text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
2007. aastal finantsinspektsiooni juhtinud Malmstein ütles Postimehele, et tegemist oli kinnise emissiooniga, mis ei kuulu järelevalvemenetluse alla.
"Neid materjale, mis meil hiljem järelevalvemenetluse käigus kättesaadavad olid, neid me vaatasime – need ei viidanud otsesele rikkumisele. Teine asi – kui räägitakse hiljem kuskile rahade välja kantimisest, siis seda iseenesest ei saaks finantsinspektsioon ise uurida, see on juba otseselt politsei teema," selgitas Malmstein.
Tema sõnul jääb igasuguse kriminaalse tegevuse uurimine finantsinspektsiooni pädevusest välja, kuid kui midagi sellist peaks inspektsioonile selguma, teeb asutus politseile vastavasisulise avalduse, samas olid antud juhul investorid juba ise need avaldused kirjutanud, mistõttu inspektsioonil ei olnud täiendavate avalduste kirjutamise vajadust.
Bakuu investeerimisafääris petetud ärimehed nõuavad kohtus finantsinspektsioonilt kahju hüvitamist, kuna nende hinnangul oleks saanud inspektsioon hoolsat järelevalvet tehes Gild Financial Advisory Service kuriteo ära hoida.
Tallinna halduskohus peab lähiajal otsustama, kas menetleda rohkem kui 10 miljoni euro suurust kahjunõuet finantsinspektsiooni vastu.
Taotluse on kohtule esitanud Maria Mägi advokaadibüroo, kes esindab tuntud ettevõtjaid nagu Hans H. Luik, Marcel Vichmann, Olari Taal ja Maido Kiviorg. | Finantsinspektsiooni eksjuht: materjalid ei viidanud rikkumisele | https://www.err.ee/557181/finantsinspektsiooni-eksjuht-materjalid-ei-viidanud-rikkumisele | Bakuu investeerimispettuses kahju kannatanud ärimeeste süüdistust finantsinspektsiooni tegevusetuse kohta peab sel ajal asutust juhtinud Raul Malmstein mõistetamatuks. |
"Me elasime alati justkui utopistliku visiooni, et uus maja peaks kerkima lavaaugu alla või kusagile vanalinna - palju loogilisem tundub tegelikult viia see juba valmis majja, kus on olemas vajalik õhustik ja suur osa tööd on meie eest juba ära tehtud," tõdes Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen ning leidis, et kuigi maja on praegu veidi räämas, siis sellest ei tohiks kindlasti probleemi tekkida. "Piusid koos Kaspar Velbergiga käisid juba ehituspoes ära ja hakkasid vaikselt remondiks vajalikke asju kokku ostma - suve alguses läheb meil seal suureks tööks."
Milliseid muutuseid toob uus mängupaik teatri repertuaaris, Nüganen praegu veel öelda ei oska. "Eks me hakkame tegema kindlasti rohkem suurvorme - juba aastaid on teatrisiseselt olnud tohutu põlemine, kuna näitlejad sooviksid tuua lavale muusikale. Praegusel hetkel käivad läbirääkimised juba lavastajatega, et tuua Linnateatris uue aasta alguses lavale nii "Grease" kui ka "Helisev muusika"." Sealjuures ei eita Nüganen ka seda, et Linnateatri repertuaari võiks nüüdsest lisanduda ka balletid ning ooperid.
Teatri pikaajaline näitleja Anu Lamp selgitas, et ega see otsus ei tulnud kergesti ning ta ei usu siiani selle õnnestumisse. "Me oleme harjunud sellega, et tegelikult ükski normaalne inimene meie teatrisse tulla ei saa. Piletite ostmiseks peab omama erilisi võimeid, kuna need kaovad loetud sekunditega. Uue saaliga kaoks selline defitsiit aga täielikult," leidis Lamp ja lisas, et tema arvates ongi see olnud seni ainus põhjus, miks inimesed siin teatris käivad. "Ma olen kuulnud, et praegu peetakse piletite nimel juba duelle."
Tallinna Linnavalitsus on sellest koostööst aga väga huvitatud. "Me pakume neile praegusel hetkel viieaastast lepingut, mille järel sooviksime neilt tagasi saada täies mahus renoveeritud Linnahalli, kuhu koliks siis ümber Tallinna Linnavalitsus," tõi abilinnapea Taavi Aas välja, et selle renoveerimisprojekti maksumuseks kujuneb aastate lõikes umbes 12 miljonit eurot. "Toetada me neid selles projektis küll kahjuks väga ei saa, kuna eelarvet tõmmatakse lähiaastatel veel koomale ning sääraseks toetuseks pole lihtsalt raha." Sealjuures tõi Aas välja, et mõned praegusel hetkel juba kolmandat kuud tegevusetult passivad ametnikud võivad seinu küll värvima minna. "Las teevad midagi kasulikku."
Linnateatri direktori Raivo Põldmaa sõnul on tegu Eesti teatriajaloo ühe pöördelisema sündmusega, mille tähtsust on keeruline alahinnata. "Otsime praegusel hetkel enda praegustesse saalidesse uusi rentnikke - huvi on tundnud nii üks veterinaarkliinik kui ka näiteks KuKu klubi," tõdes Põldmaa, et vanadest ruumidest on pisut kahju lahkuda. "Tuleb aga siiski vaadata tulevikku - tänapäevane inimene eelistab vaadata suuri produktsioone, mitte põlveotsas tehtud väikest teatrit. Labast nalja, valju muusikat ja kõvasti paljast ihu!"
2016. aasta 1. juunil alustab Tallinna Linnateater esimesi renoveerimistöid, mille käigus taastatakse lavatehnilised võimalused ja tehakse esialgsed värvimistööd. "Me ootame alati abikäsi, kes oleksid valmis tulema põrandaid küürima või toolikatteid õmblema. Selle eest lunastab ehk ka mõne pileti," ütles Elmo Nüganen. "Teater on elu!"
Uudis ilmus 1. aprillil. | Linnahallist saab Tallinna Linnateatri kauaoodatud oma maja | https://kultuur.err.ee/311353/linnahallist-saab-tallinna-linnateatri-kauaoodatud-oma-maja | Aastakümneid on Tallinna Linnateater otsinud endale oma maja ning vaevlenud ruumipuuduses - nüüd on koostöös Tallinna linnavalitsusega leitud sellele lahendus. 2017. aasta alguses kolib Linnateater Linnahalli ning puhub sellele aastaid tühjana seisnud maamärgile taas elu sisse. |
Neljakordne NBA põhiturniiri kõige väärtuslikum mängija möödus Wilkinsi karjääri punktisummast (26 668) avaveerandil ning on nüüd kogunud karjääri jooksul 26 689 silma. 31-aastane James kogus kohtumises veel ka 11 korvisöötu.
Järgmisena on Jamesi teekonnal ees Oscar Robertson (26 710), Hakeem Olajuwon (26 946), Elvin Hayes (27 313) ja Moses Malone (27 409). Tegevmängijatest edestavad Jamesi vaid Kobe Bryant (33 464) ning Dirk Nowitzki (29 376), kes on vastavalt 3. ja 6. kohal.
Kevin Love kogus Cavaliersi poolel 19 punkti ja 10 lauapalli ning kaotajate kasuks tõi Thaddeus Young 18 silma ja 8 lauapalli.
Läänekonverentsis kolmandal ja neljandal kohal paiknevate Oklahoma City Thunderi (53-23) ja Los Angeles Clippersi (47-28) heitluses jäi peale kodusaalis mänginud Thunder. 119:117 võidu tõi neile tsentri Steven Adamsi korv 26,9 sekundit enne mängu lõppu.
Kevin Durant viskas võitjate kasuks 31 punkti, hankis 8 lauapalli ja andis 5 korvisöötu, Russell Westbrook kogus 26 silma, 11 söötu, 8 lauapalli ja 4 vaheltlõiget. Chris Paulile, DeAndre Jordanile ja J.J. Redickule puhkepäeva andnud Clippersi poolel viskasid Austin Rivers ja Jamal Crawford võrdselt 32 silma.
Tulemused:
Cleveland - Brooklyn 107:87
Houston - Chicago 100:103
Indiana - Orlando 94:114
New Orleans - Denver 101:95
Oklahoma - Clippers 119:117
Portland - Boston 116:109 | VIDEO | LeBron tõusis Cavaliersi võidumängus kõigi aegade skooritabelis 12. kohale | https://sport.err.ee/84094/video-lebron-tousis-cavaliersi-voidumangus-koigi-aegade-skooritabelis-12-kohale | Korvpalliliigas NBA alistas Cleveland Cavaliers (53-22) neljapäeval kodusaalis 107:87 Brooklyn Netsi (21-54). Võitjate poolel 24 punkti visanud LeBron James tõusis kõigi aegade punktitabelis mööda Dominique Wilkinsist ja on nüüd 12. kohal. |
Tänane muusikaline sündmus on erilaadseim Tallinn Music Weeki raames toimuv klassikalise muusika kontsert. Kolmeosalise kontserdi raames on harukordne võimalus näha esinemas ühekoos lausa viit Järvit: Miina Järvi (viiul), Martin Järvi (viiul), Madis Järvi (vioola), Mihkel Järvi (klaver) ja Marius Järvi (tšello). Eesti tuntuima muusikute-dünastia liikmed esitavad Pärdi, Rahmaninovi, Schuberti ja Tšaikovski teoseid.
Kontserdi teises osas pannakse ühte kõlama muusikainstrumendid, mis kõlavad koos vaid harvadel juhtudel. Nimelt pannakse kokku mandoliin ja orel. Huvitava koosluse taga seisavad Alina Sakalouskaya mandoliinil ja barokkmandoliinil ning Kadri Ploompuu orelil. Duo esitab Ortize, Palestrina, Castello, Albinoni ja Vivaldi teoseid.
Kolmandas osas esitab kammerkoor Collegium Musicale koos varem salvestatud fonogrammiga Mirjam Tally ja Imre Sooääre teoseid.
Kontsert toimub koostöös festivaliga Klaaspärlimäng. | Niguliste kirikus astuvad lavale viis Järvit | https://kultuur.err.ee/311359/niguliste-kirikus-astuvad-lavale-viis-jarvit | 1. aprillil kell 19 toimub Niguliste kirikus viie Järvide muusikutedünastia esindaja ühiskontsert, millele lisaks kõlavad veel ka orel ja mandoliin, mille kooskõla pole enamik eestimaalasi ilmselt kunagi kuulnud. |
Tallinna ülikooli Itaalia uuringute ja semiootika professor ning raamatu tõlkija Daniele Monticelli ütles, et idee teos itaalia keelde tõlkida tuli Itaalia Eesti Seltsilt ning on toimunud koostöös Lennart Meri Sihtasutusega, kirjutab Meie Maa.
Monticelli on ise kolme aasta jooksul kogu protsessis osalenud ning Lennart Meri poja Mart Meriga arutanud, millises mahus raamatut tõlkida ning aluseks võeti viimane väljaanne, kus on nii “Hõbevalge” kui “Hõbevalgem” koos.
"Oleme otsustanud sealt välja jätta kaks peatükki, mis raamatu lõpus puudutavad Tallinna kujunemist ja Läänemere merenduse ajalugu," selgitas ta ja lisas, et tõlgitava väljaande maht on umbes 450 lehekülge.
Lennart Meri väitis oma raamatutes, et Saaremaa on see paljuotsitud müstiline ja müütiline Ultima Thule, kuhu 4. sajandil enne meie aega reisis ajaloo esimene maadeuurija Pytheas. | Estofiilide algatusel jõuab “Hõbevalge” itaallasteni | https://www.err.ee/557184/estofiilide-algatusel-jouab-hobevalge-itaallasteni | Lennart Meri “Hõbevalge” on nüüdseks peale eesti ja soome keele ka itaalia keelde tõlgitud ning ootab trükki minekut. |
Venelaste Himki (7-6) alistas koduväljakul üllatavalt kindlalt 98:66 kreeklaste Pireuse Olympiakose (6-7). Soomlane Petteri Koponen tabas kolmeseid 5/7 ja kogus 21 punkti, Aleksei Švedi kolmesed olid 5/10 ning kokku sai venelane 19 silma. James Augustine sai kirja 18 punkti ja 10 lauapalli ning endine Kalev/Cramo keskmängija Josh Boone 9 silma ja 6 lauapalli. Olympiakose parim oli Othello Hunter 14 silma ja 7 lauapalliga.
Hispaanlaste Barcelona (7-6) sai samuti kodus 75:57 jagu sakslaste Bambergi Brose Basketsist (6-7). Alex Abrines viskas võitjate poolel 13 punkti ning Justin Doellman ja Ante Tomic lisasid kumbki 12 silma. Brose Basketsi edukaim oli Brad Wanamaker 26 punkti ja 8 lauapalliga.
Reedel kohtuvad selles grupis edasipääsu kindlustanud Moskva CSKA (8-4) ja lootused minetanud Kaunase Žalgiris (2-10) ning hispaanlaste omavahelises lahingus sisuliselt edasipääsu omav Vitoria Laboral Kutxa (8-4) ning edasipääsu nimel võitlev Madridi Real (6-6).
E-vahegrupis sai edasipääsu kindlustanud Venemaa klubi Krasnodari Lokomotiv Kuban (9-4) kodusaalis 81:60 jagu grupi viimasest Malaga Unicajast (3-10) ning türklaste Darüssafaka (3-9) üllatas võõrsil Belgradi Crvena Zvezda (7-5) meeskonda. | VIDEOD | Moskva Himki purustas Olympiakose, Barcelona sai samuti üliolulise võidu | https://sport.err.ee/84092/videod-moskva-himki-purustas-olympiakose-barcelona-sai-samuti-uliolulise-voidu | Korvpalli Euroliigas peeti neljapäeval neli kohtumist ning surmagrupiks kujunenud F-vahegrupis said väärtuslikud võidud kirja Moskva Himki ja Barcelona. |
Paneeli "Kui filosoofia sekkub muusikasse" modereerib nihilist Kaur Kender, osalevad veel popkultuurikriitik Tõnis Kahu ja muusik Ülo Krigul.
Festivali peakorraldaja Helen Sildna sõnul ei reklaamitud Friedrich Nietzschet algselt programmis välja, kuna poldud viimase hetkeni kindlad, kas tuntud filosoof juba vanema härrasmehena ikka jaksab pikemat retke Weimarist Tallinna ette võtta. "On teada, et Nietzsche avalikud esinemised on viimasel ajal harvenenud ja seetõttu me ei julgenud tema osalemist meie kavas enne välja kuulutada, kui hinnatud mõtleja tõepoolest Tallinnas kohal on," kommenteeris Sildna. "Seda suurem on rõõm, et ta üle aastate esimese ülesastumise just Tallinn Music Weekil teeb. Teatavasti on Nietzsche üks vanemaid elusolevaid muusikakriitikuid, kes on süvitsi uurinud näiteks Wagneri muusikat."
Sildna sõnul olid läbirääkimised Nietzschega alanud juba enne esimest Tallinn Music Weeki aastal 2009. "Tegemist on ääretult moodsa, ehkki mõnes mõttes ka vana kooli džentelmeniga," ütles Sildna ERR kultuuriportaalile. "Olime temaga Skype'i vahendusel ühenduses aastaid, aga kuigi suhtlus oli ülimalt viljakas just tänapäeva elu paikapanevate kildude poolest, siis otseseid lubadusi tulla esinema ei olnud."
Nietzsche on teatavasti jätnud sügava jälje Lääne kultuuri ja tööde jõud ulatub ka kaasaegsesse popkultuuri. Tema surematud teosed "Nõnda kõneles Zarathustra", "Antikristus", "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse" jm on tuttavad ka eesti lugejale. Lisaks popkultuuriteooria ja üliinimese (übermensch) mõiste kaudu moodsa, lõhestunud indiviidi küsimuse mõjutamisele on kontinentaalfilosoofia jõuline esindaja ja germaani idealismi guru Nietzsche otse tegelenud ka muusikateemadega ning aastal 1888 ilmus talt muusikakriitiline uurimus "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem".
Nietzsche saabumist on oodatud, seda näitab kihisema löönud moodne meedia. "Just kirjutasin fesarisse tänase päeva mõtteterad ja hakkasin Nietzschet lugema, kui sellest uudisest kuulsin," rõõmustas hipster Janmar (37) ERRile. "Nietzsche näitab kindlasti kõigile lollidele koha kätte, selles mõttes mul on hea meel," lisas Janmar longerot viibutades: "Zum Wohl! Muide, VHS on DVD vinüül."
"Nietzsche oli teatavasti see mees, kes väga hästi tõi välja selle, et kes on õige mees ja kes on niisama jobu," sõnas noorpoliitik Jaak (24). "Igatahes värskendav on tema tulek ning ilmselt astun minagi seetõttu läbi populaarselt noorteürituselt. Zieg... khm-khm."
"Ta on ju mingi neljasaja-aastane," ei uskunud oma kõrvu popkriitik Pilvy (17). "Aga noh, lähen vaatan ilmaime ära. Nüüd aga lähen loen Nietzschet. Ikka sama mees?"
"Käisin just teepoes, siis Twitteris, siis Pootsmanni kontserdil trammis ja nüüd lähen loen Nietzschet. Minu jaoks ta ei ole surnud," nentis tudengihärra Taavet (25). "Miks on ameerika noortefilmides alati vanamoodne muusika? Mitte Justin Bieber?"
Ent Nietzsche kõnetab rohkemaid inimesi, kui peened kriitikud-sõnameistrid ja populaarteoreetikud. "Hurjoh, see on küll tüse uudis. Elagu Eesti ja krambimbambambuli," ütles nats Aabram (30).
On räägitud, et Jumal on surnud, on ka räägitud, et Nietzsche on surnud. Ega tuntud mõtleja juhtumisi ilmu vestlusele mingil liiga moodsal kujul, näiteks hologrammina, kerkis fännidel siiski üles ka kahtlusi.
"Ärgem unustagem, et tänapäeva 75aastased käivad Burger Boxis söömas ja Mutant Discol jalga keerutamas ja kimavad ratastega ringi nagu Miškad, pöetud habemed uljalt kooldu," vastas Helen Sildna naeratades. "Miks ei võiks siis üks, oot ma arvutan, 171-aastane härrasmees endiselt aktiivne olla ja mõelda? Ja noh, mõne jaoks on ju Elvis ka surnud."
Uudis ilmus 1. aprillil. | Tallinn Music Weekile saabub Friedrich Nietzsche | https://kultuur.err.ee/311347/tallinn-music-weekile-saabub-friedrich-nietzsche | Viimase hetke üllatuskülalisena teatas festival Tallinn Music Week saksa filosoofi ja kultuurikriitiku Friedrich Nietzsche osalemisest. Nietzsche (sündinud 1844) saabub osalema TMW juttudel pop-up restoranis Fellin laupäeval, 2. aprillil kell 16, eri-case'i "Kui filosoofia sekkub muusikasse" raames. |
Kohus mõistis 46-aastasele Tatjanale viie kuu ja kolme päeva pikkuse vangistuse, kirjutab Pärnu Postimees.
Tatjana peab maksma riigituludesse menetluskulude ja riigi õigusabi eest kokku 481 eurot ja kaks senti.
Süüdistuse kohaselt juhtis Tatjana tänavu Pärnumaal autot joobeseisundis, samuti puudus tal juhtimisõigus. Politsei tuvastas naisel 2,22-promillise joobe. | Purjuspäi autot juhtinud naine pandi vangi | https://www.err.ee/557178/purjuspai-autot-juhtinud-naine-pandi-vangi | Pärnu maakohus mõistis juhtimisõiguseta ja joobnuna autoroolist tabatud naise vangi. |
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul on pooleaastane üleminek elektroonilisele piletisüsteemile kulgenud üldjoontes edukalt ja esialgsed viperused on kõrvaldatud, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Tartu ühiskaardi kõrval aktsepteerib süsteem tasumisel ka Tallinna ja kõikide teiste elektroonilist piletisüsteemi kasutatavate transpordivahendite kaarte.
Haagi sõnul on teavituskampaania üleminekust olnud piisav ja tänane päev reisijatele suuri üllatusi valmistada ei tohiks.
"Kuna me saame nüüd sõitjate statistika ilusti kätte siis iga kuuga on järjest rohkem ja rohkem tuvasti juures ennast tuvastamas käinud isikuid, see näitab seda, et selle seitsme kuu jooksul pluss veel eelteavitamisperiood on inimesed võtnud selle teabe endale omaks. Eriti järsk tõus oli selle aasta jaanuaris, kui siis pabertooteid enam ei müüdud," rääkis Haak. | Tartu ühistranspordis muutub paberpilet tänasest ajalooks | https://www.err.ee/557183/tartu-uhistranspordis-muutub-paberpilet-tanasest-ajalooks | Tartus lõppeb üleminekuperiood ühistranspordi piletite süsteemis ja paberpiletid muutuvad ajalooks. Kasutusse jäävad ainult elektroonilised bussikaardid ja bussijuhilt ostetud ühekordsed piletid. |
Õnnetus juhtus kell 14.50 Tähe tänav 127a juures, kus 29-aastane Andreas jooksis vastu 48-aastase Aini juhitud Opel Astrat.
Jooksja sai viga ja ta toimetati Tartu ülikooli kliinikumi ning lubati seejärel kodusele ravile. | Vastu autot jooksnud mees sai viga | https://www.err.ee/557185/vastu-autot-jooksnud-mees-sai-viga | Tartus sai eile pärastlõunal vastu liikuvat autot jooksnud mees vigastada. |
Politsei eestkõneleja Corinne Gelleri sõnul tulistas mees esimesena Greyhoundi bussijaamas viibinud politseiametnikku, kes toimetati eluohtlike haavadega haiglasse, kus ta hiljem suri. Haavata sai ka kaks tsiviilisikut. Sealsamas lähedal viibinud kaks politseinikku avasid vastutule ja tapsid ründaja.
Pealtnägijate kirjeldusel kihutas bussijaama hulgaliselt politseipatrulle ja kiirabibrigaade. Kohale saadeti ka politsei eriüksus.
Transpordifirma Greyhound teatas, et sulgeb ajutiselt bussijaama ja teeb võimudega koostööd, kuni juhtunu asjaolude väljaselgitamiseni.
Virginia politseiülem kolonel Steve Flaherty täpsustas hiljem, et 37-aastane korrakaitsja Chad Dermyer suri mitmest kuulitabamusest saadud vigastustesse. Haavatud tsiviilisikute vigastused pole koloneli sõnul eluohtlikud.
Newarkist pärit 18-aastase Najee Wilsoni kirjeldusel oli buss just jaama saabumas, kui kõlas vähemalt kolm lasku ja näha oli inimesi hoones ringi jooksmas.
"Me kuulsime hulka inimesi karjumas. See oli kahtlemata väga hirmus kogemus," tõdes Wilson.
Bussijaamas viibis tulistamise ajal umbes paarsada inimest. | Ühendriikides lasti maha bussijaamas tule avanud mees | https://www.err.ee/557176/uhendriikides-lasti-maha-bussijaamas-tule-avanud-mees | Ühendriikides lasid politseinikud maha mehe, kes avas neljapäeval tule Virginia osariigis asuva Richmondi bussijaamas ja jõudis haavata kolme inimest, teatasid võimuesindajad. |
Iga terroriakt on sümbolsõnum. Eriti sümboolse sõnumina levis üle maailma ülestõusmispühade aegu kogunenud kristlaste surmasaatmine Lahore linnapargis Pakistanis.
Islamirühmitus Jamaat-ul-Ahrar tegi jõuga selgeks, et koraani järgimisel Muhamedi vaimus ei saa leppida evangeeliumi järgimisega Jeesuse vaimus. Ollakse lepitamatus sõjas. Pühasõdalasena ennastohverdavalt hukkunud islamivõitleja tappis ja haavas sadu inimesi ja kümneid lapsi. Kristlik kogukond sai juurde hulga märtreid, kes surmati ja surevad veelgi haavadesse, kuna tunnistasid avalikult oma usku Jeesusesse ja tema surnuist ülestõusmisse. On's kristlike märtrite vooruslikkuse esiletoomine ehk islamistlike suitsiiditerroristide voorus?
Mis on voorused?
Nüüdisaegse vooruseetilise mõtlemise reformaator on šoti filosoof Alasdair MacIntyre. Tema raamat „Kelle õiglus? Milline ratsionaalsus?“ näitab kujukalt, et mida ühes traditsioonis võidakse pidada vooruseks, võib teises traditsioonis olla sootuks pahe, et mitte öelda – surmapatt. Voorusi tõlgendatakse ja arendatakse lähtudes mingist väärtustraditsioonist.
Mis siis on voorus? Voorused on teatud isikuomadused, mis võimaldavad midagi hästi sooritada. Näiteks heaks õpetajaks kujuneda ja oma õpetajatööd hästi teha. Samas sõltub ettekujutus hea õpetaja olemisest teatud traditsioonist ja selle väärtuste sotsiaalsest praktikast. Islamistlikke terroriste väljaõpetavate õpetajate vooruslikkust võidakse seostada isikuomaduste ja ühiselu praktikatega, mida näiteks Jeesust õpetajana järgivas kristlikus õpetustraditsioonis ja õpetajaskonnas ebainimlikuks, paheliseks ja pattulangenuks nimetataks. Ja vastupidi.
Väärtused avalduvad narrratiivides
Tõelised väärtused avalduvad mitte sõnades, vaid tegudes. Elulugu jutustab tegelik(ustatut)est väärtustest. Äärmusi võrreldes võib öelda, et radikaliseerunud islamivõitlejate narratiiv jutustab hirmust, alistusest ja vägivallast. Radikaalse Jeesuse järgimise narratiiv jutustab usust, lootusest ja armastusest. Samas panevad Talibani ja ISISe või Ema Teresa ja Martin Luther Kingi lood küsima, milliseid väärtusi peaksime meie järgima ja missugust narratiivi peaks jutustama meie elulugu?
Igal traditsioonil on tavaliselt oma autoriteettekstid. Islamivõitlejad tõlgendavad ja viivad ellu koraani tekste otsesõnu: „Uskumatud tahaksid, et ka teie oleksite uskumatud ja nendega ühetaolised. Seega ärge otsige sõpru nende hulgast enne, kui nad ei ole rännanud välja Jumala teele. Kui nad ei võta kuulda teie kutset, siis rünnake ja tapke neid, kus iganes neid kohtate. Ärge võtke nendest kedagi sõpradeks ega abilisteks.“ (4:89) „Teie,usklikud! Ärge võtke sõpradeks juute ja kristlasi, nemad sõbrustavad üksteisega. Kui mõni teist nendega sõbrustab, on ta üks nende hulgast. Tõesti, Jumal ei juhi halbu inimesi õigele teele.“ (5:51) „Tõesti, mina olen koos teiega. Olge siis abiks usklikele! Ma täidan uskmatute südamed hirmuga. Raiuge neil pead maha ja sõrmed otsast.“ (8:12) „Jumala teel peavad võitlema need, kes lunastavad endale tulevase elu selle maa hinnaga. Sellele, kes võitleb Jumala teel ning kas tapetakse või ta võidab, anname me väga suure tasu.“ (4:74)
Radikaalselt Jeesust järgival piiblilugemisel ei saa mööda vaadata tingimusteta armastusekäsust: „Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks - tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale! Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama? Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!“ (Mt 5:43-48) „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.“ (Jh 13:34-35)
Ausalt, taoliste väärtuste ja neist jutustavate autoriteet(tekst)ide radikaalsus ei näi mõõdukat kompromissi võimaldavat. Tegelikult tuleks ju muutuda – radikaalselt – nende väärtuste nägu. Kes otsib tolerantsemat keskteed, peab vastama ka küsimusele, kas ja milliste väärtuste nimel oldaks ise valmis elama ja surema.
Valgustusajast on väärtustatud vabadust. Voltaire oli radikaal arvamusvabadusvõitlejana: „Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda.“ Kui söandame samamoodi toimida, leiame varem või hiljem, et kellegi või millegi vabaduse nimel tuleb omaenda vabadust ohvriks tuua. Kelle või mille nimel oleksime valmis seda tegema? Ja miks?
Väärtuste ja vooruste lõimumine
Kui mu isa pidi usu pärast nõukogudeaegsest Tartu ülikooli arstiteaduskonnast välja visatama, püüdis toonane dekaan teda enne veel veenda oma usku avalikult maha salgama ja teiste ees tunnistama, et ta kirikus enam ei käi. Ise tehku, mida heaks arvab. Kui noormees siiski kinnitas, et ta ei saa anda lubadusi, mida ei täida, kehitas parteilane õlgu ja kostis: „Mul on tõesti kahju, et te niivõrd naiivsete veendumuste nimel ülikoolis õppimisest loobute.“
Minus kasvatas isa lugu mitte niivõrd kahjutunnet, kuivõrd austust ja lugupidamist. Temast kujunes eeskuju. Isa elu(lugu) veenis rohkem kui argumendid, millega tema elu(lugu) kritiseeriti. Pereisa väärtuste ja vooruste kooskõla ületas totalitaarateistliku ideolooogiarežiimi usuvõõrutusprogrammi. Küsimus polnud teatud usutunnistuse lausetes, vaid kogu ta isiksust ja elu tervikuks lõiminud mõtete, sõnade, tegude ja tegematajätmiste ühtsuses ja koosmõjus.
Tänapäeva eetikas kasutatakse kõlbeliselt tervikliku vooruslikkuse iseloomustamiseks võõrsõna integriteet (ingl integrity). See tähendab niisugust inimest või inimkooslust, kes ei ela kaksikelu või mitmikku, vaid kehastab ja arendab oma voorusi oma väärtuste järgi. Näiteks eeldab kestlikku abielu väärtustav paarisuhe vastastikku kehastatud truuduse voorust. Muidu kaotaks abielu oma väärtuse ja jätkusuutlikkuse.
„ Programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“ eesmärk on toetada ühise väärtusruumi kujunemist Eestis ning aidata kaasa selliste hoiakute kujunemisele, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka toimimise aluseks,“ ütleb riiklik väärtusprogramm „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2015–2020“. Vaevalt saab sedagi teostada pööramata tähelepanu vastavatele voorustele.
„Programmi fookuses on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades sõnastatud alusväärtused, mis jagunevad üldinimlikeks väärtusteks (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikeks väärtusteks (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).”
Väga hea. Püüan ka ise selle programmi nõukogu liikmena väärtusarendusele kaasa aidata. Siiski sõnastab programm ka selge väärtusprobleemi: „Väärtustega seoses on üks suuri proovikive lõhe deklaratsioonide ja tegelikkuse vahel – sõnade ja tegude lahknevus.” Kas ja kuidas on võimalik seda lõhet ületada?
Teoretiseerimisest ei piisa. Vaja on praktikaid ja praktikuid kinnitamaks, et ollakse tõepoolest valmis teatud väärtuste nimel vooruslikult elama. Ja isegi surema, kui vaja. Nagu suri mu isa noorpõlves unistus saada arstiks. Aga sündis elulugu, kus avaldus ja arenes tema integriteet. Hiljem talle omistatud elektroonikainseneri kutse ja patent ning vaimulikutöö ja õpetaja kutsumus poleks desintegreeritud eluloos avaldunud.
Sarnaseid isasid ja emasid, lasteaiakasvatajaid ja õpetajaid, koolijuhte ja noortejuhte, treenereid ja mentoreid, arste ja insenere, vaimulikke ja vaimult suuri inimesi ongi vaja integriteeti kehastama. See tähendab isiksusi, kes elavad seesmiselt ja väliselt terviklikku elu. Olgu avalikkuses tuntuks saades või tundmatuks jäädes. Elumuutev on see, kui nende elu jutustab väärtuste ja vooruste lõimumise lugu.
Psühholoog ja organisatsiooninõustaja Henry Cloud tunnistab oma raamatus „Integriteet. Julgus kohata tegelikkuse väljakutseid“, et „kui inimesed on reaalselt nartsissistlikud või tahavad välja paista rohkem kui nad tegelikult on või saada imetletud otsekui nad oleksidki täiuslikud, siis pole võimalik neid järgida ega usaldada.“ Ehk aitab see meidki paremini vahet teha väärtustel ja voorustel, mis iseloomustavad terroriste või märtreid, aga veel enam meie enda elu ja tervet ühiskonda. | Meego Remmel: on's suitsiiditerroristidel voorusi või märtritel väärtusi? | https://www.err.ee/557170/meego-remmel-on-s-suitsiiditerroristidel-voorusi-voi-martritel-vaartusi | Äärmusi võrreldes võib öelda, et radikaliseerunud islamivõitlejate narratiiv jutustab hirmust, alistusest ja vägivallast, radikaalse Jeesuse järgimise narratiiv aga usust, lootusest ja armastusest. Samas panevad Talibani ja ISISe või Ema Teresa ja Martin Luther Kingi lood küsima, milliseid väärtusi peaksime meie järgima ja missugust narratiivi peaks jutustama meie elulugu, märgib kristlik eetik Meego Remmel oma arvamusloos. |
35-aastase Sulevi isiklik rekord maratonis on 2013. aastal Berliinis joostud 2:45.45. Teisena lõpetas täna Alan Lebrecht (3:14.47), kes oma esimese maratoni jooksis alles detsembrikuus Vana-aasta jooksul. Kolmandaks tuli Indrek Tikva tulemusega 3:15.40, vahendab Marathon100.com.
Need kolm meest olid ka ainukesed jooksjad, kes suutsid Tondiraba Jäähallis täna kiireimat naist, Klarika Kuuske, edestada. Klarika tulemuseks täna 3:18.12 – sekundipealt sama ajaga lõpetas Klarika ka Mispo Talvemaratonil 5. detsembril ning Valencia maratonil novembrikuus. Naistest oli teine Piret Tikva tulemusega 3:48.35 ja kolmas Viia Kaldam (4:18.24).
Maratoniga samal ajal korraldati Tondiraba jäähallis ka kuue tunni jooks, mille võitis Toomas Unt (62,912 km). Mart Maasikrand läbis kuue tunni jooksul 60,638 km ning Ulvi Lond 56,596 km.
Tondiraba Sisemaraton toimus tänavu teist korda, võistluse käigus joostakse jäähalli areeni ümber 250 m pikkusel betoonil kulgeval ringil. Kokku läbitakse 250 m ringi 167 korda. Sisemaratoni läbimisel ei ole vastupidiselt levinud arvamusele kõige raskem väikesel ringil korduv tiirutamine, vaid hoopiski sisetingimustes valitsev kuiv õhk ning kõva betoonist rada. Samas on sisemaratonide puhul võimalik ka jaanuaris joosta lühikestes pükstes, vaatamata sellele, milline on õues valitsev ilm. Sisemaratonide kõrguste vahe on null ehk rada on täiesti lauge, mis teeb ühtlase tempo hoidmise tavalisest kergemaks, samuti on sisemaratoni üks plussidest joogipunkti paiknemine, mis võimaldab vedelikku tarbida sisuliselt iga 250 m järel. | Veiko Sulev püstitas Tondiraba jäähallis uue sisemaratoni Eesti tipptulemuse | https://sport.err.ee/81463/veiko-sulev-pustitas-tondiraba-jaahallis-uue-sisemaratoni-eesti-tipptulemuse | Veiko Sulev püstitas täna Tondiraba jäähallis toimunud maratoni võites sisemaratoni uue Eesti tipptulemuse 2:54.39. Tegemist on esimese korraga, mil Eesti jooksja on sisetingimustes suutnud maratonis kolme tunni piirist jagu saada. Loomulikult fikseeritakse maratonis ametlikke rekordeid ainult välitingimustes toimuvatel võistlustel ehk siis – tegemist on mitteametliku tipptulemusega, mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu reeglite järgi pole isegi edetabelikõlbulik. |
Sultsi CV ja motivatsioonikiri koos EOK tulevikuvisiooni ja programmiga saadetakse laiali EOK liikmetele ja täitevkomitee liikmetele e-posti teel, edastas Eesti Taekwondo Föderatsioon.
Varasemalt on EOK presidendiks kandideerimisest teatanud Urmas Sõõrumaa ja Hannes Võrno. | Märt Sults esitati olümpiakomitee presidendi kandidaadiks | https://sport.err.ee/81494/mart-sults-esitati-olumpiakomitee-presidendi-kandidaadiks | Eesti taekwondo föderatsioon otsustas esitada Eesti olümpiakomitee (EOK) presidendi kandidaadiks Eesti taekwondo föderatsiooni juhatuse liikme ja asepresidendi, riigikogu liikme Märt Sultsi. |
Presidendi administratsiooni terrorismivastase operatsiooni (ATO) pressiesindaja Oleksandr Motuzjanik selgitas Kiievis toimunud briifingul, et üks sõdur langes ja teine sai haavata, kui vastane Zaitseve lähistel miinipildujast tulistas, vahendas Unian.
Granaadiheitja tuli haavas kaht sõdurit Opõtne lähistel. Butivka šahti juures toimunud maamiiniplahvatus tõi kaasa ühe hukkunu ja ühe langenu.
Kokku tulistasid Kremli-meelsed võitlejad Ukraina relvajõudude positsioone 36 korral.
Vähemalt kolmes kohas kasutas vastane Minski leppe kohaselt keelatud 120 mm miinipildujat. Šõrokõne lähistel aga lasti käiku raketisüsteem.
Olukord Ida-Ukrainas 31. jaanuari seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIN. | Ööpäeva jooksul langes Donbassis 2 Ukraina sõdurit | https://www.err.ee/553529/oopaeva-jooksul-langes-donbassis-2-ukraina-sodurit | Möödunud ööpäeva jooksul langes Donbassis kaks Ukraina sõdurit, haavata sai neli valitsusväelast. |
32-aastane Vlašic ületas reedel Splitis 1.95 ja jättis kahe meetri peal valu tõttu Achilleuse kõõluses võistluse pooleli.
"Ma loodan, et kõik mõistavad minu otsust olümpia-aastal mitte riskida," põhjendas Vlašic. "Nüüd alustan koos oma tiimiga ettevalmistust ja taastumist suveks ja Rio olümpiaks."
Vlašic võitis 2008. aastal Pekingi olümpial hõbeda, aga Londoni olümpia jäi tal just Achilleuse kõõluse vigastuse tõttu vahele. Küll aga on ta aga kahekordne maailmameister (2007, 2009). | Kõrgushüppe maailmameister kuulutas vigastuse hirmus hooaja juba lõppenuks | https://sport.err.ee/81470/korgushuppe-maailmameister-kuulutas-vigastuse-hirmus-hooaja-juba-loppenuks | Horvaatia kõrgushüppetäht Blanka Vlašic katkestas sisehooaja ja keskendub Rio de Janeiro olümpiamängudele. |
Välisministeeriumi andmeil oli patrullpaat jälitanud kanuudes sõitnud inimesi Arauca jõe Colombia poolele, kus seejärel leidis aset tulevahetus.
Keegi selles laupäeva õhtul aset leidnud vahejuhtumis viga ei saanud, lisas ministeerium.
Valitsus on võtnud ühendust Venezuela võimudega, et selgitada välja juhtunu üksikasjad ja astuda vastavaid samme.
Riikidel on 2219 kilomeetrit ühist piiri, mis on olnud pingete allikaks sestsaadik, kui Venezuela president Nicolas Maduro piiriületuspunktid mullu augustis väidetavalt salakaubanduse tõkestamiseks sulges. | Colombia uurib intsidenti Venezuela piiril | https://www.err.ee/553524/colombia-uurib-intsidenti-venezuela-piiril | Colombia kinnitas pühapäeval, et uurib teateid, mille kohaselt ületas Venezuela patrullpaat piirijõe ja astus tulevahetusse Colombia politseiga. |
Meeste 60 meetri tõkkesprindi võitis Keiso Pedriks tulemusega 7.96 (Tallinna SS Kalev). Eesti noorsoo rekord - 7,93 on Tarmo Jallai nimel aastast 2000. Meeste tõketeta 60 meetri sprindi võitis Kaspar Mesila (Audentese SK) tulemusega 6,87.
Neidude kõrgushüppes ületasid Ege Teili Oja (Audentese SK) ja Katre Sofia Palm (Saue KJK) kõrguse 1.71. Juulikuus Tbilisis peetava U-18 EM-i normatiiviks on 1.74. | Veel üks noor Eesti teivashüppaja tegi pühapäeval silmapaistva tulemuse | https://sport.err.ee/81480/veel-uks-noor-eesti-teivashuppaja-tegi-puhapaeval-silmapaistva-tulemuse | Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud Eesti karikavõistlustel püstitas Margit Kalk (Tartu SS Kalev) uue isikliku rekordi 4.10 (varasem 3.90), ületades nii suvise U-18 EM-i normatiivi (3.70) kui ka juunioride MM-i normatiivi (4.05). |
Varese juhtis kohtumist veel enne viimast veerandaega 16 punktiga, aga siis tabas meeskonda kokkukukkumine: järgnenud kümne minutiga suudeti visata kõigest neli punkti vastaste 25 vastu.
Kangur mängis 23 minutit, viskas 11 punkti (kahesed 2/4, kolmesed 2/4, vabavisked 1/1), võttis neli lauapalli ja andis ühe resultatiivse söödu. Tema pluss/miinus reiting oli üks meeskonna parimaid (+4).
Varese eest viskas Maalik Wayns parimana 23 punktiga. Lisaks Kangurile jõudis 11 punktini veel Rihard Kuksiks, Ramon Galloway jäi pidama kümne silma peal. Austin Daye tõi võitjatele lausa 32 punkti ja võttis ka kümme lauapalli. Tautvydas Lydeka arvele jäi 13 punkti ja 13 lauapalli.
Itaalia liigas hoiab Varese seitsme võidu ja 11 kaotusega 16 meeskonna seas 12. kohta. Pesaro asub täpselt positsiooni võrra madalamal kuue võidu ja 12 kaotusega. | Viimase veerandi krahh tõi Kanguri klubile kaotuse | https://sport.err.ee/81479/viimase-veerandi-krahh-toi-kanguri-klubile-kaotuse | Kristjan Kanguri koduklubi Varese kaotas Itaalia meistrivõistluste 18. voorus võõrsil Pesaro meeskonnale 71:76 (20:24, 28:11, 19:16, 4:25). |
Terry on mänginud Chelsea ridades sisuliselt terve karjääri alates hooajast 1998/1999. Vaid korra järgmisel hooajal laenati ta välja Nottingham Forestile. "Sellest ei saa muinasjuttu. Ma ei lõpeta karjääri Chelseas," sõnas 35-aastane keskkaitsja pärast 5:1 võitu karikasarjas MK Donsi üle.
Chelseas veedetud aastatega on ta võitnud neli Inglismaa meistritiitlit (2005, 2006, 2010, 2015) ja viis karikat (2000, 2007, 2009, 2010, 2012), samuti kolm liigakarikat (2005, 2007, 2015), Meistrite liiga (2012) ja Euroopa liiga (2013). | Legendaarne John Terry lahkub Chelseast | https://sport.err.ee/81478/legendaarne-john-terry-lahkub-chelseast | Londoni Chelsea kauaaegse mängija John Terry jaoks jääb lõppev hooaeg sinisärkide seas viimaseks. Mehe enda kinnitusel tema lepingut enam ei pikendata. |
Panama lipu all sõitev kaubalaev Modern Express peaks triivima Prantsusmaa kuurortlinna La Rochelle'i lähedal kaldale millalgi esmaspäeva õhtu ja teisipäeva õhtu vahelisel ajal, kui päästemeeskonnad ei suuda edukalt kinnitada pukseerimistrosse.
Modern Expressi 22-liikmeline meeskond evakueeriti kopteriga teisipäeval, kui laev vajus teadmata põhjusel 40-50 kraadisesse kreeni.
Päästemeeskonnad on edutult püüdnud kinnitada pukseerimistrosse 164 meetri pikkuse laeva külge. Oma osa on ebaõnnestumistes mänginud halb ilm.
Laeval on lisaks ekskavaatoristest ja puidust koosnevale lastile umbes 300 tonni kütteõli.
Prantsuse võimude hinnangul ei ole laeva rannikule paiskumisel keskkonnasaaste oht väga suur, kuid sündmuskohale on igaks juhuks saadetud saastetõrjelaev. | Video: Prantsuse võimud teevad viimase katse kreeni vajunud laeva päästa | https://www.err.ee/553512/video-prantsuse-voimud-teevad-viimase-katse-kreeni-vajunud-laeva-paasta | Prantsuse võimud teatasid pühapäeval, et nad teevad viimase katse peatada hättasattunud kaubalaeva paiskumist Prantsusmaa Atlandi ookeani rannikule. |
Ankara teatas eile, et Venemaa õhujõudude sõjalennuk Su-34 tungis reedel hoiatustest hoolimata Türgi õhuruumi. Moskva aga eitas süüdistust ning väitis, et tegemist olevat vaid Türgi propagandaga, vahendas Reuters.
"Venemaa ei saa meie õhupiiri rikkumist maha vaikida. Kui selline intsident aset leidis, siis sellist intsidenti ei saa varjata. Samuti ei saa sellist rikkumist välja mõelda, kui seda tegelikult ei juhtunud," rääkis Saudi Araabias viibiv Davutoglu pressikonverentsil.
"Türgil pole absoluutselt mingit kavatsust pingeid Venemaaga suurendada, kuid oma õhuruumi kaitsmise osas oleme me endiselt väga tundlikud," lisas peaminister.
Ankara kutsus eile seoses juhtunuga välja ka Vene suursaadiku, et "esitada jõuline protest" ja mõista rikkumine hukka.
Türgi õhuvägi tulistas 24. novembril Türgi-Süüria piiri lähistel alla Vene sõjalennuki. Ankara kinnitusel tungisid kaks Vene lennukit Su-24 hoiatustest hoolimata Türgi õhuruumi ning seetõttu olid Türgi hävitajad sunnitud sekkuma. Tabamuse saanud Vene ründelennuk langes Süüria territooriumile.
Intsident on tõsiselt kahjustanud Ankara ja Moskva suhteid, mis olid seoses Süüria olukorraga juba varem keerulised. Samuti ollakse erinevatel seisukohtadel Krimmi küsimuses.
Kremli kinnitusel Vene lennukid Türgi õhuruumi ei tunginud. Kreml on nõudnud Türgi riigijuhtidelt vabandamist, viimased on aga kinnitanud, et ei pea vajalikuks vabandada oma kohuse täitmise eest. Vastastikku on seejärel tehtud teravaid avaldusi ning kehtestatud ka majanduslikke sanktsioone. | Davutoglu: Vene lennuki piiririkkumist märkasid nii Türgi kui ka NATO radarid | https://www.err.ee/553514/davutoglu-vene-lennuki-piiririkkumist-markasid-nii-turgi-kui-ka-nato-radarid | Türgi peaminister Ahmet Davutoglu ütles, et Vene sõjalennuki tungimise Türgi õhuruumi registreerisid reedel nii Türgi kui ka NATO radarid. |
Teises tänases mängus tegid Wolfsburg ja Köln 1:1 (67. Julian Draxler - 75. Anthony Modeste) viigi.
Tabeliseis 19. vooru järel: 1. Müncheni Bayern 52 punkti, 2. Dortmundi Borussia 44, 3. Berliini Hertha 34, 4. Leverkuseni Bayer 31, 5. Schalke 04 30, 6. Mönchengladbachi Borussia 29, 7. Wolfsburg 27, 8. Mainz 27, ..., 12. Augsburg 21. | Lewandowski väravad vedasid Bayerni võidule | https://sport.err.ee/81482/lewandowski-varavad-vedasid-bayerni-voidule | Saksamaa kõrgliigas teenis järjekordse võidu Müncheni Bayern, kes alistas kodus Hoffenheimi meeskonna 2:0 (32., 64. Robert Lewandowski) |
Saksamaa koondis parim väravakütt finaalis oli seitsme tabamusega Kai Häfner, kes igapäevaleiba teenib Mait Patraili kõrval Hannover-Burgdorfi meeskonnas.
Saksamaa jaoks oli see 12-aastase pausi järel kolmas Euroopa meistritiitel, lisaks võitsid nad kaheksa aasta eest ka koduse MM-i. Londoni olümpiale nad ei kvalifitseerunud, aga nüüd on tee Rio de Janeiro mängudele tagatud.
Hispaania pole kunagi Euroopa meistriks tulnud, kuid nüüd on neil kolm hõbemedalit ja kaks pronksi. Samas võitsid hispaanlased nii 2005. kui ka 2013. aastal MM-tiitli.
Kolmanda koha mängus oli Horvaatia parem Norrast 31:24 (15:11). | Saksamaa tuli Euroopa meistriks, Patraili klubikaaslane finaali parim väravakütt | https://sport.err.ee/81475/saksamaa-tuli-euroopa-meistriks-patraili-klubikaaslane-finaali-parim-varavakutt | Käsipalli Europpa meistriks tuli Saksamaa koondis, kes alistas tänases finaalis Hispaania meeskonna 24:17 (10:6). |
Praeguse kava kohaselt oleks muudatusi võimalik rakendada 2018. aasta algusest, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Eesti hotellide ja restoranide Liidu juhatuse esimehe Verni Loodmaa sõnul ei mõjuks sellise maksu kehtestamine Eesti turismisektorile hästi.
"Ilmselgelt tänases situatsioonis, kus lähiturud on langustendentsis, kus me ei näe täna selget joont sellele, et Eesti oleks oma atraktiivsust turistide jaoks oluliselt tõstnud, ei ole arukas tegelikult täiendavaid makse sellele tööstusharule kehtestada," selgitas ta.
Eelnõu koostajate hinnangul aitaks uus maks kohalikel omavalitsustel teenida tulu taristu arendamiseks, piirkonna reklaamimiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks, samuti turistidega seotud kulukoormuse hüvitamiseks.
Sellisest maksust võiks olla huvitatud kümmekond omavalitsust, kes näiteks üheeurosest maksust võiksid saada potentsiaalset tulu 4,6 miljonit eurot aastas.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir märkis, et peab enne muudatuste sisseviimist vajalikuks täpsemat mõjuanalüüsi.
"Esiteks on Vene ja Soome turu väga oluline nõudluse langus, mis on nüüd olnud ja mis ilmselt siin lähitulevikus ei hakka muutuma. Teiseks, 2017. aastal ootab siis turismisektorit ees majutusteenuste käibemaksu tõus 14 protsendini. Me oleme konkurentsi mõttes ju ühel turul oma lähinaabritega ja kui Soomes on näiteks majutusteenuste käibemaksumäär 10 protsenti ja Lätis 12, Saksamaal 7. Et kui me selle tõstame 14 protsendi peale ja kui siis peaks omavalitsuste poolt tulema veel lisaks turismimaks, siis see võib olla väga raskesti vastupeetav turismisektori poolt," rääkis Oviir.
Verni Loodmaa sõnul tekib küsimus, kas maksu kogumine ei lähe mitte kallimaks, kui sellelt loodetav tulu ning tema sõnul tasub vaadata ka naabrite kogemust.
"Ma pean siin silmas Lätit ja Leedut, kes on tegelikult sarnast turismimaksu või siis "padjamaksu" - kuidas tahes seda nimetada - ka põhjalikult kaalunud. Ei Riia, ei Vilnius peale pikki diskussioone, arutelusid ei ole kehtestanud seda maksu ja on välja öelnud väga selgelt, et lähiaastatel nad ei plaani seda teha," lausus Loodmaa.
Samas tuleb rõhutada, et eelnõu looks vaid võimaluse maksu küsida, mitte ei teeks seda kohustuslikuks.
Kuressaare linnapea Madis Kallas ütles, et nemad turismimaksu sisseseadmisega ei kiirustaks, isegi kui võimalus selleks loodaks.
"Meil on niikuinii selle praamide üleveoga see saabumine siia kallim ja võib-olla veel mingid teatud lisakulud seoses pika transpordiga, et see sõnum, mis välja läheks Saare maakonnast oleks kindlasti negatiivne," arvas Kallas. | Ettevõtjate hinnangul ei mõjuks turismimaksu kehtestamine konkurentsivõimele hästi | https://www.err.ee/553515/ettevotjate-hinnangul-ei-mojuks-turismimaksu-kehtestamine-konkurentsivoimele-hasti | Haldusreformi seaduse eelnõusse on kirjutatud ka turismimaksu kogumise võimaluse loomine kohalikele omavalitsustele. Majutus- ja toitlustusettevõtjate hinnangul ei mõjuks maksu kehtestamine hästi sektori konkurentsivõimele. Ettevõtlusminister Liisa Oviir peab vajalikuks täpsemat mõjuanalüüsi. |
Laupäeval läbis Alusalu 1500 meetrit ajaga 2.04,39 ja jäi enda nimel olevale Eesti rekordile 2.02,44 alla pea kahe sekundiga. See tagas talle B-grupis 21. koha.
Pühapäeval võistles Alusalu poole pikemal võistlusmaal, kus läbis distantsi 4.18,97-ga ehk enam kui kolm sekundit oma rekordist (4.15,41) aeglasemalt ning teenis 20. koha. | Saskia Alusalu ei ohustanud MK-etapil Eesti rekordeid | https://sport.err.ee/81484/saskia-alusalu-ei-ohustanud-mk-etapil-eesti-rekordeid | Saskia Alusalu tegi sel nädalalõpul kaks starti kiiruisutamise MK-etapil Stavangeris, kus teenis B-grupi sõitudes 20. ja 21. koha. |
Neile kahele järgnesid kuue punktiga Andrei Šiškov ja Roman Jezov, 5,5 punkti peale jäid pidama Pavel Vorobjov, Tarvo Seeman, Ilja Vovk, Ilja Siroš ja Brait Lelumees.
Naiste seas teenis kuus punkti üheksast lausa neli maletajat, kuid Eesti meistriks krooniti Mai Narva, kes edestas Margareth Oldet, Anastassia Sinitsinat ja Regina Narvat. | Eesti meistriteks males tulid Ottomar Ladva ja Mai Narva | https://sport.err.ee/81465/eesti-meistriteks-males-tulid-ottomar-ladva-ja-mai-narva | Eesti malemeistriks tuli Ottomar Ladva, kes teenis Tallinnas peetud turniiril 8,5 punkti üheksast võimalikust. Teise koha teenis suurmeister Aleksandr Volodin 7,5 punktiga. |
Vene mängis 13 minutit, viskas kaks punkti (kahesed 1/2), võttis kolm lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, tegi ühe vaheltlõike ja viis viga.
Žalgirise parimad olid Edgaras Ulanovas 17, Brock Motum 14 ja Paulius Jankunas 11 punktiga. Ulanovas võttis ka üheksa lauapalli, Olivier Hanlan panustas üheksa punkti kõrval viie resultatiivse sööduga. Kaotajate parim oli 11 punktiga Daniel Ewing.
Žalgiris on Leedus 21 võidu ja kahe kaotusega kindel liider Vilniuse Lietuvos Rytase (18-5) ees. Neptunas hoiab 11 võidu ja 12 kaotuseag hetkel neljandat positsiooni, kuid tabel on keskosas väga tihe. | Žalgiris sai Leedus suure võidu, Vene viskas ühe korvi | https://sport.err.ee/81466/zalgiris-sai-leedus-suure-voidu-vene-viskas-uhe-korvi | Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris alistas Leedu meistrivõistlustel kodus Klaipeda Neptunase 89:57 (28:13, 21:16, 19:13, 21:15). |
Friedkini looduskaitsefondi teatel hukkus britt Roger Gower ühismissioonil Tansaania looduskaitseametiga, mille käigus üritati elevantide salakütte üles leida ja neid kinni pidada.
Tansaania turismi- ja loodusvarade ministri Lazaro Nyalandu sõnul toimus tulistamine Maswa looduskaitsealal ning Gower suutis haavast hoolimata kopteri turvaliselt maapinnale tuua. | Tansaanias tapsid salakütid britist kopteripiloodi | https://www.err.ee/553518/tansaanias-tapsid-salakutid-britist-kopteripiloodi | Tansaanias tulistasid reedel salakütid looduskaitsega tegeleva vabaühenduse kopterit, mille tagajärjel hukkus selle Suurbritannia kodanikust piloot, ütles ühendus pühapäeval. |
Kuna hooaeg on veel väga noor, siis suuri järeldusi tippmargist teha ei saa, kuid ka eelmisel hooajal mahtunuks poolatar selle tulemusega maailma edetabeli esikümnesse. Eelmise sisehooaja tabelit juhtisid hollandlanna Dafne Schippers ja Elevandiluuranniku sprinter Murielle Ahoure 7,05-ga.
Ühtlasi ületas mullune Euroopa juunioride 100 meetri jooksu meister Swoboda ka viie sajandikuga lausa 30 aasta vanuse Poola siserekordi. | Vaid 18-aastane poolatar jooksis sprindi maailma hooaja tipptulemuse | https://sport.err.ee/81471/vaid-18-aastane-poolatar-jooksis-sprindi-maailma-hooaja-tipptulemuse | Vaid 18-aastane Poola sprinter Ewa Swoboda üllatas hea jooksuga Luksemburgis, kui püstitas 60 meetris tulemusega 7,13 maailma hooaja tippmargi. |
Norra politseis töötab umbes 6000 vormi kandvat politseinikku. Patrullpolitseinike tulirelvad paiknevad tavaliselt patrullautos lukustatud sahtlis, vahendas The Local.
2014. aasta novembris aga kehtestati ajutine kord, mille kohaselt hakkasid politseinikud tulirelva puusal kandma. Otsuse põhjuseks oli kaitsepolitsei hinnang, et terrorioht on väga kõrge.
Aasta aega hiljem, 2015. aasta novembris otsustas politseiamet erakorralise olukorra lõpetada ning varasema töökorralduse juurde naasta. Selle otsuse rakendamine aga peatati seoses Pariisi terrorirünnakutega ning erakorralist töökorraldust pikendati nii detsembris kui ka jaanuaris.
Nüüd aga jõuti järeldusele, et pikendamine pole enam vajalik ning seega alates 3. veebruarist Norra politseinikud enam tulirelva ei kanna. Ohtliku olukorra tekkimisel peavad nad tulirelva patrullautost võtma.
"Politseiameti üldine hinnang on see, et praegu pole ajutise relvakandmise pikendamiseks alust," selgitas politsei peadirektor Odd Reidar Humlegård ja lisas, et kui ohuhinnang peaks muutuma, siis tehakse vajalikud muudatused ka relvakandmise küsimuses.
Politseinike ametiühing on aga samal ajal esitanud nõudmise, et relvakandmine muudetaks hoopis kohustuslikuks ja püsivaks. Justiitsminister Anders Anundsen on moodustanud selle küsimuse käsitlemiseks ka eraldi komisjoni. | Norra politseinikud hakkavad taas ilma tulirelvadeta patrullima | https://www.err.ee/553508/norra-politseinikud-hakkavad-taas-ilma-tulirelvadeta-patrullima | Norra politseiamet teatas, et rohkem kui aasta aega kehtinud tulirelvade kasutamist puudutanud reegleid ei pikendata ning seega hakkavad Norra politseinikud taas ilma tulirelvadeta patrullima. |
Jaanuari keskel otsustas Levadia, et ei pikenda 22-aastase Rätteliga lepingut, misjärel kaalus pikalt Eesti noortekoondisi esindanud mees ka kodumaa tolmu jalgadelt pühkimist, kuid treenib nüüd Infonetiga.
"Pärast seda Levadia otsust tuli nädalane paus sisse, üritasin endale peas selgeks teha, et kuidas edasi minna. Oli selline mõte, et lähen Eestist minema ja võtan aja maha, aga siiski olen siin tagasi ja proovin täiega edasi minna," sõnas Rättel Soccernet.ee -le.
Levadiast lahkumine oli mehe sõnul klubi soov. "See oli klubi otsus, ma ei sobinud enam. Pärast vigastust ei saavutanud ma seda taset, mida nad minult lootsid ja sealt see otsus tuli."
Laupäevases halliturniiri mängus Sillamäega mängis Rättel juba Infoneti eest, olgugi et enne seda oli ta meeskonnaga kaasa teinud vaid ühe treeningu.
"Huvi oli Infoneti poolt juba varasemalt olemas, juba eelmine hooaeg küsiti, et kaua mul lepingut jäänud on ja mida ma edasi mõtlen. Nüüd oli vaja oodata, leping sai detsembris läbi ja selles mõttes oli siit kogu aeg huvi olemas. Saimegi Aleksandr Puštoviga neljapäeval kokku ja rääkisimegi, et mis on tema nägemus ja mis minu mõtted on. Jõudsime ühisele otsusele, et peaksin Infonetis jätkama."
Lepingut Infonet Rättelile veel ei pakkunud, kuid mees ise loodab kindlasti tiimiga liituda. "See on veel lahtine. Aga loodame, et lähiajal pakuvad, siis saab juba totaalselt ühele asjale keskenduda."
Aleksandr Puštovi käe all ka 2011. aastal Levadias mänginud Rätteli sõnul oli tema debüüt Infoneti särgis üldiselt rahuldav. "See pooleteisenädalane paus andis tunda, võttis ikka hingeldama ja pulss oli kogu aeg kõrge, see natuke segas. Muidu väga hull ei olnud, nii palju kui ma midagi teha sain, selle tegin ära. Eks alati saab paremini." | Artur Rättel ootab Infonetilt lepingut | https://sport.err.ee/81472/artur-rattel-ootab-infonetilt-lepingut | FC Levadiast lahkunud ründaja Artur Rättel loodab, et saab jalgpallurikarjääri jätkata teises pealinna profiklubis, FC Infonetis. |
Vaid 17-aastane Murto, kel juunioride klassis võistelda veel mitu hooaega, hüppas Zweibrückenis kõigepealt uueks rekordiks 4.65 ja sai seejärel jagu ka kõrgusest 4.71. Kolm proovimist kõrgusel 4.77 ei õnnestunud.
Hier nochmal Wilma Murtos U20-Weltrekord über 4,71 m für die Twitter-Community. Weitere Videos gibt's auf Facebook. pic.twitter.com/Jpl5Q5Cqwj
— LAZ Zweibrücken (@lazzweibruecken) January 31, 2016
Naiste teivashüppe juunioride maailmarekord oli uuenenud viimati alles detsembris, kui uus-meremaalanna Eliza McCartney ületas kodumaal Aucklandis 4.64.
Kõigest päev varem paranes ka täiskasvanud naiste sisemaailmarekord, kui ameeriklanna Jennifer Suhr sai USA-s Brockportis jagu kõrgusest 5.03. | VIDEO | Soome teivashüppeneiu põrmustas juunioride maailmarekordi | https://sport.err.ee/81468/video-soome-teivashuppeneiu-pormustas-juunioride-maailmarekordi | Soome teivashüppelootus Wilma Murto ületas ülivõimsalt Saksamaal Zweibrückenis peetud võistlusel juunioride maailmarekordi. |
Kolmas oli sakslane Fabian Riessle (+1.09,1), neljas norralane Jörgen Graabak (+1.11,4), viies norralane Magnus Krog (+1.13,0) ja kuues sakslane Johannes Rydzek (+1.15,4).
MK-sarja kokkuvõttes juhib Frenzel 671 punktiga, talle järgnevad kaasmaalane Riessle 574 ja Watabe 554 punktiga. Järgmine etapp peetakse laupäeval, 6. veebruaril Oslos. | Seefeldi minituuri võitis sakslane Eric Frenzel | https://sport.err.ee/81462/seefeldi-minituuri-voitis-sakslane-eric-frenzel | Austrias Seefeldis toimunud kahevõistluse minituuril jõudis esimesena finišisse sakslane Eric Frenzel, kes edestas 18,7 sekundiga jaapanlast Akito Watabet. |
Europoli kinnitusel on teada tuhandeid lapsi, kes on võimude poolt registreeritud, kuid pärast seda siiski kadunuks jäänud, vahendas BBC.
Amet hoiatab, et lapsed ja noorukid võivad väga kergelt sattuda olukorda, kus neid sunnitakse kuritegelike jõukude poolt prostitutsioonile või orjatööle.
Organisatsiooni Save the Children sõnul saabus eelmisel aastal Euroopasse 26 000 lapsmigranti, kellel polnud kaasas ühtegi perekonnaliiget.
Tegemist on esimese korraga, kui Europol annab ülevaate Euroopas kadunuks jäänud lapsmigrantidest.
Europoli kõrge ametnik Brian Donald ütles ajalehele Observer, et kõik kadunuks jäänud lapsed ei pruugi olla sattunud kurjategijate ohvriks. "Mõned neist võivad olla liitunud ka oma pereliikmetega. Me lihtsalt ei tea, kus nad on, mida nad teevad ja kellega nad koos on," nentis ta.
Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ja ÜRO pagulasagentuuri (UNHCR) andmetel saabus möödunud aastal üle Vahemere Euroopasse rohkem kui miljon migranti ja varjupaigataotlejat. | Europol: Euroopas on jäänud kadunuks rohkem kui 10 000 lapsmigranti | https://www.err.ee/553501/europol-euroopas-on-jaanud-kadunuks-rohkem-kui-10-000-lapsmigranti | Euroopa Politseiameti (Europol) andmetel on tõenäoline, et viimase 2 aasta jooksul on pärast Euroopasse saabumist jäänud kadunuks rohkem kui 10 000 sisserändajast last. |
"Kultuuriministeeriumil on olemas ja väljatöötatud igasuguseid kriteeriume ja statuute, mille järgi rahastada treenereid, noortesporti, liikumisharrastust, aga ühe asjana, mida mina tookord kandideerimisel laua taga ka välja käisin, on inimressurss, kes praegu peaks kogu riigis spordi eest seisma," sõnas Ilver intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev". "Kultuuriministeeriumi spordiosakonnas koos asekantsleri kohaga on kolm inimest - ma arvan, et seda on natuke liiga vähe selleks, et põhjalikku ja täisväärtuslikku tulemit saada," leidis Ilver.
"Seda võiks vaadata kasvõi selle nurga alt, et liikumisharrastuse peal võiks olla üks inimene, kes teab ja tunneb seda asja, noortespordi peal üks inimene, saavutusspordi peal üks inimene. Siis on asekantsler, kes seda asja ohjama peab ja võib-olla võtab kogu Euroopa Liiduga suhtlemine lisaks."
Samuti vajab järeleaitamist rahaline pool. "Kindlasti restart 'i ei ole vaja, meil on väga palju häid mõtteid, aga me ei saa üle ega ümber sellest, et oleme rahalises seisus täpselt samas seisus mis aastaid ja aastaid tagasi. See ei ole järgi tulnud."
Täpselt samamoodi pole täiesti nullist vaja alustada Eesti olümpiakomitees, mille president kevadel uuesti valitakse. "Täieliku väljavahetamise puhul on vist alati selline olukord, et mingisugune know-how ja ajalugu kaob ära. Minu nägemus on küll see, et peaksid olema need, kes on täis tahet panustada, kellel on ka olemas ajalooliselt informatsioon, mida on enne täitevkomitees tehtud," sõnas Ilver.
"Seal on kindlasti palju tublisid inimesi. Kõik ju sõltub sellest, kes valitakse presidendiks, sest temal on õigus oma meeskond täitevkomitee näol luua. See sõltub sellest, kes ja kuidas oma meeskonna komplekteerib."
EOK presidendiks kandideerimiseks on seni avaldanud soovi Hannes Võrno ja Urmas Sõõrumaa. Ilveri kindel eelistus on sel puhul Sõõrumaa, aga ta usub, et kandidaatide ring suureneb. "Kindlasti ootan, milliste platvormidega nad välja tulevad, mis on põhilised rõhuasetused, aga ma olen enam kui kindel, et kandidaatide ring ei jää nende kahe nime vahele. Sealt tuleb veel paar-kolm, ma loodan, et head kandidaati." | Priit Ilver: kultuuriministeerium vajab juurde spordiga seotud töökohti | https://sport.err.ee/81457/priit-ilver-kultuuriministeerium-vajab-juurde-spordiga-seotud-tookohti | Audentese spordigümnaasiumi direktor ja spordikeskuse juhataja Priit Ilver leiab, et Eesti spordisüsteemis ja Eesti olümpiakomitees platsi täiesti puhtaks ei ole vaja lüüa. Küll aga vajaks kultuuriministeerium rohkem spordiga seotud ametikohti. |
Tähtpäeva puhul jõuavad ekraanile telelavastused, vestlussaade ja mängufilm "Varastatud kohtumine".
Teemaõhtu stardib täna kell 20.00. | ETV2 ekraanil on täna teemaõhtu Maria Klenskajast | https://menu.err.ee/289096/etv2-ekraanil-on-tana-teemaohtu-maria-klenskajast | Jaanuari lõpus on sünnipäev lavalaudatelt tuttaval Maria Klenskajal. ETV2 pühendab sel puhul näitlejale teemaõhtu. |
Kui sprindis sai Sikk 50. koha, siis jälitussõidus pidi ta veel kaks kohta loovutama ja leppima 52. positsiooniga. Viis möödalasku teinud eestlane kaotas võitnud ameeriklasele Sean Dohertyle (2 möödalasku) 8.34,1.
Doherty kannul tuli hõbedale venelane Nikita Poršnev (1; +29,6) ja pronksi teenis sprindi juunioride maailmameister, austerlane Felix Leitner (3; +38,8).
Cheile Gradisteis sõidetakse nüüd veel vaid teatesõite: esmaspäeval on kavas noorte ja teisipäevadel juunioride sõidud. | Tarvi Sikk jälitussõiduga kohta ei parandanud | https://sport.err.ee/81456/tarvi-sikk-jalitussoiduga-kohta-ei-parandanud | Rumeenias Cheile Gradisteis peetavatel laskesuusatamise juunioride ja noorte maailmameistrivõistlustel Tarvi Sikk juunioride jälitussõidus oma sprinditulemust parandada ei suutnud. |
Esialgsetel andmetel tapsid terroristid riigi kirdeosas asuva Maiduguri linna lähistel vähemalt 65 inimest, vahendas Reuters.
Armee pressiesindaja kolonel Mustapha Ankas selgitas, et äärmuslaste rünnak tabas Maidugurist 5 kilomeetri kaugusel paiknevat Dalori asulat.
Sündmuskohal viibiv Reutersi reporter kinnitas, et nägi haigla surnukuuris kümnete tapetute surnukehi.
Boko Harami tõttu on viimase kuue aasta jooksul hukkunud rohkem kui 17 000 inimest.
Piirkonna riigid - Nigeeria, Kamerun, Tšaad, Benin ja Niger - teevad islamistliku terrorirühmitusega võitlemiseks tihedat koostööd ning loodud on ka ühine 8700 sõduriga üksus.
Boko Haram on praeguseks surutud suurematest asulatest välja, samas on see kaasa toonud selle, et otsese sõjategevuse asemel keskenduvad terroristid nüüd tsiviilisikute vastu suunatud
rünnakute korraldamisele.
Ebastabiilsus Nigeerias tähendab muuhulgas ka seda, et Aafrika suurim majandus ja piirkonna juhtiv naftatootja vaevleb investeeringutepuuduse käes. | Boko Haram tappis Nigeeria kirdeosas vähemalt 65 inimest | https://www.err.ee/553500/boko-haram-tappis-nigeeria-kirdeosas-vahemalt-65-inimest | Nigeeria võimud teatasid, et eile õhtul korraldas äärmusrühmitus Boko Haram riigi kirdeosas ohvriterohke terrorirünnaku. |
Põhiturniiri esimeses ringis AZS Czestochowa meeskonna üle raske 3:2 võidu teeninud Cuprum oli teistkordsel kohtumisel kindlam, saavutades vastase koduplatsil 3:1 (18, 21, -20, 20) paremuse. Eesti koondislane Keith Pupart näitas rünnakul eeskujulikku kindlust, kui 24-st tõstest õnnestus nurgaründajal punktiks lüüa koguni 14 (58%), lisaks aitas Pupart võitjaid kahe blokipunktiga. Pluss-miinus arvestuses kujunes eestlase kasuteguriks +13. Võitjate ridades suutis enamat vaid 19 (+15) punkti kogunud Mateusz Malinowski. Positiivne pallingu vastuvõtt oli Pupartil seekord 33%. Robert Täht eilses vastasseisus väljakul ei käinud, vahendab Volley.ee.
Viieteistkümnest mängust üheksa võitnud ja 28 punkti kogunud Lubini meeskond tõusis turniiritabelis kõrgele neljandale kohale, kuid kaks võistkonda võivad Cuprumist mööduda. Eilne vastane Czestochowa on 11 punktiga kaheteistkümnes. Turniiritabeli tipus paiknev Kedzierzyn-Kozle Zaksa on parimana noppinud 41 silma. | Lubini Cuprum tõusis Puparti 16 punkti toel neljandaks | https://sport.err.ee/81455/lubini-cuprum-tousis-puparti-16-punkti-toel-neljandaks | Lubini Cuprum saavutas Poola Plusliga 15. voorus kolmanda järjestikuse võidu, millega tõusti turniiritabelis kõrgele neljandale kohale. Eesti koondise peatreeneri Gheorghe Cretu juhendatava Cuprumi ridades oli Keith Pupart 16 punktiga üks võitjate parimaid, Robert Täht väljakul ei käinud. |
Toetus Merkeli juhitud Kristlik-Demokraatliku Liidule (CDU) ja selle sõsarparteile Kristlik-Sotsiaalne Liit (CDU) langes kahe protsendipunkti võrra ning on hetkel 34 protsenti, selgus nädalalehes Bild am Sonntag avaldatud uuringust.
Merkeli valitsuskoalitsiooni kuuluvat Sotsiaaldemokraatliku Parteid toetas 24 protsenti küsitletutest, mis on nädala varem läbiviidud küsitlusest ühe protsendipunkti võrra väiksem.
Seevastu teeb AfD rekordtulemust. Erakonda toetas küsitletutest 12 protsenti. Nädala eest oli see 2 protsendipunkti väiksem.
Küsitlus viidi läbi 21.-27. jaanuarini ning selles osales 1638 inimest.
Kuigi Merkel peab üleriigiliste valimistega silmitsi seisma alles 2017. aastal, siis märtsis toimuvad kolmel liidumaal kohalikud valimised, mis on oluliseks märgiks toetusest kantsleri võimukoalitsioonile.
Toetuse kõikumise peamiseks põhjuseks peetakse valitsuse liberaalset põgenikepoliitikat. | Küsitlus: toetus Merkeli juhitud konservatiividele jätkab langust | https://www.err.ee/553504/kusitlus-toetus-merkeli-juhitud-konservatiividele-jatkab-langust | Sakslaste toetus kantsler Angela Merkeli konservatiivide liidule oli viimati niivõrd madal 2002. aasta juulis ning toetus parempoolsele protestierakonnale Alternatiiv Saksamaale (Alternative für Deutschland - AfD ) on rekordtasemel, selgus pühapäeval avaldatud küsitlusest. |
Vaatamata kaotusele säilitas HIFK 46-st mängust teenitud 91 punktiga liidrikoha ning edestab kohtumise vähem pidanud Oulu Kärpätit kolme silmaga. HPK on 45-st matšist kogutud 49 silmaga viimasel ehk 15. positsioonil. Play-offi kohast lahutab neid kümme punkti. | Tabeli viimane üllatas liidrikohal olevat Liiviku koduklubi | https://sport.err.ee/81440/tabeli-viimane-ullatas-liidrikohal-olevat-liiviku-koduklubi | Eesti päritolu jäähokimängija Siim Liiviku koduklubi Helsingi HIFK kaotas Soome meistrivõistlustel omal väljakul Hämeenlinna HPK-le lisaajal 1:2 (0:0, 0:1, 1:0, 0:1). |
Juba enne pausi kolmes järjestikuses liigamängus võiduta jäänud Gabala ei alustanud paremini ka 2016. aastat - 25., 57. ja 75. minuti väravad jätsid nad võõral väljakul tühjade kätega, vahendas Soccernet.ee.
Veelgi õnnetumalt algas aasta aga Zenjovi jaoks, kes lahkus platsilt 0:0 seisul - veerandtunnise mängu järel põrkas ta vastasmängijaga kokku ja ei saanud mängu jätkata.
Tulemused on hakanud mõju avaldama ka Gabala liigaseisule - kuigi teist ja kuuendat meeskonda lahutab vaid kolm silma, on eestlase leivaisa hetkel viiendaks langenud. | Zenjov pidi vigastuse tõttu mängust lahkuma | https://sport.err.ee/81449/zenjov-pidi-vigastuse-tottu-mangust-lahkuma | Sergei Zenjov ja FK Gabala naasid Aserbaidžaani jalgpallimeistrivõistluste kõrgliigas talvepausilt, et Kapazi käest 0:3 kaotus saada. |
Mida 48-tunnisel Loomehäkil valmis arendati, saab vaadata kell 16 algaval otseülekandes. Parematel osalejatel avaneb võimalus loodud rakenduste baasil partneritele tegelikult teenuseid osutada.
Loomehäkki korraldavad inkubaator Digix ja Tallinna Ülikooli Avatud Akadeemia ning selle partneriteks on ettevõtetest Microsoft Eesti, Mooncascade, Eesti Telekom, BrandManual, CreativeMobile ja TERE, avalikust ja kolmandast sektorist ERR, PÖFF, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, GameFounders, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Filmi Instituut, MusicEstonia ning kõrgkoolidest Eesti kunstiakadeemia, Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Tartu ülikool, Eesti maaülikool, Tallinna tehnikaülikool, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Eesti IT-kolledž, EBS ja Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor.
Ürituse lõpul annab žürii parematele meeskondadele välja partnerite auhinnad. Loomehäkk toimub Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis.
Loomehäkk on ühtlasi avalöögiks ülikoolideülesele ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmile „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“. | Otseülekanne kell 16 | Loomehäki finaal: digilisad Sipsiku multikale ja ERMi tark pilet | https://www.err.ee/553487/otseulekanne-kell-16-loomehaki-finaal-digilisad-sipsiku-multikale-ja-ermi-tark-pilet | Reede päraslõunal algas Tallinnas esimest korda Loomehäkk, kus kahe ööpäeva jooksul arendatati digirakendusi loomevaldkondade hackathonil. Teiste hulgas käidi reede päraslõunal välja mõte häkkida 2018. aastal valmivale Sipsiku-multikale meedialisad, uue ERMi hoone targa pileti süsteem ja heliloomisrakendusi mobiiltelefonidele. Milleni meeskonnad jõudsid, saab täna näha otseülekandes. |
Pariisi Volley võitis pealinnas kõrgliiga viimaste hulka kuuluva Beauvais Oise 3:1 (24, -21, 23, 20), Ardo Kreek tõi seitse punkti. Poitiers kaotas võõrsil Nantes Rezele 0:3 (-27, -23, -20), Andri Aganitsa arvele kirjutati neli punkti, vahendas Volley.ee.
B-divisjonis oli liider Rennes (Kert Toobal ja Martti Juhkami) raskustes tabeli viimase Plessis-Robinsoniga, võites võõrsil siiski 3:2. A-divisjonis on Arago de Setel liidrina 33, Poitiers´l kuuendana 25 ja Pariisil seitsmendana 23 punkti.
Terville´i naiskond kaotas koduväljakul juhtgruppi kuuluvale Mulhouse´ile 0:3 (-21, -14, -29), Polina Brauhhina-Pitou oli 19 punktiga resultatiivseim. Anna Kajalina kogus kümme punkti St Raphaeli 3:2 (-22, 24, -23, 20, 13) võidumängus paljukordse maa meistri RC Cannes´iga. Juhib 32 punktiga Beziers, St Raphael on 19 punktiga kuues, Terville 17 punktiga seitsmes. | Eesti võrkpalluritele Prantsusmaal kolm võitu ja kaks kaotust | https://sport.err.ee/81458/eesti-vorkpalluritele-prantsusmaal-kolm-voitu-ja-kaks-kaotust | Prantsusmaa võrkpallimeistrivõistluste viimatises voorus mängiti Eestist pärit mängijate osavõtul viis mängu, võite kogunes napilt rohkem kui kaotusi. |
Wogani perekond teatas, et mees suri pärast "lühikest, kuid vaprat võitlust vähiga", vahendas BBC.
"Ta suri ümbritsetuna oma perekonnast. Kuigi paljud jäävad teda igatsema, palub perekond sellel raskel ajal privaatsust," seisis ametlikus teadaandes.
BBC peadirektor Tony Hall kommenteeris, et Wogan oli "rahvuslik aare".
Woganist jäid maha tema naine Leedi Helen Taylor ja kolm last. Paaril oli ka ühine tütar, kes suri alaealisena.
Wogan töötas televisioonis ja raadios 50 aastat, tema saadete hulka kuulusid "Wake up to Wogan" ning "Wogan chat show". | Suri BBC veteran-saatejuht sir Terry Wogan | https://menu.err.ee/289097/suri-bbc-veteran-saatejuht-sir-terry-wogan | BBC veteran-saatejuht sir Terry Wogan suri 77-aastaselt vähki. |
Vassiljev alustas mängu Tšehhi kõrgliigaklubi FC Slovacko vastu algkoosseisus ja koos temaga läks Jagiellonial väga hästi. Avapoolaja lõpus tegi ta ka suurepärase eeltöö meeskonna 2:0 juhtväravale. Varem oli ta saanud proovida karistuslööki, aga see ei läinud raamide vahele, vahendas Soccernet.ee.
Poolajal vahetati Eesti koondislane puhkama ja kuigi 47. minutil mindi 3:0 juhtima, siis lõpuks suudeti kohtumine viimase kümne katastroofilise minuti tõttu ikkagi 3:4 kaotada.
Poola esiliigaklubi Legnica Miedzis said Artjom Artjunin ja Igor Subbotin samuti kirja poolaja, kui 2:3 kaotati Tšehhi esiliigas pallivale Opava Slezskyle. Eestlaste platsil olles jäi Miedz 2:1 peale. | Vassiljevi välja vahetanud Jagiellonia lagunes ja kaotas | https://sport.err.ee/81448/vassiljevi-valja-vahetanud-jagiellonia-lagunes-ja-kaotas | Poola jalgpallimeistrivõistluste kõrgliiga kevadiseks vooruks valmistuv Bialystoki Jagiellonia oli koos ja ilma Konstantin Vassiljevita kui kaks erinevat meeskonda. |
Kaksikvõidu võtsid venelased, kellele järgnes kaks norralast. Kulla teenis kahe trahviringi juures ajaga 30.14,0 sprindi kolmas noormees Vjatšeslav Malejev, kes edestas seitse möödalasku teinud sprindi parimat Igor Malinovskit 1.07,6. Pronks läks Harald Öygardile.
Helda kaotas võitjale 5.45,2 (6 trahviringi). Hannes Moor sai 55. (sprindi 34.; +9.03,5; 6) ja Mart Všivtsev 58. (49.; +10.23,5; 7) koha. | Heldna tõusis MM-il jälitussõiduga 21 kohta | https://sport.err.ee/81459/heldna-tousis-mm-il-jalitussoiduga-21-kohta | Rumeenias Cheile Gradisteis toimuvatel noorte ja juunioride laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel sai Robert Heldna noormeeste 10 km jälitussõidus 24. koha. Seejuures alustas ta võistlust 45. positsioonilt. |
Kandideerimine festivalile on lõppenud ning programm avalikustatakse veebruari alguses.
Tudengijazz on aastast 1982 toimuv rahvusvaheline tudengite jazzfestival. Festivali eesmärk on toetada Eesti ja välismaa muusikute ühisprojekte, tutvustada noortele jazzi ja anda noortele bändidele võimaluse õppida läbi esinemiste. 2016. aastal toimub festivali kulminatsioon ja lõppkontsert 12. märtsil Erinevate Tubade Klubis.
Läbi aastate on Tudengijazzil üles astunud pea kõik praeguseks tegevad tipp-jazzmuusikud ja paljud noored kuulsust koguvad ansamblid. Tuule on tiibadesse saanud näiteks Jaak Sooäär, Tanel Ruben, Oleg Pissarenko, Villu Veski, Kadri Voorand, Raul Sööt, Raivo Tafenau, Virgo Sillamaa, Siim Aimla, Sofia Rubina, Joel Remmel, Laura Remmel, Abraham’s Café, JazzIn Sisters ja Innersound.
34. Tudengijazz toimub 9.-12. märtsil üle Eesti | 34. Tudengijazz saab kevadel hoo sisse | https://menu.err.ee/289098/34-tudengijazz-saab-kevadel-hoo-sisse | Värske ja uue muusikaga täidetud Tudengijazz toob tudengite ansamblid Tartusse, Viljandisse, Pärnusse ja Tallinnasse. |
Eelmises voorus Kilmarnocki 5:1 alistanud Dundee lootis täna Thistle'i vastu hea emotsiooni pealt taas kolm punkti võtta, kuid seda võimalust ei avanenud - hommikul võeti vastu otsus, et kohtumine lükatakse edasi, vahendas Soccernet.ee.
Küll aga sai Šotimaa esiliigas mängida Mikk Reintami leivaisa Alloa Athletic, seda küll üsna kurvalt: St. Mirreni vastu asuti varakult juhtima, kuid poolajaks seisis tablool 1:1 ja lõpuvileks 1:3 kaotus. Reintam koosseisu ei kuulunud.
Kui hooaja lõpuni jääb 14 mängu, edestab St. Mirren Alloat juba kümne silmaga. Koht üleminekumängudel ehk Livingston jääb viie punkti kaugusele. | Henri Anieri liigakohtumine lükati edasi | https://sport.err.ee/81447/henri-anieri-liigakohtumine-lukati-edasi | Öösel maha sadanud lumekiht lükkas edasi eilse Dundee Unitedi ja Partick Thistle'i vahelise Šotimaa jalgpallimeistrivõistluste liigamängu. |
Serblane läks avasetti juhtima 5:0 ning võitis selle 32 minutiga 6:1. Teises setis murdis Djokovic vastase pallingu seitsmendas geimis, kuid Murray suutis kohe viigistada. Seisul 5:5 võitis serblane aga kaks geimi järjest ning 1:20 kestnud seti 7:5. Kolmandas setis murdis Djokovic esimese Murray pallingugeimi, kuid jäi tänu enda servigeimi kaotusele 3:1 eduseisust 3:4 taha. Lõpuks jõuti kiire lõppmänguni, mille Djokovic võitis 7:3. Sett kestis 1:04 ja kogu kohtumine 2:56.
Djokovici jaoks oli see 11. suure slämmi turniiri võiduks, millest kuus on tulnud Melbourne'is, aastatel 2008, 2011, 2012, 2013, 2015 ja 2016. Kolmel korral on ta võitnud Wimbledoni (2011, 2014, 2015) ning kahel korral triumfeerinud USA lahtistel meistrivõistlustel (2011, 2015). Ainsana pole serblane suutnud võita Prantsusmaa lahtiseid, kus on jõudnud kolmel korral finaali. | Austraalias löömatuks jäänud Djokovic võitis 11. suure slämmi turniiri | https://sport.err.ee/81454/austraalias-loomatuks-jaanud-djokovic-voitis-11-suure-slammi-turniiri | Austraalia lahtiste tennimeistrivõistluste meesüksikmängu turniiri võitis maailma esireket Novak Djokovic, kes alistas finaalis teise asetusega briti Andy Murray 6:1, 7:5, 7:6 (7:3). |
Esikoht läks 265,9 (143,5 m - 136,5 m) punktiga Anders Fannemelile, teine oli 260,3 (132 m - 134,5 m) silmaga Johann Andre Forfang. Kolmanda koha sai jaapanlane Noriaki Kasai 259,5 (138,5 m - 134 m) punktiga. Tänavuse MK-sarja valitseja Peter Prevc oli avavooru järel 11. positsioonil, kuid teise hüppega kerkis sloveen kuuendaks.
Prevcil on MK-sarja üldliidrina koos 1224 punkti. Järgnevad täna neljas olnud sakslane Severin Freund 855 ning 20. koha saanud norralane Kennteh Gangnes 738 silmaga. Hooaja avavõidu teeninud Fannemel hoiab 11. positsiooni. | Sapporos kaksikvõit norralastele, Prevc jäeti kuuendaks | https://sport.err.ee/81453/sapporos-kaksikvoit-norralastele-prevc-jaeti-kuuendaks | Suusahüpete MK-etapil Sapporos teenisid kaksikvõidu norralased. |
Festivali raames toimuvad õpitoad, ühine koosmäng, luuakse parmupilliorkester ja toimub suur parmupillikontsert. Kontserdil saab näha ja kuulda parmupillimängu nii sooloesituses kui ka ansamblimängus. Kontserdile järgneb jämm ja tants ning päeva lõpetab Meisterjaani kontsert.
"Üks festivali õpitubade juhendajatest ja esinejatest on Austriast pärit Albin Paulus, kes õpetab, kuidas korraga erinevate parmupillidega mängida ja milline on parmupillitraditsioon Austrias," rääkis festivali korraldaja Kairi Leivo.
Parmupillifestivali õpitoad Sinilinnus on osalejatele tasuta ja neid viivad läbi Juhan Suits, Merike Paberits, Ulvi Võsa, Meisterjaan ja Albin Paulus. Festivali kontserte on oodatud kuulama ka need, kes päeval õpitubadesse ei jõua.
Osalemise soovi korral on vajalik õpitubadesse eelregistreerimine, et korraldajad teaksid, kui palju parmupille kaasa varuda. Seda saab teha pärimusmuusika keskuse kodulehel. Kui pill on olemas, siis soovitavad korraldajad selle kindlasti kaasa võtta, samas on võimalik neid ka kohapeal laenutada ja osta. Osalemiseks ei ole vajalik eelnev pillimänguoskus.
"Parmupillimänguga saavad kõik hakkama," julgustas Merike Paberits, festivali õpitubade juhendaja.
Festivali ajakava:
11.00 Õpitoad algajatele ja edasijôudnutele (tasuta)
15.30 - 18.00 Õpitoad algajatele ja edasijõudnutele (tasuta)
19.00 Suur parmupillikontsert, jämm ja tants parmupillide järgi (tasuta)
22.00 Meisterjaani kontsert (piletid 3 eurot kohapeal) | Järgmisel nädalavahetusel toimub kolmas parmupillifestival | https://kultuur.err.ee/310355/jargmisel-nadalavahetusel-toimub-kolmas-parmupillifestival | Järgmisel laupäeval ootab pärimusmuusika keskus kõiki algajaid ja edasijõudnud huvilisi Tallinna, et veeta hariv ja elamusterohke päev koos Eesti parimate parmupillimängijatega. Parmupillifestival toimub klubis Sinilind. |
Iisraeli okupeeritud Läänekaldal tapsid julgeolekujõud palestiinlase, kes oli avanud tule kolme iisraellase pihta, kes said haavata, vahendas Reuters.
Haavatud toimetati Jeruusalemma haiglasse. | Läänekaldal lasti maha Iisraeli kodanikke tulistanud palestiinlane | https://www.err.ee/553499/laanekaldal-lasti-maha-iisraeli-kodanikke-tulistanud-palestiinlane | Palestiinlane ründas okupeeritud Läänekaldal kolme Iisraeli kodanikku, mispeale lasid Iisraeli sõdurid ta maha. |
Eesti saalihoki koondise peatreener Argo Kungla räägib saates ala olukorrast Eestis, lisaks 3.-7. veebruarini toimuvast kodusest MM-valikturniirist ning seal osalevatest meeskonadest.
"Spordipühapäev" on Vikerraadio eetris 31. jaanuaril algusega kell 18.15. Saatejuht on Karl Mihkel Eller. | "Spordipühapäev" keskendub spordikoolidele ja treeneritele | https://sport.err.ee/81460/spordipuhapaev-keskendub-spordikoolidele-ja-treeneritele | Iganädalases Vikerraadio saates "Spordipühapäev" võetakse seekord luubi alla Eesti spordikoolide ja treenerite käekäik. Sel aastal suurendas valitsus küll kvalifitseeritud treenerite tööjõukulude fondi, ent ära jäi oodatud treenerite palgatõus. Saates on külas Audentese spordikooli juhtiv Priit Ilver. |
"Delegatsioon annab 48 tundi oma tingimuste täitmiseks. Nendeks on blokaadi tühistamine ja tsiviilisikute vastaste rünnakute peatamine. Kui tingimusi määratud aja jooksul ei täideta, lahkuvad nad kõnelustelt," sõnas ta.
Allika sõnul ei osale kõnelustel opositsioonirühmituste Jaish Al-Islam ning Ahrar ash-Sham esindajad.
Konsultatsioon opositsiooni ja ÜRO eriesindaja Staffan de Mistura vahel toimuvad arvatavalt täna pärastlõunal.
Süüria opositsioon saabus Genfi laupäeva õhtul. Selle esindaja Riyad Nassan Agha kinnitas samuti, et kaudseid kõnelusi Bashar al-Assadi režiimiga ei alustata enne, kui nende tingimused on täidetud.
ÜRO eriesindaja Staffan de Mistura on kutsunud reedel algavatele kõnelustel Saudi Araabia toetusega opositsiooni läbirääkimiste ülemkomitee (HNC).
HNC seadis kolmapäeval kõneluste alustamise eeltingimuseks režiimivägede piiramistegevuse lõppemise mässuliste aladel ning abi toimetamise tsiviilisikutele.
Komitee esindab koalitsiooni, kuhu kuuluvad peamine poliitiline opositsioonijõud Süüria Rahvuskoalitsioon ning mitmed suuremad ülestõusnute relvarühmitused. | Allikas: Süüria opositsioon annab tingimuste täitmiseks 48 tundi | https://www.err.ee/553506/allikas-suuria-opositsioon-annab-tingimuste-taitmiseks-48-tundi | Süüria opositsioon annab kohtumisel ÜRO eriesindaja Staffan de Misturaga Genfis 48 tundi oma tingimuste täitmiseks, mille täitmisel alustatakse kaudseid kõnelusi Damaskusega, sõnas opositsiooni delegatsioonile lähedane allikas. |
Võistluse kaks esimest olid samad naised, kes sprindis. Esikoht läks ajaga 33.16,8 (0 möödalasku) rootslannale Hanna Öbergile, kes edestas šveitslannat Lena Häcki 13,7 (6) sekundiga. Viiendalt kohalt tõusis pronksile prantslanna Chloe Chevalier, kaotades parimale 41,9 (2) sekundit.
32. positsioonilt startinud Beilmann eksis tiirudes kolmel korral ning jäi võitjast maha 5.22,8. Tuuli Toomingas sai 30. (sprindi 29.; +6.03,7; 3), Regina Oja 49. (47.; +9.04,1; 6) ja Susan Külm 54. (45.; +11.57,8; 7) koha. | Beilmann tõusis Eesti parimaks, kuld taas Rootsi | https://sport.err.ee/81461/beilmann-tousis-eesti-parimaks-kuld-taas-rootsi | Rumeenias Cheile Gradisteis toimuvatel noorte ja juunioride laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel sai Meril Beilmann naisjuunioride 7,5 km jälitussõidus Eesti parimana 23. koha. |
Valler startis kolmandas jooksus, sest asus väljas joostud isikliku rekordiga 1.49,87 stardinimekirjas 18. positsioonil. Tempomeistrid ehk „jänesed“ osalesid kahes esimeses kiiremas jooksus. „Otsisime treeneriga tugevaid välisvõistlusi ja see tundus väga sobiv. Hall on suurepärane,“ ütles Valler Jooksuportaalile.
Arvestades, et tegemist oli Valleri tänavuse hooaja esimese stardiga, jäi mees ise oma tulemusega rahule. „Peaaegu sama aeg, mis eelmisel aastal tippvormis olles. Eks alati tahan rekordit joosta, aga avastardiga on seda keeruline teha. Pidin ise esimesed 500 meetrit vedama. Viimasel ringil oli üks konkurent minust ees, kes osutus täpselt nii kiireks, et ei jõudnud temast tagasirgel mööduda. Alles lõpusirgel õnnestus. Sinna kaotasin aega. Oleksin kiirem olnud, kui startinuks kiiremas jooksus aga, seda ei saa alati tellida,“ arvas Valler.
Ta pidas teise kiirete meeste taga jooksmist 800 meetri puhul palju kergemaks. Vähem kui kuu aja pärast saab Raimond Vallerit näha jooksmas Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimuvatel talvistel Eesti meistrivõistlustel. 800 meetri Eesti siserekord 1.49,33 kuulub aastast 1987 Raivo Mägile. | Raimond Valler oli hooaja avastardis Austrias kümnes | https://sport.err.ee/81451/raimond-valler-oli-hooaja-avastardis-austrias-kumnes | Raimond Valler võistles 30. jaanuaril Austrias Viinis sisetingimustes toimunud rahvusvahelistel võistlustel 800 meetri distantsil, võites oma jooksu ja saades seitsme jooksu peale kokku 10. koha ajaga 1.50,19. |
Mängufilm "Mees, kes jäi ellu" ("The Revenant“, USA 2015, 156 min), režissöör Alejandro González Iñárritu, stsenaristid Mark L. Smith ja Alejandro González Iñárritu, operaator Emmanuel Lubezki, heliloojad Ryûichi Sakamoto ja Alva Noto. Osades Leonardo DiCaprio, Tom Hardy, Domhnal Gleeson jt.
Põhja-Ameerika viimast koloniseerimislainet XVII–XIX sajandini kujutavad vesternid on olnud filmiajaloos silmapaistval kohal algusest peale. Kuigi žanr on uuel aastatuhandel püsinud üksikute sähvatuste kiuste pigem minevikujäänuki rollis, on viimasel aastal sahistatud vesterni tagasitulekust: wesandersonlikult mänguline "Aeglane lääs" ("Slow West", John Maclean, 2015), õudusfilmilikult õõvastav "Luust tomahook“ ("Bone Tomahawk", S. Craig Zahler, 2015), Quentin Tarantino rassisuhteid lahkav "Vihane kaheksa" ("The Hateful Eight", 2015) ja nüüd Iñárritu "Mees, kes jäi ellu".
Iñárritu kuuenda filmi mõistmiseks ei pea heitma pilku žanri kaugemasse ajalukku, vaid viimaste aastate filmitööstuse suunas. Pikemate protsesside tulemusena on tekkinud dihhotoomia, kus ühele poole jääb väiksem sõltumatu filmilooming ja teisele stuudiote võimsa eelarvega suurteosed, kusjuures nende kahe vahele jääb üha vähem filme. Stuudiote suured summad paigutatakse sissetöötatud frantsiisidesse, ülejäänud peavad olema lihtsalt nupukad või leidma raha mujalt. Rahaliselt on vabad käed jäetud vaid üksikutele süsteemi väljast tulnud lavastajatele. Vendade Coenite suurim eelarve on olnud näiteks 38 miljonit vesterni "Tõeline visadus" ("True Grit", 2010) tegemiseks. Seda hämmastavam, kuivõrd vabad käed anti Iñárritule, kes eelarve lõpuks 135 miljoniga kahekordselt lõhki käristas.
Kaheksa korda vähem maksnud "Lindmehega" ("Birdman", 2014) kõik suuremad auhinnad kokku riisunud ning lõviosa kriitikute aastatabelite tippe vallutanud mehhiklane ei jäänud loorberitele puhkama, vaid haaras kaasa nimeka võttemeeskonna ning lennutas nad keset Kanada metsarägastikke. Plaan oli ülinõudlik: filmida välitingimustes loomuliku valguse käes keset lund ja pakast ning kronoloogilises järjestuses. Kui need pretensioonid üksinda poleks ehk toonud meelde Werner Herzogi suurushullustust meistriteoste "Aguirre" ("Aguirre, der Zorn Gottes", 1972) ja "Fitzcarraldo" (1982) filmimisel, siis kõmu võttepaikadelt ei jätnud enam kahtlusi: järjest levisid kõlakad näitlejate kaebustest, pöörase tempoga kasvavast eelarvest ja üleüldiselt elavaks põrguks tembeldatud võtetest. 30 miinuskraadi juures purunesid nii kaamerad kui ka kannatus, omal soovil lahkunud või vallandatud inimeste arv (eesotsas produtsendiga) oli kahekohaline.
Ajal, mil filmikunsti peamised uuendused tulevad tehnoloogia arengust, rohelistest ekraanidest ja eriefektidest, on selline kompromissitu tõelisusepüüdlus muidugi kogu oma hullumeelsuses imetlusväärne, vääriline tulemus aga esimestest kaadritest saati isegi asjatundmatule silmale näha. Märgiline seegi, et pärast esilinastust kahises läbi veebifoorumite koguni küsimus, kas peategelast rünnanud karu oli päris. Just selline karm saatus tabab filmis jäljekütt Hugh Glassi (Leonardo DiCaprio), kelle tegelik lugu on aastatega mähitud üsna paksu müüdikihti. Palju on aga teada ja filmis seda lugu ka järgitakse: Glass sattus 1823. aastal karu ohvriks, kuid indiaanlaste rünnaku eest paaniliselt pagenud kaaslased jätsid ta maha, misjärel raskelt vigastatud mees läbis üksipäini üle 300 kilomeetri. Iñárritu lisab kättemaksumotiivile omalt poolt veel indiaanlasest poja mõrva ning kokkupõrked nii põlisameeriklaste kui ka prantslastega.
Kättemaks on iseenesest trööbatud teema, kuid teist sedavõrd brutaalset ellujäämislugu annab tikutulega otsida. Filmi unenäolisuses on sarnasusi Terrence Malicku loominguga. Teda seob Iñárrituga peale tohutu ambitsioonikuse ka briljantne operaator Emmanuel Lubezki. Kolmandale järjestikusele Oscarile kandideeriv Lubezki on filmi tõeline trump ja superstaar. Pikad võtted Alfonso Cuaróni ulmepõnevikes "Inimlapsed" ("Children of Men", 2006) ja "Gravitatsioon" ("Gravity", 2013) on kõigi aegade parimate seas, inimolemist vaimuna vaatlev hõljuv kaameratöö on Malicki "Elupuu" ("The Tree of Life", 2011) südameks, näiliselt ühe pika kaadrina kulgev "Lindmees" aga tõeline operaatoritöö tour de force.
Kõnealuses filmis on ta püüdnud meisterliku täpsusega kordamööda kaadrisse looduse majesteetlikkuse ja inimloomade koletud teod selle keskel. Indiaanlaste rünnak filmi alguses, kinematograafiline meistriteos iseeneses, meenutab oma asümmeetrilise märuli ja täiuslikult orkestreeritud kaosega Normandia dessanti "Reamees Ryani päästmises" ("Saving Private Ryan", Steven Spielberg, 1998). Maalilisi kaadreid ja tehniliselt ahhetama panevaid stseene jagub kuhjaga, lisaks poeetiline montaaž, mis vaheldab raevukat jõevoolu tüünete väljadega ning paaniliste peategelaste hingeõhku mägesid rüütavate pilvedega.
Rabavalt realistlikus ellujäämisloos kohtub Glassi võitlus elu ja surma peale hallutsinatoorse košmaariga. Vaikimisi esitab Iñárritu seeläbi hulgaliselt metafüüsilise alatooniga küsimusi, ka läbi nappide dialoogide otsitakse selles armutus ja andestuseta maailmas jumalat. Lisanduvad tänaseni päevakajalised probleemid vägivalla tsükliline iseloom, inimloomusesse poogitud võõraviha ning tsiviliseerumisprotsessi keerukus. Kõigi suurte teemade juures on "Mees, kes jäi ellu" aga väga spetsiifiliselt kindla aja ja koha käsitlus ja sellisena võrdselt kiiduväärne nii kunstilise meditatsiooni kui ka ajaloodraamana. Jumalaks osutub ainsaks eineks saav orav ning kõik eetilised otsused tehakse rangelt olude kontekstis. Need lähtuvad ellujäämisinstinktist väljaspool laiemat filosoofiat, ideoloogiat või poliitikat. Isegi Glassi hüljanud Fitzgeraldi (Tom Hardy) käitumine on mõistetav: karmid olud on karmiks teinud ka tegelased. Film liigitub just nende revisionistlike vesternide hulka. Põnev on jälgida, kuidas filmis on kujutatud näiteks žanri alatisi negatiivseid kangelasi indiaanlasi. Iñárritu käsitluses pole tegu üksnes metslastega ja metslastena ei käitu kaugeltki ainult indiaanlased.
Loole endale võiks ehk mõne pehme etteheite teha. Malicklik müstitsism tõmbab 156minutilise teekonna tempot pisut alla ning Glassi kiindumus üsna filmi alguses hukkunud poega ning tolle vaid paaris kaadris kujutatud emasse ei veena lõpuni. Sellestki kannavad aga läbi Iñárritu sõna otseses mõttes tundmatus kohas vette heidetud tippnäitlejad. Domhnall Gleeson ja Will Poulter kinnitavad oma kohta tõusvate tähtedena, rabavalt mitmekülgse Tom Hardy ning üha julgemaid rolle valiva Leonardo DiCaprio duell on aga monumentaalne räige finaalini välja.
DiCaprio osatäitmine on oma kannatusterohkuses põhjustanud üksjagu pilkeid, kuid ei mingit kahetimõistetavust – see on ühe viimase kümnendi suurima filmitähe elu roll. Peaaegu tekstita osas – täielik vastand tema viimasele ülesastumisele peatamatust jutupaunikust börsihai Jordan Belfortina draamas "Wolf Streeti hunt" ("The Wolf of Wall Street", Martin Scorsese, 2013) – peab ta kasutama peamiselt silmi, miimikat ja seda vähest oma kehast, mis parasjagu liigub. Ja oi kui palju on tal nende nappide vahenditega näidelda ja edasi anda. Kalkvel silmad vaataja suunas filmi lõpus justkui anuvad Oscarit. Sellise ambitsiooni ja tasemega linaloo järel pole ka kahju, kui neid jagub hulgim, sest niivõrd paljusid oma ala tippe näeb kahanevalt riskialtis Ameerika filmis haruharva korraga sõiduvees. | Arvustus. Mees, kes roomas Oscarite suunas | https://kultuur.err.ee/310360/arvustus-mees-kes-roomas-oscarite-suunas | Andrei J. Liimetsi arvustus filmile "Mees, kes jäi ellu" ilmus 29. jaanuari Sirbis. |
71 protsenti vastanutest ei olnud Litvinenko surmast kuulnudki, selgus uuringust. 29 protsenti olid sellest kuulnud, sellest kolm protsenti jälgis juurdlust tähelepanelikult.
12 protsenti küsitluses osalenud venelastest usub Vene võimude "osalist heakskiitu" Litvinenko kõrvaldamiseks. 36 protsenti küsitletutest ei osanud sellele vastata.
Nende seast, kes olid juhtumist kuulnud, ei uskunud kohtu süüdistusi 59 protsenti.
Litvinenko mürgitati radioaktiivse polooniumiga 1. novembril 2006, kui jõi ühes Londoni hotellis teed, mis sisaldas surmavat kogust polooniumi isotoopi 210 ja suri kolm nädalat hiljem haiglas. Ohvri lesk väidab, et tema abikaasa töötas surma ajal Briti välisluureteenistuse MI6 heaks ja tapeti Moskva käsul.
Briti kohtunik Sir Rober Owen ütles 21. jaanuaril avaldatud uurimisraportis, et tema käsutusse jõudnud tõendite põhjal kiitsid Litvinenko tapmise korraldamise "tõenäoliselt" heaks FSB toonane juht Nikolai Patrušev, kes on praegu Putini julgeolekunõukogu eesimees, ja riigipea Vladimir Putin.
Uuring viidi läbi 22.-25. jaanuaril ning selles osales 1600 inimest. | Küsitlus: enamik venelasi pole Litvinenko surmast kuulnudki | https://www.err.ee/553498/kusitlus-enamik-venelasi-pole-litvinenko-surmast-kuulnudki | Üle poole venelastest ei usu Suurbritannia kohtule esitatud Aleksandr Litvinenko mõrva juurdlustulemusi, mis viitavad Vene ametnike osalusele endise luuraja tapmises, selgus uuringufirma Levada küsitlusest. |
Queen ja Adam Lambert andsid SSE Wembley Arenal võimsa kontserdi eelmise aasta veebruaris. Aasta lõpus hääletasid nõudliku maitsega kontsertpaiga fännid just selle show aasta parimaks. Hääli kogunes kokku rohkem kui 660 000 ning lausa 45 protsenti neist kuulus Queenile ja Adam Lambertile.
"Suur tänu selle komplimendi eest. Meil on suur au olla eelmise aasta lemmik-artist SSE Wembley Arenal. Oleme tänulikud ja kahtlemata valmis seda uuesti tegema," kinnitas Queeni kitarrist Brian May.
SSE Wembley Arenal on läbi aegade esinenud veel hulgaliselt märgilise tähendusega artiste – The Beatles, David Bowie, The Rolling Stones, Grateful Dead, U2, Bob Dylan, Madonna, Beyoncé ning paljud teised.
Tallinna lauluväljakul esineb Queen + Adam Lambert 5. juunil. Bändi originaalliikmetest astuvad lavale nii kitarrist Brian May kui trummar Roger Taylor. | Londoni publik valis parimaks live-esinejaks Queeni ja Adam Lamberti | https://menu.err.ee/289099/londoni-publik-valis-parimaks-live-esinejaks-queeni-ja-adam-lamberti | Londoni ühe olulisima kontsertpaiga SSE Wembley Arena külastajad valisid Queeni ja Adam Lamberti koosluse 2015. aasta parimaks live-esinejaks. |
TS Laevad juhatuse esimehe Kaido Padari sõnul toimus parvlaeva „Piret“ veeskamine kuivdokis, mis täideti ca 8 tunni jooksul veega. „Vette lastud „Piret“ on laevaehituslikus mõttes samas seisus kui kuu aega tagasi vette saanud „Tõll“ ehk metallitööd on tehtud ja laeva korpusest on koos 1800 tonni rauda,“ märkis Padar.
Parvlaeva pealisehitus ning muud edasised ehitustööd toimuvad juba vees.
Uued parvlaevad on 114 m pikad, mahutavad 150 sõiduautot või 12 täispikka veoautot. Laevadel on päästevahendid 700 reisijale ning kahel tekil istekohti 500 reisijale.
Uued laevad hakkavad mandri ja saarte vahet sõitma alates 1. oktoobrist. | Fotod: Poola laevatehases lasti vette parvlaev „Piret“ | https://www.err.ee/553503/fotod-poola-laevatehases-lasti-vette-parvlaev-piret | Poola Remontowa laevatehases lasti vette teine Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad OÜ poolt tellitud uutest parvlaevadest „Piret“, mis peaks Eestisse jõudma suve teises pooles. |
Võidu võttis kuuendana startinud Arina Pantova 27.15,2 (1 möödalask). Kasahstani sportlasele järgnesid ukrainlanna Anna Krõvonos 3,4 (3) sekundi ning saksalanna Marina Sauter 1.02,9 (2) suuruse kaotusega.
Sprindi tulemuste põhjal 21. positsioonilt rajale pääsenud Viilukas eksis tulejoonel kuuel korral ja jõudis finišisse Pantovast hiljem 4.05,1. Seejuures tegi eestlanna viimases tiirus kolm möödalasku. | Viilukas parandas jälitussõidus positsiooni ühe koha võrra | https://sport.err.ee/81444/viilukas-parandas-jalitussoidus-positsiooni-uhe-koha-vorra | Rumeenias Cheile Gradisteis toimuvatel noorte ja juunioride laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel sai Anneliis Viilukas neidude 7,5 km pikkuses jälitussõidus 20. koha. |
Kui Kunsttööstuskool 1930. aastate lõpus kõrgkooliks muudeti, oli graafik Hoidre 1941 esimeste lõpetajate seas. Kohe järgnes mobilisatsioon punaarmeesse. Enne rindele minekut jättis ta oma päeviku metallehistööd õppinud sõbra Vladimir Leškini hoolde. Edasi hoidis seda tema tütar tekstiilikunstnik Anna Gerretz, kelle käest hinnaline käsikiri nüüd rektor akadeemik Mart Kalmu kaudu EKA raamatukogusse jõudis.
"See on väga haruldane dokument, mis võimaldab heita pilgu ühe kunstiõpilase sisemaailma 80 aastat tagasi. Sellist autentset suhete ajalugu on väga harva võimalik 1930-ndate kohta lugeda. Kui Jaan Kross "Wikmani poistes" meenutas vana mehena oma noorust, siis siin on sama põlvkonna esindaja vahetult, ilma elukogemuse filtrita kirja pannud oma mõtted, tunded ja juhtumised," tõi Kalm kunstiajaloolasena välja Hoidre päeviku väärtust.
Juttu on õpingutest, esimestest eratöödest, koolielust, aga kõige rohkem tüdrukutest.
"Selge, et poisil veri vemmeldas ja põnev on teada saada, kuidas toona läheneti ja mida koos ette võeti. Tekst on vägagi erootiliselt laetud, ent kui kaugele jõutakse, saab teada alles lugedes," räägib Kalm.
Päevik avaldatakse kunstniku tütre Kristiina Hoidre lahkel loal.
Päevikut saad lugeda Eesti kunstiakadeemia E-raamatukogus.
Alo Hoidre (1916–1993) oli viljakas vabagraafik, raamatuillustraator, maalija ja silmapaistev professor Eesti kunstiakadeemias. Eesti graafikas tõusis Hoidre esile 1960. aastatel, mil ta kogus tuntust energilise kunstiuuendajana, mõtles piiridest välja, viis edasi ja avardas tollase graafika väljendusvõimalusi. Tema meelisalaks kujunes litotehnikas vabagraafika. Hoidre loomingust võib leida ka plakateid ja tarbekunstiteoste kavandeid.
Alo Hoidre sajanda sünniaastapäeva puhul on 5. märtsini Eesti rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud graafiku töödest näitus "Mees, kes koosnes stiilist". | Alo Hoidre päevik avab 1930ndate noore tudengi siseilma | https://kultuur.err.ee/310356/alo-hoidre-paevik-avab-1930ndate-noore-tudengi-siseilma | Professor Alo Hoidre saanuks 26. jaanuaril saja-aastaseks. Sel puhul riputab Eesti kunstiakadeemia raamatukogu üles tema kunsttööstuskooli kivitrüki eriala õpinguteaegse päeviku aastatest 1935-1939. |
Eelringides sai ta ülekaalukad võidud USA ja Puerto Rico sportlaste üle. Finaalis suutis Epp Mäe seljatada 2005. aasta maailmameistri Iris Smithi (USA).
Võistlusele eelnes kolmenädalane treeninglaager USA-s. 2015. aasta Eesti parim naissportlane Epp Mäe naaseb nüüd Euroopasse ja jätkab treeninguid Ahto Raska juhtimisel Soomes.
Teine Eesti naismaadleja Anastassia Krasnova (-55 kg) esines Pariisi turniiril, kus tuli ühe võidu ja kahe kaotusega viiendaks. Seejuures tuli tal pronksikohtumises napilt punktidega 1:2 alla vanduda poolatarile Paula Kozlowile. | Epp Mäe võidutses turniiril USA-s | https://sport.err.ee/81446/epp-mae-voidutses-turniiril-usa-s | USA-s Colorado Springsis toimunud Dave Szhultzi memoriaalil võitis naistemaadluses Epp Mäe (-75 kg) kindla esikoha. |
56-aastast El Salvadori endist presidenti Francisco Florest tabas insult eelmisel pühapäeval ning ta suri eile, vahendas Reuters.
Vaest Kesk-Ameerika riiki aastatel 1999-2004 juhtinud Floresele tehti ajuoperatsioon, misjärel tekkis ajuverejooks ja ta langes koomasse.
Floresel oli jalas tromboos, mis põhjustaski insuldi.
Endine riigijuht oli määratud koduaresti, kus ta ootas kohut. Tema süüks pandi Taivani maavärina tagajärgede likvideerimiseks annetatud 15 miljoni dollari väärkasutamist 2001. aastal.
Süüdistuse kohaselt suunas Flores 10 miljonit dollarit oma partei varakambrisse, mis on praegu riigis opositsioonis. Prokuröri arvates kantis Flores ülejäänud 5 miljonit dollarit oma isiklikule arvele.
Flores eitas kõiki talle esitatud süüdistusi. | Suri El Salvadori endine president | https://www.err.ee/553507/suri-el-salvadori-endine-president | El Salvadori endine president Francisco Flores suri ajuverejooksu tagajärjel. |
UCI ei avaldanud ratturi nime, kuid märgiti, et tegemist pole medalivõitjaga. Samas kinnitas Belgia alaliit sealsele meediale, et nimetatud rattaga sõitis Femke Van den Driessche, vahendas Spordipartner.ee.
Mullu novembris kuni 23-aastaste naiste Euroopa meistriks kroonitud Van den Driessche kuulus enne MM-starti soosikute ringi. Naine jäi aga starti hiljaks ja sõidu käigus ta etteotsa ei jõudnudki. | Belgia tipprattur kasutas MM-il oma rattal mootorit? | https://sport.err.ee/81438/belgia-tipprattur-kasutas-mm-il-oma-rattal-mootorit | Rahvusvaheline Jalgratta Liit (UCI) teatas, et pärast Heusden-Zolderis jätkuva cyclo-crossi MM-i U23 naiste sõitu jäeti üks ratas täiendavasse kontrolli, sest kahtlustatakse mootori kasutamist. |
Tiitlikaitsja võidukorvi turniiritabeli viimase vastu viskas Harrison Barnes, kes tabas 0,2 sekundit enne normaalaja lõppu kolmese. Võitjate resultatiivseim oli Klay Thompson 32 punktiga, Stephen Curry arvele kanti 23 silma. Draymond Green viskas 10 punkti, võttis 13 lauapalli ja andis 9 resultatiivset söötu.
Toronto Raptors sai klubi jaoks ajaloolise 11. järjestikuse võidu, alistades kodus Detroit Pistonsi 111:107. Raptorsi suurim korvikütt oli DeMar DeRozan 29 silmaga. Monta Ellise 32 punkti aitasid Indiana Pacersi kodus lisaajal 109:105 võidule Denver Nuggetsi üle. Houston Rocketsit ei päästnud omal väljakul 122:123 kaotusest Washington Wizardsi vastu ka James Hardeni 40 punkti ja 11 tulemuslikku söötu.
Teised tulemused: New Orleans Pelicans - Brooklyn Nets 105:103, Memphis Grizzlies - Sacramento Kings 121:117, Cleveland Cavaliers - San Antonio Spurs 117:103. | VIDEO | Warriors alistas tabeli punase laterna viimase sekundi viskest | https://sport.err.ee/81443/video-warriors-alistas-tabeli-punase-laterna-viimase-sekundi-viskest | Korvpalliliigas NBA sai liider Golden State Warriors võõrsil 108:105 jagu Philadelphia 76ersist. |
Eks me kõik ripu nagu väikesed ahvid infoliaanide küljes ja ahvime arvamusi, et mitte saada põlatud või maha kukkuda.
Eesti Draamateatri "Põhiküsimus", autor Tom Stoppard, tõlkija Kalle Hein, lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Riina Degtjarenko, videokunstnik Tauno Makke. Mängivad Marta Laan, Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Liis Haab, Taavi Teplenkov, Hendrik Toompere, Inga Salurand, Liisa Pulk ja Katariina Ratasepp. Esietendus 31. X 2015 väikeses saalis.
Iga asja põhi on vist küsimus; see muidugi ei tähenda, et pealispind oleks mingi vastus – see on pigem ikka seesama küsimus, mis põhjast peegeldub. See lause oli näide, milliseid lauseid Stoppardil ei ole. Mulle meeldib peamiselt ajada kas täiesti lihtlabast juttu või sellist ilulevat häma (mis võib täiesti vabalt olla ka mõtestatud), nagu kaks lauset tagasi. Stoppardile ilmselgelt ei meeldi kumbki variant. Kiire tempoga terav ja ratsionaalne rehepeks – võib-olla oleks nii paras nimetada Stoppardi keelt ja minemist? Techno. Miks mitte vahel kuulata. Täitsa turvaline elamise viis.
Küsimuse all on mõistus – et kas teadus saab mõistuse oma kontrolli alla või veerevad ajupoolkerad ikka suunas, mida pole võimalik ka nende viimase kui mõhna ja kumeruse mõõtmisega ning nende liikumist kogu inimesele kättesaadava teadusliku informatsiooni abil miljoni võrrandi lahendamisega välja arvestada.
No ja siis headus. Altruism – et kas on olemas või on see lihtsalt egoismi varjatud vorm? Kui on olemas, siis kus seda näha saab? Millega seda süüakse? Mida sellele peale juuakse? On see tervislik? Kas seda on üldse tarvis? Sellised sügavad ja keerulised teemad, ettekantuna intellektuaalse sõnasõja võtmes, kus ebakindlad hetked varjatakse sellisteks puhkudeks valmis sätitud kalambuuridesse.
Ma ei tea, kas kuulsin kogu etenduse vältel kedagi ütlevat "ma ei tea". Ebakindlus on mind alati köitnud, selle näiline puudumine muudab inimesed minu arvates ettearvatavateks masinlikeks olevusteks, kes on "heegeldanud" (viitan nii käsitööle kui ka filosoof Georg Wilhelm Friedrich Hegelile) enda ümber absoluutse idee, mis on (olgugi pidevas informatsioonitulvas pidevalt muutuv) n-ö arenemise lõppaste. Enesekindluse apoteoos.
Ega midagi, enesekindlus on samuti köitev. Aga ainult juhul, kui see on selline valgustav ja särav, kuid ajutise loomuga enesekindlus. Kahtlusteta kordaminek, vaimustus hetkes, kui kõik on õigesti, täpselt paika loksunud, selline naiivsevõitu, kuid seda paleuslikum täiuslikkuse hetk. See kirgastus ei ole selline, mis teeks inimestel vahet, seda lihtsalt kirjeldatakse erisuguste sõnadega. Filosoofid räägivad ülevusest ja subliimsusest, Maali maalt ütleb "ohh", ajakirjanikud jätavad hetkeks klaviatuuri toksimise ja vaatavad õndsaimal pilgul ekraani.
Selliseid hetki "Põhiküsimuses" ei olnud. See enesekindlus, mis seda intellektuaalset pingpongi palistas, oli pidev, mitte ajutine. Sellist enesekindlust võiks nimetada hirmunud enesekindluseks. Selline enesekindlus tunneb hirmu ebakindluse ees. Sõnades on muidugi ebakindlus sees, arutletakse tuliselt, mis on ratsionaalselt seletatav ja mis mitte ning kas põhiküsimusele üldse on võimalik vastust leida, aga mõttes on see ebakindlus kõigest torm veeklaasis – sellest ei sõltu midagi olulist. Intellektuaalne oleskelu, mille pea napsab iseenese saba.
Hirmunud enesekindlus on küll üks huvitav asi, millest tänapäeva ühiskond ei saa üle ega ümber. See on see pidepunkt, vooderdatud auk, kuhu pista oma muidu saatuse hooleks jäetud pea. See on vältimatu teguviis, kui võtta saatuse hoolt kui saatuse hooletust – nii seda tavaliselt ju võetakse –, mis sinu armsast peast suuremat ei hooli.
Hirmunud enesekindlust võib kirjeldada ka Søren Kierkegaardi filosoofia abil. Selles on olulised mõisted "hirm" ja "hüpe". Hirm hoiab tagasi, hüpe nõuab uskumist ja usaldust. Kierkegaardi puhul jumalasse, aga mugandatuna võib seda hüpet võtta lihtsalt kui elu või saatuse usaldamist. Mulle meeldib mõelda sellest kui teadmatuse usaldamisest, leppimisest sellega, et selgust ei ole. Hirmunud enesekindlus sellega ei lepi, vaid klammerdub asjade külge, mida ta arvab teadvat – minu meelest on see üks ütlemata mage inimene olemise viis. Mitte et keegi sellest täielikult pääseks, eks me kõik ripu nagu väikesed ahvid infoliaanide küljes ja ahvime arvamusi, et mitte saada põlatud või maha kukkuda.
Ah, mis siis väikestel ahvidel ikka viga on. Ühed väikesed ahvid kritiseerivad teisi väikesi ahve – mis sellest, et me justkui vahepeal inimesteks arenesime. Põhiküsimusele vastust ikka pole, sest suuremal osal ajast on veeklaasis torm ja küsimust pole näha. Eks siin ole osa ka surmahirmul, selge see, sest mis see muu hirmunud enesekindluse taga ikka olla saab. Juba vana hea Sigmund Freud rääkis ju surmahirmust kui põhilisest motivaatorist, aga just sellisest motivaatorist, mis sunnib olemist vahtu lööma, et eimiski jumala eest paistma ei hakkaks. (Või "jumala" tagant?)
Nii et Eesti Draamateatris ei juhtunudki tegelikult midagi eriti erilisemat kui tavaline elu. Aga võib-olla siiski selle poolest oli veidi eriline, et tuletas jälle meelde, mis elus puudu jääb. Äkki võikski teater oma puudustega näidata kätte elu puudujäägid ja rohkem poleks vajagi – aga millegipärast vaevab teatrisõpru ikka iha teatris kirgastuda. Kui seda ei juhtu, siis pahandatakse, et jälle mingi torm veeklaasis ja üldse keegi ei kirgastanud mind.
Tegelikult on ju selge, et vaikus veeklaasis oleks märksa hirmsam, sest siis oleks põhiküsimus kogu aeg nina ees ja enesekindlus, mis ihkab teadmise pidevust, seda ei kannata. Heegeldatud teadmine ja tegelikkus peab olema pidevas liikumises, siis ta ei paista läbi. Kui heegeltöö on aga vaikselt paigal, näeb selle koeaukudest liiga palju selliseid asju, mida näha ei taha.
See konkreetne torm veeklaasis, Hendrik Toompere lavastatud Stoppardi "Põhiküsimus", mida siin nii paljude sõnadega analüüsida on üritatud, kestab rohkem kui kaks tundi. Põhi ei paista ja on küsimuse all, kas põhi on või ole. Tegelikult aga keegi põhja olemasolus ei kahtle, sest kui seda poleks, pääseks torm ju klaasist välja. Kuna põhi ei paista, pole tegelikult võimalik põhiküsimuse üle pead murda – ja ongi lihtsam, sest see külvaks ebakindlust. Enesekindel torm jätab põhja peitu ja nii on hea rahulik tormelda, ilma hirmuta tegelikult mõtlema hakata.
Ega siis muud polegi öelda, kui et "Põhiküsimusel" pole häda midagi, saab mõelda ja kohati dialoogi nautida, lavastus ja näitlejad on kombes, aga vaikuse puudumise tõttu mingit sügavamat mõtet ei teki. Triviaalsevõitu heietused altruismi, egoismi, elu mõtte ja muu sellise üle köidavad piisavalt kalambuurinaudinguna ja lahutavad meelt. Pärast võtad meele jälle kokku ja jätkad oma elu täpselt samast kohast, kust enne teatrit pooleli jäi. Ripud puu otsas ja kritiseerid teisi väikesi ahve, kes teevad täpselt samamoodi. Aga kui juhtud olema selline ahv, kellel mingil põhjusel palutakse oma arvamus kirja panna, siis tuleb välja, et kalambuuride keerisest leiab lõngaotsi piisavalt, et etenduse puudustest üks enam-vähem siivsalt kattev riidetükk endale ümber meisterdada. Ja siis rippuda edasi, rehepeksu koot pihus – samal ajal veeklaasi otsmikul tasakaalus hoides omaenda saba napsates. Selline täitsa tavaline ja turvaline elamise viis. | Arvustus. Torm veeklaasis, mille põhi on küsimus | https://kultuur.err.ee/310361/arvustus-torm-veeklaasis-mille-pohi-on-kusimus | Kairi Printsi arvustus Eesti Draamateatri etendusele "Põhiküsimus". Artikkel ilmus 29. jaanuari Sirbis. |
Saluri senine tippmark oli 5598 punkti ja püstitatud 2013. aastal Tallinnas. Uibo jäi seevastu isiklikust rekordist 190 silma kaugusele. Võistluse võitis Garrett Scantling 6020 punktiga.
Uibo seeria: 60 m – 7,31, kaugushüpe – 7.32, kuulitõuge – 14.53, kõrgushüpe – 2.11, 60 m tj – 8,48, teivashüpe – 4.90, 1000 m – 2.49,05. Saluri seeria: 60 m – 6,91, kaugushüpe – 7.17, kuulitõuge – 13,99, kõrgushüpe – 1.81, 60 m tj – 8,51, teivashüpe – 4.70, 1000 m – 2.39,77. | Uibo ja isikliku rekordi püstitanud Saluri kerkisid USA-s poodiumile | https://sport.err.ee/81442/uibo-ja-isikliku-rekordi-pustitanud-saluri-kerkisid-usa-s-poodiumile | USA-s Arkansases toimunud seitsmevistluses sai Maicel Uibo 5854 punktiga teise koha ning Karl Robert Saluri oli isiklikku rekordit tähistava 5686 silmaga kolmas. |
Tänavu seitsmendat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2700 linnusõbra, kes vaatlesid kokku enam kui 70 000 lindu. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnategu 2013 auhinnaga.
Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht ning leida nädalavahetusel üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui ka koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv.
Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse online ankeeti või interneti puudumisel saata nädala jooksul koordinaatorile (Eesti ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005). Esmased tulemused avaldatakse 1. veebruari päeval, lõplik kokkuvõte veebruari lõpus.
Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv.
Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, panustades seejuures ka linnukaitsesse- ja uuringutesse.
Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslik eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks on väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid. | Täna on viimane võimalus osaleda aialinnuvaatlusel | https://menu.err.ee/289085/tana-on-viimane-voimalus-osaleda-aialinnuvaatlusel | Eesti ornitoloogiaühing kutsub tänaseni osalema talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus. |
Liverpooli peatreener Jürgen Klopp kasutas West Hami vastu noorendatud rivistust. Nimelt tegi sakslane kümme muudatust koosseisus, kes teisipäeval alistas penaltiseeria abil liigakarika poolfinaalis Stoke City.
Täna peetakse kaks neljanda ringi matši, kus lähevad vastamisi Carlisle United (IV) - Everton ja Milton Keynes Dons (II) - Chelsea. | Vahetusmehi kasutanud Liverpooli ootab ees korduskohtumine | https://sport.err.ee/81441/vahetusmehi-kasutanud-liverpooli-ootab-ees-korduskohtumine | Inglismaa jalgpallikarikavõistluste neljandas ringis tegid Liverpool ja West Ham United 0:0 viigi ning selgitavad edasipääseja Londonis toimuvas korduskohtumises. |
Öösel kõrtsus aega veetnud kliente tabasid ootamatult hingamisraskused. Restorani personal tühjendas seepeale toitlustuskoha inimestest ning helistas poole nelja paiku öösel häirekeskusesse, vahendas YLE.
Mõned kunded viidi tervisekontrolliks kiirabiga haiglasse, osa pöördus sinna iseseisvalt.
Hingamisraskuste tekkepõhjust restoranis tuvastada ei suudetud. Politsei ei tuvastanud juhtunus kuritegu, kuid jätkab uurimist hommikul. | Soomes tabas restorani kliente kummaline haigushoog | https://www.err.ee/553490/soomes-tabas-restorani-kliente-kummaline-haigushoog | Ööl vastu tänast hakkasid Soomes Turus toitlustuskohas viibinud kliendid selematutel asjaoludel haigestuma. |
Teisel võistluspäeval läbiti 131,47 võistluskilomeetrit ja päev algas 35 km katsega ning viimane kümnes katse oli 51 km pikk. Pärn-Morgan hoidsid 5. kohta SM1 võistlusklassis ja absoluutarvestuses 7. kohta ralli lõpuni.
Pärna kommentaar peale päeva kahte esimest katset: “Olud on lumisemad kui eile. Tänane pinnas pigem koosneb kinni pakitud lumest ja tegi sõidu selle rehviga keerulisemaks. Esimesel katsel kuskil poole peal käisime korra lumehanges. Jäin peale trampliini pidurdusmaaga hiljaks ja sõitsin sellele järgnenud kurvis külg ees hange. Õnneks jõudis auto ise hangest välja vedada, kuid aega kaotasime sinna umbes 10-15 sekundit. Peale seda oli rütm pisut häiritud ja katse kitsast osa oli raskem sõita, kus rööbas oli suurem ning laiem rehv ei tahtnud hästi selles püsida.”
Pärna kommentaar viimase katse lõpus: “Üldiselt võime tänase päevaga rahule jääda. Viimase 51 km katse läbimine tuli hästi välja. Proovisin sellel katsel pingutada ja sõita sama kiirelt ja sama agressiivselt nagu kitsama talverehviga. Põhimõtteliselt see toimis, aga üldine pidamine on laiema rehviga kehvem. Selle katse ajaga oleme üsna rahul. Mul on hea meel, et me tulime Arctic Lapland rallile, sest siin on suurepärased talveolud ja saime hea ettevalmistuse Rootsi MM-ralliks.“
Morgani kommentaar ralli teisel päeval: “Sellel nädalavahetusel läbisime palju võistluskilomeetreid ja saime juurde kogemusi ja kiirust ning väga hea oli lõpetada Arctic Lapland Rally. Viimane katse tuli hästi välja. Saime selle rehviga hea tunnetuse ning enne Rootsi rallit on meil treening, kus saame veel seda rehvi testida. Selle emotsiooni pealt on Rootsi rallile hea minna.” | VIDEO | Pärn tõestas DMACK-i talverehvi konkurentsivõimelisust | https://sport.err.ee/81439/video-parn-toestas-dmack-i-talverehvi-konkurentsivoimelisust | Arctic Lapland Rally lõpetasid Sander Pärn - James Morgan SM1 klassi 5. ja kokkuvõttes 7. kohaga, kaotades võitjaekipaažile Juha Salo - Marko Salminen 3.18,4. |
Harju maakohus peab homme peaministri tapmisega ähvardamises süüdistatava Martin Kattai (33) kriminaalasjas eelistungi, milles kohus lahendab võimalike taotlusi ja määrab istungi ajad, üles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR-i uudisteportaalile.
Keskkriminaalpolitseinikud pidasid Kattai kuriteos kahtlustatavana kinni mullu oktoobris.
Uurimine tuvastas, et mees kogus ja avaldas erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.
"Teise inimese tapmisega ähvardamine ei saa olla aktsepteeritav ning sellisele teole järgneb õiguskaitsjate reaktsioon," ütles uurimist juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Evestuse sõnul oli mehe käitumises selgeid ohumärke, kuna tema avaldused sisaldasid otseseid ähvardusi kõrge riigiametniku suhtes ning ka viiteid konkreetsetele sammudele, mida ta ähvardatava jälgimiseks teinud oli.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.
Karistusseadustik näeb sellises kuriteos süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vanglakaristuse. | Sotsiaalvõrgustikus peaministrit tapmisega ähvardanud mees saadeti kohtusse | https://www.err.ee/553489/sotsiaalvorgustikus-peaministrit-tapmisega-ahvardanud-mees-saadeti-kohtusse | Riigiprokuratuur saatis kohtu ette mehe, kes süüdistuse järgi ähvardas sotsiaalvõrgustikus peaminister Taavi Rõivast tapmisega. |
Tibu hüüdnime kandnud 38-aastane Kaalma oli viimati Premium liigas platsil 2013. aasta märtsis, kui ühe mängu selle sama Paide eest kirja sai. Täna ta nullimängu küll ei teinud, aga 4:1 tehti tänu Jasperi kahele väravale Tarvale ikka ära, vahendas Soccernet.ee.
Lisaks Kaalmale oli Paide ridades ka teine uus nimi, kui algkoosseisus alustas keskkaitsja Aslan Džanajev, kelle kohta infot palju ei leia, aga varasemalt on ta mänginud näiteks Peterburi meistrivõistlustel. Teisi väravavahte ja eelmisel meeskonnaga treeninud nigeerlane Jude Aneke Ilochukwu Linnameeskonna koosseisus ei olnud. | Legendaarne Martin Kaalma tõrjus Paide võidule | https://sport.err.ee/81450/legendaarne-martin-kaalma-torjus-paide-voidule | Jalgpalliklubi Paide Linnameeskonna väravas seisis eile legendaarne Martin Kaalma, kui Rakvere Tarvast halliturniiril 4:1 üle oldi. |
Opositsiooni peakandidaat Valgevene pühapäevastel presidendivalimistel Tsihhanovskaja ei tunnistanud esmaspäeval tulemusi, mis näitasid president Aleksandr Lukašenko ülekaalukat võitu, ja nõudis, et võim antaks üle opositsioonile.
"Eile tegid valijad oma valiku, kuid võim ei võtnud meid kuulda, nad on rahvast lahku löönud," ütles Tsihhanovskaja pressikonverentsil pärast seda, kui miilits protestijad öösel laiali ajas. "Võimud peaksid mõtlema, kuidas võim rahumeelselt meile üle anda. Pean ennast nende valimiste võitjaks."
Tsihhanovskaja ütles, et miilits kasutas meeleavaldajate vastu "ebaproportsionaalseid meetmeid" ja nimetas häireid internetis "kuriteoks".
"Oleme näinud, kuidas võimud üritavad oma positsioonidest jõuga kinni hoida," ütles Tihhanovskaja. "Kuidas me ka ei palunud võime, et nad ei pöörduks oma rahva vastu, ei võetud meid kuulda."
Siseministeerum kinnitas kinnipidamisi
Valgevene pealinnas Minskis kähmlesid pühapäeva õhtul meeleavaldajad ja julgeolekutöötajad, teatasid enne seda pealtnägijad ja sõltumatud meediakanalid.
Miilits kasutas tunnistajate kinnitusel protestijate vastu muu hulgas heligranaate ja veekahureid ning kuuldavasti ka kummikuule.
Kohalviibijate andmetel saabus sündmuskohale hulgaliselt kiirabibrigaade.
Pealtnägijate sõnul sai viga mitmeid inimesi. Sotsiaalmeedias levisid fotod veriste nägudega meeleavaldajatest.
Valgevene siseministeerium kinnitas esmaspäeval, et miilits kontrollib olukorda hoolimata pühapäeva õhtul alanud meeleavaldustest.
"Miilits kontrollib olukorda hoolimata sellest, et Minskis ja regionaalkeskustes jätkuvad sanktsioneerimata massiüritused," ütles siseministeeriumi kõneisik Olga Tšemodanova, kinnitades kinnipidamisi meeleavaldustel.
Miilits pidas pühapäeval valimisjärgsetel meeleavaldustel kinni umbes 3000 protestijat, teatas riigi siseministeerium esmaspäeval, süüdistades osa meeleavaldajaid kokkupõrgete algatamises.
Ministeeriumi teatel peeti tuhatkond protestijat kinni Minskis ja ülejäänud riigi teistes osades. Meeleavaldajad süütasid ilutulestikurakette, püstitasid barrikaade ja loopisid miilitsatöötajaid esemetega, väitis ministeerium, teatades, et pealinnas sai kokkupõrgetes vigastada 50 tsiviilisikut ja 39 miilitsatöötajat.
Riigi juurdluskomitee teatas esmaspäeval, et on algatanud kriminaalasja Minskis ja teistes linnades toimunud rahutuste ja miilitsate vastu suunatud vägivalla asjus. Juurdluskomitee juht Ivan Noškevits ütles, et kümned miilitsad on saanud vigastada, vahendas Interfax.
Noškevitši sõnul kasutati politseinike ründamisel kive, kaikaid, sillutiseplaatide tükke, pudeleid, põlevaid vedelikke ja prügikonteinereid.
Valgevene seadused näevad politseinike ründamise eest ette kuni 15-aastase vangistuse.
Interfaxi teatel evakueeriti valitsushoonest öösel keskvalimiskomisjoni juht Lilia Jermošina.
Inimõiguste organisatsiooni Viasna teatel on üks meeleavaldaja tapetud. Kümneid meeleavaldajaid on saanud vigastada. Valgevene siseministeerium eitas infot hukkunud meeleavaldaja kohta.
Keskuse teatel sai noor meeleavaldaja miilitsaautolt löögi ja meedikutel ei õnnestunud teda päästa.
Vjasna andmetel peeti valimisõhtul puhkenud meeleavaldustel kinni vähemalt 213 inimest. Vähemalt 110 inimest peeti kinni pealinnas Minskis, neist vähemalt 40 valimisjaoskondade ümbruses ja 70 opositsiooni meeleavaldusel. Kinnipidamised leidsid aset ka teistes linnades.
Meeleavaldused toimusid viimastel andmetel ka Gomeli, Bresti, Grodna, Vitebski, Kobrino ja Navapolatski linnas.
Miilits kinni võetud meeleavaldajaga. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Lukašenko sõnul juhiti meeleavaldajaid välismaalt
Valgevene presidendi Lukašenko sõnul jälgisid võimud pühapäevaõhtustest protestidest osavõtnuid.
"Salvestasime kõnesid välismaalt. Neid oli Poolast, Suurbritanniast ja Tšehhist ja need juhtisid meie – andestust – lambaid," ütles Lukašenko Valgevene riikliku uudisteagentuuri BelTA teatel SRÜ riikide vaatlusdelegatsiooni juhile.
Lukašenko sõnul võis täheldada "kahjuks ka teatud inimeste sissevoolu Venemaalt".
Riigipea lisas, et ei luba Valgevenet "lõhki kiskuda" ja alustada uut Maidani.
Keskvalimiskomisjon: Lukašenko võitis
Pühapäevastel presidendivalimistel toetas senist riigipead Aleksandr Lukašenkat esialgsetel andmetel 80,23 ja opositsiooni kandidaati Svetlana Tsihhanovskajat 9,9 protsenti valijatest, teatas keskvalimiskomisjon esmaspäeval.
Ülejäänud kandidaatide toetus jäi ühe protsendi piiresse, teatas Interfax. Kuus protsenti valijatest hääletasid keskvalimiskomisjoni teatel kõigi kandidaatide vastu.
Valimistulemused kinnitatakse käesoleva nädala jooksul.
Lukašenko võitis ametliku lävepakuküsitluse kohaselt pühapäevased valimised 79,7 protsendiga häältest, edastas varem riiklik uudisteagentuur Belta. Peamist opositsioonikandidaati Svjatlana Tsihhanovskajat olevat toetanud 6,8 protsenti. Teiste kandidaatide toetus jäi kõigil alla kolme protsendi.
Meeleavaldajad Minski tänaval. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Päeva lõpuks pinge kasvas
Pealinna oli päeva edenedes liikumas üha rohkem jõustruktuuride töötajaid ja tehnikat, sealhulgas sõjaväetehnikat ja veekahureid, kirjutas pealtnägijatele viidates uudisteportaal tut.by.
"Miilits ei luba inimesi Minski Iseseisvusväljakule. Tõkestatud on juurdepääs Oktoobri väljakule. Jõustruktuurid valvavad metroo juures, inimesi lubatakse sinna valikuliselt," kirjutas üks portaali lugejaid. Iseseisvusväljaku poolt on suletud ka pääs metroojaama "Lenini väljak".
Üks portaali lugejaist teatas, et Minski transpordifirma teabetablool oli kiri mitme peatuse sulgemisest mõlemal suunal kõigile transpordiliikidele.
Taksoteenused ei olnud kättesaadavad. Takso tellimisel annavad pidevalt kinnist tooni vähemalt viie ettevõtte telefonid. Lisaks ei ole taksosid näha ka linna tänavail.
Pühapäeva õhtul puudus Minskis enamikul kasutajatest ka Internet.
Linna suurte parkide juures seisavad kinnipeetavate vedamiseks mõeldud autod, traktorid, raske ehitustehnika ja kraanad.
Hommikust saadik on olnud tõsiseid probleeme juurdepääsuga sotsiaalvõrgustikele ja mitmetele portaalidele.
Telekanali Dožd ajakirjanike üürikorter Minskis otsiti läbi
Vene sõltumatu telekanali Dožd teatas läbiotsimisest korteris, mille olid üürinud pühapäeval Minskis kinni peetud sama kanali ajakirjanikud.
Telekanali teatel viisid otsimist läbi tsiviilriietes inimesed, kes end ei tutvustanud ega lubanud juurde advokaati.
Eelnevalt teatas kanal korrespondentide Vladimir Romenski ja Vassili Polonski ning operaator Nikolai Antipovi kinnipidamisest. "Tsiviilriietes ja maskides inimesed surusid nad asfaldile ning viisid ära teadmata suunas," teatas kanal.
Sotsiaalmeediasse postitatud videol on näha, et ajakirjanikke oli kinni nabimas vähemalt kümme inimest.
Vene välisministeeriumi teatel peeti ajakirjanikud kinni, sest neil puudus Valgevene presidendivalimiste kajastamiseks akrediteering. "Ajakirjanike asukoht on teada, nendega on kõik korras ning saatkond annab neile praegu konsulaarabi," kinnitas ministeerium.
Välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova ütles telekanali Dožd eetris, et kuna akrediteering puudus, on toimunu põhjus "selge".
Telekanali peatoimetaja Tihhon Dzjadko sõnul polnud ajakirjanikel akrediteeringut valimiste kajastamiseks sellest hoolimata, et kõik dokumendid esitati õigeaegselt.
Venemaa ajakirjanike liit nõudis ajakirjanike viivitamatut vabastamist ning nägi nende kinnipidamises sõnavabaduse piiramist. | Tsihhanovskaja nõuab Lukašenkolt võimu üleandmist | https://www.err.ee/1122145/tsihhanovskaja-nouab-lukasenkolt-voimu-uleandmist | Valgevene presidendivalimistel ametlike tulemuste järgi Aleksandr Lukašenkole selgelt alla jäänud Svetlana Tsihhanovskaja ütles, et peab end valimiste võitjaks. |
Kokku osales regatil 36 jahti, 22 Eestist ja 14 Soomest. Suurte jahtide ehk A-klassi arvestuses tuli võitjaks Olympic Tiit Vihuliga roolis jahtklubist Dago, B-klassi arvestuses oli võitja Matilda Kalevi jahtklubist ja Mati Sepa juhtimisel.
Järgmisel aasta peetakse samadel vetel avanmerepurjetamise ORC arvestuse maailmameistrivõistlused. | ORC meistriteks tulid Olympic ja Matilda | https://sport.err.ee/1122142/orc-meistriteks-tulid-olympic-ja-matilda | Tallinnas ja Soome lahel selgitasid Eesti ja Soome purjetajad kolme päeva jooksul avamerepurjetamise ORC arvestuse riikide meistreid. |
Tasavägises ja kõrgetasemelises vastasseisus ei juhtinud kumbki rohkem kui kahe frame'iga, aga otsustavatel hetkedel oli O'Sullivan kindlam.
Kohtumise jooksul tegid mängijad kahepeale neli saja või enamapunktilist seeriat ja veel 15 vähemalt 50-punktilist seeriat.
Veerandfinaalis läheb O'Sullivan kokku kolmekordse maailmameistri Mark Williamsiga, kes oli eelnevalt üle Stuart Binghamist 13:11.
Edasi kaheksa hulka jõudis ka maailma teine number Neil Robertson, kes oli üle Barry Hawkinsist 13:9. Robertson hakkab poolfinalisti selgitama veel ühe kolmekordse maailmameistri Mark Selbyga. | Ronnie O'Sullivan jõudis MM-il veerandfinaali | https://sport.err.ee/1122157/ronnie-o-sullivan-joudis-mm-il-veerandfinaali | Viiekordne snuukri maailmameister Ronnie O'Sullivan alistas tänavuse turniiri teises ringis hiinlase Ding Junhui 13:10 ja pääses kaheksa parema hulka. |
Avaseti 2:6 kaotanud Kontaveit oli teises setis ees 5:3 ja 30:15, siis leidis 23-aastane Ferro aga veel ühe käigu ning võitis neli geimi järjest. "Tahan Fionat õnnitleda, sa tegid mulle täna tõesti tuule alla," kiitis Kontaveit mängujärgses lühiintervjuus vastast.
"Ma ei saa öelda, et tegin midagi valesti: ta oli lihtsalt väga heas hoos," lisas Kontaveit hiljem pressikonverentsil. "Teises setis üritasin endale sisendada, et geimi võitmisega tekib mul võimalus, aga ta mängis kogu kohtumise suurepäraselt."
THE CHAMPION ???????????? #PLO20 @WTA pic.twitter.com/BsJZrsYscc
— Palermo Ladies Open (@LadiesOpenPA) August 9, 2020
Eestlannat oli Palermos koha peal toetamas arvestatav hulk kaasmaalasi. "On olnud väga tore, et meie inimesed tulid siia kaasa elama. Olen väga tänulik. Tahaksin toetuse eest väga tänada ka oma treenerit [Nigel Searsi]. See ei olnud tulemus, mida me soovisime, kuid jätkame tööd," kinnitas Kontaveit.
Karjääri teise WTA turniirivõidu saanud prantslannal jätkus Kontaveidile samuti häid sõnu. "Õnnitlused Anetile suurepärase nädala eest ning õnnitlen ka tema treenerit. Soovin teile tulevikuks ja järgmisteks turniirideks edu," sõnas uuel nädalal maailma edetabelis 44. positsioonile kerkiv Ferro. | Kontaveit kiitis võimsalt mänginud vastast: tegid mulle täna tuule alla! | https://sport.err.ee/1122156/kontaveit-kiitis-voimsalt-manginud-vastast-tegid-mulle-tana-tuule-alla | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 22.) jahtis Itaalias Palermos karjääri teist WTA turniirivõitu, kuid kaotas pühapäeval finaalis prantslannale Fiona Ferrole (WTA 53.) 2:6, 5:7. |
Enam kui viis kuud kestnud võistluspausi kiuste oli Palermo turniiri finaal kõrgetasemeline ja nii Kontaveit kui Ferro näitasid tund ja 45 minutit kestnud kohtumise jooksul head tennist.
Eestlanna kaotas oma servi kohe avageimis ja kuigi tal oli seejärel kaks murdevõimalust, oli väga heas hoos olnud 23-aastane prantslanna kindel. Ülejäänud sett möödus Ferro juhtimisel ja lõppes 42 minuti järel tema 6:2 võiduga.
Teises setis läks Ferro tugevate ja täpsete löökidega visalt võidelnud Kontaveit murde järel 2:0 juhtima ning murdis ka kaheksandas geimis, minnes ette 5:3. Siis suutis Ferro aga oma paremuse maksma panna, võites neli geimi järjest ning kogu kohtumise 6:2, 7:5.
Prantslanna lõi kohtumise jooksul kolm ja Kontaveit kaks ässa, eestlanna murekohaks oli pühapäeval teine serv, millelt ta võitis 32 protsenti (11/34) punktidest. Ferro päästis kuuest murdepallist neli.
Kontaveit mängis karjääri kuuendas WTA turniiri finaalis, tema ainus võit pärineb 2017. aastast, mil ta võidutses muruväljakul Hollandis s-Hertogenboschis. Ferro jaoks oli pühapäevane mäng karjääri teiseks finaaliks, mullu võitis ta Lausanne'is toimunud Swiss Openi. Uuel nädalal tõuseb prantslanna maailma edetabelis 44. kohale.
Patience pays for Kontaveit ???? #PLO20 pic.twitter.com/hriHrkQRVZ
— wta (@WTA) August 9, 2020
"Forehands of Fury" ????
Starring @fioferro #PLO20 pic.twitter.com/zjRwFyzxxO
— wta (@WTA) August 9, 2020
Fantastic Fiona ???? @fioferro sits a set away from the title in Palermo after bludgeoning her way through the first set 6-2. #PLO20 pic.twitter.com/FgFn1k8Fn3
— wta (@WTA) August 9, 2020
Princess Fiona ???? @fioferro wins a second career WTA title capturing the crown over Anett Kontaveit 6-2, 7-5 at @LadiesOpenPA #PLO20 pic.twitter.com/6notROv4bQ
— wta (@WTA) August 9, 2020
Enne kohtumist:
Kontaveidi ja Ferro omavaheline matš peetakse peaväljakul pärast paarismängu finaali. Üksikmängu finaal algab Eesti aja järgi kõige varem kell 20.30.
Kontaveit on Ferroga varasemalt kohtunud ühel korral. 2016. aastal Poitiers's peetud ITF-i turniiril alistas toona 20-aastane Kontaveit Ferro 7:5, 6:7 (6), 6:2.
Anett Kontaveit alistas poolfinaalis maailma 15. reketi Petra Martici 6:2, 6:4. Varasemalt oli Eesti esireket parem olnud Elisabetta Cocciarettost (WTA 157.), Laura Siegemundist (WTA 65.) ja Patrici Maria Tigist (WTA 85.).
23-aastane Ferro seljatas poolfinaalis kaks tundi ja kaheksa minutit kestnud matšis itaallanna itaallanna Camila Giorgi (WTA 89.) 2:6, 6:2, 7:5. Eelnevalt oli prantslanna parem olnud Sara Erranist (WTA 169.), Jekaterina Aleksandrovast (WTA 27.) ja Nadia Podoroskast (WTA 172.)
Kontaveit jõudis WTA turniiril viimati finaali mullu aprillis Stuttgardis, kus aga kaotas Karolina Pliškovale. Eestlanna viimane ja seni ainus turniirivõit jääb 2017. aastasse, mil ta võidutses muruväljakul Hollandis s-Hertogenboschis.
Palermos on eestlanna varasemalt juba triumfeerinud – 2010. aastal võitis seal enda karjääri esimese WTA turniiri Kaia Kanepi. | Visalt võidelnud Kontaveit kaotas Palermo turniiri finaalis | https://sport.err.ee/1122009/visalt-voidelnud-kontaveit-kaotas-palermo-turniiri-finaalis | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 22.) kaotas Itaalias Palermos toimunud WTA turniiri finaalis prantslannale Fiona Ferrole (WTA 53.) 2:6, 5:7. |
Favoriit Levadia jaoks algas kohtumine tegelikult kenasti, sest kümnendal minutil mindi Gando tabamusest juhtima, aga 63. minutil õnnestus Mihhail Slaštševil viigistada.
Tartu lõpteas mängu kümnekesi, sest 82. minutil teenis teise kollase kaardi ja kokku punase Tanel Tammik.
Tabeliseis 16. vooru järel: 1. Tallinna FC Flora 43 punkti, 2. Nõmme Kalju FC 32, 3. Paide Linnameeskond 30, 4. Tallinna FCI Levadia 28, 5. Viljandi JK Tulevik 24, 6. Tartu JK Tammeka 17, 7. JK Narva Trans 16, 8. FC Kuressaare 15, 9. Tallinna JK Legion 13, 10. JK Tallinna Kalev 9. | Tammeka mängis Levadiaga viiki | https://sport.err.ee/1122146/tammeka-mangis-levadiaga-viiki | Jalgpalli Premium liigas napsas Tartu JK Tammeka teist vooru järjest tiitlipretendendilt punkte. Kui eelmises voorus tehti võõrsil 1:1 viik Nõmme Kaljuga, siis pühapäeval suudeti sama kodus Tallinna FCI Levadia vastu. |
Charles Leclerc sai parima Ferrari piloodina neljanda koha, kaotades Verstappenile 29,289 sekundiga. Teine Ferrari sõitja Sebastian Vettel piirdus 13. kohaga (1.13,370) ehk oli viimane, kes Verstappenilt ringi sisse ei saanud.
Neljandalt kohalt startinud Verstappen lõpetas ühtlasi Mercedese viie sõidu pikkuse võiduseeria. Viimase mitte-Mercedesena võitis ta mullu Brasiilias ise.
MM-sarja üldarvestuses on Hamiltoni edu siiski kindel. Tal on 107 punkti ehk 30 enam kui teiseks tõusnud Verstappenil. Bottas langes 73 punktiga kolmandaks. Tiimidest on Mercedes 180 silmaga kindel liider. Järgnevad Red Bull 113 ja Ferrari 55 punktiga.
Vormel-1 MM-sari jätkub järgmisel nädalal Hispaania GP-ga.
Career win No. 9️⃣ for @Max33Verstappen???? #F170???????? #F1 pic.twitter.com/Fk3YEb5PtC
— Formula 1 (@F1) August 9, 2020 | Verstappen peatas Mercedese võiduseeria | https://sport.err.ee/1122120/verstappen-peatas-mercedese-voiduseeria | Vormel-1 MM-etapi Silverstone'i ringrajal võitis hollandlane Max Verstappen (Red Bull; 1:19.41,993), kellele järgnesid Lewis Hamilton (Mercedes; +11,326) ja mõni ring enne lõppu värskemate rehvidega tiimikaaslase mööda lasknud Valtteri Bottas (Mercedes; +19,231). |
Teadaolevalt on mõnele neist esitatud süüdistus, kuid mitme kohta puudub igasugune informatsioon.
Kinnipeetute hulgas on valimiskampaania juht Maria Moroz ning mitu Tsihhanovskaja usaldusisikut.
Teadaolevalt on usaldusisik Andrei Smolentšukile määratud 15 päeva aresti ning usaldusisik Pavel Melkovskile viis päeva.
"Kahjuks ei ole paljude kohta neist võimalik saada täpsemat teavet, kus nad on või mida neile süüks pannakse," kinnitas Tsihhanovskaja valimisstaap.
Tsihhanovskaja lähedane liitlane lahkus riigist
Tsihhanovskaja lähedane liitlane Veronika Tsapkala lahkus riigist, teatas tema abikaasale lähedalseisev allikas.
"Veronika Tsapkala sõitis Valgevenest ära, sest kardab kriminaalsüüdistust," väitis allikas.
Samuti kinnitas allikas, et endise presidendikandidaadi Viktar Babarõka staabijuhi Maria Kolesnikova lühiajaline kinnipidamine päev varem oli eksitus, sest tegelikult taheti kinni võtta Veronika Tsapkala.
Veronika Tsapkala pidi algselt toetama abikaasa Valerõi kandideerimist presidendiks, kuid Valerõi Tsapkala kandideerimist ei registreeritud.
Pärast Tsihhanovskaja registreerimist presidendikandidaadina liitusid temaga nii Babarõka staap eesotsas Kolesnikovaga ning Valerõi Tsapkala staap, mida juhtis abikaasa Veronika.
Kolesnikova ja Veronika Tsapkala korraldasid ka valimiseelseid pikette Tsihhanovskaja toetuseks.
Valerõi Tsapkala oli juba varem koos lastega maalt lahkunud. | Valgevene võimud on kinni pidanud üheksa Tsihhanovskaja lähikondlast | https://www.err.ee/1122110/valgevene-voimud-on-kinni-pidanud-uheksa-tsihhanovskaja-lahikondlast | Valgevene opositsiooni presidendikandidaadi Svjatlana Tsihhanovskaja kampaaniameeskonna liiget on viimastel päevadel tema valimisstaabi kinnitusel vahistatud. |
Kahe päeva järel juhtinud hiinlane Li Haotong alustas ka laupäeval hästi, kuid päeva teine voor läks tal aia taha ja enne viimast päeva kaotab Li liidrile juba nelja löögiga.
Johnson läbis laupäeval 18 rada 65 löögiga ehk tulemusega viis alla par 'i. Kokkuvõttes on ta kolme päeva peale 201 lööki ehk üheksa alla par 'i.
36-aastane Johnson on võitnud karjääri jooksul ühe major 'i ehk 2016. aasta USA lahtised. PGA meistrivõistlustel oli ta mullu teine.
Kui Champ ja Scheffler kaotavad liidrile ühe löögiga, siis kahe löögi kaugusele jääb kolm Paul Casey, Brooks Koepka ja Collin Morikawa. | Hiinlane kaotas kindluse, juhtima asus Dustin Johnson | https://sport.err.ee/1122114/hiinlane-kaotas-kindluse-juhtima-asus-dustin-johnson | Golfi aasta esimese suurturniiri PGA meistrivõistlusi juhib kolmanda päeva järel ameeriklane Dustin Johnson, kellele järgnevad ühe löögi kaugusel kaasmaalased Cameron Champ ja Scottie Scheffler. |
Paide asus juba 16. minutiks 3:0 juhtima. Kaks korda skooris Edrisa Lubega (8. ja 16. minutil) ja korra Andre Frolov (14.). Lõppseisu vormistas 81. minutil Karl Mööl.
Kolmanda võidu järjest teeninud Paide kerkis 30 punkti peale, aga liider Flora jääb juba 13 silma kaugusele. Tallinna Kalev on üheksa punktiga viimane. | Paide kostitas Kalevit nelja väravaga | https://sport.err.ee/1122112/paide-kostitas-kalevit-nelja-varavaga | Jalgpalli Premium liiga päeva esimeses kohtumises oli Paide Linnameeskond kodus parem JK Tallinna Kalevist 4:0. |
Gleb Pevtsov viis Järve juhtima, seejärel skoorisid mõlemad meeskonnad korra penaltist. Hooaega miinuspunktidega alustanud idavirumaalased jõudsid nüüd plusspunktide poolele, kirjutab Soccernet.ee.
Liider Maardu Linnameeskond kaotas Tallinna Levadia U-21-le 1:2. Mängu avavärava lõi Manucho, kes langetati juulikuus Levadia esindusmeeskonnast duublisse. Tänavu on tal kirjas neli tabamust Premium liigas ja nüüd ka üks Esiliigas. Maardu kaitsja Klimenti Boldõrev lõi esimese poolaja lõpus omavärava ja sai teise poolaja lõpus punase kaardi.
FC Elva alistas Vändra Vapruse 3:2, kuigi lõpetas mängu üheksakesi.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Kohtla-Järve avas esiliigas viimaks võiduarve | https://sport.err.ee/1122108/kohtla-jarve-avas-esiliigas-viimaks-voiduarve | Kohtla-Järve JK Järve teenis jalgpalli esiliiga 16. voorus lõpuks oma esimese võidu, alistades Tallinna Flora U-21 tulemusega 2:1. |
Lunastaja Kristuse kiriku asemele rajatud välibasseinis käisin ujumas, kui Moskvas õppisin. Pakasega oli eriti mõnus. Nagu pea veest välja tõstsid, nii habe jäätus. Pidid uuesti vee alla sukelduma. Paiga ajalugu ma teadsin, lähedal, Kalinini prospekti alguses asus arhitektuurimuuseum, seal oli selle kohta terve stend. Esmalt siis juba nimetatud katedraal, mille Stalin lasi 1931. aastal lammutada, kavatses sinna ehitada maailma suurima palee. Korraldati rahvusvaheline võistlus, osales ka meie korüfee Edgar Juhan Kuusik (tema esitatud joonised olid kenasti eksponeeritud), võitis Le Corbusier. Stalinile tema projekt ei meeldinud, žürii liikmed lasti maha, korraldati uus konkurss, võitis idee saja meetri kõrguse Lenini kujuga 315-meetrisel stalinliku ampiiri stiilis hoonel.
Püsib versioon, et ehituse käigus oleks Lenin asendatud Staliniga. Aga ehitada ei saanudki, ei saanud vundamentigi kaevata, lase nii palju insenere maha, kui sa lased, ent ikka immitses auku salapärane vesi. Millest ei saanudki lahti. Nii rajaski Hruštšov sinna Stalini üle irvitamiseks basseini, kus mina ujumas käisin.
Kui ma Moskvas giid olen, siis viin rahva alati sinna kirikusse, räägin oma ujumistest. 2006. aastal oli selleks eriline põhjus – eksponeeriti Maarja Magdaleena säilmeid.
Selles mõttes olen protestant, et mind lihtsalt tülgastab nii õigeusus kui katoliikluses levinud säilmete kultus. Aga ma talitsen end, sisendan endale: mis on teistele püha, ei tohi olla vastumeelt, ole inimene! Ei tohi, olgugi et paljud kloostrid ja kirikud üle maailma kuulutavad, et just nende juures on hoiul selle või tolle pühaku säilmed. Maarja Magdaleena pea asub katoliikliku versiooni järgi Saint-Maximin-la-Sainte-Baume´i kirikus Provece´is, keha Vézelay basiilikas Burgundias. Õigeusklikud usuvad, et Maarja Magdaleena säilmeid hoitakse Áthose kloostririigis Áthose mäel, Áthose poolsaarel - Siimon-Peetri kloostris olevat käsivars, Docheiariou´s jalg, Esfigmenokseni´s ja Koutloumousiou´s teised kehaosad. Sealt toodigi säilmed Moskvasse, järgnes pikk-pikk tiir Venemaa ja Ukraina kirikutes-kloostrites. Meeletult palju inimesi sai õnnelikuks, tõvedest ja teistest muredest lahti.
Uskumine tähendab usku imedesse, muud usku ei ole.
Moskva Lunastaja Kristuse kirikus kuulsingi, kuidas üks korralikult rätiga kaetud peaga – Saatan peidab end ju juustesse – neiu helistas kellelegi, tundub et sõbrannale.
"Tule kohe siia, siin on Maarja Magdaleena säilmed," kutsus ta.
Väike paus.
"Kuidas sa ei tea?" imestas helistaja ilmselt küsimuse peale, kes see Maarja Magdaleena on? "Jeesus Kristuse naine!"
See neiu oli siis Maarja Magdaleenani jõudnud evangeeliumite asemel Dan Browni kriminaalromaani "Da Vinci kood" kaudu.
Minul ei ole õigus iroonitseda. Mis ma ise parem olen? Mina jõudsin Maarja Magdaleenani Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice´i rockooperi "Jeesus Kristus, superstaar" kaudu, Dana Gillespie imelise metsosoprani kaudu. Nõukogude Liidus keelatud ooperit kuulasime klassivend Raivo P. pool kodus, tema isa oli kõrge parteitöötaja, tema oli selle Soomest toonud. Nii need parteilased pesid endilt maha parteihäbi...
Milline taevalik hääl!
Seejärel panin mängu oma viimase kopika ja ostsin "Superstaari" vinüüli Plaadimäelt (Harjumäe tipult), täpselt ei mäletagi, kas saja või koguni sajakahekümne rubla eest. Ja siis muudkui ketrasin. Ketrasin ja armusin. Kõrvade kaudu. Milline vili on magus?
Moskva filmikoolis näidati meile (ka N. Liidus keelatud) filmiversiooni, Norman Jewisoni tehtut. Olin vähemagi kriitikameeleta haaratud-joovastunud, ei pannud tähelegi, et Maarja Magdaleena partiid laulab teine näitleja (Yvonne Elliman). Nii palju minu kõrvadest. Töntsid teised.
Seejärel tekitas erilise vaimustuse Madeleine'i kirik Pariisis. Kirik, mis üldse ei sarnane kirikuga. Ilma akendeta, nende asemel kõrgub ümber hoone 52 korintose sammast, valgus tuleb laest. Muidugi, ei jumal, ei Jeesus, kõige vähem veel Maarja Magdaleena, pole kuskil öelnud, milline peab kirik välja nägema. Selle on otsustanud inimene ise, Maarja Magdaleenale pühendatud Madeleine´i katedraali andis juhised Napoleon ise – olgu antiikkultushoone moodi!
Kas inimese sees ongi uskumistel vahet? Kahtlen selles. Ja kui jumal üldse midagi on kuhugi pannud, siis arvatavasti inimese sisse. Järelikult olgu usk väljaspool inimest – näiteks kultushooned – samuti ühtemoodi.
Madeleine´i katedraali erandlikus välisilmes on midagi tõmbavat. Eriti Napoleoni käsus. Maarja Magdaleena seostub otsekui Aphroditega. Nii mul kui Napoleonil. Ja valgest marmorist antiigi-moodi Maarja-skulptuurid katedraali sees ainult toonitavad sarnasust.
Ja just Madeleine´is paiknevat Maarja Magdaleena jälle ühed säilmed. Madeleine on pariislannade lemmikkoht abiellumiseks. Kas säilmete pärast?
Maarja Magdaleena pärast tiirutasin läbi ka Saint-Maximin-la-Sainte-Baume´i ja Vézelay, ainult Áthose mäele pole veel saanud.
Hea, kui on käimata kohti, muidu pane või nöör kaela.
Niisiis, ma lihtsalt ei saanud teisiti, kui tormasin Iisraelis pärast obligatoorsete kohtade – Hauakirik, Nutumüür, Petlemm - külastamist Migdalisse, kunagisse Magdalasse, Kinnereti ehk Tiberiase järve (piiblis Galilea meri) kaldal asuvasse külasse. Magdalast on mugandumise teel tulnudki Magdaleena nimi.
Mõnes mõttes oleme me ehk kõik Maarja Magdaleena kummardajad. Vähemalt need, kes lihavõtteid-ülestõusmist munapühadena tähistavad.
Legendi järgi kannatas keiser Tiberius ägedate masendushoogude all (nagu minagi!), mitte ükski vägi ei praavitanud teda, tohtrid laiutasid käsi. Siis kutsuti turult naisprohvet-tervendaja, kel Maarja nimeks, tema tõi kaasa muna, kuna keisri juurde ei tohtinud tulla ilma kingituseta. Naine oli vaene kui kirikurott, midagi kallimat polnud tal tuua. Kristlane Maarja (kes on meie armas Maarja Magdaleena) hakkas tegema kohe misjonitööd, rääkis keisrile igavesest elust.
Ja Maarja võttis keisrilt tusapiinad ära ning hakkas talle rääkima igavesest elust.
"See on võimatu," ütles Tiberius. "Enne värvub see muna punaseks, kui et pärast surma tuleb igavene elu."
Ja mida tegi muna? Vahetaski värvi, valge koor muutus punaseks. Seda imet nähes sai keiser igaveseks lahti oma tusapiinadest.
Mina püüan saada mööda maailma hulkudes...
Nüüd on Maarja Magdaleenale antud nii õigeusus kui katoliikluses tiitel – võrdne apostlitega. Hierarhia mõjub rahvale, sellega on arvestatud. Aukraad ise on tsipa veider.
Olen kohal.
Migdalis käivad põhjalikud arheoloogiatööd, kus siis veel, kui mitte seal? Hakati ehitama järjekordset hotelli, peamiselt palveränduritele, ja avastati iidse sünagoogi varemed. Iisraelis on nagu meil – nagu midagi sellist juhtub, nii töö katkestatakse ning asja uurima asuvad valvearheloogid. Elagu kultuur! Usutakse, et selles sünagoogis on jutlusi pidanud Jeesus ise. See oletus nakatab kõiki kuulajaid. Ja giiditar Mary, nagu rinnasildilt lugeda, naudib oma teate efekti. Lisab, et leiti ka Rooma kasarmu. Selle kasiinos olevat olnud nii Maarja Magdaleena kui tema tema õde Marta olnud lauljateks. Lõbustanud Rooma ohvitsere ka muu kui lauluga. Üha efektsemaks läheb! Sealt siis langenud, abielurikkuja naise tiitel Maarja Magdaleenale ning Jeesuse manitsus: "Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!" ja seejärel patust tervendus.
Mine tea, ehk oli Maryl õiguski?
Igatahes ägas Iisrael Rooma valitsuse ajal julma maksukoormuse all. Roomaski kehtis printsiip, et asumaad peavad emamaad ülal pidama, muidu ei ole neil mõtet. Tasuma vallutamise kulud, okupatsiooni all hoidmise kulud ja kõik muu. Nõnda on ajaloos ikka olnud kuni Briti impeeriumini välja. Alles N. Liit hakkas oma vallutusi ise ülal pidama. Paljusid, välja arvatud Baltimaad.
Juudid lihtsalt ei suutnud kaelkõrgeid makse maksta, nad müüsid orjusse oma lapsed. Ühe versiooni järgi oli ka Maarja Magdaleena orjusse müüdud, nii et ta hing ja keha olid peremehe omand. Koos kõige sellest tulenevaga...
Migdalis on nii katoliku kui õigeusukirik, viimase jaoks ostis Moskva patriarhaat juba 1908. aastal maatüki, see seisis kaua kasutamata, alles 1960ndail ehitas Vene välismaine õigeusukirik sinna pisikese pühakoja. Praeguseks on see Vene turistide Meka. Jumalateenistus toimub vene keeles, ja oo, mida ma kuulen! Naisansambel ikonostaasi kõrval rõdul laulab Maarja Magdaleena partiid tollest samast rockooperist.
Kuidas siis nii? Kirik sõdis ju tolle teose vastu, ja nüüd korraga on see saanud liturgia osaks? Kas sellega tunnistakse, et Maarja Magdaleena ja Jeesus olid lähedased, nagu lähtub ooperist? Sellest ei ole tõdemus, et Jeesus valmistas Maarja Magdaleena ette kristluse juhtimiseks? Ja äkki oli Maarja Magdaleena Jeesuse ristilöömise ajal tõesti temast lapseootel, nagu väidetakse "Da Vinci koodis"?
Muusika viib usu juurde. Suurvürst Vladimir jõudis õigeusuni (ja sealt edasi Venemaa ristimiseni) koraalide mõjutusel, ja tegelikult on muusika ajalugu kirikumuusika ajalugu. Ainult et usu juurde viib kõige hõlpsamini ajastupärane muusika. Ja Andrew Lloyd Webberi muusika on kahtlemata kaasaegsem, seega meie ajastu pärasem kui Bachi ja Beethoveni oma.
Tahate, ma vean kihla? Ütlen, et varsti tekivad Migdalisse Maarja Magdaleena säilmed. Nii katoliku kui õigeusukirikusse. Ütlen nii loogika sunnil. Klerikaalid lihtsalt ei saa teisiti, kui peavad nihverdama. Ma usun, et väga suur osa neist arvab, et säilmed ongi ehtsad, ainult pisike jagu neist on teadlikud petturid. Kust säilmed tuuakse? Taevast sajavad. Jumal kingib. Ja ainult kahtleja esitab küsimuse, kust? Uskuja usub ega kahtle.
Just katoliku kirikus tulen mõttele, aga mis siis, kui Maarja Magdaleena ei olnudki nn langenud naine, vaid lihtsalt kuulujuttude ohver? Meilgi räägitakse lauljannade kohta igasugust lora. Maailm ei ole muutunud. Ja kui ta Jeesusega ühes seltsis liikus, ju pidi siis midagi nende vahel olema. Justkui pidi...
Evangeeliumeis ei leidu sõnagi Maarja Magdaleena välimuse kohta. (Nagu ka mitte Jeesuse väljanägemise kohta.) Kummati teame kõik, milline Maarja Magdaleena välja nägi. (Sama kehtib Jeesuse puhul.) Ta on pühapiltidest täiskasvanuist kõige rohkem rõivasteta, ehk sellepärast on ta nii kuulus, et on tõmmanud meeste pilke? Ja kindlasti on ta pilk kahetsev.
Oleks äärmiselt huvitav välja selgitada, kuidas on tekkinud nii Jeesuse kui Maarja Magdaleena visualiteet. Ja kõigi teiste piiblitegelaste oma.
Kõigis neljas evangeeliumis tehakse Maarja Magdaleenast juttu, ent pole öeldud ei tema vanust ega sotsiaalset staatust. Ainult tema nime Magdaleena järgi oletatakse, et ta võis pärineda Magdali linnakesest. Muud infot meil ei ole. Magdal oli kaluriküla, seal oli peaaegu kõik seotud kalandusega. Kas ka Maarja Magdaleena perekond? Ehk polnudki Maarja Magdaleena lauljanna, vaid müüs hoopis turul kalu? Et ta ennast müüs, seda pole piiblis öeldud. Kust siis selline kuulujutt? Toonane naine pidi olema abielus (või lesk), muidu mõeldi temast halvasti. Naisel oli tema mehe nimi, linnanimi ütleb, et Maarja Magdaleena oli vallaline. Nii tundubki, et Maarja Magdaleena ei olnud kohustuslike ja pühades sidemetes. Sellest siis pahakspanu. Ja loomulikult puudusid obligatoorsed lapsedki.
Maarja Magdaleena pesi Jeesuse jalgu ja Jeesus andestas talle kõik patud. Millised? Automaatmõte ütleb paljudele, et kehalised patud. Mis su meelel, see su keelel (mõttes)!
Samuti evangeeliumite järgi nuttis Maarja Magdaleena ristilöödud (ja veel elusa) Jeesuse all, järelikult sidus teda Jeesusega tunne. Ka oli Maarja Magdaleena esimene lahti võetud haua juures ning nägi, et Jeesuse surnukeha seal enam ei ole. Markuse evangeeliumi järgi (16:9) olevat Jeesus Maarja Magdaleenast seitse kurja vaimu välja ajanud. Ehk oli Maarja Magdaleena psühhopaat? Igatahes olevat Maarja Magdaleenat näinud esimesena elusat Jeesust pärast ristilöödu surma. Vahest sellepärast nägi, et tervendatud Maarja Magdaleenast tulid kurjad vaimud tagasi?
Toonaste tõekspidamiste järgi olid haiged ise süüdi oma haigustes, need olid neile saadetud Issanda karistusena pattude eest. Õige peale hammas ei hakka, patutu tõppe ei nakatu! Jeesuse lugupidamises Maarja Magdaleena vastu näeme põhimõttelist headust, armastust, kuid samas ka mässamist kehtiva halastuseta elutunnetuse vastu.
Ka väljaspool piiblit on Maarja Magdaleenast juttu. Aastal 1945 – 1947 tehti tähtsaid religiooniavastusi, Nag Hammadist ja Qumranist leiti käsikirju, mis mõnes mõttes on tekitanud pöörde kristluse materialistlikus ajaloos. Leiti tekstid, mis kleerusele sobimatuse tõttu on kanoonikast välja jäänud, näiteks Tooma evangeelium, Filippuse evangeelium ja Peetruse teod. Filippusest saame teada, et Jeesus pidas Maarja Magdaleenat oma õpilaste seas kõige tublimaks, koguni ainsaks, kes, esitatud küsimuste järgi otsustades, õpetusest täiesti aru saab. See tekitab koguni kadedust teiste õpilaste seas. Need esitavad küsimuse, miks Jeesus Maarja Magdaleenat rohkem armastab kui meid teisi? Tõsiteadlaste erilisi vaidlusi on põhjustanud lõik, kus on juttu, et Jeesus suudles Maarja Magdaleenat, seejärel on osa tekstist kaotsi läinud. Nii diskuteeritaksegi, kuhu täpselt Jeesus oma usinat õpilast suudles?
Siit on tehtud julgeid järeldusi, et Jeesuse ja Maarja Magdaleena vahel oli armastus. Jällegi on tehtud tavaline viga, tänane arusaam on viidud minevikku, ning siis langetatud selle alusel oma otsused. Jah, täna tähendab Lääne tsivilisatsioonis suudlus, eriti suudlus huultele, armastust. Algkristluse ajal oletavasti seda, et õpilane on õpetusest aru saanud.
Kanooniline kirik on seadnud kohustusliku seisukoha – Jeesusel ei olnud üldse mehelikke suhteid naistega. Polnud seda, mis on meestele ürgomane. Ja miks ainult meestele? Mis on kõigile väga vajalik ja loomulik. Sest mõttes Jeesus vastandub kogu inimkonna kirgedele, ja igasugust juttu, nagu oleks see olnud kuidagi teisiti, vaadatakse ametliku kiriku poolt kui dissidentismi, mis vajaks vaata et inkvisitsiooni poolt karistamist. Kirg, see on haigus, millesse Jeesus ei olnud nakatunud. Jeesus oli puhas nagu Aadam enne õunahaukamist.
Nii et Maarja Magdaleena ja Jeesuse vahel ei tohi olla suhteid, õpetab kirik.
Olgu, mis ma targutan. Olen unustanud öelda, millega lõppes ekskursioon Magdali sünagoogi varemeil Migdalis, kus arheoloogid tegid oma pisikeste kühvlite ja pintsettidega kõrvetava päikese all ja hirmsas tolmus hoolsalt kaevamistööd?
Giid Mary lõpetas oma jutu tõeliselt efektse puändiga. Ta ajas rinna ette ning teatas, et tema on Maarja Magdaleena reinkarnatsioon. Seda ütleb talle süda, mis teatavasti alati tõtt räägib.
Sihtisin talle silma. Ma tean, et giidid võtavad endale tihti turistidele suupärase varjunime (et hiljem poleks eraelus tüli; mina nii ei tee), ent ma ei suutnud otsustada, kas see oli Maryl giidinipp või mõtles neiu seda tõsiselt? Ma ei hakanud ka seletama, et kristlus ei tea midagi hingede rändamisest, need on hinduismi ja budismi lood. Ja siin poleks ju ka midagi Mary kuulutust kummutavat. Hinduistlik või ka budistlik kontseptsioon reinkarnatsioonist ei piira taassünni valikut, protsess võib toimida ka kristlase nahas.
Veel tuli meelde, et Linnart Mäll õpetas – mitte hingede, vaid teadvuse rändamine; ka seda ei hakanud ma talle ütlema.
Usun, et paljud turistid rõõmustasid, et kohtusid Migdalis Maarja Magdaleena endaga, vähemalt tema inkarnatsiooniga. Ja mis seal vahet on? Ei olegi. | Olev Remsu. Maarja Magdaleena kahetsev pilk | https://kultuur.err.ee/1122103/olev-remsu-maarja-magdaleena-kahetsev-pilk | Ajal, mil reisimine pole lihtne, võttis reisi- ja kirjamees Olev Remsu ette uue jutusarja vanadest reisidest, fookuses paik ja religioon. Tänases osas seikleb Remsu Maarja Magdaleena kannul. |
Annus lõpetas 1965. aastal esimesena Tartu ülikooli spordimeditsiini osakonna.
Õpingute ja töö kõrvalt kuulus Eldur Annus pikalt Eesti teivashüppe paremikku ja oli sel alal ka rahvusrekordi omanik. Spordiarstina töötab ta tänaseni.
Saates räägibki Eldur Annus nii oma sporditeest kui ka pikast arstikarjäärist.
Saatejuht Juhan Kilumets. | "Vana raud" portreteerib Eldur Annust | https://sport.err.ee/1122101/vana-raud-portreteerib-eldur-annust | Pühapäeval algusega kell 18.10 on Vikerraadio eetris järjekordne osa saatesarjast "Vana raud", kus seekord kõneletakse sporditraumatoloogia pioneeri Eldur Annusega. |
Pärast reedest avamereetappi on kahel viimasel võistluspäeval kavas maksimaalselt seitse ligi tunniajast lühirajasõitu vastutuule-allatuule rajal. Kuid nii nagu reedel, kimbutas ka laupäeval purjetajaid tuulevaikus ja väikeses avanenud tuuleaknas saadi pidada vaid üks lühirajasõit, milles said sõiduvõidu kirja Samuli Leisti Zer0emission (TP 52) Soomest ja Mati Sepa juhtimisel Matilda 4 (J-112 E).
A-klassi jahtide hulgas oli kiireim TP52 tüüpi jaht Zer0emission Soomest, kapten Samuli Leisti, saades esimese lühirajasõidu võidu. Ühe minuti sisse sai tulemuse kirja kokku kolm jahti. 33 sekundit jäi võitjast maha Olympic (X-41) Tiit Vihuli juhtimisel ja kolmanda tulemuse sai omakorda 19 sekundit Olympicule kaotanud Premium (X-41 mod), kapten Tanel Tamm. Kohad neljandast kuuendani jagasid omavahel Soome jahid – Audi E-Tron (Farr 52), Nicole4 (X-41) ja Madame Gray (Landmark 43), sõites tulemused samuti ühe minuti sisse.
B-klassi jahtide finišeerimisse tegi tuule vaikimine sisse kümneminutilise augu, jagades grupi ka tulemustes mõistes kaheks. Kui esimesed jahid lõpetasid sõidu tunnist kuni tunni ja kümne minutini, siis sealt edasi tuli järgmist jahti üle finišijoone oodata kümme minutit ja grupi teine pool lõpetas selle sõidu enam kui kahekümne minuti sees.
Kaks J-112 E tüüpi jahti võtsid laupäevase ilma ja tuultega esimese ja teise koha. Matilda 4, millel kapteniks Mati Sepp, kogunes sõiduaega peaaegu tund ja korrigeeritud ajas jäi teine sama tüüpi jaht Adelante, kapten Andrus Luht, esikohast maha üks minut ja 14 sekundit. Kolmanda koha sai siin avamereetapi võitnud Katariina II (Arcona 340), kapten Aivar Tuulberg, kaotust teisele kohale korrigeeritud ajas 40 sekundit, kohe nelja sekundi kaugusel kannul Sugar (Italia 9.98 F), millel kapten Marjaliisa Umb. Kohad viiendast kaheksandani olid siin grupis väga väikeste vahedega vähem kui 30 sekundi sees - Postimees Sailing Team (One Off), My-Car (X-35 mod), Minni (X-35 mod) ja Credit24 sailing (Salona 38 ibc). Selle üheksase grupi, mis enne tuule vaikimist finišeeris, lõpetas Ramdata (Salona 37) Soomest. | Avamerepurjetamise meistrivõistlustel purjetati laupäeval üks lühirajasõit | https://sport.err.ee/1122099/avamerepurjetamise-meistrivoistlustel-purjetati-laupaeval-uks-luhirajasoit | Laupäeval jätkusid Pirital Eesti ja Soome avamerepurjetamise ORC meistrivõistlused regati Baltic Offshore Week raames. |
Selle tähistamiseks ning Tove Janssonile nii südamelähedase Läänemere keskkonna kaitseks algatas muumide ametlik veebileht #MEIEMERI kampaania, mille eesmärk on koguda raha Läänemere elustiku päästmiseks.
Tove Janssoni (9. august 1914 Helsingis – 27. juuni 2001 Helsingis) sünniaastapäeva auks heidame pilgu armsakssaanud autori ja tema loomingu pärandile. Ehk on kaasaegsel lugejal muumidelt mõndagi õppida.
Tove Jansson sündis Helsingis skulptori ja illustraatori perre. Kunstianne kandus edasi kõigile pere lastele ning ka Tove vennad tegutsesid kunstnikena. Esimest korda proovis noor Tove kätt kirjaniku ja illustraatorina vaid neljateistkümne aastaselt. Kuigi enamik meist teab Janssonit põhiliselt just nimelt muumitrollide tõttu, oli ta andekas ka illustraatori, kunstniku ja koomiksiautorina, olles õppinud kunsti lisaks kodumaale Stockholmis ja Pariisis. Noorele kunstnikule avaldasid tugevat mõju tema rännud Euroopas, mille käigus ammutas ta teadmiste kõrval ka loomeindu; reisimine jäi Janssonile alati oluliseks inspiratsiooniallikaks.
1930. aastail kujundas Tove Jansson hulgaliselt reklaame, postkaarte ja raamatukaasi ning tema esimene soolonäitus toimus 1943. aastal. Lisaks ilmusid tema illustratsioonid ja karikatuurid rootsikeelsetes ajakirjades Garm, Lunkentus, Vårbrodd ja Allas Krönika. Oma karjääri jooksul viljeles Tove erinevaid stiile klassikalisest impressionismist abstraktseni ning hoolimata sellest, et enamik meist on kursis tema kirjatöödega, pidas Jansson visuaalset kunsti oma tööks ning kirjandust hobiks.
Lisaks Muumitrollide raamatutele kirjutas Jansson ka täiskasvanutele ning paljudes žanrites, pälvides hulgaliselt preemiaid, sealhulgas Hans Christian Anderseni auhinna. Tema raamatuid on tõlgitud pea viiekümnesse keelde ning tema kunsti võib leida mitmetest muuseumidest ja galeriidest. Janssoni auks on vermitud mälestusmünte, trükitud postmarke ning pühendatud park.
Tove Janssoni kõrval kõndis enamiku tema elust Tuulikki Pietilä, kellega koos sai avastatud maailma ning loodud oma idüll Porvoo ranniku lähistel asuval Klovharu saarel.
Janssoni lõputu uudishimu, kujutlusvõime ja rõõm elu kõigi varjundite üle voolas sõnade ja piltidena tema fantaasiamaailmast lugejateni. Pellinki saarestikus asuv tilluke saar ja selle loodus ja vaikne eluolu olid tema tuntuima loometöö, muumilugude, keskseks inspiratsiooniks ja saamispaigaks. Tõenäoliselt nendib ka kaasaegne lugeja, et need ajatud lood panevad siiani üheaegselt unustama ja unistama.
Oma tegelaste kaudu andis Jansson edasi tänapäevase tarbimiskultuuri ja kapitalismiideoloogia keskel paljuski ununenud suhtumist ellu ja loodusesse, mille võtmesõnadeks on tasakaal ning vastastikune austus, imetlus ja tänulikkus. Nii peegeldub Tove suhe loodusega ka muumipere seiklustes. Olgu loodus tüüne või raevukas, aktsepteerivad muumitrollid iga tema palet, isegi kui see võib hirmutav olla. Raamatus "Muumipapa ja meri" vastandub selgesti rahulik ja turvaline Muumiorg ning möllav ja kontrollimatu meri, mis ei rahune enne kui Muumipapa õpib merd mõistma ega ürita seda enda tahtele painutada.
Kokku kirjutas ja illustreeris Tove Jansson üheksa muumitrollide raamatut ja viis pildiraamatut. Esimesena nägi muumimaailma tegelastest juhuslikult ilmavalgust Tusklik, kui Jansson otsustas joonistada kõige inetuma võimaliku olendi. Iroonilisel kombel sai tegelane aluseks hilisemale Piripiigale. Üleüldse olid muumide algsed illustratsioonid oluliselt süngemad kui tänapäevased, põhinedes Tove onu Einari jutustustel hirmsatest muumitrollidest, kes elasid ahju taga ja veetsid aega puhvetkappides – nende tegelaste abil olla onu üritanud heidutada noort Tovet öösiti salaja söömisest.
Lapsepõlves kangastanud tegelasest sai esimene lugu kirja teise maailmasõja lõpul soovist raskesse aega helge raamatuga veidi kergust tuua. "Väikesed trollid ja suur veeuputus" ilmus 1945. aastal väikeses tiraažis ning ei olnud kuigi populaarne. Rahvusvaheliselt tuntuks said muumid ja Tove Jansson alles pea kümnend hiljem, kui 1954. aastal hakkas Londoni ajalehes The Evening News ilmuma muumide koomiksiriba. Edasi kasvas muumitrollide populaarsus hüppeliselt ning vaid kaks aastat hiljem avaldas muumide koomikseid 120 ajalehte, mille tulemusel jõudsid need 12 miljoni lugejani.
Tõeline muumibuum algas 1990. aastate esimesel poolel, mil ekraanile jõudis Jaapani joonisfilmide sari "Muumioru lood". 1993. aastal avatud Muumimaa teemapark on tänini turistide seas ülipopulaarne ning muumide teemalisi kohvikuid võib leida nii Soomes, Jaapanis, Tais, kui Lõuna-Koreas. Praegu teevad muumid läbi omamoodi renessanssi – 2019. aastal hakkas ilmuma kaasaegse 3D ja CGI-animatsioonitehnoloogia abil loodud "Muuminvalley" teleseriaal, mille esimene osa ületas Soomes vaadatavusrekordeid. Samuti on palju meediakajastust saanud ka muumidega seotud #MEIEMERI (rahvusvaheliselt #OURSEA) kampaania, mis tõstab teadlikkust Läänemere ja keskkonna teemadel.
Õnneks ei pidanud saareellu kiindunud Tove Jansson oma silmaga nägema, kuivõrd mõjutab saastatus talle nii armsa Läänemere elustikku. Küllap oleme meedia vahendusel kursis, et ka Eesti kodumere vee proovides leidub mikroplastikuid, et pidev laevaliiklus saastab vett ning liigirikkus väheneb. Ometi ei tea paljud, et oma suletuse ja meie elustiili valikute tulemusel on Läänemeri üks saastatumaid meresid maailmas. Lisaks õitsvale turismile, õitseb ka meri ise – vähese veevahetusega meri eutrofeerub. Toitainete üleküllus soodustab veetaimestiku kasvu, mis omakorda viib veesamba kihistumiseni ning kalade eluks vajalik hapnik ei jõua enam merepõhja. Nagu tõdes Muumipapa raamatus "Muumipapa ja meri" – kalu jääb üha vähemaks ja adru aina vohab.
Ajal, mil Jansson muumitrollide raamatuid kirjutas, polnud plastireostus veel maailmale kergelttajutavat jälge jätnud. Küll aga nägi kirjanik seda oma elu lõpupoolel. Kuigi tema raamatud ja tegelased puutuvad reostusega vähe kokku, on ilmne, et pigem soosis Jansson vaid vajalikuga läbi ajamist. Ülekalastamine, merevee ja keskkonna saastamine ning mõtlematu tarbimine muumitrollide loodussõbraliku mõttemaailmaga kindlasti ei sobiks.
Kaasaegsele lugejale võivadki muumitrollide lood jätta idüllilise mulje ning ehk kõnetada eriti jätkusuutlikku ja nullkulu mõttevoolude järgijaid. Olles esmajoones lasteraamatud, võib muumide lugudest leida hulgem elutõdesid nii inimeste omavahelise kui inimese ja looduse vahelise suhtluse kohta. Paljud neist oleks justkui vahepeal ununenud, ent on kliimakriisi süvenedes üha enam taas esiplaanile ujunud. Nullkulu liikumine kuulutab: paranda, taaskasuta, leia asjadele uusi kasutusi, väldi prügi tekitamist. Internetis koguvad populaarsust Skandinaaviast pärit hygge ja fika. Isegi kinnisvaratrendid näitavad, et huvi maakodude vastu on kasvujoonel. Tundub, et loodusest kaugenenud ühiskonnas on soov naasta lihtsama ja maalähedasema elu juurde, või vähemalt astuda uuesti samm sellele ligemale.
Tove Jansson ja muumid pole pateetilisi loosunglauseid kunagi vajanud. Fika ja vaid vajaduste piires tarbimine oli ja on osa muumipere igapäevast. Näiteks minnakse raamatus "Muumipapa ja meri" ühisele piknikule, kaasas päris nõud ja lauahõbe ning ühekordsetest nõudest ei tunne keegi puudust. Sama teose lõpupoole käitub Muumimamma igati taaskasutuse õpetuste kohaselt kui pakub vanu aga terveid pükse märjale merehädalisele. "Trollitalves" üritab Väike My jällegi parandada mänguhoos ära lõhutud teekannu soojendajat ja poleerida kelgutamisest kulunud hõbekandikut. Kusjuures ka kelgu asemel kandikul mäest alla laskmine on ju samuti leidlik viis asjale uut elu anda.
Ka jätkusuutlik aiapidamine käis Tove Janssoni saareelu ning loomulikult muumide igapäeva. Kui Muumimamma muljetas, et metslilled on ehk kaunimadki kui aialilled, ei pidanud ta tõenäoliselt silmas liigirikkuse säilitamist. Aastal 2020, mil mesilaste ja teiste tolmeldajate populatsioonid on languses, näeme seda lihtsat mõtet teises valguses. Urbaniseerumine ja kaasaegsed haljastustrendid on andnud meile nudilühikese muru ning aiad, kus pole puid ega põõsaid, ja kohe kindlasti mitte lehehunnikuid ja kõdunevaid kändusid. Ometi oleks muru niitmata jätmine ja väikene lohakus aias just see, mis aitaks kohalikel taimeliikidel taas paljuneda, annaks lindudele tagasi nende pesapaigad ja putukatele ja loomadele nende ulualused.
Looduse keskset rolli näeme kõigis muumitrollide raamatutes nii metsa, mere kui aedade kujul. Kokkupuude loodusega ning sellega harmooniliselt koos eksisteerimine on muumitrollide olemuse üheks nurgakiviks ning selle mõtte võib üle kanda ka meie igapäevasesse maailma. Uuringud on näidanud, et otsene kokkupuude elusloodusega tõstab märgatavalt inimeste elukvaliteeti. Siiski tänapäevases kapitalistlikus maailmas on selline tasakaal inimtegevuse ja looduse vahel paraku paljuski kadunud.
Kuigi meist kaugel, võib üheks eredaimaks näiteks tuua Brasiilia vihmametsade hävitamise 2018. aastal võimule tulnud president Jair Bolsorano käe all. Tõstmaks põllumajandus- ja kaevandussektorite osakaalu majanduses on vihmametsade langetamine viimase kümne aasta kõrgeimal tasemel. Bolsorano on oma tegevust põhjendanud väitega, et vihmametsade langetamist ei saa peatada, kuna see on osa kohalikust kultuurist. Meie kohalikus looduspildis toimub midagi sarnast puisniitudega, mis püsimajäämiseks vajaks inimese sekkumist, ent mis enam ei ole kultuuriliselt olulised. Kas ökosüsteemide hävimist võib tõesti õigustada kultuurile viidates? Koht mõtlemiseks.
Õnneks oleme inimestena äärmiselt sotsiaalsed ja paindlikud ka trendide järgimisel. Keskkonnateadlik käitumine on viimastel aastatel eriti noorema põlvkonna seas tähtsale kohale tõusnud ning teadlikkus kliimakriisist ja jätkusuutlikkusest on ühiskonnas tervikuna märkimisväärselt kasvanud. Kuigi tehnoloogia areng ja probleemide ulatus eraldab meid Tove Janssoni eluajast ja muumide maailmast, ühendab meid rohkem kui ehk arvata oskame.
Saastatus ja kliimakriis tulevad paljuski ahnusest, isekusest ja apaatiast. Muumid teadsid ja tuletavad meile meelde, et inimkond ja loodus on katkematus vestluses ning igaüks meist on ümbritsevaga pidevas kontaktis. Elu alati looduse meelevallas oleval saarel näitas Tove Janssonile, kuidas ise hakkama saada ja vältida raiskamist. Väikesed igapäevased toimingud mooside keetmisest, kala püüdmise, sokiaukude parandamise ja aiapidamiseni põimusid mõtete, lapsepõlve mälestuste ja unistustega ning jõudsid nüüd ikoonilistesse teostesse, mis õpetavad nii suuri kui väikseid lugejaid lihtsuses võlu leidma.
Loomulikult ei saa jätta konstateerimata, et muumide #MEIEMERI kampaania kutsub lisaks annetustele ju samuti hea eesmärgi nimel ka ostma. Kapitalistlikus ühiskonnas on raske eristada rohepesu heast tahtest ning internetiajastul kiputakse heategijaid kritiseerima, sest heategu pole justkui piisav või piisavalt siiras. Eks see jääb igaühe enda otsustada. Kui saaks, küsiks Tove Janssonilt: "Mida Muumitroll teeks?" | Tove Janssoni muumid õpetavad tasakaalu ja austust | https://kultuur.err.ee/1122097/tove-janssoni-muumid-opetavad-tasakaalu-ja-austust | Käesoleva aasta hakul möödus esimese muumitrollide raamatu ilmumisest 75 aastat. |
Kohtumine toimub 18. või 19. augustil Tallinnas A. Le Coq Arenal ning vastavalt UEFA otsusele publikut mängule ei lubata. Edasipääseja selgub ühe kohtumise põhjal.
FK Suduva näol on tegemist kolmekordse Leedu meistriga. Marijampole meeskond on olnud edukas viimased kolmel järjestikusel hooajal. Hetkel hoiab Suduva Leedu meistrivõistlustel liigatabelis Vilniuse Žalgirise järel teist kohta.
Eesti meister ja Premium liiga liider Flora mängis Meistrite liiga eelringis viimati 2018. aastal, kui Israeli kluib Be'er Sheva Hapoelile jäädi kahe mängu kokkuvõttes alla 2:7.
Eelmisel hooajal osales Flora Euroopa liigas, kus alistas avaringis Niši Radnicki (Serbia) 4:2, kuid kaotas teises ringis Frankfurdi Eintrachtile 2:4. | Selgus FC Flora Meistrite liiga vastane | https://sport.err.ee/1122095/selgus-fc-flora-meistrite-liiga-vastane | Eesti valitsev jalgpallimeister Tallinna FC Flora kohtub Meistrite liiga kvalifikatsiooni avaringis Leedu klubiga FK Suduva. |
Eesti meistritiitlile pääsesid mängima kümme meest ja kümme naist.
Meeste konkurentsis omab kõrgeimat reitingut Kaido Külaots. Viimati kuus aastat tagasi, aga kokku kaheksal korral klassikalises males Eesti meistrikulla võitnud Külaots tegi avavoorus Kirill Tšukaviniga viigi.
Naiste turniiril on kõrgeima reitinguga Mai Narva, kes püüab karjääri neljandat meistritiitlit. Avavoorus tegi ta viigi oma õe Triin Narvaga.
Male Eesti meistrivõistlustel mängitakse üheksa vooru ja Eesti meistrid selguvad 16. augusti. | Tallinnas algasid male Eesti meistrivõistlused | https://sport.err.ee/1122092/tallinnas-algasid-male-eesti-meistrivoistlused | Tallinnas algasid male Eesti meistrivõistlused, millega selgitatakse ühtlasi järgmise aasta maleolümpiale pääsejad. |
Female Firsti teatel kavatseb "Pinocchio" mängufilmi linale tuua Robert Zemeckis ning Hanks on avaldanud soovi Geppettot mängida. Läbirääkmised on siiski alles algusjärgus.
Õigupoolest lähenes Disney stuudio Tomile rollipakkumisega juba aastaid tagasi, kui projekti eesotsas oli Paul King. Tookord ei saanud koostööst asja, ent nüüd, kus ohjad haaras Zemeckis, kellega Hanksil on tänu "Forrest Gumpile" ammused soojad suhted, olevat Tomi osalus uues filmis märksa tõenäolisem. | Tom Hanks peab läbirääkimisi Pinocchio looja Geppetto rolli asjus | https://menu.err.ee/1122087/tom-hanks-peab-labiraakimisi-pinocchio-looja-geppetto-rolli-asjus | Tom Hanksist võib saada puunukk Pinocchio looja Geppetto, näitleja peab läbirääkimisi legendaarse Disney animafilmi uue versiooni tegemise asjus, vahendab Õhtuleht. |
"Võidusõidul oli kohal päris korralik maailma tipp ja konkurents väga tugev. Pärast pikka võistluspausi oli mul väike ärevus stardi eel sees. Olenemata sellest, et olen teinud kõvasti trenni, oli õhus ikkagi küsimärk, et kuidas sõit välja kukub. Ilm oli suviselt kuum ja rada väga tehniline, mille tõttu võis oodata rasket sõitu," kommenteeris Lõiv.
"Start õnnestus ideaalselt ja sain kohe eesotsas minema. Esimese ringi lõpus sõitsin üheksanda koha kandis, vahed aga olid koguaeg üpris väikesed ja toimus pidev võitlus iga positsiooni pärast. Lõpuringiks olin tõusnud kuuendale kohale ja kätte saamas viiendal kohal sõitvat naist. Ühes tehnilisemas kohas tegin aga kahjuks väikese sõiduvea ning takerdusin oma pedaaliga ühe aeglasema sõitja kodaratesse. Viiendal kohal sõitev naine sai vahe sisse ning mina pidin leppima sel korral kuuenda kohaga," võttis Lõiv sõidu kokku.
Sõidu võitis hollandlanna Anne Terpstra, kelle edu Lõivu ees oli kaks minutit ja 49,2 sekundit. | Janika Lõiv saavutas Tšehhis kuuenda koha | https://sport.err.ee/1122072/janika-loiv-saavutas-tsehhis-kuuenda-koha | Janika Lõiv (Hawaii Express) osales Tšehhis toimunud C1 kategooria võidusõidul Strabag Czech Cup MTB 2020 Zadov, kus saavutas kuuenda koha. |
Tartu kunstimuuseum on võtnud viimasel paaril aastal eesmärgiks teha nn naiskunsti ülevaatenäituseid. Ülemöödunud aasta lõpus avati Kadri Asmeri koostatud näitus "Isekeskis. Naine kujutamas naist" (2018) ning nüüd on väljas Indrek Grigori ja Šelda Puķīte peamiselt 1920.–1930. aastatele keskenduv fotonäitus "Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu".
Kadri Asmerile oli tähtis oma näituse avakõnes rõhutada, et tema käsitlus pole feministlik, Grigori ja Puķīte väljendavad saatetekstis teatavat ambitsiooni ajaloopilti naissoost autoritega täiendada, mis on feministlikele projektidele tavaks. Ka voldikus avaldatud muuseumipoolne kommentaar annab mõista, kui oluline on institutsionaalselt kogude hämarusse jäänud naissoost autoreid uuesti eksponeerida, nagu seda kogu maailmas tehakse.
Nüüd aga vigade parandus: esiteks on naisi või teisi kultuuriliselt kõrvale jäetud autoreid ja nende loomingut esile toovad projektid algupäraselt feministliku traditsiooni järgimine, sest just teise laine ehk 1960ndate feministid hakkasid sellist kaevamistööd tegema. Praeguseks kunstiajaloo klassikaks saanud raamatus "Vanad metressid" (1980) kirjutasid feministid Griselda Pollock ja Rozsika Parker, kuidas Lääne näitusearhiividest nähtub, et naissoost kunstnikud kadusid näitustelt tegelikult XX sajandi alguses vastulöögina naiste valimis- ja haridusõiguse saavutamisele, varem ja hiljem olid naised jälle näitustel oma teostega esindatud. Teisisõnu, patriarhaalne hegemoonia ei ole loodusjõud, vaid reageerib võimu vankumistele. Võtke kasvõi Kai Stahli värske raamat "Ainulaadne sõsarkond" (Eesti Kunstimuuseum, 2020) õdedest Meidest, kes kunagi Pallase kunstiühingusse ei kuulunud, kuna pärast asutamist 1918. aastal sinna lihtsalt ühtegi naist enam ei võetud ja nemadki astusid skandaaliga välja. Hiljem kujunes sellest naiste diskrimineerimisest eraldi skandaal, mille järel hakati naisi ühingusse värbama mõneti tulutult.
Teiseks, kui rääkida tundmatutest naistest ajaloos, siis tahaks kõigepealt küsida: kas ajalooliseks saladuseks on naised kui sellised või on saladuseks jäänud, kuidas kasutada arhiive? Igal muuseumil on näitusearhiiv, kuhu on (lisaks juhuslikule visuaalsele dokumentatsioonile) kirja pandud, millised teosed on kunagi olemas olnud ja kes on olnud nende autor, sest alati läheb ports kunstist ajas kaduma.
"Hõbetüdrukute" näitusel on iseenesest efektne näitusekujundus, kus väikseid vanade fotode digikoopiaid suurendavad peeglid. Marta Pļaviņa. Peegli ees istuv tüdruk. 1920ndad–1930ndad. Väljatrükk. Aizkraukle ajaloo- ja kunstimuuseumi kogu. Indrek Grigor
Kui näiteks Kumu esimestel aastatel vahetuvatel näitustel naissoost kunstnike teoseid ei eksponeeritud, siis püsinäitustel naissoost autoreid siiski leidus ja aja jooksul tehti mitu vahetust, praeguseks on saavutatud teatav sooline tasakaal näituste statistikas. Tartu kunstimuuseumil püsinäitust ei ole, aga sealgi on kindlasti kaheksakümne aasta jooksul väljapanekute sisu dokumenteeritud, kust selgub, et mõned naised on alati näitustel esinenud ja nende teosed on tihti ka tähelepanu pälvinud. Igasuguste muuseumikogude ülevaatenäitustel, mida Tartu kunstimuuseum regulaarselt teeb, tahaks edaspidi lisaks varju jäänud teostele tutvuda ka nende eksponeerimise ja retseptsiooni arhiividega, et paremini aimata üksikute teoste konteksti ning muuseumikogusse kuuluvate teoste ja autorite võrgustikke ja lugusid. Kas selleks on tarvis muuseumisse tööle arhivaari või tuleks näiteks fotonäituse tiimi võtta kogenud fotoajaloolane, olgu iga näitusetegija oma valik.
Olematu, väike ja suur narratiiv. Kui 1990ndatel peeti feminismi postmodernistlikuks projektiks, kus suure narratiivi asemel hinnatakse väikeste paljusust, siis muuseumide nn naiskunsti ülevaatenäituste traditsioon, mis sai hoo sisse 2007. aastal New Yorgis, Pariisis, Viinis ja Londonis, võttis tegelikult eesmärgiks luua mastaapsete väljapanekutega ajalooline üldistav pilt sellest, kuidas vaimustavaid naissoost kunstnikke marginaliseeriti. Tartu muuseumgi on oma näitustega samas tuules, aga kui feministlikku mõttevoolu ja poliitikasse sisuliselt süüvimata jätta, tekivad näitused naiste tehtud kunstist, kus me ei saa suurt midagi teada ei kontekstist, kus naised on töötanud, nende loomingulistest ja elulistest väljakutsetest ega põhjustest, miks nad ajalukku ära kadusid. Näituse ainsaks eesmärgiks jääb formaalne linnuke võrdõiguslikkuse kastis, kriitiline mõtlemine aga jääb ainult vaataja õlgadele.
"Hõbetüdrukute" näitusel on iseenesest efektne näitusekujundus, kus väikseid vanade fotode digikoopiaid suurendavad peeglid. Ühelt autorilt on võetud tuletornide pildid, teiselt Haapsalu 1930ndate moodne kodu, kolmandalt selfid läbi kümnendite, neljandalt fotosalongides tehtud portreed, kus pole päris selge, kas pildil on neiu, noormees või pilt dekadentlike sõdadevahelise perioodi ristiriietumise traditsioonist, fotopostkaartide eskiisid, lisaks juhuslikumaid jääke ja kolm nüüdiskunstiteost, kus polemiseeritakse kaduma läinud ja taasleitud arhiivide üle. Jättes täiesti kõrvale näituse pealkirjas toodud naissoost autorite infantiliseerimise, püüdsin mõista, mis ikkagi oli selle näituse kandev uurimisküsimus?
Näituse voldikust selgub, et enamik näitusel eksponeeritud Eesti naissoost fotograafidest töötasid Viljandis Jaan Rieti ateljees retušeerijate ja nende abilistena. Jaan Riet on muidugi sama kuulus kui vennad Parikased Tallinnas või Johannes Pääsuke Tartus, aga kahjuks ei ava näitusel eksponeeritud pildid ega saatev voldik sugugi konteksti, mis näitust koos hoiaks. Miks on tehtud tundmatute naiste näitus, kelle elulugudest võiks rahvus- või ajakirjanduse arhiivist midagi teada saada, aga näitusel pole isegi mainitud, miks arhiivist selgust ei leitud? Miks taheti ikkagi nii kangesti püsida II maailmasõja eelses perioodis, kui midagi muud naiste kohta ei leidunud? Miks otsustati kramplikult kinni hoida naiste näituste kvoodist, kuigi näitusel esinenud naiste töö ei ole ilma meessoost fotograafide ajaloota kuigi arusaadav? Naised assisteerisid oma sugulastest meesfotograafe, nii et nende oma looming jäi soiku või pandi parematele asjadele müügi eesmärgil mehe nimega tempel peale – see annab Jaan Rieti mastaapsele pärandile mõneti uue vaatevinkli ja aitab mõista, et üldiselt peaaegu keegi ei tööta päris üksi, ikka leidub keegi, kes aitab tehtut toimetada ja korrastada. Nii ongi üksiku geeniuse müüt murtud!
Igal juhul pani "Hõbetüdrukute" näitus mõtlema, kes küll võisid olla need fotograafid, kes pildistasid 1930ndate alguses mu vanaisa lapsepõlvepilte madrusekostüümides vendadest, perepilte Pärnu rannas, restoranides, metsas puhkamas või samal ajal ja veidi varem mu vanaema ja tema ema elu Tartu Ülejõe aguliõues? Nagu Tartu näitusel, on ka mu perealbumites paljud inimesed täiesti anonüümsed ja nende identifitseerimine on vanavanematelgi üha keerulisem. Varsti ei tunne mu vanavanavanemaid pildilt enam keegi ära. Mis jääb siis nende kogude väärtuseks ehk mida teha koduste arhiividega, kui keegi need ajaloo prügikastist mõnekümne aasta pärast välja otsib, et neil ka mingi väärtus oleks linnaruumi või sotsiaalmajanduslike muutuste märkamiseks? Kas arhiveerimisõpetus võiks olla muuseumide ja näituste üks funktsioone, nagu kaasati publiku perearhiive Kumu näitusel "Mood ja külm sõda" (2012)? | Rebeka Põldsam. Tülpimus naiste saladuslikkusest | https://kultuur.err.ee/1122085/rebeka-poldsam-tulpimus-naiste-saladuslikkusest | Kuraatorid Indrek Grigor ja Šelda Puķīte on toonud avalikkuse ette tundmatute naisfotograafide loomingu, kuid eksponeeritud pildid ja saatev voldik konteksti ei ava, ütleb Rebeka Põldsam Sirbis, käinud Tartu Kunstimuuseumi näitusel "Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu". |
Võidusõidu kolmanda etapi võitjaks tuli belglane Jordi Meeus (SEG Racing Academy) ajaga 5:18.38 ja teine oli sakslane Max Kanter (Team Sunweb). Martin Laasi kolmas koht oli antud velotuuri esimene pjedestaalikoht Bora-Hansgrohe klubi jaoks.
Tšehhi velotuuri kolmas etapp polnud mitte ainult väga pikk, aga ka muidu väga raske. Mägisel rajal oli kokku viis tõusu, mille tegi veel keerulisemaks üle 30 kraadine kuumus.
"Kohe sõidu alguses läks esimene punt minema, aga minu õnneks võeti esimene tõus rahulikult. Pärast seda sõideti normaalses tempos kuni esimese suure tõusuni, mis oli 100 km peal, seal tõmmati punt taas ribadeks. Õnneks ei olnud ma sealt väga kaugel ja suutsin ennast eelviimase tõusu all gruppi tagasi tuua," meenutas Laas sõidu kulgu.
Velotuur lõppeb pühapäeval. | Martin Laas tuli Tšehhi velotuuri etapil kolmandaks | https://sport.err.ee/1122070/martin-laas-tuli-tsehhi-velotuuri-etapil-kolmandaks | Martin Laas (Bora-Hansgrohe) jõudis laupäeval sõidetud Tšehhi velotuuri (2.1) kolmandal etapil (Olomouc-Frydek-Místek; 206,1 km) kolmandale kohale. |
Rahvastikuregistri andmete järgi laekus kolm positiivset proovi Tartumaale (kõik Tartu linna).
Üks ööpäeva jooksul tuvastatud Tartu juhtum on seotud ööklubiga Shooters, ühel juhul nakatus viirusesse haige lähikontaktne ning ühel juhul on nakatumise allikas selgitamisel. Üks Tartu positiivse testitulemuse saanu on Tartu ülikooli kliinikumi töötaja.
Harjumaale lisandus kaks uut positiivset testitulemust, mõlemad nakatunud on rahvastikuregistri andmetel tallinlased.
Epidemioloogiliste uuringute käigus on terviseamet tuvastanud, et ööklubi Vabank koldega on hetkel seotud 35, ööklubi Naiiviga 17 ja ööklubi Shootersiga 13 nakkusjuhtu.
9. augusti hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi kaheksa inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 63 inimese elu. | Ööpäevaga lisandus viis positiivset testitulemust | https://www.err.ee/1122082/oopaevaga-lisandus-viis-positiivset-testitulemust | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 382 esmast koroonaproovi, millest viie tulemus osutus positiivseks. |
Talviku sai EMX250 klassi avasõidus neljanda ja teises sõidu kolmanda koha ning lõpetas etapi kokkuvõttes neljandana.
EMX Open klassis särasid Karel Kutsar ja Andero Lusbo, kes nii esimeses kui ka teises sõidus said kirja vastavalt teise ja neljanda tulemuse.
Kutsaril jäi avasõidus võidust puudu 3,181 sekundit, Lusbol jäi pjedestaalikoht 9,687 sekundi kaugusele.
Teises sõidus kaotas Kutsar lätlasele Toms Macuksile 9,040 sekundiga, Lusbo jäi kolmandast kohast maha 1,257 sekundiga.
Etapi kokkuvõttes mahtusid esikolmikusse mõlemad eestlased - Kutsar oli teine, Lusbo kolmas. Etapivõidu noppis mõlemad sõidud võtinud Tom Macuks. | Eesti noored motokrossimehed jõudsid EM-etapil pjedestaalile | https://sport.err.ee/1122076/eesti-noored-motokrossimehed-joudsid-em-etapil-pjedestaalile | Laupäeval Lätis Kegumsis toimunud motokrossi Euroopa meistrivõistluste etapil tegid head tulemused Eesti noored motomehed Jörgen-Matthias Talviku, Karel Kutsar ja Andero Lusbo. |
Video teeb omanäoliseks see, et tegemist on "ühe võtte videoga" ehk video on montaaživaba.
"Harjutasime näitlejatega kaks tundi enne video võtet ajastusi ehk et millal keegi peab kaadrisse astuma ja kaadrist välja minema," selgitab Genka. "Pärast tegime umbes 15 duublit enne kui tundus, et kõik sai nii nagu plaanitud ja kellelgi sassi ei läinud," lisab räppar.
Kogu asi filmiti üles Tartu ööklubis Maasikas enne, kui koroonapuhangud Tartu öölokaalides lahti läksid.
"Eks loo pealkiri ütleb kõik ära, millest jutt," ütleb Genka. "Me oleme eestlased ja leiame end tihti olukordades, kus oleme kinni ja ainus võti on gin tonic või selle analoog. See on ilmselt meie geneetiline, geolokatsiooniline või repressiivse ajaloo tulem. Arvan, et paljud tunnevad sarnast tunnet nagu Oleg seal videos."
Dew8 on biidimeister, produtsent, räppar ja videorežissöör, kes töötab koos peamiselt briti andergroundräpistaari Lee Scotti kui ka teiste briti räpparitega, tootes neile nii muusikat kui videoid.
"Dew8 on multitalent! Ta maalib, teeb riime, muusikat, videoid ja tema biidid on midagi, mida Eestis keegi teine ei tee," iseloomustab Genka tandemikaaslast, kelle päris nimi on Siim Parisoo. Dew8 andis ka Genka plaadifirma Legendaarne Records alt välja kriitikute poolt hinnatud albumi "Keleti jaht" ning mees tootis Genka ja Põhjamaade Hirmu projektile 12EEK Monkeys mitmeid biite ja videoid.
Genka ja Dew8 astuvad esimest korda koos üles Eesti Hiphop Festivalil 15. augustil Elvas. | Genka & Dew8 uus video: "Ma ei oska kaine peaga peol midagi teha" | https://menu.err.ee/1122078/genka-dew8-uus-video-ma-ei-oska-kaine-peaga-peol-midagi-teha | Eesti räpi raudvara Genka ja produtsent Dew8 (hääldus: Djuui) on koostööprojekti raames ilmutanud esimese videosingli "Ma ei oska kaine peaga peol midagi teha". Lugu on pärit meeste ühiselt septembris ilmuvalt albumilt "Oleg". |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.