hoiab üldarvestuses liidrikohta Kalle Rovanperä (Toyota; 2:52.39,7). Soomlasele järgnevad tiimikaaslased Elfyn Evans (+40,3), Takamoto Katsuta (+1.15,6) ja Sebastien Ogier (+2.38,3). Ott Tänak (Hyundai) pidi kümnendal kiiruskatsel ilmnenud tehniliste probleemide tõttu võistluspäeva katkestama. |
32-aastane Kvitova murdis esimeses setis korra ja teises kaks korda Ostapenko pallingu. Ka lätlannal teenis kohtumise jooksul viis murdepalli, aga ta ei realiseerinud neist ühtki. Kvitoval oli vastav näit 3/11.
Oma hooaja esimese turniirivõidu teeninud Kvitova on võitnud murul karjääri jooksul viis turniiri, aga Eastbourne'is triumfeeris ta esmakordselt.
Oma esimese WTA turniiri võitis ta 2009. aastal. Alates sellest momendist on vaid Serena Williams suutnud neid võita rohkem kui tema (vastavalt 41 ja 29).
Eastbourne'i turniiril osales ka Kaia Kanepi, kes jõudis teise ringi. | Kvitova alistas Ostapenko ja sai murul karjääri viienda turniirivõidu | https://sport.err.ee/1608639682/kvitova-alistas-ostapenko-ja-sai-murul-karjaari-viienda-turniirivoidu | WTA keskmise tasemega tenniseturniiril Eastbourne'is alistas tšehhitar Petra Kvitova (WTA 31.) finaalis tiitlit kaitsnud lätlanna Jelena Ostapenko (WTA 14.) 6:3, 6:2. |
Kõigepealt kinnitan, et ma ei agiteeri ei abordi lubatavuse ega abordi keelamise poolt. See on vastuoluline ja valus küsimus ning häid lahendusi siin pole, on üksnes halvad ja veel halvemad. Kummalgi veel küljes mööndus: "ehkki teisest küljest…" Lisaks on siin tegu küsimusega, kus meesterahval tõesti ei sobi ülearu sõnakas olla, erinevalt mõnest teisest pere-eluga seotud küsimusest, mille juurest mehi ebaõiglaselt eemale peletatakse.
Kirjutan hoopis häirivast sõnast "abordiõigus", mis oma näilisest neutraalsusest hoolimata on ideoloogiliselt laetud ja püüab vaidlust lahendada juba enne vaidluse algust. Selle sõna kasutajad annavad mõista, et on olemas üks teatud õigus, mida keegi tahab kelleltki ära võtta. Mis on ilma pikemalt arutamata kahetsusväärne ja tagurlik. Nii esitletult taandub kogu probleem kiirelt dilemmaks: kuidas võita ära Ameerikas pead tõstnud tumedad jõud, kes püüavad ajalooratast tagasi pöörata, naisi ahistada jne.
Mis ei vasta tegelikkusele. Ameerikas ei keelatud aborte ära, isegi mitte selliseid, mida tehakse ilma mistahes meditsiiniliste põhjusteta, üksnes naise soovil. See küsimus jäeti lihtsalt osariikide otsustada. Ning osariikides otsustavad neid küsimusi osariikide parlamendid, kes on valitud rahva poolt. Prognoositav tulemus on, et osa osariike keelustab – või pigem piirab – aborte, teised mitte. Seega tuleks abordi tegemiseks võtta ette lühem või pikem reis sinna, kus need on lubatud. Kõigil pole see alati võimalik, tekib nurgatohtrite taasilmumise oht ja muud komplikatsioonid, kuid siin jõuame juba "ühest küljest nii, aga teisest küljest naa"-valdkonda ja jäägu see läbi sõelumata.
Et aga probleemist saaksid argumenteeritult rääkida need, kes selleks kõige õigemad ja sobivamad on, kes teemat tunnevad ja ei põe seejuures mõnd ideoloogilist palavikku, oleks vaja kõrvaldada seesinane osutus "õigusele" või täpsemalt sellega kaasnev ebamäärane eeldus, et tegemist on mingi kõrgemalseisva inimõigusega, mis teadupärast on võõrandamatu ja aegumatu ja mis kõik veel. Sellist õigust saab üksnes rikkuda, teda polegi vaja anda, ta lihtsalt on olemas ja tuleb jõustada.
Selline religioosselt aupaklik, kui mitte lausa sakraliseeriv hoiak valitseb kõigi inimõiguste suhtes. Kuigi see on täiel määral laest võetud. Inimene on sotsiaalne olend ja tal on üksnes need õigused, mida bioloogia, gravitatsioon jms talle võimaldavad ja mida sootsium talle annab. Karm, aga paratamatu. Seda reeglit võib eirata vaid teatud määral, teatud aja jooksul ja teatud olukorras, kuid mitte lõputult ning üldkehtiva printsiibina. Vastasel korral saame juba liiga palju neid seadusi, mis on sootsiumi enamusele vastukarva, kuid midagi pole teha – seadus nõuab, sest et konventsioon nõuab, sest et põhimõte, mille keegi kuskil välja mõtles, nõuab. Näeme seda meiegi. Kui Eesti püüab seadusse panna täiesti mõistlikku ja vajalikku klauslit võimaliku massilise immigratsioonisurve tõrjumiseks, ilmub välja mingi Kõrgem Kogu ja teatab, et see on inimõiguste vastane. Miks, mille poolest? Vastus: sest et nii on.
Miks sellest üldse rääkida? Oleks nagu tegemist Ameerika probleemiga, mis meid ei puuduta. Kuid nõnda see siiski ei ole. Tegemist on kogu Läänt vaevava palju suurema nähtuse ühe, ehkki keskmisest teravama ilminguga. Selle nähtusega on inimkond kohtunud võib-olla sadu kordi ja sellele võib sada nime anda. Näiteks: vägisi õnnelikuks. Või: meie teame, mis teile hea on. Nii nagu ristisõdijad tegid eestlasi vägisi õnnelikuks, nõnda üritavad tänapäeval sedasama mitmesugused progressivistid ja aktivistid. Neil ei ole aega ega soodumust inimesi veenda, vaid progressiivne kord tuleb kehtestada jõuga.
Siin jõuame tagasi Ameerika Ülemkohtu otsuse juurde. Vaevalt jõudis kohus otsustada, et abordi piiramise küsimus jääb osariikide pädevusse, kui käivitus ülemaailmne kampaania selle regulatsiooni tühistamiseks ükskõik mis moel. Loogilisem ja traditsioonilisele demokraatiale kohasem olnuks alustada neis osariikides, kus on oodata abordi keelamist/piiramist, kampaaniat, et osariigi esinduskogu seda ei teeks. Ei. Selle asemel üritatakse "keelamist ära keelata", aga mitte rahvaesinduse otsusega, vaid mingi juriidilise või poliitilise nipi abil. Nagu juhtus Eestiski, kus "progressiviste" ähvardas rahvahääletus abielu küsimuses. Selle asemel, et keskenduda rahva veenmisele progressiivsete väärtuste paremuses, keskenduti võitlusele rahvahääletuse ärajätmise nimel.
Mis seal ikka. Ka nii võib. Inimkond on näinud mitmesuguseid despootiaid, türanniaid, oligarhiaid, teokraatiaid ja partokraatiaid. Kuhu kalduvad ameeriklased, saame näha ilmselt peagi, kuid üldiselt ei lõpe kummagi poole püha üritus veel selle tulekahjuga. Mistõttu oleks igaühel arukas endale selgeks teha, kelle või mille poolel ta seisab. | Lauri Vahtre: Ameerika abordisõja tagamaadest | https://www.err.ee/1608639676/lauri-vahtre-ameerika-abordisoja-tagamaadest | Kõigi inimõiguste suhtes valitseb aupaklik, kui mitte lausa sakraliseeriv hoiak. Kuigi see on täiel määral laest võetud. Inimene on sotsiaalne olend ja tal on üksnes need õigused, mida bioloogia, gravitatsioon jms talle võimaldavad ja mida sootsium talle annab, kirjutab Lauri Vahtre. |
Fjodorova jõudis autasuni naisjuunioride ühesüsta 1000 meetri distantsil. Euroopa meistriks tuli ungarlanna Reka Nemes (3.59,030), teisena ületas lõpujoone slovakitar Bianka Sidova (4.02,484).
Otse eelsõidust A-fnaali jõudnud Fjodorova oli 250 meetri peal neljas, aga tõusis poole maa peal liidriks ja hoidis seda positsiooni lõpuni. Temast sai taasiseseisvunud Eesti esimene naisaerutaja, kes EM-il medalini jõudnud.
Deniss Tihhomirov tuli ühekanuu 1000 meetri distantsil kaheksandaks.
Mõlema aerutaja jaoks jätkuvad võistlused 200 ja 500 meetri distantsidel. | Eesti aerutaja Fjodorova võitis juunioride EM-il pronksi | https://sport.err.ee/1608639673/eesti-aerutaja-fjodorova-voitis-juunioride-em-il-pronksi | Eesti rajaaerutaja Jelizaveta Fjodorova tuli Belgradis juunioride ja U-23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel pronksmedalile. |
Tammet lõpetas 1972. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri näitlejana (V lend) ning 1979. aastal Moskvas kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused režissöörina, vahendas Lääne Elu. Ta töötas 1972–1985 Tallinnfilmis assistendi ja režissöörina ning 1980–1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris erialaõppejõuna.
Raul Tammet on lavastanud Haapsalu teatris Randlane, ta oli Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige alates 2005. aastast.
Filmitegijana keskendus ta põhiliselt dokumentaalfilmidele, kuid 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses valmis tema käe all ka kolm legendaarset lühifilmi: "Kiri Giuliale" (1978), "Soolo" (1979) ja "Pulmapilt" (1980). | Suri filmi- ja teatrilavastaja Raul Tammet | https://kultuur.err.ee/1608639670/suri-filmi-ja-teatrilavastaja-raul-tammet | Meie seast lahkus 73-aastasena filmi- ja teatrilavastaja Raul Tammet. |
Andy Murray ütleb, et tema eesmärk võita Wimbledon kolmandat korda, on see, mis hoiab teda mängus.
Murray võitis Wimbledoni tiitli nii 2013. kui ka 2016. aastal, kuid alates 2017. aastast on ta olnud mitmete vigastuste ohver, eelkõige puusaliigese tõttu, mis nõudis lõpuks operatsiooni metallkorgi sisestamiseks.
"See (Wimbledoni tiitli võitmine) on osa motivatsioonist ikka veel võistelda," ütles Murray Bloombergile.
"Ma tean, et see saab olema uskumatult raske asi, kuid ma usun siiski, et suudan veel suurepärast tennist mängida. Ma tean, et Wimbledoni võitmine on veelgi raskem kui viis-kuus aastat tagasi," lisas Murray.
Šotlasel on olnud pikk tee, et jõuda tagasi tasemele, kus ta oli. Hiljuti pidi ta Stuttgardis tunnistama eelmise Wimbledoni finalisti Matteo Berrettini paremust. Finaali ta paraku lõpuni mängida ei saanud, kuna pidi selle kõhuvigastuse tõttu katkestama. | Murray usub, et suudab Wimbledoni võita | https://sport.err.ee/1608639658/murray-usub-et-suudab-wimbledoni-voita | Wimbledoni turniiri kahel korral võitnud tennisist Andy Murray usub, et on võimeline konkureerima ka sel aastal võidu eest. |
Yatesi vigastus Giro d'Italial näib olevat kaotanud tema lootused Tour de France'il sõita. Põhjus arvatakse olevat seotud Yatesi põlvevigastusega, mille ta sai maikuus Giro d'Italia võistlusel ja mis sundis ta lõpuks sellelt võistluselt lahkuma. Briti rattur võtab nüüd sihikule hiljem suvel toimuva Hispaania velotuuri.
Paistab, et BikeExchange-Jayco meeskond keskendub Touri ajal sprindivõitudele, kuna nii Dylan Groenewegen kui ka Michael Matthews on nende meeskonnas üles antud.
Simoni kaksikvend Adam, kes kuulub INEOS Grenadiersi meeskonda, loobus hiljuti koroonaviiruse tõttu Šveitsi velotuurist. Seega ei ole vendade jaoks viimased ajad lillelised olnud ning neid mõlemaid valitseb oht jääda Prantsusmaa velotuurilt kõrvale. | Vuelta võitja jääb Prantsusmaa velotuurilt eemale | https://sport.err.ee/1608639643/vuelta-voitja-jaab-prantsusmaa-velotuurilt-eemale | 1. juulil algaval Prantsusmaa velotuuril ei osale vigastuse tõttu 2018. aastal Vuelta velotuuri võitnud Simon Yates (BikeExchange-Jayco). |
Poks ei olnud 2028. aasta olümpiamängude esialgses programmis, kuid see võidakse sinna veel lisada, vahendab BBC.
Pärast ROK-i juhatuse koosolekut teatas föderatsioon, et spordiala kaasamist arutatakse hilisemas etapis.
Sõltumatu uurimine ütles, et spordiala peab olümpiatuleviku kindlustamiseks eetiliste küsimustega tegelema.
ROK teatas, et Rahvusvaheline Poksiliit, ei tohi korraldada 2024. aasta Pariisi poksivõistlusi ega kvalifikatsioone nendele mängudele.
"Otsus on keskendunud sportlastele ja vajadusele tagada kindlus 2024. aasta Pariisi olümpiavõistluste ja kvalifikatsioonide osas," seisis avalduses.
"See järgib IBA jätkuvaid ja väga murettekitavaid küsimusi, nagu selle juhtimine ning kohtunike ja kohtumõistmise süsteem," ütles ROK. | Poks ei pruugi 2028. aasta olümpial enam kavas olla | https://sport.err.ee/1608639628/poks-ei-pruugi-2028-aasta-olumpial-enam-kavas-olla | Rahvusvahelise Olümpiakomitee teatel ei ole veel otsustatud, kas poks on esindatud 2028. aasta Los Angelese mängudel. |
Oli suur rõõm näha, et Eesti tasasel maal sirgunud noored suutsid Rootsi noortele võistlustel väärilist konkurentsi pakkuda. 18.juunil toimunud XCO Rootsi karikaetapil oli võistlustules kümme Eesti noorsportlast. Talispordisõpradele tuttav Faluni keskus pakkus rohkete tõusumeetritega väga tehnilist rada, mis kõik sõiduoskused ja mäkketõusuvõimekuse maksimaalselt proovile pani.
M-14 vanuseklassis pälvis Sebastian Suppi CFC Spordiklubist kolmanda koha, kaotades liidrile Valdemar Carlsson Steenile veidi alla poole minuti. Hugo Hendrik Orav Porter Racingust sai kuuenda koha, Egert Tammeleht 22., Marten Konga 34., Kristo Õruste 43. ja Niklas Lond 44. koha. M/N-14 distants koosnes kolmest 2,5 kilomeetri pikkusest ringist ja tõusumeetreid kogunes sellel distantsil 330.
N-14 vanuseklassis lõpetas Loore Lemloch CFC Spordiklubist viienda kohaga. Berit Grünberg Porter Racing meeskonnast oli 12.
M/N-16 12 kilomeetri pikkuse raja peale kogunes tervenisti 560 tõusumeetrit. Riko Tammepuu CFC Spordiklubist teenis 14. koha, samal distantsil tüdrukute seas sõitis Mariann Koik Porter Racingust välja 12. koha.
Kõik tulemused on nähtavad siit.
Mere taga tutvuti kohalike radadega ning võeti sealsete noortega mõõtu Rootsi olümpiakrossi karikasarja võistlustel. Samal ajal toimus Falunis jalgrattanädal koos näidistreeningutega, mida juhendasid oma ala tipud. Ühistreening tehti endise 4X distsipliini mäestlaskumise maailmameistri Felix Beckemaniga, kes jagas mitmeid näpunäiteid, kuidas tehniliselt keerukaid elemente kiiremini ja sujuvamalt läbida. Lisaks saadi häid kontakte ja kutse pikemalt selle kandi rikkalikke maastikurattavõimalusi kogema tulla. Väikelinnas on lisaks muudele spordiareenidele olemas nii BMX hall kui sisetrekk. Maastikurattasõit on Faluni noortel ka kehalise kasvatuse kavas ja seega igapäevane loomulik liikumisharrastus. | Eesti noored maastikuratturid esinesid taas hästi Rootsi XCO karikaetapil | https://sport.err.ee/1608639622/eesti-noored-maastikuratturid-esinesid-taas-hasti-rootsi-xco-karikaetapil | Eesti noored maastikuratturid käisid 9.– 20. juunil Porter Racing treenerite Janek Järva ja Andrus Konga juhendamisel Rootsis uusi oskusi ja kogemusi hankimas. 18. juunil toimunud Rootsi olümpiakrossi karikasarjas sai Sebastian Suppi kolmanda koha. |
Jesus ei ole Citys end kindlasse algkoosseisu suutnud murda. Pärast Sergio Aguero klubist lahkumist pidavat nende esiründajaks saama Jesus, kuid brasiillane ei ole suutnud end piisavalt tõestada.
Jesust jahtisid ja Tottenham Hotspur ja Londoni Chelsea, kuid kokkuleppele jõuti ikkagi Arsenaliga.
City ostis endale hiljuti poolkaitsja Kalvin Phillipsi, kes mängis enne Leeds Unitedis.
Arsenal finally reach agreement for Gabriel Jesus with Man City for £45million https://t.co/3kZRs9NDxv pic.twitter.com/zFyFDBoLye
— Mirror Football (@MirrorFootball) June 24, 2022 | Arsenal täiendab oma ridu Brasiilia ründajaga | https://sport.err.ee/1608639601/arsenal-taiendab-oma-ridu-brasiilia-rundajaga | Londoni Arsenal täiendab oma ridu Manchester City mängumehe Gabriel Jesusiga. 25-aastase Brasiilia päritolu ründaja üleminekusummaks kujunes 45 miljonit naela. |
Pärast 2012. aastal joostud läbi aegade paremuselt teist aega 9,69, pole Blake nii kiire olnud. Tema jaoks oli tegu viienda Jamaika meistritiitliga.
32-aastane sprinter edestas teise koha saanud Oblique Seville'i 0,03 sekundiga. 20-aastane Ackeem Blake sai kolmanda koha ajaga 9,93.
Blake pühendas võidu oma isale, kes sai selle nädala alguses insuldi.
"Ma tulin siia lihtsalt, et seda tema heaks teha, sest olen terve nädala olnud segaduses ja üritanud võidu nimel tugevana püsida," sõnas 2011. aasta maailmameister.
Nii hea ajaga suurendas Blake ka Jamaika võimalusi 4 x 100 m teatejooksu võitmiseks maailmameistrivõistlustel.
Enne järgmisel kuul algavaid kergejõustiku maailmameistrivõistlusi paistab Blake heas vormis olevat ning kavatseb kindlasti konkurentsi pakkuda äsja maailma hooaja tippmargi jooksnud ameeriklasele Fred Kerleyle.
Fred Kerley jooksis hiljuti USA meistrivõistlustel välja aja 9,76.
The Beast is back! Yohan Blake runs 9.85! Oblique Seville 9.88 and the Akeem Blake 9.93! Wind 0.0m/s. Jamaica ready!!! pic.twitter.com/AQXMNkb4w5
— Athletics Jamaica (@Athletics_JA) June 25, 2022 | VIDEO | Blake triumfeeris Jamaikal oma viimase kümne aasta parima ajaga | https://sport.err.ee/1608639610/video-blake-triumfeeris-jamaikal-oma-viimase-kumne-aasta-parima-ajaga | Jamaika meistrivõistlustel võitis 100 m jooksu Yohan Blake, joostes välja oma viimase kümne aasta parima aja 9,85. |
Matši toimumispaigaks on valitud Madison Square Garden.
Fury ja Pauli vaheline matš pidi algselt toimuma 2021. aasta detsembris, kuid britt katkestas selle, öeldes, et tal on rindkerepõletik ja ribimurd.
Fury ütles varem, et võitles ainult raha teenimise nimel ja et võit poleks talle poksimaailmas au andnud.
Ameeriklase Pauli rekord professionaalina on viis võitu. Ta on alistanud sotsiaalmeediakaaslase AnEsonGibi, endise NBA korvpalluri Nate Robinsoni ning segavõitluskunstide võitlejad Ben Askreni ja Tyron Woodley.
Samal ajal on Fury, WBC raskekaalu maailmameistri Tysoni poolvend, saanud karjääri jooksul kaheksa profivõitu. Kuulsuse saavutas Tommy Fury tõsieluseriaalis Love Island. | Kahekordse poksi maailmameistri vend ja juutuber lähevad ringis vastamisi | https://sport.err.ee/1608639577/kahekordse-poksi-maailmameistri-vend-ja-juutuber-lahevad-ringis-vastamisi | Kahekordse poksi maailmameistri Tyson Fury vend Tommy Fury ja juutuuberist poksija Jake Paul lähevad ringis vastamisi 6. augustil. |
A.F. Steadman "Skandar ja ükssarvikuvaras" (Varrak)
Inglise keelest tõlkinud Kristina Uluots
Ida Tufte Michelsen "Alma Freng ja päikesepüüdjad" (Rahva Raamat)
Norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming
Harry Potter tõstis fantaasia-lasteka lati nii kõrgele, et igasugu järeletegijaid hüpleb selle all parvede kaupa. Eks imitaatorid ja jackpot 'ile lootjad säti uusi latte, mõned neist nõnda madalal, et lugejal tuleb end lati alt lausa läbi kaevata. Samas nõudlust heade lennukate lugude järgi paistab jätkuvat ning usun, et on sündinud küllaga uusi lapsukesi, kelle jaoks Potter on juba klassikahõnguline ning miks mitte just siinsoovitatavad raamatud ei võiks olla reipaks ukseavajaks kirjasõnamaailma. Nii et ma ei hakka siin üldse mingeid võrdlusi ega tasemevahede ega algupärasuse asja ajama, need on uute tulijate raamatud uutele lugejatele ja las lugejad tulevikus ise võrrutavad, mida ja kuidas tahavad-oskavad.
Omavahel on lood mitmeski mõttes sarnased, kumbki peategelane on klassikaline sõbravaba nohik, kes isa kasvatada ja kel tekib üks või teine veider suhe veel veidrama maailmaga. Aga kui eelarvamus ilusti kappi ära panna, siis haaravad need lood kaasa küll ja hakkavad looma mingit iseoma sisemist loogikat, mis mõistagi annab arvata, et järge on tulekul, ja mitte üks.
Vahest pole autorid nois avaraamatutes veel päriselt välja kujunenud ning kui siit vähegi seda masti arengut loota on nagu Potteri seitsme raamatu juures juhtus, siis sel juhul ootan minagi vana muinasjutusõbrana teatava huviga edasi. Lapsukestest rääkimata, nemad peavad saama regulaarse doosi tervislikku kirjandussõltuvust süvendavat teksti. Loetagu mõnuga!
Jane Harper "Looduse jõud" (Varrak)
Inglise keelest tõlkinud Kersti Unt
Austraalia on kaugel, väga palju sealt lugusid meieni ei jõua, aga nood, mis jõuavad, kipuvad head olema. "Looduse jõud" on üks niisugune. Tegelikult eriti miskit ei juhtugi, aga pusimist selle ei eriti miski ümber jagub pikaks põnetisjutuks. Austraalia ise on tont teab kus, maakera Võrumaal, ja noid tegelikke tont-teab-kussisid, kuhu tegevust paigutada, jagub Austraalias mitme riiulitäie raamatute jaoks.
Lähtekoht lihtne – kupatatakse bussitäis vurlesid metsikusse loodusesse sisemist sidet tugevdama, üks kaob ära. Ja siis teda otsitakse läbi kogu raamatu, vaheldades kiigetega endisaega ja tegelaste taustadesse ja kadumisretkesse endasse. Kõlab lihtlabaselt ja ongi seda, aga vormistatud pinget hoidvalt ja päris kena järjekordset kirjeldavat killukest tekitades ühe teispool ilma asuva maa ühe võpsiklikuma otsa kohta. Mõnes mõttes ongi meil siin tegu pigem meeldivalt pealiskaudse suhteromaani kui tõsiseltvõetava põnevikuga. Tore ja suviselt kerge.
Kokkuvõttes näikse loo moraaliks kujunevat, et ilma matkahuvita inimeste üllal eesmärgil loodusjõudude meelevalda suunamine on põhimõtteliselt kuradist, nimetatagu seda seikluskoolituseks või milleks iganes. Las inimesed teevad seda, mis nad tahavad ja seal, kus nad tahavad, siis ei minda tülli ega kaota ära, on rahu maa peal ja inimestest hea meel. No mida on rahumeelsel linnainimesel irevilhambulisse loodusesse otsida, looduses on mürkmaod ja päikeseloojangud ja külm. Inimene püsigu trajektooril kodu – raamatukogu – kõrts ja probleemid lakkavad olemast nagu nõiaväel. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: fantaasia-lastekatest Austraalia põnevikuni | https://kultuur.err.ee/1608639616/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-fantaasia-lastekatest-austraalia-ponevikuni | Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl Martin Sinijärve seekordsete raamatusoovituste hulka mahub lausa kolm teost: kaks noortele mõeldud fantaasiateost A. F. Steadmani "Skandar ja ükssarvikuvaras" ja Ida Tufte Michelseni "Alma Freng ja päikesepüüdjad" ning Austraalia põnevik Jane Harperi "Looduse jõud". |
See oleks suur muutus grupi senisest kliimamuutusega tegelemise poliitikast. Bloombergiga jagatud teksti järgi peaks G7 riigid "teadvustama, et avalikud investeeringud gaasisektorisse on vajalikud ajutise meetmena energiakriisis".
Ettepaneku järgi peaks investeeringuid tegema "kliimaeesmärkidega kooskõlas".
Ettepanek on veel arutluse all ja võib enne G7 juhtide kogunemist pühapäeval muutuda. Bloombergi allikate teatel on Suurbritannia ettepaneku vastu. Saksa valitsuse esindaja keeldus kommentaarist.
Vene gaasist sõltuv Itaalia pole Bloombergi allikate teatel otseselt Saksamaa ettepanekule vastu, riigi valitsuse kõneisiku sõnul Itaalia Saksamaa mõtet ei toeta.
Euroopa otsib alternatiive Vene gaasile ning Saksa valitsus on hoiatanud, et Venemaa katsed piirata maagaasi pakkumist võivad viia energiasektoris sarnase kokkuvarisemiseni, nagu 2008. aastal panganduses.
Saksamaa on maagaasi puuduse kompenseerimiseks alustanud taas söejaamade tööd ja otsib gaasipakkujaid, jätkates samal ajal ka tuumajaamade sulgemist.
Kui G7 riigid otsustaksid leevendada kliimamuutusega tegelemiseks vajalikke energianõudeid muutuks ülejäänud maailma kõrgete eesmärkide vajalikkuses veenmine raskemaks.
See läheks ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) soovituse vastu mitte arendada uusi nafta ja gaasiprojekte, kui eesmärgiks on globaalse soojenemise hoidmine alla 1,5 kraadi. | Saksamaa meelitab G7 riike lubama fossiilkütuste rahastamise jätkamist | https://www.err.ee/1608639595/saksamaa-meelitab-g7-riike-lubama-fossiilkutuste-rahastamise-jatkamist | Saksamaa proovib meelitada maailma suurimaid majandusi ühendava G7 liikmeid loobuma kokkuleppest, mis peataks aasta lõpuks välismaal fossiilkütustega seotud projektide rahastamine. |
Piletiomanikul on võimalus vahetada pilet ümber talle sobival kuupäeval toimuvale järgmisele etendusele. Järgmised "Põrgupõhja uus Wanapagan" toimumise kuupäevad on 30. juuni, 7. juuli, 8. juuli, 9. juuli, 13. juuli, 14. juuli ja 15. juuli. | Endla teatri "Põrgupõhja uus Wanapagan" laupäevane etendus jääb ära | https://kultuur.err.ee/1608639583/endla-teatri-porgupohja-uus-wanapagan-laupaevane-etendus-jaab-ara | Endla teatri suvelavastuse "Põrgupõhja uus Wanapagan" 25. juuni etendus jääb seoses näitleja haigestumisega ära. Piletid vahetatakse ümber või ostetakse tagasi. |
Nadal võitis selle kuu alguses Prantsusmaa lahtised, kuid paljastas hiljem, et tema jalg oli tuimestatud kroonilisest haigusest tingitud valu tõttu.
Teade, et Nadalile tehakse pärast Prantsusmaa lahtiseid valu leevendamiseks väike jalaoperatsioon, tekitas Wimbledonil osalemises kahtlusi, kuid 36-aastasel hispaanlasel tundus kõik korras olevat, kui alistas kolmapäeval Stan Wawrinka Giorgio Armani Tennise Classicul.
"Hetkel on kõik positiivne. Jalaprobleem, mis oli alati kõige rohkem murettekitav, on korras. On häid ja halbu päevi," ütles Lopez EFE-le pärast seda, kui Nadal oli reedel koos Francis Tiafoega treeningmatši pidanud.
"Rafa pole siin kolm aastat mänginud. Kõik treeningud summeeruvad. Ka need, milles ta ennast hästi ei tunne, sest need aitavad järgmisteks mängudeks asju parandada." | Nadali treener: praegu on kõik positiivne | https://sport.err.ee/1608639553/nadali-treener-praegu-on-koik-positiivne | Tenniselegendi Rafael Nadali jalg ei valmista talle probleeme, ütles hispaanlase treener Marc Lopez. |
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse keelas Wimbledon Venemaa ja Valgevene mängijatel turniiril osalemise, mille tulemusel võeti neilt meeste ATP ja naiste WTA tuuril reitingupunktid ära.
Pileteid saavad osta Mertoni ja Wandsworthi linnaosas elavad Ukraina põgenikud ning nende sponsorid ja heategevuspartnerid, teatasid All England Club ja Lawn Tennis Association.
250 000 naela suurune annetus tehakse esmaspäeval algatusele Tennis Plays for Peace ja Briti Punase Risti Ukraina apellatsioonile.
"Usun, et meistrivõistluste eelõhtul on oluline tunnustada neid, kes kannatavad Venemaa poolt põhjustatud konflikti tõttu," ütles LTA tegevjuht Scott Lloyd avalduses. | Wimbledon annab Ukraina põgenikele tasuta pileteid | https://sport.err.ee/1608639526/wimbledon-annab-ukraina-pogenikele-tasuta-pileteid | Wimbledon annab Ukraina põgenikele tasuta pileteid ja annetab 250 000 naela neile, keda Venemaa sissetung mõjutab, teatasid muruväljaku suure slämmi korraldajad reedel. |
27-aastane Kerley püstitas isikliku rekordi ajaga 9,76. Olümpiahõbe võitis finaalis ajaga 9,77.
Kerley tegi ka eelvoorus väga kiire jooksu, kui püstitas juba seal hooaja tippmargi ajaga 9,83.
"See kõik seisneb treenimises ja järjekindlalt asjade tegemises, mida ma tegema pean," ütles Kerley pärast reedest võitu, millega kindlustas ta koha maailmameistrivõistlustel.
Marvin Bracy (9,85) ja Trayvon Bromell (9,88) olid 100 m finaalis vastavalt teine ja kolmas. Melissa Jefferson võitis naiste 100 m jooksu ajaga 10,69. | Kerley võitis USA meistrivõistlused, parandades veelgi hooaja tippmarki | https://sport.err.ee/1608639541/kerley-voitis-usa-meistrivoistlused-parandades-veelgi-hooaja-tippmarki | Fred Kerley võitis USA meistrivõistlustel meeste 100 m jooksu tulemusega 9,77, kuid jooksis poolfinaalis välja veelgi kiirema aja 9,76. |
NBA suveliiga algab 7. juulil Las Vegases, kus osalevad kõik 30 klubi. Algul peab iga meeskond neli kohtumist ja seejärel selgitavad kaks parimat meeskonda välja suveliiga võitja. Pärast mängivad ülejäänud 28 klubi lisaks veel ka viienda kohtumise.
Drell mängis viimati NBA G-liigas Windy City Bullsi ridades. | Drell sõlmis lepingu NBA klubiga suveliigas mängimiseks | https://sport.err.ee/1608639535/drell-solmis-lepingu-nba-klubiga-suveliigas-mangimiseks | Eesti koondise korvpallur Henri Drell sõlmis lepingu NBA klubiga Chicago Bulls suveliigas mängimiseks. |
Homoõiguste teerajaja Navratilova oli selle nädala alguses ROK-ile ette heitnud, et tema sõnul on transsooliste sportlaste kaasamise küsimuse lahendamises juhtimise roll puudulik.
Teema tuli fookusesse ujumise juhtorgani FINA möödunud nädalavahetuse otsusest keelata naiste eliitvõistlustel osalemine sportlastel, kes on läbinud mis tahes perioodil meeste puberteediea.
"See on väga palju lahkarvamusi tekitav raske olukord. Väga keeruline teema, mille puhul peame suutma tasakaalustada õiglust ja kaasatust," ütles ROK-i pressiesindaja Mark Adams reedel virtuaalsel pressikonverentsil.
"Kuid meile on selge, et iga spordiala teab kõige paremini, kuidas vaadata mitte ainult sporti, vaid ka selle alasid, kus on eelis," lisas Adams.
Adams ütles, et nende reeglite viimistlemine võtab veidi aega.
"Me ei saa välja tulla ühe reegliga, mis sobiks kõigile. See peab olema spordi ja isegi iga ala järgi erinevalt kirja pandud," sõnas ta. "Usun, et kriitikat tuleb. Ma kardan, et see on vältimatu. Kuid anname endast parima, et tasakaalustada õiglust ja kaasatust."
Navratilova ütles, et kaasamise ja õigluse vahelise tasakaalu leidmine, kuni üksikute sündmusteni on äärmiselt keeruline. | ROK-i sõnul tuleb igal spordialal paika panna transsooliste reeglid | https://sport.err.ee/1608639511/rok-i-sonul-tuleb-igal-spordialal-paika-panna-transsooliste-reeglid | Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on kaitsnud oma seisukohta, et iga rahvusvaheline spordiorganisatsioon peab kehtestama oma reeglid transsooliste sportlaste kaasamiseks, hoolimata tennise suurkuju Martina Navratilova kriitikast. |
Rõõmsas ja südamliku sõnumiga kogupereloos kohtuvad tavalised lapsed ebatavalise kosmosekülalise Siriga, kes on toonud kaasa inimlastele midagi väga vajalikku. Üheskoos rännatakse ka ennemuistsesse aega, muinasjuttu "Vaeslapse käsikivi".
Teksti autor on Leelo Tungal, helilooja Olav Ehala. Esiettekanne on pühendatud Leelo Tungla sünnipäevale.
Jutustaja on Kaspar Velberg. Laulavad Anneliis Kits, Kristo Ukanis, Kadri-Liis Kukk, Ingrid Rabi, Kaarel Kukk, Lili Kirikal ja Anna Kutšinskaja ning pille mängivad Kusti Lemba, Hanna Parman, Andrus Avarand ja Olav Ehala. Lavastaja Tiina Vilu. Helirežissöör Külli Tüli.
Fotografiskas toimuv avalik ühiskuulamine on osalejatele tasuta. Avalikule ühiskuulamisele järgneb Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala kontsert.
Kuuldemängufestival toimub Klassikaraadio eetris 27. juunist kuni 3. juulini. Igal õhtul kell 19.05 etenduvad raadioeetris kuuldemängud. | Kuuldemängufestivali avab Tungla ja Ehala kuuldejutu avalik ühiskuulamine | https://kultuur.err.ee/1608639502/kuuldemangufestivali-avab-tungla-ja-ehala-kuuldejutu-avalik-uhiskuulamine | 27. juunil kell 18 esietendub Fotografiskas Leelo Tungla ja Olav Ehala lauludega kuuldejutt "Käsikivi kosmosest", mille avatakse Klassikaraadio ja Raadioteatri kuuldemängufestival. |
Klubi maksab 26-aastase mehe eest 42 miljonit naela, millele lisanduvad tõenäoliselt boonused suurusjärgus kolm miljonit naela.
City tegi Phillipsist oma suvise üleminekuakna esinumbri, kuna Fernandinho lahkus sel suvel pärast üheksat klubis veedetud aastat.
Phillips on tulnud Leedsi akadeemiast ja on alates 2015. aasta esindusmeeskonna debüüdist teinud Leedsi eest 214 kohtumist.
Eeldatakse, et poolkaitsja toetab Rodrit kaitsva poolkaitsja positsioonil, mida eelistab peatreener Pep Guardiola. | City ostis 45 miljoni naela eest Leedsi poolkaitsja | https://sport.err.ee/1608639493/city-ostis-45-miljoni-naela-eest-leedsi-poolkaitsja | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga viimase hooaja meister Manchester City ostis 45 miljoni naela eest Leeds Unitedi poolkaitsja Kalvin Phillipsi. |
Eelmise hooaja käigus uued pururikkad omanikud saanud Newcastle United valmistub tänavu sekkuma kõrgesse mängu. Üleminekuturult leiti eeldatavasti väärt esiväravavaht, sest käed löödi Inglismaa koondislase Nick Pope'iga, vahendab Soccernet.
Pope'i senine tööandja Burnley kukkus hooaja lõppedes kõrgliigast välja, mistõttu Newcastle'il oli mõnevõrra kergem meest kätte saada. Viimased kuus hooaega Burnleys veetnud Pope sõlmis Newcastle'iga nelja-aastase lepingu. Üleminekusummat klubid ei avaldanud, kuid Sky Sportsi hinnangul jääb see kõigest kümne miljoni naela kanti. | Newcastle palkas väravavahiks esiliigasse pudenenud Inglismaa koondislase | https://sport.err.ee/1608639466/newcastle-palkas-varavavahiks-esiliigasse-pudenenud-inglismaa-koondislase | Jalgpalli Inglismaa kõrgliigas väga tugeva hooaja lõpu teinud Newcastle United palkas endale esiväravavahiks Burnley klubis mänginud Nick Pope'i. |
Avavärava viskas Tampa Bay, kui täpne oli Jan Rutta. Seisu viigistas Valeri Nitšuškin, kuid kolm minutit hiljem läks Tampa Nikita Kucherovi väravast mängu uuesti juhtima.
Viimase kolmandiku algul viigistas Avalanche taas seisu, kui oma tabamuse sai kirja Cale Makar. Ei jäänud see mängu viimaseks väravaks, kuna kaheksa minutit enne otsustava kolmandiku lõppu lõi Ondrej Palat (Tampa Bay) seisuks 3:2.
Avalanche juhib finaalseeriat 3:2 ning NHL-i võiduks vajavad nad veel vaid ühte võitu. Tampa Bay peab Stanley karika tõstmiseks alistama Avalanche'i meeskonna järgmises kahes kohtumises. | Tampa Bay võitis ning pikendas NHL-i finaalseeriat | https://sport.err.ee/1608639457/tampa-bay-voitis-ning-pikendas-nhl-i-finaalseeriat | Jäähoki Stanley karikavõistluste finaalseeria viiendas mängus alistas Tampa Bay Lightning 3:2 Colorado Avalanche'i ning pikendas sellega seeriat kuuenda mänguni. |
Võitjad:
14. juuni: Hanna-Marleen Liivoja
15. juuni: Illimar Kivi
16. juuni: Gerda Aasamets
17. juuni: Viljar Joa
18. juuni: Siim Kala
19. juuni: Ave Karja
20. juuni: Gerli Liivla
21. juuni: Sten Nukki
22. juuni: Sirli Pippar
23. juuni: Marju Rahkema Tilk
24. juuni: Rivo Tarkijainen
25. juuni: Martin Reinsalu
26. juuni: Kerstin Õispuu
27. juuni: Rando Randoja
28. juuni: Hiie Puustus
30. juuni: Margo Metsoja
1. juuli: Jaanus Kõuts
2. juuli: Marvi Ülemaante
3. juuli: Laura Talving
6. juuli: Sirje Tensing
7. juuli: Kaspar Kikerpill
10. juuli: Lugrecia-Äny Laurmann
11. juuli: Risto Kruusma
14. juuli: Alvin Pruus
15. juuli: Rauno Kübard
Võitjaga võetakse ühendust ning pärast seda saab auhinnapalli kätte talle sobivast/lähimast Sportlandi kauplusest.
Kehtetu või vale e-posti/telefoni sisestamise korral loositakse auhinnapalli saaja uuesti.
NB! Kui värav lüüakse lisaajal või üleminutil, loositakse pall kõigi õiget riiki pakkunud vastanute vahel. Kui väravat ei lööda, loositakse pall kõikide vastanute vahel. Kui täpseid vastuseid on mitu, loositakse pall kõigi täpse vastuse pakkunud osalejate vahel. | Jalgpalli MM-i ennustusmängu võitjad | https://sport.err.ee/839553/jalgpalli-mm-i-ennustusmangu-voitjad | Jalgpalli maailmameistrivõistluste raames on ERR-i spordiportaalis igal mängupäeval vaatajamäng, kus tuleb ennustada, mitmendal minutil lüüakse päeva viimases kohtumises esimene värav. Auhinnaks on jalgpalli maailmameistrivõistluste pall Adidas Telstar 18. |
Ehkki sisejuurdlus ei tuvastanud Comey tegevuses poliitilist erapoolikust, teeb raport FBI endisele direktorile tõsiseid etteheiteid. Talle pannakse süüks FBI reeglitest ja protseduuridest mööda minemist ning seda, et kaks tema alluvuses töötanud FBI agenti näitasid tahet "astuda ametlikke samme" vabariiklase Donald Trumpi võidušansside vähendamiseks presidendivalimistel.
"Kuigi me tunnistame, et Comey oli keerulises olukorras silmitsi raskete valikutega, jõudsime järeldusele, et ta tegi tõsise valeotsuse," seisab raportis.
Samas ei leidnud justiitsministeeriumi peainspektor eksimusi Comey 2016. aasta 5. juuli otsuses, et Clinton ei peaks välisministrina salastatud teabe erameilikontole paigutamise eest silmitsi seisma õigusemõistmisega. Clinton oli välisminister aastatel 2009-2013.
"Me ei leidnud mingeid tõendeid selle kohta, et prokuröride järeldusi oleksid mõjutanud kallutatus või sobimatud kaalutlused," nähtus raportist. "Selle asemel jõudsime järeldusele, et need tuginesid prokuröride hinnangule faktide, seaduse ja ministeeriumi varasema praktika kohta."
Raporti järeldused annavad ilmselt Trumpile laskemoona uuteks rünnakuteks Comey ja FBI vastu, keda ta süüdistab nõiajahis ja katsetes tema valimisvõitu diskrediteerida.
Comey teatas 2016. aasta juulis, et demokraatide presidendikandidaat Clinton ei peaks seisma silmitsi õigusemõistmisega salastatud materjalide paigutamise eest erameilikontole ajal, kui ta oli välisminister. Sama aasta oktoobris 12 päeva enne presidendivalimisi teatas ta, et FBI avab uute tõendite ilmnemise tõttu uuesti juurdluse Clintoni tegevuse suhtes ametialaste meilide saatmisel erakontolt.
See otsus võis mõjutada valimistulemust Clintoni kahjuks. Kunagine esileedi on süüdistanud endise FBI direktori otsust valimiskaotuses Trumpile.
Trump on omakorda öelnud, et FBI ja justiitsministeerium suhtusid eksvälisministrisse liiga leebelt.
Hiljem teatas toonane FBI direktor, et uued tõendid osutusid tähtsusetuks ja juurdlus suleti.
Trump vallandas Comey 2017. aasta mais FBI juurdluse tõttu oma kampaania ja Venemaa võimaliku kokkumängu suhtes. Otsus vallandas sündmusteahela, mis viis eriprokurör Robert Muelleri ametissemääramiseni.
Mueller uurib Trumpi kampaaniameeskonna ja Venemaa võimalikku kokkumängu ja seda, kas Trump takistas Comeyt vallandades õigusemõistmist.
Comey ei nõustunud vahetult pärast justiitsministeeriumi peainspektori raporti avaldamist päevalehes New York Times avaldatud kolumnis kõigi raportis esitatud järeldustega, kuid kiitis selle "professionaalsust".
"Peainspektori meeskond võttis FBI töö luubi alla ja ei leidnud mingeid tõendeid sellest, et uurimist mõjutasid kallutatus või sobimatud motiivid. Samuti näitab raport kõlaval moel, et proua Clintoni vastu ei olnud alust kohtuasja algatamiseks, nagu järeldasime ka meie," kirjutas FBI endine direktor.
"Ehkki see ei takista mõnedel väitmast, et tõde on hoopis vastupidine, on see sõltumatu hinnang kasulik mõtlikele inimestele ja tähtis panus ajaloolisse dokumentatsiooni," lisas ta.
FBI direktor lubas tehtud vigu mitte korrata
FBI praegune direktor Christopher Wray aktsepteeris neljapäeval justiitsministeeriumi peainspektori raporti järeldusi FBI tegevuse kohta Hillary Clintonit puudutava juurdluse käsitlemisel ja lubas tehtud vigu mitte korrata.
Wray lubas, et FBI juhtkonna tasandil ja realiikmete seas korratakse uuesti üle, kuidas olla objektiivne ja kuidas vältida endise direktori James Comey ja teiste tehtud vigu.
Justiitsministeeriumi peainspektori järelevalve "teeb FBI tugevamaks ja tõstab avalikkuse turvalisust", sõnas ta.
"Me peame vastutama valikute eest, mida me teeme," ütles Wray, öeldes ka, et "miski selles raportis ei sea kahtluse alla terve FBI ausameelsust".
Trump: justiitsministeeriumi raport on FBI-le ja Comeyle katastroof
USA president Donald Trump ütles reedel, et justiitsministeeriumi peainspektori raport Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) tegevusest Hillary Clintonit e-kirju puudutava juurdluse läbiviimisel on täielik katastroof nii FBI endise direktori James Comey kui agentuuri enda jaoks.
IG raport on Comey, tema alamate ja kahjuks ka FBI jaoks täielik katastroof," säutsus Trump neljapäeval avaldatud raportit kommenteerides.
"Comey läheb nüüd ametlikult kirja FBI ajaloo halvima juhina. Ma tegin teda vallandades rahvale suure teene. Hea vaist," kiitis president iseennast.
The IG Report is a total disaster for Comey, his minions and sadly, the FBI. Comey will now officially go down as the worst leader, by far, in the history of the FBI. I did a great service to the people in firing him. Good Instincts. Christopher Wray will bring it proudly back!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 15, 2018
FBI Agent Peter Strzok, who headed the Clinton & Russia investigations, texted to his lover Lisa Page, in the IG Report, that "we'll stop" candidate Trump from becoming President. Doesn't get any lower than that!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 15, 2018 | USA justiitsministeerium süüdistab Comey't allumatuses | https://www.err.ee/839572/usa-justiitsministeerium-suudistab-comey-t-allumatuses | USA justiitsministeeriumi sisejuurdluse järel avaldatud raport süüdistab Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endist direktorit James Comey't allumatuses seoses Hillary Clintonit puudutava juurdluse käsitlemisega 2016. aastal, kuid ei tuvastanud poliitilist kallutatust. |
Rakvere, Viru-Nigula ja Vinni valla teedel sõidetav hooaja teine kruusaralli kulgeb mööda Roland Poomile tuttavaid teid, sest 22-aastane noor rallimees on kasvanud just nende teede ääres. Poom tegi oma elu esimese n-ö suure ralli stardi 2012. aastal just kodusel Viru rallil ning on varasemalt koduteedel saanud võistelda kokku kolmel korral.
Kui Poomile on see tema karjääri neljandaks Viru ralliks, siis tema kaardilugejale Ken Järveojale on see juba üheksandaks Virumaa teedel sõidetavaks võistluseks.
"Möödunud pühapäeval testisime Viru ralliks Lõuna-Eesti kandis. Palju kilomeetreid ei läbinud, sest saime hea tunde kätte ja autol vajalikud osad testitud. Ralli saab kindlasti olema huvitav, üle pika aja saan taas sõita koduteedel. Sellel aastal peaksid katsed olema tugevama põhjaga ning korduvläbimisi katsetel ei ole, mis tähendab, et Viru rallile tavapäraselt väga raskeid olusid ilmselt ei tule. Eesmärk on kindlasti koduteedel anda endast parim ja lõpetada hea tulemusega," ütles Poom Viru ralli eel.
Poomi ja Järveoja jaoks on eesootav võistlus hooaja kolmandaks stardiks ning nende Ford Fiesta R2T võistlusnumbriks on Viru rallil 21. Meistrivõistluste klassi EMV6 ja Estonian R2 Challenge arvestuses hoitakse 23 punktiga kuuendat kohta. Mai keskel sõidetud Tallinna ralli lõpetasid mehed EMV6 ja Estonian R2 Challenge teisel kohal ning olid ainus võistluspaar, kes klassivõitjate Ken Torni ja Aleks Leski kõrval katsevõiduni jõudsid.
Viru ralli start antakse reedel, 15. juunil kell 18.30 Kundas asuva Grossi Toidukaubad kaupluse eest ning avapäeval sõidetakse kaks kiiruskatset. Esimesele, 11,80 km pikkusele Kunda Nordic Tsement katsele stardib esimene võistlusauto kell 19.12.
Kokku sõidetakse kahe võistluspäeva jooksul üheksa kiiruskatset kogupikkusega 106,37 km. | Roland Poom valmistus koduteedel sõidetavaks Viru ralliks Lõuna-Eestis | https://sport.err.ee/839581/roland-poom-valmistus-koduteedel-soidetavaks-viru-ralliks-louna-eestis | Juba sellel reedel antakse start Eesti autoralli meistrivõistluste neljandale etapile, Viru rallile. |
Päästeameti teatel ei ole tuli Vikipalu metsas neljapäeva keskpäevase seisuga edasi levinud, kuid metsas on veel palju tulekoldeid. Õhtuks oli kustutustöödele kaasatud 46 vabatahtlikku, kokku töötas kustutamisel ligi 100 inimest.
Kolmapäeva õhtul kella 19.45 seisuga oli metsas kustutustöödel 146 inimest, kellest 69 on päästjad riiklikest komandodest ja 77 vabatahtlikku.
Kustutustööd Vikipalus jätkuvad. Kella 20:30 seisuga on lisaks päästjatele metsas ka 46 vabatahtlikku, kokku tegeleb kustutustöödega ligikaudu 100 inimest. Tuli edasi pole levinud, kuid on veel palju koldeid, mida kustutada.
— Päästeamet (@paasteamet) June 14, 2018 | Vikipalu põlengu kustutamist jätkab ligi 100 inimest | https://www.err.ee/839576/vikipalu-polengu-kustutamist-jatkab-ligi-100-inimest | Põlenguala Vikipalu metsas on ka neljapäeva õhtuks ligi 200 hektaril ning põlengut kustutab ligi 100 inimest. |
Päev varem oli peaminister Giorgi Kvirikašvili pärast mitmeid valitsusvastaseid meeleavaldusi tagasi astunud.
Gruusia põhiseaduse järgi toob peaministri tagasiastumise kaasa kogu valitsuse lahkumise, kuid lahkuv valitsus jääb uue ametissenimetamiseni kohusetäitjana ametisse.
Rääkides ajakirjanikele oma erakonna Gruusia Unistus peakorterist, tõotas 36-aastane Bahtadze viia ellu majandusreforme ja taotleda riigi täisliikmesust nii NATO-s kui Euroopa Liidus.
"Me teostame Gruusia rahva ajaloolise valiku olla lõimitud Euro-Atlandi ruumi," lausus ta, lubades ühtlasi fundamentaalseid ja innovaatilisi reforme uue, iga Gruusia kodanikku puudutava majandusmudeli loomiseks."
Bahtadzel on nädal, et esitada valitsuse uus koosseis parlamendile heakskiitmiseks.
Kvirikašvili viitas oma tagasiastumiskõnes ka mitmetele erimeelsustele partei Gruusia Unistus miljardärist esimehe ja endise peaministri Bidzina Ivanišviliga.
Kvirikašvili on kolmas peaminister võimubloki Gruusia Unistus ridadest alates 2012. aasta oktoobrist, kui sellel õnnestus võimult tõrjuda kauaaegne võimupartei Gruusia Rahvuslik Liikumine.
Kvirikašvili sai Gruusia peaministriks 2015. aasta 30. detsembril. Enne teda oli kaks aastat peaminister Irakli Garibašvili.
Ivanišvili oli peaminister 2012. aasta oktoobrist 2013. aasta novembrini ning jättis seejärel riigitüüri noorematele erakonnakaaslastele. Hiljuti naasis ta poliitikasse ja võttis Gruusia Unistuse juhtimise uuesti enda kätte.
Enne rahandusministriks nimetamist mullu novembris oli Bahtadze juhtinud riigiettevõtet Gruusia Raudteed ja Gruusia Rahvusvahelist Energiakorporatsiooni. | Gruusia valitsuspartei nimetas peaministriks senise rahandusministri | https://www.err.ee/839550/gruusia-valitsuspartei-nimetas-peaministriks-senise-rahandusministri | Gruusia valitsuspartei nimetas neljapäeval peaministriks rahandusministri kohusetäitja Mamuka Bahtadze. |
Kui USA kaubanduspartnerid peaksid vastama omapoolsete tollimaksudega, millega nad on ähvardanud, näeme kaotajaid mõlemal poolel, sõnas Lagarde ajakirjanikele.
Sellel oleks tõsine majanduslik mõju USA-le ja maailma suurematele majandustele, lausus IMF-i juht, lisades, et üks tagajärg oleks inflatsiooni kiirenemine.
IMF hoiatas neljapäeval, et Ühendriikide presidendi Donald Trumpi agressiivsed kaubanduspoliitikad ning maksude alandamise poliitika võib ajal, kui USA majandus on kasvamas, kaasa tuua riske nii riigi enda kui ka kogu maailma majandusele.
Maksukärped toovad lühiperspektiivis kaasa majanduskasvu, kuid suurendavad ka riske USA ja maailmamajandusele, teatas IMF Ühendriikide majanduse aastaülevaates.
Imporditollid, mille USA on kehtestanud, võivad kahjustada vastumeetmete tsükli käivitamise ja globaalsete tarneahelate häirimisega maailmamajanduse taastumist, lisas fond.
Ühendriikide valitsuse otsus kasutada tollidefide õigusliku alusena rahvusliku julgeoleku klauslit võib viia selleni, et samasugusel ettekäändel kehtestavad imporditollid ka teised riigid, teatas IMF, lisades, et see õõnestaks reeglitel põhinevat rahvusvahelist kaubandussüsteemi.
"USA ja tema kaubanduspartnerid peaksid töötama koos konstruktiivselt, et vähendada kaubandusbarjääre ja lahendada kaubandust ja investeeringuid puudutavaid erimeelsusi, laskumata tollide ja mittetolliliste piirangute kehtestamiseni," seisis ülevaates. | Lagarde'i sõnul kaotavad kaubandussõjas mõlemad pooled | https://www.err.ee/839574/lagarde-i-sonul-kaotavad-kaubandussojas-molemad-pooled | Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) peadirektor Christine Lagarde hoiatas neljapäeval, et USA ühepoolsete imporditollide põhjustatud kaubandussõjas ei ole võitjaid. |
Eesti majandus on jõudsalt arenenud ja elatustase tõusnud, mistõttu ei saa Eesti järgmisel eelarveperioodil enam sama palju toetusi kui kestval perioodil. Sellegipoolest saab Eesti järgmisel perioodil jätkuvalt EL-i eelarvest mitu korda rohkem toetusi, kui sellesse maksab.
Valitsus toetab Euroopa Komisjoni pakutud eelarve kasve prioriteetsetes valdkondades ning uusi prioriteete nagu julgeoleku, kaitse, väliskoostöö ja naabruspoliitika rahastamine. Samas leiab valitsus, et ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ja ühise põllumajanduspoliitika eelarve vähenemine ei tohiks olla liiga suur. Valitsus on valmis suurendama ka Eesti panust ELi eelarvesse, et vähendada Euroopa Komisjoni pakutud võimalikke kärpeid ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika rahastamises. Seetõttu pooldab valitsus praeguse eelarveperioodiga võimalikult sarnase tasemega eelarvemahtu ka järgmisel perioodil aastatel 2021–2027, mis tähendab, et EL-i eelarve peaks olema suurem Euroopa Komisjoni esmasest ettepanekust.
Valitsus on seisukohal, et elatustaseme tõustes ei peaks toetuste langemine olema niivõrd järsk kui praeguses ettepanekus.
Riigi omafinantseeringu mõõdukas kasv euroraha kasutamisel toetab läbimõeldud rahakasutust, kuid valitsuse hinnangul peaks nõutava omafinantseeringu määra suurenemine olema üleminekupiirkonnaks saavatele riikidele väiksem ja mitte kolmekordne nagu Euroopa Komisjoni ettepanekus. Otsused, mille jaoks EL-i vahendeid kasutada, tuleks teha regioonide tasemel ning nende arenguvajadusi arvestades.
Sarnaselt Läti ja Leeduga on Eesti jaoks eelarvekõnelustel olulise tähtsusega kogu Euroopat ühendavad transpordi- ja energiataristuprojektid. Valitsus toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata esmatähtsate ülepiiriliste transpordiprojektide rahastust kuni 85-protsendilise toetusmääraga võimalikult suures mahus.
Euroopa Komisjoni ettepanekud lihtsustavad ja tänapäevastavad ühist põllumajanduspoliitikat. Liikmesriikidele antakse senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu oma eelarvevahendeid paigutada. Jätkub otsetoetuste tasemete ühtlustamine liikmesriikide vahel. Euroopa Komisjon näeb ette keskmisest madalamate toetuse tasemetega liikmesriikidele otsetoetuste eelarve suurenemist – Eestile eraldatav kogusumma kasvab 26 protsenti, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9 protsenti. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jõuaksid otsetoetused Eestis perioodi lõpuks 76 protsendini EL-i keskmisest otsetoetuste tasemest.
Valitsus on seisukohal, et põllumajanduse otsetoetused peaksid tagama võrdsed konkurentsitingimused Euroopa turgudel kõigi liikmesriikide tootjatele. Toetustasemete ühtlustamine peab toimuma kiiremini kui komisjoni ettepanekus, eriti arvestades asjaolu, et Eestis on põllumajandustoodangu tootmise kulud EL-i keskmisest kõrgemad.
Maaelu arengu poliitika elluviimiseks tuleb valitsuse hinnangul tagada piisav EL-i rahastus ning toetusmäärade oluliselt sujuvam vähenemine kui komisjoni ettepanekus. Just maaelu arengu poliitika on sobivaim viis põllumajanduse ja ka laiemalt maapiirkondade seisukohast oluliste väljakutsete lahendamiseks ning kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisse panustamiseks.
Eesti toetab uue eelarvekava läbirääkimistel võimalikult kiiret kokkuleppe saavutamist nii liikmesriikide vahel kui ka Euroopa Parlamendiga, et üleminek ühe perioodi vahendite kasutuselt teisele oleks sujuvam. Euroopa Komisjoni ettepanekud muutuvad läbirääkimiste jooksul kindlasti. | Valitsus on valmis suurendama Eesti panust EL-i eelarvesse | https://www.err.ee/839555/valitsus-on-valmis-suurendama-eesti-panust-el-i-eelarvesse | Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti lähteseisukohad Euroopa Liidu (EL) järgmise eelarveperioodi läbirääkimisteks, muuhulgas on valitsus valmis suurendama Eesti panust EL-i eelarvesse. |
Reformierakonna, Isamaa ja Keskerakonna liikmed arutasid veekeskuse võimalike asukohtade üle ja leidsid, et Aqva Spa investorite pakkumine rajada spaahotell koos veekeskusega Viljandi järve äärde on atraktiivne ja seda on mõistlik analüüsida.
Võimuliidu esindajate sõnul avaldaks Aqva Spa investorite kirjeldatud keskus olulist mõju Viljandi linna ja valla elanike heaolu ja puhkemajanduse arengule. | Viljandi võimuliit peab Aqva Spa pakkumist veekeskuse rajamiseks atraktiivseks | https://www.err.ee/839549/viljandi-voimuliit-peab-aqva-spa-pakkumist-veekeskuse-rajamiseks-atraktiivseks | Neljapäeva õhtul kogunenud Viljandi koalitsioonierakondade esindajad otsustasid teha Viljandi vallale ettepaneku töörühma moodustamiseks, et analüüsida Aqva Spa pakkumist Viljandi järve äärde spaahotelli rajamiseks. |
"Minu suureks pettumuseks pean kahjuks enda naasmisplaani pooleli jätma. Suurenenud treeningkoormus põhjustas taas mu paremas õlas valu. Ja see takistab mul kõrgeimal tasemel tennisesse naasmist," kirjutas Bartoli sotsiaalmeedias. "Tahaksin tänada kõiki, kes on sel imelisel teekonnal minuga olnud."
"Küll aga tunnen kirge enda teadmisi ja kogemusi jagada, tahaksin enda teadmise suunata mõne mängija treenimisse, et aidata tal enda võimeid realiseerida," lisas ta, kuid ei avaldanud, kas tal on juba mõni kindel mängija silmapiiril.
Kunagine maailma seitsmes reket Bartoli teatas mullu detsembris, et kavatseb WTA karussellile naasta ning pidi comeback'i alustama märtsis Miami Openil. Ta küll mängis märtsis Serena Williamsiga Tie Break Tens turniiril, kuid lükkas WTA turniiridele naasmise edasi, öeldes, et peab kehaliselt paremasse vormi saama.
Tänavustel Prantsusmaa lahtistel tegi Bartoli mängijatega väljakutel võiduintervjuusid, lisaks osales ta Pariisis koos Martina Navratilovaga legendide paarismänguturniiril. | Tipptennisesse naasta kavatsenud Wimbledoni võitja jättis plaani katki | https://sport.err.ee/839547/tipptennisesse-naasta-kavatsenud-wimbledoni-voitja-jattis-plaani-katki | 2013. aastal Wimbledoni võitnud ja seejärel üllatuslikult karjääri lõpetamisest teatanud Marion Bartoli pidi tänavu tipptennisesse naasma, ent nüüd avaldas 33-aastane prantslanna sotsiaalmeedias, et otsustas seda õlavalu tõttu siiski mitte teha. |
Jooksikute grupis tegi tugevaima lõpu Andersen, edestades teisena lõpetanud austraallast Nathan Haasi (Katjuša-Alpecin) lõpuks kümne sekundiga. Seejärel tulid ridamisi jooksikutegrupi järgmised liikmed, kolmandaks sõitis end hispaanlane Gorka Izagirre (Bahrein-Merida), kaotades 24 sekundiga. Selles grupis oli ka velotuuri üldliider Richie Porte (BMC), kes lõpetas kuuendana, kaotades 27 sekundiga.
Kangert jõudis finišisse grupis, mis kaotas võitjale 54 sekundiga, eestlasele läks protokolli kirja 26. koht. Rein Taaramäe (Direct Energie) lõpetas 93. kohaga, kaotades 10.32.
Üldarvestuses kasvatas Porte edu, juhtides Team Sunwebi ratturite Wilco Keldermani ja Sam Oomeni ees nüüd 32 sekundiga. Kangert tõusis kahe koha võrra ja on nüüd 20. positsioonil, kaotust liidrile 1.59. Taaramäe on üldarvestuses 70. kohal, kaotades täpselt 29 minutiga. | Kangert parandas Šveitsi velotuuril veel positsiooni | https://sport.err.ee/839542/kangert-parandas-sveitsi-velotuuril-veel-positsiooni | Šveitsi velotuuri kuuendal, 186 km pikkusel mägisel etapil võidutses taanlane Sören Kragh Andersen (Team Sunweb), Tanel Kangert (Astana) sai 26. koha. |
"Liikmesriigid toetasid täna ühehäälselt komisjoni plaani võtta vastu USA tariife tasakaalustavad meetmed," ütles Euroopa Komisjoni allikas ja lisas, et tollimaksud jõustuvad lähipäevil. | EL-i riigid kiitsid tollimaksud USA-le üksmeelselt heaks | https://www.err.ee/839540/el-i-riigid-kiitsid-tollimaksud-usa-le-uksmeelselt-heaks | Euroopa Liidu liidrid kiitsid neljapäeval üksmeelselt heaks tollimaksud, millega vastatakse USA presidendi Donald Trumpi kehtestatud terase ja alumiiniumi imporditollidele. |
Peaprokurör Barbara Underwoodi väitel on sihtasutus ulatuslikult ja järjepidevalt rikkunud osariigi ja föderaalseadusi, vahendasid Vox ja BBC.
Underwood ütles pressiteates, et sihtasutus on olnud osaline ulatuslikus ebaseaduslikus poliitilises tegevuses, mille eesmärk oli mõjutada 2016. aasta valimisi.
Peaprokurör ütles, et hagi eesmärk on Trump Foundation laiali saata. Samuti tahab prokurör, et president ei saaks olla ühegi New Yorgi mittetulundusühingu direktor kümme aastat. Samuti tahab ta samasugust aastast keeldu kahele Trumpi pojale - Ericule ja Donald jr'ile -, kes kuuluvad sihtasutuse nõukokku.
Underwood selgitas pressiteates, et Trump on ebaseaduslikult andnud oma sihtasutusele juhiseid tema presidendikampaania toetamiseks, kasutades selleks sihtasutuse nime ja raha, mida see kampaania reklaamimiseks kogus.
Hagi väidab, et sihtasutus maksis 100 000 dollarit selleks, et lahendada Trumpi Mar-A-Lago kuurordi vastu esitatud juriidilised nõuded, 158 000 dollarit selleks, et lahendada ühe tema golfiklubi vastu esitatud nõue, ning 10 000 dollarit Trumpist maali ostmiseks, mis riputada üles ühte tema golfiklubidest.
Peaprokuröri sõnul oli maali ostmine näide ühest sellisest isiklikust tehingust, mida oli kokku vähemalt viis. See rikub prokuröri sõnul mittetulundusühingute maksuseadust.
Donald Trump kommenteeris hagi Twitteri vahendusel, kirjutades, et "räpased New Yorgi demokraadid teevad kõik, et anda mind kohtusse seoses fondiga, mis võttis vastu 18 800 000 dollarit ning andis heategevuseks rohkem kui vastu võttis ehk 19 200 000 dollarit".
The sleazy New York Democrats, and their now disgraced (and run out of town) A.G. Eric Schneiderman, are doing everything they can to sue me on a foundation that took in $18,800,000 and gave out to charity more money than it took in, $19,200,000. I won't settle this case!...
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 14, 2018
....Schneiderman, who ran the Clinton campaign in New York, never had the guts to bring this ridiculous case, which lingered in their office for almost 2 years. Now he resigned his office in disgrace, and his disciples brought it when we would not settle.
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 14, 2018 | New York kaebab Trumpi sihtasutuse kohtusse | https://www.err.ee/839531/new-york-kaebab-trumpi-sihtasutuse-kohtusse | New Yorgi peaprokurör kaebab sihtasutuse Trump Foundationi, samuti Donald Trumpi ja tema lapsed. |
Seoses kahe hooaja vahel tehtud reformidega peetakse enne esimest "päris" eelringi veel üks eelring, kus väikeriigid isekeskis mängivad. Kui varasemalt on alumiste hulka sattunud ka Premium liiga, siis tänavu Eesti klubid kohe väljakule tulema ei pea, kirjutab Soccernet.ee.
Eestlastest ainsana saab sealt lähte Kaimar Saag, kelle koduklubi B36 Torshavni vastaseks loositi Gibraltari mullune kolmas St. Joseph's. Need mängud peetakse 28. juunil ja 5. juulil.
Järgmisel nädalal toimuvad loosid esimeste eelringide jaoks, kust alustavad nii Eesti klubid kui mitmed välismaal mängivad koondislased. Meistrite liigas on Tallinna FC Flora asetamata nagu ka Valletta (Albert Prosa), küll aga kuulub asetatud meeskondade hulka The New Saints (Kevin Kauber). Meistrite liigas mängib loomulikult ka Liverpool (Ragnar Klavan), kes sekkub aga alles alagrupiturniiril.
Euroopa liigas on eestlasi veel rohkem. Asetatud meeskondade seast saavad lähte on Nõmme Kalju, Sarpsborg (Joonas Tamm) ja Velenje Rudar (Ilja Antonov); asetamata on FCI Levadia, Narva Trans, Kuopio Palloseura (Ats Purje), FC Lahti (Henri Anier ja Artjom Dmitrijev) ja Riga FC (Bogdan Vaštšuk). Teisest eelringist alustab Lilleström (Matvei Igonen). | Saag ja B36 alustavad eurosarja Gibraltarilt | https://sport.err.ee/839534/saag-ja-b36-alustavad-eurosarja-gibraltarilt | 2018/19 hooaja eurosarjades pääseb esimese eestlasena mängima Kaimar Saag, kes alustab koos B36 Torshavniga Euroopa liiga eelringist. |
Kevade alguses oma uue LP "Magnetism" välja lasknud duo of doom Talbot naases suurelt Euroopa tuurilt ning on lõpuks valmis esitlema uut plaati täispikkuses kontserdiga kodumaise publiku ees. Mürabänd Zahir avaldas suurt resonantsi tekitanud albumi "What Noise?".
Albumeid saab eelkuulata:
Zahir
Talbot
Kaht albumit esitletakse korraga 15. juunil Tartus Kivi baari hoovis ja 16. juunil Sveta baaris Tallinnas. | Talbot ja Zahir tutvustavad ühiselt uusi albumeid | https://menu.err.ee/839526/talbot-ja-zahir-tutvustavad-uhiselt-uusi-albumeid | Rokkbändid Talbot ja Zahir esitlevad värskeid albumeid ühistel kontsertidel Tartus ja Tallinnas. |
"Eelarvestrateegia lõpuks kasvavad linna põhitegevuse tulud 14,4 protsenti ning põhitegevuse kulud 12,7 protsenti võrreldes 2018. aastaga. Investeeringute maht jääb vahemikku 118,6–125,9 miljonit eurot aastas," ütles linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart. "Võõrvahendeid on kavas investeerimistegevusse kaasata igal aastal summas 35 miljonit eurot, säilitades linna netovõlakoormuse alla 40 protsenti," lisas Kõlvart pressiteate vahendusel.
"Investeerimisprojektide ja antava sihtfinantseerimise kavandamisel on prioriteetsed valdkonnad teed ja tänavad ning haridus. Alates 2019. aastast nähakse igal aastal ette 10 miljonit eurot lasteaedade korrastamiseks," ütles linnavolikogu esimees. "Investeerimistoetustest on märkimisväärsemad Tallinna linnahalli rekonstrueerimine, lauluväljaku renoveerimine, Kalevi staadioni rekonstrueerimine ning linnatranspordi investeeringud," lisas Kõlvart.
"Pealinna eelarve strateegias on mitmeid olulisi investeeringuid, kuid kahjuks puuduvad nende hulgast piisavad vahendid uute kooli- ja lasteaiakohtade loomiseks, eelkõige kiiresti kasvavates linnaosades ja asumites. Tallinn on jätkuvalt kiiresti kasvav linn ja seda tuleks meil investeeringute planeerimisel rohkem arvestada," leidis linnavolikogu aseesimees, opositsiooni esindaja Mart Luik Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Eelarvestrateegia perioodil on linnal kavas kaasata investeerimisel maksimaalses mahus Euroopa Liidust saadavat välisrahastust, tagades vastavate investeeringute linnapoolse omafinantseerimise. EL-i eelarveperioodil 2014–2020 on linna peamine eesmärk olemasoleva linna asutuste taristu uuendamine ja arendamine, linna jätkusuutlikuks arenguks esmavajalike teede ja tänavate infrastruktuuri ehitus ning rekonstrueerimine, lasteaedade ehitus ja rekonstrueerimine ning kergliiklusteede rajamine. Samuti otsitakse võimalusi Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaardi objektide elluviimiseks välisrahastuse toel.
Eelarvestrateegia perioodil on linna peamised eelarvepoliitilised eesmärgid: tagada igal aastal linna eelarve positiivne põhitegevuse tulem vähemalt mahus, mis katab võlakohustuste põhiosa tagasimaksed ja intressikulu; hoida põhitegevuse kulude kasv alla põhitegevuse tulude kasvu; hoida linna võlakoormus mõõdukal tasemel; tagada ja säilitada likviidsus, mis tagab katte vähemalt linna kahe nädala kulutustele. | Tallinna volikogu kinnitas linna eelarvestrateegia aastateks 2019-2022 | https://www.err.ee/839529/tallinna-volikogu-kinnitas-linna-eelarvestrateegia-aastateks-2019-2022 | Tallinna linnavolikogu kinnitas oma neljapäevasel istungil linna eelarvestrateegia aastateks 2019-2022, mis on aluseks linna eelolevate aastate eelarvete koostamisel ning eelarve kulutuste kavandamisel linna tegevusvaldkondade ja struktuuriüksuste kaupa. |
Match Race maailma edetabelis on Mati Sepp hoidmas kümnendat positsiooni, kuid tema läbi ajaloo kõrgeim koht selles paremusjärjestuses on olnud kolmas. Esisajas on lisaks Harles Liiv 57. asetusega. Edetabeli kõrgeim koht kuulub Uus-Meremaa purjetajale Philip Robertsonile.
Karl-Martin Rammo, kelle läbi aegade parim asetus on olnud kuues, on Laser Standard klassi värskes paremusjärjestuses 16. kohal. Esimene on austraallane Tom Burton.
Uues edetabelis 18. positsioonil paiknevale Deniss Karpakile on seni parim positsioon Finn klassis olnud kolmas koht. Talle lisaks mahub Finnil esisaja sisse veel Taavi Valter Taveter, kes on 60. positsioonil. Liidriks on brasiillane Jorge Zarif.
Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp (ROPK/TJK) paiknevad 49erFX klassis 43. positsioonil. Liidriteks on Victoria Travascio ja Maria Branz Argentinast.
Ingrid Puusta on naiste RS:X klassis hetkel 59. positsioonil, tema tippmargiks maailma edetabelis on aga üheksas koht. Esikohal on hollandlanna Lilian de Geus.
49er klassis mahuvad saja parima hulka 79. kohal olevad Juuso Roihu ja Henri Roihu. Klassi liidriteks on britid Dylan Fletcher-Scott ja Stuart Bithell.
Laser Radial klassis asetseb Anna Pohlak (TJK) samuti 79. kohal. Edetabeli tipus on belglanna Emma Plasschaert. | Maailma edetabeli esikahekümnes on kolm Eesti purjetajat | https://sport.err.ee/839527/maailma-edetabeli-esikahekumnes-on-kolm-eesti-purjetajat | Äsja avaldatud Rahvusvahelise Purjetamisliidu maailma edetabelis on eestlastest kõrgeimatel kohtadel kümnendal real paiknev matšpurjetaja Mati Sepp ning olümpiapurjetajad Karl-Martin Rammo 16. ja Deniss Karpak 18. positsiooniga. |
USA president Donald Trump teatas sel nädalal pärast kohtumist Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga, et lõpetab sõjamängud Korea poolsaarel, vahendas The Hill.
USA peab igal aastal Lõuna-Koreaga kaks suurt ühisõppust. Viimane niisugune õppus kestis 11 päeva ning sellel osales umbes 17 500 USA ja 50 000 Lõuna-Korea sõjaväelast. Järgmine ühisõppus oleks pidanud toimuma sügisel.
USA asepresident Mike Pence ütles sel nädalal, et õppused lõpevad, kui Põhja-Korea muudab riigi tuumavabaks. Tavapärased valmisolekuõppused aga jätkuvad. | Allikas: USA peatas suured sõjalised õppused Lõuna-Koreaga määramata ajaks | https://www.err.ee/839525/allikas-usa-peatas-suured-sojalised-oppused-louna-koreaga-maaramata-ajaks | USA kaitseministeerium peatas määramata ajaks suuremahulised sõjalised õppused Lõuna-Koreaga, ütles USA ametnik AFP-le. |
Uue filmi võtetega alustatakse aasta lõpus ning selle eelarve on 55 miljonit dollarit, teatas Independent.
Uudis tuli pärast seda, kui koomiksifilmide tootjast DC Entertainment, mis on filmide "Roheline Latern" ja "Superman" taga, lahkusid juhatuse liikmed Geoff Johns ja Diane Nelson. Nende asemel asus firma etteotsa Walter Hamada.
Hamada juhtimisel töötatakse kahe "Jokkeri" filmi kallal. Esimeses mängib Phoenix ning teises Jared Leto, kes kehastas sama tegelaskuju koomiksifilmis "Suicide Squad".
Seni pole palju teada, millele Phoenixi versioon keskendub, kuid ilmselt toimub tegevus 1980. aastatel ning räägib Jokkeri läbikukkunud karjäärist koomikuna.
Filmimaailmas käivad jutud, et Jokkeri rolli pakuti ka Oscarivõitjale Leonardo DiCapriole, kuid selle napsas siiski Phoenix.
Jokker on väljamõeldud kurikaelast karakter, kes on kaasa löönud "Batmani" filmis ja mitmetes koomiksites. Ta kasutab oma kuritegudes erinevaid naljadel põhinevaid vahendeid. | Joaquin Phoenix sai rolli uues "Jokkeri" filmis | https://menu.err.ee/839521/joaquin-phoenix-sai-rolli-uues-jokkeri-filmis | Näitleja Joaquin Phoenix hakkab produtsent Martin Scorsese uues filmis kehastama Jokkerit. Filmi režissöörina nähakse Todd Phillipsit. |
Sotsialistist peaministri Pedro Sáncheze valitsus astus ametisse vähem kui kaks nädalat tagasi, vahendas Politico.
Veebiuudised El Confidencial kirjutas neljapäeval, et Màxim Huerta oli aastatel 2006 kuni 2008 vältinud 250 000 euro ulatuses maksude maksmist ning ta pidi maksma selle eest trahvi.
Huerta rõhutas, et ta on süütu ning maksab nüüd makse õigeaegselt.
Huerta sõnul otsustas ta ministriametist lahkuda, et mitte kahjustada valitsuse tööd.
"Ma maksin seda trahvi kaks korda: esmalt, mida maksuametnikud minult küsisid ... ja nüüd teist korda siin, sest süütus ei tähenda sellele hundikarjale midagi," ütles ta pressikonverentsil, viidates kriitikutele, kes aruannet tema maksude kohta ära kasutasid.
"Ma lahkun, et mitte lasta selle karja lärmil lõhestada Sáncheze projekti, mis on andnud siin riigis nii paljudele inimestele lootust," lisas ta. | Hispaania kultuuriminister astus pärast nädalapikkust ametiaega tagasi | https://www.err.ee/839518/hispaania-kultuuriminister-astus-parast-nadalapikkust-ametiaega-tagasi | Hispaania uus kultuuri- ja spordiminister Màxim Huerta astus vaid nädalapikkuse ametiaja järel oma kohalt tagasi, kuna tuli avalikuks, et teda oli trahvitud sadade tuhandete eurode ulatuses maksude vältimise eest. |
Kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud Malõgina pidi veerandfinaalis veidi üle kahe tunni kestnud kohtumises tunnistama 18-aastase valgevenelanna Katjarina Paulenka (WTA 919.) 6:3, 3:6, 6:3 paremust.
Malõgina tegi matši käigus kuus topeltviga, Paulenka sai kirja kaks ässa ja kaks topeltviga. Lõpuks sai otsustavaks üks servimurre – Malõgina realiseeris üheksast murdevõimalusest neli, Paulenka kasutas üheksast murdepallist ära viis. Mängitud punktidest võitis Malõgina 81 ja Paulenka 88.
Paulenka oli Minskis ka Malõgina paarismängupartner, avaringis kaotasid nad 4:6, 4:6 turniiril 4. asetatud Valgevene-Venemaa duole Nina Šõtkouskajale ja Anna Ukolovale.
Veebruaris ka Eesti Fed Cupi naiskonda kuulunud Malõgina pole kunagi varem rahvusvahelisel naisteturniiril üksikmängus nii kaugele jõudnud. Kaheksa parema sekka jõudmisega teenis Malõgina kaks WTA punkti, mis kantakse edetabelisse ülejärgmisel nädalal. WTA tabelisse pääsemiseks vajaliku punkti teenis Malõgina Minskis eelmisel nädalal ja debüüdi maailma edetabelis teeb ta tuleval nädalal. | Malõgina langes Minskis veerandfinaalis konkurentsist | https://sport.err.ee/839522/malogina-langes-minskis-veerandfinaalis-konkurentsist | 18-aastane Eesti tennisist Jelena Malõgina, kes debüteerib tuleval nädalal maailma edetabelis, langes Minskis peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril veerandfinaalis konkurentsist välja. |
Ministeerium selgitas, et valitsuse arhiivides hoitakse ainult neid arvestuskaarte, mis puudutavad riigivastaste kuritegude eest süüdi mõistetud vange või juhtumeid, kus kinnipeetava dokumentidel on eriline akadeemiline või ajalooline väärtus, vahendas Meduza.
Kui dokumendid eelolevaid tingimusi ei täida, ei peeta nende paberkujul säilitamist vajalikuks ning need kantakse püsivaks hoiustamiseks elektroonilisse registrisse.
Kommersant kirjutas hiljuti Gulagi ajaloo muuseumi direktorile Roman Romanovile viidates, et arvestuskaartide hävitamine käib ametkondadevahelise salakäsu alusel 2014. aastast. Muuseumijuhi väitel hävitatakse kaardid, kui nendel kajastatud isiku sünnist möödub 80 aastat.
Asesiseminister Igor Zubov on sellise poliitika rakendamist eitanud.
Praeguseks on teada kahest juhtumist Magadani regioonis, kus teadlased on soovinud ligipääsu arvestuskaartide arhiivile, kuid saanud vastuseks, et need dokumendid on hävitatud.
Ainult siseministeeriumi arvestuskaartidel on teave selle kohta, millal süüdimõistetu laagrisse saadeti, kas ta jäi ellu või viidi ühest laagrist teise. Kui kaart hävitada, siis see teave ununeb. | Vene siseministeerium: Gulagi arhiive ei hävitata, vaid digitaliseeritakse | https://www.err.ee/839519/vene-siseministeerium-gulagi-arhiive-ei-havitata-vaid-digitaliseeritakse | Venemaa siseministeerium ütles, et vastupidiselt hiljuti väidetule, et Venemaa hävitab Gulagi arhiive, tegelevad ametnikud hoopis arvestuskaartide digitaliseerimisega. |
"Usaldus liidu vastu kasvab ja toetus majandus- ja rahaliidule on saavutanud kõrgeima taseme. Ühisraha eurot toetatakse kõige enam Eestis," teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus uuringu tulemusi kommenteerides.
Eestis usaldab Euroopa Liitu 53 protsenti elanikest, mis on suuruselt EL-i seitsmes näitaja ning 11 protsendipunkti võrra kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Sügisese küsitlusega võrreldes on eestlaste usaldus EL-i vastu kasvanud 4 protsendipunkti ning usaldamatus 3 protsendipunkti võrra langenud.
Eestis näeb Euroopa Liitu üldiselt positiivsena 42 protsenti vastanutest, samas kui EL-i keskmine näitaja oli 40 protsenti. Negatiivsena nägi eestlaste seas Euroopa Liitu 10 protsenti, EL-is keskmiselt 21 protsenti.
Euroopa Liidu tuleviku suhtes on positiivselt meelestatud 66 protsenti eestlastest, mis on riikide arvestuses 10. näitaja, EL-i keskmine oli 58 protsenti.
Eestlased on ka EL-i keskmisest positiivsemad oma riigi majanduse olukorda hinnates. Eesti majandust näeb positiivses valguses 62 protsenti, mis on Euroopa Liidu 12. tulemus, EL-i keskmine on 49 protsenti.
Euroopa Liidu majanduse olukorda hindab positiivseks 60 protsenti eestlastest, mis on riikide seas 15., kuid ulatub märksa kõrgemale kui EL-i keskmine positiivne hinnang, mis oli 50 protsenti.
Küll aga on eestlased pessimistlikud Euroopa Liidu tööturu perspektiivide suhtes. Küsitletutest 38 protsenti arvas, et kriisi mõju töökohtadele on saavutanud juba oma tipu, samas 41 protsenti leidis, et hullem on veel tulemas.
Toetus majandus- ja rahaliidule ning eurole on rekordiline. EL-i ühisraha eurot toetab 74 protsenti euroala elanikest, Eestis toetab eurot koguni 88 protsenti vastanutest.
Eestlaste hinnangul on Euroopa Liidu suurim mure immigratsioon
Eesti elanike hinnangul on Euroopa Liidu kõige põletavam probleem immigratsioon, selgub Eurobaromeetri märtsis läbiviidud küsitluse tulemustest, mis neljapäeval avaldati.
Eestlastest peab Euroopa Liidu ees seisvatest teemadest immigratsiooni kõige tähtsamaks 62 protsenti, mis on EL-i kõrgeim näitaja. Rändeteemat peeti ka EL-is keskmiselt kõige tähtsamaks, kuid selle seadis esikohale siiski ainult 38 protsenti kõigist vastanutest.
Immigratsiooni oli suurimaks mureks veel Tšehhis (58 protsenti), Ungaris (56 protsenti), Maltal (55 protsenti), Taanis (54 protsenti). Kõige vähem pidasid rännet EL-i jaoks probleemiks Portugali (16 protsenti), Horvaatia (26 protsenti), Ühendkuningriigi ja Rumeenia (mõlemad 29 protsenti) elanikud.
Eestlaste jaoks oli Euroopa Liidu keskmisest olulisem ka terrorismi teema, mida tõi tähtsana esile 35 protsenti vastunutest, EL-i keskmine oli 29 protsenti.
Eesti elanike kahtlust Euroopa Liidu suutlikkusse rände-teemasid juhtida iseloomustab ka eestlaste vähene tooetus EL-i ühtsele migratsioonipoliitikale. Kui praktiliselt kõigis teistes valdkondades toetavad Eesti elanikud EL-i keskmisest rohkem Euroopa Liidu ühispoliitikaid ja algatusi, siis EL-i ühist rändepoliitikat pooldab 48 protsenti eestlastest võrrelduna 68 protsendiga Euroopa Liidus keskmiselt.
Eurobarommeter küsitles märtsis näost-näkku intervjuude käigus umbes tuhandet inimest igas liikmesriigis, Eestis viidi küsitlus läbi 17. - 26. märtsini, intervjueeriti 1021 inimest. | Eurobaromeeter: eestlased on EL-i suhtes keskmisest optimistlikumad | https://www.err.ee/839520/eurobaromeeter-eestlased-on-el-i-suhtes-keskmisest-optimistlikumad | Eesti elanikud on Euroopa Liidu tuleviku suhtes positiivsemad ning usaldavad seda rohkem kui ühenduse liikmesriikides keskmiselt, selgub neljapäeval avaldatud Eurobaromeetri küsitlusest. |
Moskva Tveri rajooni kohus mõistis Navalnõi 15. mail süüdi sanktsioneerimata meeleavalduse korduvas korraldamises ja politsei korralduste eiramises ja karistas teda 30 päeva pikkuse arestiga.
Tegemist oli Navalnõi poolt 5. mail korraldatud protestiaktsiooniga "Ta ei ole meile tsaar", mis eelnes Venemaa presidendi Vladimir Putini järjekordsele ametisse vannutamise tseremooniale.
Üle kogu Venemaa pidasid võimud kinni umbes 1600 meeleavaldajat, nende seas ka Navalnõi enda, kes siis küll hiljem kohtuistungini vabadusse lasti.
Navalnõi saabus kohe ka eetrisse ning teatas neljapäevast valitsuse otsust jalgpalli MM-i avapäeva varjus pensioniiga ja käibemaksu tõsta, et "millised õudused siin teie vabaduses toimuvad".
Navalnõi meeskond aga tervitas vabadusse naasnud opositsioonipoliitikut sellega, et pärast nende poolt avalikustatud videot otsustas riigiettevõte Iljušin loobuda Roskosmose juhi Dmiri Rogozini pojale Alekseile luksusliku sõiduauto tellimisest. | Navalnõi pääses vabadusse | https://www.err.ee/839432/navalnoi-paases-vabadusse | Venemaa opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi pääses neljapäeval vabadusse, sest talle sanktsioneerimata meeleavalduse korraldamise eest määratud 30-päevane vangistus sai läbi. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.