text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Uurimise käigus saadud teave osutab, et kuritegelikul ühendusel oli Lätis mitmes paigas kolm filiaali, kus alkoholi- ja uimastisõltlastele pakuti sõltuvusennetusravi, kuid ravi asemel rakendati inimesed usuaadete kattevarjus pikaajalisele ja raskele sunnitööle põllumajanduses, metsanduses, kusjuures nende võimalust asutusest lahkuda piirati.
Politsei andmetel ei makstud töötajatele töö eest midagi, nende tasu jagati aga kuritegeliku rühma liikmete vahel.
Neljapäeval andsid siseminister Marjia Golubeva ja kriminaalpolitsei juht Andrejs Grišins sellekohase pressikonverentsi.
Politsei teatel vabastati 105 inimest kolmest "kristlikust võõrutuskeskusest", kus nad tegid tööd orjapidamisele sarnastes tingimustes.
Alkoholi- või narkosõltlastele lubati tervendamisprogramme elupaiga regioonis, kuid inimesed toimetati hoopis kaugematesse piirkondadesse. Seal olid nad sunnitud töötama palgata põllumajanduses või metsanduses.
Inimesi sunniti töötama 9–10 tundi päevas ja kuus päeva nädalas ning seda nimetati tegevusteraapiaks, teatas politsei.
Keskustesse saabunud inimeste telefonid ja passid võeti ära. Inimestel lubati oma perega suhelda ainult organisatsiooni juhtide kaudu. Juhid jälgisid seda suhtlust väga tähelepanelikult.
Politsei avaldatud piltidel võis näha kurnatud inimesi vanades ja määrdunud riietes ning katkistes kingades.
"Uurijad kohtlevad selle rühma korraldajaid organiseeritud kuritegeliku rühmitusena. Jõuku juhtis Venemaa kodanik, kel oli elamisluba Lätis," edastati teadaandes. | Läti võimud pidasid kinni sõltlasi orjastanud kuritegeliku rühmituse | https://www.err.ee/1608279942/lati-voimud-pidasid-kinni-soltlasi-orjastanud-kuritegeliku-ruhmituse | Läti politsei võttis sel nädalal kinni kaheksaliikmelise rühma, keda kahtlustatakse inimkaubanduses - inimeste ekspluateerimises mitmes sõltuvusennetuskeskuses. |
Täna, 10. oktoobril mõistab Ukraina - Holland U-21 EM-valikmängul Kiievis õigust Eesti kohtunikebrigaad – mängu peakohtunikuks on Kristo Tohver, teda abistavad Silver Kõiv ja Hannes Reinvald, neljandaks kohtunikuks on Kristo Külljastinen.
16.-22. oktoobrini on kohtunikud Reelika Turi ja Karolin Kaivoja ametis Moldovas U19 neidude EM-valikturniiril, kui vilistatakse seitsmenda alagrupi kohtumisi Fääri saarte, Prantsusmaa, Itaalia ja Moldova vahel.
Jalgpalliliidu võistluste osakonna juhataja Kadri Jägel on 18. oktoobril delegaadina ametis Norras, kus toimub UEFA noorteliiga kohtumine Molde FK (Norra) – University College Dublin AFC (Iirimaa).
24. oktoobril toimub Senecis naiste MM-valikmäng Slovakkia ja Iirimaa vahel. Kohtunikena on ametis Kaivoja, Triinu Laos ja Anni Rahula.
Oktoobri alguses olid ametis kohtunike vaatlejad, kui Are Habicht jagas 5. oktoobril hinnanguid vilemeeste tööle Aserbaidžaani ja Tšehhi MM-valikmängus Bakuus. Matši teenindas Prantsusmaa kohtunikebrigaad. Jalgpalliliidu peakohtunik Uno Tutk oli UEFA kohtunike vaatleja 6. oktoobril U-21 EM-valikmängul Taani ja Gruusia vahel, kohtunikebrigaad oli Hollandist.
Tutk oli 28. septembril kohtunike vaatlejaks ka Prantsusmaal Euroopa liiga kohtumisel Lyon (Prantsusmaa) – Atalanta BC (Itaalia).
27. septembril olid Eesti kohtunikud ametis UEFA noorteliiga mängudel. Juri Frischer, Dmitri Vinogradov ja Aron Härsing olid Venemaal vilemeesteks mängus Moskva CSKA (Venemaa) – Manchester United FC (Inglismaa). Kristo Tohver, Sten Klaasen ja Jaan Roos mõistsid õigust Belgias, kus läksid vastamisi RSC Anderlecht (Belgia) ja FC Celtic (Šotimaa).
19. septembril toimunud naiste MM-valikmängus Rumeenia - Itaalia tegutses kohtumise delegaadina Raili Ellermaa. | Eesti jalgpalliametnikel oli Euroopa väljakutel tihe kuu | https://sport.err.ee/635579/eesti-jalgpalliametnikel-oli-euroopa-valjakutel-tihe-kuu | Eesti jalgpalliametnikud on oktoobrikuu jooksul ametis valikmängudel ja –turniiridel ning UEFA noorteliigas. Septembri lõpus ja oktoobri alguses jätkus eestlasi samuti erinevatele kohtumistele. |
Koduses Mesikäpa hallis mänginud Coop alustas paremini ja juhtis 4:2, aga külalised viskasid vähemuses mängides kaks väravat ja põlvalased leidsid end 5:6 kaotusseisust. Kogenud Andreas Rikken taastas kahe tabamusega kiirelt Coopi edu, ent see jäi kuni kohtumise lõpusekunditeni kodumeeskonna viimaseks eduseisuks.
Coopi kaitse ei pidanud ja teisel pool platsi tegi ridamisi paraadtõrjeid Aruküla/Audentese noore tiimi üks kogenumaid, 25aastane väravavaht Rainer Reinsaar. Karmi keelt räägib tõsiasi, et Coop viskas avapoolaja viimase kümne minutiga vaid ühe värava ning puhkepausile mindi külalismeeskonna 13:10 eduseisus.
Teise pooltunni algus ennustas, et Aruküla/Audentes saab meistriliiga tabelisse esimesed punktid, sest mindi juba 17:11 ette. Vaikselt aga kindlalt asus Coop kaotusseisu vähendama ja lõpuhetkedel asus liidrirolli 54 minutit kuival olnud meeskonna kapten Tõnis Kase. 18aastane mängujuht viskas viimasest viiest Coopi väravast neli, nende seas seitse sekundit enne lõpuvilet 26:25 võidu toonud tabamuse!
Coopi resultatiivseim oli kogenud Priit Jõks 8 väravaga, Kase ja Rikkeni arvele jäi 4 tabavat viset. Vastastel sai 8 väravat kirja Timo Raukas ning Jan Jürgen Veski, Kristjan Järv ja Markus Oliver Mädo lisasid 3. Aruküla/Audentes jätkab võiduta, Coopil on neljast mängust kirjas kaks võitu ja kaks kaotust.
Aruküla/Audentese peatreener Martin Noodla kiitis oma meeskonda korraliku esituse eest: "Eriti esimesel poolajal oli kaitsetegevus hea, samuti tegi meie väravavaht suurepäraseid tõrjeid. Muidugi on kahju, et punkt jäi panemata, aga poisid võitlesid hästi. Väsisime lõpus ja jäime tuimaks. Meie füüsiline ettevalmistus pole hetkel piisav ning eriti viimasel viiel minutil paistis see välja."
Järgmised Eesti meistriliiga mängud:
11.10. 18:45 HC Tallinn – SK Tapa
11.10. 19:00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (otse postimees.ee)
11.10. 19:30 HC Viimsi/Tööriistamarket – Põlva Serviti | Põlva alistas põnevuslahingus Aruküla/Audentese | https://sport.err.ee/635575/polva-alistas-ponevuslahingus-arukula-audentese | Käsipalli meistriliigas peeti teisipäeva õhtul üks kohtumine, kus pakkusid korraliku põnevusetenduse Põlva Coop ja Aruküla/Audentes. Põlvas peetud kohtumise võitis kodumeeskond tänu Tõnis Kase seitse sekundit enne lõpuvilet visatud võiduväravale 26:25 (10:13). |
Teisipäeval on kella 20 seisuga kohalike omavalitsuste volikogude valimisel osalenud 223 651 hääletajat, mis moodustab 20,3 protsenti valijate üldarvust, edastas valimisteenistus. Elektrooniliselt on antud 141 716 häält, jaoskondades 81 935 häält.
Nelja aasta eest toimunud kohalikel valimistel oli sama ajaga oma hääle andnud 16,5 protsenti valijatest.
Kõigis jaoskondades on võimalik eelhääletada veel 11. oktoobril kell 12-20. Hääletada saab nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas. Elektrooniline hääletamine lõpeb kolmapäeval kell 18.
Valimispäeval, 15. oktoobril saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. | Kohalikel valimistel on eelhääletanud viiendik valijatest | https://www.err.ee/635510/kohalikel-valimistel-on-eelhaaletanud-viiendik-valijatest | Teisipäeva õhtuse seisuga on kohalike omavalitsuste valimiitel oma hääle andnud üle viiendiku valijatest. |
Mullu meistrivõistlustel neljanda koha saanud Tapa püsis Eesti meistri vastu konkurentsis üle poole mänguajast, kuid viimase kaheksa minutiga tegi Reval-Sport/Padise 24:18 eduseisul 9:1 vahespurdi ning saavutas korduskohtumiseks 14-väravalise edumaa.
Reval-Sport/Padise resultatiivseim mängija oli Maarja Põldver 11 tabamusega. Veronika Londak lisas võitjate kontosse 6 ning Kim Ly Hoang ja Nadežda Denisenko 5 väravat. Tapale tõi Marjette Maie Müntser üleväljanaisena 13 tabamust. Erika Morgenson toetas virulasi 3 väravaga.
Naiskonnad peavad kordusmatši 5. novembril Kristiine Spordis, algusega kell 18.30. Finaali pääseb kahe mängu kokkuvõttes.
Poolfinaalid:
04.10. (kell 17.45) Kristiine Sport: Reval-Sport/Mella – HC Tallinn 33:10 (14:2)
10.10. (kell 18.00) Tapa Spordikeskus: SK Tapa – Reval-Sport/Padise 19:33 (12:12)
17.10. (kell 20.00) Kuristiku Gümnaasium: HC Tallinn – Reval-Sport/Mella
05.11. (kell 18.30) Kristiine Sport: Reval-Sport/Padise – SK Tapa | Teisel poolajal ärganud Padise sai korduskohtumiseks soliidse edumaa | https://sport.err.ee/635566/teisel-poolajal-arganud-padise-sai-korduskohtumiseks-soliidse-edumaa | Eesti naiste käsipallikarikavõistlustel alistas Reval-Sport/Padise poolfinaalseeria avakohtumises võõrsil SK Tapa pärast 12:12 viigiga lõppenud esimest poolaega 33:19. |
AB Žemaitijos Pienas esitas hagi OÜ Estover vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja tulevikus rikkumisest hoidumiseks.
Leedu firma kinnitusel kuuluvad neile kaubamärgid Pik-Nik ja Pik-Nik Kids, kuid Estover rikub nende kaubamärgiomaniku õigusi toodetega, mis kannavad nime Piknikupulgad ja Hiirte juustu piknikupulgad.
Kohus kuulutab kohtuotsuse 22. novembril. | Leedu piimatööstus läks Estoveri vastu kohtusse | https://www.err.ee/635563/leedu-piimatoostus-laks-estoveri-vastu-kohtusse | Leedu piimatööstus AB Žemaitijos Pienas läks OÜ Estover vastu kohtusse, kuna leiab, et eestlased rikuvad nende kaubamärgiomaniku õigusi. |
Turniiril 13. asetuse saanud Kyrgios teatas esimese seti tie-break'i eel kohtunikele, et kui ta kiire lõppmängu kaotab, annab ta loobumisvõidu ning kui Johnson esimesel settpallil ässa servis, kõndiski Kyrgios võrgu juurde vastasega kätt suruma. Seejärel lahkus ta pealtvaatajate vilekoori saatel väljakult.
"Olen viimased 24 tundi olnud hädas kõhuviirusega ja lootsin mänguks valmis olla, kuid sellegipoolest olin väljakul raskustes," kirjutas Kyrgios hiljem Twitteris. "Soojenduse ajal hakkas ka mu õlg valutama ja esimese seti kaotamise järel polnud ma jätkamiseks lihtsalt piisavalt tugev."
Eelmisel aastal toimunud Shanghai turniiril vaidles austraallane kohtumises Mischa Zverevi vastu peakohtuniku ja pealtvaatajaga ning sai lisaks mängukeelule 16 500 USA dollari suuruse trahvi. | Tennise "paha poiss" lahkus Shanghais taas väljakult vilekoori saatel | https://sport.err.ee/635562/tennise-paha-poiss-lahkus-shanghais-taas-valjakult-vilekoori-saatel | Austraalia tennisist Nick Kyrgios kaotas Shanghai Masters-sarja turniiri avaringis Steve Johnsonile esimese seti tie-break'i 5:7, andis vastasele loobumisvõidu ning vilistati seejärel välja. |
"Tšehhi presidendi künismilt kohutav esimene ENPA istungjärgul... kutsuda üles koheselt loobuma sanktsioonidest, sest need kahjustavad Euroopa Liitu, mitte Venemaad, Ukrainale soovitas aga leppida kokku varastatud Krimmi korvamises raha või nafta ja gaasiga," kirjutas Geraštšenko Facebookis teisipäeval.
Ta rõhutas, et Ukraina ei lepi sellise ettapanekuga. "Ukraina ei kauple oma kodanike, territooriumi, iseseisvuse, au ja väärikusega. See ei ole müüdav," ütles ülemraada aseesinaine.
Väljaanne Jevropeiska Pravda kirjutas, et Zeman tegi ettepaneku lahendada Krimmi küsimus rahaliselt. "Minu arvates saaks Ukraina mingi hüvitise - kas rahas või nafta ja gaasiga," ütles ta.
Tšehhi president ütles ka, et Krimmi küsimus on lahendatud: "Krimm annekteeriti, selles ei ole kahtlust. See on lõpetatud asi (fait accompli)".
Ta arvas ka, et katsed Krimm tagasi saada võivad tuua kaasa sõja. | Tšehhi president pakkus Ukrainale Krimm Venemaale jätta | https://www.err.ee/635559/tsehhi-president-pakkus-ukrainale-krimm-venemaale-jatta | Tšehhi president Miloš Zeman tegi Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel (ENPA) Ukrainale ettepaneku leppida Veneaaga kokku Krimmist loobumise korvamine rahas või nafta ja gaasiga, kuid Ukrainale ei ole selline asi vastuvõetav, ütles Ukraina ülemraada aseesimees ja ENPA delegatsiooni juht Irõna Geraštšenko. |
Kokku põrkasid Audi ja Škoda. Mõlemad juhid viis kiirabi sündmuskohalt haiglasse.
Audi juhil tuvastati kriminaalne joove.
Õnnetuse täpsed asjaolud on veel selgitamisel. | Ida-Virumaal sattus liiklusõnnetusse kriminaalses joobes juht | https://www.err.ee/635556/ida-virumaal-sattus-liiklusonnetusse-kriminaalses-joobes-juht | Teisipäeval Tallinna-Narva maantee 179. kilomeetril toimunud liiklusõnnestuses tuvastati ühel õnnetusse sattunud juhil kriminaalne joove. |
Kanadalasega sai 5,3 km pikkusel distantsil sama aja Sergei Tvetšov (Jelly Belly p/b Maxxis), sekundiga kaotas Morgan Smith (St. George Continental Cycling Team), kirjutab Rattauudised.ee.
Räim sai 12. koha, jäädes Boivinist maha 8 sekundit. Tiimide arvestuses juhib Israel Cycling Academy.
Martin Laas (Delko Marseille Provence KTM) sai kirja 92. koha, kaotust võitjale kogunes 35 sekundit.
Kavas on veel seitse etappi, tuur lõpeb teisipäeval. | Mihkel Räim sai Hiina velotuuri proloogil 12. koha | https://sport.err.ee/635541/mihkel-raim-sai-hiina-velotuuri-proloogil-12-koha | Hiinas alanud Taihu järve velotuuri proloogil pälvis esikoha koos Mihkel Räimega Israel Cycling Academys pedaaliv Guillaume Boivin. |
Amputeeritute jalgpallis kestab poolaeg 25 minutit ning Türgi jõudis koondise kapteni Osman Cakmaki toel võiduväravani 50+1. minutil ehk kohtumise üleajal. Teel finaali alistas Türgi Saksamaa 8:0, Gruusia 9:0, Hispaania 4:0 ning Venemaa 2:1.
Lisaks mainitud koondistele osalesid EM-il ka Belgia, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia ja Poola. Türgile oli triumf esmakordseks, 2004. ja 2008. aastal lepiti EM-hõbedatega.
Amputeeritute jalgpallis on väljaku suuruseks 70x60 meetrit, värava laiuseks on viis meetrit. Väljakumängijatel peab olema amputeeritud üks jalg, väravavahtidel peab olema amputeeritud üks käsi. Väljakul liikumiseks kasutavad mängijad metallist karke, millega pole palli liikumist lubatud takistada.
EAFF European Amputee Championship ????
40,000 fans watch hosts #Turkey beat #England 2-1. Fantastic support for incredible athletes #EqualGame pic.twitter.com/ysf7IfM1gi
— UEFA (@UEFA) October 10, 2017
EAFA Senior Squad ????????????
????1️⃣????2️⃣????????
40,000 came to watch a spectacle of amputee football. We were proud to be a part of it. #SBCHAMPS pic.twitter.com/cRKyZXIc4I
— England Amputee FA (@amputeefootball) October 10, 2017 | VIDEO | Amputeeritute jalgpalli EM-finaalile elas kaasa 40 000 inimest | https://sport.err.ee/635540/video-amputeeritute-jalgpalli-em-finaalile-elas-kaasa-40-000-inimest | Türgis toimunud amputeeritute jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalis alistas kodumeeskond 2:1 Inglismaa. Otsustavat kohtumist oli igapäevaselt Istanbuli Besiktase kodustaadioniks oleval Vodafone Arenal vaatamas koguni 40 000 inimest. |
Häirekeskus sai teate Tartu vallas Erala külas Tartu-Jõgeva-Aravete tee 9. kilomeetril juhtunud raskest liiklusõnnetusest kella 16.30 paiku.
Lõuna prefektuuri politseileitnant Kaido Iste kirjeldas, et täpsed üksikasjad on veel uurimisel, kuid esialgsetel andmetel sõitis laps jalgrattaga sõidutee paremas servas, kui pööras ootamatult ette tagant lähenenud sõiduautole Volkswagen Multivan.
Mõlemad liikusid suunaga Tartu poolt Jõgeva suunas. Sõidukijuhil ei olnud piisavalt aega, et kokkupõrget vältida. Sõidukilt löögi saanud tüdruku vigastused olid sedavõrd rasked, et tema elu ei õnnestunud kahjuks päästa.
Politsei selgitas, et Volkswagenit juhtis 67-aastane mees, kes oli kaine ja omab juhtimisõigust.
Õnnetuse ajal oli väljas valge ja nähtavus hea. Avarii juhtus asulavälisel teelõigul, kus on lubatud sõita 90 km/h.
Politsei alustas õnnetuse üksikasjade uurimiseks kriminaalmenetlust. Erinevate ekspertiiside käigus selgitatakse muu hulgas, kas lapse jalgratas oli tehniliselt korras. Praeguseks on teada, et kaitsekiivrit ta ei kandnud.
„Politsei viib lapse surmaga lõppenud raske avarii üksikasjade selgitamiseks läbi põhjaliku uurimise, et mõista, mis täpsemalt nõnda pöördumatu ja traagilise tagajärjeni viis. Paraku ei too uurimine last tagasi ega leevenda tema lähedaste suurt kaotusvalu. Meie sügav kaastunne kogu perele,“ sõnas politseileitnant.
Tänavu on Eestis juhtunud liiklusõnnetustes hukkunud 38 inimest, mullu samal ajal 50 inimest. | Tartumaal hukkus liiklusõnnetuses 9-aastane tüdruk | https://www.err.ee/635526/tartumaal-hukkus-liiklusonnetuses-9-aastane-tudruk | Tartumaal juhtus teisipäeval raske liiklusõnnetus, kus jalgrattal sõitnud 9-aastane tüdruk sai sõidukilt löögi. Meedikud püüdsid last elustada, kuid paraku ei andnud nende pingutused tulemust. |
25-aastane Sane sai vigastada Senegali MM-valikmängus Cape Verde vastu. Vahetult enne seda oli Mane vabanenud kolm matši kestnud mängukeelust ning lõi kaasa Liverpooli 1:1 viigimängus Newcastle'i vastu.
Eesootaval nädalavahetusel võõrustab Inglismaa kõrgliigas seitsmendal kohal olev Liverpool Anfieldil teisel kohal olevat Manchester Unitedit, lisaks peab Mane muuhulgas kindlasti vahele jätma Meistrite liiga kohtumised Maribori ning kõrgliigamatši Tottenhami vastu.
Käesoleval kõrgliigahooajal on Mane Liverpooli eest löönud kolm väravat, enamat on suutnud vaid egiptlane Mohamed Salah.
Sadio Mane has sustained a hamstring injury. Full story: https://t.co/QdynVm9kxp pic.twitter.com/VBs5rYn1rU
— Liverpool FC (@LFC) October 10, 2017 | Liverpooli põhimees peab kuueks nädalaks väljakutelt eemale jääma | https://sport.err.ee/635533/liverpooli-pohimees-peab-kuueks-nadalaks-valjakutelt-eemale-jaama | Liverpooli senegallasest ääreründaja Sadio Mane peab reielihasevigastuse tõttu väljakutelt eemale jääma kuueks nädalaks, teatas klubi täna. |
Kristo Matson ütles, et eesmärk oli luua vaimukas lugu võlumaailmast, kus kõik on võimalik.
"Etenduse keskseks teemaks valisime mustkunsti, mis on üks neid universaalseid kunstivorme, mida siiralt naudivad nii lapsed kui ka täiskasvanud."
"Trikiga küsimus" on lavastus noortelt muusikutelt noorele publikule. Lavastuses teevad kaasa Tallinna muusikakeskkooli 10. klassi laulueriala õpilane Annaliis Telgmaa, klassikatähtede saatest tuntud fagotimängija Jakob Peäske, sel aastal laulupeodebüüdi teinud dirigent Edmar Tuul ja Tallinna kammerorkester. Lavalaudadele astub ka mustkunstnik Meelis Kubo.
"Trikiga küsimus" on kolmas teos Tallinna Filharmoonia "Noorte Filharmoonia" sarjas. Varasemalt on samas sarjas valminud Rasmus Puuri ja Eno Raua kontsertjutustust "Sipsik" ning Rein Rannapi ja Andrus Kiviräha "Vana saabas".
Lavastus esietendub laupäeval, 14. oktoobril kell 14 Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas. Kolme Tallinna kooli (Tallinna Audentese erakooli ja Õismäe gümnaasiumi, Gustav Adolfi gümnaasiumi) õpilased saavad seda näha koolis 12. ja 13. oktoobril. | Kristo Matsoni ja Ilmar Tomuski lavastus esitab noortele trikiga küsimuse | https://kultuur.err.ee/635525/kristo-matsoni-ja-ilmar-tomuski-lavastus-esitab-noortele-trikiga-kusimuse | Tallinna Filharmoonia toob igal aastal lavale ühe uue Eesti oma muusikateose noortele. Sel nädalal saab lavaküpseks noore helilooja Kristo Matsoni ja lastekirjaniku Ilmar Tomuski kogupere-kontsertlavastus "Trikiga küsimus". |
Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni esimehe Gerd Kanteri sõnul annab hea haridus suure eelise nii elus kui ka spordis. "Tippsporti saab teha elus ainult väga lühikest aega - sõltuvalt spordialast 10-20 aastat," tõdes Kanter. "Nii et tegelikult peaks tegema plaane või vähemalt mõtlema spordi ja õppimise ühendamise peale võimalikult varakult."
"Samas ei ole õpingute ja tippspordi ühendamine tiheda võistlus- ja treeninggraafiku tõttu enamasti ajaliselt ja logistiliselt kuigi lihtne, mistõttu on õppimisvõimaluste laiendamiseks stipendium heaks abiks. Noorele sportlasele on haridus kindlustuspoliis juhuks, kui midagi läheb valesti - võid saada ootamatu vigastuse või tulemused ei vasta ootustele. Tippspordikarjääri lõpetavale sportlasele annab haridus võimaluse jätkata edukat elu uues, erinevas valdkonnas. Samuti usun, et lai intellektuaalne silmapiir võimaldab kergemini jõuda spordis oma potentsiaali realiseerimiseni," rääkis Kanter.
Kaks korda aastas välja antavaid EOK ja HTM-i haridusstipendiumeid saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on alates 2017. sügisest kuni 1200 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.
2017. aasta sügissemestril pälvisid stipendiumi järgmised sportlased:
Beilmann, Meril (laskesuusatamine) – TTÜ, ärindus
Biene, Priit (motosport) – EBS, ärijuhtimine
Jeret, Timmo (jalgrattasport) - Eesti Massaaži- ja Teraapiakool
Kaljulaid, Klen-Kristofer (judo) – EBS, ärijuhtimine
Karlson, Joosep (aerutamine) – Tartu Ülikool, majandus
Kink, Kaari (võistlustants) – Bath University, Sport and Exercise Science
Kisel, Rasmus (kergejõustik) – Cambridge ülikool, füüsika
Koll, Kristjan (suusatamine) – Tallinna Tehnikaülikool, majandus
Kollo, Toomas (suusatamine) – University of Alaska Anchorage, masinatehnoloogia
Kudre, Daisy (suusaorienteerumine) – ETH Zürich
Kuuba, Kristin (sulgpall) – Tartu Ülikool, kehaline kasvatus
Laane, Don Eric (motokross) – EBS, ärijuhtimine
Laine, Tormis (mäesuusatamine) – Schigymnasium Stamms Handelsschule (majanduskool)
Lamp, Allar (kergejõustik) – Tartu Tervishoiukõrgkool, massöör
Lang, Mae (jalgrattasport) – Tartu Ülikool, meditsiin
Liivakant, Mihkel (karate) – EBS, ärijuhtimine
Luik, Tõnis (suusatamine) – New Hampshire ülikool
Paabo, Tanel (karate) – EBS, ärijuhtimine
Pajunurm, Märten (jalgpall) – Longwood University
Pajur, Ardo (maadlus) – Tallinna Tehnikaülikool, õigusteadus
Pareiko, Sergei (jalgpall) – Ettevõtluskõrgkool Mainor, ärijuhtimine
Pormeister, Piret (suusatamine) – EBS, ärijuhtimine
Puhm, Reijo (jalgrattasport) – Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Rüütel, Helina (sulgpall) – Tartu Ülikool, kehaline kasvatus
Siimar, Mattias (tennis) – University of Michigan, majandus
Veerpalu, Andreas (suusatamine) – Meraker Nord Universitet, kehakultuur
Veerpalu, Anette (suusatamine) – Tartu Ülikool, füsioteraapia
Velleste, Reino (jahilaskmine) – EBS, ärijuhtimine
Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad, sealjuures osalevad stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindajad. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist. Eelmisel olümpiatsüklil 2013-2016 anti välja kokku 247 stipendiumi kogusummas üle 206 000 euro. | EOK ja HTM-i haridusstipendiumid pälvisid 28 tippsportlast | https://sport.err.ee/635524/eok-ja-htm-i-haridusstipendiumid-palvisid-28-tippsportlast | Eesti Olümpiakomitee ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusstipendiumi pälvisid 2017. aasta sügissemestriks 28 tippsportlast. |
Tuleval aastal peaks Läti valitsuse põhieelarvearve tulude maht olema 6,16 miljardit eurot ning kulutuste maht 6,49 miljardit eurot. Võrreldes 2017. aastaga kasvavad valitsuse põhieelarve kulutused 6,6 protsenti.
Valitsuse sotsiaaleelarve tulude mahuks prognoositakse 2,77 miljardit eurot ning kulutusteks 2,65 miljardit eurot. Kulutused kasvavad seejuures võrreldes tänavusega 9,5 protsenti.
Kohalikke omavalitsusi plaanitakse toetada 350,9 miljoni euroga. Sellest 256,4 miljonit on eraldatud õpetajate palkadele, 65,6 miljonit koolieelsetele õppeasutustele ja 27,9 miljonit lasteaiakasvatajate palkadele.
Valitsuse eelarvest kohalikele omavalitsustele makstavateks toetusteks on ettenähtud 57,6 miljonit eurot. Sealhulgas 35,8 miljonit eurot kohalike omavalitsuste ühtekuuluvusfondile, 21,1 miljonit eurot eritoetusteks ning 660 000 eurot laste- ja hooldekodude toetuseks.
Eelarve eelnõu kohaselt läheb 80 protsenti üksikisiku tulumaksu laekumistest kohalike omavalitsuste eelarvesse ning 20 protsenti valitsuse eelarvesse. Kohalikud omavalitsused peaksid maksutulu saama 1,4 miljardi euro ulatuses ning nende laenamise ülempiiri tõsetatakse 118,1 miljoni euroni.
Läti riigivõla ülempiiriks plaanitakse 2018. aasta lõpuks 10,25 miljardit eurot. Lisaks sellele antakse rahandusministeeriumile luba välja anda 36 miljoni euro eest tagatisi ning tühistada 40,9 miljoni euro ulatuses pankrotis firmade võlgu riigile.
Läti tuleva aasta sisemajanduse koguproduktiks (SKP) prognoositakse 28,3 miljardit eurot ning eelarvedefitsiidiks üht protsenti SKP-st.
Eelnõu vajab veel ka seimi heakskiitu. | Läti valitsus kiitis heaks järgmise aasta eelarve | https://www.err.ee/635522/lati-valitsus-kiitis-heaks-jargmise-aasta-eelarve | Läti valitsuskabinet kiitis heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu, mille kohaselt kasvab eelarve tulude maht 725,11 miljoni euro võrra 8,75 miljardi euroni ning kulutused 624,82 miljoni euro võrra 8,95 miljardi euroni. Ligi kahe miljonilise rahvaarvuga Läti riigieelarve jääb Eesti omale alla pea 1,6 miljardi euroga, kahe riigi eelarvedefitsiit on võrreldav. |
"Kui kandidaat on saanud isikumandaadi, kuid tema nimekiri ei ole volikogus või nimekirjal rohkem asendusliikmeid ei ole või kui tegemist on üksikkandidaadiga, siis vaadatakse lisamandaatide nimekirja - volikogusse pääseb esimesena volikogu kohast ilma jäänud erakonna kandidaat," ütles teisipäeval BNS-ile valimiskomisjoni pressiesindaja. "Tallinnas pääseb volikokku kandidaat ülelinnalisest nimekirjast, mujal ringkonna nimekirjast."
"Kui erakond või valimisliit on volikogusse sisse saanud ja kandidaat on saanud isikumandaadi, läheb volikogusse järgmine kandidaat tema erakonna või valimisliidu asendusliikmete nimekirja alusel," lisas pressiesindaja.
Erakond või valimisliit peab volikokku pääsemiseks koguma vähemalt viie protsendi valimas käinute hääled. 2013. aasta omavalitsuste valimistel oli Tallinnas selleks künniseks 10 925,3 häält.
Isikumandaate jaotatakse üldiselt vastavalt volikogu kohtade arvule. Iga kandidaat, kes saab rohkem hääli kui on volikogu kohtade arv jagatuna kõigi piirkonnas hääletajate arvuga, on saanud isikumandaadi. Selleks on Tallinna 79 volikogu koha juures 1,27 protsenti koguhäältest. Näiteks 2013. aastal oli Tallinnas isikumandaadi suuruseks 2765,9 häält. Samas jaotuvad Tallinnas pooled mandaadid valimispiirkondade vahel, mistõttu võib isikumandaadi saada ka vähem hääli saanud kandidaadid.
Kohalike volikogude valimised on eeloleval pühapäeval. | Savisaare isikumandaat võib tema süüdimõistmisel liidule kaotsi minna | https://www.err.ee/635520/savisaare-isikumandaat-voib-tema-suudimoistmisel-liidule-kaotsi-minna | Kui kohtu all olev Edgar Savisaar saab kohalikel valimistel isikumandaadi, aga nimekiri Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn volikokku ei pääse, siis Savisaare võimaliku süüdimõistmise korral ei lähe tema volikogu koht nimekirjas teisel kohal olevale Jüri Mõisale, vaid kompensatsioonimandaatide jaotamise loogika alusele mõnele teisele valimiskünnise ületanud nimekirjale. |
Koondis koguneb 17. oktoobril, et enne väljasõitu ühiselt TNTK staadionil treenida. Poola poole asutakse teele samal päeval. Mäng peetakse Ostróda linnas ning avavile kõlab kell 12.00 Eesti aja järgi.
Peatreener Indrek Zelinski valikusse kuulub 19 mängijat. Töökohustuste tõttu ja erinevatel tervislikel põhjustel jäävad kohtumisest eemale väravavaht Getriin Strigin ning kaitsjad Liis Lepik ja Anete Paulus.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Getter Laar (21.11.1989) – FC Metz (FRA) 48/0
Mari-Ann Ploompuu (20.05.1998) – Tallinna FC Flora 0/0
Kaitsjad
Inna Zlidnis (18.04.1990) – Ferencvarosi Torna Club (HUN) 63/0
Pille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 58/0
Ketlin Saar (02.05.1997) – Pärnu JK 22/1
Berle Brant (26.09.1989) – Pärnu JK 8/0
Silja Goroško (15.07.1994) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Katrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 84/16
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 82/3
Signy Aarna (04.10.1990) – Kuopio Pallokissat (FIN) 70/26
Eneli Kutter (27.05.1991) – Tallinna FC Flora 51/2
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Pärnu JK 45/3
Liis Pello (07.02.1988) – Kirkop United (MLT) 30/1
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Tallinna FC Levadia 26/3
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 23/1
Lisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 19/1
Liivi Sõrmus (17.02.1992) – Pärnu JK 10/1
Ulrika Tülp (20.06.1991) – Pärnu JK 8/0
Liisi Vink-Lainas (18.09.1996) – Tallinna FC Flora 3/0 | Naiste koondis kohtub maavõistlusmängus Poolaga | https://sport.err.ee/635515/naiste-koondis-kohtub-maavoistlusmangus-poolaga | Neljapäeval, 19. oktoobril kohtub Eesti naiste jalgpallikoondis maavõistlusmängus võõrsil Poolaga. |
IMF-i andmetel kasvab maailma majandus sel aastal 3,6 protsenti ning tuleval aastal 3,7 protsenti. Võrreldes aprilli ja juuliga tõstis fond prognoosi 0,1 protsendipunkti, vahendas Reuters.
Majanduskasv kiireneb IMF-i hinnangul tänu kaubanduse, investeeringute ja tarbijate usalduse kasvule.
Tuleviku kohta hoiatas fond, et maailma majanduse kasvuväljavaate peamine oht võivad olla prognoosimatud USA regulatsioonid, kaubandus- ja rahapoliitika ning häired seoses Brexitiga. Samuti võib seda mõjutada see, kui keskpangad intressimäärasid liiga kiiresti tõstavad.
Samuti tõstis IMF euroala, Jaapani, Hiina, Euroopa ja Venemaa kasvuprognoosi.
Hiina majanduskasvu prognoosi tõstis IMF aastani 2022, eeldades, et Pekingi võimud jätkavad ekspansiivse poliitikaga. Fond prognoosib, et Hiina majandus kasvab sel aastal 6,8 protsenti ja järgmisel aastal 6,5 protsenti. Mõlemat prognoosi tõsteti võrreldes juuliga 0,1 protsendipunkti.
Euroala majanduskasvuks prognoosib IMF tänavu ja tuleval aastal vastavalt 2,1 ja 1,9 protsenti. IMF põhjendab seda ekspordi taastumise, tugevama kodumaise nõudluse ning madalama poliitilise riskiga. IMF-i raport koostati enne Kataloonia ja Hispaania tüli.
IMF hoiatas, et euroala majanduskasvule võib survet avaldada madal tootlikkus, vananev rahvastik ja kõrge võlakoormus mõnes riigis.
Suurbritannia majanduskasvuks hindab IMF selleks aastaks 1,7 protsenti. Juulis IMF juba langetas oma prognoosi võrreldes aprilliga 0,3 protsendipunkti 1,7 protsendini. Tagasihoidlikku majanduskasvu põhjendab IMF Euroopa Liidust lahkumise ja siiani tulemusteta Brexiti kõnelustega.
Pärast Brexiti hääletust 2016. aastal on Suurbritanniast saanud ühe kiirema majanduskasvuga riigi asemel ühe aeglasema kasvuga riik. Vaid Jaapani ja Itaalia majanduskasvu prognoosib IMF tulevaks aastaks aeglasemaks kui 1,5 protsenti, mida on prognoositud Suurbritanniale.
USA majanduskasvu prognoos jäi võrreldes juuniga muutumatult 2,2 protsendi juurde selleks aastaks ning 2,3 protsendi juurde 2018. aastaks. See tuleneb sellest, et president Donald Trumpi oodatavad maksukärped ei ole veel jõustunud. | IMF prognoosib Hiina majanduskasvuks 6,8 protsenti | https://www.err.ee/635513/imf-prognoosib-hiina-majanduskasvuks-6-8-protsenti | Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib Hiina tänavuseks majanduskasvuks 6,8 protsenti. Samuti tõstis IMF ülemaailmse majanduskasvu prognoosi. |
Ütled "NO-teater" ja "revolutsioon", mõtled millelegi päevakajalisele, poliitilisele ja rajule. Eriti valimiste-eelsel ajal. Lollidele, laiskadele ja ebaausatele laval lõuga ja täiega! Need otsesõnu ütlemise päevad on teatri jaoks aga ammu läbi. Kusagile kaugele tahavaatepeeglisse on jäänud "Naftad", "GEPid" ja "Ühtse Eesti suurkogud". Neid on asendanud "Kõnts" ja "Klounide hävitusretk", märgid ja viited, sõnatu läbielamine ja kompromissitu kunst. Samas voos jätkab ka NO34 "Revolutsioon", EV100 programmi raames valminud lavastus sünnist ja hukust, tsivilisatsiooni tsüklilisusest ja maailmalõpuaegade kohutavast ülevusest.
NO puhul on siiski ennekõike muutunud see, kuidas räägitakse, mitte see, millest. "Revolutsioon" toetub teksti osas pea täielikult Hasso Krulli eeposele "Meeter ja Demeeter". Tuletooja Prometheus kohtub nutitelefoniga, Antiik-Kreeka mütoloogia tarbimiskultuuriga, ajatu tühjus inimese hinges 21. sajandi argihirmudega. Kuigi vaadatakse nii minevikku kui tulevikku, püsib NO kahe jalaga olevikku juuritud. "Revolutsioon" on lugu meie ajast, ühiskonna kannatamatusest, ehitamisest ja hävingust, edasirühkimisest ja vastupanust, Jevgenist ja Martinist, Kerstist ja Varrost, Hillaryst ja Donaldist, sinust ja minust.
Etenduse alguses asuvad näitlejad laval kõikeunustavalt keerlema justkui sufi dervišid, kes end nõnda iseendast kaugemale ja Jumalale lähemale viivad. Klapptoolil istudes on raske end pika-pika keerlemise ajal sama tegema sundida, kuid vaatajal tasuks sarnaselt peategelastele oma mõistus tühjaks pühkida, end vabaks ja avatuks lubada, sest "Revolutsioon" ei toetu niivõrd loole ega tekstile, vaid atmosfäärile, meeleseisundile, tunnetusele. Ja ligi pääseda pole selle kõige tuumale sugugi lihtne.
Püüd Jumala lähedal olla on muidugi üsna abitu žest, mis näitab vaid inimese väiksust ja abitust. Ehita mis sa ehitad, kõik läheb kaduva teed. Ja misiganes on seal kõrgemal, suurem ja ajatum, selle teed on kummalised ning mõistmatud nagunii. Nõnda üritatakse hirmust vabisedes ehitada lavale äraspidist Noa laeva, mis aga aina ja aina kokku variseb. Inimtsivilisatsiooni ja kultuuri kiht on näiline ja habras. Kõik võib iga hetk kokku variseda. Ja nii ongi meil üha suurem hirm kaotada. Ainult et mida täpselt?
Hasso Krulli tekst hakkab lavastust kandma alles selle teises pooles. Kes toda eepost lugenud pole, vaevalt kõike jälgida ja kaasas käia jõuab. Oma tiheduses on see paras kujundidžäss, rohkete korduste, karjutud või hüüatatud juppide, enam kui intensiivse ettelugemisega. Mõned katked lõikavad siiski ka täiesti eraldivõetuna lihasse ja luusse. Paljudes NO etendustes tundub olema lõik või paar, kus vaatajale üpris otsesõnu öeldakse, mida sellest kõigest kõige enam meeles pidada võiks. Maine ja käegakatsutav kriitikanool lendab siit üldise süvenemisvõimetuse, kabuhirmus mandumise, vaimupimeduse suunas: "tuleb arendada kultuuri, mis teadlikult vastandub valitsevale kultuurile".
Ma ei ole kindel, kas NO täna teravalt vastandub, aga provotseerib, torgib ja intrigeerib vaatajat kindlasti. Nii palju, kui õnnestus saali tunnetada, pisut ringi vaadata, publik niheles, paistis sageli kimbatuses, frustreerunud, ka aplaus oli pigem uje. Need pole kahtlemata kerged kaks tundi, ega peagi olema. NO viimased etendused ei karda vaatajat rünnata, temas ebamugavust tekitada. Tuttavast ja mugavast väljatulek ei olegi meeldiv, võõraga kohtumine ei ole meeldiv, endas laiuvasse sügavikku jõllitamine ei ole meeldiv. "Ainult see, mida üks inimene mõistab täiesti üksi, aitab meid kõiki," kõlavad etenduses Krulli sõnad.
Kunstiliselt on "Revolutsioon" kenasti komponeeritud, visuaalselt huvitav. Lõpus tuuakse lavale taskulampide abil säravad pikad torud, mis suunatakse vaatajate peade kohale. Hetkeks valgustatakse seni kõike oma turvalisest pimedusest jälginud publiku näod. Jah, see kõik on sinust ja minust. Valgustatud torud hõljuvad üle saali, kõrgel peade kohal, ja avaneb vaade justkui veeuputuse järgsest merepõhjast. See on kohutav ja see on kaunis ühtaegu. Ülev ja kurb. Revolutsioon on lõppenud. Mis alles jääb, on vaataja otsustada. "Revolutsioon" ei ole kerge ega meeldiv kogemus, aga seda, millega koju kõmpides iseendas hakkama saada, annab ta kahe peoga. | Arvustus. Helista mulle mobiilile, Prometheus, ehk pildikesi maailmalõpu eelt ja järelt | https://kultuur.err.ee/635506/arvustus-helista-mulle-mobiilile-prometheus-ehk-pildikesi-maailmalopu-eelt-ja-jarelt | NO34 "Revolutsioon"
Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro
Esietendus 16. septembril Teater NO99 suures saalis |
Välisminister avaldas laekunud infoga seoses sügavat nördimust: „Viimane apellatsioonikohtu istung toimus pea aasta tagasi. Info kohtuniku taandumisest, eriti peale niivõrd pikka otsuse ootamist, on šokeeriv. Taoline kohtupidamine, kus igasugune mõistlikkus on minetatud, ei ole õigusriigile kohane,“ märkis Mikser.
"Neli aastat kestnud olukord on laevakaitsjatele ja nende lähedastele olnud erakordselt keeruline ning põhjustanud kannatusi. Samuti varjutab see tugevalt varasemalt häid Eesti ja India suhteid," lisas ta.
Esmaspäeval kohtus Eesti suursaadik Indias Riho Kruuv New Delhis India välisasjade riigiministri Mobashar Jawed Akbariga. Kruuv väljendas sügavat pahameelt järjekordse viivituse üle ning küsis selgitusi menetluse jätkumise kohta. Eesti välisministeerium teavitas reedel ka India välisministeeriumi soovist ministrite telefonikõneks. Samuti arutab Sven Mikser lähiajal laevakaitsjate teemat Ühendkuningriigi välisministri Boris Johnsoniga.
Välisministeerium sai laevakaitsjate advokaatidelt esialgse info kohtuniku taandumise kohta läinud reedel. | Mikser kutsub välja laevakaitsjatest aru andma India suursaadiku Helsingis | https://www.err.ee/635512/mikser-kutsub-valja-laevakaitsjatest-aru-andma-india-suursaadiku-helsingis | Välisminister Sven Mikser kutsub välja India suursaadiku Helsingis seoses laevakaitsjate advokaatidelt saadud infoga, et apellatsioonikaebust menetlenud kohtunik taandas end protsessist. |
Neutraalsel pinnal Malaisias toimunud avakohtumine lõppes 1:1 viigiga, täna Sydneys 42 000 inimese ees peetud kordusmatši läks 6. minutil juhtima Süüria, kui täpne oli nende staarründaja Omar Al Soma.
Vaid seitse minutit hiljem viigistas peaga austraallaste 37-aastane talisman Tim Cahill ning kuigi kodumeeskond avaldas Süüria väravale tugevat survet, suutsid külalised kohtumise lisaajale viia. Head mängu näitas Süüria väravapostide vahel seisnud Ibrahim Alma, kes tõrjus 12 austraallaste pealelööki.
Cahill viis Austraalia 109. minutil 2:1 ette ja kuigi lisaaja neljandal minutil jäid süürlased Mahmoud Al Mawasi teise kollase kaardi tõttu kümnekesi, jätkus neil veel nii palju jõudu, et viimastel sekunditel ohtlikust kohast karistuslöök teenida. Al Somahi sooritus tabas aga posti.
Austraalia kohtub CONCACAF-i tsoonis neljanda koha saava koondisega, kelleks on üks voor enne otsustava ringi lõppu Panama. | Vanameister Cahilli kaks väravat tõmbasid Süüria unistusele kriipsu peale | https://sport.err.ee/635511/vanameister-cahilli-kaks-varavat-tombasid-suuria-unistusele-kriipsu-peale | Austraalia jalgpallikoondis alistas täna toimunud MM-valiksarja Aasia tsooni play-off'i korduskohtumises Süüria lisaajal 2:1 ning jõudis otsustavasse play-off'i, kus minnakse vastamisi Põhja- ja Kesk-Ameerika tsooni neljanda riigiga. |
Loo tellis Lõuna-Walesis elav Helena, keda inspireeris kummaline unenägu tantsivatest loomadest. "See oli jõululaupäev, ma sõitsin Chesteri loomaaeda rongiga. Sina tulid plaate mängima ja ahvid ning kaelkirjakud tantsisid kaasa," kirjeldas Helena oma unenägu Craig Charlesi raadiosaates.
"Paistab, et me tegime Helena veidrale unenäole, kus tantsisid Chesteri loomaaia asukad, tunnusmuusika "Coconutsi" näol," kommenteeris Lexsoul Dancemachine Facebookis.
Hetke BBC raadioeetrist kuuleb 18.30 minutil. | Lexsoul Dancemachine jõudis pöörase unenäo tagajärjel BBC eetrisse | https://menu.err.ee/635509/lexsoul-dancemachine-joudis-poorase-unenao-tagajarjel-bbc-eetrisse | BBC Radio 6 saatejuht Craig Charles mängis saates "All Request Special" Eesti bändi Lexsoul Dancemachine hitti "Coconuts". |
Kastepõld, kes ise toetas Lääneranna valla teket ning kandideerib ka uue ühendvalla juhiks, ning Ojala-Toos nõuavad kriitiliste kommentaaride eest hüvitist.
See on pretsedenti loov, sest varem on kaevatud kohtusse küll meediaväljaannet selle anonüümsete kommentaaride eest, ent anonüümseid kommentaatoreid koos väljaandega pole varem kohtusse kaevatud.
Kastepõld ise on põhjendanud kohtusse pöördumist sellega, et tema hinnangul käsitles Lääne Elu toimetus jaanuaris ilmunud artiklites kahe Läänemaa ja kahe Pärnumaa valla ühendamisel tekkinud Lääneranna valla teket kallutatuna, rääkides Läänemaa lõhkumisest ja juurte puruksrebimisest, kuivõrd uus vald muutus Pärnumaa osaks.
Käsitluste peale ilmunud anonüümseid kommentaare on Lääneranna vallavanema kohale kandideeriv Kastepõld nimetanud sapisteks, laimavateks ja nimeliselt solvavateks, mistõttu otsustasid käsitlustest ja kommentaaridest nördinud Kastepõld ja Ojala-Toos pöörduda septembris kohtusse, nõudes rahalist hüvitist. Ojala-Toos seekordsetel valimistel ise ei kandideeri.
Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau selgitas ERR-ile, et kohtusse kaebamisele eelnes kiri kohalike poliitikute palgatud advokaadilt, kes nõudis ühe anonüümse kommentaari eemaldamist. Seda toimetus ka tegi.
Seepeale tuli aga juba uus kiri uue nõudmisega - taaskord oli ühe artikli all kommentaare, mis advokaadi kliente olid häirinud. Kuivõrd kirjas polnud täpsustatud, millised kommentaarid poliitikutele täpsemalt vastukarva on, jäid need ka eemaldamata.
Kohtusse poliitilise rivaali vastu
Selle peale järgneski kohtuhagi, kus kaebajad nõudsid esmalt kohtu kaudu välja anonüümsete kommentaatorite arvutite IP-aadressid. Pärnu maakohus võttiski kaebuse menetlusse.
Kommentaarid tulid IP-aadresside põhjal Kersti Ajaotsa, Malle Elveti ja OÜ Yliopiston Apteekki arvutitest.
Olgu täpsustatud: Kersti Ajaots ei ole juhuslik vallaelanik, vaid Kastepõllu otsene poliitiline konkurent, kes kandideerib Rait Maruste juhitud valimisliidu Nelja Valla Ühisjõud nimekirjas. Seega kaebas Kastepõld muuhulgas kohtusse oma rivaali tema tegevust puudutava kriitilise kommentaari eest.
Lääne Elu andmetel seisab hagis, et osundatud kommentaarid ei kajasta kommenteerijate arvamust artiklites käsitletavate teemade kohta, vaid on suunatud konkreetselt avaldajate solvamisele ja laimamisele.
Lääne Elu toimetus on sunnitud nüüd palkama omale advokaadi, et hakata poliitikuga kohut käima, sest leiab, et arvamuse avaldamine ka anonüümse kommentaarina, on sõnavabaduse osa, ega pea vajalikuks kommenteerimist piirata.
"See vaidlus käib tühiste asjade üle – kommentaaride sisu oli tegelikult see, et nende kirjutajad ei olnud rahul Lihula vallajuhtide otsusega, et vald läheb Pärnumaa koosseisu. Minu hinnangul need inimesed avaldasid üksnes arvamust, mitte ei olnud isiklikult solvavad," ei pea Karnau kohtuhagi põhjendatuks.
"Me modereerime oma kommentaariumi, nii et kui kommentaarid on personaalselt solvavad, siis me kustutame need ära, aga kui inimesed avaldavad oma arvamust, siis on see meie hinnangul tavapärane kriitika - selleks see kommentaarium loodud ongi," hindab Karnau kommentaarid tavapäraseks kriitikaks vallajuhtide tegevuse suhtes, mis ei vaja eemaldamist.
Poliitiline lendleht kui näide heast ajakirjandusest
Karnau sõnul on ta Kastepõlluga nädal tagasi korra ka kohtunud, ent ei mõista endiselt, mis Lihula volikogu esimeest kohtusse pöörduma kannustas.
"Ta kinkis mulle oma valimislehe, mille nimetas korralikuks ajakirjanduseks. Tema arusaam, mis on ajakirjandus, on oluliselt erinev toimetuse seisukohast. Kui tema arvates on selleks kontrollitud ja makstud ajakirjandus, siis see on ka põhjus, miks ta kohtus käib - ta ei talu vaba ajakirjandust," kommenteeris Karnau.
Kui suurt hüvitist Kastepõld nõuab, ei ole hagis välja toodud.
Kastepõld ise hagi sisu kommenteerida ei soovinud, viidates pooleliolevale kohtuasjale ning soovile kaitsta Ojala-Toosi, kes eie soovi avalikkuses selle teemaga seoses rohkem figureerida.
"Me ei soovi kuidagi sekkuda kohtupidamisse ja selle erapooletusse kulgu," ütles Kastepõld, viidates advokaadi soovitusele hoiduda täiendavate detailide avalikustamisest enne kohtulahendit.
Küll aga oli Kastepõld valmis kommenteerima oma etteheiteid Lääne Elu toimetusele. Lisaks kohtuteele plaanib poliitik pöörduda lehe vastu ka pressinõukokku.
"Minu soov on eelkõige, et väljaanded oleksid poliitiliselt ja suhtumiselt erapooletud ja korrektsed ning kommentaariumi osas valitseks siiski isikustatud tasand ehk siis inimesed on küll vabad oma arvamust avaldama, kuid ei ole seda umbisikuliselt mitte, vaid oma nime alt," teatas Kastepõld kirjalikus kommentaaris ERR-ile.
Delfi kaasus
Kaks aastat tagasi jõudis pärast üheksa-aastast kohtuteed viimaks lõpule kohtuvaidlus Delfi vastu, mille lõplik lahend otsustas, et Delfi on vastutav oma anonüümsetes kommentaarides esitatud väidete eest.
Kohtuasi sai alguse juba 2006. aastal, mil ettevõtja Vjatšeslav Leedo polnud rahul temast kõnelnud Delfi artikli juures ilmunud kommentaaridega. Kuigi Delfi eemaldas pahameelt tekitanud kommentaarid kohe, kui sai Leedo rahulolematusest teada, võttis Leedo siiski ette kohtutee ja sai erinevates kohtuastmetes õiguse, ka Euroopas. Euroopa Nõukogu liikmesriikide kõige kõrgem kohus - Euroopa inimõiguste kohtu suurkoda - otsustas selle kaasuse siiski menetlusse võtta ning veelkord analüüsida.
See viimne instants otsustas, et sõnavabaduse õigustumatut riivet pole, mistõttu Delfi kaebus jäi rahuldamata. | Lihula juhid kaebasid Lääne Elu ja selle netikommentaatorid kohtusse | https://www.err.ee/635270/lihula-juhid-kaebasid-laane-elu-ja-selle-netikommentaatorid-kohtusse | Kohalikel valimistel Pärnumaa alla loodud Lääneranna vallas kandideeriv Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld (SDE) ja Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos kaebasid kohtusse nii maakonnalehe Lääne Elu kui selle anonüümsed kommentaatorid, kes kritiseerisid haldusreformi, mille tulemusel Läänemaal asunud Lihula Pärnumaa alla loodud ühisvalla koosseisu läks. |
"Praegu võivad korrakaitseüksuse sõidukid jätta sarnase mulje politsei alarmsõidukitele. Problemaatiliseks võib siinjuures kujuneda eeskätt see, et korrakaitseüksuse sõidukitel on suurelt kirjas telefoninumber 14410, mis võib inimestes tekitada seose hädaabinumbriga 112. Kui inimesed hakkavad numbrile 14410 hädaabikõnesid tegema, võivad tagajärjed olla eluliselt kriitilised," ütles Küüt ERR-ile.
"Oleme palunud PPA ja Tallinna linnajuhtidel omavahel kohtuda ning kokku leppida, mil viisil oleks võimalik saavutada parim korrakaitseüksuse vormirõivastuse ning ametisõidukite märgistamine, mis maksimaalselt aitaks kaasa inimeste turvalisuse tagamisele," sõnas Küüt.
Vormi sarnasus võib olla ka positiivne
Üldisemalt rääkides ütles Küüt, et üldise turvalisuse huvides on, et nii politsei kui ka kohalike omavalitsuste korrakaitseüksused oleksid usaldusväärsed ja märgatavad, sest mõlemad aitavad tagada avalikku korda ja ennetada süütegusid.
"Ametivorm on üks element mitmete hulgas, mis aitab neid oma töös ja seetõttu on nende visuaalsel identiteedil suur üldennetav ja inimeste turvatunnet tõstev mõju. Kui õigusrikkuja näeb kedagi, kes tundub visuaalselt politsei sarnasena, tõstab see tema õiguskuulekat käitumist. Näiteks parandab avalikku korda rikkuv inimene oma käitumist või kiiruseületaja alandab sõidukiirust," selgitas Küüt.
Küüt rõhutas, et vahetu suhtlemise käigus ja kokkupuutel ametnikuga peab inimene selgelt aru saama, millise ametiasutuse esindajaga ta suhtleb ning millised saavad olla tema ootused konkreetsele ametnikule. "Selleks tuleb ka visuaalselt selgelt teistest korrakaitseasutustest ja politseist eristuda, kasutada vastava KOV sümboolikat ning nimetust "korrakaitseüksus"," rääkis Küüt. | Ministeerium: mupo autode sarnasus politsesõidukitega võib olla ohtlik | https://www.err.ee/635507/ministeerium-mupo-autode-sarnasus-politsesoidukitega-voib-olla-ohtlik | Munitsipaalpolitseiameti autode uue disaini sarnanemine politseiautode omale võib siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüdi sõnul osutuda ohtlikuks. Küüdi sõnul tekitab segadust mupo, ehk korrakaitseüksuse autodel kuvatud korrakaitseüksuse telefoninumber. Probleemi lahendamiseks peaksid politsei- ja piirivalveamet (PPA) ja Tallinna linnavalitsus asja arutama. |
Aastaraamatu avasõnades tunnistab Valdur Mikita: tõlkija on sündinud metsa rüpes, ühtse keele leidmine pole tema jaoks midagi muud kui elu küsimus. “Tõlkija hääl” ühendab meid kõiki – kirjanikku, tõlkijat, kirglikku lugejat ja mass-inimest.
Avasõnadele järgnevas vestlusringis arutlevad Margit Juurikas, Maret Nukke, Alari Allik ja Lauri Kitsnik koos Rein Rauaga jaapani kirjanduse tõlkimise mineviku ja hetkeseisu üle ning aitavad mõista, millised on selle kauge kultuuri tõlkimise rõõmud, raskused ja kõige silmatorkavamad iseärasused.
Artiklite osa avab Märt Väljataga, kes essees "Maailm täis vigasid" mõtiskleb tõlkijate saatuse üle meile läheneval robotite ajastul, ja jõuab ühtaegu rõõmustavale ja kurvastavale järeldusele, et masinate ülemvõim ei ole kõige suurem tõlkijate eksistentsi ähvardav oht. Milles seisneb õigupoolest tõlkija hääl meid ümbritseva mitmekülgse müra keskel, mõtiskleb seejärel Katre Talviste. Lauri Sommer kirjutab Georg Trakli luule tõlkimisest – “raiudes läbi hinge pimeda öö teed sinnapoole, et kord saabuks „sinine silmapilk”, mil „raagus okstes pidutseb taevas.””
Näidenditõlke ja interpreteeriva tõlke seostamise võimalusi analüüsib rikkalike näidete varal Margus Alver, peatudes muuhulgas ka intrigeerival küsimusel “kuidas tõlkida nii, et keeled jäävad tõlkeprotsessist üldse välja”. Eesti kirjanduse tõlkimise ajaloo ja tänapäevase olukorra Soomes visandab oma artiklis Piret Saluri. Lauri Laanisto kirjeldab põnevaid rännakuid terminoloogiliste eksisammude jälgedes ning koos sellega Darwini “Inimese põlvnemise” eestikeelse tõlke kollegiaalset ja kollektiivset toimetamisprotsessi. Lätis uue Eesti iseseisvuse ajal ilmunud eesti kirjandusteoste tõlkimisest ja vastuvõtust annab ülevaate Maima Grīnberga.
Jean-Pierre Minaudier' “Grammatika ülistuse” tõlkimisel end ilmutanud paratamatustest ning nendega leppimise viisidest kõneleb Indrek Koff. Hiina luule eestinduste värsimõõdu kõige esimestest katsetustest kuni tänapäevani võtab vaatluse alla Kalju Kruusa. 1992.–2000. aastani maailmaklassika tõlketeoseid avaldanud väärtkirjastuse Hortus Litterarumi tegevust kaardistab seejärel Krista Mits. Paralleelsete käsitlustega "Tõlkija peab...": nõudmised ilukirjandusliku proosa tõlkijale 20. sajandi Eestis" ning "Tõlkija peab...": tõlkenormid luulevahenduses 20. sajandi Eestis" võtavad aga aastaraamatu artiklite sektsiooni kokku Elin Sütiste ja Maria-Kristiina Lotman.
Intervjuude rubriigist leiab Mariliin Vassenini vestluse mitmekülgse luuletaja ja tõlkija Carolina Pihelgasega. Seejärel jutustab Krista Kaerale oma tööst kirjastuses Eesti Raamat aastatel 1958–1988 legendaarne toimetaja ja tõlkija Linda Targo. Tõlkimise ja armastuse, meheliku ja naiseliku, märgilise ja tähendusliku suhteid avab Rita Niinestele intervjuus “Et hakata armastama, tuleb hakata tõlkima” filosoof ja tõlkija Andres Luure.
Aastaraamatu lõpetavad traditsioonilised küsimused Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhinna nominentidele. Eestikeelse ilukirjandustõlke preemiale kandideerinud Heli Allikut, Riina Jesminit, Ene Mäed, Tiina Randust ja Sigrid Toomingat küsitleb kõigepealt Lauri Eesmaa. Heli Allik uurib seejärel uue, alles 2017. aastal asutatud mõttetõlkekirjanduse auhinna nominentidelt Marek Laanelt, Mirjam Lepikultilt, Margus Otilt, Triinu Pakult, Heete Sahkailt ja Kai Tafenault nende tõlketõekspidamiste ning -kogemuste kohta. Kuidas võib tõlkida eesti kirjandust, selgitavad viimaks Lauri Eesmaale Merike Lepasaar Beecher, Irja Grönholm, Birgita Bonde Hansen, Anna Michalczuk ja Øyvind Rangøy, kes olid esitatud 2016. aasta kultuurkapitali tõlkeauhinna nominentideks oma töö eest eestikeelse kirjanduse vahendamisel võõrkeeltesse.
Aastaraamatu “Tõlkija hääl V” on koostanud Heli Allik, toimetanud Katrin Hallas, kujundanud Jüri Kass. Väljaandja SA Kultuurileht, | Aastaraamat "Tõlkija hääl" jõudis viienda numbrini | https://kultuur.err.ee/635504/aastaraamat-tolkija-haal-joudis-viienda-numbrini | Kirjanike liidu tõlkijate sektsiooni viies aastaraamat "Tõlkija hääl V" koondab tõlketeemalisi kirjutisi mitmest žanrist. |
Peamised konkurendid presidendi ametikohale on endine jalgpallitäht George Weah ja asepresident Joseph Boakal, vahendas BBC.
51-aastane Weah püüab juba kolmandat korda presidendiks saada.
Sirleaf pole suutnud teha kampaaniat Boakali toetuseks. See on toonud kaasa spekulatsioonid tülist praeguse presidendi ja asepresidendi vahel.
Kokku on presidendikandidaate 20. Teiste hulgas ka endine Coca-Cola juht Alex Cummings ning Weahi endine tüdruksõber ja endine modell MacDella Cooper.
Libeerias ei ole toimunud rahulikku võimu üleminekut viimase 73 aasta jooksul. 78-aastane Sirleaf, kes lahkub ametist kahe ametiaja järel, kutsus inimesi üles hääletama rahumeelselt.
"Teie hääl puudutab teid ja teie perekonda, mitte parteid, etnilist päritolu," ütles ta rahva poole tehtud pöördumises.
Valimiskomisjoni juhi Jerome Kokya sõnul peaksid esialgsed tulemused olema selged Eesti aja järgi kolmapäeva öösel, kuid kehva infrastruktuuri tõttu võib tulemuste selgumine võtta aega kuni kaks nädalat.
Libeerias on registreeritud ligi 2,2 miljonit valijat.
Sirleaf astus presidendiametisse 2006. aastal, kui mässulised sundisid tema eelkäija Charles Taylori 2003. aastal ametist lahkuma. Sellega lõppes pikalt kestnud kodusõda.
Taylor kannab praegu Suurbritannias 50 aasta pikkust vanglakaristust naaberriigi Sierra Leone konfliktiga seotud sõjakuritegude eest.
Samal ajal presidendivalimistega toimuvad ka parlamendivalimised.
Peamised kampaaniateemad on olnud võitlemine vaesuse ja korruptsiooniga ning stabiilsuse tagamine riigis.
Libeeria on üks maailma vaesemaid riike, kus enam kui 50 protsenti inimestest elab vaesuses. | Libeeria valib Nobeli laureaadi asemele uut presidenti | https://www.err.ee/635493/libeeria-valib-nobeli-laureaadi-asemele-uut-presidenti | Libeerlased valivad uut presidenti Aafrika esimese valitud naispresidendi ja Nobeli rahupreemia laureaadi Ellen Johnson Sirleafi asemele. |
Avasett kulges eestlanna jaoks raskelt, kui ta jäi 2:4 taha, kuid suutis sellest seisust kolm geimi järjest võites välja tulla. Kümnendas geimis oli Kontaveidil ka kasutada settpall, kuid seda ta realiseerida ei suutnud. Seisult 5:5 jätkati vastastikuste servimurretega ning tasavägise kiire lõppmängu võitis 10:8 Buzarnescu. Avasett kestis kokku tund ja viis minutit.
Teises setis kaotas Kontaveit kahel korral oma servi, jäi 1:4 kaotusseisu ning ei suutnud sellest enam välja tulla. Rumeenlanna võitis kohtumise teiselt matšpallilt. Kontaveit kaotas avaringis ka viimati mängitud turniiridel Pekingis ja Wuhanis.
Kvalifikatsiooniturniiri kaudu põhitabelisse murdnud Buzarnescu järgmine vastane tuleb paarist Ajla Tomljanovic (WTA 177.) - Monica Puig (WTA 67.). | Kontaveit langes avaringis konkurentsist ka Austrias | https://sport.err.ee/635375/kontaveit-langes-avaringis-konkurentsist-ka-austrias | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 35.) kaotas Austrias Linzis toimuva WTA turniiri avaringis rumeenlannale Mihaela Buzarnescule 6:7 (8), 3:6 ning langes avaringis konkurentsist. |
Demokraatliku Partei saadiku Rhee Cheol-hee sõnul murdsid häkkerid mullu septembris sisse Lõuna-Korea sõjaväe võrku ning said juurdepääsu 235 gigabaidile salastatud andmetele, edastas päevaleht Chosun Ilbo.
Lekkinud materjalide seas oli operatiivplaan 5015 sõja puhuks Põhja-Koreaga, mis hõlmab ka riigijuht Kim Jong-uni neutraliseerimisele suunatud rünnakuprotseduure. Parlamendi kaitsekomisjoni juht Rhee lisas, et 80 protsenti lekkinud dokumentidest ei ole veel tuvastatud.
Parlamendisaadiku sõnul varastati Lõuna-Korea eriüksuste erandolukorraplaan, üksikasjad USA-Lõuna-Korea iga-aastaste ühisõppuste kohta ning info tähtsate sõjaväerajatiste ja elektrijaamade kohta.
Lõuna-Korea kaitseministeeriumi pressiesindaja keeldus luureandmetele viidates artikli väiteid kinnitamast. Ministeerium teatas mais, et Põhja-Koreal õnnestus tungida Souli sõjaväe sisevõrku, kuid ei avaldanud varastatu sisu.
AFP-l ei õnnestunud Rhee´d lehes ilmunud väidete kommenteerimiseks kätte saada, kuid tema kantselei sõnul tsiteeris leht teda õigesti.
Häkkimisrünnaku ilmsikstulek langeb ajale, kui pinged Korea poolsaarel on pärast Põhja-Korea järjestikuseid raketikatsetusi ning kuuendat tuumakatsetust ning USA presidendi Donald Trumpi korduvaid sõjaähvardusi haripunktis.
Ühendriikide kaitseministeeriumi pressiesindaja Rob Manning ütles, et on artiklist teadlik, kuid keeldus selle väiteid kinnitamast või ümber lükkamast. "Saan teile kinnitada, et me oleme kindlad meie operatiivplaanide turvalisuses ja meie võimes tulla toime mis tahes ohuga Põhja-Korealt," ütles Manning Pentagonis ajakirjanikele.
Ta keeldus ütlemast, kas häkkimine leidis aset, kuid kinnitas, et USA-Lõuna-Korea liit on olemas seda tüüpi olukordadega tegelemiseks ning kaitseks nende eest.
Souli andmeil on Pyongyangil 6800-meheline kübersõjaekspertide üksus ning Põhja-Koread on varemgi süüdistatud kõrge profiiliga küberünnakutes, nagu 2014. aasta rünnak Sony Picturesile.
Meedia: Lõuna-Korea Pusani sadamasse tuleb USA tuumaallveelaev
USA laevastik suunas Korea rannikule strateegilise tuumaallveelaeva Michigan, edastas teisipäeval Lõuna-Korea nädalaleht Chosun Ilbo.
Tuleva nädala Lõuna-Korea-USA ühisõppustel osalev Michigan peaks Pusani sadamasse jõudma sel nädalal, märkis leht.
170,6 m pikkune Michigan suudab kanda ballistilisi tuumarakette või kuni 154 tiibraketti Tomahawk ning jääda vee alla kuni 3 kuuks.
Varem teatati, et USA tuumalennukikandja Ronald Reagan (CVN-76) jõudis 6. oktoobril pärast Hongkongis käiku saatelaevadega Lõuna-Hiina merele ja võttis suuna Koreale.
Meedia: Põhja-Korea eriüksused harjutasid Lõuna-Korea staabi ründamist
Põhja-Korea eriüksuslased harjutasid õppusel USA ja Lõuna-Korea Soulis asuva ühisstaabi paraplaanidega ründamist, edastas Lõuna-Korea agentuur Yonhap, viidates Lõuna-Korea kaitseministeeriumi nimetutele esindajatele.
Septembri keskel toimunud õppuses osalesid Põhja-Korea mereväelased ja õhujõud. Õppuse tarvis püstitati USA ja Lõuna-Korea Soulis asuva ühisstaabi makett.
"Arvan, et eriüksuslased omandavad kasinate ressursside juures kentsakaid vaenlase leeri pääsemise viise," edastati ühe allika sõnad.
"Paraplaan lendab madalalt ja vaikselt. Seda saaks kasutada äkkrünnakuks nagu droonigi," lisas ta.
Yonhap märkis, et 3-4 kg raskust paraplaani on kerge kasutada. Samas saavad Põhja-Korea eriüksuslased neid seljas kanda, seejärel aga tõusta mingilt kõrgendikult õhku ja rünnata sihtmärki.
Agentuur nentis, et taoline õppus oli teadaolevalt esmakordne.
Teine allikas ütles agentuurile, et kui Lõuna-Korea ja USA õppusest teada said, korraldasid nad Pocheoni juures vastuõppuse, mille käigus harjutati madalalt lendavate objektide hõivamist ja hävitamist.
Lõuna-Korea on valmis Pyongyangi uueks raketikatsetuseks
Lõuna-Korea on kõrgendatud sõjalises valmisolekus Põhja-Korea võimalikuks uueks raketikatsetuseks, teatas armee esindaja teisipäeval.
Põhja-Korea tähistab teisipäeval riigi kommunistliku partei 72. aastapäeva. Analüütikud on hoiatanud, et riik võib korraldada pidupäeval uue raketi- või tuumakatsetuse.
ÜRO kehtestas Põhja-Korea sanktsioonide rikkujatele sadamakeelu
ÜRO kehtestas ülemaailmse sadamakeelu neljale laevale, mis rikkusid Põhja-Korea suhtes rakendatud sanktsioone, teatas ametnik esmaspäeval.
"Komitee on nimetanud neli laeva. See ei tähenda varade külmutamist ega reisikeeldu. Kuid see on sadamakeeld," ütles ÜRO Põhja-Korea sanktsioonide ekspertkomisjoni koordinaator Hugh Griffiths, lisades, et laevad transportisid "keelatud kaupu".
"See on üsna kiire ja otsustav samm komisjonilt," lisas ta.
EL laiendab Põhja-Korea vastaseid sanktsioone
Euroopa Liit laiendas teisipäeval Põhja-Korea vastaseid sanktsioone, keelates tekstiiliimpordi ja piirates toornafta müüki.
Blokk lisas senistele sanktsioonidele ÜRO septembris kehtestatud piirangud, millega Pyongyangi karistati kuuenda tuumakatsetuse eest. Meetmete seas on vedelgaasi müügi keel ning toornafta ja naftatoodete müügi piiramine.
"Lisaks ei anna EL-i liikmesmaad Põhja-Korea kodanikele töölube kahtluse tõttu, et nende tulu kasutatakse riigi ebaseadusliku tuuma- ja ballistiliste rakettide programmi toetamiseks," märkis EL avalduses. | Poliitik: Põhja-Korea häkkerid said kätte Souli sõjaplaani | https://www.err.ee/635478/poliitik-pohja-korea-hakkerid-said-katte-souli-sojaplaani | Põhja-Korea häkkerid on varastanud sadu Lõuna-Korea salastatud sõjaväedokumente, muu hulgas üksikasjalise sõjaaegse operatiivplaani, mis puudutab ka Ühendriike, teatas võimuparteisse kuuluv seadusandja teisipäeval. |
Briti konkurentsiamet teatas teisipäeval, et uurimise käigus hinnatakse muuhulgas ülevõtmise mõju nii meedia standarditele kui ka mitmekesisusele.
Lisaks sellele annab konkurentsiamet hinnangu Ühendkuningriigi meedia pluraalsusele ning juba praegu Murdochi valdusettevõtte Murdoch Family Trusti kontrolli all olevate väljaannete pühendumusele täpsele kajastusele
21st Century Fox teatas plaanist osta meediakontsern Sky möödunud aasta detsembris. Tehingu maksumuseks on ligi 14 miljardit dollarit ning sellele on heakskiidu andnud ka Euroopa Komisjon.
Briti valitsus palus septembris konkurentsiametil Sky ja 21st Century Foxi ühinemine põhjalikuma uurimise alla võtta. | Briti konkurentsiamet uurib Rupert Murdochi mõju riigi meediale | https://www.err.ee/635501/briti-konkurentsiamet-uurib-rupert-murdochi-moju-riigi-meediale | Briti konkurentsiamet uurib Rupert Murdochi mõju riigi poliitmaastikule ja meediale, seoses meediamogulile kuuluva 21st Century Foxi plaaniga võtta üle Sky plc meediakontsern. |
"Marju Lauristin on ju ise öelnud, et kui ta osutub valituks Tartu volikokku, siis ta tuleb Euroopa parlamendist ära ja tõenäoliselt niimoodi juhtub. Ja selle Euroopa parlamendi positsiooniga on nii, et ma olen häälte koguselt number kaks. /.../ Meil on räägitud, et kui Marju ära tuleb, siis tõenäoliselt ma lähen," ütles Padar ERR-ile.
Padar rääkis, et tema töö europarlamendis algaks 23. oktoobril või 6. novembril.
Padar on kuulunud Euroopa parlamenti ka aastatel 2009-2014.
Ivari Padari asendusliige riigikogus on Rein Randver. | Ivari Padar läheb ilmselt Lauristini asemele europarlamenti | https://www.err.ee/635496/ivari-padar-laheb-ilmselt-lauristini-asemele-europarlamenti | Sotsiaaldemokraat ja riigikogu liige Ivari Padar on otsustanud vahetada Euroopa parlamendis välja praeguse eurosaadiku Marju Laristini, kes Tartu volikokku valituks saades Eestisse naaseb ja volikogus tööle hakkab. |
Kohale on lubanud tulla tiitlikaitsja Martin Loo, Soudal Eesti CX Karikasarja kaks esimest etappi võitnud Caspar Austa ja Läti profiklubis Rietumu Banka-Riga leiba teeniv Peeter Pruus, kirjutab Spordipartner.ee.
Naistest on stardis Soudal Eesti CX sarja üldliider Mari-Liis Mõttus, kellele pakuvad konkurentsi Greete Steinburg ja Iiris Takel. Võistlema on lubanud tulla ka Soome ja Läti ratturid.
Lisainfot Eesti meistrivõistluste kohta saab SIIT. | Raplamaal toimuvad cyclo-crossi Eesti meistrivõistlused | https://sport.err.ee/635475/raplamaal-toimuvad-cyclo-crossi-eesti-meistrivoistlused | Laupäeval Raplamaal, Valgu mõisapargis toimuvad cyclo-crossi Eesti meistrivõistlused tõotavad tulla äärmiselt põnevad. |
"Paistab, et Trumpi administratsioon mõistab vaid vandesõnu ja talle on vaja šokki, et mõista võimu uut tähendust maailmas," vahendas Reuters relvajõudude pressiesindaja Masoud Jazayeri sõnu ISNA-le.
"On aeg anda ameeriklastele uusi õppetunde," ütles Jazayeri.
Eelmisel nädalal kirjutas ajaleht Washington Post, et Trump kavatseb hüljata Iraani tuumaprogrammi piiramise leppe, mille Iraan ja maailma suurriigid omavahel 2015. aasta suvel sõlmisid.
Trumpi sõnul on lepe nõrk ning ei taga piisavat järelevalvet Iraani tuumajaamade üle. Pealegi ei ole lepe Trumpi hinnangul USA rahvuslike huvidega kooskõlas. | Iraani relvajõud: aeg on anda USA-le uusi õppetunde | https://www.err.ee/635486/iraani-relvajoud-aeg-on-anda-usa-le-uusi-oppetunde | Iraani relvajõudude pressiesindaja hoiatas USA presidenti Donald Trumpi Iraani ähvardamise eest ning ütles, et aeg on USA-le õppetunde anda. |
"Go" on esimene singel tema peagi ilmuvalt täispikalt albumilt "Helerohelised Huuled".
"Viimased paar aastat olen tegelenud oma uue albumi kirjutamisega. Mul on äärmiselt hea meel, et see nüüd on valmis ja ma saan jälle õhinaga lavale minna. Uue materjali puhuks panin kokku ka uue bändi ning värske meeskonna, kellega koos anda suurepäraseid kontserte," ütles Mariliis.
Mariliis on tuttav Eesti Laul 2015 konkursilt, kus ta poolfinaali pääses. | Mariliis Jõgeva avaldas videosingli uue bändiga | https://menu.err.ee/635489/mariliis-jogeva-avaldas-videosingli-uue-bandiga | Mariliis Jõgeva on kokku pannud uue bändi ning meeskonna ja avaldas uue singli "Go" koos videoga. |
Sel hooajal on gripi vastu vaktsineerijatel valida kahe vaktsiini vahel. Influvac kaitseb kolme gripitüve eest ja seda saab teha juba kuuekuustele lastele, nelja gripitüve eest kaitset pakkuv VaxigripTetra on aga kallim ja sobib alates kolmandast eluaastast.
Just VaxigripTetra varud ongi praegu hulgimüüjatel otsa saanud, kuid ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Margit Plakso ütles, et uus kogus seda vaktsiini saabub selle nädala reedeks. Samas on mõlemat vaktsiini apteekides ja haiglates saada.
Plakso sõnul teeb ravimiamet koostööd müügiloa hoidjate ning hulgimüügiettevõtetega, et gripivaktsiini jätkuks.
"Paistab, et huvi gripi vastu vaktsineerida suureneb aasta-aastalt ja seda on ettevõtted ka arvestanud."
"Paistab, et huvi gripi vastu vaktsineerida suureneb aasta-aastalt ja seda on ettevõtted ka arvestanud," lausus ta. "Selleks hooajaks on ravimitootjad lubanud Eestisse tuua umbes 65 000 annust gripivaktsiini, hulgimüügiettevõtted on seda päris palju juba ka müünud".
Ravimiameti esindaja ei soovitanud vaktsineerimist kevadesse jätta, sest grupihooaeg algab varem ja liiga hiline vaktsineerimine ei pruugi enam kaitsta.
Kui möödunud talvel tekkis vahepeal gripiravimi nappus, siis tänavu ei tohiks seda probleemi ette tulla.
"Gripiravimi Tamiflu koguseid planeerides on müügiloa hoidja arvestanud eelmise hooaja nõudlust," kinnitas Plakso.
Gripihooaeg on alanud
Gripihooaja alguseks loeb terviseamet käesolevat nädalat. See tähendab, et nüüdsest hakkab amet igal nädalal tegema kokkuvõtteid nädala jooksul haigestunutest ja ringluses olevatest viirustest.
Veel eelmise nädala lõpu seisuga ei olnud terviseameti kesklaborist positiivseid gripianalüüse tulnud.
Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri märkis, et eelmisel aastal jõudsid gripiviirused ringlusesse novembri lõpus ja detsembris.
"Veel tavapärasem on, et gripiviirused tulevad ringlusesse hoopis jaanuaris," lausus Saluri ja lisas, et üksikuid juhtumeid võib ette tulla igal aastaajal. "Mõnikord on isegi suvel avastatud üks gripijuhtum, aga reeglina neid sellisel ajal veel ei ole".
Terviseameti spetsialist Pille Märtin rääkis eelmisel nädalal "Aktuaalsele kaamerale", et praeguse vihmase ja kehva ilma puhul, kui inimesed viibivad rohkem siseruumides, võib gripihooaeg oodatust varem kätte jõuda. | Hulgimüüjail said nelja gripitüve vastu kaitsva vaktsiini varud otsa | https://www.err.ee/635477/hulgimuujail-said-nelja-gripituve-vastu-kaitsva-vaktsiini-varud-otsa | Sel hooajal on saadaval kaht tüüpi gripivaktsiini, millest ühe varud on hulgimüüjatel otsa saanud, kuid uus kogus peaks ravimiameti andmetel saabuma reedeks. |
21 minutit väljakul viibinud Raieste viskas 4 punkti ja hankis 4 lauapalli. Valge 19 minutiga skoori ei avanud, kuid hankis samuti neli lauapalli.
Nii Baskonial kui Plasencial on kahest mängust kirjas üks võit. | Raieste ja Valge koduklubid kohtusid Hispaania madalamas liigas | https://sport.err.ee/635480/raieste-ja-valge-koduklubid-kohtusid-hispaania-madalamas-liigas | Hispaania tugevuselt kolmandas korvpalliliigas kohtusid omavahel kaks Eesti noorkorvpallurit, kui Sander Raieste ja Baskonia noortemeeskond alistasid 85:83 Robert Valge kodumeeskonna Plasencia CB Extremadura. |
Uber teatas esmaspäeval, et peatab määramatuks ajaks Norras UberPOP rakenduse, mis võimaldab eraisikutel oma sõidukites teistele eraisikutele veoteenust pakkuda, vahendas The Local.
Uberi Norra direktor Carl Edvard Endresen ütles NTB-le, et tahab oma sammuga anda märku, et soovib teenuse reguleerimist.
Norra transpordiministeerium peab 27. oktoobriks vastama Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni (EFTA) järelevalveametile ESA, kuidas kavatseb reglueerida sõidujagamise teenust.
ESA sõnul seavad Norra praegused selle valdkonna seadused takistusi vabakaubandusele.
Norra taksoliidu juht Øystein Trevland ütles NTB-le, et Uberil oleks pidanud juba varem takistama riigis tegutsemist.
"See on ebaseaduslik kaubandus. (Teade tegevuse peatamisest) on vaid mäng, millega püütakse avaldada valitsusele survet ESA-le vastuse andmisel. Ebaseaduslik ettevõte niimoodi mängimas, ma arvan, et see on ennekuulmatu," ütles Trevland.
Uber loodab, et Norra järgib ESA esitatud nõudmisi ning kõrvaldab eratranspordile praeguste seadustega loodud takistused. See võimaldaks ettevõttel Norra turule naasta.
Endreseni sõnul loodab ta, et ettevõtte teade kiirendab protsessi, kuna näitab ministeeriumile olukorra tõsidust.
Tema sõnul viitavad mitu tegurit sellele, et seadusemuudatused on võimalikud. Ta tõi näiteks, et valitsusparteid on varem avaldanud toetust seadusemuudatusele, samuti on ebatõenäoline, et Norra tahab EFTA-st lahkuda.
Tegevuse peatamine puudutab Uberi traditsioonilist teenust, mis kasutab tavasõidukeid. Limusiiniteenus Uber Black ja raskeveokite teenus Uber XXL vastavad praegustele seadustele ning jätkavad tegevust. | Uber piirab ajutiselt oma tegevust Norras | https://www.err.ee/635471/uber-piirab-ajutiselt-oma-tegevust-norras | Sõidujagamisteenuste firma Uber peatab alates oktoobri lõpust määramatuks ajaks oma põhitegevuse Norras. |
MM-kvalifikatsioonimängudega tehakse algust novembris. H-alagruppi kuulutakse koos Kreeka, Suurbritannia ja Iisraeliga.
Esimene kohtumine Suurbritannia vastu leiab aset 27. novembril Kalevi Spordihallis. 25. veebruaril Iisraeli ja 02. juulil Kreeka vastu mängib koondis Saku Suurhallis.
Võimalik on soetada kolme kodumängu pakett, mis tagab parima istekoha kõikideks eelpool mainitud koondise mängudeks.
Pakettide arv on piiratud, sest esimene mäng toimub legendaarses Kalevi Spordihallis, kus teadupärast kohti vähem kui Saku Suurhallis. | Algas piletimüük korvpallikoondise kodumängudele | https://sport.err.ee/635443/algas-piletimuuk-korvpallikoondise-kodumangudele | Alates tänasest on Piletilevis müügil piletid Eesti korvpallikoondise mängudele 2019. aasta maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonis. |
"Trahv ei lahenda probleemi, mille Leedu Raudtee lõi. Nüüd peab ettevõte meie poole pöörduma ja tulema välja plaaniga, kuidas olukorra kuritarvitamine lõpetada. Ilmselge lahendus oleks raudtee taasrajamine, kuid on ka teisi variante," sõnas Vestager Vilniuses toimuval Balti konkurentsikonverentsil.
Möödunud nädalal trahvis Euroopa Komisjon Leedu Raudteed 28 miljoni euroga kuna too võttis üles Läti ja Leedu vahelise Mažeikiai-Renge raudteejupi eesmärgiga nõrgendada konkurentsi ja takistada Orlen Lietuval teenusepakkuja vahetamist.
"Orleni naftatöötlemistehas kasutas aastaid Leedu Raudtee teenuseid, saates oma tooteid välismaale. 2008. aastal uurisid nad aga, et äkki Läti Raudtee pakub neile paremaid hindasid," rääkis Vestager.
"Selle asemel, et langetada hindu või pakkuda paremat teenust, otsustas Leedu Raudtee leida viisi konkurentsi takistada. Kõige mõistlikum tee Orlenil Lätti jõudmiseks võeti ära ja on siiani taastamata. Leedu Raudtee pole suutnud selgitada, miks rööpad eemaldati, kui mitte konkurentsi tõkestamiseks," jätkas Vestager.
Leedu ametnikud ei ole rikkumist tunnistanud, öeldes, et 19-kilomeetrine raudteejupp eemaldati ohutust silmas pidades.
Vestager: Leedu Raudtee pooleks jagamine oleks ka võimalus
Vestageri sõnul on Leedu Raudtee konkurentsirikkumise üheks võimalikuks lahenduseks lisaks Mažeikiai-Renge raudtee taasrajamisele Leedu Raudtee jaotamine kaheks ettevõtteks.
"Kui me üritasime leida lahendit olukorrale, arutati erinevaid võimalusi. Asi võib olla mu väheses kujutlusvõimes, aga ilmselgeim lahendus on raudtee taasrajamine. Võib leida aga teisi lahendusi," rääkis Vestager teisipäeval Vilniuses.
"Leedu Raudtee jagamist on alates juhtumi algusest läbi aastate arutatud, aga lõpuks ei leitud piisavalt tugevat pühendumust sellele ja nüüd oleme me praeguses olukorras," märkis Vestager.
Tema sõnul ei ole Leedu Raudtee tegevuste jagamine kohustuslik konkurentsirikkumiste eemaldamiseks, kuid tegu on ühe võimalusega.
Leedu Raudtee tegevjuht Mantas Bartuška ütles möödunud nädalal, et esimese sammuna kaalutakse Leedu Raudtee restruktureerimist taristu, kaubaveo ning reisijateveo firmadeks ühise emafirmaga.
"Mida me tänasel päeval realistliku stsenaariumina näeme, on ettevõtte jagamine tütarfirmadeks emafirmaga. Selline korraldus on ka Euroopa suurriikides, nimelt Saksamaal ja Prantsusmaal," sõnas tegevjuht. | Vestager: Mažeikiai-Renge probleemi lahendaks raudteejupi taastamine | https://www.err.ee/635436/vestager-mazeikiai-renge-probleemi-lahendaks-raudteejupi-taastamine | Läti ja Leedu vahelise lammutatud Mažeikiai-Renge raudteejupi probleemi lahendaks raudtee taasrajamine, ütles Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager teisipäeval Vilniuses. |
Ministri sõnutsi on sel nädalal valitsuses arutatavas eelarveprojektis kirjas, et kaitsekulud suurenevad 149,2 miljoni euro võrra 873 miljonini.
"Seimile esitatud eelarve-eelnõu vastab püstitatud eesmärgile - kaitseministeeriumi 2018. aasta vajadused saavad rahuldatud nagu ka NATO riigikaitse rahastamise nõue - kava järgi 2,006 protsenti," ütles Karoblis BNS-ile.
Minister kinnitas, et kui majandus kasvab ennustatust kiiremini ja praegune summa osutub kahest protsendist SKP-st väiksemaks, võib kulutusi aasta jooksul suurendada.
Leedu tänavune kaitseeelarve oli 723,8 miljonit eurot ehk 1,8 protsenti SKP-st.
NATO eesmärgiks on olnud, et liikmesriigid rahastaksid riigikaitset kahe protsendi ulatuses SKP-st. Läti ja Leedu jõuavad selleni tuleval aastal. Tänavu on seda nõuet täitnud USA, Kreeka, Suurbritannia, Eesti, Poola ja Rumeenia.
USA president Donald Trump on juba pikemat aega rõhutanud, et Euroopa liitlased peavad kaitse-eelarveid suurendama. | Leedu kaitse-eelarve kasvab 2,006 protsendini SKP-st | https://www.err.ee/635476/leedu-kaitse-eelarve-kasvab-2-006-protsendini-skp-st | Uute arvutuste kohaselt moodustab Leedu tuleva aasta kaitseeelarve 2,006 protsenti SKP-st, ütles teisipäeval Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis. |
Kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni 1991. aastal tegutses Saaremaal, Pähkla külas, kolhoos, mis andis tööd pea kõigile külaelanikele. Kolhoosis töötas traktoristina ka Lembri Uudu.
Pärast kolhoosi lagunemist kaotas suurem osa külaelanikest oma töö ja Uudu suri. Vahel aga juhtub nii, et inimese tegelik elujõud tuleb välja alles pärast tema surma. Lembri Uudu suri nii õigel ajal, et temast sai kangelane, kes hoiab siiani külaelul hinge sees ja kolhoosi koos.
Vaata filmi "Lembri Uudu": | "Lembri Uudu" valiti DOK Leipzig filmifestivali võistlusprogrammi | https://kultuur.err.ee/635474/lembri-uudu-valiti-dok-leipzig-filmifestivali-voistlusprogrammi | 2017. aastal "Eesti lugude" raames teleekraanidele jõudnud Eeva Mägi film "Lembri Uudu" valiti DOK Leipizig filmifestivali rahvusvaheliste lühifilmide võistlusprogrammi. |
Esimese hetkega olen sattunud korrastatud eklektilisse kaosesse: siin on nii palju asjakesi ja kummastavaid kooslusi, et ei tea kohe, kust otsast alustada. Diskreetsel hallil taustal joonistuvad välja osaliselt värviliste klaashelmestega kaetud töökindad – tundub nagu looja oleks selleks korraks lõpetanud ja nüüd võime vabalt nautida selle töö vilju.
Eike Epliku installatsiooni võlu on just see, et kunstniku poolt loodud ja leitud esemed: objektid koos kogutud piltide, kivimite, merekarpide, putukatega moodustavad põneva uue eluringluse. Isegi kunagi elus olnud subjektid saavad justkui uue hingamise. Siinkohal toimib see ka esemete taaskasutusena, sest nagu on autor on maininud, oma kunstiteoste nimel ta ühtegi elusolendit ohverdanud ei ole.
Lähemal vaatlusel hakkavad tekkima lood ja seosed ning ka taaskohtumiste rõõm. Mõned elemendid on tuttavad ka Epliku varasematelt näitustelt nagu näiteks vitriinkappi asetatud oravatopised ja pilt liblikatest ("Mõned neist lindudest lendasid selili", Tallinna linnagaleriis, 2015; "Kujukuju", Draakoni galeriis, 2014).
Mõnusa lustiga on ta loonud erinevaid kihistusi ja lihtne on minna selle mänguga kaasa. Enamasti omavad asjad meie elus konkreetset funktsiooni, aga nipsasjad toimivad pigem kui mingite sündmuste tähistajad. Üks riiuliosa on näiteks pühendatud pruutpaari kujukesele, mille ümber on liiva pikitud merekarbid.
Samas vitriinis eksponeeritakse kuivetunud apelsini ja teisi puuvilju, mille pealispinnad on küll kaunistatud, kuid kirmpsus, elumahladest väljapigistatud sisu näitab juba hääbumismärke. Kapi ees külitab pehmel lambavillal kivvi tardunud "ameerikalik naeratus", millele sekundeerib seinal herbaarium kogu oma loomulikus ilus, koos juurikatega õie tippudeni välja.
See näitus on meeldivalt eksistentsialistlik ja kunstnik esitab naudinguga küsimusi ajaliku ilu ja kaduviku kohta. See tuletab meile meelde, et eks ka inimene ole üks edev loom, kellele meeldib end vahest võõraste saba ja sulgedega ehtida. Soovitan soojalt külastada sügisest salongi – igal juhul elujaatav kogemus.
Pilt näituselt. Autor: Lilli-Krõõt Repnau | Arvustus. Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline | https://kultuur.err.ee/635464/arvustus-seest-siiruviiruline-pealt-kullakarvaline | Eike Epliku isikunäitus "Ilu salong"
Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud 15. oktoobrini |
"Durian on ilmselt kõige laiemalt tuntud puuvili terves Kagu-Aasias. Me kutsume seda isegi kõigi puuviljade kuningaks. Sa kas vihkad või armastad seda üdini. Seega tundus selle genoomi järjestamine mõnusa väljakutsena. Õnneks otsustas üks anonüümne duriani armastav doonor meie ettevõtmist toetada. Oma tavaliste grantidega poleks me saanud midagi sellist teha," märkis uurimuse juhtivautor Bin Tean Teh, Singapuris asuva Duke'i ülikooli vähiuurija, kelle käe all on õppinud muide ka üks Eesti doktorant.
Duriani genoomi järjestamine oleks osutunud ilma hiljutiste edusammudeta pärilikkusaine järjestamise vallas parajaks väljakutseks. Taimede evolutsioon soosib sageli mitme taimeliigi genoomi kokku sulandumist või selle mõnede piirkondade kahekordistumist.
"DNA järjestamisel selgus, et durianil on ligikaudu 46 000 geeni, seda on umbes kaks korda rohkem kui inimesel. Samas on genoomi suurus tervikuna umbes neli korda väiksem – vaid umbes 730 megabaasi," märkis Teh. Muu hulgas selgus, et geneetiliselt on troopiline durian (Durio zibethinus) võrdlemisi lähedalt suguluses puuvilla ja kakaotaimega.
Ühe kõige silmapaistvama erinevusena leidub selle genoomis aga lenduvate väävelühendite valmistamise eest vastutavaid geene pea kaks korda rohkem. Just need moodustavad suure osa duriani aroomist. Teisisõnu pidi puuvilja terve genoom millalgi kahekordistuma.
Duriani erinevaid sorte võrreldes leidsid teadlased ka erinevusi geenide avaldumises, mis muutsid puuvilja vastavalt magusamaks ja/või haisvamaks. Teh märkas ka, et taim tootis rohkem puuvilja küpsemisega seonduvat ensüümi ACS. Puuvilja küpsemisega käsikäes kasvas selles lehkavate disulfiidide hulk.
Vähiteadlase sõnul on duriani genoomi järjestamisest kasu edasises aretustöös. Tõsi, peaeesmärgiks pole selle niigi suurepärase lõhna täiustamine. Nõudlus puuvilja järele on kasvamas terves Kagu-Aasias, eriti Hiinas. "Neile meeldib selle lehk, kuid suurem osa ekspordiks minevatest durianidest pärinevad Taist, kus kasvab mitte nii täiuslik durian. Võib-olla saame hakata lühendama nüüd selle küpsemisaega," mõtiskles Teh.
Teiseks tuleb mängu selle kõrge suhkrusisaldus. "Diabeetikud ei saa seda seetõttu väga palju süüa. Suutsime leida juba terve rea suhkru sisaldusega seonduvaid geene. Teoreetiliselt on sul nüüd seega võimalus luua just neile mõeldud durian," lisas Teh.
Samuti lootis professor, et töö tarbeks välja töötatud metoodika aitab järjestada edaspidi hõlpsamalt ka teiste durianiliikide genoome. Äsja esitletud töö valmimine võttis kolm aastat.
Teh oletas, et keskmisele eestlasele duriani meeldivaks muutmine võtab aega oluliselt vähem. Järgmine kord Singapuris maandudes võin tunda lohutust, et professor ei saa teha sellega algust vähemalt lennujaamas. Küpsete durianide rahvarikastes kohtades ja transpordisõlmedes kaasas kandmine on vaikimisi keelatud või ei vaadata sellele vähemalt väga hästi.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Genetics. | Vähiuurijad nuputasid välja, mis duriani jälgiks muudab | https://novaator.err.ee/635470/vahiuurijad-nuputasid-valja-mis-duriani-jalgiks-muudab | Maailmas on aroome, millega harjumine võtab aega. Minu jaoks oli see Duriani hõrk lõhnakompott. On endiselt äärmiselt raske otsustada, kas see meenutab pigem roiskuvat lihakäntsaka aroomi või üheskoos mädanema pandud naereid ja sibulaid ümbritsevat lõhnapilve. Igal juhul on teadlased nüüd viimaks järjestanud kuulsa puuvilja genoomi. See võiks aidata muuta selle söödavaks veel kümnete miljonite inimeste jaoks. |
Nädala väldanud võistlusel osales kokku 370 sportlast üle kogu maailma. Eesti sõitjatele oli võistlus väga hea võimalus hooaega pikendada ning soojades tingimustes treenida ja võistelda.
Oma debüüdi tegi World Finalsil Hendrik Pindmaa, kes võistles klassis Expert Ski Modified ja saavutas kahe sõidu kokkuvõttes seitsmenda koha.
Mattias Siimann osales kahes kategoorias - klassis Amateur Rec Lites saavutas ta seitsmenda koha ja edestas sellel aastal Eesti meistritiitli võitnud Soome sportlast Pasi Vuorelat. Klassis Junior Ski 13-15 Lites oli ta kohaks 15.
MM-sarjas osalev Marten Männi osales SKI tugevaimas klassis Pro Ski Modified. Marten jäi võistlusega rahule ja kolme sõidu kokkuvõttes tuli tugevas konkurentsis viies koht. Võitjaks tuli MM-sarja liider Jeremy Poret Prantsusmaalt.
Mattias Reinaas osales World Finalsil kahes võistlusklassis. Klassis Ski Lite 10-12 Junior eelsõitudes saavutas ta esimese ja kolmanda koha. Järgmisel päeval toimunud võistlussõitude ajaks oli tuul tõusnud ja laine läinud kõrgeks. Algselt seitsme ringi pikkused võistlussõidud vähendati neljale ja vigu lubada ei saanud. Tänu kõrgele lainele Mattias kukkus mõlemas sõidus ja kahe sõidu kokkuvõttes tuli neljas koht.
Uues klassis Ski Lite 10-12 Junior Challenge koosnes võidusõit kahest osast - esimene osa oli rajasõidu kaks starti ja teine osa oli slaalom. Rajasõidus saavutas Reinaas 3. ja 4. koha, aga slaalomis oli ta kiireim ning kokkuvõttes suurvõistluselt klassis Ski Lite 10-12 Junior Challenge kolmas koht. | Eesti jetisportlased pikendasid hooaega võistlusega USA-s | https://sport.err.ee/635440/eesti-jetisportlased-pikendasid-hooaega-voistlusega-usa-s | USA-s, Arizonas lõppes nädal aega kestnud jetispordi suurvõistlus World Finals. Eestit oli esindama sõitnud neli võidusõitjat - Mattias Reinaas, Mattias Siimann, Marten Männi ja Hendrik Pindmaa. |
Nüüd on mees sotsiaalmeedias välja hõiganud, et MM-sarjas üldarvestuses teisel kohal paiknev eestlane on uuel aastal sõitmas ikkagi Toyotas.
"Hästi informeeritud allika poolt öeldi mulle, et Tänaku Toyotasse siirdumise tehingus on "käed löödud"," kirjutab Clark oma Twitteri kontol.
Seni on Tänak pigem mõista andnud, et ta jätkab oma senises meeskonnas M-Sport, kus Sebastien Ogier' tõenäolise lahkumise järel tõuseks ta tiimisiseses pingereas esimeseks meheks.
Told by a very well placed source that Tanak's move to Toyota is a done deal. Tell you why I think it's a bit of a gamble from the KT later
— Colin Clark (@voiceofrally) October 10, 2017 | Inglise ralliajakirjanik: Tänaku ja Toyota vahel on kokkulepe tehtud | https://sport.err.ee/635461/inglise-ralliajakirjanik-tanaku-ja-toyota-vahel-on-kokkulepe-tehtud | Inglasest ralliajakirjanik Colin Clark ähvardas juba nädalavahetusel toimunud Kataloonia ralli ajal, et tal on infot ootamatute pöörete kohta, mis puudutavad rallipilootide, sealhulgas ka Ott Tänaku, järgmise aasta töökohti. |
Järvelille sõnul on praegu seto keele jaoks kriitiline aeg, kuna kõnelejaid on minimaalselt. "Eriti vähe on aga noori, kes oskaksid seto keelt," ütles ta ja tõdes, et sellest tuli ka mõte, et võiks olla rohkem setokeelset kirjandust. "Seto Instituut on küll välja andnud teoseid, kuid see on pigem teaduslik kirjandus, kergemat lugemis- ja tõlkekirjandust on selle kõrval ilmunud vähe."
Kirjastuse Seto Kiri plaanid ei piirdu aga Saint-Exupery kultusteosega. "Juba on tõlgitud seto keelde Andrus Kivirähki "Mees, kes teadis ussisõnu", ilmumas on ka Seto eepose "Peko" illustreeritud väljaanne ning "Karupoeg Puhh"," selgitas ta.
"Väikese printsi" on seto keelde tõlkinud Lea Ojamets. Raamatu "Tsillokõnõ prints" tiraaž on 500 eksemplari ning see jõuab poodidesse üle Eesti, samuti erinevatesse Setomaa muuseumitesse ja müügipunktidesse. | "Väike prints" tõlgiti seto keelde | https://kultuur.err.ee/635459/vaike-prints-tolgiti-seto-keelde | Kirjastus Seto Kiri andis välja Antoine de Saint-Exupery teose "Väike prints" seto keeles. Kirjastaja Rein Järvelill sõnas, et tegemist on ühe esimese setokeelse tõlketeosega. |
Eesti segavõistkond alistas esmaspäeval Jaapani esinduse tulemusega 8:3, kuid kaotas Ungarile tulemusega 3:10. Eesti võistkonna kapten Andres Jakobson ütles võidumängu kommenteerides: “Loodame, et meil õnnestub võidumomenti säilitada. Vastased on tugevad ja üritame praegu korralikult välja puhata, et valmistuda ette järgmiseks mänguks alagrupi liidri ja valitseva maailmameistri Venemaa vastu.”
Venemaa vastu mängib Eesti võistkond kolmapäeval, kohtumine algab Eesti aja järgi hommikul kell 9.00.
Võistlus toimub viies grupis ja Eesti võistkond võistleb A-alagrupis. Seni alistas Eesti võistkond Jaapani ja Walesi esindused ja kaotas Sloveeniale ja Ungarile. Alagrupi esikohal on Venemaa võistkond kolme võiduga ning teisel positsioonil on Walesi esindus kahe võidu ja ühe kaotusega.
Eesti koondisesse kuuluvad Andres Jakobson, Margit Peebo, Tarmo Vähesoo ja Marcella Tammes.
Oma alagrupis kohtuvad Eesti curlingumängijad Horvaatia, Ungari, Jaapani, Venemaa, Sloveenia ja Walesi esindustega. Kokku võtab segavõistkondade MM-ist osa 38 võistkonda üle maailma.
Maailmameistrivõistlused segavõistkondade seas toimuvad Šveitsis, Champerys´is 14. oktoobrini. | Eesti curlinguvõistkond hoiab MM-il alagrupis kolmandat kohta | https://sport.err.ee/635437/eesti-curlinguvoistkond-hoiab-mm-il-alagrupis-kolmandat-kohta | Eesti curlingu segavõistkond asub Šveitsis toimuvatel maailmameistrivõistlustel kahe võidu ja kahe kaotusega A-alagrupis 3. kohal. Järgmises kohtumises mängitakse alagrupi liidri, valitseva maailmameistri Venemaa vastu. |
Augustis Itaalia keskosas Rieti provintsis puhkenud põleng, mis sai väidetavalt alguse tomatikastme keetmisel juhtunud õnnetusest, hävitas metsatuka, mis asus Giano mäe nõlval, vahendas The Local.
Nõlval, kaheksa hektari suurusel alal kasvanud 20 000 okaspuud olid istutatud aastatel 1938-1939 Cittaducale metsanduskooli õpilaste poolt. Puud olid istutatud Mussolini auks ja need asetsesid nii, et moodustasid sõna "DUX" ("Juht") ehk fašistliku riigijuhi ladinakeelse ametinimetuse.
Nüüd on aga mitmed organisatsioonid ja kodanikud kutsunud üles puudekompositsiooni taastama. Plaani kriitikud aga leiavad, et tegu oli fašistliku propaganda tüüpilise näitega, kus keskkonnast ja maastikust tehti ideoloogilise mainekujunduse vahend. Sisuliselt on tegu osaga laiemast vaidlusest, mis puudutab Mussolini ajastu monumente ja Itaalia ühiskonna suhtumist eelmise sajandi pärandisse.
Nimetatud metsatuka asjus on vaildusi peetud ka varem, juba enne selle aasta põlengut. 1998. aastal soovis keskvalitsus metsa hooldada, kuid siis oli selle raames eesmärgiks ka sõna "DUX" uute taimede istutamise abil ära kaotada. Selle plaani üle debateeriti lausa parlamendis, kuid tegudeni lõppkokkuvõttes ei jõutud.
2004. aastal aga sai valimistel regionaalvalitsuse juhiks paremäärmusliku taustaga poliitik Francesco Storace, kes polnud kunagi oma sümpaatiat fašistliku ideoloogia vastu varjanud ja kes soovis asuda korrastama just nimelt Mussolinile viitavat puudekompositsiooni. Nüüd, pärast metsapõlengut, on metsatuka taastamise plaanide taga samuti Storace ja tema mõttekaaslased.
Samas tuleb teema puhul arvestada ka ökoloogilist poolt ning viimaste metsandusalaste uurimuste kohaselt pole puude uuesti istutamine parim viis, kuidas mingit looduslikku piirkonda pärast metsapõlengut taastada. Pigem olevat õigem lasta loodusel ise taastuda, kusjuures see tagaks ka suurema liigirikkuse. | Itaalias käib vaidlus "fašistliku metsa" taastamise üle | https://www.err.ee/635456/itaalias-kaib-vaidlus-fasistliku-metsa-taastamise-ule | Itaalias on puhkenud vaidlus seoses metsapõlenguga, mis hävitas diktaator Benito Mussolini auks 1930. aastate lõpus istutatud metsatuka, ja sellele järgnenud plaaniga "fašistlik mets" taastada. |
Teletabeli teisele kohale jõudis ETV "Pealtnägija", mida jälgis 163 000 vaatajat. Esikolmikusse mahtus ka Kanal 2 "Radar" 157 000 televaatajaga, teatas Kantar Emor.
ETV saateid oli tabeli esikümnes kokku neli. Lisaks "Pealtnägijale" ka "Õnne 13" (115 000), "Hommik Anuga" (114 000) ja "Aktuaalne kaamera" (113 000). | Teletabel: Näosaade tegi teistele pika puuga ära | https://menu.err.ee/635455/teletabel-naosaade-tegi-teistele-pika-puuga-ara | TV3 paroodiasaade "Su nägu kõlab tuttavalt" kogus teisel nädalal veelgi rohkem vaatajaid kui avanädalal. Saadet jälgis 247 000 inimest, pea 20 000 silmapaari enam kui nädal varem. |
2013. aastal üritusturunduse firmas Broadline OÜ-s töötanud Esperk märkis, et ta oli toona seotud Tallinna teavituskampaaniaga "Tallinn liigub!".
Esperk rääkis, et HD Video Baltic esindaja Raimond Kaljulaid esitas 2013. aasta septembris Broadline OÜ-le arve, mis oli seotud Nõmme staadioni reklaamplakatiga ning Kaljulaidi soov oli, et Broadline esitaks selle omakorda Tallinna linnavõimule "Tallinn liigub!" kampaania eelarve raames.
"Sai kokkulepitud, et kui tellijalt ehk Tallinna spordi- ja noorsooametilt on "Tallinn liigub!" kampaania eest laekunud raha, siis tasub Broadline ka Kaljulaidi esitatud arve Hiiu staadioni reklaami eest," rääkis Esperk.
"Kui me Raimond Kaljulaidiga rääkisime, siis tema soov oli, et tema firma arve ei kajastuks eelarves," ütles Esperk ja lisas, et ta ei teadnud, miks Kaljulaid nii soovis. "Toona ma ei mõelnud selle peale," rääkis Esperk.
Küsimuse peale, kas Tallinna linna poolt oli suuniseid "Tallinn liigub!" kampaania eelarve osas, märkis Esperk, et ei mäleta täpseid asjaolusid.
"Küll aga ma arvan, et andsin ka spordi- ja noorsooametile edasi info, et "Tallinn liigub!" kampaania eelarve all on ka Hiiu staadioni plakati kulud. Rääkisin sellest Rein Ilvesega," rääkis Esperk.
Küsimusele, kas Esperk suhtles "Tallinn liigub!" kampaania asjus ka Edgar Savisaarega, vastas Esperk eitavalt. "Minu kontakt spordi- ja noorsooametis oli Rein Ilves," selgitas Esperk.
Disko AD OÜ disainer Triin Peterson rääkis Harju maakohtus Edgar Savisaare kohtuprotsessil, et ta sai 2013. aastal toonaselt linnaametnikult Priit Kutserilt tellimuse valmistada reklaamplakat.
Petersoni sõnul soovis Kutser näha plakatil enda pilti, sõnumit ja Põhja-Tallinna linnaosa logo. "Mina esitasin Põhja-Tallinna linnaosavalitsusele arve, mille alusel tööde eest tasuti," lisas Peterson.
Ta märkis, et on ka Keskerakonnale valimisreklaame teinud. Küsimusele, kuidas sai käsitleda Kutseri tellitud reklaami, vastas Peterson, et ei käsitlenud Kutseri tellimust toona valimisreklaamina.
"Ma ei oska öelda, mis teda valimisreklaamist eristab, kuid kuna otseselt valimisi sellel hetkel ei olnud, siis ei osanud toona seda seost näha," rääkis Peterson.
"Sisuliselt see reklaam sarnaneb valimisreklaamidele, kuna tavaliselt valimisreklaamidel on inimene, nimi ja mingi lubadus. Kutseri tellitud reklaamil oli ju samamoodi," märkis ta.
Peterson meenutas, et kui linna tellitud kampaania tutvustas spordikompleksiga seonduvat, siis hiljem soovis ta sama motiivi kasutada ka valimisreklaamis.
"Nii see ka juhtus," märkis Peterson ja lisas, et valimisreklaamiks tellitud postkaardi eest tasus Priit Kutser ise.
2013. aastal Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses avalike suhete spetsialistina töötanud Katrin Hinrikus rääkis, et tema hinnangul ei olnud 2013. aastal toonase linnaosavanema asetäitja Priit Kutseri osalusega teavituskampaania käsitletav valimisreklaamina.
Hinrikus meenutas, et ujula- ja spordikompleksi arendust puudutava teavituskampaania idee tuli Kutserilt, kes soovis teemaga isiklikult tegeleda.
Hinrikus märkis, et tegemist oli puhtalt linnaosa sooviga teavitada elanikke spordikompleksi arendusest ning kuigi kampaania jäi valimiseelsesse aega, ei olnud tema hinnangul tegemist valimisreklaamiga.
"Kutser kureeris valdkonda, mis puudutas spordikompleksi arendust," lisas Hinrikus.
Küsimusele, kas 2013. aastal leppis linnaosa kokku ka põhimõtted, et linnaosa teavituskampaaniad ei sarnaneks Keskerakonna valimisreklaamile, vastas Hinrikus, et neid teemasid toona ei käsitletud.
Süüdistus käsitleb Kutseri tellitud Tallinna teavituskampaaniat Põhja-Tallinna spordikompleksi osas varjatud valimisreklaamina ning kuna selle eest tasuti linna eelarvest, tõi see Kutserile kaasa omastamissüüdistuse.
Kohtupäeva alguses avaldas riigiprokuratuur ehitusärimees Aivar Tuulbergi episoodiga seotud kirjalikke tõendeid, mille järel asus kohus kuulama prokuratuuri kutsutud tunnistajaid.
Prokurör küsitleb tunnistajaid seoses omastamise süüdistusega. Kohtul on plaanis teisipäeval kuulata 13 tunnistaja ütlusi. | "Tallinn liigub!" kampaania kattis ka staadionireklaami kulud | https://www.err.ee/635420/tallinn-liigub-kampaania-kattis-ka-staadionireklaami-kulud | Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare kohtuprotsessil Harju maakohtus teisipäeval tunnistusi andnud ürituste korraldaja Taavi Esperk rääkis, et 2013. aasta korraldatud "Tallinn liigub!" teavituskampaania raames tasuti ka Hiiu staadioni reklaami kulud, mille kohta esitas arve Raimond Kaljulaid. |
Kahe ööpäeva pikkune pretsedenditu filmimaraton leiab aset 24.-26. novembrini Tallinna Kinomajas, millest saab selleks puhuks tõeline Soome klubi. Lauldakse karaoket, esineb ansambel Marko Haavisto & Poutahaukat, kes mängis ennast kuulsaks Aki Kaurismäki filmis "Mees ilma minevikuta".
Seansse sisse juhatama on oodata tervet hulka Soome filmitegijaid alates Jörn Donnerist ja lõpetades Kati Outineniga.
Ürituse avab Jörn Donneri legendaarne dokumentaalfilm "Neetud! Soomemaa vaated", mis kujutab läbilõiget Soome ühiskonnast 1970. aastal, kus kõrvuti eksisteerivad ilus ja kole, kurb ja naljakas, õrn ja rõve. Filmi kärpimata versioon tuli välja alles 1980. aastate lõpus.
Ekraanile jõudvad linateosed on pärit aastatest 1938-2008 ja peale draamade leiab valikust veel thrillereid, õudus- ja erootilisi filme, kriminulle ja komöödiaid, mis on aastate jooksul omandanud kultusliku staatuse - suur osa neist on Eestis ekraanil esmakordselt. Sündmuse erilisust rõhutab ka see, et kogu valik tuleb näitamisele vanadelt 35-millimeetristelt lintidelt.
Intrigeeriva kava on spetsiaalselt PÖFFi tarvis kokku pannud mainekas Sodankylä filmifestival, mille asutajate ja kunstiliste nõustajate hulka kuuluvad ka Aki ja Mika Kaurismäki.
"Valik esindab sajandat sünnipäeva tähistava Soome riigi mitmekülgset vaimset maastikku, mis on väärt taasavastamist. Sõna "kultus" tõlgendame me siin nii laialt kui võimalik, nimetades nõnda filme, mis on esile kutsunud vaimustust ja nördimust ning elanud kauem kui üks põlvkond. Kogu see isuäratav pidusöök kantakse tagatipuks ette tselluloidil, nii et vaatajat ootab ees harvaesinev nauding," ütles Sodankylä festivali kavajuht Milja Mikkola.
Ekraanile jõuavad järgmised filmid:
"Varastatud surm" (1938), rež Nyrki Tapiovaara
"Armastuse rist" (1946), TeuvoTulio
"Niskamäe noorperenaine" (1948), Valentin Vaala
"Valge põhjapõder" (1952), Erik Blomberg
"Gaas, komissar Palmu!" (1961), Matti Kassila
"Käbi selja all" (1966), Mikko Niskanen
"Naiste pildid" (1970), Jörn Donner
"Krahv" (1971), Peter von Bagh
"Neetud! Soomemaa vaated" (1971), Jörn Donner
"Sensuela" (1973), Teuvo Tulio
"Jänese aasta" (1977), Risto Jarva
"Elu, siit me tuleme!" (1980), Tapio Suominen
"Väärtusetud" (1982), Mika Kaurismäki
"Calamari Union" (1985), Aki Kaurismäki
"Viimased rotinahad" (1985), Anssi Mänttäri
"Kuupaistesonaat" (1988), Olli Soinio
"Räpsy ja Dolly ehk Pariis ootab" (1990), Matti Ijäs
"Kadunud poeg" (1992), Veikko Aaltonen
"Õnnemaa" (1993), Markku Pölönen
"Hoia rätikust kinni, Tatjana" (1994), Aki Kaurismäki "Paabusilm" (1997), Auli Mantila
"Mees ilma minevikuta" (2002), Aki Kaurismäki "Saun" (2008), AJ Annila
Üksikpileti hinnaks on 3 eurot, passi hinnaks 15 eurot.
Pimedate Ööde filmifestival leiab tänavu aset 17. novembrist 3. detsembrini. | PÖFF näitab 48 tundi järjest Soome kultusfilme | https://kultuur.err.ee/635450/poff-naitab-48-tundi-jarjest-soome-kultusfilme | Pimedate Ööde filmifestival teeb kummarduse 100-aastasele Soomele, kui näitab 48 tunni jooksul üksteise järel ära 23 kultuslikku linateost sealse filmikunsti varasalvest. |
Kokku on 3. ja 4. juulil Narva Kreenholmi staadionil kavas oleval üritusel võimalik ööpäevaga joosta kolm maratoni või poolmaratoni. Selleks, et jooksjad tunneksid end võimalikult mugavalt lastakse ühte starti maksimaalselt nelikümmend jooksjat.
„Kolme jooksu ongi vaja selleks, et mahutada rajale kõik huvilised, kes tahaksid staadionil maratoni joosta. Kuna meie üheks sihtgrupis on ultrajooksjad, siis mitmedki neist on sobitanud oma graafikusse staadionimaratoni kui hea treeningvõistluse, kus mõnusas õhkkonnas saab kilometraaži koguda,” sõnas jooksu peakorraldaja Aet Kiisla pressiteate vahendusel.
Kui eelmistel aastatel on Ida-Virumaa staadionimaraton toimunud Iisakus, siis järgmisel aastal on see esmakordselt kavas Narvas. „Staadionimaratoni korraldamise üks mõtetest oligi see, et anda märku sellest, et Ida-Virumaa on ainus Eesti maakond, kus puudub kaasaegne täismõõtmetega kergejõustikustaadion. Võistluse korraldamisega tahtsid kergejõustikuentusiastid näidata, et hoolimata kehvadest tingimustest suudetakse korraldada eeskujulik võistlus ning jooks ongi saanud endale hellitusnime gurmeejooks. Üks staadionimaratoni Narva toomise argumendiks oli mõistagi seegi, et seni pole piirilinnas maratonijooksus võistelda saanud,” sõnas alates 2017. aastast võistlust eest vedav Aet Kiisla.
Esimesena täitus 40-st kohast 11 jooksuprogrammi ühel atraktiivsemal distantsil, öömaratonil, kus järgmisel aastal antakse start 15 minutit enne keskööd. Kümme kohta on broneeritud ka 3. juuli kell 17 startival õhtumaratonil. 4. juulil kell 10 on otsustanud seni startida seitse jooksjat.
„Praeguse registreerimisaktiivse juures tundub, et vähemalt öömaratoni vabad kohad võivad täituda juba sel aastal ning seejärel saavad jooksjad seal osaleda vaid juhul, kui keegi peaks mingil põhjusel oma kohast loobuma,” ütles Aet Kiisla, kes ka ise on kahel aastal staadionil maratoni jooksnud.
Senise nelja aastaga on vähemalt korra staadionil maratoni läbinud (ehk jooksnud 105 400-meetri pikkust ringi ja lisaks veel 195 meetrit) 85 jooksjat. Lisaks eestlastele on võistlustel osalenud Venemaa, Läti, Soome ja Valgevene jooksjad. Staadionimaratoni tipptulemused joosti sel aastal, kui meestest sai Margus Luhtoja ajaks 2:49.29 ja naistest läbis Karmen Lepp distantsi ajaga 3:48.20.
Baltimaade ainsal staadionimaratonil on järgmisel aastal kavas ka klassikalised staadionidistantsid 3000, 5000 ja 10 000 meetrit. „Paljud jooksjad palusid, et ürituse raames oleks võimalik joosta ka vähem kui poolmaraton ning neile vastu tulles sobitasime ajakavasse ka kolm lühemat maad. Lisaks on kavas laste ja noortejooksud, kus distantsid sajast meetrist kuni 1,5 kilomeetrini,” ütles jooksu peakorraldaja Aet Kiisla. | Staadionimaratoni stardikohad võivad otsa saada juba sel aastal | https://sport.err.ee/635383/staadionimaratoni-stardikohad-voivad-otsa-saada-juba-sel-aastal | Tuleval aasta juulikuus Narvas toimuvale 5. Ida-Virumaa staadionimaratonile on esimeste päevadega kahele distantsile broneeritud neljandik saada olevatest kohtadest. Eelmistel aastatel korralduse eest kiidusõnu pälvinud võistlusel on seekord paljude jaoks tõmbenumbriks asjaolu, et tegu on esmakordselt Narvas toimuva maratoniga. |
SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul juhitakse pöördumises tähelepanu asjaolule, et sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski (SDE) haldusalas valminud eelnõu näeb ette võrdse kohtlemise seaduse laiendamise nii, et inimesi, kes ei nõustu oma usuliste või kõlbeliste veendumuste tõttu osutama teenuseid või rentima eluaset homoseksuaalidele, saaks karistusseadustiku §-i 152 kohaselt karistada kas rahatrahvi, aresti või koguni vangistusega.
"Minule, mu lähedastele ja paljudele teistele vabaduse ideaali austavatele inimestele on selline homoideoloogia ühiskonnale jõuga pealesurumine sügavalt vastuvõetamatu," seisab pöördumises.
Vooglaiu sõnul peab Eesti vabariigis säilima kodanikele tagatud õigus ja vabadus osaleda eraõiguslikes suhetes ilma, et oldaks sunnitud oma usulistest või kõlbelistest veendumustest lahti ütlema ning homoseksuaalseid suhteid moraalselt heaks kiitma.
"Vaba ühiskonna ideaali silmas pidades on sotsiaalministeeriumi plaan rakendada riiklik karistusvõim homoideoloogia kehtestamise teenistusse skandaalne ja õõvastav," on kirjas pöördumises.
Vooglaid meenutas, et SAPTK hoiatas juba 2014. aastal kampaaniat "Kaitskem üheskoos perekonda!" algatades, et kooseluseaduse läbisurumine on osa laiemast homoideoloogia kehtestamise püüdlusest, mille ilminguks saab olema ka usu-, veendumuste- ja südametunnistuse vabaduse jõuline ahistamine. | SAPTK kogus ligi 3300 allkirja võrdse kohtlemise seaduse laiendamise vastu | https://www.err.ee/635448/saptk-kogus-ligi-3300-allkirja-vordse-kohtlemise-seaduse-laiendamise-vastu | SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) esindajad annavad teisipäeval justiitsminister Urmas Reinsalule (IRL) üle 3280 inimese poolt allkirjastatud pöördumise, milles palutakse mitte nõustuda sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud diskrimineerimise keelu laiendamise plaaniga. |
Saatejuht Stephen Colbert kutsus kõiki staare üles postitama endast sotsiaalmeediasse piinlikkust tekitavaid fotosid teismeeast. Ülla eesmärgiga liitusid mitmed nimekad kuulsused nagu Reese Witherspoon, Conan O'Brien ja Jimmy Fallon, vahendas Independent.
Iga foto pealt annetas annetas AmeriCone Dream fond tuhat dollarit Puerto Ricos möllanud orkaan Maria tagajärgedega võitlemiseks.
Kuulsuste piltidega teeniti heategevuseks 233 000 dollarit, sellele lisati kõikide teiste fotodest saadud tulu, kes liitusid #PuberMe väljakutsega. Stephen Colbert teatas, et kokku teeniti aktsiooniga 999 999 dollarit. Kampaanias osalenud viis üle finišijoone helilooja Lin-Manuel Miranda, kes oma panusega tulu miljoni dollarini kergitas.
Kas tunned need maailmakuulsad staarid teismeea fotodelt ära:
Here you go @nickkroll... giant glasses, awkward hands, feeling 14! All for a good cause. God Bless Puerto Rico. #PuberMe #PuertoRicoRelief pic.twitter.com/Ca4iby5H62
— Reese Witherspoon (@RWitherspoon) September 30, 2017
. @nickkroll Hope pimple in the middle of my forehead doesn't distract too much from my (actual) hairless kitten #PuberMe #puertoricorelief pic.twitter.com/vLAPltuIlJ
— Lena Dunham (@lenadunham) September 29, 2017
Hey @nickkroll and @StephenAtHome here’s my #PuberMe #PuertoRicoRelief photo. #SquadGoals pic.twitter.com/32h3crfTLK
— jimmy fallon (@jimmyfallon) September 29, 2017
Hey, @StephenAtHome, here are a couple photos from my awkward teenage years for a good cause. #PuberMe #PuertoRicoRelief pic.twitter.com/aH6O9uGbun
— Arnold (@Schwarzenegger) October 3, 2017
Awkwarddddddddddddddd :oI #PuberMe #PuertoRicoRelief @StephenAtHome @nickkroll pic.twitter.com/iksnEn77ZP
— Joseph Gordon-Levitt (@hitRECordJoe) October 1, 2017
Nick Kroll asked me to post a pic of my awkward stage, but I never had one. So here's me lookin' cool as hell! #PuberMe #PuertoRicoRelief pic.twitter.com/UC9a7XtjZa
— Stephen Colbert (@StephenAtHome) September 28, 2017
Hello ladies.... and @nickkroll and @StephenAtHome, I'm James from High Wycombe, England. #PuberMe #PuertoRicoRelief pic.twitter.com/usuL9lH9GJ
— James Corden (@JKCorden) September 28, 2017
#puberMe and my car purse at 13 #PuertoRicoRelief @StephenAtHome @nickkroll pic.twitter.com/pkjyAUoByt
— Emmy Rossum (@emmyrossum) September 29, 2017
Hey @nickkroll and @StephenAtHome, this photo was taken the day I replaced
David Letterman. #PuberMe #PuertoRicoRelief pic.twitter.com/J1013j4rbr
— Conan O'Brien (@ConanOBrien) September 29, 2017 | Meenutus puberteedieast: kuulsused aitasid piinlike fotodega orkaaniohvreid | https://menu.err.ee/635422/meenutus-puberteedieast-kuulsused-aitasid-piinlike-fotodega-orkaaniohvreid | Hollywoodi staarid on viimasel ajal näidanud oma teist külge, postitades sotsiaalmeediasse meeleolukaid pilte oma puberteedieast. Aktsiooni taga on saatejuht Stephen Colbert, kes aitas sel viisil koguda miljon dollarit heategevuseks. |
Feldmanise doktoritöö teemaks on "Süüteokatsest loobumise instituudi põhjendus ja kohaldatavuse piirid kuritegelikule eeltegevusele" ("Ground of the abandonment of an attempt and when and how it is applicable to the prelimenary stages of crime").
Tema juhendajad on professor Jaan Sootak ning oponendid professor Uwe Murmann Göttingeni ülikoolist ning riigikohtu esimees Priit Pikamäe.
Feldmanise doktoritöö kaitsmine toimub TÜ õigusteaduskonna Tallinna teabekeskuses Kaarli pst 3. | Riigiprokurör Feldmanis kaitseb peagi doktoritööd | https://www.err.ee/635446/riigiprokuror-feldmanis-kaitseb-peagi-doktoritood | Keerukatel ja suurt avalikku tähelepanu pälvinud kohtuprotsessidel osalenud riigiprokurör Laura Feldmanis kaitseb 6. novembril Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas doktoritööd. Tema üheks oponendiks on riigikohtu esimees. |
Ekskoondislased Oper, Viikmäe ja Bärengrub meenutavad seniseid vastasseise Bosnia ja Hertsegoviinaga, seejuures on Oper ja Viikmäe ka vastaste võrku sahistanud. Ülevaade on MM-valiksarja seisust ja uuest rahvuste liigast ning mõlema koondise koosseisudest. Traditsiooniliselt leiab kavast Jalgpallihaigla fänniportree.
Rubriigis "11 küsimust" võetakse sel korral pihtide vahele koondise keskkaitsja Enar Jääger, kes peab muuhulgas valima kino ja kontserdi, Kaia Kanepi ja Kelly Sildaru ning Norra lõhe ja Eesti räime vahel.
Pikemad lood on koondise taustajõududest ja müstilisest Tony Sokkerist. Põnevate piltide abil vaatab oma pikale karjäärile jalgpallis tagasi 75. sünnipäeva tähistav Peeter Küttis.
Mängukava on staadionil müügil hinnaga 1 euro. | Eesti kodumängu kava: Jääger, Küttis, Oper, Viikmäe ja Bärengrub | https://sport.err.ee/635368/eesti-kodumangu-kava-jaager-kuttis-oper-viikmae-ja-barengrub | Tänase Eesti - Bosnia ja Hertsegoviina MM-valikmatši 40-leheküljelises mängukavas saavad sõna nii Enar Jääger, Andres Oper, Kristen Viikmäe kui ka Alo Bärengrub. |
"See tuleks nüüd kohe peale kohalikke valimisi ära teha, sellepärast, et järgmised riigikogu valimised on ju üsna lähedal," ütles Adams ERR-ile.
Avalikkuses on vaidlusi tekitanud valimiste välireklaami keeld ja viimastel päevadel kerkis meedias üles teema seoses olukorraga, kus valimispäeval on igasugune valimisreklaam keelatud, aga sellele eelneval eelhääletuse perioodil on see lubatud.
Adamsi sõnul ei ole mingit juriidilist põhjust, miks valimispäeval ei võiks käia igal pool valimisreklaam. "Aga siis peavad valimisplakatite ära koristamise enda peale võtma omavalitsuste või riigi asutused, kes tegelevad tänavate või maja seinte koristamisega," sõnas Adams.
"Mina olen üldiselt konservatiivse arusaamisega ja arvan, et kui on tekkinud selline positiivne traditsioon, siis positiivsete traditsioonide hoidmine on omaette väärtus. Kõikidest probleemidest, mis meil Eestis valimistega seoses on, on see valimispäeva reklaami lubamise küsimus kõige vähem tähtis. Kui ei ole väga olulist poliitilist survet, siis ma ei näe, et selle lubamisest valimispropagandas tõuseks kellegile olulist kasu," lausus Adams.
"Minu arvates meie valimispraktika põhiprobleem ei ole mitte need interneti ja elektroonilise hääletusega seotud asjad, vaid põhiprobleem on selles, et valimistest osa võtjate rahalised võimalused on äärmisel erinevad. Ühed saavad teha palju ja raha tuleb neile riigieelarveest ise praktiliselt kätte." Samuti on Adamsi sõnul takistatud konkureerivate uute valimisnimekirjade esitamine.
Adams rääkis, et Vabaerakond ei näe välireklaami probleemi selliselt, et seda oleks vaja kellelegi eriti keelata. Samuti tuleks tema sõnul propageerida alternatiivseid valimispropaganda viise, et inimesed võivad panna üles eraplakateid, autodele loosungeid. "See on mujal maailmas üsna levinud," ütles ta.
Adams rääkis, et Eestis on tekkinud kaks erinevat valimistehnikat, mida kasutavad erinevad elanikkonna rühmad. "Üks osa peab täiesti loomulikuks, et nad hääletavad elektrooniliselt," ütles ta. Elektroonilisest hääletamisest loobumist ei pea Adams reaalseks.
Valimisaktiivsusest rääkides ütles Adams, et ta ei näe midagi sellist, mis põhjustaks valimisaktiivsuse langust või valimisaktiivsuse langust elektroonilisel hääletamisel.
"ID-kaardi skandaal tema hinnangul e-lahendusi kasutavaid inimesi oluliselt ei mõjutanud," rääkis Adams. | Jüri Adams: pärast kohalikke valimisi peaks valimisseaduse käsile võtma | https://www.err.ee/635441/juri-adams-parast-kohalikke-valimisi-peaks-valimisseaduse-kasile-votma | E-hääletamine, eelhääletamine, sotsiaalmeedia areng ja muud elu arengud on toonud kaasa vajaduse kaasajastada valimisseadust. Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees ja üks põhiseaduse autoritest Jüri Adams (VE) ütles, et pärast kohalikke valimisi peaks riigikokku selle töö ette võtma. |
"Ühe legendi kohaselt olin ma sellise kaifi all, et mind tuli laval vastu võimendit toetada, et ma ümber ei kukuks," tõi Lemmy raamatus välja ühe paljudest müütidest enda kohta. Käesolev küll ei vastanud tõele, kuid see näitlikustab hästi, millise tüübiga on tegemist.
Kui me mõtleme rokiklišeedele - narkootikumid, naised, alkohol, ropendamine -, siis Lemmy kinnitab neid kõiki ülivõrdes. Ta jõi Jack Danielsi koolaga rohkem kui vett, tema elueliksiir oli speed, mida ta tarbis praktiliselt kuni surmani, ning esinemisega samavõrd nautis ta kontserdijärgset seksi.
Kõik eelmainitu moodustab ka raamatu "Lemmy. White Line Fever" tuumiku. Olnuks tegemist biograafiaga, kõlaks sellest läbi moraalinoot (vaata-vaata, neelas kõikvõimalikke narkootikume, seksis suvaliste naistega, jõi nagu loom, ja lõpuks surigi ära, ära sina niiviisi ela!), kuid autobiograafilisus hoiab asjad lihtsad ja lõbusad. Alko ja narko on fun, elämä on laiffii!
Teose rütm ja rohmakas tekstistiil, kus Lemmy ei jäta p*rse saatmast neid, kes seda väärivad, tekitavad tunde, nagu istuksid Motörheadi bändiruumis ning Lemmy pajataks viskipudeli ja ploki suitsu kõrvale enda seiklusrohkest elust. Jah, see on kohati tüütu, kui jutuks tulevad kümned (võib-olla isegi sajad) erinevad bändiliikmed-mänedžerid-produtsendid-kaasmuusikud, kellega tal kokkupuuteid on olnud, kuid vahetus ja ausus ei lase sellele liialt tähelepanu pöörata.
Selle kõrvalt kerkivad esile hoopis pealtnäha eduka bändi eksistentsiaalsed probleemid. Meiesuguste idaeurooplaste jaoks tundub Motörhead kolossaalne bänd, kes on aastakümneid staadione täis toonud ning seitsmekümnendatest alates nautinud staarielu, kuid kaugel sellest.
Võrreldes A-kategooria raskerokibändidega nagu Black Sabbath ja Metallica on nende müüginumbrid olnud alati ahtakesed ning kuigi "Ace of Spades" on kahtlemata nende tuntuim lugu, siis läbilöök kommertspubliku seas toimus alles mõni aasta enne Lemmy lahkumist. Samuti on neil tulnud võidelda läbi paksu ja vedela plaadifirmabürokraatia, mis on päädinud raskematel hetkedel isegi sellega, et bänd on ise pidanud promokoopiaid raadiotele ja kriitikutele laiali saatma.
Neid raskusi võttis Lemmy aga naljaga, raamat andis talle võimaluse kõik need jobud veel korra pimedatesse urgastesse saata, ning siis rahulikult eluga edasi minna. Sest oli mis oli, Motörhead murdis sellest kõigest läbi.
Tõsiasi, mis muudab värskelt eesti keeles ilmunud teose kummaliseks, on hiljem lisatud järelsõna. Originaalis ilmus "Lemmy. White Line Fever" 2002. aastal ning see oli veel aeg, kui nii Motörhead kui nende ninamees olid parimas vormis. Elunautimine oli täies hoos ning nende rokkimisel ei näinud lõppu. Lemmy tundus olevat võitmatu ja hävitamatu tüüp, kes kogu kehamürgitamise ja destruktiivse eluviisi kõrvalt suutis püsida värske ja elav.
Steffan Chirazi kirjutatud järelsõna üritab 20 leheküljega võtta kokku kõik selle, mis toimub pärast 2002. aastat (27 aastat karjääri 250 leheküljel, 12 aastat 20 leheküljel, päriselt?) ning hävitab selle üürikese kirjeldusega ka täielikult Lemmy varasema kuvandi.
Kui seni nägime üht tugevat rokinatuuri, inimest, kes elas selle nimel, et rahva ees esineda ning muusikat teha, siis Chirazi joonistas välja laguneva ja elu koidikul kokku variseva mehe. See läks vastuollu Lemmy sooviga, kes ei rääkinud ka elu lõpul oma kehvast tervisest, ning mõjus lihtsalt pateetiliselt ning kõmuliselt.
Lemmy elu oli tulevärk ning me tahame ja peame seda mäletama sellisena, pole oluline, kuidas see lõpule jõudis. See juhtub meie kõigiga, paratamatult.
Tegelikult näitab aga "Lemmy. White Line Fever", et meil oleks rohkem vaja rokilegendide autobiograafiaid, mis näitavad muusiku elu ilma filtriteta. See ongi raske ja räpane, purjus ja narkojoobes, halastamatu tempoga, selline elu, mida enamik meist elada ei suudaks.
Aga need 250-lehekülge jaksame ikka ette võtta ja pisut muheledes Lemmy'ga kaasa rännata. Oli ikka elu! | Arvustus. Südamlik narkomemuaar | https://kultuur.err.ee/635234/arvustus-sudamlik-narkomemuaar | Uus raamat
"Lemmy. White Line Fever"
Autorid: Ian "Lemmy" Kilmister, Janiss Garza
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders
Kirjastus Tänapäev |
Valitsus saatis veebruaris riigikokku eelnõu, mille alusel maksustatakse aktsiisiga e-sigarettides kasutatavad tooted ning muudetakse sigarite ja sigarillode maksustamise korda.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on alternatiivsete tubakatoodete aktsiisiga maksustamine, et kaotada ebavõrdne konkurents alternatiivsete ja klassikaliste tubakatoodete vahel.
Eelnõu ette valmistanud rahandusministeerium loeb alternatiivseks tubakatooteks näiteks e-sigarettide täitevedeliku, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatava vedeliku, tubaka tahke aseaine kasutatavad aurukivid ja muud sarnased tooted.
E-sigareti müüjate ja kasutajate liit saatis märtsis riigikogule pöördumise, millega oli vastu sigarettide võrdsustamisele traditsiooniliste sigarettidega. Pöördumisele alla kirjutanud ligi 5000 inimest leiavad, et veipimise võrdsustamine suitsetamisega vähendab tarbijate valikuvõimalusi kasutada suitsetamisest vähem kahjulikku alternatiivi.
"Probleem on selles, et veipimine läheb tänu aktsiisile kallimaks kui suitsetamine, kasutajad surutakse suitsuruumidesse. Tulemuseks on e-sigareti poodide ja äride ära tapmine ja mustale turule suunamine," kommenteeris liidu juht Ingmar Kurg.
Liit tegi ettepaneku, et riigikogu ei võtaks vastu tubakaseaduse muutmise seadust ning rahandusministeerium loobuks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamisest e-sigarette puudutavas osas.
Riigikogu sotsiaalkomisjon ütles vastuses kollektiivsele pöördumisele, et ei toeta neid ettepanekuid.
Sotsiaalkomisjon selgitas, et kuna pöördumises tehtud ettepanekud on seotud seaduseelnõu menetlemisega ning langevad kokku eelnõule esitatud muudatusettepanekutega, siis menetleb komisjon tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ning järgmine eelnõu arutelu toimub teisipäevasel istungil, kuhu on kutsutud eelnõu kohta arvamust avaldanud huvigrupid.
Eelnõule esitatud muudatusettepanekute suhtes kujundab komisjon seisukoha oma järgmistel istungitel.
Sotsiaalkomisjon selgitas ka, et mis puudutab aktsiise ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seadust, siis riigikogu juhatus võttis selle menetlusse märtsis ja määras selle juhtivkomisjoniks
rahanduskomisjoni. Rahanduskomisjon menetles eelnõu kevadistungjärgu jooksul ning seadus võeti vastu 31. mail.
"Aktsiisid ja maksustamine on rahanduskomisjoni valdkond ning aktsiiside muutmine ei ole sotsiaalkomisjoni pädevuses ning komisjon ei toetanud esitatud
ettepanekut," märkis komisjon. | Sotsiaalkomisjon ei toeta e-sigarettidele aktsiisivabastust | https://www.err.ee/635411/sotsiaalkomisjon-ei-toeta-e-sigarettidele-aktsiisivabastust | Sotsiaalkomisjon ei toeta e-sigareti müüjate ja kasutajate liidu ettepanekuid tubakaseaduse muutmise eelnõule. Liit soovis, et e-sigarette ei maksustataks samadel alusel tavasigarettidega. |
Välisriikide kodanikel on olnud lubatud asuda teenistusse Venemaa relvajõududesse ja siseministeeriumi väeosadesse alates 2015. aasta jaanuaris allkirjastatud ukaasist, vahendas Moscow Times.
Uue ukaasi kohaselt said välisriikide kodanikud nüüdsest ka õiguse võtta osa sõjaväelistest operatsioonidest väljaspool Venemaa riigipiire.
Seaduse eelmise, 2015. aastal toimunud täpsustamise peamiseks eesmärgiks oli muuta juriidiliselt selgemaks nende endiste liiduvabariikide kodanike olukord, kes juba nagunii Venemaa relvajõududes teenisid. | Välisriikide kodanikud said õiguse teenida Venemaa välismissioonidel | https://www.err.ee/635439/valisriikide-kodanikud-said-oiguse-teenida-venemaa-valismissioonidel | Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas pühapäeval ukaasi, mille kohaselt saavad välisriikide kodanikud nüüdsest teenida Venemaa välismaistel sõjaväemissioonidel. |
MTÜ Jalgpallihaigla avalik pöördumine:
Täna ootab Gibraltari vastu väravatesaju korraldanud Eesti jalgpallikoondist kodusel A Le Coq Arenal ees mitte ainult tugev Bosnia ja Hertsogoviina koondis, vaid ka nende ligi 1300-pealine fänniarmee.
On tõsine oht, et kui me seda vähegi lubame, teevad bosnialased Lilleküla jalgpallistaadionist 90 minutiks oma kodustaadioni. Kuid meid tuleb staadionile kordi rohkem kui külalisi. Kui kunagi end vabaks laulnud rahvas ka jalgpallitribüünil üheskoos laulu üles võtab, võime Bosnia fännidele siiski koha kätte näidata.
Jalgpallimängul laulmine ja kära tegemine ei ole kinnise eestimaalase jaoks lihtne. Peab ju muretsema, mis naaber arvab, äkki läheb külmas hääl ära või sõnad sassi... Ei pea muretsema! Nagu ujulad on mõeldud ujumiseks, pargid kõndimiseks ja batuudid hüppamiseks, on jalgpallitribüünid mõeldud kaasaelamiseks.
Meil ei ole tõesti võibolla maailma mõistes kõige tugevam jalgpallikoondis, aga häälekate fännide näol saavad nad staadionile juurde väga vajaliku 12. mängija ja see võib olla tänasel õhtul täiesti piisav! Küsi ükskõik millise mängija käest - koduseinte vahel kõlav toetus annab alati jõudu. Istud sa küljetribüünil või otsasektoris - jäta valehäbi staadioniväravasse ja anname üheskoos bosnialastele väärilise laululahingu! Mine tea, äkki löövad meie mehed tänutäheks ka mõne kolli. | Jalgpallihaigla innustab publikut Eestile kaasa elama | https://sport.err.ee/635431/jalgpallihaigla-innustab-publikut-eestile-kaasa-elama | Eesti jalgpallifänne koondav ühendus Jalgpallihaigla saatis pressi vahendusel ülejäänud mängule tulevale publikule üleskutse kohtumise ajal oma meeskonnale julgemalt kaasa elada. |
Baltimaade valitsusjuhid allkirjastasid Rail Balticu arenduse leppe Tallinnas jaanuari lõpus. Eesmärk on lõpetada projekt 2025. aastaks ning saada raudtee töökorda aasta hiljem. Lepe näeb ette ka koostöö jätkamist Poola ja Soomega.
Läti seim kiitis leppe heaks maikuus, Eesti riigikogu ratifitseeris leppe juuni lõpus, pärast tuliseid arutelusid.
Viimaste andmete kohaselt läheb Rail Baltic maksma 5,8 miljardit eurot, sinna hulka on arvatud ka Kaunase ja Vilniuse vaheline teelõik.
Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis. | Leedu seim ratifitseeris Rail Balticu leppe | https://www.err.ee/635432/leedu-seim-ratifitseeris-rail-balticu-leppe | Leedu seim ratifitseeris Eesti, Läti ja Leedu valitsuste Rail Balticu raudteeprojekti leppe. |
Üksinda finišijoone ületanud Telenet Fidea Lionsi rattur edestas 20 sekundiga hooaja kuus esimest starti võitnud Mathieu van der Poeli (Beobank-Corendon), kellele omakorda järgnesid sekundiliste vahedega valitsev maailmameister Wout van Aert (Crelan-Charles) ja Kevin Pauwels (Marlux-Napoleon Games), kirjutab Spordipartner.ee.
Õigel hetkel rünnanud Van der Haar tunnistas, et harvanähtavalt kiirel rajal kimbutasid teda sõidu lõpus krambid. 26-aastase hollandlase suureks eesmärgiks on tuleva aasta veebruaris kodumaal peetavad maailmameistrivõistlused.
DVV Verzekeringen Trofee 2. etapp toimub 1. novembril, kui Oudenaardes leiab aset Koppenbergcross. Sarja kokkuvõttes ei anta punkte, vaid arvestatakse ajalist kaotust. | Lars van der Haar jättis Mathieu van der Poeli võiduta | https://sport.err.ee/635369/lars-van-der-haar-jattis-mathieu-van-der-poeli-voiduta | Cyclo-crossi sarja DVV Verzekeringen Trofee avaetapi, Ronses peetud GP Mario De Clercqi võitis Lars van der Haar. |
"Arstitõend oli ju tegelikult avatud. Lihtsalt arst läks paanikasse, kui kohtunik talle helistas," ütles Kutser BNS-ile, lisades, et kohus oleks võinud piirduda hoiatusega.
Harju maakohus määras 4. oktoobril Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare kohtuprotsessil süüdistatavale Priit Kutserile mõjuva põhjuseta kohtust puudumise eest trahvi. Trahvi suuruseks määras kohus 800 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt selle aasta lõpuks.
Kohtu kinnitusel jättis Kutser kohtusse tulemata 20. septembril, omamata selleks vajalikku arstitõendit.
Kutseri enda kinnitusel oli ta aga perearstile helistanud ja teavitanud soovist alustada haiguslehte.
Kohtu jaoks oleks olnud siiski vajalik arsti ja patsiendi vahetu kohtumine, mille käigus oleks arst saanud hinnata, kas haigestunu on suuteline kohtuistungil osalema või mitte. | Kutser kavatseb kohtu määratud trahvi vaidlustada | https://www.err.ee/635426/kutser-kavatseb-kohtu-maaratud-trahvi-vaidlustada | Tallinna endine linnaametnik Priit Kutser kavatseb vaidlustada trahvi, mille Harju maakohus määras talle mõjuva põhjuseta kohtuistungile tulemata jätmise eest. |
Lahingmissioonile suundunud ründelennuki meeskond hukkus. Su-24 meeskond koosneb kahest piloodist, vahendas Reuters.
Esialgsetel andmetel ei õnnestunud kahel pardal olnud piloodil õigel ajal katapulteeruda.
Kaitseministeeriumi väitel oli õnnetuse põhjuseks tehniline rike. | Süürias paiskus Vene sõjalennuk lennurajalt kõrvale, meeskond hukkus | https://www.err.ee/635424/suurias-paiskus-vene-sojalennuk-lennurajalt-korvale-meeskond-hukkus | Venemaa uudisteagentuurid teatasid kaitseministeeriumile viidates, et Süürias Hmeimimi õhuväebaasis leidis teisipäeval aset lennuõnnetus, mille käigus kaldus õhkutõusul olnud Vene sõjalennuk Su-24 lennurajalt kõrvale. |
Asepeaminister Sapardurdõ Toilõjev andis presidendile lisaks üle ka meene riigi sportlastelt.
President avaldas riigi 26. aastapäeva tähistamise ajal saadud kõrge aunime ja medali Altyn Ay ('Kuldkuu') eest südamlikku tänu.
Parlamendi vanematekogu oli teinud ettepaneku anda Berdõmuhammedovile kangelase aunime teistkordselt "väljapaistvate teenete ja tohutu tegevuse eest sõltumatu ja erapooletu kodumaa rahvusvahelise maine tõstmisel". Eelmise kangelase aunime oli ta saanud oktoobris 2011.
Türkmenistani kangelase aunime teistkordse omistamisega kaasneb pronksist rinnakuju paigutamine avalikku kohta, 25 000 dollari suurune ühekordne preemia ja 50-protsendine töötasu, pensioni, stipendiumi vms suurendamine, seda maksuvabalt.
Berdõmuhhamedov sai hiljuti ka Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt Aleksander Nevski aumärgi.
Berdõmuhhamedov on lisaks riigijuhtimisele paistnud silma ka muusikuna
Riigimeedias on Türkmenistani president esinenud korduvalt enda kirjutatud muusikapaladega. Ka on ta võitnud tähtsa kodumaise laulukonkursi. Siin riigipea ise oma laulu esitamas.
Samuti on ta lasknud muusikal kõlada valijate ning töötajatega kohtudes.
Suvel võttis Berdõmuhammedov aga osa sõjaväeõppustest, kus ta demonstreeris jõuametkondade juhtidele, kuidas õigesti tuli- ja külmrelvi käsitseda. | Türkmenistani president sai vabariigi kahekordseks kangelaseks | https://www.err.ee/635414/turkmenistani-president-sai-vabariigi-kahekordseks-kangelaseks | Türkmenistani parlamendi esimees Akja Nurberdiýewa teatas vanematekogu teisel tööpäeval, et rahvasaadikud otsustasid esmaspäeval anda riigi presidendile Gurbangulõ Berdõmuhammedovile riigi kõrgeima aunime - Türkmenistani kangelane, edastas riigi teabeagentuur. |
Vahemeri oli muistsetele kreeklastele hästi tuntud. Hiljemalt pronksiajal, 2. aastatuhandel e.m.a, seilasid nad nii selle ida- kui lääneosas, konkureerides järgmise aastatuhande algupoolel neist ajuti paremategi meresõitjate foiniiklastega. Mõlemad Vahemere idaosast pärit rahvad rajasid asulaid ka mere lääneosas. Põhja poole jäävad alad olid aga suuresti tundmatud. Tõsi küll, Herodotose teatel rändas kreeklane Aristeas, tõenäoliselt 7. sajandil e.m.a, Musta mere rannikult kaugele põhja ja kirjeldas sealseid imetabaseid rahvaid oma nüüdseks kaotsi läinud eeposes „Arimaspeia“, keskendudes paljude müütiliste ja poolmüütiliste rahvaste kõrval peamiselt ühesilmsetele arimaspidele. Foiniiklaste kohta kuuleme rooma autoreilt, et Kartaago väepealik ja meresõitja (Kartaago oli foiniiklaste koloonia) Himilko purjetas 6. sajandil e.m.a Atlandi ookeanile ning jõudis selle rannikut pidi tänase Prantsusmaa põhjaossa. Vahemere rahvastel olid kujunenud ka kaubandussuhted sealsete maadega – keldi ülikute vahendusel hangiti neilt aladelt peamiselt Britannia tina ning Põhja- ja Läänemere merevaiku. Küllap oli see ka Himilko retke üks peamisi motivaatoreid. Kuid otsesed sidemed ja seega ka teadmised nende kaugete maade kohta olid puudulikud.
Sellel taustal sai mõneti murranguliseks Massaliast (kreeka linn praeguse Marseille’ kohal) pärit Pythease reis, tõenäoliselt 4. sajandi kolmandal veerandil e.m.a. Selle põhjapoolseim punkt, Pythease järgi ilmselt põhjapoolseim ala üldse, oli Thule nimeline saar (ladinakeelsetel autoritel Ultima Thule – äärmine Thule, viitena asukohale „maailma äärel“). Thule täpsem asupaik Pytheaselt ei selgu; selle lokaliseerimine on antiik-ajast peale kirgi kütnud ja teeb seda praegugi. Paljude arvajate kõrval esitas oma teooria ka Lennart Meri, kinnitades „Hõbevalges“, et tegu on Saaremaaga, ja täiendades ning modifitseerides „Hõbevalgemas“ oma argumentatsiooni kõnealuse seisukoha kaitseks. [1] Kuigi mitme eriala asjatundjad, sealhulgas klassikalise muinasteaduse uurija Jaan Unt, suhtusid Meri seisukohta skeptiliselt ja esitasid kaalukaid argumente selle vastu, [2] näib Thule samastamine Saaremaaga populaarsel tasemel üsna levinud. Raul Talvik oma hiljutises raamatus „Teekond maailma otsa“ lisas omapoolse katse seda seisukohta teaduslikult tõestada. [3] Nii on Thulest saanud peaaegu et osa meie rahvuslikust mütoloogiast. Iseasi, kuivõrd põhjendatult.
Pythease kohta võime kindlalt öelda vaid seda, et ta oli Massaliast pärit kreeklane, kes reisis põhjapoolsetel aladel ja kirjutas selle kohta raamatu „Ookeanist“. Teos pole säilinud, kuid oli tuntud paljudele hilisematele antiikautoritele, kes sellele oma kirjutistes nii mõnigi kord viitasid. Nagu kaotsiläinud antiikteoste puhul kombeks, on kõnealused viited uuemal ajal asjatundjate poolt kokku kogutud ja nn fragmentidena kommenteeritult trükis avaldatud. [4] Nii on meil Pythease teose sisust ka üht-teist teada.
Varaseimad Pythease teosele viidanud autorid on 4. sajandi lõpus ja 3. sajandi alguses Ateenas tegutsenud geograaf ja matemaatik Dikaiarchos ning tema kaasaegne ajaloolane Timaios. Pythease reis pidi seega toimuma varem. Seevastu Aristoteles Pytheast ei nimetanud ja seega tema raamatut ilmselt ei tundnud, mis sunnib arvama, et teos jõudis Ateenasse alles pärast filosoofi surma 323 e.m.a. Seetõttu võib Pytheast pidada Aristotelese nooremaks kaasaegseks ja dateerida tema reisi enam-vähem Aleksander Suure võiduka Aasia-retke aega, 4. sajandi kolmandasse veerandisse. Raamat sai laiemalt tuntuks sajandi lõpust alates.
Osa Pytheasele viidanud antiikautoreist, näiteks 3. sajandi kuulus Aleksandria geograaf ja astronoom Eratosthenes ning sadakond aastat hiljem tegutsenud astronoom Hipparchos, suhtusid tema andmetesse usaldavalt. Mõned teised seevastu olid skeptilised. Viimaste seas paistab silma keiser Augustuse ajal ajaarvamise vahetusel kirjutanud geograaf Strabon, kelle kreekakeelne „Geograafia“ on, erinevalt eelnimetatud autorite teostest, tervikuna säilinud ja meie jaoks tähtsaim allikas Pythease, tema raamatu ja reisi kohta. Strabon oli Pythease andmete suhtes ülimalt umbusklik, nimetades viimast korduvalt valetajaks ning mitmeid tema kirjeldatud paiku ja asjaolusid, sealhulgas Thule kohta käivat, lihtsalt väljamõeldisteks. Tema hinnang tugines poolteist sajandit varasemale kuulsale kreeka ajaloolasele Polybiosele, kes oli osalenud mereretkel Atlandi ookeani rannikul ja suhtus üleolevalt Pythease kui oma eelkäija informatsiooni (vt lisa: tekst 1). Strabon nõustus Polybiosega, lisades hulgaliselt omapoolseid sapiseid märkusi. Tegemist on seega selgelt erapooliku vahendajaga. Pealegi jääb tema tekstist mulje, et ta polnud Pythease raamatut ennast lugenud, vaid lähtus seda refereerides oma eelkäijatest, Polybiose kõrval eeskätt Eratosthenesest ja Hipparchosest. Sellegipoolest võib Straboni teateid Pythease teose kohta, erinevalt tema hinnangutest, suurtes piirides uskuda. Tema andmeid täiendavad pisut hilisema ladina entsüklopedisti Plinius Vanema märksa neutraalsemad teated ja mõned teisedki allikad.
Kõige selle põhjal on selge, et Pytheas viibis Biskaia lahe rannikul, vaatles Vahemerel tundmatut tõusu ja mõõna ning põhjendas seda kuu mõjuga. Ta jõudis Britanniasse, kirjeldas seda kui kolmnurkset saart, millele omistas ülepaisutatud mõõtmed. Strabon, kelle käsutuses olid täpsemad andmed, kasutas seda asjaolu ühe argumendina Pythease diskrediteerimiseks (vt tekst 1 ja 2). Britanniast jõudis Pytheas merevaigurannikule Euroopa mandril, nimetades mitmeid sealseid saari ja jäätuvat merd (tekst 6 ja 7). Merevaiguranniku asukoht on vaieldav – seda on paigutatud nii Põhjamere kui ka Läänemere kallastele. Põhjamere rannik oli toona kahtlemata oluline merevaiguallikas (vt näiteks tekst 5) ja mitmed uurijad arvavad, et selle piirkonnaga Pytheas piirduski. [5] Teisalt kinnitab Strabon, et Pytheas väitis end olevat reisinud ümber kogu põhjapoolse Euroopa Gadisest (Hispaanias) Tanaiseni (Doni suudmes). Strabon pidas seda võimatuks ja seega järjekordseks tõendiks Pythease valelikkusest (tekst 2). Ei saa ka välistada, et Strabon, kes ise Pythease teost lugenud polnud, oli oma vahendajatest valesti aru saanud ja selle väite ekslikult Pytheasele omistanud. Kuulus hellenistlik poeet Apollonios Rhodoselt oli ilmselt Pythease reisikirjast inspireeritult lasknud legendaarsetel Argo-sõitjatel Kuldvillakumaalt (Kolchisest praeguses Gruusias) naastes põhjakaarele ringi peale teha, ja see omakorda võis viia eksiarvamusele, et Pytheaski endale midagi sarnast omistas. [6] Ent kui väidet siiski uskuda, mida siinkirjutaja meelest välistada ei saa, siis tuleb paratamatult möönda, et Pytheas pidi jõudma ka Läänemerele. Pealegi on hiiglaslik Metuonise merelaht, kust merevaik Pliniuse andmeil välja uhutakse, hõlpsalt samastatav Läänemerega ja merevaiguranniku juures paiknenud Balcia saare nimi näib viitavat Balti merele. Pytheas, tõsi küll, olevat seda saart nimetanud kas Basileiaks (kuningasaar) või Abaloseks (tekstid 6 ja 7). Kui Pytheas tõepoolest Läänemerelt Mustale merele jõudis, nagu tema väide Straboni esituses osutab, siis pidi ta liikuma piki praeguse Venemaa jõgesid ja seega vahepeal ka meie vetesse jõudma.
Millalgi selle reisi käigus olevat Pytheas väisanud ka äärmist põhjapoolset saart Thulet (tekst 8). Strabonilt jääb mulje, et see toimus pigem reisi varasemas kui hilisemas faasis, sest geograafi kinnitusel olevat Pytheas öelnud, et „sealt (Thulelt ja põhjapoolsetelt aladelt) naastes“ käis ta läbi kogu Euroopa ookeaniranniku Gadeirast Tanaiseni (tekst 1). Sellele väitele ei maksa ehk ülearu rõhku panna, kuid selge on, et Thulet seostati eelkõige Briti saartega, kus Pytheas viibis enne merevaigurannikut ja võimalikku teekonda Läänemerel. Plinius nimetab Thulet Britannia ümbruse saarte jätkuna (tekst 6) ja Strabon ütleb otsesõnu, et Pythease järgi oli Thule „Britannia saartest põhjapoolseim“, ja et ta jäi Britanniast kuue laevasõidupäeva kaugusele põhja poole (tekstid 3 ja 2). [7] Täiendava kohamääratlusena teatab Plinius, et Thulel pole suvisel pööripäeval öid, talvel aga pole päevi, ja et Thulest ühe meresõidupäeva kaugusele jääb jäätunud meri (tekst 6). Straboni järgi on seal „suvine pöörijoon sama arktilisega“ (tekst 3). Selle hämaravõitu määratlusega mõtles Strabon arvatavasti, et Thule laiuskraad jääb põhjapoolusest sama kaugele kui pöörijoon ekvaatorist, mis viitab polaarjoonele ning haakub Pliniuse teatega öö puudumisest suvel ja päeva puudumisest talvel. Sama kinnitab Rooma geograaf Pomponius Mela, rääkides Thule lühikestest suve- ning pikkadest ja pimedatest talveöödest ja teatades, et kuigi südatalvel pole seal päikest näha, heidab see siiski teatavat valgust (tekst 5), ning Rooma keisririigi aegne kreeka astronoom Kleomedes, öeldes, et päike suvel Thulel ei looju (tekst 9). Neile astronoomilistele andmetele lisaks kuuleme Strabonilt „Thule ja sealsete paikade“ kohta veel vee, maa ja õhu segust, kus ei saa ei käia ega laevaga sõita (tekst 1), mis näib viitavat külg külje kõrval ujuvatele jääpankadele rõskes kliimas. Külma vööndi lähedaste alade kohta olevat Pytheas väitnud, et sealsed „inimesed elavad hirsist ja muudest taimedest, viljadest ja juurtest; et neil on vilja ja mett, millest tehakse ka jooki; kuna seal pole puhast päikest, siis peksavad nad vilja suurtes majades, kogudes viljapead sinna, sest viljapeksumaa on kasutu päikese puuduse ja vihma tõttu“ (tekst 4). See osutab rehielamu sarnastele ehitistele, kuid Straboni tekstist ei selgu otseselt, kas öeldu puudutab Thulet või muid põhjapoolseid alasid.
Nende määratluste järgi näib loomulik otsida Thulet kuskil Britanniast põhja pool ja nii on seda enamasti ka tehtud. Kui Rooma väejuht Agricola 1. sajandil m.a.j ümber Britannia purjetas, samastas ta Thule nähtavasti Shetlandiga, millest ta eemalt möödus. Hiljem sai kõige populaarsemaks lokaliseeringuks Island, mida pooldasid keskaegsed õpetlased Beda (8. sajand) ja Dicuil (9. sajand) ning millel leidub poolehoidjaid ka praegu. [8] Kas Britanniast Islandile kuue päevaga jõudis, on muidugi küsitav (kuigi soodsa tuule korral väidetavalt mitte päris võimatu), kuid selge on, et saar oli juba varakeskajal Iiri munkadele tuntud, mistõttu ei saa välistada, et seal võidi käia antiikajalgi. Island jääb polaarjoone lähedusse ja pisut lõuna poole püsijää piiri, mis sobib hästi vastavate määratlustega Thule kohta. Probleeme tekitab vaid see, et kuni 9. sajandini puudus Islandil püsiasustus, mistõttu jutt viljast, meest ja rehepeksust (tekst 4) selle saare kohta käia ei saa. Kuid nagu eespool öeldud, ei ilmne Strabonilt otsesõnu, kas nimetatud asjaolud puudutasid Thulet või mõnda muud põhjaala.
Kuulus Norra polaaruurija Fridtjof Nansen aga uskus kindlalt, et rehepeks ja mesindus käivad just Thule kohta, välistades Islandi ja pakkudes Thule asupaigana välja Norra ranniku. [9] See pole küll saar (kuigi piki seda on saari hulgaliselt) ja asub Britanniast pigem kirdes kui põhjas, kuid ei saa välistada, et Pytheas pidas rannikut saareks ja ka tema suunamääratlused võisid olla kaunis umbkaudsed (eks Islandki ole rangelt võttes Britanniast loodes, ehkki väiksema nurga all). Polaarjoone lähedust saab Norra rannikuga seostada suurepäraselt, ainult püsijää piir jääb ülearu kaugele põhja.
Kui kõnealused samastused lähtuvad Britanniast nii, nagu seda on antiikajast tänaseni reeglina mõistetud, siis Lennart Meri tõlgendus tõi Pliniuse poolt Britanniaga seoses nimetatud saared Läänemerele. Meri uskus, et Pytheas liikus Cornwallist piki Suurbritannia lõunakallast mandri rannikule, saare põhjaossa jõudmatagi, ja sealt edasi Läänemerele. Mitmed Pliniuse poolt nimetatud saared (tekst 6) on Meri hinnangul tegelikult Läänemere rannikualad, mida Pytheas nähtavasti ekslikult saarteks pidas: Scandia on Skåne, Dumna Läänemere lõunakallas, Bergos on Birka praeguse Stockholmi lähedal ja Berrice, „kust seilatakse Tylesse“, Soome edelarannik. Sealtkaudu jõudis Pytheas Saaremaale. Antiikautorite väiteid, et Thule asus Britanniast põhja pool, tuleks seega võtta ülimalt avaras tähenduses (vahemärkusena: Raul Talviku väide, et Straboni järgi [tekst 2] paiknes kuue päevatee kaugusel Britanniast põhja pool Thulet läbiv paralleel, mitte Thule ise, [10] põhineb ingliskeelsel tõlkel, kust võib tõepoolest selline mulje jääda; kreekakeelne algtekst ei jäta kahtlust, et mõeldud oli just Thulet). Lennart Meri esituses kipub paraku segaseks jääma, kuidas sai Soomest lõunasse jääv Saaremaa olla kaugeim põhjapoolne punkt Pythease reisil.
Lennart Meri peamine argument on aga Rooma-aegse kreeka astronoomi Geminose teade, et neis põhjapoolsetes paikades, kus Pytheas käis, näitasid barbarid (= kohalikud elanikud) talle „paika, kus päike uinub“ (tekst 10). Meri tõlgenduses on tegemist Kaali meteoriidikraatriga. Meteoriit oli sinna langenud mõni sajand enne Pytheast, jätnud Meri hinnangul ümberkaudsete rahvaste mällu kustumatu jälje ja kajastub erinevates mütoloogiates lugudena päikese langemisest. Kaali on seega paik, kus päike suikus surmaunne. Just selle paiga kuulsus tõigi Pythease Saaremaale, mille tollane nimi, kreeklase jaoks Thule, ei tähenda muud kui meie keeles tuld, tulenevalt meteoriidi langevast tulejoast ja plahvatusest. Nii saab Thule mõistatuslik nimi arusaadava seletuse. Loomulikult sobituvad Saaremaaga ka viljakasvatus, mesindus ja rehepeks rehielamuis.
Lennart Meri lennukas ja teravmeelne hüpotees, toestatud erudeeritud näidetega paljude rahvaste kommetest ja mütoloogiast, on kahtlemata inspireeriv. Ent lähemal vaatlusel selgub hõlpsalt, et selle faktiline alus on nõrk. Meri hüpotees ei sobitu kohe kuidagi antiikautorite veendumusega, et Thule asus Britanniast põhja suunas (isegi kui Pytheas Skandinaaviat ja Soomet Britannia juurde kuuluvateks saarteks pidas, ei saanud ta arvata, et Saaremaa on neist põhja pool, liiati veel põhjapoolseim punkt tema reisil), ega haaku see ka tõdemusega Thule asukohast polaarjoone juures. Samas, vähegi kindlamad positiivsed tõendid Thule samastamiseks Saaremaaga puuduvad. Geminos ei ütle, et koht, kus päike uinub, olnuks Thulel, vaid et see oli neil põhjapoolsetel aladel, kus Pytheas viibis. Meri poolt pakutud marsruuti järgides võiks see olla vabalt kus iganes meie laiuskraadil Läänemere kaldal. Ja isegi kui see paik oli Thulel, mida ei saa sugugi välistada (kuigi Geminose järgi on neis paigus suveöö 2–3 tundi pikk, samas kui Thulel päike suvel ei loojunudki ega tõusnud talvel üle silmapiiri – võrdle tekste 10 ning 9 ja 5), pole päikese uinaku seostamine Kaali meteoriidiga kuigi usutav. Kuigi Geminose kasutatud sõna „uinub“ (koimātai) võib mõnel juhul tähendada ka surmaund, ei jäta antud kontekst kahtlust, et põhjala lühikestest öödest kõnelnud Geminos ja küllap ka Pytheas pidasid silmas päikese igaöist uinakut. Suvel põgusalt uinuvat päikest ja meteoriiti segi ajada näib raske isegi mütoloogias, ning Kaali kraatrile ei viita miski.
Nii peamegi kokkuvõtvalt tõdema, Jaan Undi ja teiste skeptikutega nõustudes, et Thule samastamiseks Saaremaaga sisulist alust ei ole. Kuna Thule asupaik on teadmata ja jääb küllap mõistatuseks igavesti, siis on igaühel voli lennukaks fantaasiaks. Kes usub, et Pytheas Saaremaal päikese surmast kuulis ja selle paiga Thulena oma raamatus jäädvustas, võib oma usku hoida. Ent meie käsutuses olevad tõendid näivad selle küll enam-vähem välistavat. Ainsad määratlused, mis meil Thule kohta on, paigutavad kõnealuse saare Atlandi ookeani Britanniast põhja pool, polaarjoone juurde püsijää piirist pisut lõunas. Täpsem asukoht jääb nende kriteeriumide põhjal igaühe enda otsustada.
Lisa: tähtsamad allikatekstid [11]
[1] Strabon, „Geograafia“ II 4.1−2:
Polybios oma Euroopa geograafias ütleb, et jättis vanimad autorid kõrvale, kuid uuris nende kritiseerijaid, nimelt Dikaiarchost ja Eratosthenest (kes kirjutas äsjaseima käsitluse geograafiast) ja
Pytheast, kes on paljusid eksitanud, väites, et on läbinud kogu läbitava Britannia, ja andes saare ümbermõõduks enam kui 40 000 staadioni. Lisaks teatab ta Thulest ja sealsetest paikadest, kus pole ei maa, vesi ega õhk, vaid kõigi nende segu, merekopsu sarnane, kus maa ja meri ja kõik kokku tema väitel lainetab ja see justkui hoiab kõike koos, nii et seal ei saa ei käia ega laevaga sõita. Merekopsu sarnast olevat ta ise näinud, muust aga rääkivat kuuldu põhjal. Seda siis räägib Pytheas, ja et sealt naastes rändas ta läbi kogu Euroopa ookeaniranniku Gadeirast Tanaiseni.
Polybiose väitel pole usutav, et eraisik ja pealegi vaene võiks selliseid vahemaid meritsi ja maitsi läbida, ent Eratosthenes, kõheldes, kas seda uskuda või mitte, siiski uskus Britannia ja Gadeira ning Ibeeria kohta käivat. <Eratosthenes> väidab, et parem uskuda messeenlast <Euhemerost> [12] kui toda. Esimene kinnitab vaid, et purjetas ühe maani – Panchaiani. Teine aga väidab end olevat uurinud kogu põhjapoolset Euroopat, mida ei usuks ka siis, kui seda väidetaks Hermese kohta. Eratosthenes seevastu nimetas Euhemerost Bergaioseks, [13] Pytheast aga uskus, ka seda, mida isegi Dikaiarchos polnud uskunud.
[2] Strabon, „Geograafia“ I 4.2−4:
Peale selle: oikumeeni ulatuse kohta ütleb ta <Eratosthenes>, et Meroest [14] seda läbivat meridiaani mööda Alexandriani on 10 000 staadioni, [15] sealt Hellespontoseni 8100, sealt Borystheneseni [16] 5000, sealt paralleelini, mis läbib Thulet (mis Pythease väitel on kuue päeva meresõidu kaugusel Britanniast põhja pool, jäätunud mere lähedal) veel 11 500. ……
Kõigisse teistesse vahemaadesse puutuvas võib temaga nõustuda – nende osas ollakse piisavalt ühel meelel –, kuid mis puudutab Borysthenese ja Thulet läbiva paralleeli vahelist kaugust, siis kes mõistlikest võiks möönda seda? Pytheas, kes Thule kohta teateid annab, ilmneb kui kõige suurem valetaja. Need, kes on näinud Britanniat ja Iernet (Iirimaad), ei ütle midagi Thule kohta, nimetades küll teisi väikseid saari Britannia ümber. Ja Britannia enda ulatus on sama mis Keltikel (Prantsusmaa põhjarannik), mille kõrval ta laotub, jäädes 5000 staadioni piiresse, ning tema tipud piirnevad vastasoleva Keltikega. Idapoolne tipp on kohakuti idapoolsega ja läänepoolne läänepoolsega, ning idapoolsed tipud on üksteisele piisavalt lähedal olemaks vastastikku nähtavad – Kantion (Kent) ja Reini suue. Too <Pytheas> aga väidab saare ulatuseks enam kui 20 000 staadioni, ja et Kantionist Keltikonini on mitme meresõidupäeva tee. Ja ka ostiimlastest ning Reinist sküütideni paiknevatest kohtadest on ta kõik kokku valetanud. Kes tuntud paikade kohta sedavõrd valetanud on, võib vaevalt tõtt rääkida täiesti tundmatute paikade kohta.
Borysthenest läbiv paralleel on sama, mis läbib Britanniat, nagu Hipparchos ja teised on arvestanud selle järgi, et Byzantioni [17] läbiv paralleel läbib ka Massaliat. Sest gnoomoni [18] ja varju suhe, mida
Pytheas teatab Massalia kohta, on Hipparchose järgi sama, mis samal aastaajal Byzantionis. Massaliast Britannia keskele pole enamat 5000 staadionist. Aga Britannia keskelt asustuskõlbliku ala piirini (mis on Ierne naabruses) pole enamat 4000 staadionist. Seega pole alad, kuhu ta <Eratosthenes> paigutab Thule, enam asustatavad. Mis kaalutlustel asetab ta Thulet läbiva paralleeli Borysthenest läbivast 11 500 staadioni kaugusele, jääb mulle selgusetuks.
[3] Strabon, „Geograafia“ II 5. 8:
Massaallane Pytheas väidab Thule kohta, et see on Britannia saartest põhjapoolseim ja et seal on suvine pöörijoon sama arktilisega. Teistelt aga ei leidnud ma midagi ei Thule-nimelise saare kohta ega selle kohta, kas alad sinnamaani, kus suvine pöörijoon muutub arktiliseks, on asustatavad. Arvan, et asustusala põhjapiir jääb sellest palju maad lõuna poole. Sest need, kes on asja uurinud, ei tea Iernest kaugema kohta midagi öelda, see aga asub Britannia lähedal sellest põhjas ja kuulub metsikutele inimestele, kes elavad külma tõttu viletsat elu, mistõttu arvan, et seal on ka asustusala piir.
[4] Strabon, „Geograafia“ IV 5.4−5:
Britannia ümber on ka teised väikesed saared. Suurim on Ierne sellest põhja pool, mille laius on pikkusest suurem. Selle saare kohta ei tea ma midagi kindlat öelda peale selle, et seal on brittidest metsikumad asukad, inimsööjad ja õgardid, kes söövad oma isasid, kui need on surnud, ja peavad kohaseks avalikult ühtida teiste naiste ja emade ja õdedega. Kuid seda ütlen ilma usaldusväärsete tõenditeta (ka sküütide kohta väidetakse inimsöömist, ja piiramiste sundolukorras väidetakse sama ka keltide, ibeeride ja paljude teiste kohta).
Thule kohta on teated veel palju ebakindlamad selle asupaiga kauguse tõttu. Et see, mida Pytheas selle ja muude sealsete alade kohta räägib, on kokku luuletatud, ilmneb tuntud maa-aladest: nende kohta valetab ta enamasti, nagu eespool öeldud, mistõttu on ilmne, et ta luiskab veel enam äärealade kohta. Taevaste asjade ja matemaatika teooriat näib ta olevat kasutanud asjalikult, kuid külma vööndi läheduse kohta ütleb ta, et seal on mõnedest igapäevastest viljadest ja loomadest täielik puudus ning teistest nappus, et inimesed elavad hirsist ja muudest taimedest, viljadest ja juurtest; et neil on vilja ja mett, millest tehakse ka jooki. Kuna seal pole puhast päikest, siis peksavad nad vilja suurtes majades, kogudes viljapead sinna, sest viljapeksumaa on kasutu päikese puuduse ja vihma tõttu.
[5] Pomponius Mela, „Maakirjeldusest“ 4.57:
Thyle asub Belcae ranniku vastas, teda on kreeklaste ja meie lauludes sageli mainitud. Sellel <saarel>, kui seal päike jälle tõuseb, et vaevu loojuda, on ööd eriti lühikesed, ent läbi talve nagu mujalgi pimedad, suvel valged, kui selle aja jooksul juba kõrgemale tõustes, ehkki teda ennast pole näha, kaasneva säraga valgustab lähimaid <paiku>, pööripäeval aga mitte midagi, sest siis näitab juba selgemalt mitte ainult helki, vaid oma suurimat osa.
[6] Plinius, „Looduslugu“ 4.102−104:
Selle (Reini suudmeala) vastas on Britannia saar, mis on kuulus nii kreeka kui ka meie teadetes ja mis laiub loodes, Germaania, Gallia ja Hispaania vastas, mis moodustavad suure osa Euroopast. Tema oma nimi oli Albion, kuid kõike, millest nüüd juttu tuleb, nimetatakse Britanniaks. Gesoriacumist (Boulogne-sur-Mer) morini rahva rannikul on ta 50 miili [19] kaugusel. Tema ümbermõõt on Pythease ja Isidorose [20] andmetel 4875 miili. Juba 30 aastat on ta märgitud Rooma relvadega kuni Kaledoonia (Šotimaa) metsade naabruseni. Agrippa usub, et tema pikkus on 800 miili ja laius 300 miili, ja et Hibernia (Iirimaa) laius on sama, kuid pikkus 200 miili väiksem. Hibernia on Britanniale kõige lähemast paigast, siluri rahva asualast, 30 miili eemal. Ülejäänute ümbermõõt pole ühelgi suurem 125 miilist. Seal on nimelt nelikümmend Orcadese (Orkney) nimelist saart üksteisest napilt eraldatud, seitse Haemodae (Shetlandi) saart, kolmkümmend Hebudese (Hebriidi) <saart> ning Hibernia ja Britannia vahel Mona, Monapia, Riginia, Vectis, Silumnus, Andros, allpool Sambis ja Axanthos, Germaani mere vastas Glaesariae (Klaasisaared), mida hiljutised kreeklased on nimetanud Elektriidideks, sest sealt saab merevaiku (electrum). Kaugeim kõigist, mida mainitakse, on Tyle, kus, nagu märkisime, pole suvisel pööripäeval öid, kui päike ületab vähi pöörijoone, talvel aga pole päeva. Mõnede meelest kestab see nii kuus kuud. Ajaloolane Timaios ütleb, et kuue laevasõidupäeva kaugusel Britanniast on saar Mictis, kus saab valget tina ja kuhu britid seilavad nahaga kaetud pajuvitstest laevadel. Osa teatab ka muudest: Scandiast, Dumnast, Bergosest ja kõige suuremast, Berricest, kust seilatakse Tylesse. Tylest ühe merepäevatee kaugusele jääb jäätunud meri, mida mõned nimetavad Kronioniks.
[7] Plinius, „Looduslugu“ 4.94−95:
Nüüd on aeg kirjeldada Euroopa äärealasid, liikudes Ripaea mägedest põhjaookeani rannikut pidi, seda vasakule käele jättes, kuni Gadiseni. Seal väidetakse olevat mitmed nimeta saared, kuid ühel, mis paikneb Sküütia ees ühe päevatee kaugusel ja mille nimi on Baunonia, uhub meri kevadeti kaldale merevaiku, nagu teatab Timaios. [21] Ülejäänud on tuntud vaid ebakindla kuulduse põhjal. Põhjaookean: Parapanisose jõest alates, kus ta uhub Sküütia rannikut, nimetab Hekataios [22] seda Amalkioseks, mis kohalike rahvaste keeles tähendab jäätunut. Philemon [23] ütleb, et kimbrid nimetavad seda Morimarusaks, mis tähendab surnud merd ja mis ulatub Parapanisosest Rusbea neemeni, mille järel tuleb Kronion. Xenophon Lampsakosest [24] teatab, et Sküütia rannikust kolme laevapäevatee kaugusel on hiigelsuur saar Balcia, mida Pytheas nimetab Basileiaks. Räägitakse ka Oionai saartest, kus inimesed elavad linnumunadest ja kaerast, ning teistest, kus inimesed sünnivad hobujalgsetena ja neid nimetatakse Hippopodes (kr ‘hobujalgsed’), teised aga on Panotiorae (kr ‘kogukõrvalised’), kes on üleni alasti, kaetud hiigelsuurte kõrvadega.
[8] Plinius, „Looduslugu” 37.35−36:
Sotakos [25] uskus, et merevaik voolab välja Britannia kaljudest, mida ta nimetas „elektrides“. Pythease järgi aga on guioonidel, germaani rahval, ookeanis Metuonise merelaht, 6000 staadioni pikk; sealt päevase meretee kaugusel on Abalose saar, kus <merevaik> kevadel uhutakse välja kui jäätunud mere kõnts. Kohalikud kasutavad seda kui küttepuud ja müüvad ümbruskonna teutoonidele. Seda usub ka Timaios, kuid nimetab saart Basileiaks.
[9] Kleomedes, „Meteora” I 4.208−210:
Thule nimelise saare puhul, kus Massalia filosoof Pytheas olla käinud, olevat kogu suvine <päikese>ring silmapiiri kohal, mis on neile ühtlasi ka arktiline.
[10] Geminos, „Astronoomia alused” 6.8–9:
Rhodosel on pikim päev 14,5 tundi ja Rooma ümbruses 15 tundi, neil aga, kes elavad Propontisest (Musta mere väinadest) põhja pool, on pikim päev 16 tundi, ja veel põhjapoolsematel on pikim päev 17 ja 18 tundi. Neis paikades näib ka Pytheas Massaliast käinud olevat. Ta ütleb oma ookeani puudutavas teoses, et „barbarid näitasid meile kohta, kus päike uinub. Neis paigus on nimelt öö eriti lühike, mõnel pool 2, mõnel pool 3 tundi, nii et vähe aega pärast loojangut tõuseb päike taas“.
[1] L. Meri, Hõbevalge. Reisikiri tuulest ja muinasluulest. Tallinn, 1976; L. Meri, Hõbevalgem. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest. Tallinn, 1984 (mõlema teose postuumselt ühendatud versioon: Tallinn, 2008).
[2] Vt J. Unt, Raamat, mis osutab. Edasi, 20.07.1985; J. Unt, „Hõbevalgeimast“ mõeldes. Rmt-s: Kirjanduse jaosmaa ’85. Koost. E. Mallene. Tallinn, 1987, lk 110–115, koos viidetega teistelegi kriitikutele.
[3] R. Talvik, Teekond maailma ääreni. Kuidas kreeklane Pytheas oma imelisel teekonnal 2300 aastat tagasi Eestimaalt Ultima Thule avastas. Tallinn, 2015.
[4] C. H. Roseman, Pytheas of Massalia: On the Ocean. Text, Translation and Commentary. Chicago, 1994.
[5] B. Cunliffe, Extraordinary Voyage of Pytheas the Greek. Harmondsworth, 2002, lk 136–152.
[6] C. H. Roseman, Pytheas of Massalia: On the Ocean, lk 50.
[7] Rooma geograafi Pomponius Mela (kirjutas pisut enne 1. sajandi keskpaika m.a.j) määratlus, et Thule paiknes Belcae ranniku vastas (tekst 5), on raskelt tõlgendatav, sest pole selge, mida ta Belcae all silmas pidas – tegu võis olla Bergose saartega Britannia juures (tekst 6).
[8] G. E. Broche, Pythéas le Massaliote. Marseille, 1936; V. Stefansson, Ultima Thule. New York, 1942; B. Cunliffe, Extraordinary Voyage of Pytheas the Greek, lk 116–135. Kokkuvõtliku ülevaate eri seisukohtadest leiab teosest: M. Lainema, J. Nurminen, Ultima Thule: Arctic Explorations. Helsinki, 2001, lk 12–29; vt ka J. Unt, „Hõbevalgeimast“ mõeldes, lk 110.
[9] F. Nansen, In Northern Mists. London, 1911.
[10] R. Talvik, Teekond maailma ääreni, lk 101, 112, 119–120.
[11] Tõlkinud Mait Kõiv ja Kaarina Rein. Thule saare nimi võib eri autoritel esineda ka kujul Thyle või Tyle.
[12] Sitsiiliast Messene linnast pärit kreeka filosoof (u 300 e.m.a), kes oma kaotsiläinud teoses „Püha ülestähendus“ väitis, et reisis Panchaia saarele India ookeanis, kus Zeusi templis leidis teose jumalatest, millest selgus, et nood on muistsete aegade tagantjärele jumalikustatud suurmehed.
[13] Silmas on peetud Berge linnast Egeuse põhjakaldal pärit kreeka kirjanikku Antiphanest (4. sajand e.m.a), kes oma kaotsiläinud teoses „Uskumatud asjad“ esitas tõe pähe hulgaliselt väljamõeldisi. „Bergaiosest“ sai luiskaja üldnimetus.
[14] Linn ja riik, mis asusid praeguses Somaalias.
[15] Kreeka mõõtühik, mille täpne pikkus võis piirkonniti ja eri autoritel pisut varieeruda, kuid jäi suurtes piirides 180 m juurde.
[16] Kreeka linn Dnepri (kr Borysthenes) suudmes.
[17] Praegune Istanbul.
[18] Püstloodis varras, mille varju pikkuse järgi määrati pööripäevi ja laiuskraadi. Kasutati ka päikesekellana.
[19] Rooma mõõtühik miil (lad mille passus) – tuhat (kaksik)sammu, u 1480 m.
[20] Isidoros Charaxist – kreeka geograaf ajaarvamise vahetuselt.
[21] Sitsiiliast pärit, kuid peamiselt Ateenas tegutsenud kreeka ajaloolane (u 350 – 260 e.m.a), kelle kaotsi läinud ja meile fragmentide vahendusel tuntud teos keskendus Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia kreeka linnriikide ajaloole.
[22] Kreeka ajaloolane ja geograaf (u 500 e.m.a), kelle teosed pole säilinud ja kelle seisukohti teame vaid fragmentide vahendusel.
[23] Rooma geograaf (1. sajand m.a.j).
[24] Kreeka geograaf (2.–1. sajand e.m.a), kelle kaotsiläinud teosest teame üht-teist vaid väheste fragmentide kaudu.
[25] Kreeka autor (tõenäoliselt 3. sajand e.m.a), kes kirjutas teose vääriskividest. | Pytheas, ookean ja Thule | https://kultuur.err.ee/635412/pytheas-ookean-ja-thule | Kas on alust Thule samastamiseks Saaremaaga, küsib Mait Kõiv Vikerkaare oktoobrinumbris, ja vastab ka. |
"Olen viimaste nädalate jooksul palju mõelnud oma motokrossi karjäärile, kus ma olen täna ja mis saab homme, kuidas edasi. Peale pikka kaalumist olen jõudnud otsusele kõrgetasemelisele võidusõidule pidurit tõmmata ning alates järgmisest aastast suunata oma energia mujale," kirjutas Rätsep oma Facebooki lehel.
"Otsus tuli minu jaoks raskelt, sest olen motokrossiga tegelenud armastuse ja pühendumusega pea 20 aastat. Krossimaailmas on hetkel rasked ajad ning kuna mul pole õnnestununud küündida maailma parimate tippsõitjate kõrvale, siis ainult motokrossi sõites elatist teenida on keeruline, kui mitte võimatu. Puhtalt emotsioonide ja eneseteostuse nimel kahjuks jätkata pole mõistlik. Süda soovib ja räägib jätkamise kasuks, mõistus ütleb teisiti," lisas ta.
Rätsepa sõnul ei välista ta võimalust, et osaleb järgmisel aastal töö kõrvalt ja oma lõbuks kohalikel võidusõitudel. | Eesti üks parimaid krossimehi lõpetab ootamatult karjääri | https://sport.err.ee/635413/eesti-uks-parimaid-krossimehi-lopetab-ootamatult-karjaari | Eesti esinduse rahvuste motokrossil esikümnesse aidanud krossisõitja Priit Rätsep teatas läbi sotsiaalmeedia, et lõpetab profikarjääri. |
Valitsus on sotside valimislubadusena käivitanud riiklike üürielamute programmi, millesse panustab kolme aasta jooksul 60 miljonit eurot.
Kohalikud omavalitsused saavad hakata toetusi üürimajade ehituseks taotlema KredExi vahendusel alates 1. novembrist ning tänavuses eelarves on selle tarbeks ette nähtud 2,5 miljonit eurot.
Eluruume võib välja üürida mobiilsele tööjõule ehk nendele inimestele, kes veel ei ela selles piirkonnas ning vajaks eluruume, et sinna tööle ja elama asuda.
Esimesel aastal antakse toetust kõigile kohalikele omavalitsustele, välja arvatud Tallinn ja Tartu. alates järgmisest aastast saab toetust taotleda ka üürielamute rajamiseks vähekindlustatud sihtgruppidele, samuti lisanduvad piirkondadena Tartu ning Tallinn.
Riigieelarvest toetatakse kuni 50 protsenti üürielamu ehitusest või renoveerimisest, ülejäänu peab tulema kohaliku omavalitsuse eelarvest.
Ettevõtjad on kriitilised
Ettevõtjad on riigi poolt suure hurraaga välja kuulutatud toetusmeetme suhtes pigem kriitilised: alates sellest, et ei saada aru, millist probleemi riik sellega lahendada püüab, lõpetades sellega, et riigi sekkumine solgib iseäranis väiksemates kohtades üüriturgu.
"Kujutada ette, et töökohad hakkavad liikuma väikelinna siis, kui seal on üüripinnad, et hakata töötaiad sinna majutama, siis majanduses see päris nii ei käi," on Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar kriitiline.
Ta ei leia, et riiklik üürimajade programm väikestes kohtades töökäte puudust leevendada aitaks.
"Töökohad koonduvad sinna, kus on parem infrastruktuur ja kus on teised ettevõtted ümber. Kui me räägime regionaalpoliitikast, siis kõige olulisem on see, et inimestel oleks võimalik elada ka väljaspool suurlinnu ja et tööl käimine oleks tehtud võimalikult lihtsaks, ükskõik, kus need töökohad siis on," selgitab Tamsar.
Tööandjate keskliidu juhi sõnul algab probleem juba sellest, et ta ei saa aru, millist probleemi riik sellega lahendada soovib. Ettevõtjad on hädas, et töötajaid pole, ent seda küsimust uute üürimajadega ei lahenda.
"Probleem on, et meil ei ole töötajaid. Suurtest keskustest väljaspool on küll neid, kes oleksid valmis töötama, aga neil pole jälle vastavat kvalifikatsiooni. „Mis tähendab tööjõu probleem, mulle ju keegi ei paku tööd”, leiavad nad," tõdeb Tamsar.
Tööandjate katusorganisatsiooni juht nimetab riiklikku üürimajade programmi poliitiliseks valimislubaduseks, mille SDE otsustas rakendada enne, kui seda teemat tööandjatega üldse arutama hakkas.
"See on poliitiline lubadus, millest on vaja kinni hoida. Minu seisukoht on ka ministeeriumile teada, aga me näeme probleeme ja nende lahendusi erinevalt," ütleb Tamsar.
Nagu järjekordse linnapoe loomine
Viljandis asuv pakiautomaatide tootja Cleveron, kelle klientide hulka kuulub ka USA jaemüügikett Walmart, vajab palju IT tippspetsialiste. Ehkki idee järgi peaks riigi algatatud programm just Cleveroni-sugustele ettevõtetele olema disainitud, on ettevõtte juht Arno Kütt idee suhtes kriitiline.
"See põhimõte, et riik hakkab sekkuma üüriturgu, juba põhimõtteliselt maailmavaateliselt ei sobi mulle. Üüriturg järjest kosub, tehakse uusi kortermaju," leiab Kütt, et turg paneb ise kõik paika.
"Kui on nõudlus, siis erasektor investeerib sinna - see on turumajanduslik. Aga kui hakatakse riigi rahadega tegema, siis on see nagu Tallinnas selle linnapoe tegemine," toob Kütt võrdluse Tallinna linnavalitsuse rajatud Lipo munitsipaalpoega.
Kütt möönab, et Viljandis on üürikorteritega kitsas käes, ent samas on tema kinnitusel uusi maju ka tasapisi juurde ehitatud.
"Mina ei poolda seda, et riik tuleks erasektorisse," ütleb ta.
Ehkki ka Cleveronil on töökätest puudus, ei ole elukoha puudumine Küti sõnul peamine probleem.
"Meil töötavad tippspetsialistid ja kui Tartust on valmis meile tippspetsialist tööle tulema, siis tema abikaasa, kellega ta koos siia tuleks, on reeglina ka tippspetsialist, advokaat või kirurg," kirjeldab Kütt.
Cleveroni juht räägib, et teistes riikides on niisugused küsimused lahendatud näiteks abikaasale uue töökoha otsimise aega pool aastat kuni aasta kompenseerides.
Sama ettepaneku käis ta hiljuti välja ka peaminister Jüri Ratasele - sedasi võiks riik pigem ettevõtlust toetada.
Liigne bürokraatia
Üks neist, kes plaanis veel aasta algul riigiga kortermajade ehitusel koostööd teha, ent on nüüdseks plaanidest loobunud, ongi Viljandis tegutsev kinnisvaraarenduse ettevõte Kivistik & Partnerid.
Ettevõtte juht Laur Kivistik ütleb põhjusteks, et huvi lahtus ning ta sai oma rajamisel olnud elumajad enne projekti käivitumist valmis.
"Mul üks projekt oli laual, tegin selle praktiliselt valmis, tahtsin riigi toetust saada sinna, aga meede muudkui venis ja venis ning lõpuks oli maja valmis ja tagantjärele toetust enam küsida ei saa," põhjendab Kivistik koostöömõtetest loobumist.
Praegu tal ühtki arendusprojekti käsil pole, millele riigi toetust küsida, kuid programmi peab ta ka liiga bürokraatlikuks.
"See programm võib vajalik olla, aga seal on pabereid nii palju - kuidas toetust küsida ja mis moel ehitada, et see ei oleks pikk bürokraatia jada," ütleb Kivistik, leides, et taotlemine peaks kiiremini ja lihtsamalt käima.
Ta leiab, et lihttööliste ja tippspetsialistide elama ja tööle meelitamine ei saa käia sama põhimõtte järgi - kui esimesed võivad leppida kasinamate elutingimustega, siis teised tahavad kindlasti paremate materjalidega ehitatud eluaset.
"Odava ühiselamu tegemine ei tõmba kedagi Tallinnast Viljandisse elama. Kui tahame häid töökohti, peab elustandard olema sama mis Tallinnas. Lihttöölisele sobivad ka odava otsa majad, aga kui räägime, et tahame mingit IT-spetsialisti tööle, siis on vaja meelitada ikka korraliku elamispinnaga, kus on kõik mugavused," kirjeldab Kivistik.
Work In Estonia väärib edasiarendamist
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar leiab, et üürimajade programmi asemel võiks riik pigem Work In Estonia programmi edasi arendada.
"Work In Estonia on tubli algatus, aga seal võiks olla palju enam jõudu ja sisu. See suund on kindlasti õige. Meile ei piisa täna ainult sellest, et me lubame rohkem inimesi tuua Eestisse. Peame tegema ka seda, et meelitada rohkem kõrge kvalifikatsiooniga inimesi siia," ütleb Tamsar.
Samuti on tal hea meel, et valitsus tööandjate ettepanekut töötajate transpordilt võetava erisoodustusmaksu kaotamiseks kuulda võttis, leides, et riik võiks rohkem sedasorti tuge pakkuda. | Nagu linnapood: ettevõtjad kritiseerivad riiklike üürimajade programmi | https://www.err.ee/635220/nagu-linnapood-ettevotjad-kritiseerivad-riiklike-uurimajade-programmi | Majandusministeerium sai valmis riiklike üürimajade programmi meetme, mille eesmärk peaks olema ehitada väiksematesse piirkondadesse riigi ja kohalike omavalitsuse koostöös kortereid, et need siis eluasemepuuduses uute töötajate toomiseks ettevõtetele välja üürida. Ettevõtjad leiavad, et riik sekkub seal, kus see pole mõistlik. |
Augustis eraldas maakohus Reiljani materjalid Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare, poliitikute ja ettevõtjate kriminaalasjast kokkuleppemenetluseks.
Kui kohus Reiljani ja riigiprokuratuuri karistusleppe kinnitab, siis pääseb Reiljan "Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt reaalsest vanglakaristusest.
"Ma võin seda kinnitada, et loomulikult ei ole kokkulepe sõlmitud sellel eesmärgil, et karistada isikut rangeima karistusega," on juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus "Aktuaalsele kaamerale" öelnud.
Juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul on Edgar Savisaare, Villu Reiljani ja Vello Kunmani altkäemaksu süüdistuse juures tuvastatud, et Vello Kunmani tütrele kuuluval kinnistul Sihi tänaval toimuv ehitustegevus ei vastanud varasemalt Tallinna linnaplaneerimise ameti poolt kinnitatud ehitusprojektile.
Süüdistuse järgi leppisid Reiljan ja Kunman 2014. aasta detsembris kokku, et Reiljan võtab ühendust Tallinna linnapea Savisaarega ning vahendab Kunmani soovi ehitustegevust jätkata.
Süüdistuse kohaselt lubas Kunman vastutasuna Keskerakonnale valimisteks eraldada 20 000 eurot.
Süüdistus toob välja, et 2014. aasata 15. detsembril toimus Tallinna linnavalitsuses Savisaare töökabinetis Savisaare ja Reiljani kohtumine, kus Reiljan vahendas oma tööandja Kunmani soovi seoses kinnistuga ning Kunmani lubadust toetada vastutasuna Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest Keskerakonda.
Süüdistuse kinnitusel nõustus Savisaar vara vastuvõtmisega. | Kohus vaeb Villu Reiljani ja prokuratuuri karistuslepet | https://www.err.ee/635410/kohus-vaeb-villu-reiljani-ja-prokuratuuri-karistuslepet | Harju maakohus arutab kolmapäeval ekspoliitik Villu Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud karistuskokkulepet. |
"Kõik on mäng - elu, muusika, suhted. Mängiv inimene on õnnelik ja mängimine on tihti see, mis annab elule uut vunki ja sära. Ma võtsin elu nii nagu ta on, võtsin ta rõõmud, sõpruse, kurbuse, kaotused, lootused, hetked ja igaviku ning mängisin selle koos oma sõpradega kokku muusikaks," sõnas Kalle. "Ma mängisin oma unistuse teoks. See on minu esimene album. Mängimine teeb mind vabaks," lisas ta.
Plaadile jõudis täpselt kümme lugu, millest tänaseks on kuulajaile tuttavad "Viirastus", "Luban, et homme", "Ära päri" ning värskeim, septembris ilmunud singel "Mäng". Suurema osa muusikast kirjutas plaadile Kalle hea sõber ja bändikaaslane Mikk Tammepõld.
"Oleme Kallega koos pilli mänginud tegelikult juba üle kümne aasta. Locomotiiv on meie esimene omaloominguline bänd, kuhu kuuluvad mu ammused võistluskaaslased Viljar Norman, Ken Koemets ja Priit Jääger," rääkis Mikk. Ta lisas, et plaat sai kirjutatud ja salvestatud viimase aasta jooksul Tartus "Ö"Stuudios. "Samas on plaadil ka üks lugu, mille harmoonia ja meloodia pärineb 17 aasta tagant. Väga palju aitas meid lugude lõpliku näo leidmisel ka produtsent Martin Kikas," lisas Tammepõld.
Plaadil teevad külalissolistidena kaasa Adeele Sepp ja Jaan Pehk.
Kalle Sepp & Locomotiiv esitlevad debüütalbumit "Mäng" juba sel reedel Tallinnas, lokaalis Kivi Paber Käärid ning järgmisel reedel, 20. oktoobril Tartus, Athena keskuses. Külalisesinejana astub kontsertidel üles Tõun (Tõnu Timm). | Kalle Sepp debüütalbumist "Mäng": mängimine teeb mind vabaks | https://menu.err.ee/635403/kalle-sepp-debuutalbumist-mang-mangimine-teeb-mind-vabaks | Sel reedel esitleb Kalle Sepp & Locomotiiv oma esimest täispikka albumit pealkirjaga "Mäng". |
Rootsi politsei hinnangul on ühe 1986. aastal aset leidnud ja senini lahendamata mõrvajuhtumil mitmeid sarnasusi ajakirjanik Walli surmaga, vahendas Yle.
Taani ja Rootsi võimude DNA-andmebaasid liidetakse 1. novembril ning koheselt asuvad kahe riigi ametnikud võrdlema senini lahendamata juhtumitega seoses leitud DNA-tõendeid.
Telekanali TV4 andmetel soovib Rootsi politsei uurida, kas Walli tapmises kahtlustatud Madsenil on seos 1986. aastal toimunud mõrvaga Skåne läänis. Tegemist oli mõrvaga, mille naissoost ohvri keha leiti tükeldatuna. DNA-tõendite võrdlev analüüs peaks saama valmis juba novembri jooksul.
Rootslannast ajakirjaniku Kim Walli surma põhjust ei ole veel kindlaks tehtud, kuid uurimise käigus tuli ilmsiks, et naist pussitati mitu korda ning ühtlasi leidis politsei mõrvas kahtlustatavale Taani leiutajale Peter Madsenile arvatavalt kuuluvalt kõvakettalt videod, mis kujutavad naiste hukkamist.
Eriprokurör Jakob Buch-Jepsen ütles teisipäeval Kopenhaageni linnakohtus toimunud istungil, et Walli rinnast ja kõhust leiti mitmeid noahaavu. Tema alakõhus oli selliseid haavu 14.
Vigastused sai Wall umbes oma surma ajal või veidi pärast seda. Naise käed, jalad ja pea olid kehast eemaldatud saagimise teel.
Prokuröri sõnul on uurimine viinud ka kõvaketta leidmiseni, mis ilmselt kuulub Madsenile. Sellele on salvestatud videod, kus on näha naiste hukkamist põletamise ja poomise teel ning prokuratuuri hinnangul ei ole videod ilmselt lavastuslikud, vaid kujutavad tegelikult toimunut.
Madsen väitis kohtus, et kõnealusele kõvakettale pääses ligi ka teisi isikuid. Tema kaitsja Betina Hald Engmarki sõnul ei ole põhjust tema klienti kahtlustada ja ta tuleks vabaks lasta.
Madsen on mõrva eitanud ja väitnud, et Wall suri, kui kui raske luuk kukkus allveelaeva pinnaletõusmisel ootamatult lahti ja tabas naist pähe. Samas leidsid sukeldujad nädalavahetusel ka üles Walli pea ja kaks jalga ning peal polnud vigastusi, mis oleksid kinnitanud Madseni seniseid selgitusi.
Märkimisväärne on ka see, et Madsen on juba politseile valetamisega vahele jäänud.
Sündmused said alguse 10. augustil
Wall oli teadmata kadunud alates hetkest, mil ta läks 10. augusti õhtul Kopenhaagenis Madseni ehitatud allveelaeva pardale. Põhjuseks oli see, et Wall oli tegemas leiutajast uudislugu.
Võimud hakkasid allveelaeva otsima järgmise päeva hommikul, kui Walli elukaaslane teatas, et naine on kadunuks jäänud.
Allveelaeva asukoht tuvastati sama päeva õhtupoolikul, mil Madsen teatas, et ta on teel sadama poole. Seejärel aga allveelaev uppus. Leiutaja päästeti, kuid ajakirjanik on endiselt kadunud, sest Öresundi väina põhjast kaldale toodud allveelaevast teda ei leitud.
Madsen väitis esialgu, et ta jättis Walli Kopenhaageni sadama lähistele - täpsemalt Refshaleøeni saarele - juba 10. augusti õhtul. Samas muutis ta oma selgitusi pärast seda, kui sai selgeks, et kogu sadama piirkond on valvekaamerate vaateväljas.
Taani politsei kinnitusel tunnistas Madsen hiljem ülekuulamisel, et Wall sai tema allveelaeva pardal toimunud õnnetuses surma ning et ta mattis naise merre.
Walli surnukeha torso leiti Kopenhaageni lähedalt merest 21. augustil, ülejäänud kehaosad aga alles möödunud nädalavahetusel. Politsei hinnangul olid pea, käed ja jalad surnukeha küljest tahtlikult eraldatud. Samuti oli surnukeha külge seotud metallist raskus, et tagada selle uppumine. Walli verd leiti ka pinnale toodud allveelaevast.
Leiutaja Madsen on olnud vahistatuna alates 12. augustist ning teda kahtlustatakse praegusel hetkel mõrvas. Kohalikus meedias on rohkelt küsimusi tekitanud võimaliku kuriteo motiiv, sest esialgsetel andmetel mingit tüli Madseni ja Walli vahel varem polnud.
46-aastane Madsen on maailmakuulus amatöörist raketi- ja allveelaevaleiutaja, kes veedab palju aega oma Kopenhaagenis asuvas laboratooriumis.
Uppunud UC3 Nautilus on üks maailma suuremaid amatööri poolt ehitatud allveelaevu. Madsenil õnnestus allveelaev ehitada ühisrahastusprojekti abil.
UC3 Nautilus lasti esimest korda vette 2008. aastal ning pärast seda on sellega käinud sõitmas mitmed ajakirjanikud. | Rootsi politsei uurib, kas taanlasest leiutaja on seotud ammuse mõrvalooga | https://www.err.ee/635399/rootsi-politsei-uurib-kas-taanlasest-leiutaja-on-seotud-ammuse-morvalooga | Rootsi politsei asus uurima, kas roostlannast ajakirjaniku Kim Walli mõrvas kahtlustatud taanlasest leiutaja Peter Madsen võib olla seotud ka ühe aastakümneid tagasi toimunud mõrvaga. Selgust võib tuua peagi aset leidev Rootsi ja Taani politsei DNA-proovde andmebaaside ühendamine. |
Parima valimiseks toimub SMS-hääletus, mis algab koos kohtumise avavilega ja vältab kuni 90. minutini. Hääletamiseks tuleb saata SMS sisuga "JL parima mängija perekonnanimi" (näiteks: JL Reim) numbrile 15330. Sõnumi hind on 0,96 eurot. Kõigi hääletajate vahel läheb loosi Eesti koondise särk.
Parim mängija kuulutatakse välja vahetult pärast kohtumise lõppu ETV otseülekandes.
Eesti - Bosnia ja Hertsegoviina MM-valikmäng toimub teisipäeval, 10. oktoobril A. Le Coq Arenal. Festivaliala avatakse kell 19, staadion kell 19.45 ning avavile kõlab kell 21.45. Pääsmed on müügil Piletilevis. | Eesti jalgpallikoondise parim teenib Kalevipoja taiese | https://sport.err.ee/635364/eesti-jalgpallikoondise-parim-teenib-kalevipoja-taiese | Teisipäeval toimuva Eesti - Bosnia ja Hertsegoviina MM-valikmängu Eesti koondise parim mängija teenib auhinnaks Tauno Kangro pronksist taiese „Kalevipoja kojutulek“. |
Koovitajatel ja vigledel on paljudest teistest kahlajatest suurem kere ja pikem nokk. Oma aeglase elutempo tõttu saavutavad nad suguküpsuse suhteliselt hiljem, sigivad aeglasemalt ning elavad kauem. Koovitajaid ja viglesid kohtab kõikidel kontinentidel peale Antarktika, pesitsusalad aga asuvad neil eranditult põhjapoolkeral.
Koovitajate ja viglede arvukus on viimastel kümnenditel märgatavalt vähenenud ning nende kokku kolmeteistkümnest liigist seitse (põhja- ja helekoovitaja (Numenius borealis, N. tenuirostris), idakoovitaja (N. madagascariensis), alaska koovitaja (N. tahitiensis), suurkoovitaja (N. arquata), vöötsaba- ja mustsaba-vigle (Limosa lapponica, L. limosa)) vajavad kaitset. Sealjuures on helekoovitaja arvukus kriitiliselt madal, põhjakoovitaja võib tänaseks aga olla juba väljasurnud.
Suurkoovitaja, 23.05.2014 Tartumaa. Autor: Uku Paal (www.estbirding.ee)
Koovitaja- ja vigleliikide paljud asurkonnad kasutavad mitmeid erinevad rändeteid, mistõttu ohte on võimalik hinnata globaalselt. Rahvusvaheline kahlajate ekspertgrupp, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli zooloog Hannes Pehlak ja Tartu ülikooli doktorant Jaanus Elts, kaardistasid lindude kaitse eesmärgil koovitajaid ning viglesid ohustavaid tegureid. Selgus, et suurim mõju koovitajate ja viglede arvukuse vähenemisele on inimtegevusel: elamu- ja äripindade ning taristu arendamisel, maavarade kaevandamisel, saastatusel ja kliimamuutustel. Seejuures on rändeteedel, pesitsusaladel ning talvitamisaladel ohud erinevad: talvitamisaladel varitsevad ohud on suuremad kui pesitsusaladel, sealjuures ohud maakasutuse muutumise tulemusena on suuremad rannikuäärseil talvitamisaladel. Kõige rohkem ohte varitseb Ida-Atlandi rändeteed kasutavaid koovitajaid ja viglesid.
Mustsaba-vigle, 14.06.2012 Saatse. Autor: Margus Ots
Euroopas on mustsaba-vigle ja suurkoovitaja asurkonnad kahanenud intensiivse põllumajanduse tõttu – sagedasema niitmise ning karjatamiskoormuse tõustes on sagenenud pesade hävimine ja lennuvõimetute poegade hukkumine; rohukasvu soodustavate meetmete, näiteks rohumaade kuivendamise tulemusel on halvenenud elupaikade kvaliteet ja kannatanud poegade kasvamine. Näiteks Venemaal ja Põhja-Kasahstanis pesitsevate kahlajate arvukuse langus on ilmselt põhjustatud stepialade muutmisest põllumaaks. Alahinnata ei saa ka linnujahi mõju, näiteks Prantsusmaal kütiti enne hiljutise keelu jõustumist aastas 10 000 – 15 000 mustsaba-viglet. Kuigi jahipidamine on mõningates Euroopa riikides siiani lubatud, on jahipiirangute jõustudes lindude ellujäämus kasvanud.
Ekspertgrupi koostatud ülevaade on heaks lähtepunktiks kaitsemeetmete planeerimisel. Siiski sõltub edasine populatsioonide saatus just rahvusvahelisest koostööst, mis määrab, kas ja kui kiiresti kõikidel koovitajate ning viglede poolt kasutatavatel aladel – nii pesitsus- kui ka talvitamisaladel ja rändeteedel – suudetakse kaitsemeetmeid rakendada.
Allikas: Pearce-Higgins J, Brown D, Douglas D, Alves J, Bellio M, Bocher P, . . . Verkuil Y, (2017). A global threats overview for Numeniini populations: Synthesising expert knowledge for a group of declining migratory birds. Bird Conservation International.
Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi. | Kes on koovitajad ja vigled ning miks nad kaitset vajavad? | https://novaator.err.ee/635393/kes-on-koovitajad-ja-vigled-ning-miks-nad-kaitset-vajavad | Rahvusvaheline kahlajate ekspertgrupp, kuhu kuulusid ka Eesti ornitoloogid Hannes Pehlak ja Jaanus Elts, kaardistasid lindude kaitse eesmärgil koovitajaid ning viglesid ohustavaid tegureid. Selgus, et suurim mõju koovitajate ja viglede arvukuse vähenemisele on inimtegevusel: elamu- ja äripindade ning taristu arendamisel, maavarade kaevandamisel, saastatusel ja kliimamuutustel. |
Uut Star Warsi linateost lavastab Rian Johson, kes on varem tuntud näiteks sellise ulmeseikluse nagu "Looper" režissöörina. Samuti on ta lavastanud mõned episoodid sarjast "Breaking Bad".
Filmis astuvad üles filmist "Tähesõjad: Jõud tärkab" tuntud Adam Driver, Daisy Ridley ja John Boyega, aga ka filmisaaga legendid Mark Hamill ja Carrie Fisher.
"Tähesõjad: Viimased jedid" jõuab kinodesse üle maailma 15. detsembril.
Vaata treilerit: | Ilmus uue "Tähesõdade" filmi treiler | https://menu.err.ee/635395/ilmus-uue-tahesodade-filmi-treiler | 15. detsembril jõuab kinodesse üle maailma film "Tähesõjad: Viimased jedid", mis on saaga kaheksas film. Treiler annab aimu ka Carrie Fisheri rollist uues linateoses, kuna filmilegend lahkus meie seast 2016. aasta lõpus. |
Raamatu tekst pärineb Leelo Tungla sulest, illustratsioonid on teinud Regina Lukk-Toompere. Saksa keelde tõlkis muinasjutu diplomaat ja estofiil Carsten Wilms. Lasteraamatu saksakeelne pealkiri on "Schneemann Ludwigs größtes Glück".
"Lumemees Ludvigi õnn“ ilmus eesti keeles 2016. aastal. Samal aastal sai see raamat kaks auhinda: hea lasteraamat ja kauneim Eesti lasteraamat.
Teost pole varem veel mitte ühtegi võõrkeelde tõlgitud, tegemist on raamatu esimese võõrkeelse väljaandega. | Leelo Tungla lasteraamat "Lumemees Ludvigi õnn" ilmus saksa keeles | https://kultuur.err.ee/635390/leelo-tungla-lasteraamat-lumemees-ludvigi-onn-ilmus-saksa-keeles | Enne selleaastase Frankfurdi raamatumessi algust ilmus Berliini lasteraamatute kirjastuses Kullerkupp Leelo Tungla muinasjutt "Lumemees Ludvigi õnn“ saksa keeles. |
Konkurss kuulutati välja 7. oktoobril ehk vahetult pärast ETV saadet "Suud puhtaks", milles kirikuõpetaja Annika Laats võttis sõna kooseluseaduse kaitseks ja millele peapiiskop Urmas Viilma reageeris teravalt nördimust avaldades. See omakorda käivitas ühiskonnas suure debati nii kristlikest väärtustest kui ka sõnavabadusest EELK sees.
EELK teatel võetakse avalike suhete spetsialist tööle täistööajaga ja alates 1. novembrist. Avalike suhete spetsialisti ülesandeks on korraldada ja toetada EELK suhtlust avalikkusega, edastada avalikkusele teavet kirikus toimuvatest sündmustest ja suurendada kristliku sõnumi tuntust ühiskonnas. Kandidaadilt eeldatakse väga head suhtlemisoskust ja organiseerimisvõimet. Soovitav on töökogemus avalike suhete valdkonnas.
Konkursil osalemisest tuleb teada anda hiljemalt 18. oktoobriks.
EELK kodulehel oleva info järgi tegelevad kiriku kommunikatsiooniga EELK avalike suhete komisjon, konsistooriumi avalike suhete osakond ning ajaleht Eesti Kirik.
Neist esimene, EELK avalike suhete komisjon koordineerib kiriku avalike suhete vallas toimuvat. Sellesse kuuluvad piiskop Tiit Salumäe (esimees), Mihkel Kukk, Eva-Liisa Luhamets, Mare Pihlak, Sirje Semm, Meelis Süld, Indrek Treufeldt, Tauno Toompuu, Arho Tuhkru ning Kalle Kõiv. Selle komisjoni ülesanne on muuhulgas ka EELK avalike suhete strateegia väljatöötamine ja kirjastustegevuse koordineerimine.
Igapäevast infovahetust kiriku ja avalikkuse vahel korraldab aga konsistooriumi avalike suhete osakond. Praegu on vakantne osakonna juhi ja avalike suhete spetsialisti ametikoht, milleks konkurss korraldati. | EELK otsib endale PR-spetsialisti | https://www.err.ee/635392/eelk-otsib-endale-pr-spetsialisti | Eelmisel nädalal kooseluseaduse teemalise debatiga meediaskandaali sattunud Eesti Evangeelse Kiriku (EELK) konsistoorium kuulutas välja konkursi avalike suhete spetsialisti ametikohale. |
Pruunkarul (Ursus arctos) on praegu kiired ajad, sest enne pakast on vaja veel kosutada nahaalust rasvkude, kirjutatakse Tartu ülikooli zooloogia osakonna facebooki lehel. Selleks sobivad ideaalselt marjad ja õunad, sipelgad, imetajad, põllumeeste teravili, mesi, aga ka mahlakamad taimed nagu naat, takjas, seaohakas ja võilill. Pruunkaru rasvkude on oma omadustelt ainulaadne, kuna mitmete kuude jooksul ei teki tal taliuinaku ajal lamatisi.
Rajakaamera püüdis karud kinni just kevadel, mil neil oli jooksuaeg ja öise eluviisiga loomi võis rohkem näha päevasel ajal. Videos ületab karu üle oja kukkunud pehkinud puutüve üllatava kergusega, sest karu toetab käies maha ainult eesjäsemete varbad ja poole kämblapäkast. Tagajalad aga puudutavad maapinda täiskannaga. Näha on veel pikki ja teravaid küüsi, mis sobivad hästi puude kraapimiseks ja murdmiseks, et märgistada oma territooriumi.
Pruunkarude levik ja arvukus nii meil kui ka mujal maailmas on seotud suhteliselt puutumata loodusmaastike säilimise ja ulatusega. Mesikäppadele sobivad hästi paksud laanemetsad ja rabad. Eriti hea, kui esineb kuusemurdu, et ott saaks sinna mõnusa talvepesa teha, kus emakarudel näevad südatalvel ilmavalgust pojad. Pesakonnas võib olla kuni neli poega, kes jäävad emakaru hoole alla pooleteiseks aastaks ning seejärel peavad noored karud ise hakkama saama. Ka videos on näha suuremaid poegi, ent väiksemad on uudishimulikumad ja tutvuvad sama rajakaameraga, millele talvel ilves oma küünise jäljed jättis. | Video: mõmmikud uudistavad rajakaamerat | https://novaator.err.ee/635389/video-mommikud-uudistavad-rajakaamerat | Rajakaamera on väike kuid metsaelanikele koheselt ära tuntav võõrkeha. Nii soovivadki noored karud teada, kas see kannatab süüa või ehk saab sellega mängida - pilguheit mõmmikute igapäevaellu on tänu zooloog Ants Tulli loomatundmisele garanteeritud. |
Samuti uurib Microsoft reklaamide ostmist teistes ettevõtte toodetes ja platvormides, vahendas Reuters.
"Me võtame teateid meie platvormide väärkasutamisest tõsiselt. Seetõttu me uurime neid väiteid ja kui leiame sobimatut tegevust, siis astume samme, et minimeerida sellist väärkasutust tulevikus," ütles Microsofti esindaja Reutersile saadetud e-kirjas.
Esmaspäeval avaldas internetihiid Google esmakordselt tõendid, et Vene agendid kasutasid kompanii platvorme, et üritada sekkuda USA 2016. aasta presidendivalimistesse, kirjutas ajaleht Washington Post viitega kompanii siseuurimisega kursis olevatele isikutele.
Google on välja selgitanud, et Vene agendid kulutasid reklaamidele kümneid tuhandeid dollareid eesmärgiga levitada Google toodete, teiste seas YouTube'i ning otsingumootoriga, Gmaili ja reklaamvõrgustiku DoubleClick kaudu desinformatsiooni, ütlesid tundmatuks jääda soovinud isikud. | Microsoft uurib Moskva võimalikku sekkumist USA valimistesse | https://www.err.ee/635386/microsoft-uurib-moskva-voimalikku-sekkumist-usa-valimistesse | Microsoft uurib, kas Vene agendid ostsid USA presidendivalimistega seotud reklaame ettevõtte otsingumootoris Bing. |
Aare Ristikivi rääkis, et valimisea langetamine 16. eluaastani on koolis valimiste eel elevust tekitanud, aga on vara ennustada, mida see kaasa toob. "Mida see tähendab – me näeme seda alles siis kui tulemused on kokku loetud, siis me saame öelda, kas see tõepoolest on midagi muutnud või mitte. Tahaks loota, et tulemustes saavad rohkem toetust avatud ühiskonna toetajad. Enda noortega suheldes mulle tundub, et nad pooldavad maailma, mis on kaasav ja salliv," rääkis ta.
Õpilastel on huvi valimiste vastu olemas ja Ristikivi pooldab seda, et noortele on selleks võimalus antud. "Nad on äärmiselt kriitiliselt mõtlevad ja püüavad asjadest aru saada. Mul on mitmeid näiteid hoopis vanema põlvkonna esindajatest, kelle kohta ei saa nii öelda, kes ei saa alati aru, kuhu nende hääl läheb," rääkis ta noorte valmisolekust otsustada. Küpsuse tunnuseks võiks pidada analüüsivõimet: "Üks kriteerium, mis näitab inimese küpsust on see, kas ta suudab eristada fakti arvamusest. Kui keegi midagi väidab, kas ta küsib selle peale, kas see on ka päriselt nii. Millel see arvamus tugineb – kas ta jääb loosungite tasemele või vaatab ka programmi ja seda, mis seal tegelikult kirjas on."
Oma õpilastes püüabki Ristikivi kultiveerida just oskust eristada fakte arvamustest, seda läbi meediaanalüüsi ülesannete ja arutelu. "Klassis on ka erineva maailmavaatega inimesi, nii nagu see ühiskonnaski on, aga on ühed reeglid, mis kehtivad kõigile – ole julge, aga ole sõbralik. Kindlasti ei ole lubatud rünnakud inimeste pihta, küll aga on lubatud täpsustavad küsimused, mis püüavad juhtida selliste vaadeteni, mis on paremini kooskõlas meie riikliku õppekava vaimuga, mis ütleb, et me kasvatame demokraatlikke ja läänelikke väärtusi austavat inimest. Kui tekib diskussioon, siis ei olegi oluline see, mis tulemuseni me jõuame, vaid see, et inimesed püüavad argumenteerida, mõelda ja kahelda," selgitas ta.
Ühiskonnaõpetuse tundides ei vali õpetaja, mis teemadel rääkida ja millistel mitte: "Kõik see, mis on ühiskonnas aktuaalne, tuleb ka klassiruumi. Seda tänu õpilaste algatusele, mina ei pea iga nädal oma programmi üle vaatama, selle mõttega, et mis praegu aktuaalne on. See, mis on õpilastel hingel, sellega nad tulevad klassiruumi ja neid teemasid me siis ka arutame."
Ristikivi jagas ka isiklikku vaatenurka Eesti ühiskonna seisundile: "Minu hinnangul on Eesti ühiskond on täiesti normaalne ühiskond, kus toimuvad need samad protsessid, mis igal pool mujalgi. Ja loomulikult mulle meeldiks, kui oleks vähem just neid samu tühje loosungeid ja seda, mida võib nimetada viha õhutamiseks. Seda kõike võiks vähem olla. Aga ma ei arva, et lahendus oleks see, et ära keelata midagi. Loomulikult minu vabadus rusikatega vehkida lõppeb seal, kus algab teise inimese "mina", aga meil on ikkagi sõnavabadus ja see, et inimesed julgevad avalikult välja öelda asju, mis neile ei meeldi, on demokraatliku protsessi üks osa. Mulle meeldiks kui see tsiviliseerituse protsess oleks jõudnud sinna maale, et peamine emotsioon, mida me väljendame, ei oleks viha. Selle põhjus on sisemine ebakindlus ja järelikult seda on veel piisavalt palju. Ma usun, et olukord läheb aja jooksul paremaks, et jõutakse rohkem keskpõrandale kokku. Ma olen väga palju kuulnud ja ka õpilased pakuvad välja, et noorem põlvkond on tolerantsem, nad saavad paremini aru. Ma ei jääks ainult selle peale lootma, et mõned inimesed surevad ära ja siis muutub elu ilusamaks. Aga ma usun, et äärmused kuluvad kui nad üksteisega kokku puutuvad ja mingil hetkel ei ole võimalik enam šokeerida mingisuguste hüüdlausetega, mida ma ei taha isegi tsiteerida."
Saate lõpetuseks vesteldi ka Karl Ristikivi romaanist "Rohtaed", kuna kirjanik oli saatekülalise sugulane, kelle teostest on ta palju mõtteainet leidnud. Ristikivi rääkis, et tema arvates on kirjaniku eesmärk olnud selles romaanis rääkida väikesest inimesest, kes ei tee küll suuri asju, aga teeb oma tööd hingega ja seejuures on kõige olulisem ikkagi armastus. Ta tsiteeris raamatust lõiku, mis kannab seda mõtet: "On inimesi, kes suudavad alati näha nõiutud silmadega, nad suudavad läbi näha, tolmu ja suitsu all leida asjade hinge, selle pärast, et nad armastavad." | Õpetaja Aare Ristikivi: kõik, mis on ühiskonnas aktuaalne, tuleb ka klassiruumi | https://kultuur.err.ee/635387/opetaja-aare-ristikivi-koik-mis-on-uhiskonnas-aktuaalne-tuleb-ka-klassiruumi | "Plekktrummi" saatekülaliseks oli Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Aare Ristikivi, kellega arutleti noorte ühiskondlike hoiakute ja nende kujundamise üle. |
Erinevate boonustega võib tehingu väärtus kerkida 178 miljoni peale, kuid samas on klubi kindlustanud veidi ka oma tagalat, kuna 23-aastasel ja 213 cm pikkusel tsentril on seni probleeme olnud vigastustega. Nimelt on lepingus sees erinevad klauslid, mis kaitsevad klubi juhul, kui mängumees peaks pikemale vigastuspausile minema.
2014. aasta NBA draftis kolmandana valitud Embiid on seni oma NBA karjääri jooksul mänginud vaid 31 kohtumist, mille jooksul on ta kogunud keskmiselt 20,2 punkti, 7,8 lauapalli ja 2,5 blokki. | Noor NBA staar sai vaid 31 mängu järel kopsaka lepingupikenduse | https://sport.err.ee/635373/noor-nba-staar-sai-vaid-31-mangu-jarel-kopsaka-lepingupikenduse | Philadelphia 76ersi korvpallimeeskonna tulevikulootus Joel Embiid teenis klubilt 5-aastase lepingupikenduse, mille väärtuseks on koguni 148 miljonit dollarit. |
Streigiüleskutse on esitanud üheksa ametiühingut, mis ühendavad 5,4 miljonit avaliku sektori töötajat.
Prantsuse lennundusamet on soovitanud lennufirmadel vähendada streigi ajal lende umbes 30 protsenti.
Streik häirib ilmselt ka Pariisi Charles de Gaulle'i ja Orly ning Lyoni ja Nice'i lennujaamade tööd.
Tegemist on neljanda meeleavalduste seeriaga, mille eesmärk on sundida 39-aastast presidenti oma reformiplaanides taganema.
Esimest korda alates 2009. aastast on ka haiglatöötajate ametiühingud kutsunud meditsiinipersonali töö katkestama.
Streik mõjutab ka haridusasutuste tööd.
See on esimene kord viimase 10 aasta jooksul, kui kõik üheksa avaliku sektori ametiühingut esitasid ühise streigiüleskutse. | Prantsusmaal leiab aset avaliku sektori töötajate streik | https://www.err.ee/635385/prantsusmaal-leiab-aset-avaliku-sektori-tootajate-streik | Prantsusmaa avaliku sektori töötajad korraldavad teisipäeval streigi president Emmanuel Macroni ja tema valitsuse tööreformide kava vastu. |
Nii väidab meile meedia juba mitu päeva. Lemmikutel käiakse kaameratega külas ja paharettidest seatakse vaatamiseks külmajudinaid esile kutsuvaid ülesvõtteid.
Olukord oleks nagu sensatsiooniline ja seninägematu, ent tegelikult ei ole see kaugeltki nii. Meile vaid näib, et kõik, mis on viimastel aastatel tõusnud Eestis meedia ja parlamendi käsitlusse, oleks nagu millegi uue algus. Olgu siis tegemist vihakõnega, rassismiga või homofoobiaga. See kõik on viimastel aastakümnetel Lääne-Euroopas inimeste peal kenasti katsetatud ning leitud olevat hea ja kasulik ühtse Euroopa loomiseks.
Ka praegust leiutist – tõsieludraamat „Head ja pahad kirikuõpetajad“ ei ole vaja kindlasti pidada odavaks plagiaadiks. Sellega on lood nagu „miljonäri-“, „näo-“ või millise iganes muu vaatemängulise saatega – kui saade jõudis eetrisse, järelikult on formaadi autorid andnud selleks ka loa. Meie oleme tunnistajaks sellele, kuidas Euroopas juba läbiproovitu on tulnud ka meie õuele.
Kahjuks võime nüüd rääkida ka Eesti puhul „establishmendist“ ehk süsteemist, mis seab paika mängureeglid. „Süsteem“ leiab poliitilisteks mängudeks vajalikud inimesed ning kujundab nendest tooted, rollitäitjad. Tooted sünnivad nende rollide osatäitjate nõusolekul ning kindlasti ka tulisel soovil olla mängus kaasas.
Mainekujundus suudab palju. Boriss Jeltsini populaarsusprotsent enne järjekordseid presidendivalimisi oli 1,5. Masinavärk pandi tööle ning Boris Nikolajevitš võis Kremlisse edasi jääda, kuni andis ameti üle Vladimir Putinile, kellest toona laiem avalikkus ei teadnud midagi. Mingit sorti „süsteem“ oli sellegi vangerduse taga.
Ka Obamat ei teadnud keegi. „Ta oli vaid mingi senaator,“ nagu väljendas end üks presidenditegijatest. „Aga siis vaatasime, et poisil pole vigagi.“ Nüüd on meie eestimaised mainekujundajad jõudnud vaimulikeni.
Kui Ahto Lobjakas igatseb Eesti luterlikule kirikule Annika Laatsi sarnast piiskoppi, siis räägib ta sellistest rollitäitjatest nagu on praegu Soomes peapiiskop Kari Mäkinen ja Helsingi piiskop Irja Askola, kes mõlemad on tuntud oma homoõiguspropagandistliku aktiivsusega. Aga nemadki ei ole mitte teerajajad keisrikummardajate hulkade ees. Vaimulikke, kes end isikliku kasu lootuses on andnud väära peremehe valda, on küllalt olnud läbi aegade.
Võtame näiteks Ludwig Mülleri, riigipiiskopi, kelle alluvusse ühendati kõik Saksamaa evangeelsed maakirikud (igal Saksa liidumaal on oma territoriaalne evangeelne-luterlik kiriklik organisatsioon). Mõnda aega oli ta Füüreri soosingus, ent kui see lahtus, üritas Ludwig Müller teenida kannuseid vaimulikkonna üle kontrolli suurendamisega ning kiriku noorteorganisatsiooni allutamisega Hitlerjugendile.
Või näiteks Novgorodi peapiiskop Leonid, kes Ivan Julma ajal allutas oma piiskopkonna ja vaimulikud Ivani „erivägedele“ opritšninale, teenides sellega ära tsaari heakskiidu ning oma isikliku positsiooni tugevnemise.
Või siis Slovakkia nukuriigi president, katoliku vaimulik Josef Tiso, kes kuulutas oma riigi Tšehhimaast sõltumatuks sisuliselt Hitleri nõudmisel.
Või EELK piiskop Hugo Bernhard Rahamägi, kes kehtestas temale alluvas kirikus Põhjamaise tsentraliseerituse ning saavutas sellega riigikiriku staatuse.
Milline oli tänu selle eest? Tegelikult ei hinnanud maised isandad vaimulikke lakeisid sugugi mitte kõrgelt ning nad unustati niipea, kui nad olid oma rolli täitnud. Müller kulutas asjatult kingi, et uuesti Juhi jutule pääseda ning ta lõpetas oma elu enesetapuga veidi peale Saksamaa kapitulatsiooni.
Peapiiskop Leonid mõisteti surma süüdistatuna nõidumises. Ühe versiooni kohaselt olla ta õmmeldud karu naha sisse ja lastud koerte poolt surnuks närida.
Josef Tisot ei pidanud Hitler üldse mitte kellekski ning arvas, et liitlassuhete hoidmise nimel ei viitsi ta Slovakkia presidendi peale kulutada rohkem aega kui kulub ühele lõunasöögile (samas kui Ungari admiral Horthyle oli ta valmis raiskama terve päeva). Sedagi oli ta nõus tegema oma nõuandjate pika veenmise peale.
Rahamägi eemaldas president Päts ametist, kui piiskopi isiku ümber puhkenud skandaalid kujunesid liiga suurteks. Ei aidanud seegi, et piiskop Rahamägi oli kunagi tituleerinud oma kõnes Pätsi „eesti rahva isaks“.
Milliseks kujuneb nende Soome luterlike ja kahjuks ka ortodokssete vaimulike saatus, kes praegu pingutavad uute ametite (või kes teab millise prääniku) nimel? Hiljutisel Helsingi luterliku piiskopi valimistel ei mainitud kandidaatide debatis praktiliselt kordagi Jumala seadusi, see eest kõlasid üksteiselt sabast kinni hoides „võrdõiguslikkus“, „sallimatus“, „kõigile õigus abielluda“ ja nii edasi.
Kas võime öelda, et Soome evangeelse luterliku riigikiriku näol on tegemist Jumala sõna hoidjaga? Ei ole selles üldse kindel.
Kui teises riigikirikus – Soome õigeusu kirikus – viiakse läbi homode õigusi toetavaid ettevõtmisi ning sealse ortodoksse kiriku vaimulike hulgas nõutakse homoseksuaalsete paaridele õnnistamist, siis on tegemist mittekristliku praktika juurutamisega. Aga – kiriku õpetus ei mõista hukka ainult homoseksuaalsust, vaid igasugust kõlvatust. Ei ole ringiaelev heteroseksuaal mingilgi moel õiglasem ükskõik millise teise seksuaalse liialduse küüsis olevast isendist.
Kristliku kuulutuse sisu ei seisne ainult seksuaaleetikas, kuigi see on oluline osa inimene olemisest. Homoõiguspropaganda eestvedajatega ei ole aga mõtet rääkida kirikuisadest, kirikuloost, kõrbeisadest või kas või evangeeliumist, siis see neid ei huvita. Või ainult selle võrra, mille järgi „nende kõrvad sügelevad“.
Pühakirja tunneb väga hästi ja oskab ka osavalt tsiteerida hingevaenlane. Ta teeb seda alati poolikult, noppides sealt välja talle vajaliku. Nii nagu ta meelitas templiharjale tõstetud Jeesust prohveti sõnadega (Matteuse evangeeliumi 4. ptk): „Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.“ Hingevaenlane kasutas aga seda lõiku meelevaldselt, jättes tsiteerimata, et inglid teenivad vaid seda, kes jääb ustavaks Jumala sõnale.
Eelmainitud kirikuinimestele lisaks peab kindlasti rääkima ka neist, kes ei pidanud paljuks Sõnale truuks jääda. Paljudest usule jäänutest olgu ära nimetatud Dietrich Bonhoeffer – kes naasis teda New Yorki emigratsiooni viinud aurikuga hitlerlikule Saksamaale ning astus vastu natsiriigi kirikupoliitikale. Ei ole vaja vist lisadagi, et ta suri koonduslaagris.
Kuressaare õigeusu koguduse ülempreester Vassili Ristkok, kes 1941. aastal viidi vangistusse Venemaale. Keeldus salgamast oma usku ning lasti maha.
EELK pastor Vello Salum, kes ei suutnud teha kompromissi ei oma südametunnistuse ega nõukogude võimuga, ning allutati oma sõnavõttude ja jutluste pärast sundravile Leningradi psühhoneuroloogia haiglas.
Tõesti, kuritegelike režiimidega võitlemine on hoopis midagi muud kui tulla ründama oma oponente stuudiosse, kuhu on koondatud kolmveerandi publiku jagu toetajad ja neljandik istekohtadest jäetud vastastele. Ometigi leidus julgeid nii natside Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus. Nagu populaarses raamatus „Mittepühad pühakud“ kirjeldatud Petseri kloostri ülem Alipi, kes lennutas prügikorvi KGB poolt manipuleeritava piiskopi korralduse klooster sulgeda: „See ei ole mingi piiskop, kes selliseid kirju saadab!“
Või Tallinna ja kogu Eesti piiskop püha Platon, kes mõrvati koos mitme õigeusu preestri ja luterliku pastoriga Tartus punaste poolt.
Arusaam Jumala sõnast ja selle teenimisest on äärmiselt devalveerunud. Meie kaasaegne vaimulik, suurepärane teoloog ja keeleteadlane munkpreester Serafim Rose (kodanikunimega Eugene Denis Rose) võitles oma homoseksuaalsusega ilmselt elu lõpuni. Kui ta oli leidnud Kristuse, ei soovinud ta oma rõõmu määrida millegagi. Tema askees oli nii siiras ja rikkumatu, et ka vaenlastel ei olnud põhjust teda kõlvatuses süüdistada.
Serafim Rose pidas armastust, millest meil on viimasel nädalal eriti palju rääkima hakatud, äärmiselt oluliseks. Tema pidas armastuse all ortodokssel moel silmas eelkõige Inimese omakasupüüdmatut ligimeseteenimist, mitte kõige selle aktsepteerimist, mida inimese langenud aju ja süda suudavad välja mõelda. Kaasaegsetel „kirikuisadel“ ja „kirikuemadel“ on selles osas asjad ikka väga viltu läinud.
Kui nüüd keegi teoloogidest või kirikute juhtidest aitab levitada homoseksuaalsuse agendat armastusesõnumi pähe, siis on tema näol tegemist usutaganeja ja Jumala sõna jalge alla tallajaga. Ainus võimalus tegeleda homoseksuaalsusega inimeses, nagu ka iga muu ihaga, mis Jumalast eemale viib, on tee, mille valis Eugene Rose, ristinimega Serafim. Sest usutee on võitlus.
Nagu ütles mitte nii väga ammu C. S. Lewis – usu hävitamiseks ei ole vaja niivõrd sõda või muud katastroofi, kui pikka rahu ja jõudeaega, mis on parim pinnas vaimulikuks lodevuseks ja pseudoreligioossete väljamõeldiste tekkimiseks. • | Roland Tõnisson: mugavususklikud ja paharetid | https://www.err.ee/635377/roland-tonisson-mugavususklikud-ja-paharetid | Oleme nüüd saanud näha ja kuulda, et Eestimaal on olemas häid vaimulikke, keda praktiliselt kõik armastavad, austavad ja toetavad. Eelmisel nädalal saime teada sedagi, et nii kohutav kui see ka ei ole, on kahjuks olemas ka halvad vaimulikud, kelle kehastus on EELK-s peapiiskop Viilma. Neid vaimulikke ei armasta, ei austa ega toeta praktiliselt keegi. |
Näiteks lubati debateerijatele, et nad saavad saates viis minutit kõneaega nii, et teised vahele ei sega, vahendasid ERR-i raadiouudised.
See, et erameedia ja erakätes olevad raadiojaamad üritavad valimiskampaania ajal reklaamiaega müüa on loomulik ja seadusega lubatud tegevus.
Üks Paide arvamusfestivali korraldajatest, sotsiaaldemokraatide ridades kohaliku volikogusse kandideeriv Kaspar Tammist keeldus debattides osalemas, sest kuulajaid ei teavitatud, et stuudios on inimesed endale koha vaidluslaua taha ostnud.
"Inimesed reageerivad erinevalt, kuid pigem minnakse osalema, sest see on üks variant, kus on võimalik inimestele oma seisukohti edastada. Vaadatakse võib-olla viltu, aga tehakse see tegu ikkagi ära. kui küsitakse raha, siis küsitakse," nentis ta.
Raadiojaam pakkus välja võimaluse, et iga debateerija saab viis minutit rääkimisaega, kus teised ei tohi vahele segada.
Kesk-Eesti Tre raadio juht Mati Palmet ütles, et säärane debatiraha küsimise praktika on raadios tõesti ning sellele on eelkõige tema väitel majanduslikud põhjused.
"See ongi tasuline saade. Kuna see on vabaturul, siis saab osta, kes tahab. Põhimõtteliselt on soovitatud nii, et tuleks igast ühest üks," märkis Palmet.
IRL-i ridades kandideeriv Priit Värk ütles, et tasutud debati- ja muud saated on lihtsalt üks Paide piirkonna eripäradest.
"Ma isegi oska suurt seisukohta võtta. Paides on see Paide eripära, kuid mõnes mõttes juba tavaline. See on ka varasematel valimistel selline ülesehitus olnud. Debatid, mis toimuvad, sinna on oodatud kõigi erakondade esindajad," nentis Värk.
Lisaks saab Tre raadiost osta endale nn eluloosaadet, mille puhul raadiojaam lubab, et ostja "saab päeva kõige olulisemaks persooniks selle päeva eetris".
Värk märkis, et tema ise sellist eluloosaadet ei lasknud teha, aga mitmete kandidaatidega sellised saated tehti.
Mati Palmet kinnitas, et eluloosaated olid kandidaatide ja ka kuulajate hulgas väga populaarsed.
"Kõik ajad on väljas. See on väga hea kuulatavusega. Ega alati ei pea olema eluloosaade, ütleme, et on isikusaade," ütles Palmet.
Kesk-Eesti Tre raadio olulisemad hinnad valimisteks:
Raadiosaade pikkusega 20 minutit maksab osalejale 70 eurot, millele lisandub käibemaks.
Pikk raadiosaade ehk nn eluloosaade koos muusikapaladega, kogukestvusega kuni 1,5 tundi ning eetris soovituslikult laupäeval või pühapäeval maksab 210 eurot, millele lisandub käibemaks. Pika saate kordus soovituslikult nädala sees maksab 105 eurot, millele lisandub käibemaks.
Samas on muuhulgas võimalik osta ka enesereklaami ilmateate paketis, mis sisaldab sissejuhatust stiilis "ilmateate toob teieni...". | Tre raadio küsib valimisdebatis osalemise eest raha | https://www.err.ee/635370/tre-raadio-kusib-valimisdebatis-osalemise-eest-raha | Kesk-Eesti Tre raadio võtab valimisdebattides osalemise eest
kandidaatidelt tasu 35 eurot pluss käibemaks, kuulajaid sellest ei
teavitata, kuid osa kandidaate keeldus debatile minemast, sest pidasid seda ebaeetiliseks. |
OTSE: minister Aab tutvustab avaliku teenistuse aruannet | https://www.err.ee/635365/otse-minister-aab-tutvustab-avaliku-teenistuse-aruannet | Teisipäeval on riigikogu päevakorras ülevaade avaliku teenistuse 2016. aasta aruandest, mille kohta teeb ettekande riigihalduse minister Jaak Aab. Aastaaruanne annab ülevaate avaliku teenistuse arengusuundadest,
teenistuskohtadest, riigitööl olevatest isikutest ja nende palkadest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa. | |
Remondi läbiviimiseks käivitati 2013. aastal annetuskampaania "Viled hüüdma", mille tulemusena on kogutud pea 108 000 eurot, lisaks on Tallinna linn käesoleval aastal toetanud oreli remonti 50 000 euroga.
Oreli kapitaalremondi kogumaksumus ulatub umbes 250 000 eurole. Järgmisel, 2018. aastal, ootab ees pedaali registrite-vilede remont ja oreli põhjalik intoneerimine. | Kaarli kiriku Walckeri oreli kapitaalremondi teine etapp on valmis | https://kultuur.err.ee/635358/kaarli-kiriku-walckeri-oreli-kapitaalremondi-teine-etapp-on-valmis | 2016. aasta jaanuaris alanud Eesti suurima Walckeri oreli kapitaalremondi teises etapis on parandatud oreli teine ja kolmas manuaal. Töid teostas Mäeväli Orelitöökoda OÜ ja see läks maksma 60 864 eurot. |
Oktoobri lõpus 19-aastaseks saav 193 cm pikkune Jürgens alustas oma korvpalluriteed Erkmaa Korvpallikoolist ning viimasel kahel hooajal mängis meistriliigas G4S Noorteliiga tiimi eest.
Edasi jätkub noormehe karjäär aga Tulsa külje all asuvas Oral Roberts University's, mis väga tugeva korvpalliprogrammiga uhkustada ei saa, kuid uue peatreeneri Paul Millsi käe all loodetakse tõusta tugevamasse konkurentsi.
Eelmisel hooajal sai Jürgens Eesti meistriliigas 12 mänguga kirja keskmiselt 10,2 punkti, 3,3 lauapalli ja 2 resultatiivset söötu. | Veel üks Eesti noorkorvpallur hakkab mängima USA ülikooliliigas | https://sport.err.ee/635363/veel-uks-eesti-noorkorvpallur-hakkab-mangima-usa-ulikooliliigas | Elite Euro Talent nimeline Facebooki lehekülg jagas esmaspäeva õhtul infot, et järjekordse Eesti noorkorvpallurina hakkab USA ülikooliliiga NCAA kõrgeimas divisjonis mängima Carlos Jürgens. |
"Annika Laatsi sõnad armastusest, mida on nädala kestel palju tsiteeritud ning telepildis ja raadioeetris korratud, ei olnud see osa saatest, mis pani mind oma Facebooki postitust tegema ja kiriku seisukohti kooseluseadusega seotud küsimustes üle kordama. Kahjuks on meediakajastus jätnud mulje, et just Annika Laatsi kõne armastusest oli kiriku kontekstis midagi ennekuulmatut ja pani peapiiskopi teda korrale kutsuma. Sellised järeldused on kerged tulema ühiskonnas, kus kristlik sõnum on unustatud ning inimeste isiklik kirikukogemus puudulik. Seetõttu on ka järgnenud, kirikut mittemõistev reaktsioon andestatav," kirjutas Viilma teisipäeval Postimehes ilmunud arvamusloos.
"Kirikukauged inimesed ja arvamusliidrid ei näe tekkinud konfliktis muidugi usuküsimust, vaid ainult sõnavabaduse ning kiriku kitsarinnalisuse küsimust. Ometi on suurema osa usklike jaoks samasooliste partnerlus ja intiimsuhted usuga seotud moraaliküsimus."
Viilma sõnul ei ole kohane viia küsimusi, mille aruteluks kiriku sees valmis ei olda või millele toetust ei leita, kiriku- ja usuvõõra avalikkuse ette, et nõnda järgnevaid protsesse mõjutada. | Viilma sõnul kehtib kirikus sõnavabadus ja puudub kitsarinnalisus | https://www.err.ee/635360/viilma-sonul-kehtib-kirikus-sonavabadus-ja-puudub-kitsarinnalisus | Eesti Evengeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi Urmas Viilma sõnul polnud Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi palju vastukaja leidnud seisukohavõtt kooseluseaduse küsimuses midagi ennekuulmatut ning tema vastulauset ei saa tõlgendada korrale kutsumise ja sõnavabaduse vaigistamise katsena. |
Festivali peaesinejaks on Ameerikas sündinud kitarrist Rocco DeLuca, kes on lava jaganud John Mayeri ja Taj Mahaliga, lisaks musitseerinud koos Johnny Cashiga. Välisartistidest astuvad üles ka Ameerika jazzkitarrist ja klahvpillimängija Kurt Rosenwinkel ja Grammyle nomineeritud kitarrist Paul Galbraith.
Omalaadse koostööna saab kuulda ka trummar Mika Kallio ning kitarrisolisti ja helilooja Marzi Nymani kontserti. Kuulajate ette astub ka Nordic Guitar Orchestra, mille alla on koondunud kuus kitarristi: Ola Bengtsson ja Erik Söderlind Rootsist, Teemu Viinikainen ja Marzi Nyman Soomest ning Andre Maaker ja Ain Agan Eestist.
Käesoleval festivalil on võimalus osaleda päevasel kontsertkohtumisel Ain Aganaga, kes on ühtlasi festivali kunstiline juht ning eestvedaja. Fookusesse võetakse Agana senine elu ja looming ning kohtumine saab lisaks jutuajamisele kuulda ka muusikat.
Enamik kitarrifestivali kontserte leiab aset Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Lisaks toimuvad kontserdid Viljandi maakonnas - Õisu mõisa esineb Marc Ducret Prantsusmaalt ning Holstre mõisas magasiaidas annab festivali viimase kontserdi Andre Maaker kavaga "Minu laulu pidu".
10. Viljandi Kitarrifestival toimub 10.-15. oktoobrini. | Juba kümnendat korda täitub Viljandi kitarrimuusikaga | https://kultuur.err.ee/635354/juba-kumnendat-korda-taitub-viljandi-kitarrimuusikaga | 10. oktoobril saab alguse seekordne Viljandi kitarrifestival, mis tähistab kümnendat tegutsemisaastat. Välisartistide kõrval annab festival läbilõike nii kodumaistest legendidest kui ka uutest tulijatest. |
Veerandfinaalis alistas Grabe valitseva maailmameistri austerlase Albin Ouschani seisuga 9:6 ning liikus edasi poolfinaali, kus vastaseks Saksa piljardisportlane Sebastian Ludwig. Grabe läks küll kohtumist juhtima 2:0 ning koguni 5:1, kuid pärast mõnda eksimust tuli Grabel tunnistada sakslase nappi 9:7 paremust.
Etapivõidu võttis juba sel hooajal teistkordselt vanameister, 48-aastane, Ralf Souquet Saksamaalt, kes alistas finaalis kaasmaalase Ludwigi seisuga 9:6.
Grabe tõusis selle tulemusega Euroopa edetabelis 11. kohale.
Teise Eesti sportlasena saavutas Mart Liigant 65. koha.
Järgmine Euro-Tour etapp leiab aset juba novembri keskpaigas Itaalias. | Denis Grabe sai Euro-Tour etapil kolmanda koha | https://sport.err.ee/635356/denis-grabe-sai-euro-tour-etapil-kolmanda-koha | Eesti parim piljardisportlane Denis Grabe saavutas Austrias peetud Euro-Tour etapil 165 võistleja konkurentsis kolmanda koha. |
Konrad Mägi näitus avati linnade linnas, Roomas, nii suures majas, et ma seda algul üleski ei leidnud. Kusagilt sügavast orjapõlve verekutsest otsisin ikkagi midagi väiksemat, vähem tähenduslikku, kehvikutele sobivamat. Sest me oleme ju mittekeegid.
Kultuur on meil õhuke, Koidula järel on tükk tühja maad, esoteerilise kogemusega võrreldavad laulupeod ja Issanda imena sündinud Arvo Pärt maha arvata.
Isegi lapsepõlv olevat meil möödunud orjaunes ja valimiste eel ähvardab lõhe "kumb olla, eurooplane-eestlane või eestlane-eestlane" vahel meid pooleks kiskuda.
Ometi elame me imelisel ajastul, mitte sellepärast, et isegi presidendil on õigus arvamusliidrina esile tõsta prouat kollasest ajakirjandusest, vaid sellepärast, et me oleme KOHAL. See teekond, mida napp sada aastat tagasi alustasid tulised maalikunstnikud, kirjanikud, heliloojad -on meid viinud sinna, kus Eesti maalikunsti eksponeeritakse kõrvuti Euroopa omaga.
Ainult et neid eurooplasi, kelle üksikud tööd üleval on, on selles majas vähem, meie Konradi päralt on mitu saali. Ja kindlasti poleks see nii, kui kunstnik ise oleks kahelnud, kuhu ta kuulub – on see kunstnikerdajate koda, amatööride maaliring või maailm.
Me pole enam need ida-eurooplased, kes kuue peale lennujaamas kohvi ostavad ja hotelis sokke pesevad. Seda ei keela keegi tegemast, lennujaamade kohvihinnad on äärmiselt ebamõistlikud, aga me ei peaks ennast samastama lõputu orjaunega, oli see siis baltisakslaste või Nõukogude võimu all. Muretsema indiviididena, et kasvasime ajal, kui ühesugused karvased karupüksid ähvardasid jalad alt kraapida ja õpetaja võis kahe panna, sest sa polnud omandanud teadmisi sõjakangelasest, kes sakslaste tagalast põgenedes, jalutuna siili ära sõi.
Me ei pea igal vabariigi aastapäeval vaatama tagasi haledusega oma pimedale orjaajale. Nagu me ei oskaks olla KOHAL. Me oleme ajaloos eestlastena kõige õnnelikumas hetkes. Mitte kunagi pole elu olnud nii hea. Mitte kunagi ei ole me olnud mööndusteta nii kohal.
Ja kui iga teine rahvus peaks elementaarseks, et nende geeniuse näitus on linnade linna prestiižes galeriis, siis mina ulatan arglikult turvamehele aadressi, et küsida, ega ma eksinud pole.
Mitu tundi hiljem mõtlen ma oma andekale rahvale ja imestan – miks me kardame kohal olla. Otsime tuge masendavast minevikust ja sorgime teiste omas.
Konrad Mägi uskus kindlalt, et ta on maailmakunstnik. Ta on Tania Roomas. Mõni tee Rooma on pikk. Aga kui uskuda, viib see kohale. Kõik teed viivad Rooma. Kui vaadata ette. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Elo Selirand: miks me kardame kohal olla | https://www.err.ee/635352/elo-selirand-miks-me-kardame-kohal-olla | Mõni tee Rooma on pikk. Aga kui uskuda, viib see kohale. Kõik teed viivad Rooma. Kui vaadata ette, mitte seljataha. |
Maksu- ja tolliamet on posti kontrollides avastanud umbes kaks kahtlast pakki päevas ja samas tempos jätkates on selliseid leide aasta lõpuks üle 700, möödunud aastal oli 600 sellist juhtumit, 2015. ja 2014. aastal aga alla 200, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Vahelejäämise riski hinnatakse ekslikult väikseks. Niisugust muljet loob see, et anonüümsuse säilitamiseks kasutatakse nn süvaveebide müügivõrgustikke, kus makstakse bitcoin’ides ning ostja ja müüja vaheline suhtlus on krüpteeritud," ütles MTA uurimisosakonna narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa.
"Süvaveebis on küll võimalik jääda anonüümseks, kuid tarbida internetis ei saa. Seetõttu on postisaadetiste käitlemise käigus vahelejäämise tõenäosus suur," lisas Koppelmaa.
Peamiselt tellitakse posti teel paari grammi kaupa amfetamiini, ecstasyt, kanepit ja hallutsinogeenseid seeni, kuid ka arvestataval hulgal kokaiini ning mõnel korral on avastatud ka fentanüüli.
Saadetiste alguspunkt on tavaliselt Holland, Suurbritannia, Hispaania, Hiina või USA.
Kuigi aastate võrdluses on arvud pigem suurenenud, on saadetiste arv viimastel kuudel vähenenud, sest FBI ja Saksamaa võimud sulgesid kaks suurt süvaveebilehte, kus müüdi narkootikume.
Põhja ringkonnaprokuratuuri narko- ning organiseeritud ja raskete kuritegude osakonna prokurör Marek Soomaa märkis, et postiga saadetavad kogused pole tavaliselt kuigi suured ja paljuski tellitakse uimasteid eksperimenteerimiseks. Prokuratuuris algatatakse posti teel saadetud narkootikumide tõttu aastas sadakond kriminaalasja.
Sel aastal on MTA on psühhotroopseid ravimeid ja steroide tollis kinni pidanud vastavalt 47 ja 13 korral. Keelatud ravimitest suurema osa moodustavad ravimid, mida Eesti turule ei lubata, nagu näiteks India ajurveda ravimid. Selle aasta jooksul on tollis lubamatuid ravimeid tuvastatud umbes 300 korral. | Postiga saadetud narkoainete avastamine on plahvatuslikult kasvanud | https://www.err.ee/635348/postiga-saadetud-narkoainete-avastamine-on-plahvatuslikult-kasvanud | Sel aastal on maksu- ja tolliamet (MTA) postipakke kontrollides leidnud 566 narkoaine kahtlusega saadetist, peamiselt tellitakse postiga uimasteid väikses koguses ja tihti selleks, et neid esimest korda proovida. |
Ametiühingute seaduse järgi on tööandja kohustatud lubama ametiühingu esindajatel takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis, kus töötab selle ametiühingu liikmeid ning ametiühingu esindaja tegevuse takistamine on väärteokorras karistatav, kirjutab Õhtuleht.
Leht kirjutab, et Helena Hakkinen ja Erik Laidvee, AS-i Transiidikeskus seaduslikud esindajad, ei lubanud ametiühingu valitud esindajatel takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ettevõttes.
Nüüd on Hakkinen ja Laidvee vaidlustanud väärteootsuse Harju maakohtus. Kohus langetab otsuse oktoobris. | Eesti Raudtee uus juht käib tööinspektsiooniga kohut | https://www.err.ee/635347/eesti-raudtee-uus-juht-kaib-tooinspektsiooniga-kohut | AS-i Transiidikeskus endine juhatuse liige, praegune Eesti Raudtee juht Erik Laidvee vaidlustas kohtus tööinspektsiooni väärteootsuse, millega inspektsioon karistas ettevõtte juhatuse liiget ametiühingu tegevuse takistamise eest rahatrahviga. |
Kell 7.27 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tammsaare teel, kus 56-aastane mees sõitis veokiga Scania vastu Opel Astrat, mida juhtis 65-aastane mees. Opel kaotas juhitavuse ja kaldus üle ohutussaare vastassuunavööndisse ja põrkas kokku maasturiga BMW X5, mida juhtis 38-aastane mees. Opeli juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 7.38 juhtus liiklusõnnetus Tartus Sepa ja Tähe tänava ristmikul, kus 20-aastane naine sõitis Audi A4-ga ette peateel liikunud Kia Ceedile, mida juhtis 39-aastane naine. Saadud löögist paiskus Audi vastu peatunud BMW-d, mida juhtis vastava kategooria juhtimisõiguseta 25-aastane mees. Kia juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.
Kell 17.09 juhtus liiklusõnnetus Tartus Pikk tänav 80 juures, kus 59-aastase mehe juhitud Honda CR-V-lt sai ülekäigurajal löögi vastu sõiduki külge jooksnud kaheksa-aastane poiss. Kiirabi toimetas lapse Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 20.50 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Randla ja Pelguranna tänava ristmikul, kus reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 29-aastane naine sai löögi Toyotalt, mida juhtis 56-aastane mees. Juht toimetas jalakäija Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga neli inimest | https://www.err.ee/635346/liikluses-sai-viga-neli-inimest | Esmaspäeval juhtus üle Eesti neli raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest. |
Naiste suusahüpete võistkondlikul võistlusel teenis Austria kvartett koosseisus Daniela Iraschko-Stolz, Sophie Sorschag, Chiara Hölzl ja Marita Kramer napi esikoha Sloveenia (Nika Kriznar, Spela Rogelj, Ursa Bogataj, Ema Klinec) ees. Esimest ja teist kohta jäi lahutama vaid 1,4 punkti.
Kolmanda kohaga leppis reedel Norra naiskond koosseisus Silje Opseth, Anna Odine Ström, Thea Minyan Björseth ning Maren Lundby. Norralannad teenisid 942,1 silma ehk 17,2 vähem kui austerlannad.
Suusahüppajatele on Oberstdorfis jagatud kaks medalikomplekti, neljapäeval võidutses naiste normaalmäe võistlusel Klinec Lundby ja jaapanlanna Sara Takanashi ees. Meeste normaalmäe lõppvõistlus, kus osaleb ka Artti Aigro, toimub laupäeval. | Suusahüppajad avasid MM-il Austria kullaarve | https://sport.err.ee/1608124582/suusahuppajad-avasid-mm-il-austria-kullaarve | Saksamaal Oberstdorfis toimuvatel suusaalade MM-il teenis reedel esimese medali Austria ja see osutus koheselt ka kuldseks. |
Eesti esinumber Artti Aigro teenis 96,5 meetri pikkuse õhulennu eest 113,7 punkti, mis andis talle reedeses kvalifikatsioonis 34. koha. Kevin Maltsev hüppas 83,5 meetrit ja sai 94,1 punkti, mis andis talle 52. koha. Viimastena pääsesid 50 parema sekka Daniil Vassiljev ja Filip Sakala, kes kogusid mõlemad 97,4 punkti.
Kvalifikatsiooni parim oli MK-sarja üldliider Halvor Egner Granerud, kelle 105,5-meetrine hüpe oli ka päeva pikim. Norralane teenis kohtunikelt 144,2 punkti, sloveen Anze Lanisek sai 103-meetrise õhulennu eest 6,8 punkti vähem.
Normaalmäe põhivõistlus algab Oberstdorfis laupäeval Eesti aja järgi kell 17.30. | Aigro pääses MM-il kindlalt lõppvõistlusele, Maltsev jäi esimesena välja | https://sport.err.ee/1608124579/aigro-paases-mm-il-kindlalt-loppvoistlusele-maltsev-jai-esimesena-valja | Saksamaal Oberstdorfis jätkuvatel suusaalade maailmameistrivõistlustel pääses Eesti suusahüppaja Artti Aigro normaalmäe kvalifikatsioonist edasi, Kevin Maltsev jäi esimesena lõppvõistluse ukse taha. |
Keskuse pressiesindaja Ilze Araja sõnul tuvastati üks kohaliku leviku juhtum eelkoolis. Juhtumite arv on kasvamas laste ja noorte seas, mis on kaudne viide tüve kohalikule levikule.
Haiguste ennetamise ja kontrolli Euroopa keskuse (ECDC) andmeil on Läti kahe nädala nakkusnäitaja 509,5 juhtumit 100 000 elaniku kohta, võrreldes 548,6 juhtumiga läinud nädalal.
Euroopa keskmine näitaja on langenud 305,4 juhtumilt 283,6 juhtumile 100 000 elaniku kohta. Läti on ECDC andmete järgi nakatumuse poolest EL-is kuues.
Eestis on nakatumus ECDC andmete järgi tõusnud 648,5 juhtumilt 703,5 juhtumini, Leedus aga langenud 287,9 juhtumilt 261,1 juhtumile 100 000 elaniku kohta. | Haiguste kontrolli keskus: Lätis on alanud Briti koroonatüve kohapealne levik | https://www.err.ee/1608124576/haiguste-kontrolli-keskus-latis-on-alanud-briti-koroonatuve-kohapealne-levik | Lätis on seni tuvastatud 20 Briti koroonaviiruse tüve juhtumit ja alanud on selle kohapealne levik, teatas reedel riigi haiguste ennetamise ja kontrolli keskus. |
Eelmisel neljapäeval Baskonia 89:67 võidumängus Moskva Himki üle karjääri esimesed Euroliiga punktid visanud Raieste käis reedel Belgradi Crvena zvezda vastu väljakul ligi kuus minutit.
Baskonia 87:67 võiduga lõppenud mängus jäi Raieste arvele viis punkti (kahepunktivisked 1/2, kolmepunktivisked 1/1) ning üks ründelauapall. Baskonia resultatiivseim oli 20 punkti visanud Youssoupha Fall, Jordan Loyd oli Belgradi meeskonna resultatiivseim 14 punktiga.
Raieste koduklubile oli Euroliigas tegemist neljanda järjestikuse võiduga, turniiritabelis hoitakse 13 võidu ja 13 kaotusega üheteistkümnendat kohta. Viimasel play-off'i kohal asuval Anadolu Efesel on 15 võitu ja kümme kaotust. Türgi klubi sai reedel suure võidu, kui alistas koduse rivaali Fenerbahce 106:74. Ühtlasi tõmmati pidurit Fenerbahce üheksamängulisele võiduseeriale. | Raieste tegi Euroliigas teist nädalat järjest skoori | https://sport.err.ee/1608124567/raieste-tegi-euroliigas-teist-nadalat-jarjest-skoori | Eesti korvpallikoondislane Sander Raieste pääses oma koduklubi Baskonia eest taas Euroliigas väljakule ja tegi teist mängu järjest ka skoori. |
Tartu Ülikool/Bigbank - Jelgava
Mängu avageimis viis Ingrid Kiisk ässpallingust Tartu ette 8:5. Õige pea haaras kodunaiskond 16:12 eduseisu, ent Jelgava kosus ja geimi lõpp oli tasavägine. 20:20 viigiseisult pääses Tartu ette 22:20 ja geimi lõpp kallutati enda kasuks – 25:20. Teine vaatus algas sarnaselt esimesele, Tartu läks 8:6 ette ja juhtis geimi keskel 15:9. Laura Reiteri rünnaku järel juhiti 22:14 ja geim kuulus Tartule 25:16.
Selg vastu seina olnud Jelgava alustas kolmandat geimi hästi, minnes juhtima 9:6. Jelgava edu püsis, kuni tartlannad jõudsid punkti kaugusele (13:14). 18:13 Jelgava eduseisul võttis Tartu peatreener Hendrik Rikand veel mõtlemisaja, ent geimi võitis siiski Jelgava 25:17.
Neljas geim algas paremini külaliste jaoks, kes läksid ette 5:2 ja Rikand kasutas mõtlemisaega. Mäng jätkus siiski Läti klubi dikteerimisel, kuni Bigbank Kiiski rünnakust 12:12 viigini jõudis. Kiisk viis Tartu naiskonna seejärel ette 13:12 ja Jelgava peatreener kasutas mõtlemisaega. Geimi lõpus olid tartlannad siiski kindlamad, võttes 25:21 geimivõidu. Mäng seega Tartule 3:1.
TÜ/Bigbanki resultatiivseim oli viis ässa löönud Ingrid Kiisk 19 punktiga (+14), 18 silma (+10) lisas Ingris Suvi ja 16 (+7) Annabel Huik. Tartu vastuvõtt oli 55%, rünnakuid lahendati 47-protsendiliselt, blokist saadi kuus ja servilt kaheksa punkti (eksiti 15 pallingul). Jelgava naiskonna edukaimana tõi 14 punktiga (+7) Liene Šimkuse, Jelgava vastuvõtt oli 47%, rünnak 34%, blokist saadi viis punkti ja servilt kuus punkti (eksiti 15 servil).
Tartu naiskonna juhendaja Hendrik Rikandi jaoks on tegu esimese suure turniiriga peatreenerina. "Naistega on koguaeg äge, midagi toimub alati ja igav pole kunagi. Nagu tänane mäng ju ka oli, kaks esimest geimi olid ühtmoodi ja siis toimus totaalne ümberpöörd," sõnas peatreener. "Serviga hoidsime me neid kahes esimeses geimis võrgust kaugel ja suutsime kaitses mängida. Kolmandas muutus meie serv kehvemaks ja nemad panid omakorda juurde, see peegeldus kohe ka mängupildis. Kui me servis järele anname, on meil väga raske."
Poolfinaalivastase TalTech/Tradehouse´i kohta ütles Rikand: "isegi kui TalTech mängib kehvasti, siis on neil mingi tase, millest nad allapoole ei tule. Selleks, et nendega punkt-punktis liikuda geimi lõpuni – kus võib juba kõike juhtuda – selleks peame ise mängima väga-väga hästi. Aga kindlasti ei kavatse me oma kodusaalis niisama midagi kinkida ja läheme võitlema."
Audentese SG/Noortekoondis - Riia Võrkpallikool/Läti Ülikool
Andrei Ojametsa juhendatav Audentes alustas mängu koosseisus Häli Vahula, Eva Liisa Kuivonen, Kätriin Põld, Ragne Rahuoja, Liisbet Pill, Maren Mõrd, liberod Marily Lass ja Kadri Kangro. Kogenum Riia naiskond haaras avageimis Lasma Ozola ässa järel 6:1 eduseisu ning geimi keskel juhiti 15:8. Avageim kuulus kindlalt Riiale 25:16.
Teine vaatus algas tasavägisemalt, ent siis pääsesid lõunanaabrid ette 10:6 ja Ojamets kasutas mõtlemisaega. Kolmest punktist lähemale Eesti noored enam ei jõudnud ning teise geimi võitis Riia 25:16.
Kolmandas geimis läks Audentes ette 6:3, sundides vastaste peatreenerit kasutama mõtlemisaega. Riia jõudis õige pea viigini (9:9) ja edasi kulges mäng nende dikteerimisel. Geim Riia naiskonnale tulemusega 25:17 ning kogu mäng seega tiitlikaitsjale 3:0.
Riia statistilised näitajad olid Audentesest üle pea igas elemendis. Audentese naiskonna resultatiivseimana tõi Eva Liisa Kuivonen 13 punkti (-1), neli punkti lisasid nii Liisbet Pill kui Kätriin Põld (efektiivsus vastavalt +2 ja +2). Audentese vastuvõtt oli 24%, rünnak 35%, blokiga saadi neli punkti, servil löödi kaks ässa ja eksiti 12 pallingul. Riia edukaim oli 14 punktiga (+11) Lasma Ozola, lätlannade vastuvõtt oli 34%, rünnak 45%, blokiga saadi kuus ja serviga 13 punkti (seitse viga).
Audentese naiskonna peatreener Andrei Ojamets tõdes pärast kohtumist, et rahuoluks põhjust pole. "Täna olime me taas iseenda kõige suuremad vaenlased. Puudu jäi julgusest ja otsustavusest. Pärast viimast mängu Tartuga olen üllatunud, et täna nii kesiselt esinesime. Riia mängis enesekindlamalt," sõnas ta.
Riia klubi juhendaja Andrejs Odinokovs ütles, et isloatsioonis olemise tõttu said nad viimati koos treenida eelmisel teisipäeval. "Selles valguses olen mängupildi ja tulemusega muidugi väga rahul. Väga keeruline aeg oli enne turniiri. Tüdrukud olid aga tublid ja tahtsid väga mängida. Tunnustan ka vastaseid, nad on noored ja lähevad hea treeneri käe all kindlasti paremaks. Olen selle hooaja mänge näinud ja neil on potentsiaali küll," kommenteeris Odinokovs.
Põhiturniiri asetuste järgi tagasid kaks esimest naiskonda ehk TalTech/Tradehouse ja Kaunase võistkond koha poolfinaalis, ülejäänud neli mängivad veerandfinaalis. Teises veerandfinaalis lähevad kell 19.00 vastamisi Jelgava ja TÜ/Bigbank.
Ajakava:
26. veebruar
16.00 1. veerandfinaal Riia Võrkpallikool/LÜ vs Audentese SG/NK 3:0 (25:16, 25:15, 25:17)
19.00 2. veerandfinaal Jelgava vs TÜ/Bigbank 1:3 (21:25, 16:25, 25:17, 21:25)
27. veebruar
12.00 5.-6. koha mäng
15.00 1. poolfinaal: 1. Riia Võrkpallikool/LÜ vs TK Kaunas VDU
18.00 2. poolfinaal: TalTech/Tradehouse vs 2. veerandfinaali võitja
28. veebruar
12.00 pronksimäng
15.00 finaal | TÜ/Bigbank pääses Balti liigas poolfinaali, Audentes kaotas tiitlikaitsjale | https://sport.err.ee/1608124480/tu-bigbank-paases-balti-liigas-poolfinaali-audentes-kaotas-tiitlikaitsjale | Naiste võrkpalli Balti liiga finaalturniir algas tiitlikaitsja Riia Võrkpallikooli/Läti Ülikooli ja Audentese SG/Noortekoondise vahelise veerandfinaaliga, kus jäi 3:0 (25:16, 25:15, 25:17) peale Riia naiskond. Balti liiga teises veerandfinaalis alistas Tartu Ülikool/Bigbank 3:1 (25:21, 25:16, 17:25, 25:21) Jelgava. Poolfinaalis on Tartu vastaseks TalTech/Tradehouse. |
Gut-Behrami, kes võitis kaks Cortina d'Ampezzo MM-ile eelnenud MK-ülisuurslaalomit ja krooniti Itaalias kahekordseks maailmameistriks, oli reedel parim Val di Fassa kiirlaskumises.
Sealjuures oli šveitslanna võit napp - teiseks tulnud austerlanna Ramona Siebenhofer kaotas Gut-Behramile vaid 0,02 sekundit. Kolmas oli šveitslanna Corinne Suter (+0,26).
Ühtlasi tõusis Gut-Behrami uueks MK-sarja üldliidriks, sest senine esikohaomanik Petra Vlhova piirdus reedel üheksanda kohaga. Šveitslannal on koos 1047 punkti, Vlhoval teisena 1018 silma. | MM-il kaks kulda teeninud Gut-Behrami jätkas MK-sarjas võidumarssi | https://sport.err.ee/1608124531/mm-il-kaks-kulda-teeninud-gut-behrami-jatkas-mk-sarjas-voidumarssi | Viimasel kuul hiilgavas hoos olnud Šveitsi mäesuusataja Lara Gut-Behrami jätkas esimesel MM-ile järgnenud MK-etapil võidukalt ja tõusis uueks üldliidriks. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.