text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Võistlus saab toimub 2023. aastal Pärnu Bay Golf Links väljakul, lisaks toimuvad Pärnu Bays aasta varem ka seenioride individuaalsed Euroopa meistrivõistlused.
2021. aastal jõuab Jõelähtmes asuvasse Estonian Golf & Country Clubi (EGCC) meeste ja U-18 noormeeste B-divisjoni meeskondlikud Euroopa meistrivõistlused. Aasta hiljem korraldatakse aga samal väljakul meesseenioride võistkondlikud Euroopa meistrivõistlused, seega kokku korraldab Eesti kolmel järgneval aastal neljad Euroopa meistrivõistlused.
Eesti Golfi Liidu peasekretäri Kristo Raudami sõnul on nii kaalukate võistluste Eestisse saamine ennekõike tunnustus Eesti golfile laiemalt. "Ennekõike on mul hea meel meeste individuaalsete meistrivõistluste korraldusõiguse pärast, sest seda võistlust on Ida-Euroopa riikidele koos selle otsusega usaldatud vaid kolm korda ning neist kolmest korrast kahel on usalduse võitnud Eesti," sõnas Raudam.
"Arvestades, et tavapäraselt saavad isegi Euroopa golfi suurriigid seda võistlust korraldada keskmiselt kümneaastasega vahega, siis seda suurem tunnustus on see meile, kuna viimati oli see võistlus Eestis alles 2016. aastal. Oma rolli siin otsuses mängis ka Pärnu Bay väljak, mida hinnatakse kogu Euroopas väga kõrgelt. Sportlikult on see nii mõnelegi meie praegusele parimale mängijale võimalus edukaks lõppakordiks amatööride seas enne profileeri suundumisel," lisas Raudam.
Pärnu Bay Golf Linksi tegevjuhi Peter Nybergi hinnangul on selliste võistluste võõrustamine suur au ka Pärnu Bay golfiväljakule. "Anname kindlasti endast parima, et siia saabuvad võõrmängijad lahkuks siit suure rahuldustundega, pakkudes neile parimat väljakut ning teeninduskultuuri. Meie eesmärk on jätkuvalt igal aastal aina enam tutvustada Eestit kui suurepärast golfi sihtriiki Põhja-Euroopas, kuna Eesti golfiväljakute tase on väärt tutvustamist kogu maailmale," sõnas pikalt erinevaid golfiväljakuid Rootsis juhtinud Nyberg. | Eesti korraldab taas Euroopa golfi tippvõistlust | https://sport.err.ee/1608124525/eesti-korraldab-taas-euroopa-golfi-tippvoistlust | Euroopa Golfi Assotsiatsioonist (EGA-st) saabus reede õhtul kirjalik kinnitus, et Eestile on taas antud meeste individuaalsete Euroopa meistrivõistluste korraldusõigus. |
Laupäeval ootab sõitjaid kuue kiiruskatsega ralli pikim päev, millele pühapäeval järgnevad sarnaselt reedele kaks kiiruskatset. Kuigi Tänak võitis reedel mõlemad katsed, hoiab ta madalat profiili.
"Praegu on endiselt kõik algusjärgus ja pole mõtet midagi mõelda. On olnud tüüpilised Soome ameerika mäed - väga tehnilised üles-alla katsed," kirjeldas ta päeva lõpus WRC televisioonile.
"Auto tasakaal võiks olla parem, nii et kindlasti on veel asju, mille kallal tegeleda. Homme võib kõik muutuda, peame lihtsalt jätkama keskendumist."
Tänavu esimest korda MM-etapil kaasa lööv Breen tunnistab, et Arktika ralli on elamus. "Need tingimused on üsna unikaalsed ja kindlasti on eriline sõita 200 km/h kottpimedas metsas," lausus ta.
"Mul oli hea stardipositsioon ja ma ei arva, et kasutasin selle täienisti ära. Arvan, et teisel katsel pingutasin pisut üle ja kaotasin lõpuks rehvidelt piigid."
Rovanperä on küll esikolmikus, aga päevaga rahule ei jäänud. "Ralli algus on olnud suur pettumus. Esimesel katsel tegin vea, aga teisel katsel valmistas pettumuse kruus," põhjendas ta.
"Homme peame seadistuses midagi muutma, sest teisel läbimisel - kui kruusajooned on väljas - on auto alajuhitav ja eesmistele rehvidele langeb liiga suur pinge. Kolmas olla pettumust ei valmista, aga pettumuse valmistab see, et enesetunne autos ei olnud hea."
Laupäeval algab rallipäev kell 9.08 sõidetava Mustalampi katsega. | Ott Tänak: on olnud tüüpilised Soome ameerika mäed | https://sport.err.ee/1608124516/ott-tanak-on-olnud-tuupilised-soome-ameerika-maed | Ott Tänak (Hyundai) on esimese päeva järel Arktika MM-ralli liider, edestades 16,2 sekundiga iirlast Craig Breeni (Hyundai) ja 20,4 sekundiga soomlast Kalle Rovanperät (Toyota). |
Endise presidendi Donald Trumpi valitsus nõudis, et OECD maksuplaanile lisataks klausel, mis sisuliselt lubanuks tehnoloogiahiidudel järgida seadust vabatahtlikkuse alusel.
Yellen ütles G20 rahandusministrite kohtumisel, et USA ametnikud hakkavad läbirääkimistel kaasa lööma ega nõua enam klausli lisamist, teatas rahandusministeerium.
Saksamaa ja Prantsusmaa tervitasid Washingtoni reedest otsust.
"See on suur samm edasi meie kursil jõuda suveks osavõtvate riikide seas leppeni," ütles Saksa rahandusminister Olaf Scholz G20 rahandusministrite kohtumise järel.
Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire märkis, et leppe saavutamine sel suvel on käeulatuses. | USA loobus digihiidude maksu vabatahtlikkuse nõudmisest | https://www.err.ee/1608124507/usa-loobus-digihiidude-maksu-vabatahtlikkuse-noudmisest | USA rahandusminister Janet Yellen ütles reedel oma kolleegidele tööstusriikide ühenduses G20, et Washington loobub oma vastuolulisest nõudest globaalse digimaksu asjus, avades ukse leppe saavutamisele. |
Debby Friday "Runnin"
Bassine moodne popmuusika, mis segab industrial 'i ja udust RnB 'd. Sellelt Nigeeria päritolu produtsendilt võib veel põnevaid asju oodata.
Lukamon & Mick Moon "Systik"
Mick Mooni kõige tugevam materjal on see, kui ta laseb lahti lääneliku hip-hopi mudelitest ja hakkab eesti keelt väänama nagu värvilist plastiliini. Lugu "Systik" koostöös Lukamoniga on just midagi sellist.
Rode "Are You Thinking Of Me?"
Veel üks noor produtsent, kes teeb ilusat tuleviku popmuusikat. "Are You Thinking Of Me?" on kosmiline ja minimalistlik RnB, mis on lihtsalt hingematvalt ilus.
Stylo G "Oh Lawd (Higgo Edit)"
Legendaarse dancehall 'i MC Stylo G lugude uusversioone ja remix'e on lugematu hulk ning isegi meie Eesti oma Surekoer tegi väga ägeda loo, aga värske Higgo töötlus on mõnusalt pehme UK garage.
Para & Sarah Etheridge "Feeling The Love (44 Mix)"
Para viib ajamasinaga nullindate algusesse UKG kuldaega. "Feeling The Love (44 Mix)" koos Sarah Etheridge'iga on vanakooli Briti bassimuusika austajate jaoks pisarateni liigutav nostalgiline meenutus.
Nardo Wick "I Declare War"
Olen sellest filmi "Judas and the Black Messiah" albumilt juba mõned näited välja toonud, aga minu jaoks täiesti tundmatu artisti Nardo Wicki "I Declare War" oli täielik üllatus. Erakordselt tume basskõlareid purustav bänger.
Marie Davidson "C'est parce que j'm'en fous (Jlin Remix)"
Kõik, millele footwork 'i uuendaja Jlin käe külge paneb, muutub kullaks. Marie Davidsoni värske singli töötlus on muusikaline kunstiteos, mis on täis ootamatuid pöördeid ja nakkavaid murtud rütme.
Jimi Tenor & Freestyle Man "Forgotten Planet Awakens"
Meie põhjanaabrite kõige silmapaistvam house 'i (ja moodsa disco!) esindaja Jimi Tenor ei näita väsimise märke. Värske singel "Forgotten Planet Awakens" on tulvil veidraid vokaalsämpleid ja põrkavaid rütme, kellel originaalist väheks jääb, siis Ricardo Villalobos tegi ka loost oma versiooni.
Murder He Wrote "Storm"
Vabandust, aga head UK garage 'i tuleb lihtsalt nii palju, et ma ei saa seda jagamata jätta. Vaid paar aastat tegutsenud Murder He Wrote viskab üksteise järel hitte välja, värske "Storm" alustab pehmelt, aga vajutab lõpuks gaasi põhja ning kaldub põmmutavasse bassimuusikasse. Lähme peole!
Sofia Kourtesis "By Your Side"
Peruu produtsent Sofia Kourtesis annab õige pea plaadifirma Technicolour alt välja EP "Fresia Magdalena". Sellelt lühiplaadilt avaldati aga värske singel "By Your Side", mis on parim võimalik suvelugu. Sulaks juba see lumi ära ja saaks kuiva mätta peale peesitama minna...
Jacques Greene "Promise"
Tundub, et Jacques Greene on ka siin valikus juba iganädalane külaline. Kui eelmine nädal oli ta esindatud raju hip-hop bängeriga, siis värske soolosingel "Promise" on rahulikum. Trip-hop 'i elemendid kohtuvad ambientsete helimaastikega. Ilus muusika.
DJ Q & Hans Glader "Thief In The Night"
Briti tantsumuusika legend DJ Q andis vahepeal kummalist EDM-i välja, aga viimasel ajal tuleb talt küll ainult kulda. Singel "Thief In The Night" koos Hans Gladeriga on heade bassidega UK garage, mis toob päikese välja ja lausa nõuab võimalust klubis inimesi tantsutada.
Rhye "Black Rain (Jayda G Remix)"
Värskes loo "Black Rain" töötluses said kokku kaks artisti, keda poleks oma peas eales ühte patta pannud. Seksi-RnB meistrid Rhye ja moodsa disco tipptegija Jayda G sobivad aga imeliselt kokku, jääb vaid loota, et ehk teevad nad ka tulevikus midagi koos...
Fred Again... & The Blessed Madonna "Marea (We've Lost Dancing)"
Pole vist juba pikka aega olnud nädalat, kus ei ilmuks vähemalt üht tantsumuusika singlit, mis vaatab nurkameelselt tagasi klubikultuurile. The Blessed Madonna ja produtsendi Fred Again koostöös valminud "Marea (We've Lost Dancing)" on tantsumuusika meistriklass, lihtsalt kuulake ja imestage.
Leon Bridges & Keite Young "Like A Ship"
Tore on kuulda, kui mõni artist suudab (heas mõttes!) tolmust soul 'i teha niiviisi, et see ei kõla ajahambast püdelaks närituna. Leon Bridgesi värske singel "Like A Ship" koos Keite Youngiga on produtseeritud moodsalt, aga järgib parimaid soul 'i traditsioone.
Noname "Rainforest"
Miks viimasel ajal kõige paremad RnB singlid nii lühikesed on? Noname ja tema "Rainforest" on jällegi üks neid lugusid, mida siin jahedal varakevadel on lausa imelik kuulata. Troopiliste rütmide peale lausub Noname tihedalt oma riime, tervik on imekaunis.
Cosha & Coby Sey "Tighter"
Ühelt poolt on Cosha ja Coby Sey koostöösingel "Tighter" igati raadiosõbralik ja klassikaline RnB, kuid sinna on peidetud mingi müstika ja salapära, mis esimeste kuulamistega ei selgugi.
Yaya Bey "fxck it then"
Brookylni laulja-laulukirjutaja Yaya Bey on viimased paar aastat teinud mahlakat soulilikku hip-hopi, värske singel "fxck it then" on tema senise loomingu kõige minimalistlikum ja peenem pärl.
Maarja Nuut & Ruum "Kuud kuulama (NOEP Remix)"
Võimalik, et NOEP tegi oma karjääri seni parima loo. Kui Maarja Nuut ei laulaks loos eesti keeles, ei arvaks esmapilgul isegi, et tegu on kodumaise looga. NOEP suudab selle moodsa folgi pärli keerata tõeliselt rikkalikuks elektroonikaks. Esmapilgul võiks isegi arvata, et Bonobo on Nuudist oma versiooni teinud...
GoGo Penguin "Atomized (Machinedrum Remix)"
Esialgu ei saagi päris täpselt aru, et mida USA bassimuusika eksperimentalist Machinedrum GoGo Penguini loo "Atomized" juures teinud on. Ühel hetkel pöörab lugu aga ootamatult minimal techno poole ja mõistad, kui mahlakas ja ootamatu see töötlus tegelikult on.
Shelley FKA Dram "Exposure"
Räppar ja produtsent Dram (uue nimega Shelley FKA Dram!) on üks sensuaalse RnB tipptegijaid ning tema värske singel "Exposure" kinnistab seda staatuse veelgi. Pehme ja intiimne lugu, mis sobib igati küünlavalgel kuulamiseks.
Danny L Harle "Take My Heart Away"
Hoiatus kõigile esteetidele: Danny L Harle viskab hea maitse nurka ja laseb blenderis peeneks hardstyle 'i, trance 'i, eurodisco ja veel sada muud rõvedat žanri. Kokku tuleb aga imeline veidrus, mis väärib kogemist. Väikse doosina piisab loost "Take My Heart Away", aga kuulake ka kogu plaati "Harlecore".
Taavi-Peeter Liiv "Karnevalimees"
Üks aspekt, mis mind Taavi-Peeter Liivi loomingut kuulates alati köidab, on tema meeletult avar kuulamisring. Ühelt poolt võiks värske singel "Karnevalimees" olla üheplaaniline indie pop, aga seal on peent elektroonikat, varjatud viiteid psühhedeeliale ja soul 'ile ning ilmselt jääb mul palju ka märkamata.
Prospa "Burns No More"
Mõnes mõttes on Prosma värske lühialbum "Rave Science Vol. 1" sarnane Danny L Harle'ile. Kõik kanalid lüüakse maksimumi: bass tulistab kõlarid tükkides, süntesaatorid on saadetud kohale otse kosmosest ja kõik see heidetakse kuulajale näkku ilma igasuguse hoiatuseta. Tõeliselt maksimalistlik reivinostalgia.
Nu:Tone & Charlotte Haining "Sleepwalker"
Sulnis ja rõõmsameelne drum and bass on minu jaoks turvaline muusika, mille saatel võiksin vajuda mõnutundega unne. Kuigi kogu Nu:Tone'i värske album "Little Spaces" on sellistest emotsioonidest kantud, siis kogu plaati tipp on avalugu, koostöös Charlotte Haininguga valminud "Sleepwalker".
Scratcha DVA & Karen Nyame KG "Baga DMs"
Ega Scratcha DVA end juba naljalt kordama ei hakka. Briti bassimuusika uuendajana suudab leida ta ikka veel mõne vaatenurga, mille alt kogu UK tantsumuusika lahti võtta ja uuesti kokku panna. Värske EP "& Baga Man" parim lugu koos Karen Nyame KG'ga valminud "Baga DMs".
Smerz "Max"
Just selliseid projekte nagu Smerz tahaks underground popmuusikas rohkem näha. Norra duo segab endas folki, elektroonikat, ambient 'i, RnB'd ja õhkõrna tantsumuusikat ning see tervik on lihtsalt uskumatult kaunis. Siin on midagi Björkist, aga nende looming on veel plahvatusohtlikum. Singel "Max" on uue albumi "Believer" üks tipphetki.
Nick Hakim "All These Instruments (AceMo Remix)"
Kui eelmisel nädalal tõin välja BADBADNOTGOODi töötluse Nick Hakimi loost, siis nüüd on ilmunud lausa terve albumitäis uusversioone tema lugudest. Vabalt võiks iga teise loo välja tõsta, aga bassimuusika tipptegija AceMo on teinud loost "All These Instruments" tõeliselt mõnusa päikselise house -versiooni.
Jimmy Edgar "Crank (feat. Rochelle Jordan)"
Detroiti produtsent Jimmy Edgar andis välja uue albumi "Cheetah Bend", kus lööb kaasa lugematu hulk tuntud tegijaid, nende hulgas SOPHIE (!), Danny Brown ja Hudson Mohawke. Eriti äge pärl on aga just koostöös Rochelle Jordaniga valminud "Crank", tume ja eksperimentaalne RnB.
Nick Cave & Warren Ellis "The Balcony Man"
Selle nädala kahtlemata kõige suurem album on Nick Cave'i ja Warren Ellise koostöös valminud "Carnage". Kes vähemalt üht Cave'i lugu elus varem kuulnud, siis teab juba ette: midagi positiivset sellest albumist oodata ei ole. Kes on valmis aga nende keeruliste emotsioonidega silmitsi seisma, siis plaadi lõpulugu "The Balcony Man" on erakordselt võimas.
Kuula kõigi lugusid: | Nädala parimad lood | Taavi-Peeter Liiv, Jimi Tenor, Smerz jt. | https://kultuur.err.ee/1608123424/nadala-parimad-lood-taavi-peeter-liiv-jimi-tenor-smerz-jt | Uut muusikat on rohkem kui jõuaks eales läbi kuulata, aga väikese, täpsemalt 30-loolise valiku ikkagi tegime. Kui möödunud nädalal uut ja huvitavat Eesti muusikat eriti palju ei ilmunud, siis sel korral on lausa kolm põnevat ja täiesti eriilmelist lugu. Aga muud huvitavat muidugi ka! |
Päeva avakatsel olid Kaur ja Simm neljandad ja teisel katsel näitasid eestlased kolmandat aega. Mõlemal korral oli kiireim soomlane Emil Lindholm (Škoda Fabia Rally2 evo), kellele Kaur kaotab laupäeva eel 21,3 sekundiga.
Lindholmi ja Kauri vahele mahub ka soomlane Teemu Asunmaa (Škoda Fabia Rally2 evo), kes kaotab Lindholmile 10,9 sekundiga, aga edestab Kauri 10,4 sekundiga. Eestlase lähim jälitaja Eerik Pietarinen (Škoda Fabia R5) jääb 12,4 sekundi kaugusele.
Teise Eesti paarina teeb WRC3 arvestuses ehk Rally2 spetsifikatsiooniga erasõitjate seas kaasa Gregor Jeets - Andrus Toom (Škoda Fabia Rally2 evo), kes olid avakatsel 12. kohal ja teisel katsel üheksandad. Kokkuvõttes kaotavad nad Lindholmile 2.02,4 ja hoiavad 11. positsiooni.
WRC2 arvestuses on Georg Linnamäe - Volodõmõr Korsia (Volkswagen Polo GTI R5) esimese päeva järel kaheksandal kohal. Mõlemal katsel näidati seitsmendat aega. Kaotust liider Esapekka Lappile (Volkswagen Polo GTI R5) on kogunenud 1.49,0.
Üldarvestuses on Kaur 17. (kaotust Tänakule 2.09,5), Linnamäe 28. (+3.17,2) ja Jeets 31. (+3.50,6). | Egon Kaur on Soomes WRC3 arvestuses esikolmikus | https://sport.err.ee/1608124501/egon-kaur-on-soomes-wrc3-arvestuses-esikolmikus | Egon Kaur hoiab koos kaardilugeja Silver Simmiga (Volkswagen Polo GTI R5) Arktika MM-rallil esimese päeval järel WRC3 klassis kolmandat kohta. |
38-aastase maailma edetabeli kuuenda maletaja sõnul mängis tema otsuses suurt rolli Armeenia võimude ükskõiksus male suhtes.
"Eelmine aasta oli meile kõigile pandeemiat ja sõda silmas pidades väga keeruline, lisaks elasin läbi isiklikud raskused. Armeenia riik on male suhtes absoluutselt ükskõikne. Mul oli valik: oma tööst loobuda või kolida sinna, kus mind hinnatakse," sõnas Aronian, kelle abikaasa Arianne Caoili hukkus mullu autoõnnetuses.
"See on Armeenia male jaoks suur kaotus," kinnitas Armeenia maleföderatsiooni asepresident Smbat Lputian, USA maleföderatsiooni president Mike Hoffpauir tervitas samas Aroniani otsust.
Aronian on kolmekordne maleolümpia kuldmedalist, tema ELO reiting on kõigi aegade edetabelis Magnus Carlseni, Garry Kasparovi ja Fabiano Caruana järel neljas. | Armeenia valitsuses pettunud suurmeister hakkab esindama USA-d | https://sport.err.ee/1608124498/armeenia-valitsuses-pettunud-suurmeister-hakkab-esindama-usa-d | Male suurmeister Levon Aronian andis reedel teada, et lahkub Armeeniast ning hakkab edaspidi esindama Ameerika Ühendriike. |
Kui hommikul ujus Jefimova välja aja 1.08,92 ja nihutas 2017. aastal püstitatud Maria Romanjuki Eesti rekordit 11 sajandikuga, sai ujumistalent õhtuses finaalis kirja lausa 1.07,53.
Olümpiamängude A-normist jäi Jefimoval puudu 46 sajandikku.
Aleksa Gold püstitas Riias 200 meetri seliliujumises Eesti rekordi ajaga 2.13,12. Varasem rekord 2.13,48 kuulus samuti tema nimele ja oli ujutud 2019. aastal Torontos. Ühtlasi täitis Gold ka olümpia B-normi, milleks on 2.14,30.
Läti lahtistel meistrivõistlustel on stardis üle 30 Eesti ujuja ja võistlused toimuvad kuni pühapäevani Riias 50-meetrises basseinis. | Olümpia B-normi täitnud Jefimova parandas Eesti rekordit enam kui sekundiga | https://sport.err.ee/1608123439/olumpia-b-normi-taitnud-jefimova-parandas-eesti-rekordit-enam-kui-sekundiga | 14-aastane Eneli Jefimova täitis Läti lahtistel meistrivõistlustel 100 m rinnuliujumises olümpia B-normi ja jõudis vähem kui poole sekundi kaugusele ka olümpia A-normist. |
PTA keelustab alates 1. märtsist põllumajanduslindude ja teiste tehistingimustes peetavate lindude pidamise välitingimustes. Samuti keelustatakse partide ja hanede pidamine koos teiste lindudega, välja arvatud juhul, kui viiruse sissetoomise ohtu on võimalik hinnata väikeseks sõltuvalt kasvanduse erijoontest ja rakendatavatest riskivähendusmeetmetest, mida põllumajandus- ja toiduamet peab piisavaks.
Ka keelustab amet looduses vabalt elavate lindude toomise kohtadesse, kus samal ajal peetakse põllumajanduslinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.
Lindude väljaspidamine on märtsist lubatud erandolukorras PTA loal juhul, kui nende siseruumis pidamine vääramatult seab ohtu lindude elu ja tervise. Sel juhul peab olema välistatud lindude kokkupuude looduses vabalt elavate lindudega.
Kehtestatud piirangute järgimist kontrollivad PTA ametnikud. Kontrolli käigus hinnatakse linnupidajate rakendatud taudi ennetamise meetmete kohasust, selgitades vajadusel nende olemust. Nõuetele mittevastavuse korral teeb järelevalveametnik linnupidajale ettekirjutuse.
Linnugripi peamised sümptomid on harja, lokutite ja näopiirkonna turse; isutus, uimasus kõhulahtisus; linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks; munatoodangu järsk langus.
Ameti soovitused selleks, et kaitsta oma kodulinde: hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega; ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde; enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
Lindude ebatavalise suremuse märkamisel tuleks teavitada sellest veterinaararsti. Välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.
Hukkunud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude (kullid, kotkad) korjuse leidmisel tuleks sellest teavitada infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sest sellega võib viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
Kodulinnu surmast tuleb teavitada veterinaararsti, kes annab edasised suunised.
PTA tuletab kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde ka kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ameti sõnul saab ainult niimoodi operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla linnupidajale toeks. | Alates märtsist peab hoidma kodulinde siseruumides | https://www.err.ee/1608124402/alates-martsist-peab-hoidma-kodulinde-siseruumides | Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) kehtestas alates 1. märtsist üleriigilise lindude väljas pidamise piirangud, et tõkestada linnugripi levikut. |
"Pärnu Sadama juht Johan Kärp ja Kristjan Kangur said suusõnalisele kokkuleppele, et mees pallib selle hooaja Pärnu Sadama meeskonnas," kirjutas Pärnu esindusmeeskond reedel sotsiaalmeedias.
Nädal aega tagasi lõpetas 38-aastane Kangur lepingu TalTechiga. Ülikoolimeeskonda esindades jäi Eesti-Läti korvpalliliigas Kanguri kontole 14 mänguga keskmiselt 10,1 punkti, 5,9 lauapalli ja 2,7 resultatiivset söötu. | Kristjan Kangur on liitumas sünnilinna klubiga | https://sport.err.ee/1608124396/kristjan-kangur-on-liitumas-sunnilinna-klubiga | Kauaaegne Eesti korvpallikoondislane Kristjan Kangur on liitumas sünnilinna klubiga Pärnu Sadam. |
Haridus
Üldhariduskoolide õppehoonetes jätkub 1.–28. märtsini tavapärane õppetöö vaid 1.–4. klassi õpilastele. Teised õpilased ei või sel ajal õppehoonetes viibida ega seal liikuda. Koolimajades viibimise keeld kehtib alates esmaspäevast ka kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides.
Koolimajades võib viibida ja liikuda üksnes erijuhtudel: kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.
Õpperuumides viibimisel tuleb tagada inimeste hajutamine ning väljaspool õpperuumi tuleb järgida 2+2 reeglit, mille kohaselt võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Hajutamise nõue ning muud viiruse leviku ennetamiseks vajalikud meetmed kehtivad nii õppijatele kui ka personalile. Samuti peab haridusasutus tagama, et vanemad õpilased, õpetajad ja kõik teised töötajad kannaksid maski. Alla 12-aastased lapsed maski kandma ei pea.
Piirangud ei kehti koolidele, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel, samuti puudega inimeste tegevustele. Ka ei kohaldata piiranguid haridusasutustes, kus on eraldi klassid hariduslike erivajadustega õpilastele või õpilasele, kes vajab tugiteenuseid.
Huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe ja noorsootöö ja sport
Laste, noorte ja täiskasvanute huvihariduses, huvitegevuses, täiendkoolitusel, täiendõppel, noorsootöös ning sportimisel ei ole kuni 28. märtsini rühmaviisiline tegevus või treening siseruumides lubatud. Lubatud on tegevusi või treeninguid teha kas üksi või kahekesi, näiteks personaaltreeneri või treeningpartneriga, hoides teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti peredele. Spordialadel, mis lähevad individuaalspordi mõiste alla, näiteks tennises, on lubatud ka paarismängud.
Kui seni tuli sisetingimustes tagada, et ruumi täitumus ei oleks rohkem kui 50 protsenti, siis alates 3. märtsist väheneb lubatud täitumus 25 protsendile. Et tagada piisav hajutatus ja ohutus, eelkõige vältida teiste inimestega kokkupuuteid, on soovitatav tagada iga harrastajapaari kohta 20 ruutmeetri suurune ala, kus tegevusi ellu viia.
Välitingimustes sportimisele, treenimisele, noorsootööle, huvitegevusele, huviharidusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele hakkab 3. märtsist kehtima kord, mille järgi on lubatud koos juhendajaga senise 50 asemel kuni kümneliikmelised rühmad, kes ei tohi teiste rühmadega kokku puutuda.
Piirangud ei kehti sama lasteaiarühma lastele, kes on igapäevaselt koos samas rühmas, ja nendele õpilastele, kellel on lubatud õppehoonetes viibida ja kes õpivad samas klassis, kuna puutuvad niigi igapäevaselt kokku. Samuti ei kohaldu piirangud professionaalsele sporditegevusele ning puuetega inimeste tegevustele.
Spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused ei ole üldjuhul lubatud. Lubatud on üksnes pealtvaatajateta spordivõistlused, kus osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis professionaalsed sportlased, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike alade esi- ja meistriliigade mängijad.
Avalikud koosolekud, üritused, jumalateenistused, meelelahutus
Siseruumides ei ole 3.–28. märtsini lubatud korraldada avalikke jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi ning nii statsionaarsete istekohtadega kui ka statsionaarsete istekohtadeta avalikke koosolekuid ja üritusi, sealhulgas konverentse, teatrietendusi, kontserte ja kinoseansse. Piirangud ei puuduta veebiülekandena korraldatavaid üritusi, kus ei osale teisi inimesi peale esinejate ja ülekande tegemiseks vajaliku personali. Osalejad peavad siiski kinni pidama 2+2 reeglist ja järgima desinfitseerimisnõudeid.
Samuti ei ole 3.–28. märtsini lubatud viibida ja liikuda meelelahutusteenuse osutamise kohtades, näiteks kasiinos, ööklubis, keegli- või piljardisaalis või laste mängutoas, ning muuseumides ja näituseasutustes.
Välitingimustes on meelelahutus, jumalateenistused, üritused ja koosolekud, samuti muuseumide ja näituste külastamine lubatud kuni kümne inimesega rühmas. Seejuures tuleb tagada, et üks rühm ei puutuks kokku teiste rühmadega. Ajavahemikus kella 21–06 ei tohi üritusi korraldada.
Saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad
Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates ei ole kuni 28. märtsini lubatud üldjuhul viibida. Nendes asutustes tohib siiski liikuda teenindussaalides, näiteks juuksuri- või maniküürisalongis, kasutada majutusteenust ja külastada söögikohta, kui järgitakse korralduses nendele asutustele üldiselt kehtestatud reegleid. Ka on lubatud individuaalseks ujumiseks kasutada siseujumisbasseine.
Toitlustus
Söögikohad võivad alates 3. märtsist avatud olla mitte kauem kui kella 18-ni, misjärel jääb lubatuks vaid toidu kaasamüük. Kehtima jääb 50-protsendilise täitumuse reegel, mis tähendab, et toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis tohib täidetud olla kuni 50 protsenti klientidele ette nähtud pinnast. Lisaks tuleb söögikohtades järgida 2+2 reeglit ehk liikuda kahekesi ja hoida teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti peredele. Samuti tuleb söögikohtades liikudes kanda maski.
Lahtiolekuaja ja täitumuse piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal. Lahtiolekuaja piirang ei kehti ka rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvas müügikohas ning parvlaeval. Samuti ei kehti lahtiolekuaja piirang tanklas, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki.
Valitsus kehtestas täiendavad meetmed, kuna koroonaviirus levib laialdaselt kõikjal Eestis ja haigestumuse intensiivsus on väga suur. Täiendavate meetmete eesmärk on senisest enam vähendada inimeste kokkupuuteid, vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist ja seeläbi viiruse levimist. | Uued piirangud: teatrid ja kinod suletakse külastajatele 3. märtsist | https://www.err.ee/1608124369/uued-piirangud-teatrid-ja-kinod-suletakse-kulastajatele-3-martsist | Valitsus kinnitas reedel erinevates valdkondades senisest rangemad meetmed, et piirata koroonaviiruse leviku üha kiirenevat kasvu. Koolides kehtivad uued piirangud 1. märtsist, meelelahutusasutustes ja toitlustuses 3. märtsist. Uued nõuded kehtivad 28. märtsini. |
Eelmisel nädalal Austraalia lahtistel veerandfinaali jõudnud maailma teine reket Rafael Nadal otsustas seljavigastuse tõttu esmaspäeval algavast Rotterdami turniirist loobuda.
See tähendab, et kui aasta esimese slämmiturniiri finaalis Novak Djokovicile kaotanud Medvedev peaks Rotterdamis samuti finaali jõudma, tõuseb ta maailma edetabelis teisele kohale.
Viimati sai keegi väljaspool meeste tennise suurt nelikut (Nadal, Djokovic, Roger Federer, Andy Murray) sellega hakkama 2005. aasta suvel, kui ATP tabeli teisele reale kerkis austraallane Lleyton Hewitt. Esireketi koht on suure neliku jagada olnud alates 2004. aasta 2. veebruarist, mil Federer tõukas troonilt Andy Roddicki.
Medvedevil on Rotterdamis esimene asetus, teiste seas osalevad turniiril näiteks ka Stefanos Tsitsipas, Alexander Zverev ja Andrei Rubljov. Murray teenis korraldajatelt vabapääsme. | Medvedev võib Rotterdamis lõpetada suure neliku 16 aastat kestnud seeria | https://sport.err.ee/1608124354/medvedev-voib-rotterdamis-lopetada-suure-neliku-16-aastat-kestnud-seeria | Venemaa esitennisistil Daniil Medvedevil on Rotterdami turniiril võimalik teha midagi sellist, millega pole keegi väljaspool tennise suurt nelikut hakkama saanud juba pea 16 aastat. |
Birkenstock on Saksamaa pereettevõte, mille juured ulatuvad aastasse 1774. Selle praegused omanikud Christian ja Alex Birkenstock jäävad ettevõttes tegutsema edasi väikeaktsionäridena.
"Ettevõtte uued omanikud jätkavad keskendumist Hiina ja India turgudele ning laiendavad otse tarbijatele suunatud ärimudelit," teatas Birkenstock oma avalduses.
"L Cattertonis oleme leidnud mitte ainult aktsionäre, vaid ka partnereid globaalsete kasvueesmärkide saavutamiseks. Neil on palju oskusteavet ja suurepärane juurdepääs rahvusvahelistele turgudele," ütles Birkenstocki tegevjuht Oliver Reichert.
Birkenstock annab tööd umbes 3800 inimesele ja teenis 2019. aastal puhaskasumit umbes 130 miljonit eurot. 2020. aasta puhaskasum peaks ettevõtte teatel olema sarnane eelmise aasta omale, veel pole seda ametlikult avaldatud.
"Birkenstocki omanikud olid juba mitu kuud uurinud, kuidas ettevõtet müüa. Selleks kasutasid nad ka USA investeerimisfirma Goldman Sachsi teenuseid," ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Financial Timesile.
L Catterton on varem investeerinud Everlane'i veebipoodi ja treeningvahendite firmasse Pelotoni. | Prantsusmaa rikkaim mees ostab Euroopa ühe vanema ettevõtte | https://www.err.ee/1608124249/prantsusmaa-rikkaim-mees-ostab-euroopa-uhe-vanema-ettevotte | Prantsusmaa rikkaima mehe Bernard Arnault'i investeerimisfirma L Catterton ostab 1774. aastal asutatud Saksa jalanõude ettevõtte Birkenstocki. Tehingu väärtus on umbes neli miljardit eurot. |
"USA ei ole tunnustanud ega kunagi tunnusta selle poolsaare annekteerimist ning me seisame koos Ukrainaga vastu Venemaa agressiivsetele tegudele", ütles Biden avalduses, millega märgiti Venemaa Krimmi-invasiooni aastapäeva.
Biden rääkis eelmise kuu lõpus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Selle käigus arutas ta Putiniga mitmeid teemasid. Nende seas olid Ukraina suveräänsus, Kremli kriitiku Aleksei Navalnõi vangistamine ja Venemaa väidetav sekkumine USA 2020. aasta valimistesse. | Biden: USA ei aktsepteeri kunagi agressiivse Venemaa Krimmi-hõivamist | https://www.err.ee/1608124330/biden-usa-ei-aktsepteeri-kunagi-agressiivse-venemaa-krimmi-hoivamist | USA president Joe Biden kinnitas reedel, et Ameerika Ühendriigid ei aktsepteeri kunagi Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimist. |
Suurima opositsioonierakonna juht Martin Helme käis eile välja mõtte, et ei ole hilja alustada Eesti riigil ise kõnelusi vaktsiinitootjatega, et leida kiiremini sellele olukorrale lahendus.
Jah, Martin Helme oleks võinud sellega tegeleda juba eelmise aasta kevadel. Siis sai ka meie poolt tähelepanu juhitud, et peaks olema selge vaktsineerimiskava. Kuid minu teada oli just EKRE eelmises valitsuses see, kes täiendavate vaktsiinikoguste, ma ei tea, kas just vastu oli, aga oli väga kõvasti seda valituses oponeerimas.
Praegu on seis selline, et vaktsiinitootjatel ei ole lihtsalt seda toodangut ja kui hakkame üksteisest mööda ostma, siis selles võidujooksus jääb kaotajaks eelkõige väikeriik, kellel ei ole võimalust rahaliselt üle maksta suuri riike.
Meie huvides on see, et sellist võidujooksu ei tekiks. Praegu on kitsaskohad just vaktsiinide tootmises. Kui Euroopa saab tagant aidata just tooraine võimaldamisega tarneahelate paremaks korraldamiseks, siis seda kõike peab Euroopa tegema, et need vaktsiinid jõuaks liikmesriikideni.
Eestis on olnud väga terav arutelu selle ümber, kas süstime ära kõik vaktsiinid, mis meile tulnud. Ja neid ikkagi on tuhandete kaupa perearstikeskustes, nad seisavad ja ootavad inimesi, keda võiks vaktsineerida. Mis te arvate mõttest, et kaasata erasektor vaktsineerimisse, et tõesti iga ampull, mis tuleb Eestisse, läheks 24 tunni jooksul kasutusse.
Jah, ma olen nõus, et seda vaktsineerimist me peame kiirendama ja kiirendamegi. Praegu on põhiline probleemkoht ikkagi see, et vaktsiine on liiga vähe. Neil on erinevad tarnetingimused ja hoiutingimused. Me püüame saavutada seda olukorda, et kõik läheb kohe süstimisse, aga kuna meil praegu on see seis, et meil on ühelt poolt riskirühmad, keda me tahame vaktsineerida ja teiselt pool eesliinitöötajad, tervishoiutöötajad, hooldusasutuste töötajad, päästjad, politsei, õpetajad, keda me tahame vaktsineerida, siis see on meil praegu piiratud ressurss ja peab minema vastavalt sellele korraldusele.
Kui meil on rohkem vaktsiini, siis meil on plaanis avada ka suuremad vaktsineerimiskeskused. Meil peaks poolest märtsist olema töös ka digiregistratuur, kuhu saab vaktsineerimiseks aega kinni panna. Kui on inimene, kes soovib vaktsineerida, siis tema saaks kokku selle vaktsiinidoosiga, mis parasjagu üle Eesti saadaval on. Siis peaks kõik hakkama ka sujuvalt toimima.
Mis puudutab erasektorit, siis ma olen absoluutselt nõus, et erasektorit tuleks kaasata. Juba olemegi kaasanud. Näiteks logistikas vaktsiinide laialiveoks oleme kaasanud mõlemad suuremad ravimite hulgimüüjad ja erasektor on kaasatud ka vaktsiinide süstimisse.
Reedel tuli välja ka teadusnõukoja soovituste nimekiri, mida teie arutasite nii teisipäeval kui ka neljapäeval valitsuses. Seal oli soovitus, et koolid võiks olla kaks nädalat pärast koolivaheaega distantsõppel. Miks valitsus otsustas, et koolide vanem osa jääb distantsõppele märtsi lõpuni ehk kauem?
Teadusnõukoda oli meil ka kohal ja need ettepanekud on ka ajas väga palju muutunud. Neljapäeval, kui me otsustasime eelmisi piiranguid, oli üks jutt ja esmaspäeval tulid juba uued soovitused.
Ka haridus- ja teadusminister suhtles koolipidajatega ja me suhtlesime teadusnõukoja inimestega. Nende arvamusel ei saa kahjuks ühe nädalaga neid nakkuskordajaid alla ja seetõttu oleks aus öelda kohe, et see tõenäoliselt pikeneb märtsi lõpuni.
Teine variant on see, et me oleksime pidanud arutama seda järgmisel nädalal uuesti. Mitte ükski prognoos ei ütle seda, et järgmine nädal on need nakkuskordajad nii palju leevenenud, et me saame ikkagi koolide kontaktõppega jätkata. Seetõttu oli aus teha see otsus kohe ära, et koolide distantsõpe kestab märtsi lõpuni.
Kui palju teid peaministrina segab see, et endine peaminister Jüri Ratas suhtleb ajakirjandusega, jagab sotisaalmeedias näpunäiteid, mida peab tegema ehk sisuliselt annab korraldusi tagumiselt pingilt. Kui palju see valitsuse tööd takerdab?
Valitsuse tööd see kuidagi ei takerda. Riigikogu liikmetel on võimalus oma arvamust avaldada ja seda siis erinevad riigikogu liikmed ka aktiivselt teevad. Loomulikult ma kuulan kõikvõimalikke arvamusi, mida esitatakse. Eks see peegeldab ka arvamust ühiskonnas, loomulikult on meil arvamusvabadus.
Aga see teid isiklikult ei sega? Sest mitmed reformierakondlased on seda ka sotsiaalmeedias kritiseerinud, kuidas Ratas käitub.
Üldiselt on tõesti selline hea tava olnud, et kui sa ise enam juht ei ole, siis sa ei lähe ka teistele nõuandeid andma. Ju Jüri Ratas on teistmoodi ja keegi ei saa keelata tal arvamust avaldada.
Kuidas valitsuse aruteludel piirid jooksid? Kas seal olid selgelt Keskerakonna ministrid rangemal seisukohal, nõudsid rohkem piirangud ja Reformierakond oli rohkem vabaduste kaitsja?
Valitsus on üks ja kõik liikmed on mures nende numbrite pärast. Liikmed arutasid, kuidas neid nakatumisnumbreid alla tuua. See on meie kõigi ühine eesmärk, kellelgi pole soovi lihtsalt asja ees, teist taga piiranguid kehtestada. Kõik soovivad ju, et ühiskond oleks piisavalt avatud, aga paraku Covidi-olukord on selline, nagu ta on ja me olime sunnitud neid piirangud tegema. | Kallas: koolide kuupikkune kaugõpe oli aus kohe välja öelda | https://www.err.ee/1608124231/kallas-koolide-kuupikkune-kaugope-oli-aus-kohe-valja-oelda | Kuigi teadusnõukoda soovitas valitsusel viia koolid kaheks nädalaks kaugõppele, olid nakatumiskordajad sellised, et aus oli viia koolid kohe pikemalt kaugõppele, ütles peaminister Kaja Kallas ERR-ile. Ta ütles ka, et kui riigid hakkavad eraldi vaktsiine ostma, jääb Eesti väikeriigina selles võidujooksus kaotajaks. |
Quintana süda seiskus klubi esmaspäevase treeningu ajal ja ta viidi Porto Sao Joao haiglasse, kus ta suri reede lõunal.
Kuubas sündinud Quintana liitus Portoga 2011. aastal ja krooniti klubiga kuuekordseks riigi meistriks. Portugali koondist hakkas ta esindama 2014. aastal ja aitas rahvusmeeskonnal aasta alguses lõppenud MM-il tulla kümnendale kohale. Kokku esindas ta koondist 67 kohtumises.
"Alfredo Quintana lahkumine jätab käsipalli ja kogu maailma vaesemaks. Jätame kaastundesõnad tema perekonnale, sõpradele, Porto klubile ja rahvuskoondisele. Meie kaotus on korvamatu," sõnas Portugali käsipalliliiga president Pedro Proenca.
View this post on Instagram
A post shared by FC Porto (@fcporto) | Portugali käsipallikoondise väravavaht suri 32-aastaselt | https://sport.err.ee/1608124297/portugali-kasipallikoondise-varavavaht-suri-32-aastaselt | Reedel suri kõigest 32 aasta vanusena FC Porto ja Portugali käsipallikoondise väravavaht Alfredo Quintana. |
Neil, kelle deklaratsioon ei vaja täiendavat kontrolli, võib amet MTA kommunikatsiooniosakonna juhi Gea Otsa sõnul langetada otsuse keskmiselt kahe nädala jooksul deklaratsiooni esitamisest.
Siiski palub amet inimestelt kannatlikkust, kuna kõigile esimesel päeval tuludeklaratsiooni esitanute osas pole võimalik ühekorraga tulumaksu tagastamise otsust langetada. Oma tuludeklaratsiooni staatust on võimalik kontrollida MTA portaalis.
Paberil tuludeklaratsiooni esitanutele alustatakse enammakstud tulumaksu tagastamist 19. märtsist.
Enammakstud tulumaksu tagastamiseks on ametil aega kuni 1. oktoobrini. Üldjuhul jõuab tagastatav tulumaks siiski täiendavat kontrolli mitte vajavate tuludeklaratsioonide puhul inimeste kontodele mõne nädalaga.
Tulumaksu tagastamise kiirus ei sõltu deklaratsioonide esitamise järjekorrast. Reede hommikuks oli esitatud 493 000 tuludeklaratsiooni, millelt tagastamisele kuulub kokku 154 miljonit eurot enammakstud tulumaksu. Praegu esitatud tuludeklaratsioonide põhjal tuleb tulumaksu juurde maksta kogusummas 13 miljonit eurot.
Teist aastat on tulumaksudeklaratsiooni esitades võimalik tagasisaadav raha kohe ka annetuseks suunata. Seda võimalust on kasutanud 2500 inimest, kes on kokku annetanud 109 000 eurot.
Amet soovitab inimestel tuludeklaratsiooni esitamiseks büroosse mitte tulla, MTA Tallinna teenindusbüroos on jätkuvalt järjekorrad. Kui inimesel on kindlasti vaja teenindusbüroosse tulla, soovitab amet selle mõne nädala võrra edasi lükata.
Tuludeklaratsioone saab esitada aprilli lõpuni.
Oodata on enam kui 750 000 deklaratsiooni esitamist. Eelmisel aastal tagastas MTA enam makstud tulumaksu 189 miljonit eurot, inimestel tuli tulumaksu juurde tasuda kokku 58 miljonit eurot. | Maksu- ja tolliamet alustas enammakstud tulumaksu tagastamist | https://www.err.ee/1608124279/maksu-ja-tolliamet-alustas-enammakstud-tulumaksu-tagastamist | Maksu- ja tolliamet (MTA) alustas reedel enammakstud tulumaksu tagastamist, esimeseks päevaks tehti otsus 30 000 inimese osas. Amet palub inimestel varuda kannatust. |
Süüdistajate väitel rikkus TikTok Illinois' osariigi biomeetria privaatsusseadusi, mille alusel on võimalik kaevata kohtusse ettevõtteid, mis koguvad kasutajate andmeid ilma loata, sealjuures ka sõrmejälgede ja näo skaneerimisega. Illinois' on ainus USA osariik, kus saab sarnase rikkumise eest raha nõuda.
"Kuigi me pole väidetega nõus, siis selleks, et vältida pikaajalist kohtumenetlust, tahame keskenduda ohutu ja lõbusa kogemuse pakkumisele TikToki kogukonnale," teatas TikTok avalduses.
Facebook nõustus sama seaduse alusel eelmise aasta veebruaris maksma välja 500 miljonit dollarit.
ByteDance'i kokkuleppe peab heaks kiitma ka föderaalkohtunik. | TikToki omanikfirma maksab USA kohtuasja raames 92 miljonit dollarit | https://www.err.ee/1608124270/tiktoki-omanikfirma-maksab-usa-kohtuasja-raames-92-miljonit-dollarit | Videorakenduse TikTok Hiina omanikfirma ByteDance nõustus maksma USA kasutajatele 92 miljonit dollarit (76 miljonit eurot) kohtuasja raames, milles rakendust süüdistatakse ilma loata andmete kogumises. |
Film jutustab kahest pealtnäha tavalisest teismelisest poisist Lucast ja Albertost, kes oma suve Itaalias veedavad, kirjutab Consequence of Sound.
Tegelikult ei ole parimad sõbrad aga sugugi tavalised lapsed, vaid mereelukad, kes maismaal inimese kuju võtavad. Kohalikud ei ole nende kuju muutmisest teadlikud ning oma identiteedi varjamine läheb aina keerulisemaks. | Pixar avaldas uue lastefilmi "Luca" esimese treileri | https://menu.err.ee/1608124267/pixar-avaldas-uue-lastefilmi-luca-esimese-treileri | Pixar avaldas selle aasta suvel kinodesse jõudva lastefilmi "Luca" esimese treileri. |
Swiatek (WTA 18.) oli poolfinaalis kindlalt 6:3, 6:2 parem šveitslanna Jil Teichmannist (WTA 61.).
19-aastasele Swiatekile on see karjääri kolmas finaal, seni on tal üks võit – mullu triumfeeris ta Prantsusmaa lahtistel.
Teises poolfinaalis sai 23-aastane Bencic (WTA 12.) kaks tundi ja 48 minutit kestnud matšis 7:6 (2), 6:7 (4), 6:2 jagu 16-aastasest ameeriklannast Coco Gauffist (WTA 52.).
Seejuures jäi Bencic avasetis 1:4 kaotusseisust, aga suutis siis kiires lõppmängus peale jääda ning sarnane stsenaarium kordus teises setis, kus Bencic juhtis ise 4:1, aga Gauff päästis matšpalli ja viis seti kiiresse lõppmängu, kus jäi 7:4 peale. Otsustavas setis oli Bencic kindlalt parem, murdes kahel korral Gauffi servi.
Bencicile on see karjääri 11. finaal, viimati jõudis ta nii kaugele 2019. aasta sügisel Moskvas. Senisest kümnest finaalist on tal kirjas neli võitu, neist viimane tuligi Moskvas.
Swiatek ja Bencic pole varem omavahel mänginud. | Adelaide'is selgitavad võitja Swiatek ja Bencic | https://sport.err.ee/1608124261/adelaide-is-selgitavad-voitja-swiatek-ja-bencic | Austraalias Adelaide'is peetaval WTA tenniseturniiril jõudsid finaali poolatar Iga Swiatek ja šveitslanna Belinda Bencic. |
Vaktsineeritute kõrge osakaalu poolest maailmas silma paistvate riikide nimekirja ülaosas muutusi pole. Iisraelis on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga hõlmatud veidi enam kui pool selle elanikkonnast. Väikese elanikkonnaga Seišellidel on 100 inimese kohta vaktsineeritud enam kui 42.
Silma paistavad ka Pärsia lahe riigid, Araabia Ühendemiraatides küündib vaktsineeritute osakaal üle 35 protsendini ja Bahreinis läheneb see 20 protsendile. Lõuna-Ameerika riikidest paistab eriliselt silma Tšiili, kus küündib hõlmatute osakaal üle 17 protsendi.
Euroopas on vaktsineerimistempo eriliselt kõrge Suurbritannias ja Serbias. Saareriigis on saja inimese kohta vaktsineeritud vähemalt korra ligi 30. Samuti Euroopa Liitu mittekuuluvas Serbias ulatub vähemalt korra vaktsineeritute osakaal ligi 13 protsendini. Tõsi, võrreldes möödunud nädalaga pole seal vaktsineeritute koguarv eriliselt kasvanud. Põhirõhk on olnud elanike teistkordsel vaktsineerimisel.
Euroopa Liitu kuuluvatest riikidest on olnud õige agaram vaktsineerija 500 000 elanikuga Malta, kus on vähemalt korra vaktsineeritud ligi 50 000 inimest ehk ligi kümme protsenti. Saareriigile järgnevad vastavalt 6,72 ja 6,24 protsendiga Austria ning Taani.
Eestis oli vaktsineeritud reede hommiku seisuga 5,44 protsenti elanikkonnast, ületades sellega Euroopa Liidu keskmist. Eestist eespool on veel lisaks Soome, Slovakkia ja Sloveenia. Liidus tervikuna on vaktsineeritud vähemalt korra 4,12 protsenti inimestest. Keskmist tõmbavad suurriikidest alla Prantsusmaa ja Itaalia.
Tabeli tagaotsast leiab endiselt Läti ja Bulgaaria. Eesti lõunanaabrid on vaktsineerinud 2,12 protsenti elanikkonnast ja Bulgaaria 2,2 protsenti.
Maailma suurriikidest on jõudnud oma elanikkonnast kõige rohkem inimesi vaktsineerida USA, kus on 100 inimese kohta vaktsiiniga hõlmatud enam kui 14. Kokku on tehtud süst ligi 46 miljonile inimesele. Hiina värskeid andmeid edastanud pole, kuid kahe nädala taguse seisuga oli ühe korra vaktsineeritud inimesi umbes 40 miljonit. Suurema elanike arvu tõttu jäi vaktsineeritute osakaal aga alla kolme protsendi.
Venemaa on vaktsineeritud elanikkonnast hinnanguliselt 1,52 protsenti ehk ligikaudu 2,2 miljonit inimest.
Esimese kuue kuu jooksul 300 miljonit inimest vaktsineerida lubanud Indias oli tehtud reede hommikuks ligi 13,5 miljonit süsti. Ligi 210 miljoni elanikuga Brasiilias on vaktsineeritud üle 6,3 miljoni inimese.
Ühtlasi algas tõsisem vaktsineerimine veel mitmes Sahara-taguse Aafrika riigis, nagu Lõuna-Aafrika Vabariigis, Senegalis ja Zimbabwes. Vaktsiini on saanud aga alles vähesed eesliinitöötajad. Samuti tehti koroonavastase vaktsineerimisega algust muu hulgas Austraalias, Uus-Meremaal ja Jaapanis. | Kaart: koroonavaktsiin jõudis Aafrikasse, EL-is hõlmatuid üle nelja protsendi | https://novaator.err.ee/1608124246/kaart-koroonavaktsiin-joudis-aafrikasse-el-is-holmatuid-ule-nelja-protsendi | Viimasel nädalal hakati vaktsineerima eesliinitöötajaid mitmes Aafrika riigis. Euroopa Liidus tõusis vähemalt korra vaktsineeritute osakaal üle nelja protsendi ja Eesti on keskmisest mõnevõrra ees. |
Bennett edestas valdavalt siledatel teedel kulgenud etapil lõpusprindis itaallast Elia Vivianit (Cofidis) ja sakslast Pascal Ackermanni (Bora-Hansgrohe).
Peagrupis finišeerisid ka Martin Laas (Bora-Hansgrohe) ja Taaramäe, kes said kirja vastavalt 43. ja 53. koha.
Üldarvestuses jätkab esikohal sloveen Tadej Pogacar (UAE Team Emirates), kes edestab 45 sekundiga Adam Yatesi (Ineos Grenadiers) ja 1.12-ga Joao Almeidat (Deceuninck – QuickStep). Taaramäe tõusis kolm kohta ja on nüüd 36. (+16.03), Laas on üldarvestuses 124. kohal (+55.00).
AÜE velotuur lõpeb laupäeval. | Bennett võttis AÜE tuuril teise etapivõidu, Taaramäe tõusis üldarvestuses | https://sport.err.ee/1608124240/bennett-vottis-aue-tuuril-teise-etapivoidu-taaramae-tousis-uldarvestuses | Araabia Ühendemiraatide velotuuri kuuenda etapi (Deira – Palm Jumeirah; 165 km) võitis iirlane Sam Bennett (Deceuninck – QuickStep), kellele see on sel tuuril teine esikoht. Rein Taaramäe (Intermarche – Wanty – Gobert Materiaux) tõusis üldarvestuses kolm kohta. |
Rahvusraamatukogu kommunikatsioonijuht Argo Kerb kinnitas, et mõistetavalt jäävad paljud teenused seisma. "Näitustegevuse peame lõpetama, haridustegevus on samuti pausil ning ka kõik üritused on viidud videosse," sõnas ta ja mainis, et samuti on võimalikult paljud töötajad saadetud ka tööle kodukontorisse.
Küll aga kinnitas ta, et rahvusraamatukogu jääb ka märtsis täies mahus avatuks. "Meil on privileeg olla päris suur hoone, seega meil pole probleemi hoida distantsi külastajate vahel," sõnas Kerb ja mainis, et raamatukogu külastatavus on viimasel ajal kukkunud kaks korda. "Samal ajal on viimasel kahel päeval olnud kontaktivaba laenutus nii populaarne, et raamatukapp on täis."
"Seetõttu rõhutakski, et inimesed, kes on omale raamatud kontaktivabalt tellinud, võiksid neile kiiresti järgi tulla," rõhutas ta ja lisas, et lähiajal plaanivad nad paigaldada ka teise raamatukapi. | Rahvusraamatukogu jääb kultuuriasutuste piirangutele vaatamata avatuks | https://kultuur.err.ee/1608124219/rahvusraamatukogu-jaab-kultuuriasutuste-piirangutele-vaatamata-avatuks | Vaatamata sellele, et märtsis on suletud nii kinod, teatrid, kontserdimajad kui ka muuseumid-galeriid, pole raamatukogude puhul täpseid nõudmisi seatud. Rahvusraamatukogu uksed jäävad märtsis avatuks, küll aga soovitavad nad kasutada kontaktivaba laenutust. |
Üheks alagrupiturniiri toimumise paigaks on teatavasti Tallinn (Saku Suurhall), kus pannakse pall mängu 1. septembril, teatas Eesti Võrkpalli Liit.
Lisaks toimuvad alagrupimängud Poolas (Krakow), Tšehhis (Ostrava) ning Soomes (Tampere). Et valiksarjaga jätkatakse mais, pole kõik osalejad veel selged, ent mängupäevad on paigas. Kõik osalejad saavad selgeks hiljemalt 16. maiks, pärast seda toimub ka alagruppide loosimine.
Lisaks korraldajatele on koha finaalturniirile taganud eelmise EM-i kaheksa paremat ja käesoleva kvalifikatsiooni kaudu Läti, Türgi, Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia.
Kaheksandikfinaalid ja veerandfinaalid toimuvad Poolas (Gdanskis) ja Tšehhis (Ostrava).
Kaks ja pool nädalat kestev finaalturniir kulmineerub 18. ja 19. septembril, mil Poola linnas Katowices peetakse poolfinaalid ja medalimängud.
Tallinnas toimuva alagrupiturniiri piletimüügi alguskuupäev on hetkel lahtine. Eesti Võrkpalli Liit avalikustab piletimüügiga seotud detailid lähinädalatel.
EM-i ajakava:
2021. aasta võrkpalli EM-finaalturniiri ajakava. Autor/allikas: Eesti Võrkpalli Liit | Avalikustati võrkpalli EM-i ajakava, Tallinnas alustatakse 1. septembril | https://sport.err.ee/1608124204/avalikustati-vorkpalli-em-i-ajakava-tallinnas-alustatakse-1-septembril | Euroopa Võrkpalliliit (CEV) avalikustas 2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri mängude ajakava. |
"Oleme juba kaks nädalat palunud, et Maardusse paigaldataks statsionaarne koroonaviiruse testimispunkt. Lõpuks võeti meid kuulda," ütles Maardu linna pressiesindaja Elena Katsuba ERR-i venekeelsele portaalile.
Koroonatesti saab teha Maardu linna toodud testimisbussis, mis on seal viimased kaks päeva olnud. Kahe päeva jooksul on käinud proovi andmas sadakond inimest. Buss jääb linna ka järgmiseks nädalaks. Järgmine testimispäev on pühapäeval ja uueks nädalaks on praegu kavandatud proovide võtmine kolmel päeval, ütles Synlabi esindaja ERR-ile. Olenevalt viirusolukorrast võib testimisgraafik veel muutuda.
Proove võtavad Synlabi arstid. Testimiskeskuse kaudu saavad soovijad aja broneerida.
Medicumi juhatuse esimees Tõnis Alliku sõnul saaksid maardulased käia testimas ka Tallinnas, näiteks Lasnamäel Punasel tänaval või lauluväljaku telgis.
Maardulased pole agarad Tallinnas testimas käijad, sest paljudel pole autot, teised jälle ei soovi praeguses olukorras ühistransporti kasutada.
Terviseameti hinnangul peaksidki Maardu elanikud saama ikkagi kodulinnas testimas käia.
"Maardus on vajalik testimispunkt. On oluline, et inimesed ei sõidaks pealinna testimiseks ühistranspordiga," ütles terviseameti pressiesindaja Kirsi Pruudel.
Katsuba sõnul pole Maardu elanikud ka kõige aktiivsemad maskide kandjad.
"Neid on väga raske maske kandma panna. Linnavalitsus viib läbi kampaaniaid, linnas ripuvad plakatid, kõikidel ekraanidel ja sotsiaalmeedias on meeldetuletused, kuid mõned inimesed on piirangutest juba tüdinenud ja teised arvavad, et see kõik on väljamõeldis," nentis Katsuba. | Viirusega hädas Maardu elanikud saavad lõpuks kodulinnas koroonatesti teha | https://www.err.ee/1608124207/viirusega-hadas-maardu-elanikud-saavad-lopuks-kodulinnas-koroonatesti-teha | Maardus, kus viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on Eesti kõrgeim, üle 3000 juhtumi, saab lõpuks ometi teha koroonatesti. Linn on statsionaarset testimispunkti nõudnud juba mitu nädalat. |
Tallinnas kerkisid nii bensiinikütuste kui diislikütuse hinnad eelmise nädalaga võrreldes kahe sendi võrra.
Riias tõusid nii bensiinikütuste kui ka diislikütuse hinnad nädalaga 0,7 sendi võrra.
Vilniuses kerkisid bensiinikütuste hinnad kahe sendi võrra, diislikütuse hind tõusis kolme sendi võrra.
Baltimaade kalleimat kütust müüakse sel reedel Tallinnas. 95-oktaanise bensiini hind oli reede pärastlõunal Eesti pealinnas 1,349 eurot, mida oli 7,5 senti rohkem kui Riias ja 14,3 senti rohkem kui Vilniuses.
98 miles plus bensiini hind oli Tallinnas 1,399 eurot, mis oli Riia ja Vilniuse hindadest kallim vastavalt 6,5 senti ja 9,4 senti.
Diislikütuse hind Tallinnas oli 1,219 eurot ehk 4,5 senti rohkem kui Riias ja 4,3 senti rohkem kui Vilniuses.
Hinnavõrdlus on informatiivne. Kütusehinnad võivad tanklati erineda. | Kütusehinnad tõusid sel nädalal kogu Baltikumis, kalleim kütus on Tallinnas | https://www.err.ee/1608124201/kutusehinnad-tousid-sel-nadalal-kogu-baltikumis-kalleim-kutus-on-tallinnas | Circle K reedesest Balti riikide pealinnade hinnavõrdlusest selgub, et nädalaga tõusid hinnad kõigis kolmes pealinnas. Kõige kallimat kütust müüakse Baltikumi pealinnadest Tallinnas. |
1/16-finaali mängudes istus Arsenali varumeestepingil ka eestlasest väravavaht Karl Jakob Hein.
Milani ja ManU vastasseisus on pilgud eelkõige ühel mehel – 39-aastane Zlatan Ibrahimovic mängis aastatel 2016-2018 ManU eest, käis siis USA-s ning Euroopasse naastes liitus mullu taas Milaniga.
Avamängud peetakse 11. märtsil ning korduskohtumised 18. märtsil.
Kaheksandikfinaalpaarid:
Ajax – Young Boys
Kiievi Dünamo – Villarreal
Roma – Donetski Šahtar
Olympiakos – Arsenal
Zagrebi Dinamo – Tottenham
Manchester United – AC Milan
Praha Slavia – Rangers
Granada – Molde | Arsenal loositi Euroopa liigas kokku Olympiakosega, ManU Milaniga | https://sport.err.ee/1608123928/arsenal-loositi-euroopa-liigas-kokku-olympiakosega-manu-milaniga | Jalgpalli Euroopa liigas loositi kaheksandikfinaalid. Manchester United läheb vastamisi AC Milaniga, Arsenal kohtub Olympiakosega. |
"Ta on viidud sinna, kus ta kohtuotsuse kohaselt peab viibima," tsiteeris riiklik agentuur RIA Novosti Venemaa föderaalse vanglateenistuse juhti Aleksander Kalašnikovi.
Kalašnikov ei avaldanud Navalnõi karistuskoloonia asukohta, kuid väitis, et ta on "täiesti tavapärastes tingimustes". "Ma garanteerin, et ohtu tema elule ja tervisele ei ole," ütles Kalašnikov.
Eelmisel nädalal otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et Venemaa peab Navalnõi vabastama, kuna tema elu on vanglas ohus, aga Moskva lükkas kohtu otsuse kohe tagasi.
Föderaalse vanglateenistuse pressiesindaja vastas, et ei ava Navalnõi kohta rohkem üksikasju, kuna süüdimõistetute isikuandmeid ei tohi avaldada.
President Vladimir Putini peamisele oponendile sai sel kuul osaks kahe ja poole aastane vanglakaristus, kuna ta oli rikkunud senise tingimisi karistuse reegleid ega ilmunud ette nähtud ajal end näitama, kui oli Saksamaal mürgitamiskatse järgsel ravil. | Venemaa vanglateenistuse juht kinnitas Navalnõi viimist karistuskolooniasse | https://www.err.ee/1608123913/venemaa-vanglateenistuse-juht-kinnitas-navalnoi-viimist-karistuskolooniasse | Kremli esikriitik Aleksei Navalnõi viidi karistuskolooniasse, kus tal tuleb veeta üle kahe aasta, kinnitas Venemaa vanglateenistuse juht reedel ajakirjandusele. |
Pärast seda, kui Põhja-Korea režiim koroonaviiruse epideemia tõttu rahvusvahelise reisimise lõpetas, oli Venemaa diplomaatide ja nende perekondade jaoks dresiini kasutamine ainus võimalus riigist lahkumiseks.
Venemaa diplomaatide "rongisõit" Pyongyangist Venemaale kestis kokku 32 tundi.
"Kuna piirid on olnud suletud rohkem kui aasta ja reisijate liiklus on peatatud, oli kojusaamine pikk ja keerukas teekond," ütles Venemaa välisministeerium.
"Saatkonna kolmas sekretär Vladislav Sorokin oli peamiseks mootoriks, rühma kuulus ka Sorokini kolmeaastane tütar Varya," lisas Venemaa välisministeerium.
Venemaa territooriumil võtsid diplomaadid vastu nende kolleegid välisministeeriumist ja nad toimetati Vladivostoki lennujaama.
Põhja-Korea kehtestas eelmisel aastal koroonaviiruse epideemia tõttu ranged piirangud ja režiimi ametnike teatel riigis viirust ei eksisteeri.
Moskval on Pyongyangi kesklinnas suur saatkonnahoone ja endisel Nõukogude Liidul oli Põhja-Korea riigi loomisel keskne roll. | Venemaa diplomaadid pidid Põhja-Koreast lahkumisel kasutama dresiini | https://www.err.ee/1608123889/venemaa-diplomaadid-pidid-pohja-koreast-lahkumisel-kasutama-dresiini | Kui paljud diplomaadid võivad kojuminekul oodata erikohtlemist, siis Venemaa Põhja-Korea saadikud ja nende perekonnad olid sunnitud tagasi sõitma dresiiniga. |
"Teen tööd, mida keegi teine Eestis ei tahtnud teha. Kes sellises ametis tahaks olla," nentis mullu juulis peatreeneriametisse asunud Teppan Soome ajalehele antud intervjuus.
Kaks aastat tagasi peetud MM-il Seefeldis lahvatas dopinguskandaal, kuhu olid segatud ka eestlased – kohapeal võeti vahi alla Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu, mõned päevad hiljem tunnistas veredopingu tarvitamise üles ka Algo Kärp. Nii Tammjärv kui Kärp ütlesid, et said Saksa dopinguarsti kontakti Mati Alaverilt. Harju maakohus määras Alaverile dopingu tarvitamisele kallutamise eest 2019. aasta novembris aastase tingimisi vangistuse pooleteiseaastase katseajaga.
"Kas üllatas? Üldse mitte," tõdes Teppan, et Seefeldi dopinguskandaal teda ei üllatanud.
"Omal ajal olid teatud põhjused, miks ma eemaldusin juba noore sportlasena Alaveri treeningutest ja meetoditest," lisas kahel olümpial võistelnud Teppan.
Kui tuli välja, et Eesti suusatajad on keelatud meetodeid tarvitanud, kratsis nii mõnigi kukalt – kuidas siis tulemused ikka nii kehvad olid? "Mina kuulusin ka nende imestajate hulka. Kuidas saab dopinguprogrammi nii kehvasti kokku panna, et dopingu abilgi ei suuda jõuda kõrgemale kui 40. koht?" muigas Teppan. | Teppan: olid teatud põhjused, miks mina noore sportlasena Alaverist eemaldusin | https://sport.err.ee/1608123886/teppan-olid-teatud-pohjused-miks-mina-noore-sportlasena-alaverist-eemaldusin | Eesti suusakoondise peatreener Jaanus Teppan rääkis suusaalade MM-il Oberstdorfis Soome ajalehele Ilta-Sanomat, et kaks aastat tagasi lahvatanud dopinguskandaal teda ei üllatanud. |
Lukas ütles ERR-ile, et on täiesti arusaadav, et valitsus pidi kuidagi pidevalt kasvavatele nakatumisarvudele reageerima, kuid rohkem oleks võinud arvesse võtta viimase aastaga tekkinud kogemust.
"Nii nagu ka soomlased praegu plaanivad, võiks olla Eestil kaks erinevat režiimi. See tähendab, et suure nakatuvusega piirkondades, Harju- ja Ida-Virumaal oleks suuremad piirangud ja muudes maakondades võiks olla ikka statsionaarsed kultuurivõimalused avatud, " lisas Lukas.
Statsionaarsete kohtadega kultuuriasutuste sulgemine üle terve Eesti on Lukase hinnangul aga ebaproportsionaalne, eriti siis, kui kaubanduskeskused, kus inimesed vabalt liikuda saavad, jäävad lahti.
"Eelmisel kevadel oli sisuliselt täissulgemine ka kultuurivaldkonnas, aga praegu on inimesed väsinud. Ma arvan, et piirkonniti võiks arvestada nakkusnäitajaid ja tõepoolest, piirkondades, kus need on kõrgemad, on mõeldav kultuuriasutuste kinnipanek," lisas Lukas.
Ta lisas, et tema meelest pole ka õiglane see, et teatrid, kinod ja kontserdisaalid liigitatakse meelelahutuse alla. See jätab Lukase sõnul mulje, nagu oleks need muu elu kõrvalnähtus.
Ta täpsustas, et tegemist on kohtadega, kuhu inimesed tulevad kultuurilistel eesmärkidel ning rahvuskultuuri püsimisel on oluline, et inimesed saaksid seda tüüpi asutusi siiski külastada.
"Nad on hingepide rahvale ja seetõttu võiks nemad olla viimased, mis kinni lähevad suure hädaga. Aga praegu seda suurt häda ma väljaspool Harjumaad ja Ida-Virumaad ei näe," lisas ta.
Muuseumide sulgemine jääb arusaamatuks
Endise ministri arvates on aga väga üllatav ka see, et muuseumid kinni läksid. Muuseumid on turvalised ja ei kujuta endast viiruse levikul suur ohtu, arvas Lukas. Lisaks on tema hinnangul muuseumides ka inimeste liikumist lihtne juhtida ning seeläbi ohtu ennetada.
"Meil on palju selliseid avaraid muuseume, kus ei teki hetkekski tunnet, et seal oleks täituvus näiteks üle 50 protsendi," lisas ta.
ERM-i direktor Alar Karis ütles ERR-ile, et viimased uuringud on näidanud, et muuseumid on viiruse leviku mõttes kaks korda turvalisemad kui kaubanduskeskused.
"Kindlasti piirangud on vajalikud ja mida muuseumid, teised etendusasutused ja kinod loodavad, et need sõnumid, mis tuleks ministeeriumi poolt, oleks selged," sõnas Karis ja lisas, et praegu pole väga aru saada, miks just selliseid otsuseid on tehtud.
ERM-i direktor ootab valitsuselt teaduspõhiseid otsuseid
Karis kirjeldas, et erinevad muuseumid üle terve riigi pole tihti omavahel juba suuruse mõttes võrreldavad, kuid näiteks ERM-is saab kindlasti tagada inimeste hajutatuse.
"Järgmine samm peaks olema see, kui võetakse mitte faktidel või teadusel põhinevaid otsuseid vastu, siis need peavad olema väga hästi kommunikeeritud," ütles Karis valitsuse otsuste kohta.
Karis lisas, et on ise tugevalt teaduse usku ning mõistab, et eri meetmeid on vaja rakendada.
"Pigem võiks piirangud olla karmimad ja lühemaajalisemad. Aga nad on sellised vinduvad ja see tähendab seda, et nendest väljatulek saab olema ka raskem," lisas ta.
ERM-i direktori arvates võiks aga majanduslikud toetusmehhanismid tagada võrdse kohtlemise ning ka näiteks ERM võiks saada töötukassa toetust, mida nad kevadel ei saanud. | Lukas: kultuuri sulgemine üle terve riigi on ebaproportsionaalne | https://kultuur.err.ee/1608123577/lukas-kultuuri-sulgemine-ule-terve-riigi-on-ebaproportsionaalne | Kuna viirus levib kõige jõulisemalt ennekõike Harju- ja Ida-Virumaal, on endise kultuuriministri Tõnis Lukase (Isamaa) arvates ebaproportsionaalne, et kultuuriasutused üle terve riigi kinni lähevad. |
Naiste eliitklassis on kirjas üle 50 ratturi ehk pea 85% Euroopa tippe on stardijoonel.
Tuntumatest nimedest on stardis Jolanda Neff, Yana Belomoina, Pauline Ferrand-Prevot, Loana Lecomte, Evie Richards. | Lõiv ja Mõttus alustavad Hispaanias hooaega | https://sport.err.ee/1608123619/loiv-ja-mottus-alustavad-hispaanias-hooaega | Eesti maastikuratturite koondisesse kuuluvad Janika Lõiv ja Mari-Liis Mõttus alustavad sel laupäeval hooaega Kataloonias, kus toimub võistlus Copa Catalana Banyoles. |
Maailma 29. reket järgnevate nädalate turniiridele pole üles antud. "Mu parema jala põlvele tehti väike operatsioon, tänu dr Biedertile läks kõik hästi," kirjutas Vekic sotsiaalmeedias päev pärast operatsiooni. "Alustasin juba taastusraviga ja loodan peagi väljakul tagasi olla! Aitäh kõikidele toetuse eest, eriti mu perele, tiimile ja sõpradele."
Hi♀️ a quick update,I had a small surgery on my right knee yesterday and thanks to Dr.Biedert everything went wellAlready started my rehab today and look forward to being back on court soon!Thank u everyone for ur messages and support ,especially to my family,team and friends❤️ pic.twitter.com/B10ERUhOdC
— Donna Vekic (@DonnaVekic) February 25, 2021 | Austraalia lahtistel Kanepi alistanud Vekic pidi operatsioonil käima | https://sport.err.ee/1608123568/austraalia-lahtistel-kanepi-alistanud-vekic-pidi-operatsioonil-kaima | Aasta esimesel suure slämmi tenniseturniiril ehk Austraalia lahtistel kolmandas ringis matšpalli päästnud ja Kaia Kanepi konkurentsist välja lülitanud horvaat Donna Vekic käis põlveoperatsioonil. |
Karu selgitas ERR-ile, et sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel tema nime ega nägu kuskil valimiskampaanias näha ei ole, kuid edasine tulevik on veel lahtine.
"Kõik sõltub sellest, kuidas Eestis poliitilise situatsiooniga läheb. Mulle tundub, et hetkel on olukord küll keeruline," ütles Karu.
Ta lisas, et ta ei ole alla andnud, kuid poliitikasse naasmiseks peab olema väga tugev seljatagune ja valmisolek.
"Tohutult palju aega ja energiat läheb üsna mõttetu kemplemise peale, mida tehakse ilusa sildi all. Reaalselt aga sisu ja tegu on midagi muud," kommenteeris endine minister praegust olukorda Eesti poliitmaastikul.
Karu on viimasel ajal hakanud sotsiaalmeedias päevakajalisi sündmusi aktiivselt kommenteerima. | Kaimar Karu ei välista poliitikasse naasmist | https://www.err.ee/1608123541/kaimar-karu-ei-valista-poliitikasse-naasmist | Eelmise valitsuse kolmas väliskaubandus- ja IT minister Kaimar Karu jõudis ametis olla veidi üle viie kuu, enne kui EKRE ta tagasi kutsus. Karu ei kuulunud toona EKRE-sse ning pole ka praegu ühegi erakonna liige, kuid ei välista plaane poliitikasse naasmisest. |
Kodune meeste jalgpallihooaeg algab 5. märtsil kell 19 Superkarikafinaaliga FC Flora – Paide Linnameeskond ning jätkub 6., 7. ja 9. märtsil nelja Premium liiga mänguga. 6. märtsil kell 14 kohtuvad Nõmme Kalju ja Viljandi JK Tulevik ning kell 16 Tartu JK Tammeka ja JK Narva Trans. 9. märtsil kohtuvad Tallinna JK Legion ja Paide Linnameeskond (algusaeg selgumisel).
Jalgpalliliit suhtles seoses koroonaviiruse suurenenud levikuga kõigi Premium liiga klubidega. Klubid toetasid mängudega alustamist algse kalendri alusel ja mängude ühekaupa edasilükkamist vastavalt vajadusele. Kalendris on edasilükatud mängude jaoks varuajad. Üldise põhimõtte järgi saab meeskond pärast eneseisolatsiooni vähemalt kaks päeva ühiselt treenida, enne kui läheb mängima liiga- või karikavõistluste kohtumist.
Jalgpalliliit ja Premium liiga klubid peavad oluliseks tervikliku hooaja mängimist. Kui see pole koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu võimalik, on eelmise aasta kogemuse põhjal välja töötatud ka alternatiivid. | Levadia ja Kuressaare mäng tõsteti päeva võrra edasi | https://sport.err.ee/1608123544/levadia-ja-kuressaare-mang-tosteti-paeva-vorra-edasi | Jalgpalli Premium liiga avavooru mäng FCI Levadia – FC Kuressaare toimub seoses FC Kuressaare eneseisolatsiooniga pühapäeval, 7. märtsil kell 13 (algne mänguaeg oli 6. märtsil kell 16). |
Meetmed, mida teadusnõukoda soovitas valitsusel kaaluda:
1. Piirata nii avalike kui eraviisiliste kokkusaamistel osalejate arvu kuue inimesega (v.a perekonnad).
2. Jätta ära kõik sise- ja väliruumides toimuvad avalikud üritused.
3. Sulgeda meelelahutus- ja kultuuriasutused (ööklubid, kasiinod, kinod, teatrid, kontserdipaigad).
4. Sulgeda kaubanduskeskused, v.a toidupoed, apteegid, arstiabi, pangad, bensiinijaamad ja muud hädavajalikud teenused.
5. Sulgeda spordiklubid.
6. Piirata toitlustusasutuste lahtioleku aega max 18.00.
7. Oodata kaugtööd kõigilt, kellel see on võimalik.
8. Viia põhi-, kesk-, kutse- ja kõrgharidus kaheks nädalaks pärast kevadvaheaega kaugõppele.
9. Samal perioodil viia kaugõppele ka laste ja täiskasvanute huviharidus ning täiskasvanute õpe.
10. Nõuda kõigilt riiki saabujatelt SARS-CoV-2 RNA testi, et tuvastada kiirelt uued murettekitavad viiruse tüved.
11. Parandada kehtivaid piiranguid, soovitusi ja nende eesmärke puudutavat kommunikatsiooni.
12. Tõhustada kontrolli kehtivate reeglite täitmise üle kaasates ka erasektorit. | Teadusnõukoda soovitas piirata erakohtumistel osalejate arvu kuue inimesega | https://www.err.ee/1608123508/teadusnoukoda-soovitas-piirata-erakohtumistel-osalejate-arvu-kuue-inimesega | Teadusnõukoda avalikustas valitsusele tehtud piirangute ettepanekud, mille sees tegi muu hulgas ettepaneku piirata nii avalike kui ka eraviisiliste kokkusaamistel osalejate arvu kuue inimesega, sulgeda kaubanduskeskused ja spordiklubid. Samas soovitas teadusnõukoda viia koolid pärast vaheaega vaid kaheks nädalaks kaugõppele, valitsus otsustas märtsikuu lõpuni. |
Eesti Kunstimuuseumi kommunikatsioonispetsialist Iiris Viirpalu selgitas ERR-ile, et nemad said kinnituse muuseumide sulgemise kohta alles neljapäeva õhtul, kuna valitsus oma pressikonverentsil muuseume eraldi ei maininud, mistõttu polnud õhtuni päris selge, mis nende Vana-Egiptuse näituse lahtiolekuga saab.
Ta märkis, et kuna tegemist on rahvusvahelise näitusega ja Torino muuseumist laenuks antud teoste ja esemetega, siis ei ole neil võimalik näitust pikendada ning algselt plaanitud 21. märtsi asemel sulgeb Kumu näituse pühapäeval, 28. veebruaril, kuigi kehtima jääb neljapäeval avalikustatud uudis, et näitus on neil päevil avatud kauem, kella 20.00-ni.
"Siin ei ole variante. Rahvusvahelised näitused, lepingud ja asjad tehakse väga pikalt ette ning näituste kuupäevad, kavad, planeerimised ongi kuupäevalise täpsusega," tõdes Viirpalu.
"See tuleneb sellest, et erinevad muuseumid annavad oma esemeid või teoseid erinevatele näitustele laenuks. Järgmised kokkulepped tulevad juba peale. Rahvusvaheliste näitustega on pikendamine väga keeruline või võimatu."
Kumu oli just nädala alguses paigaldanud Egiptuse näituse saali sissepääsu juurde turvaväravad, mis loendavad külastajate arvu saalis, samuti loonud võimaluse osta muuseumipileteid lisaks kassale ka muuseumi e-poest. Peale selle on nad paigaldanud kliimasüsteemi, millega tagada parem õhuvahetus.
"Sellega oleme tegelenud viimased nädalad just selletõttu, et see olnuks viimane kuu, kui Egiptuse-näitus oleks lahti olnud, et inimesed oleksid selle kindlasti ära näinud ja saanud tulla ka pärast tööpäeva," märkis Viirpalu. "Pikem lahtiolekuaeg tähendab ka seda, et inimeste külastused on ajas hajutatud, korraga on vähem inimesi saalis."
Eesti esimesel Vana-Egiptuse kunsti suurnäitusel "Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst" on eksponeeritud tuhandete aastate vanused esemed ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Itaalias Torinos asuvast Museo Egiziost. Näitus tõi avanädalatel Kumusse kõigi aegade külastusrekordi. | Kumu Vana-Egiptuse näitus jääb avatuks veel pühapäevani | https://kultuur.err.ee/1608123412/kumu-vana-egiptuse-naitus-jaab-avatuks-veel-puhapaevani | Kuigi Kumu teatas neljapäeval, et pikendas Vana-Egiptuse tsivilisatsioonile keskenduva näituse lahtioleku kellaaegu ja seda saab külastada kuni 21. märtsini, tähendavad esmaspäevast, 1. märtsist kehtima hakkavad uued koroonapiirangud, et näitus on avatud veel ainult pühapäevani. |
USA eelmine president Trump plaanib pühapäeval pidada kõne konservatiivse poliitilise tegevuse konverentsil (CPAC). Tegemist on vabariiklaste ja meediatöötajate iga-aastase kokkutulekuga. Konverents on muutunud USA parempoolsete jaoks omalaadseks festivaliks, eriti üliõpilastele.
Trumpi pühapäevane kõne lõpetab endise presidendi pika vaikimise. Financial Times märgib, et Trump on endine tõsielustaar, kes ehitas poliitilise karjääri üles televisioonis esinemistele ja pidevatele Twitteri-postitustele. Pärast Washingtonist lahkumist kolis ta Floridasse ja on sellest ajast hoidunud tähelepanu keskpunkti sattumast.
Viimasel ametisoleku päeval ütles Trump oma toetajatele, et tal pole mingit kavatsust vaikselt lahkuda.
"Ma võitlen alati teie eest, ma jälgin. Tuleme mingil kujul tagasi, varsti näeme," teatas Trump.
Trumpi toetaja Ford O'Connelli sõnul ootavad konverentsil osalejad presidendi kõnet pingsalt ja nende silmis on Trump jätkuvalt vabariiklaste partei juht.
"Need inimesed pole õnnelikud selle üle, kuidas 2020. aasta valimised kujunesid, kuid pärast poolteist kuud Bideni administratsiooni on nad lausa raevunud. Nad tahavad Trumpilt kuulda, kuidas aastatel 2022 ja 2024 tegutseda," ütles O'Connell.
Trump on konverentsil viimane esineja. See toimub Florida osariigis Orlandos, mis jääb Trumpi kodust kahe ja poole tunni autosõidu kaugusele.
Konverentsil esinevad veel Trumpi kõige suuremad poliitilised liitlased, nagu Florida kuberner Ron DeSantis ning vabariiklastest senaatorid Josh Hawley ja Ted Cruz.
"46 protsenti eelmise aasta novembris Trumpi poolt hääletanud inimestest ütlesid, et loobuvad vabariiklaste partei toetamisest, kui endine president moodustab oma partei," teatas Suffolki ülikooli uuring.
Trumpi liitlase ja Ameerika konservatiivse ühingu esimehe Matt Schlappi sõnul peavad vabariiklaste juhid tunnistama, et Trumpi toetajate osakaal parteis on märkimisväärne.
"On olemas vabariiklased, konservatiivid ja siis on uued MAGA ( Trumpi liikumine Make America Great Again) toetajad. See on nüüd koalitsioon," ütles Schlapp.
Mõõdukamad vabariiklased hoiatavad, et Trumpi eestvedamisel ei suuda partei kunagi tagasi võita tsentristlikke konservatiivseid valijaid.
"Oluline on meeles pidada, et vabariiklaste parteis on veel üks tiib ja praktiliselt mitte keegi neist ei ole konverentsil esindatud. See on ainult kõige konservatiivsemate ja aktiivsemate liikmete kogunemine, kuid see esindab ainult osa parteist," ütles vabariiklane Whit Ayres.
Konverentsil ei osale samuti endine asepresident Mike Pence ja endine USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley. Haley on samuti väitnud, et Trump ei tohi uuesti presidendiks enam kandideerida.
Trumpi nõustajad on varem soovitanud endisel presidendil hoida madalat profiili. Hiljuti lõppes aga tema Kapitooliumi rahutustega seotud tagandamisprotsess, kus ta mõisteti õigeks.
Trump ei ole välistanud uuesti presidendiks kandideerimist, hoolimata suurenevast juriidiliste probleemide hulgast. Näiteks USA Georgia osariigis on Trumpi suhtes algatatud kriminaaluurimine. | Trump naaseb vabariikliku partei üritusel avalikkuse ette | https://www.err.ee/1608123436/trump-naaseb-vabariikliku-partei-uritusel-avalikkuse-ette | Endine USA president Donald Trump naaseb avalikkuse ette ja esineb pühapäeval vabariiklaste partei üritusel Florida osariigis. |
Geraldine Brooks "Raamatu rahvas" (Vesta)
Kui raamatu alguses seisab "Pühendatud raamatukogutöötajatele", siis oleks ju patt teosest kirjutamata jätta. Õnneks pole pühendus teose ainumas voorus.
"Raamatu rahvas" on mõnes mõttes põnevik. Teisest küljest tundub, et ta kasutab põneviku vormingut hoopis muude asjade rääkimiseks. Ajalugu, poliitika ja kahtlemata sügav kiindumus raamatusse kui sellisesse. Seda ka füüsilises ja tehnilises mõttes – iidsete raamatute kui objektide ülesehituslikust küljest saab võhik päris palju teada. On ju peategelanna üks maailma parimaid raamatukonservaatoreid. Või on peategelaseks hoopis pool tuhat aastat vana raamat, mille ümber kogu tegevus käib?
Ilmselt mõlemat. Tegevusliinid jooksevad vaheldumisi, üks lähiminevikus ehk peaaegu meie kaasajas ja teine kaevudes aina kaugemasse minevikku. Kokku hõlmab lugu aastaid 1480 kuni 2002 ja see konkreetse köite ajalugu kirjeldav liin on jaotatud peatükkidesse, mis liiguvad ajas tagasi. Toimiv lähenemine.
Veidi tulevad meelde Umberto Eco ja Ruiz Zafon, siin on tolmu ja iidsust ja müstikat. Aga on ka eri ajastute lugusid, paiguti üsna julmi. Eks jagub ka stereotüüpe ja klišeesid, ent plussid kaaluvad miinused kõvasti üles. Armastan ajalooga mängivaid romaane, ajalookirjandust üldse – selle lugemine tuletab alati meelde, et pole olnud inimkonna ajaloos ühtki aega ega ajastut, kus tahaksin enam elada kui praeguses. Nojah, vahepeal tekkis mul Vana-Rooma mõningate sajandite suhtes kahtlusi, aga siis meenus, et vaatamata kõigele kenale polnud neil ju elektrit. Millest me siis üldse räägime.
Elektrivalgel on pimedate aegade kohta lugeda päris mõnus. Ja selle raamatu läbimist ei pea kahetsema. Mind ärgitas mitmete aegade ja asjade kohta lisateavet otsima. Enam kui pelk ajaviide kindlasti.
Shaun Bythell "Raamatukaupmehe pihtimused" (Vesta)
Raamatutest on raamatuid kirjutatud palju. Lausa nõnda palju, et päris mitu raamatut on kirjutatud ka raamatutest. Ja nõnda edasi. Šotimaa raamatukaupmees Shaun Bythell ei kirjuta niivõrd raamatutest – ehkki neistki – kuivõrd peab naksakat poodnikupäevikut. Juba teist korda, vähemasti ilmunud kujul. Bythell märgib päeva täpsusega üles, mitu köidet müüdi, mitu raha sisse tuli, mitu kundet käis. Ja eks sedagi, mis müümata jäi ja mäherdused kulud kerkisid. Enamasti ootamatult, nagu ikka.
See on vaid vormiline pool. Sisult on "Raamatukaupmehe pihtimused" ikkagi rohkem inimestest. Ning inimesi satub raamatupoodi igasuguseid. Kindlasti saaks samas võtmes kirjutada (ja küllap ongi kirjutanud) mõni selge sulejooksuga kõrtsmik, perearst või jõuvankriparisnik. Või raamatukoguhoidja. Sisuliselt igaüks, kelle igapäevatöö sisaldab kohtumisi huvitavate inimestega. Meile, raamatusõpradele, on lustaka antikvaari pajatused ehk südamelähedasemad. Ja küllap mõistame ka iseoma lähikonnast ära tunda mitmeidki inimtüüpe, kellesarnaseid Bythell armastavalt ja armutult kirjeldab.
Samuti võiks raamatut soovitada kõigile, kel plaanis inimsõbraliku ja –lähedase väikeettevõtlusega tegelema hakata. Siin kirjutatakse kaunis klaariks, mäherdused raskused ja rõõmud sel teel ette tulla võivad ja tulevadki. Ning suur osa neist pole sugugi seotud vaid raamatukaubandusega. Üsna üldised, üldinimlikud ja õpetlikud lood, millest nii mõndagi kõrva taha panna. See õpetlikkus aga ei tähenda seda, nagu kogu aeg miskisugust nalja ei saaks. Saab küll ja veel. Lõbus ja arukas raamat, kust oma tera leiab küllap iga lugeja, ent raamatutesse natukenegi armunu eriti.
Ekstra sügavalt armunutele: lisaks Bythelli poele on Wigtowni linnakeses veel mitu raamatupoodi ja vähemalt üks neist pakub soovijaile võimalust tulla nädalaks ja ise poodi pidada. Tõsi küll, järjekord on pikk ja momendil maailm kinni. Kui avaneb, tehtagu proovi! | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: "Raamatukaupmehe pihtimused" ja "Raamatu rahvas" | https://kultuur.err.ee/1608123469/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-raamatukaupmehe-pihtimused-ja-raamatu-rahvas | Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv jätkab oma iganädalaste raamatusoovitustega, sel korral on valikus Geraldine Brooksi "Raamatu rahvas" ja Shaun Bythelli "Raamatukaupmehe pihtimused". |
Üle mitme aasta eestimaalasi muidu rõõmustanud külm talv ei ole võrdväärset emotsiooni pakkunud toasooja tagamisel. Nii mõnelegi on kaks korda päevas ahju kütmine juba tüütuks rutiiniks muutumas, rääkimata oodatust suuremast küttepuude kulust, mille tõttu ollakse valmis kasvõi ise raidmete järele minema.
Energiavõrk töötab aga täispööretel ning aitab toad soojas hoida. Just selletalvistes oludes tõestas oma hädavajalikkust mitmetes koostootmisjaamades ühe energialahenduse kasutusel olev biomass ehk madala kvaliteediga puit (sh raidmed), mis tekib puidutööstuse kõrvalproduktina ja mida mujal kasutada ei ole võimalik.
Tänu biomassi kasutamisele ühe energiaallikana on olnud võimalik vähendada sõltuvust imporditavast energiast ja vähendada hinnakõikumisi toasooja arvetel.
Biomass oli külmadel nädalatel ainuke stabiilselt toimiv taastuvenergia lahendus, mis juba päriselt eksisteerib ja kasutuses on. Võrdluseks, nii mõnigi mastaapsete tuule ja päikeseenergia võrgustikega riik on taas tööle panemas oma fossiilseid energiaallikaid, et teenindada suurenenud nõudlust.
Liikmesriigid, mis konverteerisid oma söeelektrijaamad biomassi peale, täidavad suurenenud nõudluse ja tuule ning päikesevaesed perioodid bioenergiaga. Need, kes seda ei teinud, on sunnitud taastama energiajulgeoleku fossiilselt.
Paraku kiputakse soojadel talvedel unustama, et ligi 70 protsenti väheväärtuslikust puidujäägist kasutatakse ära kohaliku küttevõrgu kütmiseks ning nii mõneltki poolt kõlab ka Eestis nõudmist biomassi kasutamine täielikult lõpetada. Asemele nõutakse midagi, mille tööstuslikud ja turvalised lahendused on enam kui kümne aasta kaugusel.
Selle tuules halvustatakse väheseid toimivaid roheenergia allikaid ning blokeeritakse regulatsioone ja arenguid, mis võimaldaksid neid taristuid laiendada.
Bioenergiale ei ole praegu alternatiive
Bioenergia kritiseerimine ja pikaaegse süsinikusidumisega puittoodete nõudmine on nüüd kestnud mitu aastat ja terve selle aja jooksul ei ole samas kordagi mainitud, et millega siis bioenergiast tulev energia asendatakse.
Lammutada ja kõrvale lükata on lihtne, kuid senise peamise roheenergia kasutamise lõpetamisel võiks siiski olla varuks kohe kasutatavad alternatiivid ja suletud fossiilsed energiatootmised.
Tegelikkuses on Euroopa juhttasandil tehtud mõjuhinnangute ja uuringutega lükatud ümber väide bioenergeetika kasutamise peatsest lõpust, lõpetamise vajadusest ja ka selle võimalikkusest.
"Oluline on, et võimalike ohukohtadega tegeletaks ja selles osas on Eesti ja siinne regioon laiemalt olnud eesrindlik."
Pigem vastupidi, biomassi kasutamisel on ka tulevikus selge roll Euroopa Liidu riikide energiavajaduste katmisel ja siinse biomassi energeetikas kasutamises nähakse kasvupotentsiaali tänu biomajanduse laienemisele. Oluline on, et võimalike ohukohtadega tegeletaks ja selles osas on Eesti ja siinne regioon laiemalt olnud eesrindlik.
Näiteks pani hiljuti Euroopa Komisjoni juures tegutsev sõltumatu teadusuuringute keskus (JRC) paika puidupõhise bioenergia soovitud suunad ning meenutas, et liikmesriikidel on oluline endal defineerida ja viia ellu Euroopa Komisjoni tasemel antud suundade ja reeglite täitmine.
Selles mitmete teadlaste ühistööna valminud aruandes rõhutati ka taastuvenergia direktiivi säästlikku metsabiomassi reeglite juurutamise tähtsust, et eemaldada sobimatu biomassi risk Euroopa bioenergiast.
Reeglite vastuvõtmise pidurdamine ei paku kasu kliimale ega metsale
Kuigi sobimatu biomassi kasutamise vältimine energeetikas peaks olema iga bioenergiat oponeeriva organisatsiooni eesmärk, siis paraku on hoopis alustatud aktiivse survestamisega, sh poliitilisel tasandil, et taastuvenergia direktiivi reegleid vastuvõtmise asemel üle vaadata.
Antud juhul tähendab see seda, et koos kõigele vastu olemisega pidurdatakse igasugune areng, mis metsanduse ja sellega seotud kliimaeesmärkide elluviimisega seotud on.
Kuigi bioenergia turu ühtsetele reeglitele allutamist ning jätkusuutmatute tarneahelate väljajuurimiseks vajalike reeglite sätestamist on oodatud juba kaks aastat, siis praegu on oht, et arusaamatu vastupanu tulemusena jääb reeglite juurutamine hoomamatult kauaks venima.
Seda on "reeglite karmistamise nõudmise" sildi all lihtne serveerida poliitilise võiduna, kuid lihtsalt öeldes jääb paari punkti pärast juurutamata mitukümmend hädavajalikku reeglit. Pime vastasseis võib meid nüüd viia mitu sammu tagasi.
Sellega võetakse ära võimalus hinnata ja mõõta bioenergeetika sektorit siduvate reeglite alusel ning jäädakse toetuma fragmenteeritud materjalidele ja valikulistele fotodele. Eesti ja Euroopa kaotavad võimaluse täiendada säästlikkuse reegleid tuginedes tegelikele andmetele - kui venib reeglite juurutamine, siis venib ka n-ö otse maastikult andmete saamine ning reeglite mõju hindamine.
Samuti ei garanteeri taasavamine uusi reegleid või karmimaid reegleid. Taasavamise tulemusena vaadatakse üle kas säästlikkuse reeglid toetavad roheleppe kõrgendatud ambitsioone ja hästi toimivad bioenergia tarneahelad võivad saada hoopis soosivaid täpsustusi.
Ehk siis pideva venitamisega hoitakse vesi jätkuvalt sogasena ning seda kasutatakse ära, et anda subjektiivseid hinnanguid bioenergia tööstuse kohta. Kui metsa jätkusuutlikkus ja liigirikkus oleks bioenergia vastaste esimene prioriteet, siis nõutaks hoopis nende reeglite kohest juurutamist.
Praegused pöördumised ja kampaaniad nõuavad aga tegelikult reeglite edasi lükkamist ja lõputu vaidlemise jätkumist. Kasu tähelepanule on olemas, aga kasu metsale või kliimale on olematu.
Neutraalseks jäädes võtame üldse pealtvaataja rolli ja soosime ikkagi reeglite venimist. | Mihkel Jugaste: vajame taastuvenergia reeglite juurutamist, mitte ülevaatamist | https://www.err.ee/1608123457/mihkel-jugaste-vajame-taastuvenergia-reeglite-juurutamist-mitte-ulevaatamist | Kuigi bioenergia turu ühtsetele reeglitele allutamist ning jätkusuutmatute tarneahelate väljajuurimiseks vajalike reeglite sätestamist on oodatud juba kaks aastat, siis praegu on oht, et arusaamatu vastupanu tulemusena jääb reeglite juurutamine hoomamatult kauaks venima, kirjutab Mihkel Jugaste. |
Reformierakonna juhatuse liige Hanno Pevkur ütles ERR-ile, et kindlatest nimedest veel rääkida ei saa, sest presidendivalimisteni on aega.
"Praegu nimedele spekuleerimine pole mõistlik. Loomulikult oleks väga hea, kui vabariigi president valitaks ära riigikogus, nii nagu põhiseaduse mõte on. Aga see eeldab seda, et lisaks Reformierakonna ja Keskerakonna häältele oleks seal taga veel mõni erakond," selgitas Pevkur.
Ta lisas, et teema tuleb arutusele ilmselt kevade lõpu poole või varasuvel.
"Koalitsioon teeb tööd selle nimel, et leida koalitsioonile sobiv ühiskandidaat," selgitas Pevkur.
Ka erakonna aseesimees Jürgen Ligi andis ERR-ile mõista, et teemat erakonnas veel pikemalt puudutatud pole. Samas ütles Ligi, et Ratase kandideerimise kohta on tal küll oma arvamus, aga ta ei taha midagi ära sõnuda.
Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Mart Võrklaev selgitas ERR-ile, et presidendikandidaadi valimine ja hilisem esitamine on fraktsiooni ühine otsus ning erakonna liikmed üksi mingeid kindlaid nimesid veel esitada ei saa.
Samas ütles EKRE esimees Martin Helme, et tema hinnangul oleks Jüri Ratas hea president. Ratas ise pole kandideerimise osas kindlat otsust langetanud.
Et riigikogus president ära valida, peab kandidaat saama vähemalt 68 saadiku poolthääle. | Reformierakond Ratase kui presidendikandidaadi teemal veel spekuleerida ei soovi | https://www.err.ee/1608123418/reformierakond-ratase-kui-presidendikandidaadi-teemal-veel-spekuleerida-ei-soovi | Reformierakonna poliitikud ei soovi kommenteerida EKRE esimehe Martin Helme sõnu, et võiks kaaluda Keskerakonna esimehe Jüri Ratase kandidatuuri presidendi ametisse. |
Kas kujutate ette olukorda, et retsidiivne pätt lösutab pärast järjekordset vahelejäämist politseijaoskonna sohval ning arutleb selle üle, et millist mööblit võiks vastuvõturuumi valida või millist värvi sokke tuleks korrakandjatel jalga tõmmata.
Või kas kujutate endale ette, et firmajuht, kes on läinud omaniku tagant varastama, teeb pärast viimasele vahelejäämist ettepaneku, et talle võiks raha juurde anda, ehk lõppeb siis isegi varastamine.
Kõlab jaburalt, aga just sellisesse konteksti asetub järjekordse korruptsioonikahtluse alla sattunud Keskerakonna esimehe Jüri Ratase ERR-i raadioeetris tehtud ettepanek, et korruptsiooniohu vähendamiseks tuleks eraisikute annetused erakondadele keelata.
Läänelikus demokraatias ei tuleks selline asi kõne allagi. Läänelikus demokraatias oleks kurikaelal sellises olukorras valida, kas vaadata kinnipidamiskambri lage ühe või kahe silmaga või hoopis suletud silmadega.
Eestis saab erakond, mis on kahtlaste rahatehingute tõttu juba kaks korda kriminaalkorras süüdi mõistetud, millest viimane karistus on ka veel kehtiv, hoopistükkis preemiat riigieelarvelise toetuse näol.
Ja mis veelgi drastilisem, Eestis saab selline erakond, mis on äsja saanud kahtlustusele kriminaalkuriteos moodustada uue valitsuse, mille koalitsioonilepingus ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat punkti kõrgel tasemel poliitkorruptsiooni ohjeldamise kohta.
Kaitsepookimine
Poliitiline kommunikatsioon tunneb mõistet kaitsepookimine. Reeglina mõistetakse selle all tegevust, mis aitab peaprobleemilt tähelepanu kõrvale juhtida ja paneb selle üle juurdlejad tegelema millegi muuga.
Kaitsepookimine võib olla ka ennetava rünnakuga oponendi rivist väljalöömine, aga see võib olla ka kriisi kommunikatsioonifookuse laiakstõmbamine, et vähemalt oma toetajatele ei mõjuks skandaal liiga rängalt.
Sellesse ritta asetub ka Jüri Ratase ettepanek, et erakonnad saaksid tulevikus enda tegevuseks vajaliku raha riigieelarvest ning eraisikud parteidele enam annetada ei tohiks. Esmapilgul kõlab justkui kaalumistväärt ettepanekuna, kuid saatan peitub alati detailides.
Poliitanalüütikute hinnang ekspeaministri ettepanekule oli üsna ühemõtteline, et kui tähelepanu kõrvalejuhtimine välja võtta, siis sisulises perspektiivis tähendaks selline samm riigieelarvest erakondadele makstavate summade suurenemist.
Ratase ettepaneku teine pool oli justkui samm võrdsema konkurentsi ja avatuma ühiskonna poole ning nägi ette erakondade võrdset rahastamist, sealhulgas ka raha uutele erakondadele. Tõsi, Ratas tegi seda kõike klausliga, et loomulikult peab see kõik leidma riigikogus laia toetuse, ehk sisuliselt ta juba teadis, et mõttevälgatuseks see idee ainult jääbki.
Riigieelarvest suurimat toetust omava Reformierakonna esimees Kaja Kallas reageeriski Ratase ettepanekule kiiresti ja ütles, et ei saa seda toetada, sest praegune süsteem on optimaalne. Sellega oleks justkui diskussioon lõppenud, ent Eesti poliitika üht tuumikprobleemi ei lahenda see karvavõrdki.
Kuidas oleks aususega?
Korruptsiooniskandaali tuules tekkinud Eesti uue valitsuse koalitsioonileping tegeleb kõige muu kui erakondade ja Eesti poliitika päästmisega rahalõksust, aga just siin peitub võti, mis aitaks tulevikus ära hoida servituudi- ja kilekotiskandaale.
Valitsuspoliitikute suust kõlama hakanud küünilise erakondade rahakoti paisutamisjutu ajamise asemel tuleb seega keskenduda sellele, et hoopis vähendada poliitikale kuluva raha hulka. Kõige efektiivsemalt saaks seda teha valimiskuludele ülempiiri seadmisega.
Poliitika on ikkagi ideede ja lahenduskäikude, mitte rahapakkide vaheline võitlus, mistõttu võiks vabalt ühe valimiskampaania suuruseks kehtestada pool miljonit eurot. Selle raha eest saaksid piisavalt tähelepanu nii ideed kui ka kandidaadid.
Seega on Jüri Ratasel ühes asjas tuline õigus. Ära tuleb lõpetada ka erakondade ebavõrdne rahastamine riigieelarvest. Olukord, et valimistulemusest sõltub otseselt ka erakonna rahakoti paksus, on kinnitanud, et madalama moraali ja eetikaga erakonnad ei suuda pidevas rahanäljas olles oma näppe kahtlastest tehingutest eemal hoida.
Erakondade rahastamise süsteemis on täiesti jabur ka see, et kriminaalkorras süüdi mõistetud erakonnale makstakse riigieelarvelist toetust edasi. Sisuliselt on tulemus saavutatud ju ebaausalt ja kahtlase rahaga, aga riik on otsustanud neid selle eest premeerida.
Kui tahame Eesti poliitikasse tuua muutuse, siis tuleb selline kriminaalpreventsiooni eirav õigusnihilism kiiremas korras lõpetada ja mingiks ajaks peab kriminaalkaristuse saanud erakonna riigieelarveline toetamine lõppema.
Korduv kriminaalkorras süüdi mõistmine peab tähendama juba erakonna eemaldamist valimistelt või sundlõpetamist.
Ehk oleks viimane aeg hakata Keskerakonnal mõtlema aususe peale. Vastasel juhul juhtub nendega nii nagu Venemaal, kus Vladimir Putini miljarditesse eurodesse küündiva korruptsiooni sümboliks on saanud peldikuhari. Keskerakonda ähvardab seegi, et nende korruptsioonisümboliks on saamas kohvimasin Jura. | Lauri Hussar: Keskerakond, kuidas oleks aususega? | https://www.err.ee/1608123388/lauri-hussar-keskerakond-kuidas-oleks-aususega | Valitsuspoliitikud räägivad küüniliselt erakondade rahakoti paisutamisest. Tegelikult tuleks hoopis vähendada poliitikale kuluva raha hulka. Kõige efektiivsemalt saaks seda teha valimiskuludele ülempiiri seadmisega, kirjutab Lauri Hussar. |
Töötukassa kompenseerib palgakulu nendele ettevõtjatele, kellel on töötajaid Harjumaal või Ida-Virumaal ja kelle tegevus oli valitsuse otsusel erakorraliste asjaolude tõttu 28. detsembrist 31. jaanuarini märkimisväärselt häiritud.
Kompensatsiooni suurus on nende töötajate novembri 1,5 kordne palgakulu, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot ettevõtja kohta. FIE toetuse suurus on 876 eurot.
Toetuse taotlusi saab e-töötukassas esitada kuni 14. märtsini.
Töötukassa nõukogu arutas reedel ka valitsuse ettepanekut toetada piirangute alla sattunud ettevõtjaid ja nende töötajaid ja leidis, et ettevõtteid peab aitama. Täpsemateks arvutusteks ja toetusmeetme tingimuste kokkuleppimiseks koguneb nõukogu järgmisel nädalal.
Töötasu toetuste avalduste vastuvõtmist pikendati, kuna Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti abikavad koroonaviiruse puhangust mõjutatud Ida-Viru ja Harju maakonna ettevõtete toetamiseks, mistõttu on töötasu toetuse saajatel võimalik toetus muuta vähese tähtsusega riigiabi toetusest riigiabiks. Suurim erinevus kahe abiliigi puhul on, et vähese tähtsusega riigiabi tohib ettevõte saada kolme majandusaasta jooksul mahus 200 000 eurot.
Kui toetuse saanud ettevõte soovib vähese tähtsusega abi muutmist riigiabiks, peab ta täitma küsimustiku töötukassa lehel. Kui ettevõte soovib toetuse jätta vähese tähtsusega riigiabiks ei ole tarvis midagi teha. Töötukassa saadab kõigile toetuse saanud ettevõtetele ka kirja juhistega.
Vähem kui kuu ajaga on toetust makstud 19,4 miljonit eurot.
Valitsus tegi neljapäeval nõukogule ettepaneku ettevõtluskahjude korvamiseks eraldada raha palgatoetuseks. | Töötukassa nõukogu toetab valitsuse ettepanekut uueks palgatoetuseks | https://www.err.ee/1608123373/tootukassa-noukogu-toetab-valitsuse-ettepanekut-uueks-palgatoetuseks | Töötukassa nõukogu otsustas ka toetada valitsuse ettepanekut eraldada raha palgatoetuseks. Lisaks pikendab töötukassa ka töötasu toetuste avalduste vastuvõtmist, toetuse saanud ettevõtetel on võimalik toetus vähese tähtsusega riigiabist vormistada riigiabiks. |
Z2 Comics kombineerib koomiksis bändi ajaloo kunstiliste tõlgendustega kümnest nende loost. Koomiksi autorid on Amanda Conner ja Jimmy Palmiotti, kes puhusid DC Comicsis 2013. aastal uuesti elu sisse Harley Quinni koomiksisarjale, vahendab Pitchfork.
Z2 Comics keskendubki oma töös muusikute lugude tõlgendamisele koomiksi vormis – pildiromaani on teiste hulgas pandud Cypress Hill, Elvis, Machine Gun Kelly, Sublime, Anthrax, The Doors, Gorillaz, Grateful Dead, Sturgill, Simpson, Yungblud jt.
BLONDIE: AGAINST THE ODDS is a captivating story of rock 'n roll written and illustrated by @jpalmiotti, @amandarantsalot and Paul Mounts pic.twitter.com/jRsOYBjssU
— Z2 Comics (@Z2comics) February 25, 2021 | Blondiest saab koomiks | https://kultuur.err.ee/1608123313/blondiest-saab-koomiks | Ameerika rokkbänd Blondie lõi käed koomiksilooja Z2 Comicsiga, kes annab sügisel välja koomiksiraamatu pealkirjaga "Blondie: Against the Odds". |
Euroopa sisemeistrivõistlustel asuvad võistlustulle 400 m jooksja Tony Nõu, tõkkejooksjad Keiso Pedriks, Diana Suumann, Kreete Verlin, 60 m jooksja Karl Erik Nazarov, mitmevõistleja Risto Lillemets ja korraldajatelt neljapäeval kutse saanud 19-aastane kõrgushüppaja Lilian Turban. Tervislikel põhjustel jääb sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlustelt eemale sprinter Õilme Võro.
Koondise juhina sõidab Toruni Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordijuht Kristel Berendsen, treenerina Art Arvisto ning füsioterapeudina sõidab Poola Risto Jamnes.
Euroopa sisemeistrivõistlused toimuvad 4.-7. märtsini Poola linnas Torunis. Eesti Rahvusringhäälingu vahendab võistlusi otsepildis ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis.
5. märtsil kell 19.55-22.45
6. märtsil kell 10.55-13.50, 19.50-21.00 ja 21.30-22.05
7. märtsil kell 10.55-14.35 ja 17.55-20.20 | Võro sise-EM-ile ei sõida, 19-aastane Turban sai korraldajatelt kutse | https://sport.err.ee/1608123361/voro-sise-em-ile-ei-soida-19-aastane-turban-sai-korraldajatelt-kutse | 4.-7. märtsini toimuvad Poolas Torunis sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kus Eestit esindab seitse sportlast. |
1204 on 50 võrra enam kui neljapäeval, mil ööpäeva jooksul registreeriti senine rekord, 1154 uut koroonapositiivset.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 852 inimesel. 621 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 96, Tartumaale 61, Lääne-Virumaale 44, Pärnumaale 29 ja Võrumaale 26 uut positiivset testi. Viljandimaale lisandus 18, Rapla- ja Saaremaale 15, Järvamaale 13, Läänemaale 10, Jõgeva- ja Valgamaale neli, Põlvamaale kaks ja Hiiumaale üks nakkusjuht. 14 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 887 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 14,7 protsenti.
Ööpäeva jooksul suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest – 89-aastased naine ja mees, 83-aastane mees, 80-aastane naine, 74-aastane mees, 72-aastane mees, 68-aastane mees ja 57-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 575 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 56, haiglaravi vajab 510 patsienti, mida on kuue võrra enam kui päev varem. Intensiivravil on 43 patsienti (neljapäeval 41), neist juhitaval hingamisel 27 (neljapäeval 26).
Ööpäeva jooksul tehti 6547 vaktsineerimist, 3742 neist olid esmased. Teise doosi sai 2805 inimest.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 72 363 inimesele, kaks doosi on saanud 31 158 inimest. | Ööpäevaga lisandus rekordilised 1204 koroonapositiivset | https://www.err.ee/1608123352/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1204-koroonapositiivset | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6412 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1204 ehk 18,8 protsenti testide koguarvust. |
Kui vaktsineerimisega on hädas juba majanduslikult heal järjel Euroopa riigid, siis immuniseerimist Lähis-Ida regiooni keskmise ja madalama sissetulekuga riikides takistavad mitmed meile võõrad faktorid.
Lähis-Idas on üksikute riikide haldussuutlikkus drastiliselt erinev ja nii avaneb ka seoses immuniseerimisega ebaühtlane pilt.
Jõukad Pärsia lahe riigid, näiteks Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia ja Kuveit ning ühekorraga nii Euroopasse kui ka Lähis-Itta kuuluv Türgi on kaitsepookimist juba alustanud, näiteks esmase süsti saanute arv Türgis on ületanud viie miljoni piiri. Isegi keskmise või madala sissetulekuga Jordaania ning Egiptus on süstimisi alustanud.
Nende naabreiks on aga riigid, mis on riikide haavatavuse indeksis esikohtadel. Indeksiga reastatakse riike, millel jääb vajaka koostöö- või toimetulekuvõimest, kuidas riske hallata, kõrvaldada või leevendada.
Nõnda kuulub maailma 20 haavatavaima riigi hulka kuus Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riiki (Jeemen, Lõuna-Sudaan, Süüria, Sudaan, Iraak ja Liibüa) ning Afganistan, 1 mille elanikkonna ligipääs arsti- ja sotsiaalabile äärmiselt piiratud.
Ükski regiooni riikidest ei jaksa võistelda Iisraeliga, mis on enamiku elanikkonnast juba immuniseerinud, ent pole okupeeritud aladel üles näidanud samasugust usinust. Väidetavalt on Iraanis välja töötatud mitu kodumaist vaktsiini, kuid jaanuaris 2021 kiideti heaks Vene Sputnik V 2, mis on samuti juba käigus.
Maroko sai äsja miljoni doosi AstraZeneca vaktsiini, aga Tuneesia ja Liibanon hakkasid vaktsiine kümnete tuhandete dooside kaupa importima alles jaanuari lõpus. Süüria ja Liibüa puhul tasub seevastu karta, et valitsus rakendab vaktsiinid poliitiliste eesmärkide teenistusse ning rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääs kõige haavatavamatele gruppidele on takistatud.
Niivõrd erinev olukord ja suutlikkus või tahe vaktsiine hankida ja jaotada jätavadki kogu regiooni, kus ükski riik ei saa hakkama ilma teisteta ning elavat riigipiiride ülest suhtlust peatada on praktiliselt võimatu, koroonaviirusega pikalt heitlema.
Järgnevalt esitan faktoreid ebaühtlase võimekuse taga ning oletuse, millal saaks kriitiline osa elanikkonnast, 70 protsenti vaktsineeritud.
Krooniline alarahastatus
Üldiselt torkab madalama sissetulekuga ja haavatavate MENA (Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika) riikide puhul silma riiklike tervishoiusüsteemide madal efektiivsus ja krooniline alarahastatus. Sestap tuleb silmas pidada, et keskvõimude suutmatusega olukorda hallata ning kasvõi piisavalt testimisi teostada, kaasneb kiusatus viirusekandjate ja tegelike surnute numbreid varjata.
Mitmes riigis on rahvuslik tervishoiusüsteem tähtsusetu, turgu dikteerivad erameditsiiniasutused ning -kindlustused. See teeb kvaliteetse tervishoiu kättesaadavaks vaid jõukamatele isikutele. Koroonaviirusega võitlevas riigis muudavad ärihuvid haiglate suhte riigiga tehingupõhiseks.
Taolises asjakorralduses osutub rahvatervise kriis järjekordseks tingimisobjektiks. Otsuste tegemine, mille juures üks põhiküsimusi on kellegi saadav kasum, on reakodanikele läbipaistmatu.
Niikuinii pole regiooni riikides rahvatervis kuigi kiita: vaatamata viimasel paarikümnel aastal tehtud edusammudele on siin kõrgema sissetulekuga riikidega võrreldes laste suremus suhteliselt kõrge 3.
Elanikkonda, eriti lapsi, kimbutavad veel enam teised haigused, näiteks Süürias lastehalvatus ning Jeemenis kodusõja tõttu valla pääsenud koolera. Kogu regioonis kohtab erinevaid elustiilist tulenevaid haigusi (kõrge vererõhk, südame- ja veresoonkonna haigused, ülekaalulisus 4).
Relvakonfliktidest, näiteks Liibüas, Süürias ja Iraagis, on lahutamatud kõikvõimalikud vigastused. Nii sõdivates riikides kui ka sõdadest mõjutatud riikides nagu Liibanon, Jordaania, Sudaan jt esineb tihti alatoitumust; paljusid inimesi painab sõjategevusest tingitud traumajärgne stress. Need faktorid nõrgendavad inimeste immuunsüsteemi, st nad on haigustele vastuvõtlikumad.
On raske hinnata, kuidas mõjutavad vaktsineerimisega nõustumist kirjaoskamatus või vähene teadlikkus sellest, kuidas vaktsiinidele ligi pääseda. Lähis-Idas, sh Türgis, levib samuti ohtralt lääne vaktsiinide vastast valeinfot. Hirmude taga võib kahtlustada meediakampaaniaid, mida on käivitanud Venemaa ja Hiina, kes konkureerivad regioonis, et omaenda vaktsiine müüa või annetada eesmärgiga poliitilist ja majanduslikku profiiti lõigata.
Türgiski levivad jaburad hirmulood, kuidas lääne vaktsiinidega sisestatakse rahvuslikult meelestatud türklastesse kiip, et neid hõlpsasti allutada ja nende rahvuslikke ambitsioone kontrollida.
Kui inimesed on niigi mitmel põhjusel viirusnakkusele altid, siis vaktsiinide jaotamist raskendab puudulik infrastruktuur. Mitmed vaktsiinid vajavad väga erilisi külmutussüsteeme, spetsiaalset logistikat, nn külmahelaid, ja täpseid hoiustamistingimusi. Sõdimine lõhub infrastruktuuri, teid ja elektrivarustust. Mootorikütus on raskesti kättesaadav. Haiglad seisavad rusudes. Niisiis takistavad vaktsiinide jagamist ka objektiivsed tingimused.
Korruptsioon
Liibanon on ere näide, kuidas rahvatervise kriisiga võitlemist pärsib mitu tegurit. Riik vaevleb raugematus poliitilises ja finantskriisis. Tagatipuks kärgatas suvel 2020 Beiruti sadamas kohutav ammooniumnitraadi plahvatus, mis tegi suurt kahju tervele linnale, sh paljudele haiglatele.
Nüüdseks on riik suutnud importida kõigest paarkümmend tuhat vaktsiinidoosi. Tervishoius prevaleerib erasektor, umbes 80 protsenti haiglakohtadest on kasumile orienteeritud erahaiglates. See soodustab vaktsiinidega hangeldamist ja üldse korruptsiooni.
Linnade agulites ja Bekaa orus elab ohtrasti pagulasi Süüriast ja muudest regiooni riikidest, kel juurdepääs tervishoiuteenustele on tervisekindlustuse puudumise tõttu oluliselt raskendatud ning ka teadlikkus immuniseerimisvõimalustest madal.
Liibanoni elanikkond on kiiresti vaesumas. Valitsuse tegevusvõimetusest põhjustatud ning piirangute vastu toimuvad protestid on Tripolis ja Beirutis tavapärased. Paljud inimesed on nii raskes olukorras, et nad ei saa eneseisolatsiooniga leppida. Nad ütlevad, et kui valik on koduse näljasurma ning Covid-19 trotsimise vahel, siis mõttekam on riskida ja välja minna.
Liibanoni meditsiinitöötajad suhtuvad skeptiliselt valitsuse suutlikkusse korraldada ulatuslikku vaktsineerimiskampaaniat 5 ja juba praegu süüdistatakse valitsust tuhandete dooside läbipaistmatus kasutamises.
Aeg näitab, kes ja kuidas asub vaktsineerima kodakondsuseta isikuid ja pagulasi regioonis, kui isegi kodanikud ei usalda omaenda valitsuse suutlikkust neid immuniseerida. Vähemalt Jordaania suurimast põgenikelaagrist Za'atarist tulevad lootusrikkad sõnumid - seal on riskigruppide vaktsineerimist alustatud, kuigi tekitab hämmeldust, et kirja on end pannud peaaegu Tartu-suuruses linnakus kõrbes kõigest 2000 inimest 6.
Mitmes riigis üritavad riigid elanikke immuniseerida koostöös erasektoriga. Kas kõige haavatavamatele - nagu näiteks Süüria kuus miljonit sisepõgenikku - ulatavad abikäe süstlaga humanitaarorganisatsioonid ja tsiviilühiskond koostöös erasektoriga?
"Covid-19 suurendab regiooni ühiskondades hoogsalt niigi suurt ebavõrdsust ja madalate naftahindade tõttu kannatavad ka toornafta müügist sõltuvad riigid."
Aeg näitab, sest Süüria režiimi soov neid inimesi mingilgi viisil aidata on olnud äärmiselt napp ja ilma poliitilise lahenduseta olukord märkimisväärselt ei muutu. Ilmne on, et Covid-19 suurendab regiooni ühiskondades hoogsalt niigi suurt ebavõrdsust ja madalate naftahindade tõttu kannatavad ka toornafta müügist sõltuvad riigid.
Vaktsiininatsionalism ja vaktsiinidiplomaatia
Teisest küljest teevad nakkushaigusest poliitilise tööriista vaktsiininatsionalism ja vaktsiinidiplomaatia. Meile tundub endastmõistetav, et elupäästvad ravimid peavad olema kõigile kättesaadavad. Nii ei seata üldiselt malaariaravimite või leetrite, mumpsi, punetiste ja hepatiidi vastaste vaktsiinide kättesaadavust kahtluse alla.
Koroonaviirusega on lugu teine: oma särk on ihule kõige lähemal. Kes rikkamatest riikidest appi tuleb ja kellele?
Venemaa on lubanud enda vaktsiini annetada Liibanonile, sanktsioonide all olev Iraan ostab lääne vaktsiine teiste riikide kaudu, Araabia Ühendemiraadid aitavad Hiina vaktsiinidega Egiptust, Iraan Iraaki jne.
Vaktsiinide üle tingimine ja mõjutegurina kasutamine süvendavad haavatavamate riikide sõltuvust tugevamatest ja üldplaanis kasvatavad Venemaa ja Hiina regioonis nii oma prestiiži.
Kas USA naasmine WHO liikmeks võib asja muuta ning humanitaarvaktsineerimist kiirendada? Kuidas mõjutab koroonaviirust see, kuidas Eesti riik osutab välisabi, antud juhul Eesti Pagulasabi kaudu Liibanonis ja Jordaanias?
Ilmselge, et kummaski riigis on inimeste toimetulek drastiliselt halvenenud, ent abivajajateni jõudmine on takistatud nii üldiste piirangute, liikumiskeeldude, valitsusasutuste töö aeglustumise kui ka paljude muude põhjuste tõttu.
Näiteks Liibanonis, kus alates finantskriisist ei saa enam pangaautomaatidest raha kätte, suleti viimaks pangad ise ning abiprogrammides osalejatele toetuse väljamaksmiseks on ligipääs rahale raskendatud juba 2020. aasta detsembrist. Riik ei lugenud mitmeid abivajajaile sissetulekut andvaid programme "elutähtsaks tegevuseks", mis piiras abiorganisatsioonide juurdepääsu laagreis elavaile abivajajaile.
Kõik see kokku tähendab, et Eesti Pagulasabi kavandatud sotsiaalse ettevõtluse alased tegevused on tugevasti pidurdatud ja on tulnud leida kõige loomingulisemaid viise, et enim haavatavamaid toetada.
Olukorras, kus isegi rikkamad riigid ei jaksa mitmel põhjusel oma elanikkonda piisaval kiirusel immuniseerida, ei jõuta Lähis-Idas suurema osani elanikkonnast enne 2022. aasta teist poolt, teatud riikides isegi enne 2023. aasta teist poolt, kui üldse.
Rahvatervise kriisi jätkumine takistab meie ja rahvusvahelisi humanitaarabitegevusi, see omakorda raskendab neis riikides paiknevatel kõige haavatavamatel inimestel kasvõi kriisieelsesse olukorda naasemist. Riigid nagu Liibanon, Iraak, Iraan ja Süüria langevad veelgi sügavamasse kriisi, teistes teravneb ebavõrdsus. See tähendab, et ka regiooni üldine õhkkond püsib ebatervena.
Hille Hanso on Lähis-Ida asjatundja ja Eesti Pagulasabi Lähis-Ida projektide koordinaator.
1 https://fragilestatesindex.org/data/
2 https://iranintl.com/en/world/iran-row-rages-over-russian-sputnik-covid-vaccine
3 Levels & Trends in Child Mortality. lk 46
4 Lifestyle is the Arab world's new health risk
5 https://www.aljazeera.com/news/2021/2/16/lebanon-begins-vaccinations-with-sceptics-a-major-hurdle
6 https://www.arabnews.com/node/1809901/middle-east | Hille Hanso: Lähis-Ida haprad riigid heitlevad koroonaviirusega veel pikalt | https://www.err.ee/1608123319/hille-hanso-lahis-ida-haprad-riigid-heitlevad-koroonaviirusega-veel-pikalt | Koroonaviirus ja paabeli segadus vaktsineerimises määravad kaua olmet Lähis-Idas, kus mitmed niigi haprad riigid raskustes siplevad. Eesti Pagulasabi humanitaarabiprogrammide elluviimist Liibanonis ja Jordaanias on COVID-19 pärssinud peaaegu terve aasta, kirjutab Hille Hanso. |
Kolme koeraga jalutanud mees viidi haiglasse ning tema seisund on teadmata, kirjutab BBC.
Tulistaja võttis koerad Koji ja Gustavi endaga kaasa ning Lady Gaga pakub nende leidjale vaevatasu 500 000 dollarit. Kolmas koer Miss Asia jooksis tulistaja eest minema ning politsei leidis ta hiljem üles.
Lady Gaga ise on praegu Itaalias Ridley Scotti filmi "Gucci" võtetel. | Lady Gaga koerad rööviti pärast koerajalutaja tulistamist | https://menu.err.ee/1608123325/lady-gaga-koerad-rooviti-parast-koerajalutaja-tulistamist | Kolmapäeva õhtul tulistati Los Angeleses Lady Gaga koerte jalutajat ning rööviti laulja kaks prantsuse buldogi. |
Eestist osalevad TalTech/Tradehouse, Tartu Ülikool/Bigbank ja Audentese SG/Noortekoondis. Lätist on kohal Riia Võrkpallikool/LU ja Jelgava ning Leedust TK Kaunas VDU.
Põhiturniiri asetuste järgi on kaks esimest naiskonda ehk TalTech/Tradehouse ja Kaunase klubi otse poolfinaalides, ülejäänud neli mängivad veerandfinaalides.
Tiitlikaitsja on Riia Võrkpallikool, kes sai eelmisel aastal finaalis jagu TalTech/Tradehouse'ist. Pronksmedalid kuulusid eelmisel aastal aga TÜ/Bigbanki naiskonnale.
Ajakava:
26. veebruar
16.00 1. veerandfinaal Riia Võrkpallikool/LU vs Audentese SG/NK
19.00 2. veerandfinaal Jelgava vs TÜ/Bigbank
27. veebruar
12.00 5.-6. koha mäng
15.00 1. poolfinaal: 1. veerandfinaali võitja vs TK Kaunas VDU
18.00 2. poolfinaal: TalTech/Tradehouse vs 2. veerandfinaali võitja
28. veebruar
12.00 pronksimäng
15.00 finaal | Naiste võrkpalli Balti liiga finaalturniiril osaleb kuus klubi | https://sport.err.ee/1608123334/naiste-vorkpalli-balti-liiga-finaalturniiril-osaleb-kuus-klubi | 26.-28. veebruaril Tartus toimuval naiste Balti liiga finaalturniiril osaleb kuus naiskonda: kolm Eestist, kaks Lätist ja üks Leedust. Publikut saali ei lubata. |
Möödunud nädalal ei lisandunud uusi gripijuhtumeid.
Ajavahemikus 15.-21. veebruarini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 3882 inimest, kellest 28 protsenti olid lapsed. Kõige enam pöördusid inimesed arsti poole Pärnumaal, Tallinnas, Tartumaal ja Ida-Virumaal. Jätkuvalt on peamiselt ringluses rinoviirus.
Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks mõjutavad gripiviiruse levikut. | Kaks selle hooaja neljast gripihaigest on vajanud haiglaravi | https://www.err.ee/1608123304/kaks-selle-hooaja-neljast-gripihaigest-on-vajanud-haiglaravi | Sel gripihooajal on Eestis kokku laboratoorselt kinnitatud neli gripijuhtu - üks A- ja kolm B-gripiviirust. Neist on haiglaravi vajanud kaks inimest, teatas terviseamet. |
Lõuna-Korea ühendamisminister Lee In-young nõuab suuremat rahvusvahelist toetust Põhja-Korea 25 miljonile inimesele, teatas Finanical Times.
Kim Jong Uni juhitud tuumarelvastatud riik seisab silmitsi majandusliku survega, lisaks koroonaviiruse epideemiale laastavad riiki ka karmid sanktsioonid ja taifuunikahjustused.
"Me jälgime Põhja-Koread väga hoolikalt, me oleme mures, et tegemist võib olla humanitaarkriisiga," ütles Lee.
Aasta tagasi sulges Pyongyang täielikult riigi, et kaitsta habrast tervishoiusüsteemi koroonaviiruse epideemia eest. Selle käigus suleti piir Hiinaga, mis katkestas viimasedki rahvusvahelised toidu- ja meditsiiniabi tarned.
Analüütikud ja diplomaadid leiavad, et Põhja-Korea seisab silmitsi sarnase majandusliku langusega nagu see juhtus 1990. aastate keskpaigas.
"1990. aastate äärmuste kordumine on vähetõenäoline, kuid rahvusvaheline üldsus peab mõtlema, kas Põhja-Korea toiduvarustus on tulevikus jätkusuutlik," ütles Lee.
Põhja-Korea valitseja Kim Jong Un tunnistas augustis avalikult, et riigi majandusplaanid on läbi kukkunud ja vastuseks karmistab suuremat tsentraalset kontrolli majanduses.
Lee soovitas uuesti hinnata sanktsioonide tõhusust, mis kehtestati 2016. aastal USA juhtimisel. Siis korraldas Põhja-Korea mitu edukat tuumarelva katsetust.
"Karmid sanktsioonid on kestnud viis aastat. Võib olla on aeg näha, kas sanktsioonidest on olnud kasu Põhja-Korea tuumarelvastusprotsessi peatamiseks või mitte," ütles Lee.
"Peab koostama põhjaliku ülevaate, mis hindab sanktsioonide mõju tavalistele põhjakorealaste elule," lisas Lee.
Lee sõnul peab rahvusvaheline üldsus toetama põhjakorealaste vaktsineerimist.
"Rahvusvaheline üldsus peab mõistma asjaolu, et üks koroonaviiruse eest kaitstud riik ei tähenda epideemia lõppu," ütles Lee.
President Joe Bideni administratsioon on üle vaatamas USA poliitikat Põhja-Korea suhtes. Kahe riigi tuumaläbirääkimised pole toonud tulemusi, vaatamata Kim Jong Uni ja eelmise USA presidendi kolmele personaalsele kohtumisele.
Põhja-Korea ametnikud väidavad, et nende riigis koroonaviirusest tingitud nakkusjuhtumid puuduvad. | Lõuna-Korea valitsus: Põhja-Koreas võib puhkeda humanitaarkatastroof | https://www.err.ee/1608123286/louna-korea-valitsus-pohja-koreas-voib-puhkeda-humanitaarkatastroof | Lõuna-Korea valitsus hoiatas, et koroonaviiruse epideemia võib Põhja-Koreas põhjustada humanitaarkriisi ja toidupuuduse. |
Matthias Tassi ja Leemet Böckleri ülikoolimeeskond Saint Mary's Gaels sai kodusaalis jagu Pacific Tigersist 58:46, vahendab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Tass sai mänguaega 34 minutit ja viskas oma meeskonna paremuselt teise korvikütina 15 punkti (kahesed 6/11, kolmesed 0/1, vabavisked 3/4). Lisaks võttis ta kaheksa lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, blokeeris ühe vastaste pealeviske, tegi kaks pallikaotust ning teenis kolm isiklikku viga. Böckler väljakul ei käinud.
Taavi Jurkatamme kodumeeskond San Francisco Dons sai oma viienda järjestikuse kaotuse, kui võõrsil jäädi 73:79 alla BYU Cougarsile.
Pingilt mängu sekkunud Jurkatamm viibis väljakul 20 minutit, mille jooksul viskas ta kuus punkti (kahesed 2/2, kolmesed 0/3, vabavisked 2/4).
Võistlustules oli ka Kerr Kriisa kodumeeskond Arizona Wildcats, kes alistas külla sõitnud Washington State Cougarsi 69:53. Viimases neljas mängus algkoosseisu kuulunud Kriisa jäi sellel nädalal treeningul saadud kubemevigastuse tõttu platsi kõrvale.
Arizona peatreeneri Sean Milleri sõnul pole vigastus siiski kuigi tõsine. "Oleme optimistlikud, et ta liitub meiega uuesti laupäeval. Me vajame teda, Kerr mängib meie tegemistes olulist rolli," ütles ta mängujärgsel pressikonverentsil.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Tass oli võidumängus lähedal kaksikduublile, Kriisa vigastusega väljas | https://sport.err.ee/1608123289/tass-oli-voidumangus-lahedal-kaksikduublile-kriisa-vigastusega-valjas | USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis mängivatest Eesti korvpalluritest käisid väljakul Matthias Tass ja Taavi Jurkatamm. Kui Jurkatamm pidi vastu võtma kaotuse, siis Tass sai tunda võidurõõmu. |
Eestil on praegu saatkond 38 riigis.
"Võrgustiku prioriteediks tuleb seada esindused liitlaste ja naabrite juures. Kõigepealt olemasolevate tugevdamine ja siis ehk mõni uus," kirjutab Maasikas ajakirja Diplomaatia värskes numbris.
Ta meenutab, et kuni 2010. aastani avas Eesti saatkondi seal, kus on meie tegelikud poliitilised ja julgeolekuhuvid.
"2010. aastast edasi – erandiks 2016 avatud saatkond Rumeenias – oleme tegelenud aga enda tegelikust palju suuremaks ja rikkamaks kujutamisega," nendib Maasikas, küsides, kui taskukohane ja meie ellujäämiseks vajalik on Eesti diplomaatide kohalolu Delhis, Canberras, Abu Dhabis ning peagi ka Singapuris ja Soulis.
"Uute saatkondade avamist põhjendame praegusel ajal enamasti Eesti majandushuvide aktiivsema ajamisega," kirjutab Maasikas. "Samas ei taha me Eesti majandushuvide esindamisel lähemaid riike kohati märgatagi. Suursaatkonnas Riias on alles eelmisest aastast üks kohapealt palgatud majandusametnik."
Kaugemates maades Eesti saatkondade kokkutõmbamist soovitav Matti Maasikas rõhutab, et välispoliitika ja ka välismajanduspoliitika algab kõigepealt kodust, siis naabritest ja siis liitlastest. | Diplomaat Matti Maasikas: arutagem kaugete saatkondade sulgemist, ja kohe | https://www.err.ee/1608123268/diplomaat-matti-maasikas-arutagem-kaugete-saatkondade-sulgemist-ja-kohe | Välisministeeriumi endine kantsler, nüüdne EL-i esinduse juht Ukrainas Matti Maasikas kutsub "kriitiliselt ja kohe" arutama Eesti saatkondade kokkutõmbamist kaugemates maades, et tugevdada diplomaatilist kohalolekut oluliste liitlaste juures. |
Seejuures on 22-aastane Klinec MK-sarjas viiel korral teiseks jäänud, aga seni polnud tal ühtegi võitu ja nüüd tuli võit MM-il. Talle järgnesid tiitlikaitsja, norralanna Maren Lundby, pronksi võitis jaapanlanna Sara Takanashi.
Avavooru järel oli esikohal 109-meetrise õhulennu teinud austerlanna Sara Marita Kramer. Teises voorus haaras liidrikoha avavoorus neljas Lundby, kes teenis kahe hüppe kokkuvõttes 276,5 punkti ja edestas 0,2 punktiga tema järel hüpanud Takanashit. Seejärel hüppas avavoorus teise koha saanud Klinec, kes kandus 100,5 meetri kaugusele ja lõpetas kokkuvõttes 279,6 punktiga, tõustes Lundbyst mööda. Viimasena läks hüppama Kramer, vahetult enne tema hüpet toodi aga stardiväravat madalamale, austerlanna piirdus 98-meetrise hüppega ning lõpetas 275,2 punktiga ehk jäi esimesena medalita.
Austerlased olid mõistagi lõpptulemuses äärmiselt pettunud ja esitasid ka protesti. "See pole kuidagi mõistetav, et just enne Marita Krameri hüpet liigutati stardiväravat, olud ju ei muutunud, see polnud kuidagi õigustatud," imestas peatreener Harry Rodlauer. "See polnud sportlik otsus, žürii otsustas võistluse lõpptulemuse. Muidugi õnnitlen esikolmikut, nad hüppasid väga hästi ja väärivad medaleid." | Sloveenia suusahüppaja teenis karjääri esimese võidu MM-il | https://sport.err.ee/1608123244/sloveenia-suusahuppaja-teenis-karjaari-esimese-voidu-mm-il | Saksamaal Oberstdorfis alanud suusaalade maailmameistrivõistlustel teenis suusahüpetes esimese kuldmedali Sloveenia, kui naiste normaalmäe võistlusel võidutses Ema Klinec. |
Tallinna rahvusvahelise festivali Jazzkaar põhiprogrammis esinevad 12 riigi muusikud. Žanrite ülene festival kostitab mitmekülgse muusikaga, pakkudes jazzi, souli, fusion 'it, r'n'b 'd, klaveriminimalismi, elektroonikat jpm. Festivali avavad Eesti jazzi korüfeed: Raivo Tafenau esitleb oma ansambli, külalismuusikute ja Tallinna Kammerorkesteriga albumit "The Same Differences" ning 70. juubelit tähistav Eesti legendpianist Tõnu Naissoo astub üles koosseisuga Tõnu Naissoo Electric Group.
"Oleme saanud eelmisel hooajal turvalise festivali korraldamise kogemuse ning anname endast maksimumi ka sel kevadel. Olid ju Jazzkaar 2020 ja Jõulujazz 2020 head näited sellest, et meie publik on vastutustundlik ja professionaalsed ürituskorraldajad oskavad läbi viia turvalisi festivale ka kõige keerulisemal ajal. Suhtume maailmas toimuvasse suure tõsidusega, seetõttu oleme osalejate heaolu huvides valmistanud festivali ette arvestades 50-protsendilist täituvust ning kontserdisaalide istekohad on fikseeritud maleruudu süsteemis kahe- ja ühekaupa," tutvustas olukorda festivali kunstiline juht Anne Erm. Kuna istekohad on hoolikalt loetud, siis müüki tulevate piletite arv on tavapärasest väiksem.
Puudu ei jää ka rahvusvahelistest nimedest. Nii saab kuulda Grammy auhinnaga pärjatud Ameerika lauljat ja näitlejat Dee Dee Bridgewaterit esitamas jazziklassika unustamatuid teoseid koos Estonian Dream Big Bandiga, aga ka inglise lauljatari Lucy Woodwardi, kelle koostöö supergrupiga Snarky Puppy päädis koosseisu esimese Grammy auhinna võiduga. Üles astub ka juba Miles Davise ansamblist tuntud Prantsuse multiinstrumentalist Mino Cinelu, kes esineb koos legendaarse Norra trompetisti Nils Petter Molvaeriga. Šveitsi pianist-minimalist Nik Bärtsch esitleb oma värske sooloalbumi kava.
Müstilist rahvamuusikat ja modaalset jazzi kombineerib virtuoosselt Prantsuse-Süüria flötist ja lauljatar Naissam Jalal. Vokaalmuusika helipaletti mõtestavad Norra jazzlauljatar Torun Eriksen, Suurbritannia tõusev souli ja r'n'b 'i täht Sahra Gure ning Šveitsi jazzvokalist Lucia Cadotsch. Oma värskeimat heliloomingut esitab Soome urban - ja indie -skene kuum nimi Jesse Markin.
Uued kontserdikavad ja heliplaadid valmivad festivaliks ka mitmetel Eesti muusikutel ja nende rahvusvahelistel kooslustel – Joel Remmel Trio, Janno Trump Clarity Ensemble, deLULU, London-Tallinn Cosmic Bridge, The Motown Sound ja Tanel Ruben Quintet tutvustavad oma uusimat loomingut. Fookuses on ka 2020 aastal välja antud albumid – Raivo Tafenau"The Same Differences", Argo Valsi"In Loving Memory Of", ansambli Dagö seitsmes album "Küte", Florian Walter ja Mart Soo esitavad kosmilist retrofuturistlikku muusikat plaadilt "The Golden And Other Ratios" ning Mingo Rajandi Quintet feat. Liisi Koikson esitavad haaravaid lugusid debüütalbumilt "To Be!". Jazzkaare debüüdi teeb orkester New Wind Jazz Orchestra, esitades rahvusvahelise haardega pianisti ja helilooja Kristjan Randalu loomingut, kavas on mitmeid esiettekandeid.
Seitsmendat aastat järjest muutub Telliskivi Loomelinnak Tallinna kevadiseks jazzioaasiks võõrustades muusikasõpru oma tuntud headuses. Muusikat saab nautida Vabal Laval ja fotokunstikeskuse Fotografiska Tallinna kontserdiruumis. Turvalise festivalikogemuse pakkumiseks järgib korraldusmeeskond sündmuse läbiviimisel riiklikult kehtestatud nõudmisi ürituste korraldamiseks. Koostöös terviseametiga on läbimõeldud lisameetmed, et publikul, muusikutel ja korraldajatel oleks võimalikult turvaline sündmusel osaleda ning välja on töötatud ka "Turvalise festivali juhend".
"Soovitame piletid osta elektrooniliselt, sest siis jääb piletiostjate kontakt ka korraldajale ning on soovi korral võimalik ühendust võtta. Samuti rakendame kohapeal piletite isikustamist, et tagada turvaline festivalikülastus," sõnas Anne Erm.
32. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 16.–23. aprillini 2021 üle Eesti. Tutvu festivali kava ja artistidega kodulehel. | Jazzkaar 2021 avaldas põhiprogrammi, festivalil esinevad muusikud 12 riigist | https://kultuur.err.ee/1608122605/jazzkaar-2021-avaldas-pohiprogrammi-festivalil-esinevad-muusikud-12-riigist | Festival Jazzkaar 2021 avab pärast piirangute lõppu turvaliselt muusikafestivalide kevadhooaja. 16.–23. aprillini toimuval festivalil saab kuulda erinevaid lauljatare, tipptasemel instrumentaliste ning esmakordselt on laval ka kolm orkestrit. |
"Lugu südame ja mõistuse vahelistest tunnetest, kui kord tahaks lahkuda ja kord jääda. Samas jäädes on väga turvaline olla ning muremõtted on hetkega kadunud, sellest ka loo pealkiri "Lost in Paradise," kirjeldas duo liige Joonatan Siiman.
"Loos on palju vastuolu ja meile omast melanhooliat. Arvan, et paljud on end sellises olukorras leidnud," lisas duo liige Oliver Rõõmus. | Púr Múdd avaldas uue singli "Lost In Paradise" | https://menu.err.ee/1608123232/p-r-m-dd-avaldas-uue-singli-lost-in-paradise | Elektrooniline duo Púr Múdd avaldas Hollandi plaadifirma Soave Recordsi alt uue singli "Lost In Paradise". |
Külalismeeskond pääses esimesel veerandajal kümnega ette ja veerand võideti 28:24, kuid teisel veerandil sai Nets hoo sisse ja võitis poolaja 18 punktiga – 65:47. Rohkem Magicut lähemale kui 16 punkti ei lastud.
Võitjate parimana viskas Kyrie Irving 27 punkti ja andis üheksa resultatiivset söötu. Viimasest 24 mängust 18-s on Irving toonud vähemalt 25 punkti.
James Harden lisas 20 punkti, võttis üheksa lauapalli ja andis seitse korvisöötu, Landry Shamet tõi 19 punkti. Orlando resultatiivseim oli Nikola Vucevic 28 punktiga, lisaks võttis ta 12 lauapalli.
Dallas Mavericks jäi võõrsil 97:111 alla Philadelphia 76ersile. Mavericksi ridades viskas Luka Doncic 19 punkti, lätlane Kristaps Porzingis istus seljavalu tõttu pingil. Võitjatele tõi Joel Embiid 23 punkti ja võttis üheksa lauapalli.
Milwaukee Bucks sai kodus tasavägises heitluses 129:125 jagu New Orleans Pelicansist. Bucksi parim oli Giannis Antetokounmpo 38 punkti ja kümne lauapalliga, Khris Middleton lisas 31 punkti.
Pelicansi resultatiivseim oli Zion Williamson 34 punktiga, Brandon Ingram lisas 23 ja Lonzo Ball 20 punkti.
Tulemused:
Philadelphia – Dallas 111:97
Brooklyn – Orlando 129:92
New York – Sacramento 140:121
Memphis – LA Clippers 122:94
Denver – Washington 110:112
Milwaukee – New Orleans 129:125 | Nets pikendas võiduseeria kaheksamänguliseks | https://sport.err.ee/1608123226/nets-pikendas-voiduseeria-kaheksamanguliseks | Korvpalliliigas NBA alistas Brooklyn Nets koduväljakul 129:92 Orlando Magicu, teenides kaheksanda järjestikuse võidu. |
Album on pühendatud Cooperi kodulinnale Detroitile, mis oli 1960.–1970. aastatel justkui rokikeskus, kirjutab Consequence of Sound.
"Ülejäänud USA-sse ma oma muusika ega imagoga ei sobinud, ent Detroit võttis Cooperi kitarri, hard-rock 'i kõla ja hullumeelse sõu omaks," sõnas Cooper, lisades, et Detroit oligi heidikutele õige koht. | Alice Cooper avaldas uue albumi | https://menu.err.ee/1608123211/alice-cooper-avaldas-uue-albumi | Rokkar Alice Cooper avaldas uue stuudioalbumi "Detroit Stories", millelt leiab 15 lugu. |
Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul vähenes ehitusmaht möödunud aastal pärast neli aastat kestnud kasvu.
"Nii kohalikku kui ka välisriikide ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahu kahanemine. Välismaal tegutsevate Eesti ettevõtete maht vähenes aastaga ligi kolmandiku ja nende osatähtsus kogu ehitusmahus oli kuus protsenti, aasta varem kaheksa protsenti," täpsustas Sinisaar.
Alates 2012. aastast on kasvanud uute eluruumide ehitus. Ehitisregistri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 7579 uut eluruumi, mis on 565 eluruumi rohkem kui aasta varem. Suurem osa (61 protsenti) uutest eluruumidest asub korterelamutes.
Populaarseim elamutüüp oli kolme- kuni viiekorruseline korterelamu ning enim valmis kolme- ja neljatoalisi eluruume. Uute eluruumide pind oli keskmiselt 93 ruutmeetrit suur.
Varasemate aastatega sarnaselt asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.
Nõudlus uute eluruumide järele püsib endiselt. Möödunud aastal väljastati ehitusluba 8833 eluruumi ehitamiseks ja eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 1352 mitteelamut kasuliku pinnaga 0,9 miljonit ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, lao- ja tööstuspinda. Võrreldes 2019. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht. | Ehitusmaht mullu vähenes, nõudlus uute eluruumide järele aga püsib | https://www.err.ee/1608123196/ehitusmaht-mullu-vahenes-noudlus-uute-eluruumide-jarele-aga-pusib | Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2020. aastal siin ja välisriikides kokku kolme miljardi euro eest. Ehitusmaht vähenes aasta varasemaga võrreldes kuus protsenti, vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes aga kolm protsenti, teatas statistikaamet. |
32-aastase Kuksiksi üleminekut pole kumbki klubi sotsiaalmeedias kinnitanud, aga estlatbl.com lehel on vastav muudatus välja toodud. Seejuures kohtus Ogre 25. veebruaril Eesti-Läti korvpalliliigas võõrsil BK Liepajaga ning 91:72 võidumängus etendas Kuksiks olulist rolli. Lätlase nimele jäi ligi 23 minutiga üleplatsimehena 26 punkti, viis lauapalli ja kaks vaheltlõiget, vahendab Korvpall24.ee.
Kuksiks liitus Rakverega 26. jaanuaril ehk veidi vähem kui kuu aega tagasi. Alles kahe nädala eest sõnas Rakvere üks põhimeestest Egert Haller, et Kuksiks on nende ridades aina paremaks veel minemas.
Karjääri jooksul suurepäraseid esitusi Läti koondiseski teinud ja mitmeid nimekaid klubisid esindanud Kuksiks tegi Rakvere eest kaasa kolmes Eesti-Läti korvpalliliiga mängus.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Napilt kuu aega Rakveret esindanud mängija lahkus ootamatult meeskonnast | https://sport.err.ee/1608123193/napilt-kuu-aega-rakveret-esindanud-mangija-lahkus-ootamatult-meeskonnast | Eesti klubide arvestuses Eesti-Läti korvpalliliigas neljandat kohta hoidev Rakvere Tarvas jäi hiljuti ilma üheks nende liidriks kujunenud Rihards Kuksiksist, kes liitus 24. veebruari seisuga Läti klubide seas kolmandal kohal paikneva BK Ogre meeskonnaga. |
Kui sügisel peaks olema laual Ratase kandidatuur presidendi ametisse, siis seda võiks kaaluda küll, rääkis Martin Helme ajakirjale.
"Usun, et Jüri sobiks presidendiks. Ta on tõeline rahvamees, aga ta on ka lepitaja, keda on meie ühiskonnale praegu vaja," ütles Helme.
Presidendi äravalimiseks riigikogus oleks vaja 68 rahvasaadiku häält. Kui Ratast peaks toetama praeguse valitsuskoalitsiooni saadikud, siis oleks tal 59 häält koos. EKRE fraktsioonis on 19 liiget.
Ratas ei ole ise presidendiks kandideerimist otsustanud. Samuti pole selge, kas uue koalitsiooni moodustamisel presidendi koha üle midagi kokku lepiti.
Varem ei ole EKRE toetust Ratase presidendiks saamisele kuidagi väljendanud.
ERR-i portaal on varem kirjutanud, et märtsis toimuvatel riigikogu juhatuse korralistel valimistel seab Keskerakond parlamendi spiikri kohale suure tõenäosusega üles Jüri Ratase kandidatuuri. | Martin Helme: usun, et Jüri Ratas sobiks presidendiks | https://www.err.ee/1608123184/martin-helme-usun-et-juri-ratas-sobiks-presidendiks | EKRE esimees Martin Helme, kelle erakond pärast Jüri Ratase valitsuse lagunemist opositsioonis on, avaldas usutluses Kroonikale arvamust, et Keskerakonna esimees Ratas sobiks hästi presidendiks. |
Euroopa ülemkogu kohtumise esimene päev oli üsna haruldasel kombel pühendatud vaid ühele teemale - koroonaviirusele ning selle vastasele võitlusele. Ent järeldusi oli üksjagu.
Ilmselt õhtu üks pikema mõjuga avaldusi tuli Saksamaa Liidu kantslerilt Angela Merkelilt viitega Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile.
"Ta ütles, ja me kõik nõustume sellega, et me peame olema mutatsioonide pärast valmis inimesi vaktsineerima pika aja jooksul. Võib-olla lausa aastaid," ütles Merkel.
Von der Leyeni ja Merkeli sõnavõttudest pärast ülemkogu ilmnes ka see, mida juba kuid kahtlustatud on, aga Euroopa Liit otseselt kinnitanud pole: Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia on koroonavaktsiini ekspordile piirangud seadnud.
Ka Euroopa Liit on seadnud sisse oma läbipaistvusmeetmed, kuid piirama midagi ei kiputa. "Ameerika Ühendriigid ei ekspordi vaktsiine üldse, Suurbritannia ainult väga vähe. Samal ajal toodavad Euroopa tootmisüksused vaktsiine mitte ainult Euroopa Liidule, vaid ka mujale, Ladina-Ameerikale, Singapurile, Kanadale ja teistele riikidele. See on OK, kuniks firmad täidavad oma lepinguid," sõnas Merkel.
Riigijuhid rääkisid ka vaktsiinipassidest, mis reisimist tulevikus hõlbustama peaks.
"Selles on ühtlustatud sisu, mis näitab, millist vaktsiini on kasutatud. Vaktsineerimispassid oleksid unikaalselt eristatav umbes nagu IBAN-i pangakonto number ning sellele lisatakse minimaalselt vajalik info. Liikmesriigid peavad selle rakendama ka enda meditsiini- ja piirisüsteemides, et tagada tervishoiu töökindlus. Euroopa Komisjon pakub enda poolt standardite koordineerimist ja väravat, mis seoks kõik rahvuslikud lahendused üksteisega, et info liiguks. See võtab aega vähemalt kolm kuud," sõnas von der Leyen.
Eesti peaministri Kaja Kallase sõnul tutvustas ta teistele riigijuhtidele Eesti ja maailma terviseorganisatsiooni pilootprojekti, millega luuakse võimalus digitaalseid vaktsineerimissertifikaate kontrollida.
"Peame olema valmis üleilmse e-lahendusega selleks hetkeks, kui vaktsiinide kättesaadavus pole enam probleem ja inimesed hakkavad rohkem reisima. Meie eesmärk on tagada turvaline ja usaldusväärne lahendus vaktsiinisertifikaatide piiriüleseks kontrollimiseks. Võltsitud COVID-19 testi tulemused ja tõendid vaktsineerimise kohta on juba kahetsusväärselt ringluses," ütles Kallas.
Euroopa ülemkogu jätkub reedel lõunanaabruse ja kaitsepoliitika aruteludega | Merkeli sõnul võib koroona vastu vaktsineerimine kesta veel aastaid | https://www.err.ee/1608123172/merkeli-sonul-voib-koroona-vastu-vaktsineerimine-kesta-veel-aastaid | Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles Euroopa ülemkogu neljapäevase arutelu järel, et koroona vastu vaktsineerimine võib kesta pikemalt kui arvatud, peamiselt uute mutatsioonide pärast. |
"Epidemioloogiline olukord valmistab kõigile suurt muret, eriti uute nakkavamate viirusetüvede leviku tõttu. Peame ühelt poolt jätkama piirangute koordineerimisega liikmesriikide vahel ja teisalt kiirendama vaktsiinide kasutuselevõttu," rõhutas Kallas.
Eesti peaminister rõhutas veel, et liikmesriigid ei tohi uute tüvede leviku tõkestamisel pöörduda piiride sulgemisega tagasi möödunud kevadisse, suurt segadust tekitanud olukorda.
"Eesti jaoks on tähtis, et liikmesriigid jälgiksid nn roheliste koridoride põhimõtteid, mille järgi tuleb tagada transporditöötajate ja kaupade sujuv liikumine siseturul," lisas peaminister.
EL-i riigipead ja valitsusjuhid keskendusid aruteludes vaktsiinidega seotud küsimustele.
Kallas tõi esile, et Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikide nimel sõlmitud eelostulepingud vaktsiinitootjaga on olnud parim valik. "EL-i poolt ühiselt läbi räägitud lepingud on kõigile liikmesriikidele taganud võrdse juurdepääsu vaktsiinidele, sealhulgas väikeriikidele nagu Eesti," sõnas peaminister.
"Samas on ülioluline, et vaktsiinitootjad oma kohustusi Euroopa ees täidaks ning seetõttu tervitame kõiki komisjoni tegevusi, mis aitavad kaasa vaktsiinide tootmisvõimsuse suurenemisele. Oleme valmis Eestis vaktsineerimisi kiirendama kohe, kui tarned suurenevad," märkis peaminister.
Euroopa Komisjon on Eesti valitsuse teatel võtnud ette rea samme, et parandada koostööd ravimitootjate vahel, kõrvaldada kitsaskohad tarneahelates ja tagada toorainete olemasolu.
Von der Leyen: EL täidab seatud vaktsineerimiseesmärgi suve lõpuks
Euroopa Liit täidab oma eesmärgi vaktsineerida 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast suve lõpuks, ütles neljapäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. "See ei ole probleem... see on eesmärk, mille suhtes oleme kindlad," ütles ta pressikonverentsil pärast EL-i liidrite videotippkohtumist, millel keskenduti koroonaviiruse vastu vaktsineerimisega seotud küsimustele.
Von der Leyen kasutas tippkohtumisel andmeid, mille kohaselt peaks EL olema juuni lõpuks saanud ligi 600 miljonit doosi erinevaid koroonavaktsiine. See oleks piisav kogus, et vaktsineerida kahe süstiga kõik EL-i 255 miljonit täiskasvanut.
Euroopa Komisjon on sõlminud kõigi liikmesriikide nimel eelostulepingud kuue vaktsiinitootjaga - Pfizer/BioNTechi, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica, Sanofi, ja Curevaciga. Tulemas on veel lepingud vaktsiinitootjatega Valneva ja Novavax.
EL-i müügiloa on saanud Pfizer/BioNTechi, Moderna ja AstraZeneca vaktsiin. EL-i ravimiamet on alustatud veel Janssen Pharmaceutica (Johnson & Johnson) müügiloa taotluse hindamist.
Eestil on praeguste lepingutega võimalik kokku soetada umbes 4,6 miljonit doosi vaktsiini ligikaudu 2,5 miljoni inimese jaoks. Samas on vaktsiine seni laekunud lubatust palju vähem. | Kallas ülemkogul: on ülioluline, et vaktsiinitootjad kohustused täidaksid | https://www.err.ee/1608123154/kallas-ulemkogul-on-ulioluline-et-vaktsiinitootjad-kohustused-taidaksid | Peaminister Kaja Kallas arutas Euroopa ülemkogu videokohtumise esimesel päeval EL-i valitsusjuhtidega olukorda Euroopas seoses koroonaviiruse levikuga ning kiiremat vaktsiinide kasutuselevõttu. |
Hukkunud olid 65-75 aastased mehed. Võimud ei oska veel öelda, kuidas traagiline õnnetus juhtus.
Sündmuskohale saabunud päästetöötajad tõid mehed veest välja ja püüdsid neid elustada, kuid pidid tõdema, et nad on surnud.
Politsei sai teate võimalikust õnnetusest Sävsjös, kui üks mööduja oli märganud jääl augu lähedal päästerõngast, kuid mitte inimesi. | Rootsis leiti jääaugust neli surnud meest | https://www.err.ee/1608123148/rootsis-leiti-jaaaugust-neli-surnud-meest | Rootsis Smalandi maakonnas leiti neljapäeval ühest jääaugust surnuna neli meest, teatas telekanal SVT. |
"Kuna enamus CO2 heitest Eestis tekib energeetikatööstuses, siis enim on meil mõjutatud just põlevkivienergeetika käitised - Eesti Energia, VKG ja Kiviõli Keemiatööstus. Elektri tootmise eest tasuta ühikuid ei eraldata, seega põlevkivist elektritootmine on [saastekvootide] hinnatõusust ilmselt enim mõjutatud," tõdes keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Imre Banyasz ERR-ile.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ingliskeelse lühendiga ETS) kasutatakse selleks, et sundida energeetikaettevõtteid ja energiamahukat suurtööstust vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid. See hõlmab Euroopa Liidus umbes 11 000 käitist ning 45 protsenti kogu EL-i heitkogustest. Eestis kuulub 2021. aasta alguse seisuga sellesse süsteemi 44 käitist.
Banyasz selgitas, et Euroopa Komisjon esitas 2019. aasta lõpuks Euroopa Rohelise Kokkuleppe EL-is kliimaneutraalse saavutamiseks 2050. aastaks, mida toetas ka Eesti.
"Hetkel ametis olev valitsus on koalitsioonilepingus võtnud eesmärgiks seada sama eesmärk ka Eestis. Lisaks esitas Euroopa Komisjon 2020. aasta septembris kava, et kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks tuleks 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähendada 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Seni oli EL-ülene eesmärk aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40 protsendi võrra. 2020. aasta detsembris toimunud Euroopa ülemkogul kiitsid EL valitsusjuhid selle heaks," ütles Banyasz.
Nendest algatustest tõukuvalt vaadatakse üle Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika seadusandlus, seal hulgas ka ETS-i direktiiv.
"Muudatusettepanekud esitab Euroopa Komisjon eeldatavasti 2021. aasta juuni lõpus ning seejärel algavad läbirääkimised. Ilmselt jõustuksid sellisel juhul võimalikud muudatused 2026. aastal," ütles Banyasz.
Praegu kehtiva ETS-i direktiiviga on sellesse hõlmatud sektoritele seatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaase aastaks 2030 vähemalt 43 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega, kuna see on ETS-i rakendumise aasta. Selle saavutamiseks on ETS-is ette nähtud saastekvootide iga-aastane vähenemine, mis peaks kaasa tooma ühikute turuhinna kasvu. Hinnatõus omakorda survestab ettevõtteid oma kasvuhoonegaase vähendama, parandades energiatõhusust, kasutama puhtamaid kütuseid, moderniseerima seadmeid.
Nüüd kaalub Euroopa Komisjon aga selle eesmärgi suurendamist ligikaudu 63 protsendini, mis tähendab, et ühikud süsteemis vähenevad seni kokkulepitust kiiremini ja see omakorda peaks kiirendama ühikute turuhinna tõusu, rõhutas Banyasz.
Tasuta kvootide saatus ebaselge
Hetkel saab suur osa ETS-iga kaetud ettevõtetest osa saastekvoodi ühikutest tasuta, et vältida niinimetatud süsinikuleket - tootmise üleviimist EL-ist välja või samade toodete ostmist kolmandatest riikidest, kus sarnaseid keskkonnanorme kehtestatud ei ole.
"Kuna ühikute koguarv süsteemis väheneb uute eesmärkide tõttu senisest kiiremini, analüüsib Euroopa Komisjon ka seda, kas ühikute tasuta eraldamise põhimõtted tuleks üle vaadata ning milliste sektorite käitiste puhul süsinikulekke oht tegelikult esineb," ütles keskkonnaministeeriumi esindaja.
Et seni ei ole täpselt teada, mis ettepanekuid Euroopa Komisjon muutmiseks teeb, siis on ka keeruline väga konkreetselt öelda, mis Eesti ettevõtete jaoks muutub.
"ETS kehtib ühtsetel alustel kogu Euroopa Liidus. Üldised muudatused süsteemis mõjutavad ka Eesti ettevõtteid, kuid millises ulatuses, on ebaselge," ütles Banyasz. "Eesti jaoks on oluline, et süsinikulekke oht oleks välditud ka kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide suurenedes. Selleks võiks jätkuda kuni 2030. aastani tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine süsinikulekke ohuga sektoritele," leidis Banyasz.
"Kui vähendatakse ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute kogust siis peavad ettevõtted senisest rohkem ostma ühikuid turult, mille tõttu kaasneb neile ka suurem kulu. On hinnatud, et ühiku turuhind võib aastaks 2030 tõusta peaaegu 90 euroni. Kuid ühikute hinnatõus on juba selle aasta alguses olnud arvatust kiirem, mille tõttu saab täpsemalt prognoosida ka hinnatõusu siis, kui on teada mis muudatusettepanekud Komisjon teeb. 22. veebruari seisuga oli hind 36,8 eurot," ütles Banyasz. | EL-i saastekvootide reform tõstab põlevkivienergia hinda | https://www.err.ee/1608122236/el-i-saastekvootide-reform-tostab-polevkivienergia-hinda | Euroopa Liidu rohepoliitika raames on oodata kasvuhoonegaaside ühikutega (ehk saastekvootidega) kauplemise süsteemi karmistamist, mis peaks viie aasta pärast kaasa tooma põlevkivienergia hinnatõusu. |
Selle otsusega leevendas amet senist üle maailma kehtivat nõudmist, et vaktsiini tuleb hoida ülimadalatel temperatuuridel, 60-80 külmakraadi juures. | USA kiitis heaks Pfizeri vaktsiini hoidmise külmkapi temperatuuril | https://www.err.ee/1608123145/usa-kiitis-heaks-pfizeri-vaktsiini-hoidmise-kulmkapi-temperatuuril | USA toidu- ja ravimiamet andis neljapäeval heakskiidu külmutatud Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiini hoidmisele tavalisel farmaatsiakülmiku temperatuuril kuni kaks nädalat. |
"Piiri sulgemised ei ole praegu teema," ütles kantsler Angela Merkel Berliinis ajakirjanikele pärast Euroopa Liidu liidrite videotippkohtumist.
Merkel ütles, et Prantsusmaa Moselle'i departemang sõlmib ise kokkulepped Saksamaa Saarimaa ja Rheinland-Pfalzi liidumaaga.
Kantsler lisas, et Saksa piiri sulgemine Tšehhi Vabariigi ja Austria Tirooli liidumaaga oli "väga erinev", kuna seda palusid Saksa regionaalvõimud.
Saksa-Prantsuse piiri sulgemine 2020. aasta kevadel koroonapandeemia esimese laine ajal tekitas pingeid nii kahe riigi kui kohalike elanike seas.
"Me ei taha, et Saksamaa piiri täielikult kinni paneks," ütles Prantsusmaa Euroopa-asjade minister Clement Beaune varem neljapäeval, andes teada iga-nädalasest PCR-testi nõudest üle piiri liikuvatelt töötajatelt, kellel on palutud ka võimaluse korral teha tööd kodust.
Saarimaa peaminister Tobias Hans ütles telekanalile ARD, et "meil on samalaadsed meetmed Saksamaa poolel".
Moselle'i idaosas on praegu kiiresti levimas koroonaviiruse Lõuna-Aafrika variant. Berliin hoiatas eelmisel nädalal, et kaalub uute reisipiirangute kehtestamist piiril Moselle'iga.
Saksamaa on üks neist riikidest, mida Euroopa Komisjon kritiseeris enne EL-i tippkohtumist piiride sulgemise eest.
Prantsuse töötajatele, kes regulaarselt ületavad piiri Luksemburgiga, ei laiene uued nõuded.
Prantsuse ministrid on öelnud, et Prantsuse-Saksa piiril võidakse ühiseid piiripatrulle tugevdada, et tagada reeglitest kinnipidamine.
Macron loodab EL-i jõudmist üksmeelele reisimisreeglites
Prantsuse president Emmanuel Macron väljendas neljapäeval veendumust, et Euroopa Liidu liidrid suudavad leppida kokku ühistes standardites, mis võimaldavad rahvusvahelist reisimist suvel.
"Keegi meist ei aktsepteeri, et turistide meelitamiseks on ühel riigil leebemad reeglid kui teistel ja võtab riske, pannes inimesed tulema maailma teisest otsast, et täita oma hotellid," ütles ta pärast EL-i liidrite videotippkohtumist, millel arutati kas ja millal võtta kasutusele vaktsiinipassid.
Selline pass aitaks kaasa lennuliikluse taastumisele ja võibolla aitaks ära hoida veel üht katastroofilist suvepuhkuste hooaega.
Turismist sõltuvad Lõuna-Euroopa riigid nagu Kreeka ja Hispaania toetavad koroonapasside kasutuselevõtmist, kuid nende põhjapoolsed partnerid nagu Saksamaa kahtlevad nende toimimises.
Macron ütles, et vaktsiinitunnistused ei saa olla tingimus reisimiseks Euroopas sel suvel, kuna suurel hulgal ühenduse elanikkonnast ei ole veel ligipääs vaktsineerimisele. Ta lisas, et vaktsineerimata inimestelt võidakse nõuda tõendit negatiivse koroonatesti kohta. | Prantsusmaa ja Saksamaa karmistavad koroonameetmeid piiril | https://www.err.ee/1608123142/prantsusmaa-ja-saksamaa-karmistavad-koroonameetmeid-piiril | Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid neljapäeval kokku, et hakkavad nõudma üle ühispiiri liikuvatelt töötajatelt negatiivseid koroonaviiruse teste vältimaks piiri täielikku sulgemist pandeemia ohjeldamiseks. |
"Rünnakud hävitasid kolm veokit laskemoonaga. Oli palju hukkunuid. Esialgsetel andmetel sai surma vähemalt 17 võitlejat, kõik Rahvamobilisatsiooni Jõudude liikmed," ütles Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse direktor Rami Abdul Rahman, viidates Iraani-meelsete Iraagi võitlejate mõjukale koalitsioonile.
Pentagon teatas varem, et USA andis Süüria idaosas õhulööke Iraani-toetatud võitlejate rajatistele vastuseks hiljutistele raketirünnakutele Ühendriikide ja koalitsiooni sõjaväelasi majutavate baaside vastu Iraagis.
"President (Joe) Bideni korraldusel andsid USA sõjalised jõud varem täna õhtul õhulööke taristute vastu, mida kasutavad Iraani-toetatud relvarühmitused Süüria idaoses," ütles kaitseministeeriumi kõneisik John Kirby avalduses.
Need õhulöögid olid vastuseks hiljutistele rünnakutele Ameerika ja koalitsiooni personali vastu Iraagis, lisas ta.
Tegu oli USA esimeste sõjaliste sammudega pärast Bideni ametisseastumist jaanuaris.
"Operatsioon saadab ühemõttelise sõnumi: president Biden tegutseb kaitsmaks Ameerika ja koalitsiooni personali. Samal ajal oleme tegutsenud kaalutletul viisil eesmärgiga deeskaleerida üldist olukorda Süüria idaosas ja Iraagis," lisas Kirby. | Vabaühendus: Süürias sai USA õhulöökides surma 17 võitlejat | https://www.err.ee/1608123139/vabauhendus-suurias-sai-usa-ohulookides-surma-17-voitlejat | Süüria idaosas Iraagi piiri lähistel sai ööl vastu reedet USA õhulöökides surma vähemalt 17 Iraani-meelset võitlejat, teatas Suurbritannias baseeruv vabaühendus. |
Kerge soosikuna alustas poolfinaali Põlvas ehk HC Tallinn, ent kümme päeva varem olid mulgid pealinnas samast vastasest üheväravalise paremusega meistriliigamängus üle. Põrkusid kaks vastandlikku mängustiili, sest Viljandi tegutses rahulikult ja mängis pikka rünnakut, samas kui Tallinn hoidis kõrget tempot ja kasutas palju kiirrünnakuid.
Pealinlased said kerge algedu, juhtides 4:2. Kui Tallinna peatreener Jüri Lepp mängueelselt lootis kaitsetegevuse paranemist, siis nüüd hakati eksima hoopis rünnakul ning Viljandi alustas vahespurti, mis lõppes Andrei Hapali väravaga ja viis mulgid 7:5 juhtima. Lepp võttis oma pallurid minutiks kokku ja räägitu toimis.
Kolm kiiret väravat pöörasid mängu jälle Tallinna kasuks. Eduseisul 11:9 eemaldati punase kaardiga seni meeskonna parimana neli väravat visanud Rainer Kelk, ent ühe liidri lahkumine pani tallinlased veelgi ühtsemalt mängima. Eriti läbi kiirrünnakute kasvatati edu vaheajaks neljaväravaliseks ning Robin Obergi täpne vise seadis tabloole numbrid 15:11.
Teise poolaja algus oli vägagi väravatevaene, kuid eriti suurtes raskustes oli Viljandi. Risto Kiil ja Uku-Tanel Laast kasvatasid Tallinna edu, ent Marko Koksi hoolealustel läks skooriavamiseks aega üle kaheksa minuti. Viljandi proovis muutust tuua asendades väravavahi seitsmenda platsimängijaga ja kohati Koksi taktika toimis.
Parimal juhul saadi vahe kolme peale, kui 45. minutil tegi Mark Lõpp seisuks 19:16. Tallinn jätkas siiski kindlalt, eriti kaitses, sundides viljandlasi võtma raskeid viskeid. Vastased jäeti viimaseks 13 minutiks kuivale ja võeti 26:17 võit. Oberg ja Laast tabasid Tallinna poolel viis ja Kelk neli korda, Viljandil viskasid Hapal, Sergei Rodjukov ja Kristjan koovit neli väravat.
Põlva Serviti alistas teises poolfinaalis Põlva/Arcwoodi
Kahe Põlva klubi vastasseis tõotas põnevust ja intriigi ning pakkus mõlemat. Esiliigas ja karikasarjas tänavu vaid võite tunnistanud Põlva/Arcwoodi ridades on ohtralt kogenuid, endiseid Kalmer Mustingu õpilasi, teiste seas ekskoondislasi ning Servitiga mitmekordseks Eesti meistriks ja karikavõitjaks kroonitud mehi.
Serviti püüdis kiire tempoga vastaseid mängurütmist välja viia, kuid Arcwoodi nii lihtsalt ei kõigutanud. Pärast karikakaitsjate 2:1 edu, aitasid Veiko Tigasoni ja Olari Paumetsa väravad hoopis Arcwoodi eduseisu. Häid tõrjeid tegi väravasuul sajandi algul Eesti koondiseski esinenud Kristjan Kukk ning Serviti rünnakud tervikuna ei jõudnud korralike lahendusteni.
Arcwood nõelas vahepeal vastaste relva ehk kiirrünnakutega ning Raido Peedomaa ja Paumetsa visetest tuli 11. minutil 7:5. Seisul 9:7 võttis Musting minutilise mõttepausi ja see tõi pöörde. Rünnak hakkas toimima, vastased patustasid pallikaotustega ning jäid lisaks kahemehelisse vähemusse. 5:0 vahespurdi lõpetuseks viis Hendrik Varul Serviti 12:9 ette.
Peedomaa lõpetas küll esiliigaliidri kuueminutilise väravapõua, aga vaheajaks juhtis Serviti 14:11. Teise pooltunni alguseks vahetasid väravatega Varul ja Peedomaa, kuid siis tabas Serviti kolm korda järjest ning kasvatas vahe juba kuuele, 18:12. Arcwood jätkas tublit võitlust ja meeskonna noorima, 25-aastase Markus Käo kahe tabamuse abil tuli seisuks 21:17.
Lähemale ei saadud aga kuidagi, sest Serviti poolel olid suurepärases viskehoos Ivan Telepnev ja Henri Sillaste. Nooremad ja paremini treenitud põlvalased said 31:21 võidu. Serviti kasuks viskas Telepnev kaheksa, Sillaste seitse ja Raiko Rudissaar neli väravat, kaotajate ridades tabas Peedomaa neli, Käo, Tigason ja Paumets kolm korda.
Eesti karikavõistluste finaalturniir Põlvas:
2.12. 13:00 Pronksimäng: Põlva/Arcwood – HC Tallinn või Viljandi HC
2.12. 15:00 Finaal: Põlva Serviti – HC Tallinn või Viljandi HC | Serviti vastaseks karikavõistluste finaalis on HC Tallinn | https://sport.err.ee/881475/serviti-vastaseks-karikavoistluste-finaalis-on-hc-tallinn | Eesti meeste karikavõistlustel käsipallis mängivad võidu nimel finaalis Põlva Serviti ja HC Tallinn. Esimeses poolfinaalis sai karikakaitsja Põlva Serviti 31:21 (14:11) jagu kaaslinlaste esiliigaklubist Põlva/Arcwood, laupäevases teises poolfinaalis oli HC Tallinn 26:17 (15:11) üle mullusest karikafinalistist Viljandi HC-st. |
Hooaja jooksul neli MM-etappi võitnud Tänak sai hooaja kokkuvõttes Sebastien Ogier' ja Thierry Neuville'i järel kolmanda koha ning aitas Toyotal tulla tehasemeeskondade arvestuses maailmameistriks.
Parimaks nooreks rallisõitjaks nimetati Ken Torn, parimaks kardisõitjaks Euroopa meistriks tulnud Paul Aron, parimaks rallikrossisõitjaks Andri Õun ja aasta ringrajasõitjaks Jüri Vips.
Kõik auhinnavõitjad:
ERIAUHINNAD
Erki Sport superkrossi Superfinaali karikas
SILVER VIILAS
Eesti Kardiliidu parim noor kardisportlane
RUBEN VOLT
Aasta parim uustulnuk driftis
KEVIN LUIGE
RÄNDAUHINNAD
Drifti alakomitee rändkarikas "Aasta parim driftija"
MIHKEL NORMAN TULTS
Kiirendusvõistluste rändkarikas
ANDRES ARNOVER
Eedo Raide nimeline rändkarikas "Parim tagaveoline rahvusliku rühma rallipaar"
MADIS VANASELJA – JARMO LIIVAK
Rein Talvari nimeline rändkarikas "Parim noor rallisportlane"
KEN TORN
Igo Rätsepa nimeline rändkarikas "Parim seeria-auto ringrajal"
MARTIN RUMP
Indrek Vanaselja rändkarikas parimale Eesti kardisportlasele
PAUL ARON
Ants Seileri nimeline rändauhind "Parim vormelisõitja rahvusvahelisel areenil"
JÜRI VIPS
Karl Siitani nimeline rändauhind "Parim rahvusvaheline tulemus rallil"
OTT TÄNAK - MARTIN JÄRVEOJA
2018. AASTA PARIMAD AUTOSPORTLASED
Aasta kardisportlane 2018
PAUL ARON
Aasta driftisportlane 2018
MIHKEL NORMAN TULTS
Aasta kiirendussportlane 2018
HARRI LILLEVARS
Aasta parim 4x4 offroadis 2018
VÕISTKOND RÖÖVLID - RAUL PEHTER JA ARNO TOOM
Aasta parim veoautokrossis 2018
MAIT MÄESAAR
Aasta parim rallikrossis 2018
ANDRI ÕUN
Aasta ringrajasõitja 2018
JÜRI VIPS
Aasta rallipaar 2018
OTT TÄNAK – MARTIN JÄRVEOJA | Tänak ja Järveoja nimetati Eesti aasta rallipaariks | https://sport.err.ee/881504/tanak-ja-jarveoja-nimetati-eesti-aasta-rallipaariks | Saku Suurhallis jagati laupäeva õhtul auhindu Eesti parimatele autosportlastele. Autoralli MM-sarjas kolmanda koha saanud Ott Tänak ja tema kaardilugeja Martin Järveoja nimetati aasta rallipaariks. |
Putin märkis, et selline kohtumine Trumpiga leiab aset siis, kui USA on selleks valmis.
Putini sõnul oli tal Trumpiga lühike vestlus, mille käigus ta andis ka selgitusi Kertši väina sündmuste kohta.
Vene president ütles, et Ukraina mereväe aluste katse läbida Kertši väin oli kavandatud provokatsioon.
Käsitledes Ukraina presidendi Petro Porošenko otsust kehtestada mitmes oblastis 30 päevaks sõjaseisukord, ütles Putin, et Kiiev ei teinud seda isegi olulisemate sündmuste ajal, kuid tegi seda nüüd enne eeseisvaid valimisi.
Putini väitel kasutab Ukraina Kertši intsidenti oma rahva õiguste ja vabaduste piiramiseks.
Ta märkis, et sõjaseisukorra kehtestamisega jagas Kiiev Ukraina kaheks osaks - usaldusväärseks ja mitteusaldusväärseks. | Putin: kohtumine Trumpiga toimub siis, kui USA on selleks valmis | https://www.err.ee/881513/putin-kohtumine-trumpiga-toimub-siis-kui-usa-on-selleks-valmis | Vene president Vladimir Putin väljendas laupäeval G20 tippkohtumise pressikonverentsil kahetsust, et täiemahuline kohtumine USA riigipea Donald Trumpiga Buenos Aireses ära jäi. |
"Kraanid on täitsa kinni ja kehal on mingi blokk peal," sõnas eestlane pärast ebatavalist, mass-stardiga alanud võistlust. "Ei oskagi öelda, miks see seis selline praegu on."
Kristjan Ilves kaotas suusarajal parimat minekut näidanud norralasele Magnus Krogile 3.25,7, mis andis talle 57 mehe seas 51. koha. Andreas Ilves kaotas 2.53,3 ja pääses 49. ka hüppemäele, kus tema sooritus kandus 79 meetri kaugusele.
MK-etapi võitis ainsana sada meetrit hüpanud Jarl Magnus Riiber, kes kaotas suusasõidu järel viiendana 26,4 sekundit. | MK-etapil põrunud Ilves: kraanid on kinni ja kehal blokk peal | https://sport.err.ee/881512/mk-etapil-porunud-ilves-kraanid-on-kinni-ja-kehal-blokk-peal | Eesti kahevõistleja Kristjan Ilves ei pääsenud Lillehammeris toimunud ühisstardiga MK-etapil 50 parema suusataja sekka ja pidi seetõttu hüppevõistlust pealt vaatama. |
Rait-Riivo Laane teenis ligi 28 minutit mänguaega ja viskas selle ajaga 13 punkti (vabavisked 3/4, kahesed 2/3, kolmesed 2/2), kirjutab Korvpall24. Tema nimele kogunes veel seitse korvisöötu, üks pallikaotus ja kaks isiklikku viga.
Kolme kaotuse kõrvale viienda võidu teeninud Ippokratis tõusis sellega tabelis ajutiselt kolmandale kohale. Charilaos (2-6) hoiab 16 meeskonna seas 13. kohta. | Kaksikduublile lähedal olnud Laane aitas Ippokratise väärt võiduni | https://sport.err.ee/881502/kaksikduublile-lahedal-olnud-laane-aitas-ippokratise-vaart-voiduni | Kreeka korvpalli esiliigas lõpetasid Rait-Riivo Laane ja Kosi Ippokratis kahemängulise kaotusteseeria, kui koduplatsil alistati 74:63 Charilaos TM. |
Ojamaa viis Legnica juba teisel minutil kuulsa vastase Krakowi Wisla vastu juhtima, kümme minutit hiljem suurendas Legnica eduseisu Maciej Sadloki omavärav.
Algkoosseisu kuulunud Ojamaa vahetati 79. minutil puhkama, teine Eesti koondislane Artur Pikk jäi kohtumise lõpuni pingile.
Legnica on 17 mänguga kogunud 16 punkti ja asub sellega Ekstraklasa tabelis 14. real. | Ojamaa lõi Poola kõrgliigas juba teisel minutil värava | https://sport.err.ee/881501/ojamaa-loi-poola-korgliigas-juba-teisel-minutil-varava | Eesti jalgpallikoondislane Henrik Ojamaa lõi laupäeval Poola kõrgliigas värava ja aitas oma koduklubi Legnica Miedzi 2:0 võidule. |
Kui seni pidas iga meeskond 33 kohtumist ehk omavahel mängiti läbi kolm korda, siis uuest hooajast mängitakse alustuseks 22 vooru, vahendab Soccernet liiga kodulehte. Seejärel jagatakse liiga kaheks kuueseks grupiks, kuhu meeskonnad võtavad kaasa varasemad punktid ja kohtuvad veel korra ehk põhihooaeg kestab kokku 27 vooru.
Tosinast meeskonnast poolte jaoks sellega mängud piirduvadki. Ülemises grupis kohtadele 3.-6. jäänud meeskonnad ning alumise grupi võitja selgitavad välja meeskonna, kes teenib viimase koha Euroopa liigas: esmalt kohtuvad 4.-7. koha meeskonnad poolfinaalides ja siis finaalis, selle mängu võitja saab põhihooaja kolmandana lõpetanud meeskonna vastu pidada kahest mängust koosneva superfinaali. Selle lahingu võitja pääseb koos teise koha meeskonna ja karikavõitjaga Euroopa liiga, meister Meistrite liiga eelringidesse.
Viimati muudeti Veikkausliiga turniirisüsteemi 2010. aastal. | Soome jalgpalli kõrgliiga võtab kasutusele uue süsteemi | https://sport.err.ee/881496/soome-jalgpalli-korgliiga-votab-kasutusele-uue-susteemi | Soome jalgpalliliit kiitis heaks riigi meistrivõistluste kõrgeima divisjoni Veikkausliiga uue formaadi, mis tähendab senisest lühemat hooaega ja poolitamist. |
Rahvasuus initsiaalide AMLO järgi tuntud López Obradori ametiaeg kestab kuus aastat. Ta astub ametisse ajal, mil kongressi mõlemas kojas on enamuses koalitsioon, mida juhib tema erakond Morena.
"Luban kaitsta Mehhiko põhiseadust ja selle seadusi ning täita ustavalt ja patriootilikult presidendi ametit, mille rahvas on mulle usaldanud," lausus López Obrador kongressis.
Ta lubas suuri muutusi, sest murdis 89 aastat kestnud kahe erakonna võimuperioodi.
Kõik pole lubaduses veendunud. Kriitikute hinnangul on terava keelega López Obrador autoritaarsete kalduvustega äärmuslane. Kahtleval seisukohal on ka ärimehed -- Mehhiko aktsiaturg ja riigivaluuta peeso väärtus on viimastel nädalatel langenud.
Pärast vannutamistseremooniat läheb López Obrador pealinna México keskväljakule, kus toimub teine tseremoonia. Seal antakse talle hõimujuhi sau ning šamaanid teevad viiruki ja lilledega puhastusrituaali. | Andrés Manuel López Obrador vannutati Mehhiko presidendiks | https://www.err.ee/881495/andr-s-manuel-l-pez-obrador-vannutati-mehhiko-presidendiks | Mehhiko uus president Andrés Manuel López Obrador andis laupäeval ametivande. |
Saaremaa resultatiivseim oli 17 punktiga (+8) Samuel Boehm, Rauno Tamme lisas 13 punkti (+8), vahendab volley.ee. Saaremaa vastuvõtt oli 47 protsenti, rünnakuid realiseeriti 50-protsendiliselt, blokiga teeniti 4 ja serviga 9 punkti (eksiti 15 pallingul). Saaremaa poolel ei teinud täna põhimeestest kaasa Siim Ennemuist, Lukasz Makowski ja Siin Põlluäär.
Selveri edukaim oli 12 punktiga (+7) Oliver Orav. Selveri vastuvõtt oli 44%, rünnak 36%, blokiga saadi 7 punkti, serviga mitte ühtegi.
Kordusmäng peetakse 7. detsembril kell 19.00. | Tiitlikaitsja Saaremaa sai poolfinaali avamängus kindla võidu | https://sport.err.ee/881494/tiitlikaitsja-saaremaa-sai-poolfinaali-avamangus-kindla-voidu | Laupäeval tehti algust Eesti meeste võrkpalli karikavõistluste poolfinaalidega, kui vastamisi läksid tiitlikaitsja Saaremaa Võrkpalliklubi ja Selver Tallinn. Saaremaa sai üsna veenva 3:0 (25:23, 25:18, 25:15) võidu. |
Bernardo Silva viis City 16. minutil juhtima ja kuigi Callum Wilson tõi poolaja viimasel minutil tabloole viigiseisu, kindlustasid Raheem Sterlingu ja Ilkay Gündogani tabamused Manchesteri klubile koduliigas kuuenda järjestikuse võidu. Viimati jäädi liigas võiduta 7. oktoobril, kui võõrsil lepiti Liverpooliga väravateta viiki.
West Ham United oli võõrsil 3:0 üle Newcastle'ist, Leicester ja Crystal Palace said kodus vastavalt Watfordi ja Burnley üle 2:0 võidu. Brighton alistas Huddersfieldi 2:1. Õhtu lõpetanud Southamptoni ja Manchester Unitedi mäng jäi 2:2 viiki.
14 mängu pidanud Cityl on tabeliliidrina koos 38 punkti, ühe kohtumise vähem mänginud Liverpool on teisena kogunud 33 silma. | Manchester City jätkas koduliigas võidukat seeriat | https://sport.err.ee/881486/manchester-city-jatkas-koduliigas-voidukat-seeriat | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas sai jätku Manchester City ilus seeria, kui koduväljakul alistati 3:1 Bournemouth. |
Riveri kodustaadionil toimuma pidanud finaali korduskohtumine jäeti ära, sest klubi fännid ründasid staadionile sõitnud Boca mängijate bussi. Lõuna-Ameerika jalgpalli katusorganisatsioon CONMEBOL otsustas mängu viia Hispaaniasse ja see toimub 9. detsembril Madridi Santiago Bernabeu väljakul. Nii Boca kui River on kategooriliselt otsuse vastu.
"River laidab mängu Argentinast välja viimise täielikult maha," kirjutas klubi laupäeval avalikus teadaandes. "Otsus põhjustab suure raha eest 24. novembril toimuma pidanud mängule pileti hankinud Riveri poolehoidjatele suurt kahju. Nad on kaotanud aega ja raha, kõige tähtsamana aga võimaluse kohtumist näha. Nad väärivad suurimat austust."
"On mõistetamatu, et Argentina jalgpalli suurim mäng ei saa toimuda riigis, kus peetakse samal ajal G-20 kohtumist. Argentina jalgpalliliit ei tohi ja ei saa lubada, et käputäie vägivaldsete inimeste tõttu jääb Superclasico Argentinas mängimata."
Boca on CONMEBOL-i otsuse mäng Madridis pidada juba edasi kaevanud, rõhudes sellele, et Riveri poolehoidjate vägivaldne rünnak peaks tähendama klubi turniirilt diskvalifitseerimist. | Nii Boca kui River on Madridi viidud kohtumise vastu | https://sport.err.ee/881482/nii-boca-kui-river-on-madridi-viidud-kohtumise-vastu | Mõlemad Lõuna-Ameerika tähtsaima klubiturniiri Copa Libertadorese finaalis kohtuvad klubid on apelleerinud otsuse kordusmäng viia Hispaaniasse. |
Eesti asus kohtumist 2:0 ja 3:1 juhtima, kuid Austraalia jõudis teise kolmandiku alguses 4:4 viigiseisuni. Seejärel viskas Eesti aga seitse väravat järjest ja võttis turniiri avamängus kindla võidu.
Mattias Proos, Rickard Rydell ja Oliver Savi viskasid Eesti kasuks kaks väravat, ühe tabamuse lisasid Oskar Salm, Tanel Kasenurm, Kermo Uue, Patrik Kareliusson ja Mats Tamme.
Eesti ja Austraalia kuuluvad koos Poola ning Taiga C-alagruppi, MM-finaalturniiril osaleb 16 nelja alagruppi jagatud koondist. C- ja D-alagrupist pääsevad edasi kaks meeskonda, kes kohtuvad A- ja B-alagruppide kahe nõrgemaga. | Eesti saalihokikoondis alustas MM-finaalturniiri võidukalt | https://sport.err.ee/881479/eesti-saalihokikoondis-alustas-mm-finaalturniiri-voidukalt | Eesti meeste saalihokikoondis alustas Prahas toimuvat 12. MM-finaalturniiri võidukalt, kui esimeses alagrupimängus alistati Austraalia 11:5. |
Türklasele edasiseks karjääris edu sooviv Trans kirjutab sotsiaalmeedias, et Özcan lahkub klubi juurest perekondlikel põhjustel.
Özcan sai Transi peatreeneriks augusti lõpus, pärast seda, kui katkestati Adjam Kuzjajevi tööleping. Türklase käe all võitis Narva klubi kümme kohtumist, viigistas kaks ja kaotas neli. Uus peatreener nimetatakse ametisse detsembri jooksul. | Narva Trans saab jälle uue peatreeneri | https://sport.err.ee/881474/narva-trans-saab-jalle-uue-peatreeneri | Premium liigas mängiv Narva Transi jalgpalliklubi andis teada, et senine peatreener Cenk Özcan lahkub meeskonna juurest. |
Ühisstardist murdmaasõidu võitis norralane Magnus Krog (24.48,7), kellele järgnesid sakslased Fabian Riessle (+6,1) ja Eric Frenzel (+10,1) ning itaallane Alessandro Pittin (+14,0). Viies oli MK-sarja liider Jarl Magnus Riiber (+26,4).
57 lõpetaja seas oli Andreas Ilves 49. (+2.53,3) Kristjan Ilves sai alles 51. koha (+3.25,7), mistõttu tal hüppevooru asja polnudki. Etapivõidu sai ainsana sada meetrit hüpanud Riiber, Frenzel oli teine ja Riessle kolmas. Andreas Ilvese hüpe kandus 79 meetri kaugusele ning ta sai lõpetanud meeste seas viimase koha. | Kristjan Ilves lõpetas kahevõistluse MK-etapi kuuendas kümnes | https://sport.err.ee/881430/kristjan-ilves-lopetas-kahevoistluse-mk-etapi-kuuendas-kumnes | Norras Lillehammeris toimuval kahevõistluse MK-etapil oli laupäeval kavas võistlus, kus kõigepealt suusatati 10 km ja seejärel tehti normaalmäelt hüpped. Eestlastel hästi ei läinud. |
Zamparini võttis Palermo üle 2002. aastal ja tema käe all jõudis 30 eelmist aastat Itaalia esi- ja madalamates liigades veetnud Sitsiilia klubi Serie A-sse. Aastatel 1974, 1979 ja 2011 Itaalia karikafinaalis mänginud Palemot on viimastel hooaegadel esindanud mängijad nagu Paulo Dybala, Edinson Cavani, Andrea Belotti ja Javier Pastore; ühtlasi on meeskonda tabanud finantsprobleemid.
"Klubi tulevikule ja fännidele mõeldes andsin oma osaluse üle, klomp kurgus," kirjutas alates 2002. aastast Palermot omanikuks olnud Zamparini avalikus kirjas. "Oleme pikka aega otsinud majanduslikult võimekat partnerit, kes suudab minu tööd jätkata ja teha investeeringuid, milleks mina suuteline pole."
Londoni firma peab lisaks sümboolsele ostusummale tasuma praegu Itaalia esiliigas esikohal oleva klubi 23 miljoni euro suuruse võla. | Nimekas Itaalia jalgpalliklubi müüdi kümne euro eest | https://sport.err.ee/881472/nimekas-itaalia-jalgpalliklubi-muudi-kumne-euro-eest | Itaalia esiliigas mängiv Palermo jalgpalliklubi teatas, et senine omanik Maurizio Zamparini on võistkonna kümne euro eest müünud ühele Londonis baseeruvale firmale. |
Viimati New York FC-s mänginud 36-aastane Villa lõi MLS-i klubi eest 124 mänguga 80 väravat, Kobes ühineb ta endise koondisekaaslase Andres Iniestaga. Samuti kuulub Visseli ridadesse sakslane Lukas Podolski.
Gijoni Sportingus karjääri alustanud Villa kogus tuntust Valencia eest mängides, 2010. aastal liitus ta Barcelonaga, kellega tuli kahel korral Hispaania meistriks ning võitis 2011. aastal Meistrite liiga.
Jaapani kõrgliigahooaja lõpetas Kobe 18 meeskonna konkurentsis kümnendal kohal, Podolski saldoks jäi viis ja Iniestal kolm väravat. | David Villa liitub Jaapanis Iniesta ja Podolskiga | https://sport.err.ee/881470/david-villa-liitub-jaapanis-iniesta-ja-podolskiga | Hispaania jalgpallikoondisega maailma- ning Euroopa meistriks kroonitud ründaja David Villa hakkab mängima Jaapani kõrgliigaklubis Kobe Vissel. |
"Nii Lenna kui ka Ewert ja draakonid on varemgi pakkunud muusikaauhindade galal võimsat esitust. Meil pole kahtlustki, et ka seekord ei pea publik pettuma," lausus Eesti fonogrammitootjate ühingu juhatuse liige Danel Pandre. "Uudo jaoks on see küll esimene kord muusikaauhindade õhtul üles astuda, aga Saku Suurhalli lava pole tallegi võõras. Kindlasti võib ka Uudolt vägevat esinemist oodata," lisas Pandre.
Lenna debüteeris sooloartistina Eesti muusikaauhindade jagamisel 2011. aastal ja võitis kohe aasta debüütalbumi, aasta naisartisti, aasta popalbumi ja aasta parima laulu tiitlid. Aastate jooksul on Lennal kogunenud riiulile kokku kuus muusikaauhinda.
2012. aastal domineeris auhindade jagamisel Ewert and The Two Dragons võites albumiga "Good Man Down" aasta albumi, aasta ansambli, aasta rockansambli, aasta muusikavideo ja aasta parima laulu auhinnad. Ka neil on sarnaselt Lennale bändiruumi aastatega kogunenud kuus auhinda.
Eesti Muusikaauhinnad 2019 toimuvad 24. jaanuaril Saku Suurhallis. | Lenna, Uudo ja Ewert and The Two Dragons esinevad muusikaauhindade galal | https://menu.err.ee/881441/lenna-uudo-ja-ewert-and-the-two-dragons-esinevad-muusikaauhindade-galal | Eesti muusikaauhindade esimesed artistid, kes astuvad üles 24. jaanuaril Saku Suurhallis toimuval pidulikul auhinnagalal, on muusikasõpru äsja värskete albumitega rõõmustanud Ewert and The Two Dragons ja Uudo Sepp ning peagi uut albumit esitlev Lenna. |
18-aastane Jaakson teenis mänguaega ligi 32 minutit, kirjutab Korvpall24. Algviisikus alustanud eestlane viskas selle ajaga 12 punkti (kahesed 3/8, kolmesed 1/3, vabavisked 3/3), noppis 2 lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, 5 pallikaotust ja 3 isiklikku viga.
Pingilt mängu sekkunud Konontšuki arvele jäi 9 minutiga 6 punkti (kahesed 0/1, kolmesed 2/3), 3 lauapalli ja üks vaheltlõige. | Tšehhis mängivad Eesti korvpallurid pidid vastu võtma kaotuse | https://sport.err.ee/881467/tsehhis-mangivad-eesti-korvpallurid-pidid-vastu-votma-kaotuse | Reedel olid Tšehhi korvpalli esiliigas võistlustules Mark-Andreas Jaakson ja Artur Konontšuk, kui nende koduklubi Get Better Academy Europe võõrustas Praha USK duubelmeeskonda. Viimasel veerandil lagunenud GBA-l tuli vastu võtta 63:77 (20:21, 15:16, 18:17, 10:23) kaotus. |
Ülejäänud eestlannadest oli Susan Külm 65. (3; +4.46,7) ja Kadri Lehtla 67. (4; +5.11,6). Seejuures ka Lehtla eksis vaid lamadestiirus ja Külm tegi oma kolmest möödalasust kaks samuti seal.
Võistluse võitis kohalik laskesuusataja Elisabeth Högberg (1; 23.13,3), kellele järgnesid sakslanna Nadine Horchler (1; +45,9) ja ukrainlanna Nadja Bjelkina (0; +53,2). | Lamadestiir sai Eesti naistele saatuslikuks | https://sport.err.ee/881465/lamadestiir-sai-eesti-naistele-saatuslikuks | Rootsis Idres peetaval laskesuusatamise IBU karikaetapil oli Eesti naistest täna parim 50. koha teeninud Meril Beilmann, kes eksis sprindi avatiirus koguni neli korda, aga pääses püsti puhtalt. Kaotust võitjale kogunes 3.18,4. |
Distantsi esimese poole järel juhtis Tönseth, edestades Röthet 7,2 km punktis 8,8 sekundiga, aga seejärel läks karjääri teise individuaalse MK-etapivõidu teeninud vanem koondisekaaslane mööda. Kolmandaks tuli venelane Deniss Spitsov (+28,6).
Kaheksa hulka mahtusid veel šveitslane Dario Cologna (+38,3), venelane Andrei Melnitšenko (+40,6), britt Andrew Musgrave (+45,1), norralane Emil Iversen (+45,5) ja norralane Simen Hegstad Krüger (+47,0).
Eestlased punktikohtadele ei jõudnud: Karel Tammjärv oli 39. (+2.13,6), Andreas Veerpalu 70. (+3.49,3), Raido Ränkel 85. (+4.44,2) ja Marko Kilp katkestas.
Kahe etapi järel kerkis Röthe ka minituuri liidriks, aga Tönseth kaotab talle homse 15 km klassikatehnikas jälitussõidu eel vaid 1,8 sekundiga. Kolmas on 11,5-sekundilise kaotusega Iversen. Järgnevad Spitsov (+32,7), Melnitšenko (+37,8) ja täna kümnendaks tulnud Martin Johnsrud Sundby (+43,0).
Tammjärv on 42. (+2.18,2), Veerpalu 75. (+4.08,8) ja Ränkel 87. (+4.47,4). | Norralane sai karjääri teise MK-etapivõidu, eestlased 30 hulka ei jõudnud | https://sport.err.ee/881464/norralane-sai-karjaari-teise-mk-etapivoidu-eestlased-30-hulka-ei-joudnud | Lillehammeris peetava murdmaasuusatamise MK-etapi minituuri teisel osavõistlusel ehk meeste 15 km eraldistardist vabatehnikasõidus teenisid kaksikvõidu norralased Sjur Röthe (36.34,0) ja Didrik Tönseth (+6,0). |
"Tõmbaks uttu" on produtseerinud Avoid Dave ja Phagu.
Varasemalt on Pokilt ilmunud lühialbum "Fatamorgaana" (2012), täispikk stuudioalbum "Uperkuut" (2014), "Uinamuinasjutud" EP (2016) ja mõned singlid.
Käesoleva aasta kevadel üllitas Pok oma esimese reisiraamatu pealkirjaga "Elu aluspüksata. Ühe räppari rännud Kagu-Aasias". Lähiajal on oodata veel uut muusikat koostöös Sandra Ashileviga. | Räppar Pok avaldas üle aastate uut muusikat koostöös Avoid Dave'iga | https://menu.err.ee/881451/rappar-pok-avaldas-ule-aastate-uut-muusikat-koostoos-avoid-dave-iga | Räppar Pok üllitas üle mitme aasta uut muusikat. Sedapuhku ühendas ta jõud Avoid Dave'iga ning laul kannab külmadest ja pimedatest ilmadest inspireeritult pealkirja "Tõmbaks uttu". |
Eestlanna viibis väljakul 20 minutit ning kogus selle ajaga kaheksa punkti (kolmesed 2/3, vabavisked 2/2), kuus resultatiivset söötu, kaks lauapalli, ühe vaheltlõike, kaks pallikaotust ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjatel viskas suureskoorilises matšis koguni neli naist üle 20 punkti – Michaela Houser tõi 30 silma ja kaheksa korvisöötu, Chasity Reed lisas 24, Anna Barthold 22 ja Precious Hall 21 punkti. Lulea visketabavus oli seejuures kahestel 61% (30/49), kolmestel 60% (15/25) ja vabavisetel 90% (18/20).
Visby Ladies'i poolel vastas Zakiya Saunders 26 punktiga, Branndais Agee lisas 25 silma ja kaheksa lauapalli ning Jasmine Weatherspoon tõi 12 punkti ja kaheksa lauapalli.
Lulea (6-0) on kõrgliigatabelit ühena kolmest naiskonnast täiseduga juhtimas, Visby Ladies (0-6) on samuti ühena kolmest tiimist tabeli põhjas.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Janeli Lillealliku klubi pani koos tabeliliidriga püsti harvanähtava viskepeo | https://sport.err.ee/881463/janeli-lillealliku-klubi-pani-koos-tabeliliidriga-pusti-harvanahtava-viskepeo | Rootsi naiste korvpalli meistriliigas jäi Janeli Lillealliku klubil Visby Ladies endiselt tänavune võiduarve avamata, kui võõrsil kaotati 87:123 (24:27, 21:41, 27:28, 15:27) Lulea Basketile. |
"George H.W. Bushi elu kinnitab, et riigiteenistus on õilis ja rõõmus kutsumus. Ta tegi sellel teel suurepärast tööd," kirjutas endine president Barack Obama.
"Olen George H.W. Bushile meie vahel kujunenud sõpruse eest igavesti tänulik. Alates hetkest, kui ma teda noore kubernerina esmakordselt kohtasin, rabas mind tema lahkus, sisemine loomuomane sündsustunne ning tema pühendumine oma naisele ja lastele," kirjutas ekspresident Bill Clinton.
"Maailm kaotas suure juhi, Ameerika ühe oma parema kodaniku ja mina kalli sõbra. Mu süda on murtud," kirjutas Bushi riikliku julgeoleku nõunik Brent Scowcroft. | USA endised liidrid mälestasid George H.W. Bushi | https://www.err.ee/881462/usa-endised-liidrid-malestasid-george-h-w-bushi | USA endised presidendid mälestasid reedel surnud USA 42. riigipead George H.W. Bushi. |
Endine Nõukogude Liidu peasekretär Mihhail Gorbatšov avaldas seoses endise USA presidendi George H.W. Bushi surmaga sügavat kaastunnet tema perele ja kõigile ameeriklastele.
Gorbatšov tunnustas endise riigipea võimeid poliitikuna ja tema isikuomadusi.
"See oli suurte muutuste aeg," ütles Gorbatšov uudisteagentuurile Interfax. "See aeg nõudis kõigilt suurt vastutustunnet. George H. W. Bush oli tõeline partner. Tulemuseks oli külma sõja ja tuumavõidurelvastumise lõpp."
Gorbatšov lisas, et hindas koos oma abikaasa Raissaga kõrgelt "tähelepanu, lahkust ja lihtsust, mis iseloomustasid George ja Barbara Bushi ning nende suurt sõbralikku peret". | Gorbatšov: George H. W. Bush oli tõeline partner | https://www.err.ee/881461/gorbatsov-george-h-w-bush-oli-toeline-partner | Endine Nõukogude Liidu peasekretär Mihhail Gorbatšov avaldas seoses endise USA presidendi George H.W. Bushi surmaga kaastunnet tema perele ja kõigile ameeriklastele. |
May ütles avalduses, et juhtides külma sõja rahumeelse lõpuni muutis Bush maailma tulevaste põlvkondade jaoks turvalisemaks paigaks.
John Major, kelle ametiaeg Briti peaministrina kattus Bushi presidendiajaga, ütles järelehüüdes, et Bush "mõistis ja austas Ameerika kohustusi maailma ees".
"Mul oli au temaga koos töötada ja saada tema eluaegseks sõbraks. Ta oli üks kõige suurema sündsustundega inimesi, keda olen kohanud," ütles Major BBC-le. | Briti peaministri sõnul oli Bush suur riigimees | https://www.err.ee/881460/briti-peaministri-sonul-oli-bush-suur-riigimees | Briti peaminister Theresa May nimetas reedel surnud USA 41. presidenti George H.W. Bushi suureks riigimeheks ja oma kodumaa maa tõeliseks sõbraks. |
Raport suurendab veelgi survet miljardärist Babišile, kes eelmisel nädalal läbis parlamendis umbusaldusavalduse, kuid keda jätkuvalt süüdistatakse seotuses EL-i toetusi hõlmava pettusega.
19. novembri salastatud raportis märkisid EL-i juristid, et Babiši sidemed rikuvad EL-i seadusi ning rikkumise alusel võidakse esitada Tšehhile nõue EL-i subsiidiumid tagastada.
Euroopa Komisjoni juristid lisasid oma hinnangus, et sääraste konfliktide lahendamine on esmalt liikmesriigi võimude pädevuses.
"Kuigi esimeses astmes on riiklike võimude asi, siis on ka komisjonil vastutus kaitsta liidu rahalisi huve," ütles komisjon.
Süüdistuste keskmes on EL-i raha, mis maksti 2018. aastal Babiši toidu- ja kemikaalifirmale Agrofert.
Õigusteenistuse advokaadid ütlesid, et Babiši topeltroll liigitub huvide konflikti alla, sest avalikus teenistuses olevad ametnikud ei tohiks langetada otsuseid EL-i toetuste kohta, mis on seotud nende endi omatud firmadega.
"Tema kui peaministri ametikohustuste sõltumatu ja objektiivne täitmine (EL-i) rahastuse haldamisel... on kompromiteeritud," ütles teenistus.
Komisjon sai ülesande Agroferti uurida pärast seda, kui Tšehhi aktivistid rõhutasid, et Babiš on jätkuvalt Agroferti de facto omanik, kuigi Babiš üritas end oma firmadest taandada.
Babiš lükkas laupäeval süüdistused tagasi.
"Ma pole mingis huvide konfliktis. Käitun rangelt seaduste piires, mis parlament on vastu võtnud," lausus Babiš uudisteagentuurile CTK. "Ma ei halda ega kontrolli neid fonde," lisas ta.
Komisjoni esindajad keeldusid leket kommenteerimast, kuid teatasid, et pingsalt jälgivad ühte konkreetset kaebust Tšehhi peaministri kohta ning suhtlevad Praha ametnikega. | Lekkinud EL-i raport süüdistab Tšehhi peaministrit huvide konfliktis | https://www.err.ee/881458/lekkinud-el-i-raport-suudistab-tsehhi-peaministrit-huvide-konfliktis | Euroopa Liidu õigusteenistuse ajakirjandusse lekkinud raport süüdistab Tšehhi peaministrit Andrej Babišit huvide konfliktis seoses valitsusjuhi ja ärijuhi rollidega. |
Teplice alistas koduväljakul Libereci Slovani 1:0, värava lõi Jakub Hora juba kolmandal minutil, vahendab Soccernet.ee.
Tabelis tõusis Teplice hetkel üheksandale kohale. Luts on pääsenud sel liigahooajal põhikoosseisu kaks korda ja sekkunud vahetusest viis korda. | Siim Luts sai mängida 13 minutit | https://sport.err.ee/881449/siim-luts-sai-mangida-13-minutit | Eesti jalgpallikoondislasest Teplice poolkaitsja Siim Luts sekkus Tšehhi kõrgliiga 17. vooru kohtumisse vahetusest viimaseks 13 minutiks. |
Jolie esindaja ei soovinud täpsustada, milline kokkulepe saavutati, kuid sellega tagatakse, et näitlejad ei pea alustama hooldusõiguse nimel kohtuteed, küll aga peavad nad jõudma lahutuskokkuleppeni, vahendas BBC.
Pitt ja Jolie lahutasid 2016. aastal ületamatute erimeelsuste tõttu. Paar sattus pärast seda meedia tähelepanu alla laste hooldusõiguse küsimusega, kui Jolie nõudis ainuhooldusõigust. Pitti puhul uuriti võimalikku vägivallajuhtumit oma lapse vastu, kuid mehele ei esitatud süüdistusi.
Tänavu suvel teatati, et näitlejad sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt võib Pitt oma lapsi külastada.
Paaril on kuus last vanuses kümme kuni 17 aastat, neist kolm on bioloogilised ja kolm lapsendatud.
Pitt ja Jolie kohtusid 2005. aastal filmi "Mr and Mrs Smith" võtetel ning nad kihlusid 2012. aastal. Paar abiellus 2014. aasta augustis. | Angelina Jolie ja Brad Pitt jõudsid laste hooldusõiguses kokkuleppele | https://menu.err.ee/881453/angelina-jolie-ja-brad-pitt-joudsid-laste-hooldusoiguses-kokkuleppele | Hollywoodi näitlejad Angelina Jolie ja Brad Pitt jõudsid laste hooldusõiguse jagamisel kokkuleppele. |
Tuleb rõhutada, et positiivset dopinguproovi pole 20-aastane mees andnud. Võistluskeeld algas tagasiulatuvalt 17. septembril ja kestab 15. septembrini 2020, kirjutab Marathon100.com.
Eelmisel aastal esindas Gorbušin kontinentaaltiimi Astana City, tänavu siirdus samuti Kasahstanis registreeritud klubisse Apple Team. Gorbušini paremateks tulemusteks on parima mägironijatiitel Giro della Lunigianal ja kümnes koht Kasahstani temposõidu meistrivõistlustel
Gorbušin on teine Kasahstani rattur, kes tänavu võistluskeelu saanud. Juulis sai kaheksa-aastase võistluskeelu Viktor Okišev, kes andis võistlusvälisel ajal EPO-t sisaldanud proovi. | Kasahstani rattur sai kaheaastase võistluskeelu | https://sport.err.ee/881432/kasahstani-rattur-sai-kaheaastase-voistluskeelu | Kasahstani antidopingu agentuur määras ratturile Ilja Gorbušinile kahe aasta pikkuse võistluskeelu, sest ta ei täitnud korrektselt dopingusüsteemis andmeid oma asukoha kohta. |
Dopingukaristuse ärakandmise järel suurepäraselt naasnud norralannale suutis enim vastu hakata 21-aastane rootslanna Ebba Andersson, kes aga siiski pidevalt mõned sekundid taga oli. Lõpuks jäi neid lahutama 9,2 sekundit.
Pjedestaali kolmanda astme hõivas terve distantsi sel positsioonil püsinud rootslanna Charlotte Kalla (+15,7), kellele järgnesid veel norralanna Ingvild Flugstad Östberg (+34,8), soomlanna Krista Pärmäkoski (+43,5) ja norralanna Ragnhild Haga (+55,9).
Kahe etapi järel tõusis minituuri liidriks Kalla, aga Johaug kaotab talle üksnes 2,5 sekundiga. Kolmas on Andersson (+14,3) ja neljas Östberg (+19,8).
Tuuri lõpetab homne 10 km jälitussõit klassikatehnikas. | Therese Johaug teenis hooaja teise MK-etapivõidu | https://sport.err.ee/881446/therese-johaug-teenis-hooaja-teise-mk-etapivoidu | Norras Lillehammeris peetaval murdmaasuusatamise MK-sarja minituuri naiste teisel osavõistlusel ehk 10 km eraldistardist vabatehnikasõidul tuli esimeseks Therese Johaug (26.22,4). |
Kristīne Briede ja Audrius Stonyse film on meditatiivne rännak läbi 1960. aastatel Balti riikides tekkinud uue laine dokumentalistika poeetiliste filmimaailmade. Mängides pildi, metafooride ja tähendustega andis see põlvkond dokumentalistikale uue, hoopis vabama hingamise, mis erines kardinaalselt seniste nõukogude propagandast pakatavate ringvaadete kuivast ametlikkusest.
Film käsitleb lähemalt Herz Franki, Uldis Braunsi, Ivars Seleckise, Aivars Freimanise, Robertas Verba, Henrikas Šablevičiuse ja eestlastest Andres Söödi ja Mark Soosaare loomingut.
"Siin on õnnestunud luua hämmastavalt ajastutruu atmosfäär, mis edastab samasugust soojalt inimlikku ja lüürilist tunnetust nagu selle filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel," ütles "Ajasildade" kaasprodutsent Riho Västrik.
Karlovy Vary filmifestivalil esilinastunud film on valminud Läti, Leedu ja Eesti kineastide koostöös. Äsja nimetati "Ajasillad" ka aasta parimaks Läti dokumentaalfilmiks.
"Ajasillad" linastub 1. detsembril kell 17 Apollo Solaris kinos. Film kuulub PÖFFi Balti võistlusprogrammi. | PÖFF toob vaatajate ette Eesti-Läti-Leedu dokumentaalfilmi "Ajasillad" | https://kultuur.err.ee/881445/poff-toob-vaatajate-ette-eesti-lati-leedu-dokumentaalfilmi-ajasillad | Pimedate Ööde filmifestivalil saab esimest korda Eestis näha filmi "Ajasillad", mis koosneb dokumentaalesseedest kolme Balti riigi tõsielufilmi uuest lainest ja selle väljapaistvamatest esindajatest. |
Video režissöör on Hannah Lux Davis ning tegemist on austusavaldusega komöödiafilmidele "Õelad tüdrukud" ("Mean Girls"), "Las käia!" ("Bring It On"), "Üleöö 30" ("13 Going on 30") ja "Arukas blondiin" ("Legally Blonde"), vahendas CNN.
Muusikavideos löövad kaasa tõsielustaar Kris Jenner, Ariana Grande vend Frankie Grande ja "Õelate tüdrukute" originaalfilmi näitlejad Jonathan Bennett ning Stefanie Drummond.
"Thank U, Next" on Grande esimene singel, mis Billboard Hot 100 edetabeli vallutanud. | Ariana Grande avaldas filmivihjetest kubiseva video loole "Thank U, Next." | https://menu.err.ee/881440/ariana-grande-avaldas-filmivihjetest-kubiseva-video-loole-thank-u-next | Popstaar Ariana Grande avaldas muusikavideo hittloole "Thank U, Next.", mis on Billboardi Hot 100 tabelit juhtinud juba kolm nädalat järjest. |
Teised eestlased jäid kaugemale: Kauri Kõiv lõpetas 50. (4; +2.27,6) ja Jüri Uha 76. positsioonil (3; +4.54,7).
Nulliga läbis tiirud kolm sportlast ja nad kõik jõudsid ka pjedestaalile: võitis prantslane Aristide Begue (25.39,0), teiseks tuli sakslane Dominic Reiter (+22,0) ja kolmandaks samuti sakslane Justus Strelow (+28,3). | Lessing tuli IBU karikaetapil 19. kohale | https://sport.err.ee/881437/lessing-tuli-ibu-karikaetapil-19-kohale | Rootsis Idres peetaval hooaja esimesel IBU karikaetapil laskesuusatamises oli täna meeste sprindis eestlastest parim Roland Lessing, kes eksis kaks korda lamadestiirus ja sai 19. koha. Kaotust võitjale kogunes 1.27,3. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.