text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Lisaks naabrite võitmisele on mitmel eestlasel eesmärk püüda Berliini EMi piletit. Nii Tšernjavskil kui Tilgal on norm täis, ent kuna normitäitjaid on rohkem kui kohti, pääseb Berliini kolm suurema punktisumma kogunud kümnevõistlejat. 7873 silma kogunud Tšernjavski on selles pingereas viies 7873 punktiga, Tilga 8101 punktiga kolmas.
Eesti kümnevõistluse erakordse seisu ja tugeva konkurentsi üle on Tšernjavskil hea meel. "Mul on kõigi normi täitnud meeste üle väga hea meel, oleme ju väiksest saati koos võistelnud ja kui kellelgi hästi läheb, siis ikka elad neile kaasa. Lisaks on see olukord väga motiveeriv. Kui ma ise normi täitsin, siis ma ei eeldanudki, et sellise tulemusega Berliini pääsen," rääkis sportlane, kes loodab Pärnus koguda 8000 või 8100 lähedase punktisumma. "Väga äge on sellise seltskonna sees olla, see on kergejõustikule üldisemalt ka kasuks tulnud, meie ala on hästi pildil. Sellised tuttavad, kes muidu kergejõustikust ei räägi, tulevad nüüd ka kümnevõistlusest rääkima," lisas ta.
Soome ja Rootsi kümnevõistlejatest on parimate isiklike rekorditega soomlane Juuso Hassi 7734 punktiga ning rootslane Jakob Samuelsson 7620 punktiga.
Eesti naistest on parima isikliku rekordiga Margit Kalk, kes on parima seitsmevõistlusega kogunud 5442 punkti. 5489 punkti on koguda suutnud Kristella Jurkatamm. Rootsi koondise esinumber on Bianca Salming (5894 p), veel kahe rootslanna isiklikud tippmargid on suuremad kui 5700 punkti. Soomlannade esinumber Hertta Heikkinen 5597 silmaga. | Eesti – Soome – Rootsi mitmevõistluse maavõistlus peetakse Pärnus | https://sport.err.ee/839501/eesti-soome-rootsi-mitmevoistluse-maavoistlus-peetakse-parnus | 16.–17. juunil toimub Pärnu rannastaadionil Eesti – Soome – Rootsi mitmevõistluse maavõistlus, kus Eesti koondist esindavad kümnevõistluses Karel Tilga, Taavi Tšernjavski, Hans-Christian Hausenberg, Ramo Kask ja Mikk-Mihkel Arro. Seitsmevõistluses on stardis Margit Kalk, Kristella Jurkatamm, Katre Sofia Palm ning Pärl Eelma. |
Lilleväli saab varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleriks ja tema ametiaeg algab 1. novembril.
Murd asub pääste-, kriisireguleerimise ja rahvastiku toimingute asekantsleri ametikohale ja asub tööle tuleva aasta 1. jaanuarist.
Piret Lillevälil on pikaajaline avalikus sektoris töötamise, poliitikate kujundamise ja koordineerimise kogemus ning ligikaudu 17 aastat juhtimiskogemust. Hetkel töötab Piret Euroopa Liidu asjade direktori asetäitjana riigikantseleis. Ta on töötanud ka sotsiaalministeeriumi asekantslerina ja Tallinna Riigikeele Keskuse direktorina, seisab siseministeeriumi töötajatele neljapäeval saadetud teates.
Riho Kuppart on asekantsler 30. novembrini, siseministeeriumis on ta töötanud alates 2004. aastast.
Viola Murd töötab praegu päästeameti arendusosakonna juhina. Ta on avalikus sektoris töötanud paarkümmend aastat, suure osa sellest ajast keskastme juhina. 17 aastat on ta olnud päästeametis ja kolm aastat Tallinna linnakohtus.
Hannes Kont on asekantsleri kohal kuni 31. detsembrini.
Senise nelja asekantsleri asemel on siseministeeriumisse kolm asekantsleri kohta, ametist lahkunud sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort asus 1. juunil sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhi ametisse.
Korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler on Raivo Küüt. | Siseministeerium valis välja kaks uut asekantslerit | https://www.err.ee/839515/siseministeerium-valis-valja-kaks-uut-asekantslerit | Siseministeeriumi kaks uut asekantslerit on selgunud, nendeks on Piret Lilleväli ja Viola Murd. |
Stuudios on Postimehe kirjandustoimetaja Alvar Loog ja Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaali vastutav toimetaja Valner Valme. Saadet juhib Peeter Helme.
"Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05. | "Loetud ja kirjutatud" heidab pilgu aasta esimese poole kirjandusele | https://kultuur.err.ee/839511/loetud-ja-kirjutatud-heidab-pilgu-aasta-esimese-poole-kirjandusele | Selle nädala ja hooaja viimane "Loetud ja kirjutatud" heidab pilgu aasta esimese poole kirjandusele ja jagab suviseid lugemissoovitusi. |
Vaid üks sõna seaduseelnõus vallandas meedia hüsteerilise reaktsiooni. Isikuandmete kaitse seaduse muutmist nimetati "suukorvistamise eelnõuks". Lugejat hoiatati, et "impulss rünnata ja piirata ajakirjandusvabadust kuulub ikka diktaatorriikide, mitte vaba maailma ühiskondade juurde".
Meedia näitas oma mõju ja eeliseid võrreldes teiste põhiõiguste subjektidega, mis viis lõpuks kolmanda lugemiseni jõudnud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu ajutiselt riigikogu menetlusest.
Oli siis tõepoolest oht, et peasüüdlaseks peetaval Rein Langil õnnestub riigikogu abil Eesti ajakirjandus lõplikult vaikima sundida?
Et juba enam kui kümme aastat kehtinud isikuandmete seadus – kus on samuti kirjas, et andmesubjekti nõusolekuta võib ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmeid töödelda ja avalikustada, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi – meie ajakirjandusvabadust ei kõigutanud, siis on hinnang ühele sõnale ilmselgelt ebaadekvaatne.
Öeldu ei tähenda, et meediale seatud tingimus, et isikuandmeid võib töödelda ja avalikustada üksnes siis, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, oleks põhjendatud.
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse määrus, mis reguleerib isikuandmete kaitset, ja mida ka Eestis tuleb kohaldada 25. maist 2018, annab liikmesriikidele õiguse ja kohustuse ühitada isikuandmete kaitse sõna- ja teabevabaduse õigusega. Teisisõnu – riigi seadusandjal on pädevus sõnastada tingimused, mis tagaks, et kaitstud oleks nii isikuandmed kui ka väljendus- ning meediavabadus.
Paraku on selge, et kui hästi seadus ka sõnastatud poleks, ikkagi pole välistatud erinevate põhiõiguste konfliktid. Kui inimene kurdab, et meedia on rikkunud tema isikuandmete kaitse õigust ja meedia omakorda, et õiguse avaldada isikuandmeid annab talle meediavabadus, siis tuleb otsustada, kellel on õigus.
Igal konfliktil on eripära, mille määravad konkreetsed asjaolud. Sestap on mõjukas inimõiguste tõlgendaja, Euroopa Inimõiguste Kohus, sõnastanud põhimõtted, kuidas konflikte lahendada.
Eeldatakse, et nii väljendus- ja meediavabadus kui ka eraelu kaitse (mille osaks inimõiguste kohus isikuandmete kaitse õigust peab) on samal tasemel õigused ning neid mõlemaid saab piirata. Selle tõe unustavad sageli need, kelle huvi on üks vastandlikest õigustest. Sõnavabaduse kaitse ulatub aastasadade taha, eraelu austamise õigus on uus õigus, mille tekkimisele aitas kaasa meediavabadus. Angloameerika õigusruumis kasutusel olev termin privaatsusõigus tekkis 19. sajandi lõpul reaktsioonina kollasele ajakirjandusele, mis muutis keelepeksu kaubaks, ning Eastman Kodak Company "klõpsutuskaamera" ilmumisele, mis tegi võimalikuks pildistamise avalikus ruumis.
Konkreetse vaidluse korral põhiõiguste vahekord muutub. Poliitilisel kõnel on eelis eraelu kaitse ees. Tugevalt kaitstakse meediavabadust ka siis, kui meedia valgustab avalikku huvi pakkuvaid küsimusi.
Ülekaaluka avaliku huvi mõiste sissetoomine oli ebaõnnestunud täiendus mitte üksnes seetõttu, et meid siduv õigus ja rahvusvaheline praktika sellist mõistet ei kasuta. Oht seisneb rõhuasetusel sõnale "ülekaalukas".
Kui algselt meedia, hiljem vaidlusi lahendavate asutuste, kogu tähelepanu koondub vaid küsimusele, kas isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, siis paradoksaalselt võib see hoopis enam kahjustada inimese huve, kelle isikuandmeid meedia kasutab. Eelnõu seletuskirja ühest lausest nähtub see oht ilmekalt: "Ülekaaluka avaliku huvi kriteerium annab ajakirjandusele eelisseisundi, et sõltumata teabe tundlikkusest on tal õigus isikuandmed avalikustada". Kui puuduvad kriteeriumid (ja need ka puuduvad) avaliku huvi eristamiseks ülekaalukast huvist, siis on raske vaidlustada subjektiivset kinnitust, et andmete avaldamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Selline huvide kaalumisskeem ei tööta.
Tähelepanu vajavad hoopis olulisemad huvide kaalukeeled. Esiteks unustatakse sageli, et avalik huvi pole sama, mis avalikkust huvitavad asjad. Üllitised, mille ainus eesmärk on rahuldada lugejate või vaatajate uudishimu inimese, olgugi tuntud tegelase, eraelu detailide suhtes, ei panusta avalikkuse jaoks olulise küsimuse arutellu. Neil juhtudel langeb kaalukauss eraelu kaitse kasuks.
Teiseks on avalik huvi vaid üks kaalukaussi mõjutav tegur. Sama oluline on, milline on inimese staatus ühiskonnas – kas ta on avaliku elu tegelane või tavaline kodanik. Avaliku elu tegelased, eriti poliitikud, peavad taluma suuremat survet eraelu puutumatusele kui tavakodanik.
Oluline tähtsus on ka andmete iseloomul. Euroopa Liidu andmekaitsemäärus näeb ette isikuandmete eriliigi: andmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Neid andmeid võib töödelda ja avalikustada üksnes määruses nimetatud juhtudel. Määrus nimetab ühe alusena juhu, kus töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Selles sättes määrus ei räägi lihtsalt avalikust huvist, vaid olulisest (inglise keeles " substantial", prantsuse keeles " important") avalikust huvist.
Isikuandmete töötlemiseks ajakirjanduslikel eesmärkidel peavad liikmesriigid ette nägema erandid või vabastuse muu hulgas ka määruse II peatükist (põhimõtted), kus isikuandmete eriliigid on nimetatud. Seaduseelnõu põhjal pole selge, et sellised erandid või vabastus ette nähakse.
Kaalumisel ei saa mööda vaadata sellestki, kuidas isikuandmed saadi ja kuidas neid kasutatakse. Vastutustundliku ajakirjanduse kontseptsioon, mida inimõiguste kohus on viimastes otsustes sageli maininud, eeldab ajakirjanikelt õiguspärast tegevust. Meediavabadus ei õigusta isikuandmete hankimist avaliku kimbutamisega või salajane jälgimise abil. Kõmulised pealkirjad ja fotod võivad küll aidata võita lugejaid või vaatajaid, kuid huvide kaalumisel ei tule meediavabadusele kasuks.
Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega reguleeritakse Eestis ajakirjanduse tegevust minimaalselt. Sellise olukorra säilimine eeldab tõhusat eneseregulatsiooni ja selgeid eetikareegleid. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Uno Lõhmus | Meedia suukorvistamisest | https://www.err.ee/839509/uno-lohmus-meedia-suukorvistamisest | Ülekaaluka avaliku huvi mõiste sissetoomine isikuandmete kaitse seadusesse oli ebaõnnestunud täiendus, kirjutab endine riigikohtu esimees Uno Lõhmus oma arvamusloos. Ja selgitab, miks. |
Mis paneb teid tehisintellekti arengute puhul kõige enam muretsema?
Kõige enam paneb mind muretsema see, et keegi ei tea, kuidas kontrollida väga intelligentseid ja võimekaid süsteeme. Nad üllatavad meid pidevalt. Me aga peame neid arendama näiteks teaduse jaoks ja tööjõu automatiseerimiseks. Me ei saa lihtsalt loobuda selle tehnoloogia loomisest, peame leidma viisi selle turvaliseks tegemiseks.
Igaüks nõustub, et kaitseväe jaoks arendatavad tapja-robotid on ohtlikud, sest nad on selle jaoks ehitatud. Hea uudis on, et võime otsustada, et neid ei ehitataks samamoodi nagu keemiliste ja bioloogiliste relvadega. Tundub, et ÜROs on rahvusvahelisel tasemel selle nimel häid jõupingutusi tehtud. See on probleem, mida teame, kuidas lahendada. Väga intelligentsete süsteemide puhul kahjuks ei tea.
Ma olen kuulnud mõnelt arvutiteadlaselt arvamust, et tehisintellekti ohtude arutelu ei ole vajalik, sest selle areng ei ole veel seal maal, et ohtlikuks osutuda. Võibolla muutub see hiljem muret tekitavaks, aga praegu veel mitte.
Aga see ongi kogu asja iva! Kui areng on juba hilises staadiumis, on liiga hilja selle pärast muretseda. Meil on vaja aega ohutusmehhanismide arendamiseks. Selleks läheb võibolla 20-30 aastat teadustööd. Palju raskem on luua ohutut süsteemi kui lihtsalt mõnda süsteemi. Selline suhtumine on väga lühinägelik.
Inimesed ütlevad, et parem on muretseda ebavõrdsuse ja diskrimineerimise või muude arusaadavate asjade pärast. Nad arvavad, et peaksime pigem tegelema probleemidega, mis on täna olulised, mitte mõtlema kümne aasta pärast toimuvatele sündmustele. See on halvim viis tehnoloogia ja teaduse tegemiseks.
Seda me tegimegi interneti väljatöötamisel. Öeldi midagi taolist: "Ärge muretsege häkkerite pärast, võtame tehnoloogia kasutusele ja muretseme turvalisuse pärast hiljem." Nüüd kanname selle tõttu iga päev kahjusid. Loodan, et me ei korda sama viga tehisintellektiga.
Kas teie arvates on argumente, mis veenavad mitte keskenduma tehisintellekti ohtudele?
Üks meie avaldatud teadusartiklitest räägib erinevatest viisidest, kuidas tehisintellekt võib muutuda ohtlikuks. Võib väita, et mõned neist on realistlikumad ja mõned vähem. Võime teha vigu programmeerimisel, väärtustega ühildamisel või võivad probleemid tekkida riistvara tõttu. Aga mõned tahaks väita, et neid probleeme ei juhtu.
On aga üks probleem, mida on lihtne oodata ja raske eitada. Halvad inimesed võivad kasutada tehisintellekti kurjasti ära. Iga kord, kui mulle öeldakse, et seda ei juhtu, vastan, et ma teen seda ise. Ma teen seda lihtsalt oma mõtte tõestamiseks.
Neil ei ole sellele vastust, sest nad ei arvestada vaenulikkusega. See on aga küberjulgeoleku standard. Me kaotame igal aastal triljoneid, sest inimesed murravad süsteemidesse sisse, varastavad isikuandmeid ja rikuvad kübertaristut. Väita, et see ei ole probleem, tähendab tegelikkuse eiramist.
Olen näinud statistikat selle kohta, kui palju kulutatakse raha tehisintellekti ohutusele võrreldes tehisintellekti arendamisele üldiselt. Mida Te arvate praegusest rahastusest? Tundub, et tehisintellekti turvalisusele kulutatakse nüüd rohkem raha kui varem.
Raha peaaegu polegi. Seda on umbes 10 miljonit kuni 12 miljonit dollarit, mis on null võrreldes miljarditega, mida kogu maailmas arendamisele kulutatakse. Väide, nagu me raiskaks raha tehisintellekti turvalisuse uurimisele, on rumalus. Olukord on praegu parem ainult sellepärast, et varem ei olnud meil üldse raha.
Raha aitab inimesi värvata, seega seda on rohkem vaja. Aga veel olulisem on probleemi ära tunda. Ma arvan, et ei tohiks olla ühtegi tehisintellekti teadlast, kes ütleb, et ta ei hooli ohutusest. Me peame uuesti määratlema kogu tehisintellekti mõiste. Kui keegi töötab intelligentse süsteemi loomisega ja see pole ohutu, siis ei ole see kasulik vahend. See on põhimõtteliselt pahavara.
Loodan, et toimub nihe, et peaaegu kõik tehisintellekti teadlased on ka ohutuse uurijad, sest nad soovivad veenduda, et nende tooted on turvalised. Näiteks tootjad on kohustatud näitama, et nende loodud toode on ohutu, vastasel korral ei saa nad seda müüa.
Me ei tohiks kasutada tarkvara lähenemist, mille puhul esitatakse kasutajatele 200-leheküljeline leping, milles öeldakse, et probleemid, mis tarkvaraga tekivad, ei ole loojate mure. See on hullumeelne.
Me vajame raha ja andekaid teadlasi, aga veel enam vajame, et terve kogukond hindaks ümber, kuidas nad oma tööd teevad.
Kui raske on inimesi tehisintellekti ohtude osas veenda? Kas olete oma tööga juba edu saavutanud?
Kui mul on aega rääkida kellegagi üks-ühele, siis tavaliselt pärast tunniajast vestlust on nad minuga nõus. See on lihtsalt väga mõistlik ettepanek. Kuidas saab keegi vaielda turvalise tarkvara loomise vastu? Enamasti on inimesed piisavalt arukad, et neid argumente mõista.
Ma töötan praegu paari artikliga, milles analüüsin, miks inimesed tehisintellekti ohtusid ei taha tunnistada. Leian, et sageli on see seotud huvide konfliktiga. Teadlased ei taha oma tööst või rahalistest vahenditest loobuda. On ka võimalik, et nad ei tunne hästi kirjandust, sest arvavad, et me võitleme terminaatoritega. Sellisel juhul on nende reaktsioon filmidele, mitte teaduskirjandusele.
Olen kuulnud teadlastest, kes nõustuvad, et potentsiaalsed riskid on väga suured, aga kes ei usu, et tehisintellekti oleks võimalik luua ohutult.
Meil pole sellest ühtegi tõendit, et probleem on lahendatav. Ma püüan selle nimel töötada, aga siiani pole midagi. Aga lihtsalt sellepärast, et me ei tea, kuidas probleemi lahendada, ei tähenda, et me ei peaks proovima. Me ei tea, kuidas vähktõbe ravida, kuid see ei tähenda, et peaksime laskma inimestel lihtsalt surra.
Vastupidi, proovime veel rohkem pingutada. Kui keegi arvab, et tehisintellekti arendamine võib olla ohtlik ning tal pole selleks lahendusi, siis võibolla ei tohiks ta seda nii kiiresti arendada. Tuleks võtta aega, et mõista, kuidas seda õigesti teha.
Mis Te arvate, millised on kõige realistlikumad ja ohtlikumad tehisintellekti arendamisega seotud probleemid?
Ma olen kirjutanud artikli tehisintellekti ebaõnnestumistest. Ma tõin selles ajaloolisi ja tänapäevaseid näiteid ning tegin ka prognoose sellest, mis võib tulevikus intelligentsete süsteemidega valesti minna.
Tehisintellekt võib olla igal arengutasandil ohtlik. Kui tehisintellekti süsteem kontrollib aktsiaturgusid, võib see viia aktsiaturu krahhini. Isejuhtiv auto võib jalakäijaid tappa ja majadesse sisse sõita.
Kuna sõltume üha enam tehnoloogiast ja tehisintellektist, kasvavad aja möödudes kahjude tõsidus ja probleemide esinemise sagedus. Kui süsteem teeb konkreetset ülesannet, siis varem või hiljem ta selles ebaõnnestub. Kasulik on nendest ohtudest aru saada.
Mis on Teie arvates head võimalused huvilistel selles valdkonnas kaasa lüüa?
Ma võin olla siin pisut kallutatud, aga mulle tundub, et tehisintellekti ohutuse uurijaid ei ole piisavalt. Maailmas on võibolla kümmekond inimest, kes uurivad ohtusid täistööajaga, võibolla sadakond, kes teevad seda osalise tööajaga. Sellest ei piisa, kuna valdkond on nii suur.
Sellel tööl on suurepärased rahalised võimalused ning ilmselt on see üks viimaseid töökohti, mis automatiseeritakse. Vajame inimesi, kes saavad aru masinõppest, kümberjulgeolekust, krüptograafiast ja paljust muust. Selliseid inimesi on väga vähe.
Soovitan inimestel hoida ennast tehnoloogia arenguga kursis, sest see muutub väga kiiresti. Igal nädalal on uus teadaanne. Järgi mõnda inimest, kes selles valdkonnas töötab, näiteks mind Twitteris või kedagi organisatsioonist Deepmind ja Facebook.
Kui keegi on huvitatud, siis mul ilmub augustis raamat "Artificial Intelligence Safety and Security". See on nii üldine kui ka tehniline raamat ja olen selle jaoks kõikide põhiliste ekspertidega koostööd teinud.
Intervjuud on toimetatud. | Arvutiteadlane: tehisintellekti ohtude pärast tuleb muretseda enne, kui on liiga hilja | https://novaator.err.ee/839498/arvutiteadlane-tehisintellekti-ohtude-parast-tuleb-muretseda-enne-kui-on-liiga-hilja | Kui tehisintellekt on juba valmis, on selle ohtude pärast muretsemiseks liiga hilja. Ohutuse kindlustamiseks võib vaja minna 20-30 aasta jagu teadustööd. Louisville'i Ülikooli arvutiteadlane Roman Yampolskiy rääkis ERR Novaatorile antud intervjuus, mis teda tehisintellekti arendamise puhul kõige rohkem muretsema paneb ja milles tehisintellekti ohtude skeptikud eksivad. |
"Võin teile pea sajaprotsendilise kindlusega öelda, et ta mängib Uruguay vastu – kui just viimasel minutil midagi ootamatut ei juhtud," teatas Egiptuse koondise peatreener Hector Cuper mängueelsel pressikonverentsil.
Salah, kes lõi möödunud hooajal Liverpooli eest 44 väravat, vigastas Meistrite liiga finaalis Madridi Reali vastu enda õlga, pärast mida pole 25-aastane egiptlane väljakule pääsenud. Koondise eest on endine AS Roma mängija löönud 57 mänguga 33 väravat.
Egiptuse ja Uruguay omavaheline A-alagrupi kohtumine peetakse reedel, 15. juunil. | Salah naaseb Egiptuse avamänguks platsile | https://sport.err.ee/839508/salah-naaseb-egiptuse-avamanguks-platsile | Egiptuse jalgpallikoondise ründaja Mohamed Salah on õlavigastusest taastunud ning naaseb meeskonna avamänguks Uruguay vastu platsile. |
Politsei sai juhtumist teate päeval kella 12 paiku. Väljakutsele reageerinud politseinikel ei õnnestunud korterisse siseneda, kuna mees oli korteri välisukse ette tõstnud raskeid esemeid ning ähvardas politseinikke noaga, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja.
Mehega viibis samas korteris ka naine. Selle kohta, et mees oleks naist ähvardanud või talle liiga teinud, politseil infot ei ole.
Politsei külmutas koostöös päästjatega olukorra ning kohale saabusid politsei läbirääkijad, et juhtum rahumeelselt lahendada. Läbirääkijatele ei õnnestunud mehega siiski piisavalt head kontakti saavutada ning politsei otsustas juhtumi lahendada kiirreageerijate abiga, seisab prefektuuri teates.
Mees peeti korteris kinni, ükski inimene kinnipidamise käigus viga ei saanud.
Lääne prefektuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust, mida juhib Lääne ringkonnaprokuratuur. | Politsei pidas Pärnus kinni korterisse barrikadeerunud mehe | https://www.err.ee/839507/politsei-pidas-parnus-kinni-korterisse-barrikadeerunud-mehe | Pärnus Pikal tänaval asuvas kortermajas ähvardas neljapäeval mees oma teismeeas poega vägivallaga ja üritas kohale tulnud politseinike sisenemist korterisse takistada. Olukorra lahendamiseks kutsuti kohale kiirreageeriad, mees peeti kinni ja keegi inimestest viga ei saanud. |
Teppani esimene mäng Eesti eest oli 2014. aastal Slovakkias Popradis toimunud EM-valikturniiril. Sellele eelnes aga emotsionaalse mängumehe ja sama emotsionaalse peatreeneri Gheorghe Crețu vaheline tüli, kirjutab Volley.ee.
Milline mäng või mängud senistest koondiseaastatest eredamalt meelde on jäänud?
Ilmselt Euroopa liiga võit Bulgaarias. Siis olime juba meeskonnana küpsemad ja suutsime vältida eelmise aasta vigu. Esimene Euroopa liiga hooaeg oli suuresti enda harimise aasta, kus alustasime hästi, aga finaalturniiril saime šokk-kaotuse. Tegime vigu ja edaspidi oleme neist õppinud. Seal olime me finaalturniiriks juba tühjad, järgmisel aastal ei mindud enam endast välja ka neil hetkedel, kui kõik ei sujunud ideaalselt. Kogu see Euroopa liiga turniir läks hästi ja sain mängida ka. Ei juhtu just tihti, et koondisega medaleid saab võita.
Kuidas terve meeskond arenenud on nende aastatega?
Eks kõiges oleme paremaks saanud. Varasematel aastatel polnud meie serv tippude jaoks piisavalt hea, nüüd on see element samuti korralikul tasemel. Mulle tundub, et kõik on õppinud, kuidas vaimse väsimusega hakkama saada. Kui oled laagris ja kodu on nii lähedal, aga samas koju ei saa. Samas on nüüd vabu päevi rohkem antud ja see on mängijatele tohutult motiveeriv.
Ja mehed ei rapsi enam tühja. On aru saadud, et igas trennis ei panda koguaeg nö punases panema, vaid tehakse vahepeal pigem kvaliteedi pealt asju.
Millest sa unistad, mita tahaksid koondisega veel saavutada?
Tahan tiitlivõistluste medalit. Ma olen alati unistaja olnud. Esiliigas mängides unistasin Eesti meistritiitlist, see juhtus mõne aasta pärast. Siis Itaalia liigas mängimisest, ka see sai teoks. Neid näiteid on veel ja kuidagi on nad täide läinud.
Ma usun, et ka tiitlivõistluste medal pole võimatu, sest meil on ikka kuradima ambitsioonikas bande koos ja paljud sellest seltskonnast mängivad veel aastaid. Vaid Kert ja Rait (Kert Toobal ja Rait Rikberg) on vanemad. Iga turniir on erinev, kui üks meeskond saab mingil turniiril selle erilise tunde kätte, siis võib selle pealt suuri asju juhtuda. Ma ei tea, millal see võimalik on, aga kindlasti on. Isegi kui Kert ja Rait lõpetavad, siis usun, et meil tekivad väärilised asendused. Võrkpall on populaarne ja igal aastal tõstab keegi noor pead. | 100. koondisemänguni jõudev Teppan: unistan tiitlivõistluse medalist | https://sport.err.ee/839499/100-koondisemanguni-joudev-teppan-unistan-tiitlivoistluse-medalist | Neljapäevases Euroopa Kuldliiga finaalis jõuab 24-aastane diagonaalründaja Renee Teppan juba oma 100. mänguni koondises. |
Föderaalprokuratuuri sõnul oli kolmapäeval kinni peetud 29-aastane tuneeslane Sief Allah H. hakanud mais interneti teel ritsiini valmistamiseks vajalikke aineid kokku ostma, vahendasid Associated Press ja Deutsche Welle.
Juunis õnnestus tal valmistada mürki, mida leiti tema Kölni korterist.
Kuidas tuneeslane ritsiini kasutada kavatses, alles uuritakse, kuid väidetavalt oli tal plaanis sooritada rünnak Saksamaal.
Prokuratuuril ei ole tõendeid tema seotusest mõne äärmusorganisatsiooniga.
Väljaanne Bild kirjutas, et Saksa uurijaid teavitas ohust USA. Saksa prokuratuur seda väidet ei kommenteerinud.
USA ametnikud teatasid varem, et pidasid kolmapäeval Wisconsini osariigis kinni Iisraeli kodanikust mosleminaise, kes muu hulgas õpetas äärmuslastele ritsiini tootmist. | Saksamaa võimud hoidsid ära ritsiinirünnaku | https://www.err.ee/839495/saksamaa-voimud-hoidsid-ara-ritsiinirunnaku | Saksa prokuratuur teatas neljapäeval islamiäärmuslase ritsiinirünnaku nurjamisest. |
"Olen juhtinud Eesti jazziliitu kaks aastat ja eile algas minu elus uus etapp. Palju tööd on tehtud ning olen väljakutseid nautinud," kirjutas Põldvere.
Laura kiitis, et Eesti jazzil on väga hea käekäik. "Ma olen liidu uues juhatuses ja superõnnelik selle üle. See kõik saab olema uus ajastu, uus teekond. Ma ei jõua selle algust ära oodata," ütles Põldvere.
Põldvere alustas jazzliidu esinaisena 2016. aasta suvel.
Taking a moment to embrace it all.. ❤ Before a new era of my life begins.. // I have been leading the Estonian Jazz Union for two years and yesterday a new era began. // A lot of work has been done. I have been loving being challenged. I love my co-workers & friends @ivirausi & @ramueltafenau.. Jazz is doing really well. Estonian jazz. I am happy! // I am also on the new board of the Union, super happy about it, but this is all gonna be a new era.. New road.. Cannot wait to start.. // Photo @renejakobson // #estonianjazz #eestijazzliit #newera #embracethemoment #thankful #tallinndolls #krislinlainelomakeup #no99 #iamready #challengeoneself #jazz
A post shared by Laura // Laura Põldvere (@paulamustikas) on Jun 13, 2018 at 11:20pm PDT | Laura Põldvere lahkus jazzliidu esinaise kohalt | https://menu.err.ee/839493/laura-poldvere-lahkus-jazzliidu-esinaise-kohalt | Lauljanna Laura Põldvere teatas Instagrami keskkonnas, et lahkub Eesti jazzliidu esinaise ametikohalt. |
Eesti maastikuratta koondise ja ala arengu eest vastutava Sulev Lipu hinnangul on meistrivõistluste tase maastikurattas iga aastaga järjest paremaks läinud. 2018. aasta meistrivõistluste korraldamise tase oli taaskord väga kvaliteetne ja niivõrd pika võistluse korraldamine tiheasustusega Põhja-Eestis on erakordselt suur töö. "Samuti läksid meistritiitlid sel aastal kahtlemata õigetele inimestele. Nii Greete Steinburg kui Peeter Pruus on pidanud võidu nimel palju tööd tegema ja olema kodust pikalt eemal. Eriti tore on tõsiasi, et värsked Eesti meistrid maastikuratta maratonis saavad meistrisärke näidata ka Eestist väljas."
"2019. aastal Alutagusel toimuvad meistrivõistlused, mis raja eripära poolest on Eestis täiesti unikaalsed, saavad MTBest-i eestvedamisel olema väärilised teiste Eesti meistrivõistluste maratonide reas Haanja ja Jõelähtme järel. EJL-i soov on sellest suursündmusest Eesti rattarahvale võimalikult varakult ette teada anda, et planeerida juba oma järgmise aasta rattakalendrit," ütles Lipp.
Järgmise aasta EMV peakorraldaja klubi MTBest esindaja Tiit Peki sõnul on Alutaguse rattamaraton seniste maratonidega sammhaaval edasi arenenud, osalejate ja EJL-i kohtunike tagasisidet kuulanud ja aina uusi eesmärke seadnud. "Piirkonna väga mitmetahuline ja paiguti Eestis unikaalsed maastikutüübid lausa kutsuvad avastama ja rattureid end proovile panema. Võimalus 5. Alutaguse rattamaratoni raames Eesti meistrivõistlusi korraldada on kogu meeskonnale suur au ja väljakutse. Meie eesmärk on nii Eesti rattaparemikule kui igale rattasõbrale pakkuda unikaalset ja meistrivõistlustele väärlist maastikurattaelamust," lausus Pekk. | 2019. aasta EMV maastikuratta maratonis peetakse Alutagusel | https://sport.err.ee/839492/2019-aasta-emv-maastikuratta-maratonis-peetakse-alutagusel | Neljapäeval sõlmis Eesti Jalgratturite Liit koostöölepingu 2019. aasta Eesti meistrivõitluste korraldamiseks maastikuratta maratonis. Järgmise aasta meistrivõistlused toimuvad 1. juunil 2019 Alutagusel ja võistluste peakorraldajaks on klubi MTBest. |
Toomast kuulub alates 2013. aastast Reformierakonda, aastatel 1997–2012 oli ta Keskerakonna liige, riigikokku on ta valitud kahel korral.
Peale 2005. aasta valimisi loobus riigikogu liikme kohast ja asus tööle Põhja-Tallinna linnaosavanemana.
Eerik-Niiles Kross lahkus riigikogust ja läheb pooleks aastaks Harvardi ülikooli uurimistööd tegema. | Vilja Toomast sai Eerik-Niiles Krossi asemel riigikogu liikmeks | https://www.err.ee/839491/vilja-toomast-sai-eerik-niiles-krossi-asemel-riigikogu-liikmeks | Riigikogu juhatus otsustas neljapäeval, et seoses Eerik-Niiles Krossi tagasiastumisega saab Riigikogu liikmeks Vilja Toomast alates 15. juunist. Toomast asub riigikogu liikmeks seoses asendusliikme Rait Maruste loobumisega. |
Stallone'i vastu esitati süüdistus 2017. aasta novembris, kinnitas prokuratuuri esindaja Greg Risling CNN-i vahendusel.
Väidetav kuritegu toimus 1990. aastatel ning politsei ei ole kommenteerinud, milles see juhtum seisneb.
"Minu klient eitab süüdistusi täielikult," kommenteeris näitleja kaitsja Martin Singer ja jätkas, et on pettunud, et see juhtum avalikuks tuli, sest see paneb inimesed mõtlema, et midagi tegelikult toimus.
Singeri andmetel oli Stallone'il kaebuse esitanud naisega kokkuleppeline suhe 1980. aastatel.
71-aastane Stallone sai kuulsaks 1976. aasta filmis "Rocky", mis pälvis ka Oscari. Stallone on näidelnud veel filmides nagu "Rambo" ja "The Expendables". | 71-aastast Sylvester Stallone'i süüdistatakse seksuaalkuriteos | https://menu.err.ee/839483/71-aastast-sylvester-stallone-i-suudistatakse-seksuaalkuriteos | Los Angelese prokuratuur uurib näitleja Sylvester Stallone'i puudutavat seksuaalkuritegu. |
"Ma arvan, et minu puudumisel pole Rootsil niivõrd suuret pinget peal. Kui mina mängisin, siis eeldati, et võidame kõiki," kommenteeris 36-aastane Los Angeles Galaxy ründaja. "Lihtsalt nautige MM-i. Mingisugust survet pole, sest mind pole seal," jagas Ibrahimovic rahvuskaaslastele õpetussõnu.
Rootsi kuulub MM-il F-alagruppi koos Mehhiko, Lõuna-Korea ja Saksamaaga. Ibrahimovici sõnul on viimased enda meeskondliku mängu tõttu üks peamiseid favoriite: "Tegemist on Saksa masinaga. On teada, et neil läheb hästi – neil läheb alati hästi. Neil pole ühte tähte, vaid terve nende meeskond on see täht."
Rootsi jalgpallikoondis astub tänavusel MM-il esimest korda murule esmaspäeval, 18.juunil, kui vastamisi minnakse Lõuna-Koreaga. | Ibrahimovic: Rootsi saab ilma minuta vabalt võtta | https://sport.err.ee/839484/ibrahimovic-rootsi-saab-ilma-minuta-vabalt-votta | Endine Rootsi jalgpallikoondise ründaja Zlatan Ibrahimovici soovitab MM-il pallival Rootsi meeskonnal turniiril vabalt võtta, leides, et rootslastel on tema puudumisel vähem pinget peal. |
See oleks riigis esimene pensioniea tõus pea 90 aasta jooksul.
"Me pakume välja suhteliselt pika üleminekuperioodi - alates 2019. aastast tõuseb pensioniiga meestel järkjärgult 65 aastani 2028. aastaks ja naistel 63 aastani 2034. aastaks," ütles Medvedev.
Praegu saavad mehed pensionile minna 60 ja naised 55 aasta vanuselt.
"Me pakume välja suhteliselt pika üleminekuperioodi - alates 2019. aastast tõuseb pensioniiga meestel järkjärgult 65 aastani 2028. aastaks ja naistel 63 aastani 2034. aastaks," ütles Medvedev.
2020. aastal pääsevad pensionile 1959. aastal sündinud mees ja 1964. aastal sündinud naine, lisas ta.
Medvedev selgitas, et pikas vaates pole praegust pensionisüsteemi võimalik ülal hoida.
"Tänane olukord on selline, et töötavate inimeste osakaal jääb järjest väiksemaks, pensionäre aga lisandub. See suundumus süveneb iga aastaga, järelikult ka koormus töötajatele. Kui mitte rakendada meetmeid, võib see pensionisüsteemi tasakaalust välja viia," sõnas peaminister. "Tagajärjena muutub riik võimetuks täitma oma sotsiaalkohustusi," rõhutas ta.
Medvedev meenutas, et praegune pensioniga kehtestati osale elanikkonnast 1930. aastatel ja kinnistati lõplikult 1956. aastal töölistele ja 1960. aastate alguses maarahvale.
"Sealtpeale on keskmine eluiga pikenenud üle 30 aasta, lisaks on muutunud ka töö- ja olmetingimused, pensioniiga aga jäänud samaks. See tulnuks juba ammu üle vaadata," ütles peaminister. Tema sõnul on viimaste aastatega õnnestunud pikendada kesmist eluiga 73 aastani.
Ta märkis, et 30 aasta tagune pensioniealine ja tema tänapäeva eakaaslane on täiesti erinevad inimesed. "Paljud on veel täis elujõudu ja töötahet, mõnel ei ole veel lapsedki täiskasvanud," lisas peaminister.
Tema andmeil on Venemaal praegu 12 miljonit töötavat pensionäri. "Nad ei taha minna pensionile, jätkavad tööd ja see suundumus suureneb iga aastaga".
Ta põhjendas kava ka sellega, et alates 1980. aastatest on kõik riigid pensioniga järjest tõstnud ning vaid Venemaal ja Usbekistanis minnakse pensionile nii varakult.
Valitsuse kava vajab parlamendi heakskiitu.
Neljapäeval teatas valitsus ka sellest, et on teinud ettepaneku tõsta käibemaksu praegusel 18 protsendilt 20 protsendi peale.
Vene opositsiooniline meedia juhib tähelepanu sellele, et mõlemad ebapopulaarsed otsused tehti ametlikult teatavaks päeval, mil Venemaal algab jalgpalli MM. | Venemaa valitsus käis välja pensioniea ja käibemaksu tõstmise kava | https://www.err.ee/839460/venemaa-valitsus-kais-valja-pensioniea-ja-kaibemaksu-tostmise-kava | Vene peaminister Dmitri Medvedev tegi neljapäeval ettepaneku tõsta pensioniiga meestel 65 ja naistel 63 eluaastani. Samuti soovib valitsus tõsta käibemaksu määra. |
"Kui seadus seda niiviisi ette näeb – siis on seadus eesel," kirjutas Charles Dickens 180 aastat tagasi ühe tegelase kaudu oma ülipopulaarses romaanis "Oliver Twist". Diplomaatilisemalt on seda sama mõtet sõnastanud erinevad suurkujud läbi aegade. Asja mõte on, et kui me tahame, et seadustest lugu peetaks, tuleb neid kirjutada nii, et neist oleks võimalik lugu pidada.
Eesti apteegid kriisi äärele viinud ravimiseaduse omandipiirangute regulatsioon on justnimelt see dickenslik juhtum. Kui ajakirjandus toob ridamisi näiteid, kuidas see ebaõnnestunud seadus paneb ettevõtjad skeemitama ja oma jälgi varjama, ei ole lahendus karmim järelevalve. Karmim järelevalve ei kõrvalda juurprobleemi ehk ei hakka respekti tekitama. Teiseks on konkurentsiamet korduvalt öelnud, et sellist järelevalvet ei ole ega tule, mis suudaks omandipiirangute täitmist tagada.
Oleks ju mõistlik eeldada, et riigikogu võtab vastu põhjalikult ettevalmistatud ja analüüsitud, üheselt mõistetavaid seadusi. Järelevalveorganid lähtuvad omakorda seadusest ning kõik toimib tõrgeteta ja rutiinselt nagu kaitsepolitsei reidid Tallinna linnaasutustesse.
Kehtiv ravimiseadus annab aga lõputult põhjust vaielda ja kohut käia. Apteekide omanikke puudutavas regulatsioonis on palju ebamäärast, mida võib erinevalt tõlgendada ning järelevalveorganid on hädas. Lähtumiseks pole üheselt mõistetavat seadust, aga otsuseid langetama peab. See tekitab omakorda lõputute vaidluste ning kohtuasjade jada.
Sellest hoolimata leidub ka praegu veel neid, kes kinnitavad kangekaelselt, et kõik on kõige paremas korras ja nn apteegireform sai ravimiseadusesesse kirja väga targalt ja läbikaalutletult.
Tõe kriteerium on praktika ja ning praktika näitab üheselt, et kiirustades ja analüüsita valminud ravimiseaduse omandipiirangud on läbi kukkunud. Vastupidist väidavad veel ainult ettevõtjatest apteekrid, kes loodavad sellest segadusest midagi võita.
Ebaõnnestumine maal
Võtame näiteks nn haruapteekide juhtumi, mis jõudis eelmisel kuul riigikohtu lahendini (kuid etteruttavalt öeldes ei toonud ka see lõplikku selgust).
2014. aastal ravimiseaduses tehtud muudatuse kohaselt ei tohi haruapteeke asutada ega olla asulates, kus elab rohkem kui 4000 elanikku. Miks? Esmalt peab teadma, et haruapteek on põhiapteegi allüksus, mis ei ole eraldiseisev juriidiline isik. See on apteegile lihtsalt üks täiendav müügikoht, mille ruumidele ja seal osutatavatele teenustele kehtivad mõnevõrra leebemad nõuded. Kliendi jaoks näeb see aga välja nagu iga teine apteek. Selliste haruapteekide tegevuse võimaldamise mõte oli ravimite kättesaadavuse parandamine maapiirkondades, kus täiemõõduline apteek majanduslikult välja ei veaks. Mõistlik.
2014. aasta eelnõu seletuskirja kohaselt tuli suurematesse linnadesse tekkinud haruapteegid ümber kujundada põhiapteekideks, et apteekide vaheline konkurents linnas oleks aus. Ühtlasi ühtlustuks linnas apteegiteenuse kvaliteeditase. Samas oli plaan jätta haruapteegid alles väiksematesse asulatesse ja maakohtadesse, mille jaoks nad algselt olidki ju mõeldud. Seda eesmärki aitas järgnevatel aastatel saavutada ka ravimiameti poolne ravimiseaduse tõlgendus, mille kohaselt said kõik turuosalised asutada maapiirkondadesse ja väiksematesse asulatesse haruapteeke, et tagada ravimite paremat kättesaadavust.
Ühed ettevõtjad läksidki maapiirkondadesse ja tegidki sinna apteeke, parandasid ravimite kättesaadavust ja täitsid seaduse eesmärki. See ei meeldinud aga teistele ettevõtjatele, kes tahtsid seal ise tegutseda ja hakkasid seadust appi võttes kohut käima. Kahes esimeses kohtuastmes jäid peale esimesed.
Mai lõpus päädis aga asi riigikohutu lahendiga, mis keelab nüüd ühtedel ettevõtjatel haruapteeke asutada, sest see teistele ei meeldinud. Ehk et praktikas ei aita ravimiseaduse omandipiirangud kuidagi kaasa riigikogus püstitatud eesmärgi täitmisele – maapiirkondades ravimite kättesaadavuse parandamisele.
Ebaõnnestumine linnas
Nii nagu omandipiirangud jõudsid asjad pahupidi ajada maapiirkondades, sündis ka linnas. Tollesama 2014. aasta ravimiseaduse muutmise eelnõu seletuskiri kirjeldas ka seda, mida peaks linnades olevate haruapteekide omanikud tegema hakkama. Linnades asuvad haruapteegid tuli kas teha ümber tavalisteks üldapteekideks, kolida maale või sulgeda. Muudatusega kohanemiseks anti ettevõtjatele viie aasta pikkune üleminekuaeg kuni 9. juunini 2019.
Pöörasel kombel kadus osal ettevõtjatest ka võimalus linnas asuvaid haruapteeke ümber kujundada tavaliseks üldapteegiks, sest 2014. aasta ja 2015.aasta ravimiseaduse muudatusega lõpetati apteekide tegevuslubade väljaandmine kõigile suurematele turuosalistele, kuid haruapteegi üldapteegiks vormistamine nõuab justnimelt uue tegevusloa väljastamist. Nii et üleminekuperiood nagu kestaks juba neljandat aastat, kuid haruapteeke üldapteekideks ümber kujundada ei saa.
Tuletan veelkord meelde, et suuremates linnades haruapteekide keelamise eesmärk oli apteekide kvaliteedi ühtlustamine ja võrdsete konkurentsitingimuste tagamine, aga arusaadavalt pole seda eesmärki võimalik täita. Ning kui ettevõtja sooviks nüüd plaan B-na kolida oma haruapteegi kuhugi maale ja täita ravimite kättesaadavuse regionaalpoliitilist eesmärki, siis on riigikohtu otsuse järel ka sellel kriips peal.
Aga nagu ühe korraliku eesli puhul ikka, ei ole ka nüüd ootamatud suunamuutused lõppenud. Nimelt viitab riigikohus oma lahendis ravimiseaduse haruapteekide asutamise piirangu ilma üleminekuperioodita jõustamise võimalikule põhiseadusvastasusele! Riigikohus ütleb, et haruapteekide asutamise piirangu kohene jõustumine (ilma üleminekuperioodita) ei riiva põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet (ehk olemasolevate haruapteekide pidajaid koheldakse soodsamalt kui asutada soovijaid) ainult eeldusel, et juba turul tegutsevatele ettevõtjatele antakse mõistlik aeg tegutseva haruapteegi tegevuse ümberkujundamiseks. Aga nagu me juba teame, siis sellist mõistlikku üleminekuaega ei eksisteeri.
Seega võib hetkel kehtiv seadus olla haruapteekide ümberkujundamist piiravas osas vastuolus põhiseadusega ning riigikogul on viimane aeg ravimiseaduse sätted parandada, et tagada kõigile praegustele turuosalistele suuremates linnades asuvate haruapteekide üldapteekideks ümberkujundamise õigus.
Lõpetuseks kaks sõna üldapteekidest
Ajakirjanduses on esitatud ka väiteid, et suuremate turuosaliste poolt üldapteekide tegevuslubade nn kolimine on lubamatu. Täpsustuseks tuleb öelda, et riigikohus ei öelnud tegelikult oma lahendis, et igasugune üldapteegi kolimine on lubamatu. Riigikohus selgitas, et üldapteegi kolimine on sisuliselt senisest tegevusloast tulenevate õiguste jätk ehk näiteks samas maakonnas või omavalitsusüksus piires võiks kolimine olla lubatud.
Kuna riigikohtu lahend annab vaid üldise suunise, siis täpsete piiride määratlemine, millal ravimiamet kui tegevuslubade taotlusi menetlev haldusasutus peaks ja võiks kolimist lubada, ei tohiks enam jääda vaid ravimiameti hinnata. See vajab kindlasti riigikogu poolt täpsustamist ning ravimiseadusest eeslilikkuse väljarookimist. •
Autori tööandja Tamro Baltics on ravimite hulgi- ja jaemüügi ettevõte, mis kuulub rahvusvahelisse Phoenix group'i.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Katrin Altmets | Kui riigikogus sünnib eesel | https://www.err.ee/839475/katrin-altmets-kui-riigikogus-sunnib-eesel | Tõe kriteerium on praktika ja ning praktika näitab üheselt, et kiirustades ja analüüsita valminud ravimiseaduse omandipiirangud on läbi kukkunud. Vastupidist väidavad veel ainult ettevõtjatest apteekrid, kes loodavad sellest segadusest midagi võita, kirjutab Tamro Eesti peajurist Katrin Altmets. |
Umbes 3500 töötaja koondamine leiab aset ajal, kui firma juht ja asutaja Elon Musk üritab Tesla juhtimissüsteemi reformida ja suurendada elektriauto Tesla Model 3 tootmist, vahendas ajaleht Wall Street Journal.
Ettevõtte töötajatele saadetud memos märkis Musk, et koondamised puudutavad eelkõige palgalisi kontoritöötajaid ning muutused ei mõjuta autode tootmisega otseselt seotud töölisi. "See ei mõjuta meie võimekust jõuda lähikuudel Model 3 tootmise vallas seatud eesmärkideni," rõhutas ta.
Investorid tervitasid teisipäeval ettevõtte otsust ning Tesla aktsia hind tõusis kolm protsendi võrra 342,77 dollarini. Viimased 12 kuud oli aktsia hind pidevalt langenud, kokku 8,8 protsendi võrra.
Silicon Valley autotootja pole 15 aasta jooksul kordagi aasta kokkuvõttes kasumis olnud ning investorid ja analüütikud on korduvalt heitnud Muskile ette suutmatust jõuda tootmise vallas seatud eesmärkideni.
Musk on lubanud, et juuni lõpuks suudab Tesla toota nädalas 5000 elektriautot Model 3. See võimaldaks tema sõnul ka aasta kolmandas ja neljandas kvartalis kasumisse jõuda.
"Mis meid edasi viib on missioon kiirendada maailma üleminekut taastuvale ja puhtale energiale, kuid me ei täida seda eesmärki kunagi, kui me ei suuda lõpuks tõestada, et me suudame olla püsivalt kasumlikud," nentis Musk töötajatele saadetud kirjas. | Tesla koondab üle kogu maailma üheksa protsenti töötajaskonnast | https://www.err.ee/839477/tesla-koondab-ule-kogu-maailma-uheksa-protsenti-tootajaskonnast | Elektriautosid ja päikesepaneele tootev ettevõte Tesla, Inc. koondab üle kogu maailma üheksa protsendi oma töötajaskonnast. Samm on osa plaanist jõuda elektriautode masstootmise perioodil esimest korda kasumisse. |
Kriitik Vladan Petkovic kirjutas, et kuigi "Kapten Morten lollide laeval" näeb hea välja ja kogu disain on läbimõeldud ning efektne, siis liialt suur hulk tegelasi tõmbab tähelepanu ära loo nimikangelaselt. Seejuures on tema arvates Kaspar Jancise stsenaariumis kavalaid hetki, mis suudavad luua silla reaalse ja kujuteldava maailma vahele.
Petkovici kinnitusel on "Kapten Morten lollide laeval" kvaliteedi ja helidubleeringu poolest Euroopa filmikunstis üsna ainulaadne animatsioon, mistõttu võiksid levitajad näha selle filmi müügipotentsiaali. Tema sõnul jääb küll võimalus, et noorematel vaatajatel tekib filmi loogika kohta keerulisi küsimusi oma vanematele, kuid kui ei teki ning lapsed suudavad leppida selle maailma tingimustega, siis on Jancis saanud hakkama triumfiga.
Nukufilm "Kapten Morten lollide laeval" on kõigi aegade kalleim animafilm, mis Eestis toodetud, ning see valmib koostööna stuudiotes Nukufilm, Telegael (Iirimaa), GRID-Animation (Belgia) ja Calon (Suurbritannia). Praeguseks on film müüdud juba Prantsusmaale ning Poolasse, kus see peaks seal aastal kinodesse jõudma.
Film jutustab loo nutikast poisist Mortenist, kes ehitab endale mängulaeva ning ühel heal päeval leiab end sellel samal mängulaeval koos putukatega, kelle ta sinna meeskonnaks korjas. Veidral kombel meenutab iga putukas kedagi Morteni päris-elust. Putukad pole sugugi sõbralikud ning Morten peab end maksma panema, et saada laev oma kontrolli alla.
Rahvusvaheliselt linastub "Kapten Morten lollide laeval" inglise keeles ning tegelastele on hääle andnud rahvusvaheliselt tuntud iiri näitlejad Brendan Gleeson, Pauline McLynn, Ciaran Hinds ja Michael McElhatton, samuti ka komöödianäitlejad Jason Byrne, Tommy Tiernan ja Neil Delamere. | Cineuropa: "Kapten Morten lollide laeval" loob silla reaalse ja kujuteldava maailma vahel | https://kultuur.err.ee/839473/cineuropa-kapten-morten-lollide-laeval-loob-silla-reaalse-ja-kujuteldava-maailma-vahel | Kaspar Jancise täispikk nukufilm "Kapten Morten lollide laeval" jõuab Eesti kinodesse alles sügisel, kuid rahvusvaheliselt on film linastunud juba nii Zagrebi kui ka Annecy filmifestivalidel. Väljaanne Cineuropa avaldas filmist ka esimese arvustuse. |
Politsei tänab kõiki, kes mehe otsimisele ja leidmisele kaasa aitasid. | Kunda hooldekodust lahkunud 80-aastane mees leiti | https://www.err.ee/839433/kunda-hooldekodust-lahkunud-80-aastane-mees-leiti | Rakvere politseijaoskond palus abi, et leida 80-aastane mees, kes lahkus kolmapäeva õhtul Kunda hooldekodust. Neljapäeval teatas politsei, et mees on leitud ja temaga on kõik korras. |
Manchester Unitedi mängumees sai vigastada Inglismaa koondise viimases trennis enne Venemaale lendu ning kuigi vigastust ei peeta kuigivõrd tõsiseks, ei saanud 20-aastane ründaja neljapäevahommikusest meeskondlikust trennist osa võtta.
Rashford on Inglismaa eest kirja saanud 19 mängu ja kolm väravat.
Inglismaa jalgpallikoondise tänavuse MM-finaalturniiri esimene kohtumine on esmaspäeval, kui Volgogradis minnakse vastamisi Tuneesia meeskonnaga. G-alagruppi kuuluvad veel Panama ja Belgia. | Inglismaa ründaja jäi teist päeva järjest treeningutelt eemale | https://sport.err.ee/839472/inglismaa-rundaja-jai-teist-paeva-jarjest-treeningutelt-eemale | Inglismaa jalgpallikoondise ründaja Marcus Rashford jättis teiste päeva järjest treeningud vahele, et taastuda vigastusest. |
Õppus kestab järgmise nädala lõpuni.
Venemaa Põhjalaevastiku informatsiooni kohaselt on tegemist suurima õppusega viimase kümne aasta jooksul ja seal osaleb 36 sõjalaeva koos toetusalustega.
Koola poolsaarel on ühtlasi valmisolekus 150 erinevat raketi- ja suurtükisüsteemi. Õppuse tõttu on merel suletud mitmeid piirkondi tsiviilalustele ja -lennukitele.
Norra armee kinnitas väljaandele Barents Observer, et neid ei ole õppusest eraldi teavitatud, kuid seda jälgitakse.
Barents Observeri uudisest kirjutas Soomes esimesena rahvusringhääling Yle. Barents Observer on uudisteagentuuri STT info kohaselt ajakirjanikele kuuluv sõltumatu võrguväljaanne, mis kajastab regioonis toimuvat. | Venemaa alustas Barentsi merel suurt õppust | https://www.err.ee/839470/venemaa-alustas-barentsi-merel-suurt-oppust | Venemaa alustas Barentsi merel suure mereväeõppusega, teatas neljapäeval väljaanne Barents Observer. |
Parlamendi alamkoda ehk rahvusassamblee võttis valitsuse seaduseelnõu vastu kolmapäeval.
Rahvusassamblees toetas valitsuse seaduseelnõu 452 ja vastu oli 80 saadikut.
Hääletustulemus on tõsine löök ametiühingutele, kes on kolme kuu jooksul valitsuse reformiseaduse vastu regulaarselt streike korraldanud.
Valitsus oli nõustunud mais üle võtma 35 miljardit eurot SCNF-i 46 miljardi suurusest võlast.
Ametiühingud on olnud reformile vastu, kuivõrd seda nähakse sammuna firma erastamise poole ning see on kritiseerinud valitsuse kava keelduda töö- ja pensionitagatiste andmisest firma uutele töötajatele. | Prantsuse parlament kiitis riikliku raudteefirma reformi heaks | https://www.err.ee/839383/prantsuse-parlament-kiitis-riikliku-raudteefirma-reformi-heaks | Prantsuse senat kiitis neljapäeval heaks riikliku raudteefirma SNCF ümberkorraldamise otsuse, mis on üks president Emmanuel Macroni reformikava olulisemaid punkte. |
"Eks ma olen loomult sõjaväelane, vist ka järsu iseloomuga ning mulle ei meeldi liigne liberaalsus," põhjendas Breivel ERR-ile EKRE-ga liitumist.
Ta märkis, et on EKRE esimehe Mart Helmega vana tuttav, mis oli samuti üheks põhjuseks, kuid huvi oli kahepoolne. "Mangumine pole nende stiil," lisas Breivel.
Breivel oli viimati Toila gümnaasiumi direktor ametis, kuid lausus, et koolijuhina ei pidanud õigeks mõne erakonnaga liitumist.
Kus ja millisel positsioonil ta tuleval kevadel toimuvatel riigikogu valimistel kandideerib on Breiveli sõnul lahtine. "Kokkulepet veel ei ole. Ent kui kutsutakse, siis ma ära ei ütle."
Breivel alustas 1991. aastal piirivalves karjääri Ida-Viru piirkonna ülemana ja tõusis 2006. aastal Eesti piirivalve staabiülemaks. Aastatel 2007-2012 oli ta Ida-Viru maavanem. | Endine Ida-Viru maavanem ja piirivalvejuht Riho Breivel liitus EKRE-ga | https://www.err.ee/839464/endine-ida-viru-maavanem-ja-piirivalvejuht-riho-breivel-liitus-ekre-ga | Ida-Viru endine maavanem ja kunagine piirivalvejuht Riho Breivel liitus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Varem pole ta ühtegi erakonda kuulunud, kuigi maavanema koha sai sa sotsiaaldemokraatide toel ning on nende nimekirjas ka valimistel kandideerinud. |
Hooaja neljandale etapile registreerus 65 võistluspaari kuuest riigist. Hooaja teise kruusaralli start antakse reedel, 15.juunil kell 18.30 Kundas asuva Grossi Toidukaubad kaupluse eest.
Võistlejate rivi avavad Eesti autoralli meistrivõistluste 4WD absoluutarvestuse EVM1 klassi liidrid Valerii Gorban - Sergei Larens, kelle võistlusautoks Mini Cooper WRC.
Kohe Ukraina – Eesti ühisekipaaži järel saavad stardi 2011. ja 2013. aasta Viru ralli võitjad Georg Gross – Raigo Mõlder. Koduteedel sõitev Gross toob rajale juba möödunud aastast Eesti rallifännidele tuttava Ford Fiesta WRC.
Järgnevad kolm võistluspaari stardivad võistlusele proto autodel. Numbri all kolm stardib Virumaa teedele Viru rallil mitmel korral poodiumil lõpetanud Egon Kaur (Ford Fiesta) ning teist rallit tema kõrval istuv Rasmus Vesiloo.
Kohe nende järel saavad avapäeval rajale 2012. aasta Viru ralli võitjad Rainer Aus – Simo Koskinen (VW Polo). Hooaja esimest starti on uuel Ford Fiesta proto autol Virumaa teedel tegemas Roland Murakas – Kalle Adler, kelle võistlusnumbriks viis.
Stardirivi esimesed rahvusliku rühma võistlejad on EMV4 (E12) klassi sõitjad Ranno Bundsen - Robert Loštšenikov (Mitsubishi Lancer Evo VIII). Esimese tagaveolise autoga stardivad Grossi Toidukaubad Viru rallile numbri all 26 Marko Ringenberg – Allar Heina (BMW M3).
Eesti meistrivõistluste klasside liidritest on end hooaja neljandale mõõduvõtule registreerinud EMV3 klassis Allan Popov - Aleksei Krylov (Mitsubishi Lancer Evo IX), EMV4 arvestuses Emils Blums - Didzis Eglitis (Mitsubishi Lancer Evo IX), EMV5 liidrid Karel Tölp - Martin Vihmann (Honda Civic Type-R), EMV7 klassi punktiarvestuse esimesed Madis Vanaselja – Jarmo Liivak (BMW M3), EMV8 klassis Martin Saar – Karol Pert (VW Golf II) ning EMV9 klassi esikohta hoidvad Klim Baikov - Andrey Kleshchev (VAZ 2105).
Estonian R2 Challenge ja EMV6 arvestuses on hooaja neljandale rallile registreerunud üheksa võistluspaari. Nende võistlusklasside stardirivi avavad numbri all 14. hispaanlased Raul Hernandez – Rogelio Penate Lopez (Peugeot 208 R2). Hooaja kolmandat meistrivõistluste starti on tegemas ka tänavu autoralli MM-võistlustel JWRC klassis osalev ja möödunud aastane Estonian R2 Challenge sarja võitja Ken Torn (Ford Fiesta R2T), kellele teist rallit kaarti lugemas Aleks Lesk. | Viru ralli stardirivi avavad Eesti autoralli meistrivõistluste liidrid | https://sport.err.ee/839467/viru-ralli-stardirivi-avavad-eesti-autoralli-meistrivoistluste-liidrid | Eesti autoralli meistrivõistlused ja Estonian R2 Challenge sari jätkuvad eeloleval nädalavahetusel Viru-Nigula, Rakvere ja Vinni valla teedel, kui sõidetakse järjekorras 12. Grossi Toidukaubad Viru ralli. |
"EV100 suvesündmuste keskmes on kogukonnad, koosolemine ja tähistamine," sõnas EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe. "Saja sõitjaga alustanud ratturite ühissõit teeb juubeliaastal tõelise tuuride tuuri. Augustikuus toimuv Tour d'ÖÖ ühissõit kulgeb läbi kümne Eesti linna ning kutsub ühiselt sõitma tuhandeid inimesi," selgitas Soe.
Tour d'ÖÖ ühe korraldaja Tõnis Savi sõnul on Tour d'ÖÖ eesmärk algusest peale olnud terve Eesti ratta- ja liikluskultuuri edendamine "Oleme ühissõite nüüdseks korraldanud juba kaheksa aastat ja seda Eestimaa eri paigus. Selle ajaga on linnades rattaga liikujate hulk märgatavalt tõusnud ja tuuride tuuriga tahamegi näidata, et meid, rattureid on veelgi rohkem. Kuna sõidud toimuvad üle Eesti, siis on võimalik jalgratastel Eestile tiir peale teha ja sel moel teisigi EV100 suure suvenädala sündmusi nautida," lisas Savi.
Ratturite ühissõidud toimuvad 17.-26. augustini kokku kümnes linnas.
17.08 – Haapsalu
18.08 – Kärdla
19.08 – Kuressaare
20.08 – Pärnu
21.08 – Viljandi
22.08 – Valga
23.08 – Võru
24.08 – Tartu
25.08 – Narva
26.08 – Tallinn
Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal tähistatakse taasiseseisvumispäeva suure suvenädalaga, mis toob Eesti inimesed ja nende sõbrad kokku suurtele ühisüritustele. Tutvu 17.-26. augustini toimuva EV100 suure suvenädala programmiga. | Tour d'ÖÖ teeb Eestile juubeliaastal tiiru peale | https://menu.err.ee/839462/tour-d-oo-teeb-eestile-juubeliaastal-tiiru-peale | Tour d'ÖÖ korraldab juubeliaastal rattatuuri, millega tehakse EV100 suurel suvenädalal tiir peale tervele Eestile. |
"Kui ma saan kuidagi kasulik olla, kui leian endas sügiseks huvi ja tahtmise, siis pole miskit võimatut jah," ütles Höövelson ERR-ile.
Höövelsoni sõnul on veel vara rääkida, millise erakonna nimekirjas ta kandideerida võiks, kuid piirkond oleks kindlasti Lääne-Virumaa.
"Nii kaugele ma ei ole veel mõelnud, et kellega, kus ja kuidas poliitikasse minna. Sinnamaani ei ole mul veel välja mõeldud," lausus ta.
ERR-ile teadaolevalt sisaldas Emori maikuine avaliku arvamuse uuring muude küsimuste hulgas ka keskerakondlastest poliitikute nimesid, kelle toetust uuriti, ning nende seas oli ka parteitu Kaido Höövelson.
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et partei on küsitlustes testinud väga paljude inimeste populaarsust.
"Oleme lisanud sellistesse küsitlustesse umbes 30-40 erinevat nime, et testida nende populaarsust. See ei tähenda mitte midagi," sõnas Korb.
Korb ütles, et tema ei ole Kaido Höövelsoniga rääkinud võimalusest kandideerida Keskerakonna nimekirjas. Temale teadaolevalt ei ole parteist seda teinud ka keegi teine.
Kaido Höövelson ütles, et on Eestis tagasi olnud viimased kuu aega, mistõttu ta poliitikasse mineku otsusega ei kiirusta, sest soovib kõigepealt end Eesti eluoluga kurssi viia.
Hingelähedaste teemadena tõi ta esile turismi ja maaelu. "Mul on selge visioon, kuidas Lääne-Virumaad teha Aasia turistidele atraktiivsemaks. Samuti elu maal - et noored ikka maale jääksid ja ära ei läheks." | Kaido Höövelson kaalub riigikokku kandideerimist | https://www.err.ee/839466/kaido-hoovelson-kaalub-riigikokku-kandideerimist | Tuleva aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel võib valimisnimekirjast leida ka Barutona tuntud endise sumomaadleja Kaido Höövelsoni nime. |
Komplot on kuraatorite kollektiiv, mis korraldab laia ampluaad erinevaid üritusi: alates näitustest kuni performance'ite ja loenguõhtute ja seminarideni. Bozari kunstide keskus koondab erinevaid kultuurivaldkondi (kunst, muusika, kirjandus, teater, tants jm). Eesti kunstiga on Bozar seotud olnud varemgi, näiteks toimus seal 2017. aastal koostöös Eesti Kunstimuuseumiga Eesti kunsti näitus "Ekraani arheoloogia" (kuraatorid Eha Komissarov ja Triin Tulgiste).
Aili Vint on Eesti maalikunstnik ja graafik, legendaarse kunstirühmituse ANK'64 liige. Vint tuli kunstiväljale popkunstist inspireeritud guaššmaalidega ning on jätkanud nii meeleliste, naise kehast lähtuva graafika kui ka meremaalidega.
Kris Lemsalu on omanäolise visuaalse keelega kunstnik, kes oma töödes kasutab kombineeritud tehnikaid ning võtteid keraamikast, installatsiooni- ja performance'i kunstist. Järgmisel, 2019. aastal esindab Kris Lemsalu Eestit 58. Veneetsia kunstibiennaalil.
Kõik näitusel osalevad kunstnikud: Bora Akinciturk, Nils Aliz-Tabeling, Julie Béna, Francisco Gamacho Herrera, Arnaud Eubelen, Jade Fourès-Varnier & Vincent de Hoÿm, Julien Goniche, Kaspars Groševs, Katerina Kana, Hardijs Lediņš & Imants Žodžiks, Kris Lemsalu, Salvatore Moro, Alex Morrison, Adler Murada, Cécile Noguès, Jaakko Pallasvuo & Viktor Timofeev, Carl Palm, Marthe Ramm Fortun, Elise Van Morik, Aili Vint.
Näituse kuraatorid: Maria Arusoo, Sonia Dermience, Diesel, Valentinas Klimašauskas, Montecristi Project, Maija Rudovksa.
Näitus on osa Bozari kunstide keskuse näitusest "Somwhere in Between" ning on avatud 19. juunist 19. augustini. | Aili Vint ja Kris Lemsalu esinevad näitusel Brüsselis | https://kultuur.err.ee/839458/aili-vint-ja-kris-lemsalu-esinevad-naitusel-brusselis | Eesti kunstnikud Aili Vint ja Kris Lemsalu (kuraator Maria Arusoo) osalevad Brüsselis Komploti kollektiivi näitusel "Disorder". Mõlemad kunstnikud näitavad ühte teost: Aili Vint graafilist lehte "Improvisatsioon IV" (1965) ja Kris Lemsalu installatsiooni "Erik und Maria" (2015-2016). |
onte oli kaalunud kohtumise ärajämist, sest kahe riigi vahel lahvatas käesoleval nädalal sõnasõda migratsiooni teemal ning näiteks Itaalia siseminister ja erakonna Liiga juht Matteo Salvini nõudis Pariisilt vabandamist, vahendas Reuters.
"President Macron rõhutas, et ta ei öelnud midagi, mida oleks mõelnud solvanguna Itaalia või itaallaste aadressil," kommenteeris Itaalia peaministri büroo Conte ja Macroni telefonivestlust.
"Macron ja Conte nõustusid, et juuni lõpus toimuva Euroopa Liidu tippkohtumise eel on vajalik, et uusi initsiatiive koos arutataks," märgiti Rooma teates.
Sõnasõda sai alguse sellest, et Itaalia sulges oma sadamad abilaeva Aquarius ees, mille pardal oli sadu migrante ja varjupaigataotlejaid. Samuti keeldus laeva vastu võtmast Malta.
Prantsuse president Emmanuel Macron süüdistas seejärel teisipäeval Itaaliat "künismis ja vastutustundetuses". Pariis kaitses samas otsust mitte pakkuda randumisvõimalust, kuigi Korsika liidrid olid alguses pakkunud, et avavad alusele saare sadama.
Itaalia valitsus teatas teisipäeval, et ei kavatse sisserändega seoses taluda silmakirjalikke õpetusi riikidelt nagu Prantsusmaa. "Migrante vedava alusega Aquarius tehtud avaldused muu hulgas Prantsusmaa poolt on üllatavad. Itaalia ei kavatse taluda silmakirjalikke õpetusi riikidelt, kes on migratsiooni osas otsustanud pilgu kõrvale pöörata," seisis Itaalia valitsuse teadaandes.
EL-i reeglite alusel peavad migrandid taotlema varjupaika esimeses ühenduse riigis, mille pinnale nad astuvad. See mõjutab Vahemere paadipõgenike puhul enim Itaaliat ja Kreekat ning Rooma on juba varem korduvalt nõudnud, et varjupaigataotlejaid tuleb ülejäänud liikmesriikidesse efektiivsemalt ümber paigutada. Samal ajal on Prantsusmaa kehtestanud sisuliselt Itaalia piiril kontrolli, et migrandid ei saaks sealt edasi liikuda.
Pariis on "suurepäraselt teadlik" survest, millega Itaalia migrantide sissevoolu tõttu Aafrikast toime peab tulema, teatas Prantsusmaa välisministeerium hiljem kolmapäeval ja kinnitas pühendumist "koostööle ja dialoogile" sel teemal.
"Me oleme suurepäraselt teadlikud Itaalial lasuva rändesurve raskusest ja selle riigi jõupingutustest," ütles Prantsuse välisametkonna pressiesindaja avalduses. "Miski, mida Prantsusmaa on öelnud, ei ole seadnud kahtluse alla seda ega vajadust eurooplaste vahelise tiheda koordinatsiooni järele." | Itaalia peaminister kinnitas, et saab siiski Macroniga kokku | https://www.err.ee/839456/itaalia-peaminister-kinnitas-et-saab-siiski-macroniga-kokku | Itaalia peaminister Giuseppe Conte kinnitas neljapäeval, et reedeks kavandatud kohtumine Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga leiab siiski aset. Teatele eelnes lepitava sisuga telefonikõne. |
Soome välisministeerium kinnitas Ylele juhtumit, kuid täpsemaid kommentaare veel ei jaganud. Ajaleht Helsingin Sanomat omakorda kirjutab, et Soome kaitsepolitsei Supo teeb Briti võimudega koostööd, kuid juhtumi täpsemaid asjaolusid ei kommenteerita.
Londoni politsei teatel on tegu 29-aastase meesterahvaga. Pressiteate kohaselt peeti mees kinni pühapäeva hilisõhtul Heathrow' lennujaamas, kuid ta oli minemas järgmisele lennukile.
Esmaspäeval võeti mees ametlikult vahi alla ning teda hoitakse Londoni lõunaosa politseijaoskonna kinnipidamisasutuses.
Briti politsei kinnitusel ei ole kinnipidamine seotud mingi teoga lennujaama territooriumil.
Tegemist on viimastel aastatel juba kolmanda juhtumiga, kui Soome kodanik Suurbritannias terrorismi puudutavate seaduste alusel kinni peetakse.
2016. aasta veebruaris peeti kinni somaalia juurtega Soome kodanikust tudeng, kes mõisteti süüdi katses liituda ISIS-ega ja keda karistati kolme ja poole aasta pikkuse vabadusekaotusega.
2017. aasta septembris peeti aga kinni soome juurtega mees, kellel oli nii Soome kui ka Briti kodakondsus ja keda kahtlustati paremäärmuslikku rühmitusse kuulumises. Terrorismisüüdistuses mõisteti ta õigeks, kuid kohus mõistis ta süüdi keelatud relvastuse omamises. | Briti politsei pidas kinni terrorismis kahtlustatud Soome kodaniku | https://www.err.ee/839451/briti-politsei-pidas-kinni-terrorismis-kahtlustatud-soome-kodaniku | Suurbritannia pidas Londonis kinni Soome kodaniku, keda kahtlustatakse terrorirünnaku kavandamises. |
Veebiintervjuude vormis tehtud uuringule vastas märtsi keskpaigas kokku 1028 inimest. Selle põhjal selgus, et kõige enam kuulavad inimesed muusikat autoraadiost: iga päev 55 protsenti ning vähemalt kord nädalas 73 protsenti vastajaist.
Vähemalt kord nädalas kuulab muusikat raadiost 59 protsenti, sülearvutist 49, telefonist 45, telerist 43 ja lauaarvutist 26 protsenti küsitletuist.
Vanusegrupiti erinevad kuulamisharjumused suuresti. Kui 15-19aastastest kuulab telefonist muusikat peaaegu iga päev 80 protsenti vastanuist, siis 30-39aastaste hulgas vaid 25 protsenti.
Ja vastupidi, kui raadiost kuulab muusikat 20 protsenti 15-19aastastest, siis 30-39aastastest on neid 41 protsenti.
Üldistatult on nii, et mida vanem on inimene, seda suurema tõenäosusega kuulab ta muusikat autoraadiost või raadiost. Noored kuulavad muusikat telefonist või sülearvutist.
Kuulamisseadmed vanusegrupit, võrdlus 2017. aastaga (heledam). Allikas: Kantar Emor
Valdavalt kuulatakse muusikat küll muu tegevuse taustana (85 protsenti elanikest), kuid märkimisväärne osa ehk 41% sihtgrupist kuulab muusikat keskendunult peaaegu igapäevaselt.
Eelmise aastaga võrreldes on peaaegu igapäevaselt keskendunult muusika kuulajaid sihtgruppi veidi lisandunud, kasvanud on keskendunult muusika kuulamine eelkõige meeste ja alla 29aastaste seas.
Umbes pooled igapäevaselt keskendunult muusika kuulajatest kuulavad nädalas 2-5 erinevat artisti, ülejäänute repertuaaris on erinevaid artiste rohkem.
Uute artistide või palade kohta teabe saamisel on raadio (67 protsenti on viimase kuu jooksul saanud infot just raadiost).
Alla 20aastaste jaoks on võrdselt oluliseks infoallikaks ka sotsiaalvõrgustikud ning nemad on ka aktiivsed sotsiaalvõrgustikes muusikasoovituste jagajad või muusikaaruteludes osalejad. 23 protsenti vanusegrupist jagab muusikasoovitusi või osaleb sealses muusikaarutelus vähemalt kord nädalas.
Infoallikad uute muusikaartistide või –palade kohta. Allikas: Kantar Emor
Aktiivseid uue muusika otsijaid on sihtgrupis 18-19 protsenti, uuest muusikast ei ole huvitatud 14 protsenti sihtgrupist.
Aktiivseid muusika otsijaid on enam meeste, alla 29aastaste ja eestlaste seas. Uue muusika vastu on huvi madalam meeste, üle 50aastaste ja muust rahvusest elanike seas.
Kontsertidele või muule muusikale teeb kulutusi 72 protsenti sihtgrupist, seeejuures kontserdipiletitele teeb kulutusi 68 protsenti sihtgrupist ning muusika kuulamisele 27 protsenti sihtgrupist.
Enamik voogedastusteenuse kasutajatest kasutab mõnd tasuta versiooni, kuid nii avatus tasulisele teenusele kui ka tasuliste teenuste kasutajaskond on veidi kasvanud.
Kui eelmisel aastal oli kasutajaid või teenusele avatud elanikke 6 protsenti, siis täna on neid 12 protsenti sihtgrupist.
Kantar Emor viis uuringu läbi ettevõtluse arendamise sihtasutuse tellimusel. | Veelahe muusikakuulamise harjumustes jookseb 30 eluaasta pealt | https://menu.err.ee/839449/veelahe-muusikakuulamise-harjumustes-jookseb-30-eluaasta-pealt | Kui üle 30aastased elanikud kasutavad muusika kuulamiseks peamiselt raadiot, siis 15-30aastaste jaoks on selleks telefon ning 20-29aastaste jaoks võrdselt ka sülearvuti, selgus Kantar Emori uuringust. |
Riigikaitsekomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) sotsiaaldemokraadist liige Mikko käis 12 välislähetuses, viibides Eestist eemal 63 päeva, nendest 27 istungipäeva. Sotsiaaldemokraat Mikko on ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees.
Fraktsioonidesse mittekuuluv Mihkelson käis samuti 12 välislähetuses, viibides eemal kokku 51 päeva, nendest 13 istungipäeva. Mihkelson kuulub ka ELAK-isse ning on riigikogu NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni esimees.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Jaak Madison käis esimesel poolaastal 11 välislähetuses, mis kestsid kokku 27 päeva ning hõlmasid ka kaheksat istungitepäeva. Madison on põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige.
Esikolmikule järgnevad reformierakondlane Kalle Palling kümne välislähetusega, mis kestsid kokku 24 päeva, millest 11 olid istungitepäevad; viies tema erakonnakaaslane Johannes Kert üheksa välislähetusega, mis hõlmas 27 päeva, neist 14 istungitepäeva; kuues samuti reformierakondlane Eerik-Niiles Kross, kes käis kaheksas välislähetuses, kokku 40 päeva, neist 20 istungitepäeva.
Seitsmes välislähetuses käisid nii sotsiaaldemokraat Hannes Hanso kui ka reformierakondlane Taavi Rõivas. Riigikaitsekomisjoni esimehe Hanso lähetused kestsid kokku 35 päeva, neist 13 istungitepäeva, rahanduskomisjoni ja ELAK-i liikme Rõivase lähetused kestsid üheksa päeva, neist istungipäevi oli kaks.
Kuues välislähetuses käis Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt, kokku 41 päeva, neist 15 istungitepäeva. Nutt on OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees.
Viiel korral käisid välislähestuses veel ELAK-i esimees, keskerakondlane Toomas Vitsut, kokku üheksal päeval, neist kaks istungipäevad ning viiel korral ka sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre, kokku 17 päeva, neist neli istungipäevad. Viiel korral oli välislähetuses ka sotsiaaldemokraat, keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, kes oli eemal 10 päeva, aga neist mitte ühtegi istungipäeva.
Kokku viibisid esimesel poolaastal välislähetuse 61 riigikogu liiget, tehes 206 lähetust, mis kestsid kokku 721 päev, nendest 254 olid istungipäevad. | Enim reisinud riigikogulased: Mikko, Mihkelson, Madison | https://www.err.ee/839444/enim-reisinud-riigikogulased-mikko-mihkelson-madison | Kõige enam on riigikogu liikmetest sel aastal välislähetuses käinud Marianne Mikko, temale järgneb väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, selgub riigikogu esimese poolaasta kokkuvõttest. |
Esimest hooaega uue peatreeneri Unai Emery käe all mängivat Arsenali ootab ees raske algus, sest pärast valitsevate meistrite võõrustamist sõidetakse külla linnarivaal Chelseale. Ka detsembri algus saab Arsenalile keeruline olema, sest mängitakse järjest Tottenham Hotspuri ja Manchester Unitediga.
Ragnar Klavani koduklubi Liverpool alustab hooaega kodusel Anfieldil, kui külla sõidab West Ham United. Seejärel mängib Liverpool võõrsil Crystal Palace'i ning kolmandas voorus kodus Brightoniga. Esimene suurem väljakutse ootab tänavust Meistrite liiga finalisti ees neljandas voorus, kui võõrsil minnakse vastamisi Tottenham Hotspuriga. Ühtlasi on tegemist Tottenhami esimese mänguga uuel kodustaadionil.
Inglismaa jalgpalli kõrgliiga 2018/2019 hooaja täispikk kalender on saadaval Premier League'i kodulehel. | Inglismaa kõrgliiga avavoorus näeb Arsenali ja Manchester City vastasseisu | https://sport.err.ee/839440/inglismaa-korgliiga-avavoorus-naeb-arsenali-ja-manchester-city-vastasseisu | Neljapäeval avaldati Inglismaa jalgpalli kõrgliiga uue hooaja kalender ning 11. augustil mängitav avavoor toob põnevuskohtumise Londoni Arsenali ja Manchester City vahel. |
Euroopa peaprokurör valitakse avaliku konkursi kaudu ning kandideerida saavad kõik inimesed, kes vastavad nõutud tingimustele. See amet ei ole seotud ühegi EL-i liikmesriigiga, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Leanyka Libeon ERR-ile.
"Eestist kedagi EPPO-sse veel välja valitud ei ole, sest Eesti peab looma õigusliku raamistiku selleks, et Eesti prokurörid saaksid seal tööle asuda. Praegu käivad ettevalmistused riigisisesteks seadusemuudatusteks," märkis ta.
EPPO-s valitakse lisaks administratiivsele personalile kolm erineva tasemega prokuröristaatusega inimest.
Igast osalevast liikmesriigist üks Euroopa prokurör, kes valitakse iga liikmesriigi poolt esitatud kolme kandidaadi seast.
Igas liikmesriigis töötavad kohapeal nn delegeeritud prokurörid ehk vähemalt kaks prokuröri, kel peavad samaaegselt olema ka riigisisese prokuröri volitused ehk süüdistuse esitamise volitus riigi kohtus.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Julia Antonova ütles ERR-ile, et Euroopa Prokuratuuri asutamise määrus vastu 2017. aasta sügisel ning see peaks käivituma alates 2020. aasta sügisest.
"EPPO käivitamine on aeganõudev protsess, mis vajab põhjalikke ettevalmistusi nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide poolt. Praktilised ettevalmistused on näiteks EL-i poolt EPPO peakontori hoone korraldamine, menetlusinfosüsteemi loomine jne," selgitas Antonova.
Antonova sõnul on seadusandlikud ettevalmistused kaht tüüpi - esiteks peab Eesti ette valmistama prokuratuuriseaduse muudatusi, et luua õiguslik raamistik EPPO-sse kandideerimiseks, kandidaatide esitamiseks, EPPO prokuröride staatuse reguleerimiseks ning samuti võivad olla vajalikud muudatused muudes seadustes.
"Lisaks sellele tuleb EPPO toimimiseks kohendada teatud aspekte kriminaalmenetluse seadustikus, võimaldamaks EPPO-s ettenähtud menetluse läbiviimist Eestis," ütles ta.
Antonova sõnul tuleb Eestil tagada, et kriminaalmenetluse seadustik on EPPO määrusega kooskõlas ja võimaldab EPPO-l läbi viia Eestis menetlusi ning esitada süüdistust Eesti kohtus. | Euroopa peaprokurör valitakse sel suvel | https://www.err.ee/839442/euroopa-peaprokuror-valitakse-sel-suvel | Euroopa prokuratuur (EPPO) valib sel suvel Euroopa peaprokuröri, Eestist seni kedagi EPPO-sse valitud veel ei ole. |
Minu poole pöördus õnnetu talumees, kelle õue pealt oli varastatud kallis masin. Ettevaatliku mehena oli ta masina varguse vastu kindlustanud, kuid kompenseerimise asemel viidati lepingusse kirjutatud varguse definitsioonile: "Varguseks loetakse vara vargust hoonest (hoiukohast) või valvatavalt territooriumilt".
Masin varastati koduõuelt ning kindlustusfirma väitis, et tegemist ei ole hoone, hoiukoha ega valvatava territooriumiga. Minu kui keeleteadlase käest sooviti teada, kas territoorium, mida iga paari tunni tagant üle vaadatakse, on "valvatav territoorium". Väljendi süntaksi analüüs näitas, et nii kindlustusfirma kui ka talumees ning tema advokaat ei olnud märganud väljendi mitmetähenduslikkust. Ühelt poolt võib selle väljendi sõnastada ümber järgnevalt: "vargus alalt, millel on valve". Teiselt poolt võib seda aga mõista episteemilise ehk teadmispõhise võimalikkuse väljendusena: "vargus alalt, mida on võimalik valvata".
Paljud ebatõenäolised asjad on võimalikud. Eesti jalgpallimeeskonna maailmameistriks saamine on võimalik, kuid keegi ei panustaks sellele. Taluõue valvamine on kindlasti võimalik, isegi kui seda parajasti ei tehtud. Minu kirjutatud ekspertarvamus panustas talumehe ja kindlustusfirma omavahelise kokkuleppe saavutamisse, mida võib lugeda õnnelikuks lõpuks. Kuid see tõstatas üldisema probleemi: kas Eesti õigussüsteem on selge ja teaduspõhine?
Kui räägime taas kord võimalikkusest, siis meie õigussüsteem lubab teadlastega konsulteerimist ning tihti arvestatakse ka ekspertarvamusi. Kuid praktikat vaadates tuleb nentida, et kuigi seadusi ja lepinguid tõlgendatakse kohtusaalides pidevalt, küsitakse keeleteadlastelt nõu ainult harvadel juhtudel. Sellel on praktilisi ja teoreetilisi põhjuseid.
Ühelt poolt teeb ekspertarvamuse küsimine protsessi kallimaks ja aeganõudvamaks, teiselt poolt kuulen arvamust, et keele tõlgendamisega saab igaüks hakkama. Ilma keeleteadlasteta on samas raskem rahuldada üht õigussüsteemi peamist printsiipi ehk õigusselgust. Lihtsustatult, õigusselguse printsiibi järgi peaks tavainimene seadust või lepingut lugedes mõistma, millised on tema kohustused ja piirangud. Tavainimene vaevalt nõustuks, et Eesti kohtusüsteem on arusaadav ning juriidilised tekstid kergesti loetavad.
Täielik õigusselgus pole tõenäoliselt ei ihaldusväärne ega saavutatav. USA õigusteadlased Jules Coleman ja Brian Leiter näevad kohtupraktikat otsekoheselt ennustamatuna: "Ainult tavainimesed, mõned õiguspedandid, ja esimese aasta juuratudengid mõistavad õigussüsteemi kui determineeritut."
Õigusselgus pole alati ihaldusväärne, sest seaduste ja lepingute kirjutajad pole eksimatud. Näiteks USAs ei tohi politsei konfiskeerida eramaja, kui omandil toimus kuritegu olukorras, kus omanik ei teadnud ega nõustunud kuriteoga. Kaasuses 172-02 Liberty Avenue aitas kortermaja omanik politseil narkokurjategijaid teolt tabada. Seaduse sõnastuse järgi saaks politsei aga tema maja ära võtta, sest ta oli kuriteost teadlik. Ühelt poolt oleks see ebaaus, teiselt poolt vähendaks inimeste huvi politseiga koostööd teha, mistõttu kohtunik otsustas kasutada oma õigust seadust teistmoodi tõlgendada.
Vaatamata probleemidele on püüd õigusselguse poole õilis ning parandaks arusaama kohtusüsteemist kui tavainimesele hoomamatust protsessist, mida peaks võimaluse korral vältima (vt kirjandusklassikast F. Kafka "Protsess"). Alati on võimalik, et kohtus kaotatakse ning see ei ole kunagi hea tunne, kuid kaotus ilma põhjuseid mõistmata õõnestab lausa õigusriigi alustalasid. Kaasates kohtuprotsessidesse rohkem teadlasi, eriti keeleteadlasi, jõuame lähemale olukorrale, kus kohtuotsuseid tehakse teaduspõhiselt ning otsuseid selgitatakse kõigile arusaadavalt.
<1 - Kaasa aitas põhimõte, et lepingu kirjutaja ehk kindlustusfirma on eelistatud olukorras, sest sai sõnastuse valida, seega mitmetähenduslikkuse puhul tõlgendatakse teksti kliendi huvides.
2 - Originaalis kasutati sõna "jurisprudes", tõlke soovitas Mats Volberg.
3 - Kaasus pärineb Lawrence M. Solani raamatust "The Language of Judges", The University of Chicago Press, 1993, lk 50.
Martin Aher on keeleteadlane, kes uurib formaalsemantika valdkonnas sidesõnade ja modaalide käitumist õigustekstides. Hetkel juhib ta advokaate ja kohtunikke keeleteaduslike ekspertarvamustega nõustavat firmat Mind the Meaning OÜ. Artikkel ilmus algselt Mind the Meaning leheküljel. | Keeleteadlane küsib: kas Eesti õigussüsteem on selge ja teaduspõhine? | https://novaator.err.ee/839441/keeleteadlane-kusib-kas-eesti-oigussusteem-on-selge-ja-teaduspohine | Usaldus Eesti kohtusüsteemi vastu langes rekordmadalale pärast menetluse lõpetamist Edgar Savisaare suhtes tema tervise tõttu. Valukohaks sai kohtuniku ekspertarvamuste käsitlus, kus arvesse võeti üht seitsmest. Martin Vaher vaatab keeleteadlase pilguga, kuidas saaks kaotatud usaldust tagasi võita. |
Euroopa Keskpanga ametnikud on ka varem vihjanud, et neil on kavas kasutada suveaega plaanideks, kuidas erakordset stiimulprogrammi tagasi tõmmata, kirjutab Financial Times.
Programmist väljumise plaanide peale hakati mõtlema juba eelmisel aastal ning tollal paistis, et eurotsooni majanduse hetkeseis on juba piisavalt tugev, et stiimulprogrammist loobumise või selle vähendamisega toime tulla.
Mingeid konkreetseid samme ei ole aga endiselt astutud ning praeguste andmete kohaselt peaks võlakirjade ostuprogramm jätkuma vähemalt septembri lõpuni. Ootused on olnud aga see, et septembri lõpus kärbitaks programmi 30 miljardi euro pealt nullini 2019. aasta alguses.
Bloomberg on varem kirjutanud, et kui osa nõukogu liikmeid näeb neljapäeval ehk 14. juunil Lätis toimuvat kohtumist kui hetke, mil saaks ellu viia tegelikku muutust senises poliitikas, on ka võimalik, et hetkel iseenesest midagi veel ei juhtugi. Ehk Euroopa Keskpanga president Mario Draghi võib kasutada oma pressikonverentsi selleks, et anda mõista, et mingi otsus tehakse teatavaks juulis.
Samas on vahepeal lisandunud ka mitmeid värskemaid probleeme, mis investorites muret tekitavad - poliitiline ebastabiilsus Itaalias, naftahinna tõus ning kaubandussõja oht USA-ga. Need oleksid argumentideks nende käes, kes soovivad võlakirjade ostuprogrammi jätkumist 2019. aasta kevadeni.
2015. aasta märtsis alustatud ulatuslikku võlakirjade ostuprogrammi on kriitikud nimetanud ka raha trükkimiseks.
Programmi lõpptähtaega on korduvalt edasi lükatud. Euroopa Keskpanga eesmärk on turgutada majandust seni, kuni euroala hinnatõus jõuab kahe protsendi juurde.
Muuhulgas leiab Financial Timesi artiklis mainimist ka Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni seisukoht.
Kui Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles aasta alguses öelnud, et ECB soovib tõsta intressimäärasid järk-järgult, siis mitmed otsustajad on olnud vastu kindlaks määratud ajagraafikule. Hansson ütles näiteks eelmisel nädalal, et Euroopa Keskpank võib tõsta intressimäära isegi kiiremini kui turg eeldab. | FT: Euroopa Keskpank alustab arutelu stiimulprogrammi kärpimise üle | https://www.err.ee/839437/ft-euroopa-keskpank-alustab-arutelu-stiimulprogrammi-karpimise-ule | Ajalehe Financial Times andmetel näitavad märgid seda, et Euroopa Keskpank (ECB) on uutest ohtudest hoolimata alustamas sel nädalal arutelu selle üle, kuidas kärpida oma senist ulatuslikku võlakirjade ostuprogrammi. Euroopa Keskpanga nõukogu kohtub neljapäeval Lätis. |
Avamistseremoonial esineb Briti muusik Robbie Williams ja vene sporan Aida Garifullina. "Ma olen väga rõõmus ja elevil," kommenteeris Williams oma etteastet The Guardianile.
Muusiku sõnul on jalgpalli tähtsaimal sündmusel esinemine tema lapsepõlveunistus. "See saab olem aunustamatu show," lubas Williams fännidele.
Poistebändi Take That endine liige on tuntud jalgpallihuviline. Pühapäeval osales ta heategevuslikul jalgpalliüritusel Soccer Aid, kus mängis Inglismaa poolel. Los Angeleses elades asutas ta jalgpallitiimi LA Vale.
Lužniki staadion, kus avamine toimub, oli 1980. aastal Moskva olümpiamängude peastaadion, kus toimusid lisaks võistlustele ka nii ava- kui ka lõputseremoonia. Lužniki on ka tänavuse MM-i peastaadion, kus toimub MM-i avamine ning avamäng ja mängitakse 15. juulil ka finaal.
Otseülekanne jalgpalli MM-i avamisest ning avamängust toimub juba täna ETV-s kell 17.15. | Jalgpalli MM-i avavad Robbie Williams ja Aida Garifullina | https://menu.err.ee/839436/jalgpalli-mm-i-avavad-robbie-williams-ja-aida-garifullina | Robbie Williams ning vene staar Aida Garifullina tegid eile MM-i avamise peaproovi Lužniki staadionil. Suve oodatuima spordisündmuse avamine toimub juba täna. |
29. märtsil 1936. aastal Permi krais Bereznikis sündinud Govoruhhini käe all valmis üle 20 mängufilmi.
Tema tuntumad filmid on "Vertikaal", "Kohtumispaika ei tohi muuta", "Kümme väikest neegrit", "Tom Sawyeri seiklused", "Kapten Granti otsinguil", "Vorošilovi polgu laskur", "9. rood".
Govoruhhin mängis ka ise üle 30 mängufilmis.
Govoruhhin oli Ühtse Venemaa liige ning Vladimir Putini valimiskampaania juht 2011. aastal.
Alates 2005. aastast juhtis Govoruhhin riigiduuma kultuurikomiteed. | Suri tuntud filmirežissöör Stanislav Govoruhhin | https://kultuur.err.ee/839438/suri-tuntud-filmirezissoor-stanislav-govoruhhin | Moskvas suri neljapäeval haiglas riigiduuma saadik ja tuntud filmirežissöör Stanislav Govoruhhin (82). |
Paavo Piigi dramaturgitöödest olen näinud kolme lugu. "Teisest silmapilgust" (ühistöö dramaturgina Mari-Liis Lillega ja Linnateatril Vene Teatriga, etendus mängis läbi Linnateatri, busside ja Lasnamäel Lindakivi kultuurikeskuse), "Keti lõpp" (nägin Priit Pääsukese filmi, mis on tehtud samanimelise lavastuse järgi) ja nüüd "Miljoni vaade" (koostöö Baskini teatriga Toom-Kooli tänaval).
Kõigest kokku ei oska ma Piiki enda jaoks peas paika panna, saati siis veel paberil. Mingid märksõnad on. Piik otsib teemasid, mis klikivad laiale publikule. Sarnast üritab keelekasutuses. On teravmeelne, armastab pöördeid sündmustikus. Karakterid üsna selged, kohati tunduvad konstrueeritud, samas lihtsustatud. Lugude ülesehitus ratsionaalne, püüeldakse rahvaläheduse poole ja pisut mõjub see tehtult. Summa summarum – asjad töötavad ja rahvas vaatab. Mis ongi vist peamine. Ja igas loos on ivake jutukoorukese sees. Kas iva on uus ja üllatav, on iseasi. Aga värskete ivade otsingul minnakse tihti nii kaugele mägedesse, et keegi sinna järele ei jõua ja isegi ei näe, kuhu ivaotsija ära kadus, seetõttu on lihtsus voorus.
Nii nagu Piigi tekstis saavad kokku rahvalikkus ja peenem, ratsionaalne konstruktsioon (miljonivaate loos metafüüsilise ambitsiooniga), nii on lavastuses koos ja kõrvuti Linnateatri ja Vana Baskini Teatri näitlejad. Ja see on minu meelest tugev pluss ja lavastaja kiiduväärt tegu. (Samuti nagu oli hea mõte mängida koos vene näitlejatega). Elmo Nüganen toob kesketes osades Egon Nuteri ja Liina Tennosaare Linnateatri prožektorite valgusse ja kohe on selge, et tegu on tipptegijatega, kes võiksid soleerida iga riigiteatri truppides. Ja on tunne, et miks me seda seni pole teadnud ega tajunud.
Ma võiksin susata, et näitlejad pingutasid, et end eriülesandes õigustada, aga nii pole vaja rääkida. Ega siis paljas pingutamine vägevat rolli tee, kui sul pole materjali, millest rolli välja voolida. Ja tööd ja talenti.
Aga lugu, millest siis meile pajatatakse?
Esimene vaatus tegi mind suisa nukraks. Oleks justkui kümnendi tagune tüüplugu (või peaks olema). Vana mees saab suure maja tagasi ja kohe asutakse seda talt välja petma. Aktiveeruvad sugulased ja libamaakler muutub pruudiks. Ma hakkan juba nutma enne, kui seda lugu läbi jutustada jõutakse. Aga mittte sentimentaalsusest. Mida te sest teeemast veel välja tahate väänata? On teil mingi trump tagataskus?
Poolseniilse, väärika vana balletiõpetaja piiramine ja piinamine kestab kogu esimese vaatuse. No kas ma pean nüüd ütlema, et see osa tükist oli kirjutatud Vana Baskini teatri publikule? Ei tahaks nii. Ardi Liives tuli loodetavasti matnlipärija nööpe tänulikult kinni panema. Koos Egon Rannetiga.
Minus tärkas kaastunne näitlejate vastu. Ülipriima mitmekihilise rolli teeb Saara Nüganen, aga tal on võimalust avaneda pisut hiljem ja Elmo Nüganen ei lase lihtsalt loorbereid lõigata ja vaatajale (mõtteliselt) silma pilgutada. Aga lugu pedaalib sentimendi peal või vähemalt üritab. Vürtsitades seda paariteist aasta taguste reaaliatega nii helis kui pildis, mis loomulikult heldimust tekitavad (aga ühel hetkel enam mitte ja tunduvad muutuvat trikiks triki pärast).
Õnneks saab Nüganeni-Piigi tandemil sedasorti mängust esimese vaatuse lõpuks isu otsa ja ma saan olla õnnelik, et vaheajal minema ei hiilinud.
Teist kaasakiskuvamat vaatust ma teile ette ära pajatama ei kuku, aga seal saab juba aega veeta kaasamõtlemisega. On süžeelisi uperpalle ja ajanihkeid, need ei väsi ära nagu ei väsi heas aegu segavas filmis (ennäe, ongi filmi sugemetega lugu), aga ei muutu ka arusaamatuks. Kõigel on tähendus ja seda, mis see tähendus on, saab nuputada pärast mõnda aega.
Mina leidsin mõne vana tõdemuse üles. Et ajad korduvad ja korduvad ka vanaisade ja lastelaste elukäänakud, ehkki uuel moel ja meil läheb tihti aega, et ära tunda, kelle saabastesse oleme astunud ja kuidas. Loll võib osutuda targaks ja vastupidi (ei ole enneolematu mõte, aga kena on näha värsket vormistust).
Mina kergitan mütsi eelkõige näitlejatele, kes suutsid täpselt sama elaaniga läbida esimese vaatuse klišeeliku melodraama ja teise vaatuse abrakadabra. Tõsi, see poleks võimalik, kui Paavo Piigil poleks läbivat loogikat, mis veenab. Ei saa öelda, et näitlejad pidanuks stilistiliselt nihkes teises vaatuses hakkama uusi rolle viskama, pidevus säilis, mis on tore ja annab usutavuse.
Aga teha midagi pöörast, mis etteantud realismi pinnalt mõjub veenvalt, on kõrge kunst ja seetõttu väärib teatrimäng aplausi ja täit tunnustust.
PS
Miks "Miljoni vaade" ja mitte "Miljonivaade", ei hammustanud ma päriselt lahti. Lavastuses demonstreeritakse, et väärtusliku maja (mis on kui Lutsu kapsapea), mille omandamise ümber käib lõputu jagelus – akendest paistab vastasmaja trööstitu räämas sein. Kas siis viidatakse, et miljonivaatest unistavad miljon eestlast näevad tegelikult oma akendest trööstitust ja jagelevad millegi üle, mis nende vaadet raasugi kaunimaks ei teeks? Üsna krõbe iroonia. Publiku suhtes siis?
Ma tõesti ei tea, milline vaade avaneb lavastuse loojate akendest. Ma näen oma korteri akendest armsat Koidu uulitsat ja meie pisut agullikku, aga kena hoovi ja pole vaatest merele ja mägedele taibanud unistadagi.
Või viidatakse, et etendust vaatab peagi miljon vaatajat? Loodetavasti siis vaatab. Ehk teles või kinos, kui lavastus osutub sama edukaks kui "Keti lõpp" ja näidend sinna jõuab.
Või on siiski nii, et kui selgus, et etenduseruumi akendest paistab vastasmaja sein, siis oli raske isetärganud mürgisevõitu teravmeelsusest loobuda? Siin meenub mulle nõuanne kirjanikele: kill your darlings ehk keelelised uperpallid ja ärapanekud võivad kahjustada teksti tervikut ja sisu kandvust.
Kui ma nüüd tagasi mõtlen, siis ei jõudnud mulle hästi kohale ka pealkirja "Teisest silmapilgust" tuum. Aga eks viga või olla vaataja silmis ja kõrvus.
PPS Egon Nuter peab mängima dementset meest. Mängib ja teeb seda osavalt, aga natuke tundub mulle selline roll lõks. Päris puhtalt saaks ära mängida filmis filmivahendeile toetudes nagu Dustin Hoffman mängis autisti "Vihmamehes". Aga kui puhtalt pole vaimset nihet võimalik teatris ära teha, tekib risk seda sisse kirjutades. Kirjutajagi peaks tajuma asja seestpoolt, aga kuidas? Kuidas näidata seda, et aeg voolab ilmselt teisiti ja mõte liigub teisiti. Samas, tõsi, ajanihkeid ju kasutati ja edukalt.
Loodetavasti saab Egon Nuter rolli eest mõne uhkema äramärgi kui see väike tähelepanuavaldus siin. | Arvustus. Plusse ja miinuseid kokku liites | https://kultuur.err.ee/839430/arvustus-plusse-ja-miinuseid-kokku-liites | Paavo Piik
"Miljoni vaade"
Lavastaja: Elmo Nüganen
Kunstnik: Martin Mikson
Muusikaline kujundaja: Riina Roose
Osades: Evelin Võigemast või Saara Nüganen (Endla Teater), Egon Nuter, Argo Aadli, Märt Pius, Kalju Orro või Märt Keerutaja, Helene Vannari, Rain Simmul, Anne Paluver, Liina Tennosaar, Raivo Rüütel, Germo Toonikus või Oskar Kröönström, Rein Jurna ja Jasper Roost või Joonas Eskla.
Esietendus 26. mail
Linnateater ja Vana Baskini Teater, mängukoht: Toom-Kooli 9 |
22-aastast Martiali on aastaid peetud järgmise põlvkonna tulevikutäheks, kuid ta ei ole sähvatustest hoolimata Jose Mourinho usaldust pälvinud. Kui jaanuaris liitus Unitediga Alexis Sanchez, kuivas Martiali mänguaeg veelgi kokku ja lõpuks jäi ta välja ka Prantsusmaa koondisest, kirjutab Soccernet.ee.
"Pärast kõigi faktorite ja võimalustega arvestamist tahab Anthony Manchester Unitedist lahkuda," rääkis Lamboley RMC Sportile. "On palju erinevaid asjaolusid, aga praegu on vara neist rääkida. Manchester United tahab Anthonyga lepingut pikendada, aga me ei ole kuid kestnud läbirääkimistega kokkuleppeni jõudnud."
Martiali praegune leping kestab järgmise suveni, aga klubil on õigus seda veel aasta võrra pikendada. Kolme hooajaga on Martial Unitedit esindanud 136 mängus ja löönud 36 väravat. | Agent: Martial ei taha enam Unitedis mängida | https://sport.err.ee/839434/agent-martial-ei-taha-enam-unitedis-mangida | Prantsusmaa jalgpallikoondislase Anthony Martiali agent Philippe Lamboley teatas, et ründaja ei soovi enam Manchester Unitedi särgis jätkata. |
Lasteombudsmani rollis õiguskantsler juhtis Põhja-Tallinna linnaosavanema Raimond Kaljulaiu tähelepanu sellele, et viis sellest omavalitsusest pärit last on Tallinna turvakodudes elanud mitu kuud, mõni ka üle aasta. Liiga kauaks turvakodusse jäänud lapsi on aga ka teistest omavalitsustest.
2016. aastast kehtiva lastekaitseseaduse järgi ei tohiks turvakodus viibitud aeg ületada 72 tundi ning sinna peaks lapsi paigutama üksnes väga erakorralistel asjaoludel. Alla kolmeaastaseid lapsi ei peaks üldse turvakodusse paigutama.
"Ainult 72 tundi tohib laps olla perekonnast eraldatud ilma kohtumääruseta, ja siis peab kohalik omavalitsus pöörduma kohtusse, et saada kohtult kohtumäärus kasvõi lapse ajutiselt perest eraldamise kohta. Kohtumäärus omakorda annab lapsele õiguse minna asendushooldusele," selgitas sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo ERR-ile saates "Uudis+".
Asendushooldus tähendab alates sellest aastast jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse järgi tähendab alla kolmeaastase lapse puhul paigutamist hooldusperre, mis võib tähendab lastekodu kaasaegset vormi ehk perekodu, kus lastega puutub kokku maksimaalselt kolm perevanemat, et tagada lastele võimalikult perelähedane kogemus, mis aitaks luua turvalist kiindumussuhet. Kehvemaks alternatiiviks on klassikaline lastekodu tüüpi asenduskodu, kus on vahetustega töötajad.
Harvad erandid peavad olema põhjendatud
Riisalo sõnul kirjutati 72 tunni nõue seadusesse sisse just seetõttu, et lõpetada turvakodusse sattunud laste suhtes õiguslikult segane ja kurnav olukord, kuivõrd õiguskantsler oli ka varasemalt teinud mitmetele kohalikele omavalitsustele ettekirjutusi laste pikalt turvakodus hoidmise kohta.
"Ma ei oska vastata, mis on hea põhjus kohalikul omavalitsusel, kelle ülesanne on otsustada, milline hooldusvorm on parim lapsele, jätta lapsed aastaks turvakodusse. Ja ometi on meil jätkuvalt need olukorrad, kus me oleme silmitsi turvakodus elavate lastega, kes on seal kauem, kui see hädavajalik oleks," ütles Riisalo.
Ta lisas, et mööndustega võib see aeg olla ka mõni päev pikem kui seaduses sätestatud 72 tundi, ent üksnes juhul, kui see vajadus on lapsest tulenev ja akuutne.
"Me valmistame ette selle lapse minemist kuskile, mis on püsivam koht, kus on püsivam keskkond. Aasta, ilma et oleks otsitud sobivat lahendust, kindlasti ei ole see, mida oleks soovinud ja ette kujutanud neid seadusi tehes," lisas Riisalo.
Olukordade eest, kus lapsed on turvakodus pidanud elama kuude kaupa, peab ministeerium vastutavaks kohalikke omavalitsusi.
"Seadusest tulenevalt on kohalik omavalitsus kohustatud korraldama nende laste elu, ehk siis ka valima elukohta, laste eest hoolitsejaid neile, kes on kohtu poolt perest eraldatud," põhjendas Riisalo.
Eestkoste sugulaste juures on kiireim lahendus
Lisaks asendushooldusele pakuvad seadused võimalusi ka eestkosteks ja lapsendamiseks.
Olukordades, kus alanud on kohtutee vanematelt hooldusõiguse äravõtmiseks ja eestkoste määramiseks, on võimalus paigutada laps kasvõi ajutisele eestkostele või ajutiselt hooldusperre, klausliga, et see korraldus kehtib, kuniks tuleb püsivam lahendus - näiteks lõplik kohtuotsus lapse eestkostele määramisest.
"Kui lapsendamine on selline pöördumatu protsess, kus lapse ja tema seniste sugulaste sugulussidemed lõppevad, siis eestkostega lapse sidemed päritoluperega, sealhulgas laiendatud päritoluperega peaksid säilima," selgitas Riisalo nende vahet.
Lapse saatuse üle otsustamisel peaks kohalikul omavalitsusel olema seaduse järgi kohustus eelistada viise, mis säilitaksid maksimaalselt lapse identiteeti - mille hulka kuuluvad päritolu, keel, kultuur, usk, füüsiline keskkond -, mis tähendab, et lapsendamine ja sellega oma päritoluperest äralõikamine peaks olema viimane võimalus.
Lapse identiteeti säästvam lahendus on eestkoste, mida enam kui 80 protsendil juhtudest pakuvad Eestis lapse vanavanemad. Kokku on Eestis eestkostjaid üle tuhande.
Ehkki Riisalo tõdeb, et vanavanemad sobivad eestkostjaks samuti sageli mööndustega, johtuvalt nende east, tervisest või muudest asjaoludest, leiab ta siiski, et lapse jaoks on lähisugulased turvalisim lahendus, kui ta oma ema-isaga kasvada ei saa.
"Ei saa olla midagi turvalisemat lapsele, kui paigutada ta nende inimeste juurde, kes on talle tuttavad, kellega ta on harjunud koos aega veetma. Esmane, mida peaks vaatama, oleks ikkagi lapsele lähedaste inimeste ring, et leida kedagi, kes oleks valmis lapsekasvatuse vastutuse endale võtma, kui laps jääb ilma oma vanemate hoolitsusest," selgitas Riisalo võimalusi. "Loomulikult tuleb siis ka jälgida, kas lisaks valmidusele on ka sobilikkus."
Samas aga on eestkoste puhul sobilikkuse ettekirjutused üsna lühikesed. Teisisõnu, eestkostjaks sobivad pea kõik lapse lähedased, välistavaid tegureid on vähe: et inimene poleks varasemalt süüdi mõistetud tapmises, mõrvas, laste vastu suunatud seksuaalkuritegudes. Samuti ei sobi selleks pere, kes kasutab laste kasvatusvahendina füüsilist karistamist, sest see on seadusega keelatud.
"Peamine on hinnata, kas see isik on sobiv, kas ta tuleb toime," selgitas Riisalo eestkoste määramise tingimusi.
Samas ei tohiks eestkostet välistava tegurina tuua esile toimetulekutoetustest sõltumist, öeldes, et pere tuleb vaevu ots-otsaga kokku - riigi silmis on ka lastetoetused sissetulek, sealjuures püsiv, põhjendas Riisalo.
Eestkostele võetud lapse eest maksab riik peredele 240 eurot kuus.
Kui sugulased soovivad last võtta eestkostele, peab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja hindama perekonna sobivust ja koostama selle kohta dokumendi, kus kõik asjaolud on ära kirjeldatud. See dokument esitatakse kohtule koos eestkostemääruse taotlusega.
Kohus peab otsust langetades vaatama kõiki asjaolusid kogumis - nii lastekaitsetöötaja hinnangut, eestkostet sooviva pere argumente, lapse esindaja arvamust ja võimalusel ka lapse seisukohti.
"Lastekaitseseadus ütleb, et sõltumata vanusest tuleks lapse arvamus välja selgitada," ütles Riisalo, tuues näiteks, et ka nelja-aastaselt lapselt võiks kohus arvamust küsida, kelle juures ta elada tahaks. "Ka seda peab võtma arvesse."
Lisaks paneb seadus kohalikule omavalitsusele kohustuse aidata ka lapse hätta sattunud bioloogilisi vanemaid, et taastada nende võime oma last ise kasvatada. Siis langeb ära ka vajadus last eestkostel või hooldusperes hoida.
Ministeerium sekkuda ei saa
ERR kirjutas nelja-aastase poisi juhtumist, kus lapse tädi pere, kes soovis last eestkostele võtta, sai kohtus kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate soovitusel eitava vastuse. Riisalo leiab, et see juhtum väärib uuesti üle vaatamist, et hinnata, kas pere siiski võiks olla lapse eestkostjaks sobiv. Samas möönab ta, et sotsiaalministeeriumil puuduvad hoovad juhtumi läbivaatamise mõjutamiseks.
"Eestkoste on eraõigus, reguleeritud perekonnaseadusega. Eraõiguse asjades need hoovad, nii paha kui seda praegu öelda ei ole, on kõige rohkem selle pere käes. Ma saan aru, et taolistes olukordades see pere on ise kõige rohkem frustreerunud lõpuks, aga sellele vaatamata tsiviilasjades on võimalus korduvalt kohtusse pöörduda," kommenteeris Riisalo.
Küll aga julgustas ta perekonda veelkord suhtlema lastekaitsetöötajatega, kes nende suhtes negatiivse hoiaku võtsid, kaasates arutellu ka sotsiaalkindlustusameti töötajad, kes tegelevad Eestis laste hooldusperedesse paigutamisega ja lapsendamisküsimusega. | Seaduse järgi ei tohiks laps olla turvakodus üle 72 tunni | https://www.err.ee/839229/seaduse-jargi-ei-tohiks-laps-olla-turvakodus-ule-72-tunni | Lastekaitseseaduse järgi ei tohiks laps viibida turvakodus kui ajutises peatuspaigas kauem kui 72 tundi ehk kolm ööpäeva. Tegelikkuses on Tallinnas pidevalt tulnud ette olukordi, kus lapsed jäävad turvakodusse mitmeks kuuks ja ja ekstreemsematel juhtudel elavad seal isegi üle aasta. |
Riigikogu kodulehele on üles pandud 4. juuni põhiseaduskomisjoni istungi protokoll, kust ilmneb mustvalgelt, et Ossinovski hääletas muudatusettepaneku poolt, millega lisati eelnõusse hiljem palju poleemikat tekitanud "ülekaalukas avalik huvi".
Ossinovski ütles ERR-ile, et värske komisjoni liikmena polnud ta eelnõu menetlemise juures algusest peale ja mitmed küsimused ja eelnõu taust jäid tema jaoks avamata. Ta lisas, et kuna ettepanek näis olevat konsensuslikult otsustatud, siis toetas seda ka tema.
"Küll aga soovsin ma, et eelnõu oleks läinud riigikogus lõpphääletusele sügisel, et kaasata aruteludesse erinevaid huvigruppe, kuna menetlus kulges liialt kiirustades ja komisjonis teadsime ainult justiitsministeeriumi seisukohti," lausus Ossinovski.
Koosoleku protokollis on kirjas, et muudatusettepaneku sõnastusena pakuti välja, et "isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi."
Selle muudatusettepaneku poolt oli seitse, vastu mitte keegi, erapooletuid üks. Poolt hääletasid Marko Pomerants, Mart Nutt, Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Helmut Hallemaa, Arto Aas ja Hanno Pevkur. Erapooletuks jäi ainsana Jüri Adams.
11. juuni õhtul väljastas Sotsiaaldemokraatlik erakond teate, et partei juhatus otsustas mitte toetada ajakirjandusele esitatavate nõuete karmistamist. Partei hinnangul viiks see Eesti eemale demokraatliku õigusriigi aluspõhimõtetest.
"Ehkki Euroopa andmekaitse määrus ütleb, et ajakirjandus saab infot inimeste tegude kohta avaldada vaid juhul, kui eksisteerib "avalik huvi", siis lisati Reformierakonna ettepanekul veel omadussõna "ülekaalukas avalik huvi"," teatasid sotsiaaldemokraadid pressiteates.
Jevgeni Ossinovski ise lisas Postimehele, et "kuulanud ära Euroopa Parlamendis andmekaitsemääruse eestvedaja Marju Lauristini arvamuse, jõuti konsensuslikule seisukohale, et sotsiaaldemokraadid ei saa toetada andmekaitsemääruse rangemat piirangut ajakirjandusele."
Kui justiitsminister Urmas Reinsalu kolmapäeval eelnõu tagasi võttis, teatas Ossinovski hiljem meediale saadetud avalduses, et põhiseaduskomisjonis eelnõusse pandud muudatus "ei olnud demokraatlikus õigusriigis kohane".
"Sotsiaaldemokraadid ei saa kindlasti toetada Reformierakonna ettepanekut piirata ajakirjandust rangemalt, kui Euroopa määrus nõuab. Me arvame, et see ei ole demokraatlikus õigusriigis kohane ja ehkki ka justiitsminister valitsuse menetluse etapi alguses oli sama meelt ja kooskõlastusringil oli ta samasuguses sõnastuses, siis valitsuse menetluse käigus nagu ikka asjad lähevad paremaks ja valitsusest riigikokku jõudnud tekst on selles mõttes õigem ja demokraatlikule õigusriigile kohasem," ütles Ossinovski kolmapäeval riigikogus.
Valitsus kiitis neljapäeval riigikogu menetlusest tagasi võetud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu heaks, kus sätte "ülekaalukas avalik huvi" asemel on "avalik huvi."
Põhiseaduskomisjoni istungi protokoll (PDF)
Põhiseaduskomisjoni istungi protokoll (Text) | Ossinovski toetas põhiseaduskomisjonis ülekaaluka avaliku huvi sätet | https://www.err.ee/839423/ossinovski-toetas-pohiseaduskomisjonis-ulekaaluka-avaliku-huvi-satet | Kuigi Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski kritiseeris isikuandmete kaitse seadusesse ajakirjanduse jaoks karmima piirangu panekut, hääletas ta ise eelnevalt põhiseaduskomisjonis karmima piirangu poolt. |
Soome prokuratuur süüdistab Janitskinit vaenu õhutamises, ähvardamises, au haavamises raskendavatel asjaoludel, annetuste ja hasartmängudega seotud kuritegudes ning konfidentsiaalsusnõuete rikkumises. Kolmapäevane istung käsitles eelkõige süüdistusi, mis puudutavad Soome rahvusringhäälingu ajakirjaniku Jessikka Aro vaenamist ja au haavamist raskendavatel asjaoludel ning just selles tegevuses süüdistatakse ka Bäckmani, vahendas Yle.
Kohtuhoones ja saali lähistel oli palju tunglemist ning politsei oli korda tagamas suurte jõududega. Kohal oli ka Janitskinit toetavaid meeleavaldajaid.
Prokurör Juha-Mikko Hämäläinen märkis, et MV-lehti kohta on tehtud kokku 90 kuriteoteadet, millest osa on praeguseks ka aegunud. Osa neist on veel eeluurimisfaasis ning nüüd alanud kohtuprotsessil on käsitlemisel 20 süüdistust. Samas jõuab aja jooksul kohtusse veel süüdistusi.
Tõsisemate süüdistuste hulka kuuluvad ka need süüdistused, mis puudutavad Jessikka Aro vaenamist ja laimamist.
Aro on tunnistajana kohtus neljapäeval ning pärast seda saavad sõna Janitskin ja Bäckman. Kolmapäeval jõuti käsitleda seega vaid kirjalikke tõendeid.
Prokuratuuri hinnangul on Janitskin MV-Lehti eest vastutava isikuna avaldanud või lubanud avaldada kokku 27 erinevat artiklit Aro kohta, mis sisaldavad valeandmeid või vihjeid valeandmetele ning mis on tekitanud Arole kahju ja kannatusi. Muuhulgas väideti, et Aro töötab Eesti kaitsepolitsei, USA luure ja NATO heaks.
Janitskinile nõutakse vanglakaristust, mees eitab süüd
Kuna Janitskinit süüdistatakse lisaks sellele veel ka teistes tegudes, sealhulgas vaenuõhutamises rahvusrühma vastu, nõuab prokuratuur hetkel Janitskinile aasta ja kaheksa kuu pikkust vabadusekaotust. Hämäläinen täpsustas, et protsessi jooksul ja süüdistuste lisandudes võib ka soovitava karistuse raskus muutuda.
Janitskini advokaat Anu Koivu teatas, et tema klient eitab kõiki süüdistusi. Samuti leiab Janitskin, et tema saab MV-Lehti sisu eest vastutada vaid selles ulatuses, mida ta ise on kirjutanud.
Bäckmanile nõuab prokurör kaheksa kuu pikkust vanglakaristust
Prokuröri kinnitusel on Bäckman tegelenud laimamisele ässitamise ja Aro vaenamisega.
Nimelt süüdistatakse teda selles, et ta ässitas Janitskinit sooritama tahtlikku kuritegu - Bäckman tõi Janitskinile nii enda poolt kirjutatud artikli MV-Lehtis avaldamiseks kui ka varustas Janitskinit Aro kohta käivate materjalidega.
Lisaks sellele leiab prokuratuur, et Bäckman tegeles Aro vaenamisega ka otseselt. Süüdistuse kohaselt tekitas Bäckman Arole hirmu ja ahistust sellega, et ähvardas teda korduvalt ja võttis temaga erinevatel viisidel ühendust.
Muuhulgas saatis Bäckman ühe teise isiku vahendusel Arole kipskoopia Eestis asuvast nn pronkssõduri skulptuurist.
Advokaat Jyrki Leivoneni hinnangul ei olnud Bäckmani tegevuse näol tegu vaenamisega. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et Aro on ka ise avalikkuse ette pürginud.
Dotsent Bäckman on varem avalikkuses pälvinud tähelepanu Venemaa välispoliitika toetajana ning ta kommenteerib sageli erinevaid teemasid Vene meedias. Samuti on ta olnud aktiivne teemadel, mis puudutavad laste hooldusõiguse teemalisi vaidlusi Soome ja Venemaa vahel.
Yle ajakirjanik nõuab kahjutasu
Jessika Aro advokaat Martina Kronström, et Aro nõuab kokku umbes 140 000 euro suurust kahjutasu tekitatud üleelamiste ja majandusliku kahju.
Kronströmi sõnul on Aro vastu suunatud kampaania ajakirjaniku tööd tõsiselt kahjustanud ning selle tegevuse eesmärgiks oligi see, et ta oma tööst loobuks.
Janitskin oli pikka aega tagaotsitav, MV-Lehtit on peetud Kremli desinformatsiooni vahendajaks
Pikka aega tagaotsitav olnud ja aprillis Andorrast tagasi kodumaale toodud Janitskin on olnud praeguseni eeluurimisvanglas.
Esimese tagaselja vahi alla võtmise otsuse tegi Helsingi kohus Janitskini suhtes juba 2016. aastal ning hiljem on Soome pidanud esialgu Hispaanias ja seejärel Andorras viibinud mehe tabamiseks kasutama Euroopa vahistamismäärust. Soomele välja andmist arutas pikka aega ka Andorra kohus.
Janitskinil ja tema poolt juhitud "alternatiivmeedia" ehk "vastamedia" portaalidel on ka varem Soome võimudega probleeme olnud. Näiteks on seal on avaldatud materjale, milles esineb politsei hinnangul erinevate kuritegude tunnuseid, mis puudutavad näiteks etnilise vaenu õhutamist ja raskendatud asjaoludel laimamist.
Samuti ei täitnud end MV-lehti peatoimetajaks kutsunud Janitskin politsei nõudeid, mille kohaselt tuli eelpool mainitud sisuga materjalid veebilehelt kustutada.
Soome rahvusringhäälingu analüüsi kohaselt on MV-lehti olnud ka üks neist portaalidest, mis levitab Kremlist lähtuvaid poliitilisi seisukohti ja desinformatsiooni. | Helsingis algas kohtuprotsess Janitskini ja Bäckmani üle | https://www.err.ee/839424/helsingis-algas-kohtuprotsess-janitskini-ja-backmani-ule | Helsingi esimese astme kohtus algas kolmapäeval kohtuprotsess veebilehe MV-Lehti asutaja Ilja Janitskini üle. Koos Janitskiniga loeti kohtus süüdistus ette ka Venemaad toetavate avaldustega tuntust kogunud aktivistile Johan Bäckmanile. |
Õiglane lootis Saksamaal Ratingenis täita EM-normi, kuid nüüd on eestlase osalus nädalavahetusel eeloleval nädalavahetusel peetaval kõrgetasemelisel võistlusel välistatud. Samas polevat vigastus esialgse info põhjal väga tõsine, mistõttu säilib kümnevõistlejal veel võimalus norm enne 15. juuli tähtaega täita.
Eesti kümnevõistlejatest on EM-normi tänaseks täitnud viis sportlast: Maicel Uibo, Karl Robert Saluri, Karel Tilga, Johannes Erm ja Taavi Tšernjavski. Berliini pääsevad kolm parimat, kelleks praeguse seisuga on Uibo (8514 p), Saluri (8137 p) ja Tilga (8101 p).
Ratingenis asub Õiglase loobumisel ainsa eestlasena võistlustulle seitsmevõistleja Grit Šadeiko, kes läheb samuti püüdma EM-i kohta. Normi täitmiseks peab eestlanna Saksamaal koguma vähemalt 5900 punkti. | Reie tagalihast vigastanud Janek Õiglase osalemine EM-il sattus ohtu | https://sport.err.ee/839381/reie-tagalihast-vigastanud-janek-oiglase-osalemine-em-il-sattus-ohtu | Janek Õiglane vigastas eelmisel nädalal trennis tagareit, mis tähendab, et mullusel MM-il neljanda koha teeninud kümnevõistleja ei osale nädalavahetusel peetaval Ratingeni võistlusel. |
Glasgow Lõuna-Üldhaigla teadlased eesotsas John McLeaniga näitasid üheksale tulihingelisele Glasgow Rangersi fännile 30 lühikest videot, mis kujutasid vastasmeeskonnale värava löömist. Samal ajal uurisid nad nende ajutegevust funktsionaalse magnetresonantstomograafi (fMRI) all. Masin võimaldab jälgida, kuhu liigub parasjagu ajus rohkem verd. Sellest omakorda saab välja lugeda, millise ajuosa neuronid laenglevad sellel hetkel rohkem.
Võrdlusmomendi loomiseks näidati osalistele ka 30 möödalööki kujutavat videot ja 52 klippi lahtisest mängust. McLean leidis, et lahtise mängu ajal, väravast mööda löömise ning palli väravasse toimetamise järel olid tõepoolest aktiivsed veidi erisugused ajuosad.
Värava löömise ajal lõi rohkem särama vöökääru eesosa. Eelnevates uuringutes on seostatud seda ootusärevuse ning erutusega ning tugeva mõnutunde sh orgasmieelse seisundiga ning selle alaosi võidu ja kaotuse ning olukorra meeldivuse ja ebameeldivuse üle otsustamisega. Seejuures pole olnud vahet, kas tegu oli meeste või naiste ajuga.
fMRI-ga täpsete mõõtmiste tegemiseks peab aga uurimisaluse pea liikumatult paigal püsima, mistõttu pole inimaju otseselt suguakti ajal jälgitud. Seetõttu nentisid uurimuse autorid, et jalgpall võib tekitada tulemuste alusel kohati mõnutunnet, kuid otseselt pole võimalik seda seksiga võrrelda. Hiljem avaldatud töödes on muu hulgas leitud, et sarnaseid aktiivsusmustreid nähakse samas ajuosas ka hasartmänguga raha võites.
Lugu täiendatakse John McLeani kommentaariga esimesel võimalusel. | Kas jalgpall on parem kui seks? Lühike teaduslik vastus | https://novaator.err.ee/839418/kas-jalgpall-on-parem-kui-seks-luhike-teaduslik-vastus | Igipõlisele küsimusele annab osalise vastuse 2008. aastal avaldatud aju-uuring. Vahetult pärast lemmikmeeskonna löödud väravat aktiveeruvad ajus samad piirkonnad kui seksi ajal. Samas ei ütle teadustöö midagi kogetava tunde tugevuse kohta. |
Las tavapoliitikud järgmise tähelepaneku peale pealegi solvuvad, aga Ahlmark kujutas endast haruldust ehk südametunnistusega poliitikut. Siinkirjutajale isiklikult jääb Ahlmark meelde kui mees, kes ei väsinud kordamast üht lihtsat ja olulist põhitõde, ja nimelt seda, et maailm unustas täiesti julmalt kolm hüljatud Balti riiki ajavahemikus 1940–1991. Mäletan teda 1985. aasta Baltic Peace and Freedom Cruise'i ajal mitmetest rahvustest ajakirjanikele pressikonverentsil ette heitmas, et kuidas on võimalik, et kolm riiki – kolm parlamentaarset demokraatiat – kadusid neljakümne aasta eest jäägitult Euroopa maakaardilt, ja selle kohta ei ütle teised Euroopa riigid sisuliselt kippu ega kõppu. Ahlmark lisas siis selgitavalt, et Soome võis ju küll soomestunud olla, ja et Ungari, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria jt võisid küll olla muudetud NSV Liidu sateliitriikideks vastu nende tahtmist, kuid nad olid rahvusvaheliste subjektidena endiselt olemas. Ent Eesti, Läti ja Leeduga juhtunu oli midagi täiesti unikaalset. N-ö sui generis [ainus omalaadne, unikaalne – toim] situatsioon. Kuidas võib üldse sündida, et kolm iseseisvat riiki lihtsalt de facto elimineeritakse ja kustutatakse inimkonna mälust, nii et kivi vaevalt jääb kivi peale? Kust selline absoluutne ja kohutav rahvusvaheline mälukaotus?
Per Ahlmark oli põline stockholmlane. Olles astunud juba üliõpilasena Rootsi Liberaalsesse erakonda, sai temast selle partei esimees ajavahemikus 1975–1978. Pärast Riigipäeva liikmeks valimist 1967. aastal kujunes Ahlmarkist tööhõive minister.
Ahlmark oli aristokraat ja heas mõttes vana kooli mees. Ega ta selles päris üksi ei olnud. Sama võib öelda näiteks teise Balti riikide suure sõbra, 2011. aastal surnud Otto von Habsburgi kohta. Ja selliseid oli teisigi.
Sõna "liberaal" tähendab midagi hoopis muud Euroopas kui see sama mõiste ameerika kasutuses. Kui parempoolsed ameeriklased seda väljendust kasutavad, peavad nad silmas inimesi, kes tunduvad olevat sallivad igasuguste lolluste ja jamade suhtes. "Tolerastid" siis. Euroopa liberaalid see-eest ja seda eriti Ahlmarki ajal on olnud aga peamiselt vabadust armastavad. Vaba turumajandus ja sõnavabadus näiteks on olnud Euroopa liberaalide lipukirjad. Kui Reformierakond Eestis on kujutanud endast algusest peale toore kapitalismi entusiastide klubi, kuni paljudel puhkudel rautatud kapjadeni ja röövmajandamiseni välja, siis Ahlmark kuulus selliste liberaalide hulka nagu olid Milton ja Rose Friedman. Inimene ei ela ju üksnes vaid leivast. Õigemini me teenime igapäevast leiba selleks, et saada elada lahtimõtestatud viisil ehk väärtuspõhiselt.
Normaalne klassikalisse liberalismi uskuja ei salli vabaduse vaenlasi silma otsaski. Sellistele – Ahlmark nende hulgas – teeb üks välja, kas oled kommunist või natsionaalsotsialist – autoritaarsed ideoloogiad ja režiimid on ausa ning väärika inimese jaoks sama põlastusväärsed kõik. See on ka põhjus, miks Hiina ja Venemaaga nende praegusel kujul mehkeldada ei tohiks.
Per Ahlmarkilt ilmus kolm luulekogu ja rida artikleid, kommentaare ning politoloogilisi raamatuid. Ajalehe Dagens Nyheter lugejad olid eriti harjunud toetuma tema arvamuslugudele ja kommentaaridele.
Me elame sellises maailmas, kus natsionaalsotsialismi on juba 80 aastat maapõhja süstemaatiliselt ja angroo manatud, inimsusevastase vasakpoolsuse peale on aga silm suuresti kinni pigistatud. Ei sa öelda, et inimkond oleks neid kahte õudust – kommunismi ja natsismi – kohelnud sama mõõdupuud proportsionaalselt kasutades. Ja see on veel pehmelt öeldud. Autoritaarsus ükskõik mis kujul on vabaduse ürgne vastane.
Aastal 1994 ilmus Ahlmarki palju poleemikat esile kutsunud teos "Vänstern och tyranniet " ehk "Vasakpoolsus ja türannia", mis andis ülevaate kollaboreeruvast kaasajooksiklusest Rootsi ühiskonnas pärast Teist maailmasõda. Tema järgmine teos "Det öppna såret" ehk "Lahtine haav" vastandas demokraatiat ja diktatuure sõja, massimõrvade ja näljahädade kontekstides. Tema viimane suurteos nägi päevavalgust aastal 2004 ja selle nimi oli "Det är demokratin, dumbom! " ("See on ju demokraatia, lollpea!").
Kui ma üldse midagi Per Ahlmarkile ette heita oskan, siis see on suhteline lühinägelikkus, mis puutub araablaste käekäiku Iisraeli ja palestiinlaste vahelise konflikti tähenduses. Ahlmark toetas reeglina Iisraeli ja juute selles kurvas loos, juhtides aga ilmselt liiga vähe tähelepanu palestiinlaste kannatustele. Kuid samas, kui lähtuda tegelikkusest, siis ei saa just öelda, et Araabia riigid reeglina v hiilgaksid. Demokraatia oli Per Ahlmarkile aga ülioluline teema. Äkki pani Ahlmark ka puusse, toetades Iraagi sõja vajalikkust selle algfaasis.
Eestlased, lätlased ja leedulased võiksid ometi kõik tõsta klaasi Per Ahlmarki mälestuseks ja olla talle tänulikud. Mina isiklikult ei jää mitte ainult oma vana tuttavat leinama, aga ka asjaolu, et ma ei näe eriti palju temasuguseid tänapäeval enam juurde sündimas.
Soovitan kõigile, kes vähegi viitsivad Per Ahlmarki vaimse pärandiga tutvuda, teha seda tema luuletuste, kommentaaride ja raamatute kaudu, millisel juhul Ahlmark ei kustu meie teadlikkusest niipea ja nii, nagu maailm millalgi Balti riike korstnasse kirjutas. Ometi leidus ka kõige raskematel aegadel riike ja inimesi, kes meid meie saatusega üksinda ei jätnud. | Jüri Estam: Jää hüvasti, Per Ahlmark | https://kultuur.err.ee/839414/juri-estam-jaa-huvasti-per-ahlmark | 8. juunil lahkus siit ilmast 79-aastaselt eestlaste (õigemini küll baltlaste) ustav sõber, poliitik ja kirjanik Per Axel Ahlmark. Põhjusi, miks eestlased ja üldsus üldisemalt just selle rootslase elutööle viivuks mõtlema jääda võiksid, on mitu. |
Ettekanded on jaotunud kolmele päevale, paralleelselt toimub viis sessiooni ja kõnelejate teemad ulatuvad keskajast tänapäevani. Konverentsi avamine on kolmapäeval Kumu auditooriumis, Briti kunstiajaloolase Christine Stevensoni loenguga "Buildings in Bits: Lessons from the English Baroque "(Tükikaupa tehtud hooned: Inglise baroki õppetunnid); loeng on avatud kõigile huvilistele. Reedene peaesineja on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri doktoriõppekava juht, professor Krista Kodres, loenguga tallinlase elamust varauusajal. Konverentsi lõpetab Columbia Ülikooli professori Reinhold Martini kokkuvõttev loeng laupäeval.
Euroopa arhitektuuriajaloo võrk loodi 2005. aastal rahvusülese erialase ühendusena, mis ei piira ennast temaatiliselt ega riigiti. Iga kahe aasta tagant korraldatava suure konverentsi paneb kokku rahvusvaheline programmikomitee, mis valib sessioonide pakkumisele saadetud ettepanekute seast 25 paneeli, millele uurijad saavad seejärel esitada oma ettekandeid. K
okku on Tallinna konverentsil 127 ettekannet mis valiti umbes 400 pakkumise seast. Võrgustiku varasemad konverentsid on toimunud Guimarãesis, Brüsselis, Torinos ja Dublinis; Tallinn on esimene Ida-Euroopa ja Põhja-Euroopa linn, mis nii mahukat arhitektuurisündmust võõrustab.
Konverentsi peakorraldaja on Eesti Kunstiakadeemia. Üritust toetavad Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Kultuurkapital, Tallinn, Eesti Teaduste Akadeemia. | EKA võõrustab rahvusvahelist arhitektuuriajaloo kongressi | https://kultuur.err.ee/839411/eka-voorustab-rahvusvahelist-arhitektuuriajaloo-kongressi | 13.–16. juunini toimub Rahvusraamatukogus Euroopa arhitektuuriajaloo võrgu EAHN viies rahvusvaheline konverents, mis tõi Tallinna ligi 300 arhitektuuriajaloolast 39 riigist. Reedene peaesineja on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri doktoriõppekava juht, professor Krista Kodres. |
Lugu keskendub argielu inimlikkusele ja on valminud erinevate muusikute iseloomulikke tunnetusi kokku sidudes, mis oli ka üheks koostööd kannustavaks jõuks. Toreda faktina olgu ka mainitud, kuidas salvestamisel kasutati biidielemendina näiteks tühja smuutipudelit.
"Sõnade kirjutamisel sai alguseks jämmi käigus kõlama jäänud fraas "Dont pretend" ja sellest lähtus kogu temaatika. Tahtsime kirjutada millestki, millega me kõik suhestume - tihti tuleb suhtes ette hetki, kus inimestel on keeruline üksteise jaoks aega leida ja sellest tulenevalt saavad mõned asjad välja öeldud, mida me võib-olla tõsiselt ei mõtle ja mis on tegelikult üsna läbinähtavad. Samas pole sellised olukorrad kunagi ühepoolsed ja loo sõnum ongi pigem see, et oleme selles koos ja üks ei ole rohkem süüdi kui teine," avas loo sisu Anett Kulbin.
"Don't Pretend" on Aneti teine soolosingel ja märgib laulja-laulukirjutaja jaoks stiililiselt uusi katsetusi. Nii jätkab ta muusika loomist, olles inspireeritud jazz 'ist ja soul 'ist, aga ka alternatiivsemast muusikast, seotuna R&B'ga.
Anett on tegutsenud nii bändi Wilhelm solistina kui sooloartistina. 2014. aastal jõudis Wilhelm Eesti Laulu finaali looga "Resignal" ja 2015. aastal poolfinaali looga "Light Up Your Mind". Seejärel jätkas Anett sooloartistina, andes välja esimese singli "Strong", mis jõudis Eesti Laul 2016 poolfinaali. | Wilhelmi solistina tuntud Anett andis välja singli "Don't Pretend" | https://menu.err.ee/839399/wilhelmi-solistina-tuntud-anett-andis-valja-singli-don-t-pretend | Värske loo "Don't Pretend" autorid on Anett Kulbin, NOËP ja Jonas Kaarnamets (Frankie Animal, Erki Pärnoja bänd). Produtseeris NOËP, kelle vokaali saab ka loos kuulda. |
Lehele minekuks on kaks lihtsat võimalust. Esiteks, ERR.ee avalehel on ülal uus rubriik " reitingud", millele klikkides saab reitingute alamlehele. Teine võimalus on kirjutada aadress err.ee/reitingud.
Reitingute alamlehele on koondatud ERR-i poolt aastate jooksul tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluste tulemused graafiliselt. Üldnumbrites läheme igakuiselt tagasi viimaste riigikogu valimiste järgsesse aega ehk märtsi 2015 ning detailsemates sotsiaaldemograafilistes näitajates 2018. aasta algusesse.
Detailsematest andmetest on lehel alamjaotused erakondade toetustest vastajate vanuse, soo, hariduse, sissetuleku ja elukoha järgi.
Lehele on koondatud ka Turu-uuringute AS-i uuringujuhi, sotsioloog Juhan Kivirähki kommentaarid nende kuude kohta, kus toimusid huvitavamad muutused erakondade toetustes.
ERR-i tellitud poliitikauuringutes küsitleb Turu-uuringute AS näost-näkku meetodil vähemalt 1000 inimest nende kodudes. Uuringutulemustes esitatakse nende vastajate osakaal, kes omavad poliitilist eelistust, mis muudab uuringutulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti. | ERR.ee avas poliitreitingute alamlehe | https://www.err.ee/839406/err-ee-avas-poliitreitingute-alamlehe | Rahvusringhäälingu uudisteportaal avas erakondade toetuste alamlehe, kust poliitikahuvilised saavad vaadata ja võrrelda muutusi parteide toetusnumbrites alates viimastest valimistest ning ka erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate kaupa. |
Reformierakonna toetus kerkis pärast esimehevahetust aprillis 33 protsendile, mais langes see 30 protsendile ja juunis 28 protsendile.
Kivirähk nõustus, et kahe kuuga on uue erakonna esimehe tulekuga kaasnenud uudsuse, kõrgendatud ootuste võlu kadunud.
"Positiivsed ootused iseenesest üleval ei püsi, neid tuleb millegagi toita. Reformierakonnalt on praegu üsna veidrad signaalid. Esimees on Brüsselis, kohapeal toimetab Kristen Michal, kes on läinud väga kurjaks. Tema esinemised erinevad ainult väikese kraadi võrra Mart Helme omadest," kommenteeris Kivirähk ERR.ee veebisaates.
"Ja siis ilmub kuskilt välja Rein Lang, kes hakkab riigikogus seadusi parandama. Ehk erakonna nägu väga hägusaks muutunud lühikese ajaga," lisas ta. | Kivirähk: Reformierakonna nägu on lühikese ajaga hägustunud | https://www.err.ee/839408/kivirahk-reformierakonna-nagu-on-luhikese-ajaga-hagustunud | Olukorras, kus Reformierakonna esimees Kaja Kallas pole sisepoliitikasse sukeldunud, on partei nägu hägustumas ja toetus kahanemas, ütles Turu-uuringute uuringujuht Juhan Kivirähk. |
Looduses on praegu äärmiselt tuleohtlik aeg, mida näitavad ka viimaste nädalate jooksul sagenenud suured metsa- ja maastikutulekahjud. Sellest tulenevalt kutsus eile päästeameti vastutav korrapidaja päästeameti peadirektori korraldusel kokku üleriigilise staabi.
Staabi ülesandeks on kindlustada, et lisaks keskkonnakahjude suurenemise ärahoidmisele oleks tagatud ka elupäästevõimekus üle Eesti. Selleks monitoorib staap olukorda, koordineerib päästeressursse ja kommunikatsiooni.
"Oleme jälginud suurest tuleohust tekkinud olukorda kõrgendatud tähelepanuga. Soe sademeteta ilm päästesündmuste vähenemist ei ennusta, pigem vastupidi," ütles päästeameti vastutav korrapidaja Sven Jablonski. "Jälgime toimuvate sündmuste kulgu ja prognoosime võimaliku täiendava abi vajadust, sealhulgas oleme valmis ka rahvusvahelise abi taotlemiseks."
Päästeamet tuletab meelde, et suure tuleohuga ajal on keelatud metsas ja maastikul suitsetamine, grilliseadme kasutamine ja lõkke tegemine sh selleks ettevalmistatud kohas. Iga inimene saab jälgida enda ja teiste ohutut käitumist looduses ning seeläbi anda oma panuse selleks, et tulekahju ei tekiks.
Neljapäeval jätkuvad kustutustööd Vikipalus. Põlengu pindala ei ole laienenud ning kustutustööd toimuvad endiselt ca 200 hektaril. Kolmapäeva õhtul kella 19.45 seisuga oli metsas kustutustöödel 146 inimest, kellest 69 on päästjad riiklikest komandodest ja 77 vabatahtlikku (15 inimest reservpäästerühmast, kaks kaitseliitlast, 11 vabatahtlikku päästjat, 43 vabatahtlikku, kaks inimest sisekaitseakadeemiast ja neli päästeametist).
Eesti metsades kehtib suure tuleohuga aeg. Inimeste jaoks seab see aeg lisapiirangud metsas tegutsemisel. Suure tuleohuga ajal on keelatud metsas ja maastikul suitsetamine, grilliseadme kasutamine ja lõkke tegemine sh selleks ettevalmistatud kohas. Lisaks sellele palub päästeamet mootorsõidukiga looduses sõitmist vältida, auto tuleks parkida mittesüttivale pinnasele ja mitte sõita ATV-ga turbasel pinnal. | Suure tuleohu tõttu võib Eesti päästeamet teiste riikide abi vajada | https://www.err.ee/839405/suure-tuleohu-tottu-voib-eesti-paasteamet-teiste-riikide-abi-vajada | Üle Eesti jätkuva suure tuleohuga aja tõttu kutsus päästeameti vastutav korrapidaja kokku üleriigilise staabi, mille ülesanne on tagada elupäästevõimekus üle riigi ning vajadusel ollakse valmis taotlema ka teiste riikide abi. |
Martma edestas 3,8 sekundiga kaks aastat tagasi samal alal Eesti meistriks kroonitud ja mullu hõbedale tulnud Gert Jõeäärt, kes on ka valitsev Eesti meister grupisõidus. Kolmanda aja välja sõitnud Gert Kivistik (Hawaii Express Team) kaotas Filter Temposarja kokkuvõttes esikohta kindlustanud Martmale 9,7 sekundit.
Parimaks naiseks kerkis kolm viimast etappi võitnud Liisi Rist (Hawaii Express Team), kes sai üldarvestuses 41. koha. Talle järgnesid Kelly Kalm ja Egle Mätas.
Rattavõistlusele järgnenud Filter 5 km Tempojooksus pälvis esikoha Bert Tippi ajaga 16.15,7. CFC Spordiklubi esindaja on võidutsenud kolmel järjestikusel etapil. Teise-kolmanda koha teenisid vastavalt Oliver Kulbas (17.29,3) ja Raivo Pärnpuu (17.53,3). Naiste esikolmiku moodustasid Merill Mägi, Cathy-Liis Suurkivi ja Grete Maria Savitsch.
Rattadistantsile startis 232 osalejat, jooksust võttis osa 24 inimest. Filter Temposarja järgmine etapp toimub 25. juulil, kui Kiilis on kavas 25 km paarissõit ja 5 km tempojooks. | Filter Temposarja neljandal etapil võidutses Kert Martma | https://sport.err.ee/839396/filter-temposarja-neljandal-etapil-voidutses-kert-martma | Filter Temposarja neljanda etapi, Jüris peetud 15 km eraldistardi võitis Kert Martma (CFC Spordiklubi) ajaga 17.18,2. |
Video jaoks tõi Drake kokku Kanada noortesarja "Degrassi: The Next Generation" näitlejad, ka video süžee ja esteetika on seotud "Degrassist" tuntud teemadega.
Režissööriks on Karena Evans, kes tegi ka visuaalid lugudele "Nice for What" ja "God's Plan". | Drake avaldas video loole "I'm Upset" | https://menu.err.ee/839397/drake-avaldas-video-loole-i-m-upset | Drake andis välja muusikavideo oma viimasele singlile "I'm Upset", ühtlasi avaldades, et tema järgmine album "Scorpion" ilmub 29. juunil. |
Tegu on teise intressimäära tõstmisega käesoleval aastal ning 2,4-protsendine prognoos viitab, et sel aastal tõstetakse intressimäära veel kahel korral. Varasemalt prognoosis keskpank, et aasta lõpuks on intressimäär 2,1 protsendi juures.
Föderaalreservi majanduskasvu prognoos jäi suuresti muutmata - käesoleva aasta kasvuks oodatakse 2,8 protsenti varasema 2,7 protsendi asemel ning 2018-2019. aastate puhul jäi prognoos vastavalt 2,4 ja 2 protsendi juures muutmata.
Keskpanga esimees Jerome Powell teatas kolmapäeval ka, et hakkab pressikonverentse andma iga nõukogu rahapoliitika istungi järgselt - nimelt andis keskpanga juht seni pressikonverentse kord kvartalis. | Föderaalreserv tõstis intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra | https://www.err.ee/839393/foderaalreserv-tostis-intressimaara-0-25-protsendipunkti-vorra | USA föderaalreserv otsustas kolmapäeval tõsta baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra vahemikku 1,75-2 protsenti ning prognoosis, et aasta lõpuks jõuab see 2,4 protsendini. |
Sel korral jäävad koondisest eemale mitmed vanema põlvkonna korvpallurid nagu Kristjan Kangur ja Janar Talts, misläbi saavad võimaluse noored nagu Rauno Nurger ja Maik-Kalev Kotsar, vahendab Korvpall24.ee.
"Korvpall on ikka korvpall. Veidi teistsugune on, kuigi kasvasin üles Eestis ja olen koguaeg Euroopa korvpalli mänginud," kommenteeris Kotsar USA ja Euroopa korvaplli erinevusi. "Nüüd, viimased 2-3 aastat, on natuke teistmoodi olnud, kuid arvan, et suurt erinevust pole."
Kas USA üliõpilasliiga on populaarsem kui NBA? "Jälgijate arv on üliõpilasliigas kokkuvõttes NBA-st suurem, sest seal on ikkagi ligi 350 erinevat võistkonda. Kui numbrid kokku lüüa, siis käibki üliõpilaskorvpalli rohkem inimesi vaatamas, mitte küll keskmiselt mängu kohta."
Eelmisel suvel sai Kotsar mängida NBA meeste vastu. "Nad ei tule mõistagi endast seal sadat protsenti andma, aga nii palju, kui nende vastu mängida sai, siis polnud vahe kõige suurem. Võib öelda küll, et üks on NCAA-st ja teine NBA-st, aga oleks isegi oodanud suuremat vahet." | Kotsar mängimisest NBA meeste vastu: arvasin, et tasemevahe on suurem | https://sport.err.ee/839392/kotsar-mangimisest-nba-meeste-vastu-arvasin-et-tasemevahe-on-suurem | Tänavu suvel liitub Eesti korvpallikoondisega USA üliõpilasliigas palliv Maik-Kalev Kotsar, et valmistuda MM-valikmängudeks. |
MM tähendab, et "on noori naisi, kes kohtuvad kellegagi ja siis sünnitavad", lausus Pletneva. "Ma loodan, et mitte," lisas ta.
Riigiduuma liige võrdles olukorda Moskvas 1980. aastal toimunud olümpiamängudega, mille ajal mõned kohalikud naised seksisid linna külastanud välismaalastega ja jäid rasedaks.
Pletnevalt küsiti, kas MM võib tõsta Venemaa sündimust, mis on president Vladimir Putini üks prioriteete. "Me peaksime sünnitama omaenda lapsi," vastas ta.
Segarassilised lapsed kasvavad tõenäolisemalt üles ühevanemalises peres, hoiatas ta.
"Lapsed on need, kes kannatavad... ning on kannatanud Nõukogude ajast saati. Neil veab, kui nad on (emaga) samast rassist, aga kui nad on teisest rassist, siis see on hullem."
"Ma pole rahvuslane," lisas Pletneva.
Lapsi ähvardab "hülgamine ning jätmine vaid emaga" või viivad isad nad välismaale, ütles ta. Pletneva ärgitas naisi abielluma Venemaa kodanikega. | Duumasaadik: venelannad hoidugu MM-i ajal välismaalastega seksimisest | https://www.err.ee/839382/duumasaadik-venelannad-hoidugu-mm-i-ajal-valismaalastega-seksimisest | Venelannad peaksid hoiduma jalgpalli MM-i külastajatega seksimisest, et neist ei saaks segarassilistest lastega üksikemasid, ütles riigiduuma perekomisjoni juht Tamara Pletneva kolmapäeval. |
Saate esimene külaline oli keskerakondlasest riigikogu liige Märt Sults.
Stolitsa peatoimetaja Aleksandr Tšaplõgin ütles Postimehele, et saate eesmärk on tutvustada lugejaskonnale huvitavaid Tallinna elanikke.
"Esimeseks saatekülaliseks olnud Sults ei esinenud saates Keskerakonna liikmena, sest "Pro Žizn" on saade elust, mitte poliitikast," märkis ta.
Saate tutvustuses lubatakse vaatajateni tuua külalised oma nõrkade ja tugevate külgedega.
Saade on eetris kaks korda kuus ehk iga teine ja neljas teisipäev. | Tallinna portaal püüab publikut end selgeltnägijaks nimetava saatejuhiga | https://www.err.ee/839372/tallinna-portaal-puuab-publikut-end-selgeltnagijaks-nimetava-saatejuhiga | Tallinna linnale kuuluv ja seega maksumaksja raha eest ülal peetav meediaportaal Stolitsa käivitas venekeelse saatesarja "Elust", mida juhib end selgeltnägijaks nimetav Ilona Kaldre. |
23-aastase Gimeneze allkirja jahtisid nii Real Madrid kui ka Arsenal, kuid nüüd peavad klubid kedagi teist otsima hakkama. Kaitsja liitus Atleticoga 2013. aastal 900 000 euro eest ning on seni klubi särgis väljakul käinud 85 kohtumises ja skoorinud kolm väravat. Enne Madridi klubi mängis ta koduriigis Danubio eest. Nüüdseks on mängija saanud Atleticos põhikaitsjaks Diego Godini kõrval, kirjutab Soccernet.ee.
Koondise eest on 1,85-meetrine Gimenez teinud kaasa juba 42 mängus ning löönud selle ajaga viis väravat. Ka seal on mees põhikaitsja koos Godiniga.
Gimenezel endal oli lepingu pikendamise üle väga hea meel: "Ma olen nii rõõmus, ma tõesti hindan seda, et klubi on minus nii kindel." Juba reedel osaleb ta arvatavasti Uruguay esimesel kohtumisel, kui meeskond läheb MM-il vastamisi Egiptusega. | Arsenali ja Madridi Reali huviorbiidis olnud kaitsja jätkab Atleticos | https://sport.err.ee/839377/arsenali-ja-madridi-reali-huviorbiidis-olnud-kaitsja-jatkab-atleticos | Jalgpalli maailmameistrivõistlustel Uruguayd esindav Jose Maria Gimenez pikendas oma koduklubiga lepingut ja jääb Atleticosse vähemalt 2023. aastani. |
Erinevate asjaosaliste ja iseenda isiklikke vaateid objektiivsete tõsiasjadega stiilitundlikult segades on Wall kirja pannud loo 1970. aastate maailma ühest fenomenaalsemast muusikalisest ja kultuurilisest nähtusest.
Led Zeppelini kui rokiajaloo üht suurima müügieduga ansamblit on nimetatud kuuekümnendate viimaseks ja seitsmekümnendate esimeseks suureks bändiks. Käesolevas teoses esitab bändiliikmetega aastakümneid lähedalt tuttav rokiajakirjanik Mick Wall julge nägemuse bändist, kes juhatas oma muusikaga sisse uue ajastu ja kirjutas ümber lavataguse käitumise reeglid.
Wall annab ilmekalt edasi Jimmy Page'i, Robert Planti, John Paul Jonesi, John Bonhami ja nende (kuri)kuulsa mänedžeri Peter Granti eluloo, asetades lugeja nende siseilma, kus unistus Led Zeppelinist kütkestavaks tegelikkuseks sai. | Eesti keeles ilmus Led Zeppelini biograafia | https://kultuur.err.ee/839369/eesti-keeles-ilmus-led-zeppelini-biograafia | 2018. aastal aastal täitub 50 aastat legendaarse rockbändi Led Zeppelin asutamisest. Sel puhul jõudis eesti lugejate ette Mick Walli koostatud põhjalik Led Zeppelini biograafia. Raamatu andis välja kirjastus Koolibri, tõlkis Olavi Teppan. |
Kell 12 algavat valitsuse pressikonverentsi saab ERR.ee vahendusel jälgida otsepildis. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Mikser, Tõniste | https://www.err.ee/839374/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-ratas-mikser-toniste | Valitsuse iganädalasel istungijärgsel pressikonverentsil kommenteerivad sel nädalal valitsuse samme peaminister Jüri Ratas (Keskerakond), välisminister Sven Mikser (SDE) ja rahandusminister Toomas Tõniste (Isamaa). |
"Tundmatu sõduri" kolmas tulemine – räägime nüüd ka filmist. Tauno Vahter intervjueerib Aku Louhimiest. AKU LOUHIMIES: "Ajaloosündmustest rohkem huvitab mind inimene nende sündmuste keskel"
Eesti kinodesse jõudis äsja "Tundmatu sõduri" uusversioon, mille režissöör on Aku Louhimies (sünd 1968). Soomes mullu oktoobris kinno jõudnud filmist on kiirelt saanud üks kõigi aegade vaadatumaid soome filme juba üle miljoni vaatajaga ehk seda on Soomes näinud umbkaudu 20% inimestest. Seejuures on Soomes seni vaadatuim film olnud "Tundmatu sõduri" 1955. aastal tehtud esmaversioon, mis jõudis linale kõigest aasta pärast Väino Linna raamatu ilmumist. Režissöör Rauni Mollbergi teine filmiversioon valmis 1985. aastal. Uus on nagu kaks esimestki peaaegu kolmetunnine film, kuid märksa moodsama filmikeelega, pealegi on Louhimies ise stsenaariumisse vanast ajast kuulsatele episoodidele lisaks sisse kirjutanud ka täiesti uusi lõike, eriti tagalaelu kohta. Üle seitsme miljoni euro maksma läinud film on algusest saati üles kütnud hulga emotsioone, sest nii teadmata päritolu internetitrollid kui ka mitmed kriitikud on seadnud filmi uue versiooni tegemise mõttekuse kahtluse alla.
TÕNIS SAARTS: Konsensuse murenemise aeg
Euroopa demokraatiad on pärast Teist maailmasõda näinud mitme ühiskondlik-poliitilise konsensuse murdumist: 1970. aastatel murenes üksmeel sõjajärgse heaoluriigi osas ja asendus neoliberalismiga, viimase majanduskriisiga pandi aga ka see küsimärgi alla, kuid pigem liberaaldemokraatia vaimus. Mis juhtub pärast liberaaldemokraatliku konsensuse hajumist? Kas tõesti võidab autoritaarne populism ja milline hakkab see välja nägema? Ida-Euroopas on ju pinnas autoritaarse populismi juurdumiseks eriti soodne. Kas ka Eestist saab osa Ida-Euroopa uuest "avangardist"?
DANIEL TAMM: Jalgpall ja rahvuslus
Usutavasti pole kaugel aeg, mil ka Eesti eest jookseb palliplatsile mõni mustanahaline või teise põlve immigrant. Sellest võib saada üks tõhusamaid relvi võitluses rassistlike hoiakute vastu.
Algav suvi tõotab taas jalgpalli tähe all mööduda. Selle artikli ilmumise ajaks on tõenäoliselt juba peetud maailmameistrivõistluste esimene kohtumine. Mänguvahendit ei ulata kohtunikule küll karu, nagu oli esialgu kavatsetud, ent turniiri sära sellest ei kahvata. Jalgpall pole enam ammu pelgalt mäng, kus 22 meest 90 minutit ühte palli taga ajavad (ning sakslased lõpuks võidavad, kui uskuda Gary Linekeri). Sellest on saanud üks võimsamaid organiseerumise viise, mis köidab sel suvel kõigi eelduste kohaselt miljardeid kaasaelajaid. Järgnevaga tahan väita, et jalgpall ei ole mitte ainult üks mõjukamaid rahvusluse edasikandjaid arenenud maadel, vaid et selle põhjal võib visandada üldise kestliku rahvusluse mudeli.
MARGUS OTT: Tõlke ontoloogia
Eesti tõlkeõitsenguga loodud semiootiline sügavus, keele ja kultuuri kokkutoomine omaenda eelsusega, sulaolekuga on midagi, mida on kerge mitte märgata.
Kõigepealt väike tagasivaade. Eesti kultuuris on praegu enneolematu õitsenguaeg: kunst, kirjandus, muusika, kuhu ka ei vaataks, igal pool on tohutu hulk andekaid loovisikuid ja huvitavaid taieseid. Vahest kõige selgemini paistab see välja tõlkevaramust ja eriti selle osast, millega ma kõige paremini kursis olen, nimelt filosoofiatõlgetest. Enne taasiseseisvumist oli olemas vaid käputäis filosoofiatõlkeid, aga nüüdseks on nende hulk plahvatuslikult kasvanud mitmesaja nimetuseni. Sellist filosoofiataset pole Eestis kunagi varem olnud.
Kuid tõlkimisest rääkides – milleks see üldse hea on? Kõik oskavad mõnd suuremat võõrkeelt ja võiksid ju tolles keeles lugeda algupärandeid ja tõlkeid. Kas tõlkida on vaja lihtsalt sellepärast, et eesti keeles "ka" oleksid Platon ja Kant? Või lihtsalt et sõnavara laiendada, uusi mõisteid välmida? Harjutada "eestikeelset" mõtlemist? Kuid mis see säärane on?
Ma väidan, et asi peitub sügavamal.
AGNES NEIER: Fototehnika ja sõnakunst – kuidas foto vormib kirjandust
Franz Kafka, Don DeLillo ja Ransom Riggs kasutavad visuaalseid materjale erineval moel ning see, kuidas ja mil määral foto mõjutab ja vormib ilukirjandust, on iga teose puhul erinev.
Ilukirjanduse ja fotograafia suhe on ambivalentne. Fotograafia ilmumise ajal oli juba mõnda aega ühiskonnas tajutav soov uue meediumi järele. Niisiis ei ole üllatav, et pärast fotograafia leiutamise väljakuulutamist 1839. aastal arenes ning levis fototehnoloogia XIX sajandi vältel kiiresti. Uue tehnoloogia mõju ei jäänud olemata ka kirjandusele.
Näiteks armastasid mitmed tuntud kirjanikud kaamera ees poseerida – tuntumad neist vahest Mark Twain ning Walt Whitman, kel mõlemal oli endast suurel arvul fotosid. Eestisse jõudis esimene fotoaparaat 1840. aastal ning esimene statsionaarne fotograaf alustas tööd neli aastat hiljem. Vilme Asmer viitab Reinhold Sachkerile, kelle panust peab ta eesti kultuuriloosse kõikidest XIX sajandi piltnikest nii arvult kui sisult suurimaks. Sachkeri kaamerasilma ette sattusid teise seas Anna Haava, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Karl Eduard Sööt, Eduard Vilde jt. Nii ei olnud fotodele poseerimine ka meie autoritele võõras, kirjanikud olid uue tehnikaga tuttavad.
LAUR KAUNISSAARE: Keegi pole süüdi, aga mida teha?
Marina Davõdova uue esseekogumiku põhiväärtus on selles, et ta käsitleb nüüdisaegse Lääne-Euroopa teatri ja vene-nõukogude traditsiooni vilju ühises kontekstis.
Марина Давыдова, Культура Zero. Очерки русской жизни и европейской сцены. Новое литературное обозрение. Москва, 2018.
Laiemat tähelepanu väärivaid teatriraamatuid ilmub üha harvem. Mis oleks tänapäeva vaste teostele "Tühi ruum" või "Teater ja tema teisik", "Töö ja talent näitleja loomingus" või "Postdramaatiline teater"? Ausalt öeldes – ei tea. Asi pole vahest selles, justkui poleks enam midagi öelda. See oleks liiga lihtne. Alati on. Võib-olla mängib teater aina visuaalsemaks muutuvamas maailmas lihtsalt üha väiksemat rolli? Kah võimalik, ehkki ühtse tajukogukonna teket võimaldab etenduskunst endiselt rohkem, kui ükski teine kunstivaldkond.
Küllap eeskätt on põhjus siiski ülekülluses: teatrit sünnib tänapäeval nii palju ja nii erisugust (professionaali, aga miks mitte ka pühendunud teatrivaataja tähelepanuväljas on ju nii kodu- kui ka välismaa), et vähesed suudavad selles mitmekesises üheaegsuses näha laiemaid suundumusi ning neid veel kirja panna ja mõtestada. Väga harva teevad seda loojad ise, pisut sagedamini need, kellele teatri vaatamine on elukutse.
HENRI EESSALU: Uued tuuled Pärnu kesklinnas
"Suvi", "meri" ja "Pärnu" on paljudele sünonüümid. Hea linnaruum eeldab aga enamat kui turismiatraktsioonid – tugevat kesklinna.
21. juunil saab Pärnust järjekordselt Eesti suvepealinn. Restoranipidajail on jälle aeg pühkida laudadelt tolm, et teenida tasa talvine mõõnaperiood ja valmistuda turismi kõrghooajaks. Suvise Pärnu märksõnad on eelkõige "meri", "rannapark", "ülerahvastatud rannarajoon" ja "pikad restoranijärjekorrad". Pärnu elanike arv kahekordistub kolmeks kuuks, kusjuures külalised veedavad suurema osa oma ajast rannapiirkonnas ja vanalinnas. Selle kõrval aga on juba praegu pakkuda palju muudki – ärgem unustagem, et Pärnu on ka jõelinn ja keskaegne hansalinn.
KEIU VIRRO: Süümemõnu. Kuidas märkmekleepsud minus (põhjendamatult) härra Monki tunnet tekitavad
Mul on üks armastus, mille puhul ma end muidugi kuigivõrd süüdi ei tunne. Kui üldse miski, siis närib minu hinge vaid ehk see, et ma oma armastuse õiget ja ilusat eestikeelset nime ei ole üles leidnud. Tema tegelik nimi on nimelt Post-it Note, aga selle käänamine tekitab segadust või mõjub nagu veider keeleharjutus. Muide, kui omal ajal seda minimalistliku kõrgtehnoloogia imet nimetama hakati, kaaluti ka variante nagu Sticky Notes ja Papillon, mis ei aitaks ilmselt kuigivõrd edasi. Asjaolude sunnil (sest paremat ei leia) jään siin sellise variandi juurde: märkmekleeps.
Arvustamisel
Aku Louhimiehe "Tundmatu sõdur"
Eesti Draamateatri ja Nargeni festivali "Metsa forte"
Eesti Kunstnike Liidu XVIII aastanäitus "Juubelikevad 2018"
Peeter Talvistu kuraatorinäitus "Piiripealne" Valga muuseumi galeriis, Hülle Haabi ja Juka Käärmanni ühisnäitus Brīvības galerijas
Pärnu Endla "Vedelvorst"
XXXIX Euroopa Ringhäälingute Liidu Euroradio folgifestival Moskvas
Estonian Music Week ehk Eesti muusika nädal Torontos.
XIV Haapsalu graafilise disaini festivali näitus "Isikupära" ja ülevaatenäitus "Tänapäeva Läti plakat"
näitus "Tšehhi moodne arhitektuur – Bohuslav Fuchs"
Marina Davõdova raamat "Kultuur Zero. Ülestähendusi vene elust ja Euroopa lavadelt" | Sel reedel Sirbis jalgpall ja "Tundmatu sõdur" | https://kultuur.err.ee/839367/sel-reedel-sirbis-jalgpall-ja-tundmatu-sodur | Tutvustame 15. juunil ilmuvat Sirpi. |
Kinode populaarsusele avaldavad mõju nii kinovõrgustiku laienemine ja suurenenud filmivalik kui ka üleüldine elatustaseme tõus, teatas statistikaamet.
Möödunud aastal oli Eesti kinolevis kokku 355 filmi, millest 28 olid toodetud Eestis. Teist aastat järjest olid enam kui pooled kinolevi filmid imporditud Euroopa riikidest.
Samal ajal jätkab vähenemist USA-s toodetud filmide osatähtsus, mis jäi sel sajandil esimest korda alla kolmandiku kõigist Eesti kinolevis olnud filmidest.
Kuigi kinolevis linastub aina rohkem Euroopas toodetud filme, on populaarsusedetabelite tipus endiselt USA linateosed.
Vaadatuimaks filmiks kujunes eelmisel aastal "Mina, supervaras 3", mis kogus pisut alla 149 000 kinokülastuse.
Üle poole külastajatest käis vaatamas USA-s toodetud filme, Euroopa filmid kogusid kõigist külastustest veidi alla veerandi.
Kuna paljud Euroopa filmid linastuvad spetsiaalsete festivalide raames, on nende linastusaeg ning vaatajaskond harilikult väiksem kui Hollywoodi kassahittidel. | Kümne aastaga on kinokülastuste arv Eestis kahekordistunud | https://kultuur.err.ee/839368/kumne-aastaga-on-kinokulastuste-arv-eestis-kahekordistunud | Eesti kinokülastuste arv püstitas eelmisel aastal rekordi ning esimest korda ületati 3,5 miljoni piir. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on kinokülastuste arv kahekordistunud. |
Bologna eest algviisikus platsile jooksnud Mikk Jurkatamm mängis ligi 20 minutit ja viskas selle ajaga neli punkti (vabavisked 4/5, kahesed 0/2, kolmesed 0/2). Ta kogus veel kuus lauapalli ja tegi kaks isiklikku viga. Meeskonna resultatiivseim oli Niccolo Venturoli, kes tõi 16 punkti, vahendab Korvpall24.ee.
Kirill Koršunovi kodumeeskond Livorno Don Bosco pidi 72:78 kaotuse vastu võtma Reggio Emilia tiimilt. Algviisikus alustanud ja pea 38 minutit mänginud Kirill Koršunov tõi Livornole kaheksa punkti (vabavisked 1/2, kahesed 2/5, kolmesed 1/2). Tema nimele jäi lisaks viis lauapalli, üks korvisööt ja viskeblokeering, kaks pallikaotust ning kolm isiklikku viga. | Bologna ja Jurkatamm teenisid U-18 finaalturniiril võidu | https://sport.err.ee/839362/bologna-ja-jurkatamm-teenisid-u-18-finaalturniiril-voidu | Itaalia korvpalli U-18 meistrivõistluste finaalturniiril olid Mikk Jurkatamm ja Bologna Virtus 77:56 paremad Bologna Fortitudo103 võistkonnast. |
Neljandat korda ilmunud põlevkivitööstuse aastaraamatust selgub, et 2017. aasta oli põlevkivitööstusele edukas. Eelmisel aastal kaevandati Eestis üle 16 miljoni tonni põlevkivi ning toodeti rekordiliselt üle miljoni tonni põlevikiviõli, vahendasid ERR-i teleuudised.
Aastaraamatu esitlusel nentisid põlevkivitööstuse esindajad, et suuremad investeeringud oleks tööstuses võimalikud siis, kui riigis oleks stabiilne ja tulevikku suunatud maksupoliitika.
Põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk ütles, et 2017. aasta tõi tõusu põlevkivitööstusele, suurenesid müügitulud, ettevõtete investeeringud nii tootmisse kui keskkonnahoidu.
"Samaamoodi on kasvanud mõnevõrra töökohtade arv, riigitulud on võrreldes 2016. aastaga jäänud samaks ehk need ei ole vähenenud," märkis ta.
VKG juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et kui ettevõte tahaks täna investeerida 100 miljonit, ehitada uut tehast, siis nende tehaste eluiga on 30 aastat.
"Midagi peab olema võimalik prognoosida 20-30 aastat ette, kuid täna sellist stabiilsust ei ole," nentis ta. | Asmann: investeeringuteks on vaja prognoosida 20-30 aastat ette | https://www.err.ee/839360/asmann-investeeringuteks-on-vaja-prognoosida-20-30-aastat-ette | VKG juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on vaja investeeringuteks prognoosida 20-30 aastat ette, kuid praegu riigis sellist stabiilsust ei ole. |
Haigekassa vaatles, kui suur on nende inimeste hulk, kes on pikka aega olnud ravikindlustuseta, kuid kui nad on kindlusutuse saanud, algas kohe kallis ravi, kirjutab Eesti Päevaleht.
Analüüsist selgus, et esimesel kuul pärast tööandjalt kindlustuse saamist ja isikuist, kes olid kindlustatud alla kuue kuu, sai kahe aasta jooksul üle 1000 euro eest tervishoiuteenuseid 30 inimest, neist 28 patsiendi raviarve oli 1000-5000 eurot, ühe patsiendi raviarve oli 5000-10 000 eurot ja ühe patsiendi raviarve oli üle 10 000 euro.
Kahe aasta jooksul on saanud ravikindlustuse umbes 30 inimest, kellel pole seda enne pikka aega olnud ja kohe esimesel kuul on nad vajanud üle 1000 euro eest arstiabi ning hiljemalt kuue kuu möödumisel on nende kindlustus uuesti katkenud.
"Et analüüsida, kas mõne arstiabi vajanud inimese tööandja on kindlustuse tekkimist ja katkemist mõjutanud maksude optimeerimisega, tuleb meil infot vahetada maksu- ja tolliametiga," ütles haigekassa pressiesindaja Katrin Romanenkov. | Haigekassa võttis süsteemi võimaliku ärakasutamise luubi alla | https://www.err.ee/839358/haigekassa-vottis-susteemi-voimaliku-arakasutamise-luubi-alla | Haigekassa hakkas uurima, kui tõenäoline on oletus, et kindlustussüsteemi nõrkust kasutatakse kurjasti, kuna haiglatesse jõuab ravikindlustuseta patsiente, kes tõenäoliselt töötavad. |
Kell 7.34 juhtus liiklusõnnetus Tartus Ringtee 26 juures, kus 37-aastane mees ei andnud Ford Transit Tourneoga teed jalgrattateel liikunud jalgratturile, 46-aastasele naisele. Rattur sai kokkupõrkes viga ta toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 8.16 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Peetri alevikus Sära ja Läike tee ringristmikul, kus teadmata juht sõitis Mazda 6-ga otsa jalgratturile, 38-aastasele mehele. Mazda juht lahkus õnnetuskohalt. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 10.40 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Tapa vallas Järva-Jaani-Tamsalu maantee ja Ambla-Tamsalu maantee ristmikul, kus 22-aastane mees sõitis Land Roveriga kõrvalteelt otsa peateel liikunud Volkswagen Passatile, mida juhtis 20-aastane mees. Mõlema sõiduki juhid toimetati Rakvere haiglasse.
Kell 12.38 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mustamäe tee 44/2 juures, kus 62-aastane mees tegi veokiga Scania parempööret ja sõitis otsa jalakäijale, 76-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 16.32 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Lääneranna vallas Kõmsi külas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 58. kilomeetril, kus 61-aastane mees kaldus haagisega veokiga DAF teelt välja ning sõitis teetammilt alla ja auto süttis põlema. Veokijuht hukkus. | Liikluses sai viga viis inimest ja üks hukkus | https://www.err.ee/839355/liikluses-sai-viga-viis-inimest-ja-uks-hukkus | Kolmapäeval juhtus üle Eesti viis raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga viis inimest ja üks hukkus. |
Põhjuseks on organisatsiooni töötajate arvatav ebakohane käitumine Haitis pärast 2010. aasta maavärinat.
Ajaleht Times kirjutas veebruaris, et Oxfami töötajad tegelesid seksiostuga toidu, ravimite ja muu abi vastu ning organisatsioon üritas skandaali varjata. Oxfram on süüdistused kinnimätsimise kohta tagasi lükanud.
Haiti valitsuse põhjendusel langetati otsus, sest Oxfam GB on rikkunud seadusi ja omaenda põhiväärtusi inimeste austamisest.
Oxfam teatas, et mõistab Haiti otsust ja lisas, et osa töötajatest on käitunud täiesti sobimatult.
Briti heategevusorganisatsiooni juht Mark Goldring teatas maikuus tagasiastumisest ja ütles, et pärast abitöötajate prostitutsiooniskandaali Haitil peab keegi teine organisatsiooni uuesti üles ehitama.
Goldring lubas jääda ametisse aasta lõpuni, aga edasi peaks "seda teekonda juhtima keegi, kes tooks värske visiooni ja energia ning võtaks endale ülesandeks see teoks teha". | Haiti keelas brittide abiorganisatsiooni tegevuse riigis | https://www.err.ee/839354/haiti-keelas-brittide-abiorganisatsiooni-tegevuse-riigis | Haiti võimud keelasid Suurbritannia abiorganisatsiooni Oxfam GB tegutsemise riigis, teatas neljapäeval BBC. |
Luik ütles ERR-ile, et nime vahetus on aeganõudev protsess ja praegu tegeletakse sellega, et äriregistris lõpuks Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) Isamaaks muutuks.
"Tegeletakse. Kõik juhatuse liikmed peavad alla kirjutama taotlusele nime muutmiseks," sõnas ta.
Luige sõnul peab erakond nimevahetamisega seoses tegelema veel pisidetailidega. "Sildid tuleb ümber vahetada, meili domeenid, sotsiaalmeedia," loetles ta. Samuti tuleb tellida uus IRL-i meenevalik.
Luik rääkis, et Isamaa ametlikuks lühendiks riigikogus, aga ka mujal kasutamiseks saab I.
Oma tekstides kirjutab erakond nime läbivalt suurte tähtedega, ehk ISAMAA. Luik selgitas, et erakond arutas seda ja leiti, et Isamaa jääb suurte tähtedega.
"See tundus kõigile südamelähedane. Mõlemad variandid olid arutelu all, aga domineerima jäi seisukoht, et Isamaa on suurte tähtedega," lausus ta. | Nime vahetanud Isamaa ametlikuks lühendiks saab I | https://www.err.ee/839235/nime-vahetanud-isamaa-ametlikuks-luhendiks-saab-i | Isamaa (I) nimevahetuse protsess ei ole veel täiesti lõpuni jõudnud, mõned detailid on vaja veel ära korraldada, ütles erakonna meedianõunik Mart Luik. Ta lisas, et IRL-ist saab täielikult ja lõplikult Isamaa paari päeva jooksul. |
Resolutsiooni poolt andis hääle 120 riiki ja vastu kaheksa. Veel 45 riiki jättis hääletamata.
USA ettepanek palestiinlaste äärmusrühmituse Hamas tegevuse hukkamõistmise kohta ei saanud samas piisavat toetust.
ÜRO Peaassamblee resolutsioonid ei ole liikmesriikidele siduvad nagu ÜRO Julgeolekunõukogu omad.
Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch väitis esmaspäeval, et Iisraeli surmava jõu kasutamine Palestiina meeleavaldajate vastu Gaza sektoris võib kujutada endast sõjakuritegu.
USA soovis ÜRO Peaassamblee hukkamõistu ka Palestiina islamiliikumise Hamasi tegevusele Iisraeli vastu. Euroopa Liit, Kanada, USA ja Iisrael liigitavad Hamasi terroristlikuks organisatsiooniks. | ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Iisraeli jõukasutuse Gazas | https://www.err.ee/839353/uro-peaassamblee-moistis-hukka-iisraeli-joukasutuse-gazas | ÜRO Peaassamblee mõistis kolmapäevasel erakorralisel istungil suure häälteenamusega hukka Iisraeli jõukasutuse Gazas, teatasid diplomaadid. |
Kanepi alistas kaheksandikfinaalis 6:4, 6:4 noorukese venelanna Darja Kasatkina (WTA 38.) ja jõudis seitsmeaastase vaheaja järel New Yorgis kaheksa parema sekka.
"Raske uskuda, kuhu olen jõudnud, arvestades sellega, kus olin kaks kuud tagasi," ütles naerusuine Kanepi võidujärgses intervjuus. "Ma ei osanud seda üldse oodata!"
"Olin agressiivne, see aitas mind," lisas ta. "Püüdsin rohkem punkte lõpetada." | Kanepi: raske uskuda, kuhu olen jõudnud! | https://sport.err.ee/616640/kanepi-raske-uskuda-kuhu-olen-joudnud | Alles paar kuud tagasi pikalt vigastuspausilt naasnud ja nüüd US Openil veerandfinaali jõudnud endine Eesti esireket Kaia Kanepi (WTA 418.) oli võidu järel mõistagi üliõnnelik. |
Premium liiga parim väravakütt, kuid rahvuskoondisest välja jäänud Albert Prosa avas Rannastaadionil 24. minutil skoori - 1:0 eduga läks Infonet ka poolajale, kirjutab Soccernet.ee.
Terve nädala Pärnus laagris olnud lõunanaabrid suutsid teisel poolajal siiski vastata, kui tunni möödudes oli penaltist täpne Anton Kurakins. Bogdan Vaštšuk alustas kohtumist algkoosseisus.
FCI Tallinn - Riia FC 1:1 (1:0)
24. Albert Prosa - 57. pen. Anton Kurakins | FCI Tallinn tegi kontrollmängus Riia FC-ga viigi | https://sport.err.ee/616634/fci-tallinn-tegi-kontrollmangus-riia-fc-ga-viigi | FCI Tallinna jalgpalliklubi sisustas koondisepausi Pärnus, kus Bogdan Vaštšuki tööandja Riia FC-ga 1:1 viik välja mängiti. |
Pisut närviliselt alustanud Kanepi jäi avasetis kohe 0:2 kaotusseisu, aga kogus siis end ja võitis kolm geimi järjest ning võitis seti lõpuks 6:4. Teises setis oli Kanepil seisul 4:2 servides mitu võimalust juhtima minna, aga mängu pikima geimi võitis lõpuks Kasatkina. Sellest geimist alates ei suutnud kumbki enam servi hoida Kanepi võitis lõpuks ligi poolteist tundi kestnud kohtumise.
Kanepi servis mängu jooksul neli ässa ja tegi kolm topeltviga, Kasatkina sai kirja ühe ässa ja neli topeltviga. Kanepi tegi 34 äralööki ja 43 lihtviga, Kasatkina vastavad näitajad olid 11 ja 22. Eestlannal õnnestus üheksast murdepallist realiseerida kuus, Kasatkina kasutas 11 murdevõimalusest ära neli. Mängitud punktidest võitis Kanepi 75 ja Kasatkina 62.
Juuni alguses pikalt vigastuspausilt naasnud Kanepi pääses tänu kaitstud edetabelikohale US Openi kvalifikatsiooni, kust murdis end põhitabelisse, seega on eestlanna New Yorgis võitnud juba seitse järjestikust matši.
Kanepi on läbi aegade alles teine naine, kes on US Openil kvalifikatsioonist alustanud ja seejärel põhiturniiril veerandfinaali jõudnud. Esimesena sai sellega hakkama Barbara Gerken 1981. aastal.
Kanepi on varem korra US Openil veerandfinaali jõudnud, see juhtus 2010. aastal, kui ta pääsu eest nelja parema sekka pidi tunnistama venelanna Vera Zvonareva paremust. Ühtekokku on Kanepi varasemalt slämmiturniiridel viiel korral veerandfinaali jõudnud.
Seekordses veerandfinaalis läheb Kanepi vastamisi 15. paigutatud ameeriklanna Madison Keysiga, kes alistas 4. asetatud ukrainlanna Elina Svitolina.
Mängu käik:
Enne mängu:
32-aastane Kanepi ja 20-aastane Kasatkina on omavahel korra varem mänginud – 2015. aastal Prantsusmaal liivaväljakul peetud ITF-i turniiri veerandfinaalis, toona jäi 2:6, 6:1, 6:1 peale nooruke Kasatkina.
Juuni alguses pikalt vigastuspausilt naasnud Kanepi pääses tänu kaitstud edetabelikohale US Openi kvalifikatsiooni, kust murdis end põhitabelisse, seega on eestlanna New Yorgis võitnud juba kuus järjestikust matši. Eelmises ringis sai Kanepi 6:3, 2:6, 7:5 jagu 19-aastasest jaapanlannast Naomi Osakast (WTA 45.).
Kasatkina oli alistas kolmandas ringis 6:3, 6:2 enda eakaaslasest, 12. asetatud lätlanna Jelena Ostapenkost. Tänavuste Prantsusmaa lahtiste võitja Ostapenko juhtis avasetis 3:0, kuid kaotas siis 11 geimi järjest, kuni suutis teises setis 0:5 kaotusseisus Kasatkina servi murda ja seejärel ka enda pallingugeim võita, rohkem aga Kasatkina ei vääratanud.
Kanepi parim tulemus USA lahtistelt pärineb seitsme aasta tagant, kui ta jõudis veerandfinaali. Kasatkina pole kunagi varem ühelgi suure slämmi turniiril kolmandast ringist kaugemale jõudnud.
"Kasatkina mängib esimest korda koha eest veerandfinaali, Kaial on kogemust," iseloomustas Kanepi endine treener Silver Karjus ETV-le. "Noor venelanna ihub hammast – see tuleb kõva mäng, aga Kaial on oma võimalused. Arvestades senist turniiri käiku, näen tal päris suuri võiduvõimalusi." | Võimas Kanepi jõudis seitsmeaastase vaheaja järel US Openil veerandfinaali | https://sport.err.ee/616426/voimas-kanepi-joudis-seitsmeaastase-vaheaja-jarel-us-openil-veerandfinaali | Suurepärases hoos olev endine Eesti esireket Kaia Kanepi (WTA 418.) jõudis USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel veerandfinaali, kaheksandikfinaalis alistas ta 6:4, 6:4 noore venelanna Darja Kasatkinaga (WTA 38.). |
Eesti koondises võistlevad kreeka-rooma maadluses Edvin Kin (MK Nelson) kehakaalus -63kg ja Raoul Aho Leitham (Korrus3) kehakaalus -76kg, naiste maadluses Nele Truber (Korrus3) kehakaalus -52kg, Viktoria Vesso (EMÜ SK) kehakaalus -60kg ja Marta Pajula (SK Tapa) kehakaalus -65kg.
Koondisest esimesena võistles Edvin Kin, kes läks matile juba esmaspäeval, kui ta pidi eelringis skooriga 1:3 kaotuse vastu võtma rootslaselt Lars Erik Samuel Nybergilt.
Teisipäeval jätkub maadlus kehakaalus -76 kg, kus maadleb Raoul Aho Leitham. Kolmapäeval alustavad maadlusega tüdrukud, kui Eesti koondislastest läheb matile Marta Pajula ja neljapäeval maadlevad Nele Truber ja Viktoria Vesso, kes augustis teenis Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali. | Ateenas alustati kadettide maadluse MM-iga | https://sport.err.ee/616593/ateenas-alustati-kadettide-maadluse-mm-iga | Sellel nädala alustatakse Ateenas maadluse maailmameistrivõistlustega kadettide vanusegrupis. |
Otsustavatel hetkedel tabas tähtsaid viskeid Bogdan Bogdanovic, kes kogus lõpuks 17 punkti, Stefan Jovic sai kirja 15 silma ja 9 korvisöötu. Türklastel oli resultatiivseim Melih Mahmutoglu 19 punktiga, Cedi Osman tõi 15 silma ja 5 söötu.
D-grupist kindlustas esmaspäeval edasipääsu Venemaa, ülejäänud kolmele kohale käib tihe lahing, kui Lätil ja Serbial on kaks, Belgial ja Türgil üks võit ning Suurbritannia pole võidurõõmu veel tunda saanud.
Väga võimsalt jätkas turniiri Hispaania koondis, kes sai kolmanda suure võidu järjest. Kui avavoorus alistati Montenegro 39 ning teises mängus Tšehhi 37 silmaga, siis esmaspäeval saadi Rumeeniast jagu 91:50 ehk 41 punktiga.
NBA staarid Pau Gasoli ja Alex Abrinesi pingile jätnud Hispaania parimaks kerkis Juan Hernangomez 18 punkti ja 12 lauapalliga. Tema vend Willi Hernangomez kogus 9 silma ja 13 lauapalli. Marc Gasoli arvele kogunes 11 silma ja 8 lauapalli. Rumeenia kasuks tõi endine Kalev/Cramo ääremängija Vlad Moldoveanu 15 silma ja 6 lauapalli.
C-grupist tagasid tänaste võitudega kaks vooru enne lõppu edasipääsu nii Hispaania kui ka Horvaatia. Montenegrol, Ungaril ja Tšehhil on üks võit ja Rumeenia jätkab võiduta. | Serbia sai EM-il jagu Türgist, Hispaania jätkas hävitustööd | https://sport.err.ee/616636/serbia-sai-em-il-jagu-turgist-hispaania-jatkas-havitustood | Neljas erinevas Euroopa linnas toimuval korvpalli EM-finaalturniiril pidasid esmaspäevaste mängudepäeva krooniks põneva matši Serbia ja Türgi. Tabelisse teise võidu teeninud Serbia sai 80:74 võidu. |
Riigipead jõudsid telefonivestluses üksmeelele kaotada Pyongyangi tuumakatsetuste vastumeetmena lagi Lõuna-Korea rakettide lõhkelaengutelt, seisab presidendi kantselei avalduses.
2001. aastal Ühendriikidega sõlmitud leppe kohaselt võis Lõuna-Korea ballistiliste rakettide lõhkepea kaaluda kuni 500 kilo.
Valge Maja teatel soostus Trump ühtlasi Lõuna-Korea kavandatavate uute relvahangetega Ühendriikidelt.
Pinged Korea poolsaarel on pärast Pyongyangi tuuma- ja raketikatsetusi kasvanud. Muu hulgas on Põhi tulistanud kahel korral välja mandritevahelise ballistilise raketi, mille tegevusraadiusse jääb suur osa USA mandriosast.
Pyongyangi ja Washingtoni vastuolude süvenedes on ka Lõuna-Koreas hakanud kostuma hääled omaenda tuumarelva ehitamiseks, et end Põhja agressiooni eest kaitsta.
Lõuna-Korea kaitse tugevdamiseks viibib seal 28 500 USA sõjaväelast. Oma tuumarelva on riigil vastavalt 1974. aastal Washingtoniga sõlmitud aatomienergialeppe kohaselt keelatud ehitada. Selle asemel pakub lepe Soulile võimaliku rünnaku puhuks USA "tuumavihmavarju".
Lõuna-Korea kaitseministeerium juba teatas riigikaitse tugevdamisest, osaliselt paigutades oma territooriumile veel THAAD raketitõrjesüsteemi laskeseadeldisi.
Esmaspäeva varahommikul tulistas Soul omalt poolt välja mitmeid ballistilisi rakette. Tegemist oli õppusega, mis imiteeris rünnakut Põhja tuumarajatisele. | Trump ja Moon kaotasid piirangud Lõuna-Korea rakettide lõhkelaengutele | https://www.err.ee/616635/trump-ja-moon-kaotasid-piirangud-louna-korea-rakettide-lohkelaengutele | USA president Donald Trump ja Lõuna-Korea liider Moon Jae-in leppisid esmaspäeval kokku kaotada piirangud Lõuna-Korea rakettide lõhkelaengutelt ning lisada survet Põhja-Koreale raketi- ja tuumakatsetuste lõpetamiseks. |
Teisel etapil napsas võidu Ajax, kes teenis kolm võitu ühe viigi. Neile järgnes La Strada, kelle arvele jäi kaks võitu ja kaks viiki. Kolmanda koha punktid teenis Baltifo ühe võidu, kahe viigi ja ühe kaotusega. Neljanda ja viiendana lõpetasid vastavalt Trummi SK ja Kohtla-Järve.
Üldjärjestuses hoiab 13 punktiga esikohta Ajax, kes on võidu noppinud mõlemal etapil. Nende järel asub La Strada üheksa punkti ning Baltifo kuue punktiga. Neljandat kohta hoiab Kohtla-Järve (5 punkti), viies on Trummi SK (4) ning kuuendal kohal asub Pärnu (1), kes teisest etapist osa ei võtnud.
Teisel etapil kuulusid võiduka Lasnamäe Ajaxi koosseisu: Vladislav Ivanov, Vadim Dolinin, Konstantin Nahk, Sergei Žakin, Igor Brattšuk, Dmitri Pastuhov, Boris Dugan, Aleksandr Istsenko, Sergei Pavlenkov, Andrei Djomin, Aleksandr Zavjalov, Andrei Pavlov ja Juri Grabtšuk.
Kolmas ja otsustav etapp peetakse 21. oktoobril EJL-i jalgpallihallis. | Seenioride karikavõistlustel peeti teine etapp | https://sport.err.ee/616575/seenioride-karikavoistlustel-peeti-teine-etapp | Nädalavahetusel toimus Tallinnas seenioride jalgpalli karikavõistluste teine etapp, kus võidutsenud Lasnamäe Ajaxi meeskond suurendas üldtabelis oma eduseisu. |
26-aastane Goffin sai kolmes setis 5:7, 6:7, 3:6 kaotuse alles 19-aastaselt venelaselt Andrei Rubljovilt (ATP 53.), kes selle võiduga jõudis esmakordselt suure slämmi turniiril veerandfinaali.
Kindlal kursil jätkas aga maailma esireketist hispaanlane Rafael Nadal, kes alistas ukrainlase Aleksandr Dolgopolovi 6:2, 6:4, 6:1.
Lisaks Nadalile on asetatud mängijatest konkurentsi jäänud veel vanameister Roger Federer (3.) ja 6. paigutatud austerlane Dominic Thiem. | Rubljov kukutas järjekordse asetatud mängija, Nadal kergelt edasi | https://sport.err.ee/616631/rubljov-kukutas-jarjekordse-asetatud-mangija-nadal-kergelt-edasi | New Yorgis jätkuval US Openi tenniseturniiril on meeste üksikmängus konkurentsis veel vaid kolm esikümnes asetatud mängijat, kui esmaspäeval langes 8. paigutuse saanud belglane David Goffin. |
Hõbeda kindlustas poiste kergekaalu paarisaeru neljapaat koosseisus Ander Koppel, Karl August Ruusalepp, Joonatan Kama ja Kermo Randmäe (6.37,09). Kuldmedali võitis Austria nelik 6.30,52-ga ning pronksi 6.37,78-ga finišeerunud Saksamaa, kirjutab soudeliit.ee.
Finaali pürgis ka teine paarisaerunelik – tavakaalus võistelnud tiimi moodustasid Marko Laius, Rain Harjus, Mihhail Kuštein ja Johann Poolak. Pärnu SK Kalevi ja Narva klubi sõudjate baasilt moodustatud kvartett finišeerus kuuendana ajaga 6.20,41. Euroopa meistriks krooniti 6.09,27ga Poola, järgnesid Valgevene (6.12,57) ja Ungari (6.12,73). Eestit edestasid aga ka Ukraina (6.17,06) ja Moldova (6.18,43).
Kergekaalu ühepaadil võistelnud Andres Nöps sõudis C finaalis, kus edestas tulemusega 8.04,57 Iisraeli sõudjat Siebzehneri (8.08,49) ning sai üldarvestuses 13. koha. Euroopa meistriks krooniti tsehh Jan Cincibuch (7.44,38).
Ühepaadil käis võistlemas ka narvalanna Uljana Borodatšova, kes pürgis B finaali ning lõpetas seal kolmandana (8.32,91). Kokkuvõttes andis tulemus Eesti sõudjale 9. koha. Euroopa meistritiitli pälvis šveitslanna Pascale Walker 8.17,74.
Kergekaalu paadiklasside saavad võistelda sportlased, kelle maksimaalne kehakaal on piiratud. Meestel individuaalselt on piiranguks 72,5 kg, kusjuures paatkonna liikmete keskmine kehakaal ei tohi ületada 70 kg. Naised võivad kaaluda kuni 59 kg ja paatkonna liikmete keskmine kehakaal võib olla kuni 57 kg.
Kergekaalu paadiklassid võeti võistluste programmi 1980-ndatel, eesmärgiks oli sõudmise propageerimine nö väiksemakasvuliste rahvaste hulgas, kuna tipptasemel sõudmises on pikkadel ja rasketel sportlastel väiksemate ees teatavad eelised. | Kergekaalu sõudemeeskond võitis U-23 EM-ilt hõbemedalid | https://sport.err.ee/616626/kergekaalu-soudemeeskond-voitis-u-23-em-ilt-hobemedalid | Kesk-Poolas asuv Kruszwica võõrustas 2.-3. septembrini ajaloos esmakordselt toimunud alla 23-aastaste sõudjate Euroopa meistrivõistlusi. Eesti koondis naaseb kodumaale hõbemedaliga. |
"Olime väravamomendi eel vastasest üle mitmes duellis, suutsime söötudega palli ette viia ja Kask lõi parema jalaga trahvikastist palli väravasse," kirjeldas noortekoondise peatreener Lars Hopp võiduväravat EJL-i kodulehele.
Kaks meeskonda olid vastamisi ka laupäeval, kuid siis jäi Eesti vastasele 0:2 alla. Pärast laupäevast matši oli Hopp kindel, et täna suudetakse paremini mängida ning meeskond näitaski korduskohtumises sisu. "Teadsin, et suudame parandada peamiseid vigu, mida laupäeval tegime. Kas see ka tulemuse toob, polnud loomulikult garanteeritud, aga olin tõesti juba enne mängu kindel, et oleme täna paremad," sõnas peatreener.
"Mäng oli võrdne. Esimesel poolajal ei saanud kumbki meeskond eriti pealelöögile – nii meie kui ka vastased said kirja ühe löögi. Teisel poolajal mängisime aga sama intensiivsusega edasi, suutsime luua võimalusi ja lõime ühe teenitult ära. Proovisime pärast värava löömist vastasele survet avaldada ja ei tahtnud liialt palju kaitsesse langeda, mis toimis. Viimastel minutitel olid neil veel mõned momendid standardolukordadest, meil omakorda kontrarünnakutest. Kokkuvõttes võib öelda, et poisid mängisid hästi," ütles Hopp lõpetuseks.
U-19 koondist ootab järgmisena ees valikturniir Rootsis, mis toimub 4.-10.oktoobrini. Meie vastasteks on lisaks väljakuperemeestele ka Itaalia ja Moldova. | U-19 jalgpallikoondis alistas Kristjan Kase väravast Valgevene | https://sport.err.ee/616587/u-19-jalgpallikoondis-alistas-kristjan-kase-varavast-valgevene | Eesti U-19 jalgpallikoondis oli Minskis toimunud maavõistluses 1:0 üle Valgevenest. Mängu ainus värav sündis kohtumise 59. minutil, mil täpne oli Kristjan Kask. |
Kolmandas ringis väljakukkumise äärel olnud Pliškova vastaseks veerandfinaalis on kas 20. asetatud ameeriklanna CoCo Vandeweghe või kaasmaalanna Lucie Safarova, kes mäletatavasti lülitas avaringis konkurentsist eestlanna Anett Kontaveidi. | Naiste maailma esireket kaotas ameeriklanna vastu vaid ühe geimi | https://sport.err.ee/616623/naiste-maailma-esireket-kaotas-ameeriklanna-vastu-vaid-uhe-geimi | New Yorgis jätkuval US Openi tenniseturniiril läbis naiste maailma esireket Karolina Pliškova kaheksandikfinaali mängleva kergusega, kui alistas ameeriklanna Jennifer Brady (WTA 91.) kõigest 46 minutiga 6:1, 6:0. |
Steinburg kaotas belglannast võitjale Joyce Vanderbekenile (STEVENS Pro Cycling – Donen-Vondelmolen CX team) ligi kolm minutit. Teine ja kolmas koht läksid USA ratturitele Serena Gordonile (Giant Factory Offroad Team) ja Emily Kachorekile (SQUID), kirjutab Spordipartner.ee.
Meestest pälvis esikoha belglane Yorben van Tichelt, kellele järgnesid šveitslane Marcel Wildhaber ja ameeriklane Anthony Clark. Eesti mehi stardis polnud.
Sama võistluse teine etapp peetakse kolmapäeval. | Greete Steinburg avas cyclo-crossi hooaja Hiinas | https://sport.err.ee/616580/greete-steinburg-avas-cyclo-crossi-hooaja-hiinas | Eesti üks paremaid naismägirattureid Greete Steinburg tegi cyclo-crossi hooaja avastardi Hiinas Qiansen Trophy-Fengtai Changxindiani nime kandval võistlusel, saades 16. koha. |
11.-29. septembrini toimuval õppusest Aurora 17 võtavad osa 20 000 Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Prantsuse, Leedu, Norra ja USA sõjaväelast. Nende peamiseks eesmärgiks on tegevuse harjutamine ootamatu kallaletungi puhuks, edastas esmaspäeval Soome ringhääling Yle.
See on Rootsi sõjaväe suurim õppus viimase 20 aasta jooksul.
8.-21. septembrini toimuval mereväeõppusel Northern Coast osaleb 5000 Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Kanada, Saksa ja samuti NATO partnerriikide mereväelast, 53 sõjaleva ja 50 muud transpordivahendit.
Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles, et Aurora 17 ja Northern Coasti kokkulangemine õppuse Zapad-2017 toimumise ajaga (14.-20. september) on juhuslik. "Õppuste ettevalmistamises lepiti kokku juba ammu," sõnas minister.
Ta avaldas ka kahtlust, et Zapadil osaleb vaid 12 700 sõjaväelast, nagu korraldajad ametlikult OSCE-d teavitasid. Kui õppustel osalejate hulk jääb alla 13 000, ei pea kohale kutsuma sõjalisi vaatlejaid.
"Tundub, et tegelikult osaleb Zapadil kordades rohkem sõjaväelasi, ehk isegi sada tuhat. See on lihtsalt osadeks jaotatud," arvas minister, kes pidas mõistlikuks korraldada Aurora-laadseid õppusi ka Soomes.
"Võiks korraldada samasuguse õppuse kui Aurora 17, kus saaksime partnerriikidega harjutada Soome kaitsmist. Seni oleme korraldanud vaid väikeõppusi üksikutes kaitsevaldkondades.
Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist süüdistas mais Venemaad valeväidete levitamises Aurora õppuse kohta. Minister ütles tookord ajalehele Dagens Nyheter antud intervjuus, et õppust on ekslikult nimetatud NATO-õppuseks.
"See ei ole NATO õppus. Me oleme kutsunud need, kes osalevad," seletas Hultqvist. | Läänemere piirkonnas on septembris üheaegselt kolm suurt sõjaväeõppust | https://www.err.ee/616563/laanemere-piirkonnas-on-septembris-uheaegselt-kolm-suurt-sojavaeoppust | Samaaegselt Vene-Valgevene suurõppusega Zapad-2017 tulevad Läänemere piirkonnas ka kahed Rootsi korraldatavad suured rahvusvahelised manöövrid, milles osalevad NATO riigid. |
Põneva lahingu pidasid kaks C-grupi Balkani koondist, kui Horvaatia sai 76:72 jagu Montenegrost. Horvaatia võitis avapoolaja küll 12 punktiga, kuid mängu lõpuhetkedel lasti vastased taas ohtlikusse lähedusse.
Tabelisse kolmanda võidu teeninud Horvaatia poolel viskas Bojan Bogdanovic parimana 23 punkti ja hankis ka 6 lauapalli. Dario Saric lisas 14 silma. Ühe võidu kõrvale teise kaotuse saanud Montenegro mängu vedasid kodustatud ameeriklane Tyrese Rice 22 punkti ja Bojan Dubljevic 17 silma ja 11 lauapalliga.
D-grupis kolme vooru järel täiseduga jätkav Venemaa koondis võitis 76:67 Belgiat ja tagas sellega ka alagrupist edasipääsu. Belgia on seni teeninud ühe võidu ja kaks kaotust.
Aleksei Šved kogus võitjate parimana 20 punkti, 6 lauapalli ja 6 korvisöötu, Timofey Mozgovi arvele jäi 12 silma. Kaotajate parim oli Maxime De Zeeuw 15 punktiga.
C-grupis kohtuvad täna veel Serbia - Türgi ja D-grupis Hispaania - Rumeenia. | VIDEOD | Venemaa ja Horvaatia jätkavad korvpalli EM-il täiseduga | https://sport.err.ee/616617/videod-venemaa-ja-horvaatia-jatkavad-korvpalli-em-il-taiseduga | Korvpalli EM-finaalturniiril jätkus esmaspäevane mängudepäev kahe kohtumisega, kus võidurõõmu said tunda Venemaa ja Horvaatia. |
Ott Lumi sõnul mõjub Eestis Vene kaardiga hirmutamine jõulisemalt, kui võimalike islamiterroristide tulekuga ähvardamine. Kuid mõlemad töötavad tema sõnul sisepoliitkas ja eelseisvatel valimistel hästi. Lumi ei uskunud, et retoorikas ja väljaütlemistes on viimane piir käes.
"See on alles algus, mida me praegu näeme. Ma ennustan, et järgmised parlamendivalimised kommunikatiivses plaanis tulevad pigem räiged. Seda enam kui KOV-valimistel on need jõud edukad, siis on tugev tunne ka lammutada järgmistel valimistel," rääkis Ott Lumi.
Siim Kallas ütles, et tema kardab asjaolu, kui palju saab olema neid, kes hirmuretoorikaga kaasa lähevad. "Kui palju õnnestub nendel psühhopaatidel seda ärevust tekitada, mis tegelikult kusagil eriti ei avaldu. Aga kui palju neid hakatakse uskuma," arutles Kallas.
Kallase sõnul tuleneb hirmutaktika omaks võtmine paljuski sellest, et Eesti on üsna isoleeritud. "Me kardame seda, mis seal väljapool toimub ja kui nüüd tulevad psühhopaatilised poliitikud ja hakkavad õhutama seda hirma, siis kui suur on see kandepind - ma kardan, et see kandepind on päris suur," lisas Kallas.
Lumi viitas veel sellele, et Eesti ühiskond on väike ja mingeid masse kuhugi kohale kutsuda on võrdlemisi lihtne. | Ott Lumi: eelseisvatel valimistel kasutatakse islamiga hirmutamist veelgi enam | https://www.err.ee/616613/ott-lumi-eelseisvatel-valimistel-kasutatakse-islamiga-hirmutamist-veelgi-enam | Euroopa Liidu endine volinik Siim Kallas ja poliitikavaatlejast suhtekorraldusfirma Meda Advisory partner Ott Lumi tunnistasid Vikerraadio saates "Reporteritund" , et nad on mures, et eelseisvatel valimistel on erakonnad ja valimisliidud võtnud taas kasutusele aktiivselt Vene kaardi, osa aga mängib eelseisvatel valimistel islamihirmudele. |
Viimasel etapil osales neli meeskonda – Livonia, Žalgiris, Polonia ja Biskek Sparta, kes mängisid omavahel kahel korral läbi.
Etapivõidu teenis poolakate Polonia, kes teenis viis võitu ja ühe viigi. Teise koha napsas Livonia kolme võidu, kahe viigi ja ühe kaotusega. Kolmanda koha punktid teenis Žalgiris ning neljandaks jäi Biskek Spartak.
Üldarvestuses kogus Livonia 15 punkti ja edestas ühe punktiga Poloniat. Kolmandana lõpetas Žalgiris 11 punktiga. Neljandaks tuli ukrainlaste Dnipro (7 punkti). Neile järgnesid eestlaste Kiili SK (5), aserite Neftši (4), valgevenelaste Boitsy (3), juutide Maccabi (2) ja kirgiiside Biskek Spartak (1).
Eestimaa rahvuste karikavõistluste võitjad läbi aegade:
2016 - Polonia (poolakad)
2015 - Boitsy (valgevenelased)
2014 - Biškeki Spartak (kirgiisid)
2013 - Boitsy (valgevenelased)
2012 - Dnipro (ukrainlased)
2011 - Boitsy (valgevenelased)
2010 - FC Jerevan (armeenlased)
2009 - Boitsy (valgevenelased)
2008 - Mamuli (grusiinid)
2007 - Anži (dagestaanlased) | Jalgpalli rahvuste karikavõistlustel võidutses Livonia | https://sport.err.ee/616574/jalgpalli-rahvuste-karikavoistlustel-voidutses-livonia | Nädalavahetusel peeti Tallinnas Nike Arenal rahvuste jalgpalli karikavõistluste kolmas etapp ning üldvõidu kindlustas endale lätlaste meeskond Livonia. |
Haley ütles, et Julgeolekunõukogus alates 2006. aastast olnud järk-järgult kasvavate sanktsioonide lähenemine ei ole toiminud, vahendas Reuters.
Haley hinnangul Põhja-Korea liider Kim Jong-un "anub sõda".
"Vaatamata meie jõupingutustele on Põhja-Korea tuumaprogramm arenenum ja ohtlikum kui varem," rääkis Haley Julgeolekunõukogule.
"Sõda ei ole kunagi midagi, mida USA tahab. Me ei taha seda praegu, kuid meie riigi kannatus ei ole piiramatu," lisas ta.
Haley ütles, et viimane aeg on võtta kasutusele kõik diplomaatilised meetmed, enne kui on liiga hilja.
Ta hoiatas ka riike, kellel on Põhja-Koreaga majandussidemed, et nad aitavad täita Pyongyangi tuumaambitsioone.
USA koostab Haley sõnul Põhja-Korea suhtes uue ÜRO resolutsiooni, mille üle peaks hääletus toimuma järgmise nädala esmaspäeval.
Haley sõnul kavatseb USA pidada sel nädalal läbirääkimisi uue resolutsiooni üle.
Ta lisas, et Põhja-Korea on oma viimase tuumakatsetusega "löönud kõigile vastu nägu".
Putini sõnul saab kriisi lahendada vaid diplomaatiaga
Venemaa president Vladimir Putin kõneles telefoni teel oma Lõuna-Korea kolleegi Moon Jae-iniga ning mõistis hukka Põhja-Korea viimase tuumakatsetuse, teatas Kreml.
Putin ütles Kremli teatel Moonile, et ainus viis kriisi lahendamiseks on diplomaatia ja läbirääkimised.
Venemaa nimetas Põhja-Korea viimast tuumakatsetust tõsiseks ohuks regiooni rahule ja julgeolekule. | Haley: Põhja-Korea president küsib sõda | https://www.err.ee/616567/haley-pohja-korea-president-kusib-soda | USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley ütles esmaspäeval, et ÜRO Julgeolekunõukogul on aeg kehtestada Põhja-Korea suhtes võimalikult karmid meetmed ning USA kavatseb sel nädalal koostada uue resolutsioonikava. Haley sõnul Põhja-Korea liider küsib sõda. Haley sõnu |
Avaseeriana kvalifikatsiooni- ning kuld- ja hõbelaevastikusõitudest ning neile järgnenud medalisõitudest, kuhu pääsesid vaid kümme parimat tiimi, koosnenud regati kestel said purjetajad kogeda nii udu ja tuulevaikust kui tugevat, enam kui 10 m/s kiirusega puhunud tuult.
Mõlemad Eesti tiimid seilasid kvalifikatsiooni järel hõbegruppides. 49erFX klassis kogunesid Kätlin Tammiste ja Anna Maria Seppa (ROPK/TJK) skoori regati kestel tulemused 21, 27, 21, 14, 14, 19, 15, 13, 8 ja 31 ning kahe halvima sõidu mahaviske järgsed 125 punkti andsid naiskonnale 38. koha.
Juuso ja Henri Roihu (TJK) saagiks olid võistlussõitudest 25., 22., 23., 18. ja 13. finiširesultaat ning kolm valestarti, kokku 160 punkti ning 49er klassi 75. koht.
49erFX klassi maailmameistriteks tulid taanlannad Jena Mai Hansen ja Katja Salskov-Iversen ning 49er klassi kuldmedalid võitsid britid Dylan Fletcher-Scott ja Stuart Bithell. | Tammiste ja Sepp said purjetamise 49erFX klassi MM-il 38. koha | https://sport.err.ee/616584/tammiste-ja-sepp-said-purjetamise-49erfx-klassi-mm-il-38-koha | Portugalis Matosinhos peetud maailmameistrivõistlustel said Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp 49erFX klassis 38. koha ning Juuso ja Henri Roihu 49er klassis 75. koha. |
Horvaatia ja Kosovo mäng jäi laupäeval pooleli, sest väljak oli vihma tõttu väga sandis seisus, kirjutab Soccernet.ee.
"See, mis toimus, mõjutas meie mängu. Laupäeva õhtul öeldi meile, et me ei mängi ja me magasime umbes kaks-kolm tundi kauem kui tavaliselt," vahendab Hispaania meedia 31-aastase poolkaitsja sõnu.
"Hommikul aga ärkasime nagu oleksime sõjaväes, sest me pidime mängima. See pole nii olulise mängu jaoks kuigi adekvaatne ettevalmistus. Sellisel platsil mängimine on ohtlik, aga vigastused poleks kedagi huvitanud.
Nüüd peame mängima teisipäeval Türgi vastu ning FIFA ei tahtnud seda liigutada kolmapäevale. Neid ei huvita mängijad," oli Modric maruvihane. | Luka Modric saatis FIFA suunas teravaid kriitikanooli | https://sport.err.ee/616564/luka-modric-saatis-fifa-suunas-teravaid-kriitikanooli | Horvaatia ja Real Madridi poolkaitsjale Luka Modricile ei mahu pähe, kuidas FIFA käskis neil pooleli jäetud kohtumises Kosovo vastu etteteatamata platsile joosta juba järgmisel päeval. |
ilmi stsenaarium põhineb Vladimir Bogomolovi jutustusel "Ivan". 12-aastase Ivani lapsepõlv lõpeb päeval, mil fašistid lasevad maha tema ema ja õe. Poisi isa on juba rindel surma saanud. Orvuks jäänud Ivan liitub väeosaga ja hakkab tabamatuks luurajaks. Eluga riskides hangib ta hindamatuid andmeid vaenlase kohta. Kuid sõda on sõda...
Film "Ivani lapsepõlv" on ETV2 ekraanil 4. septembril kell 22:30. | Kultuuriportaal soovitab: "Ivani lapsepõlv" ETV2's | https://kultuur.err.ee/616572/kultuuriportaal-soovitab-ivani-lapsepolv-etv2-s | 4. septembril jõuab ETV2 ekraanile legendaarse Vene režissööri Andrei Tarkovski film "Ivani lapsepõlv". |
Rakendusuuringute programmi RITA tegevuse raames rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvaid sotsiaal-majanduslike eesmärkidega valdkonnaüleseid rakendusuuringuid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Esimese vooru raames telliti uuringuid 7,5 miljoni euro eest. Tulemas on teine voor eelarvega 9,5 miljonit eurot. Uues taotlusvoorus täpsustatakse uuringuteemade valimise korda ja sõnastatakse Eesti ühiskonnale olulised väljakutsed, mille lahendamisel on vaja teadlaste abi.
Haridusminister Mailis Reps märkis, et teadlased on soovitanud riigil suurendada rakendusuuringute rahastamist ning seda on ka tehtud. "RITA programmi kaudu suuname teadlasi tegelema ühiskonnale oluliste uurimisteemadega. Selleks, et riik toimiks rakendusuuringute targa tellijana, on vaja väga head koostööd ministeeriumite vahel ja ka ministeeriumite suuremat panust," ütles Reps.
Esmaspäevasel TAN-i koosolekul otsustati ka tellida Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemile välishindamine Euroopa Komisjoni poolt. Uut välishindamist on vaja, et valmistuda järgmiseks strateegiaperioodiks, mis algab pärast 2020. aastat.
Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb leida vastused küsimustele, kuidas saaks teadus- ja arendustegevus senisest veelgi rohkem panustada ühiskonna sotsiaal-majanduslikku arengusse. "Välishindamine peab andma soovitusi, kuidas tõhustada teadussüsteemi juhtimist ja valmistuda perioodiks, kui tõukefondide mahud vähenevad," märkis ta.
Üks nõukogu päevakorrapunkt oli ka teadusasutuste ja kõrgkoolide võrgu korrastamine. Tänavu 1. augustil ühines IT Kolledž Tallinna Tehnikaülikooliga ning 2018. aasta 1. jaanuarist ühinevad plaani järgi riigi teadusasutused Eesti Biokeskus ja Tartu Observatoorium Tartu Ülikooliga.
Teadus- ja Arendusnõukogu avaldas toetust konsolideerimisega jätkamiseks ning edasiste läbirääkimiste pidamiseks Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga. "Värsked teaduse evalveerimise tulemused kinnitavad, et asutuste ühinemised annavad häid tulemusi," ütles Reps.
Statistikaamet andis teadus- ja arendusnõukogule ülevaate teadus- ja arendustegevuse statistika kogumisest. TAN soovitas leida võimalusi, mis täpsustaks kogutavat statistikat, kuid teisalt lihtsustaks ettevõtjate jaoks oluliselt TA aruandlusega seonduvat.
TAN nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes, suunates seeläbi rahvusliku teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi arengut. TAN-i tööd juhib peaminister. | Nõukogu toetas 17-miljonilise eelarvega rakendusuuringutega jätkamist | https://www.err.ee/616578/noukogu-toetas-17-miljonilise-eelarvega-rakendusuuringutega-jatkamist | Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) toetas esmaspäevasel istungil riigile oluliste rakendusuuringutega jätkamist, uuringute eelarve koos halduskuludega on 17 miljonit eurot. |
Kuigi Mourinho on välja öelnud, et ilmselt Ibrahimovici selle aastanumbri sees vutiväljakul ei näe, siis on tal vähemalt teoorias ikkagi võimalik Unitedit Meistrite liiga alagrupiturniiril aidata, kirjutab Soccernet.ee.
Terve suve on olnud teada, et Costa ja Conte vahelt on must kass läbi jooksnud, aga ometigi jäi Hispaania koondislane üleminekuakna lõppedes Chelsea mängijaks. Kui ründaja meeskonna Premier League'i nimekirja lisati, siis Meistrite liiga omasse mitte.
Paar nimekat puudujat on ka Tottenham Hotspuril, kui Mauricio Pochettino otsustas, et 25 hulka ei pääse Vincent Janssen ja Erik Lamela.
Liverpool jättis üllatuslikult oma Meistrite liiga nimekirjast välja Nathaniel Clyne'i. Kuna tema suhted Jürgen Kloppiga peaks olema korras, siis tähendab see ilmselt, et mehe vigastus on oodatust tõsisem ja teda ei näegi vutiplatsil kuni jõuludeni.
Liverpool asendused paremkaitsesse on 18-aastane Trent Alexander-Arnold ja pigem keskkaitsjana tuntud Joe Gomez. Ragnar Klavan on Liverpooli koosseisus olemas. | Ibrahimovic ja Klavan nimetati Meistrite liiga koosseisu, Costa jäi välja | https://sport.err.ee/616570/ibrahimovic-ja-klavan-nimetati-meistrite-liiga-koosseisu-costa-jai-valja | Esmaspäeval nimetasid oma jalgpalli Meistrite liiga koosseisud Manchester United ja Chelsea ning kui Zlatan Ibrahimovic pääses Jose Mourinho valikusse, siis Antonio Conte jättis välja Diego Costa. |
Skvernelise sõnul ei näe Leedu enam lootust saada projektile Euroopa Liidu toetust, sest see vajaks kõigi Baltimaade toetust. Läti lükkas otsuse tegemise edasi, mistõttu ei ole võimalik esitada taotlust õigeks tähtajaks.
"Toetuse saamiseks on võtmetähtsusega, et see oleks regionaalne projekt, milles osalevad kõik Baltimaad – Leedu, Läti ja Eesti. Kui üks riik leiab, et neil on vaja veel poolt aastat, et otsust langetada, saame me aru, et tähtaeg jääb saavutamatuks ning me peame otsima teisi viise kuidas terminali ostu kulu maksumaksjatele vähendada," ütles peaminister esmaspäeval.
Taotlus tuleks esitada Euroopa Komisjonile oktoobris. Kuna Läti lükkas otsuse tegemise tuleva aasta esimesse kvartalisse, ei tule leppest midagi välja, nentis Skvernelis.
Arutelud regionaalse gaasitaristu üle algasid 2006. aastal, kui Baltimaad otsustasid koos kaaluda ideed rajada regionaalne LNG terminal. Kokkuleppele mitte jõudmise tõttu rentis Leedu aga Klaipėdasse terminali iseseisvalt.
Leedu kutsus hiljem teisigi üles tunnistama Klaipėda terminali kui regionaalset, et teha võimalikuks Euroopa toetuse saamine terminali väljaostmiseks. Eesti ei kiitnud seda mõtet aga heaks, tahtes selle asemel rajada LNG terminali Soome lahte. Seepeale nõustus Leedu regionaalse LNG taristupakettiga, kuhu kuuluksid Eesti ja Leedu terminalid ning Läti Inčukalnsi gaasihoidla. | Leedu peaminister: Balti LNG terminali leping on surnud | https://www.err.ee/616569/leedu-peaminister-balti-lng-terminali-leping-on-surnud | Leedu peaminister Saulius Skvernelis ütles esmaspäeval, et ühise Balti LNG turu leping, millega oleks saanud taotleda Euroopa Liidu rahastust Klaipėda LNG terminali ostmiseks, on surnud. |
Käsikirjad, mis kunagi reaalselt ei ilmu, või raamatud, mis pärast avaldamist igasuguse tähelepanuta jäävad, on poeetiline kujund, mille hõrk romantika on paljude vähetuntud loojate argipäev. Meie ajal on iga teine inimene kirjanik, vahel öeldakse isegi, et meil on kirjanikke rohkem kui lugejaid. Sellest tulenevalt on ka paratamatus, et paljud (tegelikult isegi enamik) raamatud on läbikukkumised. Algne paarikümne eurone hind langeb kümne, viie, kahe, lõpuks ehk isegi ühe euro peale, siis rändab sentide eest kuskile jääkidekasti kolletuma ja viimaks ampsab paberihunt selle tükkideks.
Ühest küljest müstifitseerib David Foenkinose "Henri Picki müsteerium" pealkirjale vastavalt seda piinatud geeniuse motiivi - Prantsuse väikelinna tagasilükatud käsikirjade raamatukogust leiab kirjastaja teksti, millest saab üleriigiline fenomen, andes justkui rohelise tule kõigile avaldamata teostele. Teisalt on see aga vaid pealispind ja lihtsustus, mis paneb inimese raamatut haarama, sest absurdse põnevusloo ümber kasvab raamatu käigus mõnus väikelinnahüsteeria, mis paneb sealsed elanikud oma rutiinist välja murdma ja keerama oma mugavas rütmis elud pea peale.
Hiljuti ilmus Punase raamatu sarjas Narine Abgarjani "Taevast kukkus kolm õuna", mis mängis välja sarnased kaardid - lugeja visatakse keset tavainimeste igapäeva, kus pisitülidest ja mikrosündmustest kasvab samm-sammult välja laviin, mis lükkab kõik täie hooga segamini. Abgarjani tüüne Armeenia sai seeläbi fantastilise ja müütilise võtme, Foenkinos jääb reaalsuse piiresse ning mängib pigem inimeste varjatud elujõu peale. "Henri Picki müsteerium" on täis lootust, seal tabab ka kõige kibestunumat inimest õnn, mis ei pruugi olla küll midagi suurt, kuid nende inimeste vaguraid elusid arvestades piisab ka vähesest.
See õnn ja rõõm, mis sealseid inimesi ootamatult tabab, on tragikoomiline, kohati isegi kui paroodia, ent doseeritud nii täpselt, et mõjub veidral kombel elutruult ja loomulikult. Foenkinose tegelastel pole kuhugi väga kiiret, neile meeldib see reaalsus, milles nad elavad, kuid elu surub vägisi teisele rajale.
"Henri Picki müsteeriumis" joonistub välja suure muutuse tuules oleva Prantsusmaa, mis on kui kirjandusaustajatest tulvil imedemaa, minnes seejuures kohati sama hullumeelseks kui Michel Hoellebecq "Alistumises" enda islamistliku düstoopiaga. Luuakse tagasilükatud käsikirjade päev, ka kõige kirjanduskaugemad inimesed loodavad endas leida peitud sõnameistritalendi, kogu meedia üritab paljastada hitt-teose taga olevaid saladusi. See on kui unistus maailmast, kus kirjandusel oleks veel sedavõrd suur mõjuvõim, et suunata kogu riigi pilk ühele raamatule. Kuuleme praegugi vahel sõnu " bestseller" ja "ülemaailmne sentsatsioon", kuid need lood seal taga ei ole kunagi midagi säärast, nagu siin raamatus.
Ilukirjandus üritab liiga tihti mahtuda mingisse kasti ning kui ühte kasti on juba ronitud, siis teistesse naljalt suruma enam ei hakata. David Foenkinos proovib just meelega võimalikult mitut märki korraga tabada, segades põnevusloo, absurdi, kirjandusteemalise pila ja pehme armastusloo. Sellest põimub kokku mõnus Prantsuse väikelinna vaikelu, kus ootamatu rikkus, kuulsus ja edu toob välja inimeste tõelise näo. Selle segaduse ja paanika keskel on aga mõnus olla, "Henri Picki müsteeriumi" kangelased (kui neid nii võib nimetada?) on soojad ja lihtsad inimesed, kellega võiks vabalt ühe õlle võtta.
Kerge lugemine, mis ei esita lugejale erilisi nõudmisi, kuid pakub see-eest vastu meeldiva maailma, kuhu ära eksida. Kellele ei meeldiks üks rahulik Prantsuse väikelinn, milles ringi rännata? | Arvustus. Õdus segadus ja paanika Prantsuse väikelinnas | https://kultuur.err.ee/609731/arvustus-odus-segadus-ja-paanika-prantsuse-vaikelinnas | Uus raamat
David Foenkinos
"Henri Picki müsteerium"
Tõlkinud Pille Kruus
Kirjastus Tänapäev
240 lk. |
Nelja või rohkema reisijaga autode lubamist ühistranspordi rajale ei pea transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa mõttekaks, sest see paiskaks segi ühistranspordi tiheda tipptunni graafiku, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kõige suuremad ummikud tekkisid hommikul tavapärastesse kohtadesse - Haabersti ja Pirita suunal. Liiklust mõjutab tugevalt Haabersti ristmiku ehitus, ent probleemiks on ka väga paljude autojuhtide oskamatus või teadmatus valida teine marsruut.
"Näiteks, kui oli Paldiski maanteel ülisuur liikluskoormus ja sellest mõjutatud kogu Õismäe liiklus, siis näiteks Männiku tee oli praktiliselt sõidukitest tühi. Inimesed, kes tulid Keila suunalt oleks võinud sõita mööda Tallinna ringteed edasi ja siseneda linna Männiku teelt ilma takistusteta ja selletõttu hoida väiksemat koormust ka Haaberstis, samas Haaberstis ei kasutatud Pikaliiva tänavat," kommenteeris Rüütelmaa. | Kooliaasta algus tõi tavapärased ummikud | https://www.err.ee/616562/kooliaasta-algus-toi-tavaparased-ummikud | Tallinnas on käes kõige suurema liikluskoormusega nädal aastas, sest kooliaasta algus tõi kaasa tavapärased ummikud. |
D-alagrupis teenis Läti koondis kolmandast mängust tabelisse teise võidu, kuigi viimase veerandi täielik kokkukukkumine jätab lätlastele kindlasti mõru maigu suhu. Kohtumise 97:92 (25:20, 25:20, 34:18, 13:34) võitnud Läti kaotas viimase veerandi aga koguni 21 punktiga ning mängis seni sisse tehtud edu peaaegu maha.
Kristaps Porzingis kogus võitjate parimana 28 punkti ja 8 lauapalli, Davis Bertans lisas 22 silma, Janis Strelnieks 13 punkti ja 9 korvisöötu ning Janis Timma 11 punkti ja 9 lauapalli. Suurbritannia poolel tõi Gabe Olaseni 23 punkti ja 10 lauapalli ning Kyle Johnson lisas 18 silma.
C-alagrupis õnnestus esimene võit teenida Ungari koondisel, kes mängis 85:73 (23:16, 21:17, 22:25, 19:15) üle Tšehhi meeskonna. Mängu domineeris ungarlaste poolel nende kapten Adam Hanga, kes viskas 31 punkti, hankis 8 lauapalli ja andis ka 8 korvisöötu. Tšehhide poolel vastas Tomaš Satoransky 18 punkti ja 7 lauapalliga.
Ungari jaoks oli seejuures tegemist esimese võiduga Euroopa meistrivõistlustel aastast 1969. | VIDEOD | Adam Hanga vedas Ungari ajaloolise võiduni, Läti samuti edukas | https://sport.err.ee/616559/videod-adam-hanga-vedas-ungari-ajaloolise-voiduni-lati-samuti-edukas | Neljas erinevas riigis toimuval korvpalli EM-finaalturniiril said esmaspäevastes esimestes kohtumistes võidurõõmu maitsta Läti ja Ungari. |
„EKRE Lihula osakond otsustas tõrvikute valgel seda päeva meeles pidada ja viia mälestusmärgi asupaika lillekompositsiooni ja küünlad meenutuseks ja austamaks nende meeste vägitegusid kes 1940-1945 seisid Eesti iseseisvumise eest,” teatas ERR-ile EKRE kohalik liider Meelis Malk.
Malki sõnul oli 13 aasta tagune samba teisaldamise otsus ennatlik ega arvestanud rahva arvamusega.
Koos EKRE Lihula osakonna liikmete ja huvilistega viibis meenutushetkel ka tolleaegne vallavanem Tiit Madisson.
„Õhtu lõpuks otsustati, et võimalusel hakatakse taaskord taotlema samba oma esialgsele asupaigale tagasi toomist,” märkis Malk.
Lihula ausammas teisaldati 2. septembril 2004 Juhan Partsi valitsuse korraldusel ja see tõi kaasa konflikti kohalike elanikega. Viimastel andmetel on sammas Lagedi vabadusvõitluse muuseumis. | EKRE tahab Lihula sammast tagasi tuua | https://www.err.ee/616558/ekre-tahab-lihula-sammast-tagasi-tuua | EKRE Lihula osakond meenutas laupäeval Lihula kalmistul sealt 13 aasta eest teisaldatud ausammast ja otsustas hakata taotlema samba taaspüstitamist. |
Mikser tänas Poola kolleegi panuse eest Balti regiooni julgeoleku tagamisse. "Eesti ja Poola näevad praeguseks hetkeks kujunenud julgeolekuolukorda ühtemoodi ning mõistavad vajadust NATO heidutusvõimet tugevdada," ütles välisminister. "Jagame ka seisukohta, et atlandiülene koostöö on regiooni julgeoleku seisukohalt väga oluline."
Eesti Euroopa Liidu eesistumisest rääkides märkis Mikser, et Eesti soovib näha ühtset ja otsustusvõimelist ELi. „Peame rääkima ühel häälel, et olla usaldusväärne partner meie liitlastele,“ ütles Mikser.
„Ainult nii saame Euroopa Liiduna ületada ühised väljakutsed ja tulla kriisidest tugevamana välja,“ ütles ta. Välisministrid arutasid ka eelseisvat välisministrite mitteametlikku kohtumist Tallinnas selle nädala teises pooles. | Mikser tänas Poola kolleegi panuse eest Baltikumi turvalisusesse | https://www.err.ee/616555/mikser-tanas-poola-kolleegi-panuse-eest-baltikumi-turvalisusesse | Välisminister Sven Mikser kohtus esmaspäeval oma Poola kolleegi Witold Waszczykowskiga, kellega arutati Eesti ja Poola suhteid, julgeolekuolukorda, Eesti eesistumist ja idapartnerlusega seonduvat. |
Enne viimast etappi üldarvestuses kolmandat kohta hoidnud CFC Spordiklubi rattur kogus 2679 punkti. Jõeäärele järgnesid Vahur Valvas 2628 ja senine liider Kristo Prangel (CFC Spordiklubi) 2611 silmaga.
Naistest saavutas kokkuvõttes esikoha Mathilde Manuela Nigul (1729), poodiumile tõusid veel Kristin Rõzko (1545) ja Tea Lang (1502).
Noorte esikolmiku moodustasid Stefan Lootus (1642; Kuusalu Rattaklubi), Claid Põrk (1586) ja Maik Salla (1531).
Võistkondlikus arvestuses pälvis ülekaaluka üldvõidu CFC Spordiklubi 10 523 punktiga, teine-kolmas olid vastavalt Hawaii Express (9751) ja AB Grupp KJK (9549).
Stabiilset osalemist premeerivas auhinnaprogrammis "Kullapada" jäi sõelale 73 vaprat ratturit, kes igaüks auhinna võitis. Loosis osalesid rattasõbrad, kes finišeerisid kõigil kas Filter maanteekarikasarja või Filter temposõidu karikasarja etappidel. Kõiki tulemusi saate vaadata siit.
Uue hooaja temposõidu karikasarja ja maanteekarikasarja etappidele registreerimine algab oktoobris toimuval traditsioonilisel Rattalaadal. | Gert Jõeäär tõusis viimase etapiga Filter maanteekarikasarja üldvõitjaks | https://sport.err.ee/616553/gert-joeaar-tousis-viimase-etapiga-filter-maanteekarikasarja-uldvoitjaks | Filter maanteekarikasarja finaaletapi, Rae valla teedel peetud Fakto Auto Tallinna rahvasõidu võitnud Gert Jõeäär kindlustas ühtlasi ka Eesti suurima maanteeratturile mõeldud sarja üldvõidu. |
Kohtu esindaja Janar Filippov kinnitas ERRile, et KR Juhtimisteenuse AS on tänavu juunis esitanud hagi Paavo Pettai vastu, see on menetlusse võetud, kuid istungi kuupäeva pole paika pandud.
Pettai ütles, et hagi puudutab tema vastu ühest laenulepingust tulenevalt esitatud rahalist nõuet. Täpsemalt nõude sisu või summa suurust ei tahtnud Pettai veel kommenteerida.
"Läbirääkimised on pooleli, vaatame, kuidas see laheneb," sõnas ta.
Pettai kinnitas, et kohtuasi on otsapidi seotud Keskerakonna garantiikirjadega.
"Ametlikult kinnitamata andmetel on juhtum seotud 2009. aasta valimiste rahastamisega."
Oliver Kruuda ei soovinud kohtuasja kommenteerida. "Arvan, et see on ikkagi osapoolte omavaheline asi," lausus Kruuda.
Ametlikult kinnitamata andmetel on juhtum seotud 2009. aasta valimiste rahastamisega. Toona Keskerakonna aukohtu esimehe ametit pidanud Ain Seppik, kes alates 2013. aastast kuulub Reformierakonda, ütles, et ei tea asjast absoluutselt mitte midagi.
"Mina olin Keskerakonnas küll isegi finantssekretär, aga see oli vist 2007. aastani ja siis, pärast 2007. aasta valimisi olid asjad üldiselt korras. Pärast seda hakkas asi muidugi finantsiliselt korrast ära minema," nentis ta.
Seppiku sõnul kirjutas ta aukohtu esimehena juhatuse liikmetele ja esimehele pärast 2009. aasta valimisi kirja, kus juhtis tähelepanu, et olukord on vilets - Keskerakond oli võlgu 30 miljonit krooni - ja pakkus välja, et erakonna kontor tuleb maha müüa või seda vähemalt kaaluda.
"Nii et probleemid olid, aga konkreetselt ei oska mitte midagi öelda," sõnas Seppik. "Pean küll tunnistama, et kahjuks läks Keskerakonnas nii, et kui kuskil 2009. aastani või umbes nii tegelesid erakonna enda inimesed rahaasajadega, siis siin hakkas millegipärast väga olulist rolli mängima Paavo Pettai. Rohkem ma ei oska öelda, eks nüüd on selgunud mõnevõrra ka selle asja tagapõhjad".
Ka toonane Keskerakonna juhatuse liige Kalle Laanet (praegu Reformierakond) ütles, et kuuleb asjast esimest korda.
"Arvan, et need laenud tagati kõik ühe mehe allkirjaga. Selle mehe nimi on Edgar Savisaar. Mulle küll ei meenu, et selline asi oleks juhatuses olnud," nentis ta.
Ka senini Keskerakonna juhatusse kuuluv Aadu Must ei ole enda kinnitusel asjaga kursis. "Garantiikirjad on minu jaoks mingi müstika, millest kuulsin esmakordselt vahetult enne nende laiale avalikkusele teatavaks saamist," lausus Must.
Keskerakonna volikogu aseesimees ja peasekretär Mihhail Korb ütles, et ei tea sellest samuti midagi.
Eelmise aasta sügisel selgus, et Keskerakond on andnud Paavo Pettai osaühingule Midfield garantiikirjad kogusummas 730 000 eurot. Rahalise olukorra parandamiseks otsustas erakond müüa maha oma Toompeal asuva kinnistu. Praeguseks on müügi eelleping sõlmitud. | Kruuda nõuab Pettailt Keskerakonna garantiikirjadega seoses võlga tagasi | https://www.err.ee/616536/kruuda-nouab-pettailt-keskerakonna-garantiikirjadega-seoses-volga-tagasi | Oliver Kruudale kuuluv KR Juhtimisteenuse AS esitas juunis Harju maakohtusse hagi reklaamiärimees Paavo Pettai vastu, viimase sõnul on kohtuasi seotud ka Keskerakonna garantiikirjadega. Keskerakonna toonased juhtfiguurid enda kinnitusel juhtunuga kursis ei ole. |
"Ühe kinnipeetu advokaat teatas, et ta on piiranguteta vabastatud," ütles Saksa välisministeeriumi esindaja, lisades, et ministeerium otsib infole sõltumatut kinnitust.
Berliin teatas reedel, et Türgis vahistati neljapäeval "poliitilistel põhjustel" kaks Saksa kodanikku.
Kahe riigi suhted olid juba enne vahistamisi äärmiselt pinevad. | Türgi vabastas "poliitilistel põhjustel" vahistatud sakslase | https://www.err.ee/616547/turgi-vabastas-poliitilistel-pohjustel-vahistatud-sakslase | Türgi vabastas ühe kahest "poliitilistel põhjustel" vahistatud Saksa kodanikust, teatas Berliin esmaspäeval. |
Taavi Libe tunnistas ETV sügishooaja avapäeval, et trahve on ta oma elus päris palju saanud.
Uue liiklussaate aluseks on täiesti reaalsed sündmused. "Oleme võtnud kokku 20 juhtumist, millest 18 on lõppenud surmaga. Oleme need õnnetused lahti võtnud, taaslavastanud neid kuni selle hetkeni, kui tegid liiklejad selle otsuse, mis lõpuks viiski traagiliste tulemusteni. Üritame ekspertide abiga välja mõelda, mida nad oleksid pidanud tegema teisiti. Kui palju oleks saanud kaasinimesed neid aidata ja kas oleks üldse saanud midagi muuta," selgitas Libe.
Seni peamiselt Vikerraadio eetrist tuntud Libe siirdub nüüd teleekraanile, kuid suurt hirmu ei tunne. "Väga hästi olen vist valmis. Ma olen piisavalt ilus küll, ma arvan," muigas ta.
Asjaolu, kuidas just Taavist sai uue liiklussaate juht, oli väga lihtne: "Valiti niimoodi, et mulle helistati ja küsiti, kas sul on autojuhiluba. Ma ütlesin, et mul on ja siis kutsutigi." Samas tunnistas ta, et uue saate võtetete käigus on juba ette tulnud olukordi, kus talle on öeldud, et hoolimata juhiloa olemasolust sõidab ta päris halvasti. "Kui sul on ikkagi neli kaamerameest ja helimeest ja režissöör autor, siis alguses võtab ikka natukene võbelema küll. Selles mõttes on küll see vahe raadioeetriga päris suur. Raadios ma ikkagi saan üksi kõik nupud ka keeratud, aga teles on keerulisem."
"Punane sekund" jõuab ETV eetrisse 21. septembril. | Uus hooaeg | Liiklussaate vedaja Taavi Libe on halb juht, kuid televisiooni jaoks piisavalt ilus | https://menu.err.ee/615856/uus-hooaeg-liiklussaate-vedaja-taavi-libe-on-halb-juht-kuid-televisiooni-jaoks-piisavalt-ilus | Sellest sügisest stardib ETV-s uus liiklussaade, mille rooli taha asub "Vikerhommiku" vastutav toimetaja Taavi Libe. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.