text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Raadik tegi kaasa terve kohtumise. Aarna alustas põhikoosseisus ja vahetati välja 67. minutil, kui Aland United juhtis 1:0, vahendab Soccernet.ee.
Vastased skoorisid 75. ja 87. minutil.
Reedel Soome karikafinaali kaotanud Aland paikneb kõrgliigas hetkel viiendal kohal, aga järgnevatel naiskondadel (Turu Palloseura jääb ühe ja Jyväskylä Pallokerho kahe punkti kaugusele) on vähem mänge peetud. | Aarna ja Raadiku koduklubi sai kolmanda minimaalse kaotuse järjest | https://sport.err.ee/950835/aarna-ja-raadiku-koduklubi-sai-kolmanda-minimaalse-kaotuse-jarjest | Signy Aarna ja Pille Raadiku koduklubi Aland United sai kolmanda järjestikuse minimaalse kaotuse, alistudes Soome naiste kõrgliigas Kuopio Palloseurale 1:2. |
Ja muidugi tuleb midagi koheselt teha ja mõned probleemid tuleb ettevõttesiseselt lahendada. Näiteid võiks jätkata: iganädalaselt, lepingujärgselt.
No miks mitte käia jooksmas iga päev? Iga päev võiks panustada ka säästvasse arengusse. Probleemidki võiks lahendada ettevõtte sees või ettevõtte piires. Ja kui on kiire, tuleb töö kohe ära teha.
Tegemist on ületuletusega, kus ne-liite abil moodustatud sõnale torgatakse otsa veel lt-liide. Niisugune ületuletus ei anna sõnale mitte midagi juurde, küll aga muudab selle kantseliitlikuks. Katsugem siis sõnasabast kinni saada, enne kui see "igapäevaselt" välja lipsab. Mõni asi toimub iga päev. Selgem ja lühem kah. | Keelesäuts. Miks igapäevaselt? | https://kultuur.err.ee/950839/keelesauts-miks-igapaevaselt | Keegi käib jooksmas igapäevaselt, keegi kasutab arvutit igapäevaselt. Kuskil peetakse aru, kuidas igapäevaselt panustada säästva arengu eesmärkide täitmisesse. Iga päev võib kuulda või lugeda, kuidas keegi midagi igapäevaselt teeb. |
Bruinsi skoori avas esimesel kolmandikul Brad Marchand, kolmandal perioodil skoorisid Brandon Carlo, Karson Kuhlman, David Pastrnak ja Zdeno Chara, lisaks said Pastrnak ja Marchand kumbki kirja ka söödupunkti. Bluesi auvärava viskas viimasel kolmandikul Ryan O'Reilly.
Nelja võiduni mängitav seeria on nüüd 3:3 viigis, otsustav kohtumine peetakse Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva Bostoni kodujääl. Senisest kuuest mängust on koguni neljas peale jäänud külalismeeskond.
Bruins on varem Stanley karika kuuel korral võitnud, viimati 2011. aastal. Blues on varem kolmel korral finaalis mänginud, aga pole veel kordagi võitnud. Viimati olid nad finaalis 1970. aastal, kui jäid alla Bruinsile.
Tulemus:
St. Louis - Boston 1:5
Seeria on viigis 3:3 | Boston viis Stanley karikafinaali otsustavasse mängu | https://sport.err.ee/950833/boston-viis-stanley-karikafinaali-otsustavasse-mangu | Jäähokiliigas NHL selgub Stanley karikavõitja otsustavas mängus. Finaalseeria kuuendas kohtumises oli Boston Bruins võõrsil St. Louis Bluesist üle kindlalt 5:1. |
Stipendium antakse ühele andekale muusikule vanuses 16-30, kes saab osaleda 12-päevases laagris ning sellele järgneval Viljandi pärimusmuusika festivalil.
EESTI ETNO laager, kus õpitakse pärimusmuusikast nii Eestist kui mujalt, on toimunud juba 22 aastat. Ka Trad.Attack!-i torupillimängija Sandra Vabarna on sealt oma esimesed lavakogemused saanud ning kõik kolm bändiliiget on laagris õpetajad olnud. "Kindlasti on Eesti Etnol olnud väga oluline roll minu muusikuteel. Seal sain esimesed kogemused ansamblimängus ja laval esinemisel ning lisaks väga palju sõpru ja mõttekaaslasi," ütles Sandra Vabarna.
Trad.Attack! kutsub üles kõiki noori muusikuid kandideerima stipendiumile. Selleks tuleb saata video, kus on näha noore pillimänguoskus, hiljemalt 15. juuniks emailile [email protected]. | Trad.Attack! annab välja stipendiumi Eesti Etno laagrisse | https://menu.err.ee/950817/trad-attack-annab-valja-stipendiumi-eesti-etno-laagrisse | Trad.Attack! otsustas toetada noori muusikuid ning anda välja omanimelise stipendiumi juulikuus toimuvasse pärimusmuusika laagrisse EESTI ETNO. |
Esmalt ilmuvad ekraanile näiteks kaks lennukit, üks on vendade Wrightide oma ja teine nüüdisaegne Boeing. Siis, oletame, pildid autodest nüüd ja sada aastat tagasi. Erinevad kui öö ja päev. On olnud fotosid ka kosmoselaevadest enne ja nüüd. Ja viimaks kuvatakse auditooriumi ette pilt koolitunnist tänapäeval ning ennevanasti, see tähendab millalgi möödunud või lausa ülemöödunud sajandil.
See viimane on puänt. Vististi peab see olema naljakas, kuid kindel ei või olla, ehk peab see mõjuma hoopis traagiliselt. Mitte midagi pole muutunud. Mõlemal pildil on kinnine ruum, kus paarkümmend noorukit istuvad laudade taga ning üks, mõõtmetelt suurem ja aastatelt vanem, seisab püsti ja toimetab klassi ees.
Vast kõige tragikoomilisem ongi tõik, et esineja, kas siis teadvustatult või mitte, etendab ise sedasama kurbmängu õpetajatest kuulajaskonnale.
AltSchooli näide
Ruumis viibijad on nõutud. "Miks me teeme nii?" näib kõlavat kuuldamatu küsimus. "On aeg teha teistmoodi!" turgatab nii mõnelegi pähe.
Eks leidu ka neid, kes lihtsalt ohkavad ja leiavad, et on küüniline võrrelda võrreldamatut; et ehk peaks objektid ja inimesed hoidma eraldi ning asetama koolitunni hoopis sobivamasse kategooriasse. Näiteks sellisesse, kus on koosolekud, peod, matused ja muud sotsiaalse loomuga üritused. Et siis avastada: ka nende olemus on püsinud muutumatuna aegade hämarusest saadik.
Arvutite võimsus on arenenud mitme suurusjärgu võrra, aga õpilased istuvad ikka koolipingis. Nii kuulajaid kui ka koolitajat ennast näib painavat aga rõhuv mure, mis tahab rinnust valla pääseda: miks oleme jäänud toppama kõigest inimese tasemele? Millal inimeste ajud järgi arenevad? Ühe perspektiivina nähakse lisaks tehnoloogilisele abikäele nn personaalharidust.
Möödunud aasta novembris ilmus ajakirjas The Atlantic huvipakkuv artikkel ühest algatusest otse Ränioru külje all, maailma innovatsiooni südames, kus inimesed, kel jagub nii taipu kui ka ressursse, asusid ellu rakendama täiusliku kooli ideed.
See on 21. sajandi kool selle kõige esinduslikumas tähenduses, koht, kus on uusimaid olemasolevaid vahendeid kasutades püütud luua kõigi kolme, s.o õpilase, tehnoloogia ning individualiseerimise täiuslikem mõeldav sümbioos.
AltSchooli keskne eetos kõlab selle rajaja, Google'i endise juhtivtöötaja Max Ventilla juhitava meeskonna jaoks umbes nii: heita ajaloo prügikasti industriaalajastu vabrik-koolide kontseptsioon koos oma iganenud mõttemalliga õpilastest kui konveierilindil toodetavast lihttööjõust ning minna üle moodsa aja õppijakesksele lähenemisele, et arendada 21. sajandi pädevusi.
Tuleb tunnistada, et juhtmõte ei kõla ka siit, Läänemere kaldalt lugedes kuigi võõrana.
"Tagasisidet antakse pikkade, jutustavas vormis aruannetena, mida õpetajad kirjutavad õpilastele ja vanematele kaks korda kuus."
On raske ette kujutada, mida enamat saaks veel õpilastele pakkuda, kui pakub see kool. "Teenus" on täiuslik. Kadunud on õpetaja kehtestatud tähtaegade ja nõudmiste kammitsad, kuna kogu õpe on personaalne, lähtudes iga õpilase võimetest ning tempost. Tagasisidet antakse pikkade, jutustavas vormis aruannetena, mida õpetajad kirjutavad õpilastele ja vanematele kaks korda kuus.
Välisest särast hoolimata muutub asi hoopis keerukamaks, kui on tarvis kuidagi kõrvutada õpilaste standardiseeritud testide tulemusi nn vanamoodsast koolisüsteemist tulevate õpilaste omadega.
Kas ja kuidas on need õpilased arenenumad kui nende eakaaslased mujalt? Kui AltSchooli õpilased ka saavutasid emakeeles ja matemaatikas mõningatel juhtudel kõrgemaid tulemusi, siis õppevormi kui sellise mõju need ei tõendanud, kuna valim polnud juhuslik. Või, nagu sõnastas tulemuse üks uuringu läbiviijatest: "Puuduvad tõendid selle kohta, et kõrgemad testitulemused olid tingitud isikustatud õppest."
Veel mitu korda keerukam on vastata küsimusele, kas ja mida selline ultramoodne, hüperindividualiseeritud ja äärmuseni tehnoloogiast läbi imbunud õppeprogramm kasvatuslikus plaanis arendas.
Kasvatust ju numbrites ei mõõda. Kuid oodata sellelt uuelt kontseptsioonilt – personaalhariduselt, mis lubab selle arvukate poolehoidjate sõnul koolilapsed viimaks ometi vana süsteemi "inimvaenulikkusest" päästa – mingeidki üheseid ja käegakatsutavaid tulemusi, on igati loomupärane ja mõistlik. Vähemalt seni neid napib.
Eesmärk ja koostöö
Isiklike õpiteede küsitavusi on alles hiljuti üpris selgesõnaliselt lahanud Maarja Vaino (" Igal õppijal oma tee – visioon või utoopia". Postimees, 20.05). Pole kahtlust, et kontseptsioon on pühitsetud heade kavatsusega, kuid sageli hämmastab selle apologeetite pime vaimustus, mis pealtnäha ühe teise ääretult olulise 21. sajandi oskuse, kriitilise mõtlemise nagu hoopis varju jätab.
Toome mõned näited. Eks ole paljude ootused arvutitele kui inimeste päästjatele lausa messiaanlikud, aga ainult senikaua, kuni ajuteadlaste, näiteks Jaan Aru arvukaid väljaütlemisi eirata.
Ka arusaam, et minu koolipõlve rehkendamisraskused tulenesid pedagoogi oskamatusest läheneda mulle personaalselt ja õpetada mind viisil, mis vastab kõige paremini minu isiklikule õpistiilile, kõlab üpris veidralt, kui lugeda, kuidas korreleerub õppija soorituse tase tema enda sedastatud isikliku õpistiiliga.
Selgub, et ei korreleerugi. Tõendid selle kohta, et end visuaalseteks, auditoorseteks (kuulamise põhiseks), kinesteetilisteks (või ehk lausa olfaktoorseteks ehk lõhnapõhiseks) jms õppijateks pidavad subjektid ka tegelikult nimetatud viisil materjali paremini omandavad, on pehmelt öeldes küsitavad.
Üks kõige omapärasemaid väiteid, mida on toodud esile isiklike õpiradadega kaasneva hüvena, näeb ette nende rolli õpilaste ebavõrdsuse vähendajana. Seesugune oletus peaks panema kukalt kratsima. Et inimesed erinevad väärtuste, kultuuritausta, motivatsiooni, vaimsete võimete ja muude näitajate põhjal, mida on paratamatult kujundanud nii geneetika, sotsiaalne kontekst kui ka koolieelne kasvatus, ei tohiks olla saladus.
Seega, kas on tõesti ennekuulmatu arvata, et võttes õppimiselt ära ühisosa, põrutavad võimekamad ja motiveeritumad lihtsalt oma teed ning kel motivatsioon juba algupäraselt madal, loobuvad haridusest millegi hoopis meelepärasema nimel? Kuidas saab teha koostööd, kui igaühe eesmärk on erinev?
Sarnane probleem tuuakse esile USA personaalhariduse suunitlusega koolide hindamisraportis: õpilaste koostöö ja vastastikune abistamine on raskendatud, kuna kõik ajavad oma asja.
Hea idee, vale liik
Personaalhariduse kui viimase Eesti haridusstrateegia ühe põhiosise küsitavused lähtuvad kokkuvõtlikult ühest eeldusest, mis muudab kriitilisema pilguga vaatleja ettevaatlikuks kogu visiooni suhtes. Maarja Vaino sõnastuses: eeldus on, et kõik inimesed on ilusad, targad ja head. Selle kinnituseks kõlbab kenasti ühe strateegia pooldaja lause: "Seega ei piisa [haridusreformide] toimumiseks selle seadustamisest, muutuma peaksid asjaosaliste käitumisnormid, mõtte- ja väljendusviis ning koostööoskus" (Katrin Aava. " Haridusstrateegia muudab suhteid ühiskonnas", Postimees, 06.05).
Kuna kontekstist tuleneb, et "asjaosaliste" alla kuuluvad täiesti mõistetavalt nii õpetajad, lapsed kui ka lapsevanemad ehk sisuliselt terve ühiskond, kas on see siis juba ütlematagi selge, et muuseas tuleb kiiresti tühistada populatsioonis senine ebatäiuslik inimloomus, teha sellele kiire tarkvarauuendus ning astuda sellest hetkest alates edasi ühtse, mõistliku ning omakasupüüdmatu perena?
"Kui konservatiivid ja liberaalid, reformarid ja ekreiidid, eurofiilid ja eurofoobid juba tavaelus üksteist välja ei kannata, siis miks peaksid nad seda tegema lastevanematena ühtses kooliperes?"
Samas artiklis väidetakse ka näiteks, et "haridusstrateegia õnnestumise võti on koostöökultuuris". Ilus, ent kuidas näeb see välja ajal, mil ühiskond tervikuna on niivõrd lõhki, nagu ta ammu enam olnud pole, seda isegi välisvaenlase olemasoluta? Kui konservatiivid ja liberaalid, reformarid ja ekreiidid, eurofiilid ja eurofoobid juba tavaelus üksteist välja ei kannata, siis miks peaksid nad seda tegema lastevanematena ühtses kooliperes?
Veel muretsetakse mainitud kirjatöös olukorra üle, kus haridust hakatakse nägema tarbekaubana. Kuid kas pole haridus tarbitava teenusena paljude jaoks tõsiasi niikuinii, ja seda juba ammu? Veel enamgi, ilmselt on see igasuguste kosmeetiliste tegurite (palk jms) taustal üks tuumikmotiive vaikivale protestile, mis ajab noored õpetajad koolidest minema või välistab selle elukutse valiku sootuks (Martin Ehala. " Miks noored ei soovi õpetajaks saada?", Postimees, 12.02).
Nimekas bioloog Edward O. Wilson olla omal ajal võtnud kogu kommunismi ideoloogia kokku nelja sõnaga: "Hea idee, vale liik." Tahes-tahtmata tekivad sarnased mõtted ka isikustatud õpiteede ning kõikvõimalike uute suurte haridusvisioonide kohta üldiselt. Ka kindlas kõneviisis esitatud tulevikunägemused, mida visionäärid oleks justkui juba ette näinud, kuigi tegelikult ei ole, mõjuvad pigem tõusiklikult.
Praegune haridussüsteem pole kaugeltki täiuslik, kuid märke sellest, et uus kuidagi parem tuleks, pole samuti.
Kõik inimesed ei hakka tegema koostööd. Kõik inimesed ei huvitu põrmugi isiklikust õpirajast, st sisuliselt üksinda õppimisest. Kõik ei oska ega tahagi valida oma isiklikku õpirada, jne. Ja lõpuks: kõik ei tahagi vabatahtlikult olla targad, head ja vooruslikud. Küsimus on (ja see küsimus on alati sama), kas isikustatud õpe on parem optimeerija kui praegune ainekeskne õpe. Sest optimeerimine, plusside ja miinuste kaalumine on see paratamatult.
Hariduse pühaks graaliks on ja ilmselt ka jääb selle parim allutamine majandusest tuntud teilorismi loogikale. Nii nagu majanduses püüdleb see võimalikult efektiivse tootlikkuse suunas, püüeldakse ka hariduses nüüd ja igavesti selle nimel, et muuta inimesed võimalikult targaks ja heaks võimalikult kiiresti.
Kas selline loogika üldse õige on, on juba iseküsimus. Ja ka koolitaja mure selle pärast, kuidas autod muudkui muutuvad ja arenevad, kuid inimene on ikka lihtsalt inimene – tähendab, temagi haridusteed ei saa veel lõppenuks lugeda, kui selliseid asju juba kõrvutatakse.
Võidakse ju küsida, et kui personaalmeditsiini suunas liigutakse, siis milleks olla skeptiline personaalhariduse suhtes? Aga ilmselt sel lihtsalt põhjusel, et kuitahes keeruline ka on inimese immuunsüsteem ja füsioloogia, on inimese psüühika, mille sihtmärk haridus on, veel määratult keerulisem.
Kui meditsiini pisimad sihtobjektid – molekulid – väärivad vähemasti oma nimetust, st on objektid, siis hariduse missioon hõlmata ja kujundada inimest tervikuna ühes tema geneetiliste, psühholoogiliste ja erakordselt keeruliste sotsiaalsete tegurite kompleksi ehk tahtelise subjektina tundub suisa hoomamatu.
Tehnoloogia ahelais
Seesuguse üleelusuuruse keerukuse kompromissina on siiski ette näidata teatavad jõhkrad üldistused, mis on inimeste kirjeldamisel alati enam-vähem paika pidanud.
Alustuseks kasvõi tähelepanek, et inimesed on valdavalt pragmaatilised. Ja kas poleks kaheldava isikliku hariduse kontseptsiooni asemel mõttekam alustada millestki hoopis lihtsamast – luua tingimused selleks, et süsteemi võitjaid (teadlasi, õppejõude, haritlasi) ootaks ees mingi aus preemia, mitte virelemine vaesuse piirimail?
Seda nimelt selleks, et "süsteemi" sisenevad õpilased, pragmaatilised nemadki, näeksid peamist motivaatorit, mis ilmalikus maailmas inimesi liigutama panevad: materiaaliselt kindlustatud, turvalist ja head elu.
Jutu alguses mainitud artikkel San Francisco lähistel paikneva AltSchooli kohta ei keskendunud muuseas vaid vastse kooli kirjeldusele. Teine sisuliin rääkis noorest meesõpetajast nimega Paul France, kes jättis mõni aasta tagasi oma töö Chicago tavakoolis, et võtta osa Ameerika Ühendriikide läänerannikul terendavast revolutsioonist hariduses.
Paar aastat hiljem, kogunud uuendusmeelse õpetajana ka kuulsust, naasis ta pärast esimese vaimustusepuhangu vaibumist Chicagosse. Talle ei meeldinud enam see, mida ta nägi. Õpilased justkui küllastusid tehnoloogiast.
Talle tundus, et õpilased õpivad lävima mitte teiste inimeste, vaid oma tahvelarvutitega, sest need tekitavad sedavõrd sõltuvust, et jätavad inimsuhted sootuks varju. Veetnud uuesti aasta tavakooli õpetajana, leidis ta, et kuigi ta pole tehnoloogia vastu, kasutab ta seda nüüd nii vähe kui võimalik, seevastu näeb hoopis pliiatsis ja paberis mingit sellist väärtust, mis varem tema silmale varjatuks jäi.
Tee, mis tahad, inimeste ja tehnoloogia evolutsioon on kaks eri asja, nende tempo on väga erinev. Ühele teed sa tarkvarauuenduse, teisele paraku mitte. Kui personaalseks saab siis hariduse teha?
Väga personaalseks, ilmselt rohkem, kui arvatagi võime. Kuidas ja kas üldse see soovitud ideaalide kujundamisele kaasa aitab, on juba iseasi. Üks ettepanek juba ülejärgmisele haridusstrateegiale: ehk tuleks õpipädevustesse lisada hoopis sellised omadused nagu "kannatlikkus" ja "leplikkus". | Martin Pent: tehnoloogiline abikäsi ja personaalharidus | https://www.err.ee/950810/martin-pent-tehnoloogiline-abikasi-ja-personaalharidus | Usutavasti on suurem osa õpetajaid jõudnud ära näha koolitajad või esinejad, kes pakuvad eri variatsioonides üht ja sedasama silmamoondustrikki. See on lihtne retsept: näidata pilte "enne" ja "pärast", kirjutab algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris Martin Pent. |
Juba selline küsimuse püstitus näitab, et millestki on väga valesti aru saadud. Ma ei ole toetanud Mart Helmet, vaid hääletasin riigikogu opositsiooni esitatud umbusaldusavalduse vastu. Seda ma lubasin ja seda ma ka tegin, mingit vastuolu sõnade ja tegude vahel siin ei ole. See hääletamine ei puuduta mitte kuidagi minu suhtumist Mart Helmesse.
Kuid kõigepealt natuke loogikast. Kuna tegemist pole ühe, vaid kahe positsiooniga (suhtumine opositsiooni poolt algatatud umbusaldusavaldusse siseministrile ja suhtumine siseminister Mart Helme sõnadesse ja tegudesse), siis seisukohti nendes asjades on rohkem kui kaks (vrd Aristotelese loogilist ruutu, eriti Frege variandis).
Jättes kõrvale vahepealsed variandid (kollase nupu vajutamine, hääletuses mitteosalemine või saalist lahkumine - viimane oleks minu meelest kõige mõistlikum, ka Ladõnskaja oli sellega nõus), jäävad meil kaks nuppu ja igaühe taga on kaks erinevat seisukohta (keeleteaduseks nimetatakse seda homonüümiaks):
Toetan Mart Helme umbusaldamist ja toetan Mart Helmet (roheline);
Toetan Mart Helme umbusaldamist ja ei toeta Mart Helmet (roheline);
Ei toeta Mart Helme umbusaldamist ja toetan Mart Helmet (punane);
Ei toeta Mart Helme umbusaldamist ja ei toeta Mart Helmet (punane).
On selge, et need seisukohad on üksteisest oluliselt erinevad (ma ei tea häid eestikeelseid termineid, inglise contradiction ja contrary vasteks on pakutud vasturääkivust ja kontrastsust, kuid selline tõlge pole vist üldtunnustatud). Igal juhul on nii punase kui ka rohelise tulukese taga kaks erinevat üksteisega kontrasteeruvat tähendust.
Nüüd võimalikest tõlgendustest. B ja C ei paku raskusi: B väljendab arvatavasti umbusaldajate seisukohta, C väljendab arvatavasti EKRE pooldajate positsiooni. Kõige huvitavam on ilmselt A. Olen koguni kohanud arvamust, et selline asi pole võimalik. Seepärast pakun siin kaks tõlgendusvarianti.
Arutluskäik 1. Mart Helme on töönarkomaan, kes pideva ületöötamisega kahjustab oma tervist, tema saadikutest võitluskaaslased teavad, et liiga kohusetundliku inimesena Mart oma tööpostilt iialgi ise ei lahku, ning haaravad kinni võimalusest, mille opositsioon neile annab.
Arutluskäik 2. EKRE radikaalse tiiva meelest oli valitsusse minek viga, tuleb minna opositsiooni, et jätkata valitsust lauskritiseerides oma ridade koondamist ja populaarsuse kasvatamist.
Ning lõpuks seisukoht D, mida jagan nii mõnegi koalitsiooniliikmega: ma ei toeta umbusaldusavaldust ja sellel ei ole pistmist minu hinnanguga siseministrile. Tema ütlused tekitavad minus protesti, mida ma pole ka väljendamata jätnud, ta on paar korda lähenenud minu nn punaste joonteni (need ei ole seotud poliitilise korrektsusega, vaid asuvad riikliku julgeoleku ja õigusriikluse valdkondades), kui ta aga ületab need, ei hakka ma end häbelikult peitma opositsiooni selja taha.
Mis aga puudutab Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa rohelist, siis seda sündmust on ajakirjandus ja sotsiaalmeedia kõvasti üle hinnanud. Kui me fraktsioonis hääletamist arutasime, oli ta nõus variandiga, et ei hääleta (sisuliselt tähendaks see vastuhäält, kuna umbusaldamiseks on vaja 51 poolthäält).
Aga kui otsustati, et on vaja siiski vajutada punast, ütles ta, et Mart Helme on rääkinud nii vastuvõetamatuid asju ja ministri sõna on ka tegu, et tal ei jää muud võimalust kui toetada umbusaldamist. Samas kinnitas ta veel kord, et on parempoolsete vaadetega inimene ja ükski teine erakond ega akna all istumine teda ei köida.
Selle ütles ta välja ka oma intervjuus Postimehele: "Ei, ma ei lähe ei oma erakonnast ega ka oma fraktsioonist. Ma olen isamaaline inimene ja ma jätkan koos oma fraktsiooniga."
Meie oponendid on kiitnud Viktoria julgust, EKRE toetajad laitnud tema reeturlust, minu meelest pole aga tegu ei julguse ega reeturlusega, vaid mõtlematusega.
Kui Viktorial polnud kavas koalitsiooni kukutamine (ja seda ta kinnitas mulle ka ise), siis koalitsiooni vastu hääletamine osutab ennekõike sisekonfliktile. Ma tean, et Viktoria on aus inimene ning loodan, et ta teeb sellest loost ise omad järeldused.
"See ei tähenda, et minu hinnangul on Mart Helme suurim probleem Eestis."
Nõukogude dissident kirjanik Andrei Sinjavski ütles, et tal on Nõukogude võimuga ületamatud esteetilised vastuolud. Esteetilisi vastuolusid ei tohi alahinnata ning pean tunnistama, et sedalaadi vastuolud on minul nii Mart Helme kui ka teatud osaga tema erakonnast. Kuid see ei tähenda, et minu hinnangul on Mart Helme suurim probleem Eestis.
Valitsuskoalitsioon moodustati kindlate eesmärkide saavutamiseks ning Isamaa sai oma eesmärgid vägagi nähtavalt koalitsioonilepingus ka esitada. Selles mõttes ei ole minu jaoks suurimaks probleemiks ei Mart Helme isiklikult ega EKRE erakond tervikuna, vaid hoopis see, et koalitsioonipartnerid on nii kergekäeliselt loobunud pidulikult antud lubadustest.
Pean siin eriti silmas kurikuulsat 1 protsent teadusele. 1 protsent SKT-st on minu hinnangu järgi selgelt ebapiisav. Tahaksin (ja minu hinnangul oleks see reaalne) näha nelja aastaga 1,5 protsendi saavutamist. Kuid 1 protsent oli pidulikult ja allkirjadega lubatud. Sellest loobumist ei taha ma küll lubada. On olemas veel terve rida võitlusi, mis on mulle palju tähtsamad kui Mart Helme imago. | Mihhail Lotman: kuidas ma võisin toetada Mart Helmet? | https://www.err.ee/950825/mihhail-lotman-kuidas-ma-voisin-toetada-mart-helmet | Seoses minu viimase sõnavõtu ja hääletusega riigikogus sattusid mõned mu tuttavad ja korrespondendid segadusse: kuidas ma võisin pärast seda, mis ma ütlesin, toetada Mart Helmet, kirjutab Mihhail Lotman oma blogis. |
Noormeeste klubide arvestuses kogus Audentese SK 160 punkti, järgnesid Rakvere KJK Vike 124 ning SK Fortis 106 punktiga. Neidude arvestuses teenis Audentes 155 punkti, teiseks tuli 148 punktiga Tartu SS Kalev ja kolmandaks 144 punkti kogunud TÜ/ASK.
Põnevaid duelle peeti sprindidistantsidel, kus nii 100 kui 200 m võidud läksid samadele sportlastele. Noormeeste 100 m jooksus alistas Henri Sai (SK Altius) Ken-Mark Minkovski (Audentese SK), Saia võiduaeg oli 10,59, Minkovski läbis staadionisirge 10,63 sekundiga. Nii Sai kui Minkovski täitsid sellega U-20 Euroopa meistrivõistluste normi. Kolmas oli Robin Sapar (KJK Vike) ajaga 11,00. Neidude samal distantsil võidutses Marit Kutman (TÜ/ASK) ajaga 12,02, teiseks tuli Liisa-Maria Truupõld (Tartu SS Kalev) 12,21 sekundiga ja kolmas oli Karoli Käärt (Audentese SK) tulemusega 12,22.
Noormeeste 200 m jooksus võidutses samuti Sai, saades kirja aja 21,34. Minkovski oli teine 21,42-ga ja kolmandaks jooksis end Sander Valt (Audentese SK) ajaga 22,84. Ka sel distantsil täitsid Sai ja Minkovski U-20 EMi normi. Neidude 200 m oli taas kiireim Kutman, läbides distantsi 24,61 sekundiga. Teiseks tuli Ann Marii Kivikas (SK Altius) ajaga 25,03 ja kolmandaks Carina-Renne Valdek (Audentese SK) tulemusega 25,40.
Heitealadel säras Kevin Sakson (Haapsalu KJK), kes võitis nii kettaheite kui kuulitõuke suurepäraste tulemustega. Kuulitõukes sai Sakson kirja 18.34, kettaheites oli tema võidutulemuseks 58.33, mis tähendab samuti U-20 EM-i pileti teenimist. Kuulitõukes oli Saksonil juba varasemast U-20 EM-i norm täidetud.
Lilian Turban (SK Elite Sport) võidutses neidude kõrgushüppes tulemusega 1.76. Neidude kaugushüppes triumfeeris tulemusega 6.09 Kärt Õunapuu (KJK Saare), jättes enda selja taha 5.96 hüpanud Liisa-Maria Lusti (Audentese SK).
Lukas Lessel (SK Elite Sport) sai noormeeste 400 m tõkkejooksus kirja aja 53,44, mis on samuti U-20 EM-i norm.
Karikavõistlustel võistlesid U-16, U-18 ja U-20 vanuseklassi sportlased ühes arvestuses, kasutati U-20 vanuseklassi vahendeid. | Eesti noorte karikavõistluste edukaim klubi oli Audentese SK | https://sport.err.ee/950724/eesti-noorte-karikavoistluste-edukaim-klubi-oli-audentese-sk | Pühapäeval Kadrioru staadionil toimunud Eesti noorte karikavõistlustel oli edukaim klubi Audentese SK, olles parim nii neidude kui noormeeste arvestuses. |
Tammepuu oli pärit Prantsusmaalt Belleau' metsast, kus Esimese maailmasõja ajal, 1918. aasta suvel langes lahingus umbes 2000 Ameerika Ühendriikidest pärit sõdurit. Puu istutamine oli seega mõeldud USA ja Prantsusmaa pikaajaliste liitlassuhete sümbolina.
Tseremoonia, mille käigus kaks presidenti ja presidendiprouad puud istutasid, sai visiidi raames palju tähelepanu ning fotod ja videoklipid sellest levisid üle kogu maailma.
Ajaleht Le Monde kirjutas puu surmast juba eelmisel nädala viidates Prantsuse diplomaadist allikale ning hiljem kinnitas seda ka ajaleht Le Figaro.
Nimelt märkasid ajakirjanikud juba paar päeva pärast puu istutamist, et see on kuhugi kadunud ning sellest on alles jäänud vaid mullane laik keset muruplatsi. Hiljem selgitati, et taim on tavapärases karantiinis ning istutatakse peagi õigele kohale tagasi.
Puud aga uuesti ei istutatud, sest tamm suri karantiinis, tunnistas diplomaatiline allikas uudisteagentuurile AFP.
President Macroni säuts 24. aprillil:
100 years ago, American soldiers fought in France, in Belleau to defend our freedom. This oak tree (my gift to @realDonaldTrump) will be a reminder at the White House of these ties that bind us. pic.twitter.com/AUdVncaKRN
— Emmanuel Macron (@EmmanuelMacron) April 24, 2018 | Allikad: Macroni ja Trumpi poolt istutatud tammepuu on surnud | https://www.err.ee/950818/allikad-macroni-ja-trumpi-poolt-istutatud-tammepuu-on-surnud | Tammepuu, mille istutasid presidendid Donald Trump ja Emmanuel Macron Prantsuse presidendi 2018. aasta riigivisiidi ajal Valge Maja juurde, on surnud, kinnitasid mitmed allikad Prantsuse meediale. |
Esmaspäeval astub 38-aastane mees nimega Aftabjit Singh kohtu ette ning esialgsetel andmetel ilmus ta geiparaadile õhurelvaga (nn BB gun). Kuigi mitu inimest on väitnud, et nad kuulsid ka laske, pole võimuesindajate hinnangul hetkel ühtegi tõendit selle kohta, et üritusel oleks tulistatud, vahendas BBC.
Uudisteagentuur Associated Press on tutvunud politseiraportiga, mille kohaselt on mees selgitanud, et võttis relva välja pärast seda, kui keegi oli tema partnerit löönud.
Singhile on esitatud süüdistus õhkrelva ebaseaduslikus omamises, ohtliku relva kandmises ja avaliku korra rikkumises. | USA geiparaadil puhkes õhkrelva tõttu paanika | https://www.err.ee/950809/usa-geiparaadil-puhkes-ohkrelva-tottu-paanika | Laupäeval leidis USA-s Washingtonis aset geiparaad, mille ajal aga puhkes segadus ja vähemalt seitse inimest sai rahvamassi jooksmise ajal vigastada. Esialgsetel andmetel puhkes paanika seetõttu, et rahvas nägi relva kandvat meest ja soovis tema eest põgeneda. |
Anina Gilgen Zürichist Šveitsi Konföderatsiooni Tehnikakõrgkoolist ETH ja ta kolleegid andsid Rooma riigi maakasutusandmete põhjal arvutusliku hinnangu, kui palju põllumajandusest, töökodadest ja eluasemetest õhusaastet võis tulla.
Peamiselt tekkis saastet põlemisel. Suitsus sisalduvad väikesed tahmaosakesed toimivad soojuslõksuna ja teevad õhu soojemaks, orgaanilise süsiniku osakesed aga hajutavad päikesevalgust ja jahutavad õhku.
Metsaraie ja muud maakasutusmuutused tõid Gilgeni ja kolleegide hinnangul kaasa õhutemperatuuri kasvu kuni 0,15 °C kraadi võrra. Kuid õhusaaste mõju oli summaarselt jahutav ja korvas ka maakasutusmuutuste soojendava toime kuhjaga.
Gilgen ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Climate of the Past, et Euroopa kliima jahenes roomlaste tegevuse tagajärjel vähemalt 0,17 °C kraadi, aga võib-olla ka kuni 0,46 °C kraadi, olenevalt sellest, kui palju roomlased tegelikult õhku saastasid.
Gilgen ei usu, et jahenemisel Rooma ühiskonnale mingi märgatav mõju oli. Samal ajal oli Euroopa kliima looduslikel põhjustel tavapärasest soojem, ja inimtegevus lihtsalt võttis seda looduslikku soojenemist natuke vähemaks.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25. | Roomlaste õhusaaste jahutas kliimat | https://novaator.err.ee/950806/roomlaste-ohusaaste-jahutas-kliimat | Inimese mõju kliimale ei ole mingi uue aja nähtus. Isegi mitte keskaja nähtus. Teadlased väidavad nüüd, et juba Rooma keisririigi ajal mõjutas inimtegevus Euroopa keskmist õhutemperatuuri – ainult et mitte soojemaks, vaid külmemaks. |
Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest, teatas statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 156 miljonit eurot, mis oli 11 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta samal ajal.
Aprillis oli kaupade ekspordi peamisteks sihtriikideks Soome, mis andis 16 protsenti kogu kaupade ekspordist, järgnesid Rootsi 10 protsendi ja Läti 9 protsendiga. Eksport suurenes enim Hollandisse – 24 miljonit eurot –, Ameerika Ühendriikidesse – 23 miljonit eurot – ja Austraaliasse – 15 miljonit eurot. Hollandisse suurenes enim mineraalsete toodete ehk raske kütteõli ja põlevkivikütteõli, Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmete, täpsemalt kommunikatsiooniseadmete ja Austraaliasse mineraalsete toodete ehk mootorikütuse eksport.
Enim kahanes eksport Kanadasse ja Norra, mõlemasse vähenes see 11 miljonit eurot. Norra veeti vähem mitmesuguseid tööstustooteid – kokkupandavad puitehitised – ja Kanadasse elektriseadmeid, täpsmealt kommunikatsiooniseadmeid.
Kaupadest eksporditi aprillis kõige rohkem elektriseadmeid, mis andis 15 protsenti kogu kaupade ekspordist, järgnesid mineraalsed tooted 13 protsendi ning puit ja puittooted 11 protsendiga. Ekspordi kasvu mõjutas enim transpordivahendite – 14 miljonit eurot –, põllumajandussaaduste ja toidukaupade – 13 miljonit eurot – ning elektriseadmete – 7 miljonit eurot – väljaveo suurenemine. Enim kahanes mitmesuguste tööstustoodete – 9 miljonit eurot – väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 72 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu ja re-eksport suurenesid eelmise aasta aprilliga võrreldes mõlemad 4 protsenti. Enim suurenes Eesti päritolu elektriseadmete ehk kommunikatsiooniseadmete ning mehaaniliste masinate – seadmed pinnase töötlemiseks – väljavedu, samas vähenes mitmesuguste tööstustoodete – kokkupandavad puitehitised –eksport.
Aprillis imporditi kõige enam kaupu Soomest, Rootsist ning Saksamaalt, kõigi osatähtsus moodustas kogu impordist 11 protsenti . Kõige rohkem suurenes import Rootsist, kus see tõusis 45 miljonit eurot, kust suurenes enim elektriseadmete ja transpordivahendite sissevedu.
Import vähenes kõige enam Soomest, 34 miljonit eurot, mida põhjustas mineraalsete toodete – mootorikütus, raske kütteõli – sisseveo vähenemine poole võrra.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mis andis 13 protsenti kogu kaupade impordist, järgnesid transpordivahendid 12 protsendiga ning mineraalsed tooted ja mehaanilised seadmed mõlemad 11 protsendiga. Kõige enam suurenes transpordivahendite – 17 miljonit eurot – ning vähenes mineraalsete toodete – 20 miljonit eurot – sissevedu.
Võrreldes 2018. aasta sama kuuga vähenes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 1 protsendi ja impordi mahuindeks 4 protsenti. | Nii eksport kui import kasvasid aastaga neli protsenti | https://www.err.ee/950807/nii-eksport-kui-import-kasvasid-aastaga-neli-protsenti | Statistikaameti andmetel suurenes nii kaupade eksport kui ka import 2019. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 4 protsenti, aasta algusest on eksport ja import võrreldes eelmise aasta sama kuuga olnud kasvutrendis. |
Näitus on kolmeks ruumi-installatsiooniks jagunev unestaadiumite jada, mille visualiseering on kirjandusliku uurimuse, praktika ning kujutluse vili. Ruumides on mänglevad helikunst ning valguskunsti variatsioonid. Teos on valminud järk- järgult ning jõudnud tervikuni kaheksa aasta jooksul.
Six eelistab teose objekte luues taaskasutusmaterjalide, kuid meediumite ennast ei piira. Kunstniku bakalaureuse töö "NRem 1. staadiumi kohaspetsiifiline eksponeering" Noblessneri tehase valukojas oli eelruum augustis avatavale näitusele.
Näitus "Muutunud teadvusetasandid: UNI - staadiumid 1-5" avatakse 8. augustil neljapäeval kell 19.00. Teose kulminatsiooniks on 10. augustil kell 21.00 performance"Lucy dreaming" Grupp 6 esituses. Ligi kolmetunnist vaatemängu pakkuv lavastuslik performance kujutab unes ja ärkveloleku piiril olevat seisundit. Grupp 6 moodustavad Triini Dance Crew, Macey Muse, Eva Pajus ning Maarja Heinsoo. Performance' ile pääsevad 60 õnnlikku unenautlejat. Performancit kureerib SG6. Lisainfo: https://silverticket.ee/event/lucydreaming. | Kammivabrikus avatakse Sixi isikunäitus unestaadiumite jadast | https://kultuur.err.ee/950792/kammivabrikus-avatakse-sixi-isikunaitus-unestaadiumite-jadast | Tartus Kammivabriku klubihoones avatakse noore kunstniku Sixi isikunäitus "Muutunud teadvusetasandid: UNI - staadiumid 1-5". |
Kui seni on seemnevedeliku kvaliteeti ja selle kaudu mehe viljakust hinnatud seemnerakkude arvu ja spermi pea liikumise järgi, siis see meetod võtab arvesse seemneraku viburi liikumist.
Birminghami Ülikooli teadlased professor Dave Smithi uurimisrühmast tahtsid saada teada, kas spermi saba ehk viburi liikuvus näitab mehe viljakust ehk seemneraku võimekuse eeldust viljastada munarakku. Veelgi olulisemana aga tahtsid nad teada saada, kas tänapäeva tehnoloogia abil on võimalik täpsemini seda liikumist kaardistada ja selle pealt viljakust prognoosida.
"Õigupoolest pole viis, kuidas spermatosoidide arvu kokku loetakse muutunud selle meetodi algusaegadest ehk 1950ndatest." Prof Dave Smith
"Me kõik oleme kuulnud spermatosoidide arvust. Õigupoolest pole viis, kuidas spermatosoidide arvu kokku loetakse muutunud selle meetodi algusaegadest ehk 1950ndatest," nentis Smith. Ta viitas sellele, et spermide arvukust hindab tegelikult spetsialisti vilunud silm ehk inimene loeb kokku mikroskoobi alla jäänud rakud ning selle pinnalt ekstrapoleeritakse ehk laiendatakse arvutuslikult spermide hulk seemnevedelikus.
Seni on see laialdaseimalt kasutatav meetod spermide arvu hindamiseks, kuid Smithi ja tema kolleegide eesmärk oli kasutada tänapäevaseid tehnoloogiaid ehk kaamerat, arvutit ja arvutusmeetodeid, mis võimaldaksid viburi liikumise järgi hinnata nii spermide hulka kui ka tervist.
Smith rõhutas, et seni on vaadatud ainult spermi pead, mitte seda, kuidas hea tervise juures sperm liigub. Aga just liikuvus on spermi puhul väga oluline, sest ta peab üsna kiiresti läbima ülipika teekonna naise suguteedes, et jõuda munarakuni.
"Sellele teekonnal kärbitakse spermide arv miljonitest spermidest vähem kui saja rakuni." Prof Meurig Gallagher
Kui võrdleksime teda inimesega, siis tähendaks see mõne päeva jooksul peatumata paari tuhande kilomeetri jooksmist. "Sellele teekonnal kärbitakse spermide arv miljonitest spermidest vähem kui saja rakuni. Vibur on selle teekonna tõuke- ja navigatsioonijõud ning seepärast ongi eluliselt oluline mõista, kuidas edu välja näeb – kuidas terve spermi saba liigub ja kuidas ta seejuures energiat tarvitab," kirjeldas uuringu olulisust juhtivautor Meurig Gallagher.
Sisuliselt ühendab Birminghami Ülikooli teadlaste meetod kiire, kõrgeresolutsiooniga kuvamise, matemaatika ning vedelikudünaamika, et selle abil tuvastada ja analüüsida spermide liikumise. Nad töötasid välja vabavaralise tarkvarapaketi FAST (flagellar capture and sperm tracing, mis tõlkes võiks olla viburi pildistamine ja spermide jälgimine). Teadlased loodavad nüüd, et kliinilised uurimisrühmad võtavad selle tarkvarapaketi kasutusele, et paremini mõista spermide liikuvusmäära mehe viljakuse arvestamisel.
Teadustöö tulemused ilmusid ajakirjas Human Reproduction. | Teadlased pakuvad uue ja täpsema meetodi mehe viljakuse hindamiseks | https://novaator.err.ee/950803/teadlased-pakuvad-uue-ja-tapsema-meetodi-mehe-viljakuse-hindamiseks | Birminghami Ülikooli teadlaste meetod võimaldab mehe viljakust hinnata uut moodi ja täpsemalt kui senised meetodid. Väljatöötatud meetodi tarkvara on vabavarana kättesaadav kliinilisteks katsetusteks üle maailma ning pärast 70 aastat seniste "silma järgi" meetodite kasutamist võiks see olla tulevikumeetod mehe viljakuse hindamisel. |
Ka Eesti Pagari omanik ütles, et asi on nii segane, et ta ei saa täpselt aru, mida uuritakse, kirjutab Postimees.
Uurimist juhtiva Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius ütles, et kolmpäeval otsiti kontor läbi, et kontrollida esialgseid kahtlusi võimalike kuritegude toimepanemise kohta. "Kuna kohtueelne uurimine on varajases faasis ja uurijad jätkavad tõendite kogumist, ei ole meil praegu võimalik täiendavat infot anda," ütles ta.
Küsimusele, miks Eesti Pagari kontor läbi otsiti ja milles ettevõtet kahtlustatakse, vastas ettevõtte omanik Margus Mehine, et jääb vastuse võlgu. "See on nii segane asi, et ei oska kommenteerida. Kui aus olla, siis ma ei saa ise ka päris täpselt aru," lisas ta.
Eesti Pagari poolt ütles vandeadvokaat Lembit Tedder Järva Teatajale, et läbiotsimine toimus veendumaks, et ettevõtte äritegevus vastab kehtestatud reeglitele.
Creditinfo andmetel kuulub Eesti Pagar 69,81 protsendi ulatuses OÜ-le Vallerton, mis omakorda kuulub kolme neljandiku ulatuses Mehisele ning 25-protsendilise osalusega Jochen Karl Erhard Bindewaldile. 18,87 protsenti Eesti Pagarist kuulub Maral Invest OÜ-le, mille ainuomanik on Mehine. Ettevõtte 2017. aasta müügitulu oli 50,4 miljonit eurot ning kasum 1,4 miljonit eurot. | Prokuratuur ei avalda Eesti Pagari läbiotsimise põhjust | https://www.err.ee/950804/prokuratuur-ei-avalda-eesti-pagari-labiotsimise-pohjust | Eesti suurima pagaritööstusettevõtte Eesti Pagar Paide kontori otsisid läinud kolmapäeval läbi maksu- ja tolliameti töötajad - milles täpsemalt ettevõtet kahtlustatakse, ei soovi prokuratuur veel avaldada. |
Tänavustel Prantsusmaa lahtistel kaheksandikfinaali jõudnud Kaia Kanepi aga kerkis 17 kohta ja paikneb nüüd 71. positsioonil.
Maailma esireketina jätkab jaapanlanna Naomi Osaka, kuuendalt kohalt teiseks tõusis Prantsusmaa lahtised võitnud austraallanna Ashleigh Barty, lükates tšehhitari Karolina Pliškova kolmandaks. Neljas on jätkuvalt hollandlanna Kiki Bertens ja viiendaks tõusis tšehhitar Petra Kvitova.
Mullu Prantsusmaa lahtistel võidutsenud, aga tänavu veerandfinaalis konkurentsist langenud rumeenlanna Simona Halep loovutas seetõttu edetabelis viis kohta ja on nüüd maailma kaheksas reket.
19-aastane tšehhitar Marketa Vondrousova kerkis tänu Prantsusmaa lahtistel finaali jõudmisele 22 kohta ja paikneb nüüd 16. real, poolfinaali jõudnud Johanna Konta tegi kaheksakohalise tõusu ja kerkis 18. positsioonile ning samuti poolfinaali jõudnud 17-aastane ameeriklanna Amanda Anisimova tõusis 25 kohta, 26. reale.
Meeste edetabelis läksid Jürgen Zopil maha mulluste Prantsusmaa lahtiste kolmanda ringi punktid ja ta langes seetõttu 75 kohta, paiknedes nüüd 244. positsioonil. Rohkem eestlasi ATP edetabelisse ei mahu.
Edetabeli esiotsas muudatusi ei toimunud – esikohal jätkab serblane Novak Djokovic, järgnevad juba 12. korda Prantsusmaa lahtised võitnud hispaanlane Rafael Nadal, šveitslane Roger Federer, finaalis Nadalile alla jäänud austerlane Dominic Thiem ning sakslane Alexander Zverev. Küll aga olid muudatused esikümne tagumises otsas – üheksandaks kerkis venelane Karen Hatšanov ja kümnendaks itaallane Fabio Fognini, mõlema jaoks on tegemist karjääri kõrgeima kohaga. 32-aastane Fognini on ka viimaste kümnendite vanim mängija, kes nii vanalt esikümnes debüüdi teinud, ühtlasi on ta läbi aegade alles kolmas Itaalia meestennisist, kes esikümnesse jõudnud. | Kanepi tõusis maailma edetabelis 17 kohta, Zopp langes 75 rida | https://sport.err.ee/950800/kanepi-tousis-maailma-edetabelis-17-kohta-zopp-langes-75-rida | Värskes naiste tennise maailma edetabelis loovutas Eesti esireket Anett Kontaveit kolm kohta ja langes 20. reale. |
Kümne miljoni euro suuruse eelarvega Tallinna peatänava projekt peaks valmima 2021. aastaks. Viimane liiklusanalüüs on lõpusirgel ning tulemused valmivad peagi, kirjutavad Eesti Päevalehes Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd ja linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer.
Nende sõnul on vältimatu autoliiklus vähendamine Tallinna kesklinnas ning jalakäijatele mõeldud ala suurendamine – näiteks ohutussaarte ja kõnniteede laiendamine, samuti rattaradade ehitamine Narva ja Pärnu maanteele peatänava piirkonnas.
Mänd ja Looveer kirjutavad, et hinnanguliselt pool tuhat praegust autokasutajat ei mahu pärast peatänava valmimist endistviisi autoga liikuma.
"Eestis valitseb arusaam, et teede ehitamine on majanduskasvu mootor. See praktika oli omane industriaalühiskonnale," märgivad Mänd ja Looveer. | Tallinna peatänav peaks valmima 2021. aastaks | https://www.err.ee/950798/tallinna-peatanav-peaks-valmima-2021-aastaks | Tallinna peatänava projekt takerdus aasta tagasi, kui otsustati, et enne ehitamist peaks tellima veel ühe liiklusanalüüsi. Analüüs on kohe valmimas, kuid on tähtajad nihutanud kriitilisele piirile. |
Jõelähtme vald, mis on ajalooliselt olnud paljude lubjakivikarjääride asukohaks – ka praegu käib vallas mitmes kohas aktiivne kaevandamine – nägi tee süvendisse viimisel võimalust vältida uute karjääride avamist ning saada riigile vajalik lubjakivi kätte teetrassi alt.
Maanteeamet aga Jõelähtme valla ettepanekut ei toeta ning sellel on mitu põhjust, selgitas ERR-ile maanteeameti taristu arendamise osakonna juhtivspetsialist Tõnis Tagger.
Esiteks tooks maantee süvendisse viimine kaasa ebamõistlikke kulutusi – Maardu-Jägala lõigu projekt, mida amet koostama asub, ei näe ette uue tee ehitust, vaid eesmärgiks on muuta lõik ohutumaks ja liiklus sujuvamaks. Jõelähtme valla ettepanek aga tähendaks olemasoleva tee ja sellega seotud rajatiste lammutamist ning uue maantee ehitamist süvendisse.
Taggeri sõnul pole mõistlik hakata lammutama teed, mida pole vaja lammutada. "Narva maantee lammutamine tee ekspluatatsiooniperioodi keskel oleks majanduslikult halb otsus. Maanteeamet ei plaani hakata tee muldkehasid välja vahetama enne nende eluea lõppu," lausus ta.
Maanteeameti hinnangul tekiks Maardu-Jägala lõigu süvendisse viimisega riigile lisakulu 20 kuni 30 miljonit eurot.
Valingvihmad põhjustaksid uputuse
Tagger ütles, et kui ehitada süvend, siis see eeldab võimsamaid sadeveesüsteeme, mis tuleksid toime kliimamuutusega kaasnevate intensiivsete valingvihmadega. "Uputused Tallinnas Laagna teel või Tartus Riia tänaval on sellekohased negatiivsed näited," märkis ta.
Lisaks põhjustaks süvendi rajamine maanteeameti hinnangul tohutut segadust ning keskkonnaprobleeme. Näiteks puuduvad piirkonnas sellise liikluse mahu – mulluse seisuga 17 000 autot ööpäevas, sh 1700 raskeveokit – tööde ajaks ümbersuunamiseks sobilikud teed. Seega peaks rajama ajutise tee, mis poleks odav lõbu ning mille jaoks peaks riik ostma või rentima maad.
"Narva maantee liikluse ümbersuunamise põhjustaks suuri keskkonnaprobleeme piirkonna elanikele," nentis Tagger ning tõi näiteks müra ja õhusaaste.
Sellega probleemid ei lõpeks. Maanteeameti hinnangul halvendaks praeguse 2+2 radadega maantee lammutamine ja ehituse ajaks liikluse ümbersuunamine oluliselt liiklusohutust ning tõstaks märkimisväärselt ajakulu liiklejatele, sh bussiga sõitjatele. Negatiivne mõju majandusele oleks lai, märkis Tagger.
Samuti on maanteameti hinnangul keeruline ette kujutada, kuidas kaevandamine ja tee ehitamine käsikäes käiksid. " Karude III liivakarjääri kaevandusloa probleemi lahendamine Kose-Mäo uue 2+2 tee trassil võttis aega kaheksa aastat ja põhjustas riigile suure kulu," tõi Tagger näite.
"Kokkuvõttes ei ole Narva maantee Maardu–Jägala lõigu viimine süvendisse reaalne alternatiiv enne tee eluea lõppu aastal 2070," märkis ta.
Taggeri sõnul poleks Narva maantee aluse lubjakiviga nagunii võimalik lahendada lubjakivi varustuskindluse kriitilist seisu Harjumaal. "Lubjakivi on tänase maantee alt võimalik välja kaevata 50 aasta pärast eeldusel, et linnastumise kiire areng on jätkunud ja Jõelähtme piirkonna maakasutus on selleks ajaks täielikult muutunud. See tähendab, et on rajatud uued teed, kuhu on võimalik suunata Narva maantee liiklus karjääri tegevuse perioodil," rääkis ta.
Ehituslubjakivi varustuskindlus on kriitilises seisus
Harjumaal on lubjakiviga seis kriitiline ja aina kriitilisemaks läheb, kui lahendust ei leita. Juba käimasolevad (suuremate riigiteede 2+2-rajaliseks ehitamine) ja eesseisvad suurprojektid (nt Rail Baltic) tähendavad, et uu(t)e karjääri(de) avamisest tõenäoliselt pääsu pole.
2018. a novembri seisuga on keskkonnaametis menetluses viis lubjakivi kaevandamisloa taotlust. Kuigi kaevandamise maht on kahel viimasel aastal olnud kõrgem kui varem sel kümnendil, ei ole kaevandamiseks antud lubade arv tõusnud. Mullu anti välja vaid üks lubjakivi kaevandamise luba, kui näiteks aastal 2015 väljastati neid neli.
Kaevandamislubade väljastamise languse üheks põhjuseks on otsingu- ja uuringulubade madalseis. Kuigi uuringulube annab välja keskkonnaamet, on keeldumise põhjuseks enamasti kohaliku omavalitsuse eitav seisukoht.
Ka Jõelähtme vald on viimasel paaril aastal olnud kindlalt kaevandamist ja kaevanduslubade väljastamist eitaval seisukohal. 2018. aasta augustis pöördus vald abi saamiseks lausa vabariigi valitsuse poole, sest oldi püsti hädas geoloogiliste uuringulubade taotluste hulgaga – aasta jooksul oli keskkonnaametile esitatud Jõelähtme valla territooriumile 12 geoloogilise uuringu loa taotlust, kokku 550 hektarile. Lause, et uusi kaevandusi valla territooriumil ei tohi avada, on kirjas ka Jõelähtme valla arengukavas.
Taggeri sõnul on uuringu- ja kaevanduslubade vetostamine omavalitsuste poolt üldine probleem. "Maanteeamet on esitanud varustuskindluse probleemi lahendamise ettepanekud keskkonnaministeeriumile," märkis ta.
Geoloogiateenistuse 2019. aasta aruanne näitab, et Harjumaal (sh Tallinnas) on kvaliteetse lubjakivi varustuskindluse seis kriitiline – tänase seisuga jagub varu vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks.
"Kiiresti on vajalik laiendada kaevandamist Harku ja Maardla maardlates ja avada Jägala maardla," ütles Tagger.
Jägala maardla peale moodustas Jõelähtme vald Ruu kaitseala, mille OÜ Väo Paas aga vaidlustas. Tänavu mais tehtud otsusega andis riigikohus õiguse ettevõtjale.
Hinnanguliselt on Jägala maardlas 15 miljonit kuupmeetrit ehituslubjakivi.
Killustiku importimine oleks halb lahendus
Tõnis Taggeri sõnul pole peale kodumaise lubjakivi kasutamise tee-ehituses häid variante - välismaalt killustiku sissetoomine tõstaks ehitamise hinda ning tooks kaasa ebakindluse tarnetähtaegadega.
"Lubjakivikillustiku asendamine (imporditava) graniitkillustikuga tõstaks ehituse maksumust hinnanguliselt viis kuni kümme protsenti. Probleem võib olla imporditava graniitkillustiku saadavuses tee-ehituse hooajal, kuna tarneajad on pikad ja materjali ei pruugi jätkuda teistesse riikidesse. Killustiku impordiga teeme halba ka keskkonnale, kulutades lisavedudele fossiilseid kütused," selgitas Tagger.
Ruu Kivi OÜ esindaja Allar Leedu ütles ERR-ile saadetud kommentaaris, et graniidi impordist ei pääse Eesti teedeehitus kuidagi. "Kauakestvat asfalti maanteedele kohalikust materjalist kahjuks valmistada ei saa, kuna lubjakivil puudub piisav külma- ning purunemiskindlus. Küll aga on mõistlik kasutada kohalikke materjali teede alumiste kihtide ehituses, eelkõige keskkonnakaitselistest ning majanduslikest külgedest vaadatuna," lausus ta. | Narva maantee võib süvendisse viia alles aastal 2070 | https://www.err.ee/950793/narva-maantee-voib-suvendisse-viia-alles-aastal-2070 | Maanteeamet alustab tänavu Tallinna-Narva maantee Maardu-Jägala lõigu renoveerimise projekti koostamist ning Jõelähtme vald tegi ametile ettepaneku kaevandada lõigu alt lubjakivi ja ehitada tee süvendisse. Maanteeameti hinnangul pole see idee praegu teostatav. |
Kindlustuse lõppedes võtab enamik autoomanikke lahti kindlustusmaakleri ehk teenusevahendaja kodulehe ja võrdleb erinevate kindlustusandjate pakkumisi, et valida neist järgmiseks perioodiks endale soodsaim.
Hiljemalt septembrist peaks analoogne võimalus tekkima ka kõigile pangaklientidele. Kui klient ise nõusoleku annab, saab ta ühte internetipanka sisse logides ülevaate kontoseisust kõigis pankades, kus ta kontot omab - näiteks SEB-sse logides näha kontojääke ka oma Swedbanki ja LHV arvetel -, ning otsustada, et Amazonist raamatuid tellides tasub ta just Swedbanki arvelt, ehkki on sisse logitud SEB internetipanka või äppi.
"Et inimene saaks hästi oma finantsidest aru, on mugav, kui need kõik oleks ühes pangavaates kuvatud: lähed oma internetipanka sisse ja pank küsib, kas toome erinevates pankades oleva info ühte kohta kokku siia? See muudatus jõuab esimesena klientideni," tutvustab SEB Balti strateegia ja kliendikogemuse juht Andra Altoa ERR-ile hiljemalt septembriks toimuvat muudatust.
Altoa toob näiteks, et ühte pangavaatesse kogutud info annab parema ülevaate oma finantsseisust inimesele endale, ent võimaldab ka teenusepakkujal saada paremini aimu, kuidas inimese finantsolukord ja -käitumine näiteks tema laenuvõimekust mõjutab.
Ent selle lahenduse taga olev suurem mõte ei seisne mitte üksnes kontojääkide paremas ülevaates ja eri kontodega arveldamises ühe internetipanga alt, vaid pangandusturu avamises uutele finantsteenuse pakkujatele ehk niiöelda mittepankadele.
Kogu muudatus tuleneb Euroopa pangandusdirektiivist, mis näeb ette avatud pangandusturu tekkimise kogu EL-is. Just samamoodi, nagu riigid avasid hiljuti oma energiaturu, peavad pangad nüüd avama oma uksed nii teistele pankadele kui ka erinevatele finantsteenuste pakkujatele, mis muudab pangad sisuliselt geneerilisteks ehk kaubamärgijärgseteks pankadeks, mis üksnes pakuvad kliendile platvormi eri pakkujate teenuste tarbimiseks. Nii ei pruugi me tulevikus rääkida enam pikast lojaalsest kliendisuhtest, vaid paremate pakkumiste vahel loovivatest klientidest, kelle jaoks üks konkreetne pank on lihtsalt suvaline kehand, mille kaudu finantsteenuste turu võrdlevaid pakkumisi võtta. " Unisex pank", nagu ristis selle uue, sisuliselt panganduse maaklerteenust pakkuva nähtuse ühe panga töötaja.
"See, kuidas pangad neid lahendusi oma klientidele pakkuma hakkavad, on iga panga enda teha. Septembriks peavad valmis olema ehitatud pankadevahelised integratsioonid, mis võimaldavad seda pakkuda," ütleb Altoa.
Kui pangad, mis on seni püüdnud üha enamate pangatoodete müügiga kliente enda külge ankurdada - teate ju küll, võtad meilt kodulaenu, võta ka elukindlustus, sest siis saad kodulaenu ilma lepingutasuta ja hiljem autoliisingule soodsama intressi -, ei tee seda kõike mõistagi ilma omakasuta.
Lisaks erinevate pangatoodete võrdlusele näeb avatud pangandusturu regulatsioon ette ka finantstehnoloogiaettevõtete ligipääsu pangandusturule. See tähendab, et kõigil neist ettevõtetest ei pruugi olla pangaks saamise ambitsiooni, ent neil on moodsad tehnoloogilised tooted, mida internetipangad saaksid oma klientidele pakkuda. See aitab panku moodsamaks teha, kui nad saavad moodsamaid teenuseid pakkuda. Näiteks saab klient valida teenuste hulgast nõustamist roboti poolt ehk digitaalseid assistente, mis soovitavad, kuidas raha hoiustada, kuhu investeerida. Ettevõtetele võivad need digilahendused pakkuda finantsprognoose või kapitalivajaduse väljaarvutamist.
"Vaatame selle pilguga, et kui meil on rohkem infot, siis kas meil on võimalik paremini kliendi finantskäitumist analüüsida ja olla talle parem nõuandja, ning kas saame selle parema, personaalsema teenuse üles ehitada kolmandate osapoolte toel," selgitab Altoa.
Teisalt aga tahavad neid teenuseid pakkuvad finantsettevõtted vastu saada ka pankade kliendiandmeid. Nõnda ongi see eeldatavalt kolmepoolselt vastastikku kasulik tehing: konservatiivsed ja aeglaselt uusi teenuseid välja töötavad pangad saavad väikestelt fintech -ettevõtetelt kaasaegseid ja kiiresti turu vajadusi arvestavaid teenuseid ning fintech -ettevõtted saavad pankadelt kliendiandmeid, kellele oma teenuseid pakkuda. Klient peaks aga saama tema vajadusi paremini tabavaid lahendusi, mis tema isiklikku või ärielu peaksid edasi aitama.
"Suurpangad on neile heaks turule sisenemise kanaliks, sest neil on olemas kliendibaasid, aga pankade vaates on on nad tihti ka kiiremad teenuste arendajad," näeb Altoa kasu kõigile.
See kõik käib muidugi rangelt kliendi nõusolekul. Ilma selleta ei paku ei teised pangad ega ammugi mitte mittepangad talle midagi. Klient ise valib ükshaaval, kes tema kontoandmeid näeb, st nõusoleku andmine käib ühe teenusepakkuja kaupa, mitte lausaliselt. Aga kui klient on andnud oma nõusoleku, siis peab tema kontoinfole ligi saama iga nõusolekut puudutav teenusepakkuja, kes on saanud finantsteenuste litsentsi ning keda pank koostööpartnerina aktsepteerib.
"Eesmärk on arendada elektrooniliste maksete turgu ning luua turvaliste ja tõhusate maksete jaoks paremaid tingimusi. Pankade infrastruktuuri avamine erinevatele arendajatele oma teenuste pakkumiseks avab tulevikus uusi võimalusi ka erasektorile, kuna põhimõtteliselt saavad uued tulijad pakkuda pangandusteenust ilma, et oleksid pangad," lisab Swedbanki eraisikute panganduse juht Kaie Metsla.
Seejuures on võimalikud erinevad lahendused: kas pakub pank oma partneri teenust oma nime alt ehk sisuliselt private label 'ina, nii nagu näiteks Prisma müüb hulka tooteid oma Rainbow kaubamärgi alt ja mille tegelikku tootjat ostja teada ei saa, või siis partneri nimega ehk tegeliku tootja nime all, nagu ülejäänud kaubad.
"Kui klient on sellega nõus, see tundub talle huvitav pakkumine, siis selle nõusoleku alusel minnakse küsima teistest pankadest informatsiooni. Ka see pank, kes selle info välja annab, peab olema veendunud, et see nõusolek on inimeselt enne andmete väljastamist saadud, see on litsentseeritud. Aga nõusolek, mille klient annab, on kehtiv 90 päeva, see ei ole igavesti püsiv. Järelikult peab see kliendile palju lisandväärtust andma," ütleb Altoa, lisades, et iga pank jätab endale õiguse ise valida, millised teenused nende kuvandiga sobivad. Näiteks online -kasiino, mida võiks samuti finantsteenuseks pidada, on SEB jaoks välistatud.
90-päevase nõusoleku aegumisel saab inimene selle soovi korral uuesti anda.
Millal täpselt SEB oma internetipanga ja pangaäpi teiste pankade kontodele avab, jääb esialgu ärisaladuseks. "Oleme seaduses ette antud tähtaegades, aga praegu täpsemalt avaldada ei saa. Testversioone, kus juba tahame kolmandate osapooltega mingisuguste uute teenustega välja tulla, on võib-olla ka enne septembrit juba näha, aga ma pigem ei täpsustaks seda aega," ütleb Altoa.
Kaie Metsla Swedbankist ütleb, et tarkvarade ja protsesside testimine algas juba ammu, nii et pangad on vajalike ettevalmistustega lõpusirgel. "Esimesi uuendusi on oodata juba enne septembrikuud," lubab Metsla.
Altoa nimetab muutust panganduse jaoks positiivseks. "Partnerlusmudel, kus enda toodetele pikitakse külge teiste osapoolte tooteid - ma usun sellesse stsenaariumisse. See võimaldab pangandusel tänases digitaalses keskkonnas konkurentsivõimeline olla. Põhjamaade pangad on küll väga digitaliseeritud võrreldes muu Euroopaga, aga konkurents on konkurents."
Samas ei oska veel keegi prognoosida, kui hästi pangandusturu avanemine klientide poolt vastu võetakse ja kui kergekäeliselt oma andmete andmiseks nõusolekuid antakse.
"Üks stsenaarium on, et hakatakse tarbima väga palju erinevaid teenuseid. See on ka täna nii, et väga paljudel klientidel on erinevad kontod, aga siis on see pilt tavapärasest veel laiem. Tarbijapsühholoogia töötab nii, et trend liigub sinna suunda, et inimesed pigem kasutavad väiksemat arvu äppe, kui et lisavad neid juurde. Kusagilt tuleb tarbijakäitumuslik piir ette. Finantsteenuse pakkumise osutaja teenus peab olema väga heal tasemel, et klient just selle juurde pidama jääks," ütleb Altoa. | Maksta SEB internetipangas arve hoopis LHV kontolt: suve lõpust saab see võimalikuks | https://www.err.ee/950240/maksta-seb-internetipangas-arve-hoopis-lhv-kontolt-suve-lopust-saab-see-voimalikuks | Pangad pingutavad, et saada suve lõpuks valmis rakendus, mis võimaldab kliendil ühte internetipanka sisse logides näha kontojääke teistes pankades, kus tal arved on. Veel enam, klient saab ühe panga kontole logituna arveldada teises pangas asuvalt kontolt. Seda nõuab septembrist avanev pangandusturg. |
"Olgugi et Eestis süüakse väga palju taimset importtoitu, võetakse proove peamiselt kohalikust tava- ja mahetoidust, mis on aga võrreldes imporditud toiduga oluliselt puhtam, ning analüüsid ei peegelda seetõttu adekvaatselt üldpilti tegeliku taimse toidu ostukorvi kohta. Samuti esitatakse laborianalüüside tulemusi viisil, mis jätab toidust puhtama mulje," tõdeti auditis.
Eestlaste ostukorvis on importkaup kolmveerand puuviljadest, 66 protsenti värsketest ja külmutatud marjadest, 64 protsenti makaronitoodetest ja 43 protsenti värsketest köögiviljadest. Samas võeti aga Eestis 67 protsenti proovidest hoopis siin kasvatatud või valmistatud toidust ja ainult 33 protsenti importtoodangust. See pole riigikontrolli hinnangul ostukorviga proportsioonis.
"Näiteks oli Soomes võetud proovidest vaid 16 protsenti omamaisest toidust, 84 protsenti proovidest võeti importtoidust. Ning Eesti kohalikust toidust võetud proovides oli omakorda ebaproportsionaalset suur mahetoodete osakaal - ligi kolmandik," tõi audit välja.
Eesti puu- ja köögiviljades on kaks kuni kolm korda vähem taimekaitsevahendite jääke kui näiteks Lääne- või Lõuna-Euroopast imporditud toodetes. Mahetooted taimekaitsevahendite jääke eelduste kohaselt ei sisalda. Veterinaar- ja Toiduameti raporti seireandmed näitavadki, et taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ületamisi leitakse järjest vähem: aastatel 2004–2010 oli selliseid proove keskmiselt 3,6 protsenti, aga 2011–2017 vaid 0,8 protsenti.
Siiski peaksid veterinaaramet ja maaeluministeerium inimestele taimemürkide jääkidega seotud riskide kohta riigikontrolli hinnangul rohkem teavet andma.
Riigikontroll seab veterinaarameti metoodika kahtluse alla
Riigikontrolli hinnangul võib tarbijatele esitatava info pinnalt tekkida ekslik arusaam, et kõiki taimekaitsevahendite toimeaineid analüüsitakse kõikides võetud proovides. Tegelikult uuritakse aga ühe konkreetse toimeaine sisaldust ainult osas proovides, kuid avalikkusele jääb mulje, et see aine puudus kogu analüüsitud toidus.
"Kuna võimalikke mõõdetavaid saasteaineid on üle tuhande, siis on selge, et tuleb keskenduda Eesti puhul ennekõike nende toimeainete kindlakstegemisele, mille kasutamine on siinmail levinud, ning importtoidu puhul on vaja tekitada taustteadmine, milliste pestitsiidijääkide otsimisele keskenduda. Tekkida ei tohiks olukorda, kus uurimata jäävad kemikaalid, mida toit suure tõenäosusega võib sisaldada," ütles auditiosakonna peakontrolör Ines-Metsalu Nurminen.
Peakontrolör tõi välja, et muu hulgas mõjutab toidu puhtuse statistilisi näitajaid ka andmete töötlemise metoodika. Selle järgi arvestatakse enne piirnormidega võrdlemist taimekaitsevahendite jääkide laboritulemustest 50 protsenti maha.
Veterinaarameti hinnangul ei vasta ainult need toiduanalüüside vastused nõuetele, mis ületavad piirnormi ka pärast seda, kui saadud analüüsivastusest on pool maha arvatud. Amet lähtub enda kinnitusel Euroopa toiduohutusameti juhendist.
Riigikontroll on seisukohal, et Euroopa toiduohutusameti juhendi eesmärk on reguleerida olukorda, kui tekib vajadus toidukäitlejat sanktsioneerida. Sel juhul võib kasutada Euroopa Liidus aktsepteeritud laiendatud mõõtmismääramatust ning teisendada laboritulemused tootja kasuks, lahutades tulemusest 50 protsenti juriidiliste vaidluste vältimiseks.
"Laborianalüüside tulemuste kasutamisele toidust tulenevate ohtude kindlaksmääramisel ega tarbijale esitatavale infole ei peaks seda meetodit kohaldama," sedastas audit.
Eesti inimesed sõid ära 3,8 tonni ohtlikke viinamarju
Riigikontrolli hinnangul keskenduvad maaeluministeerium ning veterinaaramet toidu juriidilistest nõuetest kinnipidamise kontrollile ehk piirnormide ületamise tuvastamisele, kuid on tähelepanuta jätnud asjaolu, et tegelikud terviseriskid tulenevad sellest, kui palju ja kes jääki sisaldanud toitu sööb.
Mõnes analüüsitud toiduaines on olnud taimekaitsevahendite jääke küll normi piires, kuid organismile ohtliku taseme ületamiseks tohiks neid süüa vähe ja mitte igapäevaselt. On puuvilju, mis sisaldavad kümmekonna taimekaitsevahendi jääke, mille koosmõju organismile pole teada.
"Lisaks tuvastas riigikontroll, et kiiresti riknevate puu- ja köögiviljade puhul ei ole tagatud, et ohtlikus koguses taimekaitsevahendite jääke sisaldav toit korjataks müügilt ära enne, kui see jõutakse ära tarbida. Selle põhjuseks on, et ohtlike ainete sisalduse tuvastamine ning sellest asjaosaliste teavitamine võtab aega kuni kuu ning selle ajaga jõutakse enamik puu- ja köögivilju juba ära müüa ja ära süüa," nenditi auditis.
Näiteks tuvastati 2015. aastal, et Itaaliast pärit viinamarjad sisaldavad lubatust 80 korda suuremas koguses taimekaitsevahendi toimeaine formetanaadi jääke. 20 kilogrammi kaaluvale lapsele oleks olnud ohutu seesuguseid viinamarju tarbida 20 grammi. 3,8 tonni neid viinamarju jõudis aga kõik tarbijateni.
Riigikontroll soovitab avalikustada analüüside andmed selliselt, et inimene saaks toidu tarbimisel teha teadlikke valikuid.
"Tulemuste esitamisel tuleks lähtuda tegelikest laboritulemustest. Samuti tuleks koguda infot selle kohta, millistest taimekaitsevahendite jääkidest on inimesed enim ohustatud, ning tagada, et analüüsitaks seda toitu, mida tarbitakse kõige rohkem ning mille kasvatamisel on kasutatud enim taimekaitsevahendeid. Lisaks peab veterinaar- ja toiduamet olema võimeline hindama, kas ja millised tarbijarühmad on toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide tarbimisest ohustatud," loetles riigikontroll.
Ministeerium ja amet: takistuseks on raha
Maaeluministeerium ja veterinaaramet olid nõus, et taimekaitsevahendite jääkidega seotud riske tuleks põhjalikumalt hinnata, kuid selleks oleks vaja rohkem raha. Riigikontroll ei olnud sellega nõus.
"Riigikontroll peab oluliseks toonitada, et info kogumist, analüüsimist ja inimestele esitamist on võimalik oluliselt parandada ka juba olemasoleva raha abil, kuna meie kõigi eesmärk on suurendada arukate ja teadlike tarbijate hulka," rõhutas riigikontroll.
Veterinaaramet on nõus parandama vead tarbijate teavitamises ning hindama toidu ohtlikuks tunnistamisel lisaks jääkide piirnormide ületamisele ka inimeste terviseriske.
Auditis märgiti, et Eestis kasvatatud toidu puhtus ja ohutus on kesksel kohal mitmetes riigi strateegiadokumentides.
"Võiks eeldada, et puhta toidu kuvandi tagamiseks kogutakse ja analüüsitakse infot Eesti toidus sisalduvate kemikaalide kohta süstemaatiliselt, paraku see nii aga ei ole. Ülesannete jaotamine eri ametite vahel on tekitanud olukorra, kus analüüsivastutus hajub," järeldas riigikontroll.
Põllumajandusamet ja veterinaaramet mõistavad porgandit erinevalt
Riigikontrolör Janar Holm ütles auditi tulemusi kommenteerides, et osa toiduohutusega seotud probleemidest leiaks lahenduse, kui maaeluministeeriumi valitsemisalas jõutaks kokkuleppele selles, mis on porgand.
"Tuleb välja, et põllumajandusametile on porgand taim ning veterinaar- ja toiduametile toit. Kui küsida mõlemalt asutuselt, kas Eesti toit on muutunud puhtamaks, siis esimeselt ei saa vastust seetõttu, et nemad ei pea toiduohutuse valdkonda enda kohustuseks ja ei kogu toiduohutuse hindamiseks vajaliku üldistusega infot – nemad hindavad ainult taimetervist. Veterinaar- ja toiduamet seevastu ei saa sellele küsimusele vastata, sest nemad ei vastuta Eesti toidu kasvatamise eest ega kogu infot taimekasvatuse käigus kasutatud taimekaitsevahendite kohta," osutas Holm paradoksile.
Riigikontrolör toonitas, et tarbijad tahavad lisaks Eesti toidu puhtusele olla kindlad, et Eestis müüdav toit tervist ei kahjusta ning et maaeluministeeriumi ning veterinaarametit saaks usaldada, kui nad ütlevad, et võime süüa ükskõik millist müügil olevat toitu, kartmata, et selles sisalduvad kemikaalide jäägid võiksid tuua sööjale terviseprobleeme.
"Kui toidus võib leiduda jääke, mille kohta ühed teadlased ütlevad, et need võivad põhjustada probleeme, ja teised teadlased ütlevad, et see pole tõendatud, siis tahame sellest vaidlusest teada. Selleks, et saaksime teha ise oma valikuid enda ja oma pere heaolu nimel," lausus Holm.
Erinevate taimekaitsevahendite jääkide liiga suurel hulgal organismi kuhjumisega seostatakse näiteks vähki haigestumist, autismi, aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, hormonaalsüsteemi häireid, loote väärarenguid jm.
Aastas tehakse toidust keskmiselt 350 taimekaitsevahendite jääkide laboriproovi. Laboriproovide tulemuste põhjal koostatud aruanded avaldab VTA üldistatud kujul kord aastas oma kodulehel. | Riigikontroll: analüüsid ei näita sisse söödavate taimemürkide tegelikku kogust | https://www.err.ee/950242/riigikontroll-analuusid-ei-naita-sisse-soodavate-taimemurkide-tegelikku-kogust | Kuigi Eestis süüakse väga palju taimset importtoitu, võtab veterinaar- ja toiduamet proove peamiselt kohalikust toidust, mis on märksa puhtam. Seetõttu ei peegelda analüüsid sisse söödavate taimemürkide tegelikku kogust, selgus riigikontrolli auditist. |
Meie neiud startisid turniiril igati südilt, kui tasavägiselt kulgenud avageimi alguse järel spurditi ette 11:7 ja sealt juba 19:9. Geim lõppes meie naiskonna 25:17 eduga. Väga hästi töötas meie serv, sest soomlannade vastuvõtuprotsent oli vaid 18 ja rünnakul näidati 27-protsendilist efektiivsust. Eesti näitajad olid 38 ja 46 protsenti. Järgnevates geimides olid kaalukausid soomlannade kasuks ja see andis tunda ka resultaadis, vahendab Volley.ee.
Teises geimi keskpaigaks oli Soome ees 13:5, 15:9, 20:13 ja edu hoiti lõpuni. Kolmanda geimi alguses läksid põhjanaabrid ette 5:1, kuid Eestil õnnestus vahe tagasi mängida. Geimi lõpuosas pääses Soome uuesti 20:17 ette, ent meie naiskonna kolm järjestikust punkti võrdsustasid taas seisu. Järgnesid viigiseisud kuni 23:23-ni, kust põhjanaabrid aga kaks järjestikust punkti noppisid. Neljas geim oli juba soomlannade jõudemonstratsioon. Esmalt nopiti kaheksa esimest punkti ja lõpuks särasid tablool numbrid 25:12.
Eestil kandsid põhiraskust Kertu Laak ja Silvia Pertens, kes tõid vastavalt 20 ja 17 punkti. Neidude efektiivsusnäitajad olid +12 ja +10.
Tänaõhtuses teises E-alagrupi mängus alistas Bulgaaria 3:2 Norra. Eesti naiskond peab järgmise matši homme kell 18:30, kui meie vastaseks on võõrustajate koondis.
Nelikute võitjad pääsevad otse finaalturniirile, seitsme alagrupi teise koha omanikud ja parim kolmas võistkond jätkavad EM-i pileti jahti kolmandas ringis. | U-19 EM-valikturniir: Eestlannad pidid ilusa alguse järel Soomele alla vanduma | https://sport.err.ee/84134/u-19-em-valikturniir-eestlannad-pidid-ilusa-alguse-jarel-soomele-alla-vanduma | Sofias alanud neidude U-19 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiri teise valikringi E-alagrupi avakohtumises jäi Eesti naiskond 1:3 (25:17, 19:25, 23:25, 12:25) alla põhjanaabritele. |
Teises E-grupi reedeses mängus oli Istanbuli Fenerbahce parem teisest Istanbuli klubist Anadolu Efesest 90:86 (Luigi Datome 24 - Thomas Heurtel 14).
Selles grupis on kõik selge: edasi pääsedavad Fenerbahce, Lokomotiiv-Kuban, Panathinaikos ja Crvena Zvezda.
Tabeliseis E-grupis üks voor enne lõppu: 1. Fenerbahce 11-2, 2. Lokomotiiv-Kuban 9-4, 3. Panathinaikos 9-4, 4. Crvena Zvezda 7-6, 5. Anadolu Efes 6-7, 6. Darüssafaka 4-9, 7. Unicaja 3-10, 8. Cedevita 3-10.
F-grupis sai Laboral Kutxa magusa 89:88 (Mike James 27 - Sergio Rodriguez 18) võidu Madridi Reali üle.
Siin on edasipääs tagatud CSKA-l ja Laboral Kutxa, ülejäänud kahele kohale kandideerib veel viis võistkonda.
Tabeliseis F-grupis üks voor enne lõppu: 1. Moskva CSKA 9-4, 2. Laboral Kutxa 9-4, 3. Barcelona 7-6, 4. Himki 7-6, 5. Madridi Real 6-7, 6. Brose Baskets 6-7, 7. Olympiakos 6-7, 8. Kaunase Žalgiris 2-11.
Viimases voorus mängivad Madridi Real - Himki, Olympiakos - Moskva CSKA, Žalgiris - Barcelona ja Brose Baskets - Laboral Kutxa. | Panathinaikos sai edasi, F-grupis jääb kõik viimase vooru otsustada | https://sport.err.ee/84127/panathinaikos-sai-edasi-f-grupis-jaab-koik-viimase-vooru-otsustada | Korvpalli Euroliigas tagas edasipääsu kaheksa parema hulka Ateena Panathinaikos, kes oli kodus parem Zagrebi Cedevitast 76:60 (James Gist 15 - Marko Arapovic 11). |
Stockholm Openi kolmandal võistluspäeval ujus Kregor Zirk hommikul eelujumises 200 m liblikat ajaga 2.02.92. See aeg tagas noormehele pääsu A-finaali seitsmenda ajaga, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Õhtuses finaalis kärpis 16-aastane tartlane veelgi enda tulemust ning viis isikliku rekordi 2.02,66 peale. Eesti rekordist 2.01,61, mis kuulub Osvald Nitski nimele jäi puudu 1,05 sekundit. Enne tänast oli Zirki isiklik tippmark sellel distantsil 2.03,42 ning püstitatud eelmisel aastal Kaunases.
Eile 100 m liblikujumises uue rekordi 53,23 püstitanud Zirk tõusis Euroopa täiskasvanute edetabelis enda ajaga 21. kohale. Maailma edetabelis on ta suurepärasel 39. kohal tänavusel aastal. Meeste 50 m liblikujumises on Zirk ajaga 24,21 maailma edetabelis lausa 31. real. Euroopa omaealiste tabelis on noormees neljandal ning täiskasvanute arvestuses 24. positsioonil.
Omaealiste (1998 ja nooremad) Euroopa edetabelis tõusis Zirk 100 m liblikujumises teisele kohale hispaanlase Alberto Lozano Mateose (53,00) järel. Tasub märkida ka fakti, et ükski teine eestlane ei ole sel aastal veel pääsenud maailma TOP 100 edetabelisse.
Homme on võistluste viimane päev, kuid eestlane ühelgi alal ei stardi, vaid sõidab kodumaale. Zirk on stardis Tartu Kevade esimesel päeval. | Zirk tegi tugeva tõusu Euroopa ja maailma edetabelis | https://sport.err.ee/84132/zirk-tegi-tugeva-tousu-euroopa-ja-maailma-edetabelis | Kregor Zirk tõmbas Rootsi pealinnas otsad kokku uue isikliku rekordiga 200 m liblikujumises. A-finaali pääsenud eestlane parandas päeva jooksul kaks korda isiklikku rekordit ning natuke jäi noormehel puudu ka rahvusrekordist. |
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson kommenteeris Delfile, et kui tuli pöördumise arutamise aeg, siis ei tahtnud kümnest allakirjutanust ükski pöördumist tutvustada, kuigi mitu pöördumisele allakirjutanut olid koosolekul kohal. Sellega jäigi fraktsioonis toimunu arutelu ära.
Simson ei välistanud, et seda arutatakse mõnel teisel koosolekul.
Kümme riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liiget pöördus sel nädalal partei aukohtu ja juhatuse poole taotlusega tühistada parlamendifraktsiooni aseesimeeste valimised. Põhjenduseks toodi ajaolu, et aseesimeeste valimise läbiviimine ei vasta nende hinnangul Keskerakonna põhikirjale ning 2004. aastal erakonna juhatuses kinnitatud fraktsiooni kodukorrale.
Ühtlasi palutakse erakonna juhatuse ja aukohtu seisukohta ka asjaolu suhtes, kas fraktsiooni juhatuse valimiste korra muutmine vahetult enne juhatuse valimisi fraktsiooni enda poolt on kooskõlas erakonna dokumentidega ning demokraatia printsiipidega.
Avaldusele on alla kirjutanud riigikogu liikmed Jaanus Karilaid, Siret Kotka, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Andrei Novikov, Martin Repinski, Erki Savisaar, Märt Sults, Peeter Ernits ja Marika Tuus-Laul. | Keskerakonna juhatuses jäi fraktsiooni valimisi puudutava kaebuse arutamine ära | https://www.err.ee/557232/keskerakonna-juhatuses-jai-fraktsiooni-valimisi-puudutava-kaebuse-arutamine-ara | Keskerakonna juhatuse tänasel koosolekul lõppes kiiresti riigikogu fraktsiooni juhi valimisi puudutava kaebuse arutelu, sest ükski kümnest kaebusele alla kirjutanud inimesest ei soovinud koosolekul kaebuse kohta sõna võtta. |
Rände vallandas ilmselt diplomaatiliste suhete taastamine seniste poliitiliste vastaste vahel.
USA sisejulgeolekuameti andmetel saabus 2015. aasta oktoobrist detsembrini 17 000 kuubalast. 2014. aasta kolmel viimasel kuul oli saabujaid pisut üle 9000.
Kuubalased kardavad, et võivad kaotada privileegid, mis praegu lubavad neil Ühendriikidesse jääda, kui nad kord juba selle pinnale on jõudnud.
President Barack Obama administratsioon on öelnud, et ei kavatse USA-Kuuba immigratsioonipoliitikat muuta, kuid mõned kongressiliikmed leiavad, et Kuuba sisserändajate soodustustele tuleb lõpp teha. | Kuubalaste ränne USA-sse kahekordistus eelmise aasta lõpus | https://www.err.ee/557231/kuubalaste-ranne-usa-sse-kahekordistus-eelmise-aasta-lopus | Möödunud aasta viimase kolme kuuga jõudis USA-sse kaks korda rohkem migrante kui aasta varem samal perioodil, näitab Ühendriikide värske statistika. |
Otsuse põhiseaduse rikkumise kohta langetas konstitutsioonikohus neljapäeval. Kohtu eesistuja Mogoeng Mogoengi sõnul eiras oma kohustusi ka parlament, kes ei võtnud Zumat skandaali eest vastutusele. Võimuerakonnal Aafrika Rahvuskongressil (ANK) on parlamendis ülekaalukas enamus.
Zuma ei oleks tohtinud ignoreerida riikliku järelevalveameti korraldust riigi raha tagastada, leidis Mogoeng.
"Ma austan otsust, mille kohaselt järelevalveameti korralduse täitmatajätmine ei ole kooskõlas põhiseadusega," lausus president televisioonis edastatud pöördumises, millest mõned prognoosisid lahkumiskõnet.
"Ma tahan rõhutada, et ei ole kunagi teadlikult ja sihilikult põhiseadust rikkunud," lisas ütles Zuma.
"Küsimus on põhjsutanud palju pettumust ja segadust, millega seoses ma vabandan nii enda kui valitsuse nimel," lisas ta.
Presidendikantselei sõnul oli Zuma pakkunud, et maksab osa rohkem kui 20 miljonist dollarist tagasi. Kriitikute väitel tegi ta ettepaneku kohtuasja vältimiseks. | Zuma tunnistas eksimist põhiseaduse vastu | https://www.err.ee/557230/zuma-tunnistas-eksimist-pohiseaduse-vastu | Lõuna-Aafrika Vabariigi president Jacob Zuma tunnistas reedel, et ei pidanud kinni põhiseadusest, kui jättis tagastamata eraresidentsi remondiks kasutatud riigiraha, kuid eitas teadlikku rikkumist. |
EL-i riikidest on Lähis-Idas 3922-4294 võõrvõitlejat, kellest 2838 on pärit Belgiast, Suurbrianniast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt, ütles Haagi rahvusvaheline terroritõrjekeskus.
Sõltumatu mõttekoda leidis 26 EL-i riigi andmeid kasutades, et 30 protsenti minejatest on nüüdseks tagasi tulnud ja 14 protsenti lahingutes surma saanud.
Keskuse sõnul ei ole võimalik anda võõrvõitleja "selgepiirilist profiili". Umbes 17 protsenti neist on naised ja 23 protsenti islamiusku pöördunud.
Üle 90 protsendi on pärit suurlinnadest ja paljud samadest linnaosadest, mis viitab, et radikaliseerumisprotsess on lühike ning toimub sageli sõprade ringis, nii et otsustatakse ühiselt Süüriasse või Iraaki minna.
Uuring valmis enne 22. märtsi Brüsseli terrorirünnakuid ja sellest selgub, et Belgiast on läinud võõrsile võitlema kõige rohkem inimesi ühe elaniku kohta.
Ajavahemikus 2014. aasta septembrist 2015. aasta septembrini viibis Süürias ja Iraagis teadaolevalt umbes 30 000 võõrvõitlejat 104 riigist. | Uuring: Iraaki ja Süürisse on läinud võitlejaid neljast EL-i riigist | https://www.err.ee/557221/uuring-iraaki-ja-suurisse-on-lainud-voitlejaid-neljast-el-i-riigist | Umbes 4000 eurooplast, kes on läinud Süüriasse ja Iraaki äärmusrühmituste ridadesse võitlema, on peamiselt neljast Euroopa Liidu riigist, selgub reedel avaldatud uurimistulemustest. |
KHL-i pressiteenistus teatas venekeelsele Delfile, et Ilvese klubi on kõik 1. aprilliks nõutud dokumendid neile esitanud, kuid otsus uute liitujate kohta tehakse alles lähikuudel. 30. aprilliks tuleb kõigil soovijatel esitada veel ka finantsgarantii.
"Oleme esitanud vastava taotluse, kuid tundub, et meid ei olda väga valmis uuel hooajal KHLis nägema. Samas määratakse liiga lõplik koosseis uueks hooajaks alles suvel," sõnas Belmatš. | Hokiklubi Ilves esindaja ei ole KHL-i pääsu osas kuigi optimistlik | https://sport.err.ee/84135/hokiklubi-ilves-esindaja-ei-ole-khl-i-paasu-osas-kuigi-optimistlik | Eelmise aasta septembris asutatud Eesti jäähokiklubi Tallinna Ilves esindaja Andrei Belmatš ei usu, et klubi pääseb juba uueks hooajaks mängima Kontinentaalsesse Hokiliigasse (KHL). |
Eesti Draamater tähistas oma esinäitlejanna sünnipäeva tema poja Roman Baskini lavastatud draamaga "Finaal", vahendas "Aktuaalne kaamera".
Publik tervitas Ita Everit juubeli puhul aplausiga. | Publik tervitas Ita Everit juubeli puhul aplausiga | https://kultuur.err.ee/311368/publik-tervitas-ita-everit-juubeli-puhul-aplausiga | Täna tähistab oma 85. sünnipäeva näitlejanna Ita Ever, kes üle 60 aasta on loonud värvikaid ja meeldejäävaid rolle nii teatrilaval, televisioonis, raadios kui ka filmis. |
Belgia asüüli- ja migratsiooniministri Theo Franckeni pressiesindaja Laurent Mutambayi ütles, et parlament peaks ettepaneku heaks kiitma lähikuudel, vahendas Reuters.
Enam kui kolmeks kuuks Belgiasse kolivad inimesed peavad allkirjastama dokumendi, mis sisaldab muu hulgas lubadust "teatada igast katsest panna toime terroristlik tegu või takistada seda".
See avaldus ei kehti aga asüülitaotlejatele ja üliõpilastele.
"Paljud inimesed tulevad Belgiasse riikidest, kus on teised väärtused. Kui nad tahavad ehitada üles oma elu Euroopas, ei ole meil sellega mingit probleemi, kuid nad peavad allkirjastama avalduse, et võtavad meie väärtused omaks," rääkis Mutambayi.
Ta lisas, et need inimesed, kes ei integreeru, ei saa riiki jääda. | Belgia tahab, et migrandid allkirjastaksid integreerumise lubaduse | https://www.err.ee/557222/belgia-tahab-et-migrandid-allkirjastaksid-integreerumise-lubaduse | Euroopa Liidust väljastpoolt pärit migrandid, kes tahavad elada Belgias, peavad allkirjastama dokumendi, milles kinnitavad, et tunnistavad kohalikke väärtusi, vastasel juhul lükatakse nende elamisloa taotlus tagasi, ütles valitsusametnik. |
Juba homme kohtub Sportland Arenal Levadia Nõmme Kaljuga ning püroloa taotlusele vastati negatiivselt ka Kalju fännidele, vahendab Soccernet.ee.
"Oleme otsustanud, et sel hooajal me oma fännidele püroluba ei anna," selgitas klubi tegevjuht Sergei Hohlov-Simson. "Kuna me enda fännidele seda ei anna, siis ei hakka me ka külalisfännidele luba andma. Selles pole kellegi vastu midagi isiklikku - Kalju asemel võib seal olla Pärnu või Flora või kes iganes."
Levadia jõudis kindlale otsusele pärast hooaja avamängu Floraga, kui nende poolehoidjad mängul tõsiselt korda rikkusid, Flora fännidega kakluse alustasid ning tõrvikuga turvameest viskasid.
"Eelmisel aastal pandi näiteks Kadriorus pingid põlema," tõi Hohlov-Simson näite sellest, et probleeme on korduvalt olnud varemgi.
Seega ei kavatsegi Levadia sel hooajal ühelgi oma kodumängul pürolubasid väljastada - mis ajab aga tigedaks ka vastaste fännirühmitused.
"Pürošõu kooskõlastamise peamine mõte ongi turvalisuse tagamine," sõnas Kalju fännirühma Roosad Pantrid kõneisik Myrgel. "Paika pannakse kõik alates kasutatavatest tõrvikutest kuni liivaämbrite asukohtadeni. Loata pürošõu tähendab kindlasti kõrgendatud riski tavapublikule, sest korraldajal puudub ülevaade, kes, millal ja kus tõrvikud lahti tõmbavad. Kurb, et üks klubi on otsustanud hakata aastaid toimivat ja kõiki osapooli rahuldavat süsteemi lõhkuma. "
Myrgli sõnul peaks klubi oma fännidega lihtsalt hakkama saama. "Kui eesmärk on sel viisil oma fännidega kommunikeeruda, siis selleks on kindlasti mõistlikumaid meetodeid kui vastasfännidele piirangute määramine."
Hohlov-Simsoni sõnul on Levadia oma ultratega ka korduvalt maha istunud. "Oleme nendel teemadel korduvalt pidanud tõsiseid koosolekuid," kinnitas endine tippmängija. | Levadia on fännidega tõsises tülis, piiratakse ka vastasfänne | https://sport.err.ee/84120/levadia-on-fannidega-tosises-tulis-piiratakse-ka-vastasfanne | FC Levadia tüli oma fännidega mõjutab ka kõiki vastaste poolehoidjaid - sel hooajal ei saa klubi poolt püroluba ükski Levadia kodumängu osapool. |
Vene pääses väljakule pea üheksaks minutiks, viskas kaks punkti (kahesed 1/1), võttis ühe lauapalli ja tegi kaks viga.
Žalgirise parimad olid Olivier Hanlan 15, Brock Motum ja Ian Vougioukas 13 punktiga. CSKA ridades viskas Nando De Colo lausa 26 silma ja võttis ja seitse lauapalli.
Žalgirise (2-11) väljajäämine veerandfinaalist oli selge juba enne mängu algust. Moskva CSKA-l (9-4) on aga pilet kaheksa hulka olemas. | Žalgiris pidi tunnistama Moskvas sealse CSKA paremust | https://sport.err.ee/84133/zalgiris-pidi-tunnistama-moskvas-sealse-cska-paremust | Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris kaotas korvpalli Euroliiga vahegrupiturniiril võõrsil Moskva CSKA-le 86:100 (23:21, 25:26, 13:27, 25:26). |
Politsei sai kell 13.10 teate liiklusõnnetusest Sillamäel Kajaka tänaval, kus esialgsetel andmetel hakkas sõiduki Peugeot Boxer tagant teed ületama 87-aastane naine.
Sõidukijuht, 31-aastane mees, ei märganud jalakäijat ning tagurdas naisterahvale otsa.
Teed ületanud jalakäija sai vigastada ja ta toimetati haiglasse, kus ta hiljem suri. Sõidukit juhtinud mees oli kaine ja juhtimisõigusega.
Ida prefektuuri operatiivjuhi Joel Alla sõnul on kõik õnnetuse täpsemad asjaolud selgitamisel.
"Autojuhid peavad enne iga manöövri sooritamist olema kindlad selle ohutuses ning veenduma, et sõidu alustamine on turvaline. Kindlasti peab ka arvestama võimalike pimedate nurkadega, mis võivad juhi nägemisulatust piirata," ütles Alla.
Operatiivjuht rõhutas, et ka jalakäija peab veenduma enda ohutuses tee ületamisel. "Juhul, kui jalakäija otsustab ületada teed töötava mootoriga sõiduki tagant, peab arvestama sellega, et sõidukijuhi vaateväli võib olla piiratud. Sellises olukorras peab olema eriti tähelepanelik ja veenduma, et tee ületamine on turvaline," ütles ta.
Juhtunu osas alustati kriminaalmenetlust, mida juhib Viru ringkonnaprokuratuur. | Sillamäel hukkus liiklusõnnetuse tagajärjel jalakäija | https://www.err.ee/557228/sillamael-hukkus-liiklusonnetuse-tagajarjel-jalakaija | Täna päeval juhtus Ida-Virumaal Sillamäel liiklusõnnetus, kus sõidukijuht tagurdas eakamale naisele otsa. Õnnetuse tagajärjel jalakäija hukkus. |
Bombay ülemkohtu sõnul peab valitsus seda õigust kaitsma, vahendas BBC.
Kohus langetas otsuse seoses petitsiooniga, mille esitas aktivist, kes on vastu sajandite vanusele traditsioonile, mille kohaselt on naistel keelatud siseneda teatud pühakodadesse.
Jaanuaris peatati osariigis sadade naiste minemine templisse, mis on traditsiooniliselt avatud vaid meestele.
Organisatsiooni Bhumata Ranragini Brigade (Maa Naissõdurid) korraldatud protestide raames on osariigi naised korduvalt püüdnud murda end templitesse, et saada õigus palvetada.
Maharashtra valitsus on lubanud kohtu otsust täita ja ütles, et iga inimene, kes püüab takistada naiste pühakotta sisenemist, pannakse pooleks aastaks vangi. | India kohus: pühakodades käimine on naiste põhiõigus | https://www.err.ee/557225/india-kohus-puhakodades-kaimine-on-naiste-pohioigus | Maharashtra osariigi naistel on põhiõigus siseneda pühakodadesse ja seal palvetada, otsust India kohus. |
Minister ütles uudisteagentuurile LETA, et kohustusliku ajateenistuse taastamist võib arutada, aga seda ei saa riigi relvajõududele ülesandeks teha. See oleks väga kallis protsess, rõhutas ta.
"Me tegeleme praegu oma kutseliste relvajõudude võimekuse parandamisega. Kodanikud, kes soovivad anda vabatahtlikult panuse riigikaitsesse, on teretulnud kodukaitsega liituma," ütles Bergmanis.
Läti parlamendi spiiker Ināra Mūrniece avaldas reedel arvamust, et Lätis peaks jätkuma arutelu kohustusliku ajateenistuse taastamisest ning Baltimaade parlamendid peaksid tõhustama julgeolekualast koostööd. | Läti kaitseminister: ajateenistuse taastamine oleks kulukas | https://www.err.ee/557229/lati-kaitseminister-ajateenistuse-taastamine-oleks-kulukas | Kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine oleks riigi jaoks liiga kulukas ja relvajõududel ei ole praegu selleks vajalikku taristut, ütles Läti kaitseminister Raimonds Bergmanis reedel. |
Tallinn Open võistlejate arv on viimase kuue aastaga kasvanud ligi üheksa korda ja osalevate riikide arv viis korda. Saku Suurhallis toimub võistlus teist aastat järjest. "Võistlus on igal aastal jõuliselt kasvanud. Kui arvasime, et tuleb 15 riiki ja 1500 maadlejat, siis nüüd üle 20 riigi ja ligi 2000 maadlejat. Inimesed tahavad tulla võistlustele, kus on taset, vastaseid ja melu," sõnas peakorraldaja Vello Leitham Vikerraadiole.
Eesti noorte koondise peatreener Ivar Kotkas arvab, et kindlasti on noortele eesti maadlejatele lisamotivatsiooniks kodusaalis esinemine. "Poisid on võistluseks valmis. See on kõigile ette teada olnud ja kõik on kindlasti hästi ette valmistunud. Kodus tahavad ju kõik hästi esineda ja ma arvan, et esinevad ka, ütles Kotkas. "Ta ei ole kõige tähtsam võistlus, aga on hea võimalus näidata end rahvusvahelisel võistlusel. Seda enam, et võistlus toimub kodus."
Eesti maadlejatest tuleks silma peal hoida kindlasti eelmisel aastal kreeka-rooma maadluses kadettide euroopa meistrivõistlustel viienda koha saanud Jegor Jakovlevil ja üleeelmisel aastal kadettide maailma meistrivõistlustel viiendaks jäänud ning mullu kõrgetasemelisel maadlusturniiril Serbias hõbedale tulnud Deniss Bolunovil. | Algab Kristjan Palusalu noorte maadlusvõistlus Tallinn Open | https://sport.err.ee/84124/algab-kristjan-palusalu-noorte-maadlusvoistlus-tallinn-open | Saku Suurhallis algab laupäeval Kristjan Palusalu noorte maadlusvõistlus Tallinn Open 2016. Euroopa suurimal maadlusvõistlusel osaleb ligi 2000 noort 21-st riigist. Kreeka-rooma, vaba- ja naistemaadluses võtavad üksteiselt 16 matil mõõtu 6-20-aastased sportlased. |
Kahele Mercedesele järgnes McLarenit taltsutav Jenson Button (1.32,281), neljas oli Max Verstappen (Toro Rosso; 1.32,406), viies-kuues Ferraril sõitvad Kimi Räikkönen (1.32,452) ja Sebastian Vettel (1.32,650). | Mercedese ülemvõim jätkus ka teisel treeningul | https://sport.err.ee/84123/mercedese-ulemvoim-jatkus-ka-teisel-treeningul | Vormel-1 MM-etapil Bahreinis näitasid ka teisel vabatreeningul Mercedesed eraldi klassist aegu: taas oli parim Nico Rosberg (1.31,001) ja teine Lewis Hamilton (1.31,242). |
Esimene etapp sõidetakse Paul Ricardi ringrajal Lõuna-Prantsusmaal ja üldse on F3 sarjas tänavu kavas 10 etappi, igal etapil kolm võistlussõitu. Täna olid Paul Ricardis kavas vabatreeningud ning ajasõidud.
Teist aastat järjest Prema Powerteam meeskonnas sõitva Aroni jaoks ei alanud päev hästi. Kahe vabatreeningu peale sai ta sõita vaid 16 ringi, mis on ligi poole vähem kui konkurendid. Ka esimene kvalifikatsioon ei kujunenud ootuspäraseks, kui leppida tuli alles 11. ajaga.
"Vabatrennid algasid kuivaga, siis hakkas sadama. Esimene ajasõit oli ära. Alustasime vihmarehviga, läksime kuiva peale ja ajad läksid aina paremaks," lausus Aron intervjuus Vikerraadiole.
"Esimese kvalifikatsiooni tulemusega olen suht pettunud. Natuke oli ebaõnn, et ma olin üks esimesi, kes sai finišilipu ja rada läks iga ringiga paremaks. Ei realiseerinud kõike, mis võimalik oleks. Eesmärk oli top viie kanti. Võimalust selleks oli. Esimene kvalifikatsioon läks aia taha puhtalt minu pärast. Auto ja tiim olid väga head. Seda oli näha ka selle peale, et mu tiimikaaslased olid esimene ja teine."
Teises kvalifikatsioonis suutis Aron näidata soovitud tulemust ning sai viienda aja, kaotades parima tulemuse kirja saanud tiimikaaslasele, Maximillian Güntherile 0,283 sekundiga. Aroni arvates on meeskonna neljal piloodil vormelid võrdsed ning eelist kellelgi ei ole. "Potentsiaali on kindlasti palju. Trennides on näha olnud, et kiirus on meil väga sarnane. Olen ka neist tihtipeale kiirem olnud."
Paul Picardi ringrajal Aron varem võidu sõitnud ei ole, küll aga testinud. "Eile oli ka kõikidel tiimidel siin testpäev. Sellega pole probleemi, aga kindlasti on see üks imelikumaid radasid terve hooaja jooksul. Sõidame lühikest varianti, siin on vähe kurve ja ajad - kui on kuiv -, siis on hästi-hästi tihedad. Väga raske on mingit suurt erinevust teha sõiduga. Kõik peab perfektselt tegema ja siis on lootust sinna ette jõuda. Teadsimegi, et see tuleb üks hooaja raskemaid sõite."
"Kuna sõidame WTCC-ga koos ja nende autod pikki sirgeid ei talu, siis sõidame lühikest varianti ja kahjuks lühikeste sirgetega. Kui oleks korralikku GP varianti sõitnud, siis oleks kõik väga hea olnud. Siis oleks pikk sirge sees olnud ja rada oleks palju huvitam olnud, mis alguses tegelikult pidigi olema. Aga selle aasta alguses siiski kinnitati, et kasutame lühikest rada, mis oli kerge pettumus."
Laupäeval on Paul Ricardis kavas kaks võistlussõitu ning esimese osavõistluse viimane sõit toimub pühapäeval. | Ralf Aron näitas F3-sarja avaetapil kvalifikatsioonis viiendat aega | https://sport.err.ee/84115/ralf-aron-naitas-f3-sarja-avaetapil-kvalifikatsioonis-viiendat-aega | Eelmise hooaja Eesti parimaks ringrajasõitjaks valitud Ralf Aron alustas sel nädalalõpul oma uut hooaega FIA Euroopa vormel-3 meistrivõistlustel. |
Ristmäe sõnul juhtus mängueelsel päeval toimunud tehnilisel koosolekul, kus kontrollitakse pallurite vorme ja dokumente ning räägitakse läbi kõik matšiga seonduvad tehnilised küsimused, ka üks huvitav vahejuhtum, vahendab Volley.ee.
"Gazprom-Ugra mänedžer teatas, et neil on ühe mängija pagas koos mänguvormiga kaduma läinud. Selliste olukordade vältimiseks kannavad mängijad mänguvormi ja jalanõusid tavaliselt käsipagasis, kuid nooruke, alles 18-aastane Anton Semõšev seda ei teinud," kirjeldas Ristmäe. "Venemaa klubi esindaja suutis siiski viimasel hetkel linnast trükikoja leida ja meeskonna libero teise vormi sedasi ära trükkida, et Semõšev osaleda saaks," lisas ta. Nähtud vaev tühja ei läinud, sest nooruke mängumees sekkus tulisesse matši kahes geimis ja tõi ka ühe punkti.
Võitja selgitamiseks läks aega enam kui kaks tundi. Lõpuks alistas Berliini Recycling Volleys ligi 6000 silmapaari ees ja kodupubliku võimsa toetuse najal venelaste Surguti Gazprom-Ugra 3:2 (28:26, 16:25, 25:17, 20:25, 15:11). Niigi tasavägisele matšile lisas veelgi vürtsi esimese kohtuniku vilepartii, kus ta väga pingelistel olukordadel korduvalt mõlema meeskonna mängijatele kaks puudet vilistas. "Seda kommenteerisid nii mängu ajal kui ka pärast kohtumist mõlema klubi esindajad. Lisaks "eksisid" ka paar fänni keelatud alale näpuga kohtuniku poole viipama, ent nemad toimetati kiirelt tribüünile tagasi," lausus Ristmäe.
Finaalmängus oli võitjate parim oli 23 punktiga Paul Carroll, Robert Kromm lisas 17. Venemaa võistkonnale tõi Konstantin Bakun 28 punkti, Aleksei Safonov lisas 18, millest pooled (!) tulid blokiga.
Korduskohtumine ja CEV Cup sarja tänavune tšempion selgub laupäeval, kui Venemaal toimub finaali korduskohtumine. | Eestlane oli eurosarja finaalmängu delegaat | https://sport.err.ee/84119/eestlane-oli-eurosarja-finaalmangu-delegaat | Berliinis toimunud võrkpalli tugevuselt teise eurosarja (CEV Cup) finaalseeria avakohtumisega oli tugevalt seotud ka Eesti. Nimelt oli Eesti Võrkpalli Liidu võistluste direktor Robin Ristmäe Berliini Recycling Volleys ja Surguti Gazprom-Ugra matši delegaat. |
"Ma ei pea Mildronati [Läti ravim, mis sisaldab meldooniumi - toim.] dopinguks. Need on täiesti idiootlikud, poliitilised mängud," kommenteeris Legkov väljaandele Sport-Express olukorda, kus sellega on põrunud mitukümmend riigi sportlast.
Sotši olümpiavõitja tunneb positiivse proovi andnutele kaasa. Ta ise kuulis aine keelustamisest septembris-oktoobris Venemaa suusaliidult. "Ma olen täiesti rahulik. Ma pole seda ravimit pikka aega võtnud. Ma isegi ei mäleta, millal seda viimati tarvitasin," jätkas murdmaasuusataja.
Sarnaselt Legkoviga ei pea meldooniumit dopinguks ka Venemaa suusajuht Jelena Välbe. "Ma arvan, et see on rumalus. Meldoonium ei ole doping. See ei paranda tulemusi," sõnas ta. | Olümpiavõitja Legkov tunnistas meldooniumi tarvitamist | https://sport.err.ee/84121/olumpiavoitja-legkov-tunnistas-meldooniumi-tarvitamist | Venemaa murdmaasuusataja Aleksandr Legkov tunnistas, et kasutas meldooniumi enne selle keelatud ainete nimekirja lülitamist. |
Sõrmuste toimemehhanism seisneb magnetismis, mis aktiveerib veremolekulide magnetilisi ja elektrilisi impulsse. Lõpptulemusena saavad keharakud end uuendada vananemisest kiiremini. Tulemuseks ongi keha noorenemine.
"Sõrmuste toimel on uni palju parem, unenäod ilusamad, värvilised ja ruumilised," ütles magnetsõrmuseid tootev Argo Vilberg. "Hommikul ärkab sõrmuste kandja kuni kaks tundi varem ja päeva alguses pole vaja end esimese asjana kohviga käima tõmmata."
"Sõrmuseid tuleb kanda öösiti, kuna päeval jäävad nad olmetarvikute, näiteks kahvlite ja nugade külge kinni," selgitas Vilberg.
Surematuse sõrmused kinnitatakse väikestele sõrmedele ja kõigile varvastele. Üks magnet tuleb panna sõrme peale ja teine sõrme alla. Sama moodi toimivad need ka varvastel. Seejuures on tähtis, et sõrmused on sõrmes ja varvastel õigetpidi, sest valepidi paigutatud sõrmused mõjuvad tervisele halvasti.
"Kahe päevaga võib nii haigeks jääda, et ei saa voodist välja," selgitas Vilberg valesti paigutatud sõrmuste tagajärgi. Vilberg lisas, et õigesti kantud sõrmuste puhul piisab vaid kuuetunnisest unest, et öösel täielikult välja puhata.
Magnetsõrmuste idee pärineb USA leiutaja Alex Chiu käest, kes katsetas magnetite mõju inimkehale ja leidis, et neodüümmagnetid mõjuvad organismile noorendavalt. Chiu asetas magneteid igale poole keha peale, kuni sõrmede peale pannes jäi keha haigeks. Kui Chiu aga magnetid ümber keeras, paranes keha jälle kiirelt. Lisaks avastas Chiu hiljem, et magnetid toimivad ka varvaste peal.
Hiina meditsiini järgi on väikese sõrmede peal südameenergia meridiaan, mis hakkab tootma lisaenergiat, kui seda õigesti pealepandud magnetitega aktiveerida.
Uudis ilmus 1. aprillil. | Võrumaal toodetavad Surematuse Sõrmused noorendavad organismi | https://menu.err.ee/290071/vorumaal-toodetavad-surematuse-sormused-noorendavad-organismi | Võrumaa väiketootja on turule tulnud eluiga pikendavate sõrmuste, käe- ja jalavõrudega, mis kujutavad endast sõrmede ja varvaste külge kinnitatavaid neodüümmagneteid. |
Tallinna Levadia ja Nõmme Kalju asuvad vastamisi kell 16.00 Kadrioru staadionil. Kohtumisest teeb otseülekande ka ETV.
Levadia abitreener Urmas Hepner: "Tuleb väga raske mäng tugeva vastasega. Kalju tuleb meie vastu hea emotsiooniga, meie omakorda peame endast võidu nimel maksimumi andma, häid väravavõimalusi looma ning need ka oskuslikult ära kasutama. Arvan, et mäng kujuneb pigem kinniseks ning palju võimalusi ei teki kummalgi poolel, seetõttu on võtmesõnaks just realiseerimine. Me läheme iga mängu võitma ja ootame oma fänne laupäeval kaasa elama!"
Poolkaitsja Siim Luts: "Tuleb raske mäng. Kalju näitas kohtumises Floraga, et nad suudavad tugeva vastasega hakkama saada. Ka eelmisel hooajal olid kõik mängud nendega väga võitluslikud. Peame ründetegevust teravamaks saama ja väravaid lööma, ilma selleta võiduni ei jõua. Loomulikult läheme väljakule eesmärgiga kohtumine võita ja kolm punkti tabelisse juurde teenida. Selle juures on meeskonna jaoks ülimalt oluline poolehoidjate toetus!"
Kalju abitreener Fredo Getulio Aurelio: "Pärast suurepärast võitu Flora üle ootab meid ees järjekordne tugev vastane - Levadia. Meie meeskond on mänguks valmis, meie mängijad teavad, kui oluline see mäng on. Samuti vajame abi oma 12. mängijalt, fännidelt!"
Ründaja Tarmo Neemelo: "Meie viimane mäng liigas oli Flora vastu. Nüüd on vahepeal paus olnud, kuid me näitasime, et oleme tugevad ning ei näe põhjust, miks me peaks Levadia vastu eesmärgiks alla kolme punkti seadma. Tahame fännidele pakkuda rõõmu ning lüüa olulisi väravaid."
Väljakukohtunik on Juri Frischer, abikohtunikud Aron Härsing ja Silver Kõiv, neljas kohtunik Veiko Mõtsnik ning lisakohtunikud Kristo Tohver ja Jagnar Jakobson. Mängu inspektor on Kaupo Õismaa. | Levadia ja Kalju soovivad laupäevast telemängu võita | https://sport.err.ee/84118/levadia-ja-kalju-soovivad-laupaevast-telemangu-voita | Laupäevase Premium liiga Tallinna klubide vastasseisu eel pakatavad mõlemad meeskonna võtmemängijad eelvaates enesekindlusest: nii Levadia poolkaitsja Siim Luts kui ka Kalju ründaja Tarmo Neemelo seavad eesmärgiks võidu. |
Võimude sõnul olid mitu tundi kestnud kokkupõrke osalised afgaanid ja süürlased, vahendas BBC.
Kolm inimest said löömingus vigastada ka Chiose saarel asuvas Viali laagris. Politsei kasutas šokigranaate, kui migrandid nõudsid laagrist lahkumise lubamist.Väidetavalt elab 1200 migrandile mõeldud laagris umbes 1500 inimest.
Reutersi andmetel toimus Samose saarel migrantide mäss, mille käigus pussitati kolme inimest.
Kreeka valmistub saatma ebaseaduslikke immigrante tagasi Türgisse nagu Euroopa Liiduga kokku lepiti. | Kreekas sai migrantide laagris puhkenud kokkupõrkes kaheksa inimest vigastada | https://www.err.ee/557213/kreekas-sai-migrantide-laagris-puhkenud-kokkuporkes-kaheksa-inimest-vigastada | Ateena lähedal Piraeuse sadamas asuvas ülerahvastatud laagris läks migrantide vahel kähmluseks, vigastada sai vähemalt kaheksa inimest, teatas ametnikud. |
"Antud oludes läheb mul suhteliselt hästi," oli 27-aastane serblane rahulik. "Saan individuaalse trenniga vormi säilitada ja kui lülitun taas treeningutele teistega, siis olen paremas füüsilises vormis kui kunagi varem."
Subotic on kaotanud sel hooajal pärast Thomas Tucheli liitumist Borussias algkoosseisu koha. Ta on alustanud kõikide sarjade peale kokku vaid üheteistkümnes mängus.
Dortmundil on sel hooajal veel palju võita. Koduses liigas jäädakse Müncheni Bayernist maha vaid viie punktiga ja Euroopa liigas ootavad ees veerandfinaalid Liverpooli vastu. | Dortmundi Borussia mängija peab trombi tõttu hooaja lõpetama | https://sport.err.ee/84114/dortmundi-borussia-mangija-peab-trombi-tottu-hooaja-lopetama | Saksamaa tippklubi Dortmundi Borussia kaitsemängija Neven Subotic jätab käes oleva veresoone ummistuse tõttu tänavuse hooaja pooleli. |
Ühispalvuse ja vaikuseminutiga sooviti kinnistada sõnumit, et kõik religioonid on ühtsed, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Täna toimuvad mitmel pool Belgias eelmise nädala terrorirünnakus hukkunute matused. | Brüsselis mälestasid pearabi ja moslemite juht rünnakus hukkunuid | https://www.err.ee/557209/brusselis-malestasid-pearabi-ja-moslemite-juht-runnakus-hukkunuid | Brüsseli kesklinnas Börsi väljakul asetasid pearabi ja moslemite juht koos mälestuspärja rünnakus hukkunutele. |
Ka tänavu ülistatakse kahe esimese etapi soolo klasside üldvõitja Eesti kestvuskrossi liivaetappide kiireimaks meheks "Sandman 2016". Eelmisel aastal esmakordselt välja antud Sandmani tiitli võitis Martin Leok (Sõmerpalu Motoklubi).
Esimene võistlusstart Vilaskis antakse kell 10.30 klassile 65cc. Kell 11:30 stardivad kuni kahetunnisele võidusõidule klassid 85cc, E-1, E-2, E-3, Veteran 40+, Enduro, Senior 50+, Harrastajad B, Harrastajad C ja Naised. Kell 14:00 lähevad aga pooleteiseks tunniks rajale neljarattalised – ATV-d, Quadid ja Quad Harrastajad.
Kogenud mootorratturite kõrval on Vilaskis rajal ka kaks rohkem suusaspordist tuntud meest: Aivar Rehemaa ja Tanel Ojaste. Kokku on osalemas üle 150 võistleja.
Kestvuskrossi Eesti meistri- ja karikavõistluste sarjas on 2016. aastal neli etappi. Kaks viimast toimuvad sügisel Paikusel ja Haapsalus. | Homme alustab kestvuskrossi hooaega üle 150 motomehe ja naise | https://sport.err.ee/84116/homme-alustab-kestvuskrossi-hooaega-ule-150-motomehe-ja-naise | Tänavune suvine kestvuskrossi Eesti meistrivõistluste sari algab sel laupäeval, 2. aprillil Vilaskis, Valgamaal. |
Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat võrdles, kuidas on muutunud töötunni keskmine hind liikmesriikides. Kõige kiiremini kallines tööjõud Balti riikides - Lätis 7,3%, Leedus 5,6% ja Eestis 5,3%.
Samas kui Küprosel odavnes töötund 1% ning Itaalias 0,5%.
Euroliidu riikide võrdluses oli kalleim töötund Taanis, järgnesid Belgia ja Rootsi. Eesti jääb endiselt selgelt alla euroliidu keskmisele, kuid edestab näiteks Slovakkiat, Tšehhit ja Horvaatiat.
Eesti statistikaamet avaldas märtsis, et keskmine brutopalk kerkis mullu 6% 1065 euroni.
Kiire palgakasv ei mõju hästi Eesti ettevõtetele. Kuna majanduskasv on nõrk ja Eesti peamistel eksporditurgudel pole parimad ajad, ei ole ettevõtete tulud kasvanud nii kiiresti kui kulud. See tähendab, et palgakasvu kaetakse eelkõige kasumite arvelt.
Samas võib kiire palgakasv tuua kaasa koondamisi või sulgemisi. Kui eksportivad ettevõtted on sunnitud hindu tõstma, väheneb nende konkurentsivõime. Samuti jääb ettevõtetel vähem vahendeid investeeringute tegemiseks. | Eesti töötund kallineb teiste EL-i riikidega võrreldes jõudsalt | https://www.err.ee/557214/eesti-tootund-kallineb-teiste-el-i-riikidega-vorreldes-joudsalt | Kuigi viimaste aastate majanduskasv on olnud nõrk, on palgad Eestis ikkagi märkimisväärselt kerkinud, sest paljud ettevõtted on hädas töökäte puudusega. Seda kinnitab ka värske euroliidu riikide võrdlus, millest on näha, et Eesti tööjõukulude kasv on olnud üks liidu kiiremaid. |
Leht kirjutab, et smugeldajad kuulutavad Facebookis, et pakuvad reise Mersini sadamast Itaaliasse.
Reis maksab 4000 dollarit inimese kohta, mis on neli korda kallim kui teekond Türgist Kreekasse.
"Reis toimub laupäeval Mersinist Itaaliasse 110 meetri pikkusel kaubalaeval, mis on varustatud toidu, vee, päästevestide ja ravimitega," tsiteeris Guardian Facebookis olnud reklaami, milles olid ka fotod laevast.
Reedel kuulutust enam näha ei olnud.
Facebooki ametnik ütles Thomson Reuters Foundationile, et ettevõte uurib kuulutuse päritolu.
Osad pagulased, kes kuulutust nägid, kahtlesid, et tegemist võib olla pettusega, sest varem on migrante sarnastele reisidele petetud. Vastuseks väitis kuulutuse autor, et reisijate raha hoiab enda käes kolmas osapool, keda usaldavad nii smugeldajad kui ka reisijad.
Reklaamide ilmumine Facebooki näitab, et migrandid võivad otsida alternatiivseid marsruute Euroopasse, kuna Kreekasse on edaspidi keerulisem pääseda. Viimase kahe aasta jooksul on Lähis-Ida konflikti eest põgeneda üritavad migrandid kasutanud Facebooki, et leida inimsmugeldajaid, kes võiksid viia nad Euroopasse. Samas paljud neist inimesed satuvad ka smugeldajatena esinevate inimeste kelmuste ohvriks.
Türgi ja Euroopa Liit leppisid sel kuul kokku, et ebaseaduslikult Kreeka saartele saabuvad migrandid ja pagulased saadetakse tagasi Türgisse. Vastutasuks saab Ankara finantsabi, samuti kiirendatakse viisavaba reisimist türklastele ja kõnelusi Euroopa Liidu liikmelisuse üle.
Migrantide tagasisaatmine peaks algama 4. aprillil. | Leht: smugeldajad reklaamivad laevareise Türgist Itaaliasse | https://www.err.ee/557208/leht-smugeldajad-reklaamivad-laevareise-turgist-itaaliasse | Türgis tegutsevad smugeldajad pakuvad pärast Ankara kokkulepet Euroopa Liiduga laevareise Kreeka saarte asemel Itaaliasse, kirjutab ajaleht The Guardian. |
29. märtsil toimus ühine võistlus. Ennelõunal lasti 70 meetri harjutust ja sellel osales 24 mees- ja 29 naislaskurit kuuest riigist. Pealelõunal lasid 32 meest ja 32 naist olümpiaringi duelllaskmist koos lohutusringiga (kõik kohad lasti välja, kõik laskurid said viis duelli), vahendab Vibuliit.ee.
Eestlastest paistis silma Laura Nurmsalu, kes püstitas eelringis isikliku rekordi 645 silma ja teenis sellega teise asetuse. Duellid lõpetas Nurmsalu kaheksanda kohaga. Meestest oli edukaim Märt Oona, kes lasi eelringis samuti isikliku rekordi 628 silma ja lõpetas duellid 11. kohaga.
70 meetri harjutuse tulemusi arvestatakse ka Eesti edetabelis ja normide täitmisel.
Sel nädalavahetusel toimub Antalyas rahvusvaheline turniir Kahraman Bagatir Spring Arrows. Võistlusel osalevad ka Eesti laskurid.
Ajakava:
reede, 1.aprill – eelring (70 m harjutus sportvibul ja 50 m harjutus plokkvibul)
laupäev, 2. aprill – individuaalne olümpiaring
pühapäev, 3. aprill – võistkondlik olümpiaring (eraldi võistlus Türgi võistkondadele ja rahvuskoondistele) | Türgi laagris viibivad Eesti vibulaskurid valmistuvad rahvusvaheliseks turniiriks | https://sport.err.ee/84113/turgi-laagris-viibivad-eesti-vibulaskurid-valmistuvad-rahvusvaheliseks-turniiriks | Sel nädalal toimub Antalyas rahvusvaheline treeninglaager, kus osalevad ka mitmed Eesti koondislased. Lisaks eestlastele treenivad seal Türgi, Prantsusmaa, Hollandi, Taani, Inglismaa ja India koondis. Nädalavahetuseks lisandub riike veelgi. Eestlastest osaleb 12 koondislast, kolm klubilaskurit ja treener Raul Kivilo. |
Autori tänavu ilmunud raamat " This is London" kujutab avameelselt erinevate etniliste taustadega inimeste elu kaasaegses Londonis.
Ben Judah sukeldus Londoni etniliste vähemuste värvikirevasse maailma inkognito, et omal nahal tunda saada immigrantide elu kõiki tahke. Ta kirjeldab teravalt, valusalt, lõbusalt ja hästi detailselt Euroopa suurima metropoli elust niisuguseid tahke, mis jäävad turistile nähtamatuks.
Briti ajakirjanik ja kirjanik Ben Judah on palju kirjutanud Venemaa teemadel, analüüsides teemasid alates Putini jõustruktuuri tagatubadest ning lõpetades Venemaa mõjuga Kaukasuse regioonis ja Siberis. Oxfordi Ülikooli vilistlasena on ta töötanud teadurina Euroopa Välissuhete Nõukogus ja uurinud sotsiaalmeedia ning interneti otsingumootorite algoritmide mõju avalikule arvamusele ja demokraatiale.
Üritusega saab liituda Facebooki lehel. | Immigratsiooniteemalise raamatu autor Ben Judah kohtub lugejatega | https://kultuur.err.ee/311360/immigratsiooniteemalise-raamatu-autor-ben-judah-kohtub-lugejatega | Homme, 2. aprillil kell 16 annab Viru Keskuse Rahva Raamatus oma uude immigratsiooniteemalisse raamatusse "This is London" autogramme Briti ajakirjanik ja kirjanik Ben Judah. Tuntud ja tunnustatud Briti ajakirjanikuga vestleb Eesti poliitanalüütik ja kolumnist Ahto Lobjakas. |
1955. aastal püstitas Piatkowski esimese oma 13-st Poola rekordist ja oli sel hetkel vaid 19-aastane. Kolm aastat hiljem tuli ta Euroopa meistrivõistluste rekordi 53.92-ga kuldmedalile.
Aasta hiljem heitis ta Varssavis maailmarekordiks 59.91 ja osales seejärel kolmedel olümpiamängudelt: 1960. aastal sai ta viienda, 1964. aastal seitsmenda ja 1968. aastal 12. koha. | Poolas suri kettaheite eksmaailmarekordimees | https://sport.err.ee/84122/poolas-suri-kettaheite-eksmaailmarekordimees | Esmaspäeval suri 80-aastaselt meeste kettaheite 1958. aasta Euroopa meister ja eksmaailmarekordikomanik Edmund Piatkowski. |
Ülejäänud piloodid jäi kaugelt üle sekundi maha. Rosbergiga sama pehmet rehvisegu kasutanud ja kolmandat aega näidanud Kimi Räikkönen (Ferrari) sai parimal katsel kirja aja 1.34,128 ning tema võistkonnakaaslane Sebastian Vettel oli alles 11. (1.35,073).
Neljanda-viienda aja sõitsid esimesel vabatreeningul välja Red Bulli piloodid Daniel Ricciardo (1.34,461) ja Daniil Kvjat (1.34,541). | Mercedese piloodid olid avatreeningul konkurentidest mäekõrguselt üle | https://sport.err.ee/84112/mercedese-piloodid-olid-avatreeningul-konkurentidest-maekorguselt-ule | Vormel-1 MM-etapil Bahreinis näitasid esimesel vabatreeningul kiireimat minekut taas Mercedese piloodid Nico Rosberg (1.32,294) ja Lewis Hamilton (1.32,799). |
25-aastane Cousins on tänavusel põhihooajal kogunud 63 kohtumisega keskmiselt 27 punkti, 11,6 lauapalli ja 1,4 blokki. Karistuse kannab Cousins ära reedeses Sacramento mängus Miami Heati vastu.
Tehniliste vigade edetabelis järgnevad Kingsi tsentrile Chris Paul (Los Angeles Clippers) ja Isaiah Thomas (Boston Celtics) 12 tehnilisega.
Cousinsi jaoks pole selles edetabelis esikohal olemine uus asi, sest juba oma uustulnukahooajal kogus ta 14 tehnilist ning sai edetabelis 5. koha. Edaspidi on ta olnud kahel korral enim tehnilisi vigu teeninud mängija, korra teine ning korra kolmas.
Eelmisel põhihooajal jõudis ainsana karistust tähistava 16. tehnilise veani Oklahoma City Thunderi tagamees Russell Westbrook, kes kogus 17 tehnilist. Tänavu on mees ennast teadlikult parandanud ning seni kogunud vaid 6 tehnilist viga.
Cousins on aga poisike legendaarse Rasheed Wallace'i kõrval, kelle käes on NBA kõigi aegade rekord ühel hooajal teenitud tehniliste vigade arvestuses, kui hooajal 2000/01 vilistati talle koguni 41 tehnilist viga. | Taas NBA tehniliste vigade edetabelit juhtiv Cousins jõudis mängukeeluni | https://sport.err.ee/84111/taas-nba-tehniliste-vigade-edetabelit-juhtiv-cousins-joudis-mangukeeluni | Korvpalliliigas NBA tehniliste vigade edetabelit juhtiv Sacramento Kingsi tsenter DeMarcus Cousins jõudis neljapäeval toimunud kohtumises Washington Wizardsi vastu tänavuse hooaja 16. tehnilise veani, millega kaasneb automaatne ühemänguline karistus. |
Ajakirjas Lancet ilmunud analüüsi järeldused tuginevad 186st riigist pea 20 miljoni inimese kohta kogutud andmetel. Kokku 200 riiki. Tulemused näitasid, et aastatel 1975–2014 kasvas ülekaaluliste meeste ja naiste osakaal elanikkonnas vastavalt kolme- ja kahekordselt. Kui 1975. aastal oli maailma elanikkonnast ülekaalulised 2,6 protsenti, aastaks 2014 kasvas nende osakaal aga 8,9 protsendini. Alakaaluliste inimeste osakaal vähenes samal ajal aga mõlemas rühmas ligikaudu viie protsendi võrra.
Samuti näitasid tulemused, et kehakaalu ja -pindala jagamisel saadav keskmine kehamassiindeks (KMI) on neljakümne aastaga tõusnud meeste seas 21,7'lt 24,2'ni. Naiste keskmine kehamassiindeks tõusis sama ajaga 22,1'lt 24,4'ni. Keskmiselt kasvas inimeste kehakaal seega kümnendi kohta ligikaudu 1,5 kilogrammi. Juhul, kui seni nähtud trendid oluliselt ei muutu, on maailmas aastaks 2025 ülekaalulised 18 protsenti meestest 21 protsenti naistest.
Kõrgema sissetulekuga riikidest on kõige madalam jaapanlase KMI, kõige kõrgem aga ameeriklaste oma.
Maailmas on kõige kõrgema keskmise KMI-ga Vaikse ookeani saareriikide elenikud -- näiteks Mikroneesias küündib see 34,8'ni, Ameerika Samoas 32,2'ni.
Euroopas on kõige kõrgem KMI Küprosel, Iirimaal ja Maltal elavatel naistel (KMI=27,8) ja Moldovas elavatel meestel (KMI=27,3). Kõige madalam KMI aga šveitsi naistel ja bosnia meestel.
Eesti meeste keskmine KMI oli analüüsi kohaselt 2014. aastal 26,8 ja naiste oma 25,8, mis vastab kergele ülekaalulisusele. | Kümne aasta pärast võib ülekaaluline olla iga viies inimene maailmas | https://novaator.err.ee/258812/kumne-aasta-parast-voib-ulekaaluline-olla-iga-viies-inimene-maailmas | Viimase 40 aastaga on ülekaaluliste inimeste arv vähemalt kehamassiindeksi alusel kasvanud maailmas 105 miljonilt 641 miljonini. Aastaks 2025 võib prognooside kohaselt olla ülekaaluline iga viies mees ja naine. |
40-aastane endine tipprattur on pärast profispordist taandumist tegelenud motospordiga üsnagi kõrgel tasemel, kui on osalenud Briti GT meistrivõistlustel ning aasta tagasi sõitis Euroopa Le Mans sarjas, kus tema võistkond võttis lõpuks üldvõidu.
Le Mansis on Hoy meeskonnakaaslasteks prantslane Andrea Pizzitola ja britt Michael Munemann. Kolmik hakkab sõitma Nissani jõuallikaga masinal Ligier JS P2.
"Ma ei nimetaks ennast veel autosportlaseks, kuid lisasin oma Twitteri kontole oma hobide hulka võidusõitmise," kommenteeris britt BBC-le oma senist karjääri autospordis. | 11-kordne trekisõidu maailmameister teeb karjääri autospordis | https://sport.err.ee/84108/11-kordne-trekisoidu-maailmameister-teeb-karjaari-autospordis | Jalgratta trekisõidu 11-kordne maailmameister ja 7-kordne olümpiamedalist Chris Hoy sõidab tänavu juunis legendaarsel Le Mansi 24 tunni sõidul. |
Jäähoki on seejuures südames nii vastanud meestel kui ka naistel. Kõige populaarsemaks võistkonnaks valiti jäähoki A-koondis, kellele järgnes jäähoki olümpiakoondis ning seejärel juunioride jäähokikoondis, vahendab sportti.com.
Juunioride jäähokikoondis tõusis nii kõrgele kohale tänu Soomes mullu toimunud juunioride MM-i, mis valiti kõige põnevamate spordisündmuste kategoorias viiendale kohale. Seejuures noored naised (18-29-aastased) arvasid, et tegu oli jäähoki MM-i järel koguni põnevuselt teise spordisündmusega.
Sponsor Insight nimelise firma poolt korraldatud küsitluses osales 2076 üle 18-aastast soomlast. | Soomlaste kindel meelisspordiala on endiselt jäähoki | https://sport.err.ee/84110/soomlaste-kindel-meelisspordiala-on-endiselt-jaahoki | Soomes korraldatud uuringu kohaselt on sealse rahva meelisspordialaks endiselt jäähoki, millele järgnevad kergejõustik, murdmaasuusatamine ja laskesuusatamine. |
Kell 10:00 algas Creativity for Change Foorum (CFCF) ja TMW muusikatööstuse konverentsi avamine NO99 teatris avakõnega president Toomas Hendrik Ilveselt. CFCF toob kokku maailmamuutjad loomevaldkondadest poliitikani, et uurida, mida saame ühiselt teha, et tehnoloogia leviku läbi lähenev neljas tööstusrevolutsioon viiks ühiskonda edasi väärtuste suunas nagu avatus, sallivus, mitmekesisus ja võrdsed võimalused. Üks konverentsi peaesinejatest on Türgi kurdi päritolu ettevõtja ja Chobani asutaja, president Obama globaalse ettevõtluse saadik (PAGE) ja UNHCR eminent advocate Hamdi Ulukaya.
Kell 12:30 Nordic Hotel Forumis algas kahepäevane muusikatööstuse konverents, kus luubi all nii muusikanõustajate roll, hittloo anatoomia kui intelligentsed brändid. Samuti toimub esimest korda TMW ajaloos filmimuusika pitching, mille käigus saavad veel tootmises olevaile filmidele ideid esitanud muusikaloojad võimaluse osaleda parimate ideede esitlusel. Music Estonia korraldatud kiirkohtumiste sessioon pakub kohalikele muusikaettevõtetele võimalust personaalseteks kiirkohtumisteks maailma juhtivate muusikaettevõtjatega. Sissepääs delegaadipassiga.
Kell 14:00 algas päeva esimene Linnalava kontsert disainiagentuuris Velvet. Tasuta pealelõunased kontserdid toimuvad täna muuhulgas ka Viru Keskuses, Solarise Keskuse Apollo raamatupoes, HomeArt sisustuspoes Telliskivis, kohvikus Must Puudel, kohvibaaris August, TMW veebi- ja kujunduse looja disainibüroo Haiku kontoris, Noblessneri valukojas ja EKA sisearhitektuuri osakonnas "heliLAINED“ laval. Ka toimub täna duo Jansen / Jüssi ning Puullupi "kodukontserdid“ Pikal tänaval.
Kell 17:00 kostab "TMW jutud“ vestlusringis ohtralt kõmu tekitanud küsimus "Mis on kulturniku palk?“. TMW pop-up restoranis Disaini ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) toimuval arutelul osalevad kirjanik ja kriitik Berk Vaher, galeriipidaja Olga Temnikova, meelelahutusärimees Arne Valmis, muusik Maria Faust ja kirjanik Jürgen Rooste.
Kell 18:00 Reisijate tänaval avatakse tänavatoidula. TMW, Telliskivi Loomelinnak ja Tallinna Tänavatoidufestival panevad raudteejaama ja turu vahelise Reisijate tänava ning loomelinnaku kihama maitsvate toitude ja meeleoluka muusikaga. Süüa pakuvad: Frenchy, Renard Coffee Shop, La Tabla, Trühvel, Food@ttack, ÖKU, Naan Kohvik, Uulits, Kaks Kokapoissi, Vao Köök, Konteiner, Tokumaru, Papa Joe Falafel, Mondo pop-up kohvik “Jalalabad”.
Kell 18:30 peetakse TMW juttude staabis kohvikus Must Puudel maha laulukirjutajate lahing. Küsime, millal ometi vallutab eestlase kirjutatud hitt Billboardi edetabeli esikoha. Eesti Laulu peaprodutsendi Mart Normeti modereerimisel vaidlevad vana- ja uuekooli laulukirjutajad Sven Lõhmus, Ivar Must, Stig Rästa ja Andres Kõpper.
Kell 19:00 algavad kontserdid õhtuse muusikaprogrammi pealavadel. 18 kontsertprogrammi seas on ka Soome moodsaima festivali Flow esitlusõhtu "OFF Flow“ Kultturikatlas, kus teiste seas astub üles põhjanaabrite uue muusika põnevamaid nähtusi Jaakko Eino Kalevi. Intsikurmu festival toob kino Sõprus lavale teiste seas Taani-Soome nüüdis- indie supergrupi Liima. Erinevate Tubade Klubis (ETK) on õhtu d’n’b kava päralt, säravaimaks esinejaks Taani MC Black Daniels. Mustpeade majas ühendab briti plaadileibel FatCat jõud meie Üle Heli festivaliga, tuues lavale nii apokalüptilis-eksperimentaalse folgi kultusgrupi The Revolutionary Army of the Infant Jesus Inglismaalt kui Vene alternatiivskene olulisima nime Theodor Bastardi. Niguliste kirikus festivali Klaaspärlimäng Sinfonietta esitletava kontsertkava raames kuuleb teiste seas Järvide dünastia liikmeist koosnevat keelpillikvartetti Järvi Instrumentalists. Raadio 2 esitleb Von Krahlis oma lemmikuid underground -supergrupist Rebel Angel Soome garage rocki pundini Have You Ever Seen The Jane Fonda Aerobic VHS? ja rajult rokkiva rivi – Taani psühhonautide kambast Narcosatanicos parmupillireivi maestro meisterjaanini – toob klubisse Sinilind Eesti vägevaim veebilokaal Rada7. Vaba Lava on koduks Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontserdile, esinejate nimistus teiste seas Eesti Muusikaauhindade galal parima džässiplaadi auhinna võitnud Sofia Rubina. Raadio Uuno esitleb Rock Cafes raadio päevase pleilisti staaridega – Karl-Erik Taukarist Jüri Pootsmannini – pikitud lava. MIMStuudios esinevad põnevad elektroonilise muusika artistid, sh plaadifirma Detroit Underground alt oma loomingut väljutav ekke, klubis Woodstock/Rockstar’s kuuleb World Clinicu valikut psühhedeelsest kunstrokist raju pungini. Oma plaadikeerutajate ja produtsentide raudvara esitleb F-hoones taas Red Bull Music Academy.
Kell 19:45 esitleb Red Bull Music Academy Must Puudel vestlust USA DJ, produtsendi ja Soulectioni kaasasutajaga Joe Kay’ga. Juttu tuleb Soulection’i edu võtmest, muusikatööstuse muutustest, sotsiaalmeedia strateegiatest ning võimalustest iseseisva artistina rahvusvahelist edu saavutada.
PS! Meie portaalist saad vaadata ka õhtuseid ülekandeid Trad. Attackist, NOËPist ja Rigas Modesist! | Tänasest algab TMW konverentsiprogramm ja jätkuvad kontserdid | https://menu.err.ee/290066/tanasest-algab-tmw-konverentsiprogramm-ja-jatkuvad-kontserdid | Täna avati TMW kahest osast koosnev konverentsiprogramm NO99 teatris president Toomas Hendrik Ilvese kõnega. NO99 teatris jätkub ka Creativity for Change maailmamuutjate foorum, muusikatööstusele suunatud konverentsipaneelid algavad Nordic Hotel Forumis. Edasi lähevad ka kontserdid ja "TMW maitsed". |
""Mis toimub" on väga hea küsimus.
Muidugi olen ka mina väsinud pursui-formalistlikust ilma igasuguse empaatiata small-talk' ist ja tunnen piisavalt inimesi, kes küsimustele "kuidas läheb" vői "joumisteed" sarkastiliselt selja pööravad ning lähevad ja jagavad meeme, et tahaks rääkida kőigest muust, alates oma igapäevastest leivakäärudest ja armastuse müsteeriumist kuni neuroteaduslike ja kvantfüüsiliste probleemideni, ainult mitte sellest, kuidas "mis toimub".
See igapäevane küsimus on teatav kood, mis őigel hetkel kasutatuna on kőige funktsionaalsem – da beat is funky – sissejuhatus suuremate ja olulisemate küsimuste juurde. Inimestena räägime, tajume ning akumuleerime kogemusi teatavate limiitide raames ja vastus küsimusele, mis toimub, vőib olla ka see, et sündmuste horisondi kontseptsioon kui selline seati just hiljaaegu kahtluse alla.
Iga psühhogeograafiline reis algab esimesest sammust. Üritan kolmandiku igast ööpäevast vastata küsimusele "mis toimub" – see on universaalne probleemiasetus, rääkimata sellest, et see on inimese, miks mitte ka looma, linnu, taime vői päikesesüsteemiga miskisuguse suhte loomine, őngekonksuna masina sisemusest lőime üleskorjamine. Ülejäänud kaks kolmandikku ööpäevast on samuti selle küsimusega seotud – üks kolmandik on "toimumise" osa ja teine on "mis" osa – see teine on uni, kus selgineb ärkveloleku tarbeks, mis ikkagi on ülepea miski, mitte pigem eimiski. Seega leian sellest küsimusest vastuse eksistentsiaalsete, ontoloogiliste, tunnetuslike ning muude suuremate ja olulisemate probleemide vaagimiseks. Kuna vastust küsimusele ei tasu vähemalt ühe ööpäevase tsükli jooksul liiga keeruliseks ajada, on asjad kujunenud umbes niimoodi, et tegelen tavaliselt ühe pőletavaima virtuaalse ja ühe reaalse küsimusega. Vői Margus Oti suu(re)pärast eestindust kasutades – käesoleva ja väesolevaga.
Väesolev on hetkel seotud ristmeedia projektiga koondpealkirjaga "Nőukogude Lillelapsed", millega seoses hetkel olen jőudnud väga huvitava faasini, kus saan seostada ajaloo, popkultuuri, psühhedeelse info teooria, reaalsuse tajumise, visuaalkultuuri jne – täpsemalt visiooni ja peegelefekti, tajuolukorra, kus subjektiivne retinaalne visioon hakkab looma nö "hingestatud" olendeid, mis on puhas optiline nähtus, ent mis on teatavate kognitiivsete protsesside päästik. Seda aitavad nüüdisaegsed digitaalsed platvormid väga hästi modelleerida.
Käesoleva raames on vőibolla olulisem küsimus vaid, et kelle arvates [miski] toimub.
Minu fantoomkaksikut koodnimega "KIWA", kuna teda kunstnikuks peetakse, huvitab vägagi mis toimub. Ta on ideaalne projektsioon, kes on radikaalne osalus sündmuste tulipunktis ja tähenduste ristumiskohal. Ta kogub teiste unenägusid iseendast, raamatuid eimillestki, ta on iha iha enda pärast. Ta jälgib kőike kuskilt trans-meta-tasandilt, ta on orgaaniline diskursiivne masin. Kindlasti huvitab teda koduplaneedil ja kodumaal toimuv, kunstikultuuriväli kui kontekst. Kunstitöötaja sotsiaalne olukord, see, kuidas kultuuritööstus on moodustanud maffia. Olen mitu aastat järjest ohverdanud rahvusvahelised projektid sellele, et anda panus rahvuskultuuri arendamisse ja tagajärjeks on 90ndate stiilis jőmmisuhtumine, kus ametlikult rahastatud asutused lihtsalt lasevad üle ja ei maksa kunstnikele töötasu (näiteks ERM, TartMus, Voronja galerii).
Kuhugi käesoleva ja väesoleva vahele jääb Kiwanoid, kelle heliuuringud on hetkel jőudnud spektraalse fenomenoloogia juurde, mille esimene väljund saab ilmselt olema aprillis Sadamateatris etenduv lavastus koos Mehis Pihla ja nn Ojasoo kursuse näitlejatega. Teine suurem projekt on lähitulevikus toimumas koos Raoul Kurvitzaga, ent sellest on veel vara rääkida.
Tahaks rohkem eksp (eksperimentaalsest) kirjandusest kirjutada ja seda uurida, eesti keeleruumis on see turusuhete tőttu selline marginaliseeritud ala, kuigi Mikita ja Matsin on nüüd lőpuks "suure kirjanduse" hulka tunnistatud. Järgmisena ootaks eesti ekspi kolmanda suure vaala, Erkki Luuki eepilist teost. Tegin Müürilehega koos ;paranoia kolumni, vist seitse korda see ilmus, peale seda on kirjastuse organisatoorne ja kuratoorne külg nőudnud researchi ja teoreetilise raamistiku arvelt rohkem tähelepanu. Sest nagu muusika on kogu helide lőpmatu spektri realiseerimises vaid väike tsoon, nii on teksti-, keele-, tähtedepőhine loome, eksp kirjandus ja kirjastus valdkond, kus väga aktiivselt praegu toimub, suured raamatukauplused vői üldine arusaam kirjandusest on nagu kiirtoidukett, äärmiselt piiratud kaubavorm. Keel ja normaalsus on imperatiivse ja imperiaalse, repressiivse poliitika avaldus. Ühiskond sunnib meid tunnistama kellegi teise antud nime, sunnib tunnistama vananemist ja fikseeritud ajateljel liikumist, pannes meid taastootma normaalsust ja konventsionaalset reaalsust.
;paranoia publishing seevastu on mingi friik gäng peakontoriga kaugel pőhjalas, kes annab välja eksperimentaalset kirjandust. Samal ajal kui inimesed viitsivad järjest vähem lugeda ja tarbivad muudkui audiovisuaalset vilkuvat afektiivset ihamaailma. See on ka meie aja/pőlvkonna sündroom, ;paranoia aga avaldab ja propageerib radikaalset tekstifriiklust. Tegu ei ole tavalise kirjastusega, vaid avatud platvormiga, mille peamised tegevused lisaks kirjastamisele on ka kuratoorne tegevus, performance 'teks tehtud raamatuesitlused, rahvusvahelise vőrgustiku loomine. Peame oluliseks kohaliku skene elavdamist ja sellele rahvusvahelise mőőtme andmist. Oleme ainuke eesti kirjastus, mis järjekindlalt kirjastab ja produtseerib eksperimentaalseid kunstnikuraamatuid kui iseseisvaid kontseptuaalseid teoseid, mitte näitusekatalooge. Taoline sőltumatute omakirjastuslike trükiste nišš on praegu kőikjal elavnemas, Eestis on see valdkond siiani täiesti puudu olnud, seetőttu oleme funktsioneerinud ka agentuurina, kes aitab autoritel teoseid professionaalselt kujundada ja avaldada ning pakub know-how 'd.
Sügisel osalesime Londonis Institute of Contemporary Art’is ainsa Ida-Euroopa kirjastusena kunstnike omakirjastuslike raamatute messil. Kanuti Gildis linastus Silent Movie Night'il ;paranoia dokumentaalfilmi esimene versioon. Peale aasta algul Kumus esitletud Roomet Jakapi ja Mihkel Kleisi niinimetatud värviraamatut oleme tegelenud peamiselt sel kevadel ilmuvate Marko Mäetamme ja Andres Lőo raamatutega. Pikemat aega on käinud ka kahe kirjastuse raudvara-autori, Psaiko ja Taavi Noveki alati väga keeruline, ent pőnev produtseerimisprotsess.
Alati on mul pooleli mőned pikemad käsikirjad, väga aeglases ja poolmüstilises protsessis. Mőneti on see nagu kontsentreeritud kaadrite haaval filmi komponeerimine i chingi järgi, kuigi kőik on viidud tekstuaalsete ühikute, mikroteksti tripi tasemele.
Kui kirjastaja ja kuraatori vahelt hedonist välja poeb, siis naudin kolleegide loomingut. Viimane elamus oli Renate Keerdi "Koon" Tartu Uues Teatris. Faking ull tsikk see Renate! Nihkega normcore ja olmeperversioon, jooks rattas, mis alati on lopergune ja mőtlemine ristkülikus, mis on alati asümmeetriline. Selle mőttega olekski paslik siinkohal lőpetada." | Mis toimub? Kiwa: kultuuritööstus on moodustanud maffia | https://kultuur.err.ee/311357/mis-toimub-kiwa-kultuuritoostus-on-moodustanud-maffia | Küsimusele vastas seekord pikalt ja põhjalikult kunstnik Kiwa. |
Värskelt ka peatreener Remi Garde'ile ust näidanud Villa tegi säärase otsuse, kuna 29-aastane Inglismaa ründaja jäi Dubail puhkusel olles vahele vesipiibu tõmbamisega, kirjutab Delfi.
Klubi leidis, et säärane käitumine heitis nii mehele endale kui klubile halba valgust ja nüüd algatati Agbonlahori tegutsemise suhtes klubisisene menetlus. Uurimise käigus ründajat klubi särgis platsile ei lasta.
Kui juba kümmekond aastat Aston Villas pallinud Agbonlahor on mitmeid hooaegu olnud klubi ühe suurimaks skooritegijaks, siis tänavu erinevate vigastusprobleemide ja meeskonna üldise kehva vormi taustal ta head hoogu leidnud pole ning mehe arvel on vaid üks liigavärav. | Vesipiibu tõmbamisega vahele jäänud Aston Villa ründaja sai klubilt mängukeelu | https://sport.err.ee/84103/vesipiibu-tombamisega-vahele-jaanud-aston-villa-rundaja-sai-klubilt-mangukeelu | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas tänavu kindlat viimast kohta hoidvat ja väljalangemise kursil liikuvat Aston Villat tabas järjekordne tagasilöök, kui klubi määras mängukeelu ründajale Gabriel Agbonlahorile. |
"Genscher suri neljapäeva öösel 89 aasta vanuselt oma Wachtberg-Pechi kodus perekonna keskel südamepuudulikkuse tõttu," teatas kantselei avalduses.
Genscher töötas Lääne-Saksa välisministrina aastatel 1974 kuni 1992 ja tal oli ajaloolaste hinnangul suuri teeneid külma sõja lõpetamisel.
"Ma tunnen ennast liiga väiksena, et avaldada austust sellele suurele riigimehele, eurooplasele ja sakslasele," ütles Saksa kantsleri Angela Merkeli pressiesindaja Georg Streiter.
Genscheri ametisse astudes paistis, et Euroopa jääb kahe tuumarelvadega ideoloogilise leeri vahel igavesti jagatuks. Ametist lahkudes oli Saksamaa taasühinenud ning Nõukogude Liit lagunenud.
Liberaalsesse erakonda Vabad Demokraadid kuulunud (FDP) Genscher töötas nii vasaktsentristlikus valitsuses koos Sotsiaaldemokraatliku Parteiga (SPD) ja paremtsentristlikus võimuliidus koos kristlike demokraatidega (CDU).
Genscher oli konsensuse, Euroopa integratsiooni ja Ida-Lääne koostöö väsimatu eestkõneleja. | Suri Lääne-Saksa kauaaegne välisminister Hans-Dietrich Genscher | https://www.err.ee/557215/suri-laane-saksa-kauaaegne-valisminister-hans-dietrich-genscher | Suri Lääne-Saksamaa kauaaegne välisminister Hans-Dietrich Genscher, teatas tema kantselei reedel. |
Peedu ütles ERR.ee-le, et rahandusministeeriumi tehtud tasuvusanalüüsi kohaselt on täielikult e-hangetele üleminekul kulude kokkuhoid märkimisväärne ning paljuski on riik, hankijad ja pakkujad seda tajunud, sest e-hankeid on Eestis juba 80 protsenti kõigist hangetest.
"Uue seadusega kahanevad aga e-hanke kulud pakkujale ja hankijale veelgi ehk kokku umbes kuus protsenti. Kokkuhoid täielikul e-hangetele üleminekul ja uue regulatsiooni rakendamisel oleks ligikaudu 12 miljonit eurot. Kuid see pole kõik, sest lisasäästu saab hankija tagada majasisese bürokraatia vähendamise ning targa hankimisega," märkis ta.
Tema sõnul aitaks ülikoole täiendavat säästu saavutada kõige enam teiste ülikoolidega ühishankimine, mida uus seadus eriti rõhutab ning ka rahvusvaheline praktika kinnitab, et sel kombel on võimalik märkimisväärselt kokku hoida.
"See kokkuhoid on aga paljuski hankijate enesekorralduslik küsimus. Nii moodustasime riigi tugiteenuste keskuse juurde hankeüksuse, kes pakub riigiasutustele hanketeenust. Ehk oleks õige aeg ülikoolidelgi oma edumeelne samm teha," leidis asekantsler.
Peedu sõnul on ettevõtjate huvi selgelt suunatud sellele, et võimalikult suur osa avalikest – sealhulgas riigilt ülikoolidele eraldatud – vahenditest kasutataks avalikult ja läbipaistvalt ehk nende ostude kohta oleks teave riigihangete registris kõikidele võrdselt ja keskselt kättesaadav.
"Ei tahaks uskuda, et kellegi huvi oleks minna tagasi aega, mil enam kui 800 hankija valdavat osa hanketeateid või ostusoove võis avaldada hankija veebilehel või lausa kohalikus ajalehes," ütles Peedu.
Peedu sõnul jääb statistika kohaselt asjade ja teenuste puhul lihthanke piirmäära tõstmisel 10 000 euro pealt 20 000 euroni seaduse jõustumisel riigihangete registrisse kandmata ligikaudu 10 protsenti eelnevate aastate keskmisest hangete koguarvust ning see tugineb registriandmete, varasemate rikkumiste ja vaidlustuste analüüsil ning eelnõus toodud piirmääru tõstes näitab seadusandja üles usaldust riigihangete korraldajate hankepraktikale.
Piirmäärade kehtestamisel on arvestatud ka korruptsiooni ennetamise ja vältimise aspekti, kinnitas Peedu ja märkis, et arvestatud on ka asjaoluga, et 85 protsenti Eestis läbiviidavatest riigihangetest jäävad alla rahvusvahelise piirmäära.
"Näiteks on lihthankemenetluse reeglid tehtud hankijat usaldavalt võimalikult lihtsaks – tähtajad on lühikesed ja menetlusreeglid paindlikud ehk jäävad suuresti hankija enda kehtestada. Just see ongi väljakutse hankijatele, sealhulgas ülikoolidele ja nende juhtidele – teha selliseid väiksema mahuga hankeid nimele vastavalt ehk lihtsalt. Eelnõu seda kindlasti võimaldab," kinnitas asekantsler.
Eelnõus on muu hulgas antud ülikoolidele õigus tellida teadus- ja arendustegevuseks vajaminevaid asju kõige erandlikuma menetlusliigi kaudu ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega, mis tagab, et ostu saab sooritada kiirelt, kuid seda selle hinnaga, et menetlusega on hõlmatud vaid üks pakkuja.
Asekantsler tunnistas, et eelnõule heidetakse ette ka ülemäärast mahukust, kuid see on eelkõige asjaosaliste huvides.
"Eesti on otsustanud võtta ühe seadusega üle kolm riigihangete direktiivi, kusjuures üks nendest – kontsessiooni direktiiv, on täiesti uus ja reguleerib siiani Euroopa Liidu tasemel ühtlustamata valdkonda ja sisaldab teistest direktiividest sootuks erinevaid menetluslikke eripärasid," ütles Peedu ja lisas, et lisaks 2014. aastal jõustunud uutele direktiividele reguleerib uus riigihangete seadus ka juba varasemalt siseriiklikku õigusse üle võetud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivis ja õiguskaitsemeetmete direktiivis sätestatut.
"Seega hõlmab eelnõu kokku lausa viie eri direktiivi regulatsiooni. Kusjuures on ilmne, et ülikoolid ei pea kunagi hakkama rakendama kaitsehangetele või võrgustiku hankijale kehtestatud regulatsiooni. Ja ongi maht kohe väiksem!," kinnitas ta.
Peedu sõnul on eelnõu tehtud enam kui 50 huvigrupi kohati diametraalselt erinevate vajaduste ja soovide kompromissina ning riigihangete regulatsiooni koostamine nõuab suure pildi tajumist, mitte aga kitsat vaadet või valdkondliku huvi eest seismist. | Agris Peedu: Eesti pole teinud riigihangete direktiivide ülevõtmisel ebamõistlikke valikuid | https://www.err.ee/557206/agris-peedu-eesti-pole-teinud-riigihangete-direktiivide-ulevotmisel-ebamoistlikke-valikuid | Rahandusministeeriumi asekantsleri Agris Peedu kinnitusel pole Eesti uue riigihangete seaduse puhul otsustanud riigihangete direktiivide ülevõtmisel väiksema võimaliku kokkuhoiu kasuks ega teinud ebamõistlikke valikuid. |
Võitjate poolel kogusid võrdselt 15 punkti Jeremy Chappell ja Jeffrey Brooks, Paul Stoll, Artjom Zabelin ja Reggie Williams kogusid kõik 11 silma. Zeniti poolel vastas Janis Timma 23 punktiga ning Zabian Dowdell kogus 21 silma.
Avtodor on 16 võidu ja 8 kaotusega tabelis 6. kohal ning Zenit hoiab 16 võidu ja 7 kaotusega veel 4. positsiooni. | Endast tabelis kõrgemal paikneva Zeniti alistanud Avtodor sai seitsmenda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/84106/endast-tabelis-korgemal-paikneva-zeniti-alistanud-avtodor-sai-seitsmenda-jarjestikuse-voidu | Korvpalli VTB Ühisliigas peeti neljapäeval üks kohtumine, kus Saratovi Avtodor sai seitsmenda järjestikuse võidu, kui võõrsil mängiti 90:88 üle Peterburi Zenit. |
"Meie USA partnerid ei saa kahtluse alla seada fakti, et ainult Süüria rahvas saab otsustada Süüria tuleviku," ütles Lavrov pressikonverentsil, vahendas Reuters.
"Need räpased lekked, mis moonutavad reaalset olukorda, näitavad Washingtoni võimetust mõjutada oma Lähis-Ida ja Euroopa liitlasi piisavalt, et viimased annaksid Süüria rahvale suveräänsusest tuleneva õiguse otsustada oma riigi saatuse üle," lisas Lavrov.
Araabia ajaleht al-Hayat väitis neljapäeval, et USA välisminister John Kerry on teatanud mitmele Lähis-Ida liitlasele, et USA ja Venemaa on jõudnud ühisele arusaamale Süüria rahuprotsessi osas.
Ühtlasi kirjutas ajaleht, et Moskva ja Washington leppisid kokku millisesse riiki al-Assad pärast võimult lahkumist toimetatakse.
Kreml lükkas aga taolised kuuldused tagasi. | Lavrov: USA lekitab Süüria tuleviku osas räpaseid valesid | https://www.err.ee/557211/lavrov-usa-lekitab-suuria-tuleviku-osas-rapaseid-valesid | Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles, et kuuldused nagu Moskva ja Washington oleksid sõlminud leppe Süüria presidendi Bashar al-Assadi tuleviku osas on "räpased lekked" ning ei vasta tõele. |
Lõppevat nädalat kokku võttes ei saa sisepoliitikas kuidagi üle ega ümber presidendivalimistest. Aasta esimene kvartalgi on suuresti möödunud presidendiralli tähe all. Pean silmas nii olümpiakomitee juhi kui ka vabariigi presidendi valimisi.
Miks rääkida korraga kahest nii erinevast ametikohast? Peale nimetuse “president” pole neil ju palju ühist. Ent jälgides ühel juhul usinalt peetavaid debatte ja kuulates teisel juhul nõudmisi, et miks küll avalikke arutelusid ei peeta, avalikkust piisavalt ei kaasata, mõtisklesin selle üle, mida saavad selliste ametikohtade kandidaadid neil debattidel lubada ja mille alusel tulevane valik üldse toimuma peaks. Nimetatud ametikohtade volitused konkreetseteks lubadusteks just palju alust ei anna.
Kord on juba spordirahvas alt läinud, jäädes eelmistel valimistel uskuma lubadust valituks osutunu poolt sporti raha tuua, kuigi tegelikult polnud konkreetsel kandidaadilõigust riigi raha arvelt sellist vekslit välja käia.
Seekord on spordijuhid kindlasti oma vigadest õppinud ja oskavad skeptiliselt suhtuda lubadustesse spordi rahastamist suurendada näiteks tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusu abil või eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastuse kaotamise arvelt.
Iga uue lubaduse puhul tuleks väga kriitiliselt küsida, kas need on ettepanekud, mille realiseerimine on kuidagi EOK presidendi pädevuses?
Tegemist on siiski ühe katusorganisatsioonina tegutseva mittetulundusühingu juhiga. Ei saa ta ei alaliite ega klubisid käskida. Ja riigi raha eraldamise ja kasutamise osas on jäme ots ikka riigi esindajate käes.
Veel vähem on EOK presidendil võimalik lubada paremaid spordisaavutusi või aktiivsemalt liigutavat rahvast. Muide, Audentese Spordigümnaasiumis pidas Raul Rebase eestvedamisel sel nädalal sporditeemalist töötuba Team75Plus. Kahjuks keegi seda ei küsinud, aga oleks huvitav teada saada, kui palju selle eduka meeskonna saavutustes on rolli mänginud EOK või selle president?
Küsimus lubaduste võimalikkusest tekib ka sügisel ees ootavate presidendivalimiste puhul. Üksikud üleskutsed rääkida presidendi rollist on seni vähe sisuga täitmist leidnud. Lisaks võimalike ametikandjate väljapakkumisele kritiseeritakse usinalt ka valimiskorda. Taaskord on lauale tõstetud otsevalimise mõte.
Tunnistan, et minu jaoks tekitab segadust eesmärk presidenti valida rahva arvamuse alusel. Mille alusel peaks rahvas otsustama kandidaadi sobilikkuse üle presidendi ametisse? Isiklik sümpaatia? Aga mida ütleb see inimese võimete kohta oma ametiülesandeid hästi täita? Kui juba antakse õigus valida, siis peaks olema õigus ka midagi lubada. Ent milliseid lubadusi presidendikandidaat anda saab?
Lubadused sõltuvad sellest, mis on presidendi roll? Paljuski saab ametikandja seda ise sisustada, aga seaduse järgi peab ta eelkõige olema riigi esidiplomaat, poliitiline tasakaalustaja, põhiseadusliku korra järele valvaja ja riigikaitse kõrgeim juht.
Lisaks on ülesanne kaasa rääkida mõnede kõrgemate ametikandjate nimetamisel. Jah, president võiks olla moraalne majakas, ühiskonnas oluliste teemade tõstataja, intellektuaalsete debattide arendaja. Aga ükski neist ülesannetest ei hõlma konkreetseid lubadusi, sest eelseisvaid ülesandeid isegi ette ennustada on raske.
Põhiseaduslik järelevalve sõltub peamiselt valitsuse ja parlamendi initsiatiivist ja töö kvaliteedist. President ei saa lubada rohkem või vähem seaduste väljakuulutamist. Peamiselt siiski kinniste uste taga ning isiklikele suhetele põhinevat diplomaatilist tööd on kõrvalt hinnata ka keeruline.
Mille alusel kodanikuna valida, kui kandidaat midagi konkreetset lubada ei saa ja palju tööst jääb nelja silma alla?
Mina tahaks Eestile head presidenti ja tema valimise moodus pole seejuures esmatähtis. Presidendi ametikoht ei peaks olema valimisvõit või preemia senise eeskujuliku teenistuse eest. See pole auesimehe amet, vaid kohustus teha väga rasket tööd, mis nõuab täielikku pühendumist.
Loodan, et ametisse ei panda kedagi seetõttu, et jäädakse uskuma kõlavaid lubadusi või usutakse kandidaati seda välja teeninud olevat, vaid ikka sellepärast, et ta suudaks neid ülesandeid kõige paremini täita.
Mõlema juhtumi puhul olgu aga rõhutatud, et oluline on vahet teha lubadustel ja ideedel. Debattides väljendatavad selged seisukohad, avalikud arutelud ja sel teel parimate ideedeni jõudmine, on igati tervitatav. Lihtsalt lubadustega tuleb olla ettevaatlik. Nii nende andmisega kui ka kuulamisega, et hiljem ei tuleks pettuda või oma sõnu süüa. | Külli Taro: presidendi ametikoht ei saa olla preemia senise teenistuse eest | https://www.err.ee/557205/kulli-taro-presidendi-ametikoht-ei-saa-olla-preemia-senise-teenistuse-eest | Presidendiralli hooaeg tuletab meelde, kui oluline on vahet teha ideedel ja lubadustel, mida võimalikud kandidaadid debattides välja käia saavad. |
Märtsikuu parim mängija kogus kolmes Balti liiga finaalturniiri mängus viiendana 40 punkti. Parimana märgiti kahel korral kuu parimaks nimetatud Kohila Võrkpalliklubi nurgaründaja Kateryna Dudnikova kontosse 52 silma. Õunpuu efektiivsuseks kujunes 40 punkti juures +24, mis oli samuti viies näitaja. Nimetatud kategoorias esikoha hõivanud Dudnikova jäi plussi 30 punktiga. Rünnakuid realiseeris Õunpuu 44-protsendiliselt, kirjutab volley.ee.
Kui Kohila Võrkpalliklubi kaitses märtsi alguses edukalt tiitlit ja tuli juba kolmandat korda Baltimaade meistriks, siis TTÜ naiskond jõudis esmakordselt esikolmikusse - otsustavas vastasseisus Jelgava naiskonna võitmine tagas ülikoolinaiskonnale pronksmedali. Eesti meistrivõistluste kahes poolfinaalseeria mängus Tallinna Ülikooli vastu panustas Õunpuu võitu 6 ja 21 punkti.
Oktoobris valiti parimaks mängijaks Kohila Võrkpalliklubi sidemängija Julija Mõnnakmäe, novembris Tallinna Ülkooli nurgaründaja Raili Kont-Kontson, detsembris Kohila Võrkpalliklubi nurgaründaja Kateryna Dudnikova, jaanuaris Famila/Võru Võrkpalliklubi Heleene Hollas ja veebruaris teistkordselt Kateryna Dudnikova. | Märtsikuu parim naisvõrkpallur oli Kaisa Õunpuu | https://sport.err.ee/84104/martsikuu-parim-naisvorkpallur-oli-kaisa-ounpuu | Naiste võrkpalliliigade märtsikuu parimaks mängijaks nimetati TTÜ/Tradehouse`i diagonaalründaja Kaisa Õunpuu, kes aitas koduklubi Balti liigas esmakordselt esikolmikusse. Eesti meistrivõistlustel poolfinaalseerias mängiti kahel korral üle Tallinna Ülikool ja jõuti kolmandat aastat järjest finaali. |
Kadrioru kunstimuuseum kui ainus vanemale väliskunstile pühendunud muuseum Eestis pakub publikule sissevaateid erinevatesse Madalmaade, saksa, itaalia ja vene kunsti perioodidesse.
Püsiväljapanek näitab kunstikogu paremikku ning tutvustab nii kunstiteoste omaaegseid tähendusi ja loomislugusid kui ka hilisemat käekäiku, tõlgendusi ja tehniliste uuringute tulemusi. Sel kevadel jõudsid sisearhitekt Mari Kurismaa projekti järgi tervikliku, vana kunsti eksponeerimiseks sobivama lahenduseni kõik püsiväljapaneku saalid. Värvide valikul tugineti Kadrioru lossi 18. sajandi inventariloendites kirja pandud seinakatete värvustele, mille seas kõige sagedamini esinevad vaarikapunane, malahhiitroheline ja safiirsinine. Neil toonidel saavad möödunud sajandite kunstnike meistriteosed erilise sära ja mõjukuse.
Eriti tuleb esile tõsta koostööd muuseumitega, kus leidub küll üksikuid väliskunsti näited, kuid mis kodumuuseumi väljapanekusse ei sobi või ei mahu, kuid täiendavad hästi Kadrioru kunstimuuseumi ekspositsiooni. Üks selline pikemaks ajaks Tartu Kunstimuuseumist deponeeritud teos on nimeka 17. sajandi hollandi kunstniku Adriaen Pietersz van de Venne maal "Vaesuse allegooria". Maal on suurepärane näide 17. sajandi Hollandi moraliseerivast ja sotsiaalseid käitumisnorme õpetavast kunstist. "Tähelepanuväärne on ka see, et maal on varem asunud baltisaksa mõisnikele von Krüdeneridele kuulunud Uue-Suislepa mõisas Viljandimaal, kust on pärit teisigi Madalmaade maale Kadrioru kunstimuuseumi kogus: 1940. aastal kunstikaupmees Gustav Kangrolt ostetud Jacob Gerritsz Cuypi maalid "Tüdruk kukega" ja "Poiss hanega" (u 1650) ning Johannes Mikkeli kollektsiooni suuremõõtmeline karavadžistlik maal, "Õhtusöök Emmauses" (u 1630)," kommenteerib kuraator Greta Koppel.
Teine oluline lisandus on Katariina I portree, mille maalis keisrinna eluajal Tallinnast pärit kunstnik Johann Heinrich Wedekind. See Narva Muuseumi kogudesse kuuluv maal võimaldab näidata külastajatele valitsejannat, kelle järgi on Kadriorg, loss ja park oma nime saanud.
Kõige suuremad muudatused toimusid vene kunsti püsiväljapanekus, mida on täiendatud mitme 19. sajandi alguse akadeemilise kunsti (Aleksei Jegorovile omistatud suureformaadiline maal "Prohvet Eliisa imetegu") ja 20. sajandi alguse vene modernistliku kunsti silmapaistva näitega (Valentin Serovi, Konstantin Korovini, Kuzma Petrov-Vodkini maalid). Viimased, Moskva koolkonda kuulunud kunstnike tööd, paistavad silma meisterliku impressionistliku maalikäsitluse, hea koloriiditaju ja elurõõmust kantud meeleoluga. Täiendatud püsiväljapanek annab senisest oluliselt parema ettekujutuse vene ilmalikust maalikunstist, ulatudes selle algusaegadest 18. sajandil kuni 20. sajandi rahvusliku maalikooli tuntumate ja vene kultuuris väga olulist rolli mänginud meistrite loominguni.
Valiku püsiekspositsiooni teostest leiab muuseumi digikogust. | Kadrioru kunstimuuseum tegi läbi kevadise uuenduskuuri | https://kultuur.err.ee/311356/kadrioru-kunstimuuseum-tegi-labi-kevadise-uuenduskuuri | Kadrioru kunstimuuseumi püsiväljapanek läbis sel kevadel uuenduskuuri, ruumid said lossilikuma värvilahenduse, lisandusid mitmed uued teosed ja käsitletavad teemad. |
Brüsseli ja Ankara vahelise põgenike tagasisaatmisleppe kohaselt algab Euroopa Liitu saabunud põgenike tagasisaatmine järgmise nädala alul. Samas pole kumbki pool leppe täitmiseks valmis, sest ametnikud proovivad kasvava saabujate arvu valguses anda tagasisaatmisele kasvõi sümboolse alguse, vahendas Reuters.
UNHCR-i teatel on alates teisipäevast, mil riiki jõudis 766 põgenikku, uute saabujate arv enam kui kahekordistunud. "UNHCR kutsub EL-i ja Türgi leppe osapooli üles tagama põgenikele seaduslikud tagatised enne kui tagasisaatmised algavad, kuna mõlemal osapoolel on veel tõsiseid vajaka jäämisi inimestele õiguste tagamisel," ütles UNHCR-i kõneisik Melissa Fleming.
UNHCR, kelle andmetel on põgeneb kümnest EL-i saabunud põgenikust üheksa vägivalla eest, on avaldanud kahtlusi, mille kohaselt võib Ankara saata massiliselt oma koduriiki tagasi migrante, kes pärinevad Afganistaanist, Iraagist ja Iraanist, kus inimesed võivad taaskord sattuda tagakiusamise ohvriteks.
"UNHCR on soovinud kohtuda inimestega, kes saadetakse EL-ist tagasi Türki, et vaadelda, kas põgenikud saavad rahvusvahelistele normidele vastavat õiguskaitset," teatas Fleming.
Samal ajal on humanitaarolukord Kreekas muutumas kriitiliseks. "Risk paanika ja vigastuste tekkeks on reaalne," rõhutas UNHCR-i kõneisik. Tema sõnul peab EL finantsraskustes vaevlevat riiki rohkem toetama ja aitama Kreeka vastuvõtukeskustel toime tulla põgenikevooga.
"Piiratud põgenike registreemis jad, päevased registreerimispiirangud ja ligipääsu puudumine Skype põhistele registeerimise süsteemidele, mis seati üles asüüliteenistuse poolt, kasvatavaid niigi eskaleerunud pingeid," nentis Fleming. | UNHCR: Euroopa Liit ja Türgi peaksid enne tagasisaatmiste alustamist looma põgenikele juriidilised tagatised | https://www.err.ee/557204/unhcr-euroopa-liit-ja-turgi-peaksid-enne-tagasisaatmiste-alustamist-looma-pogenikele-juriidilised-tagatised | ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet (UNHCR) kutsus nii Euroopa Liitu kui ka Türgit üles looma põgenikele suunatud seaduslikke tagatisi enne kui EL hakkab alates 4. aprillist põgenikke tagasi Türki saatma. Ühtlasi hoiatas UNHCR, et humanitaarolukord nii Kreeka saartel kui ka Kreeka ja Makedoonia piiril on muutmas kriitiliseks. |
"3000 menetluse keskel - just nii palju on perevägivallaasju - tuleb esikohale seada need menetlused, kus kannatanuks, olgu siis ise vahetu ohvri või pealtnägijana, on olnud laps," märkis Perling.
Tema sõnul tuleb alaealisust jälgida ka ühe teise kuritegevusevastase võitluse riikliku prioriteedi ehk inimkaubanduse seisukohalt. "Alaealiste ärakasutamine prostitutsioonis ja seda ennekõike läbi küberruumi toimuva vahendustegevuse kaudu on valdkond, millele peame tähelepanu pöörama," ütles Perling.
Peaprokurör tõdes, et alaealistega seotud menetlused, sealhulgas alaealiste õigusrikkujate suhtes, peavad olema ja ongi kiired, kuid selle kiiruse juures tuleb üha enam tähelepanu pöörata alaealisele endale, tema huvidele ja vajadustele ning selleks töötavad prokuratuuris alaealistele spetsialiseerunud prokurörid, kellel on võimalik osaleda üha spetsiifilisematel koolitustel, järjest rohkem tehakse koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega, tagamaks kriminaalmenetluslike lahenduste kõrval neile alaealistele ka sageli vajalik abi ja toetus.
"Üha enam osalevad need prokurörid ennetustegevustes, on kontaktisikuteks naiste varjupaikadele. Ikka eesmärgi ja lootusega, et pikas perspektiivis annab alaealiste erikohtlemine ja riigi poolne kiire, aga sealjuures adekvaatne reageerimine võimaluse, et ka noortest õigusrikkujatest kasvavad lõpuks õiguskuulekad ja riiki asutavad inimesed," ütles Perling. | Perling: perevägivalla süüasjades peavad esikohal olema need, milles kannatanuks on laps | https://www.err.ee/557202/perling-perevagivalla-suuasjades-peavad-esikohal-olema-need-milles-kannatanuks-on-laps | Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis täna prokuröride üldkogul, et perevägivalla süüasjade menetlmisel peavad eelkõige esikohal olema need, kus on kannatanuks laps. |
Kuna FIBA reeglite järgi saab ametlikes mängudes koondisesse kuuluda vaid üks naturaliseeritud mängija, siis peab Hispaania peatreener valima kahe NBA tasemel mehe - Ibaka ja Chicago Bullsis palliva Nikola Mirotici vahel.
26-aastane ja 208 cm pikkune Kongos sündinud Ibaka on koos Hispaania koondisega võitnud Londoni olümpiamängude hõbemedali ning 2011. aasta EM-ilt kuldmedali. Seitsmendat hooaega NBA-s palliv suur äär on tänavu kogunud keskmiselt 12,7 punkti, 6,9 lauapalli ja 1,9 blokki.
25-aastane ja samuti 208 cm pikkune Mirotic kuulus aga Hispaania koosseisu eelmisel aastal Prantsusmaal kulminatsiooni saanud EM-finaalturniiril, kus Hispaania krooniti lõpuks meistriks. Oma teist hooaega NBA-s tegev Mirotic on tänavu kogunud keskmiselt 11,2 punkti, 5,6 lauapalli ja 0,7 blokki. | Hispaania olümpiakoondis peab Rioks langetama valiku Ibaka ja Mirotici vahel | https://sport.err.ee/84105/hispaania-olumpiakoondis-peab-rioks-langetama-valiku-ibaka-ja-mirotici-vahel | Korvpalliliigas NBA Oklahoma City Thunderi meeskonna põhitegijate hulka kuuluv ääremängija Serge Ibaka loodab pääseda Rio de Janeiros mängivasse Hispaania koondise koosseisu. |
Joshua Bishopi (41) hukkamine viidi täide kohaliku aja järgi kell 21.27 (Eesti aeg kell 3.37 reedel), teatas Georgia osariigi vanglaamet.
Tollal 19-aastane Bishop ja tema sõber Mark Braxley peksid pärast joomingut surnuks mehe nimega Leverett Morrison, kes keeldus neile andmast oma autovõtmeid.
Pärast arusaamist, et Morrison on surnud, kõrvaldasid nad surnukeha, panid Morrisoni sõiduki põlema ja seejärel naasid baari, kust nad olid tulnud.
Bishop tunnistas politseile teo üles ning anti seejärel kohtu alla, kus ta mõisteti surma. Braxley mõisteti eluks ajaks vangi. | USA-s Georgias hukati inimese surnuks peksmises süüdimõistetu | https://www.err.ee/557203/usa-s-georgias-hukati-inimese-surnuks-peksmises-suudimoistetu | USA-s Georgia osariigis hukati neljapäeval mees, kes mõisteti süüdi teise inimese surnuks peksmises. |
Eesti Muusika Päevadel ja Heliloojate Liidul on võimalus 2019. aastal korraldada nüüdismuusika aastakonverentsi ja Maailma Muusika Päevi. Mida see teie jaoks tähendab ja kui kaua olete selle nimel tööd teinud?
See on tõesti pikemaajalisem protsess, mis kinnitatakse aastaid ette. Huvilisi on palju, mitmed riigid tahavad seda festivali korraldada ja mõnel neist õnnestub üpris sagedasti korraldajate hulka pääseda. Mul on tõesti hea meel, et siis kui Eesti Muusika Päevad saavad just 40 aastaseks, on võimalus Maailma Muusika Päevadega seda tähistada. Tegemist on festivaliga, kus mängitakse kõikide rahvusvahelise uue muusika ühingu liikmesriikide heliloojate teoseid. Pilt on lai, esindatud on erinevad koosseisud – ansamblid, koorid, orkestrid, elektroonika. Samal ajal toimub ka konverents, nii et see on sündmus, mida oodata. Meie piirkonnas on see toimunud ainult paaril korral, Vilniuses ja Helsingis.
Ja võimalus sellist festivali korraldada on selle tulemus, et üldse on olemas festival nagu Eesti Muusika Päevad?
Heliloojate Liit on selles ühingus aktiivne osaline juba 12 aastat, olles Balti- ja Põhjamaade regiooni esindaja ühingu juhatuses. Ma arvan, et sellel otsusel pole otseselt seost sellega, et meie festivalil on aastapäev, aga loomulikult see, et meil on pika ajalooga festival ja seega ka korraldusvõimekus, kindlasti toetab mõtet, et saame suure ürituse korraldamisega hakkama. Enamasti see nii toimib, et kohalik nüüdismuusikafestival laiendab end suureks rahvusvaheliseks sündmuseks.
See tähendab, et eesti nüüdismuusika on ka maailmas oluline. Samas ei ole see nii kajastatud kui on näiteks Tallinn Music Week. Kas see on paratamatu, kui tegemist pole popmuusikaga?
Erinevatel muusikažanritel on erinev toimimisloogika. Tegevus on keeruline igas muusikavaldkonnas, ka bändi tegemine pole meelelakkumine, aga professionaalne klassikaline muusika on pikaajalist süvenemist, pühendumist ja aastatepikkust tööd vajav ala. See on muusikule valik kogu eluks. Interpreedid alustavad oma õpinguid lapsena ja kõik, kes tippu jõuavad, teevad pidevat tõsist tööd.
Klassikalise muusika traditsioon on võrreldes pop-muusikaga väga vana. Muusika tegemine ja nautimine sellisel kujul on olnud elementaarse kultuurse eluviisi osa, mis lähtub loomulikust vajadusest. See pole traditsiooniliselt olnud äriline tegevus, millele edukuse eelduseks on tulu. Seetõttu me ei saa kuidagi võrrelda staadionikontserti ja kammermuusikakontserti kuskil väikses saalis. Selge on see, et kui tahta kokku saada masse, siis tuleb panna reklaami peale palju raha, aga kui on intiimne muusika ja keskkond, siis selle olemusele oleks vastuvõetamatu püüda seda müüa tuhandele inimesele. Need kes teavad, need tulevad. Samas on oluline, et tänapäevases info ülekülluses ka see info siiski kohale jõuaks. Raske on leppida sellega, et hea muusika jõuab inimesteni ainult siis, kui selle taga on agressiivne turundus.
Eks meie ühiskond kipub olema pealiskaudne, reageerima pinnavirvendustele ja võtma vastu seda, mis on kergemini kättesaadav. Kindlasti pole nüüdismuusika laiatarbe muusika. Et seda hinnata peab ka omalt poolt sammu tegema. Selleks ei peaks olema mingeid erilisi teadmisi, aga peab olema soov kuulata. Oskus ja kogemus seda muusikat nautida ei tule nii lihtsalt.
Mulle on alati tundunud, et heliloojad on inimesed, kes oskavad ajaga paremini ümber käia, see tähendab süveneda. Kuidas üldse üks helilooja kohandub ühiskonnas, mis on nii kiire ja soosib pealiskaudsust?
Ma arvan, et neid valdkondi, mis süvenemist nõuavad on teisigi. Igasugune teaduse või mõne muu loomevaldkonnaga tegelemine vajab samamoodi keskendumist ja püsivat tööd. See on ka midagi, mida harjutatakse. Enamikel heliloojatel on ikkagi mingisugune klassikalise muusika taust ehk nad on õppinud instrumenti ja see on asi, mis nõuab süvenemist juba lapseeast alates. Õppimistunnid on vältimatud, loomulikult on oluline, et need tunnid oleksid hästi kulutatud, mitte niisama istutud, siis on sellel ka tulemus. See töö lihtsalt nõuab keskendumist ja kui sa oled sellest huvitatud, kui see on elus sinu kirg, mis pakub põnevust, siis tuleb see ka kergemalt.
Eelmisel aastal toimus esimest korda mini-EMP, kus antakse festivali korraldamise võimalus ka koolinoortele. Kuidas see läks ja kas näitas, et on järelkasvu ja entusiasmi?
Jah, see läks väga toredasti ja ka sel aastal tuleb mini-EMP. Mul on selle üle hea meel, sest see on festival, mis ei ole lihtsalt mõeldud noortele, vaid tõesti noored ise korraldavad sündmusi ja saavad sealt kogemusi. Selle juurde käib ka väike koolitus- või mentorprogramm, mille käigus kohtutakse väga erinevate inimestega ja mitte ainult muusikavaldkonnast. Näiteks kohtusid noored Paavo Järviga, kellelt nad said oma küsimustele vastuseid ning selgitusi, et kuidas toimivad professionaalid, millised ideed liiguvad edasi ja millised ehk pole nii head. Koolinoored õpivad selle käigus, kui avarat maastikku peab endale ette kujutama kui tahta midagi läbi viia.
Ütlesite, et nüüdismuusika pole võrreldav staadionikontserdi muusikaga, aga samas tulete festivaliga ka linnaruumi.
Sellel aastal on linnaruumi põhisündmus helide ja tantsu koosmõjuline etendus või aktsioon, mille nimi on "Suurpuhastus". Selle on loonud helilooja Tatjana Kozlova-Johannes ja koreograaf Tiina Mölder, koos tantsijatega, kes puhastavad Vabaduse väljakut. Sel on oma sümboolne tähendus – kevadel tärkab uus elu ja vana tuleb nii füüsiliselt kui mentaalselt eest ära puhastada. Ma arvan, et see protsess kulub kõigile ära. Aktsioon toimub mitmel korral kahel erineval laupäeval. Alapeakirjaks on "Prelüüd luudadega".
Tantsijad on juba nädalaid Vabaduse väljakul harjutamas käinud. Helilooja ja koreograafi koostöös on loodud partituur, kus helimaastik tekib tantsijate liikumistest ja luudade puhastushelidest, kunst ja elu ühes.
Festival kannab sel aastal pealkirja "Roheline heli". Kuidas te seda mõistet avaksite?
See on metafoor, tegeleme festivali raames muusika ja helidega, roheline omakorda on elu ja jaatuse värv. See teema on seotud loodusega ja ka oluliste valusate teemadega nagu meie elukeskkonna ökoloogilised probleemid, taaskasutus jne. Mulle tundub, et see on aktuaalne teema, mille peale mõelda, ja mis annab loodetavasti teatud impulsi. Kuigi seda võib interpreteerida mitmest vaatenurgast, kas siis poeetiliselt või otsesemalt, aga omamoodi läbib see idee kõiki tegevusi, kas või seesama "Suurpuhastus" või üks teine Mini EMP oluline sündmus, milleks on "Linnulaulu disko". Tantsitakse linnulaulu, mitte rütmimuusika saatel nagu harjunud oleme. Liigutada võib ju ennast igasuguste helide saatel neid seeläbi väärtustades.
Siin on palju teisigi sündmusi, mis kõik mingil moel vaatlevad teema erinevaid rakursse. Näiteks tuuakse välja vana elektrooniline instrument varioola, mis on korda tehtud ja millele on loodud uut muusikat. Või Reverbeebi projekt, kus beebi häältest, mida algselt koguti ja kasutati muusika-aasta raames, luuakse uusi teoseid. See on ka omamoodi taaskasutus. Eks neid vaatenurki on teisigi, nagu Islandi ansambel Nordic Affect, kelle kava kannab pealkirja "Soe elu jäämäe jalamil", ehk see on seotud kliima soojenemise ja ökoloogilise vaatenurgaga.
Kuidas te isiklikult arvate, kas muusika peaks üldse olema kooskõlas ühiskonnas aktuaalsete teemadega?
Muusika on kunstidest ehk kõige abstraktsem ja seetõttu on selle juures oluline, millise intensiooniga looja või interpreedid seda teevad. Kui nad mõtlevad olulistele teemadele, siis selle kaudu teadvustavad nad erinevaid probleeme. Ühiskonnas on alati vaja inimesi, kes hoiavad teatud vaimset ruumi ja pühenduvad selle teadvustamisele rohkem. Kunst on üks võimalustest, mis seda protsessi toetab. Igaüks muidugi on kutsutud probleeme teadvustama ja otsima, mis on nende taga. Oluline on mitte ainult vaadelda, mis toimub, vaid püüda aru saada kui mitmekihiline ja kompleksne tegelikult maailm ja selle protsessid on. Eks igaüks kasutab selleks oma vahendeid, muusika on üks neist.
Teie enda muusika kohta on öeldud, et seal on mõjutusi Lähis-Ida muusikast, kas on olemas eesti nüüdismuusika ühine nimetaja?
Kindlasti on meil siin midagi sarnast, kuigi iga looja on erinev, aga siiski tundub inimesele väljastpoolt, et mingi ühtsus nagu oleks. Seestpoolt on seda raskem vaadata. Kuna muusika on aja kulgemise mõtestamine, ajataju tihendatud kogemine, mis on seotud ka ruumi ja valgusega. Valgus omal kombel ilmutab midagi nii ajast kui ruumist ja defineerib minu jaoks seda "miskit", läbi mille on võimalik teatud paikkonna muusikat sarnaselt tajuda. Teatud avarus, suhe loodusega ja valgusega kumab mingil väga abstraktsel moel läbi. See ühendab inimesi ja ka temperamendilt võib meis midagi sarnast olla, kuigi konkreetsed vahendid on ikkagi erinevad ja väga individuaalsed.
Ma mainisin Lähis-Ida muusikat. Loomeinimestele pannakse ikka nime ette igasuguseid omadussõnu, kas te tunnete ise ka, et olete konkreetselt ühest suunast tugevamaid mõjutusi saanud kui mujalt?
Enamasti ei tunne. Märksõnadest, mida kasutatakse kellestki või millestki rääkimiseks kontekstis, kus pole teada, millised märksõnad on kõnekad, valitakse tavaliselt need, mis loodetavasti on kuulaja jaoks kõnekad. Meil on selline maailm, kus kõike on hästi palju ja inimesed saavad asjadest väga erinevalt aru, sageli on raske leida mingit ühist fookust.
Mul on raske tuua mingeid eeskujusid või nimesid. Esimesed õpetajad on ikkagi need, kes on olulised isikud, ja mitte ainult kompositsiooniõpetajad, vaid üldse inimesed, kes suudavad millegi vastu huvi äratada. Pean õpetajaametit tohutult oluliseks kutsumuseks elus, see on eriline ja määrab palju. Samamoodi mõjutab muidugi kodu või inspireerib loodus, kogemused, mida elust saad ja inimesed, kellega kohtud.
Loomulikult on mul mitmeid muusikalisi eeskujusid ja lemmikuid, aga ma ei oska öelda, kas see, et sa kellegi muusikat armastad, sind tingimata otseselt mõjutab. Kui siin oli juttu Lähis-Ida muusikast, siis seda ma võtaksin laiemalt. Mingis fundamentaalses plaanis on minu muusikalist mõtlemist mõjutanud erinevad traditsioonilised muusikad. Mind on huvitanud see, kuidas luuakse muusikat suulises traditsioonis, kus seda kirja ei panda ja kantakse edasi inimeselt inimesele. Sarnases mõtlemises sündinud Euroopa vaimuliku muusika traditsioon – gregooriuse laul või eesti rahvamuusika. Olen püüdnud mõista, kuidas toimivad mingid elementaarsed protsessid, sest see muusika on omamoodi väga lihtne ja puhastatud tänu sellele, et kõik ebaolulised asjad kukuvad küljest ära kui neid kirja ei panda. Detaile saab iga interpreet ise lisada. Mõtlemine nendes muusikalistes algkategooriates on olnud minu jaoks kõige määravamad.
Kas muusikat üldse saab luua nii, et seal taga poleks filosoofiat? Tundub, et nüüdismuusikas jooksevad erinevad filosoofiad kokku, kas muusika ühendab erinevaid inimesi?
Ideaalis võiks jah muusika inimesi kokku tuua. Muusika olemus ei ole intellektuaalne. Kindlasti on muusikas ka erinevaid stiile ja töömeetodeid, mis on väga intellektuaalsed, aga tegelikult peaks muusika tulema südamest ja ka minema südamesse. Ma ei tea, kas siin saab rääkida otseselt filosoofiast, aga mingisuguse mõtlemisviisi või tunnetusliku põhja otsimine, et mis siis tegelikult on, see on helilooja jaoks oluline, sest helidega saab ka petta, aga oluline on ausus. Inimesed tunnevad ära, kas loomise juures on kohal maksimaalne sügavus, siirus ja aus mõte.
Kui hakkame muusikast rääkima, siis võivad arusaamad lahkneda. Kui hakkame sõnadesse panema, tekivad kohe tähenduste küsimused. Kui laseme aga muusikal end otse mõjutada, siis me ei pea seda tegema, võime lihtsalt kuulata, tunnetada, vastu võtta ja lasta end mõjutada.
Nii et klassikalise või nüüdismuusikani jõudmiseks ei pea mingit tausta olema? Varasema kogemuseta inimesed ei peaks uut muusikat kartma?
Kartma ei pea kindlasti mitte. Vajaliku tausta all ma mõtlen pigem vaimset pingutust, mis väljendub selles, et kui tundub, et kohe ei saa aru, siis ei anna ka alla. Muusikaga võib toimida täpselt samamoodi kui jalutuskäiguga metsas. Minna metsa, seista ühe koha peal ja kuulatada, see on umbes sama kui minna uue muusika kontserdile. Mets kõneleb meiega ja ega me sellest kõigest aru ei saa, mida meile öeldakse, aga suudame ikkagi vastu võtta ja tähelepanelikud olla. Kõige olulisem on uudishimu ja soov kuulata, ilma kohest hinnangut andmata. Inimene, kel on soov midagi teistsugust kogeda, on täiesti sobilik uue muusika kuulaja. Midagi karta küll ei ole. Loomulikult on asju, mis kõlavad võib-olla ootamatult, aga elu ongi ootamatusi täis. Kui ootamatusi poleks, siis oleks elu igav, peame õppima ootamatustega elama.
Nii et Eesti Muusika Päevadele on oodatud kõik uudishimulikud?
Uudishimulikud, avatud meelega inimesed.
Mis on sel aastal kõige huvitavam ettekanne?
Kõige ulatuslikum ja erinevaid kunstivaldkondi ühendav teos on Ardo Ran Varrese lavaline serenaad, etendus, kus muusika, lavastus ja valgus on omavahel ühendatud. See toimub Viimsi Black Box Studios ja põhineb Artur Alliksaare tekstidel. Mina ootan sellest isiklikult totaalset kogemust, sest igal aastal pole EMPil võimalust muusikateatri valdkonnas tegutseda. Põnevust jätkub aga terveks kümneks päevaks. | Helena Tulve: muusika peaks tulema südamest ja minema südamesse | https://kultuur.err.ee/311355/helena-tulve-muusika-peaks-tulema-sudamest-ja-minema-sudamesse | Eesti heliloojate uudisloomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad algab 7. aprillil ning toimub sel aastal juba 37. korda. Rääkisime festivali kunstilise juhi ja helilooja Helena Tulvega festivalist ja nüüdismuusikast lähemalt. |
Purdue ülikooli teadlased eesotsas Richard Kuhni ja Michael Rossmaniga kasutasid viirusosakeste välisehitusest aimu saamiseks krüoelektronmikroskoopiat, mille tarbeks suunas töörühm viiruse külmutamise järel elektronkiire. Laetud osakeste viiruselt hajumist kujutavad kümned tuhanded kahemõõtmelised fotod võimaldasid luua ülitäpse kolmemõõtmelise mudeli. Eristada võib isegi detaile, mille läbimõõt ületab vesiniku aatomite raadiust vaid kuus korda.
Tavaliselt kasutavad teadlased viiruste visualiseerimiseks röntgenkristallograafiat, kuid kasutatud lahendus osutus kiiremaks ja täpsemaks.
Viirust seejärel samuti sääskede poolt levitatavate kollapalaviku, dengue palaviku ja Lääne-Niiluse viirusega võrreldes leidsid nad, et selle välisehitus on laias laastus teiste flaviviirustega suhteliselt sarnane. Tähelepanek kinnitab, et Zika vaktsiini loomisel saab kasutada samu strateegiaid, kui on rakendatud seni dengue palaviku ja Lääne-Niiluse viiruse puhul.
Samas esineb ka märkimisväärseid erinevusi. Näiteks E-glükoproteiinina tuntud kidasid meenutavaid valkudes, mis võimaldab viirusel haakida end teatud keharakkude ja antikehade külge. Erinevuste arvele saab tõenäoliselt kanda ka selle võime nakatada eeskätt närvi- ja teisi loodete aju normipärase arenguks tarvilikke rakke.
Kui hüpotees paika peab, võiks see olla üheks sihtmärgiks, mille blokeerimisega hoida viirusi rakke nakatamast. Sama valk võib peita endas võtit ka tõhusa Zika vaktsiini loomiseks.
Viirust kirjeldatakse ajakirjas Science. | Zika viirus püüti pildile | https://novaator.err.ee/258811/zika-viirus-puuti-pildile | Viroloogid on viimaks pildile püüdnud Ladina-Ameerikas kaost külvava Zika viiruse täpse struktuuri. Peaaegu paari aatomi läbimõõduni küündiva lahutusvõimega fotod võivad anda uusi vihjeid nakkust tõrjuvate ravimite ja vaktsiinide loomiseks. |
Arhitekti ja kunstniku Vilen Künnapu autoriloeng toimub Arhitektuurimuuseumi varakevadise suurnäituse "Vilen Künnapu. Kunst, arhitektuur, revolutsioon" publikuprogrammi raames.
Künnapu annab loengus ainulaadse sissevaate teda aastate jooksul inspireerinud ehituskunsti teostesse, olgu need siis reaalsed ehitatud objektid, fantaasiaprojektid või eksisteerigu ainult kinolinal. Rikkaliku visuaalse materjaliga illustreeritud loengus on võimalik avastada, kuidas erinevad motiivid nii moodsa arhitektuuri klassikutelt kui ka eksootiliste maade rahva- ja sakraalarhitektuurist on jõudnud eri teid pidi Eesti ühe tuntuima ehituskunstniku loomingusse.
Näitus "Vilen Künnapu. Kunst, arhitektuur, revolutsioon" on aga 1. ja 2. aprillil külastajatele suletud, seoses Tallinn Music Weeki raames 2. aprillil toimuva kontserdiga. | Otseülekanne on lõppenud: Vilen Künnapu autoriloeng | https://kultuur.err.ee/311238/otseulekanne-on-loppenud-vilen-kunnapu-autoriloeng | Reedel, 1. aprillil kell 17 peab Vilen Künnapu Rotermanni soolalaos loengu "Minu lemmikud arhitektuuris", millest teeb otseülekande ka ERR kultuuriportaal. |
Reinsalu tõi prokuröridele peetud kõnes kriminaalpoliitika eriti tähtsa eesmärgina välja korduvkuritegevuse vähendamise ja riigi tugevama kehtestamise paadunud kurjategijate suhtes, olgu selleks korduvalt purjus peaga rooli istuvad inimesed, vanglast vabanemise protsessi sujuvamaks muutmine, karistusjärgse käitumiskontrolli laiem kohaldamine või välisriigi kodanike lisakaristusena riigist väljasaatmise rakendamine.
"Riik peab kaitsma ausaid kodanikke ja tegelema sellega, et elanike turvatunne oleks suurem. Mitmed hiljutised juhtumid on näidanud, et just korduvalt kuritegusid toime pannud inimestega tuleb senisest märksa intensiivsemalt tegeleda," rõhutas Reinsalu.
Reinsalu rõhutas vajadust kriminaalmenetluses pöörata tähelepanu igale kontaktile menetlusosalistega, sealhulgas eriti kannatanute ja tunnistajatega.
"Prokuröri ei tuleks küll näha klienditeenindajana, kuid põhimõte on sama – ühe inimese halb kogemus jõuab 10-20 inimeseni ning õõnestab seeläbi usaldust. Üha enam tuleb pöörata nägu toimikust inimese poole ja prokuratuur on seda järjest enam teinud," märkis ta.
Reinsalu tõi ühe olulise punktina oma kõnes välja ka ohvrite õiguste kaitse ja eelmise aasta lõpus riigikogus selle tagamiseks vastu võetud seadusemuudatused.
"Kui kuriteoohver on see põhjus, miks politsei, prokuratuur ja kohus töötavad ja oma tööd mõtestavad, siis saame me ka paremini turvatunnet, usaldust riigi vastu tagada," tõdes Reinsalu. | Reinsalu tahab paadunud kurjategijate karistuste karmistamist | https://www.err.ee/557201/reinsalu-tahab-paadunud-kurjategijate-karistuste-karmistamist | Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel prokuratuuri üldkogul, et riik peab võtma paadunud kurjategijad senisest suurema tähelepanu alla ning nende karistusi karmistama. |
Nishikori sai 4:6, 6:3, 7:6 jagu 16. paigutatud prantslasest Gael Monfilsist ja Kyrgios alistas 6:4, 7:6 12. paigutatud kanadalase Milos Raonici.
Teises poolfinaalis lähevad vastamisi maailma esireket Novak Djokovic ja 15. paigutatud belglane David Goffin. | Miamis mängivad teises poolfinaalis Nishikori ja Kyrgios | https://sport.err.ee/84097/miamis-mangivad-teises-poolfinaalis-nishikori-ja-kyrgios | Miamis jätkuval tenniseturniiril jõudsid neljapäeva õhtul poolfinaalis kuuendana asetatud jaapanlane Kei Nishikori ja 24. paigutuse saanud austraallane Nick Kyrgios. |
"Loomulikult nõuab õiglus, et Savtšenko kannab ära kogu talle mõistetud 22-aastase vangistuse. Kuid kui vangide vahetus aitab Kiievi vanglates viibivaid häid ja ausaid inimesi, siis sellise vahetusega nõustumine on võimalik," kirjutas Markin oma arvamusveerus ajalehes Vetšernõi Tšeljabinsk.
"Seaduse alusel on võimalik ainult üks lahendus - saata Savtšenko tagasi oma karistuse ärakandmiseks enda päritoluriiki."
"Talle armu andmine on võimatu juhul, kui ta ei tunnista end süüdi ega kahetse oma tegu. Igal juhul on armuandmine Vene presidendi eesõigus. Tema on ainus, kes saab sellist otsust langetada," kirjutas Markin.
Savtšenko teenis Kremli-meelsete mässulistega võitlevas Ukraina vabatahtlike pataljonis, kui separatistid ta 2014. aasta juulis kinni võtsid.
Süüdistuse kohaselt koordineeris Savtšenko suurtükituld, milles Vene piiri lähedal hukkus kaks ajakirjanikku ja mitu tsiviilisikut. Savtšenko sõnul oli ta juhtunu hetkel juba Venemaale toimetatud.
Ukraina võimude sõnul on Savtšenko sõjavang, tegemist on poliitilise protsessiga ja ta tuleks Minski rahulepete kohaselt vabastada. | Vene juurdluskomitee: Savtšenko vahetamine venelase vastu on teostatav | https://www.err.ee/557200/vene-juurdluskomitee-savtsenko-vahetamine-venelase-vastu-on-teostatav | Venemaal vangi mõistetud Ukraina piloodi Nadia Savtšenko vahetamine mõne Ukrainas vangis viibiva venelase vastu on teostatav, ütles Vene juurdluskomitee pressiesindaja Vladimir Markin reedel. |
Piip ja Tuut Teater leidis suurtoetaja
Pärast pikaajalisi toetajaotsinguid, EV kultuuriministeeriumi, Hasartmängumaksu nõukogu ja Eesti kultuurkapitali soojal soovitusel on Piip ja Tuut Teater leidnud omale eraettevõtjast suurtoetaja. Tegu on puhastusvahendeid tootva ja turustava suurkorporatsiooniga SilverStar Cleaness and Machinery Incorporated.
Täna, 1. aprillil kultuuriministeeriumi ukse taga kirjutatakse alla koostööleping järgmiseks viieks aastaks.
Tegemist on võrkturundusfirmaga, mis pakub nii koduhooldustooteid kui puhastusteenust. Lepingu järgi hakkavad Piip ja Tuut koostöö raames door to door ehk ukselt uksele uusi puhastustooteid tutvustama. Ühtlasi esitavad nad klientide juures kohapeal ka katkendi peagi esietenduvast Shakespeare'i aastale pühendatud etendusest "Hamlet".
Koostööst tõuseb tulu mõlemale osapoolele. Suurtoetaja toetab teatrit oma toodete ja masinapargi tasuta kasutusse andmisega ning Piip ja Tuut Teater kannab järgmised viis aastat uhkesti uut nime SILVERSTAR CLEANESS and MACHINERY Piip ja Tuut Teater INCORPORATED .
Uuendusena ja esimesena Eesti teatritest võtab Piip ja Tuut Teater kasutusele etenduses ka reklaami- ehk müügipausid. Näiteks "Hamleti " vaheaegadel hakatakse tegema korporatsiooni uutele toodetele minipresentatsioone, ehitama võrkturundust ülistavaid, klassikalisi, kujundlikke ja atraktiivseid püramiidskeeme.
Endla teater vahetab suvelavastuse välja
Endla teater on otsustanud oma suvelavastuse "Pao-Pao. Kuldse Trio lood" lükata ühe suve võrra edasi ning tuua sel aastal Paikuse-Reiu vabaõhulaval välja hoopis William Shakespeare’i "Suveöö unenäo".
"Teatri dramaturgid tuletasid mulle meelde, et sel kevadel möödub Shakespeare'i surmast 400 aastat ning ka meil oleks viisakas maailma olulisimat näitekirjanikku meeles pidada. Kutsusime kiirelt kokku kriisikoosoleku ning otsustasime sellel suvel lavale tuua Shakespeare’i ainukese näidendi "Suveöö unenägu"," seletab muudatuse tagamaid Endla loominguline juht Ingomar Vihmar.
Pettuma ei pea ka need, kes lootsid sumedal juuliõhtul Reiu jõe kaldail kuulda Kuldse Trio legendaarseid laule. "Kuna muusikalistel vahepaladel oli oluline koht juba Shakespeare'i aegses teatris, sobitub Kuldse Trio karnevaliesteetikas helilooming ideaalselt "Suveöö unenäo" maailma," ütleb lavastaja Ivar Põllu. "Oleme koos lavastuse muusikajuhi Rando Kruusiga Kuldse Trio lugudest välja valinud kõige kaunimad ja romantilisemad palad ning sobitanud need maailma armastatuima romantilise komöödia renessanslikku õhustikku. Võib öelda, et ilma Kuldse Trio muusikata ei oleks "Suveöö unenäo" lavastamine võimalik ning seetõttu on mõistetav ka meie otsus teha lavastuse pealkirjas väike kummardus sellele legendaarsele ansamblile,“ lisab Põllu. Nii kannab 8. juulil kell 20.00 Paikuse-Reiu vabaõhulaval esietenduv ja vaid 12 korral lavale jõudev Endla suvelavastus nime "Pao-Pao. Suveöö unenägu".
Hea uudis on Endlal ka kõigile juba pileti ostnuile ning neilegi, kes alles oma suviste teatrikülastuste plaane teevad. Nimelt kehtivad kõik "Pao-Pao. Suveöö unenäole" ostetud piletid ka järgmisel suvel, mil samas kohas ja samadel kuupäevadel jõuab lavale ka algselt selleks suveks plaanitud "Pao-Pao. Kuldse Trio lood".
NUKU teater hakkab inimesi teatrisse kutsuma tähtkujude järgi
NUKU teater loobub lavastuste vanuselistest sihtgrupimääratlustest ning loob uue süsteemi, kus lavastusi soovitatakse vastavalt tähtkujudele. Ka uuslavastusi hakatakse looma spetsiaalselt teatud kindlate tähtkujude esindajatele.
Teater on aastaid kirjutanud iga lavastuse juurde ka vanusekategooria, et etendusi tuleksid vaatama sobivas vanuses inimesed. Kategooriaid on teatril mitmeid, näiteks vanusegrupid 1–3, 3–5, 5–12, 12+, 16+ ja nii edasi. "Tähtkujudele suunatud lavastuste jaotus on aga palju loomingulisem lähenemine ja pakub inimestele suurepärast avastamisrõõmu. Oleme tähele pannud, et meie varasem vanusesoovitus seab publikule piirid – näiteks ei julge täiskasvanud vaatama tulla lavastust, kus on kirjas 12+, sest see tundub neile liiga lapsik, kuigi see on tegelikult miinimumvanus. Meie aga usume, et nukuteatrit sobib vaadata kas või 103-aastasel," selgitab teatri kunstiline juht Taavi Tõnisson.
Nii tasubki Vähkidel vaatama tulla "Gelsomiina tsirkust", mis mängib nende tundekeeltel. Kaalud, kes armastavad rahu, naudivad "Puuhaldjate loo" zenilikku atmosfääri ja seiklushimulised Jäärad saavad adrenaliinilaksu uuslavastusest "Suveöö unenäomasin", mis ei toimu teatrisaalis, vaid linnatänavatel ja vanalinna peidetud ruumides.
Materialismi ja ilusaid asju armastavad Sõnnid on oodatud vaatama "Dorian Gray portreed". Julged Amburid, kes hea meelega suhtlevad, saavad seda teha kaasahaaravatel "Nublu" etendustel ning salapära armastavad Skorpionid judisevad põnevusest "Canterville’i lossi vaimu" ajal.
Laste ja luksusega harjunud Lõvidele sobib hästi näiteks "Hanel oli auto", unistavatel Kaladel tasub igaks juhuks tulla vaatama "Lemuel Pitkini demonteerimist", et näha, mis unistajatega juhtuda võib. Hoolivatele Veevalajatele sobib hästi uuslavastus "Päike läheb puhkusele". Töökatele Kaljukitsedele on mõeldud "Väike Gavroche" ning minimalismiga harjunud Neitsitele "Muinasjutud paberil".
Lisaks plaanib NUKU pärast uue teatrikompleksi valmimist paigutada pealtvaatajad saalidesse jalasuuruse järgi. Väiksema jalanumbriga inimesed hakkavad istuma esimestes ridades ja suurema jalanumbriga inimesed tagapool.
Uued põhimõtted hakkavad kehtima kõigile, kes on käesoleva teate lõpuni lugenud.
Valmis Eesti esimene innovaatiline kannellõõtspill
Osaühingus Simmaniduo Kannel sai täna hommikul valmis Eesti esimene innovaatiline kannellõõtspill, kus tavalisele rahvakandlele lisati innovaatiline lahendus lõõtspilli lõõtsas oleva 3D õhu kasutamisest koos spetsiaalse tarkvaraga.
Võrreldes tavalise rahvakandlega võimaldab kannellõõtspill tuua paremini esile kandle kaunist kõla.
Kandlemees Sander sõnul on kandlemängijatele kaua olnud probleemiks, et pidudel mängivad lõõtsamehed valjemalt ja kandle kaunist kõla pole kuulda. Seetõttu oli tarvis rahvakannelt täiustada. Lõõtsa lisamine on esimene samm uue innovaatilise rahvakandle arendamisel. Järgmise aasta jooksul on kannellõõtsale kavas lisada jauram, et altpoolt kandlekastile koputades kõlaks uus kannellõõtspill nagu külakapell.
Eesti teatri- ja muusikamuuseumi kogumispoliitikat uuendatakse radikaalselt
Eesti teatri- ja muusikamuuseum on jõudmas kogumis- ning säilitustegevuses järgmisele tasemele – muuseum hakkab koguma tuntud teatri- ja muusikategelaste DNA-d. Tehnika, eriti aga geenitehnoloogia jõuline areng viimastel aastakümnetel võimaldab muuseumil samuti areneda.
Peavarahoidja Maris Rosental kommenteerib: "Mõte läks idanema üsna juhuslikult, kui muuseumi ukse tagant leidsime ühe vähetuntud helilooja poolt üsna puhtaks näritud ploomikivid. Leidsime, et kui ploomikivid ise ei kuulu vast Eesti muusikalukku ja seekaudu säilitamisele, siis võib närimise tagajärjel ploomikivide juurest leitav DNA siiski hiljem olla kõnekas."
DNA kogumine on Eesti teatri- ja muusikamuuseumi hiiglaslikke kogusid arvesse võttes vägagi strateegiline samm, sest DNA kogumisest ei kasva hoidla maht just märkimisväärselt. Selle sammuga võtab muuseum eesmärgiks taastoota neid isikuid, kelle materjali me kogumegi. Tegu on uue printsiibiga muuseumi kogumispoliitikas.
DNA proovid jäävad muuseumi kogusse ootama aega, mil nende põhjal on võimalik inimene taastoota. See pakub muuseumile erakordselt hea võimaluse omatulu teenida pannes DNA-st kasvatatud teise ringi heliloojad, teatraalid, interpreedid ja ka administratiivsete üksuste jõulised tegelased usinalt tööle.
Tallinna Lauluväljakule rajati esinduslik kartulimaa
Täna, 1. aprilli hommikul kell 10.00 lõppes Tallinna Lauluväljakul nädala eest neljapäeval Eesti Toidumessi pidulikul esitlusel alanud suure kartulimaa rajamine. Riigi esinduspeenar saab alguse lauluväljaku Mere väravast, selle pindala on 3150 ruutmeetrit, peenra pikkus on 150 ja laius 21 meetrit.
Eesti toidumessi korraldaja, tippkokk Angelica Udeküll: "Peenrasse külvatava seemne valikul otsustasime "Laura Supersonic" kasuks ja seda mitmel põhjusel. Tegemist on vana hea ehtsa Eesti seemne "Laura" ultramoodsa, Eesti kartuliteadlaste ilmakuulsa aretusega, sest "Laura Supersonic" hakkab võrseid ajama juba nädala möödudes. Kes ei usu, minge kohale ja vaadake ise. Samuti oli valiku langetamisel oluline teadmine, et Laurat armastavad köögis nii hobi- kui katippkokad."
Suur kartulivõtt toimub Tallinna Lauluväljakul 5. mail algusega kell 10.00, mil tähistatakse aasta pärast samas paigas algavat Eesti toidumessi - Sööma! Tasuta sissepääsuga Eesti kartulipeo peasineja on Laura.
Põhja-Tallinna linnaosa vanem Kaljulaid kasvatas vaid kolme nädalaga hipsteri-habeme
Kolm nädalat tagasi alustanud Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid on selle aja jooksul tundmatuseni muutunud. Lisas pildid enne ja pärast.
Kaljulaid ise jääb toimuvat kommenteerides napisõnaliseks. "Ma ei ole guru, ma alles õpin," ütles Kaljulaid.
Pirita linnaosavalitsuse vastvalminud kabinettides puhub tuul
Pirita linnaosavalitsusel on valminud administratiivhoone sise- ja väliskujundus, mis tõi kaasa väga avatud kontoriruumid, et olla elanikele veelgi lähemal ja kuulda nende muresid otse ja vahetult.
Linnaosa vanema Tõnis Mölderi sõnul on uued kabinetid andnud positiivse efekti linnaosa töötajate motivatsioonile ja töötahtele ning toonud linnaosavalitsuse kohalike jaoks lähedale. "Alles eile õhtul hõikas üks möödakäija mulle, et mis värk on ja ma siis ka kohe vastasin," selgitas Mölder, et suhtluse kiirus üllatab kõiki positiivselt. Küll aga tõdes ta, et mõned dokumendid võivad tuule tõttu olla kadunud.
Avatud kontorid on üks osa linnaosavalitsuse mainekampaaniast, mille raames korraldati ka logo ja tunnuslause avalik konkurss. Esialgu valiti parimaks tunnuslauseks linnaosale "Sinu lähedal, sinuga koos!", mis aga hiljem tühistati, kuna meenutas üht teist organisatsiooni. "Pirita märgi konkurss tunnistati nurjunuks," kinnitas Mölder.
Linnaosavalitsuse hoone ümberehitamise maksumuseks kujunes mitu miljonit ja seda toetas Euroopa Liidu Mingi fond.
Zoovolinik kirjeldas teadusele uue liigi
Täna varahommikul jõudis lõpule Eesti Loodusmuuseumi zoovolinik Aadu Kähriku mahukas teadustöö, mille käigus sai maailmale kirjeldatud uus liik: Salmo salaris (Harilik palgalõhe). Lõheliste seltsi kuuluv palgalõhe on Euroopas võrdlemisi haruldane, kuid Eestis väga laialt levinud liik.
Verivärske teadustöö aluseks oli pikaajaline vaatlus. "Selle Lääne-Euroopas küllaltki haruldase liigi vaatlemine kodumaal ei olnud eriti keeruline, hariliku palgalõhe leviala ulatub Peipsi äärest Lääne-Eesti saarteni," kommenteeris Kährik.
Kähriku sõnul on tal alust arvata, et isaste topiste osakaal nii Loodusmuuseumi püsiekspositsioonis kui ka ajutistel näitustel on oluliselt suurem kui emaste topiste oma. "Pärast analüüsi vaatame, mis teha annab," lisas Kährik. "Välistatud ei ole võimalus, et osad topised tuleb ümber lõigata."
Loodusmuuseumi lähiaja üks olulisemaid eesmärke on talletada Salmo salaris ka oma kogudesse ning palub selleks kõikide huviliste abi: tänase tööpäeva lõpuni ootab muuseum kõikvõimalikke retsepte lõhe konserveerimiseks. | 1. aprilli humoorikad teated üheskoos | https://menu.err.ee/290059/1-aprilli-humoorikad-teated-uheskoos | Kogusime tänase naljapäeva puhul kokku vaimukad uudised, mille ehtsuses võib julgelt kahelda. |
Šadeiko üksikalade tulemused: 14,13 (+2,9), 1.63, 11.41, 25,11 (+3,1), 6.17 (+2,4), 44.46, 2.22,38, kirjutab Delfi.
Amsterdami EM-norm on seitsmevõistluses 5900 punkti, Rio olümpiale pääsemiseks tuleb koguda 6200 punkti. | Grete Šadeiko avas hooaja 5676 punkti ja seitsmenda kohaga | https://sport.err.ee/84102/grete-sadeiko-avas-hooaja-5676-punkti-ja-seitsmenda-kohaga | Floria osariigi ülikoolis studeeriv Grete Šadeiko kogus hooaja esimesel seitsmevõistlusel Austinis 5676 punkti ja sai seitsmenda koha. Võistluse võitis Taliyah Brooks 5991 punktiga. |
Üksuse juhi Toomas Malva sõnul koosneb 20-liikmeline meeskond kõikide prefektuuride ametnikest. "Praeguse info kohaselt on PPA töötajate peamiseks ülesandeks Lesbose saarele saabuvate migrantide väljasaatmiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamine ja tagasisaadetavate eskortimine," ütles Malva.
Viis menetlusülesandeid täitvat üksuse liiget lähetati Kreekasse 31. märtsil ning 15 peamiselt inimeste tagasi saatmisega tegelevat ametnikku lendavad Kreekasse homme.
Malva ütles intervjuus Vikerraadiole, et sel korral on üksuse ülesanne erinev võrreldes missiooniga Sloveeniasse. "Sloveenias me abistasime rändajaid, sel korral peame me neid tagasi saatma, mis võib negatiivset fooni tekitada," möönis ta.
Märtsi keskel saavutas Euroopa Liidu ülemkogu Türgiga kokkuleppe rändekriisi leevendamiseks Kreekas, kust hakatakse ebaseaduslikult riiki saabunuid Türki tagasi saatma.
Seejärel saatis Frontex liikmesriikidele panustamiskutse kokkuleppe jõustamiseks vajalike ametnike kaasamiseks, millele Eesti vastas. Kokku soovitakse Euroopa riikidest kaasata umbes 1500 ametnikku.
Ühisoperatsioonil osalemisega panustab Eesti rändekriisi lahendamisse rahvusvahelisel tasandil ning ühtlasi saab olulisi kogemusi põgenikega seotud menetluste läbi viimisel ja turvalisuse tagamisel massilise sisserände olukorras.
Koos politseiüksusega ESTPOL3 on aprilli seisuga rändekriisi lahendamisesse rahvusvaheliselt kaasatud üle 40 PPA ametniku, kes tegelevad näiteks dokumentide kontrollimise, sõrmejälgede hõive ja piiri valvamisega.
Samuti on Frontexi operatsioonidele saadetud erinevaid tehnilisi vahendeid, PPA koerajuhid koos koertega ja ka pressiesindaja Frontexi kommunikatsioonimeeskonnas. | Eesti saadab Kreekasse appi oma politseiüksuse | https://www.err.ee/557177/eesti-saadab-kreekasse-appi-oma-politseiuksuse | Politsei- ja piirivalveamet (PPA) saadab Kreekasse politseiüksuse ESTPOL3, mille peamine ülesanne on abistada kohalikke ametnikke menetlustoimingutes ja inimeste Kreekast Türki tagasi saatmisel. |
Õnnetus juhtus kell 10 Narva maantee 112 juures, kus esialgsetel andmetel mööda Narva maanteed kesklinna poolt Oru tänava suunas liikunud 45-aastase mehe juhitud Volvo kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku Volkswageniga, mida juhtis 31-aastane naine.
Mõlema sõiduki juhid viidi tervisekontrolliks haiglasse.
Politsei palub avarii asjaolude selgitamiseks pealtnägijatel võtta ühendust telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected]. | Kahe auto kokkupõrkes said juhid viga | https://www.err.ee/557199/kahe-auto-kokkuporkes-said-juhid-viga | Tallinnas Narva maanteel said täna hommikul kahe auto kokkupõrkes viga mõlema sõiduki juhid. |
Uuringufirma Pew Research Center küsib tavaliselt oma uuringute jaoks natuke teistsuguseid küsimusi, kui lihtsalt seda, et keda valija toetab presidendikandidaadina. Nende viimane ulatuslik uuring ameeriklaste valimiseelistuste kohta, mis avaldati jaanuarikuus, näitas, et ameeriklased üldiselt suhtusid kõigisse presidendikandidaatidesse pigem negatiivselt kui positiivselt.
Nüüd aga, kui alles on jäänud vaid viis kandidaati, näeb juba selgemaid eristusi, sest eile avaldatud uuring tõestab populaarset arvamust, et skandaalsete väljaütlemiste ja ettepanekute poolest tuntud vabariiklaste esinumber, kinnisvaraärimees Donald Trump on vabariiklaste erakonna sees tekitanud tõsiseid vastuolusid.
Nimelt usub vaid 38 protsenti vabariiklastest, et nende erakond suudab ühineda üldvalimiste ajaks Trumpi selja taha, kui ta peaks jätkama samal kursil ning saama erakonna esinumbriks. Trumpi kõrval vabariiklaste erakonna presidendiks kandideerivate Texase senaatori Ted Cruzi ja Ohio kuberneri John Kasichi toetajatest umbes pool arvab, et Trumpist saaks kas kehv või kohutav president.
Trump on muidugi viimase paari nädalaga õli ainult tulle valanud. Trump ja Cruz on omavahel meedias tülitsenud selle üle, kelle naine on ilusam. Trump on rääkinud ajalehtedele oma välispoliitilistest eelistustest, mille hulgas on näiteks NATO liitlaste toetamise vähendamine ja Jaapanile ning Koreale tuumarelvade lubamine.
Samuti ütles ta kolmapäeval, et naisi peaks abordi tegemise eest karistama. Samas pole varasemad väljaütlemised Trumpi toetust vähendanud ning kuigi lähinädalatel hääletavatest osariikidest võib Trump jääda Wisconsinis Cruzile alla, võidab ta suure tõenäosusega oma koduosariigis New Yorgis, mis on üldarvestuses suurem punktisaak.
Demokraadid koonduksid Clintoni selja taha
Demokraatide hulgas on kahe konkurendi, Hillary Clintoni ja Bernie Sandersi toetajate omavahelised suhted oluliselt paremad. Kaks kolmandikku demokraatidest usub, et erakonna toetajad suudavad ühineda Clintoni selja teha, kui too oma võidu ära vormistab. Samuti suhtub negatiivselt Clintoni presidendiks saamisesse vaid iga neljas Sandersi toetaja.
Aprillikuus ootab ka neid kahte tähtis valimispäev New Yorgi osariigis, mis annab võitjale suure hulga delegaate üldarvestusse. Bernie Sanders on küll New Yorgi linnast, Brooklyni linnaosast pärit, kuid Hillary Clinton on linnas ülipopulaarne, sest just sealt sai alguse tema iseseisev poliitikukarjäär, kui ta 2000. aastal presidendi abikaasana otsustas kandideerida New Yorgi osariigi senaatoriks.
Clinton esindas New Yorki senatis 2009. aastani, kui president Barack Obama ta oma valitsusse välisministriks kutsus. | ERR Washingtonis: vabariiklased kardavad toetajaskonna lõhenemist | https://www.err.ee/557198/err-washingtonis-vabariiklased-kardavad-toetajaskonna-lohenemist | Eile avaldatud avaliku arvamuse uuringu järgi usub Ameerika Ühendriikides vaid iga kolmas vabariiklane, et tema erakond suudab ühiselt toetada Donald Trumpi juhul, kui temast peaks saama vabariiklaste ametlik presidendikandidaat. |
Kuldmedalid sai kaela Prantsusmaa paar Gabriella Papadakis - Guillaume Cizeron 118,17 punktiga. Poodiumi madalamad kohad hõivasid USA paarid Maia Shibutani - Alex Shibutani (113,73) ja Madison Chock - Evan Bates (113,31).
Neljapäeval peeti ka naiste üksiksõidu lühikava, kus liidrikoha haaras ameeriklanna Gracie Gold 76,43 punktiga. Järgnesid venelannad Anna Pogorilaja (73,98) ning Jevgenia Medvedeva (73,76).
Reedel on Bostonis kavas paarissõidu lühikava ning meeste üksiksõidu vabakava. | Bostonis toimuval iluuisutamise MM-il jäid korraldajad esimesest kuldmedalist ilma | https://sport.err.ee/84098/bostonis-toimuval-iluuisutamise-mm-il-jaid-korraldajad-esimesest-kuldmedalist-ilma | USA-s, Bostonis toimuvatel iluuisutamise maailmameistrivõistlustel krooniti neljapäeval esimesed medalivõitjad, kui parimad selgusid jäätantsus. |
Ettevõtte juhi Elon Musk'i sõnul algab viiekohalise auto hind 30 000 eurost ning ühe laadimiskorraga suudab auto läbida maksimaalselt 346 kilomeetrit, vahendab BBC.
Kui Tesla saab tootmisliinid täismahus tööle, siis loodab ettevõtte toota 500 000 sõiduvahendit aastas. Californias asuv Tesla vajab "rahvaautot", kui soovib jätkata tegevust pikemas perspektiivis ning tõestada oma populaarsust laiemates massides.
Esimesed autod peaksid jõudma tootmisliinilt 2017. aasta alguses ning neid saab ette tellida 12 riigis, mille hulka kuuluvad näiteks Suurbritannia, Iirimaa, Brasiilia, India, Hiina ja Uus-Meremaa.
Tesla tootis eelmisel aastal 50 000 autot. Enamus toodetud sõiduvahenditest olid Tesla Model S, millest sai enim ostetud täielikult elektril töötav auto lükates liidrikohalt Nissani Leaf'i.
Samas teatas ettevõtte, et teenis mullu üle 700 miljoni euro kahjumit, kuna suunas enamuse teenitud tulust tootearendusse. | Tesla avalikustas enda "rahvaauto" | https://www.err.ee/557190/tesla-avalikustas-enda-rahvaauto | Tesla avalikustas kauaoodatud elektriauto mudeli Model 3, mis on senimaani odavaim sõiduvahend, mille autotootja on valmistanud ning millest peaks kujunema nn. rahvaauto, mis tagaks ettevõtte jätkusuutlikkuse. |
Kui mullu peeti jõukatsumised 12 matil, siis tänavu tuleb osalejate suure huvi tõttu ruumi teha veel neljale lisamatile. “Mattide ja põrandapinna leidmine ei ole küsimus, suurim väljakutse on seotud kohtunike ja sekretäriaadi töö võimalikult sujuvaks muutmisega,” ütles peakorraldaja Vello Leitham pressiteate vahendusel.
Kellel tasuks silma peal hoida eestlastest? Soovitusi jagasid SK Kadrina maadlusklubi treener Marger Pormann ja Viljandis tegutsev vabamaadluse treener Rain Aleksandrov.
Kreeka-rooma maadlus:
Helary Mägisalu 60 kg (1996-1998) Vändra SKP
Ranet Kaljola 63kg (1999-2000) MK Nelson/Audentes
Jegor Jakovlev 63 kg (1999-2000) SK Tapa
Denis Bolunov 66kg (1996-1998) Korrus3
Uku Leitham 76 kg(1999-2000) Korrus3
Kevin Baumann 96 kg (1996-1998) SK Kadrina maadlusklubi
Artur Vititin 120kg(1996-1998) Audentes MK Hammerlock
Vabamaadlus:
Aimar Andruse 66kg (1996-1998) Põltsamaa Nipi
Marek Kütt 66kg (1996-1998) Põltsamaa Nipi
Kevin Ervald 60kg (1996-1998) Viljandi Tulevik
Kevin Aas 85kg (1999-2000) Viljandi Tulevik
Kender Annus 73kg (2001-2002) Viljandi Tulevik
Nikita Tšehhonin 69kg (1999-2000) Kohtla-Järve Kuldkaru
Erik Reinbok 69kg (1999-2000) Kohtla-Järve Kuldkaru
Kaimo Aljas 66kg (1996-1998) Põltsamaa Nipi
Jako Kivimägi 69kg (1999-2000) Põltsamaa Nipi
Ajakava:
Reede, 1. aprill
11.00 maadluskohtunike koolitus (Eesti Maadlusliit)
15.00 võistlejate meditsiiniline kontroll ja kaalumine
19.00 - 20.00 Eesti Rootsi maavõistlus kreeka-rooma maadluses kadettidele
Laupäev, 2.aprill
7.00-8.30 võistlejate meditsiiniline kontroll ja kaalumine
9.30 võistluste avamine
10.00-18.00 kvalifikatsioonid kreeka-rooma maadluses
18.00-20.00 kreeka-rooma maadluse finaalkohtumised, millele järgneb autasustamine
Pühapäev, 3.aprill
9.30 kvalifinatsioonid vaba- ja naistemaadluses
16.00-17.00 vaba- ja naistemaadluse finaalkohtumised, millele järgneb autasustamine
Tallinn Open 2016 ehk Kristjan Palusalu noorte maadlusvõistlus toimub Saku Suurhallis 1.-3. aprillil. Võistlustele järgneb rahvusvaheline maadluslaager klubi Korrus 3 eestvedamisel.
Tallinn Open’i raames toimub 1. aprillil ka Eesti - Rootsi maavõistlus kreeka-rooma maadluses kadettidele. Võistlus algab kell 19.00 ning on pealtvaatajatele tasuta. | Täna algab Tallinnas Euroopa suurim maadlusfestival | https://sport.err.ee/84101/tana-algab-tallinnas-euroopa-suurim-maadlusfestival | Nädalavahetusel Saku Suurhallis peetavale Tallinn Open 2016 ehk Kristjan Palusalu noorte maadlusvõistlusele on end tänaseks üles andnud üle 1800 maadleja Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Lätist, Leedust, Venemaal, Valgevenest, Belgiast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, Ukrainast, Horvaatiast, Gruusiast, USA-st, Ungarist, Usbekistanist ja Kasahstanist. |
Telekanali CNN ajakirjanik Richard Quest küsis presidendilt, kas Trumpi kriitika on õigustatud.
"Ma üldiselt ei kommenteeri ühegi kodu- ega välisriigi poliitiku tegevust, kuid saan ainult kinnitada, et NATO oli, on ja jääb ka tulevikus meie jaoks väga oluliseks ning põhjusi selleks on palju," lausus Grybauskaitė CNN-ile.
Rääkides Trumpi avaldustest immigrantide ja moslemite aadressil, lausus Leedu riigipea, et rahvas peaks olema "ühendatud, mitte killustatud", ning keeldus edasistest kommentaaridest.
Vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiv Trump on NATO-t korduvalt sarjanud ning kutsunud üles selle ümberkorraldamisele ja USA panuse vähendamisele alliansis. "NATO on iganenud," on ärimagnaat lausunud. | Grybauskaitė rõhutas USA-s Trumpi avalduste taustal NATO olulisust | https://www.err.ee/557191/grybauskait-rohutas-usa-s-trumpi-avalduste-taustal-nato-olulisust | Leedu president Dalia Grybauskaitė keeldus Ühendriikide meedias kommenteerimast USA presidendiks pürgiva Donald Trumpi avaldust NATO "iganemisest", kuid rõhutas, et alliansi olulisus Leedule ei vähene. |
Tänavuse hooaja 40. värava viskas võitjate poolel Jamie Benn, kes tõusis selles arvestuses venelase Aleksandr Ovetškini (44 tabamust) järel teisele kohale. Veel tegid skoori Patrick Eaves, Radek Faksa ja Patrick Sharp.
Dallasel on konverentsi liidrina 103 punkti ning ühe mängu vähem pidanud St. Louis Bluesi edestatakse kahe silmaga.
Tulemused:
Buffalo - Toronto 4:1
Carolina - NY Rangers 4:3
NY Islanders - Columbus 4:3
Pittsburgh - Nashville 5:2
Florida - New Jersey 3:2
Tampa Bay - Montreal 0:3
Minnesota - Ottawa 2:3
Dallas - Arizona 4:1
Los Angeles - Calgary 3:0
San Jose - Vancouver 2:4 | NHL: Väravaküttide tabelis teiseks tõusnud Jamie Benn tõstis Dallase konverentsi liidriks | https://sport.err.ee/84100/nhl-varavakuttide-tabelis-teiseks-tousnud-jamie-benn-tostis-dallase-konverentsi-liidriks | Jäähokiliigas NHL tõusis läänekonverentsis liidriks Dallas Stars, kes sai kodujääl 4:1 (1:1, 2:0, 1:0) jagu Arizona Coyotesi meeskonnast. |
"Oleme väga keerulises olukorras, aga kas me lõpetame või jätkame, see pole minu kätes. Kui ma raha saan, siis on võimalik jätkata, ja kui ei saa, siis ei jätka," ütles ettevõtte juhatuse esimees ja omanik Arvo Kivikas Postimehele.
Maksu- ja tolliameti andmetel oli Tartus Kastani ja Riia tänava nurgal tegutseva Ilves-Extra maksuvõlg eilse seisuga 73 596 eurot.
Enne möödunud kümnendi lõpus saabunud majandussurutist töötas firmas ligi 400 inimest, praeguseks on nende arv vähenenud 76-le. | Ilves-Extra kõigub pankroti äärel | https://www.err.ee/557192/ilves-extra-koigub-pankroti-aarel | Tuntud spordiriiete tootja ning üks Tartu kunagisi suurimaid tööandjaid Ilves-Extra vaevleb maksuvõlgades. Kui ettevõte uut investorit ei leia, ähvardab firmat pankrot. |
Fontanka.ru teatel olid 54-aastasel Tsilikinil noahaavad ning tõenäoliselt langes ta kuriteo ohvriks pärast 25. märtsi, mil ta oli viimati ühenduses sugulaste ja sõpradega.
Politsei käivitas kriminaaluurimise kriminaalkoodeksi paragrahvi järgi, mis käsitleb tapmist.
Tsilikin oli lõpetanud Leningradi teatri-, muusika- ja kinoinstituudi ning aastatel 1982-1990 tegutses ta näitlejana N. P. Akimovi-nimelises komöödiateatris.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist sai temast ajakirjanik. Tema artiklid ilmusid väljaannetes Tšas Pik, Vedomosti, Kommersant, Vogue, Elle, Ekspert, Profil ja DP.
Samtu tegi ta kaastööd televisioonis ning oli saadete juht ja autor RTR-is, Viiendas kanalis ja raadiojaamas Ehho Peterburga. | Peterburis tapeti ajakirjanik | https://www.err.ee/557193/peterburis-tapeti-ajakirjanik | Peterburis leiti eile õhtul oma korterist tapetuna ajakirjanik ja teatrikriitik Dmitri Tsilikin. |
Pensioni tõusud on alati kehtima hakanud 1. aprillist ja nii ka sel aastal, kinnitas ERR-i raadiouudistele sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. "Seekord tõuseb pension keskmiselt 5,7 protsenti ehk siis nende inimeste pension, kes on töötanud 40 aastat, tõuseb 395 eurole praeguselt 375 eurolt," sõnas Tsahkna.
Ta märkis, et koos pensionitega tõuseb ka tulumaksuvabastus, mis tähendab, et keskmine pension on endiselt tulumaksuvaba.
Pensionäride Ühenduste Liidu juht Andres Ergma ütles, et tõusu suurus eelnevate aastate omast väga ei erine. "See on kuskil samas suurusjärgus ehk paarkümmend eurot kuus juurde. Seda palju ei ole aga nagu öeldakse - abiks ikka!" nentis Ergma.
Paari aasta eest tegi liit küsitluse, mille käigus uuris, kui suur peaks olema sotsiaalselt jätkusuutlik pension. "Tulemustest selgus, et inimeste arvates peaks see olema kuskil 500 eurot kuus," ütles Ergma.
Ühtlasi juhtis liidu juht tähelepanu Soome pensionile, mille minimaalne määr on 800 eurot kuus. Finantsraskustes vaevlevas Kreekas on pension veelgi kõrgem. Margus Tsahkna aga nentis, et meie pensionimäärade puhul tuleb arvestada Eesti ajaloolist tausta.
"Võrreldes näiteks Läti ja Leeduga on meie pensionid oluliselt kõrgemad. Eks me peame vaatama, kui palju me suudame pensioni maksta, sest need tublid inimesed, kes täna pensioni saavad, tegid tööd Nõukogude okupatsiooni ajal aga tänagi me maksame pensioneid otse riigieelarvest," rääkis Tsahkna.
Seejuures rõhutas minister, et valitsused on läbiaegade otsustanud pidevalt tõsta pensioneid. "Seda me oleme suutnud ka kõige raskematel aegadel tagada," leidis Tsahkna.
Ergma: lisatoetus ilma ei tee
Pensionäride Ühenduste Liidu juhi hinnangul tasandub Balti naabrite hinnataset võrreldes siiski meil makstavaga. Igal juhul hakkab valitsus järgmisest aastast toetama üksi elavaid pensionäre toetama 115 euroga.
Riigieelarvest on selleks tarbeks eraldatud 10 miljonit eurot. "Neid pensionäre on kokku 95 000 inimest, mis on väga märkimisväärne osa pensionäridest, ja 115 eurot aastast ei ole küll suur summa, kuid see saab olema oluline pensionilisa," leidis Tsahkna.
Andres Ergma sõnul on mõte õige. "Üksi elaval pensionäril kujunevad püsikulud nii suureks, et täiendav toetus on vajalik, kuid ega see ilma ei tee," möönis Ergma. | Alates tänasest kasvavad pensionid keskmiselt 5,7 protsendi võrra | https://www.err.ee/557189/alates-tanasest-kasvavad-pensionid-keskmiselt-5-7-protsendi-vorra | Tänasest tõuseb pension. Keskmine tõus on 5,7 protsenti, kuid pensionisumma täpne kasv sõltub pensionäri tööstaažist. |
Eelmisel aastal üritati kindlustusseltsidelt välja petta kindlustusraha summas 1,8 miljonit eurot, mis on ligilähedane üle-eelmise aasta summaga. Samas on märkimisväärselt kasvanud väikeste kelmuste arv.
Kui üle-eelmisel aastal deklareerisid kindlustusandjad 339 kindlustuskelmuse juhtumit, siis eelmisel aastal oli see arv juba 380.
Seejuures on alla 1000 euro jäävate kelmuseks liigitatavate kahjunõuete sagedus on aastaga suurenenud üle 40%.
"Majanduslik kitsikus sunnib inimest pahatihti kurjale teele, kuid jäetakse arvestamata, et näiteks kindlustuskelmusega võivad kaasneda väga tõsised tagajärjed. Tegemist on kriminaalkorras karistatava teoga, millele võib järgneda ka vanglakaristus," ütles kindlustusseltside liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.
Kõige sagedamini üritati petta liiklusõnnetust lavastades - kahjuavalduses deklareeritud liiklusõnnetust kas ei toimunud üldse või siis erinesid juhtumi üksikasjad oluliselt avaldatust.
Liit toonitas, et kindlustuskelmuse puhul on tegemist vargusega, mis oma sisult ei erine mistahes muust vargusest. | Kindlustuskelmuste arv suureneb | https://www.err.ee/557188/kindlustuskelmuste-arv-suureneb | Kindlustusseltside liidu kinnitusel on Eesti majanduse jätkuv jahtumine toonud kaasa kindlustuskelmuste arvu suurenemise. |
Moskva Lokomotivi kasvandik ning hiljem Moskva Dinamo, Tomski Tomi ja Mahhatškala Anźi särki kandnud Gatagov ütles FC Levadia pressiteenistusele, et soovib meeskonda maksimaalselt aidata ning Venemaa koondisesse jõuda.
“Mul on väga hea meel FC Levadiaga liitumise üle. Meeskond võttis mind suurepäraselt vastu ning elasin koheselt kollektiivi sisse. Mulle väga meeldib, et klubis on nii mängijad, treenerid kui klubi juhtkond ja ametnikud üksteisele väga lähedal nagu üks uur pere. Ka Eestimaa, Tallinna linn ja siinne kultuur jätavad väga sügava mulje. Ootan kannatamatult, et paberid korda saaksid ning võiksin meeskonnale appi minna. Minu eesmärgiks on võidelda iga mänguminuti eest ning väljakul omakorda meeskonna heaks iga värava ja punkti eest,” sõnas 25-aastane edurivimees, kelle Premium liiga debüüt seisab mängija ülemineku ning elamis- ja tööloa vormistamise taga.
Vastavalt Premium liiga ja Esiliiga juhendile tohib klubi ülesandmisvälisel perioodil kuni septembrikuu esimese mänguvooruni erandkorras üles anda ühe teisest jalgpalliliidust tuleva elukutselise jalgpalluri, kelle leping klubiga on lõppenud peale eelviimase, kuid enne viimase ülesandmisperioodi lõppu.
“Soovin Eesti Premium liigas oma karjäärile tuule tiibadesse saada ning Venemaa koondisesse jõuda. Minu suur unistus on mängida 2018. aasta suvel Venemaal toimuval MM-i finaalturniiril. Tulin Eestisse hea meelega, tahan siin endast parima anda ning seejärel oma jalgpalliteel edasi liikuda. Kõik on enda kätes,” ütles Gatagov.
Vladikavkazis sündinud Gatagovil on Venemaa kõrgliigas kirjas 64 kohtumist ning skoori on ta teinud seitsmel korral. Aastatel 2009-2011 kuulus Gatagov Venemaa U-21 koondisesse ning sai seal kirja 14 mängu ja seitse väravat. Viimati mängis ründaja Kasahstani kõrgliigasse kuuluva FC Tarazi ridades.
FC Levadias hakkab Gatagov kandma särki numbriga 81. “See on minu õnnenumber,” selgitas Gatagov.
FC Levadia spordidirektor Sergei Pareiko tundis Gatagovi liitumise üle heameelt. “Alan on väga väärtuslik täiendus meie meeskonna ründeliini. Loodan, et ta elab kiiresti sisse ning saab meid väljakul palju aidata. Arvestame temaga väga tõsiselt. Oma vanuseklassi mängijate seas oli Gatagov üks kõige andekamatest tervel Venemaal, tal on silmapaistvad oskused ning kindel soov oma karjääris edasi liikuda. Leian, et meie meeskond on nüüd hästi komplekteeritud ning peab omavahel kokku mängima,” sõnas Pareiko. | Levadiaga liitunud ründaja: minu unistus on mängida 2018. aasta MM-il Venemaa koondises | https://sport.err.ee/84107/levadiaga-liitunud-rundaja-minu-unistus-on-mangida-2018-aasta-mm-il-venemaa-koondises | FC Levadia jalgpalliklubi sõlmis kaheaastase lepingu Venemaa ründaja Alan Gatagoviga kehtivusega kuni 2017. aasta jalgpallihooaja lõpuni. |
Kolmest mängust ühe võidu saanud Soome ning kolme kaotusega leppinud Venemaa pääsesid veerandfinaali, kus kohtuvad vastavalt Tšehhi ja Rootsiga.
B-grupi viimastes mängudes alistas Rootsi karistusvisete järel 2:1 Šveitsi ja võitis 8 punktiga alagrupi. Tšehhi sai samuti karistusvisete järel 3:2 jagu Jaapanist ning pääses 5 silmaga teisena veerandfinaali. 4 punkti kogunud Šveits ja ühe silma saanud Jaapan selgitavad omavahel kõrgeimast divisjonist väljakukkuja.
USA - Rootsi veerandfinaali võitja läheb poolfinaalis vastamisi USA naiskonnaga ning Soome - Tšehhi paari võitja mängib Kanadaga.
Veerandfinaalid peetakse juba reedel, poolfinaalid pühapäeval ning maailmameister selgub esmaspäeval. | USA naiskond läbis MM-i alagrupi täiseduga, Kanada pääses teisena otse poolfinaali | https://sport.err.ee/84109/usa-naiskond-labis-mm-i-alagrupi-taiseduga-kanada-paases-teisena-otse-poolfinaali | Kanadas toimuval naiste jäähoki MM-il läbis alagrupi täiseduga tiitlikaitsja USA naiskond, kes neljapäeval purustas 8:0 (3:0, 0:0, 5:0) Venemaa naiskonna. Teisena pääses otse poolfinaali Kanada, kes sai 6:1 (1:0, 4:1, 1:0) jagu Soomest. |
Seni on raadiosignaalide otsinguil keskendutud põhiliselt Päikese-sarnastele tähtedele, lähtudes mõistlikust eeldusest, et kui meil siin Päikese ümber tiirleval planeedil enam-vähem mõistuslikku elu leidub, siis tasub teisi näiteid otsida eelkõige ka just samasugustest paikadest.
Viimase aja teadusuuringute valguses on aga ilmnenud, et tuhmilt hõõguvate väikeste punaste kääbustähtede ümber tiirleb rohkesti planeete just selles elukõlblikus vööndis, kus ei ole liiga palav, et kogu planeedi vesi aurustuks, ega liiga külm, et kogu planeedi vesi jäätuks. Eri hinnangutel võib selles vööndis tiirlevaid planeete leiduda ühe kuuendiku kuni lausa poole juures punastest kääbustest.
SETI instituut teatabki nüüd, et alustab kahe aasta pikkust projekti, et uurida lähemalt, kas 20 tuhande kõige lähemal asuva punase kääbuse juurest õnnestub mõni mõistuslikule päritolule viitav raadiosignaal leida. Loodame, et õnnestub, sest SETI on mõistusega olendite märke otsinud juba aastakümneid, aga seni paraku edutult. | Mõistusega olendeid on lootust leida punaste kääbuste planeetidelt | https://novaator.err.ee/258810/moistusega-olendeid-on-lootust-leida-punaste-kaabuste-planeetidelt | Maaväliste tsivilisatsioonide lähetatud signaalide otsinguga tegelev SETI Instituut Ameerika Ühendriikides annab teada, et laiendab otsinguid nüüd ka 20 tuhandele planeedisüsteemile, millest on mõistusega elu märkide leidmist seni peetud suhteliselt vähe tõenäoliseks. |
Reisijatele, kellel on selleks perioodiks ostetud pilet Nordica või Adria Airwaysi Brüsseli-liinile, makstakse raha tagasi või võimaldatakse tasuta muuta lennukuupäeva. Samuti saavad piletiomanikud Brüsseli asemel lennata Berliini, Pariisi või Amsterdami.
Reisijatel, kellel on läbi Nordica ostetud pilet jätkulendudele ümberistumisega Brüsselis kuni 15.aprillini, pakutakse võimalust jõuda sihtpunkti alternatiivsete läbilendudega või tagastatakse piletiraha. | Nordica tühistas Tallinna-Brüsseli lennud kuni 15. aprillini | https://www.err.ee/557196/nordica-tuhistas-tallinna-brusseli-lennud-kuni-15-aprillini | Nordica tühistas kõik Tallinna ja Brüsseli vahelised lennud kuni 15. aprillini ehk ülejärgmise nädala reedeni. |
Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul on käesoleva aasta üheks väljakutseks uus regulatsioon läbiotsimiste ja vahistamiste osas.
"See aga ei tohi mõjutada meie suurimaid eesmärke: alaealiste kiiret, kuid erikohtlemist pakkuvat menetlemist, kuritegevuse mõjutamist läbi vara äravõtmise, probleemipõhist lähenemist ja koostööd erasektoriga majanduskuritegevuse vallas," ütles Perling.
Samuti on prokuratuuri jaoks oluline jätkata tulemuslikult kuritegelike ühenduste tuvastamist ja lõhkumist ning rahvusvahelist koostööd.
"Need prioriteedid ei ole mõeldud paberile jäämiseks või aasta kokkuvõtete tegemiseks, need peavad kajastuma meie igapäevastes otsustes ja tegevustes, igal tasandil ja igaühe töös," kinnitas Perling.
Läinud aasta lõpus võttis prokuratuur koostöös politseiga ette kriminaalmenetluse inimese kesksemaks muutmise.
"Need kokkulepped on iseenesest lihtsad, kuid peame neid igal tasandil juurutama. Peame kannatanule tagama tema õigused, kuid tema jooksutamine kriminaalmenetluse kestel on lubamatu. Digitaalsed tõendid peavad IT-riigis jääma digitaalsele kujule ning kriminaalasja toimikuid ei tohi ebavajaliku materjaliga koormata. Eraldiseisvalt ei pruugi need tunduda suurimate probleemidena, kuid iga kokkuhoitud töötunni saame suunata bürokraatia asemel turvalisuse tagamisse," ütles Perling. | Prokurörid arutavad Narvas tänavusi prioriteete | https://www.err.ee/557187/prokurorid-arutavad-narvas-tanavusi-prioriteete | Prokurörid kogunevad täna üldkogule Tartu ülikooli Narva kolledžis, kus õigussüsteemi arengust ja prokuratuuri tööst annavad ülevaate riigi peaprokurör Lavly Perling ning justiitsminister Urmas Reinsalu. |
Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa ütles ERR-i raadiouudistele, et ei mõista valitsuse otsust, sest venekeelse kanali vaatajate arv oli tõusuteel. Siiski tuleb tunnistada tõsiasja, et EKRE äsja tellitud uuringu kohaselt peavad Eesti elanikud praegu Venemaast suuremaks ohuks islamiäärmuslaste sissetungi.
Selle vastu võitlemiseks hakkab uus teleprogramm ETV– näitama kõike seda, mis on Allahi poolt keelatud. "See peab ennekõike muutma Eesti selliseks paigaks või asukohariigiks, kuhu tegelikult islamiäärmuslased kindlasti ei taha tulla. Selletõttu tuleks selles kanalis näidata hästi palju seda, mis on nende jaoks vastuvõetamatu, mis ei sobi nende kultuuriga ja väärtushinnangutega kokku. Kindlasti saab seal olema kokandussaade, kus räägitakse sealihast toiduvalmistamisest ja kus kindlasti oluline koht on, kuidas ma nüüd delikaatselt väljendan enast, aga paljast ihu näidatakse kindlasti pisut rohkem kui traditsioonilistes telesaadetes. Seal on terve rida selliseid asju, mis peaksid näitama, et Eesti on selgelt ebasobiv riik, kuhu ühel tõsiusklikul moslemil tasub tulla," rääkis Margus Allikmaa.
Rahvusringhääling sõlmib juba lähiajal koostöölepingud ka Liviko ja Saku õlletehasega. Kindlasti tehakse otseülekanne suviselt Õllesummerilt ja ka Saaremaa õlletoobrilt. Joomist, sealiha söömist ja erootikasaateid hakkab kanal pakkuma ööpäevaringselt ning programm on varustatud araabiakeelse tõlkega.
Margus Allikmaa loodab uuelt kanalilt vaatajarekordeid. "Kui me võtame aluseks selle, et kui palju on islamiusulisi maailmas ja kui palju on vene keelt rääkivaid inimesi, kellele see ETV+ oli ette nähtud, siis kindlasti publikupotentsiaal ETV– jaoks on märksa kõrgem," avaldas ta lootust.
Kui ETV plussi rahastus tuli kultuuriministeeriumilt, siis ETV miinust hakkab rahastama kaitseministeerium ja kanali eelarve saab olema rohkem kui kaks korda suurem. "Ministritevahelised läbirääkimised jõudsid seisukohani, et edaspidi hakkab ETV– rahastama siiski kaitseministeerium, sest tegemist on Eesti riigi jaoks väga olulise kaitsepoliitikat puudutava küsimusega. Kindlasti on praegune kultuuriministeerium valmis seisma ühiselt kaitseministeeriumiga selle eest, et ETV– eelarve võrreldes ETV+ eelarvega tõuseks vähemalt kahekordselt, parem kui kolmekordselt," ütles kultuuriministeeriumi avalike suhete juht Meelis Kompus. Kompus lisas, et loodab uues kanalis ka ise mõne tööotsa leida.
Seega ei peaks ETV+ vaatajad olema üllatunud, et tänahommikuses saates lasti otse-eetris lahti kõik saatejuhid ning uudisteankur.
Uudis ilmus 1. aprillil. | ETV+ suletakse, rahastuse saab uus islamiäärmuslasi peletav kanal ETV– | https://menu.err.ee/290055/etv-suletakse-rahastuse-saab-uus-islamiaarmuslasi-peletav-kanal-etv | Valitsuskabinet otsustas sulgeda telekanali ETV+, selle asemel luuakse uus kanal ETV–, mis hakkab võitlema põgenike ja islamiäärmuslusega. Uut kanalit rahastab kaitseministeerium ja selle eelarve saab olema vähemalt kümme miljonit eurot aastas. |
Kell 9.15 mängis kuulajatelt klaverit hommikusaate juht Johan Randvere, kes on väljaspool saatejuhitööd nõutud pianist.
Kell 10 algab soovisaade, kuhu on oodatud kuulajate kõned, tervitused, õnnitlused ning naljad telefonil 611 4285. Soove vahendavad Lisete Velt ja Johan Randvere.
Kell 12.15 lülituvad eetrisse taas muusikasündmused klaveritoast. Sünnipäeva puhul tulevad otse-eetrisse musitseerima Marten Altrov, Sten Heinoja, saksofonikvartett Quattro quarti, Maria Listra, Kristjan Üksküla, Merike Heidelberg, Olga Kulikova, Kirke Karja jt.
Õhtuprogrammi täidab kuulajate soovil Eesti muusika ühe monumentaalseima teose Rudolf Tobiase "Joonase lähetamise" helisalvestus kell 19.
Klassikaraadio alustas tööd 1. aprillil 1995 ja on suurima auditooriumiga ööpäevaringselt toimiv kultuurimeedium Eestis. Kuulata saab mitmesugust väärtmuusikat barokist džässini, etnomuusikast nüüdismuusikani, kultuurisaateid ja uudiseid.
Oluline osa Klassikaraadio kavast on muusikasündmuste vahendamine otseülekandes, kontserdisaalidest Eestis ja kaugemal. Klassikaraadio kuulajate lemmiksaated on kontserdiülekanded, hilisõhtune muusikaline seiklus "Fantaasia" ja populaarsete klassikapalade programm "Da capo".
Iga nädal kuulab jaama 5,7 protsenti eestlastest ja 3,2 protsenti mitte-eestlastest. Kõrgema haridusega inimesed moodustasid 2015. aastal peaaegu poole Klassikaraadio kuulajaskonnast.
Klassikaraadio peatoimetaja on Tiia Teder. | Klassikaraadio tähistab sünnipäeva elava muusikaga | https://menu.err.ee/290054/klassikaraadio-tahistab-sunnipaeva-elava-muusikaga | Klassikaraadio klaveritoas kõlab tänase sünnipäeva puhul hea muusika hommikust pärastlõunani. |
13. asetatud Azarenka sai teisena paigutatud ning vigastustega võidelnud Kerberist jagu ühe tunni ja 34 minutiga. Kerberil oli üks jalg kõvasti kinni teibitud ning sakslanna suutis läbi häda Azarenkaga mängu lõpuni sammu pidada.
Azarenka jaoks oli tegemist magusa võiduga, sest tema ainsaks kaotuseks 22 mängus tänavusel kalendriaastal on seni olnud allajäämine just Kerberile Austraalia lahtiste veerandfinaalis. | Azarenka maksis Miamis Kerberile kätte Austraalias saadud kaotuse eest | https://sport.err.ee/84095/azarenka-maksis-miamis-kerberile-katte-austraalias-saadud-kaotuse-eest | Miamis toimuval kõrgetasemelisel tenniseturniiril pääses venelanna Svetlana Kuznetsova kõrval naiste üksikmängus finaali valgevenelanna Viktoria Azarenka, kes alistas poolfinaalis 6:2, 7:5 sakslanna Angelique Kerberi. |
Simon Gray “Finaal”
Lavastaja: Roman Baskin
Esietendus 7. veebruaril 2016
Ita Everi juubelilavastus ja 134. roll Eesti Draamateatris
Fortes kõlav Bachi fuuga d-moll, sellega põimuv ja võistlev laste kisa. Lava valgeneb aeglaselt, kesklaval asuvale uksele ilmub Ita Everi Daisy. Liigub käbedalt, peaaegu pooljoostes lava vasakut serva raamiva klaasveranda juurde. Seisatab. Ja hõikab siis üle Bachi ja lärmi aeda: "Henry – Henry kullake – las nad hoiavad siit eemale – päris eemale – akende pärast – oh, nad ei kuule –..."
Ita Everi hääl on ainukordne, jõuline ja legendaarne. Ta võib rõkatavalt, trilleritega naerda, kõuekõminal kärgatada, jõuliselt sosistada. See hääl on vahel suursuguselt võimas. Või tasaselt mõtlik. See võib olla "Nukitsamehe" nõiamoori krigisev crescendo. "Pilvede värvide" Ema Anna pehme ja mõtlik toon, kui ta kuhugi saali- või elusügavusse vaadates vaikselt küsib: "Mis on sinu meelest ilus olnud?" "Reameeste" leivaraasukesi nokkiva Nasta kiiksuv tämber. Või Pirandello Proua Frola väärikalt vaoshoitud pöördumine publiku (või oma väimehe) poole: "Meil kõigil on oma nõrkused..."
Registrite paljus, oskus ja tahe otsida tegelasele iseomast, ainukordset kõnemaneeri ja tonaalsust. Ning lõpuni minev tehniline nõudlikkus. Everit on kuulda ka kolmandale rõdule. Tema sõnadest saab aru, sõltumata sellest, kas need on esitatud sosinal või kriisates.
***
"Näitlejad on üldiselt väga paindlikud ja harjunud imagot vahetama. Nad võtavad kaalust alla ja juurde, kunstlikult või päriselt; nad muudavad hääletämbrit ja juuksevärvi nagu kameeleonid. Aga enamik neist ei suuda vahetada mängukiirust. Ühed on püsimatud nagu elavhõbe. Teised rühivad mõõdetud aeglusega," on öelnud Alan Ayckbourn.
Ita Ever on kiire näitleja. Liikuv ja vilgas muidugi ka, aga just üleminekute nobeduses, reaktsioonide täpsuses, meeleolumuutuste hetkelisuses. Ka julguses ja ulatuses. Ju seepärast on kriitikud öelnud, et Ita pritsib üle.
"Finaalis" lajatab end purju joonud ja diivanile laiali laotanud perepoeg Benedict (Mait Malmsten): "Tahtsid meie ema olla, eks, nänn? Meie ema koha üle võtta?" Everi/ virtin Daisy reaktsioon on momentaanne. Daisy hääl, mis veel eelmises repliigis tõtlikult kädistas, on Beni avameelsele süüdistusele reageerides registri võrra madalam. Mänglev-lõbusa tooni asemel on järsku külm ja kalk. Kärmete, justkui pidevalt kolme punktiga lõppevate või lõpetamata jäävate lausete järel räägib Daisy nüüd hakitult. Lühikeselt. Sünkoopselt: "/.../ tema kohta. Teadsin ma. Ei saa ma iial üle võtta. Eks ju, Jasper."
***
Roll algab jalgadest, olevat öelnud Jüri Järvet. Ita Everi Daisy kõnnak ja liikumisjoonis on kui selle tähelepaneku elav illustratsioon. Käbe virtin tundub laval liikuvat peaaegu pooljoostes, tantsisklevalt. Tema pika kleidi sabad on pidevas liikumises.
Esimene järsk muutus Daisy olekusse tuleb pärast Benedicti süüdistust (tahtsid meie ema olla!): Daisy kangestub hetkeks; ja järgmiste repliikide ajal on tema samm poole aeglasem, ehk ka väsinum kui enne.
Ja siis tuleb abiellumisstseeni ettekanne, teenijannast on saanud perenaine: teate ootamatusest tardunud perepoegade-abikaasade pilkude all teeb Everi Daisy kungingannaliku poolkaare ümber kogu mängupinna. Tema samm on nüüd pikk ja kõnnak mõõdetult aeglane. See on ennast kehtestanud primadonna etteaste.
***
"Finaali" finaal. Dekoratsioonid on kadunud. Vaataja ees on tühi lavaruum ja vabalt vohavat inglise aeda kujutav horisont. Eeslava paremas servas istub tugitoolis kontaktitu Jasper (Aleksander Eelmaa). Tagalava keskel, suurele perele kaetud teelaua ääres, on Daisy üksi. Rühikas elegantne daam. Daisy Spencer, ainus Simon Gray tegelastest, kes sai oma tahtmise.
***
Kümme aastat tagasi ilmunud Ita Everi elulooraamat kannab pealkirja "Elu suuruses". Everi näitlejaraamatu pealkiri saaks olla vaid "Üleelusuuruses". Sest Ita Ever muutub suureks laval. Tema hääle modulatsioonid, liigutuste ulatus, mõnu suure lava valdamisest loovad täiusliku illusiooni. See on näitleja moondumine. Alles "Finaali" lõpukummarduse hetkel, mil eeslaval on kõrvuti Mait Malmsteni Benedict ja Ita Everi Daisy, taipad saalis, kui pisike on Ita Ever elusuuruses. Toosama tilluke punapäine estonka GITISe treppidelt, keda kirjeldab Panso.
***
"On näitlejaid, keda mäletad pausis, hingevõtvas vaikuses, on neid, keda mäletad lustakas hoos, sädemeidpilduvas üleviskamises," alustas Voldemar Panso portreed Liina Reimanist. Ita Everis, Liina Reimani sõrmuse kandjas, on olnud kõike – hingevõtvat vaikust, embusest rebitud armastust, hulluksajavat hingevalu. Aga ennekõike seda lustakat, sädemeidpilduvat ja üleviskavat hoogu. Ka 85-aastasena, oma 134. rollis koduteatri laval. Ja kõige kaunimalt isiklik portree Everist on mu meelest Mikk Mikiveri 1985. aastal vändatud tagasihoidlik telefilm "Olete te õnnelik, Ita Ever?".
P. S. "Finaali" autor Simon Gray oli osav kriketimängija ja andunud kriketifänn. Ka näidendi pealkiri – Close of Play – pärineb kriketiterminoloogiast. Ja see ei tähenda sootuks lõppu. See pole isegi turniiri lõpp. Close of play on vaid ühe mängupäeva lõpp.
Tippvormis Ita Ever väärib siin ja praegu aina uusi võimsaid rolle. Niskamäe vanaperenaine. Proua Alving. Bernarda Alba. Aga p ole vähimatki põhjust seda rida klassikaga piirata. | Sõrmuste emand – Ita Ever 85 | https://kultuur.err.ee/311348/sormuste-emand-ita-ever-85 | Täna saab Eesti teatri üks uhkusi, näitleja Ita Ever 85-aastaseks. ERR kultuuriportaal ühineb õnnesoovidega. |
"Eks ma pean ütlema, et selle ülemise vahegrupi 6 mängu, 5 võitu ja viik, eks see natuke üllatus oli, et me kõik mängud niimoodi mänginud oleme. Samas, eks me oleme selle nimel vaeva näinud, et ülemise poole võistkondadele vastu hakata. Me oleme aastaid selle nimel tööd teinud," kommenteeris Koks Vikerraadiole.
Koksi sõnul oli Viljandi edukate mängude üheks põhjuseks see, et meeskond leidis võidusoone ning enesekindluse ja hea emotsiooni pealt oli pidevalt hea ka raskuseid ületada.
Koks loodab, et tänavusel hooajal on tema klubi jaoks aeg küps, et lõpetada Eesti käsipallis kestnud Põlva Serviti ja HC Kehra valitsemine.
"Me oleme selle nimel tööd teinud ja see kahe aasta tagune karikavõit andis sellest juba märku. Eelmisel hooajal mulle tundus, et me ei olnud veel valmis mängima kolme võiduni peetavat seeriat. Sel aastal me oleme kõiki päris mitu korda võitnud ja ma loodan, et need jõuvahekorrad on võrdsustunud nii palju, et me suudame mängida ka kolme võiduni mängitavaid seeriaid."
"Play-offides on kõigel veidi teistmoodi väärtus ja seal tuleb keskenduda ühele mängule korraga ja pole mõtet ette väga pikalt mõelda. Ma ei usu seda, et kogemuste taha midagi jääb, sest meil on ka piisavalt palju vanemaid ja kogenumaid mängijaid," arvas Koks. | HC Viljandi peatreener loodab, et tänavu suudetakse Põlva ja Kehra valitsemisaeg lõpetada | https://sport.err.ee/84093/hc-viljandi-peatreener-loodab-et-tanavu-suudetakse-polva-ja-kehra-valitsemisaeg-lopetada | Eesti käsipalli meistrivõistlustel vahegrupiturniiri kaotuseta läbinud ja põhihooaja sellega napilt Põlva Serviti järel teise kohaga lõpetanud HC Viljandi on peatreener Marko Koksi arvates valmis, et lõpetada Serviti ja HC Kehra viimaste aastate valitsemine koduses käsipallis. |
Kui oled hoolas tele-, raadio- või veebiuudiste jälgija, siis on asi lihtne. Iga kanal on oma programmi peitnud mõne üksiku libauudise. Sinu ülesandeks on vaid need ära tunda ja meile teada anda. Oma leidudest anna märku kas aadressil [email protected] või kommenteeri ETV Facebook i lehel.
Aktiivsemaid libauudiste jahtijaid ootavad ka mõnusad auhinnad!
Aega oma leidudest teada anda on laupäeva, 2. aprilli keskpäevani. Kell 15.00 teeme teatavaks kõik libauudised ja ka võitjate nimed.
Head jahtimist! | Tule ja osale ERRi libauudiste jahis | https://menu.err.ee/290053/tule-ja-osale-erri-libauudiste-jahis | 1. aprill on teatavasti päev, kus kõiki uudiseid ei tasu ülemäära tõsiselt võtta ning ka Eesti Rahvusringhäälingu uudistetoimetajad on mõne väikese vimka tavapärasesse programmi sisse planeerinud. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.