text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
HÕFFi programmikonsultant Maria Reinup rõhutas, et kuna ta kasvas üles kodus, kus televiisor ei olnud lubatud, siis "Matrix" oli tema esimene suur filmielamus. "Mul oli tunne, et unenägude, fantaasiate ja utoopiate realiseerimine on võimalik, rääkimata sellest veidrast tundest, et äkki on see, mida näidati, ikkagi päris," sõnas ta ja tõdes, et film kui eskapismikunst jõudis täislaksuna ja korraga mulle kohale. "Istutades minusse armastuse filmide vastu, mis mõjutas mind aastaid hiljem tulema ära Tartu ülikoolist ja astuma filmikooli."
Eesti kinodes kogus "Matrix" 1999. aastal 49 532 vaatajat, olles aasta populaarseim film, eespool ka "Muumiast" ja "Tähtede sõja" esimesest osast "Nähtamatu oht". Filmiportaali IMDb kõige kõrgemalt hinnatud linateoste edetabelis hoiab see 18. kohta: 1,48 miljonit inimest on hinnanud seda kümnepallisüsteemis keskmise hindega 8,6.
"Matrix" linastub HÕFFil koostöös USA saatkonnaga, mille esindaja juhatab sisse ka seansi. Linastus on tasuta. | HÕFF tähistab tasuta eriseansiga "Matrixi" 20. sünnipäeva | https://kultuur.err.ee/921814/hoff-tahistab-tasuta-eriseansiga-matrixi-20-sunnipaeva | Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil tähistab ulmefilmi "Matrix" 20. sünnipäeva tasuta eriseansiga. HÕFF toimub 25. kuni 28. aprillini. |
Treileris astuvad üles fännidele tuttavad tegelaskujud Mike (Finn Wolfhard), Eleven (Millie Bobby Brown), Dustin (Gaten Matarazzo), Lucas (Caleb McLaughlin), Will (Noah Schnapp) ja Max (Sadie Sink), vahendas EW.
Sarja "Stranger Things" kolmanda hooaja loojad on Ross ja Matt Duffer, sari jõuab Netflixi 4. juulil.
"Stranger Thingsi" esimene hooaeg linastus Netflixis 2016. aastal ja sai üle maailma väga populaarseks. Aastate jooksul on sari saanud üle 30 Emmy nominatsiooni ja neli Kuldgloobuse nominatsiooni.
Detsembri alguses teatasid sarja loojad Matt ja Ross Duffer, et sarja põhjal valmib uus videomäng "Stranger Things: The Game", mis järgib kolmanda hooaja sündmusi. | Hittsarja "Stranger Things" kolmas hooaeg sai treileri | https://menu.err.ee/921805/hittsarja-stranger-things-kolmas-hooaeg-sai-treileri | Netflix avaldas hittsarja "Stranger Things" treileri, mis jagab esimesi vihjeid kauaoodatud kolmanda hooaja kohta. |
Kui riik reedab mind
kas mina siis endiselt ustav
- - -
riik sa kauaigatsetud
lauldud loodetud loodud
sõimatud saavutatud
riik mu pikendus tihendus
riik mu rahvuse tähendus
õhuke vaba ja oma
riik mu mõte ja sõna
tuleb tulebki tubaje
kas ta küsib kas lubame
tuleb mehega kahasse
naise pähe ja kehasse
- - -
naistella on ilu
mõõga asemella
aga küll tuleb ka mõõk
kenasse kitsasse kätte
- - -
kui riik reedab end | Triin Soometsa luuletus. Kui riik reedab mind... | https://kultuur.err.ee/921812/triin-soometsa-luuletus-kui-riik-reedab-mind | Luuletaja Triin Soomets kirjutas oma Facebooki päevakajalise luuletuse ning tema loal avaldame selle ka ERRi kultuuriportaalis. |
ESPN-i andmetel teeniks 27-aastane ameeriklane kuni 2031. aastani 35,83 miljonit dollarit (u 31,5 miljonit eurot) aastas. Spordi praegune suurim leping kuulub poksija Canelo Alvareze nimele, kes sõlmis mullu oktoobris striimimisteenuse DAZN-iga 365 miljonit dollarit (u 321 miljonit eurot) väärt viieaastase kontrahti.
Kuigi kahel korral USA pesapalliliiga MVP auhinnaga (kõige väärtuslikum mängija) pärjatud Trouti leping oleks kõigi aegade suurim, teeniks ta aastas sellegipoolest vähem kui Alvarez ja ka Barcelona täht Lionel Messi. Forbesi andmetel oli mullu enimteeniv sportlane poksija Floyd Mayweather, kes teenis 275 miljonit dollarit (u 242 miljonit eurot). | USA pesapallur on lähedal spordi kõige tulutoovama lepingu sõlmimisele | https://sport.err.ee/921809/usa-pesapallur-on-lahedal-spordi-koige-tulutoovama-lepingu-solmimisele | Pesapalli profiliiga MLB Los Angeles Angelsi mängija Mike Trout on lähedal 430 miljonit dollarit (u 378 miljonit eurot) väärt 12 aasta pikkuse lepingupikenduse sõlmimisele, mis oleks spordiajaloo kõige aegade tulutoovam kontraht. |
Riigikogu valimised on viinud Eesti teelahkmele – palju on avalikkuses levinud lubadusi, ootuseid, soove liikuda edasi. Küsimus on vaid selles, millises suunas ja millise tempoga. Samad küsimused on viimasel aastal üles kerkinud ka ühistranspordisektoris ja iseäranis Elronis: kui kiiresti oleks võimalik sõita, millistel liinidel või kuhu peaks reisirongiliiklus edasi arenema, mis seda takistab ja kuidas neid takistusi ületada?
Riigikogu valimiskampaanias kõlasid erakondade lubadused: "ehitame välja raudteeühenduse Euroopaga", "projekteerime ja arendame välja koostoimiva raudteede- ja maanteede võrgu ning tõstame kohalike teede kvaliteeti ja turvalisust", "suurendame Elroni rongiparki täiendava nõudluse rahuldamiseks", "kogu reisijatevedu raudteel võiks olla elektrirongide-põhine" jne.
Eesti ühe enim hinnatud ja populaarseima ühistranspordiettevõtte juhina saan vaid kinnitada, et kõik need lubadused oleks oluline realiseerida, sest meie reisijad vajavad seda kõike juba täna ning meie reisirongiliiklus saab seeläbi kaasa aidata keskkonnasäästlikkusele ja Eesti regionaalsele arengule.
Statistikaameti andmetele (Eesti Statistika Kvartalikiri 2-2018) tuginedes on alates 2013. aastast, mil Eestis jõudsid liinile uued rongid, kasvanud kõikide transpordiliikide võrdluses just enim raudteetransporti kasutavate sõitjate arv.
Alates ajast, mil Elron alustas kõigil Eesti raudteeliinidel reisijateveoga, on reisijate arv kasvanud 90% - sama tempoga pole aga kasvanud meie rongipark ega sammu pidanud infrastruktuur. Seega on meie ootus, et raudteetranspordi areng vastaks nõudlusele ja annaks reisijatele üle Eesti liikumisvabaduse just turvalist ja keskkonnahoidlikku rongi kasutades.
Statistika peegeldub meie iganädalastes reisides - enam pole harvad juhud, mil tipptundidel on rongid puupüsti reisijaid täis. Eriti teravaks on probleem muutunud kiiretel ja pikkadel Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva liinidel. See pole kaugliini teenust arvestades kindlasti kohane, et reisijad peavad tunde püsti seisma.
Samal ajal peame mõtlema ka pealinna lähiliinidele: millisena ja kui tihedana kujutame ette rongiliiklust viie või kümne aasta pärast, et see pakuks alternatiivi autokasutusele. Juba praegu on rongireisija ajavõit nii auto kui ka bussiga võrreldes märgatav, seda iseäranis Tallinna lähiliinidel, kus rongi kasutades pääseb tipptunni liiklusummikutest.
Samal ajal pole meie reisirongiliikluse kiiruse potentsiaal veel sajaprotsendiliselt rakendunud.
Koostöös Eesti Raudtee ja Edelaraudteega kasvatame sõidukiirust ka linnadevahelistel ühendustel. Ma ei ennusta, et muutus realiseerub juba paari aasta pärast, aga veidi pikemas plaanis võiks sõiduaeg Tallinna ja Tartu vahel olla tund ja 45 minutit, Narva suunal püüdleme kahe tunni kanti. Tallinna-Viljandi liinil oleks reaalne tund ja 50 minutit.
Infrastruktuuri arengu kõrval on iseäranis oluline täiendada rongiparki – kiireid ja kindlaid sõite saab tagada vaid piisava rongide arvuga. Täna sõidab Elron maksimaalse võimsusega – meil ei ole võimalik lisada rohkem väljumisi ega täiendada sõiduplaane.
"Ekstreemsetel juhtudel võib veeremipuuduse tõttu mõni rong koguni käigust ära jääda."
Oleme juba korduvalt välja öelnud, et minimaalselt on Eestisse juurde vaja kolme rongi Tartu ja Narva suuna nõudluse katmiseks, aga samuti selleks, et saaksime tagada rongide piisava hoolduse ja tehniliste tõrgete korral asenduskoosseisu. Hetkel oleme olukorras, et iga väiksemgi tehniline tõrge tähendab pakutava teenuse kvaliteedi halvenemist, sest istekohti on sel päeval planeeritust vähem. Ekstreemsetel juhtudel võib veeremipuuduse tõttu mõni rong koguni käigust ära jääda.
Raudtee areng on oluline – kiiruse ja turvalisustaseme eest hoolitsemise kõrval on paljudel reisijatel ootus ka vanade liinide taastamise osas: peagi avatakse Riisipere-Turba raudteelõik. Kui aga valitsuskoalitsioon otsustab näiteks Haapsalu raudtee taastada või rekonstrueeritakse Pärnu raudtee, seisame taas teelahkmel – kas meil on võimalik soetada täiendavaid ronge või tuleb olemasolevat rongiparki ümber jaotada ja uute liinide lisandumisel kannatavad senised sõidugraafikud.
Ajal, mil uut valitsuskoalitsiooni alles luuakse ning valimislubaduste teostamisel püütakse konsensust leida, näeme meie raudteereisijate ootuseid – kindlat, kiiret, mugavat ja üle-eestilist raudteeühendust soovitakse ja vajatakse igas Eesti piirkonnas. Kuna rongide tellimusperioodid on väga pikad – vähemalt 2-3 aastat – siis oleme Elronis juba hankedokumentide ettevalmistusega alustanud. Ikka selleks, et me ei raiskaks enam tundigi, kui valitsus annab rohelise tule Elroni rongipargi suurendamiseks. | Merike Saks: Elron ootab valitsuselt rohelist tuld | https://www.err.ee/921810/merike-saks-elron-ootab-valitsuselt-rohelist-tuld | Kuna rongide tellimusperioodid on väga pikad – vähemalt 2-3 aastat – siis oleme Elronis juba hankedokumentide ettevalmistusega alustanud. Ikka selleks, et me ei raiskaks enam tundigi, kui valitsus annab rohelise tule Elroni rongipargi suurendamiseks, kirjutab Elroni juht Merike Saks. |
"Komisjon trahvis täna Google'it 1,49 miljardi euroga oma dominantse turupositsiooni kuritarvitamise eest veebiotsingute reklaamiturul," ütles konkurentsivolinik Margrethe Vestager.
See on kolmas kord kui komisjon on Google'it konkurentsireeglite rikkumiste eest trahvinud.
Möödunud aastal trahvis Vestager Google'it rekordilise 4,34 miljardi euroga seoses operatsioonisüsteemiga Android. Aasta varem trahviti Google'it 2,42 miljardi euroga juhtumis, mis puudutas veebikaupluste esindatust otsingutulemustes.
Kolmapäevane otsus puudutab pikaajalist uurimist, mille keskmes oli Google'i reklaamiäri AdSense.
"Tänane otsus räägib sellest, kuidas Google kuritarvitas oma üleolekut selleks, et mitte lubada veebilehtedel kasutada vahendajaid peale AdSense'i platvormi," ütles Vestager.
Komisjon leidis, et Google ja selle emafirma Alphabet rikkusid EL-i konkurentsireegleid, kui seadsid piiravaid punkte lepingutesse, mis Google AdSense'i kasutavate veebilehtedega sõlmis. Piiravad punktid ei lasknud Google'i rivaalidel nendele veebilehtedele omi reklaame panna.
Vestageri sõnul pani Google sellega oma rivaalidele kinni võimaluse "luua innovatsiooni ja konkureerida turul oma väärtuste pinnalt".
"Reklaamijatel ja veebilehtede omanikel oli vähem valikut ja nad olid tõenäoliselt silmitsi kõrgemate hindadega, mis tulnuks üle kanda tarbijatele."
AdSense on üks vanemaid Google'i tooteid. See lubab sisuavaldajatel, näiteks blogijatel oma leheküljel reklaame avaldada. Microsoft esitas teenuse kohta kaebuse 2009. aastal ja Euroopa Komisjon alustas ametlikult uurimist 2016. aastal.
Toona märkis Komisjon, et Google on mõneti teenuse tingimusi muutnud, mis lubab klientidele rohkem vabadust näidata ka konkureerivaid reklaame. | Euroopa Komisjon trahvis Google'it 1,49 miljardi euroga | https://www.err.ee/921800/euroopa-komisjon-trahvis-google-it-1-49-miljardi-euroga | Euroopa Komisjon trahvis USA tehnoloogiahiidu Google'it teisipäeval 1,49 miljardi euroga konkurentsireeglite rikkumise eest. |
Briti peaminister Theresa May esitab enne neljapäeval algavat ülemkogu eeldatavasti EL-ile taotluse ühendusest lahkumiseks määratud 29. märtsi tähtaeg edasi lükata.
Juncker ütles, et kolmapäeva hommikuks ei olnud ta veel kirja saanud.
"Mul on mulje, et sel nädalal Euroopa Ülemkogul otsust ei tule ja tõenäoliselt peame me järgmisel nädalal uuesti kohtuma," ütles Juncker Saksa raadiole Deutschlandfunk.
"Proua Mayl ei ole milleski kokkulepet ei valitsuses ega parlamendis," lisas ta.
"Kuni me ei tea, millele Suurbritannia "jah" ütleks, ei saa ka meie otsust langetada," ütles Juncker.
BBC: May taotleb Brüsselilt lühikest Brexiti-pikendust
BBC kirjutas aga Downing Streeti ametnikule viidates, et Theresa May taotleb kolmapäeval Brüsselilt Brexiti lühikest edasilükkamist.
Kuivõrd Briti parlament on Euroopa Liidust lahkumise leppes jätkuvalt ummikus, taotleb May lahkumise edasilükkamist, vahendas BBC.
"Peaminister ei küsi pikka pikendust," ütles Briti valitsuse ametnik enne EL-i tippkohtumise algust Brüsselis.
"On põhjust anda parlamendile veidi rohkem aega, et leppida kokku edasistes sammudes, kuid selle riigi rahvas on oodanud nüüdseks pea kolm aastat," märkis ta.
"Nad pole parlamendi suutmatusega rahul ja peaminister jagab nende frustratsiooni," lisas ametnik.
Brexiti-saagast väsinud Euroopa liidrid nõuavad Londonilt täpsemat selgitust, mida Brexitiga teha tahetakse, ja on hoiatanud, et Ühendkuningriik võib endiselt lahkuda blokist 29. märtsil ilma leppeta.
May proovib Brexiti protsessi üle kontrolli hoida pärast seda, kui parlament lükkas lahkumisleppe möödunud nädalal teistkordselt tagasi. May on seisukohal, et leppeta Brexiti majanduskahju vältimiseks tuleks Brexit edasi lükata.
Trumpi poeg sarjas Briti peaministri Brexiti strateegiat
USA presidendi Donald Trumpi vanim poeg noomis teisipäeval Briti peaministrit Theresa Mayd tema "piinliku" Brexiti taktika pärast, väites, et too pikendas vastupidiselt tema isa soovitusele tarbetult Euroopa Liidust väljumise protsessi.
Euroskeptilise Daily Telegraphi arvamusloos kritiseeris Donald Trump noorem Briti valitsusjuhi plaani Brexit edasi lükata, mis väidetavalt andvat märku, et demokraatia Ühendkuningriigis on sisuliselt surnud.
"Proua May eiras minu isa soovitust ning lõpuks on protsess, mis pidanuks aega võtma mõned lühikesed kuud, muutunud aastatepikkuseks patiseisuks, jättes Briti rahva määramatusse," kirjutas Trump.
"Nüüd on pea kogu aeg ära kasutatud ja pea kõik on kaotatud -- just nõnda nagu Euroopa eliit lootis."
Nädal varem võttis Brexiti teemal sõna ka USA president ise, öeldes, et May ei kuulanud tema nõuandeid, kuidas tuleb läbi rääkida. Ühtlasi väljendas president Trump oma üllatust selle üle, "kui halvasti on kõik läinud".
Suurbritannia pidi Euroopa Liidust lahkuma 29. märtsil, ent vaevleb praegu pikaleveninud poliitilises kriisis, mida selle osas ette võtta.
Peaminister taotleb neljapäeval algaval Euroopa Ülemkogul ilmselt Brexiti edasilükkamist, olles kaks korda kaotanud parlamendis hääletuse ebapopulaarse lahkumisleppe üle, mille ta mullu ühendusega kokku leppis.
Trump noorem nimetas May taolist sammu oma Telegraphi artiklis rahva tahte eiramiseks.
"2016. aastast saadik on Theresa May lubanud enam kui 50 erineval korral, et Suurbritannia lahkub EL-ist 29. märtsil 2019," tõdes Trump. "Ta peab järgima seda lubadust."
Presidendi poja sõnul on see teema ameeriklastele tähtis, sest "Brexit on näide sellest, kuidas eliit üritab alla suruda rahva tahet, kui talle võimalus antakse".
Trump noorem kutsus nii Ühendkuningriigi kui USA rahvast jääma kindlaks 2016. aastal (hääletustel) tehtud otsustele ning seisma enda eest "globaalsele eliidi" vastu. | Juncker: Brexiti edasilükkamise otsust sel nädalal ilmselt ei tule | https://www.err.ee/921752/juncker-brexiti-edasilukkamise-otsust-sel-nadalal-ilmselt-ei-tule | Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles kolmapäeval, et Brexiti edasilükkamise otsust sel nädalal Euroopa Liidu tippkohtumisel tõenäoliselt ei tehta ja ilmselt peavad liidrid järgmisel nädalal uuesti kokku tulema. |
Loos lööb kaasa ka uus artist Margarita, kellega lubab Meisterjaan veel koostööd teha. Mix 'i ja master 'i tegi loole Jose Diogo Neves.
Eelmine Meisterjaani album "Monohõim" ilmus 2017. aastal. Aasta varem osales ta looga "Parmupillihullus" ka Eesti Laulul.
Kuula lugu "Fakdap": | Meisterjaan avaldas uue loo "Fakdap" | https://menu.err.ee/921799/meisterjaan-avaldas-uue-loo-fakdap | Muusik Meisterjaan andis välja loo "Fakdap", mis on esimene singel peagi ilmuvalt albumilt. |
Süüdistuse kohaselt juhtis 38-aastane mees alates 2015. aasta kevadest kuritegelikku ühendust, mis pani toime narkokuritegusid, teatas riigiprokuratuur. Kaks aastat hiljem liitus süüdistuse kohaselt kuritegeliku ühendusega ka 42-aastane mees, kellest sai kuritegelikus ühenduses esimese mehe kõrval ühenduses madalama astme juht, nn brigadir. Süüdistuse kohaselt kuulus kuritegelikku ühendusse lisaks neile ka mehi vanuses 22-63 eluaastat.
Kokku kuulus 2018. aasta oktoobriks süüdistuse kohaselt kuritegelikku ühendusse tosin meest, kellest kolm on vahi all.
Riigiprokurör Vahur Verte täpsustas, et kahe mehe osas kohtueelne menetlus jätkub. "Ühe kahtlustatava osas toimub esmalt teise kriminaalasja raames menetlus välisriigis, teine kahtlustatav on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks." Prokurör täiendas veel, et kolmandale mehele on prokuratuur juba varem eraldi kriminaalasjas süüdistuse esitanud.
Verte tõdes, et ka nimetatud kuritegelikku ühendust võib kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendite pinnalt iseloomustada kui klassikalist vene vangla subkultuurist tärganud nn kirjutamata arusaamadest juhinduvat, sisemise hierarhia ning nö ühiskassaga kuritegeliku ühendust.
Üheksast mehest viiele on esitatud täiendavalt süüdistus suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ning ühele lisaks ka tulirelva ja helisummuti ebaseaduslikus käitlemises.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei ning juhtis riigiprokuratuur. | Narkokuritegevuses süüdistatud jõuk läheb kohtu ette | https://www.err.ee/921794/narkokuritegevuses-suudistatud-jouk-laheb-kohtu-ette | Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse üheksat meest narkokuritegude toimepanemise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse moodustamises. |
Kivisild käis operatsioonil erakorraliselt möödunud laupäeval Tallinnas. Taastumine on kulgenud hästi.
Tänaseks on selge, et Belfastis toimuvas valikmängus ta koondise juures olla ei saa, selgumisel on abitreeneri osalemine 26. märtsil maavõistluses Gibraltariga.
Põhja-Iirimaa – Eesti valikkohtumine toimub Windsor Parkil homme, 21. märtsil Eesti aja järgi kell 21.45. ETV2 otseülekanne algab kell 21.30. | Jalgpallikoondise abitreener jääb mängust Põhja-Iirimaaga eemale | https://sport.err.ee/921789/jalgpallikoondise-abitreener-jaab-mangust-pohja-iirimaaga-eemale | Eesti meeste jalgpallikoondise abitreener Janno Kivisild jääb EM-valikmängust Põhja-Iirimaaga eemale, sest taastub pimesooleoperatsioonist. |
Terve kohtumise jooksul eduseisus olnud tartlannad tegid lõplikult sotid selgeks kolmandal mänguperioodil, kui võitsid veerandi 24:14. Otsustaval neljandikul lätlannad lähemale kui kaheksa punkti kaugusele ei saanudki, kirjutab Basket.ee.
Tartu poolelt tegi suurepärase esituse Anna Gret Asi, kes kogus 35 mänguminutiga 28 punkti, kümme lauapalli, kaheksa resultatiivset söötu ja viis vaheltlõiget. Kadri Uiga lisas 18 punkti ja seitse lauapall ning Belinda Lepmetsa ja Doris Parki arvele jäi kuus silma. Vastaste poolelt tegi Alise Bruzinska 19 punkti ja 13 lauapalliga kaksikduubli.
Tartu Ülikool/Kalevil on jäänud ühisliigas pidada veel üks kohtumine, kui reedel tuleb vastamisi minna koduse konkurendi Audentese Spordiklubiga. Käesoleval hooajal on Kaire Asi juhendatav Kalev kogunud 15 võitu ja 11 kaotust ning sellega paiknetakse rahvusvahelises alagrupis viiendal kohal. | Kolmikduublile lähedal olnud Asi vedas TÜ/Kalevi ühisliigas võidule | https://sport.err.ee/921783/kolmikduublile-lahedal-olnud-asi-vedas-tu-kalevi-uhisliigas-voidule | Naiste Eesti-Läti-Leedu madalamas divisjonis teenis hooaja eelviimases mängus võidulisa Tartu Ülikool/Kalevi naiskond, kes alistas võõral väljakul lätlannade BK Salduse 75:66. |
"Vastuseks meedias kõlanud väidetele kinnitab riigi valimisteenistus, et e-hääletamise toimingud on vaadeldavad ja kontrollitavad," ütles RVT pressiesindaja Kristi Kirsberg kolmapäeval ERR-ile.
Tema sõnul algab e-hääletamise vaatlemine koolitusprogrammiga, kus selgitatakse osalistele kõiki üksikasju ja tehnilisi detaile. Vaatlejad saavad kõiki olulisi protseduure jälgida ning osaleda hääletamistulemuste kindlakstegemisel nii valimispäeva õhtul kui ka teistkordsel e-häälte ülelugemisel esmaspäeval.
"E-hääletamise vaatlemine nõuab teatud eelteadmisi ja seetõttu ongi koolitused toimunud alates esimestest e-hääletamisest 2005. aastal. Ka eelolevate Euroopa Parlamendi valimiste eel on kõik huvilised, kes soovivad süsteemi toimimisest aru saada oodatud alates 22. aprillist e-hääletamise vaatlejate koolitusele," ütles Kirsberg. Koolitus algab kell 15 ja see toimub RVT majas aadressil Toompea 1. Selleks tuleb anda oma osalemissoovist teada riigi valimisteenistusele.
"Lisaks vaatlejatele kontrollivad e-hääletamise toiminguid ka sõltumatud infosüsteemide audiitorid, häälte töötlemise ja kokkulugemise korrektsus on matemaatiliselt kontrollitav," rõhutas Kirsberg.
Helme ütles teisipäeval ETV saates "Esimene stuudio", et e-valimiste usaldusväärsus on tema jaoks olematu, kuna seda ei ole võimalik ei jälgida ega kontrollida.
"Meile lihtsalt öeldakse, et uskuge - aga mina ei usu, ma tahan jälgida ja kontrollida. Ehk siis meie põhiline kriitika e-valimistel ei ole mitte see, et me ei taha e-valimisi, meie põhiline kriitika on see, et e-valimised peavad olema ka sellised, et kellelgi ei ole võimalik öelda, et ma ei usu. Aga praegu ei ole meil niisugust olukorda," rääkis Helme.
Kirsbergi sõnul osalesid ka kolm EKRE vaatlejat valimiskomisjonis seekordsel e-häälte kokkulugemisel 3. märtsil. | Valimisteenistus EKRE-le: e-valimised on vaadeldavad ja kontrollitavad | https://www.err.ee/921784/valimisteenistus-ekre-le-e-valimised-on-vaadeldavad-ja-kontrollitavad | Riigi valimisteenistus (RVT) lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimehe Martin Helme kriitika e-valimiste suhtes ning kinnitas, et e-valimised on vaadeldavad ja kontrollitavad. |
Eestlanna lühikava punktisummaks kujunes 55,38, millega ta parandas enda senist, mullu septembrist pärinevat isiklikku tippmarki pea seitsme punktiga. Uus isiklik rekord andis Kiibusele 40 võistleja seas 23. koha, millega ta pääses eelviimasena vabakava esitama.
Lühikava parima tulemuse tegi 16-aastane venelannast olümpiavõitja Alina Zagitova, kes teenis enda soorituse eest 82,08 punkti. Uue isikliku rekordi püstitanud venelanna jäi lühikava maailmarekordist (82,51) vaid 0,43 punkti kaugusele.
Kuu alguses osas Kiibus juunioride MM-il, kus vabakavasse ei pääsenud. Seal sai eestlanna lõppkokkuvõttes 26. koha. | 16-aastane Kiibus tagas MM-debüüdil edasipääsu vabakavasse | https://sport.err.ee/921767/16-aastane-kiibus-tagas-mm-debuudil-edasipaasu-vabakavasse | 16-aastane Eesti iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus tagas Jaapanis alanud maailmameistrivõistlustel ISU võistluste isikliku rekordiga edasipääsu vabakavasse. |
Leiame, et Martin Helme väljaütlemised arstide kohta teisipäeval Eesti Televisiooni saates "Esimene stuudio" on riigikogu liikmele sobimatud ja ta võlgneb naistearstidele vabanduse, teatas liit ERR-ile saadetud avalduses.
Arstide liit lisas, et tunnustab naistearste professionaalse ja tulemusliku tegevuse eest, tänu millele on Eesti seksuaal- ja reproduktiivtervise näitajad maailmas parimate hulgas. "Abortide arv on tänu naistearstidele kordades vähenenud."
"Arstid aitavad ja nõustavad inimesi, kuid peavad austama ka patsientide otsuseid. Paraku on abordid günekoloogia eriala üks osa. Süüdistada naistearste inimõiguste ja arstivande rikkumises selle eest, et nad teevad oma tööd, on ebaõiglane ja solvav," kirjutab arstide liit.
Martin Helme põhjendas ETV eetris EKRE abortide vastast hoiakut, et "meil [Eestis] tapetakse aastas 4500 last enne kui nad jõuavad sündida".
Ta oli ka terav naistearstide kriitika suhtes: "Need on naistearstid, kes kaitsevad oma moraalset palet, olles osalenud ju süstemaatiliselt nende abortide sooritamisel ja rikkunud sellega Hippokratese vannet. Mina ei ole nõus, et nemad tulevad meile midagi rääkima inimõigustest."
EKRE valimisprogrammis seisab: "Seame eesmärgiks vähendada meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu erinevate meetmete abil, muuhulgas lõpetame nende rahastamise maksumaksja raviraha eest."
Koalitsioonikõnelustel Keskerakonna ja Isamaaga see abortide rahastamist lõpetav ettepanek toetust ei pälvinud. | Arstide liit abordidebatist: Martin Helme peaks vabandust paluma | https://www.err.ee/921770/arstide-liit-abordidebatist-martin-helme-peaks-vabandust-paluma | Arstide liit soovib, et abortide teemal sõna võtnud ja naistearste Hippokratese vande rikkumises süüdistanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Martin Helme vabandaks nende ees. |
Uus raamat
Hannes Veskimäe alias Anti Hegemoon
"Vabariigi vaenlased ehk Meenutusi vastupanuvõitlusest Skandinaavia kapitali kolonialismi vastu Eestis aastatel 2006–2018
Anti Hegemoon OÜ, 2019
584 lk
Hannes Veskimäe (sündinud 1978) on töötanud Swedbankis ning Nordea (hilisem Luminor) pangas. Algselt suurkliendihaldurina ja muudel ametikohtadel karjääri teinud Veskimäe jõudis 2015. aastal meediasse, kui ta üritati töölt vallandada, kuigi tegu oli ametiühingu loomist vedanud töötajate usaldusisikuga. Järgnenud pikas ja tegelikult siiani kestvas konfliktis süüdistas Veskimäe panka tema ja teiste töötajate õiguste räiges rikkumises, pank aga väitis, et Veskimäe vallandamise põhjused olid töised. Uue sammuna on ilmunud raamat "Vabariigi vaenlased", mis kahtlemata pole erapooletu, kuid sisaldab ka huvitavaid kirjeldusi.
Raamat "Vabariigi vaenlased" on pea 600 lehekülge paks, sinna pole märgitud kujundaja ega toimetaja nime ning see läks vahetult pärast ilmumist mõneks ajaks kiirelt müügitabelite tippu. On põhjust kahtlustada, et autori paljud endised kolleegid tahtsid teada, mida neist või ühistest tuttavatest kirjutatakse. Kuigi raamatu alapealkiri lubab mahlakat ja laia ülevaadet meie panganduse telgitagustest 20. sajandil, on see kahjuks natuke eksitav. Umbes 100 lehekülge raamatust puudutab Swedbankis töötamise aega ning 2008. aastal puhkenud majanduskriisi, mis etteruttavalt öeldes on ka raamatu kõige huvitavam osa. Pea 440 lehekülge puudutab sündmusi Nordeas ja sellega kaasnenud pikka konflikti.
Raamatu algul kirjeldab Veskimäe lapsepõlve ja eluolu, mis esmalt tundub täiesti põhjendamatu ballast, kuid joonistub välja, et ta tahab sellega seletada oma maailmavaadet, näidata, et ta ei ole sündinud hõbelusikas suus ja oma otsuste tagamaad. Mingil määral on see ka müüdiloome, sest isiklikult ma ei ole kunagi pidanud sobilikuks "paneelmajast miljonäriks" lugu võrrelda getost pääsemisega – võib ju liialdades öelda, et pool Eestit on paneelmajades kasvanud. Tüüpilise näitena oma aastakäigu noortest kaotab ta priske osa õppelaenust Vene kriisis ning puutub kokku AIESEC-i tõusiklikkusega. Mõnevõrra olulisem on tema jäärapäisuse aspekt, mis mõnes mõttes on raamatu läbiv joon – ilma selle iseloomujooneta on raske ette kujutada inimest vastavat teekonda ette võtmas.
Swedbanki katkematu pidu ja langus
Kuid raamatu tegelik algus on siiski Swedbankis tööle asumine aastal 2005. See oli mäletatavasti kiire kasvu aeg ja nagu Veskimäe mainib, tuli iga päev istuda laua taga ja anda väikeettevõtjaile laene Red Bulli ja dildode impordiks või graanulite tootmiseks. Veskimäe tunnistab, et tema tollane iidol oli Jüri Mõis ning eesmärk noorelt rikkaks saada. Järgnevalt saab lugeda midagi sarnast nagu oli näha ka seriaalis "Pank": ""See, mis toimus ettevõtete panganduse regulaarsetel väljasõitudel ja kliendiüritustel, oli juba lausjooming ja sellisena prestiižne."
Kirjeldused sellest, kuidas ülemused omavahel uhkustavad, kes rohkemate alluvatega peol magas, folklooriks muutunud karm kõnepruuk: "Loodan et teil on täna raudpüksid jalas, sest täna saab ilma vaseliinita" (Urmas Somelar).
Põnevamaks läheb asi 2008. aasta kriisi saabumisega, mida enamus keeldub viimase hetkeni tunnistamast. Veskimäe väidab, et sai kogemata 2008. aasta kevadel Erkki Raasukese koostatud üksnes rootsi omanike juhtkonnale mõeldud ettekande, kus oli kirjas "Mul on tunne, et olen seda kõike juba näinud. Valgus tunnel lõpus on tõenäoliselt rong, millega põrkame kokku üsna pea." Teisena mainitakse paremas valguses Hardo Pajulat, kes üritas oma nägemust kriisi saabumist mitte uskuvatele inimestele selgitada metafooriga "Teate, ma vaatan siin neid esitlusi ja mõtlen, et ma räägin oma lastele, et palun peske hambaid. Peske hambaid, muidu kukuvad need teil suust välja lõpuks. Aga nad ei kuula mind. Ei kuula. Mida ma saan teha?"
Isegi kui kriis oli juba käega katsuda, arutlesid tava- ja keskastme töötajad endiselt peamiselt selle üle, kuidas see mõjutab nende aastapreemiaid! Kriis oli küll globaalne, kuid Veskimäe rõhutab ka kohalike juhtide süüd sellesse sattumisel, oma koosa saavad nii Erkki Raasuke, Robert Kitt, Maris Lauri kui Ülo Kallas. Inimliku poole pealt pakuvad pinget kirjeldused kahjude minimeerimise ajast, kui pank üritab võimalikult palju raha tagasi saada sundmüükide ja pankrottide abil. "Nonii, nüüd läks siis kõik," ütleb kinnisvaraäris 70 miljonit krooni kaotanud 75aastane mees. Väidetavalt sai selle töö eest kahe aasta jooksul 50 Eestisse toodud väliskonsultanti palka 50 miljonit eurot.
Swedbanki kahtlased tehingud
Raamatus on aeg-ajalt üldist loba ja laadnamehelikke tsitaate stiilis: "Hannes, vaata, elu on selline. Praegu imeme meie rootsi ülemuste m-i. Aga kui me oleme seda piisavalt kaua teinud, siis saavad kord meist ülemused ja siis imetakse meie oma…" (väidetavalt ühe panga peakorteris praegu kõrgel kohal töötava juhi suust). Kuid peale sellise folkloori on Swedbanki osas vähemalt kaks karmimat süüdistust, mis pakuvad rohkem huvi. Esimene neist puudutab tegelikult panga poolt loodud firmat Ektornet, mis ostis siseinfo abil üles pankrotivara, et sellelt kopsakat kasumit teenida. Ametlikult väitis Swedbank, et firmad olid lahus ja siseinfot ei kasutatud, kuid Veskimäe sõnul see lihtsalt näitab Finantsinspektsiooni võimetust.
Samuti on huvitav kirjeldus, kuidas Swedbank kasutas kindlaid pankrotihaldureid, kes läksid tuttavate kohtunike juurde ja said nagu juhuslikult soovitud juhtumi halduriks "Kuna paljud kohtunikud on naised, käis siseringis kohtunike ja pankrotihaldurite (kes olid enamasti mehed) kohta igasuguseid nilbeid lugusid." Siin küll konkreetseid nimesid ei mainita, aga sisuline süüdistus on karm. Kuskil siin muutub Veskimäe üha pessimistlikumaks, millest annab ehk aimu ka lause "…meie ühiskonna demokraatlikud institutsioonid on lakanud töötamast nii nagu vaja – st vaba ajakirjandus, vabad ametiühingud ja kohtud on kõik kaudselt väliskapitali mõjuväljas ega teeni meie avatud ühiskonda."
Üha enam sigineb teksti kirjeldusi liberaalse turumajanduse hädadest, viidatakse Kreeka võlakriisile ja teistele näidetele, algul sotsiaaldemokraatlikuna tunduvad ideed lähevad tasapisi radikaalsemaks ja kisuvad otsapidi vandenõuteooriatesse. Veskimäe tahab kirjeldada ka oma vaimset ärkamist, mille käigus mainib ta sügavat huvi filmifestivalide ja kirjanduse (Waltari, Tolstoi, Puškin) vastu, väga palju on ka kirjeldusi reisimisest eri riikidesse ja kuulsate või poolkuulsate inimestega kohtumisest, mis raamatu sisule eriti juurde ei anna.
Palju tüli Nordeas
Veskimäe sattub konflikti ja vallandatakse Swedbankist. Järgmisena satub ta tööle Nordeasse, kus kõigepealt leiab häid sõnu ühe ülemuse, Andreas Laane kohta, kuid peagi tekib rida konflikte. Veskimäe hakkab tegelema Eesti panganduses üsna tundmatu teema ehk ametiühingu loomisega, tülid juhtkonnaga tekivad kärmelt.
Edasine 400 lehekülge on õige kummastav lugemine, millest osa on jõudnud ajaleheveergudele ning osa avaldatud Anti Hegemooni pseudonüümi all internetis. Vast kõige täpsem oleks seda kõike võrrelda pika kirjeldusega kellegi inetuks pööranud lahutusest. Süüdistused on tõsised ja koledaid näiteid kuuleb palju, aga lõpuks on tunne, et oma süü on mõlemal ja kummagi osapoole suhtes ei suuda enam erilist sümpaatiat tunda. Nordea Eesti haru juhtinud Petri Nikkilät on portreteeritud lihtsalt rumala ja toore inimesena, aga Balti panganduse juhti Inga Skisakerit nimetatakse "leedu litsiks" ja üha tähtsamaks tegelaseks kasvavat Erkki Raasukest võrreldakse holokausti-logistiku Adolf Eichmanniga. Kummastav on lugeda ka kolleegi suhu pandud mõtet, et too "Laseb mõnel jaepanga tüdrukutest purjus Nikkilä juurde minna ning ennast ahistama ahvatleda" ning ilmselt nii mõndagi paneb silmi pööritama pahameel selle üle, kui kolmekordse palga asemel on preemiaks 1,8-kordne. Huvitav on väide, et pank üritanud meeleavaldusel maske kandnud töötajate isikuid kindlaks teha nende jopede järgi. Panga vastulöögis on Veskimäe pidevalt tööluuse tegev alkohoolik, kes tuttava ajakirjaniku abil üritab neile kätte maksta.
Tee kohtuvälise kokkuleppeni on keeruline ja kui vahepeal unistatakse juba poolest miljonist, siis pärast pikki vangerdusi jõutakse 130 000 euro juures. Selle hinnaks on vaikimislubadus, kuid Veskimäe märgib kohe, et "kui kriitika vastab tõele, võib seda teha" ja see muudab kokkuleppe võimatuks. Üha rohkem hakkab korduma muster, et algsed toetajad muutuvad vaenlasteks või vähemasti Veskimäe peab neid äraostetuteks või reeturiteks. Nii juhtub ametiühingukaaslasega, teda kaitsnud Allar Jõksiga, alul toetavaks peetud Äripäevaga ja veel mõnegagi – oma kolaka saab Ingrid Veidenberg. Ka raha on otsa saanud ning muuhulgas võime lugeda kirjeldust, kuidas autor mündikausist poodiminekuks 12 eurot kokku veeretab.
Tagatipuks hõõrub endine ülemus Peeter Treialt Veskimäele nina alla: "Me tõmbasime sulle ikka korralikult koti pähe. Eelarve sinu probleemi lahendamiseks oli 1,5 miljonit eurot."
Vilepuhuja, märter või lihtsalt kangekaelne?
Edasine sündmuste käik läheb üsna jaburaks. Mida teeb nurka aetud inimene? Üritab minna poliitikasse! Veskimäe hangib Jevgeni Ossinovski telefoninumbri ja saadab talle sõnumi sooviga astuda erakonda, kuid ei saa vastust. Järgmine samm on Keskerakond, kus Oudekki Loone ja Peeter Ernitsa vahendusel kombatakse kohta valimisnimekirjas. See on küllaltki dramaatiline moment, minu arvates võrdväärne Edward Snowdeni Moskvas maandumisega. Kas Veskimäe soovibki ennast näidata vilepuhujuna? Mõnes mõttes ta seda saatust näikse jagavat, aga paralleel pole täpne. Aga Keskerakonnast ilmselt pakkumist siiski ei tulnud või ei olnud see kuigi soodne, sest Hannes Veskimäe kandideeris neil valimistel hoopis üksikkandidaadina ja sai 112 häält. Veel üheks positiivseks kujuks saab Katrin Lust ja "Kuuuurija", sest päris paljude muude ajakirjanduskanalitega näikse Veskimäe konflikti sattuvat.
Pea 600 lehekülge hiljem on domineeriv emotsioon kerge ebamugavus. Ühest küljest on raamatus paeluvaid detaile, mida võiks rohkem uurida, kuigi juriidilises mõttes on võimalikud kuriteod ilmselt juba aegunud. Korduvalt tekib tunne, et sellise väite peale võib keegi soovida hagi esitada. Teosega kaasneb ka "ebausaldusväärse jutustaja" probleem, sest teatud punktides tekib kahtlusi jutustaja motiivides. Ma ei pea silmas raamatu hakul kõlavat väidet, et 80ndate keskel sai ühe rubla eest kolm Pepsit (sai kaks) – aga kas juhtumid on esitatud tervel kujul, mis on siin jäetud ütlemata ning millises valguses? Kõik on ju ühe inimese vaatenurk.
Omal kombel on maailmas praegu selliste väljaannete buum, sest järjest on ilmunud (sageli varjunime all) raamatuid näiteks arstide või advokaatide praksisest. Pangandus on piisavalt keeruline valdkond, et selle probleeme ja skeeme ei ole võimalik ükskõik kellele ühe minutiga ära seletada. Kirjeldame seda nii: mis oli eelmisest aastast tähtsaim Eestiga seotud uudis, millest ka maailmas veel aastakümnete pärast räägitakse? Tõenäoliselt siiski algselt Danskega seotud rahapesuskandaal. Mitu seda teemat puudutavat artiklit jõudis äsja välja jagatud ülimalt arvukate kategooriatega ajakirjanduspreemiate hulka? Null, mitte ühtegi. Paremad lood on veel kirjutamata, sest valdkond on keeruline ning nõuab pikka süvenemist ja täpset infot, mitte kümmet telefonikõnet. Kuigi seda raamatut võinuks vabalt umbes veerandi võrra lühendada, on stiil enamasti lihtsalt loetav ja mingeid kilde üldisse mosaiiki see lisab.
Panganduses töötamise renomee pole enam kaugeltki sama kõrge kui 1990ndate keskel, kui pelgalt telleri ametikohale oli kolmekohaline arv soovijaid ja kardetavasti toob lähitulevik pigem uusi halbu uudiseid. | Arvustus. Paljastusraamat Eesti panganduse kirgedest, pettustest ja küünilisusest | https://kultuur.err.ee/921766/arvustus-paljastusraamat-eesti-panganduse-kirgedest-pettustest-ja-kuunilisusest | Hannes Veskimäe raamat pakub sissevaadet Eesti panganduse telgitagustesse, kuid suures osas on tegu isikliku ristisõjaga. |
Miks on ühekordsed plasttooted saatanast?
Kui me kasutame loodusvara, valmistame sellest toote, mille hiljem viskame minema, siis meie maakera ei pea sellele vastu, kuna taolise tarbimise maht muudkui kasvab. Muidugi võib öelda, et korjame ühekordsed plasttooted kokku, töötleme ringi, aga tegelik elu näitab kahjuks midagi muud. On riikide ülene probleem – plastikreostus satub tohututes kogustes keskkonda ja keegi ei saa sellest enam jagu.
Ookean on plastikut täis, vaalad surevad.
Jah. Kui oli Eesti eesistumine Euroopa Liidus, ütlesin ühel üritusel, et aastal 2050 on meres plastikut rohkem kui kalu. Tookord viskasid paljud nalja, sest see tundus uskumatu. Aga hiljuti oli uudis, et leiti vaal, kelle kõhus oli 40 kilo plasti.
Ja miks siis ÜRO keskkonnaassamblee, kes kogunes Keenia pealinnas Nairobis ei otsustanud nende keelustamist?
Sest ÜRO asjaajamine on vaevaline, riigid on väga erinevad, riikidel on oma mured ja oma huvid...
173 riiki ja 5000 delegaati...
Jah. Kuna oli ajalooline hetk, et Eesti keskkonnaminister valiti kaks aastat tagasi ÜRO keskkonnaassamblee seekordseks presidendiks, oli minu kohustus esitada ministrite deklaratsiooni tekst. Algne tekst oli paljudes punktides jõulisem ja konkreetsem, mitte ainult plastiku teemal. Üks minu suur eesmärk oli jõuda võrreldavate keskkonnaandmeteni. Praegu on probleem selles, et riigid esitavad neid erineval kujul ja need ei ole võrreldavad.
Konkreetsed tähtajad suutsin kinni hoida kahes kohas – ühiste andmete esitamine alates aastast 2025 ja ühekordsete plasttoodete vähendamine aastast 2030.
Paljud oleksid tahtnud rohkemat, aga see on maailmas esimene kord, kui ühekordsete plasttoodete vähendamiseks saavutati mingigi kohustuse võtmise kokkulepe.
Mis peaks juhtuma aastal 2030 – vähendame ühekordseid plasttooteid 50 protsenti?
Ma sain sisse väljendi "oluline vähendamine". Täna need kogused muudkui kasvavad ja kui saavutatakse murdepunkt vähenemise poole, siis on ka see kõva sõna.
Alguses pakkusin mina ühekordsete plasttoodete kasutusest väljaviimist tähtajaga 2021. Siis sain aru, et seda ei võta keegi tõsiselt ja hoidsin pikalt kinni aastast 2025.
Aga USA oli vastu ja see sai määravaks?
2025. aasta suhtes oli mul palju toetajaid, aga palju riike võitles tõsiselt vastu ja oli riike, kes ütlesid, et saavad deklaratsiooni toetada ainult juhul, kui ma võtan välja konkreetsed tähtajad.
USA oli aastale 2025 vastu?
Ei ole hea tava hakata nüüd riik riigi haaval nokkima, et kes täpselt midagi ütles.
Kas Prantsusmaa president Emmanuel Macron oli teie paadis?
Jah.
Kuidas siis jõudis Euroopa Liit mullu detsembris otsuseni, et ülejärgmisest aastast ei tohi ühenduses müüa mitmeid ühekordseid plasttooteid, sh ühekordsest plastist taldrikud ja söögiriistu?
Euroopa Liit suudab suhteliselt kiiresti otsuseid vastu võtta. Mul on ju värske kogemus EL-i keskkonnavaldkonna eesistujana. Kui võrdlen ÜRO-ga, siis on see väga-väga erinev protsess – rääkida läbi Boliivia, Saudi Araabia, Hiina, Jaapani, USA ja veel paljudega või leppida kokku Euroopa Liidus, kes suudab tegutseda palju kiiremini ja otsustavamalt.
Näiteks Nairobis ühe suure riigiga rääkides oli mul selline omavaheline vestlus, et nende keskkonnaministeerium toetab väga minu seatud eesmärke, aga tööstusministeerium on igal juhul vastu. Euroopa Liidus on aga kokku lepitud, kuhu tuleb liikuda – ringmajanduse poole, keskkonnasõbralikkuse poole. Kuid mõne kaugema riigi jaoks tulevad need üllatusena.
Milline Eesti teile vastu vaatas, kui jõudsite 18. märtsil kahenädalaselt Keenia-lähetuselt koju tagasi?
Tulin tagasi tihedatest päevadest, kus kaks nädalat peeti läbirääkimisi öötundideni. Kõige suurem üllatus oli, et kui seal küsisid minult tõsiseid küsimusi Reuters, BBC, The Guardian, telekanal Al Jazeera tegi otseintervjuu, aga Eesti meediat huvitas kõige rohkem üks video, kus mängisin diskol Eesti lugusid ÜRO keskkonnaassamblee inimestele. See vahe oli minu jaoks hämmastav. Sisu oli tagaplaanil ja meelelahutus oli ees, seal aga kohtasin rahvusvahelistelt meediakanalitelt hoopis teistsugust suhtumist. Viskan väikse kivi ajakirjanduse kapsaaeda, julgen seda teha, sest [ajakirjanikud] võiks vaadata suuremat pilti.
Vabandust, aga ka mina vaataks nüüd väiksemat pilti. Kas Jüri Ratase juhtimisel on sündimas teie unistuste koalitsioon?
Minu unistuste valitsus oleks selline, kus oleksid ainult Isamaa ministrid.
Keskerakond+EKRE+Isamaa – kuidas tundub?
Igal koalitsioonil on oma rõõmud ja oma mured, mõni asi on lihtsam ja mõni asi keerulisem, mõni asi meeldib rohkem ja mõni vähem. Sõltumata sellest, milline on koalitsioon.
Miks Isamaa pidas mõistlikuks koalitsiooni Keskerakonna ja EKRE-ga, mitte aga Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega?
Reformierakond tegi oma selge valiku ära, nemad pidasid mõistlikumaks koalitsiooni Keskerakonnaga. Aga tegelikult olin ma eile esimest päeva Eestis, varasemast väga palju ei tea, ja kohe saadeti mind koalitsiooniläbirääkimistele.
Kuulge nüüd, olete ju Isamaa tuntud poliitik, kes ei ole kunagi asjadest kõrval. Reformierakond tegi ettepaneku ka sotsidele ja Isamaale.
Tõsine ettepanek tehti ikkagi Keskerakonnale.
Te ei tunne ebamugavust EKRE-ga ühte valitsusse minnes?
Tunnen. Tundsin ka sotsidega ebamugavust. Kaks äärmust, mõlemad minu jaoks ebamugavad.
Isamaa nimekirjas riigikogu valimistel kõige rohkem hääli saanud kaitseminister Jüri Luik ütles, et tema sellises valitsuses osaleda ei soovi. Mõistate teda?
Mõistan.
Ise jääte keskkonnaministriks edasi, kui Isamaa seda võimalust pakuks?
Vara veel kohti jagada, mina ei hakka sel teemal mingit avaldust tegema, pole kunagi kuhugile trüginud.
Mis saab Isamaa valimisprogrammi keskkonnapeatüki esimesest lubadusest – vähendada elektritootmise sõltuvust põlevkivist?
Olen kindel, et selles suunas asi läheb ja meie lubadus täitub.
Ja see kajastub ka koalitsioonilepingus?
Sõnastuses päris kindel ei ole. Alustasime keskkonnavaldkonnaga eile õhtul ja täna jätkame.
Kui aga keskkonnavaldkonna programmidest rääkida... EKRE-t on palju süüdistatud populismis ja üldiselt on see õige kriitika olnud, ka mind häirib see väga. Keskkonna teemaga on aga kõige populistlikum sotsiaaldemokraatlik erakond, osalt ka Reformierakonna poliitikud on siin ebamõistliku käitumise ja ebamõistlike lubadustega. Kõige kaalutletumad programmid ongi selles valdkonnas Isamaal, Keskerakonnal ja EKRE-l, kuigi neil polegi keskkonna kohta väga midagi öeldud.
Mis saab lageraie lankidest ja nende suurusest?
Lageraie langi suurus on Eestis metsaseadusega piiratud ja arvan, et nii ka jääb.
Kas linnurahu tuleb?
RMK on täna linnurahu kehtestanud, nii, et see on juba olemas.
Kas reguleeritakse ka linnades-asulates puude langetamist?
Kas teil on kogemus loa saamiseks, et võtta linnas puu maha? Minul on, vähemalt Tallinnas vaadatakse väga rangelt, millist puud maha võtta ja millist mitte. Küsimus on pigem metsades linnade ja asulate ümber. Mõned arvavad, et seal võiks kohalikul omavalitsusel olla võimalus rakendada täiendavaid piiranguid. Parempoolse inimesena olen sügavalt veendunud, et selliste piirangute kehtestamine tuleb kompenseerida maa omanikele, nii nagu riigis on kehtestatud looduskaitsealuste maade väljaostmise mehhanism. Mingeid sotsialistlikke otsuseid ma ei poolda. Omandit tuleb austada.
Oletame, et Elva lähedal Peedul – kena roheline koht – tahab metsaomanik metsa maha võtta ja omavalitsus leiab, et see rikuks oluliselt inimeste harjumuspärast elukeskkonda, siis peaks olema võimalus öelda metsaomanikule "Stopp!" ja see kompenseeritakse?
Muidugi tuleb see kompenseerida. Eestis näeb seadus ette kohaliku kaitse alla võtmise. Miks omavalitsused seda väga ei rakenda? Nad ei taha omanikule raha maksta ja viitavad riiklikele kaitsealadele, et las riik võtab kaitse alla. Aga looduskaitseseaduse loogika on see, et riik võtab kaitse alla need alad, kus on riikliku tähtsusega kaitsevajadus. Kui seda ei ole, võib omavalitsus teha enda kaitseala, keegi ei keela, aga see tähendab ka vastutust omaniku ees. Oleme vaba turumajandusega riik, kes austab omandit ja loodan, et nii ka alati jääb ja omanikuga tuleb käituda õiglaselt.
Omavalitsusel pole raha kompenseerida, et metsatukk alles jääks.
Omavalitsustel on tihtipeale raha igasugu lollusteks. Siin on valikute koht, näiteks kohalikud ajalehed ja muu taoline.
Mõne pisikese vallalehe aastaeelarve jääb alla suuremat sorti metsatükile.
Olen kohalike omavalitsuste eest vastutava ministrina töötanud üle kuue aasta ja leian iga omavalitsuse eelarves koha, kust raha võtta, kui tahtmine nii suur on.
Kas võimalik kolmikliit toetab eriliselt taastuvenergiat?
Vara veel praegu öelda, üks päev [läbirääkimisi] alles ees. Aga... üsna ilmselt on see vastus õhtuks, et jah, nähakse taastuvenergia osakaalu selget suurenemist.
Kas uus valitsus annab teile 38,5 miljonit eurot keskkonnamaja – Eesti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoone – ehitamiseks lennusadama kõrvale, kuhu keskkonnaministeerium ja allasutused ning loodusmuuseum saaksid aastal 2022 kolida?
Valdavalt puidust liginull-energiamaja ehitamiseks saab kasutada ka näiteks CO2 müükide raha. Oleme uhked oma puitmajatööstuse üle, mis suurepärane ekspordiartikkel ja näide puidu väärindamisest, aga see sektor on aastaid oodanud, et ka Eestis tekiks lipulaev, millele puitmajatootjad saavad viidata. Täna näitavad meie ettevõtjad oma lipulaevu Norras.
See on väga hea kavatsus, aga kas on lootust, et sündiv valitsus selleks ka ligi 40 miljonit eurot annab?
Lootus on.
Lepite te Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse loomises kõiges kokku?
Ei tea veel täna. Eks on ka keerulisi peatükke... Riikluse küsimus.
Näiteks?
Ma ei taha väga detaili minna, inimesed räägivad alles läbi.
Rahva ees ei pea seda varjama.
(Naerab) Programme võrreldes on näha, et kindlasti on keerulisteks küsimusteks erinevad valimised, ka presidendi valimised, referendumid, rahvaalgatused – see on maailm, kus on mõttekohad.
Täna õhtul istuvad erakondade esimehed kokku, et kõige keerulisemad nurgad lihvida. On see neil võimalik või võimatu missioon?
Kindlasti on võimalik, aga... Eks paistab, mis välja tuleb. Kindlasti on võimalik kokku leppida, kui tahe on olemas. Kui tulla koalitsioonijutu alguse juurde, siis Eestist ära olles jäi lehti lugedes mulje, et valimiste suurel võitjal [Reformierakonnal] ei olnud piisavalt tahet, et teha kokkuleppeid. Kui tahet ei ole, on väga keeruline kokku leppida. | Minister Kiislerile on sotsid ja EKRE mõlemad ebamugavad äärmused | https://www.err.ee/921762/minister-kiislerile-on-sotsid-ja-ekre-molemad-ebamugavad-aarmused | Keskkonnaminister Siim Kiisler, Isamaa poliitik, tuli just tagasi Keeniast, kus juhtis ÜRO keskkonnaassambleed, mis lubas aastast 2030 hakata kogu maailmas piirama ühekordseid plasttooteid. Lennukist astus ta otse Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonikõneluste keskele. |
Púr Múddil ja Andreas Poomil ilmus sügisel ühine singel "Truth Is". Poisid on lubanud koostööd jätkata ning ehk tuleb suveks teine ühine singel.
"Olen kindel, et tuleb vägev kontsert ning ootan suure uudishimuga Púr Múddi uut muusikat. Suur on au nii sihikindla duo esinemisest osa võtta," oli Andreas kontserdi eel elevil.
Samuti on laval ka Kadiah, kellega koos plaanib bänd peagi ühise singli välja lasta.
Púr Múddi kontsert algab kell 19.00. Uksed avatakse kell 18.00 | Púr Múddi kontserdil esinevad Kadiah, Stefan ja Andreas Poom | https://menu.err.ee/921763/p-r-m-ddi-kontserdil-esinevad-kadiah-stefan-ja-andreas-poom | Púr Múdd esitleb järgmisel kolmapäeval värskeid laule Kultuurikatlas. Bändi liikmete Joonatan Toomiste ja Oliver Rõõmusega ühinevad laval Andreas Poom, Stefan Airapetjan ning Kadiah. |
Roosakas-kuldse tõrviku disainiprotsessi kaasati lapsed 2011. aasta maavärina ja tsunami poolt enim mõjutatud piirkondadest. Disainer Tokujin Yoshioka sõnul soovis ta luua tõrviku, mille tipus oleks viis õielehte, mis sümboliseeriks viit olümpiarõngast.
Tokyo olümpiatõrviku esitlus Autor: AFP/Scanpix
"Laste joonistused kirsiõitest jätsid mulle sügava mulje," lausus Fukushimas algkooli külastanud Yoshioka. "Nad püüavad raskustest võitu saada ja eluga edasi minna. Tahtsin seda maailmaga jagada."
1,2 kilogrammi kaaluv tõrvik on tehtud alumiiniumist, millest 30% pärineb 2011. aasta maavärina järgselt püstitatud ajutistest ehitistest.
Tokyo olümpiatõrviku esitlus Autor: AP/Scanpix | FOTOD | Tokyo olümpiamängude korraldajad esitlesid olümpiatõrvikut | https://sport.err.ee/921761/fotod-tokyo-olumpiamangude-korraldajad-esitlesid-olumpiatorvikut | Tokyo olümpia- ja paralümpiamängude korraldajad avalikustasid olümpiatõrviku disaini, mis on inspireeritud kirsiõitest. |
Varjumise ekspertrühma juhtinud Priit Saar ütles ERR-ile, et näiteks Soome kombel eraldi elanikkonnakaitse varjendite ehitamine maksaks riigile sadu miljoneid eurosid. Samas ei pruugi neist häda korral abi olla.
"Kui vaadata Süüria sõjalisi konflikte, milliseid pomme seal heidetakse elupiirkondadesse, siis kohati on need väga võimsad. Need varjendid, isegi kui me ehitame need Soome standardite järgi, need ei kaitse inimesi nonde pommide eest. Peab arvestama ka teatud riskidega sõjas. Ehk täielikku kaitset ei ole võimalik pakkuda," rääkis Saar.
Sestap leidsid eksperdid, et hulga mõistlikum on õpetada inimesi, kuidas valida varjumiskohta juba olemasolevate hoonete seast.
"Näiteks välistada suurte klaaspindadega ehitisi ja väga väikesi nõrku puidust hooneid. Analüüs näitas ka seda, et nõukogude ajal ehitatud paneelmajad, mida tegelikult on Eestis veel väga palju – eriti suuremates linnades, kus on ohud ju suuremad – nende paneelmajade ka esimesed korrused on sobilikud ja peavad päris hästi vastu."
Nõukogude ajal ehitati ligi viiele protsendile ENSV elanikest ka tsiviilkaitsevarjendid, aga nendest umbes kaks kolmandikku on tänaseks kas lammutatud või lihtsalt kasutuskõlbmatud. Samas osasid kunagistest varjenditest tarvitatakse tänagi – seda küll keldri või laoruumina.
"Isegi osad neist on täiesti rahuldavas seisukorras. Ja kindlasti, kui riik hakkab tulevikus varjumiskohti ära märgistama või inimestele teadlikuks tegema, siis mõned neist võivad täiesti sobida, mis asuvad kusagil kesklinnas".
Priit Saar ütles, et potentsiaalselt kasutuskõlblikud tsiviilkaitsevarjendid on riigil juba kaardistatud. Samas varjumiskohtade põhjalikum märgistamine ja tutvustamine seisab veel ees.
"Samal ajal oleks vaja teha suur töö sellega, et ikkagi need võimalikud maa-alused ehitised, näiteks keldriruumid ja büroohoonete maa-alused korrused, korralikult üle vaadata ekspertidel. Näiteks tuleohutuse seisukohalt või kas seal on ikka piisavalt palju õhuvahetust. Ja pärast seda saab otsustada, et see hoone sobib varjumiskohaks, see hoone ei sobi."
Senikaua aga tasub inimestel lähtuda varjumise nii-öelda põhitõdedest. Kõige turvalisem on keldris, aga kui seda ei ole, siis maksab hoiduda väiksematesse, kandvate seintega ruumidesse, akendest eemale ja võimalusel raske laua alla. Ning kui vähegi aega tuleks ligi võtta valmis seatud evakuatsioonikott. Varingu alla jäädes peaks jääma rahulikuks ning arvestama, et abi kohalejõudmine võtab aega. Kui päästetööd juba käivad, peatatakse perioodiliselt kõigi seadmete töö. See lubab päästjatel kuulda neid, kes püüavad endast hüüete või koputustega märku anda. | Eksperdid ei pea varjendite ehitamist Eestisse otstarbekaks | https://www.err.ee/921760/eksperdid-ei-pea-varjendite-ehitamist-eestisse-otstarbekaks | Eestisse eraldi varjendeid rajada oleks liialt kallis ja rünnaku korral ei pruugi need aidata, mistõttu leidsid riigikantselei juures tegutsenud eksperdid, et kõige mõistlikum on tarvitada ohu korral juba olemasolevaid hooneid, keldreid ja maa-aluseid garaaže ning neist kõige sobilikumad võiks riik tulevikus ära märgistada. |
Rektor professor Tiit Land kuulutas eilsel aktusel 60 000 ülikooli vilistlase seast välja nende nimed, kes on Eesti ühiskonda, haridusse ja kultuuri meie arvates väga oluliselt panustanud. Neid inimesi tunnustas ülikool sajandi vilistlase tiitliga ning nad said ülikoolilt aukirja ja ülikooli rinnamärgi.
Teiste seas teenis sajandi vilistlase autasu ka Eesti Korvpalliliidu president Jaak Salumets, kes lõpetas Tallinna Ülikooli (tol ajal Tallinna Pedagoogiline Instituut, toim.) kehalise kasvatuse erialal 1978. aastal.
Samuti pälvis sajandi vilistlase autasu ka pikaaegne korvpallitreener Üllar Kerde, kes lõpetas Tallinna Ülikooli Salumetsast kaks aastat varem, 1976. aastal. | Jaak Salumetsa tunnustati Tallinna Ülikooli sajandi vilistlase tiitliga | https://sport.err.ee/921758/jaak-salumetsa-tunnustati-tallinna-ulikooli-sajandi-vilistlase-tiitliga | Tallinna Ülikool tähistab tänavu väga erilist tähtpäeva – sada aastat tagasi algas Tallinnas järjepidev õpetajate koolitamine, mis andis aluse nii haridusinnovatsioonile kui ka targa eluviisi eestvedamisele. Tähtpäeva puhul tunnustati mitmeid ülikooli vilistlasi. |
"Tänavu oli kaua lumine ning praegugi on jooksurajad Viljandi ümbruses kohati kas jäised või väga porised ning seda arvestades, on jooksjate senine aktiivsus olnud väga hea," kiitis ümber Viljandi järve jooksu peakorraldaja Mati Jürisson. Tema seletusel on aastate jooksul olnud märgata, et seni kuni väljas on lumi, mõtlevad harrastussportlased pigem suusatamisele või saalialadele ning kevadistele võistlustele end kirja panema ei tõtta.
Mullu pani end ümber Viljandi järve jooksule ja kepikõnnile kirja pisut üle 4000 inimese.
Esimene võistlus peeti 1928. aasta südasuvel. Seejärel oli kaks aasta pausi ning alates 1931. aastast on ümber Viljandi järve joostud igal aastal. Ka sõja-aastatel leidus alati sportlaseid, kes kevadel Viljandisse tee leidsid. Eestis ning Baltimaades pole ühtegi teist rahvaspordivõistlust, millel oleks pikem traditsioon.
Ehkki rajaolud on 90 aasta jooksul oluliselt muutunud, pole muutunud põhimõte, et igaüks võib endale sobiva trassi ise valida. Ainsaks nõudeks on korraldajad seadnud, et ligi 12 kilomeetri pikkuse jooksu käigus tuleb läbida kaks järve otstes asuvat silda.
Eelmise aasta hea koostöö ja kogemuse jätkuks, kuulub ümber Viljandi järve jooks ka tänavu Eesti Linnajooksude sarja ning nagu mullugi on 1. mail Viljandis startiv jooks kogu sarja avapauguks.
Jooksu tõeliseks raudvaraks on aastakümnete jooksul saanud 85-aastane Mustla mees Benno Viirandi, kes tänavu kavatseb startida juba 61. korda. Ümber Viljandi järve korraldajad saadavad nimelise kutse starti kõigile meestele, kes on ümber järve jooksnud vähemalt 40 korda ning naistele, kes on lõpetanud vähemalt 20 korral. Tänavu on selliseid mehi kokku 30 ning naisi kümme.
Jooksule saab end kirja panna võistluse veebilehel. | Ümber Viljandi järve jooks stardib tänavu 90. korda | https://sport.err.ee/921741/umber-viljandi-jarve-jooks-stardib-tanavu-90-korda | Sel kevadel 90. korda startivale ümber Viljandi järve jooksule on end kuus nädalat enne starti kirja pannud pisut alla 2000 jooksja ning see tulemus on ligi paarisaja osaleja võrra parem kui aasta tagasi. |
Eesti Muusika Kuulsuste Kojas Filmimuuseumis (Pirita tee 56) osalevad muusikadokumentaali "Keelatud mängud! Eesti rockmuusika 1970 – 1982" linastusel autor Heino Maripuu ning Saaremaa rockipäevade korraldaja Ari Dubin ja ansambli Kontor laulja Heino Seljamaa.
1970. aastate alguseks olid Eesti levimuusika liivakastimängud mängitud ja kogu valdkond kasvas ja mitmekesistus meeletu hooga. Ühelt poolt erinevate stiilide teke, rockmuusika professionaliseerumine, jõudmine piiride taha. Teiselt poolt Hruštšovi sula lõpp ning karmistuv kontroll võimude poolt.
Erinevad festivalid (Elva 72, Viljandi 76), esinemiskeelud, värsked tuuleiilid ning kivistuv bürokraatia. Lõpetuseks Eesti rockieliidi väljasõit natuke vabamasse õhku – Saaremaa muusikapäevadele. Selle ajastu vaimu kajastav dokfilm linastub esimest korda suurel ekraanil.
Eesti Muusika Kuulsuste Koja ning Eesti Filmimuuseumi koostööna toimuvad Punase vaiba filmiõhtud toovad vaatajani erakordsed kaadrid Eesti levimuusika ajaloost. Kuidas kõik ikkagi toimus, millest alguse sai ja millega lõppes või siis kuidas tänapäeval tegijatega lood on? See kõik on muusikahuvilistele kättesaadav suurel ekraanil ja asjaosaliste endi kommentaaridega. Filmide autoriks ja kommentaatoriks on Heino Maripuu, kes oma väikese kaameraga paljude ansamblite sünni (ja mõnikord ka lõpu) juures viibis. | Punase vaiba filmiõhtud alustavad keelatud mängudega | https://kultuur.err.ee/921746/punase-vaiba-filmiohtud-alustavad-keelatud-mangudega | Eesti levimuusika dokumentaalfilmide sari "Punase vaiba filmiõhtud" alustab 27. märtsil Heino Maripuu üliharuldaste kaadritega Eesti rocki ühest karmimast, aga ka põnevamast ajastust ja jõuab välja Saaremaa muusikapäevadeni. |
Ei ole kurvemat vaatepilti kui ülikooliharidusega kolmekümneviiesed või viiekümnesed, kes närivad tühja pilguga, säde kustunud silmist, ekraani ees püüdlikult närimiskummi: film ja televisioon on vaimule samamoodi sisutu närimiskumm nagu raadio kõrvadele. [1] – Henri Peyre, Yale'i ülikooli professor, 1944
Apple'i Screen Time näitab iPhone'i igapäevast kasutust. Mu sõber Julia keeldus seda vaatamast, kuni uus värskendus hakkas automaatselt statistikat kuvama: "Telefonis umbes kolmteist tundi, Instagramis keskmiselt neli kuni viis tundi päevas, mis on totaalne absurd. Ma ei ole mingil juhul neli tundi päevas Instagramis." Vahepeal tabab Juliat selgushetk, kus talle avaneb "tõe olemus vahetult ja ühekorraga" nagu Gogoli novellis. "Panen näiteks laupäeval riideid kappi ja vaatan korraks telefoni ning 45 minutit hiljem avastan, et olen kogu selle aja postitusi sirvinud."
Rott suhkrumasinas
1931. aastal uuris Harvardi ülikooli psühholoog B. F. Skinner, kuidas rotid laboris käituvad. Projekti vältel leidis ta üllatusega, et kui tahad rotte tõhusalt treenida, siis kõige parem on premeerida loomi pooljuhuslikult: vahelduv ja ettearvamatu premeerimine motiveerib paremini kui kindel ja oodatav tasu.[2] Selgus, et ka inimese aju töötab samal printsiibil: nii laste kui ka täiskasvanute puhul kinnistub käitumine kiiremini, kui positiivne tagasiside ei järgne mitte iga kord, vaid üllatuslikult ja juhuslikult.
Läks umbes pool sajandit, enne kui neuroteadus jõudis nähtuse põhjuseni. Inimese aju kujunes eeskätt savannis ja tundras, keskkonnas, mis oli suuresti ettearvatav ja milles seiklemisel oli peamiselt kaks eesmärki: söömine ja seks. Kõik muu oli lihtsalt vahepeatus samadel suundadel. Ebaregulaarne on seevastu keeruline ülesanne. Juhuslik bling – selle jaoks pole ajus efektiivset osakonda ega algoritmi, seda ei saa kodeerida naudinguks või teisendada emotsiooniks nagu friikartulit või vanaema naeratust. Kui panna rott ruumi, kus suhkrut antakse juhuslikult, siis roti aju arvutab, et teoreetiliselt võib seal iga hetk suhkrut saada – erinevalt ruumist, kus magusat pakutakse regulaarse intervalliga –, ja loom keeldub juhuslikust ruumist lahkumast.
Rott suhkrumasina ees on ilmselt lihtsaim ja ammendavaim viis inimese ja nutitelefoni suhte kirjeldamiseks, kuid tehniliselt on täpsem analoog klassikaline kasiinoautomaat ehk ühekäeline bandiit. Masin kasutab täpselt sama juhusliku preemia printsiipi: võite väljastav algoritm on seadistatud nii, et potentsiaalse tasu ja teadmatuse kombinatsioon hoiaks inimest võimalikult pikalt masina taga.[3] Nutitelefon on nagu võimendatud hasartmäng: igal suvalisel hetkel võib tulla uus sõnum, like, pilt, kommentaar ja uudis; igal hetkel on võimalus, et juhtunud on midagi uut ja olulist. Nagu rott suhkrumasina ees, keeldub inimene telefonist lahkumast. Ainuüksi mobiiltelefoni kätte võtmine lükkab närvirakkude vahele dopamiini.[4] Sama tüüpi algoritm kui kasiinoautomaadi puhul juhib Instagrami pildivoogu ja YouTube'i soovitusi: tahaks vaadata veel üht postitust, kerida veel natuke allapoole. Täpselt sama impulss, mis sunnib kasiinosõltlast veel kord kangist tõmbama, ajendab telefonis veel üht pilti vaatama. Ja siis veel üht. Ja veel üht.
Vastupandamatud hüved
Kogu see jutt on väga õpetlik ja ilus, aga igasuguse uudisväärtuseta. Ma pole veel kohanud inimest, kelle jaoks oleks probleem, et näe, muidu on hästi, käin tööl, trennis ja kunstimuuseumis, aga kahjuks ei jätku piisavalt aega telefonis olemiseks. Kõik teavad, et palju telefoni on Väga Halb. Plasti kinni jäänud albatrossi asemel on keskkonnauudistes viieaastased mudilased, kes ei suuda helendavast ekraanist lahti lasta.
Mis siis täpselt telefonis olemises halba on? Kogu see "mine toast välja ja ela" jutt on sama vokaalžanr, mida iga eelmine generatsioon esitab järgmisele. Nutitelefon on hüvemasin: 12-megapiksline lainurkkaamera, hashtag 'id, Jimothy Lacoste, avokaado röstsaial, Google Street View, pemoji 'd ja podcast 'id, Shazam, quag 'id, send nudes, rulavideod, Uber ja Taxify. Ütlen seda kõike ilma irooniata ja need on ainult esimese hooga pähe tulnud asjad. Mobiiltelefoni asemel vahetult sõprade ja perega suhtlemine on teoreetiliselt ilus, aga eilehommikune Ryanair polnud sõpradest ja pereliikmetest just pungil. Või kellega ma peaksin looma lennujaamarongis 45 minutit linna suunas vahetut inimsuhet?
Programmeeritud rakusurm
Neurogenees on uute ajurakkude tootmine ja nende omavahel ühendamine. Lootestaadiumis toimuv neurogenees toodab närvirakke tunduvalt rohkem, kui neid leidub hiljem täiskasvanud ajus. Ületootmise põhjus on tekitada võistlusmoment individuaalsete neuronite ja ühenduste vahel: alles jäetakse ainult optimaalselt paigutatud ja ühendatud neuronid, ülejäänutes käivitub programmeeritud rakusurm. Ületootmine, millele järgneb võistluslik kärpimine, on neurobioloogiline darvinism – närvisüsteemi luuakse nii, et ellu jäävad ainult tugevaimad. Umbes pool vastloodud neuronitest surmatakse esimese aasta jooksul.[5]
Närvirakkude programmeeritud surm (apoptoos) ei kulge ajus igal pool samaaegselt: protsess algab primitiivsemates osades ja lõpeb evolutsiooniliselt hiljem arenenud süsteemides. Näiteks talamuses lõpeb programmeeritud rakusurm suuresti kolmandaks raseduskuuks ja see aju osa püsib sisuliselt muutumatuna vanaduseni. Seevastu frontaalkorteksis, aju kõige uuemas osas, algab mahukas programmeeritud rakusurm 10. ja 15. eluaasta vahel ja kestab kuni kahekümnendate keskpaigani. Frontaalkorteksi suuremahuline kärpimine ja optimeerimine on käitumuslikult tuntud kui teismeiga. Mis mõte on sellisel laiahaardelisel ümberehitusel ja mis on sellel pistmist telefonidega?
Frontaalkorteksi tööülesannete hulka kuuluvad muu hulgas väärtuste arvutamine ja emotsionaalne kontroll. Väärtus on siin üsna laia tähendusega, eelkõige on see olulise äratundmine, olgu see positiivne või negatiivne stiimul. Frontaalkorteksi hilise rakusurma põhjus on vähendada geneetilise ettemääratuse mõju ning anda keskkonnale võimalikult suur roll aju kujundamisel; anda ajule võimalus otsida ja salvestada ümbritsevast keskkonnast mitu aastat väärtusmustreid. Kõrgem vanus ja pikem aeg on vajalikud, kuna inimkeskkonnas on väärtushinnangud komplitseeritud ja viieaastase jaoks liiga keerulised. Protsessi tulemusena ehitatakse ca 10–15 aasta jooksul ümber suur osa miljarditest rakkudest koosnevast frontaalkorteksist ning selle ühendused ülejäänud süsteemiga. Alles jääb korteks, mis on optimeeritud olulise jaoks.
Kohanemine uue keskkonnaga
Üks olulisimaid asju, mida näiteks telefonist näha saab, on laigid ja nende arv. Need ei tule regulaarselt iga kümne minuti järel, vaid, vastupidi, teoreetiliselt võib laik saabuda iga hetk. Kuigi täpset arvu ja sagedust teada on võimatu, õpib nutikas telefonikasutaja ruttu, mis žanrisse on mõttekas investeerida: inimestele meeldib vaadata ekraanilt nägusid, sotsiaalset märgistamist (me oleme koos pildi peal, #bigup) ja potentsiaalset seksi. Kõik ülejäänu on lihtsalt viisakus või marginaalne hobi. Kitsalt vaadates on vaieldav, kuivõrd meeldiv on olla sellises olukorras viieteistaastane tüdruk ja millise trajektoori läbivad pildid sotsiaalmeediaga alustamisest kuni stabiilse sõltuvuseni. Briti fotograaf Rankin pildistas hiljuti 14 teismelise tüdruku portreed ja palus portreteeritavatel pilti enne Instagrami laadimist telefonis muuta. Enamik neist tegi oma nina kitsamaks, salendas nägu, kaotas tedretähnid, suurendas silmi ja huuli ning lisas meiki. Veelgi enam, kui oled aastaid olulistest asjadest pilte teinud, siis mingi aja pärast pole pildita asjad enam olulised. Laiemas plaanis on tulemuseks inimesed, kes on neurobioloogiliselt ja käitumuslikult sarnasemad kui kunagi varem lähiajaloos: telefon ja sotsiaalmeedia optimeerivad aju ühtmoodi sõltumata rassist või kitsamast kultuuriruumist.[6]
On vale arvata, et kesknärvisüsteemi ümberkujundamine telefonist ja sotsiaalmeediast lähtuvalt on kuidagi iseeneslikult halb või et programmeeritud rakusurm rahvatantsu ja Tolstoi teoste kaudu on kuidagi parem. Kui kogu ülejäänud elu kulgeb igapäevaselt telefonis, siis on loogiline optimeerida aju nende printsiipide alusel, mis töötavad telefonis. Ainult keskkonnaga kohandaval ümberehitamisel on üldse mingi mõte ja evolutsiooniline eelis.
Entusiastlikud innovaatorid tulid Facebooki puhul 2017. aasta detsembris välja 6–13-aastastele lastele mõeldud Messengeri versiooniga. Kuueaastasele lapsele orienteeritud sotsiaalmeedia toode – teoreetiliselt on sellises vanuses võimalik kaasa lüüa juba tajusüsteemide kujundamises.
Selleks et aju ümber ehitada, ei pea tingimata rakke tapma, vastasel juhul poleks võimalik õppida ega unustada. Ma proovisin arvutada, mitu tundi ma olen elus klaverit õppinud, ja sain vastuseks umbes kuussada, mis on taganud minu puhul laias laastus tehniliselt küündimatu isemängija taseme. Mu sõber Julia ja tema neli-viis tundi päevas piltide sirvimist kuue-seitsme aasta vältel annab kokku ca tuhat viissada tundi sotsiaalset pildikeelt ja hierarhiat, mida Julia kasutab enda elumudeli ja enesehinnangu viimistlemiseks. Kuivõrd adekvaatne on see mudel, ma ei tea, minu jaoks mitte eriti, kuid kindlasti on see adekvaatsem mudel millegagi suhestumiseks kui minu kuussada tundi klaveri taga.
Keskmine esimese maailma kodanik veetis 2017. aastal telefonis umbes kolm ja pool tundi päevas ja neljandik rohkem kui kuus tundi päevas.[7] On selge, et aktiivselt telefoni ja sotsiaalmeediat kasutavad inimesed tajuvad maailma ja suhestuvad sellega teistmoodi: muutuvad ratsionaalne otsustusvõime, tähelepanu ja keskendumisvõime, loogikavigade leidmine, lähisuhete arv ja kestus, magatud tundide arv jne[6, 7, 8] – uurimusi on liiga palju, et neid isegi kokkuvõtvalt üles lugeda. Seda kõike ühendab sama mehhanism – närvisüsteem kohaneb uue keskkonnaga. Mis mõte on panustada keskendumisvõimesse ja loogikasse kui enamik suhtlusest on pildipõhine?
Erinevalt varasematest tehnilistest revolutsioonidest – raamatud, raadio, kino, televisioon – on nutitelefon bioloogilises mõttes fundamentaalselt teistsuguse toimemehhanismi ja mõjutusjõuga. Ükski teine tehnoloogiline meedium ei kombineeri hasartmängude loogikat sotsiaalse mudeliga, ükski teine meedium ei haara ligilähedaseltki sama suurt tükki ärkvel oldud ajast. On mõttetu arutada, kas see on halb või hea, see pole isegi õige küsimus.
[1] Peyre, H. 1944. Writers and Their Critics: A Study of Misunderstanding, lk 291.
[2] Skinner, B. F. 1938. The Behavior of Organisms.
[3] Auer, P.; et al. 1995. Gambling in a rigged casino: The adversarial multi-armed bandit problem. – Proceedings of IEEE 36th Annual Foundations of Computer Science.
[4] Berridge, K.; Robinson, T. 1998. What is the role of dopamine in reward: hedonic impact, reward learning, or incentive salience? – Brain Research Reviews, nr 28 (3), lk 309–369.
[5] Dekkers, M. 2013. Death of developing neurons: new insights and implications for connectivity. – Journal of Cell Biology, nr 203 (3), lk 385–393.
[6] Johnston, L. D.; et al. 2019. Monitoring the Future national survey results on drug use, 1975-2018: Overview, key findings on adolescent drug use.
[7] Meeker, M. 2018. Internet Trends Report 2018. – Kleiner Perkins, 30.05.
[8] Twenge, J. M.; Park, H. 2017. The Decline in Adult Activities Among U.S. Adolescents, 1976-2016. – Child Development.
Kristjan Kalm on Cambridge'i ülikooli neuroteadlane ja õppejõud. | Kristjan Kalm. Evolutsioon tundrast nutiseadmesse | https://kultuur.err.ee/921727/kristjan-kalm-evolutsioon-tundrast-nutiseadmesse | Kristjan Kalm teeb Müürilehes sissevaate nutiajastusse neuroteaduslikust vaatenurgast. |
Miks ma peaks sind kaitsma?
Kes mind on kaitsnud?
Ära mune igast pisikesest faktist hala välja
Nüüd on näha, kuidas nad kapist välja ronivad
õrnakesed
tehti liiga,
tundlejad,
nagu öösel vetsus käimine,
kas ikka julgen vett tõmmata,
äkki naaber ärkab
ja solvub.
Miks ma peaks sind armastama?
Kes mind on armastanud?
Mis tähtsust sel on,
kes midagi ütleb?
Miks ma peaks sind tunnustama?
Kes mind on tunnustanud?
Retoorika
Pateetika
Miks ma peaks sind hoidma?
Kes mind on hoidnud?
Sa võid ka minema minna,
keegi ei hoia sind siin kinni
Miks ma peaks sind tänama?
Kes mind on tänanud?
Ega ma mingi tänuvõlglane pole
Miks ma peaks sind julgustama?
Kes mind on julgustanud?
Ja ära siin arva, et sa oled teistest parem
Miks ma peaks sind lohutama?
Kes mind on lohutanud?
Sina ei määra mis on keelatud ja mis on lubatud kurjus.
Kaastundegurmaan
Miks ma peaks sind austama?
Kes mind on austanud?
Sa pole peksa saanud
kaotatud talupojamõistus
Miks ma peaks sind õnnitlema?
Kes mind on õnnitlenud?
Ja üldse, palju sa selle eest raha said,
kuhu sa oma miljonid paned?
Ja mis sellest muutub,
kui ma õnnitlen,
põhiseadus on ikka sama
ja eurolaul on eurolaul.
Miks ma peaks sind armastama?
Kes mind on armastanud?
Milleks on vaja südameid?
...et demonstreerida oma õilsust?!
Ise ka usud seda või?!
II
Ma kaitsen sind
Ma armastan sind
Ma tunnustan sind
ma hoian sind
ma tänan sind
ma julgustan sind
ma lohutan sind
ma austan sind
ma õnnitlen sind
ma armastan sind. | Imbi Paju luuletus. Miks ma peaks | https://kultuur.err.ee/921736/imbi-paju-luuletus-miks-ma-peaks | Imbi Paju küsib oma luuletuses, miks me peaks. |
Koalitsiooniläbirääkimiste praegune seis tuletab nimelt vägisi meelde klassikalist metsiku meesterahva taltsutamislootuse lugu. Õigluse mõttes olgu nüüd küll öeldud, et vahel on ka vastupidi – püsisuhet ja kena kodu ihkav mees loodab, et peoloomast mässuline kena neidis muutub üleöö malbeks kodukanaks. Aga jääme siin stereotüüpse variandi juurde.
Kange tahtmine
Niisiis on vallaline naisterahvas, kellel on kange tahtmine endale koju meeshing saada. Põhjuseid võib olla erinevaid. Üksi olla kuidagi ei taha ja hädaga sobib kes iganes. Võib-olla sugulased-tuttavad juba vihjavad, et ega sul see lihtsalt lähe: raske iseloom, vanus ja liiga kirju minevik. Neile vihjajatele tuleks vastupidist tõestada. Või on tarvis sõbrannast kiiremini mehele saada. Teinekord ollakse jälle majanduslikult raskes seisus ja meest oleks tarvis rahalise toe jaoks.
Olgu kuidas on, igatahes toob elusaatus vaatevälja ühe paraja pasatski. Välimus on tal esmapilgul täitsa sile, aga iseloomuga on kehvasti. Ütleb kõigile halvasti ja mõnitab meie näitsikutki. Teinekord annab ettesattujale tou ka ära ja ütleb, et nii see elus käibki – otsese jutu ja teoga peab olema. Ümberkaudsed hoiatavad mehelekippujat nagu jaksavad, et toda ära küll koju võta, rikud endal elu ära. Viitavad, et tänapäeva rohkete suhtlusvõimalustega maailmas saad ometi natuke valida, ole mõistlik. Ähvardavad, et meie sinuga enam ei suhtle, sest toda tüüpi ei saa külla kutsuda, rikub teine kõigil tuju ära. Vanem põlvkond seletab, et kui lapsed saate, siis nemad hoidma ei tule, ise peate hakkama saama.
Räägitagu mis tahes, pasatskil on üks selge voorus, mis kaalub naise silmis kõik patud üles. Ta on vallaline ja ükski teine naine teda ei taha. Seega lastakse keeruline tegelane tuppa ja sängi.
Kui varem oli naine sugulastele-sõpradele rääkinud, et tahab väärt meest, peksjat ja petjat kohe kindlasti mitte, siis nüüd on jutt teine. Et vaadake vaid, küll mees muutub kohe mõistlikuks, kui naine kodus ootamas ning kui ta peab järeltulevatele põlvedele eeskujuks olema, siis ei saa ükski enam niisama jaurata. Varsti võtame kodulaenu, vanaemal tuleb juubel ja firma perepäevadele vaja minna – küll ta õpib end viisakalt üleval pidama, ega ta loll ole.
Olukorra seletamine on raske, kuulajate ja iseendagi skepsis on suur, aga naine kogu südamest üritab. Teinekord peab kuramaaži ajal saadud sinika enne rahva ette minekut olematuks meikima või pisara ära pühkima, aga siht silme ees annab jõudu.
"Vahel läheb naisel suhet seletades närv mustaks ja siis ta kähvab teistele, et pole üldse teie asi, kellega ma pulmad teen."
Ühtedele seletab, et eks ikka olda vahel bravuuri täis, tegelikult on kõigil inimestel hea süda. Et üksikutel meestel ju tähelepanu otsimise juurde käibki puhevil olek, tsirkus ja patsist sikutamine – näe loomariigiski isased lähevad vahel võimu ja tähelepanu pärast kiseldes lolliks.
Vahel läheb naisel suhet seletades närv mustaks ja siis ta kähvab teistele, et pole üldse teie asi, kellega ma pulmad teen. Mõnele sugulasele vabandatakse välja end ka nii, et ega muud ju jäänudki üle. Kasvõi luisatakse vajadusel, et mees laamendas õues nii hullusti, et kui poleks voodisse võtnud, oleks too kättemaksuks maja maha põletanud või naise lausa ära tapnud. Olgu ta siis parem kodus silma all ja kui süüa anda ja kallistada, küll rahuneb. Nii naine vähemalt loodab.
Võibolla on naisel kuskil südamepõhjas unistus ühest teisest mehest või tahaks kunagi siiski proovida päris ise elus hakkama saada, aga praegu on nii ja tuleb leppida. Võib-olla on kuskil peidus mõte, et kui mees on nii totter, siis saab kõike, mis läheb valesti tema halva loomusega seletada ja endale jääb kannatliku hea poole püüdleja maine.
Saabub argipäev
Kaks inimest pannakse paari ja saabub argipäev. Selgub, et sõrme saanud rõngas inimest ikka teiseks ei tee. Rahva umbusklikele pilkudele ja küsimustele vastates üritab naispool seletada, kui tore on abielus olla ja juurde sätib ikka ka selle muutumise-jutu. Et küll mees maha rahuneb, harjumused ei muuta kellelgi üleöö ja ega ta kogu aeg siis nii halb ka ole. Praegu on maailmas keerulised ajad ja kodus rahadega raske, kõigil ongi närvid krussis.
Vahel kestab see jutt aastaid. Mõnele usaldusväärsele sõbrannale, jah, kurdab naine rasket elu, aga vannutab kurdetut saladuses hoidma. "Ma ju ütlesin!" parastamisest tahab ta hoiduda nagu tulest.
Rõngastatud mehel pole olemine samuti kuidagi kergem. Talle käib see pidev muutmisest rääkimine tõeliselt närvidele. Kodus teki all teinekord naine küll sosistab magusalt kõrva, et armastan sind just sellisena nagu sa oled, aga tollest sosinast ei piisa.
Vanad semud ju pilkavad, et nüüd oled tuhvlialune. Kui veel ei ole, siis küll varsti selleks muutud. Seda pilget, haletsevat ja kahtlustavat vaadet taluda pole lihtne. Mõni ei taha enam koos viinagi visata, ilmaasjade arutamisest rääkimata. Ilgub hoopis kaugelt, et olgu naine kasvõi kole kui öö, näe kuidas regulaarne seks ja soe söök meesterahva taltsaks teevad. Ja külarahvas hoiab ka kogu aeg silma peal. Iga vale sammukest peavad kiuslikult meeles, meenutavad üha uuesti varasemaidki ja aina näitavad näpuga. Kui aga viisakas üritad olla, hakkab sealtki tuhvli-jutte kuulduma.
Mees teadis muidugi algusest peale, et ega tal lihtne olema saa. Üks sõber käis peale abiellumist täiesti alla, ei räägi enam üldse kellegagi ja vist lausa kaalus enesetappu. Aga mitmest teisest oli ta seevastu kuulnud, et nood just peale abiellu astumist läksid täitsa möllu täis. Sõbrad austavad, naine on vaguram kui talleke, imetleb ja peab lugu. See sisendab lootust. Peab uurima, kuidas nad seda tegid.
No ja kolmas variant on muidugi ka. Naisega suguvõsa juubelitel ja matustel käies hoida mokk maas ning naeratada. Kodus võib mingi hetkeni vait olla, aga kui ei viitsi, siis võib anda kaasale igal moel mõista, kuidas tollel on vedanud, et üldse mehele sai ja et ega nüüd teda hoopiski keegi enam taha. Kõrtsis saab aga semudele seletada, kui jube naine kodus on ja muidugi saab ka kuraasikalt uute voodisoojendajat igatsevate daamide järele vaadata. Enesekindlus, teadagi, on edu garantii ...
Selliseid lugusid, vähem ja rohkem ekstreemseid, leidub meie ümber küllaga. Ja kuni politseid pole tarvis kutsuda, siis võib öelda, et ongi inimeste enda asi, kuidas elavad. Aga sellistest suhte-jonnimistest ja muutumist tõotavatest luiskelugudest riigi tulevikuga seotud läbirääkimiste juures kuulda siiski ei taha.
Sirge selg ja aus silmavaade, ma usun kogu südamest, et neid hindavad kõik valimas käinud inimesed kirjeldatud sahmerdamisest rohkem, olgu siis maailmavaade milline tahes.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Kätlin Konstabel: aus silmavaade on poliitikas ja elus kõige olulisem | https://www.err.ee/921723/katlin-konstabel-aus-silmavaade-on-poliitikas-ja-elus-koige-olulisem | Muutub, ei muutu. Kui muutub, siis kas see on hea või hoopis silmakirjalik? Valitsusse võtmine on hea, siis muutub kindlasti. Aga äkki muutub olematuks? Sedasorti arutamisi on nüüd Keskerakonna, Isamaa ja EKRE läbirääkimiste ajal kõlamas nii tava- kui ka sotsiaalmeedias ning ikka EKREga seoses. Noil arutlustel aitaks ehk selgemat sihti hoida see, kui tuletame meelde inimkäitumise seaduspärasid sarnastes olukordades, kirjutab Kätlin Konstabel. |
Ürituse peakorraldaja Vello Leithami sõnul on see number rohkem kui poole võrra suurem kui eelmisel aastal. "Tänavune Tallinn Open on naiste maadluse kontekstis kindlasti üks olulisemaid võistluseid Euroopas. Seda näitab asjaolu, et väga paljud riigid tulevad siia oma rahvuskoondistega või on võistlemas mõned koondise liikmed. Sel tasandil on esindatud Norra, Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Šveits, Prantsusmaa, Gruusia, Ungari, Valgevene, Kreeka ja Eesti," kommenteerib Leitham. Lisaks on naismaadlejaid tulemas veel Hollandist, Venemaalt, Ukrainast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Armeeniast, Horvaatiast, Poolast, Suurbritanniast, USAst, Saksamaalt, Austriast ja Indiast.
Kõige rohkem naismaadlejaid on Tallinn Openile kirja pannud Venemaalt, neile järgnevad osalejate arvult Soome ja Rootsi. EstWrest spordiklubi omaniku Arvi Aaviku sõnul pole Venemaa naismaadlejate suur arv üllatav. "Kui vaadata, kes on sellel alal edukamad, siis need ongi Venemaa, USA, Hiina ja Jaapan," ütleb Aavik.
Maailmas esikohal on tema sõnul siiski jaapanlased. "Seda näitab ainuüksi statistika. Jaapanlannad võidavad MM-tiitleid juba aastaid. Juba see on märkimisväärne, et neil on sel alal neljakordne olümpiavõitja," lisab Aavik.
Reede õhtul toimub esimest korda Eestis naiste maavõistlus maadluses. Omavahel lähevad vastamisi USA ja koondnimetuse "Lahe Soome lahe" võistkond alla koondunud maadlejad. Viimasesse kuuluvad Eesti, Soome ja Peterburi maadlejad.
Tallinn Open 2019 - Kristjan Palusalu Noorte Maadlusvõistlus on osa nädal aega kestvast maadlusfestivalist Estonian Wrest Fest, mis kestab 29. märtsist 6. aprillini. Noorte maadlusvõistlusele järgneb Saku Suurhallis toimuv maadluslaager, kus osaleb ka üle 100 naismaadleja väljastpoolt Eestit. Festivali lõpetab 6. aprillil Kalevi Spordihallis toimuv 32. Kristjan Palusalu memoriaal, kus võtavad mõõtu kreeka-rooma ja vabamaadlejad. | Tallinn Openist on saamas Euroopa suurim naiste maadlusvõistlus | https://sport.err.ee/921721/tallinn-openist-on-saamas-euroopa-suurim-naiste-maadlusvoistlus | 29. märtsil Saku Suurhallis algavale Euroopa suurimale maadlusturniirile Tallinn Open 2019 - Kristjan Palusalu Noorte Maadlusvõistlus on tänavu registreerunud 389 naismaadlejat 24 riigist. See teeb võistlustest ühtlasi ühe Euroopa suurima naiste maadlusvõistluse. |
59. korda toimuv Krakovi filmifestival on üks Euroopa vanimaid festivale, mille fookuses on dokumentaalfilmid, lühifilmid ja animatsioonid. Euroopa DocFilmMusic on rahvusvaheline võistlusprogramm, kuhu valitakse kümme filmi kogu maailmast.
DocFilmMusicu võistlusprogrammi filmivalik näitab, et muusikadokumentaal ei pea olema kõigest heliloojate, muusikute või bändide biograafia, vaid võib olla ebatavaline vormimäng, huvitav lähenemine materjalile või lugu hoomamatust ja lummavast muusikalisest teekonnast.
Krakovi festival on läbi aegade olnud hüppelaud paljudele tuntud poola dokumentalistidele nagu näiteks Krzysztof Kieślowski ja Marcel Łoziński. Seal on auhindu võitnud ka paljud mängufilmimaailmas tuntud tegijad, teiste seas Pier Paolo Pasolini, Werner Herzog, Patrice Leconte ja Mike Leigh. Festival toimub 26. maist kuni 2. juunini. Filmi esindab Krakovis režissöör Marianne Kõrver.
.
"Tõnu Kõrvits. Lageda laulud" on oma nime saanud Tõnu samanimelisest kooritsüklist, mille alus on Emily Brontë pea gootilikult tume poeesia, mis kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid. Tõnu lummavalt jõulised "Lageda laulud", mis on olnud Amazoni edetabelis enimmüüdud klassikaplaat, on ühtlasi ka filmi nii muusikaline kui ka sisuline kese.
"Tõnu Kõrvits. Lageda laulud" on film heliloojast, tema muusikast ning inimestest, keda see muusika sügavalt puudutab.
Muusikalisel rännakul Tõnu Kõrvitsa "Lageda lauludega" osalevad Doris Kareva, Tõnis Kõrvits, Mark Raidpere, Kersti Kaljulaid, Gunnar Männik, Rein Ränk, Tiit Käit, Virve Liitvee.
Filmi režissöör on Marianne Kõrver, operaatorid Marianne Kõrver ja Margus Sikk, helirežissöör Lauri-Dag Tüür, stsenaariumi konsultant Ülo Krigul. Filmi on tootnud Klaasmeri. | Marianne Kõrveri dokfilm Tõnu Kõrvitsast valiti Krakovi filmifestivali programmi | https://kultuur.err.ee/921719/marianne-korveri-dokfilm-tonu-korvitsast-valiti-krakovi-filmifestivali-programmi | Kultuurkapitali aasta parimaks portreefilmiks auhinnatud film "Tõnu Kõrvits. Lageda laulud" valiti Krakovi filmifestivali DocFilmMusic võistlusprogrammi. Krakovi filmifestivalil toimub ka Kõrveri filmi rahvusvaheline esilinastus. |
Eelmisel nädal vaadati enim otse või eetripäeval järele ETV saadet "Pealtnägija" (203 000). Vaadatavuselt teisel kohal oli "Õnne 13" (178 000) ning kolmandal kohal "Hommik Anuga" (173 000), teatas Kantar Emor.
ETV saadetest mahtusid otse- ja järelevaatamise tabelisse veel "Aktuaalne kaamera. Nädal" (165 000), "Aktuaalne kaamera" (161 000) ja "ENSV" (142 000).
Eelmisel nädalal oli 29 Kantar Emori poolt mõõdetavas telekanalis eetris 6840 üksiksaadet.
Live + VOSDAL tabel sisaldab saadete otsevaatamist koos eetripäeval järelvaatamisega.
Live tabelis on kuvatud ainult otsevaatamine. | ETV saated vallutasid vaadatavuse tabeli tipu | https://menu.err.ee/921718/etv-saated-vallutasid-vaadatavuse-tabeli-tipu | ETV saated vallutasid möödunud nädalal enim vaadatud saadete tabeli esimesed viis kohta. |
Lass kogus kahes veebruaris toimunud naiste Eesti meistrivõistluste kohtumises kokku 32 punkti, millest 19 tulid 3:1 võidumängus Kohila Võrkpalliklubi/E-Service/Briketipoiste üle. 13 punkti märgiti veebruarikuu parima mängija arvele 0:3 kaotusmängus tiitlikaitsja Tartu Ülikool/Bigbanki vastu. Senise hooaja põhjal Tallinna Ülikooli teiseks punktitoojaks kerkinud Lass pidi veebruaris võtma võistkonna liidri rolli, kui TLÜ suurim punktikahur Eva Liisa Kuivonen pärast 2. veebruari mängu Kohilaga ei ole vigastuse tõttu platsil käinud. Lass pidas veebruaris ühe mängu ka Audentese SG /Noortekoondise eest, tuues Saaremaa vastu 10 punkti, kirjutab Volley.ee.
Põhiturniiril viiendaks tulnud Tallinna Ülikool kohtub kahe võiduni peetavas naiste Eesti meistrivõistluste veerandfinaalseerias põhiturniiri neljandana lõpetanud Famila/Võru Võrkpalliklubiga. Pühapäeval toimunud avamängus võttis Võru naiskond 3:2 võidu. Ka põhiturniiril jäi Tallinna Ülikool Võru esindusele nii kodusaalis kui võõrsil 2:3 alla.
Oktoobrikuus valiti parimaks mängijaks Saaremaa liider Dorit Heinastu, novembris Liis Noormetsa vigastuse järel Tartu Ülikool/Bigbanki rünnakute dirigendiks tõusnud Julija Mõnnakmäe, detsembris Tartu Ülikool/Bigbanki temporündaja Mari Arak ja jaanuaris TalTech/Tradehouse'i libero Kristi Nõlvak. Kuu parimale mängijale paneb auhinna välja Tradehouse. | Naiste meistriliiga kuu parimaks mängijaks valiti Marily Lass | https://sport.err.ee/921711/naiste-meistriliiga-kuu-parimaks-mangijaks-valiti-marily-lass | Tänavuse naiste võrkpalli meistriliiga hooaja veebruarikuu parim mängija tuleb Tallinna Ülikooli naiskonnast, kelleks osutus võistkonna nurgaründaja Marily Lass. |
Lakers, kelle ridades ei teinud kaasa vigastusega eemale jäänud LeBron James, jäi avaveerandi järel 11-punktilisse kaotusseisu. Külalised suutsid seejärel küll vahe kolmele punktile vähendada, ent Bucksi võimsa kolmanda veerandi järel kärises see 15 silmale. Los Angelese meeskond võitis viimase veerandi ühe punktiga, kuid Bucks teenis sellegipoolest kindla 14-punktilise võidu.
Bucksi parimana viskas Khris Middleton 30 punkti ja tõi kümme lauapalli. Brook Lopez panustas võitu 28 punkti ja üheksa lauapalliga, Nikola Mirotic loopis 23 silma. Lakersi resultatiivseim oli pingilt sekkunud Kentavious Caldwell-Pope, kelle nimele kirjutati 35 punkti.
Märtsis seni kümme mängu pidanud Lakers on võitnud vaid ühe kohtumise, kui nädala eest alistati võõrsil Chicago Bulls. Läänekonverentsis asutakse 15 meeskonna konkurentsis 31 võidu ja 40 kaotusega 11. kohal.
Tulemused:
Charlotte – Philadelphia 114:118
Atlanta – Houston 105:121
Milwaukee – LA Lakers 115:101
Minnesota – Golden State 107:117
Sacramento – Brooklyn 121:123
LA Clippers – Indiana 115:109 | LeBron Jamesita Lakers sai järjekordse kaotuse | https://sport.err.ee/921709/lebron-jamesita-lakers-sai-jarjekordse-kaotuse | Korvpalliliigas NBA sai Los Angeles Lakers märtsikuu üheksanda kaotuse, kui võõrsil jäädi alla idakonverentsi liider Milwaukee Bucksile 101:115 (24:35, 34:26, 26:38, 17:16). |
Elanikkonnakaitse seniseid ja tulevaid tegevusi tutvustavad siseministeeriumi pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsler Viola Murd, päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Elari Kasemets ning Saaremaa vallavanem Madis Kallas.
'> | Otse kell 11: riigiasutused tutvustavad käitumisjuhiseid kriisiolukorraks | https://www.err.ee/921706/otse-kell-11-riigiasutused-tutvustavad-kaitumisjuhiseid-kriisiolukorraks | Tõstmaks elanike valmisolekut kriisiolukordades toime tulemiseks, tutvustavad riigiasutused kolmapäeval käitumisjuhiseid kriisideks valmistumisel ja kriisiolukordades tegutsemiseks. Pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee algusega kell 11. |
Tootjahinnaindeksit mõjutas veebruaris võrreldes jaanuariga keskmisest enam hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, samuti hinnatõus kütteõlide ja toiduainete tootmises.
2018. aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, toiduainete ja kütteõlide tootmises ning mäetööstuses. Lisaks hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.
Ekspordihinnaindeks tõusis veebruaris võrreldes jaanuariga 0,8 protsenti ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 1,0 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam naftatoodete, jookide ning kummi- ja plasttoodete hind, samal ajal langes elektrienergia, rõivaesemete ja puidutoodete hind.
Impordihinnaindeksi muutus oli veebruaris võrreldes jaanuariga samuti 0,8 protsenti ja võrreldes 2018. aasta veebruariga 1,4 protsenti.
Jaanuariga võrreldes tõusis keskmisest enam naftatoodete, toormetsa ning erinevate masinate ja seadmete hind, samal ajal langes elektrienergia, kummi- ja plasttoodete ning keemiatoodete hind. | Tootjahinnaindeks veebruaris langes | https://www.err.ee/921704/tootjahinnaindeks-veebruaris-langes | Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,5 protsenti ja tõusis võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,6 protsenti. |
Rauno Nurger mängis 18 minutit ja viskas 11 punkti (kahesed 5/10, vabavisked 1/2). Lisaks võttis ta kaks lauapalli, tegi kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga. Stojan Gjuroski tõi Huesca parimana 21 silma, vastaste parim oli Kedar Jamal Edwards 16 punktiga, kirjutab Korvpall24.ee.
Seitse vooru enne põhiturniiri lõppu tõusis Huesca 15 võidu ja 12 kaotusega kaheksandale tabelireale.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Rauno Nurgeri resultatiivne mäng aitas Huesca suure võiduni | https://sport.err.ee/921634/rauno-nurgeri-resultatiivne-mang-aitas-huesca-suure-voiduni | Hispaania korvpalli tugevuselt teises liigas (LEB Gold) teenis Rauno Nurgeri koduklubi Huesca Levitec kindla 94:66 võidu Real Canoe Natacion Club võistkonna üle. |
"Eesti on osa muutuvast maailmast. Parem on olla valmis, mitte hakata pärast pükse lappima, kui on juba külm," märkis politsei- ja piirivalveameti (PPA) vanemkorrakaitseametnik Pärtel Preinvalts, kui seletas Eesti Päevalehele, miks on vaja kohalikes omavalitsustes õpetada radikaliseerumise varajast märkamist.
Teisipäeval kutsus PPA paljud oma kogukonnatöö partnerid üle Eesti Tallinnasse konverentsile, kus tutvustati esimest juhendit, mis peaks ka siinmail aitama varakult tuvastada inimeste võimalikke radikaliseerumise märke.
Infovihik on tehtud kohalikele omavalitsustele ja mõeldud ametnikele, kes võiksid oma töös kokku puutuda riskikäitujatega. "Politsei jaoks on riskikäitumine kõik see, mis võib häirida teisi kodanikke, neid, kes elavad samas ühiskonnas. Näiteks on riskikäitumine alkoholi liigtarvitamine, mõnuainete tarvitamine, kõik vildakas, mis erineb ühiselu reeglitest ja võib tekitada nendega konflikti," seletas Preinvalts.
"Ilmselgelt politsei ega eriteenistused ei jõua igale poole ja seega on kohalik omavalitsus selles valguses väga hea koostööpartner," lisas ta.
PPA ametnik kinnitas, et teadlikkuse suurendamise aktsioon, et radikaliseerumist tuvastataks, on juhuslikult sattunud kokku riigikogu valimiste järgse perioodiga. Veel lisas ta, et radikaliseerumist märkama õpetav materjal pole mõeldud selleks, et kutsuda üles kõigest kahtlasest teatama, vaid esmaste märkide täheldamise juhend. | Politsei saadab valdadele-linnadele radikaliseeriumise äratundmise juhendi | https://www.err.ee/921702/politsei-saadab-valdadele-linnadele-radikaliseeriumise-aratundmise-juhendi | Kuigi pole teada, et radikaliseerumine oleks suur üle-eestiline probleem, tahab politsei valmis olla ning saadab valdadele-linnadele vihiku, mis õpetab märkama juba esimesi radikaliseerumise ilminguid. |
Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd tõdeb, et mida sügavam on kriis, seda kauem läheb riigil aega, et kõiki hädasolijaid aidata. Niisiis on kogumiku "Käitumisjuhised kriisiolukordadeks" koostajad seadnud eesmärgiks, et kõik meie elanikud võiks olla võimelised kuni nädal aega iseseisvalt hakkama saama, seda ka näiteks juhul, kui kodus pole enam elektrit, kaugküte on välja lülitatud ja mobiilivõrk ei toimi.
"Uuringutest tuleb välja, et inimesed usuvad, et nad saavad kriisidega väga hästi toime, mis on iseenesest väga hea. Inimesed peavadki endasse uskuma. Kuid teiselt poolt väga vähesed on teinud midagi selleks, et päriselt hakkama saada," rääkis Murd.
Aga mida siis teha või kuidas valmistuda? Esiteks tasub läbi mõelda kodused varud ja abivahendid. Päevas kulub inimesel umbes kolm liitrit puhast vett ning toitu varudes tuleks mõelda sellele, et söögipoolis oleks mitmekesine, aga säiliks kaua. Ühtlasi ei tohiks unustada esmaabitarbeid ning vajalikke ravimeid. Ära kuluvad ka lihtsamad tööriistad, taskulamp ja varupatareid, aga ka patareitoitel raadio, sest ohuteavitusi edastatakse peamiselt rahvusringhäälingu kaudu.
Pikema nimekirja vajalikest varudest leiab juba käitumisjuhistest, aga seal on ka kirjeldatud, kuidas valmistuda juba konkreetsemateks hädadeks. Näiteks selleks, kui katkeb kaugküte.
"Kõigepealt tasuks mõelda, kas kodudes on erinevaid alternatiivseid küttekehasid. Mul endal on näiteks korda tehtud vanad ahjud ja on ka tahkekütte võimalus. Kuid loomulikult me ei taha, et näiteks Lasnamäe korteris inimesed hakkaks looma iseseisvaid küttekoldeid. Et siis tuleb ikkagi mõelda selle peale, kuidas sealt ära minna," selgitas Murd.
Sestap on oluline ka lähedastega läbi rääkida, et vajadusel nende juures peatuda. Niisamuti pannakse inimestele südamele, et lisaks endale tuleks mõelda ka neile, kes ise hakkama ei saa. Kortermajas võiks selgeks teha, kus elavad erivajadustega või vanemad inimesed, ning vanavanemaid ei tohi ära unustada ka suguvõsas.
Kui käitumisjuhiseid edasi sirvida, leiab nende seast ka kümme konkreetset kriisi, reeglina küllalt ootamatut õnnetust. Aga see, et kriis saabub ootamatult, ei tähenda, et selleks valmistuda ei saaks. Näiteks tasub inimestel vaadata maa-ameti kaardirakendust ja selgeks teha, kas nende kodu või töökoht asub mõne ohtliku ettevõtte läheduses. Kui ettevõtte sireenid tööle pannakse, on hea, kui kodus on välja vaadatud kõige kergemini välisõhu eest kaitstav ruum. Teada tasub ka näiteks seda, kuidas käituda, kui avalikus kohas tulistama hakatakse.
"Siis esimene asi on varjuda ja proovida ennast eemale hoida klaasikildudest," õpetas Murd.
Kui on vaja põgeneda, siis kindlasti ei tasu seda teha koos rahvamassiga, vaid valida tuleks mõni kõrvalisem tänav. Selles loos on toodud vaid mõni üksik näide ning Viola Murdi sõnul peaks igaüks vajalikud tegevused ja ettevaatusabinõud ise läbi mõtlema. 70-leheküljelist käitumisjuhiste raamatut igasse koju ei saadeta. Neid trükiti 10 000 tükki ning kindlasti jõuavad need koolidesse ja raamatukogudesse.
"Siit edasi me peaksime tegelikult tööd tegema selle nimel, et need käitumisjuhised muutuksid veelgi suupärasemaks ja käepärasemaks. Ja me ootamegi inimestelt tagasisidet, et mida keegi ise on kodus leidnud, millised on head nipid." | Riik sai valmis käitumisjuhised inimestele kriisiolukordadeks | https://www.err.ee/921695/riik-sai-valmis-kaitumisjuhised-inimestele-kriisiolukordadeks | Kolmapäeval tutvustab siseministeerium inimestele käitumisjuhiseid erinevateks kriisiolukordadeks. Kõige kiiremini saab juhised kätte veebiaadressilt kriis.ee. |
"Näiteks seente sissetegemise ajal pannakse klaas äädikaga lauale, kuid aetakse siis muu joogiga segamini ja võetakse kogemata lonks," ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Samas ei juhtu seda Oderi kinnitusel ainult sügisel, vaid ka jõulude ja jaanide ajal, kui on suuremad söögitegemised.
Äädika joomine on põhjustanud tõsiseid söövitusi nii lastel kui ka täiskasvanutel. "Meie andmebaasis on info ligi 300 taolise juhtumi kohta," ütles Oder.
Äädika kogemata joomise puhul peab esmalt suu loputama ja siis alustama väikeste lonksudega klaasi vee joomist. Kui suus on põletusest laike (eredamad või kahvatumad laigud suus), tasub minna haiglasse ja lasta arstidel end üle vaadata.
Samuti tuleb lähema kolme tunni jooksul jälgida, kas kannatanu saab neelata ning jälgida süljevoolust (suureneb söövituskahjustuste korral). Kaasneda võib mao- ja rinnakutagune valu.
Äädika kasutamisest tulenevaid õnnetusi saab kõige tulemuslikumalt ennetada, kui inimesed soetavad üksnes turvakorgiga varustatud äädikapudeleid. Lisaks on oluline, et pudeleid hoitakse sarnaselt teiste kodus kasutatavate kemikaalidega vähemalt 1,5 m kõrgusel olevates lukustatud kappides. Kindlasti on oluline kasutusele võtta ka erinevad hoiatusmeetmed (erimärgistus, hoiatused masinatel vm), kui kodumasinate katlakivi eemaldamiseks, koristamisel kasutatakse söövitavaid kemikaale, sh äädikat.
Maaeluministeerium on koostöös terviseameti, sotsiaalministeeriumi, veterinaar- ja toiduameti, jaekaubandusettevõtete ja tootjatega välja töötanud 30-protsendilise äädikhappe pakendi märgistuse hea tava juhendi, mida tootjad peaksid järgima, et maandada võimalikke riske toodete ohutuks kasutamiseks.
Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringselt kõikidel nädalapäevadel. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 7943 794). | Eestis saab aastas kümneid inimesi äädikamürgistuse | https://www.err.ee/921693/eestis-saab-aastas-kumneid-inimesi-aadikamurgistuse | Mürgistusteabe infoliinile 16 662 saabub aastas kümneid äädikamürgistusi puudutavaid kõnesid inimestelt, kes kaebavad tervisehäda äädika aurude sisse hingamise, vale lahjendamise, valesse pudelisse valamise, eksliku joomis või ka veekeedu- või kohvimasinatega katlakivi eemaldamise ajal tehtud joogi joomise tõttu. |
Eesti asus Siluri ajastul lähistroopilises kliimavöötmes ‒ ekvaatorist lõuna pool ning kogu meie ala oli sel ajal kaetud madala rannikumerega. Selles meres elas suur hulk veeloomi ja asus mitmekesine vetikafloora.
Eesti kohal paiknenud mere ökosüsteemi kohta annavad meile uusi teadmisi vetikafossiilid, mis tulid päevavalgele Jõgeva maakonnas Kalanas Otisaare karjääris.
Siluri ajastul, 440 miljonit aastat tagasi võis maailmakaart välja näha just selline. Kaardile on märgitud selle ajastu makroskoopiliste lubistumata vetikafossiilide leiukohad: 1. Eesti; 2. USA, Illinois; 3. USA, New York; 4. Kanada, New Brunswick; 5. Kanada, Ontario; 6. Kanada, Anticosti; 7. Inglismaa; 8. Tšehhi 9. Rootsi, Gotland; 10. Norra; 11. USA, Wisconsin; 12. Ukraina; 13. Kanada, Cornwallis Island; 14. Venemaa, Ida-Sajaan; 15. Austraalia; 16. USA, Indiana; 17. USA, Michigan.
Autor: Viirika Mastiku doktoritöö
Maailma varakamber asub Eestis
Geoloogid on Kalana karjäärist välitööde käigus kogunud peamiselt vetikafossiile, kuid leitud on ka suurel hulgal skeletiga organisme: nautiloide, tigusid, koralle, meriliiliaid, käsijalgseid, käsnasid, trilobiite ja graptoliite. Kalana lubjakivid ja dolomiidid sisaldavad hulgaliselt ka mikroskoopilisi kivistisi ‒ skolekodonte, konodonte, karpvähke ning sammalloomade ja käsnade mikroskoopilisi osiseid. Samast karjäärist on leitud ning kirjeldatud ka maailma vanim luukilbiline lõuatu.
Maailma vanim luukilbiline lõuatu Kalanaspis delectabilis.
Autor: Tinn ja Märss, 2018
Sellised leiud on nii vanade organismide puhul haruldased mitte ainult Eestis vaid kogu maailmas.
Kalana kõige suurem aare on aga makroskoopiliste, kuni 10 sentimeetri suuruste lubistumata vetikafossiilide leidmine. Hetkel on kogutud üle 15 erineva vetikaliigi, mis kõik ootavad määramist ja kirjeldamist. Nende leidude põhjal võib kindlalt väita, et tegu on ühe rikkalikuma vetikate "varakambriga" kogu maailmas.
Need erakordselt hästi säilinud kivistised leidis Kalana lubjakivi plaatide vahelt esimesena Tartu Ülikooli geoloogia muuseumi varahoidja Tõnu Pani 2006. aastal. Sellised leiud on nii vanade organismide puhul haruldased mitte ainult Eestis vaid kogu maailmas.
Kalana leiukoht on praegu kõige rikkalikum vetika leiukoht kogu maailmas.
"Kalana leiukoht on praegu kõige rikkalikum vetika leiukoht kogu maailmas," kinnitas ka värske geoloogia doktor Viirika Mastik. "Arvatavasti olid lubistumata vetikad Siluri ajastu meredes niisama tavalised ja levinud kui tänapäevalgi, kuid säilisid lihtsalt erakordselt harva."
Mastik lisas, et need vetikafossiilid on ainulaadsed nii oma anatoomilise detailsuse kui ka liigilise mitmekesisuse tõttu.
Ta selgitas, et inimkonna teadmised meie planeeti kunagi asustanud organismidest pärinevad fossiilidest. "Eelkõige pärinevad need fossiilidest, kellel oli eluajal tugev skelett. Pehmekehalised organismid, näiteks ilma mineraliseerunud kudedeta selgrootud või lubistumata vetikad, on kivististena säilinud aga üliharva."
Samas tuletas ta meelde, et vetikad on meie elukeskkonnas väga tähtsad ja nad on kujundanud meie ökosüsteemi läbi geoloogilise aja. Vetikad on veekogudes esmase orgaanilise aine tootjateks ning enamiku toiduahelate aluseks, vetikatel on looduses märkimisväärne roll.
"Fotosünteesi käigus eritavad vetikad keskkonda hapnikku, arvestuslikult võib kuni 40% globaalsest fotosünteesist olla seotud vetikate elutegevusega," märkis Mastik. Ta lisas, et praegusel ajal Maal elavate vetikaliikide täpne arv ei ole teada, kuid hinnanguliselt varieerub see 36 000 kuni 10 miljonini.
Uued teadmised doktoritööst
Viirika Mastik selgitas doktoritööga Kalanast leitud vetikafossiilide süstemaatilist kuuluvust ja andis ülevaate Siluri ajastu vetikate levikust Eestis ja kogu maailmas.
Doktoritöös kirjeldatakse detailselt kolme vetikaliiki, millest kaks – Palaeocymopolia silurica (A) ja Kalania pusilla (B)– kuuluvad rohevetikate (Chlorophyta) seltsi Dasycladales.
Kolm kirjeldatud vetikafossiili. A - Palaeocymopolia silurica; B - Kalania pusilla; C - Leveilleites hartnageli.
Autor: Viirika Mastik
Dasüklaade võiks nimetada nende pika geoloogilise ajaloo tõttu "elavateks fossiilideks".
Dasycladales on suurte üherakuliste vetikate selts, kelle esindajaid elab ka tänapäeval, ning kes peamiselt asustavad troopilisi madalmeresid. Dasüklaade võiks nimetada nende pika geoloogilise ajaloo tõttu "elavateks fossiilideks". Tänu nende spetsiifilisele talluse ehitusele on neid võrreldes teiste vetikarühmadega lihtsam eristada.
Fossiilne vetikas Palaeocymopolia silurica vs tänapäevane vetikas Cymopolia barbata.
Autor: Sigrid Berger
Kolmas Kalanast kirjeldatud liik on Leveilleites hartnageli (C), mis on määratud morfoloogiliste tunnuste ja paljunemisstruktuuride paiknemise järgi punavetikate (Rhodophyta) hulka, klassi Florideophyceae.
Üksikuid sarnaseid vetikafossiile on leitud veel mitmest Eesti karjäärist ning puursüdamikust. See kinnitab, et vetikad olid Siluri ajastu alguses levinud üle kogu praeguse Eesti territooriumi. Siluri-vanuselisi lubistumata vetikate leiukohti on maailmast kokku kirjeldatud 37, neist suur osa asuvad Baltika või Laurentia paleokontinentidel.
Samas interpreteerib Mastiku uurimistöö ka toonaseid keskkonnatingimusi – vee sügavust, temperatuuri, mere põhja iseloomu –, kus need organismid elasid ning mattusid.
Ta järeldas, et Kalana peaaegu terviklikuna säilinud vetikatallused on mattunud oma elupaigas (in situ), normaalsoolsusega ning lainetuse eest kaitstud laguunikeskkonnas, mida aegajalt on külastanud tormilainetused. Vee sügavus vetikate elupaigas oli maksimaalselt 15 meetrit ning vee temperatuur võis püsida umbes 20 °C juures.
Sellised teadmised suurendavad meie arusaama Balti paleobasseini arengust ning sellest millistes tingimustes dasüklaadid eelistasid elada juba üle 400 miljoni aasta tagasi. Samuti annavad need vihjeid selle kohta, millised keskkonnatingimised soodustasid pehmekehaliste organismide säilimise.
Mastiku töö muudab ainulaadseks ka tõsiasi, et seni on Eestis vetikafossiilide uurimisele väga vähe tähelepanu pööratud.
Kalana karjäär Jõgevamaal.
Autor: Viirika Mastik
"Enamik kogutud vetikafossiile on mineraliseerunud skeletiga ning ootavad Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi geoloogilistes kollektsioonides detailsemaid kirjeldusi," sõnas värske geoloogiadoktor.
Iga uus erakordse säilivusega fossiilide leiukoht (Lagerstätte) suurendab meie arusaama geoloogilises minevikus kooseksisteerinud organismidest. Ka Kalana leiukoht annab suure panuse Siluri vetikafloora mitmekesisuse uurimisse.
Kalana Lagerstätte ja selle säilimispõhjuste uurimine nõuab paljude erinevate erialaspetsialistide – paleontoloogide, sedimentoloogide, mineraloogide, geokeemikute ja geofüüsikute koostööd ning see töö kestab veel aastaid.
Viirika Mastik kaitses doktoritöö "Siluri makroskoopilised lubistumata vetikafossiilid Kalana Lagerstättest" Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut geoloogia osakonnas 27. veebruaril 2019. Teda juhendas Tartu Ülikooli geoloogia vanemteadur Oive Tinn, oponeeris professor Steven LoDuca USA-st Ida Michigani Ülikoolist. | Jõgevamaa erakordsed vetikafossiilid räägivad elust 440 miljoni aasta eest | https://novaator.err.ee/921454/jogevamaa-erakordsed-vetikafossiilid-raagivad-elust-440-miljoni-aasta-eest | Silur on geoloogiline ajastu, mil esimesed taimed ja loomad hakkasid veest maismaale kolima. Uusi teadmisi selle kohta, milline keskkond valitses umbes 440 miljonit aastat tagasi praegusel Eesti maalapil, jagas Viirika Mastik, kes kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö vetikafossiilidest. |
SDP-d toetas küsitluses osalenud kodanikest 21 ja Koonderakonda 18,1 protsenti.
Keskerakonna toetusprotsent oli 14,3, rohelistel 14 ja põlissoomlastel 11,1 protsenti.
Soomes on aprilli keskel parlamendivalimised.
Ajavahemikus 18. veebruar kuni 15. märts läbi viidud küsitlus lõppes seega peaminister Juha Sipilä valitsuse tagasiastumise järel.
Uuringu veamarginaal suuremate erakondade osas on umbes kaks protsendipunkti mõlemas suunas. Küsitlusele vastas telefonitsi üle 2400 inimese. | Soome sotsiaaldemokraadid kasvatasid edumaad Koonderakonna ees | https://www.err.ee/921692/soome-sotsiaaldemokraadid-kasvatasid-edumaad-koonderakonna-ees | Soome sotsiaaldemokraadid (SDP) on kuu ajaga kasvatanud edumaad parempoolse Koonderakonna (Kokoomus) ees 2,9 protsendipunktini, ilmnes kolmapäeval ajalehe Helsingin Sanomat arvamusuuringust. |
Naantali festival on Soome üks mainekamaid kammermuusika festivale, mis tänavu tähistab 40. juubelisünnipäeva. Programm on tavapärasest suurejoonelisem, kavas on neli maailmaesiettekannet ning festivalile on kutsutud nimekaid orkestreid ja rahvusvahelisi tippsoliste.
Soome noorema põlvkonna helilooja, dirigent ja keelpillimängija Jaakko Kuusisto kirjutas tänavuseks Naantali Muusikafestivaliks tšellokontserdi, kus solistina astub üles festivali kunstiline juht Arto Noras. Teos tuleb maailmaesiettekandele koos Tallinna Kammerorkestri ja dirigent Jaakko Kuusistoga teisipäeval, 11. juunil.
"Naantali Muusikafestivalil andis Tallinna Kammerorkester kontserdi ka 2006. ja 2008. aastal. On suur au olla tagasi kutsutud just aastal, mil festival tähistab suurejooneliselt oma juubelit," ütles Tallinna Kammerorkestri tegevprodutsent Kaido Kelder.
Nädal tuleb tihe ja vastutusrohke ka Eestis, kus Tallinna Kammerorkestril on kavas teinegi maailmaesiettekanne. Teekonda kontserdilavadel alustab Tõnu Kõrvitsa uus heliteos "Sina oled valgus ja hommik" Tallinna Kammerorkestri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Risto Joosti esituses 16. juunil Mustpeade majas.
"Tõnu Kõrvits teeb uue teose esitamisel taas koostööd kollektiividega, kellega koos on helilooja varasem teos saavutanud Eesti jaoks enneolematut tähelepanu. "Sina oled valgus ja hommik" on jätk "Lageda lauludele", mis 2017. aasta suvel püsis mitu nädalat Amazoni enimmüüdud klassikalise muusika edetabeli tipus. Peagi esitasime teost Itaalias mainekal MITO festivalil, kus see pälvis palju kriitikute kiidusõnu. Teos jõudis ka USA raadiojaama NPR Music klassikalise muusika albumite edetabelis kolmandale kohale, raadio nimetas plaati rabavaks ning Kõrvitsat tõusvaks täheks Eesti heliloojate seas," loetles Kaido Kelder.
Tallinna Kammerorkestri asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste. Tänaseks on sellest kujunenud üks Eesti esindusorkestreid, kes on oodatud külalisesineja kontserdilavadel Euroopas ja mujal maailmas. Alates 2013. aastast on orkestri peadirigent Risto Joost. | Tallinna Kammerorkester osaleb kahe uue heliteose maailmaesiettekandel | https://kultuur.err.ee/950905/tallinna-kammerorkester-osaleb-kahe-uue-heliteose-maailmaesiettekandel | Tallinna Kammerorkester osaleb Naantali Muusikafestivali tipphetkel, kus kõlab Soome noorema põlvkonna helilooja Jaakko Kuusisto tšellokontserdi maailmaesiettekanne. Orkestri nädal lõpeb Tallinnas Tõnu Kõrvitsa uue teose "Sina oled valgus ja hommik" maailmaesiettekandega. |
Kodumurul mänginud lõunanaabrid kaotasid Sloveeniale koguni 0:5. Sloveenid asusid mängu juhtima 24. minutil, kui skoori avas Domen Crnigoj. Crnigoj oli täpne ka vaid kaks minutit hiljem ning Josep Ilicic penalti viis külalised pooltunniks juba 3:0 ette. Enne poolaega skooris veel Josip Ilicic, viieväravalise võidu vormistas 47. minutil Miha Zajc.
Kõik neli senist mängu kaotanud Läti on G-alagrupis kindlalt viimane, ehk kuues. Lätlased on ise löönud vaid ühe värava, enda võrku on lastud 13 palli. Viiendal kohal asuv Põhja-Makedoonia jääb nelja silma kaugusele, esikohal on täna Iisraeli 4:0 alistanud Poola (12 p).
Rootsi koondis kohtus võõrsil Hispaaniaga, kellele kaotati 0:3. Kohtumise avapoolajal väravaid ei löödud ning skoor avati alles 64. minutil, mil penaltist oli täpne Sergio Ramos. Ka Alvaro Morata 85. minuti värav sündis penaltist. Kohtumise 3:0 lõppskoori eest hoolitses Mikel Oyarzabal, kes sahistas võrku kaks minutit pärast Moratat.
12 silma kogunud Hispaania jätkab F-grupi liidrina, Rootsi on seitsme punktiga teine.
Esmaspäevased tulemused:
Bulgaaria – Kosovo 2:3
Tšehhi – Montenegro 3:0
Serbia – Leedu 4:1
Ukraina – Luksemburg 1:0
Taani – Gruusia 5:1
Iirimaa – Gibraltar 2:0
Fääri saared – Norra 0:2
Malta – Rumeenia 0:4
Hispaania – Rootsi 3:0
Põhja-Makedoonia – Austria 1:4
Läti – Sloveenia 0:5
Poola – Iisrael 4:0 | Läti sai EM-valiksarjas viieväravalise kaotuse | https://sport.err.ee/951036/lati-sai-em-valiksarjas-viievaravalise-kaotuse | Jalgpalli EM-valiksarjas tuli Eesti naaberriikidel esmaspäeval vastu võtta kaotused, kui vastase paremust tunnistasid nii Läti kui Rootsi. |
Saadaval on pääsmed 6. septembril toimuvale Eesti - Valgevene, 9. septembril peetavale Eesti - Holland ning 13. oktoobril aset leidvale Eesti - Saksamaa EM-valikmängule.
Kõik kohtumised toimuvad Tallinnas A. Le Coq Arenal.
"Huvi pääsmete vastu on väga suur, mistõttu soovitame huvilistel kiirustada, sest hiljem ei pruugi enam kohti jätkuda," lausus Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.
Kõigile kohtumistele eelneb meeleolukas festivaliala, kus esinevad head Eesti artistid ja leidub palju põnevat tegevust kogu perele.
Jalgpalliliit tuletab meelde, et piletite edasimüük (sh välisfännidele) või piletite kasutamine kommertseesmärkidel (sh loosimised vms) on ilma Eesti Jalgpalli Liidu nõusolekuta keelatud. Eesti Jalgpalli Liidul on õigus välisfänne mitte lubada Eesti poolehoidjate sektorisse ja tühistada edasimüüdud piletite kehtivus. | Müüki tulid piletid Eesti koondise kodumängudele Saksamaa ja Hollandiga | https://sport.err.ee/951034/muuki-tulid-piletid-eesti-koondise-kodumangudele-saksamaa-ja-hollandiga | Piletilevis tulid esmaspäeval müügile Eesti meeste jalgpallikoondise 2019. aasta kodumängude piletid. |
Kolme võiduni peetud seeria kaks esimest mängu kindlalt võitnud CSKA ei vääratanud ka täna ning võõrsil peetud kohtumises juhiti poolajaks 15 punktiga. Kolmandal veerandil mängisid küll meeskonnad viiki, ent viimane veerand kuulus taas CSKA-le, kes võttis lõppkokkuvõttes 18-punktilise võidu.
CSKA resultatiivseim mängija oli 23 punkti visanud Cory Higgins. Othello Hunter panustas 15 silmaga, 12 punkti kirjutati Nikita Kurbanovi nimele. Himki parimana tõi Vjatšeslav Zaitsev meeskonnale 22 punkti, Jordan Mickey lisas 12 silma.
Moskva CSKA on alates Ühisliiga loomisest 2008. aastal tulnud meistriks kaheksal hooajal üheksast. Vaid 2011. aastal tuli võitjaks Himki, kui CSKA jäi teiseks. | CSKA krooniti kaheksandat järjestikust hooaega VTB Ühisliiga võitjaks | https://sport.err.ee/951026/cska-krooniti-kaheksandat-jarjestikust-hooaega-vtb-uhisliiga-voitjaks | Korvpalli VTB Ühisliiga võitis kaheksandat järjestikust hooaega Moskva CSKA, kes alistas esmaspäeval peetud finaalseeria kolmandas mängus Moskva oblasti Himki 80:62. |
Jana Tederil õnnestus võita hõbemedal bikinifitnessi masters kategoorias, Mari Pukk sai samas kategoorias pronksmedali.
Oma pikkuskategoorias (-172 cm) jäi Teder seekord neljandaks, Mari Pukk sai oma pikkuskategoorias (172+ cm) viienda koha.
Regina Krukovskaja sai bikinifitness -162 cm kategoorias neljanda koha, Tuuli Jürgens bikinifitness masters kategoorias viienda koha ning oma pikkuskategoorias (-166cm) kümnenda koha.
Nadezhda Martysevich-Tali sai bikinifitness -166 cm üheksanda koha. | Eesti fitnessisportlased teenisid Tšehhis kaks medalit | https://sport.err.ee/951015/eesti-fitnessisportlased-teenisid-tsehhis-kaks-medalit | Nädalavahetusel Tšehhis Ostravas peetud Diamond Cup fitnessi võistlusel oli võistlustules viis eestlannat, kellest kaks teenisid medalid. |
"Drellil on võimalik saada Saksamaal Bambergi ridades järgmisel hooajal naturaliseeritud staatus ning tal on potentsiaali areneda tulevikus draft 'i esimese ringi valikuks," kirjutas ESPN-i draftiekspert Jonathan Givony sotsiaalmeedias.
Estonian forward Henri Drell has withdrawn his name from the 2019 NBA draft, his agent Tomaso Comellini of @Sigma_Sports told ESPN. Drell can receive German naturalized status next season in Bamberg and has a chance to potentially develop into a first round pick down the road.
— Jonathan Givony (@DraftExpress) June 10, 2019
Naturaliseeritud staatus võrdsustaks eestlase kohalike Saksa mängijatega, mis võimaldaks Drellil omandada meeskonnas senisest olulisem rolli.
Tänavuseks NBA draft 'iks on eestlastest enda nime üles andnud ka Sander Raieste. | Henri Drell võttis enda nime NBAdraft'ist maha | https://sport.err.ee/951016/henri-drell-vottis-enda-nime-nba-draft-ist-maha | Aprillis korvpalliliiga NBA draft 'is osalemisest teatanud 19-aastane Henri Drell otsustas, et võtab oma nime tänavusest draft 'ist siiski maha, teatas Eesti korvpalluri agent Tomaso Comellini ESPN-ile. |
News Media Alliance'i uuring annab kaalu uudistetööstuse süüdistusele, et Google ja teised veebihiiud kahjustavad tavapäraseid uudisteorganisatsioone, kasutades oma ülivõimsat positsiooni internetiuudiste keskkonnas seal liikuva reklaamitulu endale kahmamiseks.
Uuringu järgi on Google asunud uudissisu aina rohkem rahaks tegema, mille taustal on soov hoida tarbijad tema ökosüsteemis. Dokumendis lisatakse, et uudisteotsingud aitavad veebihiiul koguda oma kasutajate kohta andmeid, mille abiga ta neile oma teisi tooteid täpsemalt suunab.
Oodatavasti esitletakse uuringut sel nädalal USA kongressis istungil, kus käsitletakse suurte tehnoloogiafirmade vääritikäitumisi. Uuringuga üritatakse toetada seaduste muutmist nii, et uudisteorganisatsioonid saaksid digitulu üle läbirääkimiste pidamiseks kartelliseadustes erandi.
Google ja mõned meediaanalüütikud vaidlustasid uuringu sisu ja järeldused.
"Need põlve peal tehtud arvutused pole täpsed ning seda toovad esile ka mitmed eksperdid," ütles Google'i pressiesindaja.
"Valdav arv uudisteotsingutest reklaame ei näita. Uuring eirab ka Google'i tekitatud väärtust. Google News ja Google Search suunavad iga kuu kirjastajate veebilehtedele üle 10 miljardi kliki, mis on ajam tellimustele ning märkimisväärsele reklaamtulule."
Mõned analüütikud suhtusid skeptiliselt ka uuringu meetoditesse.
New Yorgi ülikooli ajakirjandusprofessor Jeff Jarvis pidas uuringut eksitavaks osaliselt põhjusel, et see toetub otsingutulemustes uudislugude väljavõtetele.
"Väljavõtted otsingumootoris ei ole sisu," ütles Jarvis Twitteris.
"Need on kirjastajate juurde viivad lingid. Google ei saa raha Google Newsist. Kui ta teenib uudiste pealt raha, siis teeb ta seda kirjastajate lehtedel olevate reklaamide teenindamisega."
Temple'i ülikooli professori Aron Pilhoferi sõnul ei arvesta uuring, kuidas Google suunab kasutajaid uudisteportaalidesse, kus kirjastajad tulu teenida saavad.
"Isegi kui nõustuda kasutatud metodoloogiaga (mina ei nõustu), siis arvan, et oleks õiglane arvestada ka kogu liiklust, mida Google kirjastajate lehtedele suunab, onju? See on lihtsalt totter," teatas Pilhofer Twitteris. | Uuring: Google teenib uudiste pealt miljardeid | https://www.err.ee/951008/uuring-google-teenib-uudiste-pealt-miljardeid | Tehnoloogiahiid Google teenis 2018. aastal uudisteportaalidest uudiste tasuta võtmisega umbes 4,7 miljardit dollarit tulu, selgus esmaspäeval avaldatud ning meediatööstuse rahastatud uuringust. |
Cyclo-crossi MM-i hõbedamehel van Aertil on selja taha jäänud edukas kevadiste klassikute periood ja saab olema huvitav näha, kuidas 24-aastane belglane Touril hakkama saab, kirjutab Spordipartner.ee. "Teen debüüdi suurtuuril arvatust varem, kuid minu jaoks saab see olema väga meeldiv kogemus. Tänan meeskonda selle võimaluse ja toetuse eest. Ootan huviga tugeva tiimiga startimist. Nad saavad kindlad olla minu toetusele. See saab olema raske kogemus," lausus van Aert, kes osaleb praegu oma hooaja esimesel velotuuril Criterium du Dauphinel.
Jumbo-Visma spordidirektori Merijn Zeemani sõnul ei ole van Aerti vähesed võistluskilomeetrid maanteel suureks probleemiks. Pärast Touri osaleb van Aert Prudential Ride Londonil ja seejärel hakkab ta valmistuma cyclo-crossi hooajaks.
Tänavuse Giro d'Italia kolmandana lõpetanud Primož Roglic seekord Touril ei sõida.
Tour stardib 6. juulil Brüsselis. | Wout van Aert debüteerib Tour de France'il | https://sport.err.ee/951014/wout-van-aert-debuteerib-tour-de-france-il | Jumbo-Visma avaldas Tour de France'il osaleva meeskonna nn pika nimekirja, kuhu kuulub ka kolmekordne cyclo-crossi maailmameister Wout van Aert. Etapivõite hakkab püüdma Dylan Groenewegen ja kokkuvõttes üritab kõrget kohta saavutada Steven Kruijswijk. |
Peaminister Theresa May astus partei liidri kohalt tagasi reedel seoses suutmatusega viia Ühendkuningriik Euroopa Liidust õigel ajal välja. Peaministriks jääb ta kuni mantlipärija valimiseni ehk ilmselt juuli lõpuni.
BBC teatel on kandidaadid parteiliidri ja peaministri kohale keskkonnaminister Michael Gove, tervishoiuminister Matt Hancock, endine Chief Whip ehkparteipoliitika ja -distsipliini eest vastutanud Mark Harper, välisminister Jeremy Hunt, siseminister Sajid Javid, endine välisminister Boris Johnson, endine alamkoja liider Andrea Leadsom, endine töö- ja pensioniminister Esther McVey, endine Brexiti-minister Dominic Raab ja rahvusvahelise arengu minister Rory Stewart.
Favoriit on värvikas eksvälisminister Boris Johnson, kes on viimasel ajal hoidnud madalat profiili, kuid kulisside taga teinud kõvasti kampaaniat.
"Tõsisel ajal on vaja tõsist juhti," ütles välisminister Jeremy Hunt oma kampaania algul, vihjates Johnsoni naljatlevale loomusele.
Hunt oli vastu 2016. aasta Brexiti referendumile, kuid on öelnud, et konservatiivid peavad Brexiti ellu viima või seisma silmitsi suure kaotusega järgmistel valimistel.
Huntile on toetust avaldanud euroskeptiline kaitseminister Penny Mordaunt, kuigi ilmselt pahandab ta osa oma parteikaaslastest, sest keeldub välistamast Brexiti taaskordset edasilükkamist.
Endine Brexiti-minister Dominic Raab hoiatas samal ajal, et Euroopa Liidust lahkumine ei juhtu blufi ja ärplemisega.
"Ma olen põhimõtteline brexitlane, kel on plaan, distsipliin ja keskendumine, et viia meid minema oktoobri lõpuks," ütles ta, rünnates ka Johnsoni plaanitavat maksukärbet rikastele.
Esmaspäeval alustas kampaaniat veel keskkonnaminister Michael Gove, kes lubas samuti olla tõsine liider. Samas on ta silmitsi skandaaliga, sest tunnistas üles paarikümne aasta taguse kokaiinipruukimise.
Johnson pälvis USA presidendi Donald Trumpi kiituse ähvarduse eest, et lahkub Euroopa Liidust vajadusel leppeta. Pariis kritiseeris teda aga sõnavõtu eest, et Suurbritannia võib jätta maksmata niinimetatud Brexiti arve.
"Maksekohustuste mittetäitmine on rahvusvaheliste kohustuste rikkumine, mis on võrdne riigi maksejõuetusega," ütles Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile lähedalseisev allikas AFP-le.
Hunt ütles leppeta Brexiti kohta: "Ma oleksin valmis leppeta lahkumiseks kui see oleks selge valik leppeta Brexiti või Brexiti ära jätmise vahel, kuid ma teeks seda raske südamega."
Ta väitis nädalavahetusel ka, et sai Saksa kantslerilt Angela Merkelilt julgustavaid signaale Brexiti-leppe muutmise osas.
Saksa valitsuse kõneisik viitas aga Merkeli varasemale sõnavõtule, et lahkumisleppe läbirääkimisi ei taasavata, kuid võidakse muuta tulevikusuhteid puudutavat deklaratsiooni.
Kandidatuuri esitamine lõppes esmaspäeval kohaliku aja järgi kell 16 ja 313 tooride seadusandjat alustavad hääletamist neljapäeval. Pärast rida salajasi hääletusi valitakse välja kaks kandidaati, kes esitatakse partei umbes 160 000 liikmele. | Ühendkuningriigis algas May mantlipärija valimisprotsess | https://www.err.ee/951001/uhendkuningriigis-algas-may-mantliparija-valimisprotsess | Esmaspäeval algas ametlikult võistlus Briti peaministri kohale, millele kandideerib kokku kümme Konservatiivse Partei parlamendiliiget. |
"Jah, treeneritööga on kõik," ütles viimastel aastatel lõviosa Eesti koondislasi juhendanud Saarepuu Postimehele. "Ajad on keerulised, suusaliidus pole murdmaasuusatamisel praegu isegi alajuhti."
Tänavu veebruaris kisti Saarepuu suusaalade MM-il puhkenud Seefeldi dopinguskandaali, kui kinni peeti Eesti koondislased Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu. Saarepuu enda sõnul dopingu tarvitamisest teadlik ei olnud ning talle tulid uudised toona šokina.
"Järgmist treenerit suusatajatel veel pole. Eks aitan Markot-Raidot (Marko Kilp ja Raido Ränkel - toim.) ja mõnda nooremat meest jõudumööda kõrvalt, konsulteerin natuke treeningplaanide osas. Raido proovib laskesuusatamist, Marko äkki saab suvel koos venelastega harjutada," lisas Saarepuu. | Anti Saarepuu lõpetab treeneritööga ja asub tööle Haanjamaa spordikeskuses | https://sport.err.ee/951006/anti-saarepuu-lopetab-treeneritooga-ja-asub-toole-haanjamaa-spordikeskuses | Eesti suusakoondise peatreeneri ametit pidanud Anti Saarepuu lõpetab juhendajakarjääri ja asub korraldama Haanja puhke- ja spordikeskuse tööd. |
"Prantsusmaa võtab meilt veini eest suurt hinda, kuid meie võtame Prantsuse veinilt väga vähe," lausus Trump uudistekanalile CNBC.
Trumpi sõnul nurisevad USA veinitootjad, et Prantsuse veinid jõuavad Ameerika riiulitele mitte millegi eest. "See pole õiglane ja me teeme selle vastu midagi ära."
"Ka meil on suurepärast veini," rõhutas karsklasest president.
Washington ja Brüssel valmistuvad kaubanduskõnelusteks, millega tahetakse lahendada vaidlus terase- ja alumiiniumitariifide üle. Euroopa Liidu ametnikud on korduvalt rõhutanud, et põllumajandust nad ei aruta.
Ameerika veinile kehtivad EL-i tollimaksud on suuremad kui Euroopa veinidele Ameerikas kehtivad tollimaksud. Prantsusmaa on suur veinitootja, kuid EL-i liikmesriigina ta oma kaubanduspoliitikat ja tollimakse paika ei pane. Seda teeb EL blokina ja kaubanduskõnelusi peab Euroopa Komisjon EL-i nimel.
Olenevalt alkoholi tüübist ja sisaldusest kehtib USA-sse imporditavale veinile pudeli pealt 5,3- kuni 12,7-sendine tollimaks, ütleb USA rahvusvahelise kaubanduse komisjon. Vahuveinide maks on kõrgem - umbes 14,9 senti pudeli kohta.
EL-i eksporditud USA veinidelt võetakse aga 11 kuni 29 senti pudeli pealt, ütleb Ameerika veinieksporti edendav Veini Instituut.
2017. aastal importis USA Euroopa veine 4,5 miljardi dollari eest, kuid müüs Euroopale USA veini vaid 553 miljoni dollari eest.
Siiski näitavad Prantsuse tolli andmed, et 2007. ja 2018 aasta vältel USA veinieksport Prantsusmaale kolmekordistus ning Euroopa oli pika puuga USA veinide kõige suurem sihtkoht. | Trump lubab ette võtta USA veinile kehtivad EL-i tollimaksud | https://www.err.ee/950999/trump-lubab-ette-votta-usa-veinile-kehtivad-el-i-tollimaksud | USA president Donald Trump lubas töötada selle nimel, et Euroopa turgudele jõudvatele Ameerika veinidele kehtivad tollimaksud oleksid madalamad ning süüdistas Prantsusmaad ebaõiglaste kaubandustõkete püstitamises. |
4Foulee nimelisel võistlusel Poznanis võistles üle 70 ratsaniku Euroopast ja mujalt maailmast. Tase oli kõrge ja seda enam teevad rõõmu meie ratsanike head tulemused siin võistlusel. Lisaks Pillile oli eestlastest stardis ka Gunnar Klettenberg.
Võistlust alustasid Klettenberg ja B Capitain Norman auhinnalise üheksanda kohaga 140 cm kõrguses kahefaasilises parkuuris. Reedese võistluspäeva viimases, 150 cm ümberhüpetega parkuuris, kus koguti ka Longines Rankingu punkte, tegid suurepärase sõidu Pill ja Alfons Ra. Ümberhüpete eelviimase startijana asus Pill sõitu juhtima, kuid viimasena tulnud türklane Omer Karaevli hobusel Cheston De La Pomme D'or Z suutis teha kiirema aja ja sellega ka võistlusklassi võita. Samas sõidus osales ka Gunnar hobusel Queensland, nende tulemuseks jäi kaheksa karistuspunkti põhiparkuurist.
Laupäeval lisandusid Eesti meestele kaks auhinnalist kohta CSI1* 130 cm parkuurist. Pill ja White Dream tulid 9. ning Klettenberg ja Salomon 11. auhinnalisele kohale. Samal päeval toimunud 140 cm parkuuris oli Pill Alfons Ra'ga kuues.
Pühapäeva alustasid Klettenberg ja Salomon päeva kuuenda kohaga 135 cm parkuuris. Päeva naelaks oli grand prix ' sõit (160 cm), mille võitis lätlane Kristaps Neretnieks hobusel Moon Ray. Pilli ja Alfons Ra tulemuseks jäi siit neli karistuspunkti. | Rein Pill jäi Poolas napilt võiduta | https://sport.err.ee/951000/rein-pill-jai-poolas-napilt-voiduta | Rein Pill ja Alfons Ra näitasid Poolas CSI4* ratsavõistlusel head vormi, jäädes 150 cm parkuuris napilt teiseks. |
Pärast välisriigi valitsuselt saadud vihjet avastasid Briti politsei ja luureteenistus MI5 tuhandeid ühekordseks kasutamiseks mõeldud külmakotte. Kokku oli neis kolm tonni ammooniumnitraati, kirjutas leht julgeolekuallikatele tuginedes.
Londoni loodeosas toimus neli haarangut. Nendes peeti kinni üks inimene, kuid ta lasti hiljem süüdistuseta vabaks. Lehe väitel olid haarangud varjatud luureoperatsioon, mille eesmärk ei olnud kedagi kriminaalkorras kohtu alla anda.
Lehe sõnul otsustati juhtunut avalikkuse eest varjata, sest pisut varem olid riigid sõlminud Iraani tuumaleppe ning avaldamine oleks pannud kulme kergitama.
Lehe andmeil teavitati asjast ka tollast peaministrit David Cameroni ja siseminister Theresa Mayd. Samas ei teavitatud asjast parlamendiliikmeid, kes arutasid Hizbollah' Ühendkuningriigis keelustamist.
Leht lisas, et sarnaseid külmakotte, mida lõhkeaine hoiustamiseks kasutati, leiti ka mujal maailmast.
Kasutatud külmakotid nägid välja kahjutud ning neid oli kergem transportida. Uudises lisati, et ükski rünnak polnud peatselt toimumas ning ammooniumnitraati poldud relvaks tehtud.
Hizbollah' sõjaline tiib oli leiu ajal keelatud, kuid rühmitus tervikuna lisati Briti terrorirühmituste nimekirja alles varem sel aastal. | Meedia: Briti politsei varjas Hizbollah'ga seostatud äärmuslaste pommijuhtumit | https://www.err.ee/950990/meedia-briti-politsei-varjas-hizbollah-ga-seostatud-aarmuslaste-pommijuhtumit | Briti politsei ja luure avastas 2015. aastal, et äärmuslased, keda seostatakse Iraani toetatud liikumisega Hizbollah, olid Londonisse kokku kogunud pommivalmistamise vahendeid, kuid see hoiti avalikkuse eest peidus, kirjutas esmaspäeval Briti leht Daily Telegraph. |
"Ei saa loota, et majandussõda Iraani rahva vastu jätkub ja need, kes seda peavad, jäävad väljaspoole ohtu," ütles Zarif ühisel pressikonverentsil Teheranis visiidil viibiva Saksa välisministri Heiko Maasiga. "Ainus viis pingete leevendamiseks regioonis on lõpetada majandussõda," lisas ta
Zarif märkis, et Saksamaal ja Euroopa Liidul on neis pingutustes oluline roll.
USA president Donald Trump taganes eelmisel aastal 2015. aastal sõlmitud tuumaleppest ja taaskehtestas Iraani vastu sanktsioonid.
Maas kinnitas pressikonverentsil, et Saksamaa teeb kõik tagamaks, et pinged ei eskaleeru. "Süürias ja Jeemenis käib sõda, õnneks mitte siin," ütles Maas. "Tahame teha kõik, mis meie võimuses, et see Iraanis nii ka jääks," lisas ta. | Iraani välisminister hoiatas majandussõja pidajaid | https://www.err.ee/950983/iraani-valisminister-hoiatas-majandussoja-pidajaid | Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif hoiatas esmaspäeval, et need, kes peavad USA sanktsioonide kaudu Teherani vastu majandussõda, ei saa loota turvalisust. |
AS Piletilevi juhatuse esimees Jaanus Beilmann kinnitas Delfile, et festival jääb ära. Tema sõnul aga pileti ostnud inimesed muretsema ei pea, sest piletid ostetakse tagasi.
Sweet Spoti korraldaja Hardi Loog ütles möödunud nädala lõpus Delfile, et hindab nädalavahetusel olukorda ja annab uue nädala algul teada, kas festival toimub või mitte.
Festival Sweet Spot toimus möödunud aastal esmakordselt ning seal astusid üles teiste seas Roisin Murphy, Little Dragon, Tom Odell, Mew jpt.
Sel aastal olid Kultuurikatla pargis toimuva festivali esinejatena välja kuulutatud Mura Masa, Lykke Li, Aloe Blacc, Honne, Onni Boi ja mitmed Eesti muusikud. | Muusikafestival Sweet Spot jääb ära | https://menu.err.ee/950987/muusikafestival-sweet-spot-jaab-ara | Muusikafestivali Sweet Spot piletite müük on keskkonnas Piletilevi praeguseks hetkeks lõpetatud. |
Koondis koguneb esmaspäeval, 10. juunil Tallinnas ning Balti turniiri avamäng peetakse 14. juunil, kui kell 18 algavas kohtumises on Arkadija staadionil vastaseks Läti. Päev hiljem minnakse Baldone staadionil vastamisi Leeduga, avavile kõlab kell 14.00.
Teisipäeval, 18. juunil võõrustab Eesti koondis Kadrioru staadionil maavõistlusmängus Valgevenet. Staadion avatakse kell 16.30, kohtumise avavile kõlab kell 17.30.
Koondise kogunemisest jäävad teiste seas eemale Itaalia klubis Napolis hooaja lõpetanud Lisette Tammik ja Vlada Kubassova ning värskelt Ungari meistriks tulnud Inna Zlidnis. Erinevatel põhjustel jäävad eemale veel Siret Räämet, Ketlin Saar, Liisa Merisalu ja Diana Belolipetskaja.
Naiste koondise koosseis Balti turniiriks ja mänguks Valgevenega:
Väravavahid
Getriin Strigin (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 18/0
Karina Kork (23.02.1995) – JK Tallinna Kalev 4/0*
Anastasija Zabello (01.02.2001) – Tallinna FC Flora 1/0
Mari-Ann Ploompuu (20.05.1998) – Pärnu JK 0/0
Kaitsjad
Pille Raadik (12.02.1987) – Aland United (FIN) 70/0
Liis Lepik (02.10.1994) – Tallinna FC Flora 22/1
Berle Brant (26.09.1989) – Pärnu JK 16/0
Ariina Mürkhain (22.06.1999) – Tallinna FC Flora 7/0
Maria Orav (07.04.1996) – JK Tallinna Kalev 4/0**
Silja Goroško (15.07.1994) – Tallinna FC Flora 2/0
Karmen Piirimaa (02.08.2002) – Põlva FC Lootos 0/0
Kristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Katrin Loo (02.01.1991) – Tallinna FC Flora 99/19
Kethy Õunpuu (04.12.1987) – Tallinna FC Flora 94/3
Signy Aarna (04.10.1990) – Aland United (FIN) 78/26
Kristina Bannikova (15.06.1991) – klubita 59/4
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 38/1
Ulrika Tülp (20.06.1991) – Pärnu JK 14/1*
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora (laenul Suure-Jaani Unitedist) 11/0
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev 6/0
Gerli Israel (07.02.1995) – Tallinna FC Ajax 6/0
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka 2/0
Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 1/0
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos 1/0
Jana Pipar (23.01.1994) – JK Tallinna Kalev 0/0
Tuuli Tasa (12.11.2002) – Tartu JK Tammeka 0/0
*Osalevad ainult maavõistlusmängus Valgevenega
**Osaleb ainult Balti turniiril
Peatreener: Jarmo Matikainen
Abitreener: Kaidi Jekimova
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Kehalise ettevalmistuse treener: Andrei Veis
Füsioterapeudid: Daria Narõškina, Liisa Veerla
Arst: Marju Raukas
Videoanalüütik: Egon-Eret Rinaldo
Koondise mänedžer: Raili Ellermaa | Naiste koondist ootab ees Balti turniir ja maavõistlus Valgevenega | https://sport.err.ee/950986/naiste-koondist-ootab-ees-balti-turniir-ja-maavoistlus-valgevenega | Eesti naiste jalgpallikoondist ootab ees tihe nädal, kui esmalt võetakse osa 14.–16. juunini Lätis peetavast Balti turniirist ning kaks päeva hiljem, 18. juunil võõrustatakse maavõistlusmängus Valgevene koondist. |
"Von Krahli pakutud ettevõtmine tundus mulle mitmes mõttes huvitav – ühtepidi on Tallinna rahvas ammu kurtnud, et mind seal liiga harva näeb, teistpidi tähendab igakuine kontsert samas kohas seda, et ma mitte ainult ei või, vaid suisa pean repertuaari varieerima, katsetades uusi lugusid ja tuletades meelde neid, mida ma ammu mänginud ei ole," ütles Roots. "Sümpaatne on ka see, et õhtul kella kümneks on pidu juba läbi, nii et kuulama saavad rahulikult tulla ka need, kes hommikul vara päevatööle tõusma peavad."
Rootsi viimane CD-album "Breakfast in September" jõudis aastavahetusel nii Suurbritannia kui Prantsusmaa raadiotes enimmängitud bluusiplaatide esikümnesse. | Andres Roots alustab Von Krahlis bluusikontsertide sarja | https://menu.err.ee/950985/andres-roots-alustab-von-krahlis-bluusikontsertide-sarja | Kitarrist Andres Roots alustab Von Krahlis bluusikontsertide sarja. Muusik annab Tallinnas soolokontserdi iga kuu teisel teisipäeval – 11. juunil, 9. juulil ja 13. augustil. |
Kirke Karja ja Mingo Rajandi kollaažilik rewrite (19. aprill)
Igor Garšnek
Et juubelifestivali avamine langes Suurele reedele, kõlas ka selle avaakord mõnevõrra tõsisemates toonides. Pianist Kirke Karja ja kontrabassist Mingo Rajandi suurekoosseisulise ansambli kava oli üles ehitatud muusikalisele tuumikmaterjalile, milleks olid värvikamad episoodid Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüüri teostest. Niisiis Tüüri ja Sumera partituuride "ümberkirjutamine" (rewrite) jazzi võtmes, sõltuvalt sellest, kes ja kuidas jazzmuusikat tõlgendab. Etteruttavalt olgu öeldud, et tegemist polnud klassika jazzitöötlustega à la James Lasti orkester pool sajandit tagasi, kuigi hea tahtmise puhul oleks võinud ka seda teha. Karja ja Rajandi ansamblis tuli lavale kaksteist muusikut, instrumentaariumiks kvartett Prezioso keelpillid, kitarr, flööt, saksofon, trummid, vibrafon ja Liisi Koiksoni hääl. Koiksoni vokaliisid mõjusidki põhiliselt meloodiainstrumendina, ühes numbris ka beatbox-tehnikas "rütmipillina".
"Ümberkirjutused" Tüüri ja Sumera teostest olid tehtud niiviisi, et lähtepunktiks oli laenatud n-ö tugikujund, mille ümber hakkas end kerima omaloominguline muusika, mis oli intonatsiooniliselt lähtematerjaliga enamal või vähemal määral seotud. Vahel mitte eriti, kui mõelda lisaloona kõlanud Sumera "Klaveripala aastast 1981" rewrite 'ile, kus loo originaalmotiiv oli muusika vabasse arendusse vaid kollaažilikult sisse lõimitud. Muusikalise mõttemänguna kõlasid sellised kollaažid värskelt ja fantaasiarikkalt, eriti Erkki-Sven Tüüri "Conversio" (originaalis viiulile ja klaverile) "dekonstruktsioon", mille materjal oli võetud mitte loo algusest, vaid hoopis originaalteose lõpust. Üks Tüüri laul kõlas siiski tervikuna ja enam-vähem (vaid väikeste täiendustega) partituuritruult. Selleks oli nelja aastakümne tagune In Spe lugu "Antidolorosum" Artur Alliksaare sõnadele. Kui võrrelda Erkki-Sven Tüüri enda lauldud algupärandit (leitav näiteks YouTube'ist) ja Liisi Koiksoni esitatud versiooni, on siinkirjutajal subjektiivne tunne, et esimesel puhul kuulaks justkui karget renessanss-muusikat ja Orlando di Lassot ning teisel puhul värviküllast impressionismi ja Claude Debussyd.
Õhtu täis eksperimentaaljazzi (22. aprill)
Sander Udikas
Maria Fausti kureeritud eksperimentaaljazzi päev meenutas lihtsat tõde, et nootide kombinatsioonid on arbitraarsed ja muusika on kultuuriline kokkulepe, mida võib vabalt vaidlustada. Helikõrgused on küll loodusseaduslikus hierarhias, kuid näiteks Peter Brötzmanni duo minoorsed pedaalakordid on ülemheliliselt dissonantsed. Kogu õhtu kavas oli palju seoseid rahvalauluga. See väljendus Maria Fausti trio regilaululikult (ja rockilikult) ökonoomsetes motiivides ja muusikat organiseeriva tantsulise algupäraga pulsi hülgamises saksofonisti hingamisrütmist tuleneva agoogilise ad libitum -pulsi kasuks (Brötzmann). Kolmanda esineja, Rootsi etiooplanna Sofia Jernbergi soololaul maalis kaasaegse hääleimpro arsenaliga Aafrika loodushäälendlikku etnikat.
1991. aasta Pärnus festivalil "Fiesta International" esinenud Brötzmanni ja Heather Leigh' mõju võimsus tulenes viimase pedal steel -kitarri tonaalsete, aga ebainimlikult külmade kõlade ja toorelt kontrastse, aga ajuti ka haakuva rahvapilliliku saksofoni vahekorra pingest. Nagu õudusfilmis,
aitasid ka puhkehetked pinget üksnes kasvatada; lõpu poole jäid üha enam kõlama leinalised, ka lunastuslikud ebamaised noodid. Brötzmann oli totaalne, Faust koos New Yorgi noise- jazzi ja no wave 'i trummari Weasel Walteri ja bassist Tim Dahliga lisaks ka mänguline, eestiliku puhtakõlalise lüürilisusega pikitult. Kontserdid on Klassikaraadio kodulehel järelkuulatavad, soovitan soojalt. Fausti kuraatorlus tõmbas tähelepanu. Kuna ta loob ka ise üha uusi kavu, sobiks teda sellesse rolli edaspidigi kutsuda. Uut publikut võib leida klassikaliste muusikute, aga ka näiteks kujutavate-etendavate kunstnike seast (nt MIM-stuudio, Resonart stuudio ja Kanuti gildi seltskond). (Etendus)kunstnike kaasamine on vastastikku rikastav sümbioos.
Pianiste võrreldes (24. aprill ja 27. aprill)
Tiit Lauk
Shai Maestro trio kontsert oli oodatud – oli ta ju mõne aasta eest esinenud "Jazzkaarel" koos teise Iisraeli kuulsuse Avishai Coheniga ja oma trioga 2013. aasta "Jõulujazzil". Seega oli küsimus rohkem selles, m i s muutunud on. Trio esines veidi teises koosseisus, uueks trummariks Ofri Nehemya, bassi mängis endiselt Jorge Roeder. Maestrot peetakse üheks oma generatsiooni väljapaistvamaks jazzpianistiks, kelle karjäär on olnud tormiline. Inspireerituna nii juudi kui araabia muusikast, aga ka klassikast ja loomulikult jazzist, on ta oma pianismis ja kompositsioonides pidevalt lähenenud ideaalile. Hea klassikaline haridus on trio mängus kogu aeg tuntav. Maestro arengut taustapianistist solistiks on hea jälgida plaadistuste põhjal: neli albumit Avishai Coheni trios, viis albumit oma trio liidrina. Kõik need on kriitikute poolt kõrgelt hinnatud, parimaks tunnustuseks pääs ECM-i artistide väga hoolikalt valitud seltskonda. Sageli hinnatakse muusikuid tehnilise virtuoossuse järgi, vähem on neid, kelle puhul on sama tähtis muusika sisu, emotsioonid. Maestro mängus on esikohal improvisatsioon, seda koguni sel määral, et kontserdil pole ettevalmistatud kava, vaid see sünnib laval. Nii oli ka "Jazzkaarel", kus kompositsiooni nimi öeldi alles pärast esitamist. Omamoodi oli see põnevgi, sest kuigi kondikava oli varem olemas, sündis lugu vahetult laval publiku silme all ja osalusel. Sellisel puhul on kuulaja osa küllaltki oluline ja peab nentima, et "Jazzkaare" publik täitis talle pandud lootused, kuulates haudvaikuses ja inspireerides muusikuid sütitava aplausiga.
Shai Maestro muusikutee algas viieaastaselt, kui ta asus klassikalist klaverimängu õppima. 2002. ja 2003. aastal võitis ta rahvusliku jazziauhinna, mille tulemusel määrati talle stipendium Berklee kolledži suvekursustele. Sellele järgnes võimalus jätkata täisstipendiumiga, millest ta loobus, kavatsedes õppida hoopis India muusikat. Kuid mõni nädal hiljem helistas talle Avishai Cohen, pakkudes kohta oma trios. Nagu pianist on öelnud, tehakse selline pakkumine 19-aastasele praktiliselt tundmatule muusikule vaid kord elus ja loomulikult oli tema saatus sellega otsustatud. Siit algaski kiire tõus. New Yorgis resideeruv Shai Maestro trio on plaadil võluv ja laval maagiline.
Kirke Karja kvintetti Captain Kirke and the Klingons ja Shai Maestro triot võrrelda on nii kerge kui ka raske. Ühine on see, et mõlemas koosseisus on heatasemelised muusikud ja liidrid on peaaegu üheealised. Erinevusi on rohkem, alates ansambli nimest, mis teisel juhul viitab filmiseriaali "Star Wars" tegelastele. Kui Maestro on juba jõudnud rahvusvahelise tuntuseni, siis Karja alles rühib selle poole. Lootusi eduks paistab tal olevat – viimastel aastatel on ta esinenud mitmel rahvusvahelisel festivalil, 2014. aastal võitis "Jazzkaare" noore jazzitalendi auhinna ning eelmisel aastal esines edukalt EBU jazzorkestriga. Ja seegi pole kaugelt kõik.
Kahe ansambli suundumus on kardinaalselt erinev. Shai Maestro ideaaliks on peavoolujazzi kaasaegse helikeelega suund, Klingons vaatab täiesti teisele poole. Kirke Karja on üks Eesti innovaatilisemaid pianiste-heliloojaid, kes lõpetanud EMTA klassikalise pianistina ja jazzimagistrantuuri Kristjan Randalu juures ning õppinud ka kompositsiooni. Praegu on ta doktorantuuris – loota on järgmist Eesti "jazzidoktorit". Captain Kirke and the Klingonsi koosseisus on tunnustatud muusikud, kes esitlesid "Jazzkaarel" uut plaati. Nagu Karja mainis, on see muusika polüfooniarohke ja rütmiliselt mitmekesine, suurt tähelepanu on pööratud ülivabale improvisatsioonilisusele. Kohata võib stiile alates free-jazzist ja minimalismist kuni XXI sajandi Euroopa jazzikeeleni välja. Kõnealune album pole siiski Kirke senisele loomingule tüüpiline. Mõelgem kasvõi festivali avakontserdile. Nagu ta ansamblit tutvustades mainis, võiks seda projekti ka eksperimentaalseks liigitada. Nagu eksperimentidega sageli juhtub, ei tulnud ka seekord kõik plaanitult välja, aga julge ja omamoodi huvitav oli kontsert sellegipoolest. Kunas siis veel katsetada kui mitte tudengipõlves ja selliste kaaslastega? Kas selline on üks jazzi uusi arengusuundi, saame lähiaastatel näha.
Kui võrdluse juurde tagasi tulla, on kaks pianisti ühe mündi kaks külge. Öeldakse, et maitse üle ei vaielda (kuigi mõnigi kord peaks!). Seniseid arenguid vaadates võib arvata, et Shai Maestro jätkab talle juba kuulsuse toonud suunas. Milline saab olema Kirke Karja jätk, selgub kui mitte varem, siis kindlasti järgmisel doktorikontserdil.
Kirke Karja Autor/allikas: Rene Jakobson
Meelelahutuslik Joshua Redman (25. aprill)
Sander Udikas
Tenorsaksofonist Joshua Redman kuulub tantsulis-meelelahutuslikku svingitraditsiooni, mis lihviti märkimisväärse virtuoossuseni juba 1930. aastatel. Kuldajal olid oluline mulje avaldamine, aga ka duellantide dialoog ning võistlemise ja ka vastase üle trumpamise rõõm. Taolisest partnerlusest jäi Redmani trio puhul vajaka. Saksofonist esitas sisuliselt suveräänse soolokontserdi, trummar Gregory Hutchinson ja kontrabassist Reuben Rogers polnud temaga võrdses rollis. Kuna Redmani liinid olid nii kõikehõlmavad ja ka rütmiliselt ülitäpsed, ei jäänud neil üle muud, kui sekundeerida mitmekesise fooni loomisega. Millegipärast ei juletud Redmani ootamatutele radadele provotseerida – olles ametis enda maksimaalse väljendamisega, kas ta neid kuulaski? Selles mõttes ei suhestu Redman John Coltrane'iga alanud traditsiooniga, kus pärast teemat ehitatakse üheskoos üles täiesti uued maailmad. See keemia ei hakanud täistuuridel tööle.
Saksitrio on nõudlik koosseis, eriti lisaefektideta. Kuna tunnetuslikesse-sisulistesse sügavustesse ei kaevutud, prooviti tervik saavutada vahelduse põhimõttel. Kava ei arenenud orgaaniliselt. Eelviimasena kõlas free- jazzi number, aga taoline vabadusvõimalus võinuks olla latentsena käepärast varemgi, praegu jäi see pelgalt võimaluseks mitmekesistada kava, mis päädis soolodeta, tõeliselt ilusa minoorse hümniga.
Jazzi värske mõte on harva olnud esmajoones meelelahutuslik, vaid pigem vasakpoolne, kujutades endast enamasti mustanahaliste kontraliikumist. Jazzil on sageli olnud ka ühiskonda tasakaalustav (teinekord suure mõjugagi) poliitiline roll. Pärast järjekordset saksofonikaskaadi kostus publikust: "Ikka tõelised meistermehed!". Absoluutselt, aga pigem virtuoossed tarbe-, või ka mustkunstnikud, kes rahuldavad külluslikult publiku janu silmipimestava triki järele.
Muusika peale, kõrvadele ja... jalgadele (25. aprill ja 26. aprill)
Joosep Sang
"Jazzkaar" on igal aastal pakkunud kontserte, kus saal tõstetakse toolidest tühjaks ja esineja etteaste esitab kutse lisaks kuulamisele ka tantsida. Sellistel puhkudel on muusikastiiliks pigem funk või soul, mitte see, mida me tavajazziks peame. Ka tänavu oli selliseid kontserte mitu, nende seas kaks külalist USAst: hip-hop-artist Oddisee ja trummar Mark Giuliana.
Nagu Q-Tip, Common või kadunud Guru, pole ka Oddisee "gängsta" ega lödide elektrooniliste biitidega mõminaräppar, vaid üks neid muusikuid, kelle helipildis on aukohal jazzi ja eriti kuldajastu souli kõlad. Tema plaatidelt kõlab jazzilaene rohkem, "Jazzkaare" laval oli esikohal soulilik laad. Oddissee laulis ja räppis kordamööda, tema ansambel Good Compny kruvis energia väga kõrgele ja andis haarava, eht-ameerikaliku etenduse.
Energia oli märksõna ka trummar Mark Giuliana ja ansambli Beat Music kontserdil. Giuliana on tõeline originaal – trummar, kes saab hakkama kõigega akustilisest jazzist (käis "Jazzkaarel" bassist Avishai Coheni trioga) kuni ekstreemelektroonilise muusikani nagu äsjasel kontserdil. Kvarteti kõlaliseks dominandiks olid kahe süntesaatori rikkad kõlad, kuid sisuliseks ja kvalitatiivseks tuumaks kerkis ansamblijuhi trummimäng, mis oli täis elaani, leidlikke mänge meetrumi, rütmide ja dünaamikaga ning vaimustas trummikomplekti värskelt isikupärase kasutamisega. Otseselt jazzi neliku muusikas polnud, kõige sagedamini olid elektrooniliste ekskursioonide lähtepunktiks füüsilisel tasandil mõjuvad reggae ja dub'i rütmid. Oma vaheldusrikkuse, spontaanse, hetkes muusika loomisega ja jazziliku vabadusega sobis Mark Giuliana's Beat Music jazzifestivalile siiski suurepäraselt.
Laulurõõmu jagajad (26. aprill)
Marje Ingel
Taaskohtumine Bobby McFerriniga oli ühtaegu rõõmus ja nukker. Näib, et aastad on vanameistri tervist üksjagu räsinud, aga tema pulbitseva lauluallika peale pole ajahammas õnneks hakanud. Varem Eestis üksi esinenud McFerrinil oli kaasas neli lauljat. Koosmusitseerimise rõõmu kõrval võis ühiskontserdi ajendiks olla ka praktiline vajadus esinemiskoormust jagada. Ansambel Gimme 5 oli tasemel, iga liige tulvil improviseerimislusti ja võimeline teisi lauljaid ning publikutki kaasama. Ainus, mida neil polnud, oli McFerrini erakordne hääleulatus. Suure osa kontserdist kasutas McFerrin lauljaid kui instrumenti oma kompositsioonide esitamiseks, õpetas iga hääleliigi esindajale käigupealt loodud partii ja improviseeris moodustunud kihilise "vokaaltordi" tippu oma "kirsi". Kihtide ehitamisse oli kaasatud ka Estonian Voices, kes demonstreeris oma kunsti lauludega "Oota head meest" ja "Kättemaks". Kontserti esireast nautinud Sofia Rubina-Hunter sai samuti särada, puistates teiste kootud vokaalsele kassikangale briljantset scat-laulu. Ka tema tütar Naima vahetas Bobbyga häbelikult paar sõna.
Eripalgelisi lauljaid astus "Jazzkaarel" üles ridamisi, neist suurimat avastamisrõõmu pakkus mulle Kaili Kinnon. Eesti juurtega kanadalanna erilist mahlaka tämbriga häält kuuldes hakkasin mälust sarnaseid vokaliste otsima, aga ei leidnud. Madalaimatel nootidel kõlas ta nagu Joni Mitchell, madala ja keskregistri vahel nagu Annie Lennox. Esimese nimena meenus aga hoopis Julia Fordham, kohe seejärel Lisa Stansfield. Olen juba hulga ruumi kulutanud, kirjeldamaks, kelle moodi Kinnon tegelikult pole... Seega soovitan – kui te teda "Jazzkaarel" kuulma ei juhtunud, otsige internetist üles ja kuulake. See nimi tasub meelde jätta.
Mai ja tema grupp (27. aprill)
Ivo Heinloo
Saaremaalt pärit bassimängija Mai Leiszi karjääri kulgemist on olnud väga põnev jälgida. 2010. aastal sai ta Naissoo-nimelisel loomingukonkursil parima instrumentalisti auhinna. Nüüdseks on Leisz jõudnud Rootsi kaudu Ameerika Ühendriikidesse, elab Los Angeleses ja mängib pop- ja rockmuusika tõelise legendi David Crosby ansamblis. Vähe sellest, tema ansambli MaiGroup värskeimal plaadil, mida "Jazzkaarel" esitleti, on ühes palas kuulda lausa Charles Lloydi saksofoni.
Hoolimata sellest peadpööritavast edust tegutseb Rootsi-perioodil sündinud MaiGroup siiamaani ning kuigi Mai vihjas, et ülesastumine "Jazzkaarel" võis jääda mõneks ajaks ansambli viimaseks kontserdiks, on muusikud kahtlemata leidnud sellise sünergia ja koostoimimise viisi, millele ei ole mõtet niisama lihtsalt kriipsu peale tõmmata. Plaadi nimi "Metamorphosis" kirjeldab üsna täpselt seda, mis Mai Leiszi elus on viimastel aastatel toimunud. Et muusik on pööranud uue lehekülje, näitas küllap ka see, et eelmiste plaatide lugusid kavas väga palju ei olnud, varaseim neist, "January Dedication" pärines aastast 2008 ja on Mai enda sõnul vanim, mida ta veel avalikult julgeb esitada. Kontserdil tegi külalisena kaasa ka Mai abikaasa, pedal - ja lap steel -kitarri mängiv Greg Leisz, kellele oli üks lugu pühendatud.
Kuigi see ei olnud põnevaim kontsert, mida ma "Jazzkaarel" kuulsin, on Mai Leiszi mängu, eriti fretless -bassil, alati nauditav jälgida.
Külakosti Norrast (27. aprill)
Ivo Heinloo
Mäletan hästi maikuud täpselt kümme aastat tagasi, kui käisin uudistamas festivali Nõmme jazz konkurssi ja olin tunnistajaks tollal laiemale üldsusele tundmatu Eyolf Dale'i võidukale esinemisele. Kui tollal pälvis rohkem tähelepanu see, et lauljate kategoorias tõi võidu esmakordselt Eestisse Tuuli Taul-Velling, siis nüüd oli igati meeldiv näha "Jazzkaare" programmis Eyolf Dale nime. Põgusas vestluses enne kontserti tunnistas Dale, et Nõmme jazz on mänginud tema karjääris olulist rolli – Dale kutsuti kohe järgmisel aastal "Jazzkaarele" esinema ja see oli võrdlemisi noore muusiku jaoks silmi avav kogemus. Toona andis Dale soolokontserte tagasihoidliku egiidi "Noorte esmaspäev" all.
Eyolf Dale ansambel kannab esmapilgul kummalisena tunduvat nime Wolf Valley, mis on tegelikult tuletis pianisti enda nimest ("eyolf" pidavat arhailises keeles tähendama hunti ja "dale" orgu). Bänd oli kaheksaliikmeline, just sellele koosseisule on Dale nüüdseks kahe albumi jagu muusikat kirjutanud. Ansamblis olid puhkpillid, vibrafon, viiul ja standardne klaveritrio. Sarnaselt ühele kuulsaimale Norra jazzmuusikule Mathias Eickile kasutab Dale julgelt võimalusi, mida pakub puhkpillide ja viiuli kombinatsioon. Enim jäigi meelde viiuldaja Adrian Løseth Waade, kelle kelmikad vihjed näiteks poplaulukesele "Quando, quando, quando" panid nii mõnegi publiku seast muigama. Mitu bändiliiget olid staažikamatele "Jazzkaare" fännidele ammusest ajast tuttavad. Saksofonist Hanna Paulsberg esines 2014. aastal omalaadsel topeltkontserdil koos Kadri Voorandiga, trummar Audun Kleive aga meenub Mike Sterni ansambli kontserdilt. Muuseas, löökpillimängija näoilmete tabamine pakkus ilmselt suurt lõbu fotograafidele, neist sai küllap kokku väga meeleoluka galerii.
"Jazzkaare" kõlav lõppakord (28. aprill)
Joosep Sang
Kuuekümne seitsme aastane John Scofield on kitarrijazzi tippude tipp, kelle isikupärase pillikäsitluse tunneb jazzisõber ära sekundite jooksul, nii nagu rockifänn Jimi Hendrixi või Carlos Santana. Scofieldi stiili iseloomustab talle jäljendamatult iseomane fraseerimine ja nootide ajastamine, akordika ja "teravate" intervallide kasutamine. Sageli kohtab tema mängus bluusilikku ja lausa rockilikku kitarrikäsitlust.
John Scofieldi kolmas esinemine "Jazzkaarel" sisaldas seda kõike arvuka publiku rõõmuks külluslikult. Kontsert kestis ligi kaks tundi ja oli väärikas lõppakord palju elamusi pakkunud juubelifestivalile. Repertuaar oli vaheldusrikas: Scofieldi ja bändikaaslase Bill Stewarti omalooming (viimaselt teravatorkeline "F U Donald"), jazzistandard "But Beautiful", bebop-lugu Charlie Parkerilt ja lisaloona George Jonesi kantrilaul "A Girl I Used to Know". Kontserdil paelusid enim äärmused – ühelt poolt ballaadilikud, sageli ka soolona esitatud kitarrimõtisklused, teisalt kontserdi lõpuosas üles köetud gruuv, mille poolest Sco on eriti kuulus. Ansamblikaaslased Vicente Archer bassil ja Bill Stewart trummidel olid väga heal tasemel, ehkki ei tekitanud minus sellist vaimustust nagu samal festivalinädalal kuuldud kontrabassist Jorge Roeder pianist Shai Maestro triost ja trummar Gregory Hutchinson saksofonist Joshua Redmani triost. Kuid kolmiku kese John Scofield oli oma kuulsa nime kõrgusel – elav jazzilegend, keda oli õnn ja au kuulda ja näha. | Arvustused. Festivalipäevik Jazzkaarelt | https://kultuur.err.ee/950978/arvustused-festivalipaevik-jazzkaarelt | Ajakirja Muusika värskes numbris võtsid Igor Garšnek, Sander Udikas, Tiit Lauk, Joosep Sang, Marje Ingel ja Ivo Heinloo lühiarvustustes kokku seekordsel Jazzkaarel toimunu. |
"Täna on väga suur ületootmise oht," ütles Vene energiaminister Aleksandr Novak kohtumisel Saudi ametivenna Khalid al-Falih'ga.
"Me peame kõike analüüsima, et teha juulis tasakaalukas otsus," ütles ta naftakartelli OPEC ja selle välispartnerite tippkohtumisele viidates.
OPEC ja selle partnerid peaks kohtuma juuli algul Viinis, et otsustada, kas jätkata tootmiskärbetega, ütles Saudi minister.
Venemaa ja OPEC-i liikmed otsustasid naftatootmist kärpida pärast 2014-15. aasta järsku naftahinna langust.
"Hinnad võivad langeda alla 40 dollari või isegi 30 dollarile barreli kohta," hoiatas Vene rahandusminister Anton Siluanov. Ka Novaku sõnul ei saa seda stsenaariumi välistada.
"Palju sõltub olukorrast turul teises ja kolmandas kvartalis, pakkumise ja nõudluse tasakaalust ja sellest, kuidas areneb olukord ebakindluste, kaubandussõdade ja sanktsioonisurvete osas mitmes riigis," ütles ta.
"Teeme tööd, et võtta vastu ennetavaid meetmeid arutatud stsenaariumi vältimiseks," lisas Falih.
Naftahinda on viimasel ajal kergitanud ekspordi langemine Iraanis ja Venezuelas, aga ka OPEC+ grupi jaanuaris alanud uued kärped.
USA president Donald Trump on ärgitanud naftakartelli tootmist suurendama, et hindu langetada. | Venemaa hoiatas nafta ületootmise eest | https://www.err.ee/950977/venemaa-hoiatas-nafta-uletootmise-eest | Venemaa hoiatas esmaspäeval nafta globaalse ületootmise suure ohu eest, mis võib viia toornafta barrelihinna langemiseni alla 40 dollari. |
Mullusele MM-ile tiitlikaitsjatena vastu läinud sakslased põlesid finaalturniiril täielikult läbi, langedes konkurentsist juba alagrupifaasis. Meeskond on nüüd aga läbinud noorenduskuuri ja loodab noorte talentide abil taas tippu naasta.
"Meil on väga noor meeskond ja me mõistame teineteist väga hästi, sest tunneme üksteist juba noortemeeskondade päevist alates," lausus Saksamaa koondise ääreründaja Serge Gnabry esmaspäevasel pressikonverentsil.
"Usaldame üksteist ja oleme sel aastal paremad. Meil on kaks võitu kirjas ja loodetavasti võidame ka homme," lisas Gnabry. "Praegune areng on väga positiivne ja see, et me teineteist tunneme, teeb asjad palju lihtsamaks. Tahame üheskoos sel teekonnal jätkata."
Saksamaa mängis viimases valikmängus Valgevenega, kes alistati küll 2:0, ent neljakordsetele maailmameistritel oli rohkelt võimalusi löömaks veelgi enam väravaid. "Oleme ilmselgelt Eesti vastu favoriidid ja me anname endast parima, et võtta taas kolm punkti. Meil oli [viimases mängus] palju väravavõimalusi ja me pidanuks rohkem lööma," kommenteeris Gnabry.
Märtsis Hollandi alistanud ning möödunud laupäeval Valgevenest üle olnud Saksamaa on alustanud EM-valiksarja täiseduga ja on ühe mängu enam pidanud Põhja-Iirimaa järel kuue punktiga teine. Eesti pole veel punktiarvet avanud ja on neljas.
Saksamaa ja Eesti omavaheline EM-valikmäng algab teisipäeval kell 21.45 ja on nähtav ETV ja ERR-i spordiportaali vahendusel. | Saksamaa ründetäht: usaldame üksteist ja oleme sel aastal paremad | https://sport.err.ee/950976/saksamaa-rundetaht-usaldame-uksteist-ja-oleme-sel-aastal-paremad | Eesti jalgpallikoondis jätkab teisipäeval Mainzis EM-valiksarja Saksamaa. Müncheni Bayernis palliva Saksa koondise ääreründaja Serge Gnabry sõnul aitab noore meeskonna entusiasm kaasa koondise uuesti ülesehitamisele. |
Antonov sekkus vahetusest 65. minutil, kui skoor oli avamata. Esimese värava virutas kaugelt Petrisor Petrescu ja teise lisas Juvhel Tsoumou. Väravad sündisid järjestikustel minutitel (79. ja 80.), vahendab Soccernet.ee.
Kordusmäng Hermannstadti koduplatsil toimub kolmapäeval.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Antonov ja Hermannstadt alustasid üleminekumänge võidukalt | https://sport.err.ee/950969/antonov-ja-hermannstadt-alustasid-uleminekumange-voidukalt | Ilja Antonovi koduklubi Hermannstadt alustas Rumeenia jalgpalli kõrgliiga üleminekumänge Cluji Universitatea vastu 2:0 võõrsilvõiduga. |
Bulbasaur, Snorlax, Octillery, Torterra – isegi kui ükski neist nimedest pole sulle tuttav, ära muretse, sa võid siiski nautida filmi "Pokémon: detektiiv Pikachu". Jaapani päritolu Pokémonide (Pocket Monsters ehk Taskukoletised) hullus jõudis Eestisse laiemalt mõne aasta eest nutitelefonimänguga "Pokemon Go", kuid näiteks Ameerikas olid nad kultuuri mõjukas osa juba 90ndate teisest poolest, kui ilmusid esimesed mängud. 1997. aastast on jooksnud ka Pokémonide animesari ja on tehtud mitmeid joonisfilme, kuid "Detektiiv Pikachu" on esimene film, kus ekraanil saab näha "realistlikke" CGI Pokémone koos päris inimestega.
Pokémonid on mitmekesised: mõni on värvikam versioon tõelise loomariigi esinejaist, mõni lihtsalt nunnu karvapall, mõni äge, näiteks tuldpurskav lohe, ja mõni veidi häiriv, nagu Lickitung, kes on meetrikõrgune limane roosa olend paksu kahemeetrise keelega. Filmi animatsioon on suurepärane, eriti nimitegelane Pikachu.
Pokémonid elavad harmooniliselt koos inimestega Ryme'i suurlinnas ja mõjuvad täiesti usutava osana linnast: neljakäeline Machamp juhib liiklust, leegitseva sabaga Charmander küpsetab tänavatoitu. Tekib tunne, et selline olekski linnaelu, kui kõik Pokémoni fännide unistused läheksid täide ja Pokémonid oleksid päriselt olemas. Enamik filmi Pokémonidest on taustategelased, keda nimepidi ei mainita, aga Poke-fännidel on kindlasti lõõmav äratundmisrõõm – "Oh, lahe! Seal on Golurk!" – samal ajal kui mitte-fännid võivad selle asemel lihtsalt mõtteid mõlgutada, et milline tegelastest tundub äge või nunnu või veider. "Detektiiv Pikachut" võib vabalt vaadata ka kui filmi, kus Pokémonid on juhtumisi ühed tegelastest, mitte vaid kui filmi Pokémonidest.
Film jätab mängumaailma teemad enamjaolt kõrvale ja jutustab hoopis film noir 'ilikku detektiivilugu. Tim (Justice Smith) uurib isa kummalist surmajuhtumit detektiiv Pikachu abiga, kellest ta salapäraselt aru saab (kuna tavaliselt ütlevad Pokémonid inimestele ainult enda nime või teevad loomahääli). Tim on nurgelise ja vaoshoitud olekuga, vastandudes hästi energilisele naljahambale Pikachule, kelle häält teeb Ryan Reynolds. Pikachu kirjeldus võib tunduda tuttav, kuid siiski pole tegu lastesõbraliku Deadpooliga (mõnele hea uudis, teisele halb). Pikachu on omanäoline, naljakas ja meeldejääv tegelane. Ja koos satub duo üle pea salasepitsuste supi sisse. Filmi üllatusmomendid ja paljastused võivad olla täiskasvanud vaataja jaoks veidi liiga lihtsakoeliselt lahti seletatud, aga nooremale vaatajale peaks lugu palju põnevust pakkuma küll.
Film kulgeb mõnusalt mõõdukas tempos, kus jutu ja loo arengu vahele on pikitud märulistseene. Pokémoni mängude sisu on selline, et püüad metsikuid Pokémone, treenid neid, õpetad neile erilisi võimeid ja seejärel võitled teiste inimeste Pokémonidega. Ja kuna see on lastemänguga, siis kaotav Pokémon ei sure, vaid minestab. "Detektiiv Pikachu" jooksul on aga ainult üks poké-palliga püüdmine ja üks ametlik lahing. Mõnele fännile võib see üüratut pettumust valmistada. Kuid siiski saab näha palju Pokémon-aktsiooni, lihtsalt väljaspool Pokémoni lahingu konteksti ja eriti kõvaks mölluks läheb lõpus, kus on isegi natuke liiga palju märulit. Selline võõrandumine algmaterjalist on tark otsus, kuna mängudel on alati olnud kummaline sisemine vastuolu: öeldakse justkui, et inimesed peaksid Pokémone kohtlema oma sõpradena, kuid mäng põhineb nendega võitlemisel.
Nooremal publikul peaks olema lõbus vaatamine olenemata sellest, kas Pokémonid on nende jaoks tuttavad – kahuritega vett tulistav hiigelkilponn on äge, isegi kui ei teata, et selle nimi on Blastoise. Kuid tegemist pole pelgalt lastefilmiga. "Detektiiv Pikachu" on suunatud ka Pokémoni vanemale fännipõlvkonnale, mida näitab Pokémonide valik. Üle 800st olemasolevast liigist on filmis umbes 60 ja nendest pooled on pärit esimese 150 seast kahekümne aasta tagusest mängust. Täiskasvanud mitte-fännid võivad vast samamoodi hästi aega veeta, kuid nende jaoks on tegemist kindlasti veidra kogemusega. | Arvustus. Poké-fänni unistus | https://kultuur.err.ee/950951/arvustus-pok-fanni-unistus | Uus film kinos
"Pokémon: detektiiv Pikachu" ("Pokémon Detective Pikachu")
Lavastaja Rob Letterman
Näitlejad Ryan Reynolds, Justice Smith, Kathryn Newton, Bill Nighy, Diplo, Rita Ora
7/10 |
Külas elavad dogoni etnilise vähemuse liikmed, vahendas BBC.
Prantsuse meedia teatel toimus rünnak Sobane-Kou asulas, Sanga linna lähistel.
Kohaliku ametniku sõnul on leitud 95 hukkunut. Ohvrite surnukehad on põletatud. Päästjad jätkavad otsinguid võimalike enamate ohvrite leidmiseks.
Märtsis toimus Mali keskosas Bankassi piirkonnas sarnane juhtum, kui rünnakus fulanide külale tapeti üle 130 inimese. Ogossagou küla veresaunast eluga pääsenud süüdistasid tookord dogoni kütte. Juhtum tõi kaasa ka sõjaväe juhtkonna vallandamise ja valitsuse tagasiastumise.
Piirkonnas on kogukondadevahelist vägivalda esinenud korduvalt ka varem. Ehkki külade ründamise taga on tõenäoliselt vaidlused maa, vee ja karjatamisõiguste pärast, mõjutab laiemat julgeolekut riigis islamiäärmuslastest lähtuv oht. | Mali keskosa külas leidis aset rünnak, hukkus ligi 100 inimest | https://www.err.ee/950944/mali-keskosa-kulas-leidis-aset-runnak-hukkus-ligi-100-inimest | Mali keskosas Sobane-Kou asulas toimus rünnak, mille käigus tapeti ligi 100 inimest. |
President ei täpsutanud protokolli sisu, kuid ütles, et see avaldatakse varsti ja see vajab hääletust Mehhiko seadusandlikus kogus.
"Me ei oota, et sellel hääletusel probleeme esineks, kuid kui sellele mingil põhjusel heakskiitu ei tule, siis tollimaksud taaskehtestatakse," säutsus Trump.
Trump vihjas salaprotokollidele esmakordselt pühapäevases säutsus, kus ta kaitses lepet kriitika eest, et see sisaldab vähe sellist, milles juba ei ole varem kokkulepitud.
Ta siunas New York Timesi ja ütles, et selle esilehelugu on pettus ja kehvasti kajastatud rünnak tema vastu. "Haige ajakirjandus!" lisas ta.
New York Times kirjutas laupäeval, et Trumpi ülistatud kokkulepe Mehhikoga on läbimurde asemel vaid kogum sammudest, milles on kokku lepitud juba kuid tagasi.
USA president ähvardas möödunud nädalal, et kui Mehhiko ei saa olukorda piiril kontrolli alla, siis kehtestavad Ühendriigid esmaspäeval Mehhiko kaupadele viieprotsendise impordimaksu. Juulis oleks see kerkinud 10 protsendini ja saavutanud oktoobriks lae 25 protsendil. | Trump ähvardas Mehhikot jälle tollimaksudega | https://www.err.ee/950967/trump-ahvardas-mehhikot-jalle-tollimaksudega | USA president Donald Trump ütles esmaspäeval, et Mehhikoga sõlmitud rändeleppe salaprotokoll vajab Mehhiko parlamendi heakskiitu ja hoiatas, et kui seda ei saada, kehtestab USA impordimaksud. |
Levadia asus mängu juhtima 29. minutil, mil täpne oli Martin Käos. Meeskonna eduseisu kahekordistas kõigest kaks minutit hiljem David Lehter.
Teisel poolajal läks FCI Levadia U-21 matši juhtima 3:0, kui võistkonna kolmanda tabamuse eest hoolitses Aleksei Šved.
U-18 koondis tuli mängu tagasi 63. minutil, mil kaotusseisu vähendas kaheväravaliseks Mark Petrov. Sama noormees tegi 78. minutil seisuks 2:3, kuid viigiseisuni noortekoondis siiski ei jõudnud.
Koosseisud*:
U-18 koondise algkoosseis: 1-Martin Tilk, 2-Danil Pankov, 3-Märten Subka, 4-Vitali Klimov, 5-Tanel Tammik, 6-Carl Robert Mägimets, 8-Lars-Indrek Aigro, 10-Nikita Mihhailov, 7-Murad Velijev, 11-Kristjan Stüff, 9-Artjom Komlov.
Vahetuses: 12-Harald Nurmik, 13-Martin Jaagumets, 15-Markus Kont, 16-Karlis Karro, 17-Tristan Saupõld, 24-Ahto Liivamäe, 18-Andreas Tiits, 14-Karl Tammeorg, 21-Ivan Timofejev, 19-Mark Petrov.
FCI Levadia U-21 algkoosseis: 30-Andreas Kevin Põldvee, 2-Andrei Grigorjev, 4-Martin Eensalu, 23-Maksim Voltškov, 21-Artjom Volkov, 20-Aleksandr Osipov, 16-Valeri Trušin, 9-Devid Lehter, 18-Karl-Hendrik Freiberg, 11-Martin Käos, 19-Aleksei Šved.
Vahetuses: 25-Hugo Leht, 7-Herman Õunas, 3-Artur Sakarias.
*Edasi-tagasi vahetused | U-18 jalgpallikoondis kaotas Levadia noortele | https://sport.err.ee/950968/u-18-jalgpallikoondis-kaotas-levadia-noortele | Eesti U-18 jalgpallikoondis kohtus laupäeval TNTK staadionil FCI Levadia U-21 meeskonnaga. Kohtumise võitis Levadia tulemusega 3:2. |
Kaardile märgitud kunstisündmuste kohta saab põhjalikku infot, kui klõpsata ikoonidele. Vasakul avanevast kastist näeb, millised muuseumid ja mida suvel külastajatele näitavad. Selleks, et ikoonid ei läheks üksteise taga kaduma, tasub kaarti allnurgas asuva plussmärgi abil suurendada.
LÕUNA-EESTI
Voronja galerii kuues suvehooaeg
Voronja galerii tänavust näitust "Wanderlust" kureerivad Riias resideeruvad kunstiteadlased Valts Miķelsons ja Indrek Grigor, kes toovad galeriisse Eesti, Läti ja Leedu meediakunstnikud. Näitus avatakse 16. juunil ja kestab augusti lõpuni. Väljapanek keskendub küsimusele, kuidas ja mida inimene maailma kohta teab. Osalevad kunstnikud: Taavi Suisalu ja Timo Toots, Krišs Salmanis ja Zane Zelmene ning Zilvinas Landzbergas ja Dainius Liškevičius. Voronja galerii on Peipsi ääres maalilises Varnja külas asuv galerii-kunstiprojekt, kus igal suvel korraldatakse kuraatorinäitus ja selle raames muudki.
Eesti Kunstimuuseumi näitus Valga muuseumis
07.08 – 01.09 on Valga muuseumis Eesti Kunstimuuseumi 100. aasta juubeli puhul rändnäitus "Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas". Eha Komissarovi kureeritud näitus pakub sissevaate kunstižanrite ja -motiivide arengusse ajas ning ruumis, luues dialooge eri ajastutest pärit kunstiteoste vahel ning kaasates näiteid portreekunsti, maastiku- ja olustikumaali alalt.
Erinevad kunstitehnikad Võru muuseumis
Vana-Võromaa Kultuurikoja näitusesaalides on jaanipäevani avatud Katrin Piileisikunäitus "Abstraktne hüperreaalsus". Sellele järgnevad Andres Koorti maalinäitus ja Ivar Feldmanni sepiste näitus (28.06–11.08). Suvehooaja lõpetab Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus.
Tartu Kunstimaja näitused suvel
Tartu Kunstimaja saalid on jaanipäevani remondis, aga edasi saab kogu suve näha mitmekesist näituseprogrammi. Suures saalis on 28.06–21.07 Läti noore kunstniku Madara Lazdiņa isikunäitus, sellele järgneb 25.07–18.08 Al Paldroki kureeritud graafikafestival. Väikeses saalis näeb juunis-juulis Jane Remmi ja Jaanus Remmi näitust ning Monumentaalgaleriis Johannes Luige ja Jaan Luige näitust.
Pallas Tartu Kunstimuuseumis
Terve Tartu Kunstimuuseumi maja on selleks suveks pühendatud kunstikool Pallase 100. aastapäevale. Näituse kuraatorid on Joanna Hoffmann, Hanna-Liis Kont.
LÄÄNE-EESTI
Pärnu kunstisuvi tuleb taas
Pika traditsiooniga Pärnu XVIII Kunstisuvi Pärnu Linnagaleriis Raekojas (Uus 4) ja Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas (Nikolai 27) toob tänavu vaatajani kaks näitust – Marian Kivila ja Jan Leo Grau kureeritud väljapanekud "Mees ja Mees" ning "Naine ja Naine", mis mõtisklevad soorollide ning meheks ja naiseks olemise üle tänases maailmas. Osalevad kunstnikud: Mare Tralla, Sandra Jõgeva, Evelin Zolotko, Lilia Li-Mi-Yan, Rene Kari, Kiwa, Marko Mäetamm, Leonhard Lapin, Alan Proosa, Jaanus Samma, Andrus Joonas, Alar Raudoja, Peeter Allik jt. Näitused on avatud 29.06–03.08.2019.
Graafilise disaini festival Haapsalus
Haapsalus on juuni lõpuni Haapsalu Graafilise Disaini Festival 2019. Linnagaleriis näeb rahvusvahelist konkurss-näitust "Isikupära", kultuurikeskuses näitust "Eesti kultuuriplakat 2019", kus näeb 86 erinevat kultuurisündmuse plakatit 43 autorilt.
Kunstisuvi Evald Okase muuseumis
Evald Okase muuseumis Haapsalus on kogu suve avatud Mai Levini kureeritud näitus, mis võtab luubi alla akvarelli Evald Okase loomingus. Vahelduvatest näitustest saab juunis näha Jaan Elkeni ja Aime Kuulbuschi isikunäituseid, juulis Itaalia kunstniku Luigi Cillo isiku- ja nelja noore fotokunstniku grupinäitust. 20.07 avatakse Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre pruutkleitide näitus "Valged daamid" ning Harry Liivranna kureeritud "Urve Küttner. Mere vaik", mis on pühendatud Lennart Mere 90. sünnipäevale. Augustis on muuseumis klaasikunstnike näitus "Koosmõju" ja "Eesti akvarell 20. ja 21. sajandil".
SAARED
Marko Mäetamm ja Hiiumaa loovisikud Kärdlas
Kärdlas Nelja Nurga galeriis on avatud Marko Mäetamme näitus, kus näeb tema varaseid vildikajoonistusi. 21. juunil avatakse galeriis Hiiumaaga seotud loovisikute suvine aastanäitus.
Kuressaare Raegalerii
Kuressaare Raegaleriis on suvel Maie Matsari õlimaalinäitus (13.06–17.07), sellele järgneb alates 20. juulist Jaak Visnapi kureeritud "Vabadus 21. sajandil", kus näeb 20 Eesti kunstniku graafikat. 17. augustist on galeriis Kristiina Pärki ja Sari Anneli Ruohoneni maalid ja keraamika.
Kunst Kalana Saundil
Muusikafestival Kalana Saund toimub 25.–28.07 Sõru sadamas ja esinevad ka mitmed kunstnikest DJ-d Edith Karlson, Katja Adrikova, Ellen Vene, kellega liituvad ka teised kunstnikud, kes festivalil eriprojektidega osalevad.
KESK-EESTI
Liisa Kruusmägi ja Ave Nahkur Kondase keskuses Viljandis
Viljandis Kondase keskuses on kuni 16.06 avatud Liisa Kruusmägi näitus "Limonaad asfaldil", kus näeb noore tüdruku seikluseid värviküllases maailmas. Sügiseni on muuseumis avatud Ave Nahkuri näitus "Lumehelmekese teekond Viljandist La Golmerale". Näeb Nahkuri uusi maale, mis ei jutusta enam külaühiskonna argielust, vaid migratsioonist, radikaliseerumisest, sotsiaalse ebavõrdsusest ja kliimamuutustest.
Türi Kultuurikeskuses tekstiilid ja kassid
Türi Kultuurikeskuse kunstigaleriis saab suvel näha väga eriilmelisi näitusi: Ülle Raadikuja Milvi Thalheimi tekstiile (12.06–12.07), Eero Ijavoineni maale (16.06–23.08) ja Arne Maasiku fotosid (27.07–27.08). Paralleelselt on klaassaalis väljas Kaie Šestakova Karu maalinäitus "Kassid aias", millele järgneb Külli Kolina loodusfotonäitus "Kodused paigad".
Põltsamaa kunstigalerii suveprogramm
Kesk-Eesti kunstigaleriis pART Põltsamaal on kuni 03.07 avatud Soome kunstniku Mukki Ängeslevä näitus "Inimese valem". Sellele järgneb 05.07–16.08 kunstniku, DJ ja reggae -kultuuri tutvustaja Tarrvi Laamanni näitus "Super Summer", kus näeb puulõiget ja maali.
IDA-EESTI
Kreenholmi tekstiilide näitus Narvas
Narva Muuseumi kunstigaleriis on aasta lõpuni avatud näitus "Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005", mis on valminud koostöös Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumiga ning tutvustab lähemalt Kreenholmi manufaktuuri tekstiilitoodangut ja seda kujundanud kunstnikke. Näituse kuraatorid on Kai Lobjakas ja Helen Adamson.
Narva kunstiresidentuur suvel
Narva kunstiresidentuuri saabub kohe pärast jaanipäeva Bianca Casady koos oma rahvusvahelise kollektiiviga. Casady töötab muusika, teatri, performance 'i ja kujutava kunstiga. Narvas töötab trupp ooperi kallal, mis esietendub järgmisel aastal Manchesteri ooperimajas. Plaanis on avalik esitlus Kreenholmi tehases juuli teisel nädalal. Vt programmi Narva kunstiresidentuuri kodulehelt.
PÕHJA-EESTI
Näitus võõrastest ja võõrusest EKKM-is
EKKM-is avatakse 12.07 kell 18 Anders Härmi kureeritud "Xenos", kus rahvusvaheline seltskond kunstnikke mõtestab võõraks olemist kaasaja maailmas ja võõrust kui motiivi, küsides, kuidas ksenofoobiat ületada.
Tallinna Kunstihoone suveprogramm
Tallinna Kunstihoones ja selle galeriides on suvel kavas mitmekülgne programm. Kunstihoones avatakse 21.06 Siim Preimani kureeritud näitus "Hea olemise kunst", mis seab küsimuse alla kunstivälja rolli kliimamuutuste ajastul. Näituse installitiimil on keelatud minna ehituspoodi, ei trükita näitusetekste, kunstnikke ei lennutata avamiseks kohale. 14.06 avab Rootsi kuraator Andreas Nilsson Linnagaleriis näituse "Misanstseen", kus välismaa ja Eesti kunstnikud otsivad etendus- ja visuaalkunsti vahele jäävat ala. Ning 20.06 avatakse Kunstihoone galeriis Britta Benno "Düstoopiline Tallinn", mis kujutab Tallinna linna pärast maailmalõppu.
Kumu tähistab Eesti Kunstimuuseumi juubelit
Kumus on alates 5. juulist avatud Eesti Kunstimuuseumi 100. aasta juubeli näitus "Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik", kus muuseumi kogudega on töötanud erinevad Eesti kunstnikud. Samal ajal on avatud ka kõik teised Kumu hitid: "Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast" (kuni 04.08), "Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanaja Muravskaja fotoobjektiivis", "Tommy Cash ja Rick Owens. Süütud ja neetud".
Jaan Elken hõivab Hobusepea ja Draakoni galeriid
11. juunil avab Jaan Elken Hobusepeas isikunäituse "Taevas ja maa", mis laieneb ka Draakoni galeriisse. Kahte galeriid hõlmava näituse märksõnad on stiihia, taevariigi rahu, igavene vaikus, olemine, mitteolemine, algus ja lõpp.
Suvenäitused Paldiskis Amandus Adamsoni muuseumis
Paldiskis asuv Amandus Adamsoni ateljeemuuseum ootab külastajaid juunis Tamar Paali, juulis Jane Remmi ja augustis Virge Loo näitustega.
PÕHJA-LÄTI
Näitus prügist kui ressursist
01.06 avati Lätis Cesise Puulikojas näitus "MITTE silmist, MITTE meelest", mis kutsub üles käsitlema prügi tulevikuressursina. Eesti kunstnikest osalevad rahvusvahelisel grupinäitusel Varvara&Mar, Kiwa, Marta Moorats ja Timo Toots, kes kõik on loonud näitusele spetsiaalselt uue teose. Näitus on avatud kuni 28.07. Projekt rändab Eestisse 15.08, kui näitus avatakse Tartu Loodusmajas.
Kaardi koostas Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja see ilmus esimest korda 10. juuni kaasaegse kunsti uudiskirjas. | Suur kaart: kunsti jagub suvel igasse Eesti otsa | https://kultuur.err.ee/950953/suur-kaart-kunsti-jagub-suvel-igasse-eesti-otsa | Nii nagu teatrisuvi, algab ühes juunikuuga ka kunstisuvi. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus pani Eesti eri paigus toimuvad kunstisündmused kaardile. Peale selle, et üritusi jagub Eestis igasse ilmakaarde, leiab mõne ka Põhja-Lätist. |
Kaheksaaastane tüdruk jäi 2018. aasta vana-aastaõhtul teadmata kadunuks ja tema räsitud keha leiti peaaegu kolm nädalat hiljem. Süüdistuse järgi kestis tema vägistamine ja piinamine päevi enne tüdruku mõrvamist, vahendas BBC.
Uurijate väitel valiti laps rünnaku ohvriks välja seetõttu, et nii sooviti hirmutada tema hõimu oma elukohast lahkuma.
Mehed mõistis süüdi erakorraliselt kokku kutsutud kiirkohus.
Juhtum sai üleriigillist tähelepanu alles pärast seda, kui organiseeritud hindu usugrupid avaldasid aprillis meelt süüdistatatavate kaitseks. Kui aga juhtumi võikad asjaolud jõudsid avalikkuse ette, hakkasid šokeeritud indialased üle kogu riigi protesteerima. Pahameel kasvas veelgi pärast seda, kui kaks valitseva hindurahvusliku Bharatiya Janata Partei (BJP) ministrit osalesid süüdistatavate meeste toetuseks korraldatud meeleavaldusel.
Juhtum oli üks paljudest sellistest kuritegudest, mis pani Indiat kehtestama surmanuhtluse kõigile, kes mõistetakse süüdi alla 12-aastaste laste vägistamises.
BBC andmetel on Indias maailma riikidest kõige rohkem väärkoheldud lapsi ja India valitsuse andmetel on kuritegude arv stabiilselt kasvanud. | Hindud vägistasid Indias moslemist last tema hõimu hirmutamiseks | https://www.err.ee/950952/hindud-vagistasid-indias-moslemist-last-tema-hoimu-hirmutamiseks | Kuus meest mõisteti India hallatavas Kashmiris süüdi kaheksaaastase moslemist tüdruku vägistamise, piinamise ja mõrva eest. Süüdistus esitati kahkesale inimesele, kelle hulgas olid riigiametnik ja neli politseinikku. |
Rahanduskomisjoni ajendas teemaga tegelema Vabaühenduste liidu kollektiivne pöördumine ettepanekuga katuserahade jagamine riigikogus üldse lõpetada. Riigikogu juhatus võttis pöördumise menetlusse ja sellega rahanduskomisjon nüüd tegelebki. Seda, et riigikogu fraktsioonid ühe osa riigieelarve sellisel kujul laialijagamisest üldse loobuma peaks, rahanduskomisjoni Isamaa liikmest esimees Aivar Kokk ei arva.
"Usun, et riigikogu liikmel on alati õigus teha oma ettepanekuid riigieelarvesse. Tuleb vaadata, mille jaoks ja millistes summades," sõnas Kokk.
Ka rahanduskomisjoni reformierakondlasest aseesimees Maris Lauri leiab, et riigikogu liikmetel peab jääma võimalus teha riigieelarvele muudatusettepanekuid. Eelmisel aastal opositsioonis olnud Reformierakond katuserahade jagamisest siiski loobus. Maris Lauri ütles, et tema jaoks on küsimus ka selles, kuidas sünnib otsus fraktsiooni sees. Kui Reformierakond tegi möödunud aastal ettepaneku suunata raha tervikuna teadus- ja arendustegevusse, siis üksikute seltsingute toetamist fraktsiooniliikmete isiklike eelistuste põhjal Lauri ei toeta.
"See on see koht, kus läks väga teravaks vaidluseks ja seisukohad olid väga erinevad. Reformierakonna poole pealt siin fraktsioonis on väga selge arusaam, et selliste asjadega ei peaks tegelikult tegelema."
Rahanduskomisjoni sotsiaaldemokraadist liige Riina Sikkut ütles, et nende fraktsioon ei ole veel oma seisukohta kujundanud. Seda, et süsteem vajab muutmist, Sikkuti sõnul nad kahtluse alla ei sea.
Pigem ollakse seda meelt, et katuseraha jääb, kuid see, milleks ja kui palju seda jagatakse, peab muutuma.
"Ma olen kindlasti nõus sellega, et riigikogu ei peaks olema see koht, kus väikseid summasid jagatakse või ei peaks kindlasti jagatama tegevustoetusteks. Kui üldse, siis ainult investeeringutest," ütles Aivar Kokk. | Katuserahade jagamise süsteem võib sügisel muutuda | https://www.err.ee/950964/katuserahade-jagamise-susteem-voib-sugisel-muutuda | Esmaspäeval nii-nimetatud katuserahade jagamise korra muutmist arutanud riigikogu rahanduskomisjon läheb teemaga edasi sügisel. Üldine arusaam on selline, et jagamise korda tuleb muuta ning edaspidi on võimalik, et näiteks tegevustoetusteks raha eraldada ei saa. Samuti võidakse toetusele kehtestada miinimumsumma. |
Nadal triumfeeris Prantsusmaa lahtistel 12. korda ja on nüüd ühtekokku võitnud 18 suure slämmi turniiri, jäädes vaid kahega alla Roger Federeri rekordile.
Kahel korral Wimbledonis võidutsenud 33-aastase Nadali viimane võit Wimbledoni muruväljakuil tuli 2010. aastal. Järgmisel aastal jõudis ta taas finaali, aga seejärel on tema tulemused olnud üsna tagasihoidlikud – teine ring, esimene ring, kaheksandikfinaal, teine ring, kaheksandikfinaal –, kuni jõudis ta nelja parema sekka. "Tean, et mängisin seal eelmisel aastal väga hästi. Olen mitmel korral olnud lähedal, et seal veel korra võita," arutles ta. "Nagu kõik teavad, armastan murul mängimist. Aga nagu kõik samuti teavad, pole ma enam võimeline mängima mitu nädalat, nagu olin võimeline 8-10 aastat tagasi. Seetõttu ei mängi ma enne Wimbledoni kuskil," teatas ta. "Kogemus näitab, et kui ettevalmistus õnnestub ja ma saan hästi trenni teha, võib-olla paar matši enne…"
Nadali on juba üle kümne aasta kimbutanud põlveprobleemid, põlvevigastuse tõttu ei saanud ta Wimbledonis mängida 2009. ja 2016. aastal. Ka äsjalõppenud Prantsusmaa lahtistel segas teda põlvevalu, kuid sellest hoolimata suutis ta turniiri võita.
Nadali sõnul pole ta viimastel aastatel samuti enne Wimbledoni kuskil mänginud ning enda sõnul on ta just seetõttu võidule üha lähemale liikunud. "Päris ausalt, eelmisel kahel aastal Wimbledonis mängides tundsin, et olen jälle [võidule] lähedal," rääkis ta. "Eelmisel aastal olin punkti kaugusel finaalis. Kui olen viimasel kahel aastal niimoodi tundnud, siis miks peaksin midagi muutma hakkama? Parim võimalus on mul ikka siis, kui olen terve, mitte siis, kui olen enne Wimbledoni palju mänginud." | Rafael Nadal enne Wimbledoni mängida ei plaani | https://sport.err.ee/950959/rafael-nadal-enne-wimbledoni-mangida-ei-plaani | Äsja Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel võidutsenud hispaanlane Rafael Nadal avaldas, et ei plaani enne hooaja kolmandat suure slämmi turniiri ehk Wimbledoni ühelgi eelturniiril kaasa teha. |
Samas klassis võistelnud teine Eesti paatkond, Katariina II, saavutas neljanda koha. Kolmas Eesti tiim jahil Technonicol sai ORC B klassis 21. koha.
ORC C-klassis asus avapäeva 126 miili pikkuse etapi järel liidrikohale Eesti jaht Sugar 3, roolimees Sandro Montefusco juhtimisel. Samas klassis võistlev teine Eesti alus, Katariina II Aivar Tuulbergi juhtimisel, lõpetas avaetapi kuuendal kohal. Teise päeva lühirajasõidus sai Katariina II sarnaselt esimesele päevale kuuenda koha, Sugar 3 tiimi tulemuseks oli seitsmes koht.
Kolmanda päeva 7,5 miili pikkuse etapi võitis taas Eesti jaht Sugar 3 enam kui minutilise edumaaga tšehhide aluse Hebe V ees. Katariina II oli võitjast maas vähem kui kolm minutit ning tulemuseks kaheksas koht. Järgmine päev oli aga väga soodne Katariina II tiimile ning lõpptulemuseks sõidust esikoht. Natuke üle minuti hiljem finišeeris Sugar 3, olles neljanda päeva sõidus kolmandal kohal. Kahe Eesti jahi kõrval mahtus esikolmikusse ka tšehhide alus Hebe V.
Eelviimase, 47, 5 miili pikkuse etapi võitis Hebe V ning Eesti jahid jäid esmakordselt sõidu esikolmikust välja. Sugar 3 lõpetas viienda sõidu 48 sekundit liidrist maas ning neljanda kohaga. Katariina II meeskond kaotas tšehhidele enam kui 10 minutit ning tulemuseks kümnes koht. Viimasel päeval toimunud lühirajasõidu võitis aga taas Sugar 3, edestades lähimat konkurenti rohkem kui minutiga. Katariina II oli kaheksandal kohal. Esikolmikusse jõudsid veel kaks Itaalia alust, Neomania ja Scugnizza, kes mõlemad kaotasid liidrile alla kahe minuti.
Kokku kogu võistluse jooksul peetud kuue etapi tulemusena, millest kolm lõpetati esimesel kohal, kuulutati Sugar 3 (roolimees Sandro Montefusco) Eesti-Itaalia segavõistkond avamerepurjetamise ORC C klassi 2019. aasta maailmameistriks. Teise koha said pidevalt Sugar 3 meistritiitlit ohustanud tšehhid jahil Hebe V (roolimeheks Petr Fiala) ning pronksile tuli roolimees (Ignacio Campos Manero) tiim alusel Tanit IV-Medilevel Hispaaniast. Jaht Katariina II Aivar Tuulbergi juhtimisel lõpetas MM-i neljanda kohaga.
ORC B-klassi avapäeva 126-miilise etapi võit läks Itaaliasse jahile Selene. Roolimees Mati Sepa paatkond alusel Technonicol lõpetas esimese etapi 41. kohal. Teise päeva lühirajasõidus tegid itaallased puhta töö – esinelikus, kes kõik finišeerisid kahe ja poole minuti sees, olid Itaalia jahid Mela, Selene, Digital Bravo ja Pazza Idea. Eesti alus Technonicol lõpetas liidrist kolm minutit ja 48 sekundit hiljem ning tulemuseks 12. koht.
Kolmanda päeva pisut enam kui kaheksamiilise etapi võitsid taas itaallased. Esimene koht kuulus teist päeva järjest tiimile Mela. Teisena jõudis finišisse vähem kui kaks minutit hiljem Selene. Kolmas koht kuulus samuti Itaalia tiimile, jahile Digital Bravo, kelle vahe liidriga oli veidi üle kahe minuti. Technonicol lõpetas etapi 16. kohaga ning kaotus esimesele paatkonnale natuke üle kuue minuti.
Neljandal päeval toimunud lühirajasõidus oli esikümnes lausa seitse Itaalia paatkonda. Esimesel kohal juba kolmandat päeva järjest jaht Mela, teine koht Digital Bravole ja kolmandaks tuli alus Selene. Technonicol lõpetas 22. kohal ning enam kui neli minutit liidrist hiljem. Viiendal etapil jätkus itaallaste üleolek ning esikolmikus olid jätkuvalt Mela, Digital Bravo ja Selene, Eesti tiim aga etappi ei lõpetanud.
Eelviimase, 47,5 miili pikkuse etapi võit kuulus taas Itaalia jahile. Seekord võitjaks Selene, teine koht Mela ja kolmas Digital Bravo. Technonicol sai 18. koha, vahe liidriga 20 minutit ja 18 sekundit. Viimase, seitsmenda etapi võitis taaskord Selene. Sõidu esimesed seitse kohta kuulusid kõik Itaalia alustele ning esikümnesse pääsesid veel vaid horvaadid jahil Nube, olles kaheksandal kohal ja eestlased alusel Technonicol, lõpetades üheksandal kohal. Eesti tiimi kaotus liidrile oli rohkem kui kuus minutit.
ORC B-klassi lõplik esikolmik koosnes ootuspäraselt Itaalia jahtidest – esimene koht ja maailmameistritiitel läks tiimile Massimo De Campo jahile Selene. Teine koht Alberto Franchi alusele Digital Bravo ja kolmas koht jahile Mela. Eesti jaht Technonicol Mati Sepa juhtimisel sai MM-ilt 21. koha. | Eesti jaht tuli avamerepurjetamises maailmameistriks | https://sport.err.ee/950931/eesti-jaht-tuli-avamerepurjetamises-maailmameistriks | Nädalavahetusel lõppesid Horvaatias avamerepurjetamise ORC-klassi 2019. aasta maailmameistrivõistlused. ORC C-klassis võitis maailmameistri tiitli jaht Sugar 3. |
Rail Baltic Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles reedel ERR-ile, et praegu on olemas raha selle jaoks, et Vanasadama trammiliini projekteerida.
"Seda raha, et seda valmis ehitada, praegu ei ole. Meil on kindlasti plaanis raha taotlema hakata järgmistest Euroopa ühendamise rahastamise taotlusvoorudest Rail Balticu egiidi all," ütles ta.
Harjumaa ja Tallinna piirkonnas kolm Euroopa transpordi põhivõrku kuuluvat objekti: Vanasadam, tulevane Rail Balticu terminal Ülemistes ja Tallinna lennujaam.
"Selle (Vanasadama) ühenduse väljaehitamine on kindlasti abikõlbulik ja järgmisest taotlusvoorudest me tahame neid vahendeid küsida. Me näeme, et Vanasadama ja Rail Balticu vaheline liiklus kindlasti kasvatab mingil määral Rail Balticu kasutajate arvu, kui sinna on lihtsam ligi pääseda," selgitas Kaunissaare.
Siiani pole Kaunissaare sõnul olnud ühtegi taotlusvooru olnud, kus oleks saanud Vanasadama ühenduse jaoks toetust taotleda. Enne aga tuleb trammitee valmis projekteerida.
"Kavas on rääkida läbi Tallinna kommunaalametiga, kuidas me edasi läheme ja kui kaua võiks projekteerimine aega võtta. Kui me võtame paralleeliks Tallinna trammiteede rekonstrueerimise, siis seal läks ehitulubadeni jõudmine poolteist aastat. Praegu ei oska öelda, kas see võtab rohkem või vähem," märkis Kaunissaare.
"Kui selleks on raha olemas, sis on teoreetiliselt võimalik, et (trammitee) on valmis 2024. aastaks. Järgmises Euroopa Liidu rahastusperioodis jätkuvad ka ühtekuuluvusfondi ja Euroopa regionaalarengu fondi vahendid, mille raha saab samuti Eesti kasutada selliste objektide jaoks. Ühistransport ja elektritransport on (Euroopa Liidus) jätkuvalt prioriteedid. Variante, kust trammiteede rahastust küsida, on suhteliselt palju," selgitas Kaunissaare.
Tänavu veebruaris valmis uuring Ülemiste reisiterminali ja Vanasadama ühendamisest trammiliiniga. Uuringu järgi läheks see maksma umbes 26 milojonit eurot ning analüüsi järgi oleks uus trammikoridor võimalik avada 2023. aasta lõpuks. | Trammiliini Vanasadamani peab veel aastaid ootama | https://www.err.ee/950945/trammiliini-vanasadamani-peab-veel-aastaid-ootama | Pärast seda, kui juuni alguses kukkus läbi Tallinna Linnatranspordi AS-i hange uue kaheksa trammi ostuks, selgus lisaks, et lähiaastatel ei jõuta valmis ka trammiteed Ülemistelt Vanasadamani. Raha trammitee ehitamiseks on alles plaanis taotleda ning see võiks valmida 2024. aastaks. |
Šarapova mängis viimati jaanuari lõpus, kui oli sunnitud koduse turniiri Peterburis õlavigastuse tõttu pooleli jätma. Veebruaris teatas Šarapova, et käis seoses oma õlaga "väiksel protseduuril" ning kuigi ta arvas siis, et paranemiseks kulub mõni nädal, jättis ta tegelikkuses vahele kogu liivahooaja, sealhulgas ka äsjalõppenud Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused.
"Mul on väga hea meel teatada, et võtan vastu vabapääsme Mallorca turniirile," avaldas 32-aastane Šarapova. "Tahan tänada turniirikorraldajaid, et nad mulle selle võimaluse annavad ja enda suurepäraseid fänne, kes on mind viimastel kuudel palju toetanud."
Mallorca turniiri põhitabelimängudega tehakse algust 17. juunil, lisaks Šarapovale on end üles andnud veel kaks endist esireketit – mullune Wimbledoni võitja Angelique Kerber ja valgevenelanna Viktoria Azarenka. | Šarapova naaseb vigastuspausilt järgmisel nädalal | https://sport.err.ee/950942/sarapova-naaseb-vigastuspausilt-jargmisel-nadalal | Endine naiste tennise maailma esireket Maria Šarapova plaanib vigastuspausilt naasta järgmisel nädalal Mallorcal algaval muruturniiril. |
Kuivõrd truuks olete Tammsaare algupärandile jäänud?
Tammsaarele kuulub 90 protsenti lavastuse tekstist. Kõik lisatud tekstid järgivad Tammsaare vaimu ja mõtet Juuditist – lugu, mille aluseks on ta võtnud vana testamendi Juuditi raamatu.
Millised piirangud klassika kaasaegsele lavale toomine seab, kui üldse?
Dramaturgiaklassika on aktuaalne läbi aja. Tammsaare näidend "Juudit" on kahtlemata nii eesti kui ka maailmadramaturgia klassika. Ainus, mida me korrigeerisime, oli stseenide tempo ja dünaamika, sest meie aeg on palju kiirem ja tihedam. Näidendis aga on väga pikad dialoogid.
Mis te arvate, mida annab näidendi lavale toomisele see, et te saate ülesandele läheneda välislavastajana?
Ma ei tea täpselt. Võib-olla on mul veidi teine vaade. Ma lähtun sellest, et see on rahvusteülene lugu. Mitte ainult juutide, mitte ainult eestlaste lugu. Aga üldiselt ma arvan, et teatriringkondades ei ole "välismaalane" geograafiline mõiste. Pigem stilistiline, esteetiline.
"Juudit" näitab ühe naise vägagi komplitseeritud siseelu. Mida universaalset ütleb tema lugu inimeste kohta laiemalt?
Ma arvan, et Tammsaare ei tõlkinud asjata Dostojevskit. Ma tunnen nendes autorites palju ühist. Nii nagu Dostojevski räägib inimesest, kelles on hämmastaval moel põimunud pühadus ja patt, räägib ka Tammsaare Juuditi kaudu sellest, et iga meeletult uskliku inimese sees võib avaneda musta tühjuse kuristik. Veel tundub mulle, et Tammsaare paneb ette vaadata kriitiliselt "imele". Inimesed ihkavad sageli imet näha. Inimesed usuvad müütidesse. Tammsaare paljastab Juuditi kangelaslikkuse, teeb tema teo motiivid egosistlikeks. Tehes sellega ettepaneku loobuda müüdipõhisest mõtlemisest.
"Juuditit" kui näidendit ja Juuditit kui selle peategelast kirjeldab keeruline suhe jumalaga. Kuidas teie selle teema lahendamisele lähenesite?
Religiooni ajaloos on aruka inimese suhted Jumalaga olnud tihti keerulised. Õigemini Jumala suhted inimesega. Ma olen kuulnud isegi niisugust fraasi, et piibel – see on raamat Jumala pettumisest oma loodus. Probleem on selles, et inimene, mõeldes, et kogu võim on Jumala käes ja kogu vastutus seega Jumalal, unustab, et Jumal andis inimesele õiguse olla vaba. Ja andis õiguse valida ja olla vastutav oma valiku eest. Andis õiguse eksida. Milleks? Aga sellepärast, et Jumal ei vaja orje. Ta vajab sõpru.
Milline on olnud teie nägemuse lavale toomise juures suurimaid väljakutseid?
Kõige suurem väljakutse oli luua lühikese aja jooksul projektiteatri tingimustes näitlejate töögraafikute kõrvalt mõttekaaslaste grupp – mitte esitada valmis näidend, vaid luua etendus koos ja teha sellest ansamblilugu. | Airat Abusakhmanov: teatris pole "välismaalane" geograafiline, vaid esteetiline mõiste | https://kultuur.err.ee/950919/airat-abusakhmanov-teatris-pole-valismaalane-geograafiline-vaid-esteetiline-moiste | Tallinnas Püha Katariina kirikus esietendub 13. juunil Tammsaare piiblilegendist lähtuv näidend "Juudit", mille lavastab baškiir ja Kuldse Maski laureaat Airat Abusakhmanov, kes rääkis tööst eesti algupärandiga. Abusakhmanov märkis, et tema jaoks on "Juudit" rahvusteülene lugu ja ta leiab, et mõiste "välismaalane" on teatriringkonnas pigem esteetiline kui et geograafiline mõiste. |
Artikkel ilmus algselt veebiajakirjas Edasi.org.
Nüüd, kui olen elus kogenud ja kogunud nii mõndagi, sai aeg küpseks mul endal seda esitada. Helistasin ühel päeval Margus Kappelile ja tänasin teda selle laulu eest, ütlesin, et tahaksin seda oma versioonis esitada. "Aga palun!", ütles ta ning veel ütles, et talle minu versioon tema "Kohtumistund" loost ka väga meeldis.
Doris Kareva kirjutas mulle meilile veel sõnad, ütles, et tuletas need peast meelde, et neid tal kusagil üles pole kirjutatud. Küsisin üle veel mõned tähendused, et mul oleks taust teadlikult ja tundlikult laulda, tajudes iga mõtet.
Valisin selle laulu pealkirja juba aprillis oma suvise kontserttuuri nimeks. Midagi nii olemuslikku oli selles minu jaoks. "Saab üha enam muusikaks su olemise viis…" Lüürilises muusikas sulab hing kokku Kõiksusega ja kõik on kerge ja selge, puhas.
Salvestasime selle laulu koos kitarrist Kalle Pilliga ühel maikuisel päeval. See kõlab just nii, nagu ma mõtlesin. Selles on igatsust ja igavikulisust. Ma olen õnnelik. Ja tänan kõiki, kes laulu sünnile kaasa aitasid.
Laulule lisas fotod tundlik ja tunnustatud loodusfotograaf Andrei Reinol. Need, Eesti maastikega fotod sobivad suurepäraselt ilmestama loo sõnumit. Kuuldes kõlavat emakeelt, nähes Eestimaa maalilisi maastikke, tundub, et peaksime olema tohutult õnnelikud ja uhked, et elame just sellel maal.
Kui loo autor Margus Kappel loo oli ära kuulanud, saatis ta sõnumi: "Ilus. Tervita ka kolleeg Pillit ja saada Dorisele." Teades milline krutskivend ja naljanina Kappel on, lugesin sellest sõnumist välja suurt soojust. Head kuulamist, vaatamist! | Hedvig Hanson. Olemise viis | https://kultuur.err.ee/950927/hedvig-hanson-olemise-viis | Margus Kappeli ja Doris Kareva loodud laul "Olemise viis" on mind saatnud lapsepõlvest saadik. Mäletan, kuidas Kare Kauksi esitus mind liigutas, laulu harmoonilisus ning Kareva tekst lummasid tõeliselt… tundsin selle laulu enda jaoks ära juba siis. |
President Vladimir Putini kõneisik Dmitri Peskov kaitses õiguskaitsesüsteemi üldiselt, öeldes, et inimesed teevad eri juhtumite puhul vigu.
"Jälgime tähelepanelikult selle juhtumi arengut," ütles Peskov ajakirjanikele. "See konkreetne juhtum on tekitanud hulgaliselt küsimusi."
Vaatlejate hinnangul on Golunovi juhtum pannud Kremli ebamugavasse olukorda, sundides võime asuma kas õiguskaitseorganite või ajakirjaniku toetajate poolele.
Väljaande Meduza ajakirjanik Ivan Golunov peeti Moskvas politsei poolt kinni möödunud nädala neljapäeval. Teda süüdistati katses müüa suurt kogust narkootilist ainet. Politseinike väitel leiti Golunovi kodust narkootilist ainet ja kaal.
Mees ise, tema tööandja ning suurem osa Venemaa sõltumatust meediast peab süüdistusi fabritseerituteks. Märkimisväärne oli see, et korruptsioonijuhtumeid kajastanud Golunov oli parajasti tegemas lugu korruptsioonist Moskvas ehk nn kalmistute maffiast, mis väidetavalt puudutab osaliselt ka üht Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) kindralpolkovnikut ja tema abi.
Kohe pärast Golunovi kinnipidamist puhkes Venemaa sõltumatus meedias torm ning Moskva politseihoone juurde kogunes ka võime trotsivaid piketeerijaid. Protestimeeleolu suurendasid ka teated, et Golunovi vastu on kinnipidamise ajal ka vägivalda tarvitatud.
Laupäeval tegi Moskva Nikulinski kohus otsuse, mille kohaselt pääses Golunov eeluurimisvanglast koduaresti. Koduaresti mõistis kohus Golunovi esialgu kaheks kuuks.
Ka kohtusaalis kinnitas Golunov oma süütust. "Ma pole kunagi tarvitanud narkootikume, ma ei ole milleski süüdi ning olen valmis tegema koostööd juurdlusega, kui see peab kinni ausatest mängureeglitest," rääkis ta.
Seda, et Golunovi organismist ei leitud jälgi narkootikumidest, kinnitas riigitelevisioonis Dmitri Kisseljovi saates isegi ametliku toksikoloogialabori narkoloog Jevgeni Brjun.
Kolm Vene ajalehte tegid ühisavalduse ajakirjanik Golunovi toetuseks
Venemaa kolm juhtivat majanduslehte Vedomosti, Kommersant ja RBK ilmusid esmaspäeval samasuguste esikülgedega, kus avaldati toetust võimude poolt sihikule võetud ajakirjanikule Ivan Golunovile. Peale avalduse "Me oleme Ivan Golunov" ei olnud lehtede esikülgedel mingit muud sisu.
Tegemist on nimetatud väljaannete ajaloos esimese korraga, mil esikülge kasutatakse ühisavalduse tegemiseks, vahendasid venekeelne BBC ja Meduza.
"Me tervitame kohtu valikut, mis on Ivan Golunovi puhul adekvaatsem meede kui kinnihoidmine eeluurimisvanglas," kirjutatakse ühisavalduses. "Samal ajal ei pea me uurijate poolt Ivan Golunovi süü kohta esitatud tõendeid veenvateks ning tema kinnipidamise asjaolud tekitavad suure kahtluse, et menetlust läbi viies on rikutud seadust."
"Me ei välista, et Golunovi kinni pidamine ja sellele järgnenud arest on seotud tema tööalase tegevusega," seisab pöördumises. "Me nõuame detailset kontrolli, kas Ivan Golunovi kinnipidamisega seotud siseministeeriumi haldusala töötajate tegevus vastas seadustele, ja nõuame, et selle kontrolli tulemustest antaks teada ka meediale."
"Me leiame, et nende nõudmiste täitmine pole põhimõtteliselt tähtis mitte ainult Venemaa ajakirjanike kogukonnale, vaid kogu Venemaa ühiskonnale tervikuna. Me nõuame, et seadust täidetaks kõigi poolt ja kõigi suhtes," rõhutavad ajalehed. | Kreml "jälgib hoolikalt" ajakirjanik Golunovi juhtumit | https://www.err.ee/950936/kreml-jalgib-hoolikalt-ajakirjanik-golunovi-juhtumit | Kreml teatas teisipäeval, et jälgib hoolikalt ajakirjanik Ivan Golunovi juhtumit ja tunnistas, et see tekitab "hulgaliselt küsimusi". |
"Nende huvist minu vastu sain teada mõnda aega tagasi. Mul oli palju variante Serie A2-st (tugevuselt teine liiga), aga niipea, kui Avellino pakkumine tuli, siis pikalt ei pidanud mõtlema," kommenteeris Treier portaalile Korvpall24.ee. "Otsustasin nendega liituda, kuna Avellino mängib Itaalia kõrgliigas ning ka mingit eurosarja. Millist täpsemalt, seda veel hetkel täpselt ei teagi öelda."
Treier ei osanud veel täpselt öelda, millal uue klubi juures hooajaks ettevalmistumine algab, kuid tõenäoliselt saab see olema augusti keskel. Oma rollist uues meeskonnas on Treier rääkinud ka peatreener Massimo Maffezzoliga, kes eelmise hooaja lõpus võttis ameti üle eestlastelegi tuttavalt Nenad Vucinicilt.
"Olen peatreeneriga suhelnud ning ta näeb mind "number nelja" peal vahetusmehena. Mänguminutitest me otseselt ei rääkinud, sest see oleneb kõik minust endast ning mänguaeg tuleb ise välja teenida," selgitas Treier.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Treier: kui tuli pakkumine Itaalia kõrgliigast, ei pidanud pikalt mõtlema | https://sport.err.ee/950934/treier-kui-tuli-pakkumine-itaalia-korgliigast-ei-pidanud-pikalt-motlema | Esmaspäeval teatas Itaalia kõrgliigaklubi Avellino ametlikult, et uueks hooajaks on leping sõlmitud 19-aastase eestlasest ääremängija Kaspar Treieriga. |
Swift lasi koos uue lauluga välja hulga fännitooteid, nende hulgas on dressipluusid, t-särgid ja topid. Kõikidel toodetel on aga üllatav defekt kirjavea näol, vahendas Teen Vogue.
Riiete sees olevatel siltidel on kirjas " your'e the only one of you" ehk sa oled iseenda ainus versioon. Teksti esimeses osas on ülakoma aga ühe koha võrra liiga kaugel. Eksimus on seda kõnekam, et Swift laulab oma singlis "ME!" " spelling is fun" ehk õigekiri on lahe.
"ME!" fänniriiete esimene partii on nüüd müügilt kadunud. Mõned usuvad, et eksimus oli Swifti teadlik valik, sest lauljatar on kuulus üllatuste poolest, mida ta oma muusikavideotesse sisse põimib. Fännid usuvad, et kõik kirjaveaga toodete omanikud on oodatud näiteks salakohtumisele lauljatariga.
Taylor Swift pole veaga fännitoodete osas veel kommentaare andnud.
EXCUSE ME! I've had this shirt for nearly a month and you're telling me it's had a typo THIS WHOLE TIME!! pic.twitter.com/8P9p6BPMuV
— April ???? (@SavvyStardust) June 5, 2019 | Fännid avastasid Taylor Swifti promosärkidelt kirjavea | https://menu.err.ee/950928/fannid-avastasid-taylor-swifti-promosarkidelt-kirjavea | Fännid avastasid Taylor Swifti uue singli "ME!" promotoodetelt kirjavea. |
Kuigi Kalevi edu Youtube'i ees on kahanenud, jätkab staažikas Eesti elanike lemmikbränd siiski endiselt liidrina tänavuseski uuringus. Pingereas parandasid oma kohta ka Swedbank ja Gmail. Esikümnes püsivad jätkuvalt veel Google, Facebook, ainsa meediakaubamärgina ERR ja Selver.
Kantar Emori juhtekspert Aivar Voog märkis, et suures osas moodustavad meeldivate brändide esikümne samad kaubamärgid mis mullugi. "Võrreldes möödunud aastaga on edu saatnud Coopi ja Maximat. Coop on kerkinud uue katusbrändi kasutuselevõtu järel esmakordselt esikümnesse ning ka Maxima on teist aastat järjest tõusuteel. Gmail on aastataguse kerge languse järel jõudnud esikümnesse tagasi," selgitas Voog.
ERR-i kaubamärk on tänavu Eesti elanike jaoks tähtsuselt kuues. Esikümnesse mahuvad veel Swedbank, Google, Selver, Coop, Gmail ja Facebook. "Eesti inimeste jaoks meeldivaimateks brändideks on mitte ihaldusväärsed luksuskaubamärgid, vaid need, millega nad puutuvad kokku igapäevaselt," kommenteeris Kantar Emori uuringujuht Katrin Männaste.
Männaste lisas, et brändide üldedetabel võtab kokku terve elanikkonna eelistused, samas on erinevates sihtrühmades pingeread üsna erinevad.
"YouTube'i edu tagab kõrge meeldivus noorte meeste seas, Kalevi suurimad fännid on aga pigem üle 35-aastased naised. Maxima on mitte-eestlaste edetabeli absoluutses tipus, ERR toetub eestlaste eelistusele jne. Seega on mitmeid brände, mis võivad rõõmustada mõne segmendi suureks lemmikuks olemise üle," seletas Männaste.
Populaarseimate brändide väljaselgitamiseks palus Kantar Emor vastajal valida etteantud nimekirja alusel kuni viis tema jaoks kõige meeldivamat kaubamärki 164 nimetuse ja logo seast. Nimekirja aluseks on Kantar Emori erinevatest brändiuuringutest saadud kogemus. Uuringus osales 1163 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat. | Coopi ja Maxima kaubamärk tegi Eesti elanike teadvuses suure hüppe | https://www.err.ee/950925/coopi-ja-maxima-kaubamark-tegi-eesti-elanike-teadvuses-suure-huppe | Eesti elanikkonna lemmikbrändide edetabeli tipus püsib juba aastaid vankumatult magusatootja Kalev, millele järgneb rahvusvaheliselt tuntud videokeskkond Youtube. Uuringufirma Kantar Emori värske uuringu järgi tõusis aga mullu kõige enam jaekaubanduskettide Maxima ja Coopi meeldivus. |
Tavapäraselt on võistluse kavas 220 km ja 8800 tõusumeetrit, kuna aga Schladmingus ja Ramsasus oli mägedes veel kohati kuni neli meetrit lund, olid korraldajad sunnitud võistlust lühendama ning tänavune katsumus oli seetõttu veidi kergem.
Naiste eliitklassis oli 19 naise konkurentsis kaasa ka Steinburg. Tuur algas kõige raskema ja pikema etapiga, millel pikkust 63 kilomeetrit ja tõusu natuke alla 3000 meetri. Kohe avaetapil õnnestus Steinburgil jõuda pjedestaalile, lõpetades kolmandana.
Järgnevate etappide stabiilsed sõidud esikuuiku piirimail kindlustasid Steinburgile tuuri kokkuvõttes viienda koha. Selja taha jäi väga nimekas seltskond, eesotsas naiste maastikurattasõidu legendi Sabine Spiziga. | Greete Steinburg jõudis Austrias pjedestaalile | https://sport.err.ee/950926/greete-steinburg-joudis-austrias-pjedestaalile | Pühapäeval lõppes UCI S1 kategooriasse kuuluv Austria üks raskemaid maastikuratta sõite Alpentour Trophy, kus värske maastikurattamaratoni Eesti meister Greete Steinburg sai kokkuvõttes viienda koha. |
Kaks USA sõjalennukit võtavad osa Turu linnas nädalavahetusel toimuvast lennuüritusest, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.
Turku Airshow on aasta peamine lennuüritus, kus seekord tähistatakse ka lennuliidu 100. aastapäeva.
Soome saabuvate lennukite koduks on Hilli õhuväebaas Utah' osariigis ja lennukid saabusid mai lõpus Itaaliasse, sest lennusalgal on kavas mitu nädalat NATO-liitlastega ühisõppusi teha.
F-35 on üks võimalikest variantidest, kui teemaks on Soome õhuväe järgmised hävituslennukid.
Otsus Soome järgmise hävituslennuki asjus on plaanis teha aastal 2021. Hetkel Soome õhujõudude käsutuses oleva 62 hävitaja F/A-18 Hornet kasutusaeg lõpeb hiljemalt 2030. aastal ja etapiti hakatakse neid kasutuselt maha võtma 2025. aastast.
Soome kaitseväe logistikakeskusele on ametlikud vastused saatnud järgmised lennukitootjad:
* Prantsuse lennukitootja Dassault Aviation, kes pakub Soomele Rafale-tüüpi hävituslennukit;
* Rootsi Saab, kes pakub hävituslennukit JAS 39 Gripen E;
* Londoni peakorteriga BAE Systems, kes pakub Briti, Saksa, Itaalia ja Hispaania koostöös välja arendatud hävituslennukit Eurofighter Typhoon;
* USA Boeing, kes pakub F/A-18 Super Hornetit;
* USA Lockheed Martin, kes pakub hävituslennukit F-35.
Turu üritusel osaleb praeguste andmete kohaselt ka kolm Rafalet ja kolm Typhooni. | USA hävituslennukid F-35 külastavad esimest korda Soomet | https://www.err.ee/950924/usa-havituslennukid-f-35-kulastavad-esimest-korda-soomet | Käesoleval nädalal saabuvad esimest korda Soome USA moodsaimad hävituslennukid F-35. |
Festivali peaesinejad on Aniello Desiderio Itaaliast (12. juunil), kitarriduo Frank Vignola ja Vinny Raniolo USAst (11. juunil) ning üks suurimaid meistreid klassikalisel kitarril Tilman Hoppstock (14. juunil) Saksamaalt.
Lisaks kuuleb Montenegro kitarriduot Mustpeade majas (10. juunil), brasiillase Vinicius Perezi lautokontsert ning ühe omanäolisema fingerstyle -meistri, ungarlase Tom Lumeni kontsert Kumu Auditooriumis (11. juunil) ja Ammende villas Pärnus.
13. juunil saab kuulata head kitarrimuusikat üle Eesti. Keila-Joa lossis, Pärnus, Tartus, Rakveres, Jõhvis ja Haapsalus annavad kontserte säravaimad noored kitarritähed kogu maailmast. | Tallinna Kitarrifestivalil on järg peaesinejate käes | https://kultuur.err.ee/950921/tallinna-kitarrifestivalil-on-jarg-peaesinejate-kaes | 14. Tallinna Kitarrifestivalil kuuleb jazzi, klassikat, fingerstyle 'i, folki, Brasiilia, Argentina, Vahemere- ja Balkanimaade ning põhjamaist kitarrimuusikat. |
Ansambel tuli kokku 1987. aastal Seattle'is. Nirvana, Pearl Jami ja Soundgardeni kõrval peetakse just Alice in Chainsi osaks "suurest nelikust", mis 1990ndatel kaasaegsele rokkmuusikale uue kõla ja hingamise andis. Pika karjääri jooksul on Alice In Chains kogunud mitmeid Grammy nominatsioone ja müünud rohkem kui 20 miljonit albumit.
Alice In Chains oli teiste 1990ndate bändide kõrval oma kõla poolest nagu anomaalia, kuid paljude inimeste jaoks siiski üks tõeline grungebänd. Bändi esimene album "Facelift" ilmus 1990. aasta suvel. Esimese viie tegutsemisaasta jooksul andis Alice In Chains välja kolm täispikka stuudioalbumit ning kaks akustilist lühialbumit. "Kunstilisest küljest vaadates, on nii vara karjääri alguses oma tegutsemisvõimaluste avardamine väga oluline," arvab bändi asutajaliikmest kitarrist Jerry Cantrell.
Pärast vahepealset dekaadipikkust pausi, otsustas Alice In Chains 2006. aastal taas kokku tulla. Bändi ühe ninamehe Layne Staley surma tõttu liitus bändiga uus solist William DuVall. Rokkarid tegid tugeva tagasituleku stuudioalbumiga "Black Gives Way to Blue", mis oli veel võimsam ja tumedam kui nende varasemalt välja antud looming.
2018. aastal nägi ilmavalgust bändi uus kauamängiv nimega "Rainier Fog". Tegemist on teosega, mis on bändi üle 20 aasta esimene Seattle'is salvestatud album.
Fännide rõõmuks võtab Alice In Chains värske albumi raames ette ka Euroopa turnee ning rokib ka juba 13. juunil Tallinnas Saku Suurhalli blackboxis. "Oleme väga elevil, et näha, kuidas meie muusika vastu võetakse – kas inimestele meeldib või mitte – meid see väga ei huvitagi, sest tegime suurepärase albumi," on Jerry Cantrell uhkusega öelnud. | Neljapäeval Tallinnas esinevat Alice in Chainsi soojendab Nevesis | https://menu.err.ee/950916/neljapaeval-tallinnas-esinevat-alice-in-chainsi-soojendab-nevesis | Neljapäeval esineb Tallinnas, Saku Suurhalli blackboxis läbi aegade üks mõjukamaid Ameerika rokkbände Alice in Chains. Erikülalisena astub üles Eesti bänd Nevesis. |
Siseminister Mart Helme ütles pühapäeval Tallinna TV-le antud intervjuus, et ERR-i osalise erastamise ning uue maja ehitamisest loobumise teel saaks raha politseinike ja päästjate palgatõusuks.
"Selleks, et vältida mingi uue telemaja ehitamist 60 miljoni eest umbes, võiksime hakata koomale tõmbama hoopiski kogu ERR-i gruppi. Erastada Raadio Tallinna, erastada Raadio 2, erastada ETV2, erastada ETV+ ja jätta ainult Vikerraadio, Klassikaraadio, ETV. Ja ümber vaadata olemasolevate hoonete vajadused," rääkis Helme.
"Kui me võtame näiteks sellise võrdlusarvu, et uue tele-raadiomaja ehitamine maksaks umbes 60 miljonit, siis vana remontimine maksaks ainult seitse miljonit," lisas Helme.
Helme sõnul saaks selle rahaga, umbes 14 miljoni euroga aastas tõsta politseinike ja päästjate palku.
Tõnis Lukas ütles ERR-ile, et tema ei ole selliseid analüüse näinud, et vajaliku kvaliteediga stuudiod saaks teha vanade hoonete renoveerimisega seitsme miljoni euro eest.
"Praeguseni on kultuuriministeerium rahvusringhäälingu teemadega tegelenud ja kui kellelgi on täpsemaid analüüse, siis ma saangi võib-olla just neid kommenteerida. Kõigepealt ootan siis ära siseministeeriumi vastava analüüsi, miks just rahvusringhäälingu need ja need osad peaks eraldama ja siis saab rääkida. Ootan siseministeeriumi analüüsi, kes on kultuuriministeeriumilt selle üle võtnud," kommenteeris Lukas.
Vastates küsimusele, kas ERR on endale pandud ülesannetega hakkama saanud, vastas Lukas järgmiselt. "Nii kaua kui suur osa Eesti inimestest ERR-i vaatab, tunnustab ja kuulab, seni on ta seda ülesannet täitnud ja praegu see minu meelest nii on," sõnas ta.
"Rahvusringhäälingu ülesanne Eesti kultuuris ongi mitmekesine, mitmekülgne ja see on eestikeelse visuaalse ja audiovisuaalse materjali inimesteni viimine ja selle loomine. Selleks peab olema kindlasti mingi tõsiseltvõetav kriitiline mass nii vahendeid kui ka ruume ja tehnikat, kus seda väga kvaliteetselt teha," märkis kultuuriminister.
"Rahvusringhäälingul minu arusaamist mööda ongi meie riigis see ülesanne - garanteerida igal ajal kvaliteetne eestikeelse kuulatava ja vaadatava kultuuri osa loomine, säilitamine ja edasi kandmine. Seda rolli ei tohi ära unustada, kui teha lihtsat majanduslikke või selliseid muljel põhinevaid ettepanekuid," ütles Lukas veel.
ERR-i uue telemaja arhitektuurikonkursi võitis aprillikuus Kadarik Tüür Arhitektide töö. Uude telemajja loodetakse kolida aastal 2023 ja sinna on kavandatud umbes 420 töökohta. | Lukas ootab siseministrilt analüüsi ERR-i tükeldamise kohta | https://www.err.ee/950918/lukas-ootab-siseministrilt-analuusi-err-i-tukeldamise-kohta | Kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) ütles, et rahvusringhäälingul on oma ülesannete täitmiseks mitmekesise materjali edastamisel vajalik säilitada kriitiline mass raha, tehnikat ja ruume. Siseminister Mart Helme (EKRE) üleskutsele ERR tükeldada, vastas Lukas, et ootab siseministeeriumi analüüsi kultuuriministeeriumi haldusalas oleva ERR-i kohta. |
"Toomemägi on Tartu ja ajaloolise Tartu Ülikooli linnaku süda, mistõttu peaks Toomel olema jutustatud selle paiga lugu," sõnas Tartu Ülikooli muuseumi direktor ja väliekspositsiooni koostaja Mariann Raisma.
"Toomkiriku ja Toomemäe väliekspositsiooniga tõi muuseum 2018. aastal ilmunud koguteose "TOOMKIRIK. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum" põneva materjali avalikku ruumi. Väliekspositsioon peaks pakkuma huvi nii tartlastele kui ka Tartu külalistele ning olema Tartu ja ülikooli pärandi tutvustamisel abiks Tartu giididele," lisas ta.
Toomemäe stendide kaartidel kajastuvad selle kujunemist mõjutanud ajastud – keskaeg, 17. sajand ja ülikooli algus. Ekspositsioon näitab Toomemäe rolli linna ajaloos, andes mõista, kui oluline on see olnud ja kuivõrd ajas muutunud. Stendidel avatakse täpsemalt linna ajaloo kihistused, mida on Toomemäe eri nurkades tänapäeval näha, aga mille tekkeaeg ja kujunemislugu on vaja avada.
Toomemäe ja Toomkiriku välinäitus. Autor/allikas: TÜ muuseum
Tartu toomkiriku stendid tutvustavad keskaegse Eesti suurima katedraali lugu eri ajastutel. Samuti saab aimu katedraali omaaegsest interjöörist. Eraldi stend on pühendatud Tartu piiskopkonnale.
Suurt tähelepanu pööratakse välinäitusel ajaloolise ülikoolilinnaku kujunemisele Toomemäel, pühendudes omaaegse ülikooli raamatukogu ja praeguse ülikooli muuseumi hoonele. Kajastust leiab ka üks seik suhteliselt hilisest ajast, kui toomkiriku tornid täitsid Toomemäe veehoidla ülesannet.
Väliekspositsioon koosneb seitsmest stendist, millel on eesti- ja ingliskeelne teave. Toomemäe ja toomkiriku lugude eri kihistuste avamiseks saab näituse külastaja mitmes kohas ise aktiivselt kaasa lüüa.
Toomkiriku ja Toomemäe välinäituse on koostanud Mariann Raisma. Stendide kujunduse autor on Exporabbit. | Toomemäel on avatud toomkiriku ja Toomemäe lugu jutustav välinäitus | https://kultuur.err.ee/950915/toomemael-on-avatud-toomkiriku-ja-toomemae-lugu-jutustav-valinaitus | 6. juunist on Toomemäel ajaloolise toomkiriku, praeguse ülikooli muuseumi kõrval avatud Tartu toomkiriku ja Toomemäe lugu jutustav väliekspositsioon avastuslike interaktiivsete stendidega. |
Eesti koondise peatreener Thomas Sivertsson kutsus koondisse 17 pallurit, kellest mängule võib üles anda 16. Tugevamatest jäävad eemale vigastusest taastuv Mait Patrail ning treeneritega kokkuleppel ka pika ja väsitava hooaja alles laupäeval lõpetanud Dener Jaanimaa.
"Ehkki edasipääsuvõimalusi pole, on meie eesmärgiks valikturniir korralikult lõpetada. Nii treenerid kui mängijad näevad ja teavad, et oleme teinud tublisti tööd. Nüüd oleks tore, kui see kajastuks ka tulemuses. Mängijad on motiveeritud ja kuigi tegu on pika hooaja lõpuga, valmis selle ühe nädala veel panustama," kinnitas koondise abitreener Martin Noodla.
Rahvusmeeskonna ettevalmistus algas tegelikult juba nädal tagasi, kui tosin pallurit käisid Rootsis laagris. Peatreener Sivertssoni kodulinnas Halmstadis tehti viis päeva tööd nii isekeskis kui ühistreeningutel Rootsi 11-kordse meistri IK Drotti mängijatega. Viimasega mängiti ka üks sõpruskohtumine.
"Üks põhjus laagri korraldamiseks oli kindlasti tõsiasi, et meie mängijad saabuvad koondisse erineva taseme pealt. Osadel lõppes hooaeg juba kuu aega tagasi, samas mängis Karl Toom alles laupäeval Saksamaal viimase liigamängu. Tegime Halmstadis nii tõsiseid trenne kui käisime ka rannakäsipalli mängimas," sõnas Noodla.
"Nüüd algab Tallinnas juba rutiinne töö mängudeks ettevalmistumisel – videoanalüüsid, palli- ja taktikatreeningud. Tuleb edasi lihvida seda, mida oleme aasta jooksul juurutanud. Kindlasti turgutame ka hooaja lõpuks väsinud vaimu, kuigi Rootsis oli näha, et ükski mees pole vormil ega tujul kaduda lasknud," rõõmustas Eesti ekskoondislane ja praegune treener.
"Hollandil on juures Prantsusmaal palliv mängujuht Luc Steins. See tähendab, et nende mäng kindlasti muutub ja usutavasti kiiremaks. Samuti jäime võõrsil hätta nende kõrge 6-0 või siis 5-1 kaitsega ja peame selle vastu tegutsemisega vaeva nägema. Loomulikult tahame võita või siis vähemalt punktiarve avada," lausus Noodla.
EM-valikturniiri 4. alagrupis jätkab nelja vooru järel täiseduga Sloveenia. Lätil on kuus ja Hollandil kaks silma, Eesti on seni punktita. Viimane kodumäng ehk lahing Hollandiga algab neljapäeval, 13. juunil Kalevi spordihallis kell 19:30. Oktoobris kaotas Eesti võõrsil tulemusega 25:35 (10:17).
Eesti koondis EM-valikmängudeks Hollandi ja Sloveenia vastu: Rasmus Ots (Bergischer HC), Hendrik Varul, Henri Sillaste, Henri Hiiend, Alfred Timmo (kõik Põlva Serviti), Robin Oberg, Markus Viitkar ja Armis Priskus (HC Tallinn), Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Armi Pärt (Schwerini Mecklenburger Stiere), Jürgen Rooba (HIF Karlskrona), Karl Roosna (HSG Krefeld), Kaspar Lees (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper), Andris Celminš (RK Maribor Branik), Karl Toom (TV Emsdetten), Kristo Voika (TSG Söflingen), Sten Maasalu (Siuntio IF). Peatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman. | Eesti käsipallikoondis lõpetab EM-valiksarja Hollandi ja Sloveenia vastu | https://sport.err.ee/950903/eesti-kasipallikoondis-lopetab-em-valiksarja-hollandi-ja-sloveenia-vastu | Esmaspäeval koguneb Tallinnas Eesti meeste käsipallikoondis, et lõpetada 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksari. Seni punktita Eesti kohtub kahes viimases mängus esmalt koduses Kalevi spordihallis 13. juunil Hollandiga ning kolm päeva hiljem Koperis finaalturniiripääsme juba kindlustanud Sloveeniaga. |
Liiklejate jaoks ei muutu just palju, sest endiselt tagatakse mõlemas sõidusuunas liiklus 2+2 sõidurajal – kaks sõidurada suunduvad nii linna ja kui Pirita suunas. Piritalt linna suunas jääb endiselt parempoolne sõidurada vabavoolseks, s.t seal ei mõjuta liiklust valgusfoorid, välja arvatud vaid üks kergliiklusfoor Hiina saatkonna ees.
Narva maanteel on lauluväljaku poolses küljes tagatud 1+1 sõidurajaga liiklus.
Kesklinna vanem Vladimir Svet selgitas ERR-ile, et liiklus tõstetakse lihtsalt valmisehitatud asfaltlõigule, praegusega võrreldes nihkub liiklus merest eemale. Sõiduradasid vähemaks ei võeta.
Liiklejad peavad arvestama, et endiselt pole Pirita suunalt võimalik teha Narva maanteele vasakpööret ega Narva maanteelt Pirita suunas parempööret. Piritalt Narva maanteele ning vastupidises suunas liigelda soovivatel sõidukijuhtidel on soovitav kasutada alternatiivseid marsruute.
Uus liikluskorraldus jääb kehtima augusti keskpaigani. | Russalka juures muutub neljapäevast liikluskorraldus | https://www.err.ee/950907/russalka-juures-muutub-neljapaevast-liikluskorraldus | Neljapäeva, 13. juuni õhtul kell 21 muutub Tallinnas Narva maantee ja Pirita tee ristmikul liikluskorraldus, kuid autodele jäävad endiselt kasutada kaks sõidurada nii kesklinna kui Pirita suunas. |
19-aastane ja kahemeetrine ääremängija pallis eelmised hooajad Itaalia esiliigaklubis Montegranaro, kellega tänavu jõuti play-off 'is veerandfinaali. Eestlase arvele kogunes 35 kohtumisega keskmiselt 14 minutit, 5,1 punkti ja 2,7 lauapalli ning tema kaugvisete protsent oli 34,7% (33/95), vahendab Korvpall24.ee.
Alles paar päeva tagasi teatas Avellino ka ameeriklasest viskava tagamehe Jeremy Chappelli palkamisest, kes mänginud varem muuhulgas venelaste Ljubertsõ Triumphis ja Saraatovi Avtodoris, türklaste Banvitis ning itaallaste Cantus ja Brindisis.
Avellino lõpetas tänavusel hooajal Serie A põhiturniiri kaheksandana ning pääses viimasena veerandfinaali. Seal anti vägev lahing põhiturniiri võitnud Milano Armanile, kuid lõpuks kaotati mängudega 2-3.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Itaalia kõrgliigaklubi kinnitas Eesti korvpallikoondislase palkamist | https://sport.err.ee/950900/itaalia-korgliigaklubi-kinnitas-eesti-korvpallikoondislase-palkamist | Nädal tagasi Itaalia meedias levinud uudis, et Eesti korvpallikoondislane Kaspar Treier on liitumas kõrgliigaklubi Avellinoga, sai ametliku kinnituse. |
Videomängu "Cyberpunk 2077" toodab mängustuudio CD Projekt Red, mis on tuntud kui rollimängude sarja "Witcher" arendaja. Mäng jõuab arvutile, PS4'le ja Xbox One'ile 2020. aasta 16. aprillil.
Keanu Reeves kinnitas esitlusel, et teda tõmbavad alati huvitavad lood ning seetõttu nõustus ta ka "Cyberpunk 2077" juures kaasa lööma. "Võimalus kõndida ringi tulevikus saab olema hingemattev," rõhutas ta.
Kinolinal sai Keanu Reevesi näha viimati mais ilmunud action -filmis "John Wick 3", samuti astus ta üles uues Netflixi komöödias "Always Be My Maybe". Reeves annab oma häälega ka peagi ilmuva "Lelulugu 4" tegelasele Duke Caboom. | Tuleval aastal ilmuvas videomängus "Cyberpunk 2077" lööb kaasa Keanu Reeves | https://menu.err.ee/950875/tuleval-aastal-ilmuvas-videomangus-cyberpunk-2077-loob-kaasa-keanu-reeves | Videomängukonverentsil E3 esitleti tuleva aasta aprillis ilmuvat videomängu "Cyberpunk 2077", milles lööb kõrvaltegelasena kaasa ka Keanu Reeves. |
Jaanimaa jäi resultatiivsuspunktideta, kui tema koduklubi TuS N-Lübbecke kaotas dramaatiliselt 27:28 (16:13) EHV Auele. Otsustava värava viskas karjääri lõpetanud, ent 2. Bundesliga hooaja parimaks mängijaks valitud Eric Meinhardt viimasel sekundil karistusviskest. Lübbecke lõpetas hooaja 7. kohal, eestlane panustas 132 värava ja 76 resultatiivse sööduga.
Jaanimaa: eredaim saavutus oli kindlasti Meistrite liiga Final Four
"Päris huvitav ja nostalgiline oli hooaeg Aues lõpetada, sest just siin kaheksa aastat tagasi oma Saksamaa-karjääri alustasin," tunnistas Jaanimaa, kelle tööandjate hulka kuulusid veel ThSV Eisenach, HSV Hamburg, THW Kiel ja MT Melsungen. Kõigiga peale Aue mängis eestlane vähemalt hooaja maailma tugevaimas klubisarjas ehk Bundesligas.
"Tänavune hooaeg jaguneb kaheks. Esimesel poolel panustasin täiega, et kas siis Lübbecke tagasi Bundesligasse aidata või teha head etteasted uue klubi leidmiseks. Kui tõusuvõimalused hakkasid kustuma, muutus olukord klubis keeruliseks. Küll aga õnnestus nii-öelda teise eesmärgi täitmine," sõnas Jaanimaa, kes uueks hooajaks liitub Zaporožje Motoriga.
"Kaheksa aastaga juhtus palju, aga küllap parimaks ajaks võib hinnata Hamburgi ja Kieli päevi. Eredaim saavutus on kindlasti Meistrite liiga Final Four'i jõudmine Kieliga, kui veerandfinaalis alistasime kahe mängu kokkuvõttes 59:57 tiitlikaitsja FC Barcelona ja minulgi oli mõlemas mängus roll," hindas 29-aastane paremsisemine."Tervikuna jään Saksamaa-perioodiga kindlasti rahule ja nüüd ootan huviga uusi väljakutseid Ukrainas, sest Motor osaleb nii Euroopa Meistrite liigas kui esmakordselt ka SEHA-liigas," lisas Jaanimaa, kelle arvele Saksamaa kahes tugevamas liigas jäi 218 mängu ja 738 väravat.
Toom lõpetas hooaja resultatiivselt
Karl Toomi klubihooaja lõpp oli edukas. Enne Eesti koondisega liitumist viskas viljandlane kolm väravat ja andis ühe resultatiivse söödu ning TV Emsdetten alistas HC Elbflorenz 2006 37:28 (16:18). Emsdetten sai 14. koha ning Toomi kontosse jäi 17 tabamust ja viis resultatiivset söötu.
Saksamaa Bundesligas oli eestlaste klubidel võimalus sekkuda esikohaheitlusse, kuid nii TSV Hannover-Burgdorf kui Bergischer HC – vastavalt ilma Mait Patraili ja Rasmus Otsata – jäid kullanõudlejatele alla. THW Kiel alistas hannoverlased 30:26 (15:13) ning BHC jäi kodus 24:27 (8:13) alla SG Flensburg-Handewittile.
Viimane kaitses nii mullu võidetud tiitlit, kogudes 64 punkti. Kiel jäi maha kahe ning SC Magdeburg juba kümne silmaga. BHC lõpetas 7. ja Hannover-Burgdorf 14. kohal. Patrail jõudis enne vigastust kaasa teha viies mängus ning visata 14 väravat ja anda 17 resultatiivset söötu. Otsa arvele jäi samuti viis Bundesliga-mängu ning seitse tõrjet. | Käsipallileegion: Dener Jaanimaa lõpetas Saksa-karjääri seal, kus alustaski | https://sport.err.ee/950898/kasipallileegion-dener-jaanimaa-lopetas-saksa-karjaari-seal-kus-alustaski | Riikide meistrivõistlused hooajal 2018/19 on lõppenud ja suvepuhkusele läheb ka "käsipallileegion". Viimasena lõpetasid Saksamaa kaks tugevamat liigat, kus Mait Patrail ja Rasmus Ots viimases voorus kaasa ei teinud, Karl Toom pani hooajale punkti võidu ning Dener Jaanimaa kaotusega. |
Kuusalu rannakeele sõnaraamat liitub 6. väljaandena Eesti Keele Instituudi väikeste murdesõnastike sarja. Kuusalu rannarahva eripärast murdekeelt on räägitud endise Kuusalu kihelkonna rannikul Kaberneemest Salmistuni ning Juminda ja Pärispea poolsaarel. Nii kummagi poolsaare kui ka läänepoolsete randlaste keeles on silmatorkavaid erisusi, ehk "igess kuoss ise viis, igess tuass ise taba".
Sõnaraamatusse on koondatud üle 7000 märksõna, mis iseloomustavad rannarahva elukeskkonda ja traditsioonilist elujärge, kuhu kuuluvad meresõit ja kalapüük, käsitöömeistrid ja rahvalaulikud. Märksõnade enamiku moodustavad randlastele eriomased sõnad, mis erinevad kirjakeelest vormi või sisu poolest, nende kasutust avavad näitelaused ja täpsustavad kirjakeelsed selgitused.
Teos pakub mitmekesist keeleainest randlastele, rannakeele õppijaile, õpetajaile ning uurijaile, aga ka kõigile teistele Kuusalu rannarahva keelest ja kultuurist huvitatuile.
Sõnaraamat on valminud Eesti Keele Instituudi ja Juminda Poolsaare Seltsi ühistööna, selle koostasid Piret Norvik ja Heli Kendra, toimetas Vilja Oja. | EKI andis välja Kuusalu rannakeele sõnaraamatu | https://kultuur.err.ee/950894/eki-andis-valja-kuusalu-rannakeele-sonaraamatu | Viinistu kunstimuuseumis esitletakse 10. juunil Kuusalu rannakeele sõnaraamatut, mis liitub 6. väljaandena Eesti Keele Instituudi väikeste murdesõnastike sarja. |
Lopez on ema 11-aastastele kaksikutele Emme'ile ja Maxile. Reedel said Lopezi kontserdil olnud fännid suure üllatuse osaliseks, kui väike Emme emaga lavale astus, vahendas EW.
Emme nägi välja nagu pisem versioon oma emast ja ühines lauluga "Limitless".
Lopez postitas südamliku hetke oma Instagrami lehele, kirjutades alla märksõnaks uhke ema.
Emme'i ja Maxi isa on kahekordse Grammy-võitja Marc Anthony.
Lopez tuuritab ringi kontserdiga "It's My Party" tähistamaks oma 50. sünnipäeva tänavu juulis.
View this post on Instagram
I can't take it! #Emme #Limitless #ProudMama #JLoItsMyParty
A post shared by Jennifer Lopez (@jlo) on Jun 8, 2019 at 8:59am PDT | Jennifer Lopezi tütar ühines emaga juubelituuri laval | https://menu.err.ee/950893/jennifer-lopezi-tutar-uhines-emaga-juubelituuri-laval | Laulja ja näitleja Jennifer Lopez esines nädalavahetusel Los Angeleses, kus temaga astus ühele lavale ka tütar Emme. |
Tegemist on nimetatud väljaannete ajaloos esimese korraga, mil esikülge kasutatakse ühisavalduse tegemiseks, vahendasid venekeelne BBC ja Meduza.
"Me tervitame kohtu valikut, mis on Ivan Golunovi puhul adekvaatsem meede kui kinnihoidmine eeluurimisvanglas," kirjutatakse ühisavalduses. "Samal ajal ei pea me uurijate poolt Ivan Golunovi süü kohta esitatud tõendeid veenvateks ning tema kinnipidamise asjaolud tekitavad suure kahtluse, et menetlust läbi viies on rikutud seadust."
"Me ei välista, et Golunovi kinni pidamine ja sellele järgnenud arest on seotud tema tööalase tegevusega," seisab pöördumises. "Me nõuame detailset kontrolli, kas Ivan Golunovi kinnipidamisega seotud siseministeeriumi haldusala töötajate tegevus vastas seadustele, ja nõuame, et selle kontrolli tulemustest antaks teada ka meediale."
"Me leiame, et nende nõudmiste täitmine pole põhimõtteliselt tähtis mitte ainult Venemaa ajakirjanike kogukonnale, vaid kogu Venemaa ühiskonnale tervikuna. Me nõuame, et seadust täidetaks kõigi poolt ja kõigi suhtes," rõhutavad ajalehed.
Golunovi juhtum
Väljaande Meduza ajakirjanik Ivan Golunov peeti Moskvas politsei poolt kinni möödunud nädala neljapäeval. Teda süüdistati katses müüa suurt kogust narkootilist ainet. Politseinike väitel leiti Golunovi kodust narkootilist ainet ja kaal.
Mees ise, tema tööandja ning suurem osa Venemaa sõltumatust meediast peab süüdistusi fabritseerituteks. Märkimisväärne oli see, et korruptsioonijuhtumeid kajastanud Golunov oli parajasti tegemas lugu korruptsioonist Moskvas ehk nn kalmistute maffiast, mis väidetavalt puudutab osaliselt ka üht Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) kindralpolkovnikut ja tema abi.
Kohe pärast Golunovi kinnipidamist puhkes Venemaa sõltumatus meedias torm ning Moskva politseihoone juurde kogunes ka võime trotsivaid piketeerijaid. Protestimeeleolu suurendasid ka teated, et Golunovi vastu on kinnipidamise ajal ka vägivalda tarvitatud.
Laupäeval tegi Moskva Nikulinski kohus otsuse, mille kohaselt pääses Golunov eeluurimisvanglast koduaresti. Koduaresti mõistis kohus Golunovi esialgu kaheks kuuks.
Ka kohtusaalis kinnitas Golunov oma süütust. "Ma pole kunagi tarvitanud narkootikume, ma ei ole milleski süüdi ning olen valmis tegema koostööd juurdlusega, kui see peab kinni ausatest mängureeglitest," rääkis ta.
Seda, et Golunovi organismist ei leitud jälgi narkootikumidest, kinnitas riigitelevisioonis Dmitri Kisseljovi saates isegi ametliku toksikoloogialabori narkoloog Jevgeni Brjun. | Kolm Vene ajalehte tegid ühisavalduse ajakirjanik Golunovi toetuseks | https://www.err.ee/950873/kolm-vene-ajalehte-tegid-uhisavalduse-ajakirjanik-golunovi-toetuseks | Venemaa kolm juhtivat majanduslehte Vedomosti, Kommersant ja RBK ilmusid esmaspäeval samasuguste esikülgedega, kus avaldati toetust võimude poolt sihikule võetud ajakirjanikule Ivan Golunovile. Peale avalduse "Me oleme Ivan Golunov" ei olnud lehtede esikülgedel mingit muud sisu. |
Mäletatavasti ärplesid paremäärmuslased ja Euroopa Liidu vastased, et Euroopa Parlamendi valimistel saavutatakse suur edu ning pärast valimisi moodustatakse Euroopa Parlamendis võimas Euroopa Liidu vastane fraktsioon. See kõik on osutunud järjekordseks blufiks ning tühjaks suurustamiseks.
751-liikmelises Euroopa Parlamendis saavutasid need parteid valimiste tulemusel umbes 125 kohta. See on enamusest väga kaugel. Lisaks on nende seas Suurbritannia Brexiti partei saadikud, kes lahkuvad Euroopa Parlamendist, kui Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust. Loodetavasti seda muidugi ei juhtu ning Brexiti partei saadikud saavad kõik eelseisvad viis aastat Euroopa Parlamendis tööd teha.
Nüüd teine müüt ehk jutt ühtse ja võimsa kõiki Euroopa Liidu vastaseid hõlmava fraktsiooni tekkest Euroopa Parlamendis. Ka seda ei juhtu.
Suure tõenäosusega jagunevad ELi-vastased ja paremäärmuslased kolme väiksemasse gruppi, sest nad ei suuda omavahel lihtsalt kokku leppida. Suurim nähtav tülikoht on suhtumine Venemaa režiimi, kuid erimeelsusi on teisigi.
"Seega on selge, et ühte fraktsiooni ei teki ning seda põhimõtteliselt erineva suhtumise tõttu Putini Venemaasse."
Nii on praeguseks avalikult ja üheselt teatanud Poola Õiguse ja Õigluse partei ning Briti Brexiti partei, et nad ei pea võimalikuks Vene-sõbralike Matteo Salvini juhitava Itaalia Liiga ning Marine Le Peni juhitava Prantsuse Rahvusliku liiduga ühte fraktsiooni minna. Ilmselt on samal seisukohal ka Rootsi Demokraadid. Seega on selge, et ühte fraktsiooni ei teki ning seda põhimõtteliselt erineva suhtumise tõttu Putini Venemaasse. Ilmselt ei mahuta erimeelsuste tõttu ära ka koguni kahte fraktsiooni.
Mäletavasti teatasid aprillis ehk enne Euroopa Parlamendi valimisi Itaalia Liiga, Põlissoomlased, Alternatiiv Saksamaale (AfD), Taani Rahvapartei ja ka Eesti EKRE, et nemad tahaksid Euroopa Parlamendis otsest koostööd teha.
Arvestades Salvini juhitava Itaalia Liiga demonstratiivselt Vladimir Putini Venemaa sõbralikku poliitikat on EKRE pürgimine samasse seltskonda siiski mõneti kummaline. Itaalia Liigaga samas fraktsioonis oli senises Euroopa Parlamendi koosseisus Le Peni juhitav Prantsuse Rahvuslik Liit ning Hollandi Vabaduspartei ja Austria Vabaduspartei.
Siiski ei pea ma tõenäoliseks, et ka äsjastel rahvusparlamendi valimistel lüüa saanud Taani Rahvapartei ja Soome Põlissoomlased lõpuks siiski Salvini ja Le Peniga ühte gruppi lähevad.
See kõik viib olukorrani, et mingit Euroopa Liidu vastaste parteide ja paremäärmuslaste koondumist ei tule, sest need parteid on selleks mitmes asjas liiga erinevad, muuhulgas suhtumises Venemaa käitumisse. Lisaks muidugi ka ambitsioonid. Seni on oldud kolmes fraktsioonis, mis tähendab kolme juhtkonda. Nende liitmine üheks saaks olema väga valulik ning ilmselt võimatugi.
Samal ajal pole tegelikult suurt vahet mitu fraktsiooni ELi-vastased ja paremäärmuslased moodustavad, sest kokku on neid ikka umbes kuuendik kogu parlamendi koosseisust.
Niisiis jääb Kremli sõprade klubi uues Euroopa Parlamendis tagasihoidlikuks, sest sellesse klubisse ei soovi koos Salvini ja Le Peniga kuuluda mitmed teised ELi-vastased parteid. Ja see ongi loogiline, sest suurem osa eurooplasi lähtus ka valimisotsust tehes ennekõike oma koduriigi julgeolekust ja heaolust. | Urmas Paet: Kremli sõprade klubi jääb europarlamendis tagasihoidlikuks | https://www.err.ee/950871/urmas-paet-kremli-soprade-klubi-jaab-europarlamendis-tagasihoidlikuks | Paremäärmuslaste ja Euroopa Liidu vastaste poliitiliste jõudude enne Euroopa Parlamendi valimisi suureks puhutud mull läks valimistulemuste selgumisega lõhki. Selge on ka see, et Kremli sõprade klubi jääb ka uues Euroopa Parlamendi koosseisus tagasihoidlikuks, leiab Urmas Paet oma kommentaaris. |
Näitusel "Valve Janovi harjutused kuuvalgel" kajastub kunstniku vaimustus kuu- ja kalamotiivest. Mitu teost on väljas esimest korda. Kuu(valguse) seisundid lummasid kunstnikku mitmeti. Motiivid ja fragmendid kuuga võivad olla nii konkreetsed kui ka abstraktsed, pärit Karlovast või mujalt, kas või Jaltast.
Silma hakkavad kõikvõimalikud variatsioonid sinisele, kunstniku lemmikvärvile, aga mitte ainult. Valve Janovi tervikpalett on rikas ja varjundiküllane. Tema teine meelismotiiv oli kala. Kala kui ürgolevus, aga ka kui erinevate tehniliste lahenduste võimalus. Valve Janovi teoseis ühineb avangardne mängurõõm lõpmatute koloriidihelistikega Paul Klee vaimus, seisab näituse kirjelduses.
Valve Janov oli tähelepanuväärsemaid ja meisterlikumaid Pallase koolist võrsunud kunstnikke. Tema peamised õppejõud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis aastail 1938–1948 olid Johannes Võerahansu, Elmar Kits ja Ado Vabbe. Ta kuulus 1960. aasta rühmitis, mis oli esimene Teise ilmasõja järgne mitteametlik kunstnikerühmitis Eestis, ANK '64 eelkäija. Valve Janovi kodu Tartus Karlovas oli rühmitise, kuhu kuulusid veel Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Lembit Saarts, Ülo Sooster, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Heldur Viires, peamine kohtumispaik. 1960. aasta rühmitise tegevus ja looming on kaalukas peatükk eesti kunsti vastupanuvõitlusest, mis hoidis totalitaarse süsteemi ja sotsrealismi kiuste esteetilisi väärtusi ning uuendas otsustavalt Eesti kunsti keelt ja väljendusvahendeid.
1988. aastal oli Valve Janov peamisi Kunstiühingu Pallas taastajaid ning 1992. aastast kuni surmani selle juhatuse liige.
Tartu Linnakodaniku muuseum asub aadressil Jaani 16, Tartu. Autor/allikas: pressimaterjalid
Valve Janovi suvenäitus, millega kunstiühing Pallas märgib ära Kõrgema Kunstikooli Pallas 100. aastapäeva, on avatud 22. septembrini 2019. | Tartu Linnakodaniku muuseumis tulevad näitamisele Valve Janovi kuud ja kalad | https://kultuur.err.ee/950863/tartu-linnakodaniku-muuseumis-tulevad-naitamisele-valve-janovi-kuud-ja-kalad | Alates 13. juunist näitab kunstiühing Pallas 19. sajandi Tartu Linnakodaniku Muuseumis Valve Janovi väikseformaadilisi maale, monotüüpiaid ja kollaaže aastaist 1950–1999, mis kõik on pärit erakogudest. |
Viimase kümnekonna aasta jooksul ilmunud teadustööde kohaselt leidub keskkonnas väikesteks tükkideks lagunenud plasti pea igas planeedi ökosüsteemis. Erandiks pole meresügavikud, kõrged mäetipud ega üksikud saared. Vähem kui viie millimeetrise läbimõõduga plasti on leitud isegi joogiveest. Möödunud aastal kümnekonna inimese rooja uurinud teadlased kinnitasid, et sellest osa jõuab ka inimeste toidulauale. Nüüd ilmunud analüüs viitab, et tegu on vaid jäämäe tipuga.
Kanadas asuva Victoria Ülikooli teadlased eesotsas Kieran Coxiga lähtusid 26-st eelnevalt ilmunud uuringust, milles analüüsiti mikroplasti suhteliselt sisaldust õhus, alkoholis, mees, mereandides, soolas ning kraani- ja pudelivees. Kokku moodustasid uuritud toidurühmad ligikaudu 15 protsenti ameeriklaste päevast kaloritarbest. Kuigi kogutud andmed põhinesid USA-l , viitas töörühm, et need annavad ettekujutuse ka teiste riikide olukorrast.
Cox leidis, et sõltuvalt soost ja vanusest sattus jookide ning söögiga igal aastal inimeste organismi keskmiselt 39–52 tuhat väikest plastitükki. Sissehingatava õhuga jõudis hingamisteedesse lisaks 35–69 tuhat mikroplasti osakest. Töörühm märkis, et eriti palju mikroplasti satub pudelivett eelistavate inimest organismi. Kui USA-s vaid kraanivett tarbides satuks kehasse 4000 plastitükki, siis vaid pudelivett juues kasvaks nende arv 90 000-ni.
Kõige rohkem sattus õhus ning vaatluse alla võetud toidus ja vedelikes mikrokiude. Seda tüüpi mikroplast satub keskkonda muu hulgas polüestrist ja nailonist valmistatud riiete pesemisel. Samuti moodustasid märkimisväärse osa mikroosakestest plast, mida kasutatakse näiteks kilekottide ja joogikõrte valmistamiseks.
Samas jääb veel ebaselgeks, milline on mikroplasti mõju tervisele. Kõik plastid pole täpselt samasuguste omadustega. Näiteks kasutatakse mõnede plastide valmistamiseks mitmetele elusorganismidele mürgist kloori. Teised plastid toimivad aga käsnana, millesse ladestub keskkonnas leiduvaid mürkaineid. Nõnda oletasid Londonis asuva King's College'i teadlased paari aasta eest ilmunud töös, et mikroplast võib pärssida pikas plaanis immuunsüsteemi tööd.
Analüüsi mittetulundusühingule Science Media Centre saadetud kommentaarides lahanud teadlased jäid Coxi töörühma järelduste osas kahetistele seisukohtadele. Näiteks märkis Ida-Anglia Ülikooli ökoloogiaprofessor Alastair Grant, et suur osa sissehingatavatest mikrokiududest on kopsudesse jõudmiseks liiga suured. Lisaks ei ladestuks neist suur osa kopsudesse pikemaks ajaks.
King's College Londoni teadur Stephanie Wright märkis aga, et tõenäoliselt alahindab töörühm kehasse jõudva plasti hulka märkimisväärselt. Analüüs toetub suures osas töödele, milles kasutati plasti otsimiseks mikroskoope ja inimsilma. Nõnda võisid jääda väiksemad, nanomõõdus plastikud lihtsad tähelepanuta.
Analüüs ilmus samaaegselt teise mikroplasti levikut käsitlenud tööga. Viimase põhijärelduse kohaselt hõljub Ameerika läänerannikul asuva Monterey lahe veesambas ühe kuupmeetri vee kohta rohkem mikroplasti kui Vaikse ookeanis laiuvas Suures Prügilaigus.
Coxi analüüs ilmus ajakirjas Environmental Science & Technology. | Inimeste toidulauale jõuab suurel hulgal mikroplasti | https://novaator.err.ee/950866/inimeste-toidulauale-jouab-suurel-hulgal-mikroplasti | Inimeste toidulauale ja hingamisteedesse satub igal aastal kümneid tuhandeid tillukesi plastitükke, selgub värskest uuringust. Mikroplasti mõju inimeste tervisele jääb veel ebaselgeks. |
Küsin alustuseks kohe provotseerivalt: kirjutasid pea 200 lehekülge, et võtta kokku 100 aastat Eesti filmi. Kui aga peaksid tooma ühe märksõna või lause, mis kogu selle aja kokku võtaks – on see üldse võimalik?
Ega vist, lähim vastus oleks ilmselt "lõputu ponnistus".
Ja jätkan provokatsiooniga: öeldakse, et praegu on Eesti filmi kõige ilusamad ajad. Kas sa oled sellega nõus?
Ma arvan, et see vastab suures osas tõele küll, vähemalt publiku poolt vaadatuna, ja eks mingis mõttes ilmselt ka tegijate vaatenurgast. Eesti filmi esilinastusest on heas mõttes saanud tavaline asi, st ootused Eesti filmile on normaliseerunud. Ei ole enam seda painet, mis valitses mõnikümmend aastat tagasi, et igast vähesest aasta jooksul linastunud filmist oodati korraga nii rahva- ja kassafilmi kui ka festivalide menukit, arthouse ´i avangardi ja soovitatavalt Oscari võitjat.
On loomulik, et erinevad publikusegmendid leiavad üles endale sobivad lood ja südamelähedaste loovisikute käekirjad ning nii see peabki olema. Iseasi muidugi, et selleks kõigeks on vaja mingit kvalitatiivset kriitilist massi, mille garantiiks on omakorda piisav rahastus.
Oled olnud filmindusega läbi ja lõhki seotud juba pikka aega. Kas raamatu koostamise ajal tuli sulle üldse midagi üllatusena? Mõni film, millest varem ei teadnud, või täiesti ootamatu fakt?
Midagi erakordselt üllatavat ma ei avastanud, küll aga kinnistusid mõned senised arusaamad, mille peale ehk enamasti igapäevaselt ei mõelda. Neist peamisena vast see, kui suur osa oli tegelikult professionaalsel stuudiol paljude filmide õnnestumise taga. Eesti filmiajaloos on olnud hiilgavaid esimesi filme, mis justkui kuulutaksid uute võimsate tegijate tulekut, kuid ometigi on nende filmitegijate edasine loometee – just alates üheksakümnendatest – olnud eeldatavast märksa kahvatum.
Filmi ei tee ainult režissöör, operaator või näitlejad. Selleks, et lugu ekraanil jookseks, on vaja määratut hulka kaadritaguseid jõude, kelle panust kõrvaline isik ehk hinnata ei oska, kuid kes summa-summarum panevadki tolle esialgse visiooni elama. Mõnes mõttes resoneerub minu vastus ehk praeguse Nolani filmi pudutava poleemikaga, et kodumaise filmitööstuse tööle rakendamiseks on meil vaja elementaarset käsitööoskust nii alal hoida kui ka omandada.
Raamatut lugedes jäi silma palju filme, mis on tegelikult nägemata. Riiulis on mul küll kogu Eesti Ekspressi filmiklassika sari ja mingid lüngad täidab ka ERRi arhiiv, aga suur osa filme on tegelikult kadunud, neid ei saagi kusagilt kätte. Oled sa nõus? Kuidas seda probleemi võiks lahendada?
Ega minagi oska välja pakkuda head vastust sinu küsimusele. Tean, et osa filme on võimalik Eesti Filmi Andmebaasi kodulehelt kas osta või vaadata, aga see on ka kõik. Teisalt ongi säärane küsimus raske, sest isegi nõukogude ajal olid meil erinevad tootjad, autoriõigused jne. Või mis, sellesama raamatu jaoks oli päris keeruline mõnede teoste fotosid saada, nii et mis me veel filmidest endist räägime...
Meil on Eestis hulk hinnatud režissööre, kelle nimi pole kellelegi võõras, alates Kaljo Kiisast ja Arvo Kruusemendist ning lõpetades Veiko Õunpuuga. Kas on mõni selline lavastaja, kes on sinu arvates põhjendamatult tähelepanuta jäänud?
Ei, ega vist. Mõned nimed on justkui ajas jäänud kahvatumaks kui teised, kuid enam-vähem kõik on pjedestaalil endale väärilise koha leidnud. Pigem on küsimus selles, kui palju üldse eesti filmist ja selle tegijatest teatakse.
Kuidas sa – täiesti subjektiivselt – hindaksid Eesti inimeste teadmisi kodumaisest filmist? Ma mäletan, et kui gümnaasiumis küsiti, kes on näinud "Viimset reliikviat", siis tõstis peale minu käe veel kaks inimest. Kas noored üldse peaksid neid filme vaatama?
Pakun huupi, et ega need teadmised väga suured ei ole ja miks nad peaksidki olema, kui kasvõi seesama raamat on esimene, kus on kaante vahele jõudnud midagigi Eesti filmiajaloo kokkuvõtte sarnast. Kust too noor huviline ikka selle info kuidagi süsteemselt kätte saab, et mida on tehtud ja mida võiks vaadata? Ühest küljest on mingist üldisemat laadi filmiharidusest koolidele räägitud nii kaua, kui mina ennast antud valdkonnas mäletan, aga suures osas sumbuvad kõik algatused ja projektid kuidagi iseendasse.
Muidugi väga suur asi on Filmimuuseumi rajamine Tallinnas Maarjamäele, kus juba lasteaiaealised lapsed endale tegevust leiavad. Eks maast madalast huvi kasvatamine ongi õige tee.
Kas noored peaksid üldse neid filme vaatama? Ei pea, aga võiksid, nii nagu on mingid raamatud, muusikapalad, lavastused, ilma milleta on võimalik oma elu päris mõnusalt ära elada, kuid mille kogemine avardab inimese maailmapilti ja lõppkokkuvõttes rikastab elu.
Viimased aastad on toonud Eesti filmi suure tendentsimuutuse, sest riiklikult rahastatud linateoste kõrval on üha rohkem ka nn sõltumatut, erarahadega tehtud kino. Kas sa arvad, et näiteks viie aasta pärast on see tendents veel valdavam?
See on teine teema, mida mäletan justkui aegade algusest saati – kuidas tuua eraraha eesti filmitootmisesse. Loomulikult on rõõmustav, et nüüd lõpuks on see eraraha ka reaalselt eesti filmi voolanud, aga mul on väga keeruline ennustada, kuidas on lood viie aasta pärast. Eraraha on ka mitmesugust – kas me räägime mõne ärimehest filmihuvilise lootusest investeering tagasi teenida, mis on väga riskantne, või lihtsalt metseenlusest või kinoketist, kes on saanud aru, et Eesti filmiga on võimalik kassat teha ning parem siis juba ise midagi toota ja hoida oma kinodes maksimaalselt kaua ekraanil, ilma et peaks sissetulekut tootjaga jagama.
Pika jutu lõpuks ma muidugi tervitan igasugust lisarahastust, sest mida rohkem sünnib filme või Eesti publik neid vaatamas käib, seda parem meile kõigile. Nagu ma eespool ütlesin, igasuguseid vaatemänge peab olema ja kui ma ise ehk ei lähe kinno näiteks "Svingereid" või "Neljandat õde" vaatama, siis kui need filmid pakuvad rõõmu oma publikule ja süvendavad eesti inimese harjumust käia kinos, võidame pikas plaanis me kõik – no näiteks ka "Põrgu Jaani" tegijad.
Raamatus räägid üldiselt ikkagi Eesti filmi headest külgedest, aga kas on praegu midagi, mida võiks kodumaise filmile ette heita?
Keeruline öelda ja ma ei tahakski hetkel mingeid hinnanguid anda. Kui millestki rääkida, siis pigem sellest, kuidas publik neid filme näeks, ehk ma pean problemaatiliseks Eesti filmide levi, eriti seda, mis puudutab dokumentaalfilme. Aga see on juba ühe teise intervjuu teema...
Tegemist on esimese eestikeelse suurema kokkuvõttega Eesti filmist. Miks see nii on? Taasiseseisvunud Eestis on üldse piinlikult vähe ilmunud filmiteemalist kirjandust, või mulle vaid tundub nii?
Olgu kohe alguses öeldud, et kõnealust raamatut ei saa kuidagi pidada mingiks kõikehõlmavaks Eesti filmiajaloo kokkuvõtteks, sest sellele seadis piirid ette juba antud raamatusarja formaat koos tähemärkide arvuga. Ometigi on see tõesti seni ainus teos, kus on mingil moel ühtede kaante vahele koondunud seni paljud olulised tehtud filmid ja tegijad.
Minule teadaolevalt oli plaan erinevatel inimestel Eesti filmi ajalugu kirja panna juba nõukogude ajal ning hiljem on kirjutama hakkajaid veelgi olnud. Kõik nad on kahtlemata väga pädevad professionaalid, kuid see on valest otsast tulnud algatus. Autoril võivad olla parimad kavatsused, kuid materjal on mahukas ja teemasse n-ö uppumine absoluutselt garanteeritud. Taoline teos saab sündida väga konkreetse algatuse või tellimuse vahendusel, koos kõige selle juurde kuuluva organisatoorse poolega.
Küll aga on selge, et ilmselt ei ole meil institutsionaalsetel tasanditel filmi kui teema vastu olnud piisavat huvi, et taolise algatusega pihta hakata, rääkimata vajaminevate ressursside garanteerimisest.
Minul oli "Eesti filmi 100 aastat" väga huvitav lugeda, kulges nagu põnevik omade tõusude ja mõõnadega. Keda sa seda raamatut kirjutades ette kujutasid? Spetsialisti, võhikut, kedagi kolmandat?
"Eesti filmi 100 aastat" on kirjutatud ennekõike ikka n-ö võhikule ehk teisisõnu inimesele, kellel on juba olemas algne filmihuvi ja kes sooviks nüüd veidi juhatust selles metsas. Samas teeb mind väga rõõmsaks kui juba n-ö edasijõudnud raamatust midagi loetavat leiavad ning eks endalegi kulub aeg-ajalt mäluvärskendus ära.
Kas midagi jäi ka raamatust välja, mis nüüd pärast avaldamist kripeldab?
Kripeldavad kõik need filmid, tegijad ja teemad, mis siiski välja jäid. Dokumentaalfilmist on häbiväärselt vähe, sest see oli žanr, mis poolsurnud mängufilmi kõrvalt sajandivahetusel jõudsalt juured alla ajas. | "Eesti filmi 100 aastat" autor Kristiina Davidjants: ootused Eesti filmile on normaliseerunud | https://kultuur.err.ee/950864/eesti-filmi-100-aastat-autor-kristiina-davidjants-ootused-eesti-filmile-on-normaliseerunud | EV100 raamatusarjas ilmus Kristiina Davidjantsi kirjutatud "Eesti filmi 100 aastat", mida võib pidada ka esimeseks laiapõhjalisemaks Eesti filmi ülevaateks. Intervjuus kinnitas autor, et tegemist ei ole kõikehõlmava Eesti filmiajaloo kokkuvõttega, vaid pigem teose, mis on mõeldud n-ö võhikule. |
Avo Keele juhendatav Läti kaotas Belgias küll avageimi, kuid suutis kolmes järgnevas vaatuses enda paremuse maksma panna. Lõunanaabrite poolel tegid hea mängu "pärnakad" Toms Švans ja Atvars Ozolinš, kes tõid vastavalt 9 ja 20 silma (kasutegur +5 ja +5), vahendab Võrkpall24.ee.
Nädal tagasi peetud kohtumise võitis Läti samuti 3:1. Tõsi, Avo Keele hoolealused mängisid sisuliselt Belgia teise koosseisuga, sest vastaste paremad mehed eesotsas Sam Deroo, Tomas Rousseaux' ja Bram van den Driesiga puhkavad parasjagu. Samas puuduvad Lätil nende kaks põhimängijat Hermans Egleskalns ja Romans Šauss.
Tabelis jätkab esimest hooaega Kuldliigas mängiv Läti teisel kohal, olles kogunud neljast mängust seitse punkti.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Pärnu leegionär vedas Läti järjekordse üllatusvõiduni | https://sport.err.ee/950861/parnu-leegionar-vedas-lati-jarjekordse-ullatusvoiduni | Euroopa Kuldliigas on sattunud heasse hoogu Läti võrkpallikoondis, kes alistas teistkordselt Euroopa seitsmenda meeskonna Belgia, seekord tulemusega 3:1 (16:25, 25:21, 25:22, 25:23). |
Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab pikemas ülevaates, et Soome suitsetajad hakkavad üsna pea taga igatsema aega, mil suitsupakk maksis umbes seitse eurot.
Lisaks uue valitsuse plaanile kasvatab suitsupaki hinda ka eelmise valitsuse poolt ellu kutsutud maksutõusud, millest viimane rakendub juba juulis.
10 eurot maksev suitsupakk oleks Euroopa riikide võrdluses üks kallimaid.
Soome on tõstnud tubakaaktsiisi järjekindlalt alates 2009. aastast. Kuigi rahva seas on selle poliitika kohta erinevaid arvamusi, on uuringud näidanud, et põhilist eesmärki on see täitnud - suitsetamine on Soomes tõepoolest vähenenud. Eelmisel aastal laekus tubakaaktsiisi tulemusena riigikassasse 1,1 miljardit eurot.
Eesmärk suitsetamist oluliselt vähendada on Soomes seadusega sätestatud. Täpsemalt tuleb 2030. aastaks saavutada olukord, kus tubaka- või nikotiinitooteid tarvitab mitte rohkem kui viis protsenti tööealisest elanikkonnast. Samas on senine tempo selle eesmärgi saavutamiseks olnud siiski liiga aeglane.
Eksperdid: välismaal ostmas käimise vältimiseks tuleb hinda järk-järgult tõsta
Ajalehega Helsingin Sanomat rääkinud eksperdid rõhutavad, et tubakatoodete kallinemine peab toimuma järk-järgult, sest liiga suur ja kiire hinnatõus võib tuua kaasa katastroofi. Ehk vastureaktsioonina tekib rahva seas komme hakata tooma sigarette välismaalt.
"Sellisel juhul muutuvad smugeldamine ja reisilt kaasa ostmine osaks normist. Tagantjärele on sellist nähtust väga raske välja juurida," selgitas rahandusministeeriumi ametnik Jenni Oksanen.
"Me ei oska hetkel täpselt paika panna, kui suur hinnatõus sellise reaktsiooni tekitaks. Hetkel pole Soomes seda veel juhtunud," lisas ta.
Oksanen nentis, et hinnapoliitika on seotud geograafiaga - ehk kui naabruses on riike, kus hind on kõrgem, on hinda lihtsam tõsta. Kuid kui naabruses on riike, kus hind on odavam, siis jälle raskem, "Soome on loomulikult selles küsimuses geograafiliselt suure väljakutse ees," lausus ta. | Soome aktsiisitõusu plaan võib kergitada suitsupaki hinna 10 euroni | https://www.err.ee/950852/soome-aktsiisitousu-plaan-voib-kergitada-suitsupaki-hinna-10-euroni | Soome uus valitsus on teatanud, et neil plaanis on kergitada tubakaaktsiisi 200 miljoni euro ulatuses. Praktikas tähendaks see, et 20 sigaretti sisaldava suitsupaki hind kerkiks umbes kahe euro võrra ehk hinnani 10 eurot pakk. |
Kai Taal jagab oma põhjalikku süvenemist noore briti dirigendi Daniel Hardingi teekonda. Ta on Hardingit jälginud dirigeerimas nii Pariisis kui Stockholmis, kus Harding on praegu Rootsi raadio sümfooniaorkestri peadirigent.
Muusikateadlane Kristel Pappel toob avalikkuse ette Tallinnas elanud XIX sajandi andeka pianisti Theodor Steini, kes oli omal ajal võrdväärne Euroopa kõige kuulsamate nimedega.
Laulupeo 150. juubeliaastat tähistab väärikalt ka laulupeo häll Tartu. Tartu laulupidu tellis selleks puhuks uudisteose - Jüri Reinvere "Mu isamaa. Mu õnn ja rõõm". Sellest koorile, sümfooniaorkestrile ja solistile loodud isamaalist vaimu kandvast teosest räägib helilooja lähemalt oma intervjuus.
Laulupeo kõrval on rahvamuusikapidu. Muusikas on põhjalik tutvustav artikkel seal toimuvast. Räägivad tegijad: Juhan Uppin, Kristel Laas, Pille Karras, Ella Maidre, Katariin Raska, Kristi Alas ja Joosep Sang.
15. juunil tuleb Tõrvas võimas vabaõhu-klassikaüritus. 1800kohalisele vaatajahulgale kantakse ette Verdi Reekviem. Kontserti veab maailmanimega lauljanna, Tõrvast pärit Monika-Evelin Liiv, kes toob sinna kaassolistid Londoni Kuningliku ooperi Jette Parkeri programmist. Muusikas saab sündmusest lähemalt lugeda.
Ajakirjas leidub ka portreelugu Tallinna tehnikaülikooli akadeemilisest meeskoorist.
Arvustuste rubriigis tulevad käsitlusele XIII rahvusvaheline kandlefestival Tartus, ERSO kontsert "Saksa kevad", Eesti Filharmoonia kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kontsert 19. aprillil, kavas Pärt, Krigul ja MacMillan, Vanemuise sümfooniaorkestri lõppkontsert ning põhjalikud muljed Jazzkaarelt, autoriteks Ivo Heinloo, Tiit Lauk, Igor Garšnek, Joosep Sang ja Sander Udikas.
Plaadirubriigis on arvustused Eesti Naislaulu Seltsi Arvo Ratassepa plaadist ning Mai Leiszi, Maria Fausti, Liina Saare ja Tõnu Timmi plaatidest.
Muusika 6.2019 | Muusika juuninumbris: Pärt Uusberg, Reinvere Tartu laulupeo uudisteos, rahvamuusikapidu | https://kultuur.err.ee/950851/muusika-juuninumbris-part-uusberg-reinvere-tartu-laulupeo-uudisteos-rahvamuusikapidu | Muusika juuninumbri kaanepersoon on Pärt Uusberg. Nii vokaalmuusikasse kui eesti keelde tundlikult suhtuv noor helilooja räägib oma kujunemisteest ja loomeprintsiipidest. |
Mängu kohtunikuks on Ali Palabiyik, keda abistavad Kemal Yilmaz ning Serkan Olguncan. Neljas kohtunik on Halil Umut Meler. Brigaadi tegevust hindab Darko Čeferin (Sloveenia) ja mängu delegaadiks on Clive Whitehead (Inglismaa).
37-aastane Palabiyik oli lõppenud hooaja lisaks UEFA Meistrite liiga ja Euroopa liiga kvalifikatsiooniturniiri mängudele vilemeheks ka Euroopa liiga alagrupiturniiril, kui novembrikuus mõistis ta õigust Vidi FC (Ungari) – PAOK (Kreeka) kohtumises. Lisaks oli ta sügisel kohtunik UEFA Rahvuste liigas Valgevene – Luksemburg (D-liiga) matšil ning sel kevadel usaldati talle Türgi kõrgliigas Fenerbahce – Galatasaray kohtumine.
Saksamaa – Eesti kohtumise avavile kõlab 1. FSV Mainzi 05 Arenal teisipäeval Eesti aja järgi kell 21.45. ETV ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab kell 21.30. Möödunud nädalal teatati, et kohtumine toimub täismaja ehk enam kui 26 000 pealtvaataja ees. | Saksamaa – Eesti mängu teenindavad Türgi kohtunikud | https://sport.err.ee/950853/saksamaa-eesti-mangu-teenindavad-turgi-kohtunikud | Eesti meeste jalgpallikoondis kohtub teisipäeval, 11. juunil EM-valikmängus võõrsil Saksamaaga. Kohtumist teenindavad Türgi kohtunikud. |
Kui eelkooliealiste laste vaktsineerimine käib pere- või lastearsti juures, kes peab vaktsineerimiskalendril silma peal ja kutsub vanemaid lapsega õigel ajal kordusvaktsiine saama, siis lapse kooli minnes liigub vaktsineerimiskohustus üle kooliõele.
Koolieas saavad lapsed-noored oma vaktsiinisüstid teises kooliastmes: 12-14-aastased tüdrukud saavad vanemate nõusolekul inimese papilloomviiruse ehk HPV-vaktsiini emakakaelavähi ennetamiseks, 13-aastaseid vaktsineeritakse uuesti leetrite, mumpsi ja punetiste vastu ning 15-16-aastased saavad difteeria, teetanuse ja läkaköha kordusvaktsiini. Sealt edasi täiskasvanuks saades peavad inimesed juba ise teadma, millal oma vaktsiine uuendama peab, perearstid pole kohustust meelde tuletada ja vaktsineerima kutsuda enda peale võtnud.
Selleks, et kooliõde teaks, kas ja millal on koolilast varem haiguste vastu vaktsineeritud, vajab ta vaktsineerimispassi. Eesti seadused näevad ette, et vaktsineerimispass on dokument, mis on hoiul lapsevanema käes. Ehkki perearstid peavad samuti registrit, pole üleriigilise digitaalse andmebaasi toppamise tõttu enamik neist andmetest väljaspool perearsti arvutit nähtavad, välja arvatud juhul, kui perearsti tööandja on vajalikud IT-uuendused oma tarkvarale ära teinud, nagu ERR varem on kirjutanud.
Tegelikkus on aga selline, et vaktsineerimispassid, mida veel praegugi sünnitusmajas vastsündinutele jagatakse, on enamasti kadunud. Ka võib olla lapse perearst vahetunud või on mõni vaktsiin tehtud küll perearsti poolt, aga teine hoopis vaktsineerimiskeskuses või apteegis. Kui need digitaalsesse andmebaasi koondunud pole, pole kooliõel millestki lähtuda, et teada saada, millal lapsele järgmist vaktsiini tohib teha.
"Immuniseerimispasse kaotatakse. Inimesed ei teadvusta, et see on tähtis dokument," tõdeb SA Tallinna Koolitervishoiu juhatuse liige Valentina Hazinskaja, kellele alluvad kõik Tallinna koolides töötavad medõed. "Inimesel võivad vaktsineerimisandmed olla mitmes kohas ja mitmel passil: neid väljastatakse sünnitusmajas, neid väljastame meie, neid väljastab ka perearst, kui teeb vaktsiinid, samuti võib inimene käia vaktsineerimiskeskuses," loetleb Hazinskaja.
Sedasi võib lapsele koguneda mitu paberpassi, kus andmed on laiali. Kooliõel on aga kohustus kõik need eri passidesse kantud andmed ühtekokku koguda.
"Näiteks meil on info, et inimesele on väljastatud immuniseerimispass, aga inimene ise ei tea, kus see on. Oleks toimiv elektrooniline süsteem, siis lahendaks see palju meie küsimusi," ütleb Hazinskaja.
Pool aastat detektiivitööd
Nõnda algabki lapse kooli tulles kooliaasta alguses kooliõe detektiivitöö, et kõik need andmed kokku koguda.
Kui lapsevanem on olnud kohusetundlik, on kõik vaktsineerimisandmed perearsti juures talletatud, siis saab kooliõde paluda lapsevanemal tuua perearsti väljastatud tervisetõendi, kus kõik vaktsineerimisandmed kirjas on.
Kui aga lapsevanem koostööd ei tee või ei saa sellega ise hakkama, algab kooliõdede põhitöö: mööda arste helistamine ja kirjutamine.
"See on aeganõudev ja närvesööv toiming. Lõpuks korjab koolide kõik andmed kokku, sest ilma eelnevate andmeteta ta ei saa edasi vaktsineerida. Kui perearstil pole vaktsineerimisandmed kaotsi läinud või kui arsti pole mitu korda vahetatud, siis saame lõpuks kõik andmed kätte, aga see on õdedele väga suureks koormuseks," tõdeb Hazinskaja. "Õed hakkavad kohe septembrist pihta ja pool aastat läheb selleks, et saada kõik andmed kokku. Vahel harva saavad ka alles kevadeks info kokku: lapsevanemad on hõivatud, mõned võib-olla ka ei teadvusta vaktsineerimisandmete tähtsust, mõnel pole aega, mõned on üldse välismaal kuskil ja laps on üksi kodus, kui on nooruk, või elab laps üldse vanaema juures - see on tänapäevane meie elu."
Andmekaitseseaduse tõttu ei tohi perearstid vaktsineerimisandmeid elektroonilisel teel kooliõele väljastada ka, isegi digiallkirjastamisest ei piisa, üksnes andmete krüpteerimine on aktsepteeritud viis.
Seetõttu ootavad kooliõed pikisilmi, et digiteeritud andmekogu digilugu.ee-s viimaks reaalselt tööle hakkaks. Seda läheb vaja ka neil, kel kool juba läbi, et kogu vaktsineerimisinfo ühte kohta kokku jookseks.
"Ministeerium võttis koos haigekassaga selle süsteemi muutmiseks juba suuna, aga asjad liiguvad väga aeglaselt. Inimestel ei ole oma immuniseeerimisandmeid ja tervishoiureformiga vahetasid paljud inimesed ka oma perearsti, nii et nende tervisekaardid teab kuhu jäänud ja inimesed ei leia oma andmeid enam üles. Koolide näitel: noored, kes lõpetasid võib-olla 10-15 aastat tagasi kooli, on läinud kuskile välismaale, hakkavad ühel hetkel otsima oma andmeid, käima mööda oma arste – kas perearstil on säilinud, kas meil on säilinud," kirjeldab Hazinskaja. "Kõiki terviseandmeid on raske kokku saada."
Nõusoleku vs. mittenõustumise vorm
Teine asjaolu, mis vaktsineerimist puudutab, on lapsevanema nõusoleku vorm. Nimelt peab kooliõde enne lapse vaktsineerimist küsima lapsevanemalt nõusolekut selleks. See tähendab, et lapsevanem peab täitma pabervormi, mille peale annab allkirja, et tema last tohib vaktsineerida.
Tallinna koolitervishoiu juhi hinnangul tuleks aga lapsevanematelt küsida hoopis keeldumist, mitte nõusolekut, sest selle vormi kehtestamisest alates on nõusoleku osakaal aasta-aastalt kukkunud, umbes kolm kuni viis protsenti aastas, sõltuvalt vaktsiinist.
"HPV vaktsineerimise alustamisega oli väga palju keeldumisi – see on uus vaktsiin, sotsiaalmeedia kanalid tegid suure vastupropaganda, aga inimesed ei oska teaduses orienteeruda, et leida uuringuid, millele toetuda ja eristada, kus on tõtt, kus vale," ütleb Hazinskaja.
2018. aastal tuli Tallinna kooliõpilaste peale keeldumisi kokku ligi 2800, neist ainuüksi HPV-vaktsiinist keeldus üle 2000 lapsevanema. Võrdluseks: tavaliselt tuleb aastas 700 keeldumist, ent uus vaktsiin lükkas keeldumiste hulga mullu lakke.
Iga-aastase keeldumiste kasvu tulemusel on vaktsiinist keeldujate hulk kasvanud juba 8-10 protsendini kõigist pealinna koolilastest. Seejuures kooli tulles on pea kõik lapsed olnud seni vaktsineeritud, vaid mõni üksik on jätnud vaktsiinid tegemata.
"Nad on tavaliselt vaktsineeritud enne kooli, sest vaktsineerimisvastane liikumine algas alles hiljuti. Aga mingil hetkel siis vanem otsustab, et ei, kõik, rohkem ei vaktsineeri. Nii et selliseid lapsi kooli tulles praktiliselt ei ole, keda millegi vastu pole vaktsineeritud," ütleb Hazinskaja.
Samas on uuest leetritepuhangust natuke "kasu" ka: isegi need lapsevanemad, kes sellest varem keeldusid, on nüüd lapse vaktsineerimisele selle vastu nõusoleku andnud. Sellega peaks olukord mõne protsendi võrra paranema, ehkki Hazinskaja tõdeb, et kes on põhimõttelised vaktsineerimisvastased, jäävad selleks ka haiguspuhangu ajal.
Teine grupp vaktsiinisoovijaid on aga koolinoored, kes sooviga välismaale edasi õppima minna tulevad kooliõe juurde ja paluvad kõik vaktsiinid tagantjärele ära teha, millest vanemad seni on keeldunud - täisealiseks saamine annab lapsele iseotsustusõiguse ja õige mitmed otsustavad vaktsiinide tegemise kasuks tagantjärele.
Seega leiab Hazinskaja, et nõusoleku vorm tuleks muuta keeldumise vormiks. Ta on sellest korduvalt sotsiaalministeeriumis ja töögruppides rääkimas käinud, kuid tulutult.
"Mitte keegi seda vastutust enda peale ei võta, et vorm vastupidiseks muuta. Põhjendus on, et lapsevanematel on vaja otsustada ja neil on vastutus oma laste ja nende vaktsineerimise üle," ütleb Hazinskaja ja toob näiteks vihase lapsevanema, kes saatis kaebekirja, et ta mitu korda nõustuma pidi, aga seadus näeb ette, et õde peab nõusolekut küsima iga kord enne järjekordse vaktsiini tegemist, ühekordsest nõusolekust ei piisa.
Sama lugu on ka keeldumisega. Kui lapsevanem pole nõus, peab ta lisaks veel avalduse esitama oma keeldumise kohta.
"Lapsevanem, kes ei soovi vaktsineerida, läheb üsna pahaseks, sest ta ei mõista, miks ta peab mitu korda oma keeldumist põhjendama. Õed justkui on süüdi, ehkki nad üksnes täidavad määrusi ja nõudmisi," ütleb Hazinskaja.
On esinenud ka juhtumeid, kus lapsevanem ei loe nõusoleku teatist tähelepanelikult ja arvab, et kirjutab alla keeldumisele, kuid tegelikult on ta alla kirjutanud nõusolekule.
Sotsiaalministeerium: võtame keeldumise variandi kaalumisele
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber tõdeb, et seadus nõuab inimese nõusolekut tervishoiuteenuse, sh vaktsineerimise osutamiseks. "Oleme teadlikud kitsaskohtadest vaktsineerimiseks nõusoleku küsimisel näiteks koolitervishoius, kus nõusoleku paber mõnikord kooliõele tagasi ei jõuagi. Seepärast on meil sügisel plaanis alustada seda küsimust reguleerivate õigusaktide ülevaatamist ning kaalumisele tuleb tõepoolest ka see variant, et muuta nõusolek vaikimisi valikuks." | Kooliõdede argipäev: kadunud vaktsineerimisandmete tagaajamine | https://www.err.ee/950144/kooliodede-argipaev-kadunud-vaktsineerimisandmete-tagaajamine | Asjaolu, et vaktsineerimisandmete peamiseks talletamiskohaks on jätkuvalt paberpass, on viinud olukorrani, kus kooliõed ajavad enamiku oma tööajast taga laste vaktsineerimisandmeid, sest ilma õige infota ei saa ka kaitsepookimist teha. Nõusoleku küsimine keeldumise küsimise asemel on aga kasvatanud aasta-aastalt laste vaktsineerimisest keelduvate lapsevanemate hulka. |
Ramsay ostis oma Londoni villa aeda lausa kaks Eestis toodetud iglut, mis läks talle maksma umbes 80 000 eurot. Samasugused iglud on ka jalgpalluril David Beckhamil ja režissöör Guy Ritchiel, vahendas Mail Online.
Ramsay plaan on igludest luua külalistemajad, kus sõbrad ja pereliikmed viibida saaksid. Ramsay peres kasvab viis last, seega on lisaruum igati põhjendatud. Pere pesamuna, Oscar sündis alles aprillis.
Eestis toodetud iglumajadel on üks magamistuba, elutuba, köök ja vannituba. Iglul on kolm akent, väike uks ja kogu majake on kaetud puidust laastudega. Üks iglu maksab umbes 40 000 eurot ning seda on võimalik tellida ka saunavormis.
Lisaks Ramseyle on samasugused iglud nii David Beckhami kui ka Guy Ritchie maakodudes. Beckham ja Ritchie eelistasid iglu saunaversiooni, Ramsay elumajakemajake kannab aga nimetust Model 4.
Iglucraft on Viljandimaa väikeettevõte, mille juht on Priit Kallas.
View this post on Instagram
Our custom Igluhut in Norway. ???????? ???? Who would like to spend a weekend there? Order your Igluhut or Iglusauna at www.iglucraft.com #iglucraft #taketime #tinyhouse #tinyhome #cabininthewoods #glampinghub #cabinlove #tinyhousedistrict #tinyhousefolk #tinyhousemovement #thecabinchronicles #bookofcabins #tinyhouseliving #tinyliving #woodworking #woodworkingcommunity #glampingpod #glamping #uniquehomes #igluhut #cabinlife #cabins #smallspaceliving #smallspacesquad #logcabin #cabindecor #cabinsdaily #prefab #visitnorway
A post shared by Iglucraft (@iglucraft) on Jun 3, 2019 at 2:19am PDT | Eestis toodetud iglumajakese soetas endale ka Gordon Ramsay | https://menu.err.ee/950841/eestis-toodetud-iglumajakese-soetas-endale-ka-gordon-ramsay | Briti kokk Gordon Ramsay on üks nendest maailmakuulsatest staaridest, kes on endale soetanud Eestis toodetud Iglucraft majakese. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.