text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul on oluline teadvustada liikuva eluviisi olulisust ja positiivset mõju nii töötajale kui ka ettevõtte jaoks. „Töötaja, kes regulaarselt liikumisharrastusega tegeleb, on tervem, õnnelikum ja produktiivsem, tal on rohkem häid mõtteid ja parem keskendumisvõime. Seega annab regulaarne liikumine palju nii töötajale endale kui ka tööandjale. Ka väikeste, lihtsate ja üldse mitte ajamahukate lahendustega saab töökohal liikumisharrastuse julgustamiseks ja edendamiseks palju ära teha nii inimene ise kui ka töökoht, peaasi on pealehakkamine ja ettevõtlikkus,“ ütles Sõõrumaa pressiteate vahendusel.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on liikumisharrastajate arv ühiskonnas küll kasvamas, kuid iga viies täiesealine Eesti elanik ei liigu isegi minimaalse soovitusliku normi piires. „See on koht, kus riik koostöös tööandjatega saab kindlasti rohkem ära teha. 2018. aasta alguses rakendub Kultuuriministeeriumi ettepanekul maksumuudatus, millega luuakse tööandjatele võimalus toetada töötajate terviseedendamist ja sportimist maksuvabalt 400 euro ulatuses aastas. Usun, et see toob rohkem inimesi tervislike eluviiside juurde ning järgmised liikumisharrastuse uuringud näitavad meile veelgi positiivsemaid tulemusi,“ sõnas Saar.
Töökohasport tähendab tööajal tehtavat või tööandja poolt soodustatud liikumist. Selle eesmärk on aidata kaasa töötaja heale tervisele ning vaimsele ja füüsilisele võimekusele. Igapäevased tööülesanded ei taga piisavat kehalist vaheldust, vaid pigem võivad seda hoopis pärssida ning koguni vigastusi põhjustada, kui tööajal hoitavaid staatilisi asendeid või ühekülgseid liikumismustreid mõtestatult ei tasakaalustata. Töökohaspordikuu on hea võimalus positiivsete muutuste tegemiseks, panustades oma töötajate tööergonoomikasse, kontorivõimlemisse ja igapäevasesse liikumisse. Tööandjate kõrval on oodatud initsiatiivi võtma ka töötajad ise, leides viise liikumiseks iseseisvalt või kolleegidega.
Teemakuu sai avapaugu esmaspäeval Telliskivi Loomelinnaku väljakul toimunud üritusel „Sportlik lõunapaus!“, kus peeti suur ühisvõimlemine, paarisorienteerumine Kalamajas ja sõbralik lõuatõmbevõistlus. Teiste seas võtsid osa ka aktiivsed töökohasportijad Roman Fosti, kes maratonijooksu kõrvalt töötab igapäevaselt audiitorina, Tõnu Tõniste, kes ettevõtluse ning EOK asepresidendi ja tippspordikomisjoni juhi ameti kõrvalt jõuab tegeleda ka purjetamise ja tervisespordiga, ning Allar Levandi, kes spordiennustusportaali juhtimise kõrval tegeleb jätkuvalt aktiivse liikumisega.
Septembri jooksul toimub üle Eesti palju üritusi ja ettevõtmisi, millest igaüks saab osa võtta või ise kolleegidega mõne liikumisürituse korraldada. Kogu kuu vältel kestab projekt "Kondimootoriga tööle", mille eesmärk on innustada töötajaid aktiivsemalt liikuma ning ära kasutama neid minuteid ja tunde, mil liigutakse kodust tööle ja töölt koju. Liikumisviisidena lähevad arvesse kõndimine, kepikõndimine, jooksmine, rattasõit ning rulluisutamine. See, kui pika osa töö- või koduteest läbib osaleja kondimootoril, on tema enda otsustada.
Firmaspordi sügisspartakiaad 23.–30. septembril toob kokku Eestis tegutsevate ettevõtete töötajad sportlikuks nädalaks: osa saab võtta sõudeergomeetrite võistlusest, bowlingust, mini-reketlonist, pokkerist, kardisõidust, lamades surumisest, ujumisest ja vibulaskmisest. Lähemat infot ja lingid ürituste kohta leiab EOK kodulehelt www.eok.ee.
Töökohaspordikuu kõrghetk saabub aga septembri viimasel nädalal, kui toimub suur Spordinädal. EOK ja Ühenduse Sport Kõigile eestvedamisel toimuval spordinädalal korraldatakse üle Eesti ligi tuhat sportlikku sündmust koolides, spordiklubides ja töökohtades. Spordinädala korraldajad kutsuvad üles ettevõtteid ja organisatsioone korraldama nädala jooksul aktiivseid lõunapause, tervisepäevi, matkapäevi, ettevõtte-siseseid spordivõistlusi, liikumisraja ühiskülastusi jms. Ideid spordinädala läbiviimiseks ja sündmuste registreerimise lingi leiate koduleheküljelt www.spordinadal.ee.
Töökohaspordikuud korraldab Eesti Olümpiakomitee koostöös Ühendusega Sport Kõigile ja Kultuuriministeeriumiga. Teemakuu eesmärk on teadvustada liikuva eluviisi olulisust, selle postiivset mõju ning võimalusi üleüldise efektiivsuse tõstmiseks ettevõttes. EOK on sel aastal korraldanud juba kolm teemakuud – töökohaspordikuule eelnesid veebruaris toimunud terviseradade kuu ning aprillis fitnessikuu. Varasematel aastatel on EOK eestvedamisel toimunud Liikumisaasta ning kampaania „Eestimaa liigub“.
Mis on töökohasport?
Töökohasporti võib jagada mitmeks valdkonnaks:
- Kontorivõimlemine ja igapäevane liikumine. Töökohtadel tehtavad teadlikud liikumispausid, mille abil saame tasakaalustada töö ajal hoitavad staatilisi asendeid või ühekülgset liikumismustrit. Siia alla käib ka näiteks teadlikult aeg ajalt kontorilaua tagant püsti tõusmine jms.
- Kontorivõistlused on töökohal ja oma kolleegide vahelised kergemad sportlikud jõukatsumised. Näiteks sammulugemisvõistlused või kontoris peetav ping-pongi- või lauajalgpalliturniir. Nende eesmärgiks on motiveerida töötajaid suurendama oma igapäevast liikumishulka.
- Treeningutoetus ja ühistreeningud. Töötajatele makstava treeningutoetuse või kontoris korraldatavate ühistreeningute eesmärk on tagada see, et töötaja saavutaks endale igapäevaelus vajaliku aktiivse liikumise hulga. Sellega käib kaasa paranenud tervis (vähem haiguspäevasid) ja suurenenud tööviljakus (paraneb tähelepanu ja töövõime).
- Töökohasport. Ettevõtete vahelised üleriigilised või rahvusvahelised võistlused, mille eesmärk on pakkuda sportlikku ajaviidet ja väljundit ettevõtte kõige sportlikumatele töötajatele. Väljund tõsisematele sportimishuvilistele aitab neid veelgi motiveerida ning ühtlasi läbi eeskujude suurendada ka teiste töötajate liikumisaktiivsust.
- Tööergonoomika pole küll otseselt seotud liikumise ja spordiga, kuid on eelduseks, et tööpäeva kestel hoitavad asendid teeksid meile võimalikult vähe kahju ega põhjustaks vigastusi. | Septembris toimub üle-eestiline töökohaspordikuu | https://sport.err.ee/616545/septembris-toimub-ule-eestiline-tookohaspordikuu | Septembris tähistatakse Eesti Olümpiakomitee, Ühenduse Sport Kõigile ja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel töökohaspordikuud, mille eesmärk on kutsuda inimesi üles töökohal või kolleegidega liikuma ning tööandjaid üles looma oma töötajatele liikumisvõimalusi. |
"Oleme teinud tõrvajälgi nähes varem automaatselt eelduse, et selle valmistamine nõudis suhteliselt kõrgel tasemel vaimseid võimeid. Oletati, et neandertallased pidid hoidma tule temperatuuri pikka aega kindlas vahemikus, nagu tehakse seda tänapäeval. Kuid näitame, et piisavalt hea tulemuseni on võimalik jõuda ka teisiti," selgitas uurimuse esimene autor Paul Kozowyk, Leideni ülikooli antropoloog ERR Novaatorile. Nii või teisiti oli lõpptulemuse näol omal ajal tegu revolutsioonilise tehnoloogilise edusammuga.
Peaasjalikult kasutasid neandertallased tõrva näiteks kirve- ja odaotste tugevamalt käepidemete külge kinnitamiseks. Liimaine lihtsustas oluliselt kahest või enamast osast koosnevate tööriistade valmistamist. Eelnevalt ürginimeste laagripaikadest leitud tõrvatilgad viitavad, et liimaine leidis rakendust vähemalt 200 000 aasta eest. Ammu enne keraamiliste anumate kasutuselevõttu, mis võimaldasid seda suures koguses toota näiteks mesopotoomlastel.
Neandertallaste kasutatud tehnikast parema aimduse saamiseks kasutas Kozowyk kolleegidega sadade tuhandete aastate neandertallaste käsutuses olnud tööriistu ja abivahendeid – tuhka, tuld, teravaid kive, kasetohtu ja puuokstest punutud võrku.
"Lähtusime eeldusest, et innovatsioon peitus juba olemasolevate vahendite kasutamisel algsest erineval otstarbel. Me ei saa ilmselt kunagi täpselt teada, mis uuenduseks sädeme andis, aga selleks võis olla näiteks lõkkes osaliselt söestunud männikoor või kasetoht," nentis Kozowyk. Mõnikord kogunevad söestunud koore pinnale tõrvatilgad.
Kokku pani Kozowyk kolleegidega proovile kolm erineva keerukusastmega meetodit. Töörühm leidis, et neist isegi kõige lihtsama – kasetohu korduvalt kuuma tuha sisse kastmisega – oli võimalik toota tõrva piisavas koguses näiteks odaotsa varre külge kinnitamiseks.
Korraga suurema koguse liimaine valmistamiseks võis aga rakendust leida keerukam "tõstetud struktuuri" meetod. Madalasse süvendisse paigutatakse kasepuust kauss, mis kaetakse pajukoorest punutud võrguga. Sellele omakorda asetatakse kasetoht. Viimaks kaetakse kõik õhukese mullakihiga ja süüdatakse sellel lõke. "Meetod võimaldas toota kõige kvaliteetsemat tõrva ja teha seda ühtlasi ka kõige tõhusamalt. Kuid me ei saa neid (meetodeid) tegelikult sellisel kujul otseselt võrrelda. Kõik sõltus hetkevajadusest," laiendas antropoloog.
Kozowyk lootis, et tulemused annavad parema aimduse, mida täpselt arheoloogid neandertallaste laagripaikadest otsima peaksid. See omakorda aitaks saada ka parema pildi sellest, millist meetodit nad ühel või teisel juhul tõrva tootmiseks rakendasid. Sõltuvalt tehnikast on tõrva keemiline koostis veidi erinev.
Antropoloogide kogukond laiemalt näeb uurimuse tulemusi järjekordse märgina, et arhailine ja nüüdisaja inimeste jaoks tahumatu välimus ei pruugi automaatselt võrduda lihtsakoelise käitumisega. Pigem olid kõik toona elanud inimesed võimelised sarnasteks saavutusteks. Hoolimata sellest, millisel mandril nad elasid või millisesse liiki kuulusid.
Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports. | Antropoloogid jõudsid neandertallaste liimi valmistamise saladusteni | https://novaator.err.ee/616542/antropoloogid-joudsid-neandertallaste-liimi-valmistamise-saladusteni | Neandertallased – inimeste väljasurnud lähisugulased – leiutasid esimese liimi juba enam kui 200 000 aasta eest. Tõrva täpne valmistamisviis on jäänud aga seniajani ebaselgeks. Hollandi eksperimentaalarheoloogid teatavad nüüd, et toona neandertallaste käsutuses olnud vahenditega oleks nad saanud seda teha lausa kolmel erineval viisil. |
Vao Köögi kaubamärki kasutav varjupaiga elanikkond on käinud mitmetel väliüritustel toitlustamas alates 2015. aastast, mil nad kutsuti ootamatult Sõbraliku Eesti üritusele. Just sedasi - kutse peale - on nad sestpeale käinud palju kordi toitlustamas. Praeguseks on kontol juba osalemised Tallinna tänavatoidu festivalil ja arvamusfestivalil, korduvalt on käidud ka kinniseid üritusi toitlustamas, Kiltsi põhikoolis korraldatakse pidevalt kultuuriõhtuid, kus lisaks toitlustamisele räägitakse ka teiste maade kultuurist, keelest, geograafiast jm.
Ettevõtlusvormi Vao Köök veel vormistanud ei ole, sest tegemist on pigem sotsiaalse ettevõtmisega, mille eesmärk on tutvustada erinevaid kultuure ja neid esindavaid inimesi toitlustuse abil.
"Meil ei ole praegu veel ettevõtlusvormi, sest praegu me ei ole veel orienteeritud sellele, et saada kasumit. Eesmärk on minna välja oma inimestega ja luua kontakte Eesti inimestega, aga ilmselt on see hea väljund, mida annab edasi arendada," ütles Vao keskuse juht Jana Selesneva. "Nii näevad varjupaiga inimesed meie tänavakultuuri ja Eesti inimesed näevad, et neil on ka midagi siinsele ühiskonnale pakkuda ja midagi öelda ning nad ei ole siin, et lihtsalt mingeid hüvesid saada."
Selesneva sõnul teevad varjupaiga elanikud seda kõike vabatahtlikkuse alusel, tasu saamata. Tooraine toitlustuseks soetab varjupaik ning iga üritusega püütakse toorainele kulunud raha tagasi teenida. Kaasnevad kulud on suured - üritustel tuleb tasuda kohamaksu, rentida köögitehnikat, korraldada transporti. Vahel on nulli tulemine õnnestunud, alati mitte, ent kokkuvõtteks hindab Selesneva Vao Kööki käekäigu heaks, mis innustab ettevõtmisega jätkama.
Kokad roteeruvad
Vao Köögis tegusevad inimesed vahetuvad, vastavalt sellele, kes parasjagu varjupaigas elavad. Nii varieerub ka toit, mida väliüritustel pakutakse. Lisaks vahetutele toidutegijatele võivad toitlustuspaigale kaasa minna kõik soovijad, nii tekib teistelgi kohalikega kontakt ja varjupaigalised adapteeruvad paremini.
"Oleme käinud väljas Sudaani köögiga, Ukraina, Albaania, Gruusia, Dagestani, Iraani, Sri Lanka köökidega," loetles Selesneva.
Mõned Vao Köögist toitulstuskogemuse saanud inimesed on pärast keskusest lahkumist asunudki tööle toitlustuses. Selesneva teab perekonda, kes plaanib kondiitri- ja pagaritöökojaga alustada, samuti töötavad mitmed endised asukad söögikohtades või omandavad kutsekoolis abikoka või kondiitri ametit.
Vao Köögis toidutegemiseks kokapabereid omama ei pea, ent kogu paberimajandus, mida riik toitlustamiseks nõuab, alates tervisetõendist ja lõpetades enesekontrolliplaaniga, on tehtud. Selesneva sõnul on oluline, et varjupaiga inimesed saaksid aru, kuidas meil asjaajamine käib ning ei teeks ka ise tulevikus järeleandmisi.
Ehkki kõigil köögis tegutsejatel on kogemus kodutoiduga olemas, on kõige keerulisem arvestada näiteks vajadusega toitlustada ära 400 inimest. Eelarvestamise ja toidukoguste arvestamisega on abiks AS Hoolekandeteenuste toitlustusnõustaja.
Negatiivseid kogemusi Vao Köögil olnud ei ole. Vastupidi, hea toit ja inimlik kontakt on tekitanud toidutegijate vastu huvi ning eelarvamused on sulanud, kinnitas Selesneva. Kõige paremini on tema hinnangul võetud Vao Köögi vahendusel vastu Sudaani, Iraani ja Sri Lanka köök. | Vao Köök toob varjupaiga elanikud eestlaste sekka | https://www.err.ee/616524/vao-kook-toob-varjupaiga-elanikud-eestlaste-sekka | Mitmel väliüritusel on silma hakanud toitlustaja Vao Köök, kus teevad süüa varjupaigakeskuse elanikud. Tegemist on siiski sotsiaalse, mitte ärilise projektiga, mille eesmärgiks on luua toidu abil sidemeid kohalike elanike ja varjupaigataotlejate vahel. |
Reedel võõrustas pärnakaid Andrus Raadiku koduklubi Pielavesi Sampo Volley. Eelmise aasta Soome pronksiklubile pärnakad vastu ei saanud ja vastu tuli võtta kindel 0:3 kaotus (geimid 20:25, 18:25, 16:25) Lisaks mängitud neljas geim õnnestus pärnakatel võita 25:21, vahendab volley.ee.
Laupäeval mängiti kaks mängu ja mõlemad õnnestus Pärnu Võrkpalliklubil võita. Hommikul andis kõva lahingu Soome esiliiga tippu kuuluv KyKy Betset Kyyjärvi, viiegeimilises mängus tuli siiski võõrustajatel alla vanduda 2:3 (24:26, 22:25, 25:13, 25:13, 15:11). Õhtul oli vastaseks paari aasta tagune Soome meister ja eelmise hooaja viies Kokkolan Tiigerit. Pärnu VK võitis 3:1 (21.25, 25:23, 25:13, 27:25).
Soome turneel valis Pärnu VK meeskond ka uue kapteni, kelleks on algaval hooajal Harri Palmar. "Hooaja algusele kohaselt kõikusime äärest ääreni, küll oli üks element parem, teine kehvem ja järgmine mäng vastupidi jne. Saime oma kolm mängu kätte, millest kaks olid head mängud Soome kõrgliiga võistkondadega. Igati asja ette läinud turniir," võttis peatreener Avo Keel Pärnu klubi pressiteate vahendusel kontrollmängud kokku.
Tallinna Selver testis vormi kahel korral Joensuu Karelian Hurmose vastu ja saavutas 4:1 ning 3:2 võidu. Esindusmeeskonna sidemängija Tauno Lipp jäi nähtuga rahule. "Kaks esimest treeningmängu näitasid meeskonda positiivses valguses. Võitsime küll mängud 4:1 ja 3:2, kuid ennekõike oli tähtis, et noored mehed said ennast näidata ja näitasid ennast heast küljest. Mängisime erinevate rotatsioonidega, et kõik mehed saaksid kõikide meeste kõrval üksteist väljakul tunda. Meeldis, et just geimi lõppudes näitasime ennast heast küljest ja tegime võimalikult vähe otse oma vigu. Juba järgmisel nädalavahetusel saame testida täit koosseisu Rakvere turniiril, kui meeskonnaga taasliituvad koondislased," lausus Lipp klubi Facebooki lehekülje vahendusel.
Algaval nädalalõpul mängib Selver kontrollturniiril Rakveres ja Pärnu Tartus. Baltikumi võrkpalliklubisid ühendav Credit24 meistriliiga hooaeg algab 30. septembril. | Pärnu VK ja Tallinna Selver testisid vormi Soomes | https://sport.err.ee/616537/parnu-vk-ja-tallinna-selver-testisid-vormi-soomes | Koduse võrkpalli klubihooaeg jõuab tasapisi aina lähemale ja nii hakkavad Eesti klubid järjepanu pidama ka erinevaid kontrollturniire. Lõppenud nädalavahetusel väisasid põhjanaabreid nii Pärnu Võrkpalliklubi kui Tallinna Selver. |
Kui Froome peaks Vuelta võitma, on tegemist ajaloolise saavutusega. Alates 1995. aastast, kui Vuelta toimumisaeg tõsteti kevadest hilissuvele, pole ükski jalgrattur suutnud samal aastal võita nii Prantsusmaa kui ka Hispaania velotuuri, vahendab Spordipartner.ee.
Ning enne muutustki suutsid selle vägitükiga hakkama saada vaid kaks meest: Jacques Anquetil 1963. ja Bernard Hinault 1978. aastal. | Chris Froome liigub ajaloolise saavutuse suunas | https://sport.err.ee/616531/chris-froome-liigub-ajaloolise-saavutuse-suunas | Kuus etappi enne Vuelta lõppu näib, et Chris Froome’i võitu ei suuda keegi nurjata. Sky ratturi edu Vincenzo Nibali (Bahrain-Merida) ees on sekund rohkem kui üks minut. |
Kultuuriministeeriumi ettepaneku kohaselt peaks rahandusministeerium eraldadama riigieelarve strateegia raames uue kompleksi ehituseks täiendavad vahendid 48,2 miljonit eurot. Täiendavate vahendite lõplik suurus sõltub aga rahvusringhäälingule kuuluvate kinnistute tegelikust müügihinnast.
Uue kompleksi ehitamisel Kreutzwaldi 14 kinnistule müüks ERR ära vanad Gonsiori, Faehlmanni ja Tuisu tänava kinnistud. Kui valitsus otsustab uue kompleksi ehitust rahastada, peaks hoone ehitus algama 2019. aastal ning hoone võetaks kasutusele ehituse lõppedes 2021. aastal, teatas BNS.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on analüüsinud kaht varianti, millest esimene on olemasoleva telemaja ja stuudiote kapitaalremont ja teine ehitada välja täiesti uued telestuudiod. Uue kompleksi rajamisel on RKAS-i analüüsi kohaselt arenduskulud ja 30 aasta hoiukulud kokku ligi 35 protsenti madalamad kui vana kompleksi rekonstrueerimisel.
Praegu kasutusel olevad telemaja hooned ning nende tehnika on vananenud ning samuti on hooned väga enerigiakulukad. Praegune telekompleks ei vasta ka kehtivatele tule- ja tööohutusõnuetele.
Juunis ütles kultuuriminister Indrek Saar BNS-ile, et uue telekompleksi rajamine on endiselt valitsuse jaoks prioriteet, kuid kevadel nende jaoks raha ei leitud ning seega tuleb see sügisel uuesti valitsuse ette viia.
Valitsuskabinet arutas kevadel Eesti Rahvusringhäälingu kava ehitada seniste telemajade renoveerimise asemel uus kaasaegne telekompleks raadiomaja sisehoovi. Toonase kava kohaselt oleks uue kompleksi ehitustööd kõige varem saanud alata 2019. aastal ja hoone oleks lõplikult valmis 2022. aastal.
Seni on ERR kapitaalselt renoveerinud Tallinnas aadressil Gonsiori 21 asuva uue ja Kreutzwaldi 14 asuva vana raadiomaja. Uus raadiomaja sai koduks ERR-i raadiojaamadele, milleks on Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4 ja Raadio Tallinn. Vanast raadiomajast sai ERR-i uudistemaja, kus asusid tööle raadio-, veebi- ja teleuudised, hoonesse rajati ka uus suur teleuudiste stuudio.
Aadressil Faehlmanni 12 ja Gonsiori 27 asuvas telemajas jätkavad praegu tööd ERR-i telekanalid ETV, ETV2 ja ETV+. | Kultuuriministeerium tegi ettepaneku ehitada ERR-ile uus telemaja | https://www.err.ee/616529/kultuuriministeerium-tegi-ettepaneku-ehitada-err-ile-uus-telemaja | Kultuuriministeerium on teinud valitsuskabinetile ettepaneku kiita heaks Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uue telekompleksi ehitamine ja sisustamine maksumusega 56,4 miljonit eurot. |
Allikate sõnul annab Trump kongressile kuus kuud aega, et koostada eelnõu DACA asendamiseks, vahendas BBC.
Otsust peetakse kompromissiks, kuna mitmed vabariiklased ja ettevõtjad, näiteks Google'ist, General Motorsist ja Microsoftist on skeemile suurt toetust avaldanud. Samas ütlesid allikad, et Trump võib veel meelt muuta.
Ametlikult peaks Trump enda otsusest teatama teisipäeval.
President Barack Obama ametiajal loodud programm kaitseb sadu tuhandeid nn "Unistajaid" (ingl k. "Dreamers") väljasaatmise eest ning annab neile töö- ja õppimisload.
Politico andmetel teavitas Valge Maja esindajatekoja spiikrit Paul Ryanit presidendi otsusest pühapäeva hommikul.
Ryan kutsus eelmisel nädalal presidenti üles skeemist mitte loobuma, kuna see tekitab tema sõnul paljude noorte tulevikus ebakindlust.
"Need on lapsed, kes ei tea ühtki teist riiki, kelle nende vanemad siia tõid ja kellel ei ole teist kodu," ütles Ryan.
Üha enam vabariiklasi ja ettevõtjaid on DACA programmi lõpetamise vastu.
Presidendikampaania ajal võttis Trump immigratsiooni suhtes karmi hoiaku ning teatas, et kavatseb DACA programmi koheselt lõpetada. Hiljem on ta öelnud, et see teema on väga raske. Ta ütles, et kavatseb "nende imeliste laste teemaga tegelemisel olla suure südamega". | Allikad: Trump otsustas lõpetada noortele immigrantidele mõeldud programmi | https://www.err.ee/616526/allikad-trump-otsustas-lopetada-noortele-immigrantidele-moeldud-programmi | USA president Donald Trump on otsustanud lõpetada nn DACA programmi, mis kaitseb noori dokumentideta immigrante, kuid seda tehakse kavandatust pool aastat hiljem, ütlesid allikad. |
Hispaania liiga president Javier Tabas ütles oma sõnavõtus, et lisaks Katari omatud PSG-le on ka Abu Dhabi rahastatud City jalgpallile parandamatult kahjulik, vahendab Soccernet.ee.
UEFA teatas eelmisel nädalal, et PSG suhtes on juurdlus juba algatatud, aga Tabas loodab endiselt, et sihikule võetakse ka Manchesteri sinine pool.
Nii City kui PSG kulutasid äsja lõppenud üleminekuaknas sadu miljoneid eurosid – City panustas uutesse mängijatesse umbes 240 miljonit eurot. PSG ostis pea sama raha eest Neymari, lisaks toodi endale laenule ka Kylian Mbappe, kelle eest järgmisel suvel antakse Monacole 180 miljonit eurot. | La Liga UEFA-le: uurige ka City kulutamist | https://sport.err.ee/616522/la-liga-uefa-le-uurige-ka-city-kulutamist | Hispaania kõrgliiga palub Euroopa jalgpalliliidul (UEFA) uurida lisaks PSG-le ka Manchester City suvist kulutamist. |
Viimased 11 aastat rahvusvahelistes tootmisettevõtetes töötanud Truuse sai sel suvel Tartu Ülikoolis strateegilise juhtimise magistrikraadi. Truuse soovib oma teadmisi ja oskusi juhtimise vallas jagada, panustades alaliidu ja Eesti vehklemise igakülgsele arengule ning keskendudes püstitatud eesmärkide saavutamisele.
Kümneaastaselt vehklemisega algust teinud ja kuni tänaseni vahelduva eduga spordiala hobikorras harrastanud Truuse on kahekordne võistkondlik Eesti meister epees (2014 ja 2016). Vehklemisega tegeleb ka tema tütar Gabriela, kes tänavu tuli Eesti U-14 vanuseklassi meistriks.
Alates 2010. aastast Eesti Vehklemisliidu peasekretäri ametikohal töötanud Jüri Salm jääb esialgu kuni aasta lõpuni täitma tehnilise sekretäri kohuseid. Salmi korraldada on ka oktoobrikuus peetav naiste epee MK-etapp Tallinna Mõõk.
"Tänan Jüri Salmi Eesti Vehklemisliidu juhatuse ja kogu vehklemisüldsuse nimel nende seitsme tööka ja tulemusliku aasta eest, mil ta vehklemist jäägitult armastava inimesena alaliidu asjaajamise ja ala tutvustamise eest peasekretärina edukalt hoolt kandis ja Eesti ühe edukaima spordialaliidu saavutusi seeläbi olulise panusega toetas. Samas austan Jüri soovi edaspidi teostada end tippvehklejana, soovin talle kordaminekuid sel teel ja olümpiaunistuste täitumist," ütles Eesti Vehklemisliidu president Margus Hanson. "Olgale aga palju jõudu vehklemisliidu töö korraldamisel!" | Eesti Vehklemisliit sai uue peasekretäri | https://sport.err.ee/616517/eesti-vehklemisliit-sai-uue-peasekretari | Alates 1. septembrist on Eesti Vehklemisliidu uueks peasekretäriks Olga Truuse, kelle juhatus valis sellesse ametisse avaliku konkursi tulemusena. |
Eesti Raudteed on vaja toetada, sest lähtuvalt Eesti raudteeseadusest ja Euroopa Liidu direktiivist on riigil kohustus tagada avaliku raudtee majandaja eelarvetasakaal, et säilitada pakutava teenuse kvaliteet, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer.
Sellest lähtuvalt on MKM teinud ettepaneku toetada Eesti Raudteed käesoleval aastal 8 miljoni euroga. Vahendid selleks tulevad kahest allikast. Ministeerium plaanib 5 miljonit eurot võtta Rail Balticu projekti tegevuste edasilükkamisest ja 3 miljonit eurot odavnenud teehooldelepingute arvelt.
"Sellise ettepaneku saatis MKM rahandusministeeriumile, jõustumine saab teoks, kui riigikogu otsustab 2017. aasta riigieelarveseadust muuta. Sel viisil saaks riik raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eelarvetasakaalu tagada nende vahendite arvelt, mis mujal jääks kasutamata," rääkis Laineveer.
Riigifirma AS Eesti Raudtee on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri rajamise, majandamise ja hooldamise eest, sealhulgas liikluskorralduse eest. Ühtlasi täidab Eesti Raudtee raudteeadministratsiooni ülesandeid.
Möödunud aastal veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 12,5 miljonit tonni kaupa. Võrreldes aasta varasemaga veomaht langes 18,7 protsendi võrra. Ettevõtte äritulud vähenesid möödunud aastal 10,6 protsenti 43,3 miljonile eurole ja kahjum süvenes 70,9 protsenti 10,8 miljonile eurole. | Majandusministeerium plaanib Eesti Raudteed toetada kaheksa miljoni euroga | https://www.err.ee/616518/majandusministeerium-plaanib-eesti-raudteed-toetada-kaheksa-miljoni-euroga | Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on teinud valitsusele ettepaneku toetada Rail Balticu ja teehoolduse arvelt Eesti Raudteed 8 miljoni euroga, selleks et säiliks infrastruktuuriettevõtte eelarvetasakaal. |
Mozarti-linnas Salzburgis oli Lauri Vasaral 20. kuni 29. augustini neli etendust saksa nüüdishelilooja Aribert Reimanni Shakespeare'i ainelisest ooperist "Lear". Lauri Vasar on selle ooperi ettekandeil Glosteri krahvi osatäitjana juba varemgi saanud laiemat tunnustust mitmes lavastuses, viimati Pariisi rahvusooperis 2016. aasta kevadel või Hamburgi riigiooperis 2014. aastal.
Seekordseid "Leari" etendusi mängis, nagu ikka, Salzburgi festivali traditsiooniline koostööpartner Viini Filharmoonikud, keda dirigeeris Viini Riigiooperi muusikadirektorina tegutsenud austria maestro Franz Welser-Möst. Uuslavastuse tegi noor Austraaliast pärit filmi- ja teatrilavastaja Simon Stone, "Kuningas Leari" ooperi õhtud leidsid aset 20., 23., 26. ja 29. augustil Salzburgi Felsenreitschules, 22. augustil toimus ka Lauri Vasara "Autogrammitund" Suures Festivalimajas. "Leari" nimiosas laulis tuntud kanada bariton Gerard Finley.
Salzburg on olnud Lauri Vasara õpingute- ja kodulinn - ta alustas õpinguid sealses Mozarteumis pärast lauljadiplomi saamist Eesti Muusikaakadeemias 1995. aastal. Salzburgi Mozarteumist on Vasar saanud ka magistrikraadi.
Samuti on Vasar esimene Eesti laulja, kes on esinenud Salzburgi väga mainekal suvefestivalil. Ta debüteeris seal 2002. aastal Egon Welleszi ooperis "Die Backhantinnen" ja Giuseppe Verdi ooperis "Don Carlo". Oma lauljatee jooksul on Lauri Vasar rohkem mänginudki nüüdisooperites, jättes klassikalisemad ooperid teistele lauljatele aga Hamburgi riigiooperis töötades laulis ta kõike, mida teater laval hoidis.
Lauri Vasara laia haardega repertuaari omandamises aitab kindlasti kaasa tema kõrgharidus viiuldajana, ka vene keele oskus ning head geenid – tema emapoolne vanaisa Heino Otto oli Estonia teatri ooperitenor, ema Ülla Millistfer teatri pianist, isa Harri Vasar Estonia teatri tenor...
Kogu 2016-2017 hooaja on olnud Lauri Vasarale sündmusterohke, huvitav ja kaalukas. Pärast Brüsselit Richard Straussi ooperis "Capriccio" tulid solistiesinemised Itaalias Trentos ja Bolzanos Arvo Volmeri dirigeerimisel Gabriel Fauré "Reekviemis“, kaks külalisetendust Wolframi osas Richard Wagneri "Tannhäuseris“ Rahvusooperis Estonia, kaks õhtut Berliini riigiooperis Amfortase osas Wagneri "Parsifalis" Daniel Barenboimi juhatusel ja aprilli-mai vahetusel samas teatris nimiosas Mozarti "Figaro pulmas". Veel laulis Lauri Vasar kaks "Parsifali" Amfortase etendust Wagneri festivalil juunis Ádám Fischeri dirigeerimisel Budapestis, kuhu teda on juba mitmel aastal järjest kutsutud.
Uue hooaja olulise sündmusena tulevad oktoobris Lyoni ooperis Prantsusmaal seitse etendust Benjamin Britteni "Sõjareekviemi" lavastusest, mille teeb Yoshi Oïda Jaapanist, dirigeerib Daniele Rustioni. Ja siis etendused Alexander von Zemlinsky ooperist "Der Kreidekreis" samaviisi Lyoni ooperis ning Amfortase osatäitmised Wagneri "Parsifalist" Berliini Riigiooperis taas Daniel Barenboimi dirigeerimisel festivalil Berliner Festtage. | Eesti bariton Lauri Vasar esines ooperisolistina Salzburgi festivalil | https://kultuur.err.ee/616507/eesti-bariton-lauri-vasar-esines-ooperisolistina-salzburgi-festivalil | Bariton Lauri Vasaral on selja taha jäänud edukas hooaeg, mis algas Brüsselis ooperimajas "La Monnaie" ning lõppes Salzburgi rahvusvahelisel festivalil. |
"Ega ma vahepeal ei maganud, ikka korralik ärevus oli sees. Ma ei kujuta ette, et kui sa pead hommikul suhteliselt esinduslik välja nägema ka," tunnistas Kalmet "Terevisiooni" uut reporterit Martin Veismani intervjueerides.
Veisman tõdes, et temagi uni oli suhteliselt rahutu ning vaatas kahe paiku kella. "Kui ma hakkasin magama jääma, ei saanudki ma aru, millal magama jäin, sest peast käisid läbi mõtted läbi, kas mul on kõik olemas ja kas kõik on paigas," tõdes Veisman.
Ta naeris, et olude sunnil peab ta nüüdsest hommikuinimeseks hakkama. "Nii nagu ma arvasin, kui mõelda eile õhtut ja täna hommikut, on mul väga raske vara magama jääda, aga hommikul ülestõusmisega mul probleemi väga pole," rääkis Veisman. Veisman lisas, et äratus oli tal kell 5 ja juba 5.30 peab ta telemajas olema, et teda saaks eetriks valmis saaks sättida.
Raadio 2 "Hommiku!" uus saatejuht Margus Kamlat ärkas öö jooksul vaid ühe korra üles, et kell 3.30 kella vaadata. Uudistetoimetaja Janet Õunapuu avas öö jooksul aga lausa viiel korral silmad.
"Terevisiooni" värske nägu
Veisman, kelle telekarjäär algas 23-aastaselt MTV Eestis, tunnistas, et "Terevisiooni" sattus ta juhuslikult. "Kui see konkurss tuli, küsis sõbranna Maris, et kas sa Martin ei plaani minna. Ma ütlesin, et keskendun praegu disainitööle, üritan selles läbi lüüa. Mina ise konkursil ei osalenud, Urmas Vaino võttis minuga ühendust, me saime kokku ja ta rääkis loo ära, et konkursi käigus otsisid nad saatejuhti, aga selle käigus tuli mõte, et formaati võiks laiendada ning konkursist tulnud saatejuht ja mina vaheldusmisi võiksime seda tööd teha," selgitas Veisman.
Veisman on ametilt graafiline disainer ning õppis eriala kohe pärast MTV tööd kunstiakadeemias. Veisman meenutas ka seda aega, kui ta eestlasi MTV kanalil rõõmustada sai. "Leedus oli meie peamaja ja seal me tegime ka saateid. Viimane pool aatsat tegime Eestis Vene draamateatri keldris, meil oli oma salajane stuudio. Siis tuli ka meie üllatuseks see, et Leedul olid rahaprobleemid, me olime Eesti kontris ja saime sellest teada niimoodi, et lihtsalt eetris MTV-d ei olnud ja siis hakkas pikaajaline pankrotimenetlus," meenutas Veisman.
Seda, kuidas läks Veismani tänane eeter "Terevisioonis", mees ei mäleta, sest tempo oli niivõrd suur. "Tempo oli nii korralikult peal, et ma isegi ei oskaa öelda. Ma pean selle saate nüüd rahulikult üle vaatama," tõdes ta. | Karl-Andreas Kalmet ärkas uue hooaja ärevuses öö jooksul 40 korda üles | https://menu.err.ee/616511/karl-andreas-kalmet-arkas-uue-hooaja-arevuses-oo-jooksul-40-korda-ules | Raadio 2 hommikuprogrammi saatejuht Karl-Andreas Kalmet tunnistas, et ärkas öö jooksul vähemalt 40 korda üles, sest ärevus uue hooaja ees oli nii suur. |
"Nad ehitavad Berliini müüri populismi tellistega," vahendas Reuters Çeliku sõnumit Twitteris.
"Türgi läheb edasi, hoides pea püsti nagu Euroopa riik ja Euroopa demokraatia," lisas ta.
Pühapäeval ütles Saksa kantsler Angela Merkel teledebatis, et Türgi ei peaks saama Euroopa Liidu liikmeks ning ta räägib teiste liidu liidritega seiskunud liitumisprotsessi lõpetamisest.
Ka Merkeli rivaal 24. septembri valimistel Martin Schulz lubas kantsleriks saamise korral survestada EL-i liitumiskõnelusi lõpetama. | Ankara: jutud Türgi liitumiskõneluste lõpetamisest õõnestavad Euroopat | https://www.err.ee/616514/ankara-jutud-turgi-liitumiskoneluste-lopetamisest-oonestavad-euroopat | Türgi Euroopa Liidu asjade minister Ömer Çelik ütles esmaspäeval, et jutud Türgi liitumiskõneluste lõpetamisest Euroopa Liiduga on rünnak Euroopa aluspõhimõtete vastu. |
Rahvusvahelise turniiri võitjaks tuli curlingu sünniriigi Šotimaa võistkond koosseisus Cameron Bryce (kapten), Euan Kyle, Robin Brydone ja Ross Whyte. Teise koha sai Läti curlingu tituleerituim meeste võistkond (Team Gulbis, kapten Rivars Gulbis). Esikolmikusse jõudis veel tugev Venemaa võistkond (Team Eremin, kapten Alexander Eremin). Eestlastest näitas parimat tulemust valitsev Eesti meister võistkond CC Tallinn (kapten Harri Lill), kes saavutas neljanda koha.
"Curlinguhooaeg sai nüüd edukalt avatud ja ootame eelkõige võistlusterohket hooaega. Sellel hooajal korraldame Tallinnas üheksa rahvusvahelist turniiri ning osalejate tase on väga kõrge ja konkurents tihe, seda tõestas ka äsjalõppenud esimene turniir, kus osalesid näiteks ka Šotimaa ja Venemaa alaliitude poolt rahastatud võistkonnad. Tondiraba jäähallis on maailmatasemel võimalused curlingu mängimiseks ja Tallinn on atraktiivne curlingu sihtkoht," ütles võistluste peakorraldaja Juuli Liit Eesti Curlingu Liidust.
CCT Tallinn Season Starter võistlus on rahvusvahelise Curling Champions Tour võistluse etapp, kus võistkondadel on võimalik teenida maailma edetabeli punkte. Tänavune võistlus tõi Tallinnasse kümme võistkonda seitsmest riigist. Riikidest olid esindatud Läti, Rootsi, Šotimaa, Šveits, Taani, Venemaa ja Eesti. Eestist osales kaks võistkonda.
Curling on rahvusvaheliselt üks kõige kiiremini kasvavaid talispordialasid. Tegemist on olümpiaalaga, mida saavad harrastada väga erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed. Mängu saavad harrastada ka liikumispuudega inimesed. Curlingut on võimalik harrastada nii perekeskselt, kui ka kolleegidega. Eestis saab curlingut mängida regiooni parimaid tingimusi pakkuvas Tondiraba jäähallis. Curlingu hooaeg kestab Eestis mai lõpuni. | Tallinnas toimunud rahvusvahelisel curlinguturniiril võidutses Šotimaa tiim | https://sport.err.ee/616515/tallinnas-toimunud-rahvusvahelisel-curlinguturniiril-voidutses-sotimaa-tiim | Tallinnas lõppenud rahvusvahelisel turniiril "CCT Tallinn Season Starter" sai esikoha Šotimaa curlinguvõistkond ning teiseks ja kolmandaks tulid Läti ja Venemaa võistkonnad. |
Soome teadlaste värskest uuringust selgub, et mehed on selle käitumise tagajärgedest rohkem ohustatud kui naised.
Kupio ülikooli haigla ja Ida-Soome ülikooli teadlane dr Outi Kaarre uuris koos kolleegidega 11 noort meest ja 16 noort naist, kes olid viimase kümne aasta jooksul tarvitanud pidevalt ohtralt alkoholi. Teise katsegruppi kuulus 12 noort mees ja 13 noort naist, kes olid tarvitanud alkoholi väikeses koguses või olid täiesti karsked. Kõik katsealused olid vanuses 23–28 eluaastat.
Teadlased mõõtsid nende aju reaktsiooni magnetimpulssidele ehk „koputasid“ ajule transkraniaalse magnetstimulatsiooni ehk TMSi abil. TMSi vastust mõõdetakse aju elektrilise aktiivsuse kaudu EEG-ga ehk elektroentsefalograafiga.
Teadlaste varasemast uuringust oli teada, et alkohoolikute ajukoor ehk korteks reageerib magnetstimulatsioonile rohkem kui karskete inimeste aju. See näitab, et pikaajaline alkoholitarvitamine mõjutab aju.
Värske uuring aga näitab, et lisaks mõjutab pikaajaline alkoholitarvitamine meeste ja naiste aju erinevalt.
Meeste aju mõjutab alkoholitarvitamine rohkem kui naiste oma.
„See oli meile üllatus, kuna me arvasime, et see võiks olla vastupidi,“ selgitas dr Outi Kaarre. See uuring näitas, et alkohol mõjutab tugevalt nii elektrilisi kui keemilisi närviülekandeid. Kuna närviülekanded meie aju sünapsides on keemilised, siis selles katses mõjutasid elektriimpulsid GAVH retseptoreid ehk glutamaadi ja gammaaminovõihappega seotud närviülekannet.
GAVH retseptoreid on kaht tüüpi – A- ja B-tüüpi. Kui meestel mõjutas pikaajaline alkoholitarvitamine mõlemat tüüpi GAVH retseptreid, siis naistel ainult A-tüüpi.
Pole päris selge, miks see nii on, kuid teada on, et GAVH-A retseptori aktiivsus mõjutab joomismustreid, GAVH-B aga mõjutab üleüldist soovi alkoholi tarvitada. „Kui me arvame, et naised ja mehed muutuvad alkoholi joomise tagajärjel erinevalt, siis meie uuring pakub sellele nüüd teadusliku selgituse,“ ütles dr Kaarre.
Mida selle uuringu tulemustest õppida?
Teadlased soovitavad seda uut teadmist võtta arvesse noortele alkoholi kättesaadavuse piiramisel ning selgitustöös, et noorena joodud naps tõesti mõjutab inimese tervist tulevikus. Lisaks saab seda teadmist kasutada alkoholiravis ning alkoholiravi väljatöötamisel tuleb arvesse võtta ka soolist eripära.
Teadusuuringu tulemusi esitlesid teadlased 30ndal rakendusliku ja translatiivse neuroteaduse konverentsil. | Rohke alkoholitarbimine mõjutab meeste ja naiste ajusid erinevalt | https://novaator.err.ee/616509/rohke-alkoholitarbimine-mojutab-meeste-ja-naiste-ajusid-erinevalt | Teaduskatsed on ammu näidanud, et noorte meeste ja naiste ajud muutuvad rohke alkoholitarbimise järel, kuid seni oli teadmata, et need muutused on meeste ja naiste puhul väga erinevad. |
Kuigi päeva algus oli vihmane, muutusid võistlustingimused sõitude ajaks suurepärasteks. Paistis päike ja tuul puhus 6-8 m/s, hiljem 7-10m/s. Kohal olid kõik parimad vabastiili sõitjad ning mõõtu võeti nii singel kui ka double elimination voorus.
"See aasta oli suurte lohede võistlus. Piritalt rohkem ei oska oodata, täitsa okei tuul oli. Samas laine segas natuke freestyle tingimusi. Kohtunikud mainisid enne võistlust, et tehke enda seitse trikki ära. Seetõttu tegin erinevaid raley variatsioone nagu Raley-to-Switch, Raley-to-Blind koos gräbiga. Samaoodi S-Bend, Backroll-to-Switch. Sellised lihtsad asjad kõigepealt, et saaks trikkide arvu täis. Seejärel keskendusin handelpass’idele. Kahjuks neid seekord nii palju ei tulnud kui Paralepas. Aga kuna trikkide arv oli piisavalt suur, siis sellest piisas, et eelsõitudes edasi saada," kommenteeris Kuuspalu.
Pirita etapil võitis üldarvestuses Kuuspalu (No Work Surf Club), teiseks tuli Tarmo Ilo (Ozone, Surfshop, Skone, Laulasmaa Surfiklubi, Team Ozone Est) ja kolmandaks Krtistiin Oja (Liquid Force, O’neill, kalipso.ee, Surftown).
2017. aasta meistrivõistluste etappide kokkuvõttes tuli Eesti meistriks Kuuspalu, hõbemedalile tuli Raigo Piho (Parnu Surf, Võsu Surfikool) ja pronksmedalile Priidu Null (Ozone, Sadama Suveterrass, Mystic, Kite Team Estonia). | Martin Kuuspalu tuli lohelaua vabastiili Eesti meistriks | https://sport.err.ee/616502/martin-kuuspalu-tuli-lohelaua-vabastiili-eesti-meistriks | Pirital peeti Eesti meistrivõistluste II etapp lohesurfi vabastiilis, mis oli ühtlasi sarja viimane etapp. Eesti meistritiitli pälvis teist aastat järjest Martin Kuuspalu. |
Mupo teatel oli eesmärk oli kontrollida, kui hoolikalt tegelevad vanalinna toitlustusasutused jäätmete liigiti sorteerimisega, sest suvisel turistiderohkel perioodil sai amet vihjeid, et pärast konteinerite tühjendamist on tänavatel loikudena maas vedeljäätmeid ja nõrgvett, mis on tekkinud seetõttu, et biolagunevad jäätmed paigutatakse olmejäätmete mahutisse.
Probleemile juhtis tähelepanu nii kommunaalamet, kes peab pidevalt vanalinnas reostust likvideerima, kui ka jäätmevedaja ise.
„Tänasel reidil kontrollisime umbes 25-30 objekti, millest probleemid olid umbes pooltel. Peamised rikkumised seisnesid selles, et jäätmeid ei olnud sorteeritud liigiti, vaid kõik olid paigutatud kokku olmemahutisse,“ rääkis reidil osalenud munitsipaalpolitsei kesklinna tugipunkti peainspektor Jaanus Kivi.
Kivi sõnul võetakse rikkujad väärteomenetluse korras vastutusele, sest enamikus asutustes on eelnevalt kohal käidud ning puudustele tähelepanu juhitud. | Jäätmekäitlus Tallinna vanalinna restoranides jätab reidi põhjal soovida | https://www.err.ee/616501/jaatmekaitlus-tallinna-vanalinna-restoranides-jatab-reidi-pohjal-soovida | Esmaspäeva varahommikul korraldas Tallinna munitsipaalpolitsei vanalinna toitlustusasutustes reidi ja tuvastas jäätmete käitluses rikkumisi pooltel juhtudel. |
"Richard on üks popmuusika lummavaima häälega lauljatest ja tema lood mõjuvad hüpnotiseerivalt. Ma armastan ta loomingut," on kirjeldanud Richard Waltersi muusikat Adele'i "Someone Like You" kaasautor Dan Wilson.
Juulikuus festivalil Acoussion Live 2017 esinenud inglise laulja-laulukirjutaja Richard Walters kiindus meie kodumaasse sedavõrd, et on nimetanud Eestit oma uueks lemmikriigiks. Juba septembri lõpus naasebki ta siia, et anda kaks eksklusiivset kontserti. Laupäeval, 23. septembril esineb Richard Tartu Erinevate Tubade Klubis ning pühapäeval, 24. septembril Tallinna Erinevate Tubade Klubis. Mõlemal kontserdil astub soojendajana üles Erko Niit.
Richard Walters on inglise laulja-laulukirjutaja, kel ilmunud sooloartistina neli albumit ja neli EP-d. Tema lood on kõlanud selliste maailmakuulsates seriaalides nagu "CSI: Miami", "Grey Anatoomia", "Kondid", "Kurjuse Kannul" jt. Laulukirjutajana on teinud ta koostööd nt Dan Wilsoni (Adele, Taylor Swift), Bernard Butleri (Suede, Duffy), Guy Sigsworth'i (Björk, Madonna), Gabrielle Aplini, Apocalyptica, Alison Moyet'i jt-ga. | Maailmakuulsate seriaalide muusika autor Richard Walters esineb Eestis | https://menu.err.ee/616420/maailmakuulsate-seriaalide-muusika-autor-richard-walters-esineb-eestis | Suvisel Acoussionil liigutava kontserdi andnud Richard Walters tuleb taas Eestisse. |
Välistudengite seas olid kõige menukamad klaveri ja laulu erialad. Populaarsed erialad olid ka helilooming ja elektronmuusika, dirigeerimine ja keelpillid, teatab EMTA.
Eestikeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes kõige populaarsemad laulu eriala, helilooming ja elektronmuusika ning muusikapedagoogika. Magistriõppes keelpillid, interpretatsioonipedagoogika ja dirigeerimine.
Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse võeti vastu kokku 204 üliõpilast, kellest 77 tudengit astusid ingliskeelsele õppekavale. Vastu võetud välisüliõpilased on pärit Hiinast, Soomest, Lõuna-Koreast, Hispaaniast, Lätist, Venemaalt, Jaapanist, USAst, Ukrainast, Kanadast, Itaaliast, Horvaatiast, Prantsusmaalt, Belgiast, Portugalist, Iirimaalt ja Iraanist. | 40 protsenti EMTA uutest tudengitest tuleb välismaalt | https://kultuur.err.ee/616491/40-protsenti-emta-uutest-tudengitest-tuleb-valismaalt | Tänavusel õppeaastal alustab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) õpinguid 204 üliõpilast, kellest ligi 40 protsenti on välistudengid. Eriti suure hüppe on teinud Soomest saabunud õppurite osakaal. |
Võistluse viimane ala kujunes oodatult väga põnevaks. Heas vormis Eesti paaridele pakkusid konkurentsi tippsõitjad Venemaalt, Lätist, Leedust, Rumeeniast, Portugalist ja Valgevenest.
Kõigepealt seisis 31 võistluspaaril ees väljakutse läbida puhtalt kuni 160 cm kõrgune põhiparkuur, mis osutus päris keeruliseks ülesandeks. Suurimaks komistuskiviks osutus just kitsaste vahedega kolmene süsteem, mida oli eriti suurematel hobustel raske hüpata. Nii juhtuski, et ümberhüpetele pääsesid edasi vaid neli ratsanikku, nende seas kõige esimesena startinud Belehhov hobusel Bivaldi, Pill hobusel A Brok, Gunnar Klettenberg hobusel Traffic ja Urmas Raag hobusel Carlos.
Ka ümberhüpetel startis esimesena Belehhov ja tegi puhta sõidu. Pill ja A Brok rõõmustasid publikut samuti puhta sõiduga, kuid kahjuks ei olnud nad kiired ja teenisid ühe karistuspunkti ületatud normiaja eest. Ka Klettenberg ja Traffic lõpetasid karistuspunktidega, saades neid kokku kaheksa. Kõik lootused olid viimasena startinud Raagil ja Carlosel, kahjuks pudenes neilgi latt ja nii läks võit ning väärtuslikud MK-etapi võidupunktid Venemaalt pärit Belehhovile. Pill oli teine ja kolmas Raag Carlosega. Kolmanda koha MK-punktid sai siiski Klettenberg, kuna Raag osales punktiarvestuses Ibelle van de Grote Haartiga, kellega sai sportlane viienda koha, olles kiireim nelja karistuspunktiga sõitja.
Võitja sõnul oli Bivaldi väga heas vormis ja näitas end igati parimast küljest. "Tulime äsja EM-ilt Rootsist ja siin oli juba palju kergem hüpata. Tänane parkuur oli väga raske. Kuna minu hobune on suur, siis kõige keerulisem minu jaoks ongi hüppamine väiksemal väljakul. Loomulikult oli ka kolmene süsteem üliraske, mida näitas ka see, et paljud eksisid seal," sõnas Belehhov.
Ümberhüpetele minnes lootis sportlane hüpata kiirelt ja puhtalt, mis ka õnnestus. Belehhovi sõnul olid kõik kolm ümberhüpetele pääsenud eestlast ka talle suurimad konkurendid. "Kõik nad on väga kogenud ja head sõitjad, mina olen neist kõige noorem," muigas võitja.
Ka Pill läks starti võidumõtetega, kuid sõit A Brokiga ei sujunud sel korral nii ladusalt. Samuti hindas sportlane põhiparkuuri väga raskeks. "Ega ma tegelikult kurta saa, mõlemad sõidud tegime nulliga. Täna ei saanud me lihtsalt kuidagi sihikut paika ja sõita oli raske. Igat tõket võtsime justkui eraldi ja ei saanud sujuvat hoogu sisse ning seda head tunnet kätte. Ümberhüpetes läks kogu aur sellele, et tõketest puhtalt üle saada, mistõttu ei saanud enam kurve korralikult võtta ning hoogu üles. Pean teisi kutte tänama, et nad maha ajasid ja ma teise koha sain," naeris Pill. Võistluse kohta ütleb tänavune Eesti meister, et Lauluväljak sobib ratsavõistluseks ülihästi. "Minu meelest oli see super üritus, hobused sobivad suurepäraselt Lauluväljakule. Oleks tore, kui see võistlus ei jääks viimaseks ning saaks iga-aastaseks traditsiooniks."
MK-etapile eelnesid ka teised võistlusklassid, kus U-25 135 cm puhtus-kiirus parkuuris võidutses Berit Lehtsaar hobusel Solei Solei. Noorte hobuste sõidus oli edukaim leedukas Nerijus Sipaila hobusel Chenet ja avatud klassi 135 cm parkuuri võitis Andrius Petrovas hobusel Clarity Leedust. | Eestlased jäid kodusel takistussõidu MK-etapil Venemaa võistlejale alla | https://sport.err.ee/616485/eestlased-jaid-kodusel-takistussoidu-mk-etapil-venemaa-voistlejale-alla | Pühapäeva õhtupoolikul jõudis maailmakarika etapiga takistussõidus lõpule kogupere festival Jumping Tallinn. MK-etapi võit läks venelasele Aleksandr Belehhov hobusel Bivaldi, parim eestlane oli Rein Pill. |
Tallinna fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil, mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale kollektiivile, teatab fotokuu.
Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite, kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali multimeediumlikku kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne kapitalism.
Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad: leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.
Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi "Helge tee" tunnusloost "Entusiastide marss". See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides.
Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda regiooni lähiajalooga.
Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest rõivatootmisest.
Näituse avamine toimub 8. septembril kell 18 Narva kunstiresidentuuri esimesel korrusel, aadressil Joala 18.
8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene kultuurikeskuse eest, aadressilt Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil [email protected].
Näitefoto. Allikas: Tallinna fotokuu | Maria Kapajeva naaseb Kreenholmi näitusega fotokuul Narva | https://kultuur.err.ee/616481/maria-kapajeva-naaseb-kreenholmi-naitusega-fotokuul-narva | Narva kunstiresidentuuris avaneb 8. septembril Londonis elava Eesti kunstniku Maria Kapajeva seni suurim kodumaine isikunäitus "Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная, ещё неясная". |
Kensingtoni palee teatel on nii kuninganna kui ka mõlemad perekonnad uudise üle väga rõõmsad, kirjutab BBC.
Nagu eelmise kahe raseduse puhul, kannatab hertsoginna ka seekord raskekujulise hommikuse iivelduse all. Seetõttu tuleb loobuda ka mõningatest ette planeeritud üritustest.
Catherine'i eest kantakse hoolt Kensingtoni palees.
Williami ja Catherine'i peres kasvab juba 2013. aastal sündinud prints George, kes alustas just kooliteed ning 2015. aastal sündinud printsess Charlotte. | Briti kuningapere täieneb: Catherine ja William saavad kolmanda lapse | https://menu.err.ee/616480/briti-kuningapere-taieneb-catherine-ja-william-saavad-kolmanda-lapse | Prints William ja Cambridge'i hertsoginna Catherine'i perekond täieneb peagi kolmanda lapse võrra. |
Suurte tõusude-langustega ja tehniliselt raske rada oli Saarele alguses harjumatu. Võistlussõitudes sai ta siiski kaks suurepärast starti, võites mõlemad. Esimeses sõidus sai üks põhilistest konkurentidest, Adrian Mangieu (Prantsusmaa) ühes mahapidurduskurvis mööda ja esimesele positsioonile ta jäigi. Saar lõpetas teisena, kaotades Mangieu’le 7,6 sekundiga, kolmas oli Roman Gwiazda (Poola).
"Teises sõidus toimus tihe võitlus prantslase Mangieu ning itaallase Simone Mastronardiga," rääkis Saar. "Õnnestus nende rünnakud tõrjuda ning finišeerida esimesena! Teine sõit oli ikka pöörane, ammu-ammu pole sellist võidusõitu kogeda saanud. Andsin täna endast 110%!"
Vahe prantslasega oli finišis 0,7 sekundit ja terve sõit olid konkurendid ratas-rattas. Saar võitis etapi võrdsete punktidega Mangieu ees, kolmas oli Christopher Tveraen (Norra).
Osalejaid oli seekord etapil 18, kuid erinevate tehniliste probleemide ja kukkumiste tõttu olid paljud sunnitud katkestama.
Saar juhib enne viimast etappi meistrivõistlusi 199 punktiga, teine on soomlane Jani Tanhuanpää (156 p) ja kolmas Oliver Vandendijck (Belgia, 155 p). Viimane etapp toimub kahe nädala pärast Hollandis. | Kevin Saar võitis Prantsusmaal quadide EM-etapi | https://sport.err.ee/616471/kevin-saar-voitis-prantsusmaal-quadide-em-etapi | Kevin Saar (Honda, Catwees Honda Racing, Pärnu Motoclub) võitis pühapäeval Prantsusmaal Castelnau de Levises quadracer 'ite Euroopa meistrivõistluste viienda etapi. |
Kuna kuu lõpus toimuvad Saksamaal üldvalimised, tuleb kiirustada, sest mida kiiremini Berliin tegutseb, seda vähem saab Venemaa president valimistesse sekkuda, kirjutas Ilves.
Ta tuletas meelde, kuidas Venemaa häkkerid USA valimiste eel demokraatide meiliserveritesse tungisid ja andmeid Donald Trumpi hüvanguks ära kasutasid. Sama üritas Venemaa ka Prantsusmaal, Saksamaal pole aga midagi sellist veel olnud.
"Saksamaa luureteenistused, BND ja BfV on olnud ühed valjuhäälsemaist Vene häkkerluse teemal sõna võtjaist. Nüüd on aeg, et nad läheksid kaugemale ja tooksid välja selged tõendid Venemaa tegevuse ja kavatsuste kohta," ütles Ilves.
Tema hinnangul tuleks Saksamaal ELi ja NATO diplomaatide abil levitada teavet selle kohta, kui agressiivseks on venelased muutunud, sest keskmine elanik ei pruugi ohtude suurust tajuda. Samuti tuleks lääneriikidel Ilvese arvates rohkem ametlikku koostööd teha.
"Valimiste mõjutamine kvalifitseerub kindlasti ohuna iseseisvusele ja julgeolekule, kui USA riikliku julgeolekuagentuuri direktor kinnitab, et venelaste eesmärk oli külvata valimistel rahulolematust ja usaldamatust. Nad tahtsid, et oleksime pärast selle lõppu üksteise kõride kallal," märkis Ilves.
Ta lisas, et Saksamaal tuleks NATO artikli 4 alusel liitlased ühiseks nõupidamiseks kokku kutsuda. See artikkel võimaldaks NATO kõige kõrgemal tasemel asjasse segada ja see poleks mitte ainult signaal Putinile, vaid tagaks, et Venemaale lähemal olevad liikmesriigid saaksid paremini nende tegudele reageerimist plaanida ja ellu viia.
Praegu on Ilvese hinnangul selliseks tegevuseks parim aeg, arvestades, et Eesti kui Euroopa digitaalselt kõige arenenum riik on ELi eesistuja. | Ilves kannustab Financial Timesis Merkelit Putinile vastu astuma | https://www.err.ee/616476/ilves-kannustab-financial-timesis-merkelit-putinile-vastu-astuma | Saksamaal ja selle kantsleril Angela Merkelil on aeg otsustada, kas astuda tõsiselt vastu Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et ta lääne demokraatiat ei lõhuks, kirjutas Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves ajalehes Financial Times. |
Kokku pidasid Eesti käsipallurite klubid nädalaga 14 kohtumist, millest koguti kaheksa võitu, üks viik ja viis kaotust. Mikk Pinnonen võitis teatavasti Islandi superkarika, edukaks võivad nädalat lugeda ka Mait Patrail, Dener Jaanimaa, Karl Toom, Marius Aleksejev ja Martin Johannson.
Patrailile sobib koostöö uue treeneriga
Mõlemad Eesti Bundesliga-pallurid pidasid eelmisel nädalal kaks kohtumist. TSV Hannover-Burgdorf koos Mait Patrailiga sai neljapäeval eriti magusa võidu, kui tulemusega 32:29 (20:13) alistati mullune Saksamaa hõbe ja kolme aasta eest Meistrite liiga võitnud SG Flensburg-Handewitt.
Eestlasest pommitaja oli üks meeskonna parimaid ja viskas kuus väravat. Tiimikaaslastest vaid Euroopa meister Kaj Häfner viskas ühe enam ja olümpiavõitja Casper Ulrich Mortensen sama palju. Pühapäeval jätkas Hannover-Burgdorf suurepärast hooaja algust kodus kui alistati mullune kuues HSG Wetzlar 30:27 (14:15). Mängus, kus võõrustaja oli veel tosin minutit enne lõppu kolmega taga, sai Patrail käe valgeks kolmel korral.
"Flensburgi vastu toimis kõik väga hästi, nii kaitse kui rünnak, Wetzlariga oli juba palju raskem ja olime pikka aega tagaajaja osas," kommenteeris Patrail. "Kui nägime kalendrit, arvasimegi, et avamängus tippklubiga mängides oleme üllatusvõimelised, aga magusad võidud olid muidugi mõlemad."
Hannover-Burgdorfi juhendab sel hooajal uus peatreener, Hispaania eest mängijana Sydney olümpial pronksi võitnud Antonio Carlos Ortega. "Uued treenerid on päris palju muutnud," tunnistas Patrail. "Kaitses mängime väga agressiivselt ja rünnakul on täiesti uued skeemid. Palju kasutame taga- ja joonemängija koostööd, mis mulle suurepäraselt sobib."
Patrail alustas avamängu tavapärasel vasaksisemise kohal, ent kui taanlasest olümpiavõitja Morten Olsen vigastada sai, siirdus hoopis mängujuhiks. "Koormust on kõvasti tulnud, Wetzlari vastu sain avapoolajal vahel kaitsefaasis puhkust, aga teisel poolajal mängisin kõik 30 minutit," kirjeldas Patrail oma suurt rolli meeskonnas.
Jaanimaale kaks, Toomile ja Aleksejevile üks võit Saksamaal
Dener Jaanimaa ja MT Melsungen said neljapäeval kirja hooaja esimese liigavõidu, kui kodus alistati tulemusega 25:23 (13:11) VfL Gummersbach. Pühapäeval nopiti teine võit, alistades võõrsil tasavägises kohtumises tänavuseks hooajaks kõrgliigasse tõusnud TV 05/07 Hüttenberg 28:27 (14:14). Jaanimaa viskas kahe mänguga ühe värava, Gummersbachile.
Veel neli Saksamaal esinevat eestlast olid aktsioonis ning said tabelisse kaks võitu ja kaks kaotust. Kolmandas liigas viskas Karl Toom oma meeskonna parimana seitse väravat, kui TV 1893 Neuhausen alistas hooaja avamängus võõrsil HC Oppenweiler/Backnangi 28:22 (11:12).
Samas liigas debüteeris ka kauaaegne Eesti koondise väravavaht Marius Aleksejev, kes suvel siirdus HF Springe ridadesse. Alam-Saksimaa väikelinna klubi mängis veel kaks hooaega tagasi 2. Bundesligas ja üritab nüüd sinna tagasi jõuda – meeskonda juhendab maailma- ja Euroopa meister ning endine Venemaa koondise peatreener Oleg Kulešov. Avavoorus alistas HF Springe 35-aastase eestlase teise poolaja tõrjete abil TSV Altenholzi 36:31 (14:18).
Saksamaa 2. Bundesligas pidid eestlaste klubid vastu võtma kaotused. Janar Mägi ja EHV Aue jäid võõrsil 28:35 (15:20) alla ASV Hamm-Westfalenile ning Karl Roosna ja TUSEM Essen kodus kõige napimalt 28:29 (15:14) VfL Lübeck Schwartaule. Eestlased väravaid ei visanud.
Johannson alustas võiduga, Celminš kaotas superkarikamängu
Hooaja ametlikud avavisked tehti ka Sloveenias ja Rumeenias. RK Maribori Branik pidi Sloveenia superkarikafinaalis tunnistama RK Celje Pivovarna Laško 32:25 (15:13) paremust, ehkki juhtis avapoolajal pikalt. Andris Celminš oli kaotajate täpseim mees kuue tabamusega.
Rumeenia kõrgliigas sai Martin Johannsoni koduklubi Bukaresti Steaua avavoorus võõrsil 22:21 (10:9) tähtsa võidu mulluse pronksimeeskonna Turda AHC Potaissa üle. Eelmisel hooajal Steauaga 9. koha saanud Eesti koondise kapten panustas ühe väravaga.
Sarnaselt Põlva Servitiga mängiti kogu mandril eurosarjamänge. Mikk Pinnoneni koduklubi UMF Afturelding andis EHF Cupi avaringis kodusaalis kõva lahingu tugevale Norra klubile BSK Handball Elite, kaotas ülinapilt 25:26 (15:12) ja jättis nädala pärast toimuva kordusmängu eel edasipääsulootused ellu. Pinnonen viskas Islandi klubi kasuks viis väravat.
Jesper Bruno Bramanise uus koduklubi, Hollandi meistrivõistluste hõbe KV Kras/Volendam oli sama sarja avaringis lähedal suurüllatusele väga tugeva Makedoonia klubi HC Ohrid 2013 vastu. Mõlemad kohtumised mängis Hollandi klubi võõrsil. Laupäeval tehti 24:24 (15:13) viik, pühapäeval kaotati 23:24 (10:13). 19-aastane Bramanis väravaid ei visanud. | Mait Patrail alustas hooaega kahe hea võidu ja üheksa väravaga | https://sport.err.ee/616470/mait-patrail-alustas-hooaega-kahe-hea-voidu-ja-uheksa-varavaga | Paljud enam kui kahekümnest välismaal leiba teenivast käsipallurist pole veel hooaega ametlike mängudega alustanudki, aga eelmisel nädalal olid eestlased võistlustules üle kogu Euroopa ja mitmel erineval tasemel. |
"Valimisliitude number ei pruugi olla lõplik, sest kui näiteks valimisliidu nimekirja ühegi kandidaadi nimega ei sisustata, siis valimisliitu ka ei registreerita," ütles riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel.
Neli aastat tagasi osales kohalikel valimistel 292 valimisliitu. "Arvu vähenemine on igati loogiline, sest 215-st omavalitsusest on järgi jäänud 79," kommenteeris Vinkel.
Kandidaate saab registreerimiseks esitada veel kaks päeva kuni 5. septembri kella 18-ni. Pärast seda saab vajadusel valla ja linna valimiskomisjonides kahe päeva jooksul kandidaatide dokumentides vigu parandada.
Hiljemalt pühapäeval, 10. septembril peavad valimiskomisjonid nõuetekohased kandidaadid registreerima ning selgitama liisu heitmise teel numbrite andmise järjekorra erakondade ja valimisliitude vahel ning üksikkandidaatide vahel.
Valijate nimekirjad koostab siseministeerium 15. septembriks. Pärast seda elukoha aadressi andmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta. Hääleõiguslik isik saab valida üksnes oma elukohajärgses valimisringkonnas üles seatud kandidaatide vahel.
Kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algab 5. oktoobril, valimispäev on 15. oktoobril. | Kohalikeks valimisteks on registreerimiseks esitatud 143 valimisliitu | https://www.err.ee/616468/kohalikeks-valimisteks-on-registreerimiseks-esitatud-143-valimisliitu | Kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks on üle Eesti registreerimiseks esitatud 143 valimisliitu. |
Eestis on viimastel nädalatel puhkenud arutelu kommunismi ning Karl Marxi ja muude kommunismiteoreetikute mõttekäikude olemuse üle. Eestit laastanud nõukogude režiimi küll keegi otseselt õigustama pole kippunud, küll aga on ilmne, et meie keskis elab inimesi, kelle arvates on kommunism siiski üks oma sisu poolest kaunis idee ning igal juhul etem Itaalias alguse saanud fašismist või Saksamaa natsionaalsotsialismist.
Ja kui siis keegi sotsiaal- või muidu meedias on kommunismi kauniduse rõhutajatele meelde tuletanud, et tegelikult on terror ja proletariaadi diktatuur kui vahendid eesmärkide saavutamiseks kommunismi-ideesse algusest peale sisse kirjutatud, on vastused kõlanud umbes selles stiilis, et ärme nüüd kõike ka päris sõna-sõnalt loe või vähemalt mõista.
Et seda terrori- ja diktatuurivärki tuleks mõista oma aja kontekstis ja et 21. sajandi kommunism on ikka helge ja puhas.
See aga omakorda tuletab mulle meelde juba paarkümmend aastat tagasi peetud Soome luterli kiriku sisese diskussiooni homoseksuaalsuse ning homoseksuaalsete inimeste aktsepteerimise üle.
Muidugi kõlas ka seal ühel hetkel tõdemus, et aga vaat see ja see koht piiblist ikka täitsa otsesõnu ütleb, et homoseksuaalsus on patt ja seda tuleb täpselt nii üheselt võtta, sest Piiblis on nii kirjas. Mille peale siis vastati, et aga no miks me siis hukka abielurikkujaid, sõnakuulmatuid lapsi või pühapäeviti töötavaid inimesi, kuigi Piiblis sellesuunalisi juhtnööre otsesõnu antakse? Mille peale omakorda vastati, et aga no nii küll ju ei saa, kõike ei saa ju tänapäeval sõna-sõnalt võtta, Piiblit tuleb mõista ikka oma aja kontekstis, ja et 21. sajandi kristlus on ikka helge ja puhas.
Ma võtsin siis kätte ja tegin ühes kolumnis ettepaneku inimeste segadusse ajamise vältimiseks toimetada Piiblist välja need kohad, mida ei tuleks sõna-sõnalt lugeda, nii et sünniks uus, värskem ja rasvavabam variant. 21. sajandi Piibel, Jumala sõna 2.0, sõnasõnaliseks lugemiseks.
No, selle peale kostis mõni vanameelsem kirikuõpetaja hoobilt – vaadates mööda sellest, et Piiblit on iseenesest ajaloo vältel palju kordi nii valikuliselt toimetatud kui ka uuesti ja uuesti tõlgitud – et ei lähe läbi, Piibel on jumala sõna ja pole inimese asi seda muuta. Nutikamad teie hulgast muidugi taipavad juba, et otsese vastuseta jäi ka küsimus, kes ja kuidas siis lõpuks otsustab, millised kohad Piiblist ikkagi on need, mida sõna-sõnalt võtta ja järgida ning millised mitte.
Igatahes, kogu see arutelu mulle meelde tuli, kui ma viimaste nädalate kommunismiteemalist diskussiooni kõrvalt jälgisin. Ja jõudsin arusaamale, et ega need Piibli ja kommunismiteoreetikute teoste tõlgendamisraskused teineteisest erinegi. Kui ikka mõni utoopia nii meeltmööda on, et tahetakse seda ka 21. sajandil elus hoida, on nii mõnelgi kange kihk silmad kinni pigistada nende utoopiate tüvitekstidest leiduvate veriste praktikate ees. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Rain Kooli: kuidas tõlgendada kommunismi ehk Jumala sõna 2.0 | https://www.err.ee/616466/rain-kooli-kuidas-tolgendada-kommunismi-ehk-jumala-sona-2-0 | Kui ikka mõni utoopia nii meeltmööda on, et seda tahetakse ka 21. sajandil elus hoida, on nii mõnelgi kange kihk silmad kinni pigistada nende utoopiate tüvitekstidest leiduvate veriste praktikate ees, tõdeb Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris. |
Sild edestas 13,5 km rajal lähimat konkurenti, teisena lõpetanud rootslast Rasmus Anderssoni 4.17-ga.
Naisteklassis võitis 9 km rajal rootslanna Alva Olsson. Annika Rihma saavutas 27. ja Marianne Haug 30. koha. | Timo Sild võidutses Norras ka tavarajal | https://sport.err.ee/616465/timo-sild-voidutses-norras-ka-tavarajal | Norras Østfoldis peetud rahvusvaheline orienteerumisvõistlus Euromeeting lõppes tavarajavõistlusega, kus päev varem lühirajal võidukas olnud Timo Sild taas enda paremuse maksma. |
Lisaks Kosmikute põhiliikmetele – Hainz, Aleksander Vana, Kõmmari ja Kristo Rajasaare – teevad uues loos kaasa Andres Peetson jahipasunal ning Mari L Tikk laksutades.
"Sügis sanatooriumis" on salvestatud Tallinna Linnahallis Matrix Stuudios.
Kuula: | Kosmikud avaldasid sügisel ilmuva albumi nimiloo | https://kultuur.err.ee/616462/kosmikud-avaldasid-sugisel-ilmuva-albumi-nimiloo | Ansambel Kosmikud tuli välja uue looga "Sügis sanatooriumis". Samanimeline, Kosmikute kuues stuudioalbum ilmub sel sügisel. |
Viking Line on tühistanud Viking FSTR-i kaks väljumist Tallinnast ja kaks Helsingist.
Tallinna-Helsingi liini kiirlaevaga Karolin teenindav Linda Line jätab ära kõik esmaspäevased väljumised Tallinnast ja Helsingist, tugeva tuule tõttu ei sõitnud kiirlaev ka pühapäeval.
Linda Line teenindab Tallinna-Helsingi liini Linda Line Expressi kaubamärgi all.
Viking FSTR katamaraan sõidab Tallinna-Helsingi liinil alates aprillist.
Tugev tuul segab esmaspäeval laevaliiklust ka Manilaiu ja Kihnu liinil. Kihnu Veeteede teatel on tühistatud reisiparvlaev Kihnu Virve väljumine kell 7 Kihnust ja kell 08.30 Munalaiult.
Samuti on tühistatud väljumised kell 11.30 Munalaiult ja kell 12.30 Manilaiult. Häireid võib esineda ka õhtustes väljumistes.
Tormituul toob esmaspäeval Läänemerele kuni neljameetrised lained, hoiatab ilmateenistus.
Läänemere põhjaosas ning Soome lahel puhub kirde- ja idatuul 11 kuni 16, puhanguti 20 kuni 24 m/s, hommikuks tuul nõrgeneb veidi. Laine kõrgus on 2 kuni 3,5 meetrit, merel kuni 4 meetrit. Päeval sajab merel vihma ja nähtavus on mõõdukas. | Viking Line ja Linda Line tühistasid kiirlaevade väljumised | https://www.err.ee/616423/viking-line-ja-linda-line-tuhistasid-kiirlaevade-valjumised | Viking Line ja Linda Line on tugeva tuule tõttu tühistanud kõik esmaspäevased kiirlaevade väljumised Tallinna-Helsingi liinil. |
"Teekond maailma lõppu" pöörleb kolme esmapilgul erineva juhtumi ümber: maadeavastaja Matthew Hensoni retk põhjanabale komandör Robert Peary meeskonna "esimese mehena" 1909. aastal; kunstnik Joseph Beuysi šamanistliku müüdiloome ja sotsiaalse aktivismi üheaegne platseerumine 20. sajandi kunstiväljale üle poole sajandi hiljem ning anonüümsed põgenikevood, mis liikusid lühikese, aga intensiivse perioodi vältel läbi arktilise piiriala Venemaalt Norrasse kaks aastat tagasi.
Vaatluse all olevaid juhtumeid seobki põhjapoolus, teekondade lõpp ja algus, aja jooksul muutunud tähendused ja sinna jõudmise erinevad viisid.
Holger Loodus on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia restaureerimise (BA 2008) ja maali (MA 2012) alal, täiendanud end Saksamaal Karlsruhes meediakunsti vallas. Tema esimene personaalnäitus "2015 portreed" toimus Tallinnas Draakoni galeriis 2012. aastal. Ta elab ja töötab Talllinnas. | Holger Loodus reisib Kunstihoones maailma lõppu | https://kultuur.err.ee/616460/holger-loodus-reisib-kunstihoones-maailma-loppu | Reedel, 8. septembril avatakse Kunstihoone galeriis Holger Looduse isikunäitus "Teekond maailma lõppu". |
Prokuröride palgamäärade sätestamine nimetatud seaduses toob justiitsministeeriumi arvutusel kaasa ligi 620 000 euro suuruse lisakulu.
Riigi peaprokuröri palk tõuseks seaduse jõustumisel 12 protsenti seniselt 4420 eurolt 4940 euroni, juhtiv riigiprokuröril 4160 euroni (10 protsenti), juhtivprokuröril 3900 euroni (5 protsenti), riigiprokuröril 3640 euroni (8 protsenti) ning vanemprokuröril 3380 euroni (6 protsenti).
Eriasjade prokuröri palk tõuseks eelnõu põhjal 3380 euroni (6 protsenti), ringkonnaprokuröril 3120 euroni (11 protsenti).
Eelnõu pakutav palgatõus. Autor: justiitsministeerium
Kuna palk on edaspidi seotud riigiteenijate kõrgeima palgamääraga, mida indekseeritakse kord aastas, kaob edaspidi vajadus palga suurust igal aastal hinnata.
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus sätestab kõrgemateks riigiteenijateks loetud ametnike kõrgeima palgamäära, mis seaduses on 5200 eurot. Seda palgamäära indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille avaldab rahandusministeerium.
2017. aprillis arvutas rahandusministeerium indeksi väärtuseks 1,0174, 2016. aastal oli see samuti 1,017 ning 2015. aastal 1,019.
Prokuröride palgasüsteemi muutus kannab justiitsministeeriumi selgitusel kolme eesmärki – efektiivsem kriminaalmenetlus, konkurentsivõimeliste palkade kaudu kvaliteetsem riiklik süüdistus ja prokuröride suurem sisuline sõltumatus.
Ministeerium leiab, et senine valitsuse määrusega kehtestatud palga maksmise süsteem prokuröride menetluslikku sõltumatust ei taga ning erinevad põhimõtted kohtunike ja prokuröride töötasustamisel tekitavad pigem üldist ebastabiilsust ja segadust, samuti suuremat halduskoormust, mis on seotud valitsuse määruse ettevalmistamise, kooskõlastamise ja kinnitamisega.
Seadus on planeeritud jõustuma 2018. aasta jaanuarist. Praegu on eelnõu kooskõlastusringil. | Prokuröre ootab ees palgatõus | https://www.err.ee/616456/prokurore-ootab-ees-palgatous | Kui praegu kinnitab prokuröride kuupalgamäärad igal aastal valitsus oma määrusega, siis 2018. aastast sätestatakse need kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses. |
"Suurbritannia jätkab üha keerulisemaks muutuvas maailmas oma rahustavat kohalolekut, eelkõige neis riikides, mis seisavad vastakuti Venemaa jätkuva antagonismiga Põhja-Euroopas ja Balti regioonis," ütles Johnson.
Ühendkuningriigi välisminister viitas NATO lahingugrupi raames sel kevadel Eestisse toodud Briti 800-mehelisele väeüksusele kui kinnitusele, et Suurbritannia seisab oma liitlaste kõrval "välisagressiooni ohu korral" ja täites oma kohustusi alliansis.
"Suurbritannia tahab julgeolekut ja turvalist maailma ning samal ajal, kui me lahkume Euroopa Liidust, jätkame me oma ühiste huvide kaitsmist ja edendamist, seistes vastu igasugustele väljakutsetele, mida me ühiselt võime kogeda," lisas Briti välisminister oma avalduses.
Johnson kohtub esmaspäeval Londonis kolme Balti riigi ja viie Põhjamaa (NB8) välisministriga. | Johnson: jätkame panustamist Balti julgeolekusse ka pärast Brexitit | https://www.err.ee/616454/johnson-jatkame-panustamist-balti-julgeolekusse-ka-parast-brexitit | Ühendkuningriik jätkab panustamist Põhjala-Balti piirkonna julgeolekusse ka pärast riigi lahkumist Euroopa Liidust, lubas Briti välisminister Boris Johnson esmaspäeval, enne kohtumist regiooni riikide välisministritega, tehtud avalduses. |
Rulluisumaratoni arvestuses tuli meeste konkurentsis võitjaks taanlasest Euroopa meister Stefan Due Schmidt ajaga 1:03.52,507. Eestlastest sõitis parima tulemuse välja Marten Liiv ajaga 1:07.36,517.
Naistest oli taas kiireim Eesti naiste kiir- ja rulluisutamise tipp Saskia Alusalu, kes ajaga 1:15.19,043 oli maratonidistantsi üldarvestuses 32. | Tallinna rulluisumaratonil võidutsesid Euroopa meister ja Saskia Alusalu | https://sport.err.ee/616449/tallinna-rulluisumaratonil-voidutsesid-euroopa-meister-ja-saskia-alusalu | Pühapäeval, 3. septembril toimus rullituuri selle hooaja neljas etapp, Tallinna Rulluisumaraton. Lisaks kodumaa tegijatele osalesid ka rullisõbrad nii naaberriikidest kui Taanist ja Venetsueelast. |
"Mida tervist!" on omamoodi jätkufilm auhinnatud " Cowspiracy" dokumentaalfilmi loojatelt. Kartmatu filmimees Kip Andersen avastab saladusi, kuidas on võimalik vältida ja isegi paranemisele pöörata mitmeid üldiselt ravimatuks peetavaid tõsiseid kroonilisi haigusi. Kip uurib ka, miks USA rahvuslikud terviseorganisatsioonid ei kavatsegi ise sellest kõigest meile rääkida.
Tänu ausatele arstidele, teadlastele ja tarbijate õiguste eest võitlejatele koorub välja ebamugav pilt kokkumängust ning korruptsioonist valitsuse ja suure äri vahel, mis läheb maksma triljoneid tervishoiudollareid ja hoiab inimesi jätkuvalt haigetena. Šokeerivalt mõjub arusaamine, millist salakavalat rolli mängivad farmaatsiaettevõtted, kaasaegne põllumajandus ja suured toidutöötlemise ettevõtted rahva tervise mõjutamisel, eriti veel kõige haavatavamates kogukondades, seisab filmi kirjelduses.
Filmile järgneb arutelu, kus osalevad toitumisnõustaja Rain Vainik, arst Anneli Talvik (Sinu Arst Terviseteenused), maratonijooksja Indrek Ilumäe ning pikaaegne vegan ja loovisik Dagmar Kase.
Kumu dokumentaal ootab publikut ikka kolmapäeviti kell 18.
Treiler:
Järgnevate linastuste ajakava näeb SIIT. | Kumu dokumentaal alustab sügishooaega tervisefilmiga | https://kultuur.err.ee/616444/kumu-dokumentaal-alustab-sugishooaega-tervisefilmiga | Kumu dokumentaal avaldas sügishooaja linastuste ajakava. Esimesena tuleb sel kolmapäeval näitamisele Kip Anderseni ja Keegan Kuhni uus tervisefilm, mis paneb vaatajaid kõhklema pea kõiges, mida seni on tervislikust toitumisest meile räägitud. |
Lisaks oli see Kristofferssoni hooaja kaheksas järjestikune pjedestaalikoht, ka see on 2014. aastal loodud MM-sarja rekord.
Teise koha sai kodupubliku ees võistelnud üheksakordne autoralli maailmameister Sebastien Loeb (Peugeot 208; Team Peugeot-Hansen) ja kolmas oli valitsev maailmameister Mattias Ekström (Audi S1; EKS). Eelmisel hooajal MM-sarjaga liitunud Loeb on tänavu olnud juba märksa paremas hoos, see oli tema neljas järjestikune ja üldse viies pjedestaalikoht sel hooajal.
"See on fantastiline! Tunnen end autos suurepäraselt, see on kogu meeskonna raske töö tulemus," lausus finaalsõitu stardist alates juhtinud Kristoffersson pressiteate vahendusel.
Johan Kristoffersson Autor: FIAWorldRallycross.com
Kristoffersson võitis neljast eelsõidust kaks ja pääses parimana poolfinaali, kus ta samuti võitis, veel pääsesid sealt edasi tema tiimikaaslane Petter Solberg ja Ekström.
Teise poolfinaali võitis Loebi tiimikaaslane Timmy Hansen, Loeb ise oli teine ja viimasena jõudis finaali norralane Andreas Bakkerud (Ford Focus RS; Hoonigan Racing Division).
Finaalis jäi Bakkerud neljandaks, viiendaks oli Solberg, kel purunes rehv ja kuuendaks jäi Hansen, kes pidi sõidu pooleli jätma.
MM-sarja üldarvestuses edestab Kristoffersson nüüd Solbergi 46 punktiga, kellest Ekström jääb omakorda maha 15 punktiga.
Võistkondlikus arvestuses on PSRX Volkswagen Swedeni edu juba enam kui sajapunktiline – Volkswagenitel on 387 punkti, teisel kohal paikneval Team Peugeot-Hansenil 279 punkti. Kolmas on tiitlikaitsja EKS 236 ja neljas Hoonigan 217 punktiga.
Sel hooajal on jäänud sõita veel kolm etappi, MM-sarja kümnes etapp sõidetakse 15.-17. septembrini Riias. | Kristoffersson tegi rallikrossi MM-sarjas ajalugu | https://sport.err.ee/616445/kristoffersson-tegi-rallikrossi-mm-sarjas-ajalugu | Rallikrossi MM-sarja hooaja üheksanda etapi Prantsusmaal Loheacis võitis rootslane Johan Kristoffersson (Volkswagen Polo; PSRX Volkswagen). Võiduga tegi Kristoffersson ka MM-sarja ajalugu – see oli tema neljas järjestikune etapivõit ja ta on esimene sõitja, kes sellise saavutusega hakkama on saanud. |
"Tegu on töökohtade ümberpaiknemise käigus juhtunud inimliku, kuid kahtlemata lubamatu eksitusega, kui segamini aeti vanapaberi- ja raamatukast ning esimese asemel jõudis konteinerisse teine," rääkis ministeeriumi üldosakonna juhataja Jaan Laidmets ERR-ile.
"On absoluutselt selge, et raamatute koht ei ole prügikastis ega ka vanapaberikonteineris. Juhtunu valguses paneme veelkord ka kõikidele kolleegidele südamele olla tähelepanelik, rääkimata sellest, et suhtuda raamatutesse kohase lugupidamisega," lisas ta.
Laidmets ütles, et ka ebavajalikuks osutuvate raamatutele on alati võimalik leida uued kasutajad ning ministeerium on seni seda püüdnud ka teha.
Ta kinnitas, et esmaspäeva hommikuks võeti konteinerist raamatud ära. "Lubame, et rohkem selliseid eksimusi ei tule.“
Raamatud avastas konteinerist juhuslik möödakäija, kelle foto konteinerist, mis oli täis entsüklopeediaid, tekitas sotsiaalmeedias elavat vastukaja.
Haridusministeeriumi hoone kõrval seisis pühapäeval prügikast täis teatmeteoseid. Autor: Indre Suur | Haridusministeerium peab teatmeteoste prügikasti sattumist lubamatuks | https://www.err.ee/616439/haridusministeerium-peab-teatmeteoste-prugikasti-sattumist-lubamatuks | Haridusministeerium palub vabandust, et ministeeriumi Tallinna esinduse juures olevasse vanapaberikonteinerisse sattusid kahetsusväärselt teatmeteosed. Eksituse ilmsikstulekul korjati raamatud prügikastist välja. |
Autolehe näol on tegemist Eesti suurima autoajakirjaga, mis ilmunud alates 1999. aastast ja millel on värskeima Eesti lugejauuringu andmeil üle 62 000 püsilugeja, teatasid auto24 ja Presshouse.
"Hindame väga kõrgelt Autolehe toimetust ja kaasautoreid ning nende poolt toodetud ajakirjanduslikku sisu," kommenteeris auto24 AS tegevjuht Margus Tomberg.
"Kindlasti on Autolehe näol tegemist Eesti parima autoajakirjandusega. Aegade jooksul kogunenud artiklid, testisõidud, arvustused ning ülevaated on tulevikus kindlasti leitavad auto24 portaalis, kust lugejad saavad väärtuslikku infot enne ostuotsuste langetamist," lisas ta.
Autolehe omandamine on Tombergi sõnul ka järjekordne samm selles suunas, et pakkuda auto24 äriklientidele laiemaid võimalusi enda toodete tutvustamisel ja reklaamimisel. "Usume, et koostöös hiljuti omandatud motors24 videoportaaliga tekib Autolehe ajakirjal ning online väljaandel suurepärane sünergia ja tuleviku potentsiaal meedia turul. Eesmärk on kajastada kõike automaailmas toimuvat kõrgeimal tasemel ja Eesti tarbijaile huvipakkuvalt."
Kirjastuse Presshouse juhatuse liige Janis Kaal märkis, et küllap oli 1999. aasta kevadel vähe neid, kes uskusid esimest, nappidele ajalehepaberist külgedele trükitud Autolehte vaadates, et sel järjekordsel autoväljaandel pikka iga olema saab.
"Läks teisiti ja olen isiklikult tänulik kõigile, kes aegade jooksul Autolehte oma suurema või väiksema panuse on andnud. Mul on hea meel ja kindel tunne anda Autoleht juhtiva autoalase väljaandena üle auto24 toimekale meeskonnale. Olen veendunud, et koostöös Eesti edukaima automüügikuulutuste portaaliga tekkiv sünergia annab hoogu nii ajakirjale, portaalile endale kui täiesti uutele väljunditele, mille loomiseks seni pooltel vajalikke ressursse nappis," lausus Kaal.
Aprillis auto24 enamusosaluse omandanud juhtiva erakapitaliettevõtte BaltCap partner Oliver Kullman ütles, et viies kokku Autolehe vaieldamatult tugeva toimetuse ja kirjastamiskogemuse ning auto24 digitaalse väljundi, tekib sisukas koostöö, mis võimaldab luua veelgi parema kogemuse Autolehe lugejaile ning auto24 lehe külastajaile. | Automüügiportaal auto24 ostis kirjastuselt Presshouse ajakirja Autoleht | https://www.err.ee/616443/automuugiportaal-auto24-ostis-kirjastuselt-presshouse-ajakirja-autoleht | Eesti suurim automüügi- ja autouudisteportaal auto24 sõlmis ostu-müügilepingu, mille kohaselt ostetakse kirjastuselt Presshouse kord nädalas ilmuv autoajakiri Autoleht. |
VAATA | Jalgpalli MM-valikmängude tipphetked, 8. voor | https://sport.err.ee/616434/vaata-jalgpalli-mm-valikmangude-tipphetked-8-voor | None | |
Querrey oli kaheksandikfinaalis kindlalt 6:2, 6:2, 6:1 üle 23. asetatud Saksamaa esindajast Mischa Zverevist, kestis vaid tund ja 17 minutit.
"Ma tõesti poleks saanud enam paremini mängida, olin täiesti enda tsoonis," tunnistas Querrey.
Querrey on lahjaks jäänud tabeli alumises pooles ainus mängija, kel on varasemast suure slämmi poolfinaalis mängimise kogemus – nelja parema sekka jõudis ta tänavusel Wimbledonil. Ükski teine konkurentsi jäänud mängijatest tabeli alumiselt poolelt pole varem ühelgi slämmiturniiril nelja sekka jõudnud.
US Openil oli Querrey seniseks laeks kaheksandikfinaal. Enda esimeses veerandfinaalis kodupubliku ees läheb ta vastamisi lõuna-aafriklase, 28. asetatud Kevin Andersoniga, kes oli 6:4, 6:3, 6:7 (4), 6:4 parem itaallasest Paolo Lorenzist.
"Siit alates on kõik boonus," vaatas Querrey eesseisvale mängule. "Annan lihtsalt endast parima."
Reketid pidi pakkima 18-aastane tulevikulootus, Kanadat esindav Denis Shapovalov, kes jäi pea kolm tundi kestnud ülimalt tasavägises kohtumises 6:7 (2), 6:7 (4), 6:7 (3) alla 12. asetatud hispaanlasele Pablo Carreno Bustale.
Esimest aastat täiskasvanute suure slämmi turniiridel mängiv Shapovalov piirdus Prantsusmaa lahtistel kvalifikatsiooni avaringiga ja Wimbledonis põhitabeli esimese ringiga.
US Openil pidi ta alustama samuti kvalifikatsioonist, kuigi paikneb maailma edetabelis 69. real, aga tabeli lukkuminemisel oli ta veel esisajast väljas. Põhitabeli avaringis sai Shapovalov neljas setis jagu 8. asetatud Jo-Wilfried Tsongast.
Carreno Busta läheb veerandfinaalis vastamisi 29. asetatud argentiinlase Diego Schwartzmanniga, kes alistas 7:6 (3), 7:5, 2:6, 6:2 16. paigutust omanud prantslase Lucas Pouille.
Eelmises ringis lülitas Schwartzman konkurentsist välja 5. asetatud Marin Cilici, kes oli tabeli alumises pooles ainus slämmiturniiri võitja. Enne tänavust US Openit polnud Schwartzman ühelgi suure slämmi turniiril kolmandast ringist kaugemale jõudnud. | Querrey hoiab US Openil ameeriklaste lootusi üleval | https://sport.err.ee/616433/querrey-hoiab-us-openil-ameeriklaste-lootusi-uleval | USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel on meeste üksikmängus jäänud konkurentsi vaid üks ameeriklane – 17. asetatud Sam Querrey. |
13. asetatud Kvitova sai turniiri üheks peafavoriidiks peetud Muguruzast, kes oli 3. paigutusega, jagu 7:6 (3), 6:3.
Muguruza on aasta teisel poolel olnud väga heas hoos, Kvitoval on aga tagasitulek kujunenud pisut raskemaks. Mäletatavasti langes tšehhitar mullu detsembris enda kodus noarünnaku ohvriks ja tema mängukäsi sai nii tõsiselt vigastada, et algselt kaheldi, kas ta saab üldse karjääri jätkata. Prantsusmaa lahtistel naasis Kvitova aga võistlustulle ja comeback’i senine säravaim tulemus oli Birminghami muruturniiri võit. US Openi eelturniiridel ta aga väga edukas ei olnud.
"Panen endale alati enne Wimbledoni pinged peale, sest olen seal võitnud. Aga US Openil püüan lihtsalt enda rütmi leida. Võib-olla sellepärast mul ei olegi mingeid ootusi ja sellepärast mängingi vabamalt," ütles Kvitova mängujärgsel pressikonverentsil.
US Open on ainus suure slämmi turniir, kus Kvitova pole poolfinaali jõudnud. Korra varem – 2015. aastal – on ta samuti veerandfinaalis mänginud. Ka Muguruza jaoks pole US Open väga edukas olnud, seni polnud ta kunagi teisest ringist edasi pääsenud.
Hoolimata kaotusest on Muguruzal endiselt võimalus pärast US Openit maailma esireketiks tõusta, seda juhul kui 4. asetatud Elina Svitolina langeb konkurentsist välja enne poolfinaali ja praegune esinumber Karolina Pliškova ei jõua finaali.
Kvitova läheb veerandfinaalis vastamisi kodupubliku lemmiku, 9. asetatud ameeriklanna Venus Williamsiga, kes on varem US Openil kahel korral triumfeerinud. Williams sai kaheksandikfinaalis 6:3, 3:6, 6:1 jagu hispaanlanna Carla Suarez Navarrost.
Kvitova ja Williams on varem omavahel mänginud viiel korral, neist neljas mängus on Kvitova peale jäänud.
Maria Šarapova ja Anastasija Sevastova Autor: Reuters/Scanpix
Kaheksandikfinaal jäi aga laeks teisele tagasitulekut tegevale mängijale – tänavu kevadel dopingukeelu alt vabanenud ja pooleteiseaastase pausi järel taas suure slämmi turniiril mänginud venelanna Maria Šarapova pidi tunnistama 16. asetatud lätlanna Anastasija Sevastova 5:7, 6:4, 6:2 paremust.
"See nädal on olnud suurepärane. Olen väga tänulik, et selle võimaluse sain. Andsin enda parima ja võin selle üle uhke olla," lausus Šarapova.
Kevadel keeldus Prantsusmaa tenniseliit Šarapovale Prantsusmaa lahtistele vabapääset andmast. Wimbledonis pääsenuks Šarapova enda edetabelikohaga juba kvalifikatsiooni, aga ta oli sunnitud sellest vigastuse tõttu loobuma. US Openi korraldajad aga otsustasid Šarapovale kui 2006. aasta võitjale anda vabapääsme põhitabelisse.
Teist aastat järjest US Openil veerandfinaali jõudnud Sevastova läheb pääsu eest poolfinaali vastamisi ameeriklanna Sloane Stephensiga, kes on samuti comeback’i tegemas. Stephens käis jaanuaris jalaoperatsioonil ja naasis võistlustulle Wimbledonis. US Openi eelturniiridel jõudis ta nii Torontos kui Cincinnatis poolfinaali ja tõusis tagasi edetabeli esisajasse.
Stephens oli kaheksandikfinaalis 6:3, 3:6, 6:1 parem 30. asetatud sakslanna Julia Görgesist.
Neli aastat tagasi edetabelis maailma esikümne piirimail olnud Stephens pole varem US Openil veerandfinaali jõudnud. | Muguruza ja Šarapova langesid US Openil konkurentsist | https://sport.err.ee/616429/muguruza-ja-sarapova-langesid-us-openil-konkurentsist | USA lahtiste tennisemeistrivõistluste kaheksandikfinaalis olid vastamisi kaks Wimbledoni meistrit – tänavune võitja Garbine Muguruza ja kahel korral Londoni muruväljakuil võidutsenud Petra Kvitova. New Yorgis jäi veidi alla kahe tunni kestnud kohtumises peale Kvitova. |
Saate toimetaja-produtsent Õie Arusoo kinnitas ERR Menule, et otsuse tegi Koržets ise. "Neljandal septembril teeb Koržets oma viimase saate ja nii nagu ikka, on tal oma vaatajatele palju tarka öelda," ütles Arusoo.
"Tõepoolest, ma loobusin "Osooni" tegemisest. Pean õigeks tulla ekraanilt ära enne, kui ma seal niimoodi mööda ekraani piksliteks lagunen ja laiali valgun," rääkis Koržets soovist lahkuda. "Sellises tavamõistes põhjust ei olegi, põhjus on sisemine ja sügavam, ega ma ise ka sellest päris täpselt aru ei saa," lisas Koržets Raadio 2 hommikuprogrammis. Ta selgitas, et rollid avalikus elus võivad inimest liialt rõhuda. ""Osoonist" on päris raske loobuda, sest headest asjadest ongi raske loobuda. Aga ma olen varem kogenud ja loodan ka nüüd, et loobumistes on oma jõud," põhjendas mees.
Saate meeskond otsustas, et Koržetsile asendajat ei otsita, vaid saade muudab formaati. "Formaadi muutuse tingis Koržetsi lahkumine, uue režissööri Keiti Väliste tulek, soov tuua rohkem noori vaatajaid ja olla nähtav erinevatel meediaplatvormidel. Uuel hooajal tahame pakkuda oma vaatajatele usaldusväärset ja tasakaalustatud sisu, atrakriivsust, uudseid lahendusi pildikeeles," ütles Arusoo.
Lisaks loodavad saate tegijad, et "Osooni" näod Kristo Elias ja Sander Loite saavad vaatajatele veelgi tuttavamaks.
"Osooni" ikoon lõpetab oma kümme aastat kestnud telekarjääri täna õhtul uhke kuuritsapüügi show ga Viitina järvel.
25. hooaeg
Arusoo sõnul on "Osoonist" saanud aastatega kindla kvaliteediga iseseisev kaubamärk, millel on suur ja truu vaatajaskond. "Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises, nii peab ka Osoon protsesside peegeldajana otsima pidevalt uut sisu ja pildikeelt. Ka sellel sügisel alustame pisut teistmoodi," avaldas Arusoo.
Laste- ja noorte kultuuriaastal tuuakse ekraanile tulevikutegijad. "Need on tänased koolinoored, kellel sügavam huvi looduse ja looduses toimuva vastu, kes tahavad keskkonnaküsimustes kaasa rääkida. Loodusekspertidena on neil juba ette näidata tõsiseltvõetavaid uurimustöid oma meelisvaldkonnas," kirjeldas Arusoo.
Lisaks keskendutakse reportaažidele, populaarteaduslikele teema-saatelõikudele ja teemasaadetele. Kristo Elias ja Sander Loite on võtnud oma ülesandeks näidata Eestimaa loodust tema mitmekesisuses, kajastada keskkonna valupunkte ja piiluda teadusmaailma. Vaatajate lemmikuks on kujunenud loomalood. Karl Adami, Tarmo Mikussaar ja Hannes Rohtma liiguvad aastaringselt oma kaameraga looduses , et püüda pilti ka kõige inimpelglikumate liikide elu. Loodusemehed jutustavad oma lugusid, mida filmimisel nägid, tundsid ja kogesid.
"Osoon" alustab 4. septembril ETV eetris. | Vladislav Koržets lahkub "Osoonist": tulen ära enne, kui laiali valgun | https://menu.err.ee/613590/vladislav-korzets-lahkub-osoonist-tulen-ara-enne-kui-laiali-valgun | ETV loodussaade "Osoon" alustab 25. hooaega ilma Vladislav Koržetsita, kes on saadet juhtinud juba kümme aastat. |
"Alustan hooaega kolmandat korda maailmameistrina, kuid esimest korda valge rattaga," kirjutab van Aert oma Twitteri kontol.
It will be the 3th time that I start a CX-season as a world champ. It will be the first time with a full white bike! ???????? pic.twitter.com/pRkEWfSVHB
— Wout van Aert (@WoutvanAert) September 3, 2017
Cyclo-crossi MK-sari algab 17. septembril USA-s Iowa Citys, vahendab Spordipartner. Tõotab tulla huvitav ja kaasahaarav rahvusvaheline hooaeg, mille tipphetkeks on veebruari alguses Valkenburg-Limburgis peetav MM. | FOTO | Maailmameister van Aert alustab hooaega lumivalgel rattal | https://sport.err.ee/616378/foto-maailmameister-van-aert-alustab-hooaega-lumivalgel-rattal | Cyclo-crossi valitsev maailmameister Wout van Aert esitles uue hooaja ratast, milleks on lumivalge Felt. Belgia rattur tegi täna uue sõiduvahendiga esimese treeningu. |
"Meid ei saa šantažeerida ähvardustega, et osa meie EL-i rahadest võetakse karistusena ära, kuna me ei nõustu Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida migrantide pealesunnitud ümberpaigutamisega," ütles Szydło uudisteajakirjale Sieci antud intervjuus, mille katkeid avaldas pühapäeval veebikülg wPolityce.
Euroopa Komisjoni migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos ütles juulis, et Brüssel astub õiguslikke samme Tšehhi, Ungari ja Poola vastu seoses "suutmatusega täita oma kohustusi ümberpaigutamises" vastavalt kvoodiprogrammile.
Neid kolme riiki võidakse anda Euroopa kohtusse ja trahvida.
"EL-i fondid ja ühtsuspoliitika on Euroopa Liidu tugisambad nii nagu kaupade ja teenuste vaba liikumine. Meil on neile õigus. Sestap me rõhutame, et EL-i lepingutest tuleb kinni pidada ja me tõrjume suurimate riikide diktaadi" migratsioonikvootide osas, sõnas Szydło.
Euroopa kohus (ECJ) peaks kolmapäeval tagasi lükkama Ungari ja Slovakkia vastuväite kohustuslikule kvoodiprogrammile, mis loodi Euroopa 2015. aasta põgenikekriisi ajal.
EL plaan näeb ette 160 000 põgeniku ümberpaigutamist Itaaliast ja Kreekast teistesse ühenduse riikidesse. Juuliks oli selle programmi raames ümber paigutatud ainult 24 000 inimest.
Szydło tõrjus intervjuus ka väiteid, et tema valitsuse sammud tõrjuvad Poolat Euroopa Liidust välja. Ta nimetas neid väiteid "suurimateks valedeks, kohutavaks manipuleerimiseks" ning rõhutas, et poolakad tahavad olla EL-is ja väärtustavad seda.
Arvamusuuringud näitavad, et Poola kuulumist EL-i toetab ligi 90 protsenti poolakatest. | Szydło tõrjus EL-i "väljapressimist" põgenikekvootide osas | https://www.err.ee/616416/szyd-o-torjus-el-i-valjapressimist-pogenikekvootide-osas | Varssavi ei allu suurte Euroopa Liidu liikmesriikide "väljapressimisele" põgenikekvootide küsimuses, ütles Poola parempoolne peaminister Beata Szydło pühapäeval. |
EM-i seni veatult läbinud suurfavoriit Venemaa võitis Saksamaa vastu küll avageimi 25:19, kuid jäi seejärel teises alla 20:25. Kolmas geim võideti kolme punktiga, neljandas olid sakslased paremad koguni 25:17. Veidi üle kahe tunni kestnud kohtumise lõpetas Venemaa 15:13 geimiga. Venemaa on Euroopa meistrivõistlustel medalile jõudnud 22 korral.
Pronksi võitis Serbia, kes jäi kolmanda koha mängus Belgia vastu 1:2 (25:17, 22:25, 19:25) kaotusseisu, kuid võitis kaks viimast geimi vastavalt 25:22 ja 15:12. Serbiale oli see EM-ilt 11. medaliks. Pronksine autasu on võidetud kaheksal korral, sellest enamat ei ole ühelgi koondisel.
"See valmistab kohutavalt pettumust," tunnistas Belgia mängija Pieter Verhees. "Kui jõuad medalile nii lähedale, on see eriliselt valus. Me ei alustanud hästi, aga kolmandas geimis servisime korralikult ja kontrollisime mängu. Me tahtsime medalit võita ja uskusime, et suudame seda, kuid lõpus said otsustavaks pisidetailid." | Saksamaa andis lahingu, kuid Venemaa tuli taas Euroopa meistriks | https://sport.err.ee/616414/saksamaa-andis-lahingu-kuid-venemaa-tuli-taas-euroopa-meistriks | Võrkpalli Euroopa meistriks tuli 14. korda Venemaa, kes alistas esmakordselt finaali pääsenud Saksamaa 3:2. |
Leedu haarjas juhtohjad avapoolaja viimasel minutil, kui täpne oli Dominyk Kodz.
Mängu saatuse otsustas teise poolaja lõpp, kui kaheksa minutiga löödi lausa neli väravat! Esmalt suutis 74. minutil Alex Matthias Tamm mänguseisu viigistada 1:1-le, kuid Darius Zubauskase värav vaid minut hiljem viis külalised taas ette. Eesti viigistas 79. minutil Leedu omaväravast, kuid Kodzi päeva teine värav 82. minutil andis 3:2 võidu külalistele.
Teistkordselt lähevad kaks noortekoondist jalgpallihallis vastamisi esmaspäeval, 26. märtsil kell 12.30. Pilet maksab kaks eurot. Pääsmed on eelmüügis Piletilevis, samuti saab pileti kohapeal osta sularahas. | U-19 koondis lõi kaks väravat, kuid kaotas Leedule | https://sport.err.ee/691875/u-19-koondis-loi-kaks-varavat-kuid-kaotas-leedule | Eesti U-19 koondis võõrustas laupäeval EJL-i jalgpallihallis maavõistlusmängus Leedu eakaaslaseid. Kohtumise võitsid külalised tulemusega 2:3. |
Tammeka ja Tallinna Levadia mõõduvõtu 88. minutil 0:2 kaotusseisus vägivaldse käitumise pärast punase kaardi saanud Laas jättis juba automaatselt vahele matši Nõmme Kalju vastu. Nüüd peab ta Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarkomisjoni otsuse tõttu eemale jääma ka kohtumisest FC Kuressaarega, vahendab Soccernet.ee.
Arbeiter saadeti tehnilisest alast minema 4:0 eduseisus Kuressaare vastu ning tema meeskond peab peatreeneri juhendamiseta hakkama saama nii Tallinna Floraga kui ka Pärnu Vaprusega. | Mängu ajal eemaldatud Laas ja Arbeiter said lisakaristuse | https://sport.err.ee/691813/mangu-ajal-eemaldatud-laas-ja-arbeiter-said-lisakaristuse | Premium liiga kohtumiste ajal eemaldatud Tartu Tammeka vasakkaitsja Mikk Laas ja Tallinna Kalevi peatreener Argo Arbeiter said ühemängulise lisakeelu. |
Eesti jooksjatest on poolmaratonis kiiremad olnud vaid Pavel Loskutov ja Tiidrek Nurme, kirjutab portaal Marathon100.
Värskelt treeninglaagrist tulnud Fosti eesmärk oli läbida poolmaraton 63 minutiga. Võistlushommikul oli Valencias sooja 18 kraadi, kuid eliitjooksjad kurtsid suhteliselt tugevat tuult.
Maailmameistriks tuli kolmandat korda järjest Keenia jooksja Geoffrey Kamworor (1:00.02). | Fosti jooksis poolmaratoni MM-il Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse | https://sport.err.ee/691871/fosti-jooksis-poolmaratoni-mm-il-eesti-koigi-aegade-kolmanda-tulemuse | Ainsa Eesti jooksjana poolmaratoni MM-i eliitnimekirjas startinud Roman Fosti tuli uue isikliku rekordiga 1:03.45 üldarvestuses 63 kohale. Eesti rekordist jäi lahutama vaid 45 sekundit. |
Peterburi naiskonna kapten Razguljajeva tõi 91:29 võidumängus Peterburi Telekommunikatsiooni Ülikooli vastu koguni 12 punkti, 16 lauapalli, kümme korvisöötu ja 14 vaheltlõiget, kirjutab Korvpall24.
"Sellel hooajal olin tegelikult juba kaks korda varemgi nelikduublile väga lähedal, aga nüüd see juhtuski. Kõik muidugi tänu võistkonnakaaslastele!" sõnas võistlusmängus harvanähtava saavutusega hakkama saanud neiu portaalile. | Endine Eesti noortekoondiste liider kogus Venemaal nelikduubli | https://sport.err.ee/691869/endine-eesti-noortekoondiste-liider-kogus-venemaal-nelikduubli | Erinevates Eesti neidude noortekoondistes liidrirolli kandnud Tatjana Razguljajeva õpib ja mängib tänavu korvpalli Peterburi Riiklikus Ülikoolis. 21-aastane ja 170 cm pikkune tagamängija sai viimases mängus kirja koguni nelikduubli. |
Esmalt viis Gruusia 15. minutil ette Giorgi Papunashvili, kaheksa minutit hiljem suurendas kodumeeskonna edu Giorgi Kvilitaia. 31. minutil realiseeris Valeri Kazaishvili penalti ja lõppskoori vormistas 40. minutil Giorgi Chakvetadze.
ETV2 otseülekanne maailma edetabelis 101. kohal oleva Gruusia ning Eesti vahelisest kohtumisest algab teisipäeval kell 17.50. | Eesti koondise järgmine vastane lõi poolajaga neli väravat | https://sport.err.ee/691847/eesti-koondise-jargmine-vastane-loi-poolajaga-neli-varavat | Eesti jalgpallikoondise järgmine vastane Gruusia alistas Tbilisis toimunud sõprusmängus Leedu 4:0. Kõik väravad löödi kohtumise avapoolajal. |
Vahemikus 1998-2002 sündinud mängijatest koosneva Noorteliiga võistkonna jaoks oli tegemist hooaja kõige tasavägisema mänguga, eelnevalt oldi kahel korral 29 punktiga jäädud alla Tartu Ülikoolile.
Dominique Hawkins ja Domagoj Bubalo tõid Raplale 18 punkti, sama palju viskasid kodumeeskonna kasuks Leemet Loik ja Ron Arnar Pehka. Karl-Kristjan Karpin lisas 15 punktile ka kümme lauapalli.
Rapla on turniiritabelis 13 võidu ja üheksa punktiga kolmandal kohal, teisel kohal oleval TÜ-l on 15 võitu ja seitse kaotust. G4S Noorteliiga on kaotanud kõik 12 mängu keskmiselt 44 punktiga. | Hea mängu teinud G4S Noorteliiga sai tasuks hooaja väikseima kaotuse | https://sport.err.ee/691845/hea-mangu-teinud-g4s-noorteliiga-sai-tasuks-hooaja-vaikseima-kaotuse | Koduse korvpalli meistriliiga laupäevases ainsas mängus oli Rapla Audentese spordikeskuses 103:80 üle G4S Noorteliiga võistkonnast. |
Kohtumise parim võimalus avanes 83. minutil HJK-l, kui kohtunik määras nende kasuks penalti, vahendab Levadia oma kodulehel. Levadia väravavaht Sergei Lepmets tõrjus aga Riku Riski madala löögi.
FCI Levadia: Sergei Lepmets, Markus Jürgenson, Maksim Podholjuzin, Igor Dudarev, Kirill Nesterov, Muamer Svraka (73. Rasmus Peetson), Juri Tkatšuk, Aime Gando, Jevgeni Harin, Nikita Andrejev (62. Pavel Dõmov), Roman Debelko (83. Cristofer Kuusma). | Levadia mängis Soome meistriga viiki | https://sport.err.ee/691842/levadia-mangis-soome-meistriga-viiki | FCI Levadia viigistas Helsingis Telia 5G Areenal toimunud sõpruskohtumises valitseva Soome jalgpallimeistri Helsingi HJK-ga 0:0. |
Erinevalt poolfinaalist alustas Saaremaa poolel diagonaalründajatest Hindrek Pulk, kes oli poolfinaalis Rakvere vastu teinud suurepärase esituse, vahendab kohtumise käiku volley.ee. Pulk kerkiski kesksesse rolli, tegutsedes pidurdamatult ja kogudes lõpuks 33 punkti (+19) ning teenis ka MVP tiitli.
Ta vedas Saaremaa esimese geimis 25:21 ja teises 25:19 võidule. Siis ärkas ka Pärnu ning kaks järgmist vaatust kuulusid Avo Keele juhendatavale meeskonnale vastavalt 25:23 ja 25:20. Otsustavas geimis jäi Pärnu 1:5 kaotusseisu ja Pulga tegutsemise toel liikus Saaremaa kindlalt võidu suunas, võites geimi 15:9.
Võitjatele tõi Pulk 33 punkti (+19), 13 punkti lisas Matej Hukel (+4) ja 10 punkti (-1) Tomaš Halanda. Pärnu vastuvõtt oli 64,1%, rünnak 43,2%. Blokist teeniti 10 punkti ja serviga 6. Pärnu parimaks kerkis Edvinas Vaškelis 12 (+5), Tamar Nassar lisas 11 silma (+6). Blokist saadi 16 punkti (neist 6 läks Nassari nimele), serviga 4 (vigu tehi 22).
Poolfinaalis oli Saaremaa 3:1 (25:19, 20:25, 25:18, 25:14) üle tiitlikaitsjast Rakverest, Pärnu alistas samuti 3:1 (24:26, 25:20, 25:19, 25:12) Jekabpilsi Luši. Finaali eel toimunud pronksikohtumises seljatas Jekabpils Rakvere 3:2 (25:15, 25:19, 12:25, 22:25, 10:15). | Saaremaa võitis kodupubliku ees võrkpalli Balti liiga | https://sport.err.ee/691837/saaremaa-voitis-kodupubliku-ees-vorkpalli-balti-liiga | Kuressaares toimunud võrkpalli Balti liiga finaalis alistas Saaremaa VK 3:2 (25:21, 25:19, 23:25, 20:25, 15:9) Pärnu Võrkpalliklubi. |
Waterfordile tuli külla 17-kordne Iiri meister Shamrock Rovers, kes jäi juba kümne minuti järel vähemusse, kirjutab Soccernet.ee. Kõik kolm kohtumise väravat löödi minutitel 33-37, aga Puri ja Waterfordi õnneks jäid nemad selles sajus võitjaks. Eestlane pääses platsile 85. minutil.
Tabelis on Waterford nüüd 16 punkti peal oleva Cork City järel 15 punktiga teisel kohal, mõlemal meeskonnal on peetud seitse kohtumist. Ühe mängu enam pidanud Shamrock Rovers on 13 punktiga kolmas. | Puri koduklubi alistas 17-kordse riigi meistri | https://sport.err.ee/691835/puri-koduklubi-alistas-17-kordse-riigi-meistri | Eesti jalgpalluri Sander Puri koduklubi Waterford võttis reedel hooaja viienda võidu, kui vastased alistati 2:1. |
Kohtumise käigus kuulus initsiatiiv pigem kodumeeskonnale Armeeniale, kuid väravani ei jõudnud kumbki meeskond. Paaril korral pidi Eesti halvimast päästma väravavaht Mihkel Aksalu.
Eesti koondise eest sajandat korda väljakul käinud Konstantin Vassiljev vahetati välja 62. minutil.
Kaukaasia-turnee järgmises mängus minnakse vastamisi Gruusiaga. ETV2 otseülekanne algab teisipäeval kell 17.50.
Enne mängu:
Armeeniaga on Eesti neli korda mänginud – kaks korda võidukalt, üks kord viiki madistades ja korra ka kaotusega leppides.
Kohtumist kommenteerib Tarmo Tiisler.
Eesti algkoosseis: Mihkel Aksalu, Taijo Teniste, Joonas Tamm, Madis Vihmann, Ragnar Klavan, Ken Kallaste, Mattias Käit, Karol Mets, Siim Luts, Henri Anier, Konstantin Vassiljev. | Eesti viigistas Vassiljevi sajandas koondisemängus Armeeniaga | https://sport.err.ee/691763/eesti-viigistas-vassiljevi-sajandas-koondisemangus-armeeniaga | Eesti jalgpallikoondis mängis Jerevanis toimunud sõpruskohtumise Armeenia vastu väravateta viiki. |
NATO PA alaline komitee väljendab avalduses oma solidaarsust Suurbritanniaga ja mõistab hukka tülgastava ja põhjuseta rünnaku, mis on ühtlasi esimene ründav närvigaasi kasutamine NATO alliansi territooriumil, tähistades selget rahvusvaheliste normide ja seaduste rikkumist.
Eesti delegatsiooni juhi Marko Mihkelsoni sõnul on väga oluline, et avalduses öeldakse selgelt välja, et rünnakuga on seotud Venemaa.
Samuti peab Mihkelson oluliseks, et avaldus kutsub Venemaad üles täielikult koostööd tegema antud juhtumit uuriva Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooniga (OPCW).
"Venemaa agressiivne läänevastane käitumine, mis väljendub sisuliselt Külma sõja jätkamises, on täiesti vastuvõetamatu. Lääneriigid peaksid seda arvestades laiendama ühist survepoliitikat, mis laieneks eeskätt Venemaa strateegiliste majandushuvide piiramiseni. Pelgalt luurevõrgustiku häirimisest ja Magnitski nimekirja rakendamisest ei piisa Venemaa survestamiseks lõpetama Külm sõda Lääne vastu," ütles Mihkelson.
NATO PA alaline komitee on assamblee juhtorgan, mis koosneb 29 NATO liikmesriigi delegatsioonide juhtidest, assamblee presidendist ja asepresidentidest, peasekretärist ning laekurist. | NATO PA alaline komitee mõistab hukka Salisbury närvigaasi rünnaku | https://www.err.ee/691819/nato-pa-alaline-komitee-moistab-hukka-salisbury-narvigaasi-runnaku | NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) alaline komitee võttis laupäeval Vilniuses toimunud istungil ühehäälselt vastu avalduse, milles mõisteti hukka 4. märtsil Suurbritannias Salisbury’s Venemaa mahitusel toimunud närvigaasi rünnak. |
4,5 km pikkusel Chang International Circuit ringrajal näitas ajasõidus kõige kiiremat minekut Lucas Mahias (Yamaha), kellele see oli hooaja teiseks esikohaks. Racedays meeskonnas sõitev eestlane Hannes Soomer näitas parimal ringil aega 1.39,683 ning jäi Mahiasest maha 2,9 sekundiga. Pühapäevast võistlussõitu alustab Hondal sõitev Soomer 24. stardipositsioonilt.
"Taaskord väga keeruline," kommenteeris Soomer. "Tänaseks tegime mootorrattaga ekstreemseid muudatusi, millest mõned töötasid ja mõned mitte. Ka kvalifikatsiooni oleme pidanud kasutama pigem testina ja proovima erinevaid asju selle asemel, et võimalikult kiire ring saada. Me teame, kus kaotame ja homme peame rahulikult tööd edasi tegema. Praegusest stardikohast on raske kuhugi kukkuda, ilmselt tuleb seademuudatusi proovida ka võidusõidul." | Soomer stardib pühapäevasele võistlussõidule 24. kohalt | https://sport.err.ee/691818/soomer-stardib-puhapaevasele-voistlussoidule-24-kohalt | Laupäeva hommikul sõideti Tais mootorrataste ringrajasõidu klassi Supersport kvalifikatsioon, kus Hannes Soomer saavutas 24. koha. |
Kahel trahviringil käinud soomlanna edestas ühe möödalasu teinud prantslannat Anais Bescondi finišis 0,2 sekundiga, samuti ühel trahviringil käinud sakslanna Laura Dahlmeier kaotas Mäkäräinenile 17,5 sekundit ja sai kolmanda koha.
Esimesena startinud Darja Domratševa eksis tiirudes kolmel korral ning 35,1-sekundiline kaotus andis talle neljanda koha. Enne jälitussõitu MK-sarjas esikohta hoidnud Anastassia Kuzmina leppis kuuenda kohaga, mis tähendab, et enne hooaja viimast sõitu on Mäkäräinenil MK-sarja üldliirina 799 punkti ning Kuzminal teisena 794 silma.
Pühapäevase otsustava etapi järel arvatakse naiste punktiseisust maha veel teinegi hooaja kehvem võistlus, mis tähendab, et virtuaalses MK-üldarvestuses edestab Kuzmina Mäkäräinenit viie punktiga.
40. naisena rajale läinud Meril Beilmann sai 43. koha (4; +4.14,3), 50. positsioonilt startinud Regina Oja lõpetas koha võrra kõrgemal (4; 5.15,1).
Pühapäeval lõppeb MK-hooaeg ühisstardist sõitudega. Otseülekanne meeste 15 km distantsilt algab ETV2 eetris kell 14.50, naiste 12,5 km distantsilt 16.50. | Mäkäräinen tõusis hooaja viimase sõidu eel MK-sarja üldliidriks | https://sport.err.ee/691761/makarainen-tousis-hooaja-viimase-soidu-eel-mk-sarja-uldliidriks | Laskesuusatamise MK-sarja hooaja viimasel etapil Venemaal Tjumenis võitis naiste jälitussõidu soomlanna Kaisa Mäkäräinen, kes tõusis enne pühapäevast otsustavat sõitu üldarvestuses liidriks. |
Swift, kes ei tee üldjuhul poliitilisi avaldusi, sattus kriitikatulva alla, kui keeldus 2016. aasta presidendivalimiste ajal arutamast, kellele tema hääl kuulub. Nüüd on Swift otsustanud oma häält avalikult kasutada, vahendas EW.
Swift jagas reedel oma Instagrami lehel postitust 24. märtsi protestimarsist March for Our Lives, millega juhitakse tähelepanu USA relvapoliitikale.
"Keegi ei peaks koolis käies kartma relvavägivalda. Või ööklubis. Või kontserdil. Või kinos. Või töökohas. Ma tegin annetuse, et näidata oma toetust õpilastele, kes kampaania algatasid ja kõigile neile, kes on relvavägivalla tõttu kannatama pidanud," kirjutas Swift ja lisas, et on liigutatud kõigi ohvrite väljaütlemistest, kes on julgenud relvapoliitika teemal sõna võtta.
Protestimarss sai tõuke möödunud kuul, kui USA-s Florida osariigis suri Parklandi koolis toimunud tulistamise tagajärjel 17 inimest. Florida keskkooli õpilaste protestimarsiga loodetakse pöörata tähelepanu koolide turvalisusele ja paluda seadusandjatel kehtestada relvapiiranguid.
No one should have to go to school in fear of gun violence. Or to a nightclub. Or to a concert. Or to a movie theater. Or to their place of worship. I’ve made a donation to show my support for the students, for the March For Our Lives campaign, for everyone affected by these tragedies, and to support gun reform. I’m so moved by the Parkland High School students, faculty, by all families and friends of victims who have spoken out, trying to prevent this from happening again.
A post shared by Taylor Swift (@taylorswift) on Mar 23, 2018 at 11:56am PDT | Taylor Swift tegi haruldase poliitilise avalduse | https://menu.err.ee/691815/taylor-swift-tegi-haruldase-poliitilise-avalduse | Popstaar Taylor Swift, kes teeb harva poliitilisi avaldusi, astus välja protestimarsi March for Our Lives eest. |
Läti klubi alustas kohtumist paremini ning võitis kaks esimest geimi vastavalt 25:15 ja 25:19, siis võitles Rakvere end 25:12 ja 25:22 geimivõitudega mängu tagasi. Otsustavas viiendas geimis alustas Jekabpils 5:0 spurdiga, Siim Ennemuisti soolo järel jõudis Eesti klubi küll viigini, aga Jekabpils võitis geimi siiski 15:10.
19 punkti (üheksa blokist) toonud Ennemuist oli ka Rakvere resultatiivseim mees, Tanel Uusküla lisas 18 punkti. Jekabpilsile tõi 17 silma Armands Abolins.
Kell 17 algavas kullamängus lähevad vastamisi Saaremaa ja Pärnu. | Raskest seisust välja tulnud Rakvere jäi Balti liigas siiski medalita | https://sport.err.ee/691816/raskest-seisust-valja-tulnud-rakvere-jai-balti-liigas-siiski-medalita | Kuressaares toimuval võrkpalli Balti liiga finaalturniiril võitis pronksi Jekabpils, kes alistas viiegeimilise mängu järel tiitlikaitsja Rakvere VK. |
Kultuuriminister Indrek Saar kandis 14. veebruaril riigikogule ette "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" täitmise aruande lõppenud 2017. aasta kohta. Istungit juhatanud Enn Eesmaa avas päevakorrapunkti sõnadega: "Ma tuletan teile meelde, kuidas selle päevakorrapunkti arutelu käib. Kõigepealt on ministri ettekanne kuni 30 minutit, siis küsimused. Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Järgnevad läbirääkimised, kus sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad." 1 Sellise korra järgi toimuvat aruteluks nimetada saab ainult väga hea fantaasia korral. Ideaalis võiks toimingu käigus kõlada sada küsimust ja sada vastust, millele järgneb praegu riigikogus tegutseva kuue fraktsiooni esindaja enne ettekannet valminud lühike seisukohavõtt.
Tegelikkus on kiduram. Küsijaid oli kaheksateist ja viimase vastuse järel pidi oma fraktsiooni nimel sõna saanud Laine Randjärv tõdema: "On kuidagi sümptomaatiline, et saali on jäänud enam-vähem just need inimesed, kes fraktsioonide nimel sõna võtavad, ja paar fänni veel lisaks." Seega, kui küsimusi ja probleemiasetusi on vähe, peab järeldama, et taevas eesti kultuuri pea kohal on pilvitu, vähemasti riigikogu või laiemalt poliitilise võimu arvates, ning põhiseaduse preambulis sõnastatut paitab suvine päike, mis ei looju ka öösel.
Kaugel pole ka päev, mil asjaomased peavad käivitama aastani 2020 kultuuripoliitikat juhtiva dokumendi järje koostamise ja seda tervet järgmist kümnendit katvana. Tõenäoliselt seatakse eesmärgiks sama, mis kehtib praegu: "Kultuuripoliitika eesmärgiks on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks." 2
Väidan, et praegustes raamtingimustes ei ole eesmärk saavutatav, ei saa sündida head ja toimivat lõppdokumenti ega selle heakskiidule eelneda lõppotsustajate sisukat arutelu. Eesti õigusruum ja riigimasina osad, mis peavad eesmärgi saavutamist toetama, ei sobi ülesande täitmiseks. Tõsi, kogu aeg midagi tehakse ja ette on näidata ka saavutusi, mida kultuuriministril on põhjust uhkusega rahvaesindusele üles lugeda. Pole aga võimalik veendunult kinnitada, et arengu ja saavutuste taga on just riigiaparaadi töö ja juhtimistarkus, mis vormunud reegliteks ja rahaks. Võib-olla on tippsaavutuste puhul tegu hoopis n-ö süsteemiväliste juhtumitega, nagu ikka ja jälle ilmneb spordis, olgu tegu Kelly Sildaru või Saskia Alusaluga?
Me ei saagi seda teada, kui ei suuda "Kultuur 2030" ettevalmistuse alguseks leida lahendusi ja kokkulepet kolme painaja survest vabanemiseks. Esimene painaja on kultuuri definitsioon ja sellest tulenev ebamäärasus kultuuripoliitika ulatuvuse osas. Teine on juba viidatud riigivõimu arhitektuuri ebasobivus ülesande täitmiseks ning kolmas püsiv konflikt eksperditeadmise, poliitilise otsustamise ja vastutuse vahel. Neist kõigist on aastate jooksul räägitud ja kirjutatud, tänuväärse püsivusega just Sirbis, mille peatoimetaja Ott Karulin tegi ka uue vooru avakäigu artiklis "Et karu ei nutaks", 3 kus esitatuga saab ainult nõus olla ja mille autor lõpetab küsimusega: "Kas me oleme aga valmis (loe: piisavalt tugev demokraatia) selleks, et "Kultuur 2030" peamine arutelu toimub erakondade vahel (eeldades, et nad siiski kaasavad vajalikke asutusi ja huvigruppe)?" Vastus on, et paraku mitte, ja lahendamata eelnimetatud teist probleemi ei saagi olema. Või siiski? Järgnevas käin põgusalt üle kõik kolm ja püüan lootusetuse leevenduseks tunneli lõppu ka mõned lambipirnid teed näitama keerata.
Kolm painajat
Definitsiooniprobleemi on käsitletud terve peatükina mulluses inimarengu aruandes, 4 mis jõudis ka kõigi riigikogu liikmeteni. Kas see on leidnud ka lugemist ja mõistmist, pole teada. Kokkuvõtvalt rõhutavad autorid kolme asja: 1) senise kitsa vaate asemel, et kultuuripoliitikat käsitletakse kutselise ja rahvakultuuri riikliku toetamisena eeskätt ümberjaotatava raha, aga ka mõnede reeglite kehtestamisega, peaks poliitika üles ehitama kultuuri käsitlemisele tervikliku tähendusloome süsteemina, 2) ülesanne on Eesti inimeste kultuurikogemuse mitmekesistamine ja uute kultuurikeelte väljaarendamine, samuti kultuurilise eneseanalüüsi võimekuse kasvatamine, 3) digikultuuri süstemaatiline arendamine kõigi ressursside koondamise baasil.
Põhimõtteliselt suudavad teoreetikud ja eksperdid omavahel kokku leppida, millist valitsevat kultuuriteooriat või kontseptsiooni poliitikakujunduse alusena kasutada. Nad tegid seda ka kehtivate arengusuundade koostamise ajal, kuid sellest pole paraku järeldunud protsessi järgmiste osade jaoks mitte midagi. Näiteks kui arengusuundade koostamisel kasutati teoreetilise alusdokumendina nn põhimõisteid ja suundumusi, kus olid sõnastatud kultuuri alusküsimused dilemmadena, siis mitte üheski järgnevas arutelu- ja otsustusfaasis ei olnud kedagi, kes oleks mingi mandaadi või õiguse alusel neis valiku ja otsuse teinud. Rahumeeli jäeti dilemmad otsuse ja lahenduseta, mille tagajärjeks see, et valdkonniti vaadates erineb paljudel puhkudel teooria ja praktika nagu öö ja päev. Tervikut ei ole tekkinud.
Selle põhjuseks ei ole kellegi otsene suutmatus või pahatahtlikkus, vaid näiliselt asjasse mitte puutuv reeglite kogum, mille järgi selekteeritakse välja ja mille järgi tegutsevad riigivõimu kehastajad, alustades valimistest ja lõpetades ameti poolest kultuuripoliitikutega. Me oleme üldiselt rahul oma heade reeglite ja laitmatult toimuvate valimistega ning koalitsioonivalitsuste stabiilsusega. Ka välismaa tavatseb kiita. 25 aastat praktikat on siin tõe kriteerium. Kui arvame, et tähtsaim ülesanne, mida riiki kasutades täidame, on eesti rahva ja kultuuri säilimine läbi aegade, siis oleks loogiline eeldada, et selle tähtsaima täitmiseks edutatakse ka kõige kõvemad rahvajuhid.
Vahemärkusena: riigikeha juubeli ajajärgul on eriti presidendi kõnede kaudu lendu pääsenud ekslik seisukoht, justkui riik ise juriidilise konstruktsioonina olekski eesmärk, aga mitte vahend eesmärkide poole püüdlemisel. Parim vahend meile teadaolevatest, kuid ikkagi ainult vahend, mida presidendi segane sofistika ("Eesti riigi eesmärk peab olema ajatu" ja "Eesti eesmärk on olla igal ajahetkel väärikas riik") 5 eesmärgiks ei muuda. Põhiseaduse järgi on riik vahend kultuuri kestmiseks üle aegade ja kui tulevikus peaks horisondile ilmuma mõni parem vahend, siis vajub vana sama vältimatult kasutusest välja, nagu juhtus hobusega maal ja linnas sisepõlemismootori Eestis randumise järel.
Eesti esindusdemokraatia vundamendikivideks väidetakse olevat erakonnad. Erakondade ideedele annavad kodanikud valimistel toetuse ja erakondade liikmed edutatakse riigimasinat soovitud suunas juhtima. Milline on kultuuri koht ideede hierarhias ja tema võrgutusvõime poliitiliste loomade seas? Sel sajandil ei ole ühtki erakonda juhtinud inimene, keda elutausta ja põhisõnumite järgi saaks tituleerita eeskätt kultuuripoliitikuks. Selliseid on pääsenud vähe, kui üldse, ka erakondade juhatusse, mistõttu pole ka ime, et erakondade põhi- ja valimisprogrammides paigutub napi- ja üldsõnaline kultuuripeatükk iluasjana kuskile lõppu, kui kõik oluline juba ära öeldud. Glasuur on piparkoogil kena vaadata, kuid pole kunagi taigna põhiretsepti osa.
Poliitika iluasi
Edasine on juba paratamatu. Vähetähtis teema erakondade programmides ei saa kuidagi tõusta koalitsioonikõneluste keskmesse ja moodustada koalitsioonilepingute selgroogu. Tühist valdkonda ei ihka oma portfelli ükski ambitsioonikam poliitik valitsuses ministrikohtade jaotamisel. Ühegi erakonna esimees ei ole endale kunagi võtnud kultuuriministri kohta, alati on tegu kergema kaaluvihiga, mis läheb käiku alles võimutasakaalu loodimise lõppvaatuses. Riigikogu alatiste komisjonide seas on ka nime poolest kultuurikomisjon, mis tegeleb küll põhiliselt haridusküsimustega. Ka selle komisjoni ukse taga ei tungle erakondade raskekaallased ja selle lauale jõuab haruharva lahendamiseks mõni riigielu arengu suur küsimus.
Et elu oleks lõpuni muretu, on erakonnad suures üksmeeles asendanud 1990ndatel õitsenud võimuka ja algatusvõimelise tööparlamendi taltsa jututoaga, mille liikmetelt aina lisanduvate kitsendavate töökorra reeglitega on nüüdseks võetud suurem osa sõnaõigusest ja isiklikust initsiatiivist, võimalusest tööpostil realiseerida põhiseaduses ette nähtud vabamandaati. Tagajärjena näemegi loo alguses kirjeldatud tubateatrit, kultuuripoliitika aruteluks tituleeritud mõttetut näitemängu tühjale saalile.
Kõik tähtis, mis tuleb, peab tulema valitsusest. Nagu osutatud, kultuurimõtteid valitsusest ei saa tulla, sest erakonnad pole vajalikku alusmaterjali tema moonakotti pannud. Valitsustele tähistab kultuur vaid seda, mis mahub kultuuriministeeriumi valitsemisalasse institutsioonide, ümberjaotatava raha ja nappide reeglite kogumina. Erakonnad, valitsus ja parlament ei ole valmis vähemasti järgmiste valimisteni jäänud aja jooksul kehtivat võimujaotust ja mängureegleid muutma, millest järeldub, et järgmisel poliitilisel neliaastakul läheb sõit vanaviisi edasi ning kultuurielu kujundav programmdokument jääb sama hambutuks nagu praegu kehtiv.
Üksikisikud, kultuuriasutused, kutse- ja eksperdiorganisatsioonid, keda kultuuriministeerium järgmise arengukava ettevalmistamisse juba mõne aja pärast kaasama hakkab, ei peaks siiski lootust kaotama ja käega lööma. Kui praegust teed mööda rahuldava tulemuseni jõuda ei saa, siis peab otsima ümbersõiduradu, vahetama fookust, kasutama tegelikke jõukeskusi praeguse nõrkusekeskuse asemel. Ott Karulin pakkus tulevase kultuuripoliitika selgrooks võrdsuse printsiibi. See tähendab, et automaatselt kuulub kultuuripoliitika kõigi ministeeriumide võimkonda. Ja kultuuri arendajate asi on saada oma eestkõnelejateks suurimad ja valitsuses mõjukaimad ministeeriumid, kuigi siil põõsas võib olla tarkust ja tahet täis.
Mikroökonoomika koordinaadistikus mõeldes on kultuuriministeerium aastaid, kui mitte aastakümneid tegelnud kultuurielus pakkumise poolega. Kuigi kõik ei toimi laitmatult ja mõnestki kutselise kunsti valdkonnast kostub ajuti kriitilist kriginat, on võrdsusega pakkumise poolel siiski kõik enam-vähem hästi. Ei ole suurt ebavõrdsust raamatukogu ja muuseumi, kirjaniku ja helilooja, tulundusliku ja mittetulundusliku loometegevuse vahel. Selles vallas järgmiseks kümnendiks poliitilist tegevust lihtsalt ei jagu.
Kui ühiskonnal läheb hästi, saab pakkumise poolt edasi kasvatada lisarahastamise ja mõne reegli täpsustamisega. Lootuses, et suurenev pakkumine kasvatab ka nõudlust ehk kultuuritarbimist. Paraku on tarbimise kasvul jäigad piirid ees (mis sest, et seniseid kasvukõveraid tulevikku pikendades võivad need märkamata jääda), sest Eesti rahvaarv kahaneb. Samuti valitseb tarbijaskonna võimalustes suur ebavõrdsus, mille leevendamine võiks kultuuripoliitikas olla perspektiivikas.
Tarbijate ebavõrdsus avaldub kolmel suurel väljal: aeg, raha ja ruum. Kui kultuuripoliitika arengusuundade seadmisel järgmiseks kümnendiks võetaks ette need kolm, tähendaks see, et poliitika kujundamise raskuskese nihkub sotsiaal-, rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning veel mõne ministeeriumi tegevussfääri. Tähendab, sellega tegeleksid valitsus ja parlament.
Kui oleks aega, loeksid paljud rohkem raamatuid, käiksid teatris ja kontserdil, kui ei oleks nii väsinud tööpäevast, võtaksid midagi kultuurset ette, selmet jõuetuna diivanil õlut juues televiisorist spordivõistlusi vahtida. Ajakasutuse uuringuid tehakse Eestis kümne aasta tagant (viimati 2010), sest ajakasutus ei muutu hüppeliselt. Aastal 2010 neelasid töötava inimese ööpäevast suurima tüki isiklik ajakasutus (uni, söömine, hügieen jms) ja töö, vastavalt 10,5 ja 5,75 tundi ööpäevas puhkepäevi sisaldava terviknädala arvestuses. Vaba aja veetmiseks – ja see on enamikule ainus aeg ka kultuuri tarbimiseks – jäi 4,4 tundi. Uneajast ja söömaaegade arvelt kultuuri kasuks näpistamine tundub lootusetu, ainus koht, kust midagi võtta oleks, on tööaeg. Seega, soovides positiivseid nihkeid kultuuritarbimise mahus, peaksime jõuliselt inimeste normtööaega lühendama. Lähiaastate ülesanne peaks olema jõuda keskmise kuuetunnise tööpäevani. See oleks eriti tervislik avalikus sektoris, kus tekiks surve loobuda mõnel pool lihtsalt molutamisest, teisal ja eriti võimustruktuurides takistaks lühem tööpäev aina uute ja tarbetute reeglite leiutamist ja rakendamist, mis omakorda tekitab bürokraatlikku lisakoormust ettevõtetele, aga on pommina kaelas ka teadusel ja kunstidel.
Odav kultuur
Kui oleks raha, pääseksid Maslow’ püramiidi ülemistesse kihtidesse senisest suuremal hulga nii loojad kui ka tarbijad. Praegune rahapuudus on kujundanud ühiskonnas laialt levinud arusaama, et kultuur peab olema odav, sest "riik ju maksab". Mentaliteedimuutuse saaks esile kutsuda kultuurisfääri laiaulatusliku lahtiriigistamisega, mille eelduseks on omakorda põhjalikud muutused maksupoliitikas. Alustada saab käibemaksu 0-erandi laiendamisest kõigile kutselise ja rahvakultuuri eluavaldustele, teise sammuna peaks looma eeldused, et otse kultuuri suunduv eraraha asendaks riikliku ümberjaotamise kaudu sinna jõudva: märgilised on siin ettevõtete ja üksikisikute maksuvaba metseenlus, sponsorlus, osaluse ja õiguste omandamise võimalus kultuuriväljal tegutsevates ühendustes. Loomulikult kuuluks paketti ka kogu mittetulundussektori maksukohtlemise reform. Raha, mida kodanik saab kasutada vaid juhul, kui kasutab seda kultuuris, poleks võimalik Lätti viia.
Kui oleks lähemal, ei kuuluks kultuuritarbimise kohustuslikku kulunimekirja transport ja majutus ja kaudne osalus riigi ebaratsionaalsetes nn regionaalinvesteeringutes kinnisvarasse. Inimesed liiguvad vabalt, aga kinnisvara mitte. Inimeste koondamine kultuurielu õite lähedusse on lihtne ja odav, igale ürgmaa erakule tare ette igihalja kunstipeenra rajamine maksurahast mõeldamatu. Seega oleks tulevase kultuuripoliitika kolmas vaal aktiivne ja selge linnastamispoliitika, mille palgejooned visandasin juba ka Sirbi juubelinumbris 6.
Aga kus on päästik, millele toimiva ja tõhusa, põhiseaduslikku eesmärki täitva kultuuripoliitika soovijad saaksid vajutada? Praegu päästikut pole, aga kui hääleka ühendkoorina seda enne valimisi nõuda, siis võiks see ka tekkida punktina iga valimistel osaleva erakonna programmis. Et erakondadel lihtsam oleks, pakun mahakirjutamiseks ka punkti sõnastuse: "Lõpetame kultuuriministeeriumi tegevuse iseseisva valitsemisasutusena ning jaotame põhiseaduses sätestatud kultuuri säilitamise ülesande täitmiseks vajalikud funktsioonid kultuuri arengut tegelikult mõjutavate valitsemisalade vahel".
1 Riigikogu istungi stenogramm 14. II 2018, vt http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201802141400#PKP-22337
2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3140/2201/4002/RKo_lisa.pdf#
3 Ott Karulin, Et karu ei nutaks. – Sirp 9. II 2018.
4 Eesti rändeajastul, inimarengu aruanne 2016/17, peatükk 5, Eesti kultuurimuutused avatud maailmas. https://inimareng.ee/
5 Kõne 24. II 2018 vastuvõtul, https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14153-2018-02-24-10-47-40/index.html
6 Kaarel Tarand, Linnastu või sure! – Sirp 23. II 2018.
Loe artiklit Sirbist. | Kaarel Tarand: Karu nuttu jätkub kauemaks | https://kultuur.err.ee/691808/kaarel-tarand-karu-nuttu-jatkub-kauemaks | Kus on päästik, millele toimiva ja tõhusa, põhiseaduslikku eesmärki täitva kultuuripoliitika soovijad saaksid vajutada? |
Maa tund (Earth Hour) üritab seekord juba 11. aastat tõsta inimeste teadlikkust söe, nafta ja gaasi põletamisest tingitud kliimasoojenemise osas.
Maa tund sai alguse Sydneyst 2007. aastal, kui 2,2 miljonit majapidamist oma valgustid üheks tunniks välja lülitasid. 2008. aastal osales aktsioonis juba 50 miljonit inimest, seega kasvas aktsioon ülemaailmseks jätkusuutlikuks liikumiseks. 2009. aastal oli liikumise eesmärgiks viia Maa tund juba uuele tasandile, saavutades 1 miljardi inimese osalemine.
Ürituse korraldajaks on Maailma Looduse Fond (WWF). Selle koordinaatori Siddarth Dasi sõnul peab Maa tund näitama, et iga inimene võib aidata pöörata lehekülge jätkusuutlikuma tuleviku suunas.
Päikese loojumise teekonda jälgides said laupäevased sündmused (20.30 ja 21.30 vahel) alguse Sydney ooperimaja tulede kustutamisest ning liiguvad läbi Aasia, Aafrika, Euroopa ja Ameerikate.
Sel aastal võtab üritusest osa 187 riiki. | Maailmas tähistatakse taas iga-aastast Maa tundi | https://www.err.ee/691811/maailmas-tahistatakse-taas-iga-aastast-maa-tundi | Üle kogu maailma Sydneyst New Yorgini kutsutakse laupäeval tulesid kustutama, et juhtida tähelepanu ohtudele, mida inimkond oma koduplaneedile kujutab. |
10 km murdmaasõitu 12. kohalt alustanud Ilves langes lõpuks punktikohalt välja, jõudes finišisse 31. kohal, kaotust võitjale kogunes 2.19,6. Viimane punktikoht jäi 6,7 sekundi kaugusele.
Etapivõidu võttis 11. kohalt startinud MK-sarja üldvõitja, jaapanlane Akito Watabe, kes edestas 6,3 sekundiga liidrina alustanud norralast Jarl Magnus Riiberit. Kolmanda koha sai kümnendana alustanud austerlane Bernhard Gruber, kaotades võitjale 8,5 sekundiga. Esimesena jäi pjedestaalilt välja Gruberi kaasmaalane, hüppevooru järel kolmandal kohal olnud Mario Seidl, kaotades 18,6 sekundiga.
Kahevõistlejad tõmbavad MK-hooajale joone alla pühapäeval. | Ilves jäi Schonachis esimesena punktita, võit Watabele | https://sport.err.ee/691809/ilves-jai-schonachis-esimesena-punktita-voit-watabele | Kahevõistluse MK-sarja hooaja viimasel etapil Saksamaal Schonachis sai Kristjan Ilves 31. koha. |
Mullu MM-debüüdi teinud 18-aastane Chen, kes juhtis ka lühikava järel, teenis vabakava eest 219,46 punkti ja kogus kahe kava kokkuvõttes 321,40. Mõlemad on tema isiklikud rekordid – senine vabakava tippmark oli noormehel olümpial uisutatud 215,08 ja kahe kava summa 307,46.
Viiendalt kohalt kerkis hõbedale jaapanlane Shoma Uno, kes oli teine ka tänavusel olümpial ja mullusel MM-il. Uno näitas vabakavas teist tulemust ja kogus kahe kava kokkuvõttes 273,77 punkti.
Pronksi võitis lühikava järel teisel kohal olnud venelane Mihhail Koljada, kes kogus 272,32 punkti.
Täielikult põrusid lühikava järel kolmandal kohal olnud ameeriklane Vincenct Zhou ja neljandal kohal olnud hiinlane Boyang Jin. Zhou lõpetas 235,24 punkti ja 14. kohaga, kahel viimasel MM-il pronksi võitnud Jin aga kukkus vabakavas koguni viiel korral ja langes 19. kohale, piirdudes 223,41 punktiga. | USA võitis üheksa-aastase vaheaja järel meeste üksiksõidus MM-kulla | https://sport.err.ee/691807/usa-voitis-uheksa-aastase-vaheaja-jarel-meeste-uksiksoidus-mm-kulla | Itaalias Milanos peetavatel iluuisutamise maailmameistrivõistlustel võidutses meeste üksiksõidus ameeriklane Nathan Chen, viimati võitis USA meeste seas 2009. aastal, kui võidukas oli Evan Lysacek. |
"Eks see on ka natuke sõltuvus, sa jääd sellest adrenaliinist sõltuvusse. Iga jumala õhtu viskab adrenaliini üles ja nii viis päeva nädalas – üles ja alla," kirjeldas Grete Laupäevalehes LP.
Pärast saadet peab aga tipust alla tulema: "See tähendab, et käid kogu aeg emotsionaalselt üles ja alla, iga päev. See on kindlasti selle töö varjukülg, mis ilmselt lõpuks jätab suuremal või vähemal määral jälje ka tervisele". | Grete Lõbu otse-eetrist: adrenaliinist jääb sõltuvusse, aga lõpuks jätab see jälje tervisele | https://menu.err.ee/691801/grete-lobu-otse-eetrist-adrenaliinist-jaab-soltuvusse-aga-lopuks-jatab-see-jalje-tervisele | Igal argiõhtul ekraani kaudu kümnete tuhandete eestlaste kaaslaseks olev Grete Lõbu, kes kandideerib tänavu parima naissaatejuhi tiitlile, tõdes, et naudib igaõhtuse "Ringvaate" juhtimise juures töö intensiivsust ja rütmi. |
Esimesena startinud Fourcade juhtis kindlalt algusest peale. Esimesed kolm lasketiiru läbis ta puhaste paberitega, viimases lasketiirus tegi ta ühe möödalasu.
14. kohalt tõusis teiseks Fourcade’i kange konkurent, norralane Johannes Thingnes Bö, kes käis samuti ühel trahviringil ja kaotas Fourcade’ile 47,9 sekundiga. 13. kohalt alustanud itaallane Lukas Hofer tegutses lasketiirudes eksimatult ja lõpetas kolmandana, kaotades Fourcade’ile 1.08,4.
Ainsa eestlasena jälitussõitu pääsenud Roland Lessing tegi nelja tiiru peale neli möödalasku – kaks märki jäi üles esimeses ja kaks kolmandas lasketiirus. 53. kohalt alustanud Lessing jõudis finišisse 44. positsioonil, kaotades võitjale 5.40,4. Sõidu lõpetas 57 meest.
MK-sarja üldvõidu juba kindlustanud Fourcade tagas esikohaga ka jälitussõidu väikese kristallgloobuse.
Meestel on hooaja lõpuni jäänud veel vaid üks võistlus, kui pühapäeval on kavas 15 km ühisstardist sõit. ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab kell 14.50. | Fourcade võttis hooaja üheksanda võidu, Lessing 44. | https://sport.err.ee/691802/fourcade-vottis-hooaja-uheksanda-voidu-lessing-44 | Laskesuusatamise MK-sarja hooaja finaaletapil Venemaal Tjumenis võidutses meeste 12,5 km jälitussõidus prantslane Martin Fourcade, kellele see on juba hooaja üheksas esikoht. |
Eelmisel nädalal tegi valitsus otsuse, et alates 1. septembrist hakkab regionaaltoetusi jagama riigi tugiteenuste keskus ning seni EAS-is sellega tegelenud töötajad liiguvad samuti keskuse alla.
Sellega hakkab keskus menetlema ja maksma rahandusministeeriumi valitsemisala toetusi, mida rahastatakse nii Euroopa Liidu toetustest kui ka Eesti maksumaksjate tasutud maksudest.
Rahandusministeeriumi jaoks on regionaalteenuste liikumine tugiteenuste keskuse alla katseprojekt, mille edu korral oodatakse algatusega ühinema ka teisi ministeeriume ja muu hulgas võiks keskus hakkama menetlema ka PRIA toetusi.
"Selle otsuse peab tegema iga ministeerium ise," selgitas rahandusministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja asetäitja Maari Helilaid. "Mis eesmärkide saavutamiseks ja mis tingimustel toetusi antakse, jääb ka pärast reformi valdkonda juhtiva ministeeriumi otsustada. Nii on see ka praegu. Riigi Tugiteenuste Keskuse roll on võtta vastu taotlusi, neid kontrollida ja maksta toetus välja tingimusi täitvatele taotlejatele".
Maaeluministeerium ei pea PRIA toetuste liikumist tugiteenuse keskuse alla vajalikuks.
"Meie kantsleri Illar Lemetti seisukoht on, et PRIA on väga efektiivselt töötav makseasutus ja me ei näe vajadust PRIA töö ümberkorraldamiseks," sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk.
Riigi tugiteenuste keskus korraldab riigi raamatupidamist ning personali- ja palgaarvestust, osutades teenuseid ministeeriumide valitsemisala asutustele, riigikantseleile, rahvusraamatukogule ja kunstimuuseumile.
Lisaks aitab keskus riigikantseleil ning justiits- ja rahandusministeeriumi asutustel riigihankeid korraldada ja korraldab riiginõuete täitmist. | PRIA toetused riigi tugiteenuste keskuse alla ilmselt ei liigu | https://www.err.ee/691615/pria-toetused-riigi-tugiteenuste-keskuse-alla-ilmselt-ei-liigu | Ehkki rahandusministeeriumi nägemuses võiks riigi tugiteenuste keskus hakata lisaks regionaaltoetustele tulevikus ka teiste valitsusalade toetusi menetlema, siis PRIA toetustega seda ilmselt ei juhtu, sest maaeluministeerium ei näe toimiva süsteemi muutmiseks põhjust. |
Varssavis kandsid mehed ja naised punaseid kätekujulisi plakateid sõnaga "Stopp" ja hüüdlauseid nagu "Me tahame valikuid, mitte terroriseerimist".
Pealinnas avaldas liberaalse linnavalitsuse pressiesindaja Bartosz Milczarzyki sõnul meelt umbes 55 000 inimest. Konservatiivse valitsuse meelne riiklik telekanal TVP hindas osalejate arvu mitmele tuhandele.
"Musta reede" meeleavaldusi korraldati ka teistes Poola linnades nagu Gdańsk, Kraków, Poznań, Szczecin ja Wrocław.
"Ma ei tulnud siia rääkima poliitikast, vaid kaitsma meie õigust otsustada, mida me tahame oma kehadega teha," ütles kahe lapse ema Agnieszka Siwek Varssavis. "Samuti ei ole asi religioonis. See puudutab vabadust, mis on põhiõigus," lausus ta AFP-le.
Eelnõu on sel nädalal arutusel Poola parlamendis.
Poola abordiseadused on juba praegu Euroopa ühed karmimad. Aborti võib teha 12. rasedusnädalani vaid juhul, kui see on kuriteo, nagu vägistamine või intsest tagajärg, ohustab ema tervist või on loode kahjustunud.
Uus seaduseelnõu võtaks naiselt õiguse abordile loote vigastuse või väärarengu korral.
Meeleavaldajad kogunesid parlamendi juures ja marssisid seejärel läbi linna võimuerakonna Seadus ja Õiglus (PiS) peakorteri juurde. PiS toetab abordireeglite karmistamist.
Osa demonstrante marssis Varssavi peapiiskopi diötseesi juures PiS-i peakorterisse, peatudes kirikute ees. "Olen siin, sest olen vihane...Meie poliitikud sekkuvad asjadesse, mis neisse ei puutu," ütles kirjanik Joanna Olech. "Me langetame vastavalt oma südametunnistusele ise otsuseid ja me ei taha, et piiskopid neid meie eest langetaksid."
ÜRO inimõigusvoliniku büroo kutsus Poola parlamenti neljapäeval üles eelnõu tagasi lükkama.
"Vastuvõtmise korral kaoks võimalus katkestada rasedust loote tõsise vigastuse korral, sealhulgas juhtudel, kus see kahjustus on surmav," kirjutas Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik Nils Muižnieks. "See samm ei oleks kooskõlas Poola kohustustega rahvusvaheliste inimõigusseaduste ees."
Muižnieks kutsus Poola parlamenti "lükkama seda seadusandlikku ettepanekut tagasi nagu iga teist, mis püüdleb naiste ligipääsu piiramise poole oma seksuaal- ja paljunemisõigustele Poolas". | Tuhanded poolakad avaldasid meelt abordiõiguse piiramise vastu | https://www.err.ee/691797/tuhanded-poolakad-avaldasid-meelt-abordioiguse-piiramise-vastu | Tuhanded poolakad avaldasid reedel meelt abordiõigust piirava seaduseelnõu vastu. |
Ilves hüppas 94 meetrit ja teenis hüppe eest 102,6 punkti. Liidrist, norralasest Jarl Magnus Riiberist stardib Ilves suusarajale minut ja 12 sekundit hiljem. Ilvese ees stardib temast kaheksa sekundit varem MK-sarja üldvõidu juba kindlustanud jaapanlane Akito Watabe, kes tegi 92,5-meetrise õhulennu ja teenis 104,6 punkti.
Riiber hüppas 103,5 meetrit ja teenis 120,7 punkti. Riiberist seitse sekundit hiljem stardib jaapanlane Go Yamamoto, kes hüppas 101 meetrit ja teenis 118,9 punkti. Kolmas oli hüppemäel austerlane Mario Seidl, kes hüppas 97,5 meetrit ja teenis 110,8 punkti, suusarajale stardib ta Riiberist 40 sekundit hiljem.
10 km murdmaasõit algab Eesti aja järgi kell 15.15. | Ilves on MK-finaaletapil hüppevooru järel 12. kohal | https://sport.err.ee/691798/ilves-on-mk-finaaletapil-huppevooru-jarel-12-kohal | Kahevõistluse MK-sarja hooaja viimasel etapil Saksamaal Schonachis tegi Kristjan Ilves korraliku õhulennu ja stardib 10 km murdmaarajale 12. kohalt. |
Külalised tegid vahe sisse juba esimesel poolajal, mis võideti 34:17. Kolmanda veerandaja kaotas Duquesne samuti 11:19 ja kuigi viimasel neljandikul olid võõrustajad 24:12 paremad, ei tekkinud mängu võitjas enam kahtlust, vahendab Korvpall24.ee.
Duquesne’i eest viskas Kadri-Ann Lass 10 punkti, võttis viis lauapalli ja andis kaks korvisöötu. Naiskonna resultatiivseim oli Chassidy Omogrosso 14 punktiga. Võitjate parimana tõi 17 punkti Akina Wellere.
St. John’s kohtub finaalis West Virginia ja James Madisoni nimelise ülikooli paari võitjaga. | Duquesne’i hooaeg lõppes WNIT turniiri kolmandas ringis, Lass parimate seas | https://sport.err.ee/691791/duquesne-i-hooaeg-loppes-wnit-turniiri-kolmandas-ringis-lass-parimate-seas | Kadri-Ann Lassi ja Duquesne Dukesi hooaeg lõppes WNIT-nimelise turniiri kolmandas ringis, kui tunnistati St. John’s võistkonna 65:52 paremust. |
Sel aastal eraldab haigla ligi 5,6 miljonit renoveerimisele ja ehitusele, kuid tähtsal kohal on ka seadmete ja tarkvaraarenduse investeeringud, mis moodustavad ligi 3 miljonit.
Haigla eelarve maht on üle 6 protsendi suurem kui möödunud aastal. Enamik juurdetulevast rahast läheb aprillist jõustuva meditsiinitöötajate töötasu alammäära tõusu katteks.
„Kindlasti üks tähtsamaid ITK investeeringuid 2018. aastal on operatsiooniploki renoveerimine koos uute seadmete soetamisega, aga ka noortekeskuse ehitamine Tõnismäele, Ravi tänava korpuse erinevate ruumide ümberehitamine, sisekliiniku osakonna renoveerimine ning kaasaegse Magdaleena tervisekeskuse projekteerimine,“ sõnas Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder. | Ida-Tallinna keskhaigla investeerib tänavu 8,6 miljonit eurot | https://www.err.ee/691794/ida-tallinna-keskhaigla-investeerib-tanavu-8-6-miljonit-eurot | AS Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) 2018. aasta investeeringute hinnanguline maksumus on ligi 8,6 miljonit eurot. |
"Meie soovile aidata mingil viisil kaasa juurdlusele intsidendi suhtes, selle eesmärgi nimel suhelda, pole vastatud," sõnas Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov telekanalile Mir.
Kavatsused ja katsed selgitada "ükskõik mida" erinevatel tasemetel põrkavad kokku "valesti mõistmise" ja "soovimatusega kuulata"," ütles Peskov
Kremli pressiesindaja sõnul ei tulnud Briti suursaadik Moskvas Vene välisministeeriumisse, kus inimesed on valmis andma vastuseid ükskõik mis küsimustele.
Briti suursaadik Laurie Bristow ei osalenud kolmapäeval Vene välisministeeriumis peetud briifingul, kus Moskva selgitas oma nägemust endise Vene topeltagendi mürgitamisest Suurbritannias, teatas Briti saatkond Moskvas. Saatkonda esindas madalama astme diplomaat.
Endine Vene sõjaväeluure (GRU) ohvitser Sergei Skripal ja tema tütar Julia mürgitati närvimürgiga 4. märtsil Suurbritannias Salisburys.
Peskov: süüdistusi ei saa alusetult teha
Peskovi sõnul ei tea Kreml siiani, mis asitõendite alusel veenis Briti peaminister Theresa May endise spiooni mürgitamisjuhtumi küsimuses Euroopa Liidu liikmesriike Venemaa süüs.
"Asi on selles, et süüdistused on nii tõsised, et neid ei saa alusetult teha. Ning ei saa neid teha subjektiivses tujus. Neid saab teha ainult... konkreetsete asitõendite alusel," ütles Peskov.
"Meile pole teada, mis asitõendeid ja mis informatsiooni proua May kasutas eile suheldes oma Euroopa kolleegidega. Me ei tea ka, kui palju informatsiooni Salisbury intsidenti kohta Ühendkuningriigil on. Me ei tea ka, mis seal tegelikult toimus," lisas Peskov.
Seetõttu "ei saa me lihtsalt otsustada, mis sellise reaktsiooni põhjustas", lisas ta. | Kreml: London pole vastanud Venemaa katsetele alustada suhtlust | https://www.err.ee/691790/kreml-london-pole-vastanud-venemaa-katsetele-alustada-suhtlust | Venemaa katsetele alustada dialoogi Ühendkuningriigiga Sergei Skripali juhtumi üle pole vastatud, teatas Kreml laupäeval. |
Tabeli esikümne moodustavad paremusjärjekorras USA (koht jäi samaks), Inglismaa (+1), Saksamaa (-1), Kanada (+1), Prantsusmaa (+1), Austraalia (-2), Holland (0), Brasiilia (0), Rootsi (+1) ja Põhja-Korea (+1), vahendab Soccernet.ee.
Eesti lähinaabritest paikneb Venemaa 26. (-1), Soome 28. (0), Läti 87. (-5) ja Leedu 91. (-5) kohal.
Eesti naiskonna parim positsioon läbi aegade on olnud 71. (aastal 2013) ja halvim 94. (2007). | Naiste jalgpallikoondis langes FIFA edetabelis Mali kõrvale | https://sport.err.ee/691789/naiste-jalgpallikoondis-langes-fifa-edetabelis-mali-korvale | Eelmine kord rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) maailma naiste koondiste edetabelis viis kohta tõusnud Eesti tegi nüüd viiekohalise languse ja jagab Maliga 82. positsiooni. |
"Rääkisin treeneriga ja otsustasin, et esindan koondist sel suvel," teatas Kotsar Õhtulehele.
Eelmisel kevadel jõudsid Kotsar ja South Carolina NCAA nelja parema meeskonna finaalturniirile, tänavu enam sama hästi ei läinud.
Eelmisel suvel jäi Kotsar koondisemängude ajal individuaalse töö tegemiseks Ameerikasse.
Koondiselaagrisse tuleb ka teine ookeani taga õppiv pikk korvpallur, Wichita State'i ülikooli lõpetav Rauno Nurger. | Maik-Kalev Kotsar esindab sel suvel Eesti korvpallikoondist | https://sport.err.ee/691785/maik-kalev-kotsar-esindab-sel-suvel-eesti-korvpallikoondist | Ookeanitaguses tudengiliigas NCAA South Carolina ülikooli esindav Maik-Kalev Kotsar teatas, et liitub suvel Eesti korvpallikoondisega. |
Igasugune ennustamine on muidugi tänamatu tegevus. Teadmata, millised on EFTA täpsed žürii valikukriteeriumid, oleks see ikkagi üsna huupi pakkumine. Seepärast ei hakka ma konkreetseid nimesid välja käima, kes ja kui palju võidab. Igaühel on kindlasti omad plussid ja miinused.
"Küllap jagub igale midagi ja kõik on rõõmsad."
Vaadates aga, kui ühtlaselt on tänavu meie kolme telekanali toodang kategooriates jaotunud, siis julgen ennustada, et sellist ühe kanali ehk ETV üleolekut nagu oli mullu, me enam näha ei saa. Usun, et küllap jagub igale midagi ja kõik on rõõmsad.
Heites pilgu möödunud aasta Eesti telesarjade maastikule, siis laias laastus oli kõik endine. Tooni andsid aastaid kestnud veteransarjad, millele lisandus paar-kolm uut asja. Ühtpidi näitab see, et meie kanalid kardavad uute lugudega eksperimenteerida, teistpidi jällegi, kui mingi asi töötab hästi, siis miks hakata seda lõhkuma. Kuna raha on meie teleturul parasjagu nii palju (loe: vähe) nagu teda on, siis kahjuks palju uusi asju vanade kõrvale ei mahu. Et aga tänavuses sarjade esikolmikus on koguni kaks värsket asja ("Lotte lood" ja "Merivälja"), siis võib-olla annab see ka telekanalitele mõtteainet, et uut ei ole vaja karta.
ETV poolt kandideerib parima sarja tiitlile "Lotte lood"
Sügishooaeg 2018
Ka käesolev aasta ei paista suuri muudatusi toovat, kui üks erand muidugi välja arvata. Selleks on loomulikult sügisel ETV ekraanile jõudev EV 100 raames valminud "Pank". Eesti mõistes enneolematult suure raha eest tehtud sari lihtsalt võistleb sootuks teistes kategooriates ja ükskõik kui palju ka ülejäänud sarjatootjad ei pingutaks, sellist kvaliteeti ei ole võimalik saavutada. See on muidugi nüüd etteruttavalt kiidetud, aga seni meediasse jõudnud info põhjal saab selliseid ootusi hellitada. Igaks juhuks ütlen täpsustuseks, et eelkõige tähendab see tavalisest viis korda suurem raha seda, et on viis korda rohkem aega. Mida rohkem aega, seda läbimõeldumalt ja kvaliteetsemalt saab aga asja teha.
Samas on seda erilist rahastust ja suurt ettevõtmist "Pangaga" seoses nii palju kedratud ja ootused suureks aetud, et kardetavalt vaadatakse sarja ka palju nõudlikuma pilguga, stiilis "noh, sihukse asja tegite siis sellise raha eest!".
"Kui välismaa tegijatele öelda, mis vahenditega me oleme sellised tulemused saavutanud, siis kukub neil arvatavasti suu lahti."
Meie telesarjade maastikku iseloomustab viimasel ajal ka see, et järjest rohkem pööratakse pilku minevikku. Kui kõigepealt oli "Tuulepealne maa" ja mõni aasta hiljem alustas "ENSV", siis nüüd oli "Merivälja", on "Litsid" ja tuleb "Pank". Kas on tegijatel meie kaasajaprobleemid tüütavaks muutunud või on tegijail lihtsalt nostalgia teatud varasema ajalooperioodi vastu, mine võta kinni.
EFTA 2017 parim sari oli "ENSV" Autor: Rene Suurkaev / ERR
Kui võrrelda meie sarju muu maailma omadega, siis muidugi paistab rahanappus igast küljest välja. Aga ma usun, et kui neile samadele välismaa tegijatele öelda, mis vahenditega me oleme sellised tulemused saavutanud, siis kukub neil arvatavasti suu lahti. Seal ei viitsiks keegi üldse sellistes tingimustes jamama hakata. Ja ma olen kindel, et kodumaine vaataja annab selle kasinuse ka kenasti tegijaile andeks, kui sarjades räägitavad lood vaatajale korda lähevad. Sest need on ju pildid meie endi elust.
EFTA telenominentidega saad tutvuda SIIN. | Stsenarist Gert Kiiler EFTA-st: ühe kanali üleolekut me enam näha ei saa | https://menu.err.ee/691387/stsenarist-gert-kiiler-efta-st-uhe-kanali-uleolekut-me-enam-naha-ei-saa | Täna õhtul jagatakse Eesti filmi ja teleauhindu EFTA-sid. Möödunud aasta parimaks seriaaliks nimetatud "ENSV" stsenarist Gert Kiiler vaatas ERR Menu palvel möödunud telehooajale tagasi ja rääkis Eesti telemaastiku olevikust ning tulevikust. |
Wozniacki võitis maailma 82. reketi, Puerto Rico mängija Monica Puigi vastu avaseti kõigest 25 minutiga 6:0, seejärel sai aga Rio olümpiavõitja mängu tagasi, murdes teises setis Wozniacki servi ja minnes 4:2 juhtima. Puig suutis edu hoida ja võitis seti 6:4. Otsustavas setis läks Puig 2:0 juhtima ja võitis samuti 6:4.
Kuuendana asetatud lätlanna Jelena Ostapenko oli 6:4, 6:4 parem ungarlanna Timea Babosist, 8. paigutatud ameeriklanna Venus Williams sai 7:5, 6:4 jagu venelanna Natalja Vihljantsevast ja 9. asetusega tšehhita Petra Kvitova alistas 7:5, 3:6, 6:3 valgevenelanna Arina Sabalenka.
Nagu eelmise nädala Indian Wellsi võitja Naomi Osaka, kaotas teises ringis ka Indian Wellsi finalist, Miamis 19. asetatud venelanna Darja Kasatkina, kes jäi 6:3, 2:6, 2:6 alla läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud USA-d esindavale Sofia Keninile. 15. paigutatud prantslanna Kristina Mladenovic kaotas 6:3, 4:6, 2:6 horvaatlanna Petra Marticile ning 16. asetusega ameeriklanna CoCo Vandeweghe pidi tunnistama kaasmaalanna Danielle Collinsi 6:3, 1:6, 6:1 paremust. Collins alustas samuti turniiri kvalifikatsioonist.
Meeste Mastersil piirdus Indian Wellsi turniiril vigastuspausilt naasnud endine esireket, Miamis 9. asetatud Novak Djokovic teise ringiga, jäädes 3:6, 4:6 alla prantslasele Benoit Paire’ile. 7. paigutusega belglane David Goffin võitis maailma 80. reketi Joa Sousa vastu vaid ühe geimi ehk portugallane võitis kohtumise 6:0, 6:1. 12. asetusega hispaanlane Roberto Bautista Agut pidi tunnistama maailma edetabelis 176. real paikneva ameeriklase Michael Mmohi 7:6 (4), 2:6, 6:4 paremust.
Argentiinlane Juan Martin del Potro jätkas võidulainel, alistades 6:4, 5:7, 6:2 hollandlase Robin Haase. Indian Wellsi finaalis maailma esireketi Roger Federeri alistanud Del Potro on nüüd võitnud 12 järjestikust kohtumist.
Teisena asetatud horvaat Marin Cilic oli 7:5, 6:3 parem prantslasest Pierre-Hugues Herbert’ist ning 3. paigutusega bulgaarlane Grigor Dimitrov sai 4:6, 6:2, 6:1 jagu sakslasest Maximilian Martererist. | Wozniacki ja Djokovic langesid Miamis konkurentsist | https://sport.err.ee/691783/wozniacki-ja-djokovic-langesid-miamis-konkurentsist | Miamis jätkuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril pidi teise ringi järel reketid kokku pakkima tänavune Austraalia lahtiste võitja, maailma edetabelis teisel real paiknev taanlanna Caroline Wozniacki. |
Kiivikas tegi esimese võistluse 1993. aastal Eesti ,eistrivõistlustel ning ta on olnud laval järjepidevalt 25 aastat. Käesolev võistlus on tema sportlaskarjääri 158. võistlus, mis on erakordne number kulturismis ka maailmamastaabis.
Eestit esindas President Santoja Cup võistlusel ka Andra Vagur, kes saavutas bikiinifitnessi -169 cm kategoorias 4. koha ning Õnnela Raudsepp, kes saavutas wellness fitnessi +163 cm kategoorias 4. koha. | Kiivikas avas juubelihooaja võiduga | https://sport.err.ee/691782/kiivikas-avas-juubelihooaja-voiduga | Sel nädalalõpul Kreekas toimuval President Santonja Cup võistlusel juubelihooaega alustanud Ott Kiivikas võitis meeste masters kulturismis avatud kategooria ning saavutas teise koha meeste kulturismis kaalukategoorias -85 kg. |
Esimesena tõi ta välja maksupoliitika. "Oleme kokku leppinud, et 500 eurot maksuvaba tulu ei lähe keegi puutuma – see peaks olema kõigile. Ülejäänu osas on meie seisukoht: selge ja lihtne maksusüsteem, mis ei pärsi ettevõtlikkust."
Teine suur asi, millega ta kuidagi nõus ei ole, on Eesti vabariigi õigusliku järjepidevuse kahtluse alla seamine. "Pean siin silmas okupatsioonikahjude hüvitamist – see tähendab omaksvõtmist, nagu oleks Eesti vabariik need kahjud tekitanud. Ei ole. Ka VEB-fondi teema, mida osa riigikogus taga ajab, on kohtust läbi käinud."
Võimule pääsedes muudaks Reformierakond veel ära tasuta maakondliku ühistranspordi. "Bussid ei vii sellest kohast, kust nad tahavad sõita, sinna, kuhu neil on vaja, sel kellaajal, kui vaja."
"Kui muudetakse tasuta olevaks see, mida keegi sellisel kujul ei vaja, ei lähe inimeste kulutused transpordile väiksemaks. Nad peavad ikkagi autot kasutama. Kaotavad konkurentsiolukorras töötavad kommertsliinid – need võivad minna pankrotti. Ma ei näe tasuta transpordis midagi positiivset," lisas ta.
Kogu intervjuud saab lugeda Lääne Elust. | Kallas kohendaks võimule saades tulumaksureformi, maakondlikku transporti | https://www.err.ee/691780/kallas-kohendaks-voimule-saades-tulumaksureformi-maakondlikku-transporti | Aprillis Reformierakonna juhtimise üle võttev Kaja Kallas nimetas Lääne Elule antud intervjuus praeguse valitsuse otsuseid, millele Reformierakond võimule saades tagasikäigu annaks. |
„Eks ka minu koolipõlves oli neid, kel liikus rohkem raha või kodust kaasa pandud toitu kui teistel. Aga võin kinnitada, et see ei määranud minu kursusekaaslaste või teiste meie teaduskonna üliõpilaste akadeemilist või hilisemat elulist edu või ebaedu. Määras ikka enda tahe,“ rääkis riigipea ja tõi näiteks, kuidas nii võis üksikema lapsest saada vabalt professor või tavalisest Haapsalu poisist suurettevõtja.
„Eestis ei ole kivistunud eliiti. Jah, ka meil leidub mitu põlve järgemööda edukaid ettevõtjaid, poliitikuid, kunstnikke ja kirjanikke, aga sel pole pistmist võimaluste monopoliseerumisega kitsa ühiskonnakihi kätte,“ selgitas president Kaljulaid.
Ta lisas, et täna viib haridus Lasnamäelt või Mustamäelt sama kaugele kui lõputunnistus Inglise kolledžist või Prantsuse lütseumist ja ka väikelinna koolist saame kaasa korraliku inglise keele, mis lubab kandideerida rahvusvaheliselt õpikohtade nimel. „Eestis saab igaühest saada keegi. Kui ta õpib ja kui ta julgeb. Mina tahan, et see jääks igavesti nii.“
„Võrdsusele suunatud hariduskeskkond on järgmine, mida peame kaitsma – igal lapsel peab olema võimalus. Ja siit edasi – igaüks vastavalt enda huvidele ja lootustele siin elus. Omatahtsi,“ ütles president Kersti Kaljulaid. | Kaljulaid: Eestis määrab edukuse töötahe, mitte päritolu | https://www.err.ee/691778/kaljulaid-eestis-maarab-edukuse-tootahe-mitte-paritolu | President Kersti Kaljulaid rääkis täna ideedekonverentsil TEDxLasnamäe, et Eestis määrab igaühe edukuse töötahe, mitte päritolu. |
Rikke kõrvaldamiseni tasub proovida Koeru sagedust (105,1) või Tallinna sagedust (104,1).
ERR vabandab kuulajate ees. | Märjamaal on häiritud Vikerraadio kuulamine | https://www.err.ee/691775/marjamaal-on-hairitud-vikerraadio-kuulamine | Saatjarikke tõttu on häiritud Vikerraadio edastamine Märjamaa ümbruses. |
Stoch hüppas 245 ja 234 meetrit ning kogus 455,9 punkti, teine oli norralane Johann Andre Forfang 452,2 punktiga ja kolmas austerlane Stefan Kraft 443 punktiga.
30-aastane Stoch, kes oli MK-sarja üldvõidu juba kindlustanud, on sel hooajal võitnud nüüd kaheksa etappi.
Laupäeval on Planicas kavas meeskondlik võistlus ja hooajale tõmmatakse joon alla pühapäevase individuaalvõistlusega. | Stoch teenis karjääri 30. MK-etapivõidu | https://sport.err.ee/691774/stoch-teenis-karjaari-30-mk-etapivoidu | Suusahüpete MK-sarja finaaletapil Sloveenias Planicas võidutses reede õhtul poolakas Kamil Stoch, kellele see oli karjääri 30. MK-etapi esikoht. |
Neljapäevase 3:0 (15, 13, 17) võidu järel ei loovutanud põhiturniiri kolmas TTÜ/Tradehouse ka veerandfinaalseeria teises vaatuses Audentese SG/Noortekoondisele geimi, saavutades põhiturniiri kuuenda naiskonna üle 3:0 (13, 19, 17) võidu. Seega kestis kordusmäng nelja punkti võrra kauem, sest päev varem sai Audentese SG/Noortekoondis kokku 45 punkti, vahendab volley.ee.
Oktoobrikuu parim mängija Hanna Pajula sai võitjate resultatiivseimana kirja 15 (+11) punkti. Kahekohalise resultaadini jõudis ka veebruaris parimaks tunnistatud Kristel Moor, kes tõi kasuteguri +8 juures 13 punkti. Mari-Liis Graumann aitas võitjaid üheksa silmaga. Sarnaselt neljapäevasele osutus kaotajate resultatiivseimaks Eva Liisa Kuivonen, kelle arvele kirjutati kordusmängus 10 punkti, kuid kelle kasutegur oli -3. Kogu võistkonnana jäi Audentese SG/Noortekoondis 14-ga miinusesse, TTÜ omakorda 24-ga plussi.
Taaskord oli Audentese SG/Noortekoondis TTÜ-st pallingu vastuvõtul täpsem (44,1%-32,5%), kuid jäi rünnakul vastasele selgelt alla (21,2%-35,9%). Blokis olid TTÜ edunumbrid 11-4 ja pallingul 10-4.
Lisaks TTÜ/Tradehouse`ile on koha poolfinaalis taganud põhiturniiri kaks edukamat Tartu Ülikool/Eeden ja Tallinna Ülikool. Teises veerandfinaalpaaris selgitavad viimase poolfinalisti põhiturniiril neljanda koha saavutanud tiitlikaitsja Kohila Võrkpalliklubi/E-Service ja põhiturniiril viiendaks tulnud Famila/Võru Võrkpalliklubi. Seeria avatakse laupäeval kell 16 Kohila Spordikompleksis, teistkordselt kohtutakse pühapäeval kell 13 Võru Kreutzwaldi tn 16 võimlas. | TTÜ naiskond liikus kerge vaevaga poolfinaali | https://sport.err.ee/691766/ttu-naiskond-liikus-kerge-vaevaga-poolfinaali | Reedel selgus naiste meistriliigas kolmas poolfinalist, kui TTÜ/Tradehouse võitis veerandfinaalseeria teises kohtumises Audentese SG/Noortekoondise. |
Enne viimast sessiooni mahtus esikolmik – Hamilton, Sebastian Vettel (Ferrari) ja Max Verstappen (Red Bull) – vaid 0,061 sekundi sisse, aga Hamilton polnud veel enda lõppsõna öelnud.
Britt sõitis viimasel katsel välja aja 1.21,164 ning teisele positsioonile tõusis Kimi Räikkönen (Ferrari), kaotades Hamiltonile 0,664 sekundiga. Kolmanda aja sõitis välja Räikköneni tiimikaaslane Vettel (+0,674).
Neljas oli Verstappen (+0,715) ja viies Daniel Ricciardo (Red Bull, +0,988).
Tegemist on rekordilise seitsmenda korraga, kui Hamilton on Austraalias parima stardipositsiooni välja sõitnud. "Võiks ju arvata, et meie tulemusi vaadates on see täiesti tavaline asi, aga ei ole, see oli väga tihe rebimine, mul süda puperdab!" kommenteeris Hamilton. "Mind üllatas, kui kiired olid Ferrarid."
Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas aga tegi viimasel sessioonil avarii ega saanud kvalifikatsiooni lõpuni sõita, õnneks soomlane ise vigastada ei saanud. Bottas stardib pühapäeval kümnendalt kohalt.
Uuendusena ei alga pühapäevased sõidud enam täistunnil, vaid kümme minutit hiljem, hooaja avaetapp Austraalias algab pühapäeva hommikul Eesti aja järgi kell 8.10.
???? END OF QUALIFYING ????
TOP TEN
HAM
RAI
VET
VER
RIC
MAG
GRO
HUL
SAI
BOT
# #Quali #AusGP #F1 pic.twitter.com/PSg9UD4XUr
— Formula 1 (@F1) March 24, 2018 | Hamilton näitas hooaja avaetapi kvalifikatsioonis võimu | https://sport.err.ee/691759/hamilton-naitas-hooaja-avaetapi-kvalifikatsioonis-voimu | Vormel-1 MM-sarja hooaja esimesel etapil Austraalias Melbourne’is oli kvalifikatsioonis kiireim tiitlikaitsja Lewis Hamilton (Mercedes). |
Hüppeliigesevigastuse tõttu kuus mängu vahele jätma pidanud Curry naasis platsile Atlanta Hawksi vastu ja viskas 25 minutiga 29 punkti, kolmandal veerandajal aga põrkas ta kokku tiimikaaslase JaVale McGeega ja vigastas põlve. Curry lonkas pingile ja sealt edasi riietusruumi, kust ta enam mängu tagasi ei tulnudki.
Pärast 106:94 võidetud kohtumist teatas Warriors, et Curry vigastas parema jala põlvekõõluseid ja talle tehakse laupäeval põhjalik uuring.
Tulemused:
Indiana – LA Clippers 109:014
Washington – Denver 100:108
Cleveland – Phoenix 120:95
New York – Minnesota 104:108
Toronto – Brooklyn 116:112
Chicago – Milwaukee 105:118
Oklahoma City – Miami 105:99
San Antonio – Utah 124:120 la.
Portland – Boston 100:105
Golden State – Atlanta 106:94 | Platsile naasnud Stephen Curry sai kohe uuesti vigastada | https://sport.err.ee/691758/platsile-naasnud-stephen-curry-sai-kohe-uuesti-vigastada | Korvpalliliigas NBA sai võistluspausilt naasnud Golden State Warriorsi staar Stephen Curry taas vigastada, tehes sel korral liiga parema jala põlvele. |
"See on meie erakonna kompromissettepanek," ütles Postimehele IRL-i riigikogu fraktsiooni liige Andres Metsoja, ent seni on minister kõik pakkumised tagasi lükanud.
IRLi ettepanek tuleb viimasel minutil, sest tasuta maakondliku ühistranspordi kehtestamine venib kuude viisi just valitsuspartnerite erimeelsuste tõttu. Näiteks pidi minister Simsoni piletihinnamäärus algsete lubaduste järgi valmis olema jaanuariks, ent seda pole alla kirjutatud tänini.
"Valitsuse tegevuskavas, mis on kinnitatud 22. detsembril 2016, on selge sõnaga öeldud, et tänavu juuliks tuleb ellu viia avalike maakonnaliinide tasuta sõidu õiguse ja bussidesse validaatorite soetamise projekt ning selle eest vastutab majandus- ja taristuminister," kommenteeris Simson. | IRL pakub Simsonile ositi tasuta ühistransporti | https://www.err.ee/691757/irl-pakub-simsonile-ositi-tasuta-uhistransporti | Minister Kadri Simsoni (KE) tasuta ühistranspordi plaani suhtes kriitiline koalitsioonipartner IRL käis välja oma ettepaneku: tasuta võiksid juulist bussides üle Eesti saada sõita kuni 19-aastased õpilased ning pensionärid. Tööealised peaksid bussipileti ostma. |
Brose mängis küll maha 17-punktilise edu ja 32 sekundit enne normaalaja lõppu suutis Unicaja vahe ühele punktile vähendada, aga lõppuks võttis võidu siiski kodupubliku ees mänginud Bambergi klubi.
Võitjate parim oli Ricky Hickman 28 punktiga, Unicaja eest viskas Nemanja Nedovic 26 punkti.
Nii Bambergil kui Malagal on nüüd kirjas 11 võitu ja 17 kaotust, Bamberg on tabelis kümnes ja Malaga 13. kohal.
Koha play-off ’is on taganud seitse meeskonda, neist Fenerbahce ja Olympiakos tagasid viimase vooru võiduga koduväljakueelise.
Reedesed tulemused:
Himki – Moskva CSKA 73:90
Bamberg – Unicaja 93:88
Olympiakos – Anadolu Efes 89:82
Barcelona – Baskonia 73:86 | Bamberg kustutas Malaga play-off’i lootuse | https://sport.err.ee/691756/bamberg-kustutas-malaga-play-off-i-lootuse | Korvpalli Euroliigas teenis Bambergi Brose kodusaalis viienda järjestikuse võidu, alistades Malaga Unicaja 93:88. Sellega tõmmati kriips peale Hispaania klubi väiksemalegi võimalusele play-off ’i jõuda. |
Isad peavad nüüd lastega koju jääma, nii otsustas Riigikogu 2017. aasta detsembris. Kui väikelaste isad just neile mõeldud vanemahüvitisega kaetud lapsele pühendumise kuud ei kasuta, jäävad pered vastavast toetusest ilma. Nn isakuu kehtestamisega ja rahalise karistusega selle ignoreerijatele, sekkub riik jõuliselt sugude tööjaotusesse Eestis. Eesmärk on ühelt poolt tugevdada emade professionaalset positsiooni ning teisalt, tuua isad, kes seni on väikelapse hooldamisel pahatihti puudunud, koju, laste juurde.
Lõppkokkuvõttes otsustab enamus ühtemoodi
Olukorras, kus meeste osa laste eest hoolitsemisel on tagasihoidlik, pean isade mähkmevahetuste, söögi- ja unekordade argipäeva tõmbamise poliitikat revolutsiooniliseks. Tõsi, tegelikult võivad isad juba 2004. aastast, mil vanemahüvitis kehtestati, pühenduda hoopis pikemaks ajaks kui 30 päevaks lastele; paraku küündib meeste osakaal vanemahüvitise saajate hulgas senise liberaalse, peredele otsustusõiguse jätva süsteemi tulemusel 8,5 protsendini. Iga pere otsustab eraldi ja lõppkokkuvõttes 91,5% ühtmoodi, et emad on peamised lapse hoidjad. Mis sest, et vanemahüvitis on 18 kuud pikk ja Eesti emad imetavad keskmiselt alla aasta.
Uue riikliku tellimuse konteksti asetamiseks tuleb mainida, et pooled abielud ja tõenäoliselt ka kooselud lahutatakse Eestis ning nendest sündinud lapsed kasvavad harilikult üles kas üksnes või valdavalt ema juures. Heal juhul võtab ema uue mehe, kes hoolitseb naise varasemast kooselust pärit poegade-tütarde eest. Seega on oma lastest eemalolevad isad Eestis massinähtus.
Uued ootused
Teisalt, vaadates veidi lähiajalukku, selgub, et isad, lahutatud või mitte, on ikka ühel või teisel moel puudunud. Ka füüsiliselt kohal olev isa võis taanduda laste teenindamisest ja kasvatamisest (v.a ehk karistamisest) kui naiste tööst. Ootuski, et isa oleks laste jaoks olemas samaväärselt emaga, on uus.
Väga põnev on see, kuidas „isakuu poliitikas“ manifesteeruvad uued ühiskondlikud ootused Eesti meeste ühiskondlikule positsioonile mõjuvad. On ju kodu reeglina naiste pärusmaa ja sealne, sageli rutiinne töö enamjaolt tunnustamata. Ja kuidas sobituvad „pehmed“ ootused Eestis domineeriva arusaamaga mehe edust? Algatuseks kommenteerin ehk lünklikult ja ilma tõsikindluse taotluseta isade kohalolekut ja ühiskondlikke ootuseid “heale isale” viimaste riigikordade ajal. Peatun ka mõnel ühiskondlik-tehnoloogilisel arengul, mille tõttu sai üldse esile kerkida tänane ideaal, et isa peaks lapsehoiul emaga võrdselt käed külge panema.
Sootud seltsimehed sotsialistlikus „lapsevanemriigis“
Nõukogude ajal võttis suure osa lapsevanema rollist enda kanda riik, mitte emad, rääkimata isadest. Lapsi hoidsid professionaalsed kasvatajad, õpetajad ja sotstöötajad sõimes, seejärel lasteaias, koolis, pioneerilaagris, malevas. Sotsialistlik hiidriik vajas tööjõus naisi tehastesse ja põllule ning vabastas nad selleks lastehoiukoormast. Üldise töökohustusega riigis käisid emad, rääkimata isadest, täiskoormusega tööl. Kooli- ja töökohustus ja suhteliselt väikesed palgaerinevused (loe: üleüldine vaesus) tähendas, et naistel oli elukutse ja isiklik sissetulek, mis polnud kuigivõrd madalam meeste keskmisest. Nõukogude naisel oli enneolematult hea võimalus professionaalseks eneseteoseks ning majanduslik iseseisvus oma isast ja mehest. Rasestumisvastased vahendid jäid vähestele kättesaadavateks, kuid raseduse katkestamine ja abielu lahutamine levisid, suurendades naiste kontrolli oma keha ja järglaste üle. Riik defineeris vanemad eelkõige sootute seltsimeeste, mitte naiste ja meeste, emade ja isadena.
Sööklate eelistamisele perede toitlustajana viitavad ka stalinistlike majade ja hruštšovkade köögikriipsakad, kuhu ei mahtunudki pere koos sööma. Autor: Kollaaži tegid Brit Pavelson ja Maarja Jullinen
Sotsialistlikus „lapsevanemriigis“ polnud ette nähtud ka kodus perele toiduvalmistamist, kui lapsehoiu kõrval teist rutiinset töömahukat kodust tegevust, mis lasub muudes ühiskonnakorraldustest peamiselt naistel. Sööklate eelistamisele perede toitlustajana viitavad ka stalinistlike majade ja hruštšovkade köögikriipsakad, kuhu ei mahtunudki pere koos sööma. Tõsi, tollases defitsiidireaalsuses kulutasid naised lugematul arvul tunde poejärjekordades ja köökides, võludes aasta-aastalt mitte millestki perele lõunat; kuid see ebakõla ideaali ja tegelikkuse vahel pidi kaduma kommunismi saabudes.
Lisaks universaalsele lastehoiulahendusele ja sööklate võrgule „aitas“ sotsialistlik lapsevanemriik (emasid) sellega, et kehtestas lastetusmaksu ning kohustas tööandjaid pidama pere maha jätnud vanemate (valdavalt ikkagi isade) alimendid nende palgast otse maha.
Wabariigi meessoost leivateenijad
Esimese Eesti Vabariigi ajal ei pruukinud isad aktiivsemalt laste eest hoolitseda kui okupatsiooniaastatel. Industrialiseerimise ja urbaniseerimise lainel linnadesse koondunud peredes oli sooline tööjaotus sageli küllaltki konservatiivne. Mehed töötasid tehastes ja riigiasutustes naistest sagedamini. Kui üldse rääkida Eesti ajaloos sissetulekust, mis on piisavalt kõrge, et sellega terve pere toita, oli Eesti Wabariik vast sellele ideaalile kõige lähemal. Meessoost leivateenija oli maag, sest suutis hommikul kodust lahkudes muuta päeva lõpuks oma lihasjõu või teadmised Eesti markadeks. Sellises peremudelis sõltus pereisa professionaalsest staatusest ja palgast kogu pere ühiskondlik väärikus ja majanduslik toimetulek.
Naiste haridustase küll tõusis võrreldes eelindustriaalse elukorraldusega, kuid paljud naised töötasid väljaspool kodu kas osaajaga või jäid pärast laste sündi koduperenaisteks. Teenijannade ja hoidjate pidamine käis üle jõu ning sõimede ja lasteaedade süsteem tekkis alles Nõukogude okupatsiooni ajal. Nii tähendas lapse sünd ema karjääri külmutamist kui mitte lõppu. Rasestumisvastaseid vahendeid, mis lubanuks seksuaalelu elavatel naistel kontrollida millal ja palju lapsi saada, polnud leiutatud. Seega lükkasid linnapreilid sada aastat tagasi “laste- ja pereorjust” edasi, abielludes hiljem ning saades lühema viljaka perioodi tõttu vähem järglasi.
Luges pereisa heatahtlikkus
Pereisa heatahtlikkusest sõltus ka perenaise ja laste vaimne heaolu. Perevägivalla mõistet tollal vast ei eksisteerinud ja vastavat politseistatistikat ei saanud tekkida. Praegu teame, et sõltuvussuhtes naised elavad suuremas paarisuhtevägivalla riskis ja neil on väga raske oma “leivaisa vastu” pöörata.
Ideaal võis olla pereidüll, kus leivateenija tuli töölt, kenal, haritud, kuid mitte ülemäära isepäisel naisel supitirin juba laual hakkamas, madrusekostüümis lapsed vaikselt ootamas, kuni isa laua taha istub, et siis talle viisakalt oma edusamme koolis raporteerida. Meessoost leivateenija oli peres autoriteet, keda teietada, ning vajadusel ka laste (ja naise) distsiplineerija, kuid ehk mitte tänases mõttes hell ja osalev isa.
Meenutan, et 1990ndate alguses proovisid nii mõnedki Eesti pered naasta sellise „normaalsuse“ juurde, võttes eeskujuks retrospektiivse kujutelma okupatsioonieelse „kuldaja“ elukorraldusest (ning USA koduperenaised).
Kuid peagi selgus, et meessoost leivateenija ja koduperenaise mudel lihtsalt ei tööta meil. Eesti sarnaneb pigem Põhjalaga, kus ootustele vastava elatustaseme saavutamiseks peavad ka naised töötama, ja siinse madala palgataseme tõttu harilikult täiskoormusega. Võimalik ka, et selline kujutlus Eesti Wabariigi-aegsest elust on suuresti illusioon. Küllap oli 20. sajandi alguseski palju peresid, kes ei vastanud sellele ideaalile, nt üksikemaga pered, lihtsamat tööd tegeva pereisaga pered jne.
Peagi selgus, et meessoost leivateenija ja koduperenaise mudel lihtsalt ei tööta meil. Autor: Kollaaži tegid Brit Pavelson ja Maarja Jullinen
Otsekui vanajumal kirikus
Taludes, põhimõtteliselt eelindustriaalses elukorralduses ka veel Eesti Wabariigi ajal, oli isa/mees füüsiliselt kohal. Meeste ja naiste argisfäärid polnud eristatud. Emad-isad, muuseas ka lapsed töötasid enam-vähem külg külje kõrval talus, põllul ja heinamaal. Meeste tööde naiste töödest väärtuslikumaks pidamise võimalust piiras ka raha vähene liikumine. Ei olnud nõnda, et mees toob linnast raha koju ja kodakondsed kummardavad teda selle müsteeriumi ees.
Samas, laps “rääkis, kui kana pissis“, seisis toidulaua ääres püsti ja sõi pärast vanemaid inimesi. Isa oli autoriteet ja karistaja, kelle roll kodus vastas Vanajumale kirikus. Ei tea, kui hästi sellise autoritaarsusega sobis õrn ja tähelepanelik ja lõputult kannatlik isadus, mida tänapäeva meestelt oodatakse.
Pereliikmete roll laste üleskasvatamisel muutub pidevalt
Ka laps olla tähendas midagi muud kui tänapäeval. Rasestumisvastaseid vahendeid polnud. Palju inimesi sündis ja suri täisikka jõudmata. Lisaks hügieeni ja meditsiini madalale arengutasemele võis selles olla oma osa sellelgi, et lapsi ei poputatud nagu tänapäeval. Täiskasvanu väärtus oli hoopis kõrgem lapse omast, temasse olid tehtud suuremad investeeringud ja ta oli nakkushaiguste kiuste eluvõimeliseks osutunud. Täiskasvanul oli ka suurem tööjõud. Kultuurilist arusaama lapse õigusest muretule lapsepõlvele polnud veel tekkinud ning lapsehoidu ei mõtestatud meeletult suure ja vastutusrikka tööna nagu tänapäeval. Laste hoidmise koorem jaotus ühtlasemalt laiendatud talupere liikmete vahel. Emast enamgi kohal ja vastutav võis olla poolpime vanaema või vanemad õed-vennad.
Seega, vaadates paari viimast ajastut Eestis näeme, et isade, emade, teiste pereliikmete ja riigi „õige“ roll laste üleskasvatamisel on pidevalt muutunud. Nii võis isa, kes eelistas mähkmete vahetamisele ajalehte lugeda, või isa, kes ei talunud vastuvaidlemist ja andis sõnakatele põngerjatele rihma, vastata täiuslikult oma ajastu isaideaalile. Praegusaegseid kriteeriume ei saa kohaldada endisaegsete isade hukkamõistmiseks.
Jeesusliku isaideaali esilekerkimise eeltingimused
Tänane, jeesuslik, teine-põsk-ette, hands on isaideaal on revolutsiooniline. Selle esilekerkimine eeldas tervet hulka makrotasandi protsesse. Märkamatult ja pöördumatult on see areng võtnud mehelt/isalt karistava ja eksimatu Vanajumala positsiooni, kellest kogu pere sõltub. Nimetan mõnda protsessi, mis lubab mehel „langeda“ partnerina naise kõrvale, selle asemel, et kõrguda jumalana tema ja laste kohal. Nimelt pole hoolitsevat isadust iseseisva naiseta.
Esiteks tuleb rõhutada naiste massilist liikumist tööturule ja kõrgkoolidesse Nõukogude Eestis ning nende professionaalset ja majanduslikku iseseisvumist meestest/isadest. Oluline on ka ühiskondliku paanika lakkamine lahutuste ümber – lahutatud naine on tavaline naine ja vallaslaps pole küla põlata ja kiusata. Üle ei saa tähtsustada rasestumisvastaste vahendite, eelkõige tablettide kättesaadavaks muutumist, mis võimaldab naistel kontrollida, kui palju lapsi nad saavad ja kui paljude inimeseks kasvatamise eest vastutavad koos isaga või siis üksi. Üle ei saa tähtsustada Eesti suhteliselt kättesaadavat ja üldiselt väga kvaliteetset väikelastehoiusüsteemi, mis kujunes välja Nõukogude ajal ja mille Eesti Vabariik on säilitanud. Taasiseseisvumise perioodist mainiksin asendus-sissetuleku kehtestamist lapse esimeseks 1,5 aastaks (vanemahüvitisega kaetud lapsehoolduspuhkus), mis sobib hästi ka üksikemadele. Väiksemat rolli isarolli ümberdefineerimisel on mänginud kunstlik viljastamine ja doonorseemneraku kasutamine. Kõige viimase aja arenguna meenub lähisuhtevägivalla avalik hukkamõist.
Abielunaised ei keerle enam paljunemisrattas
Kõik need teadustehnoloogilised ja ühiskondlikud arengud on muutnud naist järjest sõltumatuks meessoost eeskostjast, kaitsjast ja „omanikust“. Selline sõltumine oli paratamatu ajal, mil naine kandis-sünnitas-imetas-kandis-sünnitas …; mõned esiemad kümneid poegi-tütreid elu jooksul. Abielunaised keerlesid selles paljunemisrattas hilisest teismeeast surmani.
Praeguseks on aga nii Eesti naise kui ka mehe olukord kardinaalselt muutunud. Kui naine ei taha lapsi, pole ta otseselt sunnitud neid saama, isegi paarisuhtes elades. Kui naine tahab lapsi, kuid meest mitte – pole katki midagi – saab ka meheta. Kui lapse isa on rumal, vägivaldne või hülgab pere – mis seal ikka, saab ka üksi hakkama. Mehega või meheta, elu läheb edasi. Öeldaksegi, et 20. sajandi üheks suurimaks muutuseks Läänes oli naiste emantsipatsioon. Ja pehme mehelikkus ning „hoolitsev isadus“, kui selle üks avaldumisvorm, vajab kõrvale suhteliselt „kõva“ naiselikkust.
Mis saab Eesti mehest?
Kõik need määratult kaalukad protsessid, mis võimaldasid lõputult hooliva ja kannatliku isaideaali teket, soosivad emapilgul eelkõige naisi. Nad vähendavad naiste sõltumist „isandaist“ ning kärbivad meeste ülimust pere- ja soosuhetes. Märkame vast vähem, et need arengusuunad on tegelikult paisutanud ka meeste vabadust. Kui varasematel sajanditel või ka praegu kusagil patriarhaalsemas kultuuris leitakse, et poisist meheks ei sirgu abiellumata, poegade isaks saamata, nais(t)ele-lastele materiaalset heaolu kindlustamata ja neid (teiste meeste eest) kaitsmata, siis meie kultuuriruumis mehi selliste survete alla ei maeta; enam. Lapsi pole (veel)? – õige otsus, maailm ongi ülerahvastatud! Ei teeni hästi? – aga mida Su naine siis sel ajal teeb? Jätsid pere maha – pole just kena, kuid ega keegi sellest sure.
Tõdemus enda ajaloolise tähtsuse kaost ühtaegu kurvastab ja vabastab Eesti meest. Ta pole küll enam patriarh nagu ta vaarisa, kuid ta ei ela ka moraalsetes ahelates. Troonilt tõugatul on lubatud osutuda mehena nõrgaks, läbi kukkuda ja uuesti alustada. Ja tal on võimalus meheks olemist ja mehena õnnestumist lakkamatult taas-sisustada, et endale ja teistele „maha müüa“.
Kas tegemist on rollikonfliktiga?
Peale meeste tegelevad „adekvaatse mehe“ ja „hea isa“ komponentide ümberdefineerimisega valdkonna professionaalid nagu näiteks ülikoolide soo- ja perekonnateadlased ja ametnikud sotsiaalministeeriumi perede ja võrdõiguslikkuse eest vastutavates osakondades. Intuitiivselt on see mõte ehk vale, sest hoolitsev isadus seondub eelkõige soosuhetes avangardse, lausa feministlikuga, kuid mõnes mõttes võib hoolitsev isadus ja „isakuu“ toimida konservatiivse strateegiana taastada mehe kaalukam roll peres.
Üks „korralik mees“ võiks ikkagi olla eestvedaja ja juht, autoriteetne – tahtma võtta sõna ja katma vaevata kogu lava. Autor: Kollaaži tegid Brit Pavelson ja Maarja Jullinen
Samas võib uus riiklik tellimus jeesuskristuslikult kannatlikuks isaduseks tekitada meestes rollikonflikti. Eriti pidades silmas, mida on heaks isaks olemine hõlmanud lähiminevikus. „Hoolitsevalt isalt“ / „uuelt mehelt“ oodatakse, et ta planeeriks koos naisega rasestumist; mõtestaks laste kandmist, hüljates ühise lapseootuse ajal poissmehepõlve tervistkahjustavad harjumused; osaleks aktiivselt sünnitusel, lapsehoolduspuhkusel, haige lapse hooldamisel, terve lapse arendamisel – üleüldse kogu lapse edasises elus. Võib julgelt ennustada, et meeste osakaal vanemahüvitise saajate seas suureneb lähiaastail muljetavaldavalt. Jah, riik investeerib siia ühe kuu hüvitise, kuid samas pannakse alus ühiskondlikule normile, mis võib varsti toimida iseenesest, ka ilma rahalise stiimulita.
Rohkem ootusi kui ei iial varem
Samas ei lase meie liberaalne, tarbimiskultuslik ühiskond mehel unustada finantsilist ja professionaalset (eelduse järgi rahvusvahelist) eneseteostust. Võidab ikkagi see, kel on surres kõige rohkem asjul. Ning üks „korralik mees“ võiks ikkagi olla eestvedaja ja juht, autoriteetne – tahtma võtta sõna ja katma vaevata kogu lava. Otsime Jeesuses Jehoova jooni. Seega oodatakse praegusaja isalt korraga pehmeid ja kõvasid väärtuseid ja oskuseid. Seda on mehe jaoks palju. Ehk rohkem, kui ajaloos iial varem.
Saame varsti näha, kas Eesti mees saab lisanduvate ja teineteist täiendavate (loe vastukäivate) ootustega hakkama või paneb veel eredama leegiga enda tervise ja lähedased põlema. Väga põnev oleks teada, kuigi samas ääretult raske mõõta, milliseks võib osutuda uute riiklike/ühiskondlike tellimuste mõju Eesti sündmuskäitumisele, naiste professionaalsele positsioonile, soolisele palgalõhele, lahutusstatistikale, lähisuhtevägivallale jne. Elame-näeme.
(Muidugi, remargi korras – ootame kõike sama ka Eesti emadelt. Aga neile lisandub veel ühiskondlik surve rikkuda loodusseadusi ja jääda igavesti nooreks ja seksikaks.)
Artikkel ilmus algselt Feministeeriumis, mis 2018. aastal kirjutab Feministeerium senisest rohkem meestest ja mehelikkusest. | “Hea Eesti isa” erinevate riigikordade ajal | https://novaator.err.ee/691689/hea-eesti-isa-erinevate-riigikordade-ajal | Mees muutis oma lihasjõu päeva lõpuks markadeks. Ootustele vastava elatustaseme saavutamiseks peavad ka naised töötama, ja siinse madala palgataseme tõttu harilikult täiskoormusega. „Uuelt mehelt“ oodatakse, et ta planeeriks koos naisega rasestumist. Need on mõned mehe- ja isarollid erinevatest aegadest; neist andis Feministeeriumis ülevaate Marion Pajumets, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi soo- ja rändesotsioloog. |
“Õpetajad väärivad rohkem usaldust ja oma töös iseseisvust, kuid peame pakkuma neile ka väga head tuge, et meie haridus oleks jätkuvalt maailma tipus ja areng ei peatuks,” sõnas minister Reps kohtumisel.
Haridusministrid keskendusid kolme päeva jooksul nii õpetajate toetamisele uute metoodikate ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel kui ka õpetaja rahulolu ja nende töö efektiivsuse suurendamise võimalustele.
Eesti delegatsioon külastas ka kuutest õppeasutusest koosnevat Baixa-Chiado koolide võrgustikku, kus arutati hariduslike erivajadustega laste toetamist, õppekavade uuendamist ning 21. sajandi oskuste kujundamist. Portugal ja Eesti on küll erinevad riigid, kuid haridusprobleemid on suuresti sarnased.
Eestit esindasid lisaks minister Repsile ka Kristi Mikiver haridusministeeriumist, Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ja Eesti koolijuhtide Ühenduse juhatuse liige Heidi Uustalu. | Reps: õpetajatele tuleb rohkem iseseisvust pakkuda | https://novaator.err.ee/691755/reps-opetajatele-tuleb-rohkem-iseseisvust-pakkuda | Reedel lõppenud õpetajaameti tippkohtumisel rõhutas minister Mailis Reps Eesti näitel, et õpetajaid on põhjust usaldada ja neile ka õpetamistöös suuremat iseseisvust pakkuda. |
Selle nädala seisuga on gripi tagajärjel surnud tänavu 51 inimest, kellest 48 olid 65-aastased ja vanemad. Kõik surnud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, neist keegi polnud vaktsineeritud. Selle tulemusega ületab tänavune aasta nüüd ka ohvrite poolest rekordilist eelmist gripihooaega.
Tänavune gripilaine aga raugemise märke veel ei näita. Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise peaspetsialisti ja Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli arsti Pille Märtini sõnul kestab haiguspuhangu platoo ehk kõrgeim tase juba kolmandat nädalat. Hinnanguliselt läheb veel nädal-kaks, enne kui haigestumiste ja ka haigusesse surnute arv tasapisi järele hakkab andma.
Möödunud aastal oli gripilaine tipp samaks ajaks juba raugenud, ent haiguspuhang algas ka varem.
"Tiphooaeg võiks tavaliselt märtsikuuga ühele poole saada," ütles Märtin ERR-ile, lisades, et haiguse hooaeg ongi pikk - näiteks möödunud aastal kestis see juunikuuni.
Hooldekodud täis vaktsineerimata vanureid
Märtin möönab, et hooldekodudes ja õenduskodudes elavate vanurite ja krooniliste haigete lausvaktsineerimine aitaks grippi suremust kindlasti vähendada - just seal teeb haigus kõige laastavamat tööd, sest inimesed elavad mitmekesi koos ja nii levib nakkus kulutulena, muutudes kiiresti fataalseks. On vaid mõni üksik hooldekodu, kus vanureid vaktsineeritakse. Selle vanuserühma vaktsineerituse tase aga ei ületa keskmist, mis tänavu jääb umbes nelja protsendi piirimaile.
"Mõte on olnud, et oleks vaja nende tasuta vaktsineerimist," möönab Märtin. "Praegu saab vaktsiini siis, kui selle eest makstkakse, aga see pole laialt levinud praktika. Kus etapis see arutelu praegu täpselt on, ei tea, aga see mõte on veerenud juba paar aastat."
Arutelu veab sotsiaalministeerium, kes aga tunnistab, et teemaga alustatakse igal aastal otsast. Teisisõnu: praegu ei ole veel midagi öelda, sest ekspertgrupp, kes tugineb 2014. aastast pärinevale Tartu Ülikooli tervishoiutehnoloogiate hindamise raporti tasuta vaktsineerimise kulutõhususe analüüsile, koguneb alles aprilli algul - siis, kui tänavune gripilaine loodetavasti juba raugemise märke näitab. Ehkki sotsiaalministeerium arvutusi ei avalda, möönavad eksperdid, et summad oleksid arvestatavad.
"Kindlale otsusele ei ole veel jõutud, arutelud jätkuvad. Aprilli algul koguneb ekspertkomisjon, kellel ülesandeks on nõustada sotsiaalministeeriumit riikliku tegevuse rakendamisel ja ajakohastamisel. See ekspertide kogu hakkab seda küsimust uuesti arutama," ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber. "See oleks väga hea, kui oleks võimalik vanemaealistele riigi poolt tasuta vaktsineerimist pakuda, aga tuleb kaaluda eelarve aspekte ja korralduslikke aspekte."
Vaktsiinidisain nagu moehooaeg
Probleem ehk eelarve aspekt seisneb selles, et vaktsineerimine on väga kallis ja suhteliselt ebatäpne töö, mis käib üsna nagu järgmiseks moehooajaks valmistumine: kuivõrd gripp esineb igal aastal erineva tüvena, tuleb vaktsiin disainida prognoosi alusel ehk sisuliselt ennustades, milline tüvi järgmisel aastal aktiveerub, sest vaktsiin toimib vaid mitu kuud enne haiguspuhangut manustatuna. Alati aga täppi ei lähe ja levima võib hakata hoopis tüvi, mille vastu vaktsiini ei tehtud.
Eestis on gripi vastu vaktsineeritus äärmisel madal: möödunud hooajal jäi see kahe protsendi kanti, tänavu ulatub umbes nelja protsendini.
Madal huvi vaktsineerimise vastu on ka üheks põhjuseks, miks vanemaealiste tasuta vaktsineerimise kasuks endiselt otsust tehtud pole: vaktsiinist huvitatute hulka on väga keeruline prognoosida, samas aga on vaktsiin kallis ja seda ei saa kasutada kauem kui ühe hooaja, ikka selle "moehooaja" tõttu - aasta hiljem tuleb valmistuda juba järgmiseks gripitüveks, mis vajab uut vaktsiini.
Kärt Sõber möönab samas, et tasuta vaktsineerimine tõstaks ilmselt ka huvi selle vastu.
Ent suur kulu pole ainus mure. Ekspertgrupp püüab lahendada veel tervet rida praktilisi küsimusi, enne kui otsuse vastu võtta saab: kuidas vaktsineerida hooldekodudes, kus puudub vaktsineerimiskoolituse läbinud tervishoiutöötaja (mõnedes on, kõigis pole); kuidas jõuavad vaktsiinid hooldekodudeni; kes need vaktsiinid ostab jne.
Ehkki kõik küsimused on vaja lahendada, läheb ometi selle kõige peale aega, mille käigus jätkub vanurite kõrge suremus grippi.
"See arutelu käib hooti. Kuna gripihooaeg on igal aastal hooti, siis käib ka see arutelu hooti. Mitte kõik gripihooajad ei ole olnud sellised, mis lõpevad paljude surmajuhtumite ja haigestumisteega. Mõned hooajad lähevad ka kergemalt," põhjendab Sõber, miks ikka veel otsust vanemaealiste tasuta vaktsineerimise kohta pole.
Meditsiinipersonal hoiab lippu kõrgel
Vaid meditsiinipersonal on haiguseks paremini valmistunud. Küll aga pole nende seaski vaktsineerimine kohustuslik ega lausaline, ehkki nad võivad olla gripiviiruse kandjaks ja töö käigus riskirühmale edasiandjaks, ise nakatumata.
"2015. ja 2016. aasta andmetel oli tervishoiutöötajate vaktsineeritus 25,7 protsenti, kindalt on see kaugelt palju parem käesoleval hooajal," ütleb Märtin.
Märtin ei pea vajalikuks riskirühmadega kokku puutuva meditsiinipersonali täielikku vaktsineerimist.
"Kusagil Euroopas ei ole lausvaktsineerimise nõuet, kuna vaktsineerimine on siiski igaühe vabatahtlik otsus. Ka parimateski Euroopa Liidu liikmesriikides on tervishoiu töötajate vaktsineeritus kusagil 50-75 protsendi ringis. Küll aga saab iga tööandja teha oma reegleid, kuidas töötaja täpselt peaks vaktsineeritud olema. Sageli pakutakse töötajatele gripi vaktsineerimist tasuta ja tervishoiutöötajad on üks paremini vaktsineeritud elanikkonna gruppe Eestis."
Tänavust gripiviirust ta varasematest kuidagi "kurjemaks" ei pea: "Gripiviirused ei ole viimase 200 aastaga muutunud."
Seda, et meil nii palju inimesi grippi haigestub ja ka sureb, peab ta pigem rahvuslikuks iseärasuseks: inimesed on vaprad, püüavad end ise paratsetamooliga ravida ja loodavad, et haigus läheb nädalaga üle. Kui aga kolm päeva hiljem on olukord hullem, nii et tuleb kiirabi kutsuda, on sageli juba hilja. | Gripp murrab vanureid, riik kaalub juba mitu aastat tasuta vaktsineerimist | https://www.err.ee/691622/gripp-murrab-vanureid-riik-kaalub-juba-mitu-aastat-tasuta-vaktsineerimist | Ehkki gripile on kõige vastuvõtlikumad just vanemaealised, keda on ka tänavuse haiguspuhangu ajal surnud kümneid, ei ole riik juba mitu aastat suutnud ära otsustada, kas ja kuidas võiks korraldada eeskätt hooldekodudes elavate vanurite tasuta vaktsineerimist gripi vastu, ehkki otsus võib laieneda ka kõigile üle 65-aastastele kui peamisele riskirühmale. |
Võõrustajad võitsid poolaja 12 punktiga ja kolmanda veerandajaga paisus vahe juba 21 punkti peale. Viimane neljandik kuulus Jämtlandile 23:21, vahendab Korvpall24.ee.
Jaan Puidet viibis väljakul ligi 26 minutit ja kasulikkuse teguri 19 poolest oli ta meeskonna parim. Tema arvele jäi üheksa punkti ja üheksa lauapalli ning lisaks andis ta ka neli korvisöötu.
Turniiritabelis jätkab Lulea (21-6) liidripositsioonil. Jämtland (14-13) on kolmas. | Jaan Puidet kerkis Jämtlandi kaotusmängus parimate sekka | https://sport.err.ee/691754/jaan-puidet-kerkis-jamtlandi-kaotusmangus-parimate-sekka | Rootsi korvpalli kõrgliigas pidi Jaan Puideti koduklubi vastu võtma suure kaotuse, kui tunnistati tabeliliidri BC Lulea 89:70 paremust. |
Kellakeeramine tekitab tavaliselt rohkem arutelu just kevaditi, kui minnakse üle suveajale ehk peab justkui varem üles ärkama. Ebamugavustunne tekitab õigustatult küsimuse, miks meile kellakeeramist üldse vaja on?
Suveaeg võeti kasutusele veidi üle saja aasta tagasi.
Esimesena käis idee suveajale üleminekust välja Benjamin Franklin 1784. aastal, lootes sellega säästa väärtuslikke küünlaid. Loodeti kokku hoida tehisvalguse, toona küünalde, praegu elektrienergia, arvelt ja nii luua majanduslikku kasu.
Praegu on energiasääst valguse arvelt USAs 0,5 protsenti, Ühendkuningriigis 0,3 protsenti, Norras ja Rootsis kuni üks protsent.
Need uuringud pärinevad aga 2007–2008. aastast, mil energiasäästlikud LED-lambid polnud veel laia kasutusse jõudnud. Seega energiasäästu mõõdetav mõju pole kuigi suur.
Kuigi hästi ei saa aga mõõta inimeste väsimusest ja tervise halvenemisest tekkiva tööviljakuse languse mõju.
Negatiivset mõju on aga täheldatud näiteks selles, et USAs tuli mõnes kohas suveajale ülemineku tõttu hommikul kütta, kui inimesed üles ärkasid ja päeval palaval ajal töötades tuli jahutada. See tähendas hoopis energiakasutuse tõusu.
Eesti Maaülikooli teadlased on nentinud, et piimakarjapidajad on täheldanud kellakeeramise ajal piimatoodangu vähenemist lehmadel.
Saja aasta taguste olude ümberhindamise vajadusele viitab seegi, et võrreldes esimese maailmasõjaga ei tööta inimesed enam väljas, vaid üha enam sisetingimustes.
Positiivse mõjuna on aga välja toodud majanduse elavnemine. "Kui päevavalgust on kauem ka pärast tööaega veel, siis nad kulutavad meelelahutuse peale. On toodud välja, et näiteks golfiklubid on sellest võitnud, et kauem mängitakse," märkis Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli lektor Maris Zernand-Vilson. | Ööl vastu pühapäeva algab suveaeg – miks seda vaja on? | https://novaator.err.ee/691702/ool-vastu-puhapaeva-algab-suveaeg-miks-seda-vaja-on | Ööl vastu pühapäeva keeratakse kellad üks tund edasi ehk minnakse üle suveajale. Energiasääst, küünalde kokkuhoid, tarbimise survestamine – mis argumendid peituvad kellakeeramise taga? |
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
USA ja KANADA
Spectator: USA ametnikud Lõuna-Koreas teadsid Tillersoni vallandamisest juba varem.
NBC: kas Vene trollid üritasid registreeruda Texase demokraatide kongressile?
New York Times: Mike Pompeo on diplomaatia jaoks hea.
Atlantic: Mike Pompeo - vastulöögi andja.
Wall Street Journal: USA mereväe meedikud harjutasid lahinguolukorraks kriminaalses Chicagos.
Guardian: Christopher Wylie sõnul tegi Cambridge Analytica Steve Bannoni jaoks "psühholoogilise sõja relva". Guardiani kõik ülejäänud artiklid samal teemal asuvad SIIN.
New York Timesi lugu Wylie'st ja Cambridge Analyticast. Veel samal teemal.
Voxi kokkuvõte Cambridge Analytica teemast.
Channel 4: salakaamera video sellest, kuidas Cambridge Analytica juht räpaste trikkidega uhkustab.
Quartz: kui Cambridge Analytica on nii nutikas, siis miks ei ole Ted Cruz president?
Bloomberg: Cambridge Analytica tegelik äri ei ole üldse data, vaid midagi muud.
Spectator: Cambridge Analytica suur vandenõuteooria.
Bloomberg: probleemiks pole Cambridge Analytica, vaid Facebook.
Politico: Facebooki töötajad kardavad, et kuldaeg on läbi.
Bloomberg: Zuckerberg ei pääse praegustest probleemidest ilma Facebooki ärimudelit hävitamata.
Hill: viis olulisemat asja, mida teada seoses Vene küberrünnakuga USA energiataristu vastu.
Spectator: president FBI vastu.
Politico: Schiffi sõnul arvas ta kunagi, et vabariiklaste seas on Flake'i, McCaini ja Corkeri sarnaseid poliitikuid rohkem.
Lawfare Blog: mida me teame ja mida me ei tea McCabe'i vallandamise kohta.
Atlantic: McCabe'i vallandamine on alles algus.
ABC News: McCabe uuris kunagi ka Sessionsi tunnistust.
Buzzfeed kirjutab, kuidas eruohvitser loobus koostööst Fox Newsiga.
Voxi ülevaade Trumpi narkopoliitikast.
Daily Beast: Trumpi uus dream team leiab, et president saab peaaegu kõigest valesti aru.
Politico kirjutab SIIN ja SIIN Boltoni valikust ja vangerdustest Valges Majas.
Vox Trumpi juhtiva advokaadi tagasiastumisest.
Daily Mail: raamatut esitlev endine nõunik võrldeb Clintoneid "Kaardimaja" esipaariga.
Politico: kuidas Trump on nagu Bill Clinton.
New Yorker: Parklandi põlvkonna relvaomanikud.
Guardian järjekordsest Trumpi-teemalisest raamatust, mis praegu USA turul laineid lööb.
EUROOPA
Foreign Policy: Euroopa on unustanud, mida konservatiivsus tegelikult tähendab.
Politico kokkuvõte Euroopa Ülemkogust.
EUobserver: viis Ida-Euroopa liikmesriiki, kes takistavad ühise põllumajanduspoliitika konsensust - Eesti nende seas.
EUobserver: EL-i riikidele ei meeldi USA ähvardused kaubanduse teemal. Juncker kahtleb 1. mai tähtajas.
Anton Šehhovtsov räägib Kremli sõpradest Euroopas.
Politico"pahade eurosaadikute" edetabel.
Politico: Brexit - kontrollitud alistumine. Juttu tuleb ka " absurdsest Brexiti-keelest".
Guardian: Corbyn vallandas Owen Smithi uue Brexiti-referendumi nõudmise pärast.
Reuters: protestivad Brexiti-aktivistid loopisid Thamesi jõkke kalu.
Buzzfeed: Guernsey saarel surnuna leitud lätlase juhtum tundub veelgi kummalisem.
The Local/AFP: kangelaslik Prantsuse politseinik andis end pantvangide päästmise nimel terroristi meelevalla alla. Ülevaade Trèbes'i terrorirünnakust.
AFP: Macron vaatab prantsuse keele staatuse tõstmisel Aafrika poole.
AFP: terrorismi tõttu kannatanut mänginud petis sai neli aastat vanglat.
Politico: Macron ja Merkel suhtuvad Selmayri skandaali erinevalt.
The Local: viis olulist mõtet Merkeli uue ametiaja esimesest kõnest.
Yle: sakslasest toiduabi pakkuja piiras immigrantide ligipääsu leivajärjekorrale.
AFP: Itaalia parlament ei suutnud veel spiikreid valida. Politico samal teemal.
CNN-i portreelugu üksinda Vahemere saarel elavast itaalia vanahärrast.
Politico: Kataloonia iseseisvuslaste katse valitsusjuhti leida kukkus taas läbi.
Politico: Hispaania hüperaktiivne parlament reformidega silma ei paista.
Soome kaitsepolitsei Supo esitles aastaraamatut (Aastaraamat inglise keeles). Yle kokkuvõte.
Iltalehti: Andorra kohus otsustas, et MV-lehti asutaja antakse siiski Soomele välja.
Helsingin Sanomat: külmutatud maisist pärit listeeriabakter on tapnud Soomes kaks inimest.
Yle: Soome õhuväe piloot maandus esimest korda lennukikandjale.
Helsingin Sanomat: Alko hinnangul joovad vähem, kuid samas kallimaid jooke.
Yle: Muumid kolivad virtuaalreaalsusse.
Reuters: Taani ehitab Saksamaa piirile metssigu tõrjuva tara.
AFP/The Local: Kopenhaageni kohtus andis Madsen/Walli protsessil tunnistusi koroner.
Defense One: kodanikkonna kaasamisest riigikaitsesse Norra näitel.
BBC: Norra põhjaosa väikeses kogukonnas tuli välja aastakümneid kestnud seksuaalkuritegude laine.
The Local Norra burkakeelust.
Politico: Molenbeek oli ka Loubna Lafquiri kodu.
AFP: 104-aastane holokaustist pääsenud Austria juut meenutab Anschlussi aega ja seda, mis tuli pärast, palju hiljem. FPÖ juhiga läheb ta aga kätt suruma küll.
AFP (SIIN ja SIIN) FPÖ skandaalidest ehk kuidas valitsuspartei oma ridu puhastab.
Politico: kas Rumeenia endine peaminister üritab Macroni teha?
BBC ja Reuters: Malta skandaaliga seotud Vene vilepuhuja andis end Kreeka võimude kätte.
Politico: Ukraina välisminister pakkus Londonile, et Moskvast välja saadetavad Briti diplomaadid võib Kiievisse saata.
Window on Eurasia: Ukraina jaoks on John Boltoni minek Valgesse Majja hea uudis.
Reuters: Vatikani kommunikatsioonijuht astus Lettergate'i tõttu tagasi.
Politico: Poola loodab seadusemuudatustega kohtureformi kriitikuid rahustada.
The Local: Šveitsi võimud alustasid kriminaaljuurdlust riikliku relvatootja Vene-lepingutega.
Politico: Ungari valimiskampaaniat saadavad spionaažisüüdistused.
VENEMAA
Kuulus Vene animaator avaldas Simpsonite stiilis video"Veel kuus aastat Putinit". Meduza analüüsis teose sümboolikat. Seda tegi ka ingliskeelne Meduza.
Moscow Times: mis edasi?
ECFR Venemaa välispoliitikast Putini neljandal ametiajal.
Spectator: Vladimir Putini toksiline jõud.
Moscow Times: Venemaa järgmist peaministrit ootab ees ränk amet.
Vox: Putini võimas võit jätab mulje, et Venemaa on stabiilne. Ärge laske end ära petta.
Window on Eurasia: Putin võib olla Mugabe, kuid Venemaa pole Zimbabwe.
Time: Putin usub, et tema saatuseks on teha Venemaa great again.
Raadio Vaba Euroopa: Putini "Brežnevi hetk".
Defense One: Putini sõnul ei saa Venemaa uut relvastust miski peatada. Kuid AI ja robootika saavad.
Meduza: Žirinovski arvas, et need olid Venemaal viimased presidendivalimised.
Observer: tänapäevasel Venemaal on ideoloogia ja see sarnaneb kunagise kommunismiga.
Radio Svoboda: endised KGB agendid arutavad Skripali juhtumit ja seda, miks mürgirünnakut vaja oli.
Yle: Peterburi neonats sundis soome turisti paljana tänaval marssima.
Foreign Affairs Putini järeltulija valimisest.
Moscow Times ja Meduza: Volokolamski rajooni juht sai mürgiskandaali eest sule sappa. Moskva piirkonna elanikud on viletsa prügimajandamise pärast vihased ka üldisemalt.
Guardian: Nõukogude Liidu teadlase üksildane surm Novitšoki läbi.
Daily Beast: häkker Guccifer 2.0 paljastas kogemata, et on tegelikult GRU agent. Nüüd uurib tema juhtumit juba Muelleri meeskond.
Window on Eurasia: isegi duumasaadikud tunnistavad, et HIV on Venemaa jaoks suurem oht kui terrorism.
Helsingin Sanomat: kuidas patriarh Kirilli ärritas kiitus Soome sõduritele.
Meduza nimekiri meediaväljaannetest, mis riigiduumat rahvasaadik Slutski pärast boikoteerivad. Veel samal teemal.
Window on Eurasia: Venemaal arutatakse, miks ei võiks Trump kohtuda Vladivostokis nii Putini kui ka Kimiga.
LÄHIS-IDA
NBC ja The Drive: USA kindral kinnitas, et Süürias tapeti sadu Venemaa palgasõdureid.
Atlantic: kurdid jätkavad kõige kiuste Lähis-Ida ümbermõtestamist.
AFP: Türgi poolt vallutatud Afrinist on ÜRO andmetel põgenenud juba 170 000 inimest.
Reuters: araabiamaailma esimese tuumareaktori aktiveerimine lükati taas edasi.
Reuters: Saudi Araabia lubas, et haridusreforme äärmusluse välja juurimiseks.
Bloomberg: prints Alwaleed bin Talal rääkis leppest, mille ta vabadusse pääsemiseks sõlmis.
Reuters: USA kaitseminister ütles Saudi Araabiale, et Jeemeni sõjale tuleb kiiresti lõpp teha.
BBC: USA kindral kordas süüdistust, et Talibani relvastab Venemaa.
Hill: suurem osa Erdogani turvameestest pääseb Washingtoni juhtumi asjus süüdistuseta.
AASIA
Bloomberg: rahvastikupommi süütenöör on kustutatud.
Defense One: Iraagi sõja põhjenduste naasmine.
Reuters: Hiina uus majandustiim hakkab ilmet võtma.
Reuters: Taanile teeb muret Hiina seos Gröönimaa lennujaamaprojektidega.
Quartz: 20 protsenti Jaapani naisvangidest on vanurid, paljud üksikud pensionärid pürgivad lausa ise vanglasse.
Guardian: Jaapani võimud valmistuvad omaaegse terrorirünnaku korraldanud sektiliikmete hukkamiseks.
Venekeelne BBC: avalikkuse ette jõudis Türkmenistani president Gurbangulõ Berdõmuhhamedovi järjekordne muusikavideo. Kuid mis kass see seal on?
AAFRIKA
Quartz: teadlased leidsid lasertehnoloogia abil muistse Aafrika linna.
BBC analüüsib Guptade äriperekonna mõju Lõuna-Aafrika Vabariigi ühiskonnale.
Yle: Uganda võimud esitasid viiele mehele süüdistuse seoses Soome ärimehe tapmisega.
Daily Beast: Keenia kohus keelas ära geiks olemises kahtlustatud meeste sunniviisilised anaaltestid.
Guardian: kuidas Cambridge Analytica Nigeeria valimisi kallutamas käis.
LADINA-AMEERIKA
Reuters: Venezuela linn võttis kasutusele oma raha.
Deutsche Welle: Brasiilia linnavoliniku tapmine tõi kaasa suure poliitilise tormi.
Reuters: Peruu sai uue presidendi.
AUSTRAALIA/OKEAANIA
BBC: austraallanna tapnud USA politseinik sai mõrvasüüdistuse.
Guardian: Austraalia läänerannikul suri rohkem kui 130 vaala. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (51) | https://www.err.ee/691753/valisuudiste-lugemissoovitus-nadalavahetuseks-51 | ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks. |
Raadio Vaba Euroopa telekanali reporter Renat Davletgildejev ütles neljapäeval, et Žirinovski käperdas teda 2006. aastal, kui ta üht sündmust kajastas. Poliitik lükkas süüdistuse tagasi.
Marurahvuslane Žirinovski on liberaaldemokraatide esimees ja hiljutistel presidendivalimistel kogus ta 5,6 protsenti häältest.
Varem on Davletgildejev süüdistanud ka erakonna teist riigiduuma liiget Leonid Slutskit. Viimast on seksuaalses ahistamises süüdistanud ka kolm naist. | Meessoost ajakirjanik süüdistab Žirinovskit käperdamises | https://www.err.ee/691737/meessoost-ajakirjanik-suudistab-zirinovskit-kaperdamises | Vene telereporter süüdistab viiekordset presidendikandidaati, liberaaldemokraat Vladimir Žirinovski käperdamises, seksuaalse ahistamise skandaaliga on seotud veel üks rahvaesindaja. |
Lähtel peetud õhtu avamatšis meeskondadel midagi erilist mängus polnud, sest eelmise hooaja hõbe Tartu Ravens Futsal oli endale kindlustanud play-off 'iks neljanda asetuse ning Jõgeva Wolves oli põhiturniiri eelviimane, üheksas ehk neil seisavad ees veel üleminekumängud.
Külalised läksid küll kuuendal minutil juhtima, kuid väljakuperemehed võitsid poolaja 3:1 ja kogu mängu 9:3. Võitjatest lõi Kristjan Paapsi 4 ja Temari Nuuma 3 väravat.
Põhiturniiri viimases mängus võitis Tallinna FC Cosmos Kiilis FC Narva United FC vastu poolaja 2:0. Teise poolaja esimese minutiga külalised küll viigistasid, kusjuures kohtumise neljas värav sündis otse nurgalöögist. FC Cosmos pani aga kiiresti kaheväravalise eduseisu taas tabloole ja lõpuks võideti kohtumine 6:2. FC Cosmose kasuks lõi kaks väravat Marek Naal.
Põhiturniiri võitnud FC Cosmos kaotas viimati 27. novembril, kui võõrsil jäädi 1:2 alla Ravens Futsalile. Seejärel on võidetud 15 mängu (13 meistriliigas, 2 karikasarjas) järjest ning 6.-8. koha jagajate seast tõusti esimeseks. Oma panuse on mõistagi andnud uuel aastal lisandunud neli Venetsueela leegionäri.
Põhiturniiri paremusjärjestus (18/18): 1. Tallinna FC Cosmos 42, 2. Viimsi FC Smsraha 42, 3. Narva United FC 37, 4. Tartu Ravens Futsal 34, 5. NPM Silmet FC Sillamäe 28, 6. JK Kohila 26, 7. Sillamäe Alexela 20, 8. Rummu Dünamo 17, 9. FC Jõgeva Wolves 9, 10. Rõuge Saunamaa 9 punkti.
FC Cosmos ja FC Smsraha kogusid ka ühepalju punkte ning omavaheliste mängude väravate vahe oli viigis 6:6. FC Cosmos sai kõrgema koha tänu paremale üldisele väravate vahele (vastavalt +99 ja +68).
Jõgeva meeskond oli Rõugest ees, sest Jõgeva võitis mõlemad omavahelised mängud.
Kahe võiduni mängitavates veerandfinaalides kohtuvad FC Cosmos – Dünamo, FC Smsraha – Alexela, Narva United FC – JK Kohila, Ravens Futsal – NPM Silmet.
Play-off algab 18. märtsil Lähtel peetava Ravens Futsali – NPM Silmeti mänguga. Samal õhtul selgitavad FC Smsraha ja FC Cosmos Viimsis saalijalgpalli karikavõitja.
Eesti meister saalijalgpallis selgub maikuus. | Põhiturniiri viimased võidud said Ravens Futsal ja FC Cosmos | https://sport.err.ee/1608533125/pohiturniiri-viimased-voidud-said-ravens-futsal-ja-fc-cosmos | Eesti saalijalgpallimeistrivõistluste meistriliigas said teisipäeva õhtul peetud 18. vooru viimastes kohtumistes võidu kodus mänginud Tartu Ravens Futsal ja Tallinna FC Cosmos. |
Esmaspäeval jõudis Eestisse 1500 Ukrainast pärit põgenikku. Ikla piiripunktist jõudis suur osa neist vastuvõtukeskustesse Pärnusse, Tartusse, Rakverre ja Tallinna. Keskuses pakutakse põgenikele kehakinnitust, suunatakse koroonatestile ning algab nende registreerimine.
"Registreerimine ongi vajalik selleks, et me teaksime, kui palju meil inimesi linnas üldse on. Kui palju neid kuskile edasi liigub, kuhu nad liiguvad, kas nad vajavad hotelli, kas nad vajavad veel mingisuguseid muid teenuseid, kas neil on riided olemas, kas neil on esmatarbevahendid olemas. Ka seda, kuhu nad oma lapsed kas lasteaeda või kooli saavad, selline esmane informatsioon on selles ankeedis kirjas," rääkis Tallinna pagulaskeskuse koordinaator Meeli Hunt.
Tallinna saabuvate põgenike hulk näitab selget mustrit: siia jõuavad enamasti naised oma lastega. Aljona tuli teadmisega, et tuli korraks ning poega lasteaeda panna ei kavatse ning soovib tagasi Ukrainasse minna.
"Mina olen Tallinnas sündinud, aga elasin 25 aastat Ukrainas, Harkivis. Tõin oma lapsed 9. märtsil sealt siia, Tallinnasse," rääkis teine põgenik.
Saabub ka põgenikke, kes on Eestis esimest korda ning kel pole siin lähedasi. Valentina teab, et peab endale leidma elu- ja töökoha.
"Ma tean nüüd, kus me elama hakkame. Tean, mida sööma hakkame. Saan aru, kus hakkame elama ja ööbima täna, homme ja lähikuudel. Kõik muu on suure küsimärgi all, sest me ei tea, kui kaua peame siin olema. Sellepärast plaanime leida elu- ja töökoha. Eestis olen esimest korda," rääkis Valentina.
"Me tahame, et sõda homme lõpeks ja me saaksime koju minna. Koduseinad ravivad. Oleme siin, sest seal on sõda ja meie lapsed vajavad turvalisust ja haridust," ütles Tatjana.
Praegu vajab küll vaid veidi vähem kui 5000 pagulast riigipoolset majutusabi, kuid see arv on kasvamas. Riigil on majutuskohti võimalik pakkuda 4200 ning eluase antakse kuuks ajaks.
"Need 10 protsenti saavad minna riigi poolt korraldatud majutusasutustesse, need on erinevates linnades ootamas, nad saavad seal olla hetkeseisu järgi kuu aega ja selle kuu aja jooksul me siis proovimegi neid saata nendesse kodudesse või üüripindadele," ütles pagulasabi kommunikatsioonijuht Madle Timm.
Enneolematu massirände haldamiseks töötab möödunud nädala lõpust politsei- ja piirivalveameti ühendstaap, kuhu on kaasatud sõjapõgenike vastuvõtmise ja nende pakutavate teenustega seotud asutused. Staapi on nüüd koondatud kõik Ukraina sõjapagulastega seotud küsimused.
PPA hinnangul on reaalne, et peagi on vaja Euroopa-ülest mehhanismi, et reguleerida põgenike jõudmist siia.
"On väga suur tõenäosus, et ühel hetkel tulevad kõne alla ka Euroopa Liidu üleselt ümberpaigutamise mehhanismid. Ehk siis need riigid, kes täna ei ole saanud suuremat sisserände voogu, seda ka tulevikus mingite isikute puhul võtavad selle vastutuse, et neid sinna transportida, majutada ja pakkuda vajalikke sotsiaalteenuseid," ütles PPA kriisijuht Egert Belitšiv.
Pagulasabile tehtud annetustest kaetakse ka sõjapõgenike evakuatsioonikulud ning arvutuste järgi saavad nad evakuatsioonibusside korraldamist jätkata veel umbes 3 nädalat. | Põgenikest on seni riigipoolset majutust vajanud ligikaudu kolmandik | https://www.err.ee/1608533095/pogenikest-on-seni-riigipoolset-majutust-vajanud-ligikaudu-kolmandik | Alates 27. veebruarist on Eestisse jõudnud 22 000 Ukraina kodanikku, kellest veidi vähem kui 6000 soovib Eestist edasi liikuda. Suurem osa sõjapõgenikest läheb sugulaste ja sõprade juurde ning vaid kolmandik neist vajab riigipoolset majutust. |
Tennis on üks neid spordialasid, kes pole Venemaa ja Valgevene sportlasi rahvusvahelistelt võistlustelt täielikult kõrvaldanud. Venemaa ei saa osaleda küll tähtsatel võistkondlikel turniiridel nagu Davise karikasari või Billie Jean Kingi karikasari, aga mängijad neutraalse lipu all ATP ja WTA turniiridel küll.
Huddleston sõnas, et Suurbritannia valitsus on ühenduses Wimbledoni tenniseturniiri korraldavad All-England Lawn Tennis Clubiga (AELTC), et arutada selles osas 27. juunil algava võistluse üksikasju.
"Me räägime erinevate spordialadega ja uurime, milline võiks tagasiside olla," lausus Huddleston teisipäeval. "Loomulikult ei tohiks lubada kellelgi Venemaa lippu lehvitada."
"Aga vaja on enamat. Ma arvan, et peame kuidagi kindlustama, et nad [Venemaa sportlased] ei oleks Vladimir Putini toetajad ja me oleme arutamas, mida on selle garanteerimiseks vaja."
Arutelud ei käi üksnes Suurbritannias. Huddlestoni sõnul otsivad britid rahvusvahelist kokkulepet, kuidas Venemaa sportlastega peaks toimima.
"Me uurime seda teemat, kuidas tegeleda üksikisikutega ja mõtleme tagajärgedele, sest ma arvan, et inimesed ei aktsepteeri neid, kes lehvitavad väga Venemaa lipuga, eriti kui nad on Putini ja tema režiimi toetajad."
Meeste tennise maailma esireket on hetkel venelane Daniil Medvedev, samuti peab neutraalse lipu all võistlema maailma seitsmes reket Andrei Rubljov ja ning veel 50 parema hulka kuuluvad Aslan Karantsev, Karen Hatšanov ja Ilja Ivaška.
50 parema naise seas on samasuguses staatuses kolmas reket Arina Sabalenka, lisaks ka Anastassija Pavljutšenkova, Viktoria Azarenka, Veronika Kudermetova, Darja Kasatkina ja Ljudmilla Samsonova. | Britid ei soovi võistlema Venemaa sportlasi, kes toetavad Putinit | https://sport.err.ee/1608533074/britid-ei-soovi-voistlema-venemaa-sportlasi-kes-toetavad-putinit | Suurbritannia spordiministri Nigel Huddlestoni sõnul ei piisa sellest, kui Venemaa sportlased võistlevad neutraalse lipu all. Tema hinnangul on tähtis ka tagada, et nad ei oleks Vladimir Putini režiimi toetajad. |
Algselt pidi Šotimaa kohtuma sel kuupäeval MM-valikkohtumises Ukrainaga, aga seoses sõjaga lükati mäng edasi juunikuusse. Poola oli minemas vastamisi Venemaa, aga kuna agressorriigi koondis eemaldati FIFA turniiridelt, pääses Poola mänguta edasi.
Hampden Park mahutab enam kui 50 000 pealtvaatajat ja igalt müüdud piletilt läheb 10 naela ehk ca 12 eurot UNICEF-i humanitaarmissiooniks Ukrainas.
"Isana on kaadreid Ukraina lastest südantlõhestav vaadata," kommenteeris Šotimaa koondise kapten Andy Robertson. "Kui saime teada, et mäng Ukrainaga lükatatakse edasi, siis tegime mõistagi koostööd Roberti [Poola tähtmängija Robert Lewandowski] ja Poola koondisega, et omalt poolt abiks olla."
"Me saadame oma armastusesoovid ja palved meie kaaslastele Ukraina jalgpalli kogukonnast ja loodame, et selle mänguga teenitav raha aitab kaasa tohututele jõupingutustele, mida UNICEF on juba Ukrainas teinud ja aitab ka sõjapõgenike olukorda parandada," lisas ta.
Kui Šotimaa jaoks jätkub MM-valikturniir juunis, siis Poola kohtub viis päeva pärast mängu Šotimaaga koduses Chorzowis otsustavas heitluses kas Rootsi või Tšehhiga. | Šotimaa ja Poola korraldavad ukrainlaste jaoks heategevusmängu | https://sport.err.ee/1608533065/sotimaa-ja-poola-korraldavad-ukrainlaste-jaoks-heategevusmangu | Šotimaa ja Poola jalgpallikoondised peavad 24. märtsil Hampden Parki staadionil sõpruskohtumise, mille tulud lähevad Ukraina hüvanguks. |
Biden ühineb järgmisel neljapäeval, 24. märtsil Brüsselis NATO liidritega, teatas Valge Maja.
"President ühineb 24. märtsil peetava NATO erakorralise tippkohtumisega, et arutada käimasolevaid heidutusi ja jõupingutusi vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse. Samuti kinnitab president pühendumust meie NATO liitlastele," ütles teisipäeval Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.
Psaki sõnul osaleb Biden ka Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel.
Teisipäeval teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et järgmisel nädalal toimub NATO juhtide erakorraline kohtumine.
"Olen 24. märtsiks kokku kutsunud erakorralise tippkohtumise. Käsitleme Venemaa sissetungi Ukrainasse ja meie tugevat toetust Ukrainale ning NATO heidutuse ja kaitse edasist tugevdamist," teatas Stoltenberg. | Biden osaleb järgmisel nädalal NATO erakorralisel tippkohtumisel | https://www.err.ee/1608533026/biden-osaleb-jargmisel-nadalal-nato-erakorralisel-tippkohtumisel | Valge Maja teatas teisipäeval, et USA president Joe Biden osaleb järgmisel nädalal NATO erakorralisel tippkohtumisel. |
Resolutsiooni kohaselt kohustab TTJA sideettevõtetel blokeerida ning muuta seitsme veebilehe internetiühenduse teenus lõppkasutajatele kättesaamatuks.
Veebilehtede hulka kuuluvad ntv.ru, ren.tv, 5-tv.ru, 78.ru, 1tv.com, lenta.ru ja tass.ru.
Veebilehed on kättesaadavad Eesti territooriumil sideettevõtjate pakutava internetiühenduse teenuse kaudu.
TTJA on teatas, et on tuvastanud veebilehtedel sõjapropaganda levitamise ning agressioonikuriteo toimepanemise õigustamist ja toetamist ja vaenu õhutamist.
Ettekirjutuse kohustus kehtib 12 kuud. TTJA monitoorib ka edaspidi veebilehtede sisu. | TTJA piirab ligipääsu seitsmele Venemaa veebilehele | https://www.err.ee/1608533020/ttja-piirab-ligipaasu-seitsmele-venemaa-veebilehele | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tegi sideettevõtetele ettekirjutuse blokeerida juurdepääs seitsmele veebilehele, mis ameti hinnangul levitavad sõjapropagandat ning õhutavad vaenu. |
"Pärast kümmet aastat MK-karussellis tahan teha midagi muud," sõnas 30-aastane sportlane. "Nii et tänu neile, kes aitasid mul areneda, kes minusse uskusid, kes lubasid kogeda mul ilusaid kirglikke hetki."
Desthieux võitis 2018. aasta PyeongChangi olümpial kuldmedali segateatesõidus ja neli aastat hiljem Pekingis hõbeda meeste teatesõidus. Ka MM-idelt on tal teatesõitudes üks kuld ja üks hõbe.
Prantslase ainus individuaalne tiitlivõistluste medal pärineb mulluselt Pokljuka MM-ilt, kus ta lõpetas sprindi teisena. Samast hooajast pärinevad ka tema kaks individuaalset MK-etapivõitu. | Prantsusmaa laskesuusatipp loobub 30-aastaselt | https://sport.err.ee/1608532996/prantsusmaa-laskesuusatipp-loobub-30-aastaselt | Prantsusmaa tipplaskesuusataja Simon Desthieux andis teada, et tõmbab Oslo maailma karika etapi järel sportlaskarjäärile joone alla. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.