text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Eesti naiskond Liisa Turmanni juhtimisel mängib Euroopa meistrivõistluste tugevaimas A-divisjonis, kuhu kuulub Euroopa kümme tugevaimat naiskonda.
Kapten Turmann sõnas, et pinge on suur, sest kuigi kõik naiskonna liikmed on varem EM-il mänginud, on antud koosseisuga Eesti esindus Euroopa meistrivõistluste A-divisjonis esimest korda. "Meie eesmärgiks on jääda püsima A-divisjoni ehk jõuda kaheksa tugevaima hulka," kommenteeris Turmann.
Euroopa meistrivõistluste kaheksa paremat võistkonda pääsevad otse maailmameistrivõistlustele ehk esikaheksa koht tähendaks Eestile kohta 2022. aasta kurlingu MM-il. Ka B-divisjoni kukkumisel jääb Eesti naiskonnal võimalus püüda MM-i piletit järgmise aasta jaanuaris toimuval MM-i kvalifikatsioonil.
Eesti kurlingunaiskonna koosseisus mängivad Euroopa meistrivõistlustel kapten Liisa Turmann, Kerli Laidsalu, Heili Grossmann, Erika Tuvike ja Karoliine Kaare. Võistkonna treener on Derek Brown.
Naiste arvestuses võistlevad Euroopa meistritiitli eest Eesti, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Itaalia, Venemaa, Šotimaa, Šveits, Rootsi ja Türgi. Eesti naiskonna esimeseks vastaseks on Saksamaa võistkond. Kohtumine algab laupäeval Eesti aja järgi kell 10.00.
Eesti kurlingumeeskond võistleb B-divisjonis. Meeskonna eesmärgiks on jõuda esimese kahe sekka, et tagada koht järgmisel EM-il tugevaimas A-divisjonis. Kahe parema hulka jõudmine tagaks Eestile koha MM-i kvalifikatsioonis jaanuaris.
Eesti meeskonnas, kus kõik mängijad teevad oma debüüdi EM-il, mängivad kapten Eduard Veltsman, Konstantin Dotsenko, Igor Dzendzeljuk, Janis Kiziridi ja Mihhail Vlassov. Meeskonna treenerid on Derek Brown ja Vladimir Jakovlev.
Eesti mehed mängivad B-divisjonis B-alagrupis, kus vastasteks on Valgevene, Belgia, Ungari, Läti, Leedu, Venemaa ja Hispaania. Eesti meeskonna esimeseks vastaseks on Hispaania esindus. Kohtumine algab laupäeval Eesti aja järgi kell 15.00. | Eesti kurlingunaiskond sihib EM-il kohta kaheksa seas | https://sport.err.ee/1608408953/eesti-kurlingunaiskond-sihib-em-il-kohta-kaheksa-seas | Laupäeval algavad Norras Lillehammeris Euroopa meistrivõistlused kurlingus. Tiitlivõistlusel esindavad Eestit Liisa Turmanni ja Eduard Veltsmani võistkonnad. |
Saksamaa meediaväljaannetega sõlmitud leping on esimene omataoline pärast EL-i autoriõguste direktiivi alusel välja töötatud õigust. Ka seal jätkuvad läbirääkimised teiste väljaannetega samade kokkulepete saavutamiseks.
Paraku peavad aga iga EL-i riigi meediaväljaanded oma õigust internetihiidudelt tasu saamiseks ise välja ajama, sest nendega ei tegele mitte riigid, vaid meediaettevõtted ise.
Eesti meediaettevõtete liidu tegevjuht Merle Viirmaa ei pea kiire kokkuleppe saavutamist Google'i, Facebooki või mõne muu globaalse meediakontserniga realistlikuks.
"Eesti on Euroopa Liidus üks väiksemaid liikmesriike ja siin ei pruugi Google'i, Facebooki jt globaalsete meediahiidude jaoks seega olla piisavalt atraktiivne turg, et kiireteks ja konstruktiivseteks läbirääkimisteks oma ressurssi panustama hakata. Pigem võiks see tõenäolisemalt juhtuda alles pärast seda, kui suuremate liikmesriikide meediaettevõtetega on kokkulepped saavutatud," ütles Viirmaa, pidades seetõttu eriti oluliseks, et EL-i tasandil läbiräägitava digitaalturgude määrust laiendataks kõigile globaalsetele digihiidudele. Praegu rakendub see vaid mobiilirakenduste müüjatele.
Viirmaa tõdeb, et läbirääkimisi pole internetihiidudega ka alustatud, põhjuseks see, et Eesti ei ole EL-i digitaalsete autoriõiguste direktiivi veel Eesti seadustesse mestinud, mistõttu Eestis kehtiv autoriõiguse seadus meediaväljaannetele selle direktiiviga ette nähtud uut õigust veel ei sisaldagi. | Eesti meediaväljaanded Google'iga sisu eest maksmiseks läbirääkimisi ei pea | https://www.err.ee/1608408938/eesti-meediavaljaanded-google-iga-sisu-eest-maksmiseks-labiraakimisi-ei-pea | Internetihiid Google teatas neljapäeval, et on sõlminud mitme Saksamaa meediaväljaandega lepingu, millega hakkab neile nende sisu kuvamise eest tasu maksma. Kuigi Eesti meediaväljaanded peavad samuti õiglaseks, et rahvusvahelised meediaplatvormid nende sisu kuvamise eest maksaksid, siis kiiret lahendust selleks tulemas ei ole. |
Reedeses B-grupi sõidus näitas parimat aega kanadalane Connor Howe 1.09,497-ga, Liivile tõi teise koha vaid kuus sajandikku kehvem aeg. Kolmas oli 1.09,616 välja sõitnud norralane Allan Dahl Johansson.
Hooaja avaetapil Poolas Tomaszow Mazowieckis sai Liiv B-grupi 1000 meetri distantsil kaheksanda koha. Järgmine etapp toimub 3.-5. detsembril USA-s Salt Lake Citys.
"Hetkeplaan on selline, et tahaks olla ka Salt Lake City või Calgary MK-etapiks A-grupis ehk siis loodan teha hea tulemuse sel nädalal Stavangeri MK-etapil," rääkis Liiv nädala alguses ERR-ile. | Liiv sai Norra MK-etapil teise koha | https://sport.err.ee/1608408908/liiv-sai-norra-mk-etapil-teise-koha | Eesti kiiruisutaja Marten Liiv teenis Norras Stavangeris toimuval hooaja teisel MK-etapil B-grupi 1000 meetri distantsil teise koha. |
Tuhanded migrandid on juba kuid püüdnud pääseda Valgevenest EL-i, kuid Poola piirivalve on nad tagasi saatnud ja neid ei ole lastud ka üle Läti ja Leedu piiri.
Ukraina, kel on piiri nii Valgevene kui Poolaga, kardab nüüd, et meeleheitel migrandid võivad üritada jõuda EL-i riikidesse tema territooriumi kaudu.
"Kui piirivalvurite ja korrakaitseamentike elu ja tervis peaks ohtu sattuma, kasutame kaitseks kõiki seadusega lubatud vahendeid, ka tulirelvi," ütles siseminister Denõss Monastõrski.
EL süüdistab Valgevene presidenti Aleksander Lukašenkot rändelaine tahtlikus tekitamises, et maksta kätte talle 2020. aasta valitsusvastaste meeleavalduste julma mahasurumise tõttu kehtestatud sanktsioonide eest.
Mõned riigid nagu Poola ja Ukraina on veendunud, et Lukašenko taga on Moskva.
Monastõrski ütles reedel, et Venemaa võib suunata kriisi Valgevene-Ukraina piirile.
"Me ei välista võimalust, et Venemaa otsustab saata sihilikult suure hulga migrante läbi Valgevene meie piirile," ütles siseminister parlamendis.
"Valmistume selliseks olukorraks süstemaatiliselt ja põhjalikult," lisas Monastõrski
Monastõrski kinnitas, et olukord Valgevene piiril on kontrolli all.
Ukraina teatas juba eelmisel nädalal tuhandete piirivalvurite ja julgeolekutöötajate paigutamisest Valgevene piirile, et võimalikuks kriisiks valmis olla. | Ukraina hoiatas migrante Valgevenest üle piiri tulemast | https://www.err.ee/1608408899/ukraina-hoiatas-migrante-valgevenest-ule-piiri-tulemast | Ukraina hoiatas reedel Euroopa Liitu pääsemise lootuses Valgevenesse kogunenud migrante, et nad ei üritaks üle piiri Ukrainasse tulla, vastasel juhul tõrjutakse nad tagasi. |
Teose kirjutas King oma teismelise tütre Naomi palvel, kes oli suur raamatusõber, kuid ei julgenud kätte võtta oma isa õudusraamatuid ning eelistas lugeda jutte lohedest, kuningriikidest ja printsidest. Nõnda kirjutaski King fantaasialoo, mille tegevus toimub samas maailmas, kust on pärit ka Kingi "Tumeda Torni" saaga peategelane laskur Roland. Veel seob teost "Tumeda Torni" saaga ja romaaniga "Vastupanu" ("The Stand"; 1978) kurja võluri Randall Flaggi ehk Mees Mustas tegelaskuju.
Sisukirjelduses seisab, et Delaini kuningriigi võluri Flaggi intriigide tulemusel tõuseb vana kuningapaari kahtlase surma järel segaduses kuningriigi troonile nende noorem poeg, 12-aastane prints Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse jaluleseadmiseks.
Raamatust leiab ka Orpheuse Raamatukogu koostaja Raul Sulbi järelsõna teose sünniloost ning seostest Kingi muu loominguga. Romaani on tõlkinud Eva Luts ning kaanepildi teinud Meelis Krošetskin. Raamat on läbivalt illustreeritud David Palladini joonistustega. | Eesti keeles ilmus Stephen Kingi noortefantaasia "Draakoni silmad" | https://kultuur.err.ee/1608408881/eesti-keeles-ilmus-stephen-kingi-noortefantaasia-draakoni-silmad | Kirjastuse Fantaasia ulmesarjas Orpheuse Raamatukogu ilmus Stephen Kingi noortefantaasia "Draakoni silmad" ("The Eyes of the Dragon"). 1985. aastal ilmunud romaan jõuab eesti keelde esimest korda. |
Modi kinnitas reedel, et reform oleks põllumeestele pikemas perspektiivis kasu toonud. Siiski tunnistas Modi, et valitsus loobub reformist.
"Ma kutsun põllumehi üles, et nad naaseksid koju. Alustame otsast peale," ütles Modi.
Eelmise aasta septembris võttis India parlament vastu kolm vastuolulist põllumajanduseelnõu, mille eesmärk oli riigi põllumajandussektori liberaliseerimine. Seejärel allkirjastati need seadusteks, mis tekitasid põllumeeste proteste kogu riigis.
India valitsus väitis, et uued seadused annavad põllumajandustootjatele vabaduse müüa oma toodangut väljaspool reguleeritud turge ja sõlmida ostjatega lepingud eelnevalt kokkulepitud hinnaga.
Opositsiooniparteide hinnangul toetas reform eelkõige suurkorporatsioone. Riigi kriminaalkontrolli büroo andmetel on üle poole India põllumeestest võlgades.
Modi partei valmistub valimisteks, mis toimuvad Uttar Pradeshi ja Punjabi osariikides. Mõlemad on põllumajandus osariigid, kus vastupanu Modi reformile on olnud suur.
"Valitsus võttis seaduse tagasi, kuna kardab kaotada valimised," ütles Punjabi põllumees Jaskarn Bawa ajalehele Financial Times.
Analüütikute hinnangul ei pruugi valitsuse järsk kannapööre põllumeeste viha valitsuse vastu siiski leevendada.
"On ilmselge, et see otsus tehti tulevaste valimiste pärast. Siiski ei pruugi Modi partei põllumeeste toetust tagasi saada," ütles Ashoka ülikooli politoloogia professor Gilles Vernier.
"Mille üle siin rõõmustada on? See reform oli vale ja valitsus võttis selle tagasi. Kes aga maksab kinni need kahjud?" ütles Punjabi kohalik põllumees Jagtar Singh. | India valitsus loobus vastuolulisest põllumajanduse reformist | https://www.err.ee/1608408866/india-valitsus-loobus-vastuolulisest-pollumajanduse-reformist | India peaministri Narendra Modi juhitud valitsus loobus vastuolulisest põllumajanduse reformist. |
Venemaa kergejõustikuliidu liikmelisus peatati dopinguskandaalide tõttu 2015. aasta novembris ning selle järel pole riigi kergejõustiklased saanud rahvusvahelistel võistlustel oma riigi lipu all osaleda.
Kolmapäeval tunnustas WA Venemaad, öeldes, et riigi alaliit on küll teinud järjekindlaid edusamme, ent siiski mitte piisavalt, et rahvusvahelisele areenile naasta. "Venemaa kergejõustikuliidu juhid on dopinguvastases võitluses näidanud üles tõelist pühendumist, aga Venemaa kergejõustikus on jätkuvalt inimesi, kes pole seda uut kultuuri omaks võtnud. Alaliit peab veel palju vaeva nägema, et nad ei saaks oma mõjuvõimu rakendada," rääkis Venemaa alaliidu liikmelisusega tegeleva töörühma pealik Rune Andersen.
Riigi spordiminister Oleg Matõtsin rääkis aga uudisteagentuurile TASS, et vaatab tulevikku optimismiga. "Kõik liigub kooskõlastatud plaani kohaselt. Oleme teinud märkimisväärseid edusamme," sõnas Matõtsin. "Meil on üks eesmärk: loodan, et 2022. aastal saab kõik parandatud. Vaatame järgmist aastat lootusrikkalt." | WA ei lõpetanud Venemaa keeldu, minister loodab liikmelisuse taastamist | https://sport.err.ee/1608408863/wa-ei-lopetanud-venemaa-keeldu-minister-loodab-liikmelisuse-taastamist | Venemaa spordiminister Oleg Matõtsin loodab, et rahvusvaheline kergejõustikuliit WA taastab tuleval aastal Venemaa liikmelisuse. |
Kui sarja esimeses hooajas toimetas Emily (Lily Colins) Pariisis, siis teises hooajas seab ta sammud Saint-Tropezi puhkama. Sellega üritab noor naine põgeneda oma keerukaks muutunud elu ja töö eest.
Collins ütles, et tema karakter teeb uues hooajas läbi suure muutuse, sest kasvab rohkem ühte prantsuse kultuuriga. Samas kiitis ta karakteri optimistlikku ellusuhtumist.
Uues hooajas teevad kaasa ka varem sarjas mänginud näitlejad: Ashley Park, Camille Razat, Philippine Leroy-Beaulieu ja Samuel Arnold. Uute näitlejatena teevad rolli Jeremy O. Harris ja Lucien Laviscount. | Netflixi sarja "Emily In Paris" teisele hooajale ilmus treiler | https://menu.err.ee/1608408842/netflixi-sarja-emily-in-paris-teisele-hooajale-ilmus-treiler | "Emily In Paris" teine hooaeg jõuab Netflixi 22. detsembril. |
"Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta advokaadibüroo läbiotsimiseks ulatuslikku eriregulatsiooni. Läbiotsimisloa andmisel, läbiotsimise teostamisel ja äravõetud materjaliga tutvumisel tuleb siiski arvestada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas nõutud lisatagatistega," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner pressiesindaja vahendusel.
Tema sõnul on ühe näitena Eesti praktikas läbiotsimistele kaasatud advokatuuri sõltumatu esindaja.
"Kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei sea takistusi advokaadibüroo läbiotsimiseks kliendisaladust austaval viisil, on põhiõiguste kaitse paremaks tagamiseks mõistlik vajalikud miinimumtagatised sätestada ka seaduse tasandil. Seetõttu peab justiitsministeerium seaduse täiendamist põhjendatuks ning loodame jätkata sel teemal konstruktiivseid arutelusid kohtu, advokatuuri ja prokuratuuriga," rõhutas Kärner.
Eesti Advokatuuri juhatuse esimehe Jaanus Tehveri kinnitusel sõltub ümberkäimine kliendisaladusega advokaadibüroo läbiotsimisel kohtumääruse kvaliteedist ja menetlejate heast tahtest, kuigi peaks sõltuma seadusest. Seetõttu edastas advokatuur sel nädalal justiitsministeeriumile kliendisaladuse kaitse eelnõu, mis tagab kliendi konfidentsiaalsete andmete parema kaitsmise.
EIK leidis teisipäeval tehtud otsuses, et kuna Eesti seadused ei kaitse piisavalt advokaadi kliendisaladust, rikub Eesti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8. See artikkel kohustab kaitsma inimesi riigi meelevaldse sekkumise eest eraellu ja sõnumisaladusse.
Kohtuotsuses märgiti, et Eesti seadused ei taga asjassepuutumatute klientide andmete kaitstust advokaadibüroo läbiotsimisel. Kohtu hinnangul ei kaitse Eesti seadused ka advokaadi teabekandjatest tehtud koopiate kaitstust kõrvaliste isikute eest. Lisaks puudub täielikult regulatsioon advokaadi teabekandjate läbiotsimiseks väljaspool advokaadibürood, näiteks kodus või autos.
Justiitsministeeriumi esindaja ei soovinud seda otsust veel kommenteerida, märkides, et Eesti võib selle veel edasi kaevata.
"Konkreetses kohtuasjas tuvastas Euroopa Inimõiguste Kohus nelja poolt- ja kolme vastuhäälega kaebaja õiguste rikkumise. Kuna Eestil on õigus kolme kuu jooksul esitada taotlus, et asja arutaks [kohtu] suurkoda, on meie vaatest tegemist poolelioleva kohtuasjaga. Teadaolevalt käib selles kriminaalasjas ka samal ajal riigisisene menetlus. Eeltoodud põhjustel me konkreetse kohtuasja detaile hetkel ei kommenteeri," ütles Kärner.
"Üldiselt saab siiski öelda, et advokaadi kutsesaladuse kaitsel on oluline roll ausa õigusemõistmise tagatisena. Inimesed peavad julgema advokaadi poole pöörduda ka siis, kui see tähendab, et advokaadile tuleb avaldada end süüstavat või muud delikaatset teavet. Selline teave peab olema kaitstud ka siis, kui advokaati kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. Seetõttu tuleb advokaadibüroode läbiotsimisel võtta tarvidusele täiendavad meetmed, et vältida asjassepuutumatu kliendisaladuse teatavaks saamist," lisas justiitsministeeriumi asekantsler. | Ministeerium tunnistab vajadust tagada advokaatide kliendisaladustele parem kaitse | https://www.err.ee/1608408827/ministeerium-tunnistab-vajadust-tagada-advokaatide-kliendisaladustele-parem-kaitse | Justiitsministeerium ei soovi veel kommenteerida Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) hiljutist otsust, mille kohaselt ei taga Eesti seadused piisavat advokaadi kliendisaladuse kaitset jõuorganite eest, kuid rõhutab, et peab vajalikuks seaduse täiendamist, et anda advokaatidele paremad võimalused oma klientide saladuste kaitsmiseks. |
Fourmaux oli kolmanda kiirusekatse finišist pooleteist kilomeetri kaugusel, kui sõitis autoga vastu mäekülge ning pärast kokkupõrget rullus auto üle katuse. Nii Fourmaux kui ka kaardilugeja Alex Coriaga on kõik korras.
@AdrienFourmaux 's Friday morning at FORUM8 @AciRallyMonza has come to an abrupt halt #WRC | #ACIRallyMonza | #MSporters
— WRC - FIA World Rally Championship (@OfficialWRC) November 19, 2021
Fourmaux oli ainukene võistleja, kes läks Monza ralli avapäeval rajale pehmete rehvidega. "Tundub, et rehvivalik ei tasunud ära. Ütlesin talle, et see on järjekordne valus õppetund, mis tuleb kätte saada. Ta on kogemuse võrra rikkam, kuid katkestamisest on kahju. Ta oli siin konkurentsivõimeline ning näitas häid aegu," kommenteeris Fourmaux katkestamist M-Spordi juht Richard Millener, WRC otseülekande vahendusel.
Paraku ei saa Fourmaux õnnetuse tõttu reedest võistluspäeva jätkata. Enne kolmandat kiiruskatset hoidis Fourmaux Monza ralli üldarvestuses kuuendat kohta. Teemu Sunineni (Hyundai) auto pardakaamerast oli näha, kuidas Fourmaux auto oli kraavis kinni.
#WRC #ACIRallyMonza SS3 - Allí quedó atascado el auto de Fourmaux. Se acaba la etapa del francés por hoy pic.twitter.com/kZwUgRNYcx
— Leandro Mazzucchelli (@Mazzucchelli_L) November 19, 2021 | Fourmaux reedesel võistluspäeval ei jätka | https://sport.err.ee/1608408668/fourmaux-reedesel-voistluspaeval-ei-jatka | Autoralli MM-sarja viimasel etapil Monzas sõitis kolmandal kiiruskatsel teelt välja Adrien Fourmaux (M-Sport). Prantslane reedesel võistluspäeval ei jätka. |
Parimal läbimisel aja 1.23,723 kirja saanud hollandlane edestas 0,437 sekundiga AlphaTauri pilooti Pierre Gaslyt ning 0,471 sekundiga Mercedese sõitjat Valtteri Bottast.
Verstappeni lähim tiitlirivaal Lewis Hamilton kaotas MM-sarja üldliidrile neljandana 0,786 sekundit. Britt küsis sõidu käigus mitmel korral oma tiimilt, kas tema Mercedes sõidab ikka täisvõimsusel.
Vabatreeningute põhjal ei tasu pühapäevaks niiehknaa järeldusi teha, kuid seekordset sõitu tasub eriti ettevaatlikult hinnata: nimelt sõidetakse Kataris sel nädalavahetusel esimest korda ajaloos ja teiseks toimuvad kvalifikatsioon ja lõppsõit erinevalt vabatreeningutest pärast päikeseloojangut. | Verstappen oli Katari GP esimesel vabatreeningul kiireim | https://sport.err.ee/1608408818/verstappen-oli-katari-gp-esimesel-vabatreeningul-kiireim | Esmakordselt toimuval vormel-1 sarja Katari GP-l näitas esimesel vabatreeningul kiireimat minekut Max Verstappen (Red Bull). |
Kõige rohkem mesilasperesid on Lääne-Virumaal, kus teavitati 5747 mesilasperest. Järgnesid 4310 perega Pärnumaa ja seejärel Harjumaa ning Tartumaa. Kokku on mesilaid 2079 mesinikul üle Eesti.
Mesilasperede arv maakonniti 2021. Autor/allikas: PRIA
"Hea meel on tõdeda, et mesilasperede arv on PRIA põllumajandusloomade registris viimastel aastatel järjest kasvanud ja nüüdseks stabiliseerunud," ütleb PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive. "Kindlasti on registri täienemisele ning täpsusele kaasa aidanud viimastel aastatel mesinikele makstav mesilaspere toetus."
Arvestades, kuivõrd olulised on mesilased looduslikust seisukohast, on Bleive sõnul väga hea teada talvituma minevate ja talvitunud perede arvu. See annab tema sõnul erinevaid võimalusi andmete analüüsiks. "Palume kõigil mesinikel kontrollida, et nende PRIA-le edastatud e-posti aadress oleks korrektne. Sel juhul saame mesinikele olulise info võimalikult kiiresti nendeni toimetada," lisab Bleive.
Maaeluministeeriumis valmib praegu määrus, mille tööversiooni järgi muutub alates uuest aastast mesilasperede arvust teatamise kord. Peale määruse kinnitamist teavitab PRIA mesinikke muutustest PRIA kodulehe ja infokirja kaudu ning e-posti teel.
Aastani 2018 esitati mesilasperede arvu üks kord aastas 1. mai seisuga. Järgnevatel aastatel on mesilasperede arvu teatatud kaks korda aastas: 1. mai ja 1. novembri seisuga. Ülaltoodud graafikul ei kajastu võrreldavuse huvides novembriseisud: 41 819 mesilasperet 2019. aastal, rekordilised 47 190 mesilasperet 2020. aastal ja värskeim seis 42 713 mesilasperega. | Eestis on tänavu registreeritud 42 713 mesilasperet | https://novaator.err.ee/1608408770/eestis-on-tanavu-registreeritud-42-713-mesilasperet | 15. novembril lõppes kaks nädalat kestnud talvituma minevate mesilasperede arvu teatamine PRIA põllumajandusloomade registrile. Sel korral anti teada 42 713 mesilasperest. |
Pariisi raamatumüüjate ühingu esimehe Jerome Callais'i sõnul võib tema elukutse e-kaubanduse tõttu peagi kaduda.
"Meie peamine probleem on e-kaubandus. Enne, kui inimesed tahtsid osta raamatut, tulid nad siia sirvima. Nüüd istuvad nad kodus arvuti taha ja tellivad kõik sealt," ütles Callais.
Callais alustas raamatute müüki 30 aastat tagasi, kuulsa Pont Neufi silla kõrval. Samas piirkonnas tegutses veel 240 raamatute müügiletti. Enamus müügikohtadest on tänapäeval suletud, teatas The Times.
"Ainult üks viiendik kioskitest on nädala sees avatud," ütles Callais.
Callais'i sõnul vajavad nad rohkem tuge Pariisi linnavalitsuselt.
"Nad peavad korraldama reklaamikampaaniad ja paigaldama uue tänavavalgustuse. Me oleme Pariisi monument ja nad peavad andma meile sobivad tingimused," ütles Callais.
Raamatumüüjad on Seine'i jõe juures tegutsenud juba 450 aastat.
"Kas te kujutaksite Pariisi ette ilma meieta? See oleks nagu Veneetsia ilma gondoljeerideta. Me peame tegutsema kohe, et meie äritegevus ei kaoks, sest kui me viivitame, siis on juba hilja," ütles Callais.
Callais meelitab kliente ka isetehtud loosungitega.
"Lugemine teeb teid vähem rumalamaks," teatab üks loosung.
"Lugege raamatuid! Nii ei hakka te uskuma kõiki sotsiaalmeedia postitusi," teatab teine loosung | Times: veebikaubandus räsib Pariisi raamatukaupmehi | https://www.err.ee/1608408812/times-veebikaubandus-rasib-pariisi-raamatukaupmehi | Prantsusmaa pealinnas Pariisis tegutsevad raamatumüüjad kardavad, et veebikaubandus võib lõpetada nende äritegevuse. |
"Me ei saa olla õnnelikud. Kui hommikul teetingimusi nägime, siis teadsime, mis meid ees ootab," ütles Adamo WRC ülekande vahendusel.
"Meie võistkond on viimaste aastatega teinud väga head tööd. Oleme autot edukalt arendanud, kuid on teatud piirid, mida enam ületada ei saa. Meil on väga kiire auto, kuid kui sõidame rajal, mis on väga käänuline ja libe nagu täna, siis meil on raskusi," lisas Adamo.
Nelja kiiruskatse järel hoiab Theirry Neuville ajaga 39.32,4 ralli üldarvestuses kolmandat kohta, kuid on selgelt maas hetkel esikohal olevast Sebastien Ogier'st (Toyota; +27,2 sekundit) ja teisel kohal olevast Elfyn Evansist (Toyota; + 20,7 sekundit).
"Andsin taas endast kõik. Ei oska öelda, kust ajakaotus tuleb. Võimalik, et libedates kohtades," sõnas Neuville pärast neljandat kiiruskatset.
Ott Tänakut asendav Teemu Suninen on rallit alustanud rahulikult ning Adamo sõnul pole võistkond soomlasele kindlaid eesmärke andnud.
"Esiteks, ta [Suninen - toim.] pole kõige lihtsamas olukorras. Ta on sel hooajal pidanud mitu korda autot vahetama, mis pole lihtne ülesanne. Teiseks, teeolud on rasked ja meie autole pigem keerulised. Kui ta ralli lõpetab, siis see on kõigile hea. Me pole talle kindlaid eesmärke andnud," rääkis Adamo. | Adamo reedesest võistluspäevast: me ei saa olla õnnelikud | https://sport.err.ee/1608408800/adamo-reedesest-voistluspaevast-me-ei-saa-olla-onnelikud | Hyundai rallimeeskonna juht Andrea Adamo tunnistas, et pole Monza ralli avapäeva üle õnnelik. |
"Paranemine" on autori sõnul elujaatav ja küsimusi täis teekond kaotusvalust leppimiseni, mille sügavalt isiklike teemade ümber pöörlevad eri ajastutega seotud tundmused ja kujundid. Esimeses osas "Iseenesest" siseneb autor mälupiltidesse läbi kehaga seotud märksõnade, jälgides samal ajal, kuidas maailm muudab aja jooksul ümberringi kuju nagu arutult rulluv kuldnokaparv.
Teine osa "Paranemine" räägib Alguse ema ootamatust surmast ja sellele järgnenud ajast. Autor jälgib endas toimuvat pikema perioodi vältel, mil kaotusvalu võtab erinevaid vorme. Kuidas leppida paratamatuga, kui inimteadvus ise asub väljaspool paratamatut, selle kohal ja ümber?
Martin Algus on stsenarist, dramaturg, tõlkija, kirjanik ja näitekirjanik. Tema proosadebüüt "Midagi tõelist" pälvis 2018. aastal kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ning Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. 2020. aastal ilmus Alguse jutukogu "Tagamaa".
Luulekogu esitlus toimub neljapäeval, 2. detsembril kell 18.00 raamatupoes Puänt. Autoriga vestleb luuletaja Berit Kaschan.
Raamatu on toimetanud Maarja Pärtna, kujundanud Triinu Kööba, küljendanud Helen Puistaja ja andis välja kirjastus Puänt.
Martin Alguse luulekogu "Paranemine". Autor/allikas: pressimaterjalid | Martin Algus avaldas esikluulekogu | https://kultuur.err.ee/1608408785/martin-algus-avaldas-esikluulekogu | Kirjastuselt Puänt ilmus stsenarist, näitekirjanik, dramaturg ja tõlkija Martin Alguse esikluulekogu "Paranemine", mida autor esitleb 2. detsembril raamatupoes Puänt. |
Vooru avavad reedel Viljandi JK Tulevik ja FC Kuressaare, kelle jaoks on tegu hooaja viimase kohtumisega. Kogu tänavuse liigahooaja vältel on nende meeskondade näol olnud tegemist väga põneva võistluspaariga, sest võiduni on kõigis kolmes kohtumises jõutud vaid üheväravalise eduga: kahel korral on peale jäänud Kuressaare ning korra Tulevik.
Ka tänane kohtumine tõotab tulla põnev, sest meeskondi lahutab liigatabelis vaid üks punkt ning selgitatakse, kes lõpetab hooaja seitsmendal ja kes kaheksandal real. Viljandi kunstmuruväljakul kõlab avavile kell 19, otsepilti vahendab Soccernet.ee. Mängu peakohtunik on Rasmus Maalinn, teda abistavad Aron Härsing ja Jaan Roos. Neljanda kohtunikuna on ametis Voiteh Karnatsevitš.
Tasavägiseks on kujunenud ka JK Narva Transi ja Nõmme Kalju FC omavahelised kohtumised ning vastamisi minnakse taas laupäeval, 20. novembril. Senisest kolmest kohtumisest on üheväravalise eduga saanud ühel korral võidu nii Trans kui ka Kalju ning augustis lepiti viimase veerandtunni väravatest 1:1 viiki. Kolme viimase kohtumise eel on Kalju 43 punktiga neljas ning vaatamata sellele, et kõrgemale ei ole neil enam võimalik tõusta, ei ole meeskonnal ka eksimisruumi, sest vahe viiendal kohal asuva Legioniga on vaid neli punkti. Transi jaoks on aga selge, et hooaeg lõpetatakse kuuendal kohal. Narva Kalev-Fama staadionil algab kohtumine kell 13, otsepilti vahendab Soccernet.ee. Mängu peakohtunik on Kevin Kaivoja, teda assisteerivad Riivo Stolts ja Dmitri Vinogradov. Neljas kohtunik on Denis Petrov.
Põnev kohtumine peetakse ka laupäeva teises pooles, kui Sportland Arenal lähevad kell 16 vastamisi Tallinna JK Legion ja Tallinna FC Flora. Omavahelistest kohtumistest on maksimaalsed 9 punkti kirja saanud Flora. Kui kaks esimest vastasseisu lõppesid nende kasuks napi 2:1 seisuga, siis viimati võeti koduväljakul kindel 5:1 võit. Mõlema meeskonna jaoks on mängus väga kaalukad punktid ning eksimisruumi ei ole, sest Legion ajab taga neljandat ning Flora liiga liidri kohta. Otsepildis saab kohtumisele kaasa elada Soccernet.ee vahendusel. Mängu peakohtunik on Roomer Tarajev, teda abistavad Egerd Pajustik ja Silver Sepp. Neljanda kohtunikuna on ametis Martti Pukk.
Pühapäevase mängupäeva avakohtumises panevad tänavusele hooajale punkti Tartu JK Tammeka ja Pärnu JK Vaprus. Mõlema meeskonna saatus on selge: Vaprus alustab uuel aastal hooaega esiliigas ning Tartu JK Tammekal tuleb oma koha säilitamiseks mängida üleminekumänge. Omavahelised kohtumised on sel hooajal kujunenud väga tasavägiseks: kahel korral on üheväravalise eduga võidupunktid kirja saanud Tammeka, kevadel mängisid meeskonnad välja aga 2:2 viigi.
Kohtumine Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul algab kell 13.00, otsepilti vahendab Soccernet.ee. Mängu peakohtunik on Kristjan-Eric Lääne, teda assisteerivad Neeme Neemlaid ja Maikel Mikson. Mängu neljas kohtunik on Karl Koppel.
Mänguvoorule panevad punkti tabeli esikolmiku meeskonnad, kui vastamisi lähevad Tallinna FCI Levadia ja Paide Linnameeskond. Meeskondade omavahelistest kohtumisest on mõlemad ühel korral kirja saanud kindla võidu – kevadel võitis Paide 4:0 ning septembris Levadia 3:0, – ning nende kahe kohtumise vahel teenis Levadia võidupunktid napi 2:1 skooriga. Paide on sel hooajal endale kolmanda koha juba kindlustanud ning koha võrra kõrgemale tõusmismine on võimalik vaid juhul, kui Flora enam punkte ei korja.
Levadial ei ole seejuures viimastes kohtumistes mingit eksimisruumi, sest vahe tiitlikohale pretendeeriva Floraga on vaid neli punkti ning omavahel on meeskondadel varuks veel kaks kohtumist. Sportland Arenal kõlab avavile kell 15 ning kohtumisele saab telepildis kaasa elada ETV2 vahendusel. Mängu peakohtunik on Kristo Tohver, teda abistavad Silver Kõiv ja Sten Klaasen. Neljas kohtunik on Joonas Jaanovits. | Premium liigas paneb tabeli alumine nelik hooajale punkti | https://sport.err.ee/1608408782/premium-liigas-paneb-tabeli-alumine-nelik-hooajale-punkti | Sel nädalavahetusel mängitakse Premium liigas 30. vooru kohtumisi. Tänavuse hooaja viimased kohtumised mängivad liigatabeli alumise neliku meeskonnad, tabeli ülemises pooles jätkub põnev heitlus meistritiitli nimel ning ETV2 telemängus kohtuvad pühapäeval, 21. novembril Tallinna FCI Levadia ja Paide Linnameeskond. |
"Umbes 500-liikmeline grupp püüdis üle pääseda neljapäeva õhtul Dubicze Cerkiewne lähedal," ütles piirivalve kõneisik leitnant Anna Michalska reedel.
"Selle rühma inimesed loopisid kive ja keegi lasi Poola piiriametnike pihta ka pisargaasi. Valgevene julgeolekujõud kasutasid samal ajal nende pimestamiseks lasereid. 45 inimest peeti kinni ja neil kästi Poola territooriumilt lahkuda," lisas Michalska
Kokku registreeris Poola piirivalve neljapäeval 255 piiriületuskatset.
Migrantide laager Bruzgi piiriületuskoha lähedal on likvideeritud, teatas Minsk neljapäeval. Sajad Iraagis pärit inimesed sõitsid esimese repatrieerimislennuga tagasi kodumaale.
Euroopa Liit süüdistab Valgevenet rändekriisi kunstlikus tekitamises. Valgevene pole samal ajal rahul sellega, et EL keeldub piirile toodud migrante vastu võtmast. | Poola pidas öösel piiril kinni 45 agressiivset migranti | https://www.err.ee/1608408767/poola-pidas-oosel-piiril-kinni-45-agressiivset-migranti | Poola piirivalve võttis kinni 45 migranti, kes üritasid ööl vastu reedet Valgevene-Poola piiri ületada, ütles Poola piirivalve pressiesindaja. |
Sel nädalal tuli teade, et Poola hakkab Valgevene piirile ehitama müüri. Veel viis aastat tagasi oleks selline sõnum saanud rahvusvahelise üldsuse laialdase halvakspanu osaliseks, nagu suhtuti toona Ungari piiritõketesse või Donald Trumpi kesksesse valimislubadusse. Avatud piire nähti globaliseerunud maailma ühe tugisambana.
Vahepealsel ajal on tarasid, betooni ja okastraati püstitatud ainuüksi Euroopa Liidu piiridele sadade kilomeetrite jagu. Sel aastal sai valmis 40 kilomeetri pikkune müür Türgi ja Kreeka vahel. Sarnase tõkke on Kreeka rajanud ka Põhja-Makedooniaga piirnevale alale. Oma piiri Põhja-Makedooniaga tarastas möödunud aastal 240 kilomeetri ulatuses ka Serbia.
Kõik kolm Balti riiki on viimastel aastatel tegelenud oma idapiiri välja ehitamisega. Isegi Norra on pidanud vajalikuks immigratsioonisurve kontrollimiseks rajada piirile Venemaaga 200 kilomeetri pikkune tara. Angela Merkeli " Willkommenskultur" on kaugele unustusehõlma vajunud. Euroopast on saamas kindlus.
Tõsi, piiritarade rahastamise toetamisele on Euroopa Liit seni tugevalt vastu seisnud. See vastuseis on olnud aga pigem sümboolne, sest müüride asemel ollakse varmalt valmis rahastama kõike muud, mis migrantide liikumist aitaks piiridel takistada, olgu selleks siis kaamerasüsteemid, liikumisandurid või piirivalvurite väljaõpe.
Lisaks on Euroopa Liidu rändepoliitika alustalaks juba pikemat aega olnud migratsioonisurvega toimetuleku delegeerimine liiduga piirnevate riikide õlgadele.
"Põhimõtteliselt on Euroopa migrantidest vabanemiseks valmis toetama kaikamehi Aafrikas, kes võivad oma tegevusega valla päästa uue migratsioonivoo."
Praktikas tähendab see ka selliste režiimide toetamist, keda mitte kuidagi ei saa pidada demokraatlikeks. 35 riigist, kellega Euroopa Liit migratsiooni vallas koostööd teeb, on pooled autoritaarsed. Nende seas näiteks Türgi, Liibüa, Sudaan ja Egiptus, kes on saanud Euroopalt vastutasuks raha, varustust või mingit sorti diplomaatilisi präänikuid. Põhimõtteliselt on Euroopa migrantidest vabanemiseks valmis toetama kaikamehi Aafrikas, kes võivad oma tegevusega valla päästa uue migratsioonivoo.
Erinevad inimõigusorganisatsioonid on dokumenteerinud, kuidas pagulasi hoitakse nendes riikides vangla taolistes kompleksides või töölaagrites, kus neid sageli piinatakse või vägistatakse, harvad pole ka surmajuhtumid. Need probleemid on inimõiguste eest südant valutavate eurooplaste silme alt ära toimetatud, mida ei saa aga öelda praegu Poola metsades toimuva kohta.
Kummati võiks öelda, et hübriidkonflikt Poola-Valgevene piiril on vähemalt osalt Euroopa senise rändepoliitika vili. Näiteks on piirile jõudnud hulganisti kurde Süüriast, kelle alasid on Türgi julgeolekujõud korduvalt rünnanud. Erdogan on saanud selliseid sõjalisi ekskursse endale lubada, sest ta kontrollib Euroopa Liidu migratsioonikraani umbes samamoodi nagu Putin Euroopa gaasikraane.
Sellistes olukordades jõuliselt kurdide kaitseks välja astumine või Türgi sanktsioneerimine tähendaks, et migratsiooniteed Euroopasse muutuksid taas avatumaks. Türgi juba ähvardas möödunud aastal Euroopa Liitu oma väravate avamisega.
See on aga väljavaade, mida Euroopa liidrid kardavad pärast 2015. aasta migratsioonikriisi nagu tuld, sest humanitaarsetele väärtustele toetuv pagulaspoliitika ei oma enam laiade valijagruppide toetust. Vastupidi, Euroopa poliitiline peavool on neis küsimustes võtmas järjest enam eeskuju Viktor Orbani tõekspidamistest. Neist samadest, mida veel viis aastat tagasi kollektiivselt tauniti.
Isegi Taanis võimul olev sotsiaaldemokraatlik erakond on teostamas poliitikaid, mis ei erine kuigi palju EKRE ideaalmaailmast. Sealne valitsus on elamisloa ära võetud sadadelt süürlastelt, sest väidetavalt on Süüria nende jaoks juba piisavalt turvaline. Samuti plaanib Taani asüülitaotlemise protseduurid kolida ümber mõnda Aafrika riiki (räägitakse Rwandast), kuhu lennutatakse ka need varjupaigataotlejad, kes juba otsapidi Taani on jõudnud.
Asüülitaotluste arv on Taanis langenud aastaga 57 protsenti. Taani peaminister Mette Frederiksen on aga öelnud, et taanlaste eesmärk on jõuda olukorrani, kus aastane asüülitaotluste arv oleks null. Jah, täpselt nagu Martin Helme nägemus Eesti pagulaskvoodist.
Nende arengute valguses ei pea ka imestama, miks Aleksandr Lukašenko on valinud just migratsiooni relvaks, millega Euroopale vasturünnak anda.
See on valdkond, milles EL-i liidrid on juba pidanud varasemalt väärtuskompromisse tegema ja kuigi eurooplaste hoiakud varjupaigataotlejate abistamise osas on pöördunud järsult paremale, tekitavad uudised Poola metsade vahel surnuks külmuvatest iraaklastest ebamugavust ning äratavad unest ideaale, mille najale Euroopa Liit pärast kahte maailmasõda ehitati. Iseasi, kas neil ideaalidel on midagi ühist Euroopa migratsioonipoliitika uue karmi reaalsusega. | Henri Kõiv: Helme ja Orban on juba võitnud | https://www.err.ee/1608408743/henri-koiv-helme-ja-orban-on-juba-voitnud | Muidu avatud piiridega Euroopa on asunud end migratsioonisurvega toimetulemiseks tarastama. Seni humanitaarsetele väärtustele toetunud pagulaspoliitika on neis küsimustes võtmas järjest enam eeskuju Viktor Orbani tõekspidamistest, kirjutab Henri Kõiv algselt Müürilehes ilmunud kommentaaris. |
Otsus sai tehtud lähtuvalt sellest, et neid kulusid kärpides kannatab liiklusohutus kõige vähem, põhjendas ERR-ile transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa.
Transpordiametile kuuluvaid tualette on üle Eesti 61 parklas, prügikonteinereid 63 parklas. Tualettidele kulub ametil aastas 472 000 eurot, prügikastidele 267 000 eurot.
Randmaa sõnul on transpordiametis see otsus juba langetatud, kuid kuna ameti eelarve ei ole veel lõplikult kinnitatud, siis allkirja sellel otsusel ei ole.
Transpordiamet peab 2022. aastal kokku kärpima 3,7 miljonit eurot tegevuskulusid.
Lisaks tualettidele ja prügikastidele kaalub transpordiamet jääteede kaotamist ning lähetus- ja koolituskulude kärpimist. Otsus kärbete kohta tehakse transpordiametis järgmise nädala teises pooles. | Kärped sunnivad: riigiteede äärest kaovad tualetid ja prügikastid | https://www.err.ee/1608408698/karped-sunnivad-riigiteede-aarest-kaovad-tualetid-ja-prugikastid | Kuivõrd transpordiamet peab tuleval aastal kärpima tegevuskulusid üle 3,5 miljoni euro, leiti ühe kokkuhoiukohana parklatest tualettide ja prügikastide eemaldamine. |
Ballett põhineb Timo Steineri ja Sander Möldri originaalmuusikal ning Tõnu Õnnepalu libretol.
Teet Kase sõnul oli tal mõte luua kuningas Louis XIV-st ballett juba aastaid. "Louis oli suur balletiaustaja, kes tantsis ise üle üheksakümne rolli enam kui neljakümnes balletis, mille Moliére talle kunagi kirjutas. Ühisloomena sündis uus esinemisvorm, niinimetatud ballet comedie, kus laval on koos nii tekst kui ka tants ja muusika."
Ballett polnud aga Louis' jaoks mitte ainult esinemisvorm, vaid see oli ka võimu haldamise süsteem. Keha kõige paremaks kontrollimiseks oli tol ajal just balletitreening, millest sai ühtlasi Louis' õukonna kontrollimehhanism, mida ta ise pearolli tantsides juhtis. Louis XIV juhtmõtteks oli: "Riik – see olen mina!" (l'Etat, c'est moi!).
Louis sündis segastel aegadel, mil kuningavõim oli ohus. Troonile saanuna pani ta aluse absoluutsele võimule ja tantsust sai tema hiilguse ning võimu üks parimaid väljendusi.
"Riik on teater. Võim on teater. Aga teater on kaduv kunst, etendus peab algama iga päev uuesti, nii nagu tõuseb päike, et koidaks uus päev. Seepärast andsid õukondlased Louis'le nime Roi-Soleil, kuningas Päike," on Tõnu Õnnepalu öelnud.
Dekoratsioonid on loonud Ülar Mark, kostüümid Kristian Steinberg. Muusikajuht on Arvo Volmer.
Nimiosas astuvad üles William Newton, Ali Urata või Andrea Fabbri.
"Louis XIV – kuningas Päike" esietendub rahvusooper Estonias reedel, 19. novembril kell 19. | Estonias esietendub ballett Päikesekuningast | https://kultuur.err.ee/1608408737/estonias-esietendub-ballett-paikesekuningast | 19. novembril esietendub rahvusooperis Estonia Teet Kase ballett "Louis XIV – kuningas Päike". |
Sünnipäeva puhul avanevad Piip ja Tuut veebikanalil kõik tähesaated tasuta vaatamiseks nädalavahetuse lõpuni.
2010. aastal avatud teatrimaja Toompeal on külastatud üle 200 000 korra.
11 aastaga on lavale jõudnud 39 uuslavastust, millest 23 koduteatri laval. Ekraanidel on ilmunud neli telesarja, millest kolm salvestati Toompea teatrimajas ning valminud on kaks Raadioteatri muinasjutusarja.
Piip ja Tuut teevad teatri sünnipäeval kummarduse tänastele ja homsetele vaatajatele ja toetajatele.
Piip ja Tuut Teater on ainuke järjepidevalt tegutsev klouniteater Eestis ja üks väheseid sarnaseid Euroopas, kelle repertuaar kõnetab väikseid vaatajaid ja täiskasvanud publikut samaväärselt, kuid kes ise arvavad, et nende missiooniks on mängida lastega peredele. | Piip ja Tuut teevad teatrimaja sünnipäeval kummarduse vaatajatele | https://menu.err.ee/1608408713/piip-ja-tuut-teevad-teatrimaja-sunnipaeval-kummarduse-vaatajatele | Piip ja Tuut tähistavad 19. novembril oma teatrimaja 11. sünnipäeva. |
Sildaru sai esimesel laskumisel kirja tulemuse 87,70 ning parandas teises kvalifikatsioonivoorus seda veelgi, kui eestlannale läks kirja 88,66 punkti.
Kvalifikatsiooni võiduks sellest siiski ei piisanud, sest šveitslanna Mathilde Gremaud teenis teises voorus kohtunikelt 89,02 punkti. Nende järel sai kolmanda koha norralanna Johanne Killi 84,98 punktiga.
Kümne päeva eest Stubais esimese naisena double cork 1440 hüppe sooritanud Hiina freestyle -suusataja Eileen Gu tegi soojendusel endale viga ja ei saanud kvalifikatsioonis osaleda.
Hooaja esimese pargisõidu MK-etapi lõppvõistlus toimub Stubais laupäeval. Enne Pekingi olümpiamänge võisteldakse veel USA-s Mammothis ning Prantsusmaal Font Romeus. | Sildaru pääses oma hooaja avavõistlusel kindlalt finaali | https://sport.err.ee/1608408704/sildaru-paases-oma-hooaja-avavoistlusel-kindlalt-finaali | Freestyle -suusataja Kelly Sildaru pääses Austrias Stubais toimuval pargisõidu MK-etapil kindlalt laupäevasesse finaali. |
"Tänaseks hetkeks, ehk natuke rohkem kui 48 tunni järel on meil kõik üksused, mis pidid lisaõppekogunemisel osalema, formeeritud," rääkis Palm reedel kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsil.
"See tähendab siis mõlema jalaväebrigaadi pioneeripataljonid ja mõlema jalaväebrigaadi luurekompaniid," täpsustas ta. "Üksused on valmis oma tegevust alustama ja sellega lisaõppekogunemise põhiline ülesanne – testida üksuste lahinguvalmidust – on saavutatud," rõhutas kindral.
Valitsus kutsus kaitseväe juhataja ettepanekul kolmapäeval lisaõppekogunemisele Okas 2021 pioneeripataljoni 17. ja 27. ja luurekompanii 191. ja 291. koosseisu arvatud reservväelased, kokku 1684 inimest, kellest neljapäevase info põhjal oli kohale tulnud üle poole.
Palm reedel täpsemaid andmeid kohaletulnud reservväelaste kohta ei esitanud.
"Tuletan meelde, et erinevalt tavapärasest reservõppekogunemisest, kus reservväelasele on eelhoiatuse aeg vähemalt 120 päeva, siis lisaõppekogunemisele reservväelased mitte mingit eelhoiatust ei saa," rääkis Palm. "Tõsi küll – kuna seekord tegi kaitseväe juhataja alles 17. novembri (kolmapäeva) hommikul oma ettepaneku valitsusele, siis me saime oma eelhoiatuse anda reservväelastele juba 16. novembri õhtul, kus me ütlesime, et olge valmis, suure tõenäosusega teile selline kutse tuleb," lisas ta.
Nüüd jätkavad formeeritud üksused täiendava väljaõppega, kuna üksustele on tulnud uut tehnikat, mida reservväelased nüüd kasutama õpivad.
"Aga täiendväljaõppe käigus me teeme ka koostööd politsei- ja piirivalveametiga, edendame laiapõhjalist riigikaitset ja rajame piirile nendesse kohtadesse, kuhu PPA seda soovib, lisatõkkeid," rääkis Palm.
Kaitseminister Kalle Laanet rääkis samal pressikonverentsil, et lisaõppekogunemise väljakuulutamine oli lisaks reservüksustele testiks ka valitsusele, et kui kiiresti suudab valitsus selle välja kuulutada.
"Minu hinnang on küll praegusel hetkel, et lisaõppekogunemine on alanud ja kulgemas plaanipäraselt," ütles Laanet.
Lisaõppekogunemise Okas 2021 eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus testitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Samuti harjutatakse antud lisaõppekogunemise käigus koostööd politsei- ja piirivalveametiga ja teostatakse ajutise piiritara ehitamist.
Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub, seisab valitsuse teates.
Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm. | Kindral Palm: lisaõppekogunemise peaülesanne on täidetud | https://www.err.ee/1608408677/kindral-palm-lisaoppekogunemise-peaulesanne-on-taidetud | Kolmapäeval valitsuse välja kuulutatud lisaõppekogunemine on praeguseks oma põhilise ülesande juba täitnud, kuna plaanis olnud üksused on formeeritud ja nende lahinguvalmidus saavutatud, ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm. |
Uuemõisa jalgpallihalli ehitusel kasutatakse pneumohalli lahendust, mis tähendab, et kunstmuruväljaku kohalt saab kupli suviseks perioodiks maha võtta. Uus jalgpallihall parandab jalgpallurite kõrval ka vahetus läheduses asuva Uuemõisa lasteaed-algkooli sportimisvõimalusi, kirjutab jalgpall.ee.
Selle aasta jooksul valmib sisehall lisaks Haapsalule ka Viljandis, Raplas ja Tartus. Järgmise nelja halli ehitus on kavandatud uude aastasse ning need rajatakse Rakverre, Jõhvi, Kuressaarde ja Pärnusse. | Uuemõisa jalgpallihalli ehitus on lõpusirgel | https://sport.err.ee/1608408665/uuemoisa-jalgpallihalli-ehitus-on-lopusirgel | Haapsalu linna kõrval asuvas Uuemõisa külas valmib peagi uus jalgpalli sisehall, millele paigaldati hiljuti ka kuppel. |
Kontserti "Bachi pärlid. Actus tragicus" saab kuulda ka 20. novembril Tallinna Mustpeade Majas.
Festivali kunstilise juhi Taavi-Mats Uti sõnul alustati festivaliga neli aastat tagasi, et tuua hilissügisesse kaamosaega valgust ja värskust. "Soovime avada mitmekülgset ja rikast muusikamaailma, musitseerides originaalpillide koopiatel ja respekteerides ajaloolist esituspraktikat. Hea meel on, et sel aastal astub kuulajate ette taas üle pika aja Tallinna barokkorkester, kes on Eesti esimene ja pikka aega ainus ajastu instrumentidel mänginud orkester," lisas Utt.
Tänavune festival avatakse traditsiooniliselt suure Bachi loominguga, ent uudsest vaatenurgast. Kui varasemaid festivale alustas noortekontsert, kus õppurmuusikud valmistasid kava ette mõne rahvusvaheliselt tuntud meistri juhatusel, siis seekord pakuvad "Bachi pärleid" Eesti parimad muusikud.
Kontserdil "Bachi pärlid. Actus tragicus" esinevad Tõnu Kaljuste käe all Tallinna barokkorkester, Eesti filharmoonia kammerkoor ja solistid Yena Choi, Marianne Pärna, Maria Valdmaa, Oliver Kuusik, Martin Karu, Janari Jorro ja Olari Viikholm.
Ettekandele tulevad Johann Sebastian Bachi kantaadid "Actus tragicus", "Ich habe genung" ja Missa g-moll. Silla üle sajandite loob 20. sajandi norra helilooja Knud Nystedti teos "Immortal Bach". See Bachi koraali lummav tõlgendus on austusavaldus barokimeistrile, andes tema muusikale kaasaegse nägemuse ja igavikulise mõõtme.
Neljandat aastat järjest toimuv festival Tallinn feat. Reval kestab 19.-28. novembrini. | Algab neljas varajase muusika festival Tallinnfeat. Reval | https://kultuur.err.ee/1608408653/algab-neljas-varajase-muusika-festival-tallinn-feat-reval | 19. novembril avatakse kontserdiga "Bachi pärlid. Actus tragicus" Tartus Elleri muusikakooli Tubina saalis varajase muusika festival Tallinn feat. Reval, kuhu on esinejateks koondatud silmapaistvad Eesti tippmuusikuid. |
Ans. Andur on plaadilt varem avaldanud lood "Kesköö", "Kõik mu sõbrad olid seal" ja "Kuukiir".
Plaati esitleb ansambel reedel kell 20 Paide muusika- ja teatrimaja suurel laval koos Paide teatri audiolavastusega "Räägi mind magama".
Esitluskontserdid toimuvad veel 4. detsembril Viljandi vinoteegis Mulks, 10. detsembril Tallinna restoranis Kivi Paber Käärid ja 11. detsembril Tartu Aparaaditehase Armastuse saalis. | Ans. Andur avaldas albumi "Uus palav päev" | https://menu.err.ee/1608408641/ans-andur-avaldas-albumi-uus-palav-paev | "Uus palav päev" on Paide ansambli Ans. Anduri üheksas plaat ja sellel on 12 pala. |
"Riigikogulased saavad ettepanekuid raha kasutamiseks esitada hiljemalt esmaspäeva jooksul. Siis need vaadatakse üle, kontrollitakse, kas need vastavad nendele kokkulepetele. Kui ettepanekud tingimustele ei vasta, saadetakse need fraktsioonile tagasi," ütles Kokk ERR-ile.
"Kokku on lepitud, et ettepaneku summa ei saa olla väiksem kui 5000. Need mittetulundusühingud, sihtasutused, kellele regionaalsete investeeringute rahasid soovitakse jagada, peavad olema tegutsenud vähemalt juba teist aastat. Eelmise aasta majandusaasta aruanne peab olema neil esitatud. Nad ei saa olla uued asutused. Raha saab kasutada, kas investeeringuteks või tegevustoetuseks," loetles Kokk tingimusi.
Seekord läheb riigikogulaste vahel jagamiseks kolm miljonit eurot, millest iga riigikogu liikme peale on ette nähtud 30 000 eurot.
Kokk ütles, et tema teada ei ole hetkel ühtegi erakonda, kes on öelnud, et nad loobuvad katuseraha jagamisest.
Koka sõnul teevad Isamaa saadikud reedese päeva jooksul oma otsused.
Ka keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles ERR-ile, et esitab fraktsiooni liikmete laekunud ettepanekud reedel rahanduskomisjonile.
Läbipaistvuse suurendamiseks peaks sel aastal katuserahade taotluse juures välja toodava ühingu taga olema ka konkreetse ettepaneku teinud parlamendisaadiku nimi. | Riigikogu otsustab katuseraha kasutamise esmaspäevaks | https://www.err.ee/1608408620/riigikogu-otsustab-katuseraha-kasutamise-esmaspaevaks | Riigikogu liikmed esitavad esmaspäevaks oma ettepanekud, kuidas soovivad kasutada riigieelarve regionaalseid investeeringuid ehk niinimetatud katuseraha, teatas rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk (Isamaa). |
Saade lõpetas 1967. aastal Tallinna muusikakooli trompeti ja puhkpillidirigeerimise erialal. Ta oli 1971–1983 ENSV rahvaloomingu maja puhkpillimuusika sektori juhataja ja töötas aastast 1983 ENSV Kooriühingus puhkpilliorkestrite vanemkonsultandina.
Ta on juhatanud mitut puhkpilliorkestrit, muuhulgas Lihula kultuurimaja puhkpilliorkestrit, Vabariiklikku orkestrijuhtide puhkpilliorkestrit ja Tallinna sadama puhkpilliorkestrit. Oli neljanda, viienda ja kuuenda koolinoorte laulupeo üldjuht ning puhkpilliorkestrite üldjuht 21., 22. ja 23. üldlaulupeol.
2004. aastal pälvis Saade ka Wirkhausi-nimelise puhkpillimuusika stipendiumi. | Suri pikaaegne orkestrijuht Heldur Saade | https://kultuur.err.ee/1608408638/suri-pikaaegne-orkestrijuht-heldur-saade | Meie seast lahkus 85-aastasena orkestrijuht Heldur Saade, kes on olnud ka mitmel üldlaulupeol puhkpilliorkestrite üldjuht. |
Saksamaal peavad koalitsiooniläbirääkimisi sotsiaaldemokraadid (SPD), rohelised ja vabad demokraadid (FDP). Parteide tunnusvärvide tõttu nimetatakse järgmist võimuliitu ka valgusfoori koalitsiooniks.
Erakondade esindajad ütlesid neljapäeval, et töötavad ettepanekute kallal, mis lubaks kanepi kontrollitud müüki meelelahutuslikel eesmärkidel täiskasvanutele. Müük toimuks spetsiaalsetes poodides.
Eesmärk oleks kontrollida rohkem kanepi kvaliteeti ja tagada alaealiste parem kaitsmine. Seaduse sotsiaalset mõju tuleb eelnevalt ja hiljem ka kontrollida.
Rohelised ja ärisõbralik FDP on juba aastaid kutsunud üles kanepi kontrollitud kujul legaliseerimisele.
Luksemburgi valitsus teatas oktoobris, et täiskasvanud võivad oma kodus või aias kasvatada kuni nelja kanepitaime. Valitsus tahab vähendada riigis illegaalset kanepitarvitamist. Meelelahutuslikul eesmärgil on kanepi tarbimine lubatud ka Hollandis.
USA-s on kanepi tarvitamine mittemeditsiinilistel eesmärkidel lubatud 18 osariigis | Saksamaa järgmine võimuliit toetab kanepi legaliseerimist | https://www.err.ee/1608408635/saksamaa-jargmine-voimuliit-toetab-kanepi-legaliseerimist | Saksamaa tulevane võimuliit andis märku, et kaalub tõsiselt kanepi legaliseerimist. Järgmine võimuliit tahab rohkem reguleerida kanepi tarvitamist, kus täiskasvanud saaksid kanepit osta spetsiaalse tegevusloaga poodidest. |
CO 2 hinna kallinemine mõjutab lisaks energeetikale ka teisi tööstusharusid. Riik võib küll jagada ettevõtetele lõdvemate keskkonnanormidega riikidesse kolimise vältimiseks tasuta saastekvoote, kuid see ei tähenda ilmtingimata varasema tegutsemismudeli jätkumist. "Portlandtsemendi tootmine sellistes mahtudes polnud pikka aega probleem, kuid praegu toob Kunda tsemenditööstus klinkrit sisse Norrast," märkis Paaver.
"Kui on võimalik saada kuskilt materjali, mis vedeleb muidu sisuliselt maas ja millega keegi midagi ei tee, on see tasuta raha."
Kuna savi ja lubjakivi ei põletata koos põlevkiviga enam Eestis, paiskab ettevõte sellega õhku umbes kolmandiku võrra vähem CO 2. Keskkonnasõbralikum ja veelgi kasumlikum võiks olla aga kohapealse tooraine kasutamine. Eriti juhul, kui selle saab peaaegu tasuta kätte ja see muidu jäätmeks kuulutataks.
"Põlevkivituhk on selles suhtes hea asendus ja tegelikult on hakatud seda ka Kunda tsemenditööstuses tegema," sõnas nooremteadur. Praegu asendatakse tsemendist tuhaga ligikaudu kümme protsenti. Kuna lendtuhk täidab aga vaid täiteaine rolli, hakkavad selle osakaalu kasvades kannatama tsemendi tugevus ja teisedki omadused.
Muud maailma vaadates poleks lendtuha täiteaine kõrval sideainena kasutamises midagi eriskummalist. Näiteks leiab sel moel laialt rakendust kivisöetuhk. Sama tehti Eestis eelmise põlvkonna tolmpõletuskateldes tekkiva tuhaga.
Tõsi, isegi koos kõigi teiste rakendustega ei taaskasutatud toona tekkinud tuhast enam kui kümmet protsenti. Vaatamata ringmajanduse populariseerimisele on langenud selle osakaal nüüdseks veel enam kui viis korda. Kuigi põlevkivi kaevandamine on aasta-aastalt vähenenud, lõpetab seega igal aastal tuhaplatoodel miljonite tonnide jagu lendtuhka.
Tuha ja tsemendi omaduste uurimiseks kasutati erinevaid analüütilisi meetodeid. Autor/allikas: Peeter Paaver
Rakendusvõimaluste vähenemise põhjus on lihtne. Uued keevkihtkatlad võimaldavad põletada põlevkivi enam kui 1200 °C asemel veidi enam kui 800 °C juures. Ühelt poolt tõstis see katelde tõhusust ja vähendas märgatavalt väävlireostust. Teisest küljest aga kvarts ja kaltsiit nii madala temperatuuri juures peaaegu ei lagune, rääkimata uute reaktiivsete kaltsiumsilikaatsete faaside tekkimisest.
Maakeeli tähendab see, et keevkihtkatelde lendtuha enda isetsementeeruvad omadused on nadid ja selle toimel moodustub vähem tsementeeruvate omadustega mineraale.
Paljudele tsementidele nende tugevuse andvatest geopolümeeridest kasu lõikamine ei tule seetõttu kõne alla. Selleks sisaldab lendtuhk liialt kaltsiumi, kuid samas liiga vähe räni ja alumiiniumi. "Oleme katsetes näinud, et mingi polümerisatsioon meil toimub, kuid ausalt öeldes pole see tuhk ikkagi sellise asja jaoks sobilik. Lihtsalt koostis on erinev võrreldes sellega, mida ülejäänud maailmas kasutatakse," tõdes Paaver.
Lollikindel lahendus
Oma doktoritöö raames uuris Peeter Paaver kolleegidega süstemaatiliselt, kuidas muuta keevkihtkateldest tulev lendtuhk väärtuslikuks tooraineks. Kui leelisaktivatsiooni ja keemiliste meetodite kasutamine osutus Eesti põlevkivituha puhul võrdlemisi lootusetuks, siis mehaanilise aktiveerimise ehk jahvatamisega jõudsid nad vähemalt laborikatsetes juba soovitud tulemuseni.
Keevkihtkateldest pärit lendtuhk käitub sarnaselt kaltsiumsulfoaluminaat-tsemendile. Autor/allikas: Peeter Paaver
"Kui saame lendtuha jahvatamisega tsemendiga võrdväärse materjali, on see suhteliselt loll ja lihtne lahendus, kuigi selle täpset hinda ei oska me veel öelda. Ilmselgelt lisab jahvatamine energiakulu, aga sama peab tegema sama ka tsemendiklinkriga. Energiajäävuse tõttu ei saa me kunagi võita ega isegi viiki mängida," viitas nooremteadur.
"Kui saame lendtuha jahvatamisega tsemendiga võrdväärse materjali, on see suhteliselt loll ja lihtne lahendus."
Seejuures oli tähtis ära tabada just õige jahvatusaste. Tuhka pikemat aega aega peenestades hakkas materjal uuesti klompi tõmbuma. Terade suurus enam ei vähenenud.
Saadud materjali rakendusvõimaluste hindamiseks valmistas ta kolleegidega sellest hulga väikesi betoonkuubikuid. "Üldiselt olid jahvatatud tsemendid suhteliselt võrdväärse tugevusega võrreldes (laialt kasutatava) portlandtsemendiga. Eks need natuke nõrgemad olid ikka, aga võime asendada poole portlandtsemendist ning me ei kaota nii varajases kui ka hilises tugevuses sisuliselt mitte midagi," märkis Paaver.
Kui jahvatamata tuhka sisaldava tsemendi survetugevus oli 90 päeva järel üheksa megapaskalit, siis jahvatatud tuha puhul küündis see 60 MPa-ni.
Teadlased valmistasid tuhast valmistatud tsemendi survetugevuse uurimiseks sellest väikesed kuubikud. Autor/allikas: Peeter Paaver
Seejuures paistis vähemalt kolme sentimeetrise äärepikkusega kuubikutega tehtud katsetest, et materjal talub hästi keskkonnamuutusi. Kuni 105 kraadini kuumutamine ei mõjutanud neid mitte kuidagi. Samuti ei avaldanud survetugevusele mõju külmutamine. Materjal tsementeerus edasi ja läks isegi tugevamaks.
"Oleme teinud võimalikult palju erinevaid katseid, eri veesisalduste, jahvatamisaegade jms, et alusandmestik oleks võimalikult varieeruv. Kuna mõned asjad toimivad, peame nüüd minema suurele skaalale ja suuremate kehade juurde," lisas nooremteadur.
Paaver ei julgenud oletada, millal võiks hakata tööstus kasutama põlevkivi lendtuhka suuremal hulgal. Esimesed sammud selles suunas on aga astutud. "Oleme juba veidi suuremas mahus katseid teinud koostöös Kunda-Nordic tsemendiga. Nad jahvatasid oma klinkrijahvatites seda paar tonni. Esialgsed katsed näitavad, et tingimused võiksid olla küllaltki sarnased sellele, mis me laboris tegime," viitas nooremteadur.
"Neil on muidugi aktiivne huvi, sest tsemendi tootmine just CO 2 hinna tõttu läheb järjest kallimaks ja kallimaks. Kui on võimalik saada kuskilt materjali, mis vedeleb muidu sisuliselt maas ja millega keegi midagi ei tee, on see tasuta raha," lisas Paaver.
Nooremteadur nentis, et tsemendi valmistamiseks on realistlik kasutada vaid katlast pärit kuiva tuhka. Juba pikemat aega väljas seismisega hüdratiseerunud tuha omadused võivad märkimisväärselt erineda, mis muudaks tootmisprotsessi oluliselt keerukamaks. "Katseid on tehtud, mis survetugevus sealt tuleb, aga üldiselt ikka väga hästi see ei toiminud," sõnas Peeter Paaver.
Enam kui 20 ruutkilomeetril laiuvate ja kuni ligi poolesaja meetri kõrgustele tuhaplatoodele tuleb leida seega teine rakendus.
Tutvu doktoritööga täies mahus Tartu Ülikooli digikogus. Paaverit juhendasid Martin Liira Eesti geoloogiateenistusest ja Tartu Ülikooli geoloogia-mineraloogia professor Kalle Kirsimäe. Oponent oli professor Miroslav Komljenovic Belgradi Ülikoolist. | Eesti tsemenditööstust saaks muuta rohelisemaks põlevkivi lendtuhaga | https://novaator.err.ee/1608408629/eesti-tsemenditoostust-saaks-muuta-rohelisemaks-polevkivi-lendtuhaga | Põlevkivikateldes tekkivat lendtuhka saaks kasutada tsemendi tootmiseks, selgub Tartu Ülikooli geoloogia nooremteaduri Peeter Paaveri kaitstud doktoritööst. Enne selle laialdasemat kasutuselevõttu tuleb teha aga katseid suuremas mahus. |
Tartus toimunud sTARTUp Day-l seati aruteludes ilus eesmärk, et Eestis võiks 2030. aastaks IT-sektoris töötada 60 000–80 000 inimest. Praegu töötab meil IT-sektoris vaid 20 000 inimest. Üheksa aasta jooksul on vaja tööturule juurde tuua veel vähemalt 40 000 spetsialisti.
Isegi kui palk võiks kedagi motiveerida, hakkab see erialavalikul lugema alles siis, kui noor on jõudnud keskkooli. Selleks ajaks on ta aga ilma jäänud kõikvõimalikest lisakursustest, mis näiteks IT-sektorisse jala ukse vahele saamisel kaasa aitaksid.
Seisame silmitsi kurva statistikaga: Tartu Ülikooli mahub informaatikat õppima aastas vaid 225 inimest, arvutiteadustesse 50, pärast keskkooli lõpetamist suundus 2020. aastal Eestis info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat õppima vaid 969 inimest.
40 000 inimest ei too me sektorisse enam mitte kuidagi Eestist juurde. Neist vähemalt pooled (praeguste võimaluste juures pigem 75 protsenti) on vaja välismaalt tuua. See seab aga mõneti Eesti digiedu ja rahvusliku identiteedi kahtluse alla. Kas Eesti digilugu ei ajagi enam varsti eestlased? Kuigi meie ettevõtetes töötavad ammu mitte-eestlastest IT-spetsialistid, tekitab see ikkagi küsimuse, et kuidas me omaenda inimesi paremini IT-sse kaasata saaksime.
Ilmselge probleem on selles, et me suuname praeguste haridusalaste prioriteetidega oma lapsed nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast (ICT) kui ka loodus- ja täppisteadustest (LTT, i.k STEM) võimalikult kaugele. Ma käsitlen mõlemat suunda samas kategoorias, sest neis valdkondades tehakse ettevõtluses tihedat koostööd (nt BioTech, GreenTech) ja bioloogina IT-sse näiteks bioinformaatikat tegema sattuda pole kuigi raske. See toimib ka vastupidi. Seega on emma-kumma ala elavdamine mõlemale laiemas pildis kasulik.
Peamised probleemid on minu jaoks selged:
Naisi on IT- ja LTT-aladel liiga vähe,
IT- ja LTT-alade vastu ei tekitata alus- ja alghariduses mitte mingisugust huvi või tehakse seda minimaalselt;
Isegi, kui alg- ja alusharidust omandades oli lapsel mingisugune huvi IT või LTT vastu, siis edasises haridustees võetakse see huvi ära: a) IT- ja LTT-alase huvi vähesel täitmisel ehk robootikaringid pole piisavad; b) lapsele mitte IT ja LTT karjäärivalikuid tutvustades.
Naisi on LTT-aladel liiga vähe ja neid ei tule ka juurde
Juba kuuendast klassist on mind kummitanud mu inimeseõpetuse õpetaja mõte, mis kõlas umbes nii: "Tegelikult on uuringute järgi kõik lapsed insenerid ja tunnevad huvi selle vastu, kuidas maailm töötab. Miks muidu lapsed kõiki asju lahti võtavad ja kokku panevad? Selle peale ei saa pahane olla, sest see arendab mõtlemist!"
See lause andis mulle lootust, et kuidagi on siiski võimalik rohkem naisi tehnoloogilisematesse valdkondadesse saada. Aga õpetaja jätkas: "Poistele ostetakse selle uurimisvajaduse rahuldamiseks väga liikuvaid mänguasju nagu autod ja legod. Me lihtsalt suuname tüdrukud soolise seisu tõttu pigem nukkudega mängima." Siit tulebki esimene probleem: vanemad pidurdavad oma tütardel analüütilise mõtlemise arenemist.
Kahjuks pole enamikel praegu kooliealisi lapsi kasvatavatel vanematel aga ettekujutust, kuidas naised võiks isegi LTT-sse panustada. Ühiskond on vahepeal nii palju edasi arenenud, et see stereotüüp on noortele ammu murtud, ent vanemate jaoks veel mitte. Seetõttu saavad tüdrukud tihti kahest infot: koolist või lasteaiast, et naisi just oodatakse IT-sse või LTT-sse, kodust aga, et need alad pole mitte naiste, vaid pigem patsidega meeste jaoks.
Mida sellises olukorras teha? Üks variant on oodata, et naiste edulugude keskel üles kasvanud inimesed lapsi kasvatama hakkaksid, aga see pole eriti efektiivne ja kahjuks on see pigem ainus massiliselt arusaamu muutev viis.
Teine võimalus on lapsevanematele rohkem näidata, et tegelikult võivad nende tütred vabalt LTT-sse suunduda. Kuidas?
Lapsevanemaid tuleks tuua rohkem noorte inforuumi kas meedia või kooli kaudu. Koolides korraldatakse teatavasti karjääripäevi, kus tutvustatakse edulugusid erinevatelt erialadelt. Siin on suurepärane võimalus lapsevanema ja eeskuju otseseks kontaktiks, kutsudes ka lapsevanemaid karjääripäevadest osa saama.
See töötaks pigem põhikooli esimeses astmes ja lasteaias, kuid kuna lapsevanematel on loomulik huvi oma lapse tulevikumõtete vastu, siis kindlasti saaksime sedasi luua vähemalt mõned positiivsed kontaktid, mis aitaks tüdrukutele kodus toetavamat õhkkonda IT- või LTT-alade suhtes luua.
Olgu, oletame, et kodus on toetav õhkkond ja tüdrukud saavad näiteks lasteaias ja algklassides robootikaga tegeleda ja oletame, et huvi LTT vastu on püsinud. Nüüd tuleb põhikooli teine aste, kus lapsed lihtsalt lükatakse mingite sooliste stereotüüpide (tüdrukutest saavad pereemad) järgi lahku: poisid tööõpetusse ja tüdrukud käsitöösse.
Isegi kui soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta ütleb, et poiste tööõpetus pole soolise võrdõiguslikkuse tõttu asi ja koolides on tegelikult tehnoloogiaõpetus, siis sisuliselt ei muutu midagi. Poisid saavad tegeleda inseneeriaga, samal ajal kui tüdrukud koovad, heegeldavad või süüa teevad. Vanemate ja käsitööõpetajate ettekääne on enamasti seda jaotust küsitledes, et "aga seda on ju vaja teada".
Ühesõnaga on jälle haridusteel blokeeritud tüdrukutele võimalus arendada analüütilist mõtlemist. Jah, osades koolides toimub üheks õppeperioodiks vahetus poiste ja tüdrukute vahel, kuid see pole ilmselgelt piisav. Lisaks on see periood poistel vähemalt minu kogemuste järgi ainult kokkamistundideks, ehk siis kõik need "elulised teadmised" nagu nööbi pükste ette õmblemine, jäävad nende õppekavast välja.
"Seega on järgmine aste tüdrukute toetamisel selge: neid ei tohiks suunata soolise seisundi tõttu jällegi eemale tehnoloogiast."
Seetõttu ongi 21. sajandil arusaamatu argument, et miks on ainult tüdrukutel vaja käsitööd õppida. Veelgi enam: miks ei saa lapsed valida kodunduse tundide ja tehnoloogiaõpetuse vahel ja miks need kaks ainet ei võiks paralleelselt kõigi jaoks joosta? Seega on järgmine aste tüdrukute toetamisel selge: neid ei tohiks suunata soolise seisundi tõttu jällegi eemale tehnoloogiast.
Terve LTT- ja IT-sektori populariseerimine on õppekava ümbertegemise projekt, aga siin on väga otsene ettepanek: tehnoloogiaõpetuse ja kodunduse tundide vahel valimine peaks olema lapse vaba valik, sest täna ei saa enam soo järgi otsustada, mis ala kellelegi paremini sobib. Kui vaba valiku osas kiusamise argument tekib, annab alati mõlemad ained kõigi jaoks paralleelselt jooksma panna.
Kriitiline ongi seega, et me tekitame liiga varajases eas tüdrukutele tunde, et LTT-sse ja IT-sse neil asja pole. Kuna vanemate suhtumist üle öö ei muuda, siis kahjuks ei tule naisi IT-sse ja LTT-sse veel niipea juurde nii palju kui tahaksime.
Peaksime siinkohal kindlasti tõstma positiivsete kontaktide hulka laste jaoks ja tekitama rohkem tüdrukutelt tüdrukutele kokkupuuteid Unicorn Squadi näitel. Nimelt tunnevad noored neiud end tehnilisemates alades ebakindlamalt, kui juures on ka poisid, sest me ei ole veel stereotüüpidest täiesti vabanenud. Nõnda ongi tähtis võimalikult mugava ja toetava keskkonna loomine, mis kahjuks ei toimu piisavalt kiiresti.
Kust tulevad spetsialistid?
Ettevõtjad said õnneks juba tükk aega tagasi aru, et omale spetsialiste saamiseks peavad nad finantseerima tegevusi ülikoolis, et vajalikud erialad atraktiivsemad tunduksid. Praegu saadakse juba aru, et selleks, et inimesed nendele aladele üldse mõtleks, peab neil olema varasem huvi. Seetõttu rahastatakse juba programme ka gümnaasiumitele.
Minu jaoks kõige kriitilisemaks asjaoluks on aga, et ettevõtjad ei saa veel aru, et lastel tekivad huvid väga varakult. Neid on varajases eas aga raske hoida. Üks 2008. aastal USA-s tehtud uuring leidis nimelt, et üks huviala, nt Legod, püsib nelja kuni kuue aastastel lastel kõigest 11 kuud.
Ehk kui laps mängib legorobotitega lasteaias, siis kahjuks on tal seda mängurõõmu vaid 11 kuuks. Hiljem võib öelda "aidaa!" igasugustele LTT-huvidele, sest kahjuks meie haridussüsteem muudmoodi LTT-alasid lastele ei propageeri ja suureks kurvastuseks sureb juba seal see varajase talendi arendamise võimalus ära.
Oleme jälle küsimuse ees, et mida teha. Kahjuks ei näe ma muud võimalust kui huvi arendamisse raha süstida ja soetada mängulisi vahendeid lisaks legorobotitele. Võttes arvesse asjaolu, et legorobotid ei huvita lapsi piisavalt kaua, peaks lastel olema võimalus toimetada ka muude mänguliste asjade kallal.
Korraldasin 2017. ja 2018. aastal LTT-alade propageerimiseks Kadrinas Lääne-Virumaa pisipõnnidele (lasteaed kuni põhikooli esimene aste) robootikavõitlust ja ainult legorobotitega oleks asi magedaks jäänud. Sai tehtud kiire küsitlus robootikaõpetajate seas ja tuli välja, et turg on laiem, kui arvata võiks.
Siiski pole need valikud piisavalt laialt levinud, mis on osaliselt kindlasti teadmatuse tõttu, seega peame valikuvõimaluste tähtsusest kindlasti kohalikes omavalitsustes rohkem rääkima.
Kasvataja ei pea kõigile küsimustele vastuseid teadma
Lastel on alati maailma toimimise kohta palju küsimusi ja kasvatajad ning lapsevanemad ei ole iga küsimuse osas kõige teadlikumad. Miks peaks kasvataja isegi teadma, kuidas täpselt tuulest elektrit tehakse?
Siinkohal võiks teha koostööd ettevõtjatega ja lapsi spetsialistidega kokku viia. Mu lasteaiakasvatajast tädi räägib, et neil on rühmal igal nädalal teemanädalad. Kui teemaks ongi vesi, siis võiks vabalt olla variant külastada näiteks veepuhastusjaama või kutsuda mõni ekspert rühmaga mõnda eksperimenti tegema. See julgustaks lapsi veelgi enam küsima ja kaasa mõtlema, mis on jällegi oluline iseloomuomadus LTT-aladel.
Keegi ei eelda lapsevanematelt et nad on eksperdid ja oskavad kohe lapsi suunata LTT-s orienteeruma. Kodus on suurepärane võimalus last toetada ajuteadlaste suure hirmu tahvelarvutiga. Me ei tea kahjuks küll, kuidas nutiseadme varajases eas kätte andmine lapsi nende täiskasvanueas mõjutab, kuid neid ei saa ka nii kiiresti maha kriipsutada.
Kui vanem reaalselt ei tea, kuidas last ise LTT-valdkonnas arendada, siis näiteks iPadis on kümneid rakendusi, mis seda tema eest teevad. Nii saab vanem ikkagi kodus toeks olla lapse arengule. Õige kasutusega võib nelja-aastane laps videote abil vabalt seletada, kuidas süstal veeni käib. See on märkimisväärne edasiminek lapse jaoks, sest suure tõenäosusega ta ilma nutiseadmeta selleni ei jõuaks.
Kuidas laste huvi kaob?
Kooli õppekavas on väga vähe ruumi igasuguste ebatraditsiooniliste asjade õpetamise jaoks. Sageli on aga just ebatraditsioonilised kokkupuuted need, mis lapsed mingi karjäärivalikuni viivad.
"Praegused koolis tekkivad kokkupuuted jäävad erakordselt kuivaks ja võib-olla on ka see teguriks, miks lastele IT peale ei lähe."
Minu jaoks on absurdne, et kogu kooli informaatika on sisuliselt Microsofti programmide kasutama õppimine ja võib-olla gümnaasiumis ka paari koodirea kirjutamine. Eesti lapsed on sellest palju arenenumad ja tegelikult võiks informaatika õppeainena sisaldada praktilisemaidki asju, nagu näiteks veebilehe tegemine. Praegused koolis tekkivad kokkupuuted jäävad erakordselt kuivaks ja võib-olla on ka see teguriks, miks lastele IT peale ei lähe.
Väljaspool kooli pole aga huvi arendamine veel piisavalt kättesaadav või lihtne. Kohati ka igav. Minu arust ületähtsustatud, kuid kättesaadavad robootikaringid on mingiks vanuseks ajast ja arust. Seda eriti arvestades Gen-Z tähelepanuvõime kestvust. Teised variandid pole aga nii kättesaadavad ja ei jõua tihti noorteni.
Kuna taoline info jõuab noorteni minu hinnangul kõige paremini kooli kaudu, on kõige paremaks võimaluseks informaatika õppekava rikastamine ja ka muude tundide raames informaatika võimaluste tutvustamine.
Ma olen olnud kooliteel mõnevõrra paremas seisus, kui teised, sest sai minu põhikoolis kaheksandas klassis informaatikatundide ajal katsetada 3D modelleerimist SolidEdge'is. See polnud selles vanuses mitte midagi üle jõu käivat ja seda on mul hilisemas elus tõesti vaja läinud. Sedasi saime näiteks oma õpilasfirmat alustades hoida raha kokku modelleerimisteenuse tellimise pealt. Ma ei arvanud ise toona, et seda võiks vaja minna, aga siin me oleme.
Teine asi, mida koolis ei õpetata, ent mida vaja läheb, on veebidisain. See ei eelda kohe kindlasti HTML-koodist alustamist vaid pigem Wordpressi või Voogi kasutama õppimist. Selleks on lapsed juba pädevad viiendas klassis ja see avab jällegi võimalusi ja karjäärivaateid edaspidiseks. Mingil hetkel elus on veebidisain kindlasti kasulikuks oskuseks, eriti kui ettevõtte alustamisele mõelda.
Selleks, et erinevaid variante pakkuda, ei pea ilmtingimata tooma kooli uusi õpetajaid. Kutsekoolid ja ülikoolid on loonud veebipõhised materjalid, mida kannataks ka põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada. Need võiksid olla kasutatavad näiteks tavalistes informaatikatundides. Sedasi saaks informaatikatunnid teha täiesti valikupõhiseks ja õpilastele tutvustada korraga IT-sektori mitmeid võimalusi.
Kokkupuuteid IT-ga võib teha ka ainete omavahelise lõimimisena. Näiteks saab õpetada geoinformaatikat, piiluda bioinformaatikasse ja tuuagi traditsioonilisse ebatraditsioonilist, mis sunniks kastist välja mõtlema.
Ma olen enam kui kindel, et kui informaatika õpetamine 21. sajandisse tuua, on tulemuseks IT-sektori vastu oluliselt suurema huvi, sest lapsed näevad paremini tänapäevaseid rakendusi. Samuti aitab see näha, et karjäär IT-s või LTT-s pole ainult igav koodikirjutamine või laboris passimine ja hõlmab endas oluliselt rohkem võimalusi, kui ette võib kujutada.
Praegune olukord on äraütlemata kurb. Mina ei tea, miks me arvame, et inimesed jooksevad kõrge keskmise palgaga IT-sektori poole tormi, kui praegune haridustee seda huvi üldse ei toeta. Selleks, et inimesi IT-sse tuua, tuleb luua esmalt huvi ja seejärel atraktiivsed õppimisvõimalused. Seda huvi ei tekita aga ajast ja arust õppemetoodikate ja võimalustega. | Anita Algus: praegune haridustee ei toeta üldse IT-huvi tekkimist | https://www.err.ee/1608408617/anita-algus-praegune-haridustee-ei-toeta-uldse-it-huvi-tekkimist | Miks me arvame, et inimesed jooksevad kõrge keskmise palgaga IT-sektori poole tormi, kui praegune haridustee seda huvi üldse ei toeta, kirjutab Anita Algus. |
Levitajatel ja meditsiinitöötajatel, kes tunnevad ära pildil toodud pakendi, tuleb sellise testi levitamine ja kasutamine viivitamatult lõpetada ning korraldada testide tagasikutsumine ja tagastamine. Professionaalsed kasutajad, kelle valduses see test on, ei tohi selle testiga teenust osutada, teatas terviseamet pressiteate vahendusel.
Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepp ütles, et mittevastavust lihtne on tuvastada, sest testil puudub CE-märgis. "Märgise saab tootja seadmele paigaldada alles pärast seda, kui Euroopa Liidus kehtivad nõuded on täidetud," ütles ta.
Terviseamet on testide maaletoojat pakendi nõuetele mittevastavusest teavitanud. Testide maaletooja on omakorda ametile kinnitanud, et ettevõtteid, kes on nende vahendusel testid hankinud, on teavitatud.
Testid on müügil olnud üle 70 apteegis.
"Tegemist on ainult professionaalseks kasutamiseks mõeldud testiga, aga me teame, et neid levitatakse ka tavakasutajatele," ütles Ratassepp.
Tavakasutajad, kes tunnevad ära pildil toodud pakendi ja kellel on ostetud test kasutamata ja pakendis alles, on õigus test müügikohta tagastada ning raha tagasi küsida.
Terviseamet rõhutas, et test on Euroopa Liidu turul leitav ka nõuetele vastava pakendiga, kus on peal CE-märgis. Terviseamet on avaldanud juhised, mis on abiks nõuetekohase pakendiga kiirtestide ära tundmisel.
Nõuetele vastav HYGISUN-i test. Autor/allikas: Terviseamet | Terviseamet kutsub tagasi COVID-19 HYGISUN kiirtestid | https://www.err.ee/1608408614/terviseamet-kutsub-tagasi-covid-19-hygisun-kiirtestid | Eestis levitatakse kiirteste, millele ei ole läbi viidud nõuetekohast vastavushindamist, seega on nende levitamine keelatud, teatas terviseamet. |
Algviisikus alustanud Jürgens viibis väljakul 30 minutit, rohkem kui keegi teine, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Paraku ei tabanud ta selle aja jooksul mängust ühtegi viset, ainsad neli punkti tulid vabavisetest (kahesed 0/1, kolmesed 0/8, vabavisked 4/4). Küll aga võttis eestlane mängu parimana maha 11 lauapalli, andis neli resultatiivset söötu, tegi kolm vaheltlõiget ning blokeeris ühe vastaste pealeviske.
Lauapallides tegi Jürgens oma ülikoolikarjääri rekordi (eelmine tippmark oli üheksa lauapalli). Negatiivse poole peale jäid kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga.
Oral Robertsi jaoks oli tegu hooaja teise võiduga ühe kaotuse kõrval. Järgmine vastasseis ootab ees juba laupäeval, kui võõrsil minnakse vastamisi Central Arkansas'ga. | Jürgens püstitas koduülikooli võidumängus oma lauapallide rekordi | https://sport.err.ee/1608408608/jurgens-pustitas-koduulikooli-voidumangus-oma-lauapallide-rekordi | USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis mängiva Eesti korvpalluri Carlos Jürgensi kodumeeskond Oral Roberts Golden Eagles alistas tudengiliigas NAIA palliva Haskell Fightin' Indiansi kindlalt tulemusega 89:46 (34:26). |
Iraanil on nüüd 17,7 kilogrammi 60 protsendini rikastatud uraani. Augustis oli veel Iraanil 10 kilogrammi 60 protsendini rikastatud uraani. Sellest kogusest võib toota umbes 10 kilogrammi uraani, mis on rikastatud 90 protsendini. Umbes 20 kilogrammi on piisav tuumarelva valmistamise jaoks, vahendas The Times.
Diplomaadid loodavad, et Iraan tahab ainult parandada oma läbirääkimispositsiooni. 2015. aastal sõlmiti Iraani tuumaleping, kuid USA lahkus sellest 2018. aastal. USA president Joe Biden lubas valimiskampaanias uuesti lepinguga liituda.
Iraan sai sel aastal uue presidendi. Presidendiks sai vaimulik ja endine peakohtunik Ebrahim Raisi. Raisi on poliitveteran. Lääneriikide meedia spekuleerib, et temast võib saada ka riigi kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei järeltulija. Raisi esitab USA-le üha suuremaid nõudmisi.
Raisi nõuab, et USA tühistab kõik sanktsioonid islamiriigi suhtes. Bideni administratsioon soovib aga kinnitust, et tuumaleppe kõnelused viivad laiemate läbirääkimisteni islamiriigi rolli suhtes Lähis-Ida piirkonnas.
USA ja tema Pärsia lahe liitlasriigid süüdistasid kolmapäeval Iraani agressiivses ja ohtlikus poliitikas.
"Iraani toetus relvastatud rühmitustele Lähis-Ida piirkonnas ja ballistiliste rakettide programm kujutavad endast selget ohtu piirkonna julgeolekule ja stabiilsusele," teatasid riigid ühisavalduses. | IAEA: Iraan on suurendanud rikastatud uraani varusid | https://www.err.ee/1608408581/iaea-iraan-on-suurendanud-rikastatud-uraani-varusid | Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) viimase aruande kohaselt on Iraan kiirendanud rikastatud uraani tootmist. |
"Ta tunneb majandust ja rahandust väga hästi. Ta on ise ettevõtteid üles ehitanud ja olnud selles edukas. Nii, et tema pädevus on tema puhul argument," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ERR-ile.
Rahanduskomisjoni esimehe koha vabastas Erki Savisaar, kes siirdus riigikogust tööle keskkonnaministriametisse. Keskkonnaministri ametist aga lahkus sel nädalal Tõnis Mölder, kes põhjendas tagasiastumist tervise- ja pereteemadega. | Rahanduskomisjoni juhiks saab Andrei Korobeinik | https://www.err.ee/1608408578/rahanduskomisjoni-juhiks-saab-andrei-korobeinik | Keskerakonna fraktsioon esitab uueks riigikogu rahanduskomisjoni esimeheks Andrei Korobeiniku. |
Barcelona vallandas 58-aastase hollandlase oktoobri lõpus pärast seda, kui Hispaania suurklubi oli tema käe all seitsmest mängust võitnud vaid kaks ning liigatabelis langenud üheksandale kohale. Uueks juhendajaks nimetati Barcelona legend Xavi.
"Riietusruum vajas muutust," vahendab Marca Koemani käe all debüteerinud 22-aastase Mingueza sõnu. "Vajalikku atmosfääri ei eksisteerinud, mängijad ei olnud õnnelikud. Kui asjad ei tööta, vajadki muutust."
"Usun, et koos Xaviga läheb meil hästi," jätkas Mingueza. "Inimesed usuvad sellesse, mida ta räägib ning see on väga tähtis. Treenime kõrge intensiivsusega, meil on selged ideed ja näeme vaeva, et oma eesmärgid saavutada."
Uuele juhendajale jagas kiidusõnu ka Mingueza kaitsepartner Eric Garcia. "Xavis näen külgi Pep Guardiolast ja Luis Enriquest," rääkis hispaanlane Diario Spordile. "Ta on klubi legend ja väga hea treener. Tema mõtteviis jääb mängijale külge ja arendab iseloomu."
Barcelona peab Xavi käe all esimese kohtumise laupäeval, kui liigas võõrustatakse linnarivaali Espanyoli. | Barcelona kaitsja Koemani vallandamisest: mängijad polnud enam õnnelikud | https://sport.err.ee/1608408572/barcelona-kaitsja-koemani-vallandamisest-mangijad-polnud-enam-onnelikud | Barcelona jalgpallimeeskonna kaitsja Oscar Mingueza andis kodumaa meediale intervjuu, milles kritiseeris eelmise peatreeneri Ronald Koemani ajastu lõppu. |
Möödunud aastal surnud tsivilisatsioonikriitik Pentti Linkola (1932–2020) oli üks viimase aastasaja olulisim ja vastuolulisim soome kirjamees. See ei ole mitte niisama siinkirjutaja hinnang, vaid ka ta enda rahvas on nimetanud Linkolat eri küsitlustes korduvalt oma maa üheks mõjukaimaks mõtlejaks ja suurimaks soomlaseks. Seega on mõnevõrra üllatav, et tänavu meie raamatupoodidesse jõudnud sajakonna leheküljeline tekstikogumik "Teisitimõtleja märkmed", mis on pandud kokku kolmest teosest, on pärast 1997. aastat alles teine raamat, mis eesti lugejale tervenisti Linkola kirjutisi tutvustab. Tõsi, juba sel sügisel on oodata järge.
Asjaolu, et Eestis on selle suure soome mõtleja vastu huvi tärganud, võib olla osaliselt seletatav meie inimeste (eriti haritlaskonna) kasvava murega metsade, looduse ja keskkonna pärast. Nagu kirjutavad nii tõlkija Priit-Kalev Parts kui ka Kaido Kama raamatu eessõnades, olid silmapiirini laiuvad kännustikud Eestis erinevalt Soomest veel 1990. aastatel võõrad. Kuigi Nõukogude võim lagastas ja saastas, oli mets sageli see koht, kuhu minnes ei paistnud masendavad olud ja poliitiline tegelikkus. Nüüd oleme oma demokraatlikus rahvusriigis meiegi selles valdkonnas Põhjamaadele järele jõudmas. Pole üllatuslik, et ka meie kultuuriväljal ilmub sellistes oludes sagedamini keskkonnakriitilist kirjandust. Kui reaalsus looduses kipub aina sarnanema tragöödiaga, võivad Linkola-suguse tekstid pakkuda lohutust.
Ent Linkola ei valuta südant ainult metsade pärast. Tema mõtteraamistikus on langevad puud ainult üks paljudest sümptomitest, mida põhjustab moodsa inimese, ühiskonna ja kultuuri suisa haiglaslik tung seada ennast mugavalt maailma keskele ja toimida keskkondlikele tagajärgedele ning teistele elusolenditele mõtlemata. Tema silmis vaevab progressihaigus kõiki riike ja ühiskondi, mis usuvad inimliigi absoluutsesse hegemooniasse. Pidagu nad ennast kommunistideks, liberaalideks, konservatiivideks või fašistideks – selline mõtteviis viib varem või hiljem inimkonna katastroofi ning viletsuseni.
Pühendusega terroristidele
Sellest kogumikust leiab Linkola argumenteeritud seisukohad pea iga teema kohta, mis on rohelise ideoloogia kandjatele südamelähedased: veganlus, rohepesu paljastamine, loodushoidu õpetav haridus, tööstuslik loomakasvatus, puurikanade vabastamine, energia- ja loomulikult metsanduspoliitika. Ent liberaalne lugeja peab olema valmis selleks, et iga Linkola väljaütlemine ei pruugi talle meeldida või võib isegi frustratsiooni tekitada. Linkola tekstides taganevad kõik liberaalsed ja demokraatlikud väärtused keskkonnahuvide ees. Kuna ta pole aga mõni lahmiv onu Heino, on ta tekstid väga hea materjal, millega (rohe-)liberaalsed lugejad saavad oma seisukohtade ja argumentide tugevust kontrollida. Pealegi on seda meeldiv teha, kuna raamatu ideed on kergesti haaratavad ja loetavad. Tõlge on hästi õnnestunud.
Mis siis on Linkola sõnum 2021. aasta lugejale? Mis on tema lahendus (üldistavalt öeldes) moderniseerumisprobleemidele? Kas ta on Greta Thunbergi (keda ta kusjuures austas) järgses maailmas endiselt teisitimõtleja? Pentti Linkola oli ja oleks endiselt oma vaadete poolest äärmuslane. Tema hinnangul igasugused keskmised (üksmeelt otsivad) ideoloogiad ja lahendused meie keskkonnaprobleemide puhul lihtsalt ei toimi. Need on kõik üks rohepesu. Iga mõõdukas loodusteadlik lugeja, kes haarab kätte mõne Linkola teksti, seisab seega silmitsi vastuoluliste tunnetega. Kui nõustuda Linkola diagnoosiga, siis kas nõustuda ka tema raviga? Kas sellele diagnoosile saabki muud ravi olla?
Linkola maailmas on kõige parem meede loodushoiuks inimeste arvu piiramine. Mõistagi nõustume me kõik, et mida rohkem on maailmas inimesi, kes tahavad elada nagu keskmine eurooplane, seda raskem koorem on see ökosüsteemidele. Kuid mida me oleme valmis rahvastiku kasvu takistamiseks tegema või isegi sallima? Abort, eutanaasia ja surmanuhtlus on Linkola vaimus leebed ja ilmsed meetmed, mida ka peavool oleks (olenevalt erakondlikust eelistusest) valmis toetama. Kuid kuidas oleks, kui mõjukad valitsused lubaksid veidikenegi looduslikul valikul n-ö vabalt tegutseda? Laseks põua käes kannatavatel inimestel nälga surra, ei raviks kroonilisi haigeid, ei lubaks vaktsiine luua, ei aitaks loodusõnnetuste küüsis virelevaid inimesi jne. See tähendaks, et loomulikud populatsioonipiirajad saavad teha oma tööd. Selline on Linkola moraal. Tema arvates oleks see praegustes oludes õigustatud. Koroonaviiruse peale, mille pandeemilise leviku ta oma elu viimastel nädalatel jõudis ära näha, lausus 87-aastane mees ainult: "Abiks ikka." Kuid Linkola äärmuslus läks veel kaugemale. 1979. aastal esimest korda ilmunud "Teisitimõtleja märkmed" pühendas mees Andreas Baaderile ja Ulrike Meinhofile, kahele Rote Armee Fraktioni vasakäärmuslasele, kes viisid oma äranägemise järgi ellu surmavaid terrorirünnakuid, mille eesmärk oli raputada kapitalistlikku süsteemi. Ka Al Qaeda terroristide tegevusele kiitis Linkola takka. Vähemalt jäi inimesi vähemaks.
Linkola kassiviha
Ahjaa, Linkola jälestas ka kasse, seda inimeste poputatud nuhtlust, kes valimatult nõrgemaid loomi hävitab ega ole kuidagi loomulik osa põhjamaa loodusest. Ta leidis, et nende uputamine on täiesti õigustatud. Võib-olla on mõne jaoks just see seisukoht viimaseks piisaks karikasse, et Linkola äärmuslasena hukka mõista.
Kuigi Linkola elas nähtavasti oma sõnade järgi (tal oli küll kaks last!) tagasihoidlikku elu kalamehena, kipub kergesti keelele küsimus, miks selline mees üldse elu valis ja miks ta terroristide kiitjana ise endale pommivööd ei meisterdanud. Küllap see küsimus vaevas teda. Ajakirjanikule vastas ta kord, et temas pole olnud piisavalt võimekust ega vaprust, et ise mõni eneseohverduslik kuritegu ellu viia.
Kuidas siiski saab selline mees olla rahumeelsete ja abivalmis soomlaste silmis nõnda austatud ning hinnatud? Kas see on mingisugune kognitiivne dissonants? Kas Linkola ütles välja tõe, millest kõik mõtlevad ja aru saavad, kuid mida ei julgeta ise tunnistada? Nagu mõni religioosne figuur. Küllap vist. Näib, et erinevalt enamikust ei murdunud ega korrumpeerunud Linkola au, kuulsuse ja tähelepanu all. Ta jäi iseendaks ning Soome rahvas austas ja imetles seda.
Igatahes on selge, et kliimasoojenemine, ökoloogiline kriis, ületarbimine ja muud keskkonnaprobleemid nõuavad meie ühiskondadelt ebamugavaid muutusi. Linkola pakub välja oma uue moraali ja visiooni, kuidas inimkond peaks elama, et püsima jääda. Julgel lugejal, kes on üldse söandanud raamatu kätte võtta, ei jää üle muud kui see arvesse võtta ning mõelda, millistesse äärmustesse ta on ise valmis minema, kui palju Linkolat on temas endas. Suure soome mõtleja argumentide ja ideede üle on iga inimene sunnitud sel sajandil juurdlema. Hea on see raamat juba täna kätte võtta. | Arvustus. Kui kauaks veel teisitimõtleja? | https://kultuur.err.ee/1608408542/arvustus-kui-kauaks-veel-teisitimotleja | Uus raamat
Pentti Linkola
"Teisitimõtleja märkmed"
Tõlkinud Priit-Kalev Parts
Toimetanud Triin Truuvert
MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts, 2021
96 lk
Arvustus ilmus Müürilehes |
447 patsiendist 356 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 267 ehk 75 protsenti on vaktsineerimata ja 89 ehk 25 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 35 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 46 inimest, neist juhitaval hingamisel 26.
Suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 60-aastane naine, 65-aastane mees, 66-aastane mees, 68-aastane naine, 69-aastane naine, 71-aastane mees, 79-aastane naine, 80-aastane naine ja 95-aastane naine.
Kokku on Eestis surnud 1723 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6040 testitulemust, millest 715 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 434 vaktsineerimata ja 281 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 7556 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 980. Reede hommiku seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 136 482 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 58,5 protsenti. | Koroonaviirusega on haiglates 447 inimest | https://www.err.ee/1608408551/koroonaviirusega-on-haiglates-447-inimest | Reede hommiku seisuga on haiglates 447 koroonaviirusega nakatunud patsienti, mis on kolme võrra vähem kui ööpäev varem. |
Filmis abiellub superstaar Kat (Jennifer Lopez) võhivõõra mehega (Owen Wilson), kui saab teada, et tema peigmehel (Maluma) on armuafäär teise naisega. Ehkki võltsabielu on mõeldud kestma vaid mõned kuud, armuvad vastabiellunud tasapisi teineteisse.
Filmis mängivad veel Sarah Silverman, Jameela Jamil ja Jimmy Fallon.
"Marry Me" lavastas Kat Coiro ("It's Always Sunny in Philadelphia", "Dead to Me"). Film põhineb Bobby Crosby graafilisel romaanil. Selle stsenaristid on John Rogers, Tami Sagher ja Harper Dill.
Filmi treileris esitab Lopez lugu "On My Way". "Marry Me" jõuab kinodesse 11. veebruaril.
Lopezi viimased filmid on lavastanud naised. 2020. aastal rääkis ta, kui oluline on, et naised üha enam filme lavastaksid. | Jennifer Lopezi ja Owen Wilsoni uuest filmist "Marry Me" avaldati treiler | https://menu.err.ee/1608408527/jennifer-lopezi-ja-owen-wilsoni-uuest-filmist-marry-me-avaldati-treiler | Universal Pictures avaldas treileri uuest romantilisest komöödiafilmist "Marry Me", milles mängivad peaosa Jennifer Lopez ja Owen Wilson. Film jõuab kinodesse sõbrapäeva paiku. |
Eesti esireket Anett Kontaveit lõpetas suurepärase hooaja teise poole toel aasta maailma seitsmenda reketina. Aasta viimasest 34 mängust võitis eestlanna 29, kõva kattega väljakutel teenis ta sel hooajal enim matšivõite.
Clevelandis alanud võimsa kümnenädalase perioodi jooksul võitis ta maailma esikümnesse kuuluvate tennisistide vastu viis matši kaheksast, sealjuures sai ta kolm võitu TOP5 mängijate üle. Neli turniirivõitu teeninud Kontaveidist võitis rohkem trofeesid vaid maailma esireket Ashleigh Barty.
Aastalõpu tabelis esikoha hõivanud austraallanna edestas valgevenelannat Arina Sabalenkat ning WTA finaalturniiri võitnud hispaanlannat Garbine Muguruzat.
Kontaveidi ees lõpetasid aasta veel tšehhitarid Karolina Pliškova ja Barbora Krejcikova ning kreeklanna Maria Sakkari, esikümnesse mahtusid ka hispaanlanna Paula Badosa, poolatar Iga Swiatek ning tuneeslanna Ons Jabeur.
Maailma esisaja noorimaks tennisistiks on 17 aasta ja 247 päeva vanune ameeriklanna Coco Gauff, kes on tabelis 22. kohal. Esimese saja sekka mahuvad veel viis teismelist: Leylah Fernandez, Marta Kostjuk, Camila Osorio, Emma Raducanu ja Clara Tauson. Vanimaks naiseks on 40 aasta ja 50 päeva vanune Serena Williams, kes lõpetas aasta 41. kohal.
WTA aastalõputabeli esisaja sekka mahub naisi 35 riigist, kõige enam - 16 - tennisisti esindavad Ameerika Ühendriike. TOP100 seas tegid sel hooajal debüüdi 17 naist. | Kontaveit lõpetas aasta maailma seitsmenda reketina | https://sport.err.ee/1608408524/kontaveit-lopetas-aasta-maailma-seitsmenda-reketina | Naiste profitennise organisatsioon WTA tõmbas neljapäeval ametlikult hooajale joone alla. |
Briti armee pioneeriüksuse 150 sõjaväelast saadetakse lähinädalatel Poolasse, et tugevdada Poola piiri Valgevenega, ütles Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace neljapäeval.
Wallace lubas siiski, et enne üksuse lähetamist informeerib ta selle missiooni detailidest ka Briti parlamenti, vahendas BBC.
Suurema kontingendi väljasaatmine järgneb väikse rühma Briti sõjaväelaste saabumisele Poolasse juba eelmisel nädalal, kes sõitsid kohale, et uurida Poola vajadusi. Briti pioneeriüksuse lähetamine on osa Ühendkuningriigi toetusest Poolale, mis on vastamisi Valgevene korraldatud hübriidrünnakuga, mille käigus püüab Minski režiim saata üle Euroopa Liidu piiri Lähis-Idast kohale lennutatud inimesi.
Poolasse saadetavad Briti sõdurid ei ole võitlusüksus, vaid "nende eriala on teede ja kontrollpunktide rajamine ning vaatluspostide ehitamine", ütles Wallace.
Briti kaitseminister lisas, et sõdurite ülesanne on "aidata poolakaid ja potentsiaalselt ka teisi Balti riike nende piiri kaitsmisel", vahendas väljaanne EurActiv.com.
Valgevene režiim on korraldanud tuhandete Lähis-Ida, Aafrika ja Afganistani inimese riiki toomise, et suunata need üle oma läänepiiri Euroopa Liidu riikidesse. Valgevene naaberriigid Poola, Leedu ja Läti on aga keeldunud neid üle piiri lubamast, mistõttu migrandid püüavad ebaseaduslikult Euroopa Liitu tungida ning neid abistavad ja samas sunnivad selleks Valgevene julgeolekujõud.
Viimastel päevadel on režiim näidanud siiski mõningaid taganemise märke, tuues osa migrante piirilt ära. Neljapäeval startis Minskist ka esimene lennuk migrantidega tagasi Iraaki. | Ühendkuningriik saadab Poola toetuseks 150 pioneeriüksuse sõdurit | https://www.err.ee/1608408509/uhendkuningriik-saadab-poola-toetuseks-150-pioneeriuksuse-sodurit | Ühendkuningriigi relvajõud saadavad Valgevene hübriidrünnakut tõrjuva Poola toetuseks pioneeriüksuse 150 sõjaväelast. |
Kishida sõnul on alates pandeemia algusest kolmas, 56 triljoni jeenini ulatuv rahasüst piisav selleks, et "anda jaapanlastele turvatunnet ja lootust".
Ulatuslik kuluplaan kiidetakse ilmselt valitsuses heaks ja see näeb muuhulgas ette toetusi toimetulekuraskustes alla 18-aastaste lastega peredele ning õdede ja hooldustöötajate palgatõusu.
Jaapani majandus langes tänavu teises kvartalis oodatust enam, kuna viirusevastase võitluse tõttu kehtestati Tokyos ja mujal piirangumeetmeid.
Eelmised peaministrid Yoshihide Suga ja Shinzo Abe paigutasid majandusse vastavalt 40 triljonit ja 38 triljonit jeeni (332 ja 350 miljardit dollarit).
56 triljonit jeeni moodustab umbes 10 protsenti Jaapani sisemajanduse kogutoodangust. Kishida sõnul lisandub sellele veel muid stimuleerivaid elemente nagu laenud erafondidest. | Jaapan tuleb välja 490 miljardi dollarilise taastekavaga | https://www.err.ee/1608408518/jaapan-tuleb-valja-490-miljardi-dollarilise-taastekavaga | Jaapani peaminister Fumio Kishida teatas reedel 490 miljardi USA dollarini ulatuvast stiimulpaketist maailma suuruselt kolmanda majanduse elavdamiseks koroonapandeemia järel. |
Maailmakuulus tenor José Cura on Eesti publiku ees sedapuhku kolmes rollis: dirigendi, helilooja ning lauljana, kes toob kuulajateni nii valiku kaunikõlalistest argentina lauludest kui ka itaalia ooperivaramu pärlid – esitusele tulevad aariad Leoncavallo ooperist "Pajatsid", Mascagni ooperist "Talupoja au" ja Cilea ooperist "Adriana Lecovreur".
"See on kõige imelisem ja sõnulseletamatu tunne sõita maailma teise otsa ja laulda teile neid päris omi laule. Laule, millega koos olen lapsepõlves üles kasvanud," ütles laulja.
Eesti esiettekandes kõlab Cura kitarrikontsert "Concierto para un Resurgir" ("Kontsert taasärkamisele"), mis on sündinud koroonapandeemia ajal ja kannab lootust, et elava muusika vaikelu peagi lõpeb. "Jäägu teose motoks austusavaldus neile, kes näitavad segastelgi aegadel üles ausameelsust ja siirust," sõnas Cura. Soleerib Vene kitarrivirtuoos Rovšan Mamedkulijev, kellele mõeldes teos on komponeeritud.
José Cura sai ooperitenorina maailmas tuntuks 1990. aastate teisel poolel. Võimekas noormees tahtis saada dirigendiks ja heliloojaks. Lauljakarjääri valis ta eeskätt selleks, et peret toita: tema võimas tenor jõudis komeedina tippooperimajade lavadele.
Eesti publik kohtus argentiinlasega esimest korda Saaremaa ooperipäevadel 2011. aastal, kus ta koos Aile Asszonyiga võlus ära ka kõige karmimad kriitikud. Septembris 2017 tõi ta rahvusvooperis Estonia lavale Puccini ooperi "Tütarlaps kuldsest Läänest". José Cura oli nii etenduse lavastaja, dirigent, lava- kui ka valguskunstnik.
Soomes elav ning põhiliselt Londonis ja Prantsusmaal laulev Monika-Evelin Liiv alustas muusikaõpingud Tõrva laulustuudios ning jätkas Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis Tõnu Bachmanni lauluklassis. Liiv on külalisena laulnud rahvusooperis Estonia, Londoni kuninglikus ooperis, Soome rahvusooperis ja Iisraeli ooperis. Eesti publik kuulis teda viimati tänavustel Saaremaa ooperipäevadel toimunud Ain Angeri juubeligalal.
19. novembri kontserdil kehtivad ka piletid, mis osteti kontserdi esialgseks kuupäevaks 21. maiks. | Tallinnas annab kontserdi argentina tenor José Cura | https://kultuur.err.ee/1608408512/tallinnas-annab-kontserdi-argentina-tenor-jos-cura | 19. novembri õhtul annab Tallinnas kontserdi argentina tenor José Cura, kes astub Estonia kontserdisaali lavale koos metsosoprani Monika-Evelin Liivi ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. |
Võrreldes oktoobriga langes Bideni toetus ameeriklaste seas ühe protsendi võrra. Demokraatliku partei valijate seas on Biden endiselt populaarne. 87 protsenti demokraatidest toetab Bideni tegevust. Vabariiklaste seas on Bideni toetus ainult neli protsenti. Ainult 29 protsenti ilma kindla parteilise eelistuseta ameeriklastest toetab Bideni tegevust, vahendas Fox News.
"Presidendi numbrid on murettekitavad, ehki pisut paremad kui endise presidendi Donald Trumpi heakskiit samal perioodil ametisolemise ajal," ütles Quinnipiaci ülikooli analüütik Tim Malloy.
Bideni toetust räsib peamiselt majandusega seotud küsimused. USA hinnatõus on viimase 31 aasta kiireim. Tarnehäired segavad ka majanduse taastumist. Riigis on jätkuvalt kõrge tööjõupuudus. Hinnatõus on kiirem kui palkade tõus.
61 protsenti küsitlustest leidis, et riigi majandus läheb hullemaks. Seitse inimest kümnest ütles, et hinnatõusu tõttu pidid nad muutma oma tarbimisharjumusi.
Quinnipiaci uuring viidi läbi 11.-15. novembril. Uuringus osales 1376 täiskasvanud ameeriklast. Veamäär oli kuni 2,6 protsendipunkti.
Marquette'i ülikooli värskest uuringust selgub aga, et Bideni tegevuse presidendina kiidab heaks 49 protsenti ameeriklastest. Võrreldes juuliga langes Bideni toetus üheksa protsenti.
Viimaste uuringute põhjal toetab Bidenit 41 protsenti ameeriklastest, teatas uudiste väljaanne Real Clear Politics. | Uuring: Bideni reiting langes veel, toetus on 36 protsenti | https://www.err.ee/1608408503/uuring-bideni-reiting-langes-veel-toetus-on-36-protsenti | Quinnipiaci ülikooli värskest uuringust selgub, et USA president Joe Bideni populaarsus ameeriklaste seas jätkab langemist. Bideni tegevuse presidendina kiidab heaks nüüd ainult 36 protsenti ameeriklastest. |
Bassirohke lugu on täis artistile iseloomulikke kiire tempoga salme. Lisaks avaldas Cardi B sotsiaalmeedias, et talle meeldis selle kallal töötada koos filmi "Bruised" režissöör Halle Berry ja teiste artistidega.
"Me teeme sellega tõesti ajalugu," ütles Cardi B.
"Bruised "on peagi ilmuv spordidraama, mille peaosas astub üles Halle Berry, kes teeb filmiga ka oma režissööridebüüdi.
Film jõuab Netflixi 24. novembril 2021. | Cardi B tuli välja uue looga "Bet It" | https://menu.err.ee/1608408473/cardi-b-tuli-valja-uue-looga-bet-it | Cardi B andis välja uue loo "Bet It", mis pärineb Netflixi filmilt "Bruised". |
Eelmisel hooajal teenis Jacquelin lisaks jälitussõidu MM-tiitlile ka veel neli MK-poodumikohta. Ent sekka tuli ka võistlusi, kus prantslane suutis ühes lasketiirus mööda lasta kõik märgid.
Sel suvel sattus Jacquelin koondiselaagris rattaõnnetusse, kus murdis randme, kuid vigastusest hoolimata loodab ta ERR-ile antud intervjuus enda sõnul tänavu särada nii MK-etappidel kui olümpiamängudel.
Nagu eelmine hooaeg, on ka sinu ettevalmistus kulgenud vigastuse tõttu üles-alla. Kuidas sul läinud on?
Eelmine hooaeg oli mu jaoks väga raske. Tahtsin sel aastal enda ettevalmistuses asju muuta, kuid kahjuks murdsin augustis oma randme. See on minu jaoks olnud uus väljakutse. Juba pärast hooaega oli see uus väljakutse, sest ma tahtsin sel hooajal olla palju enesekindlam, olla võistlustel ainult mina ise, kuid nüüd on muidugi see palju suurem. Ma arvan, et see on praegu mu karjääri suurim väljakutse. Ma olen püüdnud pärast vigastust olla positiivne, nii et näeme, mis edasi juhtub.
Mis seal siis päriselt juhtus? See oli rattaõnnetus.
Me olime treeninglaagris Norras ja tegime rattatrenni. Kukkusin kitsal teel vastu seina ja murdsin oma randme. Mul oli randmes suur plaat üheksa kruviga. Muidugi oli mul sel hetkel raske mõelda hooajast ja olümpiamängudest, kui ma nägin, et mu ranne on liigesest väljas. Olen üritanud praegu elada päev korraga ja olla lihtsalt pühendunud oma treeningutele. Olen mõelnud, kuidas ma saan areneda. Ma ei taha tulla uude hooaega sellel tasemel, kus ma olen olnud varem, vaid paremana. Püüan seda sel hooajal näidata.
Kui pikk su paus oli ja kui palju see su ettevalmistust mõjutas?
Paus ei olnudki lõpuks nii pikk, sest ma ei teinud küll neli päeva mitte midagi, ent üritasin kohe jooksutrennidega tagasi tulla. See ei olnud eriti meeldiv, sest ma sain valu tõttu joosta ainult 30 minutit korraga. Pärast üht kuud hakkasin uuesti rullsuuskadega suusatama, alustasin ühe käega ning kahekuulise pausi järel sain juba kahe käega tõukama hakata. Kuu aega tagasi arvasin, et ma olen võrreldes teiste sportlastega kaotanud ettevalmistuses umbes kolm nädalat.
Sa oled olnud viimastel aastatel maailma teravaimas tipus, sul on kaks maailmameistritiitlit. Mida sa sellelt hooajalt loodad?
Ma tahan olla sel aastal üks MK-sarja üldvõidu kandidaat. Ma püüan olla stabiilsem lasketiirus, aga ka enda elus tervikuna. See on suur väljakutse, sest ma üritan küll olla kogu aeg mina ise, aga ikkagi saada paremaks. Ma arvan, et asjad liiguvad heas suunas. Olen väga keskendunud olümpiamängude osas, aga mitte ainult. Tahan sel hooajal olla heas vormis igal hetkel, aga eks näeme; ka seda, mis mu randmega toimub. | Suvel randme murdnud Jacquelin: see on mu karjääri suurim väljakutse | https://sport.err.ee/1608408440/suvel-randme-murdnud-jacquelin-see-on-mu-karjaari-suurim-valjakutse | 26-aastast Emilien Jacquelini on nimetatud laskesuusamaailma "pahaks poisiks". Kaks MM-tiitlit võitnud prantslane loodab suvisest vigastusest hoolimata kerkida sel aastal MK-sarja üldvõidule pretendeerijaks. |
9. novembril arutas riigikogu õiguskomisjon erakonna Eestimaa Rohelised petitsiooni. Eesti ühele edukamale kollektiivsele pöördumisele andis oma allkirja 35 805 inimest. Tegemist on niivõrd muljetavaldava arvuga, et ainuüksi kõikide allakirjutanute häältest oleks piisanud 2019. aasta valimistel viie protsendi künnise ületamiseks ja riigikokku pääsemiseks.
Riigikogule saadetud pöördumisele allakirjutanud soovisid, et riik sätestaks abielu kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna. Seda sõltumata sellest, mis soost ühiselt pere loovad inimesed juhtuvad olema. See annaks kõikidele Eesti elanikele kindluse, et vajaduse korral riik toetab neid ja nende perekonda ning tunnustab neid abielus inimestena.
Kui riigil on võimalus muuta kõigi siin elavate perede elu kergemaks, turvalisemaks ja õnnelikumaks, siis pole põhjust seda mitte teha.
Pöördumist arutanud õiguskomisjoni istungil viibis seitse riigikogu saadikut, kellest viis on abielus. See tähendab, et nemad olid enda elukaaslastega leidnud, et nende perekonna jaoks on riigi tugi ja tunnustus oluline. Paljude jaoks on abielu ka oluline sümboolne samm paarisuhtes, millega lähedaste ja sõprade juuresolekul kinnitatakse üksteisele oma pühendumist ja armastust.
Paraku ei ole kõikidel paaridel sarnast võimalust nagu neil õiguskomisjoni liikmetel. Riik on perekonnaseadusega eristanud pered, kes väärivad abieluga kaasnevaid hüvesid neist, kellele neid ei võimaldata, kuigi nad seda tahaksid. Pöördumisele allakirjutanute arvates ei ole see eristus mõistlik ja tuleb kaotada. Kõik pered väärivad ühetaolist tunnustust ja sellega kaasnevat tuge, mida riik saab pakkuda.
Õiguskomisjon ignoreeris küüniliselt petitsiooni tuuma
Mida vastas õiguskomisjon pöördumisele allakirjutanutele ning neile, kes enda elukaaslasega abielluda ei saa? Õiguskomisjoni sõnul on abieluvõrdsus ühetaoliselt tagatud kõigi "abieluvõimeliste isikute" (sic!) jaoks. Kes on need isikud, kellel õiguskomisjoni hinnangul abiellumisega mingit muret ei tohiks olla? Inimene abieluvõimeline, kui tal ei ole seadustest tulenevalt ühtegi takistust abiellumiseks.
Õiguskomisjon andis seega mõista, et kõik paarid, kellele olemasolevad seadused võimaldavad abielluda, saavad seda õigust kasutada. Küüniliselt ignoreeris komisjon petitsiooni tuuma, milleks oli küsimus, et kas riik peaks abieluvõimeliste paaride ringi laiendama.
See tähendab, et kas riik peaks eri soost paare kohtlema samamoodi kui samast soost paare? Olles ise kasutanud abielu staatusega kaasnevaid hüvesid, ei vaevunud komisjoni liikmed isegi kaaluma, kas nende samade hüvede keelamine teistele sarnastele paaridele on õiglane või mitte.
Õiguskomisjon otsustas mitte kasutada võimalust esitada riigikogule eelnõu, mille eesmärgiks oleks olnud võimaldada kõikidel paaridel abielluda, kes seda soovivad. Selle asemel liideti petitsioon nn Sooääre eelnõuga. Viimasega soovitakse enam kui seitse aastat väldanud kooseluseaduse rakendusaktide saaga lõpetada sellega, et viia kooselu mõiste perekonnaseadusesse.
Selliselt käsitletaks abielu ja kooselu enamikul juhtudel ühesuguselt ning kaoks vajadus kooseluseaduse rakendusaktidele. Seda seetõttu, et abieluga seotud korrad laieneks enamikul juhtudel automaatselt ka kooselule. Õiguskomisjoni järgi on eelnõu eesmärk kõiki registreeritud perekondi võrdselt ja ühetaoliselt kaitsta. Taoline lähenemine võiks komisjoni hinnangul pakkuda sellel teemal "tasakaalustatud edasiminekut".
Miks osa paare ei vääri tunnustust?
Kõlab justkui ideaalse lahendusena? Riigikogul tuleb lihtsalt nn Sooääre eelnõu vastu võtta ning kõiki paare hakatakse Eestis sisuliselt sama moodi kohtlema. Kõik pered on võrdselt kaitstud ja tunnustatud ning küsimus on lahendatud. Kui aga abielu ja kooselu on õiguskomisjoni järgi niivõrd sarnased, siis kerkib kohe küsimus, et miks on Eesti riigil üldse vaja oma kodanikele pakkuda kahte täpselt samasugust võimalust oma kooselu registreerimiseks?
Miks on üks avatud kõigile ja teine vaid osale paaridele? Kas sellise erisuse tegemine ei ole juba iseenesest vastuolus võrdse ja ühetaolise kohtlemisega, mida seaduseelnõu pidavat tagama? Kui abielu ja kooselu on sisuliselt samad, siis miks üritas riigikogu veel selle aasta alguses korraldada abielureferendumit?
Pea 1,8 miljonit eurot maksma mineva referendumi eesmärgiks oleks olnud riigikogu enda otsustusõiguse piiramine eesmärgiga, et tulevikus oleks raskem hakata kõiki paare ühetaoliselt kohtlema.
Riigikogu õiguskomisjoni liikmed said väga hästi aru, et petitsiooni tuumaks oli soov laiendada abielu võimalust kõikidele täiskasvanud inimestele. Õiguskomisjoni hinnangul ei laiene abielu institutsioon samast soost paaridele, kuna "sellel on kaalukad põhjused juurtega ajaloolises traditsioonis, mis avalduvad selgelt ühiskonnaliikmete enamuse väljakujunenud väärtushinnangutes".
"Õiguskomisjonil on muidugi täiesti õigus, et riigikogu ei saa väärtushinnanguid enda otsustega muuta."
Õiguskomisjoni sõnul ei ole neid väärtushinnanguid võimalik demokraatlikus õigusriigis niisama lihtsalt riigikogu otsusega muuta. Väljakujunenud väärtushinnangutega seonduvad protsessid vajavad aega. Õiguskomisjonil on muidugi täiesti õigus, et riigikogu ei saa väärtushinnanguid enda otsustega muuta. Samas arutluse all olev petitsioon ei palunudki tal seda teha. Algatada paluti seaduseelnõu, mille alusel hakataks kõiki peresid võrdselt kohtlema.
Ei ole õige rääkida enamuse tahtest
Tõele ei vasta õiguskomisjoni väide, et abielu võimaldamine kõikidele paaridele ei vasta ühiskonnaliikmete enamuse väärtushinnangule. 2021. aasta kevadel toetas 47 protsenti Eesti elanikest samast soost paaride abielu võimaldamist (vastu 46%). Toetus on teinud viimase kahe aasta jooksul märkimisväärse tõusu, kasvades peaaegu kümme protsenti. Ei saa rääkida selgest vastuseisust, kuna arvamused on sisuliselt ühtlustunud.
Võib aimata, et paari aasta pärast toetab selge enamus Eesti elanikest abieluvõrdsust. Seda trendi näitab ka äärmiselt edukas petitsioon, mida õiguskomisjon paraku otsustas ignoreerida, esitades asjatundmatuid valeväiteid, samastades abielu kooseluga ning ringjalt arutledes leides, et kõik abieluvõimelised inimesed tegelikult saavad abielluda.
Kõige rohkem hämmastabki, kui sisutühjalt arutas õiguskomisjon üht Eesti edukaimat kollektiivset pöördumist. Eriti arvestades seda, et Keskerakond, Isamaa ja EKRE lubasid nii enda 2019. aasta riigikogu valimiste programmides kui ka koalitsioonilepingus suurendada rahva osalust seadusandlikus protsessis.
Ühiselt lubati seadustada rahvaalgatus, mis 25 000 hääle korral läheks automaatselt riigikokku hääletamisele. 10 000 häält rohkem saanud algatus ei väärinud aga kaks aastat hiljem isegi sisulist arutelu. Kas soovitud rahvaalgatus pidigi välja nägema selline, et suurde saali hääletamisele lastakse vaid need ettepanekud, mida erakonnad niikuinii juba toetavad?
Sotsiaaldemokraadid, kes ainsa riigikogu erakonnana toetavad abielu laiendamist kõikidele paaridele, ei suutnud " tööõnnetuse" tõttu istungile isegi enda esindajat saata. Kui sotsiaaldemokraadid soovivad enda äpardust heastada, siis on neil võimalik fraktsioonina samasisuline eelnõu riigikogule esitada. Eks varsti paista, kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte.
Kaasamisjutt realiseerus farsina
Kollektiivsele pöördumisele allakirjutanute otsese mõnitamisena mõjub õiguskomisjoni hinnang petitsioonile, mille poolt hääletasid komisjonis Keskerakonna, Reformierakonna ja Isamaa esindajad. Selle järgi ei saa komisjon "kaasa minna sisult tasakaalustamatute poliitiliste algatustega, mis ainult suurendavad ühiskondlikku lõhet".
Tundub, et rahvas on seekord eksinud ja kogemata on oma allkirja sellele riiki lõhestavale algatusele andnud rohkem inimesi, kui elab Saaremaal ja Muhu saarel kokku. Õiguskomisjoni hinnangul oleks petitsioonile toetuse avaldamine "vastutustundetu ja otseselt ühiskonnaohtlik", kuna tegemist on väärtushinnangutega seonduva küsimusega.
Mõtet laiendades tundub, et kõikide paaride samal alusel kohtlemine on vastutustundetu, ühiskonnaohtlik ning midagi, mis suurendaks ühiskondlikku lõhet. Samuti kummastab õiguskomisjoni arvamus, et riigikogu ei tohiks väärtusküsimustega seonduvaid seaduseelnõusid hääletusele panna.
Kui riigikogul on plaanis niimoodi hakata kõiki kollektiivseid pöördumisi hindama, siis ei ole tulevikus vist üldse mõtet ühtegi pöördumist esitada. Niipalju siis elanike kaasamisest riigikogu töösse.
Niivõrd häbiväärset suhtumist nii rahvaalgatustesse kui ka Eestis elavatesse peredesse toetasid õiguskomisjoni liikmed Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Tarmo Kruusimäe, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Kurb. | Taavi Koppel: kuidas riigikogu õiguskomisjon petitsioonist farsi kujundas | https://www.err.ee/1608408425/taavi-koppel-kuidas-riigikogu-oiguskomisjon-petitsioonist-farsi-kujundas | Taavi Koppel kirjutab, millist pettumust valmistab see sisutühjus, millega riigikogu õiguskomisjon otsustas Eesti ühele edukamale kollektiivsele pöördumisele vastata. Kommentaar ilmus algselt Feministeeriumis. |
Viimasel kolmel hooajal on Fillon Maillet lõpetanud MK-sarja üldkokkuvõttes kolmandana. Küll aga pole prantslasel veel individuaalset tiitlivõistluste tiitlit, rääkimata olümpiamedalist. Oma senisest karjäärist on Fillon Maillet'l ette näidata kuus MK-etapivõitu, millest kolm tulid eelmisel hooajal.
Quentin, kuidas on läinud su hooajaks ettevalmistus?
Ettevalmistus on olnud hea, aga me ei tea enne esimest MK-starti iial, kas ettevalmistus oli hea või mitte ja kas ma püüan esimest kohta või mitte. Olen õnnelik oma suusavormi üle, laskmine on hea.
Oled sa teinud enda ettevalmistuses mingeid muudatusi?
Igal hooaja ettevalmistusel üritan olla varasemast parem. Kui ma jätkan samal tasemel, ei saa ma iial olla parem. Püüan iga hooaja alguses leida mingeid lahendusi, et oma relval pisut seadistusi muuta, samuti tegelen tehnikaga ja vaimse poolega. Ma ei tee kunagi väga suuri muudatusi, aga väikseid küll ja püüan võtta minevikust kaasa selle, mis on olnud hea.
Sa oled juba mõned aastad olnud maailma teravaimas tipus ent pole jõudnud kõige suuremasse mängu. Seal ees on alati olnud kas Martin Fourcade, Johannes Thingnes Bö või nüüd Sturla Holm Lägreid. Mida sa pead tegema, et viimaks võita näiteks MK-sarja üldtiitel?
Eelmisel hooajal ei kaotanud ma sõite suusakiirusega, tavaliselt kaotasin ma laskmisega. Ma pean laskma paremini, et jõuda rohkemate esikohtadeni. Samuti on see vajalik, kui ma tahan jõuda MK-sarja kristallgloobuseni.
Sel hooajal jõuab MK-sari esimest korda Otepääle. On see oluline, et MK-sari jõuab uutesse kohtadesse?
Jah, ma olen väga õnnelik, et meil on sarjas uus paik. Nagu te teate, käime me igal hooajal tavaliselt samades kohtades. Mõnikord on hea avastada ka uusi paiku, radu ja staadione. Mulle meeldib väga reisida ja minu jaoks on see super, et saan uude kohta minna. See teeb mu õnnelikuks.
Hooaja esimese stardini on kaheksa päeva. Mida sa hooajalt ootad?
Esimene eesmärk on kindlasti olümpiakuld Pekingist. See on mu väga suur eesmärk, sest ma olen viimasel kahel aastal võitnud küll tiitlivõistlustelt individuaalseid medaleid, aga mitte kulda. Ma tõesti väga tahan lõpuks jõuda esikohani. Teiseks tahan ma väga proovida heidelda kristallgloobuse eest MK-sarjas. Nii mõnel distantsil eraldi kui ka üldkokkuvõttes, aga mõtleme selle peale pärast olümpiamänge, sest esimene eesmärk on ikka olümpia ja pärast MK-sari. | Fillon Maillet ERR-ile: tahaks lõpuks jõuda MK-sarja üldvõiduni | https://sport.err.ee/1608408404/fillon-maillet-err-ile-tahaks-lopuks-jouda-mk-sarja-uldvoiduni | Prantsusmaa laskesuusatamise koondise eeldatavaks liidriks on algaval hooajal 29-aastane Quentin Fillon Maillet. Intervjuus ERR-ile tõdeb prantslane, et sel hooajal sooviks ta lõpuks sekkuda ka tiitlikonkurentsi ja võita oma esimese medali olümpiamängudelt. |
"Sel nädalal näeme esimest korda, et viiruse sisaldus reovees hakkab langema ja seda tegelikult üle Eesti," sõnas uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson.
Reoveekaardil on sel nädalal märgatavalt rohkem asulaid, kust viirust üldse ei leitud. Regiooniti vaadates on langus professori sõnul selgelt näha Lõuna-Eestis, sealhulgas Põlva maakonnas. Samuti leidus viirust sel nädalal vähem Harjumaal.
Küll aga on viirust reovees palju veel mitmes linnas. "Mis siin silma hakkavad, on Tartu, Jõhvi, Rapla, Viljandi ja veel mõned teised," loetles Tenson.
"Viirust on siiski veel kõrgel tasemel. Ei saa öelda, et ta kuhugi ära oleks kadunud," tõdes ta, "aga langustendents on seekord selgelt näha."
Reoveeuuringu tulemused 15.– 19. novembril. Autor/allikas: Tartu Ülikool | Reoveeuuring: viirus hakkab üle Eesti taanduma | https://novaator.err.ee/1608408401/reoveeuuring-viirus-hakkab-ule-eesti-taanduma | Üle mitme nädala oli COVID-19 viirust seekord reovees varasemast vähem. Ehkki mitmes linnas levib viirus veel hoogsalt, leidus seda vähem näiteks Põlva- ja Harjumaal. |
Muusik tõdes, et räpp on aastatega teinud kardinaalse muutuse nii sisus kui ka vormis. "Sisuline külg on muutunud teisejärgulisemaks ja vorm on väga agressiivselt esile kerkinud," rääkis ta. "See on tekitanud olukorra, kus tihti ei öelda oma lugudega midagi uut ega mõtteliselt kaasakiskuvat ning mäng käib tungidel ja emotsioonidel."
Uue albumi materjali koostamist alustas Põhjamaade Hirm 2018. aastal. Artist kirjutas Facebookis, et pärast pausi on uue muusika kirjutamise algus alati kuiv ja aeglane.
"Esindan enda vaateid ja üritan enda põhimõtetele vastuollu minevaid järeleandmisi mitte teha. Soovin, et mu loomingul ei oleks kiirtoidu omadusi: sisse, välja, unustatud," sõnas Hirm.
Esimene osa albumist salvestati Blacklist Stuudios Margo Rindemaa juures. Koroonaviiruse tõttu jätkus salvestamine Tartus Ö Stuudios, kus tehti lõviosa materjalist uuesti. "Varem olin ma üsna tugevalt vastu ühe loo kaks-kolm korda uuesti sisse tegemisest, aga nagu eelmised projektid on näidanud, siis tihti muud varianti ei ole," rääkis Põhjamaade Hirm.
Artisti sõnul oli albumi pealkiri ta mõtteis üle kümne aasta. Ka selle visuaalne kujundus oli enam-vähem peas selgeks mõeldud, ent lõpptulemus tuli midagi muud. "Kasutasime DEW8 tehtud fotot, disaini ja muid digitaalseid täinokkimise oskusi, et asi ägedaks vuntsida. Visuaalselt on plaanis ka videod DEW8-ga teha," avaldas Hirm.
"Nagu Vaataks Pilvi" Autor/allikas: Põhjamaade Hirm
Uue albumi instrumentaalidel on kaks produtsenti: Otto Suits ja DEW8. Materjali masterdas Martin Kikas Ö Stuudios.
Vahepeal andis Hirm koostöös Dragan Voltaga DVPH nime all välja albumid "Mõtted on Mujal" (2013) ja "Natuke veel" (2014) ning koos Genkaga 12EEK Monkey "Xibalaba Spa" (2017). | Ilmus Põhjamaade Hirmu album "Nagu Vaataks Pilvi" | https://menu.err.ee/1608408410/ilmus-pohjamaade-hirmu-album-nagu-vaataks-pilvi | "Nagu Vaataks Pilvi" on Põhjamaade Hirmu teine sooloalbum. Esimene, "Maailma südame põhjast", ilmus 16 aastat tagasi. |
Värskes novembrikuises küsitluses toetas Reformierakonda 20, EKRE-t 20 ja Eesti200 19 protsenti küsitlusele vastanutest.
Kuu varem oktoobris oli Emori küsitluses Reformierakonna toetus 23, EKRE-l 21 ja Eesti 200-l 16 protsenti.
Neljandal kohal oli Emori küsitluses Keskerakond 16 protsendi suuruse toetusega, mida on kahe protsendipunkti võrra vähem kui oktoobris.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus kasvas novembris 12 protsendile ja Isamaal 10 protsendile. Mõlema partei toetus kerkis kahe protsendipunkti võrra.
Rohelisi toetas novembris kolm protsenti (oktoobris neli) ja Eesti Tulevikuerakonda üks protsent.
Kantar Emor viis küsitluse läbi 11.-17. novembrini. Sellele vastas 1045 valimisealist kodanikku vanuses 18-84 aastat.
Emori küsitlus peegeldab sarnaseid trende, mis olid ka Turu-uuringute AS-i küsitluses ehk Reformierakonna ja Keskerakonna toetus langes ning kasvas eriti Eesti 200-l, aga ka SDE-l ja Isamaal. Norstati reitingud annavad mõnevõrra teistsuguseid toetusnumbreid. | Ka Emori uuring näitab Eesti 200 toetuse jõulist tõusu | https://www.err.ee/1608408407/ka-emori-uuring-naitab-eesti-200-toetuse-joulist-tousu | Kantar Emori uuringu järgi on sisuliselt võrdsustunud Reformierakonna, EKRE ja parlamendivälise Eesti 200 toetused. |
Paarismängus maailma esinumbriks olnud Peng teatas paar nädalat tagasi sotsiaalmeediaplatvormil Weibo, et endine Hiina asepeaminister Gaoli Zhang sundis teda endaga seksuaalvahekorda, millele järgnes hiljem konsensuslik suhe. Pengi postitus eemaldati ja hiljem pole tennisisti avalikkuses nähtud.
Pärast WTA arupärimist avaldati Hiina meedias kiri, milles Peng teatab, et temaga on kõik korras, rahvusvahelises meedias tekitas see veelgi enam küsimusi. "Avaldus Peng Shuai kohta üksnes kasvatab minus muret tema ohutuse ja asukoha pärast," teatas WTA pealik Steve Simon. "Mul on raske uskuda, et Peng Shuai tegelikult kirjutas selle e-kirja, mille saime või usub seda, mida talle omistatakse."
Oma muret näitasid sotsiaalmeedia vahendusel üles paljud spordistaarid, teiste seas näiteks Gerard Pique, Naomi Osaka, Maria Sakkari, Ons Jabeur, Stanislas Wawrinka ja Serena Williams. "Uudised Peng Shuaist šokeerivad mind. Loodan, et ta on ohutus kohas ja leitakse peatselt. See vajab uurimist ja me ei tohi vaikida," kirjutas Williams.
Twitteris jagatakse Pengi pilti teemaviitega #WhereIsPengShuai [Kus on Peng Shuai], millega liitus neljapäeva õhtul ka WTA.
Support is growing #WhereIsPengShuai
Thanks to @serenawilliams, @naomiosaka, @WTA and MANY OTHERS for lending your strong voice and power. pic.twitter.com/LyPWn0Oc27
— Tennis Majors (@Tennis_Majors) November 18, 2021
Simon teatas ühtlasi USA meediale, et WTA on valmis lõpetama Hiinaga igasuguse koostöö, sealjuures loobuma kümneid miljoneid dollareid väärt turniiridest. "Oleme igal juhul sellega nõus ning valmis kõigiks komplikatsioonideks, sest see on kahtlemata ärist tähtsam. Naisi peab austama, mitte tsenseerima," sõnas Simon.
Neljapäeval teatas Indiana osariigi saadik Jim Banks, et on USA presidendile Joe Bidenile Pengi kadumise kohta kirja saatnud ja nõudnud, et Biden Hiinalt aru päriks. President kinnitaski hiljem, et USA kaalub Pekingi olümpiamängude diplomaatilist boikoteerimist, seda küll Hiina moslemite kohtlemise tõttu. | WTA on kadunud tennisisti toetamiseks valmis Hiina turniiridest loobuma | https://sport.err.ee/1608408386/wta-on-kadunud-tennisisti-toetamiseks-valmis-hiina-turniiridest-loobuma | Hiina tennisisti Peng Shuai ohutuse pärast mures naiste profitennise katusorganisatsioon WTA on teinud jõulise avalduse, milles ähvardab suurriigiga koostöö lõpetada. |
Adele'i uuel albumil on 12 pala, millest viis on laulja juba varem avaldanud. Viimati avaldas Adele kauamängiva 2015. aastal.
Uus album räägib Adele'i lahkuminekust tema eksabikaasast Simon Koneckist. Lugu "Easy On Me", mille Adele avaldas uuelt albumilt esimesena, on laulja sõnul kirjutatud tema üheksa-aastasele pojale eesmärgiga, et ta mõistaks oma vanemate lahkumineku tagamaid. Singliga purustas Adele ka Spotify rekordi, kui kogus esimese 24 tunniga loole rekordilise hulga kuulamisi.
Telesaates "Adele: One Night Only" esitas Adele uuelt albumilt lood "I Drink Wine", "Hold On" ja "Love Is A Game". Saates andis ta intervjuu ka Oprah Winfreyle, milles rääkis pikemalt uuest albumist, lugude tähendusest, elust pärast lahutust, kaalulangetusest ja poja kasvatamisest.
Neljapäeval jagas Adele ka oma elutoas esitatud pala "To Be Loved". Adele on öelnud, et ei esita seda lugu kontsertidel, sest ta muutub liiga emotsionaalseks. Laulu kirjutades kujutas Adele oma poega Angelot 30-aastasena ning ütles, et võib-olla laulab ta seda pojale siis.
Veel on Adele öelnud, et mingil hetkel mõtles uue albumi üldse avaldamata jätta.
Adele on 15 korda Grammy auhindadega pärjatud artist. Tema kaks viimast albumit on võitnud parima albumi Grammyd. Oma esimese Grammy pälvis muusik 2009. aastal, kui võitis parima uue artisti kategoorias. | Adele avaldas albumi "30" | https://menu.err.ee/1608408374/adele-avaldas-albumi-30 | Suurbritannia laulja Adele avaldas pärast kuut aastat uue albumi pealkirjaga "30". |
Tasavägise avapoolaja järel hakkas külalismeeskond Warriors vahet suurendama kolmandal veerandajal ning võitis viimase perioodi koguni 36:8. Taas üheksa kaugviset tabanud Stephen Curry viskas võitjate kasuks 40 punkti, neist 20 viimasel veerandajal.
Idakonverentsi tipptiimide vastasseisus oli neljanda järjestikuse võidu teeninud Miami Heat neljapäeval 112:97 üle Washington Wizardsist. Jimmy Butler viskas võitjate kasuks 32 punkti, Washingtoni resultatiivseim oli 30 punkti visanud Bradley Beal.
35-aastane Rudy Gay tegi neljapäeval Utah Jazzi eest eduka debüüdi, kui viskas 119:103 võidumängus Toronto Raptorsi üle 18 minutiga 20 punkti, tabades sealjuures kuuest kaugviskest viis. 20 punkti kogunes ka Donovan Mitchelli kontole.
Philadelphia 76ers lõpetas viiemänguliseks veninud kaotuste seeria, alistades 103:89 Denver Nuggetsi. Tyrese Maxey viskas võitjate kasuks 22 ja Seth Curry 20 punkti, Denverile ei piisanud ka Nikola Jokici 30 punktist, kümnest lauapallist ja seitsmest korvisöödust.
Läänekonverentsi liidril Golden State'il on 13 võitu ja kaks kaotust, kümnemänguline võiduseeria on Phoenix Sunsi (11-3) tõstnud teiseks. Kolmas on Utah (10-5). Idas juhib Miami (11-5) sama saldoga Brooklyn Netsi ees, Chicago Bullsil ja Washingtonil on üks võit vähem. | NBA: Curry viskas viimasel veerandajal vastastest 12 punkti rohkem | https://sport.err.ee/1608408371/nba-curry-viskas-viimasel-veerandajal-vastastest-12-punkti-rohkem | Korvpalliliigas NBA teenis järjekordse võidu läänekonverentsi liider Golden State Warriors, kes oli 104:89 üle Cleveland Cavaliersist. |
Vooru esimesed mängud toimuvad reedel, 19. novembril. Kell 20 pannakse pall mängu Narva spordikeskuses, kus Narva United FC võõrustab FC Jõgeva Wolvesi. Kolme kohtumisega on Narva meeskond kirja saanud kuus punkti, mis annab tabelis neljanda koha. Uue tulija Wolvesi jaoks on kõrgliigahooaeg alanud raskelt, sest seni punktiarvet avada ei ole õnnestunud.
Pool tundi hiljem, kell 20.30 saab avavile kohtumine Lähte spordihallis, kus eelmise hooaja hõbe Tartu Ravens Futsal võõrustab JK Kohilat. Ravens paikneb tabelis kuue punktiga viiendal kohal, Kohila hoiab kolme punktiga kaheksandat kohta. Meeskonnad kohtusid viimati mullu saaliliiga veerandfinaalis. Seal näitas kindlamat minekut Ravens, kui esimeses mängus võeti võit skooriga 9:2 ja teises kohtumises alistati vastased 6:3.
Laupäeval, 20. novembril saab kaasa elada kolmele vastasseisule. Kell 15 kohtuvad Sillamäe spordikompleksis Sillamäe Alexela ja Rummu Dünamo. Kolme vooru järel jäävad meeskonnad tabeli tagumisse otsa, kui avavoorus Tallinna Cosmose alistanud Dünamo hoiab kolme punktiga seitsmendat kohta ja Alexela on punktideta üheksandal positsioonil.
Rõuge Saunamaa võõrustab kell 17 Võru spordikompleksis Npm Silmet FC Sillamäe meeskonda. Silmet on senised kohtumised läbinud täiseduga, kui järjepanu on alistatud Narva United, Rummu Dünamo ja Jõgeva Wolves. Praegu hoiab Silmet liigatabelis väravate vahe tõttu teist positsiooni. Rõugel on kolme mänguga õnnestunud kirja saada üks võit ja kaks kaotust, mis annab kuuenda koha.
Vooru viimases mängus kohtuvad kell 18.30 Viimsi Kooli spordikompleksis liider Viimsi FC Smsraha ja kolmanda koha meeskond Tallinna FC Cosmos. Tiitlikaitsja Viimsi on senise hooaja jooksul vaid võite tunnistanud, kui tabeli tipus ollakse väravate vahega 31:7. Cosmos jääb liidrist maha kolme punktiga, kui kahe võidu kõrval on tulnud tunnistada Rummu Dünamo paremust. | Saalijalgpalli meistriliigas mängivad esikolmiku meeskonnad | https://sport.err.ee/1608408347/saalijalgpalli-meistriliigas-mangivad-esikolmiku-meeskonnad | Nädalavahetusel ootavad ees saalijalgpalli meistriliiga neljanda vooru kohtumised ning keskses mängus lähevad laupäeval vastamisi liiga liider Viimsi FC Smsraha ja kolmandat kohta hoidev Tallinna FC Cosmos. |
Möödunud nädalal otsustas riigikogu täiskogu, et edaspidi korraldatakse tööd kaugistungite vormis, kuigi konsensust juhatuses selles küsimuses ei saavutatud.
"Teatavasti ei kajastanud riigikogu täiskogu otsuse aluseks olnud Reformierakonna kiri ühtegi kaalukad põhjust, rääkides vaid ühiskonna kõrgest nakatumisest, riigikogu liikmete kõrgest vaktsineeritusest ning valitsuse soovitustest teha kaugtööd olles nii ühiskonnale eeskujuks," märkis Sibul.
Kaalukateks põhjusteks ei saa tema hinnangul pidada valitsuse soovitust töötada distantsilt ja teistele eeskujuks olemist. "Nimetatud põhjused ei ole objektiivsed takistused, vaid riigikogu enamus soovib töövormi valikuga pelgalt saata ühiskonnale mingit poliitilist signaali. Epidemioloogilise olukorraga seotult saab objektiivseks takistuseks pidada olukorda, kus nakkushaiguse tõttu on karantiinis suur osa riigikogu liikmeid, kes ei saa seetõttu füüsiliselt istungil osaleda. Praegusel juhul sellist olukorda ei ole," seisab kaebuses.
Seejuures on Sibula hinnangul olulise tähtsusega fakt, et suurem osa riigikogu liikmetest on vaktsineeritud.
"Riigikogus kui kõrgemas riigiorganis, mis täidab olulist demokraatliku funktsiooni, ei ole töökorralduse muutmine koroonaviiruse levikuga seonduvalt põhjendatud," ütles Sibul ja lisas, et kriisiaegne riigijuhtimine ja kriisi haldamine on valitsuse poolt alla igasugust arvestust. "Kellelgi tekib idee ja tunne, et tuleb midagi teha ja piirata ning õige pea seda tehaksegi. See on absurdne – kriisi ja riiki nõnda ei juhita."
"Valitsuse soovitustest, korraldustest ja rangetest ettepanekutest, mida piirangutena kehtestatakse ei ole aga kahjuks juba ammu võimalik normaalsel inimesel aru saada, mis on lubatud, mis keelatud ja kuidas on mõistlik käituda," märkis Sibul. | Sibul pöördus riigikogu kaugistungite pärast riigikohtusse | https://www.err.ee/1608408344/sibul-poordus-riigikogu-kaugistungite-parast-riigikohtusse | Kuna mullu lepiti riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatusi tehes kokku, et kaugistungite rakendamiseks peavad olema kaalukad põhjused, esitas riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Priit Sibul kaugistungite otsuse hinnangu saamiseks riigikohtule. |
Ülekanne sünkroontõlkega eesti keelde
Ajakava
Kell 10-10.15 Avasõnad lausub endine riigikogu rahanduskomisjoni esimees, vastne keskkonnaminister Erki Savisaar
Kell 10.15-11.15 Millised on maksusüsteemid aastal 2030? Mis ja miks on muutumas? (inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde) Professor Jeffrey Owens, Viini Majandusülikooli globaalse maksupoliitika keskuse direktor. Kaasettekandjad: Ivan Lazarov, Viini majandusülikooli vanemteadur; Christina Dimitropoulou, Viini majandusülikooli teadur ja abiõppejõud
Kell 11.15-12 Keskkonnaalase maksureformi võimalikud stsenaariumid Soomes (inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde). Ettekandja Saara Tamminen, Soome Innovatsioonifondi Sitra juhtivspetsialist
Kell 12-12.30 Soome tehnoloogiatööstuse vaade maksude tulevikule (inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde). Ettekandja Maria Volanen, Soome tehnoloogiatööstuste liidu maksukorralduspoliitika juht
Kell 13.30-14 Maksutrendid maailmas ja Eestis. Millised väljakutsed Eesti maksusüsteemi ees seisavad? Ettekandja Sten Anspal, Rakendusuuringute Keskuse CentAR vanemanalüütik
Kell 14-14.30 Võimalikud valikud maksusüsteemi tulevikukindlamaks muutmisel: stsenaariumianalüüsi tulemused. Ettekandja ekspert Magnus Piirits
Kell 14.30–15.15 Maksumaksjate arutelu
Osalevad: Mari-Liis Rüütsalu, AS-i Ekspress Grupp tegevjuht ja juhatuse esimees; Jaan Pillesaar, Teenusemajanduse Koja juhatuse esimees, AS-i Helmes partner ja tegevjuht, arenguseire nõukoja esimees; Ain Hanschmidt, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees, AS-i Infortar juhatuse esimees, AS-i Tallink Grupp nõukogu liige; Alari Rammo, Vabaühenduste Liidu esindaja
Arutelu juhib Arenguseire Keskuse uuringute juht Lenno Uusküla.
Kell 15.15-16 Riigikogu fraktsioonide esindajate arutelu
Osalevad: Riina Sikkut, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon; Aivar Kokk, Isamaa fraktsioon; Jürgen Ligi, Reformierakonna fraktsioon ja Andrei Korobeinik, Keskerakonna fraktsioon
Arutelu juhib Arenguseire Keskuse uuringute juht Lenno Uusküla.
Ülekanne originaalkeeles | Otse kell 10: ettekanded ja arutelud "Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?" | https://www.err.ee/1608408335/otse-kell-10-ettekanded-ja-arutelud-kas-eesti-maksususteem-vajab-muutmist | Arenguseire Keskus koos riigikogu rahanduskomisjoniga korraldab reedel konverentsi "Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?", kus ettekandeid maksuteemadel teevad nii välis- kui Eesti eksperdid ning aruteludes osalevad ettevõtjad ja poliitikud. Kell 10 algavat konverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis. |
"Julgeolekuolukord meie piirkonnas on keeruline ning kaitsevalmiduse ning kaitseväeteenistuse korraldamine on seejuures kindlasti võtmetähtsusega valdkonnad. Sisulist sisse elamise aega uuele asekantslerile anda pole võimalik, aga Lauri Abeli taust ja põhjalik ettevalmistus annavad mulle täie kindluse, et oleme keerulisel ajal leidnud tugeva juhi," ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.
Kolonelleitnant Lauri Abelil on ligi 25-aastane kogemus kaitsevaldkonnas. Praegu teenib ta kaitseväe 2. jalaväebrigaadi staabiülemana, kus tema ülesandeks on muu hulgas lahinguvalmiduse tagamine.
Enne teenistusse asumist 2. jalaväebrigaadis teenis kolonelleitnant Abel staabiohvitserina NATO Kirdediviisi juures, kus ta osales praegu Balti riikides ja Poolas paiknevate NATO lahingugruppide kontseptsiooni väljatöötamises ja tööle rakendamises ning koordineeris suhtlust erinevate NATO staapidega.
Abelil on kogemus ka Kaitseliidust, kus ta 2013. aastast kuni 2016. aastani teenis Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku ja Põhja Maakaitseringkonna ülemana. Ta on teeninud ka Kaitseväe Peastaabi operatiivjaoskonna ülemana ning töötanud erinevatel ametikohtadel kaitseministeeriumis ja kaitseväes. Samuti on ta aastatel 2005-2006 osalenud välismissioonil Afganistanis.
Abel on lõpetanud Ameerika Ühendriikide maaväe juhtimise ja staabikolledži vanemstaabiohvitseri kursuse ja omandanud sõjalise hariduse Kaitseväe Akadeemias Tartus. Abel asub tööle esimesel võimalusel.
21 aastat kaitseministeeriumis töötanud Meelis Oidsalu teatas tänavu septembris ootamatult, et lahkub asekantsleri kohalt. Põhjenduseks tõi Oidsalu, et tal puudus riigisekretäriga ühistel väärtustel baseeruv partnerlus ja tema ametikohal nii tulemuslikult tööd teha ei saa. | Uueks kaitsevalmiduse asekantsleriks saab Lauri Abel | https://www.err.ee/1608408323/uueks-kaitsevalmiduse-asekantsleriks-saab-lauri-abel | Kaitseministeeriumi uueks kaitsevalmiduse asekantsleriks saab Lauri Abel, kes asub koordineerima kaitsevalmiduse ja kaitseväeteenistuse osakondade tööd. Eelmine asekantsler Meelis Oidsalu lahkus sel sügisel ametist omal soovil. |
Jutud tavaliste inimeste vastuhakust eliidile on aidanud Euroopa populistlikel poliitikutel kasvatada oma toetust mõne aasta taguselt keskmiselt 7 protsendilt 25 protsendile. Enam-vähem nii on see läinud ka Eestis.
Uuringufirma YouGov Cambridge'i keskuse värske küsitlus näitab, et ilmselt on tipp saavutatud ja inimeste usk populistide põhilistesse väidetesse on hakanud vähenema. Küsitlus tehti augustis ja septembris 22 riigis. Euroopast osales kümme maad ja just Euroopas täheldati, et inimesed ei mõtle enam nii nagu varem.
Kolme aastaga on keskmiselt ligi 10 protsenti vähenenud nende hulk, kes elavad kaasa poliitikute sõnumile, et "meie riigis peab kõige tähtsamaks saama rahva tahe". 2019. aastal oli näiteks Poolas selle seisukoha toetajaid 80 protsenti, nüüd 65 protsenti. Ühendkuningriigis on selle seisukoha uskujate hulk vähenenud 66 protsendilt 56 ja Taanis 61 protsendilt 50 protsendile.
Väide, et "meie riik on jagunenud lihtrahvaks ja neid ära kasutavaks korrumpeerunud eliidiks", köitis kolm aastat tagasi näiteks Rootsis 42 protsendi valijate meeli, nüüdseks usub seda sõnumit 36 protsenti. Keskmiselt on selle mõtte pooldajate hulk langenud 57 protsendi pealt 47 protsendile ehk samuti kümnendiku võrra.
Ka usk sellesse, et "avalikkuse eest varjatakse paljusid asju isikliku kasu huvides", on märgatavalt vähenenud, kuigi mõnel pool usutakse seda endiselt, näiteks Hispaanias on sama meelt ligi 80 protsenti.
Uurijad märgivad, et Euroopa riikide seas paistab eraldi silma Taani, kus toetus populistlikele seisukohtadele on märgatavalt väiksem kui teistes küsitlusse kaasatud riikides. Näiteks nõustus vaid 8 protsenti Taani vastajatest, et poliitilised vaated näitavad, kas inimene on hea või halb, ning vaid 15 protsenti leiab, et nende riik on lõhestunud tavalisteks inimesteks ja rikutud eliidiks.
Analüütikud hoiatavad aga, et kuigi Euroopa valijad üldiselt on muutunud mõõdukamaks ja populistlikud sõnumid neid enam nii palju ei köida, on teatud väike, aga väga häälekas hulk valijatest muutunud tõenäoliselt veel radikaalsemaks ja nemad toetavad populiste veel tulihingelisemalt kui varem. | Guardiani küsitlus: toetus populismile on Euroopas vähenenud | https://www.err.ee/1608408317/guardiani-kusitlus-toetus-populismile-on-euroopas-vahenenud | Euroopas on viimase kolme aasta jooksul märgatavalt vähenenud toetus populismile, näitab Briti ajalehe Guardian 22 riigis tehtud värske küsitlus. |
Leping on esimene Saksamaa meediaga pärast seda, kui riigis kehtestati õigused, mis on välja töötatud Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi põhjal.
Tehinguosalised on teiste hulgas ajalehed Zeit, Handelsblatt ja Tagesspiegel, aga ka iganädalased ajakirjad nagu Spiegel, WirtschaftsWoche ja Manager Magazin.
"Nii meie kui ka meie partnerite jaoks on need autoriõiguse lepingud verstapostiks edukate partnerluste tugevdamisel," teatas Google. Internetihiiu avalduse kohaselt jätkatakse arutelusid teiste väljaandjatega.
"Platvormid nagu Google on meie jaoks olulised partnerid. Muu hulgas seetõttu, et need toovad meie veebisaitidele palju liiklust ja me saame seda haaret äriliselt ära kasutada," sõnas nädalalehe Zeit väljaandmisgrupi tegevdirektor Rainer Esser.
"Mõlemad pooled leidsid vastastikku kasuliku lahenduse," lisas Spiegeli tegevdirektor Stefan Ottlitz. | Google leppis kokku Saksamaa meediaväljaannetele sisu eest maksmises | https://www.err.ee/1608408305/google-leppis-kokku-saksamaa-meediavaljaannetele-sisu-eest-maksmises | Internetihiid Google teatas neljapäeval, et on sõlminud mitme Saksamaa meediaväljaandega lepingu, mille kohaselt makstakse nende sisu veebis kasutamise eest. |
"Me peame kaitsma kõige haavatavamaid rühmi," teatasid liidumaade juhid avalduses ja lisasid, et kõik selliste institutsioonide nagu haiglate või vanade- ja hooldekodude töötajad ning kodusid külastavad hooldajad peavad olema vaktsineeritud.
Lisaks hakkab Saksamaa nõudma koroonapassi ühistranspordis ja töökohal.
Passi on edaspidi vaja ka massiüritustel ning kultuuri- ja spordirajatistes piirkondades, kus haiglas on viimase seitsme päeva jooksul olnud üle kolme koroonahaige 100 000 elaniku kohta. Alla kolme on praegusel hetkel ainult Hamburgis, Alam-Saksis, Schleswig-Holsteinis ja Saarimaal.
Saksamaa kehtestab nakkuste arvu kiire tõusu pidurdamiseks ühtlasi uued karmid piirangud vaktsineerimata inimestele.
"Niinimetatud "2G" reegel, mille alusel lubatakse sisse vaid vaktsineeritud ja viirusest tervenenud inimesed, hakkab kehtima piirkondades, kus haiglaravil viibib rohkem kui kolm koroonapatsienti 100 000 elaniku kohta," seletas Merkel.
"Reegel kehtib ka suursündmustel ning kultuuri- ja spordiasutustes. Peame kiiresti peatama nakkuste hüppelise kasvu ning intensiivravi voodikohtade hõivatuse," lisas kantsler. | Saksamaa kehtestab tervishoiutöötajatele kohustusliku vaktsineerimise | https://www.err.ee/1608408302/saksamaa-kehtestab-tervishoiutootajatele-kohustusliku-vaktsineerimise | Saksamaa hakkab nõudma tervishoiu- ja hooldustöötajate vaktsineerimist, teatas neljapäeva õhtul kantsler Angela Merkel, kes jõudis selles osas liidumaade juhtidega kokkuleppele. |
Oksjonimaja andmetel on tegemist suurima summaga, mis oksjonil ajaloolise dokumendi eest üldse makstud.
Taolisi USA põhiseaduse koopiaid on säilinud kokku 11 eksemplari. | USA põhiseaduse haruldane koopia müüdi oksjonil suure summa eest | https://www.err.ee/1608408299/usa-pohiseaduse-haruldane-koopia-muudi-oksjonil-suure-summa-eest | USA põhiseaduse haruldane originaalkoopia müüdi oksjonil 43 miljoni USA dollari eest, teatas neljapäeval oksjonimaja Sotheby's. |
Rahvaesindajad andsid nõusoleku seadusele, mis muudab muu hulgas karistatavaks mõnedest kuritegudest mitteteatamise, langetab kriminaalvastutuse alampiiri ja näeb ette seitsmeaastase vanglakaristuse internetis terrorismi propageerimise eest.
Ühtlasi nõuab seadus, et kommunikatsioonifirmad hoiaksid klientide kõnede, sõnumite ja muu tegevuse kohta andmeid alles vähemalt kuus kuud ja loovutaksid need nõudmise peale "asjakohastele valitsusagentuuridele". Näiteks sotsiaalvõrgustikele toob see kaasa väga suured kulutused.
Eelnõu peab heaks kiitma veel parlamendi ülemkoda ja selle allkirjastama president Vladimir Putin. | Venemaal karmistatakse terrorismivastaseid seadusi | https://www.err.ee/562308/venemaal-karmistatakse-terrorismivastaseid-seadusi | Venemaa parlamendi alamkoda kiitis reedel heaks eelnõu terrorismivastaste meetmete karmistamise kohta, mida opositsioon nimetas "Suure Venna seaduseks" ja mis võib internetifirmadele kaasa tuua suured kulud. |
Kalju pressiesindaja Rait Roop kinnitas Soccernet.ee-le, et nii Subbotin kui Carlos Eduardo Santos Pereira tõesti laagerdasid kaasa, aga see on praegu ka kõik.
"Subbotin hetkel veel lihtsalt treenib meiega, liitumisest on väga vara rääkida. Brasiillasega seoses teevad treenerid otsuse, kui selleks on õige aeg. Hetkel keskendub meeskond euromängudeks valmistumisele," rääkis Roop.
23-aastane äär Santos Pereira mängis viimati Bosnia ja Hertsegoviina liigas Branitelj Mostaris, kus lõi 17 mänguga kaks väravat.
Subbotin veetis aasta esimese poole koos Artjom Artjuniniga Poola esiliigas Legnica Miedzis, kus ametlikes mängudes jäi kümne kohtumisega väravate arve avamata. | Igor Subbotin ja uus brasiillane käisid Kaljuga treeninglaagris | https://sport.err.ee/87875/igor-subbotin-ja-uus-brasiillane-kaisid-kaljuga-treeninglaagris | Nõmme Kalju jalgpallimeeskond pidas Otepääl treeninglaagri, kus osales koos tavapäraste kaljukatega ka Igor Subbotin ja uus välismaalane. |
Enam kui 40 000 inimest andsid veebilehel change.org allkirja petitsioonile, mis ütleb: "Kuulutage London Ühendkuningriigist iseseisvaks ja kandideerige EL-i.", vahendas BBC.
"London on rahvusvaheline linn ja me tahame jääda Euroopa südamesse," seisab petitsioonis.
"Olgem ausad, ülejäänud riik ei ole sellega nõus. Seega, selle asemel, et igal valimisel teineteise vastu agressiivselt hääletada, teeme lahutuse ametlikuks ja kolime kokku sõpradega mandrilt. See petitsioon kutsub linnapea Sadiq Khani üles kuulutama London iseseisvaks ja esitama avaldus EL-iga liitumiseks," kirjutatakse petitsioonis.
Teisele petitsioonile, mille pealkiri on "London jäägu EL-i osaks", andis allkirja 9000 inimest. Petitsioonis öeldakse, et EL-ist lahkumise poolt hääletamine oli elutähtis otsus, millega londonlased ei nõustunud.
Twitteris on loodud ka konto @London_Stays ning paljud inimesed on säutsunud märksõna all #londonstays.
Euroopa Liitu jäämist pooldanud Khan ise tegi aga avalduse lahkumiskõneluste kohta.
"On tähtis, et Londonil oleks Šotimaa ja Põhja-Iirimaa kõrval nende läbirääkimiste juures laua ääres samuti hääl," ütles ta.
"Kuigi me oleme väljaspool EL-i, on tähtis, et me jääme osaks ühisturust," lisas ta.
"500 miljoni inimesega ühisturult lahkumine oleks viga. Ma püüan veenda valitsust tagama, et see oleks EL-iga läbirääkimiste nurgakivi," rääkis Khan. | Tuhanded allkirjastasid petitsiooni Londoni EL-i jäämiseks, linnapea tahab sõnaõigust lahkumiskõnelustel | https://www.err.ee/562307/tuhanded-allkirjastasid-petitsiooni-londoni-el-i-jaamiseks-linnapea-tahab-sonaoigust-lahkumiskonelustel | Kümned tuhanded londonlased allkirjastasid petitsiooni, et linn saaks jääda Euroopa Liitu. Linnapea Sadiq Khan ütles, et Londonil peab olema sõnaõigus Suurbritannia lahkumiskõnelustes. |
Euroopa börsid avanesid reedel pärast Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust lahkuda järsu langusega, Londoni börsiindeks FTSE 100 kukkus enam kui 7 protsenti, edastasid Briti rahvusringhääling BBC ja Bloomberg.
Kauplemispäeva avaminutitel langes FTSE 100 pea 500 punkti võrra 5858,17 punkti tasemele. Juba varem alustas kukkumist naelsterlingi kurss – neljapäevaga võrreldes odavnes valuuta dollari suhtes enam kui 10 protsenti 1,3305 dollari tasemele.
Saksamaa börsiindeks DAX 30 avanes 9,94 protsenti neljapäevasest tasemest madalamal, 9273,62 punktil. Indeks jätkas langust ning kukkus avaminutitel juba 9226,15 punkti tasemele. Muuhulgas langesid finantskontsernid Deutsche Bank ja Commerzbank ligikaudu 17 protsenti.
Londoni indeks FTSE 100 taastus pisut pärast esialgset järsku langust, sulgudes 2,8 protsenti madalamal. Frankfurdi indeks kukkus 6,2, Pariisi indeks 8,0, Milano indeks 12,5 ja Madridi indeks 12,4 protsenti.
Briti nael langes langes täna hommikul dollari suhtes 31 aasta madalaimale tasemele. | Euroopa aktsiaturud kukkusid seoses Brexitiga | https://www.err.ee/562272/euroopa-aktsiaturud-kukkusid-seoses-brexitiga | Šokeeriv uudis, et britid hääletasid referendumil Euroopa Liidust lahkumise poolt, andis Euroopa börsidele reedel tõsise hoobi. |
25.-26.juunil Valga kesklinnas ja Pedeli paisjärve ümbruses toimuval võistlusel stardivad Eesti ja Balti riikide karikasarja parimad ning eliitvõistlejad. Euroopa karikasarja punktide jagamine parimatele tähendab tipptasemel triatleetide osalemist.
Lisaks sprindidistantsil osalevatele eliitvõistlejatele saavad sportlikest katsumustest erinevatel distantsidel osa üle 300 erinevas vanuses harrastaja ning lastevõistlustel osaleja. Tuntud harrastajatena on pühapäeval olümpiadistantsil stardis Margus Lepik, Valga maavanem ja Eesti triatloniliidu president ning Jürgen Ligi.
„Eesti triatlonisuve kaks suurt sündmust toimuvad just Valgamaal, Valgas ning Otepääl, millele lisandub Tartu Mill triatlon koos hansapäevadega. Nii Tartu Mill kui ka SiS IRONMAN 70.3 Otepää presented by Ferroline Group triatloni erinevatele distantsidele on registreerimine veel avatud," ütles peakorraldaja Ain-Alar Juhanson.
Valga-Valka Helen triatlonifestivali kahepäevane programm ja erinevad distantsid ootavad starti erineva vanuse ja ettevalmistusega osalejaid nii individuaalselt kui ka võistkondadena.
"Paljudele spordiharrastajatele sobiks triatloni avastamiseks just ujumise, ratta ja jooksu jagamine töökaaslaste või sõpradega," rõhutas Ain-Alar Juhanson. „Lubatud suvine ilm peaks pakkuma suve ja spordi nautimist kõigile pealtvaatajatele.“
Valga linna elanikele on osalemine võistlustel tasuta ja korraldustöö tehakse koostöös Valga linnavalitsusega. Laupäeva, 25. juuni õhtu sisustab tasuta kontsert, kus astuvad üles kolm ansamblit - Hugo and The Band, Moonrocket Viljandist ja kohalik Man Da Riin.
Väga huvitav saab olemas spordilaat, kus pakuvad oma kaupa sporditoodete firmad ning saab soetada ka kasutatud ja vahetamiseks mõeldud spordivahendid.
Sporditarvete laat ja võistluskeskus avatakse laupäeval, 25. juunil kell 13 ning eliitvõistlejate start on kell 18. Olümpiadistantsi start on pühapäeval, 26. juunil, kell 12.30. | Eesti triatlonisuve esimene rahvusvaheline võistlus peetakse Valgas | https://sport.err.ee/87872/eesti-triatlonisuve-esimene-rahvusvaheline-voistlus-peetakse-valgas | Pühadejärgsel nädalavahetusel toimub Valga-Valkas kahepäevane rahvusvaheline triatlonifestival, kus selgitatakse Balti riikide meistrid. |
USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump oli pea kogemata sattunud Suurbritannia hääletusele järgnenud päeval Šotimaale, kus tal oli plaanis pidulikult taasavada oma golfirada. Vahetult enne USA-st lahkumist ei olnud Trumpil veel Brexiti kohta selget seisukohta, öeldes, et ta pole sellele väga tähelepanu pööranud, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Golfiraja avamisel antud pressikonverentsil võttis Trump aga selgelt lahkumist pooldava seisukoha, öeldes, et britid võtsid endale riigi tagasi. Ta nimetas põhiliseks probleemiks immigratsiooni.
"Ma näen paralleeli sellega, mis on juhtumas USA-s ja mis on juhtunud siin - inimesed tahavad näha riigipiire ja ei taha näha inimesi voolamas nende riiki sisse," ütles Trump.
Ta kritiseeris president Barack Obamat selle eest, et Valge Maja toetas otseselt Euroopa Liitu jäämise pooldajaid, sekkudes nii brittide siseküsimusse. Seda kriitikat on kuuldud USA-s ka varem. Näiteks Texase senaator Ted Cruz nõudis samuti USA valitsuselt ametlikult neutraalsust.
Vabariiklasest kongressi esindajatekoja spiiker Paul Ryan avaldas seisukoha, kus ütles, et toetab briti valijate otsust, et Ühendkuningriik on USA jaoks tähtis liitlane ning et see eriline suhe kahe riigi vahel ei muutu. | ERR Washingtonis: Trump kiitis Brexitit | https://www.err.ee/562306/err-washingtonis-trump-kiitis-brexitit | Ameerika Ühendriikides on Suurbritannia referendumi toetaja eelkõige vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump. Valge Maja toetas Euroopa Liitu jäämise kampaaniat. |
Paavsti sõnul sai armeenlaste hävitamine tõukeks eelmise sajandi katastroofidele ja mitmetele koledustele.
Paavst rääkis genotsiidist kohtudes pealinnas Jervanis president Serž Sarkisjaniga. Usujuht avaldas lootust,et inimkond võtab taolistest traagilistest sündmustest õppust ja väldib tulevikus selliseid õudusi.
"Kahjuks oli see tragöödia, see genotsiid, üks esimesi eelmise sajandi koletute katastroofide seerias," tõdes paavst.
Paavsti väljaütlemine kutsub kindlasti esile valulise reageeringu Türgi võimuesindajatelt, kes armeenlaste tapmist genotsiidiks ei tunnista.
Saksa Bundestag kiitis juuni alguses heaks otsuse, mis tunnistas Osmanite riigi Esimese maailmasõja ajal armeenlaste kallal toime pandud tapatalgu genotsiidiks. Tšehhi parlament teatas seepeale, et võib hakata samuti arutama armeenlaste kallal toime pandud veretöö tunnistamist genotsiidiks.
Türgi kutsus pärast Saksamaa parlamendi resolutsiooni tagasi oma Berliini suursaadiku ja on öelnud, et plaanib ka teisi meetmeid.
Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et peab "arusaamatuiks" Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani kommentaare pärast Saksa parlamendi otsust.
Erdoğan ütles, et Saksamaa peaks pöörama pilgu oma ajalukku ja natside holokausti poole. Samuti väljendas Türgi president põlgust resolutsiooni poolt hääletanud Türgi päritolu Saksa parlamendiliikmete vastu, öeldes, et neile tuleks teha vereanalüüs kontrollimaks, kas nad ikka on türklased.
Armeenlaste sõnul tapsid Osmani impeeriumi väed aastatel 1915-1917 umbes 1,5 miljonit armeenlast. Jerevan ja välismaal elav armeenia diasporaa on pikka aega püüdnud saada rahvusvahelist toetust tapatalgute genotsiidiks tunnistamisele.
Türgi sõnul tapeti 300 000-500 000 armeenlast ja sama palju türklasi kodusõjas, mis puhkes armeenlaste otsuse tõttu alustada osmanitest valitsejate vastu ülestõusu ja asuda riiki tungivate Vene vägede poolele. | Paavst mõistis armeenlaste genotsiidi hukka | https://www.err.ee/562305/paavst-moistis-armeenlaste-genotsiidi-hukka | Paavst Franciscus mõistis reedel oma kolmepäevase visiidi ajal Armeeniasse hukka Osmanite riigi teostatud armeenlaste genotsiidi Esimese maailmasõja ajal. |
Samuti usub Allison, et reeglimuudatused toovad kaasa põnevama võidusõidu kogu hooajaks, vahendab Delfi Sport.
"Ajalooliselt parim ringiaeg sõideti juba pikka aega tagasi, aga me hakkame sinna uuesti lähedale jõudma. Ootan huviga järgmist aastat, sest siis me hakkame neid rekordeid purustama," rääkis britt formula1.com-ile iga-aastasel FIA Spordikonverentsil Torinos.
Vormel-1 tuleva aasta tehnilised reeglid lubavad tiimidel ehitada kiiremad ja agressiivsema välimusega autod. Autod saavad olema laiemad, madalamad ja laiema tagatiivaga ning paksemate rehvidega.
Uuenduste eesmärk on suurendada survejõudu ja pidavust, kuid samas välistavad need mõned maitsetumad disainid, millega viimastel aastatel tiimid välja on tulnud. | Vormel ühes hakkavad 2017. aastal kukkuma kiiruse- ja rajarekordid | https://sport.err.ee/87874/vormel-uhes-hakkavad-2017-aastal-kukkuma-kiiruse-ja-rajarekordid | Ferrari vormelitiimi tehnilise direktori James Allisoni sõnul on F1 uute reeglitega oodata rekordilisi kiirusi ja ringiaegu. |
27-aastane ja 206 cm pikkune ääremängija, kes alustas oma profikarjääri Valencias ja mängis klubi eest aastatel 2006-12, on vahepealsetel hooaegadel pallinud NBA klubis Portland Trail Blazersis ja Venemaa meeskondades Moskva Himki ja Krasnodari Lokomotiv Kuban.
Claver ja Real jõudsid omavahel kokkuleppele 3-aasta pikkuses lepingus, kuid reeglite järgi pidi oma nõusoleku andma ka Valencia. Valencia poolt õiguste väljaostmiseks nõutud 3 miljonit eurot tõmbas lõpuks tehingule aga kriipsu peale. | Madridi Reali tehing Hispaania korvpallikoondislasega kukkus läbi | https://sport.err.ee/87873/madridi-reali-tehing-hispaania-korvpallikoondislasega-kukkus-labi | Hispaania korvpallikoondislase Victor Claveri siirdumine Madridi Reali kukkus läbi, kuna Real ei jõudnud kokkuleppele Valencia meeskonnaga, kelle käes on Claveri Hispaania liiga mängijaõigused. |
Kaljus mänginud Kimbaloulat süüdistati mullu mitmel puhul suhtumisprobleemides ja kui veel veebruaris osales ta U21 meeskonna kohtumises, siis ametlikeks mängudeks teda koosseisu ei registreeritud, kirjutab Soccernet.ee.
Kongo väljaanne Adiac kirjutab, et 2014. aastal ka Kongo koondises ühe mängu kirja saanud 24-aastast ääremängijat seostatakse Red Stariga. Väidetavalt on üleminek praegu kinni paberimajanduse taga.
Red Star lõpetas Prantsusmaa esiliiga mullu viienda kohaga, tõus kõrgliigasse jäi kõigest punkti kaugusele. | Endine Nõmme Kalju pallur võib siirduda Prantsusmaa esiliiga tippmeeskonda | https://sport.err.ee/87877/endine-nomme-kalju-pallur-voib-siirduda-prantsusmaa-esiliiga-tippmeeskonda | Eelmisel hooajal Nõmme Kaljus mänginud jalgpallurit Allan-Axel Kimbaloulat seostatakse Prantsusmaa esiliigaklubiga Red Star. |
WADA teatas oma pressiteates, et Rio laboril on aega 21 päeva, et otsus Spordi Arbitraažikohtus vaidlustada. See kell läks käima selle nädala kolmapäeval, kui WADA laborile esmakordselt oma otsusest teatas.
Rio de Janeiro riiklikus ülikoolis asuv labor keeldus esialgu kommentaaridest.
"Keelu saab laborilt maha võtta üksnes WADA ning seda tehakse siis, kui labor hakkab optimaalselt töötama," sõnas WADA ametnik Olivier Niggli, kuid jättis täpsustamata laborile saatuslikuks saanud puudujäägid.
WADA sõnul ei mõjuta see otsus kuidagi Rio olümpiamänge, sest olümpial võetavad dopinguproovid viiakse edasi teise laborisse. Samas jäeti täpsustamata, milline WADA poolt heakskiidetud asutus töö üle võtab. | WADA peatas kuu aega enne olümpiat Rio de Janeiro dopingulabori tegevuse | https://sport.err.ee/87880/wada-peatas-kuu-aega-enne-olumpiat-rio-de-janeiro-dopingulabori-tegevuse | Uudisteagentuur Reuters teatas reede õhtul, et Rahvusvaheline Dopinguagentuur WADA peatas vaid kuu aega enne olümpiamängude algust Rio de Janeiros asuva dopingulabori õigused, kuna sealsed tingimused ei vastanud rahvusvahelistele standarditele. |
"Ühendkuningriik on ja jääb diplomaatiliseks jõuks. Ühendkuningriik on ja jääb ÜRO julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks. Me võtame neid vastutusi väga tõsiselt," ütles Briti saadik ÜRO-s Matthew Rycroft pressikonverentsil.
Suurbritannia on üks viiest alalisest vetoõigusega riigist 15-liikmelises julgeolekunõukogus. Ülejäänud alalised liikmed on Prantsusmaa, USA, Hiina ja Venemaa.
"Suurbritannia tugevuse alused maailmas püsivad, meie majandus, meie maailmaklassi diplomaatia ja relvajõud, meie pühendumus rahvusvahelisele arengule, maailma vaesemate aitamisele ja eelkõige siin, ÜRO-s, meie alaline koht julgeolekunõukogus," ütles Rycroft.
Mõnel teisel riigil oleks põhimõtteliselt võimatu püüda võtta Suurbritannialt julgeolekunõukogus vetoõigus, kuna selleks oleks vaja muuta ÜRO põhikirja. Selleks on vaja aga 193-liikmelise peaassamblee kahe kolmandiku liikmete ning viie julgeolekunõukogu vetoõigusega riigi heakskiitu.
ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ütles pärast referendumi tulemuste selgumist, et eeldab, et Suurbritannia jätkab oma liidrirolli organisatsioonis, eelkõige arengu küsimustes.
"Me ootame töö jätkumist Suurbritannia ja Euroopa Liiduga, mõlema tähtsa partneriga," ütles Bani pressiesindaja. "Kui me töötame koos, oleme tugevamad," lisas ta. | Suurbritannia lubas jääda diplomaatiliseks jõuks maailmas | https://www.err.ee/562312/suurbritannia-lubas-jaada-diplomaatiliseks-jouks-maailmas | Suurbritannia ÜRO saadik kinnitas, et riigi tugevus ühe maailma suurjõuna ei nõrgene pärast Euroopa Liidust lahkumist ning lubas, et London ei loobu iial oma vetoõigusest ÜRO julgeolekunõukogus. |
Collina andis Reutersile mõista, et Prantsusmaal toimuval EM-finaalturniiril on väljakukohtunikud seni väga hästi hakkama saanud, kuid üks suur viga lasti siiski grupifaasis sisse. Nimelt jättis kohtunik tähelepanuta selle, et Horvaatia koondise väravavaht Danijel Subasic tõrjus Hispaania vastu penalti, kuna tuli enne lööki väravajoonelt ära.
"Puurivaht liikus edasi. Kohtunikud seda ei märganud. See oli viga. Kahjuks selliseid asju juhtub. See oli viga matšis, mis muidu vilistati väga hästi," sõnas Collina.
Itaallase sõnul istusid turniirile jäänud 12 kohtunikebrigaadi reedel koos ning arutasid seda teemat ja play-off mängudes hakatakse väravavahtide käitumist 11-meetri karistuslöökide ajal tähelepanelikumalt jälgima. | Pierluigi Collina: penaltil väravajoonelt lahkuvat väravavahti tuleks karistada | https://sport.err.ee/87878/pierluigi-collina-penaltil-varavajoonelt-lahkuvat-varavavahti-tuleks-karistada | Endine tippkohtunik ja UEFA praegune mõjukaim kohtunike järelvaataja Pierluigi Collina tahab, et kohtunikud hakkaksid penaltitel väravajoonelt välja tulevaid väravavahte jõulisemalt kollaste kaartidega karistama ning lööjatele andma selle eest korduspenaltit. |
Dettmann saab klubis täitmiseks väga suured saapad, sest alates 2011. aastast juhendas meeskonda Prantsuse koondise peatreener Vincent Collet.
Lõppenud hooajal sai Strasbourg koduse meistrisarja põhiturniiril teise koha ning jäi finaalis alla Villeurbanne'i Asvelile. Eurocupis jõuti samuti finaali, kus kaotati türklaste Galatasaray'le.
58-aastane Dettmann on Prantsusmaal töötanud varemgi, kui oli aastal 2010 lühikest aega JDA Dijoni peatreener. Mullu juhendas ta Türgi klubi Besiktasi. | Soome korvpallikoondise peatreener jätkab tööd Prantsusmaa hõbedaklubis | https://sport.err.ee/87862/soome-korvpallikoondise-peatreener-jatkab-tood-prantsusmaa-hobedaklubis | Soome korvpallikoondise peatreener Henrik Dettmann jätkab oma karjääri Prantsusmaa kõrgliigas, kus talle pakkus lepingut tänavu hõbemedaliteni jõudnud Strasbourg. Mees jätkab ühtlasi ka koondise juhendamist. |
"Kataloonias me imetleme Suurbritannia pühendumust demokraatlikele väärtustele ning austame referendumi tulemust. Nüüd on Euroopa Liidul võimalus reformida ja tugevdada enda demokraatlikku legitiimsust," ütles omavalitsuse egiidi all tegutseva Avaliku Diplomaatia Nõukoja välisasjade sekretär Albert Royo i Mariné BNS-ile.
Tema sõnul on seni Katalooniale valmistanud pettumust EL-i vaikimine Hispaania soovimatuse osas järgida demokraatlikke aluspõhimõtteid. "Kataloonia on enesemääramise küsimuses referendumit nõudnud viis aastat ja Hispaania valitsus on seda süstemaatiliselt eiranud," rääkis nõukoja välissekretär.
"Euroopa Liit peaks olema valmis rakendama aluslepingute artiklit 7, mis puudutab liikmesriike, mis ei järgi Euroopa Liidu demokraatlikke põhimõtteid. Kui Euroopa Liit peaks suutma oma legitiimsuse tagasi võita, peaks ühendus toetama Kataloonia ja Šotimaa soovi referendumit pidada ning, juhul kui piirkonnad soovi avaldavad, nende EL-i liikmeks jätmist," rääkis Royo i Mariné.
Vastuseks BNS-i küsimusele, kas Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda võib mõjutada ka Hispaania pühapäeval toimuvate üldvalimiste tulemust riigis tervikuna või Kataloonias, ütles välisasjade sekretär, et ei pea seda kuigi tõenäoliseks. "Tugevamat mõju võivad avaldada Hispaania siseministri skeemid Kataloonia parteide vastu, mis hõlmavad ka iseseisvust toetavaid jõude," ütles ta.
Kommenteerides Hispaania välisministri ettepanekut Suurbritanniale vaadata referendumi valguses üle Gibraltari juriidiline staatus ning viia see mingiks ajaperioodiks Briti-Hispaania ühise valitsemise ning seejärel Hispaania ainuvalitsuse alla, ütles diplomaat, et säärane käitumine on lubamatu.
"On lubamatu viis, kuidas Hispaania valitsus kasutab referendumi tulemusi Gibraltari sõltumatuse õõnestamiseks. Me peame Gibraltari kodanike tahet austama – nad on juba enam kui 95 protsendiga häältest toetanud liitu Ühendkuningriigiga," rääkis Royo i Mariné.
Naljaga pooleks märkis diplomaat, et kui Hispaania soovib taasavada 1713. aastal sõlmitud Utrechti leppe, millega Gibraltar Hispaania alluvusest Suurbritannia jurisdiktsiooni alla liikus, siis sooviksid ka katalaanid kasutada võimalust taastada enda suveräänsus, mis kadus sama leppe tulemusena.
"Tõsiselt rääkides – alati tuleb arvesse võtta kõne all olevate inimeste soove, olgu see Gibraltaril või Kataloonias," rõhutas Royo i Mariné. | Kataloonia: Briti referendum on EL-i võimalus näidata demokraatiat | https://www.err.ee/562303/kataloonia-briti-referendum-on-el-i-voimalus-naidata-demokraatiat | Hispaania koosseisu kuuluva Kataloonia kõrge ametnik ütles lühiintervjuus BNS-ile, et Briti referendum annab Euroopa Liidule võimaluse näidata üles pühendumist demokraatlikele põhimõtetele. |
Balti riikidest on Eesti jätkuvalt parimal kohal, sest Leedu paikneb 89. (tõusis 2 koha võrra) ja Läti 100. (+1) tabelireal. Teistest lähiriikidest asub Venemaa 22. (0) ja Soome 28. (-1) positsioonil, kirjutab Soccernet.ee.
Tabeli esikümnes muudatusi ei toimunud. Sinna kuuluvad paremusjärjekorras USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia, Rootsi, Jaapan, Brasiilia, Põhja-Korea ja Kanada. | Naiste jalgpallikoondis langes maailma edetabelis Fääri saartest tahapoole | https://sport.err.ee/87879/naiste-jalgpallikoondis-langes-maailma-edetabelis-faari-saartest-tahapoole | Eesti naiste jalgpallikoondis langes FIFA maailma edetabelis kolme koha võrra ning jagab täna avaldatud uues tabelis koos Laosega 83. positsiooni. Teiste seas möödus Eestist Fääri saarte naiskond. |
"Ma arvan, et see on mingi tants, kuid ma pole kindel. Ilmselt ikkagi tants, mida nad seal NBA-s enne mänge teevad," sõnas Nolito Hispaania raadio küsimuse peale, kas ta teab, mis on Brexit.
Suurbritannia hääletas neljapäeval referendumil Euroopa Liidust lahkumise kasuks ning seda hakati nimetama lühidalt Brexitiks.
29-aastane Nolito, kes tegi tänavu Celta Vigo särgis suurepärase hooaja, peaks uuel hooajal siirduma Inglismaa suurklubisse Manchester City'sse, kuid tehingut ametlikult veel kinnitatud pole. | Hispaania koondise ründaja arvas, et Brexit on mingi tants | https://sport.err.ee/87869/hispaania-koondise-rundaja-arvas-et-brexit-on-mingi-tants | Uueks hooajaks Inglismaa kõrgliigasse mängiva siirduv Hispaania jalgpallikoondise ründaja Nolito jäi ajakirjanike ees piinlikusse olukorda, kui arvas ühes intervjuus, et sõna Brexit tähendab mingit tantsu. |
Kalle Klandorfi meeskond, mida linnavõimud peavad ilmselt jätkuvalt pealinna esiklubiks, sai mullu samuti kohalikult omavalitsuselt rahasüsti - 32 000 eurot, kirjutab Delfi Sport.
TLÜ/Kalev teenis lõppenud hooajal Eesti meistrivõistlustel neljanda koha. | TLÜ/Kalevi korvpallimeeskond sai Tallinna linnalt kopsaka toetuse | https://sport.err.ee/87871/tlu-kalevi-korvpallimeeskond-sai-tallinna-linnalt-kopsaka-toetuse | Tallinna Ülikool/Kalevi korvpallimeeskond pälvis Tallinna linnalt 35 000 euro suuruse toetuse. |
Pärnu kuulus loosimisel kolmandasse tugevusgruppi. Kõrgeima asetusega naiskondadest võeti eestlannade vastaseks Cluji Olimpia (Rumeenia), teisest tugevusgrupist Konini Medyk (Poola) ning nõrgematest Pljevija Breznica (Montenegro). Valikgrupi mängud toimuvad 23.-28. augustil Poolas, kirjutab Soccernet.ee.
Olimpiaga loositi Pärnu kokku ka mullu. Siis kaotasid eestlannad omavahelise mängu 0:4. Samuti pidas Pärnu eelmisel aastal valikmängu Montenegro meistriga, kelleks tookord oli Ekonomist ning kes alistati tänu Grete Ojala ja Kairi Himaneni väravatele 2:1.
Inna Zlidnise koduklubi Ferencvaros (Ungari) kuulus samuti tänasel loosimisel kolmandasse tugevusgruppi. Ferencvarosele loositi vastasteks Twente (Holland), Konak Belediyespor (Türgi) ja Hibernians (Malta).
Valiksarjast edasi, Euroopa 32 tugevaima naiskonna hulka pääsevad vaid alagruppide võitjad. | Pärnu JK sai meistrite liigas vastaseks Rumeenia, Poola ja Montenegro meistrid | https://sport.err.ee/87868/parnu-jk-sai-meistrite-liigas-vastaseks-rumeenia-poola-ja-montenegro-meistrid | Reedel loositi naiste jalgpalli meistrite liigas valikgrupid. Eesti meister Pärnu JK sai endale vastasteks Rumeenia, Poola ja Montenegro meistrid. |
2020. aasta EM saab olema ajalooline, kui esmakordselt pääseb turniiril 24 meeskonda. Eesti koondis peab finaalturniirile pürgimist alustama kõige madalamalt astmelt.
Viinis loositi üheksa koondist kolme alagruppi ning Eesti sai B-grupis endale vastasteks Türgi ja Kosovo.
A-gruppi loositi Kreeka, Küpros ja Fääri saared ning C-gruppi Itaalia, Luksemburg ja Gruusia.
Mängud peetakse 2.-6. novembril 2016, 4.-8. jaanuaril 2017 ning 11.-15. jaanuaril 2017.
Igast grupist pääseb edasi võitja, kes saab õiguse osaleda 2020. aasta EM-finaalturniiri põhilises kvalifikatsioonifaasis.
Kõik meeskonnad, kes mängivad esimeses kvalifikatsiooniosas ja ei kvalifitseeru teise kvalifikatsiooniosasse mängivad IHF European Trophy sarjas, mis toimub juunis 2017. IHF European Trophy'l osalevad lisaks veel Armeenia, Albaania, Andorra, Aserbaidžaan, Bulgaaria, Suurbritannia, Iirimaa, Moldova, Malta.
Ka European Trophy võitja pääseb 2020. aastal Rootsis, Austrias ja Norras peetavale EM-finaalturniirile. | Eesti käsipallikoondis sai teada esimesed vastased 2020. aasta EM-i kvalifikatsioonis | https://sport.err.ee/87870/eesti-kasipallikoondis-sai-teada-esimesed-vastased-2020-aasta-em-i-kvalifikatsioonis | Reedel loositi Eesti käsipallikoondisele vastased 2020. aasta EM-finaalturniiri esimeseks kvalifikatsioonifaasiks. |
"Tuleb emotsioonid kõrvale heita ja kaine pilguga uut olukorda hinnata. Loomulikult on Eesti järjepidevalt toetanud Euroopa ühtsust ja ühist tegutsemisvõimet, samas tuleb austada brittide demokraatlikku valikut," ütles Sester BNS-ile Suurbritannia referendumi tulemusi kommenteerides.
Ta ütles, et referendumi tulemuse otsene lühiajaline mõju Eesti majandusele on väike. "Brexit on nii Ühendkuningriigi kui ka EL-i majanduse jaoks negatiivne risk, kuid selle pikemaajalist täpset mõju on hetkel raske hinnata," rääkis rahandusminister.
Sester märkis, et palju sõltub ka sellest, milliseks kujunevad riikidevahelised majanduspoliitilised suhted, seega tuleks sündmusi tema hinnangul vaadata laiemas pildis. "Kõige tunnetatavam tagajärg on nii Ühendkuningriigi kui Euroopa Liidu jaoks kindlasti rahutuse ja ebakindluse kasv finantsturgudel," ütles minister.
"EL-i ja Ühendkuningriigi institutsioonidel tuleb teha kõik vajalik olukorra stabiliseerimiseks ning majandusliku ebastabiilsuse minimeerimiseks euroala riikidele, majandustele ja finantsinstitutsioonidele. Uues olukorras tuleb kindlasti maksimaalselt panustada Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tugevatele poliitilistele ja majanduslikele suhetele," rääkis Sester. | Sester: Briti otsuse lühiajaline mõju Eesti majandusele on väike | https://www.err.ee/562292/sester-briti-otsuse-luhiajaline-moju-eesti-majandusele-on-vaike | Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust pikas vaates risk nii Suurbritannia kui EL-i majandusele, ent Eesti majandusele on lühiajaline mõju väike. |
Viimased kaks vaba kohta olid esialgu reserveeritud tänavu meistriks tulnud Cleveland Cavaliersi staaridele LeBron Jamesile ning Kyrie Irvingule, kuid James on väidetavalt juba väsimusele viidates oma kohast loobunud.
USA olümpiakoondisesse nimetati Kevin Durant (Oklahoma City), Klay Thompson (Golden State), Jimmy Butler (Chicago), Carmelo Anthony (NY Knicks), DeMarcus Cousins (Sacramento), DeAndre Jordan (LA Clippers), Kyle Lowry (Toronto), DeMar DeRozan (Toronto), Draymond Green (Golden State) ja Paul George (Indiana).
Tuntumatest mängumeestest otsustasid hiljuti koondisekohast loobuda näiteks Stephen Curry (Golden State), Chris Paul (LA Clippers), Russell Westbrook (Oklahoma City), James Harden (Houston), Blake Griffin (LA Clippers), LaMarcus Aldridge (San Antonio), John Wall (Washington), Anthony Davis (New Orleans) ja Kawhi Leonard (San Antonio). | USA Rio olümpiakoondises on 10 mängumeest paigas | https://sport.err.ee/87860/usa-rio-olumpiakoondises-on-10-mangumeest-paigas | USA korvpallikoondise juhid kinnitasid neljapäeval 10 mängumeest, kes sõidavad tänavu Rio de Janeiro olümpiamängudele. |
Tegemist on täispika kontsertsalvestusega. Esitamisele tulevad Curly Stringsi parimad palad.
Kontserdisalvestus on ETV ekraanil täna, 24. juunil kell 22.45. | ETV näitab Curly Stringsi kontserti | https://menu.err.ee/291323/etv-naitab-curly-stringsi-kontserti | ETV näitab 24. juunil "Curly Stringsi" kontserti, mis on salvestatud romantilises Tammistu mõisa küünis. |
Obama sõnul jääb USA suhe Suurbritanniaga püsima, vahendas Reuters.
"Ühendukuningriigi inimesed on rääkinud ja me austame nende otsust," märkis Obama pressiteates.
"Ühendkuningriik ja Euroopa Liit jäävad USA asendamatuteks partneriteks ka siis, kui nad alustavad läbirääkimisi enda edasise suhte üle," lisas ta.
Obama pooldas Suurbritannia püsimist Euroopa Liidus.
Endine välisminister ja presidendiks pürgiv Hillary Clinton rõhutas, et USA säilitab suhted nii Suurbritannia kui ka Euroopa riikidega.
Ta lisas samuti, et austab Suurbritannia otsust.
"Meie esmane ülesanne on tagada see, et nende sündmuste põhjustatud majanduslik ebakindlus ei kahjusta Ameerika töötavaid perekondi," ütles ta pressiteates. | Obama: USA suhe Suurbritanniaga jääb püsima | https://www.err.ee/562295/obama-usa-suhe-suurbritanniaga-jaab-pusima | USA president Barack Obama ütles, et austab Suurbritannia otsust Euroopa Liidust lahkuda. |
Koomik Ricky Gervais lähenes olukorrale elukutsele kohaselt ning soovitas pead püsti hoida, sest "me oleme kõik varsti surnud ja tõeliselt kannatab järgmine generatsioon". Rõhutades sellega ka Londonis viibiva ERR-i korrespondent Johannes Tralla tõdemust, et Briti referendumi tagajärg on vastu võetud vanemaealiste inimeste poolt, mis mõjutab tulevaste põlvkondade elu.
Laulja Ellie Gouldingu usub, et Briti referendumi tulemus on üks hävitavamaid sündmusi, mis tema elu ajal toimunud on.
Briti elektroonilise muusika duo Disclosure aga andis peale uudise kuulmist teada, et kolib koos meie seast lahkunud David Bowie`ga Marsile.
Cheer up. We'll all be dead soon and it's the next generation that will really suffer. Have a great day :)
— Ricky Gervais (@rickygervais) June 24, 2016
An amazing turnout. Wherever we're headed, it's not with a whimper.
— Hugh Laurie (@hughlaurie) June 24, 2016
What the FUCK!!! ???????? Still not sinking in
— Disclosure (@disclosure) June 24, 2016
Moving to Mars with Bowie
— Disclosure (@disclosure) June 24, 2016
Well millennials. We're really really fucked.
— lily (@lilyallen) June 24, 2016
I truly believe this is one of the most devastating things to happen during my lifetime. I felt a fear I've never felt this morning.
— Ellie Goulding (@elliegoulding) June 24, 2016
Ka laulja Shura ei suutnud emotsioone tagasi hoida:
RIP UK.
— shura (@weareshura) June 24, 2016
Absolutely disgraceful. Completely ashamed of my country. Horrid news to wake up to.
— shura (@weareshura) June 24, 2016
To the 17 million people who voted leave... Fuck You.
— shura (@weareshura) June 24, 2016 | Briti muusikud avaldavad Brexiti üle pettumust | https://menu.err.ee/291321/briti-muusikud-avaldavad-brexiti-ule-pettumust | Briti muusikud ja avaliku elu tegelased, kes toetasid Suurbritannia jätkamist Euroopa Liidus, väljendasid oma pettumust sotsiaalmeedias häälekalt. |
Thunder sai alles 25-aastase Ibaka eest Orlandolt 24-aastase ja 193 cm pikkuse tagamängija Victor Oladipo, 29-aastase türklasest ääre Ersan Ilyasova ning tänavuses draftis 11. võetud leedulase Domantas Sabonise.
Ibaka kogus tänavusel hooajal Thunderi särgis 78 põhiturniiri kohtumisega keskmiselt 12,6 punkti ja 6,8 lauapalli, kuid mehe roll klubis ja statistilised näitajad on viimasel kahel hooajal stabiilselt langenud.
2013. aasta draftis teise valikuna võetud Oladipo kogus Orlando särgis tänavu keskmiselt 16 punkti, 4,8 lauapalli ja 1,6 vaheltlõiget.
20-aastane ja 211 cm pikkune legendaarse Arvydas Sabonise poeg Domantas mängis eelmisel hooajal Gonzaga ülikoolis, kus kogus keskmiselt 17,6 punkti ja 12 lauapalli.
Indiana Pacers lisas oma nimekirja ääremängija Thaddeus Youngi, kelle eest anti Brooklyn Netsile oma tänavune 20. draftivalik ning üks teise ringi draftivalik kunagi tulevikus.
Charlotte Hornets hankis itaallase Marco Belinelli, kelle eest anti Sacramento Kingsile tänavuse drafti 22. valik. Tehing saab reeglite järgi ametlikuks alles 1. juulil, kuid Hornets valis Kingsi soovil draftist türklasest tagamehe Furkan Korkmazi.
Phoenix Suns hankis Sacramentost draftis 8. valitud Marquese Chrissi, kelle eest anti 13. ja 28. draftivalikud ja serblase Bogdan Bogdanovici mängijaõigused. | Oklahoma City Thunder tegi NBA draftipäeval Orlandoga suurtehingu | https://sport.err.ee/87861/oklahoma-city-thunder-tegi-nba-draftipaeval-orlandoga-suurtehingu | Korvpalliliigas NBA tehti neljapäeval toimunud noormängijate drafti eel ja selle ajal mitmeid olulisi vahetustehinguid. Kõige suuremas tehingus saatis tänavu läänekonverentsi finaalis napilt Golden State Warriorsile alla jäänud Oklahoma City Thunder Hispaania passiga ääremängija Serge Ibaka Orlando Magicusse. |
Harris, kes on olnud seotud näiteks mitme jalgpalliklubi müügiga, sõnas, et N'golo Kante, Anthony Martial, Romelu Lukaku ning Dimitri Payet ei oleks nüüdsest saanud Brexiti otsuse tõttu oma kõrgliigaklubidega liituda, kirjutab Soccernet.ee.
Hetkeseisuga võivad Euroopa Liidu riikidest pärit pallurid mängida Inglismaal ilma tööloata, kuid tõenäoliselt on antud asjaolu seoses Suurbritannia lahkumisega euroliidust muutumas kuigi otsest mõju jalgpalliliigale võib olla tunda alles aastate pärast.
Eelmisel hooajal registreeriti 432 Euroopa mängijat Premier League'i. Samadel mängijatel ei kästa nüüd ilmselt tööloa puudumisel lahkuda, küll aga pole uutel tulijatel aga automaatseid õigusi Inglismaal elamiseks ning töötamiseks.
Euroliidu palluritele võivad kehtima hakata nüüdsest aga samad tingimused, mida peavad järgima väljaspool Euroopa Liitu pärit mängijad. Pallur, kelle riik asub FIFA edetabeli 10 parima koondise seas, peab olema mänginud rahvustiimi eest vähemalt 30% mängudest tööloa taotlusele eelnenud kahe aasta jooksul.
11-20 tabelipositsioonil asuvad mehed peavad sama aja vältel olema mänginud vähemalt 45%, 21-30 juba 60% kohtumistest ning 31-50 koguni 75% maavõistlusmängudest. | Brexit hakkab Inglismaa kõrgliigale tulevikus olulist mõju avaldama | https://sport.err.ee/87859/brexit-hakkab-inglismaa-korgliigale-tulevikus-olulist-moju-avaldama | Lahkunuks Suurbritannia juba varem Euroopa Liidust, ei näeks me tõenäoliselt mitmeid tähtmängijaid Premier League'is, arutles jalgpallimaailmas üleminekutega seotud pankur Keith Harris. |
26-aastane ründaja lõi 40 mängus 27 väravat, millega aitas Pescara play-offi kaudu esiliigast kõrgeimasse seltskonda. "Üleminekut soovisid mõlemad osapooled ja kõik toimus kiiresti," sõnas Lapadula AC Milani kodulehekülje vahendusel.
Lapadulast olid huvitatud ka Itaalia meister Torino Juventus ja SSC Napoli ning Inglismaa tšempion Leicester City. | AC Milan hankis rivistusse Serie B suurima väravaküti | https://sport.err.ee/87866/ac-milan-hankis-rivistusse-serie-b-suurima-varavakuti | Itaalia jalgpallimeistrivõistluste kõrgliiga Serie A klubi AC Milan hankis Pescarast lõppenud hooaja Serie B suurima väravaküti Gianluca Lapadula. |
"Briti rahvas otsustas Euroopa Liidust lahkuda. Samal ajal kui riik määratleb järgmist peatükki oma suhetes Euroopa Liiduga, ma tean, et Suurbritannia positsioon NATO-s püsib muutumatuna. Suurbritannia jääb NATO tugevaks ja pühendunud liitlaseks ning mängib jätkuvalt juhtivat rolli alliansis," rääkis Stoltenberg pöördumises.
"Täna, kui me seisame silmitsi suurema ebastabiilsuse ja ebakindlusega, on NATO tähtsam koostööplatvorm Euroopa liitlaste ning Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel kui kunagi varem. Tugev, ühtehoidev ja pühendunud NATO on jätkuvalt vajalik stabiilsuse sammas turbulentses maailmas ja võtmepanustaja rahvusvahelisse rahusse ja julgeolekusse," lisas ta.
Stoltenberg kinnitas, et NATO teeb jätkuvalt tihedat koostööd Euroopa Liiduga. "Varssavi tippkohtumisel me tugevdame koostööd, sest koos me oleme tõhusamad oma ühiste väärtuste kaitsmisel ja meie rahvaste turvalisuse hoidmisel," ütles ta. | Stoltenberg: Suurbritannia positsioon NATO-s ei muutu | https://www.err.ee/562296/stoltenberg-suurbritannia-positsioon-nato-s-ei-muutu | NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles pärast Suurbritannia otsust Euroopa Liidust lahkuda, et riigi liikmesus NATO-s sellega ei muutu. |
Wenger on Arsenali juhendanud juba 1996. aastast ning kuigi mehele on korduvalt pakutud võimalust juhendada Prantsusmaa koondist, siis seda võimalust 66-aastane mees enam kasutada ei plaani. "Ma arvan, et rahvuskoondise juhendamiseks on aeg möödas," vahendas Soccernet.ee Wengeri sõnu.
"Soovin lihtsalt, et mu riigil hästi läheks ja et meeskond teeks hea turniiri, sest hetkel on see riik elamas läbi väga raskeid aegu. Terroristid ja rahustused on meile tugeva löögi andnud. Riik on praegu mentaalselt veidi nõrk ja vajab juurde rõõmutunnet. Loodan, et see turniir suudab seda pakkuda."
Prantsusmaa läbis koduse EM-i alagrupiturniiri esikohaga, kaheksandikfinaalis ootab neid üllatusmeeskond Iirimaa. | Wenger: rahvuskoondise juhendamiseks on aeg möödas | https://sport.err.ee/87865/wenger-rahvuskoondise-juhendamiseks-on-aeg-moodas | Inglismaa jalgpalliklubi Londoni Arsenali legendaarne peatreener Arsene Wenger usub, et rahvuskoondist ta oma karjääri jooksul juhendama ei hakka. |
Album "25" oli varasemalt saadaval vaid füüsilisel kujul või allalaetavana, vahendas BBC.
"Muusika peaks olema sündmus. Ma tean, et muusika striimimine on tulevik, aga see ei ole muusika tarbimiseks ainus viis," ütles Adele alles eelmisel aastal antud intervjuus.
Briti aasta parimaks albumiks tituleeritud "25" oli ilmudes ka kõige kiiremini läbimüüdum album, müües nädalaga üle 800 000 koopia.
Albumi põhilugu "Hello" oli aga esimene Briti singel, mida laaditi USA-s alla rohkem kui miljoni korra. | Adele rekordiline album muutus kättesaadavamaks | https://menu.err.ee/291320/adele-rekordiline-album-muutus-kattesaadavamaks | Adele rekordeid murdnud album "25" on nüüd kättesaadav Spotify, Tidal, Amazon ja Apple`i keskkondades. |
Kaheksandikfinaali alustuseks mängisid turniiril 30. paigutust omavad Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar 20. asetusega Christian García ja Francisco Alfredo Marcoga. Mõlemas geimis tuli paraku vastaste 21:17 paremust tunnistada. Kohtumine vältas 36 minutit, vahendas Volley.ee.
Teises kohtumises läksid Kristo Kollo ja Karl Jaani (29. paigutus) vastamisi Francisco Tomáse ja César Menéndez Ortegoga (21. asetus). Selleks, et olümpialootus püsiks, vajasid eestlased mängust võitu. Avageim läks aga hispaanlastele 21:13 ja kuigi teises oli võitlust rohkem, võitsid Tomás ja Menéndez Ortego sellegi. Seal olid nende edunumbrid 21:19. Matš kestis 31 minutit.
Olümpiakoha teenib Kontinentaalkarikasarja finaalvõistluse võitnud riik, teise ja kolmanda koha omanik jätkavad Rio poole püüdlemist juuli algul toimuval FIVB Kontinentaalkarikasarja kvalfikatsiooniturniiril. | Rannavollekoondise olümpialootus lõppes avaringis | https://sport.err.ee/87863/rannavollekoondise-olumpialootus-loppes-avaringis | Norras Stavangeris toimuval Kontinentaalkarikasarja finaalvõistlusel jäi Eesti Hispaaniale alla mängudega 0:2 ja see tähendab, et kahjuks meie rannavõrkpallureid sel korral olümpiamängudel võistlemas ei näe. |
Avaringis vaba olnud Eesti nelik Nikolai Novosjolov, Jüri Salm, Sten Priinits, Marno Allika alistas kaheksandikfinaalis Hispaania 41:40. Eesti asus matši juhtima 3:1, kuid 3:3 viigi järel jäädi taha 6:7, 9:13, 13:14, 14:16, 17:20, 27:28. Lõpuks tõi Eesti koondisele võidu Novosjolov.
Kaheksa parema hulgas kohtus Eesti esimese asetusega Prantsusmaaga, kes oli avaringis samuti vaba ning alistas seejärel Hollandi 42:40. Seisult 1:1 jäi Eesti taha 5:10, 8:15 ja 15:20, kuid viigistas tänu Novosjolovi jõupingutustele seisu 21:21-le. Prantslased aga läksid taas ette 30:28, 35:30, 40:32 ning võitsid 45:38.
Turniiril 5.-8. kohani on Eesti vastaseks kõigepealt Šveits või Taani. | Eesti epeemeeskond kaotas EM-il Prantsusmaale | https://sport.err.ee/87856/eesti-epeemeeskond-kaotas-em-il-prantsusmaale | Poolas Torunis toimuvatel vehklemise Euroopa meistrivõistlustel on täna kavas meeskondlik epee. |
28-aastane lätlane viskas mullu VTB Ühisliigas keskmiselt mängu kohta 16,3 punkti, võttis 6,1 lauapalli ja andis 1,4 resultatiivset söötu. Eesti meistrivõistlustel viskas mees keskmiselt 14,1 silma, hankis 6,4 lauda ning andis 1,1 tulemuslikku söötu kohtumise kohta.
Usak Sportif sai lõppenud hooajal Türgi meistrivõistluste kõrgliiga põhiturniiril 16 meeskonna seas seitsmenda koha, kuid kaotas veerandfinaalis mängudega 0:2 hilisemale meistrile Istanbuli Fenerbahce Ülkerile. | Rolands Freimanis hakkab mängima Türgi kõrgliigas | https://sport.err.ee/87867/rolands-freimanis-hakkab-mangima-turgi-korgliigas | Valitseva Eesti korvpallimeistri Kalev/Cramo ääremängija Rolands Freimanis liitub Türgi klubiga Usak Sportif. |
Näiteks põhjanaabrite peaminister Juha Sipila teatas juba täna palvest Soome parlamendi spiikrile, et parlament Brexitit arutama tuleks.
Nestor ütles ERR.ee-le, et teema võib tõusetuda küll. "Me veel sellist võimalust arutanud pole. Mõistlikum oleks ilmselt kokku saada siis, kui olukord juba natuke selgem on. Esialgu jälgime, mis veel tulemas on."
Brittide otsuse kohta märkis Nestor, et see on väga tõsine ja kurb otsus. "Vähemalt üks asi on selge, et Euroopa tulevik saab olema lähematel aastatel ebaselge - nii inetu, kui nii sõnadega mängides see on."
Peaminister Taavi Rõivas teatas, et on riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallinguga kokku leppinud, et komisjon koguneb esmaspäeval aruteluks.
Leppisin Riigikogu EL asjade komisjoni juhi @KallePalling -ga kokku, et korraldame esmaspäeval komisjoni #Brexit arutelu.
— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) June 24, 2016
Suurbritannia kodanikud otsustasid, et nende riik peaks Euroopa Liidust lahkuma. Ühendkuningriigi lahkumise poolt hääletas eilsel referendumil 52 ja Brexiti vastu 48 protsenti valijatest. | Nestor ei välista, et parlament koguneb Brexiti valguses erakorraliselt, EL-i asjade komisjonis arutatakse esmaspäeval | https://www.err.ee/562287/nestor-ei-valista-et-parlament-koguneb-brexiti-valguses-erakorraliselt-el-i-asjade-komisjonis-arutatakse-esmaspaeval | Kuigi riigikogu on suvepuhkusel ja koguneb järgmine kord alles erakorraliselt 29. augustil presidendivalimisteks, ei välista esimees Eiki Nestor võimalust, et Suurbritannia otsuse tõttu tuleb parlament Brexitit arutama. |
Alkmaar küsis ründaja eest 20 miljonit eurot, Tottenham oli nõus maksma aga 14 miljonit. "Meie poolt küsitud ja inglaste poolt pakutud summal oli liiga suur vahe," sõnas Alkmaari tehniline direktor Max Huiberts, kes ei välista, et Janssen mõne muu klubi dressi selga tõmbab. "Peame läbirääkimisi ka teistega, kuid Tottenham on ainsana ametliku pakkumise teinud."
22-aastane Janssen on Hollandi koondises pidanud viis kohtumist, milles löönud kolm väravat. | Hollandi koondislane ei liitu Tottenhamiga | https://sport.err.ee/87858/hollandi-koondislane-ei-liitu-tottenhamiga | Hollandi jalgpalliklubi AZ Alkmaar lükkas tagasi Tottenham Hotspuri pakkumise Vincent Janssenile. |
"Valimiskampaanias lihtsama vastupanu teed minek peaminister Cameroni poolt on maksnud kõrget hinda. Esmane reaktsioon börsidelt on selle ilmekas näide, kuid see kandub üle ka poliitikasse ja julgeolekusse," märkis Paet.
Paet lisas, et 27 EL-i liikmesriiki peavad olema äärmiselt tasakaalukad, et Briti referendumist tingitud doominoefekt ära hoida.
"Kahetsusväärselt on liiga paljude mälu lühike ja see, et tänu EL-ile on Euroopa Liidu riikide vahel valitsenud rahu, on jäänud emotsionaalsete päevaprobleemide kõrval tagaplaanile. Nüüd on aga ka see rahugarantii saanud löögi," möönis ta.
Seda, kuhu ja kuidas Suurbritannia suhetes ELiga positsioneerib, ei tea Paeti hinnangul veel keegi: kas see saab olema nagu Norra või pigem nagu Türgi või hoopis midagi kolmandat.
"Eks nüüd tuleb Londonil tegelema hakata ka omaenda riigi kooshoidmisega. Milliseid samme pettunud Sotimaa astuma hakkab, saab ka lähiajal näha. Suurbritannia referendumil osalejate valik EList lahkuda on aga igal juhul suurim tagasilöök Euroopa Liidule pärast Teist maailmasõda. Selle sammu tagajärjed kooruvad aja jooksul, kuid põhjust on olla murelik," lisas Paet. | Paet: Briti referendumi tulemus on suurim tagasilöök EL-ile pärast Teist maailmasõda | https://www.err.ee/562288/paet-briti-referendumi-tulemus-on-suurim-tagasilook-el-ile-parast-teist-maailmasoda | Suurbritannia lahkumisotsus Euroopa Liidust avas EL-is tee uuele kriisile ning senise nelja kriisi - põgenikekriisi, Venemaaga pingeliste suhete, terrorismikriisi ja majandusprobleemide kõrvale lisanduski veel üks suur ja praegu veel määramatu ulatusega probleemipundar, leiab europarlamendi saadik Urmas Paet. |
Paari võitja läheb teises ringis vastamisi venelanna Jevgenia Rodina (WTA 102) või ukrainlanna Tsurenkoga (WTA 42).
Maailma esireket, ameeriklanna Serena Williams ootab avaringi vastast kvalifikatsioonist, teise paigutusega hispaanlanna Garbine Muguruza (WTA 2) aga kohtub itaallanna Camila Giorgiga (WTA 68).
Meesüksikmängus on maailma edetabeli esinumbri, serblase Novak Djokovici avavastaseks britt James Ward (ATP 177). Teise asetusega Andy Murrayt (ATP 2) ootab ees brittide duell Liam Boardyga (ATP 234). | Kontaveit kohtub Wimbledoni turniiri avaringis maailma 26. reketiga | https://sport.err.ee/87864/kontaveit-kohtub-wimbledoni-turniiri-avaringis-maailma-26-reketiga | Anett Kontaveit (WTA 96) kohtub aasta kolmanda suure slämmi tenniseturniiri naisüksikmängu avaringis 24. asetusega Tšehhi esindaja Barbora Strycovaga (WTA 26). |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.