text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Eesti Teadusagentuur rahastab tänavu 76 uut uurimisprojekti. Toetuse saab 14 järeldoktori-, 24 stardi- ja 38 rühmaprojekti kogumahus 8 727 100 eurot ühe aasta kohta. Kuna projektid kestavad kuni viis aastat, siis kokku on nende projektide väärtus rahas umbes 40 miljonit eurot.
Sellest, millised valdkonnad kui palju grante said, saab vaadata artikli lõpuosas olevatelt graafikutelt. Mida aga hakkavad rahastuse saanud teadlased uurima? Mõni näide:
Targo Kalamees (Tallinna Tehnikaülikool) ja rühmagrant: Seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse ja efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus
Targo Kalamees. Foto: ETAg
Vananev hoonefond, hoonete suur energiakasutus ja CO2 emissioon seavad olemasolevate hoonete tervikrenoveerimisele ja uute hoonete ehitamisele senisest keerulisemad väljakutsed. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile peavad alates aastast 2021 kõik uued hooned olema liginullenergiahooned ning 2050. aasta eesmärk on saavutada väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond. Projekti eesmärk on luua uusi teadmisi, kuidas minimeerida süsinikdioksiidi heitmeid ning tagada uutes ja rekonstrueeritud hoonetes seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse väljakuivamise ja soojuslikult efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus.
Kerli Mõtus (Eesti Maaülikool) ja stardigrant: Piimalehmade praakimine ja hukkumine kaasaegsetes kõrgetoodangulistes piimakarjades – multidistsiplinaarne uuring
Kerli Mõtus. Foto: ETAg
See, kui kaua piimalehmad elavad, on nende heaolu indikaator. Samuti mõjutab see farmi majanduslikku tasuvust ning on olulise keskkonnamõjuga. Projekti eesmärk on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad lehmade karjast väljaminekut kaasaegsetes piimaveisefarmides. Saadud teadmised on olulised farmeritele, loomaarstidele ning piimaveisefarmide nõustajatele lehmade karjaspüsivust soodustavate tegevuste rakendamiseks farmides.
Riina Aav (Tallinna Tehnikaülikool) ja rühmagrant: Supramolekulaarsed kohandatavad kiraalsuse sensorid
Riina Aav. Foto: ETAg
Kiraalsete ehk käeliste molekulide omadused ja bioloogiline toime sõltub väga oluliselt sellest, milline nende käelisus on. Näiteks võib ühe kindla käelisusega molekulidest valmistatud ravimi toime olla nõrk, puudulik või lausa kahjulik. Projekti eesmärk on luua suhkru- ja uurea-põhistest molekulaarsete mahutitest supramolekulaarsed sensorid, mis võimaldaks hõlpsalt analüüsida molekulide käelisust. Selliseid sensoreid saab tulevikus kasutada näiteks Eesti ravimi-, toidu-ja keemiatööstuses.
Margit Keller (Tartu Ülikool) ja rühmagrant: Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel
Margit Keller. Foto: ETAg
Projekti keskmes on kolm Eesti sotsio-tehnilist süsteemi – energia, transport ja side. Eesmärk on analüüsida tööstusühiskondade kujunemislugu sotsio-tehniliste süsteemide vastastikuste mõjude kaudu ning sellele tuginedes otsida viise, kuidas suunata neid süsteeme jätkusuutlikule rajale ja vältida minevikus tehtud vigu. Projekti tulemusena pakutakse sekkumisviise kolme süsteemi toimimise põhjalikuks muutmiseks pöörates tähelepanu nii uutele tehnoloogiatele, ärimudelitele, seadustele, ühiskondlikele hoiakutele kui tarbijakäitumisele.
Sven-Erik Soosaar (Eesti Keele Instituut) ja järeldoktorigrant: Protoeuroopa substraat lõunaläänemeresoome keelte sõnavaras
Sven-Erik Soosaar. Foto: ETAg
Projekt keskendub Eesti alal kõneldud protoeuroopa keele uurimisele. Projekti eesmärk on välja selgitada, millised jäljed eesti keele ja teiste lõunaläänemeresoome keelte (lõunaeesti, liivi, vadja) sõnavaras on säilinud varem siin elanud rahva keelest. Kogutud ja süstematiseeritud keelelist materjali on võimalik siduda populatsioonigeneetika andmestikuga. Projekti tulemused on olulised, kuna võimaldavad rakendada ajaloolise keeleteaduse andmestikku eestlaste esiajaloo väljaselgitamiseks.
Sander Pajusalu (Tartu Ülikool) ja järeldoktorigrant: Kodeeriva DNA lähedased variatsioonid kui haruldaste geneetiliste haiguste põhjuslikud tegurid
Sander Pajusalu. Foto: ETAg
Haruldased haigused on sageli geneetilise põhjusega, kuid põhjuse väljaselgitamine on keerukas. Projekti eesmärk on suurendada geneetiliste analüüside diagnostilist efektiivsust, leida uusi geneetilisi haigusi ja haiguste tekkepõhjusi. Projekti tulemustel on oluline väärtus haruldaste haiguste diagnoosimisel, haigete nõustamisel ja ravi planeerimisel.
2019. aastal alustavatest projektidest 37 on loodusteaduste, 8 tehnika ja tehnoloogia, 13 arsti- ja terviseteaduste, 3 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ja 8 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.
Lisaks 76 uuele alustavale projektile jätkub 173 uurimisprojekti, kokku on personaalsete uurimistoetuste maht 2019. aastal ligikaudu 19 miljonit.
"Tänavune uurimistoetuste konkurss kinnitas järjekordselt meie teadlasete väga tugevat taset kõikides teadusvaldkondades. Kuigi arvudes oli sel aastal konkurss eelmise aastaga võrreldes natuke leebem, jäid paljud ülimalt tugevad taotlused rahalise ressursi piiratuse tõttu rahastamata. Tuleb nõustuda mitmete teiste riikide teadusagentuuride väljaöeldud hinnanguga, et mõistlikuks edukuse määraks võiks lugeda seda, kui rahastuseni jõuaks ligikaudu üks kolmest taotlusest, tänavuses voorus oli see suhe veel üks viiele. Loodetavasti eelmise aasta lõpus sõlmitud teadusleppe tulemusena kasvav teaduse rahastamine võimaldab suurendada alates 2020. aastast ka uurimistoetuste kogumahtu," kommenteeris Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. | Graafikud: mida hakkavad Eesti teadlased uurima 8,7 miljoni euro eest? | https://novaator.err.ee/892443/graafikud-mida-hakkavad-eesti-teadlased-uurima-8-7-miljoni-euro-eest | Haruldaste geneetiliste haiguste põhjused, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine, piimalehmade eluiga – need on mõned teemadest, mida 2019. aastal personaalsete uurimistoetuste toel uurima hakatakse. Rahastuse saanud projektide puhul torkab silma nende rakenduslik suunitlus. |
Mullu septembris karjääri esimese suure slämmi turniiri võitnud Osaka kaotas Tsurenkole vaid veidi üle tunni aja kestnud kohtumises 2:6, 4:6.
"Tundsin juba soojenduse ajal, et miski on paigast ära, mõtlesin, et äkki on asi reketikeeles. Aga Sascha (Osaka treener Sascha Bajin) ütles, et kui sooja tegime, oli tema arvates kõik korras," rääkis 21-aastane Osaka pressikonverentsil. "Siis mõtlesin, et ilmselt on asi milleski, mis on minu enda kontrolli all. Muidugi olin närvis, arvasin, et see tunne läheb ära, aga ei läinud."
Nähtavalt liimist lahti Osaka esimese servi õnnestumisprotsent oli avasetis vaid 45, esimene murdevõimalus oli tal alles teise seti lõpupoole. "Ma ei tea, miks ma nii kehvalt mängin," ütles Osaka mängu ajal Bajinile, kelle ta väljakule kutsus. "Mulle tundub, et mul on peas midagi valesti. Panen end olukorda, kus mu valikud on võita matš või surra."
Naomi Osaka ja tema treener Sascha Bajin. Autor: Reuters/Scanpix
Pressikonverentsil oli Osaka äärmiselt avameelne. "Kui päris aus olla, siis mu suhtumine väljakul oli kohutav. Ma ei suutnud kuidagi kohaneda sellega, et ma ei mänginud hästi," tõdes ta. "Seetõttu hakkasin veidi mossitama. Püüdsin seda mitte teha, aga kui ma ei saanud palli väljakule, muutusin jälle lapsikuks. See oli täna mu peamine probleem."
"Minu arvates tegin seda ka eelmisel aastal päris palju. Olen proovinud seda muuta ja mulle tundub, et eelmise aasta lõpus see ka õnnestus. Seega loodetavasti oli tänane ühekordne asi," jätkas Osaka. "Mulle tundub, et mingis mõttes on see kogemus minu jaoks isegi parem kui turniirivõit. Õppisin täna natuke, mida teha, kui mul on abituse tunne, mida teha, et olukorda parandada. See oli kahtlemata väga väärtuslik õppetund."
Honest and reflective, @Naomi_Osaka_ in her own words. #BrisbaneTennis pic.twitter.com/ZQHFtFUH5N
— WTA (@WTA) January 5, 2019
"Minu jaoks treenerina on see pressikonverents kuldaväärt," kirjutas Bajin sotsiaalmeedias. "Kui ma ei töötaks praegu koos temaga, annaksin endast kõik, et seda tulevikus teha. Olen Naomi üle äärmiselt uhke. Jää samasuguseks eelarvamusteta mängijaks ja kõik uksed avanevad su ees iseenesest, sa noor sõdalane!"
Osaka kordas enda sõnu ka sotsiaalmeedias. "Teate neid hetki, kus mõtlete millelegi tagasi ja tunnete piinlikkust/kahetsete, mida tegite? Mul oli täna selline hetk. Mul oli täna väljakul väga halb suhtumine ja see närib mind siiani," kirjutas ta. "Vabandan kõigi ees, kes vaatasid. Ütlen endale pidevalt, et pean olema küpsem, aga tundub, et selleni läheb veel aega. Ainus, mida saan teha, on jätkuvalt areneda ja õppida."
View this post on Instagram
You know those moments where you look back on yourself and you're kinda embarrassed/regretful of what you did?, yeah well I just had one today lol. I had debatably one of the worst attitudes on court just now and it's lowkey eating me up. Sorry to everyone that watched. I keep telling myself to be more mature but that seems like it'll take a while ???? only thing I can do is keep growing and learning. Regardless of my faults I just wanna say, thank you @brisbanetennis I love you and I'll be back ❤️
A post shared by Naomi Osaka 大坂なおみ (@naomiosakatennis) on Jan 5, 2019 at 12:44am PST
Osaka otsustas järgmisel nädalal algavast Sydney turniirist loobuda. Tänu Brisbane'i turniiril poolfinaali jõudmisele tõuseb ta aga uuel nädalal maailma edetabelis tagasi karjääri kõrgeimale ehk neljandale kohale, tagades ka Austraalia lahtisteks neljanda asetuse. | Osaka kaotuse järel: olin lapsik, minu suhtumine väljakul oli kohutav | https://sport.err.ee/892441/osaka-kaotuse-jarel-olin-lapsik-minu-suhtumine-valjakul-oli-kohutav | Brisbane'i tenniseturniiri poolfinaalis ukrainlanna Lesia Tsurenkole (WTA 27.) alla jäänud US Openi võitja Naomi Osaka (WTA 5.) vabandas pressikonverentsil enda käitumise pärast, öeldes, et tema suhtumine mängu ajal oli kohutav. |
Vene välisministeerium teatas, et nende USA saatkond taotleb jätkuvalt konsulaarjuurdepääsu Makarenkole, mis vastavalt kahepoolsele konsulaarkonventsioonile oleks pidanud toimuma enne 2. jaanuari.
Venemaale teadaolevalt on nende kodanik viidud Põhja-Mariaanide saarelt Floridasse.
Florida kohus andis loa Makarenko arreteerida juba 2017. aasta juunis, sest väidetavalt eksportis mees kaitsetehnikat selleks litsentsi omamata. | FBI pidas Guamis kinni Vene kodaniku | https://www.err.ee/892440/fbi-pidas-guamis-kinni-vene-kodaniku | Venemaa välisministeerium teatas laupäeval, et USA föderaalne juurdlusbüroo (FBI) pidas 29. detsembril kinni 1979. aastal sündinud Vene kodaniku Dmitri Makarenko, kel lasub kahtlus militaartehnika illegaalses maaletoomises. |
"Selliseid, mida ei tea või olen harva kuulnud," selgitas Ehin Õhtulehele.
"Mõned sõnad ei jäta rahule ja peavad luuletusse saama. Suur lemmik on mul Andrus Saareste sõnaraamat, mis seletab sõnu lahti väljendite kaudu," lisas ta ning leidis, et ka meie regilaul on täis rikast ja meelelist sõnavara, mida on oma luules taasavastanud.
Ehini sõnul saab eesti keeles lõputult luua uusi lahedaid liitsõnu: "Mu isa Andres Ehin näiteks lõi naljaviluks ainult täishäälikutest koosneva lause: "Aoäia õe uue oaõieaia õueaua ööau."" | Kristiina Ehin: mõned sõnad ei jäta rahule ja peavad luuletusse saama | https://kultuur.err.ee/892434/kristiina-ehin-moned-sonad-ei-jata-rahule-ja-peavad-luuletusse-saama | Luuletaja Kristiina Ehin pidas vahepeal kaustikut, kuhu proovis iga päev kirjutada kümme uut eestikeelset sõna. |
Seni kodumaal Flamengo värve esindanud Paqueta sõlmis lepingu 2023. aasta 30. juunini. Milan käis tema eest välja 35 miljonit eurot ja uus täiendus peaks treeningutega liituma esmaspäeval, vahendab Soccernet.ee.
Flamengo meeskonnas sai Paqueta kirja 65 kohtumist ja lõi 13 väravat. Lõppenud aastal olid tema näitajateks 32 mängu ja kümme väravat.
Brasiilia rahvuskoondises on Paquetal ette näidata kaks kohtumist. Mullu, 5. septembril debüteeris ta 2:0 võidumängus USA vastu. | Serie A talvine üleminekuaken juhatati sisse 35 miljoni euroga | https://sport.err.ee/892436/serie-a-talvine-uleminekuaken-juhatati-sisse-35-miljoni-euroga | Itaalia kõrgliigaklubi AC Milan täiendas ridu 21-aastase brasiillasest keskväljamehe Lucas Paquetaga. |
"Ei, me ei saanud (ametlikku teadet USA-lt)," ütles Roskosmose esindaja uudisteagentuurile Interfax.
Varem teatasid mitmed meediaväljaanded, et NASA informeeris Roskosmost visiidi edasilükkamisest määramata ajaks.
Rogozini visiit USA-sse pidi aset leidma veebruari teises pooles.
"Roskosmos ootab NASA ametlikku selgitust vastastikuse Vene visiidi korraldamise kohta USA-sse vastavalt varem saadud kutsele," teatas Vene riiklik kosmoseagentuur hiljem avalduses.
Ettevalmistused kõnelusteks koostöö kohta Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) programmis ning süvakosmoseuuringutel "ei ole veel peatatud", teatas Roskosmos.
NASA juht Jim Bridenstine külastas Venemaad oktoobris.
USA on kehtestanud Rogozinile sanktsioonid seoses Krimmi annekteerimisega 2014. aastal, kui Rogozin oli Vene asepeaminister. Bridenstine ütles oma külaskäigu ajal uudisteagentuurile Tass, et NASA-l õnnestus ajutiselt USA sanktsioonid Rogozinile tühistada, et visiit teoks saaks.
USA demokraadist senaator Jeanne Shaheen ütles avalduses kolmapäeval, et NASA kutse Rogozinile "nõrgestab meie sõnumit ja õõnestab USA peamisi riikliku julgeoleku eesmärke". | Roskosmos tahab selgitusi Rogozini USA-visiidi tühistamise kohta | https://www.err.ee/892435/roskosmos-tahab-selgitusi-rogozini-usa-visiidi-tuhistamise-kohta | Vene kosmoseagentuuri Roskosmos ei teavitatud ametlikult USA kosmoseagentuuri NASA otsusest lükata edasi Roskosmose juhi Dmitri Rogozini visiit USA-sse määramata ajaks, ütlesid Vene ametnikud laupäeval. |
Tsurenko alistas valitseva US Openi mõned minutid üle tunni kestnud kohtumises kindlalt kahes setis 6:2, 6:4.
See oli Tsurenkole esimene võit Osaka üle. Viimati olid nad vastamisi just mullusel US Openil, kui veerandfinaalis jäi Osaka peale 6:1, 6:1.
29-aastase ukrainlanna jaoks on tegemist karjääri esimese Premier-kategooria turniiri finaaliga. Varem on ta mänginud neljas International-kategooria WTA finaalis ja seni pole ta veel kaotusekibedust tunnistama pidanud.
Finaalis läheb Tsurenko vastamisi kahe aasta taguse võitja, tänavu 5. asetatud tšehhitari Karolina Pliškovaga (WTA 8.), kes alistas 6:3, 6:4 horvaadi Donna Vekici (WTA 34.), vormistades võidu viiendal matšpallil. | Kontaveidi alistanud Tsurenko sai jagu ka maailma viiendast reketist | https://sport.err.ee/892404/kontaveidi-alistanud-tsurenko-sai-jagu-ka-maailma-viiendast-reketist | Hooaja avaturniiril Austraalias Brisbane'is veerandfinaalis Eesti esireketi Anett Kontaveidi (WTA 20.) konkurentsist välja lülitanud ukrainlanna Lesia Tsurenko oli võidukas ka poolfinaalis, kus sai jagu turniiril 2. asetatud jaapanlanna Naomi Osakast (WTA 5.). |
Penguinsi väravasuul tegi Matt Murray hooaja kolmanda nullimängu, tõrjudes 33 pealeviset. Esimesel kolmandikul tegid 33-sekundilise vahega skoori Olli Määttä ja Matt Cullen, teisel perioodil oli täpne Dominik Simon ja viimasel kolmandikul viskas Kris Letang litri tühja väravasse. Cullen sai kirja ka söödupunkti.
Valitsev Stanley karikavõitja Washington Capitals on uut aastat alustanud kahe järjestikuse kaotusega, viimati jäädi võõrsil lisaajal 1:2 alla Dallas Starsile. Võiduvärava viskas Tyler Seguin, kui lisaaega oli mängitud 3.37. Seguin oli ka Starsi esimese värava autor.
Tulemused:
Pittsburgh – Winnipeg 4:0
Detroit – Nashville 4:3 la.
Carolina – Columbus 4:2
Dallas – Washington 2:1 la.
Colorado – NY Rangers 6:1
Arizona – New Jersey 2:3 la.
Anaheim – Las Vegas 2:3 | Penguins võttis kaheksanda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/892431/penguins-vottis-kaheksanda-jarjestikuse-voidu | Jäähokiliigas NHL teenis Pittsburgh Penguins kaheksanda järjestikuse võidu, alistades kodujääl 4:0 Winnipeg Jetsi. |
Viimati augustis Manchester Unitedi U-23 vastu mänginud Käit käis reedel väljakul Middlesbrough' eakaaslaste vastu, kui lepiti 2:2 viiki. 20-aastane Eesti koondislane tegi kaasa 68 minutit, kuid oleks enda sõnul jaksanud ka kauem.
Septembri keskel operatsioonil käinud Käidil läks taastumine oodatust raskemalt. Veel novembris ei saanud ta mängida ja pidi kogu Rahvuste liiga sügise vahele jätma. "Esimene kuu oli raske ja ei läinud kuidagi paremaks. Alles detsembris oli näha, et seis on etem ja nädal enne jõule tegin esimesed täiskoormusega trennid," rääkis Käit Soccernet.ee -le.
Kuivõrd viimane poolaasta on olnud põhimõtteliselt ilma mängupraktikata, siis on just minutid Käidile kõige olulisemad. "Otsin laenule minekut, vaja on meeste vahel mängida," oli ta kindel. "Hetkel põhitiimi positsiooni vaadates on väga raske noortel mängu pääseda."
Kui aasta eest kolis Käit mängima Šotimaale Ross Countysse, siis seekord tahaks ta siirduda Mandri-Euroopasse. See võiks Käidi arvates tema mängijatüübile paremini sobida. "Usun, et seal tulevad minu omadused paremini esile."
Kuigi suvel saab Käidi leping Fulhamiga läbi, ei otsi ta veel praegu endale uut klubi. Fulham võib soovi korral temaga aasta võrra lepingut pikendada ning Käit sooviks jaanuari jooksul teada saada, kas seda võimalust ka kasutatakse. Ühtlasi oli Fulhami soov see, et Käit koos Eesti koondisega järgmisel nädalal Katari ei sõidaks. | Käit otsib võimalust Suurbritanniast lahkuda ja laenule minna | https://sport.err.ee/892428/kait-otsib-voimalust-suurbritanniast-lahkuda-ja-laenule-minna | Üle nelja kuu palliplatsil käinud Mattias Käit sõnas Soccernet.ee-le, et otsib võimalust Fulhamist kuskile mujale laenule minna. |
Finaalis alistas turniiril kõrgeimat paigutust omanud Sabalenka (WTA 13.) ameeriklanna Alison Riske'i (WTA 62.) 4:6, 7:6 (2), 6:3.
Teises setis juhtis Sabalenka 5:2 ja seisul 5:3 oli tal ka kaks settpalli, aga Riske'il õnnestus seis viigistada. Sett läks kiiresse lõppmängu, kus Sabalenka jäi kindlalt 7:2 peale. Otsustavas setis asus Sabalenka 3:0 juhtima, aga kaotas siis kohe enda servigeimi ja Riske vähendas vahe minimaalseks. Seisul 5:3 õnnestus Sabalenkal taas Riske'i serv murda ja kolmandal matšpallil võit võtta.
Seejuures oli see nii Riske'ile kui Sabalenkale päeva teine mäng. Kuna 3. jaanuaril ei saadud ühtegi mängu pidada, tõsteti poolfinaalid finaalipäevale. Sabalenka alistas poolfinaalis kindlalt 6:2, 6:1 hiinlanna Wang Yafani (WTA 70.), Riske sai 6:0, 1:0 seisul loobumisvõidu venelanna Vera Zvonarjovalt (WTA 109.).
Sabalenkale oli see karjääri kuues WTA finaal ja kolmas võit. Riske'ile oli see seitsmes finaal ja pärast esimeses finaalis võitmist on ta nüüd kaotanud kuus finaalmängu järjest.
This. Is. Incredible.
Riske and Sabalenka giving it everything! #ShenzhenOpen pic.twitter.com/WGYvHPfkuj
— WTA (@WTA) January 5, 2019
That's the title for @sabalenkaA!
Gets 2019 off to the best start with the @ShenzhenOpenWTA title!
Beats Riske 4-6, 7-6(2), 6-3! #ShenzhenOpen pic.twitter.com/RfjZGHbyb1
— WTA (@WTA) January 5, 2019 | Hooaja esimese võidukarika sai päevaga kaks mängu võitnud Sabalenka | https://sport.err.ee/892426/hooaja-esimese-voidukarika-sai-paevaga-kaks-mangu-voitnud-sabalenka | Tenniseaasta esimese võidukarika WTA karussellil pälvis 20-aastane valgevenelanna Arina Sabalenka, triumfeerides Hiinas Shenzhenis. |
Aastaga lõppenud hooajal võis küttida 37 hüljest, lasti 19, selgub keskkonnaameti statistikast. Kõik 19 looma lasti Liivi lahes, neist omakorda 17 Kihnu vetes.
Hülgeid võib Eestis küttida alates 2015. aastast ja esimesel aastal kütiti kümme looma. 2016. ja 2017. aastal lasti hülgeid vastavalt kümme ja kaheksa. 2018. aasta 19 lastud hülgega oli rekordiline.
"Hülgejahioskused on olemas, Kihnu meestel on need nii-öelda emapiimaga sisse tulnud," ütles BNS-ile Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
"Kihnu kütt Evald Lillese sõnul oli lõppenud hooajal hülgeid väga palju varasemast rohkem näha. Ta ei osanud öelda, et miks – kas tuulte tõttu või söödabaasist või millest see on, aga igal juhul on hülgeid sellistes kohtades ka, kus varem ei olnud, näiteks Kihnu sadamas. Et tavapäraselt seal pole olnud, aga sel aastal on nende hulk suurem. See ongi põhjus, mis neid on õnnestunud rohkem lasta," lisas ta.
Merebioloog ja hülgeuurija Ivar Jüssi nentis rekordilist hüljeste küttimist kommenteerides, et ilmselt on Kihnu kütid asja taas selgeks saanud.
"Sealkandis huvi ju kogu aeg olnud," lisas ta. "Mul oleks kah huvitav, et kuidas ja millal nad seda küttimise asja täpsemalt teevad. Seda vist muidu teada ei saa, kui peab küttidega kokku saama ja kõnelema."
Jüssi lausus, et seni, kui kvoodi piirini küttimine ei lähe, pole küttimisega probleemi.
"Järgmise aasta kvoot saab olema oluliselt suurem, sest 2018. aasta loendus näitas rekordiliselt 5700 hallhüljest. Kui palju aga järgmisel aastal kütitakse, ei tea. Sõltub nii ilmaoludest, hüljestest kui ka kihnlaste osavusest," sõnas ta.
Jüssi rääkis, et kogu Läänemere hallhüljeste asurkond on olnud viimastel aastatel stabiilne. See ei kasva, sest kalanduse kaaspüük, poegade kõrge suremus soojadal talvedel, samuti ka küttimine Soomes ja Rootsis mõjutab oluliselt. Kogu asurkonna arvukuse kohta 2018. aasta andmeid ei ole, sest Soome otsustas loenduse sel aastal vahele jätta, kuigi nende vetes on loenduse ajal umbes kolmandik kogu asurkonnast.
Eesti vetes elab stabiilselt ka umbes tuhat viigerhüljest.
"See stabiilsus ei ole hea, sest ilma küttimiseta peaks asurkond kasvama, kui muud asjaolud – salaküttimine, kalapüünistes hukkumine, poegimise ebaõnnestumine soojadel talvedel, võimalikud tervisehädad – kõrvale jätta," rääkis ta. "Ilmselt need "muud asjaolud" ongi määrava tähtsusega, samas iga asjaolu olulisuse hindamiseks teadmist pole. Soome lahe viigrid Eesti vetes on niinimetatud Venemaa hulkurid. Kohalikke pole enam. Liivi lahe ja Väinamere tüübid on "kohalikud", kes käivad aegajalt piiriüleselt lätlaste kilu ja räime söömas."
Erinevalt viigritest ei saa hallhüljeste puhul rääkida Eesti asurkonnast, sest nad liiguvad pidevalt terve Läänemere ulatuses.
Hallhülgeid tohib Eestis küttida alates 15. aprillist aasta lõpuni. | Eestis kütiti lõppenud hooajal 19 hallhüljest | https://www.err.ee/892424/eestis-kutiti-loppenud-hooajal-19-hallhuljest | Kütid lasid lõppenud hooajal Eestis 19 hallhüljest, mis kaks korda rohkem kui eelnevatel aastatel. |
Alused hakkavad teenindama reisijad vastavalt Belle Isle väinas ja Labradori põhjarannikul, kirjutas Meie Maa.
Kolme kuu jooksul läbisid mõlemad parvlaevad värskenduskuuri, said uued põrandad, mööbli, LED-valgustuse ning kerele värske värvi.
Üheksa aastat tagasi Norras ehitatud ja viis aastat Kuivastu-Virtsu vahel reisijaid teenindanud parvlaev Muhumaa, kandes vahepeal nime Grete, pääseb Saksamaa jõgedelt taas merele. Nimelt alustab käesoleva aasta jaanuaris või hiljemalt veebruaris Qajaq reisijate teenindamist Kanada idarannikul, Newfoundlandi ja Labradori provintsis, Belle Isle väinas.
Sõsarlaev Hiiumaa, mis hakkab teenindama reisijaid Labradori põhjarannikul, ootab veel nimevahetust. | Parvlaevad Hiiumaa ja Muhumaa kolisid Kanadasse | https://www.err.ee/892421/parvlaevad-hiiumaa-ja-muhumaa-kolisid-kanadasse | Kanada Labradori provintsis asutatud ettevõte ostis Woodward Groupi parvlaevad, mis varem kandsid nimesid Muhumaa ja Hiiumaa. |
Eesti koondise pallur viibis platsil täpselt 28 minutit ning selle ajaga tõi kolm punkti (kahesed 1/8, kolmesed 0/3, vabavisked 1/3), hankis üheksa lauapalli, andis kaks söötu, tegi seitse pallikaotust, pani kaks kulpi ja patustas kolme veaga. Meeskonda vedasid Ivan Munumer 18, Ondrej Hanzlik 18 ja Tavario Earnest Miller 13 punkti ja 15 lauapalliga, vahendab Korvpall24.ee.
Turniiritabelis on Raieste klubi nüüd seitsme võidu ja üheksa kaotusega 8. kohal. Järgmisena kohtutakse 13. jaanuaril kodusaalis Navarra Basketi vastu.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kaitses ja lauas võidelnud Raieste aitas meeskonna võidule | https://sport.err.ee/892420/kaitses-ja-lauas-voidelnud-raieste-aitas-meeskonna-voidule | Hispaania tugevuselt kolmanda liiga läänekonverentsis (Leb Silver) Baskonia duubli eest palliv Sander Raieste sai väärt võidu Antigua C.B Tormesi meeskonna üle tulemusega 71:55 (13:9, 18:17, 26:12, 14:17). |
Terviseameti põhja regionaalosakonna vaneminspektor Gerda Jürgensoni sõnul on pedikuloos viimastel aastatel hakanud levima nii laste- kui hoolekandeasutustes.
Kuigi pedikuloosi haigusjuhtude osas ei koguta statistikat enam 2004. aastast, tegeles terviseamet eelmisel aastal ligi paarikümnel korral pedikuloosi puudutavate kaebuste lahendamise ja inimeste nõustamisega.
"Pedikuloosi puhul on suurimaks probleemiks just valehäbi ja arusaam, nagu tekiksid täid mustusest. Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest.," ütles Jürgenson, kelle sõnul peaksid lapsevanemad täide tekkimisel nii probleemi teadvustama, sellest teavitama kui ka kasutusele võtma vastavad ravimeetodid. "Leviku seisukohalt on oluline koheselt kontrollida ka teisi lapsi ja muid kontaktseid."
Peatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt pea-pea kontaktil täitõve haigega. Sagedamini esineb täitõbe 3-11 aastastel lasteaia-ja koolilastel, eriti tüdrukutel, kes nakatuvad otseses kokkupuutes teiste laste juuste või kammide, rätikute, patsikummide ning mütside vahendusel. Peatäid levivad eelkõige rahvarikkas kohas.
Inimese peatäi on 2-4mm seesamiseemne suurune, tiivutu, kuue jalaga, verdimev parasiit, kes elab inimese pea juustega kaetud alal. Täi ei hüppa, lenda ega uju, aga suudab väga kiiresti ronida. Emane peatäi muneb päevas juuksejuurtele umbes 5-10 muna ehk tingu, umbes 30-päevase eluea jooksul muneb üks emane peatäi kokku 150-300 muna.
Parasiitide sülg ja väljaheited omavad allergilist toimet ja tekitavad ärritusnähte, kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha mädapõletik. Peatäidest võib olla põhjustatud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga. | Täitõbi pole kadunud | https://www.err.ee/892419/taitobi-pole-kadunud | Tulenevalt mullu suurenenud kaebuste arvust tuletab terviseamet lapsevanematele meelde, et pedikuloos ehk täitõbi on kergesti nakkav ning selle levikut saab piirata vaid ravi ja vastutustundliku käitumisega. |
Peep Keskküla lõpetas 1960. aastal Tallinna 1. keskkooli ja 1971. aastal geograafina TRÜ. Ta on juhtinud aastatel 1963–65 EPA Spordiklubi ning 1963–64 ja 1969 Tartu matkaklubi. Olnud 1978–80 "Olümpia 80" korraldustoimkonnas Tallinna olümpiaküla osakonna juhataja ja 1978–81 TOP-i direktor, vahendab volley.ee. Eesti Turismi- ja Ekskursiooninõukogu presiidiumi liige, aastast 2007 Audentese Võrkpalliklubi asepresident. Matka- ja orienteerumisspordi kohtunik. Kahekordne konkursi "Parim sportlik matk" võitja, Tallinna meister alpinismis. Töötanud 1965–68 Kauksi turismibaasi ja Tartu ekskursioonibüroo direktorina, 1969–72 hotelli Kungla direktorina, 1972–78 Inturisti Tallinna osakonna juhataja asetäitjana ja 1981–92 Eesti Kunstifondi direktori asetäitja ja peainsenerina. Aastast 1992 OÜ Galerii-G juhatuse esimees.
Eesti Võrkpalli Liit avaldab Peep Keskküla lähedastele sügavat kaastunnet. | Suri suur võrkpallisõber, Audentese klubi asepresident Peep Keskküla | https://sport.err.ee/892416/suri-suur-vorkpallisober-audentese-klubi-asepresident-peep-keskkula | Jaanuari esimestel päevadel lahkus meie seast suur võrkpallisõber ja ala toetaja, Audentese Võrkpalliklubi asepresident Peep Keskküla. |
Turniiril järjepanu Caroline Wozniazki (WTA 3.) ja Venus Williamsi (WTA 39.) alistanud Andreescu (WTA 152.) oli enda karjääri esimeses WTA poolfinaalis kindlalt 6:3, 6:3 parem Taiwani mängijast Su-Wei Hsiehist (WTA 28.). Andreescu turniiri teeb veelgi imelisemaks see, et tema mängimist segab kerge külmetus.
"Auckland ilmselt toob minust parima välja. Ma ei saa ise ka aru, mis toimub," tunnistas Andreescu mängujärgses intervjuus. "Arvan, et pean hetke nautima ja seda olen siiani ka teinud. Väga eriline tunne on sellise publiku ees mängida."
Finaalis läheb Andreescu vastamisi tiitlikaitsja, tänavusel turniiril 2. asetatud sakslanna Julia Görgesiga (WTA 14.), kes alistas ligi poolteist tundi kestnud kohtumises 6:1, 7:6 (6) slovakitari Viktoria Kuzmova (WTA 50.). See oli neil aasta jooksul juba neljas kohtumine ja seni pole Görges 20-aastasele slovakile veel settigi kaotanud.
Görges on karjääri jooksul mänginud 15 WTA finaalis ja võitnud neist kuus, viimati triumfeeris ta eelmise hooaja lõpus Luksemburgis. Andreescul on ette näidata üheksa ITF-i turniiride finaali, millest ta on võitnud viis, neist viimased kaks eelmise hooaja lõpus.
2019 is off to a perfect start for @Bandreescu_!
She books a spot in her first ever WTA final and outlasts Hsieh Su-Wei 6-3 6-3 at the @ASB_Classic! pic.twitter.com/hozz8eMRF8
— WTA (@WTA) January 5, 2019
A big shoutout goes to TC fitness coach Virginie Tremblay, who has been by Bianca's side as her coach all week in Auckland.
//
Salutations très méritées à Virginie Tremblay, qui a été aux côtés de Bianca tout au long de la semaine en tant que coach!
Merci, @VirgiTremblay???? pic.twitter.com/dn3DkE091b
— Tennis Canada (@TennisCanada) January 5, 2019
Can't stop, won't stop.
18yo Canadian qualifier Bianca Andreescu (WR152) wins her 7th match in 8 days @ASB_Classic, beats Hsieh Su-Wei 63 63 to advance to her 1st @WTA final.
Has beaten Wozniacki, Venus, Hsieh in B2B2B days.
Plays Julia Goerges in the final.
— WTA Insider (@WTA_insider) January 5, 2019
Bianca Andreescu is the 1st Canadian to advance to a @WTA singles final since Eugenie Bouchard at 2016 Kuala Lumpur. #ASBClassic
— WTA Insider (@WTA_insider) January 5, 2019 | Imeline turniir jätkub: Kanada tõusev täht jõudis esimest korda WTA finaali | https://sport.err.ee/892412/imeline-turniir-jatkub-kanada-tousev-taht-joudis-esimest-korda-wta-finaali | 18-aastane Kanada tõusev täht Bianca Andreescu jätkas Uus-Meremaal Aucklandis enda muinasjutulist turniiri – kvalifikatsioonist alustanud Rumeenia päritolu mängija võttis seitsmenda järjestikuse võidu ja jõudis esimest korda WTA turniiril finaali. |
Kommunaalamet teeb viimaseid pingutusi Mustakivi tee pikenduse projekteerimistingimuste kallal, mida on vahelduva eduga ette valmistatud juba aastakümneid. Viimati oli intensiivsem jutt, et kohe läheb ehitamiseks, tosin aastat tagasi, mil detailplaneering vastu võeti. Nüüd on linnal lootus kaua kavandatud läbimurre umbes kolme aasta pärast valmis saada.
Ameti juhataja Ain Valdmann hoidub täpseid kuupäevi ütlemast, kuid avaldab usku, et projekteerimistingimused avalikustatakse veel jaanuaris nii Lasnamäe kui ka Pirita linnaosavalitsustes ja kodanikel ning nende ühendustel on võimalik esitada selle kohta kommentaare.
Samal ajal on käsil veel ka maatoimingud: kuivõrd rajatav tee hakkab kulgema osaliselt läbi sisekaitseakadeemia maa-ala, tuleb siseministeeriumiga, kelle haldusalasse kõrgkool kuulub, sõlmida leping. Nõusolek tee rajamiseks läbi akadeemia maa-ala on koolilt saadud juba möödunud aasta märtsis. Ka ministeerium on juba mullu maikuus nõusoleku maa-ala võõrandamiseks andnud, seega on ülejäänu puhas formaalsus.
Kui avalikustamise käigus esitatud kommentaarid kokku kogutud ja arvesse võetud, kuulutab linn välja hanke projekteerija leidmiseks.
Neid, keda uue tee rajamine häirida võib, on ilmselt üksjagu. Nimelt on Mustakivi tee läbimurdega seotud mitu potentsiaalset kari. Näiteks hakkab suure liiklusega sõidutee kulgema otse Pirita-Kose uue lasteaia tagant, mis muudab praegust vaikset kanti suurel määral. Suure tee rajamine võib häirida ka kohalikke elanikke - ümbruskonnas on valdavalt eramajad. Samuti eeldab tee rajamine päris suurel hulgal põlispuude mahavõtmist, ehkki rohekoridor jäetakse tee äärde alles. Kui suurel maa-alal mets täpsemalt ette jääb, pole linn veel välja arvutanud, ehkki 2007. aastal vastu võetud detailplaneeringus on nimetatud, et likvideerimisele läheb 415 puud, millest 138 jääb Kose tee ja Kase tänava vahele ning 277 klindialusele metsaalale. Siis aga polnud trassikoridor veel täiesti paigas.
"Metsa mahavõtmise arvestamisega ei ole veel täpselt tegeldud. Tingimusi menetledes on keskkonnaamet ka kaasas, siis juba vaadatakse see projekteerimise käigus üle," kommenteeris Valdmann ERR-ile.
Kommunaalameti juhataja lisab, et linn lähtub Mustakivi tee pikendamise projekti plaanides suuremast pildist.
"Kui vaadata praegu Pirita Selveri jures Pirita tee ja Rummu tee ristmikku, peaks seda konfiguratisooni ka muutma. Viimsi ja Merivälja poolt tulev liikleja ei peaks siis sõitma Russalka suunas, vaid saaks kasutada juba uut koridori," ütleb Valdmann.
See tähendab, et linna soov on kogu hommikune ummik, mis Viimsi ja Merivälja suunalt lähtub, läbi Pirita-Kose asumi suunata. Liiklusanalüüs ehk hinnang, kui suur liiklusmaht sinna suudetakse suunata, selgub samuti projekteerimise käigus.
Piirkonnale lisavad mõne aasta pärast liikluskoormust ka Narva mnt äärde rajatav Tallinna haigla ja samasse Merko rajatav Lahekalda elurajoon umbes tuhande korteriga, mis hetkel küll on topanud vaidlustesse linnaga ega edene.
Vastavalt 2007. aastal kehtestatud detailplaneeringule peaks teelõik kulgema esmalt läbi tiheda okaspuumetsa Kose teest Varsaallika ojani. Purde tänava äärde jäävate eramute tagant läheb tee Varsaallika ojast Kase tänavani, kulgedes edasi klindi vaheastangu kaudu Narva maanteeni välja. Mustakivi tee pikenduseks vajalik süvend lõhati Lasnamäe klinti juba 1980ndatel aastatel, mil esmalt läbimurde plaani peeti. Lõplik trassikoridor selgub aga pärast projekteerimistingimuste avalikustamist.
Trassi kogupikkuseks hindab Valdmann 800-900 meetrit: "See on natuke ka selles kinni, kuidas teekaared joonistatakse."
Mustakivi tee läbimurre võtab ammuse detailplaneeringu kohaselt enda alla 8,1 ha maad. Lasnamäe-poolse otsa teekoridori laiuseks on kavandatud 60 meetrit ehk sama palju kui Reidi teel. Kõige kitsam koht enne Kose teed tuleb aga vaid 15 meetrit lai. Enamik teekoridorist tuleb 45 meetrit lai. Mõlemas suunas rajatakse üks sõidurada. Ühele poole sõiduteed rajatakse 3,5 meetri laiune jalgrattatee ja teisele poole kahemeetrise laiusega kõnnitee.
Projekteerimine ise võib kesta 8-10 kuud, nii et optimistliku stsenaariumi korral võib ehituseks minna 2020. aasta teises pooles. Tallinna eelarvestrateegiasse on Mustakivi tee läbimurre planeeritud 2021.-2022. aastaks ehk pärast Reidi tee ehituse lõppu.
Ehituse prognoositavat maksumust ei taha Valdmann veel välja öelda: "Hinnad ehitusturul ju muutuvad. Aga usun, et plahvatuslikult väga suureks hind ei lähe." | Linn loodab Mustakivi tee läbimurdega minna edasi veel jaanuaris | https://www.err.ee/892221/linn-loodab-mustakivi-tee-labimurdega-minna-edasi-veel-jaanuaris | Tallinn loodab avalikustada Lasnamäe servast, Narva maanteelt Kose teeni pikendatava Mustakivi tee projekteerimistingimused jaanuaris. Kui palju suureneb Pirita tee ummikuid vähendama kavandatud ligi kilomeetrise teejupi ehitamisega Kose liikluskoormus, ei ole veel välja arvutatud. |
Age Juurikas on sarmikas ning jõulise esituslaadiga pianist, kes suudab kujundada muusikat suurejooneliselt, samas takerdumata liigsetesse detailidesse. Oma mänguga puhub ta muusikasse elu ning lennutab publiku hulka elamusi täis helipildi.
Age Juurikas alustas muusikaõpinguid Tallinna muusikakeskkoolis. Ta on õppinud Eesti muusikaakadeemias Toivo Nahkuri ja Peep Lassmanni käe all ning Moskva riiklikus konservatooriumis Vera Gornostajeva ja tema assistentide Sergei Glavatskihhi, Maksim Filippovi ja Darja Petrova juures.
Oma oskusi on pianist täiendanud ka mitmel pool Euroopas – vahetusüliõpilasena Sibeliuse Akadeemias Matti Raekallio ja Liisa Pohjola klaveriklassis ning Karlsruhe riiklikus muusikakõrgkoolis Kalle Randalu juures. Ta on korduvalt osalenud Viktor Meržanovi ja Niina Serjogina meistrikursustel. Tema esinemisi on pärjatud rohkete auhindade ning tunnustustega.
Ansambli Fresh koosseisu kuuluvad Egert Leinsaar, Karin Sarv ja Villu Vihermäe, kes alustasid koosmängu 2013. aastal eesmärgiga mitmekesistada kontserdimaastikku tavapärasest harvemini kõlava koosseisu ning sellele loodud repertuaariga.
Kontsert toimub koostöös Eesti interpreetide liiduga. | Age Juurikas ja Fresh esitavad Estonias Fauré ja Brahmsi loomingut | https://kultuur.err.ee/892411/age-juurikas-ja-fresh-esitavad-estonias-faur-ja-brahmsi-loomingut | Teisipäeva õhtul astub Estonia kontserdisaali lavale andekas noor pianist Age Juurikas, kes kannab keelpillitrioga Fresh ette Fauré ja Brahmsi kaunid klaverikvartetid. |
58-aastane Maradona käis kodumaal ühes Buenos Airese haiglas ülevaatusel, mille käigus avastati tõsisem probleem. Reutersi teatel pidi Maradona haiglasse arstide hoole alla jääma, kuid on nüüdseks sealt välja kirjutatud, vahendab Soccernet.ee.
Positiivseid uudiseid kinnitas ka argentiinlase tütar Dalma sotsiaalmeedia vahendusel: "Saan kõigile, kes tundsid muret mu isa tervise pärast, kinnitada, et tal läheb hästi. Peagi saab ta koju."
Pühapäevases liigamängus Celaya meeskonna vastu pole Maradona omasid juhendamas ja siiani pole selge, kuna ta treeneritöö juurde naaseb. Muuhulgas on tema agent Matias Morla öelnud, et Maradona jätkab klubis ka tuleval hooajal.
Viimastel aastatel on Maradona tihti tervisega kimpus olnud. Näiteks suvisel MM-il Argentina ja Nigeeria vahelise kohtumise järgselt vajas ta arstiabi madala vererõhu tõttu. Varasemalt on tal olnud uimasti- ja alkoholisõltuvus. | Ehmatusega pääsenud Maradona peab teadmata ajaks treeneritöö pooleli jätma | https://sport.err.ee/892410/ehmatusega-paasenud-maradona-peab-teadmata-ajaks-treeneritoo-pooleli-jatma | Argentina jalgpallilegend ja Mehhiko esiliigaklubi Dorados de Sinaloa peatreener Diego Maradona sattus kõhu sisemise verejooksuga haiglasse, kuid mehe elu siiski ohus pole. |
Spears teatas otsusest sotsiaalmeediakanalis Instagram, tuues põhjuseks oma isa Jamie tervisliku seisundi, vahendas BBC.
"Ma olen otsustanud suunata oma tähelepanu ja energia perekonnale. Ma tahan olla rasketel aegadel oma pere jaoks olemas, nagu nemad on minu jaoks olemas olnud," selgitas Spears.
Spearsi värske kontserdisari "Domination" pidi algama Las Vegases veebruaris, kuid on nüüdseks ootele pandud.
Spearsi isa haigestus ootamatult paar kuud tagasi, kui sattus haiglasse ning oleks Spearsi sõnul peaaegu elu kaotanud. Mees veetis kuu haiglas ning taastub nüüd kodus.
View this post on Instagram
I don't even know where to start with this, because this is so tough for me to say. I will not be performing my new show Domination. I've been looking forward to this show and seeing all of you this year, so doing this breaks my heart. However, it's important to always put your family first… and that's the decision I had to make. A couple of months ago, my father was hospitalized and almost died. We're all so grateful that he came out of it alive, but he still has a long road ahead of him. I had to make the difficult decision to put my full focus and energy on my family at this time. I hope you all can understand. More information on ticket refunds is available on britneyspears.com. I appreciate your prayers and support for my family during this time. Thank you, and love you all… always.
A post shared by Britney Spears (@britneyspears) on Jan 4, 2019 at 9:01am PST | Britney Spears lõpetab määramata ajaks esinemise | https://menu.err.ee/892409/britney-spears-lopetab-maaramata-ajaks-esinemise | Popstaar Britney Spears teatas, et võtab määramata ajaks esinemistest pausi. |
Intervjuus Õhtulehele tõi Joller näite Itaaliast, kus pärast suuri leetripuhanguid võttis riik vastu otsuse, et laps ei saa õppida riigikoolis, kui ta ei ole kohustuslikke vaktsiine saandu.
"Paraku tekitas see veel suurema vastuseisu, mistõttu sai võimule partei, kes on vaktsineerimise vastu ja soodustab vaktsiinivastase valeinfo levikut veelgi. Juba ainuüksi selle Itaalia näite pärast olen ma vaktsineerimisele sundimise vastu," rääkis Joller. | Joller: vaktsineerimise sund soodustaks valeinfo levikut veelgi | https://www.err.ee/892408/joller-vaktsineerimise-sund-soodustaks-valeinfo-levikut-veelgi | Perearst Karmen Joller ei leia, et vaktsineerimine tuleks kohustuslikuks teha, sest vaktsineerimisvastasus võib selle tõttu veelgi hoogustuda. |
Thunderi staarid Paul George ja Russell Westbrook tõid kahe peale 68 punkti – George viskas 37 ja Westbrook 31 punkti.
Avapoolaja lõpus 11-punktilises kaotusseisus olnud Thunder pääses kolmanda veerandaja lõpuminuteil juhtima, minnes 83:82 ette, kui veerandaega oli mängida 2.43. Viimasele veerandile mindi vastu Oklahoma City 93:87 eduseisus. Thunder suutis enda edu kasvatada kümnele punktile, aga lõpuks kahanes see vaid kahele.
Eelnevalt oli Thunder Trail Blazersile kaotanud kuus järjestikust omavahelist mängu.
Portlandi ridades viskas Damian Lillard 23 punkti ja andis kaheksa resultatiivset söötu, Jusuf Nurkic tõi 22 punkti ja võttis kaheksa lauapalli.
New York Knicks lõpetas kaheksamängulise kaotusteseeria, saades 119:112 jagu Los Angeles Lakersist. Knicksi parim oli Tim Hardaway Jr 22 punktiga.
Tulemused:
Cleveland – Utah 91:117
Boston – Dallas 114:93
Miami – Washington 115:109
Chicago – Indiana 116:119 la.
Memphis – Brooklyn 100:109
Minnesota – Orlando 120:103
Milwaukee – Atlanta 144:112
Phoenix – LA Clippers 111:121
LA Lakers – New York 112:119
Portland – Oklahoma City 109:111 | George ja Westbrook vedasid Oklahoma City võidule Portlandi üle | https://sport.err.ee/892407/george-ja-westbrook-vedasid-oklahoma-city-voidule-portlandi-ule | Korvpalliliigas NBA võttis Oklahoma City Thunder kolmanda järjestikuse võidu, alistades võõrsil 111:109 Portland Trail Blazersi. |
Oktoobris 2017, kohalike valimiste eel, kirjutasite Virumaa Teataja peatoimetajana, kuidas osa pealtnäha toredatest inimestest muutub ühtäkki veidrikeks: nad räägivad imelikult, muutuvad kergesti solvuvaks, aga see-eest solvavad ise, nad on kohati mesimagusad ja seejärel kohe hüsteerilised. Jutt oli valimistel kandideerijatest. Olete nüüd ise samasugune?
Praegu veel ei ole. Praegu olen vabakutseline ajakirjanik, kes üritab selles [valimiste] karussellis kaasa teha ja kandideerida, kasutades oma põhiseaduslikku õigust ja nautides seda mängu ilu.
On siis mäng ilus?
Mängu ilu selles mõttes, et näha, kuidas riiki tehakse. Kuna olen ka ajakirjanikuna olnud poliitikahuviline, siis usun, et sealt koorub mõndagi, mida hiljem ehk isegi kirja panna ja ausalt rahva ette laotada.
Hakkate mälestusi kirjutama?
Kas mälestusi või vahendan riigi aparaadi toimimist nii nagu see on.
Lugesin teie kirjutisi, mis seotud ajakirjandusest lahkumise ja poliitikasse minemisega ning noppisin sealt mõned tsitaadid. "Ma tean, et mu samm ühineda EKRE nimekirjaga toob kaasa osa inimeste distantseerumise. See on loomulik." Miks EKRE-ga liitumine võtab sõpru?
Igaüks on ju näinud, kuidas mõnitatakse rahvuslust ja naeruvääristatakse rahvuslasi, kui meenutada kasvõi kurikuulsat [EKRE korraldatud ÜRO ränderaamistiku vastast] Toompea meeleavaldust. Viimati tuli see välja Marju Lauristini poolt, kui ta nimetas EKRE toetajaid madala haridustasemega inimesteks. Sildistatakse kõiki, kes on EKRE-ga seotud, nad on kas matsid või natsid. Nii on EKRE justkui punane rätik...
Ise kirjutasite EKRE meeleavalduse kohta, et "müksust irvitava eurosaadiku tagumikku kirjutatakse pikki esseesid veel nädalaid hiljem, sellest saab lausa sümbol." Aga see ongi vägivalla sümbol?
Kui panite tähele ajakirjanduse pealkirju, siis need kõnelesid, et Indrek Tarand sai rämedalt peksa. Kõik, kes videot vaatasid, nägid: see oli klounaad, mõlemalt poolelt.
Jalgadega ju löödi?
Ühe korra.
Kas see on õige, et inimest lüüakse jalaga?
Mina ei kiida vägivalda heaks. Aga jalamüks tehakse kohe nii suureks... Võtame Strasbourgi, Pariisi, Brüsseli – seal on meeleavaldused, kus loobitakse kividega, autod põlevad. Peame olema õnnelikud, et meil seda ei ole.
Foto: Priit Mürk/ERR
Egas te ometi looda, et midagi sellist võiks ka Eestisse jõuda?
Muidugi mitte. Nii olemegi kinni väikestes asjades, mis tehakse suureks.
Aga see jalahoop Indrek Tarandi pihta oli nii iseloomustav.
Jah, sellest sai sümbol. Kas see on aga asi, mille seljas vastastel ratsutada mitu kuud...
Marju Lauristinile näitas Indrek Tarandi löömine EKRE meeleavaldusel, et käte ja jalgadega poliitikas asjade õiendamisele antakse roheline tuli, kuid sellist kommet ei ole Eestis kunagi olnud. Meie sisepoliitika on enne EKRE-t tõesti rahulikum olnud.
Kõigil on Eestis õigus oma arvamusele. Selle eest ma tahangi seista, et oleks arvamusvabadus. Igaüks võib arvata ja kirjutada, aga mitte sildistada ja palli ühte väravasse taguda. Sildistamine ei ole ilus. Toompeal oli [probleem] aga mõlemapoolne – üks haaras mikrofoni, oli ka vägivaldne, keegi andis talle jalaga, see anti politseile üle, las nemad nüüd tegelevad. Ega EKRE liikmed peksnud, see oli väike müks...
Kas te olete nüüd Venemaa presidendi Vladimir Putini sõber?
See on ka tore küsimus. Valisin EKRE, sest ta on kõige rahvuslikum erakond. Putini küsimus on tekitatud poliitiliste vastaste poolt, et valijaid segadusse ajada. Mina näen, et EKRE on rahvuslik erakond, kes soovib eestikeelset haridust, eesti keele ja kultuuri säilimist. Ja sellele ma kirjutan alla.
Seda soovivad kõik parlamendierakonnad.
Jah, aga mind kutsus liituma EKRE.
Väljend "Putini sõber" kuulub jälle Marju Lauristinile, kes ütles hiljuti EKRE kohta: "Kõik nad on Putini sõbrad, ka [Mart] Helme suur sõber [Ungari peaminister Viktor] Orbán on Putini suur sõber."
Aga me ei hakka ju Lauristini minevikus tuhnima, kes on kellegi vanemad ja kes on kellega käinud. Kuulsin, kuidas Varro Vooglaid vastas Postimehe stuudios Putini küsimustele ja küsis vastu: kui Putin ütleb, et 2+2=4, siis tema ei hakka vaidlema, et vastus on 3. Mina ei oska Putini kohta midagi lisada, kui et minu hinnangul on EKRE rahvuslik erakond.
Kes teid EKRE-sse kutsus?
Putin ei olnud see kindlasti. EKRE Lääne-Virumaa inimestega käime ühes mälumängu võistkonnas ja sealt hakkas see hargnema. Meie esinumber on Anti Poolamets, kellega oligi juttu. Kuna minu kolumnid ajakirjanduses tundusid neile lähedased, siis ta tegigi ettepaneku. Pealegi olin tööjõuturul alates oktoobrist vaba mees ja nägin võimalust kaasa rääkida teises rollis.
Mullu augusti alguses teatas EKRE-ga liitumisest Eesti Panga nõukogu endine esimees Jaan Männik, kuid 20 päeva hiljem loobus sellest, sest tema poeg ja tütar pidid vastama küsimustele "Kas su isa on rassist?". On ka teilt juba nõnda küsitud?
Enne testisin valimistel kandideerimise mõtet sõprade ja perekonna peal. Üldiselt öeldi: "Anna tuld! Tegele asjaga!" Kiideti heaks. Üks osa sõpru ütles, et ise tead, mis teed, me ei keera sulle selga, aga sind [valimistel] ei vali. Facebooki vanad sõbrad on kõik alles jäänud ja uusi mõttekaaslasi päris palju juurde tulnud.
Rassist... Selliseid pagulasi või sisserändajaid, kes tulevad siia mugavust otsima ja paljud neist on kuritegelikud, neid oma loomulikult ei taha siin näha.
Aga neid, kes tulevad Eestisse õppima?
Loomulikult, selle vastu ma ei ole. Ei ole ka EKRE-s näinud, et keegi oleks vastu, kui välismaalased tulevad ja lähevad.
Aga ukrainlased, kes tulevad Eestisse tööle?
Ametlikult võiksid nad tööd teha. Aga siin on suur probleem peidus, mida ajakirjandus võiks uurida, et kuidas tööandjad neid haneks tõmbavad, ei maksa neile, ei vormista neid ametlikult tööle.
Rassist... Ja teiseks küsitakse alati, kuidas selle homoteemaga on.
Küsingi: kas kaks samasoolist inimest võivad oma peres last kasvatada?
Ajakirjanikuna küsiksin samamoodi, see on seksikas teema ja seda loetakse. Mind ei huvita, kellega ja mida teevad täiskasvanud inimesed magamistoas. Aga loomulikult olen ma vastu, kui koolides ja lasteaedades tehakse homopropagandat, seda ei saa lubada.
Aga kaks samasoolist võiksid koos last kasvatada?
See on nipiga küsimus, mille üle tuleb debatti edasi pidada.
Kas hääletaksite parlamendis kooseluseaduse poolt?
Hääletaksin nii, nagu fraktsioon kokku lepib. Olen aru saanud, et seal [riigikogus] käib asi nii.
Aga teie enda arvamus? Kas parlamendi liikmel enda arvamust ei olegi?
Isiklik arvamus on, aga seda seal parlamendis enam välja näidata ei saa. Olen aru saanud, et seal hääletatakse nii, nagu kokku lepitud. Kas ei ole nii? Ja kui küsimus on kooseluseaduses, siis ma hääletaksin selle vastu.
Miks, kui teid ei huvita, mida täiskasvanud inimesed magamistoas teevad?
Mina räägin propagandast. Ka teie ERR-is on näha... "Hommik Anuga" või õhtuti "Ringvaates" on sageli toodud välja inimesed, kes justkui propageerivad seda. Selline pealesurumine mulle ei meeldi. Sama on usuga, kui ette satub võitlev ateist. See ei ole viisakas.
Olete öelnud: "Valge keskealine heteroseksuaalne mees on tänases ühiskonnas out." Mina küll niimoodi ei tunne.
Teie käite võibolla teistes ringkondades.
Kui see lahti seletada, peaksin rääkima, kuidas pannakse inimesi ametisse, kuidas juhtpositsioonidele valitakse kvootide kaudu, et oleks naine ja teatud meelsusega. See on leviv ja süvenev tendents.
Arvate, et naistele tehakse eeliseid?
Arvan küll.
Mõni näide?
Ma ei saa seda siin avalikult rääkida, aga... mul on isiklikke kogemusi.
Milline mees on siis in?
Milline on moodne mees? Teate ise väga hästi, Tallinnas elades.
Näiteks meie fotograaf Priit Mürk?
(paus)
"Isegi ülekaalulisi ahistatakse," olete muretsenud. Kas ülekaaluline, nagu ka mina, ei peaks kurtma ahistamise üle, vaid võiks rohkem liikuda ja õigemini toituda?
Siin ma võin küll tuua enda näite, ei häbene. Läksime töökaaslastega lennukisse, nemad lõõpisid: kuule, sa peaksid ostma topeltpileti, lennuk võtab sinu pärast rohkem kütust. Võibolla teie solvute vähem kui mina, aga mulle ei ole okay, kui seda igal hetkel meelde tuletatakse.
Nimetasite kord enda eeliseks, et neutraalse vaatlejana olete näinud aastaid päris lähedalt, kuidas poliitikat tegelikult tehakse. Kuidas poliitikat tehakse?
Poliitikat tehakse... Te teate ju väga hästi. Teed nurga taga suitsu kellegagi ja pärast muutub valitsuse koosseis. Poliitikat tehaksegi tagatubades ja lepitakse mingeid asju kokku, riigikogu tuleb ja tõstab kätt või vajutab nuppu.
Või näide Rakvere volikogust, kus aastaid tagasi oli ühe saadiku mure, kas tema maja taga on asfalt pandud või kas tema teeots on lumest puhastatud. See ei ole normaalne, kui volikogu liikmed ajavad seal oma rida.
Ehk on see erandlik näide?
Riigikogus on ju samuti. Hiljuti avaldati tabelid, kus mõni saadik ei olnud [aasta jooksul] kordagi sõna võtnud.
Võib-olla on ta töötanud riigikogu komisjonis väga tublilt?
Kindlasti võtab ta siis seal palju sõna. (muigab) Ma ei usu seda.
Kas süvariik, millest EKRE muudkui räägib, on olemas?
See on, jah, huvitav termin, inglise keelest tulnud, et ametnikud valitsevad riiki. EKRE peab silmas, et mingid käsud tulevad Brüsselist nagu vanasti tulid Moskvast. Minu ja üldse paljude hinnangul ongi eestlased liiga usinad eeskirju ja nõudmisi täitma. Teised riigid ei tee seda nii tihti.
Ometi on Eestis toetus Euroopa Liidu liikmelisusele väga suur, Eurobaromeetri uuringu järgu 74 protsenti.
Seda hoitakse suveräänsuse pärast, Venemaa hirmust.
Arvate, et toetus Euroopa Liidule on Eestis nii kõrge ainult seepärast, et inimesed kardavad Venemaad?
Jah. Arvan seda ja teiseks on sealt mingeid toetusi saadud, mida nüüd hakkab vähemaks jääma.
On see õige, et Eesti kuulub Euroopa Liitu?
Olen olnud Euroopa Liidu poolt, aga ülepingutatud käsutäitmised ja pagulaskvoodid ohustavad küll meie suveräänsust ja isemõtlemist. Kui Euroopa Liit on võtnud sihiks suure konföderatsiooni, siis iseseisvad riigid kaovad justkui ära, see on oht.
Kus on Euroopa Liit öelnud, et tahab iseseisvate liikmesriikide kadumist?
Selliseid arutelusid on olnud, et iga riigi suveräänsust ja isemõtlemist vähendada. Ja nõudmised, et peate võtma nii palju pagulasi...
Kui palju võttis Eesti mullu Euroopa Liidus vastu pagulasi?
See oli kindlasti väike arv, ...
13 inimest.
... aga meie räägime tulevikust, mis siis võib juhtuda.
Kõik Eesti erakonnad on massimmigratsiooni vastu ja peavad migratsioonipoliitikat meie rahvuslikuks küsimuseks, mille üle otsustatakse Tallinnas.
Oleks hea, kui nii oleks, aga kunagi ei tea, mis on õige ja mis on ajupesu.
Kas ka teie tahate, et kohtunike pead veereksid, nagu soovib EKRE parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme?
See on ebaõnnestunud väljend, et veereksid pead. Aga sisu ja mõte on seal ju teine, et kohtusüsteemi parandada, mitte et keegi hakkaks kedagi tapma.
Kas teie usaldate Eesti kohtuvõimu?
Mul endal pole kokkupuuteid [kohtuga] olnud, küll aga teame ju mõndagi. Võtame näiteks Edgar Savisaare kaasuse: inimene on haige, ta võib olla ükskõik mida teinud, aga pääseb, kui on hea advokaat või on see ühiskondlik surve, ma ei tea.
Riigikohus otsustas, et Edgar Savisaare üle ei ole võimalik tema tervise tõttu kohtupidamist jätkata.
Ja pärast seda läks ta Tondiraba jäähalli iluuisutamist vaatama.
Kas teie meelest tegi kohus vale otsuse?
Mina ei ole ütleja. Kohus tegi sellise otsuse, nagu pidi tegema.
Järelikult tegi õige otsuse?
Kohus tegi enda otsuse... Ma ei taha ainult Savisaare kaasusest rääkida, sest on päris palju väiksemaid asju, kus inimeste õiglustunnet on riivatud.
Savisaar rääkis teile mulluses intervjuus, et teda otsustati tappa ja teda mürgitati lihasööja bakteriga. Ma ei saanud küll aru, kes teda tappa tahtis ja kes teda mürgitas.
Nii ta ütles. Ju tal siis oli keegi vaenlane, ma ei oska öelda, keda ta silmas pidas.
Usute, et teda taheti tappa ja ta mürgitati?
Loomulikult mitte. Selliseid vandenõuteooriaid ma ei usu, lamedat maad ja muud taolist.
"On vaja säilitada ka mõtte- ja sõnavabadus, mida tahetakse igal sammul piirata." Teie tsitaat. Kes ja kuidas seda piirata tahab?
Võib tuua näiteks, et kui keegi midagi arvab või ütleb, saab ta kohe sildi, et see on vihakõne, rahva lõhestamine.
Ja veel. Mäletate ise, kui terav oli ajakirjandus 1990-ndatel aastatel, kogu aeg käis rock-n-roll, toimus midagi, ajakirjanikud kirjutasid ägedaid lugusid. Praegu on kõik nii ümar, sordiini all, keegi ei julge enda arvamust välja öelda.
Kuidas nii? Mul tuleb kohe meelde ühe päevalehe juhtkiri praeguse valitsuse pihta pealkirjaga "Istu, kaks!".
See on nüüd, jah, natuke aega. Aga muidu on mitu aastat... Ajakirjanikud ei teagi näiteks, milline oli meie laulev revolutsioon, iseseisvumine...
Osa ajakirjanikke on hiljem sündinud.
Nad ei tea mitte midagi ja kirjutavad pehmelt. Loen uudistest, et mingi muusik ei kuula Nublut. See on siis ajakirjandus?
Ajakirjandus on pehmoks muutunud?
Jah. Minu arvates, jah. Ise kirjutasin kolumne Postimehesse, täna see ajakirjanik, kes neid vastu võttis, seal enam ei tööta. Ma ei ütle, et see on seotud, kuid head ajakirjanikud lihtsalt lähevad ära.
Kurtsite kord, et "suur osa ajakirjanikke kirjutab kaldu ja see hoiak on nakkav". Kas toimetajaid enam ei ole, kes asjad sirgeks tõstavad?
Ajakirjanik ei julge... Tal on küll oma seisukoht, kuid püüab kirjutada nii nagu kolleegid ehk tsunftikaaslased arvavad. Miks mina tulin ajakirjandusest ära? Sest sellist ajakirjandust ma ei tahtnud teha ja teistsugust ma ei saanud teha.
Kes nõudis, et teeksite teistsugust ajakirjandust?
Keegi ei nõua, omanik ei tule nõudma, see on ajakirjanikes endis. Jõulude ajal ilmub Virumaa Teatajas kolumn pealkirjaga "Ma armastan moslemit". See on ju nagu kristlaste mõnitamine. Moslemitel ei ole jõuludega mingit pistmist.
Jõuludel on halastusega pistmist.
Jah, aga, mis samal ajal veel oli – Strasbourgis oli radikaliseerunud isik inimesi tapnud. Sel ei olnud halastusega midagi pistmist. See [kolumn] oli rahvale näkku sülitamine. Samal ajal ei ole avaldatud Anti Poolametsa arvamuslugu Strasbourgi mõjudest, mis neli nädalat toimetuses seisab.
Kas toimetusel on õigus ja vabadus otsustada, milliseid kaastöid avaldada?
Loomulikult, seda peabki toimetus tegema. Aga toimetus on kaldu, ei avalda erinevaid arvamusi, avaldab ainult ühte väravasse.
Aasta tagasi istusin kodus kümblustünnis, tähed paistsid, kergelt tuli lund ja siis ma mõtlesin, et nagu president Ilves ütles välisministrina Jan Uuspõllu Tartusse minemise filmis: jätaks kõik sinnapaika, teeks midagi oma kätega. Ajakirjandus nagu määrib sind, mõnikord. Nüüd olen pool aastat sellest eemal olnud.
Võib-olla on minu romantiline pool, võibolla olen naiivne, aga tahan tõesti näha, kas poliitikat saab teha valgete kinnastega. Ma ei usu väga sellesse, aga proovin vähemalt.
Kui kergelt või raskelt te pettumusi üle elate?
Väga raskelt.
Siis on mul teist kahju. Aga... Kas ka teie arvate, et kui mustanahalisele "vastu pead koputada, siis see on õõnespuit" nagu ütles EKRE esimees Mart Helme mullu mai lõpus kõnekoosolekul Lihula kõrtsis Särts?
Need on jälle väljarebitud sloganid. Olen ise ka hea kalambuurimeister, kui kirjutan, aga kindlasti ma ei ütleks seda.
Te ei ütleks ka "kui on must, näita ust"?
Ei. Kuid ehk nii nagu ajakirjanduses, tuleb ka poliitikas teravam olla, et asi jõuaks pärale. Mina ei ole selles nii kogenud.
Mis saab maakonnalehtedest?
Maakonnaleht kestab kõige kauem, aga seegi hääbub. Vanemad inimesed, kes lehte tellivad, lähevad manalateele, noored loevad mujalt ja maakonnalehele ei jätku lugejaid. Praegu on Virumaa Teataja tiraaž vist 5600, aga kui mina sinna tööle läksin, oli 15 000 või isegi 19 000.
Leidsin teilt tsitaadi: "Kas saaksin tagasi ajakirjandusse? Anvar Samost ja Toomas Sildam ju said. Muidugi, nemad ei olnud ka EKREs." Miks arvate, et EKRE-st on raskem ajakirjandusse tagasi saada kui Isamaast või sotside juurest?
See on sildistamise küsimus. EKRE-l on nagu märk küljes, et nad on pahad.
Nad on ise oma ütlemistega selle märgi endale joonistanud.
Ega mulle meeldi ka kõik ütlemised, aga miks me ei nopi siis välja teiste ütlemisi, kindlasti leiame igast parteist midagi.
Mulle endale meeldib vastuvoolu ujuda, see on põnev ja tekitab väljakutse tunde. EKRE tõus hirmutab teisi.
Olete Lääne-Virumaal EKRE nimekirjas kolmandal kohal. Loodate riigikogusse pääseda?
Eesmärk on küll selline. Arvestades EKRE tõusu, siis esinumber [Anti Poolamets] ilmselt saab riigikogusse. Edasi vaatame...
Pühade ajal piisas mul kodu lähedal poe juures seista ja poega oodata, kui inimesed tulid ligi, hakkasid rääkima: õige samm, valin sinu, avaldasid toetust ja poolehoidu.
Kas nad ütlesid, mis neil mureks?
Need kohtumised, kus sellest rääkida, mul alles tulevad. Aga eks mure ole see, et neid ei kuulata. Kitsam seltskond valgekraesid, kes on püünel, nende hääl kostab, aga neid, kes teevad rasket tööd, neid ei märgata. EKRE kuulab neid ja vahendab nende mõtteid.
Kui te riigikokku ei pääse, siis mida tegema hakkate?
Olen sellele palju mõelnud ja pakkumisi on erinevaid olnud. Aga ma ei ole sellele otseselt mõelnud.
Kuidas EKRE-l võiks valimistel minna?
Kui mingeid suuri fopaasid ei tule, siis – vaadates praegust 20-protsendilist toetust – võiksime saada sama suure numbri kohti riigikogus.
Samas on hirmutav veelahe EKRE ja teiste vahel, ebanormaalne, et tehakse mingit kambakat. Et on EKRE ja kõik ülejäänud tema vastu. EKRE on samamoodi seaduslik erakond, ei ole ju mingi kuritegelik organisatsioon.
Kas EKRE saab valitsusse?
See oleks eesmärk. Siis oleks ka minul asendusliikmena võimalus saada riigikokku. Kui aga keegi ei taha koostööd teha, siis on [valitsusse pääsemiseks] väike võimalus.
Keskerakonna, Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 liidrid ongi öelnud, et nemad EKRE-ga valitsust ei tee. See määrab EKRE opositsiooni.
Teinekord on opositsioonis palju tervislikum olla. (muigab) Siis saab edasi oma nõudmisi esitada, pildil rohkem olla, toimetada. Aga see pole see, millega riiki juhtida.
Aga siiski, kui EKRE saaks valitsusse, kas ta muutuks siis kartellierakonnaks? See on väljend, mida EKRE kasutab valitsusparteide ja Reformierakonna kohta.
See on intellektuaalselt huvitav küsimus. Mart ja Martin Helme on sõnaosavad erinevaid väljendeid välja mõtlema. Mulle sellised kalambuurid meeldivad. Aga öelda, et valitsuses on kartellierakonnad ja kui nüüd oled ise valitsuses – kes sa siis oled? Huvitav küsimus, millele mina ei oska vastust öelda.
Seni on jäänud mulje, et EKRE on muudkui millegi vastu. Aga milline on EKRE jah-programm?
Kuna nad on opositsioonis, siis on sisse kodeeritud, et nad peavad kõige vastu olema, mida valitsus teeb. Rändeleppe kaaperdas Isamaa justkui ära, aga EKRE sai sealt ka toetust juurde. Mina olen aru saanud, et EKRE on rahvusriigi säilitamise, eesti kultuuri ja eesti keele säilitamise poolt.
Veelkord, selle poolt on kõik erakonnad.
Jah, ka EKRE.
Riigijuhid ütlevad, et Eestil läheb hästi, paremini kui kunagi varem. Olete nõus?
Üldjoontes muidugi. Aga kui vaatame tädi Maalit, siis näeme, kuidas lapsed näljas, inimesed teevad näruste eurode eest tööd, tunamullu elas statistikaameti andmetel suhtelises vaesuses iga viies inimene... Tegelikult on meil olemas ka nn teine Eesti.
Kuidas halval elujärjel olevate inimeste elu paremaks muuta?
Eks maksud on üks võimalus – ühte tõsta, teist langetada. Mina ei ole majandusmees, aga olen aru saanud, et üks asi on ka võimaldada nendel tagasi tulla, kes on ära läinud, et nad siin väärtust looksid. Soomest juba tullakse tagasi.
Eesti Ekspressi üks uue aasta soov kõlas nii: "Et keegi kodanike viimasel ajal umbe läinud huumorisoolikatele survepesu teeks!" On see asjakohane soov?
Väga hea soov. Ma ise olen huumorihuviline, teinud ajalehes huumorikülge. Mulle tundub, et inimesed ei saagi enam naljast aru, solvuvad palju. Ka mina olen kergelt solvuja, isegi kui välja ei näita.
Aga needsamad küsimused või väljendid sellest intervjuust – neidki tuleks võtta huumoriga, need ei ole päris nii, et pea maha ja jalg taha. Rock-n-rolli tuleks teha poliitikas ja ajakirjanduses, ei ole vaja olla väga must-valge ja kuivik.
Mõni viimase aja nali, palun.
Ise panin ühe nalja hiljuti Facebooki. Kõik ei saanud aru, sest üks küsis vastu, et mis juhtus.
See nali kõlas nii: "Ma armastan iseennast, aga kahjuks see tunne on ühepoolne."
Tegu on ERR.ee intervjuude sarjaga "Uustulnukad", kus ajakirjanik Toomas Sildam küsitleb eelseisvatel riigikogu valimistel erinevates erakondades esmakordselt kandideerivaid inimesi. | Uustulnuk Aarne Mäe: kui oled EKRE-ga, siis arvatakse, et mats või nats | https://www.err.ee/892226/uustulnuk-aarne-mae-kui-oled-ekre-ga-siis-arvatakse-et-mats-voi-nats | Pärast ligi 25 aastat töötamist ajalehes Virumaa Teataja, mida ta viimased kaksteist ja pool aastat peatoimetas, astus Aarne Mäe (51) poliitilise uustulnukana EKRE-sse ja kandideerib nüüd riigikogusse. "Rock-n-rolli tuleks teha poliitikas ja ajakirjanduses," ütles ta valimiseelses intervjuusarjas ajakirjanik Toomas Sildamile. |
"Kui inimestele on lubatud mingeid asju, nad on saanud selle tõenduseks krüptoraha ehk elektriimpulsse ning selle vastu päris raha andnud, aga pärast selgub, et asjad ei olegi nii ega saagi nii olema, siis jõuabki kätte maineriski realiseerumine," hoiatas ta intervjuus Postimehele.
"Meil on tunne, et krüptosfääris on sees kelmuslikku elementi ja see on teema, millega tegeleme peaaegu iga päev. See on reguleerimata turg," lisas finantsinspektsiooni juht. | Kessler: krüptorahandus on väga suur riskikoht | https://www.err.ee/892406/kessler-kruptorahandus-on-vaga-suur-riskikoht | Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles, krüptorahandus on väga suur riskikoht, eelkõige pettuse ja kelmuse riskid ning selle kaudu mainerisk Eestile. |
23-aastane Kontaveit ja temaga sama vana Mertens on varem omavahel mänginud kahel korral ja seis on 1:1. 2017. aasta Bieli turniiril jäi Kontaveit veerandfinaalis peale 7:5, 6:7, 6:1, eelmise aasta lõpus Zhuhais peetud WTA eliitturniiril aga alistas Mertens alagrupiturniiri avamängus kergelt liimist lahti olnud Kontaveidi 6:3, 6:1.
Selle matši võitja läheb teises ringis vastamisi praegu Brisbane'is elu turniiri tegeva ukrainlanna Lesia Tsurenko ja 6. asetatud tšehhitari Karolina Pliškova vahelise kohtumise võitjaga. Tsurenko ja Pliškova lähevad vastamisi ka Brisbane'i finaalis.
Kontaveit jõudis Brisbane'is veerandfinaali, jäädes seal alla just Tsurenkole, Mertens aga kaotas seal avaringis tasavägises mängus 2:6, 7:6, 4:6 hollandlanna Kiki Bertensile (WTA 9.).
Sydney turniiri põhitabelimängudega tehakse algust pühapäeval, täpsem ajakava pole veel selgunud. | Kontaveit läheb Sydney turniiri avaringis vastamisi tugeva belglannaga | https://sport.err.ee/892405/kontaveit-laheb-sydney-turniiri-avaringis-vastamisi-tugeva-belglannaga | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 20.) loositi Austraalias Sydneys algava WTA Premier-kategooria turniiril avaringis vastamisi belglanna Elise Mertensiga (WTA 12.). |
Washington Examiner: mida tähendab konservatiiviks olemine Trumpi ajastul?
Reuters: Trump ähvardas demokraatide juhte eriolukorra ja aastatepikkuse tööseisakuga. Voxi hinnangul on tööseisaku tegelikuks põhjuseks see, et piirimüür on naeruväärne idee ka kongressi vabariiklaste jaoks.
Vox: kümme uue esindajatekoja komiteejuhti, kes kindlasti Trumpi kiusama hakkavad.
Fox News (SIIN ja SIIN): Trumpi 10 suurimat õnnestumist ja ebaõnnestumist.
Atlantic: oli aeg, mil vabariiklased kasutasid tööseisakut eelarvedistsipliini tagamiseks.
CNN: USA riigivõlg püstitas Trumpi ametiajal järjekordse rekordi.
Hill uuringust: Trumpi uuesti kandideerimisel toetaks teda kindlalt või tõenäoliselt 33 protsenti valijatest, kuid see ei tähenda, et teda ilmtingimata võita saab.
Hill, Guardian ja Vox John Kelly intervjuust Los Angeles Timesile.
Military Times: kuidas Trump Iraagis käies USA sõdurite palgatõusu teemal valetas.
Vox: mida oleks Ameerikal õppida Vana-Rooma riigi allakäigust.
Hill: 2019. aasta toob USA ajaloole uue peatüki.
Vox: viis teemat, mida algaval aastal Muelleri juurdluse teemal silmas pidada.
Intercept: minu tütar Reality sai karmi karistuse, kuid Vene-juurdluse võtmeisikud pääsevad kergelt.
Politico: kui filmistaarid poliitikasse lähevad.
Washington Post: evangeelsete kristlaste juhtfiguur selgitas, miks Trump ei saaks midagi halba teha. Raw Story võtab kokku viis märkimisväärsemat tsitaati.
Atlantic: Mattis tõestas, et sa ei saa korraga teenida Trumpi ja Ameerikat.
Reuters: "Mansoni perekonna" liige võib vabadusse pääseda.
Vox: Romneyt hakkas Trumpi kritiseerimise pärast ründama ka tema vennatütar.
Hill: Trumpi solvavalt rünnanud värske demokraadist rahvasaadik sai aga parteikaaslastelt noomida.
Vice News: Georgia osariik ei suuda siiani ümber nimetada veekogu nimega Runaway Negro Creek.
New York Times: kuidas Trumpi valinud piirkond laste tervise nimel administratsioonile väljakutse esitas.
Vox ja Hill: kuidas Alexandria Ocasio-Cortezi ründamine noorpõlve tantsuvideoga vastupidise tulemuse andis. Ka paljud konservatiivid on kriitilised, et noort rahvasaadikut ei kritiseerita mitte tema üsnagi ebatavaliste poliitiliste seisukohtade pärast, vaid viisil, mis talle tähelepanu ja kasu toob, nendivad näiteks National Review ja Washington Examiner.
Wired: Ocasio-Cortezi video on tegelikult huvitav hoopis autorikaitse raames.
New York Times: ja mida pakub Voltaire kaasaegse poliitilise kliima vastu.
Quartz: juba John Stuart Mill teadis seletada, miks veebikeskkonnas vaidlemine on mõttetu tegevus.
New York Times: Facebooki juhised ülemaailmseks poliitiliseks kõnepruugiks.
Politico: 19 rumeenlast, keda eesistumise puhul jälgida. Ja juhised eurokraadile Bukaresti kohta.
Atlantic Spiegeli libareportaažidest.
Quartz: kuidas Spiegeli petisajakirjaniku libareportaažidest sai paremäärmuslaste võimas relv.
Politico ülevaade: mille pärast eurooplased eurovalimiste aastal muretsevad.
Guardian: ligi 90 protsenti leiboristide valijatest toetaks teisel referendumil EL-i jäämist, kuid Corbyn on endiselt Brexiti-lainel.
Reuters: Põhja-Iirimaa unionistid kinnitasid taas, et May Brexiti-plaani nad ei toeta.
Guardian: parim viis nii Trump kui ka Putin rööbastelt maha suunata on peatada Brexit.
Spectator: identiteet on sama tähtis kui rikkus.
Politico: Briti kanad munevad mune ka pärast Brexitit.
Guardian: May valitsus murdis eakatele antud telerimaksu lubadust.
New York Times legendaarsest kunstiteadlasest nunnast.
Guardian: olen vabal ajal keskaegne rüütel.
AFP: ekspeaminister Juppé lahkus Prantsuse vabariiklaste ridadest.
Politico: Matteo Salvini katoliiklik probleem.
AFP: juhtiva meditsiiniteadlase hinnangul on Itaalia valitsus on teadusevastane.
Local: kas Rootsi saab sel kuul lõpuks uue valitsuse?
Helsingin Sanomat Eesti Vabadussõjas langenud esimesest soomlasest.
Yle: "sariuputaja" kinnisvara müüakse oksjonil maha.
Hromadske: mis oli Ukrainas lühikese sõjaolukorra kehtestamise mõte?
Politico võrdleb Khashoggi juhtumit Gongadze juhtumiga.
Ameerika Hääl Venemaa võimalikust uuest pealetungist Ukrainale.
Military Times: miks Venemaa ei peatu enne, kui on Ukraina Musta mere äärest eemale surunud.
Window on Eurasia: Valgevene on juba Kremli trollide rünnaku all, kõik eeldused hübriidoperatsiooniks on olemas.
Meduza: parim Vene ajakirjandus 2018. aastal. Ja mis on olulisematest uudislugudest praeguseks saanud.
Guardiani intervjuu Viktor Suvoroviga.
Sky News ja BBC: Vene propagandakanal RT saatis jõulukinkidena šokolaadist Salisbury katedraale.
Defense One: 2019. aasta võib tulla Putinile tegus, verine ja kulukas aasta.
BBC: kuidas Irkutskis on näha pragusid Putini Venemaa kuvandis.
Moscow Times: kuidas Vene võimud tunnistasid, et koloonias, kus kandis karistust ka Tolokonnikova, kasutati orjatööjõudu.
Washington Post: kuidas GRU-st sai Kremli lemmikrelv Lääne vastu.
Meduza: Dmitri Kisseljov räppimas.
RealClearDefence: kurdid reedeti taas Washingtoni poolt.
Haaretz: Mossadi endine juhi sõnul nägi Venemaa Trumpis endale sobivat kandidaati ja asus teda toetama.
AP ja Washington Post: USA ametnikud arutavad Türgis Güleni väljaandmise teemat.
AP, Bloomberg ja Deutsche Welle Kim Jong-uni uusaastapöördumisest.
NBC ja AP: Jaapani keiser pidas oma ametiaja viimase uusaastakõne.
CNN: kuidas "digiseksuaalist" jaapanlane hologrammiga abiellus.
BBC: miks Egiptus tahtis presidendi intervjuu avalikustamata jätta?
Reuters, Guardian ja Reuters Kongo DV-st, kus ajalooliste valimiste tulemusi pole endiselt avaldatud ja ligipääsu internetile piiratakse. Rääkimata sisekonfliktist ja Ebolast.
Reuters: kuidas Venezuela riiklikku naftafirmat juba otse sõjaväelaste poolt juhitakse.
AP: Brasiilia president Bolsonaro asus juba esimesel tööpäeval tegutsema.
CNN: kuidas haruldase verega austraallane 60 aastat iga päev doonoriks käis ja 2,4 miljoni väikelapse elu päästis.
Axios: vaktsiinivastaste kampaaniad omavad juba ülemaailmset negatiivset mõju. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (81) | https://www.err.ee/892401/valisuudiste-lugemissoovitus-nadalavahetuseks-81 | ERR-i uudisteportaali välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks. |
Trump kinnitas, et varem päeval aset leidnud kohtumisel demokraatide esindajatega selles osas üksmeelt ei saavutatud.
"Ma ei usu, et see nii läheb. Kuid ma olen selleks valmis. Muidugi oleks parem kokkulepe saavutada," ütles Trump pressikonverentsil ajakirjanikele.
USA president on varemgi hoiatanud, et valitsusseisak võib kesta veel pikka aega.
Trump ütles pressikonverentsil, et on kaalunud probleemiga seoses ka riikliku hädaolukorra väljakuulutamist.
"Võin seda teha, kui tahan. Võime kehtestada hädaolukorra riikliku julgeolekuga seoses, kaheldamatult. Ma ei ole seda teinud, kuid võin seda teha," möönis Trump.
Kehtestades riikliku hädaolukorra võib Trump kongressist täielikult mööda minna ja suunata raha müüri ehitamiseks näiteks kaitseministeeriumi varadest. | USA president on valmis valitsusseisakut jätkama ka aasta | https://www.err.ee/892403/usa-president-on-valmis-valitsusseisakut-jatkama-ka-aasta | USA president Donald Trump ütles reedel, et on vajadusel valmis jätkama valitsusseisakut ka aasta või rohkem, kui demokraatidega piiritara osas kokkulepet ei saavutata. |
Tööstusindeks Dow Jones kerkis 3,3 protsenti, sulgudes tasemel 23 433,16 punkti.
S&P 500 kerkis 3,4 protsenti tasemele 2531,95 punkti.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq liikus ülespoole 4,3 protsenti, sulgudes tasemel 6738,86 punkti.
USA majanduses loodi detsembris 312 000 töökohta. Tööministeeriumi teatel ületas detsembris loodud uute töökohtade hulk majandusanalüütikute ootusi.
Töötus tõusis samal ajal 0,2 protsendipunkti võrra 3,9 protsendini, kuid ministeeriumi teatel tulenes see sellest, et rohkem inimesi hakkas tööd otsima. Palgakasv püsis stabiilsena 3,2 protsendi juures.
Fed viitas ettevaatlikkusele intressimäärade edasisel tõstmisel
USA keskpangal ei ole ettemääratud plaani intressimäärade tõstmiseks ja jälgib enne edasisi tõstmisi arenguid majanduses, ütles föderaalreservi esimees Jerome Powell reedel. Ta märkis, et majandusnäitajad on tugevad, kuid finantsturud on mures, et Hiina ja USA majandused aeglustuvad.
"Rahapoliitikas ei ole kindlalt määratud rada ja nõrgema inflatsiooni temaatika saabudes oleme me kannatlikud ning vaatame, kuidas majandus areneb," ütles ta.
Ta lisas, et föderaalreserv on "valmis kohandama poliitikat kiiresti ja paindlikult".
Powell ütles ka, et ei astuks ametist tagasi, kui president Donald Trump seda paluks.
Trump on häälekalt Powelli intressimäärade tõstmise eest kritiseerinud, öeldes, et see ohustab ta majanduspoliitikat.
Powelli sõnavõtule järgnes kiire tõus Euroopa suurematel aktsiaturgudel. Londoni börsiindeks FTSE 100 kerkis 2,2 protsenti 6839,47 punktini, Frankfurdi DAX 30 3,1 protsenti 10 739,17 punktini ja Pariisi CAC 40 2,5 protsenti 4725,88 punktini. | USA tähtsamad aktsiaturud liikusid tugevalt plussi | https://www.err.ee/892402/usa-tahtsamad-aktsiaturud-liikusid-tugevalt-plussi | USA tähtsamad aktsiaturud liikusid reedel jõuliselt plussi pärast ülipositiivseid uudiseid tööturult. |
Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda on hariduselt arst, kes on valinud teaduskarjääri ja keskendunud selles ravimisõltuvusele. Ta uurib selle tekkemehhanisme, mida on iseenesest palju, aga teda huvitab eelkõige, kuidas mõjutab ravimisõltuvust epigeneetika, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.
Epigeneetilised mehhanismid aitavad organismil kohaneda välistegurite mõjuga. Kui geenid reguleerivad organismi toimimist, siis väliskeskkond mõjutab epigeneetiliste mehhanismide kaudu nende geenide regulatsiooni. Narkootikumid on ühed väliskeskkonna tegurid.
"Eks narkootikumide tarvitamine ole ühelt poolt seotud sellega, kui jõukad me oleme," tõdes Kalda. Oma roll on asjaolul, et oleme maailmale avatud ja seetõttu jõuavad mujal levinud pahed igal juhul ka meieni. Noorem põlvkond pidavat Kalda sõnul juba eelistama alkoholile teisi uimastavaid aineid.
Fentanüüli mõju all olevad inimesed muutuvad tihti agressiivseks ning mõnikord peavad kiirabitöötajad ootama ära politsei saabumise.
Mõni aasta tagasi räägiti ajakirjanduses sageli fentanüülist, sest selle üledoosi tõttu suri palju inimesi. Fentanüüli mõju all olevad inimesed muutuvad tihti agressiivseks ning mõnikord peavad kiirabitöötajad ootama ära politsei saabumise, sest ei saa ise narkomaani taltsutamisega hakkama ega suuda teda seega ka aidata.
Anti Kalda selgitas, et kui inimene uimasti suukaudse manustamisega enam oodatud toimet kätte ei saa, hakkab ta süstima ning siis tuleb üledoseerimine ja tekivad komplikatsioonid. Kunagi ei ole ka teada, kui puhas aine on ja mida sellesse on segatud.
Kalda sõnul on fentanüül narkomaani lõpptee, sest süstitavatest narkootikumidest on see kõige kättesaadavam ega ole ka nii kallis kui näiteks kokaiin. Seda aga, kumb neist kahest kahjulikum on, Kalda kinnitusel öelda ei saa.
Palju räägitakse ka kanepist ja selle seadustamise võimalusest. Kalda selgitas, et kanepit peetakse ohtlikuks sel põhjusel, et tihtipeale on see sissejuhatus teiste uimastite tarvitamisele. "Proovitakse kanepit – meeldib –, aga ühel hetkel see enam ei toimi ja tahetakse proovida midagi muud, et sama tunnet kätte saada. Ja nii see läheb."
Kanepit on võrreldud sajand tagasi kasutatud mooniga, mis sisaldab samuti meditsiinis tarvitatavaid ühendeid. Tuntuim neist on ilmselt morfiin – kõige tugevam valuvaigisti.
Kalda sõnul ei sobi kanep tegelikult ravimiks, sest selles on tohutult palju aineid, mille toimet ei suudeta kontrolli all hoida.
Kalda sõnul ei sobi kanep tegelikult ravimiks, sest selles on tohutult palju aineid, mille toimet ei suudeta kontrolli all hoida. Tänapäeva meditsiinis ei kasutata kontrollimatuid ravimeid.
"Kanepiaktivistid ei mõtle meditsiiniliste aspektide peale. Nad tahavad, et kanep oleks kergemini kättesaadav ja et nad ei saaks selle kasutamise eest karistada. Meditsiiniline jutt on vaid ettekääne," leidis ta.
Tegelikult on kanepi meditsiinilised preparaadid sobiva näidustuse korral kättesaadavad, aga uuringud ei ole kinnitanud nende suurt tõhusust. Näiteks kasutatakse kanepit üksikutel juhtudel laste epilepsia harvaesinevate vormide korral, samuti kasvajatega patsientidel iiveldus- ja oksendusvastaseks raviks, aga see pole kuigi tõhus.
Kuidas uurida ravimisõltuvust?
Miks on aga nii, et osal inimestel tekib sõltuvus väga kergesti, kuid teistel mitte? Just selle küsimusega Kalda tegelebki. Ravimisõltuvust inimeste peal uurida ei saa, sest see võib neid kahjustada, ja seetõttu tuleb uuringutes kasutada loomi, peamiselt närilisi.
Kindlasti mängivad sõltuvuse kujunemisel rolli geenid, kuid need pole ainukesed määrajad.
Kalda ütles, et kindlasti mängivad sõltuvuse kujunemisel rolli geenid, kuid need pole ainukesed määrajad. Olulised on ka keskkonnategurid.
Üks tema püstitatud hüpotees seisneb selles, et sõltuvust mõjutab teatud geenide kombinatsioon, milles iga geen annab väikese osa. Kokkuvõttes võib see aga tekitada sellise fooni, et kui inimene puutub kokku sõltuvust tekitava ainega, käivituvad tal kergemini mehhanismid, mis viivad sõltuvuse tekkeni.
Teine hüpotees on, et tähtis roll võib olla epigeneetilistel mehhanismidel. Epigeneetilised mehhanismid aitavad keskkonnasignaalidel mõjutada meie organismi geene. Tähtsad ei ole mutatsioonid ega DNA järjestused, sest geenid ei muutu, aga epigeneetiliste mehhanismidega reguleeritakse geenide aktiivsust ja avaldumist.
"Üritame tõestada hüpoteesi, et sõltuvust mõjutavad ühelt poolt geenid, aga teisalt varase eluea stress,"
"Üritame tõestada hüpoteesi, et sõltuvust mõjutavad ühelt poolt geenid, aga teisalt varase eluea stress, mis mõjutab epigeneetilisi mehhanisme, ja kui selline inimene puutub kokku narkootilise ainega, reageerib ta sellele tugevamini," kõneles Kalda.
Varases nooruses kogetud stress, haigused, nälg ja füüsiline vägivald mõjutavad organismi hilisemat arengut ning elundkondi ja närvisüsteemi, mis on sõltuvuse mõttes keskse tähtsusega. Närvisüsteem reageerib siis sõltuvust tekitavale ainele teistmoodi, enamik neid aineid aga mõjutab omakorda närvisüsteemi.
Kalda on oma uurimismeeskonnaga uurinud geenide aktiivsust reguleerivat ensüümi, mida nimetatakse DNA metüültransferaasiks. Uurijad on avastanud, et kui manustada katseloomadele sõltuvust tekitavaid aineid nagu psühhostimulaatorid (amfetamiin, kokaiin, Ecstasy), ilmneb ajus, eriti nendes aju piirkondades, mis reguleerivad sõltuvuse teket, selle ensüümi aktiivsuse muutus.
Sõltuvuse korral tekivad nii inimestel kui ka katseloomadel püsivad käitumuslikud muutused.
"Me teame, et kui teeme katseloomast sõltlase, kestab see sõltuvus tal kogu elu."
"Me teame, et kui teeme katseloomast sõltlase, kestab see sõltuvus tal kogu elu. See on sama põhjus, miks on suitsetamist ja narkootikumide tarvitamist raske maha jätta," sõnas farmakoloog. Seda võib võrrelda programmeerimisega, sest ka sõltuvuse korral programmeeritakse aju justkui ümber.
DNA metüültransferaasi uurivad farmakoloogid sellepärast, et teha kindlaks, kas see võiks olla potentsiaalne ravi sihtmärk. Praegu pole ravimisõltuvuse vastu head vahendit.
Kõige enam kasutatakse metadooni, mille korral on narkootikumidest loobumise nähud leebemad. Kasutusel on ka psühhoteraapia vormid, aga need ei toimi kõigi inimeste peal, sest selleks peab patsient ise olema kontaktne ja tahtma probleemist lahti saada.
Uurijate töö eesmärk ongi leida uusi potentsiaalseid sihtmärke, millele ravimid võiksid toimida, ja seejärel uurida edasi, kas on mõni aine, mis võiks toimida ning kas selle efektiivsus ja ohutus vastab ravimite kohta kehtivatele kriteeriumidele.
Ravimid löövad biokeemia sassi
Kalda tõi näite, et palju kasutatakse antidepressante, aga need aitavad vaid 60% depressiooni all kannatavatest inimestest.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professor Märt Saarma tõi psühhofarmakonide toimimise kohta omal ajal loengus võrdluse endisaegsete kineskoopteleviisoritega. Kui teleripilt kadus ja ekraanile ilmusid ainult triibud, aitas vahel see, kui koputada teleka peale rusikaga.
Samamoodi on antidepressantidega: inimesel läheb justkui pilt eest ära ja me koputame ravimitega. Need aga löövad aju biokeemia segamini, ning siis tuleb segaduses leida uus tasakaal.
Aju on oma peente närvivõrkudega väga spetsiifiline organ, kuid ravimid on robustsed.
Kalda täpsustas, et jutu mõte on see, et ravimitel ja muudel keemilistel ühenditel on omad halvad küljed. Aju on oma peente närvivõrkudega väga spetsiifiline organ, kuid ravimid on robustsed. | Tartu Ülikooli teadlased otsivad ravimisõltuvuse vastu toimivaid lahendusi | https://novaator.err.ee/892287/tartu-ulikooli-teadlased-otsivad-ravimisoltuvuse-vastu-toimivaid-lahendusi | Ainuüksi Tallinnas tehti mullu häirekeskusele narkootikumide üledoosi tõttu 1396 väljakutset, mida on 193 võrra enam kui 2016. aastal. Tervise Arengu Instituudi direktori Annika Veimeri sõnul näitab statistika, et narkootikumide üledoosist põhjustatud surmades ei ole langussuundumust saavutatud. |
Tegemist on ühtlasi Briti lahtiste rekordiga, sest 129 löögiga pole kahe päeva järel veel ükski mängija olnud. Senist rekordit jagasid 130 löögiga Nick Faldo (1992) ja Brandt Snedeker (2012).
Maailma edetabelis 13. kohta hoidva Oosthuizeni edu pole siiski väga suur, sest ameeriklased Collin Morikawa ja Jordan Spieth kaotavad talle vastavalt kahe ja kolme löögiga. Nelja löögi kaugusel on kolm meest: Dylan Frittelli, Dustin Johnson ja Scottie Scheffler.
Parima britina jagab Andy Sullivan seitsmendat kohta. Tema läbis nii neljapäeval kui ka reedel rajad tulemusega kolm alla par 'i ehk kokkuvõttes kaotab ta 38-aastasele Oosthuizenile viie löögiga.
Kahe päeva järel pääses jätkama 77 meest, kes läbisid raja vähemalt 141 löögiga ehk ühega üle par 'i. Turniiri endisest võitjatest jäid välja Francesco Molinari, Henrik Stenson, Stewart Cink, Ernie Els, Darren Clarke ja Phil Mickelson. | Lõuna-aafriklane on golfi suurturniiril rekordilises hoos | https://sport.err.ee/1608281196/louna-aafriklane-on-golfi-suurturniiril-rekordilises-hoos | Golfi suurturniiri The Openi ehk Briti lahtiste teise võistluspäeva järel püsib liidrikohal lõuna-aafriklane Louis Oosthuizen, kes esimesel päeval läbis rajad tulemusega kuus ja teisel viis alla par 'i ehk kokkuvõttes on tal kirjas tulemus -11. |
Grupifinišiga kulmineerunud etapil triumfeeris teist päeva järjest norralane Tord Gudmestad (Coop; 3:32.43), kellele järgnesid tšehhid Tomaš Barta (Topforex - ATT Investments) ja Alois Kankovsky (Elkov - Kasper). Võitjaga sama aja said 88 rattameest.
Gudmestad kerkis liidriks ka kokkuvõttes, kuigi kaasmaalasel Eirik Lunderil (Coop) on sama aeg. Roos tõusis 47. positsioonilt 37. kohale, kaotades Gudmestadile kolme minuti ja seitsme sekundiga.
Dookola Mazowska velotuur lõppeb laupäeval. | Eesti jalgrattur mahtus Poolas kümne hulka | https://sport.err.ee/1608281193/eesti-jalgrattur-mahtus-poolas-kumne-hulka | Eesti jalgrattur Andre Roos (Ampler Development Team) teenis Poolas toimuval UCI tugevuselt neljanda kategooria mitmepäevasõidu Dookola Mazowsza kolmandal etapil (Grodzisk Mazowiecki - Grodzisk Mazowiecki; 165 km) üheksanda koha. |
Suletud uste taga toimunud briifingul liikmesriikidele sõnastas WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus viis prioriteeti uurimise järgmise faasi tarvis.
Muu hulgas nimetas ta "auditeid asjaomastes laborites ja uurimisasutustes, mis tegutsevad piirkonnas, kus 2019. aasta detsembris tuvastati esimesed inimestega seotud juhtumid".
Samuti soovitas ta keskenduda "uuringutele, mis seavad esikohale geograafilised piirkonnad, kus SARS CoV-2 levis kõige varem".
Ta kutsus ka täiendavalt uurima loomaturge Hiina Wuhani linnas ja selle ümbruses, kus COVID-19 esmakordselt tuvastati.
ÜRO terviseamet on üha suurema surve all korraldada COVID-19 päritolu uus ja põhjalikum uurimine.
WHO-l õnnestus saata sõltumatute ja rahvusvaheliste ekspertide meeskond Wuhani alles jaanuaris, enam kui aasta pärast seda, kui COVID-19 esmakordselt seal 2019. aasta lõpus välja ilmus, et aidata Hiina kolleegidel pandeemia tekkepõhjust uurida.
Kaua veninud aruanne pärast uurimise esimest etappi avaldati märtsi lõpus, kuid selles polnud kindlaid järeldusi selle kohta, kuidas Covidi põhjustanud viirus esmakordselt inimesele kandus. | WHO soovib Covidi uurimise järgmises etapis Hiina laborite auditit | https://www.err.ee/1608281190/who-soovib-covidi-uurimise-jargmises-etapis-hiina-laborite-auditit | Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas reedel, et koroonaviiruse päritolu uurimise teine etapp peaks hõlmama täiendavaid uuringuid Hiinas ja auditeid sealsetes laborites. |
Reedese etapi võitis sakslane Ronny Ackermann (Bora - Hansgrohe; 4:08.34), kes oli grupifinišis parem itaallasest Jonathan Milanist (Bahrain - Victorious) ja prantslasest Rudy Barbierist (Israel Start-Up Nation).
Kangert lõpetas seltskonnas, kes kaotas Ackermannile 42 sekundiga. Finišiprotokolli läks kirja 74. koht.
Kokkuvõttes jätkab velotuuri üldliidrina itaallane Diego Ulissi (UAE-Team Emirates), teiseks kerkis belglane Sep Vanmarcke (Israel Start-Up Nation) ja kolmandaks itaallane Giovanni Aleotti (Bora - Hansgrohe). Mõlemad jäävad liidrist kuue sekundi kaugusele.
Kuue positsiooni võrra kõrgemale kerkinud Kangert on 38. ning kaotab Ulissile kahe minuti ja kolme sekundiga.
Mitmepäevasõit lõppeb pühapäeval. | Kangert parandas Sardiinias positsiooni | https://sport.err.ee/1608281187/kangert-parandas-sardiinias-positsiooni | Tanel Kangert (BikeExchange) teenis Sardiinias toimuval UCI tugevuselt kolmanda kategooria mitmepäevasõidul Settimana Ciclista Italiana kolmandal etapil (Oristano - Cagliari; 180,9 km) 74. koha ja kerkis kokkuvõttes kuue positsiooni võrra kõrgemale. |
"Soovime teha Peruuga koostööd nii kahepoolselt kui rahvusvahelistes organisatsioonides," ütles Eigla. Ta lisas, et näeb koostööpotentsiaali digivaldkonnis, samuti küberteemadel.
"Suhete dünaamilisemaks muutmiseks on vaja täiendada kahepoolsete lepingute baasi, edendada kaubavahetust ja arendada kultuurisuhteid," sõnas suursaadik.
Eigla on välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel töötanud alates aastast 1999. Välisteenistuses on ta olnud Eesti suursaatkonnas Roomas, Lissabonis ning erimissioonil Brasiilias. Ta on lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi romanistika erialal ning täiendanud end Firenze Ülikoolis.
Eigla on ühtlasi mitteresideeriv Eesti suursaadik Colombias. | Eesti suursaadik Peruus andis üle volikirja | https://www.err.ee/1608281184/eesti-suursaadik-peruus-andis-ule-volikirja | Eesti suursaadik Peruus Urmas Eigla andis reedel virtuaalse tseremoonia käigus üle oma volikirja Peruu Vabariigi presidendile Francisco Rafael Sagasti Hochhäuslerile. Suursaadik Eigla resideerib Tallinnas. |
Flora kasuks tegid skoori Henri Välja (27. minutil penaltist), Markus Poom (45.), Danil Kuraksin (45+2.) ja Sergei Zenjov (54.).
Tabeliseis: 1. Levadia 40 punkti (16 mängust), 2. Flora 39 (15), 3. Paide 34 (16), 4. Kalju 26 (16), 5. Legion 23 (16), 6. Trans 17 (16), 7. Tulevik 14 (16), 8. Tammeka 12 (15), 9. Vaprus 11 (17), 10. Kuressaare 10 (15). | Flora lõi Pärnus neli väravat | https://sport.err.ee/1608281178/flora-loi-parnus-neli-varavat | Eesti jalgpalli Premium liiga 17. voorus teenis tiitlikaitsja Tallinna FC Flora võõrsil oodatud 4:0 võidu Pärnu JK Vapruse üle. |
Palju ei kaotanud neile ka Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas (+0,194), kelle kõrvalt stardib teisest rivist Charles Leclerc (Ferrari; +0,694). Verstappeni tiimikaaslane Sergio Perez oli viies (+0,710).
What a performance from @LewisHamilton #BritishGP #F1 pic.twitter.com/FdMS3u0O46
— Formula 1 (@F1) July 16, 2021
"Oleme seda igatsenud kogu aasta - publikut tulevad energiat," tervitas Hamilton pealtvaatajate naasmist. "See tulemus on fännidele - ma ei oleks seda nendeta suutnud, nii et aitäh teile!"
Kvalifikatsioonile eelnenud vabatreeningul oli Hamilton Verstappeni ja Lando Norrise (McLaren) järel alles kolmas. Seejuures edestas hollandlane kõiki konkurente enam kui kolmveerand sekundiga.
Kui tavapäraselt peetakse F1 kvalifikatsioon laupäeval, siis Suurbritannia GP-l katsetakse uudset sprindisõitu ehk laupäeval on kavas sprint (umbes kolmandik täispikkuses sõidust) ja selle lõppjärjestusest moodustub pühapäevane stardirivi. Lisaks saavad sprindi kolm paremat punkte: vastavalt kolm, kaks ja üks. | Hamilton sai kvalifikatsioonis Verstappenist napilt jagu | https://sport.err.ee/1608281169/hamilton-sai-kvalifikatsioonis-verstappenist-napilt-jagu | Vormel-1 MM-sarja etapil Silverstone ringrajal võitis kodupubliku ees kvalifikatsioonis Lewis Hamilton (Mercedes), kes edestas vaid 0,075 sekundiga sarja liidrit Max Verstappenit (Red Bull). |
Peterburis asuv Krestovski staadion pidi võõrustama tänavust finaali, aga 2020. aasta koroonasituatsioonist lähtuvalt tehtud muudatused lükkasid seda aasta võrra edasi ehk 2022. aastale.
Mingil hetkel samuti tänavust finaali võõrustama pidanud, kuid koroonapiirangute tõttu vastava õiguse Portole kaotanud Istanbul saab uue võimaluse 2023. aastal.
Algselt 2023. aastal finaali korraldajaks määratud Müncheni teeb seda nüüd 2025. aastal ja enne seda selgitatakse Euroopa parim jalgpalliklubi 2024. aastal Londonis.
Algselt tänavust EM-finaalturniiri võõrustama pidanud Bilbao ja Dublin jõudsid UEFA-ga kokkuleppele, mille järgi saavad nad vastavalt 2024. ja 2025. aasta Euroopa liiga finaali korraldusõiguse.
Järgmise aasta Euroopa liiga finaal mängitakse Sevillas ja 2023. aastal selgub tugevuselt teise eurosarja võitja Budapestis. | Selgusid järgmised neli Meistrite liiga finaali korraldajat | https://sport.err.ee/1608281163/selgusid-jargmised-neli-meistrite-liiga-finaali-korraldajat | Euroopa jalgpalliliit (UEFA) tegi teatavaks järgmise nelja aasta Meistrite liiga finaali võõrustajad. Nendeks on Peterburi, Istanbul, London ja München. |
USA valitsusagentuurid eesotsas välisministeeriumiga ütlesid kauaoodatud hoiatuses, mille Hiina on juba maha laitnud, et ettevõtjad on mullu kehtestatud range julgeolekuseaduse tõttu silmitsi iseäralike ohtudega.
"Nende muudatuste järel peaks nad olema teadlikud võimalikust mainelisest, regulatiivsest, finantsilisest ja teatud juhul ka õiguslikust riskist, mis nende Hongkongi äridega kaasneb," öeldi hoiatuskirjas.
Ametkonnad tunnistasid, et 1997. aastal Suurbritannialt Hiinale tagasi antud Hongkongi majandus erineb paljuski Mandri-Hiinast, sealhulgas intellektuaalomandi kaitse osas.
Samas juhiti tähelepanu, et keskkond on uue riikliku julgeoleku seaduse ajal muutumas, näiteks on vahistatud nimekast inimõiguslasest USA advokaat John Clancey.
Seaduse alusel on süüdistused esitatud kümnetele inimestele, nende seas meediamogulile Jimmy Laile, endistele seadusandjatele ja demokraatiameelsetele aktivistidele.
USA hoiatuses toodi välja ka kõrgenenud risk andmekaitse vallas ja raskendatud ligipääs informatsioonile pärast võimudele pinnuks silmas olnud ajalehe Apple Daily kinni panemist.
Samuti osutati, et äridel on suurem oht sattuda USA sanktsioonide alla, mida kehtestatakse seoses inimõiguste rikkumisega. | USA hoiatas ettevõtteid kasvavate riskide eest Hongkongis | https://www.err.ee/1608281154/usa-hoiatas-ettevotteid-kasvavate-riskide-eest-hongkongis | USA hoiatas reedel oma ärikogukonda kasvavate riskide eest Hongkongis, kus Hiina on oma kontrolli suurendamas. |
Naiste 200 meetris oli Ann Marii Kivikas omas jooksus kuues ehk eelviimane oma hooaja tippmargiga 24,34 ega pääsenud jätkama. Kohaga edasi saamiseks tulnuks olla 67 sajandikku nobedam. Kokkuvõttes sai ta 27 sportlase konkurentsis 20. koha.
Meeste 200 meetris sai Oliver Kruuspan 22,25-ga 22. koha ehk oli lõpetanutest kehvim. Poolfinaali viis viimasena aeg 21,62. | Eesti sprinterid piirdusid eeljooksudega | https://sport.err.ee/1608279993/eesti-sprinterid-piirdusid-eeljooksudega | Tallinnas jätkuvatel kergejõustiku juunioride Euroopa meistrivõistlustel ei suutnud Eesti sprinterid 200 meetri eeljooksudest edasi poolfinaali murda. |
Ajasõidu võitis uus-meremaalane Oscar Piastri (Prema; 1.39,854), kellele järgnesid hiinlane Guanyu Zhou (UNI-Virtuosi; +0,221) ja hollandlane Richard Verschoor (MP; +0,405). Vips kaotas Piastrile 0,637 sekundiga.
Seejuures tuli kvalifikatsioon plaanitust pisut varem lõpetada, sest venelane Robert Shwartzman (Prema) sõitis välja. Pärast seda otsustati sessiooni enam mitte jätkata.
The top from qualifying #BritishGP #F2 pic.twitter.com/TfkAt0H9Tb
— Formula 2 (@Formula2) July 16, 2021
Üheksas koht tähendab Vipsi jaoks, et esimesele sprindisõidule saab ta startida teisena, kuna rajale minnakse kvalifikatsiooni esikümne ümberpööratud järjestuses. Pühapäevasele põhisõidule starditakse nö õiges järjestuses.
Eelmisel etapil Bakuus ühe sprindi- ja põhisõidu võitnud Vips hoiab sarja kokkuvõttes 63 punktiga neljandat kohta. Esikolmiku moodustavad Zhou (78), Piastri (73) ja Shwartzman (66). | Vips oli ajasõidus üheksas, mis tähendab esimeseks sprindiks head seisu | https://sport.err.ee/1608281097/vips-oli-ajasoidus-uheksas-mis-tahendab-esimeseks-sprindiks-head-seisu | Vormel-2 hooaja neljandal etapil Silverstone'i ringrajal näitas Jüri Vips (Hitech) kvalifikatsoonis üheksandat aega. |
Suplusrandades levib koolera vibriooni (Vibrio cholerae), mille puhul on tegemist mittetoksiliste koolera vibriooni tüvedega. Bakter võib 2-3 protsendil inimestest põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, haavanakkust, kõrva- ja nahapõletikku ning mädanikke.
Ohustatud on eelkõige nõrgenenud immuunsusega inimesed ja need suplejad, kelle kehal on marrastusi või haavandeid.
Terviseameti Keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul on veega levivate mikroorganismide levik muutunud aina aktuaalsemaks, seda nii kliima soojenemise, maailma avatuse kui ka aktiivsemaks muutunud veetranspordi ja inimeste liikumise tõttu.
"Kliima soojenedes tõuseb üldine merevee temperatuur, mis loob koos madala soolasisaldusega soodsad tingimused lõuna pool elavate haigusetekitajate liikide levikuks jahedamatesse aladesse, sealhulgas ka Läänemerre ja Eesti rannikule," rääkis Albreht.
Albrehti sõnul on kuuma suve tõttu vibrioonide kasvutingimused kestnud pikalt ja seni on tuvastatud kolm vibrioosi haigusjuhtu. "Teistes Läänemere riikides, näiteks Rootsis ja Soomes, on pilt sarnane," rääkis ta.
Terviseamet alustas vibrioonide uuringuga 2019. aastal. Analüüsitud merevee proovide alusel esineb vibrioone kõigis Eesti supluskohtades, kuid kõige enam kolmes supluskohas – Tallinna Stroomi ja Pirita rannas ning Haapsalus Paralepa rannas.
Kooleravibrioone on üle 200 serotüübi, neist vaid tüübid 01 ja 0139 põhjustavad koolerat ja koolera epideemiaid ning sporaadilisi haigusjuhte. Randades avastatud vibrioonide tüvede hulka 01 ja 0139 ei kuulunud, mistõttu on Eestist leitud tüved mittetoksilised, kuid nende osas tuleb nõrgema tervisega inimestel siiski ettevaatlik olla. | Nelja maakonna suplusrandades levib vibriobakter | https://www.err.ee/1608281070/nelja-maakonna-suplusrandades-levib-vibriobakter | Terviseamet tuvastas Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa suplusrandades vibriobakteri leviku. Seni on tuvastatud kolm vibrioosi haigusjuhtu. |
26-aastane Mohoric kuulus jooksikute gruppi, kust tegi omakonna rünnaku ning edestas finišijoonel lähemaid jälitajaid pea minutiga: prantslane Christophe Laporte (Cofidis) ja taanlane Casper Pedersen (DSM) kaotasid 58 sekundiga.
Tegemist oli Mohorici teise etapivõiduga sellelt velotuurilt, sarnasel moel osutus sloveen parimaks ka seitsmendal etapil. Sprinter Mark Cavendish (Deceuninck - Quick Step) peab aga rekordilist 35. suurtuuri etapivõitu püüdma pühapäeval.
Suurem grupp lõpetas enam kui 20 minutit pärast võitjat ja sinna kuulus ka üldliider Pogacar, kes juhib kaks etappi enne lõppu taanlase Jonas Vingegaardi (Jumbo-Visma) ees viie minuti ja 45 sekundiga. Kolumblane Richard Carapaz (Ineos Grenadiers) kaotab kolmandana 5.51.
Laupäeval ootab sõitjaid ees 30,8-kilomeetrine individuaalne temposõit (Libourne - Saint-Emilion) ja pühapäeval traditsiooniline lõpuetapp finišiga Champs-Elysees'l. | Tour de France: Pogacar jätkab liidrina, kaasmaalasele etapivõit | https://sport.err.ee/1608281064/tour-de-france-pogacar-jatkab-liidrina-kaasmaalasele-etapivoit | Prantsusmaa velotuuri 19. etapi (Mourenx - Libourne; 207 km) võitis sloveen Matej Mohoric (Bahrain - Victorious; 4:19.17). Üldliidrina jätkab tema kaasmaalane Tadej Pogacar (UAE-Team Emirates). |
Kuna ebaseaduslikult saabunud isikute arv kasvab, esitas Leedu Euroopa Liidu liikmesriikide institutsioonidele ja ametitele abipalve vajadustest rändesurvega toimetulekuks.
Siseministeerium, välisministeerium ja päästeamet pakuvad Leeudule abi elanikkonnakaitse mehhanismi raames.
Päästeamet on Leedule valmis saatma kümme telki koos sisustusega konditsioneeridest mööblini. Leedu abistamist rahastab välisministeerium, varustuse maksumus on üle 200 000 euro ja seda finantseeritakse humanitaarabi vahenditest.
Siseminister Kristian Jaani sõnul tuleb liikmesriikidel tuleb üksteist aidata ja Eesti suhtub Leedut tabanud rändesurvesse äärmise tõsidusega.
"Leedu on üks Balti riikidest ja meie pikaajaline partner. Teeme pidevalt koostööd, hoiame üksteist kursis ja abistame Leedut, et saaksime sisserändajatest tingitud olukorraga edukalt hakkama," rääkis minister.
Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul avaldavad Leetu jõudvad immigrandid mõju kogu regiooni stabiilsusele ja julgeolekule. "Kutsusin sel nädalal Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel kõiki liikmesriike üles tõhusamaks koostööks kolmandate riikidega rändevoo peatamiseks. Eelkõige tuleb meil ühiselt tegeleda ebaseaduslike sisserändajate tagasipöördumise korraldamisega ja samas olla Leedule abiks, et tekkinud olukorrale kohapeal lahendus leida," sõnas ta.
Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga on liitunud kõik 27 Euroopa Liidu liiget ning lisaks Island, Norra, Serbia, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Türgi.
Mehhanismi raames saavad hädaolukorda sattunud riigid paluda teistelt rahvusvahelist kiiret abi. Abi vajav riik esitab selleks abipalve ja teised riigid annavad teada, kuidas nad abi osutada saavad. Seejärel teatab abivajaja, kas kõiki pakkumisi on vajalik kasutada. Leedu tagasiside saabub abi pakkunud riikidele järgmisel nädalal.
Praeguse seisuga on abi lubanud osutada veel Horvaatia, Soome, Poola, Rootsi, Kreeka ja Sloveenia. | Eesti saadab rändekriisi sattunud Leetu 200 000 euro eest varustust | https://www.err.ee/1608281049/eesti-saadab-randekriisi-sattunud-leetu-200-000-euro-eest-varustust | Eesti tõttab appi Valgevene piirilt saabuvate rändajatega hädas olevale Leedule ja saadab riiki 200 000 euro eest varustust ehk kümme päästeameti telki koos sisustusega. |
"Latti ei saa allapoole lasta. Vähemalt eesmärk võiks olla selline, et eelmist tulemust korrata või natuke ületada isegi. Ma arvan, et temposõidus on see täitsa reaalne," avaldas Kirsipuu Eesti Jalgratturite Liidu pressiteate vahendusel.
"Eks see võidusõit pakub ise oma plaani või võimaluse. Ma arvan, et mingit eriasja või hommikust äraminekut proovima ei hakka. Võimalusel eks nad vaatavad ja suhtlevad omavahel võidusõidu ajal, kuidas keegi tunneb. Kui Tanelil on hea tunne, siis peab Peeter (Pruus) end võib-olla natuke ohverdama, aga võib-olla on nad võrdsed, mis ei ole ka välistatud. Loodan et Peeter teeb oma elu sõidu ja loomulikult Tanel ka," jätkas Kirsipuu.
"Grupisõidus Top 10 kohaga peab rahul olema, eraldistardis võiks Tanel olla ikka Top 10 kohast ülespoole."
Peeter Pruus tunnistab oma 32. sünnipäeval OM-ile mõeldes, et tuleb kindlasti väga raske sõit. "Vorm on kindlasti paranenud. On treenitud kuumas ilmas ja igal võistlusel on läinud ka tunne paremaks. Vahepeal on tunne ikka üles-alla, aga üldiselt on numbrid ja asjad treeneriga rääkides õiges suunas liikunud. Ei saa öelda, et elu tippvorm on, aga pigem on hea seis," ütles Pruus, kelle sõnul ei ole ettevalmistus olnud sajaprotsendiliselt plaanipärane.
"Vahepeal ei saanud teha mägedes nii palju, kui oleks tahtnud. Aga kuumatrenne olen saanud teha. Eestis on ka ilmad nii head olnud ja välismaal samuti. Häid trenne on saadud tehtud küll, nüüd on vaja reis ära teha, aklimatiseeruda, puhata ja viimane lihv peale teha, siis on näha, mis see õige seis on," jätkas Pruus.
"Niisama Jaaniga (Kirsipuuga – toim.) oleme ainult reisist rääkinud. Enne ei tasu stressata, vaatame kuidas kohapeal olud on ja siis enne sõitu räägime taktikast rohkem. Eks näha, mis peatreener arvab. Kui suudan lõpuni tulla, siis mingi koha välja sõita, tiimi aidata ja olla pildis ka, siis oleks väga rahul."
Meeste grupisõit sõidetakse olümpiamängudel sellel pühapäeval, 24. juulil Eesti aja järgi kell 5 varahommikul ning eraldistardist sõit 28. juulil Eesti aja järgi kell 8. | Kirsipuu: eesmärk on eelmiste olümpiamängude tulemust korrata või ületada | https://sport.err.ee/1608281031/kirsipuu-eesmark-on-eelmiste-olumpiamangude-tulemust-korrata-voi-uletada | Eesti jalgratturite koondise peatreeneri Jaan Kirsipuu sõnul ei saa Tokyo olümpiamängudel latti madalamale seada ning eesmärgiks on ületada Rio de Janeirost pälvitud üheksas koht, mille teenis toona meeste grupisõidus Tanel Kangert. |
Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm ütles ERR-ile, et Eesti Maaülikooli teadlased uurivad, kuidas katk Harjumaal asuvasse farmi pääses.
"Selle aasta suvel on leitud viirusega nakatunud metssigu Harjumaal ja Lääne-Virumaal. See tähendab, et vähemalt nendes maakondades on nakkuse looduslik foon (üle aastate) taas väga kõrge ning iga väiksemgi viga kodusigade pidamiskohas rakendatavate bioturvameetme rakendamisel võib tähendada, et katk levib farmi," ütles Veetamm.
Spetsialist rõhutas, et SAK võib levida viirusega saastunud esemete, nakatunud metssealiha, transpordivahendite ja inimeste vahendusel ning viirus on ka vastupidav. "Hetkel on oht taudi laialdaseks levikuks väga kõrge," lisas Veetamm.
Taudi avastamisel kehtestati Pihlaka farmile ranged piirangud, et takistada viiruse võimalikku edasisist levikut nii loomade, inimeste, söötade kui ka masinate kaudu.
"Praegusel hetkel on piirangud lokaalsed. Kui taud hakkab siiski edasi levima, siis kaasnevad kahjuks väga ulatuslikud piirangud sigade liikumisele, sigade viimine teistesse liikmesriikidesse, piirangud laienevad ka lihale ja lihatoodetele," selgitas Veetamm.
Kui mõnest farmist katk avastatakse, siis hukatakse ja hävitatakse kõik sealsed sead. "Hävitatakse ka söödad, allapanu ja muud materjalid, mida ei saa desinfitseerida. Seejärel tehakse farmis põhjalik puhastus ja desinfektsioon, rakendatakse ooteaeg 30 päeva. Seejärel võib farmi tuua uued sead," sõnas juhtivspetsialist.
Kui teatud perioodi järel on nende sigadega kõik korras ehk nad ei ole haigestunud, lõpetatakse Veetamme sõnul farmi suhtes kehtestatud piirangud.
"Sigade Aafrika katk kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, mille tõrjemeetmed hüvitatakse riigieelarvest. Loomapidajale hüvitatakse hukatud sigade ja hävitatud materjalide maksumus," lisas ta.
Kui loomapidaja kahtlustab oma loomadel katku, peab ta sellest teada andma loomaarstile või kohalikule PTA esindusele. | PTA: oht sigade Aafrika katku laialdaseks levikuks on väga kõrge | https://www.err.ee/1608281025/pta-oht-sigade-aafrika-katku-laialdaseks-levikuks-on-vaga-korge | Nädala keskel tuvastati Harjumaal Pihlaka farmis sigade Aafrika katk (SAK) ning põllumajandus- ja toiduamet annab teada, et oht taudi laialdaseks levikuks on Eestis väga kõrge. |
"Wild Side" on Normani ja Cardi B esimene muusikaline koostöö, kirjutab Consequence.
"Ma olin juba video jaoks kolm nädalat harjutanud, kui Cardi seda lugu esimest korda kuulis. Ta toetas mind väga ja aitas selle singli loomisele kaasa," sõnas Normani. | Normani ja Cardi B avaldasid koos loo "Wild Side" | https://menu.err.ee/1608281007/normani-ja-cardi-b-avaldasid-koos-loo-wild-side | Muusikud Normani ja Cardi B avaldasid loo "Wild Side", millele valmis ka muusikavideo. |
Tartu ringkonnakohus rahuldas reedel Enefit Poweri taotluse esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks, millega oli varem peatanud Enefit 282 õlitehase ehitusloa kehtivuse kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni, teatas kohus.
Kuigi ringkonnakohus leidis, et MTÜ-l Loodusvõlu esineb esialgse õiguskaitse vajadus, ei pidanud kohus esialgse õiguskaitse jätkuvat kohaldamist põhjendatuks seoses kohtuasjas esitatud ekspertide hinnangutega, millest koosmõjus keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandega nähtub, et ehitustegevusega kaasnev ebasoodne mõju lähedal asuva Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile on Euroopa Kohtu standardile nõutavalt piisava selgusega välistatud.
Ringkonnakohus otsustas, et esineb alus ehitusluba vaidlustanud MTÜ Loodusvõlu esialgse õiguskaitse taotluse osas tehtud varasema kohtumääruse muutmiseks.
Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub viivitamatult, kuid menetlusosalistel on 15 päeva jooksul õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus riigikohtule.
MTÜ Loodusvõlu apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 4. juuni otsuse peale, millega MTÜ kaebus ehitusloa peale rahuldamata jäeti, on ringkonnakohtu menetluses. Seega jätkub põhivaidluse lahendamine Tartu ringkonnakohtus.
Kohtuvaidlus õlitehase ehitusloa kehtivuse üle sai alguse 2020. aasta aprillis. MTÜ Loodusvõlu vaidlustas ehitusloa esmalt põhjusel, et selle alusel püstitatava õlitehase tootmine omab mõju kliima muutumisele ja säästvale arengule, mistõttu ehitusloa elluviimine ei võimalda täita rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustusi kliimamuutuste ohjamisel.
Mullu mais jättis Tartu halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus asus toona seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Otsus jõustus 25. juulil 2020.
Tänavu 17. veebruaril esitas MTÜ Loodusvõlu kaebuse täienduse ja uue esialgse õiguskaitse taotluse. MTÜ väitis, et praeguseks on selgunud uus asjaolu, mille tõttu võib kaebaja eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks.
Loodusvõlu viitas sellele, et ehitusala hõlmab Natura 2000 võrgustiku ala (Mustajõe loodusala), millel asub KSH aruande kohaselt prioriteetse tähtsusega ehk esmatähtis Natura elupaik. KSH aruandest ei selgu MTÜ hinnangul, et õlitehasel puudub mõju loodusalale.
Ka tänavu 2. märtsil tehtud määrusega jättis Tartu halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
Halduskohus selgitas siis, et vaidlus puudub selle üle, et planeeritav õlitehase ehitamine on puhvertsoonist väljas ehk vastab KSH aruandes esitatud nõuetele.
Keskkonnakaitsega tegelev ja menetlusse kaasatud haldusorgan teatas kohtule, et KSH aruandes toodud nõuete ja leevendusmeetmete rakendamisel on kavandatava detailplaneeringu lahenduse võimalik negatiivne mõju Natura 2000 võrgustikule välistatud. Kohtu hinnangul on kaasatud haldusorgani hinnang võrdväärne ekspertarvamusega.
Kaebaja esitas seepeale Tartu ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.
MTÜ Loodusvõlu on registreeritud 2019. aastal, põhikirja järgi on tegemist loodus- ja keskkonnakaitsega tegeleva organisatsiooniga.
Põlevkiviõlitehase senine ajalugu
2010. aastal alustas Vaivara vald õlitehase detailplaneeringuga ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Detailplaneering algatati nelja tehase ja ühe rafineerimistehase rajamiseks. 2019. aastal kinnitati tehase detailplaneering ja KSH, järgmise aasta jaanuaris tegi Eesti Energia nõukogu investeerimisotsuse.
2020. märtsis väljastati tehasele ehitusluba, ainuaktsionär lisas omakapitali 125 miljonit eurot. Tänavu mai seisuga on 76 protsenti tehase maksumusest lepingutega kaetud. Kohustusi oli Eesti Energial õlitehase projektiga mai seisuga ligikaudu 20 miljonit eurot. Aasta lõpuks on kohustusi 86 miljoni euro eest. | Ringkonnakohus tühistas Eesti Energia õlitehase ehituse peatamise | https://www.err.ee/1608281010/ringkonnakohus-tuhistas-eesti-energia-olitehase-ehituse-peatamise | Tartu ringkonnakohus tühistas Eesti Energia tütarfirma Enefit Power taotlusel esialgse õiguskaitse, millega varasemalt peatati Ida-Virumaale põlevkiviõli tehase ehitus. Ringkonnakohtu otsus jõustub koheselt, kuid selle osas saab riigikohtule esitada määruskaebuse. |
Karistus hakkab kehtima alates järgmise aasta jaanuarist ja lisaks määrati Speziale ka 500 000 šveitsi franki (ca 460 600 eurot) trahvi. Küsimuse alla olid alaealiste jalgpallurite ületulekud Nigeeriast.
Spezia ostsid tänavu veebruaris Ameerika Ühendriikide ärimehed ja määrasid eelmisel nädalal peatreeneriks endise Barcelona poolkaitsja Thiago Motta. Nad kavatsevad FIFA keelu vaidlustada.
Rahvusvahelises jalgpallis on alaealiste üleminekud üldjuhul keelustatud, välja arvatud teatud eritingimustel nagu mängijate vanemate kolimine, üleminekud Euroopa liidu piires ja veel mõned.
Eelmisel hooajal lõpetas Spezia Itaalia kõrgliiga 20 klubi seas 15. positsioonil. | FIFA karistas Itaalia kõrgliiga klubi | https://sport.err.ee/1608281004/fifa-karistas-itaalia-korgliiga-klubi | Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) määras Itaalia kõrgliigas mängivale Speziale alaealiste üleminekutega seotud reeglite rikkumise eest nelja üleminekute akna pikkuse tehingute keelu. |
Psaki ütles neljapäeval pressikonverentsil, et Facebookile antakse teada Valge Maja hinnangul problemaatilistest postitustest, mis sisaldavad valeinfot vaktsiinide ja pandeemia kohta, vahendas Daily Mail.
Psaki sõnul on Valge Maja suurendanud valeinfo jälgimist ja kogumist ning koostööd tehakse lisaks Facebookile ka mõjukate sotsiaalmeediakuulsustega, kes omalt poolt saavad jagada inimestele korrektset infot.
Psaki väitel oli pea 65 protsendi vaktsiinivastase valeinformatsiooni taga vaid 12 inimest. Facebook on samas selle tuvastusmeetodi kahtluse alla seadnud.
Varem oli USA tervishoiujuht Vivek Murthy märkinud, et tervishoiualase valeinfo levitamine on tõsine oht inimeste tervisele. "Ma kutsun üles kõiki ameeriklasi aitama kaasa valeinfo leviku peatamisele ning COVID-19 pandeemia ajal kui peale seda," kirjutas ta neljapäeval avaldatud uurimuses.
Valge Maja teade sai tõsise kriitika osaliseks, näiteks leidis ajakirjanik Glenn Greenwald, et taoline riigivõimu ja suurkorporatsiooni koostöö on üks klassikalisi fašismi tunnuseid. Greenwald nimetas mõtet, et presidendi administratsioon saab sotsiaalmeediast enda jaoks problemaatilist sisu eemaldada, ohtlikuks.
"Kui te ei pea sügavalt häirivaks seda, et Valge Maja annab enda jaoks probleemse sisuga postitustest teada oma liitlasele Facebookile, kes postitused eemaldab, siis saab teid pidada autoritaarseks," teatas Greenwald.
Dan Gainor USA meediauuringute keskusest leidis samuti, et tegu on sõnavabaduse piiramisega. "Olla vaktsiinivastane on osa sõnavabadusest. Pressiesindaja (Psaki) on vabaduse vastu," teatas ta.
Osa Valge Maja kriitikutest on märkinud, et ka seda, et koroonaviirus pääses levima Wuhani laboritest, peeti veel mõnda aega tagasi naeruväärseks vandenõuteooriaks, kuid nüüd on seda toetamas aina rohkem tõestusmaterjali.
Samas pole kõik reaktsioonid kriitilised, leidub ka neid, kes peavad valeinformatsiooni eemaldamist vajalikuks.
Politico ja CNN on samas kirjutanud, et vaatamata koostööle ei peeta Valges Majas Facebooki tegutsemist piisavalt kiireks. Üks allikas, kes on olnud osaline läbirääkimistel Bideni administratsiooni ja Facebooki vahel, märkis, et Valges Majas ei usuta, et Facebook võtab kogu asja piisavalt tõsiselt või arvatakse, et Facebookil on midagi varjata. | Valge Maja koostöö Facebookiga valeinfo eemaldamisel pälvis USA-s kriitikat | https://www.err.ee/1608280905/valge-maja-koostoo-facebookiga-valeinfo-eemaldamisel-palvis-usa-s-kriitikat | Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki sõnul annavad nad Facebookile teada postitustest, mis kannavad valeinfot koroonavaktsiinide ja -pandeemia kohta, kriitikud nimetavad sellist koostööd problemaatiliseks ja ohtlikuks. |
"Kolme katku vahel" on Jaan Krossi romaan, mis kujutab 16. sajandil tegutsenud Liivimaa kroonika autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Teos ilmus neljaköitelisena aastatel 1970, 1972, 1977 ja 1980.
Seni on "Kolme katku vahel" tõlgitud kokku kaheksasse keelde - vene, poola, saksa, soome, läti, inglise, hollandi ja leedu keelde.
Teose põhjal on valminud ka samanimeline film, mille režissööriks Virve Aruoja, stsenaariumi kirjutas Jaan Kross ning peaosas mängis Georg Ots. | Jaan Krossi "Kolme katku vahel" neli köidet saavad rootsikeelse tõlke | https://kultuur.err.ee/1608280944/jaan-krossi-kolme-katku-vahel-neli-koidet-saavad-rootsikeelse-tolke | Kultuurkapitali tõlkeprogrammi Traducta raames eraldati 30 030 eurot kirjanikule ja tõlkijale Enel Melbergile, kes Jaan Krossi "Kolme katku vahel" neli köidet rootsi keelde tõlgib. |
Finantstugi on mõeldud Riia üldhariduskoolidele, mille personalist on vähemalt 80 protsenti COVID-19 vastu vaktsineeritud.
Toetuse suurus on 5000 eurot, 7500 eurot või 10 000 eurot, sõltuvalt iga kooli töötajate arvust.
Koolidel on õigus toetust kulutada oma äranägemise järgi: tehnikale, renoveerimisele või boonusteks. | Riia motiveerib õpetajaid vaktsineerima koolidele antava rahaga | https://www.err.ee/1608280932/riia-motiveerib-opetajaid-vaktsineerima-koolidele-antava-rahaga | Riia linnavolikogu kiitis reedel heaks 1 725 000 euro eraldamise õpetajate motiveerimiseks koroonaviiruse vastu vaktsineerimisel. |
11. juulil mängis Inglismaa koondis EM-i finaalis Itaalia vastu. Mängu normaal- ja lisaaeg jäid viiki ning mängu otsustasid penaltid. Inglaste poolt eksisid 11 meetri löökidel Jadon Sancho, Marcus Rashford ja viimasel otsustaval penaltil Bukayo Saka. Mängujärgselt langesid need kolm mängijat rahvuskaaslaste rassistliku sõimu ohvriks, vahendab Soccernet.ee
Viimasel penaltil eksinud Bukayo Saka jagas oma Twitteri lehel avalikku kirja, kus tänab oma vanemaid ja sõpru, kes on talle toeks olnud. Lisaks sõnas noor inglane, et rassistlikud sõnumid ei murra teda, kuid kutsus ülesse sotsiaalmeedia kanaleid rohkem tööd tegema selle nimel, et selliseid juhtumeid ei tekiks.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Penaltil eksinud Saka solvangutest: ma ei lase sel ennast murda | https://sport.err.ee/1608280923/penaltil-eksinud-saka-solvangutest-ma-ei-lase-sel-ennast-murda | EM-i finaalis Itaalia vastu otsustaval penaltil eksinud Bukayo Saka jagas enda Twitteris avalikku kirja, kus tänab oma vanemaid ja sõpru toetuse eest ning lubas, et rassistlik sõim ei murra teda. |
Kümne looga album on Mayeri esimene täispikk album alates 2017. aastast, mil ilmus "The Search For Everything", kirjutab Consequence.
Albumi esilugu "Last train home" on 80ndate muusikast inspireeritud ja märgib laulja jaoks kui uut lehekülge. Loole "Shot in the dark" valmis ka muusikavideo. | John Mayer avaldas uue albumi "Sob Rock" | https://menu.err.ee/1608280908/john-mayer-avaldas-uue-albumi-sob-rock | Muusik John Mayer avaldas sel reedel kaheksanda stuudioalbumi pealkirjaga "Sob Rock". |
Lennukis 17 inimest, neist kolm olid meeskonna liikmed ja neli last.
Ühe allika sõnul kadus side lennukiga keskpäeva paiku ning mõni aeg hiljem tuvastati tööle hakanud avariiraadiomajaka signaal.
Lennuk oli teel Kedrovskist Tomskisse. | Venemaal kadunud lennuk leiti üles, inimohvreid pole | https://www.err.ee/1608280341/venemaal-kadunud-lennuk-leiti-ules-inimohvreid-pole | Venemaal Tomski lähedal jäi reedel kadunuks reisilennuk An-28, mille pardal oli 17 inimest. Reede pärastlõunal leiti lennuk üles, kõik 17 pardal viibinud reisijat ja meeskonnaliiget on elus, ütlesid ametnikud. |
Reedel, 16. juulil möödub 130 aastat legendaarse keelemehe ja polügloti Villem Ernitsa sünnist. Villem Ernits (1891-1982) veetis enamiku oma elust Tartus, kus temast kui õppejõust, karskustegelasest ja esimese asutava kogu liikmest ringleb siiani värvikaid mälestusi. Ernits oli igati aktiivne Tartu akadeemilises ja kultuurielus, tihti meenutatakse tema legendaarseid sõnavõtte ülikooli akadeemiliste kraadide kaitsmistel.
Sünniaastapäevaks valmib ka raamat "Villem Ernits", kus koostaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ott Kurs annab põhjaliku ülevaate Ernitsa elust ja tegevusest. Raamatu teise osa moodustavad mälestused eakaaslastelt, sugulastelt, kolleegidelt ja õpilastelt. Teiste seas meenutavad Ernitsa värvikat isikut soome keeleteadlane Lauri Kettunen, kirjanik Ain Kaalep, teadlased Peeter Tulviste, Mall Hiiemäe, Malle Salupere ja paljud teised. Arvuka fotomaterjaliga illustreeritud raamatu on kujundanud Artur Kuus, väljaandjaks Liivi Muuseum.
"Aateid, millele Villem Ernits truuks jäi, oli ligikaudu neli. Absoluutne karskus ilma tänitava moraalilugemiseta, sotsiaaldemokraatlik veendumus inimeste võrdsusest lahus sellest, kui suur kapitalist keegi on. Uskumine, et teadus kui tõe avastamise viis peab olema sõltumatu, tema huvi teadusliku täpsuse vastu pisiasjades oli lapselikult siiras. Ja lõpuks arvamine, et inimene on oma loomult hea", meenutab Peeter Olesk raamatus "Villem Ernits".
Tartu linna toel on nüüdsest Tähtvere parki paigaldatud ka Villem Ernitsale pühendatud pink. Pingi pidulik avamine toimub reedel, 16. juulil kell 17:00 Tähtveres, Hurda tänava alguses.
Villem Ernitsa sünniaastapäeva tähistatakse mälestuspingi avamise ja raamatuesitlusega Autor/allikas: pressimaterjalid
Sündmuste kava:
Reede, 16. juuli
kl 17 Villem Ernitsa mälestuspingi avamine ja raamatu "Villem Ernits" esitlus Tartus Tähtvere pargis, Hurda tänava alguses.
Laupäev, 17. juuli
kl 11.30 väljub Alatskivilt Liivi Muuseumist ühisbuss Villem Ernitsa kodutallu Kruusamäele mälestuskivi külastama;
kl 13-15 raamatu "Villem Ernits" esitlus ja audiovisuaalne üllatus Liivi Muuseumis. | Villem Ernitsa sünniaastapäeva tähistatakse mälestuspingi avamise ja raamatuesitlusega | https://kultuur.err.ee/1608280314/villem-ernitsa-sunniaastapaeva-tahistatakse-malestuspingi-avamise-ja-raamatuesitlusega | Tänavu tähistatakse legendaarse keelemehe Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva mälestuspingi avamise ja raamatuesitlusega. |
Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles ERR-ile, et ülikooli töötajate vaktsineerituse kohta neil täpset infot pole, kuid kui kevadel vaktsiinisoovijate nimekirju koostati, siis 80 protsenti töötajates avaldas selleks tahet.
Volli sõnul kiirtestisid nad kevadel tudengeid ja õppejõude, kes praktikumides osalesid, kuid see läks kuu ajaga maksma ülikoolile 50 000 eurot. Ta ütles, et praegu neil sarnaseid plaane sügiseks ei ole, kuid nad tegutsevad valitsuse ettekirjutuste järgi.
"Ma ei usu, et 100 protsenti kontaktõpe tagasi tuleks, isegi kui koroona taanduks," ütles Voll.
Volli sõnul on veel vara täpselt sügisesest õppekorraldusest rääkida, kuid ilmselt toimub vähemalt hübriidõpe. Ta ütles, et tehnikaülikool on õppevormide suhtes paindlik.
Vaktsineeritutele Voll erandite tegemist ette kujutada ei suutnud ning ta polnud ka kindel, kas sellele üldse õiguslikku alust oleks. Ta ütles, et soovitab kõigil vaktsineerida, sest on ise koroona raskelt läbi põdenud.
Voll ütles, et neil on soov sügisel või augusti lõpus hakata korraldama koos terviseametiga vaktsineerimistalguid.
Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles ERR-ile, et neil hetkel pole plaani vaktsineerimist pakkuma hakata. Tema sõnul arutati seda kevadel, kuid tehti otsus, et see võib terviseametile jääda. Samas ütles ta, et kui sügisel tekib vajadus, siis võib olla arutatakse seda uuesti.
Valk ütles samuti, et on veel vara rääkida täpselt sügisesest õppekorraldusest, kuid ilmselt jäävad kehtima hügieeninõuded nagu desinfitseerimine ja võib olla maskikandmine.
"Kui kolmas laine tuleb, siis tehakse nii õppejõududele kui tudengitele samad nõuded," ütles Valk.
Suured loengud jääbvad veebis kättesaadavaks. Valk tõi välja, et kõik välistudengid ei pruugi sügiseks kohale jõuda.
Valk ütles, et neil on juba kevadest ruumide ventilatsioonist ülevaade ning kehtib soovitus kasutada parema ventilatsiooniga ruume. Samas sõnas ta, et täiendavalt midagi juurde pole ehitatud, sest paljud ülikooli hooned on ajaloolised.
Tallinna Ülikooli töötervise spetsialist Reilika Muuli ütles, et sügisese õppekorralduse kohta tehakse otsused augusti keskel.
"Konkreetsete plaanide osas on juulis veel keeruline vastata, sest koroona on meile näidanud, et olukord võib muutuda päevadega," ütles Muuli.
Muuli avaldas lootust, et sügisel saab õppetöö toimuda kontaktõppes, kuid ütles, et neil on valmisolek ka distantsõppes. | Tehnikaülikool tahab hakata vaktsineerimist pakkuma | https://www.err.ee/1608280875/tehnikaulikool-tahab-hakata-vaktsineerimist-pakkuma | Eesti suurematel ülikoolidel pole veel sügiseseks õppekorralduseks täpseid plaane, kuid usaldusmeetmeid kasutades loodavad nad erinevalt kevadest jätkata kontaktõppes. |
Prantsusmaa ründaja on jõudnud Milanosse, kus peab veel meditsiinilise testi läbima. Eduka meditsiinilise testi läbimise tulemusena saab maailmameister ja Meistrite liiga võitja Milani lepingule allkirja anda. Erinevate allikate sõnul kujunes üleminekusummaks kaks miljonit eurot, vahendab Soccernet.ee.
Vanameister Giroud peab uues klubis konkureerima hakkama teise vanameistri ehk Zlatan Ibrahimoviciga, kes lõi eelmisel hooajal 27 mänguga 17 väravat. Giroud saldoks jäi eelmisel hooajal 31 mängu ja 11 väravat.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Chelsea ründaja on liitumas AC Milaniga | https://sport.err.ee/1608280350/chelsea-rundaja-on-liitumas-ac-milaniga | 34-aastane maailmameister ja Meistrite liiga võitja Olivier Giroud lahkub Londoni Chelsea'st ning on liitumas AC Milaniga. |
Järgmise sammuna jääb Eesti Korvpalliliit ootama KK Viimsi, nagu ka kõigi teiste klubide, registreerimisdokumente, mille esitamistähtajaks on 20. juuli.
KK Viimsi kutsus eelmisel nädalal kokku pressikonverentsi, kus teavitati üldsust ametlikult oma otsusest samm kõrgemale tasemele ära teha. Peatreeneriks kinnitati Valdo Lips ning lubati jõudsalt hakata komplekteerimisega tegelema.
Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi sõnas nädalapäevad tagasi toimunud pressiüritusel: "KK Viimsi senine tegevus vastab 100-protsendiliselt Eesti korvpalliliidu strateegilistele eesmärkidele, millest üks olulisem on toimiv organisatsioon. Viimsi on elav näide sellest, et kogukonna kaasamiseks ei pea otseselt mängima kõrgliigas. Mul on hea meel, et nad sammu kõrgemale teevad ja seda enda poolt sportlikult välja võidetud kohale." | Eesti Korvpalliliit aktsepteeris KK Viimsi kõrgliigaga liitumise avalduse | https://sport.err.ee/1608280362/eesti-korvpalliliit-aktsepteeris-kk-viimsi-korgliigaga-liitumise-avalduse | Eesti Korvpalliliit aktsepteeris eelmisel hooajal Saku esimese liiga võitnud KK Viimsi avalduse liitumaks uuel hooajal PAF Eesti-Läti Korvpalliliiga ja PAF Korvpalli Meistriliigaga. |
"Kui mees käituks päriselus romantilise komöödia stiilis, võetaks ta vahi alla" 1 on satiiriväljaande The Onion ühe loo pealkiri. Loomulikult võib nuhelda superkangelaste filme või suuri märulifilme selle eest, et neil pole reaalsusega midagi pistmist, aga ei tohiks ka unustada, et romantilised komöödiad toimetavad sama ebarealistlikul territooriumil. Põikpäine järjekindlus ei vii alati unistuste partneri südame võitmiseni. Oma tõeliste tunnete avaldamine võib lõppeda korvisaamisega, head poisid ja tüdrukud aga lõpetavad viimasena, julmade ja põhimõttelagedate järel.
Kuigi "Üksildasi hingi", mis on briti näitleja Billie Piperi lavastaja- ja stsenaristidebüüt, ei reklaamita antiromantilise komöödiana, on Piper kasutanud paljusid romantilise komöödia võtteid, kuid keeranud need pahupidi. Paratamatult jääb tunne, et see sünge ja masendavgi lugu on vastulöök neile lamedustele ja valskustele, mis hoiavad koos suurt osa ühe Hollywoodi kõige populaarsema žanri filmidest.
Piper mängib Mandyt, kolmekümnendates üksikema, kes elab Londonis ja töötab ühes teleproduktsioonifirmas. Ta hakkab semmima kaastöötaja Pete'iga (Leo Bill). Samal ajal, kui ta üritab uut suhet õiges suunas juhtida, tuleb tal aga tegelda ka avalikuks tulnud faktidega oma ema (Kerry Fox), kellega ta korterit jagab, ja isa kohta (David Thewlis). Too elab samuti nende juures, kuigi vanemad on pealtnäha juba aastaid tagasi lahku läinud. Kui lisada veel tõsiasi, et Mandy poeg Larch (Toby Woolf) kannatab pidevalt tõmbluste ja hoogude käes, on tulemuseks paras segadus. Kas Mandy suudab tunneli teisest otsast välja jõuda?
Eeltoodud sisukirjeldus on täpselt samasugune nagu lugematute romantiliste komöödiate oma: tegelastel tuleb ületada hulk raskusi, et lõpuks kokku saada, õppida ennast armastama ja kõndida üheskoos päikeseloojangusse ja ühisesse täiuslikku tulevikku. Esimesest stseenist peale on aga näha, et see ei ole seda sorti film.
Mandy ja Pete istuvad vastamisi restoranis, ilmselt oma esimesel kohtingul. Selle asemel aga, et kohmakalt tühjast-tähjast rääkida, vahetavad nad teravusi. Ja mitte mingi vaimustavalt vaimuka teravmeelitsemise vormis, vaid kuuleb karme ja julmi epiteete, mis on suunatud nii teise kui ka enda pihta. Pete vahutab, et Mandy kui moodne naine "olekski sitt abikaasa". Mandy avaldab arvamust, et ilmselt tahab mees teda vägistada. Nad lähevad lõpuks lahku Pete'i lubadusega end naise Instagrami-piltide peale rahuldada, aga ainult selliste piltide, kus naisel on suu kinni, sest tema hambad on mehe arvates liiga suured. Paari mürgiste märkuste ühitamatus ja lahkuminek, millest paistab läbi kumavat soov uuesti kohtuda – Pete jookseb Mandy taksole järele, aga omal viisil –, on ebamugavalt koomiline, tutvustades kogu filmi meetodit žanriklišeesid teisendada.
Hiljem selgub, et Mandyt iseloomustab suurel määral enesepõlgus. Ta kõnnib mööda Londoni tänavaid, püüdes olla õnnelik. Kaks teda seiravat töömeest pillavad kommentaari "Tõeline Joker", samal ajal kui Mandy püüab enda ette vaikselt pomisedes ennast veenda, et "Armastan ja austan end". Ühel liigutaval hetkel näeme tänaval kõndimas tervet hulka naisi, kes teevad täpselt sedasama.
Mandy ja Pete'i suhe põhinebki sellisel suhtlusstiilil. Pete on peaaegu et julm oma aususes Mandy vastu ja tema suhtlemisoskuse täielik puudumine viib mõtted sellele, et äkki tal on mingi diagnoos. Vaba päev koos Mandy poja Larchiga lõpeb sellega, et poisil tuleb keset tänavat peale röökimishoog. Pete sarjab poissi, et too tekitab piinlikkust, ja röögib seejärel temaga koos. Ometi riietub Mandy hiljem Pete'i ees lahti, et saaks osutada kõigile oma kehaosadele, mis talle endale ei meeldi. Varasem intsident ei paista potentsiaalset kirge pärssivat. Pete'i ausus/julmus tõmbab naist ligi. Liialdatud otsekohesusega ja peaaegu et pahatahtlikult kinnitab ja toetab too kõiki naise eelarvamusi enda suhtes. Pete'i on aga kujutatud enesevihkamise ja segaduse podiseva pajana, kes püüab täita mingit ettekujutust mehelikkusest, ilmutades seejuures pidevalt kohatut vagatsemist. Nende kahe seksistseen – peaaegu tervenisti kottpimedas – ei ole erootikanäide, vaid katkendlik ja frustreerunult kibe sõnavahetus võimudünaamika vallast.
Suur osa filmist on väga must komöödia. Mandy ja Pete'i pidevat mõõduvõttu kannavad nutikad sõnamängud ja vähene austus sentimentaalsuse vastu. Loomulikult mõjub film kohati lausa düstoopilisena. Heal järjel London, kus Mandy töötab, nõretab tavalisest kõrgema keskklassi ülbusest, mis võiks hästi sobida näiteks mõnda Richard Curtise filmi. Siin aga lõikab operaator Patrick Meller ikka ja jälle muinasjutumaailmal jalad alt. Kohati on pilt lausa kenloachilikult realistlik oma tumedate varjude ja kitsukeste kadreeringutega, kus jääb hingamiseks väga vähe ruumi. Mandy kodu on tüüpiline Londoni töölisklassi maja, mis kõigub kuskil kodususe ja kergelt kõhedust tekitava vahepeal. Ümber nurga luurab ikkagi pimedus, isegi kui Mandy tundub ka punases kleidis särades sündmusi kontrolli all hoidvat.
"Üksildased hinged" pole siiski toore realismi näide, kuigi mõned elemendid selles suunas osutavad. Eriti viimases kolmandikus on mitmeid momente, mis tuletavad meelde filmis näidatava maailma kunstlikkust, näiteks episoodis, kus Mandy oma vanematele "esineb", või lõpplahenduses, kus osaleb ka feministidest koosnev antiikkoor (filmi üheks teemaks on ka see, mida tähendab olla naine – ja mingil määral ka mees – tänapäeva maailmas), kes kommenteerib Mandy ihasid ja soove.
Aga ehk on just brechtlik distantseeritus see, kus film vääratab? Kogu nutika dialoogi, süngete, düstoopiliste süžeepöörete ja satiirilise kriitika juures tänapäeva romantika ja elu aadressil on filmiga emotsionaalselt väga raske kaasa minna. Kuigi saab toetuda Mandy ja tema vanemate taustaloole, mõjub naine siiski lahendamata mõistatusena. Ilma korraliku arusaamiseta sellest, kes ta on ja kust ta tuleb, jääb Mandy justkui tühjaks anumaks. Mitte et näitlejaansambel poleks hea. Piper on suurepärane, teravalt salvav, aga seejuures haavatav. Bill aga suudab Pete'i sümpaatseks mängida, vaatamata tolle tihti eemaletõukavale käitumisele. Neil õnnestub hoida vaataja enda poolel ja panna ta karakteritele kaasa elama, kuigi oleks äärmiselt lihtne olnud luua läbinisti ebameeldivad tegelased. Aga nad kannatatakse välja, tuntakse neile isegi kaasa, küll aga on raske neist kogu filmi vältel tõeliselt hoolida.
Vaatamata sellele, et Piperi "Üksildased hinged" kannatab tooni- ja struktuurivigade all, on see üks julge ja provokatiivne teos. Briti saartel teatakse teda hästi ta teleesinemiste (ja teismeliseea popkarjääri) järgi, nüüd on Piper näidanud üles aga valmisolekut vormiga mängida. Ta ei tundu pelgavat ka sünget varju, mis valitseb suurt osa "Üksildastest hingedest". Oma vahelduvas realismipüüdluses mõjub film kohati sügavalt isikliku ettevõtmisena. Piperi debüüt on oma mängulise lähenemisega realismile ja meeldejäävate episoodidega äravaatamist väärt. Kui on plaanis "Üksildasi hingi" vaadata oma esimesel kohtingul, siis manitseksin küll ettevaatusele …
Mängufilm " Üksildased hinged" ("Rare Beasts", Suurbritannia 2019, 87 min), režissöör-stsenarist Billie Piper, operaator Patrick Meller, helilooja Johnny Lloyd ja Nathan Coen. Osades Billie Piper, Leo Bill, Lily James, David Thewlis, Kerry Fox, Toby Woolf jt.
1 Romantic-Comedy Behavior Gets Real-Life Man Arrested. – The Onion 7. IV 1999. https://www.theonion.com/romantic-comedy-behavior-gets-real-life-man-arrested-1819565117 | Arvustus. Romantika on surnud | https://kultuur.err.ee/1608280371/arvustus-romantika-on-surnud | Laurence Boyce kirjutab Sirbis, et "Üksildased hinged" on antiromantiline komöödia, kus suhtefilmide klišeed on keeratud märksa süngemasse võtmesse. |
Šadeiko veetis esimese poole suvest veel Oregonis naiskonnas treenides, kuid hetkel on tagasi kodumaakonnas Järvamaal. Nimelt algas paar päeva tagasi Paides rahvusnaiskonna treeninglaager. Diagonaalründajana koondisekutse teeninud Šadeiko võtab hetkel treeninguid rahulikumalt, sest on veidi hädas põlveprobleemidega. Ent juba varsti, augusti alguses, ootab teda taas reis üle Atlandi ookeani, et liituda siis uue naiskonna treeningutega ja hakata Floridas valmistuma ülikooliliiga uueks hooajaks, vahendab Võrkpall24.ee.
Türilt pärit Jade sõnul oli ülikoolivahetuse põhjus peamiselt kinni ikkagi mänguajas. "Oregonis on kombeks lasta kõige vanematel tüdrukutel mängida," selgitas Šadeikode spordipere noorim õde. "Nad peavad loomulikult selleks ka head olema, kuid ometi on "seenioritel" seal selge eesõigus. Ma ei tahtnud oodata viimase õppeaastani, et platsile saada – see tundus ajaraiskamisena," ütles Šadeiko.
Šadeiko mängis Oregonis lisaks talle juba tuttavatele nurga- ja diagonaalründaja rollidele ka keskblokeerija kohta. Seepärast tahtis ka uus kool 190-sentimeetrist eestlannat just temporündaja kohale paigutada. Šadeiko aga seda episoodi enam korrata ei taha. "Positsioonivahetus oli vahelduseks tore, aga edaspidi jään siiski oma liistude juurde," kinnitas ta.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Võrkpallur Jade Šadeiko vahetab Ameerikas ülikooli | https://sport.err.ee/1608280179/vorkpallur-jade-sadeiko-vahetab-ameerikas-ulikooli | Eesti võrkpallineiu Jade Šadeiko on Ameerika üliõpilasliigas mänginud kaks aastat Oregoni ülikooli eest. Sügisel tõmbab eestlanna selga aga hoopis Florida International University võrkpallivormi. |
Mullune võitja Ott Tänak alustas reedest võistluspäeva katsevõiduga ja tõusis ralli liidriks, aga päeva teisel katsel purunes tema Hyundail parem esirehv. Et rehvivahetus katse käigus röövinuks kindlasti enam kui minuti, otsustas tunamullune maailmameister velje peal katse lõpuni sõita ja tegi seda edukalt, kaotades konkurentidele 25 sekundit.
Ainus hommikusele läbimisele kaasa võetud varurehv pandi ülesõidul Hyundaile alla, aga juba järgmisel katsel sõitis Tänak teelt välja, lõhkudes kaks rehvi ning pidi pärast seda reedese võistluspäeva pooleli jätma. Ka tiimikaaslasel Thierry Neuville'il oli ebaõnne, kui jõudis neljanda kiiruskatse finišisse katkise rehviga ja kaotas seetõttu 17 sekundit.
"Jutt ei käi vastutamisest, aga sellest, et peame olukorda mõistma. Täna hommikul oli meil kaks rehvipurunemist. Peame aru saama, miks," rääkis Hyundai pealik Andrea Adamo hoolduspausil.
"Kolme rehviga kaugele sõita ei saa. Ma ei tea, kas sellist asja on võimalik paremini ohjata. Ma ei tea. Me ei saa rehvile öelda, et palun ära purune," lisas Adamo.
Hyundai lippu hoiab kõrgel Craig Breen, kes läks reedesele hoolduspausile teisena, kaotades ralli liidrile Kalle Rovanperäle 4,8 sekundit. | Adamo: me ei saa rehvile öelda, et palun ära purune | https://sport.err.ee/1608280332/adamo-me-ei-saa-rehvile-oelda-et-palun-ara-purune | Ott Tänak ja Martin Järveoja langesid Rally Estonial suurest mängust reede hommikul, kui Eesti ekipaaž pidi rehvipurunemiste tõttu katkestama. |
Lõuna-Aafrika vabariik (LAV)on vaid ühe veresauna kaugusel kaosesse langemisest, pärast seda kui omakaitseväelaste rühmitused asusid märatsevate kampade eest eraomandit kaitsma, ütles Duduzane Zuma videoläkituses.
"Neile, kes relvadega end kaitsevad: tehke seda ettevaatlikult ja vastutustundlikult," lausus ta videos.
Duduzane Zuma lisas, et ka kauplustes märatsevad ja varastavad inimesed peaksid käituma vastutustundlikult, sest nad peavad arvestama, et eneste ja eraomandi kaitsjaid ei saa süüdistada selles, et nad kaitsevad seda, mis on neile oluline.
Tema sõnul on poodides laamendavad inimesed meeleheitel. "Kas ma andestan neile nende käitumise ja hävitustöö? Kindlasti mitte. Kuid me peame aru saama, et põhjuseks on vaesus, töötus ja ebavõrdsus," lausus Zuma.
Duduzane Zuma lisas pöördumises, et vandalism pole mingi lahendus ning üle käte läinud olukorrale tuleb leida teine väljapääs.
Omakaitsesalgad on pälvinud LAV-is laialdast tunnustust selle eest, et nad asusid eraomandi kaitsele peale seda, kui politsei ei saanud enam mässajatega hakkama.
Vägivald Lõuna-Aafrika vabariigis puhkes eelmisel nädalal, kui Jacob Zuma alustas kohtu solvamise eest 15-kuise karistuse kandmist.
Rahutuste kese on Zuma koduprovints KwaZulu-Natal ja lisaks sellele on vägivald levinud ka Gautengi provints, kus asub Johannesburg.
LAV-i president: rahutused olid kavandatud
Eelmisel nädalal Lõuna-Aafrika Vabariigis puhkenud rahutused olid kavandatud, ütles president Cyril Ramaphosa reedel ja lisas, et tuvastatud on 12 kahtlusalust.
"On päris selge, et need rahutuste ja rüüstamise juhtumid olid õhutatud, et olid inimesed, kes seda planeerisid ja koordineerisid," ütles president rahutuste keskmesse, KwaZulu-Natali provintsi saabudes.
"Me saame nad kätte, oleme juba mitmed neist tuvastanud, ning me ei lase anarhial ja vägivallal oma riigis maad võtta," ütles Ramaphosa ajakirjanikele.
Valitsus teatas neljapäeval, et üks rahutuste arvatavaist õhutajaist on kinni peetud ja 11 jälgitakse. | Vangistatud Zuma poeg manitses mässajaid varastama vastutustundlikult | https://www.err.ee/1608280212/vangistatud-zuma-poeg-manitses-massajaid-varastama-vastutustundlikult | Vangistuses viibiva Lõuna-Aafrika vabariigi endise presidendi Jacob Zuma poeg Duduzane manitses osas riigist kaose tekitanud meeleavaldajaid ja huligaane varastama poodidest vastutustundlikult. |
Konkursile olid oodatud pakkumised lastesarjaks, mis kõnetaks eelkõige kuni 12-aastaseid vaatajaid ja kajastaks Eesti laste igapäevaelu perekonnas, koolis, sõprade seltsis. Kokku esitati konkursile 13 tööd, žürii valis võitjaks tootjafirma Kassikuld esitatud projekti tööpealkirjaga "Lastelaagri saladus".
Konkursi võitnud sarja puhul tõi valikukomisjon esile selle tänapäevasust ning mitmekihilisust – esitatud ideekavand "Lastelaagri saladus" avab erinevates keskkondades võrsunud laste maailmu ning peegeldab hästi nende muresid ja rõõme.
Projekti loomingulisse meeskonda kuuluvad stsenaristid Kertu Moppel, Kaire Russ ja Liis Sein ning režissöör Ergo Kuld.
Sarja esmalinastus on planeeritud 2022. aasta sügishooajaks, mil see peaks jõudma ETV2 ekraanile ja teistesse ERR-i kanalitesse. | ETV2 laste draamasarja konkursi võitis projekt "Lastelaagri saladus" | https://menu.err.ee/1608280311/etv2-laste-draamasarja-konkursi-voitis-projekt-lastelaagri-saladus | ETV2 laste draamasarja konkursi võitis projekt tööpealkirjaga "Lastelaagri saladus". Uus sari peaks ETV2 eetrisse jõudma 2022. aasta sügisel. |
Lugu kõlab bändi teisel stuudioalbumil "Teatro d'ira: Vol. I".
Muusikavideo režissöör on Simone Bozzelli. | Eurovisiooni võitja Måneskin avaldas muusikavideo loole "I Wanna Be Your Slave" | https://menu.err.ee/1608280302/eurovisiooni-voitja-m-neskin-avaldas-muusikavideo-loole-i-wanna-be-your-slave | Tänavu Eurovisiooni võitnud Måneskin avaldas muusikavideo loole "I Wanna Be Your Slave", mis on pärast bändi Eurovisiooni võitu mitmetesse edetabelitesse jõudnud. |
Lavastajana teeb oma teise töö Piibe Teatris Jaanus Nuutre. "Eesti-sugused väikeriigid vajavad endale suurkujusid, mehi ja naisi, kelle järgi rivistuda, keda eeskujuks seada ja kellele kaasa elada," rääkis Nuutre. "Sellised kangelased teevad nii rahva kui rahvuse hingelt ja vaimult vägevaks. Võimalus lavastada Kristjan Palusalust teatritükk on koorem, mille kandmine on mistahes trupile ühtelugu vastutus ja ka privileeg."
"Ma olin noorena samuti maadleja ja sain 1986. aastal Palusalult käepigistuse ja tema autogrammiga diplomi," rääkis lavastuse autor ja produtsent Arlet Palmiste. "See diplom on mul tänaseni alles ja kodus aukohal. Olen Palusalust näidendi kirjutamise mõtet kandnud endaga umbes 20 aastat. Imelikul kombel ei ole seda tänaseni tehtud."
Näidend jutustab Palusalu elust pärast II maailmasõda, kus uued riigivalitsejad ei osanud Palusaluga midagi peale hakata. "Palusalu elu kohta on palju küsimusi, kuid vastuseid tegelikult ei ole," nentis Palmiste. "Me püüame anda ühe nägemuse võimu ja vaimu suhetest. Võiduhetked teevad võitjatest rahva jaoks kangelased, kuid mis saab siis, kui eufooria möödub või kuidas kangelased oma staatust kasutavad. Kas võit kohustab olema eeskujuks? See on peen psühholoogiline mäng."
Palusaluna astub lavale Mihkel Tikerpalu. "Mõnda suurmeest kehastades on tunded alati kahetised. Uhke on olla üks esimesi, kes meie suurima olümpiasangari publiku silme ette manab, aga suurtel meestel on alati suured kingad, mille kandmine on vastutus," tõdes Tikerpalu. "Palusalu kingad ehk nii suured ei olegi, aga tema pintsak, kuhu rammumehe õlad pidid ära mahtuma, on küll aukartustäratavalt võimas ja ma annan endast parima, et seda sisu ja karakteriga täita."
Palusalu abikaasa Ellenit mängib Liis Haab. Lisaks teevad lavastuses kaasa Riho Rosberg, Heidi Pähn, Kristjan Arunurm, Gerhard Saks, Rainer Miller ja Riho Altmäe.
Lavastus "Palusalu" esietendub 22. septembril Voose Päikesekodus. | Septembris etendub lavastus olümpiasangar Kristjan Palusalust | https://kultuur.err.ee/1608280308/septembris-etendub-lavastus-olumpiasangar-kristjan-palusalust | Septembris esietendub Piibe Teatri lavastus "Palusalu", mis tähistab 85 aasta möödumist ajast, kui eesti maadleja Kristjan Palusalu kahekordseks olümpiavõitjaks krooniti. |
Tehingute arv oli 60 protsenti ja koguväärtus 110 protsenti suurem kui aasta tagasi teises kvartalis. Eelmise kvartaliga võrreldes oli tehingute arv viiendiku ja tehingute koguväärtus neljandiku suurem.
Märkimisväärsed kasvunumbrid tulenevad osaliselt aastatagusest madalseisust kinnisvaraturul (ostuotsuste edasilükkamine 2020. aasta teises kvartalis seoses koroonakriisi ning eriolukorra kehtestamisega), ent sellest hoolimata olid kasvunumbrid kvartalite võrdluses märkimisväärsed, teatas maa-amet.
2021. aasta teise kvartali tehingute koguväärtus oli läbi aegade kõrgeim ning tehingute arv jäi alla vaid 2005. ja 2006. aasta neljandale kvartalile.
Võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga on hoonestamata maade käive kasvanud ligi 45 protsenti (kasv 100 miljonit eurot), hoonestatud maade puhul ligi 35 protsenti (kasv 122 miljonit eurot) ning korteriomandite puhul ligi 11 protsenti (kasv 57 miljonit eurot).
Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli teises kvartalis ligi 601 miljonit eurot, see on aastatagusest ajast ligi 80 protsenti rohkem ja eelmisest kvartalist ligi 11 protsenti rohkem.
Võrreldes 2021. aastaga on esmamüükide arv vähenenud 11 ja järelmüükide arv suurenenud 17 protsendi võrra. See trend vähendas uute korterite osatähtsuse eluruumidega tehtud ostu-müügitehingutes 16 protsendini, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja.
Teises kvartalis maksis Tallinnas uus kahetoaline korter keskmiselt 139 520 eurot (3020 eurot ruutmeeter), järelturul oli kahetoalise korteri keskmine hind 96 748 eurot (2045 eurot ruutmeeter). Keskmiselt kõige kallimad uued kahetoalised korterid müüdi Kesklinna linnaosas ja kõige odavamalt sai uue kahetoalise korteri Lasnamäe linnaosas. | Kinnisvaratehingute koguväärtus oli teises kvartalis rekordiline | https://www.err.ee/1608280293/kinnisvaratehingute-koguvaartus-oli-teises-kvartalis-rekordiline | Maa-ameti andmetel tehti teises kvartalis kinnisvaraturul ligi 16 400 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, tehingute koguväärtus püstitas kvartalite võrdluses 1,43 miljardi euroga uue rekordi. |
"Kõigile pensionikogujatele, kelle eest jäid nelja protsendi maksed vahepeal tegemata, kompenseeritakse need maksed lähiaastatel. Esimesed maksed tehakse septembris sambast lahkujatele," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. "Neile, kes sambas aga jätkavad, kantakse see raha aastatel 2023 ja 2024 teise sambasse ja kui pensionifondide keskmine tootlus on olnud positiivne, siis koos selle vahepealse tootlusega. Kes soovib seda võimalust kasutada, kuid on teinud avalduse teisest sambast lahkumiseks, saab selle veel juuli lõpuni tagasi võtta."
Riik peatas 2020. aasta lisaeelarvega alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad nelja protsendi sissemaksed. Erandiks olid aastatel 1942–1960 sündinud inimesed, kelle puhul jätkusid sissemaksed tavapärases korras.
1961. aastal ja hiljem sündinud inimestele, kes tegid makseid ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt teise sambasse sissemakseid ei tehtud, kompenseeritakse need tegemata jäänud nelja protsendi maksed.
Tegemata jäänud maksed kompenseeritakse aastatel 2023 ja 2024, mil tehakse täiendavad maksed pensionikogujate teise sambasse. Kui pensionifondide keskmine tootlus on perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini positiivne, suurendatakse kompenseeritavat summat ka selle tootluse võrra.
Sambast lahkujatele kompenseeritakse raha väljavõtmise kuul ka tegemata jäänud nelja protsendi maksed. Esimesed väljamaksed tehakse seega 2021. aasta septembris. Kui 2021. aasta septembris või 2022. aasta jaanuaris teisest sambast lahkuja on füüsilisest isikust ettevõtja, saab ta oma tegemata jäänud nelja protsendi maksed kahes osas – 2020. aasta kohta arvutatud osa sambast lahkumisel ja 2021. aasta kohta arvutatud osa 2022. aasta mais, mil kogumispensioni maksed on maksu- ja tolliametile deklareeritud.
Aastatel 2023 ja 2024 laekub kompensatsioon juba teise sambasse. Kui keegi jõuab enne teisest sambast pensionile jääda või sambast lahkuda, maksab pensionikeskus talle välja ka kompenseerimise tulemusel laekunud summa. Kui pensionile minnes valiti fondipension, sõlmiti kindlustusseltsiga pensionileping vaid osa teise samba raha eest või võeti korraga välja osa teise samba rahast, laekub ka kompenseeritav summa pensionisaaja teise sambasse. Fondipensioni väljamaksetes võetakse lisandunud raha automaatselt arvesse, muudel juhtudel tuleb raha väljavõtmiseks teha lihtsalt uus avaldus. | Teise samba maksete kompenseerimise määrus läks kooskõlastusringile | https://www.err.ee/1608280287/teise-samba-maksete-kompenseerimise-maarus-laks-kooskolastusringile | Rahandusministeerium saatis kooskõlatusringile määruse eelnõu, mille alusel kompenseerib riik 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini oma teise sambasse makseid jätkanutele vahepeal peatunud nelja protsendi maksed. |
Pihela alustas kõrguselt 1.70 ja ületas kindlalt ka kaks järgmist kõrgust. Kõrguse 1.81 ületas Pihela teisel katsel. Kõrguse 1.84 ületas Pihela taas avakatsel ja see kindlustas talle juba ka koha finaalvõistlusel.
Teise Eesti kõrgushüppajana võistles ka Karmen Bruus. Tema ületas eelvõistlusel kõrguse 1.74 ja lõpetas kodused Euroopa meistrivõistlused 22. kohaga.
Eestlastest olid veel täna võistlustules keskmaajooksjad Anete Randma ja Uku Renek Kronbergs. Kronbergs osales 800 meetri jooksus ja jooksis võimsa isiklikku rekordit tähistava aja 1.50,91, millega pääses edasi poolfinaali. Aeg tähistab ühtlasi ka uut Eesti U-18 rekordit.
Randma võistles 1500 meetri distantsil ja lõpetas ajaga 4.46,00 ning teenis 24. koha.
Vasaraheitja Gertu Küttmann heitis täna tulemuseks 53.08 ja edasipääsu finaali ei taganud. Kokkuvõttes teenis Kütmann EM-il 30. koha.
400 meetri tõkkejooksjad parandasid isiklikke rekordeid. Hege-Lee Pielberg jooksis uueks isiklikuks rekordiks aja 1:02.72. Pielbergile koduselt tiitlivõistluselt 25. koht. Mait Filipozzi uueks rekordiks on aeg 54,48 ja üldarvestuses 26. koht. | Pihela pääses kõrgushüppes kindlalt finaali, Kronbergs poolfinaalis | https://sport.err.ee/1608280281/pihela-paases-korgushuppes-kindlalt-finaali-kronbergs-poolfinaalis | Tallinnas toimuval kergejõustiku U-20 Euroopa meistrivõistlustel võistles reedel kõrgushüppe eelvõistlusel Elisabeth Pihela, kes pääses kindlalt laupäeval peetavasse finaali. Poolfinaali koha 800 meetri jooksus teenis Uku Renek Kronbergs. |
"Tallinna piirkonna juhatus pole kordagi linnapeakandidaati arutanud," ütles Koop ERR-ile.
Esmakordselt koguneb Tallinna piirkonna juhatus Koopi sõnul Tallinna linnapeakandidaate arutama augustis.
Koop märkis, et tema oleks hea meelega enne jaanipäeva linnapeakandidaadi paika pannud, aga paljude erakonna liikmete survel lükati need arutelud edasi. "Mina isiklikult arvan, et oleks pidanud niimoodi tegema, et tegeleme siin erakonna siseasjaga, mitte ei keskendu erakonna jaoks olulisemale asjale. Aga kui liikmed soovisid, väga jõuliselt soovisid, tehti ära, selgus sai majja, nüüd saame edasi liikuda," rääkis Koop.
"Võib-olla äkki suvel kutsutakse kokku mingi suvestuudio. Kes siis läheb meilt esindama erakonda? Peasekretäri, piirkonna juhi, mõne mitteametliku kandidaadi? Mis me siis teeme? Minu arust selgus selles kontekstis oleks olnud mõistlik," küsis Koop.
Isamaa võimalike Tallinna linnapeakandidaatidena on spekuleeritud Mart Luige, Joakim Heleniuse, Lavly Perlingu, Riina Solmani ja ka Urmas Reinsalu nimedega. Solmani kandidatuuri pakkusid välja Isamaa Perede Ühendus ja Seenioride Kogu.
Isamaa tellis Urmas Reinsalu linnapeaks sobivuse kohta küsitluse
Urmas Reinsalu Tallinna linnapeaks sobivuse kohta käib aga praegu Norstati küsitlus. Kusjuures Koop ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütlesid, et nad ei tea, kes selle tellis.
"Ma tean, et mingi uuring on, aga ma ei tea, keda või mida seal täpselt küsitakse. Igaljuhul Tallinna piirkond seda tellinud ei ole," ütles Koop.
Ka erakonnajuht Seeder ütles, et tea sellisest uuringust midagi. "Mina ei ole küll sellist uuringut lugenud, ei oska kommenteerida," lausus ta.
Isamaa peasekretär Priit Sibul ütles, et tema tellis Urmas Reinsalut puudutava küsitluse. "Erakond valmistub kohalikeks valimisteks. Me uurime oma võimalike toetajate seisukohti ja arusaamisi erinevates küsimustes ja erinevate isikute osas," ütles Sibul.
"Kuidagi peab välja selgitama, kes on võimalikult parim linnapeakandidaat," lisas Sibul.
Urmas Reinsalu ei tahtnud Isamaa linnapeakandidaadiks saamise võimaluse üle spekuleerida. Reinsalu ütles, et nimedest rääkida on veel liiga vara. "Isamaa ajastab tippvormi suurvõistlusteks ehk valimisteks," lisas ta.
Helir-Valdor Seeder ütles, et Tallinna linnapeakandidaadi otsus peaks tulema lähiajal. "Eks see lähinädalatel tõenäoliselt ka juhtub. Aga siin on jäme ots ikka piirkonna käes," ütles Seeder.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 17. oktoobril. | Isamaa Tallinna juht: enne jaanipäeva võinuks meerikandidaat paigas olla | https://www.err.ee/1608280224/isamaa-tallinna-juht-enne-jaanipaeva-voinuks-meerikandidaat-paigas-olla | Isamaa Tallinna piirkonna juht Olle Koop ütles, et erakond oleks võinud Tallinna linnapeakandidaadi kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks paika panna juba enne jaanipäeva. Ta lisas, et piirkonna juhatus ei ole potentsiaalseid linnapeakandidaate siiani arutanud. |
Afganistani väed püüavad võtta tagasi Spin Boldaki piiripunkti, mille Taliban mõne päeva eest vallutas.
Indiast pärit Siddiqui oli töötanud sellest nädalast Kandaharis Afganistani eriüksuste juures. Tema ja üks Afganistani ohvitser said surma Talibani risttules, ütles komandör.
"Ootame täiendavat infot, teeme koostööd piirkonna võimudega," ütles Reutersi president Michael Friedenberg ja peatoimetaja Alessandra Galloni.
Reutersi teatel tuli Siddiquilt varem sõnum, et ta sai lahingut kajastades käsivarde haavata. Talle anti arstiabi ja ta oli toibumas, kui Talibani võitlejad hakkasid Spin Boldakist taanduma.
Uudisteagentuuri sõnul ei suuda nad esialgu juhtunu üksikasju kontrollida.
Siddiqui kuulus meeskonda, kes sai 2018. aastal rohingja põgenikekriisi dokumenteerimise eest Pulitzeri preemia.
Ta töötas Reutersis alates 2010. aastast, pildistas Afganistani ja Iraagi sõda, rohingja põgenikekriisi, Hongkongi meeleavaldusi ja Nepali maavärinaid. | Pulitzeriga pärjatud Reutersi fotograaf sai Afganistanis surma | https://www.err.ee/1608280263/pulitzeriga-parjatud-reutersi-fotograaf-sai-afganistanis-surma | Reutersi fotograaf Danish Siddiqui sai Pakistani piiripunkti lähedal käivaid Afganistani valitsusvägede ja Talibani lahinguid kajastades surma, teatas reedel agentuur Afganistani armeekomandörile viidates. |
Tänak alustas reedest võistluspäeva katsevõiduga ja tõusis ralli liidriks, päeva teisel katsel purunes tema Hyundail parem esirehv. Et rehvivahetus katse käigus röövinuks kindlasti enam kui minuti, otsustas tunamullune maailmameister velje peal katse lõpuni sõita ja tegi seda edukalt, kaotades konkurentidele 25 sekundit.
Järgmisel kiiruskatsel käis Tänak kiires sektsioonis rajalt väljas, pääses teele tagasi, aga jättis varsti pärast seda reedese võistluspäeva pooleli, sest selles olukorras purunesid kaks rehvi ja rohkem varurehve Eesti ekipaažil kaasas polnud.
Tänak - Järveoja saavad rallit jätkata laupäeval.
Tanak! #RallyEstonia #WRC #seanknows pic.twitter.com/6tAF0g1yy4
— Sean Cardovillis (@sean_cardo) July 17, 2021
Ott went to the field at SS Kanepi, Hauka SA. Retired for today. Rovanpera visited same place. #otttänak #WRCLive #wrc #rallyestonia pic.twitter.com/80poGeohgu
— Tarvo Stint (@tarvo52) July 16, 2021
#WRC ⚠️ UPDATE SS4: @OttTanak forced to retire from the day at @RallyEstonia. The team will recover the car and bring it back to service. #HMSGOfficial
— hmsgofficial (@HMSGOfficial) July 16, 2021
#WRC SS4 Tänak retire from today #RallyEstonia
Infos & Results ► https://t.co/WIflFSduhI pic.twitter.com/7KQ05rERAl
— Planetemarcus (@planetemarcus) July 16, 2021
Unfortunately, we are forced to retire today, as we got two punctures. @HMSGOfficial will fix the car and we will continue tomorrow. #RallyEstonia #WRC #HMSGofficial #rallying #OttTanak #TanakFanArmy pic.twitter.com/KPIwwRKS2n
— Ott Tänak (@OttTanak) July 16, 2021 | VIDEO | Tänak sõitis enne katkestamist teelt välja | https://sport.err.ee/1608280251/video-tanak-soitis-enne-katkestamist-teelt-valja | Ott Tänakul ja Martin Järveojal (Hyundai) ei õnnestunud mullust Rally Estonia võitu kaitsta, sest nad pidid rehvipurunemise tõttu reede hommikupoolikul katkestama. |
Reovee seireuuringus oli algselt kavas teha juulikuus paus, kuid viiruseleviku kasvades otsustas valitsus, et reovee seiramisega tuleb jätkata. Reoveeuuringut seni teinud Tartu Ülikool taasalustab seiramist augustist, seni hoiab viiruse sisaldusel reovees silma peal terviseamet.
Terviseamet ei ole aga saanud värskemaid andmeid viirusesisalduse kohta reovees avaldada, sest metoodikate erinevuse tõttu ei ole ülikooli ja ameti tulemused veel võrreldavad.
Terviseameti nakkushaiguste labori juhataja Janne Pullat selgitas, et uuringu ülevõtmisel oli esimene ülesanne adapteerida Tartu Ülikoolis välja töötatud protokoll terviseameti laboris.
"Tehnoloogiliselt on kahe labori masinapark mõnevõrra erinev ja sellest johtuvalt ei ole need tulemused omavahel üks-ühele võrreldavad," märkis ta.
Pullati sõnul oleks olnud vaja teha kahe labori võrdluskatseid, mida ei jõutud lühikese ettevalmistusaja tõttu. "See on põhjustanud selle, et me ei ole väljastanud harjumuspärast seirekaarti," ütles ta.
Küll aga on terviseameti nakkushaiguste labor teinud kaks nädalat reovee analüüse ja nende andmete põhjal on ameti eksperdid suutelised andma ülevaate, millistes piirkondades on täheldada koroonaviiruse osakeste kasvu reovees. Neid andmeid on terviseametist oodata järgmisel nädalal.
Kui Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni uurimisgrupp taas koguneb, on kavas ära teha ka need võrdlevad uuringud, mis lubavad edaspidi lihtsamalt ülikooli ja terviseameti andmeid võrrelda.
"Me oleme Tartu Ülikooliga läbi rääkinud ja teinud tööplaani, et septembris teeme need vajalikud võrdluskatsed kahe labori vahel ja saame siis ametlikult kinnitada, et teeme reoveest viirusosakeste analüüsi võrreldavalt," kinnitas Janne Pullat.
Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles eelmisel nädalal, et reovee seiramine jätkub Tartu Ülikoolile sarnase meetodiga ning kasutab uuringus samade pumplate proovivõtupunkte. Pullati sõnul on ainus erinevus see, et terviseamet võtab analüüse 20 punktist, ülikooli 60 punkti asemel. | Metoodikate erinevus lükkab reovee uuringu avaldamise uude nädalasse | https://www.err.ee/1608280248/metoodikate-erinevus-lukkab-reovee-uuringu-avaldamise-uude-nadalasse | Tartu Ülikoolilt koroonaviiruse reovee seireuuringu üle võtnud terviseamet ei saa värskemaid andmeid avaldada, sest need ei ole ülikooli uuringutega võrreldavad. |
Sony ostis filmi õigused seniselt levitajalt, Totem Filmsilt, kirjutas Variety. "Oleme väga elevil, et Juho Kousmanen liitub Sony näol suurepäraste filmitegijatega ning me oleme väga õnnelikud, et taas sellise hea meeskonnaga saame töötada," seisis Totemi avalduses.
""Kupee nr 6" on tõeline aare. See on suurepärane rongifilm, mis on täis huumorit, romantikat ja üllatusi. See on täpselt selline värske looga film, mida vaatajad praegu näha tahavad," seisis Sony Pictures Classics teates. Nad lisasid, et "Kupee nr 6" on üks parimaid filme, mida nad sel aastal Cannes'i filmifestivalil näinud on.
"Kupee nr 6" režissöör on Juho Kuosmanen ja stsenaristid eestlased Livia Ulman ja Andris Feldmanis. Produtsendid on Jussi Rantamäki ja Emilia Haukka. Film on saanud palju kiidusõnu ka oma visuaalse poole eest, mille taga on operaator Jani-Petteri Passi. | Sony Pictures ostis "Kupee nr 6" õigused | https://kultuur.err.ee/1608280236/sony-pictures-ostis-kupee-nr-6-oigused | Sony Pictures Classics teatas neljapäeval, et on ostnud Soome-Eesti-Venemaa-Saksamaa koostööfilmi "Kupee nr 6" õigused Põhja-Ameerikas, Ladina-Ameerikas, Ida-Euroopas, Kagu-Aasias ja Lähis-Idas. |
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 27 inimesel. 20 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Pärnumaale lisandus 13, Raplamaale viis, Ida-Viru- ja Järvamaale kolm, Tartu- ja Võrumaale kaks, Lääne-Viru-, Saare- ja Valgamaale üks uus nakkusjuht. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Neljal juhul rahvastikuregistri järgne elukoht puudus.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 46,8 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 1,3 protsenti.
16. juuli hommikuse seisuga viibib haiglas 19 COVID-19 patsienti, nendest on üks intensiivravil juhitaval hingamisel. Ööpäeva jooksul avati viis uut haigusjuhtumit.
Haiglaravi on kokku vajanud 6,9 protsenti haigete üldarvust. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 59 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased kaheksa inimest ehk 42 protsenti.
Ööpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei registreeritud. Kokku on Eestis surnud 1271 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul manustati 7510 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 593 102 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 511 831 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 53,8 protsenti. | Ööpäevaga tuvastati 62 nakatunut | https://www.err.ee/1608280143/oopaevaga-tuvastati-62-nakatunut | Terviseameti andmetel analüüsiti viimase 24 tunni jooksul 3665 koroonatesti, millest 62 ehk 1,7 protsenti osutus positiivseks. |
Me kõik püüdleme millegi suunas ja ilma tahteta ei toimu midagi. Ilma tahteta ei ole võimalik endas vajalikke muudatusi esile kutsuda. Selliseid, mis sunniksid pingutama või mees-mehe vastu võitlema, kui nüüd spordile mõelda. Tahe võita on lõpuks see, mis sportlast edasi viib.
Kuulus Taani arhitekt Bjarke Ingels tahtis noorena saada karikaturistiks, aga tema tahe sai ajas mõjutusi ja muutus. Joonistada on talle alati meeldinud, nagu kirjeldab ta ise temast tehtud dokumentaalis. Aga üksvahe töötas ta postiljonina ja sõitis väga palju rattaga ringi mööda linna. Tal tekkis tahe linnapilti kaunimaks muuta, arhitektuuriliselt rikastada. Joonistada, aga teistmoodi – maju. Tahe oli olemas, töö vajas tegemist. Ja ühe inimese tahte väljendus töö kaudu on muutnud elukeskkonda oluliselt.
Ka spordi alus on armastus töö vastu. Tööd tegemata ja ainult andele lootes on keeruline jõuda rahvuslikust tasemest kaugemale. Värskes saatesarjas "Võidu nimel" ütleb profirattur Tanel Kangert tabavalt, et töö ja vaevata ei saavuta tänapäeval midagi, sest talenti on maailma tipus kõigil. Tööd tehakse pööraselt, lugematul hulgal tunde ja läbitakse kümneid tuhandeid kilomeetreid. Nii tulevad tulemused, ka meisterlikkus. Kui seda teadmist täiendada raskekaalu tõstja Mart Seimi mõttega – kui vaim on valmis, tuleb keha järele – jõuame tasapisi tippsportlaste mõttemaailma lävele.
Igasuguseid inimlikke läbielamisi ja kogemusi saadavad tunded. Valu on üks esimesi ja peamisi, millega sportlased kokku puutuvad. Füüsilise valuga ollakse harjunud, seda enamasti ei kardeta. Valu on tippspordi osa ja öeldakse isegi, et kui oled suuteline endale valu tegema, tähendab see tippspordis sageli midagi head. Kiiruisutaja Saskia Alusalu märgib saatesarjas "Võidu nimel", et sportlasena on valu mingil hetkel koguni sõltuvust tekitav ja samas õpetab alandlikkust, ja teadmist, et oleme valu ees võrdsed nagu surmagi ees.
Kui sellest valust läbi käiakse, on võimalik tunda rõõmu – teist võrdlemisi reljeefset tunnet valu kõrval, mis tippspordi juurde loomulikuna kuulub. Tsiteerides odaviskaja Magnus Kirti samast saatesarjast, siis tema on valmis kannatama treeningutel suuri koormusi selle nimel, et tunda rõõmu võistlustel. See on sportlaste puhul muidugi üldine ja ühine joon. Rõõmu allikaid võib lõpuks olla palju ja erinevaid, aga väga selgelt eristuvad kaks rõõmu – üks neist tuleb sisemusest ja on tõeline, teine, rahva rõõm, on samas tore tagajärg eduka võistluse järel.
Kui teha tippsporti, kaasneb sellega paratamatult tuntus, et mitte öelda kuulsus. Täpsemalt avalik tähelepanu, millega sportlastel ka Eestis on vaja toime tulla ja mille nende tegevus paratamatult esile kutsub. Mastaabid, nagu nad ütlevad, pole küll võrreldavad sellega, mida kogevad ilmselt maailma kõige nimekamad atleedid. Aga sellistel hetkedel olevat vajalik mõelda, kes ja mis on oluline, kellele on võimalik eeskujuks olla. Mõelda tasub ka seda, et tänased ajalehed vooderdavad homseid prügikaste. Ehk kuulsus on ajutine ja mitte kõige olulisem elus. Ehkki tippsportlaste teatav edevus, nii sõnastas selle korvpallur Kristjan Kangur, on sedapidi mõistetav, et neil on väga suur isiklik tõestamisvajadus.
Soovitan vaadata saatesarja "Võidu nimel", mis jõuab eetrisse juulis-augustis ETV-s pühapäeva õhtuti pärast spordiuudiseid. Üheksa Eesti tippsportlast jagavad seal enda läbielamisi ja kogemusi viiel teemal: tahe, töö, valu, rõõm ja kuulsus. Nad räägivad meile inimeseks olemisest, see puudutab meid kõiki.
* * *
Saatesarja esimene osa "Võidu nimel. Tahe" on eetris pühapäeval, 18. juulil kell 21.35 ETV-s. | Kristjan Kalkun: tahe võita on lõpuks see, mis sportlast edasi viib | https://sport.err.ee/1608280155/kristjan-kalkun-tahe-voita-on-lopuks-see-mis-sportlast-edasi-viib | Tippsporti ilma tahteta ei eksisteeri, need ei kuulu samasse ruumi. Nii ütles mulle uue saatesarja "Võidu nimel" intervjuus meie läbi aegade üks paremaid triatleete Marko Albert. Mulle paistab, et see mõte on universaalsem – omane inimeste universumile ja meie kõigi elule, arutleb ERR-i sporditoimetaja Kristjan Kalkun. |
Vaid mõni päev pärast seda, kui USA-s teatati juunis inflatsiooni 5,4-protsendisest kasvust aastatagusega võrreldes, kohtusid Bideni majandusnõunikud endise rahandusministri Larry Summersiga, kes on inflatsioonile kõige valjuhäälsemalt tähelepanu juhtinud, kirjutab Daily Mail.
Summers, kes oli rahandusminister Bill Clintoni presidentuuri ajal, oli karmilt kritiseerinud Bideni 1,9 triljoni dollari suurust taastepaketti ja selle mõju niigi kiirele inflatsioonile. Bideni administratsioon on samas lubanud veelgi taristuinvesteeringuid majanduse ümberstruktureerimiseks.
Kriitikuid on teisigi. Endine Barack Obama majandusnõunik Jason Furman juhtis tähelepanu USA ja euroala alusinflatsiooni suurele vahele. "See tähendab, et asi pole vaid koroonapandeemiaga seotud moonutustes, sest neid kogeb ka Euroopa. USA-l on tänavu väga erinev fiskaalpoliitika," lausus Furman.
Neljapäeval käis senati majanduskomisjoni ees inflatsiooni tõttu aru andmas föderaalreservi juht Jerome Powell. "Inflatsioon kasvab palju kiiremini kui paljud ootasid, kindlasti kiiremini, kui mina ootasin, ja me üritame aru saada, kas tegu on ajutise nähtusega või peame me midagi ette võtma," ütles Powell.
Powell nentis, et majanduse taastumisega kaasnenud inflatsiooni kasvu kiirenemine jätkub järgnevatel kuudel enne mõõdukaks muutumist. Powell ei maininud samas sõnagi föderaalreservi kehtestatud ülimadalate intresside muutmisest.
Powell ei taganenud ka oma hinnangust, et inflatsioonikasvu taga on ajutise iseloomuga põhjused, näiteks tarneprobleemid ja tõusnud tarbijanõudluse kasv peale koroonapiirangute kaotamist. Kui need ajutised nähtused kaovad, aeglustub ka inflatsioon, märkis ta.
Senati komisjoni ees ei korranud Powell enam aga varem väljaöeldut, et inflatsioon langeb tagasi kahele protsendile, mis on föderaalreservi seatud eesmärk. USA keskpank on teatanud, et kõrgem kui kaheprotsendine inflatsioon on nende jaoks praegu aktsepteeritav, sest inflatsioon on olnud pikalt alla kahe protsendi.
Samal ajal on demokraadid senatis surumas läbi 3,5 triljoni dollari suurust eelarve-eelnõud, mis, kui see läbi läheb, paneb selle vastaste hinnangul praeguse inflatsiooninäitaja näima väga väiksena.
Vabariiklasest senaator Mike Lee tõi välja kiire inflatsiooni mõju eratarbimisele. "Selle mõju on jõudnud meie rahakottidesse, meie peredesse, meie igapäeva," nentis ta.
Näiteks olid mais aastatagusega võrreldes kasvanud bensiini hind 45 protsenti, peekoni ja apelsinide hind kaheksa, piima hind 7,5 ja õunte hind 6,5 protsenti.
Kolmapäeval teatas USA valitsus, et juuni hulgimüügihinnad tõusid aastatagusega võrreldes koguni 7,3 protsenti, viimati toimus nii kiire aastane tõus 2010. aastal. Päeva varem oli teatatud, et ka tarbijahindade kasv oli kiirem kui kordki viimase 13 aasta jooksul. Alusinflatsioon kasvas juunis 4,5 protsenti, mis on kiireim kasvutempo alates 1991. aastast.
Tarbijahindade kasvu andis USA-s suurima osa kasutatud autode müük, mis moodustas kasvust lausa kolmandiku. Märkimisväärselt kasvasid hinnad ka hotellitubadel, lennupiletitel ja autolaenutustes.
Washington Examineris ilmunud majandusanalüütikute artiklis võrreldi praegu USA majanduses toimuvat teise maailmasõja järgse inflatsiooniplahvatusega. Analüütikute hinnangul võib inflatsioon hakata kahanema peale seda, kui tarneahelad taastuvad ning nõudmise ja tootmise-pakkumise vahekord normaliseerub. USA-s tõusid hinnad pärast sõja lõppu 1945. aastal püsivalt kolm aastat järjest. | USA-s lüüakse inflatsiooni kiire kasvu tõttu aina rohkem häirekella | https://www.err.ee/1608280128/usa-s-luuakse-inflatsiooni-kiire-kasvu-tottu-aina-rohkem-hairekella | Kuigi Valge Maja on püüdnud avalikkust rahustada, öeldes, et inflatsiooni kiire kasv on ajutine nähtus, on kuulama hakatud ka president Joe Bideni majanduspoliitika kriitikuid, kes hoiatavad, et inflatsiooni kiire kasv võib kesta pikemalt. |
Anna Maria Millend jooksis naiste 100 meetri tõkkejooksu viiendas eeljooksus aja 14,04 ja lõpetas oma jooksu kuuendana. See aeg andis talle eeljooksude aegade võrdluses 24. koha. Finaali viis viimasena aeg 14,05, mille sloveenia tõkkesprinter jooksis kolmandas eeljooksus, kui lõpetas neljandana. Kõikidest eeljooksust pääses kindlat edasi poolfinaali neli esimest ja neile veel lisaks neli ka aegadega.
110 meetri tõkkejooksus osalenud Romet Vahter lõpetas oma jooksu seitsmendana ajaga 14,70. Kokkuvõttes teenis Vahter 32. ehk viimase koha. Poolfinaali oleks viimasena viinud aeg 14,16. | Anna Maria Millend jäi kodusel EM-il esimesena poolfinaali ukse taha | https://sport.err.ee/1608280188/anna-maria-millend-jai-kodusel-em-il-esimesena-poolfinaali-ukse-taha | Tallinnas toimuval kergejõustiku U-20 Euroopa meistrivõistlustel olid reedel võistlustules tõkkesprinterid Anna Maria Millend ja Romet Vahter. Millend jäi esimesena poolfinaali ukse taha. |
Tänavu kolm slämmiturniiri järjest võitnud ning ühtlasi Roger Federeri ja Rafael Nadaliga slämmivõitude arvestuses samale pulgale tõusnud Djokovic ütles pärast Wimbledoni võitu, et pole veel otsustanud, kas osaleb Tokyo olümpiamängudel.
Neljapäeval tähistas enda kuuendat sünnipäeva noor Jaapani tennisist Kojirou, kelle suur iidol Djokovic saatis talle ka videoõnnitluse. "Palju õnne sünnipäevaks, mu sõber! Jälgin sinu mängu ja sinu arengut, soovin sulle edu ja kõike paremat ja loodetavasti õnnestub meil Tokyo olümpial näha!" õnnitles Djokovic.
Serblane jagas seda videot enda sotsiaalmeedias ja kirjutas: "Ma ei saa enda väikest sõpra Kojiroud alt vedada. Broneerisin lennupiletid ja liitun uhkusega Serbia olümpiakoondisega."
See tähendab, et 34-aastasel Djokovicil on endiselt võimalik püüda tennises erakordselt haruldast saavutust ehk kuldset slämmi – võita ühe aasta jooksul kõik neli slämmiturniiri ja ka olümpiakuld. Seni on sellega hakkama saanud vaid üks tennisist – sakslanna Steffi Graf 1988. aastal.
Austraalia ja Suurbritannia esireketid aga olid sunnitud olümpiamängudest loobuma – nii maailma 17. reket, austraallane Alex de Minaur kui edetabelis 28. real paiknev britt Dan Evans andsid positiivse koroonaproovi.
"Oleme Alexi pärast väga pettunud," ütles Austraalia koondise esindaja Ian Chesterman. "Ta ütles, et on äärmiselt kurb, et ei saa olümpial võistelda. Ta on lapsest saadik unistanud olümpial Austraalia esindamisest."
De Minaur naasis Hispaaniast Austraaliasse ja andis vahetult enne planeeritud lendu Jaapanisse kaks positiivset proovi.
Evans andis küll positiivse proovi varem kui enne äralendu, kuid jääb siiski olümpialt eemale. "Mul diagnoositi hiljuti koroonaviirus. See tähendab, et ma ei saa harjutada ega end olümpiaks vormi saada. Olen äärmiselt pettunud," lausus Evans, lisades, et järgib Suurbritannia valitsuse nõudeid ja on praegu eneseisolatsioonis.
Nii meeste kui naiste seas on Tokyo olümpia tenniseturniirist loobujaid väga palju, meeste seas on aga eemalejäävate tippude hulk kõrgem – näiteks ei mängi Tokyos maailma kolmas reket Rafael Nadal, edetabelis kuuendal kohal paiknev Dominic Thiem, üheksandal real asuv Roger Federer ega maailma kümnes reket Denis Shapovalov, esikolmekümnest jäävad kõrvale veel Roberto Bautista Agut (ATP 14.), Casper Ruud (ATP 16.), Christian Garin (ATP 17.), David Goffin (ATP 20.), Milos Raonic (ATP 22.), Jannik Sinner (ATP 23.) ja Stan Wawrinka (ATP 30.). | Djokovic otsustas siiski olümpial mängida, veel mitmed loobusid | https://sport.err.ee/1608280077/djokovic-otsustas-siiski-olumpial-mangida-veel-mitmed-loobusid | Meeste tennise maailma esireket Novak Djokovic kinnitas väikesele fännile saadetud sünnipäevaõnnitluses, et osaleb Tokyo olümpiamängudel. |
Saaremaal toimuv võistlus on MM-kalendris kolmas etapp. Eelnevalt sõideti juunis Portugalis ja Itaalias. Maailmameistrivõistluste üldliider on peale kahte etappi inglane Brad Freeman.
Eestlastest teeb terve hooaja kaasa Priit Biene (Yamaha, Johansson MPE), kes saavutas Portugali etapil klassis Open 4T teise koha, Itaalias aga võitis. Kokkuvõttes on Biene enne Saaremaa võistlust oma klassi liider.
Lisaks Bienele osaleb mitu eestlast maailma karikavõistluste arvestuses ainult Saaremaa võistlusel. Samuti toimub võistlus Eesti meistrivõistluste arvestuses.
Rada on väga erinev sellest, millega Lõuna-Euroopa sõitjad sealsetes mägedes on harjunud. See on liivane, katsetel leidub palju puujuurikaid ja muid takistusi, mis nõuavad sõitjatelt häid tehnilisi oskusi. Oma rolli mängib kindlasti ka kuumus, mis sõitjad reedest pühapäevani kestval jõukatsumisel korralikult ära väsitab.
Kuressaare Titeranna kõrval asuva Super Testi algus on reedel kell 19. Laupäeval on esimese võistlussõitja start kell 9 ja pühapäeval planeeritakse alustada kell 8 hommikul. Rajal on üks ekstreemkatse (Oriküla rallikrossirajal), üks endurokatse (Vana-Sauvere teel) ja üks krossikatse (Kaarma krossirajal).
GP klassid sõidavad laupäeval ja pühapäeval kolm ja pool ringi, Open klassid kolm ringi, Eesti meistrivõistluste klassid kaks ringi. Päeva lõpus läbitakse uuesti Super Test Kuressaares. Autasustamine toimub laupäeva ja pühapäeva õhtul pärast võistluspäeva lõppu Paddockis Raiekivi säärel. | Saaremaal algab enduro MM-i kolmas etapp | https://sport.err.ee/1608280158/saaremaal-algab-enduro-mm-i-kolmas-etapp | Reede õhtul algab Kuressaares Super Testiga FIM Borilli enduro maailmameistrivõistluste kolmas etapp. Ligi 150 maailma kiiremat endurosõitjat 20 riigist selgitavad omavahel parimad üheksas masinaklassis. |
Jaapani meedia teatel andis neljapäeval Narita lennujaamas koroonaviiruse positiivse tulemuse Nigeeria delegatsiooni liige, kes paigutati ka haiglaravile.
60-aastasel isikul olid allikate sõnul ainult kerged sümptomid. Tegemist on esimese olümpiamängudega seotud koroonaviiruse juhtumiga, mis suunati edasi haiglaravile. | Olümpiaküla hotellid on muutumas eesliiniks, esimene koondise liige haiglas | https://sport.err.ee/1608280125/olumpiakula-hotellid-on-muutumas-eesliiniks-esimene-koondise-liige-haiglas | Koroonaviiruse puhangud Jaapanis, mis puudutavad olümpiakoondisi,
on muutnud hotellid pandeemia lahingu eesliiniks. Hotellid peavad tegelema nii keeruliste tervisemeetmete rakendamisega sportlastele kui ka kaitsma avalikkust. |
Ya verás cuando os pregunten si os ha gustado ir a ver a los World Rally Cars a toda velocidad en los tramos de Estonia #WRC pic.twitter.com/LvzKLxqVqq
— Iván Fernández (@fernischumi) July 16, 2021 | FOTO | Ainult Eestis: Jaak Mae pakkus rallimasinatele suuskadel konkurentsi | https://sport.err.ee/1608280122/foto-ainult-eestis-jaak-mae-pakkus-rallimasinatele-suuskadel-konkurentsi | Rally Estonia esimese täispika võistluspäeva alguses said spordisõbrad üle kogu maailma näha toredat vaatepilti, kui olümpiapronks Jaak Mae võttis Tartu suvekuumuses rallimasinatega mõõtu kunstlumel suusatades. |
6. ja 7. augustil esinevad Narva Muuseumis ja Ro-Ro klubis kokku 24 artisti Eestist, Venemaalt, Soomest, Islandilt ja Ühendkuningriigist. Varem väljakuulutatuile, kelle seas on Briti d'n'b artistid Roni Size ja Dynamite MC, Islandi elektroonikatrio Vök, Tatari-Vene duo AIGEL ning Eesti muusika maestrod Sven Grünberg ja Vaiko Eplik, on lisandunud üheksa uut esinejat.
2019. aastal samuti Station Narval esinenud Islandi elektroonilise tantsumuusika teerajaja GusGus naaseb piirilinna etteastega, millega liitub samuti tänavusel festivalil esineva Islandi grupi Vök laulja Margrét Rán, kelle hääl kõlab ka GusGusi 23. juulil ilmuval uuel stuudioalbumil "Mobile Home". GusGusi soundimeistri Biggi Veira ja laulja Daníel Ágúst Haraldssoni sõnul avab tulevane plaat akna düstoopilisse, masinate poolt vallutatud maailma, milles sihitult ekslevate hingede ainsaks eesmärgiks on hedonistlik naudingute jaht.
Kollektiiv täidab oma lubaduse Narva tagasi tulla uue albumi maailmaturnee raames. Meenutades oma kahe aasta tagust Narva esinemist, ütlevad islandlased, et Station Narva mõjus neile nagu lööklaine. "Narva asub üsna ainulaadses kohas Venemaa ja ülejäänud Euroopa vahel, tormiliselt areneva Eesti idaserval. Festivali ürituste ja esinejate mitmekesisus ja kunstipärasus pakkus värskendavat vaheldust rahvusvahelisel muusikamaastikul toimuvale. Oli au sellest osa saada ja tuleme siia taas ilma vähimagi kõhkluseta esinema!" ütlesid muusikud.
"See, et GusGusi klassi artistid soovivad Station Narvale tagasi tulla oma uut muusikat esitlema, tähendab üht – festival on jõudnud rahvusvahelisele muusikasündmuste kaardile," ütles Station Narva peakorraldaja Helen Sildna.
Välisartistidest on kavasse lisandunud ka Soome skenes oma vokaalse võimekuse, huumori ja 80-90ndate viidetest pungil debüütalbumiga "late bloomer" laineid lööv laulja ja produtsent New Ro ehk Ronja Stanley.
Festivali kava on täiendust saanud ka seitsme kodumaise nimega. Narva Muuseumi Dormitoriumi saalis esitleb oma uut täispikka albumit "Timetrix" instrumentaalse elektroonilise muusika rühmitus Modulshtein. Linnuse sisehoovis esitavad Janno Reim ja Stanislav Bulganin kahel kitarril, kahes keeles ja omakõlalises arranžeeringus valiku Vene kultusbändi Kino hittidest. Lihvitud R&B, hiphopi ja neosouli toovad festivalile Yasmyn ning produtsent ja DJ Caspar Mágus. Südasuvise tiksuga muusikat on muuseumi pealaval ja hoovialal valimas ka helilooja, produtsent ja DJ Sander Mölder.
Jõeäärses kultuuriklubis Ro-Ro esitleb pealinna kunstpungi bande Saint Cheatersburg oma tänavu taasilmunud plaati "Juan Raton" ning Narva meloodilise poprocki grupp Pale Alison oma uusimat loomingut. 7. augusti ööl festivalile punkti paneva jätkupeo avab Ro-Ro klubi õuealal spetsiaalse tule- ja valgusshowga tulevikufolgi bänd OOPUS.
Station Narva 2021 muusikaprogramm päevade kaupa:
Reede, 6. august
Narva Muuseum: Narva Muuseum: GusGus (IS), Vök (IS), Sven Grünberg ja Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel: "Hingus" (EE), Vaiko Eplik ja Eliit (EE), View (FI), The RIG (RU), Discourse Synthetique (RU), YASMYN (EE); HUNT (EE), Caspar Mágus (EE), Sander Mölder (EE)
Art Club Ro-Ro: Saint Cheatersburg (EE), Pale Alison (EE)
Laupäev, 7. august
Narva Muuseum: Roni Size feat. Dynamite MC (UK), AIGEL (RU), Kristjan Randalu (EE), Holy Motors (EE). New Ro (FI), Avenue (EE), Modulshtein (EE), Kino laulud: Stanislav Bulganin ja Janno Reim (EE)
Art Club Ro-Ro: OOPUS (EE) valgusshow ja Station Narva jätkupidu
Tänavu neljandat korda toimuv festival saab alguse neljapäeval, 5. augustil BAZARi arutelude, linnatuuride ja Station Narva linnakunsti konkursi võidutöö "Tänavaraamatukogu" avamisega. Reede, 6. augusti päeval toimub Linda 2 keskuse loomeinkubaatoris OBJEKT ettevõtluspäev.
6. ja 7. augusti päevases kavas on seiklusretk linna piiril asuvatesse daatšadesse, narvapärane hommikusöök ja tasuta kontserdid üle linna. 6. ja 7. augusti õhtuse muusikaprogrammi süda on Narva Muuseum koos ajaloolise Hermanni Linnusega, kus festivalikülalistele pakutakse ka võimalust kogeda öist muusemimiljööd. Hilistel öötundidel jätkub muusikafestival Narva jõe äärses kultuuriklubis Ro-Ro, kus pannakse laupäeval, 7. augustil festivalile punkt ansambli OOPUS valgusshow ja Station Narva jätkupeoga.
Station Narva ettevõtluspäeva ja linnafestivali programm kuulutatakse välja juuli jooksul. | Festival Station Narva täiendas muusikaprogrammi, kavas ka GusGus ja New Ro | https://kultuur.err.ee/1608280110/festival-station-narva-taiendas-muusikaprogrammi-kavas-ka-gusgus-ja-new-ro | Augusti avanädalal Narvas toimuva muusika- ja linnafestivali Station Narva uute esinejate seas on Islandi elektroonilise tantsumuusika teerajaja GusGus, Soome laulja ja produtsent New Ro ning Eesti artistid Yasmynist Kino laule tõlgendava Stanislav Bulganini ja Janno Reimi duoni. |
Transpordiameti teenindusbüroodes ja teooriaeksamil on esmaspäevast maskikandmine ning desinfitseerimisvahendite kasutamine soovituslik. Sõidueksamil ei ole nõutud maski kandmine, kui eksamineeritav esitab vaktsineerimist tõendava sertifikaadi või tõendi koroonaviiruse läbipõdemise kohta eksamile eelneva kuue kuu jooksul.
Kui eksamineeritav pole vaktsineeritud või ta ei ole põdenud koroonaviirust, on maski kandmine sõidueksamil eksamiautos kohustuslik.
"Aja kokkuhoiu mõttes tasub tõend kaasa võtta paberil, et eksamineerijal oleks seda lihtsam kontrollida," teatas transpordiameti pressiesindaja.
Samasugused nõuded kehtivad teistele eksamisõidul osalevatele inimestele (nt tõlk).
Juhul, kui eksaminand keeldub mõjuva põhjuseta (nt tervislikud põhjused jms objektiivsed põhjused) maski kandmisest või desinfitseerimisvahendite kasutamisest sõidueksami sooritamisel, siis on transpordiameti teenistujal õigus klienti eksamile mitte lubada.
Eksamiks broneeritud aeg tühistatakse ja riigilõivu ei tagastata. | Vaktsineerimata inimesed peavad sõidueksamil maski kandma | https://www.err.ee/1608280089/vaktsineerimata-inimesed-peavad-soidueksamil-maski-kandma | Transpordiamet hakkab sõidueksamil eristama vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud inimesi, nõudes viimastelt maski kandmist. |
"Igale asjale on määratud aeg ja aeg on igal tegevusel taeva all." Seda Koguja raamatu tsitaati on kasutatud nii laulusõnades kui ka matkitud rahvaütlustes. Sotsiaaluuringu andmed näitavad, kuidas tänapäeva eurooplased saavad aru elust ja mis vanuses peaksid olulised elusündmused aset leidma: näiteks millal on aeg vanemate juurest välja kolida, lapsi saada või vanaks saada, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor Marju Himma.
See informatsioon aitab teadlastel ka prognoosida seda, millised sündmused järgnevad millistele, näiteks kas abielu eelneb laste saamisele. Samuti on oluline, millised elusündmused on omavahel seotud, näiteks vanemapuhkuse võtmine ja tööhõive. Teadmised inimeste arusaamadest ja nende muutuste uurmisest aitavad kujundada poliitikaid ning teha ühiskonnas paremaid otsuseid.
Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginedes panid sotsiaalteadlased kokku kirjeldused erinevatest elusündmuste ajastustest. Mida kõnelevad need Eesti kohta võrdluses teiste Euroopa riikidega? Esimesena vastame täiskasvanuks saamist puudutavaid tulemusi.
Millal saab inimene täiskasvanuks?
Euroopa riikides saavad inimesed seaduslikus mõttes täiskasvanuks 18. eluaastal. Samas enamiku riikide elanikud peavad inimest täiskasvanuks ikka 20. eluaastates. Sarnane on ka arusaam, et noormehed saavad täiskasvanuks hiljem kui neiud.
Hinnang täiskasvanuks saamise keskmisele eale erineb aga riikide lõikes kaheksa aastat – kui briti ja tšehhi naised saavad täiskasvanuks 18-aastaselt, siis Bulgaarias peetakse meest täiskasvanuks alles 26-aastaselt. Eesti elanikud peavad neiut täiskasvanuks 19-aastaselt ja noormeest 22-aastaselt.
Täiskasvanuiga lükkub edasi
Euroopa Sotsiaaluuringu 2006. ja 2018. aasta uuringute võrdluse andmed võimaldavad vaadelda muutusi inimeste hoiakutes. Paljusid riike ühendab trend, et täiskasvanuks peetakse inimest järjest hilisemas eas, eriti naisi. Meeste täiskasvanuks saamise vanuse hinnang on jäänud enam-vähem samaks 12 riigis, aga naiste puhul vaid seitsmes riigis.
Teadlased toovad esile, et ootused naiste ja meeste elu kulgemisele erinevad märkimisväärselt. Mehed leiavad 16–17 riigis, et naised jõuavad täiskasvanuikka enne 20. eluaastat. Samas pole mitte ühtki Euroopa riiki, kus naised peaksid mehi täiskasvanuteks enne 20. eluaastat.
Keskmine vanus, millal saadakse täiskasvanuks. 2006. ja 2018. aasta ESSi andmete võrdlus. Autor/allikas: ESS
Mõõdetav hinnang täiskasvanueale
Traditsioonilistes hõimuühiskondades tähistatakse täiskasvanuks saamist rituaalsete talitustega. Kaasaegsetes ühiskondades teeb inimese täiskasvanuks seadus 18. eluaastal. Mida mitmekesisemaks ja keerukamaks muutuvad ühiskonnad, seda keerulisem on öelda täpset eluhetke, millal inimest täiskasvanuks peetakse. Euroopa Sotsiaaluuringu andmed pakuvad üht, mõõdetavat võimalust selle hindamiseks.
Euroopa Sotsiaaluuring on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik, mille andmeid on kogutud alates 2002. aastast iga kahe aasta järel. ESSi andmekogus on 500 000 inimese andmed 35 riigist. Eestis küsitletakse 2000 inimest. Ülevaade elusündmustest ilmus Euroopa Sotsiaaluuringu ülevaates. | Euroopa riikides lükkub täiskasvanuks saamine järjest hilisemasse ikka | https://novaator.err.ee/1608280092/euroopa-riikides-lukkub-taiskasvanuks-saamine-jarjest-hilisemasse-ikka | Kuigi ametlikku täiskasvanuea algust tähistab enamasti 18. sünnipäev, siis enamikus Euroopa riikides ei peeta noori täiskasvanuks enne 20. eluaastat ja aasta-aastalt lükkub täiskasvanuks saamine üha hilisemasse vanusesse, ilmneb Euroopa Sotsiaaluuringu andmetest. |
Arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipuse sõnul ollakse tänulikud kõigile, kes aitavad kirjandusmuuseumi arhiive veelgi rikastada. "Oleme ka varasematel aastatel kutsunud inimesi üles meile trükiseid saatma ning on kena näha, et meie sõnum on levinud ja meile tuuakse erinevaid teoseid, alustades laululehtedest ja lõpetades suurte müürilehtedega, mida me ei pruugi säilituseksemplaridena saadagi. Juba teist aastat järjest on näiteks Nõva kandi inimesed kinkinud meile mitmeid teoseid, sellel nädalal saime nende kogukonna esindajalt kaks Nõva pärandikultuuri kogumikku ja ühe luulekogu. Oleme väga tänulikud kõigile info levitajatele ning teoste toojatele," sõnas Kiipus.
Kiipus paneb seltside esindajatele ja koduloo-uurijatele südamele, et kui nad midagi enda kodukandi kohta välja peaksid andma, siis võiksid nad vähemalt ühe eksemplari ka Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule saata.
Teretulnud on igasugused koduloolised väiketrükised alates laululehtedest ja lõpetades suurte müürilehtedega, vägagi oodatud on kõik ilma ISBNita väljaanded.
Teose üleandmise soovist palutakse teada anda Eesti Kirjandusmuuseumi meiliaadressile [email protected] või telefonile 7377700 helistades. Füüsiliselt kohale saab teosed viia Tartusse aadressil Vanemuise 42, kuid soovijatel palutakse enne minekut ette helistada. | Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ootab omakirjastatud väiketrükiste eksemplare | https://kultuur.err.ee/1608280083/kirjandusmuuseumi-arhiivraamatukogu-ootab-omakirjastatud-vaiketrukiste-eksemplare | Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu kutsub seltside esindajaid ja koduloo-uurijaid saatma omakirjastatud väiketrükiste eksemplare ka arhiivraamatukogule. |
Kuigi keskkonnaorganisatsioonid ei ole veendunud, et kliimapaketist piisab, siis alguseks piisab sellest küll. Loomulikult on vaja ajas ambitsiooni tõsta, aga vahepeal on vaja ka midagi ära teha. Tegutsema peab juba täna ja ei saa ainult selle üle arutama jääda, et mis on piisav ja mis mitte.
Iga ELi liikmesriik peab võtma vastutuse rohelise kokkuleppe õnnestumise eest. Nii ka Eesti.
Nüüd peab Eesti lisaks sõnadele ka reaalseid pingutusi tegema selleks, et jõuda Euroopa ambitsioonidele järele ja neist mööduda. Tasuta saastamine peab lõppema!
Heitmekaubanduse laiendamine on õige samm ja sellega tuleb tegeleda, et Eesti majandus sellest ikka võidaks mitte ei kaotaks, aga öelda, et nüüd on Eesti majandusel lõpp, ei ole ka õige.
13. augustil 2007 kutsusid rohelised kokku riigikogu erakorralise istungi ja nõudsid PÕXIT-i arutelu. Teised parteid vastasid siis kahjuks, et liiga vara veel ja peab veel mõtlema.
Nüüd on aga toimumas sunniviisiline PÕXIT, mis on palju keerulisem, nii töötajatele kui ettevõtjatele. Ärme korda samu vigu ja võtame lahenduste pakkumises proaktiivse rolli.
Eesti valitsus peab hoolitsema, et kliimakava eesmärgid oleksid ellu viidud terviklikult, sealhulgas pööratud suurendatud tähelepanu vähekindlustatud leibkondade toimetuleku parandamisele. Põhjus, miks kliimakava ka sotsiaalseks kliimakavaks kutsutakse, on see, et lisaks kliimamuutuse vastu võitlemisele peaks see vähendama ka vaesust ja vaesusriski.
Kui valitsus läheb kaasa fossiilenergia ettevõtjate retoorikaga, et kliimakava muudab elu väikese sissetulekutega inimeste jaoks raskemaks, siis on see märk sellest, et seda osa kliimakavast ei kavatseta täita. Iga meede peab toetama vaesuse vähenemist. Vastasel juhul minnakse kava mõttega vastuollu.
Olla kliimamuutuse vastase võitluse esirinnas avab tohutult palju võimalusi, millest järele sörkijad peavad ainult unistama.
Eesti on seadnud endale teistest Euroopa riikidest ambitsioonikamad eesmärgid, aga nüüd oleks vaja nende järgi ka tegutseda.
Selleks, et kliimamuutuse vastane võitlus oleks edukas, tuleb üheselt hukka mõista EKRE esimehe suguste kliimaeitajate retoorika sellest, kuidas mitte midagi ei saa teha ja mitte midagi ei tule teha, sest sellest ei sõltu mitte ainult meie riigi ja rahva kestmine, vaid ka Euroopa ja kogu planeedi tulevik.
Ohumärgina valitsuse kavatsuste suhtes on minister Jaak Aabi ERR-i "Päevakajas" öeldu, et ta pole kliimapaketiga veel tuttav ja et ainuüksi esmaseks analüüsiks kulub omajagu aega. Seda on veider kuulda valitsusliikmelt, kelle erakonnakaaslane Kadri Simson on Euroopa Komisjoni energeetikavolinik ja kes oli kava koostamise juures üheks võtmeisikuks ning ei esitanud kavale ühtegi vastuväidet.
Asi on tõsine ja lihtsalt silmade kinni pigistamine ei aita. Valitsuse ülesanne on öelda selgelt ja kiiresti välja suund, kuhu me üheskoos liikuma hakkame, et ka ettevõtjatel oleks piisav aeg kohanemiseks oma ärimudeli revideerimiseks. Ignorantsus ja venitamine on hetkel meie suurimad vaenlased. | Züleyxa Izmailova: kliimapaketi ambitsioon peab säilima ka riigi tasemel | https://www.err.ee/1608280065/zuleyxa-izmailova-kliimapaketi-ambitsioon-peab-sailima-ka-riigi-tasemel | Kui valitsus läheb kaasa fossiilenergia ettevõtjate retoorikaga, et kliimakava muudab elu väikese sissetulekutega inimeste jaoks raskemaks, siis on see märk, et osa kliimakavast ei kavatseta täita, kirjutab Eestimaa Roheliste kaasjuht Züleyxa Izmailova. |
Aastatel 2011-2018 oli ta abitreeneriks Badalona Joventutis peatreenerite Salva Maldonado, Diego Ocampo ka Carles Durani alluvuses. 2018-2019 töötas ta Vitoria Baskonias peatreenerite Pedro Martinez'i ja Velimir Perasovici kõrval ja 2019-2020 Peterburi Zeniidis koos Joan Plazaga, vahendab Korvpall24.ee.
Eelnimetatud klubide juures on ta täitnud mitmeid ülesandeid, näiteks spetsialiseerudes eri aastatel kaitsemängu- või rünnakutreeneri kohustustele, mängu analüüsile, igapäevastele treeningutele ja ka klubide noortesüsteemide juhtimisele.
Rapla korvpalliklubi juht Jaak Karp uue peatreeneri toomisest: "Ma olin väga rahul tööga, mida Toomas Annuk peatreenerina tegi, aga ma tundsin pärast hooaega tugevat vajadust sammu järele, mis ei viiks uuest hooajast edasi vaid meeskonda, vaid kogu Rapla organisatsiooni. Soovisin tuua uue peatreeneri just nimelt välismaalt, et vahetult kogeda, mida mujal teistmoodi, uutmoodi või paremini tehakse. Ma tunnistan, et ma ei oleks uskunud, et Rapla peatreeneriks võiks saada lausa Euroliiga kogemusega juhendaja, see kostab isegi natuke ulmeliselt, aga see ei ole Lluis Riera ainus tugevus. Minu jaoks oli huvitav, et tal on omandatud kraad nii psühholoogias kui ka matemaatikas. Tema kolleegi, Peterburi Zeniidi abitreeneri Jose Samaniego sõnul loovad need kombinatsiooni, kus ta on tugev analüütik, aga samas leiab väga hea kontakti ka mängijatega."
Meeskonna komplekteerimisega loodetakse lõpule jõuda hiljemalt augusti keskpaigas, et valmistuda eesootavateks karikavõistluste ja meistriliiga mängudeks, samas ka selleks, et liituda uue loodava Põhja-Euroopa korvpalliliigaga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Rapla peatreeneriks saab Euroliiga ja ACB kogemusega hispaanlane | https://sport.err.ee/1608280056/rapla-peatreeneriks-saab-euroliiga-ja-acb-kogemusega-hispaanlane | Rapla meeskonna peatreeneriks asub uuest hooajast mitmekülgse taustaga 42-aastane hispaanlane Lluis Riera. Viimasest üheksast hooajast on tema kogemustepagas abitreeneri rollis täienenud sellistes liigades nagu Euroliiga, ACB ja VTB Ühisliiga. |
Soome muretses enne paketi avalikustamist väga oma metsade pärast, peljates, et Euroopa Liit hakkab ette kirjutama, kui palju võib raiuda ja et teised ei pea Soome metsarikkusele lootes nii palju pingutama.
Soome esindaja Euroopa Parlamendis Ville Niinistö ütles, et selliseks hirmuks ei ole põhjust, sest Soomelt oodatakse hoopis senisest vähem. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks Soome metsade süsiniku neutraliseerimise võime olema 17 miljonit tonni aastas, aga see on juba praegu üle 25 miljoni tonni, märkis Niinistö. Täpsemad meetmed metsandusele tulevad veel hiljem eraldi.
Soomele teeb muret ka heitkogustega kauplemise laiendamine mereliiklusele. Soomlased tahavad, et kindlasti arvestataks riikide eripära, sest näiteks külmade piirkondade jääklassiga laevad võtavad rohkem kütust ja seega saastavad rohkem. Õhusaaste pealt maksmine nõrgendaks seetõttu põhjapoolsemate riikide konkurentsivõimet.
"Meie väliskaubandus sõltub oluliselt mereliiklusest. Soome peab väga tähtsaks, et heitkogustega kauplemisel arvestataks talvist laevaliiklust," ütles Tuppurainen.
Soomlased arutlevad ka selle üle, kuidas kliimapakett mõjutab autoliiklust ja hoonete kütmist. Soome maapiirkondades on palju vanu maju, mida köetakse praegu kütteõliga. Fossiilkütused saastavad rohkem, õhusaaste eest tuleb maksta ja seetõttu kütuse hind tõuseb.
Sama käib ka vana tüüpi autode kohta. Vähemalt praegu on elektriautod märksa kallimad kui tavalised bensiini- või diiselautod ning paljud inimesed ei saa endale niisama lihtsalt keskkonnasõbralikumat sõidukit lubada. Soome on püüdnud saavutada, et vähemalt gaasiautode tootmine jätkuks, aga Euroopa Komisjoni ettepanekus on siiski juttu peamiselt elektriautodest.
Soome on toetanud raskeveokite üleviimist gaasile. Soome autoettevõtete liit märgib, et bensiini- ja diiselautosid ära ei keelata, aga tõenäoliselt mõjutab keskkonnanõuete karmistamine juba õige pea näiteks kasutatud autode hinda järelturul.
Majandusminister Mika Lintilä usub, et kliimapakett toob kaasa suured investeeringud, peaasi, et neid liigse bürokraatiaga takistama ei hakataks.
"Kliimaeesmärgid saavutatakse tehnoloogiainvesteeringute kaudu, mitte inimeste igapäevaelu askeetlikuks muutmisega," rõhutas Soome majandusminister.
Soome opositsioonipoliitikutele ei meeldi mõte kliimafondist, millest saaks toetada vaesemaid inimesi.
Kristlike demokraatide juht Sari Essayah tuletas meelde, et riikide sotsiaalpoliitika ei ole Euroopa Liidu asi, eriti kui seda on kavas hakata tegema energiapoliitika kaudu.
Positiivseks peab Soome kliimapaketi juures seda, et soomlastel on suured kogemused rohelise tehnoloogia vallas ja tänu sellele tekib kindlasti töökohti juurde.
Majandusuuringute instituut Etla märgib, et kliimaeesmärgid mõjutavad eri valdkondi erinevalt. Mõned tööstused peavad plaanitust kiiremini investeerima energiakasutuse tõhustamisse ja see on kallis.
Suuri investeeringuid tuleb teha ka metsatööstuses. Etla prognoosijuhi Markku Lehmuse hinnangul võib kliimapakett esialgu kaasa tuua töötuse suurenemise. Näiteks autotööstusele on kliimapakett paras väljakutse, aga Lehmus märkis, et Uusikaupunkis asuv tehas on juba näidanud, et suudab toota vähem saastavaid autosid.
Paljud tööstusharud saavad kliimapaketist kasu: tehnoloogiatööstuse konkurentsivõime suureneb. Energiatööstus võidaks samuti: turbast loobutakse aastaks 2025 ja kivisöest neli aastat hiljem. Kui fossiilkütustest jääb alles ainult maagaas, on Soome juba paljudest teistest liikmesriikidest ees. Kui heitmete hind on kõrge, on Soome ettevõtted paremas seisus.
Üldiselt peetakse Soomes kliimapaketti heaks algatuseks, sest see pidurdab kliimamuutusi ja loob puhtama elukeskkonna. Suve jooksul arutab Soome oma seisukohad läbi, et sügisel algavates aruteludes täie jõuga enda eest seista. | Soome tahab EL-i kliimapaketis rohkem riikide eripäradega arvestamist | https://www.err.ee/1608280032/soome-tahab-el-i-kliimapaketis-rohkem-riikide-eriparadega-arvestamist | Ka Soomes arutatakse Euroopa Komisjoni välja pakutud kliimapaketi mõju üle. Soome tahab, et paketis arvestataks liikmesriikide eripära, näiteks külmema kliimaga, ning Soome kavatseb enda huvide eest kindlalt võidelda. |
Wroclawi Gwardia näol on tegu kolmekordse Poola meistriga (1980-1982). Lõppenud hooajal teenis Wroclaw Poola esiliigas neljanda koha, mis märgib nende viimase 14 aasta parimat tulemust. Võistkonda juhendas Austraalia passiga Mark Lebedew, kes olnud varasemalt muuhulgas Berliini ja Austraalia koondise peatreener ning siirdub uueks hooajaks Friedrichshafenisse, vahendab Võrkpall24.ee.
"Saan täna vaid seda kinnitada, et olen Selverist lahkumas. Seda, kuhu lähen, ei tohi ma avalikustada enne, kui klubi seda teeb. Ent Selveris oli meil Lauriga (Lauri Kasper – klubi eestvedaja) juba varem kokkulepe, et kui peaksin leidma mõne korraliku välisklubi, siis nemad mind kinni ei hoia," ütles Vassiljev.
Poola on täna maailma üks juhtivaid võrkpalliriike ja kohalikke mehi, kes sealseid ambitsioonikaid kõrgliiga või esiliiga võistkondi sooviks juhendada, jagub palju, mistõttu võiks Vassiljevi Gwardia peatreeneriks saamist pidada Eesti spordis märgiliseks sündmuseks.
Eelolevaks hooajaks on Gwardia president Lukasz Tobys seadnud klubile konkreetse eesmärgi: pääs kõrgliigasse.
Eilsest hakkas Gwardia ka uute mängijate nimesid avalikustama: esimesena hõigati välja kogenud Tšehhi koondise sidemängija, Poola ja Saksamaa tippklubides mänginud Lukas Tichacek.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Vassiljevist võib saada kolmekordse Poola meisterklubi peatreener | https://sport.err.ee/1608280023/vassiljevist-voib-saada-kolmekordse-poola-meisterklubi-peatreener | Välismaa meedia andmetel hakkab Poola esiliigaklubi Wroclawi Gwardia eWinnerit juhendama Rainer Vassiljev, kes tüüris lõppenud hooajal Tallinna Selveri nii Eesti karikavõitjaks kui ka Credit24 Balti liiga tšempioniks. |
Suveteatris käies saab ikka ja jälle imestada, millist jõudu hakkavad seal omama erinevad laiali laotatud riideesemed, mis juba kolmveerand tundi enne etenduse algust parimaid istekohti katavad. Isegi kamm või kiviga toolile kinnitatud tühi kilekott saab suveteatris uue tähenduse ja hoiab vankumatult kinni kiiremate teatrikülastajate meeliskohti. Nii mõnigi tulija saab kurja pilgu või mõne krõbedama sõna osaliseks, kui kohvitopsiga märgistatud ehk ilmselgelt hõivatud tooli üritatakse kaaperdada. "Kui sai juba nii kaugele sõidetud ja teatripiletile 45 eurot kulutatud, võiks etendust ka hea koha pealt vaadata," mõtleb "Eramaad" vaatama tulnud teatrikülastaja, kes vaikselt toolil laiutavat pintsakut märkamatult edasi nihutab.
Teatrisse saabudes tervitab publikut võimsate valgete sammastega Pootsi veinimõis koos lopsaka pargi ja tiigiga, mille maalilisus ja mitmekülgsus on ilmselt üks põhjustest, miks seal mängitakse sel suvel lausa kahte lavastust. Teine põhjus peitub aga ilmselt selles, et mõlema lavastuse lavastaja on Anti Reinthal, kes on nii "Eramaa" kui "Nõidkapteni needuse" publikuni toomiseks valinud just Pärnumaal asuva veinimõisa.
Juba suve alguses hakkas "Eramaa" reklaami kostuma erinevates raadiotes ja kaubanduskeskustes, kust jäid enam kõlama tuntud näitlejate nimed, millega üritati publikut Pootsi meelitada. Kuigi ma ei kahelnud Andrus Vaariku, Tanja Mihhailova-Saare, Pääru Oja, Juss Haasma ja Nikolai Bentsleri võimekuses, üllatusin siiski meeldivalt kogu ansambli mängus. Salgakaaslastest tegelaste kamraadlus ning nende erinevad grotesksed tüübid tulid esile just tänu dünaamilisele trupile, kes tegelaste omavahelisele tõukumisele ja vastandumisele üles ehitatud loo tööle panid. Eriline vabadus ja nauding kiirgas Pääru Oja filosofeeriva targutaja Fausti rollilahendusest, kes tõmbas lavale ilmudes kohe teised oma energiaga kaasa ja kandis seda kuni etenduse lõpuni.
Saunapeol lahti rulluvast vandenõu sepitsusest jutustav "Eramaa" on paigutatud keset mõisa tiiki, millel ilutsev ehtsa saunaga plotist lava annab loole üsna tõetruu ilme. Rikkal mõisa omanikul võikski tiigi peal ju saun ulpida, kuhu ta igal aastal oma armastatud surnud poja sünnipäevaks sõbrad kokku kutsub. Kuigi Andrus Vaariku mängitud Isa juurde kokku tuleku põhjuseks oli tegelikult külmavereline raha jagamine ja mõrvaplaani elluviimine, oli selles siiski piisavalt inimlikkust, et mõjuda kaasahaaravalt.
Ometi tekkis loo ümber teatud distants, mis alguses tegelastele kaasa elamist takistas. Kuna mitusada inimest mahutav publikutribüün jäi tiigi kaldale ehk lavast kaugele, kasutasid näitlejad põsemikrofone ning vaatajateni jõudis heli läbi veidralt summutatud kõlarite, mis alguses harjumist vajas. Sellest vahendatusest tingituna tekkiski alles teise vaatuse keskel tunne, et hakkan looga suhestuma ning tahan teada, millise lahenduseni tekkinud suhtepuntrad jõuavad.
Kuigi lahti harutatavat lugu oli kokkuvõttes huvitav jälgida, võiks siiski teravamad kriitikanooled suunata alusteksti suunas. Lavastuse turundustekst seadis ootused üsna kõrgele, lubades, et laval saab nii nalja, laulu kui pisaraid, mida lihtsalt peab nägema. Ehkki loos oli mitmeid huvitavaid pöördeid, tundus tegevustik aga kohati paigal seisvat ning end kordavat. Kahjuks on ka suvekomöödiale iseloomulikuks jooneks saanud peamiselt allapoole vööd suunatud naljad, mis eriti meelt ei terita. "Eramaa" rõhutatud maskuliinne toon lõi seda tüüpi naljadele võib-olla sobivama konteksti, kuid ei tõstnud vähemalt minu jaoks piisavalt nende väärtust, et muige suule tuua. Samas pugistas naeru nii mõnigi teatrikülastaja ehk ilmselt võib seda siis maitse küsimuseks pidada.
Seega on "Eramaa" ehtne suve lavastus, kuhu juurde kuuluvad nii tavapäraseks saanud suveteatri rituaalid ja võtted kui ka omapärasemad lahendused. Näiteks on lisaks huvitavale lava paigutusele stiilselt lahendatud ka kohalike toitlustajate võimalus oma hõrgutisi pakkuda. Vanasse laudahoonesse sisse seatud nii-öelda toidutänav moodustab etenduse juures omaette atraktsiooni, kus ostlemiseks eraldati kahe vaatuse vahel koguni kolmveerand tundi. Lisaks kohalikele maitseelamustele saab aga sel suvel Pootsi sõites nautida ka Eesti tippnäitlejate efektseid rollilahendusi ning üht puändiga vürtsitatud komöödiat. | Arvustus. Vandenõu sepitsusega saunapidu | https://kultuur.err.ee/1608280020/arvustus-vandenou-sepitsusega-saunapidu | Uus lavastus
"Eramaa"
Autor: Hannes Võrno
Lavastaja: Anti Reinthal
Kunstnik: Riina Degtjarenko
Laulude autor: Valter Soosalu
Osades: Andrus Vaarik, Tanja Mihhailova-Saar, Pääru Oja, Juss Haasma, Nikolai Bentsler |
"Olen väga elevil, et saan fännidega oma uut laulu jagada," ütles Shakira. "Kui me selle laulu stuudios tegime, tundsin kohe, et see on selline lugu, mille saatel tantsida nendel õhtutel, kui sa homse peale mõelda ei taha." "Don't Wait Upi" kirjutasid Ian Kirkpatrick ja Emily Warren.
Hetkel salvestab Shakira oma 11. stuudioalbumit. Viimati ilmus tal album "El Dorado" aastal 2017. | Shakira avaldas uue loo "Don't Wait Up" | https://menu.err.ee/1608280014/shakira-avaldas-uue-loo-don-t-wait-up | Laulja Shakira avaldas uue suvise kõlaga loo "Don't Wait Up". |
Kuna avamatš Sloveenias kulmineerus Domžale 1:0 võiduga, siis ei saanud eestlase klubi täna rohkem kui üheväravalist kaotust lubada. Esialgu tuli sloveenidel kurvastada, kuna juba pooltunni möödudes jäädi kaotusseisu, vahendab Soccernet.ee.
Õnneks kerkis aga päästjaks eestlasest Mattias Käit, kui ta 60. minutil mängis täpse löögiga vastaste väravavahi üle. Sellega tuli tabloole viigiseis ning kuna rohkemaks kumbki võistkond enam suuteline polnud, siis pääseski edasi sloveenide neljas number. Järgmises voorus minnakse vastamisi soomlaste FC Honkaga.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Käit lõi euromängus olulise värava ning aitas omad järgmisesse vooru | https://sport.err.ee/1608279999/kait-loi-euromangus-olulise-varava-ning-aitas-omad-jargmisesse-vooru | Mattias Käit lõi neljapäeval Euroopa Konverentsiliigas üliolulise värava, kui skooris Hesperange Swifti vastu kohtumise 60. minutil. Seejuures oli tegemist viigistava ning matši viimase tabamusega ehk sellega kindlustas eestlase kodutiim Domžale ka edasipääsu. |
Eraklientide ja äriklientide laenumahud kasvasid neli protsenti kokku 8,617 miljardile eurole.
Hoiused kasvasid kaheksa protsenti 10,648 miljardile eurole.
Kuue kuuga väljastas pank eraisikutele uusi laene kogusummas 554 miljonit eurot ja ettevõtetele 671 miljonit eurot.
Panga tulud suurenesid aastaga kuus protsenti, seda peamiselt suuremate intresside-, teenustasude- ja finantstulude mõjul.
Puhas intressitulu kasvas kolm protsenti 118,9 miljonile eurole.
Puhas teenustasutulu kasvas 13 protsenti 38,7 miljonile eurole, seda peamiselt kaardimaksete tulude toel, mida toetas suurenenud klientide aktiivsus. Lisaks kasvasid ka maksete tulud.
Kulud kasvasid 12 protsenti kokku 61,7 miljonile eurole. Kulude tõusu peamisteks põhjusteks olid suuremad personalikulud, rahapesuvastase võitluse ning riskide ja vastavuskontrolli funktsioonide tugevdamine. Samuti jätkus investeerimine digilahendustesse.
Eeldatavad krediidikahjud esimesel poolaastal ulatusid 10,6 miljoni euroni; 2020. aasta samal ajal oli sama näitaja 10,1 miljonit eurot. Oodatavate krediidikahjude peamiseks mõjutajaks oli esimeses kvartalis võimalike laenukahjumite katteks ettenähtud reservi tõstmine 12,5 miljoni euro võrra, millest 6,4 miljonit eurot sai teises kvartalis ära kasutatud. | Swedbanki Eesti poolaastakasum kasvas 89 miljonile | https://www.err.ee/1608280002/swedbanki-eesti-poolaastakasum-kasvas-89-miljonile | Swedbanki esimese poolaasta kasum Eestis oli 89,2 miljonit eurot. Võrreldes 2020. aasta esimese poolaastaga on kasum 1,6 miljoni euro võrra suurem, mis on tingitud peamiselt suurematest tuludest. |
Tartu raudteejaama teisele perroonile on ratastooli, lapsekäru või jalgrattaga praegu keeruline saada. Mure lahendamiseks tahetakse perrooni Tallinna-poolset otsa pikendada ja luua kaldtee. See tähendaks ka, et muutub koht, kus reisijad rongi peale lähevad. Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin ütles, et kaldtee on kõige kindlam ja lihtsam lahendus.
"Kui hankemenetlust ei vaidlustada ja muid tõrkeid ei ole, soovime minna septembrist lepingusse," ütles Vjatkin. "Ma arvan, et seal saab koheselt töid alustada. Lepingu täitmise tähtaeg on üks aasta ehk siis ideaalsel juhul kuskil järgmise aasta suve keskel on meil täislahendus. Maksumuseks on täna prognoositud 1,5 miljonit eurot."
Algselt plaaniti ehituse hinnaks 800 000 eurot. Vjatkin selgitas, et hinnatõusu taga on ehitusturu praegune seis ja soov ehitada nii, et rongiliiklus ei peatuks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peavad reisijad sügisest järgmise aasta alguseni kasutama ajutist puidust perrooni.
Transpordiekspert Hannes Luts ütles, et kaldtee ehitamisest mõistlikum variant oleks paigaldada lift.
"Ma arvan, et põhiprobleem ongi see, et Eesti Raudtee lähtub ainult sellest robustsuse argumendist. Elame ju 21. sajandil, [veider on] argumenteerida, et me ei suuda töökorras hoida ühte lifti," rääkis Luts.
"See oleks puuetega inimestele kõige mugavam lahendus. Kujutage ette sellisest pikast kaldteest ennast ratastooliga üles vinnata, selleks on vaja päris palju jõudu."
Luts lisas, et nii oleks saanud kindlustada muinsuskaitsealuse Tartu raudteejaama säilimise. Vijatkini sõnul on siiski kõigi muinsukaitsepiirangutega arvestatud.
"Laias laastus piirangud ongi sellised, et me peame säilitama olemasoleva visuaali, säilitades olemasolevad paviljonid. Uus varikatus, mis tuleb uuele platvormile, tuleb samasuguse arhitektuurse lahendusega nagu on täna kasutusel oleva paviljoni juures," selgitas Vjatkin.
"Kus nüüd muinsuskaitse tegi kompromissi, oligi ühe trepi näol, mis lammutatakse paviljoni sees. Väliselt ei muutu paviljoni väljanägemine, seda me ei puutu üldse seal."
Hannes Luts ütles, kui paviljon jätta funktsioonita, luuakse soodsad tingimused selle lagunemiseks.
"Kui me võtame muinsuskaitse all oleva objekti - sulgeme selle avalikusele ja jätame selle piltlikult öeldes tolmu ja prügi koguma, siis see on ju sama hea kui selle objekti hülgamine," sõnas Luts.
"Kui meil on jaama varikatus funktsionaalne ehitis, siis me peaksime täna ikkagi töötama selle nimel, et kuidagi see toimivasse jaama sisse põimida. Selle asemel, et teha lausa Potjomkinit. Kui ma nüüd täna seda joonist kiirelt vaatasin, siis seal on väga kummalisi asju sisse planeeritud. Näiteks perroonile on plaaneritud kokku kaheksasse kohta istumispingid. Neli neist on planeeritud sellele perrooni osale, kuhu tulevikus reisijad ei pääse. See kõik viitab sellele, et Tartu jaama kui arhitektuurilist tervikut ei hinnata." | Tartu raudteejaama perrooni ümberehitus võib alata sügisel | https://www.err.ee/1608279987/tartu-raudteejaama-perrooni-umberehitus-voib-alata-sugisel | Eesti Raudtee on aastaid planeerinud Tartu raudteejaama kaldtee ehitamist, et teine perroon kõigile lihtsalt ligipääsetavaks teha. Sel nädalal kuulutati välja hange, ümberehitusega tahetakse alustada sügisest. |
Liivalaia ja Süda tänava nurgal asuv hoone on ehitatud ligikaudu 40 aastat tagasi ja on amortiseerunud, mistõttu on uue hoone projekteerimine mõistlikum.
Praeguse maja esimene korrus on teeninduskohtade rajamiseks liiga madal ja Peeter Süda tänava poolses Eesti Gaasi teenindussaalis puudub päevavalgus.
Infortari tegevdirektori Martti Talgre sõnul on plaanis praeguse Eesti Gaasi hoone lammutustöödega pihta hakata juba tänavu suvel, seejärel algavad ehitustööd.
"Ehitusõigused, ehitusload on antud, sinna on plaanis ehitada kontormaja, kuna vana maja oli nii amortiseerunud, et seda renoveerida ei olnud mõtet. Kui midagi linnaruumi teha, siis midagi sellist, mis teeb linna ikkagi ilusamaks," rääkis Talgre.
1990. aastatel kehtestatud detailplaneeringu kohaselt saab olemasoleva hoone seitsmekorruselisele osale ehitada juurde kaks korrust ja teistele kolm korrust. Nendest mahtudest lähtutakse Talgre sõnul ka uue hoone rajamisel.
Hoonele lisanduvad kaks maa-alust korrust, Süda tänava nurgal olev hoone osa saab olema kolmekorruseline.
Hoone ehitatakse ärihoonena, mille põhifunktsioon on büroo, kuid tulenevalt kesklinlikust asukohast kaalub Infortar ka seda, et esimesed korrused oleksid avaliku kasutusega, kus võiks tulevikus olla mõni kohvik või sportimisvõimalusi pakkuv asutus. See selgub projekteerimise käigus, mida tellija sinna soovib. Parkimine on kavandatud samal kinnistul ja seda kahel maa-alusel korrusel ning osaliselt ka hoovialal.
Konkreetsetest plaanidest on Talgre sõnul veel vara rääkida, kuid on tõenäoline, et majas jätkavad ka mõned Infortari ettevõtete kontorid ja välistada ei saa ka Eesti Gaasi kontorite jätkamist.
"Kui kõik kenasti läheb, siis see lammutamine võib juba see suvi hakata peale. Eks ehitusprotsess võtab kõik aega, linna poolt on kooskõlastused olemas," sõnas ta.
Samuti avatakse uue maja ehitusel Süda tänava Liivalaia-poolne ots kahesuunaliseks liikluseks, et sinna saaks sisse keerata Liivalaiast parempöördega. "Linn on selleks loa andnud ja meie arvame, et ta on Süda tänava elanike suhtes hea lahendus, sest see annab võimaluse kontorihoone külalistele keerata sisse Liivalaia tänavast, mitte sõita kitsast Süda tänavat mööda." | Eesti Gaasi peamaja asemele kerkib uus kontorihoone | https://www.err.ee/1608279099/eesti-gaasi-peamaja-asemele-kerkib-uus-kontorihoone | Tallinnas Liivalaia ja Peeter Süda tänava nurgal asuv amortiseerunud Eesti Gaasi hoone on tühjaks kolitud ja gaasifirma omanik Infortar plaanib maja asemele rajada uue kontorihoone. Vana hoone lammutustööd peaksid firma plaanide kohaselt algama tänavu. |
Saar pakkus välja, et ühise kandidaadi otsimist võiks alustada neist, kellel on rahva seas suurem toetus, tellides selleks esindusliku valimiga uuringu. Saare sõnul oleks sel moel riigikogus presidenti valides arvestatud ka rahva arvamusega.
Peaminister Kaja Kallas ütles kolmapäeval ERR-ile, et presidendikandiaadi otsingud edenevad väga pingeliselt, aga leitud on hea kandidaat, keda tuleb veel kandideerima veenda. Reformierakonna koalitsioonipartneri Keskerakonna esimees Jüri Ratas jäi Kallase öeldut kommenteerides napisõnaliseks, aga märkis, et kandidaat peaks olema erakondadeülese toetusega.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles esmaspäeval ERR-ile, et viimati arutasid riigikogu erakondade esimehed presidendikandidaatide teemat enne jaanipäeva.
"Pärast jaanipäeva ei ole minul olnud suhtlust sellisel tasemel, et oleks juttu olnud konkreetsetest inimestest või võimalikest kandidaatidest," lausus Seeder.
Isamaa omaenda kandidaadi ülesseadmist ei plaani.
Suurim opositsioonierakond EKRE on enda eelistusena presidendi ametikohale välja käinud EKRE riigikogu fraktsiooni juhi Henn Põlluaasa.
Presidendikandidaadi ülesseadmiseks riigikogus on vaja 21 saadiku toetust. Selleks, et saada valituks Vabariigi Presidendiks, peab kandidaadi poolt andma hääle vähemalt 2/3 parlamendist ehk 68 inimest.
Riigikogu esimees Jüri Ratas on kutsunud 30. augustil kella 13-ks Toompea lossi kokku riigikogu erakorralise istungjärgu, mille päevakorras on Eesti presidendi valimine. | Saar kutsub Kallast, Ratast ja Seedrit ühiselt presidendikandidaati otsima | https://www.err.ee/1608279966/saar-kutsub-kallast-ratast-ja-seedrit-uhiselt-presidendikandidaati-otsima | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar pöördus kirja teel Reformierakonna juhi Kaja Kallase, Keskerakonna juhi Jüri Ratase ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi poole üleskutsega alustada ühiselt arutelusid, et leida presidendikandidaat, kel oleks piisav toetus riigikogus valituks osutumiseks. |
Euroopa Liidu uue kliimapaketi esitlemine Brüsselis on tekitanud juba vastakaid arvamusi. EKRE esimees, endine rahandusminister Martin Helme ütles, et eelmine valitsus leppis kokku punased jooned, millega Eesti kindlasti nõus ei ole. Kui te olete nüüd vaadanud seda, mida Euroopa Komisjon on pakkunud, siis kas on seal mingeid asju, millega me ei saa nõustuda või mille üle tuleb kindlasti läbi rääkida?
Kliimaneutraalsuse suund sai eelmises valitsuses vastu võetud ja see põhimõte kirjutati isegi sisse Eesti 2035 strateegiasse kui riiklik eesmärk aastaks 2050. Kui me vaatame ka täna välja, mis toimub, siis selge on see, et me näeme, kuidas keskmine temperatuur alates tööstusrevolutsioonieelsest ajast on tõusnud ja siin on inimene kahtlemata rolli mänginud.
Kindlasti tuleb hakata siin väga tõsiselt arutama läbi erinevaid küsimusi. Kuidas Eesti suudab neid hetkel teoreetilisi eesmärke saavutada ja ma olen täiesti veendunud, et need on nii mõneski valdkonnas väga ambitsioonikad, mis tähendab lühidalt seda, et kui me soovime kliimaneutraalsuse poole liikuda, siis põhimõte, et kasutaja maksab, toob kaasa selle, et erinevates valdkondades saab olema väga oluline hinnatõus. Ja eks siin on olulised ka kompensatsioonimehhanismid.
Näiteks Alexela juht on öelnud, et nemad arendasid biokütust lootuses, et selle ja biogaasi kasutamine on edaspidi lubatud. Aga komisjon otsustas, et aastal 2035 müüdavad uued autod peavad sisuliselt olema elektriautod, millel ei ole CO2 emissiooni. Ta kurtis, et siis peab Alexela nii-öelda oma poe kinni panema. Peab ilmselt mõtlema, kas õlitehast on vaja ehitada ja mis saab meie põlevkivitööstusest. Fossiilsete kütuste kasutamine kaob sisuliselt ju ära.
Sellepärast ma ütlengi, et see tähendab väga suuri muutusi kogu Euroopa Liidus, aga sealhulgas ka Eestis ja kindlasti on need küsimused, mille osas peavad liikmesriigid nüüd hakkama läbi rääkima ja ka oma erisusi välja tooma. Kindlasti põlevkivi on Eesti üks väga tugev ja suur erisus olnud.
Kui rääkida erinevatest biokütustest ja selle võimalusest ja kas see, et sisepõlemismootoriga autod kaovad 2035 või ei kao, siis ma arvan, et need arutelud saavad väga keerulised olema Euroopa Liidu tasandil. Aga ma arvan, et suund kliimaneutraalsuse poole liikumise osas, suund CO2 emissiooni vähendamise osas on loomulikult õige. Aga me oleme näinud, et iga sellise sammu puhul on alati tehtud Euroopa Liidu tasandil ka sellised kompensatsioonimehhanismid, mis siis erinevaid riike aitavad sellele üleminekule kaasa.
Ida-Virumaal elavad inimesed on kindlasti seda uudist jälginud ja nad on väga mures. Mis edasi saab? Kas minu tehas, kus ma töötan, pannakse kinni varsti või mitte?
See on täiesti arusaadav mure ja selles osas ma ütlengi, et Eesti peab nüüd hakkama neid läbirääkimisi pidama. Kui me võtame hetkel selle kliimapaketi, mis on esitatud komisjoni poolt, siis on selge, et tuleb vastata väga paljudele majanduslikele küsimustele. Missugune on see negatiivne mõju just ETS-i ettevõtete ärikasumile? Kindlasti me peame suutma vastata sellele küsimusele, mis mõju see avaldab põlevkivitööstuses? Mida see tähendab kodumajapidamiste jaoks ostujõu languse osas? Nii et kõik need aspektid peab riik läbi kaaluma väga hoolikalt.
Martin Helme ütles, et Eesti riik peaks selle Euroopa Komisjoni pakkumise lihtsalt tagasi lükkama.
Ma arvan, et see lihtsalt tagasilükkamine ei anna mitte midagi. Palju rohkem annab see, kui Eesti on seal laua taga ja suudab oma positsioone selgitada ja kompensatsioonimehhanismide küsimuses kaasa rääkida. Euroopa Liit just nii toimibki. Aga selge on see, et tegemist on väga suure muutusega. Ja kui me oleme rääkinud päris pikalt juba kliimaneutraalsusest, siis see ei ole mitte kunagi olnud ju pealkiri. Sellele on vaja reaalseid tegevusi, reaalseid samme ja selles osas nüüd me näeme, et ettepanek on laual. Positiivne selles kliimaraamistikus on see, et Eesti jääb edasi moderniseerimisfondist kasusaajaks. Aga ma olen nõus, et see ei puuduta ainult keskkonnaküsimust, see puudutab ka sotsiaalmajanduslikku poolt. | Ratas EL-i kliimapaketist: Eesti peab enda eest seisma | https://www.err.ee/1608279096/ratas-el-i-kliimapaketist-eesti-peab-enda-eest-seisma | Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles Euroopa Liidu kliimapaketi kohta, et Eesti peab seal tugevalt enda eest seisma, sest mitmes sektoris on kujunemas keeruline olukord. Samas pole tema sõnul paketti mõistlik tagasi lükata, sest siis ei saa Eesti endale vajalikke asju välja kaubelda. |
Alasepp on alates 2008. aastast Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliiniku juhataja. Varasemalt on Alasepp töötanud terviseametis meditsiinijuhi asetäitjana, sotsiaalministeeriumis tervishoiuosakonna juhatajana, Põhja-Eesti regionaalhaiglas kriisinõunikuna ja tervishoiuametis erakorralise meditsiini osakonna juhatajana.
Ta on omandanud Tartu Ülikoolis üldarsti kutse ja lõpetanud tervishoiukorralduse residentuuri. Aastatel 2006–2018 oli Alasepp SA Pärnu Haigla nõukogu liige ja 2018. aastast Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu liige.
Kiige sõnul on Alasepal mitmekülgsed kogemused ja teadmised Eesti tervishoiusüsteemist ning seda ka rahvusvahelises koostöös ja erinevate projektide eestvedamisel.
Maris Jesse ametiaeg lõppeb augusti alguses ja juuni lõpus teatas ta, et ei kandideeri uueks ametiajaks.
Riigisekretär kuulutas avaliku konkursi terviseala asekantsleri ametikoha täitmiseks välja tänavu mais tulenevalt senise asekantsleri ametiaja lõppemisest. | Jesse järel saab sotsiaalministeeriumi asekantsleriks Heidi Alasepp | https://www.err.ee/1608279951/jesse-jarel-saab-sotsiaalministeeriumi-asekantsleriks-heidi-alasepp | Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kinnitas ametist lahkuva Maris Jesse asemele terviseala asekantsleriks Heidi Alasepa, kes asub ametisse septembri alguses. |
"Kuigi ma kordasin oma muret gaasijuhtme Nord Stream 2 pärast, siis me oleme kantsler Merkeliga täiesti ühisel veendumusel, et Venemaal ei tohi lubada kasutada energiat relvana oma naabrite sundimiseks või ähvardamiseks," ütles Biden ühisel pressikonverentsil Washingtonis.
Merkel lisas, et Ukraina peab jääma Venemaa gaasi transiidiriigiks.
"Nord Stream 2 on lisaprojekt ja kindlasti mitte projekt, mis asendaks kogu transiiti läbi Ukraina. Kõik muu tekitaks ilmselt palju pingeid," ütles Merkel.
Biden võõrustas Merkelit Valges Majas tõenäoliselt kantsleri viimasel ametlikul visiidil.
Merkel ja Biden arutasid neljapäeval koroonaviiruse pandeemiat, Hiina mõjuvõimu kasvu ja gaasijuhet Nord Stream 2.
Merkel kohtus ka asepresidendi Kamala Harrise ja teiste kõrgete ametnikega.
Üks vaidlusteema Ühendriikide ja Saksamaa vahel on olnud gaasijuhe Venemaalt Saksamaale. USA on rõhutanud, et gaasijuhe seab ohtu Euroopa energiajulgeoleku ja kahjustab liitlasriike Ida-Euroopas. Biden loobus aga hiljuti sanktsioonidest gaasijuhtme projektiga seotud Saksa osalistele.
Bideni administratsioon on selgitanud, et nüüd on juba liiga hilja Nord Stream 2 peatada ja parem on saavutada paremad koostöösuhted Saksamaaga. | Biden ja Merkel hoiatasid Venemaad energia relvana kasutamise eest | https://www.err.ee/1608279948/biden-ja-merkel-hoiatasid-venemaad-energia-relvana-kasutamise-eest | USA president Joe Biden ja Saksa liidukantsler Angela Merkel hoiatasid neljapäeval Venemaad energia relvana kasutamise eest. |
"Nad on seal internetiühenduse katkestanud. Me kaalume, kas meil on tehnoloogilised võimalused seda juurdepääsu taastada," ütles Biden.
Kuuba võimud peatasid ligipääsu muu hulgas peamistele sotsiaalmeedia platvormidele ilmse sooviga takistada info levitamist valitsusvastaste protestide ajal ja järel.
Londonis baseeruva ühenduse NetBlocks andmed näitasid häireid ligipääsu WhatsAppile, Facebookile, Instagramile ja mõnele Telegrami serverile.
Kuuba valitsus suudab ligipääsu läbi lõigata riigifirma ETECSA (Empresa de Telecomunicaciones de Cuba) ja ainsa mobiilsideoperaatori Cubacel kaudu.
USA kutsus teisipäeval Kuubat lõpetama piirangud ja vabastama kõik kinnivõetud meeleavaldajad.
Seekordsed piirangud on samalaadsed kui 2020. aasta novembris, kui Havannas olid San Isidoro protestid kunstilise vabaduse eest.
Havanna eeslinnas sai esmaspäeval valitsusvastasel protestil surma üks inimene.
Enneolematud meeleavaldused kommunistliku diktatuurirežiimi vastu puhkesid pühapäeval ning laienesid esmaspäeval ja teisipäeval. Võimud reageerisid protestijate kinnivõtmisega. | Bideni sõnul otsib USA võimalusi Kuubal internetiühenduse taastamiseks | https://www.err.ee/1608279945/bideni-sonul-otsib-usa-voimalusi-kuubal-internetiuhenduse-taastamiseks | President Joe Biden ütles neljapäeval, et USA uurib võimalusi Kuubal katkenud internetiühenduse taastamiseks. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.