text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Koondis asub Serbiasse teele teisipäeva õhtul ja kolmapäeva hommikul. Koondise juhi Kristel Berendseni sõnul on sportlastel vorm hea ning tervis korras, kõik on valmis võistlustel endast parima andma.
Karl Erik Nazarov on enne teele asumist juba stardinimekirjaga tutvunud ning kommenteeris: "60 m jooksu nimekiri on pikk ja kõik kiired mehed on kirjas."
Karel Tilga treener Karl Robert Saluri kommenteeris meeste seitsmevõistlust: "Starti on tulemas mitmed huvitavad mehed, kes tihti sees mitmevõistlust ei tee. Usun, et võiduvõimalus on kõigil olemas."
Oma esimestele täiskasvanute tiitlivõistlustele sõitev Hausenberg ootab huviga võistlust ja oleks valmis juba homme võistlustulle astuma.
Meie koondislaste alade toimumisajad:
Hans-Christian Hausenberg ja Karel Tilga (seitsmevõistlus) – 18.03 algus kell 10.55 ja 19.03 algus kell 10.30
Kreete Verlin (60 m tõkkejooks) – 19.03 kell 10.50 (eeljooksud)
Karl Erik Nazarov (60 m jooks) – 19.03 kell 11.45 (eeljooksud)
Keiso Pedriks (60 m tõkkejooks) – 20.03 kell 11.05 (eeljooksud)
Kõigil kolmel võistluspäeval teeb otseülekandeid ERR ning võistlust saab jälgida ETV ja ETV2 kanalitel, samuti ERR-i spordiportaalis. | Sisekergejõustiku MM-il osaleb viis eestlast | https://sport.err.ee/1608532993/sisekergejoustiku-mm-il-osaleb-viis-eestlast | Selle nädala lõpus, 18.-20. märtsil toimuvad Belgradis kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused, kuhu sõidab viieliikmeline Eesti koondis. Meie sportlastest on stardis Hans-Christian Hausenberg, Karel Tilga, Karl Erik Nazarov, Kreete Verlin ja Keiso Pedriks. |
Valitsuse korraldus tugineb Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) otsusele toetada liikmesriikide strateegilise kütusevaru solidaarse kasutuselevõtmisega vedelkütuste rahvusvahelist tarnekindlust.
Korraldusega lubatakse AS-l Eesti Varude Keskus kui varu haldajal kütust müüa, sealhulgas teha müügipakkumisi rahvusvahelisele kütuseturule.
Eesti varustatus bensiini ja diislikütusega on hästi tagatud ning mõlema kütuseliigi laovarudest jätkub tavatarbimisel ligikaudu viieks kuuks. Seetõttu kavatsetakse turule pakkuda varu, mida hoiustatakse väljaspool Eestit.
Valitsuse otsuse kohaselt tuleb varu kasutusele võtta nelja kuu jooksul ja laoseis taastada esimesel võimalusel.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis, et kuigi Eestis pole kütuste rafineerimistehaseid, võib Venemaa naftaimpordi ärajäämine mõjutada ka meie turgu.
"Eelkõige on tarnetõrgete korral tegemist mõjuga regiooni nõudluse ja pakkumise üldisele tasakaalule ning kütuse hindadele," ütles Aas.
Aasa sõnul imporditakse Eestisse põhiliselt valmis naftatooteid, eelkõige transpordikütust, Leedust ja Soomest.
"Venemaa energiakandjatel on küll maailmas arvestatav turuosa, kuid nii Rahvusvahelisel Energiaagentuuril kui Euroopa Liidu liikmetel on pingelisemateks olukordadeks olemas varud ja alternatiivsed varustuskanalid, mis nüüd ka turu stabiliseerimiseks osaliselt käiku lähevad," ütles Aas.
Rahvusvaheline Energiaagentuur tegi ettepaneku võtta liikmesriikide strateegilistest kütusevarudest kasutusele vähemalt 60 miljonit barrelit, mis moodustab neli protsenti ühendusse kuuluvate riikide kokku 1,5 miljardi barreli suurusest naftatoodete varust.
Vastavalt IEA saadetud jaotuskava ettepanekule on Eesti ülesanne pakkuda turule 36 tuhat barrelit varusid ehk ligikaudu 5000 tonni naftatooteid, mis moodustab Eesti varudest kaks protsenti.
Pinged maailma kütuseturul on tingitud Venemaa agressioonist Ukrainas. | Riik võtab vedelkütusevarust kasutusele 5000 tonni diislikütust | https://www.err.ee/1608532990/riik-votab-vedelkutusevarust-kasutusele-5000-tonni-diislikutust | Valitsus otsustas teisipäeval vedelkütuseturul tarnete tagamiseks võtta riigi vedelkütusevarust kasutusele 5000 tonni diislikütust. |
"Läbirääkimised Hiinaga jüaani põhjal hinnatud naftalepingute üle on kestnud juba kuus aastat. Sel aastal on need rääkimised kiirenenud, kuna saudid on muutunud rahulolematuks, mis on seotud USA julgeolekukohustustega kaitsta kuningriiki," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Saudid on vihased, kuna USA ei toeta nende sekkumist Jeemeni kodusõtta. Joe Bideni administratsioon proovib samuti jõuda Iraaniga kokkuleppele islamiriigi tuumaprogrammi suhtes. Samuti on saudid šokeeritud USA äkilisest Afganistanist lahkumisest.
Hiina ostab umbes 25 protsenti Saudi Araabia eksporditavast naftast. Kui müük toimuks jüaanides, parandaks see Hiina valuuta rahvusvahelist positsiooni.
Suurem osa globaalsest naftamüügist toimub dollarites. Saudid on alates 1974. aastast kaubelnud naftaga ainult dollarites. Endine president Richard Nixon sõlmis siis lepingu, mis tagas Saudi Araabia julgeoleku.
Hiina jaoks on dollarite kasutamine muutunud ohtlikuks. USA sanktsioonid räsivad nii Iraani kui Venemaa majandust.
"Dünaamika on muutunud. USA suhted saudidega on muutunud. Hiina on maailma suurim toornafta importija. Nad pakuvad kuningriigile palju tulusaid stiimuleid," ütles kõnelustega kursis olev Saudi Araabia ametnik.
USA kõrge ametniku sõnul on siiski väga ebatõenäoline, et Riyadh hakkab naftaga kauplemise aktsepteerima Hiina jüaani.
Saudi Araabia valuuta on seotud dollariga. Naftamüügi kokkuleppimine vähem stabiilses valuutas võib kahjustada Saudi Araabia majandust. | WSJ: Saudi Araabia kaalub naftaga kauplemisel Hiina jüaani aktsepteerimist | https://www.err.ee/1608532969/wsj-saudi-araabia-kaalub-naftaga-kauplemisel-hiina-juaani-aktsepteerimist | Ajalehe The Wall Street Journal allikate teatel peab Saudi Araabia läbirääkimisi Pekingiga, et müüa osa naftast Hiinale dollarite asemel jüaanides. Saudi Araabia on suurim toornafta eksportija Aasiasse. |
Praeguseks on EKA-sse jõudnud 17 ukraina üliõpilast, kes tasapisi uude olukorda sisse elavad.
"Nad on valinud omale meelepärased erialad ja õppejõud, kelle juurde oleme nad suunanud, teevad praegu uskumatult head tööd ning on nõus jätma kõik muu ja võtma nad fookusesse, et aidata neil siin kohaneda," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" EKA õppeprorektor Anne Pikkov.
Arhitektuuritudeng Anna Dzebliuk on pärit Lääne Ukrainast ning tal oli plaan tulevikus EKA-sse urbanistika magistratuuri tulla. Nüüd aga muutus kõik üleöö ja Anna jätkab EKA-s esialgu oma bakalaureuseõpinguid.
"Ma olen väga tänulik, et meid siin nii palju aidatakse. Tulin siia ja mõtlesin, et mind siin ei oodata, ma pole kellelegi vajalik, aga mind võeti väga
soojalt vastu, igaüks tahab aidata," kirjeldas Dzebliuk.
"Kõik on hästi avatud, kõik naeratavad, igaüks annab midagi. Mul on seda raske mõista, sest ma olen siiani ise kogu aeg kellelegi midagi andnud, olin vabatahtlik, aga nüüd olen ise teisel pool barrikaadi. Seda peab veel õppima."
Lisaks akadeemilisele toetusele aitab EKA lahendada ka põgenike praktilisi olmemuresid. Tudegitele on pakkunud peavarju nii EKA kui tehnikaülikooli ühiselamud, sooja toitu saab kaks korda päevas EKA sööklast.
"Kasutame nii eraannetajate abi, kes katavad soodsad majutustingimused, aga EKA enda poolt oleme avanud fondi, kuhu EKA kogukond on teinud annetused, millest just täna [teisipäeval] läksid väljamaksmisele stardistipendiumid 200 eurot, et nad saaksid igapäeva esimesed ostud tehtud," rääkis Pikkov.
Koolipere on kogunud ka rohkelt elu alustamiseks vajalikku maja- ja muud kraami. Uue algatusega tuli äsja välja EKA moeosakond, kes kutsub tudengeid ja õppejõude õmblustalgutele, et pankrotti läinud tekstiilitööstuse jääkidest õmmelda voodipesu ja kodutekstiile. | Esimesed ukraina õppurid on EKA-sse kohale jõudnud | https://kultuur.err.ee/1608532942/esimesed-ukraina-oppurid-on-eka-sse-kohale-joudnud | Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on kutsunud sõjast räsitud Ukraina kunstikõrgkoolide tudengeid Eestisse oma õpinguid jätkama. Üleskutsele reageeris sadakond soovijat, esimesed õppurid on ka kohale jõudnud. |
Venemaa võimud süüdistasid Marina Ovsjannikovat "loata avaliku ürituse korraldamises." See tõi kaasa rahatrahvi.
Ovsjannikovale ei esitatatud süüdistust uue seaduse alusel, mis keelab Vene relvajõudude kohta "valeteabe levitamise."
Sotsiaalmeedias levivad ka fotod, kus ta on kohtus koos advokaadiga.
Telejaama Pervõi Kanal töötaja Marina Ovsjannikovaga ei saadud varem kümme tundi ühendust, ütles advokaat Danil Berman Meduzale.
Ovsjannikova ilmus "Vremja" otsesaates uudistediktori selja taha plakatiga, millele oli vene keeles kirjutatud "Ei sõjale. Peatage sõda. Ärge uskuge propagandat, nad valetavad teile" ning inglise keeles "Venelased sõja vastu".
Enne tele-eetrisse tungimist sotsiaalmeediasse postitatud videos rääkis Ovsjannikova, et peab sõda Ukrainas kuritegelikuks ning seda, et tal on häbi töötada Kremli propaganda huvides.
"Mul on häbi, et ma olen lubanud tele-ekraanil valetada. Mul on häbi, et olen lubanud venelased zombideks muuta," rääkis ta. "Me vaatame vaikides seda ebainimlikku režiimi," lisas Ovsjannikova.
Ta kutsus venelasi üles protestima sõja vastu, öeldes, et ainult nende võimuses on see hullus peatada. "Ärge kartke midagi, nad ei saa kõiki meid vangi panna," ütles Ovsjannikova oma videopöördumises.
Ukraina sadamalinnast Odessast pärit Ovsjannikova isa on rahvuselt ukrainlane, ema venelanna.
Ostankino telekeskuse turvatöötajad pidasid Ovsjannikova kinni juba esmaspäeva õhtul ning öösel viidi ta sealt ära, kuid naise edasine asukoht jäi vahepeal teadmata. Politseijaoskondi läbi helistanud inimõiguslased politseist teda ei leidnud.
Ovsjannikovi advokaat Pavel Tšikov ütles teisipäeval, et politsei algne uurimine ei anna alust tema kliendi kinnipidamiseks või vangistamiseks, edastas BBC.
Ovsjannikovi kinnipidamise aluseks võib olla hiljuti jõustunud uus seadus, mis keelab Venemaa sõjategevust Ukrainas nimetamast sõjaks või invasiooniks või avaldama muud ametliku versiooniga vastuollu minevat infot sõja kohta Ukrainas. Ehkki maksimaalne karistus sellise rikkumise eest oleks 15 aastat vangistust, võiks Tšikovi hinnangul Ovsjannikovat ähvardada 30 000 kuni 60 000 rublane (umbes 300–600-eurone) trahv.
Teisipäeva ennelõunal ilmus Ovsjannikova sotsiaalmeediakontole Twitteris teade, milles ta ütleb, et ei kahetse oma tegu ning tema advokaadi sõnul võib teda ähvardada viie- kuni kümneaastane vangistus. Pisut hiljem ei olnud postitus enam nähtav.
Ovsjannikova nimeliselt Twitteri kontolt tehtud postitus, mis nüüdseks on kadunud. Autor/allikas: kuvatõmmis / Twitter
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnustas Ovsjannikova tegu.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas aga seda aktsiooni huligaansuseks.
ÜRO inimõiguste büroo pressiesindaja Ravina Shamdasani kutsus teisipäeval Genfis Venemaa võime üles hoiduma Ovsjannikova karistamisest, kuna tegemist oli sõnavabaduse ilminguga. | "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine sai trahvi | https://www.err.ee/1608532414/vremja-otsesaatesse-sojavastase-plakatiga-ilmunud-naine-sai-trahvi | Venemaa kohus määras "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naisele 30 000 rubla (250 eurot) suuruse rahatrahvi. |
"Ma mõtlesin sellest kogu aasta, olin alguses väga motiveeritud ja kuni eelmise novembrini läksid asjad hästi hoolimata sellest, et kaks aastat on olnud kõigi jaoks väga rasked," lausus 32-aastane itaallane.
Pekingi olümpiamängudel tegi Windisch parima esituse ühisstardist sõidus, kus ta lõpetas viiendana. "Sel hetkel taipasin, et ma olen saavutanud kõik sportlikud eesmärgid, mis olen endale seadnud," lisas Windisch.
Windischi karjääri sportlik tipphetk sündis ilmselt 2019. aasta Östersundi MM-il, kus ta tuli ühisstardist sõidu maailmameistriks. Aasta varem PyeongChangi olümpial oli ta saanud sprindis pronksi. Lisaks on itaallasel mitu tiitlivõistluste medalit segateatesõidus.
MK-sarjas on ta individuaalselt veel kolmel korral pjedestaalile jõudnud, korra ka selle kõrgeimale astmele. | Laskesuusatamise ühisstardist sõidu maailmameister lõpetab tippspordiga | https://sport.err.ee/1608532936/laskesuusatamise-uhisstardist-soidu-maailmameister-lopetab-tippspordiga | Itaalia laskesuusataja Dominik Windisch andis teada, et lõpetab sel nädalal toimuval Oslo MK-etapi järel karjääri. |
Seni võis avalikus siseruumis üritustel osaleda 1000 ja välitingimustes piiratud alal 2000 inimest.
Samuti tunnistatakse kehtetuks korralduse osa, mis nägi ette valitsuselt suurüritusteks eriloa taotlemist, sest piirmäärade kaotamisel puudub selleks vajadus.
Valitsus teatas, et piirangu saab kaotada, kuna haiglaravi vajadus on langenud ja suhteliselt suured piirmäärad haigestumist enam olulisel määral ei mõjuta.
Endiselt tuleb ürituste korraldamisel järgida maskikandmise, hajutatuse ja käte puhastamise nõudeid.
Ühtlasi pikendas valitsus 30. juunini koroonaviirusega haigestunute karantiininõuet. Korralduse alusel peavad haigestunud olema karantiinis vähemalt 10 päeva ning kuni tervenemiseni.
Vaktsineerimata lähikontaktsed peavad jääma karantiini seitsmeks päevaks, vaktsineeritud inimestele on see soovituslik. | Valitsus kaotab kolmapäevast üritustele lubatud inimeste piirarvud | https://www.err.ee/1608532933/valitsus-kaotab-kolmapaevast-uritustele-lubatud-inimeste-piirarvud | Valitsus otsustas teisipäeval kolmapäevast tühistada üritustele lubatud inimeste piirmäärad. |
Kiisler ütles intervjuus Delfile, et järgmisel nädalal koguneval Parempoolsete üldkogul lõpetatakse erakonna tegevus Isamaa erakonna sees ning võetakse suund uue erakonna loomisele.
"Olen veendunud, et uus erakond sünnib. Isamaast kasvab välja uus erakond," ütles Kiisler.
Kiisleri sõnul ei plaani ta uues erakonnas juhtrolli võtta. "Minu roll ei ole nii määrav. Parempoolsete tuumiku silmad säravad soovist midagi ära teha. Mina võtan uude erakonda kaasa kogu oma kogemustepagasi. Aga lippu kannavad teised inimesed," ütles ta.
Isamaa heitis möödunud nädala teisipäeval erakonna liikmete seast välja erakonnasisese ühenduse Parempoolsed liikmed Siim Valmar Kiisleri, Lavly Perlingu, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Martin Konsi. | Parempoolsed plaanivad luua uue erakonna | https://www.err.ee/1608532927/parempoolsed-plaanivad-luua-uue-erakonna | Isamaast väljaheidetud pikaajalise erakonna liikme Siim Kiisleri sõnul loovad Parempoolsed tõenäoliselt uue erakonna. |
"Reaktsioonina enneolematutele sanktsioonidele, siis alates selle aasta 15. märtsist on Venemaa sanktsioonide nimekirjas president Joe Biden, välisminister Antony Blinken, kaitseminister Austin, ja kaitseväe ülemjuhataja kindral Mark Milley ja teised USA tuntud ametnikud," teatas Venemaa välisministeerium.
Lääneriigid kehtestasid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse karmid Moskva-vastased sanktsioonid. Sanktsioonid räsivad nüüd teravalt Venemaa majandust.
Venemaa peaminister Mihhail Mišustin ütles teisipäeval, et sanktsioonide tõttu tuli valitsus välja kaheksa miljardi dollari suuruse abipaketiga.
"Plaan sisaldab enam kui 100 algatust, mille rahastamiseks on kokku umbes triljon rubla. Selle eesmärk on toetada Venemaa majandust ja kodanikke," ütles teisipäeval Mišustin. | Kreml lisas sanktsioonide nimekirja Joe Bideni | https://www.err.ee/1608532903/kreml-lisas-sanktsioonide-nimekirja-joe-bideni | Venemaa välisministeerium teatas teisipäeval, et Moskva lisas sanktsioonide nimekirja USA president Joe Bideni ja välisminister Antony Blinkeni. |
CAS-i kiireloomuline otsus ei mõjuta venelaste eraldiseisvat kaebust FIFA ehk rahvusvahelise jalgpalliliidu peale, kes eemaldas Venemaa koondise MM-valiksarjast. Sedagi otsust on oodata sel nädalal, aga otsus UEFA kohta lubab eeldada, et ka see sanktsioon jääb kehtima.
Pärast 24. veebruaril alanud Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse on Venemaa sportlased ja võistkonnad suures osas maailma spordist eemaldatud või saavad nad kaasa teha neutraalse lipu all. | Spordikohus ei tulnud Venemaale vastu | https://sport.err.ee/1608532900/spordikohus-ei-tulnud-venemaale-vastu | Rahvusvaheline spordikohus (CAS) jättis rahuldamata Venemaa kaebuse UEFA ehk Euroopa jalgpalliliidu peale, kes keelas riigi klubidel pärast Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse eurosarjades jätkamise. |
Aleksander Metsamärt (1995) on vabakutseline kunstiteadlane, kriitik ja kuraator. Ta on töötanud Kadrioru kunstimuuseumis, Eesti ajaloomuuseumis ja Fotografiskas, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias (EKA) kunstiteaduse eriala (BA) ning õppinud Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis sepandust (lõpetamata). Praegu õpib ta EKA kunstiteaduse magistrantuuris ja on kriitikuna keskendunud laiapõhisele teemaderingile.
"Vabakutselisena on minu jaoks stipendiumi pälvimine innustav töine tõuge," märkis Metsamärt.
"Kirjutamisplaan saab olema küllaltki lihtne: avaldada aastase ajaühiku jooksul arvustus nädalas. Tempo pole piisav, et ennast kuidagi loominguliselt tühjaks pigistada. Siiski piisav pingutus, et kirjutamismusklit seejuures ikka natuke venitada," selgitas ta.
Protsessist endast valmib ka tehniline dokumentatsioon. "Loodetavasti midagi tantsija venituspäeviku ja automehaaniku diagnostikalehe vahepealset, à la"tegin 6 minutit pöiavenitust – kirjutasin 6000 tähemärki", või "kirjutan liigselt minakogemusest lähtuvalt – diffri vahetusega tuleb vahetada ka poolteljed ja kardaan"," kirjeldas ta.
"Mingis mahus võiks see dokument saada ka avaldatud, aga see on juba karunaha ennatlik jagamine. Olen stipendiumi saamisest väga austatud. Proovin edaspidise tööga tõestada selle vääriline olemist."
Stipendiumi annavad välja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (EKKÜ). Metsamärt valiti välja avalikul konkursil. Komisjoni kuulusid Marika Agu ja Kaarin Kivirähk (KKEK) ning Anu Allas (EKKÜ).
Stipendiumile sai kandideerida Eestis tegutsev või Eesti päritolu kunstikriitik, kes esitas kandideerides tegevuskava. Stipendiumi väljaandjad soosivad kunstikriitika eri vorme ja formaate. Selle eesmärk on Eesti kunstikriitika arendamine, kunsti viimine laiema avalikkuseni ja kunstikriitiku ameti väärtustamine. Stipendium on mõeldud selle saajale motivatsiooniks ja lisatõukeks kriitika kirjutamisel. Töötasu maksavad kriitikule väljaanded, mis tema kirjutisi avaldavad. | 2022. aasta kunstikriitiku stipendiumi laureaat on Aleksander Metsamärt | https://kultuur.err.ee/1608532897/2022-aasta-kunstikriitiku-stipendiumi-laureaat-on-aleksander-metsamart | 2022. aasta kunstikriitiku stipendiumi laureaat on Aleksander Metsamärt, kelle plaan on avaldada aasta jooksul üks kunstiarvustus nädalas. |
"On aeg seda kaitsta," kirjeldas 27-aastane laskesuusataja kodumaa teenistusse astumist. "Kogu maailm on hetkel värvitud kollasesse ja sinisesse. Meie lipust on saanud vabaduse ja iseseisvuse sümbol. Ukraina on nüüd sõja ja rahu piiriks."
Pekingi olümpiamängudel oli Merkušina sprindis 24., jälitussõidus 25. ja kuulus ka Ukraina seitsmenda kohaga lõpetanud teatenaiskonda. MM-idelt on tal neli medalit teatesõitudest.
Mitmed Ukraina sportlased on pärast Venemaa sissetungi liitunud kodumaa kaitsjate riviga. Teiste seas ka veel üks laskesuusataja Jevhen Malõšev, kes rünnaku käigus hukkus. | Ukraina laskesuusataja Merkušina liitus kodumaa kaitsjatega | https://sport.err.ee/1608532891/ukraina-laskesuusataja-merkusina-liitus-kodumaa-kaitsjatega | Pekingi olümpiamängudel osalenud laskesuusataja Anastassija Merkušina liitus Ukraina piirivalvega ja hakkab võitlema Venemaa sissetungi vastu. |
NTV pole veel Gildejeva lahkumist kommenteerinud. Tema lahkumise põhjust pole avalikustatud. Väidetavalt lahkus Gildejeva ka Venemaalt, vahendas CNN.
NTV anchor Lilia Gildeeva has left #Russia.
She had been working at the channel since 2006. Gildeeva wrote her resignation letter from abroad because she was afraid they wouldn't let her out. pic.twitter.com/gtXNDcjfyQ
— NEXTA (@nexta_tv) March 15, 2022
Gildejeva töötas NTV-s alates 2006. aastast. NTV on riigi üks suurimaid telekanalid.
NTV asutas 1990. aastatel endine oligarh Vladimir Gussinski. Praegu kontrollib telekanalit gaasimonopol Gazprom. | Meedia: kuulus saatejuht lahkus Kremli-meelsest kanalist NTV | https://www.err.ee/1608532882/meedia-kuulus-saatejuht-lahkus-kremli-meelsest-kanalist-ntv | Venemaa ja rahvusvahelise meedia teatel lahkus populaarne saatejuht Lilia Gildejeva telekanalist NTV. |
2022. aasta kevade jooksul jagub vestlusteemasid innovatsioonist ringmajanduseni, visuaalsest kommunikatsioonist eetikani, jätkusuutlikkusest ületarbimiseni, digitaalsetest lahendustest kaasaegse tarbekunstini.
EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski sõnul on disain eluline osa kõikidest organisatsioonidest, olgu selleks ettevõtte väljanägemine või brändi tähendus, mistõttu on disaini üle mõtete vahetamine väärtuseks omaette.
Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.
"Disainimõte 2022 vestlusõhtutega süveneme mitte ainult disaini rakendamise laienenud võimalustesse, vaid ka poleemilistesse ja igavikulistesse küsimustesse – kuidas ikkagi eristada mõttekat disaini mõttetust ja ajatut disainimõtet ajalikust. Või milline ikkagi on disaini sügavam mõte?", lisab dekaan.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia fuajees (Põhja pst 7), kell 18.00–20.00, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta. Kevade jooksul toimub neli vestlusõhtut:
23. märts – "Milline on visualiseeritud mõtte jõud?" Visuaalsest kommunikatsioonist vestlevad Ionel Lehari, Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel, Laura Pappa
6. aprill – "Milline on disaini suhe rohepöördes heaoluühiskonnaga?"
20. aprill – "Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?"
4. mai – "Video Killed the Radio Star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?" Vestlevad Urmas Lüüs, Darja Popolitova, Martin Melioranski, Lilian Hiob | EKA alustab uue vestlusõhtute sarjaga Disainimõte 2022 | https://kultuur.err.ee/1608532879/eka-alustab-uue-vestlusohtute-sarjaga-disainimote-2022 | Eesti Kunstiakadeemia (EKA) disainiteaduskond alustab uue vestlusõhtute sarjaga Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid. |
Towns viskas karjääri isiklikuks punktirekordiks lausa 60 (visked väljakult 19/31, vabaivksed 15/16) ja haaras 17 lauapalli. Keldon Johnson oli kodumeeskonna parim 34 silmaga.
26-aastane Towns ületas oma 2018. aasta märtsist pärit eelmise rekordi nelja punktiga. 56 punkti oli ka LeBron Jamesi ja Trae Youngi jagamisel tänavuse hooaja NBA punktirekord.
Viimati kogus ühes mängus vähemalt 60 punkti ja 17 lauapalli 2000. aasta 6. märtsil Shaquille O'Neal, kes viskas Los Angeles Lakersi eest 61 silma ja 17 lauapalli.
Stephen Curry viskas 47 punkti ja aitas Golden State Warriorsi kodus 126:112 (33:30, 40:27, 28:27, 25:28) võiduni Washington Wizardsi üle. Kristaps Porzingis oli 25 punktiga pealinnaklubi parim.
Hooaja punktirekordist ilma jäänud Young tegi samuti suurepärase mängu, visates 46 punkti ja jagades 12 resultatiivset söötu ning Atlanta Hawks oli kodus parem Portland Trail Blazersist 122:113 (29:34, 29:33, 31:17, 33:29).
Tulemused: Cleveland - LA Clippers 120:111, Atlanta - Portland 122:113, Philadelphia - Denver 110:114, Oklahoma City - Charlotte 116:134, San Antonio - Minnesota 139:149, Golden State - Washington 126:112, Sacramento - Chicago 112:103, Utah - Milwaukee 111:117, LA Lakers - Toronto 103:114. | Minnesota keskmängija Townsi hiilgav partii tipnes 60 punkti täitumisega | https://sport.err.ee/1608532873/minnesota-keskmangija-townsi-hiilgav-partii-tipnes-60-punkti-taitumisega | NBA klubi Minnesota Timberwolvesi korvialune jõud Karl-Anthony Towns tegi korvpalliliiga viimaste aastakümnete ühe tähelepanuväärsema esituse ja aitas omad võõrsil 149:139 (40:32, 35:41, 46:33, 28:33) võiduni San Antonio Spursi üle. |
Biden ja Valge Maja väidavad, et Biden plaanib kandideerida uuesti. Presidendi liitlased väidavad, et ta langetab lõpliku otsuse pärast novembris toimuvaid vahevalimisi, teatas The Wall Street Journal.
Demokraatliku partei seas valitseb siiski ebakindlus, kes peaks vajaduse korral Bideni asemel presidendiks kandideerima.
USA majandust räsivad pandeemia ja kiire hinnatõus. Samuti tungis Venemaa Ukrainasse. Joe Biden on USA läbi aegade vanim president, ta on 79-aastane.
"Presidendiks võiks kandideerida 35-aastaselt. Ma ei tea, miks peaks president olema üle 75-aastane," ütles 20-aastane tudeng Katie Smith.
Need, kes aga leiavad, et Biden peaks kandideerima uuesti, väidavad, et president tuleb toime suurte väljakutsetega.
"Me ei vali maratonijooksjat. Ta on ikkagi Joe Biden, kelle süda on õiges kohas," väitis Georgia osariigi poliitik Al Williams.
55-aastane demokraat Julie Hersch väidab, et Bidenil läheb presidendiametis üldiselt hästi ja lubas tema poolt uuesti hääletada, kui ta kandideerib.
Tagasivalimise korral oleks Biden ametiaja vannutamisel 82-aastane. Peaaegu kümme aastat vanem kui Ronald Reagan. Reagan alustas 1985. aastal teist ametiaega 73-aastaselt.
Bideni liitlased tunnistavad, et president on kõrge vanuse tõttu vahel väsinud. Siiski on ta suletud uste taga endiselt aktiivne.
"Ma arvan, et ta on sama Joe Biden, keda olen tundnud aastakümneid," ütles demokraadist kongressisaadik Debbie Dingell
Valge Maja teatel on Biden viimaste kuude jooksul teinud vähemalt ühe riigisisese reisi nädalas. Samuti suhtleb Biden aktiivselt liitlasriikide juhtidega.
Demokraatide seas valitsevad ka sisepoliitilised pinged. Biden esitles end valimiskampaanias kui mõõdukat demokraati. Vasakpoolsemad demokraadid nõuavad aga suuremaid muutusi.
USA endine president Donald Trump on praegu 75-aastane.
49 protsenti ameeriklastest eeldas, et Trump kandideerib uuesti. Vabariiklaste hulgas arvab 60 protsenti valijatest, et Trump kandideerib uuesti, teatas The Wall Street Journal. | Uuring: 52 protsenti ameeriklastest kahtleb, et Biden kandideerib uuesti | https://www.err.ee/1608532870/uuring-52-protsenti-ameeriklastest-kahtleb-et-biden-kandideerib-uuesti | Ajalehe The Wall Street Journal küsitlus näitab, et 52 protsenti ameeriklastest kahtleb, et president Joe Biden kandideerib 2024. aastal tagasi ametisse. |
Avavoorus on 10. aprillil kell 15.00 vastamisi FC Kuressaare - Viimsi JK, Jõhvi FC Phoenix - Tallinna FC Flora II ning JK Tallinna Kalev II - Tartu JK Tammeka II, kell 17.00 kohtuvad Lasnamäe FC Ajax - Saku Sporting II. Üheksast võistkonnast on esimeses voorus vaba Rakvere JK Tarvas.
Naiste Esiliigas toimub tänavu aprillist kuni septembri keskpaigani kaks ringi ehk 18 vooru, mille jooksul peavad kõik võistkonnad 16 mängu. Seejärel mängivad kohtadele üks kuni viis ja kuus kuni üheksa tulnud võistkonnad omavahel veel ühe ringi, mis tähendab, et esimesed viis võistkonda koguvad aasta lõpuks 20 ja teised 19 kohtumist.
Naiste Esiliigas on uuteks tulijateks kõrgliigast langenud Lasnamäe FC Ajax, Tartu JK Tammeka II ja aastaid rahvaliigas edukalt esinenud Viimsi JK. Liigas jätkavad mullu teise koha saavutanud Saku Sporting II, pronksi teeninud Tallinna FC Flora II, neljandal tabelireal paiknenud JK Tallinna Kalev II, kuuendaks tulnud Jõhvi FC Phoenix, seitsmenda kohaga lõpetanud FC Kuressaare ning vahetult saarlaste selja taga asunud Rakvere JK Tarvas.
Liiga võitja teenib õiguse tõusta 2023. aastaks Meistriliigasse, teise koha saavutanud võistkond mängib üleminekumänge kõrgliigas seitsmendana lõpetanud võistkonna vastu. Meistriliiga naiskondade duubelvõistkonnad kõrgemale tõusmisele ja üleminekumängudele ei konkureeri. | Naiste Esiliigas ootab viit paremat ees 20 mängu | https://sport.err.ee/1608532546/naiste-esiliigas-ootab-viit-paremat-ees-20-mangu | Naiste jalgpalli Esiliigas algab hooaeg 10. aprillil ja sõltuvalt sportlikest tulemustest ootab võistkondi ees 19 või 20 mängu. |
24. veebruar 2022
05.00
Ärkasin plahvatuste müra peale. Ei tea, mida teha. Värisen nii hullusti, et raske on seda kirjutada.
10.13
Kui siin on veel mõni vasakpoolne või ükskõik kes, kes endiselt arvab, et Vene oht demokraatiale on neoliberaalide väljamõeldis; samuti kõik need, kes endiselt seisavad, valge mantel seljas, ja spekuleerivad Ameerika imperialismi, natsionalismi jne üle –
palun lõpetage mu konto jälgimine ja ärge rääkige minuga enam kunagi.
Selle väga pika ja piinava päeva lõpul leian end varjendis (ehk keldris) märkmeid tegemas, toeks konjak, kellegi armas seljakott kirjaga "LOVE", ja, mis kõige olulisem, kassid.
——
25. veebruar 2022
05.15
Praegusel hetkel võitleb Ukraina ÜKSI hiiglasliku imperialistliku ja fašistliku kiskjariigi, Venemaa vastu. Viimase 24 tunni jooksul on tapetud kümneid inimesi, tulevik on suur küsimärk (ja mina olen endiselt varjendis). ELi, ÜK ja USA valitsused ei tee piisavalt ja tundub tõenäoline, et nad jäävad passiivseks. Nagu ka oma reaktsioonides Krimmile ja Ida-Ukrainale, hoolimata sellest, et Ukraina võitles inimlikkuse tuuma, demokraatlike väärtuste eest. Minu jutt pole midagi uut. Kordan lihtsalt veel üle: sellal kui Venemaa üritab toore jõuga Ukrainat kui iseseisvat riiki hävitada, vaatab ülejäänud maailm otsustamatult pealt.
08.56
Ma olen üdini kurnatud ja kardan väga.
——
26. veebruar 2022
3. päev
Aitäh avaliku elu tegelastele ja suunamudijatele, kes aktiivselt ja järjepidevalt Ukrainale toetust avaldavad – Ukrainale kui iseseisvale riigile ja ukrainlastele kui rahvale. Teie hääled on olulised. Palun hoidke sinikollane oma küber- ja avalikes ruumides lehvimas. Eriline tänu paavst Franciscusele (esimest korda ajaloos läks ta isiklikult saatkonda, et öelda venelastele, et nad teevad kurja), Boris Johnsonile (kes ütles laivis "Slava Ukraini"), David Lynchile (<3), anonüümsetele häkkeritele, kes ründavad Kremli veebilehti, PornHubile, mis näitab Venemaa kasutajatele riistade ja vagiinade asemel sinikollast.
Kui isegi Marina Abramović leidis aega toetav sõnum salvestada, võiksid sina ka midagi teha. <3
Oluline märkus:
Sinikollane pole natsionalismi sümbol! 2013.-2014. aastal sai sellest võimu kuritarvitamise vastase protesti ja inimõiguste sümbol. Alates 22. veebruarist 2022 on see imperialismi- ja kolonialismivastasuse sümbol, see tähistab, et ollakse vastu sõjakuritegudele, sõjaväelisele sissetungile iseseisvasse riiki. See tähistab solidaarsust Ukraina rahvaga, kes võitlevad praegu kõige siin mainituga ÜKSINDA.
Hoidke sinikollast nähtaval ja aitäh solidaarsuse eest.
*
Nüüd olen ma ka väga vihane. Vihane iga võetud elu pärast – ja viimaste päevade jooksul on neid olnud sadu, alates 2014. aastast lugedes aga juba üle 15 tuhande. Olen vihane meie kodude ja infrastruktuuri hävitamise pärast, meie tulevate kuude ja aastate luhtunud elu- ja tööplaanide pärast. Selle sõja tõttu jääb meie maa ja majandus väga kauaks rusudesse ning tavalised inimesed nagu minu pere ja paljud teised töölisklassi pered saavad kõige valusamalt pihta.
Lõbus tõik: eile palus kaitseminister telekas rahval Molotovi kokteile valmistada. Iroonia on selles, et 2013.-2014. aastal kasutasid needsamad inimesed Molotovi kokteile kaitseministeeriumi vastu. Põhimõte on lihtne: kes iganes siin võimu kuritarvitab ja inimõigusi jalge alla tallab, saab varem või hiljem Molotoviga pihta.
See on Maidan 2.0. Aitäh, et kaasa teete.
——
27. veebruar 2022
4. päev
– Magasin korralikud 7 tundi,
– viisin maakaitseväele Molotovi kokteilide materjali ja meditsiinivarustust,
– istutasin ühe taime suuremasse potti ümber,
– tõmbasin M-i saadetud raamatu alla,
– esimest korda nende nelja päeva jooksul sõin šokolaadi, ajasin telefonis suvalist loba kassidest ja raamatutest, pidasin Zoomi-kõne, kus kuulsin sõnu "haare" ja "ajaraam" nagu mingist paralleeluniversumist.
Kõne ise oli siiski sõjaga seotud ja ma pidin järsult lõpetama, kui sireenid õhurünnakust märku andsid ja me pidime maja kõrvale kaevikusse varju jooksma.
——
28. veebruar 2022
5. päev
– Sireeni- ja õhuründehallukad,
– magasin pooleldi riides,
– kell 5 hommikul paanikahoog.
Kogu päeva olin kasutu ja heitunud.
Aga!
Ma ei ole abitu, ma olen otsustanud mitte põgenikuks saada (veel). Olen oma perega meie ainukeses kodus, ja ma tahan olla kohal, kui Vene vägi kokku vajub.
[…]
——
4. märts 2022
9. päev
Nüüd on mu graafik selline: ühel päeval paanitsen, järgmisel taastun, ülejärgmisel tunnen end vaikselt juba jälle elusana (eile tegin kätekõverdusi nagu see filmitegelane, kes 20 aastat põhjuseta vangis istub). Kuna täna oli jälle paanikapäev, rääkisin S-iga, kes pakkus, et võiksin tema juurde kolida. Selleks peaksin läbima hääletades 700 km ja sadu teeblokaade. Ja praegu sajab lund. Pealegi poleks see ohutuse mõttes eriline võit, sest ka tema kodu on Vene vägede lähedal, aga vähemalt on tal üks pudel veini, neli pudelit viina ja ta püsib siiani mõistuse juures. Igatahes on see tore fantaasia.
——
5. märts 2022
10. päev
Kümme päeva, aga see tundub nagu kümme aastat. Olen selle ajaga terve inimelu jagu raevu välja elanud. Rohkem ei taha. Olen vaikselt hakanud aduma, et elu ei saa enam kunagi olema selline, nagu ta oli. Kuigi ma pole (veel) põgenik ja mul on veel veidi lootust, et Ukraina jääb mingilgi määral terviklikuks – ikkagi on ja jääb kõik nüüdsest teistmoodi ja ma pean õppima sellega leppima. Ma üritan seda ikka veel eitada, aga kui senine agressiivsus oli määratu valu väljendus, siis see tohutu kurbus, mis praegu minusse tulvab, näitab, et saabub ka leppimine.
1
— nii et täna on valgustusepäev?
— jah – olla kuidagi hirmust üle. kasvatada endas armastust. sina oled mulle selles eeskujuks, muide.
— aitäh, see teeb mind nii rõõmsaks.
2
— ma mõistan. ja see on nii ilus ja läbinägelik, mis sa ütlesid: mitte hirm ja julgus, vaid hirm ja armastus käsikäes.
— ma arvan, et armastus on absoluut, kõige kõrgem väärtus.
——
7. märts 2022
12. päev
Viimane asi, mida enne magamaminekut lugesin, oli ühe sõbra postitus. Ta kirjutas: "Ma olen haiglas. See on inimestest pungil, (surnu)kehadest, inimeste tükkidest ja perekondade tükkidest pungil. Siinsamas on üks lohutamatu pereema – tema abikaasa ja mõlemad lapsed tapeti. Minu isa sai südameataki." Teine sõber nägi seda tapatööd pealt. Ta kirjutas: "järsku olid nad kõik õhus – kogu pere – nad paiskusid õhku, kirikukatusest kõrgemale, ja kukkusid siis maha."
Ma loen aina rohkem ja rohkem sõnumeid tuttavatelt inimestelt, naabritelt. Sõber, joogaõpetaja – tapetud. Kaasvabatahtlikud, kes viisid toitu neile, kes ei saa põgeneda – tapetud. Teine sõber, Irõna, meditsiinitöötaja – tapetud. Mõtlen neist ega suuda magada – nad olid kõik 20ndates, 30ndates eluaastates, neil olid oma elud.
S kirjutab mulle: "Pead oma südame nüüd lukku keerama. Me tuleme kõige selle juurde hiljem tagasi. Ma tean, kui jubedalt see kõlab. Aga praegu on vaja ellu jääda."
L kirjutab oma päevikus: "see näeb välja nagu etniline puhastus."
See, mis mind viimastel päevadel kõige rohkem ärritab, on kunsti- ja akadeemilise maailma kolleegide vaikus. Loen sellest vaikimisest välja: "ah, see on keeruline lugu". Mugav on mitte selget seisukohta võtta. Mugav on mõelda venelastest kui diktatuuri passiivsetest ohvritest, keda tuleb ka toetada. Täielik pimedus kõigi tõendite ees, mis näitavad, kuidas fašism on Venemaal viimase 20 aasta jooksul kõikjale oma kombitsaid ajanud, kusjuures tohutu imperialismi ja kolonialismi pärand ainult võimendab seda.
Ainult üks venelane kõigist neist, kellega ma Venemaal elades tutvusin, on minuga ühendust võtnud. Ta ütles, et tunneb õudust. "Et keegi teeb meiega niimoodi!" Ma ütlesin, et ei, teiega ei tee niimoodi mingi keegi, vaid teie enda riik, teie enda hääled, teie enda rahvas, teie maksud, mis maksavad kinni tankid Ukraina piiril. Ta vastas: "Pole mingeid tõendeid, et Vene sõjavägi oleks Ukraina piiril." Küsisin, miks ta siis õudust tunneb. Tema: "Ma kardan majanduskatastroofi, minu elu pole homme enam see, mis ta oli."
Kui sead samale mõõdupuule inimesed, kes praegu elu kaotavad või elu lõpuni sõjatraumaga elama peavad, ja teised, kes muretsevad, et neil enam latte jaoks raha ei jätku – siis sisuliselt teed sellega ukrainlastest mitteinimesed.
Olen täheldanud, et neilt venelastelt, kes viimaste aastate jooksul režiimi vastu protestinud on, ei kuule praegu mingit vingumist diskrimineerimise üle. Nad otsisid varemgi vastupanuvõimalusi ja otsivad neid ka nüüd. Nad räägivad, et sanktsioonid oleks tulnud kehtestada varem, nad kirjutavad Venemaa koloniaalkuritegudest, nad organiseeruvad, nad avaldavad anonüümseid artikleid, nad osutavad tohutule dehumaniseerivale kihutustööle televisioonis ja muule propagandale, mis on tekitanud viljaka pinnase praegusele ukrainlaste hävitamisele – ja nad ütlevad, et see on nende süü, et nad varem sellele vastu ei suutnud seista.
Teie, kes te praegu vingute, kuulake: öelda "ega mina Putinit ei valinud" nüüd, kui sa enam IKEA kaupa osta ei saa, ei tee sinust vastupanu osalist. See tähendab, et sinu väärikus on sama palju väärt kui odav Rootsi tool.
Kolleegid kogu maailmas – püüdke natuke pingutada dekoloniseerimise nimel, kui oma platvormidel kellelegi sõna annate. "Kurjuse banaalsus, 2. osa" saab olema üks suur ja paks raamat.
Postkaardiks siia juurde pilt vene sportlasest, kes väljendab Z-tähe märgiga toetust Venemaa fašistlikule sõjakäigule.
——
8. märts 2022
13. päev
Lähen lilli ostma, 8. märts on. Lilleputkad on avatud. Tahaksin tulpe, aga tulpe saab ainult sularaha eest. Sularaha on vähe, pangaautomaadid ei tööta enam, aga pangakaardid küll, nii et lähen supermarketisse, kust leian hüatsinte. Naiste hügieenitarbed on igalt poolt otsas.
Meie piirkonnas on nüüd paar päeva vaikne olnud. Pole sireene. Pole paanikat. Panin kõrva taha, mida S mulle ükspäev ütles: "Tähtis on kuupäevad kirja panna ja olukorra muutumise üle mõtiskleda. Reflekteerida, analüüsida, seda voogu struktureerida." Nüüd ma enam muud ei teegi.
Nüüd on meie elud – meie kõigi elud – taandatud sõjale, "süvaküberneetilise kontrolli- ja kommunikatsioonisündmuse tõttu" (S). Eile õhtul istusime isaga ja arutasime kes-teab-mida. See on meil uus harjumus, sest meil on erinevad infoallikad, kus levitatakse sarnaseid hirme, aga erineva rõhuasetusega. Ütlesin, et Bellingcat jagas väidetavalt ehtsat FSB infot, mille järgi tuleb suvel näljahäda. Ukraina on suurim teravilja eksportija ja viljast tuleb puudus.
"Mina ei usu, et näljahäda jälle tulla saab," ütles isa.
"Kas sa seda oleksid uskunud, et fašism jälle tulla saab?"
"Ei."
"Aga näed, mis praegu toimub."
Leppisime kokku, et varume jahu, ütlesin, et otsin internetist, kuidas seda kõige paremini säilitada.
Kas ma olen põgenemist kaalunud? Jah, olen. Ent nüüdseks huvitab mind põhiliselt see, millisel spektril need kaalutlused liikunud on. Paar päeva tagasi olin paanikas, kartsin üksi jääda ja vägivalda. Seniste tõendite põhjal ei kohku venelased mitte ühestki kuriteost tagasi. Meenus, kuidas mu sõpru Donbassis kinni peeti, keldrites hoiti, piinati, sest nad olid oma poliitilised seisukohad selgelt välja öelnud. See hirm oli kehaline ja väga tõeline. Mõtlesin evakueeruda, siis aga mõtlesin oma vanematest, keda ma ei tahtnud maha jätta, ja siis needsin Vene väed maapõhja, et nad sunnivad mind valima, kas olla koos perega ohus või saada pagulaseks. Siis andsin endale veel ühe päeva järele mõelda, ja siis veel ühe, ja siis veel ühe.
Ja siis sai hirm otsa. Nüüdseks ei arva ma, et Venemaa selle sõja võita võiks. Nende sõjavägi on Potjomkini küla, nende riik on Potjomkini küla, nad müüvad rahvusliku idee pähe klaashelmeid. Aga tagajärjed on vägagi päris.
Sain teavituse, et sõja tõttu sissetuleku kaotanud vabakutselisena on mul õigus saada valitsuselt ühekordne toetus umbes 200 dollari väärtuses. Siis sain teada, et mul seda õigust siiski pole, sest ma maksan makse omavalitsuses, mida ei loeta sõjakahjustuste all kannatavaks.
Siis küsis üks tuttav Fulbrighti stipendiumi päevilt, kas mul on Airbnb's korter üürida, sest igalt poolt maailmast broneeritakse praegu Ukrainasse kortereid, et siinseid inimesi toetada. Ütlesin, et mul pole mingit kinnisvara, ma ei teeni niiviisi raha. Ma teenin raha õpetamisega, mis on praegu täiesti välistatud. Kellel on praegu kunstiajalugu vaja? (Kas minul on praegu kunstiajalugu vaja?)
Kui kaua ma elus püsin, kui olen täielikult sõjale taandatud? Eksistentsiaalselt ja majanduslikult.
Unetus on tagasi. Kui mul und ei ole, loen lääne ajakirjandust. Nende analüüs on praegu umbes selline:
Läänele on majanduslikult kasulik Ukraina õhuruum praegu sulgeda. Mitte sellepärast, et ukrainlastel on õigus elada, vaid sest varem või hiljem – kui Venemaa ohustab juba Balti riike (NATOt) – peab lääs seda niikuinii tegema. Nii et miks seda edasi lükata ja samal ajal nii palju raha põgenike peale raisata.
Ah jaa, ja minu hüatsint:
——
9. märts 2022
14. päev
M on peaaegu iga päev küsinud, kuidas mul läheb. Tema õppis pommitamise hääli tundma üsna hiljuti – kui Venemaa Süürias oma "erioperatsiooni" läbi viis. Ta on ka krimmi-tatari päritolu, nii et meil on, millest rääkida.
Kaheksa aastat tagasi, just neil päevil, käisin viimast korda Krimmis. Nüüd rändan mõttes tihti sellesse hetke tagasi – kui algas sõda, mida õigel ajal sõjaks ei tunnistatud.
See oli vahetult pärast Maidani revolutsiooni, kui paljud meist olid kolm talvekuud kestnud vastupanust kurnatud. Mäletan selgelt, kuidas Putin ja tema nõunikud kinnitasid 2014. aasta 1. märtsil sõjalise sekkumise Ukrainas, et "poliitiline olukord normaliseerida". Nii et samal hetkel, kui ukrainlastel lõpuks õnnestus venemeelsest valitsusest vabaneda, meie ülima poliitilise hapruse hetkel – tungisid venelased Ukrainasse. Mäletan, et ma rääkisin oma perele, et sõda tuleb, neile käis see närvidele, isa ütles: "Venelased on meie vennad, nad ei tulistaks meid." Õige pea näitasid nad, kui väga ta eksis.
Kui Venemaa oma inimesed kohalikku valitsusse pukki pani, otsustasid mõned mu Maidani võitluskaaslased Krimmi minna ja mina läksin kaasa. K, kelle pere elas Simferopolis, lubas meid võõrustada, nii et seadsime seal väikese meediastaabi üles. Enne Maidanit polnud ma poliitilist ajakirjandust näpuotsagagi puudutanud, vaid tegelesin ainult kunsti ja kultuuriga. K kirjutas varem samuti peamiselt kultuurist. Nende paari päeva jooksul, kui ma Simferopolis Hromadske TV jaoks live stream 'e tegin, nägin FSBd, ajupestud pensionäride horde, kes korrutasid papagoina Vene propagandat Ukraina natsionalistide kohta, Vene sõdureid, kes olid rakkes Simferopoli ümbruse mineerimisega, ning paljusid, kelles oodatav okupatsioon õudust äratas. Päeval, kui see juhtus, sai K vanaisa surmava südamerabanduse. K-st sai siis sõjareporter ja ta avaldas mõned raamatud. Mina aga loobusin ajakirjanikutööst täielikult.
Kui te küsiksite: "Kellele Krimm kuulub?", vastaksin ma: tatarlastele. See on paljude põlvkondade jooksul nende maa olnud. Mis siis Ukrainal sellega pistmist on? Vene imperialismi tagajärjed on paljudele saatuslikuks saanud. 1948. aasta stalinistlik etniline puhastus Krimmis toimus kahe päevaga. Umbes 200 000 krimmitatarlast tapeti või küüditati. Kui Ukraina 1991. aastal iseseisvus, kutsuti genotsiidis ellujäänud tagasi, et nad võiksid sinna taas kodu rajada. Ukraina koosseisus anti Krimmile autonoomia. Nüüd, Vene okupatsiooni all, hakatakse krimmitatarlasi jälle represseerima. Nimekiri röövitud ja tapetud inimestest aina kasvab.
Iga teine sõnumivestlus M-iga lõppeb hüüumärgisajuga: me ei taha rohkem vägivalda, me ei taha sõda, me oleme küllalt näinud! Aga me mõlemad teame, et just seepärast peamegi võitlust jätkama.
Eelmisel õhtul ütlesin, et suudan jälle naerda ja isegi armastust tunda.
M vastas:
"Kõige olulisem asi, mis ma süüria naistelt õppisin, oli see, et nad ei andnud kunagi alla."
https://et.wikipedia.org/wiki/Krimmitatarlaste_k%C3%BC%C3%BCditamine
——
10. märts 2022
15. päev
Sireenid huilgavad jälle. Mitu vaikset päeva lasid mul selle hääle juba kuskile aju tagasoppi ära pakkida. Nüüd kuulen neid jälle ja see ajab mind oksele, nagu esimesel päeval, kui sireeniga sõjaseisukord välja kuulutati. Me ei varju enam lähedal asuvasse kaevikusse: õues on –4 kraadi. Selle asemel seisame lihtsalt õues ja teeme suitsu. Tuul on nii tugev, et puhub sireeni hääle ära. See hoidis mind kogu öö ärevil, iga ootamatu heli tundus kahtlane.
Nagu paljud teisedki, suutsin mõelda ainult neist fotodest. Rasedad naised, keda Mariupoli sünnitusmajast välja kantakse, massihauad, kuhu surnukehasid kiiruga laotakse, sest muul moel ei jõuta ümber piiratud ja rusudes linna surnuid matta, tekkidega kaetud surnukehad tänavatel. Pilt 21-aastasest Julia Zdanovskast, andekast matemaatikust, kes jäi Harkivisse vabatahtlikku tööd tegema ja sai pommitamise käigus surma.
Ajakirjandus ja igasugu arvamuseavaldajad kasutavad pidevalt sõna atrocities. Ma ei teadnud seda sõna, nii et pidin järele vaatama:
atrocity /əˈtrɒs.ə.ti/ – julmus, halastamatus, metsikus, elajalikkus, jälkus, jõledus, midagi kohutavat.
Kõik on raevunud: on need üldse inimolendid? Kuidas nad võivad rünnata lastehaiglaid, lasteaialapsi, evakueerujaid, rongijaamu, sünnitusmaju? Mida nad teevad ja miks? See on genotsiid!
Ja ma arvan, et selliste absoluutset kurjust esindavate piltide tootmise taga on tegelikult midagi muud. Kui Venemaa koletislikule infosõjamasinavärgile otsa vaatad, on vastus ilmselge. Venemaa pommitab kõige haavatavamaid – vanu inimesi, naisi, lapsi –, et saada fotosid, millele hiljem külge panna vastupidine silt: "vaadake, mida ukrainlased tegid!" Venemaal on vaja oma rahvast korralikult vihale ajada. Ja Venemaal on vaja, et mitte keegi meist mitte milleski selgust ei saaks.
L on fašismi ja vandenõuteooriate ekspert. Ta ütles: "Fašistid räägivad alati, et nad võitlevad naiste ja laste eest." Samal ajal teen mina kuvatõmmise nimedest, 185 Vene ülikooli rektorit, kes allkirjastasid pöördumise Putini toetuseks.
Keskendun ajakirjanduse keelekasutusele. Guardian kirjutab: "väidetav Vene rakett", "Ukraina väitel"… Ja siis loen tosinate kaupa kommentaare, kus inimesed – kõiksugu erinevate kodakondsustega – kuulutavad, et see on valeinfo, või et see on "Ukraina versioon tõest", ja siis tuleb igat masti vandenõuteooriaid, mida ainult oskad ette kujutada.
See on rohkem kui fašism, rohkem kui kolonialism, rohkem kui genotsiid. See on kübersõda. Asi pole territooriumi valdamises, sõda on kuulutatud tegelikkuse mõistmise võimalikkusele kui sellisele.
Lugesin ühe Ameerika professori pikka seisukohavõttu, kus ta "viis otsad kokku" ja käis välja avalikult antisemiitliku teooria Zelenskõi riigipöördest ja igasugu muust jurast, mis oli hoolikalt akadeemilisse keelde mässitud. L seletas mulle, et paljud rühmitused Euroopa Liidus ja USAs on praegu võtnud kasutusele samasuguseid fašistlikke mehhanisme.
Mulle meenus üks viimaseid õhtusööke sõpradega, kus rääkisime antivakseritest, QAnonist, kõikvõimalikest vandenõuteooriatest, mida praegu poliitilistel eesmärkidel käiku lastakse. Rääkisime sellest, kuidas sügav epistemoloogiline polariseerumine on vältimatu. Ja siin me nüüd oleme, alanud on sõda, kus relvaks on absurd ja ajuvabadus. Ja mina istun nüüd esireas ja teen tagajärgede kohta märkmeid.
"Kübersõda on laiem kui ükski eraldiseisev, järjestikune või hajutatud rünnak digitaalse või füüsilise taristu pihta. Need rünnakud, olgu hävitavad või sümboolsed, on ainult üks osa kübersõja kõikehõlmavast teatrist. Kübersõja epistemoloogia on nagu vähk maailmamõistmise kehas, mis paisub paranoialoogika toel ebanormaalselt üle igasuguste piiride, see on teos, milles igaüks oma osa mängib, isegi sina, kui "otsad kokku viid"." – Svitlana Matvijenko
——
11. märts 2022
16. päev
Mul õnnestus sõbrale suur tulbikimp tellida. Tal on sünnipäev. Nooremana lugesin Remarque'i ja teisi ja imestasin alati, kuidas sõja ajal said olemas olla laulud, filmid, joogid ja lilled. Nüüd saan aru. Need sümboolse korra esindajad, elu ja rõõmu meeldetuletused – mille eest me siis veel võitleksime?
Nüüd kirjutab ta peaaegu lakkamatult, õhuhäirete vahel ja ajal. Saan ka sellest aru.
"See päevik – mu vaimse tervise praktika, mu tegelikkuse korrastamise vahend – iga kord tänan kõiki, kes julgustasid mind, et ma edasi kirjutaks. See on minu lugu ja mina kontrollin seda. [õhuhäire lõppes.]" – S
Täna on tema päev.
——
12. märts 2022
17. päev
(Vladimir Vernadski sünniaastapäev!)
Esimesel päeval ütles isa, et peame esimese nädala üle elama. Kui Ukraina nii kaua vastu panna suudab, on kõik hästi. Me panimegi vastu, me andsime oma parima. Aga siis tuli teine nädal ja virutas meile meeleheitega. Selleks hetkeks oli lahkunud enamik neist, kes alguses optimismist pakatasid. Otsisin sel ajal uudistest midagi julgustavat. Lugesin kuskilt, et kaks esimest nädalat on otsustavad: pärast kahte nädalat ei suuda Venemaa enam sõjaseisukorda käigus hoida. Kolmas nädal on nüüd käes. Terve öö ei saanud magada, ainult korraks, kui kella kuue paiku hommikul õhuhäiresireen vait jäi. Mõne aja pärast ärgates kuulsin, kuidas isa palus, et me ema ja õega põgeneksime. See oli tal esimene kord seda paluda.
Uudised teen lahti ettevaatlikult, sest ma tean, et kõik, mida ma näen, tabab mind valusasti. Nüüdseks on päevselge, et lääs ei kavatse midagi ette võtta. "Meie huvides on, et konflikt ei leviks Ukraina territooriumilt kaugemale." (Olaf Scholzi sõnavõtud ajavad mind öökima.)
Ukraina vapper vastupanu, mida esimesel nädalal ülistati, hakkab nüüdseks nähtavasti iga tasandi olafscholzidele ebamugavaks muutuma. Nad venitavad, venitavad ja venitavad. Ja Ukraina ei lange ega võida.
Teise nädala lõpus teatas keegi seal väljaspool: "Nüüdsest vähendan oma ekraaniaega."
Samal ajal kui mina olengi see ekraan.
Mõned toetajad, kes Maidani ajal solidaarsust väljendasid, ei ole kordagi ühendust võtnud. Siis nägin postitust, mille üks neist oli kirjutanud. Ta oli pahane, et Ukrainale materiaalset abi saadetakse, vihane, et mingi "valge tüüp" kuskil piiri peal on nii palju tähelepanu saanud, mõneti lausa vihane, et minusugused (endiselt elus püsivad!) inimesed või need, kelle kodud ja elud on hävitatud, ei väärigi enam kaastunnet.
See tabas mind samuti valusalt ning ma muudkui keerutasin seda peas, sest miski justkui ei klappinud. See olukord ei põhine rassikategoorial.
Lääne-Euroopa jaoks pole idaeurooplased kunagi piisavalt inimesed olnud. Me oleme ressurss. Kui koroonareeglid inimeste liikumist piirasid, lasti mõned idaeurooplased ikka saksa sparglit põldudelt kokku korjama. Nimekiri teenustest, milleks me sobime, on pikk. Paar aastat tagasi, samal ajal kui Venemaa sõjamasin meie inimesi tappis, teatas üks Saksamaa diplomaat: "Me austame Ukraina võitlust enesemääramise nimel, aga majanduslikud sidemed Venemaaga on meile esmatähtsad."
Ma kordan end:
Mitteinimese kategooria kehtestatakse hetkel, kui sõlmitakse suuri tehinguid.
Ma saan pidevalt sõnumeid inimestelt, kes kõnetavad mind, nagu ma oleksin juba surnud: "Vabandust, et me teid hülgasime, vabandust, mul on nii kahju." Saan sõnumeid, kus tunnistatakse täiemõõdulise fašistliku masinavärgi toimimist. "Ei iial enam" oli labane vale.
Pildid massihaudadest – surnukehad kraavis kuhjas nagu 1943. aastal – jäävad meid igaveseks kummitama. Me anume: NATO, sulgege taevas nüüd ja kohe, vaadake neid lapsi, neid naisi, neid vanakesi – nad surevad külma ja janu kätte, neid mõrvatakse, vägistatakse – nüüd juba tööstuslikes kogustes. Ei, meid tuuakse Euroopa mugavusele ohvriks.
Saate aru, see enneolematu relva- ja pagulasabi ei tule läänest sellepärast, et ma olen valge nahaga, vaid justnimelt sellepärast, et ma kuulun mitteinimese kategooriasse. Nagu miljoneid teisigi, on mind vahetatud gaasi vastu, kuni oli juba peaaegu hilja. Nüüd, viivuke enne kui liiga hilja, pakutakse mulle raha ja põgenikustaatust, aga mulle keeldutakse pakkumast kaitset, mida pakutaks igaühele, kes inimeseks kvalifitseerub.
Süütunne pole sama mis eetika.
Olge head, ärge saatke mulle oma vabandusi.
——
13. märts 2022
18. päev
kell 03.31
Iga öö on nagu Vene rulett (nüüd sõna otseses mõttes Vene). Vihkan neid kuradi sireene kogu südamest.
Inglise keelest Mirjam Parve
1 Ukraina mineraloog ja geokeemik, Ukraina Teaduste Akadeemia esimene esimees, biosfääri teooria arendaja. | Sõjapäevik. Asja Bazdõrjeva | https://kultuur.err.ee/1608532723/sojapaevik-asja-bazdorjeva | Kiievis resideeruv ukraina kirjanik ja õppejõud, dokumentaalfilmikeskse uurimisprojekti "Geocinema" kaasautor Asia Bazdyrieva kirjutab ajakirjas Värske Rõhk oma viimastest nädalatest Venemaa poolt sõtta kistud Ukrainas. |
3,1 km pikkusel rajal võitis kulla rootslane Tim Lundberg ajaga 9.23, Chris Marcus Krahv jäi võitjale alla vaid viie sekundiga. Pronksi teenis soomlane Pyry Riissanen ajaga 9.33.
"Suusad olid väga head ja suutsin kogu aeg ilusti kaardilugemisega järge pidada. Tegin head teevalikud ja sain need perfektselt ellu viidud, kiirus oli algusest lõpuni kõrge ja tuli elu sõit," kommenteeris Krahv võistlust.
Kõrge kaheksanda koha sai Timo Kudre ajaga 10.28, Maanus Udam oli 18. (+1.47) ja Markus Juhkam 26. (+4.23).
Neidude seas läks kolmikvõit Soome, Euroopa meistriks tuli Anni Salmela ajaga 11.23. Parima eestlasena oli Anett Liisa Parts 14. (+1.55), Mareli Vaher saavutas 16. koha (+2.20) ja Harriet Koppel oli 19. (+2.44).
Naisjuunioride klassis võttis sekundilise võidu lähima konkurendi ees soomlanna Maria Hoskari ajaga 11.19. Parima eestlasena sai Birgit Rõõm 14. koha (+1.10), Liis Marii Kaso oli 27. (+2.44) ja Laura Elisabeth Christel Laan 29. (+3.54).
"Suusarajad olid väga kvaliteetsed ja suusad libisesid väga hästi. Kaardilugemine ei laabunud paraku kõige paremini, sest ei ole ammu sprindikaardiga nii kiiresti sõitnud, kuid füüsiliselt tunnen ennast heas vormis," sõnas Rõõm.
Meesjuunioride klassis tuli maailmameistriks soomlane Niklas Ekström, kelle võiduaeg 3,6 km pikkusel rajal oli 11.10. Ainsa eestlasena selles klassis startinud Olle Ilmar Jaama murdis suusa, kuid läbis siiski raja ja lõpetas 22. kohal kaotusega 2.01.
"Tänase päevaga ei saa kuidagi rahule jääda. Vahetult peale esimest punkti suutsin suusa ära murda, mis muutis suusatamise oluliselt aeglasemaks. Sõitsin siiski raja lõpuni, kuid keskendumine ning sõidukiirus olid tugevalt häiritud, mille tõttu ei olnud ka orienteerumistehniline sooritus tasemel," rääkis Jaama. | Chris Marcus Krahv tõi Eestile noorte EM-hõbeda | https://sport.err.ee/1608532795/chris-marcus-krahv-toi-eestile-noorte-em-hobeda | Teisipäeval algasid Põhja-Soomes, Kemis koos täiskasvanute MM-iga ka juunioride MM ja noorte EM suusaorienteerumises. Esimesel võistluspäeval võitis noorte EM-hõbeda sprindis Chris Marcus Krahv |
"Ma ei ütle, et olen nende kõneluste tulemustega rahul, kuid peame seda jätkama," ütles Macron esmaspäeval Prantsusmaa kanali TF1 telesaates.
Macron ja Putin on viimase kuu jooksul rääkinud vähemalt tosin korda, viimane vestlus toimus laupäeval. Siis osales vestlusel ka Saksamaa kantsler Olaf Scholz, vahendas Politico.
Kriitikud väidavad, et Macroni strateegia ei tööta ja see teenib pigem Venemaa propagandamasinat.
Saatejuht uuris Macronilt, mida ta võiks veel Putiniga arutada. "Meie tänane eesmärk on püüda see sõda lõpetada, ilma sõtta minemata," vastas Macron.
Macroni sõnul on vaja hoida dialoogi, et arutada selliseid asju nagu humanitaarkoridorid ja tuumajaamade kaitsmine.
Üks saatejuht avaldas Macronile survet, et ta nimetaks Putinit diktaatoriks. Macron keeldus siiski seda tegemast, vahendas Politico.
"Minu seisukoht on, et kõige tähtsam on teda mitte määratleda. Ma üritan kaitsta meie riiki sõja eskaleerumise eest. Teda solvates või määratledes poleks ma kõige tõhusam selles," väitis Macron. | Macron vestles viimase kuu jooksul Putiniga 12 korda, lubas seda ka jätkata | https://www.err.ee/1608532756/macron-vestles-viimase-kuu-jooksul-putiniga-12-korda-lubas-seda-ka-jatkata | Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas jätkata Venemaa juhi Vladimir Putiniga suhtlemist. Macron ja Putin on viimase kuu jooksul rääkinud vähemalt 12 korda, Moskva aga jätkab Ukraina linnade pommitamist. |
"Pealtnägijat" vaatas möödunud nädalal 221 000 vaatajat. Vaadatavuselt teisel kohal oli "Aktuaalne kaamera" 214 000 televaatajaga ning kolmandale kohale jõudis "Sinu uus sugulane", mida jälgis 173 000 inimest.
ETV saadetest jõudsid telesaadete esikümnesse veel "Sport", "Aktuaalne kaamera. Nädal", "Õnne 13", "Kodukäijad", "Ringvaade", "Hommik Anuga" ning "Esimene stuudio". | Möödunud nädala teleedetabeli vallutasid ETV saated | https://menu.err.ee/1608532747/moodunud-nadala-teleedetabeli-vallutasid-etv-saated | Eelmise nädala teleedetabelisse jõudsid ainult ETV saated. Kõige populaarsemaks osutus taas "Pealtnägija". |
Taani koondise peatreener Kasper Hjulmand arvas poolkaitsja Erikseni 23-liikmelisse koosseisu ning märtsi lõpus on koondisel ees sõpruskohtumised Hollandi ja Serbiaga.
30-aastane Eriksen sõlmis jaanuaris ülejäänud hooajaks lepingu Inglismaa kõrgliigaklubi Brentfordiga. Milano Inter pidi Serie A reeglite tõttu lepingu lõpetama, sest Itaalia kõrgliigas pole südamestimulaatoriga mängimine lubatud.
Eriksen rääkis juba jaanuaris antud intervjuus, et tema eesmärk on mängida Katari MM-il. "See on algusest peale olnud minu mõtteviis. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on lootust. Kas mind koondisesse valitakse, on mõistagi teine küsimus. Aga ma suudan tagasi tulla," rääkis taanlane aasta alguses.
Taani on juba kvalifitseerunud novembris algavale MM-ile Kataris. | Eriksen sai taas kutse Taani koondisesse | https://sport.err.ee/1608532654/eriksen-sai-taas-kutse-taani-koondisesse | Taani jalgpallur Christian Eriksen kutsuti teisipäeval Taani koondisesse, mis on esimene kord pärast seda, kui ta mullu Euroopa meistrivõistlustel kokku kukkus. |
Elektribörsi Nord Pool hinnagraafikud näitavad, et viimasel nädalal on päikesepaistelistel tundidel elektri hind madalamal, jäädes enamikul päevadel selgelt alla 100, kohati lausa alla 60 euro megavatt-tunni eest.
Päikeseliste ilmadega annavad võrku ühendatud päikesejaamad keskpäeval elektrit juba võimsusega 200 megavatti või enam, ütles ERR-ile Eesti süsteemihalduri Eleringi pressiesindaja Ain Köster.
Ka Eesti Energiast, kellele kuulub võrguettevõte Elektrilevi, öeldi ERR-ile, et keskpäeval ulatub päikesejaamade tootmisvõimsus Eestis ligi 200 megavatini ja see avaldab üha suuremat mõju elektri hinnale.
"Nord Pooli turu tunnihindadest joonistub üha sagedamini välja, et päikeselisel päeval langevad päevasel ajal elektrihinnad. See kinnitab taas, et mida rohkem on energiasüsteemis taastuvenergia tootmist, seda taskukohasemaks muutub hind tarbijatele," lausus Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.
Lutsu sõnul võib soodsates oludes päikesest toodetud elekter moodustada sel suvel keskpäeviti juba kuni pool Eestis tarbitud elektrist.
"Kui samal ajal juhtub olema ka tuulisem ilm, võibki lõviosa elektrist tulla taastuvallikatest ning näeme elektriturul väga madalaid hindu, sest süsteem ei vaja neil perioodidel kallimal fossiilkütusel töötavaid elektrijaamu nii suures mahus," märkis Luts.
Elektribörsi Nord Pool graafikult on näha, et viimasel seitsmel päeval on kella 10 kuni 16-ni ehk siis, kui päike paistab, elektri hind olnud kõige madalamal, kui välja arvata öötunnid. Autor/allikas: Nord Pool
Üha rohkem elektrit päikesest
Lutsu sõnul saabki Eesti aina rohkem elektrit päikesejaamadest. "Eestis on installeeritud päikeseparke juba väga arvestatavas koguses. 2021. aasta lõpu seisuga oli ainuüksi Elektrilevi jaotusvõrgus päikeseparke juba 385 megavati võimsuses," lausus ta.
Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak ütles ERR-ile, et pilt oleks elektritarbija jaoks veelgi ilusam, kui võrguettevõtted Elektrilevi ja Elering suudaks võrku liita kõik juba valmis ehitatud päikeseelektrijaamad ja anda liitumistingimused ootavatele tootmisvõimsuste liitumise taotlustele.
Eestis on praegu hinnanguliselt 2000 päikeseparki, mis ootavad elektrivõrguga liitumise hinnapakkumist.
"Tegelikkuses on Eestis päikeseelektrijaamade koguvõimsus, mis on võrguga juba liidetud, napilt alla 400 megavati ja liitumiste väljaehitamise ootel – jaamad on ise füüsiliselt juba valmis – on ligikaudu 100 megavatti ja tootjaliitumistaotlusi on menetluses üle 1000 megavati võimsusele," lausus Meesak.
"Kui kõik Eestis juba valmisehitatud päikeseelektrijaamad saavad võrku liidetud, siis katavad nad ära suvise nädalavahetuse päeva praktiliselt kogu Eesti elektritarbimise," lisas ta.
Ka soojuselektrijaamad tootmise tipus
Lisaks päikesejaamadele on Eesti enda elektritootmist märtsis suurendanud ka Eesti Energiale kuuluvad Narva soojuselektrijaamad, mis on mõnel päeval märtsis tootnud võimsusel üle 1100 megavati, ütles Priit Luts. "Ka tänane (teisipäevane – toim.) tootmise tipp on olnud 1080 MW juures," märkis ta.
Luts lisas, et soojuselektrijaamade turul osalemine sõltub eeskätt sellest, milline on nõudlus ja sellest tekkiv turuhind, mis omakorda sõltub süsiniku ja maagaasi hinnast.
"Põlevkivil ja teistel alternatiivsetel kütustel töötavad Narva jaamad ei ole täna turul kõige kallimad tootmisviisid, hinnatippe teevad jätkuvalt gaasijaamad," ütles Luts.
Lisaks Narva jaamadele annavad Eesti Energiale kuuluvad koostootmisjaamad Irus ja Paides veel ligi 30 megavati jagu võimsust.
Ka enamik Eesti tuuleparke kuulub Eesti Energia taastuvenergia ettevõttele Enefit Green. Tuuletoodang on märtsis küündinud Eestis üle 150 megavati, ütles Luts.
Elektri tootmine Eestis märtsis. Enamikel päevadel on tootmine ulatunud üle 1000 megavatt-tunni, mõnel päeval lausa üle 1300 megavatt-tunni. Autor/allikas: Elering | Päikesepaistelised ilmad ja päikesejaamad viisid elektri hinna alla | https://www.err.ee/1608532726/paikesepaistelised-ilmad-ja-paikesejaamad-viisid-elektri-hinna-alla | Nädalapäevad taevas säranud päike ning päikesejaamad on kaasa aidanud sellele, et päevased elektrihinnad on madalamad ning Eesti kohalik elektritootmine suurem. |
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind langes teisipäeval 4,8 protsenti ja oli kella kaheksa paiku Eesti aja järgi 101,7 dollarit barreli kohta. Nafta hind jätkas teisipäeval langemist ja päeval oli selle hind 99,4 dollarit barreli kohta.
USA-s kaubeldava toornafta WTI hind oli langenud 4,7 protsenti ning püsis 98,1 dollari ümber.
Ülemaailmset naftaturgu mõjutab suuresti Venemaa algatatud sõda Ukrainas, kuid esmaspäeval alanud läbirääkimised Kiievi ja Moskva vahel, mida lubati teisipäeval jätkata, on turge pisut rahustanud ning seda peetakse üheks põhjuseks, miks Brenti toornafta hind langes esmaspäeval alla 110 dollari barrelist. | Nafta hind langes alla 100 dollari barrelist | https://www.err.ee/1608532105/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-barrelist | Märtsi alguses üle 120 dollari barrelist tõusnud nafta hind on viimastel päevadel jätkanud langust ning vajus teisipäeval alla 100 dollari piiri. |
"Kuna Eestisse on jõudnud palju ukraina lapsi, kellel pole ajaveetmise võimalusi, otsustasime Sõpruses pakkuda neile igapäevast kinoprogrammi kella kümnest kella kaheni," selgitas kino juht Ivar Murd.
"Kolmest Lotte filmist üks on ukrainakeelse dublaažiga ning kaks vene keeles. Lapsed saavad vaadata ära kõik kolm filmi ühel päeval või planeerida oma kinopäevad ühe filmi kaupa, seda nii, kuidas neile ja nende vanematele paremini sobib," lisas ta.
Kinole on abiks ka Ukrainast tulnud BFM-i tudengid, kes lastega tegelevad ja neid ukraina keeles juhendavad.
Kino kavas on "Leiutajateküla Lotte", "Lotte ja kuukivi saladus" ning "Lotte ja kadunud lohed". Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus on au sees igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Just seal rulluvad lahti kõik kolm Lotte seiklust. Programm valmis koostöös Eesti Joonisfilmiga.
KAVA
10.00 "Leiutajateküla Lotte" (ukraina keeles) / kestvus: 80 min
11.25 "Lotte ja kuukivi saladus" (vene keeles) / kestvus: 75 min
12.40 "Lotte ja kadunud lohed" (vene keeles) / kestvus: 78 min | Sõprus alustab ukraina lastele mõeldud igapäevaste Lotte kinohommikutega | https://kultuur.err.ee/1608532696/soprus-alustab-ukraina-lastele-moeldud-igapaevaste-lotte-kinohommikutega | Alates reedest, 18. märtsist saavad ukraina lapsed kinos Sõprus vaadata iga päev ukraina- ja venekeelset eesti animatsiooni. Suurele ekraanile jõuavad kõik koeratüdruk Lotte lood. |
"Praeguseks on Venemaal blokeeritud juba kaks tosinat VPN-i. Neid blokeeritakse ka edaspidi," lubas Hinštein.
Hinšteini sõnul pole tegemist lihtsa ülesandega, kuid seda tehakse.
"Kõik, kes jätkavad Instagrami kasutamist ühel või teisel viisil, kasutavad VPN-i," tunnistas Hinštein.
Venemaa võimud kuulutasid hiljuti Meta (Facebooki omanikfirma) äärmuslikuks organisatsiooniks ja keelasid firma tegevuse Venemaa Föderatsiooni territooriumil.
VPN-teenuseid saab internetis kasutada enda asukoha peitmiseks. | Venemaa jätkab VPN-teenuste blokeerimise proovimist | https://www.err.ee/1608532708/venemaa-jatkab-vpn-teenuste-blokeerimise-proovimist | Venemaa meediajärelevalve agentuur Roskomnadzor blokeeris 20 populaarset VPN-teenust ja kavatseb seda tööd jätkata, väitis Venemaa parlamendisaadik Aleksandr Hinštein. |
Drell alustas algkoosseisus ning sai mänguaega 22 minutit. Eestlane sai kirja kuus punkti ja kolm resultatiivset söötu, negatiivse poole pealt kolm viga ja ühe pallikaotuse.
Bullsi resultatiivseim mängija oli Marko Simonovic, kes kogus enda arvele 20 punkti ja võttis 10 lauapalli. Lakelandi poolelt oli 24 punkti ja 10 lauapalliga parim Jeremiah Tilmon.
Windy City Bulls on 11 võidu ja 16 kaotusega idakonverentsis 11. kohal, Lakeland Magic asub kaheksa võidu ja 16 kaotusega kohe tema järel. | Henri Drell ja Windy City Bulls pidid leppima kaotusega | https://sport.err.ee/1608532690/henri-drell-ja-windy-city-bulls-pidid-leppima-kaotusega | Henri Drelli koduklubi Windy City Bulls pidi NBA G-liigas leppima kaotusega, jäädes alla Lakeland Magicule 107:116. |
Uuringut juhtinud EMÜ vesiviljeluse õppetooli vanemteaduri ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli professori Anti Vasemägi sõnul on tegemist maailmas ainulaadse uurimusega, mille käigus kirjeldati üle 800 000 üksiku nukleotiidi polümorfismi (geneetiline iseärasus, toim) Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu järvedest pärit ahvenatel.
Ahven on üks väheseid kalu, kes on võimeline edukalt paljunema tumedaveelistes happelistes raba- ja metsajärvedes, kus teised kalaliigid ellu jääda ei suuda. "Genoomide võrdlus võimaldab leida need kromosoomi piirkonnad, mis on suure tõenäosusega mõjutatud loodusliku valiku poolt ning kindlaks teha geenid, mis võimaldavad ahvenal olla pimedate ja happeliste vete ainuvalitseja," selgitas Vasemägi.
Avaldatud töö üks autoritest, maaülikooli vesiviljeluse õppetooli teadur Kristina Noreikiene rõhutas, et eeskätt tänu järjestamistehnoloogiate arengule on praegu võimalik kiiresti leida kümnete tuhandete geenide seast just need geenivariandid, mille sagedus on loodusliku valiku tulemusena kiiresti tõusnud.
"Kokku avastasime sadu genoomipiirkondi, mis sisaldavad loodusliku valiku jälgi," rääkis Noreikiene. Kõige sagedamini esines neid geenide avaldumist reguleerivates piirkondades, mis kinnitab nende olulist rolli evolutsioonis. Noreikiene sõnul on regulatoorsete järjestuste tähtsust liikide kujunemisel ennustatud inimese ja šimpansi valke kodeerivate järjestuste äärmise sarnasuse alusel juba enam kui 45 aastat tagasi.
Uuringus osalenud Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli juht, professor Riho Gross lisas, et düstroofsetes ehk huumustoitelistes järvedes valitseb juba mõne meetri sügavusel peaaegu pilkane pimedus. Seal nimelt ei suuda lühema lainepikkusega valgus tungida läbi tumeda vee.
"Mõnevõrra üllatuslikult ei avastanud me tugevaid valiku jälgi geenides, mis kodeerivad valgussignaali neeldumise ja töötlemisega seotud protsesse. Näiteks opsiinide puhul, mis toimivad valgustundlike elementidena silma võrkkestas, ei leidnud me tõendeid, mis viitaksid nende erilisele rollile kohanemisel spetsiifiliste valgusoludega," selgitas Gross.
Kuulma järve huumusrikas vesi. Autor/allikas: Ants Vasemägi
Lisaks valgustingimustele muudavad huumusele iseloomulikud ained ka vee happelisust, mineraalainete kättesaadavust ning paljusid teisi vee keemilisi ja füüsikalisi omadusi. "Seega ei olnud päris ootamatu, et tugevaid valiku mustreid esines mitmetes geenides, millel on oluline roll kaltsiumi-, kaaliumi-, naatriumi- ja muude ioonide transpordil ning pH tasakaalu regulatsioonil," ütles ta.
Gross lisas, et mõned aastad tagasi mõõdeti ahvena mõju huumuserikaste järvede metaaniringele. Tookord avastati, et ahven võib toiduahela muutuste kaudu vähendada metaani eritumist järvest atmosfääri ligi kümme korda.
Kuna metaan on süsihappegaasist märksa suurema mõjuga kasvuhoonegaas, on ahvenal seega oma roll ka kliimamuutuse vähendamisel. "Just seepärast on oluline mõista ahvena kohastumiste molekulaarseid mehhanisme tumedaveelistes järvedes, kus ahven on sageli ainus kalaliik ning metaani eritumine eriti märgatav," selgitas ta.
Lõpetuseks ütles Vasemägi, et käimas on mitmed jätku-uuringud, mille eesmärk on paremini mõista loodusliku valiku all olevate geenivariantide talitlust ja rolli ahvena kohastumisel. "Läbiviidud uuring näitas meile veenvalt, et liikide kohastumine äärmuslike keskkonnatingimustega on oma olemuselt mitmetahuline ja kompleksne protsess," sõnas ta.
Vasemägi lisas, et kuigi ahven on üks tavalisemaid kalaliike Eestis, vajavad paljud genoomi talletatud mustrid ning geenide ja ökoloogia seosed veel selgitamist: "Töö ligikaudu miljard nukleotiidi sisaldava pusle kallal igatahes jätkub."
Mustahven mõõtlaual. Autor/allikas: Ants Vasemägi
Uuring ilmus ajakirjas Molecular Ecology. | Ahvenast tegi pimeduse printsi tema geenivalik | https://novaator.err.ee/1608532639/ahvenast-tegi-pimeduse-printsi-tema-geenivalik | Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Rootsi ja Soome uurijatega järjestasid enam kui 30 ahvena genoomi, et mõista paremini äärmuslike keskkonnatingimustega kohastumise molekulaarset tagapõhja. Selgus, et elu pimedas järvevees on ahvenal muutnud just geenide reguleerimisega seotud piirkondi. |
"Peking muretseb, et Hiinat võivad tabada lääne sanktsioonid, mis tabasid Venemaad pärast Ukrainasse sissetungimist. Hiina on valmis võtma vastumeetmeid," väitis Hiina välisminister Wang Yi.
"Hiina pole kriisis osaline, ega taha, et sanktsioonid Hiinat mõjutaksid. Hiinal on õigus kaitsta oma seaduslikke õigusi ja huve," ütles Wang Yi oma Hispaania kolleegile Jose Manuel Albarele.
Lääneriikide karmid Moskva-vastased sanktsioonid mõjutavad rahvusvahelisi aktsiaturge. Seetõttu tõusevad ka toorainete hinnad. Hiina on suur Venemaa energia- ja põllumajandustoodete importija.
USA ametnike arvates vastas Hiina positiivselt Venemaa relva- ja sõjalise abi taotlustele. Pekingi sõnul tegeleb USA aga valeinformatsiooni levitamisega, teatas Financial Times.
Hiina kompartei juht Xi Jinping ja teised kõrged ametnikud kinnitavad, et Peking on Ukraina konfliktis neutraalne osapool. Hiina riigimeedia siiski toetab Moskva narratiivi Ukraina sõja suhtes.
Shanghais tegutsev politoloog Hu Wei avaldas 12. märtsil artikli, kus kritiseeris teravalt Hiina toetust Venemaale.
"Venemaa sõjaline operatsioon Ukraina vastu on tekitanud Hiinas suurt poleemikat. Selle toetajad ja vastased on jagunenud kaheks lepitamatult vastandlikuks pooleks," kirjutas Hu.
Hu kiritseeris artiklis Putini sõda, nimetades seda "pöördumatuks veaks", millest Hiina peaks end distantseerima.
"Hiina ei tohi end Putiniga siduda. Hiina saab edasi minna, kui kaitseb oma parimaid huve, valides kahest kurjast väiksema ja vabanedes Venemaa koormast niipea kui võimalik," väitis Hu.
"Praegu on umbes veel üks-kaks nädalat aega, enne kui Hiina oma manööverdusruumi kaotab. Hiina peab otsustavalt tegutsema," hindas Hu. | Hiina hoiatas USA-d vastumeetmete eest seoses Ukraina sõjaga | https://www.err.ee/1608532663/hiina-hoiatas-usa-d-vastumeetmete-eest-seoses-ukraina-sojaga | Peking hoiatas vastumeetmete eest, kui lääneriikide Moskva-vastased sanktsioonid tabavad Hiinat. Pekingi sõnul levitab USA libainformatsiooni ja Hiina on konfliktis neutraalne osapool. |
Eesti judoklubid otsustasid üksmeelselt, et Ukraina sõjapõgenike lapsed saavad treenida Eesti judoklubides tasuta ning esimesed Ukraina lapsed on oma treeningutega Eestis juba alustanud. "Sõda on sundinud oma kodudest lahkuma sajad tuhanded pered ning Eesti judopere soovib anda oma panuse sellesse, et Eestisse jõudnud Ukraina lapsed tunneks siin ennast hästi ja saaks elada võimalikult tavapärast elu nagu neil oli oma kodumaal enne sõja algust," sõnas Eesti Judoliidu president Kaido Kaljulaid.
Eestis tegutseb täna üle 40 judoklubi ning Ukraina sõjapõgenike lapsed saavad valitud judoklubis tasuta jätkata oma judotreeninguid või alustada judo harrastamist. Igapäevaselt harrastab Eestis judot umbes 6000 inimest vanuses 2-70 aastat.
Eesti judopere avaldab tugevat toetust Ukrainale ning Eesti judokad ei võistle Venemaal ja vene sportlaste vastu. "Meid ühendab kirg judo vastu, kuid sportlike saavutuste kõrval on sama oluline ka judo filosoofia, kuhu kuuluvad rahu, lugupidamine, ausus ja austus inimeste vastu. Mul isiklikult on väga hea meel, et Eesti judoklubid toetasid Eesti Judoliidu initsiatiivi tasuta trennide pakkumiseks Ukraina lastele koheselt ja üksmeelselt," ütles Kaljulaid.
Sobiva klubi leidmiseks palub Eesti Judoliit pöörduda juhatuse liikme Ruslan Jakimovi poole, kelle kontakid leiab Eesti Judoliidu kodulehelt judo.ee. | Eesti judoklubid pakuvad Ukraina põgenike lastele tasuta trenne | https://sport.err.ee/1608532618/eesti-judoklubid-pakuvad-ukraina-pogenike-lastele-tasuta-trenne | Eesti Judoliit koostöös Pagulasabiga on valmis pakkuma Ukraina sõjapagulaste perede lastele tasuta treeninguid kõikides Eesti judoklubides. |
Pensioniindeksi väärtus on tänavu 1,079, mis märgib kaheksaprotsendist kasvu. See tähendab, et keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb praeguselt 552 eurolt pärast indekseerimist 595 euroni ehk 43 euro võrra, ütles ERR-ile sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Merle Sumil-Laanemaa.
Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot ning see tõuseb 255 euroni, ütles Sumil-Laanemaa. Baasosa on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev, sõltudes tööstaažist ja sissetuleku suurusest.
Rahvapensioni määr tõuseb samuti ning on 1. aprillist 275 eurot, praegu on see 255 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži, 15 aastat. Rahvapensioni saajaid oli 2020. aastal ligikaudu 3200.
Üksi elava pensionäri toetus ei ole seotud indekseerimisega, kuid valitsus on juba varem otsustanud, et üksi elava pensionäri toetus tõuseb 2022. aastaks, ütles Sumil-Laanemaa. Kui viis aastat järjest, 2017 kuni 2021 oli see 115 eurot, siis nüüd hakkab toetus olema 200 eurot.
Pensionide indekseerimise peab kinnitama valitsus, tõenäoliselt juhtub see neljapäevasel istungil.
Erakorralise pensionitõusu kinnitas valitsus mullu oktoobris ja see on järgmise aasta 1. jaanuarist 20 eurot.
Pensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Kui palju kellegi pension täpselt tõuseb, saab igaüks vaadata riigiportaalis eesti.ee asuvalt aadressilt (nõuab sisselogimist). | Pensionid tõusevad keskmiselt kaheksa protsenti | https://www.err.ee/1608532600/pensionid-tousevad-keskmiselt-kaheksa-protsenti | Kui valitsus kinnitab neljapäevasel istungil tänavuse pensioniindeksi, tõusevad pensionid 1. aprillist kaheksa protsenti. Erakorralist pensionitõusu tänavu ei tule, selle kinnitas valitsus mullu 2023. aasta 1. jaanuariks. |
Reedel ilmus ajakirjas MedScape dr Arthur Caplani artikkel, milles autor väitis, et ravimite tootjad peavad koheselt lõpetama ravimite müügi Venemaa Föderatsiooni territooriumil ning samuti peaksid peatama seal kliinilisi uuringud.
Sõltumata sellest, et Caplan ise on Ameerika Ühendriikide bioeetika professor, ütleb ta, et "me ei saa absoluutselt vältida fakti, et meditsiin, teadus ning poliitika on seotud". Niisugust retoorikat on võimatu aktsepteerida, sest see seab küsimuse alla rahvusvahelise humanitaarõiguse adekvaatsuse.
Sooviksin meenutada, et isegi sõjalise konflikti ajal pakuvad meedikud abi kõigile, kes seda vajavad, sõltumata rahvusest, kodakondsusest, poliitilistest vaadetest või muust. Seda sätestab otseselt Genfi konventsioonide (I) lisaprotokolli artikkel 9. Kusjuures artikkel 10 ütleb, et abivajavate vahel ei tohi teha vahet muudel kui meditsiinilistel alustel.
USA on alla kirjutanud Genfi konventsiooni lisaprotokolli I, aga pole seda ratifitseerinud. Samal ajal on nad ratifitseerinud Genfi I konventsiooni, mille artikli 12 järgi on meditsiini erapooletus isegi relvastatud konflikti ajal tagatud.
Kui meditsiin näiteks läbi farmaatsiatööstuse hakkab hindama, kes on väärt seda, et ravi saada, siis ma ei taha enam küll sellise meditsiini osa olla.
Majandussanktsioonide eesmärk on peatada sõja finantseerimine, mitte kättemaks. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestas Iraagi-vastase embargo, siis hiljem oli ka loodud nafta toidu eest programm, mis pidi katma Iraagi tavakodanike vajadusi, sealhulgas ka edastama neile ravimeid.
Kas praegu me tahame öelda, et Boutros Boutros-Ghali ning Kofi Annani aegne ÜRO tegid midagi valesti humanitaarkriisi lahendamiseks? Argument, et "Vene kodanikud tolereerivad Putini režiimi ja seega peavadki kannatama" on meditsiinieetikast kaugel. Venemaa Föderatsiooni sõjakuriteod Ukrainas ei õigusta seda, et me mõistame abivajavaid tsiviilisikuid kannatama või aeglaselt surema. Patukustuskirju pole Euroopas ammu enam võimalik osta ning veritasu ei ole arenenud ühiskonna tunnuseks.
Kui me ei lähtu oma otsustes humanitaarõigusest ning eetikast, siis ei ole meie ning Ukrainas sõja alustanud barbarite vahel mingit erinevust. Ma arvasin, et kõigile on selge, et meditsiin tegeleb inimeste ravimisega sõltumatult poliitilisest olukorrast.
Samuti mõtlesin tükk aega tagasi, et hariduse peamine eesmärk on inimkonna valgustamine, kuigi Tartu Ülikooli senati otsus näitas vastupidist. Nüüd hakkame enne seda, kui inimesele haridust anda, me vist kontrollima, millised vaated ning hoiakud tal on. Loodame, et meditsiinini selline liikumine ei jõua. | Aleksei Morgunov: rasked ajad ei õigusta arstieetikast loobumist | https://www.err.ee/1608532597/aleksei-morgunov-rasked-ajad-ei-oigusta-arstieetikast-loobumist | Kui me ei lähtu oma otsustes humanitaarõigusest ning eetikast, siis ei ole meie ning Ukrainas sõja alustanud barbarite vahel mingit erinevust, kirjutab Aleksei Morgunov. |
Lavastuses uuritakse, kuidas luuakse omi ja võõraid. Kuidas võib esmapilgul süütust ideest saada ideoloogia? Vaadatakse otsa omaenda kohale ja privileegidele, et näha, kuidas kõik on omaks võtnud uskumusi, mis õigustavad vägivalda tekitavat ebavõrdsust. Kes vastutab – kas indiviid või süsteem?
"See, mis me oma lavastuses teeme, on mäng ja manipulatsioon meie oma positsiooni ja sellega kaasneva võimuga. Mängime sellega, mis tunne on olla võimul ja öelda asju, mis teevad kellelegi haiget. Me ei taha haiget teha, vaid seda kogeda, sellega mängida. Sellepärast me saame kokku ja kirjutame tekste, mis on meie enda jaoks ka piiri peal," kirjeldas protsessi Mari-Liis Eskusson, üks Biofilmi õdedest.
The Biofilm Sistersi viimasest lavastusest "All that goes Right", mis uuris grupisiseste radikaalsete arvamuste teket, on tänaseks möödas kolm aastat. Uue lavastuse "Pure Pink Poxi" tekstide loomisega alustati juba üle aasta tagasi.
Alise Madara Bokaldere on Läti-Rootsi-Ameerika tantsija ja koreograaf, Mari-Liis Eskusson on tantsukunstnik, Katrin Kreutzberg on personaaltreener ja etenduskunstnik ja Arolin Raudva on etenduskunstnik, tantsija, koreograaf.
Autorid, lavastajad, etendajad Alise Bokaldere, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg, Arolin Raudva, dramaturg Piret Karro, kunstnik Kairi Mändla, lavastuslik tugi Tambet Tuisk ja Jason Dupree, helikujundus Mari-Liis Rebane, valguskujundus Märt Sell, fotod Kertin Vasser, tehniline tiim Henry Kasch, Kristiina Tang, Grete Vaalma, projektijuhtimine Maarja Kalmre, Heneliis Notton. Etendus on inglise keeles. | Kanuti Gildi SAALis esietendub The Biofilm Sistersi uus lavastus "Pure Pink Pox" | https://kultuur.err.ee/1608532615/kanuti-gildi-saalis-esietendub-the-biofilm-sistersi-uus-lavastus-pure-pink-pox | 21. märtsil esietendub Kanuti Gildi SAALis kollektiivi The Biofilm Sisters (Alise Bokaldere, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg, Arolin Raudva) uus lavastus "Pure Pink Pox". |
Eiffeli torni otsa viidi kopteriga DAB+ digitaalside antenn. Torni kõrgus on nüüd 330 meetrit.
Eiffeli torn valmis 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks, et tähistada Prantsuse revolutsiooni 100. aastapäeva. See ehitati insener Gustave Eiffeli projekti järgi.
Torni on selle avamisest alates VIkipeedia andmeil külastanud üle 250 miljoni inimese, millega see on maailma enim külastatud tasuline turismiatraktsioon. 2015. aastal käis tornis 6,91 miljonit inimest, mis tähendab, et iga päev külastab seda keskmiselt 25 000 huvilist. | Eiffeli torn tehti kuus meetrit kõrgemaks | https://www.err.ee/1608532606/eiffeli-torn-tehti-kuus-meetrit-korgemaks | Maailma üks tuntumaid turismiatraktsioone Eiffeli torn Pariisis kasvas kuus meetrit kõrgemaks, kui sellele teisipäeval paigaldati uus antenn. |
Ühtlasi osutavad andmed, et võrreldes 2019. aastaga on põhjapooluse mitmeaastase jää ruumaala vähenenud 16 protsenti. Selle asemel katab Põhja-Jäämerd suures osas hooajaline jää, mis sulab suve lõpuks täielikult ära, vahendab ScienceAlert.
Kokku on viimase 18 aasta jooksul Põhja-Jäämere merejää maksimaalne ruumala vähenenud kolmandiku võrra. Ameerika teadlaste uus uuring osutab, et seda kadu võib-olla seni alahinnatud. Uues töös kasutati esimest korda aastate jooksul kogutud satelliidiandmeid, et hinnata nii jää kui ka seda katva lumekihi paksust.
Uuringu autori ja Washingtoni Ülikooli polaarteadlase Ron Kwoki sõnul on Arktika lume sügavus, merejää tihedus ja ruumala kolm väga raskesti mõõdetavat suurust. Kwoki enda hinnangul on uuringu olulisim sõnum, et Arktika talvise merejää maht väheneb armutult ja käib käsikäes ulatusliku Arktika püsijää kaoga. Nimelt on igal aastal suve lõpuks põhjapoolusel püsivat paksu merejääd varasemast vähem.
Kõike seda väidavad uurijad Maa orbiidil olevate ICESat-2 ja CryoSat-2 satelliitide andmete põhjal. Uus uuring ühendabki omavahel kolm aastat tagasi orbiidile lähetatud ICESat-2 satelliidi LiDAR-i tehnoloogia ja CryoSat-2 satelliidi radaritehnoloogia. Kuigi LiDAR kasutab laserimpulsse ja radar raadiolaineid, tuvastavad mõlemad objekte nagu lund ja jääd neilt tagasi põrkuvate peegelduste põhjal.
Uurijad viisid kokku vanemat tüüpi ICESat satelliidi andmed viimase 18 aasta kohta ja hindasid nende põhjal, et selle ajaga on Arktikast kadunud umbes 6000 kuupkilomeetrit talvist jääd.
Satelliidiandmeteta on jää tihedust keerukas mõõta, sest lume raskus võib suruda jääd sügavamale merre. Mineviku kliimaandmete põhjal on teadlased uue uuringu põhjal otsustades seni merejää paksust kuni viiendiku ulatuses ehk 20 sentimeetri võrra ülehinnanud.
Püsijää on hooajalisest jääst tihedam ja peab seeläbi sulamisele paremini vastu. Uurijate sõnul on püsijää justkui Arktika jää varasalv. Kui see tühjaks saab ja asendub üheaastase jääga, on teadlaste sõnul oodata Arktika merejää üleüldist tiheduse ja ruumala kiiret vähenemist.
Uuringu autori ja California Tehnoloogiainstituudi polaarteadlase Sahra Kacimi sõnul ei osanud uurijad sellist vabalangust ette näha, kus jää muutub pelgalt kolme aastaga oluliselt õhemaks.
Viimase kolme aasta järsk jääkadu teeb uurijaid murelikuks. Mida vähem on jääd, seda rohkem on häiritud arktilised ökosüsteemid. Ajapikku võib jääkadu mõjutada piirkonna elustiku jaoks tähtsaid ookeanihoovusi. Uurijate sõnul on väga tõenäoline, et õhenev merejää kiirendab ka juba käimasolevat kliimamuutust.
Nad osutavad, et ainuke võimalus jääd säilitada oleks vähendada fossiilsete kütuste süsinikuheidet, igaühel mõelda, mida tema saaks ära teha, ja vaadata üle ka senised kliimaprognoosid. Kacimi sõnul ennustavad praegused mudelid, et sajandi keskpaigaks ei pruugi Arktikas suviti üldse jääd olla.
Uuring ilmus väljaandes Geophysical Research Letters. | Arktika merejää on kolme aastaga märkimisväärselt õhenenud | https://novaator.err.ee/1608532594/arktika-merejaa-on-kolme-aastaga-markimisvaarselt-ohenenud | Põhja-Jäämerd katva mitmeaastase merejää paksus oli talve lõpuks võrreldes kolme aasta taguse ajaga poole meetri võrra õhem, näitavad uued satelliidiandmed. |
Benzema pani 413 väravaga mööda Thierry Henryst, kes sai karjääri jooksul kirja 411 väravat.
Mallorca ja Madridi Reali kohtumise esimene poolaeg möödus väravateta. 55. minutil lõi esimese värava 21-aastane Vinicius Junior, kelle teenitud penaltist sündis ka Benzema poolt realiseeritud 2:0 värav. Prantslane vormistas mängu 82. minutil, kui suunas palli võrku peaga.
Realil, kellel kogutud 66 punkti, on Sevilla ees 10-punktiline edumaa. Kolmandal kohal olev ja mängu vähem pidanud Barcelona on liidrist maas 15 punktiga. | Benzema tõusis Prantsusmaa kõigi aegade resultatiivseimaks mängijaks | https://sport.err.ee/1608532603/benzema-tousis-prantsusmaa-koigi-aegade-resultatiivseimaks-mangijaks | Hispaania jalgpalli kõrgliigas alistas tabeliliider Madridi Real võõrsil 3:0 Mallorca, kahe värava autor Karim Benzema võttis enda nimele Prantsusmaa kõigi aegade resultatiivseima mängija tiitli. |
"Palun kohtul määrata Navalnõile lõppkaristusena vabaduse kaotus pikkusega 13 aastat koos vabaduste piiramisega kaheks aastaks," ütles prokurör Nadežda Tihhonova Moskva Lefortovo kohtus peetud istungil.
Lisaks tahetakse Navalnõile 1,2 miljoni rubla (umbes 12 000 euro) suuruse trahvi määramist.
Navalnõi on juba vanglas, kus ta kannab kahe ja poole aastast karistust, mis määrati talle selle eest, et ta rikkus tingimisi vabastamise reegleid. Selle põhjuseks oli ravile minek välismaale, kui teda olid mürgitanud Vene julgeolekuteenistuse agendid.
Navalnõi ja teised Vene opositsioonitegelased näevad tema karistuses võimude soovi hoida ta avalikust poliitikast eemal. | Vene prokurör nõuab Navalnõile 13-aastast vanglakaristust | https://www.err.ee/1608532576/vene-prokuror-nouab-navalnoile-13-aastast-vanglakaristust | Vene prokurörid nõudsid teisipäeval kohtus opositsiooniliider Aleksei Navalnõile 13-aastast vanglakaristust pettuse ja kohtu solvamise eest. |
Odelli loost "Another Love" on saanud sotsiaalmeedias Ukraina vastupidavuse sümbol, kuna muusikapala kasutavad mitmed TikToki kasutajad oma videote taustal, et seista vastu Venemaa agressioonile Ukrainas.
"Mul oli eile au laulda Bukaresti raudteejaamas paljude Ukraina põgenike seltsis. Sellesse jaama tuleb iga päev tuhandeid põgenikke. Nad vajavad toitu, vett, turvalist magamiskohta ja seda, et neid koheldaks nagu ilusaid inimesi, kes nad ka on," kirjutas Odell enda sotsiaalmeediakontol.
Odell viibis 13. märtsil Ukraina naaberriigis Rumeenias, et osa võtta kontserdist "We Are One". Lisaks Odellile astusid üles veel mitmed rumeenia artistid, DJ Armin van Buuren ning 2016. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud ukrainlane Jamal.
Just a few hours ago, Tom Odell performed 'Another Love' at a Romanian train station as people fleeing Ukraine arrived. Crowds welcomed his powerful performance with Ukrainian flags @charliemackesy #StandWithUkraine #TomOdell pic.twitter.com/ONmSzhSNZn
— Choose Love (@chooselove) March 11, 2022
Muusika- ja meelelahutusmaailma tegelased on viimastel nädalatel avaldanud ukrainlastele toetussõnumeid. Nii hoiavad end Ukraina sündmustega kursis näiteks Elton John ja Miley Cyrus.
Samuti on mitmed maailmakuulsad artistid tühistanud enda esinemisi Venemaal, Valgevenes ja ka Ukrainas. Nende hulgas on näiteks ansambel Green Day, Nick Cave, Iggy Pop ja Louis Tomlinson. | Tom Odell esitas Ukraina sõjapõgenikele enda hitti "Another love" | https://menu.err.ee/1608532573/tom-odell-esitas-ukraina-sojapogenikele-enda-hitti-another-love | Suurbritannia laulja Tom Odell esitas Bukaresti raudteejaamas Ukraina sõjapõgenikele oma laulu "Another love". Loost on saanud sotsiaalmeedias Ukraina sõjale viitavate videote üks peamisi tunnusmeloodiaid. |
Nendest omakorda 156 ehk 63,2 protsenti on vaktsineerimata ja 91 ehk 36,8 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 5,1 vaktsineerimata inimest päevas.
Intensiivravil on 19 patsienti, nendest üheksa on juhitaval hingamisel.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 2687.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 76 uut haigusjuhtu, millest 27 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 24 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas. Suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 66-aastane naine, 71-aastane mees, 72-aastane mees, 75-aastane mees, 80-aastased mees ja naine, 84-aastane mees, 89-aastane mees.
Kokku on Eestis surnud 2367 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6381 testitulemust, millest 2706 osutus positiivseks. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 140 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 164 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 595 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 89. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 438 251 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,3 protsenti. | Raske koroonaga on haiglas 247 patsienti, suri kaheksa inimest | https://www.err.ee/1608532564/raske-koroonaga-on-haiglas-247-patsienti-suri-kaheksa-inimest | Teisipäeva hommiku seisuga on haiglas 611 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 247 vajab haiglaravi raske Covid-19 tõttu. |
Kui karikavõistluste põhiturniiril pidi Tabasalu napilt kahe väravalise vahega tunnistama vastaste paremust, siis sama võistluse poolfinaalis jäi Mella juba kindlalt 36:22 peale. Reval-Sport on naiste meistrivõistlustel kulgenud muljetavaldavas tempos, kui neljas mängus on kõiki vastaseid võidetud keskmiselt kümne väravalise ülekaaluga. Audentes on pidanud kolm kohtumist, milles kahes võideti HC Kehrat ning korra jäädi alla Aruküla/Mistrale.
"Meie jaoks on olukord hetkel keeruline, kuna osad mängijad taastuvad alles maailmas levivast viirusest ning teatud pallurid pole töökohustuste tõttu nii palju treeningutel osaleda saanud. Lisaks pean ise meeste koondise tõttu kohtumise vahele jätma. Peamine eesmärk on meil kolmapäeval pingevabalt mängida, tekitada piisav rotatsioon ja seada taktikalised ülesanded, mis meid järgmistes matšides aidata võiksid," vaatas kohtumisele ette HC Tabasalu/Audentese peatreener ja meeste koondise treener Martin Noodla.
Huvitava faktina selgub resultatiivsuse tabelist, et kolmapäeval kohtuvate võistkondade mängijad hõlmavad seal koguni kuute kohta esimesest seitsmest. Vaid Merili Heinla on teisel kohal vastavalt tipust Angelika Šalki, Anastasjia Bušina (mõlemad Mella), Laura Kärneri, Teele Utsali, Simona Koppeli (kõik Tabasalu) ja Inga Bušina (Mella) vahel.
"Ootan kindlasti põnevat lahingut. Loodetavasti suudame hea enesetundega kohtumisele peale minna ning mis kõige tähtsam, naudime mängu. Meie eesmärk on näidata head meeskondlikku esitust, kuid samas peavad kõik ka individuaalselt kõvasti pingutama," analüüsis 28 väravaga meistrivõistluste väravate viskajate tabeli tipus olev Šalk.
Naiste meistriliiga järgmised kohtumised:
16.03 kell 18.30 HC Tabasalu/Audentes - Reval-Sport/Mella (Tabasalu kooli spordihoone)
22.03 kell 19.15 Aruküla/Mistra - HC Kehra (Aruküla Spordihoone) | Naiste käsipallimeistrivõistlustel kohtuvad tabeliliidrid | https://sport.err.ee/1608532321/naiste-kasipallimeistrivoistlustel-kohtuvad-tabeliliidrid | Kolmapäeval kohtuvad Eesti naiste käsipallimeistrivõistlustel tabelis kahte esimest kohta hoidvad Reval-Sport/Mella ja HC Tabasalu/Audentes. Naiskonnad on tänavu kohtunud kaks korda ning mõlemal korral jäi peale võõrustajatele külla sõitnud Mella. |
Kõik, kes ehitavad, ehitavad kallimalt kui varem ja keskmine kallinemine on praegu kuskil 20 kuni 30 protsenti võrreldes linnaeelarves kavandatuga, ütles Novikov.
"Sisuliselt peavad omavalitsused praegu vastama küsimusele, et kas tõmmata maha iga viies investeering või leida lisaraha," ütles abilinnapea.
Novikovi sõnul tuleb otsused, millised ehitusinvesteeringud edasi lükata või ära jätta, teha suveks.
"Praegu me saame esimese tunnetuse, et olukord on keeruline nii rahalises mõttes, kus kõik hanked, kõik projekteerimised lähevad kallimaks, kui ka ajalises mõttes, sest kõige hullem on see, et isegi need ehitused, mis käivad, neil on tarneraskused, tööjõuraskused," rääkis Novikov.
Lisaks mõnda aega kestnud ehitushindade kallinemise tekitas Venemaa sissetung Ukrainasse ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid Eesti ehitusturul nii tööjõu kui ka materjalide puuduse, mis annab hinnatõusule veelgi hoogu.
Novikovi sõnul tähendab see kõik, et lisaks investeeringute mahakriipsutamisele pikenevad ka tähtajad.
"See paratamatult tähendab, et need ajaraamid, millesse üks või teine ehitusleping pidi mahtuma, need enam nii kindlad ei ole. Ei aita siin sanktsioon, ei aita siin midagi, see on lihtsalt objektiivne olukord kõikjal Eestis," lausus ta.
Novikov tõi näiteks, et edasi peab lükkama mõne lasteaia valmimise tähtaega.
"Nii mõnegi lasteaia puhul on indikatsioonid, et tähtajad lükkuvad edasi, mis tähendab, et manööverpind, millel pragu lasteaed asub, peab olema kauem manööverpind. Eks neid asju jooksvalt laekub. Suure tõenäosusega praktiliselt kõik objektid hakkavad venima," ütles abilinnapea.
Tallinn on küll suurim ehitaja Eesti omavalitsuste seas, kuid suur hinnatõus ei puuduta valusalt ainult neid. Näiteks Tartu abilinnapea Gea Kangilaski ütles ERR-ile, et 2027. aastal uksed avama pidanud SüKu valmimine lükkub 2029. aastasse ning ehitushind võib tõusta 60 miljonilt pea 100 miljoni euroni.
Objektidest tuleb hakata loobuma
Novikov märkis, et Tallinna linnavalitsus plaanib lähiajal investeeringute nimekirja, nii lühi- kui pikaajalise, ette võtta ja otsuseid hakata tegema.
"Linnavalitsusega arutame lähiajal nii eelarvestrateegiat, sest see on pikk vaade, kui ka jooksva aasta investeeringuid ja siis tuleb paratamatult langetada neid otsuseid. Paralleelselt tuleb vaadata teist poolt, ka tulupool on kasvanud, sest palgad on inimestel kasvanud, kuid see korrelatsioon ei ole paraku üks-ühele," rääkis abilinnapea.
Novikovi sõnul on praegu juba mõeldud mõne investeeringu edasilükkamisele, kuid ta ei soovinud enne linnavalitsuse otsust ühtki konkreetset objekti nimetada.
"Ei tahaks neid ükshaaval avalikustada, sest see on seotud erinevate emotsioonidega. Kui on kokku lepitud, siis me anname teada. Osa selliseid objekte selgub ka siis, kui on saadud kätte ka mõne hanke tulemused, sest igal objektil on nii-öelda taluvuspiir, milleni ta võib kallimaks minna. Kohati sellised objektid selguvad siis, kui on selged hangete pakkumiste tulemused, kohati tuleb teha poliitilisi valikud," lausus Novikov.
Novikovi sõnul pole võimatu ka, et investeeringute rahastamiseks mõeldakse lisaeelarvele. "Enne kui otsustada, tulebki vaadata tervikut ja öelda piltlikult, et täna me ei osta kaks bussi, vaid ostame ühe, aga selle eest remondime endiselt kaks lasteaeda," nentis ta.
Novikovi sõnul puudutab ehitusmaterjalide hindade kallinemine tugevalt ka tee-ehitust, kuid ühtki otsust, kas või millistest teede investeeringutest loobuda, pole tehtud.
"Kui arvestada, et teedeehituses, eriti sildade ehitamisel, on metallikomponent väga suur, siis on need objektid kõige suurema löögi all täna," märkis abilinnapea. | Tallinna abilinnapea: praktiliselt kõigi objektide ehitus hakkab venima | https://www.err.ee/1608532420/tallinna-abilinnapea-praktiliselt-koigi-objektide-ehitus-hakkab-venima | Ehitushindade kallinemine, tarneraskused ja tööjõupuudus tähendab, et omavalitsused peavad otsustama, kas tõmmata iga viies investeering maha või leida lisaraha, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. |
Euroopa valitsusjuhid ja poliitilised liidrid muudkui helistavad Moskvasse, et president Putiniga rääkida. Putini jaoks on see tõenäoliselt tõestus, et kui temaga suheldakse, siis on ta laua ääres tagasi, ei mingit isolatsiooni. Enne sõja algust ütlesite te, et selline saalimine Moskva vahet on lubamatu ja tuleks lõpetada. Kas praegu arvate samamoodi?
Ma arvan veelgi enam, et seda ei tohiks praegu teha. Ma ei saa üldse aru, mida tahetakse, peale selle, et on võib-olla see naiivne, õhkõrn lootus, et äkki mina, mina, mina olen see, kes saavutab läbimurde. See on täiesti absurdne.
Mul ei saa olla respekti selle suhtes, kui käib genotsiidiline sõda, kus tulistatakse elamurajoone; kus sõdurid tulistavad evakuatsioonibusse täis lapsi, tsiviilelanikke; kui pommitatakse neid samu evakuatsiooniteid, mida nad on ise lubanud. Tegemist on sõjakurjategijaga. Kas helistati Adolf Hitlerile, et oi, kuulge, võib-olla te olete kenamad seal või? Absurd!
Üks asi, millest ainult räägitakse, aga mida ei tehta ja mille suhtes on väga erinevad seisukohad, on lennukeelutsoon Ukraina kohal.
Jah, ma olen realist, seda ei tule. Kuigi ma olen väga pettunud, et Venemaast oluliselt tugevamad jõud võtsid tõsiselt tema (Venemaa – toim.) arvamust, et ei, ei, meie kontrollime õhuruumi üle Ukraina, riigis, mida me vallutame. Aga seda ei tule, nii et ei ole mõtet seda isegi arutada.
Mis teie hinnangul nüüd võiks muutuda või mis peaks juhtuma, et sõda lõpeks?
Minu hirm on, et jätkatakse Ukraina hävitamist. Seetõttu, kui ei juleta midagi enamat teha, siis vähemalt tuleb Ukrainale anda juurde massiliselt varustust. Kui käib selline pommitamine, nagu me oleme näinud, siis tuleb kaitsta ukrainlasi, tuleb anda neile relvi, et nad oleksid võimelised end kaitsma.
Mida NATO võiks teha või peaks tegema?
Kohe, absoluutselt kohe tühistada, visata prügikasti NATO-Vene alusakt, mille kohaselt ei tohi paigutada niinimetatud uute liikmete ehk nende, kes on 23 kuni 18 aastat juba olnud NATO-s, et sinna ei tohi paigutada alalisi baase ega sõdureid . Täiesti absurdne käik. Venelased praegu osalevad mingites genotsiidilistes tapatalgutes ja meie siin jääme NATO-s selle lepingu juurde. See tuleb kohe tühistada. | Ilves: NATO-Vene alusakt tuleks prügikasti visata | https://www.err.ee/1608532519/ilves-nato-vene-alusakt-tuleks-prugikasti-visata | Endine president Toomas Hendrik Ilves leiab, et NATO peaks kohe tühistama alusakti Venemaaga, mille kohaselt ei tohiks NATO paigutada niinimetatud uutesse liikmesmaadesse alalisi baase, kuigi tegemist on 18–23 aastat alliansi liikmeks olnud riikidega. |
Raamatusse on kokku koondatud 151 rahvarõivakomplekti, mis esindavad igat Eesti kihelkonda. Teose autori Reet Piiri sõnul on enamik rõivaesemeid valminud koduse käsitööna ning iga naine oli ise oma pere kangur ja õmbleja, mees nahaparkal ja kingsepp. "Siidpaelad peakatte taga lehvimas, lipsu seotud pael kaeluses, tekstiilist kotike käevangus, rinnarätik, õlakate, metallehted puusal, kirivöö, kõik detailid pidid kokku sobituma kostüümi üldise värvigamma ja stiiliga."
Eestlaste riiete kõrval on raamatus näiteid teistegi Eestis elanud rahvusrühmade kostüümidest. Raamatusse on seeläbi jõudnud rannaaladel ja saartel elanud rootsi talupoegade poolt kantud rõivad ning ka piki Peipsi kallast kulgenud vene vanausulistele iseloomulikud rõivakomplektid.
Raamatu "Rahvarõivas on norm" autor on Reet Piiri, kujundanud Jane Liiv, toimetanud Karin Kastehein. | ERMi kirjastus andis välja mahuka rahvarõivaraamatu | https://kultuur.err.ee/1608532513/ermi-kirjastus-andis-valja-mahuka-rahvaroivaraamatu | Ajaloolane ja etnoloog Reet Piiri tutvustab uues raamatus "Rahvarõivas on norm" Eesti rahvarõivaid, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel. Teose andis välja Eesti Rahva Muuseumi kirjastus. |
"Ostjaid on psühholoogilises seisundis, kus nad tormavad apteekidesse ostlema. Nad ostavad kogustes, mida mitte kunagi varem pole ostetud. Ravimeid ei osteta mitte päevaks ega kaheks ega ka mitte terveks ravikuuriks, vaid pikemaks ajaks ette," rääkis Venemaa apteegikettide liidu tegevdirektor Nelli Ignatjeva ravimite kättesaadavusele pühendatud pressikonverentsil.
Tema sõnul hakkab ravimeid nappima hoolimata sellest, et hulgimüüjad on oma tarnitavaid koguseid suurendanud.
"Täna peavad patsiendid apteekidest taga otsima ravimeid, mille puudus on esmajärjekorras tingitud ažiotaažist põhjustatud nõudluse kasvust," märkis Ignatjeva.
Seejuures ei ole ravimite nappus põhjustatud sellest, et Venemaale oleks kehtestatud arstimite ja muu meditsiinivarustuse eksportimise keeld, lisas Ignatjeva. "Probleemid ei ole tingitud sellest, et tootmine oleks [komponentide puuduse tõttu] peatunud või ei imporditaks. Praegu pole selles plaanis mingeid piiranguid," rääkis Vene apteekide ühenduse juht.
Küll aga muutub ravimite tarnimise logistika, kuna varem lennukitega Venemaale toodud arstimite ja nende valmistamise komponente enam Euroopa Liidu kehtestatud lennupiirangute tõttu õhu kaudu Venemaale tuua ei saa, rääkis Ignatjeva.
Ta tunnistas ka, et rubla odavnemine ja logistikaskeemide muutumine tõstab ravimite hinda Venemaal. | Venemaa apteekides vallandus ostupaanika | https://www.err.ee/1608532495/venemaa-apteekides-vallandus-ostupaanika | Venemaa apteekides ostetakse massiliselt ravimeid kokku, ütles apteekide liidu juht. |
Viimasel ajal on Eesti teatrimaastikul tekkinud väga huvitav nišš – eesti lavastajad on hakanud leidma tee Vene Teatrisse. Üllar Saaremäe lavastas "Eesti matuse", Karl Laumets "Utoopia", Jaak Allik "Erik ja Anna. Armastuse kunsti", Priit Pedajas "Lavalised segadused" ning nüüd Elmo Nüganen "Surnud hinged". Seda nišsi tuleb kahtlemata kiita ning julgustadagi eesti lavastajaid rohkem Vene Teatrisse lavastama tulema, kuna uute tuulte toomine mistahes teatrisse mõjub nii publikule kui ka näitlejatele värskendavalt.
Mulle on jäänud mulje, et igat Elmo Nüganeni uus lavastust, mis iganes teatris see ka esietenduks, oodatakse suure õhinaga. Publiku ootusärevust võiks võrrelda lausa uue James Bondi või Quentin Tarantino filmi saabumisega. Nüganeni peab suurem osa Eesti publikust imeliseks lavastajaks, kes loob meeldejäävaid teatriimesid. 2006. aastal esietendunud "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. Neljas osa" püsib tänu lavastuse struktuurile ilmselt paljudel igavesti meeles.
"Surnud hinged" Autor/allikas: NIkolai Alhazov
Nikolai Gogoli "Surnud hinged" on Vene Teatri jaoks äärmiselt oluline lavastus, kuna viimase 74 aasta jooksul pole seda lugu keegi Vene Teatri lavale toonud. Lavateose kavalehelgi tutvustatakse teatrihoonet, millel on lavastusel suur roll, ning leidub ka 1940. aastate esteetikat. Elmo Nüganeni eesmärk Gogoli "Surnud hingi" tehes on jutustada lisaks Vene Teatri lugu, mis on ettevõtmisena üpris sümpaatne.
Nikolai Gogol oli Ukraina päritolu kirjanik, kelle venelasi tugevalt ironiseeriv tekst kõlab praeguse sõja taustal erinevalt kaheksa aastat tagusest ajast, mil Hendrik Toompere Tallinna Linnateatris "Surnud hingi" lavastas. Nüganeni lavastuses surnud hingi ostev Tšitšikov (Viktor Marvin) ei ole nagu Priit Võigemast Toompere lavaloos. Kui Võigemast oli Tšitšikovina ekspressiivse kehakeelega, energiline ja galantne hurmur, siis Marvin on peenelt lipitsev, manipuleeriv ja müstiline. Viktor Marvini väljapeetud ning huvitavalt kehastatud tegelast justkui naissugupool ei huvitaks, vaid teda paelub hoopis müük ning ost.
Aleksandr Žilenko Petruška on mõnusalt humoorikas kuju, kelle ilmumine tekitab muhedust. Mänguhoos on ka Artjom Garejev, kes võlub oma tugeva hääle ja maskuliinsusega. Anna Sergejeva ja Ilja Nartovi abielupaar on võluvalt koomiline. Eriti ilus on Sergejeva lauluhääl, millega naine esimese vaatuse kokku võtab. Tatjana Kosmõnina vanamehe roll oleks võinud vaoshoitum olla, tema kehakeel oli omane 20-aastasele, hääl aga 80-aastasele. Anastassia Tsubina esitab teise vaatuse keskel ilmselt lavastuse kõige huvitavama monoloogi surnud hingede tähendusest tänapäeval, mis andis lavateosele lisakihi juurde.
"Surnud hinged" Autor/allikas: NIkolai Alhazov
Aleksandr Žedeljovi helilooming töötab kui radar, mis sõna "surnud" saatel põnevat tunnusmeloodiat mängib. Oskars Paulinsi valgus on kohati teatraalne, aga seda siiski parajalt, lavastust saates. Liis Plato kostüümid sobivad ajastusse hästi ning kunstnik Reinis Suhanovs kaasab Gogoli loosse terve Vene Teatri suure saali. Näitlejad mängivad publikus, erinevatel rõdudel, isegi laemaalid kaasatakse mängu. Elmo Nüganeni ja kunstniku viis saali lavaloole vastavalt suurejooneliseks mängida õnnestus päris veenvalt ja oli omaette ime.
Lavastuslikust tervikust ma paraku imet ei tabanud. Laval toimuv jättis üpris eklektilise mulje. Lavastus algab sellega, et Tatjana Kosmõnina poolt kehastatud õpetaja selgitab oma klassile Vene Teatri võlusid. Tsubina mängitud pioneer märkab Tšitšikovi kehastavat näitlejat ning küsib talt autogrammi. Selle saanud neiu on justkui seitsmendas taevas. See nn pioneeriliin ei toonud lavastusse midagi uut, mõjus kontekstiväliselt ning ma ei saanud aru selle vajalikkusest. Seda kõrvalliini oleks saanud 40-date esteetikat lisades ning rohkem lavaaega andes paremini välja mängida.
Stseenid, kus kaks tegelast mängivad kesklaval ja ülejäänud tegelased ilmestavad nende poolt kuuldut ekspressiivse kehakeele või näoilmetega kõrvallaval, mõjusid Vene Teatri puhul kuidagi võõristavalt ning tuletasid meelde "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. Neljandat osa". Kohati tekkis selline tunne, nagu oleks kaunite laemaalingute alla tuldud Tallinna Linnateatrit tegema. Näitlejadki paistsid kehakeelega mängides krambis olevat ning liigutused ei tahtnud kerged tulla. Kramplikku vaatepilti vaadates hakkas mõnikord saalis päris igavgi…
Nii Hendrik Toompere kui ka Elmo Nüganeni lavastused jätavad Tšitšikoviga juhtunu lahtiseks, sest Nikolai Gogol hävitas "Surnud hingede" teise osa depressiooni ajel ära. Kumbki lavastaja ei taha Gogoli lugu jätkata ega peagi. See jäägu pigem ambitsioonikate kirjanike jaoks.
Tundub, et Nikolai Gogol ei tabanud masendushoos oma kirjutatus pisikest kirjandusimet, nagu mina ei tabanud kriitilise meelega teatrikülastajana Elmo Nüganeni "Surnud hingedes" teatriimet. Nii seisame mina ning Gogol Vene Teatri ees, mõeldes kurvalt, ent siiski Vilde kombel, tabamata imele. | Arvustus. Elmo Nüganeni "Surnud hinged": tabamata ime | https://kultuur.err.ee/1608532489/arvustus-elmo-nuganeni-surnud-hinged-tabamata-ime | Uus lavastus
Vene Teatri "Surnud hinged"
Lavastaja: Elmo Nüganen
Kunstnik: Reinis Suhanovs (Läti)
Kostüümikunstnik: Liis Plato
Valguskunstnik: Oskars Paulins (Läti)
Helilooja: Aleksandr Žedeljov
Peaosas: Viktor Marvin, Aleksandr Žilenko, Aleksandr Ivaškevitš, Larissa Savankova, Anastassia Tsubina, Ilja Nartov, Anna Sergejeva, Tatjana Jegoruškina, Aleksandr Kutšmezov
Esietendus 12. märtsil 2022 Vene Teatris |
"Rannikualadel näib olevat risk linnadest üheksa korda kõrgem – sooleparasiitidega oli nakatunud 87 protsenti proovidest"
Tegu on jätku-uuringuga paari aasta eest ilmunud tööle, milles võeti luubi alla linnakoerad. Toonaste leidude kohaselt oli ühe või teise siseparasiidiga nakatunud umbes iga kümnes jalutama pääsev lemmik.
"Rannikualadel näib olevat risk linnadest üheksa korda kõrgem – sooleparasiitidega oli nakatunud 87 protsenti proovidest," sõnas Ants Tull, uurimuse esimene autor ja Tartu Ülikooli parasitoloogia nooremteadur. Järeldused põhinevad ulatuslikumal kiskjaliste ekskrementide kogumise uuringul. Kogutud proovidest kuulusid pärilikkusaine (DNA) analüüsil koertele 84 väljaheidet.
Teaduskirjanduses sooleparasiitide sedavõrd suurt levimust seda tüüpi uuringute puhul reeglina ei näe. Näiteks hindas rühm Hispaania teadlasi mõne aasta eest ilmunud töös levikut laiaks juba juhul, kui ussimune nähti kahes kolmandikus väljaheidetes. Tulli sõnul võis paisutada antud juhul näitajat proovide kogumise koht. Täpsemalt pärinesid need Matsalu rahvuspargist, Hiiumaalt ja Häädemeestelt.
"Osaliselt on selle taga rannikuefekt – paelussid on seal reeglina rohkem levinud. Rannikualadel pääsevad loomad kala sööma, milles võib olla väga palju just paelusside vaheperemehe elusvorme," selgitas nooremteadur. Sisemaa ja ka näiteks Peipsi ranniku kohta millegi kindlama ütlemiseks tuleb koguda täiendavaid proove.
"Hukatud looma sisikonda koerale söötes või selle šaakalite-rebaste hoolde jättes algab nakkustsükkel uuesti peale."
Ühtlasi leidis töörühm, et maakoerte liikumis- ja käiguteed kattusid suuresti rebaste ja šaakalite omaga. Neist viimaste väljaheiteid leidis töörühm koertega võrreldaval hulgal, rebaste ekskremente veelgi rohkem. "Pilt oli elurajoonide juures küllaltki ühetaoline – rebased, šaakalid ja koerad kasutavad kõik samu alasid. Kui nad söövad sama toitu, jätavad nad ka väljaheited samasse kohta, kus saavad nii nakkust edasi kanda kui ka ise nakatuda," lisas Tull. Siinkohal tuli teadlastelegi üllatusena, et võimalusel murravad koerad toiduks ka närilisi.
Oma roll võib olla klassikaliste rannaniitude kooslustel. Veiste ja lammaste vahel saalivad ikka ja jälle šaakalid ning rebased, kes on paelussidele lõpp-peremeheks. Niidule nende mune poetades võivad sattuda need nugiliste vaheperemeheks olevate veiste toidulauale. "Hiljem näiteks hukatud looma sisikonda koerale söötes või selle šaakalite-rebaste hoolde jättes algab nakkustsükkel uuesti peale," nentis nooremteadur.
Kõik pole hukas
Nakatunud koerte või nende väljaheidetega lähemalt kokku puutudes võivad jõuda sooleparasiidid inimeste organismi. Tasemel immuunsüsteemi jõud käib küll üksikutest parasiidimunadest reeglina üle, kuid selget kriitilist piiri siinkohal pole. Liiatigi oleneb see inimesest ja konkreetsest parasiidist.
Samal ajal napib teadmisi nakatumise varjatud mõjude kohta. Suuremates epidemioloogilistes uuringutes on seostatud näiteks teatud parasiite suurema riskiga haigestuda edaspidises elus astmasse või vähenenud vaimse võimekusega. "Mõne konkreetse ärritaja suhtes võib organism nakkuse toimel hoopis vastupidavam olla. Uuringud on selles osas veel väga lapsekingades, mis zoonoosiga kaasneda võib," lisas Ants Tull.
Mitmete sooleparasiitide peiteaeg võib ulatuda nakatumise järel aastatesse. Näiteks võib elada alveokokk-paeluss inimeses segamatult 10–15 aastat. Selleks ajaks võib olla räsinud see teatud elundeid, näiteks kopse, neere või maksa sedavõrd tugevalt, et uue elundi siirdamiseta inimene enam hakkama ei saa.
"Nugiliste vastu on üpris hõlbus võidelda. Eriti lastega perekondades tasub lihtsalt loomade tervishoiule rohkem tähelepanu pöörata."
Sellele vaatamata rõhutas nooremteadur, et vanemad lapsele koera võtmisest uuringu peale siiski loobuma ei peaks. Vahe linna- ja maakoerte nakatumises toob ilmekalt välja, et nakatumisriski saab mitmel moel vähendada. "Nugiliste vastu on üpris hõlbus võidelda ja neist jagu saada, kui see probleem peaks ilmnema. Eriti lastega perekondades tasub lihtsalt loomade tervishoiule rohkem tähelepanu pöörata," sõnas Tull.
Näiteks näitas värske uuring, et koeratoitu saanud ja seega ilmselt täiskõhuga looma parasiteerituse tase oli 63 protsendi võrra väiksem. Lisaks tuleks isegi ääremaal elades võtta vaevaks käia aeg-ajalt loomaga veterinaari juures või külastada kahtluse korral ussirohu ostmiseks apteekrit. Viimasel juhul tuleks eelistada igaks juhuks ravimit, mis aitab korraga nii solkmete kui paelusside vastu.
Eriti valvas tuleks olla kutsikate võtmisel, kelle seas on parasiitide levimus täiskasvanud koertest suurem. Tõuloomi eelistades võiks pöörata lisaks muule tähelepanu ka sellele, kas seda kimbutavad konkreetsed sageli konkreetsed ussi- või parasitaarhaigused. Näiteks on neist paljudel probleeme algloomaga Giarda.
"Igatahes tasub koera kindlasti võtta ning sellega kaasnevad hüved kaaluvad võimalikud riskid kindlasti üles," kinnitas Ants Tull.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Helminthology. | Sooleparasiidid kimbutavad pea igat Lääne-Eesti maakoera | https://novaator.err.ee/1608532366/sooleparasiidid-kimbutavad-pea-igat-laane-eesti-maakoera | Ligi 90 protsenti ranniku lähedal ringi jooksvate koerte väljaheidetest on saastunud pael- või ümarusside munadega, vihjab värske uuring. Lastele koera võtmisest pole järelduste valguses siiski vaja loobuda, sest riskide maandamiseks jagub küllaga lihtsaid lahendusi. |
"Pühapäeval rääkisime Artjomiga telefonis, ta kinnitas, et nagu ta kohtumisel ütles, tahab ta väga koondises mängida. Aga nüüd seoses keerulise olukorraga Ukrainas, kus tal on palju sugulasi, ta vabandas ja palus perekondlike asjaolude tõttu teda koondisesse mitte kutsuda. Leppisime kokku, et hoiame temaga ühendust ja jälgime tema esitusi Zeniidi eest," vahendas Venemaa jalgpalliliidu pressiteenistus.
Märtsi alguses võttis Dzjuba sõja teemal pikemalt sõna ka oma Instagramis. "Olen igasuguse sõja vastu. Sõda on hirmus. Aga samal ajal olen ka vihkamise vastu, mis võtab iga päevaga üha uusi mõõtmeid. Olen rahvuspõhise diskrimineerimise vastu. Ma ei häbene seda, et olen venelane. Olen uhke. Ja ma ei saa aru, miks sportlased peaksid kannatama," kirjutas Dzjuba. | Vene jalgpallikoondise kapten palus peatreeneril Ukraina olukorra tõttu teda koondisesse mitte kutsuda | https://sport.err.ee/1608532459/vene-jalgpallikoondise-kapten-palus-peatreeneril-ukraina-olukorra-tottu-teda-koondisesse-mitte-kutsuda | Venemaa jalgpalliklubi Peterburi Zeniidi ründaja ning Venemaa koondise kapten Artjom Dzjuba puudub koondise märtsikuu treeninglaagrisse kutsutud mängijate nimekirjast. Venemaa koondise peatreener Valeri Karpini sõnul on see tingitud jalgpalluri enda soovist. |
"Vahelüli" tõmbab seoseid erinevate žanrite ja skeenede vahel. Mis oli selle loomise ajendiks?
Riho Kall: Mäletan, et kui üle-eelmisel sügisel Eleonoraga seda mõtet arutama hakkasime, tundus aeg küps, et koondada töö- ja ressursimahukasse vinüüliprojekti artiste, kelle väärtuslik ja ainulaadne muusika oli tolle hetkeni ilmunud ainult kassettidel või digitaalselt. Nende artistide looming poleks piiratud ressursside ja Eesti kultuurielu iseärasuste tõttu võib-olla kunagi vinüülkandjale jõudnud. Üldist muusikaelu silmas pidades tundus oluline niisugune plaat välja anda.
Eleonora Kampe: Avastasime Rihoga, et mõtleme sarnaselt ja tahaks koostada eksperimentaalse sisuga kogumiku, mis ilmub vinüülplaadil. Tegime esimesed liigutused ja mulle tundub, et pärast seda on kõik loonud ennast ise.
Kuidas sattusid kogumikule just need artistid, keda me sellele kuuleme: Hello Upan, Liz Wirestring, vmr, Road To Saturn, Katariin Raska jt?
R.K.: Ühelt poolt haakub nende looming oma kõlalt, iseloomult ning meie varem ette võetud koostööde kaudu sujuvalt minu ja Eleonora muusikaga. Teiselt poolt õnnestus laiemast helikunstnike seltskonnast, kellega algselt veel ühendust võtsime, kindlale kokkuleppele saada just nendega. Päris projekti alguses oli meil mõte kaasata rohkem erinevaid artiste, kuid see oleks piiranud lugude pikkust vaid 3–4 minutile. Raske oli ka piisavalt ülevaatlikku, mitmekesist, kaasaegset, kuid samal ajal hästi terviklikku valikut kokku panna. Siis aga tundus meile, et igale osalejale võiks rohkem mänguruumi jaguda, ja nõnda andsimegi pikkuseks 7 minutit ühe artisti kohta.
E.K.: Mäletan visooni, mis mul alguses albumi tervikust oli ja hetkel tundub, et lõpptulemus erineb sellest. Minu jaoks olid Hello Upan ja vmr algusest peale sees. Lisaks ma ise häälekunstnikuna, kujutades ette kogumikku, kus ma enda loomingul kõlada laseksin.
"Vahelülil" kõlava muusika kontekstis on palju juttu vabaimprovisatsioonist, helimaastikest, avangardmuusikast ja helikunstist. Millised on need sõnad, mis teile endale "Vahelüli" kuulates pähe tulevad, kui lasta lahti žanritega seotud nimetustest?
R.K.: Sõnastus, mille ma ka Sünoptiku platvormi motoks või lööklauseks kirjutasin, on selline: musikaalne helikunst ja idülliline müra. "Vahelüli" palad ei esinda kõige äärmuslikumat, digitaalsest ületüürimisest küllastatud müramuusikat. Samuti ei keskendu need reaalsusest lõigatud ja väga väheste täiendustega kunstikonteksti toodud puhastele keskkonnahelidele. "Vahelüli" muusika otsib ühisosa mitmete kaasaegsemate suundumuste vahel, olgu selleks siis voolav rütm ja piiranguvaba harmoonia või helitehniliste vahendite aktiivne kasutamine loomingu koostisosana. Mingit nurkapidi on seos olemas ka traditsioonidega – erinevate akustiliste pillide läbiva kasutamise näol. Viimast asjaolu näengi antud kogumiku tugevuse või lisaväärtusena. Arvan, et sünteeshelile suurt rõhku paneval ajahetkel nagu praegu võiks akustilised pillid olla taas värskendav kuulamiskogemus. Tegelikult ma ei vastandaks elektroonilisi ja (elektro-)akustilisi pille, meie plaadil on need loominguliselt läbipõimunud.
E.K.: Saab kuulda hingamisega seonduvaid pille nagu hääl, saksofon ja torupill, peale mille kostavad veel näppimisega seonduvad instrumendid nagu harf, viiul ja kitarr. A-poolel on heli ehk mürasem ja süngem. B-pool on mingis mõttes seikluslikum ja eripalgelisem. Mulle päris meeldib, et A- ja B-pool on iseseisvad tervikud samal kettal.
Ma ise näen seda kogumikku ka kui head läbilõiget eksperimentaalmuusika hetkeseisust, tutvusringi uuele kuulajale. Kas see oli ka teie jaoks osa eesmärgist?
R.K.: Mulle paistis küll, et vinüülplaadile võiks olla rohkem kuulajaskonda kui kassetile või väikese levikuga digiväljaandele. Kindlasti oli ka eesmärgiks tutvustada vähemtuntud või uuemaid tegijaid või näidata tuttavamate loojate uudsemat ja võib-olla pehmemat tahku. Väravana eksperimentaalmuusika maailma mina seda kogumikku enne väga selgelt näha ei osanudki, kuigi nüüd loodan küll, et see vinüülplaat mõjub uuele huvilisele kui kutse Eesti eksperimentaalmuusikute kummalisele mandrile, planeedile või tulnuktsooni.
E.K.: Kui läbilõige, siis kindlasti üks paljudest võimalikest versioonidest. "Vahelüli" lisab kohaliku eksperimentaalse musa skeenele endanäolise väärtuse. Ma soovin sellele kogumikule põnevaid seiklusi koos oma kuulajatega. Kui vinüülplaadid viimaks kohale jõuavad, saab see seiklus ka tõeliselt alata.
Teete mõlemad plaadil muusikutena kaasa. Millest te lugude loomisel lähtusite?
R.K.: Minul oli parajasti töös popurrii-laadne, erinevatest riffidest või teemadest koosnev kitarrilugu. Olin salvestanud selle Liis Ringi ja Christoffer Rutströmi juures ajutises Kassetiputkas Tartu raudteejaama abihoones linnafestivali UIT ajal. Taoline teemast teemasse voolav arendus tundus mulle enda loomingus uudne suund ning arvasin, et liidaksin selle kunagi Underground Foresti järgmise täispika albumi materjalile. Kuigi kassetile salvestatud elektrikitarripartii tundus juba iseenesest üsna valmis, tahtsin lisaks tuua midagi perkussiivset. Nõnda kasutasin trummitaldriku rollis rütmirõhkude väljatoomiseks ühte traadist nõudekuivatusresti, mida lõin puupulgaga. Hiljem täiendasin selle kõlaomadusi arvutis. Kitarri nostalgiline kõlapilt viis mind ka ajas tagasi ruumidesse, mida proovisin ilmekamalt kuulaja kujutlusse tuua makile loetud teksti granulaarsünteesi abil. Võrukeelse laulupartii lisamise mõte tekkis aga tulevase sooloalbumi tervikule mõeldes ja soovist väljendada erinevaid isiklikke mõtteid. Vanem regivärsiline rahvalaul pakub mulle huvi tänu seosele Eesti kultuuri kõige vanemate ja algupärasemate kihtidega, mida tahaksin rohkem tundma õppida.
E.K.: Alguses oli mul mõte salvestada häält abstraktse sooloinstrumendina. Samal ajal aga oli meil Richardiga (Thompson, Road To Saturni teine liige – M.M.) palju salvestusi kogunenud ja meie ühise projekti Road To Saturn lugudega hoog sees. See andiski suuna valida midagi nende salvestuste seast ka "Vahelüli"jaoks.
Kes on need kohalikud artistid, kes sellelt kogumikult küll välja jäid, kuid kelle tegemisi te ise huviga jälgite?
R.K.: Kuivõrd vinüülplaadi väljaandmine on kahjuks kulukas ja tegijatele rahaliselt riskantne projekt, siis mõistetavalt ei olnud paaril muusikul sel põhjusel võimalik ka kaasa lüüa. Esialgse valiku hulgas oli artiste, kelle albumeid on kassetil välja andnud Trash Can Dance või nad ise, kuid ka neid, kellel tolleks hetkeks veel ühtegi albumit polnud, aga kes olid silma jäänud SoundCloudist või interdistsiplinaarsetelt üritustelt. Ma ise jälgingi huviga artiste, kellel on mingi personaalne liikumine, mis on tugevam ja mitmetahulisem kui hetketrendid või valmis mallid. Mõni Heaven's Trumpeti artist on ka minu arvates põnev ja lahe.
E.K.: Marita Lumi Kannelseelikud ja müra/ dub -kunstnik Tont olid need, kellega mina veel rääkisin. Väljajäämise põhjused polnud loominglist laadi – kõik, keda osalema kutsusime, teevad ägedat mussi ja oleksid "Vahelülile" sobinud.
Kas "Vahelülile" on plaanis ka järg teha?
R.K.: Me ei ole veel mõelnud sellest kui jätkuvast seeriast ja vajadus järje järele selgub kindlasti kaugemas perspektiivis. Tegelikult ma loodan, et mõnes pikema ajalooga ja tuttavamas kogumikusarjas nagu "Kohalik ja kohatu", "Toatuur" või "Eesti Pops" ilmuks kunagi rohkem ka sellist eksperimentaalsemat loomingut, juhul muidugi, kui neile kogumikele tulevikus üldse veel järgesid tehakse.
E.K.: Olen isegi mõelnud, et kogumiku pealkiri kõlab nagu sarja nimetus, aga hetkel sellist plaani veel ei ole.
Vahelüli / The Link Between by Various Artists | Eleonora Kampe: "Vahelüli" lisab kohaliku eksperimentaalse muusika skeenele endanäolise väärtuse | https://kultuur.err.ee/1608532393/eleonora-kampe-vaheluli-lisab-kohaliku-eksperimentaalse-muusika-skeenele-endanaolise-vaartuse | Plaadifirma Sünoptik alt eksperimentaalse muusika kogumikalbum "Vahelüli", mille esitluskontserdi saab jälgida 15. märtsil ka ERR-i kultuuriportaalist. Müürilehele andsid intervjuu "Vahelüli" koostajad Riho Kalli (Underground Forest) ja Eleonora Kampe (Road To Saturn). |
Crystal Palace valmistas Cityle peavalu ka sügisel, kui oktoobris võttis Pep Guardiola juhendatav tiim vastu 0:2 kaotuse.
Kuigi Manchester City valdas 74 protsenti mänguajast palli, ei suutnud nad palli võrku sahistada. Crystal Palace sai kirja seitse ning City 18 lööki.
Praegu on City (70 punkti) vahe neid jälitava Liverpooliga neli punkti. Juhul kui kolmapäeval alistavad Jürgen Klopi hoolealused Arsenali, on vahe vaid üks punkt ning mõlemal tiimil ees võrdne arv kohtumisi.
Crystal Palace asub 34 punktiga tabeli 11. real. Viimases neljas kohtumises on klubi olnud võitmatu ning 10. kohal olevast Southamptonist ollakse ühe punkti kaugusel. | Manchester City kaotas Palace'i vastu taas punkte | https://sport.err.ee/1608532384/manchester-city-kaotas-palace-i-vastu-taas-punkte | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas mängis esmaspäeval tabeliliider Manchester City väravateta viiki Crystal Palace'iga. Sellega jättis tiim kasutamata võimaluse tõusta kuue punktilise eduga liiga tippu. |
"Me peaksime ühiskonnas õpetama inimesi, et nad võtaksid ise vastu otsuseid oma tervise kohta," rääkis Lutsar teisipäeval jätkuvast maskikandmise kohustusest Eestis.
"Mitte nii, et keegi käsib ja siis inimene otsib viise, kuidas sellest kohustusest kõrvale hiilida. Vaktsineerimisega on sama teema: inimene peab võtma selle üsna suure vastutuse enda tervise eest. Mulle hakkab silma, et need maskid on lõua all, seal pole sel mingit mõtet. Kui inimene saaks ise otsustada, siis ta seda maski sinna lõua alla ei paneks. Meil on ammu aeg, et õpetame inimesed ise tervislikult käituma: kus on maski vaja ja kus seda pole," rääkis Lutsar.
Tema sõnul on teaduslik seisukoht, et ka kirurgiliste maskide kandmine pole nii tõhus. "FFP2-tüüpi maskide tõhusus on palju suurem: neid peaksid kandma inimesed, kellele nakatumine kujutab eriti suurt ohtu. Riidest maskidel on aga visuaalne efekt. Iga inimene peaks saama teha otsuse, kus maski kanda ja valida endale ka sobiva maski," sõnas Lutsar.
Omikron muutis mängu väga palju, sest ta põgeneb immuunsuse eest ära: nii vaktsiini tekitatud kui ka eelneva haiguse tekitatud immuunsuse eest, teatas Lutsar. "Kõige tipuks on omikroniga veel see, et omikron-1 tekitatud immuunsus ei pruugi aidata omikron-2 vastu. See on inimkonnale halb uudis. Kõik teavad neid, kes olid jaanuaris haiged ja on nüüd uuesti märtsis," rääkis Lutsar.
Sama tendents on ka teistes riikides. "Kui vaatame hea vaktsineeritusega riike, nagu Taani ja Suurbritannia, siis Taani erinevus on see, et neil oli ära omikron-1 ja nüüd nad on täielikult omikron-2 lainel. Haiglasse tulijate arv on Taanis üle tuhande, headel aegadel oli see 700 ringis. Eelmisel nädalal raporteeriti Taanis ka liigsuremus. Ühendkuningriik oli väga kaua omikron-1 maa, nüüd on nemadki omikron-2 lainel ja nakatumine seal tõuseb," rääkis Lutsar.
Eesti on nende kahe riigi vahepeal: omikron-2 osakaal pole nii suur kui Taanis, aga kuskil 60 protsenti viirusest on omikron-2, ülejäänud omikron-1 ja delta on täiesti kadunud.
Omikronil on tõenäoliselt sesoonne element, nagu kõigil respiratoorsetel nakkushaigustel, loodab Lutsar. "Kui vaatame Lõuna-Aafrikat, siis see haigus tuli nende suvel. Seal oli omikron väga lühiajaline. Teada on, et kõik respiratoorsed viirused on sesoonsed, neile meeldib jahe ja niiske ilm. Lootust on, et suvel läheb kergemaks, kuigi ka Austraalia ja Uus-Meremaa puhangud olid nende suve ajal," rääkis Lutsar.
Eestis on inimesed vaktsineeritud ja ka rohkem läbipõdenud võrreldes nende riikidega, kus on haigust seni vähem olnud.
Rangeid piiranguid pole vaja
"Koroonale tuleb aitäh öelda, et ta annab meile hingamisruumi, ta käib lainetena, millel on tipp ja langus. Ajal, mil nakatumine on väiksem, tuleks sügisesed plaanid valmis teha, et kuidas me selle viirusega saame koos elada. Millised on piirangud, millal neid on üldse vaja või hakkame harjutama inimeste käitumist ümber. Inimesed ei pea enam piirangutest kinni, ma ei kujuta ette meil tuleks neljas aasta väga rangete piirangutega. Need peavad olema ikka sellised, millega on võimalik elada," rääkis Lutsar.
Mõnedel inimestel on tekkinud eri nakkushaiguste, nagu lastehalvatus ja leetrid, kartus ka seoses Ukrainast vastuvõetavate sõjapõgenikega. Lutsar pole nõus väitega, nagu kujutaksid ukrainlased meile nakkusohtu. "Ei saa öelda et Ukrainas oleks lastehalvatus laialt levinud, seal olid üksikud juhtumid n-ö taskutes. Eri kohtades on eri info selle kohta, ühes kohas öeldi, et see oli vaktsiiniviirus, mis hakkas levima, teine teade oli, et see sai sisse toodud Tadžikistanist," selgitas Lutsar.
Vaktsineerimise teemat peaks Ukraina põgenikele siiski teadvustama, aga tegema seda diskreetselt, nende traumat arvestades. "Inimestele, kes on teinud läbi jubeda kogemuse, jõuavad siia magamata ja söömata, tuleb anda paar-kolm päeva taastumiseks. Pärast seda tasuks uurida, millised on nende vaktsineerimiseplaanid ja vaadata, kuidas nendega edasi minna. Kindlasti tuleb neile pakkuda kõiki vaktsiine, mida riikides tehakse," sõnas Lutsar.
Tema sõnul pole Ukrainas Covid-19 vaktsineerimise tase väga kõrge, kuigi Ukraina valitsus tegi suuri pingutusi: inimestele maksti ja eakamatele anti nutitelefonid. "Kingitustega ei saa väga vaktsineerimise taset tõsta. Aga meil on kohustus pakkuda siia jõudnud ukrainlastele koroonavaktsiine," lisas Lutsar.
Lutsar rääkis ka, et heites pilgu Ukraina lähiriikidele, kuhu on saabunud alates sõja algusest väga palju sõjapõgenikke, ei tundu, et neil oleks viimase kahe nädala jooksul hakanud koroonasse nakatumine kasvama. | Irja Lutsar: maskid peaksid olema vabatahtlikud | https://www.err.ee/1608532267/irja-lutsar-maskid-peaksid-olema-vabatahtlikud | Maskikandmine tuleb teha vabatahtlikuks ja kui neid kanda, siis ainult FFP2 maske, sest teised on omikroni puhul lihtsalt näokaunistus, sõnas viroloogiaprofessor Irja Lutsar ERR-ile. Piirangutelt tuleks tema hinnangul üle minna isikliku vastutuse arendamisele. |
Serdar Berdõmuhhamedovi võit, mille tagas 73 protsenti häältest, oli oodatav, kuna riiki seni oma kindla kontrolli all hoidev autoritaarne Gurbangulõ Berdõmuhhamedov oli oma poja tõstnud riigis tähtsuselt teisele positsioonile, andes sellega selge vihje, keda oma ametijärglaseks soovib. 40-aastane Serdar Berdõmuhhamedov on praegu riigi asepeaminister.
Gaasirikkas Türkmenistanis puudub tugev poliitiline opositsioon. Valimistel kandideeris veel kaheksa inimest, kellest mõned olid täiesti tundmatud madala taseme ametnikud.
Türkmenistani põhiseaduse kohaselt on presidendi ametiaja pikkuseks seitse aastat.
Türkmenistani meedia kutsub Serdar Berdõmuhhamedovit "rahva pojaks", tema isa, kes kavatseb nüüd jätkata riigi parlamendi ülemkoja esimehena, on tuntud hüüdnime Arkadag all, mis tähendab kaitsjat. | Türkmenistani presidendivalimised võitis senise liidri poeg | https://www.err.ee/1608532348/turkmenistani-presidendivalimised-voitis-senise-liidri-poeg | Türkmenistani presidendivalimised võitis riigi senise presidendi Gurbangulõ Berdõmuhhamedovi poeg Serdar, teatas riigi keskvalimiskomisjon teisipäeval. |
Koos Luisiga esimeses kvalifikatsioonis võistelnud Sikk jäi poolfinaali ukse taha 15 sekundiga. Sikk ujus 150 meetrit ajaga 1.44, sõitis kolm kilomeetrit ratast ajaga 4.47 ning jooksis ühe kilomeetri ajaga 3.13. Eestlase koguaeg 10.17 andis šveitslase Fabian Meeuseni (9.56), prantslaste Luisi (9.59) ja Raphael Montoya (10.02), sakslase Linus Lehneni (10.02) ning poolaka Mateusz Gluszkowski (10.09) järel kuuenda tulemuse. Edasi pääsesid esimesed neli sportlast.
"Eelvõistlusega jään päris rahule, tegin head vahetusalad," kommenteeris Sikk. Lohutusvoorus sai Sikk ajaks 10.24 ning pidi leppima üheksanda tulemusega. "Ma ei saanud kahjuks esimesest vahetusalast hästi minema ja ei jõudnud rattas enam peagrupile järele sõita," jätkas Sikk. "Kui oleksin suutnud teise vooru jooksu esimese vooru võistlusega kokku panna, oleksin võinud päevaga rahule jääda. Praegu jääb veidi kripeldama."
Angerjärv pidi oma kvalifikatsioonis leppima 12. ehk viimase kohaga, saades koguajaks 10.42. Ta ujus 150 meetrit ajaga 1.42, sõitis kolm kilomeetrit ratast ajaga 4.48 ning jooksis ühe kilomeetri ajaga 3.24. Kvalifikatsiooni kolm kiireimat olid ungarlane Csongor Lehmann (9.52), tšehh Tomas Zikmund (9.53) ja prantslane Kilian Carpentier (9.53).
"Esimeseks võistluseks oli päris uus ja huvitav kogemus. Esimeses voorus oleks võinud tunne olla veidi parem. Ei tundnud end ujumises kõige paremini ning vahetusalaga kaotasin palju aega. Jäin seetõttu grupist maha ning jooksus ei olnud täna samuti üldse head tunnet," rääkis Angerjärv.
Lohutusvoorus sai Angerjärv 11. koha ajaga 10.33 (ujumine 1.45; ratas 4.52; jooks 3.17). Seejuures võistlesid eestlased ühes stardis. "Teise vooruga võib rohkem rahule jääda. Tulin ujumises neljandana välja, aga suutsin siiski esimese vahetusalaga kaotada aega, kuna ei oska kiivrit kinni panna," jätkas Angerjärv. "Jäin jälle suurest grupist maha. Jooksin kiiremini kui esimeses voorus, aga siiski ei olnud head tunnet."
Võistluse võitis Luis ajaga 9.33, edestades A-finaalis hispaanlast Genis Graud (9.34) ja ungarlast Lehmanni (9.35). Naiste seas teenisid kaksikvõidu sakslannad Eim (10.35) ja Lisa Tertsch (10.37). Kolmanda koha pälvis belglanna Jolien Vermeylen (10.38). | Euroopa karikasarja etapil triatlonis võidutsesid Vincent Luis ja Nina Eim, eestlased poolfinaalidesse ei jõudnud | https://sport.err.ee/1608532051/euroopa-karikasarja-etapil-triatlonis-voidutsesid-vincent-luis-ja-nina-eim-eestlased-poolfinaalidesse-ei-joudnud | Prantsusmaal Lievinis toimunud esimesel triatloni Euroopa karikasarja etapil pälvisid esikohad prantslane Vincent Luis ja sakslanna Nina Eim. Eestlased Armin Angerjärv ja Johannes Sikk poolfinaalidesse ei jõudnud. |
Aprilli esimesel päeval muutub tavapäraselt kõrgete riigiteenijate, sealhulgas presidendi, ministrite ja riigikogu liikmete, ametipalk. Indeksi, mille järgi palgad muutuvad, arvutab märtsi keskpaigaks välja rahandusministeerium.
Tänavune indeksi väärtus on 1,079. Sellega korrutatakse läbi kõrgeimate riigiteenijate indekseeritud kõrgeim palgamäär ehk palganumber, mida neli kõrgeimat riigiteenistujat on alates 1. aprillist 2021 saanud.
1. aprillist on vabariigi presidendi Alar Karise, riigikogu esimehe Jüri Ratase, peaministri Kaja Kallase ja riigikohtu esimehe Villu Kõve palk 7303 eurot. See on kuni järgmise aasta 31. märtsini riigiteenijate kõrgeim palgamäär.
Teiste kõrgete riigiametnike palkade arvutamiseks korrutatakse kõrgeim palgamäär läbi koefitsiendiga.
Riigikogu aseesimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigikohtu liikme, riigi peaprokuröri, ministri, riigisekretäri, riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe palga koefitsient on 0,85 ning ametipalk alates 1. aprillist seega 6207 eurot (seni 5753 eurot).
Riigikogu komisjoni aseesimeeste ja fraktsiooni aseesimeeste ning ringkonnakohtu kohtuniku koefitsient on 0,75 ning nende palk on 5477 eurot (seni 5076 eurot).
Riigikogu liikme ning maa- ja halduskohtu kohtuniku koefitsient on 0,65 ja palk seega 4746 eurot (seni 4399 eurot).
Riikliku lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palga koefitsient on 0,55 ja 1. aprillist palk 4016 eurot (seni 3722 eurot).
Eesti Panga nõukogu esimees saab 1. aprillist palka 2556 eurot (koefitsient 0,35, seni oli palk 2368 eurot ) ja nõukogu liige 1825 eurot (koefitsient 0,25, seni oli palk 1692 eurot).
Kantslerite põhipalk on seaduse järgi 90 protsenti ministrile makstavast ametipalgast ehk 1. aprillist on see 5586 eurot (seni 5177 eurot).
Kõrgeima palgamäära indeksi arvutab rahandusministeerium igal aastal 15. märtsiks välja nii, et indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Selleks korrutatakse tarbijahinnaindeksi kasv 0,2-ga ja pensionikindlustuse laekumise kasv 0,8-ga ning korrutised liidetakse.
Aastal 2021 oli kõrgeima palgamäära indeks 1,016. | Presidendi ja peaministri palk tõuseb 7303, riigikogu liikmel 4746 euroni | https://www.err.ee/1608532333/presidendi-ja-peaministri-palk-touseb-7303-riigikogu-liikmel-4746-euroni | 1. aprillist tõuseb kõrgeimate riigiteenijate – vabariigi presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe – palk seniselt 6768 eurolt 7303 eurole ehk kaheksa protsenti. |
New Yorgi seaduste kohaselt ei saa Irving mängida kodumängudes, kuna New Yorgis asuvatelt töötajatelt nõutakse koroona vastu vaktsineerimist. Kuigi linnapea Eric Adams leevendas sel kuul mõningaid vaktsiininõudeid, jättis ta erasektorile reeglid kehtima. NBA tervise- ja ohutusprotokollide kohaselt on meeskonnad kohustatud järgima kohalikke reegleid.
Irving käis mängul pealtvaatajana, istekohaga esireas. Netsi juhatus keeldus kommentaaridest, kuid Netsi ründaja Kevin Durant nimetas reeglit pärast mängu naeruväärseks. Ta kritiseeris ka linnapead. "Praegu on lihtsalt tunne, et keegi üritab teha avaldust või näidata oma autoriteeti," ütles Durant ajakirjanikele. "Kõik siin otsivad tähelepanu. Just seda ma tunnen, et linnapea tahab praegu - natuke tähelepanu," lisas ta.
Meeskonna 68 mängust on Irving mänginud vaid 18, osaliselt seetõttu, et mandaat keelab tal kodumängudes osaleda ja ta on keeldunud vaktsineerimisest. Võõrsilmängudes on Irving väljakule pääsenud. Vaid veel Toronto, kus mängib Raptors, on keelanud vaktsineerimata külalismängijatel võistlemise.
Ka NBA nõudis enne hooaega mängijatelt vaktsiinikohustust, kuid mängijate liit oli sellele vastu. | Netsile määrati vaktsineerimata Irvingu riietusruumi laskmise pärast 50 000 dollarit trahvi | https://sport.err.ee/1608532261/netsile-maarati-vaktsineerimata-irvingu-riietusruumi-laskmise-parast-50-000-dollarit-trahvi | NBA määras Brooklyn Netsi korvpalliklubile 50 000 dollari suuruse trahvi, sest pühapäevases kodumängus New York Knicksi vastu lasi tiim riietusruumi oma Covid-19 vastu vaktsineerimata mängija Kyrie Irvingu. |
Ühel väikesel Riigil oli oma Kaitsevägi. Jõukuse edenedes ehitati Kaitseväele üks baas, seejärel teinegi. Baasidesse soetati tehnikat, kuid millist, see on sõjasaladus ning polegi selle jutu jaoks oluline.
Üks masin pandi igaks juhuks valmidusse, et vaenlase ilmumisel saaks koheselt reageerida. Vaenlane näitaski end. Lahinguvalmis meeskond hüppas masinasse ja oli valmis garaažist välja sõitma, kui juhtus tõrge. Garaaži värav ei avanenud. Kalli tehnika jaoks oli soetatud kallis valvesüsteem ning eriline väravalukk. Viimase hoolduseks ja remondiks oli ette nähtud protseduur, mida keegi peale selleks palgatud firma töölise teostada ei tohtinud.
Ahjaa, Riik oli oma Kaitseväe haldamiseks loonud ka Kontori, mis tegeles selle mainitud firmaga ning palkas ka Baasi töölisi. Kontori eeskujul ja tema reeglite alusel käis tööline oma töökohal, kellast kellani vastavalt töölepingule.
Läks aga nii, et seesama kõnealune õnnetu juhtum toimus tööpäeva lõpus. Protseduuri järgimine viinuks töölise tööpäeva ettenähtud ajast pikemaks ja takkapihta polnud lootustki saada firmast vajalikku toetust. Tööpäeva lõpp on ju püha, Kõige targem oli töölise arvates alustada garaaži värava luku remondiga järgmisel hommikul.
Baasi ülem oli üdini sõjaväelane ning otsustavate liigutustega likvideeris värava luku rikke. Tööline seepeale kirjutas pika kaebuse, kuidas Baasi ülem oli eiranud kõiki protseduuri reegleid. Olgu märgitud, et Baasi ülem oma tegevusega võis oma elu ohtu panna, kuid aruka inimesena oskas ta end kaitsta. Seevastu Staabi ja Kontori silmis oli ta nüüd kurjategija ning seal ta end kaitsta enam ei suutnud.
Staap oli sarnaselt Kontorile samuti muutunud asutuseks, kus töö käis kellast kellani. Tööpäeva lõpus oli lausa ohtlik liikuda koju ruttava inimvoolu vastu. Kuid Baasi ülem võeti letti hommikupoole ning aega asja uurimiseks jätkus. Iseenesest palju uurida polnud vaja ning Baasi ülem määrati kogu selle vahejuhtumi eest tankistiks.
Nüüd aga tulid esile muud probleemid. Peale otsustavat koosolekut hiilis tankistiks määratud Baasi ülema juurde Staabi ülema referent ning uuris, mida see peaks tähendama. Referent tegeles küll paberitega ja kohvimasinaga, kuid erinevalt kohvimasina sisust jäi tal siiski paberite sisu osas teadmistest puudu.
Lisaks oli arutelu käigus öeldud palju lühendeid ja mida iganes, kuid polnud juttugi sellest, kes mida pidi nüüd tegema. Ja ega see polnudki referendi töö, talle oli oluline ühe järjekordse koosoleku protokolliga maha saada.
Mis iganes, sinna (paberitesse) see asi jäi ning Baasi ülem sai tankisti rollis olla ainult koosoleku vältel. Ehtsa ohvitserina püüdis ta hiljem nii Kontoris kui ka Staabis asju selgitada, rõhudes lahinguvalmiduse teemale, kuid ametnikele ja staabirottidele see ei mõjunud. Neil oli muudki tegemist. Neil oli päevakorras konsolideerumise teema.
*
Eelnev mõistujutt võib nii mõnelegi näida tobedana, kuid need, kes teavad kaitseväe siseelust rohkem, võivad ka midagi äratuntavat leida. Kes muheleb, kes kiristab hambaid, kuid see ei muuda asjaolu, et nii mõndagi tuleks meil paremini korraldada ja teha.
Oma riigikaitse ülesehitamise ja arendamise käigus oleme saanud palju võimalusi õppida teiste kulul, otseses ja kaudses mõttes. Õppida on aidanud osalus rahvusvahelistes operatsioonides Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, Afganistanis, Iraagis, Malis, kuid ka sõjad, kus meid polnud: Tšetšeenia, Gruusia, nüüd Ukraina.
Kolme aastakümne jooksul on meie riigikaitse olnud totaalne, laiapõhjaline, laiapindne jne, kuid kõige tähtsam, oleme nüüd NATO liikmesriik ning kaitseplaneerimine näikse olevat paika loksunud. Mis sest, et algul koostasime pikaajalisi plaane igal aastal ja reformisime paberile pandud struktuure jms ainult paberil.
Niikuinii pole erakonnad vettpidava kokkuleppeni jõudnud ning pikaajaliste plaanide tagatiseks on ainult riigikaitse eelarve protsendid SKP-st ja riigihangete lepingud. Arengustrateegia vajaks ka plaanidele reaalseid tagatisi, et mitte jääda visklema erinevate ootamatuste keeristes.
Ka aastaeelarvega määratletud tegevuse puhul juhtuvad ootamatused lisaks tavalisele teenistusele. Jah, eks kõike peab arutama, kuid lõpuks peab jõudma konkreetsete tegudeni. Komisjonide, projektide jms. tekitamise osas teab rahvasuu nii mõndagi, mis sellest tuleneb. Midagi ei juhtu, paremal juhul fikseeritakse õppetunnid ja sinna see jääb.
"Kuigi meil on kindraleid seal tipus palju, on kindral siiski pea ja tema põhiroll on mõttetöö. Ja kindral meil ei käigi kepiga kaenla all."
Üks väga lihtne lahendus on luua kaitseväe peastaabi struktuuris direktori ametikoht, kuhu määratakse särasilmne ja arukas kolonelleitnant. Kunagi mõisaajal võis see olla kubjas, kuid ka praegu on vaja niisugust motiveerivat tegelast, ehkki piitsa anda ei tohi. Kuigi meil on kindraleid seal tipus palju, on kindral siiski pea ja tema põhiroll on mõttetöö. Ja kindral meil ei käigi kepiga kaenla all.
Igast arutelust (mis vahel pikkadel kasututel koosolekutel juhtuvad) ja asjalikest ettepanekutest, mis kaitseväest saabuvad, tuleb leida iva, määratleda reaalne tähtaeg ja panna keegi vastutama, et see iva lõpuks kasvaks ka vajaliku suuruse ja küpsuseni.
Direktor koostab sellise konkreetse paberi (task list), edastab vajalike ametiisikuteni ja jälgib, et ülesannete täitmine liiguks vajalikus tempos. Et see protsess ei muutuks tühjaks lobaks a la"tõhustada, parendada, suurendada jne", peavad koos ülesandega kaasnema ka vajalikud ressursid. Selline ametikoht pole minu leiutis, paljud liitlasriikide ja NATO staapide tööga tutvunud meie kaitseväe ohvitserid teavad seda ammu.
*
Siinkohal pöördume veidi tagasi eelneva mõistujutu juurde. Kui Kontor on kõik hoovad enda kätte krabanud, siis ei Staap ning veel enam alluvad väeliigid ja üksused ei suuda reageerida ja tegutseda väikeste, rääkimata suuremate ootamatuste puhul.
Kaitsevägi on loodud just kõige hullemate ootamatuste puhuks ning vastavate ülesannete täitmiseks on vaja inimesi ja raha. Tsiviilsete asutuste personalitöös on vaja piisavalt head valikusüsteemi ning värskelt ametisse astunud inimestel kohanemisaega, kuid kaitseväelaste puhul on tegemist erilise toiminguga.
Märksõnaks on surmaoht, mille tunduvaks vähendamiseks on vaja leida õige inimene õigele kohale ning harjutada kokku üksused ja staabid. Drill, mis sealjuures toimub, nõuab palju aega ja ka ressursse (loe- raha). Mikromanageerimise tõstmine mingi ühe tähtsa Kontori tasemele tähendab Kaitseväe lõppu.
Kui nooremohvitser on täielikult kammitsetud ja tal pole maast-madalast millestki muust aimu, kui "... ja edasi teenida", siis kasvabki üles kõrgem ohvitser, kes ei jaga ressurssidest ja iseseisvast mõtlemisest-tegutsemisest mõhkugi. Lisaks, kui palju ka ei püütaks kehtestada vastupidist, st pelgalt avalikku teenistust kaitseväes, on vaja mõista, et kaitseväeteenistus pole kellast kellani kontoritöö. Lahinguvalmidus on siiski prioriteet ja ootamatuste puhul tuleb tegutseda koheselt.
Võib-olla see kõik on veidi üle võlli jutt, kuid asi liigub sinnapoole ning ma tõesti ei soovi, et initsiatiivsete ohvitseride asemele tuleksid meil tankistid selle sõna halvas tähenduses. Me räägime ka ressurssidega tagatud detsentraliseeritud juhtimisest.
Muidugi läheks kõik veelgi paremini ka paljudes teistes valdkondades, kui tekiks konkreetsus ja vastutus ametkondades, kus viimase paari aasta jooksul on tulnud seista silmitsi tõsiste probleemidega, olgu see pandeemia või praegune migratsioon.
Kui ma mainisin vajadusest kokku harjutada kaitseväe üksusi ja staape, siis sarnane reaalne koostegutsemisvõime peab tekkima ametkondade vahel ning ka sisepoliitilisel rindel, erakondade vahel. Oleme ju näinud neis nii tankiste kui ka tankistikandidaate. Sõnu üksmeelest suure eesmärgi nimel on öeldud palju, nüüd on vaja tegusid. Õppimise vajadust on juba palju rõhutatud, kuid vastavate õppetundide sõnad tuleb mitte ainult plaanidesse sätestada, vaid ka realiseerida. | Vello Loemaa: tankisti saatus | https://www.err.ee/1608532273/vello-loemaa-tankisti-saatus | Kolme aastakümne jooksul on meie riigikaitse olnud totaalne, laiapõhjaline, laiapindne jne, kuid kõige tähtsam, oleme nüüd NATO liikmesriik ning kaitseplaneerimine näikse olevat paika loksunud, kirjutab Vello Loemaa. |
Võiduga jõudis Sakkari oma karjääri jooksul teist korda Indian Wellsi kaheksandikfinaali. Kvitova alistamiseks kulus tal vaid 65 minutit.
Tšehhitaril oli probleeme servimisel, kokku kogus ta viis topeltviga. Kahekordne Wimbledoni võitja Kvitova loovutas murdepalli esimese seti kaheksandas geimis ega saanud mängu käima enam kordagi, teise seti võitis Sakkari 6:0.
"Mul oli natuke raske tema serviga harjuda," ütles eelmisel aastal US Openil poolfinaali jõudnud Sakkari. "Kui ma ta murdsin, tundsin lihtsalt, et see oli õige viis ta servidele vastata ja olin väljakul väga kindel."
Järgmisena läheb Sakkari vastamisi Daria Saville'iga.
Hiljem samal päeval langes konkurentsist 13. asetusega kahekordne Indian Wellsi turniiri võitja Victoria Azarenka (WTA 15.), keda 6:3 6:4 võitis Kasahstani mängija Elena Rybakina (WTA 20.). | Sakkari tõrjus Kvitovi kindlalt Indian Wellsi konkurentsist välja | https://sport.err.ee/1608532090/sakkari-torjus-kvitovi-kindlalt-indian-wellsi-konkurentsist-valja | Maria Sakkari (WTA 6.) sai Indian Wellsi kolmandas ringis kirja viis ässa, alistades tšehhitar Petra Kvitova (WTA 31.) 6:3 6:0. |
"Meie auväärse ülikooli agarus selles küsimuses oli lausa piinlik. Siia õppima tulijad näitavad ju oma sammuga soovimatust alluda poliitilisele ajupesule Putini Venemaa ülikoolides, valides selle asemel haridustee demokraatlikus Euroopas. Peaksime seda soovi tervitama ja sellele kaasa aitama, mitte neid noori inimesi eemale tõukama," ütles Lauristin ühiskonnateaduste instituudi väljaandele "Peegel".
Lauristini ei veena rektoraadi selgitus, nagu võiks Venemaalt ja Valgevenest tulevate üliõpilaste seas leiduda "Putini agente", keda ülikoolil on võimatu välja sõeluda.
Lauristini hinnangul on väga oluline teha vahet Vene riigi ja vene kultuuri vahel.
"Ega asjata pole Venemaal kriitiliselt mõtlevad kunstiinimesed ja ajakirjanikud sattunud kõige jäigema tsensuurisurve ning ka otseste repressioonide alla ning paljud neist on sunnitud kodumaalt lahkuma," ütles Lauristin.
Praegu õpib Tartu Ülikoolis 257 Vene ja 25 Valgevene kodakondsusega üliõpilast.
Tartu Ülikooli senat otsustas, et järgmisel õppeaastal ei saa bakalaureuse- ega magistriõppesse kandideerida Venemaa ja Valgevene kodanikud, kel puudub Euroopa Liidus elamisluba või pikaaegne viisa. Selline samm pälvis kriitikat tudengitelt ja vilistlastelt. President Alar Karis nimetas otsust vastuoluliseks.
13. märtsil kirjutasid 124 õppejõudu ja töötajat neljast Eesti ülikoolist (Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist) alla avalikule kirjale, milles ei toeta üliõpilaskandidaatide kõrvale jätmist nende kodakondsuse alusel.
"Ega asjata pole Venemaal kriitiliselt mõtlevad kunstiinimesed ja ajakirjanikud sattunud kõige jäigema tsensuurisurve ning ka otseste repressioonide alla ning paljud neist on sunnitud kodumaalt lahkuma," ütles Lauristin. | Lauristin Vene üliõpilaste keelust: pean seda kahetsusväärseks | https://www.err.ee/1608532258/lauristin-vene-uliopilaste-keelust-pean-seda-kahetsus-vaarseks | Emeriitprofessor Marju Lauristin nimetas Tartu Ülikooli otsust mitte võtta uuest aastast õppima Venemaa ja Valgevene kodanikke, kel puudub varasemast Euroopa Liidus elamisluba, kahetsusväärseks. |
Mis toimub Putini peas? Kõik küsivad seda. Presidendid, analüütikud, luurajad. Sõjaväelased, üliõpilased, pensionärid. Emad, isad, pojad, tütred. Õed ja vennad, venelased ja mittevenelased. Kümned miljonid inimesed on sõjakoleduste keskel. Miljonid on jäänud koduta. Sadade miljonite inimeste elus on mobiiltelefoni või televiisori vaatamine omandanud hoopis teise ja ärevust tekitava tähenduse.
Millal ja kuidas see ükskord lõpeb ja mis siis saab? Mis toimub Putini peas? Millal ta lõpetab? On tal mingi eesmärk?
Ma arvan, et Vladimir Putini peas on terviklik, aastatega kristalliseerunud maailmapilt. Putin ei ole hulluks läinud vanadusnõtruse käes kannatav mees. Ei. Ehk sööb ta tõesti mingit sorti hormoonravimeid ja see muudab tema vaimset seisundit. Ei tea.
Ikkagi on ta suure sisendusjõuga esineja. Hea argumenteerija, oma seisukohtade kaitsja. Ta on visa, sihikindel juht. Tänu oma võimekusele, tänu Venemaa traditsioonidele, tänu oma nahaalsusele ja spetsiifilisele koolitusele on ta enesele kindlustanud diktaatorliku ainuvõimu. Ta liigub seatud eesmärgi poole süsteemselt läbi aastate. Tegelikult juba läbi aastakümnete.
Oma võitluse sisu, uue maailmakorra loomise idee ja suunad sõnastas Putin jahmatava avameelsusega juba 2007. aastal Müncheni julgeolekukonverentsil. Kuulajateks maailma mõjuvõimsaimad otsustajad. Kuulasid, jahmusid, kehitasid õlgu.
Elu läks edasi, Putin töötas edasi. Ma arvan, et eeskätt kolmes olulisemas suunas:
sõjalise võimsuse kasvatamine ja teatavates aspektides läänest ülekaalu saavutamine;
propaganda ja hirmutamine. Süsteemne, aastaid kestev ajupesu koos teisitimõtlejate vaigistamise ja vangistamisega;
omaenese võimu kindlustamine, absoluutse ja ajaliste piirideta võimu saavutamine.
Selle sihikindla mehe tervikliku maailmapildi kohta ühte mõistet otsides: suurvene šovinism. Oma eesmärkide elluviimisel on Putin otsusekindel, hoolimatu, valelik. Inimene, kes läheb sõna otseses mõttes üle laipade. Toeks isiklik ainuvõim tuumariigi üle. Väga ohtlik.
Putin on kuulutanud, et tema eesmärk on Ukraina demilitariseerida ja denatsifitseerida. Demiltariseerimise eesmärk on luua riik või maa-ala kus pole sõjaväge. See on Ukraina sõjaväe likvideerimine.
Denatsifitseerimise termin tuli kasutusele teise maailmasõja järel Saksamaal. Natsidega koostööd teinute vastutuse selgitamiseks ja nendele karistuste määramiseks jagati inimesed gruppidesse:
Peasüüdlased (Hauptshuldige). Kohene arreteerimine. Eeldatav karistus surm, sunnitöö. Süüdlased (Schuldige/Belastete). Sellesse rühma kuulusid aktivistid, militaristid ja kasusaajad. Neid ootas sunnitöö vangilaagris või ülesehitustöödel, vangla kuni kümme aastat.
Väiksemad õigusrikkujad (Minderbelastete). Määrati kehtestatavate tingimuste loetelu ja katseaeg kaks-kolm aastat. Näiteks kehtestati keeld töötada teatud ametites. Kaasajooksikud, järgijad (Mitläufer). Rakendusid piirangud reisimisele, tööhõivele. Piirati poliitilisi õigusi, määrati trahvid. Vabastatud (Entlastete). Need, kelles suurt ohtu enam ei nähtud.
Saksamaal langes uurimise alla mitu miljonit inimest. Üle 500 000 inimesi saadeti vangilaagritesse.
Putin pole täpsustanud, mida denatsifitseerimine tema interpretatsioonis tähendab. Juudi päritolu Ukraina president Volodõmõr Zelenski kuulub muidugi peasüüdlaste hulka. Venemaa prokuratuur on aegsasti ette valmistanud vajalikke toimikuid. Üle poolesaja, enamasti kõrgema Ukraina tegelase nime on suure propagandahooga ja fotosid eksponeerides teistele hoiatuseks ka teatavaks tehtud.
Ukraina ja Poola piiril lausus sõja jalust põgenev naisterahvas, et kui 80 aastat tagasi põgenesime sakslaste eest Venemaale, siis nüüd venelaste eest Saksamaale. Kõik on muutunud. Peasüüdlane on Putin. Koos süüdlaste, õigusrikkujate ja kaasajooksikutega. | Andres Kollist: denatsifitseerimine ja Putini pea | https://www.err.ee/1608532237/andres-kollist-denatsifitseerimine-ja-putini-pea | Oma eesmärkide elluviimisel on Vladimir Putin otsusekindel, hoolimatu, valelik. Inimene, kes läheb sõna otseses mõttes üle laipade, toeks ainuvõim tuumariigi üle, kirjutab Andres Kollist. |
Masters 1000 kategoorias ehk kõrgeima kategooria tenniseturniiril juhib Nadal võitudega kõiki mängijad alates sarja algusest 1990. aastal. Teisel kohal on Roger Federer 381 mänguga ning kolmas on Novak Djokovic, kellel kirjas 374 võitu.
Three-time @BNPParibasOpen champion @RafaelNadal earns 400th #ATPMasters1000 win by beating Daniel Evans 7-5 6-3 in #IndianWells 3R.
Nadal leads all players in #ATP Masters 1000 wins since the series started in 1990. @RogerFederer is 2nd with 381 and @DjokerNole is 3rd with 374.
— ATP Media Info (@ATPMediaInfo) March 14, 2022
Nadal jätkab 2022. aastat kaotusteta, sellel hooajal on kolmekordne Indian Wellsi võitja võitnud kõik 17 matši. | Nadal sai kirja 400. kõrgeima kategooria tenniseturniiri võidu | https://sport.err.ee/1608532210/nadal-sai-kirja-400-korgeima-kategooria-tenniseturniiri-voidu | Rafael Nadal (ATP 4.) alistas Indian Wellsil 7:5, 6:3 Daniel Evansi (ATP 29.) ning teenis sellega 400. Masters 1000 kategooria tenniseturniiri võidu. |
Lugu "Every Rule" räägib keelatud armastuse magususest. Nii laulab artist kohtumisest juba suhtes oleva inimesega, kelle pärast on ta nõus reegleid rikkuma.
"Every Rule" on pärit artisti peagi ilmuvalt albumilt "Crash". Uuelt albumilt on muusik juba varem avaldanud lood "Good ones", "Beg For You", "New Shapes" ja "Baby".
"Crash" ilmub reedel, 18. märtsil. | Charli XCX üllatas fänne uue singliga "Every Rule" | https://menu.err.ee/1608532180/charli-xcx-ullatas-fanne-uue-singliga-every-rule | Laulja Charli XCX andis välja uue loo "Every Rule". |
Võitjate poolel viskas Kairiin Jõemets viis väravat ning andis ühe tulemusliku söödu. Veel said tabamuse kirja Eleri Narits ja Anita Scharonberg.
HK Fellin Fuuriate poolel tegid skoori Mari-Ly Vaher, Margaret Neering ja Kati Ilves.
Naiste Hokiliiga tabeliseis: HK Roosa Panter I 18 (9), HC Everest 14 (9), HC Grizzlyz 12 (10), HK Säde 12 (11), HC Wolferines 6 (10), HK Fellin Fuuriad 4 (11), HK Roosa Panter II 0 (6, mängis kaasa esimese ringi). | HC Wolferines alistas 7:3 Viljandi Fuuriad, Jõemetsalt viis väravat | https://sport.err.ee/1608532057/hc-wolferines-alistas-7-3-viljandi-fuuriad-joemetsalt-viis-varavat | Naiste hokiliigas alistas Tallinna HC Wolferines pühapäeval Tondiraba jäähallis peetud mängus Viljandi HK Fellin Fuuriad tulemusega 7:3 (1:1, 4:2, 2:0). |
Rahaline tunnustusauhind Väike Prints 2022 antakse välja noore vaataja teatri alal tegutsejale, kes on oma pikaajalise silmapaistva tööga panustanud oluliselt valdkonna arengusse ja maine tõstmisesse. Auhinna eesmärk on väärtustada teatritegijate tähelepanelikku, hoolivat, loominguliselt julget ja ausat suhet noorde vaatajasse.
ASSITEJ Eesti Keskusele esitati kokku 16 kandidaati üle Eesti, kelle pühendumist väikesele vaatajale ja panust noore vaataja teatri arengusse on hinnatud kõrgeks.
Tänavused nominendid on Tartu mänguasjamuuseumi direktor ja Teatri Kodu looja Triin Vaaro, lavastaja Tiina Mölder ja ZUGA Ühendatud Tantsijad, teatrikunstnik Jaak Vaus, nukukunstnik ja lavastaja Irina Marjapuu, rahvusooper Estonia haridusprojektide juht Tuuli Potik, näitlejad ja lavastajad Mart Kampus, Rein Agur, Andres Noormets, Taavi Tõnisson, Katrin Pärn, Andres Dvinjaninov, Kaido Rannik, Helle Laas, Jaanika Juhanson, Liia Kanemägi ning Haide Männamäe ja Toomas Tross.
Laureaadi kuulutab välja ASSITEJ Eesti juhatus 20. märtsil, rahvusvahelisel noore vaataja teatri päeval.
Väikese Printsi skulptuuri on loonud Rahumäe põhikooli kaunite kunstide tarbekunstiringi 6. klassi õpilased Elisabeth Eensalu ja Saskia Sokk juhendaja Heddi Veske käe all. | Noore vaataja teatri päeval antakse välja esimene Väikese Printsi auhind | https://kultuur.err.ee/1608532153/noore-vaataja-teatri-paeval-antakse-valja-esimene-vaikese-printsi-auhind | Eesti professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ja teatrispetsialiste ühendav organisatsioon ASSITEJ Eesti Keskus annab esimest korda välja tunnustusauhinna Väike Prints. |
"VR Groupist sõltumatutel põhjustel katkestatakse ajutiselt kauba vastuvõtt vagunites, mis kuuluvad ettevõttetele VTB Lizing, VEB Lizing, VEF.RF," öeldakse ettevõtte saadetud kirjas Venemaa riikliku raudteefirma asejuhile, rääkis anonüümne allikas uudisteagentuurile Interfax.
VR Group peatab ajutiselt ka kauba vastuvõtu Venemaa ettevõtetelt Uralhim,, Uralkalii, MHK Jevrohim, Severstal, Tolliattiazot, Tomet ning nendele kuuluvate vagunite teenindamise, lisas Interfax.
Soome rahvusringhääling Yle teatas neljapäeval, et piiril seisavad sajad Venemaalt saabunud vagunid, mis läbivad kontrolli, kas tegemist võib olla Euroopa Liidu sanktsioonide aluse kaubaga.
Samas märkis Yle, et Vene kaubatransiit läbi Soome on sisuliselt peatunud, kuna laevandusettevõtted keelduvad Vene kaupu vedamast. | Soome raudtee peatas Vene ettevõtete kaubaveo | https://www.err.ee/1608532138/soome-raudtee-peatas-vene-ettevotete-kaubaveo | Soome riiklik raudtee-ettevõte VR Group peatas Venemaa kaubavedajate saadetiste teenindamise. |
Üks Paul-Eerik Rummo tuntud luuleridu ütleb: "keeltpidi külmas rauas kinni / emakeeltpidi kirves". Kirjaniku sõnul võiks see tähendada, et iga inimene on oma emakeelega orgaaniliselt seotud.
"Keel on orgaaniline nähtus, ehkki inimene on selle kuidagi välja mõelnud mingite praktiliste otstarvete jaoks. Keelevõime on meile kaasa sündinud, ka puhtalt bioloogilised või anatoomilised eeldused on inimesel olemas, suuremal määral kui mistahes teisel bioloogilisel liigil," sõnas ta. Võib vaielda, kas inimese keelevõime on sündides ühe või teise kindla keelega seotud või selgub temale kõige lähem keel isikliku kasvamise käigus. "Oluline on see, et keel on orgaaniline, allub loodusseadustele ja on üks loodusseaduste ilminguid meie sees," rääkis Rummo
Kristjan Jaak Peterson on kirjaniku sõnul kujunenud eesti keele, selle elujõu ja võimaluste kehastuseks. Peterson kui emakeelepäevasümbol mõjub Rummo arvates tugevalt eeskätt seetõttu, et sellised jõulised mütoloogilised kujud, kes samaaegselt on ka harilikud inimesed, tugevdavad. "Nende tegevusalad, mida nad esindavad, toovad selle füüsiliselt meile lähemale. Mul on väga lihtne kujutleda seda poissi nimega Kristjan Jaak poisina, nagu ta oli, ja samal ajal pole mul probleemi kujutleda teda sellena, kelleks ta on rahva teadvuses kujunenud," sõnas Rummo.
Emakeelepäeva riikliku tähtpäevana seadustamise ajal oli idee see nimetada ka Kristjan Jaagu päevaks. Eriti populariseeris mõtet Ain Kaalep. Petersoni eripära oli tema eesti keele kasutamise mitmekülgsus.
"Kristjan Jaak esindas seda laia skaalat, mis on keelega seotud, aga väga erinevate keelespetsiifikatega. Ta esindas seda oma tegevuses, oli väga hea eestikeelne luuletaja, ehkki ta ei olnud üldse esimene inimene, kes eesti keeles oli luuletusi kirjutanud. Ta tegi eesti keeles teadust ja mitte ainult keeleteadust, vaid ka üldisemalt. Ta pidas eesti keeles päevikut ehk et ta mitte ainult avalikkuse ja teiste inimeste poole pöördumisel ei kasutanud eesti keelt, sellist intiimset, privaatset asja nagu päevik pidas ta eesti keeles. Tema seotus eesti vaimu ja kultuuriga on olnud laiem kui keel väga kitsas mõttes."
Paul-Eerik Rummo ja Joonas Hellerma Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Ühelt poolt on Kristjan Jaak Peterson Rummo jaoks huvitav nähtus, kelle mütologiseeritus on täiesti olemas, samas võiks see mõnel juhul tekitada teatavat tõrget. Kirjanik tõdes, et Petersoni puhul seda ei teki. "Vahel tunnen veidi koomilisena või vaatan seda asja humoristliku nurga alt, et kuidas see naabripoiss on nüüd äkki mütoloogiline olend. Las inimene olla, nagu ta on. Vaatame teda ja tema tegevust selle pilguga, mis see väärt on. Aga Kristjan Jaaguga seda tõrget, et mis te poisist kiusate ja teete temast mingi ikooni, ei teki. See on üks asi, mille poolest see mees mulle korda läheb," ütles ta.
Peterson elas ja tegutses ajal, kui keegi Eesti riigist veel ei mõelnudki. Ka Rummo loomingu peamine osa jääb aega, mil eestlastel oma riiki polnud. Samas oli siis kirjaniku sõnul Eesti riik ja riiklus küllalt hästi kinnistunud. Mõlema loomingus on aga emakeel olulist rolli mänginud.
"Mulle on kah tõepoolest eesti keel sünnist saati olnud emakeel ja ikka rõhutan keele kui niisuguse orgaanilisust, iga konkreetse inimese puhul tema emakeele või eelistatud keele orgaanilisust või kokku kasvamist tema isikuga. Mul ei teki küsimust, ma ei pea innustuma keelest. See on loomulik ja orgaaniline, et ma mõtlen eeskätt eesti keeles ja kirjutan eeskätt eesti keeles, see pole midagi, mida ma pean endale sisendama. See tuleb iseendast."
Keele avastamine on omaette huvi
Kirjanikuna on Rummole tõukejõuks keele avastamine. "Kogu aeg on tunne, et kõiksugu asjad on maailmas juba olemas, neid ma juba tean, ja eesti keel ongi nagu mina ise mingis mõttes, aga ma avastan teda järjest laiemalt ja sügavamalt, see on omaette huvi," lausus Rummo, lisades et keelt avastada võib mistahes tekstide, kasvõi luuletuste kaudu. "Ja tõepoolest leiad asju, mille peale sa pole varem tulnud, et need potentsiaalid on keeles olemas."
Luuletaja tööd kirjeldades on Rummo rääkinud, et tarvis on leida võimalikult täpne vaste mingile tundmusele. Kui inspiratsioon, tahtmine või vajadus midagi teha peale tuleb, siis koos sellega tulevad kirjaniku sõnutsi ka meetodid – see on protsessi lahutamatu osa.
"Kui sellist teadlikkuse elementi tekstide konstrueerimisel ka nimetada, siis see võiks olla täpsuse taotlus. See on teatud mõttes tõetaotlus. Ma püüan avastada endas või maailmas või mistahes asjas midagi, mida varem pole võib-olla keegi avastanud," rääkis ta. Niisugune leid toob ka Rummo hinge rahu.
"Tegelikult sa ei otsi huvitavat väljendust või konstrueeri stiili, mis on kõik täiesti võimalikud ja põnevad tegevused, vaid otsid mingis mõttes tõde. Kui asjad on paigas, siis teistmoodi ei saa öelda. Kui me mingis tekstis või luuletuses muudame ühe sõna, siis on see juba teine tekst ja kannab teist tähendust." Seda mõtet ilmestab tema sõnul hästi üks vahest isegi veidi ironiseeritud nähtus – Exceli tabel. "Exceli tabelil on see suurepärane omadus, et kui sa ühes võib-olla väga suures tulpade ja lahtrite hulgas ühe arvu või sisendi muudad, siis plaksti muutub kõik. Täpselt sama asi on mistahes kunstiteosega, ka luuletusega," ütles kirjanik.
Ideaalis toimuks loominguline tegevus Rummo jaoks igal pool, kuid paratamatult viivad välised takistused tähelepanu kõrvale. "Mulle on üldiselt omaette olemine alati kõige rohkem meeldinud, mis ei tähenda, et ma ei tahaks teiste inimestega suhelda või et mul vahel ei oleks suur rõõm sellest, et ma teiste inimestega kokku puutun, aga ma pole nii kõva kuju, et suudaks kõigis tingimustes täielikult keskenduda," tõdes ta. Mistahes tõsise asja tegemises on küsimus nimelt keskendumises. "Kui on väga palju väliseid tegureid, mis seda takistavad, siis läheb palju auru nende ära unustamise ja mentaalse välistamise peale."
Seesmine rahutus kui loomingulisuse päästik
Aasta alguses tähistas Rummo oma 80. sünnipäeva ja Kirjandusmuuseumis toimus sel puhul ka tema loomingule pühendatud konverents. Mees nentis, et selline suur tähelepanu tekitab temas omajagu ebamugavust. "Mida rohkem kiidetakse, seda ebamugavalt end tunnen. Mul tõepoolest pole mingit suurushullustuse varjugi. Ja eks kõik, mis teinud olen, on mingi seesmise vajaduse ajel," rääkis Rummo.
Loomingulisuse päästikuks on tihti oma seesmise rahutuse ületamise vajadus. "Eeskätt on vajadus sisemise tasakaalu ja rahu järele. See, et see tegevus, mis on fokusseeritud rahu leidmisele, osutub ka teistele inimestele vajalikuks või huvipakkuvaks, see on boonus. Ma ei pea õigeks teha midagi selleks, et teistele meeldida või auahnuse või edevuse pärast. See on imelik."
Paul-Eerik Rummo Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Sõda Ukrainas on Rummo sõnul üheltpoolt sügavalt masendav, teisalt aga kätkeb endas teatavat lootusesädet. "Äkki on see viimane kord, kui midagi nii jubedat juhtub ja sellest siiski inimkonnana natuke õpime ja läheme sammukese edasi, et selliseid asju tulevikus ära hoida," rääkis ta.
Sõjakontekstis on ka keel relevantne ja omab kirjaniku arvates konkreetseid seoseid rahvusvahelise õiguse printsiipide sõnastamisega. "Ma olen selle jubeduse käigus proovinud maha nühkida roostet oma poliitika- või poliitikaga seotud juriidilistele asjade huvilt ja vaadanud põhjalikumalt kui varem igasugu dokumente – ÜRO põhikirja ja ÜRO julgeolekunõukogu protseduurireegleid ja otsinud sealt, kuidas on võimalik karistamatult teha selliseid samme, mida rahvusvaheline õigus välistab kategooriliselt. Võib-olla pika rahuliku aja jooksul on vaba maailm liiga mugavaks läinud," mõtiskles Rummo.
Paul-Eerik Rummo ja Joonas Hellerma Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Rummo loomingus on olulisel kohal vabaduse motiiv. Filmist "Viimne reliikvia" tuntud laulu "Põgene, vaba laps" sõnad on selle ehe näide. "Igat situatsiooni maailmas – olgu see hea või halb – tuleb võtta sellisena, nagu see on ja eelarvamusteta, siis suudad sellele reageerida adekvaatselt," rääkis Rummo. Eelhäälestatusest ja eelarvamustest vaba oleku seisund ongi tema sõnul indiviidi vabadus. "Siis see kõik, mis otseselt ei allu sinu tahtele või su unistustele, ei lähe sulle sedavõrd korda ja sa põgened omaenda seesmise eelarvamuse ja illusioonidest vabanemise sisse ning seega kannad seda hoiakut ka kõigi teiste inimeste jaoks."
Kultuurisoovitus. Rummo rõhutab nii orgaaniliselt õige iseenda leidmise vajadust kui ka kultuuri teadvustamist kui orgaanilist nähtust. "Kultuur ei ole looduse vastand, see on samamoodi orgaaniline nagu looduski. Ma olen kunagi varem öelnud, et kultuur on looduse jätk inimeses ja inimlike vahenditega. Ma püüaks soovitada seda, et püüdkem võtta kultuuri kui orgaanilist nähtust, püüdkem teha kultuuri kui orgaanilist loomulikku asja. Samamoodi nagu loodus toimib, see muu loodus peale inimese, meil on selleks muu loodusega võrreldes suur eelis, mille üheks ilminguks on keel kui omakorda orgaaniline mehhanism. Ärme lähene kultuurile kui ei tea millele, kultuur on sama loomulik olemise viis kui kõik muu." | Paul-Eerik Rummo: kirjanikule on keele avastamine tõukejõuks | https://kultuur.err.ee/1608532132/paul-eerik-rummo-kirjanikule-on-keele-avastamine-toukejouks | Emakeelepäeval rääkis "Plekktrummis" keelest, selle orgaanilisusest ja avastamisest ning Kristjan Jaak Petersoni tähtsusest eesti keele arendajana kirjanik, luuletaja ja tõlkija Paul-Eerik Rummo. |
"Sõda Ukrainas ja sellega kaasnevad vajalikud sanktsioonid on viinud Eesti ettevõtted toorainepuudusesse, mille tõttu on ohus eeskätt metsa- ja puidusektori ning sellega seotud valdkondade ettevõtete toimimine," seisab kolme organisatsiooni ühispöördumises peaminister Kaja Kallasele.
"Kõige kiirem ja tõhusam viis olukorra leevendamiseks on vähendada Eesti kodumaiste ressursside, eriti puidu kasutamiseks seatud piiranguid ja seda tuleb teha kohe," rõhutasid ettevõtete katusorganisatsioonide ning töötajaid esindava ametiühingute keskliidu juhid oma kirjas.
"Maailma praeguses majanduspoliitilises olukorras, kus kehtestatud vajalike sanktsioonide tõttu on vähenenud või takistatud Venemaalt ja Valgevenest pärit puidu ja metallide kättesaadavus, tuleb valitsusel kiiresti võtta vastu otsused, kuidas saaksid meie ettevõtted samas mahus tegevust jätkata ning minimeerida Eesti majandusele tekkivat kahju niigi turbulentses olukorras," ütles kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts pressiteate vahendusel. "Laod on juba tühjad ning riigimehelikke otsuseid on vaja kohe!"
"Eestis toob metsa- ja puidutööstus otse või kaudselt leiva lauale 56 000 inimesele ehk pea igale kümnendale töötajale. Seejuures on nende töökohtade osatähtsus eriti suur just maapiirkondades," kommenteeris ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson. "Õnneks on meil taastuv loodusvara puit endal Eestis olemas ning selle tark kasutamine suuremas mahus ning piirangute kasvõi ajutine leevendamine toetaks Eesti majandust keerulisel ajal, aitaks vähendada paratamatut hinnatõusu ning sellega seoses üleüldist eestimaalaste heaolu langust. Viimane on ka julgeolekurisk – kiire inflatsioon, millele lisanduks veel töökohtade vähenemine Eesti olulistest sektorites, suurendaks rahulolematust ning teeks Eesti inimesed haavatavamaks vaenuliku riigi provokatsioonide suhtes."
Kolme organisatsiooni nimel saadetud pressiteates seisab, et aina suurenenud siseriiklike piirangute ja toorme saadavuse ebakindluse tõttu, mille on põhjustanud näiteks raiemahtude vähendamine, aga ka Natura alade raiepiirangud ja linnupesitsuse põhjendamatud piirangud, on Eesti ettevõtetel tulnud vajaminevat puidutooret aina enam sisse osta ning ligi kolmandik Eesti tööstusele vajaminevast puidutoorainest imporditi Venemaalt või Valgevenest.
Puitu kasutatakse aga lisaks sae- ja metsatööstusele ka näiteks ehituses, erinevate toodete (mööbel, uksed-aknad, puitmajad) tootmises ja kaugküttes, seega on tooraine defitsiidi mõjud oluliselt laiemad kui vaid ühes sektoris.
Näiteks puiduhakke ja biomassi defitsiidi korral on kaugküttejaamad sunnitud inimestele toasooja tagamiseks kasutama Vene päritolu gaasi või konkureerima puidutööstusega toormaterjali pärast. See süvendaks kriisi mõju tööstuses ning samaaegselt tooks kaasa suure toasooja hinnatõusu, märgitakse pressiteates.
Kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu ettepanekud peaministrile:
1. Vaadata üle riigimetsa raiemahud, mida keskkonnaminister Tõnis Möldri otsusega kärbiti, ning suurendada neid vastavalt esialgsele ja jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetele vastavale ettepanekule.
2. Anda kiiresti selge tegutsemisraamistik algavaks kevadiseks pesitsusperioodiks, mis võimaldab metsatöödega jätkata vajalikus mahus.
3. Anda Riigimetsa Majandamise Keskusele ülesandeks jätkata kevadisi raietegevusi männikutes ning mitte pikendada raierahu riigimetsades 14 päeva juuni lõpuni, vaid piirduda senise praktikaga.
4. Maagaasi osakaalu vähendamiseks kaugküttes ja biomassi osakaalu suurendamiseks analüüsida, kas lisaks olemasolevatele on vaja töötada välja ja rakendada täiendavaid toetusmeetmed.
5. Täiendavalt tuleb analüüsida meetmeid, mis aitavad leevendada ettevõtete kiiresti kasvavaid kulusid seoses energia, kütuste, väetiste ja teiste tootmissisendite kiire hinnatõusuga. Muuhulgas tuleb analüüsida erimärgistatud kütuse kasutamise taaslubamist erametsade majandamisel ning põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiisi langetamist Läti ja Leeduga sarnasele tasemele.
Neid meetmeid on võimalik rakendada, pidades samal ajal silmas looduskaitselisi eesmärke, rõhutavad organisatsioonid.
Pöördumisega kirjutasid alla ka Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Mööblitööstuse Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Turbaliit.
MKM tegi ettepaneku raiemahtusid ajutiselt suurendada
Ettevõtlusminister Andres Sutt tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahtusid, et leevendada Venemaa sõjategevusest Ukraina vastu ja kaasnenud sanktsioonidest ning ebakindlusest tingitud toorainete puudust Eesti tööstusettevõtetele, teatas majandusministeerium teisipäeval.
"Venemaa agressioon Ukrainas on toonud kaasa ebakindluse maailma toorme- ja finantsturgudel ning nii Eesti kui ka teised Euroopa Liidu riigid on seismas silmitsi ulatusliku toorainete puudujäägiga. Kuna Venemaa on olnud oluline allikas nii puidu, metalli kui väetiste importimisel, siis on Venemaa ja Valgevene suhtes kehtivatel sanktsioonidel oluline mõju paljudele Eesti tööstussektoritele. Kuid see on hind, mida oleme valmis maksma, et agressor peatada," sõnas Sutt pressiteate vahendusel.
Suti sõnul on lisaks toorainepuudusele kergitanud Venemaa sõjategevus ka energiahindu, mis samuti mõjutab ettevõtete igapäevast toimimist ja konkurentsivõimet. Kuigi lahenduste leidmine on väljakutse kogu Euroopale, on ministri sõnul riigi ülesanne pakkuda ettevõtjatele kõiki võimalikke lahendusi.
"Kui toorainet on puudu, siis saame ettevõtjaid toetada kohalike ressursside kasutuselevõtmise ajutise suurendamisega. Üheks selliseks ressursiks on puit ja raiemahtude ajutine suurendamine võimaldaks katta metsa- ja puidutööstuse, mööblitööstuse, ehitussektori jne vajadusi ning tagada meie metsasektori pikaajaline konkurentsivõime, samuti leevendada kriisi mõjusid," lisas Sutt. Täna ekspordib Eesti metsa- ja puidutööstus ca 900 000 m3 saematerjali ning impordib seda Venemaalt ja Valgevenest 1,1 milj m3. "Kuna eksporditavad ja imporditavad puidutooted on olemuselt erinevad, siis pole mõistlik impordi puudujääke ka ekspordi arvelt tasa teha," selgitas minister.
Sutt rõhutas, et kuigi rohepööre ja keskkonnasäästlik majandamine on tuleviku perspektiivis võtmetähtsusega, aitaks keskkonnaeesmärkide täitmise ajutine leevendamine Eesti majandusel tervikuna kriisiga paremini toime tulla ilma pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist kahjustamata.
"Seetõttu palume keskkonnaministeeriumi üle vaadata tänased raiemahud ja piirangud metsatöödega jätkamiseks, et toetada Eesti metsa- ja tööstusettevõtteid. Nii võimaldame ettevõtetel tulevikus veelgi paremini rohepöörde eesmärkide täitmisele pühenduda," lisas Sutt.
Lisaks palub MKM vaadata üle tegutsemispiirangud linnurahu perioodil, et leida tasakaalukaid võimalusi metsatöödega jätkamiseks. Raiemahtude ja ajaraami otsustamisel palub ministeerium kaasata Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liitu. | Sotsiaalpartnerid ja MKM kutsuvad leevendama raiemahtude piiranguid | https://www.err.ee/1608532063/sotsiaalpartnerid-ja-mkm-kutsuvad-leevendama-raiemahtude-piiranguid | Kaubanduskoda, tööandjate keskliit ja ametiühingud kutsusid teisipäeva hommikul Ukraina sõjale viidates leevendama loodusressursside kasutamisele seatud piiranguid. Paar tundi hiljem teatas majandusministeerium, et ettevõtlusminister Andres Sutt tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahtusid. |
Kohtu teatel tehti selline otsus kinnisel istungil juba 2. märtsil, edastas uudisteagentuur Interfax. Milles kodanik Abramovit, kelle ees- ja isanime initsiaalid on Ju.N., täpsemalt süüdistatakse, kohus ei täpsustanud.
Venemaa kriminaalkoodeksi paragrahvi 275 kohaselt võib riigireetmises süüdimõistetut karistada 12–20-aastase vanglakaristusega. | Moskvas võeti vahi alla riigireetmises süüdistatav Vene kodanik | https://www.err.ee/1608532102/moskvas-voeti-vahi-alla-riigireetmises-suudistatav-vene-kodanik | Moskva Lefortovo kohus andis loa kaheks kuuks vahi alla võtta riigireetmises süüdistatav Vene kodanik. |
"Reservis olevate sõjaväelaste praktilised harjutused kestavad 15. märtists kuni 17. märtsini. Reservistid harjutavad laskmist tulirelvadest, tutvuvad kaasaegsete relvade ja tehnika võimalustega, saavad uusi kogemusi, mis on vajalikud sõjaliste ja riiklikult tähtsate objektide kaitse korraldamiseks," teatas Venemaa Kaug-Ida sõjaväeringkond teisipäeval.
Seekordse õppuse eripäraks on miinipildujatest tulistamise väljaõpe. Lisaks täiendavad reservistid oma oskusi ratas- ja soomustatud lint-transpordivahendite juhtimisel.
Väidetavalt hakkab Vene relvajõududel Ukrainas nappima inimjõudu ning selle leevendamiseks otsitakse võimalusi värvata kogu riigist täiendavaid sõjaväelasi.
Reservistid on Vene relvajõududega mobilisatsioonireservi arvamise lepingu sõlminud reservsõjaväelased. | Vene relvajõud kutsusid Kaug-Ida reservistid kordusõppustele | https://www.err.ee/1608532081/vene-relvajoud-kutsusid-kaug-ida-reservistid-kordusoppustele | Ukrainas käivitatud sõjas väidetavalt ressursside puuduse all kannatavad Venemaa relvajõud kutsusid Kaug-Idas kordusõppustele mobilisatsioonireservis asuvad reservväelased. |
Piirangud kehtestati teiste seas Vene rahvuskaardi juhile Viktor Zolotovile, Vene riikliku relvaekspordi ettevõtte Rosoboroneksport juhile Aleksandr Mihhejevile, Vene sõjalis-tehnilise koostöö teenistuse juhile Dmitri Šugajevile ning Vene kaitseministri kaheksale asetäitjale, vahendas väljaanne Kommersant.
Sanktsioonide kehtestamist põhjendas USA Riigidepartemang Venemaa algatatud sõjaga Ukrainas, milles kannatavad ja hukkuvad süütud elanikud.
Kaitseministri asetäitjatest on nimekirjas Aleksei Krivorutško, Timur Ivanov, Junus-Bek Jevkurov, Dmitri Bulgakov, Juri Sadovenko, Nikolai Pankov, Ruslan Tsalikov ja Gennadi Židko.
Kõigi sanktsioonide alla pandud isikute ning nendele kuuluvate või nendega seotud organisatsioonide vara blokeeritakse ning USA kodanikel keelatakse nendega igasugfused tehingud. | USA kehtestas sanktsioonid 11 Vene militaarjuhile | https://www.err.ee/1608532060/usa-kehtestas-sanktsioonid-11-vene-militaarjuhile | USA välisministeerium teatas esmaspäeval sanktsioonide kehtestamisest 11 Venemaa sõjandusvaldkonna juhile. |
Venemaa peab kolmapäevaks tasuma kahe laenu eest kokku 117 miljonit dollarit, kuid on teatanud, et maksab nende eest rublades, kui ei saa sanktsioonide tõttu oma dollarikontosid kasutada. Turud vaatleksid sellist käiku kui võlasumma tasumata jätmist (inglise keeles default).
Võlgu jäämine muudaks Venemaa jaoks üha keerulisemaks uute laenuandjate leidmise ning need, kes neile laenaksid, nõuaksid veelgi kõrgemat intressi, mis kahjustaks taas Venemaa majandust," ütles USA ametnik.
Ametniku sõnul oleks Venemaa otsusel Ameerika Ühendriikide rahandusele väike mõju, peamise kahju saaks Vene enda majandus.
Lääneriikide kehtestatud sanktsioonid Ukrainat rünnanud Venemaale on külmutanud Vene keskpanga kontod välispankades ja keelanud rahvusvahelistel pankadel dollarites ja eurodes tehtavad ülekanded Vene rahandusinstitutsioonidega, mis on muutnud Venemaa jaoks maksete tegemise nendes vääringutes keeruliseks.
USA aserahandusminister Wally Adeyemo rääkis telekanalile CNBC, et see peaks vähendama Vene presidendi Vladimir Putini võimekust jätkata sõda Ukrainas. | Venemaa otsus maksta oma riigivõlga rubladega kahjustaks tema edasist laenuvõimekust | https://www.err.ee/1608532048/venemaa-otsus-maksta-oma-riigivolga-rubladega-kahjustaks-tema-edasist-laenuvoimekust | Venemaa plaan tasuda oma riigilaenu maksete eest rubladega võib kahjustada tema edasist laenuvõimekust, ütles USA rahandusministeeriumi ametnik uudisteagentuurile Reuters. |
Kuna Leedu tolli infosüsteem on häiritud, siis vormistatakse igas tunnis ainult kolme kuni nelja veoki piiriületus, vahendas Vene toll.
"Seoses sellega on piiriületuspunktis Tšernõševskoje kogunenud umbes 240 veoautot, mis ootavad Leedusse pääsu," öeldakse Vene tolliteenistuse pressiteates.
Venemaa tolli infosüsteemid töötavad normaalselt ning esmaspäevaste andmete kohaselt vormistasid Vene võimud 157 veoki sissesõidu ning 127 veoauto väljumise Kaliningradi oblastist.
Praegusega sarnane olukord olevat piiril olnud ka veebruari keskel. Vene toll soovitab kaubavedajatel takistustega arvestada.
Venemaa Kaliningradi oblastil on Leeduga neli piiriületuspunkti, milles kaks on suletud koroonapandeemia tõttu. Kolmanda, Sovetski linnas paikneva piiripunkti kasutamist limiteerib 1907. aastal valminud sild, millele on seatud koormuspiirang. Seetõttu käib enamus kaubaveost läbi Tšernõšveskoje piiripunkti. | Kaliningradi oblastist on takistatud veoautode liiklus Leetu | https://www.err.ee/1608532042/kaliningradi-oblastist-on-takistatud-veoautode-liiklus-leetu | Venemaa Kaliningradi oblastis on piirile Leeduga kogunenud ligi 250 veoautot, kuna piiriületus on takistatud, teatas oblasti tolliteenistus. |
USA luureandmetega kursis olevad ametnikud ütlesid CNN-ile, et veel ei ole siiski selge, kas Hiina ka tegelikult kavatseb Venemaale abi anda.
USA presidendi Joe Bideni julgeolekunõunik Jake Sullivan ja USA delegatsioon kohtus Roomas Hiina kõrge diplomaadi Yang Jiechiga. USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price'i sõnul väljendasid ameeriklased muret selle kohta, kui Hiina oma tuge Venemaale pakub ning hoiatasid ka, et abi pakkumine kahjustaks Hiina suhteid USA ja teiste partneritega maailmas.
Sullivani sõnul on USA juba varem Hiinat hoiatanud. "Me jälgime pingsalt, millises ulatuses Hiina pakub Venemaale mistahes abi, materiaalset või majanduslikku abi. Me muretseme sellepärast. Me oleme öelnud Pekingile, et me ei vaata kõrvalt ja ei luba ühelgi riigil kompenseerida Venemaale tema kaotusi majanduslikest sanktsioonidest," rääkis Sullivan pühapäeval enne kohtumist Hiina kolleegiga Roomas.
USA ametnike sõnul palus Venemaa Hiinalt Ukraina sõja jaoks varustust. USA kardab, et kui Hiina sellega kaasa läheb, siis aitab ta pikendada sõda, milles on juba ka tsiviilelanikud surma saanud, ning tugevdab liitu, mis konkureerib otseselt USA-ga.
Muu hulgas küsis Venemaa väidetavalt mitteriknevaid sõjaväetoidu komplekte. See kinnitab sõjaanalüütikute väiteid, et Vene vägedel on Ukrainas logistilisi raskusi, mis on takistanud nende edusamme. See on tõstatanud ka küsimusi Vene sõjaväe põhimõttelise valmisoleku kohta.
Ühe allika hinnangul võib toit olla abi, millele Hiina on valmis vastu tulema, kuna see pole surmav abi, mille andmist lääs võiks pidada provotseerimiseks.
Ühe allika väitel pole Hiina Kommunistliku Partei juhtkond üksmeelel, kuidas Venemaale vastata. Kahe ametniku hinnangul võib Hiinat abistamisel tagasi hoida soov vältida majanduslikke tagajärgi.
Üks ametnik ütles CNN-ile, et Hiina presidenti Xi Jinpingi on häirinud see, kuidas Ukraina sõda on NATO liitu taaselustanud.
"Seal on mõnel tõsine mure, et nende sekkumine võib kahjustada majanduslikke sidemeid läänega, millest Hiina sõltub," ütles allikas.
Lääne ametnikud jälgivad ka seda, kas Hiina pakub Venemaale majanduslikku ja diplomaatilist tuge muul viisil, näiteks hoidudes ÜRO-s hääletamast.
USA ametnikud usuvad, et Xi-d on teinud Venemaa sissetung Ukrainasse ja Vene sõjaväe sooritus rahutuks. Väidetavalt oli Xi jaoks ootamatu, et tema enda luureamet ei suutnud juhtunut prognoosida vaatamata sellele, et USA oli nädalaid Venemaa sissetungi eest hoiatanud. | USA hinnangul on Hiina valmis andma Venemaale sõjas abi | https://www.err.ee/1608532033/usa-hinnangul-on-hiina-valmis-andma-venemaale-sojas-abi | USA-l on informatsiooni, et Hiina on väljendanud mõningast valmisolekut anda Venemaale küsitud sõjalist ja rahalist abi sõjas Ukraina vastu, ütlesid allikad CNN-ile. |
Kui riigikogus heakskiidu saanud taotluse järgi peaks SÜKU uksed avama 2027. aastal, siis nüüdseks sihitakse aastat 2029, kuna projekti käivitamine on veninud, selgitas Tartu abilinnapea Gea Kangilaski.
"Kõik need alguse tegevused on edasi lükkunud. Ka riigikogu otsus lükkus edasi ja nii edasi. Ettevalmistamiseks, arhitektuurikonkursi korraldamiseks, detailplaneeringu elluviimiseks on ikka vaja sama palju aega. Seetõttu need kaks aastat sinna lisandunud on," rääkis Kangilaski ERR-ile.
Ka algne SÜKU hind 60 miljonit eurot võib linnavalitsuse hinnangul tõusta 97,3 miljoni euroni. Kangilaski põhjendab seda ehitushindade kiire tõusuga. Samas rõhutab ta, et need on vaid esialgsed hinnangud.
"Tegelikult saabki öelda, et alles 2026. aastal ehitushanke käigus selgub tegelik maksumus ja ehituse täpne ajastatus," märkis abilinnapea.
Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa ütles, et riiklikult tähtsate kultuuriobjektide ehitamiseks laekub neile aastas ligikaudu 10 miljonit eurot.
"SÜKU vajab lähiaastatel ainult üks kuni kolm miljonit eurot. Nii nagu minule on teada. Tegelikult jääb kultuurkapitalil raha piltlikult öeldes riiulile seisma. Kui Narva [Kreenholmi kultuurikvartali ehitamine] läheks paralleelselt käima, isegi ka siis tekib väike vahendite jääk," rääkis Allikmaa.
Kultuurkapital ei saa seda raha ilma riigikogu heakskiiduta muule kulutada. Kuna inflatsiooni tõttu ei tasu raha varuda, peaks Allikmaa sõnul riigikogu kultuurikomisjoniga siiski sellele rakenduse leidma. Teisalt, kui 2026. aastal hakatakse SÜKU-t ehitama, kulub selle kinni maksmiseks rohkem aega.
"Kui algselt oleks saanud nelja aasta laekumistega SÜKU valmis ehitada, siis 2026. aastal ei ole see jätkuvalt neli aastat. Siis on see periood kindlasti pikem. Samapalju tähendab see järgmistele objektidele ajas nihkumist," tõdes Allikmaa.
Allikmaa täpsustas, et ei soovi kultuuriobjektide rahastamise järjestust ilmtingimata muuta. Kuid kiire hinnatõusu tõttu peaks riigikogu ajakava taas üle vaatama. | SÜKU valmib 2029. aastaks | https://www.err.ee/1608532039/suku-valmib-2029-aastaks | Riiklikult tähtsa kultuuriobjekti Tartu Südalinna Kultuurikeskuse (SÜKU) valmimine lükkub kahe aasta võrra edasi ning see peaks uksed avama 2029. aastal. Tõenäoliselt läheb ehitus ka oluliselt kallimaks. |
Vene väed pommitasid pühapäeval Ukraina rahvusvahelist rahuvalve- ja julgeolekukeskust Javorivi linnas, mis asub ligikaudu 50 kilomeetrit Lvivist edela suunal, Poola piiri lähedal.
USA endine suursaadik NATO-s ja endine eriesindaja Ukrainas Kurt Volker kommenteeris Fox Newsile, et tema hinnangul pommitas Venemaa treeningkeskust, kuna ta väed ei edene nii kiiresti nagu Moskva soovis.
"Nii et nad pöörduvad nüüd rohkem raketirünnakute ja piirkondlike rünnakute poole, rünnates ka tsiviilelanikke. See on NATO-le lähedal, aga see ei aktiveeri NATO artikkel viit, see pole NATO territooriumil ja see pole rünnak NATO vastu," rääkis Volker, lisades, et kuna rünnak Javorivis oli NATO piirile ohtlikult lähedal, peab allianss näitama, et ei tolereeri seda.
Ben Hodges ütles Fox Newsi saatele "The Faulkner Focus", et tema hinnangul ründasid Vene väed väljaõppekeskust Javorivis osaliselt näitamaks, et nad suudavad jõuda liinideni, mis toovad Poolast Ukrainasse varustust ja abi. Samas võis tema hinnangul olla Venemaa sihtmärk ka sealne logistika ülesehitus.
Hodgesi arvates ei peaks juhtunule aga ülereageerima.
"Ma arvan, et venelased on kümne päeva kaugusel kulminatsioonipunktist, mil neil ei ole enam laskemoona ega inimressurssi oma rünnaku jätkamiseks," ütles ta. | Hodges: Vene väed on laskemoona ja sõdurite ammendumisest kümne päeva kaugusel | https://www.err.ee/1608532030/hodges-vene-vaed-on-laskemoona-ja-sodurite-ammendumisest-kumne-paeva-kaugusel | USA Euroopa vägede endise juhi, kindralleitnant Ben Hodgesi hinnangul on Vene vägede laskemoon ja ka sõdurid juba paari nädala jooksul ammendumas. |
Liidrite kogunemise põhjus on sõda Ukrainas, vahendas CNN.
Mitu USA ametnikku on kinnitanud, et president Joe Biden valmistub järgmisel nädalal tõenäoliselt Euroopasse reisima.
Samas pole ta reisi toimumine veel lõplik, samuti NATO liidrite tippkohtumine. | Diplomaat: NATO liidrid võivad tuleval nädalal erakorraliselt kohtuda | https://www.err.ee/1608532027/diplomaat-nato-liidrid-voivad-tuleval-nadalal-erakorraliselt-kohtuda | NATO liidrid võivad järgmisel nädalal Brüsselis erakorraliselt kokku tulla, ütles planeerimisega tuttav diplomaat. |
"Vastuseks Donetski pommitamisele Totška-U raketiga, võtavad Vene relvajõud ette operatiivseid meetmeid, et lüüa rivist välja Ukraina kaitsetööstuse ettevõtted, mis toodavad natsionalistide kasutatud relvi," teatas Vene kaitseministeerium veebipostituses.
"Me kutsume Ukraina kodanikke, kes töötavad neis ettevõtetes, samuti lähedalasuvate majade elanikke üles lahkuma võimalikest ohtlikest piirkondadest," lisas ministeerium.
Moskva väitis varem, et Donetskis hukkus Ukraina õhurünnakus 20 tsiviilelanikku. Ukraina eitas rünnaku tegemist ning väitis omakorda, et rünnaku taga oli Vene vägede rakett.
Venemaa on ka varem hoiatanud rünnaku eest Ukraina rajatiste vastu. 1. märtsil sai pärast sellist hoiatust vähemalt viis inimest surma rünnakus Kiievi teletornile. | Vene kaitseministeerium ähvardas Ukraina kaitsetööstuse ettevõtteid | https://www.err.ee/1608531916/vene-kaitseministeerium-ahvardas-ukraina-kaitsetoostuse-ettevotteid | Venemaa kaitseministeerium teatas, et võtab Donetski separatistide alade pommitamise eest sihikule Ukraina kaitsetööstuse ettevõtted. |
Mads Pedersen (23. minutil) ja Andre Hahn (36.) viisid Augsburgi 2:0 juhtima, aga vaid paar minutit hiljem suutis Robert Lewandowski vahe minimaalseks vähendada.
Järgnevalt näitas Augsburg aga head kaitsetööd ja Bayern viigitabamuseni ei jõudnud. Tulemus tähendas neile teist Bundesliga kaotust sel hooajal - viimati kaotati oktoobri alguses kodus Frankfurdi Eintrachtile 1:2.
Augsburg oli Bundesligas Bayerni vastu 12 mängu võiduta, aga murdis nüüd seeria. Ühtekokku on Ragnar Klavani endisel koduklubil teenitud Bundesligas Bayerni üle kolm võitu. Reedene võit tõstis Augsburgi 16. kohalt 15. positsioonile.
Bayerni kaotus tähendab, et Dortmundi Borussial on šanss tõusta konkurendist vaid ühe punkti kaugusele. Selleks tuleb laupäeval alistada kodus Stuttgart. | Müncheni Bayern kaotas tabeli alumise otsa klubile | https://sport.err.ee/1608409202/muncheni-bayern-kaotas-tabeli-alumise-otsa-klubile | Saksamaa jalgpalli kõrgliiga 12. voorus kaotas liidermeeskond Müncheni Bayern üllatuslikult võõrsil Augsburgile 1:2. |
Tarvas jäi kaotusseisu kohe mängu alguses (0:6, 5:14) ning suurema osa kohtumisest kõikus Ogre edu kümne ja 20 punkti vahel.
Ainsa Rakvere mängijana jõudis kahekohalise isikliku punktiskoorini Aleksa Nikolic (15 silma), Ogre parimad olid Rihards Zebergs 20 ja Kristaps Dargais 18 punktiga.
Kui Tarvas on võiduprotsendilt liiga 14. ehk viimane, siis Ogre (5-3) jätkab kuuendana. | Rakvere Tarvas kaotas taas | https://sport.err.ee/1608409151/rakvere-tarvas-kaotas-taas | BC Rakvere Tarvas alistus Eesti-Läti liigas kodus BK Ogrele 57:72 (10:15, 15:21, 17:20, 15:16) ja sai tabelisse ühe võidu kõrvale juba kaheksanda kaotuse. |
Meeste 200 meetri liblikujumise lõpetas ta ajaga 1.52,71 ehk kaotas oma nimel olevale Eesti rekordile 0,46 sekundiga. Võitis ameeriklane Zach Harting (1.51,74).
Meeste 200 meetri vabaltujumises oli Zirk samuti viies ajaga 1.44,60. Mullu Budapestis Eesti rekordit püstitades ujus Zirk 1.43,44. Eindhovenis võidutses venelane Aleksandr Štšegoljev (1.41.01).
Neljapäeval oli Zirk püstitanud 400 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 3.40,95, mis tõi kolmanda koha. | Zirk tuli reedel ISL-is kaks korda viiendaks | https://sport.err.ee/1608409190/zirk-tuli-reedel-isl-is-kaks-korda-viiendaks | Kregor Zirk teenis Hollandis Eindhovenis toimuval rahvusvahelise ujumisliiga ISL etapil kahel distantsil viienda koha. |
Viljandi vajas ise seitsmendaks tõusmiseks võitu, aga pikalt püsis tablool seis 0:0 ning lõpuks lõi kaks väravat hoopis külalismeeskond: 78. ja 90+3. minutil tabas Silver Alex Kelder.
Kuressaare kogus hooajaga 34 ja Tulevik 30 punkti. Üheksandana lõpetab hooaja Tartu JK Tammeka (25) ja kümnendana Pärnu JK Vaprus (15). Viimasel kahel seisab üks omavaheline mäng veel ees. | Kuressaare kindlustas Premium liigas seitsmenda koha | https://sport.err.ee/1608409148/kuressaare-kindlustas-premium-liigas-seitsmenda-koha | FC Kuressaare alistas jalgpalli Premium liiga 30. voorus väljalangemisgrupis võõrsil Viljandi JK Tuleviku 2:0 ja lõpetas hooaja seitsmenda kohaga. |
Keskkonnaministri ametikohalt sel nädalal ootamatult lahkunud Tõnis Mölder tunnistas reedel, et panustas spordimängude portaalides. Ta lisas, et on nüüdseks lasknud endale määrata hasartmängude piirangu.
Jüri Ratase sõnul on tähtis, et Mölder ise endale sõltuvust tunnistab ning soovib paraneda.
"Kindlasti ma soovin talle isiklikult kogu südamest sellel teel palju jõudu. Ja kui ta vajab, siis kindlasti olen tema jaoks olemas ja toeks," ütles Ratas ERR-ile.
Ratase sõnul vestles ta Möldriga sel teemal eelmisel nädalal. Seda, kas sõltuvusprobleem võib hakata segama Möldri tööd riigikogus, Ratas ei kommenteerinud.
"Ma väga loodan, et ta saab sellest tõsisest murest üle ja ta on esimesi samme juba teinud," sõnas ta.
Ratase sõnul ei teinud tema Möldrile ettepanekut ametist lahkuda. "See oli tema otsus," ütles Ratas. | Ratas: ametist lahkumine oli Möldri otsus | https://www.err.ee/1608409157/ratas-ametist-lahkumine-oli-moldri-otsus | Keskerakonna juht, riigikogu esimees Jüri Ratas ütles, et Tõnis Mölder otsustas ise keskkonnaministri ametist lahkuda. |
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on nüüdseks kolm nädalat kestnud kiirtestimine koolide poolt hästi vastu võetud ning sellega on harjutud. Ta kinnitas, et kiirtestimist on kavas jätkata veebruarini, aga täpsemalt sõltub see viiruse leviku olukorrast.
Ministeerium on kogunud novembri algusest alates testimistulemuste kohta iga nädal koolidelt tagasisidet.
Küsitlusele vastas kolmandal nädalal 478 kooli ehk 92,5 protsenti üldhariduskoolidest. Kuigi sel nädalal edastas vastused 16 kooli rohkem kui eelmisel nädalal, näitavad andmed positiivsete testide arvu vähenemist. Selle nädala jooksul sai positiivse kiirtesti tulemuse 502 õpilast, eelmisel nädalal 584 ja üle-eelmisel 922. Koolitöötajatest sai sel nädalal positiivse kiirtesti tulemuse 68 töötajat. Esimesel testimisnädalal oli neid aga 117 ja teisel 90. Kokku tuvastati sel nädalal 570 positiivset kiirtesti.
Kolme esimese kiirtestimise nädala jooksul on positiivse kiirtesti tulemuse kokku saanud vähemalt 2008 õpilast ja 275 töötajat ehk küsitlustele vastanud koolides on tuvastatud 2283 positiivset kiirtesti.
Sellest nädalast soovitas ministeerium testida koolides kaks korda. Tulenevalt viiruse levikust piirkonnas võis jätkata ka kolm korda nädalas testimist. 63 protsenti küsitlusele vastanud koolidest testisid kaks korda nädalas (eelmisel nädalal 27 protsenti koolidest). Kolm korda nädalas on testimist jätkanud 32 protsenti koolidest (eelmisel nädalal 69 protsenti) ja ühe korra nädalas testib õpilasi viis protsenti vastanud koolidest (eelmisel nädalal kolm protsenti.
Kokku testisid küsitlusele vastanud koolide õpilastest end sel nädalal 124 446, eelmisel nädalal 104 976 ja nädal varem 104 898 õpilast. Koolitöötajatest tegid kiirtesti sel nädalal 21 371, eelmisel nädalal 20 756 ja esimesel testimisnädalal 21 877 töötajat.
Võrreldes eelmise nädalaga on mõnevõrra kasvanud koolide osakaal, kus õpilased kiirtestivad ennast kodus. Koolis toimub kiirtestimine 45 protsendis koolidest (eelmisel nädalal 50 protsenti) ja kodudes on testimise korraldanud 29 protsenti koolidest (eelmisel nädalal 23 protsenti). Koole, kus testimine toimub nii koolis kui ka kodudes, on enam-vähem sama palju kui eelmisel nädalal – 120 kooli ehk 25 protsenti vastanutest (eelmisel nädalal 123 kooli ehk 27 protsenti vastanutest).
Kõige rohkem positiivseid õpilaste teste - 18 - oli sel nädalal ühes Valgamaa koolis. Kümme või enam õpilast said positiivse testitulemuse kolmes koolis (eelmisel nädalal oli selliseid koole üheksa). Keskmiselt sai koolides positiivse kiirtesti tulemuse nädala jooksul, sarnaselt eelmisele nädalale, üks õpilane, üle-eelmisel nädalal aga keskmiselt kaks õpilast. Ühtegi positiivset õpilaste testi ei leitud sel nädalal andmeid edastanud koolidest 277 koolis, eelmisel nädalal oli see arv 241 ja üle-eelmisel nädalal 212. | Novembris on koolides tuvastatud üle 2000 positiivse kiirtesti | https://www.err.ee/1608409154/novembris-on-koolides-tuvastatud-ule-2000-positiivse-kiirtesti | Üldhariduskoolides on alates 1. novembrist õpilaste, õpetajate ja koolitöötajate testimisel kokku tuvastatud 2283 positiivset kiirtesti. |
"Täna on meedias avaldatud spekulatsioone sellest, et mul on kasiinosõltuvus. Olen kogu elu jooksul kasiinos viibinud kokku võib olla viis korda, seega see väide ei vasta tõele. Et aga asjad selgeks saaksid, ütlen välja: mulle on meeldinud väga käia portaalides, kus saab ennustada spordivõistluste tulemusi," teatas Mölder.
Ta kirjutas, et märkamatult said spordiennustuse portaalidest tema jaoks põnev ajaviide ning eeskätt abinõu, millega maandada tööalaseid pingeid.
"Mis puudutab meedias avaldatud väiteid selle kohta, et olen sattunud võlgadesse, siis õnneks nii see pole. Olen panuste tegemisel kasutanud isiklikke vahendeid. See aga ei pisenda kuidagi probleemi olemust."
"Mulle on meeldinud väga käia portaalides, kus saab ennustada spordivõistluste tulemusi."
Ta lisas, et muster on olnud üsna lihtne: kui tööpinged kuhjusid üle pea, siis tekkis soov olla tugitoolisportlane ning panuseid tehes võistlustele kaasa elada.
"Miks see nii läks? Võib olla seepärast, et kogu minu karjäär on läinud tõusvas joones sellises tempos, mida poleks osanud ettegi kujutada. Liiga kiiresti ja liiga kõrgele. Stressi ning terviseprobleemide tekkides ei osanud ma teha õigeid järeldusi õigel hetkel, veel vähem otsida abi. Aitasin end ise, spordiportaalis panuseid tehes."
Mölder lisas, et samaaegselt süvenesid ka füüsilised terviseprobleemid, kuni ühel hetkel jõudis ta tõdemusele, et peab arstide poole pöörduma.
"See ehk oligi üks esimesi hetki, kus reaalsus hakkas kohale jõudma. Minu töö mõjub minu tervisele."
Mölderi sõnul oli märgiline kuupäev 13. november 2021.
"See on päev, mil logisin sisse maksu- ja tolliameti e-teenindusse ning määrasin endale hasartmängude piirangu ja leppisin kokku aja psühholoogilise nõustajaga. Tegemist on minu jaoks päevaga, mis tähistab uut algust."
"Logisin sisse MTA e-teenindusse ning määrasin endale hasartmängude piirangu ja leppisin kokku aja psühholoogilise nõustajaga."
Ta avaldas suurt tänutunnet abikaasale ja kõige lähedasematele, kes on teda toetanud ja mõistnud.
"Loodetavasti aitab minuga juhtunu kellelgi tunnistada tõde juba varem ning otsida õigel hetkel abi. Ühel hetkel jagan avalikkusega kindlasti oma lugu detailsemalt. Praegu pole ma veel selleks valmis. Võtan aega, et end koguda ning olla koos oma lähedastega."
Mölder lisas, et on otsustanud jätkata töötamist riigikogus, kuid ta ei tee seda oma tervise ja lähedaste heaolu hinnaga.
"Kui pean valima pere ja tervise ning poliitika vahel, siis pole kahtlustki, et lahkun poliitikast."
Mölder vabandas kõigi ees, kelle ootuseid on ta petnud.
Ratas: ametist lahkumine oli Möldri otsus
Keskerakonna juhi, riigikogu esimehe Jüri Ratase sõnul on tähtis, et Mölder ise endale sõltuvust tunnistab ning soovib paraneda.
"Kindlasti ma soovin talle isiklikult kogu südamest sellel teel palju jõudu. Ja kui ta vajab, siis kindlasti olen tema jaoks olemas ja toeks," ütles Ratas ERR-ile.
Ratase sõnul vestles ta Möldriga sel teemal eelmisel nädalal. Sellest, kas sõltuvusprobleem võib hakata segama Möldri tööd riigikogus, Ratas ei kommenteerinud.
"Ma väga loodan, et ta saab sellest tõsisest murest üle ja ta on esimesi samme juba teinud," sõnas ta.
Ratase kinnitusel oli keskkonnaministri ametist lahkumine Möldri enda otsus. | Tõnis Mölder tunnistas, et panustas spordimängude portaalides | https://www.err.ee/1608408890/tonis-molder-tunnistas-et-panustas-spordimangude-portaalides | Keskkonnaministri ametikohalt sel nädalal ootamatult lahkunud Tõnis Mölder tunnistas, et panustas spordimängude portaalides, kuid et on nüüdseks lasknud endale määrata hasartmängude piirangu. |
Monza ralli avapäeval näitas kõige kiiremat minekut Elfyn Evans, kes võitis kaks kiiruskatset ning lõpetas reedese võistluspäeva esimesel kohal. Evansile järgnes tiimikaaslane Sebastien Ogier (Toyota; +1,4 sekundit), kes oli kõige kiirem kolmel kiiruskatsel.
Ühtlasi said avapäeval katsevõidu kirja ka Thierry Neuville (Hyundai; +21,6 sek) ja Dani Sordo (Hyundai; +24,6 sek), kes hoiavad üldarvestuses vastavalt kolmandat ja neljandat kohta.
Laupäeval algab võistluspäev 14,8 kilomeetri pikkuse katsega ning kokku sõidetakse kuus kiiruskatset. Esimene katse algab kell 8.38. Monza rallile on võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
Üldseis pärast reedest võistluspäeva:
1. Eflyn Evans (Toyota) 1:04.5,2
2. Sebastien Ogier (Toyota) +1,4 sek
3. Theirry Neuville (Hyundai) +21,6 sek
4. Dani Sordo (Hyundai) +24,6 sek
5. Oliver Solberg (Hyundai) +50,6 sek
6. Takamoto Katsuta (Toyota) +1:05,5
7. Gus Greensmith (M-Sport) +1:14,1
8. Teemu Suninen (Hyundai) +1:28,6
9. Kalle Rovanperä (Toyota) +1:57,3
Enne reedest võistluspäeva:
Neljapäevasel testikatsel näitas sai kõige kiiremat aega soomlane Kalle Rovanperä (Toyota; 2.55,1). Esikolmikusse mahtusid veel Thierry Neuville (Hyundai; 2.55,4) ning Adrien Fourmaux (M-Sport; 2.56,1).
MM-sarja viimasel etapil võistlevad meistritiitli eest seitsmekordne maailmameister Sebastien Ogier ja Elfyn Evans. Käesoleva hooaja järel karjääri lõpetav Ogier sai neljapäevasel testikatsel kaheksanda koha, kõige kiirem aeg oli 2.58,8. MM-sarja üldarvestuses prantslasest 17 punktiga maas olev Elfyn Evans lõpetas neljapäevase testikatse neljandal kohal, ajaga 2.56,4.
Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai) Monza rallil ei osale. Eestlasi asendab Soome rallipaar Teemu Suninen ja Mikko Markkula. Suninen sõidab esmakordselt WRC autoga. Eesti rallisõpradel on võimalik kaasa elada WRC 2 klassis sõitvale Georg Linnamäele (Alm Motorsport).
Reedel algab võistluspäev 10,96 kilomeetri pikkuse katsega ning start antakse kell 8.31. Kokku sõidetakse reedel seitse katset ning läbitakse 105,41 kilomeetrit. Võistlusele on võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
Reedese võistluspäeva ajakava:
SS1 Gerosa 1 (10,96 km) kell 08:31
SS2 Costa Valle Imagna 1 (22,11 km) kell 09:16
SS3 Gerosa 2 (10,96 km) kell 11:20
SS4 Costa Valle Imagna 2 (22,11 km) kell 12:08
SS5 Cinturato 1 (14,49 km) kell 14:45
SS6 Cinturato 2 (14,49 km) kell 16:55
SS7 Grand Prix 1 (10,29 km) kell 19:27
Monza ralli ajakava laupäeval ja pühapäeval:
Laupäev 20. november
SS8 San Fermo 1 (14,80 km) kell 08:38
SS9 Selvino 1 (24,93 km) kell 09:33
SS10 San Fermo 2 (14,80 km) kell 12:08
SS11 Selvino 2 (24, 93 km) kell 13:03
SS12 Sottozero 1 (14,39 km) kell 16:09
SS13 Sottozero 2 (14,39 km) kell 18:19
Pühapäev 21. november
SS14 Grand Prix 2 (10,29 km) kell 08:48
SS15 Serraglio 1 (14,62 km) kell 11:08
SS16 Serraglio 2 (14,62 km) kell 13:18
MM-sarja üldarvestus:
1. Sebastien Ogier (Toyota) 204 punkti
2. Eflyn Evans (Toyota) 187 punkti
3. Thierry Neuville (Hyundai) 159 punkti
4. Kalle Rovanperä (Toyota) 140 punkti
5. Ott Tänak (Hyundai) 128 punkti
6. Craig Breen (Hyundai) 76 punkti
7. Takamoto Katsuta (Toyota) 68 punkti
8. Dani Sordo (Hyundai) 63 punkti
9. Gus Greensmith (M-Sport) 60 punkti
10. Adrien Fourmaux (M-Sport) 40 punkti
Meeskondlik arvestus:
1. Toyota 474 punkti
2. Hyundai 427 punkti
3. M-Sport 187 punkti
4. Hyundai 2C Competition 58 punkti | Avapäeva lõpuks juhib Monza rallit Evans | https://sport.err.ee/1608407612/avapaeva-lopuks-juhib-monza-rallit-evans | Autoralli MM-sarja viimane ralli sõidetakse Monzas. Avapäeva lõpuks juhib Monza rallit Elfyn Evans (Toyota; 1:04.5,2). |
Kõige tasavägisemalt möödus kolmas geim, kus TalTech sai vaid korraks kolmega juhtima (9:6), aga Jekabpils jõudis viimasel korral viigini 20:20 seisul. Sealtpeale suutis TalTech väikest edu hoida.
Matej Šmidl tõi võitjate kasuks 22 punkti (rünnakud 18/29, kolm punkti blokist ja üks serviäss). Kevin Saare arvele jäi 13 punkti. Jekabpilsi parim oli 12 punktiga Armands Abolins.
Rünnakuid realiseeris TalTech 59-protsendiliselt (Jekabpils 43%), vastuvõtt oli TalTechil 64% ja Jekabpilsil 51%.
Liigatabelis hoiab TalTech (5-1) Tartu Bigbanki (7-0) järel teist kohta. Kolm kohtumist järjest kaotanud Jekabpils (1-3) on hetkel kuues. | TalTech naaseb Lätist kolm-null võiduga | https://sport.err.ee/1608409136/taltech-naaseb-latist-kolm-null-voiduga | Meeste võrkpalli Balti liigas teenis neljanda võidu järjest TalTechi võistkond, kes alistas võõrsil Jekabpilsi Luši 3:0 (25:17, 25:19, 25:23). |
Abivallavanema ametikohal jätkab tööd praegune abivallavanem Tanel Tammela, kelle ülesanne on koordineerida valla arendus- ja haldusameti tegevusi, tegeleda valla vara, rajatiste hooldamisega ja valla uute hoonete ehitustegevuse korraldamisega.
Uute liikmetena kinnitati abivallavanemateks Lagedi alevikuvanem ja endine Rae valla sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Bärbel Salumäe ning Patika kogukonna liige ja varasemalt Riigi Infosüsteemi Ametis töötanud Anna Õuekallas. Bärbel Salumäe hakkab koordineerima valla haridus-, sotsiaal-, kultuuri-, spordi- ja noorsootöövaldkonna tegevusi ja Anna Õuekallas ehituse, planeerimise ja valla arenguga seotud tegevusi ning keskkonna, avaliku korra ja välireklaamiga seonduvat.
Ühtlasi kinnitati istungil Rae vallavalitsuse liikmete arv ja struktuur ning moodustati alalised komisjonid. | Rae vallavanemana jätkab Madis Sarik | https://www.err.ee/1608409133/rae-vallavanemana-jatkab-madis-sarik | Rae vallavolikogu kinnitas reedesel istungil vallavanema ametisse senise vallavanema Madis Sariku. |
Tänu kõrgele kohale maailma edetabelis olid koha põhiturniiril kindlustanud endale Katrina Lehis, Julia Beljajeva ja Erika Kirpu. Tugevat kvalifikatsiooniringi alustas 17 eestlannat, kellest edasi play-off ringidesse pääses kaheksa.
Nelli Differt, Kristina Kuusk ja Karoliine Loit said alagrupis neli võitu ja kaks kaotust. Susanne Lannes, Veronika Zuikova ja Irina Embrich kogusid võrdselt kolm võitu ja kolm kaotust. Elisabet Ostrovski ja Gabriela Truuse said kirja kaks võitu ja neli kaotust.
Alagrupiturniiriga pidid piirduma Anne-Mai Melles, Madli Palk, Andra Talen, Kristiin Nilisk, Madina Azizova, Gaia-Marinanna Salm, Karina Vassiljeva, Luiza Novosjolova ja Iris-Maria Matskevitš.
Play-off 'i esimeses ringis langesid konkurentsist Elisabet Ostrovski ja Gabriela Truuse. Teises ringis pidid oma vastase paremust tunnistama Irina Embrich, Veronika Zuikova ja Susanne Lannes. 96 parema seas pidid kaotuse vastu võima Kristina Kuusk ja Karoliine Loit. Differt alistas otsustavas kohtumises jaapanlanna Saki Harada tulemusega 15:9.
Laupäevasel põhiturniiril on eestlannadel ees järgmised matšid:
Julia Beljajeva - Taehee Lim (KOR) kell 10.00 punasel rajal
Nelli Differt - Martyna Swatowska-Wenglarczyk (POL) kell 10.40 sinisel rajal
Erika Kirpu - Angela Krieger (SUI) kell 11.00 kollasel rajal
Katrina Lehis - Hadley Husisian (USA) kell 12.20 punasel rajal
Järgneval kahel päeval on Kalevi Spordihalli lubatud piiratud hulk pealtvaatajaid. | Tallinna Mõõgal jõudis põhiturniirile neli Eesti vehklejat | https://sport.err.ee/1608409118/tallinna-moogal-joudis-pohiturniirile-neli-eesti-vehklejat | Reedel Kalevi Spordihallis alanud naiste epee maailmakarikaetapil 51. Tallinna Mõõk jõudis põhiturniirile ehk 64 parema sekka neli eestlannat. |
Aigro hüppas 113,5 meetrit ja teenis 87,3 punkti, mis andis 71 hüppaja seas 29. koha. Kvalifikatsioonist sai edasi 50 paremat.
"Esimene start tehtud nüüd, eriline hüpe just ei olnud, väikesed tehnilised viperused tornis, aga suutsin ära kvalifitseeruda ja eks esimesel võistlusel ikka väikesed pinged on peal, ei tea kus omadega oled võrreldes teistega, aga kõik on positiivne," kommenteeris Aigro pressiteate vahendusel. "Hooaeg on pikk, hea algus on tehtud, kuid homme on uus päev!"
Kevin Maltsev hüppas 99,5 meetrit ja teenis 56,2 punkti ning piirdus 59. kohaga. Teiste seas jäi välja ka kahekordne MK-sarja üldvõitja Stefan Kraft (101 meetrit ja 67,2 punkti tõi 53. koha).
Kvalifikatsiooni kolm paremat olid poolakas Kamil Stoch (128,5 punkti), sloveen Anze Lanisek (118,1) ja austerlane Daniel Huber (116,4).
Põhivõistlused peetakse laupäeval ja pühapäeval. | Aigrol ei olnud MK-sarja avaetapil probleeme põhivõistlusele pääsemisega | https://sport.err.ee/1608409091/aigrol-ei-olnud-mk-sarja-avaetapil-probleeme-pohivoistlusele-paasemisega | Suusahüpete MK-sarja hooaja esimesel etapil Nižni Tagilis pääses Artti Aigro kvalifikatsioonist edasi põhivõistlusele. Kevin Maltsev piirdus eelvõistlusega. |
Souleyman arreteeriti kolmapäeval kahtluse tõttu, et tal võib olla seos Kurdistani töölisparteiga. Tema mänedžer Mina Tosti usub, et sellise kahtlustuse taga on konkurent, vahendab Mixmag.
Süüria sündinud ja üles kasvanud Souleyman on viimased kümmekond aastat elanud Türgis ja pidanud seal pagariäri, kuna pidi oma kodumaalt sõja tõttu põgenema. Tema laiem populaarsus sai alguse 2007. aastal, kui tema loomingu avastas Ameerika plaadifirma Sublime Frequencies. Tema albumid "Wenu Wenu" (2013) ja "Bahdeni Nami" (2015) produtseeris Four Tet, seni viimase albumi "Shlon" (2019) andis välja Diplo plaadifirma Mad Decent.
Kurdistani töölispartei alustas Türgi valitsuse vastu ülestõusu 1984. aastal, Türgi, USA ja Euroopa Liit on kuulutanud Türgi kaguosas ja Põhja-Iraagis tegutseva PKK terrorirühmituseks. | Muusik Omar Souleyman vabanes vahi alt | https://kultuur.err.ee/1608409052/muusik-omar-souleyman-vabanes-vahi-alt | Omar Souleyman, kelle Türgi politsei kolmapäeval kinni pidas, vabanes reedel vahi alt. Ühtegi süüdistust talle ei esitatud. |
PyeongChangi olümpial 30 km suusavahetusega sõidus kuldmedali teeninud Krüger treenis Oslo lähedal Sognsvanni järve lähedal, kui talle liginesid kaks väikest koera. Algselt olid neljajalgsed sõbralikud, aga otsustasid ühtäkki suusatajat rünnata.
"Ma ei kartnud ega hakanud karjuma. Olin rohkem üllatunud," lausus hammustada saanud Krüger väljaandele VG. "Aga mul ei olnud võimalust, sest neid oli kaks. See oli pisut valus ja tunnetasid adrenaliinitulva. Omanikel oli raskusi neid ohjeldada."
Krüger tundis kergendust, et koerad ei olnud väga suured. "Need olid kaks terjeri-tüüpi koera, väga väikesed," lausus hiljem erakorralise meditsiini osakonda külastanud sportlane. Talle tehti süst teetanuse vastu ja kirjutati välja antibiootikumid.
Norra suusakoondise treener Eirik Myhr Nossum ei teinud vahejuhtumist suurt numbrit. "See oli pisut kättemaks," lausus ta hoopis ja selgitas: "Sel sügisel tabas Simeni kepp Sjur Röthe jalga ja ta pidi tegema [samuti] teetanuse süsti. Sjur saatis ilmselt paar koera Simeni kallale, et kätte maksta," naeris juhendaja.
"Mitte väga dramaatiline vahejuhtum, ma arvan. Kui ta ei ole hooaja alguses kiire, siis peab ta süüdistama midagi muud kui seda."
Juba sel nädalalõpul stardib tänavusel MM-il kolm individuaalset medalit teeninud Krüger kodumaal Beitostölenis hooaja kontrollvõistlustel, kus teeb kaasa nii 15 km vaba- kui ka klassikalise tehnika sõidus. | Olümpiavõitjat ründasid koerad, muigav treener peab seda kättemaksuks | https://sport.err.ee/1608409082/olumpiavoitjat-rundasid-koerad-muigav-treener-peab-seda-kattemaksuks | Norra murdmaasuusataja Simen Hegstad Krüger elas treeningul üle ehmatuse, kui teda ründasid kaks koera. Olümpiavõitja pääses siiski suuremate vigastusteta. |
"Seda ravimit, millel ei ole EL-is praegu ametlikku luba, võib kasutada COVID-19 raviks täiskasvanutel, kes ei vaja lisahapnikku ning kel on suurenenud oht raske COVID-19 tekkeks," ütles EMA.
Merck Sharp & Dohme'i ravimifirma on välja töötanud koroonaravimi molnupiraviir ning see on juba saanud kasutusloa Suurbritannias.
Euroopa ravimiametis on eelhindamisel mitu koroonaravimit. | Euroopa ravimiamet andis loa kasutada Mercki koroonaravimit | https://www.err.ee/1608409049/euroopa-ravimiamet-andis-loa-kasutada-mercki-koroonaravimit | Euroopa ravimiamet (EMA) teatas reedel, et Euroopa Liidu riigid võivad koroonaviiruse nakkusjuhtude tõusust põhjustatud eriolukorras kasutada Mercki koroonaravimit enne selle ametlikku heakskiitmist. |
Avaseti kaotanud Ruud jäi ka teises ja kolmandas murdega taha, aga suutis mõlemal juhul keerulisest olukorrast väljuda ja raske võidu abil edasi jõuda.
Eelnevates mängudes oli Ruud kaotanud maailma esireketile Novak Djokovicile 6:7 (4:7), 2:6, aga alistanud kreeklast Stefanos Tsitsipast asendanud britti Cameron Norrie 1:6, 6:3, 6:4.
Poolfinaalis läheb Ruud vastamisi maailma teise reketi Daniil Medvedeviga. Esimeses poolfinaalis kohtuvad Djokovic ja sakslane Alexander Zverev.
Tegemist on norralase esimese ATP aastalõputurniiriga. Tänavu jõudis ta poolfinaali ka Monte Carlo ja Madridi Mastersi turniiridel, aga suure slämmi turniiridel neljandast ringist kaugemale mitte. | Norra tennisist jõudis aastalõputurniiril poolfinaali | https://sport.err.ee/1608409046/norra-tennisist-joudis-aastaloputurniiril-poolfinaali | Meeste tennise aastalõputurniiril Torinos alistas norralane Casper Ruud Rohelises alagrupis venelase Andrei Rubljovi 2:6, 7:5, 7:6 (7:5) ja tagas viimasena pääsu nelja hulka. |
1,8 triljoni dollari suurune pakett, mis hõlmab haridust, tervishoidu, lapsehooldust ja kliimameetmeid, võeti demokraatide enamusega kongressis vastu demokraatide häältega.
Bideni administratsioon kavatses alguses sotsiaalkulutuste paketi suuruseks 3,5 triljonit dollarit. See tekitas erimeelsusi demokraatide parteis. Kompromissi saavutamises vähendati seda summat 1,8 triljoni dollarini.
Esmaspäeval allkirjastas Biden taristuinvesteeringud, esimese poole oma kolme triljoni dollari suurusest majanduspaketist. 1,2 triljoni dollari suuruse paketiga uuendatakse Ühendriikide vananenud teedevõrku, telekommunikatsiooni ja internetiühendust. | USA kongress saatis Bideni sotsiaalkulutuste paketi senatisse | https://www.err.ee/1608409037/usa-kongress-saatis-bideni-sotsiaalkulutuste-paketi-senatisse | USA kongressi saadikud hääletasid reedel president Joe Bideni hiiglasliku sotsiaalkulutuste paketi poolt, saates selle edasi senatisse. |
Kahele paremale järgnesid MM-tiitli eest heitlevad Max Verstappen (Red Bull; +0,350) ja Lewis Hamilton (Mercedes; +0,422). Neist Verstappen näitas parimat aega esimesel treeningul.
Katari etapi teine vabatreening toimus erinevalt esimesest õhtupimeduses ja tulede valguses ning seega olid tingimused pisut sarnasemad neile, mis ootavad sõitjaid laupäevases kvalifikatsioonis ja pühapäevases põhisõidus.
END OF FP2
Valtteri Bottas finishes Friday fastest #QatarGP #F1 pic.twitter.com/Fbb6gFWSaq
— Formula 1 (@F1) November 19, 2021 | Teise vabatreeningu kiireim oli Bottas, kellele järgnes Gasly | https://sport.err.ee/1608409013/teise-vabatreeningu-kiireim-oli-bottas-kellele-jargnes-gasly | Vormel-1 MM-etapil Kataris Lusailis näitas teisel vabatreeningul kõige kiiremat minekut soomlane Valtteri Bottas (Mercedes; 1.23,148), kes edestas 0,209 sekundiga prantslast Pierre Gaslyt (AlphaTauri). |
"Me oleme slaavlased. Meil on süda. Meie väed teavad, et migrandid lähevad Saksamaale," ütles Lukašenko intervjuus BBC -le.
"Võib-olla keegi aitas neid. Ma isegi ei hakka seda uurima," lisas Lukašenko
Lukašenko eitas, et kutsus migrandid Valgevenesse.
"Ütlesin, et ma ei kavatse migrante piiril kinni hoida. Nad ei tule minu riiki. Ma ei kutsunud neid siia," väitis Lukašenko.
Tuhanded peamiselt Lähis-Idast pärit migrandid on koondunud Valgevene-Poola piirile ja loodavad pääseda Euroopa Liitu. Lääs süüdistab olukorra tekitamises Lukašenkot, kes tahab maksta kätte sanktsioonide eest. | Lukašenko: võisime aidata migrantidel EL-i siseneda | https://www.err.ee/1608408989/lukasenko-voisime-aidata-migrantidel-el-i-siseneda | Valgevene autoritaarne juht Aleksandr Lukašenko ütles, et tema väed võisid abistada migrantidel Poola pääseda, kuid eitas, et kutsus migrandid Valgevenesse. |
Peatähelepanu all on nimesponsori küsimus järgmiseks kolmeks aastaks. Koostööd praeguse peasponsori Pafiga pidasid osapooled väga edukaks.
Peale selle näevad korvpallijuhid vajadust koostada Eesti - Läti liiga arendamisel pikaajaline tegevuskava. Samuti otsustati võtta sihiks leida pikas perspektiivis mängude ülekannete jaoks ühine meediaväljund, mis hõlbustaks turniiri jälgimist nii teles kui ka internetis.
"Meediapartneri valikul on oluline, et mängude ülekanded oleksid kvaliteetsed ja võetaks arvesse nii klubide, sponsorite kui ka klubide ühiseid huve," ütles Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi pressiteate vahendusel.
Eesti Korvpalliliidu presidendi Priit Sarapuu sõnul on Eesti – Läti korvpalliliigal suur roll korvpalli populariseerimisel, pakkudes rahulolu nii osalejatele, toetajatele kui ka kaasaelajatele.
Ametikaaslase seisukohta jagas Läti korvpalliföderatsiooni president Raimonds Vejonis, kelle hinnangul on heatasemelise võistluse läbiviimine Läti korvpalliüldsusele kasulik. Ka tema tõstis esile senise koostöö tulemuslikkust.
Tänavune Eesti-Läti liiga hooaeg algas 1. oktoobri. Hetkel juhib kuue võiduga BK Ventspils. Järgnevad Riia VEF (8-1), TalTech/Optibet (7-1) ja BC Kalev/Cramo (4-1). Kokku osaleb 14 klubi. | Eesti - Läti korvpalliliiga tulevikule näidati rohelist tuld | https://sport.err.ee/1608408980/eesti-lati-korvpalliliiga-tulevikule-naidati-rohelist-tuld | Eesti ja Läti korvpallijuhid otsustasid Eesti-Läti ühisliigaga jätkata veel vähemalt kolm hooaega. |
"Pariis, 13. linnaosa" ("Les Olympiades, Paris 13e")
Režissöör: Jacques Audiard
Ma ei saa päriselt lõpuni aru, kas Jacques Audiard on oma värske filmi "Pariis, 13. linnaosa" puhul läbi ja lõhki tõsine või ongi seal mingisugune ridade vahele peidetud paroodiaelement. Põhjus lihtsalt selles, et oma vormilt mõjub see liigagi naeruväärse wannabe-arthouse filmina: mustvalge pildikeel, check, eksistentsiaalses kriisis siplevad tegelased, check, ebanormaalselt aeglane kulg, check. Cannes'i filmifestivali põhivõistlusprogrammi pääses see ilmselt vaid režissööri nime ja viisaka filmograafia tõttu, lisaks on ju tore oma koduriigi filme võistlusprogrammidesse noppida.
"Pariis, 13. linnaosa" ("Les Olympiades, Paris 13e") Autor/allikas: Kaader filmist
Koomiksil "Amber Sweet" põhinev linateos soovib olla palju rohkemat, kui ta alusmaterjali arvestades tegelikult olla saab. "Pariis, 13. linnaosa" on klassikaline kaasaegne romantiline draama, kus esialgu üksteisest täiesti sõltumatute persoonide eluteed ristuvad ootamatult. Keegi armub kellessegi, keegi astub kellegagi vahekorda, kedagi petetakse, kedagi veetakse alt. Kõiki neid lugusid oleme juba tuhat korda varem näinud, antud juhul üritab Audiard paigutada need pseudointellektuaalsesse konteksti. Aga kus see intellektuaalsus tegelikult peituma peaks? See, et sa näitad kolme inimese küllalt tavalisi suhteid mustvalges pildikeeles, ei muuda seda kuidagi tähtsamaks.
Kui Audiard ikkagi parodeeris "Pariis, 13. linnaosaga" arthouse -kino eneseimetlevat suhtumist, siis tunnustus talle. Mingil põhjusel aga kahtlen selles. Filmi lugu noorte eneseotsingutest 21. sajandi kiirelt muutuvas maailmas ei kanna lõpuks piisavalt tugevat ideed, et see ka pärast kinosaalist väljumist meelde jääks. Kuigi lõplikud taotlused jäävad arusaamatuks, pole film siiski täiesti lootusetu: peategelaste enesehävitajalikku käitumist on põnev jälgida ja päriselt igav ei hakka kordagi, samuti teeb Noemie Merlant taas tõeliselt lummava rolli.
Kellel on nälg kaasaegse prantsuse kino järgi, siis võtke ette, samas on kindlasti ka Prantsusmaalt tulnud tänavu tugevamaid filme...
"Pariis, 13. linnaosa" linastub 19. novembril kell 16.30 Tartus Athena keskus ja kell 20.00 Solarise Apollo kinos.
"Punane rakett" ("Red Rocket")
Režissöör: Sean Baker
Jään alati jänni, kui üritan kellelegi selgitada, miks ta peaks ikkagi Sean Bakeri filme vaatama. Need on ilusad. Need on toredad. Need on lummavad. Võib ju selliseid triviaalsuseid loobida varrukast kümnete viisi, aga need ei anna tegelt midagi edasi sellest reaalsest essentsist, mida Bakeri linateosed peidavad. Paljuski on tema värske "Punane rakett" veel eriti naeruväärne, sest kahe tunni jooksul ei toimu seal praktiliselt mitte midagi. Ehk siis: minge vaadake lihtsalt üht imekaunist ja kaasahaaravat filmi, kus tegelikult ei juhtu midagi olulist.
Nali naljaks, Sean Baker tõepoolest oskab muuta ka kõige väiksemad elud maagiliseks, näidates argipäeva triviaalsust ja banaalsust millegi erilisena. Tema filmides pole superkangelasi ja selgelt vastanduvaid häid ja pahasid. Kõik tema tegelased on heasüdamlikud, kuid oma väikeste pahedega. "Red Rocketi" peategelane on endine pornostaar, kes kolib pärast karjääri hääbumist tagasi kodulinna, et seal uuesti jalad alla saada. Võin kohe reeta, et ega tal see jalgade alla saamine just kõige paremini õnnestu. Suurema osa ajast lööb ta lihtsalt aega surnuks, tuiab mööda linna ringi ja armub muuseas kohe-kohe täisealiseks saavasse sõõrikumüüjasse.
"Punane rakett" ("Red Rocket") Autor/allikas: Kaader filmist
See kõik on tühi-tähi, suvaline igapäevane eluolu, kuid Sean Baker oskab oma tegelastesse niipalju sära ja elujõudu sisse kirjutada, et vaatajana ei suuda lihtsalt silmi ekraanilt keerata. Me kiindume neisse tegelastesse koheselt, olgu nad nii lollid, naeruväärsed või egoistlikud kui tahes. Vahet ei ole, nad on ennekõike inimesed, ning päriselt usutavaid inimesi suudavad näidata vähesed režissöörid. Oluline roll on mõistagi mängida ka suurepäraselt valitud näitlejatel, ja selle peale on Bakeril samuti silma: peategelast kehastava Simon Rexi karjääri tippsaavutus oli seni film "Scary Movie 3" (!!!!!), nüüd teeb ta aga nii raju rolli, mida võiks vabalt Oscariga pärjata. Võib-olla tuli kasuks see, et ta on ka ise teismelisena paaril korral pornofilmides kaasa löönud? Kes teab.
Võimalik, et "Florida projekt" oli veel grammivõrra parem, aga on ka raske võistelda ühe viimaste aastate parima filmiga. Sean Baker näitab siiski, et ta on üks põnevamaid uusi režissööre ning temast kuuleme lähiaastatel veel kõvasti.
"Punane rakett" linastub 20. novembril kell 17.45 Solarise Apollo kinos ja kell 18.15 Tartus Elektriteatris.
"Vaino Vahingu päevaraamat"
Režissöör: Rainer Sarnet
Ma kardan selle filmi pärast. Eesti filmidega kipub ikka nii minema, et kui on "Tõde ja õigus", siis käiakse vaatamas. Kui on "Eesti matus", siis minnakse ka kohale. Kui asi läheb juba dokkide juurde, siis vaadatakse "Ott Tänak the Movie't" ja portreefilmi Fred Jüssist, aga nüüd on tehtud film kellestki Vaino Vahingust?! Sellest aastast on sarnane kurb näide võtta: Joosep Matjus ja Katri Rannastu tegid selle aasta ühe parima kodumaise filmi "Pingeväljade aednik" Mehis Heinsaarest, aga seda ei vaadanud peaaegu keegi. Tundmatu nimi ja enamik inimesed kaotavad kohe huvi.
"Vaino Vahingu päevaraamat" Autor/allikas: Kaader filmist
Küll aga tulekski "Vaino Vahingu päevaraamatule" läheneda kui omamoodi kurioosumile. Ega ilmselt Rainer Sarnet isegi tea päris täpselt, kes see Vahing siis lõpuks oli, aga kas selleks mitte filme ei tehtagi? Sarnet üritas psühhiaatri ja punk-kirjaniku Vaino Vahingu loominut enda jaoks lahti murda läbi väikeste šketside või avantüüride, kus tuntud Eesti näitlejad taaslõid, tõlgendasid ja peegeldasid hetki filmi kandvaks teljeks olevast päevaraamatust. Need on abstraktsed energiaplahvatused, pisikesed tuumapommid keset rääkivaid päid, mis toovad korraks maa peale tagasi. Või lennutavad hoopis kogu täiega kosmosesse ära.
Liiga vähe näeb Eestis tõeliselt ambitsioonikaid dokfilme, kuid õnneks aitab "Vaino Vahingu päevaraamat" seda tühimikku täita. Siin kohtub tõeliselt tugev aines ja režissööri loominguline jõud, millest kokku tekib silmapaistev kunstiteos, mis on samal ajal ka sisuliselt mitmekülgne ja rikkalik. Vahingu ereda leegiga põlenud elu ilmestamiseks ongi parim moodus läbi samasuguse retoorika, mida ta ise kasutas: sürrealism ja kohati küündimatu absurd, mis võib kohale jõuda hiljem. Võib-olla ei jõuagi kohale, aga kas see muudab seda kuidagi vähem väärtuslikuks? Kaugeltki mitte.
"Vaino Vahingu päevaraamat" linastub 20. novembril kell 18.30 Coca-Cola Plazas.
"Metsikud mehed" ("Wild Men")
Režissöör: Thomas Daneskov
Huvitaval kombel on viimaste aastate tuntumates Põhjamaade filmides tegeletud ikka ja jälle meeste eneseotsingutega, omal moel uurisid seda nii Thomas Vinterbergi "Järgmine ring" kui ka Anders Thomas Jenseni "Õigluse ratsanikud". Paljuski sobitubki Norra lavastaja Tomas Daneskovi "Metsikud mehed" hästi sinna ritta ja neist saakski kokku hea tervikliku triloogia: keskealised mehed leiavad end, kes läbi alkoholi, kes pätte taga ajades, kes metsas viikingit mängides.
"Metsikud mehed" ("Wild Men") Autor/allikas: Kaader filmist
Kui aga kaks eelpool mainitud Taani filmi pakivad oma sügavamad teemad huumorisse, siis "Metsikute meeste" otsene taotlus polegi komöödia. Muidugi, seal on paljugi naljakat ja isegi naeruväärset, aga see huumor on imeõrn ja aitab vaid traagikat reljeefsemalt esile tõsta. Režissööri huvitab pigem elu absurdi näitamine läbi imetäpselt välja mängitud karakterite, kes kõik on oma lootusetusse olukorda jõudnud justkui vastu tahtmist, kogemata, olude sunnil. Seetõttu on kõigile neile lihtne kaasa elada, isegi siis, kui nad käituvad täiesti ebaloogiliselt.
Kuidagi värskendav on ka vaadata, kuivõrd häbitult suudavad norrakad iseenda üle nalja heita: viikingina metsas ringi müttamine ja ühel hetkel kapitalismist läbi imbunud viikingikülla sattumine on kui torge fetišeeritud hittsarja "Viikingid" suunas. Samal ajal tekitas "Metsikute meeste" loodud kuvand Norrast mulle isu kohe sinna reisida, need väikelinnad ja -külad tundusid küll erakordselt sümpaatsed. Huvitav, miks eesti kinos läbitunnetatud eneseirooniat ja -kriitikat nii harva näeb? Lähiajast meenub vaid Toomas Hussari "Seenelkäik", mis on suutnud panna kokku nii "Welcome to Estonia" kui ka "Don't Ever Come to Estonia" ideed.
Turgutav vaatamine, mis aitab ilmselt paljudel vaatajatel ka enda siseprobleemidest võitu saada.
"Metsikud mehed" linastub 21. novembril kell 16.45 Solarise Apollo kinos.
"Kapten Volkonogovi põgenemine" ("Капитан Волконогов бежал")
Režissöörid: Natasha Merkulova, Aleksey Chupov
Vau, vau, vau. Need hetked on võimsad, kui pärast kümneid ja kümneid filme, mis on ju iseenesest toredad ja vahvad ja sümpaatsed, tuleb lõpuks üks selline, mis võtab päriselt põlved nõrgaks. Lihtsalt vaatad suu ammuli, ja imestad, kuidas suudab keegi midagi nii vapustavat teha. Merkulova ja Chupovi "Kapten Volkonogovi põgenemine", mille kaasstsenarist ja operaator on Mart Taniel, on korraga tabav ühiskonnakriitika, hollywoodilik tagaajamisfilm, sürreaalne düstoopia ja lihtsalt lummav autorikino, mille iga teine kaader on kui eraldiseisev kunstiteos.
Võtkem juba näiteks selle, kuidas režissöörid juhatavad vaataja meelega tupikusse. Selgelt markeeritakse ära, et tegevus toimub 1938. aastal Peterburis ja uurib NKVD tagatubades toimuvat, aga misasja? Päriselt ka? See ei meenuta ühestki küljest seda ajastut, tõsi, tänaval sõidavad sellest ajast pärit autod ja arhitektuur sobitub ka konteksti, kuid need pusletükid ei klapi kokku. "Kapten Volkonogovi põgenemise" suurim võlu peitubki selles dissonantsis, kus piir reaalsuse ja unenäo vahel on täielikult kadunud. Düstoopia meistriklass.
"Kapten Volkonogovi põgenemine" ("Капитан Волконогов бежал") Autor/allikas: Kaader filmist
Sellesse konteksti on aga paigutatud erakordselt inimlik lugu lunastusest. Juri Borissov mängib täiesti enneolematu energiaga üht halastamatut tõbrast ja mõrtsukat, kellel saab ühel päeval oma senisest elust villand ning ta üritab leida oma ohvrite lähedaste seast kedagi, kes oleks valmis talle andestama, et ta pääseks ikkagi taevasse. Rännakutel läbi Peterburi slummide kohtub ta kõiksugu kahtlaste tüüpidega ning jõuab seeläbi lähemale ka iseendale.
Kõige üllatavam ongi see, kuidas Merkulova ja Chupov on suutnud panna kokku ida ja lääne: "Kapten Volkonogovi põgenemise" loojutustuse stiil on selgelt ameerikalik, siin võib näha üht-teist näiteks "Bourne'i identiteedist", kuid see kõik on jutustatud selgelt läbi mingi veidra autoriprisma, mille mõistmiseks peab filmi nägema. Oluline roll on kahtlemata mängida ka operaator Mart Tanielil, kes lisab niigi müstilisse loosse oma maaliliste kaadritega veel lisadünaamikat.
Kahtlemata üks 2021. aasta parimaid filme, kui mitte kõige parem. Vaadake näiteks seda laulu- ja tantsunumbrit, kus NVKD ohvitserid esitavad lugu "Полюшко-поле"... Külmavärinad.
"Kapten Volkonogovi põgenemine" linastub 21. novembril kell 17.30 Coca-Cola Plazas ja 27. novembril kell 20.00 Narvas Astri Apollo kinos. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: nädalavahetuseks pornostaare ja Vaino Vahingut | https://kultuur.err.ee/1608407507/kaspar-viilupi-poffi-paevik-nadalavahetuseks-pornostaare-ja-vaino-vahingut | PÖFF-i teiseks nädalavahetuseks jagub kamaluga häid filme: esilinastub Rainer Sanerti eksperimentaalne dokfilm "Vaino Vahingu päevaraamat", saab esmakordselt näha Eesti kaastoodetud "Kapten Volkonogovi põgenemist" ja viimaseid kordi linastub Sean Bakeri imeline "Punane rakett". |
30-aastane ründav poolkaitsja mängis viimati teisipäevases MM-valikmängus Walesiga, mis lõppes võõrsil 1:1 viigiga. Man City rivistuses jäävad kindlasti vahele laupäevane liigamäng Evertoniga ja järgmise nädala Meistrite liiga kohtumine Pariisi Saint-Germainiga.
"Kahjuks andis Kevin Belgias positiivse koroonaproovi," kommenteeris Man City peatreener Pep Guardiola ja lisas, et see tähendab jalgpallurile kümnepäevast karantiini.
"Me saime sellest teada kaks päeva tagasi, ta on nüüd siin. Unustage üldfüüsiline vorm ja hetkeseis, ta on positiivne ja peab nüüd taastuma. Peame olema ettevaatlikud, inimesed surevad koroonaviirusega. Ta on vaktsineeritud, nii et loodetavasti on kõik okei."
Lisaks De Bruynele on kohtumisest Evertoniga eemal teinegi poolkaitsja Jack Grealish. | Kevin De Bruyne andis positiivse koroonaproovi | https://sport.err.ee/1608408977/kevin-de-bruyne-andis-positiivse-koroonaproovi | Manchester City ja Belgia jalgpallikoondise tähtmängija Kevin De Bruyne andis positiivse koroonaproovi ega saa klubi lähiajal aidata. |
Brüsseli ja Berni suhted on pinevad alates maist, mil Šveits otsustas ootamatult lõpetada aastaid kestnud läbirääkimised ulatusliku koostööleppe üle EL-iga.
Cassis käis esmaspäeval Brüsselis kõnelustel Euroopa Komisjoni asepresidendi Maroš Šefcoviciga, kes tegeleb ühenduse ja Šveitsi keeruliste suhetega.
Pärast kohtumist, mis oli esimene silmast silma kokkusaamine pärast maid, rõhutas Cassis, et enne läbirääkimiste alustamist tuleb kindlaks määrata selle teemad.
"EL ja Šveits ei saa teineteisele käske anda ega vastu võtta. Kumbki pool esindab oma huve ja annab edasi oma soovid. Valitsus teab, mida EL tahab," ütles ta.
Šveits on igast küljest piiratud EL-i liikmesriikidest ja EL on tema suurim majanduspartner.
Cassis ütles, et Šveitsil ei olnudki pärast raamleppe arutelu läbikukkumist kavas kohe läbirääkimisi jätkata.
Kõnelused jooksid ummikusse, kuna EL keeldus andmast järele Šveitsi nõudele jätta leppest välja tähtsad teemad nagu riigiabi, palgakaitse ja liikumisvabadus.
Šefcovic ärgitas pärast esmaspäevast kohtumist Šveitsi näitama, kas ta endiselt soovib EL-iga kaugeleulatuvat koostööd.
EL-i ja Šveitsi suhteid määrab praegu hulk kokkuleppeid, kuid viimased 13 aastat on pooled üritanud sõlmida ulatuslikumat lepingut, mis kataks kõik suhete tahud. Kavas oli ka vaidluste lahendamise mehhanism.
Šveits on aga tõrges täitma EL-i nõuet panustada ühenduse eelarvesse ja viia oma seadused EL-i reeglitega vastavusse säilitamaks vaba juurdepääsu bloki turule.
"Nüüd on vaja Šveitsi poolt ühemõttelist poliitilist tahet arutada meiega tegelikult olulisi küsimusi ja usutavat ajakavaga," ütles Šefcovic. "Teisisõnu, poliitiline dialoog ei saa olla tühi kest, see peab olema sisuline."
Cassis ütles aga, et Euroopa Komisjoni asepresidendi kokkuvõttel kõnelustest oli tegeliku kohtumisega suhteliselt vähe ühist.
Järgmine kohtumine on kavas jaanuaris Davosi maailma majandusfoorumil, siis loodetakse ajakava paika panna ja kinnitada, et kõnelused jätkuvad.
Šveits ei lase EL-il endale survet avaldada, rõhutas Cassis. "Tähtaja küsimust me ei arutanud," ütles ta.
"Läbirääkimiste kava ei ole praegu teema. Eesmärk on vastastikustes ootustes selgusele jõuda ja mitte unustada, et 95 protsendis küsimustest ei ole meil erimeelsusi." | Šveits: me ei täida EL-i käske | https://www.err.ee/1608408956/sveits-me-ei-taida-el-i-kaske | Šveits ei allu Euroopa Liidu käskudele, ütles välisminister Ignazio Cassis reedel, pärast kõnelusi Brüsselis kahepoolsete suhete tuleviku üle. |
Sünopsis:
Suure katku tõttu on muusikud ja kunstnikud valgunud laiali erinevate elualadele ja avastavad lummuse vaeguses väänlevat maailma selle spirituaalses kriisis ja halastamatus olemuses. Paljud seni saladuslikud nähtused on hakanud meile selgeks saama. Kuidas maailm töötab ja mis üldse toimub? Ehk saame teada isegi, kes seda maailma juhib ja mida üldse ette võtta? Ö CORP peakorteris kohtuvad salaseltsi vormis müstilised olendid ja teadjamehed, et süngel hingedeajal mänguliselt juttu vesta ja pidu pidada.
Otseülekandes löövad kaasa Sammalhabe, Isand Lilla, Ajuokse, Karl Kivastik, Chungin, Niehkna jpt. Otseülekanne toimub ürituse Facebooki lehel. Üritus on tasuta, kuid seda on võimalik toetada piletiostuga.
Ö stuudio loodi 2008. aastal salvestus- ja prooviruumina. Tänaseks on Ö Stuudiost kujunenud Eesti kunstnike ja loovisikute loomeklaster, mille keskmes on muusikasalvestuse ja liikuva pildi produktsioonimaja Tartus. | Ö Stuudio toob vaatajateni lavastusliku vaatemängu düstoopilisest olevikust | https://kultuur.err.ee/1608408935/o-stuudio-toob-vaatajateni-lavastusliku-vaatemangu-dustoopilisest-olevikust | Laupäeval, 20. novembril toob Tartu loomekollektiiv Ö Stuudio vaatajateni otseülekandena lavastusliku vaatemängu "Singulaarsus" düstoopilisest olevikust. |
Eestis tarvitab antidepressante üle 53 000 inimese. Ravimeid on palju erinevaid, ent toimeaineid, millel ravimid põhinevad, on kokku 15. Üks neist on bupropioon, millel põhinevat Elontrili 150g toimeainesisaldusega tablette tarvitab iga päev umbes 1500 inimest.
Viimastel nädalatel aga pole ravimi vajajad seda enam apteekidest müügilt leidnud. Kui muidu asendatakse ühe ravimi puudumisel see teisega, siis Elontrilil asendus puudub - tegemist on ainsa bupropioonil põhineva ravimiga turul.
Psühhiaater Anne Kleinberg ütleb, et ainus lahendus on sellisel juhul muuta patsientide raviskeemi ja määrata asenduseks mõne teise toimeainega antidepressant. Mõnele aga sobibki vaid üks ravim ning see toob kaasa tagasilangusi. Kindlasti pole asendusskeem lahendus.
"Arstid on samuti meeletu surve all - alustavad õige ravimi puudumisel uusi raviskeeme, mis on inetu nii spetsialistide kui ka patsientide koha pealt," ütleb Kleinberg.
Ravimiameti andmetel esinevad müügiloa hoidjal tarneraskused alates septembri lõpust, uut tarnet pole aga oodata enne detsembri keskpaika. Praegu leiab ravimit veel vaid mõnekümnes apteegis üle Eesti, ent näiteks Tallinnas pole seda enam ühestki apteegist saada.
"Elontril 150 mg viimane tarne Eestisse toimus septembri lõpus, laovarud lõppesid hulgimüügitasandil oktoobri lõpus. Tarneraskus kestab eeldatavasti detsembri keskpaigani, mil müügiloa hoidja andmetel toimub järgmine tarne Eestisse," ütleb Sulaoja. "Müügiloa hoidja otsib ravimiameti palvel võimalusi ravimi vajaduse katmiseks tarneraskuse perioodil."
Kuigi müügiloa hoidjatel on kohustus teavitada ravimiametit võimalikest tarneraskustest, pole GlaxoSmithKline seda teinud. Nii ei leia ravimiameti kodulehelt tarneraskustes ravimite nimekirjast Elontrili siiani. Elontrili maaletooja, ravimite hulgimüügifirma Tamro teavitas ravimiametit tarneraskustest lõpuks ise, ent alles selle nädala alguses.
"Tarnehäire põhjustas toormaterjali puudusest tingitud tootmisprobleem, millest müügiloa hoidja ei teavitanud ravimiametit. Tarneraskustest tuleb ravimiametit võimalikult vara teavitada, et oleks võimalik leida koostöös müügiloa hoidjaga lahendusi, mh nii, et apteegis ei tekiks ravimipuudus," selgitab ravimiameti sisse- ja väljaveo järelevalve büroo spetsialist Stella Sulaoja.
Saadaval on küll Elontril 300 mg, kuid poole suurema annusega tablette ei saa võrdseteks annusteks jagada, seetõttu ei saa õige annuse asemel kaks korda suurema toimeainesisaldusega ravimit välja kirjutada. Neid, kes kangemat ravimit tarvitavad, on Eestis ilmselt umbes 300, sest bupropioonil põhinevat antidepressanti on Eestis välja kirjutatud 1873 inimesele.
"Apteekide varustamisega tekkisid esimesed tõrked oktoobri lõpus. Meile teadaolevalt tekkis tootjal ajutine toormaterjali puudus," ütleb Tamro Eesti tegevjuht Tanel Kuusmann.
Tema sõnul on tarneraskuste info kuvatud nii ravimiinfo kui ka apteegiinfo avalikes andmebaasides.
"Tootja on meile lubanud toodet tarnida detsembri esimeses pooles. Paralleelselt tegutseme, koostöös tootja ja ravimiametiga, et leida ajutise lahendusena võõrkeelse pakendi turustamise võimalus. Meie andmetel on toode saadaval mitmetes Euroopa riikides, samas mitmed on ka meiega sarnases olukorras. Omalt poolt oleme hetkel otsimas alternatiivseid tarne võimalusi, sealhulgas Soomest," ütleb Kuusmann.
Nii ongi mõni hädas Eesti patsient oma ravimi hoopis Soome apteegist välja ostnud.
Psühhiaatrite seltsi juht dr Anne Kleinberg peab olukorda, kus ravimi soetamiseks teise riiki tuleb sõita, ebanormaalseks ning ravimite tarneraskusi piinlikuks probleemiks, mille eest Eestis justkui keegi ei vastuta.
"Eestis ei hoita jätkupidevust ravimite puhul, rääkimata sellest, et pole piisavalt erinevaid ravimivorme. Näiteks meie lapsed ei saa väikeseid ravimiannuseid, sest neid pole majanduslikult otstarbekas siia turule tuua," toob Kleinberg näiteks. "Kui oleme erinevate ametkondadega püüdnud jõuda konstruktiivsete lahendusteni, kes siis vastutab selle eest, et meie väga väike ravimiturg ei kogeks neid lainetusi, polegi ühtki võtta. See on meie riigi häbi."
Ta lisab, et samasuguseid tarneprobleeme esineb igal aastal mitu korda ka ühe tähelepanuhäire ravimi, metüülfenidaadiga (tuntud kui Ritalin).
"Kui selle tarne ära langeb, milline rahutus ja kaos siis vallandub! Umbes neli korda aastas juhtub seda, et asendame selle ravimi sama toimeaine ravimigrupiga. Patsiendi jaoks on see ääretult ebameeldiv, tekitab tagasilangusi ja probleeme," ütleb Kleinberg. "Juhime erialaseltsina teemadele tähelepanu, aga meil pole hoobasid nende lahendamiseks." | Ligi paar tuhat inimest on jäänud mitmeks kuuks vajaliku depressiooniravimita | https://www.err.ee/1608408797/ligi-paar-tuhat-inimest-on-jaanud-mitmeks-kuuks-vajaliku-depressiooniravimita | Ühe depressiooniravimi tarneraskused on igapäevase vajaliku abita jätnud umbes 1500 inimest. Ravimile alternatiivi ei ole, hulgimüüja andmetel saabub järgmine tarne Eestisse alles detsembri keskel. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.