text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Taavi Eelmaa, Electraumur. Toimetanud Indrek Koff. Kujundanud Gerty Villo. Verb, 2020. 48 lk.
Aeg-ajalt juhtub, et raamatulettidele satub mõni raamat teistes eluvaldkondades juba edu saavutanud inimestelt, kes ei ole tingimata kirjanikena tuntud. Kõige sagedamini on need eluloo- või mälestusraamatud (kes jõuaks kokku lugeda), tihti ka eneseabi või esoteerika valdkonna teosed (nt Margus Vaher, Kerli Kõiv), mõnikord ka proosateos (nt Erkki Koort, Leo Kunnas). Esimesed müüvad muidugi alati hästi, teised juba žanri pärast harilikult samuti, kolmandate puhul on retseptsioon mitmekesisem. Juhtub aga sedagi, et keegi saab maha luuleraamatuga, mis siis autori isiku tõttu paratamatult kõrgendatud tähelepanu pälvib. Taavi Eelmaa luulekogu on nähtavasti üks sellistest, sest kuigi autorile ei ole ilukirjandusega tegelemine võõras ning tema üksiktekste on (ehkki vähe) ilmunud varemgi, ei ole ta eesti ilukirjanduses just ülemäära tuntud tegija.
Eelmaa luulekogu iseloomustab teatav polaarsus, mis leiab esimese väljundi luuletuste pikkuses. "Electraumuri" vähestest luuletustest valdav osa on kas õige napid või siis sõnaohtrad, varieerudes üherealistest vahetekstidest ("Vaba elu on võimalik", lk 38), mida pole isegi sisukorras mainitud, mitmeleheküljeliste lohedeni (nt luuletus "Kass ja õrnus", lk 39–41). Autor on Juhan Rauale antud intervjuus öelnud, et ta kirjutas luuletusi ka teismelisena, ent kuna need järjest lühenesid ja jõudsid lõpuks sinnani, kus lõpule ei jõudnud enam isegi mitte üksainus sõna, siis ta lõpetas kirjutamise. 1 See nappuse- või vaikusetaotlus kostab selgelt läbi ka "Electraumurist", kus haikulaadseid tekste leidub rohkem kui üks: "Kottadega klobistav ämblik / hoidmas / unistaja raskust" ("Chini algoritm", lk 8); "Möirgamine / valge udu / keskpunktis" ("Liblikapüüdmise õpetus", lk 16).
Teistmoodi polaarsust väljendab muidugi motiivistik. Vastamisi saab sääda kas või noodsamad äsja tsiteeritud unelevate loodusmotiividega tekstikesed ning tehnoloogiliste kujunditega laetud palad, nt "Ema andis viimase skafandri ja lootuse, et ehk ajab läbi. / Isa andis salaja rulli ehitusteipi lappimiseks, kui peaks vaja minema. / [—] mitte keegi pole siiani / raketini roomata jõudnud" (lk 6). Ka elektrimotiiviga, mis algab juba kogu päälkirjast, kohtub lugeja sageli: "Lõbus draakon, kelle nimi võib vahel olla Electar, miks mitte! / Kaks võnget, kaks magistraali, üks põiming" (lk 25); "Electar minus on raamat, nabanöör. / Hõõgniit. / See raamat räägib elektrist ja / prohvet Teslast, kes töötas füüsikuna" (lk 37).
Nii tore, kui suur hulk värvikaid kujundeid ka pole, lükib Taavi Eelmaa neid paraku kaootiliselt üksteise otsa ning tulemus on küll vahvalt eklektiline, ent mõjub sellest hoolimata juhuslikult. Õigupoolest nii juhuslikult, et lõppkokkuvõttes jääb mulje, justkui oleksid tema tekstid läbi mõtlemata. Juba nimetatud intervjuus mainib Eelmaa, et teda on "luuletama sundinud" Hasso Krull, Ringo Ringvee, Emily Dickinson, Edgar Allan Poe, Georg Trakl, Dylan Thomas, Charles Baudelaire ja Arthur Rimbaud. Nimetatud koosluses on samavõrd palju varieeruvust ja eklektikat kui Eelmaa kujundikeeleski ning ühtki tugevat ja läbivat joont sellest ei paista.
Ometi meenutavad Eelmaa tekstid esile tõstetud luuletajaist enim just Dylan Thomast. Seejuures oleks huvitav teada, mis kanaleid pidi on Eelmaa Thomase töödega tutvunud, sest oma teatavas tooruses ei näi tema tekstid sarnanevat Thomase n-ö suurte luuletustega, mida on kulumiseni ekspluateeritud ja jäljendatud, näiteks "Do Not Go Gently Into That Good Night" ("Ära mine vagusalt sinna lahkesse öösse"), "And Death Shall Have No Dominion" ("Ja enam surm ei valitse siis"), "The Force That Through The Green Fuse Drives the Flower" ("See sund, mis rohelist süütenööri mööda kihutab õieks") jne. Pigem meenutavad need Thomase mõningaid vähem tuntud palu, näiteks "Should Lanterns Shine" ("Kui laternad säraks") 2:
"Mind on õpetatud südant järgima, / ent süda – nagu peagi – tormab arutult. / Mind on õpetatud pulssi järgima / ja siis, kui see kiireneb, tegevuskiirust muutma / kuni maapind ja katus on ühekõrgusel ja tasa; / ma liigun nõnda kiiresti, et alistan aja, vaikne härrasmees, / kelle habe õõtsub Egiptuse tuules. // Pall, mille pargis mängides lendu saatsin, / ei ole veel maapinda puudutanud."
Või "Was There A Time" ("Kas oli aeg"):
"Kas oli aeg, mil tantsijad oma viledega / said oma mured lastetsirkusse jätta? / Oli aeg, mil nad raamatute kohal võisid nutta, / ent aeg on oma vagla neile järgi saatnud."
Või "Twenty-Four Years" ("Kakskümmend neli aastat"):
"Loomuliku ukseava kubemes kükitasin kui rätsep, / kes õmbleb teeleminekuks surilina, / et minna lihasööva päikese valgel, / riides, et surra, algab tundeline, edev ast. / Mu punased sooned raha täis, / lähen ma algainelinna suunas, vääramatult, / ja lähen seni, kuni kestab igavik."
Mis silma torkab ning võrdlusmomendi tekitab, on Eelmaa samasugune kalduvus ühe teksti sees paaritada n-ö kõrgpoeetilisi (süda tormab arutult, Egiptuse tuul, aja saadetud vagel, lihasööv päike jne) ja pääaegu argiselt "madalaid" motiive (pargis mängides visatud pall, lastetsirkus, raha, algeainelinn jne). Heidame võrdluseks pilgu mõnele "Electraumuri" tekstile ja näeme seda selgelt:
" Tõde ei saabunudki, et jääda. / Ilmus sekundiks kaltsu alt, et saaksin anda sukale suud / ja rahus ärgata. / [—] Kilel, mis hoiab koos müdisevat sõgedust. / Mind selles loksumas, pea väljas Meistri poeskäigukotist. / Haua ja müüri vahel. // Ainus, mis meie sammumõõtu suunab, on mõlema poeskäija / pingutus / hoida oma südameleinade mandumist põlastuseks või vihaks" (lk 22).
"Vaarao hauakambris / kirstu taga / rongi esiklaasil / andsid sa mulle kõrvakiilu, / siis suudlesid mind / ja siis naeratasid" (lk 33).
"Saame näha Kuu ahnet suud avanemas sosinaks, kuid ühele teisele. / Ühele teisele, / kes ei ole ükski meie seast. / Ei ole mõeldudki olema ja seetõttu / ei ole me mõeldud ka kadedust tundma, vaid aru saama, / et elamine ei ole eepiline tõus ootaja käte vahele, vaid / võitlus jälestusega. / Mitte valgusmõõgaga, vaid kloseti vaakumpumbaga" (lk 45).
Eelnevad arvustajad 3 on "Electraumurist" otsinud ja leidnud tühjust ja süngust, ent selle (tõesti väga) napi kogu silmatorkavaim osa on siiski väljendus. Isegi sedastused, et "Maailm on nihil." ja "Mina olen nihil." (lk 41) ei väära siiski kõigest (sh aeg-ajalt ka lugejast) mürinal üle tulvavat keele- ja kujundimängu. Teksti tiheduse tõttu on "Electraumur" paiguti pääaegu läbitungimatu, lakkamatu motiivide kuhjamine hakkab mõjuma vaat et parodeerivalt. Võrdlus Dylan Thomasega on asjakohane, ent seda vaid tehnika mõttes, sest lõpptulemuse poolest on waleslane siiski pääjagu üle, kuigi väljapeetumate tükikeste puhul jõuab Eelmaa kohati samavõrd kvaliteetse tulemuse ligi:
"Kes konstateerib öise linna tühjust, kehtestab nukruse / ja nimetab üksindust / pärisnimega. // Suurena sain ise temaks. / Läbi häda ja vastu tahtmist. / Oleks teadnud, võibolla / poleks nii uudishimulik olnud" (lk 32).
Ometi ei saa salata, et kogu see sõnavaht (nii hääs kui halvas mõttes) mängib lugeja pääs Taavi Eelmaa häälega. Võib-olla olekski seda kergem hoopis kuulata? Ehk saaks siis tekstide elektriseeritusest paremini sotti.
1 Juhan Raud, Taavi Eelmaa: välgu kodustamine on keeruline protseduur. – Postimees 2. VI 2020.
2 Dylan Thomase tekstinäited antud siinkirjutaja tõlkes. Originaalid väljaandest "The Collected Poems of Dylan Thomas. The New Centenary Edition". Toim John Goodby. Weidenfeld & Nicolson, 2014.
3 Kaja Kann, Tänu kriisile on Taavi päriselu nüüd ka mulle tajutav. – Teater. Muusika. Kino 2020, nr 6; Eero Epner, Pärast resignatsiooni. – Looming 2020, nr 7. | Arvustus. See raamat räägib elektrist | https://kultuur.err.ee/1122075/arvustus-see-raamat-raagib-elektrist | Teksti tiheduse tõttu on "Electraumur" paiguti pääaegu läbitungimatu, lakkamatu motiivide kuhjamine hakkab mõjuma vaat et parodeerivalt, ütleb Rauno Alliksaar Sirbis Taavi Eelmaa luulekogu kohta. |
37-aastasest endisest õpetajast Tsihhanovskajast sai ootamatult presidendikandidaat, kuna tema blogijast abikaasa Sjarhei Tsihhanovski pandi vangi ega saanud end kandidaadiks registreerida.
Ta on tõusnud Lukašenko tugevaimaks vastaseks, kelle kampaaniaüritused on toonud kokku kümneid tuhandeid poolehoidjaid.
Noore naiskandidaadi esiletõus on andnud tõuke protestiliikumisele, milles osalejad loodavad, et 9,5 miljoni elanikuga riigis, mida viimased 26 aastat on juhtinud nüüdseks 65-aastane Lukašenko, tulevad viimaks ometi muutused.
Poliitikavaatlejate sõnul ei ole kuuendaks ametiajaks kandideeriva Lukašenko võidus siiski kahtlust, selle tõenäosust suurendab rahvusvaheliste vaatlejate puudumine.
Keskvalimiskomisjoni teatel on mitu päeva kestnud eelvalimistel antud üle 41 protsendi häältest.
Minski valimisjaoskonnas viibiva AFP ajakirjaniku sõnul hakkasid koroonamaskides valijad kohale jõudma juba varahommikul, paljudel oli näha valget käepaela Tsihhanovskaja toetuse märgiks.
Pärast meeleavaldajate kinnipidamist laupäeva õhtul on kõikjal näha politseinikke.
Valgevene peaprokurör Aleksander Konjuk manitses valijaid mõistlikkusele ja soovitas neil sanktsioneerimata protestidest mitte osa võtta, vahendas uudisteagentuur Belta.
Tsihhanovskaja on öelnud, et ei kutsu oma toetajaid pärast valimisi protestima. Samas on ta kutsusunud korrakaitsjaid kuritegelikke käske mitte täitma ja valimisametnikke hääletussedeleid ausalt lugema.
Tsihhanovskaja ärgitas valimiste eel peetud kõnes oma poolehoidjaid andma endast kõik, et valgevenelased võiksid ärgata uues riigis.
"Kui te näete, et me oleme võitnud, tähistage meie võitu!" kutsus ta üles.
Lukašenko hoiatas valimiste eel, et teisitimõtlemist ei sallita ning tema ei loobu oma armsast Valgevenest.
"Me ei anna riiki teile," hoiatas ta vastaseid.
Lukašenko lasi valimiste eel vangi panna kaks oma peamist rivaali ning kolmas põgenes vahistamist peljates Moskvasse.
Riigipea on süüdistanud Moskvat ja lääneriike katses valimistesse sekkuda ning läinud nädalal pidasid tema julgeolekujõud kinni 33 Vene kodanikku, kes võimude väitel sepitsesid vägivaldseid rahutusi.
Valgevenes ei ole peetud vabadeks ja ausateks hinnatud valimisi alates 1995. aastast ja seekord ei ole Minsk esimest korda pärast 2001. aastat ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejaid kutsunud.
Siiski loodavad paljud valgevenelased, et valimised toovad muutuse. | Valgevenes algasid presidendivalimised | https://www.err.ee/1122071/valgevenes-algasid-presidendivalimised | Valgevenes avati jaoskonnad presidendivalimisteks, millel riigipea Aleksander Lukašenko kandideerib kuuendaks ametiajaks, kuid talle on tekkinud tugev vastane – opositsioonikandidaat Svetlana Tsihhanovskaja. |
Twycrossi loomaaed loodab Kibeta kevadel vastu võtta. Nende saadetud ja õue paigutatud transpordikast viidi ära ning ninasarvikud saavad nüüd jälle jalutada oma tavapärastes aedikutes. | Eriolukord lükkab Tallinna loomaaia ninasarviku emigreerumist edasi | https://menu.err.ee/1122065/eriolukord-lukkab-tallinna-loomaaia-ninasarviku-emigreerumist-edasi | Ninasarvik Kibeta jääb veel mõneks ajaks Tallinna, teatab Delfi rubriik Lemmikloom. Tema viimine uude koju Inglismaale Twycrossi loomaaeda lükkub edasi, kuna sealses loomaaias on eriolukorra tõttu tekkinud raske majanduslik olukord ja uusi loomi praegu juurde ei võeta. |
2019. aasta lõpul tuvastati Hiinas Wuhanis uus raske hingamisteid ja paljusid muid inimkeha organeid kahjustav haigus COVID-19, mida kannab edasi koroonaviirus (ka pärg- ehk kroonviirus) SARS-CoV-2.
Rahvusvaheline terviseorganisatsioon kuulutas 11. märtsil 2020 selle pandeemiaks ning kutsus kõiki riike üles täie jõuga kiiresti reageerima. Praeguseks on kogu maailm haaratud tõsisesse rahvatervise kriisi, mis eeldatavasti mõjutab tugevasti Euroopa ühiskonda ja majandust.
Kõnesoleva haiguse viirus SARS-CoV-2 oli arstiteadusele ja meditsiinisüsteemile varem tundmatu. Seetõttu napib teadmisi nii viiruse, haiguse levikuteede kui ka suure suremuse põhjuste kohta.
Kui jätta kõrvale nakkuse leviku laastav mõju, on praegu võrdlemisi piiratud arusaam sellest, kuidas pandeemia kontrolli alla saamise võtted on segi paisanud tervishoiusüsteemid, räsinud majandust ja katkestanud tarneahelad, aga ka sellest, kuidas need aspektid üksteist mõjutavad. Peame arvestama võimalusega, et COVID-19 on veel pikka aega meie kaaslane.
Muidugi soovime, et saaksime täielikud teadmised SARS-CoV-2 viiruse kohta kiiresti. Võtab aega, et viiruse käsitlus teaduslike meetoditega jõuaks nii kaugele, et suudame selle haiguse kontrolli all hoida.
Sellegipoolest on äärmiselt vajalik, et tervishoiupoliitika põhineks teaduslikel andmetel. Seega peame saavutama, et esmaklassiline teadusteave jõuaks parimal moel Euroopa poliitikuteni ka praeguses olukorras, mil uusi teadmisi lisandub maruliselt ja risk ülisuur, kuid tõendusmaterjal on piiratud ja põhjalikult kontrollimata.
Keerukust lisab asjaolu, et määramatust on palju ja see on ebatavaliselt suur. Piiratud tõendusmaterjali alusel tehtud järelduste rakendamine on riskantne. Seetõttu on poliitikute ees rasked valikud ning neil tuleb teha ebapopulaarseid, vastuolulisi otsuseid.
Kui soovime aidata poliitikakujundajaid COVID-19 mastaabis nakkushaigustega seotud kriisidest jagusaamisel, peab teadusnõustamine silmas pidama tervet rida kriitilisi aspekte.
Tuleb mõista SARS-CoV-2 viiruse ja selle tekitatud haiguse olemust. Kuidas nakatutakse? Kuidas ja kui kiiresti levib haigus ühiskonnas ning inimeselt inimesele? Kui raskelt kulgeb haigus? Milliste tüsistuste ning pikaajaliste tervisekahjustustega tuleb arvestada? Kuidas viirust tuvastada ja kuidas viirus teiseneb (muteerub)?
Vastuseid seda laadi küsimustele on tarvis pandeemia käigu mõistmiseks ja võimalike stsenaariumide modelleerimiseks. Nende alusel saab soovitada sobivaid sotsiaalse ja füüsilise distantseerumise meetmeid nõnda, et põhilisi inimõigusi riivatakse minimaalselt, et suudame nakatumise kontrolli all hoida ja hoidume tervishoiusüsteemi ülekoormamisest – kõik see kokku säästab elusid.
Pandeemia algstaadiumis on vajalik teave tavaliselt veel suurte lünkadega ning viiruse ja haiguse teaduslik käsitlus provisoorne. Seetõttu on modelleerimise tulemused ebatäpsed ning sisaldavad ulatuslikku määramatust, mistõttu võivad teadlaste nõuanded pandeemia jooksul paljugi muutuda.
Kriisi haldamiseks ja pandeemiast jagusaamisel on peatähtsusega sellise ravi leidmine, mis surub maha või elimineerib viiruse või vähemalt leevendab haiguse sümptomeid. Kuna uute ravimite väljatöötamine võtab palju aega, kasutatakse olemasolevaid ravimeid. Pikemat perspektiivi silmas pidades töötatakse samal ajal välja konkreetse viiruse vastu sobivat ravi.
Panustatakse vaktsiini väljatöötamisse. Edu saavutamiseks on vaja teada, kuidas immuunsüsteem organismi viiruse eest kaitseb ning kuidas mobiliseerida immuunsüsteemi seda tegema parimal moel. Vaktsiinide väljatöötamine kulgeb aeglaselt, sest neid tuleb põhjalikult testida ja siis tohututes kogustes toota. Võib ka juhtuda, et sobivat vaktsiini ei leitagi.
Tuleb mõista, kuidas nii pandeemia kui ka selle vastu rakendatud meetmed mõjutavad kogu ühiskonda, olgu selleks muude haiguste süvenemine, vajaliku ravi edasilükkamine või elukvaliteet tervikuna, aga ka muudatused poliitikas, majanduse käekäik või põhiõiguste ja -vabaduste riive. Ka selle mõistmine tuleb viia poliitikakujundajateni.
Kindlasti on tarvis süsteemselt käsitleda ühiskonna ja kõnesoleva haiguse vahelist vastasmõju ja tagasisidet. Teisisõnu, mõista, kuidas ühiskond reageerib seda tüüpi haigustest põhjustatud ohtudele ning kuidas viirus omakorda reageerib vastumeetmetele. Pandeemia kulg sõltub nii sellest, kuidas viirus muteerub, kui ka sellest, kuidas toimivad igaühe püüdlused (nt hügieeninõuetest kinnipidamine) ning sotsiaalne ja füüsiline distantseerumine.
Teadusharuülene multidistsiplinaarne käsitlus
Suur osa koroonaviiruse kriisi raskusest ja sellega kaasnevast määramatusest tuleneb ositi palavikulisest olukorrast poliitikatandril. Teadusnõustamine tundlikus, et mitte öelda plahvatusohtlikus, olukorras on raske ülesanne. Seda tuleb teha ettevaatlikult.
Allpool mõned soovitused, kuidas tõhustada teadusnõustamist teadlastele, poliitikutele ja ühiskonnale ränkrasketes olukordades.
COVID-19 pandeemia ja selle järellainetus nõuavad multidistsiplinaarseid rakendusi. Teisisõnu, nõuannete koostamisse tuleb kaasa tõmmata paljude teadusharude eksperdid. Peale bioloogia, (bio)meditsiiniteaduse ja arstiteaduse peab kaasama mitte ainult teised loodusteadused ja tehnikateadused, vaid ka sotsiaal- ja humanitaarteadused.
Pandeemia viroloogiliste, bioloogiliste ja meditsiiniliste aspektide käsitlemise vajadus on iseenesestmõistetav. Füüsikaseaduste põhjal määratakse näiteks, kui kaugele viirust kandvad (mikro)piisad pärast aevastust lendavad. Sealt saame teada, kui kaugele tuleb üksteisest hoiduda ja kui head kaitset pakuvad näomaskid. Tehnikateadlased töötavad välja nii masinaid, mis hoiavad haigeid elus, kui ka seadmeid, mis aitavad hoiduda nakatumisest.
Teame, et viiruse leviku tõkestamisel on peamine vahend distantseerumine. Selle sotsiaalsed ja majanduslikud järelmõjud on keerukad ja püsivad kaua. Sotsiaalteaduste, majandusteaduse ja käitumisteaduste, aga ka õigusteaduse abiga töötatakse välja meetodeid, mis minimeerivad nakatumisele viivad kontaktid. Kuna neid võtteid võib olla tarvis pikka aega, peab mõtlema ka sellele, kuidas minimeerida nende kahjulik mõju nii üksikinimesele kui ka ühiskonnale.
Vaid humanitaarteaduste kaasamine võimaldab mõista, kuidas toimivad sellises situatsioonis moraalsete kohustuste süsteem, eetika, psühhosotsiaalsed mõjud, kultuur ja kommunikatsioon.
Hästi informeerituna on neid kõiki vaja keerukates olukordades adekvaatsete otsuste tegemiseks. Sest otsustada tuleb, kas COVID-19 põhjustatud surmad on tähtsamal kohal kui muude haiguste ravimate jätmise tõttu lisandunud surmad.
Veel keerukam on kõrvutada surmasid majanduslöökidega ja neist tulenevate mõjudega meie kaasteelistele, nende perekondadele ja kogukondadele. Need aspektid ulatuvad otsaga haridusse, vaimse tervise hoidmisse, inimeste väärtushinnangutesse ja sotsiaalsetesse hoiakutesse.
Teadusharuülene ehk multidistsiplinaarne käsitlus on seega teadusnõustamise orgaaniline osa. Eri valdkondade ekspertide mõttevahetus peab olema hästi korraldatud ja koordineeritud. Väljavaadete spekter on enamasti väga lai ja kaasatud teadlased ei pruugi olla tuttavad sellega, kuidas töötatakseda valdkondade piire ületades.
Käsitlusel, millega pakutakse igakülgselt kontrollitud, hästi tasakaalustatud ja eri seisukohtade ühisosana kujundatud head nõu, on omaette väärtus. Selle kaudu suureneb avalikkuse usaldus tehtud otsuste vastu.
Keerukuse ja määramatuse selgitamine
Nagu ülal märgitud, on COVID-19 laadi pandeemiate teaduslik käsitlus kriisi algstaadiumis ebakindel ja võidakse ajapikku ümber kujundada. Poliitikutele ja üldsusele keerukust ja määramatust vahendada on ülimalt raske.
Seejuures tuleb säilitada usaldus nii poliitikakujundajate otsuste kui ka nende aluseks olevate nõuannete ja nõuandjate vastu. Sel põhjusel soovitame teadusnõustamise puhul kiivalt jälgida, et määramatuse olemasolu oleks selgitatud ja selle piirid adutavad. Teadusnõustajad peavad selgeks tegema, mis on kindlalt teada, mis osaliselt teada, mis veel teadmata ja mida me ei saagi teada.
Teadusnõustamine Euroopas
Soovitused on koostanud Euroopa Komisjoni teadusnõustamise mehhanismi peateadusnõunike kogu* (sh selle varasem liige prof Janusz Bujnicki), teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa rühm ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni erinõunik COVID-19 küsimustes prof Peter Piot.
Mõlemad kogud nõustavad komisjoni pikemas perspektiivis määravaks osutuda võivate tegurite osas. Üks fookustest on suunatud sellistele keerukatele ja suure määramatusega seotud olukordadele, nagu praegune pandeemia, mille puhul on tarvis korraldada laiaulatuslikke teaduslikke konsultatsioone ja teha süvaanalüüse. Euroopa Komisjoni volinikud toetuvad oma otsustes ja kavatsevad toetuda ka edaspidi nendesse rühmadesse kaasatud ekspertide arvamustele.
Rühmade arvates on nüüd õige aeg õppida pandeemia senisest käigust, kuidas selliste kriiside puhul on toiminud ja kuidas peaks toimima teadusnõustamine ning kuidas rakendada teadusnõustamist parimal moel COVID-19 ohjeldamiseks.
* Group of Chief Science Advisors (GCSA).
Määramatust võivad tekitada paljud asjaolud, nt andmete ebatäielikkus, analüüsimeetodite piiratus või tulemuste interpreteerimise võimalused. Aga ka see, kas kõik aspektid on arvesse võetud, või see, et eri koolkonnad kasutavad erilaadseid eeldusi või sõnastavad järeldusi erinevalt.
Kui näiteks pandeemia käigu prognoosimisel rakendatakse epidemioloogilisi mudeleid, on tingimata tarvis silmas pidada, millise tõenäosusega prognoositud stsenaariumid aset leiavad. Samuti on vaja mõista, milliseid eeldusi mudelis on kasutatud ning mil moel teised mudelid toimivad.
Selliste aspektide esitamine võib segadusse ajada nii poliitikakujundajad, avalikkuse kui ka teadlased. Siiski on määramatuse tunnetamine, selgitamine ja mõistmine äärmiselt tähtis.
Enam ei piisa poliitikute ütlustest, et nad järgivad teadlaste nõuandeid. Otsuste tegijad peavad tajuma teadusliku nõu taga ja sees peituvat määramatust ning määramatuse seost poliitikasoovitustega. Enamgi veel, nad peavad olema valmis ka määramatuse teemal avalikkusega suhtlema.
Sageli esineb määramatust ka nõustamise juriidilistes ja eetilistes aspektides. Siis tuleb ka need teemad selgitamisel kõne alla võtta. Mõistetavalt on kõik see keerukas isegi kommunikatsiooniekspertidele.
Üldiselt on selles vallas harjutatud oskust sõnastada keerukas nõu lihtsa sõnumina. Lihtsad sõnumid ei ole aga head siis, kui rakendatava poliitika taga on keerukad, mitmekesised ja eripalgelised erialateadmised, eriti aegadel, mil määramatus on väga suur – nii nagu COVID-19 pandeemia ajal.
Usalduse mõõde saab määravaks siis, kui on väga tarvis, et ühiskond usaldaks poliitiliste otsuste tegijaid. Selle üks osa on usaldus teadlaste vastu ja selle vastu, kuidas saadakse teaduslikke teadmisi, eriti ajal, mil nende soovitustele tuleb tõsist tähelepanu pöörata. Usaldus tekib vaid siis, kui on täidetud kolm tingimust: teadlaste nõu tuleb volitatud nõustajalt, on avalik ja läbipaistev ning tugineb parimatele teadmistele.
Kindlasti peavad teadlased ja poliitikud oma soovitusi selgitama. Avalikkus ja läbipaistvus võimaldavad ühiskonnal nii soovituste kui ka nende aluseks olevate teadmiste väärtust ja adekvaatsust hinnata. Nii saab ka veenduda, et poliitikakujundajad võtavad rahvast tõsiselt (ja kui ei võta, siis tuleb neid survestada, et õiged asjad tehtud saaksid).
Soovituste avalikustamine annab teistele teadlastele võimaluse täiendavalt kontrollida nii soovituste aluseks olevaid andmeid kui ka tõlgendusi. See on sageli vajalik siis, kui parimad teadmised on veel esialgsed, keerulised ja seotud määramatusega.
Olukorras, kus teadmised täienevad maruliselt – nagu ikka pandeemia algstaadiumis – on kolleegide esitatud faktide kriitiline läbivaatamine, eri koolkondade ja teaduse arvamusliidrite vaidlus olukorra paremaks mõistmiseks hädavajalik.
See on ka teaduse üldise toimimise viis. Nii üldsus kui ka poliitikud peavad silmas pidama seda, et teadus areneb ja teadmised täienevad. Nii haiguse sügavam mõistmine, pandeemia sotsiaalsed mõjud kui ka reaktsioon pandeemia mahasurumise meetmetele võivad tõstatada poliitika muutmise vajaduse.
Eri seisukohad teadlaskonnas on vahel väärtuslik signaal võimule, et enne otsustamist tuleks veel seisukohti selgitada või üle kontrollida. Selline vaatekoht võimaldab teha otsuseid, mis sünnitavad vähem kahju ja aitavad kiiremini kriisist taastuda.
Seda kõike on kergem öelda kui teha. Teadlaste lahkarvamused võivad poliitikud ja üldsuse segadusse ajada. Parim lahendus on siiski eriarvamuste olemasolu mitte varjata. Need tuleb tuua avalikkuse ette ja teha selgeks, mis on erinevate arvamuste ja väärtushinnangute taga.
Kui üldsus ja poliitikud ei tunne end teadlastega suheldes vabalt, mida ikka vahel juhtub, kujuneb olukord keerukaks. (Sageli tekib sama probleem tippteadlastel, kes suhtlevad poliitikute või üldsusega väljaspool oma kitsast eriala.) Sellise olukorra vältimiseks tuleb õigel ajal vaeva näha.
Teadusnõustajate ja poliitikute varajase ja sagedase suhtluse organiseerimine aitab teadlastel mõista, kuidas poliitika toimib. See annab ka poliitikakujundajatele aimu, et teadustulemustega kaasneb vahel määramatus ja keerukus.
Kui poliitikakujundamisel tahta suurendada üldsuse usaldust teaduse vastu, on tarvis arendada mitmepoolset koolituste süsteemi. Sellega parandatakse kodanikkonna informeeritust ning teadlaste ja poliitikakujundajate töist, kompleksideta suhtlemist.
"Praeguse pandeemia ajal on välja ilmunud isegi sellised kaine mõistusega karjuvas vastuolus olevad soovitused nagu desinfektsioonivahendi joomine SARS-CoV-2 vastu võitlemiseks."
Omaette lugu on libauudiste, valeinformatsiooni ja vandenõuteooriatega, mis ajavad inimesi hämmingusse ja häirivad teadusnõustamist. Praeguse pandeemia ajal on välja ilmunud isegi sellised kaine mõistusega (teadusest rääkimata) karjuvas vastuolus olevad soovitused nagu desinfektsioonivahendi joomine SARS-CoV-2 vastu võitlemiseks või 5G-side tehnoloogia süüdistamine viiruse levitamises.
Sellised ideed levivad nobedasti nii ühismeedias kui ka klassikalistes massimeediakanalites ja väljaannetes. Nendega oskavad manipuleerida poliitikud, kuulsused ja teised prominendid. Teadusnõustajad peaksid sellised ideed pikema jututa põhja laskma, isegi kui sellest peaks tekkima konflikt mõne poliitilise liidriga.
Nõustamise piir ja otsustajate vastutus
Teadusnõustamise üks vähem käsitletud kriitilisi tegureid on vajadus teha selgeks, kuidas jaotuvad mandaat ja kohustused teadusnõustamise "ökosüsteemis". Teadusnõunike soovitused liiguvad sageli mööda pikka ketti või võrgustikku kuni jõuavad poliitiliste liidriteni. Sealt edasi läheb käsuliin tervishoiusüsteemi, mille asutused vastutavad tervishoiupoliitika rakendamise eest.
Kindlasti on vaja selgeks rääkida, kus on nõustamise piirid ja kust alates algab otsustajate vastutus. Üle selle piiri ei tohi teadusnõustamine minna. (Kuigi vahel hirmsasti tahaks.) See punane joon peab selgeks saama ka üldsusele.
Samuti peab olema selge, kes tutvustab soovitusi ja kes otsuseid. Vaid nii saab vältida, et teadusinfo ei oleks segatud poliitiliste väärtustega ja teadlasi ei kasutata ära poliitiliste otsuste kattevarjuna.
Otsuste tegemise mandaat on ju ainult poliitikutel. Tuleb ka aru saada ja selgitada, et poliitikud peavad vahel tegema raskeid otsuseid ja et nad ei saa alati täpselt järgida teadlaste soovitusi. Kui aga nad otsustavad neid sõnumeid mitte järgida, peaksid nad seda selgelt väljendama ja ka põhjendama.
Koroonaviiruse kriis on näidanud, et suurem osa Euroopast ei olnud selleks valmis. Tänapäeva maailmas levivad patogeenid kiiresti planeedi mis tahes osade vahel. Nendega seotud ohud ja väljakutsed on samas suurusjärgus kliimamuutuste mõjudega. Mitme Aasia riigi kogemus näitab, et erinevalt kliimamuutustest on võimalik seda laadi viirustega tulemuslikult võidelda. | Tarmo Soomere: teadusnõustamise tuleproov koroonakriisis | https://www.err.ee/1122061/tarmo-soomere-teadusnoustamise-tuleproov-koroonakriisis | COVID-19 pandeemia on olnud meie kaaslaseks juba mitu kuud. Euroopa riikide peateadurite foorumi värske eesistuja, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere vahendab algselt Sirbis ilmunud ülevaates Euroopa Komisjoni peateadusnõunike rühma kogemusi, kuidas teadusnõustamine on selliste kriiside puhul toiminud, ja kaalutlusi, kuidas see võiks toimida. |
"Hapras ilus" võtab Fine5 Tantsuteater ette teekonna kehameele sügavamale territooriumile, pindmistest mõtte- ja liikumiskihtidest kaugemale, et uurida inimese elupulsi tuksumist selle hapramas staadiumis. Õigusega olla muutuv, teistsugune ja sellest erilist ilu ammutav. See on samm võõrandumise poole argise plastikmaailma olmelisetest peibutustest ja välise kattevõõba pealetungivast lummusest.
Koreograaf Tiina Olleski sõnul on lavastuse loomise inspiratsiooniallikaks parkinsonismist mõjutatud keha jälgimine.
"Vaadeldes oma ema, kuidas ta mõte töötab, kuidas keha liigub ja toimib, märkasin tema teistsuguses olemises midagi kõnekat ja ilusat," ütles Ollesk. "Selles hapras staadiumis kohtuvad vaimu ja füüsise erilisus, elutarkus ja loomulikkus, mis inspireerisid mind koreograafina. Lavastuse eesmärgiks pole parkinsonismi ilmingute kopeerimine või reprodutseerimine laval, pigem viis läbitud loomeprotsess meid eemale paljudest harjumuspärase tantsumaastiku loomekujunditest, et leida teistsuguse liikumisteksti kujundikeel."
"Tähtis on minu jaoks ka see, et vaatajate ette astuvad sügavama elu- ja lavakogemusega tantsijaisiksused. Usun, et see rännak julgustab meid kõiki nägema, et tantsukunst on rikas ja võib ka meie kultuuriruumis olla aktsepteeritud täiskasvanud, küpse inimese tõsiseltvõetava loomingulise väljendusvahendina," lisas lavastaja.
Fine5 Tantsuteatri uuslavastus on neile, kes märkavad ja usaldavad end jälgima elavat keha, meis kulgevat aega ja olemise haprust, sest kõige imelisemad asjad siin maailmas on ühtaegu nii tugevad kui ka väga õrnad – loodus, inimsuhted, vabadus, inimese keha.
Lavastuses teevad kaasa tantsijad Helen Reitsnik, Olga Privis, Renee Nõmmik ja Simo Kruusement. Kostüümikunstnik on Kristina Viirpalu, muusikaline kujundaja Valentin Siltsenko, valguskunstnik Ants Kurist, fotograaf Ksenija Kurs. | Fine5 Tantsuteater alustab hooaega "Hapra iluga" | https://kultuur.err.ee/1122060/fine5-tantsuteater-alustab-hooaega-hapra-iluga | Fine5 Tantsuteater alustab hooaega 26. ja 27. augustil kell 19.00 Sakala 3 teatrimaja Kammersaalis esietenduva uuslavastusega "Habras ilu". |
Kipub püsima eelarvamus, et suvi pole Tartu aastaaeg. Tartu linna päev on ometigi just juuni lõpus ning pandeemiaeelseil aastail ilmestasid ka juulit-augustit mitmed festivalid ja kontserdisarjad, tänavakohvikute melu ja tihenevad turistivood – ja ikka leidub neid, kes kuulutavad, et "suvel jookseb Tartu tühjaks, seal pole midagi teha".
Mis salata, olen selle käibetõe vaikiv kaassüüdlane: putkan ju ka ise juuliks ära ja põikan vaid põgusalt Tartusse tagasi, sest mu jaoks pole suve metsa, mere ja maaõhuta.
Siiski on südamel, kuis kodulinn võiks oma suved nii eriliseks muuta, et need meelitaksid tänavaile rohkem nii maalekippujaid kui kaugemaid külalisi.
2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks pürgimine pani edumeelsemad Tartu patrioodid ja urbanistid kriitiliselt möönma, et kulunud stamplahenduste toel jääme vaid veel üheks "idülliliseks nukulinnaks" paljude seas. Vaja on uljamalt mõelda ja toimida, riskida ja rabada.
Vabaduse puiestee muutmine autovabaks alaks ongi selle oivaline näide. Tartu suvi 2020 on Autovabaduse puiestee (AVP) nägu ja loodan väga, et sellest saab ka aasta tegu.
Võrkkiikede, basseini ja tiheda kavaga ajaviiteala loojad võtsid ju mitmeti vägeva riski. Lumeta talvele ja kõledale kevadele ähvardas pärast juunilõpu kuumalainet järgneda vesine suvi. Päikest on siiski jagunud, kui ka mitte palavust.
Ent rängem oht oli Covid-19, mistõttu AVP hulga teiste suurprojektide kombel äärepealt edasi pidi lükkuma. Kui see siiski piirangute leevenedes välja kuulutati, oli rõõmusõnum alul üsna skisoidne: rahvast kutsuti puhkealale kokku saama ja jääma, ent ka ettevaatust säilitama ja distantsi hoidma, isegi kui Tartu oli juba kuujagu koroonapuhas. Linnaarhitekt Tõnis Arjus on ka osutanud, et atraktsioonid rajati 2+2 normi järgides.
Ometigi viirus juuliks taganes ning AVP-st sai kauaoodatud kergenduse ja lohutuse pakkuja, julgustades, et elu läheb edasi ja inimesed ihkavad endiselt lähedust. Isegi kui see lugu valmib hetkel, mil mõne tartlase hooletu käitumine on taas nakkust levitamas ja ärevuslainet liikvele löömas, jääb paljudele AVP-l viibinuile alles too õdus oaasikogemus keset kaose- ja paanika-aastat.
AVP puhul on aga ka erilaadne, et radikaalse avaliku ruumi nihke tekitasid linnavalitsuse ametkonnad. Osalt tingis selle ilmselt kättevõidetud kultuuripealinna staatus (ja SA Tartu 2024 oligi AVP partneriks), kuid samavõrd võib väita, et Tartu vääriski tiitlit, kuna linnavõim kuulab ja usaldab avarapilgulisi visionääre.
"Aparaaditehase festivali tänavavallutus ei tulnud kergelt, ka elurikkuse väärtustamine linnaruumis on saavutanud läbimurde alles paari viimase aastaga."
Mitmed varasemad linnapildi ergastused on ju tulnud rohujuuretasandilt ning põrkunud algul ametkondade tõrkele: tänavakunstiga harjumine võttis omajagu aega, Aparaaditehase festivali tänavavallutus ei tulnud kergelt, ka elurikkuse väärtustamine linnaruumis on saavutanud läbimurde alles paari viimase aastaga.
On olnud aegu, mil Tartu linnavõimul ja kodanikualgatusel on sarved raginaga kokku jooksnud – praegu aga võib üldistamata tõdeda, et mitmed võtmerollis ametnikud kuuluvad linna avangardi.
Nõnda ent on nad pidanud kogema ka toda provintslikku "hõõrdetegurit", mis varem kuulus uuendusmeelsete kultuurikorraldajate argiellu. Isegi kohalik meedia asus esialgu tagurtartlaste poolele.
Pikapeale hakkas Tartu Postimees AVP-d küll pigem soosivalt kajastama ja on vist taotlenud ka tasakaalustatud arutelu, kuid peatoimetaja Rannar Raba kolumn "Ajuvabaduse puiestee" (5. VI) oli kahtlemata pettumus kelleltki, kes Tartult kultuuripealinna tiitlijahil uljaid üllatusi nõudis. (Tõsi, Raba on umbmeelse autoinimese positsioonilt rünnanud ka hiljem aasta teoks valitud Tartu rattaringlust – TPM, 25. VI 2019.)
Nurinat ja lausa sõimu kostis nii leheveergudelt kui sotsiaalmeediast veelgi ja omajagu. Linnaarhitekt on kriitikat küll tunnustanud, kuna see aitas Autovabaduse puiesteed reklaamida, aga – piinlik on ju ka.
Saviratastel vastuväiteid ühendas hoiak, nagu oleks autokasutajate õigusi (ja seeläbi linna toimimisvõimet) selle paarisaja meetri ajutise ümberkujundamisega kuidagi eriliselt kahjustatud. Nii torisesid ka need, kes kippusid kohe vakatama, kui uurisin, millised sõidud siis konkreetselt sel ajal ja sedakaudu tegemata jäävad – ja isegi need, kes üldse püsivalt Tartus ei elagi.
Mitmed kuulutasid, et Tartus on kõndijail-rattureil ruumi piisavalt ja programm tulnuks hoopis mõnes pargis teha. Teisisõnu, autode dominantse rolliga harjunud üritasid kergliiklejatele kohta kätte näidata. Kõtt, mutukad, eest ära!
Selles võib tajuda sovetliku eluviisi relikti, mis paraku jätkuvalt kujundab Tallinna linnaruumi: auto on staatusesümbol, tähistab elus edasi jõudmist ja tagab justkui võrdsusele orienteeritud ühiskonnas vaikimisi privileegi. Enese paremaks pidamisele viitavad ka kurtmised, et AVP soosivat südalinna elust tühjaks jooksmist (mõtteloogika: mul on auto > mul on raha > autotuil ei ole raha > kaubandus sureb välja > elu sureb välja).
Aga kas elu südalinnas peab tähendama just äri? Ehk kergliiklejate lahedam viibimine linnaruumis käivitab hoopis teistsuguse äri? Kas mure südalinna elu pärast ei eelda siis ka võimet selle käigushoidmise nimel oma (rooliga) kastist välja mõelda ja astuda?
AVP väärtus on aga seegi, kui alasti jäi sellele vastanduv autosõltuvus. Kumb viimaks kumba juhib, inimene autot või auto inimest? Jah, muidugi on eluviise ja ameteid, kus auto on hädavajalik tarbeese või töövahend – polegi hullu, kui teadvustatult just nimelt seda. Minapilt hälbib aga sealtmaalt, kus autost saab justkui inimõigus ja kehaosa, mis ei lase enam adekvaatselt tajuda linnaruumi võimalusi ega suhelda kaaslinlastega ning mille pärssimine justkui halvaks inimesena toimimise. Aga ei halva ju, vaid aitab inimesel taas tajuda end sellena, kelleks ta sündinud on.
See ongi vabastav, on vabaduse tagasitoomine Vabaduse puiesteele, mille nimi oli seni pelk tühi tähistaja. Vabaduse puiestee polnud Tartus mingi uhke peatänav, vaid vähemalt südalinna poolel anonüümne nõukalik hallitus, mis eraldas jõge raeplatsist nagu kae silmil; kõnniteed polnud kuidagi õdusad ja ülekäigu rohelise tule seitse sekundit sisendasid jalakäijatele ja ratturitele just toda mutukatunnet (kõtt, eest ära!).
Kuu autovabadust näitas, et seda kaed on võimalik eemaldada – ehk rohkemgi kui üheks suvekuuks, ehk tulevikus lausa jäädavalt. Paljudele tartlastele ja Tartu külalistele ei kujunenud see loodetavasti mitte ainult mõnusaks ajaviiteks, vaid pani kogu linnaruumile teise ja värskema pilguga vaatama. Ja see on juba suur samm kultuuripealinna õnnestumise poole. | Berk Vaher: vabastatud puiestee ehk Tartult kae eemaldamine | https://www.err.ee/1122058/berk-vaher-vabastatud-puiestee-ehk-tartult-kae-eemaldamine | Paljudele tartlastele ja Tartu külalistele kujunes Autovabaduse puiestee mitte ainult mõnusaks ajaviiteks, vaid pani ehk kogu linnaruumile teise ja värskema pilguga vaatama, kirjutab Berk Vaher algselt Sirbis ilmunud kommentaaris. |
Bohumini linnas aset leidnud tulekahju põhjuseks peetakse süütamist. Tuletõrjujate kirjeldusel põgenesid mitmed inimesed põlevast hoonest selle akendest välja hüpates.
Siseminister Jan Hamaceki andmetel sai üks tuletõrjuja kustutustöödel tõsisemalt vigastada.
"Me oleme süütamises kahtlustatuna kinni pidanud ühe inimese," ütles politseiülem Tomas Kuzel kohaliku rahvusringhäälingu telekanalile.
"Ma arvan, et meil on asjad korras, mis puudutab süüdlase tabamist," arvas Kuzel.
Politseinik võrdles juhtunut seitse aastat tagasi Frenstati linnas toimunuga, kus mees põhjustas gaasiplahvatuse ja põlengu, milles sai surma viis inimest, kelle seas kolm last. Uurimise käigus selgus, et mees nähtavasti vihkas teisi majaelanikke.
"See on sarnane," märkis Kuzel. | Tšehhis sai kortermaja põlengus surma 11 inimest | https://www.err.ee/1122056/tsehhis-sai-kortermaja-polengus-surma-11-inimest | Tšehhi kirdeosas sai laupäeval 13-korruselise kortermaja põlengus surma 11 inimest, kelle seas kolm last. Veel mitu inimest sai vigastada. |
Vabariiklastel ja demokraatidel ei ole endiselt õnnestunud üksmeelele jõuda majanduse uue ergutamispaketi üle. Trump hoiatas juba nädala alguses, et on valmis rahalise abi andmiseks kasutama oma volitusi ja minema mööda vaidlustest haaratud Kongressist.
"Meil on sellest kõrini ja me kavatseme päästa ameeriklaste töökohti ning pakkuda leevendusi ameeriklastest töölistele," ütles Trump oma golfiklubis Bedminsteris.
Telekanali CNN info kohaselt allkirjastas Trump kokku neli korraldust, millest üks on seotud föderaalsete töötutoetustega.
"Ma astun samme, et pakkuda 400 dollarit nädalas ja laiendatud toetusi. See on helde, kuid me tahame oma inimeste eest hoolt kanda," ütles president.
"See on raha, mida nad vajavad. See on raha, mida nad tahavad. See annab neile märkimisväärse stiimuli tööle naasmiseks," sõnas Trump.
Telekanali CNN andmetel ei öelnud president, millistest varadest kõnealused summad täpsemalt eraldatakse.
Ühendriikides langes uute töötushüvitise taotluste arv läinud nädalal 1,19 miljonile ehk oluliselt madalamale, kui analüütikud olid oodanud, teatas riigi tööministeerium.
Nelja nädala keskmine uute töötushüvitise arv püsis aga sisuliselt muutumatuna 1,33 miljoni juures.
Kokku saab töötushüvitisi 16,1 miljonit töötajat, mida on pea kümme korda rohkem kui mullu samal ajal. Kindlustatud töötuse määr langes 0,6 punkti võrra 11 protsendile. | Trump allkirjastas määruse USA toetuste jätkamiseks | https://www.err.ee/1122055/trump-allkirjastas-maaruse-usa-toetuste-jatkamiseks | USA president Donald Trump allkirjastas määruse, millega jätkatakse toetusprogrammi koroonaviiruse pandeemia tõttu kannatanud ameeriklastele. |
Brasiilias on riigi tervishoiuministeeriumi andmetel surnud pandeemia algusest 100 477 ja nakatunud 3 012 412 inimest.
Brasiiliast eespool on maailmas koroonasurmade ja nakatumiste arvult vaid Ameerika Ühendriigid. | Brasiilias ületas koroonaohvrite arv 100 000 piiri | https://www.err.ee/1122054/brasiilias-uletas-koroonaohvrite-arv-100-000-piiri | Brasiilias ületas koroonaohvrite arv 100 000 piiri. |
41-aastane Pirlo pole varem ei noorte ega täiskasvanute tasandil treenerina töötanud. Juulis määrati endine poolkaitsja Juventuse U-23 võistkonna juhendajaks, kuid seal ei jõudnud ta üheski mängus meeskonda juhendada.
Mängijana kuulus 2006. aastal Itaaliaga maailmameistriks tulnud Pirlo Juventuse hingekirja aastail 2011-2015 ning tuli klubiga neljakordseks Itaalia meistriks ja jõudis aastal 2015. aastal Meistrite liiga finaali. | Juventus nimetas uueks peatreeneriks Andrea Pirlo | https://sport.err.ee/1122007/juventus-nimetas-uueks-peatreeneriks-andrea-pirlo | Pärast reedest Meistrite liigast väljalangemist peatreener Maurizio Sarri vallandanud Juventus nimetas uueks juhendajaks endise mängija Andrea Pirlo. |
Müncheni Bayern läks korduskohtumisele Londoni Chelsea vastu mugavas 3:0 eduseisus. Täna avati skoor Robert Lewandowski kümnenda minuti penaltist ja veerand tundi hiljem tõi Ivan Perisici tabamus tabloole 2:0 edunumbrid. Avapoolaja lõpus lõi Chelsea eest ühe värava tagasi Tammy Abraham.
Teisel poolajal said Bayerni eest jala valgeks veel Corentin Tolisso ja oma teise värava löönud Lewandwoski. Koondskooriga 7:1 tagas veenvalt koha veerandfinaalis Bayern.
Barcelona ja Napoli omavahelise kohtumise avavaatus Itaalias lõppes 1:1 viigiga. Korduskohtumises Kataloonias läksid võõrustajad mängu juhtima kümnendal minutil, kui avavärava lõi Clement Lenglet. Lionel Messi lõi 23. minutil seisuks 2:0 ja avapoolaja esimesel üleminutil viis Luis Suarez Barcelona 3:0 ette. Neli minutit hiljem oli Napoli poolelt penaltist täpne Lorenzo Insigne.
Kahe mängu kokkuvõttes 4:2 peale jäänud Barcelona läheb veerandfinaalis vastamisi Müncheni Bayerniga.
Veerandfinaalidest alates peetaks kõik Meistrite liiga play-off kohtumised ühe mänguna Lissabonis peetaval miniturniiril. Mängudega jätkatakse 12. augustil.
Veerandfinaalpaarid:
Manchester City – Lyoni Olympique
RB Leipzig – Madridi Atletico
Barcelona – Müncheni Bayern
Atalanta – Pariisi Saint-Germain | Meistrite liiga: Bayern ja Barcelona kodumurul ei vääratanud | https://sport.err.ee/1122006/meistrite-liiga-bayern-ja-barcelona-kodumurul-ei-vaaratanud | Jalgpalli Meistrite liigas selgusid laupäeval viimased veerandfinalistid. Koha kaheksa parema seas tagasid Müncheni Bayern ja FC Barcelona. |
Tõnu on üks mängitumaid Eesti heliloojaid, kes ei ava end just sageli, inimesena eelistab ta alati jääda pigem varju. Tema isikut ja muusikat kannab saladus, millest osasaamine on mõeldud neile, kes vaatavad sõnade taha, unustavad end kuulama ning lasevad Tõnu loodud helidel end kaasa viia müstilisele ja poeetilisele teekonnale, mille lõppedes on kõigis midagi muutunud.
Film "Tõnu Kõrvits. Lageda laulud" on oma nime saanud Tõnu samanimelisest kooritsüklist, mille aluseks on Emily Brontë pea gootilikult tume poeesia, mis kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid. Tõnu lummavalt jõulised "Lageda laulud", mis on olnud Amazoni edetabelis enimmüüdud klassikaplaat, on ühtlasi ka filmi nii muusikaliseks kui sisuliseks keskmeks.
"Tõnu Kõrvits. Lageda laulud" on film heliloojast, tema muusikast ning inimestest, keda see muusika sügavalt puudutab.
Muusikalisel rännul Tõnu Kõrvitsa "Lageda lauludega" osalevad Doris Kareva, Tõnis Kõrvits, Mark Raidpere, Kersti Kaljulaid, Gunnar Männik, Rein Ränk, Tiit Käit, Virve Liitvee.
Režissöör on Marianne Kõrver, operaatorid Marianne Kõrver ja Margus Sikk, helirežissöör Lauri-Dag Tüür, stsenaariumi konsultant Ülo Krigul. Filmi on tootnud Klaasmeri. | Kinodesse jõuab Marianne Kõrveri dokfilm helilooja Tõnu Kõrvitsast | https://kultuur.err.ee/871603/kinodesse-jouab-marianne-korveri-dokfilm-helilooja-tonu-korvitsast | 7. novembril jõuab kinnoe Marianne Kõrveri muusikadokumentaal "Tõnu Kõrvits. Lageda laulud". Film on valminud Eesti Filmi Instituudi ja Kultuurkapitali toel ERRi portreefilmide sarjas. |
Borussia alistas koduväljakul 4:0 mulluse Euroopa liiga võitja Madridi Atletico ja jätkab A-alagrupis kaotuseta. Raphael Guerreiro lõi kaks väravat, ühe tabamuse lisasid nii Axel Witsel kui Jadon Sancho.
B-alagrupis oli Barcelona liidrite mängus 2:0 parem Interist. Messita mänginud Barcelona avavärava lõi Rafinha, lõppseisu vormistas 83. minutil Jordi Alba.
Ragnar Klavani endine koduklubi Liverpool võttis kodus kindla 4:0 võidu Belgradi Crvena Zvezda üle. Skoori avas Roberto Firmino, seejärel sai kaks väravat kirja Mohamed Salah ning viimase värava lõi Sadio Mane, kes neli minutit varem ei realiseerinud penaltit. Liverpool on kahe võidu ja ühe kaotusega C-alagrupi liider. Teises C-alagrupi kohtumises mängisid Pariisi Saint-Germain ja Napoli 2:2 viiki.
D-alagrupis oli FC Porto võõrsil 3:1 parem Moskva Lokomotiivist ja Galatasaray mängis kodupubliku ees väravateta viiki Schalkega.
Tulemused:
A-alagrupp
Brugge – Monaco 1:1
Dortmundi Borussia – Madridi Atletico 4:0
Tabeliseis: 1. Dortmund 9 punkti, 2. Atletico 6, 3. Monaco 1, 4. Brugge 1.
B-alagrupp
PSV Eindhoven – Tottenham 2:2
Barcelona – Inter 2:0
Tabeliseis: 1. Barcelona 9, 2. Inter 6, 3. Eindhoven 1, 4. Tottenham 1.
C-alagrupp
Liverpool – Crvena Zvezda 4:0
Pariisi Saint-Germain – Napoli 2:2
Tabeliseis: 1. Liverpool 6, 2. Napoli 5, 3. PSG 4, 4. Crvena Zvezda 1.
D-alagrupp
Galatasaray – Schalke 0:0
Moskva Lokomotiv – FC Porto 1:3
Tabeliseis: 1. Porto 7, 2. Schalke 5, 3. Galatasaray 4, 4. Lokomotiv 0. | Liverpool, Barcelona ja Borussia võtsid kindla võidu | https://sport.err.ee/871743/liverpool-barcelona-ja-borussia-votsid-kindla-voidu | Jalgpalli Meistrite liigas võtsid Liverpool ja Dortmundi Borussia suure võidu, Lionel Messita mänginud Barcelona oli samuti võidukas. |
Nõnda kujundasid need linnaraamatud XIX sajandi lõpus ja XX sajandi algul lugejate lugemisilma, kus kõrvuti olid Kreutzwaldi, Kunderi, Eiseni ja Ansomardi muinasjutud, sekka Jüri Parijõe mainitud Vürst Apollooniuse lood [1], ning Jüri Parijõgi polnud ainuke Apollooniuse-lugeja, nõnda seletas ju Tammsaare Indrekki Tõde ja õiguse esimeses köites, köstrikoolis õppides: Enese teada oli ta juba sel ajal nii hirmus palju lugenud, et vaevalt võis veel päris uusi ja tundmatuid raamatuid leida. Ta oli lugenud Kolomatsist [2] ja Kuradi kolmest juuksekarvast [3], mis on puhtast kullast. Vaga Jeenoveeva ja Vürst Apollooniuse lood olid tal otsast otsani kui vesi peas…
Riiulis lebavad raamatud vaikivad, nad ei kõneta häälekalt. Kas raamatud, mida ei loeta, on halvad? Ning kui raamatuid ei loeta täna, siis kui kaua peavad nad ootama oma "avastajat-lugejat", toda printsi, kes pidavat kord pikkade aastate möödudes Okasroosikeseni jõudma? Mis on nende lootus? Kas too tõdemus, et vaja on ka sellist kirjandust, mida keegi ei loe, aga on hea teada, et see on kuskil olemas? Või hoopiski lootus, et Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks – seesama on saanud nurgakiviks! [4]
Aegade jooksul on läti muinasjutukuningaks peetud Kārlis Skalbet, hiljem Jānis Širmanist, ilmselt on muinasjutukuninga-ja kuningannatrooni väärt ka Vana Stender, Ansis Lērhis-Puškaitis, Pēteris Šmits, Anna Brigadere, Anna Sakse, Jānis Veselis, E. Birznieks-Upītis, ehk on teisigi auväärilisi. Aga vististi on läti muinasjutukuningriikides olnud lisaks kuningatele ja kuningannadele omad printsid ja printsessid, hertsogid ja hertsoginnad, krahvid, parunid, rüütlid, kaupmehed ja möldrid, meistrid, sellid ja õpipoisid, kes kõik omasoodu muinasjutte ning kaunis-ja kurblugusid kirjutanud.
Eesti keeles ilmunust teatakse vast Skalbe muinasjutte, Brigadere "Pöialpoissi", Sakse lillemuinasjutte, Imants Ziedonise värvilisi muinasjutte, Jānis Poruksi kaameid noorukeid, ent ehk tõstab aeg uusigi nimesid esile. Aegade jooksul on kogunenud nendegi kirjanike kunstmuinasjuttude ja lugude hulka kuuluvaid palasid, keda pagulasstaatuse tõttu või lihtsalt muude asjaolude, plaanide või pelgalt saatuse tõttu varem ei avaldatud, nii sõjaeelseid kui ka sõjajärgseid, ka selliseid meenutuslugusid (esimestest koolipäevadest jne), mis on aja kestel samuti omandanud omalaadse muinasloolisuse, jõudes nii raamatukaante vahele ning olles ka laiali 20.sajandi ajakirjanduses.
Kirjandusloolane ning läti-eesti tõlkija Mart Pukits on 1938. aastal ilmunud kirjutises "Tõlkeid läti keelest eesti keelde" andnud ülevaate tollase seisuga eesti keeles ilmunust. [5] Nii kirjutab Pukits professor Walter Andersonile tuginedes (Eesti Kirjandus 1925, nr 9-10), et esimeseks tõlkijaks võib pidada pastor Fr. Wilhelm von Willmanni (1746-1819), kelle "Juttud ja moistatussed" ilmusid esimeses trükis Tallinnas 1782. aastal. Ning Anderson on tõendanud, et enamik Willmanni raamatu sisust pärines läti kirjanduse alusepanija pastor G. F. Stenderi "Muinasjuttudest ning lugudest" ("Pasakas un Stāsti" [6]), kusjuures Willmann on Stenderi autorluse maha vaikinud (Pukitsa järgi polnudki see oma aja kohta eriline patt, sedaviisi tegid paljud teised veel hiljemgi). Pukitsa sõnade kohaselt oli Stenderi ja Willmanni raamatutel hea menu.
Koolitegelane ja tõlkija Mihkel Kampmaa (Kampmann) avaldas "Eesti lugemikus" ning mujal järgmiste kirjanike palasid ja noorsoojutte: R. Blaumanis, A. Brigadere, A. Dauge, Doku Atis, A. Lērhis-Puškaitis, V. Plūdons, J. Poruks, A. Saulietis, Andrejs Upīts, Valdis, samuti rahvamuinasjutte (Pukitsa järgi üle kahekümne rahvamuinasjutu). Pukits meenutab, et ta enda esimeseks tõlkekatseks oli Martin Lapi (Lapas Mārtiņš) jõulujutuke jõulualbumis "Rõõmsaid pühi" (Tartu, 1893). Lisaks tõlkis M.Pukits järgmiste kirjanike loomingut: E. Birznieks-Upīts (Kui südamed murduvad, Kiigel, Õunapuu all), J. Pētersons (Võõrsilt tulnud kassipoeg, käsikirjas) [7] , J. Poruks, J. Rainis (Kuldne ratsu, luuletusi), K. Skalbe (Põhjaneitsi, 1931, jt.muinasjutud). Karl Aben on eesti keelde tõlkinud J. Akuratersi Sulaspoisi suve (1929), A.Brigadere Pöialpoisi (1927), J.Rainise Kuldratsu jt.
Läti muinasjutte ning kaunis- ja kurblugusid on ehk kirjutatud vaikuse rüpes. Läti vaikusest on mõtisklenud kirjanik Zenta Mauriņa [8] kirjutises "Lätlaste vaikus"[9]. Tõdedes, et lätlaste ilu on vaikus. Motoks Jānis Poruksilt: Te õuepealsel sügav vaikus troonib. Et lätlased on maarahvas, võib –olla seepärast eluneb neis veel vaikuse raskus ja vaikuse ilu. Vaikus on maale igiomaseks. Mida teab linlane sellest, kuidas õhtu sammhaaval ligineb, kuidas
" Seal tähed tulnuvat ja seisatavad
Ning kuulamas, kuis puud on palveis" (Skalbe) [10].
Miks neid muinasjutte ning kaunis- ja kurblugusid on kirjutatud/ talletatud?
Kord pärisin Skalbelt, miks ta peaasjalikult muinasjutte kirjutab, aga mitte romaane ega näidendeid. Skalbe vastas: "Kuidas siis mitte muinasjutte kirjutada, kui kogu meie elus, alates Läti riigi asutamisest, vabadusvõitlusest välisvaenlaste vastu, pagulaste ja läti küttide sünnimaa-igatsusest, on niivõrd palju kangelaslikkust, müstilisust. Rahvas kaunistab neid sündmusi veel seniajani mitmesuguste legendidega. Veel praegugi on paljud läti emad igal õhtul oma kadunud poegade kojunaasmise ootel. Ka Läti loodus, oma lossimägede, kasesalude, kuusemetsade ja jõekäänakutega on looritatud otsekui õhkõrna kurbuse looriga ning seda on kõige parem edasi anda muinasjuttude ja legendidega.[ 11]
Karl Abengi [12] on samadel tõdemustel: Millest räägib K. Skalbe oma muinasjuttudes? Millised on ta kangelased ja millega nad võitlevad? Skalbe muinasjuttudes polegi kangelasi selle sõna tavalises mõttes. Ta ei jutusta kunagi eluvõitjaist, õnnelikest, vaid alandlikest hingedest. Nagu varjud tulevad meie juurde need valuküllased kujud — üksildased kuningad, hüljatud timuka tütred, tuhkatriinud jne. [13]
Näibki, et kõik, millel Skalbe pilk on peatunud, isegi parajasti toimuv, millel ei saa justkui muinasjutuga mingit pistmistki olla, millest saaks pelgalt tõsikindlalt kirjutada, mille puhul ei tohiks kahtlustki jääda, et kõik kirjutatu on pesuehtne elutõde, tuleb Skalbe sulest vältimatult välja vähema või suurema unelma/muinasjutu moodi. Ning näib, et isegi kõikvõimalikud pealtnägijad, pealtkuulajad, kaasaegsed, kõrvalseisjad, kes võiksid, justkui, elutõe ja muinasjutulise kirjapaneku vahel selget vahet teha, kellelt võiks pärida, et kuidas siis ikkagi oli, räägiksid kõigest ikkagi Skalbe sõnadega – justament Oscar Wilde lekaalide järgi, kes ju tõdes, et elu kopeerib kunsti, et udu hakati Londonis tähele panema alles pärast seda, kui Turner seda maalis…
Võtkem Skalbe "Marginaale", mille kirjutamist alustas ta 1917, viimased read on loodud juba Skalbe surma-aastal 945, mis on kui poeetiline publitsistika esimese Läti vabariigi sünnist ja surmast, aadetest ning pattudest: Meiemaised mäed on isepäraste omadustega. Ainult kaugelt näeme nende pilveservadeni ulatuvaid helesiniseid tippe nende õiges, peadpööritavas kõrguses. Lähenedes kaovad need tasapisi lähimate kingude ja metsaküngaste taha, ning alles neist eemaldudes kasvavad nad silmapiiril muinasjutuliselt taevakõrgesse sinisiresse. Nõnda on ka meie sangaritega. Neist saavad muinasjutud ning alles siis näeme neid õiges suuruses. Me otsime mägedes toda joovastavat uduloori seal pilvepiiril. Mäed saavutavad oma kõrguse seal, kus nad lõppevad. Nõnda on ka meie sõjameestega. Nende suurus selgub alles nende surmaga. Rohmakad hingepargased [14], mille sügisöised kriginad Daugavalt meiegi kõrvu kandunud, on sealpoolsusse toimetanud hulganisti Lätimaa poegi. Kõik need surmast kustutatud silmad on sulgunud ühes ainumas unistuses, vaba Lätimaa unistuses. Seni, kuni seal all magatakse ja unistatakse, on see unistus siin üleval juba täide läinud. Vana Saksamaa on alistatud. Demokraatia on võidule pääsenud. Aga kui me sõltumatu Lätimaa väljakuulutamisel kangelasi otsides ringi vaatasime, nägime, et ümberringi on pelgalt tühermaa; justkui seisaksime kuskil raiestikul, kus kunagi metski õõtsus ning kus on vaid harvad jäänukpuud, mille tuultes õõtsuvad kurblikud oksad heidavad uue noorendiku heaks seemneid maha. [15]
Margita Gūtmane [16] on muinaslugude ja "pärislugude" üleminekutest mõtiskledes täheldanud: Ühes intensiivse rahvaluule ja muinasjuttude kogumisega toimub ka lastekirjanduses pööre. Kuigi esimest kogujate põlvkonda huvitasid esmajärjekorras kogumine ja talletamine kui sellised, pole läti lastekirjandus enam sellest eraldatav. Lerhis-Puškaitis [17], muinasjuttude ja muistendite koguja, hakkas ise kirjutama allegoorilisi, valmilaadseid muinasjutte. − Üsna üheaegselt hakkab kirjutama ka Doku Atis [18], keda loetakse läti kirjandusliku muinasjutu žanri aluspanijaks. − Pealegi pani Doku Atis alguse veel ühele läti kirjanduse iseloomulikule traditsioonile – autobiograafilistele lapsepõlvekirjeldustele. "Mu eluhommik" (1894) on nimetatud žanri esimene näide, mis vastab kirjanduslik-esteetilistele kriteeriumidele. Hiljem jõudis too žanr kirjandusloos tippu Brigadere, Aspasia (Aspazija), Jaunsudrabiņš'i ja Austriņš'i autobiograafiates.
Neid autobiograafilisi lapsepõlvemälestuste kirjeldusi polegi võimalik kuidagi eraldi esile tõsta, sest need moodustavad ainulaadse ja loomuliku ülemineku laste-ja noortekirjandusest nn. "suurde" kirjandusse. Pea üheaegselt jõuab lugejateni Valdis'e "Staburags'i lapsed" (1895). Täna on ehk võimatu mõista, kuidas võidi sellest raamatust esiti valesti aru saada, nähes selles ainult looduskirjeldusi. Ilus ja mõttekas on olla laps selles lastemaailmas, seal on küllaga seiklusi, ning see tähendab õnnelikult [läbi]elatud lapsepõlve. Kuivõrd sarnane Astrid Lindgreni Bullerby laste üleelamiste ning seiklustega!
Klassikalise läti lastekirjanduse võib jagada kahte ühtemoodi jõulisse suunda:
1. Muinasjutulik suund (näiteks Brigadere muinasjutt-näidendid, Skalbe muinasjutud), kus jagamatult valitseb "traditsiooniline muinasjutumaailm ühes selle põhimõtete ja seaduspärasustega", isegi neil juhtudel, kui mõnede teoste süžeed pole folkloorisüžeede otseseks ümbertöötluseks ja edasiarenduseks, on nimetatud kirjanduslike muinasjuttude maailm nõnda sügavale folklooripärasesse orgaanikasse sukeldatud, niivõrd tihedasti folkloorile omaste tegelaskujude loomispõhimõtetega, inimsuhete struktuuridega, eetiliste ja esteetiliste kriteeriumidega seotud, et on mõistetav küll omalaadse, kuid traditsioonilisel realismil põhineva tegelikkuse kujutamise mudelina, mitte individuaalse fantaasia väljendusena" (Inta Čaklā, ajaleht Literatūra un Māksla, 22.2.1980)
2. Realistlik suund, näiteks Brigadere triloogia (Jumal-Loodus-Töö, 1926- H.K. märkus), Jaunsudrabiņš'i Valge raamat, Birznieks-Upītis'e Pesamuna päevaraamat, Valdis'e Staburags'i lapsed.
Kui rangelt kirjandusajalooliselt hinnata ja klassifitseerida, siis võiks nii ollagi. Kuid kas pole pigem nõnda, et nii Sprīdītis, kui ka Pesamuna on täiesti orgaaniliselt ühes tükis tegelaskujud. Ka Pesamuna on tänaste lugejate jaoks nõndasamuti folklooripärasesse orgaanikasse sukeldatud, olles samamoodi seotud folkloorile omaste tegelaskujude loomispõhimõtetega, eetiliste ja esteetiliste kriteeriumidega. Kes ütleks tänapäeval, kus on muinasjutt, kus tegelikkus? Hea lasteraamat on selline, mille kohta võib kunagi hiljem –juba täiskasvanuna - tõdeda: kui seda [raamatut] poleks lapsepõlves olnud, tunneksin ma praegu millestki väga suurt puudust. Ka minus hinges valitseks praegu tühjustunne, kui mu lapsepõlves poleks olnud Mirdza Timma Võilillekest (Pienenīte), Valdis'e Staburagsi lapsi (Staburaga bērni), Jānis Širmanis'e Piiksukest (Pīkstīte) ja – eelkõige − Alberts Kronenbergs'i [19] Kaikamõisa aastalaata (Sprunguļmuižā gada tirgus).
Neid raamatuid on ikka ja jälle loetud, lehitsetud ja uuesti loetud, ettegi loetud, nõndaviisi, et neist on saanud üks osa minust endast ja mu lapsepõlvest – ja nad kõlavad/helisevad praegugi edasi, lihtsalt aeg-ajalt tuleb natuke kella lüüa...Aastate möödudes hakkavad laused üksteise järel endast jälle märku andma, uuesti elustuvad rütmid, fantastilised riimid/vastukõlad/vastukajad, situatsioonikoomika. Need kõik on aegade jooksul kuskile igaveseks sadestunud/ladestunud ning täna, kui neid uue pilguga üle lugeda, võib avastada kummalisi asju.
Nood raamatud olid toona otsekui "kodu" eest, kui pidi ikka ja jälle ühest põgenikelaagrist teise kolima, kui kuskil polnud võimalik koduneda, kui kõik oli ainult ajutine. Hiljem kingiti mulle ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutte, kuid see kõik oli vaid mahavisatud raha. Need raamatud ei andnud mulle midagi. Nad olid ja jäidki võõraiks. On raamatuid, mida me igaüks peame lätluse kandjateks, ilma et suudaksime seda põhjendadagi – miks. Kas on tegemist situatsiooniga, muinasjutulise keskkonnaga, armastuse ja austusega, millega miski raamat on kirjutatud, või ehk,– keele pärast. Minu ettekujutus läti keele ilust on igatpidi ja mu mälust kustumata seotud minu lasteraamatutega, ning seda pole hiljem suutnud hävitada ei igasugused pealiskaudsused ega kohutavad moonutusedki (nii kuuldud, kui loetud).
Pärast Võilillekest, Piiksukest, Staburags'i lapsi ja Kaikaküla aastalaata saabus Jaunsudrabiņš'i Valge raamatu, Brigadere triloogia, Poruks'i novellide, Virza Taevaredeli ("Straumeņi") järjekord. Mulle näib veel tänagi, et see oli väga selge ja väga loogiline arenguliin. Need, kes lastele kirjutavad, teevad seda kõige teadmishimulisemale, vastuvõtualdimale ning agaramale publikule. Lapsed on fantastid ja ühtaegu ka realistid ning, – seda tavatsetakse ehk unustada – lapsed on tulevased täiskasvanud.
Lastele pealiskaudselt või hooletult kirjutades tähendab solvata temas inimest, kelleks ta kunagi saab. On hulganisti läti lasteraamatuid, milles väljendub sügav austus lapse vastu, luues lapses ühtaegu usalduse raamatu, selle autori (!) ja – kirjanduse suhtes. Loomulikult areneb läti lastekirjandus areneb paralleelselt "täiskasvanute" kirjandusega, kuid tal on selles arengus välja kujunud üpriski eriline seisund − eriti, kui võtta võrdlusmalliks läänemaailma (peamiselt Kesk-Euroopa) lastekirjanduse areng. Me oleme juba harjunud vaatama asju "lääneliku" pilguga, eristades lasteraamatuid "suurest" kirjandusest. Läti klassikalise lastekirjanduse suur tähtsus seisnebki selles, et seda pole kunagi suunatud "puhta" laste-ja noortekirjanduse rööbastesse. See pole mitte kunagi muutunud denatureeritud kirjanduseks ega pidanud silmas puhtalt pedagoogilisi, rahvuslikke, hariduslikke või poliitilisi sihte. Loomulikult olid omal ajal didaktilised või religioossed aspektid üpriski määravad, kuid läti kirjanduse üldine edenemine tähendas ka belletristika ja kunstkirjanduslike mõõtemallide domineerima hakkamist. Läti lastekirjandust hakati üsna kiiresti hindama just esteetiliste kriteeriumide ja esteetilise kvaliteedi, kunstiteose sümbolismi ja eetika järgi.[20]
Gūtmane aktsenteeris ühtviisi enda ja läti laste- ja noortekirjanduse jaoks olulise märksõnana suveräänsust. Seda isegi vendade Grimmide ja Anderseni muinasjuttude ees. Kõik on justkui subjektiivne, samas ei saa mööda Zenta Mauriņa hinnangust Anna Brigaderele ja tolle loomingule (ajendiks olid A.Brigedere uusteosed, mille kohta ilmus Z.Mauriņa retsensioon (vt. Zenta Mauriņa Annas Brigaderes jaunās grāmatas//Burtnieks, 1927, nr.1., lk.76-77).[21] Kõnealusteks Brigadere uusteosteks olid autobiograafiline triloogia "Jumal, Loodus, Töö" (Dievs.Daba.Darbs, 1926) ning muinasjutt-näidend "Lolita imelind" (1926). Anna Brigadere on, vististi, meie kõige lätilikum autor, välismõju, välistuuli pole tema töödes kuskil aduda. Ei teagi, kas see on pluss või miinus, ma lihtsalt konstateerin tõika. Anna Brigadere areneb iseneneses, sõltumata kõikidest koperniklikest pööretest kunstis, teaduses ja filosoofias. Tema ainus tarkuseraamat on dainad.
Kārlis Skalbe kogutud teoste esimese köite (Muinasjutud. Lapsepõlvemeenutused. Metsas ja väljal.) ilmumine Stockholmis, 1952.a., päädis briti kirjandusteadlase ja tõlkija William Matthews'i [22] kirjutisega "Skalbe muinasjutukirjanikuna" [23] ning läti kirjandusteadlase Jānis Rudzītise kirjutisega "Keeleteo võlur" [24], kus too ühena paljudest läti kirjandusteadlastest/ kirjanduskriitikutest tõdeb:
On juba kujunenud tavaks kõrvutada Skalbet Anderseni ja Wilde'iga [25], seades esimese viimastega kõrvuti või, vaat, isegi, viimaste ette…Anderseni kohta tavatsetakse öelda, et justament tema viis oma väikese taani rahva Euroopasse. Tundub, et Skalbegi olnud üks neist, kellele omistatud sarnane missioon. Kui see pole sündinud, siis eelkõige sestap, et uueaja muinasjutt kui kirjandusvorm kuulub 19. sajandisse, mitte tollesse, kus lõhutakse aatomeid.
Rudzītis määratleb üsnagi ühemõtteliselt Skalbe muinasjuttude positsiooni: Skalbe on Läti kirjanduses, kui välja jätta mõned varasemad katsetused ning hilisemad nõrgad pürgimused, ainus antud vormi viljeleja. Kuid olgem seejuures ka lõpuni ausad ning tõdegem, et mitte kõik 70 muinasjuttu ei kannata kõrgeimat kullaproovi. Kuidas võiks, näiteks, Hea kuninga, Metsahaldjatarid, Sügismuinasjutukese sääda selliste šedöövrite nagu Kassi veski, Kuninga ahjukütja, Hingede metsa jne. kõrvale. Skalbe teenitud kuulsus kehtib 20-25 muinasjutu suhtes, kuna ülejäänud, kuigi mõnigi laialt jutuks olnud, jäävad tuumikut raamistama.
Nõnda on uueaja muinasjuttu peetud eilsesse maailma kuuluvaks. Alfrēds Goba (1889-1972) retsensioonis [26] saksa keelest läti keelde tõlgitud kuueköitelisele Hans Christian Anderseni muinasjutuvalimikule on seda isegi päädimusena südamele pandud: Ka täiskasvanud, kes pole maitset rikkunud meie päevade ajalehtede kõmulugudega, loevad heal meelel neid muinasjutte. Eriti vanem põlvkond, kes ihkab endamisi naasta lapsepõlveaegse halja allika manu, mis lapsepõlve aegu janu leevendas.[27]
Apsīšu Jēkabsi saksa keele vahendusel tõlgitud Anderseni muinasjutud on ühtaegu tõenduseks sarnastele tõlkepraktikatele nii Eestis kui Lätis (näiteks XIX sajandi lõpus - XX sajandi algul saksa keele vahendusel tõlgitud Charles Perrault' muinasjuttude suur hulk (teiste hulgas saksakeelest tõlkinud näiteks Eduard Bornhöhe))[28].
Rudzītis lähtus oma Skalbe-mõtisklustes nimetatud autori muinasjuttude lätikeelsest kogust, ent lisanduseks on K. Egle [29] mõtted 1924. aastast [30], ajendatud Skalbe muinasjuttude venekeelsest väljaandest: Viimasel ajal on meie pilgud kultuurilise lähenemise alal olnud suunatud enamasti läänesse, populariseerides läti kirjandust ning kunsti Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal. See on täiesti loomulik ning tervitatav. Samas tundub, et läti kunstteoste mõistmise osas pole tabatud selliseid erksaid kõrvu nagu nagu meie idanaabrite juures.
Sügav ning vastuvõtlik vene kirjandus ning kunst, mille mõju pole praegugi kogu kultuurimaailmas väike, harmoneerub väga paljuski meie esteetilise kultuuri tõsiste pürgimustega ning üksi sestap ei tuleks meie kultuuriväärtuste piiriülest tutvustamist sugugi sööti jätta. Viimase kahekümne aastakümne kestel sai suure osa Õhtu-Euroopa kirjanike kuulsus alguse just Venemaal, rääkimata kirjanikestki, kes alles hiljem kodumaal tähelepanu pälvisid. Kārlis Skalbe muinasjuttude kohta on muudest rahvustest pärit, eriti venelased, öelnud, et tema sügav loodustaju, lüüriline helistik (задушевность) ning lüüriline lihtsus külluslike värvingutes köidavad rohkem kui [O.] Wilde.
Läti muinasjutukuninga Skalbe muinasjuttude "konkurentsivõimele" on viidanud Läti haridustegelane Otto Svenne [31]: Me unustame alatasa, et raamatud ja lood, mis meile, täiskasvanuile, ei meeldi, on seevastu lastele armsaimad. Teised, hoopistükkis, on meile meeltmööda, ent lastele ei meeldi sugugi, ning üpriski vähesel arvul leidub selliseid üllitisi, mida täiskasvanud rahuliku südametunnistusega loevad ning mida lapsedki huviga kuulavad…Näiteks, lastele meeldivad vähem omal ajal tunnustust pälvinud Avenariuse [32] lood, kuid rohkem Anderseni muinasjutud; vähema huviga kuulavad lapsed Skalbe muinasjutte, seevastu rohkemaga Lerhis-Puškaitise töödeldud rahvamuinasjutte.
Nõnda on Skalbe kõhklematult, "по гамбургскому счету", seatud Anderseni ja Wilde'i kõrvale.
Viited
[1] Eduard von Bülow (1803-1853) . Würst Apollonius Tiiruse, Sidoni ja Antiohia kuningas / Täielik jutustus Eduard von Bülow'i järele. – 3. tr. – Tallinn : G. Pihlaka rmtkpl., 1901. – lk.64
[2] Heinrich Hofmann (1809-1894) Kahupea Kaarel ehk lõbusad lood ja kentsakad kujud 3-6 aastastele lastele / H. Hoffmann'i järele eestistanud Endor Tendor// Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, [1923?]; Heinrich Hoffmann Kolumats//Eesti Raamat, 1982. 24 lk. Tõlkinud Andres Ehin.
[3] Vendade Grimmide muinasjutt Kurat ja tema kolm kuldset juuksekarva (Der Teufel mit den drei goldenen Haaren)
[4] Psalm 118:22
[5] Mart Pukits Tõlkeid läti keelest eesti keelde. Latvijas-Igaunijas Biedrības Mēnešraksts, 1938, nr.4, lk.26-29
[6] Jaukas pasakas in stāsti, tiem latviešiem par gudru mācību sarakstīti no mācītāja Gedert Fridrik Stender. Jelgava, 1766. Lk.328
[7] J.Pētersons'i näidend "Pieklīdušais kaķēns". Tõlkija märkus.
[8] Zenta Mauriņa (1897-1978), läti kirjanik, tõlkija.
[9] Zenta Mauriņa Latviešu klusums//Piesaule, 1929, nr.3, lk.134-139.
[10] H.Korjuse eestindus
[11] K.Šops Kārlis Skalbe Mātes leģendas//Latvju Grāmata, 1929, nr.1., lk.24.
[12] Karl Aben (1896-1976). Keeleteadlane, kirjanik, läti keelest tõlkija.
[13] Karl Aben Karl Skalbe: Põhjaneitsi. Valik muinasjutte. Läti keelest tõlkinud M.Pukits. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus Tartus, 1931. 180 lk.//Eesti Kirjandus – 1931 – lk.382.
[14] Strūga (läti k.), струг (vene k), strug (saksa k.). Hannes Korjuse märkus.
[15] Kārlis Skalbe Mazās piezīmes. Rīga. Zinātne. 1990.a. 416.lk. Eelnimetatud teos on avaldatud Rootsis kirjastuse "Daugava" üllitatud K.Skalbe "Kogutud teoste" IV köite järgi (K.Skalbe Kopoti raksti. IV//Stokholma – Daugava – 1953. a.), mida toimetas K.Skalbe abikaasa Lizete Skalbe.
[16] Margita Gūtmane. Läti poetess, kirjanik, tõlkija. Sünd. 1943.a
[17] Ansis Lerhis-Puškaitis (õieti Anss Lerhis, 1859-1903). On kogunud üle 1900 muinasjutu, 3300 muistendi, legendi ja anekdoodi (need on välja antud 7-s köites (1891 – 1903), sisaldades kõiki 1900.aastaks teadaolevaid läti muinasjutte ja muistendeid. Ühes Krišjānis Baronsi "Läti dainadega" moodustavad need läti folkloristika vundamendi.
[18] Doku Atis (1861-1903, sünninimi Oto Doka (Otto Dokka)). Läti kirjanik.
[19] Alberts Kronenbergs (1887–1958). Läti kunstnik/graafik.
[20] Margita Gūtmane Kāda mīlestība Alberta Kronenberga simtgade 18.10.1887-6.9.1958// Jaunā Gaita-1987 -nr. 163-164. Ligipääsetav: http://zagarins.net/jg/jg163/JG163-164_Gutmane.htm
[21] Zenta Mauriņa Annas Brigaderes jaunās grāmatas//Burtnieks, 1927, nr.1., lk.76-77
[22] William Kleesmann Matthews (1901-1958). Sündis Narvas, ema oli eestlane, isa inglane. Lõpetas Manchesteri Ülikooli, 1926.a. pälvis Ph.D (SSEES). Matthews asus elama Lätimaale, töötas õppejõuna (English Language Institute of Riga, ka Läti Ülikoolis). 1940.a. asus Briti kodanikuna Austraaliasse. 1946.a. naases Londonisse. W. Matthews tõlkis inglise keelde K.Skalbe muinasjutu "Kassi veski" (Pussy's Water Mill: A Fairy Tale. Author, Kārlis Skalbe. Translated by, William Kleesmann Matthews. Publisher, M. Goppers, 1952. Length, 67 pages).
[23] Viljams Metjūss Skalbe, kā pasaku rakstnieks//Ceļa Zīmes, 1953. Märkus: K.Skalbe muinasjutte on saksa keeles käsitlenud Aija Janelsiņa-Priedīte (vt. Aija Janelsiņa-Priedīte Als die Baume sprechen konnten. Zur Funktion des Bildes in Kārlis Skalbe Märchen. Ein Beitrag zum europälschen Kunstmärchen. Stockholm. 1987. 279.lk.
[24] Jānis Rudzītis Radošās valodas burvis. Kārļa Skalbes raksti. Pirmais sējums: Pasakas. Bērnības atmiņu tēlojumi. Mežā un laukā. Daugavas apgāds Stokholmā. 1952. 440 lpp.//Laiks, 09.07.1952
[25] Oscar Wilde (1854-1900)
[26] A.Goba Andersena pasakas//Latvju Grāmata 1927, nr.2. lk.100
[27] Tõlkija Henrik Sepamaa (1905-1990) tõlkis otse taani keelest, tänu temale on eesti keeles olemas kaheköiteline täiskasvanuile orienteeritud Anderseni muinasjutukogu: esimene osa kannab pealkirja "Väike merineitsi" (1987), teine "Lumikelluke" (1996). Vt. Jaanika Palm Hans Christian Anderseni (taas)avastamas//Haridus-2005 – nr.3. – lk.7. Märkus: Lätis avaldati otse taani keelest tõlgitud Anderseni muinasjuttude valimik 1997.a. (Hanss Kristians Andersens Pasakas. Kirjastus Atēna, 1997.a., Taani keelest tõlkis Pēteris Jankavs). Nimetatud tõlke konsultant Karsten Lomholt möönis raamatu sissejuhatuses, et Apsīšu Jēkabs'i saksa keele vahendusel tehtud tõlge erines paljuski originaalist.
[28] Kaia Sisask. Noor-Eesti ja esprit fin-de-siècle. Puhta kunsti kreedo maailma – ja inimesetunnetust restruktureeriv roll 20. sajandi alguses Eestis//Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid. Tallinn, 2009. Lk.19.
[29] Kārlis Egle (1887 -1974). Läti bibliograaf, kirjandusloolane, tõlkija.
[30] K.Egle Kārļa Skalbes pasakas krievu valodā: Карл Скалбе Сказки. С биографическим очерком и портретом, под редакцией В.Гадалина. Книгоиздательство А.Гульбис. Рига, 1924. 128.//Latvju Grāmata, 1924, nr.6., lk. 525-526.
[31] O.Svenne Skaistuma izjūta audzināšanā//Zeltene, 1929, nr.2., lk.5
[32] Vassili Petrovitš Avenarius (1839 — 1923). Kohandas lastele vene bõliinasid, kirjutas algupäraseid muinasjutte, kirjanike jt.elulugudel tuginevaid jutustusi, ajaloolisi jutustusi, lapsepõlve-ja noorusmeenutusi jmt. Avenariuse raamatud kuulusid nn. soovitava koolikirjanduse hulka. Eesti keeles on Looduse lasteraamatu sarjas (nr.16) ilmunud Reis ümber toa //Loodus, 1935. Vene keelest tõlkis Edur Tasa, illustreeris Richard Kivit. | Hannes Korjus: natuke Läti muinasjutukirjandusest ja Kārlis Skalbest | https://kultuur.err.ee/871742/hannes-korjus-natuke-lati-muinasjutukirjandusest-ja-k-rlis-skalbest | Jüri Parijõgi kirjutas oma raamatu "Kui isa kinkis raamatuid" nimiloos: Mäletan, et iga kord nädal või paar enne pühi sõitis isa linna pühadekaupa tooma. Need olid meile lastele ärevad ning rõõmsad päevad, sest isa tõi meile linnast ikka midagi kaasa - saia, mänguasju ja raamatuid. |
Kui esimeses geimis kogus koduvõistkond Audentese SG/Noortekoondis 17 ja teises 14 punkti, siis hoopis tasavägisemaks kujunes kolmas geim, mis lõppes külaliste 25:23 ülekaaluga. Seega läks Võru naiskonnale pärast 2:3 kaotust Saaremaale ja 1:3 kaotust TalTech/Tradehouse'ile kirja 3:0 (17, 14, 23) võit. Audentese SG/Noortekoondisel on kahe võidu kõrval nüüd kaks kaotust, vahendab volley.ee.
Hanna-Liisa Ilves realiseeris võrulannade poolel 24 tõstest 11 (46%) ja lõpetas mängu üleplatsimängijana 12 (+9) punktiga. Võitjate üheksast blokipunktist koguni viis kogunud Laura Kaur assisteeris üheksa punktiga. Võõrustajate resultatiivseimaks tõusis 10 punkti toonud Maren Mõrd, kes jäi pluss-miinus arvestuses siiski kahega miinusesse. Ave Kuusk lisas koduvõistkonnale kaheksa (+6) punkti.
Koduvõistkonda vedas seekord alt rünnakuefektiivsus, mis oli 46-protsendilise pallingu vastuvõtu juures vaid 22%. Samas võrulannad lõid 29-protsendilise vastuvõtu juures punktiks 34% tõstetest. Blokis jäi Võru peale punktidega 9-6 ja pallingul 10-9.
Neli punkti kogunud Famila/Võru Võrkpalliklubi jätkab viiendal kohal, Audentese SG/Noortekoondis on kuue punktiga neljas. 2. novembril võtab Audentese SG/Noortekoondis kodusaalis vastu turniiritabeli hetke teise võistkonna Saaremaa. | Viiendal kohal jätkav Famila/Võru Võrkpalliklubi avas võiduarve | https://sport.err.ee/871737/viiendal-kohal-jatkav-famila-voru-vorkpalliklubi-avas-voiduarve | Võrkpalli naiste Eesti meistrivõistlustel viiendal kohal paiknev Famila/Võru Võrkpalliklubi võttis hooaja esimese võidu, mängides võõrsil üle koht kõrgemal paikneva Audentese SG/Noortekoondise. |
"Kui te küsite minult, kus ma täna seisan, siis on vastus - Hispaania huvide kaitsel, töökohtade eest strateegilistes sektorites, millele on teinud kurja draama nimega tööpuudus," ütles peaminister Pedro Sánchez parlamendis.
Hispaania riiklik laevaehitusfirma Navantia allkirjastas juulis Saudi Araabiaga kokkuleppe viiele sõjalaevale koguväärtusega 1,8 miljardit eurot.
Laevatehased asuvad sotsialistide kantsis Andaluusias, mis on üks kõrgeima tööpuudusega piirkondi Hispaanias ja kus tulevad detsembris kohalikud valimised.
Sánchez kinnitas, et ühineb rahvusvahelise hukkamõistuga Khashoggi tapmise eest, kuid ta lisas, et need sündmused ei tohi takistada riiki vastutustundlikult toimimast.
Katalaani separatistlikud parteid ja vasakäärmuslik Podemos, kelle toetusest Sáncheze vähemusvalitsus sõltub, on nõudnud valitsuselt protestiks Khashoggi mõrva vastu relvatarnetest loobumist. | Hispaania peaminister õigustab relvatarneid Saudi Araabiale | https://www.err.ee/871701/hispaania-peaminister-oigustab-relvatarneid-saudi-araabiale | Hispaania sotsialistist peaminister õigustas kolmapäeval relvatarneid Saudi Araabiale ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrvast hoolimata, kinnitades, et sõjatehnika müük on riigi huvides. |
Plasttoodete keskkonnamõju vähendamise direktiivi kohaselt keelatakse alates 2021. aastast Euroopa Liidus ühekordse kasutusega plasttaldrikute ja söögiriistade, joogikõrte, õhupallide ja puuvillapadjakeste müük, teatas Europarlamendi pressiteenistus.
Saadikud lisasid keelustatavate toodete loendisse veel ka mõned polüstüreenid ja okso-plastid. Samuti otsustati, et plasttoodete, millele ei ole hetkel veel alternatiivi, kasutamist tuleb 2025. aastaks vähendada veerandi võrra. See puudutab näiteks erinevaid toidupakendeid, burgeri-, võileiva-, magustoidu ja puuviljakarpe.
Lisaks soovitati meetmeid sigaretifiltrite suhtes ja kalavõrkude kadumise vastu, mis meresid saastavad.
Need tooted moodustavad kuni 70 protsenti maailmamerede saastest, märkis parlamendi pressiteenistus.
Parlamendi seisukoht kiideti heaks häältega 571 poolt ja 53 vastu, 34 saadikut jäi erapooletuks.
Euroopa Parlament alustab direktiivi jõustamiseks nüüd läbirääkimisi liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukoguga, kui see oma seisukoha kujundab. | Euroopa Parlament toetas ühekordselt kasutatava plasti keelustamist | https://www.err.ee/871741/euroopa-parlament-toetas-uhekordselt-kasutatava-plasti-keelustamist | Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks direktiivi, millega keelustatakse suur osa ühekordseks kasutamiseks mõeldud plasttooteid aastaks 2021. |
Avaldus tehti ajal, mil USA president Donald Trump avaldab Berliinile survet gaasi ostmiseks Ühendriikidelt, mitte Venemaalt.
Kantsler Angela Merkeli kõneisik Steffen Seibert ütles, et "erainvestorid uurivad nüüd LNG terminali ehitamist erinevatesse võimalikesse kohtadesse ja valitsus uurib variante rahastamiseks olemasolevatest föderaalprogrammidest".
Seibert reageeris Wall Street Journali artiklile, mille kohaselt otsustas Saksamaa Trumpi surve all ehitada ühe või kaks LNG terminali riigi põhjaossa.
Terminalid on vajalikud, et veeldatud maagaas USA gaasitankeritelt maha laadida ja uuesti gaasiks muuta.
Lehe andmetel tahab Merkel aidata rahastada 500 miljoni euro suurust projekti kas subsiidiumide, laenude, krediiditagatiste või investorite kahjumikaitse kaudu.
Merkeli kristlike demokraatide seadusandja Oliver Grundmann ütles, et Merkel oli 11. oktoobril parlamendisaadikute rühmale teada andnud, et Saksamaa tõepoolest ehitab sellised terminalid.
"Me ehitame Saksamaal ühe või kaks terminali, küsimus on lihtsalt selles, millal ja kuidas," sõnas Grundmann.
Trump on avaldanud Euroopale, eriti Saksamaale survet seoses nende sõltumisega Vene gaasist.
Washington on isegi hoiatanud võimalike sanktsioonide eest Saksa-Vene gaasitrassi Nord Stream 2 vastu.
Merkeli kõneisik rõhutas, et otsus LNG terminali ehitamisest tehakse olenemata USA survest. Selles lähtutakse Saksamaa ja Euroopa huvist mitmekesistada energiaimporti. | Saksa valitsus võib toetada LNG terminali ehitamist | https://www.err.ee/871739/saksa-valitsus-voib-toetada-lng-terminali-ehitamist | Saksa valitsus teatas kolmapäeval, et uurib võimalusi toetada veeldatud maagaasi (LNG) terminali ehitamist. |
Avapoolaja järel oli Mella naiskond juhtimas mängu seisuga 15:10. Võitjate parimana viskas Jekaterina Tšerneštšuk 10 väravat, Antonina Baljakina lisas kaheksa väravat. Kahe väravaga panustasid nii Anastasija Bušina, Anastassia Volkova kui ka Maria Ivanova. Ühe tabamuse said Reval-Sport/Mella poolt kirja Angelika Šalk, Karina Paju, Tatjana Kavunenko ning Kristina Suzdaleva.
Kehra naiskonna poolt oli resultatiivseim Karina Adissova, kelle arvele kanti seitse väravat. Neli tabamust lisasid Karina Mere ja Valeria Semenkova. Ühe värava viskasid Merili Heinla, Milana Leoke-Bosenk, Alina Krutitchenko ja Vlada Novikova.
Neljapäevases karikavõistluste mängus kohtuvad SK Tapa ning HC Tallinn. | Naiste karikavõistluste avamängus võidutses Reval-Sport/Mella | https://sport.err.ee/871736/naiste-karikavoistluste-avamangus-voidutses-reval-sport-mella | Käsipalli naiste karikavõistluste esimese vooru avamängus kohtusid Reval-Sport/Mella ja HC Kehra. Kohtumise võitis seisuga 28:19 Reval-Sport/Mella naiskond. |
"Need, kes on selle kuriteo taga, võetakse vastutusele ning lõpuks võidutseb õiglus," kuulutas prints Mohammed bin Salman Ar-Riyadi investeerimiskonverentsil.
"Intsident oli väga valulik kõigile saudidele, see on kohutav vahejuhtum, mida ei saa keegi õigustada," lausus prints Salman oma esimestes kommentaarides ajakirjaniku surma järel.
Saudi lliidrid on eitanud oma osalust Khashoggi tapmises Saudi Araabia Istanbuli konsulaadis ning veeretanud süü madalama astme ametnikele. Seejuures on korduvalt muudetud oma selgitust toimunu kohta.
"Paljud püüavad Khashoggi juhtumit ära kasutada, et lüüa kiilu Saudi Araabia ja Türgi vahele. Kuid neil ei õnnestu see, seni kuni seal on kuningas, kelle nimi on Salman, ja kroonprints, kelle nimi on Mohammed bin Salman," lisas ta.
Erdoğan rääkis telefonitsi Saudi Araabia kroonprintsiga
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan rääkis kolmapäeval esimest korda pärast ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrva telefonitsi Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga, ütlesid presidendibüroo allikad.
Arutati "ühiseid püüdeid ja samme, mis on vajalikud heitmaks valgust Jamal Khashoggi mõrva kõigile aspektidele", vahendasid allikad.
Erdoğan on vestelnud pärast tapatööd kaks korda Saudi kuninga Salmaniga, kuid vestlus kuningriigi valitsemise niiditõmbajaks peetava kroonprintsiga on esimene.
Türgi poole teatel oli jutuajamise algatajaks kroonprints.
Erdoğan ei ole tapmises otseselt Ar-Riyadi süüdistanud, aga analüütikute sõnul tilgutab ta vähehaaval Türgi meediasse infot, mille abil on võimalik Saudi Araabia juhtidele survet avaldada.
Ta on kinnitanud, et Türgi ei lase süüdlastel õigusemõistmisest pääseda. | Saudi kroonprints: Khashoggi tapmine on nurjatu roim | https://www.err.ee/871735/saudi-kroonprints-khashoggi-tapmine-on-nurjatu-roim | Saudi Araabia kroonprints mõistis kolmapäeval ajakirjanik Jamal Khashoggi tapmise hukka kui nurjatu roima ja kinnitas, et riik teeb Türgi võimudega koostööd õigluse võidutsemise nimel. |
Eindhoven läks kodupubliku ees kohtumist 30. minutil Hirving Lozano väravast juhtima, kuid juba üheksa minutit hiljem viigistas Lucas Moura seisu. Teisel poolajal viis Harry Kane külalised 2:1 juhtima, 79. minutil jäi aga Tottenham kümnekesi, kui väravavaht Hugo Lloris teenis vastase mahaniitmise eest punase kaardi.
Eindhoven sai enda tahtmise 87. minutil, kui Luuk de Jong viigistas seisu.
Nii Eindhovenil kui Tottenhamil on nüüd B-alagrupis üks punkt.
A-alagrupis avasid punktiarve Brugge ja Monaco, mängides Belgias 1:1 viiki. Monaco värava lõi 31. minutil Moussa Sylla, Wesley viigistas kaheksa minutit hiljem. | Vähemusse jäänud Tottenham ei suutnud Meistrite liigas võiduarvet avada | https://sport.err.ee/871728/vahemusse-jaanud-tottenham-ei-suutnud-meistrite-liigas-voiduarvet-avada | Jalgpalli Meistrite liigas püüdis Tottenham Hotspur hooaja esimest võitu, kuid jäi võõrsil PSV Eindhoveni vastu 79. minutil vähemusi ja Eindhovenil õnnestus 2:2 viik välja võidelda. |
Läbi lohutusringi pronksimatšile pääsenud Mäe pidi tunnistama Rio olümpiavõitja, kanadalanna Erica Wiebe 4:0 paremust ja sai seega teist aastat järjest viienda koha. Teise pronksi võitis jaapanlanna Hiroe Minagawa Suzuki, kelle vastane, uungarlanna Zsanett Nemeth matile ei tulnud.
Teisipäeval kaotas 26-aastane Mäe kaheksandikfinaalis kolmekordsele maailmameistrile Adeline Maria Grayle 0:10. Et aga Gray jõudis MM-il finaali, pääses Mäe lohutusringi, kus alistas Kasahstani maadleja Elmira Sõdõkova 5:3.
Mäe saavutas MM-i pronksmedali 2015. aastal, 2014. ja 2017. aastal pidi ta samuti pronksimatšis vastase paremust tunnistama ja sai viienda koha.
Enda neljanda MM-kulla võitis Gray, kes oli finaalis 13:1 parem türklanna Yasemin Adarist. | Epp Mäe pidi MM-i pronksimatšis olümpiavõitja paremust tunnistama | https://sport.err.ee/871611/epp-mae-pidi-mm-i-pronksimatsis-olumpiavoitja-paremust-tunnistama | Budapestis peetavatel maadluse maailmameistrivõistlustel sai Epp Mäe naistemaadluse -76 kg kaalukategoorias viienda koha. |
Venemaa asus teisel poolajal kohe juhtima, kui 46. minutil oli täpne Nikita Kotin. Skoori tegi veel ka Jegor Šapovalov, neli väravat lõi Kirill Štšetinin, kes realiseeris 76. minutil ka penalti.
Laupäeval läheb Eestu U-17 koondis Viborgis vastamisi võõrustaja Taaniga ja teisipäeval, 30. oktoobril kohtutakse Vildbjergis Gruusiaga.
U-17 EM-finaalturniir toimub 2019. aasta maikuus Iirimaal, kuhu kvalifitseerub lisaks võõrustajale 15 noortekoondist. Valikturniiril pääseb eliitringi iga alagrupi kaks paremat ja lisaks neli paremat kolmanda koha omanikku. Eliitringi pääsesid UEFA koefitsiendi alusel Inglismaa ja Saksamaa. Lisaks on juba oma koha järgmises ringis kindlustanud Holland, Ukraina, Island, Rootsi, Ungari, Rumeenia, Portugal ja Valgevene.
U-17 EM-valikturniiril on mänguajaks 90 minutit ning meeskonnad võivad mängu jooksul teha viis vahetust. | Eesti U-17 jalgpallikoondis alustas EM-valikturniiri suure kaotusega | https://sport.err.ee/871717/eesti-u-17-jalgpallikoondis-alustas-em-valikturniiri-suure-kaotusega | Eesti kuni 17-aastaste noormeest jalgpallikoondis alustas Taanis EM-valikturniiri, kus esimeses mängus jäädi pärast väravateta lõppenud avapoolajale lõpuks 0:6 alla Venemaa eakaaslastele. |
Päeva esimeses mängus sai tänavune Wimbledoni võitja Kerber (WTA 2.) kaks ja pool tundi kestnud kohtumises jagu valitsevast US Openi võitjast Naomi Osakast (WTA 4.), alistades 3. asetatud jaapanlanna 6:4, 5:7, 6:4. Osakal oli mängu jooksul koguni 18 murdevõimalust, kuid ta suutis neist realiseerida vaid viis, samas kui Kerber kasutas üheksast teenitud murdepallist ära kuus.
Õhtusest vastasseisust kujunes samuti maratonmäng, kus Stephens (WTA 6.) oli 7:6 (4), 2:6, 6:3 parem 8. paigutusega hollandlanna Kiki Bertensist (WTA 9.), kohtumine kestis kaks tundi ja 20 minutit. Seejuures asus Bertens otsustavat setti 2:0 juhtima, kuid andis siis topeltvigade toel servi kohe tagasi ja edasi dikteeris setti Stephens.
Poolfinaalkoha kindlustamiseks pidanuks Stephens settigi kaotamata võitma. Setikaotusest hoolimata on Stephens kahe võiduga punase grupi liider, edasipääsulootused on endiselt aga veel ka nii Kerberil, Bertensil kui ka mõlemad senised kohtumised kaotanud Osakal.
Alagrupi viimases matšis läheb Stephens vastamisi Kerberiga ja Osaka Bertensiga.
Full White and Red Group Advancement Scenarios for the final day of group play @WTAFinalsSG. #WTAFinalsSG pic.twitter.com/LXAZgQAzjq
— WTA Insider (@WTA_insider) October 24, 2018 | Stephensi ja Kerberi võidud jätsid edasipääsejad lahtiseks | https://sport.err.ee/871702/stephensi-ja-kerberi-voidud-jatsid-edasipaasejad-lahtiseks | Naiste tennise finaalturniiril Singapuris olid kolmapäeval võidukad kõrgeimat paigutust omav sakslanna Angelique Kerber ja 5. asetatud ameeriklanna Sloane Stephens, mis tähendab, et kõikidel punase alagrupi mängijatel on endiselt veel võimalus poolfinaali pääseda. |
"Hooaja lõpp on äärmiselt pingeline, kolm meest on konkurentsis. Ja Tänakut ei maksa maha kanda! Miks? Sest ma usun, et ta võidab kaks järgmist rallit Kataloonias ja Austraalias," vahendab Delfi Clarki arvamust.
"Tänak on ainus mees sellest kolmikust, kellel pole enam suurt pinget peal. Seega on kogu küsimus selles, et kui Tänak mõlemad rallid võidab, kas teised kaks meest suudavad suuri rumalusi vältida, et eestlase jaoks ust mitte avada."
Hetkel on MM-sarja liidril Thierry Neuville'il Sebastien Ogier' ees seitsme ja Tänaku ees 21 punkti suurune edumaa.
ERR-i spordiportaal vahendab neljapäeval algavat Kataloonia rallit otseblogis. | Tunnustatud ralliajakirjanik: Tänak võidab kaks viimast MM-rallit | https://sport.err.ee/871690/tunnustatud-ralliajakirjanik-tanak-voidab-kaks-viimast-mm-rallit | Tunnustatud ralliajakirjanik Colin Clark ennustas oma värskes videoblogis "Thoughts from the Kitchen Table", et autoralli MM-sarja kaks viimast etappi võidab Toyota sõitja Ott Tänak. |
"Me ei saa noroviirust välistada, pidime ka tüdrukud ülejäänud koondisest eraldama," ütles Norra koondise arst Öystein Andersen. "Praegu on kõige tähtsam püüda haiguse levikule piir panna."
Noroviirus on tuntud talvise oksendamistõvena. Noroviiruse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib olla väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne. Sama viirus levis laialdaselt ka tänavustel taliolümpiamängude PyeongChangis.
"Algselt arvasime, et tegemist oli üksikjuhtumiga, aga see on üha levinud ja oleme nüüd püüdnud panna inimesi ühestesse tubadesse. Haigestunud on teistest eraldatud," kommenteeris Norra koondise treener Arild Monsen NRK-le. "Midagi muud pole teha, kui peab hoolitsema hügieeni eest. Õnneks läheb see haigus ruttu üle, seega maailm kokku ei kuku. Aga kindlasti on see haigestunutele ebamugav."
Norra koondislaste jaoks algab hooaeg 16. novembril koduse võistlusega Beitostölenis. | Norra suusatippe kimbutab kõhuviirus | https://sport.err.ee/871687/norra-suusatippe-kimbutab-kohuviirus | Itaalias Val Senalesis laagris viibivat Norra suusakoondist laastab seni täpsustamata tõbi, milleks on tõenäoliselt noroviirus. Esimestena haigestusid Petter Northug ja Emil Iversen, seejärel tabas tõbi ka Therese Johaugi, Astrid Jacobsoni, Mari Eidet ja koondise taustajõudusid. |
Turniiriks 8. asetuse saanud Malõgina (WTA 984.) kaotas kolm tundi ja 47 minutit kestnud maratonkohtumises vabapääsmega põhitabelisse koha saanud Rootsi eakaaslasele Lisa Zaarile (WTA -) 6:3, 6:7 (4), 6:7 (8).
Teises setis läks Malõgina 5:4 ette, kuid kaotas siis kohe enda servigeimi ja jäi lõpuks kiires lõppmängus Zaarile alla 4:7. Otsustavas setis pääses Zaar murdega 5:4 ette, kuid Malõgina viigistas. Kiires lõppmängus juhtis Malõgina 5:2, kuid Zaar võitis kolm punkti järjest ja viigistas seisu. Seejärel teenis Malõgina matšpalli, mida tal ei õnnestunud ära kasutada, Zaar aga realiseeris enda kolmanda matšpalli, jäädes kiires lõppmängus peale 10:8.
Malõgina tegi mängus kaks ja Zaar kuus topeltviga. 12 murdevõimalusest realiseeris Malõgina üheksa, Zaar aga kasutas 16 murdepallist ära kaheksa. Mängitud punktidest võitis Malõgina 133 ja Zaar 123.
Malõgina osaleb koos Soomet esindava Anastasia Kulikovaga ka paarismängus. | Malõgina sai Stockholmis maratonmängus ülivalusa kaotuse | https://sport.err.ee/871683/malogina-sai-stockholmis-maratonmangus-ulivalusa-kaotuse | 18-aastane Elena Malõgina pidi Rootsi pealinnas Stockholmis peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril avaringis vastu võtma valusa kaotuse. |
Kui möödunud aastal vaktsineeriti septembrikuus gripi vastu 7980 inimest, siis tänavu septembris sai gripi eest kaitsva süsti 11 317 inimest.
Terviseameti gripispetsialist Olga Sadikov ütles, et eriti rõõmustav on vanemaealiste ehk üle 65-aastaste vaktsineerimisaktiivsuse tõus ja seda juba septembris.
"Tunnen heameelt, et meie aastatepikkune teavitustöö on hakanud vilja kandma ja pannud vanemaealised inimesed rohkem mõtlema oma tervise kaitsele," märkis Sadikova.
Praegu Eestis terviseameti andmetel gripiviirusi veel ei ringle ning Euroopa gripiseirevõrgustiku andmed näitavad, et gripiviirus ei levi veel üheski riigis. Gripi vastu vaktsineerimiseks on praegu kõige parem aeg, sest kaitse kujuneb välja keskmiselt kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist. | Gripi vastu vaktsineerimine kasvas aastaga hüppeliselt | https://www.err.ee/871676/gripi-vastu-vaktsineerimine-kasvas-aastaga-huppeliselt | Tänavu septembris vaktsineeris end gripi vastu ligi 42 protsendi võrra rohkem inimesi kui eelmisel aastal samal ajal. |
Eesti koondise nurgaründaja tegi endale omaselt stabiilse partii, kogudes lühikesest mängust hoolimata 15 punkti (+9), vahendab Võrkpall24.ee.
Savo on kogunud kuue mänguga 15 punkti ja paikneb liigatabelis teisel kohal.
Soome naiste meistriliigas oli üks tiitlipretendente Salo Viesti võõrsil hädas Vampulaga. Eesti koondise diagonaalründaja Kertu Laak tõi üleplatsinaisena suisa 31 punkti (+18) ja vedas Viesti lõpuks ikkagi 3:2 (20, -20, 21, -21, 11) võiduni. Kaotajate üks silmapaistvamaid mängijaid oli Eliisa Peit, kes sekkus mängu vahetusest ja kogus 12 punkti (+9).
Liigat juhib Nette Peidi koduklubi Kangasala 15 punktiga, järgnevad Hämeenlinna 12 ja Viesti 11 punktiga. Vampula on 4 punktiga seitsmes.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Raadik vedas Savo võiduni, Laagilt koguni 31 punkti | https://sport.err.ee/871677/raadik-vedas-savo-voiduni-laagilt-koguni-31-punkti | Andrus Raadiku koduklubi Savo Volley teenis Soome meistriliigas taas kolm punkti, kui alistas koduväljakul 3:0 (15, 17, 18) Lakkapää. |
Lars von Trier on halastamatu ja irooniline, ühtlasi on ta teravalt vahe. Ta on halastamatu nii iseenda, vaataja kui ka oma kangelaste suhtes. Kangelase mõiste on muidugi mõista juba ammu pea peale pööratud, seda püüab elus hoida vaid Hollywood. "Maja, mille Jack ehitas" kangelane on omamoodi eluheidik, puhta valge kraega ja hoolitsetud välimusega mees, kes elab oma õhulossides, tema harrastuseks ja suhestumiseks teistega, illmselgelt temast alamate olenditega, on tapmine. Mitte kiire ja halastamatu mõrv, vaid kassi-hiire mäng, toores ja brutaalne, sadistlik mäng oma ohvriga. Mäng, mida sarimõrvarist peategelane iga stseeniga viimistleb. Jack lähtub n-n Noa filosoofiast ("Noa filosoofia" (2008) vene horror lavastaja Andrei Iskanovi julm film Jaapani-Hiina sõja ajal tehtud inimkatsetest), tema on see, kes otsustab, tema on see, kel on õigus seda kõike teha, sest mitte keegi ei ütle teisiti.
Režissööri mäng vaatajaga on aga mitmeplaaniline – ühelt poolt täidab ta ühiskondlikku tellimust sadistlike õudusfilmide järele, mis on juba ammu peavoolukinno jõudnud. Lars von Trier annabki vaatajale n-ö kondi, seda, mida vaataja keel ripakil ootab – šokeerivat vaatepilti, mis on vürtsitatud süsimusta, tarantinoliku huumoriga, aga ühtlasi annab Trier vaatajale ka midagi, mida mäluda, see on nagu hiina maiustus, millest võib välja tulla hoopis teistsugune maitse, kui võis esialgu arvata.
Filmi peategelane, verejanuline Jack on kui üksi jäänud Alfred Speer, egoarhitekt, kel justkui puuduks armee, kuid kelle toetajaskond on suurem, kui arvata võime, see on isegi suurem, kui ta isegi arvata oskab. Selle nimeta armee ulatuslikkus ilmneb stseenis, kus surmahirmus naine aknast välja appi karjub ja temaga koos aknal irvitav mõrtsukas temaga ühineb, nentides, et me võime sedasi siin karjuda jõuludeni..
Von Trier näitab, milline on see ühiskondlik leigus ja argus, mis on end peitnud väikekodanliku mugavuse taha. Näiline heaolu varjab nurjatust ja enesehoidmist, mis lubab Jackidel tegutseda. Enamgi veel, Jackid võivad tõusta ka võimule ja hakata tegema kogu riiki puudutavaid otsuseid, sellegi teeb Lars von Trier filmis sõna otseses mõttes puust ja punaseks. Maja, mille Jack lõpuks ehitab, ei koosne millestki muust kui inimestest, laipadest, kes on igaveseks vaikima sunnitud, kuid kelle appikarjed tulid liiga hilja.
Ses suhtes võib Von Trieri viimast, oma vägivalla ja nihilismi eest sarjata saanud linateost nimetada ka katastrooffilmiks, hoiatusfilmiks lihtsameelsetele, kes lasevad end ära meelitada läbinähtavate valede ja punaste nokamütsidega. Neile kergeusklikele, kes lasevad end taas kord ära rääkida isehakanud "suure kunsti" arhitektidel, kes lubavad kuldset koidikut või sinist äratust, populistidel, kes inimkehadega toidavad vaid iseenda unelmaid.
"Maja, millle Jack ehitas" on äärmiselt sümboolne linateos, iga karakter ja seik saab omaette kujundi jõu. See on raske vaatamine, aga väga vajalik. Kahjuks tuleb selliseid filme praegu teha, see on peegel meile endile. | Tõnu Karjatse filmikomm. "Maja, mille Jack ehitas" on raske, aga vajalik film | https://kultuur.err.ee/871664/tonu-karjatse-filmikomm-maja-mille-jack-ehitas-on-raske-aga-vajalik-film | Lars von Trieri "Maja, mille Jack ehitas" on skandaalse Taani režissööri võib olla poliitiliseim film. Võib väita, et varem pole Trier pannud oma filmidesse sedavõrd selget ja hoiatavat sõnumit inimeste valikutest, mis algab kasvõi sellestsamast kunsti tarbimisest, vaatamisaktist, mida kinoskäik endast ju ka kujutab. |
Eesti pidi 32 EM-finaalturniiri pääset püüdma asuva meeskonna hulka jõudmiseks läbima eelringi, kus edestati Türgit ja Kosovot. 4. alagruppi kuuluvad veel Sloveenia ja Läti, kes kohtuvad kolmapäeva õhtul Mariboris. Finaalturniirile pääseb iga neliku kaks paremat ning lisaks neli paremat kolmandal astmel lõpetanut.
Peatreenerile meeldib mängijate motiveeritus
Eesti rahvuskoondis kogunes uue peatreeneri Thomas Sivertssoni käe all esmaspäeval. "Oleme viimased paar päeva teinud väga intensiivselt tööd – mitu head treeningut, aga ka palju erinevaid koosolekuid, nii terve tiimiga kui positsioonide järgi väiksemates rühmades. Eesmärk oleks säilitada kõik hea eelmistest mängudest ja samas sulandada sisse minu ideed," kirjeldas 53-aastane rootslane.
"Pallurid on professionaalid ja väga motiveeritud. Mulle meeldib, kuidas nad kuulavad avatud meeltega ning on näha, et tahetakse areneda ja siin grupis tulemust saavutada. Aga tegemist on pikema protsessiga ja kõige uuega paari päeva jooksul ei harju. Iga uus liikumine vajab ohtralt kordusi treeningutel ning kõige jaoks hetkel aega pole," sõnas Sivertsson.
"Meeskonnas on ka mitmeid uusi mängijaid ning isegi vanadele olijatele võib olla harjumatu mitte näha Maitu enda kõrval," vihjas Eesti peatreener Mait Patraili vigastusest tingitud puudumisele. "Ma siiski usun, et oleme nende päevadega päris kaugele jõudnud, ehk isegi enam kui ootasin."
Sivertsson: soosikustaatus võib Hollandile pingeid lisada
Nagu Eesti, pole Hollandki kunagi EM-finaalturniirile pääsenud. Korra ajaloos mängiti MM-il, ent see juhtus 57 aastat tagasi. Tänavu oldi selle saavutuse kordamisele lähedal – võideti alagrupp Belgia, Türgi ja Kreeka ees ning play-off'is alistati kodus ühe väravaga Rootsi, kuid kaotati võõrsil kuuega. MM-alagrupis saadi ainus kaotus tänavu jaanuaris võõrsil Türgi käest.
"Vastaste suurimaks trumbiks on tõsiasi, et nad olid juunis mitu nädalat koos ja on väga hästi kokkumänginud meeskond," hindas Sivertsson. "Neil on rünnakul kasutada palju erinevaid kombinatsioone, mis võivad meie kaitset üllatada. Holland on küllalt terviklik tiim – head mängujuhid, tugevad viskajad tagant ja osavad ääred."
Soosikukoorem on Eesti peatreeneri hinnangul kindlasti kodumeeskonna õlgadel. "Ja see võib neile lisapingeid peale panna, sest nad pole harjunud soosiku rollis olema. Meie jaoks on tegu väljakutsega, aga seda heas mõttes. Ilmselt ma ei üllata kui ütlen, et kaitse saab olema võtmeks ning rünnakul peame olema kannatlikud ja targad," lausus Sivertsson.
Erinevate EM- ja MM-valiktsüklite jooksul on Eesti ja Holland kohtunud viiel korral. Pärast 2003. aastal Tallinnas saadud 30:23 võitu pole Eesti homsest vastasest jagu saanud. Korra mängiti viiki ja kolm korda kaotati, viimati 2012. aasta jaanuaris Põlvas 28:29.
Neljapäevase mängu kohtunikud on Javier Alvarez Mata ja Yon Bustamante Lopez Hispaaniast. Euroopa Käsipalliliidu (EHF) delegaat on prantslane Michel Caillet. | Käsipallikoondise peatreener: oleme paari päevaga päris kaugele jõudnud | https://sport.err.ee/871666/kasipallikoondise-peatreener-oleme-paari-paevaga-paris-kaugele-joudnud | Neljapäeva õhtul algab Eesti meeste käsipallikoondise jaoks 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valiktsükli teine etapp. Lõuna-Hollandi linnas Sittardis kohtutakse Eesti aja järgi kell 20.30 algavas mängus tugeva Hollandiga. |
Riigikohtu liikme koha täitmise konkursil osalesid Velmar Brett, Sten Lind, Laura Feldmanis, Indrek Teder, Heili Sepp, Erkki Hirsnik ja Anti Aasma.
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, olles ära kuulanud riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse, otsustas riigikohtuniku kohale esitada Velmar Breti kandidatuuri.
Velmar Brett on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja alates 2011. aasta veebruarist ametis olnud Harju maakohtu kohtunikuna, enne seda töötas ta vandeadvokaadina omanimelises advokaadibüroos.
Kolm aastat pärast ametisse nimetamist, aastal 2014 pälvis Velmar Brett Kohtu teravaima sule aumärgi karistusõiguse valdkonnas.
Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu. Hetkel on käimas ettevalmistused fraktsioonidega kohtumiseks.
Millal parlament Velmar Breti riigikohtuniku ametisse nimetamise eelnõud arutada võiks, ei ole teada. | Riigikohtunikuks saab Velmar Brett | https://www.err.ee/871661/riigikohtunikuks-saab-velmar-brett | Seoses riigikohtunik Lea Kivi pensionile minekuga saab tõenäoliselt uueks riigikohtunikuks Harju maakohtu kohtunik Velmar Brett. |
"Tallinna liikluses on koolivaheaegadel igapäevasest tavaliiklusest umbes viiendiku võrra vähem sõidukeid. Seda näitavad meile seireseadmete loendusandmed," ütles Rüütelmaa ERR-ile.
Rüütelmaa selgitas, et koolivaheajal ei viida lapsi kooli ja samas sätivad lapsevanemad tihti ka oma puhkused just sellele perioodile. "Nii, et ei toimu seda lasteaedade ja koolide vahelist logistikat ja kui vanemad on puhkamas, siis nad ei osale ka liikluses, et sõita tööle," ütles Rüütelmaa ja lisas, et see paistab eriti silma linna sisenevatel suundadel.
Rüütelmaa rääkis, et liikluskoormust saaks vähendada, kui vanemad laseksid oma lapsed auto pealt maha mitte kooli ukse ees, aga pisut kaugemal.
Rääkides koolibusside populaarsusest, ütles Rüütelmaa nende nõudluse paneb paika see, kui palju seda kasutatakse. "Kui tuleb sõitjaid juurde, ükskõik, kas ühistransporti või ka koolibussidele, siis pannakse neid busse juurde. Niisama, tühjalt ühistransporti või koolibusse käigus hoida ju ei ole mõtet," lausus Rüütelmaa.
15. kuni 21. oktoobrini oli liikluskoormus kõigil ristmikel nädala alguses umbes 720 629 sõidukit päevas ning 22. kuni 28. oktoobrini 587 883 sõidukit päevas, ehk liikluskoormus vähenes umbes 18 protsenti. | Tallinnas on koolivaheajal autode arv liikluses vähenenud viiendiku võrra | https://www.err.ee/871660/tallinnas-on-koolivaheajal-autode-arv-liikluses-vahenenud-viiendiku-vorra | Tallinnas on koolivaheajal oluliselt vähem liiklusummikuid, Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ütles, et koolivaheaja liikluskoormuse langus on üsna täpselt fikseeritud loendurite abil. |
Rahvusringhäälingu nõukogu liige Martin Helme (EKRE) küsis riigikogu infotunnis kultuuriministrilt kinnitust, kas väidetavalt töös olev rahvusringhäälingu seaduse muudatus fikseerib tõesti ERR-i tulud ära kindla protsendiga maksulaekumistest sarnaselt kaitsekulutustele. Helme sõnul on ta väljapakutud mudelist näinud, et ERR-i tulud suureneks seejuures umbes 15 protsenti.
Indrek Saar vastas, et eelkõige juhib rahvusringhäälingut viimase nõukogu ja tema ERR-i juhtimisega ei tegele. "Nii et sellised strateegilised plaanid tuleks teil tegelikult võib-olla meile pigem selgitada, mis teil plaanis on."
ERR-i uue võimaliku rahastamismudeli puhul meenutas Saar riigikontrolli 2015. aasta aruandes öeldut, et ERR-i rahastamine pole täiel määral kooskõlas sõltumatuse, stabiilsuse ega piisavuse printsiipidega.
"Sellest tulenevalt tahan ma igati tunnustada nii ERR-i nõukogu, juhatuse kui ka riigikogu kultuurikomisjoni, kes antud valdkonna eest vastutav on, arutelusid sellel teemal, kuidas võiks need asjad viia parimal määral kooskõlla," märkis Saar.
Kultuuriminister ütles, et rahvusringhäälingute rahastamiseks on maailmas palju mudeleid, Eesti on valinud riigieelarvest finantseerimise, kuid on ka mudeleid, kus raha kogutakse erinevate maksudena otse televiisorivaatajatelt või üldse inimestelt ringhäälingumaksu näol.
"Eks neid valikuid saab teha erinevaid. Niipalju, kui mina tean, siis see, mida ERR välja pakub praegusel hetkel, on üsna palju inspireeritud Leedu mudelist," ütles Saar, kuid rõhutas, et tema pole printsiipide väljatöötaja.
See, et mingiks otstarbeks fikseeritakse teatud protsent riigituludest ära, pole Saare sõnul pretsedent ning tõi näiteks kultuurkapitali.
"Kultuurkapital on samamoodi avalik-õiguslik, nii nagu ka ERR. Tänane süsteem, kus nad [rahvusringhääling] peavad taotluse esitama kõigepealt kultuuriministeeriumile, kultuuriministeerium esitab selle rahandusministeeriumile - kuigi samal ajal on kultuurikomisjon ja ERR-i nõukogu see, kes peaks strateegilisi plaane tegema - võib-olla ei ole kõige otstarbekam," lisas Saar. | Saar: ERR-i rahastamismudel võiks olla parem | https://www.err.ee/871658/saar-err-i-rahastamismudel-voiks-olla-parem | Kultuuriminister Indrek Saar (SDE) ütles riigikogu ees, et arutelud ERR-ile suuremat stabiilsust ja sõltumatust tagava rahastusmudeli üle on vajalikud, et parimas lahenduses kokku leppida. |
Nuudi (WTA -) alistas kvalifikatsioonis esmalt 6:0, 6:3 kohaliku mängija Joana Vale Costa (WTA 1228.) ja sai seejärel otsustavas mängus 6:3, 6:4 jagu valikvõistlustel 4. asetatud portugallannast Ines Teixeirast (samuti WTA 1228.).
Põhitabeli avaringis läks Nuudi vastamisi 5. paigutusega sakslanna Katharina Heringiga (WTA 901.) ning jäi talle tund ja 19 minutit kestnud kohtumises alla 2:6, 2:6. Seejuures alustas Hering samuti võistlust kvalifikatsioonist, kuhu ta sai vabapääsme ja pidi põhitabelisse pääsemiseks võitma ühe mängu.
Nuudi suutis mängu jooksul kuuest murdevõimalusest realiseerida kaks, sakslanna aga kasutas 12 murdevõimalusest ära kuus. Mängitud punktidest võitis Hering 62 ja Nuudi 42.
Koos portugallanna Francisca Jorgega osaleb Nuudi ka paarismängus, kus neil on 3. asetus. | Kvalifikatsioonist läbi murdnud Nuudi kaotas Portugalis esimeses ringis | https://sport.err.ee/871657/kvalifikatsioonist-labi-murdnud-nuudi-kaotas-portugalis-esimeses-ringis | 18-aastane Maileen Nuudi jõudis Portugalis Lousadas peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse, kuid pidi seal esimeses ringis vastase paremust tunnistama. |
Päästeamet sai teate kahtlasest objektist kell 15.20. Sündmuskohal oli pommirühm, päästjad ja kiirabi. Eksperdid tuvastasid, et kott endast ohtu ei kujuta ja juhtum loeti lõppenuks kell 16.10. | Päästjad sulgesid kahtlase koti tõttu Viru keskuse bussiterminali tunneli | https://www.err.ee/871651/paastjad-sulgesid-kahtlase-koti-tottu-viru-keskuse-bussiterminali-tunneli | Pärastlõunal sulges päästeamet kahtlase koti tõttu ligi tunniks ajaks Viru keskuse all asuvasse bussiterminali viiva tunneli ja evakueeris terminalis asuvast R-Kioskist inimesed. |
Esikolmiku moodustasid Marianne Vos, Ellen van Loy ja Lucinda Brand, kirjutab Spordipartner.ee.
Meeste eliidis pälvis esikoha Lars van der Haar, talle järgnesid Corne van Kessel ja Joris Nieuwenhuis. Eesti mehi stardis ei olnud.
Omas vanuseklassis oli Frank Aron Ragilo üheksas, Lauri Tamm 11., Janek Robin Kukk 29. ja Laura Lisette Sander neljas. | Eesti cyclo-crossi ratturid võistlesid Hollandis prožektorite valgel | https://sport.err.ee/871650/eesti-cyclo-crossi-ratturid-voistlesid-hollandis-prozektorite-valgel | Mitu Eesti cyclo-crossi ratturit võttis osa Hollandis peetud võistlusest Kiremko Nacht van Woerden. Naistest sai valitsev Eesti meister ja 4. novembril toimuvateks Euroopa meistrivõistlusteks valmistuv Mari-Liis Mõttus 13. koha. |
MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on meili ja SMS-i teel teavituste saajaid alla kahe protsendi kogu palgatulu saajatest. "Nendel inimestel võib meile teadaolevate üheksa kuu tulude alusel olla kasutatud maksuvaba tulu rohkem, kui neil on õigus olnud. Näiteks võib selle põhjuseks olla, et palka on saadud mitmest kohast või maksuvaba tulu on lubatud kasutada mitme tööandja juures," selgitas Liivamägi.
"Soovitame neil inimestel oma maksuvaba tulu kasutamise üle vaadata ning tulumaksukohustuse suurenemise vältimiseks seda järelejäänud kuudel enam mitte kasutada," lisas Liivamägi.
Parim võimalus seda teha on e-maksuametis/e-tollis asuva eeteenuse "Minu sissetulekud" abil. Tuleb tähele panna, et seal on kuvatud vaid ametile seni teada olevad andmed. See tähendab, et näiteks vara müügi või üüritulu kohta MTA-l andmed aasta kestel puuduvad ja neid ei saa MTA teavituste saatmisel arvesse võtta. Täiendavate tulude korral peab inimene siiski ise tähele panema, kas muud tulud võivad tema maksuvaba tulu arvestust muuta.
Rohkem infot maksuvaba tulu kohta saab MTA koduleheküljelt www.emta.ee/maksuvaba-tulu või infotelefonilt 880 0811. | 17 000 inimesel on maksuvaba tulu asjus maksuameti SMS-i oodata | https://www.err.ee/871641/17-000-inimesel-on-maksuvaba-tulu-asjus-maksuameti-sms-i-oodata | Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab kolmapäeval teavituse 17 000 inimesele, kes on üheksa kuu andmetel ületanud selleks ajaks ettenähtud maksuvaba tulu ja tekkinud maksukohustus on üle saja euro. |
1987. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. Olemasolevad varud tuli hävitada 1991. aasta 1. juuniks.
USA teatel rikub INF-lepingut Vene maismaal baseeruv tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Washingtoni väitel annaks see Moskvale võime anda Euroopale tuumalöök sisuliselt eelhoiatuseta.
USA president Donald Trump teatas laupäeval, et USA lahkub leppest.
"See omab heidutavat mõju. Sest siiamaani viimase aastate jooksul oli olukord selline, kus Venemaa vilistades rahvusvahelistele lepingutele teeb, mida ta tahab ja USA on vaid suuliselt protesteerinud. Venemaa puhul mõjuvad, mitte järeleandmised, vaid konkreetsed tegevused, tugevad sõjalised sammud. Venemaa teab seda, et ta ei suuda sõjalises võidurelvastumises tegelikult Ühendriikidega sammu pidada," kommenteeris Sakkov ERR-ile.
"Venemaa on tundnud end väga vabalt, tegutsenud jõhkralt. Minul on isiklikult väga hea meel, et Ühendriigid on nõuks võtnud sellele vastata tugeval moel," ütles ta.
Sakkov rääkis, et Venemaa on mõnedel andmetel vähemalt kolm aastat ning mõnedel andmetel alates aastast 2014 seda lepingut rikkunud. "Ühendriigid on sellest oma NATO liitlasi põhjalikult informeerinud ja seda on Ühendriikide poolt seletatud ka Vene poolele, kes on öelnud, et see on jama," ütles Sakkov.
Seetõttu püüabki Venemaa õhutada NATO-s sisemisi lahkhelisid.
Hääled Euroopas
Sakkovi sõnul on kahjuks Euroopas endiselt palju selliseid poliitikuid, kes elavad Külma sõja järgse strateegilises roosamannas ja ei saa aru, et olukord on muutunud.
Ta tõi näiteks ka üheksast printsiibist koosneva NATO ja Venemaa alusakti, millest Venemaa on kõiki rikkunud. "Endiselt on mitme Euroopa NATO liikmesriigi seisukoht selline, et vaatamata sellele, et Venemaa seda rikub, peaks NATO endiselt sellest kinni hoidma," lausus Sakkov. "Minu meelest ei saada aru, kuidas Venemaaga on võimalik endale kasulikul moel asju ajada. Järeleandlikkus ja silma kinni pigistamine ei ole edu toovad viisid Venemaaga suhtlemiseks," lisas ta.
Sakkovi arvates võiks Euroopa poliitikud pigem olla kriitilised INF-lepingu Venemaa poolsele rikkumisele, mitte sellele, et USA soovib sellest välja astuda.
"Minu arvates oleks kasulik, kui need Euroopa riigid, kelle juhid on ainult väljendanud kahetsust, et Ameerika Ühendriigid sellest leppest väljuvad, oleksid viimase kolme-nelja aasta jooksul olnud palju häälekamad taunides seda, et Venemaa lepingut rikub ja tauniksid seda ka praegu. Mitte heidaks USA-le ette, et USA lepingust lahkub, samal ajal kui teine pool lepingut rikub," rääkis Sakkov.
"Oleks väga kummaline eeldada, et Ühendriigid peaksid järgima lepingut, mida Venemaa rikub. Ja lõpuks see, kus Venemaa NATO arvelt sellest sõjaliselt võidab on justnimelt Euroopa. Tegelikult on Euroopa julgeoleku huvides see, et ei keerataks teist põske ette Venemaale, et jätkake teie lepingu rikkumist, meie omaltpoolt täidame," sõnas Sakkov.
Uued mängijad areenil
Sakkov rääkis, et leping ka oma aja ära elanud, sest pärast leppe sõlmimist 1987. aastal on maailma julgeolekupildis areenile tõusnud uusi tegijaid, kes leppe osalised ei ole.
"Viimase paarikümne aasta jooksul on ühe rohkem suurde rahvusvahelisse poliitikasse tõusnud Hiina Rahvavabariik ja samuti piirkondlikul tasemel tuumajõud Pakistan ja India," lausus Sakkov.
"Ühendriikide poolt on mure see, et Kaug-Igas USA liitlaste Lõuna-Korea ja Jaapani kaitseks ja tugeva heidutuse kehtestamiseks oleks just sellise tegevusraadiusega rakettide olemasolu väga kasulik," sõnas Sakkov.
Kolmandaks on leping Sakkovi sõnul ka seoses erinevate tiibrakettide arenguga ka sõjalis-tehniliselt oma aja ära elanud.
Külm sõda 2.0
Paari aasta pärast ootab Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel uuendamist ka START-lepe, mis piirab strateegilise ulatusega rakette, sealhulgas tuumarakette. Sakkovi sõnul ei oska ta öelda, mis seda lepingut ootab. Ta tunnistas, et ta ei imestaks kui ka START-lepet ei pikendataks.
"Me peame arusaama, et me oleme uues Külmas sõjas, mis ei ole samasugune nagu oli Külm sõda 1.0. Nimetame seda Külm sõda 2.0-ks. See on palju rohkemate dimensioonidega, see ei ole väga üheselt selge vastasseis Euroopas," kommenteeris Sakkov.
Sakkov rääkis, et Ühendriigid muretsevad strateegilisel tasandil oluliselt rohkem suhete pärast Hiinaga. "Venemaa on nende jaoks kahanev jõud," selgitas ta.
Euroopa jaoks on aga Sakkovi sõnul Venemaa suur julgeolekuprobleem.
Sakkov meenutas Külma sõda ja ütles, et selle jooksul oli võidurelvastumise aegu, kui ka pingete maandamise aegu. Praegu ollakse tema hinnangul selgelt pingete suurenemise teel ja see võib väljenduda mingite relvastuskontrolli lepingute üles ütlemises.
Ta selgitas, et vahe eelmise Külma sõjaga on ka see, et Ühendriigid on praegu sõjaliselt ja majanduslikult Venemaast nii palju üle. "Lääne ja NATO positsioon on praegu palju tugevam kui ta oli eelmise Külma sõja ajal," lausus Sakkov. | Sakkov: USA lahkumisel INF-leppest on Venemaad heidutav mõju | https://www.err.ee/871637/sakkov-usa-lahkumisel-inf-leppest-on-venemaad-heidutav-moju | Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse (ICDS) direktori Sven Sakkovi sõnul mõjuks USA lahkumine keskmaa tuumajõudude lepingust (INF) Venemaale heidutavalt. |
Juventuse värava eest hoolitses kohtumise esimese veerandtunni järel Paulo Dybala, aga võimalusi oli oluliselt rohkemateks. Peamine süüdlane selles on David De Gea, kes mitu väga head tõrjet tegi, kirjutab Soccernet.ee.
"Olime õhus tänu Giorgio Chiellinile ja Leonardo Bonuccile väga head, aga mulle meeldis ka Alex Sandro mäng, kes oli hea nii kaitses kui ka eespool. Oleksime vabalt võinud lüüa ka 2:0, aga eksisime viimase puutega," vahendas ESPN Allegri kommentaari.
Manchester Unitedi kaitsja Ashley Young oli esimese poolaja esituses pettunud, aga teisega rahul. "Tegime suure arengu - domineerisime ja kontrollisime mängu," kinnitas ta. Kuivõrd järgmine mäng on taas Juventuse vastu, siis arvas inglane, et mängule on vaja minna samamoodi nagu nüüd lõpetati.
"Siin grupis on veel palju punkte jagamisel. Oleme korralikus seisus, aga tuleb tugevalt lõpetada," hindas ta grupiseisu, kus Juventus on täiseduga liider, Unitedil on neli punkti ja Valencial kaks. | Allegri pärast Unitedi võitmist: oleksime pidanud rohkem lööma | https://sport.err.ee/871640/allegri-parast-unitedi-voitmist-oleksime-pidanud-rohkem-looma | Juventuse jalgpalliklubi peatreener Massimiliano Allegri sõnas pärast Manchester Unitedi 1:0 alistamist, et seis oleks võinud olla oluliselt suurem. |
"Riigiprokuratuuri ei ole tulnud Türgilt ühtegi väljaandmistaotlust," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ERR-ile.
Bozkir ütles intervjuus Postimehele, et Eestil on mõned organisatsiooni FETÖ (Türgis keelatud Fetullah Güleni usuliikumine) liikmed, keda Türgi tahab tagasi saada, kuid ei täpsustanud nende arvu.
"Kuid me küsime teie võimudelt, miks nad ei anna sõbralikule riigile üle terroriste, kui kõik toimikud on neile üle antud," ütles Bozkir.
Eestile on viimase ligi viie aasta jooksul ehk 2014. aasta 1. jaanuarist kuni tänavu 31. septembri seisuga esitatud 1190 rahvusvahelise kaitse taotlust, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Härson ERR-ile.
"Türgi kodanikelt on Eesti saanud selle aja jooksul seitse sellist taotlust. Kuna varjupaigamenetlus on konfidentsiaalne, siis ei ole meil võimalik täpsustada kas ja mis alustel on kellelegi rahvusvaheline kaitse antud või sellest keeldutud," märkis ta. | Riigiprokuratuur pole Türgilt saanud väljaandmistaotlusi | https://www.err.ee/871601/riigiprokuratuur-pole-turgilt-saanud-valjaandmistaotlusi | Türgi parlamendi väliskomisjoni esimehe Volkan Bozkiri sõnul varjab Eesti nende eest terroriste, kuid riigiprokuratuuri kinnitusel pole väljaandmistaotlusi tulnud. |
Harrastusteatrid kurdavad juba aastaid lavastajapõua üle, kuna Eestis puudub süsteemne harrastusteatrijuhtide koolitus. Kui Tallinna Ülikoolis näitejuhtimise õpe lõppes, jäi harrastusteatri juhi eriala halli alasse ja süsteemset järelkasvu ei tulnud.
Aktiivseid harrastusteatreid Eestis, kes toovad välja vähemalt ühe lavastuse aastas, on Eestis üle kahesaja. Salme teatri peanäitejuht Kristjan Arunurm ütles, et nende teatris jääbki suurem töö tema enda kanda ja võimaluste piires katsutakse lavastajaid leida väljastpoolt ehk kutseliste tegijate ridadest. Seal on aga mitu kitsaskohta.
"Kutseliste lavastajate toomiseks tuleb esiteks leida raha. Samuti tuleb selgitada, kes on harrastajad, kuna neil on kõigil päevatöö. Tavateatri rütmi ühildamine nende elutempoga, kes teevad teatrit üksnes hobikorras, võib vahel olla päris keeruline," nentis Arunurm.
Arunurme sõnul võib harjumatu olla ka see, et harrastusteatris jääb lavastaja kanda tihti nii näitejuhi kui ka kostümeerija roll, kuna selja taga ei ole professionaalset meeskonda. "Alustades grimmist, lõpetades transporditeenuse ja autojuhiks olemisega. Harrastusteatris on põhimõte, et kõik teevad kõike, kuna harrastusteatri lavastajal ei ole ümber suurt süsteemi, mis teda tema töös toetab."
Harrastusteatrite liidu juht Kristiina Oomer märkis, et harrastusteatri lavastajad vajavad väga suurt toetust, kuna enamasti puudub neil otsene teatrialane haridus. "Iseasi, kui palju seda harrastusvaldkonnas olema peab, aga selleks, et tuua publikuni võimalikult häid ja kvaliteetseid lavastusi ning valdkonda arendada, on süsteemne ja spetsiifiline koolitus ikka oluline küll."
Oomer lisas, et üks mõttekoht on see, kuidas võimaldada koolitust neile huvilistele, kel vanust juba üle keskea, kuivõrd ülikool on enamasti mõeldud noorematele huvilistele. "Kui praegu on tegutsevaid harrastusteatrid Eestis umbes kaksada, siis kõigil on ju lavastaja, kes on nõus selle töö eest vastutama. Me räägime praegu aga sellest, et suuremal osal nendest lavastajatest puudub erialane haridus."
Ainus kool, kus praegu harrastusteatri juhiks õppida saab, on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
Kultuuriakadeemia teatrikunsti programmijuht ja etenduskunstide lektor Jaanika Juhanson ütles, et käsil on lavastajaõppe arendus ning uuendused puudutavad ka harrastusteatri juhi õpet. "Me võtame lavastajaõpet ühtse tervikuna, aga eriala sees saab spetsialiseeruda kas siis ükskõik millise vormi lavastajaks, harrastusteatri juhiks, mida me nimetame juba nüüd kogukonnateatri juhiks, lavastusdramaturgiks või lavastusprodutsendiks."
Juhanson lisas, et uus õppeformaat hakkab toimima järgmisest õppeaastast ning et ülejärgmisel aastal plaanitakse harrastusteatrijuhi õpe veel konkreetsemaks muuta. | Viljandi Kultuuriakadeemia püüab uue õppekavaga leevendada harrastusteatrite lavastajapõuda | https://kultuur.err.ee/871633/viljandi-kultuuriakadeemia-puuab-uue-oppekavaga-leevendada-harrastusteatrite-lavastajapouda | Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse on järgmisest sügisest võimalik sisse astuda harrastusteatrijuhi õppekavale. Siiani sai seda õppida teatrikunsti õppeprogrammi ühe osana. Harrastusteatrite liidu sõnul peaks see leevendama aastaid harrastusteatrites valitsevat lavastajate põuda. |
Maanteeamet tunnistas Autolehele, et mopeedautodega on probleeme üksjagu. Tegu on mootorsõidukiga, kuid enne 1993. aastat sündinud noor võib "autorooli" istuda juhiloata ja ilma igasuguse ettevalmistuseta, nentis maanteeameti liiklusekspert Villu Vane.
Mopeedautoga võib seaduslikult sõita näiteks inimene, keda autorooli enam mõne terviserikke tõttu ei lubata, või see, kelle juhtimisõigus on peatatud raske liiklusõnnetuse või roolijoodikluse tõttu.
Eelmisel aastal registreeriti mopeedautodega viis liiklusõnnetust, tänavu kümme, milles on vigastada saanud tosin inimest.
Majandusministeeriumist öeldi Autolehele, et neljarattaliste mopeedidega seoses on praegu plaanis muuta vaid juhi vanuse alammäära, tõstes selle 14 aastalt 16 aastale. Muus osas muudatusi ei plaanita.
Eesti liiklusregistris on mopeedautosid üle tuhande. | Aina arvukamad mopeedautod toovad liiklusesse lisariske | https://www.err.ee/871625/aina-arvukamad-mopeedautod-toovad-liiklusesse-lisariske | Oleks nagu auto, aga pidurdab liiklust maanteel, tehnoülevaatusel käima ei pea, juhtimiseks juhiluba või tervisetõendit omama ei pea - värske Autoleht kirjutab, et mopeedautosid on liikvel aina enam, kuid neid puudutavaid seaduseauke ei kipu lappima keegi. |
Täna kell 17.45 avavad karikavõistluste hooaja Reval-Sport/Mella ja Kehra. Reval-Sport/Mella peatreener Ella Kungurtseva ütles avamängu eel, et ei oska veel konkurentide kohta suurt arvata. "Näiteks Kehra kohta ma praegu ei tea, kellega nad mängima tulevad: kas eelmise aasta A-klassi tüdrukutega või vanematega. Mäng näitab!" sõnas Kungurtseva enne tänast kohtumist.
Oma võistkonna kohta selgitas Reval-Sport/Mella peatreener, et tänavu kasutatakse viit vanemat mängijat, ülejäänud on nooremad tüdrukud. Naiskonna tugevuseks nimetas Kungurtseva hea kombinatsiooni mängijate kogemusest ja tahtmisest. "Meie vanemad tüdrukud tahavad endiselt mängida ning teevad seda väga heal tasemel," rääkis Kungurtseva. "Noored tüdrukud on meil sellised, kes on ka koondisetasemel mänginud. Muidugi on raske vastaseid üllatada, sest me kõik teame üksteist ja ega Eestis ei ole palju mängijaid, kellega ma saaksin teisi võistkondi üllatada," lisas ta.
Hooaja plaanideks on Reval-Sport/Mellal võita esikoht, kuid peatreeneri sõnul oldaks rahul ka hõbemedalitega. "Peame õigesti tööd tegema ja kui mängijad seda suudavad, siis me võidame," ütles Kungurtseva, kes suurimaks konkurendiks ja väga tugevaks vastaseks nimetas Reval-Sport/Padise naiskonna.
Ka Tapa naiskonna peatreener Mare Neps sõnas, et peab karikavõistluste favoriidiks Padise naisi. Enda hoolealuste puhul jääks Neps rahule kolmanda kohaga. Mis on aga Tapa naiskonna puhul salarelv, millega konkurendid arvestama peavad? "Me ei anna alla! Püüame võidelda lõpuni," sõnas Neps.
Homses karikavõistluste avamängus on Tapa vastaseks HC Tallinn, kes sel hooajal Eesti meistrivõistlustel kaasa ei tee ehk kogu jõud suunatakse karikavõistlustele. Avamängule ette vaadates sõnas Neps, et ei usu, et HC Tallinn ainult karikavõistlustele keskendumise pärast raskem pähkel puremiseks oleks. "Nad on vastased nagu kõik teised," sõnas Neps.
Reval-Sport/Mella – HC Kehra kohtuvad täna kell 17.45 Kristiine spordihoones, homme kell 18.00 mängivad Tapa spordihoones SK Tapa ning HC Tallinn. | Viis naiskonda alustavad heitlust käsipalli karikavõitlustel | https://sport.err.ee/871628/viis-naiskonda-alustavad-heitlust-kasipalli-karikavoitlustel | Kolmapäeval saavad alguse naiste käsipalli karikavõistlused, kus peetakse kokku viis mänguvooru. Novembri teises pooles lõppevatel karikavõistlustel osaleb tänavu viis naiskonda, esimestes mängudes kohtuvad omavahel Reval-Sport/Mella – HC Kehra ning SK Tapa – HC Tallinn. |
Chloé (Marine Vacth) on kaunis noor naine, kes kannatab depressiooni all. Abi otsides alustab Chloé seansse salapärase psühhoanalüütiku Pauli (Jérémie Renier) juures, ja peagi kasvab abiandja ning abivajaja vastastikusest erootilisest tõmbest kirglik armusuhe.
Õnn on viimaks Chloé õuele jõudnud. Ent tunnete horisont pole siiski pilvitu — Paul näib peitvat saladust, ja peagi selgub, et mehel on identne kaksikvend Louis, kelle loomus on hellale ning hoolivale Paulile vastandlik ja kes rabab Chloéd oma künismi, sadistlikkuse ning seksuaalse ligitõmbavusega. Et mitte oma eluga taas ummikusse joosta, tuleb Chloél vendade saladus lahendada. Viljaka ja alati publikut üllatada püüdva François Ozoni looming on meie publikule hästi tuttav ("Bassein" "Noor ja ilus", "Kodus", "Frantz" jt).
Ozoni tööde juurde on ikka kuulunud intellektuaalne mäng, piirialade kompamine ja erootiline pinge, millest pole puudu ka "Teises armukeses". Ozon näitab siin, et tunneb end hästi ka käigult žanre vahetades, ja kuigi tema provokatiivsus on teada, õnnestus "Teisel armukesel" Cannes´is võistlusprogrammis linastudes taas vastuolulisi arvamusi tekitada nii kriitikute kui ka laiema publiku seas.
Film "Teine armuke" on ETV2 ekraanil 24. oktoobril kell 21:30. | Kultuuriportaal soovitab: "Teine armuke" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/871622/kultuuriportaal-soovitab-teine-armuke-etv2-s | 24. oktoobril jõuab ETV2 ekraanile François Ozoni 2017. aastal ilmunud erootiline thriller "Teine armuke". |
Kui kaks esimest geimi võideti probleemideta, siis kolmandas tuli Nancy kodupubliku abil välja suisa 13:20 kaotusseisust, kirjutab Võrkpall24.ee.
Eesti koondise liider Ennok tegi tõelise supermängu. Kümnest tõstest realiseeris ta kaheksa, lisaks tuli üks punkt servilt (0 viga) – kokku seega üheksa punkti (+7). Nurgaründaja vastuvõtuprotsent oli kõrgest klassist 73. Kaks serviässa löönud keskblokeerija Kullerkann realiseeris kaheksast tõstest neli ja kogus kuus punkti (+1).
Loe täispikka originaalartiklit Võrkpall24.ee lehelt. | Ennoki supermäng tõi eestlannade koduklubile avavoorus väärt võidu | https://sport.err.ee/871621/ennoki-supermang-toi-eestlannade-koduklubile-avavoorus-vaart-voidu | Võrkpallurite Anu Ennoki ja Liis Kullerkannu uus koduklubi Vandouvre-les-Nancy teenis eile Prantsusmaa kõrgliiga avavoorus kodus 3:0 (18, 16, 24) võidu Saint-Raphaeli üle. |
Eelmisel suvel Tallinnas Pirita kloostris menuka kontserdi andnud Three Days Grace naaseb Eestisse oma värskeima albumi "Outsider" esitlustuuri raames ning annab järgmisel kolmapäeval, 31. oktoobril Rock Cafes kontserdi.
"Outsider" on bändi kuues stuudioalbum ning selle avasingel "The Mountain" jõudis Billboardi rokkmuusika edetabeli tippu, olles bändi 13. nii edukas lugu.
Külalisesinejana astub Tallinnas üles Dean Schweitzer, kelle esinejanimeks on Tidalwave. Artist alustas tegevust Suurbritannias, kolis seejärel USA-sse ning resideerib tänaseks Saksamaal. Tidalwave on välja andnud EP pealkirjaga "1992" ning pakub kuulajaile kvaliteetset rock'n'rolli elamust.
Kontsert toimub 31. oktoobril Rock Cafes.
Kontserdi ajakava:
20.00 Tidalwave
21.00 Three Days Grace | Kanada rokkbänd Three Days Grace esineb järgmisel nädalal Tallinnas | https://menu.err.ee/871620/kanada-rokkband-three-days-grace-esineb-jargmisel-nadalal-tallinnas | Nädala pärast, 31. oktoobril annab Rock Cafes kontserdi Kanada rokkbänd Three Days Grace. Soojendusesinejana astub üles Saksamaal resideeruv Tidalwave. |
Mind pani täna hommikul kurvastama järjekordne uudis Abhaasia eestlasest, kes oma kodakondsusest ilmselt ilma jääb. Meie kodakondsusseadus ei luba praegu topeltkodakondsust. See paneb 18-aastased topeltkodanikud raske valiku ette ning ilmselt heidutab paljusid vanemaid üldse oma lastele Eesti kodakondsust taotlemast.
Ma proovin ette kujutada, mis oleks juhtunud, kui 18-aastane Luukas oleks valiku ette seatud, kas loobuda Eesti või USA passist. Selleks ajaks olin ma Eestis elanud kokku kaks aastat, vanuses 9-11. Lõpetasin keskkooli Washingtonis ning asusin just esimesele kursusele Stanfordis. USA passist loobumine oleks mulle mõeldamatu olnud. See tähendanuks mitte ainult lahkumist riigist, kus olin üles kasvanud ning õppisin parasjagu maailma parimas ülikoolis, vaid oleksin hüljanud ka riigi, mille keerulisse ajalukku on minu emapoolne suguvõsa juba kolm sajandit mässitud.
Ilmselt oleksin siis Eesti passist loobunud, täis teismelise trotsi riigi vastu, kes mind sellise valiku ette seadnud on. Saanuks mu isa siis 11 kuud hiljem sellesama riigi presidendiks, tundunuks see saatuse ülima irooniana.
Ent nii ei läinud. Mul oli privileeg olla sünnijärgne Eesti kodanik, kelle kodakondsust kaitseb Eesti põhiseadus.
Kaks aastat hiljem otsustasin kirjutada oma lõputöö Eesti 80-ndate ja 90-ndate aastate ehk üleminekuaja reformide poliitökonoomiast. Armusin täiskasvanuna sellesse riiki ja rahvasse, tema vaprusse ning solidaarsusse, tema suutlikkusse seista ka keerulistel aegadel väärtuste eest, mis loevad: perekond, kodu, aga ka vabadus ning demokraatia. Ajalugu on õpetanud eestlastele nii 19. sajandi kui 20. sajandi lõpus, et valgustusajastu väärtused ning indiviidi hoidmine ei ole vastuolus rahvuslusega, vaid need täiendavad teineteist.
20-aastasena sai Eestist minu jaoks midagi enamat kui koht, kus olin paar aastat elanud, kus paiknes mu esivanemate talu, kus mu isa töötas. Sellest sai mõte, mille nimel tasub püüelda, ehk isegi surra. Selle mõtte ajel tulin 21-aastasena, pärast kümmet eemaloleku aastat vabatahtlikult Eestisse tagasi ajateenistusse.
Töötasin kaheksa ja pool aastat Eesti riigi jaoks - peale ajateenistuse lõpetamist ametniku ning diplomaadina. Usun, et ajan ka nüüd kaudselt Eesti asja oma töös. Kui ma kord pere loon, kasvatan ma oma lapsi eestlastena. Ning tean, et minu panused Eesti asja ajamisse ei piirdu sellega.
Mina ei sündinud Eesti patrioodiks, vaid mulle anti võimalus kasvada patrioodiks. Minu lugu ei ole "tüüpiline". Aga ehk polegi "tüüpilist" välismaal üles kasvanud eestlast? Aleksander Einseln, Mari-Ann Kelam, Veiko Parming, Riina Kionka, Paul Marley ja Paloma Tupay – nad on inimesed, kes on täiskasvanuna Eestisse tulnud ning korraliku portsu oma elust sellele riigile andnud või andmas.
Aga kas me oleme rohkem eestlased kui Abhaasias elav Alli Rutto? Kas me oleme rohkem eestlased kui kõik need mitte-sünnijärgsed Eesti kodanikud, kellega ma aega teenisin, kelle kätte ma lahingus oma elu usaldaksin? Ning kas me oleme rohkem eestlased kui Justin Petrone, Lili Milani või Abdul Turay? Kas me tahame jätta kasutamata võimalust veelgi siduda need inimesed Eestiga? Kas me anname neile võimaluse kasvada Eesti patriootideks? Või sunnime neid ning nende lapsi võimatu valiku ette - eestlaseks võite saada ainult siis, kui lõikate ennast täiesti lahti oma juurtest.
90-ndate kodakondsuspoliitikal oli oma ajendeid ja see võis olla selle hetke olukorda arvestades mõistlik. Aga see oli pea 30 aastat tagasi. Selleks, et edasi liikuda, ei pea me hukka mõistma toonaseid otsuseid ega inimesi, kes neid langetasid.
Aga mis on see reaalne oht täna Eesti vabariigile? Topeltkodakondsuse andmine ei ole kodakondsuse null-variant. Naturaliseerimine nõudku muidugi keeletesti ning lojaalsusvannet.
Paljud tunnevad muret topeltlojaalsuse pärast. Aga kodakondsus ei anna automaatselt õigust riigisaladusele ega tundlikule ametikohale.
Võib-olla kaasneks topeltkodakondsusega riigisaladuse taustakontrolli tõhustamine ning täiendava paindlikkuse andmine kaitsepolitseile keelduda lubade väljastamisest? Võib-olla peaks ka muid piiranguid sisse viima, näiteks piirialade maaostude osas? Hästi, arutame seda!
Ma ka ei välista, et on kohti, kuhu topeltkodakondsus ei sobi. Minu isa loobus oma USA passist, kui sai Eesti suursaadikuks Washingtonis. Ning jäägu Vabariigi Presidendi amet sünnijärgsetele kodanikele.
Me kõik tunneme muret Eesti rahva kaugema tuleviku pärast. Küsimus pole ainult väärtustes, vaid ka selles, mis meid pikaajaliselt edukaks, jõukaks, kasvavaks riigiks ning rahvaks teeb.
Ei saa välistada, et topeltkodakondsuse võimaldamisega mingeid riske ei kaasneks. Aga kaasneks ka kasusid. Ning ma usun, põhjendatult, piisavalt Eesti riiki ja rahvasse, teadmaks, et me suudame selle kasu realiseerida ning kahju minimeerida. | Luukas Kristjan Ilves | Kes on rohkem eestlane? | https://www.err.ee/871619/luukas-kristjan-ilves-kes-on-rohkem-eestlane | ERR.ee avaldab autori loal Luukas Kristjan Ilvese arvamuse topeltkodakondsuse teemal, mis algselt ilmus Facebooki postitusena. Ilves mõtestab kodanikuks olemist oma isikliku kogemuse läbi ning leiab, et Eestil oleks topeltkodakondsuse lubamisest rohkem võita kui kaotada. |
Aalto jäi 13. septembril haiguspuhkusele kurnatusele viidates. | Soome Roheliste esimees lahkub ametist | https://www.err.ee/871617/soome-roheliste-esimees-lahkub-ametist | Soome erakonna Rohelised esimees Touko Aalto otsustas ameti maha panna, teatas peasekretär Lasse Miettinen. |
Bakteritest või teistest haigustekitajatest põhjustatud veremürgitus on haiglates ja maailmas laiemalt üks peamisi surmapõhjuseid. Mürgistusega kaasneb vererõhu langus, mis vähendab organitesse jõudva hapniku hulka. Organipuudulikkuse vältimiseks ja vererõhu stabiilsena hoidmiseks peavad manustama patsientidele õigel ajal sobivaid ravimeid ja õiges koguses vedelikke. Etteantud kokkuleppelised ravijuhised on pigem üldised. Ńii jagub nii võimalusi eksimiseks kui ka parema ravi määramiseks.
Imperial College Londoni arvuti- ja arstiteadlased eesotsas Aldo Faisaliga otsisid paremate tulemuste saavitamiseks abi kümnetest tuhandetest haiguslugudest. Inimarstidel võtaks nende põhjalikult läbi töötamine aastaid. Stiimulõpet kasutaval iseõppival tehisintellektil võttis see aega vähem.
Kasutatud agenti treeniti esmalt 17 000 haiguslooga. Tehisintellekt õppis, milline raviotsus viis erinevates olukordades kõige sagedamini patsientide paranemiseni. Piltlikult sai masin selle eest kõige rohkem kommi või punkte. Nõnda olid need moodustuvad seosed kõige tugevamad.
Tehisintellekti proovile panemiseks andis töörühm sellele lahendamiseks ette veel 79 000 juhtumit. Analüüsi kohaselt suutis iga saja juhtumi kohta panna inimarst iga saja juhtumi kohta tehisintellektist parema diagnoosi vaid kahel korral. Kõige paremad olid patsiendi väljavaated järgmist päeva näha, kui arsti ja tehisintellekti antud juhised ühtisid. Vastupidisel korral hakkas patsiendi elumus langema.
Faisali sõnul pole tulemused imekspandavad. Keskmiselt ravib intensiivravipalatis töötav arst karjääri vältel hinnanguliselt 15 000 patsienti. Tehisintellekt sai lühikese aja vältel uurida aga ligi 100 000 patsiendi haiguslugu, pöörates seejuures tähelepanu 48 erinevale näitajale. Samuti ei kimbuta masinat inimmälu eripärast tingitud kalduvus mäletada kõige paremini ebaharilikke juhtumeid.
Järgmise sammuna kavatseb töörühm testida süsteemi haiglates ja välja selgitada, kas süsteem teeb sama häid ennustusi ka reaalajas saabuva info põhjal. Samas märkisid autorid, et veremürgituse ravis pole olnud läbimurdeid viimase 10–15 aasta vältel. Juba mõne protsendi võrra kasvanud elumusega tähendaks aga tuhandete inimeste surmast päästmist.
Selle aasta jooksul on esitlenud tehisintellekti arendamise vallas ka süsteeme, mis diagnoosivad arstidega võrdväärselt või neist paremini silmahaigusi ja leiavad rinnakoest tillukesi kasvajaid. Rwandas kasutuselevõetud juturobot Babylon paneb aga diagnoose sama hästi, kui Suurbritannias mõned aastad meditsiini õppinud tudeng ehk 81-protsendilise täpsusega.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Medicine. | Tehisintellekt ravib veremürgitust arstist paremini | https://novaator.err.ee/871610/tehisintellekt-ravib-veremurgitust-arstist-paremini | Tuhandete patsientide haiguslugusid analüüsinud tehisintellekt annab veremürgituse korral sageli paremaid ravijuhiseid kui aastatepikkuse kogemusega arstid. Nende asendamise asemel pakub lahendus Briti teadlaste sõnul vähendada arstide töökoormust. |
Lisaks väljaku avamisele on laiem eesmärk tutvustada Kääriku spordikompleksi, mille eesmärgiks on anda sportlastele parimad treeningtingimused koos spordimeditsiini ning tänapäevaste IT-lahendustega. Uuele kunstmuruväljakule paigaldatakse ka kaameratega treeningabisüsteem, mis võimaldab jooksvalt ja pidevalt analüüsida treeningtegevust. Erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mida kompleksis on võimalik kasutada, demonstreeritakse kohapeal.
Jalgpalliliidu võistkonna eest jooksevad väljakule: Urmas Kirs (A-koondises 80 mängu, EJL talenditreeningute ning Arte jalgpalliklassi projektijuht), Marko Lelov (A-koondises kolm mängu, EJL jalgpalliakadeemia juhataja), Ivan O´Konnel-Bronin (A-koondises 22 mängu), Andrei Veis (A-koondises kaks mängu, EJL koolitaja ja kehalise ettevalmistuse treener), Ott Meerits (A-koondise füsioterapeut), Andri Hõbemägi (EJL juhatuse liige), Kristjan Tiirik (JK Tammeka tegevjuht, endine mängija), Theimo Tülp (EJL Läänemaa jalgpalli arendusjuht), Marek Naaris (FC Elva tegevjuht, treener), Jaanus Vislapuu (Võru FC Helios tegevjuht, treener), Urmo Viickberg (FC Helios tegevjuht, treener), Juss Tamming (EJL projektijuht), Even Laanemaa (EJL Premium liiga ja Esiliiga arendusosakonna spetsialist), Sander Jürjens (EJL avalike suhete spetsialist), Jako Arikainen (EJL areenimeister), Timo Künnapas (EJL varustaja).
FC Kääriku koosseisu kuuluvad: Andres Arike, Egert Malts, Erki Külm, Gert Prants, Jaak Teppan, Jaanus Kunts, Jaanus Lehes, Janar Jõesaar, Kennart Saaremäe, Kristjan Oolo, Marko Ani, Martin Raid, Martin Teder, Priit Lehismets, Raul Lehismets, Taavi Ott, Taavi Sepp, Veiko Soo. | Jalgpalliliidu võistkond avab uudse Kääriku kunstmurustaadioni | https://sport.err.ee/871609/jalgpalliliidu-voistkond-avab-uudse-kaariku-kunstmurustaadioni | Neljapäeval, 25. oktoobril toimub Kääriku Spordikeskuses uue kunstmurustaadioni avamine, kus peetakse ka sõpruskohtumine Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) võistkonna ja kunagise FC Kääriku vahel. |
Operatsiooni käigus teavitab USA konkreetseid isikuid, et USA on nad tuvastanud ning jälgib nende tööd, kirjutas leht teisipäeval.
See on teadaolevalt esimene USA valimiste kaitseks tehtav ülemereline küberoperatsioon USA ajaloos.
Operatsiooni taustal teatas USA justiitsministeerium reedel Venemaa "infosõjast" tänavuste kongressivalimiste mõjutamiseks.
Kaitseametnikud ei täpsustanud, mitut isikut nad operatsiooni raames hoiatavad. Lisaks keeldusid nad selgitamast, milliste vahenditega on USA saatnud sõnumeid mõjutuskampaania taga olevatele isikutele.
Kõrgemate USA kaitseametnike sõnul ei tegele nad otseselt inimeste ähvardamisega.
Sellest hoolimata peaksid väljavalitud isikud teadma, lähtudes USA sammudest teiste Vene küberkampaanias osalejate vastu, et nende tegevusele võivad järgneda ametlikud süüdistused ja sanktsioonid, rõhutasid ametnikud.
Isegi varjatud sanktsioonide ähvardus võib aidata kaasa venelaste heidutamisele, sõnas endine USA luureametnik Andrea Kendall-Taylor keskusest Center for a New American Security.
Küberväejuhatuse sammud tunduvad mõõdukad, kui neid võrrelda aina keerukamate ja põhjalikumate Vene valeinfokampaaniatega USA-s, kirjutas NYT.
Samas ei anna operatsioon Moskvale ettekäänet pingestada olukorda veelgi ja astuda agressiivsemaid samme, lisas väljaanne.
USA ametnike sõnul on küberoperatsioon osa suuremast jõupingutusest Vene mõjutustegevuse vastu.
USA küberväejuhatus on saatnud ka oma meeskonnad Euroopasse, et kaitsta oma liitlasi ja partnereid sarnaste Vene küberkampaaniate vastu, lisasid nad. | NYT: USA alustas küberoperatsiooni Vene mõjutustegevuse vastu | https://www.err.ee/871606/nyt-usa-alustas-kuberoperatsiooni-vene-mojutustegevuse-vastu | USA küberväejuhatus alustas kongressivalimiste eel operatsiooni, millega üritatakse heidutada Vene tegutsejaid valeinfot levitamast, ütlesid missioonist ülevaate saanud ametnikud lehele New York Times. |
Häirekeskus sai kell 5.39 teate, et Lille tänaval põleb kahekorruseline elumaja.
Päästjad kustutasid tulekahju ning leidsid majast hukkunu.
Elumaja teine korrus hävis täielikult ning esimene korrus muutus elamiskõlbmatuks.
Päästjate hinnangul sai põleng alguse esimesel korrusel magamistoas kamina kõrval asunud tuhaämbrist. Põlema süttisid tuhaämbri läheduses olnud riided, millest tuli kiiresti edasi levis. Teadaolevalt puudus elamus suitsuandur.
Sel aastal on Eestis tulekahjudes hukkunud juba 30 inimest.
Tulekahju tekkepõhjus ja hukkunu isikuandmed selguvad uurimisel. | Elvas hukkus majapõlengus inimene | https://www.err.ee/871573/elvas-hukkus-majapolengus-inimene | Elvas hukkus kolmapäeva varahommikul majapõlengus inimene. |
Mõttekoda toob Eesti puhul esile 20-protsendise ettevõtete tulumaksu, mis rakendub üksnes kasumi väljavõtmisel. Eraisikud ei pea jällegi dividendilt eraldi tulumaksu tasuma.
Positiivseks peab mõttekoda ka seda, et Eestis pole klassikalist kinnisvaramaksu, vaid selle asemel on maamaks, mis kinnisvara väärtusest ei sõltu. Viimasena tuuakse esile Eesti territoriaalne maksusüsteem, mille kohaselt ettevõtete välismaal teenitud tulu pole kodumaal eraldi maksustatud.
Eesti nõrgemad kohad on tarbimismaksud ja rahvusvaheline positsioon. Tarbimismaksudes on Eesti määr muu maailmaga võrreldes pigem kõrge. See on nii aga ka mujal EL-is, kus käibemaks ongi pigem kõrgem kui mujal maailmas kasutatav müügimaks.
Rahvusvahelise positsiooni osas on Eesti nõrgim tegur maksulepingute võrgustik ja teatud rahvusvahelised piirangud, nagu näiteks litsentsitasu maksustamine. Samas on Eesti maksulepingute arv jõukohases tempos kasvamas. Intresside mahaarvamise piirangute ja välismaiste kontrollitavate äriühingute reeglite osas on järgmisel aastal EL-is oodata suuri muudatusi seoses maksupettuste vältimise vastase direktiivi ülevõtmisega.
Eesti järel on teisele kohale kerkinud Läti ja kolmas on Uus-Meremaa. Läti tõus on tingitud sellest, et riik võttis kasutusele Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi ja samuti kiidetakse sealset tööjõu maksustamist.
Tax Foundation on 1937. aastal asutatud USA mõttekoda, mis tegeleb andmete kogumise ja uuringute läbiviimisega maksupoliitika vallas. Mõttekoda nimetab end sõltumatuks ja neutraalseks ning peab ideaalse maksusüsteemi alusteks nelja põhimõtet: lihtsust, neutraalsust, läbipaistvust ja stabiilsust. | USA mõttekoda peab Eesti maksusüsteemi kõige konkurentsivõimelisemaks | https://www.err.ee/871602/usa-mottekoda-peab-eesti-maksususteemi-koige-konkurentsivoimelisemaks | USA mõttekoda Tax Foundation avaldas uue Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide maksude konkurentsivõime indeksi, mida juhib viiendat aastat järjest Eesti. |
Homne seminar [seminar toimus teisipäeval, 24. oktoobril – toim] keskendub muusika rollile kaasaegses maailmas ja vajadusele muutuste järele. Mis teeb teid ses osas nii kindlaks, et muutusi on kindlasti vaja?
Minu järeldus põhineb tähelepanekutel ja kogemustel, mis olen saanud töötades nii Euroopa kui ka Ameerika mõnedes suurimates konservatooriumides ning jälgides seda, mis õpilastega toimub, mis toimub nende õpetamises, millised on töövõimalused ja nende koht maailmas. Seda koos tööga, mida ma tegin 25 aastat või rohkem etenduskunstide valdkonnas, mil ma juhtisin sümfooniaorkestreid nii Ühendkuningriigis kui ka Ameerikas. Need asjad koos veensid mind, et muutus on vajalik, kui me tahame, et meil oleks tulevikus ühiskonnas oluline koht.
Mis on teie meelest peamised probleemid, millega tuleks täna tegeleda?
Kui vaadata etendusasutusi, siis on küsimus kogukonna ja ühiskonna kaasamises ning selles, kuivõrd väikseks see kaasatus on nende aastate jooksul kahanenud. See on andnud inimestele võimaluse näidata näpuga etendusasutuste suunas ja süüdistada neid liigses elitaarsuses, tähtsusetuses või igasuguse legitiimsuse puudumises. Kui sa vaatad etenduskunstide ja õppetöö vahelist kontiinumi, siis suur osa suhtumisest ja käitumisest, mida me etendusasutuste puhul tajume, pärineb tegelikult õppemudelist. Kui me tahame süsteemset muutust, siis peame vaatama, mis toimub õpetajate ja tööandjatega.
Te rääkisite madalast kaasatusest ühiskonnaga. Mida te täpselt selle all mõtlete?
"Kui sa vaatad etenduskunstide ja õppetöö vahelist kontiinumi, siis suur osa suhtumisest ja käitumisest, mida me etendusasutuste puhul tajume, pärineb tegelikult õppemudelist."
See tähendab, et klassikalise muusika, ja eriti jazzipublik on muutunud viimase 50–70 aasta jooksul aina väiksemaks ning tundub olevat suuresti nišiturg. Paljud näivad olevat selle üle väga uhked, et see on väga väike turg muusikateadlikele inimestele. Aga ma arvan, et see nõrgestab tõeliselt suurepärase kunstivormi jõudu. Seda, mis on selle puhul tervikuna oluline. Kõigil peaks olema võimalus klassikalist muusikat nautida. Me ei peaks klassikalist muusikat vaatama kui raamatuid antiikpoes, mis on ligitõmbavad ainult teatud hulgale inimestele. Selle asemel peaksime vaatama seda, kui kättesaadav see on ja kuidas me saaksime ühiskonda kaasata. Liiga palju vanu ideid kipuvad uuesti pinnale tõusma. Kui tundubki, et tekkimas on uued ideed, on need tegelikult seotud ainult turundusega – kuidas oma kuvandit teistmoodi esitleda, kuidas teha teistmoodi reklaami või kontserte. Probleemid on sügavamad kui need. Tegelik küsimus on, kuidas me ühiskonda kaasame, mitte see, kuidas me end ühiskonnale müüme.
Kuivõrd aldis on tööstus teie meelest muutuma?
See valdkond on äärmiselt konservatiivne. Sellele ei meeldi väljakutsed ega muutused ja nii on see paljude eluvaldkondade puhul ning maailmas üldiselt. Aga idee muutustest on sellele äärmiselt vastumeelne. Kui ma olen öelnud, et me peaksime asju hoopis teistmoodi vaatama ja oma suhet ühiskonnaga muutma, siis sageli on inimesed tundnud end ähvardatuna ja võtnud tugeva kaitsepositsiooni. Me peame nende probleemidega tegelema ja neid mõistma, et saaksime nende üle arutada. Kui me suudame neid arutada avatult, konstruktiivselt ning loominguliselt, siis õnnestuks meil ehk lõpuks üheskoos leida ka mõned lahendused.
Tony Woodcocki seminar 23. oktoobril EMTA auditooriumis. Autor: Rene Jakobson
Aga elus kipub olema nii, et isegi siis, kui me leiame lahendused, osutub nende rakendamine tegelikus elus üsna keeruliseks.
Jah, ja seda valitseva kultuuri tõttu. Kultuur konservatooriumides ja etenduskunstide maailmas on igatahes väga tugev. Selle kultuuri tugevus tähendab seda, et inimesed keelduvad nägemast probleeme ja väljakutseid, millega neil tuleb tegeleda. Nii et ma arvan, et me peaksime olema julged ja ei peaks minema kaitsepositsioonile, vaid peaksime tunnistama, et probleem on olemas ning mõtlema, mida selle lahendamiseks teha. Ma arvan, et esimene samm on see, et inimesed hakkaksid etenduskunste ja kõrgharidust vaatama veidi teisiti. Seejärel tekiks meil hea võimalus vaadata, mida probleemide lahendamiseks ette võtta.
Eesti puhul mulle tundub, et klassikaline muusika on hiljuti leidnud oma tee tavainimese juurde ja avastanud mingisuguse oma paindlikkuse juba olemasolevate reeglite sees. Asjad, mis teie märkisite, viitavad vastupidisele.
"Kultuur konservatooriumides ja etenduskunstide maailmas on igatahes väga tugev. Selle kultuuri tugevus tähendab seda, et inimesed keelduvad nägemast probleeme ja väljakutseid, millega neil tuleb tegeleda."
Ma olen vaadanud Eesti publikut ja ma usun, et teil on paljugi, mille üle uhked olla, aga ei saa öelda, et see oleks nii globaalses plaanis. Kui me võtame näiteks muusikasalvestustööstuse, siis sel läheb tõeliselt hästi, välja arvatud see, mis toimub klassikalise muusikaga. Kui vaadata klassikalise muusika turuosa muusikasalvestustööstusest, mis hõlmab iga tüüpi muusikat, siis see on ainult 2 protsenti. See on peaaegu olematu ja on murettekitav, et – see seostub väitega konservatiivsuse ja muutustele vastuseisu kohta – see on paljuski seotud CD müügi ja vinüülidega ning mitte kuidagi voogedastusega. Voogedastus on üks osa muusikasalvestustööstusest, millel läheb väga hästi. Muud osad, nagu CD-d, vinüülid ja allalaadimine on kõik osa minevikust ning kadumas. Nii et klassikaline muusika ei vaata, kus on võimalused muutuda, publikut kasvatada, muusikatööstuse teistelt osadelt õppida. Nad ei tee seda, vaid vaatavad minevikku, selle asemel, et vaadata tulevikku.
Kui rääkida uuesti Eestist, siis meediakajastus meie klassikalise muusika superstaaride osas on peaasjalikult turundus, asjast endast niivõrd ei räägita. See ilmselt tõstabki see esile probleemi, et klassikaline muusika ei kaasa tegelikult ühiskonda või ajakirjandust laiemalt.
Jah, see on päris hea väide ja väga hea analüüs.
Ma lugesin paari teie blogipostitust ja te olete kirjutanud muusikute dilemmast, kuidas säilitada kunstiline vabadus ja samal ajal majanduslikult hakkama saada. Kas see küsimus üldse saab kunagi omale rahuldava vastuse?
Mul ei ole Eesti kohta andmeid, aga ma olen teatud inimestelt Eestis kuulnud – ja mind võib ses osas parandada – et muusikute palgad etendusasutustes, nagu orkestri- või oopermajas on üsna madalad ja inimestele ei maksta väga palju. Aga inimesed teevad seda tööd siiski ja kasutavad neid võimalusi, sest see tagab püsiva sissetuleku, töö ja sellega kaasneva stabiilsuse. Kui vaadata asja globaalselt, siis suured institutsionaalsed võimalused on vähenemas ja inimesed, kes neil ametikohtadel nendes suurtes asutustes töötavad, näevad end seal töötamas kogu oma elu ja ei plaani mujale minna. Inimesed hoiavad oma töökohast kinni põhjustel, mida pole raske ette kujutada. See on väga huvitav, et me veedame õppeasutustes nii palju aega nende inimeste koolitamisele, et nad läheksid nendesse suurtesse asutustesse, kuigi tegemist on kahaneva turuga, kus on nii vähe võimalusi.
Tony Woodcocki seminar 23. oktoobril EMTA auditooriumis. Autor: Rene Jakobson
"Me vajame teatud sorti vapustust. Vajame nn loomingulist hävitamist."
Väga palju tõeliselt põnevast loomingust luuakse väiksemates ansamblites, kus mängib kolm, viis, kaheksa, kümme inimest, kes on väga paindlikud ja väga nutikad ses osas, kuidas nad asju teevad. Nad on uue publiku jaoks põnevad ja avastavad, sest nad on võimelised tegema väga loovaid ning uuenduslikke asju. Nad kaasavad tehnoloogia, teised kunstivormid ja teevad asju teistmoodi. Konkreetsed kollektiivid, kes on väga põnevad, on Berlin Music Ensemble, Eighth Blackbird Ensemble, Fifth House Ensemble ja Red Note Ensemble Šotimaalt – nad teevad suurepärast tööd ja neid tuleks seada eeskujuks ja näiteks sellest, millist tulevikku noored muusikud klassikalisele muusikale soovida võiksid. Klassikaline muusika on midagi, mida ma pean väga oluliseks. Ma olen seda alati armastanud, ma õppisin ise muusikuks ja ma olen kindel, et see peab jääma, kuid ma olen selle olukorra pärast tulevikus väga mures.
Niisiis võimalused ja palk on ühed asjad, millega tuleks tegeleda ning mida muuta?
Oleks hea võtta eesmärgiks nendega tegeleda ja neid muuta. Me vajame teatud sorti vapustust. Vajame nn loomingulist hävitamist [inglise k creative destruction – toim], mis on väga positiivse tähendusega. See ei tähenda revolutsiooni, vaid seda, et me vaatame, mida oleme tavaliselt teinud ja küsime, kas me peaks seda jätkuvalt nii tegema või peaksime seda lihtsustama ning muutma selle palju suunatumaks ja strateegilisemaks, nii et see oleks palju enam seotud selle kaasaegse maailmaga, kus me elame, mitte hoidma kinni mõttest, et maailm pole pärast 1893. aastat muutunud.
Üks Eesti heliloojatest [ Märt-Matis Lill – toim], keda ma hiljuti intervjueerisin, ütles, et ta tunneb, et klassikalisel muusikal võiks kaasaaja ühiskonnas olla ühendav roll, sest see on võimeline inimesi kokku tooma ühte ruumi ja panema neid midagi keskendunult tegema, kuivõrd see nõuab rohkem mõtlemisvõimet kui telefoni sirvimine. Samal ajal, kui popmuusikud kipuvad kohati muutuma liigagi poliitiliseks ja ühiskonda veelgi enam polariseerima, siis kas te usute, et klassikalisel muusikal võib omakorda olla see võime inimesi liita?
Jah, sel on see võime. Aga klassikalised muusikud tunduvad loovat selle toimumiseks nii vähe võimalusi. Kõik näivad olevat vait, kui asi puudutab väga olulisi teemasid. Neid peaks julgustama ja kindlasti julgustama konservatooriumides, kus õpilastel on vaba juurdepääs uutele ideedele ja nad saavad nende üle arutada ja välja tulla omaenda uuenduslike ideedega, kuidas mõnda ühiskonnaprobleemi lahendada. Muusikutes on see tohutult positiivne jõud [olemas]. Ma imetlen muusikuid tohutult ja nad on vaja vabaks lasta ning lasta neil oma vabadust väljendada, et nad saaksid maailma vaadata ja öelda, mida nad näevad ja rääkida oma ideedest, et võtta ühiskonnaprobleemide lahendamises osaleda.
Seega, potentsiaal on olemas, aga valdkond ise on niivõrd konservatiivne, et ei lase muusikutel oma mõtteid ühiskonna kohta väljendada?
See on osa kultuurist. Ma ei usu, et keegi käib ringi ja takistab inimestel sõna võtmast, aga see pole oodatud. Seda ei julgustata ja see ei ole osa üldisest mõttemallist. Aga ma pean ütlema, et see on väga harv, kui sellist sorti mõtteviis on arutlusel ja õpilasi ning muusikuid üldiselt sellisel moel võimustatakse. Peaksime nende kogemusest õppima, sest nad on selle kõige esirinnas ja teejuhid uue mõtteviisi suunas.
"Kui vaadata klassikalise muusika kaasatust ja tootmisväärtust, siis inimesed panevad tule põlema, noodialuse püsti ning istuvad toolidele. Sellega asi enam-vähem piirdubki."
Kas te nõustute, et popmuusikatööstus võiks teatud moel olla klassikalise muusika valdkonnale eeskuju? Mida oleks võimalik popmuusikatööstuselt õppida?
Jah, ma nõustun. Ma olen sama palju olnud popmuusika promootor, kui ma olen olnud klassikalise muusika inimene, nii et ma tean natuke sellest muusikamaailma osast samuti. Kui ma töötasin promootorina, siis mulle meeldis jälgida neid erinevusi, mida me tegime klassikalises muusikas ja mis toimus popmuusika maailmas. Kui vaadata klassikalise muusika kaasatust ja tootmisväärtust, siis inimesed panevad tule põlema, noodialuse püsti ning istuvad toolidele. Sellega asi enam-vähem piirdubki. Võib-olla ma pisut liialdan, aga sellega kaasamine piirdub. Kõik ütlevad, et muusika räägib enda eest – seda ajal, kui inimestel pole suurt muusikalast kogemust ega haridust, mis osas muutub olukord aina halvemaks, [eriti nüüd,] kui muusikatunnid koolidest kaduma on hakanud [ probleemist on lähemalt kirjutanud näiteks BBC – toim].
Tony Woodcocki seminar 23. oktoobril EMTA auditooriumis. Autor: Rene Jakobson
Kui võrrelda seda popmuusika maailmaga, siis esiti tahetakse, et etteaste paneks maa värisema ja oleks imetlusväärne. Tahetakse, et inimesed räägiksid sellest ka aastaid hiljem. Palju aega kulutatakse tootmisväärtuste jälgimisele – mis hakkab toimuma laval valgustuse, lavakujunduse, tehnoloogia osas. Milline see kõik olema saab? Kui muusikud lavale tulevad, siis ainus asi, mis neid päriselt huvitab, on publik. Nad on seal ainult publiku pärast. Nad tahavad, et publikul oleks nendega suhe, nad tahavad, et neist saaksid nende fännid, et nad laadiksid alla nende muusikat, et nad jälgiksid nende maailmaturnee edenemist, et nad käiksid nende kodulehel. Nad tahavad suhet. Kui mõned erandid välja arvata, siis sa ei taju seda klassikalise muusika asutuse puhul mitte kunagi. Lava eraldab neid publiku kaasamisest.
Miks see nii on? Miks see kultuur selline on?
See ei ole alati nii olnud. Nii mõneski mõttes tuleb meil ajas tagasi minna. 18.–19. sajandil nägi tõelist kaasatust. Klassikalised muusikud oli ühiskonnas palju kesksemal kohal, nad tegelesid ka palju muuga, sest nad olid vähem spetsialiseerunud kui praegu. Nad tegelesid heliloomise, õpetamisega. Nad olid ettevõtjad, korraldasid kontserte. Oma ühiskonnas täielikult tunnustatud. Kui lugeda kirjeldusi mõnedest kontsertidest, siis [näiteks] 19. sajandi lõpus Londonis toimunud promenaadikontsertidel oli publik vägagi osa etteastest. Nad aplodeerisid, kisasid, seisid püsti – nad olid nagu publik rokk-kontserdil. See oli sellele väga sarnane kogemus. 20. sajandil muutusid kõik kohutavalt viisakaks ja ma arvan, et see sotsiaalne käitumine loodi siis, kui muusika hakkas järjest enam seostuma majandusliku ja sotsiaalse eliidiga. Sellega on pandud klassikaline muusika kuhugi karpi ja see karp on osa nišiturust. Me ei tohi seda puudutada, sest see on liiga väärtuslik. See oleks sama, mis mingisuguse pühakirja ümber kirjutamine.
"Tehnoloogia on miski, millele inimesed toetuvad ja mis määrab selle, kuidas me tulevikus suhtleme ning kunsti kogeme. See, kuidas me kunsti praegu kogeme, ei ole seotud fantastilise heli- ega salvestuskvaliteediga. See puudutab tegelikult mugavust ja kättesaadavust."
Seega probleem elitarismiga [nagu on justkui tundunud] ei ole kuhugi kadunud?
Laias laastus ei ole see kuhugi kadunud. On erandeid ja on inimesi – heliloojaid ning muusikuid – kes mõtlevad hoopis teistmoodi ja tahavad seda teha. Ma toon näite. Ma käisin kaks aastat tagasi Tallinnas ja mind kutsuti kontserdile, kus oli Kristjan Järvi, kes minu arust on väga erakordne noor dirigent. Ta dirigeeris uhiuut orkestrit ja nad tõesti mängisid. See oli nagu rokk-kontsert. See oli fantastiline. Ta tõesti suhtles publikuga, ja kontserdi lõpus tegi kaks-kolm, võib-olla neli lisapala, millest iga järgmine oli veelgi erakordsem. Ta kõndis publiku hulgas, palus neil püsti tõusta, tantsis nendega. See oli fantastiline. See oli nagu pidu. Ma istusin seal ja mõtlesin, et see on keegi, kes tõesti saab asjast õigesti aru. Järgmisel päeval olin ühel konverentsil ja kuulsin, kuidas inimesed rääkisid sellest esitusest ja ütlesid, et see ei ole see, mida me tahame. See ei ole hea. See ei ole see, mida klassikaline muusika tähendab, ja oli inimesi, kes sellele vastu vaidlesid ning ütlesid, et see oli täiesti uus lähenemisviis ja see on seda sorti sotsiaalne kaasamine, mida me vajame. Aga see konservatiivsus oli nagu tsunami, mis tegi kõik maatasa. Ma arvan, et mida vähem muusikas on dünaamilisust, ambitsiooni muutuda ja [oskust] vaadata maailma ning elu teisiti ja kaasaegses maailmas, siis [seda enam] ma olen selle tuleviku pärast väga mures.
Mis on selle konservatiivsuse põhjus klassikalise muusika valdkonnas? Kas see on selle pikk ajalugu?
Kindlasti selle pikk ajalugu, selle kultuuri jõud. Sel on mitmeid asju, mille üle uhkust tunda – selle suurepärane repertuaar, saavutused. Aga sa ei saa lihtsalt ajas peatuda ja öelda, et see on see, kes me oleme ja see jääb nii igaveseks. Kui sa seda teed, siis sellega kaasnevad suured ohud. Sa pead vaatama maailma, kus sa elad, ja vaatama, millised on praegusel ajal inimeste ootused. See kõik on muutumas ja me teame, et maailm on muutumas. Me teame, et maailma juhib tehnoloogia, teame, et tehnoloogia on kunstikogemuse osa, olgu see muusika või visuaalkunstid. Tehnoloogia on miski, millele inimesed toetuvad ja mis määrab selle, kuidas me tulevikus suhtleme ning kunsti kogeme. See, kuidas me kunsti praegu kogeme, ei ole seotud fantastilise heli- ega salvestuskvaliteediga. See puudutab tegelikult mugavust ja kättesaadavust. Inimesed tahavad, et neil oleks kohene juurdepääs, mida iganes nad kuulata tahavad. Paljud noored inimesed ei tee üldse vahet, kas peale läheb Puccini ooper, Beyoncé, eksperimentaalmuusika või jazziteos. Nende jaoks on muusika kontiinum ja ma arvan, et selles väites on midagi erakordset, midagi, mis sisaldab tohutuid võimalusi.
Tony Woodcocki seminar 23. oktoobril EMTA auditooriumis. Autor: Rene Jakobson
Ma ise mõtlen, et klassikalise muusika kuulamiseks sa valmistad end teisiti ette ja see ei peaks nii olema.
Jah, see tõesti ei peaks nii olema. Klassikalise muusikaga kaasneb liiga palju ootusi. Käitumise, hariduse, kogemusega seotud ootusi. Isegi ootusi seoses sellega, kuidas sa klassikalise muusika kuulamiseks end ette valmistad. Mul ei tulegi ette ühtegi teist kunstivormi, kust sinult oodatakse, et sa istud kontserdil ja loed programmilehte, kus on 600 sõna, mis peaks aitama sul kogeda seda, mida sa kohe kuulama hakkad. See on minuarust väga veider.
Kui rääkida muutustest, siis te olete kirjutanud ka naistest muusikatööstuses, ja kui rääkida muusikatööstusest ning eraldada väga palju meediakajastust saanud popmuusika valdkond klassikalisest, siis kui palju on lugu klassikalise muusika valdkonnas teistsugune, kui üldse?
"Klassikalise muusikaga kaasneb liiga palju ootusi."
See pole üldse teistsugune, seda on ka klassikalise muusika maailmas arutatud. Ma olin eelmisel aastal seotud ühe sümpoosioniga, kus arutati naisdirigentide ja selle üle, miks neid nii vähe on. Sama võib paljuski küsida ka naisheliloojate kohta. Miks neid on nii vähe? Kus on nende võimalused? Kas see on seotud meeste ülekaalu, eelarvamustega või sellega, et kogu tööstust juhivad ja haldavad võimukad mehed? See oli väga huvitav arutelu. Ma arvan, et selle tulemusel keskendutakse sellele palju enam, palju rohkem on mõistmist. Ja ma tahaks uskuda, et näiteks naisdirigentide jaoks hakkab samuti olema rohkem võimalusi, et minna ja luua muusikutega koos seda, mida nad ise tahavad luua.
Kas naised ise on ka astunud samme, et klassikalise muusika valdkonnas midagi muuta?
Ma olen näinud väga sihikindlaid ja söakaid naisi, kes on oma visaduse ning julgusega lihtsalt läinud ja loonud endale võimalusi ning pole keeldumisega leppinud. Nad on lihtsalt jätkanud enese läbisurumist ja loonud võrgustikke, [otsinud] toetajaid, kes on sageli väga kõrgetel kohtadel ja tegelikult ka saavad neil aidata argumenteerida selle kaitseks, et nad on sama olulised kui mis tahes meesdirigent.
Tony Woodcocki seminar 23. oktoobril EMTA auditooriumis. Autor: Rene Jakobson
Teistes valdkondades tundub, et võitlus naiste diskrimineerimise vastu on kaasa toonud teatud sorti ülitundlikkuse, aga ma saan aru, et klassikalise muusika valdkonnas see päris nii ei ole?
Isegi kui see ka klassikalise muusika valdkonnas nii on, siis varem oli väga pikka aega liiga vähe tundlikkust. Nii et kui pendel kiigub nüüd teises suunas ja tekkinud on ülitundlikkus, siis see ei ole imekspandav. Ühel hetkel tekib tasakaal, mil saab öelda, et olukord on selline ja oleme olnud liiga ranged. Aga see ülekompenseerimine või -reageerimine on väga mõistetav, sest nad [naisdirigendid, -heliloojad jne – toim] on tulnud raskest olukorrast.
Ma olen jõudnud oma küsimustega ühele poole. Kui teil on midagi lisada, siis võite seda teha.
"Klassikalise muusika valdkonnas on nii palju probleeme, mis ootavad lahendamist. See nutab loominguliste muusikaettevõtjate järele, kes haaraks neilt probleemidelt sarvist ja pööraks need suurteks võimalusteks."
Ma ütlen seda, et usun siiralt muusika, klassikalise muusika jõudu ja sellesse, mida muusikud on võimelised tegema, kui nad on sõltumatud mõtlejad ning neil lastakse olla nii loomingulised kui üldse on võimalik. Klassikalise muusika valdkonnas on nii palju probleeme, mis ootavad lahendamist. See nutab loominguliste muusikaettevõtjate järele, kes haaraks neilt probleemidelt sarvist ja pööraks need suurteks võimalusteks. Need võimalused omakorda hakkaks pöörama turgu ja muutma suhtumist, mis võimaldaks klassikalisel muusikal pälvida eredaima koha päikese all, et sel oleks [ühiskonnas] nii oluline roll kui üldse on võimalik.
Veel üks viimane küsimus siiski. Kui klassikalise muusika valdkonna probleemid lahendatakse ja selle roll ühiskonnas muutub, siis kas sel on võime lahendada probleemid ka teistes valdkondades, et kui näiteks lahendada naiste diskrimineerimise probleem muusikatööstuses, siis ka sel on mõju lahendada see probleem ka teistes valdkondades?
Ma usun, et muutus toimub lineaarselt ja muutus ühes valdkonnas mõjutab muutuste teket mujal, täiesti teises valdkonnas. Inimesed jälgivad kogu aeg, kes meid juhivad, kuhu nad meid viivad ning mida me saaks neilt õppida. Nii et jah, kui kaasaegse muusika maailmas toimub positiivne muutus, siis see toob kaasa positiivse mõju ka mujal. See on paratamatult just nii. | Tony Woodcock: klassikalise muusika maailm vajab teatud sorti vapustust | https://kultuur.err.ee/871546/tony-woodcock-klassikalise-muusika-maailm-vajab-teatud-sorti-vapustust | EMTA muusikafestivali SügisFest raames andis Tallinnas teiste hulgas seminari ka etenduskunstide administreerimise ja muusikahariduse edendamise pioneer ning konsultant Tony Woodcock, kes rääkis muusika rollist ja muutustest tänapäeva ühiskonnas. Woodcockiga vestles vahetult enne seda samal teemal ERR kultuuriportaal. |
Turniirist võtavad osa põhihooaja neli paremat naiskonda: ZFK Minsk (Valgevene), Gintra-Universitetas (Leedu), FC Flora ja Pärnu JK. Reedel, 26. oktoobril peetakse poolfinaale ning pühapäeval toimuvad kohamängud.
Esimeses poolfinaalis lähevad vastamisi põhihooajal võitmatuna püsinud Minsk ja neljanda kohaga lõpetanud Pärnu. Kohtumine peetakse Radviliškise staadionil algusega kell 14.00. Teine poolfinaal toimub Šiauliai staadionil, kui kell 18.30 kohtuvad põhiturniiri teine ja kolmas naiskond Gintra-Universitetas – FC Flora.
Pühapäeval, 28. oktoobril selgitatakse välja lõplikud kohad. Kell 12.00 toimub kolmanda koha matš Radviliškise staadionil ja kell 15.00 algab finaal Šiauliai staadionil. | Florat ja Pärnut ootab ees Balti liiga finaalturniir Leedus | https://sport.err.ee/871596/florat-ja-parnut-ootab-ees-balti-liiga-finaalturniir-leedus | Naiste jalgpalli Balti liiga võitja selgitatakse välja 26.-28. oktoobrini Leedus toimuval finaalturniiril. |
"Teie toetus läbi aastate tähendab mulle kõike," tänas Spears oma fänne, vahendas BBC.
Britney Spears oli vaid 16-aastane, kui tema laul "Baby One More Time" 1998. aasta 23. oktoobril ilmus. Voogedastusplatvorm Deezer märgib, et paljud Britney praegused fännid polnud selleks ajaks veel sündinudki. Britney muusikat kuulab enim 18-24aastaseid inimesi.
Britneyst sai kiiresti maailmakuulus popstaar, kes on olnud iidoliks miljonitele teismelistele. Britney toonaste kuulsamate singlite hulka kuuluvad näiteks "Toxic", "Womanizer" ja "Oops!...I Did It Again". Loost "Baby One More Time" sai kiiresti hitt, jõudes 18 riigi muusikatabelite esikohale.
"On raske panna sõnadesse, mida tänane minu jaoks tähendab. 20 aastat tagasi kuulis maailm esimest korda minu muusikat," ütles Britney emotsionaalses postituses.
View this post on Instagram
It's hard to put into words what today means to me… 20 years ago, the world heard my music for the very first time! So much has happened since then… but what I really want to say is thank you to my amazing fans who have been there for me since day 1. Your support over the years has meant the absolute world to me!! Love you all! ❤️❤️❤️
A post shared by Britney Spears (@britneyspears) on Oct 23, 2018 at 12:53pm PDT
36-aastasel staaril on karjääri jooksul olnud tõuse ja mõõnasid. 2007. aastal sattus Britney avalikkuse tähelepanu alla, kui sa kõmupiltnime silme all närvivapustuse ja ajas oma juuksed maha. Oma abielude ja peredraamadega pidevalt avalikkuse tähelepanu all onud Britney on end suutnud aga muusikuna tõestada ning jätkab edukat karjääri. Naise viimane album "Glory" ilmus kahe aasta eest ja sisaldas hitte "Make Me..." ja "Slumber Party".
Britney läbi aegade edukaim singel on Deezeri andmetel aga "Toxic". | Maailm on Britney Spearsi muusikat kuulnud juba 20 aastat | https://menu.err.ee/871595/maailm-on-britney-spearsi-muusikat-kuulnud-juba-20-aastat | Britney Spears märkis sotsiaalmeedias tähtsat päeva, kui postitas Instagrami meenutusvideo oma esmasinglist "Baby One More Time". Spearsi avasingel tegi debüüdi täpselt 20 aasta eest. |
Saksamaa tippklubi Bambergi süsteemi kuuluv ääremängija Henri Drell on ESPN-i pingereas 39. kohal ning Hispaania suurklubi süsteemis mängutarkust koguv ääremängija Sander Raieste on paigutatud 55. reale, vahendab Korvpall24.ee.
Nimekirja autor Jonathan Givony toob ise oma kommentaaris välja, et sellisel kujul oleks keskmise vanuse järgi tegemist ühe ajaloo kõige noorema draftiga ning ta on kindel, et kogenumad kolledžimängijad muudavad seda listi 2020. aasta suveks oluliselt.
Kui 2018. aasta draftis polnud peale Luka Doncici Euroopa korvpalli austajatel suurt midagi rõõmustada ning ka 2019. aasta draft tundub selles vallas tulevat samaväärne, siis 2020. võib asjaolude kokkulangemisel oodata paljude tugevate eurooplaste esiletõusu.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | ESPN usub Drelli ja Raieste võimalustesse saada valituks NBA draftis | https://sport.err.ee/871590/espn-usub-drelli-ja-raieste-voimalustesse-saada-valituks-nba-draftis | USA spordimeedia lipulaev ESPN avaldas oma veebiküljel artikli, kus NBA drafti ekspert Jonathan Givony koostas enda hinnangu 2020. aasta drafti kandidaatidest ning teiste oma generatsiooni tulevikumängijate hulgas on esindatud ka eestlased Henri Drell ja Sander Raieste. |
Häirekeskus sai kell 18.46 teate, et Rüütli tänaval asuva kortermaja korteris kaotas vannitoas teadvuse 14-aastane poiss.
Kiirabi viis poisi tervisekontrolliks haiglasse ning mõne aja pärast lubati ta koju.
Vanemate sõnul lülitus välja vannitoa gaasiboiler ning asja kontrollides tuvastasid nad, et vannitoas olnud laps oli teadvuseta.
Vanematel oli põhjust oletada, et poeg sai vingugaasi mürgituse, ema tõi poissi vannitoast välja ja osutas esmaabi. Päästjate saabudes olid korteri uks ja aknad lahti ja vingugaasi kontsentratsiooni õhus ei tuvastatud. Korteris puudus vingugaasiandur.
Info edastati tehnilise järelevalve ametile, kes tegeleb õnnetuse asjaolude väljaselgitamisega ning gaasiseadmete tehnilise seisundi kontrollimisega.
Päästeamet tuletab meelde, et vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on oma omadustelt värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine gaas, mis levib nii, et meil sellest aimugi pole.
Mürgituse sümptomid olenevad sissehingatava gaasi kogusest. Väikese koguse korral võib tekkida pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, tasakaaluhäire, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaratevoolus, köhatamisvajadus.
Edasi võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulsi kiirenemine ning vererõhu tõus, tekib loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired. Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm. | Narvas sai 14-aastane poiss vingugaasimürgistuse | https://www.err.ee/871592/narvas-sai-14-aastane-poiss-vingugaasimurgistuse | Narvas gaasiboileriga korteris kaotas teisipäeval teadvuse 14-aastane poiss ning on põhjust oletada, et ta sai vingugaasimürgistuse. |
Retrospektiivi kavas tulevad esitusele peamiselt Bergmani poolt loodud 1960ndatest aastatest pärit filmid: "Seitsmes pitser" (1957), "Neitsiallikas" (1960), "Nagu peeglis" (1961), "Armulaualised" (1963), "Vaikus" (1963), "Persona" (1966) ja "Hunditund" (1968).
Nagu sõjajärgsele kunstile omane, kujutas ka Bergman Rainer Sarneti sõnul sel perioodil peamise teemana võõrandumist. "Inimest kujutati üksikuna, võimetuna kontakti leidma kellegagi või millegagi. Küsimuse alla pandi perekond, religioon, ühised ühiskondlikud väärtused," räägib Sarnet. "Need on ka Bergmani teemad, kuid tema omapära on isiklikkus. Ta on vist kõige rohkem oma isiklikku elukogemust kujutanud režissöör kinoajaloos."
Sarnet toob retrospektiivi eel võrdluse: "Iga noot tuleb välja teenida omaenda eluga, rääkis Arvo Pärt. See eeldab, et tähtsam kunstist on elu. Milline on su elu, selline on ka su kunst. Bergmani eraelu oli väga intensiivne, mäss oma pastorist isa vastu, radikaalne vaade seksile, palju naissuhteid. Patt Bergmani filmides pole aga magus, vaid kannatust ja ängistust põhjustav, nagu ka kristlikus õpetuses." Bergman rääkis, et idee Jumalast kui millestki täiuslikust paneb inimest tundma end räpase maona ja selline tunne pole inimesele hea. Vaatamata sellele, kas see tunne on hea või halb, on Bergman inimest just sellisena kujutanud: räpase maona. Igavesti patustavana, kes selle tõttu kannatab.
Ingmar Bergman ja tema teosed on mõjutanud paljusid. Lavastaja Andri Luup ütleb Bergmani kohta: "Eksisteerib tuhat tõde selle kohta, mis on Bergmani tõde. Mõned ütleks ausus, teised halastamatus, kolmandad armastus, neljandad kaastunne. Mõned põrgulik, teised taevalik. Igal juhul on tajuda erakordse teravuse olemasolu või lähedust."
Kas Bergman kõnetab tänast põlvkonda? "Bergman on väljaspool aega kogu aeg. Me ei saa tema filmidest midagi teada 60 või 70-ndate Rootsi ühiskonnast. Seal pole Volvosid, ainult kivid, meri, lakoonilised elutoad. Bergman hoidis maksudest kõrvale ja varjas sellepärast end Saksamaal. Ta oleks võinud teha õela filmi sotsiaaldemokraatlikust Rootsist, kuid ei teinud. See oleks vale. Ma arvan, et tal oli tegelikult häbi selle maksujama pärast. Tema tee oli puhas kunst," arutleb Rainer Sarnet.
Filme juhatavad sisse Tõnu Karjatse, Jüri Reinvere, Marianne Kõrver, Andri Luup, Anu Saluäär jt.
BERGMANI RETROSPEKTIIVI AJAKAVA SÕPRUSES
25. oktoboer kell 18.30 Seitsmes pitser / The Seventh Seal (1957) – 96 min
26. oktoober kell 18.30 Neitsiallikas / The Virgin Spring (1960) - 89 min
27. oktoober kell 18.30 Nagu peeglis / Through a Glass Darkly (1961) - 89 min
28. oktoober kell 18.30 Armulaualised / Winter Light (1963) – 81 min
29. oktoober kell 18.30 Vaikus / The Silence (1963) - 95 min
30. oktoober kell 18.30 Persona / Persona (1966) – 85 min
31. oktoober kell 18.30 Hunditund / Hour Of The Wolf (1968) – 87 min
BERGMANI Retrospektiivi AJAKAVA TARTU ELEKTRITEATRIS
N 25. oktoboer kell 18.30 Seitsmes pitser (1957) – 96 min
N 25. oktoboer kell 21:00 Armulaualised (1963) – 81 min
R 26. oktoober kell 18.30 Neitsiallikas (1960) – 89 min
R 26. oktoober kell 21:00 Vaikus (1963) – 95 min
L 27. oktoober kell 18.30 Nagu peeglis (1961) – 89 min
L 27. oktoober kell 21:00 Persona (1966) – 85 min
P 28. oktoober kell 18.30 Armulaualised (1963) – 81 min
P 28. oktoober kell 21:00 Hunditund (1968) – 87 min
E 29. oktoober kell 18.30 Vaikus (1963) – 95 min
E 29. oktoober kell 21:00 Seitsmes pitser (1957) – 96 min
T 30. oktoober kell 18.30 Persona (1966) – 85 min
T 30. oktoober kell 21:00 Neitsiallikas (1960) – 89 min
K 31. oktoober kell 18.30 Hunditund (1968) – 87 min
K 31. oktoober kell 21:00 Nagu peeglis (1961) – 89 min | Kinno jõuab üüratult palju Bergmani | https://kultuur.err.ee/871586/kinno-jouab-uuratult-palju-bergmani | Sõpruse kinos ja Tartu Elektriteatris on sel nädalal algamas retrospektiiv alapealkirjaga "Bergman 100. Rituaalid". Filminädal on pühendatud Ingmar Bergmani 100 sünniaastapäevale. Filmiprogrammi on sel korral kureerinud režissöör Rainer Sarnet. |
Madridi Reali kasvandik Alonso liitus Chelseaga 2016. aastal, olles eelnevalt pallinud Itaalia klubi Fiorentina ridades. Hispaanlasest sai Antonio Conte juhendatavas meeskonnas kiiresti algkoosseisu mängija ning Chelsea tuli Alonso debüüthooajal ka Inglismaa meistriks.
"Mul on väga hea meel siia veelgi kauemaks jääda ning jätkata ühe maailma parima meeskonna esindamist," lausus 27-aastane Alonso. "On olnud kaks suurepärast hooaega ja ma loodan samas vaimus jätkata."
Alonso, kes on kolmel korral esindanud ka Hispaania koondist, on Chelsea särgis kirja saanud 92 mängu 15 väravat. Käimasoleval hooajal hoiab Chelsea liigatabelis üheksa vooru järel 21 punktiga kolmandat kohta. | Chelsea hinnatud vasakkaitsja sõlmis klubiga uue lepingu | https://sport.err.ee/871585/chelsea-hinnatud-vasakkaitsja-solmis-klubiga-uue-lepingu | Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Londoni Chelsea vasakkaitsja Marcos Alonso sõlmis klubiga uue viieaastase lepingu, mis kehtib 2023. aastani. |
Häirekeskus sai kell 9.39 teate, et Loitsu tänaval rünnati 28-aastast meest ning pärast rünnakut tõsteti mees sõidukisse ja sõideti minema.
"Tänu inimestele, kes juhtumit nägid ja koheselt häirekeskust teavitasid, peatasid patrullpolitseinikud sündmuskohalt põgenenud auto koos kannatanuga kell 9.52 Lasnamäel Virbi tänaval," ütles Põhja prefektuuri operatiivjuht Urmet Tambre.
Kiirabi toimetas kannatanu haiglasse.
Politseinikud pidasid lööjad, 32-aastase ja 40-aastase mehe kinni ning toimetasid nad menetlustoiminguteks jaoskonda. | Politsei tabas Tallinnas Lasnamäel meest rünnanud kurjategijad | https://www.err.ee/871580/politsei-tabas-tallinnas-lasnamael-meest-runnanud-kurjategijad | Politsei tabas kolmapäeva hommikul Tallinnas Lasnamäel meest rünnanud
kurjategijad. |
Petrooleumi tn muudetakse raskeveokitele mõeldud ühesuunaliseks teeks suunaga sadamast välja.
Paralleelne Uus-Sadama tänav muutub sadamasse siseneva suunaga ühesuunaliseks tänavaks, mida võib kasutada nii tava- kui ka raskeliiklus.
Tavasõidukid ning turismibussid saavad sadamast edaspidi välja piki ehitatavat Reidi teed suunaga Uus-Sadama tänavale. Uus-Sadama tänavalt tuleb keerata D-terminali suunas ning sadama alalt saab välja läbi Lootsi tn ja Ahtri tn ristmiku.
Petrooleumi tänavalt saavad sadamast väljuda ainult raskesõidukid:
Uus-Sadama tänav sadamasse siseneva suunaga ühesuunaliseks tänavaks:
Kahte teed ühendaval alal hakkab olema kolm sõidurada, kaks suunaga Russalka poole ning üks suunaga kesklinna poole: | Tallinna sadama D-terminali lähistel muutub reedest liikluskorraldus | https://www.err.ee/871579/tallinna-sadama-d-terminali-lahistel-muutub-reedest-liikluskorraldus | Seoses Reidi tee ehitusega ning Petrooleumi tänaval ehitatava kollektoršahtiga muutub alates reedest Petrooleumi ja Uus-Sadama tänaval liikluskorraldus. |
Tudengitele tõi tunnustuse mükoriisa ehk seeneniidistiku leidlik kasutamine niidukoosluse tekke soodustajana ning uute ökosüsteemide loojana.
"Meie eesmärk oli näidata, et lubjakivikarjääridest on võimalik pärast kaevandamise lõppu teha elurikkusest pakatavad rohumaad. Mahajäetud karjäärialad saavad aidata lahendada liigirikkuse vähenemisega seotud probleeme." rõhutab ökoloogia ja maateaduste instituudi magistrant Eelika Kiil rohumaade taastamise olulisust.
"Meie eesmärk oli näidata, et lubjakivikarjääridest on võimalik pärast kaevandamise lõppu teha elurikkusest pakatavad rohumaad."
Kunda lubjakivikarjääri katselappidel testiti rekultiveerimise edukust erinevate meetodite abil: edukaks osutus niidukoosluste seemnete külvamine koos mullaga, milles leidub taimede juurestiku arengut soodustav seeneniidistik. Hoolimata kuivast ja kuumast suvest hakkasid testalad taas haljendama.
"Meie jaoks oli kõige nauditavam näha katselappidel suurt hulka mesilasi ja teisi tolmeldajaid, kes kõik olid tulnud õistaimede nektarit koguma. Me nägime isegi kahte pääsusaba (Papilio machaon) – 2018. aasta liblikaks valitud liiki!"
Hoolimata kuivast suvest suudeti taasrohestada suur osa karjääripinnast.
Mis projekt see täpsemalt on, mida te seal Kundas teete?
Enda tööga näitame, kui olulised on rohumaad elurikkuse hoidjana ja elupaigana erinevatele organismidele ning kuidas saavad mahajäetud karjäärialad aidata kaasa liigirikkuse vähenemisega seotud probleemide lahendamisele.
Lubjarikkal mullal kasvavad liigirikkad niidukooslused, mille pindala on viimastel aastakümnetel maakasutuse muutuste tõttu vähenenud. Lubjakivikarjääris olevad tingimused on sobivad selliste rohumaade tekkeks.
Niidukoosluste loomiseks saab kasutada arbuskulaarset mükoriisat moodustavate seente abi, mis kiirendavad taimede arengut ning koosluse teket. Karjääris tegelesime suvel enda katselappidega, kus vaatlesime, kuidas mõjutab mulla ja Eesti loopealsetelt pärit seemnete lisamine taimkatte arengut kaevandatud pinnasel.
Tartu Ülikooli geoloogia- ja ökoloogiatudengid Eelika Kiil (vasakult), Magdaleena Männik, Hele-Riin Juhkama ja Annabel Runnel auhinnagalal. Autor: Quarry Life Award
Mis on Quarry Life Award?
See on HeidelbergCement'i poolt loodud rahvusvahelise teadus- ja haridusvõistlus, mida antakse välja üle aasta. Võistluse eesmärk on süvendada teadmisi karjääride elurikkusest ja leida uusi ideid selle suurendamiseks. Samuti soovitakse võistlusega juhtida tähelepanu kaevanduste ja kruusakarjääride ainulaadsele loomastikule ja taimestikule. Sel aastal osalesid 25 riiki ja 101 karjääri üle maailma. Meie võistkond valis rekultiveerimiseks Kunda Aru-Lõuna karjääri, kuna olime selle karjääriga juba varasemalt rekultiveerimise õppeaine raames tutvunud. | Lubjakivikarjääridest on võimalik seeneniidistiku abil taas rohumaad luua | https://novaator.err.ee/871576/lubjakivikarjaaridest-on-voimalik-seeneniidistiku-abil-taas-rohumaad-luua | Üks maailma suurimaid ehitusmaterjalide tootjaid HeidelbergCement tunnustas Stockholmis elurikkuse auhinna Quarry Life Award üleandmise tseremoonial uuenduslikke teadustöid. Tartu Ülikooli tudengid said Kunda lubjakivikarjääris tehtud niidukooslusi taastava töö eest kolmanda koha. |
Käesoleva aasta alguses Tallinna Kalev/TLÜ peatreeneriks saanud Gert Kullamäe on meeskonna hästi käima saanud, turniiritabelis on kirjas neli võitu ja üks kaotus Riia VEF-ile. Oma viimases kohtumises alistas Tallinna Kalev/TLÜ laupäeval kodus otsustaval neljandal veerandil Ogre 83:81. Mängujuht Taylor Staffordi arvele kogunes üleplatsimehena 22 punkti, kaks lauapalli ja kolm resultatiivset söötu. Temale järgnes oma senise hooaja parima mängu teinud 19-aastane tagamängija Ron Arnar Pehka, kes panustas 14 silma, kolm lauapalli ning kolm korvisööduga. Damarcus Jamaal Harrison sai kirja 11 silma, Karl Johan Lips kümme punkti ja üheksa lauapalli ning Janar Talts samuti kümme punkti, kaheksa lauapalli ning neli resultatiivset söötu.
Kalev/Cramo tuleb kohtumisele vastu esmaspäeval VTB Ühisliigas võõrsil saadud kindla 75:102 kaotusega Moskva CSKA-le. Eesti klubi parim skooritegija Ivan Almeida kostitas Venemaa valitsevat meistrit 18 punktiga. Janari Jõesaar lisas 13 ja ameeriklasest keskmängija Reggie Lynch 11 silma. OlyBet Eesti-Läti Korvpalliliigas on turniiritabelis esikohta hoidev Kalev/Cramo võitnud kõik kuus seni peetud kohtumist, alistades viimati 19. oktoobril kodus Rapla 81:68. Pea kaks kolmandikku Almeidata mänginud meeskonna punktidest viskasid kolm meest – kaksikduubli teinud Jõesaar tõi üleplatsimehena 22 punkti ja võttis 12 lauapalli, mängujuht Branko Mirkovic lisas 18 silma, neli lauapalli ning neli resultatiivset söötu ja Martin Dorbek panustas 13 punkti, viie lauapalli ning samuti nelja korvisööduga. | Eesti-Läti liigas näeb Kalevite duelli | https://sport.err.ee/871566/eesti-lati-liigas-naeb-kalevite-duelli | OlyBet Eesti-Läti Korvpalliliigas peetakse kolmapäeval, 24. oktoobril kaks kohtumist, kus Betsafe Jurmala võõrustab Riia VEF-i meeskonda ja Sõle spordikeskuses lähevad omavahel vastamisi Tallinna Kalev/TLÜ ning BC Kalev/Cramo. |
Just Bailey esituses tõi see teos heliloojale ja solistile 2017. aastal kolm Grammy-auhinda: parima klassikalise kogumiku, parima klassikalise instrumentaal-sooloteose ja parima nüüdisaegse heliteose kategoorias. Eestisse tuleb ka helilooja Michael Daugherty, kes esitab ja tutvustab oma loomingut lähemalt eelkontserdil. Neeme Järvit saab pärast seda kontserti ERSO ees näha aga alles poole aasta pärast ehk 25. aprillil.
Michael Daugherty on hetkel ameerika klassikalise muusika skeene üks enim esitatud ja salvestatud helilooja. Tema muusika on rikas kultuurilistest seostest ning teda peetakse klassikaliseks modernistiks, kes mängib tonaalsuste ning kõlamassiividega. Daugherty pälvis rahvusvahelise tähelepanu juba 1994. aastal, kui Baltimore'i sümfooniaorkester ja dirigent David Zinman esitasid tema teost "Metropolis Symphony" Carnegie Hallis. Sellest ajast alates võib tema teoseid kontserdisaalides pidevalt kuulda. 2011. aastal pälvis ta Grammy-auhinna "Metropolis Symphony" ja klaverikontserdi "Deus ex Machina" eest, 2017. aastal tõi auväärse auhinna nüüd Eestiski ettekandele tulev tšellokontsert "Tales of Hemingway".
Kontserdi kesksed teosed on tšellokontsert "Hemingway lood", mis põhineb Michael Daugherty kaasmaalasest kirjaniku Ernest Hemingway teostel "Suur kahe südamega jõgi", "Kellele lüüakse hingekella", "Vanamees ja meri" ning "Ja päike tõuseb", ning Daugherty suure eeskuju, Ameerika modernistliku helilooja Charles Ivesi 2. sümfoonia. Kontserdi lõpetavad kolm ameerika marssi, mis kõik kuuluvad Ivesi kujundanud helivälja ning mille kõigi teemad on äratuntavalt esindatud tema 2. sümfoonia viimases osas. Põhjalikult läbikomponeeritud ja tervikliku kontserdi avab üks ameerika muusika tuntuimaid teoseid, korduvalt ka ERSO esituses kõlanud Samuel Barberi "Adagio".
Zuill Baileyst rääkides on esile tõstetud tehnilist meisterlikkust, haaravaid esitusi ja teatraalsust ning tema pilli sensuaalset kõla, ajakirja Gramophone hinnangul suudab ta oma tulise ja samas poeetilise mänguga partituuris püstitatud nõudmised sundimatult ületada. Bailey arvukate plaadistuste hulgas on kõik olulisimad tšellokontserdid, Brahmsi, Beethoveni ja Barberi teosed tšellole ja klaverile ning lisaks Daugherty teosele ka noore Ameerika helilooja Nico Muhly tšellokontserdi esmasalvestis. Ta on Texase ülikoolis tšelloprofessor ning mitmete muusikafestivalide, sh oma kodulinna, Texase osariigis asuva El Paso "Pro-Musica" eestvedaja. | ERSO ees astub üles Grammyga pärjatud tšellist Zuill Bailey | https://kultuur.err.ee/871574/erso-ees-astub-ules-grammyga-parjatud-tsellist-zuill-bailey | Sel reedel, 26. oktoobril kõlab ERSO ja maestro Neeme Järvi esituses tervikuna Ameerika heliloojatele pühendatud kava. Orkestri ees on üks oma põlvkonna säravaimaid tšellosoliste, Grammyga pärjatud Zuill Bailey, kelle soleerimisel tuleb ettekandele Michael Daugherty 2015. aastal valminud tšellokontsert "Hemingway lood". |
Majandusministeeriumist kooskõlastamisele läinud eelnõu võimaldab välja anda kolm sagedusluba 3410-3800 MHz sagedusalas.
Enampakkumise järel saavad sideettevõtjad hakata arendama nn viienda põlvkonna tehnoloogial põhinevat sidevõrku.
Konkursil osalejate jaoks on tegu avaliku enampakkumisega. Alghind on 1,6 miljonit eurot ning spekuleerijate eemalhoidmiseks määrati tagatisraha suuruseks 200 000 eurot.
Kõik kolm sagedusluba pannakse enampakkumisele eraldi. Sagedusloa I võitnud osaleja ehk sideettevõtja ei saa osaleda sagedusloa II ja sagedusloa III osas korraldatud enampakkumisel. Sama reegel kehtib ka sagedusloa II võitnud osaleja kohta. Sellega välistatakse see, et üks osaleja võib saada mitu sagedusala.
Esimese pakkumuse hind peab olema vähemalt alghind (1,6 miljonit) niga järgmine pakkumus peab ületama
eelmise vooru kõrgeimat pakkumust vähemalt 100 000 euro võrra.
Pakkumuse sammuks on valitud 100 000 eurot, sest väiksem samm tooks kaasa konkursi venimise ja ebamõistlikult suure töökoormuse konkursi korraldajale.
Eelnõu seletuskiri tõi näite 800 MHz sagedusala konkursilt, kus enampakkumise samm oli 50 000 eurot ning ühe sagedusloa enampakkumine kestis 30 kalendripäeva, igas tööpäevas oli 3 vooru ning kokku tehti 71 pakkumust.
Riik teenib ühekordsete loatasude vähemalt 4,8 miljonit eurot, kuid tõenäoliselt rohkemgi, sest summa arvestab vaid alghinda.
Iga-aastase riigilõivuna kolme sagedusloa eest hakkab riik teenima ligi veerand miljonit eurot. | 5G sagedusalad jõuavad peagi enampakkumisele, alghind on 1,6 miljonit | https://www.err.ee/871571/5g-sagedusalad-jouavad-peagi-enampakkumisele-alghind-on-1-6-miljonit | Ettevõtlusminister ootab valitsuselt heakskiitu määrusele, millega pannakse avalikule konkursile 5G sagedusalad. |
Suvel, kui Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni elamisluba taotles, oli sisserände piirarv juba mitmendat kuud täis. Kusjuures samal põhjusel on elamisloata jäänud ka need, keda oodatakse tööle näiteks tervishoiu või haridussektorisse. Sestap kirjutas politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik siseministeeriumile, et umbes 1300 inimest mahutava piirarvu võiks osadeks jaotada, mis tähendaks, et iga sektor saaks endale piirarvust väikse osa ning ehitajatele koka jaoks mõeldud elamislubasid ei antaks. Ratniku hinnangul muudaks see elamislubade jaotamise tänasest õiglasemaks.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Eva Lillemäe rääkis, et varem on piirarvu osadeks jaotatud poolaastate kaupa.
"Kui me nüüd kehtestaksime sellise jaotuse siseministri määrusega, siis see võimaldab arvestada ka neid vajadusi, mis Eesti riigil tervikuna on. Et keda millistel eesmärkidel me sooviksime piirarvu all tööle või ettevõtlusega tegelema tuua," sõnas Lillemäe.
Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras tõdes, et tööandjate suuremale soovile, rohkem välismaalasi tööle võtta, muudatus kuigivõrd vastu ei tule.
"Lihtsalt jaguneks ringi, et mis valdkondades elamislubasid on. Võib-olla mõni sektor võidab, mõni kaotab, aga kokkuvõttes on see nullsumma mäng."
Eva Lillemäe tuletas meelde, et üha enam tööandjaid sisserände piirarvuga arvestama ei pea. Läinud aastal võeti piirarvu alt välja need, kes soovivad töötada iduettevõtetes või iduettevõtjana, tänavu tippspetsialistid, kellele makstakse vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Ühtlasi suurendati tänavu lühiajalise elamis- ja tööloaga inimeste võimalusi. Kui varem võis välismaalane meil lühiajaliselt töötada 270 päeva ja seda aasta aja jooksul, siis nüüd võib töötada aasta aega järjest. Juba septembri keskpaigaks oli lühiajalise tööloaga Eestisse saabunud kümme korda rohkem välismaalasi kui on neid, keda arvestatakse sisserände piirarvu alla. See aga tõstab küsimuse, miks sisserände piirarvu üldse tarvis on ning siin lähevad ettevõtjate ja ministeeriumi arvamused veel enam lahku.
"Ma ütleksin, et see sisserände piirarv on selline ajalooline jäänuk väga sümboolse tähendusega. Et see justkui loob kujutelma, et see kaitseb Eesti tööturgu. Aga tegelikkuses tuleb suurem osa välismaalasi ilma sisserände kvoodita Eestisse," ütles Marko Udras.
Eva Lillemäe on aga veendunud, et piirarvust on tänini kasu. "Sisserände piirarvu laiem eesmärk on olnud kaitsta Eesti tööturgu. Ja ta võimaldab kontrollida sisserännet just sellest vaatest, et kes meil tulevad kolmandatest riikidest tööle või ettevõtlusega tegelema."
Ühtlasi meenutas Lillemäe, et endiselt käib koos sisserände töörühm, mis peaks järgmise aasta suveks tegema niiöelda pikema vaatega ettepanekud, kuidas taas kord välismaalaste seadust muuta. Viimati tegi sama töörühm oma ettepanekud läinud aastal. Koalitsioon jättis mitmed soovitused kõrvale ja selle peale lahkusid töögrupist nii kaubandus-tööstuskoda kui tööandjate keskliit. | PPA jagaks sisserände piirarvu elualade kaupa osadeks | https://www.err.ee/871569/ppa-jagaks-sisserande-piirarvu-elualade-kaupa-osadeks | Politsei- ja piirivalveamet soovitab sisserände piirarvu osadeks jagada nii, et seni peamiselt ehituse ja töötleva tööstuse tarbeks jagatud elamislube jaguks ka teistele elualadele. Sisuliselt aga on sisserände piirarvu roll Eesti tööturu kaitsmisel üha vähenenud. |
Reedel kell 13 algab tiitlivõistluste avamistseremoonia ning kell 15 autasustatakse Rakvere spordikeskuses Eesti sumo ühte eestvedajat Riho Rannikmaad ja Eesti Sumoliidu asepresidenti ning endist professionaalset sumomaadlejat Kaido Höövelsoni Jaapani valitsuse ordeni ja aukirjaga.
Võistlustel astuvad kohtunikena üles ka kaks Jaapani õigusemõistjat.
Eesti koondise säravaimateks tähtedeks võib pidada MK Juhan maadluspiigat Sandra Plamust, kes saavutas maailmameistrivõistlustel U-18 vanuseklassis kuldmedali ning sama vanuseklassi raskekaalus hõbemedalile tulnud Kai Pähkel (SK Nipi).
Korraldaja Meelis Höövelson tõdes, et loodab Eesti koondiselt järjest rohkem ja säravamaid medaleid. "Arvestades noorte võimeid, on paljud medaliteks suutelised," kõneles ta ja märkis, et võistlustele tuleb kokku kogu Euroopa sumoparemik.
Tuleva aasta aprillis peetakse Tallinnas täiskasvanute sumo Euroopa meistrivõistlused. | Rakvere võõrustab noorte Euroopa meistrivõistlusi sumos | https://sport.err.ee/871559/rakvere-voorustab-noorte-euroopa-meistrivoistlusi-sumos | 26.-28. oktoobril toimuvad Rakvere spordihallis noorte sumo Euroopa meistrivõistlused. Reedel võistlevad U-14, laupäeval U-16 ja pühapäeval U-18 vanuseklassi sumotorid. |
Kirjastus Jensen & Dalgaard on andnud Birgita Bonde Hanseni tõlkes välja nii Ilmar Taska raamatu "Parem kui Elu" kui "Pobeda 1946". Birgita Bonde Hansen võitis ka Taani tõlkeauhinna Blixenprisen 2018.
28. oktoobril kell 13.30 vestlevad Ilmar Taska ja Birgita Bonde Hansen Bogforumi Punasel laval. 29. oktoobril kell 16.30. korraldab Eesti saatkond Kopenhagenis koos kirjastusega sel puhul vastuvõtu.
"Raamatud näevad välja kui kaksikud," kommenteeris Taska. "Nende kujundus põhineb Britt Urbla Kelleri Varraku raamatu kaanekujundusel. Ka tõlked on tõesti head, Birgita Bonde Hansen on musikaalne tõlkija ja ta suudab taasluua ka raamatute keelelise rütmi."
Mõlemad raamatud on saanud positiivseid kajastusi Taani olulisemates lehtedes. "Pobeda 1946" pälvis viis tärni Berlingske ja Bogrummeti kriitikutelt.
"Tore, et Pobeda on teel kõikide meie naabrite juurde. Eks ühenda meid ühine ajalugu. Samuti on rõõmustav, et Pobeda-poisi saatusele Stalinistlikus sõjajärgmises Eestis elavad kaasa ka Inglismaa ja Saksamaa lugejad ning kohe saab valmis ka ungarikeelne lühifilm, mis tellitud Ungari telekanali poolt," rääkis Taska, kes on ka lühifilmi stsenaariumi kaasautor. Venekeelne lühifilm sel teemal valmis ka BFMi tudengitelt.
Lühifilmi "Bussijuht" lavastab Rootsi-Ungari päritolu noor filmirežissöör David Borbas. Filmis mängivad Ungari tuntud näitlejad.
Raamat "Pobeda 1946" on tänaseks tõlkimisel juba kaheksasse keelde. | Ilmar Taska kutsuti esimese ametliku esinejana Eestist Taani suurimale raamatumessile | https://kultuur.err.ee/871563/ilmar-taska-kutsuti-esimese-ametliku-esinejana-eestist-taani-suurimale-raamatumessile | Ilmar Taska on esimese ametliku esinejana Eestist kutsutud Taani suurimale raamatumessile Bogforum. Igal aastal külastab raamatumessi enam kui 35 000 külastajat ja esindatud on üle 200 kirjastuse. Messi pealaval intervjueerib Taskat laupäeval, 27. oktoobril kell 16.30 Taani kultuskirjanik Leif Davidsen. |
Žürii koosnes kolmest liikmest: André Bennett (Kanada), Martin Männik (Eesti), ja Liina Särkinen (Eesti).
Kohal auhinda vastu võtmas oli Valk ja produtsent Erik Norkroos. "Geislingen" (režissöör Helga Merits) ja "Rodeo: unistus tõotatud maast" (režissöörid Raimo Jõerand ja Kiur Aarmaa) pälvisid Honorable Mention auhinnad. Publik hindas parimaks filmi " Rodeo: unistus tõotatud maast".
EstDocs raames toimus ka kuni 7minutiste lühifilmide konkurss. Professionaalsete filmitegijate lühifilme hindas žürii kooseisus Katriina Isberg (Kanada), Ariadna Ochrymovych (Kanada) ja Riho Västrik (Eesti). Võitjaks määrati Vishal Vittali film "Above" Eesti Rahvusmuuseumist.
Amatöörfilmide võitja otsustas konkursi sponsor Tartu College, võitjaks osutus Maarja Lõhmuse ja Marina Koreshkova "Narva 2018: The National Debt". Publiku lemmikuks valiti vaatajate poolt Kalli Paakspuu film "Awakening – as told by Roman Toi".
EstDocs dokumentaalfilmifestivali juhi Kristi Doughty sõnul on ta eriti rahul tänavuse Eesti 100 juubelikavaga. See aasta sai kavva lisatud filme nii Lätist kui Leedust, kes samuti pühitsevad 100. aasta juubelit.
"EstDocs filmifestival kogub jätkuvalt populaarsust ja külastajaid ka väljaspool Toronto eesti kogukonda," ütles Doughty. "Sel aastal näidati enamuse filme mainekas Hot Docs Ted Rogers Cinema kinosaalis, kus käib rohkelt filme vaatamas kohalik publik".
Eestist olid Torontos kohal tuntud filmitegelased Marje Tõemäe (selle aasta EstDocsi moderaator); Riho Västrik (lühifilmi konkursi professionaalfilmide žürii liige); Martin Männik ja Liina Särkinen (festivali peažürii liikmed); režissöörid Rainer Sarnet ja Jaanis Valk ning produtsent Erik Norkroos, kellel filmid olid EstDocsil linastamisel. | Kanadast tuleb auhinnaga unistuste jahi film | https://kultuur.err.ee/871561/kanadast-tuleb-auhinnaga-unistuste-jahi-film | Torontos lõppes EstDocs dokumentaalfilmide festival. Viimase linastusõhtu lõpuks tegi žürii 23. oktoobril teatavaks auhindade saajad. Esikoha sai 9 aastat valminud film "Ahto. Unistuste jaht", mille režissööriks on Jaanis Valk. |
Fond on asutatud Tallinna Ülikooli juurde ning alustas tegevust 2002. aastal. Selle ülesandeks on eesti koolimuusika rajaja, helilooja ja muusikateadlase, publitsisti ja koorijuhi Riho Pätsi mälestuse jäädvustamine ning tema elutöö teadvustamine tänapäeval.
Riho Päts oli meie koolimuusika liikumise suur algataja ja mitmekülgne arendaja uuendusmeelse pedagoogina, koolimuusikale pühendunud heliloojana, muusikateadlasena ja oma aja ühe erudeerituma kirjamehena.
Muusikahariduse edendajate esiletoomist ja premeerimist korraldab Tallinna Ülikool koos Riho Pätsi koolimuusika fondiga. Fond tunnustab eriliselt silma paistnud muusikaõpetajat, instrumendiõpetajat, heliloojat ning muusikapedagoogika uurijat või koolimuusika edendajat. Pidulik üritus laureaatidele leiab aset täna Tallinnas Toompeal Eesti Teaduste Akadeemia saalis algusega kell 15.
2018. aasta laureaatideks on Tartu Jaan Poska gümnaasiumi muusikaõpetaja Kaie Mägimets, Tallinna Nõmme Muusikakooli puhkpilliõpetaja Aigar Kostabi, tuntud lastekoorijuht ning helilooja Kadri Hunt ja koolimuusika edendaja ning dirigent Hirvo Surva. Laureaadi tunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium.
Lisaks saame sel üritusel tavaliselt näha ka Riho Pätsi tütart, nimekat klaveripedagoogi, pianisti ja muusikakriitikut, auväärses eas Leelo Kõlarit, kes meie rõõmuks mõnigikord ka ise klaveri taha istub.
Riho Pätsi nime kandva iga-aastase stipendiumi saajad otsustab fondi juhatus, kelle koosseisus on meie muusika- ja -hariduselu oluliste institutsioonide esindajad. Fondi seniste laureaatide hulgas on rida meie tuntud muusikategelasi, heliloojaid, pedagooge, muusikapedagoogika uurijaid ja interpreete.
Hoolimata aegade möödumisest väärib Riho Pätsi elutöö teadvustamist ka käesoleva sajandi teisel aastakümnel ning edaspidigi. Koolimuusika fond on selle parim hindaja ning esiletooja. Riho Pätsi väga arvukatest muusikahariduslikest töödest, tema koostatud koolilaulikutest ja õppematerjalidest ning muusikaloomingust leiab tänanegi pedagoog ja muusikajuht huvipakkuvat ja üllatavat. Maestro pidas end vaid "pühapäevaheliloojaks" ning pühendas oma muusika valdavalt lastele ning noortele. Tagasi vaatamata oleme unustanud ning ei pruugi uskuda, et Riho Päts on mitmete rahva hulgas väga tuntud lugude autor.
Riho Pätsi lahkumise järel on peale tulnud rohkem kui kaks põlvkonda muusikuid, kes ei pruugi enam mäletada või ei teagi, et küpseimas loomingueas maestro 1950. aastal konservatooriumi juhtkonnast vallandati ja heliloojate liidu liikmeskonnast välja arvati. Ta vangistati ning saadeti sunnitööle Eestisse ja Siberisse, okupatsioonivõimud hävitasid kõik tema käsikirjad... Missugust vaimujõudu ja mõrudat visadust ta endas pidi leidma, et oma loomingut, nii muusikat kui kirjutatud tekste mälu järgi taastada. Seda üleelamist me ju täna Riho Pätsi muusikat kuulates ei tunne, kes me naudime selle kõige päikesepoolt, mis tema loodud helidest, koolilaulikutest ning kirjasõnast alati vastu helgib. | Riho Pätsi Koolimuusika fond austab tänavusi laureaate | https://kultuur.err.ee/871558/riho-patsi-koolimuusika-fond-austab-tanavusi-laureaate | Eesti koolimuusika suurmeest, professor Riho Pätsi (1899 - 1977) meenutatakse 24. oktoobri pärastlõunal Riho Pätsi Koolimuusika fondi pidulikul üritusel, kus kuulutatakse välja ka fondi selle aasta laureaadid. |
Hiina riiklikus telekanalis CCTV näidatud ülesvõtete järgi on Xinjiangi provintsis asuvad laagrid kaasaegsed koolid, kus rahulolevad õpilased harjutavad mandariini keelt, lihvivad tööoskusi ning teevad hobi korras sporti ja rahvatantsu.
Aasta algul aga ostis üks selliste keskuste eest vastutav kohaliku omavalitsuse osakond asju, mida haridusega ei seostata -- 2768 politsei kumminuia, 550 kariloomade elektripiitsa, 1367 paari käeraudu ja 2792 kanistrit pisargaasi.
Ostunimekiri on üks tuhandetest hangetest, mille Xinjiangi piirkonna kohalikud omavalitsused on alates 2017. aastast teinud "rakendusõppe ja väljaõppekeskuste" süsteemi ülesehitamiseks ja haldamiseks.
Süsteem ja selle alla kuuluvad laagrid pälvivad rahvusvahelist tähelepanu seal toimuva pärast. Inimõiguslaste sõnul on keskused poliitilised ümberõppelaagrid, kus hoitakse kuni miljonit uiguuri ja teisi moslemivähemusi.
Hiina pikalt eitas laagrite olemasolu, kuid rahvusvahelise meelehärmi tõttu muutis Peking strateegiat ja alustas avalike suhete kampaaniat laagrite kaitseks.
Riiklik propaganda ütleb, et laagrite eesmärk on seista vastu separatismile, terrorismile ja usuäärmuslusele tasuta hariduse ja erialase väljaõppega.
AFP uuris rohkem kui 1500 avalikult kättesaadavat riiklikku dokumenti -- muu hulgas hankeid, eelarveid ja tööraporteid -- ning jõudis järeldusele, et laagrid on pigem vanglad kui koolid.
Tuhanded laagrite valvurid on varustatud pisargaasi, taserite, elektripüstolite ja oganuiadega. Nende ülesanne on tagada kindel kontroll "õpilaste" üle rajatistes, mida ümbritseb okastraat ja mida jälgivad infrapunakaamerad, öeldakse dokumentides.
AFP andmeil on CCTV-s näidatud laagreid Xinjiangis vähemalt 181.
Laagrites tuleb "õpetada nagu koolis, neid tuleb hallata sõjaväeliselt ja kaitsta nagu vanglat", tsiteeritakse ühes dokumendis Xinjiangi parteisekretäri Chen Quanguod.
Uute, paremate hiinlaste loomiseks peavad laagrid esmalt "murdma nende sugupuu, murdma nende juured, murdma nende sidemed ja murdma nende päritolu", lisatakse teises dokumendis.
2017. aasta aprillis hakkasid Xinjiangi kohalikud omavalitsused hanke korras ostma lisaks mööblile ja söögiriistadele ka kaameraid laagrielanike tegemiste salvestamiseks, vahendeid nende telefonikõnede pealtkuulamiseks ja okastraati.
Lisaks osteti politseivorme, märulikilpe, kiivreid, pipragaasi, pisargaasi, võrgupüsse, elektripüsse, elektrinuiasid, kumminuiasid, odasid, käeraudu ja hüüdnimega "hundihambad" tuntud oganuiasid.
Vähemalt üks laager tahtis osta "tiigritoole". Hiina politsei kasutab neid seadmeid ülekuulatavate kinnihoidmiseks.
Xinjiangi pealinna Urumqi ametnikud argumenteerisid ühes taserite hankes, et neid läheb vaja "töötajate isikliku turvalisuse tagamiseks". Mittesurmavaid relvi vajatakse selleks, et "vähendada õnnetusest tingitud vigastusi olukordades, kus pole vaja kasutada tavalisi tulirelvi", lisati dokumendis.
CCTV sõnul on laagritesse minek vabatahtlik.
Laagritest esimesed tekkisid 2014. aastal, kui võimud käivitasid kampaania terrorismi vastu pärast Xinjiangis puhkenud vägivalda.
Laagrite ehitus sai suure hoo sisse 2017. aasta algul, kui uiguuride enamusega kohalikud omavalitsused hakkasid kiirendama "fookusgruppidele mõeldud kontsentreeritud hariduslike üleminekulaagrite" rajamist. Fookusgruppi kuuluvad usklikud, vaesed, väheharitud, Hiina passiga inimesed ja sisuliselt kõik sõjaväeeas mehed.
Peatselt pärast seda andis Xinjiangi piirkondlik valitsus välja juhise "usuäärmusluse" haldamiseks.
Äärmuslased võivad end kõikjal peita, hoiatasid ametnikud. Nad andsid teistele ametnikele korralduse otsida 25 märki ebaseaduslikust usutegevusest ja 75 märki äärmuslusest. Viimaste seas on suitsetamisest loobumine ja telgi ostmine.
"Pidage võimalikult palju kinni neid, kes tuleks kinni pidada," öeldi ametnikele.
AFP andmeil kulutasid kulutasid Xinjiangi õigusametid 2017. aastal pea kolm miljardit jüaani (432 miljonit dollarit), mis oli kavandatust vähemalt 577 protsenti rohkem. Kasvu tingisid peamiselt ümberõppelaagrite ehitamine ja haldamine. | Hiina Kaug-Lääne vähemuste "ümberõppelaagrid" on pigem vanglad | https://www.err.ee/871549/hiina-kaug-laane-vahemuste-umberoppelaagrid-on-pigem-vanglad | Hiina sõnul on riigi Kaug-Läänes asuvad uiguuride ja teiste islamivähemuste laagrid väljaõppekeskused, kuid pigem sarnanevad need koolide asemel vanglatele, kirjutas uudisteagentuur AFP kolmapäeval. |
Keel viibis platsil kogu mängu ja tõi lisaks oma põhitööle ka kaks punkti (ühe serviga, teise blokiga). Austria meistri resultatiivseim oli 18 punktiga (+15) Matej Mihajlovic. Võitjate edukaimaks kerkis 17 punkti (+12) toonud Moritz Karlitzek, kirjutab Võrkpall24.ee.
Kordusmäng peetakse Keele koduklubi kodusaalis 31. oktoobril kell 21.25.
Loe täispikka originaalartiklit Võrkpall24.ee lehelt. | Keele ja Posojilnica hammas Saksamaa pronksiklubi peale ei hakanud | https://sport.err.ee/871556/keele-ja-posojilnica-hammas-saksamaa-pronksiklubi-peale-ei-hakanud | Võrkpallikoondise sidemängija Markkus Keel ja tema koduklubi Bleiburgi Posojilnica Aich/Dob (Austria) pidasid teisipäeval Meistrite liiga teise eelringi esimese kohtumise Saksamaa pronksiklubiga Frankfurdi United Volleys. 3:0 (25:21, 25:21, 25:21) võidu teenis kodusaalis mänginud Frankfurdi klubi. |
Võrumaalt pärit Rein Põder kirjutas nii pikemat kui ka lühemat proosat. Ta on avaldanud lühiproosat, romaane, olukirjeldusi, reisimärkmeid, arvustusi, aga ka mõningaid lastejutte. Ühtlasi on teda on pärjatud ka mitmete auhindadega.
1984: Ajakirja Looming novellivõistluse auhind
1985: Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind "Hilised astrid" eest
1994: Bernard Kangro kirjanduspreemia
1995: Virumaa kirjandusauhind teose "Imelik vang" eest
2011: Tammsaare kirjanduspreemia | Suri kirjanik Rein Põder | https://kultuur.err.ee/871551/suri-kirjanik-rein-poder | Teisipäeval, 23. oktoobril suri kirjanik ja kirjastustöötaja Rein Põder (1943-2018). |
Pittsburghiga kolmel korral Stanley karika võitnud Sidney Crosby viis külalised küll avakolmandikul 1:0 ette, kuid Edmonton suutis teise kolmandiku alguses kaotusseisu 2:1 eduseisuks pöörata, kui võrku sahistasid Leon Draisaitl ja Alex Chiasson. Väravaterohkel teisel kolmandikul visati aga veel neli väravat, ning 4:3 eduseisu haaras Penguins.
Viimasel kolmandikul viisid väravad Connor McDavidilt ja Leon Draisaitlilt võõrustajad kohtumist uuesti juhtima, aga Jamie Oleksiaki mängu teine tabamus viigistas seisu 5:5-le. Järgnenud lisaajal sai otsustavaks kohtumise avavärava visanud Sidney Crosby meisterlikkus, kelle kaunis soolovärav tõi Pittsburghile 6:5 võidu.
Tulemused:
Columbus – Arizona 1:4
New York – Florida 5:2
Montreal – Calgary 3:2
Ottawa – Boston 1:4
Nashville – San Jose 4:5
Chicago – Anaheim 3:1
Dallas – Los Angeles 4:2
Edmonton – Pittsburgh 5:6 l.a. | VIDEO | Crosby soolovärav vedas Penguinsi lisaajal võidule | https://sport.err.ee/871547/video-crosby-soolovarav-vedas-penguinsi-lisaajal-voidule | Jäähokiliigas NHL alistas Pittsburgh Penguins väravaterohkes kohtumises Edmonton Oilersi 6:5. |
Delfi andmetel on nõukogus kavas rääkida võimalusest konkurss tühistada.
Eesti Kontserdi uus juht peaks ametisse asuma 1. veebruaril.
Algselt teatas Laine Randjärv, et on valmis tööd alustama aprillis, pärast ametiaja lõppu riigikogus, kuid meedias on see tekitanud pahameelt, sest nii kindlustaks Randjärv 21 000 euro suuruse hüvitise, kuid kohe ametisse asudes jääks ta hüvitisest ilma. ERR-i andmetel teatas Randjärv paari nädala eest Eesti Kontserdi nõukogule, et on valmis tööd alustama 1. veebruarist, mis tähendaks, et ta jääks ilma riigikogust lahkumise hüvitisest.
Eesti Kontserdi nõukogu esimees Indrek Laul on öelnud, et juhi kohale asumisega viivitamine valmistab asutusele olulisi probleeme.
Märtsis ja aprillis kinnitatakse Eesti Kontserdi kahe järgneva hooaja kunstiline plaan ning pannakse paika eelarve prognoos. | Leht: Randjärve valimine Eesti Kontserdi juhiks võidakse tühistada | https://kultuur.err.ee/871535/leht-randjarve-valimine-eesti-kontserdi-juhiks-voidakse-tuhistada | Kolmapäeval koguneb Eesti Kontserdi nõukogu, kus muu hulgas on arutusel segadus, mille tekitas Laine Randjärve valimine Eesti Kontserdi uueks juhiks ning on kaalumisel konkursi tühistamine. |
Kui välja arvata üksikud erilised hetked, pole Eestis varasemalt nelja vioolat avalikult kuuldud. Nii on igapäevaselt meie esindusorkestrites Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning Tallinna Kammerorkestris töötavatest vioolamängijatest koosnev ansambel selleks puhuks välja otsinud spetsiaalselt neljale vioolale kirjutatud teosed.
"Selle kontserdikava koostamisel oli lähtepunktiks, et soovime esitada viooladele kirjutatud originaalloomingut," kirjeldas kontserdikava kokkupaneku protsessi kvarteti liige Helen Kedik. "Nimelt kõlavad vioolaansamblite esituses enamasti vaid seaded, sest originaalis pole sellele instrumendile väga palju muusikat kirjutatud."
Ligi tunniajasel kontserdil kõlab vioolakvartetile kirjutatud muusikat Inglise päritolu York Boweni ja Ross Coheni ning Hispaania võitlushärgade peres sirgunud Sancho Engaño sulest. "Kontserdil ettekandele tulevate teoste mõnusast rahust ja humoorikusest on tunda, et kõik esitusele tulevad heliloojad on väga tihedalt vioolaga seotud," kirjeldas esitusele tulevat kava Karin Sarv.
Vioolakvartett koosseisus Liina Žigurs, Karin Sarv, Helen Kedik ja Laur Eensalu esineb Maarjamäe Lossi suvesaalis neljapäeval 25. oktoobril kell 19.00. | Maarjamäe lossi suvesaalis kuuleb korraga nelja vioolat | https://kultuur.err.ee/871542/maarjamae-lossi-suvesaalis-kuuleb-korraga-nelja-vioolat | Neljapäeval, 25. oktoobril astub Maarjamäe lossi suvesaalis üles vioolakvartett koosseisus Laur Eensalu, Karin Sarv, Helen Kedik ja Liina Žigurs. Koos kantakse ette spetsiaalselt vioolakvartetile loodud teoseid. |
Bozkir ütles intervjuus Postimehele, et Eestil on mõned organisatsiooni FETÖ (Türgis keelatud Fetullah Güleni usuliikumine) liikmed, keda Türgi tahab tagasi saada, kuid ei täpsustanud nende arvu.
"Kuid me küsime teie võimudelt, miks nad ei anna sõbralikule riigile üle terroriste, kui kõik toimikud on neile üle antud," ütles Bozkir.
Tema väitel annavad paljud riigid nad välja, näiteks Balkani riigid ja Aafrika riigid, Aasia riigid. "Ja kedagi ei pooda üles. Kedagi ei kohelda halvasti," ütles Bozkir.
Samas tunnitas ta, et ükski NATO ja EL-i riik Türgile kedagi välja ei anna. | Türgi tahab Eestilt keelatud usuliikumise liikmete väljaandmist | https://www.err.ee/871543/turgi-tahab-eestilt-keelatud-usuliikumise-liikmete-valjaandmist | Türgi parlamendi väliskomisjoni esimehe Volkan Bozkıri sõnul varjab Eesti nende eest terroriste. |
Tasavägise kohtumise avaveerandi võitsid ühe punktiga külalised, kes kasvatasid poolajaks edumaa kolmepunktiliseks. Ka pärast vaheaega oli paremaks pooleks Philadelphia, lisades eduseisule veel neli silma. Neljandal veerandil leidsid oma mängu ka võõrustajad, viies endise Clippersi mängumehe Blake Griffini toel kohtumise lisaajale. Lisaaja lõpusekunditel juhtis küll Philadelphia, aga taaskord kerkis Detroiti kangelaseks Griffin, kelle kahene ning täpne vabavise tõid võõrustajatele minimaalse võidu.
29-aastase Griffini kontole kirjutati koguni 50 punkti, neist viis kolmesed ja viis vabavisked. Pikaaegne Los Angeles Clippersi mängumees sai kirja ka 14 lauapalli ja kuus resultatiivset söötu. Reggie Jackson panustas võitu 23 ja Ish Smith 21 punktiga. Kaotajate poolelt loopis Joel Emblid 33 silma ja tõi 11 lauapalli. Pingilt sekkunud JJ Reddicki nimele kirjutati 30 punkti.
Tulemused:
Detroit – Philadelphia 133:132 l.a.
New Orleans – LA Clippers 116:109
Denver – Sacramento 126:112 | VIDEO | Blake Griffin viskas Pistonsi võidumängus 50 punkti | https://sport.err.ee/871541/video-blake-griffin-viskas-pistonsi-voidumangus-50-punkti | Korvpalliliigas NBA teenis Detroit Pistons napi võidu Philadelphia üle, kes alistati kodusaalis 133:132 (27:28, 34:36, 26:30, 33:26, 13:12). |
Saaremaa Laevakompanii võitis suve lõpus koos Tuule Liinidega mandri ja Prangli saare vahelise liiniveo hanke ning senine vedaja Kihnu Veeteed jäi teiseks, kirjutab Eesti Päevaleht.
SLK pakkumus oli napilt alla kahe miljoni euro, Kihnu Veeteedel 4,23 miljonit eurot, kuid veidi hiljem sai teatavaks, et SLK omanik Vjatšeslav Leedo näeb oma firmal pankrotiohtu ja on oma teise firma, Holostovi Varahaldusega sisse andnud pankrotiavalduse.
Seetõttu võib Viimsi valla alla kuuluv Prangli sattuda täbarasse olukorda, sest Kihnu Veeteede leping lõppeb 31. oktoobril.
Kihnu Veeteed on hanke tulemuse vaidlustanud ning nõudnud esialgset õiguskaitset, et vald ei sõlmiks lepingut ene kõikide asjaolude selgumist SLK-ga. | Prangli liiniveo hange on ohus | https://www.err.ee/871537/prangli-liiniveo-hange-on-ohus | Prangli saare ja mandri ligi kahe miljoni euro suurune laevaühenduse hange on ohus, sest hanke võitnud Saaremaa Laevakompanii (SLK) vastu on esitatud pankrotiavaldus. |
Osapooli esindavad advokaadid said kokku Mecheleni linnas asuvas töökohtus ning üheskoos lepiti kokku, et juhtumi lahendamiseks toimuvad eelistungid toimuvad kümne kuu jooksul. Kohtuistung, kus peavad osalema kõik osapooled ja kus langetatakse otsus, peab toimuma kuu aja jooksul pärast eelpool nimetatud kümne kuu pikkust tähtaega ehk lahendus peaks saabuma hiljemalt 2019. aasta septembri lõpuks, vahendab Spordipartner.ee.
Van Aert esindab praegu Cibel Cebon Offroad Teami, kuid 2019. aastaks tal lepingut pole. Rahvusvaheline Jalgratta Liit ei anna klubivahetuseks luba enne, kui asjad eelmise tööandjaga on korrektselt lõpetatud. Aga kuna Veranda's Willems-Crelan ühineb 2019. aastal Roompot-Nederlandse Loterijga, kaotavad ratturite lepingud kehtivuse ning neist saavad vabaagendid. Van Aert oli eelnevalt sõlminud aastateks 2020-2022 lepingu LottoNL-Jumboga. Võimalik, et nüüd tehakse leping ka 2019. aastaks, kuid selleks peab Hollandi klubi lisasponsoreid hankima. | Wout van Aerti ja Sniper Cyclingu vaidlus jõudis kohtusse | https://sport.err.ee/871487/wout-van-aerti-ja-sniper-cyclingu-vaidlus-joudis-kohtusse | Cyclo-crossi maailmameistri Wout van Aerti ja Sniper Cyclingu vaidlus lepingu ennetähtaegse ülesütlemise teemal jõudis kohtusse. Belgia rattur lõpetas septembris ühepoolselt kontrahti Veranda's Willems-Crelani meeskonnaga, sest polnud valitseva olukorraga rahul. |
Avalikule kirjale Abhaasia eestlannalt, kellele on antud sünnijärgne Eesti kodakondsus, järgnes ametlik vastus politsei- ja piirivalveametilt: kui ta Venemaa kodakondsusest ei loobu, siis pärast 23. novembrit talle Eesti passi ei väljastata, kirjutab Postimees.
Rutto sõnul ei ole tal võimalik Vene passist loobuda, sest ta ei saa eakat ämma Abhaasiasse üksi jätta, samuti ei saa ta Vene passita Abhaasias elada.
Segaseid suhteid ära kasutav Venemaa maksab Gruusia vaidlusaluse ala elanikele pensionit ning varustab abhaase toidukraamiga.
Ruttol on seni Eesti pass olemas, kuid kui ta läks tänavu augustis seda pikendama, kuulis ta, et Eesti riik on ta kodanikuks lugenud eksitusega. | Riigi otsus jätab Abhaasia eestlannale ligi kuu kolimiseks | https://www.err.ee/871533/riigi-otsus-jatab-abhaasia-eestlannale-ligi-kuu-kolimiseks | Politsei- ja piirivalveameti (PPA) hinnangul eksituse tõttu Eesti passi omanikuks saanud Alli Rutto peab Eesti kodakondsusest loobuma. |
Kell 8.50 juhtus liiklusõnnetus Tartus Roosi ja Peetri tänava ristmikul, kus jalgrattaga sõitnud 69-aastane mees ei andnud Kiale, mida juhtis 36-aastane naine. Rattur toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 11.23 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maanteel, kus 67-aastane naine jooksis foori keelava tulega ülekäigurajale ja sai löögi Audilt, mida juhtis 46-aastane mees. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 14.25 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Soo tänava ja Põhja puiestee ristmikul, kus 71-aastane mees tegi Škodaga vasakpööret ja sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 32-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 20.17 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mustakivi tee ja Laagna tee ristmikul, kus 51-aastane naine tegi Volvoga vasakpööret ja ei andnud teed vastassuunas otse sõitnud Hondale, mida juhtis 57-aastane mees. Õnnetuskohalt toimetati Hondas olnud kaheksa-aastane poiss Tallinna lastehaiglasse. | Liikluses sai viga neli inimest | https://www.err.ee/871529/liikluses-sai-viga-neli-inimest | Teisipäeval juhtus üle Eesti neli raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku neli inimest. |
Tabatud juhtidest üks oli narkojoobes ja 21 juhti olid alkoholi tarvitanud.
Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.
Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Lisaks saab konfiskeerida sõiduki. | Politsei tabas 22 joobes juhti | https://www.err.ee/871527/politsei-tabas-22-joobes-juhti | Politsei tabas möödunud ööpäeval üle Eesti liikluses 22 joobes juhti. |
"Me rakendame kohaseid meetmeid, mis hõlmab viisade tühistamist ja muud," lausus Pompeo Ühendriikide välisministeeriumis pressikonverentsil, vihjates, et kõnealuseid ametnikke võib oodata reisikeeld Ühendriikidesse.
"Need karistused ei jää selles asjas meie viimaseks sammuks. Me jätkame täiendavate meetmete analüüsimist, et võtta isikud vastutusele," sõnas ta, lisades, et Washingtonil on õnnestunud tuvastada vähemalt mõned ajakirjaniku tapmisega seotud isikud.
Pompeo ei täpsustanud Saudi ametnike arvu, kellele sanktsioonid kehtestatakse, kuid ütles, et nad töötavad kuningriigi "luureteenistustes, kuninglikus õukonnas, välisministeeriumis ja teistes ministeeriumites".
Ühendriikide välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert täpsustas, et meede puudutab 21 Saudi ametnikku, kelle viisad kas tühistatakse või kellele keelatakse tulevikus viisade väljastamine.
Välisministri sõnul teeb USA selgeks, et ei "salli sellist tegu härra Khashoggi, ajakirjaniku, vaigistamiseks vägivalla abil".
Ühendriigid uurivad ka, kas saavad rakendada antud juhtumi puhul Magnitski seadust finantssanktsioonide kehtestamiseks Khashoggi surmaga seotud isikutele, lausus ta.
Pompeo ütles ka, et Washington peab Saudi Araabiat jätkuvalt liitlaseks ja teda ning president Donald Trumpi ei "rõõmusta" kuningriigi karistamine.
Trump: üks ajaloo halvemaid kinnimätsimisi
USA president Donald Trump ütles teisipäeval, et Khashoggi tapmisele Istanbulis Saudi Araabia konsulaadis järgnes "üks halvemaid kinnimätsimisi" ajaloos.
"Neil oli väga halb algidee, see viidi kehvalt ellu ja kinnimätsimine oli kinnimätsimiste ajaloos üks halvemaid," lausus Trump Valge Maja Ovaalkabinetis.
Saudid on vahistanud 18 inimest
Saudi võimud ise on teatanud seoses Khashoggi tapmisega 2. oktoobril Saudi konsulaadis Istanbulis 18 isiku kinnipidamisest.
Saudi võimud möönsid pärast kaks nädalat kestnud salgamist viimaks laupäeval, et Washington Posti kolumnist ja Ar-Riyadi kriitik Khashoggi sai surma Saudi Araabia Istanbuli konsulaadis puhkenud kakluses. Saudide väitel ei tahetud teda tappa.
Saudi Araabia välisminister Adel al-Jubeir on öelnud, et riigi tegelik juht kroonprints Mohammed bin Salman ei olnud juhtunust teadlik.
Türgi avaldatud andmed viitavad aga sellele, et ajakirjaniku tapmine oli ettekavatsetud operatsioon, mis kiideti heaks Saudi Araabia valitsuse kõrgeimal tasandil.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles teisipäeval, et Saudi Araabia ametnikud kavandasid Khashoggi tapmist mitu päeva ette ja selleks saadeti Istanbuli spetsiaalne löökrühm. | Pompeo: USA tühistab Khashoggi tapmisega seotud saudide viisad | https://www.err.ee/871526/pompeo-usa-tuhistab-khashoggi-tapmisega-seotud-saudide-viisad | USA tühistab ajakirjanik Jamal Khashoggi tapmisega seotud Saudi Araabia ametnike viisad, teatas välisminister Mike Pompeo teisipäeval. |
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil kukkus 2,93 USA dollarit, sulgudes tasemel 66,43 dollarit barreli eest.
Põhjamere brendi hind langes 3,39 dollarit, lõpetades päeva tasemel 76,44 dollarit barrelist. | New Yorgi ja Londoni börsidel tegid nafta hinnad järsu languse | https://www.err.ee/871525/new-yorgi-ja-londoni-borsidel-tegid-nafta-hinnad-jarsu-languse | New Yorgi ja Londoni börsidel tegid nafta hinnad teisipäeval läbi järsu languse. |
Šveitsi ametnikud on öelnud, et kaks varem sel aastal Hollandis vahistatud kahtlusalust plaanisid küberrünnakut Bernis asuvale Spiezi laborile ning sooritasid küberrünnaku Maailma Antidopinguagentuuri (WADA) Lausanne´i kontorile.
Justiitsministeerium teatas avalduses, et on andnud peaprokuratuurile rohelise tule kriminaalmenetluseks pärast kohtumisi välisministeeriumiga.
Šveitsi ametnike sõnul uuris Spiezi labor rünnakukatse ajal Inglismaal Briti-Vene topeltagendile Sergei Skripalile ja tema tütrele Juliale korraldatud närvimürgirünnakut ja Süürias korraldatud gaasirünnakuid.
WADA on olnud Vene võimudele aastaid pinnuks silmas dopingutarvitamise paljastamise tõttu Venemaa spordis.
Vene luurajate vahistamise üksikasjad on teadmata, kuid Hollandi peaminister Mark Rutte teatas 26. märtsil, et Skripali-vastase rünnaku tagajärjel saadeti riigist välja "kaks Vene luuretöötajat".
Vene välisminister Sergei Lavrov taunis septembris teateid sellest, et Vene agendid võtsid sihikule Spiezi labori, öeldes, et ta ei suuda uskuda, et meedia ei kajastanud vahistamisi siis, kui need aset leidsid. | Šveits alustab kahe Vene spiooni suhtes kriminaalmenetlust | https://www.err.ee/871524/sveits-alustab-kahe-vene-spiooni-suhtes-kriminaalmenetlust | Šveitsi justiitsministeerium andis teisipäeval peaprokuratuurile loa alustada kriminaalmenetlust kahe arvatava Vene luuraja suhtes, keda süüdistatakse katsetes korraldada riigis tundlike sihtmärkide vastu küberrünnakuid. |
Kohtumise ainsa värava lõi mängu 17. minutil Paul Dybala, kui toimetas puuri karistusalasse jäänud lahtise palli. Olukorrani viinud tsenderduse andis aga oma endise koduklubi vastu mänginud Cristiano Ronaldo.
Rohkem häid võimalusi oligi Juventusel. Kodumeeskonna parim šanss avanes veerand tundi enne lõpuvilet, kuid Paul Pogba ootamatu löök raksatas vastu posti.
Viis mängu võiduta olnud Madridi Real sai kodus jagu tšehhide Plzenist. Karim Benzema viis meeskonna 11. minutil juhtima ja 56. minutil suurendas Marcelo eduseisu. Plzeni auvärava lõi 79. minutil Patrik Hrosovsky.
Kindla võidu sai võõrsil Manchester City, kes alistas Donetski Šahtari 3:0 (30. David Silva, 35. Aymeric Laporte, 71. Bernardo Silva).
Tulemused ja punktiseisud:
E: Ateena AEK - Müncheni Bayern 0:2, Ajax - Benfica 1:0
Ajax 7, Müncheni Bayern 7, Benfica 3, Ateena AEK 0
F: Hoffenheim - Lyoni Olympique 3:3, Donetski Šahtar - Manchester City 0:3
Manchester City 7, Lyoni Olympique 5, Hoffenheim 2, Donetski Šahtar 2
G: AS Roma - Moskva CSKA 3:0, Madridi Real - Plzen 2:1
Madridi Real 6, AS Roma 6, Moskva CSKA 4, Plzen 1
H: Young Boys - Valencia 1:1, Manchester United - Juventus 0:1
Juventus 9, Manchester United 4, Valencia 2, Young Boys 1 | Man United vandus Juventusele alla, Reali seeria katkes | https://sport.err.ee/871486/man-united-vandus-juventusele-alla-reali-seeria-katkes | Inglismaa tippklubi Manchester United kaotas jalgpalli Meistrite liiga põhiturniiri kolmandas voorus kodus Torino Juventusele 0:1. |
Vapruse ja Transi senised tänavuse hooaja Premium liiga mängud olid kõik lõppenud Transi kasuks: aprillis kodus 3:1, juulis võõrsil 5:3 ja augustis taas kodus 1:0.
Enne laupäevast kordaminekut oli Vaprus võitnud viimati 6. mail, kui kodus saadi jagu FC Kuressaarest 3:1. Hooaja esimene võit tuli sama skooriga märtsis JK Tallinna Kalevi vastu.
Enne Narva alistamist oli Vaprus kaotanud Premium liigas 13 mängu järjest.
Tabeliseis: 1. Flora 87 punkti (31 mängust), 2. Levadia 75 (32), 3. Paide 58 (32), 4. Kalju 55 (31), 5. Kuressaare 45 (32), 6. Trans 35 (32), 7. Tammeka 31 (32), 8. Kalev 30 (32), 9. Legion 18 (32), 10. Vaprus 11 (32). | Vapruse 13 mängu kestnud kaotusteseeria katkes võiduga tabeli kuuenda üle | https://sport.err.ee/1608752662/vapruse-13-mangu-kestnud-kaotusteseeria-katkes-voiduga-tabeli-kuuenda-ule | Jalgpalli Premium liiga punane latern Pärnu JK Vaprus alistas 32. voorus kodus JK Narva Transi ja kirjutas turniiritabelisse kolmanda võidu. Ainsa värava lõi üheksandal minutil Ronaldo Tiismaa. |
Mehhikos Tlaxcala linnas toimunud võistlusele said üksnes maailma kaheksa paremat ja veerandfinaalis tuli vastamisi minna kohaliku vibulaskuri Andrea Becerraga, kellele eestlanna kaotas 142:146.
Jäätmad tabas kümme tundi enne matši toidumürgitus, millega kaasnesid oksendamine, külmavärinad ja üldine halb enesetunne. Laskmise ajal tuli võidelda jõuetusega.
Lisell Jäätma ema ja treeneri Maarika Jäätma sõnul oli võit juba finaaletapile pääsemine. "Terve hooaeg on olnud väga hea, ta on näidanud väga head laskmist. Siia saamine oli juba väga raske ja meie jaoks mingis mõttes võit," kommenteeris ta.
"Seda toidumürgitust ei osanud me keegi oodata, aga nagu ikka tuli see väga tähtsal hetkel. Täna oli teada, et on vaja lasta häid skoore, sest ilm oli ideaalilähedane. Seekord kahjuks ei tulnud, eks jõuetus ja halb enesetunne tegid ka oma töö."
"Kokkuvõttes on kõik hästi ja me võitleme siin ka järgmise nädala lõpus, kohalikud kutsusid meid nendega mõõtu võtma," lisas treener.
Naiste plokkvibu MK-sarja finaaletapi võitis kolumblanna Sara Lopez, kes alistas finaalis britt Ella Gibsoni 148:146. | Toidumürgituse saanud Jäätma lõpetas MK-sarja finaali seitsmenda kohaga | https://sport.err.ee/1608752653/toidumurgituse-saanud-jaatma-lopetas-mk-sarja-finaali-seitsmenda-kohaga | Maailma karika sarja finaaletapile pääsenud vibusportlane Lisell Jäätma lõpetas võistluse tervisemurede järel seitsmenda kohaga. |
Oluline laupäeval, 15. oktoobril kell 22.15:
- Odessa oblasti sadamaist on pärast viljalepet väljunud 341 Ukraina laeva 7,5 miljoni tonni viljaga;
- Saksamaa andis Ukrainale üle sillatanke ja seadeldisi pontoonsildade rajamiseks;
- Valgevenesse saabusid esimesed Vene sõdurid programmi raames, mille ametlik eesmärk on tugevdada Valgevene-Ukraina piiri kaitset;
- Hersoni oblasti okupatsioonivõimude väitel on Ukraina relvajõud alustanud oblastis aktiivsemat vastupealetungi;
- Kogu Ukrainas kõlas õhuhäire;
- USA ähvardas Venemaa sõjaväe toetajaid sanktsioonidega;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit;
- Suurbritannia kaitseministeerium: mobiliseeritud peavad ise soomusvestid ostma;
- ISW: Putin peab sügisese ajateenistuse tõttu mobilisatsiooni lõpetama;
- Pentagon üritab Starlinki Ukrainas töös hoida;
- Saudi Araabia annab Ukrainale 400 miljoni eest humanitaarabi;
Odessa oblastist on pärast viljalepet väljunud 341 laeva
Ukraina taristuministeeriumi teatel on alates 22. juulist, mil Kiiev ja Moskva andsid allkirjad viljakokkuleppele, Odessa oblasti sadamatest väljunud 341 laeva. Kokku on laevad tarninud Ukrainast välja 7,5 miljonit tonni vilja.
Laupäeval teatas taristuministeerium veel seitsme kaubalaeva väljumisest Odessa oblastist. Kokku on laevadel 101 000 tonni põllumajandustooteid, mis viiakse Aasia ja Euroopa riikidesse.
Saksamaa andis Ukrainale 16 sillatanki
Saksamaa andis Ukrainale üle 16 Biberi sillatanki ning kümme pontoonsilla seadeldist. Sillatank on soomustatud pioneerisõiduk, mis on mõeldud abistama tanke, aga ka jalaväeüksusi jõgede, kaevikute ja purustatud sildade ületamisel.
Eelmisel nädalal sai Ukraina Saksamaalt 16 iseliikuvat suurtükisüsteemi Zuzanna. 155-mm suurtükirelvade laskeulatus ulatub 41 kilomeetrini.
Septembris andis Saksamaa Ukrainale üle kuus iseliikuvat õhutõrjerelva Gepard, mis suurendas nende koguarvu Ukrainal 30-ni. Ukraina relvajõud on saanud Gepardi jaoks ka laskemoona ning viis MARS mitmikraketiheitesüsteemi, samuti iseliikuvaid haubitsaid ja laskemoona neile.
Kokku ulatub Saksamaa sõjaline abi Ukrainale hinnanguliselt 1,5 miljardi dollarini.
Vene sõdurid koonduvad Valgevenes
Valgevenesse saabusid esimesed Vene sõdurid programmi raames, mille ametlik eesmärk on tugevdada Valgevene-Ukraina piiri kaitset.
Tõenäoliselt saadetakse Vene sõdurid üle piiri Ukrainasse sõdima. Valgevene on varemgi lubanud Vene sõjaväel oma riigi kaudu Ukrainat rünnata, Valgevene enda üksused seni Ukrainasse sõdima pole läinud.
Uus kahe riigi ühisprogramm võib vaatlejate hinnangul olla märk sellest, et edaspidi kaasatakse sõjategevusse ka Valgevene väed.
Okupatsioonivõimude väitel on Ukraina relvajõudude pealetung Hersoni oblastis intensiivistunud
Hersoni oblasti okupatsioonivõimu asejuhi Kirill Stremousovi sõnul on Ukraina vastupealetung oblastis intensiivistunud, vahendasid The Kiyv Independent ja CNN.
Tema väitel püüavad Ukraina relvajõud alustada pealetungi Dudtšanõ küla lähedal.
Ukraina võimud ei ole neid väiteid kinnitanud.
Ukraina relvajõud on teinud Hersoni oblastis järjekindlalt edusamme alates pealetungi alustamisest septembris. Eelmisel nädalal teatas Ukraina sõjavägi, et on alates täiemahulise sõja algusest Hersoni oblastis tagasi võtnud 2400 ruutkilomeetrit.
Moskva on kuulutanud okupeeritud aladel välja evakueerimised, mille käigus viiakse Hersoni elanikud Venemaale Rostovisse.
⚡️Occupation government: Ukrainian troops launch offensive in Kherson Oblast.
Kirill Stremousov, a deputy head of the Russian illegal occupation government in Kherson Oblast, said that the Ukrainian military is trying to launch an offensive near the village of Dudchany.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) October 15, 2022
Ukrainas kõlas õhuhäire
Laupäeva hommikul käivitusid kõigis Ukraina oblastites õhuhäire signaalid.
Zaporižžja oblasti kuberner Oleksandr Staruh teatas laupäeva hommikul, et Venemaa väed linna ründamiseks õhutõrjesüsteemi S-300. Raketirünnaku tagajärjel said kahjustusi mitmeid energia- ja tööstusrajatised.
Dnipropetrovski oblasti kuberner Valentõn Reznitšenko ütles, et üleöö tulistati Nikopoli pihta enam kui 50 Vene mürsku, vigastada said kaks inimest.
Kiievi oblasti kuberner Oleksi Kuleba teatas 15. oktoobri varahommikul Telegramis, et Venemaa tulistas Kiievi oblasti pihta raketi. Kuleba ei avaldanud rünnaku asukohta, kuid ütles, et päästetöötajad on kohapeal.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina väed tabasid viimase 24 tunni jooksul nelja Venemaa juhtimispunkti ja veel 15 piirkonda, kuhu oli koondatud Vene elavjõud ja sõjatehnika, vahendas The Kyiv Independent.
Dnipropetrovski oblasti kuberner Valentin Reznitšenko teatas Telegrami postituses, et Ukraina ida õhuväejuhatus hävitas üleöö oblasti kohal viis Shahed-136 kamikaze- drooni.
Ukraina riiigile kuuluv võrguoperaator Ukrenergo teatas, et hommikune raketilöök Kiievi äärelinnas põhjustas energiainfrastruktuurile raskeid tagajärgi.
USA ähvardas Venemaa sõjaväe toetajaid sanktsioonidega
USA hoiatas, et võib kehtestada sanktsioonid inimestele, riikidele ja ettevõtetele, kes tarnivad Venemaale laskemoona või toetavad selle sõjatööstuskompleksi.
Reuters teatas, et USA rahandusministri asetäitja Wally Adeyemo ütles 32 riigi ametnike kohtumisel, kus arutati Venemaa-vastaseid sanktsioone, et osakond annab reedel välja juhised, milles selgitatakse, et Washingtonil on võime ja tahe selliseid sanktsioone kehtestada.
Esimesel sellisel kohtumisel osalesid ametnikud Euroopa Liidu riikidest, Kanadast ja Lõuna-Koreast.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 64 700 (võrdlus eelmise päevaga +400);
- tankid 2524 (+3);
- soomusmasinad 5179 (+7);
- lennukid 268 (+0);
- kopterid 242 (+2);
- suurtükisüsteemid 1582 (+16);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 365 (+3)
- õhutõrjesüsteemid 186 (+3);
- operatiivtaktikalised droonid 1210 (+11);
- tiibraketid 316 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3951 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 142 (+0).
Suurbritannia kaitseministeerium: mobiliseeritud peavad ise soomusvestid ostma
Suurbritannia kaitseministeerium kirjutas oma igapäevases ülevaates, et viimase kahe nädala jooksul on Ukrainasse paigutatud mobiliseeritud Vene reservväelaste keskmine isikliku varustuse tase on tõenäoliselt madalam kui varem lähetatud vägede niigi kehv varustus.
Brittide sõnul peavad paljud reservväelased tõenäoliselt ise ostma oma soomusvestid. "See käib eriti moodsama vesti 6B45 kohta, mis on mõeldud Ratniku isikliku varustuse programmi raames lahingüksustele üldiseks väljastamiseks," seisis ülevaates.
2020. aastal teatasid Venemaa võimud, et Venemaa sõjaväele on tarnitud 300 000 komplekti Ratniku soomusrõivaid, millest jätkus praegu Ukrainasse paigutatud vägede varustamiseks.
ISW: Putin peab sügisese ajateenistuse tõttu mobilisatsiooni lõpetama
USA mõttekoda Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW) märkis, et Putin peab tõenäoliselt peatama või lõpetama oma osalise mobilisatsiooni, et vabastada sügiseseks ajateenistuseks bürokraatlikud vahendid.
Septembri lõpus lükkas Putin Venemaa tavapärase sügisese ajateenistustsükli 1. oktoobrilt 1. novembrile ja andis korralduse kutsuda sügisesse tsüklisse 120 000 meest, mis on 7000 vähem kui 2021. aasta sügisel, teatas ISW.
Kui tavaliselt keelab Venemaa seadus ajateenijate saatmise välismaale, siis nüüd loeb Venemaa seadus ka Venemaa poolt annekteeritud territooriumid Ukrainas Venemaa territooriumiks, mis ISW andmetel "nähtavalt legaliseerib ajateenijate kasutamise eesliinil".
Pentagon üritab Starlinki Ukrainas töös hoida
Pentagon hindab võimalusi, et hoida Ukrainat ühenduses Starlinki satelliitidega.
USA kõrge kaitseametnik ütles, et USA üritab teha kõik endast oleneva, et aidata hoida Ukraina vägede jaoks neid ühendusi, seisis USA kaitseministeeriumi pressiteates.
Reedel kirjutas CNN, et Elon Muski ettevõte SpaceX tahab, et satelliitide kaudu internetti pakkuva Starlinki teenuse eest hakkaks maksma USA kaitseministeerium.
Musk on varem sotsiaalmeedias väitnud, et Starlinki kaudu internetiühenduse tagamine Ukrainas on ettevõttele läinud maksma 80 miljonit dollarit ning kulu ületab aasta lõpuks 100 miljoni dollari piiri.
Saudi Araabia annab Ukrainale 400 miljoni eest humanitaarabi
Saudi Araabia annab Ukrainale humanitaarabi 400 miljonit dollarit, teatas Saudi riiklik uudisteagentuur SPA.
Teates seisis veel, et kroonprints Mohammed bin Salman helistas reedel Zelenskiyle, vahendas Reuters.
Samal ajal tegid USA demokraadid ettepaneku anda Saudi Araabias asuvad USA relvasüsteemid Ukrainale ja peatada kavandatud Patrioti rakettide üleandmine Riyadhile pärast seda, mida demokraadid nimetasid pöördepunktiks Washingtoni ja kuningriigi suhetes.
Valgevene kaitseministeerium teatas reedel, et Vene väed hakkavad riiki saabuma lähipäevadel oma ühise väegrupeeringu osana. | Sõja 234. päev: Venemaa pommitas taas Zaporižžjat | https://www.err.ee/1608752101/soja-234-paev-venemaa-pommitas-taas-zaporizzjat | Zaporižžja oblasti kuberner Oleksandr Staruh kirjutas ööl vastu laupäeva Telegramis, et Venemaa tulistas Zaporižžja linna rakettidega. Õhuhäire kõlas üle terve Ukraina ning Kiievi oblastis sai kahjustada energiataristu. |
Como läks juhtima juba neljandal minutil, ent lasi külalistel peagi vilistada. Teise poolaja alguses mindi penaltist uuesti ette, kuid edu kasvatamist tuli oodata 84. minutini. Siis lõpetas Kubassova täpse löögiga vasturünnaku, neli minutit hiljem vormistas Vivien Beil lõppskoori, vahendab Soccernet.ee.
Üleminutitel oli Parmal veel kasutada ka penalti, ent seda väravasse saata ei suudetud.
Hooaja esimene liigavõit tõstis Como tabelis hoobilt kümne naiskonna konkurentsis seitsmendaks. Täna 86. minutil lisaks väravale ja kollase kaardiga protokolli pääsenud Kubassova mängis 90 minutit, senisest kuuest liigamängust on ta kolmes kuulunud algkoosseisu ja kolmes sekkunud vahetusest.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Vlada Kubassova tegi Itaalia kõrgliigas teist korda skoori | https://sport.err.ee/1608752548/vlada-kubassova-tegi-itaalia-korgliigas-teist-korda-skoori | Itaalia naiste kõrgliigas sai sel hooajal juba teist korda jala valgeks Eesti koondislane Vlada Kubassova, kelle tabamus aitas Comol alistada kodus 4:1 Parma naiskonna. |
Kolm punkti teeninud Levadia lõpetas kohtumise arvulises vähemuses, kuna 78. minutil tegi Milan Mitrovic vastasele vea eest esimese ja seejärel tõuklemise eest teise kollase ning kokku punase.
Olukorra üle avaldas rahulolematust teiste seas ka Levadia abitreener Artjom Artjunin ja peakohtunik Karl Koppel eemaldas ka tema.
Levadia võitis seega Tammekat kõigis neljas tänavuse hooaja Premium liiga mängus ja tartlased ei löönud neis ainsatki väravat.
Enne mängu:
Sel hooajal on omavahel kohtutud kolmel korral ning kõik matšid on seni võitnud Levadia. 2. aprillil võidutses Levadia 4:0, 27. aprillil alistati Tammeka 1:0 ning 15. juulil 3:0.
Liigatabelis hoiab Levadia kindlalt teist kohta, olles kogunud 72 punkti. Liidrist Florast jäädakse 15 punkti kaugusele. Tammeka on seitsmendal kohal 31 punktiga ning Narva Transist jäädakse nelja punkti kaugusele. Kaheksandal positsioonil paiknevat Tallinna Kalevit edestatakse nelja punktiga.
Mäng saab alguse kell 17.00 A. Le Coq Arenal. | Levadiale napp võit, Tammekal ei õnnestunudki neile tänavu väravat lüüa | https://sport.err.ee/1608752170/levadiale-napp-voit-tammekal-ei-onnestunudki-neile-tanavu-varavat-luua | Tallinna FCI Levadia alistas jalgpalli 32. vooru kohtumises kodus Tartu JK Tammeka 1:0. Mängu ainsa värava lõi neljandal minutil penaltist Zakaria Beglarišvili. |
Praeguseks 28-aastane Zabijako esindas erinevate partneritega Eestit maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel, aga hakkas siis sõitma Venemaa värvides ning tegi koos Aleksandr Enbertiga ka parimad tulemused.
2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel ja 2019. aastal maailmameistrivõistlustel võeti pronksmedalid. Lisaks saavutati olümpiahõbe võistkonnavõistluses. 2020. aasta alguses teatati koos karjääri lõpetamisest.
Tänavuse aasta alguses levisid Venemaa meedias aga jutud, kuidas Zabijako kolib Kanada lipu alla ja hakkab sõitma koos Zachary Dalemaniga. Nüüd avaldas Zabijako, miks sellest plaanist ei saanud asja.
Iluuisutaja sõnul oli raske leida võistluspartnerit ja taustajõude, kes olnuks endiste tasemel. Samuti tekkisid tõrked bürokraatias.
"Kanada esitas palve meie alaliidule mind vabastada, kuid meie alaliit teatas, et kaalub selliseid juhtumeid alles detsembris. Ja ei kinnitanud, et nad selle rahuldavad," teatas Zabijako.
"See oli minu jaoks üllatus, sest ma polnud aktiivne sportlane juba kolm aastat, aga tuleb välja, et kuulun endiselt neile. See oli väga imelik. Piisanuks taotlusest ISU-le [rahvusvahelisele alaliidule], aga Kanada alaliit otsustas teha õiget asja ja küsida luba meie föderatsioonilt."
"Nende nüansside tõttu leidsin, et see pole see, mida tahan. Kui karjääri jätkata, siis tõsisel, kõrgel tasemel. Minu soovist ei piisa, paljud asjad peavad klappima." | Eestist pärit Zabijako selgitas, miks karjäär ei jätkunud | https://sport.err.ee/1608752494/eestist-parit-zabijako-selgitas-miks-karjaar-ei-jatkunud | Kui aasta alguses levisid meedias uudised, et Eestist pärit iluuisutamise paarissõitja Natalja Zabijako naaseb võistlustulle ja hakkab esindama Kanadat, siis nõnda siiski ei läinud. |
View this post on Instagram
A post shared by Anastasija Sevastova (@nastysevastova)
Sevastova mängis viimati jaanuaris Austraalia lahtistel, kus langes konkurentsist kohe avaringis. Veebruari alguses teatas lätlanna, et võtab tennisest pausi, kuid põhjust toona ei täpsustanud.
"See pole lahe, kui ei saa väljakul enda parimat mängu näidata, sest miski segab kogu aeg," sõnas ta siis kodumaisele meediale. "Ma ei taha väljakule naasta, kuni olen sajaprotsendiliselt valmis. Võtan nüüd pikemna pausi. Ma ei tea, kui pikaks see paus kujuneb."
"See on raske otsus, aga - sport ei kesta eluaeg. Ma loodan, et kõik austavad mu otsust. Pean pärast seda edasi elama ja ei taha elada kõigi vigastustega. Ma ei soovi kellelegi teada anda, mis mulle haiget teeb ja mis mul viga on. See on privaatne info."
Parimal päeval maailma edetabelis 11. kohta hoidnud Sevastova on oma edukaimad turniirid teinud USA lahtistel, kus jõudis 2018. aastal poolfinaali ning 2016. ja 2017. aastal veerandfinaali. | Läti tipptennisist saab emaks | https://sport.err.ee/1608752479/lati-tipptennisist-saab-emaks | Tänavuse aasta alguses tippspordist aja maha võtnud Läti tennisist Anastasija Sevastova avaldas, et on lapseootel. 32-aastane mängija avaldas Instagramis pildi endast beebikõhuga. |
Kataloonias peetaval eelviimasel etapil edestas esikoha teeninud Aron teiseks tulnud prantslasest pilooti Hadrien Davidi (R-ace GP) vaid 0,147 sekundiga. Kolmandana lõpetas hollandlane Dilano van't Hoff (MP; +4,086).
Esimeselt positsioonilt teele läinud Aron suutis stardis oma kohta hoida ja kuigi sõidu teises pooles lähenes talle David, siis eestlane tõrjus prantslase 17. ringi rünnaku ja võttis esikoha.
Kokkuvõttes liidrikohta hoidev rootslane Dino Beganovic (Prema) sai 11. koha ja tema edu konkurentide ees pisut vähenes: itaallane Gabriele Mini (ART) kaotab nüüd 43 ja järgmisel aastal F3 sarja sõitev Aron 49 punktiga.
Kataloonias sõidetakse ka pühapäeval ja hooaja viimane etapp toimub nädala pärast Mugellos ehk jagamisele läheb veel maksimaalselt 75 silma. | Eesti vormelipiloot Paul Aron võidutses Kataloonias | https://sport.err.ee/1608752461/eesti-vormelipiloot-paul-aron-voidutses-kataloonias | Eesti vormelisõitja Paul Aron (Prema) teenis rahvusvahelise autoliidu (FIA) regionaalsete Euroopa meistrivõistluste (FREC) sarjas hooaja viienda sõiduvõidu. |
Robi Saarma viis Paide 35. minutil penaltist juhtima, aga 62. minutil õnnestus Taavi Jürisool viigistada. Viimasest neljast mängust kolm võitnud Kalevi kangelaseks kerkis Ioan Yakovlev, kes jõudis tabamuseni esimesel üleminutil.
Paide jaoks hakkas mäng viltu vedama 60. minutil, kui viis minutit varem kollase kaardi teeninud keskkaitsja Abdul Razak Yusif sai teise hoiatuse ja eemaldati.
Enne laupäevast kohtumist oli Paide võitnud Kalevit Premium liigas kümme korda järjest. 2018. aasta novembris tehti Paides 2:2 viik. Viimase võidu sai Kalev aga 2013. aasta mais, kui oli koduväljakul parem skooriga 1:0. | Kalev alistas üheksa aasta järel taas Paide | https://sport.err.ee/1608752446/kalev-alistas-uheksa-aasta-jarel-taas-paide | Jalgpalli Premium liiga 32. vooru kohtumises alistas JK Tallinna Kalev võõrsil Paide Linnameeskonna 2:1 ja lõpetas Kesk-Eesti klubi vastu pika võidupõua. |
Denham Audio loomingu aluseks on jungle 'i ja breakbeat 'i rütmid, kuhu on lisatud ka elemente acid 'ist. Aastate jooksul on nad avaldanud muusikad plaadifirmade nagu Nineteen Ninety Four, Artifice, WNCL, Frendzone! ja Sneaker Social Club alt. Nende seni viimane lühialbum "Thirty Eight Snub" ilmus plaadifirma Club Grow alt.
Lisaks Denham Audiole astub üles ka Paul & Shark, kelle loodud plaadifirma Free Time Discs on samuti keskendunud just Briti reivimuusikale. Erikülalisena astub D3-e pulti ka Mari-Anna Miller. | Tallinnas esineb Briti produtsent Denham Audio | https://menu.err.ee/1608752323/tallinnas-esineb-briti-produtsent-denham-audio | Laupäeval astub kontsertklubis D3 lavale Briti produtsent Denham Audio, kes keskenduvad oma loomingus põhiliselt moodsale reivimuusikale. |
"PERN-i tehniline meeskond taastas täielikult klientidele Saksamaale toornaftat viiva toru töö," märkis PERN pressiteates.
Teisipäeva hilisõhtul tuvastas torujuhtme automaatsüsteem lekke ühel torujuhtme liinil, mis asub 70 kilomeetri kaugusel Plocki linnas. Leke toimus peamisel marsruudil, mida mööda toornafta jõuab Saksamaale. Torujuhtme teine haru töötas PERN-i sõnul edasi.
Poola võimude hinnangul on tegu tõenäoliselt õnnetusjuhtumiga. | Poola teatel on Družba naftatoru leke parandatud | https://www.err.ee/1608752425/poola-teatel-on-druzba-naftatoru-leke-parandatud | Poola operaatorfirma PERN teatas laupäeval, et toornafta pumpamine kahjustada saanud Družba torus on taastatud. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.