text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Selle reformi põhieesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle kogu Eesti. Et väiksemad omavalitsused saaksid juurde võimekust oma kohustuste täitmisel ja et kohalik elu oleks Eesti inimeste jaoks veel paremini korraldatud," selgitas Rõivas parlamendile tehtud poliitilises avalduses.
Kuigi valitsus on käeolevaks aastaks kavandanud mitmeid reforme ja olulisi otsuseid, on Rõivase hinnangul haldusreformi elluviimine teistest olulisem ja väga põhimõtteline edasiminek võrreldes ligi kaks aastakümmet kestnud vaidlustega reformi vajalikkuse või eesmärkide üle.
"Lõpuks on eksperdid ja omavalitsusjuhid kokku leppinud. Valitsus on otsustanud. Reformi õnnestumiseks õigusraamistiku loomine on suur vastutus ja ajalooline võimalus muuta Eesti inimeste elu paremaks," märkis Rõivas.
Ta meenutas, et 2001. aastal lubas toonane peaminister (Mart Laar - toim.) omavalitsusjuhtidele, et territoriaalne haldusreform saab teostatud aasta jooksul. "Kui teha suuri asju, on eestlasliku põhimõtte "üheksa korda mõõda, üks kord lõika" järgimine küllap põhjendatud, aga me ei tohi ennast mõõtma unustada. Kui me teame, et eesmärk on õige ja ülesandepüstitus jõukohane, tuleb asjad ära teha," toonitas Rõivas.
Suurematel omavalitsustel on paremad eeldused
Peaministri rõhutas ka, et haldusreformi seadustamine mõjutab otseselt Eesti inimeste elukvaliteeti. "Hoolimata sellest, et enamik inimesi ei satu igapäevaselt linna- või vallavalitsusse, puutub kohalike teenustega kokku igaüks – lastehoiust eakatehoolekandeni," märkis Rõivas.
"Kuigi suurem omavalitsus ei garanteeri automaatselt paremaid teenuseid, on suurematel omavalitsustel selge eeldus pakkuda paremaid teenuseid. Eesti omavalitsustel peab tekkima võimekus pakkuda võrdselt head teenust kõigile inimestele, sõltumata nende elukohast Emmaste valla Tärkma külas või Tartus Tammelinnas," selgitas Rõivas.
Samuti aitab omavalitsusmudeli uuendamine tugevdada kohalikku esindusdemokraatiat ja suurendada omavalitsuste rolli Eesti ühiskonnas. "Reformi tulemusena saab omavalitsustest riigile tugevam partner, vajadusel ka keskvõimu tasakaalustaja," leidis Rõivas.
"Lennart Meri ütles 2000. aastal, et reformi on mõtet teha ikka selleks, et kodanik ja tema riik oleksid üksteisele lähemal aga ka seda, et reformi ei saa ennekõike teha nimetades kõik maakonnad ümber valdadeks," lisas peaminister.
Seejuures sõnas Rõivas, et reformi õnnestumisele aitavad kaasa läbimõeldud liitumiskõnelused, mida toetab kohalike liidrite tahe. "Seetõttu tunnustan omavalitsusi, kus on juba võetud initsiatiiv ühinemiseks. Targad on need omavalitsusjuhid, kes reformi ise eest veavad," ütles Rõivas
Nüüd on riigikogu kord
"Austatud riigikogu, annan Teile üle põhjalikult ettevalmistatud ning väga vajaliku reformiplaani, mille tulemusena ei saa keegi enam öelda, et haldusreformist on saanud “refrään Eesti riigi tegematajätmiste laulus.” Aga nüüd on Teie kord. Ootused on kõrgele tõstetud ja kogu Eesti rahvas vaatab Teie poole - kas suudate selle seaduse vastu võtta ja seeläbi kodaniku ning tema riigi üksteisele lähemale tuua," rääkis peaminister.
Ühtlasi nentis Rõivas, et iga suure asja puhul on kiusatus takerduda tuhandetesse detailidesse ja seada ohtu suure eesmärgini jõudmine. "Soovin Teile tarkust näha suurt pilti ja riigimehelikkust vältida päevapoliitilist vaidlemist," sõnas Rõivas. | Rõivas haldusreformist: me ei tohi ennast mõõtma unustada, asjad tuleb ära teha | https://www.err.ee/556080/roivas-haldusreformist-me-ei-tohi-ennast-mootma-unustada-asjad-tuleb-ara-teha | Peaminister Taavi Rõivas andis riigikogule üle 10. märtsil valitsuses heaks kiidetud haldusreformi seaduse eelnõu ning tegi sellega seoses poliitilise avalduse, kus soovitas riigikogul vaadata suuremat pilti ja haldusreformi kaaludes mitte takerduda päevapoliitilistesse vaidlustesse. |
Palju õnne! Paavo, sa oled toonud eesti kirjandusse uusi või unustatud teemasid: alkeemia, nägemuslikkus, müstika ja selle paroodia. Kust ammutad fantaasiat?
Päris tugeva põhja sain kõiges sellises tavainimese jaoks ebaharilikus EELK Usuteaduse Instituudist, kus õppisin kunagi seitse aastat preestriks, kellena ma ei ole küll kunagi töötanud. Seal oli nii müstikat kui ka paroodiat, seda viimast eriti! Kord pidasin kooliajal õhtupalvuse näiteks täiesti inimtühjas kirikus...
Lõputöö kaitsesin alkeemiast, viimased kümmekond aastat olen eriti huvitunud olnud tšehhi alkeemiast.
Kui võtta su teosed kokku, siis neid näib ühendavat mingi visioon, aga milline? On realismi, aga see on ikkagi mingi peeglitagune maailm. Kas su peas on terviksüsteem, mille killukesi avaldad või sa lood oma kirjanduslikud maailmad ikkagi üha uuesti? Vabandust muidugi, kui ma kahtlustan programmilisust.
Viimases kahes minu romaanis on korduvaid motiive ja tegelasi. Kasutan kirjanduse loomisel tihti maagilisi ja meditatiivseid võtteid, põletan viirukit, viin ennast mingitesse kummalistesse seisunditesse. Nüüd Viljandist raamatut kirjutades ööbisin huvi pärast isegi korra tänaval, et tabada paremini mingit atmosfääri ja tunnetada kuidagi sügavamalt seda, mis võiks olla olemuslik mõne koha puhul, naudin sellist kirjutamist. Ma ei kirjuta ka mingit toodet nagu, žanrid ja ettekirjutused mind väga ei huvita, ka mitte võimalikult massiivne müük, ma ei lase ka oma teoseid kellelgi sisuliselt, peale mõnd ortograafiat puudutava küsimuse, toimetada.
Mida tunnustused sulle tähendavad?
Ega ma neid nüüd väga ka saanud ei ole, paar Sirbi kriitikapreemiat ja siis Siugja Sulepea oma esimese romaani "Doktor Schwarz. Alkeemia 12 võtit" eest, korra olen ka olnud varem oma Riia-romaaniga "Sinine kaardivägi" kulka nominent. Eks mul ikka on auhindade üle muidugi hea meel.
"Gogoli disko" kujutab mõneti seda, mida praegu kardetakse. Täpsemalt on ta, mitte küll tegelikke sündmusi, aga päevauudiste konteksti arvestades isegi prohvetlik, sest luureandmetele tuginevad uudised Venemaa võimalikest uutest kurjadest plaanidest Eesti kallal ilmusid alles äsja ehk pärast romaani. Samas ei ole "Gogoli disko" mingi poliitilis-ühiskondlik hirmujutt, vastupidi. Mida arvad Eesti-Vene suhetest?
Romaanis on väike lapsesarnane tegelane härra Pugi, kes astub justkui viimase metsavennana lahingusse, kui näeb venelastel tema käest ära võetud mööblit. Ma millegipärast arvan, et vanema põlvkonna seas on mingi selline kuklatunne kogu aeg olemas, et mis juhtub siis, kui... jälle hakkab kogu vene asi siin korduma. Loodame, et see jääb fantaasiaks, aga kirjutades sain aru, et mingi kollektiivne psüühiline hirm on ilmselt olemas ja see võtab siin meie keskel äärmiselt kummalisi gogollikke fantoome ja kujusid.
"Gogoli disko" tegelikult ei kuulu kuhugi konkreetsesse aega, vaid ta paiskab need segi: minevik, tulevik, mingi paralleelolevik... See on romaani enda aeg, aga mitte eriti tänapäevane. Iseloomusta ehk paar sõna aegade sidumist oma teostes ja ütle, et see on ilmselt ikkagi lõbu ja täie lustiga kirjutatud raamat? Vähemalt lugeda oli lahe.
Aega ei ole olemas, seda teab iga okultist või salateadustega tegeleja. Minu maailmapildis ei ole mingit sellist lineaarset kulgemist, ma pigem üritan ehk mingitest ajaloos varem pooleli jäänud radadest edasi minna. Kõik mis on retro, vanamoodne, kiiksuga ja mõnusa üleolekuga moodsast maailmast, on mulle alati huvi pakkunud, viimased talved olen kandnud näiteks uhkusega muhvi. Ega ma ka kirjutades enda vaateid ei muuda, nii-öelda kirjanduslik muhv on tihti käes.
Kalju Komissarov ütles saates "OP", et noorte sõnavara on kokku kuivanud. On 300 silpi, mida pöidlaga vajutatakse. On see nii karm? Mida soovitaksid noortele n-ö sõnavaraharjutusteks? Lugeda, aga mida? Su enda sõnavara su teostes rikastab keelt kindlasti, kuna teemad ja keelekasutus ei ole päris argine.
Kuulasin "Gogoli diskot" kirjutades päris palju vene muusikat, seal on tohutult sellele rahvale omaseid arhetüüpseid kujundeid ja mustreid. Lõin nagu mõnes mõttes mingi oma keele, kus kasutatakse kolmekordseid naljakaid väljendeid, näiteks öeldakse kellegi kohta, et ta on stiljaaga-miljoneer-prodjuuser jne. Miksisin mõnuga vene, juudi ja muud substraati kokku, endal oli ikka kohati väga lõbus. Suhtlen alati naudiguga ka igasuguste turumüüjate, bussijuhtide, koristajate, korstnapühkijate ja pesumasinaparandajatega, nende hulgas on tihti huvitavaid ja hea ütlemisega persoone. Sattusin kunagi lugema paralleelselt ühe tehase koristaja mälestusi ja tuntud kirjandusklassiku memuaare, koristaja meenutused olid oluliselt lahedamad.
Kui kaua sa üht teost a la viimatine "Gogoli disko" kirjutad ja kas on juba miskit järgmist pooleli? Kui palju üldse jagub aega kirjutamisele?
Mul on tavaliselt selline pikem ettevalmistav periood, kus teen märkmeid, tutvun mingite kohtade ja atmosfääridega, uurin asja. Koos kirjutamisega on selline tsükkel umbes kuskil aasta. Praegu olen pilgu pööranud Lõuna-Eestile, eriti Võrumaale, kus olin ka lapsena palju. Viibisin just mitu päeva Võrus ja Valgas ning mujal sealkandis. Endise tallinlasena eelistan selliseid tukkuvaid kaunitare - linnad on ju semiootiliselt naissoost - alati kommertsialiseerunud ja etteaimatavale ning minu arust igavale pealinnale.
Oled uhkusega Viljandi kirjanik. Milline on Viljandi kirjanduselu? Viljandi... vibe, vaim? Kas on seal mingi vaim a la Tartu vaim? Ma eksviljandlasena enam ei taju.
Viljandi on praegu mu arust oma parimas vormis, siin on nagu mingi Eesti San Francisco, tuleb palju värsket muusikat, liigub ringi punaste pükstega veidrikke ja muud sellist. Ma arvan, et pole juhus, et kirjanduspreemia nominentide seas olid Ruitlase soe Võru-romaan, minu Viljandi-romaan ja siis näiteks Kõomäe Tallinna-romaan, kus Tallinn on aga pigem mingi inimtühi ja roiskuv kaubamaja.
Viljandis on praegu superägedaid baare, näiteks kultuskoht ööbaar Romaan, vägagi vilgas kultuurielu, mõni hea luuletaja, nagu näiteks Kristel Mägedi ja alati ruumis ka mõni paueriga püstol-folk-leelotaja, kes mingi laulu sekundiga üles võtab. Rattaga jõuab igale poole ja piknikukohad on hingematvate vaadetega. Väikse linnana võib siin ikka vastu õhtut ühe tšehhovliku laua taga kokku saada sõbralikult jurist, vabrikant, näitleja, muusik ja mõni elukunstnik-überboheem ning lõpuks tantsitakse kõik koos laua peal.
Linna uus kihistus on võrdlemisi vabameelne, siin ei ole mu arust selliseid selgeid rolle ja poose nagu Tallinnas või Tartus, kõik alles hingab, liigub ja suhtleb, mulle küll tundub, et kuskilt hüppab kohe siin välja mõni üliandekas Eesti Jim Morrison! Aga noh kindlasti on ka mitu Viljandit, mis omavahel ehk eriti kokku ei puutugi.
Mis on su lemmikraamatud hetkel?
Mind ennast selline korralik meinstriim väga ei huvita, üritan lugeda raamatuid, mida teised ei loe. Just andis Kiwa mulle mõned kirjastuse ;paranoia uued teosed, loen pidevalt üle ka muidugi mingeid vanu lemmikuid: Evelyn Waugh'd ja Julius Evolat, erinevaid baltisakslasi jne. Aga ka näiteks Ruitlase "Vee peal" meeldis mulle. Mõni päev tagasi nautisin Barthol Lo Mejori suurepärast "Popdada 2007-2008". Täiesti servast serva asju loen.
Uue romaani jaoks loen praegu süstemaatiliselt läbi kõike huvitavamat Võrumaaga seonduvat. Nautisin ka Lauri Sommeri uut luulekogu. | Paavo Matsin: Viljandi on praegu nagu Eesti San Francisco | https://kultuur.err.ee/311067/paavo-matsin-viljandi-on-praegu-nagu-eesti-san-francisco | Kultuurkapitali kirjanduspreemiate valimisel ilukirjandusliku proosa preemia ehk nn romaaniauhinna võitis Paavo Matsin teose eest "Gogoli disko". Matsin arutleb intervjuus ERR kultuuriportaalile Viljandi värske boheemvaimu, anakronistliku ellsuhtumise ja keele üle, ning kirjeldab ka oma raamatute atmosfääri loomist: "Gogoli diskot" kirjutades ööbis ta näiteks tänaval, et Viljandi aurat tunnetada. |
Üks kahest väidetavatest rünnaku korraldajatest oli naine, kes ühines 2013. aastal Kurdistani Töölispartei (PKK) mässulistega, teatasid julgeolekuametnikud. Naine sündis 1992. aastal Ida-Türgi linnas Karsis, vahendab Reuters.
Teine rünnaku korraldamises kahtlustatav oli Türgi kodanikust mees, kellel on julgeolekuametnike sõnul seosed PKK-ga.
Politseiallikas ütles mõni tund pärast plahvatust, et ründajaid tundus olevat kaks – mees ja naine, kelle käsi leiti plahvatuskohast 300 meetrit eemal.
Anadolu andmetel on vahistatud neli inimest, keda seostatakse rünnakus kasutatud sõidukiga. Julgeolekuallikate sõnul vahistati neli inimest Süüria piiri ääres Sanliurfa linnas, kui avastati, et auto osteti sealsest müügisaalist. Kahtlusalused viiakse Ankarasse.
Lõhkeaine oli sama, mida kasutati 17. veebruari autopommirünnakus, kus hukkus 29 inimest. Pommi oli pakitud graanuleid ja naelu, et tekitada võimalikult palju vigastusi ning kahju.
Rünnak, mis toimus rahvarohkes transpordikeskuses mõnesaja meetri kaugusel justiits- ja välisminsteeriumist, oli teine selline pommitamine linna südames vähem kui kuu aja jooksul.
Valitsus loodab PKK seotust rünnakuga kinnitada ametlikult veel täna. Ükski rühmitus ei ole rünnaku eest vastutust võtnud.
PKK on oma relvastatud kampaania jooksul rünnanud just julgeolekujõude ja öelnud, et ei sihi tsiviilelanikke. Juhul kui PKK võtab eile toimunud rünnaku eest otsese vastutuse, tähendab see suurt taktikalist muutust.
Kurdistani vabaduse kotkad (TAK) võtsid vastutuse 17. veebruaril vaid mõned kvartalid eemal toimunud rünnaku eest. TAKi sõnul on nad PKK-st lahku löönud, kuigi kurdi mässulisi uurivate ekspertide arvates on kaks organisatsiooni endiselt seotud.
Türgi sõjalennukid pommitasid pärast rünnakut täna PKK laagreid Põhja-Iraagis, teatas armee.
Eilses rünnakus hukkus Türgi terviseministri sõnul vähemalt 37 inimest, haiglas on ravil veel 71 inimest, kellest tema sõnul on kriitilises seisundis 15. | Ankara pommitajad olid seotud PKK-ga, vahistatud on veel neli inimest | https://www.err.ee/556063/ankara-pommitajad-olid-seotud-pkk-ga-vahistatud-on-veel-neli-inimest | Kaks inimest, keda kahtlustatakse Türgi pealinnas Ankaras toimunud pommirünnakus, olid julgeolekumetnike sõnul seotud Kurdistani Töölisparteiga (PKK). Politsei on vahistanud seoses rünnakuga veel neli inimest, teatas riiklik meediaagentuur Anadolu. |
Eesti pianisti ülesastumine toimub kuulsas St Martin-in-the-Fieldsi saalis Trafalgari väljakul, kus esinemise võimalus on igale muusikule väga austusväärne. St Martin-in-the-Fields on suurepärase akustikaga anglikaani kirik, eriliselt sobiv kontserdisaalina, kuigi kirikutegevus siin jätkub – vikaare on siin tegutsenud 1539. aastast saadik, praegune vikaar on aastal 2012 ametisse astunud Samuel Wells.
Eesti pianistidest on siin esinenud praegu Londonis elav ja Kuninglikus Muusikakolledžis doktorikraadi saanud Maksim Štšura, kes on ka Eesti Heliloojate Liidu liige.
Tanel Joametsa soolokontsert saab teoks St Martin-in-the-Fieldsis teisipäeval, 15. märtsil kell 13 sealses saatkondade ja kultuuriinstitutsioonide kontserdisarjas (Free Lunchtime Concert St Martin's Embassy and Cultural Institute Series). Ta avab oma kava eesti muusikaga – ettekandele tuleb kõigepealt meie klaverimuusika läbi aegade üks kaalukamaid teoseid, Eduard Tubina 1950. aastal loodud Klaverisonaat nr 2 ("Virmaliste sonaat"). Sellele järgneb Sonaat nr 3 Aleksandr Skrjabinilt, kelle muusikat Joamets on suurepäraselt esitanud ning selle eest ka tunnustusi ja preemiaid võitnud. Järgnev kontserdiosa on Tanel Joametsale tüüpiline, vaba improvisatsiooni päralt.
Kontserdisaali koduleht on eesti pianisti väärikalt tutvustanud, kus märgitakse, et Tanel Joametsa kontserti esitleb Eesti saatkond Londonis.
Palju Venemaal ja idaregioonides esinev Tanel Joamets on sellel aastal esinenud vaid Eestis, aga ikkagi juba üheksa kontserdiga, millest kaks on olnud kammeransamblikavaga. Pärast Londonit tulevad märtsis-aprillis neli soolokontserti EMTA kammersaalis Tallinnas, Kehtna, Paide ja Kärdla Muusikakoolis. Äsja möödusid esinemised Tartus, Võrus ja Viljandis Pärimusmuusika Aidas. 2015. aasta lõppu jäid aga novembrikuu keskelt detsembrikuu alguseni toimunud 18 kontserti Venemaal.
Pianist Tanel Joamets on sündinud Tartus 1968. aastal. Ta lõpetas Eesti Muusikaakadeemia 1994. aastal, 1998 täiendas end ka Londonis Guildhall School of Music and Drama's, praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri- ja improvisatsiooni õppejõud, kus töötab alates 1994. aastast. Lisaks eelnimetatule on ta esinenud veel ka Soomes, Kanadas, Austraalias, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Rootsis, Hollandis, Lätis, Valgevenes, Kasahstanis, Aserbaidžanis ja Türgis. | Pianist Tanel Joamets teeb esinemisdebüüdi Londonis | https://kultuur.err.ee/311066/pianist-tanel-joamets-teeb-esinemisdebuudi-londonis | Pianist Tanel Joamets annab 15. märtsi keskpäeval esmakordselt soolokontserdi Londoni mainekas St Martin-in-the-Fieldsi saalis. |
MX1 klassi esimese sõidu võitis kvalifikatsiooni kiireim Jevgei Bobrõšev (Honda) uus-meremaalase Ben Townley ja rootslase Filip Bengtssoni (mõlemad Suzuki) ees, kelle järel lõpetas kvalifikatsioonis kaheksanda aja sõitnud Harri Kullas (KTM). Teises sõidus oli taas parim Bobrõšev, teiseks sõitis end seekord Bengtsson ja kolmandaks jälle hea sõidu teinud Kullas.
Etapi kokkuvõttes võitis Bobrõšev 50 punktiga, teine oli Bengtsson (42 p) ja kolmas Kullas (38 p).
MX2 klassisis ei leidunud vastast MM-i ülivõimsale liidrile hollandlasele Jeffrey Herlingsile (KTM), kes oli kiireim nii kvalifikatsioonis, kui ka kummaski võistlussõidus. 50 punkti kogunud Herlingsile järgnes kokkuvõttes mõlemas sõidus samuti teise koha saanud venelane Aleksandr Tonkov (Yamaha, 44 p) ning kahe sõidu tulemusena oli kolmas šveitslane Jeremy Seewer (Suzuki, 35 p), kes oli sõitudes 6. ja 3. Klassi ainus eestlane Hardi Roosiorg (KTM), kellel oli ka eile sünnipäev, näitas kvalifikatsioonis 25. aega, kuid sõitudes läks tal paremini ning ta lõpetas need vastavalt 17. ja 19. kohal, mis andsid talle kokku 6 punktiga 20. koha.
85cc masinaklassis oli Eesti poiss Egert Pihlak (KTM) kvalifikatsioonis 32., esimesest sõidust tuli tal 23. ja teisest 33. koht ning ta oli 2 punktiga kokku 32. Päeva esikolmiku moodustasid rootslane Emil Jönrup (KTM, 45 p), venelane Maksim Krajev (KTM, 38 p) ja hungarlane Adam Kovacs (KTM, 33 p).
Hollandi meistrivõistluste järgmine etapp sõidetakse 24. aprillil Milli rajal, kuid enne seda võib Kullast ja Roosiorgu näha Hollandis võistlemas näha 28. märtsil Valkenswaardis, kus toimub hooaja kolmas MM-etapp. | Harri Kullas tuli Hollandi meistrivõistluste avaetapil kolmandaks | https://sport.err.ee/83332/harri-kullas-tuli-hollandi-meistrivoistluste-avaetapil-kolmandaks | Axeli krossirajal sõideti eile Hollandi motokrossi meistrivõistluste esimene etapp, kus osales ohtralt sõitjaid maailmameistrivõistluste teravaimast tipust, kellega olid rinda pistmas ka kolm eestlast. |
Keelelisest viisakusest rääkis Tartu ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu, kes on varem ERR Novaatoris kirjutanud “Kas tohib sinatada või peab teietama?”.
Loengul rääkis professor Renate Pajusalu, mida mõeldakse keeleteaduses viisakuse ja ebaviisakuse all ja kuidas see avaldub eesti keeles. Kuigi viisakust on uuritud rohkem kui ebaviisakust, ei ole kummagi jaoks olemas väga head seletust. „ Viisakus ja ebaviisakus kujunevad alati käimasoleva vestluse kontekstis, nende uurimine peab suutma vestluskonteksti tuvastada ja arvestada,“ arutles Pajusalu.
Juttu tuli ka pöördumisvormi valikust, (kas sina või teie või kuidagi hoopis teisiti), samuti palvete vormistamisest, (kas ütleme anna siia! või kas te saaksite mulle ulatada...?) ja muudest viisakuse ja ebaviisakusega seotud nähtustest eesti keeles. Ta rääkis põgusalt ka suhtluskäitumise keeltevahelistest erinevustest. Näiteks tõdes ta, et Soomes sinatatakse rohkem kui Eestis, kuid venelased jällegi teietavad rohkem kui eestlased. Kusjuures, sinatamise või teietamise valimisel tundub nii soomlaste kui venelaste puhul vestluspartneri vanus olulisem olema kui eestlaste seas.
Pöördumisvormi valik sõltub paljudest eri asjadest. Ühele eestlasele tundub imelik teietada oma tädisid-onusid, teine eestlane peab normaalseks teietada endast 20 aastat vanemat õde, kõneles Pajusalu.
Samas näitavad uuringud, et nii eestlased kui soomlased kirjutavad õppejõule sageli nii, et nad pöördmumisvormi ei valigi: suhtlus toimub ilma sina- või teie-vormita.
Tuues mitmeid näiteid distanseeruvast ja lähendavast viisakuse strateegiatest, tõdes professor, et suur osa käitumisest on lihtsalt normaalne ja iga kord ei peagi juurdlema, kas tegemist on viisakuse või ebaviisakusega.
Ettekande salvestas Tartu ülikooli televisioon UTTV. Ülikooli varasemad emakeelepäevaseminaride ülesvõtted on järelvaadatavad UTTV videoteegis. | Video: Kui viisakas või ebaviisakas on eesti keel? | https://novaator.err.ee/258707/video-kui-viisakas-voi-ebaviisakas-on-eesti-keel | Täna tähistati Tartu ülikooli kunstimuuseumis emakeelepäeva ettekandega „(Eba)viisakas eesti keel“, mis on järelvaadatav ERR Novaatoris. |
Nimelt paluti ameeriklastel hääldada eriti keerulisi eestikeelseid sõnu nagu "jää-äär", "Jüriöö ülestõus" või "äiaõeoaaiaoaõieau". Pane oma kõrvad valmis väga huvitavaks eesti keeleks.
Toredaid ettepanekuid keerulisteks sõnadeks saad teha saatkonna Facebooki lehel.
!
Posted by U.S. Embassy Tallinn, Estonia on Monday, March 14, 2016 | Ameeriklased õppisid emakeelepäeva puhul eestikeelseid sõnu | https://menu.err.ee/289816/ameeriklased-oppisid-emakeelepaeva-puhul-eestikeelseid-sonu | Täna tähistab Eesti emakeelepäeva. USA saatkond armastab eesti keelt ning otsustas tähtsa päeva puhul proovida üht eksperimenti. |
Uustulnukatena surusid end tabelisse järeleproovitud rahva lemmikud Sacha Baron Cohen action -komöödiaga "000: Idioodist agent" ning Sarah Jessica Parker romantilises komöödias "Kõik teed viivad Rooma".
Kel "Zootropolis" nägemata, seda võib aidata otsuse langetamisel meie oma poisi Kaspar Viilupi arvustus.
Koht
Originaal-pealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Zootopia
Zootropolis
2
14556
33397
2
Klassikokkutulek
Klassikokkutulek
4
12535
154216
3
The Brothers Grimsby
000: Idioodist agent
1
4393
4393
4
All Roads Lead to Rome
Kõik teed viivad Rooma
1
4053
4053
5
Deadpool
Deadpool
5
1689
64910
6
Perekonnavaled
Perekonnavaled
2
1400
6145
7
Alvin and the Chipmunks: The Road Chip
Alvin ja koopaoravad: Oravad rattas
5
1313
34050 | Eesti kino top 7: loomad on lahti! | https://kultuur.err.ee/311068/eesti-kino-top-7-loomad-on-lahti | Just siis, kui tundus, et kohalik kinotabel jääbki lähikuudel ühesuguseks, et esikohal on ikka kodumaine superhitt "Klassikokkutulek", ründasid Disney stuudio animaatorid oma vaimuka, tõesti igas vanuses vaatajale sobiva kogupereseiklusega "Zootropolis", mis haaras teisel nädalavahetusel enda kätte seitsme vapra esikoha. |
Välisministeerium tõstis täna ohuhinnangut Türgi suhtes ja soovitab linnades võimalusel teatud piirkondi vältida.
"Türgis on kasvanud terrorioht, viimasel ajal on sagenenud terroriaktid suurlinnades. Soovitame olla äärmiselt tähelepanelik ja tavapärasest ettevaatlikum suurlinnade kesklinna piirkondades, kaubanduskeskustes, turgudel, bussides, minibussides ja metroos," seisab ministeeriumi kodulehel.
Eesmaa ütles, et viimased sündmused Türgis ei viita kuidagi sellele, et see oht oleks vähenemas või möödas.
Ta märkis, et olukord on võrreldes terroriohuga Euroopa suurlinnadega veelgi tõsisem. "Need sündmused, mida seostatakse peamiselt PKK-ga, viitavad sellisele sihitud tegevusele," ütles ta.
Eesmaa märkis, et see hoiatus ei tohiks eriti mõjutada neid inimesi, kellel on kavas turismireis Antalya piirkonda või kes kavatsesid kasutada Istanbuli lennujaama näiteks ümberistumiseks.
"Meil ei ole põhjust eeldada, et terrori sihtmärgiks võiks olla kuurortid. /.../ Ühelt poolt on tuleviku parim ennustamise kriteerium see, mis on juba minevikus juhtunud. Teisalt, kui me vaatame, kes on nende rünnakute taga, peamiselt PKK ehk kurdid, siis pigem me näeme, et nende objektiks ei ole turismiga seotud sihtkohad," selgitas Eesmaa.
Ta märkis, et nii lennujaamas kui ka kuurortides on ka julgeolekumeetmeid kõvasti karmistatud.
Jaanuaris tapeti Istanbulis 13 saksa turisti. Türgi pealinnas Ankaras on alates möödunud aasta oktoobrist toimunud kolm suuremat pommirünnakut, kus on surma saanud kümneid inimesi. Eile plahvatas seal taas pomm tappes vähemalt 36 inimest. Rahutus Türgi kaguosas on samuti ovritega terrorirünnakuid ette tulnud. | Välisministeerium: Türgi kuurortides on turvalisem kui suurlinnades | https://www.err.ee/556082/valisministeerium-turgi-kuurortides-on-turvalisem-kui-suurlinnades | Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa ütles, et Türgi suurlinnadesse on hetkel ohtlikum reisida kui näiteks terroriohuga Euroopa suurlinnadesse. Kuurortides on tema sõnul turvalisem. |
Nii Levadia kui ka Flora peavad tasuma 200-eurose trahvi. "Asjaolud oli erinevad, aga leidsime, et rahaliselt väljenduvad need sama numbriga. Lisaks ajakirjanduses avaldatud videotele oli meie kasutuses veel kaks videot, mis olid tehtud intsidendi alguses ja veidi teise rakursi alt," selgitas jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht Õhtulehele.
Staadionikeelde ühelegi konfliktis osalenule EJL määrata ei kavatse. | Levadia ja Flora said fännikakluse eest rahatrahvi, staadionikeelde ei määratud | https://sport.err.ee/83345/levadia-ja-flora-said-fannikakluse-eest-rahatrahvi-staadionikeelde-ei-maaratud | Jalgpalli Eesti meistrivõistluste esimese vooru kohtumise FC Levadia – FC Flora vaheajal puhkenud kakluse tulemusel karistas Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) distsiplinaarkomisjon mõlemat klubi rahatrahviga. |
Ehkki haiglate liit esitab omapoolsed ettepanekud tervishoiutöötajate kollektiivlepingu osas alles nädala pärast, on tööandjate sõnum küllaltki ühtne - praeguste tingimuste juures on töötajate nõudmised kollektiivlepingule selgelt liiga kallid, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Haiglate liidu juht Urmas Sule sõnul väljakutse järgmise kollektiivleppe sõlmimisel väga tõsine. "Isegi selle aasta alguses haigekassa eelarve tegelikult sellise mahukasvuga, et enamus haiglatel on väga keeruline selle aasta kollektiivleppe tingimusi täita," leidis Sule.
Kiirabi liidu juht Ago Kõrgvee on pisut otsekohesem ja nimetab tervishoiutöötajate nõudmisi utoopiliseks. Ühtlasi usub ka tema, et tervishoidu on tarvis lisaraha. "Tegelikult võib olla võimalus palkasid korrigeerida aga see tähendab kogu sotsiaalpoliitika muutumist. Riik peaks suurendama protsenti SKP-st, millega panustatakse tervishoidu," selgitas Kõrgvee.
Tervishoiutöötajad ootavad enamat kui miinimumtasu kasvu
Tegelikult sooviksid tervishoiutöötajad hulga rohkem kui ainult miinimumpalga kasvu. Eelmised 2014. aastal toimunud läbirääkimised tipnesid pelgalt palgakokkuleppega, siis nüüd loodab õdede liidu president Tiina Teder, et tänavu jäävad lepingusse ka muud punktid.
"Me kindlasti ei tahaks astuda sammu tagasi koolituste teemal. Soovime, et tööandja tagaks täiendusvõimalused ja et selleks oleksid ka vastavad ressursid olemas," toonitas Teder. Samuti peab õdede liit oluliseks, et öised töötunnid oleksid paremini tasustatud.
Tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik tõstab esile vajaduse leppida kokku töökoormuse mahu vähendamises. "Kuna tööintensiivsus on personali hulgas nii tõusnud, siis see pole normaalne, sest me tahame ikkagi normaalset tervishoiuteenust osutada, millega patsiendid oleksid rahul," rääkis Luik.
Sotsiaalministeerium soovib tuua süsteemi raha juurde
Samas mõistavad ka ametiühingute esindajad, et tööandjad saavad tegutseda selle raha piires, mis neile eraldatud on. Nii nagu ütleb Iivi Luik, peab riik tervishoiusüsteemi rahastamismudeli ümber vaatama. Selleks on tarvis teha aga poliitilisi otsuseid, mistõttu soovivad osapooled, et läbirääkimiste laua taha istuks tervishoiu- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Ivi Normet, kes kollektiivlepinguid puudutavatel kõnelustel osaleb, ütleb, et ministeerium loodab juba sel kevadel viia valitsusse ettepanekud, mil moel tervishoiusüsteemi raha juurde tuua.
"Täna tegelikult juba üle poolte inimeste, kes ravikindlustussüsteemi kuuluvad, kuid nende eest ei maksta üldse ravikindlustuse maksu või makstakse vähem kui see sihtrühm ise tervishoiuteenuseid tarbib," selgitas asekantsler.
"Seega üks võimalus on väga sihitult nende gruppide eest hakata riigieelarvest juurde maksma ravikindlustusmaksu," rääkis Normet. Asekantsleri sõnul on teine võimalus, et ravikindlustuseelarve koostamisel lisatakse riigieelarvest sinna eraldi summa, mis vajaka jääva osa ära katab. | Tervishoiutöötajad ja haiglad ootavad riigilt uue kollektiivlepingu sõlmimiseks lisaraha | https://www.err.ee/556079/tervishoiutootajad-ja-haiglad-ootavad-riigilt-uue-kollektiivlepingu-solmimiseks-lisaraha | Tervishoiutöötajate ootused järgmise kahe aasta aasta kollektiivlepingu osas ületavad selgelt haigekassa ja tööandjate võimalusi. Sotsiaalministeerium sooviks haigekassa rahastusele lisa riigieelarvest. |
Soomel ja Eestil on ühised mured. Eriti murelikuks teevad meid rändekriis ja Venemaa ettearvamatu tegevus. Veel mõni aasta tagasi oleks olnud raske ette kujutada ajalehes Helsingin Sanomat avaldatud pealkirja "NATO ja Venemaa valmistuvad sõjaks". Tõsisemaks on tõmbutud mõlemal pool Soome lahte ning peatseid positiivseid arenguid ei paista kusagilt.
On tõsi, et ka kõige hullemaks on vaja valmis olla, kuid samas ei ole mõtet kütta üles liialdatud hirmu õhkkonda. Tuleb siiski mõista, et kuna ebastabiilne julgeolekuolukord kestab veel kaua, ei möödu praegune olukord kiiresti. President Ilvese sõnad soomlaste ja eestlaste valmiduse kohta võidelda oma vabaduse eest räägivad meie ajast nii mõndagi. Strateegiline kannatlikus, olukorra pidev hindamine ja võimalikeks arenguteks valmistumine on kõik vajalikud.
Lähiaastate ilmselt suurim muutus maailmas on digitaliseerumine, milles Soome ja Eesti kuuluvad maailma tippriikide hulka. Euroopa tervikuna on valdkonna ettevõtluses siiski jäänud USA, Hiina ja India ettevõtete jalgu, kuid olukord ei ole lootusetu. Vastupidi. Euroopal on suurepärased eeldused tõsta tehnoloogia arendamise, uute tegevusmudelite loomise ja valdkonna ettevõtete tugevdamise poolest globaalseks jõukeskmeks. Selleks on vaja aga jõulist juhtimist Euroopa ühtlustamiseks, millele president Ilves ka – põhjendatult – üles kutsus. Seoses sellega on Euroopal alust suunata oma pilgud Soome ja Eesti poole.
Geopoliitiliste ja strateegiliste analüüside puhul on lihtne ära unustada olulisim – inimene. Minu kogemuse kohaselt tekitab praegune olukord paljudes soomlastes ja eestlastes nõutust ja hämmingut. Mis toimub nii julgeoleku kui ka digitaliseerumise vallas – ja kuidas nendesse arengutesse tuleks suhtuda?
Soomes läinud aasta jooksul märkimisväärselt nõrgenenud inimeste turvatunne peegeldab kahetsusväärselt hästi inimeste lisandunud ebakindlust. Soome ja Eesti taolistes infoühiskondades püütakse seda ebakindlust väliste mõjutajate poolt ka teadlikult lisada. Seega usun, et kõige suuremad lähituleviku lahingud peetakse inimeste meelte, hoiakute ja tunnete pärast. Nii ongi järjest olulisemat rolli saamas inimkeskne turvalisus, julgeolekumõttelaad, mille keskmes on inimene.
Kommunikatsiooni tõhustamine, langetatud otsuste aus ja selge põhjendamine ning inimeste kuulamine on inimkeskse turvalisuse koostisosad. Samal ajal muutub üha tähtsamaks iga inimese isikliku – eelkõige vaimse – kriisitaluvuse parandamine, kuna iga inimene vastutab ka isiklikult kriisiolukordadeks valmisoleku ja ühiskondliku turvatunde alalhoidmise eest. Kodanikuturvalisuse tähendus kasvab edaspidi üha rohkem ning inimkeskse turvalisuse loomisele ning tugevdamisele tuleb erilist tähelepanu pöörata.
Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) värskes raportis nenditakse, et umbes 65 protsenti tänastest koolilastest teeb oma töise karjääri vältel tööd, mida ei ole veel olemas. Digitaliseerumise, automatiseerumise ja robootika võimalustest tuleks just praegu julgelt kinni haarata, et Soome ja Eesti taolised riigid võiksid tulevikus läbi lüüa. Lisaks on vaja ka osata loobuda – vähemalt osaliselt – vanast, sellest, mis on olnud seni.
Tegemist on ühiskonna struktuuri, ettevõtlusmudelite ning isegi meie elulaadi uuenemisega, mille käigus on vaja hoolitseda usu eest selle uuenemise vajalikkusse. Inimkeskne mõttelaad on võimaluste ärakasutamise seisukohalt esmatähtis. Näiteks digitaalse turvalisuse valdkonnas oleme me tasahilju liikumas kontrolli- ja tehnoloogiakesksest turvalisusest inimkeskse turvalisuse poole.
Kuigi meie vahel on ka erinevusi, viivad Soome ja Eesti teed nii turvalisuse kui ka võimaluste seisukohalt samasse suunda. Mõlemas riigis on nüüd tähtis, et suudetaks tugevdada inimeste usaldust nii turvalisuse alalhoidmise suhtes kui ka nende muutuste suhtes, mis on vajalikud majanduse konkurentsivõime parandamiseks. | Jarno Limnéll: turvalisus, tulevik ja inimene | https://www.err.ee/556078/jarno-limn-ll-turvalisus-tulevik-ja-inimene | Läinud laupäeval pidas president Toomas Hendrik Ilves Helsingi ülikoolis suurepärase kõne. Visionaarses, otsekoheses ning Soome ja Eesti koostööd toetavas kõnes tõusis esile kaks teemat: praegused julgeolekuväljakutsed ning Euroopa võimalused digitaliseeruvas maailmas. |
Critérium Souvenir Louis-Nucéra kulges 1,8 kilomeetri pikkusel ringil ning seda ringi tuli läbida 40 korda, vahendab Rattauudised.ee.
Teise koha võitis Thibault Athané (CR4C Roanne) ning kolmas oli Antoine Lavieu (SC Nice Jollywear).
Hallop sai auhinna kätte samal poodiumil, millele tõusis hiljem ka Paris-Nice’I velotuuri üldvõitja Geraint Thomas. | Eesti rattur võitis Pariis - Nice'i lõpuetapi soojendusvõistluse | https://sport.err.ee/83348/eesti-rattur-voitis-pariis-nice-i-lopuetapi-soojendusvoistluse | Mõned tunnid enne maineka Paris-Nice’i velotuuri viimase etapi lõppu toimus Nice’is ka amatööride kriteeriumisõit, mille võitis Greg Hallop (UC Monaco). |
"Õppuritel on reaalsed lahingukogemused praktiliselt konventsionaalsest sõjast ja see annab meile väga palju infot näiteks sellest, millised on suurimad puudujäägid kannatanute käsitlemisel ja millistest teiste vigadest meie õppida saaksime," ütles kapten Olveti.
Lisaks lahinguvälja kannatanu käsitlusele ning pedagoogika õppimisele tutvuvad ligi kakskümmend Ukraina meedikut ka Tartu kiirabi ja Maarjamõisa erakorralise meditsiini osakonna tööga.
Ukraina meedikud on sõja- ja katastroofimeditsiini keskuses väljaõppel neljandat korda ning kursus kestab 21. märtsini. Lisaks kaitseväe arstidele viivad kursust läbi õppejõud Tallinna kiirabist ja Põhja-Eesti regionaalhaiglast.
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülema kolonelleitnant Ahti Varblase sõnul plaanivad meditsiinikeskuse meedikud sel aastal ka Ukrainasse minna, et seal sarnane traumahaige käsitlemise kursus läbi viia.
Erinevus seisneb selles, et kursuse läbiviijateks on Eestis õppinud Ukraina meedikud, kelle pedagoogikavõtteid Eesti kolleegid vaatlevad ja vajadusel täiendavad.
Teine sellesse aastasse planeeritud kursus sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses on praegu läbi viidava kursuse tasemest kõrgem ning mõeldud Ukraina arstidele. Kursus õpetab traumahaige käsitlemist haigla erakorralise meditsiini osakonna tasemel ja traumameeskonna töö juhtimist. Üheks kursuse osaks on rahvusvahelise standardi järgi korraldatav traumahaige käsitlemise kursus edasijõudnutele (ATLS).
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks. | Ukraina meedikute täiendkoolitus Tartus annab teadmisi ka koolitajaile endile | https://www.err.ee/556083/ukraina-meedikute-taiendkoolitus-tartus-annab-teadmisi-ka-koolitajaile-endile | Ukraina meedikud täiendavad sel nädalal Tartus kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuses oma teadmisi taktikalise lahingkannatanu käsitlusest ning pedagoogikast, kursuse läbiviija kapten Indrek Olveti sõnul on Ukraina kolleegide teadmiste täiendamine heaks kogemuseks ja õppimiskohaks ka õppe läbiviijatele. |
Oma esimeses mängus Läti kõrgliigas sekkus Kauber vahetusest 53. minutil ning oli täpne 74. minutil, kasutades resultatiivselt ära vastaste keskkaitsja eksimuse, vahendab Soccernet.ee.
Samas mängus sai jala valgeks ka mullu Sillamäe Kalevis mänginud Kõrõlo Silitš, kes lõi enne seda värava otse nurgalöögist!
Eesti vutisõpradele tuttavaid nimesid osales mängus veelgi - Riia klubi eest tegi kaasa näiteks Ukraina kaitsja Vitali Poljanski, kes sel talvel käis testimisel Nõmme Kaljus ning eelmise kümnendi lõpus pallis Pärnu Vapruses.
Video kohtumise väravatest (Silitši nurgalöök alates 0:58, Kauberi värav 1:18):
Spilgtākie spēles momenti. Spēles ieraksts šeit: http://straume.lmt.lv/lv/sports/futbols/jelgava-rfs/1891
Posted by FK Jelgava on Saturday, 12 March 2016 | VIDEO | Kauber debüteeris Lätis väravaga | https://sport.err.ee/83346/video-kauber-debuteeris-latis-varavaga | Kevin Kauberi koduklubi Jelgava alustas Läti meistriliigat võidukalt, kui tulemusega 4:0 alistati Rigas FS. Eestlane sai oma debüütmängus kirja ka värava. |
Tallinna Lastehaigla kinnitas ERR-i uudisteportaalile, et haiglas on üks laps vingugaasimürgituse tõttu ravil.
Delfile teadaolevalt juhtus eile õhtul gaasiboileriõnnetus samas viiekordses Kopli majas, kus jaanuaris suri vingugaasimürgitusse duši alla läinud laps.
Jaanuari lõpus sattus Tallinna lastehaiglasse kaks last üliraske vingumürgitusega, mis sai alguse vannitoa gaasiboilerist. 10- ja 16-aastase lapse jaoks lõppes kõik õnnelikult.
Veidi varem, 10. jaanuaril juhtus Tallinnas Kopli kortermajas ränk õnnetus, kus duši alla läinud 11-aastane Mihhail sai surmavalt raske vingugaasimürgituse. | Leht: Tallinnas sai vanni läinud laps vingugaasimürgituse | https://www.err.ee/556084/leht-tallinnas-sai-vanni-lainud-laps-vingugaasimurgituse | Eile leiti Tallinnas Erika tänava korteris vannist vingugaasimürgituse saanud laps, kes viidi haiglasse ja viibib hetkel ravil, kirjutab Delfi. |
Olen düstoopiliste noorteulmekate ebaoriginaalsuse ja vahel ka otsese rumaluse peale varemgi pahameelt avaldanud, aga tunnen siinkohal vajadust seda uuesti teha: "Lahkulööja" mitte ainult ei lähtu teiste poolt sissetöötatud stampidest, vaid kopeerib konkreetselt hulga õnnestunumaid teoseid, mida viimastel aastatel märkimisväärne kassatulu on saatnud. Asi ei ole loo üldises ülesehituses, mis nagunii "Näljamängudega" äravahetamiseni sarnane on – nimelt ongi terve "Lahkulööja" seeria üles ehitatud varastatud ideede peale, millest annavad tunnistust konkureerivatest frantsiisidest näpatud dialoogikatked ja muud detailsed ühtivused, mida oleks ka kõige sinisilmsemal fännil raske kokkusattumusteks nimetada. Jah, võib ju argumenteerida, et filmimaailm ongi ebaoriginaalne, tuginedes suuresti uusversioonidele ja järgedele, aga "Lahkulööja" viib selle väite täielikku ekstreemi. Kui tegu oleks mõne B-filmiga, ei viriseks ma absoluutselt, kuid "Lahkulööja" eelarve ulatub ju sadadesse miljonitesse dollaritesse ning sel juhul on nii otsene jäljendamine lihtsalt rumal.
See on muidugi juba minu puhtisiklik arvamus, aga "Lahkulööja" rumalus ei seisne mitte ainult selles, et ta jäljendab, vaid ka selles, mida ta jäljendab. Kui maailmas on nii palju filme, millest õppust võtta, siis tundub "Näljamängudest" lähtumine paraja raiskamisena. "Näljamängud" on ju isegi ebastabiilne ja suhteliselt pretensioonitu seeria, mis filmikunstilises mõttes mitte mingisugust väärtust ei oma, nii et võite vaid ette kujutada, kuidas näeb välja selle katkendlikum ja nihestatum koopia. Iseenesest võib minu kriitika mingil määral alusetu olla, kuna "Lahkulööja" põhineb samanimelisel Veronica Rothi raamatusarjal ja on väga võimalik, et ekraniseeringute ebaoriginaalsus tulenebki otseselt algmaterjali puudulikkusest, aga olen üldiselt arvamusel, et igast stsenaariumist saab vähemalt mingigi kriteeriumi järgi hinnates hea filmi teha, nii et mu pahameel jääb endiselt püsima. Antud teoses on vaid üks faktor, mida võib täiesti objektiivselt korralikuks nimetada, ning see on viis, kuidas siinset postapokalüptilist kõrbemaastikku kujutatud on. Eriefektid ei ole üldiselt filmi eelarvega vastavuses, aga see madmaxilikult põrgulik pinnas on tõepoolest võimas vaatepilt.
"Murdmatu", järjekorras seeria kolmas osa, ei ole tegelikult sugugi selle saaga madalpunkt: pärast mullust "Mässajat" võib see mõnes mõttes isegi õnnestumisena tunduda, kuna eelmine sissekanne oli tõepoolest igal rindel kohutav, samas kui uus osa on vähemasti natukenegi meelelahutuslik. Hea filmi tiitlile ei pretendeeri neist ükski, aga vaevalt selle poole üldse püüeldud on, sest sedasorti teoste kõrgeim siht saabki olla vaid aja sisustamine. Näiteks kui pärast väsitavat tööpäeva tekib tahtmine kinosaalis veidi puhata, on "Murdmatu" selle jaoks praktiliselt ideaalne valik – nimelt on film nii sisutühi, et võid väga vabalt kasvõi pool selle kestusest maha magada ja ikkagi sündmustikust täielikult aru saada. Samas on see eelmise osaga võrreldes pigem edasiminek, kuna "Mässajas" ei olnud reaalset tegevust absoluutselt. Siin on vähemalt kohati isegi päris head action 'it.
Kui rääkida konkreetsemalt puudujääkidest, ei saa üle ega ümber filmi peaossa paigutatud Shailene Woodleyst, kes on märulikangelase rollis lihtsalt ebausutav. Näitlejaannet on neiul küllaga, seda ei saa eitada, aga action -filmis pole see sugugi prioriteetne (just nagu Schwarzenegger ja Stallone tõestanud on) ning tulemus näeb vägagi kentsakas välja. Ilmselt on häda selles, et Woodley tegelane ei nõudnud esimeses osas eriti füüsilist rollisooritust ja näitlejanna paistis säärase emotsionaalse karakteri jaoks sobiliku valikuna, nii et nüüd ongi satutud tobedasse olukorda, kus seeria reklaamnägu on keegi, kes seda rolli sugugi välja kanda ei suuda. Tegelaste kohta veel: filmi vaieldamatult sümpaatseim karakter on Miles Telleri kehastatud Peter ning tema kahepalgeline psühhopaat, mis ütleb stsenaariumi kohta nii mõndagi. Näiteks on keegi arvanud (ma pole päris kindel, kas see võis olla stsenarist, Veronica Roth või keegi kolmas), et vaataja peaks Naomi Wattsi karakteri heaolust hoolima, samas kui vaid mõni hetk varem on selgeks tehtud, et tegemist on halastamatu juhiga, kes tolereerib surmanuhtlust ja ajupesu. Zoë Kravitzi tegelane on juba teist osa järjest täiesti kasutu, aga selle asemel, et ta loost täielikult välja kirjutada või siis vastupidiselt kuidagiviisi vajalikuks muuta, lastakse tal peategelastega lihtsalt kaasas tolkneda.
"Lahkulööja sari" on halb sari. "Murdmatu" on halb film. Soovitan hoiduda.
Treiler: | Arvustus. "Lahkulööja sari: Murdmatu" on halva filmisarja halb jätk | https://kultuur.err.ee/311062/arvustus-lahkulooja-sari-murdmatu-on-halva-filmisarja-halb-jatk | Arvustus
"Lahkulööja sari: Murdmatu"
Lavastaja: Robert Schwentke
Osatäitjad: Theo James, Shailene Woodley, Naomi Watts, Zoë Kravitz, Miles Teller, Jeff Daniels
3/10 |
Kohtumise ainuke värav sündis 14. minutil, kui eestlannad ei suutnud oma trahvikasti juures palli puhastada ning vastased lasti löögile. Eesti kahjuks maandus see löök väravas. Sellega sai Eesti tabelisse viigi kõrvale kaotuse ning ühe punktiga asutakse kolmandal kohal, vahendab Jalgpall.ee.
Peatreener Aleksandra Ševoldajeva sõnul oli esitus parem kui eelmisel korral, ent kohti, mida parandada, on küllaga. "Tegime kindlasti individuaalselt parema mängu kui eelmine kord, kuid võistkondlikke lahendusi nii ründe- kui kaitsefaasis peame siin turniiril veel väga palju parandama."
Mäng ei kuulu koondiste ametlike mängude hulka, kuna vastaseks pole riigi koondis. Teisipäeval mängivad eestlannad Põhja-Koreaga, kes on võitnud Krasnodari 4:0 ja Siberit 5:1. | Neidude U-19 kaotas Krasnodari piirkonna eakaaslastele | https://sport.err.ee/83323/neidude-u-19-kaotas-krasnodari-piirkonna-eakaaslastele | Tüdrukute U-19 jalgpallikoondis jätkas pühapäeval turniiri Sotšis, kui vastamisi mindi Krasnodari piirkonna esindusega. Turniir algas Eesti koondise jaoks reedel , kui avamängus mindi vastamisi Siberi piirkonna võistkonnaga, kellega lepiti väravateta viiki. |
Tartu ülikoolis teisel kursusel füüsikat õppiv Reinkubjas rõhutas, et suures plaanis on kõigi tudengisatelliitide eesmärgiks eeskätt teaduse ja tehnoloogia populariseerimine. ''See teadusprojekt – päikesepuri, mina ütleks, et see on lihtsalt lisandväärtus meie tegevusele. Praegusel hetkel ma tahaks loota, et me paneme selle sinna peale. Me saame sellega teha teadust, aga eks me näe, mis saab,'' sõnas tudeng saates ''Labor''. Nõnda ei välistata, et huvitama või olulisema eksperimendi leidmisel lisatakse tehiskaaslasele teine katseseadeldis.
Lähtepunktiks on siiski päikesepurje poolt pakutavate võimaluste kompamine. Näiteks ESTCube-2'ga loodetakse proovile panna idee, et sellega on võimalik leevendada kosmoseprügiga seonduvaid probleeme. ''Kasutame seda (traati) täpselt niimoodi, nagu see on, laeme selle samamoodi laenguga, aga see hakkab interakteeruma atmosfääri osakestega, mis aeglustavad seda. Selle asemel, et see tuleks alla 25 aastaga nagu ESTCube-1 praegu, saaksime poole aastaga paarsada kilomeetrit orbiidist vähemaks,'' selgitas Reinkubjas.
ESTCube-3 loodetakse saata juba Kuu lähistele. Kuna Maa magnetväli avaldab Päikeselt lähtuvate osakeste liikumist planeedist isegi kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusel, pole võimalik Maa-lähedasel orbiidil Reinkubjase sõnul täpselt teada saada, kuidas hakkab päikesepuri käituma planeetidevahelises ruumis.
''Kui me läheme Kuu juurde, kus meil Maa magnetvälja enam ei ole, siis me saame näha, mida see päikesepuri teeb reaalse päikesetuule käes. [...] Potentsiaali on väga palju. Kui me näeme seal Kuu orbiidil, et see päikesepuri töötab, siis meil on võimalik saavutada enneolematuid kiirusi kosmoses,'' märkis tudeng.
Reinkubjas nentis, et satelliidi Kuu orbiidile toimetamine on keerukam ettevõtmine juba rahalises mõttes. ''Kui Kuule start on, (siis) me räägime suurusjärkudes teistest hindadest kui Maa orbiidi (puhul). See on ka tõsi, et kui Maa orbiidile meil läheb mitu korda aastas rakett, siis Kuu on väga-väga haruldane,'' möönis ta. Kava realiseerumisel oleks eestlaste tehiskaaslane seega ka üks esimestest kuupsatelliitidest, mis Kuu lähistele saadetud. Näiteks NASA loodab esimese kuupsatelliidi selle orbiidile toimetada aastal 2018.
Samaks aastaks loodab Reinkubjas kaaslastega kosmosekõlbulikuks saada ESTCube-2. ''Meil on üks väga tähtis sümboolne sündmus tulemas – Eesti Vabariik 100. Mulle väga meeldiks – meile kõigile väga meeldiks see idee, et pühendada see satelliit Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Väga kena oleks, kui me saaksime selle 2018. aastal üles,'' märkis projektijuht. Samas tõdes ta, et tehnika arendamine ja kosmos on juba olemuslikult ettearvamatu, misläbi pole kindel, kas plaan õnnestub. | ESTCube-3 loodetakse saata Kuu orbiidile | https://novaator.err.ee/258719/estcube-3-loodetakse-saata-kuu-orbiidile | Kodumaise tudengisatelliitide programmi edasisi eesmärke tutvustanud ESTCube-2 ja ESTCube-3 projektijuht Karl Reinkubjas loodab, et järgmine tehiskaaslane saadetakse orbiidile 2018. aastal. Kolmas kuupsatelliit võiks hakata tiirlema aga juba Kuu orbiidil. |
Maksuamet on alustanud nende sektorite firmade kontrollimist kogu riigis.
Maksuameti eelmised kampaaniad hõlmasid ehitussektorit, restorane ja odavate pitsade tootjaid.
Soome maksuamet kinnitab, et tõhusate kontrollimistega on võimalik varimajandust vähendada ja ausalt tegutsevate firmade ärikeskkonda parandada. | Soome hakkas varimajandusega võitlema juuksuri- ja taksofirmades | https://www.err.ee/556077/soome-hakkas-varimajandusega-voitlema-juuksuri-ja-taksofirmades | Soome maksuamet teatas esmaspäeval, et võtab tugevama järelevalve alla takso- ja juuksurifirmad, kus esineb varimajandust, kirjutab Kauppalehti. |
Kaksikuid registreeriti 18 paari, neist viis paari poisse, kuus paari tüdrukuid ja seitse segapaari.
Tallinnas registreeriti 422 sündi, Harjumaal 159, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 98, Jõgevamaal 15, Järvamaal 23, Läänemaal 19, Lääne-Virumaal 44, Põlvamaal 18, Pärnumaal 58, Raplamaal 25, Saaremaal 29, Tartumaal 130, Valgamaal 16, Viljandimaal 24 ja Võrumaal 30 lapse sündi.
Veebruaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (9), Aleksandra, Alisa, Annabel, Elisabeth, Emily, Kertu, Isabella ja Marleen (5). Poistele pandi enim nimeks Robert (10), Henri, Sebastian (9), Oskar, Robin (8).
Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1029 sündi. | Veebruaris registreeriti 1114 sündi | https://www.err.ee/556076/veebruaris-registreeriti-1114-sundi | Eesti perekonnaseisuasutustes registreeriti veebruaris kokku 1114 sündi, neist 520 tüdrukut ja 594 poissi. |
Rünnak toimus Grand Bassami rannakuurordis, mis asub umbes 40 kilomeetri kaugusel Abidjanist, vahendas BBC.
Kuurort on populaarne nii kohalike kui ka turistide hulgas. Neli hukkunuist olidki pärit lääneriikidest, nende hulgas Prantsusmaalt ja Saksamaalt.
Rünnaku eest võttis vastutuse Islami Maghrebi al-Qaeda (AQIM).
Võimude teatel kurjategijad "neutraliseeriti".
Elevandiluurannik oli kunagi Lääne-Aafrika üks stabiilsemaid riike, kuid 2002. aastal puhkes seal kodusõda, kus omavahel võitlevad peamiselt islamistlik põhjapool ja kristlik lõunapool.
Pealtnägija sõnul avasid kurjategijad tule L'Etoile du Sudi hotelli juures. 14 hukkunuist olid tsiviilelanikud ja 2 sõdurit. | Mässulised lasid Elevandiluurannikul rannas maha 16 inimest | https://www.err.ee/556075/massulised-lasid-elevandiluurannikul-rannas-maha-16-inimest | Elevandiluurannikul lasid mässulised maha vähemalt 16 rannas olnud inimest. |
Kaver on originaalitruu ning ka video vihjab The Carsi omaaegsele lahendusele. Pala pärineb 53-aastase Britta Phillipsi esimeselt, kuu lõpus ilmuvalt sooloalbumilt "Luck Or Magic".
Näitleja, kuid põhiliselt siiski muusik Britta Phillips ei ole mingi uustulnuk, ta oli näiteks kandev osa USA indipundist Luna. Esimest sooloplaati hakkas naine tegema koos DJ ja elektroonilise muusiku Scott Hardkissiga. Koos töötati pea aasta, kuid märtsis 2013 suri 43-aastane Hardkiss ootamatult une pealt. Šokis Britta ei tegelenud albumiga mõnda aega, kuid nüüd võeti materjal taas käsile koos produtsent Eric Broucekiga leiblist DFA. | Päeva video: Britta Phillips - "Drive" | https://kultuur.err.ee/311061/paeva-video-britta-phillips-drive | Tundlik ja ilus uusversioon The Carsi 1984. aasta romantilisest hitist "Drive", mis kõlab ka originaalis tänini kobedalt. |
Ajavahemikul 13.-19. märts 2016 astub Piip ja Tuut Teater üheksal korral üles Bravo-festivalil Soomes, Helsingis, Espoos ja Vantaal. Lavastust Piip ja Tuut kontserdil mängitaks soome keeles. Lavastus Piip ja Tuut köögis on sõnadeta ja sellest saab iga Mihkel aru.
Bravo-festival on Soome suurim lastele ja noortele mängivate teatrite festival, mida korraldab Assitej Finland.
Festivali raames toimub järjekordne Põhjamaade ja Baltimaade Assitej liikmesmaade koosolek, et luua koolituste ja festivalide võrgustik, mis toob kasu teatritegijatele ning elamusi kõikide regioonide lastele.
20. märts on rahvusvaheline lastele ja noortele mängivate teatrite päev. Sügisel korraldab Eesti Assitej festivali Teater noorele vaatajale. | Piip ja Tuut esinevad Soome suurimal laste ja noorte teatrifestivalil | https://menu.err.ee/289817/piip-ja-tuut-esinevad-soome-suurimal-laste-ja-noorte-teatrifestivalil | Piip ja Tuut astuvad üles Soome suurimal laste ja noorte teatrifestivalil Bravo. |
Avapäeva järel 3274 punktiga kaheksandal kohal olnud Uibo alustas teist võistluspäeva 9,00-ga 60 meetri tõkkejooksus (isiklik rekord 8,25) ning teivast enam hüppama ei läinud, vahendab Delfi Sport.
"Tõketes kukkusin ning tegin natukene pöiale liiga. Ärritasin edasi vigastust, mille sain nädal aega enne hooaja esimest võistlust," selgitas Uibo, kelle sõnul ei tohiks vigastus kuigi tõsine olla. "Loodetavasti on rajale tagasi saamine paari nädala küsimus." | Maicel Uibo avalikustas katkestamise põhjuse | https://sport.err.ee/83342/maicel-uibo-avalikustas-katkestamise-pohjuse | Kümnevõistleja Maicel Uibo katkestas nädalavahetusel USA üliõpilasmeistrivõistlustel seitsmevõistluse, sest vigastas tõkkesprindis kukkudes jalga. |
Rände- ja naturalisatsiooniameti teatel saabus veerand selle aasta 4400-st esmakordselt asüüli taotlenust säärastest riikidest nagu Albaania, Serbia ja Kosovo.
Eelmisel aastal taotles Hollandis varjupaika ligi 59 000 migranti. Uue korra kohaselt lükatakse turvalistest riikidest saabujate taotlused nüüd kiiremini tagasi ning nad peavad viivitamatult lahkuma. | Veerand Hollandisse saabunuist ei kvalifitseeru pagulasestaatusele | https://www.err.ee/556073/veerand-hollandisse-saabunuist-ei-kvalifitseeru-pagulasestaatusele | Veerand sel aastal Hollandis varjupaika taotlenuist on pärit turvaliseks peetavaist riikidest ega kvalifitseeru pagulasestaatusele, teatas Hollandi valitsus esmaspäeval. |
TÜ arvutiteaduse instituudis loodud sõnade äraarvamise mäng Alias põhineb Eesti Wordnetil. “Teadaolevalt on eesti keeles raamatuna olemas vaid Andrus Saareste poolt Rootsis paguluses kokkupandud mõistepõhine sõnaraamat, kõik teised sõnastikud on sõnapõhised ja paberil esitatud tähestiku järjekorras,” rääkis keeletehnoloogia lektor Heili Orav.
Eesti Wordnet, kus sisaldub ligi 78 000 mõistet, on tänapäevane mõistepõhine arvutisõnastik, mis küll paberile ei jõua. Seda kasutatakse keeletehnoloogilistes rakendustes nagu näiteks info-otsingud, sõnatähenduste ühestamine, masintõlge, keeleõpe, keelemängud jne. Taolises süsteemis on mõisted omavahelistes seostes ning hierarhiates ja neid seoseid on ligi 50.
Wordnet on maailmas üha leviv keeletehnoloogiline ressurss ning oma mõistesõnastiku poole püüdlevad paljud keeled. Princetoni ülikoolis 1985. aastal psühholingvist George Milleri poolt alguse saanud projekti WordNet toetasid algaastail nii USA teadusfond kui ka riigi erinevad arendus- ning luureagentuurid ning tegu on vabavaraga. “Miller soovis panna inimese mentaalse leksikoni arvutisse. Inimene ju mõtleb läbi assotsiatsioonide – kui ütled “kass”, siis mõtleb inimene looma peale,” selgitas Orav wordneti põhimõtet.
Psühholingvistide pärusmaalt jõudis too mentaalne võrgusõnastik varsti aga keeletehnoloogide huviorbiidile. “Ka arvuti peab kuskilt saama semantilist informatsiooni. Näiteks sellist, et mets koosneb puudest ja mingi roomaja on näiteks madu – taolist liigitamise ja klassifitseerimise infot,” kirjeldas Orav. Inglisekeelse WordNeti praegune versioon sisaldab enam kui 150 000 tähenduslikult seotud sõna.
Enamus erinevate keelte wordnette on omakorda ühendatud keeltevahelise indeksiga, mis on kokkuleppeliselt ingliskeelne. Eesti keeletehnoloogia programmi koordineerija Kadri Vare sõnul on teoorias aga võimalik eesti keele kaudu läbi keeltevahelise indeksi jõuda näiteks jaapani, ungari või ükskõik, millise soovitud keeleni. “Kui meil on eestikeelne mõiste “kama”, mida inglise keelde ei annagi väga korralikult tõlkida, siis siin on see võimalik panna keeltevahelisse indeksisse teise suhtega, mis näitab, millest kama koosneb ja et see kuulub toiduainete alammõistete hulka,” kirjeldas Vare.
Wordnettidel on maailmas oma kogukond ja iga kahe aasta tagant korraldatav konverents toimus 2014. aastal ka Tartus. Seda keelevaramut on loomas ka lätlased ning Ungaris arendavad huvilised mansikeelset versiooni, venelastel on aga praeguseks viis erinevat wordnetti. Mitmete keelte wordnetid on kasutusel Google’i masintõlke programmi juures, samuti saab wordnet -tüüpi sõnastikku kasutada keeleõppes ja -mängudes.
Sellest on abi ka sõnatähenduste ühestamise puhul. “Kui tekstis on mitmetähenduslik sõna: näiteks “ajama”, millel võib olla 16 tähendust, siis wordneti abil fikseeritakse tekstis ära see konkreetne tähendus,” ütles Orav. Seda, kuidas on mõisted omavahel wordnetis seotud, saab visualiseerida erinevate vahenditega, näiteks WordTie ’ga.
Aliase veebirakendus. (Foto: Ekraanitõmmis)
TÜ-s loodud Aliase ideed tutvustas informaatika assistent Sven Aller. Kuna wordnetis on olemas sünonüümid, antonüümid, alam- ja ülemmõisted, osa-terviku, põhjussuhted jms, siis võib Aliase mängu vihjete koostamise jätta arvuti hooleks. “Arvuti võtab wordneti andmebaasist mõiste ja vaatab, kas sellel on mingeid seoseid teiste mõistetega ning pakub neid. Kui arvatav sõna on näiteks “kass”, siis annab arvuti vihjeks näiteks “See on teatud liiki koduloom””, näitlikustas Aller. Sisuliselt nii mõtleb ka inimene mängu mängides.
Siiski pole veebipõhise Aliase puhul kasutatud kõiki mõisteid, kuna inimesed ei pruugi harvaesinevate mõistete peale tulla ja see muudaks mängimise liiga raskeks. Sestap pakub mäng välja kolm raskusastet. Lihtsama variandi puhul pakutakse kasutajale arvamiseks neid mõisteid, mis kuuluvad kirjakeele tuhande kõige sagedamini kasutatava sõna hulka. Keerulisemate variantide puhul kuuluvad küsitavad mõisted vastavalt 5000 ja 10 000 kõige sagedasema sõna hulka.
Aliast on praeguseks mängitud kaugelt üle tuhande korra, ent tegu ei ole vaid lustimiseks mõeldud rakendusega. Nimelt saab mängu logifailide järgi vaadata, millised mõisted on inimesele arusaamatud. “Kui ta vastab regulaarselt mingile vihjele valesti, siis järelikult ei kasuta inimene seda igapäevaselt selles kontekstis,” rääkis Aller. Selline tagasiside võimaldab parandada Eesti Wordneti ebatäpsusi ning sõnastikku aina paremaks lihvida.
Kuidas näevad aga TÜ keeletehnoloogid oma valdkonna seisu aastal 2016? Vare sõnul on olukord päris hea: “TÜ-s on lisaks Eesti Wordnetile loodud ka teisi olulisi keeleressursse ja –korpuseid, mis on keeletehnoloogilise tarkvara arendamiseks vajalikud. Programmidest töötab näiteks automaatne eesti keele vormianalüüs küllalt hästi, seda kasutab vajaliku komponendina ka siin kirjeldatud arvuti-Alias.“
Vabalt kättesaadav morfoloogiline analüsaator on Vare sõnul eesti keele puhul vältimatu analüüsietapp: “Spelleri ehk õigekirjakontrollijaga kohtume näiteks teksti toimetades.” Eesti-inglise-eesti masintõlget arendatakse muide aktiivselt nii TÜ-s kui ka Baltikumi suurimas keeletehnoloogiaettevõttes Tilde ning tihti on nende väljund parem kui Google’i automaattõlked. Samuti on olemas arendusfaasis võru keele masintõlge. Ka kõnetehnoloogia ehk kõnetuvastuse ja kõnesünteesi kvaliteet on heal tasemel ja need on võetud kasutusele mitmes lõppkasutajate rakendustes.”
Siinne emakeelt puudutav keeletehnoloogia tase on teadlaste hinnangul hea ja kuna seda toetab ka riiklik programm "Eesti keeletehnoloogia (2011-2017)“, siis on tegu kõigile kasutamiseks oleva vabavaraga. “See on Eesti riigi jaoks oluline, et eesti keel ka infoühiskonnas ja digiajastul säiliks,” tunnustab Vare programmi ellukutsujaid ja toetajaid. | Sõnamäng Alias arvutis - lõbusa ajaviite taga peitub huvitav keelematerjal | https://novaator.err.ee/258718/sonamang-alias-arvutis-lobusa-ajaviite-taga-peitub-huvitav-keelematerjal | Liivaterad liivakellas nirisevad üha allapoole, aeg läheb ja te püüate meeleheitlikult selgitada partnerile üht mõistet, kasutades selleks erinevaid seoseid… Tuttav stsenaarium seltskonnamänguõhtutelt? Nüüdsest on igaühel võimalus mängida Aliast ka veebis, kus see aitab arvutitel meie emakeelt õppida. |
Inglismaa on võitnud tänavusel turniiril kõik kuus matši ja teenis alles teise turniirivõidu pärast 2003. aasta MM-triumfi. Kahel eelmisel aastal oli edukaim iirimaa.
Pärast kuue rahvuse turniiriks kasvamist 2000. aastal (varem on tegemist olnud ka kodurahvuste ja viie rahvuse turniiriga) on inglased ja prantslased teeninud edukaimatena viis esikohta, neljal korral on triumfeerinud Wales ja kolmel korral Iirimaa. | Inglismaa ragbikoondis võitis kuue rahvuse turniiri | https://sport.err.ee/83341/inglismaa-ragbikoondis-voitis-kuue-rahvuse-turniiri | Maineka kuue rahvuse ragbiturniiri (15 mängija ragbi ehk rugby union) võitis viieaastase pausi järel Inglismaa, kui Šotimaa alistas Prantsusmaa 29:18, mis muutis inglaste tabeliseisu turvaliseks. |
"Partei liikmeskonna vähenemine ei tähenda koheselt erakonna olulisuse kahanemist, kuid selle pikaajaline jätkumine viitab asjaolule, et kandepind valijaskonnas on ahtamaks muutumas," kommenteeris analüüsi MTÜ Valimisvaatlus juhatuse liige Priit Kallakas.
Kui 2013. aastal liitus erakondadega 5271 inimest, siis mullu oli parteidesse astuda soovijaid vaid 1275. Kallakase sõnul on liitumine pidurdunud eelkõige kolmel põhjusel.
"Peamine mõjutaja on kindlasti rahvastiku demograafiline olukord. Viimastel aastatel valimisealiseks saanud vanusegrupp on demograafilises augus ning erakondadega liitub üha vähem noori poliitikahuvilisi," märkis ta.
Teise põhjusena tõi Kallakas esile kodanikuühiskonna ja sotsiaalmeedia esiletõusu. "Parteid konkureerivad liikmeskonna kasvatamisel muude kolmanda sektori organisatsioonidega. Kui meenutada vaid ACTA-vastast liikumist, rahvakogu või sõbralikku Eestit, siis võime näha, et inimene ei pea enam astuma erakonda, et kodukamaral midagi korda saata," lisas ta.
Kolmas mõjutaja on analüüsi järgi ühiskonna parteistumise loomuliku lae saavutamine. "Eestis kuulub erakondadesse ligikaudu 6,5 protsenti valijaskonnast, mis on Euroopas vägagi kõrge näitaja," ütles Kallakas.
"Tõenäoliselt oleme jõudnud faasi, kus erakondadel on olemas kriitiline mass inimesi, kellega on võimalik nii kohalikul kui riigitasandil võimu eest võidelda ja seda ka teostada." | Erakondadega ühinemine on Eestis pidurdunud | https://www.err.ee/556072/erakondadega-uhinemine-on-eestis-pidurdunud | Ehkki parteiliikmete koguarv on Eestis viimase 15 aastaga kasvanud 32 000 inimese võrra ja erakondadesse kuulub rohkem kui 57 000 inimest, on uute parteilaste juurdevool pidurdunud ning erakondadel tuleb silmitsi seista liikmeskonna vähenemisega, selgub Valimisvaatluse analüüsist. |
Kui teadustaja selle info keset mängu edastas, võttis tribüünidel maad suur vaikus ja väga vähesed fännid reageerisid Borussia palluri Shinji Kagawa tabamuse peale, mis tegi lõppseisuks 2:0. Pärast lõpuvilet võttis publik üles populaarse jalgpallilaulu "You'll Never Walk Alone".
Matši järel kinnitas Borussia surmajuhtumit ja veel üht teist intsidenti, kus üks kaasaelaja vajas elustamist. "Me tunneme suurt kurbust ja oleme mõtetes nende perekondadega. Haiglast tulnud teate kohaselt on teise kannatanu olukord stabiilne," teatas klubi. | Dortmundi Borussia poolehoidja suri keset mängu | https://sport.err.ee/83349/dortmundi-borussia-poolehoidja-suri-keset-mangu | Saksamaa kõrgliigas kulmineerus Dortmundi Borussia ja Mainzi vaheline mäng koduvõistkonna võidust hoolimata süngel noodil, sest matši ajal suri südameseiskumise järel üks Borussia poolehoidja. |
Makedoonia politsei teatas, et kahe mehe ja ühe naise surnukehad leiti täna varahommikul jõest, mis on paduvihmade tagajärjel üle kallaste paisunud, vahendas Reuters.
Võimud päästsid 23 migranti, kes viidi Makedoonias asuvasse üleminekulaagrisse. Migrantide rahvus ei ole teada.
Vähemalt 12 000 migranti, nende hulgas tuhanded lapsed, on kogunenud Kreeka põhjaossa Idomeni küla lähedale laagrisse. Makedoonia ja teised Lääne-Balkani riigid on seadnud aga piiriületustele piirangud. | Üle jõe Kreekast Makedooniasse minna püüdnud migrandid uppusid | https://www.err.ee/556069/ule-joe-kreekast-makedooniasse-minna-puudnud-migrandid-uppusid | Kolm migranti uppusid, kui püüdsid Kreeka-Makedoonia piiri lähedal asuvat jõge ületada, teatas politsei. |
Nimelt plaanib 34-aastane ründaja suvel klubist lahkuda, kuid andis prantslastele siiski omapärase šansi, et jääb siiski PSG ridadesse.
"Mul on alati olnud fännidega hea side," sõnas Ibrahimovic väljaandele beIN Sport. "Klubi hoolitseb alati minu eest. Mul on alati olnud kõigiga head suhted. See ei ole küsimus."
"Aga praeguse seisuga ei ole ma järgmisel hooajal PSG-s. Mu leping kehtib siin veel poolteist kuud. Naudin seda aega. Mis juhtub järgmisel aastal, seda ma ei tea, aga praeguse seisuga ma siin ei ole," jätkas rootslane.
Seejärel ta naljatles: "Ma ei usu, et nad asendavad Eiffeli torni minu kujuga, nii et .... Isegi klubijuhid ei saa seda minu meelest teha. Aga kui saavad, siis jään siia. Luban seda!"
Ibrahimovic lõi nädalavahetuses 9:0 võidumängus Troyes' üle neli väravat ning on olnud PSG-le vägagi kasulik mängija: tänavu on ta liigas löönud klubi kasuks 24-s mängus 27 väravat ning Meistrite liigas on vastavad numbrid seni kaheksa ja neli. | Ibrahimovici naljad: jään PSG-sse, kui Eiffeli torni asemele tuleb minu kuju | https://sport.err.ee/83347/ibrahimovici-naljad-jaan-psg-sse-kui-eiffeli-torni-asemele-tuleb-minu-kuju | Nädalavahetusel oma koduklubi Pariisi Saint-Germainiga Prantsusmaa meistritiitli kindlustanud Rootsi jalgpallur Zlatan Ibrahimovic käis kohalikule rahvale välja humoorika ultimaatumi. |
Inimese kõige kallim keel on tema emakeel. Eriti rikastel meie seas võib olla mitu emakeelt. Emakeelekõnelejatel on oma emakeele ilu mõistmiseks võimalus võrrelda seda teiste keeltega.
Keeleoskus on väärtus, sest keel ja mõte on omavahel tihedalt seotud. Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ütleb, et kuna me mõtleme keeles ja keeled on erinevad, siis on ka erinevat keelt kõnelevate inimeste mõtlemine erinev.
Minu jaoks on keeled elu mõtestamise ja iseenda mõistmise vahendiks. Keel ei ole taandatav sõnavarale ja grammatikale. Mida rohkem keeli, seda mitmekesisem elutunnetus. Vahel mõtlen kaastundega oma Ameerika ja Vene sõpradele, kes valdavalt oskavad vaid oma keelt.
Minu kadunud, Siberis vangis istunud isa õpetas, et elus tuleb hoida seda, mida keegi sinult ära võtta ei saa. Keeleoskus jääb alles ka siis, kui kõik kaotatakse. Keele õppimisel on üsna tähtis metoodika. Järgnevalt tutvustan Tõnu Lehtsaare nimelist võõrkeele intensiivõppe metoodikat.
Lähtealuseks on seisukoht, et kuna keel on suhtlemisvahend, siis keelt ei saa omandada ilma suhtlemata. Kui siin pole, kellega suhelda, siis tuleb minna sinna, kus elavad selle keele emakeelekõnelejad.
Kui keelt juba natukene oskad, siis mine ÜKSINDA keele emamaale mõnda väikesesse linna ja koli hotelli. Kaasa võta mõni selles keeles kirjutatud raamat.
Otsi ja kasuta kõiki võimalusi suhtlemiseks. Alusta hotellis hommikusöögiga. Säti ennast kellegi lauanaabriks ja püüa alustada vestlust. Parimad vestluskaaslased on vanemad inimesed. Neil on aega ja mõistmist.
Iga kord, kui administraatorist möödud, tee temaga juttu. Võib-olla ta ei viitsi sinuga rääkida, aga tema ametiülesannete hulka kuulub klientidega suhtlemine.
Võta ette üks tänav ja käi igas poes. Väikelinna poodides on hommikud uimased ja müüjatel on aega sinuga suhelda. Ütle ausalt, et sa pole ostja, vaid et sa armastad nende keelt. Õpi igas poes ära mõni uus sõna või väljend. Ütle õpitu kõva ja selge häälega välja ning täna oma õpetajat – poemüüjat.
Et asi sassi ei läheks, võta järgmisel päeval ette mõni teine tänav. Kui kaubandustänavad otsa saavad, siis koli teise linna.
Kasuta võimalust öelda inimestele midagi ilusat. Võib-olla pead mõned laused enne selgeks õppima. Tänavakoristajale soovi jõudu, kiida aedniku lilli ja ütle ajalehemüüjale, et ta teeb tähtsat tööd. Võid arvestada, et enamikul juhtudel areneb komplimendist välja vestlus.
Ära karda teha vigu. Isegi võõrfiloloogid kurdavad, et nad ei oska oma sihtkeelt. Keelega on üldse nõnda nagu inimese hingeeluga, et sellest ei saagi lõpuni aru saada. Tuleb lihtsalt leppida, et nii on. Tegelikkuse jaatamises on aga see võlu, et kui me suudame loobuda soovist muuta mitte muudetavat ja laseme sellel lihtsalt olla, siis ta võtab meid oma ilu ning nüansirohkusega oma lummusesse.
Keeleoskusel on erinevaid määratlusi. Minu arvates algab keeleoskus keeletundest. Seda, mis keeltunne on, ei oska ma hästi seletada. Keeletunne on väga lähedane muusikalisele elamusele. Vahel on nõnda, et mingi viis hakkab meie hinges helisema. Kui keel hakkab hinges helisema, me tunneme selle keele rütmi ja kõla, me otsekui sulame selles keeles, siis on keel omandatud. Sõnavara ja grammatika tulevad ise, kui suhelda.
Seega on keele omandamine pigem emotsionaalne, esteetiline, katarsislik elamus. Keeleoskus on elutunnetus ja olemine, mõistmine ning olla lubamine, mis on sõnadest kõrgemal.
Minu jaoks on see ülev tunne, kui oskan teise inimesega rääkida tema emakeeles. See kõik paneb mind oma emakeelt veel enam armastama, sest see on ju kauneim kaunite seas. Teist mõista suudab vaid see, kes teab, kes ta ise on. | Tõnu Lehtsaar: keelest ja meelest | https://www.err.ee/556065/tonu-lehtsaar-keelest-ja-meelest | Keeleoskus on väärtus, mis ei ole taandatav sõnavarale ja grammatikale ning algab keeletundest, mis muudab keele omandamise pea katarsislikuks elamuseks, kirjutab tänase emakeelepäeva puhul religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar. |
Tuntud folk- ja jazzmuusikuid ühendab lisaks kodulinnale Viljandile ka huvi eri rahvaste romansside vastu. Klassikalise haridusega, kuid Eestis pigem folkmuusikuna tuntud tromboonimängija Ruslan Trochynskyi, armastatud jazzkitarrist Andre Maaker ja folgiguru torupillimängija Juhan Suits on leidnud ühise helikeele - romansid.
Kontsertsarjast ei tasu oodata klassikalisi romansikontserte, sest tuntud romansid on saanud muusikute loomusele vastavalt interpreteeritud ja pakutakse nii äratundmis- kui ka üllatuselamusi.
Kontserdid:
6. aprill Tartu, sisevete saatkond
8. aprill Viljandi, pärimusmuusika Ait
9. aprill Tallinn, Jazziklubi Philly Joe's - pärimusoon
13. aprill Mooste viinavabrik
16. aprill Pärnu Ammende Villa | Ruslan Trochynskyi, Andre Maaker ja Juhan Suits esitlevad kontsertsarja Romansid | https://menu.err.ee/289815/ruslan-trochynskyi-andre-maaker-ja-juhan-suits-esitlevad-kontsertsarja-romansid | Uudne kooslus Eesti muusikamaastikul - Ruslan Trochynskyi, Andre Maaker, Juhan Suits esitlevad kontsertsarja Romansid. |
Oxfordi naistepaat on üsna rahvusvaheline, sest paadis viiendal positsioonil istuva Luige ja brittide kõrval istuvad sellesse ka hollandlanna Joanne Jansen ja kanadalanna Emma Lukasiewicz.
"Võidu võti on saada eriti hästi hakkama põhitõdedega ja kasutada ära tekkivad võimalused," kommenteeris paatkonna treener Christine Wilson, vahendab Oxfordshire Guardian. "Sõite on vaid üks, sättimiseks ei ole mingeid eelvõistlusi ega finaale. Me austame alati Cambridge'i ja loodame, et nad annavad võistluspäevast endast parima."
Nii meeste kui ka naiste kaheksapaatide duellid peetakse pühapäeval, 27. märtsil. Ülikoolide naised tulid esimest korda veele 1927. aastal ja hakkasid võidu nimel mõõtu võtma kaheksa aastat hiljem. Mehed tulid esimest korda veele juba 1829. aastal.
Naiste seas on Oxford teeninud ajaloo jooksul 29 ja Cambridge 41 võitu, samas on Oxford triumfeerinud kolmel viimasel aastal. | Eestlanna aitab legendaarsel sõudmisvõistlusel Oxfordi ülikooli | https://sport.err.ee/83340/eestlanna-aitab-legendaarsel-soudmisvoistlusel-oxfordi-ulikooli | Iga-aastasel kuulsal Oxford - Cambridge'i sõudevõistlusel osaleb tänavu ka eestlane, kui Oxfordi naistepaadis teeb kaasa Elo Luik. |
Esimene töö toetub 2006. maailma muutnud avastusele, et keharakke on võimalik paari pärilikkusaines tehtava muudatusega muuta tüvirakkudeks. Pluripotentsed rakud võivad seejärel sõltuvalt keskkonnatingimustest diferentseeruda erinevateks keharakkudeks. Uute uuringute käigus leidsid jaapani teadlased, et kindlate valkude ja keemiliste ühendite olemasolul saab neist kasvatada protosilmi – neljast erinevast rakutüübist koosnevaid ringikujulisi kämpe. Elusorganismis arenevad neist erinevad silma osad, sh sarvkest, võrkkest ja ka lääts.
Nishida kasutas kolleegidega küülikutega tehtud katsetes protosilmade loomiseks algmaterjalina küülikute naharakke ning eraldas protosilmadest kolmanda ringja rakukämbu, millest areneb sarvkest ja silmalääts. Töörühm kasvatas neist katseklaasis läbipaistvad lehekesed ja siirdas need seejärel sünnist saati sarvkesta puudumise tõttu pimedate küülikute silmadesse. Küülikute keha võttis katseklaasis muudetud rakud omaks. Moodustunud lääts muutis loomad nägijaks.
Nishida märgib kolleegidega, et tehniliselt saab analoogselt taastada patsientide enda rakkudega ka peaaegu kõiki teisi silmaosi. Sama lahenduse inimeste puhul kasutamine võtab aga aega veel aastaid.
Märksa kiiremini võiks praktikasse jõuda teine ajakirjas Nature esitletud lahendus. Hiina ja ameerika teadlased tegid katseid jäneste ja makaakidega, keda vaevas läätsekae ehk silmaläätse hägustumine. Inimesi kimbutab häda tavaliselt vanurieas. Paraku võib see geneetilise häire või vigastuse tõttu tekkida aga ka juba isegi imikutel. Lahenduseks on läätse eemaldamine ja selle asendamine kunstmaterjalist valmistatud analoogiga. Iga kord pole aga sellest abi ja protseduuriga võivad kaasneda erinevad tüsistused.
James Funderburgh Pennsylvania ülikoolist otsustasid sarnaselt Nishidaga otsida abi erinevateks silmarakkudeks areneda suutvatest tüvirakkudest (LEC). Vastupidiselt jaapanlastele huvitasid neid tüvirakud, mis juba niigi silmas paiknevad. Tüüpilise läätse asendamise operatsiooni käigus eemaldatakse LEC-idest paraku märkimisväärne osa. Funderburgh leidis kolleegidega võimaluse teha seda suuremate kadudeta. Nii suudab silm ise uue läätse kasvatada.
Meetodi lihvimise järel kasutas töörühm sama protseduuri 12 imiku nägemise parandamiseks. Tüvirakkudest uue läätse moodustumiseks kulus keskmiselt kaheksa kuud. Funderburgh kirjutab kolleegidega, et esimene operatsioon viidi läbi kahe aasta eest ja lapse nägemine oli endiselt hea. Statistiliselt esines tüsistusi kõigi operatsioonide lõikes harvem kui igal viiendal juhul. Tüüpiliselt küündib see imikute puhul 93 protsendini. Laste enda rakkudest kasvanud silmad olid tehisläätsedest 20 korda selgemad.
Töörühm nendib, et enne lahenduse tavapraktikas rakendamist tuleb teha katseid täiendavate inimestega. Samuti pole kindel, et see töötab sama hästi ka täiskasvanute, eriti vanemaealiste puhul. Tüvirakkude võime teisteks rakkudeks diferentseeruda langeb vanusega.
Hinnanguliselt on maailmas silmakae tõttu pimedad 20 miljonit inimest. | Tüvirakud pakuvad uut võimalust nägemise taastamiseks | https://novaator.err.ee/258716/tuvirakud-pakuvad-uut-voimalust-nagemise-taastamiseks | Kaks sõltumatut töörühma teatab, et on leidnud võimaluse tüvirakkudega erinevate silmaosade sh läätsede asendamiseks. Kui esimene lahendus on sisuliselt juba kasutusvalmis, nõudes vaid ulatuslikumaid kliinilisi katseid, siis teist lähenemisviisi tuleb täiendavalt testida ka loomadel. |
9. märtsil sai politsei teate, et Aia tänaval peksti 15-aastast noorukit ning politsei tegi kindlaks, et kuriteo toimepanemises on alust kahtlustada kaht noormeest, ütles politsei pressiesindaja Kerly Peitel ERR.ee-le.
Kriminaaluurimisel selgus, et kahest kahtlustatavast üks võib olla seotud veel teiste peksmistega. Kohtu loal on üks neist vahistatud, teise kahtlustatava suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu.
Politsei teatel kõndis 15-aastane nooruk kell 17 Aia tänaval, kui talle tuli vastu seltskond noormehi, kellest üks tungis talle ootamatult kallale ning peksis teda käte ja jalgadega.
Väidetavalt üritasid teised samas seltskonnas olnud mehed lööjaid korrale kutsuda, kuid peksmine jätkus.
Juhtumit nägema sattunud naine helistas häirekeskusesse ning kohale saadetud politseipatrull asus juhtumi asjaolusid selgitama.
Läheduses asuva hoone turvakaamera salvestuste ning tunnistajate ütluste põhjal tuvastas politsei, et peksmises on alust kahtlustada 20-aastast ja 22-aastast meest.
Peksa saanud nooruk sai esmaabi ning ta lubati kodusele ravile.
Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov tänab naist, kes juhtunust teatas ja aitas kurjategijate tabaimisele kaasa.
"Vägivald, ükskõik millisel kujul, on õigustamatu ja sellistest juhtumitest tuleb kohe teatada. Antud juhul sai politsei agressiivse seltskonna kiiresti kätte ning töö tõendusmaterjali ja tunnistajatega aitas välja selgitada noormehe ründamisega seotud isikud," ütles Dubolazov.
Peksmises kahtlustatavate noormeeste suhtes käivitati kriminaaluurimine karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.
Üks kahtlustatavatest, 22-aastane mees on üle kuulatud ning tema suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Teine kahtlustatav, varem kriminaalkorras karistatud 20-aastane mees on samuti üle kuulatud.
Uurimisel selgus, et 20-aastast peksjat on alust kahtlustada veel kahe inimese löömises, mis toimusid tänavu veebruaris ja märtsis.
Kriminaalasja uurib Jõgeva politsei ning uurimist juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur. | Politsei tabas Jõgeval noorukit peksnud noormehed | https://www.err.ee/556067/politsei-tabas-jogeval-noorukit-peksnud-noormehed | Politsei tuvastas turvakaamerate salvestuste ja tunnistajate ütluste abil noormehed, kes peksid Jõgeval noorukit. |
Eesti keele entusiastina otsustasin mõistagi emakeelepäeva e-etteütlusest osa võtta. Õigupoolest olen tahtnud seda igal aastal teha, kuid vaid korra on see õnnestunud - muidu on ikka töö just sel kellaajal hea plaani ära rikkunud.
Tunnistan: kui muidu tunnen end eesti keele grammatikas üsna kindlana, siis nüüd, enne vastutusrikast ülesannet, haaras mind korraga eksamipalavik. Lappasin esmalt läbi möödunud nädala soojendusharjutused, et vajalikke vihjeid saada, lõppeks aga vaatasin veel mõned õigekirjareeglid üle, sest sestpeale, kui viimati koolis eesti keelt õppisin, on jälle palju muudetud ning ehkki töös on emakeelereegleid igapäevaselt vaja, tahtsin enam kindlustunnet.
Kas sain seda? Oh ei! Lõpuks tundsin end nagu jüts, kel aeg eksamiklassi astuda ning kõik on õppimata. Ilmaaegu hakkasin end viimasel minutil veel segadusse ajama, sest ebakindlus saavutas oma haripunkti.
Ja siis see algas. Etteütlus. Jälle nagu koolis. Etteütlused mulle tegelikult meeldisid, sest tulid alati hästi välja. Kuid kas ka nüüd, pea 20 aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist?
Kirjutasin nii:
"Adalbert, paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstra-veinikastet pealikule, ja kiiresti!" hõikas zombistunud kambüüsiülemale kipper Hillar Hurmav, mees, kel kallim igas Läänemere maade sadamas. Kõik mereaastahuvilised ja vegankruiislased tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada ning barkassiga Hari kurgus dokkimiseks pole aegagi. Mõtlik pootsman, käes mõttetu kirjaplokk, kannab tekimadrused järjestikku munsterrolli. Marssallik e-resident sooritab aga mängus egomaniakliku kontraadmiraliga šahhi.
Kui tekst Vikerraadio eetris pulkadeks lahti võeti, selgus, et olen teinud ühe vea: kontradmiral kirjutatakse ühe a-ga. Kuidas ma nii küll tegin! Tegelikult tean ju küll, et ühe a-ga, aga teksti ettelugeja veendunud kahe a-ga hääldamine pani mindki seda kahe a-ga kirjutama. Järeldus: ära usalda ette lugevat häält, vaid lähtu ikka sellest, mida tead!
Mis veel raskusi valmistas? Tunnistan, kahte sõna kuulsin elus esimest korda: barkass ja munsterroll. Esiotsa kahtlustasin, et "barkass" on ehk hoopis mingi nimi, kuid õnneks kirjutasin õigesti. "Munsterrolli" puhul polnud samuti kindel, kus on u ja kus o, sest diktori hääldamine jättis otsad lahti. Teritasin kõrva ja nii sai see ikka õigesti kirja.
Kuidas oma tulemustega rahule jäin? Tunnistan, et olen pettunud, sest eksisin sõnas, mida tegelikult ju tean. Veel suurem pettumus oli sellest, et tegemist oli justkui 5. klassi võõrsõnade etteütlusega - ootasin eestikeelsemat, meie keele ilu paremini esile toovat teksti. Kuid tundub, et tekstikoostajate eesmärgiks oligi inimesi võimalikult palju läbi kukutada, sest ütles ju Peeter Pällgi Vikerraadio eetris, et liiga palju õigeid vastuseid ei tulnud, mis tähendab, et teksti keerukusaste oli piisav. Kahju, kui eesmärgiks pole inimeste enesekindlust toetada, vaid neid maksimaalselt läbi kukutada!
Aga teisalt on mul hea meel, et vigu vaid üks sisse lipsas, sest tekst oligi keeruline, täis merendusalaseid termineid, mida igapäevaselt ei kasuta. Kas see ka emakeeleoskust näitab, jäägu juba keelekorraldajate otsustada. | E-etteütlust kirjutamas: jälle eksamipalavikus | https://www.err.ee/556070/e-etteutlust-kirjutamas-jalle-eksamipalavikus | ERR.ee toimetaja Merilin Pärli otsustas oma keelevaistu proovile panna ning osales e-etteütluse kirjutamisel. Alljärgnevalt tema reportaaž sellest. |
Laupäeval jäi turvakaalutlustel ära Donald Trumpi valimisüritus Chicagos Illinois'i ülikoolis, kuna kohale tulnud inimeste seas oli nii Trumpi pooldajad kui ka arvukalt protesteerijaid, kes avaldasid meelt Trumpi seisukohtade vastu. Ära jäeti ka üritus Ohios.
Trump on sattunud oma vastaste tugeva kriitika alla. Nad süüdistavad teda lõhestumise ja vägivaldsete kokkupõrgete õhutamises oma kampaaniaüritustel, vahendas The Washington Post.
Trump aga ei ole võtnud kuulda üleskutseid oma agressiivse hoiaku pehmendamiseks. Vastupidi, ta süüdistas Vermonti senaatori Bernie Sandersi toetajaid Chicago kampaaniaürituse ärajäämises.
"Bernie Sanders valetab, kui ütleb, et tema toetajaid ei saadeta minu üritustele. Ole ettevaatlik, Bernie, või minu toetajad tulevad sinu üritustele," kirjutas Trump Twitteris.
Bernie Sanders is lying when he says his disruptors aren't told to go to my events. Be careful Bernie, or my supporters will go to yours!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 13, 2016
Bloomingtonis ütles Trump, et kui tema toetajad häiriksid Sandersi valimisüritusi, siis kehtiks ilmselt topeltstandard.
"Nad panevad su eluks ajaks kinni, panevad su elektritoolile ja ütlevad: "Vaene Bernie, vaene Bernie, ta pidi seda kõike taluma!". Meie puhul nad seda ei ütle," rääkis Trump.
Tund aega kestnud üritusel kritiseeris Trump ka oma parteikaaslasi. Ta nimetas Ted Cruzi valetajaks ja ütles, et John Kasich ei ole kaubanduse valdkonnas tugev.
Pingeid lisab ka see, et Trump ütles NBC telekanalis, et andis oma töötajatele ülesandeks uurida, kuidas tasuda 78-aastase valgenahalise mehe kohtukulud, keda süüdistatakse ühel Trumpi hiljutisel üritusel 26-aastase mustanahalise protestija löömises.
CNN-ile antud intervjuus ütles Trump, et sotsiaalmeedia postitus, kus ta palub Sandersil olla ettevaatlik, ei ole ähvardus. Trump kordas hoopis oma väiteid, et protestijate tungimine tema üritusele Chicagos on Sandersi kampaania osa.
Sanders: Trump loob vägivaldset keskkonda
Samas saates osalenud Sanders ütles, et Trump valetab.
"See mees ei suuda valetamist lõpetada," ütles Sanders ja lisas, et tal on palju toetajaid ning kui mõni neist ka osaleb rahumeelse protestijana Trumpi üritustel, siis ei tee nad seda kindlasti tema juhendamisel.
"Ma loodan, et minu toetajad ei häiri kampaaniaüritusi. Meil on miljoneid toetajaid ja inimesed teevad asju, kuid see ei olnud meie kampaania," ütles ta.
Sanders süüdistas Trumpi selles, et ta loob oma valimisüritustel keskkonna, mis viib vägivallani. "See on mees, kes toob kaasa vägivalla ja lõpuks toimubki see, mida te näete," lisas ta.
Kolm Trumpi parteikaaslast, Marco Rubio, John Kasich ja Ted Cruz mõistisid samuti tema käitumise hukka.
"Kas me tõesti tahame elada riigis, kus ameeriklased üksteist vihkavad? Kus inimesed ei suuda probleeme arutada?" küsis Rubio oma toetajatelt.
Kasich ütles Ohios Trumpi kohta, et viimane loob mürgist õhkkonda. "Ma ei suuda teda kontrollida. Ma olen juba varem öelnud, et ta on loonud mürgise õhkkonna. Ma teen, mida suudan," rääkis ta.
Cruz aga märkis Põhja-Carolinas, et ta on ainus kandidaat, kes suudaks Trumpi edestada ning kutsus teisi kandidaate toetavaid inimesi üles andma oma toetust temale, et vältida Trumpi saamist presidendikandidaadiks.
Cruz ütles, et Trump ja tema retoorika on süüdi valimisüritustel puhkenud vägivallas, vahendas The Washington Post.
"Igas kampaanias algab vastutus ülevalt poolt. Ja see ei ole kasulik, kui sul on kandidaat nagu Donald Trump, kes käsib oma protestijatel teist lüüa. Minu arvates ei tohiks julgustada inimesi vägivallale," rääkis Cruz ABC telekanalis.
Trump eitas vastutust protestide eest ja ütles, et ta väärib pigem tunnustust selle eest, et tühistas Chicago ürituse. "Paljud inimesed on mind kiitnud valimisürituse ärajätmise eest. Sinna pidi tulema 25 000 inimest ja paljud ei tulnud, kuna said teate. Ma ei võta vastutust, ma ei andesta vägivalda mingil juhul," ütles ta.
Clinton süüdistas Trumpi vägivalla õhutamises
Demokraatide presidendikandidaadiks pürgiv Hillary Clinton süüdistas samuti Trumpi vägivalla õhutamises, vahendas CNN.
"On selge, et Donald Trump viib läbi väga küünilist kampaaniat, ajades ameeriklasi üksteisele vastu. Ta kaubitseb viha ja hirmuga," ütles Clinton Ohios.
"Ta õhutab vägivalda sellega, kuidas ta oma kuulajaid kihutab, rääkides inimeste löömisest ja pakkudes kohtukulude kinnimaksmist," lisas ta.
Clintoni sõnul on Trump süüdi "poliitilises tulekahjus", kuna õhutab poliitilisi erimeelsusi riigis.
"Ta on olnud äärmiselt kitsarinnaline paljude ühiskonnagruppide vastu. Ameerikat ei tee suureks, kui rebida lõhki kõik see, mis on muutunud Ameerika suureks," rääkis demokraat. | Trump süüdistab kampaaniaürituste ärajäämises Sandersit, konkurendid süüdistavad Trumpi | https://www.err.ee/556059/trump-suudistab-kampaaniaurituste-arajaamises-sandersit-konkurendid-suudistavad-trumpi | Vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiv Donald Trump süüdistab Chicago valimisürituse ärajäämises demokraadist Bernie Sandersit. Sanders ja samuti demokraatide kandidaat Hilllary Clinton omakorda süüdistavad Trumpi vägivalla õhutamises. |
Aastatel 2007-2010 president Nicolas Sarkozy valitsuses tervise- ja spordiministri toolil istunud Roselyne Bachelot sõnas, et Nadal ei mänginud 2012. aastal kaheksa kuud, kuna andis positiivse proovi.
"Prantsusmaa minister peaks olema tõsine," sõnas äsja Indian Wellsi turniiri kolmandasse ringi jõudnud Nadal. "See saab olema viimane kord, sest ma kaeban ta peale. Ma olen neist asjust väsinud. Minevikus lasin need mõnel korral mööda, enam mitte."
Nadal jättis 2012. aastal vahele Londoni olümpia, USA lahtised ning 2013. aastal ka Austraalia lahtised ametlikult kõhuviiruse tõttu. "Kui tennisist mitu kuud ei mängi, siis positiivse dopinguproovi pärast," kommenteeris seda 69-aastane Bachelot. | Rafael Nadal kaebab teda dopingutarvitamises süüdistanud ministri kohtusse | https://sport.err.ee/83338/rafael-nadal-kaebab-teda-dopingutarvitamises-suudistanud-ministri-kohtusse | Endine maailma esireket Rafael Nadal kaebab kunagise Prantsusmaa valitsusliikme kohtusse, kuna viimane süüdistas teda posiitivse dopinguproovi andmises. |
Eesti koondise resultatiivseimad olid pühapäeval Alina Molkova ja Milena Podzigun kaheksa ning Marie Urvik seitsme väravaga. Eesti koondise parimaks mängijaks selles mängus valiti Podzigun.
Alagrupis oli Eesti kaotanud Fääri Saartele 17:26, viigistanud Belgiaga 21:21 ja alistanud Armeenia 38:9. Laupäeval peetud kohtumises oldi Albaaniast üle lausa 61:2.
Eesti koondis: Marie Urvik Risti/Padise, Alina Molkova, Anastasija Gortsagova, Kristina Zgurskaja, Anastasija Gajevskaja, Jekaterina Netšajeva, Anastasija Nikolajeva, Milena Podzigun, Anastasia Volkova – kõik Reval-Sport, Teele Utsal ja Selma Rein Põlva Käsipalliklubi, Marjette Maie Müntser, Keili Kadak ja Kadri Einmann SK Tapa, peatreener Eddy Leitsar, treener Ella Kungurtseva, füsioterapeut Liis Toomsalu. | Eesti käsipallineiud lõpetasid turniiri võiduga Küprose üle | https://sport.err.ee/83322/eesti-kasipallineiud-lopetasid-turniiri-voiduga-kuprose-ule | Eesti kuni 19-aastaste tütarlaste käsipallikoondis teenis Gruusias toimuval Women's Trophy turniiril viienda koha. Viimases kohamängus alistati Küpros 33:23 (17:10). |
Kevadnumbris Sirel Heinloo tantsulised luuletused, Gleb Drõgini ja Juhan Hellerma miniatuurid, Tiina Veikati peru luuleratsu; värskeid värsse Andra Teedelt, Teele Lemberilt, Ann Viisilehelt, Kareluselt ja Vootele Ruusmaalt. Proosas Kristjan Haljaku eksprerimentaalne jutustus, Mirt Vissaku psühholoogiline novell, Mihkel Seederi lood Mustamäest ja Kelly Turgi romantiline jutustus väikelinna armastusest.
Tõlkerubriigis India luuletaja Bijoy Sankar Barmani nõtkeid tekste (tõlkinud Mathura), brasiilia luuletaja Ana Martins Marquesi (tõlkinud Mariliin Vassenin) vaatlusi asjadest ja lätlase Vilis Lācītise (tlõlkinud Aive Mandel) lõbus romaanikatkend Ida-Euroopa ehitajate seiklustest Londonis.
Värskest numbrist leiab ka Kairi Kruusi intervjuu Piret Jaaksiga ja Liisi Rünkla kirjandusliku päeviku. Juhan Hellerma arvustab Krista Ojasaare luulekogu "Õhuookean", Hanna Linda Korp vaatleb Lauri Sommeri värsket raamatut "Kunagi". Sirel Heinloo püüab lahti muukida Donald Tombergi romaani "Veelkord Kazimirist, Vladimirist ja teistest" ja Linda-Mari Väli arvustab Rein Raua "Täusliku lause surma". Uusi raamatuid tutvustab Carolina Pihelgas.
Ajakirja on illustreerinud Pamela Peepson, fotod Gerli Paju. | Värskes Värskes Rõhus Sirel Heinloo, Andra Teede, Kelly Turk jt | https://kultuur.err.ee/311060/varskes-varskes-rohus-sirel-heinloo-andra-teede-kelly-turk-jt | Ilmunud on Värske Rõhu 45. number. |
Toetust saavad kaugkütte soojustorustike renoveerimise ja täiendavate ühenduste rajamise, kaugküttekatelde renoveerimise ning uute kaugküttesüsteemide rajamise projektid. Toetust saavad taotleda soojusettevõtjad ning kohalikud omavalitsused.
Katelde renoveerimiseks on kavandatud toetusraha 12 miljonit eurot. Soojustorustiku renoveerimiseks, täiendavate ühenduste loomiseks ja uue kaugküttesüsteemi rajamiseks kokku kuus miljonit eurot. Projektid, millele toetust taotletakse, peavad olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga.
Taotlemine käib läbi E-toetuse keskkonna ning taotluste esitamise tähtaeg on 29. aprill, taotlemisega seotud info leiab KIK-i kodulehelt.
Toetuse taotlejatele toimub 7. aprillil Tallinnas ning 11. aprillil Tartus teabepäev, millel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Tegemist on struktuuritoetuste perioodil 2014-2020 meetme "Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne" esimese taotlusvooruga, mida rahastatakse Ühtekuuluvusfondist.
KIK on viimase seitsme aasta jooksul rahastanud üle 120 energeetikavaldkonna projekti, mille raames on rajatud üle 108 MW taastuvenergia tootmisvõimsusi ja paigaldatud üle 157 kilomeetri kaasaegseid eelisoleeritud soojustorustikke. | KIK ootab soojusmajandusprojektide rahastamistaotlusi | https://www.err.ee/556062/kik-ootab-soojusmajandusprojektide-rahastamistaotlusi | Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ootab alates tänasest taotlusi soojusmajanduse projektidele. |
Kerry hoiatas, et Süüria valitsus ja tema toetajad eksivad väga, kui arvavad, et võivad õrna vaherahu piiride kompamist karistamatult jätkata. Kerry süüdiustas Süüria valitsust enamiku vaherahu rikkumiste toimepanemises ja leidis, et Venemaa president Vladimir Putin peaks Assadi käitumisel silma peal hoidma.
Ka Prantsusmaa välisministri sõnul on Süüria avaldused provokatsioon ja pole sugugi kooskõlas vaherahu vaimuga. Süüria valitsus teatas, et ei aruta Genfi kõnelustel uute presidendivalimiste üle ja pole nõus läbi rääkima ühegi osalisega, kes selle küsimuse tõstatab.
Süüria välisminstri Walid al-Moualemi sõnul lükkab valitsusdelegatsioon tagasi iga katse presidendivalimiste küsimust kõneluste päevakorda lülitada. Moualemi sõnul on ainult Süüria rahval endal õigus arutada presidendivalimiste korraldamise üle ja mitte keegi teine selles teemas kaasa lüüa ei saa.
ÜRO erisaadikul Staffan de Mistural on neil läbirääkimistel kindel kavatsus keskenduda just Süüria uuele põhiseadusele ja ÜRO järelevalve all tehtavatele valimistele. De Mistura sõnul on praegu just parimad võimalused poliitilise lahenduseni jõuda ja nii soodsat olukorda pole ette tulnud iial varem kogu verise kodusõja jooksul.
Peamine opositsioonijõud, Saudi-Araabia toetatud kõrge läbirääkimiste komitee on korduvalt nõudnud Assadi tagasiastumist või vähemalt võimu üleandmise perioodi algust. Täna algavad kõnelused on esimesed katsed lahendada Süüria kriisi diplomaatiliselt pärast Vene õhurünnakute algust mullu septembris.
Vene õhurünnakud on Süüria vägedel võimaldanud hoopis edukamalt sõda pidada ja nõrgendanud oluliselt opositsiooni, just nimelt Vaba Süüria armeed ja teisi mõõdukaid opositsioonirühmitusi, mitte islamiäärmuslikke ISIS-st ja Al-Nusra rinnet, kellega keegi ei kavatsegi läbi rääkida.
Lootust kõneluste õnnestumiseks annab tõik, et vaherahu, millesse alguses enamasti väga skeptiliselt suhtuti, on olude kiuste siiski üllatavalt hästi pidanud, ehkki mõningail aladel, näiteks Türgi piiri ääres pole lahingutegevus kogu vaherahu jooksul siiski kordagi katkenud. | USA ja Prantsusmaa süüdistavad Süüria valitsust katses nurjata Genfi rahuläbirääkimisi | https://www.err.ee/556061/usa-ja-prantsusmaa-suudistavad-suuria-valitsust-katses-nurjata-genfi-rahulabiraakimisi | Pärast kõnelusi oma Euroopa liitlastega nentis USA välisminister John Kerry, et Süüria poliitikute avaldused on provokatsioon ning Venemaa ja Iraan peavad Süüriale selgeks tegema, et sel tuleb leppida algavate rahukõneluste tulemustega. |
Eestlased kirjutavad emakeelepäeval etteütlust. Ühes Maarja Kangro luuletuses astub etteütlus, muide, lavale Kalevipoja mõõgana: niidab rahvuslikul mõttel n-ö jalad alt (noh, mis rahvuslane sa ikka oled, kui ilusas emakeeles oma asja ei suuda ajada?).
Eestlased peavad emakeelepäeval aulakõnesid, olen kord kuulnud üht koolidirektorit innukalt Koidulast kõnelemas, tal polnud päris selge, kelle sünnipäev see on, aga polegi ju oluline. Üks luule kõik. Päälegi, Koidula ongi ka põnev.
Aga etteültus ja aulakõned on muidugi luule surm, lapsed ei anna etteütlusi ega aulakõnesid andeks, nad kasvavad suureks ja mäletavad, et kogu see emakeelevärk on üks ilga jura ja junn.
Aga pole tõsi! Kristjan Jaak Peterson on põnev tüüp, elas põnevas ajas põnevat elu, kirjutas võimsalt ja hukkus noorelt. Tõeline eesti luule rokenrollstaar.
Kui me vaatame ta kaasaegseid, siis saksa kultuuriruumis olid valitsenud poeedid-hiiglased Goethe ja Schiller; inglise võitlevad luuletajad-maailmaparandajad-metsikud mehed Shelley ja Byron surid Petersoniga pea samal ajal, müstik William Blake oli võimsas hoos; Puškin jõudis sündida veidi enne Petersoni, Lermontov oli jälle noorem... Ameerikas sündis ta elu ajal üks mu lemmik, Edgar Allan Poe.
Nende kõrval ei ole Peterson üldse igavam, kahjuks on ta loomingut lihtsalt vaid näpuotsaga ja see oli kirjutatud kaduvas keeles (isegi Kreutzwald mõnikümmend aastat hiljem uskus "Kalevipoega" kirja pannes, et kirjutab väljasureva rahva hüvastijätulaulu) – tema allikad olid teistsugused (ta mõistis palju keeli, tundis antiiki, Piiblit), aga oskus, julgus ja kirg kirjutada armastusest ühe keele, luule enese, tüdrukute ja poiste vastu, asetab ta sinna vägevate sekka.
Ja ma ei hakka vaidlema, kas Peterson oli homo või mitte, mis tollest kui oli/ei olnud, ilmselgeid homoerootilisi motiive ta luules on, ja kas antiigihuvi ja ajakontekst annavad neile mingi muu seletuse, polegi nii tähtis. Pigem võib siiski arvata, et meeste vastu ta ka kirge tundis. Juba Petersoni pärast võiks meil korralik kooseluseadus olla, kus see kõlbab, et emakeele esilaulik peaks oma armastust häbenema!
Šotimaal oli vaid veidi enne Petersoni elanud ka vägev laulik, Robert Burns (tema isu tüdrukute järele oli muidugi legendaarne), kelle sünnipäev, 25. jaanuar, on šotlaste jaoks suur rahvuspüha. Burns oli elu ajal ka populaarne – erinevalt Petersonist, kes sajand hiljem tegutsend nooreestlaste tubli tööta oleks ehk tänini vähetuntud suurust –, kirjutas rahvalikke laule, kuigi ega hästi läinud talgi (suri ka üsna noorelt, 37-aastaselt, ja mitte just õnneliku-rikka-tervena).
Burnsi sünnipäeva tähistavad šotlased vägevalt, meil Eestiski on šotipidusid ja Burnsi-õhtusööke! Süüakse, juuakse, tantsitakse, lauldakse (Burnsi laule ja teisi), loetakse luulet. See on meeste ja naiste, lusti ja armastuse, laulu ja tantsu, sööma-jooma pidupäev, ja ma ei saa aru, kuidas-miks peaks Kristjan Jaak Peterson vähemat väärima!?
Hulk eesti luuletajaid on täna lubanud linna kõrtsides-kohtades, aga ka koolides-raamatukogudes kaasa lüüa, loetakse Petesoni ja oma luulet, ja ehk tulebki siuke päris-pidupäev. Aga edaspidi võiks tollega juba varakult arvestada ja seda silmas pidada: mis see 24. veebruar ära ei ole, see on ainult ühe riiginatukese sünnipäev, eestlased on olemas sõltumata igasugu riikidest-piirides-reeglitest, ikka mässu täis ja ise, ja seda suuresti tänu oma keelele, mille esimene suur (kirjutav) poeet Peterson tõesti ehk oli, toogem selle kinnituseks siinkohal ära üks imeline väike luuletus:
MA PEAN JOOMA LAULUKE
Põllumaa on joomas,
Maada joovad metsad ;
Oja annab juua
Sinimere suule ;
Päev on joomas merda,
Kuu on joomas päeva.
Mind mu sõber sõimab,
Et ma tahan juua. | Jürgen Rooste: emakeelepäev olgu pidupäev! | https://kultuur.err.ee/311052/jurgen-rooste-emakeelepaev-olgu-pidupaev | Emakeelepäeva peab teisiti tähistama: võtke ühes oma kallim/lähedased, sööge-jooge midagi head, laulge ja lugege luulet, tantsiga, kinkige lilli, armastage-armatsege, ja jätke igavad aulakõned unustusse! |
See oli tore ja mullegi lapsepõlvestki tuttav seik, kuid meie rääkisime oma sõprade ja vanematega eesti keelt. Ometi oli siis ihalus kõige välismaise järele suur, riigipiirid olid ju mitmeski mõttes kinni. Ingliskeelseid sõnu me kogu oma vabaduseigatsuse juures jutu sisse ei torganud. Aeg-ajalt olime haaratud hoopis pii-keelest…
Vene keele mõju mäletan samuti, kuid see oli küll üsna vähene – näiteks praegu laialt levinud “okay” oli meil “davai”, ja ega midagi sellest suuremat ei meenugi.
Põhjused, miks just laste ja noorte keel on kõige enam muutunud eesti-inglise segakeeleks, on muidugi arusaadavad. Nutiekraanide kaudu oleme iga päev võõrkeele mõjuväljas. Ja noored on kõige kergemini mõjutatavad. Sotsiaalmeedias jagub meil sõpru üle ilma, kellega eesti keeles suhelda ei saa.
Ja kui praegune nuti-noor saab täisealiseks, ootab teda ees nii mõnigi ametikoht, kus ingliskeelsed terminid kuuluvad sõnatul kokkuleppel töö juurde – kolleegid ümberringi kasutavad neid ja keegi ei oska seda imelikuks pidada.
Nii vaadates paistab eesti keele tulevik hämaravõitu.
Omaette nähtuse moodustavad viimasel kümnendil tekkinud ärikeskuste nimed. City Plaza, Ülemiste City, ja olemas on isegi BeebiCenter! Loetelu peaks igaüks oskama jätkata.
Kui siit edasi stiili küsimustes peensusetesse minna, jääb sageli kõrva ja silma, et nii jutus kui ka kirjakeeles kasutatakse võõrsõnu, millele on eesti keeles ilusad vasted olemas. Näiteks “uuendusliku” asemel on moodne öelda “innovaatiline”. “Hiigelsuure” asemel “gigantne”. “Loova” asemel “kreatiivne”. “Hea” asemel “positiivne”. “Paindliku” asemel “fleksibiilne”. Jne.
Keeleteadlased on ikka öelnud, et keel on elav asi ja pidevas muutumises. Segakeele teke võtab aga seesmiselt kõhedaks, eesti-inglise jutus või kirjutatud tekstis ei ole tunda hinge, miski oluline on puudu. Me ei saa sellist keelt kasutava inimese kohta eriti midagi teada – kes ta on või mis talle elus armas paistab. On ta kellegi tahte järgi töötav robot või ikkagi inimene.
Kui siiski veel püüda leida rohtu, mis aitaks ilusat keelt hoida, on kõige tähtsam vast teadlikkus ja tahe end muuta. Iseenda ja oma laste jälgimine ja parandamine. Ja teadagi lugemine, hea kirjandus. Sest kaugeltki kõik ei ole ju oma eriala järgi keeleteadlased, minagi ei ole. Emakeelt annab õnneks omalgi käel õppida elu lõpuni.
Kindlasti tunnete ära selle tekstilõigu (nii algab paljude lapsepõlve lemmikraamat).
“Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. Ümber saare seisid igas kandis teravad kivid ja veealused salakarid. Nende vahel pahises ja vahutas vesi. Saarel kasvasid kõverad ja haralised männid. Männikualune oli täis mustikavarsi, lagedatel kohtadel kasvasid aga teravate okastega kibuvitsapõõsad. Saare randa kivide vahele tegid merelinnud oma pesad. Peale lindude elas saarel veel ainult Kunksmoor.”
Aino Perviku “Kunksmoor” ilmus esimest korda 1973. aastal. Häid näiteid keele lihtsusest ja ilust leidub muidugi lõputult.
Head kirjandust aitab ära tunda kogemus, ja jällegi tahe iseenda sisemaailmaga midagi peale hakata. Sest mis see lugemine (ja kirjutamine) muu on kui teekond iseendasse, me laseme sõnadel end juhtida paikadesse, mida võime luua vaid kujutlustes.
Kes töötavad tekstitoimetajatena, on enda juures küllap märganud, et köitvat lugu lugedes, mille keel samas soovida jätab, hakatakse loetavat tahtmatult oma peas ringi toimetama, parandama.
Tõeliselt heas tekstis tundub kirjutatu kuuluvat meile. Kirjutaja kõrgemat suutlikkust märgib aga see, kui lugeja võib teksti kaudu autorit tunnetada, mingil moel isegi kuulda tema häält, sest seal on ausus ja kirjutajale ainuomane isikupära, mida ei olegi ehk varem kohatud.
Seda artiklit kirjutama sundis mind tänaval kuuldud kuuesõnaline hõige sõbralt sõbrale: “ Oh my God, see on ice!”
Kuus sõnakest, ja vaid kaks neist eesti keeles. | Anneli Tõevere-Kaur: uus emakeel ehk kas eesti-inglise segakeelest polegi enam pääsu? | https://www.err.ee/556060/anneli-toevere-kaur-uus-emakeel-ehk-kas-eesti-inglise-segakeelest-polegi-enam-paasu | “ Oh my God, see on ice!” Kuulsin sellist hüüatust mõni nädal tagasi umbes kaheksa-aastaselt poisilt, kes oli koos sõbraga teel koolist koju ja märkas jäätunud lompi, kus liugu lasta. |
Elu ripub juuksekarva otsas, keegi vaagub hinge, miski õudus on verdtarretav, silma torkama, potist alla laskma (tähenduses ‘hülgama’), kui nimetada mõnd üksikut.
Vahel aga tahetakse neid metafoore kuidagi rõhutada ja tugevamaks muuta sellega, et poogitakse sinna ette väljend “sõna otseses mõttes”. Niisiis, mõned näited:
Tere vaagub hinge ja piimatootjate lootus oma raha kätte saada ripub sõna otseses mõttes juuksekarva otsas.
Sõna otseses mõttes juuksekarva otsas ripub ikka mõni väiksemat sorti käegakatsutav asi, abstraktsed nähtused nagu lootus ei ripu sõna otseses mõttes seal kindlasti.
Õudusfilmide vaatamine paneb vere sõna otseses mõttes tarretuma.
Loo käigus selgub, et sõna otseses mõttes siiski mitte – inimesele mõjub õudusfilmide vaatamine samamoodi nagu ohtlikus olukorras endas olemine. Veri ei tarretu siiski filme vaadates mitte otseses, vaid ikka kaudses mõttes ehk inimene samastab end filmitegelas(t)ega.
Paljude tarbetute väljendite kõrval torkas mulle silma (loomulikult mitte otseses mõttes!) üks ilus näide, kus tõepoolest on väljend sõna otseses mõttes ka õigesti: Ameeriklased on Indoneesia vihmametsad sõna otseses mõttes potist alla lasknud. Jutt oli Indoneesia vihmametsi hävitanud kempsupaberitootjast, mis oli mõnda aega Ameerikas väga edukas, kuni nende paberitootmise algallikas ja mõju sellele välja tuli. | Keelesäuts. Sõna otseses mõttes | https://kultuur.err.ee/311051/keelesauts-sona-otseses-mottes | Keeles on palju metafoore ja enamasti inimesed naudivad nende kasutamist. |
Täna vasakkaitsesse paigutatud Artjunin viis koduväljakul mänginud Legnica avapoolaja lõpus 1:0 juhtima. Liigatabelis neljandat kohta hoidev Zawisza Bydgoszcz viigistas teise poolaja algul mänguseisu ning rohkem väravaid ei löödudki, vahendab Soccernet.ee.
Artjunin mängis kaasa kogu kohtumise, teine Legnicas palliv eestlane Igor Subbotin täna koosseisu ei kuulunud. Eestlaste koduklubi hoiab tabelis 12. positsiooni. Väljalangemistsooni edestatakse kuue punktiga. | Eesti jalgpallikoondislase värav aitas Poola klubi viigini | https://sport.err.ee/83336/eesti-jalgpallikoondislase-varav-aitas-poola-klubi-viigini | Poola esiliiga 21. vooru kohtumises Miedz Legnica ja Zawisza Bydgoszcz vahel sai kirja oma esimese värava Legnica eest Artjom Artjunin, aidates koduklubil võtta väärt viigipunkt. |
Murphy läks finaali juhtima 2:0 ja 4:1, kuid seejärel tabas teda mõõn - Bingham võitis lausa viis freimi järjest ning asus 6:4 eduseisu.
Murphy toibus, viigistas 6:6 ja seejärel ei suutnud kumbki enam kui ühe freimiga juhtima minna. 17. freimis tegi Murphy matši ainsa century break 'i (120) ja läks ette 9:8. Kuigi järgmise freimi võitis Bingham, siis otsustava uuesti Murphy 72:0.
33-aastasele eksmaailmameistrile Murphyle oli see esimeseks reitinguturniiri võiduks viie-aastase pausi järel. Sel hooajal polnud ta varem ühelgi korral isegi veerandfinaali jõudnud.
Poolfinaalides oli Murphy üle hiinlasest Junhui Dingist 6:3 ja Bingham alistas kaasmaalase Joe Perry 6:5. Ronnie O'Sullivan kaotas juba avaringis Michael Holtile 3:4. | Shaun Murphy lõpetas viis aastat kestnud võidupõua reitinguturniiridel | https://sport.err.ee/83333/shaun-murphy-lopetas-viis-aastat-kestnud-voidupoua-reitinguturniiridel | Snuukri reitinguturniiri World Grand Prix võitis inglane Shaun Murphy, kes alistas mulluse MM-finaali kordusmatšis valitseva maailmameistri Stuart Binghami 10:9. |
Lühikeses teates märgiti, et lahingus osalenud lennuk on kadunud, vahendas Reuters.
Saudi Araabia ja araabia maade koalitsioon sisenesid Jeemeni kodusõtta aasta tagasi, püüdes taastada president Abd-Rabbu Mansour Hadi võimu pärast seda, kui Houthi mässulised ja eelmisele presidendile Ali Abullah Salehile lojaalsed jõud ta võimult tõukasid.
Alates kampaania algusest on Jeemenis alla kukkunud vähemalt kaks koalitsioonivägede lennukit. Mullu mais kukkus alla Maroko hävitaja F-16. Houthi mässuliste sõnul tulistati lennuk alla. Detsembris kukkus Jeemeni naaberriigis Saudi Araabias alla Bahreini F-16, kui seda tabas tehniline rike. | Jeemenis kadus Araabia Ühendemiraatide sõjalennuk | https://www.err.ee/556058/jeemenis-kadus-araabia-uhendemiraatide-sojalennuk | Jeemenis Saudi Araabia juhitud missioonil osalev Araabia Ühendemiraatide (UAE) sõjalennuk jäi kadunuks, teatasid UAE relvajõud. |
Kontsert toimub istekohtadega ning müüki tuleb vaid 4900 piletit. Kontsertklubiga saab tasuta liituda veebiaadressil www.fbi.ee.
Jean-Michel Jarre on Prantsuse muusik ja helilooja, kes kuulub new age-, ambient- ning elektroonilise popmuusika absoluutsesse tippu. Tema loomingut iseloomustatakse tihti sõnadega innovatiivne, revolutsiooniline ja visuaalselt perfektne ning ta uudne lähenemine elektroonilisele muusikale ja esinemistele on mõjutanud mitut generatsiooni.
Jarre esinemised on lisaks muljetavaldavale muusikalisele poolele tuntud ka vaatemänguliste valgus- ning lasershowde poolest. Artist võlub publikut ainulaadsetel pillidel helisid tekitades ning tihtipeale ümbritsevad teda laval suured ekraanid, kaasahaaravad 3D efektid ning põnevad erilahendused vastavalt kontsertpaigale. Visuaalsele maagiale pannakse kindlasti rõhku ka 2. novembril Saku Suurhallis toimuval kontserdil.
Jean-Michel Jarre salvestas oma läbimurdealbumi "Oxygène" kodustuudios aastal 1976 ning albumit on praeguseks ostetud üle 18 miljoni koopia, mis teeb sellest kõigi aega enimmüüdud Prantsuse plaadi.
"Mul ei olnud tol ajal aimugi, et avan uksi, mida kunagi varem ei olnud veel avatud," kommenteeriś muusik. "Lõin muusikat, mis eksisteeris minu peas. Mu lähenemine muusikale on olnud alati hästi orgaaniline, aga samas uuendan oma stuudiot pidevalt värskeimate tehniliste lahenduste ja leiutistega. Nii saan oma peas eksisteerivatele kontseptidele kõige parema väljundi anda. Erinevate tehnoloogiate avastamine ja miksimine on kogu mu karjääriga kaasas käinud, süntidest, trummimasinatest, digitaalsetest klahvpillidest iPadi app’ideni välja. See hoiab mu uudishimu üleval ning inspireerib järjest edasi liikuma. Digitaalne asjastu on mu loomingu paindlikumaks muutnud, saan nüüd tööd teha ja uut muusikat luua ka reisides ja tuuritades."
Innovatiivsus peegeldub ka Jarre kontsertide ebatavalistes toimumispaikades. Ta on esinenud nii Eiffeli torni ees Pariisis kui kuulsate püramiidide juures Kairos. Ta oli ka esimene lääne artist, kes kutsuti 1981. aastal Hiina Rahvavabariiki kontserti andma, samuti astus ta üles Monaco prints Alberti pulmas.
Tänaseks päevaks on Jarre välja andnud 18 stuudioalbumit ning järgmine on ilmumas juba mais. Kokku on Jarre loomingut müüdud rohkem kui 80 miljoni plaadi jagu. Muusiku nimel on ka Guinessi rekord – just tema esinemine on kokku toonud maailma kõige suurema publiku – 1997. aastal nautis Jarre’i kontserti Moskvas lausa 3,5 miljonit inimest.
Kraftwerki ja Giorgio Moroderi kõrval populaarse elektroonilise muusika loojaks ja isaks peetav Jean-Michel Jarre räägib oma värskeimast loomingust, 2015. aasta sügisel ilmunud albumist "Electronica 1" ja mais ilmuvast plaadist "Electronica 2", nii: "Ma ei plaaninud tegelikult kahte plaati välja anda. Ma ei arvanud, et kõik, kellega soovisin koostööd teha, sellega nõustuvad. Aga nii see läks ja materjali sai lõpuks ühe plaadi jaoks liiga palju." "Electronica" albumitel teeb Jarre koostööd 30 andeka artistiga, näiteks löövad kaasa Armin van Buuren, M83, The Orb, Pet Shop Boys, Moby, Gary Numan, David Lynch, Fuck Buttons, Vince Clarke, Hans Zimmer, Air ja mitmed teised.
Jarre reisis albumite salvetamise ajal üle kogu maailma, et kohtuda kõigiga ka näost näkku. "Me kõik arvame, et oleme nüüd maailmaga ühendatud, aga tegelikult ei räägi me enam oma naabritegagi. Ma tõesti tahtsin nende kõigiga isiklikult kohtuda. Kõik need erinevad inimesed on minu jaoks inspiratsiooniallikaks ja tunnen nendega eriliselt tugevat sidet," räägib ta.
Soovitan! (toim.) | Elektroonilise popi pioneer Jean-Michel Jarre annab sügisel esmakordselt kontserdi Eestis | https://kultuur.err.ee/311054/elektroonilise-popi-pioneer-jean-michel-jarre-annab-sugisel-esmakordselt-kontserdi-eestis | 2. novembril annab Saku Suurhallis Tallinnas kontserdi elektroonilise popmuusika geenius Jean-Michel Jarre. Avalik piletimüük saab alguse sellel reedel, 18. märtsil, FBI kontsertklubi liikmed saavad pileteid osta alates kolmapäevast, 16. märtsist. |
Tänavusel Weekend Festivali live laval astuvad üles kodumaised Cartoon, kes on lubanud kaasata palju külalisesinejaid; Elina Born koos bändiga ning Hollandi hardcore artist Angerfist. Suviseid rütme toovad festivalipublikuni Michael Calafan, Sam Feldt ning Alex Mattson. Hardstyle austajaid rõõmustavad Headhunters, Brennan Heart ning Wildstylez Hollandist; Coone Belgiast ja Proteus Soomest.
Eesti ainsa popmuusikasaate Weekender saatejuht ja DJ Kert Klaus lausus, et Weekend Festivali selleaastane lineup hakkab võtma mõõtmeid, kus tänaseks on suur osa elektroonilise tantsumuusika paremikust juba esindatud ning vaid vähesed on veel nimekirjast puudu. "Jälgides igapäevaselt maailma suurimate festivalide esinejate ridu, tuleb tunnistada, et Eestis saab sellel aastal nautida tõelist elektroonilise tantsumuusika tipptegijate paraadi," lausus Klaus.
Weekend Festival Baltic toob kolmel päeval suvisesse Pärnu randa hetke maailma tipud pop- ja tantsumuusikas. Festival on tänaseks kinnitanud, et neljapäeval 4. augustil esinevad: Avicii, Knife Party, Steve Aoki, Darude, Deorro, DVBBS, Example (live), Jack Perry, Lost Frequencies, Matisse & Sadko, Mr.Belt & Wezol, Redfoo (live), Sigma (live), TJR, Will Sparks, Infected Mushroom (live), Ummet Ozcan; reedel 5. augustil: Axwell & Ingrosso, Aronchupa, Chicane, Robin Schulz, Showtek, Syn Cole, Tigerlily ning laupäeval 6. augustil: Afrojack, Dimitri Vegas & Like Mike, ATB, Bassjackers, Sigala, Tungevaag & Raaban, Da Tweekaz.
Möödunud aastal mitmete auhindade pärjatud Weekend Festival Baltic leiab tänavu aset 4.-6. augustini kaunis Pärnu rannas, kus saab näha ja kuulda kõige kuumemaid tantsu- ja popmuusikaartiste. Festivali neljal laval astub kolme päeva jooksul üles ca 80 artisti. | Rudimental, Otto Knows ja Isac Elliot lisandusid Weekend festival Balticu esinejate hulka | https://menu.err.ee/289811/rudimental-otto-knows-ja-isac-elliot-lisandusid-weekend-festival-balticu-esinejate-hulka | Weekend Festival Balticu uus esinejatelaine pakatab värskusest ja edetabelite vallutajatest. Esinejate hulka lisandus drum'n'bassi suurkuju Rudimental, Eestis tuhandete noorte tüdrukute südamed võitnud Isac Elliot, hitiga "How Deep Is Your Love" edetabelite tippudesse tõusnud Disciples ning Rootsi tuntud produtsent Otto Knows, kes sai globaalselt tuntuks 2012 aastal hitiga "Million Voices". |
Keeleteadus eristus muust filoloogiast (kuhu kuuluvad ka näiteks kirjandusteadus ja folkloristika) selgemalt ajaloolis-võrdleva uurimistraditsiooni tekkimisel 19. sajandil, mil keeles esinevaid sõnu ja grammatilisi vorme hakati seletama nende ajaloolise kujunemise kaudu, mis avaldus häälikumuutustes; arvesse võeti lähedaste keelte andmeid ning selle kaudu jõuti keelte kaugema ajalooni, rekonstrueeriti algkeeli ning selgitati keelte sugulust.
Tänu sellele teame näiteks, et eesti keel on ungari keele sugulaskeel: neis keeltes on palju sõnu, mis on tagasi viidavad ühisele algkeelele. Mõlemad keeled kuuluvad Uurali keelkonda, kuhu kuuluvad ka näiteks soome, vadja, liivi, komi, udmurdi, handi, ersa keel (soome-ugri keeled). Veelgi ajas kaugemale ulatuv sugulus on aga leitud olevat neenetsi, kamassi, sölkupi ja teiste samojeedi keeltega. Uurali keelte arv ei ole muide täiesti selge, see sõltub sellest, mida pidada keeleks, mida murdeks. Nii on Ethnologue’i kataloogis loetletud 38 Uurali keelkonda kuuluvat keelt, seal hulgas eraldi keelena ka võro, mida tavakäsitluses peetakse pigem eesti keele murdeks.
Seega ei vaja keeleteadus omaette teadusalana tõestamist-õigustamist. Samas olen sageli kogenud, et tavainimese jaoks jääb hämaraks, millega õigupoolest tänapäeva keeleteadus tegeleb.
Paljudele seostub keelega tegelemine eelkõige õigekirjareeglitega, kuid need on olemuselt pigem ühiskondliku kokkuleppe küsimus kui teaduse uurimisvaldkond. Üha tehnokratiseeruvas ühiskonnas küsitakse sageli, mis keeleteadusest kasu on? Rahvas ootab teaduse väljundina midagi praktilist, keeleteaduse kontekstis on selleks siis näiteks sõnastikud, masintõlkesüsteemid või laiale lugejaskonnale suunatud grammatikakirjeldused. Publikatsioonid rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud tippajakirjades, mida teaduspoliitika keeleteadlaselt esmajärjekorras ootab, ei tegele ilmtingimata aga praktiliste küsimuste lahendamisega. Ka eriala sees on vahel tunda, et paljud kolleegid on kaotanud pea ega õigupoolest tea, kellele nende töö suunatud peaks olema. See dilemma on tuttav ilmselt kõigile rahvusteadustega tegelejatele.
Kõigepealt meenutuseks: teaduse esmane ülesanne ongi otsida üha uut, ka sealt, kus just kui kõik juba teada on. Teadus eeldab eelkõige uudishimu, vastasel korral seda teha ei saagi. Uudishimu viib edasi ja aitab leida uut. Alles seejärel on võimalus seda kuidagi rakendada.
Mis on keeleteadus?
Mida seal uurida on, me kõik oskame ju eesti keelt? Oskame tõesti. Aga kas me oskame ka seda ammendavalt kirjeldada? Mõista ja selgitada näiteks oma väljamaa sõpradele, mille poolest eesti keel erineb teistest keeltest? Aga mille poolest sarnaneb teiste keeltega? Miks me ütleme vahel ei ole, vahel aga pole? Kas lausetel Teda pole praegu kodus ja Ta ei ole praegu kodus on ka mingi tähenduserinevus ja mis tingimustel üht või teist varianti kasutatakse? Selliste küsimustega jääb enamik inimesi juba jänni. Tavateadvusse on ehk jõudnud, et eesti keele 14 käänet või kolm väldet on midagi erilist, aga kui eriline see nüüd ongi?
Keeleteaduse küsimused ei piirdu ainult emakeele asetamisega mingisse konteksti. Küsimusi võib esitada väga erinevatest vaatenurkadest. Millised on need teadvustamatud protsessid, mille kaudu meie igapäevane suhtlus toimib? Mille poolest erinevad kõneldud ja kirjutatud keel? Miks väljendatakse üht asja ühes keeles ühtmoodi, teist asja teistmoodi? Mille poolest on keeled omavahel sarnased, mille poolest erinevad?
Kust tulevad sõnad keelde? Kuidas sõnu ja lauseid hääldatakse ja kuidas need kirja panna? Millest sünnib grammatika ja mida see õigupoolest väljendab? Kuidas sõltub inimese keelekasutus ühiskonnast, inimese kognitiivsetest võimetest, geograafilisest paiknemisest ja päritolust? Kas keel on rohkem see, mis on meie peas mingi süsteemina olemas, või pigem see, kuidas me seda süsteemi erinevates suhtlusolukordades kasutame? Kuidas keel ajas muutub? Kuidas keeled üksteist vastastikku mõjutavad? Selliste küsimuste hulk võib olla lõputu ja neile vastuste otsimisega keeleteaduses tegeletaksegi.
Need väga erinevad küsimused keele erinevate tahkude kohta on muutnud keeleteaduse heterogeenseks teadusalaks, millel on väga palju erinevaid koolkondi ja suundumusi. Ja neid koolkondi tuleb pidevalt juurde, ning vahel tundub, et iga ambitsioonikama keeleteadlase unistus on luua oma keeleteooria ja leida sellele järgijaid. Samas ongi vaja pidevalt uusi teooriaid ja lähenemisi, sest enamasti toovad need kaasa uue vaatenurga keelele.
Arusaamine keelest ja sellest kuidas seda peaks uurima, on keeleteaduses läbi teinud mitmeid muutusi. Kui võrdlev-ajalooline koolkond püüdis välja selgitada keele vanemat ajalugu, siis sellele järgnenud strukturalism ja sellest edasi arenenud generatiivne paradigma pööras enam tähelepanu keele ülesehitusele ja toimimisele sünkroonselt, jättes kõrvale ajaloolise mõõtme.
Eriti mõjukas on keeleteaduse ajaloos olnud generatiivne grammatika, mis on 1950-1960ndatel Noam Chomsky loodud keelekirjeldussüsteem, mille eesmärk oli selgitada seda, kuidas inimene keelt omandab ja genereerib. Selle teooria edasiarendused on senini kõige laiemalt levinud keeleteoreetiline paradigma USAs, aga ka paljudes Euroopa maades.
Kuigi ka eesti keeleteaduses on 1960-1970ndatel generatiivse grammatikaga üpris palju tegeldud, on see meil siiski tänapäevaks pigem hüljatud. Generatiivses paradigmas on tähelepanu struktuuril ja selle formaliseeritud kirjeldamisel, mitte aga struktuuri ja inimmõtlemise, suhtlussituatsiooni ja kasutuskonteksti seostel. Mistahes lihtsustatud ja universaalsust taotlevad formalismid aga ei suuda kogu seda kirjusust arvesse võtta. Ja nagu tavaliselt, põhineb ka see keeleteooria inglise keelel, ent keeleteadus peab suutma selgitada ja kirjeldada kõiki keeli. See toob kaasa mingite nähtuste alakäsitluse või käsitlemise jäikuse: surumise kategooriatesse, mis sellele keelele loomulikud pole.
Keeletüpoloog Martin Haspelmath, üks mõjukamaid tänapäeva keeleteadlasi, on leidnud, et see on lisaks generatiivsele paradigmale ka muude keeleteooriate probleem: teatud keele nähtusi käsitletakse mõistete ja terminite kaudu, mis selle keele seisukohast ei ole päris sobivad, keeltele surutakse peale kirjeldusmall, mis on aga võib-olla loomulik vaid selle keele jaoks, mille põhjal see kirjeldusmall välja töötatud on. Ehk siis teisisõnu: pole vahet, kas mingi keeleteooria ja selle kirjeldus on välja töötatud inglise, eesti või lakhota keele põhjal, see ei ole universaalne ega sobi kõigile. Haspelmathi meelest peaksime hülgama teooriad ning üritama leida iga keele jaoks sobiva kirjeldusmudeli. See aga ei tähenda, et me ei peaks teisi keeli tundma, pigem vastupidi: et midagi teistele arusaadavalt kirjeldada, pead siiski teadma, kuidas sarnast nähtust väljendatakse muudes keeltes ja kuidas seda on käsitletud. See eeldab laia silmaringi.
Keeleteadus on empiiriline teadus
Üks keeleteaduse suuremaid küsimusi on, kas saame keele kirjeldusel usaldada iseenda keelevaistu (eeldusel, et räägime seda keelt emakeelena) või peaksime uurima keelt tema loomulikus kasutuskeskkonnas ja arvesse võtma rohkemate inimeste keelekasutust. Isiklikust keeletunnetusest lähtumine on olnud väga pikka aega domineeriv suund, mille taustaks on (vähemalt osaliselt) generatiivne grammatika.
Viimastel aastakümnetel on siiski järjest enam esile kerkinud mõtteviis, et vaid oma keelevaistu ei saa keeleuurimisel pidada piisavaks, jälgida tuleb keelt tema loomulikus keskkonnas ja see on ainus adekvaatne viis keelt kirjeldada (kasutuspõhine lähenemine). Oluliseks argumendiks on, et oma keelevaistust lähtudes ei märka me keeles väga palju selliseid detaile, mis ilmnevad mingis kindlas kasutussituatsioonis või mis varieeruvad vastavalt näiteks kõnelejale, situatsioonile või tekstitüübile.
Selline lähenemine on keeleteaduse keskmesse toonud korpused ehk kindlate põhimõtete alusel koostatud ja korrastatud tekstikogud, mis ideaalis esindavad kogu keelt.
Kasutuspõhine lähenemine on muutnud väga oluliselt keeleteaduse metodoloogiat: üha olulisemal kohal on korpustest (ja ka veebist) pärit andmete analüüsimine kvantitatiivsete meetoditega, mis keeleandmete puhul on palju keerulisem ülesanne, kui esmapilgul tunduda võib. See on nii sellepärast, et loomuliku keele andmed ei allu pea kunagi normaaljaotusele, mis on tavalisemate statistiliste analüüside ja mudelite eelduseks. Lisaks rakendatakse andmete hankimiseks üha enam lihtsamaid ja keerulisemaid katselisi meetodeid, mille eesmärk on teada saada keelekasutajate eelistusi ja reaktsioone mingitele keelelistele impulssidele või kasutajate keelelisi eelistusi mingis kontekstis. Seega on tänapäeva lingvisti jaoks üha olulisem tehniliste oskuste ja statistiliste meetodite valdamine.
Keeleteaduse muutumine järjest empiirilisemaks teadusalaks on põhjus, miks keeleteadlased järjest vähem on valmis vastama küsimustele ”Kas õige on öelda järgi või järele?”, sest kumb on „õige“, on kokkuleppe küsimus, nagu üldse õigekeelsus. Keeleteadlane saab vastata küsimustele „kumb on levinum?“, „millist varianti eelistab kõneleja millistel tingimustel?“, „kuidas nende kahe vormi kasutus on arenenud ja muutunud?“.
Kuidas Eestis on?
Eesti keele uurimine on välja kasvanud keeleajaloo uurimisest ning keelesuguluse küsimustest, teinud läbi strukturalismi ja generatiivse grammatika perioodi professor Huno Rätsepa juhtimisel ning jõudnud 1990-2000ndatel funktsionalismi ja kognitiivse keeleteaduse juurde; seega on see läbi teinud kõik olulisemad suunad keeleteaduse arengus.
Enamik teadustöid eesti keele kohta ei esinda siiski puhtal kujul ühtki keeleteooriat, olles nii ehk lähemal Haspelmathi ideaalile teooriavabast lähenemisest, samas on muidugi eri teooriate mõjutusi eesti keele käsitlustes sageli tunda. Eesti keeleteaduse eesmärk on seni olnud leida midagi uut ja huvitavat eesti keele kohta, vähem on olnud ambitsiooni arendada teooriat (ükskõik siis, millist).
Ka eesti keeleteadus on muutnud üha empiirilisemaks: keeleuurimine põhineb väga suures osas korpustel, mida eesti keele vähest kõnelejaskonda ja väikest keeleteadlaste kogukonda arvestades on üllatavalt palju: meil on olemas tänapäeva kirjakeele korpus, aga ka vanema kirjakeele korpus alates eestikeelsete kirjutatud tekstide algusaegadest. Meil on suulise kõne korpus, eesti murrete korpus, ning veel mitmeid spetsiifilisema kasutusega korpused nagu näiteks häälduse uurimiseks mõeldud spontaanse kõne foneetiline korpus, võro ja seto keele korpus, lastekeele korpus, õppijakorpused ja teised.
Erinevatesse korpustesse koondatu kajastab ka meie emakeele mitmekihilisust ja laiemalt keelelist mitmekesisust. Meie emakeel kogu oma kirjususes ja paljususes on suur rikkus ning ühtlasi põnev uurimismaterjal nii laiemalt maailma keeleteaduse kui ka eesti keele enda perspektiivis. Eesti keele erinevate kujude ja muude Eestis kõnelevate keelte eri kujude alalhoidmine on oluline ka keelelise mitmekesisuse säilitamise perspektiivist – see ei ole sugugi ebaolulisem kui näiteks looduslik, kultuuriline või muu mitmekesisus. Seepärast ei saa kuidagi nõus olla ka tavaarusaamaga, et (normeeritud) kirjakeel oleks kuidagi ülimuslik kohamurrete või muude keelevariantide ees; see on vaid üks eesti keele vorme, mida kasutame kindlas kontekstis.
Meie tähistame oma emakeelepäeva Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval 14. märtsil. Rahvusvaheline emakeelepäev on aga pisut varem – 21. veebruaril, ning selle üks eesmärke on keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse toetamine. Pidagem siis ka meie oma emakeelepäeval meeles seda keelelist mitmekesisust, mis iga päev meie ümber on, ja kasutagem oma emakeelt mõnuga nii emakeelepäeval kui kõigil muudel päevadel. | Kuhu lähed, (eesti) keeleteadus? | https://novaator.err.ee/258704/kuhu-lahed-eesti-keeleteadus | Inimesed on keele vastu alati huvi tundnud ja nii on ka keeleteadus pikkade traditsioonidega teadusvaldkond, mille juured ulatuvad sajandite ja isegi aastatuhandete taha. Sellegipoolest jääb tavainimesele sageli arusaamatuks, millega keeleteadus tänapäeval tegeleb, kirjutab emakeelepäeval Tartu ülikooli eesti keele dotsent Liina Lindström. |
"Kristjan Jaagul on sünnipäev. Oot, see mees kirjutas 19. sajandi alguses ilma riimita vabavärssi, see mees kirjutas avalikult homoseksuaalseid armastusluuletusi (kui keegi tollal Rõngu kõrtsis, kus ta ööbis, oleks teadnud, oleks ta lihtsalt labidaga maha löödud). Aga mida meie teeme? Peame ta sünnipäeval aulakõnesid ja teeme koolides etteütlusi?
Ei! See lõpeb siin. Tüüp, kelle kaasaegsed on Goethe ja Schiller, Puškin ja Lermontov, Byron ja Shelley, ja kes ei ole kraadigi sitem luuletaja, väärib paremat! Kui šotlaste rahvuspüha on Robert Burnsi sünnipäev, siis meie rahvuspüha, ja ainus olemise põhjus, on emakeelepäev! Kõik natsid tuppa," kommenteerib üks ürituse korraldajatest Jürgen Rooste.
Ürituse ajakava:
Kell 9.00 Kuku Kohvik (Wiiralt) Vabakal
Kell 10.30 Rahvusraamatukogu fuajee
Kell 15.00 Viru Rahva Raamat - (ERR kultuuriportaali otseülekanne)
Kell 17.00 Must Puudel
Kell 19.00 Kapsad (Koidu 84)
Kaasa löövad, iseenda ja Krisitjan Jaagu tekste loevad-laulavad eri kohtades Linda-Mari Väli, Maarja Kangro, Jürgen Rooste, Jan Kaus, Asko Künnap, Kristjan Haljak, Ivar Sild, Paul Daniel jpt | Otseülekanne on lõppenud: luuletajad ja kirjanikud tähistavad emakeelepäeva | https://kultuur.err.ee/311020/otseulekanne-on-loppenud-luuletajad-ja-kirjanikud-tahistavad-emakeelepaeva | Emakeelepäeva puhul esitavad Kristjan Jaak Petersoni tekste kirjanikud-luuletajad. Kell 15 Viru Rahva Raamatus toimuvaga si kursis olla ka ERR kultuuriportaali otseülekande kaudu. |
Siseministeeriumi teatel lõpeb esialgne uurimine täna ning siis tehakse teatavaks ka plahvatuse organiseerijad.
Türgi tervishoiminister Mehmet Müezzinoğlu teatas täna, et autopommiplahvatuse ohvrite arv on tõusnud 37 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt üks ründajatest.
President Recep Tayyip Erdogan lubas pärast eilset pommiplahvatust Ankaras, et terrorism surutakse põlvili.
Türgi keelustas pärast rünnakuid sotsiaalmeediakanalid Facebook ja Twitter, kus levisid rünnaku tagajärgedest fotod ja videod.
Viimastel kuudel on Türgis läbi viidud mitu terrorirünnakut. Alles möödunud kuul tapsid kurdi mässulised rünnakus sõjaväekolonnile 28 inimest. | Türgi politsei hinnangul on Ankara terrorirünnaku taga kurdi mässulised | https://www.err.ee/556057/turgi-politsei-hinnangul-on-ankara-terrorirunnaku-taga-kurdi-massulised | Seni keegi rünnaku eest vastutust pole võtnud, ent Türgi politsei on veendunud, et selle taga on kurdi mässulised. Praeguseks on rünnak nõudnud 37 inimelu. |
Narva PSK väravad viskasid Pavel Kulakov (1+1), Georgi Vassiljev (1+1), Ilja Iljin (1+1), Aleksandr Bogdanov (2+2), Kirill Iljin (1+1) ja Filipp Švarõgin (1+2). U-18 noortekoondise poolel skoorisid Nikita Minin (2+0), Andre Linde, Vladimir Nestertšuk (1+1) ja Kristian Simson (2+1).
Narva PSK väravavahid Daniil Seppenen ja Vitali Belov tõrjusid kahepeale 38 litrit. Noortekoondise puurisuul tegid Daniil Erport ja Nikita Galotin kokku 37 tõrjet.
Jäähoki Eesti meistriliiga hooaja lõpetavad laupäeval, 19. märtsil kell 14:00 Kohtla-Järvel Viru Sputnik ja Narva PSK. | Narva sai kodujääl jagu U-18 noortekoondisest 7:6 | https://sport.err.ee/83321/narva-sai-kodujaal-jagu-u-18-noortekoondisest-7-6 | Jäähoki Eesti meistriliigas alistas Narva PSK eile kodujääl Eesti U-18 noortekoondise tasavägises mängus tulemusega 7:6 (1:1, 4:3, 2:2). |
Sparta Team Automaailm kaotas kodumängus SK LINK/Saku meeskonnale 6:10 (3:2; 1:3; 2:5), kuid teises kohtumises oli võidukas 10:2 (2:0; 3:0; 5:2). Teises paaris võitis EMÜ Spordiklubi kodus tulemusega 7:5 (5:2; 0:1; 2:2) TTÜ Spordiklubi. Selle paari teine poolfinaalkohtumine lõppes aga TTÜ võiduga 8:7 (3:1; 3:4: 2:2).
Seega on seis mõlemas paaris 1:1. Meistriliiga poolfinaalides mängitakse kolme võiduni.
Esiliigas mängiti neli 1/8- finaalkohtumist:
EMÜ SK II- Sparta Team Automaailm II 2:6 (1:2; 1:2: 0:2)
Tartu Tornaado- Jäneda SK 7:1 (1:0; 2:0; 4:1)
Maitim- Valga Välk 6:5 (2:2; 1:1; 3:2)
TTÜ SK/ Ääsmäe- Viljandi SHK 12:2 (4:2; 4:0; 4:0)
Naiste liigas võitis esimeses finaalkohtumises Sparta Spordiselts tulemusega 2:1 (1:1; 0:0;1:0) EMÜ Spordiklubi naiskonna. | Saalihoki meistriliigas on poolfinaalid viigiseisus | https://sport.err.ee/83316/saalihoki-meistriliigas-on-poolfinaalid-viigiseisus | Eesti saalihoki meistrisarjas peeti esimesi poolfinaale. Võidurõõmu tundsid kõik neli meeskonda. |
Etteütlus kõlab raadioeetris täna kell 10.30 ja kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad on võitjad. Arvesse lähevad kõik enne kella 11.00 saabunud etteütlused. Pärast kella 11.00 uudiseid selgitatakse tänavune tekst üksikasjalikult lahti. Võitjad kuulutatakse välja "Uudis+" saates algusega kell 12.15. Saate alguses, kell 10.05 antakse kirjutajatele veel viimaseid juhiseid.
Tänavuse e-etteütluse teksti autor Edward Kess andis etteütluse eel osalejatele väikese vihjelause, mille kirjapilt tasuks meelde jätta: "Tegelikult olen mina Liivimaa parim e-etteütluse kirjutaja," lausus Agnes, haaras rüperaali, hüppas ronkmusta Tori täku selga ja galoppis mere poole.
Võitjad selguvad viies kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed ning välismaal elavad-õppivad eestlased.
Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid lisaks üldvõitjale premeeritakse eraldi kategooriate võitjaid ja kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Peaauhind on tahvelarvuti,kategooriate parimad saavad raamatupoe kinkekaardid.
Kaheksa aasta jooksul on Vikerraadioni jõudnud ligi 18 000 etteütlust, igal aastal võtab võistlusest osa ühe rohkem koole ja klasse. Julgustame emakeeleõpetajaid etteütlust läbi viima emakeeletunnis.
2016. aasta e-etteütluse teksti koostavad:
Peeter Päll, Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur
Maris Jõks, Postimehe keeletoimetaja-korrektor
Edward Kess, Brüsseli II Euroopa kooli eesti keele õpetaja, Eesti emakeeleõpetajate seltsi liige
Martin Ehala, Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor, vanemteadur
Maire Raadik, Eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja (nõuandjana)
E-etteütlust korraldavad koostöös Vikerraadio, Eesti emakeeleõpetajate selts. Auhinnad on välja pannud haridus- ja teadusministeerium ja "Rahva raamat".
Emakeelepäeva e-etteütlus Vikerraadios
Tähista emakeelepäeva koos Vikerraadioga! Osale e-etteütluse võistlusel!Videos on kasutatud eelmiste aastate etteütluste tekstide lauseid.ERRi sporditoimetaja Ragnar Kaasik kutsub kirjutama! Režissöör Steiv Silm.
Posted by Vikerraadio on Thursday, March 3, 2016 | Vikerraadio e-etteütluse teksti autor andis osalejatele põneva vihje | https://menu.err.ee/289810/vikerraadio-e-etteutluse-teksti-autor-andis-osalejatele-poneva-vihje | Juba üheksandat aastat korraldab Vikerraadio emakeelepäeva puhul e-etteütluse võistluse. |
Nord Pooli (NP) Eesti hinnapiirkonnas alanes elektri päev-ette hind jaanuariga võrreldes neljandiku võrra 28,28 euroni megavatt-tunni kohta. Lätis ja Leedus oli langus ligi 41 protsenti ja hinnaks kujunes 29,65 eurot megavatt-tunnist.
Soomes oli elektri hind eelmisel kuul 26,09 eurot megavatt-tunni kohta, mis andis kuiseks languseks 31 protsenti. NP süsteemihind alanes 33 protsenti ja oli 19,94 eurot megavatt-tunni eest. Hinnalangust selgitab jaanuarikuuga võrreldes märgatavalt soojemad ilmad Põhjamaades ja Baltikumis.
Piiriülesed elektrivood liikusid sarnaselt eelmistele kuudele Soomest Eestisse ja Eestist edasi Lätti. Soome-Eesti suunal kasutati eelmisel kuul päev-ette tehingute põhjal ära 73 protsenti turule antud võimsusest ja suunal Eestist Lätti 79 protsenti turule antud võimsusest. Tunde, mil neil suundadel oli kasutuses kogu ülekandevõimsus, oli nii Soome-Eesti kui Eesti-Läti suunal üle 200.
Elektri omahinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide keskmine hind jätkas langust jaanuari 6,81 eurolt tonni kohta 5,15 euroni veebruaris. Veebruari jooksul kõikus emissioonikvootide hind vahemikus 4,67 eurost 5,81 euroni tonni kohta, mis on võrreldav 2014. aasta madala tasemega.
Veebruari viimase kauplemispäeva tehingute põhjal Nasdaq OMX Commodities turul võib märtsi keskmiseks elektrihinnaks Eesti hinnapiirkonnas kujuneda 30,55 eurot ja 2016. aasta teise kvartali keskmiseks hinnaks 29,35 eurot megavatt-tunni kohta. Läti puhul on samad hinnaootused vastavalt 29,05 ja 31,2 eurot.
Piiriülese võimsuse jaotamise tulu teenis Elering veebruaris Eesti-Soome ja Eesti-Läti piirilt kokku üle 1,6 miljoni euro. | Baltikumi elektrihinnad ühtlustusid veebruaris | https://www.err.ee/556055/baltikumi-elektrihinnad-uhtlustusid-veebruaris | Leedu-Rootsi elektriühenduse NordBalt käivitumise järel alanes veebruaris oluliselt elektri börsihind Lätis ja Leedus, mis jõudis ligilähedaselt Eesti hinna tasemele. |
"Nagu sügisel mainisime võib tekkida kevadel täpselt selline aeg talvise ettevalmistuse ja tihedama suve hooaja vahel, kus on võimalus kodumeeskonda tähtsates mängudes aidata" lausus Nõlvak pressiteate vahendusel. "Ajaliselt langeb see just hästi kokku, sest oleme lõpetamas füüsilist ettevalmistust ning on väikene auk, kus polegi otseselt kusagil kellegagi trenni teha."
"See, kui paljudel mängudel me täpselt aidata saame, selgub varsti, kui saame teada, kas meid lastakse Katari võistlema või mitte. Rannavõrkpall on ikkagi põhitegevus ja TTÜ aitamine on heade juhuste kokkulangemine ning olgugi, et saalivõrkpalli isu pole kordagi tekkinud on väga tore omasid aidata," mainis Tiisaar.
Praegu liigub FIVB maailma karikasari Brasiilias ning Nõlvak - Tiisaar otsustasid, et see ei tasuks ennast ära ja on tegelenud ettevalmistusega kevad-suvi hooajaks. | TTÜ täieneb otsustavate mängude eel rannavõrkpallurite Nõlvaku ja Tiisaarega | https://sport.err.ee/83331/ttu-taieneb-otsustavate-mangude-eel-rannavorkpallurite-nolvaku-ja-tiisaarega | Sügisest rannavollele keskendunud Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar panevad tossud tagasi jalga ja aitavad kodumeeskonda TTÜ-d Eesti meistrivõistluste veerandfinaalis. |
Aasta jooksul on EKRE-ga liitunud 352 inimest, kes pole varem ühessegi parteisse kuulunud, vahendas Eesti Päevaleht.
Keskerakonna ridadesse on aasta jooksul astunud 301 seni poliitikast eemale hoidnud inimest.
Kolmanda koha hõivas Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ja seda vaatamata sellele, et partei populaarsus on langenud ning aastaga sai IRL oma ridadesse 174 varem poliitikast hoidunud inimest.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) sai juurde 72, Reformierakond 68 ja Vabaerakond 64 varem poliitikast hoidunud inimest.
Eesti Päevaleht uuris, kui palju on alates eelmise aasta 4. märtsist kuni tänavu 8. veebruarini ehk pärast riigikogu valimisi astunud erakondadesse inimesi, kes varem pole parteisse kuulunud. | Uuring: kõige rohkem poliitikast varem eemale hoidnuid tõmbab EKRE | https://www.err.ee/556047/uuring-koige-rohkem-poliitikast-varem-eemale-hoidnuid-tombab-ekre | Uuringu kohaselt on kõige rohkem seni poliitikast eemale hoidnuid oma ridadesse meelitanud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), teisel kohal on selles Keskerakond. |
Peo korraldustoimkonna juhi Airi Rütteri sõnul kannab patroon kahesugust rolli. Ühelt poolt on ta peo sümboolne esindaja ja hea tahte saadik, teisalt on tal peol täita oma kindel roll. "Kui 2011. aastal toimunud I naiste tantsupeol lõi tollane patroon Evelin Ilves peol kaasa tantsijana, siis tänavu on Ivo Linna üks meestest, kes aitab jutustada MeheLugu," ütles ta.
MeheLugu on lugu Eesti mehest, sellest kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Ivo Linna kõrval aitab lugu jutustada Jõgeva juurtega näitleja Tiit Sukk.
Erakordne on see, et Ivo Linna tähistab naiste tantsupeo toimumise päeval oma 67. sünnipäeva.
II Eesti naiste tantsupidu MeheLugu on kujunemas 2016. aasta Eesti suurimaks rahvakultuuripeoks. Sellest on osa võtmas ligi 5000 tantsijat nii Eestist kui ka välismaalt. Etenduse lavastab mitmete üldtantsupidude lavastaja ja liigijuht Ülo Luht. Peo muusikajuht on Toomas Lunge ja tekstide autor Heiki Vilep.
Pidu toimub Jõgeva linna staadionil 12. juunil. Kavas on peaproov-etendus ja kaks kontsertetendust. | II Eesti naiste tantsupeo patroon on Ivo Linna | https://menu.err.ee/289819/ii-eesti-naiste-tantsupeo-patroon-on-ivo-linna | Laupäeval Jõgeva kultuurikeskuses toimunud II Eesti naiste tantsupeo MeheLugu esitluskontserdil kuulutati välja 12. juunil toimuva suurpeo patroon, kelleks on Ivo Linna. |
Ban Ki-moon on viimasel ajal avalikult rääkinud "Maroko okupeeritud Lääne-Saharast". Marokolased on aga ÜRO peasekretäri sõnavõtust solvatud, sest peavad regiooni endale kuuluvaks provintsiks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Maroko juhtivad erakonnad ja poliitilised ühendused kutsusid rahvast seetõttu üles meelt avaldama. Maroko annekteeris endise Hispaania koloonia Lääne-Sahara 1975. aastal ning sellele järgnes verine konflikt Alžeeria toetatava Polisario Rindega. | Marokos protestiti ÜRO peasekretäri vastu | https://www.err.ee/556054/marokos-protestiti-uro-peasekretari-vastu | Maroko pealinnas Rabatis avaldasid kümned tuhanded inimesed meelt seoses ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni tegevuse ja sõnavõttudega, mis puudutavad vaidlusalust Lääne-Sahara regiooni. |
Traagiline vahejuhtum leidis aset eile õhtul Tai ühe suurima panga Siami Kommertspanga keldris, vahendasid ERR-i teleuudised.
Panga esindaja sõnul uuendasid alltöövõtjad hoone keemilist tulekustutussüsteemi, kuid panid selle ilmselt kogemata tööle.
Ruumidesse pihustunud pürogeenaerosool tekitas hapnikutaseme järsu languse ning võis põhjustada inimeste surma.
Sellist aerosooli kasutatakse kohtades, kus tulekahju kustutamine veega võib kahjustada paberdokumente või elektriseadmeid. | Tais hukkus kogemata tööle pandud tulekustutussüsteemi tõttu kaheksa inimest | https://www.err.ee/556049/tais-hukkus-kogemata-toole-pandud-tulekustutussusteemi-tottu-kaheksa-inimest | Tais sai kaheksa inimest surma ja seitse kannatada, kui ühe panga töötajad käivitasid kogemata tulekustutussüsteemi, mis pihustas ruumidesse lämmatava kemikaalipilve. |
LeBron James panustas Clevelandi võitu 27 punktiga. Kyrie Irvingu ja J.R. Smithi arvele jäi 17 silma. Kaotajate ridades oli 19 punktiga edukaim J.J. Redick, Chris Paul andis 17 punkti kõrval kümme resultatiivset söötu.
Giannis Antetokounmpo tegi kolmikduubli (28 punkti, 11 lauapalli, 14 tulemuslikku söötu) ja Milwaukee Bucks alistas võõrsil Brooklyn Netsi 109:100 (27:25, 23:26, 28:28, 31:21).
Jose Calderon viskas viimasel sekundil võidukolmese ja New York Knicks sai võõral väljakul jagu Los Angeles Lakersist 90:87 (18:11, 28:24, 19:25, 25:27). Carmelo Anthony panustas võitjate esitusse 26 punkti ja 12 lauapalliga.
Tulemused: LA Clippers - Cleveland 90:114, Atlanta - Indiana 104:75, Sacramento - Utah 99:108, Brooklyn - Milwaukee 100:109, LA Lakers - New York 87:90. | VIDEOD | Cleveland jätkab edukalt, Calderonilt võidukolmene | https://sport.err.ee/83334/videod-cleveland-jatkab-edukalt-calderonilt-voidukolmene | Korvpalliliigas NBA teenis hooaja 20. võidu võõrsil idakonverentsi liider Cleveland Cavaliers, kes sai jagu Los Angeles Clippersist 114:90 (21:19, 37:22, 33:27, 23:22). |
Eelnõuga tahetakse luua tugevamad ja võimekamad omavalitsused. Eelnõu kohaselt toetatakse 500 000 euroga uute omavalitsuste teket, kus elanike arv on pärast liitumist suurem kui 11 000, vahendasid ERR-i teleuudised.
Tulevikus arutab valitsus ka strateegiliste investeeringute tegemist maakonnasuurustesse omavalitsustesse.
Riigihalduse minister Arto Aas sõnas, et enam kui 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustamiseks käivad praegu läbirääkimised 26 piirkonnas. Kui liitumistes pole tuleva aasta alguseks kokkuleppele jõutud, otsustab ühendamise valitsus.
"Siis on riigikogul kolme kuu jooksul loodetavasti piisavalt aega, et see seadus lõplikult vastu võtta, nii et 1. juuliks saab president ta välja kuulutada. Siis on kõigil osapooltel piisavalt aega, et nende reeglite alusel ühinemisi läbi viia. Me ise väga loodame, et järgmisel aastal valitsus sundühendamisi väga palju ette võtma ei pea," rääkis Aas. | Haldusreformi eelnõu jõuab täna riigikokku | https://www.err.ee/556053/haldusreformi-eelnou-jouab-tana-riigikokku | Haldusreformi eelnõu jõuab riigikokku. Valitsus andise sellele heakskiidu eelmisel neljapäeval. Peaminister Taavi Rõivas teeb riigikogus haldusreformi eelnõu algatamisel ka poliitilise avalduse. |
Sergio Ramos viis Reali 24. minutil juhtima, aga lõpuminutid kujunesid ärevateks, sest 87. minutil Willian Jose viigistas, paar minutit hiljem lõi Casemiro külaliste võidutabamuse ja teisel üleminutil teenis Ramos punase kaardi.
Tulemused: Las Palmas - Madridi Real 1:2, Bilbao Athletic - Real Betis 3:1, Sevilla - Villarreal 4:2, Levante - Valencia 1:0.
Tabelitipp 29. vooru järel: 1. Barcelona 75, 2. Madridi Atletico 67, 3. Madridi Real 63, 4. Villarreal 53, 5. Sevilla 48, 6. Bilbao Athletic 47, 7. Vigo Celta 45, 8. Eibar 37. | Madridi Real sattus Kanaari saartel raskustesse | https://sport.err.ee/83330/madridi-real-sattus-kanaari-saartel-raskustesse | Hispaania kõrgliigas sai Madridi Real võõrsil oodatust pisut raskema võidu Las Palmase meeskonna üle 2:1. |
Teises pühapäevases mängus sai Leverkuseni Bayer kodus 1:0 jagu Hamburgist. Leverkusen võitis tänu Albin Ekdali omaväravale 18. minutil.
Tabeliseis 26. vooru järel: 1. Müncheni Bayern 66 punkti, 2. Dortmundi Borussia 61, 3. Berliini Hertha 45, 4. Mönchengladbachi Borussia 42, 5. Schalke 04 41, 6. Mainz 40, 7. Leverkuseni Bayer 39, 8. Wolfsburg 37, ..., 13. Augsburg 27. | Dortmundi Borussia püsib Bayernist viie punkti kaugusel | https://sport.err.ee/83315/dortmundi-borussia-pusib-bayernist-viie-punkti-kaugusel | Saksamaa kõrgliigas teenis kolm punkti tabelis teist positsiooni hoidev Dortmundi Borussia, kes alistas kodus Mainzi 2:0 (30. Marco Reus, 73. Shinji Kagawa). |
Palmér kinnitas, et ta on algusest peale NAG tegemistega kursis olnud ja selle juhtidele nõu andnud ja seda läbi oma konsultatsioonifirma, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Mina soovitasin NAG-l just Adriaga koostööd teha ja nende platvormil alustada, kui nad valisid kahe pakkuja vahel – kas sloveenlaste Adria Airways või rootslaste NextJet," märkis Palmér.
Selgituseks olgu öeldud, et Estonian Airi juhi kohalt NAG-d juhtima minna poleks Palméril võimalikki olnud, seda oleks Euroopa Komisjon käsitlenud ettevõtte üleminekuna.
Samas aga nõustamist ei keela keegi ja seega registreeris Palmér veel veebruari lõpus Eesti äriregistris konsultatsioonifirma Palmer Aviation And Management OÜ. | Estonian Airi eksjuht suunab nüüd nii Nordica kui ka Adria käekäiku | https://www.err.ee/556050/estonian-airi-eksjuht-suunab-nuud-nii-nordica-kui-ka-adria-kaekaiku | Estonian Airi 2012. aastal päästma tulnud Rootsi lennundusguru Jan Palméri koha on pankrotihaldurid küll üle võtnud, kuid Palméri nõu on väga hinnas ka uue lennufirma Nordic Aviation Groupi (NAG) loojate hulgas. |
Sild jääb remondi tõttu suletuks 15. märtsist kuni 22. juunini, teatas maanteeinfokeskus.
Ümber saab sõita marsruudil Valgejõe keskus-Tallinna-Narva maantee-Valgejõe keskus. | Valgejõe sild suletakse remondiks | https://www.err.ee/556052/valgejoe-sild-suletakse-remondiks | Harjumaal Valgejõe teel asuv Valgejõe sild suletakse homsest remondiks. |
"Rikkumiste arv on vähenenud kohtades, kus kaamerad on pikemat aega paiknenud. Väga palju kiiruseületamisi tuvastavad uued kiiruskaamerad, mis paigaldati sel ja möödunud aastal kohtadesse, kus enamasti on lubatud sõidukiiruseks 50 km/h või 70 km/h," ütles politsei- ja piirivalveameti liiklusmenetlusteenistuse vanem Toomas Kaarepere Postimehele.
Tartu maanteel Kosel ja Pärnu maanteel Ares 11. novembril tööd alustanud kaamerad on tuvastanud juba üle 6100 rikkumise, nendes kahes paigas on lubatud sõidukiiruseks 50 km/h.
Märtsi algusest alustasid tööd uued kiiruskaamerad piirkiirusega 50 km/h lõikudel Jõgevamaal Puhu ristmikul ja Harku vallas Murastes ning piirkiirusega 70 km/h Harjumaal Tutermaal ja Kiial.
Märtsi algusest töötavad kaamerad on fikseerinud 2800 piirkiiruse rikkumist ehk kõige enam kiiruseületamisi on fikseerinud Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 126,9. kilomeetril Puhu ristmikul asuv kaamera, Tutermaal on rikkumiste arv poole väiksem. | Kiiruskaamerad on tänavu kahe kuuga tuvastanud ligi 13 000 rikkumist | https://www.err.ee/556046/kiiruskaamerad-on-tanavu-kahe-kuuga-tuvastanud-ligi-13-000-rikkumist | Käesoleva aasta esimese kahe kuuga on kiiruskaamerad tuvastanud 12 637 kiiruseületust, millele on järgnenud trahviteate saatmine ehk neist jaanuaris 5016 ja veebruaris 7621. |
Obama külastab Kuubat 21.- 22. märtsini ja on esimene Ühendriikide president pärast Calvin Coolidge'i 1928. aastal, kes seda teeb.
Obama ütles poliitvangide naistest ja lastest koosnevale opositsioonirühmale Daamid Valges 10. märtsil saadetud kirjas, et mõistab ja toetab nende võitlust.
"Ma mõistan täielikult raskusi, millega tavalistel kuubalastel tuleb silmitsi seista oma õigusi nõudes. Ühendriigid on veendumusel, et keegi Kuubal ega ka kuskil mujal ei tohiks kohata tagakiusamist, vahistamist või rünnakuid selle pärast, et nad tahavad oma häält ja arvamusi kuuldavaks teha. Nagu ka korduvalt varem kavatsen ma selle teema president Castroga otsekoheselt jutuks võtta," seisis kirjas.
Valge Maja kinnitas uudisteagentuurile AFP kirja ehtsust.
USA president Barack Obama on Kuubal teretulnud, kuid ärgu oodaku poliitilisi järeleandmisi, kirjutas möödunud nädalal saareriigi riiklik päevaleht.
"Kuuba valitsus ja rahvas võtavad USA liidri vastu neile omase külalislahkusega ning kohtlevad hoolitsuse ja austusega," kirjutas ajaleht Granma juhtkirjas
Kohe aga lisati, et kellelgi ei maksaks kahelda Kuuba kindlas otsuses pidada tingimusteta kinni oma "revolutsioonilistest ja imperialismivastastest ideaalidest".
"Me ei saa endale lubada seda, et meid meie siseasjades survestataks. Me oleme oma iseseisvuse võitnud selleks liiga suurte ohvritega," ütles Kuuba liider Raul Castro ajalehele.
Enne visiidist teatamist oli Obama rõhutanud, et läheb Kuubale vaid juhul, kui kommunistlik valitsus teeb edusamme inimõiguste vallas.
Ühendriigid ja Kuuba teatasid tunamullu 17. detsembril ajaloolisest kokkuleppest suhete normaliseerimiseks, mis tõi kaasa saatkondade taasavamise ning Kuubale kehtestatud reisi- ja kaubanduspiirangute mõnetise leevendamise. Lisaks taastati diplomaatilised suhted. Viimati allkirjastasid USA ja Kuuba leppe, millega taastatakse viis aastakümmet kestnud pausi järel kahe riigi vahelised kommertslennud. | Obama lubas Kuuba presidendiga vestelda inimõiguste olukorrast | https://www.err.ee/556045/obama-lubas-kuuba-presidendiga-vestelda-inimoiguste-olukorrast | USA president Barack Obama lubas dissidentidele, et võtab Kuuba presidendi Raul Castroga kohtudes otsekoheselt jutuks inimõiguste olukorra saareriigis, selgus pühapäeval avaldatud kirjast. |
Taaskord alustasid mõlemad eestlased mängu algviisikus, vahendab Korvpall24.ee.
Henri Drell mängis 34 minutit, viskas 11 punkti (kahesed 2/9, kolmesed 1/5, vabavisked 4/6), andis kuus resultatiivset söötu, võttis neli lauapalli ja tegi kaks vaheltlõiget. Kristian Kullamäe viskas 24 minutiga kümme punkti (kahesed 2/5, kolmesed 2/3), andis ühe resultatiivse söödu, hankis seitse lauapalli, tegi kaks pallikaotust ja neli viga.
Baunach (4-12) asub turniiritabelis eelviimasel ehk 15. kohal. Eestlaste liigahooaeg jätkub 8. jaanuaril, kui võõrsil minnakse vastamisi Schalkega (6-10).
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Drell ja Kullamäe olid Baunachi kaotusmängus aktiivsed mitmel rindel | https://sport.err.ee/892512/drell-ja-kullamae-olid-baunachi-kaotusmangus-aktiivsed-mitmel-rindel | Kristian Kullamäe ja Henri Drelli koduklubi Baunach Young Pikes sai Saksamaa esiliigas Paderborni Baskets'ilt 70:91 (18:20, 12:24, 24:27, 16:20) kaotuse. |
Mathieu van der Poeli edu kahe järgneva ees oli viis sekundit. Valitsev maailmameister Wout van Aert (Cibel-Cebon) ei osalenud, ta stardib homme Prantsusmaal, kirjutab Spordipartner.ee.
See oli 23-aastasele Mathieu van der Poelile karjääri sajandaks võiduks. Oma esimese profivõidu teenis hollandlane 19-aastasena. Siiani on van der Poel tulnud korra maailmameistriks, kaks korda Euroopa meistriks ja neli korda Hollandi meistriks ning võitnud 20 MK-etappi, 25 Superprestige'i sõitu, 16 DVV Trofee etappi ja 29 muud võidusõitu.
Naistest oli Gullegemis kiireim Loes Sels (Pauwels Sauzen-Vastgoedservice), kaheksa sekundi kaugusele jäi Annemarie Worst (Steylaerts-777) ja 34 sekundi kaugusele Nikki Brammier. Eesti meister Mari-Liis Mõttus (Team Cannibal) ei osalenud, ta stardib homme Superprestige'i etapil Brüsselis. | Mathieu van der Poel jõudis 100. võiduni | https://sport.err.ee/892511/mathieu-van-der-poel-joudis-100-voiduni | Belgias Gullegemis peetud cyclo-crossi võistlusel jõudsid Corendon-Circuse klubis sõitvad vennad Mathieu van der Poel ja David van der Poel mõlemad poodiumile. Mathieu võitis ja David sai Gianni Vermeerschi (Steylaerts-777) järel kolmanda koha. |
Kriisa koduklubile sai saatuslikuks kehv visketabavus. Žalgise väljakult visked täna 33% (23/69) vastaste 47% (32/67) vastu, kirjutab Korvpall24.ee.
Kohtumist oli vaatamas ka Žalgirise põhimeeskonna peatreener Šarunas Jasikevicius, kuid teadmata põhjusel teenis Kerr Kriisa täna vähe mänguaega. 18-aastane eestlasest mängujuht viibis väljakul vaid kaks minutit, viskas ühe kolmepunktiviske, mis ei tabanud ning tegi ühe isiklikku vea.
Kriisa koduklubil on tabelis 10 võitu ja 14 kaotust, millega ollakse 11. kohal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kriisa ja Žalgirise duubel pidid tunnistama vastase paremust | https://sport.err.ee/892510/kriisa-ja-zalgirise-duubel-pidid-tunnistama-vastase-paremust | Leedu korvpalli esiliigas mängiv Kerr Kriisa ja Kaunase Žalgirise duubelmeeskond jäid täna koduväljakul peetud kohtumises Šilutele alla 82:90 (20:21, 21:27, 20:17, 21:25). |
"Me kinnitame üle Nicolás Maduro mittelegitiimsuse," lausus rahvusassamblee president Juan Guaidó parlamendi uue istungjärgu algul ametivannet andes.
"Alates 10. jaanuarist hoiab ta jõuga enda käes presidenditooli ja sellest tulenevalt on rahvusassamblee ainus legitiimne rahva esindaja," sõnas opositsioonipoliitik.
Alates 2013. aasta aprillist Venezuelat valitsev sotsialist Maduro võitis mullu mais teise ametiaja presidendivalimistel, mida opositsioon boikottis ja mille rahvusvaheline kogukond on "pettusena" hukka mõistnud.
Madurol on õnnestunud pärast seda, kui opositsioon võitis 2015. aasta detsembri valimistel parlamendienamuse, vastasleer lõhestada ja selle tegevus halvata.
Alates 2017. aasta juulist on riigis seadusandlik võim presidendi liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee käes.
Lõuna-Ameerika riigis kestab mitmendat aastat majanduskriis ja ÜRO andmeil on alates 2015. aastast riigist lahkunud vähemalt 2,3 miljonit venezuelalast.
Sotsialistid on Venezuelas võimul alates 1999. aastast, kui võimule pääses Maduro eelkäija, karismaatiline erusõjaväelane Hugo Chávez. | Venezuela parlament: presidendi teine ametiaeg on mittelegitiimne | https://www.err.ee/892509/venezuela-parlament-presidendi-teine-ametiaeg-on-mittelegitiimne | Venezuela opositsiooni kontrolli all olev parlament kuulutas laupäeval järgmisel nädalal algava president Nicolás Maduro teise ametiaja mittelegitiimseks. |
Old Traffordil sai jätku Ole Gunnar Solskjaeri suurepärane algus Manchester Unitedi peatreenerina, kui esiliigaklubi Readingu vastu teeniti 2:0 võit. Unitedi viienda järjestikuse võidu aitasid sepistada penalti realiseerinud Juan Mata ja Alexis Sancheze söödu realiseerinud Romelu Lukaku.
Mitmeid vahetusi teinud Londoni Cheseal kulus esiliigas palliva Nottingham Foresti väravaluku lahti muukimiseks 49 minutit. Chelsea 2:0 võidumängu mõlemad väravad lõi Alvaro Morata, resultatiivse söödu andis mõlema tabamuse puhul 18-aastane Callum Hudson-Odoi.
Londoni Arsenal sõitis külla kolmandas divisjonis pallivale Blackpoolile, kellest oldi kindlalt 3:0 üle. Külaliste eest lõi kaks väravat Joseph Willock, viimase tabamuse eest hoolitses Alex Iwobi.
Pühapäeval astub karikasarjas võistlustulle Inglismaa valitsev meister Manchester City, esmaspäeval tulevad viimaste kõrgliigaklubidena väljakule Wolverhampton ja Liverpool. | Arsenal, Chelsea ja United karikavõistlustel ei vääratanud | https://sport.err.ee/892506/arsenal-chelsea-ja-united-karikavoistlustel-ei-vaaratanud | Laupäeval peetud Inglismaa jalgpalli karikavõistluste kolmanda ringi mängudes kõrgliiga suurklubid ei vääratanud ning jõudsid raskusteta järgmisesse ringi. |
Hispaanlane alistas Tšehhi tennisisti kaks tundi kestnud matšis 6:4, 3:6, 6:3. Kumbki pool matši jooksul ühtegi ässa ei servinud. Bautista-Agut topeltvigu ei teinud, Berdych eksis ühel korral.
30-aastase Bautista-Agut jaoks on tegemist neljanda järjestikuse aastaga võita jaanuaris ATP turniir. Tänavusel Doha turniiril alistas hispaanlane poolfinaalis maailma esireket Novak Djokovici. | Doha turniiri võitis Djokovici konkurentsist lülitanud Bautista-Agut | https://sport.err.ee/892502/doha-turniiri-voitis-djokovici-konkurentsist-lulitanud-bautista-agut | Kataris Dohas peetud ATP tenniseturniiril võidutses Roberto Bautista-Agut (ATP 24.), kes oli finaalis parem Tomas Berdychist (ATP 71.). |
Otto Nieminen viis külalised küll 1:0 ette, kuid JYP suutis kaotusseiust kiirelt välja tulla. Esmalt viigistas Ossi Louhivaara seisu 1:1-le ning juba kaks minutit hiljem viis Juha-Pekka Hytonen võõrustajad 2:1 juhtima. JYP-i kolmanda värava viskas Samuli Ratinen.
Neli pealelööki teinud Rooba viibis platsil 13 minutit.
JYP hoiab liigatabelis 48 punktiga 12. kohta. Play-off 'idesse viiv kümnes koht jääb kuue silma kaugesele. Tabeliliider Kärpätil on 82 punkti. | Rooba ja JYP teenisid järjekordse võidu | https://sport.err.ee/892499/rooba-ja-jyp-teenisid-jarjekordse-voidu | Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi JYP alistas Soome jäähoki meistrivõistlustel TPS-i 3:1. |
Kaspar Lootus oli viimases kohtumises Eesti parim 12 punkti ja 11 lauapalliga. Kaspar Kitsing lisas 11 ning Georg Allemanni ja Illimar Raiendi arvele kogunes kümme silma.
Meeskonna parimaks valiti Mehhiko juurtega Karl Andres Matute Perner.
Koondise peatreener Indrek Visnapuu sõnas pärast turniiri viimast mängu: "Olime täna suure osa ajast tagaajaja rollis ja vahepeal on vahe 20 punkti, siis on raske rääkida võidust. Kogu see turniir oli otsimine, katsetamine ja proovimine. Ma ei taha ka seda öelda, et me ei läinud ühtegi mängu võitma. Reaalselt võidetav oli meil esimene mäng Rootsi vastu. Järgmises kahes kohtumises olid vastased meist paremad. Positiivse poole pealt tegime kõikides mängudes vastastest rohkem pealeviskeid. Protsent oli jällegi kehvem. Peab nüüd analüüsima, kas pealevisete arv tuli meile kasuks või mitte."
Turniiri lõplik paremusjärjestus:
1. Soome
2. Läti
3. Rootsi
4. Eesti
Eesti neidude U-18 koondis lõpetas Tallinnas peetud BSBC turniiri 61:80 kaotusega Lätile ning lõpetas võistluse võiduarvet avamata. Lätlannad said kaela kuldmedalid.
Viimases kohtumises tõi Anna Gret Asi eestlannade parimana 25 punkti ning nimeti ka koondise parimaks mängijaks. Maria Gontsarova tõi kümme punkti. Läti poolt vastas turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Laura Meldere 20 punkti ja 12 lauapalli.
Turniiri avapäeval jäid peatreener Pierre Bressanti hoolealused Rootsile 63:68, järgmisel päeval kaotati Soomele 63:90.
Bressanti sõnul on koondisel arenguruumi nii mänguliselt kui füüsiliselt. "Tüdrukud polnud valmis sellisel tasemel mängima. Rootsi, Läti ja Soome mängisid väga füüsilist korvpalli ja eestlannad pole sellega harjunud. Paljude jaoks oli tegemist esimeste mängudega U-18 vanuses ja sellises atmosfääris. Kõvasti tööd on vaja teha ning tüdrukud peavad aru saama, et ei piisa sellest kui oled parim Eestis."
Turniiri lõplik järjestus:
1. Läti
2. Soome
3. Rootsi
4. Eesti | Eesti U-18 koondised jäid Balti mere maade karikaturniiril võiduta | https://sport.err.ee/892497/eesti-u-18-koondised-jaid-balti-mere-maade-karikaturniiril-voiduta | Eesti noormeeste U-18 korvpallikoondis kaotas Balti mere maade karikavõistluste viimases mängus Lätile 66:79 ning pidi leppima neljanda kohaga. Turniiri võidu teenis Rootsi 97:39 alistanud Soome koondis. |
"Tulemusi ei ole võimalik pühapäeval avaldada. Me teeme edusamme, kuid meil ei ole veel kõike," lausus komisjoni president Corneille Nangaa.
Presidendivalimised korraldati 30. detsembril ning esialgste valimistulemuste avaldamise tärmin oli 6. jaanuar.
Lõplikud valimistulemused plaanis CENI teatavaks teha 15. jaanuaril, kolm päeva enne uue presidendi kavandatud ametissevannutamist.
Nangaa lausus AFP-le, et laupäeva pärastlõunaks oli loetud vähem kui pooled valimissedelid, ja kinnitas, et CENI teeb valimistulemused teatavaks "järgmisel nädalal".
Valimiskomisjon ei teatanud tulemuste avaldamise uut kuupäeva.
Kongo DV katoliku kirik hoiatas laupäeval valimiskomisjoni, et ebaõigete presidendivalimiste tulemuste avaldamise korral võib puhkeda rahvaülestõus. | Kongo DV valimiskomisjon lükkas valimistulemuste avaldamise edasi | https://www.err.ee/892498/kongo-dv-valimiskomisjon-lukkas-valimistulemuste-avaldamise-edasi | Kongo Demokraatliku Vabariigi hiljutiste presidendivalimiste tulemuste avalikustamine lükkub pühapäevalt järgmisse nädalasse, teatas valimiskomisjoni (CENI) juht laupäeval AFP-le. |
Eestlaste parimaks kerkis tõusude ja mõõnadega mängus Kaspar Clemet Kuusmaa 20 punktiga. Turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Ken-Martti Reinart lisas kaksikduubli 19 silma ja kümne lauapalliga. Kristofer Kajari lisas 13 ja Markus Heinakoor 11 punkti ja üheksa lauapalli.
Koondise peatreener Rauno Pehka sõnas mängujärgselt: "Pärast eilset rasket mängu õnnestus ka tänane kohtumine õnnelikult ära mängida. Olid omad tõusud ja mõõnad, aga seda magusam see võit oli. "Selles grupis on ägedaid poisse, kes koos tegutsedes suutsid oma tahtmise peale suruda. Nad võtsid mu põhimõtted kiiresti omaks ja kokkuvõttes see toimis."
Päeva teises kohtumises alistas Soome kindlalt Rootsi tulemusega 82:60.
Turniiri lõplik paremusjärjestus:
1. Eesti
2. Soome
3. Läti
4. Rootsi | Reinart ja Kuusmaa vedasid U-16 korvpallikoondise BSBC turniiri esikohale | https://sport.err.ee/892491/reinart-ja-kuusmaa-vedasid-u-16-korvpallikoondise-bsbc-turniiri-esikohale | Eesti noormeeste U-16 korvpallikoondis alistas Balti mere maade karikaturniiri otsustavas mängus Läti eakaaslased numbritega 86:84 ning võttis esikoha. Lätlased pidid leppima Soome järel kolmanda kohaga. |
Vaheajale mindi veel Brightoni eduseisus, kui Heinast 44. minutil pall mööda saadeti, aga kolm vastuseta väravat teisel poolajal tõid Arsenalile siiski järjekordse võidu. 16-aastane Hein tegi kaasa 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
U-18 kõrgliiga lõunatsoonis on Arsenal 12 voorust kogunud 30 punkti ning see hoiab nad jätkuvalt teisel tabelireal, liidrist Tottenhamist kahe punkti kaugusel. Kolmandal kohal asuvat Chelseat edestatakse punktiga. | Hein aitas Arsenalil teist kohta hoida | https://sport.err.ee/892490/hein-aitas-arsenalil-teist-kohta-hoida | Eesti noortekoondise väravavaht Karl Jakob Hein aitas Arsenali U-18 meeskonna järjekordse võiduni, kui kodus alistati 3:1 Brightoni eakaaslased. |
Õnnetus juhtus kell 16.18 Aia teel, kus seni tuvastamata jalakäija jäi auto alla ja hukkus.
Politsei palub kõigil, kes õnnetuse kohta midagi teavad, sellest teada anda häirekeskuse numbril 112.
Juhtumi asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlus. | Jõhvi vallas hukkus jalakäija | https://www.err.ee/892485/johvi-vallas-hukkus-jalakaija | Jõhvi vallas Kose külas hukkus laupäeva pärastlõunal auto alla jäänud jalakäija. |
Esimesena kohale jõudnud Sillamäe komando päästjad läksid alla ning hakkasid kohe last elustama, kuid elustamine tulemusi ei andnud. | Voka järsakust alla kukkunud laps sai surma | https://www.err.ee/892483/voka-jarsakust-alla-kukkunud-laps-sai-surma | Ida-Viru maakonnas Voka alevikus kukkus laupäeval seitsmeaastane tüdruk pankrannikult alla ja sai surma. |
Shiffrin, kes on MK-sarja tiitlikaitsja, on käesoleval hooajal võitnud kõik seni peetud slaalomid. Täna edestas 23-aastane ameeriklanna teise koha saanud Petra Vlhovat (Slovakkia) koguni 1,25 sekundiga.
Kolmandaks jäänud šveitslanna Wendy Holdener kaotas võitjale 1,75.
MK-sarja üldarvestuses on Shiffrin 1214 punktiga kindel liider. Teist kohta hoidval Petra Vlhoval on 748 silma, kolmandat kohta hoiab Wendy Holdener (514 p).
Järgmine mäesuusatamise MK-etapp sõidetakse 8. jaanuaril Austrias Flachaus, kus kavas on taaskord slaalom. | Shiffrin teenis hooaja üheksanda MK-etapivõidu | https://sport.err.ee/892479/shiffrin-teenis-hooaja-uheksanda-mk-etapivoidu | Horvaatias Zagrebis peetud mäesuusatamise MK-etapil võidutses slaalomisõidus ameeriklanna Mikaela Shiffrin. |
Anderson alistas Karlovici kaks tundi ja 47 minutit kestnud matšis 7:6 (4), 6:7 (2), 7:6 (5). Tegemist oli ATP turniiride läbi aegade pikima finaaliga – Kevin Andersonil on pikkust 2,03 meetrit, Ivo Karlovicil aga koguni 2,11 meetrit.
Äärmiselt tasavägises matšis läksid kõik kolm setti kiiresse lõppmängu. Otsustavas kolmandas setis oli Karlovicil kiires lõppmängus ka 5:2 eduseis, kuid 39-aastane horvaat suutis seejärel kaotada viis punkti järjest, kinkides nõnda võidu Andersonile.
Kevin Anderson servis matši jooksul 21 ässa, Karlovic koguni 36. Lõuna-aafriklane tegi kuus topeltviga, horvaat neli.
???? FUN FACT:
Today's @MaharashtraOpen final is the tallest in ATP Open Era history! ⬆️ @KAndersonATP @ivokarlovic pic.twitter.com/2lLCAMyICI
— Tennis TV (@TennisTV) January 5, 2019
The best possible start to the year! ???? @KAndersonATP beats Ivo Karlovic 7-6(4) 6-7(2) 7-6(5) to win the @MaharashtraOpen in Pune! ???????????? pic.twitter.com/JkJHn7b10V
— Tennis TV (@TennisTV) January 5, 2019 | Profiajastu pikimas finaalis jäi peale Anderson | https://sport.err.ee/892471/profiajastu-pikimas-finaalis-jai-peale-anderson | Indias Punes peetud ATP tenniseturniiril võidutses lõuna-aafriklane Kevin Anderson (ATP 6.), kes alistas finaalis horvaat Ivo Karlovici (ATP 100.). |
Viimases mängus tõi eestlannadele 22 punkti ja kuus lauapalli Kadri-Ketter Kont (pildil), kes valiti ka naiskonna parimaks mängijaks. Elena Sutt lisas 13 ja Grete Kruuk kaheksa silma.
Peatreener Allan Siimann sõnas pärast kohtumist, et mängudes Rootsi ja Läti vastu jäi ta koondise esitustega rahule. "Soome näitas meile kõik nõrgad kohad kätte. Mulle meeldib tüdrukute vaimne valmisolek, kuid agressiivsusega kohanemine võtab veel aega. Ka tänases mängus said vastased väga palju lihtsaid korve puhtalt agressiivsuse pealt."
Kokku jäi Eesti saldosse üks võit ja kaks kaotust. Turniiri avapäeval alistati Rootsi koondis numbritega 70:59 ning seejärel jäädi suurelt alla Soomele 37:105.
Turniiri lõppjärjestus:
1. Läti
2. Soome
3. Eesti | U-16 koondis teenis BSBC turniiril kolmanda koha, kuldmedalid Lätile | https://sport.err.ee/892467/u-16-koondis-teenis-bsbc-turniiril-kolmanda-koha-kuldmedalid-latile | Eesti tütarlaste U-16 korvpallikoondis lõpetas koduse Balti mere maade karikaturniiri 66:82 kaotusega Lätile ning teenis kokkuvõttes kolmanda koha. |
"Rahapesuvastase seaduse muutmise eelnõu kiideti koos mõne muudatusega heaks ja saadetakse parlamendispiikrile valitsusele edastamiseks," ütles otstarbekuse nõukogu liige Gholamreza Mesbahi-Moghadam riiklikule uudisteagentuurile IRNA.
Otstarbekuse nõukogu, kuhu kuulub 38 riigi kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei otsusega ametisse nimetatud liiget, lahendab vaidlusi seaduse algse versiooni heaks kiitnud parlamendi ja konservatiivide domineeritud järelevalvenõukogu vahel, mis kontrollib kõiki seadusi ja oli rahapesuvastase seaduse algse versiooni tagasi lükanud.
Konservatiivid on väitnud, et uus rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlev seadus annab lääneriikidele hoovad Iraani majanduse ja selle üle, kuidas Teheran rahastab piirkondlikke liitlasi nagu Liibanoni šiialiikumine Hizbollah.
Mõõdukaks peetava presidendi Hassan Rouhani valitsuse hinnangul aga on seadus vajalik Rahvusvahelise finantstegevuse rakkerühma (FATF) nõudmiste täitmiseks.
FATF on umbes 35 liikmesriigiga agentuur, mis tegeleb rahvusvaheliste standardite loomisega rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemiseks ning jälgib riikide jõupingutusi finantskuritegevuse tõkestamisel.
Agentuuri mustas nimekirjas on vaid kaks riiki - Iraan ja Põhja-Korea, kuigi Pariisis baseeruv agentuur külmutas 2017. aasta juunis Iraani-vastased meetmed seniks, kuni Teheran töötab reformide kallal.
FATF peab järgmise kohtumise veebruaris ning jutuks tulevad ka Iraani edusammud.
Iraani valitsus püüab säilitada kaubandus- ja pangandussidemeid muu maailmaga pärast seda, kui USA lahkus mullu mais mitmepoolsest tuumaleppest.
Tuumaleppega tühistati Iraanile selle tuumaprogrammiga seoses kehtestatud sanktsioonid vastuseks riigi tuumategevuse osalisele piiramisele.
Leppe ülejäänud osapooled - Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hiina ja Venemaa - on püüdnud dokumenti päästa ja säilitada kaubandussidemeid Iraaniga, kuid on kutsunud riiki FATF-i nõudeid täitma.
Rahapesuvastane seadus üks neljast seadusest, mille Iraani valitsus on selle eesmärgi saavutamiseks esitanud.
Augustis allkirjastati seaduseks eelnõu terrorismi rahastamise jälgimisest ja ennetamisest.
Ülejäänud kaks seadust, mis lubaksid Iraanil liituda ÜRO terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse vastase konventsioonidega, on heaks kiitnud parlament, kuid kõrgemad võimuinstitutsioonid nagu järelevalvenõukogu ei ole seda veel teinud. | Iraan kiitis heaks rahapesuvastase seaduse | https://www.err.ee/892468/iraan-kiitis-heaks-rahapesuvastase-seaduse | Iraani institutsioonide vahelisi erimeelsusi lahendav otstarbekuse nõukogu kiitis laupäeval heaks uuendatud rahapesuvastase seaduse, vahendas riigimeedia. |
Nädalavahetuse lõpuks peaksid Ceará osariigi pealinnas ja teistes sama osariigi linnades patrullima 300 sõdurit osana püüetest vägivallaspiraal katkestada, ütles riigi avaliku julgeoleku minister Guilhermo Teophilo valitsuse uudisteagentuuri Agência Brasil vahendusel.
Keskvalitsuse sõjaline sekkumine kohaliku korrakaitsesse Ceará linnades on esimene proovikivi uue presidendi Jair Bolsonaro seaduslikkusel ja korral põhinevale valimisplatvormile.
Brasiilia justiitsminister andis käsu sõdurid kohale saata pärast seda, kui valitsus jõudis järeldusele, et Ceará politseil napib olukorraga toimetulemiseks ressursse.
Brasiilia meedia on näidanud turvakaamerate videopilti bensiinijaamu terroriseerivatest jõukudest. Sel nädalal on registreeritud kümneid rünnakuid, mis on sundinud elanikke koju jääma ja pannud seisma liikluse peatänavatel.
Praeguseks on vägivallaga seoses kinni peetud 50 inimest.
Ehkki vägivalla vallapäästjat alles uuritakse, mässavad jõugud luureandmete järgi osariigi vanglates hiljuti karmistatud reeglite vastu, edastas meedia.
Muudatuste seas on mobiiltelefoni signaali blokeerivate seadmete kasutuselevõtt ja kinnipeetavate jõugukuuluvuse alusel eraldamise poliitika lõpetamine.
Uudisteportaali G1 andmeil on kaks jõuku loobunud ajutiselt omavahelisest rivaalitsemisest ja ühendanud jõud valitsuse vastu. | Brasiilia saadab mitmesse linna jõuguvägivalda peatama sõdurid | https://www.err.ee/892466/brasiilia-saadab-mitmesse-linna-jouguvagivalda-peatama-sodurid | Brasiilia saatis laupäeval Fortaleza linna riigi kirdeosas sõjaväelased peatama mitu päeva kestnud jõukude rünnakuid pankade, busside ja kaupluste vastu, ütlesid ametnikud. |
Ajaga 40.52,6 võidutsenud Kläbole järgnesid itaallane Francesco de Fabiani (+0,6) ja venelane Aleksander Bolšunov (+2,6). Esimesena jäi poodiumilt välja Andrei Larkov (+3,4).
Üldarvestuses liidrikohta hoidvale 22-aastasele Kläbole on tegemist juba neljanda esikohaga tänavusel Tour de Skil. Esimest korda Tour de Skil osalev norralane on võidutsenud mõlemas sprindisõidus ja ka vabatehnika jälitussõidus.
Viimase etapi eel juhib Kläbo üldarvestuses venelase Sergei Ustjugovi ees minuti ja 20,4 sekundiga. Aleksander Bolšunov kaotab kolmandana 1.43,8.
Tour de Ski lõpeb pühapäeval traditsioonilise ränkraske üheksakilomeetrise vabatehnikas ülesmäge jälitussõiduga. | Kläbo noppis Tour de Skil järjekordse võidu | https://sport.err.ee/892464/klabo-noppis-tour-de-skil-jarjekordse-voidu | Suusatuuri Tour de Ski eelviimasel etapil Val di Fiemmes võitis meeste 15 km ühisstardist klassikasõidu norralane Johannes Hösflot Kläbo. |
Türgi mängumees Kanter on varasemalt kritiseerinud president Recep Tayyip Erdogani ning viimane kord kui ta Euroopat külastas, hoiti teda Rumeenias mitu tundi kinni. Mullu mais väljastas Erdogan ka Kanteri vahistamismääruse ning korvpalluri pass tunnistati Türgi võimude poolt kehtetuks.
"Neil on seal (Londonis) palju spioone," lausus Kanter. "Ma arvan, et mind võidakse seal ära tappa. See oleks väga kole olukord," lausus Kanter.
"Kahjuks ei saa ma tänu hullule Türgi presidendile kaasa reisida. Olen klubi juhtkonnaga sellest juba rääkinud. Mul on kahju, et sellised asjad minu karjääri mõjutavad. Tahaksin olla oma meeskonnale abiks. Paraku ei saa ma tänu ühele diktaatorile isegi oma tööd teha – kurb," lisas Kanter.
Knicksi ja Washington Wizardsi omavaheline kohtumine peetakse Londonis 17. jaanuaril. | Surmahirmus Knicksi mängija jätab Londonis peetava mängu vahele | https://sport.err.ee/892460/surmahirmus-knicksi-mangija-jatab-londonis-peetava-mangu-vahele | NBA korvpalliklubi New York Knicksi mängija Enes Kanter jätab meeskonna Londonis peetava mängu vahele, sest kardab oma elu pärast. |
Reket on teejuhiks Lõuna-Hispaania valgetes linnades. Matadoor Rafael Tejada kodusel areenil saab ta isegi härjavõitlust proovida. Ronda linnas on Hispaania vanimaid härjavõitluse areene. Seda linna jumaldasid Hemingway ja Alexander Dumas.
Pärast reisi jumaldab saate meeskond aga Caminito del Reyd ehk kuningate palverännaku teed. Iga päev läbib seda seitsmekilomeetrist kaljudevahelist matkarada umbes 1000 inimest. Kaljude küljes ripuvad puust kitsad jalgrajad, kus üksteisest möödaminek on pea võimatu.
Lähedal asuvas Mijase linnas asub kaasaegse kunsti muuseum, kus on väljas suurte meistrite tööd. Antequera linn võlub oma arhitektuuri ja kodususega.
"Reisile minuga" on ETV eetris laupäeva õhtul kell 20.00. | ETV reisisari viib Reketiga Hispaaniasse | https://menu.err.ee/892459/etv-reisisari-viib-reketiga-hispaaniasse | Reisisari "Reisile minuga" siirdub laupäeva õhtul uue saatejuhi Tom-Olaf Urbiga Costa del Soli. |
38-aastase Riise jaoks on tegemist esimese töökohaga jalgpallis, kui ta ise platsil viibima ei pea. Endine Norra koondislane pidas oma viimased mängud ära 2016. aastal, mil esindas India Superliigas Chennaiyini tiimi, kirjutab Soccernet.ee.
Riise parimad aastad pärinevad Liverpoolist, kus ta sai kirja 348 mängu ja võitis 2005. aastal ka Meistrite liiga. 136 kohtumises käis ta väljakul AS Roma eest, kuid tiitlid jäid võtmata. Prantsusmaal tuli ta meistriks AS Monaco ridades ning lisaks on endine vasakäär pallinud veel Nikosia APOEL-is, Fulhamis, Aalesundis ja Delhi Dynamosi meeskonnas.
Birkirkara puhul on tegemist neljakordse Malta meistriga. Viimati võideti tiitel viie aasta eest. Hetkel asutakse liigatabelis 14 meeskonna seas kuuendal kohal, mängitud on 13 vooru. | Liverpooli Meistrite liiga võiduni aidanud norralane asus tööle Maltal | https://sport.err.ee/892458/liverpooli-meistrite-liiga-voiduni-aidanud-norralane-asus-toole-maltal | Aastatel 2001-2008 Liverpooli esindanud John Arne Riisest sai Malta jalgpalli kõrgliigaklubi Birkirkara spordidirektor. |
"Liikluspilt pole viimastel aastatel paremaks läinud. 2015. aastal hukkus liikluses sama palju inimesi kui mullu. 2017. aastal oli liiklussurmasid tuntavalt vähem, kuid see oli pigem tänu õnnele, mitte üldise liikluspildi paranemine, sest raskeid õnnetusi juhtus samas suurusjärgus mullusega. Peame pingutama, et vähendada õnnetuste arvu, nii kahaneb õnne roll elu ja surma määramisel," ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.
"Suvi ja talv on läbi aastate olnud liikluses rasked. Suvi seepärast, et hea ilm paneb inimesi impulsiivsemalt käituma. Talvel satuvad sõidukid rohkem plekimõlkimistesse, mis pole enamasti raskete tagajärgedega. Sügis ja talv on jalakäijatel ohtlikum aeg, sest siis teeb vähene päevavalgus ja sademeterohkus nende õigeaegse märkamise raskeks," selgitas Loigo ning lisas, et augustis ja septembris suunati politseinikud maanteedele suuremas mahus kiirust mõõtma ja liiklust rahustama.
"Liikluspilt muutus rahulikumaks, kuid raske on täpselt hinnata, milline oli politsei tegevuste mõju. Õnnetuste arv igatahes vähenes," märkis Loigo.
Ta lisas, et politsei suudab sellises mahus liiklusjärelevalvet teha lühiajaliselt, sest see tuleb muude politsei ülesannete arvelt ega ole sellisel kujul pikema aja jooksul võimalik. Loigo sõnul juhtub kõige rohkem inimkannatanuga õnnetusi tiheasustusega piirkondades.
"Pooled neist juhtusid Tallinnas ja Harjumaal, kümnendik aga Tartumaal. Liiklustihedus ja liiklejate arv mõjutab selgelt õnnetuste arvu," ütles Loigo.
2018. aastal kasvas mootorrattaõnnetuse arv kolmandiku võrra. 2017. aastal ei hukkunud nendes ühtegi mootorratturit, mullu aga kuus.
"Inimestel läheb majanduslikult hästi ning neil on vahendeid osta võimsaid ja kiireid mootorrattaid. Pahatihti on aga nii, et rahakott kannatab kaherattalise ostmise ära, aga sõiduoskused mitte," nentis Loigo.
Eelmisel aastal kõrvaldati juhtimiselt 6801 alkoholi tarvitanud juhti, kellest 2641 suhtes alustati kriminaalmenetlust. Möödunud aastal tabati 241 narkojoobes juhti. Alkoholi tarvitanud juhid osalesid 529 liiklusõnnetuses. Neis sai viga 184 ja surma 12 inimest.
67 hukkunust kolmandik ei kasutanud nõuetekohast turvavarustust.
Jalakäijaid hukkus mullu 12, 2017. aastal üheksa, 2016. aastal 22 ning 2015. aastal 24. Jalgrattureid hukkus eelmisel aastal neli, 2017. aastal kaks, 2016. aastal viis ning 2015. aastal kolm. Veoauto osalusel juhtunud õnnetustes hukkus 18 inimest, mullu kümme, 2016. aastal 11 ning 2015. aastal 16.
Kiiruse ületamise eest karistasid politseinikud 36 677 juhti, neist 25 081 ületas kiirust 21-40 km/h. 2018. aastal tuvastasid kiiruskaamerad 113 120 sõidukiiruse ületamist, neist 7066 aasta viimasel kuul. | Eelmisel aastal hukkus liikluses 67 inimest | https://www.err.ee/892457/eelmisel-aastal-hukkus-liikluses-67-inimest | Möödunud aastal sai liiklusõnnetustes surma 67 ning vigastada 1823 inimest – traagilisimad kolm kuud olid jaanuar, juuni ja juuli, kui hukkus kokku 31 inimest. |
Östbergile järgnesid venelannad Natalja Neprjajeva ja Anastassia Sedova, kaotades vastavalt 10,0 ja 10,8 sekundiga. Neljandana lõpetas soomlanna Krista Pärmäkoski, kaotades 12,5 sekundiga.
Viimase etapi eel juhib Östberg üldarvestuses Neprjajeva ees 53,4 sekundiga, Pärmäkoski kaotab kolmandana juba 2.13,1.
Tour de Ski lõpeb pühapäeval traditsioonilise ränkraske üheksakilomeetrise vabatehnikas ülesmäge jälitussõiduga. Võistlustulle on jäänud veel 30 naist.
Östberg pole kunagi varem Tour de Skid võitnud, mullu ja 2016. aastal sai ta kokkuvõttes teise koha. | Kolmanda võidu järjest võtnud Östberg suurendas Tour de Skil üldedu | https://sport.err.ee/892455/kolmanda-voidu-jarjest-votnud-ostberg-suurendas-tour-de-skil-uldedu | Suusatuuri Tour de Ski eelviimasel etapil Vald i Fiemmes võitis naiste 10 km ühisstardist klassikasõidu norralanna Ingvild Flugstad Östberg, kellele see oli kolmas järjestikune etapivõit. |
"Surviving R Kelly" linastus käesoleval nädalal Ameerikas ning uurib muusiku vastu tõstatatud seksuaalse väärkohtlemise süüdistusi läbi aastakümnete, kirjutab BBC.
Produtsent Dream Hamptoni sõnul oli Kellyga koostööd teinud muusikuid uskumatult keeruline veenda projektis osalema. "Küsisime Lady Gagalt, küsisime Celine Dionilt, küsisime Jay-Z-ilt, küsisime Dave Chapelle' ilt. Nad on kõik inimesed, kes on R Kelly suunas kriitilised olnud," rääkis produtsent.
Ainus filmi jaoks intervjuu andnud muusik oli John Legend. "R Kelly on toonud nii palju valu nii paljudele inimestele," kommenteeris Legend. Praeguseks on laulja saanud juba väga palju positiivset tagasisidet, kuna on ainus, kes julges avalikult sõna võtta.
R Kelly on küll üks maailma edukamaid R&B artiste, kuid tema karjääri on varjutanud seksuaalse väärkohtlemise süüdistused juba aastast 1990.
We should all thank my friend @dreamhampton for her very necessary work to create #SurvivingRKelly. These survivors deserved to be lifted up and heard. I hope it gets them closer to some kind of justice.
— John Legend (@johnlegend) January 4, 2019 | Jay-Z ja Lady Gaga keeldusid osalemast R Kellyst rääkivas dokumentaalis | https://menu.err.ee/892451/jay-z-ja-lady-gaga-keeldusid-osalemast-r-kellyst-raakivas-dokumentaalis | Jay-Z ja Lady Gaga on nende kuulsuste seas, kes ei andnud oma nõusolekut osaleda R Kellyst rääkivad dokumenaalseriaalis. |
Esimeses valimisringkonnas Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas on esinumber Urmas Espenberg, kellele järgnevad Urmas Reitelmann ja Argo Luude.
Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital on esinumbriks Leo Kunnas, talle järgnevad nimekirjas Endel Oja ja Mait Talu.
Mustamäe ja Nõmme linnaosas troonib nimekirja tipus Martin Helme ja tema järel Kadri Vilba ning Wesse Allik.
Kõige suuremas ehk Harju- ja Raplamaa ringkonnas, kus enamik parteidest on pannud välja oma nn kahurväe, on EKRE esinumbriks Henn Põlluaas ning teise ja kolmandana on nimekirjas Siim Pohlak ning Rene Kokk.
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal on esinumbriks Helle-Moonika Helme, Lääne-Virumaal Anti Poolamets, Ida-Virumaal Kersti Kracht, Järva- ja Viljandimaal Jaak Madison.
Tartumaa piirkonna esinumber oli seni lahtine, kuid esikoha nimekirjas sai Peeter Ernits, kellele järgneb Raivo Põldaru.
Tartu linnas on esinumbriks Jaak Valge ning Võru-, Valga ja Põlvamaal Uno Kaskpeit.
Erakonna esimees Mart Helme kandideerib esinumbrina Pärnumaal. | EKRE nimekiri: Tallinnas lähevad esinumbrina hääli püüdma Kunnas, Helme, Espenberg | https://www.err.ee/892454/ekre-nimekiri-tallinnas-lahevad-esinumbrina-haali-puudma-kunnas-helme-espenberg | Eesti konservatiivne rahvaerakond kinnitas laupäeval valimisnimekirja 3. märtsil toimuvateks riigikogu valimisteks. |
Nishikori (ATP 9.) alistas poolfinaalis kindlalt 6:2, 6:2 prantslase Jeremy Chardy (ATP 40.), Medvedev (ATP 16.) sai 7:6 (6), 6:2 jagu prantslasest Jo-Wilfried Tsongast, kes on vigastuspausi tõttu edetabelis langenud 239. reale.
22-aastane Medvedev ja 29-aastane Nishikori on varem omavahel kahel korral mänginud, mõlemad matšid peeti eelmisel aastal ja mõlemal on kirjas üks võit.
Medvedev on seni mänginud nelja ATP turniiri finaalis ja võitnud neist kolm viimast, muuhulgas mullu oktoobris Tokyos, kus alistas Nishikori. Kõik kolm turniirivõitu sai Medvedev eelmisel hooajal.
Nishikori on siiani mänginud 26 finaalis ja võitnud 11 tiitlit, kuid tema viimane võit oli ligi kolm aastat tagasi Memphises. Sellest ajast alates on vahepeal ka vigastusega kimpus olnud Nishikori kaotanud üheksas järjestikuses finaalis, seejuures eelmise hooaja lõpus kahes järjestikuses – pärast Tokyo turniiri kaotas ta Viinis tiitlimatšis Kevin Andersonile. | Nishikori loodab Brisbane'is nukra seeria lõpetada | https://sport.err.ee/892453/nishikori-loodab-brisbane-is-nukra-seeria-lopetada | Austraalias Brisbane'is peetaval ATP tenniseturniiril lähevad finaalis vastamisi 2. asetatud jaapanlane Kei Nishikori ja 4. paigutusega venelane Daniil Medvedev. |
"Me seisame kollektiivse hulluksmineku serval. Poliitika lihtne paradigma lõppes Edgar Savisaare lahkumisega," kirjutab Herkel enda blogis. "Sellega kaasnes tema korruptsiooniasja lõpetamatus, mis õõnestab meie arusaama õigusest ja õiglusest veel kaua. Vahetu poliitiline mõju on aga veel suurem. Savisaar kehastas endas autoritaarsusele suunatud isiksusepsühholoogilisi omadusi. Need moodustasid loogilise terviku tema valijate üldise nõukanostalgia ja Vene-meelsusega. Maailm oli selge ja valikud Eesti poliitikas samuti. Enam see nii ei ole."
"Nüüd loeme Raul Rebase artiklist 3. jaanuari Postimehes, et kõva käe ja idasuuna niši on Eesti poliitikas üle võtnud EKRE. Artiklis tuuakse hulk seoseid ja väiteid, mis on esmapilgul üllatavad, kuid millega on raske vaielda. Üks selline seos on Tallinna Televisiooni ja Edgar Savisaare isiklik roll EKRE fenomeni loomisel. Ja kui paneme Jüri Ratase ja Mart Helme kõrvuti ning küsime, kumb neist on Savisaare poliitiline pärija, siis paljude tunnuste põhjal on see Helme," kirjutab Herkel ja nendib, et poliitika sisu osas tekib palju suurem tõrge, peaaegu skisofreenia.
"Kuidas saab rahvuslusele pretendeeriv suund võtta üle rolli, mis varemalt oli seotud Savisaare venemeelse suunaga?" küsib Herkel enda kirjutises retooriliselt. "Eesti iseseisvuse taastamine ja kogu järgnev rahvuslik poliitikatöö tugines demokraatiale, vabaduse ideaalidele ja Euroopa, mitte Venemaa või SRÜ väärtusruumile. Siin seisnebki meie kollektiivse hulluksmineku oht, mis on ka Rebase artiklist välja loetav."
Õli valab Herkeli sõnul tulle üldine polariseerumine: "Kas kooseluseaduse poolt või vastu, liha või kala?"
"Sellele, kes läheb pakkuma lahendust, tungivad ühelt poolt kallale ossivovskid ja teiselt poolt vooglaiud. "No kurat, kas liha või kala?"," kirjutab Herkel ja meenutab praktilise elu lahendusi pakkuvat paarkonnaseadust, mille Vabaerakond välja pakkus, aga mida nii kooseluseaduse pooldajad kui ka vastased ründama asusid – ka ränderaamistiku osas puhkes tema sõnul ligilähedane hüsteeria. | Herkel: mitte Ratas, vaid Helme on Savisaare poliitiline pärija | https://www.err.ee/892450/herkel-mitte-ratas-vaid-helme-on-savisaare-poliitiline-parija | Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel nendib enda blogipostituses, et paljude tunnuste põhjal on Edgar Savisaare poliitiline pärija Mart Helme. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.