text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Üleeilse jooksu põhjal (10,30) võis Niidult oodata enamat, ent 28-aastane saarlane jäi seekord alla nii hooaja tippmargile (20,88) kui ka näiteks EM-normatiivile (20,95), vahendas Delfi.
Nüüd tuleb Niidul otsustada, kas ta võistleb Amsterdamis "ainult" 200 meetri distantsil ja 4x400 meetri teatejooksus või võtab kavva ka 100 meetri jooksu, kus ta vähemal Tel Avivis näidatud tulemuste põhjal on hetkel ehk isegi kõige paremas vormis. | Niit oli Iisraelis võidukas ka 200 meetri jooksus | https://sport.err.ee/87857/niit-oli-iisraelis-voidukas-ka-200-meetri-jooksus | Kolmapäeval 100 meetri jooksus Amsterdami EM-normi täitnud Marek Niit võistles eile Iisraeli lahtistel meistrivõistlustel poole pikemal distantsil, teenides taas esikoha. Tema võiduaeg oli 21,06 (+0,7 m/s). |
Intervjuus ERR-i raadiouudistele märkis Ilves, et referendum näitas, et Euroopa Liit on endiselt kodanike asi.
"Usun, et kõige parem oleks säilitada rahu, leppida sellega ja võib-olla mõnes mõttes tunda rõõmu, et demokraatia toimib Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides," lausus riigipea.
"Kui respekteerime seda otsust, siis meil on pikalt aega mõelda, kuidas edasi minna ja mida teha ja kuidas oma seisukohti formuleerida," lisas ta.
Esimesed sammud tuleb Ühendkuningriigil endal teha. "Järgmine samm on, et Suurbritannia valitsus peab esitama oma lahkumissoovi, mida ta pole veel teinud. Me ei tea, kas nad isegi teavad, millal nad teevad seda."
Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas reede hommikul referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumisest.
Lahkumist pooldas 51,9 protsenti hääletanutest, Euroopa Liitu jäämist aga 48,1 protsenti, selgub lõplikest andmetest, kui loetud olid hääled kõigis 382 ringkonnas. | Ilves: kõige parem oleks säilitada rahu | https://www.err.ee/562286/ilves-koige-parem-oleks-sailitada-rahu | President Toomas Hendrik Ilves ütles, et Suurbritannia otsus EL-ist lahkuda on tõsine ja seda tuleb respekteerida. |
Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et täna hommikul intervjuud andes on Wahlroos rahulik hoolimata sellest, et britid lahkuvad EL-ist, nael on vabalanguses ning aktsiaturud kukuvad samuti.
"Tuleb tunnistada, et olen natuke üllatunud. Kuid kindlasti vähem šokeeritud kui mõned," märkis pankur.
Wahlroos on veendunud, et lõpuks on Suurbritannia olukorras, kus Norra on olnud juba aastakümneid. Ehk lahkuks küll Euroopa Liidust, kuid jääks Euroopa Majanduspiirkonna liikmeks. Siis ei peaks majandust ja turge puudutavaid reegleid väga palju muutma.
"See on minu meelest kõige tõenäolisem variant ka seetõttu, et see on ka lihtsaim variant. Lepingud on olemas. Uuesti läbi rääkimine oleks uskumatu töö," sõnas ta.
Kui see stsenaarium käiku läheb, oleksid mõjud majandusele pärast esialgset šokki väikesed.
Päeva jooksul saab Wahlroosi sõnul näha võimsat reaktsiooni Briti ja Euroopa aktsiaturgudel. "Siiski ma usun, et need vaibuvad."
Aktsiaturgude ärevus tuleneb praegu eelkõige informatsiooni puudumisest. Pole teada, millise viisi läbirääkimisteks
Suurbritannia ja Euroopa Liit valivad. "Kui infot ei ole, siis turud pürgivad ettevaatlikkuse poole."
Norra-variant eeldab vastutulekut Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Varem andsid nii Berliin kui ka Pariis mõista, et
Suurbritannia ei pääse kergelt, kui ta lahkumise kasuks otsustab. Wahlroos usub siiski, et käiku läheb Soome välisministri Timo Soini poolt levitatav seisukoht: kättemaks pole mõistlik.
"Kättemaks oleks ebaviisakas ja rumal. Usun, et eriti Saksamaal hakkab retoorika mõõdukamaks muutuma," arvas Wahlroos ja lisas, et selline kättemaksuaktsioon võiks tuua kaasa vastureaktsiooni näiteks Hollandis, Rootsis ja Taanis.
Teine võimalik takistus "norrastumise" teel on Briti kodanikud ise - hetk tagasi Euroopa Liidust lahkumise poolt hääletanud inimesed ei taha kuulda sõnumit, et kõiki EL-i sisuturu reegleid tuleb järgida, kuid otsustusprotsessis enam osaleda ei saa.
Samas rõhutas Wahlroos, et tegelikult ei saanud EL-is jätkamise toetajad suurt kaotust ning euromeelses parlamendis on lihtne saada toetust "leebele lahkumisele" ehk Norra-stsenaariumile.
Lisaks on Brexiti toetajate jaoks olnud tähtsad mitmed mittemajanduslikud teemad - iseseisvus, otsustusõigus - ning selles raames annaks Euroopa Majanduspiirkond rohkem mänguruumi kui Euroopa Liit. | Wahlroos usub, et Suurbritannia hakkab sarnanema Norraga | https://www.err.ee/562280/wahlroos-usub-et-suurbritannia-hakkab-sarnanema-norraga | Nordea nõukogu esimees Björn Wahlroos on enda sõnul Suurbritannia hääletustulemusest üllatunud, kuid usub, et kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks on see, et Ühendkuningriik lepib EL-iga kokku Norraga sarnanevates tingimustes. |
Eelmisel aastal amatööride tasemelt Astanasse siirdunud 22-aastase Kolumbia ratturi käesolev hooaeg on kulgenud väga edukalt. Enne triumfi Šveitsis võitis ta etapi Langkawi tuuril ja oli kokkuvõttes kolmas. San Luisi mitmepäevasõidul võitis Supermani hüüdnime kandev mees samuti etapi ja lõpetas kokkuvõttes neljandana, vahendas Spordipartner.ee.
Vueltal suurtuuri debüüdi tegev Lopez, kes on öelnud, et unistab kõigi kolme suurtuuri võidust, jäi Astanale silma 2014. aastal, kui ta võitis Tour de l’Aveniri. | Astana pikendas lepingut Supermaniga | https://sport.err.ee/87849/astana-pikendas-lepingut-supermaniga | Tanel Kangerti koduklubi Astana sõlmis uue, kahe aasta pikkuse lepingu värske Šveitsi velotuuri võitja Miguel Angel Lopeziga. |
Riigikogu EL-i asjade komisjoni esimees Kalle Palling reageeris sellele sotsiaalmeedias postitusega, milles tuletas Steinmeierile meelde, et Euroopa Liidus on 28 liikmesriiki.
MR #Steinmeier Please be reminded that #EU has still 28 members. After all that, worst thing to do! #UKreferendum https://t.co/175Laifhny
— Kalle Palling (@KallePalling) June 24, 2016
Kaljurand: nõu peaks pidama kõigiga
Ka välisminister Marina Kaljurand ei osanud ERR.ee-le veel öelda, millest võib Saksamaa selline otsus nii kriitilises olukorras tingitud olla.
"Ma jään vastuse võlgu, mida mõtleb Saksa välisminister. Aga tõesti, ka meie uurime temalt, millest selline valik," ütles Kaljurand.
"Olukorras, kus Briti referendum puudutab kogu Euroopa Liitu, pole kohe kindlasti õige hakata jagama riike: pidada nõu ühtete riikide, mitte kõigiga. Euroopa Liidu tugevus on praegu selles, et kõik oleks koos, tegutseksid koos ja mõtleksid ühtemoodi."
Ühenduse asutajaliikmed on Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa.
FM #Steinmeier invites Foreign Ministers of EU founding members for consultation to Berlin on Saturday morning. ???????? #UKReferendum
— GermanForeignOffice (@GermanyDiplo) June 24, 2016 | Steinmeier kutsus kokku vaid EL-i asutajamaade välisministrid, Eesti seda õigeks ei pea | https://www.err.ee/562281/steinmeier-kutsus-kokku-vaid-el-i-asutajamaade-valisministrid-eesti-seda-oigeks-ei-pea | Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier esitas Euroopa Liidu asutajamaade välisministritele kutse homseks kohtumiseks Berliinis. Nii välisminister Marina Kaljurand kui ka riigikogu EL-i asjade komisjoni esimees Kalle Palling sellist käiku ei mõista. |
Mertsina märkis, et nii Inglise keskpank, kui ka teised keskpangad on valmis finantssektorit toetama ja koordineerivad oma tegevust. Samuti on keskpangad valmis vajadusel sekkuma valuutaturgudesse.
"Kui finantsturgude rahutused ohustavad riikide majanduste pikaajalist kasvuväljavaadet, võivad keskpangad olukorra parandamiseks rakendada täiendavaid rahapoliitilisi abinõusid," arvab ökonomist.
Ühendkuningriigi lahkumisega seotud ebakindlus võib jääda üles pikemaks ajaks. Kui lahkumisotsuse Euroopa Nõukogule edastanud, algavad alles EL ja brittide vahelised läbirääkimised viimase lahkumistingimuste üle. Selleks on aega kaks aastat, kuid pole välistatud, et liikmesriikide nõusolekul võib see aeg ka pikemaks venida.
"Selle aja jooksul peaksid majandussuhted Ühendkuningriigiga edasi toimima põhimõtteliselt samadel tingimustel, nagu varem. Kuigi EL- liidrite hulgas on vastakaid seisukohti," märkis Mertsina.
Brexiti mõju Eestile avaldub läbi kolme kanali: finantsturud, kaubanduskanal ja geopoliitika.
Finantsturgude kanali mõju Eestile hindab Mertsina tagasihoidlikuks, kuna meil on kapitaliturud väga väikesed ja vastav võlg samuti väike.
"Samuti ei tohiks Brexitil meie väliskaubandusele tervikuna väga olulist otsest mõju Eestile olla. Küll aga võib avalduda hoopis suurem mõju väikese viitajaga meie kaubanduspartnerite kaudu, kus Brexit tekitab suurema ebakindluse ja tagasilöögi," hoitas ta.
Ühendkuningriigid mahuvad Eesti 10 suurima kaubanduspartneri hulka, kusjuures Eestis toodetud kaupade ekspordi osakaal sellele turule moodustas eelmisel aastal 3,5% kaupade koguekspordist. Impordi puhul oli vastav näitaja 2,7%.
Brexiti korral jääb lühemas vaates enamus EL-ÜK kaubanduspõhimõtteid püsima, kuniks lepitakse kokku uued tingimused. Selline üleminekuaeg tekitab aga väliskaubanduses ebakindlust.
Mertsina prognoosib, et kõige tugevam mõju Brexitist on geopoliitiline. "Ühendkuningriigid on EL-s olnud Eesti poliitilistes vaadetes ja seisukohtades, sealhulgas seoses NATO-ga, Venemaaga, majanduspoliitikaga jm teemadel, sageli tugevaks partneriks." | Mertsina hindab Brexiti otsest mõju Eesti majandusele tagasihoidlikuks | https://www.err.ee/562279/mertsina-hindab-brexiti-otsest-moju-eesti-majandusele-tagasihoidlikuks | Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul jääb rahvusvahelistel finantsturgudel lähinädalatel volatiilsus püsima. Brexiti mõju Eesti majandusele hindab ta aga tagasihoidlikuks. |
Eesti meistrivõistluste kulminatsiooniks on pühapäeval toimuv grupisõit eliitmeestele. Ässadest jäävad kõrvale Rein Taaramäe (Katjuša) ja Tanel Kangert (Astana), kuid sellevõrra põnevam tõotab võistlus tulla. Siledal rajal hakkab tiitlit kaitsma Gert Jõeäär (Cofidis), võidu peale lähevad kindlasti välja ka sprinterid Mihkel Räim (Cycling Academy), Alo Jakin (HP BTP-Auber 93) ja Risto Raid (Rein Taaramäe Rattaklubi).
„Temposõidus ma maksimumi välja ei pannud, kuid jalad tundusid head olevat,“ lausus eraldistardis kolmanda järjestikuse kulla pälvinud Jõeäär. „Kuna meeste grupisõidus toimub ka U23 arvestus, siis suurt meeskonnatööd vaevalt tuleb ja iga rattur peab iseendale lootma. Palju sõltub tuulest – tugeva tuule korral on mul lihtsam eest ära sõita, tuulevaikse ilma korral võib lõpus minna loteriiks.“
Ööl astu reedet Kanadast saabunud Räim pakkus, et hea vorm, mis tõi talle Tour of Beaucil kaks etapivõitu, on säilinud. „Eesti meistrivõistluste stsenaarium on igal aastal üldiselt sarnane. Saab olema raske sõit ja peab olema tark,“ lisas Räim.
Eesti meistrivõistlustele tõmmatakse joon alla esmaspäeval, kui parimad selgitavad erinevate noorteklasside esindajad. | Eesti meistrivõistlustel tuleb Gert Jõeääre ja sprinterite duell | https://sport.err.ee/87850/eesti-meistrivoistlustel-tuleb-gert-joeaare-ja-sprinterite-duell | Maanteesõidu Eesti meistrivõistlused jätkuvad homme Kiilis grupisõitudega. Laupäeval kell 11 lähevad rajale M14 ja Seenior 5-7 vanuseklassi esindajad. Kell 12.30 on stardis Sport ja Seenior 1-4 arvestuses võistlejad. Päeva lõpetavad kell 15.30 rajale minevad naised ja kuni 18-aastased neiud. |
"Võidusõidu soolaks on kiirus," ei varjanud sakslane. "Me võtame kurve uskumatu tempoga, mis on vormel-1 sarja atraktiivsuse üheks nurgakiviks. Ka oht on olulisel kohal, sest see lisab alale pinget."
Kuigi osad sõitjad pidasid tänavu esmakordselt kavas olnud Bakuu rada ohtlikuks, tahaks Vettel rohkem selliseid trasse näha. "Olukorra tegi närvekõditavaks asjaolu, et Bakuus polnud eksimisruumi," sõnas Vettel. "Kõik on nii nagu vanasti, lihtsalt sõitjate õnneks on praegu autod turvalisemad." | Vettel: vormel-1 peab olema ohtlik | https://sport.err.ee/87853/vettel-vormel-1-peab-olema-ohtlik | Neljakordse vormel-1 maailmameistri Sebastian Vetteli sõnul on turvalisus küll oluline, kuid autospordi kuninglik ala peab olema ohtlik. |
Ta ei välistanud, et Eestil tuleb eesistumisega mõnevõrra varem alustada ja teha seda ilma brittideta. Eesti eesistumise periood algaks varasema kava kohaselt pärast Suurbritanniat 2018. aastal.
Eesti EL-i eesistumise ettevalmistuste juht Piret Lilleväli ütles, et Ühendkuningriigi eesistumine on plaanikohaselt 2017. aasta teisel poolaastal, vahetult enne Eesti eesistumist.
"Ühendkuningriik, Eesti ja Bulgaaria kuuluvad ka eesistumise ühtsesse TRIO meeskonda ning oleme juba 2014. aasta sügisest TRIOna ka koostööd teinud. Kesksed koordinatsiooniüksused on kohtunud kolmel korral ja kokkuleppe kohaselt peaks järgmise nõupidamise korraldamine olema taaskord Londoni käes," kirjutas Lilleväli.
Referendumi tulemuste elluviimiseks vajab Ühendkuningriik tõenäoliselt täiendavalt aega otsustamiseks ja võimaliku lahkumise protsessi käivitamiseks. "Me ootame võimalikult kiiret otsust suhete kohta, sealhulgas vajame vastust küsimusele Ühendkuningriigi eesistumisest 2017. teisel poolaastal."
"Kui kujunenud erakorralises olukorras osutub vajalikuks eesistumise järjekorra või korralduse muutmine, siis oleme ühistes huvides valmis seda kaaluma. Eesti on efektiivne ja konstruktiivne liikmesriik ning anname endast igal juhul parima iga valiku puhul. See aga tähendab meie plaanide muutmist ja uut lähenemist," lisas Lilleväli.
Eile Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusel toetas Euroopa Liitu jäämist ligi 48 protsenti britte ja liidust lahkumist ligi 52 protsenti. Valimisaktiivsus ületas 70 protsenti.
Palling: referendub annab ainest analüüsiks
EL-i asjade komisjoni juht Kalle Palling avaldas kurbust, et Ühendkuningriik soovib rahvahääletuse tulemusel Euroopa Liidust lahkuda, kuid austab briti rahva otsust.
„Briti rahva eile tehtud otsust tuleb austada, kuigi oleksime soovinud Ühendkuningriigi kui Eestile olulise partneri jäämist Euroopa Liitu,“ ütles Palling. „On raske leppida, et tugev ja ühtne Euroopa Liit, mille oluline osa on Ühendkuningriik, jääb nüüd nõrgemaks.“
Tema sõnul annab rahvahääletuse tulemus ainest analüüsiks, millest lähtudes tuleb Euroopa Liidul edaspidi senisest enam kuulata liikmesriikide soove ja muresid.
„Nii Euroopa Liit kui Ühendkuningriik peavad edasi minema ja referendumi tulemusel ei tohi lasta ühiskonda lõhestada,“ ütles Palling. Ta lisas, et briti rannik asub endiselt vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Euroopa Liidust ja britid pole ka edaspidi isoleeritud.
Jäärats: see on valus löök
Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats ütles samuti, et ta on pettunud brittide otsuses EL-ist lahkuda.
"See on väga valus löök. Edasi peaks ära ootama Briti valitsuse hinnangud. Spekulatsioone on väga palju, tuleb ära oodata avaldused. Kas avaldus EL-ist lahkuda tuleb kohe, kas britid jätkavad sama valitsusega, milliseid suhteid edaspidi soovitakse - need on kõik otsused, mis tuleb langetada," ütles ta ERR-i raadiouudistele.
Jäärats märkis, et referendumil otsest õiguslikku tähendust ei ole. "Selge on see, et alles aasta tagasi valis Ühendkuningriik parlamendi, mis on väga euroopameelne. Juba see on küsimus, kuidas parlament otsutab, ja kui ta otsustab, siis millisel moel ta otsustab. Milline on tulevik, on praegusel hetkel küll raske prognoosida." | EL-i eesistumine võib Eesti jaoks alata varem | https://www.err.ee/562276/el-i-eesistumine-voib-eesti-jaoks-alata-varem | Eesti jätkab Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistustega senise plaani kohaselt ja võimalikud muudatused eesistumise ajakavas sõltuvad Ühendkuningriigi valitsuse ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide soovidest, ütles riigikogu EL-i asjade komisjoni juht Kalle Palling. |
"Me oleme MTÜ Noored Rohelised ja tahame päästa lendoravat väljasuremisest," tutvustavad end projekti eestvedajad Hooandja lehel.
Projekt on osa suuremast lendorava päästekampaaniast. Nimelt ennustavad teadlased, et aastaks 2020 on lendorav Eesti metsadest jäädavalt kadunud.
Kampaania käiviati jaanuaris 2016. Korraldati ka petitsioon lendorava ja metsade kaitseks, mis kogus vajaliku arvu allkirju ning jõudis riigikokku ja hetkel ootab menetlemist.
Hooandja toetust vajavad Noored Rohelised video filmimisega seotud kulude katmiseks. | Henry Laks ja Marten Kuningas osalevad lendoravate päästekampaanias | https://menu.err.ee/291324/henry-laks-ja-marten-kuningas-osalevad-lendoravate-paastekampaanias | Tuntud muusik Henry Laks kirjutas lendoravate päästekampaaniaks loo, mida esitab koos Marten Kuningaga. Sõnumi laialdasemaks levitamiseks on plaanis aga teha loole ka muusikavideo. |
Kolmekordne NBA meister ja neljakordne MVP James viis Cleveland Cavaliersi tänavu tšempioniks, kui finaalis alistati mängudega 4:3 mullune parim meeskond Golden State Warriors. Jamesi auhinnakapis on ka 2008. ja 2012. aasta olümpiakullad.
Lisaks Jamesile jäävad ameeriklastest olümpialt eemale Stephen Curry, Russell Westbrook, James Harden, Chris Paul, Anthony Davis, Blake Griffin, John Wall, LaMarcus Aldridge ja Kawhi Leonard. | LeBron James olümpiamängudele ei lähe | https://sport.err.ee/87851/lebron-james-olumpiamangudele-ei-lahe | USA korvpallikoondis peab Rio de Janeiro olümpiamängudel läbi ajama LeBron Jamesita, kes otsustas väsimusele viidates Brasiiliasse mitte sõita. |
Esialgsetel andmetel kaotas Ahtmest Pannjärve suunas liikunud sõiduauto Audi sirgel teelõigul juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu puid.
Kokkupõrke tagajärjel paiskus Audi roolis olnud 28-aastane mees sõidukist välja ja hukkus saadud vigastustesse kohapeal. Esialgsetel andmetel ei kasutanud Audi roolis olnud 28-aastane mees nõuetekohaselt turvavarustust ja ületas lubatud sõidukiirust.
„Tunneme kaasa hukkunud sõidukijuhi lähedastele. Kuigi liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on veel selgitamisel, on meil alust arvata, et õnnetuse põhjuseks võis olla valesti valitud sõidukiirus,“ sõnas Ida prefektuuri operatiivjuht Tarvo Kruup.
Operatiivjuht tuletab meelde, et sõidukiirus peab jääma lubatu piiresse ent arvestada tuleb ka sõiduoskustega ja teeoludega. „Kinnitatud turvavööga suureneb oluliselt võimalus õnnetuse korral raskemaid vigastusi vältida. Seetõttu on turvavöö kinnitamine väga oluline sõltumata sellest, kui pikk või lühike sõit ees on,“ rõhutas Kruup.
Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud selguvad alustatud kriminaalmenetluse käigus.
Ööpäeva kokkuvõttes märkis politsei ära veel neli õnnetust. Eile kella 10.59 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Peetri alevikus Peetri teel, kus alkoholijoobe tunnustega 49-aastane Aleksei sõitis ristmikul otse kraavi. Juht toimetati PERH-i.
Ligi tund hiljem kella 11.51 paiku toimus liiklusõnnetus Põltsamaa vallas Mällikvere külas, kui 80-aastane mees sooritas vasakpööret parklasse ja põrkas kokku vastassuunas otse liikunud sõiduautoga. Auto, millele otsa sõideti, paiskus vastu teepiiret ja seejärel juba vastu parklas seisnud Opelit, milles viibinud kaasreisijast 65-aastane naine toimetati Paide haiglasse kontrolli.
Kella 17.34 ajal toimus liiklusõnnetus Valga maakonnas Helme vallas Valga-Uulu maantee 23-ndal kilomeetril, kus 76-aastane mees sõitis oma Audiga tagant otsa 30-aastase naise juhitud vasakpööret sooritanud sõiduautole Škoda. Škodas kaasreisijana viibinud 73-aastane mees toimetati Valga haiglasse kontrolli.
Kella 17.55 ajal toimus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Haaslava vallas Tõrvandi-Roiu-Uniküla maantee kolmandal kilomeetril, kus 57-aastane mees aeglustas sõiduautoga Audi vasakpöörde sooritamiseks. Audile sõitis tagant otsa mootorratas, mida juhtis 19-aastane mees. Mootorrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli.
Kella 20.17 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Rannu vallas Elva -Rannu tee 14-ndal kilomeetril, kus 76-aastane mees ei märganud päikese tõttu vasakkurvi ja sõitis sõiduautoga Volkswagen Transporter otse teelt välja vastu liiklusmärki. Liiklusõnnetuses sai vigastada sõidukis kaasreisijana taga keskel istunud turvavööga kinnitamata 10-aastane tüdruk, kes toimetati kontrolliks Tartu Ülikooli Kliinikumi. | Ida-Virumaal hukkus teelt välja sõitnud juht | https://www.err.ee/562274/ida-virumaal-hukkus-teelt-valja-soitnud-juht | Täna kella 2.20 paiku öösel sõitis 28-aastane mees Ida-Virumaal Illuka vallas Vasaveres sõiduautoga Audi 80 teelt välja ja hukkus saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal. |
Valitsusjuhi sõnul tuleb alustada läbirääkimisi Euroopa Liidust lahkumiseks. Peaminister sõnas, et on selgesõnaliselt toetanud riigi jäämist Euroopa Liitu, kuid valijate tahe oli teistsugune. Seda arvesse võttes vajab Ühendkuningriik Cameroni sõnul uut juhtkonda.
Cameron teatas, et on valmis lähiajal valitsust juhtima, kuid oktoobri alguses toimuvaks parteikongressiks peaks uus peaminister selge olema. Läbirääkimisi peab juhtima juba uus peaminister.
Ta sõnas, et uus peaminister peab otsustama ka seda, millal Euroopa Liidust lahkumiseks vajalik 50. artikkel käiku lasta. Tema seda ise ei tee.
Cameron rõhutas, et referendumi näol ei olnud tegu ei tema ega mõne teise parteipoliitiku karjääriküsimusega.
Cameron lubas, et teeb kõik endast oleneva, et praegusel hetkel stabiilsust tagada. Cameron lubas, et ta kinnitab turgudele ja investoritele, et majanduse alussambad on tugevad. Välismaal elavatele brittidele ja Suurbritannias elavatele EL-i kodanikele kinnitas ta, et mingeid koheseid muudatusi ei järgne.
Samuti lubas ta tagada, et Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa valitsused kaasatakse Euroopa Liiduga peetavatesse läbirääkimistesse.
Eile Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusel toetas Euroopa Liitu jäämist ligi 48 protsenti britte ja liidust lahkumist ligi 52 protsenti. Valimisaktiivsus ületas 70 protsenti. | Cameron kavatseb oktoobriks tagasi astuda | https://www.err.ee/562278/cameron-kavatseb-oktoobriks-tagasi-astuda | Ühendkuningriigi peaminister David Cameron teatas, et Briti rahvas on oma tahet väljendanud ning seda tuleb austada. Samuti kinnitas ta, et astub valitsusjuhi kohalt tagasi. |
Di Maria sai vigastada alagrupifaasi teises mängus, kui Panama purustati tulemusega 5:0. Pärast seda pole mees järgmises kolmes mängus kaasa lüüa suutnud, vahendas Soccernet.ee.
PSG ääremängija oli küll taastumas ja valmis finaalmängus Tšiili vastu väljakule tulema, kuid nüüd on ta saanud uue vigastuse ja mängimine finaalis on suure kahtluse all.
Lisaks sellele, et Di Maria osalemine on kahtluse all, jääb finaalist kindlasti eemale Ezequiel Lavezzi, lisaks on vigastusprobleemidega kimpus Nicolas Gaitan ja Marcos Rojo. | Di Maria jääb ilmselt Copa America finaalist eemale | https://sport.err.ee/87854/di-maria-jaab-ilmselt-copa-america-finaalist-eemale | Paris Saint-Germaini ja Argentina jalgpallikoondise staari Angel Di Maria osalemine Copa America finaalis on suure kahtluse all. |
Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas reede hommikul referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumisest.
Järgmised sammud pärast referendumit:
PÄÄSTA TURUD
Kuna ohus on maailmamajanduse stabiilsus, teeb Euroopa Keskpank eeldavatasti reede hommikul avalduse turgude rahustamiseks
EL-I JUHTIDE REAKTSIOON
EL-i kõrged ametnikud kohtuvad reedel kell 10.30 (Eesti aja järgi 11.30) Brüsselis.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Euroopa Parlamendi esimees Martin Schulz ning EL-i eesistujamaa Hollandi peaminister Mark Rutte teevad kella 12.00 (13.00 Eesti aja järgi) paiku avalduse ja annavad pressikonverentsi.
EL-I MINISTRID ARUTAVAD BREXITIT
EL-i 28 liikmesriigi Euroopa asjade ministrid kogunevad Luksemburgi, et panna paika põhimõtted Suurbritannia lahkumise kõnelusteks EL-i tippkohtumisel 28.- 29. juunini. Kõnelused algavad kell 14.30 (15.30 Eesti aja järgi).
SAKSAMAA
EL-i kuue asutajariigi - Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Hollandi ja Luksemburgi - välisministrid kohtuvad EL-i allikate andmetel laupäeval Berliinis.
Prantsuse president François Hollande kohtub järgmisel nädalal, arvatavasti juba esmaspäeval, Saksa kantsleri Angela Merkeliga.
BRÜSSEL TEGUTSEB
Euroopa Komisjoni volinikud, kelle on nimetanud liikmesriigid, asuvad esmaspäeval Brüsselis erakorralisel kohtumisel arutama Suurbritannia lahkumise pika protsessi samme.
Ka Euroopa Parlament on kutsunud kokku erakorralise istungi esmaspäeval Brüsselis.
BREXITI TIPPKOHTUMINE
EL-i liidrid, kelle hulka kuulub veel endiselt ka Briti peaminister David Cameron, arutavad 28.- 29. juuni tippkohtumisel Suurbritannia lahkumisotsust.
Cameron võib käivitada EL-i Lissaboni leppe 50. artikli, andes ametlikult EL-i liidritele teada Ühendkuningriigi lahkumise soovist.
MÄNGU ASTUB SLOVAKKIA
1. juulil saab Slovakkia EL-i eesistujaks ja peab hakkama juhtima läbirääkimisi Suurbritannia lahkumise üle.
Britid pidanuks saama eesistujaks 2017. aasta lõpus, aga nüüd jääb see ära.
RASKE SUVI
EL-i ametnikud lükkavad edasi suvepuhkuse, et alustada Brexiti täideviimise piinarikast juriidilist ja bürokraatlikku tööd. Suurbritannia ametliku lahkumiseni võib kuluda kaks aastat, kuid Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on hoiatanud, et kogu protsess kõigi kaubandus- ja immigrantsioonilepete läbirääkimistega võib võtta kuni seitse aastat. | Järgmised sammud pärast Suurbritannia referendumit | https://www.err.ee/562284/jargmised-sammud-parast-suurbritannia-referendumit | Pärast Suurbritannia Euroopa Liidust lahkulöömise pooldajate võitu neljapäevasel referendumil saavad hääletusele järgnevad päevad ühenduse tuleviku seisukohalt otsustavaks. |
See tulemus on hääletus eliitide ja majandusliku, sotsiaalse ja demograafilise muutuse vastu, ent sellega ei kaasne hääletamist millegi poolt. Kas me lahkume kiiresti või aeglaselt?
Kas me jääme või ei jää ühisturu liikmeks? Mis saab kõigist ülejäänud detailidest? Näiteks: mis juhtub kontinendil elavate brittidega, nagu minu vend ja tema pere Poolas? Mis staatus jääb kõigile siin elavatele EL-i kodanikele, sealhulgas kõigile eestlastele, lätlastele ja leedulastele?
Need küsimused on mõeldud poliitikutele, ent raske on näha valitsust, mis suudaks neile vastuseid pakkuda. Enamik Briti poliitikuid kõigist parteidest tahtsid jääda EL-i. Neil, kes soovisid lahkuda, on väga erinevad nägemused.
Mõned, nagu parlamendisaadik Daniel Hannan, on idealistlikud vabakaubanduse pooldajad, peaaegu libertaarid. Teisalt ei poolda enamik valijaid tema nägemust dereguleeritud madalate maksudega riigist - hiiglaslikust Singapurist. Nad tahavad protektsionismi: lõppu majanduslikule nihestatusele, milles nad süüdistavad anonüümseid globaliseeruvaid eliite, mida kehastavad tabloidiajakirjanduse karikatuurid paksude kassidena kujutatud eurokraatidest Brüsselis "diktaate" jagamas.
Kes suudab ületada lõhe reaalsusega? On võimalik kujutada ette Briti valitsust läbi rääkimas sõbraliku lahutuse üle, millega me seame EL-iga sisse suhted, nagu Norral või Šveitsil. See oleks aeglane ja raske ning suur aja ja raha raiskamine. See võib toimida, aga see ei tee valijaid õnnelikuks. Nad tunnevad, et sõlmitakse salajasi kokkuleppeid, mis ei too neile neid tulemusi, mille poolt nad enda arvates hääletasid.
Kogu selle segadusega silmitsi seistes asuvad kõik pooled instinktiivselt viivitama. Euroopa riikide huvides ei ole alustada läbirääkimisi oma kaarte avades. Nad peaksid ootama kuni Suurbritannia otsustab, mida ta tahab. Suurbritannia ei tea ja ei hakka teadma veel mõnda aega. Referendumi tekitatud poliitilise (ja ma kardan, et ka põhiseadusliku kriisi) lahti harutamisele kulub kuid.
Ilmselt näeme me muutust Konservatiivse Partei juhtkonnas. Seejärel ilmselt üldvalimisi, milles käigus valitakse enamik parlamendisaadikuid ilmselt "kahju minimeerimise" platvormiga ning mis võib kaasa tuua konservatiivide parlamendienamuse kaotuse.
Me võime saada vähemusvalitsuse, mida juhib Tööpartei ja toetavad Šoti rahvuslased. See ei taha läbi rääkida Suurbritannia lahkumise üle Euroopa Liidust. Ehk on siis valmis ümber mõtlema ka suurenevast tööpuudusest, segadusest aktsiaturgudel ning välisinvesteeringute kokkukuivamisest raputatud valijad.
Kõik see on väga huvitav Briti poliitikaga tegelevatele inimestele. Kõik võib lõpuks korda saada. Vahepeal on mujal tekitatud tohutut kahju. Idee, et Euroopa on klubi, mille liikmed teevad vabatahtlikult koostööd, järgivad reegleid ja üritavad panna tulemused toimima kõigi jaoks, on saanud ränga hoobi. Briti euroskeptikute vaade, et poliitikute patriotismi on võimalik mõõta sellega, kuidas nad Euroopale vastu hakkavad, on saanud tuge. Teised populistlikud poliitikud - Prantsusmaal, Hollandis, Itaalias ja mujal - kavatsevad samuti seda tooni ümiseda.
Samal ajal hiilivad tagaplaanil meie vaenlased. See hääletus ei aita kuidagi kaasa Vladimir Putini heidutamisele, terrorismi tõkestamisele, majanduskasvu hoogustamisele või ühegi teise meid vaevava probleemi lahendamisele.
Parimal juhul on see raiskamine, halvimal juhul katastroof. Britina, kes on veetnud kogu täiskasvanuna elatud elu Euroopa integratsiooni edendada püüdes, saan oma välismaa sõpradele öelda vaid seda, et mul on kohutavalt kahju. | Edward Lucas: lõpp masendavale kampaaniale - mul on väga kahju | https://www.err.ee/562285/edward-lucas-lopp-masendavale-kampaaniale-mul-on-vaga-kahju | Suurbritannia napp otsus lahkuda Euroopa Liidust teeb lõpu masendavale ja lõhestavale referendumi kampaaniale. Samas tekitab see rohkem küsimusi kui vastuseid nii Suurbritannia kui ka tema sõprade ja liitlaste jaoks Balti riikides. |
"Arvan, et see on normaalse Euroopa jätkamine. Brittide hästi kõva seos kontinentaalse Euroopaga on umbes 50 aastat vana ja Inglismaa eraldiolemine on 1000 aastat vana. Nii et see on Briti ajaloo huvitav eskperimentaalne episood, aga ei midagi enamat," ütles Gräzin ERR-i raadiouudistele.
"On vaja selgeks teha, et Euroopa Liidul on edasikestmise võimalused siis, kui ta taastab oma alusväärtuse. Tähtsaim on õigus moodustada oma rahvusriik. Teisel kohal on majandusvabadus ja kolmandal kohal on judeokristlik traditsioon," lisas ta.
Eile Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusel toetas Euroopa Liitu jäämist ligi 48 protsenti britte ja liidust lahkumist ligi 52 protsenti. Valimisaktiivsus ületas 70 protsenti. | Gräzin: see on äratuskell EL-i institutsioonidele | https://www.err.ee/562277/grazin-see-on-aratuskell-el-i-institutsioonidele | Euroskeptik Igor Gräzin aga ütles, et referendumi tulemus võiks olla Euroopa Liidu institutsioonide jaoks äratuskell ja ainus mis Liitu päästab, on tagasipöördumine oma esialgsete väärtuste juurde, nendeks on tema sõnul inimõigused, majandusvabadus ja kristlikud väärtused. |
Ääremängija kuulus seni Louisiana State'i ülikooli rivistusse, kus viskas keskmiselt 19,2 punkti, võttis 11,8 lauapalli ja andis 4,8 resultatiivset söötu mängus. Simmonsist sai Andrew Boguti järel teine austraallane, kes NBA draftis esimesena valitud. Simmonsile järgnesid draftis ameeriklased Brandon Ingram (Los Angeles Lakers) ja Jaylen Brown (Boston Celtics).
Avaringis valiti ka üheksa eurooplast, neist kõige enne Phoenix Sunsi poolt neljanda numbri all Tel Avivi Maccabis mänginud 18-aastane horvaat Dragan Bender, kes Iisraelis viskas keskmiselt viis punkti mängus.
Orlando Magic valis drafti 11. numbrina, ühtlasi teise eurooplasena, Arvydas Sabonise poja Domantase ning kauples leedulase kohe edasi Oklahoma City Thunderisse. 20-aastane ja 211 cm pikkune Sabonis viskas mullu Gonzago ülikooli eest keskmiselt 17 punkti ning võttis 12 lauapalli mängus.
Kokku valiti drafti avaringis rekordiliselt 14 mängijat väljastpoolt USA-d. Senine rekord - 12 mängijat - pärines 2013. aastast. | NBA drafti esinumbriks oli austraallane, avaringis valiti üheksa eurooplast | https://sport.err.ee/87852/nba-drafti-esinumbriks-oli-austraallane-avaringis-valiti-uheksa-eurooplast | Korvpalliliiga NBA tänavuses draftis New Yorgis valis Philadelphia 76ers esimesena 19-aastase austraallase Ben Simmonsi. |
Lahkumist pooldas 51,9 protsenti hääletanutest, Euroopa Liitu jäämist aga 48,1 protsenti, selgub lõplikest andmetest, kui loetud olid hääled kõigis 382 ringkonnas.
Lõpliku tulemuse järgi hääletas lahkumise poolt 17,4 miljonit inimest ning ühenduse liikmeks jäämist toetas 16,1 miljonit inimest.
Hääletamas käis 33,6 miljonit inimest ehk 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.
Ehkki Ühendkuningriik tervikuna ning ka selle osad Inglismaa ja Wales toetasid Euroopa Liidust lahkumist, hääletasid Šotimaa ja Põhja-Iirimaa valijad ühendusse jäämise poolt.
Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon ütles reedel tulemusi kommenteerides, et Šotimaa näeb enda tulevikku osana Euroopa Liidust. Iirimaa ja Põhja-Iiri partei Sinn Féin on kutsunud Suurbritanniat üles korraldama referendumit Iirimaa ühtsuse üle.
Suurbritannias lõppes Eesti aja järgi keskööl vastu reedet hääletamine referendumil Ühendkuningriigi liikmesuse üle Euroopa Liidus. Referendumile oli registreeritud 46,5 miljonit valijat. Referendumil küsiti: "Kas Ühendkuningriik peab jääma Euroopa Liidu liikmeks või lahkuma Euroopa Liidust?" | Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas otsuse EL-ist lahkuda | https://www.err.ee/562273/uhendkuningriigi-valimiskomisjon-kinnitas-otsuse-el-ist-lahkuda | Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas reede hommikul referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumisest. |
Ukraina kaotas Prantsusmaal toimuval turniiril C-alagrupis kõik kolm kohtumist, ega löönud ühtegi väravat. 67-aastane Fomenko juhendas ukrainlasi alates 2012. aastast.
Avavoorus jäi Ukraina 0:2 alla Saksamaale ning seejärel sama tulemusega Põhja-Iirimaale ja 0:1 Poolale. Ühtlasi oli Ukraina kogu turniiril ainsaks meeskonnaks, kes ei suutnud punkti- ja väravatearvet avada. | Ukraina koondise peatreener astus ametist tagasi | https://sport.err.ee/87848/ukraina-koondise-peatreener-astus-ametist-tagasi | Ukraina jalgpallikoondise peatreener Mihhail Fomenko astus meeskonna kehvade tulemuste tõttu EM-finaalturniiril ametist tagasi. |
Teatavasti otsustasid britid eilsel referendumil Euroopa Liidust lahkuda. Vitsur ütles ERR.ee-le, et see oli ootamatu.
"See on paras šokk, sest eeldati ju, et britid jäävad liitu alles. Ma ise olin ka selles kindel. Tundus, et need, kes tahavad stabiilsust, jäävad peale. Aga läks teisiti," ütles ta.
"On selge, et pärast seda on suurem turbulents mõned nädalad, aga siis stabiliseerub olukord, kuid seda tinglikult. Turbulents jääb, sest ebastabiilsus jääb väga kauaks püsima, sest keegi ei tea, kuidas see asi hakkab toimuma, kas see tõepoolest toimub, kuidas teised reageerivad," kommenteeris ta olukorda.
Ebastabiilsus jääb majanduseksperdi sõnul valitsema väga pikaks ajaks. "Ütleks, et 2+2. Kaks aastat on juba ette nähtud "lahutusläbirääkimisteks", aga kuidas asi päriselt kujuneb, kas kahe aastaga suudetakse läbi rääkida? Kuidas uued suhted hakkavad toimuma, sõltuvad sellest, millised olid lahutustingimused."
EL-i kõige suurem hoob "lahutusläbirääkimistel" on Vitsuri sõnul juurdepääs Euroopa turule.
Briti nael langes juba dollari suhtes 31 aasta madalaimale tasemele. | Vitsur: esimene turbulents möödub nädalatega, ebastabiilsus turgudel jääb valitsema väga pikaks ajaks | https://www.err.ee/562275/vitsur-esimene-turbulents-moodub-nadalatega-ebastabiilsus-turgudel-jaab-valitsema-vaga-pikaks-ajaks | Majandusekspert Heido Vitsur usub, et suurem turbulents aktsiaturgudel möödub mõne nädala jooksul, kuid ebastabiilsus jääb aastateks püsima. |
USA, kus praegu toimub Copa America, on MM-i võõrustanud 1994. aastal, kui maailmameistriks krooniti Brasiilia. Ameeriklased soovisid juba 2022. aasta MM-i korraldusõigust, kuid kaotasid hääletusel Katarile. 2018. aasta MM-finaalturniir leiab aset Venemaal.
Lisaks USA-le tahab 2026. aasta MM-i korraldada Kanada, Mehhiko ja Kolumbia. | USA soovib korraldada jalgpalli MM-i | https://sport.err.ee/87847/usa-soovib-korraldada-jalgpalli-mm-i | USA soovib korraldada 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiri. |
Inglismaa koondise kapten Wayne Rooney jäi olukorda kommenteerides napisõnaliseks. "Mind see ei huvita," lausus ta. "Me rõõmustame enda edasipääsu üle, teised on meie jaoks konkurendid. Seega pole oluline, kas nad said play-offi või mitte."
Kui Inglismaa alistab kaheksandikfinaalis Islandi ning Iirimaa on üle Prantsusmaast, siis kohtuvad ühes veerandfinaalis omavahel just Inglismaa ja Iirimaa. | Rooney brittide edust EM-il: mind see ei huvita! | https://sport.err.ee/87855/rooney-brittide-edust-em-il-mind-see-ei-huvita | Prantsusmaal toimuval jalgpalli EM-finaalturniiril jõudsid alagrupist edasi kõik Briti saarte meeskonnad Inglismaa, Wales, Põhja-Iirimaa ja Iirimaa. |
Jonny Evansi 21. minuti omavärav viis kodumeeskonna juhtima, 41. minutil suurendas nende edu Diogo Jota ja lõppskoori vormistas Roberto Firmino 86. minutil. Liverpool ei ole nüüd koduväljakul kaotanud klubi rekordit tähistavas 64 järjestikuses liigamängus.
Dominic Calvert-Lewin jätkab heas hoos, kui lõi Evertoni 3:2 võidumängus Fulhami üle kaks väravat, West Ham United alistas Sebastien Halleri väravast 1:0 Sheffield Unitedi.
Leeds United oli mängus Arsenali vastu paremaks meeskonnaks, kuid ei suutnud Londoni klubi väravavõrku leida ja matš lõppes väravateta viigiga. Arsenal mängis pea kogu teise poolaja kümnekesi, kui 51. minutil saadeti punase kaardi tõttu väljakult ära vastasmängijat peaga löönud Nicolas Pepe.
Nii Tottenham kui Liverpool on tabeli tipus nüüd kogunud 20 punkti, Chelseal on kolmandana 18 ja Leicesteril sama palju punkte. Punase laternana jätkab Sheffield, kellel on väravate vahe 4:15 juures tabelis vaid üks punkt. | Liverpool alistas veenvalt Leicesteri ja nihutas klubi rekordit | https://sport.err.ee/1162051/liverpool-alistas-veenvalt-leicesteri-ja-nihutas-klubi-rekordit | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas alistas tiitlikaitsja Liverpool pühapäeval tippude heitluses 3:0 Leicester City ja tõusis tabeli tipus Tottenhamiga samale pulgale. |
Avaseti viiendas geimis austerlasel murda lubanud maailma neljas reket viis teise seti otsustavasse lõppmängu, kus võitis 0:2 kaotusseisust kõik järgnevad seitse punkti. Otsustavas setis murdis venelane omakorda viiendas geimis ja võitis kogu kohtumise kahe tunni ja 44 minuti järel.
Medvedevist sai Nikolai Davõdenko järel teine venelane, kes ATP finaalturniiril võidutsenud. Londonis alistas Medvedev kõik kolm maailma edetabeli esikolmikusse kuuluvat mängijat (Novak Djokovici, Rafael Nadali ja finaalis Thiemi), enne teda on ühel turniiril sama saavutusega hakkama saanud vaid kaks tennisisti (David Nalbandian Madridis ja Djokovic Montrealis, mõlemad 2007. aastal).
Mullusel finaalturniiril kõik kolm alagrupimängu kaotanud venelane võitis seekord kõik viis matši. "Milline mäng! See oli üks mu karjääri parimaid võite, kolm setti suurepärase mängija vastu," sõnas Medvedev pärast triumfi.
"Loomulikult olen pettunud, kuid samal ajal uhke kõigi oma selle nädala saavutuste üle. Daniil võitis teenitult, see oli suurepärane mäng," sõnas austerlane. | Kõik maailma esikolmiku mängijad alistanud Medvedev võitis finaalturniiri | https://sport.err.ee/1162050/koik-maailma-esikolmiku-mangijad-alistanud-medvedev-voitis-finaalturniiri | Meeste tennise aastalõputurniiri võitis esmakordselt venelane Daniil Medvedev, kes alistas finaalis 4:6, 7:6 (2), 6:4 maailma kolmanda reketi Dominic Thiemi. |
Laupäeval Ahvenamaal karile sõitnud Viking Line'i reisilaev Viking Grace pukseeriti ööl vastu pühapäeva Ahvenamaa Maarianhamina sadamasse, teatas Lääne-Soome rannikuvalve Twitteris.
Alus sildus sadamakai juures enne kella nelja hommikul. Reisijate evakueerimine laevalt toimub pühapäeva hommikul.
Laev sõitis 331 reisija ja 98 meeskonnaliikmega karile laupäeval Ahvenamaa pealinna Maarianhamina lähedal. Lekkeid laevas ei olnud ning inimeludele olukord ohtu ei kujutanud.
Viking Line'i infojuht Christa Grönlund ütles laupäeva pärastlõunal, et ilmselt põhjustas õnnetuse tugev tuul.
Soome transpordiohutusamet on alustanud laeva karilejooksu uurimist.
Viking Grace oli enne karilesõitu teel Stockholmist Ahvenamaa kaudu Turu linna.
Pärastlõunal Maarianhaminast teele asunud laev siirdub ilmselt teisipäeval Naantali remondidokki.
Enne lahkumist lasti ahvenamaalastest reisijad maale. Rootslastest reisijad toimetati Stockholmi Viking Amorellaga. Kohal viibisid ka Soome Punase Risti esindajad, kes pakkusid reisijaile vajadusel toitu, jooki ja psühholoogilist abi.
Enne teeleasumist kontrollisid sukeldajad kahel korral aluse võimalikke vigastusi. Lekkeid ei leitud. Testiti ka mootorite korrasolekut.
Loa aluse naasmiseks Turusse andsid nii ametiisikud kui ka Lloyd'si registri esindajad.
Grace sõitis karile laupäeva pärastlõunal Maarianhamina juures. Selle pardal oli 331 reisijat ja 98 meeskonnaliiget.
Karilesõitmise põhjuseks oli ilmselt tugev tuul, öeldi Viking Line'ist juba laupäeval. Ettevõtte pressiesindaja Johanna Boijer-Svahnström oli pühapäeval samal seisukohal.
"Ma loomulikult ei oska veel täpselt öelda, kuid eile puhus kõvasti. Olen kuulnud isegi iilidest enam kui 30 meetrit sekundis, kuid lõplikult selgub põhjus hiljem."
Viking Line'i jaoks on tegemist juba teise sarnase õnnetusega sel sügisel. 20. septembril sõitis samuti Ahvenamaa saarestikus madalikule Viking Amorella, mis lähetati Naantalisse remonti.
Boijer-Svahnströmi sõnu ei saa neid avariisid omavahel võrrelda.
"Need on täiesti erinevad juhtumid. Ütlesin just mõnele Rootsi ajakirjanikule, et kui naine sõidab Fiestaga ja mees Mersuga, ning üks teeb avarii septembris ja teine detsembris, siis ei saa neid võrrelda. Erinevad laevad, erinevad kaptenid ja kumbki neist on täiesti omaette juhtum."
Õnnetuste uurimise keskuse juhataja Veli-Pekka Nurmi sõnul selgub järgmisel nädalal, kas juhtunu osas avatakse juurdlus.
Enne otsuse langetamist kogub keskus muu hulgas andmeid ilmaolude, aluse juhtimise ja selle kohta, kas miski viitab tehnilisele veale.
"Selleks kulub üldiselt mõni päev. Ilmselt nädala esimesel poolel, võib-olla kolmapäevaks on otsus tehtud," lausus Nurmi.
Kuigi tegemist on juba teise õnnetusega merel lühikese aja jooksul, ei usu Nurmi, et laevareisimine on muutunud ebaturvaliseks.
"See teeb mõistagi paneb reisijaid muretsema ja hirmutab, kuid miski ei viita sellele, et meresõit oleks ohtlikumaks muutunud." | Karil käinud Viking Grace saabus omal jõul Turu linna | https://www.err.ee/1161928/karil-kainud-viking-grace-saabus-omal-joul-turu-linna | Soome ettevõtte Viking Line karil käinud reisiparvlaev Viking Grace saabus pühapäeva õhtul omal jõul Turu linna, pardal umbes 260 reisijat ja pea kogu meeskond. |
Algviisikusse kuulunud Kotsari arvele kogunes 22 minutiga 14 punkti (kahesed 5/7, vabavisked 4/4), mängu parimana seitse lauapalli, kolm resultatiivset söötu ja kaks vaheltlõiget. Samuti tegi ta ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea, vahendab Korvpall24.ee.
Kaks meeskonda kohtusid omavahel ka hooajaeelse kontrollturniiri Alles Paletti Cup finaalis, kui Hamburg võitis Würzburgi 100:63. Hamburg on korvpalli Bundesliga hooaega alustanud kahe võiduga, Würzburgi jaoks oli see teiseks kaotuseks ühe võidu kõrval. | Kotsar tegi Hamburgi suures võidumängus hea partii | https://sport.err.ee/1162039/kotsar-tegi-hamburgi-suures-voidumangus-hea-partii | Eesti korvpallikoondislase Maik-Kalev Kotsari koduklubi Hamburgi Towers teenis Saksamaa kõrgliigas hooaja teise võidu, kui võõrsil alistati Würzburgi s.Oliver kindlalt 90:61. |
Sociedad kohtus pühapäeval võõrsil selleks hooajaks 15-aastase vahe järel taas kõrgliigasse tõusnud Cadiziga ning sai raske mängu järel 1:0 võidu. Kohtumise ainsa värava lõi Rootsi ründaja Alexander Isak 66. minutil.
Päeva esimeses matšis leppisid Eibar ja Getafe väravateta viiki, laupäeval alistas Madridi Atletico tippude heitluses 1:0 Barcelona ja Madridi Real ei suutnud Villarreali vastu enamat 1:1 viigist.
Baskimaa klubi on Hispaania kõrgliigas saanud kuus järjestikust võitu, kogunud kümne mänguga 23 punkti ja püsib esikohal. Kaks mängu vähem pidanud Atleticol on 20 punkti.
Real Sociedadi viimaste aastate parim tulemus on hooajal 2012/13 saavutatud neljas koht, kümme aastat varem teeniti Madridi Reali järel üllatuslikult teine koht. | Kuuenda järjestikuse võidu saanud üllatusmeeskond jätkab La Liga liidrina | https://sport.err.ee/1162034/kuuenda-jarjestikuse-voidu-saanud-ullatusmeeskond-jatkab-la-liga-liidrina | Hispaania jalgpalli kõrgliigas jätkab suurepärases hoos Real Sociedad, kes teenis pühapäeval kuuenda järjestikuse võidu ja jätkab tabeliliidrina. |
Tänavused varasemad vastasseisud peeti kahel puhul karikasarjas ning korra ka meistrivõistluste arvestusse läinud Balti liiga mängus. Pikemalt tagasi vaadates oli Servitil mulkide vastu juba 11-mänguline võiduseeria. Viimati maitses Viljandi võidurõõmu 2018. aasta veebruari viimasel päeval, mil kodusaalis oldi paremad 24:23.
Pühapäeval alustas Serviti kohe võimsalt ja sai kolme minutiga 3:0 edu. Volodimir Maslak skooris küll kahel korral võõrustajate heaks, ent Andris Celminš tegi seitsmendal minutil seisuks 6:2 ning peatreener Marko Koks võttis esimest korda mõtlemisaja. Põgusalt see aitas ja 12. minutil oli vahe endiselt neli väravat, 8:4.
Viljandi oli aga rünnakul suurtes raskustes põlvalaste agressiivse kaitsega ja lisaks tegi suurepärast tõrjetööd Eston Varuski vigastuspausi ajal heasse vormi tõusnud Christofer Viilop. Mulgid jäid kümneks minutiks väravata, Servitil hakkas hästi tabama Tõnis Kase ja viimase viskest tuli 20. minutil 12:4.
Mihkel Lõpp ja Hendrik Koks suutsid kodumeeskonna poolel seisu veidigi viisakamana hoida, aga vaheajale mindi Serviti juhtimisel 14:7. Teise pooltunni algul põgenes tänavu koduses liigas vaid võite tunnistav tiitlikaitsja lõplikult eest. 35. minutil tabas Mathias Rebane seisuks 17:8.
Vahepeal visati väravaid ainult kiirrünnakutest. Kuigi Rasmus Ots mulkide väravasuul peatas Alfred Timmo üks-üks olukorra kahel korral järjest, siis Anatoli Tšezlov kasvatas vahe kiirrünnaku järel kahekohalise numbrini ning Kase täpse viske järel tuli 46. minutil 23:11.
Viljandi noorusliku meeskonna mängust puudus tavapärane teravus ja emotsioon ning lähemale enam ei saadudki. Serviti võttis kindla 28:16 võidu. Tänavu nii Läti meister Dobele ZRHK Tenaxit kui ka HC Kehra/Horizon Pulp&Paperit ja Tallinnat võitnud Viljandi polnud sel hooajal veel kordagi alla 20 värava visanud.
Võitjate poolel olid täpsemad Kase viie ning Tšezlov ja Ülljo Pihus nelja väravaga. Kaotajatel tabas Koks viis, Mikk Varik neli ja Maslak kolm korda. Serviti jätkab täisedu 14 punktiga tabeliliidrina, Viljandil ja Kehral on kaheksa ning SK Tapa/N.R. Energyl ja Tallinnal neli silma. Raasiku/Mistra on seni punktita, aga nii neil kui ka Tallinnal on kaks kohtumist varuks. | Täiseduga jätkav Serviti võttis Viljandis kindla võidu | https://sport.err.ee/1162028/taiseduga-jatkav-serviti-vottis-viljandis-kindla-voidu | Meeste käsipalli meistriliiga jätkus pühapäeval kohtumisega Viljandis, kus juba neljandat korda sel hooajal läksid vastamisi Viljandi HC ja Põlva Serviti. Nagu kolmel eelnevalgi puhul, sai Serviti võidu ja sel korral ülekaaluka, tulemusega 28:16 (14:7). |
Varasem Eesti rekord ajaga 1.53,32 kuulus samuti tema nimele ja selle ujus Zirk 2. novembril ühel ISL-i matšil. Kolm aastat varem Kopenhaagenis ujutud eelmine tippmark 1.53,58 kuulus samuti Zirgile.
1.52,25 andis eestlasele pühapäevases finaalis seitsmenda koha, võidu võttis tema olümpiavõitjast klubikaaslane Chad le Clos ajaga 1.48,57.
Vähem kui tund aega hiljem nihutas Zirk teistki enda nimel olnud Eesti rekordit, kui sai 200 meetri vabaltujumises kirja 1.43,44. Varasema rekordi 1.43,77 püstitas Zirk aasta tagasi toimunud ISL-i esimese hooaja finaalis.
Laupäeval nihutas Zirk rahvusrekordit 100 meetri liblikujumises, kui ujus enda nimel olnud senise tippmargi 50,76 üle 12 sajandikuga. | Zirk püstitas ISL-i finaalis ühe tunniga kaks Eesti rekordit | https://sport.err.ee/1162020/zirk-pustitas-isl-i-finaalis-uhe-tunniga-kaks-eesti-rekordit | Kregor Zirk püstitas pühapäeval ujumisliiga ISL-i finaalis 200 meetri liblikujumises ajaga 1.52,25 uue Eesti rekordi ja nihutas vähem kui tund aega hiljem ka 200 meetri vabaltujumise rahvusrekordit. |
"Üle 200 inimese võeti kinni avalike ürituste seaduse rikkumise eest Minskis," ütles miilitsavalitsus avalduses.
"Meeleavaldajad eirasid julgeolekumeetmeid ja tõid endaga kaasa lapsi."
Avalduses väideti, et osa seadust rikkunud meeleavaldajatest olid joobeseisundis.
Minskis toimusid pühapäeval meeleavaldused mitmes piirkonnas. Kesklinna suundus sõjatehnika ja julgeolekujõud sulgesid peamised väljakud.
Minskis suleti ajutiselt üle 10 metroojaama ning mobiilne internet töötab katkestustega.
Protestiüritusi korraldati ka teistes Valgevene linnades, kus samuti meeleavaldajaid kinni võeti.
Valgevenes on meelt avaldatud alates 9. augusti presidendivalimistest, mis andsid võidu kauaaegsele riigipeale Aleksandr Lukašenkole. Opositsioon ei ole valimistulemusi tunnistanud, pidades neid võltsituks. | Valgevene meeleavaldustel võeti kinni üle 200 inimese | https://www.err.ee/1162016/valgevene-meeleavaldustel-voeti-kinni-ule-200-inimese | Valgevene pealinnas Minskis võeti pühapäeval meeleavaldustel kinni üle 200 inimese, teatas Minski miilits. |
Avavoorus näitas 21-aastane eestlane suurepärast õhulendu ja haaras 122,5-meetrise hüppe eest teenitud 107,8 punktiga 16. koha. Selja taha jäid näiteks nii 2018/19 hooaega valitsenud Ryoyu Kobayashi kui olümpia- ja MM-hõbe Peter Prevc.
Teises voorus kandus Aigro hüpe 112 meetri kaugusele ja andis talle 92,6 punkti. Kokku teenitud 200,4 silma tõid Aigrole MK-hooaja avavõistlusel 26. koha ehk viis MK-punkti. Noor eestlane teenis MK-sarjast punkte neljandat korda, 2018. aasta novembris oli ta Rukal suurüllatajana 19., mullu veebruaris Sapporos 25. ja Bad Mitterndorfis 26.
Wisla individuaalvõistluse võitis sakslane Markus Eisenbichler 267,6 punktiga (137,5 m + 134 m), teine oli tema kaasmaalane Karl Geiger 258,6 punktiga (133,5 m + 128 m) ja kolmas päeva pikimat õhulendu näidanud austerlane Daniel Huber 255,7 silmaga (138,5 m + 125,5 m).
Laupäevase tiimivõistluse võitis Austria, kes edestas Saksamaad ja Poolat. | Avavoorus ilusa hüppe teinud Aigro alustas MK-hooaega 26. kohaga | https://sport.err.ee/1162014/avavoorus-ilusa-huppe-teinud-aigro-alustas-mk-hooaega-26-kohaga | Suusahüppajate jaoks algas MK-hooaeg sellel nädalavahetusel Poolas Wislas. Kui laupäeval toimus meeskonnavõistlus, sai pühapäeval Malinka 134-meetri mäel võistlustulle asuda ka Artti Aigro. |
Pariisi Saint-Germaini naiskonna ja kogu kohtumise ainsa värava lõi kümnendal minutil Prantsusmaa koondislane Marie-Antoinette Katoto.
See oli viiel viimasel aastal Meistrite liigas triumfeerinud Lyonile koduliigas esimeseks kaotuseks alates 2016. aasta 12. detsembrist, mil jäädi samuti 0:1 alla PSG-le. Kokku ei suutnud vastased Lyoni murda 80 järjestikuses liigamängus.
Prantsusmaa naiste kõrgliigatabelis on PSG-l üheksa vooru järel 25, Lyonil teisena 24 punkti. | PSG murdis Lyoni neli aastat ja 80 mängu kestnud kaotuseta seeria | https://sport.err.ee/1162006/psg-murdis-lyoni-neli-aastat-ja-80-mangu-kestnud-kaotuseta-seeria | Prantsusmaa naiste jalgpalli kõrgliigas lõppes naiste jalgpalli valitseja Lyoni Olympique'i 80 mängu kestnud kaotuseta seeria, kui 0:1 jäädi alla PSG-le. |
Õhtulehe uurimusloost alguse saanud skandaal viis ametist tööautot isiklikes huvides ülemäära kasutanud haridusministri Mailis Repsi ja tõi avalikkuse ette jälle küsimuse, milliseid hüvesid võivad ja ei või kasutada valitsuse liikmed.
Õhk oli emotsioonidest tiine. Ühed tundsid heameelt libastunud ja Õhtulehe ajakirjanikele hämaraid, et mitte öelda ebatõeseid vastuseid andnud haridusministri lahkumise üle, teised nõudsid kuut last kasvatava haridusministri rahule jätmist, kolmandad kõigi ministrite hüvede ülevaatamist.
Ning jälle, nagu taolistel puhkudel ikka, ilmus horisondile mingi uue komisjoni loomise ja täiendava korra kehtestamise mõte.
Peaminister Ratas tegigi riigikontrollile ettepaneku toetada riigikantseleid ametiautode kasutamise täiendava reeglistiku koostamisel.
Riigikontrolör Janar Holm andis seejärel ilmselt Repsi-skandaali ajal ühe mõistlikuma kommentaari. Ta nimelt arvas, et võimalikult suure hulga seaduste, ühe uute, üha mahukamate ja üha detailsemate määruste ja kordade asemel on palju parem lähtuda headest tavadest, mõistlikest kokkulepetest ja tervest mõistusest, et mitte langeda ka ülereguleerimise lõksu.
Täiskasvanud ja vastutustundlikud inimesed, olgu nad siis ministrid või mis tahes muu ameti pidajad, peavad ise tajuma, millised on nende toimimises piirid, mille ületamine on ühiskonna seisukohast vastuolulisi tundeid tekitav, tunnetatav põhjendamatute eeliste loomisena, kirjutas riigikontrolör sotsiaalmeedias, mida ajakirjandus ohtralt jagas.
Tõepoolest, kui inimene võtab vastu ministri või ametniku vastutuse, siis osa sellest vastutusest on ka aru saamine lubatu ja keelatu piiridest, olgu need kirjutatud või kirjutamata reeglid. Täiendava reeglistiku koostamine on ebavajalik asendustegevus, mille puhul pole selge, millist probleemi lahendatakse.
Täpselt nii, nagu pole selge, millist muret loodab murda väliskaubanduse ja IT-minister Raul Siem, kes tahab ära lõpetada vaid ID-kaardi põhised e-valimised. Tulevikus võiks neid tema arvates läbi viia nii, et inimene näitab ennast veebikaamera kaudu kontrollijale ja alles siis saab hääletada.
Irvhambad lõõbivad sotsiaalmeedias, et ehk peaks e-hääletaja andma tulevikus ka vereproovi või sõrmejälje. Raul Siemi eelkäija Kaimar Karu, kelle EKRE mõni aeg tagasi ametist tagasi kutsus, postitas aga põhjaliku professionaalse kommentaari, mille lõpus nentis: näotuvastust e-hääletamisele lisada saaks, ent küsimus on selles, kas ka peaks.
Sama nentis vabariigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask: probleem, mida minister Siem lahendada püüab, pole selge.
Võibolla see siiski on selge, vähemalt EKRE juhtidele, kui meenutada, et eelmistel parlamendivalimistel andis oma hääle elektrooniliselt ligi kolmandik valijatest ja enamus neist hääletas kellegi teise, mitte EKRE poolt. Nii ongi EKRE juhtide huvides, et e-valijate osakaal väheneks ja ainuüksi põhjusel, et kõigis arvtites pole õige kaamera, ei saaks paljud inimesed enam e-hääletamisel osaleda.
Viimati väljendasid EKRE liidrid usaldamatust e-valimiste suhtes novembri alguses, kui toonane siseminister Mart Helme väitis, et Eesti valijate registrist on võimalik kantida e-häälteks kümneid tuhandeid hääli, mis kuuluvad inimestele, kes pole kunagi valimas käinud ja nii Reformierakond võidabki ülekaalukalt valimised. Helme ei esitanud oma väidete tõestuseks ühtegi tõendit, ta ei ole prokuratuuri viinud vastavat kuriteoteadet ja Eesti IT-turvaeksperdid on tema süüdistused ümber lükanud.
Vabariigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask meenutas nüüd, et minister Siemi ettepanek kasutada e-valimistel näotuvastust tähendaks valimisseaduste ja rahvahääletuse seaduse muutmist. On aga – vähemalt praegu – keeruline uskuda, et Keskerakond ja Isamaa hakkaksid toetama ettepanekuid ja seadusemuudatusi, mis tõukuvad EKRE ebamäärasest umbusust e-valimiste vastu.
Niisiis, jättes EKRE juhid kõrvale, pole taas selge, millist probleemi minister Siem lahendada tahab. | Toomas Sildam: asendustegevusest | https://www.err.ee/1162000/toomas-sildam-asendustegevusest | Enne, kui poliitikud hakkavad uusi reegleid kehtestama või seniseid muutma, võiksid nad mõelda, millist probleemi tahavad lahendada, vastasel juhul on tegemist asendustegevusega, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris. |
"Meie plaan on suuta toimetada vaktsiinid vaktsineerimispaikadesse 24 tunni jooksul" pärast seda, kui USA toidu- ja ravimiamet (FDA) on selleks heakskiidu andnud, ütles Moncef Slaoui uudistekanalile CNN.
Ta lisas, et loodab vaktsineerimise algust 11. või 12. detsembril.
FDA vaktsiininõunikud kohtuvad 10. detsembril, et arutada heakskiidu andmist vaktsiinidele, mis Pfizeri ja Moderna sõnul on vähemalt 95 protsenti tõhusad.
Maailmas on koroonaviirusega nakatunud üle 58 miljoni inimese, COVID-19 tagajärjel on surnud ligi 1,4 miljonit.
Slaoui hinnangul jõutakse detsembris üle kogu USA vaktsineerida umbes 20 miljonit inimest ning sealt edasi 30 miljonit inimest kuus.
Ta ütles, et maiks peaks olema vaktsineeritud umbes 70 protsenti elanikkonnast ning sellega loodetavasti saavutatakse karjaimmuunsus ja inimesed võivad naasta igapäevase elu juurde.
Slaoui avaldas samas lootust, et inimeste negatiivne suhtumine koroonavaktsiini ja vaktsineerimisse väheneb ning heakskiit kasvab.
Hiljutises küsitluses ütles neli ameeriklast kümnest, et nad ei taha koroonavaktsiini. Septembris vastas selliselt viis inimest kümnest. | USA loodab alustada koroonavastase vaktsineerimisega detsembri algul | https://www.err.ee/1162004/usa-loodab-alustada-koroonavastase-vaktsineerimisega-detsembri-algul | USA loodab alustada koroonavastase vaktsineerimise programmiga juba detsembri alguses, ütles pühapäeval valitsuse koroonarakkerühma juht Moncef Slaoui. |
Premium liiga üleminekumängudes kohtuvad Premium liigas üheksanda ja esiliigas teise koha saavutanud meeskond. Avamäng leiab aset 3. detsembril kell 18 esiliiga meeskonna koduväljakul, korduskohtumine 6. detsembril kell 13 Premium liiga meeskonna koduväljakul. Mõlemast kohtumisest näitab otsepilti Soccernet.ee.
Esiliiga üleminekumängudes kohtuvad esiliigas kaheksanda ja esiliiga B tasandil kolmanda koha saavutanud meeskond. Avamäng toimub 29. novembril kell 13 esiliiga B meeskonna koduväljakul, korduskohtumine 5. detsembril kell 13 esiliiga meeskonna koduväljakul.
Kui JK Tallinna Kalev mängib Premium liiga üleminekumänge ja langeb esiliigasse, jääb JK Tallinna Kalev U-21 sõltumata oma üleminekumängude tulemusest esiliiga B tasemele. Kui JK Tallinna Kalev jääb Premium liigas kümnendale kohale, mängib esiliiga üleminekumänge JK Tabasalu. | Premium liiga üleminekumängud toimuvad detsembri alguses | https://sport.err.ee/1162003/premium-liiga-uleminekumangud-toimuvad-detsembri-alguses | Koduse jalgpalli Premium liiga üleminekumängudega tehakse algust 3. detsembril, jalgpalli esiliigas on avamäng 29. novembril. |
Nisan Dag: Pärast New Yorgi Columbia filmikooli lõpetamist kolisin Istanbuli. Olen pärit Ankarast, mis on küll väiksem linn kui Istanbul, aga pealinn ja üsna isoleeritud. Niisiis pärast Istanbuli kolimist oli mu esimene töö dokumentaalfilm MTV-le, selle tegemine võimaldas mul tutvuda Türgi ühiskonna erinevate kihistuste ja mõttelaadidega. See oli väga silmiavav kogemus, sest olin Ankaras elanud üsna suletud mullis, seega oli see dokumentaalfilm minu jaoks elumuutev kogemus.
Avastasin sealt Sulukule slummist ka ühe räpigrupi. Sulukule on üks Istanbuli ohtlikumaid ja vaesemaid linnaosi, dokumentaali tehes sattusin vaimustusse nende kirest muusikategemise vastu. Mind paelus, kui palju jõudu nad saavad oma muusikaarmastusest ning mind vaimustas tutvumine hip-hop subkultuuriga selles kaitsetus linnaosas sedavõrd, et ma ei tahtnud sealt isegi lahkuda.
Vaatamata sellele, et mu sõpruskond oli senini hoopis teistsugune, tundsin end nendega hoopis rohkem seotud olevat. Seal elavad inimesed olid väga siirad ja soojad ning tegelikult sidusingi end selle piirkonnaga veel kaheks aastaks, andes sealsetele lastele ja noortele filmitegemise töötube.
Hip-hop kultuuri juures toimus sealgi palju hämarat, üks neist probleemidest oli narkosõltuvus, mis on eriti terav just vaesemates linnaosades. Kasutatakse väga odavat ja väga kanget narkootikumi, mille üks dooski võib olla surmav. Kohtusin mitmete inimestega, kelle elu see sõltuvus oli täielikult ära rikkunud, teisalt nägin noori, kes said tuge muusikast, millest sai neile omamoodi pilet parema elu juurde. See oli ka põhjuseks, miks ma tahtsin sellest filmi teha.
Ja usute ikkagi õnnelikku lõppu?
Selle filmi puhul võib öelda, et siin on õnnelik lõpp. Ta on igatahes optimistlik, aga samas jätame peategelase üpris realistlikusse olukorda. Me ei näe, kas ta naaseb oma muusikukarjääri juurde ega näe ka seda, kas ta suudab end vabastada narkosõltuvusest, kuid lootust on, sest ta kirg muusika vastu on säilinud. Ma ei taha siin ka lõppu täiesti ära rääkida, kuid kindlasti pole sel filmil Hollywoodi-tüüpi muinasjutuliselt ilusat lõppu. Tahan näidata, et on lootust.
Arvestades Ühendriikide koolikogemust ja mainekat produktsioonikompaniid Magnolia Pictures, kas poleks olnud tasuvam teha see film hoopis USA-s? Kuivõrd oleks see erinenud ja kas püüdsite selle filmi kaudu ka Türgi noori talente esile tuua?
Ma olen Türgist pärit ja kuna sain Istanbuli tagahoovidest ka inspiratsiooni selle filmi tegemiseks, siis tuli see teha seal. Pealegi poleks see tulnud samasugune kui ma oleks selle teinud Ühendriikides. Kui jälgite seda, millest nad filmis laulavad, annab see kogu loole lokaalset sügavust. Ma puudutan neid teemasid ka filmis ja tähelepanelik vaataja saab laulusõnadest palju informatsiooni. Näiteks see, kuidas nende perekonnad nende muusikasse suhtuvad, religioosne surve konservatiivse ühiskonna poolt, mille all peavad noored oma muusikat tegema, muusikat peetakse saatana kätetööks ja nii edasi. See ei kehti Ühendriikides.
Samuti on siin selge vahe narkokultuuris. Vaesed kasutavad kanget ja odavat bonzaid, rikastel on kokaiin. Vaestes linnaosades on märgata ka sotsiaalset diskrimineerimist.
See mudel on väga selgelt filmis välja toodud. Kuidas leidsite osatäitjad?
See oli raske protsess, sest peaosatäitja pidi oskama hästi räppida ja mängida ka narkootikumide üledoosi stseeni, lisaks pidi ta olema noor, stsenaariumi järgi 19-aastane. Olingi valiku vahel: kas võtta räppar või näitleja. Käisin valikus läbi mitmeid räppareid, kuid ei leidnud vajalikku näitlemisoskust. Näitlejate hulgast ei õnnestunud samuti kaua aega leida sobivat, aga meie näitlejavaliku meeskonnast oli ühe tüdruku lähedane sõber Oktay Cubuk, kes Fehmi rolli sai, seega meil lihtsalt vedas.
Otsisin Fehmi osatäitjat poolteist aastat ja Oktay polnud ei räppar ega näitleja, tema senine esinemiskogemus piirdus vaid ühe kõrvalrolliga telesarjas, kuid sealgi ei pidanud ta näitlema. Sellele vaatamata o temas loomulik näitlejaanne. Pealegi ta armastab räppi ja tegi rolliga kõvasti tööd, nii palju, et selle aasta jooksul, mil me koos töötasime, pani ta kokku oma räppigrupi ja on valmis saanud ka esimese albumi.
Kas võttekohtadeks oli seesama linnaosa, kus eelnevalt töötasite?
See polnud sama linnaosa ja meil tuli sellele välja mõelda ka fiktsionaalne nimi, sest kohalikud elanikud ei soovi, et nende kodutänavaid kujutataks narkourgastena.
Miks valisite oma filmile võistluskavaks just Pimedate Ööde filmifestivali, valikuvõimalusi oli ju teisigi?
Tallinn valis meid! Ma olen väga rõõmus, sest see on suurepärane festival paljude kasulike kontaktide ja loodetavasti ka tänuväärse publikuga. Ootan väga Tallinna vaatajate reaktsioone filmile. | Nisan Dag filmist "Veel üks hingetõmme": seal pole Hollywoodi-tüüpi muinasjutuliselt ilusat lõppu | https://kultuur.err.ee/1161995/nisan-dag-filmist-veel-uks-hingetomme-seal-pole-hollywoodi-tuupi-muinasjutuliselt-ilusat-loppu | PÖFFi põhivõistluskavas linastuv Nisan Dagi "Veel üks hingetõmme" on ehe sissevaade Istanbuli slummidesse sealsete noorte kaudu, kelle elus on olulisel kohal muusika. Tõnu Karjatse uuris USA-s filmihariduse saanud režissöörilt Nisan Dagilt selle loo tausta. |
"Ühiskonnal on vaja aru saada, et igast seatud reeglist kinni hoidmine on ülimalt oluline," toonitas pühapäevase koroonastatistika taustal Eesti Päevalehega suhelnud terviseameti peadirektor Üllar Lanno.
"Praegu on võimalik kuni 10-liikmelises grupis käia restoranis, nautida pidusid, kogeda kultuurielamusi... Juhul kui mõistust pähe ei võeta, kaovad ka need asjad ära. Kui täna ei tee iga isik nakatumise vältimiseks kõike endast olenevat, võibki järgmise sammuna rangete piiranguteni jõuda," rõhutas Lanno üksikisiku vastutustunde olulisust.
"Kui kahe-kolme nädala jooksul pole positiivset efekti näha, jõuab see hetk tõenäoliselt kätte," lausus Lanno.
Mõõdupuu, mille alusel sääraste stsenaariumite vahel otsustatakse, seisneb haiglavõimekust kajastavates arvudes - kui plaanilise haiglaravi voodikohti tuleb hakata andma üle koroonapatsientidele, on tarvis riigis karmid erimeetmed kasutusele võtta.
Terviseameti peadirektor innustab eestimaalasi pidama vastu jaanuari lõpuni: vaktsiini tulek võimaldab eeldatavasti muuta teatud ühiskonnagrupid koroonanakkuse suhtes piisavalt vastupanuvõimeliseks.
"Vaktsiinide osas soovin jagada meelekindlust: hetkel on väljaarendamises üle 200 vaktsiini. Iga järgmine toob peale paremad teadmised ja paremad ravivõimalused," märkis Lanno. | Lanno: kui mõistust pähe ei võeta, võib kaaluda riigi lukkukeeramist | https://www.err.ee/1161987/lanno-kui-moistust-pahe-ei-voeta-voib-kaaluda-riigi-lukkukeeramist | Terviseameti juht Üllar Lanno rõhub eestimaalaste vastutustundele: kui kohe end kokku ei võeta, saab jõulupühadel lähedasi näha pigem arvutiekraanidel kui päriselus. |
Bogdan Vaštšuk viis Levadia üheksandal minutil juhtima, külalismeeskond Paide läks aga poolajapausile eduseisus, kui 32. minutil oli täpne Henri Anier ning 11 minutit hiljem Karl Mööl.
56. minutil lõi kohtumise viimase värava Juri Kolomojets, kuigi Levadial oli viiendal üleminutil hea võimalus ka kolm punkti napsata. Nurgalöögi järel mõnelt meetrilt löögile pääsenud Robert Kirsi soorituse tõrjus aga väravajoonelt Paide 19-aastane väravavaht Mattias Sapp.
Paide ja Levadia vahe jääb pärast pühapäevast kohtumist seitsmele punktile, Levadial on Paidest üks mäng vähem peetud. Allesjäänud kolmes voorus kohtub Levadia kahel korral Floraga ning korra mängitakse Nõmme Kalju vastu.
Tabeliseis: Flora 74 punkti (27 mängu), Paide 61 (28), Levadia 54 (27), Kalju 49 (28).
Enne mängu:
Viimati kohtusid meeskonnad oktoobri alguses, kui Paide Linnameeskond alistas kodus pealinna klubi tulemusega 1:0. Juulis peetud kohtumises jäi samuti Paide peale, kui väravaterohkes mängus löödi Levadia kahe vastu neli väravat. Maikuus oli omakorda parem Levadia, kes sai kodus jagu Paidest 4:1.
Liigatabelis hoiab Paide Linnameeskond 60 punktiga teist kohta. Tallinna FC Flora on 71 silmaga esimesel ning Tallinna FCI Levadia 53 punktiga kolmandal kohal. Nõmme Kalju on 49 kogutud silmaga neljas.
Mängueelsed kommentaarid:
Levadia treener Vladimir Vassiljev: "Pühapäevane mäng Paide Linnameeskonnaga on meie jaoks ülimalt tähtis. Võiduga jõuaksime hõbemedalitele juba päris lähedale ning see paneks omakorda Paide stressiolukorda. Paide Linnameeskond on meid kahes viimases omavahelises mängus võitnud ja loomulikult tahame tõestada, et oleme parem meeskond, seega anname endast võidu nimel maksimumi."
Levadia mängija Maksim Podholjuzin: "Eelseisev kohtumine Paide Linnameeskonnaga on ülimalt oluline kuna kaalukausil on hõbemedal koos pääsuga UEFA Euroopa liigasse. Oleme mänguks hästi valmistunud ja tahame võita, ühtlasi ihkame võtta revanši viimastes omavahelistes mängudes saadud kaotuste eest."
Paide Linnameeskonna abitreener Erki Kesküla: "Teadmine, et meeskond on kindlustanud medalikoha ongi ainult teadmine. Tähtis on hoida fookust ja püüda maksimumi."
Paide Linnameeskonna mängija Deabeas: "Pühapäevane mäng on väga tähtis. Oleme treeningutel kõvasti vaeva näinud ning soovime lõpetada hooaja teise kohaga." | Paide viigistas Levadiaga ja astus suure sammu hõbemedalite poole | https://sport.err.ee/1161963/paide-viigistas-levadiaga-ja-astus-suure-sammu-hobemedalite-poole | Koduses jalgpalli meistriliigas mängisid Tallinna FCI Levadia ja Paide Linnemeeskond pühapäeval 2:2 viiki. |
Maas lausus oma karmid sõnad pärast seda, kui üks noor naisterahvas ütles laupäeval Hannoveris koroonapiirangute vastasel meeleavaldusel, et tunneb "end täpselt nagu Sophie Scholl". Scholl oli Saksa üliõpilane, kelle natsid töö eest vastupanuliikumises hukkasid.
Kõne videot on sotsiaalmeedias vaadatud juba enam kui miljon korda ning paljud on kõneleja teravalt hukka mõistnud.
"Igaüks, kes võrdleb end täna Sophie Scholli või Anne Frankiga, naeruvääristab seda julgust, mida oli vaja natsidele vastupanu osutamiseks," säutsus Maas.
"See trivialiseerib holokausti ja näitab talumatut ajaloo unustamist. Mitte midagi ei seo koroonaproteste vastupanuvõitlejatega. Mitte midagi!"
Videolõigus on näha, kuidas turvamees katkestab laval oleva naise sõnavõtu, et ulatada talle oma oranž helkurvest, öeldes, et ta sõnad tähendavad "holokausti vähendamist".
"Ma ei tee turvatööd sellise jama nimel," kuuldi teda ütlevat, enne kui ta minema viidi.
Noor naisterahvas, kes nimetas end 22-aastaseks Janaks, puhkes seejärel pisaraisse, pani mikrofoni maha ja lahkus lavalt.
Ühes teises möödunud nädalal toimunud intsidendis pöördus 11-aastane tüdruk Karlsruhes maskivastaste meeleavaldajate poole ning võrdles ennast Anne Frankiga, sest ta pidi oma sünnipäeva tähistama vaikselt, et naabrid ei kuuleks kutsutud külalistest.
Frank, kelle Hollandis varjul oldud ajal kirjutatud päevikut on lugenud miljonid, reedeti lõpuks ning ta suri Bergen-Belseni koonduslaagris 1945. aastal.
See võrdlus tekitas vihaseid reaktsioone ning Karlsruhe politsei nimetas seda "sobimatuks ja maitsetuks".
Saksamaa on uhke oma natsiminevikuga tegelemise ning holokausti eest "igavese vastutuse" võtmise üle.
Kuid viimastel aastatel on paremäärmuslik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) esitanud väljakutse Saksamaa mälestamise kultuurile. Erakonna juhtfiguurid kutsusid riiki avalikult üles lõpetama natsikuritegude kahetsemise.
Valitsuse koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestanud meetmed vallandasid Saksamaal laiaulatuslikud protestid, millel osalevad nii vasakäärmuslased, vandenõuteoreetikud kui paremäärmuslased, kes väidavad, et piirangud rikuvad nende kodanikuõigusi.
Möödunud kolmapäeval Berliini meeleavaldusel astus politsei ebahariliku sammu ning kasutas veekahureid, et ajada laiali tuhanded meeleavaldajad pärast seda, kui nad eirasid märguandeid maskikandmise kohta.
Sajad inimesed kogunesid Berliinis pühapäeval taas järjekordseks koroonavastaseks meeleavalduseks. | Saksa välisminister kritiseeris koroonapiirangute võrdlust natsismiga | https://www.err.ee/1161990/saksa-valisminister-kritiseeris-koroonapiirangute-vordlust-natsismiga | Saksamaa välisminister Heiko Maas pahandas pühapäeval maskikandmise vastaste meeleavaldajatega, kes võrdlesid end natsiohvritega, süüdistades neid holokausti trivialiseerimises ning vastupanuvõitlejate vapruse naeruvääristamises. |
Flora eest ei teinud pühapäeval kaasa mitu nädala keskel Eesti rahvuskoondist esindanud mängijat, mistõttu jooksis Eesti meistri eest väljakule nooruslik koosseis. Väravasuul tegi oma Premium liiga debüüdi 18-aastane Stiven Raider, kaasa lõid ka 19-aastane Markkus Seppik, 18-aastane Kristo Hussar ja veelgi noorem Rocco Robert Shein.
Sellele vaatamata läks Flora Hiiu staadionil kiirelt 2:0 juhtima, kui 16. minutil oli täpne Rauno Alliku ja kuus minutit hiljem Henri Välja. Lõppskoori vormistas 56. minutil Frank Liivak. Nõmme Kalju on tabelis neljandana kogunud 49 punkti, kolmandal kohal olev Levadia on neist mänginud kaks mängu vähem ja kogunud neli punkti enam.
Sepa staadionil toimunud mängus läks võõrustaja Tartu Tammeka kolmel korral juhtima, ent Viljandi Tulevik pööras matši siiski viigisadamasse. Juba avaminutil viis tartlased ette Patrick Genro Veelma, 13. minutil vastas Sander Kapper. 24. ja 71. minuti Andre Paju väravatele vastas Pavel Marin 64. ja 80. minutil. Nõnda lõpetas 28 vooruga 32 punkti kogunud Tammeka hooaja viiendana, Tulevik sai ühe punkti vähem ja lõpetas kuuendana. | Nooruslik Flora lõi Kaljule kolm väravat | https://sport.err.ee/1161989/nooruslik-flora-loi-kaljule-kolm-varavat | Jalgpalli Premium liigas alistas tiitli juba kindlustanud FC Flora 3:0 Nõmme Kalju, Tartu Tammeka lõpetas Viljandi Tulevikuga tehtud 3:3 viigi järel hooaja viiendana. |
Laupäeval Mikael Gunnulfseni ja Johannes Kläbo järel kolmanda koha saanud Holund edestas pühapäeval teise koha saanud Harald Östberg Amundseni 21,2 sekundiga, kolmas oli Sjur Röthe (+32,0).
Kahekordne olümpiavõitja ja neljakordne maailmameister Martin Johnsrud Sundby, kes kaotas laupäevases 15 km klassikasõidus võitjale enam kui kahe minutiga ja sai 40. koha, jättis pühapäeval võistluse seljavalu tõttu pooleli mõned kilomeetrid enne lõppu.
"Mul on seljaga liiga suured probleemid, et saaksin suusatada," rääkis pettunud Sundby NRK-le. "Täpselt samamoodi oli ka eile [laupäeval]. Valu on väljakannatamatu, ma ei suuda finišini sõita. Ma ei tea, mis edasi saab - oleme selle probleemiga võidelnud juba terve aasta. Pean välja mõtlema, kuidas saaksin taas suusatada. See valmistab äärmiselt palju pettumust," lisas Sundby.
Naiste 10 km vabatehnikasõidus oli taas parim ka laupäeval klassikasõidus võidutsenud Therese Johaug. Teise koha sai laupäeval kolmas olnud Heidi Weng, kes kaotas kümnekordsele maailmameistrile 36 sekundit, kolmas klassikasõidus Johaugi järel teise koha saanud Helene Marie Fossesholm (+50,8).
Rootsi suusatajad jätkasid Bruksvallarnas samuti oma hooaja avavõistlusega, naiste 10 km vabatehnikas sai esikoha Frida Karlsson, 9,9 sekundit kaotas talle Ebba Andersson ning 17,4 sekundit Maja Dahlqvist.
Meeste 15 km vabatehnikasõidus võttis kindla võidu William Poromaa, edestades teiseks tulnud Johan Häggströmi 21,5 sekundiga. Axel Ekström kaotas kolmandana 25,9 sekundit. | Johaugi edu oli ka teisel päeval mäekõrgune, seljavalu teeb Sundbyle piina | https://sport.err.ee/1161986/johaugi-edu-oli-ka-teisel-paeval-maekorgune-seljavalu-teeb-sundbyle-piina | Traditsioonilisel norralaste murdmaasuusatamise hooaja avavõistlusel Beitostölenis võitis pühapäevase meeste 15 km vabatehnikasõidu Hans Christer Holund, naiste 10 km vabatehnikasõidus võidutses Therese Johaug. |
Hetkel on Kalev/Cramo hingekirjas vaid 11 mängumeest. VTB Ühisliiga kohalike mängijate reeglite kohaselt on üles on antud ka kaks Spordiklubi Nord noormängijat, kuid Paf Eesti-Läti liigas neid seni kasutatud veel pole, vahendab Korvpall24.ee.
"Plaanime mehi juurde võtta, loodetavasti nii Eestist kui välismaalt. Täpsemalt hetkel öelda ei saa," rääkis Reinbok. "Viimase kolme nädala jooksul oleme näinud ühe mängijaga vaeva, et lepingut sõlmida ja ei ole saanud seda lõpuni viia. Ilmselt tuleb seal ka uuele ringile minna."
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Reinbok Kalev/Cramo õhukesest koosseisust: plaanime mehi juurde võtta | https://sport.err.ee/1161983/reinbok-kalev-cramo-ohukesest-koosseisust-plaanime-mehi-juurde-votta | BC Kalev/Cramo abitreeneri Indrek Reinbok kinnitas laupäevase võidu järel TalTechi üle, et endiselt tehakse kõvasti tööd, et meeskonna väga õhukest koosseisu abijõududega täiendada. |
PÖFF SHORTS RAHVUSLIK VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Inga Diev, Fabian Driehorst, Sveta Grigorjeva
PARIM LÜHIFILM
"Välguga löödud" (Eesti, 2020)
Režissöör: Romet Esko
Žürii kommentaar: "Kaunilt meisterdatud austusavaldus, mis ühendab isikliku arhiivi ja mängleva lähenemise meediumile, luues kummitava ja meeldejääva filmi, mida tahaks korduvalt uuesti vaadata. Film räägib sügavalt isikliku, delikaatse, ent dünaamilise loo sõprusest, andes edasi ühtaegu autentse ja universaalse sõnumi. "Välguga löödud" on elu ja loomingulisuse tähistamine läbi kinokunsti, mis mõjub väga ajakohase ja vajalikuna."
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"Merevaatega tuba" (Eesti, 2020)
Režissöör: Leonid Shmelkov
Žürii kommentaar: "Kaasahaarav loo jutustamine selle parimal kujul, "Merevaatega tuba" on mitmekihiline film armastusest selle puhtaimas vormis: toores ja segane, kuid samas humoorikas, aus ja siiras. Lummav maiuspala, mis pakatab originaalsusest ja loomingulisusest, avaldades žüriile muljet sügavuse ja filmi võimega lähemal vaatlemisel avada ootamatuid üllatusi."
ANIMA VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Jury: Agnés Bizzaro, Oskar Lehemaa, David Sproxton
PARIM LÜHIFILM
"Kullakallis" (Prantsusmaa, 2020)
Režissöör: Paul Mas
Žürii kommentaar: "See film kasutab animatsiooni kunstlikkust, et pääseda valusalt lähedale elulistele teemadele. Žürii hindab filmi lihtsat stiili ning täpsekäelist loo jutustamist, mille kaudu tuuakse vaatajateni keerulised teemad, mis jäävad nendega veel peale viimseid lõputiitreid."
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"Suveniir" (Prantsusmaa, 2020)
Režissöör: Bastien Dubois
Žürii kommentaar: "Eraldi toome välja filmi, kus kasutades suurepärast kombinatsiooni animatsioonistiilidest, tuuakse vaataja silmade ette lugu sõjatraumadest, perekonfliktidest ning lõppude lõpuks ka loomeprotsessist. Žürii leiab, et see film suudab 15 minuti jooksul öelda rohkemat kui suurem osa filme 90 minutiga."
PARIM LASTEANIMATSIOON
"Matilda ja varupea" (Leedu, 2020)
Režissöör: Ignas Meilūnas
Žürii kommentaar: "Imetabane erksates toonides animeeritud rännak suure pinge all elava lapse ellu, kes on üllatusi täis teekonnal leidmaks oma iseseisvust ning kinnitamaks oma iseloomu. Tegemist on iroonilise ja värske looga tugevast tüdrukust, kes leiab viisi, kuidas hoida oma vaim nii vabana kui võimalik."
ZÜRII POOLT MAINITUD LASTEANIMATSIOON
"Pink" (Suurbritannia, 2020)
Režissöör: Rich Webber
Žürii kommentaar: "Film, millel on niivõrd täiuslik ajastus, kus animatsioon väljendub oma parimal kujul; nii täis huumorit ja emotsiooni, ja see kõik on mahutatud lühikesse vormi."
NEW TALENTS ŽÜRII AUHIND PARIMALE TUDENGIANIMATSIOONILE
"Olen siin" (Poola, 2020)
Režissöör: Julia Orlik
Žürii kommentaar: "Minimalistliku lähenemisega heidab film võimsa pilgu perekonnadünaamikale ühe naise viimastel elupäevadel. Žürii tunnetas julgust lähenemises, kus subjekt on otseses mõttes esiplaanil ja keskpunktis, seistes silmitsi armastuse, kaotuse ja üksilduse teemadega liigutaval, tundlikul ja emotsionaalselt laetud viisil."
NEW TALENTS ŽÜRII POOLT MAINITUD TUDENGIANIMATSIOON
"Must lammas" (Prantsusmaa, 2019)
Režissöör: James Molle
Žürii kommentaar: "Värske ja energilise tunnetusega, ehkki retrostiilis film tegeleb eksistentsiaalsete küsimustega, mis tabavad meid kõiki, kui leiame end univesumis kadununa. See ajas meid ka naerma!"
LÜHIFILMI VÕISTLUSPROGRAMM
Žürii: Jason Anderson, Jessie Mangum, Tambet Tuisk
PARIM LÜHIFILM
"Sinu ja Milagrose vahel" (Colombia, 2020)
Režissöör: Mariana Saffon
Žürii kommentaar: "Žüriile avaldas muljet filmi peen sisevaade ema ja tütre vahelisele keerulisele suhtele, peategelase vapustav näitlejatöö ning imeilus filmikeel. Režissöör näitab tähelepanuväärset oskust, hoolivust ja enesekindlust, tuues järk-järgult vaatajateni kõik suhtekihid, mis tegelaskujude vahel eksisteerivad.
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"David" (Ameerika Ühendriigid, 2020)
Režissöör: Zachary Woods
Žürii kommentaar: "Lisaks säravate ja üllatavate näitlejatööde kolmikule tõestab see komöödia, et on korraga sama palju selgepilguline kui humoorikas."
NEW TALENTS ŽÜRII AUHIND PARIMALE TUDENGIFILMILE
"Anita" (Ameerika Ühendriigid, 2020)
Režissöör: Sushma Khadepaun
Žürii kommentaar: "Žüriid tabas filmitegija julgus, intelligentsus ja vaprus kujutamaks lõhet naise oodatud autonoomia ja tegevusvõimekuse ning karmide piirangute vahel, mida ei suru talle peale ainult ühiskond, vaid ka inimesed tema kõige lähedasemates suhetes. Filmitegija saavutab oma ambitsioonid läbi filmi täpsete kompositsioonide, tundlike näitlejatööde ja tõusvate pingete."
ŽÜRII POOLT MAINITUD
"Katkised juured" (Hispaania, 2019)
Režissöör: Alberto Gross
Žürii kommentaar: "Žüriil on hea meel tunnustada filmi noorte näitlejate tähelepanuväärsete etteastete ja empaatia eest, mida film väljendab tegelaskujude vastu, kes on sattunud tugevalt ja laialt resoneeruvasse ning keerulisse olukorda."
Võidufilme saab näha 22. novembril kell 21.00 Coca-Cola Plazas ning 29. novembril kell 13.15 Tartus Athena keskuses ja kell 16.00 Tallinnas kinos Artis. 24. Pimedate Ööde filmifestival jätkub kuni 29. novembrini. | PÖFF Shorts kuulutas välja võitjad, Romet Esko "Välguga löödud" sai õiguse kandideerida Oscarile | https://kultuur.err.ee/1161981/poff-shorts-kuulutas-valja-voitjad-romet-esko-valguga-loodud-sai-oiguse-kandideerida-oscarile | Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts kuulutas välja kuue võistlusprogrammi võidufilmid. Ameerika filmiakadeemia nominatsiooniõiguse said Romet Esko mängufilm "Välguga löödud" (Eesti, 2020), Paul Masi animafilm "Kullakallis" (Prantsusmaa, 2020) ja Mariana Saffoni mängufilm "Sinu ja Milagrose vahel" (Colombia, 2020). |
Kümnenda järjestikuse võidu teeninud Kanepi alistas finaalis egiptlanna Maiar Sherifi (WTA 132.) tulemusega 6:3, 6:2. Kõrgeima asetusega eestlannal kulus vastase alistamiseks üks tund ja 11 minutit. Selle jooksul servis Kanepi neli ässa ja tegi ühe topeltvea.
Kokku on Kanepi võitnud tänavu kolm ning karjääri jooksul 18 ITF-i turniiri. Lisaks Las Palmasele oli eestlanna sel aastal võidukas veel Tšehhis Cherbourg-en-Cotentini ja Türgis Istanbuli turniiril. | Kaia Kanepi võitis Las Palmases selle aasta kolmanda ITF-i turniiri | https://sport.err.ee/1161980/kaia-kanepi-voitis-las-palmases-selle-aasta-kolmanda-itf-i-turniiri | Eesti teine reket Kaia Kanepi võitis Kanaari saartel Las Palmases peetava 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri. |
Ligi 215 pealtvaataja ees mängitud kohtumises nähti avaväravat juba esimesel minutil, kui täpne oli Tammeka mängija Patrick Genro Veelma. 13. minutil viigistas Sander Kapper seisu. Tammekal läks aga vaja vaid 11 minutit, et taas juhtima minna Andre Paju väravast. 2:1 seisul mindi ka poolajapausile.
Riietusruumist tulles näitas Tulevik vastasele kõvasti hambaid ning 64. minutil viigistaski Pavel Marin seisu. Seejärel viis Paju Tammeka taas juhtima. Tulevik keeldus aga alla andmast ja Marin skooris viimast korda kümme minutit enne lõpuvile. Viigipunktist aga ei piisanud, et meistriliigas endale viies koht napsata. Tartu lõpetas liigahooaja 32 ja Viljandi 31 punktiga. | Tammeka ja Tuleviku väravaterohke mäng lõppes viigiga, Tammekale viies koht | https://sport.err.ee/1161977/tammeka-ja-tuleviku-varavaterohke-mang-loppes-viigiga-tammekale-viies-koht | Jalgpalli Premium liiga kohtumises mängisid viiendal ja kuuendal tabelireal asuvad Tartu JK Tammeka ja Viljandi JK Tulevik 3:3 viiki, mis tähendab, et samadel positsioonidel lõpetati ka meistriliiga. |
Eelmine kolme kilomeetri jälitussõidu maailmarekord kuulus uusmeremaalasele Finn Fisher-Blackile ajaga 3.09,710. Lisaks uuendas mullune temposõidu MM-i pronksmedalist Ameerika Ühendriikide rekordit, mis kuulus enne Taylor Phinneyle ajaga 3.16,589. Ligi kümme sekundit kehvem aeg oli välja sõidetud 2008. aasta juunis.
Täiskasvanute jälitussõidu rekordit hoiab temposõidu valitsev maailmameister Filippo Ganna. Eliitmehed võistlevad nelja kilomeetri distantsil, kus itaallane sai ajaks 4.01,934. See teeb keskmiseks kiiruseks 59,52 km/h. | USA rattur kompab piire, uuendades juunioride maailmarekordit kolme sekundiga | https://sport.err.ee/1161976/usa-rattur-kompab-piire-uuendades-juunioride-maailmarekordit-kolme-sekundiga | Ameeriklane Magnus Sheffield uuendas trekisõidus kolme kilomeetri jälitussõidu maailmarekordit enam kui kolme sekundiga, kui sõitis välja aja 3.06,447, mis teeb keskmiseks kiiruseks 57,93 km/h. |
Sellel nädalal teatas veel belglane Dieter Vanthourenhout (Marlux-Napoleon Games), et lõpetab käesoleva aastaga 14 hooaega väldanud profikarjääri. Viimase võistluse teeb 35-aastane mees 30. detsembril Bredenes, kirjutab Spordipartner.ee.
Nicolas Cleppe (24) otsustas aasta lõpus lahkuda aga Telenet Baloise Lionsi tiimist. 2018. aasta Jingle Crossi võitja proovib teha karjääri maanteel ja otsib praegu endale meeskonda.
Rahvusvaheline Jalgratta Liit (UCI) otsustas veel, et alustab 2021/2022 hooaja maailma edetabelit nullist, arvesse lähevad vaid 2021. aasta maailmameistrivõistluste tulemused. | Prantsuse karikavõistlused ja Luksemburgi meistrivõistlused tühistati | https://sport.err.ee/1161972/prantsuse-karikavoistlused-ja-luksemburgi-meistrivoistlused-tuhistati | Prantsusmaa Jalgratta Föderatsioon tühistas koroonaviiruse leviku tõttu cyclo-crossi karikavõistlused. Luksemburgi alaliit otsustas samal põhjusel ära jätta 9. jaanuarile planeeritud riiklikud meistrivõistlused. |
Viimati võitis Madridi Atletico Hispaania kõrgliigas Barcelonat eelmisel kümnendil. Meeskonna võiduvärava autoriks oli esimese poolaja kolmandal üleminutil Yannick Carrasco.
Madridi Atletico mängis laupäevast kohtumist seejuures ühe oma suurima skoorija Kuis Suarezita, kes jäi väljakult eemale positiivse koroonaproovi tõttu.
Barcelona meeskonna kapten Lionel Messi peab selle kohtumise küll kiirelt unustama, sest ta ei suutnud vastastele väga ärevaid momente tekitada. Liigatabelis hoiab Barcelona 11 punktiga kümnendat kohta. Madridi Atletico on 20 silmaga teisel positsioonil. Sama palju on punkte liidrikohal oleval Real Sociedadil.
Päeva teistes kohtumistes mängisid Madridi Real ning Villereal ja Levante ja Elche 1:1 viiki, Sevilla sai kodus jagu Celta Vigost 4:2. | Atletico alistas üle kümneaastase vaheaja järel koduliigas Barcelona | https://sport.err.ee/1161971/atletico-alistas-ule-kumneaastase-vaheaja-jarel-koduliigas-barcelona | Hispaania kõrgliigas alistas Madridi Atletico koduväljakul mängides Barcelona jalgpallimeeskonna tulemusega 1:0. |
Hitchcocki "Rebecca", mis põhineb samanimelisel romaanil, võitis 1941. aastal parima filmi Oscari ja on tänaseni režissööri kõige märkimisväärsemate filmide seas. Just seetõttu on julge otsus Daphne du Maurier' legendaarsest romaanist uus filmiversioon teha. Raamatu ekraniseeringuid hakatakse tahest-tahtmata võrdlema, kuid sel on enam kaalu, kui niivõrd tugev filmiversioon on sellest romantilisest gooti-õudusromaanist juba olemas. Kuigi lugu on laias laastus sama, siis uus film mitmes mõttes piisavalt erinev, et mitte hakata seda stseen stseeni haaval eelmisega võrdlema.
"Rebecca" kulgeb läbi mitme žanri, kasutades hästi ära žanritavasid, kuid paraku ei kanna see lõpuni välja. Film algab romantilise armastuslooga, mis on klišeederohke, ent mõjuv: lummavas Prantsuse Rivieras kuldse suvepäikese all kohtab noor ja häbelik naine üht sihvakat, kena ning väga rikast meest Maxim de Winterit, kellel on kurb ja salapärane minevik.
Kuigi nende armastus lööb õitsele, siis armastuse kuldsed värvid muutuvad külmemateks sinisteks ja hallideks kohe, kui noorpaar Manderley' mõisa kolib. Siin on tegemist hoopis gooti-müsteeriumiga: Maximi eelmine naine, nimitegelane Rebecca on salapärastel asjaoludel surnud, kuid tema vaim elab uhkes villas edasi. Kõik jumaldasid Rebeccat ja uus proua De Winters ei ole teretulnud teda asendama, eelkõige range majapidajanna proua Danversi silmis. Lummavalt värvikates stseenides, mis meenutavad Dario Argento loomingut, liigume siin juba õudusfilmi maailma.
Müsteerium hakkab lahti hargnema ja film muutub krimithrilleriks, esitades ühe puändi teise järel – vaatajal ei ole aega veel uut infokildu seedidagi, kui juba pööratakse see järgmise paljastusega pea peale. Kui "Rebecca" esimesed segmendid kulgevad sobilikult rahulikus tempos, andes vaatlejale piisavalt aega, et meeleollu sisse elada ja lastes lool areneda, siis sama ei saa öelda filmi teise poole kohta.
Kõige enam kannatavad filmi sagedasest muteerumisest aga peategelased ise. Maxim on loo alguses vaoshoitud, mis on arusaadav, kuna fakti, et mees on hiljuti leseks jäänud, ei hoita kaua saladuses. Vahest suudab südamlik noor naine, kellele erinevalt Rebeccast nime ei antagi, Maximi murtud südame uuesti terveks teha? Paari suhtes näib olevat tõelisi tundeid ja keemiat, ent kui jõutakse Manderley'sse, muutub saladuslikult kinnine mees külmaks ja eemalolevaks ning keemia on suhtest kadunud.
Ühel hommikusöögil, kui proua de Winters uurib mehe uneskõndimise kohta, vaatab too naist sellise tüdinud pilguga, justkui oleks paar juba 30 aastat armastuseta abielus, tõuseb sõnagi lausumata lauast ja lahkub. Filmi lõpus teeb ka proua de Winters kannapöörde ja muidu pehme loomuga naisest saab korraga otsusekindel peategelane, mis süvendab veelgi enam tunnet, et filmi lõpuga on kiirustatud. Nii nagu uus proua de Winter peab elama Rebecca de Winteri aupaiste varjus, nii ei pääse kahjuks ka Ben Wheatley "Rebecca" Hitchcocki versiooni varjust, olgu ta hea või halb.
Värske "Rebecca" ekraniseering ei ole kindlasti ebaõnnestunud, võiks isegi öelda, et teatud aspektid on isegi paremad kui 1940. aasta versioonis, kuna ka Hitchcocki versioon polnud veatu. Mõned neist puudustest on ootuspärased, kui vaadata 80 aasta vanust filmi – liialdatud teatraalne näitlemine, passiivne misogüünia, tehnilised piirangud – ja mõned probleemid pärinevad juba algmaterjalist. Oma ajastu kohta on aga Hitchocki film märkimisväärne.
Vaatamata meeldejäävale visuaalile ja värvikasutusele pole aga uus "Rebecca", mille lugu hetkel nii uuenduslikult ei mõju, 21. sajandi filmimaastikul sama silmapaistev. | Arvustus. Ben Wheatley "Rebecca" ei pääse Hitchcocki varjust | https://kultuur.err.ee/1161969/arvustus-ben-wheatley-rebecca-ei-paase-hitchcocki-varjust | Uus film Netflixis
"Rebecca"
Režissöör: Ben Wheatley
Osades: Armie Hammer, Lily James, Kristin Scott Thomas, Ann Dowd, Pippa Winslow jpt.
6/10 |
"Las mind vaata tagasi... Voldemar Panso"
22. novembril kell 19.30
Mälestussaates, mis valmis Voldemar Panso 75. sünniaastapäevaks, on kasutatud hulgaliselt filmi- ja videoarhiivi materjale, muu hulgas Panso enda loetud teatrimõtteid. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Anne Tuuling.
Mängufilm "Näitleja Joller"
22. novembril kell 20.00
Eesti Televisiooni esimene mängufilm valmis Voldemar Panso samanimelise jutustuse järgi. Nimiosas Voldemar Panso, teistes osades Ruts Bauman, Jüri Järvet, Linda Rummo, Ester Pajusoo, Franz Malmsten, Rudolf Nuude, Aksel Orav, Kulno Süvalep jpt. Käsikiri Jüri Järvet, režissöör-lavastaja Virve Aruoja, operaator Anton Mutt, kunstnik Linda Andreste.
Lavastus "Voldemar"
22. novembril kell 21.25
Aastal 1955 Nõmme rongis: ühel pingil tukub plikaohtu Helmi, teisel istub vana maamees August, kolmandal räbaldunud sinelis 30-aastane Lemmergas. Teekond Kivimäelt Balti jaama kulgeb reaalsuse ja kujutluse, tõsielu ning mängu hoos. Elagu elu! - hüüab noor Voldemar Panso (Tiit Sukk), kes sõidab oma lavastuse "Kuningal on külm" esietendusele, kuid mängib lühikesel rongisõidul koos reisikaaslastega läbi pool elu - isa ja ema, tüdrukuid ning armastatuid, koolikaaslasi ja õpetajaid, näitlejaid ning teisi eluteel ette tulijaid.
Näidendi aluseks on Voldemar Panso mälestused, artiklid ja päevikud. 2007. aasta teatriauhindade jagamisel pälvis "Voldemar" neist tervelt kolm: Andrus Kivirähk algupärase dramaturgia auhinna, Taavi Teplenkov parima meeskõrvalosa auhinna Lemmergase rolli eest ja Ardo Ran Varres Eesti Autorite Ühingu preemia sõnalavastuse originaalmuusika eest.
Lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes, helilooja Ardo Ran Varres. Osades Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Mari-Liis Lill, Viire Valdma. Režissöör Marek Miil, juhtoperaator Ivar Murel, produtsent Gerda Kordemets.
"Teatri vang"
22. novembril kell 23.20
Voldemar Panso portreteerib iseennast ja teatrimaagiat. Režissöör Virve Aruoja, operaator Vello Aruoja.
"Kuldne trepp"
23. novembril kell 00.05
Põgus pilguheit lavakunstikooli kümnele esimesele lennule. Saate režissöör Norma Jõekalda, toimetaja Anne Tuuling. Teksti loeb Aarne Üksküla. | ETV2 teemaõhtu tähistab Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva | https://menu.err.ee/1161968/etv2-teemaohtu-tahistab-voldemar-panso-100-sunniaastapaeva | 30. novembril tähistatakse Eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoogi Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Sel puhul on 22. novembri ETV2 teemaõhtu pühendatud just Pansost rääkivatele erisaadetele ja lavastustele, samuti tuleb näitamisele mängufilm "Näitleja Joller". |
Hiljuti tõusis taas päevakorda e-valimiste teema ning selle turvalisuse täiendamise küsimus. Välja pakuti avalikkuses vähem arutatud, kuid kuluaarides mõnda aega ringelnud näotuvastuse variant, mis koheselt ka (peamiselt kriitilist) tagasisidet sai.
Esiteks. Nagu e-valimiste usaldamine ei saa olla usu küsimus, ei saa seda olla ka e-valimiste mitteusaldamine. Fundamentalism ei ole aktsepteeritav kummalgi suunal.
Teiseks lähtun ma allolevas tekstis eeldusest, mille kohaselt sooviksime me põhimõtteliselt ka edaspidi kasutada e-valimiste võimalust – eeldusel, et täidetud on mitmed olulised tingimused. Minu järgneval mõttekäigul puudub ühisosa seisukohaga, mille kohaselt on e-valimised a priori väär ning lubamatu.
Kolmandaks arvestan ma faktiga, et praeguse seisuga ei ole tõendatud Eesti e-valimiste teel või vahendusel läbi viidud valimispettust. Ringleb mitmeid lugusid ning hüpoteese, kuid tõendatud juhtumid puuduvad. Minu mõttekäigul puudub ühisosa süüdistustega, mille kohaselt on valimispettus küll toimunud, kuid seejärel politsei ning kohtute koostöös kinni mätsitud ja kalevi alla maetud.
Riskide maandamine on ka kompromisside tegemine
Digilahenduste turvalisuse parendamise võimaluste uurimine on mõistlik ning vajalik. Iga juurutamiseks valitud parendusvõimaluse puhul tuleb kaaluda meetme proportsionaalsust, arvestades turvariski suurust ning meetme rakendamisega seotud kulusid ja keerukust.
Ehk siis väga lihtsustatult öeldes tuleb kaaluda, kas ühe euro suuruse riski vähendamiseks on mõistlik kulutada sada eurot. Riskide – olgu need tehnoloogilised või mitte – maandamine on lisaks põhjalikule analüüsile ka kompromisside tegemine. On palju riske, mida pole võimalik sajaprotsendiliselt välistada.
Ükski digilahendus pole sajaprotsendiliselt kräkkimiskindel. Käib pidev töö selle nimel, et uusi riske maandada ning selle nimel, et riski realiseerumisel toimuks nii avastamine kui ka taastumine, sealhulgas korrigeerimine, võimalikult kiiresti. Tehnoloogia areng on kiire ning võidujooks kräkkerite ja ehitajate-kaitsjate vahel on lõputu sprintide jada.
Üheks digilahenduste turvalisust oluliselt tõstvaks meetodiks on kaheastmelise autentimise sisseviimine, mis nõuab isiku tuvastamist kahel sõltumatul viisil ning muudab kurjategijale lubamatu ligipääsu oluliselt keerulisemaks. Paljude tänapäevaste digilahenduste puhul on see soositud ning soovitatud lisaturbelahendus.
Esmapilgul võib tunduda, et näotuvastus ongi teine, lisanduv tase e-valimiste turvalisuse täiendamiseks. See oletus ei arvesta aga tõsiasjaga, et Eesti ID-kaart juba kasutab kahetasemelist autentimist – kaarti pole digitaalselt võimalik kasutada ilma PIN-koode teadmata ning PIN-koode pole võimalik kasutada ilma kaarti enda valdusesse saamata. Näotuvastus on Eesti ID-kaardi ja e-valimiste kontekstis kolmanda taseme lisamine.
Mida turvalisem, seda parem, kas pole? Nagu ma juba eelpool põgusalt mainisin, päris nii lihtne see paraku pole. Me peame muuhulgas hindama tehnilist teostatavust, lahenduse maksumust ning kaasnevat ebamugavust ja kõrvutama seda kõike riski suurusega.
Üks tehnoloogiliselt turvalisemaid lahendusi e-valimiste läbiviimiseks oleks kasutada vaid üht, turvatud ruumis asuvat valimisarvutit, millele pääsevad valijad ligi järjekorra alusel pärast dokumentide ning biomeetriliste andmete (sõrmejäljed pluss silmaiiris pluss südamerütm) kontrolli, kusjuures iga klahvivajutus ning hiireklõps, sealhulgas valimiseelistus, salvestatakse.
"Meie eesmärk on leida mõistlik, turvaline lahendus kahe sellise äärmusliku lahenduse vahel."
Üks tehnoloogiliselt vähemturvalisi lahendusi oleks see, kus valija tuvastamine käib tubli-poliitik.ee veebisaidil valimishuvilise poolt vabas vormis sisestatud nime ja identiteedi kontrolliks lisatud postiindeksi abil, kusjuures hääli loetakse hetkeni kui täitub valimisõigusega isikute arv. Meie eesmärk on leida mõistlik, turvaline lahendus kahe sellise äärmusliku lahenduse vahel.
Tagasi näotuvastuse juurde
Esiteks peame me selgelt sõnastama probleemi, mida püüame lahendada. Sagedamini esinenud arvamusavalduste põhjal võiks probleemi üldine vorm olla stiilis: "Püüame vähendada tõenäosust, et kurjategija saaks valimisõigusliku kodaniku ID-kaarti omades ning tema salajasi PIN-koode teades anda valimistel hääle selle kodaniku eest (ilma kodaniku teadmata)".
Teiseks peame analüüsima probleemi/riski suurust. Kas on tõendatud juhtumeid, et selline olukord on aset leidnud? Millistel tingimustel on tõenäoline, et selline olukord võib tulevikus aset leida? Kui suurt osa valimisõiguslikest kodanikest see risk puudutab?
Kolmandaks peame kaaluma riski maandamise alternatiivlahendusi. Kas parim lahendus oleks tehnoloogiline, näiteks näotuvastuse lisamine? Või oleks kasu seadusemuudatusest, mille järel tõuseb valimispettuse karistusmäär? Või tuleb tugevdada järelevalvet, et tõsta valimispettuse avastamismäära (praeguselt nullilt)?
Iga alternatiivi juures peame analüüsima teostatavuse ja potentsiaalse efekti suurust. Jäädes oma liistude juurde, vaatan ma siinkohal vaid tehnoloogilist lahendust ja piirdun teemas püsimiseks näotuvastusega.
Esiteks: kas valitud meetod on tehnoloogiliselt rakendatav? Praegu saab e-valimistel osaleda spetsiaalse arvutiprogrammi abil, mis tuleb valijal enda arvutisse laadida. Mobiiltelefonidelt hääletamine pole võimalik, mistõttu peame arvestama personaalarvutite võimaluste ja piirangutega.
Kui paljudel potentsiaalsetel e-valijatel on arvutis veebikaamera? Kui paljud oskavad või soovivad seda kasutada? Milliste riistvaraliste konfiguratsioonide ning operatsioonisüsteemide versioonidega peab tagama valimisrakenduse töökindluse, arvestades kaameratootjate poolt pakutavate ajurite (i.k - driver) eripärasid, töökindlust ning turvalisust?
Teiseks: milliseid arendustöid valitud meetod vajab? Siin tuleb vaadata nii aja- kui rahakulu ning protsesside ja protseduuride poolt. Näotuvastuse puhul räägime me tarkvara arendusest, töökindluse ja turvalisuse testimisest ning järjepidevast hooldamisest ja sellele kõige maksumusest ja realistlikust ajakavast.
Võimalik, et tarvilik on ka seadusemuudatuste sisseviimine. Võimalik, et muuta tuleb valimiste auditeerimise protseduuri. Võimalik, et muuta tuleb mitmeid seotud infosüsteeme.
Kolmandaks: kas projektina edukalt juurutatud valitud meetod täidaks oma sisulisi eesmärke? Kui sihiks on seatud riski elimineerimine, siis kas see on realiseeritav? Näiteks võib ette kujutada olukorda, kus kurjategija palub (või "palub") ohvriks valitud hääleõiguslikul kodanikul korraks kaamerasse vaadata ning ühel või teisel põhjusel ohver seda ka teeb.
Kui sihiks on seatud riski vähendamine, siis millisel määral (ja kuidas mõõdetavalt) peab see langema, et eesmärk saaks täidetud?`
Neljandaks: kas valitud meetodi juurutamisega kaasnev efekt on summa summarum positiivne? Iga valimistarkvarasse ning -protseduuridesse lisatud komponent on potentsiaalne turvarisk. Iga muudatusega tekivad nii etteaimatavad kui mitte-etteaimatavad kaasmõjud. Iga protseduuriline ja tehnoloogiline täiendus avaldab positiivset või negatiivset mõju valimisaktiivsusele.
Parima võimaliku suuna valikul peame ühelt poolt arvestama valimissüsteemi kui terviku keerukusega ning teiselt poolt püüdma eristada valimistega seotud konkreetseid muresid, väljakutseid ning etteheiteid.
Valimistejärgne häälte hävitamine näiteks pole e-valimiste küsimus, vaid meie valimissüsteemi eripära ning sätestatud riigikogu valimise seaduse paragrahvis 77 1, kusjuures paberhääli ning elektroonilisi hääli koheldakse sarnaselt. Samamoodi on meie valimissüsteemi eripäraks hääletamise salajasuse printsiip, mis on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 60 ning paragrahvis 156.
Kokkuvõtteks. Näotuvastuse saaks e-hääletamisele lisada. Küsimus on selles, et kas ka peaks.
Kommentaar ilmus algselt Kaimar Karu Facebooki-leheküljel. | Kaimar Karu: näotuvastuse saaks e-hääletamisele lisada, aga kas ka peaks? | https://www.err.ee/1161967/kaimar-karu-naotuvastuse-saaks-e-haaletamisele-lisada-aga-kas-ka-peaks | Esmapilgul võib tunduda, et näotuvastus ongi teine, lisanduv tase e-valimiste turvalisuse täiendamiseks. See oletus ei arvesta aga tõsiasjaga, et Eesti ID-kaart juba kasutab kahetasemelist autentimist. Kaarti pole digitaalselt võimalik kasutada ilma PIN-koode teadmata ning PIN-koode pole võimalik kasutada ilma kaarti enda valdusesse saamata, kirjutab Kaimar Karu. |
Vene meedia on riigi olukorrast maalinud musta pildi: haiglate koridorid on täitunud patsientide ja kanderaamidega ning surnukuuride põrandad on täis lahkunuid, vahendab AP.
Samas on valitsus öelnud, et üleriiklike rangeid piiranguid pole vaja kehtestada. Piirangud sõltuvad piirkondadest ja regioonidest, kuid enamasti on neiks maskikandmise kohustus, eneseisolatsiooninõue vanuritele, massürituste keelamine ning piirangud restoranide ja baaride lahtiolekuaegadele.
Venemaa president Vladimir Putin on samas tunnistanud, et tervishoiusüsteem on vigane ning olukord riigis pole hea.
Orjoli oblastis arstina töötav Dmitri Seriogin ütles, et haiglates on tavapäraseks saanud järjekorrad voodikohtadele, mõnel juhul tuleb voodikoha vabanemist oodata päevi.
"Oleme oblastis tunnistamas tervishoiusüsteemi kokkukukkumist. See ei tule absoluutselt toime," ütles arst.
Regioonide juhid aga ei taha rangeid piiranguid kehtestada, kuna neil pole raha, et majanduslikku kahju inimestele hüvitada. Seega hoitakse kõik ärid ja asutused lahti.
Ainult Baikali-äärne Burjaatia Vabariik on kaheks nädalaks sulgenud kõik kohvikud, restoranid, baarid, kaubamajad, kinod, ilusalongid ja saunad. | Venemaa tervishoiusüsteem ei pea viirusele vastu | https://www.err.ee/1161962/venemaa-tervishoiususteem-ei-pea-viirusele-vastu | Üle 80 protsendi Venemaa haiglate voodikohtadest on määratud koroonapatsientidele, kuid kolmapäevase seisuga olid kõik need kohad täitunud. Haiglaravi vajavad patsiendid peavad seega päevi ootama, enne kui neile vaba voodikoht leitakse. |
Mängufilm "Hullumeelsus" (Tallinnfilm, Eesti NSV 1969, 79 min), režissöör Kaljo Kiisk, stsenarist Viktors Lorencs, operaator Anatoli Zobolotski, kunstnik Halja Klaar, produtsent Arkadi Pessegov. Osades Jüri Järvet, Voldemar Panso, Mare Garšnek, Vaclovas Bledis, Bronius Babkauskas, Valeri Nossik, Viktor Pljut jt. Linastub PÖFFi veebikinos programmi "101 Eesti filmi" raames.
"Hullumeelsust" peetakse esimeseks tõeliselt silmapaistvaks ja modernistlikuks filmiks Eesti filmiajaloos, mille valmimise ümber keerleb arvukalt legende ja mille kõrges kunstilises tasemes on peaaegu kõik filmist kirjutanud kriitikud viimased 50 aastat ühiselt veendunud olnud.
"See juhtus ühes väikelinnas. Saksa okupandid olid jõudnud hävitada kõik juudid, marksistid, mustlased ja partisanid. Nüüd jõudis järg hullumeelsete kätte …"
Nende kurjakuulutavate sõnadega algab Kaljo Kiisa viies mängufilm "Hullumeelsus", mis tõuseb esile nii Eesti filmiajaloos kui režissööri filmograafias kui esimene tõeliselt modernistlikus vaimus teos. Lisaks sümbolistlikule filmikeelele ning suurepärastele näitlejatöödele keerleb filmi tootmise ning levitamise ümber piisavalt palju legende lausa eraldiseisva filmi loomiseks, milles oleks oma koht nii ametnike kiuslikkusel, romantilistel kunstilistel püüdlustel, suurejoonelistel rahvusvahelistel ideedel kui tsensuuri raudsel rusikal. "Hullumeelsus" on igas mõttes erandlik teos, mis tehtud erakordsel ajal (filmi võtteperiood 1968. aasta suvel oli lõppemas, kui Tšehhoslovakkiasse viidi Praha kevade vaigistamiseks sisse Nõukogude väed).
Filmi tegevus toimub vaimuhaiglas, mille väravast sammub sisse fašistlik armee, kellel on ainult üks siht – hävitada kõik need, kes režiimile jalgu jäävad. Koletule eesmärgile tõmbab pidurit samaaegselt haiglasse saabunud gestaapo ohvitser Windisch (Jüri Järvet), kelle ülesanne on paljastada Briti spioon, kes varjab end haiglamüüride vahel. Süžee valmistab vaataja ette põnevaks kassi-hiire mänguks, mis realiseerub hoopis psühholoogilise väljakutsena, kus seatakse kahtluse alla kogu tegevustik ning sunnitakse publikut pingsalt kaasa mõtlema. Nõukogude kultuuriametkonna põhiliseks etteheiteks Kiisa filmile oligi teose kahemõttelisus. Loodi vaimne provokatsioon, mida ametlikult soosida ei lubatud, kuid mis küündis toonase Nõukogude Eesti filmikunsti mõistes täiesti uutesse kõrgustesse.
Sünd
Tänapäevases mõttes tõeliselt euroopaliku koostööfilmi tegemises osalesid lisaks eestlastele ka lätlased, leedulased ja venelased. Filmi saamislugu oli algusest peale keeruline. Stsenaariumi kirjutas lätlane Viktors Lorencs ning Kaljo Kiisani jõudis see tänu sellele, et Riia filmistuudio oli stsenaristile kategooriliselt ära öelnud, kuna leiti, et parem on see mingi nimetu okupeeritud Euroopa riigi hullumajas toimuv "kuu pealt kukkunud" lugu tegemata jätta. Kiisk oli nõus filmi ette võtma, aga abstraktne stsenaarium oli vaja täpsemaks kirjutada, uurijast fašist teha ning sellega määrata ära tegevusaeg, et kohalikest instantsidest "läbi saada". 1 Nõnda loodeti minimeerida mitmetimõistetavusi, ent säilitada stsenaariumisse kirjutatud kunstiline üldistus ja salapära.
Filmis teevad kaasa toonase legendaarse Panevežyse teatri näitlejad Vaclovas Bledis ja Bronis Babkauskas ning väike osa on ka Leedu teatrilegendil Juozas Miltinisel. Lisaks mängivad filmis Valeri Nossik Moskvast, Viktor Pljut ja Harijs Liepinš Riiast ning loomulikult Jüri Järvet Tallinnast, kes läks vahetult pärast "Hullumeelsuses" Windischi mängimist Grigori Kozintsevi "Kuningas Leari" (1970) nimiosa mängima. Sealt algas Järveti rahvusvaheline tuntus, peagi kehastas ta juba Doktor Snauti Andrei Tarkovski "Solarises" (1972). Võimalik, et kui "Hullumeelsuse" linastamist väljaspool Nõukogude Eestit poleks ära keelatud, siis seisaks ta filmiajaloos eelnimetatud filmide kõrval. Kiisk on öelnud, et ta soovis teistest rahvustest näitlejatega töötada mitte ainult nende võimete pärast, vaid ka selleks, et katsetada eri rahvuste temperamentide avaldumist seoses nende isiklike kogemustega totalitaarse võimu all kannatava ühiskonna liikmetena. 2
Minskist prooviti takistada sealses filmistuudios töötanud venelasest operaatori Anatoli Zabolotski liitumist võttegrupiga. Zabolotski oli kolm päeva pärast stsenaariumi kätte saamist Kaljo Kiisale kindla jah-sõna öelnud, aga kuna ta oli hinnatud professionaal, siis polnud Minski ametnikel huvi oma meest eestlastega filmi tegema lasta. 3 Zabolotski osavõtt oli filmigrupile suur õnn, kuna koostöö režissööriga kulges laitmatult ning filmist rääkides on esile tõstetud just operaatori, lavastaja ja Halja Klaari kunstnikutöö silmapaistvat sümbioosi. Nende loodud erinevatelt pindadelt – peegellaud, peegelkapid ja peeglid – avalduv visuaalne maailm annab aimdust tegelaste sisemistest vastuoludest ja aitab tekitada filmis valitsevat õhkkonda, mille jooksul peategelane hakkab kahtlustatavates üha rohkem iseennast ära tundma ja muutub enda algatatud hullumeelsete protsesside käigus ise vaimuhaigeks.
Kiisk tegi võteteks valmistudes mitu kuud eeltööd psühhiaatriahaiglates nii Tallinnas, Viljandis kui Lätis asuvas Strencises. Pärast külastas ta ka filmi näitlejatega neidsamu haiglaid ja väitis, kuidas "kuuleb veel praegugi seda vaikust, mis bussis valitses, kui me tagasi sõitsime. Mäletan seda seisundit, milles me tagasiteel olime … Pärast ettevalmistust tõid näitlejad võtteplatsile väga palju kaasa, seal oli tõeline tulevärk." 4
Moskvale esitati ka palve organiseerida filmigrupile nende filmide vaatamise võimalus, mida Nõukogude kinolevis polnud võimalik näha ja mis neile ettevalmistusel kasuks tuleks. Sinna nimekirja kuulusid filmid nagu Georges Franju "Peaga vastu seina" ("La tête contre les murs", 1959), Orson Wellesi "Protsess" ("The Trial" ,1962), Ingmar Bergmani "Vaikus" ("Tystnaden", 1963), Luis Buñueli "Viridiana" (1961), Pier Paolo Pasolini "Matteuse evangeelium" ("Il vangelo secondo Matteo", 1964), Stanley Krameri "Lollide laev" ("Ship of Fools", 1965). 5
"Hullumeelsuse" loole töötas algusest peale vastu osa Tallinnfilmi kunstinõukogu liikmetest, eesotsas hilisema Eesti vabariigi presidendi Lennart Meriga. Meri kirjutas filmi kohta nii Moskvasse, kui tegi ka kohapeal tungivaid soovitusi filmi mitte töösse lasta, nii et saab fantaseerida, kas tema tegevuse tulemusena ei saanud "Hullumeelsusele" osaks kõrgendatud tähelepanu, mille tõttu filmi hiljem tsenseerima ja levikut piirama hakati. 6
Moskvas kiideti filmi tootmine stsenaariumiga tutvumata ja üksnes stsenaariumide toimetuskolleegiumi seisukohta lugedes heaks. Kolleegium pidas lugu terve suurusjärgu võrra antifašistlikumaks, kui stsenaarium ja tulevane film seda tegelikult olid. Pärast Praha kevadet mõisteti Moskvas järsku, et niisugusel keerulisel ajal tehakse Eestis filmi, mille stsenaariumi sisu võib olla mitmetimõistetav, ning asuti Tallinnaga kirjavahetusse. Moskvast hakkasid saabuma ettepanekud näiteks filmi pealkirja muutmiseks, või täiendavateks võteteks, et lisada filmi lõppu partisanisalk ja hullude relvastatud ülestõus. 7
Kiisk oli sunnitud enne filmi üleandmist tegema muudatusi, kuid ta ei teinud neid Moskva ettekirjutustele vastavas mahus. Ka filmi pealkiri jäi muutmata. Küll aga tuli filmist välja jätta hulluva peategelase Windischi õõvastav nägemus, mille tarbeks filmiti kaadrid, mida režissööri sõnul ei lubatud montaažilaua ligidalegi. 8 Filmist valmis kaks versiooni: eestikeelne ja vene keelde dubleeritud. Venekeelne variant on umbes kümme minutit lühem ning mõningatel hinnangutel pildi poolest väljenduslikum tänu lakoonilisele montaažile, mis kaotab ära filmi puudused ja suudab panna pildirea rohkem kaasa haarama. 9
Filmile anti linastusluba ainult Balti vabariikides ja Valgevenes ning venekeelseid koopiaid valmistati esialgu üksnes üheksa tükki, 10 mis sisuliselt tähendas, et filmi polnudki võimalik väljaspool Eestit näidata, kuna koopiaid lihtsalt polnud.
Vastuvõtt
Filmi võtsid hästi vastu nii kohalik kunstinõukogu kui ka kriitikud. Filmi valmimist nimetati sündmuseks mitte ainult Tallinnfilmi vaid kogu üleliidulise filmikunsti jaoks. 11 Toodi esile kontseptsiooni kaasaegsust ja vaatluse alla võetud probleemi kaalukust, mis iseloomustavat ilmekalt Eesti filmitegijate soovi võtta sõna kaasaegse maailma kesksete probleemide kohta. Filmi kõige stiilipuhtama komponendina nimetati Anatoli Zobolotski operaatoritööd, millel on kogu filmi struktuuri iseloomustava kahedimensioonilisuse saavutamisel suuri teeneid, kuna tema loodud kinematograafilised kujundid ei pretendeeri efektsusele ega filmi läbivast mõttest lahti rebitud iseseisvale tähendusrikkusele, vaid on alati rakendatud filmi keskse idee teenistusse. 12
Ka Poola kriitik Janusz Gazda nägi filmis midagi sellist, mis tähistab Eesti kino suurte ambitsioonide sündi, tuues eraldi välja selle, kuidas Moskva filmiajakirjas Isskustvo Kino oli filmi selle eksistentsialismi ja absurditeatri mõjude tõttu teravalt kritiseeritud. 13
1987. aasta perestroika tingimustes rehabiliteeriti viimaks ka säärased filmid ning Moskvas toimus "Hullumeelsuse" ametlik esilinastus. Samuti lubati filmi esmakordselt näidata väljaspool Nõukogude Liidu piire. Toimusid linastused Barcelonas, Buenos Aireses, Münchenis, Londonis. 14 Filmi vastu olevat varem huvi üles näidanud ka Veneetsia filmifestival, pärast seda kui Itaalia filmiteadlasel Giacomo Gambettil õnnestus seda Moskvas kinnisel linastusel näha. Kahjuks ei olnud võimalik saada Nõukogude võimudelt luba filmi festivalil näitamiseks, kuna kehtis reegel, et filme, mis polnud pääsenud üleliidulisse filmilevisse, polnud vaja ka välismaal näidata. 15
Andres Maimik on nimetanud "Hullumeelsust" Eesti filmidest esimeseks julgustükiks, mis avalikult tegi panuse situatsiooni tinglikkusele ning toimumiskohale kui suurema organisatoorse koosluse (riigi, režiimi, repressiooniaparaadi) allegoorilisele mikromudelile. Filmis on tehtud kõik selleks, et fokusseerida pilk tegelaskuju metafoorsele tähendusele – Fašisti, Hullumeelse või Arsti sümbolkujule – ja tähistada seda, kuidas võimu sisemisele kokkuvarisemisele kaasaaitamine on vaimu igavene missioon. 16 Lauri Kärk on kirjutanud, et "Hullumeelsus" oli toonases Nõukogude kinematograafias ainsaks filmiks Mihhail Rommi "Tavalise fašismi" ("Обыкновенный фашизм", 1965) kõrval, mis sisaldas totalitaarrežiimi ehk ka Nõukogude süsteemi enese kriitikat. 17 Jaak Lõhmus on üleliidulise ja rahvusvahelise levi jaoks keelatud filmi nimetanud kõikide Eesti arthouse -filmide vanaisaks. 18
"Hullumeelsus" XXI sajandil
"Hullumeelsus" on aktuaalne ka käesoleval sajandil. 2003. aastal linastus film Karlovy Vary filmifestivalil põhjalikus Baltikumi filmikunsti tutvustavas retrospektiivprogrammis. 2012. aastal valisid filmiajakirjanikud "Hullumeelsuse" Eesti viimase saja aasta paremuselt teiseks mängufilmiks Arvo Kruusemendi "Kevade" (1969) järel.
Kiisa filmi kunstiline küpsus ja sisuline julgus paistab eredalt silma ka tänase Eesti filmikunstiga võrreldes. Võimu mentaalne ebakindlus, mis väljendub vägivalla väetimatele peale surumises on olukord, mis pole võõras ka kaasajal levivate populistlike ühiskondi lõhestavate poliitikute ja nende diskrimineeriva poliitika all kannatavate rahvaste jaoks. Ajatu teemakäsitluse ja esteetiliselt sügavalt läbimõtestatud teostusega on "Hullumeelsus" teos, mis ei vanane. Pigem suudab iga kümnend, mis filmi esilinastusest möödub, lisada tähenduskihte.
"Hullumeelsus" on ideaalne valik iga festivali, telekanali või voogedastusplatvormi retrospektiivprogrammi, mille teemaks on 1960ndate (Nõukogude) modernistlik filmikunst või režiimile vastupanu, suletud ühiskonna ja vaimsete häirete küsimused.
Kaljo Kiisk: "Mul pandi kaks filmi kinni – "Jäljed" ja "Hullumeelsus", neid ei lubatud üleliiduliselt näidata. Eestis siiski näidati. See situatsioon juba ise lõi oma mängureeglid, su mõttelend oli kogu aeg mingisuguste kääridega piiratud. Hakkasid kuhugi minema, ja juba pidid väänama mõtte kusagile mujale. Kunsti juures peavad hing ja mõistus olema sünkroonsed, minema väga ühte teed, dünaamiliselt. Niisugust asja ei saanud tol ajal olla, aga midagi ei ole teha. "Hullumeelsusega" olen käinud Argentinas ja Euroopas ringi ja seda on hästi vastu võetud, ehkki see on juba vana film. Omas ajas oleks ta hoopis teistmoodi mõjunud, sest film on ikkagi seotud ajastu ja selle hingamisega." (A. Koppel, Kaljo Kiisa ebatavaline elu. [intervjuu]. – Teater. Muusika. Kino 2005, nr 12, lk 121–128)
1 Viktor Mathiesen, Eestlased tulevad! Ehk hullumeelsus Gnezdnikovi põiktänavas. – Teater. Muusika. Kino 1993, nr 3.
2 Reet Neimar, Saatusest määratud? Juhusest juhitud? Üks kild Jüri Järveti elutööst. –Teater. Muusika. Kino 1996, nr 1.
3 Boris Tuch, "Hullumeelsuse" võttegrupp tegi talle kingituse, millele oli graveeritud "Hullule hullumeelsetelt". – Teater. Muusika. Kino 2019, nr 3.
4 Viktor Mathiesen, Eestlased tulevad! Ehk hullumeelsus Gnezdnikovi põiktänavas. – Teater. Muusika. Kino 1993, nr 3.
5 Andres Laasik, Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. – OÜ Hea Lugu, Tallinn 2011, lk 234.
6 Samas, lk 227-234.
7 Viktor Mathiesen, Eestlased tulevad! Ehk hullumeelsus Gnezdnikovi põiktänavas. – Teater. Muusika. Kino 1993, nr 3.
8 Jaak Lõhmus, Aktsentide muutumine. – Postimees 16. VI 1997.
9 Andres Laasik, Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. – OÜ Hea Lugu, Tallinn 2011, lk 261.
10"Kaadris: "Hullumeelsus". – ETV 16. III 2012.
11 Tallinnfilmi kunstinõukogu protokollist. – ERA.R-1707.1.1028, lk 54.
12 Valdeko Tobro, Süüta ja süüga süüdlased. – Noorte Hääl 21. II 1969.
13 Janusz Gazda, Põgus kohtumine Eestiga. – Ekran 1970, nr 12.
14 Endel Link, "Hullumeelsusega" Münchenis ja Buenos Aireses. – Sirp ja Vasar 14. VIII 1987.
15 Andres Laasik, Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. – OÜ Hea Lugu, Tallinn 2011, lk 286.
16 Andres Maimik, "Hullumeelsus" – modernistlik üksiklane 1960. aastate eesti mängufilmis. – Teater. Muusika. Kino 1999, nr 11.
17 Lauri Kärk, "Viimne reliikvia" ja "Valgus koordis": žanrifilmist žanrifilmini II. – Teater. Muusika. Kino 2010, nr 2.
18 Jaak Lõhmus, Aktsentide muutumine. – Postimees, 16. VI 1997. | Arvustus. "Hullumeelsus": kõigi Eestiarthouse-filmide vanaisa | https://kultuur.err.ee/1161964/arvustus-hullumeelsus-koigi-eesti-arthouse-filmide-vanaisa | "Hullumeelsus" on ideaalne valik iga festivali, telekanali või voogedastusplatvormi retrospektiivprogrammi, mille teemaks on 1960ndate (nõukogude) modernistlik filmikunst, kirjutab Johannes Lõhmus Sirbis. |
Kõige rohkem ehk 205 positiivset testi lisandus Harjumaale, Ida-Virumaale lisandus 75, Tartumaale 18, Pärnumaale 17 ning Viljandi ja Lääne-Virumaale kuus positiivset testitulemust. Valgamaale tuli juurde neli, Jõgeva-, Rapla-, Võru-, Saare- ja Läänemaale lisandus kõigisse kaks ning Põlva-, Järva- ja Hiiumaale üks koroonapositiivne. Viiel inimesel puudus rahvastikuregistris elukoht.
Haiglaravi vajab 146 inimest, kellest seitse on juhitaval hingamisel. Päev varem oli patsiente haiglaravil 119, kellest kaheksa oli juhitaval hingamisel.
Põhja regioonis on jätkuvalt 27 kollet
Ööpäeva jooksul Harjumaale, Järvamaale ja Raplamaale laekunud juhtudest neljal korral sai inimene viiruse pereliikmelt, viiel korral tuttavalt ja kolmel juhul töölt. Ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.
21.-22. novembri põhja regionaalosakonna koroonaviiruse nakkusjuhtudest 21 juhul oli nakatumise põhjuseks kontakt nakatunud pereliikmega, kaheksal juhul sai inimene viiruse tuttavalt. Neljal juhul nakatus inimene töökohal, ühel juhul toodi viirus sisse Venemaa Föderatsioonist. Üheksa juhtumi nakkusallikas jäi selgusetuks, 96 juhtumi asjaolud on selgitamisel.
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 14 700 inimese, kellest 1075 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 27 kollet. Koolikoldeid on kokku viis, lasteaiakoldeid on üks, töökohakoldeid on kokku seitse, ürituste koldeid on kokku kaks ja tutvusringkonna koldeid on kokku kaheksa. Lisanduvad veel kaks hooldekeskuse kollet, haiglakolle ning Tallinna vangla kolle.
Ida regioonis on jälgimisel üle 5000 inimese
Ida-Virumaa uutest nakkusjuhtudest 12 juhul sai inimene viiruse töökohal ning 11 juhul pereliikmelt. Kaheksal juhul nakatus inimene tuttavaga suheldes, kuuel juhul koolis ja viiel juhul huvitegevust harrastades. Lääne-Virumaa juhtudest kolm on seotud nakatumisega töökohal, ühel juhul sai inimene viiruse pereliikmelt ja ühel juhul huvitegevust harrastades.
Ülejäänud ida regionaalosakonna juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Ida regiooni tööpiirkonnas on 14 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid neli: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on kokku viis: üks Narvas, üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Jõhvis ja üks Tapal. Kohtla-Järve tervishoiuasutuses on 56 inimesega kolle. Viru Vangla koldes on 250 inimest, Narva jäähoki koldes on 73 inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 5100 inimese, kellest nakatunud on 850.
Lõuna regioonis on ülekaalus nakatumised perekonnas ja tutvusringkondades
Tartumaale lisandunud seitse nakatunut said viiruse perekonnasiseselt, kolmel juhul nakatus inimene õppeasutuses, kolm nakatunut said nakkuse tutvusringkonnast ning üks nakatunu sai nakkuse sõpruskonnast.
Viljandimaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse perekonnasiseselt ning teise juhtumi nakkusallikas on teadmata. Põlvamaale lisandunud nakatunu sai viiruse perekonnast.
Valgamaale lisandunud kaks nakatunut said viiruse tutvusringkonnast, üks nakatus töökohas ning ühe nakkusallikas on teadmata. Võrumaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse sõpruskonnast, üks juhtum on sisse toodud välismaalt.
Ülejäänud nakatumiste asjaolud on selgitamisel.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4000 inimese, kellest 379 on haigestunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on seitse aktiivset kollet, kolletest suurim on 38 inimesega hooldekodu kolle.
Töökohakoldes on 12 inimest, hobikoldes on 19 inimest, esimeses õppeasutuse koldes üheksa inimest, teises õppeasutuse koldes on kuus inimest ja kolmandas õppeasutuse koldes on üheksa inimest. Meelelahutusettevõtte koldes on 14 nakatunut.
Üks Saaremaa juhtum on seotud kaitseväes nakatumisega
Pärnumaale lisandunud neli nakatunut said viiruse pereliikmelt ja neli tuttavalt. Kahel juhul nakkusallikas ei selgunud, ülejäänud Pärnumaa juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Üks Saaremaa nakkusjuht on seotud kaitseväe koldega ja teine on toodud sisse Valgevenest. Ühe Läänemaa uue nakkusjuhtumi allikas pole teada, teise juhtumi asjaolud on selgitamisel. Hiiumaa nakatunu nakkusallikas pole teada.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi 1100 inimest, kellest 165 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kaks kollet Hiiumaal, kus pereürituse koldes on 12 inimest ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks 11 nakatunuga kooli kolle ja hooldekodu kolle, kus on 16 nakatunut. Läänemaal on jälgimisel ettevõtte kolle, kus on kuus nakatunut.
Ööpäevaga suri üks inimene
Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati möödunud ööpäeva jooksul kokku 33, neist 24 puhul oli tegemist eelnevalt haiglas viibinud ja seal nakatunud Ida-Viru keskhaigla õendus- ja taastusravi patsientidega.
Ööpäeva jooksul suri koroonaviirusesse nakatunud 91-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 88 koroonaviirusesse nakatunud inimest.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 671 COVID-19 haigusjuhtumit 655 inimesega.
22. novembri seisuga on tervenenud 5701 inimest. Neist 4304 inimese ehk 75,5 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 1397 inimese ehk 24,5 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud ligi 439 600 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 9724 ehk 2,2 protsenti testide koguarvust. | Ööpäevaga lisandus 349 koroonapositiivset | https://www.err.ee/1161936/oopaevaga-lisandus-349-koroonapositiivset | Viimase 24 jooksul tehti terviseameti andmetel 4944 koroonaviiruse testi, millest 349 osutus positiivseks. Suri üks inimene. Eesti nakatumisnäit viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta on 270,51. |
Niits sai tugeva löögi küünarnukiga vastu pead juba avaveerandi kolmandal minutil, kui võitles positsiooni eest TalTechi mängija Kristjan Kanguriga. Rakvere Tarva klubi juht Arnu Lippasaare sõnul oli tegemist õnnetu juhusega.
"Operatsioon tehtud. Koljuluu tükid, mis meenutasid pigem puslet, pandi kokku kahe plaadiga, sellega on kõik hästi," andis Niits sotsiaalmeedias teada. "Ei olnud üldse kerge nädal, kuid tänu teie toetusele elasin selle üle. Uskumatud inimesed olete. Tahaks rohkem teie kõigi moodi olla. Egas nüüd midagi. Tükid on kokku korjatud ja tagasi lapitud, vaja veel ainult püsti tõusta ja teekonda jätkata. Sügav kummardus!" | Koljuluu murdnud Rakvere Tarva mängija käis operatsioonil | https://sport.err.ee/1161961/koljuluu-murdnud-rakvere-tarva-mangija-kais-operatsioonil | Korvpalliklubi Rakvere Tarva ääremängija Tormi Niits murdis koljuluu 13. novembril Eesti-Läti ühisliiga kohtumises TalTechi vastu. Nädalavahetusel tehtud operatsioon läks edukalt. |
Kümnekilomeetrisele suusarajale startis Ilves teiselt positsioonilt 22 sekundit hiljem hüppemäel 4. oktoobril pikimat lendu näidanud Espen Dahlhaug Björnstadist (129,5 meetrit; 115,5 punkti). Ilvese hüppe pikkuseks mõõdeti toona 131,5 meetrit, mille eest sai ta 110,1 punkti. Kolmandalt positsioonilt startis suusarajale liidrist 44 sekundit hiljem Harald Johnas Riiber (127,0 m; 104,4 p).
Kerges lumesajus peetud võistlusel ei saanud keegi Dahlhaug Björnstadile vastu, kes pälvis esikoha ajaga 27.37,3. Järgmisel nädalal teda Ruka MK-etapi stardis aga ei näe perekondlikel põhjustel. Nimelt saab Norra värske meister isaks.
Ilves suusatas suurema osa võistlusest nelja-viiemehelises jälitajate grupis, kus lõpuringi eel jäi maha Harald Johnas Riiber. Eestlane jäi Norra triost maha lõputõusul ning pälvis viienda koha, kaotades võitjale 35,2 sekundiga. Teisele kohale sprintis end Jarl Magnus Riiber (+16,5) ja kolmandale Jens Luras Oftebro (+17,4). Neljandale kohale jäeti Jörgen Graabak (+22,7).
Ilves oli Norra meistrivõistlustel stardijoonel ka laupäeval, mil alustas viiekilomeetrist suusasõitu samuti teiselt positsioonilt. Finišisse jõudis eestlane aga neljandal kohal, kaotades võitjale Jarl Magnus Riiberile 47,4 sekundiga. Pjedestaalist jäi Ilvest lahutama 5,6 sekundit.
Andreas Ilves tundis end nädalavahetusel tõbisena, mistõttu ta karmide koroonareeglite valguses võistlusrajale ei asunud. | Tugevat suusasõitu näidanud Ilves sai Norra meistrivõistlustel 5. koha | https://sport.err.ee/1161951/tugevat-suusasoitu-naidanud-ilves-sai-norra-meistrivoistlustel-5-koha | Eesti kahevõistleja Kristjan Ilves sai Beitostölenis peetud Norra meistrivõistlustel 5. koha. |
Veel neljapäeva õhtul Kadrina Karude 105:84 võidumängus Keila Korvpallikooli vastu 31 punkti, kümme lauapalli ja kuus resultatiivset söötu kogunud Wrighten jooksis laupäeval väljakule juba Eesti-Läti liigas Tallinna Kalev/TLÜ särgis, kogudes 83:89 kaotusmängus ligi 17 minutiga kümme punkti, kolm lauapalli ja kaks vaheltlõiget, kirjutab Korvpall24.ee.
Juba mullu Kadrina Karudega liitunud 23-aastase ääremängija arvele jäi möödunud hooajal keskmiselt 20,2 punkti, 10,1 lauapalli ja 3,2 tulemuslikku söötu. Tänavu näitas 195 cm pikkune ameeriklane veelgi paremat minekut, tuues keskmiselt 27,8 punkti, 12,3 lauapalli ja 4,8 resultatiivset söötu mängus, mis tegi temast esiliiga parima punktitooja ja paremuselt teise lauavõitleja.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Korvpalli esiliiga skoorikuningas siirdus Kadrina Karudest meistriliigasse | https://sport.err.ee/1161952/korvpalli-esiliiga-skoorikuningas-siirdus-kadrina-karudest-meistriliigasse | Saku I korvpalliliiga liidri Kadrina Karude eest tänavusel ja mullusel hooajal säravaid esitusi teinud Austin Dwight Wrighten on oma hea mänguga silma jäänud ka kõrgliigaklubidele, teenides lepingu Eesti-Läti korvpalliliigas mängivalt Tallinna Kalev/TLÜ meeskonnalt. |
Kuigi Berliini Hertha juhtis esimese poolaja järel Matheus Cunha väravast 1:0, siis skooris 20-aastane Norra imelaps Erling Haaland teisel poolajal 32 minuti jooksul neli väravat. Viienda autoriks oli Raphael Guerreiro. 85. minutil vahetati Haaland 16 aasta ja ühe päeva vanuse Moukoko vastu välja, mis tähendab, et noorest sakslasest sai Bundesliga ajaloo noorim väljakul käinud mängija.
Liigatabelis hoiab Dortmund 18 punktiga Müncheni Bayerni järel teist kohta. Hertha on seitsme silmaga 13. positsioonil.
Teised tulemused: Bielefeldi Arminia – Leverkuseni Bayer 1:2, Monchenglasbachi Borussia – Augsburg 1:1, Müncheni Bayern – Bremeni Werder 1:1, Hoffenheim – Stuttgart 3:3, Schalke – Wolfsburg 0:2, Frankfurdi Eintracht – RB Leipzig 1:1. | Haaland lõi 32 minuti jooksul neli väravat, Moukoko tegi Bundesliga ajalugu | https://sport.err.ee/1161947/haaland-loi-32-minuti-jooksul-neli-varavat-moukoko-tegi-bundesliga-ajalugu | Saksamaa kõrgliiga kohtumises alistas Dortmundi Borussia võõrsil Berliini Hertha tulemusega 5:2. 85. minutil mänguga liitunud Youssoufa Moukokost sai Bundesliga ajaloo noorim väljakule jooksnud jalgpallur. |
"Inimesed vajavad hetkel tuge ja positiivseid emotsioone rohkem kui kunagi varem, meil on tõesti hea meel, et saame ulatada abikäe põhjanaabritele ning jõuluvanade kongressi väärikalt maha pidada," selgitas Global Virtual Solutions konsortsiumi eestvedaja Lehari Kaustel ja lisas, et enam kui 50 riigi jõuluvanad Gröönimaalt Prantsusmaani saavad kokku just tänu Eestis välja mõeldud lahendusele.
2020. aastal on GVS korraldatud muuhulgas Ameerika ja Euroopa Liidu vahelised virtuaalsed kõnelused, kolme mere virtuaalne tippkohtumine presidentide vahel ja üle maailma ettevõtjaid kokku toonud Business Survival Summit. Novembris aidatakse Eestil korraldada ÜRO Julgeolekunõukogu virtuaalistungit Afganistani teemal ja detsembri alguses Euroopa kosmosenädalat. | Eestlased korraldavad esimese ülemaailmse jõuluvanade virtuaalkongressi | https://menu.err.ee/1161944/eestlased-korraldavad-esimese-ulemaailmse-jouluvanade-virtuaalkongressi | 13. detsembril peetakse Eesti, Soome ja USA eestvedamisel jõuluvanade kongress esimest korda virtuaalselt. Kongressi eestvedajaks on Eesti jõuluvanade selts ja see saab teoks Eestis välja töötatud virtuaalkonverentside lahenduse abil. |
Kui räägitakse personaalmeditsiinist, siis tänu Tartu ülikooli Eesti geenivaramu silmapaistvalt edukale tööle ja arengule mõeldaksegi kohe selle all geene ja nendel baseeruvaid tervishoiu- ja meditsiinilahendusi. Mis on suuresti korrektne, kuid mitte lõpuni täistõsi.
Tegelikkuses loovad geenidel baseeruvad individuaalsed andmed iga persooni kohta justkui vundamendi, millele edasine tugineb. Kuidas üks või teine geneetiline sündmus/risk realiseerub, on siiski määratud genoomi ja mitme muu teguri, näiteks keskkonnategurite, koostoimes.
Nii nagu ei kolita majja, kus on olemas ainult vundament, nii peame ka tervishoius ja meditsiinis vaatama kaugemale, piltlikult öeldes, kuidas ehitada seinad ja katus ehk siis milliseid täppislahendusi geenidel põhinevad andmed edaspidi annavad, milliseid võimalusi täiendavalt loovad.
Kui inimesel on vaja – rõhuasetusega tervishoiul (healthcare) – kvaliteetseid personaalseid lahendusi, siis siin on geeniandmed tema individuaalse abimehena esmatähtis hea võimalus. Need näitavad tulevikuks ära, milline ravimi metaboliseerija inimene on (kiire/aeglane, milliste ravimite suhtes valitseb kõrgendatud risk), millised on üldisemad terviseriskid ja ohud ning paljut muud.
Kui nüüd peaks aga elus juhtuma midagi sellist, mis sunnib inimest pöörduma meditsiinisüsteemi poole, ehk vaadates personaalsele meditsiinile rõhuasetusega sõnale meditsiin (medicine), siis konkreetsetel ravijuhtudel taanduvad geeniandmed sekundaarseks, s.t toetavaks, ja primaarseks tõuseb tulevikus hoopis teistsugune – individuaalne, mitte populatsioonipõhine – käsitus.
Üks personaalmeditsiini lahendusi on ravimi annustamise kalkulaatorid, mille tegevus ei ole otseses sõltuvuses geenidest, vaid üksikisiku näitajatest (sugu, vanus, kaal, pikkus jm fenotüübi näitajad), lisaks konkreetsetest kliinilistest ja laboratoorsetest näitajatest.
Veel kord terminoloogiast. Kui farmakogeneetika (pharmacogenetics) jälgib geeniandmetele rajanevat inimese ravimite ainevahetust, siis ravimikalkulaatorid töötavad farmakokineetika (pharmacokinetics) põhimõtete järgi, mille abil jälgitakse konkreetse ravimimolekuli käitumist konkreetses keskkonnas ehk organismis.
Veel peab rääkima sellisest terminist nagu farmakodünaamika (pharmadynamics), mis vaatleb ravimite toimet organismile, ja lõpuks on veel farmakomeetria (pharmacometrics), mis viib nii farmakokineetilised kui -dünaamilised andmed kokku, luues ja kasutades bioloogia, farmakoloogia, haigus- ja füsioloogiliste protsesside matemaatilisi mudeleid, et kirjeldada ja kvantitatiivselt hinnata ravimite (ksenobiootikumide, s.t mis tahes kehavõõraste ainete) ja haige organismi vastastikmõjusid, sealhulgas nii oodatavaid kasulikke kui ka ebasoovitavaid kõrvaltoimeid.
Esimesed ravimikalkulaatorid loodi eelmise sajandi 1970. aastatel USAs California osariigis sealsete tugevate teadusülikoolide Stanfordi ja California tehnoloogiainstituudi poolt. Töötati välja selline tehnoloogiline kontseptsioon nagu TDM – therapeutic drug monitoring ehk ravimi vahetu terapeutiline jälgimine ravimiprotseduuri käigus.
Lühidalt on TDM kliinilise keemia ja kliinilise farmakoloogia haru, mis on spetsialiseerunud ravimite doseerimisele, arvestades patsiendi verekontsentratsiooni.
TDM omakorda põhineb ühel ajahambale hästi vastu pidanud matemaatilise statistika rakendusel, nimelt Bayesi analüüsil (eponüüm tuleneb Thomas Bayesi (1701–1761) nimest), mis on laialdaselt kasutatav matemaatilise statistika analüüsi meetod eriti just meditsiinis, kuid mitte ainult. Näiteks, milline on tõenäosus, et patsiendi vererõhk langeb, kui talle on määratatud ravim A?
Ravimikalkulaatorid
Millised on argumendid, mis sunnivad eelistama konkreetseid indiviidi näitajatele toetuvaid ravimite kalkuleerimise tehnoloogiaid seni levinud populatsioonipõhistele raviskeemidele?
Paljud ravimid on kitsa terapeutilise aknaga, mis tähendab, et ravimi toimet tekitav ja toksiline doos erinevad teineteisest väga vähe. Seega on ühtaegu oht nii aladoseerimiseks kui ka toksiliste kõrvalnähtude tekkimiseks.
"Aladoseerimine omakorda on sageli seotud ebapiisava toimega, s.t ravimi liiga väikese annusega ei saavutata soovitud ravitulemust."
Kõrvalnähud võivad aeg-ajalt olla väga tõsised, näiteks neeru- või maksapuudulikkus, ka teadvuse häired. Aladoseerimine omakorda on sageli seotud ebapiisava toimega, s.t ravimi liiga väikese annusega ei saavutata soovitud ravitulemust.
Peale inimeste erinevuse on üksjagu haigusi, mis mõjutavad tugevalt ravimite kineetikat, näiteks kriitilised seisundid, pahaloomulised kasvajad, organite puudulikkus. Samuti võib ühe ja sama haiguse käigus ravimi farmakokineetika muutuda.
Uuringud on näidanud, et pärast sama doosi manustamist ravimite kontsentratsioon inimesiti erineb, geenide (farmakogeneetika) määramine võimaldab inimesi jagada küll kiireteks ja aeglasteks metaboliseerijateks, aga ei võimalda kindlaks teha just sellele inimesele sobivat ravimidoosi.
Praegu ei ole farmakogeneetiliste tegurite mõju kvantitatiivseks kirjeldamiseks konkreetsel haigel sageli muid võimalusi peale individuaalse farmakokineetika hindamise.
Ravimite kontsentratsiooni määramine (terapeutiline ravimite monitoorimine) koos patsiendi näitajate arvestamisega (Bayesi modelleerimine) on ainuke võimalus operatiivseks personaalseks ravimite doseerimiseks.
Tasub arvesse võtta, et individuaalset annuse optimeerimist ei ole ilmselt vaja alati ja igal pool, aga on olukordi, kus ilma selleta hästi toimivat lahendust veel võtta ei ole. Näiteks võib selliste täppislahenduste rakendamisel mõnikord saavutada ülikalliste ravimitega väiksema kulu sama või isegi parema ravitulemusega. Tänapäeval on võimalik seada eesmärgiks sihtida mitte ainult ravimi kontsentratsiooni, vaid ka raviefekti.
Kui esimesed ravimikalkulaatorid tekkisid peamiselt akadeemilises keskkonnas õppe- ja treeningumeetodite tarbeks, siis nüüd on ravimikalkulaatorid kommertsalustel toimivad tehnoloogiad.
Meil on rahakeskne ühiskond, idufirmadest ja riskikapitalist rääkida on popp. Selle valguses väärib märkimist, et selline USA läänekaldal tegutsev meditsiinitehnoloogia platvorm TabulaRasa Healthcare võttis detsembris 2018 enam kui 3,1 miljoni dollari eest üle DoseMe kaubamärgi all tegutseva ravimikalkulaatori, nende konkurent idakaldal Insight RX aga kaasas septembris 2019 edukalt korraldatud finantseerimisringiga kümme miljonit dollarit.
Viimase ravimikalkuleerimise portfellis on ca 50 preparaati ja kõigi nende kasutuslitsentside tasud klientidele, s.t haiglatele, ulatuvad aastas tuhandetesse dollaritesse. Euroopa on siin jällegi mahajääja, arenguhüppest ei ole kuulda, pigem ollakse populatsioonipõhisesse minevikku kinni jäänud.
Vankomütsiin
Piltlikustame ravimikalkulaatori kasutamist ühe konkreetse preparaadi vankomütsiini (Vancomycin) näitel. Esimest korda isoleeris vankomütsiini tootva organismi Amycolatopsis orientalis 1953. aastal ravimifirma Eli Lilly töötaja Edmund Kornfeld Borneo saare džunglist misjonär William Bouw' kogutud mullaproovidest. 1 USA toidu- ja ravimiamet omistas vankomütsiinile ravimiõigused 1958. aastal.
Vankomütsiin on enimlevinud antibiootikume, mida kasutab laias plaanis ca 10 protsenti populatsioonist, eriti need, kellel on mingil põhjusel vastunäidustusi, näiteks allergia penitsilliini perekonna antibiootikumide vastu, või kelle haigus on põhjustatud antibiootikumresistentsete mikroorganismide poolt.
Vankomütsiin on klassikaline kitsa terapeutilise aknaga ravim, kus vahemik tegeliku toime ning võimalike (raskete) tüsistuste vahel on kaunis kitsas. Vankomütsiini kasutatakse paljude bakteriaalsete infektsioonide raviks.
Kuna see imendub suu kaudu sissevõtmisel väga halvasti, siis manustatakse seda intravenoosselt keerukate nahainfektsioonide, vereringenakkuste, endokardiidi, luu- ja liigesepõletike ning meningiidi korral, eriti kui haigus on tekitatud metitsilliinresistentse Staphylococcus aureus 'e poolt. 2
2019. aastal avaldatud teaduskirjanduse põhjal USA kohta kasutab igal aastal vankomütsiini 1,7 miljonit patsienti, kellel ca 23,6 protsendil esineb eri astmes tüsistusi. 3 Kuna Euroopas vastavaid uuringuid tehtud pole, siis võib hüpoteetiliselt ekstrapoleerida Euroopa Liidu, USA ja Kanada üldiseks vankomütsiini kasutavate patsientide arvuks ca viis miljonit patsienti aastas. Maailma peale veelgi rohkem.
2020. aasta märtsis võtsid neli USA apteekide ja nakkushaiguste erialaseltsi vastu uue vankomütsiini ravijuhendi soovituse, mille lühike kokkvõte kõlab, et vankomütsiiniga ravimisel esinevate tüsistuste suure hulga tõttu soovitatakse edaspidi loobuda populatsioonipõhistest raviskeemidest ja minna üle Bayesi meetodil baseeruvatele ravimite täppiskalkuleerimise meetoditele. 4
Eesti mõõde
Ka Eestis kasutatakse vankomütsiini ravimisel päris palju ja seda mitte ainult täiskasvanutel, vaid ka vastsündinutel ja lastel. Alternatiivid kohati puuduvad. Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi koostöös TÜ kliinikumi lastehaigla ja Tallinna lastehaiglaga, samuti Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi bioinformaatilise toega, on viimase viie-kuue aastaga loodud vajalik kompetents ravimite täppiskalkuleerimise vallas.
Peamiselt on valdkonna eelisarendamine alguse saanud vastsündinutele ja väikelastele parema ravi tagamiseks. Tegelikult on see ka õigem suund kui kompetentsi loomine kõigepealt täiskasvanute osas.
Põhimõte on selles, et täppisdoseerimise kompetents väikelaste andmete pealt täiskasvanutele pole küll automaatne, kuid siiski hõlpsasti ekstrapoleeritav, samal ajal täiskasvanutelt väikelastele ja vastsündinutele peaaegu võimatu. Vastsündinu- ja väikelapseeas on organism niivõrd kiires muutumises, ta pole pelgalt kilogrammide või pikkuse poolest lihtsalt väiksem inimene.
Tartu ülikooli teadlastel on kümnete preparaatide täppiskalkuleerimise teave, mida annab täppisdoseerimise arenduses ära kasutada, nimetagem vaid mõnda neist: ampitsilliin, dobutamiin, milrinoon, gentamütsiin ja tobramütsiin.
"Eestil on väga suur potentsiaal olla Euroopas farmakokineetiliste ja -meetriliste täppiskalkulaatorite teenuse pakkuja ja suunanäitajana esirinnas."
Olemas on akadeemiline kalkulaator, mis ei ole veel valmis väliseks kasutuseks. Käimas on vankomütsiini kliiniline uuring, et kontrollida olemasoleva TDM-i baasil loodud algoritmi vastavust tegelikus ravis. Eestil on väga suur potentsiaal olla Euroopas farmakokineetiliste ja -meetriliste täppiskalkulaatorite teenuse pakkuja ja suunanäitajana esirinnas.
Olemas on arvestatav akadeemiline kompetents, nüüd oleks vaja konverteerida see toimivaks avalikuks teenuseks. Oleneb see jällegi selle protsessi ellukutsumiseks vajamineva targa raha olemasolust ning natukesest õnnest. Potentsiaali on küllaga!
Tulevikuvisioonid
Tuleviku mõtestamine on otstarbekas jagada kolmeks eraldi visiooniks. Hõlpsasti on realiseeritav esmane kommertsalustel prototüübi turule toomine, milles oleks avaliku teenusena kasutatav kliiniliselt kontrollitud vankomütsiin ja TDM-i alusel veel kolm kuni viis preparaati, mille kliinilise hindamisega saab hakata tegelema kohemaid.
Vastava rahastuse olemasolu korral on võimalik sellist ülemaailmselt kasutatavat teenust siit Eestist pakkuma hakata 12–15 kuu jooksul alates arendustöö algusest.
Teine etapp oleks realiseeritav ehk viie-kuue aasta perspektiivis ja sellega võiks ravimite täppisdoseerimise teenuste portfelli suurendada vähemalt 50 preparaadini, millest võimalikult suur osa oleks ka kliiniliselt kontrollitud. Otstarbekas on sellisele teenusele lisada farmakogeneetilise päringu võimekus.
Kolmas tulevikuvisioon oleks pikema perspektiiviga. Ausam on seda nimetada ehk isegi mitte visiooniks, vaid unistuseks tehisintellekti rakenduse vallast. Maailm on koroonaviiruse kütkes.
Kahjuks oleme pidanud kandma ka kaotusi. Põhjustest, miks osale inimestele mõjub haigus surmavalt ja teised ei saa arugi, et on läbi põdenud, on teada küll järjest rohkem, kuid siiski veel vähe. Arstid ja teadlased õpivad koroonaviirust iga päevaga järjest paremini tundma, täiustavad raviskeeme, valmimas on vaktsiinid ja ravimid.
Kui tulevik oleks juba käes ning oleks võimalik kasutada ravimikalkulaatori teenust, võiks ühe koroonapatsiendi ravi haiglas välja näha nii: saabub raskete tüsistustega patsient, raviarst sisestab oma nutiseadme programmi tema fenotüübi ja isikuandmed (Eesti E-tervise kaudu on pärast isikukoodi sisestamist need andmed juba eeltäidetud), samuti sisestatakse võetud vereproovist saadud tarvilikud markerid.
Seejärel kuvatakse tema personaalsed farmakogeneetilised andmed ja kõik need liiguvad edasi konkreetsesse ravimikalkulaatori keskkonda, mis pärast nende algoritmistamist kuvab raviarstile konkreetsete ravimite esmased doosid ning manustamise režiimi, samuti kogu edasise ravikuuri esmase hüpoteesi, mida hiljem veremarkerite metaboolsete andmete ja teiste veremarkerite alusel jooksvalt korrigeeritakse.
See unistus on küll tulevik, kuid mitte väga kauge tulevik. Ja kindlasti on selline tehnoloogia tegelik individualiseeritud personaalmeditsiin.
Personaalmeditsiini definitsioone
Molekulaaranalüüsi uute meetodite kasutamine patsiendi haiguste või haigestumise eelsoodumuse paremaks haldamiseks. Allikas: Personaalmeditsiini Koalitsioon (Personalized Medicine Coalition), 2004.
Genoomi ja molekulaarsete andmete rakendamine tervishoiutulemuste paremaks saavutamiseks, uute toodete avastamise ja kliinilise testimise hõlbustamiseks, patsientidel teatud haiguse või haigusseisundi eelsoodumuse määramiseks. Allikas: Personaalmeditsiini Koalitsioon (Personalized Medicine Coalition), 2005.
Õige ravi, õigele patsiendile, õiges annuses, õigel ajal. Allikas: Euroopa Liit.
Arstiabi sobitamine patsiendi individuaalsete tunnustega iga patsiendi puhul. Allikas: USA presidendi teaduse ja tehnoloogia nõunike kogu (President's Council of Advisors on Science and Technology).
Iga patsiendi unikaalseid kliinilisi, geneetilisi ja keskkonnamõjude andmeid arvestav tervishoiusüsteem. Allikas: Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon (American Medical Association).
Meditsiinivorm, mis kasutab patsiendi genoomi, valkude ja keskkonna infot haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks. Allikas: Riiklik Vähiinstituut (National Cancer Institute, NIH).
Personaalmeditsiin kohandab ravi- ja ennetustegevused patsiendi omadustele, toetudes võimalusele jagada inimesi nn alamgruppidesse, mis erinevad üksteisest haigustele vastuvõtlikkuse ja ravivastuse poolest. Allikas: Personaalmeditsiini Liit (Personalized Medicine Alliance). Allikas: Ülevaade personaalmeditsiini mõiste arengust teaduskirjanduses. Sotsiaalministeerium, 5. VI 2015.
1 Michael Shnayerson, Mark J. Plotkin, The Killers Within: The Deadly Rise of Drug-Resistant Bacteria. Back Bay Books 2003.
2 Catherine Liu, Arnold Bayer, Sara E. Cosgrove, Robert S. Daum, Scott K. Fridkin, Rachel Gorwitz et al., Clinical practice guidelines by the infectious diseases society of america for the treatment of methicillin-resistant Staphylococcus aureus infections in adults and children: executive summary. – Clinical Infectious Diseases 2011, 52 (3): 285–92. doi:10.1093/cid/cir034. PMID 21217178.
3 Reza Zonozi, Aozhou Wu, Jung Im Shin, Alex Secora, Josef Coresh, Lesley A. Inker, Alex R. Chang, Morgan E. Grams, Elevated Vancomycin Trough Levels in a Tertiary Health System: Frequency, Risk Factors, and Prognosis. – Mayo Clinic Proceedings. 2019, 94(1), 17–26.
4 Pharmacy and Healthcare Professionals Nationwide Recognize Patient Safety Benefits of New Consensus Vancomycin Dosing Guidelines, But Fewer than One in Three Plan to Adopt Them. – prnewswire.com 8. VII 2020. | Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht: mõtestades personaalset meditsiini | https://www.err.ee/1161539/irja-lutsar-ja-tuuli-metsvaht-motestades-personaalset-meditsiini | Ravimikalkulaatorid on ravimite manustamise, ambulatoorse ravi tuleviku argipäev, tõeline personaalmeditsiin, kirjutavad Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht algselt Sirbis ilmunud ülevaates. |
Vigastuspausilt naasnud Vene viibis väljakul veidi alla nelja minuti, kuid punktiarve jäi Eesti koondise kaptenil avamata (kolmesed 0/1). Statistikasse sai eestlane kirja kolm isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Kohtumise parimaks korvikütiks kerkis Fuenlabrada kasuks 24 punkti visanud Melo Trimble. Võitjate resultatiivseim oli kaksikduubliga säranud Conner Frankamp, kes tõi 19 punkti ja andis kümme resultatiivset söötu.
Fuenlabrada (4-7) jagab Hispaania kõrgliigas 12.-13. positsiooni. Järgmise mängu peab eestlase koduklubi 5. detsembril, kui koduväljakul minnakse vastamisi Euroliigas palliva Valenciaga (4-5), kes on Hispaania liigatabelis koha võrra eespool.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Vene pääses taas väljakule, kuid Fuenlabrada sai valusa kaotuse | https://sport.err.ee/1161937/vene-paases-taas-valjakule-kuid-fuenlabrada-sai-valusa-kaotuse | Hispaania meistriliigas palliv Siim-Sander Vene ja Fuenlabrada mängisid viimasel veerandil Murcia Ucami vastu eduseisu maha ning teenisid valusa 84:81 (15:19, 22:23, 18:18, 29:21) kaotuse. |
Rakvere teatri loominguline juht Peeter Raudsepp tõi oktoobri keskel teatri väikeses saalis lavale iiri absurdiklassiku Samuel Becketti "Lõppmängu". Selles uuritakse musta komöödia laadis, mis juhtub siis, kui maailm on kui suur lõpule jõudev malemäng. "Siis, kui malendeid ehk inimesi on jäänud ainult neli ning kõik käigud on ammu teada. Selles olukorras saavad tähtsaks väiksemadki võidud – olla veel veidike tähtis või veidike armastatud. Kas üldse tahetakse mängu lõpetada? Või äkki mäng ei lõppegi, kuigi seda tahetakse lõpetada?" selgitab lavastaja.
Mis teeb Samuel Beckettist ligi 70 aastat pärast tema tähtteoste ilmumist endiselt väga hea kirjaniku? Kuidas tema loomingut iseloomustada?
Vähe on kirjanikke, kelle kirjutamisstiilist on kujunenud firmamärk ja kelle nime kasutatakse väljendina: beckettilik, pinterlik, tšehhovlik. Beckett on paradoksaalne autor, sest ta suudab kirjutada ülimalt süngetel teemadel niiviisi, et seda pole õõvastav lugeda. Ta liigub radu pidi, mida realistlik kirjandus enamasti ei talla, ja teeb seda sellisel moel, et tunda on elu hõngu. Becketti teostes ei pöörata tähelepanu mingitele suurtele ühiskondlikele probleemidele, pigem on tema looming vana hea modernism ehk sõnum on paljuski just vormis.
Tunnen sedasorti modernismist sageli teravat puudust, sest kogu praegune massimeedia lähtub oma toodangus XIX sajandi realismist. Seriaalid sisaldavad võimalikult arusaadavat ja voolujoonelist lugu, kus ei esine mingeid katkestusi. Sellepärast tahan, et vaatajad suudaksid ka modernistlikke teoseid tajuda ja vastu võtta, sest kohati peegeldavad need elu pareminigi kui kogu realism kokku. Realismis on palju idealismi ning seetõttu inimesed projitseerivad sellele omaenda kujuteldava kuvandi, mis ei vasta tegelikkusele.
Inimesed ei mõtle nii sidusalt, nagu realistid arvavad. Becketti puhul võlubki, et tema tekstide katkendlikkus pole laest võetud, vaid jäljendab inimliku mõtlemise rütmi, mõte hüppab sinna-tänna. Tore on ka sealne igapäevategevus, asjadega kohmerdamine – asjad enamasti ei allu, see on asjade vaikne mäss inimese vastu.
"Lõppmängu" lavastamine sai alguse kevadise viirusepausi ajal. Kuidas sobib Becketti absurdiga segatud eksistentsialism praegusesse segasesse aega?
"Lõppmäng" ei ole muidugi postdramaatiline teater, mis praeguses teatripildis küllaltki esil. Postdramaatilist teatrit saab brechtiliku paradigma kaudu ilmselt kõige paremini lahti võtta, seal on laval inimesed, kes väga hästi teavad, kuidas kõik peab olema. Võib-olla on mul lapsepõlvest mingi nõukogude taak turjal, aga ma ei kannata selliseid kõiketeadvaid inimesi, lihtsalt ei usu neisse.
Selge on see, et viirusepaus tõi paljud "Lõppmängus" peituvad teemad üles, järsku oli väga ruumiliselt kohal lõpukogemus. Keegi ei osanud oodata, et mingi viirus võib elu nõnda tugevalt muuta. Muutus inimeste meeleolu, kerkisid küsimused ning võib-olla eriti rõhuvalt mõjus see, et inimesed pidid pikka aega üksteisega koos olema. Sellise kogemusega ei oldud kaua aega kokku puututud. Kõik need teemad on lavastuses otsapidi sees. Kui ikka poolteist kuud on oldud mingis ruumis kinni ja ainult seina vahitud, siis tunneb vaataja ära küll, et selles loos on palju praegusest ajast ja temast endast.
"Lõppmängu" on tõlkinud Mati Unt. Kui palju sealt Unti välja paistab?
Unt kumab väga toredasti läbi. Eks see Undi tõlge on tegelikult kompilatsioon Aino Pärsimäe varasemast tõlkest, kuhu ta on lisanud parandusi ja täpsustusi nendest keeltest, mida ta valdas, ja samuti Becketti enda hilisemaid täiendusi. Aga ega Unt endast üle ega ümbert saa. Kujutan ette, kuidas Undile kangastus peategelase Hammi kujus selline allakäinud eesti intellektuaal, rumeenia keelest tõlkija, kes istub Lasnamäe korteris ja ahistab oma arengupeetusega poega. See tasand on väga lõbusalt olemas.
"Lõppmängu" selles tõlkeversioonis on meie kultuurikontekstile omaseid keelenalju, millest väikerahvana kenasti aru saame. Kas või see, et peategelane Hamm, kes kunagi on olnud intellektuaalselt võimekas inimene, ütleb mõningaid lauseid prantsuse või inglise keeles – ja tunneb sellest edevusega segatud mõnu.
Ideaalis võiks arvata, et iga töö arendab lavastajat. Mis sai "Lõppmängu" lavastades varasemast selgemaks?
Mõndagi sai kinnitust. Näiteks see, et selliseid materjale tuleb pikalt teha. Tegemist on näidendiga, mis peab aeglaselt näitlejani imbuma. Ei saa nii, et lavastaja tunneb ennast tubli osava professionaalina ja teeb lavastuse mauhti ära. Samuti sai kinnitust, et näitlejad leiavad sellisest tekstist kuhjaga inspireerivat ja panustavad lavastusse palju.
Kolmandaks tõdesin rõõmuga, et kuigi me mängime seda lavastust teiste lavastustega võrreldes vähem ning Rakvere puhul on tegemist elitaarse ettevõtmisega, printsi lõbuga, siis ikkagi leidub publik, kes tuleb seda vaatama. Seoses "Lõppmänguga" olen hakanud mõtlema, et Eestis peab olema ka lavastusi, mida igaüks ei vaata. Teatrite meeleheitlik püüe kõik inimesed saali saada nivelleerib lõpuks kõik.
Kui palju saab Rakvere teatri loominguline juht Raudsepp anda lavastaja Raudsepale vabu käsi lavastamiseks materjale valida ja kui palju tuleb teatri repertuaarivajadusi arvestada?
Ikka pean lavastajana ka teatri repertuaarivajadusi arvestama. Novembri algul hüppasin hoopis teistsugusesse maailma: algasid Ray Cooney komöödia "Oi, Johnny" proovid. Vabu käsi ise materjali valida saan anda neile külalislavastajatele, keda Rakverre lavastama tahan, aga mul endal tuleb vahel teha ka lavastusi, mis lihtsalt tuleb ära teha ja mis on mängukavva vajalikud. Ega ma muidugi sellised näidendeid ka ei lavasta, mida üldse teha ei taha, ja vahel saan endale ka vabu käsi lubada nagu nüüd "Lõppmängu" puhul.
Rakvere teatris oldud aeg on pannud mind väärtustama komöödiaid. Komöödia kui žanr saab tihti liiga kergesti sildi otsaette, et see on ainult kommerts ja rahva naerutamine. Aga kui ikka on hea komöödia, siis näitlejatel on, mida mõnuga mängida.
Kui arvestada, et Rakvere linn on väike ja trupil tuleb palju ringi reisida, siis kui palju peab repertuaari koostades jannsenlikus tähenduses munade peal käima? Millistest kriteeriumidest repertuaari koostades lähtutakse?
Eks ma ju tean, milline trupp on, ja seda silmas pidades käib pidevalt meeletu näidendite lugemine. Rakvere teatris on tööl kaks dramaturgi, Triinu Sikk ja Urmas Lennuk, viimane ühtlasi lavastajana, ning peale nende osalen ka mina uue sobiva repertuaari otsinguil. Silmas peame kolme tugisammast: tekst peab olema selline, mida ise teha tahame; peavad olema sobivad näitlejad, et see lavale tuua, ning vähetähtis pole ka see, et publik tahaks seda vaadata. Vaatajad näitavad oma eelistusi selle kaudu, mida nad vaatama tulevad. Seejuures tuleb ka pikaajalise protsessina jälgida, et teater oleks sammukese publikust ees: igas lavastuses peab olema mingi õpetlik ja arendav iva, olgu ta žanrilt kui vaatajasõbralik tahes.
Rakvere puhul tuleb tajuda siinset sotsiaalset miljööd, leida teemasid, mis lähevad kohalikule rahvale korda. Inimestele ei saa ju ette heita, et nad tahavad näha lugusid, mille tegelastes nad ennast ära tunnevad. Minu kui loomingulise juhi ülesanne on aga teha vahel ka Beckettit, lavastada keerulisemaid näidendeid, et vaatajad muutuksid niisuguse teatrikeele suhtes tundlikumaks, õpiksid seda paremini lugema ning saaksid üle tõrkest, et kui lavastuse alusmaterjal on vähegi moodsam, siis ei taheta seda näha. Kui vaadatakse ainult kergeid lavastusi, siis ei arene.
Üllar Saaremäe kunstilise juhtimise ajal oli Rakvere teatris tunda pungijoont. On see alles? Oli sul noorpõlves sidemeid punkaritega?
Tuttavaid punkareid ikka oli, aga ma ise olin rohkem süvaboheem. Kui nemad kuulasid Sex Pistolsit, siis mina Einstürzende Neubautenit – et kui juba, siis täiega. Kui mineviku kaudu mõelda, siis enne lavakunstikooli minekut tegelesin 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul kujutava kunsti ja performance 'iga. Nii mul ongi kaks poolt: lavakas ja psühholoogiline teater ning sinna juurde performance 'i taust. Neid kahte palli tahaks Rakvere teatris kogu aeg õhus hoida ning ega need – psühholoogiline ja performatiivne pool – nii väga vastandugi.
Millist laadi lavastaja sa oled? Milline on sinu lavastajakäekiri?
Eks ma olen, võib-olla tänu oma neuroosidele, kaldunud ikka psühholoogilise teatri poole. Usun sellesse, et kui teen proovides näitlejatega psühholoogilist analüüsi ja tegelen sügavuti nende probleemidega, siis jõuame ka õige vormini – ja kõik see ei välista ekspressiivseid väljendusvahendeid. Ka "Lõppmängu" puhul oli meil aega tegelaste olukord läbi elada ning jõuda sealt kaudu beckettiliku katkendlikkuse ja killustatuseni. Teistpidi mina eriti ei oska, ei mõista teha nii, et kui lavastuses räägitakse isiksuse kadumisest ja maailma võõrandumisest, siis proovis ütlengi näitlejale, et mängi nüüd seda võõrandumist. Võib-olla on see puudus, aga mulle meeldib hakata pihta lihtsamast ja siis vaadata, mis sellele ehituma hakkab.
Lavastajatööl on palju ühisjooni psühhoanalüütiku tööga: näitleja on mingit pidi nagu patsient ning lavastajal on vaja temast vabad assotsiatsioonid kätte saada. Jube huvitav, kuidas näitleja alateadvus hakkab tööle, see on kõige põnevam. Kui teha lavastusi ainult ratsionaalselt pinnalt, siis ega nad kõrgelt ei lenda – nii palju mul kogemust on, et seda teada.
Millised sinu puudused on sind enim lavastajatöös seganud?
Eks see kõik läheb alateadvusse välja. Lavastajal on oht sattuda mõne teise inimese alateadliku mõju alla ja lasta ennast liiga palju mõjutada. Seetõttu pean mina kui lavastaja hoidma näitlejatega distantsi – neid ei tohi küll üksi jätta, aga prooviprotsessi on tarvis kontrollida. Võib-olla mõnikord on see käest ära läinud.
Teine puudus võib peituda selles, et kui olen ühte tööd kaua teinud, siis saavad skeemid kõik selgeks ja oskan juba ette arvata, et see peab olema nii ja see naa. Võib juhtuda, et hakkan peale suruma mingisuguseid skeeme, mis nagu peaksid toimima.
Oled aeg-ajalt teinud Rakvere teatri lavastustes kaasa ka näitlejana – praegugi mängid Florian Zelleri näidendi järgi tehtud lavastuses "Ilma sinuta" Danieli. Mida näitlejatöö sulle pakub?
Näitlemine hoiab mind ühenduses teatrikunsti keskmega, milleks on näitleja publiku ees. Olles ise selles situatsioonis, saan suhtluses partneritega välja tuua need alateadvuse osad, mis lavastades mõistuse liigse kontrolli tõttu teadlikkuse läve ei ületa. Aga kuna lavalised valikud on mängu ajal rohkem emotsiooni- ja kehapõhised, siis saan võimaluse üllatuda – kust see käik nüüd tuli! Selle eest tänu kõigile oma lavapartneritele, et te nii põnevad olete, sest suhtlemiseta ei sünni teatris midagi.
Milliseid ülesandeid täidab Rakvere teater oma kodulinnas ja Eesti teatripildis üldse?
Rakvere teatri puhul on tähtis see, kuidas nii väikese trupiga mängida repertuaari, mis kõnetaks inimesi võimalikult mitmekülgselt. Tore on, kui vaataja naerab, aga tähtis on ka see, mille peale ta naerma hakkab. Või millele ühe või teise materjaliga tähelepanu juhime.
Rakvere teatri fookus on psühholoogilisel teatril ja selle keskmes on näitleja. Ja siis me teeme aeg-ajalt sööste ka vasakule ja paremale: seda selliste külalislavastajatega nagu Hendrik Toompere, Andres Noormets või Veiko Õunpuu. Püüame leida lavastajaid, kes muude suundadega peavoolu natuke rikastaks. Õnneks on meil oma majast võtta ka näitekirjanik, dramaturgi ja lavastajana töötav Urmas Lennuk – hea on esimesena tema uudisloomingust osa saada.
Rakvere teatri eripära on tõesti see, et teame kõige paremini, mis Eesti väikestes kohtades toimub, sest sõidame nii palju ringi ja kohtume sealse publikuga. Iga nädal on kolm-neli etendust väljaspool Rakveret – nii et protestantlik tööeetika on meil au sees, teeme tööd ja näeme vaeva. Kui näitleja on väikeses kohas laval, siis ta tunnetab, millised võnked on seal õhus. Selle pealt annab edasi ehitada dialoogi publikuga. Kui seda ei oleks, siis need inimesed unustataks täiesti ära. Kui on populatsioon, peab see olema mitmekesine – Rakvere teater on populatsiooni mitmekesisuse hoidja.
Kas rakverlastele on teater üksnes koht, kus saab soovi korral nutta ja naerda või on see ka osa linna identiteedist, umbes nagu mõnel linnal jalgpallimeeskond?
Ma arvan küll, et meie teater on Rakvere linna vaimne keskus, ja usun, et ta on rohkem kui paik, kus saab meelt lahutada. Ollakse uhked, et seal mäe otsas on teater. Enam me vist ei ole Euroopas kõige väiksema linna repertuaariteater, aga kui kaugemalt vaadata, siis sellise rahvaarvuga linnas täiemõõdulist repertuaariteatrit pidada on majanduslikus mõttes endiselt tavapäratu. Pealegi pole teater üksnes etendusi andev asutus. Kõik see, mis sinna juurde käib – luuleõhtud, muusikaõhtud, muu lisategevus –, on linnale samuti tähtis.
Rakvere teatri iga kunstiline juht on toonud mingi oma tahu, mis on ka jäänud: Üllar Saaremäe ajas iiri ja pungi rida, Peeter Jalakas tõi Rakverre "Baltoscandali", mis aitab tajuda meid suurema teatriprotsessi osana.
Milline on Rakvere teatri suurim probleem? Kes võiks selle lahendada?
Seda probleemi ei tõtta keegi lahendama, vaid öeldakse, et tehke seda oma vahendite arvelt – ja sinna see jääbki. Selle tarvis meile keegi raha juurde ei anna, ehkki oleks väga vaja. Teiste väikelinnateatritega võrreldes tunnen mõningast ebavõrdsust, sest seal on ikkagi üle kahekümne näitleja palgal, meil aga ainult 17, ehkki me ei anna vähem etendusi. Mingist ajast on ülekohtuselt jäänud nii, et Rakvere on kõige väiksem teatrilinn ja järelikult võib seal olla ka kõige vähem näitlejaid.
See kitsikus tõuseb repertuaari valides kogu aeg esile: tuleb juba ette välistada mingisugused materjalid, sest meil ei ole nende tarvis piisavalt näitlejaid. Oleme haavatav ka selle koha pealt, et meil ei ole mingit näitlejate varu – kui paneme repertuaari ette paika ja tekib mingi muudatus, siis lööb see kõik segamini. Kui näitlejad peavad tegema kogu aeg lavastusi, kus kõige rohkem on neli-viis tegelast, siis lõpuks läheb see kole ühekülgseks, mõne inimese anne ja potentsiaal ei saagi lõpuni avaneda.
Selle üle, et Rakvere teater peab palju ringi sõitma, ma väga ei virisegi. Näen, et see on väga hästi sisse töötatud, meil on võib-olla isegi sellist tarkust, mida teistel teatritel ei ole. Seejuures on kitsikus tee leidlikkusele, nagu on kitsikuses leidlik olnud kogu eesti rahvas. Rakveres on siiani teoks saanud kunst ja saab seda ka edaspidi. | Peeter Raudsepp: Rakvere teatri fookus on psühholoogilisel teatril | https://kultuur.err.ee/1161945/peeter-raudsepp-rakvere-teatri-fookus-on-psuhholoogilisel-teatril | Tambet Kaugema tegi Sirbis intervjuu Rakvere teatri kunstilise juhi Peeter Raudsepaga, kes kinnitas muuhulgas, et nende teatrit võib igati pidada Rakvere linna vaimseks keskuseks. |
Teise koha pälvis Spordiklubi Garant juuniorid ajaga 1.41,18 ja kolmanda TOP-i Ujumisklubi juuniorid ajaga 1.42,74.
Noorte arvestuses võitsid 4 x 50 m vabaltujumise segateate Kalevi Ujumiskooli noored ajaga 1.44,57. Teiseks tulid Yess noored ajaga 1.45,14 ja kolmandaks Spordiklubi Garant noored ajaga 1.45,59.
Neiude 100 m vabaltujumise kiireim juunior oli Marie Toompuu (Kalevi Ujumiskool) ajaga 57,78. Teise koha saavutas Karolin Victoria Kotsar ajaga 58,00 ja kolmanda koha Aurelia Roos ajaga 59,16. Noorte arvestuses võitis ala Anette Teder (Yess) ajaga 59,62, teiseks tuli Kirke Madar ajaga 1.00,24 ja kolmandaks Ute Viktoria Liu Yeung ajaga 1.00,47.
Noormeeste 100 m vabaltujumise kiireim juunior oli Erik Lihhats (Spordiklubi Garant) ajaga 50,67, teise koha saavutas Hans-Mikk Kuulpak ajaga 51,19 ja kolmanda koha Christopher Palvadre ajaga 51,55. Noorte arvestuses võitis 100 m distantsi Nikita Ivanov (Argo Ujumisklubi) ajaga 52,16. Teise koha saavutas Remi Tammik ajaga 52,72 ja kolmanda koha Mattias Vool ajaga 53,70.
Neiude 50 m seliliujumise kiireim juunior oli Laura-Liis Valdmaa (Yess) ajaga 29,38. Mariangela Boitšuk kaotas talle kuue sajandikuga ja kolmandaks tulnud Polina Timofejeva aeg oli 29,99. Noortest oli kiireim 50 m seliliujuja Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 30,42. Talle järgnesid Katalina Larikova ajaga 30,52 ja Kertu Kann ajaga 31,35.
Noormeeste 50 m seliliujumise kiireim juunior oli Maksim Minajev (Spordiklubi Garant) ajaga 26,38, teise koha saavutas Tristan Tsopp ajaga 26,62 ja kolmanda koha Erik Lihhats ajaga 27,19. Noortest oli kiireim 50 m seliliujuja Alan Smok (Spordiklubi Garant) ajaga 26,11. Teise koha saavutas Pavel Borissov ajaga 27,03 ja kolmanda koha Jako Joosep Viirpuu ajaga 27,40.
Neiude 200 m rinnuliujumise kiireim juunior oli Marie Toompuu ajaga 2.35,21 ja teisele kohale tuli Jekaterina Vorontsova ajaga 2.37,64. Noorte arvestuses võitis selle ala Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 2.28,86. Teise koha saavutas Mirtel Merimaa ajaga 2.42,36 ja kolmanda koha Alessandra Zaidentsal ajaga 2.42,41.
Noormeeste 200 m rinnuliujumise kiireim juunior oli Alan Gritsõk (Spordiklubi Garant) ajaga 2.16,18. Teise koha saavutas Christopher Palvadre ajaga 2.16,52 ja kolmanda koha Ralf Roose ajaga 2.17,12. Noortest oli kiireim 200 m rinnuliujuja Jorven Nopponen (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 2.21,47. Teiseks tuli Aleksei Silber ajaga 2.28,03 ja kolmandaks Edvin Smok ajaga 2.29,22.
Neiude 200 m liblikujumise võitis juunioridest Polina Timofejeva (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 2.24,69. Teiseks tuli Smaragda-Luchia Sarana ajaga 2.33,35. Noortest oli sama ala esimene Violanta Gurjanova (Jõhvi Spordikool) ajaga 2.34,50, teise koha saavutas Darja Romanjuk ajaga 2.39,11 ja kolmanda koha Anette Zahovaiko ajaga 2.42,24.
Noormeeste 200 m liblikujumise kiireim juunior oli Dmitri Astrelin (Spordiklubi Garant) ajaga 27,40. Teiseks tuli Artur Tobler ajaga 2.05,29 ja kolmandaks Maksim Kuznetsov ajaga 2.11,37. Noortest oli sama ala esimene Konrad Aleksander Sepp (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 2.07,03. Teiseks tuli Robin Lill ajaga 2.17,81 ja kolmandaks Aap Valter Metsa ajaga 2.25,52.
Noormeeste 1500 m vabaltujumise kiireim juunior oli Georg Filippov (Kalevi Ujumiskool) ajaga 15.53,32. Teiseks tuli Toomas Tanel Tammer ajaga 16.14,78 ja kolmandaks Artur Ulmas ajaga 16.57,03. Noorte arvestuses võitis Alan Smok (Spordiklubi Garant) ajaga 16.48,57, teiseks tuli Mark Iltsisin ajaga 17.00,90 ja kolmandaks Gregor Rasva ajaga 17.18,26.
Juunioride arvestuses võitis noorte 100 m kompleksujumise neiudest Laura-Liis Valdmaa ajaga 1.04,46, teise koha saavutas Marie Toompuu ajaga 1.04,81 ja kolmanda koha Karolin Victoria Kotsar ajaga 1.05,73. Noorte esimene oli Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 1.04,27. Teise koha saavutas Kirke Madar ajaga 1.07,53 ja kolmanda koha Anette Teder ajaga 1.08,00.
Juunioride arvestuses võitis noorte 100 m kompleksujumise noormeestest Artur Tobler (TOPi Ujumisklubi) ajaga 57,11. Talle järgnesid Christopher Palvadre ajaga 57,15 ja Daniil Drozdov ajaga 57,67. Noorte kiireim oli Konrad Aleksander Sepp (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 59,84. Teise koha saavutas Trevor Kägo ajaga 1.00,38 ja kolmanda koha Jako Joosep Viirpuu ajaga 1.00,63. | Kalevi Ujumiskooli võistkond püstitas Eesti juunioride rekordi | https://sport.err.ee/1161933/kalevi-ujumiskooli-voistkond-pustitas-eesti-juunioride-rekordi | Kalevi Ujumiskooli võistkond püstitas juunioride ja noorte lühiraja meistrivõistluste teisel võistluspäeval Eesti juunioride rekordi 4 x 50 m vabaltujumise segateates ajaga 1.39,46. Koosseisus ujusid Patrick Orav, Tristan Tammis, Mariangela Boitšuk ja Marie Toompuu. |
Nadal, kes pole kordagi aastalõputurniiril võidutsenud, kuid jõudnud 2010. ja 2013. aastal finaali, pidi tänavu tunnistama Medvedevi paremust kahe tunni ja 38 minuti järel ning kustutama unistuse ihaldatud trofee kätte saada. Seejuures ei olnud Medvedev varem 20-kordsest suure slämmi turniiri võitjast jagu saanud.
24-aastane Medvedev jättis avasetis seisul 1:1 kasutamata kolm murdevõimalust. Nadal seevastu 4:3 eduseisult ei eksinud, võites kolm geimi järjest. Teises setis rebis Medvedev 3:0 ette, seejärel viigistas Nadal seisu 4:4-le, murdis vastase pallingu ja asus juhtima. Venelane ei andnud alla ja viis seti kiiresse lõppmängu, mille kallutas lõpuks enda kasuks. Kolmandas setis võitis Medvedev seisult 3:3 kolm geimi järjest, millega pääses finaali. Viimati mängis venelane aastalõputurniiri finaalis 2009. aastal, mil Nikolai Davõdenko sai pea kohale tõsta esikoha karika.
Finaalmatš Thiemi, kes sai poolfinaalis jagu maailma esinumbrist Novak Djokovicist, ja Medvedevi vahel peetakse pühapäeva õhtul. | 24-aastane venelane alistas esmakordselt Nadali ja jõudis finaali | https://sport.err.ee/1161929/24-aastane-venelane-alistas-esmakordselt-nadali-ja-joudis-finaali | Austerlase Dominic Thiemiga (ATP 3.) kohtub ATP aastalõputurniiri finaalis venelane Daniil Medvedev (ATP 4.), kes sai laupäeva õhtul jagu Rafael Nadalist (ATP 2.) tulemusega 3:6, 7:6 (4), 6:3. |
Alles kolmapäeval Gruusias Eesti koondise eest 79 minutit rabanud Zenjov nimetati klubis kohe algrivistusse ja peatreener ei pidanud otsust kahetsema: 24. minutil tegi Zenjov seisuks 2:0, lõi siis napilt postist mööda, kaugelt posti ja oli osaline ka kolmanda värava sünnis, kirjutab Soccernet.ee.
3:0 eduseisus anti eestlasele taas viimased 15 minutit vabaks, kuid sündmuseid jätkus lõpuni. Lõpu pidi Šahtjor mängima kümnekesi ja Astana lõi ühe tagasi, kuid Šahtjori võitu väärata ei suutnud.
Artjom Dmitrijev ja Okžetpes jäid Aktaus juba 12. minutil kaotusseisu, kuid andsid kõva lahingu. Kui võõrustajad 78. minutil teise lõid - penalti sai kodumeeskond üpris vaieldavast olukorrast, kus Okžetpesi prillide läbi oli eelnevalt teisel pool väljakut viga tehtud -, tundus lootus taas kaduvat, kuid Dmitrijevi värav (alates 4:12) viis minutit hiljem andis uut lootust. Punktid jäid lõpuks siiski kodumeeskonnale.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Zenjov säras meistri vastu, Dmitrijev sahistas samuti | https://sport.err.ee/1161924/zenjov-saras-meistri-vastu-dmitrijev-sahistas-samuti | Kasahstanis mängivatele Eesti vutimeestele oli laupäev meeldejääv. Sergei Zenjov aitas Karagandõ Šahtjori väravaga 3:1 võidule valitseva meistri Astana üle, kuid Artjom Dmitrijevi ponnistusest jäi Okžetpesi jaoks võtmemängus väheks, 1:2 kaotati Aktau Kaspiile. |
Ravimitootja Regeneron sai heakskiidu pärast seda, kui selle antikehade kokteil REGEN-COV2 osutus efektiivseks COVID-19 haigete haiglaravi ennetamiseks ja koroonariskigrupi erakorralise meditsiini osakonna külastuste vähendamiseks.
Ravim võib vähendada koormust USA tervishoiusüsteemile, ütles USA toidu- ja ravimameti (FDA) juht Stephen Hahn.
Tegemist on olulise sammuga võitluses COVID-19 vastu, kuna riskigrupis patsientidel on nüüd ligipääs paljutõotavale ravimile oma nakkuse algstaadiumis, ütles Regeneroni president Leonard Schleifer.
Tegemist on teise sellist tüüpi antikehade kokteiliga, mis sai FDA-lt heakskiidu. Varem anti luba ravimitootja Eli Lilly koroonaravimile. | Trumpi ravimiseks kasutatud koroonaravim sai USA võimudelt kasutusloa | https://www.err.ee/1161919/trumpi-ravimiseks-kasutatud-koroonaravim-sai-usa-voimudelt-kasutusloa | Koroonaviiruse antikehade teraapia, millega raviti presidenti Donald Trumpi, sai USA võimudelt laupäeval heakskiidu riskigruppi kuuluvate inimeste raviks. |
Unitedi kodulehe kohaselt hoidis Aland laupäevases matšis küll rohkem palli, aga ei suutnud väljaku viimasel kolmandikul ohtlik olla, TIPS tegi samas tulemuslikke kontrarünnakuid. Raadik mängis kaasa kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.
Kohe pärast karikamängu lendas Raadik Küprosele, et aidata Eesti koondist käimasoleval Aphrodite Cupil.
Uus hooaeg Soome kõrgliigas stardib 1. aprillil. 2013. aastal meistritiitli võitnud ja 2014. aastal napilt teiseks jäänud Aland piirdus mullu pronksikohaga. | Raadiku koduklubi pudenes karikasarjas konkurentsist | https://sport.err.ee/83364/raadiku-koduklubi-pudenes-karikasarjas-konkurentsist | Pille Raadiku koduklubi Aland United langes Soome naiste jalgpallikarikavõistlustel konkurentsist välja juba avaringis, kaotades uueks hooajaks esiliigast kõrgliigasse tõusnud Vantaa TIPS-ile 0:3. |
Mogherini hoiatas samas, et läinud nädalal korraldatud kuus raketikatsetust, mis Teherani sõnul ei ole suunatud tuumarelvavõimekuse arendamisele, võivad suurendada pingeid niigi ebastabiilses piirkonnas.
Prantsusmaa hoiatas pühapäeval, et raketikatsetuste tõttu on võimalik uute sanktsioonide kehtestamine Iraanile. Mogherini sõnul on see ÜRO Julgeolekunõukogu arutada.
"See ei ole tõepoolest ka meie hinnangul tuumaleppe rikkumine," ütles Mogherini pärast EL-i välisasjade nõukogu Brüsselis.
"Kui esineb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rikkumine, tuleb seda arutada vastavates ÜRO kogudes ja mitte ilmtingimata EL-i välisasjade nõukogus," sõnas ta.
Mogherini sõnul ootab EL siiski Iraanilt endale võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist.
"Me kõik näeme, et see on väga problemaatiline piirkondlike suhete seisukohast...see suurendab pingeid Lähis-Idas hetkel, mil pingeid ei lähe kindlasti vaja," lausus EL-i esidiplomaat.
Julgeolekunõukogu kogunes esmaspäeval USA ettepanekul arutama raketikatsetusi, mida Ühendriikide suursaadik ÜRO-s Samantha Power nimetas "provokatiivseks ja destabiliseerivaks".
Iraan tulistas kolmapäeval kaks Qadr-H ja Qadr-F täppisraketti riigi põhjaosast umbes 1400 km kaugusele Makrani piirkonda Iraani kaguosas, teatas revolutsiooniline kaardivägi.
Päev varem tulistati mitmest kohast lühi-, keskmaa- ja kaugmaarakette, et näidata riigi "valmisolekut seista vastu ohtudele".
Iraani teatel ei rikkunud katsetused kuue suurriigiga sõlmitud tuumalepet ega ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni.
Mullu 14. juulil kuue suurriigiga sõlmitud tuumalepe viis tänavu jaanuaris Iraani-vastaste tuumaprogrammiga seotud rahvusvaheliste sanktsioonide tühistamiseni. USA on jätnud Teherani raketikatsetustega seotud sanktsioonid kehtima. | Euroopa Liit ei kaalu Iraanile raketikatsetuste tõttu sanktsioonide kehtestamist | https://www.err.ee/556119/euroopa-liit-ei-kaalu-iraanile-raketikatsetuste-tottu-sanktsioonide-kehtestamist | raani ballistiliste rakettide katsetused ei riku suurriikidega sõlmitud tuumalepet ja Euroopa Liit ei kaalu praegu sanktsioonide kehtestamist Teheranile, ütles EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini esmaspäeval. |
Esmalt maadejagamisest kõrgemas grupis. TLÜ, kelle rivistust on täiendatud (nagu hiljuti kirjutasime) tagamängija Samantha MacKay'ga (24a-173cm) alistas laupäeval kodus Riia TTT Juuniorid 73:57 (39:20). Oli ka 26-punktine edu.
TLÜ mäng tervikuna näis terviklikum, võistkondlikum, rünnak mõistuspärasem, kaitse korralik. TLÜ võitis laua 52-38, korvisöödud 26-10, pallikaotusi tegid meie naised 13 TTT 15 vastu. Kahepunktivisked TLÜ kasuks 37 vs 26 %, kolmesed TTT Juunioritele 42 vs 38 %, vabavisked vastasele 81 vs 73 %.
Trine Kasemägi tõi 21+7lp, Greeta Üprus 14+5+5, Samantha MacKay 16+6+4, Rosemary Rits 10+11lp. Vastastel: Sigita Dzarcane 15+8lp, Digna Strautmane 13+7+4.
Tugevama vahegrupi tabeliseis: TTT 7-0, Catx 5-2, Liepaja 5-4, 1182 Tallinn 3-4, TTT Juuniorid 2-6, TLÜ 1-7.
* * *
Tugeva suutäie võttis täna Tartu Ülikool/Kalev, kes alistas vahegrupis teistkordselt Riia RSU/Merksi, sedakorda kodus 75:70 (32:34). Otsustavaks sai kolmanda veerandaja võit 26:11.
Määravatel minutitel, kolmadal veerandil, tegi järjest skoori Kadi Kals, kellele assisteerisid väärikalt Doris Park ja Kadri Uiga. TÜ saavutas edu 58:43.
Ent mäng polnud veel tehtud. Merks vajus järgi ning 3.10 ja 1.10 enne lõppu oli tartlannade edu vaid üks punkt (viimati 69:68). Lõpus tabas kaks korda Nele Laurimaa ja mõlemad vabavisked Uiga - nii tuligi võit numbrites 75:70.
Tartu tabas oluliselt paremini kaheseid - 55 vs 28 %, kuid vastased tabasid kümme kolmest protsendiga 43 (TÜ 17 % vastu). Kadri Uiga nime taha kanti protokolli 20+14+4, Doris Park (pildil) tõi 20+6lp ning Kadi Kals 14p.
* * *
Üks võit, üks kaotus - selline oli Audentese SG/Noortekoondise saldo nädalavahetusest. Esmalt kaotas AUD laupäeval kodus RSU/Merksile 57:80 (26:37). Lõppseis oligi suurim kaotusseis, seega mäng andis rohkem lootuskiirt ja oli võitluslikum.
Sandra Tael AUD parimana 23 p, Kätrin Varik lisas 12+8+3, Kai-Brith Kalda 8+10lp, vastastel Arta Fridenberga 16p ja Paula Tomsone 12+10lp.
Pühapäeval pööras AUD halva heaks ning suutis Ridzenes võita mõnevõrra nooremaid lätlasi, nende U16 koondist 63:44(32:28). Kaalukeeleks sai kolmas veerand, mis kuulus Jaanus Levkoi hoolealustele 23:4...!
AUD oli lauas "perenaine" - 61 vs 39. Sedakorda olid punktitoojad teised: Janne Pulk sai kirja 18 p,Siiri Kliimsonilt hooaja parimaid mänge - 15+13+5, Polina Ignatjeva 11p ning Mariann Adelbert 9+13lp.
Kui vaadata alumist tabeliseusu, siis aina enam on kahju mõnest Tartu napist kaotusest LU-le ja veelgi enam nende ootamatust kaotusest talvel Läti U16-le. Praegust minekut arvestades võiks nad pretendeerida playoff-kohale (st olla alumise vahegrupi kahe parema hulgas).
Tabeliseis (7.-12.): RSU/Merks 11-7, LU 11-8, TÜ/Kalev 8-11, AUD 5-13, Cesis 3-16, LAT U16 2-15. | TLÜ avas vahegrupis võiduarve, Tartu sai teist korda jagu RSU/Merksist | https://sport.err.ee/83363/tlu-avas-vahegrupis-voiduarve-tartu-sai-teist-korda-jagu-rsu-merksist | Korvpalli naiste Eesti-Läti Ühisliiga nädalavahetus möödus Eesti naiskondadele üpris rõõmsas toonis. Kõrgemas vahegrupis teenis Tallinna Ülikool oma esimese võidu kuna alumises vahegrupis suutis Tartu Ülkool/Kalev teist korda alistada veel mullu medalikonkurentsis püsinud Riia RSU/Merksi. |
Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid Euroopa Liidu ja Venemaa suhete aluspõhimõtteid. Euroopa Liidu välisministrite hinnangul tuleb jätkata senise poliitikaga, mis tähendab hoidumist kõrgetasemelisest suhtlusest seni, kuni Venemaa pole hakanud täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi.
"Suhted Venemaaga olid keerulised juba enne Ukraina konflikti. Viimaste aastate arengud on näidanud, et Venemaad tuleb hinnata ennekõike tema tegude järgi," ütles välisminister Marina Kaljurand. "Arvestades Venemaa välispoliitika agressiivset iseloomu ning ka lõhet väärtusküsimustes, peab Euroopa senine poliitika jätkuma,” rõhutas ta.
Marina Kaljuranna sõnul on kehtestatud piirangud saatnud Venemaale selge sõnumi, et Euroopa ei kavatse sallida Venemaa-poolset rahvusvahelise õiguse rikkumist. Viimati oli Euroopa Liidu ja Venemaa suhete teemaline arutelu välisministrite kohtumise päevakorras 2015. aasta jaanuaris. Euroopa Liit rakendas Krimmi anneksiooni järel 2014. aastal suhtluses Venemaaga piiratud suhtlemise poliitikat.
Dialoog Venemaaga on põhimõtteliselt võimalik nendes konkreetsetes küsimustes, mis on vajalikud tänaste rahvusvaheliste kriiside lahendamiseks. Venemaa kodanikuühiskond vajab välisminister Kaljuranna sõnul senisest enam kaasamist ning koordineeritumat Euroopa-poolset toetust.
Eesti välisminister rõhutas ka Euroopa Liidu strateegilise kommunikatsiooni tähtsust. Kaljuranna sõnul teeb aasta eest Euroopa välisteenistuse juurde loodud strateegilise kommunikatsiooni rakkerühm tänuväärset tööd nii Venemaa-poolse väärinfo ümberlükkamisel kui ka Euroopa Liidu alase kommunikatsiooni arendamisel idapartnerlusriikides.
Rääkides Euroopa Liidu suhetest Iraaniga toetasid välisministrid koostöö arendamist ennekõike majandus- ja kaubanduspoliitikas ning energiaküsimustes. Välisministrid arutasid Iraani rolli laiemas Lähis-Idas ning inimõiguste olukorda Iraanis.
Liibüast rääkides arutasid Euroopa Liidu välisministrid koos ÜRO eriesindaja Martin Kobleriga võimalusi, kuidas saaks kaasa aidata Liibüa poliitilisele protsessile ning kõne all olid võimalikud piiravad meetmed Liibüa kodanikele, keda süüdistatakse rahuprotsessi takistamises. | Kaljurand: Euroopa Liidu senine poliitika suhetes Venemaaga jätkub | https://www.err.ee/556116/kaljurand-euroopa-liidu-senine-poliitika-suhetes-venemaaga-jatkub | Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis keskendus arutelu Euroopa Liidu ja Venemaa suhete hetkeseisule ning räägiti ka suhetest Iraaniga ja olukorrast Liibüas. |
"Ma ei ole neid teateid näinud ning antud hetkel on mul raske hinnata, milline mõju on sellel läbirääkimistele, milliseid muutusi see dünaamikasse toob. Nii et vaja on vaadata, millised täpselt on Venemaa kavatsused," ütles Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest.
Ta lisas, et ei oska kommenteerida, kas Venemaa otsus on Ühendriikidega kooskõlastatud.
Putin andis oma kaitseministrile korralduse hakata alates teisipäevast välja viima suuremat osa Vene väegrupist Süürias.
"Loodan, et tänane otsus on hea signaal kõigile vaenupooltele. Ma loodan, et see suurendab märkimisväärselt usaldust kõigi Süüria rahuprotsessi osapoolte vahel ja aitab kaasa Süüria küsimuse rahumeelsele lahendamisele," ütles Putin.
Paljud vaatlejad suhtuvad Putini avaldusse skeptiliselt. Kuid on ka avaldatud lootust, et see Putini käik võib näidata valmisolekut nõustuda Assadi lahkumisega või viia läbimurdeni Genfis alanud rahukõnelustel.
Venemaa alustas septembris Süürias õhurünnakutega, millele järgnes suure väekontingendi riikiviimine. Moskva tegevus muutis sõja käiku kokkuvarisemise veerel olnud Bashar al-Assadi režiimi kasuks.
"Me oleme rääkinud sellest, kuidas Venemaa jätkuv sõjaline sekkumine Assadi režiimi toetuseks on komplitseerinud jõupingutusi poliitilise ülemineku saavutamiseks," lisas Earnest. | Valge Maja reageeris Putini Süüria-otsusele ettevaatlikult | https://www.err.ee/556111/valge-maja-reageeris-putini-suuria-otsusele-ettevaatlikult | Valge Maja reageeeris esmaspäeval ettevaatlikult Vene presidendi Vladimir Putini üllatuslikule otsusele suurem osa Venemaa väekontingendist Süüriast välja viia. |
Lusti sõnul oli 4. märtsi õhtul Tartus Küüni tänaval, Kaubahalli ees jõhkra peksmise juures ligi 20 noort, kelle seas oli ka alaealisi. Ta rääkis "Ringvaates", et kuigi ta sai juba samal õhtul aru, kui šokeeriva sündmuse osaliseks ta juhtus, ei osanud ta oodata, et sellest Eestis järgnevaks nädalaks üks põhiteemasid saab.
"Esialgu oli tunne, et see on anomaalia, et teema nii suureks puhuti, aga teisalt, nüüd kui kümme päeva on mööda läinud - ju siis oli tarvis," sõnas ta.
Ajakirjaniku sõnul võib loota, et vähemalt selles grupis viibinud alealised on saanud tänaseks väga selge õppetunni, et vägivallal on tõsised tagajärjed.
"Selle pärast on mul hea meel, et see [teema] kella külge pandi ning et see oleks pretsedent, mis ei laseks teismelistel arvata, et selline käitumine on normaalne," sõnas Lust.
Ta möönis, et turvalisust hinnates ei ole kõigile peksmisjuhtumitele alati arukas vahele minna, kuid et taolises olukorras julgeks ta uuesti sündmustesse sekkuda. | Katrin Lust: on heameel, et Tartu peksmisjuhtum ühiskonnas hukka mõisteti | https://www.err.ee/556108/katrin-lust-on-heameel-et-tartu-peksmisjuhtum-uhiskonnas-hukka-moisteti | Ajakirjanik Katrin Lust, kes juhtus olema üks Tartus toimunud jõhkra peksmise pealtnägija ja politsei kutsuja, ütles, et loodetavasti on niivõrd terav ühiskonna reaktsioon andnud alaealistele selge sõnumi: vägivald ei ole lubatud. |
„Valencia jalgpalliklubil on hea meel teatada, et Lokomotiv Jõhvi on meie partner esimese Valencia C.F lastelaagri korraldamisel Eestis. See näitab Jõhvi Lokomotivi klubi ambitsiooni ja motivatsiooni lastega tegelemises. Esimest korda Eestisse tulev La Liga klubi Valencia pakkub kõrgel tasemel treeninguid ambitsioonikatele poistele ja tüdrukutele keda huvitab jalgpall,“ kirjutab Valencia oma ametlikus teadaandes.
Laagris viivad treeninguid läbi kaks kogenud Valencia C.F. noortetreenerit, keda abistavad neli Lokomotivi treenerit. Spetsialistid, kes tulevad tegelema meie lastega, esindavad Jalgpalliakadeemiat, millest on sirgunud sellised tähed nagu Jordi Alba, David Villa, Juan Mata, Benatia ja David Silva.
Laagriidee autor on Eesti Jalgpalli Liidu Ida-Virumaa koordinaator Marko Kristal. „Valencia ja Jõhvi Lokomotivi koostöös toimuv lastelaager on esimene omataoline laager Ida Virumaal, kus oma treening kogemusi tulevad jagama noortetreenerid ühest Hispaania tippliiga klubist. See laager on kindlasti huvitav ja kasulik lastele, kuna annab aimu kuidas treenitakse Hispaania suurklubis noortega,“ sõnas Kristal.
Jõhvi Jalgpalliklubi FC Lokomotivi juhatuse liige Sergei Ivanov lisas: „See on esimene taolise mastaabiga lastelaager meie regioonis. Meie juurde sõidavad treenerid Valenciast – klubist, kellel on fännid kogu Euroopas. Kindlasti, on see meie poiste jaoks laager mis jääb meelde kogu eluks. Meie regioonis on hetkel rasked ajad ning sõna „kriis“ on meil sagedamini huultel kui sõna „pidu“. Meie aga tahaksime, et lastel oleks 6-10. juunini toimuv laager üks suur pidu."
Kõik laagris osalevad lapsed jagatakse oma vanuse ja taseme järgi grupidesse, mis tagab selle, et treeningud on lastele jõukohased ja huvitavad . „Treeningud viiakse läbi Voka naturaalse murukattega väljakul ja vastavalt Valencia klubi treenimise filosoofiale, kus suur rõhk on palliga mängul ja distsiplineeritud meeskonna koostööl,“ märkis Kristal.
Peale heatasemelise treeningu, saab iga laps kingituseks kuulsa Valencia klubi vormi. Laagri tulemuste põhjal valivad treenerid välja kaks kõige edukamat noorjalgpallurit, kes sõidavad nädalavahetuseks Hispaaniasse, kus saavad osaleda Valencia CF akadeemia omavanuste poiste treeningul, külastada mängu Estadio Mestella's peastaadionil ja muidugi kohtuvad ka praeguse meeskonna tähtetega!
„See on suur väljakutse meie klubile. Võtsime selle vastu ja ees on väga raske, kuid väga tähtis töö meie laste jaoks. Teha on vaja palju, kuid usume, et saame hästi hakkama. Mõistame, et Lokomotivi ja Valencia klubide logod kõrvuti, see on suur vastutus ja anname ennast kõik selleks, et tulevikus niisugused laagrid saaksid Ida-Virumaal tavapäraseks,“ ütles Ivanov. | Valencia C.F. noortetreenerid tulevad Eestisse | https://sport.err.ee/83358/valencia-c-f-noortetreenerid-tulevad-eestisse | Jõhvi Jalgpalliklubi FC Lokomotiv koostöös Hispaania Jalgpalliklubi Valencia C.F. korraldavad 6.-10. juunil 2016. a viiepäevase jalgpalli lastelaagri. Laager on mõeldud 6 -14-aastastele poistele ja tüdrukutele . Laager toimub Ida-Virumaal, Voka Spordikeskuses naturaalsel murul. |
Vene viibis väljakul 9.19 ning viskas selle ajaga 2 (2pv 1/2) punkti, võttis 2 lauapalli ja tegi 1 isikliku vea.
Žalgiris juhib turniiritabelit 22 võidu ja kolme kaotusega. 28-st vastasest 11 alistanud Lietkabelis hoiab kümne meeskonna seas seitsmendat positsiooni. | Vene koduklubi võttis Leedus kindla võidu | https://sport.err.ee/83357/vene-koduklubi-vottis-leedus-kindla-voidu | Eesti meeste korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris alistas Leedu meistrivõistlustel võõrsil Panevežyse Lietkabelise 90:70 (22:16, 31:17, 27:17, 10:20). |
"Loodan, et tänane otsus on hea signaal kõigile vaenupooltele. Ma loodan, et see suurendab märkimisväärselt usaldust kõigi Süüria rahuprotsessi osapoolte vahel ja aitab kaasa Süüria küsimuse rahumeelsele lahendamisele," ütles Putin.
Presidendi sõnul algab vägede väljaviimine Süüriast teisipäeval. Venemaa alustas Süürias õhurünnakuid president Bashar al-Assadi toetuseks mullu 30. septembril, vahendas BNS.
"Ülesanne, mis kaitseministeeriumile ja relvajõududele püstitati, on üldiselt täidetud. Seetõttu annan kaitseministrile käsu alustada alates homsest meie Süüria väegrupi põhiosa väljaviimist," lausus Putin kohtumisel välisminister Sergei Lavrovi ja kaitseminister Sergei Šoiguga.
Riigipea palus Vene välisministeeriumil hoogustada Venemaa osalemist rahuprotsessis Süüria probleemile lahenduse leidmiseks.
Kremli pressisekretäri Dmitri Peskovi sõnul pidas Putin Süüria Assadiga telefonitsi kõnelusi ja teavitas teda Vene vägede väljaviimisest Süüriast. "Kõiges lepiti eelnevalt president Assadiga kokku," ütles Peskov.
President ütles, et Venemaa moodustas lühikese ajaga Süürias heterogeensete jõudude efektiivse väegrupi, luues tingimused rahuprotsessi alustamiseks.
Kremli teatel märkisid Putin ja Assad, et Vene õhujõud tõid kaasa murrangu võitluses "terroristide" vastu, paiskasid segi mässuliste taristu ja tekitasid neile arvestatavat kahju.
Putini sõnul jätkavad Vene mereväebaas Süüria Tartusi sadamalinnas ja Hmeimimi õhuväebaas senist funktsioneerimist ning nad peaksid olema maalt, merelt ja õhust usaldusväärselt kaitstud.
Šoigu sõnul hävitati Süüria territooriumil operatsiooni käigus 2000 Venemaalt sinna suundunud "bandiiti", sealhulgas 17 välikomandöri.
Kaitseminister lisas, et relvarahurežiimi elluviimise jälgimist hõlbustasid üle 70 mehitamata õhusõiduki. "Me oleme taganud kontrolli relvarahurežiimi jälgimise üle. Selleks rakendasime üsna suurt mehitamata õhusõidukite rühma - üle 70 üksuse - ja kõiki õhuluurevahendeid, sealhulgas elektroonilist jälgimist ja meie satelliitide rühma," lausus Šoigu.
Süürias kehtib alates 27. veebruarist relvarahu, mis ei laiene äärmusrühmitustele ISIS ja al-Qaeda harule al-Nusra Rinne.
Süüria valitsus ja peavoolu opositsiooniühendus Läbirääkimiste Ülemkomitee (HNC) jätkasid esmaspäeval ÜRO vahendusel kaudseid rahukõnelusi eesmärgiga teha lõpp teisipäeval viie aastaseks saavale konfliktile.
Lääne, Süüria opositsiooni ja nende toetajate sõnul on Venemaa korraldanud õhurünnakuid peamiselt mõõdukate opositsioonirühmituste vastu, ehkki lubas võidelda Süürias "terrorirühmitustega". Lisaks on Venemaad süüdistanud palju tsiviilohvreid nõudnud "vaippommitamises".
Damaskus: Venemaa on lubanud jätkata terrorismivastast võitlust
Süüria presidendi administratsioonist teatati, et Venemaa on lubanud jätkata valitsusvägede toetamist "võitluses terrorismiga", vahendas Reuters.
Bashar al-Assadi kantselei pressiteate kohaselt olid Süüria ja Venemaa jõudnud kokkuleppele, et Vene õhuväe kohalolekut saab pärast vahepeal saavutatud sõjalisi edusamme vähendada.
Al.-Assad ja Putin olevat täna sel teemal ka telefoni teel nõu pidanud ja nentinud, et otsus on kooskõlas relvarahu jätkumise ja reaalse olukorraga piirkonnas.
Süüria opositsioon pole veel kindel, kui tõsiselt seda teadet võtta
Süüria opositsiooni allikad on kinnitasid ajalehele The Guardian, et mingit eelnevat informatsiooni neil Moskva sellise sammu kohta polnud ning hetkel tuleb alles oodata, kas tegu on tõelise kavatsusega või mingi poliitilise manöövriga.
Diplomaatide sõnul räägib Putin oma plaanidest täna telefoni teel ka USA presidendi Barack Obamaga.
ÜRO julgeolekunõukogu kinnisel istungil aga annab videosilla abil ülevaate rahukõneluste seisust Genfis ÜRO eriesindaja Staffan de Mistura. | Putin andis käsu alustada Vene väegrupi väljaviimist Süüriast | https://www.err.ee/556098/putin-andis-kasu-alustada-vene-vaegrupi-valjaviimist-suuriast | Venemaa president Vladimir Putin andis esmaspäeval korralduse tuua kodumaale suurem osa Vene väegrupist Süürias, kuna nende ülesanne riigis on täidetud. Samas ei maininud ta, millal peaks olema vägede väljaviimine lõpule viidud. |
Mõlemal päeval jäi alistamatuks üksnes venelanna Lana Prusakova, kes on ka just veebruaris Lillehammeris toimunud Noorte taliolümpiamängude freestyle-suusatamise pargisõidu kuldmedalist. | Eesti freestyle-suusataja sai Venemaal teise koha | https://sport.err.ee/83356/eesti-freestyle-suusataja-sai-venemaal-teise-koha | Eesti freestyle-suusataja Karoliine Holter oli Venemaal toimunud pargisõidu karikavõistlustel ja pargisõidu meistrivõistlustel teine. |
Esimesel päeval tuli Uusnal (KTM) krossikatsel sisse küll üks kukkumine ja noormees hoidis enda sõnul veidike tagasi, kuid sellest hoolimata oli ta kohalike Maurizio Micheluzi (Husqvarna) ja Nicoli Mori (TM) järel kolmas. Nori kaotas kaasmaalasele napid 6 sekundit, Uusna jäi teisest kohast omakorda aga minuti ja 20 sekundit.
Pühapäeval sõideti samu katseid, mis eelmisel päeval, kuid vastupidises suunas. Päeva võitis taas Micheluzi, kes edestas Morit minuti ja 27 sekundiga. Uusna elas viimasel ringil üle kaks korralikku kukkumist, kuid suutis end siiski taas kolmandaks sõita, Morile tuli lõpuks kaotust 16 sekundit.
Enduro Euroopa meistrivõistluste järgmine etapp sõidetakse 26.-27. märtsil Prantsusmaal Briudes. | Rannar Uusna Euroopa meistrivõistluste esimesel etapil poodiumil | https://sport.err.ee/83362/rannar-uusna-euroopa-meistrivoistluste-esimesel-etapil-poodiumil | Itaalias Donoratico linna ümbruses peeti selle hooaja esimene enduro Euroopa meistrivõistluste etapp, kus osales eelmisel hooajal E2 klassis meistrivõistlused pronksiga lõpetanud Rannar Uusna. Alanud hooajaks vahetas ta neljataktilise tsikli kahetaktilise vastu ja ka masinaklass on uus – E3. |
Gaasiveesoojendite kasutamine peatati majaelanike ohutuse tagamiseks ning edasiste traagiliste õnnetuste ärahoidmiseks, teatas Päästeamet.
Majast leiti täna vähesel määral ka vingugaasi, mis küll tervisele otsest ohtu ei kujuta, kuid annab signaali soojenditega seotud ohust.
"Päästeameti ettekirjutus ei puuduta maja küttesüsteemi ega maja igapäevast gaasipliitide kasutamist," rõhutas amet.
Gaasiveesoojendite taaskasutamine on lubatud siis, kui nende ohutu kasutamine on tõendatud. Korterisisese gaasipaigaldise nõuetele vastavuse ja hooldamise eest vastutab korteriomanik. Gaasiseadmete ja gaasipaigaldistega seotud tegevuste ohutuse üle teeb riiklikku järelvalvet Tehnilise Järelevalve Amet.
Aasta alguses hukkus gaasiveesoojendi kasutamisega seoses selles majas 11-aastane poiss, eile toimus samas majas analoogsetel asjaoludel raskete tagajärgedega õnnetus 6-aastase poisiga. Eile viga saanud poiss on praegu haiglas. | Päästekeskus peatas Põhja-Tallinna kortermajas gaasiveesoojendite kasutamise | https://www.err.ee/556097/paastekeskus-peatas-pohja-tallinna-kortermajas-gaasiveesoojendite-kasutamise | Eilne gaasiveesoojendist tingitud õnnetus Tallinnas, Erika tänaval oli teine omataoline kortermajas toimunud juhtum. Ohutuse tagamiseks peatas Põhja Päästekeskus mõlema õnnetuse põhjustanud gaasiveesoojendite kasutamise. |
Teise poolaja alguses kaotusseisu jäänud ning kaks minutit pärast seda ka punase kaardi tõttu vähemusse jäänud Gornik ei andnud hoolimata oma tabeli punase laterna staatusest alla ning võitles edukalt lõpuni - 88. minutil tegi skoori Bartosz Kopacz ning kahe järjestikuse kaotuse kõrvale teeniti taas punktilisa, vahendas Soccernet.ee.
Eesti koondise vasakäär Kallaste tegi vasakkaitsjana kaasa kõik 90 minutit.
27 mängust 23 punkti kogunud Gornik on endiselt tabelis viimasel real - eelviimasel real paiknevast Krakowi Wislast jäädakse ühe enampeetud mängu juures maha kolme silmaga. | Gornik ja Kallaste päästsid viimasel hetkel punkti | https://sport.err.ee/83355/gornik-ja-kallaste-paastsid-viimasel-hetkel-punkti | Jalgpallur Ken Kallaste koduklubi Zabrze Gornik sai Poola kõrgliigas punktilisa, kui kodumurul päästeti Gdanski Lechia vastu viimasel hetkel 1:1 viigipunkt. |
"Euroopa Liidu põllumeeste huvides olen ma valmis kasutama kõiki instrumente, mille seadusandjad meie käsutusse on andnud, nii lühikeseks kui pikaks perspektiiviks," ütles Euroopa Komisjoni põllumajandusküsimuste volinik Phil Hogan Komisjoni pressiteate vahendusel.
"Peame kasutama asjakohaseid vahendeid ja tegevusi, et aidata põllumeestel volatiilsetes tingimustes toime tulla, andes neile samas ka kiiret abi. Tänane vastus on põhjalik ning hõlmab nii palju ettepanekuid kui võimalik," lisas volinik. Koos septembris kinnitatud 500-miljonilise abipaketiga hõlmavad erimeetmed kahe aasta jooksul enam kui 1 miljardit eurot.
Muuhulgas tegi Komisjon Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandusministritele ettepaneku ajutiselt lubada piimandusvaldkonna tootja- ja sektoriorganisatsioonidel ning ühistutel kehtestada vabatahtlikud tootmis- ja tarnimispiirangud. Ettepaneku alus on ühtse turu reeglite punkt, mis näeb säärase võimaluse ette põllumajandussektorile, kui turul on aset leidnud tõsine tasakaalustamatus.
Euroopa Komisjoni teatel on see äärmiselt erandlik meede, mis peab kaitsma ka Euroopa Liidu siseturgu. Selle sätestas esmakordselt 2013. aastal vastu võetud ühtne põllumajanduspoliitika, ent seni ajutist kriisimeedet kasutatud ei ole. Nüüd aga on Komisjoni hinnangul tingimused täidetud.
Samuti on Komisjon nõus ajutiselt lubama riigiabierandit, mis võimaldaks liikmesriikidel maksta põllumehele toetust kuni 15 000 eurot aastas, kusjuures liikmesriigiti summa ülempiir ei erine. Meedet saaks Komisjoni teatel rakendada kiiresti.
Lisaks soovib Komisjon ajutiselt suurendada sekkumismehhanismi mahuläve piimapulbrile ja võile. Kui praegu on need vastavalt 109 000 tonni ja 60 000 tonni, siis ajutiselt tõstetaks need 218 000 tonnini ja 100 000 tonnini. "Säärasel viisil seame enda selgeks kohustuseks toetada fikseeritud sekkumishinda," teatas Komisjon.
Seoses ettepanekutega kehtestada sealihasektorile uus eraladustamise toetusskeem, asub volinik Hogan säärase paketi kehtestamist kaaluma. "Kava detailid, sealhulgas selle kehtestamise ajakava, on veel selgitamisel," seisab pressiteates.
Täienduseks 2015. aasta septembris eraldatud 30 miljoni euro suurusele täiendavale sealiha- ja piimasektori promotsioonimeetmele, lisab Komisjon meetmele nüüd praegusele 30 miljonile eurole juurde veel vahendeid, et katta turumoonutustest tekkinud kulud. Meetme kogueelarve on 110 miljonit eurot.
Vene põllumajandusembargo osas teatas Komisjon, et töötab pidevalt keelu tühistamise suunas, ent seni oi ole hoolimata pingutustest midagi juhtunud. "Siiski on astutud märkimisväärseid samme kolmandate riikide kehtestatud alusetute või ebaproportsionaalsete fütosanitaarsete meetmete kaotamiseks. See hõlmab USA, Jaapani, Brasiilia ja Ukraina turge," teatas Komisjon.
Täiendavate meetmetena jätkab Komisjon ka tootja positsiooni edendamist tarneahelas, asub pidevalt analüüsima sealihaturgu ning sealseid hindu, kaalub põllumajandussaaduste ekspordikrediidiskeemi kehtestamist ning töötab koos liikmesriikidega nende regionaalarengu pakettide kallal. | Euroopa Komisjon tutvustas ulatuslikku põllumajandussektori abipaketti | https://www.err.ee/556102/euroopa-komisjon-tutvustas-ulatuslikku-pollumajandussektori-abipaketti | Euroopa Komisjon käivitas raskustes olevate põllumeeste toetuseks erimeetmed; muuhulgas lubab Komisjon ajutiselt piimatootmist piirata ning suurendab riigiäbi määrasid, kaalumisel on ka lisatoetused sealihasektorile. |
Langford kogus isiklikku kontosse 38 silma, 4 lauapalli, 5 resultatiivset söötu ja 2 vaheltlõiget, mis andis kokku 36 efektiivsuspunkti. | Ühisliiga nädala mängija tiitel rändas Kaasanisse | https://sport.err.ee/83353/uhisliiga-nadala-mangija-tiitel-randas-kaasanisse | Korvpalli VTB Ühisliiga eelmise nädala parima mängija tiitel läks Keith Langfordile, kes aitas Kaasani Uniksi võõrsil 90:85 võidule Himki üle. |
„Üle pika aja on koondises tagasi Henri Anier, kes on nüüd oma koduklubis saanud mänguaega ja löönud ka väravaid,“ rõõmustas Pehrsson. „Noore väravavahi Andreas Vaikla kaasasime meeste koondisse, sest ta mängis hooaja eel Rootsi meistri IFK Norrköping särgis treeningmängudes ja nüüd neli kohtumist järjest ka Rootsi karikasarjas, lisaks nägime detsembris B-koondise laagris, et ta on väga huvitav mängija. Seega loogiline valik,“ märkis koondise peatreener.
Pehrsson kutsus rivistusse ka Joonas Tamme: „Ta tegi debüüdi Tarmo Rüütli ajal, kui oli noor mängija. Pärast seda oli tal paar rasket aastat, nüüd vahetas Tamm end jälle ründaja positsioonilt keskkaitsjaks ja leidsime, et ta väärib võimalust – tegemist on kasvult suure ja lisaks ka kiire mängijaga.“
„Tähelepanelik jälgija kindlasti märkab, et meil on koosseisus viis keskkaitsjat ja lisaks veel Karol Mets. See ei ole juhus – nimelt soovime eelseisvas laagris proovida Nikita Baranovit poolkaitsjana nagu mõni aasta tagasi Metsaga tegime,“ selgitas peatreener.
Koondise koosseisus on 26 mängijat, kellest kaks – Andreas Vaikla ja Madis Vihmann – ühinevad pärast Eesti – Norra maavõistlust U21 koondisega, kellel on 28. märtsil võõrsil EM-valikmäng Horvaatiaga. Vigastuse tõttu ei kutsutud koondisse Ats Purjet.
Eesti kohtub aasta esimeses kodumängus 24. märtsil A. Le Coq Arenal Norraga ning seejärel 29. märtsil samuti koduväljakul Serbiaga. Pääsmed kohtumistele on saadaval Piletilevis.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoen Jalkapallokerho (FIN) 21/0
Pavel Londak (14.05.1980) – Rosenborg BK (NOR) 26/0
Marko Meerits (26.04.1992) – FC Emmen (NED) 3/0
Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE) 0/0
Kaitsjad
Nikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora 3/0
Enar Jääger (18.11.1984) – Vålerenga Fotball (NOR) 119/0
Markus Jürgenson (09.09.1987) – Tallinna FC Flora 7/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 41/2
Ragnar Klavan (30.10.1985) – FC Augsburg (GER) 108/3
Artur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 11/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 5/0
Taijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 43/0
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Rauno Alliku (02.03.1990) – Tallinna FC Flora 8/0
Henri Anier (17.12.1990) – Dundee United FC (SCO) 23/6
Ilja Antonov (05.12.1992) – Tallinna FC Levadia 22/1
Aleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Infonet 96/0
Andre Frolov (18.04.1988) – Tallinna FC Flora 3/0
Maksim Gussev (20.07.1994) – Tallinn FC Flora 4/1
Ken Kallaste (31.08.1988) – Górnik Zabrze (POL) 22/0
Karol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 24/0
Sander Puri (07.05.1988) – MFK Karviná (CZE) 64/4
Andreas Raudsepp (13.12.1993) – Tallinna FC Levadia 3/0
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Gabala FK (AZE) 48/9
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 85/21 | Pehrsson kutsus koondisesse 26 mängijat | https://sport.err.ee/83352/pehrsson-kutsus-koondisesse-26-mangijat | Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson avaldas lõpliku valiku Tallinnas A. Le Coq Arenal peetavateks maavõistlusteks Norra (24. märtsil) ja Serbiaga (29. märtsil). Esimene matš leiab aset juba 10 päeva pärast. |
Vanemad leidsid oma tütre elutu keha vannitoast kella 10 paiku hommikul.
Ida prefektuuri pressiesindaja Olja Kivistiku sõnul on esialgsetel andmetel alust kahtlustada, et tegu oli gaasimürgitusega. Kivistik lisas, et enne ekspertiisi tulemusi ei saa veel seda stsenaariumit kinnitada.
Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Viru ringkonnaprokuratuuri esindaja sõnul selgitab tüdruku surma täpse põhjuse välja ekspertiis, kuid praegu peavad uurijad kõige tõenäolisemaks, et neiu suri gaasiboilerist põhjustatud vingumürgituse tõttu. | Narvas leiti korteri vannitoast surnuna 15-aastane tüdruk, kahtlustatakse gaasimürgitust | https://www.err.ee/556093/narvas-leiti-korteri-vannitoast-surnuna-15-aastane-tudruk-kahtlustatakse-gaasimurgitust | Narvas Võidu tänaval leiti täna hommikul korteri vannitoast surnuna 15-aastane tüdruk, politsei ja meedikud kahtlustavad surma põhjusena gaasimürgitust. |
Rootsi ettevõtte ja Eesti Starmani enamusomanik ECEX teenib tehingust hinnanguliselt tulu 35 miljonit eurot.
ECEX omandas Eesti telekommunikatsioonioperaatoris Starman 2013. aastal, sellest alates on ettevõte kasvanud 11 protsenti aastas.
2015. aasta veebruaris tegi East Capital Explorer Starmani täiendava investeeringu, millest saadud vahenditega omandas Starman Leedu ettevõtte Cgates ja rajas seeläbi esimese ülebaltikumilise kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuste pakkuja, teatas Starman Eestis. Omakapitali tehtud kahe investeeringu kogumaht oli 46 miljonit eurot.
“Starman Grupp on viimastel aastatel meie koduturul Baltikumis East Capital Exploreri toel intensiivselt kasvu ja laienemisse panustanud. Oleme pühendunud sellele, et pakkuda klientidele innovatiivseid ja kõige tänapäevasemaid telekommunikatsiooni- ning meelelahutuslahendusi. Oleme veendunud, et enam kui 25-aastase telekomisektori investeerimiskogemusega finantsinvestori lisandumine suuromanikuna Starman Grupi aktsionäride ringi aitab meil jätkata innovatsiooni Läänemere regiooni telekomiäris ning siinsel turul kasvada,” kommenteeris tehingut Starman Grupi juhatuse esimees Aivo Adamson.
Tehinguga makstakse koheselt ligikaudu 81 miljonit eurot ning täiendavalt kuni 5 miljonit eurot 2017. aastal. Ettevõtte hinnanguliseks firmaväärtuseks teeb see 210 miljonit eurot.
Providence on globaalne varahaldusettevõte, mille hallatavate varade maht on üle 45 miljardi USA dollari. Providence võtab omakapitali tehtavate investeeringute puhul aluseks sektoripõhise lähenemise, et vastava ala juhtivate ekspertide toel ehitada üles püsiva firmaväärtusega ettevõtteid.
Alates loomisest 1989. aastal on Providence investeerinud enam kui 150 ettevõttesse. Providence on juhtiv investeerimisfirma, kelle põhifookuses on meedia-, kommunikatsiooni-, haridus- ja kogu informatsioonitööstus laiemalt. Providence peakontor paikneb USA osariigi Rhode Islandi pealinnas Providence’is, ettevõtte harukontorid paiknevad New Yorgis, Londonis, Hongkongis, Singapuris ja New-Delhis. | Starmani omanikfirma Rootsis müüs ettevõtte enamusosaluse USA firmale | https://www.err.ee/556092/starmani-omanikfirma-rootsis-muus-ettevotte-enamusosaluse-usa-firmale | Starmani enamusomanik Rootsis East Capital Explorer AB (ECEX) sõlmis tehnigu Providence Equityga ECEXi 63-protsendilise osaluse müügiks. Sellega on ka Eesti Starmani endale uue omaniku. |
Reutersi teatel vastas Vene suursaadik Vitali Tšurkin küsimusele, kas Iraani vaastu tuleks uusi sanktsioone kehtestada, järgnevalt: "Selge ja lõhike vastus on, et "ei"."
Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa on varem teatanud, et juhul kui saab kinnituse fakt, et Teheran katsetas tuumalõhkepeade kandmiseks sobilikke ballistilisi rakette, on tegu juulis vastu võetud ÜRO resolutsiooni tingimuste rikkumisega.
Venemaal kui alalisel liikmel on ÜRO julgeolekunõukogus vetoõigus.
Resolutsioonis kutsutakse Iraani üles ballistiliste rakettide katsetamisest hoiduma. Teheran aga kinnitab, et tuumarelvi riigil pole ning et raketikatsetustega jätkatakse, sest rakettide näol on tegu tavarelvastuse osaga.
Iraan on varem teatanud, et nende ballistilised raketid võivad lennata 2000 kilomeetri kaugusele, mis tähendab, et nendega saaks ohustada Iisraeli ja USA Lähis-Idas asuvaid sõjaväebaase. | Venemaa ei toeta Iraani vastu uute sanktsioonide kehtestamist | https://www.err.ee/556091/venemaa-ei-toeta-iraani-vastu-uute-sanktsioonide-kehtestamist | Venemaa esindaja ÜRO-s teatas, et Iraani vastu ei tuleks äsjaste raketikatsetuste pärast kehtestada uusi ÜRO julgeolekunõukogu sanktsioone. Moskva hinnangul Teherani ballistiliste rakettide katsetused ÜRO resolutsiooni ei rikkunud. |
Meestest ületas esimesena lõpujoone Lauri Tammemäe, kelle ajaks mõõdeti 11.35.Talle järgnesid Aleksandr Šved ja Vadim Šved.
Teistes klassides võitsid Kristin Viikmaa, Meeli Kerem, Anu Pallon, Vjatšeslav Safonov, Tarmo Klaar, Margus Andresson ja Raul Laas. | Siseorienteerumise neljanda etapi võitsid Tammemäed | https://sport.err.ee/83351/siseorienteerumise-neljanda-etapi-voitsid-tammemaed | Lasnamäe Vene Gümnaasiumi ruumides toimunud orienteerumisvõistluse naiste finaali võitis Marie Tammemäe ajaga 14.13. Teisena lõpetas Regina Helena Lõpp-Elmeste ja kolmandana Maiki Jäädmaa. |
Läbivaatuse käigus kontrolliti õpilaste nägemisteravust, rühti, kaalu ja kasvu, hammaste tervishoidu ning luu- ja lihaskonna arengut.
Kooliõdesid tegi murelikuks mitmete lastevanemate keeldumine vaktsineerimisest, 2015. aastal oli keeldumisi kokku 533, mis moodustas 7% planeeritud immuniseerimisest. Õed vaktsineerivad õpilasi vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale (mumps-leetrid-punetised, difteeria-teetanus, B-hepatiit).
Kooliõe poole pöörduvad õpilased esmaabi saamiseks haigestumise või õnnetusjuhtumite korral. Sagedasemad pöördumised 2015. aastal olid pea- ja kõhuvalu, külmetushaigused, mao- ja seedetrakti vaevused, väsimus, unetus, luu- ja liigeshaigused, parasitaar- ja nakkushaigused.
Suurenesid õpilaste emotsionaalse seisundi (rahutus, närvilisus, ärevus, õnnetuolek) ja vaimse tervise probleemidega (käitumishäired, depressioon, autismispektri arenguhäired), mis oli 2,3% kogu pöördumiste arvust ehk 1032 pöördumist.
Möödunud aastal täheldati laste diabeedi tõusu, pea igas Tallinna koolis õpib üks või mõni diabeeti põdev laps.
Tallinna koolides õpilastega toimunud raskemate vigastuste arv vähenes 10 võrra, mis mullu oli arvuliselt 385 juhtumit.
"Õnnetusjuhtumite arvuline langus võib olla tingitud sellest, et Tallinna koolid on renoveeritud ning keskkond turvalisem ning pooltes koolides on kasutusel traumade registreerimise ja analüüsi süsteem," ütles Tallinna koolitervishoiu nõukogu esimees Merike Martinson.
"Samuti on Tallinna kooliõdede poolt koolijuhtidele või tervisenõukogudele tehtud kokku ligi 300 ettepanekut koolikeskkonna parendamise ja vigastuste ennetamise osas," lisas ta.
Õpilaste tervise ja arengu jälgimiseks viisid möödunud aastal SA Tallinna Koolitervishoid õed läbi tervisekontrollid kõikide 1., 3., 7. ja 11. klasside õpilase seas. Kokku vaadati tervisekontrolli käigus läbi 17 052 õpilast, mis moodustas 37,3% õpilaste koguarvust. | Tallinna õpilastest üle pooltel on probleeme tervisega | https://www.err.ee/556089/tallinna-opilastest-ule-pooltel-on-probleeme-tervisega | Alla poole Tallinna õpilastest on täiesti terved, selgub SA Tallinna Koolitervishoid 2015. aasta aruandest. Peamisteks terviseriskideks on endiselt vähene kehaline aktiivsus, ebaregulaarne või ühekülgne toitumine ning arvuti või nutiseadmete liigne kasutamine. Muu hulgas valmistab kooliõdedele muret lastevanemate tendents oma laste vaktsineerimisest keelduda. |
"Presidendi kohtumistel parteijuhtidega on eesmärgiks poliitiline kriis kiirelt lõpetada," kirjutas riigipea kõneisik Svjatoslav Tsegolko Facebookis. "Kõigile on arusaadav, et uue valitsuse moodustamiseks on vaja uut koalitsiooni. Selle peamisteks eeldusteks peab olema euroopameelse kursi säilitamine ja reformide kiirendamine."
Tsegolko sõnul on hetkel kaalumisel kolm varianti.
Esimeseks variandiks on parteitu Jaresko poolt juhitud tehnokraatlik valitsus, kui seda asuvad toetama kõik euroopameelsed fraktsioonid.
Teiseks võimaluseks oleks poliitiline valitsus, mida juhiks "näiteks Sadovõi". Ka selle valitsuse puhul on kõige olulisemaks nõudmiseks reformide kiirendamine.
Kolmanda stsenaariumina on võimalik ka olukord, kus sobiva peaministrikandidaadi esitab ülemraada. "President on valmis töötama iga kandidaadiga, kes koalitsiooni poolt esitatakse," märkis Tsegolko.
Petro Porošenko Bloki fraktsiooni esimees Juri Lutsenko aga teatas täna, et senise peaministri ja erakonna Rahvarinne juhi Arseni Jatsenjuki tagasiastumise küsimus võib jõuda ülemraadasse.
President Porošenko teatas veebruari lõpus, et riik ei saa endale praegu mitte mingil juhul lubada ennetähtaegsete parlamendivalimiste toimumist ja seetõttu kutsus ta koalitsiooni üles leppima kokku nii uue valitsuskabineti koosseisus, peaministri isikus kui ka vajalike reformide programmis. Riigipea rõhutas, et valitsusremondi eest vastutavad praegu koalitsioon ja parlament.
Pärast 2014. aasta parlamendivalimisi moodustasid Ukraina valitsuse 5 parteid: peaminister Arseni Jatsenjuki Rahvarinne (Народний фронт), Petro Porošenko Blokk (Блок Петра Порошенка
"Солідарність"), Omaabi (Об'єднання "Самопоміч"), Üleukrainaline Ühendus Isamaa (Всеукраїнське об’єднання Батьківщина) ja Radikaalne Partei (Радикальна Партія).
Oleh Ljaško juhitud Radikaalse Partei fraktsioon lahkus valitsuskoalitsioonist juba eelmise aasta 1. septembril. Ülejäänud on lahkunud praeguse poliitilise kriisi käigus.
Põhiline vastaseis on praegu just presidendi ja peaministri fraktsioonide vahel. Läbirääkimistes osalevad kõik kunagise koalitsiooni viis fraktsiooni. | Porošenko näeb Ukraina uue peaministrina Jareskot või Sadovõid | https://www.err.ee/556090/porosenko-naeb-ukraina-uue-peaministrina-jareskot-voi-sadovoid | Administratsiooni pressiesindaja kinnitusel näeb Ukraina president Petro Porošenko riigi järgmise peaministrina kaht võimalikku kandidaati - senist rahandusministrit Natalie Jareskot ja erakonna Omaabi (Samopomõtš) juhti Andri Sadovõid. |
Hardi Roosiorg, kes tähistas pühapäeval oma 17. sünnipäeva, osaleb tänavu MX2 klassis ning seda nii maailmameistrivõistlustel kui ka kohalikel tiitlivõistlustel nii Eestis, kui Euroopas. Axelis näitas Roosiorg oma KTM-il kvalifikatsioonis 25. aega, kuid sõitudes läks tal paremini ning ta lõpetas need vastavalt 17. ja 19. kohal. Kokkuvõttes kuulus talle 6 punktiga 20. koht.
"Kvalifikatsiooni minekul oli väike närv sees ja keskendumine ei olnud ka 100-protsendiline, kuid suutsin siiski 25. koha sõita, mis tagas mulle koha sõitudes ning esimesest reast startimise. Esimesse sõitu minek oli natuke raske, kuna esimese suurvõistluse närv oli veel sees ning ka see, et 40 sõitjat olid korraga stardipuu taga. Start väga hästi ei õnnestunud ning pidin tagant poolt tulema hakkama, aga suutsin siis veel tsikli välja suretada ja tuli jälle kõik uuesti mööda lasta. Pidin siis taaskord tagant tulema hakkama ning suutsin sõita välja 17. koha. Viimasesse sõitu minek oli juba kindlam ja ka start õnnestus paremini ning olin kolmanda ringiga juba 20., kuid siis kukkusin ja langesin 30. Hakkasin taas uuesti pingutama ja sain viimase ringiga ennast 19. sõidetud. Päevaga saab iseenesest rahul olla, kuid kvalifikatsioonidega on vaja veel kõvasti vaeva näha ning ei tohiks sõitudes nii palju eksida," võttis oma avavõistluse kokku Roosiorg, kes sai etapi kokkuvõttes 20. koha.
Esimese etapi võitis kindlalt kummaski sõidus ülivõimsad võidud võtnud tänavune MM-liider hollandlane Jeffrey Herlings (KTM), kellele järgnes kummaski venelane Aleksandr Tonkov (Yamaha), kahe sõidu tulemusena oli kolmas šveitslane Jeremy Seewer (Suzuki).
Jago Geerts osaleb aga tänavu 125cc klassis. Axelis oli noormehe hoog väga hea, kui ta oli kiireim nii kvalifikatsioonis, kui esimeses sõidus. Teises sõidus aga belglane ta kukkus kindlalt liidrikohalt ja ta sai küll võistlust jätkata, kuid esimene mees oli juba liiga kaugel, et võitu püüda ning ta pidi teise kohaga leppima. Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus talle taanlase Mikkel Haarupi (Husqvarna) järel teine koht, mõlemad noormehed kogusid võrdse arvu punkte, aga kuna viimases oli parem taanlane, siis oli ka lõppjärjestus vastav. Kahe sõidu kokkuvõttes oli kolmas hollandlane Rick Elzinga (Yamaha).
Jago Geerts: "Päev algas hästi ja ajasõidust tuli esimene koht. Avasõidus sain kehva stardi, kuid suutsin end siis esimeseks sõita. Teises sõidus oli jällegi hea start ja juhtisin enamus sõidust, kuid siis tekkis siduriga probleem ja kukkusin. Õnneks sain siiski teise koha, seega väga hullusti ei läinud."
"Poistele oli Axeli võistlus hooaja esimeseks suurvõistluseks ning eks neil oli ikka väike närv sees. Mul oli aga hea meel näha, et talvistes laagrites tehtud töö on läinud õigesse kohta, sest poistel kiirust ja füüsist jagub. Ainult stardikogemusest oli veidi puudu, aga küll see järgmiste võistlustega ka tuleb. Rada oli Hollandile tüüpiliselt väga raske ja MX2-s oli kohal MM-i Top 15-st enamus, seega konkurents oli samuti väga tugev," rääkis tiimi juht Lauri Roosiorg.
Hollandi meistrivõistluste järgmine etapp toimub 24. aprillil Milli rajal, enne seda osaleb Sahkar KTM Racing järgmisel nädalal Belgia meistrivõistluste esimesel etapil. Hollandis ollakse aga taas võistlemas 28. märtsil, kui Valkeswaardis toimub hooaja kolmas MM-etapp, kus stardib Hardi Roosiorg ja seda siis MX2 klassis. Geerts asub Euroopa meistrivõistluste punkte jahtima 1. mail Lätis Kegumsis, kus koos MM-etapiga sõidetakse ka EMX125 sarja avaetapp. | Roosiorg sai Hollandis 20. koha | https://sport.err.ee/83350/roosiorg-sai-hollandis-20-koha | Lõppenud nädalavahetusel toimus Axeli krossirajal Hollandi motokrossi meistrivõistluste avaetapp, kus käisid punkte jahtimas paljud kiired sõitjad maailmameistrivõistlustelt, kes tahtsid liivaraja kogemust, kuna järgmine MM-etapp sõidetakse just samas riigis ja liivasel rajal. Sahkar KTM Racing meeskonnale, kes osaleb samuti MM-il, oli see esimeseks suuremaks võistluseks sellel hooajal ja võistlustules olid tiimi tänavused sõitjad Hardi Roosiorg ja noor belgia tulevikulootus Jago Geerts. |
Mõlemad väravad löödi Sogndalile poolaegade lõpus - Gimt tegi skoori 43. ja 86. minutil. Teniste tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendas Soccernet.ee.
Laupäeval koges oma esimest liigamängu uue koduklubiga ka varem Glimtis pallinud Pavel Londak, kelle uus tööandja Rosenborg jäi üllatuslikult tulemusega 0:1 alla Oddile. Londak vaatas mängu vahetuspingilt. | Teniste ja Sogndal naasid tippseltskonda kaotusega | https://sport.err.ee/83343/teniste-ja-sogndal-naasid-tippseltskonda-kaotusega | Jalgpallur Taijo Teniste koduklubi Sogndal naasis Norra kõrgliigasse õnnetult, sest hooaja avavoorus saadi võõrsil 0:2 kaotus Pavel Londaku endiselt tööandjalt Bodö/Glimtilt. |
Keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon kinnitavad, et jutt Rannarootsi lihatööstuse sulgemisest on ennatlik.
"Kummagi ameti tegevuse eesmärgiks ei ole ettevõtte sulgemine, vaid selle tegevuse keskkonnanõuetega vastavusse viimine. Kuna ettevõtte biopuhastist väljuva heitvee kontsentratsioon ei vasta vananeva puhastusseadme tõttu nõuetele (on liiga kõrge), on keskkonnainspektsioon alustanud ettevõtte suhtes haldusmenetlust, mille eesmärk on jõuda lahenduseni, mis tagaks heitvee normidele vastavuse. Piirkonna põhjavett ei ole vananev puhastusseade terviseameti analüüsi andmetel mõjutanud," selgitavad keskkonnaamet ja -inspektsioon.
Ametite teatel on Rannarootsi lihatööstusel individuaalne puurkaev ja reoveepuhasti, mis tähendab, et tootmiseks vajaminev vesi võetakse oma puurkaevust ja tootmisprotsessis ning olmes tekkiv heitvesi juhitakse tööstuse reoveepuhastisse ja sealt edasi suublasse.
Heitvesi läbib enne suublasse jõudmist kolme rasvapüüdurit, reoveepumplat ja kaht paralleelselt töötavat reoveepuhastit, misjärel jõuab biotiikidesse.
"Vananeva reoveepuhasti ja norme ületava heitvee kontsentratsiooni tõttu tuleb ettevõttel uue vee-erikasutusloa menetluse raames esitada tegevuskava, milliseid parendustegevusi ja mis ajaks nad planeerivad. Seejärel keskkonnaamet hindab, kas pakutud lahendused vastavad nõuetele. Kui tegevus- ja ajakava on kokku lepitud, jälgib keskkonnainspektsioon selle täitmist. Juhul, kui ettevõte oma kohustusi ei täida, on haldusmenetluse käigus võimalik teha lihatööstusele ettekirjutus ja määrata sunniraha," teatavad keskkonnaamet ja -inspektsioon.
Täna kirjutas Lääne Elu, et keskkonnainspektsioon on alustanud haldusmenetlust Rannarootsi Lihatööstuse vastu, sest viimane on aastaid rikkunud reovee puhastamise norme.
Leht märgib, et kui tööstus ei suuda reostust normi piiridesse vähendada, võib keskkonnaamet lihatööstuse tootmise peatada.
Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna juhtivinspektor Liina Simpson selgitas lehele, et lihatööstuse suhtes on praegu käimas kaks menetlust. "Esimene algatati lihatööstuse naabruses elava Kaja Kaldmaa avalduse alusel, et Tõnu talu salvkaevu reostuse võib olla põhjustanud lihatööstuse reoveepuhasti. Teise menetlusega selgitatakse välja, kas ja kui palju ületab reoveepuhastist väljuv vesi kehtestatud piirnorme," selgitas Simpson. | Ametid: Rannarootsi lihatööstust pole plaanis sulgeda | https://www.err.ee/556086/ametid-rannarootsi-lihatoostust-pole-plaanis-sulgeda | Täna ilmus mitmes meediaväljaandes info, et keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon kavatsevad sulgeda Rannarootsi lihatööstuse. Ametite kinnitusel sellist plaani neil ei ole. |
Palju õnne, Urmas! Millise tundega sa seda preemiat vastu võtad?
Polegi otseselt veel mingit tunnet, sest pole preemiat kui sellist veel kätte saanudki otseselt. Ega enne on keeruline midagi tunda, kui preemia käes ei ole.
Teos "Ükskord Eestimaal" sündis 13 aasta jooksul. Kuidas see teos kunagi alguse sai?
Näidenditriloogia esimene osa "Rongid siin enam ei..." oli pigem selline esimene katsetus toona. Kui ma praegu mõtlema hakkan, siis tundub, et paljud on nii andekad, et saavad kohe esimese teosega enda preemia kätte, kuid mina pidin 13 aastat ühe teosega vaeva nägema, et laureaadiks saada. Eks tänada tuleks ka Viljandi Ugalat, kes selle teose kaante vahele pani.
Te ei ole varem seda preemiat võitnud?
Olen küll olnud korduvalt nomineeritud, kui võitnud tõepoolest ei ole.
2016. aasta on alles algamas. Mis teil sel aastal plaanis on veel?
Plaanis on rohkem dramatiseerida ja näiteks ka suvelavastusi. Ugalas jõuab mul lavale Tammsaare dramatiseering Vargamäel, nimeks "Kõrboja perenaine". Rakveres toon lavale Andrus Kiviräha teose "Maailma otsas". Lisaks sellele tuleb Kuressaare Linnateatris välja ka minu originaallooming.
Kui jõudsime jutuga Andrus Kiviräha teoseni "Maailma otsas", siis kuidas oli seda lavale tuua? Lugedes seda raamatut, siis oli seal palju suhteliselt kiretud tegelasi tavalisi asju tegemas.
Selle materjali puhul tuligi välja mõelda võte, kuidas see lavale tuua, et see lihtsalt tüütama ei hakkaks. Mõtlesin ka enda seisukohalt, et mina küll ei viitsiks asja paar tundi laval vaadata. Seega, kui Raivo Trassiga kokku saime, siis ma mõistsin, et seal tuleb teose tegevust ikkagi põimima hakata, samuti tuli teoses korrektsioone teha. Raivo Trass suhtes ka Andrus Kivirähkiga, kes arvas, et see on väga hea lahendus. | Urmas Lennuk: osad on nii andekad, et saavad preemia kohe, mina pidin 13 aastat vaeva nägema | https://kultuur.err.ee/311071/urmas-lennuk-osad-on-nii-andekad-et-saavad-preemia-kohe-mina-pidin-13-aastat-vaeva-nagema | Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. aasta auhinna näitekirjanduse valdkonnas võitis Urmas Lennuk teosega "Ükskord Eestimaal". Küsisime talt mõned küsimuse hetked enne preemia kättesaamist. |
"Kui tanki pole, siis pole ka jalaväe lahingumasinatest üksi mehhaniseeritud lahingupidamises palju kasu. Sellega loome põhja ja siis saame edasi areneda," rääkis Kunnas Vikerraadio saates "Reporteritund".
"Loomulikult, vaenlase suhtes, kellel pole endal soomusmanöövri võimet, kellel pole tanke, nende suhtes annavad ka Pasi soomukid suurepäraselt soomusmanöövri võime välja. Daeshi vastu me võime minna nii, et meil lähebki see kompanii jalaväe lahingumasinatel koos Ameerika tankidega. Vene üldvägede taktikas, tank on see, mille ümber lahingutegevus kontsentreeritakse ja moodustub," lisas Kunnas.
Tali arvates on tank ainult osa soomusmanöövri võime tervikust.
"Soomusmanöövri võime koosneb lisaks tankidele ka toetussoomukitest – lahingtoetus ja lahingteenindustoetus, nt iseliikuvad suurtükid, tankitõrjesoomukid, lisaks tankidele õhutõrje, mis on väga oluline. Kui rääkisime venelaste strateegiast ja taktikast, siis venelased oma tanke väga sinna kohta ei liiguta, kus neil tankidel ei ole õhutõrjet, kust neid tanke ei ole võimalik õhust hävitada."
Tali sõnul otsustas kaitseministeerium muretseda jalaväe lahingumasinad, sest see on tema hinnangul praktiline.
"Esiteks lihtsamalt keerulisemale minemine. Kuigi need CV90-d on täiesti kõrgtehnoloogilised relvad. Peale selle, neist tankidest ei ole midagi kasu, kui jalavägi ei suuda neid toetada ja nendega sammu pidada."
Kunnase arvates on mainitud lihtne etapp jäänud kestma liiga pikalt ja kaitsevägi on tankide kasutusele võtmiseks valmis.
"Selles Paside soomukite etapis me oleme kümme aastat elanud, tegelikult isegi kaitseväe algusest saadik, kui me saime esimesed BTR-id, me saime sisuliselt need koos kaitseväe loomisega. Alguses oli meil raskusi, aga Pasisid õppisime kasutama kiiresti. Ma ise ei leia, et kaitseväel ei ole võimekust tanke kasutusele võtta."
Tali ütles, et antud teema puhul on riik toiminud vastavalt plaanile ja tankide kõrval on Eestil sõjaliselt palju teisigi puudujääke. "Eesti on suhteliselt väike riik, me oleme ennast suureks mõelnud, aga riigina me oleme väiksed. Kui räägime sõjaliselt, siis meil on võimelünkasid palju – õhukaitse, hävituslennuvägi on puudu. Riigikogu otsus on, kas osta mõned hävituslennukid või ehitada eesti rahvamuuseum."
Tali sõnul teadvustatakse halvenenud julgeolekuolukorrast tingitud uusi vajadusi, aga ta nendib, et neid polnud võimalik 2012. aasta arengukava kokku panes arvestada. "Me ei osanud ette kujutada, mis juhtub Krimmis ja Ukrainas ning me ei osanud ette kujutada ka seda, et Ameerika Ühendriigid toovadki oma tankid Eestisse."
Kunnase arvates on parema kaitsevõimekuse suunas vaja tegutseda kiiremini. "See pööre on ikka suhteliselt aeglane võrreldes sellega, kuidas venelased praegu asja teevad. Loomulikult oleks meil kõike seda aega teha, kui meie seis oleks kümne aasta tagune, aga olukord on pärast Gruusia ja ammugi pärast Ukraina sõja algust väga tugevalt muutunud."
Kunnase meelest ei olnud CV90-te muretsemine praeguses kontekstis mõistlik. "Me oleks pidanud tegema midagi odavamat. Kui ma räägin, et tank on alustala, siis oleks pidanud tegema asju, hankima seda, mis on puudu ja muutma kogu plaani."
Tali kinnitas, et puudujääkide likvideerimisega järjepidevalt ka tegeletakse. "Hangitaksegi neid asju, mis on puudu. Laskemoona on puudu – hangitakse. Tankitõrje oli oma aja ära elanud, on hangitud uus "lase ja unusta" kolmanda põlvkonna tankitõrje, Mistralitele on hangitud isegi moodsad raketid. See kõik käib, see kõik on protsess."
Tali sõnul käidi enne CV90-te hanget läbi hulk jalaväe lahingumasinaid. "Kõne all oli ka Bradley, mis on 10 aastat vanem kui CV90. Kõne all olid ratassoomukid, mis olid kallid ja nende läbivus polnud nii hea. Siis vaadati ka Aasias toodetavaid soomukeid, mis jäid Rootsis valmistatud CV90-le ilmselgelt alla. See CV90 on täiesti ülemise riiuli kaup."
Kunnase arvates on ettemääratud plaanide järgimine toonud rohkem kahju kui kasu. "Me oleme rippunud jäigalt nendes plaanides kinni, mis ei ole kunagi saavutanud vastavust julgeolekuolukorraga. Seepärast meil on hea öelda, et "aga meil polnud seda plaanis, me ei saa mitte midagi teha". Loomulikult me võitleme liitlastega, aga meil peab olema siin teatud hulk jõudu ja me ei saa seda kuskilt äkki, kui konflikt tekib." | Vastasseis | Kunnas vs Tali: kaitsevägi on valmis kasutama tanke, kuid vaja on järgida ka riigikaitse arengukava | https://www.err.ee/556087/vastasseis-kunnas-vs-tali-kaitsevagi-on-valmis-kasutama-tanke-kuid-vaja-on-jargida-ka-riigikaitse-arengukava | Tank on soomusmanöövrivõime alustala, leiab reservkolonelleitnant Leo Kunnas. Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja kolonel Peeter Tali arvates on tank ainult osa soomusmanöövrivõime tervikust. Kunnas leiab, et kaitsevägi on tankide kasutusele võtmiseks valmis, Tali arvates tuleb ses osas lähtuda riigikaitse arengukava tehtud plaanidest. |
"Võime öelda, et olime praegu meie silme ees areneva suure terrorismi esimesed ohvrid," ütles Poola kaitseminister Antoni Macierewicz nädalavahetusel ülikoolis peetud loengus.
Katastroofis hukkus Poola tollane president Lech Kaczyński ja veel 95 inimest. Kaczyński kaksikvend Jarosław Kaczyński juhib novembris võimule tulnud konservatiivset erakonda Õigus ja Õiglus (PiS).
Kaitseministri väitel korraldati lennukatastroof vastuseks Poola 2009. aasta taotlusele nimetada Poola ohvitseride Teise maailmasõja aegne massimõrv Katõnis genotsiidiks.
"Ei ole kahtlust, et juhtunu eesmärk oli võtta Poolalt juhtkond, mis tüüris meie riiki iseseisvusele," ütles Macierewicz.
Kremli esindaja Dmitri Peskov nimetas esmaspäeval süüdistusi "alusetuiks ja kallutatuiks" ning kinnitas, et neil pole lennuõnnetuse tegelike asjaoludega mingit pistmist.
PiS-i valitsus algatas veebruaris 2010. aasta 10. aprillil aset leidnud katastroofi uue uurimise, väites, et varasema uurimise käigus "peideti" põhilisi Venemaa vastutusele viitavaid fakte. | Poola kaitseminister süüdistas seoses Smolenski lennukatastroofiga Venemaad | https://www.err.ee/556085/poola-kaitseminister-suudistas-seoses-smolenski-lennukatastroofiga-venemaad | Poola süüdistas Venemaad oma presidendi lennuki hukus 2010. aastal, nimetades seda "terroriaktiks". Süüdistus pälvis esmaspäeval kohese Moskva reaktsiooni. |
Näitus. Kaks inimest. Aset leidnud dialoog.
- Ma arvan, et need põlismaalased (fotoseeria "Hans 55") vaatavad seda suhkruvatti (foto "Gift") ning kuna nad ei saa seda süüa, nosivad asenduseks midagi muud. Näiteks üks on ette võtnud neli eri värvi markerikorki.
- See pole suhkruvatt, pigem meenutab lumepalli. Pealegi peegeldab "Hans 55" minu arvates impordi mõjusid. Kõik detailid põlismaalaste piltide peal näitab, kuidas inimesed tooteid esimest korda kogevad. See pole loomulik. Nad õpivad, mis on normaalne.
Näitusel koos käimine loob kunstile mitmeti tõlgendavaid tähendusi huvitavate, süviti minevate või miks mitte ka koomiliste dialoogide kaudu. Näitusel koos esinemine tugevdab aga sõnumit vaatajale. Just seda on teinud ka Sigrid Viir ja Jimmy Limit oma ühise väljapanekuga "Import Export". Kaks kunstnikku demonstreerivad asjade (sealhulgas kunstiteoste), inimeste ja failide massilist rännet tänapäeval ühelt kontinendilt teisele.
Seintele asetatud fotodelt vaatavad vastu puu- ja juurviljad, millest mõned on surutud erinevate esemete sisse või ümber. Eksponeeritavad asjad tekitavad oma täiuses ja vigades sümbioosi, mis paneb mõtlema teemale, kuidas transformeerub ühiskond tarbimise ja globaliseerumise tulemusel. Protsess jätab endast aga jälje maha. Umbes nagu on Viiri foto "Polish" peal kujutatud õunad kilekotis ning selle all asuv auk põrandas.
Globaliseerumise tulemusel muutuvad nii inimesed, nõudmised kui tarbitav kaup. Seejuures ei tehta allahindlust nõudmiste osas. Viir on samuti välja toonud, et inimesed taotlevad täiuslikkust. Võib ju mõelda, et kui ahvatlev on toode, mis ei näe välja nagu pildil. Samas on ebareaalne, et puuviljad säravad kirkalt pärast tuhandete kilomeetrite pikkust loksumist pimedas kastis.
Teemal saab hästi mõtiskleda Limiti väljapanekut "Windex on glass of orange" vaadates. Kas alati teatakse, kust asjad tulevad ning mis nendega enne tehtud on? Teose oranži tausta keskele on asetatud pildiraam, mille keskel on näha, mis jääb järele värvist pärast selle kokkupuudet kemikaaliga. Aine, mida silmaga ei näe, kuid mille pritsimisel näiteks puuviljadele aitab see neil vahemaast hoolimata jõuda tarbijateni "kaunil" kujul. On ju Limit öelnud, et kõik esemed, söödavad või mitte, rändasid temaga Eestisse Kanadast. Kanadasse jõudsid need aga Marokost ja Floridast.
Asjade ja inimeste ränne ning ideaali püüded peegelduvad ka Viiri fotoseeriast "Hans 55". Sama põlismaalase näoga piltide peale on igale fotole lisatud võõrkehana tunduv detail. Seda võib vaadelda kui indiviidi isiklikku tõlgendust uue asja kasutusvõimalusest, mida ta tarbima hakkab. Kui mõelda näiteks 1980ndatele, siis oli kilekottidega käimine Eestis isegi stiilne, sest see tuli Läänest. Nüüdseks on kilekott out. Eesti on samamoodi läänestunud ning kasutab materjali nagu ülejäänud maad tegid seda juba 1980ndatel. Seega võib põlismaalasele uus olla mõne aasta pärast igapäevane tarbeese, mis vahetab välja vana kultuurivormi. Jätab nendesse jälje, nagu seda on ringi reisimine ja võõra keskkonnaga kohanemine teinud näitusel eksponeeritud mandariinidega. Nad on kuivanud, muljutud ja plekilised. Värskest viljalihast on järel vaid meenutus objekti näol.
"Import Eksport" paneb mõtlema, kuidas asjad meieni jõuavad ning mis hinnaga. Kui Viiri lähenemine teemale on selgem, siis Limiti taiesed lisavad vunki juurde kohati kentsaka stiiliga. Absurdsus ja reaalsus moodustavad kokku üpris hea koosluse, mida ka vaatajal on kergem seedida. Siiski, kui üksi võtab näituse kontseptsiooni lahtimõtestamine kauem aega, siis väljepaneku kahekesi külastamine annab enam jõudu teemaga tegelda. | Arvustus. Tarbimisühiskonna lahtimõtestamine impordi ja ekspordi kaudu | https://kultuur.err.ee/311072/arvustus-tarbimisuhiskonna-lahtimotestamine-impordi-ja-ekspordi-kaudu | Näitus
Jimmy Limit, Sigrid Viir
“Import Export”
Temnikova & Kasela (Tallinn, Lastekodu 1)
Avatud 30. aprillini |
Laupäeval võisteldi Saadjärvel päikesepaiste ning 2-3 m/s puhunud tuule oludes. Pühapäevaks oli jääkate järvel öiste miinuskraadide abil kõvemaks muutunud ning tuultki oli esimesest võistluspäevast enam, kuni 5 m/s. Ice-Optimist klassile peeti kahe päeva kestel kokku kaheksa ning DN klassile üheksa võistlussõitu.
DN klassis näitas kõige paremat minekut neli sõiduvõitu saanud Jaan Akermann (PJK). Teiseks tuli lätlane Gunars Rozenbergs ning kolmanda koha sai Rasmus Maalinn (PJK), kes juunioride arvestuses teenis esikoha klubikaaslaste Keith Luuri ja Johannes Puuseppa ees.
Ice-Optimist klassis võitis Eesti Karika viies sõidus parim olnud Markus Kostabi (PJK). Teine poodimikoht kuulub Karla Luharile (PJK) ning kolmas Kaur Oskar Voltile (PJK).
DN klassis võistles kokku 17 sportlast, kellest 8 juuniorid. Ice-Optimist klassis osales Eesti karikavõistlustel 4 jääpurjetajat. | Akermann, Maalinn ja Kostabi võitsid jääpurjetamise Eesti karikavõistlused | https://sport.err.ee/83339/akermann-maalinn-ja-kostabi-voitsid-jaapurjetamise-eesti-karikavoistlused | Nädalavahetusel peeti Saadjärvel jääpurjetamise Eesti karikavõistlused klassidele DN ja Ice-Optimist. Eesti karika võitis DN klassi täiskasvanute arvestuses Jaan Akermann ja juunioridest Rasmus Maalinn. Noorteklassis Ice-Optimist saavutas võidu Markus Kostabi. |
Koduseinte toetusel mänginud Ankara Ziraat Bankasi serveeris 3:1 (-22, 18, 24, 20) võiduga turniiritabeli parima Ankara Halkbanki üle tõelise üllatuse, millega säilitati võimalus jõuda nelja parema hulka ja seega jätkata hooaega medalimängudes. Kõikides geimides vahetusest episoodiliselt platsil käinud Eesti koondislane Oliver Venno lõi punktiks mõlemad rünnakud. 20 punktiga oli üleplatsimängija Bankasi põhidiagonaalründaja Marcus Nilsson, vahendab Volley.ee.
35 punkti kogunud Bankasi jätkab viiendal tabelireal, kaotades neljandale kohale ühe ja kolmandale kohale kahe silmaga.
Kesk-Euroopa liigas finaali jõudnud Renee Teppan ja Innsbrucki Hypo Tirol tunnistasid esikohamängus Oliver Venno kunagise koduklubi Ljubljana ACH Volley 3:1 (23, 23, -22, 19) ülekaalu. Finaalis rünnakuid 38-protsendiliselt (34-st 13) realiseerinud Teppan ja Brasiilia võrkpallur Gabriel Soares Pessoa kogusid Tiroli resultatiivseimatena 14 punkti. Pluss-miinus arvestuses jäi Teppan kuuega plussi. ACH Volley tõstis Kesk-Euroopa liiga võidukarika peakohale juba seitsmendat korda. Tirol on esikohani jõudnud kolmel korral, neist viimane tuli eelmisel aastal Martti Juhkami ja Oliver Venno suure panuse abil.
Järgnevalt ootab Innsbrucki meeskonda ees koduste meistrivõistluste poolfinaalseeria, mis saab alguse järgmisel nädalal. | Teppan Kesk-Euroopa liigat ei võitnud, Vennolt Türgis kaks punkti | https://sport.err.ee/83344/teppan-kesk-euroopa-liigat-ei-voitnud-vennolt-turgis-kaks-punkti | Oliver Venno koduklubi Ankara Ziraat Bankasi saavutas eestlase kahe punkti toel Türgi meistriliigas olulise võidu, kui koduväljakul mängiti üle turniiritabeli liider ja Meistrite liigas konkurentsis püsiv Ankara Halkbank. Renee Teppani kodumeeskond Innsbrucki Hypo Tirol jõudis Kesk-Euroopa liigas finaali, kuid kaotas seal Sloveenia esiklubile. |
Kuidas uudise vastu võtsite, kas see tuli üllatusena?
Vastan ausalt. Umbes detsembris tuli pähe, et oot, häid luulekogusid on tänavu tulnud, kuid massiivset hitti pigem ei - oleks loogiline, et "Tünsamäe tigu" kandidaatide hulka valitakse. Ja kui valiti, siis ei torkinud žüriid, et kuulge, kes sai. Ootasin rahulikult ära, sain üsna hilja teada. Loomulikult on väga hea meel, ehkki igapäevase sebimise kõrval võtab aega, enne kui päris kohale jõuab.
Miks "Tünsamäe tigu" valituks osutus?
"Tünsamäega" peaks olema kerge kaasa minna, sest see on rohkem lugude kui kujundite raamat. Kas just päris tarbekunst, aga kindlasti mitte vandlitornis loodud hõllandus. Ühest paikkonnast ja kultuuriruumist kõnelemine hoiab terviku kenasti koos, sekka absurdihuumorit ja kummalisi mõtteühendusi. Ma ei püstitanud endale liiga keerulist ülesannet, kirjutasin higistamata ja küllap on seda mõnus lugeda.
Veronika Kivisilla ja Lauri Sommeri väga heades luuleraamatutes, mis samuti kandideerisid, on mu arust "Tünsamäega" sarnaseid jooni, vist teisteski, ehkki neid pole lugenud. Ju vist on praegu oluline mõtestada, kes me oleme.
On põnev aeg - majanduslik üleminek on tehtud, vaimses mõttes levib uuskadaklus, Lääne-Euroopa väärtushinnangute ülevõtmine, kuid samas on Läänes ilmne, et pealesunnitud pidetuse, deklaratiivse sallivuse ja statistikakultusega edasi minnes on järgmine peatus ühiskonna kokkuvarisemine. Seepärast lähevad lugejatele korda raamatud, mis aitavad mõtestada, kes olen mina ja kes oleme meie.
Ütlesite oma viimatises intervjuus, et tegelete suure romaaniga ja et teid ennast huvitab narratiivne lugu rohkem kui luule. Kumba aga meeldib teile rohkem luua?
Tõepoolest on põnevam lugeda, mis juhtus ja kes nad olid, mis neist saab ja kelleks nad saavad. Olen liiga noor, liiga vähe maist kogenud, et akmeismi hõllandusi nautida. Kirjutan lähtudes sellest, mida tahan lugeda. Suur vene romaan on praegu mu jaoks kõige kihvtim kirjanduslik nähtus.
Rääkige natuke luulekogust "Tünsamäe tigu". Arvustused ja lugeja enda arvamus annab ju loomingust ühe pildi, aga mida arvab või arvas kirjutades autor ise? Seda on alati huvitav teada.
Lugedes läheb mulle korda, kui usun teksti. Paigad, inimesed ja sündmused peavad isegi ulmes ja muinasjutus tunduma usutavad. Kui võtta põhjalikult ette päris piirkond, kus elavad kõrvuti vanausulised ja eestlased, kus on armastatud, peetud sõdu ja haritud põldu, kus võib kohata Valdur Mikitat ja Juhan Liivi vaimu, peabki sellest üüris usutav tekst tulema.
Miks otsustasite järgmiseks just romaani ette võtta ja kui palju erineb ühe romaani kirjutamine luulest või laulutekstist? Selge see, et ajakulu on hoopis midagi muud, see võtab aastaid, aga veel?
Kui kolme aasta eest lõpetasin vene keeles Aleksei Tolstoi "Peeter Esimese" lugemise, tekkis tunne, et tahan ka midagi nõnda vägevat teha. Küll on ikka inimene rumal ja enesekindel - käsikiri muudkui venib ja tõesti ei tea, millal valmis saan ja kas tulemus kuhugi kõlbab. Jah, mulle meeldib mõte, et seda kirjutan, kuid inimene on nõrk ja luuletuste kirjutamine seetõttu kindlasti meeldivam. Romaan on meistrivõistlused males, luuletused on nipsukabe - ütle nüüd, kumb on toredam?
"Tünsamäe tigu" on geograafilise lähenemisega, kui nii võib öelda, kohatundlik. Olete kirjutanud ka oma Belgias elatud ajast, ka eelmistes luulekogudes on ajalugu, rändamist, kas jätkate aegruumi avastamist?
Nagu vihjatud, on mulle väga tähtis, et usuksin kirjutatut. Olen liiga rumal, et paljalt fantaasia abil ehtsana paistev raamatumaailm luua. Nii et jah, päris kohad ja päris sündmused jäävad mu kirjutamist alati toitma. See on ju kõige tavalisem loojutustamine - käid, koged ja paned poole juurde. Olen planeeti mööda omajagu kolanud ja see on endiselt põnev, mis siis, et põhiküsimus on igal pool üks: "Kuidas peab elama, et olla õnnelik?" | Vahur Afanasjev: vaimses mõttes levib uuskadaklus | https://kultuur.err.ee/311063/vahur-afanasjev-vaimses-mottes-levib-uuskadaklus | Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate jagamisel võitis luuleauhinna Vahur Afanasjev kogu eest "Tünsamäe tigu", mille kohta autor ütleb intervjuus ERR kultuuriportaalile, et inimesed ja sündmused peavad isegi ulmes ja muinasjutus tunduma usutavad. |
"Upa-upa, ubinakõnõ" on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning "Kõnõtraadi" autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele. "Upa-Upa" muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste vana ja suure salakeele juurde.
Kevadtuuri kontserdikavva on pikitud ka mitmed lastele suunatud muusikalised töötoad. Nii musitseeritakse Eesti lastekirjanduse keskuses üheskoos 80 algkoolilapsega ning Rakvere vanalinnakoolis proovitakse, kuidas pealtnäha võimatuna tunduvast esemest heli välja võluda. "Meie eesmärgiks on panna lapsed muusikat tunnetama kõikjal enda ümber ja julgustada neid proovima musitseerimist nii traditsioonilistel kui ka mittetraditsioonilistel pillidel," rääkis Tuulikki Bartosik.
Õhtused kontserdid toimuvad veel Tallinnas Piip ja Tuut mängumajas, Rakveres Nom stuudios ning Võrus Vana-Võromaa kultuurikojas.
Lisaks esitletakse kontsertidel uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. "Sellist materjali ootasid meilt muusikaõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga," täpsustas Tuulikki Bartosik. "Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise," lisas ta.
"Upa-upa ubinakõnõ" plaat ilmus 2015. aastal Võru instituudi egiidi alt ning valiti Eesti Rahvusringhäälingu poolt möödunud aasta parimate plaatide hulka. Lisaks on plaat ka Keeletegu 2015 nominentide seas. "Upa-upa ubinakõnõ" plaadi saavad kingituseks kõik Vana-Võromaal sündivad lapsed. Plaadile salvestatud muusika abil püüab Võru Instituut julgustada vanemaid lastele ja lastega võru keeles laulma, sealt edasi muidugi ka keelt kõnelema. Keel kestab, kuni jagub selle kõnelejaid.
Üldine kevadkontsertide info:
14. 03 Tallinn, Lastekirjanduse keskus kell 12.00 ja Piip ja Tuut mängumaja kell 19.00
15. 03 Rakvere, õpituba Rakvere Vabas Waldorfkoolis kell 12.45 ja kontsert Nom stuudios kell 19.00
17. 03 Võru, Vana-Võromaa kultuurikoda kell 18.00 | Muusikud tähistavad emakeelepäeva kontsertidega üle Eesti | https://menu.err.ee/289818/muusikud-tahistavad-emakeelepaeva-kontsertidega-ule-eesti | Tänasest kuni neljapäevani tähistavad muusikud Mari Kalkun, Ramo Teder alias Pastacas ja Tuulikki Bartosik üle Eesti toimuvate kevadkontsertidega "Upa-upa ubinakõnõ" emakeelepäeva, tutvustades põlist piirkonnakeelt – võru keelt. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.