text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Taiwani õdedepaar I-Huan Cho ja Yi Tsen Cho oli finaalis Baltikumi paarist üle 6:0, 6:0, samas olid nad eelmised mängud võitnud väga napilt, vahendab Tennisnet.ee.
Finaalis ei olnud põnevaid geime, vaid ühe korra oli seis 40:40 ja mängiti otsustav punkt. Aga see juhtus esimese seti seisul 0:5, kui Paukštytel / Varulil ei olnud niikuinii enam lootust setti võita. | Liisa Varul kaotas paarismängu finaalis kindlalt | https://sport.err.ee/1608752428/liisa-varul-kaotas-paarismangu-finaalis-kindlalt | Liisa Varul ja leedulanna Patricija Paukštyte olid Sharm el Sheikhi ITF-i W15 turniiril mänginud paarismängus sedavõrd kindlalt, et kuni finaalini kaotasid ainult 11 geimi, aga paraku lõppkohtumises ei võitnud nad ise ühtki geimi. |
Avanädalavahetusel kahest mängust ühe võitnud Audentes SG/Noortekoondis võõrustab laupäeval kell 17 algavas vastasseisus Riia Võrkpallikool/LU-d ja TalTech/Tradehouse tund aega hiljem algavas mängus Riia Stradina Ülikool/MVS-i. Kolme punktiga tabelit juhtiv Barrus/Võru Võrkpalliklubi mängib kell 18 võõrsil Jonavos Aušrine-KKSC-iga ja Tartu Ülikool/Bigbank kell 19 samuti võõral väljakul tiitlikaitsja TK Kaunasega, kirjutab Volley.ee.
Pühapäeval kell 12 läheb Võru esindus Leedus vastamisi TK Kaunasega, Tartu Ülikool/Bigbank kohtub kell 13 Leedus kohaliku Jonavos Aušrine-KKSC-iga. Kell 13 pannakse pall mängu ka Audentese spordihoones, kus koduvõistkond Audentes SG/Noortekoondis jagab punkte Riia Stradina Ülikool/MVS-iga. Kell 15 võtab TalTech/Tradehouse kodusaalis vastu Riia Võrkpallikool/LU.
Ajakava ning tulemused on leitavad siit. | Naiste võrkpalli Balti liiga saab hoo sisse | https://sport.err.ee/1608752347/naiste-vorkpalli-balti-liiga-saab-hoo-sisse | Kui senini on naiste võrkpalli Balti liigas toimunud kaks kohtumist, siis algaval nädalavahetusel jagatakse punkte üheksas mängus. Eestis peetakse neli kohtumist. |
Chelsea poolkaitsjat vaevab tõsine reielihasevigastus ja see uudis on Prantsusmaa peatreenerile Didier Deschampsile valus löök.
Kante puudumine on halb uudis ka Chelsea peatreenerile Graham Potterile, kuna meeskond peab kuni jaanuari keskpaigani ilma Kanteta hakkama saama.
Kante on juba suurema osa hooajast vahele jätnud, kuna augustis toimunud 2:2 viigimängus Tottenham Hotspuriga vahetati Kante 84. minutil vigastuse tõttu välja.
"See on tagasilöök. See ei ole hea uudis, kuid praegu ei saa ma teile midagi enamat öelda," ütles Potter.
Kante liitus Chelseaga 2016. aastal ja pärast seda on ta klubi eest teinud 262 kohtumist.
Prantsusmaa koondise jaoks on lisaks Kantele kahtluse all ka Juventuse poolkaitsja Paul Pogba osalemine MM-il, kes on taastumas põlveoperatsioonist. Nii Pogbal kui ka Kantel oli väga suur roll eelmisel MM-il 2018. aastal, mille Prantsusmaa võitis. | N'Golo Kante jääb jalgpalli MM-ilt eemale | https://sport.err.ee/1608752374/n-golo-kante-jaab-jalgpalli-mm-ilt-eemale | Prantsusmaa jalgpallikoondise poolkaitsja N'Golo Kante jääb reielihasevigastuse tõttu kolmeks kuuks palliplatsilt eemale ega saa seetõttu osaleda ka Kataris toimuval jalgpalli MM-il, teatasid allikad ESPN-ile. |
UEFA teatas, et sai neljalt Skandinaavia riigilt lõpliku pakkumise pärast kolmapäevast tähtaega.
"Põhjamaade naiste jalgpallil on nii palju pakkuda," ütles Norra Jalgpalliliidu (NFF) president Lise Klaveness.
Mänge peetaks kaheksas erinevas linnas: Kopenhaagenis, Stockholmis, Oslos, Helsingis, Odenses, Göteborgis, Trondheimis ja Tamperes.
"Koos pakume ainulaadset kogemust nii mängijatele kui ka toetajatele," ütles Rootsi Jalgpalliliidu (SvFF) president Karl-Erik Nilsson.
"Kõik Põhjamaade jalgpalliliidud nõustuvad meie riikide suurmeistrivõistluste korraldamise olulisusega ning üheskoos on meil naiste jalgpalli arendamiseks suured ambitsioonid," lisas Nilsson.
Lisaks soovivad EM-i korraldada ka Prantsusmaa, Poola ja Šveits. Turniiri võõrustajad määrab UEFA täitevkomitee 2023. aasta jaanuaris.
Turniir peeti tänavu Inglismaal, kus võõrustajad tulid Wembleyl toimunud finaalis Euroopa meistriks, kui alistati Saksamaa. | Neli Skandinaavia riiki soovivad ühiselt korraldada naiste jalgpalli EM-i | https://sport.err.ee/1608752308/neli-skandinaavia-riiki-soovivad-uhiselt-korraldada-naiste-jalgpalli-em-i | Euroopa jalgpalli juhtorgan UEFA teatas neljapäeval, et Taani, Soome, Norra ja Rootsi on esitanud soovi ühiselt korraldada 2025. aasta naiste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri. |
Kõik sai alguse sellest, kui üks salastatud isik X saatis meililisti, kus ka mina juhtusin olema, Artise kino artikli. Selles seisis, et projekt "27 Times Cinema" valib igast Euroopa Liidu riigist ühe noore filmihuvilise ja lennutab ta kaheks nädalaks Itaaliasse filmifestivalile Giornate degli Autori. Euroopa Liit taob kõik kinni ning ise peab panustama vaid kriitilise mõtlemisega ja valima kümne filmi seast parima. Täitsin ankeedi ning määratlesin kino olemust ja kohta ühiskonnas lühikeses videoformaadis, mõeldes samal ajal, mille kõige muu jaoks oleksin saanud seda nelja tundi kasutada, sest valituks ei osutu ma niikuinii.
Ootused versus reaalsus
Aga täpselt pärast uue kooliaasta algust põrutasin filosoofia ajaloo seminari asemel hoopis Veneetsiasse. Kohe esimesel päeval selgus, et puhkusereisist on asi kaugel. Lisaks kohustuslike filmide vaatamisele olid ajakavas töötoad, individuaalsed ülesanded ja grupitööd ning konfidentsiaalsed žürii kohtumised. Muidugi tahtsime ka lihtsalt linnas hängida, pitsat süüa ja õlut juua ning võimaluse korral veel teiste programmide filme vaadata, sest Giornate degli Autori (ee autorite päevad) on küll omaette festival, kuid see on loodud selleks, et pakkuda režissööridele alternatiivset platvormi Veneetsia filmifestivali osana. Tahtsime võtta sellest võimalusest maksimumi, seega tuli varastada aega unetundide arvelt – kärpisime need kohe esimesel ööl umbes viie peale. Nõrgemad magasid kohustuslike linastuste ajal. Seda ei pannud meile aga keegi pahaks, sest ka žürii presidendil endal kippusid silmad vahepeal kinni vajuma.
Tänavu oli presidendiks 21. sajandi valgustaja – trummipõrin – Céline Sciamma. Kes ei tea, siis tema filmide keskmes on just need ühiskondlikult olulised teemad, mida eesti filmimaastikul tavaliselt ei puudutata. Sciamma on tulihingeline feminist ja tegelebki põhiliselt lugudega naistest, kuid ta julgeb rääkida ka teemadel, mis teda ennast otseselt ei puuduta. Üks tema kuulsam film "Tomboy" (2011) teeb temast transkogukonna ikooni, sest heteronormatiivses maailmas eksinud noored on saanud elada kaasa filmi transsoolisele peaosalisele. Filmis "Plikapõli" ("Girlhood", 2014) annab ta kõlapinda tumedanahalistele naistele, kajastades nende kogukonnasiseseid lahkhelisid muu ühiskonna kontekstis. Mind õnnistati ülesandega teha temaga lühike intervjuu, mille käigus ta jagas mõtteid nii ebavajalikust vägivallast oma varasemas loomingus kui ka lootusest, et järjest rohkem filme tehakse naise perspektiivist (female gaze). See vestlus oleks olnud muidugi hea võimalus jalg kuskile ukse vahele susata, kuid minu stereotüüpse eestlase tagasihoidlik loomus saab mulle sotsiaalsetes olukordades tihti saatuslikuks, nii ka seekord.
Kontakt punase vaibaga
Omaette nähtus oli punane vaip festivali kõige grandioossema kinoteatri Sala Perla ees, kus ennastsalgavad austajad panid juba varajastel hommikutundidel telkla püsti, et hilisõhtul oma lemmikuid Hollywoodi staare pildistada. Mulle põhiprogrammi esilinastused ei istunud, isegi kui selles valikus leidus meeldivaid üllatusi. Näiteks ei oleks ma iial osanud loota, et Kuldlõvi pälvib dokumentaalfilm ja "Kogu ilu ja verevalamine" ("All the Beauty and the Bloodshed", 2022) on kahtlemata seda tunnustust väärt. Vastupidi ootustele tekitasid mitmete just selles saalis esilinastunud filmide teemad ja publiku pealiskaudne suhtumine nendesse minus eetilisi dilemmasid. Kas stereotüüpide reprodutseerimine (näiteks naiste alavääristamisele osutamine selle taastootmise kaudu) muudab olukorda või pakub seda toetavale publikule rahuldust? Kas misogüünsete naljade üle itsitav publik on ise oma ignorantsuses süüdi või on autorid jätnud osa tööst tegemata? Selles kinosaalis ei olnud kõigel sellel vahet – aupaklikult seisti ja aplodeeriti juba enne filmide esilinastumist.
Festivali teisel päeval tabas meid õnnetus, kui olime tunnistajateks Abel Ferrara uue filmi "Padre Pio" (2022) esilinastusele, mille peaosas on vastuoluline naisteahistaja ja kõrvalosas pedofiil. Lihtne arvutus näitas, et filmi ei saa selle kontekstist eraldada, seega tühistasin selle oma peas juba enne esilinastuse algust. Seda traumat aitas leevendada asjaolu, et nii peavõidu pälvija "Hunt ja koer" ("Lobo e Cão", 2022) kui ka publikuauhinna saanud peavoolukino kandidaat "Sinine Jean" ("Blue Jean", 2022) esindasid queer -žanrit. Neist viimase kvääride representatsioon võib "virgunud" inimestele pisut iganenud paista, samas kui "Hunt ja koer" on üsnagi kompleksse ülesehitusega. Pooldokumentaalsed fragmendid kväärkogukonna elust on põimitud pisikese saare religioosse ajalooga.
Pettuda pole mõtet
Ma ei ole sugugi pettunud, et kõige provokatiivsem ja poliitiliselt laiahaardelisem Fyzal Boulifa ühiskonnakriitiline kitš "Neetud ei nuta" ("Les damnés ne pleurent pas", 2022) ei pälvinud isegi sooja käepigistust. Ning "Stonewalling" (2022), mis pani vaataja koos peategelasega üheksaks kuuks ootele, sest dokumenteeris detailselt noore naise rasedust, sai koha vaid kolme parima seas. Sest film on mõjutusvahend (isegi kui autor seda ei taotle) ja seepärast tunnen pigem kohustust võidelda vastu filmidele, mis teevad ülekohut, kui seista viimse verepiisani oma subjektiivsete maitse-eelistuste eest. | Tristan Czar Aasmäe: kuidas minust sai Veneetsia filmifestivali arvamusliider | https://kultuur.err.ee/1608752296/tristan-czar-aasmae-kuidas-minust-sai-veneetsia-filmifestivali-arvamusliider | Filmifestivalist maksimumi võtmiseks tuli ohverdada unetunde, isiklikke maitse-eelistusi ja väärtusi, kinnitas tänavu Veneetsia filmifestivali külastanud Tristan Czar Aasmäe Müürilehes. |
Mitmed lääneriikide poliitikut on hoiatanud, et Putinit ei tohiks liigselt nurka suruda, sest ta võib teha siis midagi mõtlematut ja ootamatut, näiteks vajutada tuumanuppu.
Marran näeb seda vastupidiselt. "Ma ütleksin, et parem on näha teda nurgas kui olukorras, kus tal on rohkem võimalusi läänega tegeleda. Ma arvan, et see on see, mida ta loodab. Ma laseks tal nurka jääda," ütles Marran.
Ka USA on suhtunud Ukrainale relvade saatmisesse ettevaatusega, et mitte Kremlit liialt provotseerida. Näiteks on USA keeldunud saatmast Ukrainale kaugmaa rakette, kartes, et neid võidakse kasutada sihtmärkide tabamiseks Venemaa territooriumil ja sõja eskaleerimiseks.
"Ma arvan, et Lääs peaks kuidagi üle saama sellest enesepiirangust, et me peaksime piirama relvasüsteemide või laskemoona 80 kilomeetri või 40 kilomeetriga. Pange tähele, et neidsamu Ukrainasse saadetud NATO relvi testitakse praegu sõjas. Seega on meil ka omakasu aspekt selles, et anda Ukrainale, mida nad küsivad. Kuid ma olen veendunud, et lõpuks jõuame nendest piirangutest eemale. Oleme ju valgusaastate kaugusel sellest, kus olime 24. veebruaril," kommenteeris Marran.
Seda, et Putin võiks kasutada taktikalist tuumarelva Marran ei karda. "Esiteks olen üsna kindel, et kõik suuremad luureteenistused jälgivad olukorda Venemaal tuumalõhkepeade ladude ümber. Teiseks on NATO tuumapositsioon valmis selle stsenaariumiga toime tulema. Kolmandaks, ma ütleksin, et isegi Hiinal ja Indial on vähemalt retooriliselt üsna karm vastus juhuks, kui Venemaa tuumapommi kasutab. Putin riskiks sellega, et ta kaotab oma ainsad sõbrad," rääkis Marran.
Marran hoiatab, et Ukrainale rahuläbirääkimiste laua taha suunamine omab strateegiliselt vastupidist efekti. "Meie kui luureteenistuste ülesanne on anda meie riigi juhtkonnale õigeid teabehinnanguid. Ja meie hinnang on, et me ei peaks Ukrainat läbirääkimistele suruma, sest see saadab Putinile sõnumi, et asjad lähevad tema soovitud suunas ja ta hakkab "vorsti viilutama"," lausus Marran.
Marran rääkis, et mobilisatsiooni käigus saadud toorest elavjõudu sõja hakklihamasinasse suunates võib Putin lahinguid pikendada, kuid see viitab suurtele raskustele.
"Me ei tohiks alahinnata venelaste võimet suruda peale, kui teised juba alla annavad. Esimesed ajateenijad, kes sõjatsooni saabuvad või on juba saabunud, on ukrainlaste jaoks lihtsaimad sihtmärgid, kuid tõenäoliselt on see omamoodi darvinistlik sündmuste tsükkel. Need, kes esimestel kuudel ellu jäävad, õpivad seda tööd tegema ja neist saavad paremad sõdurid," rääkis Marran. | Marran: parem on näha Putinit nurka surutuna kui vabade kätega | https://www.err.ee/1608752359/marran-parem-on-naha-putinit-nurka-surutuna-kui-vabade-katega | Endine välisluureameti juht Mikk Marran ütles väljaandele Yahoo news antud intervjuus, et tema näeks Venemaa presidenti Vladimir Putinit pigem nurka surutuna kui olukorras, kus tal oleks vabamad käed tegutsemiseks. Ukraina läbirääkimistelaua taha surumine saadaks aga tema sõnul Putinile signaali, mida ta ootab. |
Ühes Donbassi alevis töötav noor ukraina keele õpetaja Paša läheb koju tooma oma naaberlinna internaatkooli pandud 13-aastast õepoega, sest eelmisel aastal alanud sõja lahingud on juba koolini jõudnud. Sellest saab kolmepäevane ellujäämisretk.
Autor kirjeldab "Internaadis", kuidas kunagine tuttav maastik muutub apokalüptiliseks keskkonnaks. Ta jutustab inimestest, kes astuvad hirmule ja hävingule vastu enesekehtestamise ja vastutustundega.
Serhi Žadan on Ukraina kirjanik, tõlkija, muusik ja kodanikuaktivist. Tema esimene romaan "Depeche Mode" (2004) ilmus 2020. aastal Loomingu Raamatukogus ja 2022. aastal selle kuldsarjas. 2010. aastal ilmunud romaan "Vorošilovgrad" on võitnud mitmeid auhindu ja selle põhjal on valminud mängufilm "Metsikud väljad". Oma bändiga Žadan i Sobaki on ta esinenud ka Tallinnas. | Eesti keeles ilmus Ukraina kirjaniku Serhi Žadani romaan "Internaat" | https://kultuur.err.ee/1608752290/eesti-keeles-ilmus-ukraina-kirjaniku-serhi-zadani-romaan-internaat | Kirjastus Hea Lugu andis välja Ukraina kirjaniku Serhi Žadani romaani "Internaat". Teose tõlkis ukraina keelest Veronika Einberg. |
Laupäeval kell 16.00 kohtuvad Kohtla-Järve jäähallis SK Viru Sputnik ja Tallinna HC Panter, kell 16.30 Narva jäähallis Narva PSK ja HS Riga ning kell 19.15 Riia Kurbadsi jäähallis HK Kurbads ja Kohtla-Järve HC Everest, kirjutab Eesti Jäähokiliit.
Pühapäeval kell 11.40 peavad Riias korduskohtumise HK Kurbads ja HC Everest ning kell 15:.0 piirilinnas Narva PSK ja HS Riga.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HS Riga kuus punkti (4), HK Kurbads neli punkti (2), HC Panter neli punkti (2), Tartu Välk 494 kolm punkti (4), Narva PSK kaks punkti (2), HC Everest kaks punkti (3), SK Viru Sputnik null punkti (3). | Hokiliiga pakub nädalavahetusel viite põnevat hokilahingut | https://sport.err.ee/1608752287/hokiliiga-pakub-nadalavahetusel-viite-ponevat-hokilahingut | Coolbet Hokiliiga pakub nädalavahetusel viite põnevat hokilahingut, mis toimuvad Ida-Virumaal ja Riias. |
Maksim Matuškin viis Tampere teisel kolmandikul 1:0 juhtima. Waltteri Merela suurendas eduseisu kahele väravale.
Kolmanda kolmandiku algul hoolitses JYP-i ainsa tabamuse eest Josh Teves. Sellele vastas Tampere kolme väravaga, kui täpsed oli Niko Ojamaki, Petteri Puhakka ja Philip Granath.
JYP on 12 punktiga liigas 13. kohal, olles 12 mängust võitnud vaid kolm. Tahapoole jäävad Mikkelin Jukurit ja Saimaan Pallo, kellel on vastavalt 11 ja kuus punkti.
JYP peab järgmise kohtumise juba laupäeval, 15. oktoobril, kui kell 17.00 algavas kohtumises minnakse vastamisi Kalevan Palloga. | Rooba koduklubi JYP sai suure kaotuse | https://sport.err.ee/1608752263/rooba-koduklubi-jyp-sai-suure-kaotuse | Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskyla JYP kaotas reedel, 14. oktoobri õhtul toimunud kohtumises 1:5 Tampere Tapparale. |
Lavastus "Suur õgimine"
16. oktoobril kell 19.30
"Suur õgimine" on siis, kui neli inimest on kokku tulnud, et teha üks ja viimane fataalne tegu. Kuid fataalsus pole kunagi kurb, vaid alati õhuline nagu bubert, kerge nagu salatileht ja puhas nagu munavalge. Kuidagi tuleb täita tühik, mis on meisse jäetud kosmose, jumala ja vanemate poolt, ning kui selleks on armastus, siis armastus käib ju kõhu kaudu. Lavastaja Lauri Lagle, osades Marika Vaarik, Eva Koldits ning külalisena Margus Prangel ja Priit Võigemast. Esietendus 16. mail 2012 Teatris NO99.
Portreefilm "Marika Vaarik. Radikaalne loobuja"
16. oktoobril kell 21.25
Näitleja Marika Vaarik on oma viimased aastakümned mänginud otsingulistes lavastustes. Tema enda sõnul on säärane teatrikeel vajalik selleks, et jõuda endast suuremate äratundmiste ja üldistusteni. Kõige olulisemaks peab ta sellel teel truppi - kaasteelisi, kellega lavastustest lavastusse koos liikuda. Tema sünnipäevasaade ei keskendu Marika Vaariku eluloole, vaid tema kunstilistele põhimõtetele, mida aitavad avada Marika kolleegid ja temaga koostööd teinud lavastajad. Režissöör Marianne Kõrver, toimetaja Eero Epner, operaatorid Jekaterina Abramova ja Marianne Kõrver, muusika Jakob Juhkam, tootja Klaasmeri OÜ.
Mängufilm "Kutsar koputab kolm korda"
16. oktoobril kell 22.25
Mis juhtub siis, kui su ellu saabub ootamatu külaline? Väikelinna viiuldaja Marju kasvatab üksi kahte last ja üritab igapäevaeluga hakkama saada muutes argipäeva enda jaoks maagiliseks. Ühel hetkel saabubki külaline, kes sunnib küsima: kas armastust üldse oligi? Osades Marika Vaarik, Meelis Hainsoo, Erik Ruus, Kirke Selirand, Uko Ruusmaa ja Markus Robam. Režissöör ja stsenarist Elo Selirand, kaasstsenarist Mihkel Robam, operaator Elen Lotman, kunstnik Jaana Jüris, helilooja Erki Pärnoja, monteerijad Elo Selirand, Kersti Miilen ning Madis Tüür, produtsent Anneli Ahven. | ETV2 teemaõhtu on sel nädalal pühendatud Marika Vaarikule | https://menu.err.ee/1608752281/etv2-teemaohtu-on-sel-nadalal-puhendatud-marika-vaarikule | Näitleja Marika Vaarik tähistas 13. oktoobril oma 60. sünnipäeva ning sel puhul toob ETV2 teemaõhtu vaatajate ette valiku tema meeldejäävamatest rollidest. |
Üks stsenaristika olulisi aspekte on loos informatsiooni edastamine. Näiteks nn mõttetu statisti rollis näitleja ütleb lavale/kaadrisse tulles vaid "Härra, teile on kiri". See lause avab tavaliselt tee infoedastamiseks: vaatajale loetakse ette kirjas sisalduv, mis tõukab tegevust edasi. Sidevahendite täiustudes asendusid kirjad uute ekspositsioonivahenditega, nagu telefon, millega on alati olnud see häda, et vaataja ei kuule kõne teist osapoolt, mistõttu tuleb seda lasta kõlada üsna segase porgandihäälega (justkui läbi telefoni), või peab vastuvõtja kõne põhipunktid ise kõva häälega üle nämmutama. Popiks info edastamise vahendiks on olnud telekas, sest võimaldab lisaks helile kuvada ka selgitavat pilti. Infot vahendav telekas on üks maagiline võlukast, mis käivitub alati õigel kanalil ning räägib täpselt asjast kohe esimestest sekunditest peale. Kõik tegelased teavad, et kui öeldakse "Pane kanal 12", siis ongi kõigis telekates see kanal sama koha peal. Tülikast kanalist on pärast info ületulekut tarvis vabaneda, mis toob ikka ja jälle kaasa ebaloogilise käitumismustri: telekas lülitatakse esimesel võimalusel kinni, kuigi tegelikult lastaks sel ilmselt edasi käia või pandaks hääl maha. Käiva teleka heli taustal ei saa ju uut informatsiooni analüüsida ja tulemuseks on paras segadus.
Uus aeg on vahendina jõuliselt sisse toonud mobiilside, mida kasutatakse nii kõnefunktsioonis, aga järjest enam ka tekstisõnumitena, mida kuvatakse ekraanile. Pealtnäha on meetod hea: kui filme dubleeritakse, tõlgitakse enamasti otse (telefoni)ekraanil vastavasse keelde ka sõnum, nii et on täitsa okei, kui Bruce Willis saab saksakeelse tekstisõnumi. Samas on probleem selles, et kuigi audiovisuaalse sektori sisene võimuvõitlus sunnib meid järjest enam arvestama väikeste ekraanidega, on tekstisõnumi koht siiski kinolinal, mitte telekas, sest paariks sekundiks halva fondiga telefoniekraanile ilmuv tekst ei ole lihtsalt loetav. Äkki käib vaatamisviis aga info edastamise viisiga käsikäes? Tänapäeval ongi iga väikeselt ekraanilt vaadatavat pilti võimalik peatada ja tagasi kerida, ka lineaartelevisiooni. Mis niiviisi küll filmi rütmist ja kulgemisest järele jääb … Sõnumite kujul info on tihti siiski edasise mõistmiseks hädavajalik ja ega muud üle jää kui paus, rewind ja paar sammu telekale lähemale. Uue ajastu filmid eeldavad selle näite põhjal hea nägemisega inimesi. Konkreetne. Visuaalkultuuri saavad paremini omandada need, kes paremini näevad.
Kui rääkida visuaalsusest, siis SMSidega ongi see häda, et need pole põrmugi kinematograafilised ja me ei näe teiste sidevahenditega võrreldes isegi inimest kaadris. Drastilise näitena mõjub mõne aasta tagune hiina film "Kõnnin tulevikust mööda"*, kus klassikaline äravahetamismotiiv mängiti lahti telefoniekraanil: nii tekstiv poiss kui tüdruk arvasid, et suhtlevad kellegi teisega, aga olid tegelikult ammu tuttavad. See oli aga üks iseäranis igav vaatamine, sest pikad hieroglüüfidega tekstisõnumid anonüümsetel ekraanidel meenutasid pigem mingit teletaibi toodangut kui filmikunsti. Kui meil peaks tulevikus välja arenema mingid telepaatiavõimed, saame filmides ilmselt näha mõttesubtiitreid.
* "Lu Guo Wei Lai", Ruijun Li, 2017. | Tristan Priimägi: tehnoloogia ja ekspositsioon | https://kultuur.err.ee/1608752269/tristan-priimagi-tehnoloogia-ja-ekspositsioon | Maailm muutub ja muutuvad ka filmid. Tehnoloogia arengu tõttu võetakse kasutusele uued loovestmise instrumendid, millega peab ajapikku kohanema kas vaataja või filmikunst, tõdes Tristan Priimägi Sirbis. |
Noorena jalgpalli mänginud Habicht keskendus kohtunikutööle alates 1992. aastast. Eesti meeste meistrisarjas kogus ta aastatel 1994–2006 kokku 17 mängu väljaku- ja 179 mängu abikohtunikuna. Aastatel 1997 ja 2000–2004 oli Habicht FIFA litsentsiga abikohtunik, teenindades muuhulgas Saksamaa ja Norra naiste koondiste MM-valikmängu.
Pärast karjääri kohtunikuna jätkas Habicht tööd jalgpallis kohtunike vaatlejana, kellena oli ametis Eesti tippmängudel ja UEFA võistlustel. Tema viimaseks mänguks kohtunike vaatlejana jäi 12. oktoobril A. Le Coq Arenal toimunud Tallinna FC Flora - FC Elva vaheline Tipneri karikasarja kohtumine. Habicht kuulus pikki aastaid EJLi kohtunike komisjoni ja oli üks hinnatumaid kohtunike valdkonna eestvedajaid, paljude kohtunike hea nõuandja ja õpetaja.
Eesti Jalgpalli Liit avaldab kaastunnet Are Habichti lähedastele ja kogu jalgpalliperele.
Habichti mälestuseks algavad 15. ja 16. oktoobri Premium liiga mängud leinaseisakuga, kohtunikud kannavad leinalinte. Samuti algab leinaseisakuga 15. oktoobril tema kodukohas Viljandis toimuv Esiliiga mäng, kuhu Habicht oli määratud kohtunike vaatlejaks. | Eesti Jalgpalli Liit mälestab pikaaegset kohtunikku Are Habichti | https://sport.err.ee/1608752317/eesti-jalgpalli-liit-malestab-pikaaegset-kohtunikku-are-habichti | Eesti Jalgpalli Liit (EJL) mälestab pikaaegset kohtunikku, kohtunike vaatlejat ja kohtunike komisjoni liiget, 30 aastat oma elust kohtunikele pühendanud Are Habichti (22.01.1959–14.10.2022). |
Olgu öeldud, et MK-finaali saavad koha hooaja kaheksa paremat naist.
On oodata väga tasavägist matši. Noore mehhiklanna suurimaks saavutuseks võib pidada eelmisel aastal MM-il võidetud pronksmedalit. Sel hooajal pole aga Becerral individuaalset medalit ette näidata, kuid vaatamata sellele ei saa vastast alahinnata.
Lisell Jäätmal on seljataga elu parim hooaeg, mis lõpeb MK-finaaliga Mehhikos.
Lisell võitis sel aastal esimese individuaalse pronksmedali esimeselt MK-etapilt Antalyast. Teisel etapil oli ta neljas ja kolmanda etapi lõpetas Jäätma viiendal kohal. Ta on läbi hooaja näidanud väga stabiilset laskmist.
Eestlanna matši on võimalik jälgida siit. | Esimese eestlasena MK-finaali jõudnud Jäätma läheb vastamisi mehhiklannaga | https://sport.err.ee/1608752227/esimese-eestlasena-mk-finaali-joudnud-jaatma-laheb-vastamisi-mehhiklannaga | Laupäeval, 15. oktoobril on Eesti vibulaskmise jaoks eriline päev. Esimese eestlasena maailmakarikasarja finaali jõudnud Lisell Jäätma alustab oma esimest matši Mehhikos Eesti aja järgi kell 18.30. Veerandfinaali vastaseks on kodupubliku ees võistlev mehhiklanna Andrea Becerra. |
Swiatek ja Gauff läksid karjääri jooksul neljandat korda vastamisi ning taas väljus sellest võitjana Swiatek. Poolatari jaoks oli tegu 62. võiduga sel hooajal.
Poolatar on sel hooajal maailma esikümnesse kuuluvate reketite vastu läinud 12 korral, olles kaotanud vaid ühe matši. Aasta algul jäi ta alla endisele maailma esireketile Ashleigh Bartyle, kes lõpetas hiljem ka profikarjääri.
Swiatek pääses oma kolmandasse järjestikusse poolfinaali ja kohtub laupäeval Jessica Pegulaga (WTA 6.), kes alistas 6:4, 7:5 Madison Keysi.
"Olen Swiateki vastu sageli mänginud, seega tean, mida oodata," ütles Pegula. "Ta mängib ülimalt atleetlikult, agressiivselt ja kaitseb väga hästi. Ta teeb kõike tõeliselt kõrgel tasemel," ütles Pegula.
Swiatek ja Pegula lähevad sel hooajal neljandat korda vastamisi. Swiatek on seni võitnud kõik omavahelised matšid, alistades Pegula eelmisel kuul Miami poolfinaalis, Prantsusmaa lahtiste veerandfinaalis ja USA lahtiste veerandfinaalis.
"Jessie on üks tugevamaid mängijaid turniiril, nii et see on alati raske," sõnas Swiatek. "Meie matšid on alati füüsilised ja väga pingelised. Kuigi mõnikord on skoorid ühepoolsed, on mängude ajal näha, et iga punkt võib olla oluline," lisas Swiatek.
"Ma olen päris õnnelik, et hakkame üksteise vastu mängima, sest see on minu jaoks proovikivi, kui heal tasemel ma olen," ütles Swiatek.
Danielle Collins (WTA 19.) alistas veerandfinaalis 7:6 (5), 6:4 Paula Badosa (WTA 4.). | Maailma esireket pääses San Diegos kindla esitusega poolfinaali | https://sport.err.ee/1608752155/maailma-esireket-paases-san-diegos-kindla-esitusega-poolfinaali | San Diegos toimuval WTA tenniseturniiril alistas maailma esireket poolatar Iga Swiatek 6:0, 6:3 ameeriklanna Coco Gauffi (WTA 8.) ning pääses poolfinaali. |
Eelmisel hooajal Stanley karikafinaalis Colorado Avalanche'ile alla jäänud Tampa Bay alistas Steven Stamkosi kahe värava toel Columbus Blue Jacketsi.
Blue Jackets asus Johnny Gaudreau väravast mängu 1:0 juhtima. Corey Perry ja Steven Stamkosi tabamused viisid omakorda Tampa Bay ette. Gustav Nyquist viigistas seisu, kuid esimene kolmandik lõppes siiski Tampa eduseisul, kui täpne oli Ross Colton.
Cal Foote suurendas teisel kolmandikul Tampa eduseisu kahele väravale ning lõppseisu vormistas Stamkos.
Tulemused:
Detroit Red Wings - Montreal Canadiens 3:0
Winnipeg Jets - New York Rangers 4:1
San Jose Sharks - Caroline Hurricanes 1:2 | NHL: Tampa Bay sai hooaja esimese võidu | https://sport.err.ee/1608752209/nhl-tampa-bay-sai-hooaja-esimese-voidu | Jäähokiliigas NHL sai eelmise hooaja finalist Tampa Bay Lightning esimese võidu, kui 5:2 alistati Columbus Blue Jackets. |
Putin väitis, et Nord Stream 2 torujuhtme tühistamise otsus oli Saksamaa otsus ning NATO ja Euroopa julgeoleku eelistamine Moskva nägemusele Saksamaa rahvuslikest huvidest oli viga, vahendas DW.
"Saksamaa kodanikud, ettevõtted ja majandus maksavad selle vea eest, sest sellel on negatiivsed majanduslikud tagajärjed kogu eurotsoonile ja Saksamaale," ütles Putin Nord Stream 2-le viidates.
Samas ütles Putin, et Venemaa teeb oma jõupingutustes Ukrainat vallutada kõik õigesti. Ta ütles, et ta ei kahetse otsust Ukrainasse tungida, vaatamata äärmiselt ebapopulaarsele mobilisatsioonile ja Venemaa minimaalsele edule lahinguväljal.
Putin ütles, et usub, et osaline mobilisatsioon on lõpule jõudmas ja kõik sellega seotud protsessid lõpevad kahe nädala pärast.
Julgeolekuekspert: Putin hakkab entusiasmi kaotama
USA-s elav julgeolekuekspert Dmitri Mihhailovitš ütles DW-le, et kuigi see võib tõsi olla, seisneb oht sõtta saadetud värvatute väheses väljaõppes.
Vähese väljaõppega või suisa ilma väljaõppeta sõdurite rindele saatmine Putini jaoks ilmselt edukat tulemust ei too. "Kui ta kuulutas välja mobilisatsiooni, tuli sõda Vene rahvale koju," ütles ta.
"Ma ei usu, et niipea on ohtu rahvaülestõusuks, kuid rahvas hakkab selle sõja vastu entusiasmi kaotama, kuna sõda hakkab Vene inimestelt isiklikult ohvreid nõudma," lisas ekspert.
Putin: meie eesmärk ei ole Ukraina hävitamine
Putin märkis, et soovib Ukraina teravilja ekspordiks kasutatavate veeteede sulgemist, kui peaks selguma, et neid kasutatakse "terroriaktideks".
Putin väitis Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil, et tema välja kuulutatud osaline mobilisatsioon saab läbi kahe nädala pärast ning et praegu tulevikuplaane edasiste sõjaväkke kutsumiste kohta ei ole.
"Midagi täiendavat pole plaanis. Kaitseministeeriumilt ettepanekuid laekunud ei ole ja ma ei näe ka lähitulevikus täiendavat vajadust," ütles ta.
Putin märkis, et sõjalise tegevusega tegeleb praegu 16 000 reservväelast.
Putin ütles pärast nädal aega kestnud raketirünnakuid Ukraina linnade pihta, et praegu uute ulatuslike raketirünnakute järele vajadust ei ole. "Meie eesmärk ei ole Ukraina hävitamine," ütles Putin.
Putin ütles ka, et pole vajadust tulevaste kõneluste pidamiseks USA presidendi Joe Bideniga, kes nädala alguses lükkas tagasi idee pidada Putiniga dialoogi.
Putin ütles, et ta pole veel otsustanud, kas osaleda järgmisel kuul Balil toimuval G20 tippkohtumisel, mis on tema esimene kohtumine liidritega, kes seisavad ägedalt vastu tema sõjale Ukraina vastu. | Putin: Saksamaa tegi vea, asudes NATO poolele | https://www.err.ee/1608752215/putin-saksamaa-tegi-vea-asudes-nato-poolele | Venemaa president Vladimir Putin ütles reedel Kasahstani pealinnas Astanas pressikonverentsil, et Saksamaa tegi Ukraina sõjas NATO poolele asumisel vea. |
"Rõõmu võib tunda miljonist asjast, kordaminekutest ja igatsorti tuju tõstvatest sündmustest elus. Me räppisime seekord kokku rõõmulaulu kiituse auks" selgitasid räpparid ja lisasid, et põhjamaine inimloom ei ole kunagi hiilanud oma tunnustuse edastamisega. "Pigem tuleb üle moka tagasihoidlik."
Uues loos teeb oma debüüdi Tommyboy poeg Johan, kes senini laulmisega tegelenud Revalia poistekoori ridades.
Muusika ja mix Jarek Kasar, master Tengiz (Miami), sõnad Toomas Tilk ja Oleg Glavatski, plaadifirma Superbandiit Records. | Tommyboy ja Typicalflow avaldasid uue loo "Rõõmulaul" | https://menu.err.ee/1608752218/tommyboy-ja-typicalflow-avaldasid-uue-loo-roomulaul | Duo Tommyboy & Typicalflow andis välja värske singli, milles teeb kaasa ka Johan Tilk. Loo muusika kirjutas ja produtseeris Jarek Kasar. |
Oktoober on rahvusvaheline vaimse tervise kuu. Käesoleval aastal on tähelepanu keskpunktis tundetarkus ehk emotsionaalne intelligentsus. Tundetarkus on võime eristada enda ja teiste tundeid ning kasutada seda teadmist probleemide lahendamisel. 1
Kuna mõtted ja käitumine on omavahel tugevalt seotud, siis on ka tundetarkus väga oluline komponent igapäevases heaolus, mida ise luua saame. Oma vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemine on kõigile oluline, aga selles kirjutises keskendun eeskätt noortele ja üliõpilastele, ning nende hirmudele, täpsemalt hirmule teha midagi valesti.
Enim esineb probleeme bakalaureuse astmes
Eesti üliõpilaste vaimset tervist ja sellega toimetulekut on kõige põhjalikumalt uuritud ilmselt EUROSTUDENT VII 2 uuringu raames. Uuringust selgus, et kõige enam esineb vaimse tervise probleeme bakalaureuse astmes. Samuti täheldasid emotsionaalselt halvemat enesetunnet nooremad üliõpilased ehk 20 – 24-aastased tudengid.
Sama uuringu tulemustest saab ka lugeda, et sageli või pidevalt tajuvad üliõpilastest ligi pooled (47 protsenti) "liigset muretsemist paljude asjade pärast". 3
Kui ma 2021. aasta kevadel nendest tulemustest esimest korda kuulsin, oli see justkui peeglisse vaatamine, kus lisaks minule endale vaatas peegelpildist vastu ka suur osa minu tutvusringkonnast. "Äratundmisrõõmu" oli tulemustes kahjuks küllaga.
Seda, mille üle muretseda, on ühel üliõpilasel ja noorel küll ja veel. Selle kohta ei hakka ma loetelu kirjutama, aga üks grupp muresid on viimastel aastatel väga teravalt esile kerkinud just nooremate üliõpilaste seas. Hirm teha midagi valesti.
Oma ülikoolituttavate seas kuulen tihti, kuidas noored, 20-aastased, muretsevad ja vaevavad end mõtetega "mis siis, kui ma tegin midagi valesti?". Noored, kellel on terve elujagu valikuid, läbikukkumisi ja õnnestumisi alles ees.
"Kui ma nüüd selle kontrolltöö või testi läbi kukun, siis on küll ülikooliga lips läbi." "Kas ma olen omale täiesti vale eriala valinud, kui üldse kunagi tööle tahan saada?" "Äkki see üks valik, mis sai nüüd tehtud, tõmbab vee peale kõigile teistele võimalustele?"
Justkui kogu aeg oleks midagi valesti, midagi, mis tekitab stressi, sest see pole päris nii nagu peaks. Sest mis siis, kui läheb halvasti? Hirm pidevalt eksida, ka varjatud kujul, on väga rusuv ning võib tihti viia hoopis raskemate vaimsete (ja ka füüsiliste) seisunditeni.
Sellega seoses meenub artikkel eelmise aasta novembrist, kus Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees leidis, et lõpuklassis on eriala valikuks juba hilja ja karjäärinõustamisega peaks alustama kõvasti varem 4.
Kuigi artiklis olid välja toodud väga head punktid karjääriõpetuse ebaühtlusest Eesti haridussüsteemis, teeb mind kurvaks, et osa noori tunneb nagu oleks erialavalikuks lõpuklassis juba liiga hilja. Mis siis sellest nii halba on, kui 19-aastane veel ei tea, kuhu peale kooli lõppu suunduma peaks, isegi kui ta on karjääriõpetuse tunde saanud?
Paljudele võib kasuks tulla pigem see, kui peale gümnaasiumi lõppu teha paus, vaadata möödunule tagasi, proovida kätt tööturul ning siis jõuda erialani, mida päriselt ülikoolis õppida tahetakse.
Ka artikli alguses mainitud EUROSTUDENT VII uuringust selgus, et üliõpilastel, kelle kesk- ja kõrgharidusõpingute vahele oli jäänud pikem vahe, märkisid vähem emotsionaalseid seisundeid, mis võivad viidata vaimse tervise probleemidele. 5 Seega, hiljaks ei ole üks 19-aastane oma valikutega elus kindlasti jäänud. Selline suhtumine aina süvendab hirmu teha vigu, kuigi nendest vigadest võivad saada väga vajalikud õppetunnid.
Veelgi enam, eksimine on lausa kasulik. Suurimad läbikukkumised on parimad õpetajad ja ma siiralt usun, et 20-ndaid eluaastaid peaks võtma kui seeriat vigadest ja õppetundidest. Siinkohal on lihtsalt oluline märkida, et eksimisele peaks järgnema eneseanalüüs (mis võib olla näiteks ka väga lihtne mõtisklus koolist koju jalutades), sest siis oskame sellest kogemusest leida kasuliku õppetunni.
"Mida vähem läbikukkumisi karta ja õppida neid võtma loomuliku osana elust, seda vahvam on ka kõik muu, sh koolitee."
Kui veale ei järgne analüüsi või "vigade parandust" siis ei saa sellest kogemusest ilmselt ka õppetundi. Läbikukkumine, unustamine ja uuesti alustamine on loomulik osa õppimisest. See käib nii akadeemilise õppetöö kui ka isikliku arengu kohta. Mida vähem läbikukkumisi karta ja õppida neid võtma loomuliku osana elust, seda vahvam on ka kõik muu, sh koolitee. Oskus õppida oma vigadest on tundetarkuse tunnus, mis aitab luua tasakaalu oma igapäevaellu.
Maailm ei lõppe, kui midagi läheb untsu
Üks tähtsamaid õppetunde, mida olen oma ülikooliaastate jooksul õppinud, on see, et enamik igapäevaseid muresid, mis mõnel päeval võivad üle võtta kõik vähegi pähe tekivad mõtted, ei mängi juba üsna lühikese aja pärast enam suuremat rolli. Unustatud. Ja maailm ei lõppenudki, sest sain eksamil C või pidin kodutöö uuesti tegema või ei jõudnud kõigega lõpuni, mis sellel nädalal oleks võinud valmis saada.
Need on väga sagedased mõtted, mida olen kohanud paljudel nii oma üliõpilastest sõpradel ja tuttavatel kui ka endal. Kõrvalseisjana on tihti lihtsam näha, et suur hulk nendest muredest ja hirmudest ei mängi pikas plaanis suurt rolli.
Seda raskem on ka kõrvalt vaadata, kuidas sõpru ja tuttavaid sellised mõtted lausa piinavad. Enda tundetarkust arendades saab õppida ise märkama selliste mõtete rusuvat koormat ning vastavalt sellele ka oma käitumist muuta. Väiksemad probleemid ununevad aja möödudes üldse ja suurematest saavad õppetunnid.
Taas tuleb mängu selleaastase vaimse tervise kuu juhtteema tundetarkus. Nagu sai juba kirjutise alguses mainitud, siis tähendab tundetarkus eelkõige oskust märgata ja ära tunda enda ning teiste mõtteid. See aitab reguleerida ka probleemide lahendamist ning juhtida oma mõtlemist ja käitumist. 6
Vaimse tervise edendamise ja probleemide ennetusega tegelev MTÜ Peaasjad on oma kodulehele koondanud hulgaliselt vajalikku teavet nii vaimse tervise probleemide kohta üldiselt kui ka praktilisi tegevusi, mida igaüks saab ise oma tervise toetamiseks teha.
Seega, kui räägime tundetarkusest, siis kõigepealt peame ise märkama oma tundeid ja mõtteid. Sellele on vaja muidugi ka eraldi tähelepanu pöörata (mis ei ole sugugi kerge) ning eraldi tuleb pingutada selle nimel, et oma mõttemustreid muuta. 7 Aga see raske teekond on seda väärt.
Maailm ei lõppe, kui midagi läheb untsu. Nii ka ülikoolis. See on koht, kuhu me kõik oleme tulnud õppima ja vead (koos analüüsiga) on osa õppimisest ning arengust. Kuigi igaühe individuaalset ülikoolikogemust mõjutavad sajad väiksemad ja suuremad faktorid, millest suurt osa ei saa alati kontrollida, siis iseenda tundetarkuse arendamine on kindlasti väärt väljakutse, mis vastu võtta.
Seda saab igaüks ise kontrollida. See ei ole kerge, aga tähenduslik õppimine ei peagi alati kerge olema, vaid nõuabki pingutust. Ja samuti on õppimise loomulik osa vead ja läbikukkumised, mille ees hirmu tunda enamus kordadel ei maksa.
1"Vaimse tervise kuu", vaadatud 25. september 2022.
2 Andres Käosaar ja Merle Purre, "Eurostudent VII: fookus Eesti üliõpilaste vaimsel tervisel", 2021.
3 Käosaar ja Purre, 37–38.
4"Õpilasliidu aseesimees: erialavalikuks gümnaasiumi lõpuklassis on liiga hilja", Haridus, 23. november 2021.
5 Käosaar ja Purre, "Eurostudent VII: fookus Eesti üliõpilaste vaimsel tervisel", 38.
6"Vaimse tervise kuu".
7 Mariliis Alev, "Kuidas mõelda õigesti?", Peaasi.ee (blog), 20. mai 2015. | Pille-Riin Makilla: täna maailm veel ei lõppe ehk Tundetarkus üliõpilasele | https://www.err.ee/1608751165/pille-riin-makilla-tana-maailm-veel-ei-loppe-ehk-tundetarkus-uliopilasele | Maailm ei lõppe, kui midagi läheb untsu. Nii ka ülikoolis. See on koht, kuhu me kõik oleme tulnud õppima ja vead on osa õppimisest ning arengust, kirjutab Pille-Riin Makilla. |
Kui paluksin juhuslikul inimesel tänavalt kujutada ette majandusteadlast, manaks neist suur osa sõltuvalt majandustsükli faasist esile uhkemat sorti raamatupidaja või kristallkuuli taga koogutava oraakli. Millist nõu majandusteadlased poliitikutele anda saavad ja kui tõsiseltvõetav see on, kui majanduse subjektid – inimesed – käituvad olemuslikult arutult, nagu nobelist Richard Thaler meile lahkelt meenutas?
Raamatupidaja rolli osas vaidlen veidi vastu. Ma ei saaks sellega hakkama ja pole elu jooksul võtnud ka ühtegi raamatupidamist puudutavat kursust. Segadus on mõistetav. Eesti kasutatakse nii ärikorralduse kui ka majanduse kohta sama sõna. Olen üritanud kasutusele võtta sõna rahvamajandus, rõhutamaks selle riiklikku ja sotsiaalset poolt, aga sellel on Nõukogude aja tõttu küljes halb maik.
"Me oskame tavaliselt öelda, kui tegu pole targa poliitikaga, kuid mitte seda, millal tekib majandus- või eelarvekriis."
Teadlastena on meie võimetel sarnased piirid kui näiteks geoloogidel. Nad suudavad märgata, kui maakoores on pinged, kuid nad ei suuda kuigi hästi ette ennustada, millal täpselt maavärinad vallanduvad või vulkaan purskab. Me oskame tavaliselt öelda, kui tegu pole targa poliitikaga, kuid mitte seda, millal tekib majandus- või eelarvekriis. Olen seetõttu juba siis õnnelik, kui mind geoloogiga võrreldakse.
Majandusteadlased ei peaks seega tundma end solvatuna, kui poliitikud nende ideid ei kuula, eriti arvestades, et rahval on õigus oma tahet näidata?
Tudengid, keda mina õpetan, ei tohiks ega või poliitikute peale solvuda, kui nood omi otsuseid langetavad. Õpetan neile esimese asjana, et meil on demokraatia, riiki ei juhi eksperdid ja vähemalt mulle endale ei meeldiks selliselt juhitud riigis elada. Eesti on suurepärane koht, sest saame ise valida, kes meie eesotsas on.
Praegu käib näiteks vaidlus, kui palju riik kulutama peaks ja suur eelarve puudujääk olla võib. Võime öelda, et valitsus on valinud poliitika, mis mõned nõunikud ettevaatlikuks teeb. Vähemalt on selgelt sellisel seisukohal eelarvenõukogu. Ent võime näha seda positiivses võtmes – see on arutelu. Poliitikud teevad midagi, eelarvenõukogu pole õnnelik ja Eesti Pank samuti, aga teistel põhjustel.
Kõik see kokku tekitab avaliku debati. See on märk tervest ühiskonnast. Aeg on raske, kuid meil võivad olla erinevad arvamused.
Ajalugu ei saanud Berliini müüri langemise ja külma sõja lõpuga otsa, nagu Francis Fukuyama omal ajal väitis. Küll kujutasid need viimast kirstunaela suurimale kapitalismile alternatiivi otsinud eksperimendile. Milliste sedavõrd suure kaaluga ideede üle majanduse vallas endiselt lahing käib või on jõudnud maailma peenhäälestuse faasi?
Fukuyama tasemelt vaadatuna pole lahingud kuhugi kadunud. Omavahel konkureerivad demokraatlik liberaalne mudel, mida me loodetavasti ka Eestis kasutame, ja kapitalistlik mudel, mida riik tugevalt kontrollib ning kus on äri- ja poliitiline eliit tihedalt läbipõimunud. Mind paneb mõneti muretsema, et pole veel selge, kumb neist mudelitest annab paremaid tulemusi.
"Hiina ime on jahmatav. [...] Mind paneb mõneti muretsema, et pole veel selge, kumb neist mudelitest annab paremaid tulemusi."
Hiina ime on jahmatav. Kui mõni nende ärimees veidi liiga vabalt räägib, võtab riik tema firma üle. Sellele vaatamata on suutnud Hiina kergitada suurema osa miljardilisest elanikkonnast vaesusest keskklassi. Ajaloost pole teada ühtegi sellist juhtumit. Loodan, et liberaalsem ja demokraatlikum süsteem osutub pikas plaanis võidumeheks, aga Hiina kogemused viimase 30–40 aasta jooksul on olnud kõigile silmiavardavad.
Liberaalsed lääneriigid on liikunud osaliselt selle tõttu viimase 15–20 aasta jooksul üha ulatuslikuma riikliku sekkumiseni. Nad ütlesid näiteks ärimeestele, kuidas nad koroona ajal käituma peavad, aga ka Euroopa Liidu tööstuspoliitikal on väga tugev tsentraliseeritud osa. Thatcheri ja Reagani stiilis viljeletud 1980. aastate vabaturumajandus on kaotanud toetust igal pool.
Eestlastele meeldib ikka ja jälle ette kujutada, kuidas nad on paavstist pühamad. Esimestel iseseisvusaastatel toimunud erastamist ja turureforme vaadates vastas see toona ka tõele. See andis meile endise idabloki piires eelis. Kuna aga inimeste riskivalmidus on langenud ja üksikisiku vastutuse tähtsustamise asemel jäetakse üha suurem koorem riigi kaela, kas toonane ime oli võimalik vaid antud ajal või teeme endale selle nihkega karuteene?
Teadlasena on mul kahju, et see juhtunud on. Kui tahame mingit poliitika mõju hinnata, peab olema keegi, kes seda rakendab, ja keegi, kes seda ei tee. Seda võrdlusriiki meil enam ei ole. Euroopa Liiduga ühinemise poolt häälestades usaldasid eestlased teadlikult suure osa riiklikest poliitikatest Brüsseli hoolde. Eesti muutub sellega üha tavalisemaks ja igavamaks Euroopa riigiks. Mart Laari unistus on sellega tõeks saamas, aga ilmselt mitte viisil, nagu ta seda ette kujutas.
On hea ja raske küsimus, miks läks Eesti 1990. aastate alguses sedavõrd radikaalsete reformide teed. Eestlased külastasid toona lähisvälismaad – Rootsit ja Soomet, mitte Hong Kongi ega USA-d. Neile meeldis, mida nad seal nägid, autod olid suured ja tänavad puhtad. Sellest lähtudes oleks nad võinud reformides aluseks võtta Põhjamaade mudeli, aga ei, teeme hoopis risti vastupidist!
Karsten Staehr Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Olen üritanud vastata sellele teadustööga, kus pole ühtegi valemit. Jah, Soomel ja Rootsil läks toona panganduskriisi tõttu kehvasti, kuid see pole kogu tõde. Usun, et see on näide, kuidas loevad üksikute inimeste isikuomadused. Mart Laar ise on kirjutanud, kuidas ta oli lugenud vaid ühte majandusõpikut. See oli Friedmani "Vaba majandus". Teise teooria järgi taheti jäljendada Eestis Hong Kongi mudelit. Eestist oleks pidanud saame Venemaa ja lääne vahemees. Ideena polnud see hullumeelne, kuid Venemaa majandus kukkus enne seda kokku.
Tagantjärele on selge, et Ida-Euroopa riikidel, nagu Moldoval või Ukrainal, mis Nõukogude süsteemist piisavalt kiiresti ei pagenud, ei lähe sedavõrd hästi. Selles mõttes olid toonased poliitikud oma riskivalmidusega geeniused.
Igav Euroopa riik olemisel on omad võlud, kuid kuradi advokaat olles pole võimalik kaitsta inimesi kõigi nende lollide valikute eest, olgu need postsovetlikud väikepangad või praeguse aja SMS-laenud ja liiga häid tulemusi lubavad investeerimisskeemid. Kuidas jõuda regulatsioone kehtestades õige tasakaaluni?
Jõudsime poliitika juurde.. Põhjamaadest siia elama kolides paistad äärmusliku vasakpoolsena, isegi kui sa olid seal paremtsentrist.
Riigi sekkumise määra lahates räägime makroökonoomika juhtimisest. Suuresti otsustatakse seda tänapäeval Eestist väljaspool. Euroopa siseturu tõttu on suur osa regulatsioonidest Euroopa regulatsioonid. See ei pruugi meile meeldida, aga isegi Brexitiga enda määratlusõigust kehtestama hakanud Suurbritannia on läinud 95–98 protsendil juhtudest sama teed kui Euroopa Liit.
"Olen võrdlemisi kindel, et järgmise kümnendi jooksul kasvab meie maksukoormus, kehtestatakse rohkelt uusi reegleid ja võib-olla rohkem, kui vaja oleks."
See võiks olla lõbus eksperiment, kuid on raske näha, kuidas saaks Eesti majanduspoliitika aastal 2022 ülejäänud liikmesmaadest oluliselt erineda. See tooks tagasi aja, kui Soome minnes pagas läbi otsiti.
Olen seetõttu võrdlemisi kindel, et järgmise kümnendi jooksul kasvab meie maksukoormus, kehtestatakse rohkelt uusi reegleid ja võib-olla rohkem, kui vaja oleks. Isegi kui meil tekib võimalus luua kohapealseid lahendusi, nagu koroonakriisi või energiakriisi ajal, juurutame meetmeid, mis pole puhta vabaturuga kooskõlas. Kui elektrit on vähem, peakski ju selle eest rohkem maksma?
"Erakondade toetusnumbreid vaadates pole märgata, et keegi parempoolseid poliitikaid kuigipalju toetaks."
Teine asi on rahva tahe. Erakondade toetusnumbreid vaadates pole märgata, et keegi parempoolseid poliitikaid kuigipalju toetaks. Parempoolsete toetus on marginaalne, Eesti 200-s on liberaalse ilmavaatega inimesi, kuid neid ei valita. Kui sa lubad neljandiku riigitöötajatest lahti lasta, siis kas paneme lasteaiad varem kinni või jätame mõne klassi õpetajata? Populaarsust koguv EKRE avaldab meelt igal võimalusel, nõudes, et riik olukorra parandamiseks senisest veelgi tugevamalt sekkuks.
Taaskord, paistab, et Eesti on muutumas igavaks Põhjamaaks.
Nii et Brüsseli efektist pole ka finantssektoris pääsu?
Jah, meil pole praegu selles vallas kuigi palju vabadust. Danske panga skandaalist peavad veel mõned aastad mööduma, enne kui saame hakata taas finantssektori vabamaks laskmisele mõtlema. Leedu kasutab võimalust ära ja on hakanud peibutama Fintech-, sh krüptovaluutaga tegelevaid ettevõtteid. Neist mõnedele on antud sisuliselt panga staatus ja nad said sealse keskpanga juures isegi arve avada. Näemegi, et nad liiguvad Eestist Leetu.
Karsten Staehr Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Paljud ühiskonnas nähtavad muutused võivad tulla tõesti Euroopa Liidust, ent arvan, et ka inimesed ise tahavad pehmemat Eestit, kui see oli seda 1990. aastatel. Eesti SKT elaniku kohta moodustab praegu EL-i keskmisest umbes 80 protsenti. Oleme möödunud Kreekast ja Hispaaniast ning läheneme Itaaliale. Me ei pruugi tahta võtta seda rikkust välja enam madalamate maksude, vaid avalike hüvedena.
"Me ei pruugi tahta võtta rikkust välja enam madalamate maksude, vaid avalike hüvedena."
Nagu taanlasele kohane, kavatsesin hakata näiteks 2006. aastal Eestisse tulles sõitma jalgrattaga, kuid mõistsin paar nädalat hiljem, et Tallinnas on enesetapu sooritamiseks elegantsemaid viise. Nüüd olen ratast uuesti kasutama hakanud. Nende ilusate punaste radade pealt ei paista veri üldse välja. Ühiskonda laiemalt vaadates ei pruukinud küll iive selle majanduskasvu pealt kuigipalju tõusta, aga lapsed saavad kasvada turvalisemas keskkonnas kui 30 aasta eest.
Kui aga heita pilk kasvõi Euroopa Liidu liikmesriikide erinevat võlakoorma kasvule, tekib paratamatult küsimus, miks me euroga liitumise järel süsteemi enda heaks paremini tööle ei pannud, rohkem laenu ei võtnud ja ei investeerinud seda kasvõi taristu arendamisse? Raha oli toona odav. Mis kasu on meie madalast võlakoormast, kui riigi võetud laenu intress on nüüd kõrgem kui mõne inimese kodulaenu oma?
See on hea küsimus, kuid kahjuks pole võimalik minevikku muuta. Jah, neli protsenti on kõrge intress, kuid inflatsioon jääb praegu 20–25 protsendi vahele. Kui niimoodi edasi läheb, on meil negatiivne reaalintressi määr 21 protsenti. See on ääretult helde, sest raha reaalse väärtusega arvestades peame seda vähem tagasi maksma. Tavainimesele mõeldes on muidugi äärmiselt kahju, et inflatsioon lähikuudel kohe alla ei tule. Samas aitab kaupade ja teenuste kallinemine seda Kallase hiljuti võetud laenu palju hõlpsamalt tagastada.
"Osaliselt oli praeguse intressi-ehmatuse taga meie enda lühike mälu. Olime jõudnud negatiivse või nullintressiga juba ära harjuda."
Osaliselt oli praeguse intressi-ehmatuse taga meie enda lühike mälu. Olime jõudnud negatiivse või nullintressiga juba ära harjuda. Kui midagi nulliga võrrelda, tundub iga kasv meeletu. Makroökonoomika vaatab pikemaid ajaperioode ja kokkusattumuslikult on intress üks protsent kvartali kohta ehk neli protsenti aastas on normaalne intress.
Seni võrdlemisi madal olnud võlakoorem tähendab, et meil on veel hulk ruumi, enne kui võlatase jõuab 60 protsendini SKP-st, mida ületades hakkab Euroopa Komisjon meid selle pärast avalikult häbistama.
Kuid tõesti, ühe vaatenurga järgi oleks saanud möödunud kümnendit paremini ära kasutada. Kohe pärast finantskriisi oli töötuse määr tohutult kõrge. Hulk ehitajaid istusid käed rüpes või läksid Soome. Oleksime võinud ehitada toona oma kiirteid ja koole. Maksutõusuga poleks saanud seda majanduslanguse järel rahastada, küll aga laenurahaga. Selle kõrge tasuvusmääraga investeerimine oleks olnud mõistlik. Liiatigi olid toonased palgad hoopis teised ehk sama raha eest oleks saanud palju rohkem kui praegu.
Vastuseta on küsimus, kas seda raha oleks pidanud kulutama maanteedele, lasteaedadele või teadusele? Kuni me selles ühel meelel pole, toimib see vastuargumendina, sest oleks viinud poliitilise punktilõikamiseni.
Karsten Staehr Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Tasakaalus riigieelarve säilitamise kasuks räägib teinegi arutluskäik – piltlikult saab kaotada elus süütust vaid ühe korra. See oli Mart Laari üks kõige pikema elueaga revolutsioone. Kui sa kulutad ühe korra rohkem, kui maksudega teenid, võib sul tekkida kiusatus hoida eelarvet puudujäägis ka järgnevatel aastatel.
Kokkuvõtlikult, majanduslikult mõeldes oleks seisnud selline laenukäitumine tugevatel alustel. Poliitiliselt oleks võinud aga tekkida probleemid sellega, kas raha oleks suunatud ikka kõrget lisandväärtust tootvatesse kohtadesse.
Minu jaoks on rabav, kuidas Eesti hakkas tõsisemalt teedevõrgustiku välja ehitamisega tegelema siis, kui kõigil olid juba uhked autod. Meie autopargi hiilgust märkavad minu Tallinnasse sattuvad sõbrad tegelikult tänase päevani. Meenutuseks ehitas Lääne-Euroopa oma kiirteed 1960. aastatel, kui nad olid suhtelises mõttes Eestist vaesemad.
Nagu Nobeli majandusauhind sel aastal ilmestas, on inimesed, sh ka majandusteadlased õppimisvõimelised. Maailma 2008. aastal tabanud kriisi järel oli Wall Streeti pankurite ja börsimaaklerite enesetapumäär märksa madalam kui 1929. aasta Suure Depressiooni järel ning vähemalt Globaalses Põhjas ei tulnud võimule ka ühtegi fašistlikku režiimi. Kuna aga kriis lahendamine hõlmas suurejoonelist rahatrükki, kuidas see majandusele pikas plaanis mõjub? Kliimateadusest teame, et kui atmosfääri lisandub rohkem energiat, tekib rohkem ka äärmuslikke ilmastikunähtusi.
Lootsin, et sa nii hea küsimuse peale ei tule ja ma ei pea sellele vastama. Sellist kriisi järel kasutatud tavatut majanduspoliitikat pole proovitud kunagi ajaloos. Jah, see võib kätkeda seetõttu endas riske, millest me midagi ei tea.
Olime aga juba seda proovinud, mida tegi USA föderaalreserv 1930. aastatel – kasinat rahanduspoliitikat. See ei lõppenud maailma jaoks hästi. Poliitilised tagajärjed, fašism kaasaarvatud, olid sedavõrd õudsed, et inimesed olid nõus võtma selle vältimiseks suuremaid riske, kui neile oleks võib-olla meeldinud.
"Olime juba proovinud, mida tegi USA föderaalreserv 1930. aastatel – kasinat rahanduspoliitikat. See ei lõppenud maailma jaoks hästi. "
Nobeli auhinna võitjatele mõeldes võiks mainida, et Philip Dybvig ja Douglas Diamond olid teoreetikud, kes aitasid meil mõista, kui palju sõltuvad turud inimeste ootustest ja tunnetest. Ben Bernanke sai preemia 1930. aastate majanduslanguse põhjuste selgitamise eest. Viimase kriisi ajaks juhtus ta olema aga USA Föderaalreservi juht. Ta mõistis, kui oluline on kriisi ajal finantsmaailma ebastabiilsusele reageerida.
Praeguseks võime öelda, et tema eestvedamisel rakendatud ebaharilik majanduspoliitika töötas ilmselt võrdlemisi hästi. Paiguti võis liigne likviidsus panna muidugi panku ja teisi finantsasutusi otsima eksootilisemaid kohti, kuhu oma raha paigutada, ent samas parandasime samal ajal ka finantssektori tegevust piiravaid regulatsioone. See täiendav erasektorisse pumbatud raha, kui keskpangad riikide võlakirju ostsid, pole veel finantskriisini viinud.
Vastamata on jäänud aga veel kaks suurt küsimust. Esiteks, kas see ebaharilik rahanduspoliitika tekitab inflatsiooni. See püsis madalana väga pikka aega, kuid praegu tunneme seda kõik. Kas selle taga on mehaanilise põhjused, nagu kõrge nafta hind, või majapidamiste võrdlemisi suur likviidsus ehk me oleme valmis asjade eest rohkem maksta?
Karsten Staehr Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Bernanket ma kõrges energiahinnas ilmselt süüdistada ei saa ja osutan inimesele, kellest viisakas seltskonnas ei räägita. Ent me ei saa ka kindlalt väita, kuidas tema poliitikatel polnud mingit inflatsioonilist mõju. Teame pooltühja ketšupipudeli põhjal, et kui seda piisavalt kaua raputada, purtsatab ühel hetkel kõik välja. Peaksime nende põhjuste eristamiseks lootma, et naftahind ühel hetkel langeb. Kui inflatsioon ka siis kõrgena püsib, peavad pankurid tõsiselt peeglisse vaatama.
Kuna nii ulatuslikku rahatrükki polnud kunagi varem proovitud, ei tea me sedagi, kuidas selle mõju vajadusel ümber pöörata. Me ei tea, mis juhtub, kui keskpank peaks ütlema, et ostsime kunagi kõik need riikide võlakirjad, aga nüüd on aeg need tagasi müüa.
Kui need kõik korraga pakkumisele lähevad, langeks õudusfilmi stsenaariumina võlakirjade hind äärmiselt madalale, kuid intressid oleks see eest kõrged ja need hakkasid elama omaette elu. Me ei tea ka, mis juhtub, kui pankadest kogu see raha välja võetakse. Loodan, et saan sellest aimu enne, kui pensionile lähen.
Kuidas Eestiga lugu on? Kas me oleksime võinud ette ennustada, et tõuseme oma kahekohalise inflatsiooniga Euroopa tippu või oli selle taga liiga palju musta luige sündmusi?
Vahelduseks saan anda selgema vastuse. Energiahinnad on kasvanud peaaegu täpselt samas tempos kui maailmaturul või Nord Pooli elektribörsil ja teame, et eestlased kasutavad elaniku kohta palju energiat. Teame, et see moodustab Eestis kuludest märkimisväärse osa. Ma pole näinud kuigi palju kodusid, kus saab igat radiaatorit eraldi reguleerida. Kõik maksavad sama palju, ükskõik kas nad säästavad või mitte. Taanis pole olnud see niimoodi 50 aastat.
Teine oluline komponent on toit, sest meie sissetulekud pole veel Põhjamaade tasemel. Nii on toidule kuluva raha osakaal suurem. Me ei saa nii toidu hinnatõusu ega energia osas midagi ära teha. On seega murettekitav, et maksame viimase eest sisuliselt 100 protsenti rohkem. Toidu hind on kasvanud vähem, kuid see number on ikkagi kahekohaline.
Lisaks on kasvanud teenuste hind, 10–15 protsenti. Võime kahtlustada, et need lähiajal langema ei hakka, isegi kui hakkame energia ja toidu eest vähem maksma. See on nn teise ringi hinnatõus, mida oleme näinud juba Lõuna-Euroopas. Siinkohal tasub mainida, et Taani käitus Lõuna-Euroopa riigina kuni 1980. aastateni välja. Palgatõus oli seotud sellega, milline oli olnud inflatsioon eelnenud aastal – see lõi end ise toitva tsükli. Lisaks said küsida täiendavat palgatõusu, kui tundsid, et indeksipõhisest tõusust jäi väheks.
Loodame, et Eestis seda lähitulevikus ei juhtu. Ent peame arvestama võimalusega, kuidas tootjad ja edasimüüjad kasutavad võimalust ära, et omi hindu tõsta. Keegi ei hakka virisema, kui nad hindu viie euro võrra kergitavad, sest oleme juba ära harjunud, et kõik maksabki rohkem.
Majandusteadlasena on mul väga huvitav näha, mis järgmise aasta-kahe jooksul juhtub. Võime öelda, et Bernanke teenis oma Nobeli preemia välja. Tahaksin aga taaskord teada, millisel määral tema tavatu majanduspoliitika inflatsiooni pikas plaanis mõjutas.
Taani majanduse lõi 1970. aastatel pikali Yom Kippuri sõjast tingitud naftahinna šokk ja sellega seonduv energiahinna tõus. Paralleelid praeguse ajaga on ilmselged. Konstrukiivsete lahenduste pakkumine on ilmselt liiga keeruline, ent milliste poliitikate ja meetmete juurutamisest me selle hoiatava näite põhjal kindlasti hoiduma peaksime?
Kohe kindlasti tuleks vältida igasuguseid ametlikke indekseerimisskeeme. Võime olla täiesti kindlad, et eelneva aasta inflatsioon toidab järgmise aasta palgakasvu ja see palgatõus omakorda julgustab inimesi toodete ja teenuste eest rohkem maksma.
Nagu Ardo Hansson juba koroonakriisi ajal kirjutas, valitsus ei tohiks toetada valimatult kõiki. Kodus luku taga istuvatele inimestele võis tunduda see toona ebaõiglane ja neid on võimalik mõista. Ajal kui eelarve tasakaal pole enam dogma, peaksime olema aga kohe eriti ettevaatlikud, et kulutused meie eest ära ei jookseks.
"Ajal kui eelarve tasakaal pole enam dogma, peaksime olema kohe eriti ettevaatlikud, et kulutused meie eest ära ei jookseks."
Ukraina toetamine on õige ning on selge, et peame aitama põgenikke ja tõstma oma kaitsekulutusi. Tähtis on aga säilitada seejuures kaine meel. Võime arutleda selle üle, kas peaksime taotlema tasakaalus eelarvet või võib see 3–5 protsendi vahemikus puudujäägis olla, ent kümme protsenti on selgelt liiga palju.
Taani on siinkohal hea näide, kuidas on võimalik toetustega eelarve uppi ajada. Peame tunnistama, et Eesti on riigina vaesemaks jäänud. Paljude asjade hind, mida me ostame, on kasvanud, mitmete eksporditavate toodete oma aga mitte. Kui energiahinnad jäävad kõrgeks pikemaks ajaks, peame hakkama mõtlema, kes selle kinni maksma. Võib-olla ei peaks toetama suure maja ja basseiniga inimesi nii palju kui kõiki teisi.
"Võime saata oma esindaja Frankfurdis toimuvale Euroopa Liidu kohtumisele, kuid seal otsustatakse terve euroala, mitte Eesti tuleviku üle."
Üldist rahanduspoliitikat me ise väga palju muuta ei saa. Võime saata oma esindaja Frankfurdis toimuvale Euroopa Liidu kohtumisele, kuid seal otsustatakse terve euroala, mitte Eesti tuleviku üle. On raske ennustada, millise tulemuseni seal jõutakse, sest see sõltub suuresti teiste liikmesriikide majanduse käekäigust. Ilmselt liigutakse kasinuse suunas.
On selge, et kui meil on korraga ülikiire inflatsioon ja nullilähedane intress, siis on reaalne intress tugevalt negatiivne. Ilmselt on see põhjus, miks on olnud poed viimastel kuudel rahvast täis. Pangakontole pole põhjust raha jätta, kui aasta pärast saab selle eest neljandiku võrra vähem asju. Isegi kui praegune olukord on Eestile kahjulik, ei saa me negatiivse intressiga midagi ise ette võtta.
Kui majanduses on mõned kuldreeglid, siis inflatsiooni vähendamiseks tuleb reeglina intresse tõsta. Kui kindlad me selle tulemuslikkuses praegu olla saame ja mida praegune majandus välja kannatab? Mäletatavasti kergitas 1980. aastatel USA föderaalreserv selle mõneks ajaks isegi 20 protsendini. Kahtlustan, et vähemalt paar minu tuttavat sellisel juhul oma kodulaenu enam maksta ei suudaks, kui juba senine Eurobori tõus nende eelarvele hakkas.
Siinkohal võtan küünilise majandusteadlase rolli. Kui su tuttavad ostsid maja või korteri ootuses, et nominaalne intress peaks olema nullilähedane, millele lisandub paariprotsendiline panga intress, olid nad optimistlikud. Kui usume, et makromudelid peavad paika, peaks olema pikaajaline intressimäär nelja protsendi lähedal. Kui inflatsioon on 25 protsenti, peaks olema intressimäär 29 protsenti. Oleme sellest väga kaugel.
Karsten Staehr Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Seega, kui leibkondadel hakkavad tekkima juba praegu laenude teenindamisega raskused juba 7–8-protsendilise intressimäära korral, on nad tegelenud minevikus mängurlusega. Oma kodu kaitsmiseks on lahendusi ja ka pangad eelistavad laenuvõtjatele vastu tulla, nii et loodetavasti kedagi tänavale ei tõsteta. Peame meeles hoidma, et ajalooliselt on nullilähedane intress sama haruldane kui kümneprotsendiline intress, nagu oli see seda vahetult enne finantskriisi.
Majandusteadlased arutlevad pidevalt selle üle, et peaksime inimestele koolis rohkem rahatarkust õpetama. Võib-olla teeksid nad siis täiskasvanuna paremaid otsuseid. Pankadele on kehtestatud reeglid, palju nad inimestele laenata võivad. Kuigi nad saavad teha erandeid, usun, et seda probleemi pole võimalik lahendada riigi tasandil kehtestatud regulatsioonidega või kehvi valikud teinud inimesi rahaliselt toetades.
"Turumajanduses elades tuleb arvestada, et mõnikord on piim poes ääretult odav ja mõnikord mitte. Põhiline on aga, et alternatiivses, fikseeritud hinnaga süsteemis ei pruugi piima poes üldse olla."
Turumajanduses elades tuleb arvestada, et mõnikord on piim poes ääretult odav ja mõnikord mitte. Põhiline on aga, et alternatiivses, fikseeritud hinnaga süsteemis ei pruugi piima poes üldse olla. Kodulaenuga inimesed võiksid mõelda seega juba praegu, kas nad suudavad laenuintressi kasvades seda paar aastat teenindada ja hakkama vajadusel rahalist puhvrit looma.
Tõsiselt peaksime me muretsema juhul, kui meid ootaks sügav majanduslangus. Praegused ennustused on selles osas võrdlemisi leebed. Sõltuvalt sellest, kelle käest küsida, võib majandus poole protsendi võrra langeda või protsendi võrra kasvada. See pole imeline, kuid finantskriisist on asi kaugel. Töötus kasvab, kuid mitte väga palju.
Ja lõpuks tulevikku vaadates, kas kapitalism jääb oma senisel kujul püsima? Ühest küljest pole rahvaarvu kasvuga arvestades elanud maailmas vaesus kunagi ajaloos nii väike osa inimestest. Teisalt näeme mõnedes arenenud riikides, näiteks USA-s, kuidas noorema põlvkonna reaalne sissetulek on väiksem kui nende vanematel.
See küsimus taandub poliitilistele valikutele. USA-s on majandus viimase 20–30 aasta jooksul kasvanud. Väga hästi on läinud just väga kõrge sissetulekuga inimestel, kuid keskklass ega madalama sissetulekuga inimesed pole sellest jõukusest osa saanud.
Eestis pole midagi taolist juhtunud. Majanduslik ebavõrdsus on püsinud suhteliselt samal tasemel. See on suurem kui Põhjamaades, kuid nad on selles vallas olnud ärritavalt head juba pikemat aega. Võime võrrelda ennast Hispaania või Itaaliaga.
Kui me seda tahame, on võimalik ühiskonnas jõukust ümber jaotada. Eeskätt saab teha maksudega. Progressiivsest maksusüsteemist räägivad kõik, kuid seda saab teha ka varamaksudega. On näiteks veidi naeruväärne, et elan Tallinna kesklinnas ja maksan aastas kaheksa eurot maamaksu. Teame ka mõningaid trikke, kuidas aidata hästi just madalama sissetulekuga inimesi.
"On veidi naeruväärne, et elan Tallinna kesklinnas ja maksan aastas kaheksa eurot maamaksu."
Isiklikest poliitilistest eelistustest lähtudes võiks olla sissetulekute jaotus võrdsem, kuid peame seejuures kindlustama, et me ei võta inimestelt motivatsiooni luua omi ettevõtteid ja neid tõhusalt majandada. Põhjamaade kogemusest lähtudes teame, et need kaks pole teineteist välistavad. Sotsiaaldemokraadid kasutavad seal oma valikute õigustamiseks põhjendust, et kui inimestel on olemas turvavõrk, kuhu maanduda, julgevad nad ka rohkem riskida. Üks pankrotti läinud ettevõte ei tähenda, et vireled elu lõpuni vaesuses.
Karsten Staehr Autor/allikas: Ken Mürk/ERR | Karsten Staehr: finantskriisi vari kummitab maailma tänase päevani | https://novaator.err.ee/1608752182/karsten-staehr-finantskriisi-vari-kummitab-maailma-tanase-paevani | Maailma 2008. aastal tabanud finantskriisi leevendamiseks kasutatud tavatu rahanduspoliitika ja ulatusliku rahatrüki pikaajalised mõjud pole teadlasele endiselt selged. Eestist on saanud aga majanduse poolest viimase kümnendiga igav Euroopa riik, nendib Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr. |
"Täna alustasin enda selle aasta esimest lühiraja võistlust Tšehhis, Plzeni linnas. Kuna tulin just kolme nädala pikkusest kõrgmäestiku laagrist, siis ootused polnud teab mis suured. Lisaks ei teinud enesetunnet lihtsamaks ka eilne pikk reisipäev," ütles Zirk.
"Esimeseks stardiks oli 200 m liblikujumine, kus juba kohe hommikul oli mul eesmärk rünnata võistluste rekordit. Endalegi üllatuseks sai see eelujumistes ületatud 0,26 sekundilise varuga ja ajaks märgiti 1.54,06, mis andis mulle finaaliks kõrgeima asetuse," lisas Zirk.
"Õhtuses osas proovisin parandada hommikused vead ning näha, mis vormis ma hetkel olen. Finaali lõpetasin esimesena ajaga 1.52,90, mis on 2022. aasta kiireim tulemus Euroopas ning maailma neljas," ütles Zirk.
Laupäeval stardib Zirk ka 200 m vabaltujumises. | Kregor Zirk püstitas Tšehhis Euroopa hooaja tippmargi | https://sport.err.ee/1608752179/kregor-zirk-pustitas-tsehhis-euroopa-hooaja-tippmargi | Tšehhis, Plzenis toimuvatel võistlustel püstitas Eesti ujuja Kregor Zirk lühirajal 200 meetri liblikujumises Euroopa hooaja tippmargi ajaga 1.52,90. |
"Eestil on reservarmee ja praegu Ukrainas käivas sõjas näeme, kui tähtis on väljaõppe saanud üksuste ja reservide olemasolu. Hiljutine lisaõppekogunemine Okas näitas, et meie senine reservsüsteem, mida oleme arendanud pea 30 aastat, toimib. On oluline, et jätkaksime selle arendamist ning kasvaks ka väljaõppe saanud üksuste maht," ütles Pevkur.
Kui tänavu kutsutakse ajateenistusse 3500 noort, siis kehtiva riigikaitse arengukava kohaselt peab ajateenistusse kutsutute arv lähiaastatel kasvama 500 võrra. Ajateenijate arvu suurendamise eesmärgiks on sõjaliste võimete arendamiseks vajalikus mahus reservüksuste ettevalmistamine ning aastakäigust vähemalt poolte noormeeste teenistusse kutsumine.
2023. aastaks on kaitseminister varasemalt kehtestanud kutsutute arvuks 3800, 2025. aasta arv kehtestatakse järgmisel aastal.
Aastal 2024 on kavas võtta ajateenistusse vähemalt 3800 noort ning seda arvu võib ületada viie protsendi võrra. 2024. aastal võetakse määruse järgi 1. jalaväebrigaadi 1778, 2. jalaväebrigaadi 778, mereväkke 238, küberväejuhatusse 381, sõjaväepolitseisse 300, toetuse väejuhatusse 295 ja erioperatsioonide väejuhatusse 30 noort.
2026. aastal võetakse teenistusse kokku 4000 noort, vastavalt 1. jalaväebrigaadi 1870, 2. jalaväebrigaadi 820, mereväkke 249, küberväejuhatusse 401, sõjaväepolitseisse 316, toetuse väejuhatusse 312 ja erioperatsioonide väejuhatusse 32 noort.
Ajateenistusse võetakse kolm korda aastas ning teenistus kestab 11 või kaheksa kuud. Ajateenistuse võetavate kutsealuste arvu kehtestab kaitseminister ja see ei eelda valitsuse ega riigikogu otsust. | Ajateenistusse kutsutute arv suureneb lähiaastatel 4000-ni | https://www.err.ee/1608752176/ajateenistusse-kutsutute-arv-suureneb-lahiaastatel-4000-ni | Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) allkirjastas reedel määruse, mille kohaselt tõuseb ajateenistusse kutsutute arv 2024. aastal 3800-ni ja 2026. aastal 4000-ni. |
Viktoriinist saab muuhulgas teada, kui kaugelt saabusid liivlaste juurde mardisandid, millisel hõimurahval on Eesti ja Soomega hümniga sama viis ja mida nimetavad udmurdid kõrvaleivaks.
Proovi viktoriini siin. | Hõimupäeva viktoriin: kui kaugelt saabusid liivlaste juurde mardisandid? | https://kultuur.err.ee/1608752173/hoimupaeva-viktoriin-kui-kaugelt-saabusid-liivlaste-juurde-mardisandid | Rahvusraamatukogu hariduskeskus on koostöös MTÜ-ga Fenno-Ugria Asutus kokku pannud hõimupäevaks veebiviktoriini, mis tutvustab lähemalt soome-ugri keeli ja kultuuri. |
Arcade Fire'i tuur algas tänavu augustis, kuid vaid mõni päev pärast tuuri algust jõudsid avalikkuse ette Win Butleri ahistamissüüdistused, mille muusik küll ise kone tagasi lükkas, vahendas Pitchfork. Seetõttu loobus bändi Euroopa tuuri soojendamisest ka laulja Feist, kes jõudis mängida tuuri raames vaid kaks kontserti.
Nii Feist kui ka Becki asemel soojendab Arcade Fire'it tuuril hoopis Haiti bänd Boukman Eksperyans. | Beck loobus Win Butleri ahistamissüüdistuste tõttu Arcade Fire'i soojendamisest | https://menu.err.ee/1608752167/beck-loobus-win-butleri-ahistamissuudistuste-tottu-arcade-fire-i-soojendamisest | Oktoobri lõpus algab ansambli Arcade Fire Põhja-Ameerika tuur, kus pidanud soojendajana üles astuma Beck. Nüüd teatas aga muusik, et Arcade Fire'i ninamehe Win Butleri ahistamissüüdistuste valguses loobub ta bändi soojendamisest. |
Mõlemale on esitatud ka süüdistus AIU uurimise takistamises valeandmete või dokumentide esitamisega.
"Pärast ulatuslikku uurimist keelustas AIU ajutiselt kahel Keenia maratoonaril Diana Kipyokeil ja Betty Wilson Lempusel võistlemise ning esitas neile süüdistuse maailma kergejõustiku antidopingu reeglite erinevates rikkumistes," seisis AIU avalduses.
Mõlema sportlase poolt antud dopinguproovist leiti keelatud ainet triamtsinoloonatsetoniidi.
Kipyokei proov võeti pärast tema võitu eelmisel aastal Bostonis. Temalt võetakse tiitel ära, kui süüdistused leiavad kinnitust.
31-aastast Lempust testiti pärast eelmise aasta septembris toimunud Harmonie Mutuelle Semi de Paris' võitu.
Triamtsinoloonatsetoniid on aine, mis on teatud viisil manustatuna võistlustel keelatud, kuulub keelatud glükokortikoidide kategooriasse, mida tavaliselt kasutatakse spordis raviainetena.
"Glükokortikoidid on võistluse ajal keelatud, kuna keelatud viisil manustamisel on selgeid tõendeid süsteemse mõju kohta, mis võib potentsiaalselt parandada jõudlust ja olla tervisele kahjulik," lisas AIU.
Nende kasutamine on lubatud, kui sportlased suudavad esitada erandi või tõendi, et manustamine ei toimu keelatud viisil. | Kaks Keenia maratoonarit said ajutise keelu dopingureeglite rikkumise tõttu | https://sport.err.ee/1608752140/kaks-keenia-maratoonarit-said-ajutise-keelu-dopingureeglite-rikkumise-tottu | Athletics Integrity Unit (AIU) keelustas dopingu kasutamise tõttu ajutiselt võistlemise Keeniast pärit 2021. aasta Bostoni maratoni võitjal Diana Kipyokeil ja tema kaasmaalasel Betty Wilson Lempusel. |
Ganna püstitas alles nädal tagasi uue tunnisõidu maailmarekordi. Itaallane murdis lisaks sellele ka jälitussõidus nelja kilomeetri läbimise rekordi, saades kirja aja 3.59,636.
Ameeriklase Ashton Lambie eelmise aasta maailmameistrivõistlustel püstitatud rekord 3.59,930 sai ületatud ligi 0,3 sekundiga.
26-aastane Ganna saavutas võidu kaasmaalase Jonathan Milani ees. Portugallane Ivo Oliveira tuli kolmandaks, britt Dan Bingham oli neljas.
"Võib-olla mõned õlled, võib-olla džinn-toonik, võib-olla šampanja. Kes teab, me oleme Prantsusmaal," vastas Ganna küsimusele, kuidas ta oma maailmarekordit tähistab.
Naiste sprindivõistlusel triumfeeris Mathilde Gros, kes võitis kodupubliku ees oma esimese maailmameistritiitli, sakslanna Lea Friedrich saavutas teise koha ja pronksi sai tema kaasmaalane Emma Hinze, alistades hollandlanna Laurine van Riesseni.
Holland võitis kaks kuldmedalit: veteran Yoeri Havik võitis meeste punktisõidu ja Jeffrey Hoogland säilitas oma ühe km ajasõidu tiitli.
Hoogland saavutas oma kolmanda maailmameistritiitli ajaga 58,106, edestades prantslast Melvin Landerneau'd ja hispaanlast Alejandro Martinez Chorrot.
Õhtu esimeses finaalis lõpetas 31-aastane Havik sakslase Roger Kluge ja belglase Fabio van den Bossche ees 160 ringi pikkuses 40 km sõidus. | Ganna võitis uue maailmarekordiga viiendat korda jälitussõidu MM-kulla | https://sport.err.ee/1608752128/ganna-voitis-uue-maailmarekordiga-viiendat-korda-jalitussoidu-mm-kulla | Itaalia rattur Filippo Ganna (Ineos Grenadiers) tuli reedel, 14. oktoobril trekisõidu individuaalses jälitussõidus viiendat korda maailmameistriks, püstitades nelja kilomeetri läbimisel uue maailmarekordi. |
22-aastane Foden, kelle eelmine leping pidi lõppema 2024. aastal, on viimastel hooaegadel tõusnud klubi peatreeneri Pep Guardiola jaoks ülioluliseks mängijaks, olles võitnud pärast City akadeemia lõpetamist neli liigatiitlit ja ühe FA karika.
"Raske on sõnadesse panna, kui õnnelik ma olen. Olen kogu elu olnud City fänn. Olen siin nii palju aastaid treeninud ja isegi pallipoiss olnud," rääkis Foden.
"Olen viimastel aastatel palju arenenud ja suur osa sellest on tänu Pepile ja tema töötajatele, kes juhendavad mind treeningväljakul iga päev."
Viimasel kahel aastal Premier League'i parimaks noormängijaks nimetatud Foden on sel hooajal löönud juba seitse väravat ja andnud kolm resultatiivset söötu.
City on liigatabelis teisel kohal 23 punktiga, olles üheksast mängust võitnud seitse. Arsenalist jäädakse maha vaid punktiga. | Manchester City pikendas Fodeniga lepingut | https://sport.err.ee/1608752113/manchester-city-pikendas-fodeniga-lepingut | Inglismaa Premier League'i valitsev meister Manchester City pikendas lepingut poolkaitsja Phil Fodeniga, mis hoiab teda klubis 2027. aastani. |
Baskonia läks kolmandal veerandajal kahel puhul ka seitsme punktiga juhtima, aga viimase perioodi alguses haaras hoopis külalismeeskond kuuepunktilise edu. Baskonia jõudis poolteist minutit enne lõpusireeni ühe punkti kaugusele, Zach Leday tabas siis kaks vabaviset, Baskonia oma rünnakul resultatiivne polnud ning Kevin Punteri tabav lähivise suurendas 23 sekundit enne mängu lõppu vahe neljapunktiliseks.
Pärast seda, kui Darius Thompson vähendas kaugviskega vahe ühele silmale, jäi kodumeeskonnale James Nunnally mööda läinud vabaviske järel lõpusekunditel veel üks võimalus ning Markus Howard saatiski viigistava kaugviske koos lõpusireeniga läbi rõnga. Ameeriklase vägiteod jätkusid ka lisaajal, kui Partizan läks seal kiirelt viie punktiga ette, aga Baskonia vastas 8:0 spurdiga ja pingelise mängu lõpuni enam edu käest ei andnud.
Eelmisel nädalal Euroliigas võimsa esitusega debüteerinud ning ühtlasi vooru parimaks mängijaks valitud Kotsar sai reedel kahe varajase vea järel väljakule vaid veidi enam kui 13 minutiks.
Selle aja jooksul saatis Eesti koondislane läbi korvirõnga mõlemad väljakult sooritatud visked, aga eksis kahel vabaviskel ehk kogus neli punkti. Lisaks jäi tema arvele nii üks kaitselaud, resultatiivne sööt, vaheltlõige kui pallikaotus. Eelmises Hispaania kõrgliigamängus Tenerife vastu ühe veerandajaga 15 punkti visanud Raieste ei pääsenud reedel üldse mängu.
12 kaugviskest lausa kaheksa tabanud Howard kogus lõpuks 33 punkti, Matt Costello lisas 19 punkti ning Rokas Giedraitis 13 punkti ja üheksa lauapalli. Serbia klubi vedasid neli meest: Kevin Punter viskas 26, Ledy 23, Mathias Lessort 19 ja Nunnally 13 punkti.
Fenerbahce 86:71 võidumängus Tel Avivi Maccabi üle oli kolmikduublile lähedal Istanbuli klubi mängujuht Nick Calathes, kes kogus 13 punkti, üheksa lauapalli ja üheksa resultatiivset söötu. Üleplatsimeheks kerkis 23 punkti visnud Marko Guduric. Oympiakos alistas 90:80 Kaunase Žalgirise, Berliini Alba samuti lisaaja järel 80:74 Milano Olimpia ning Lyon sai võõrsil 77:76 võidu Valencia üle. | Euroliiga: Kotsari panus jäi Baskonia draamarohkes võidumängus kesiseks | https://sport.err.ee/1608751870/euroliiga-kotsari-panus-jai-baskonia-draamarohkes-voidumangus-kesiseks | Korvpalli Euroliigas alistas Eesti koondislaste Maik-Kalev Kotsari ja Sander Raieste kodumeeskond Baskonia reedel koduväljakul lisaaja järel Belgradi Partizani 103:96. |
Resolutsiooni teksti üle on vaieldud alates märtsist ning selles kutsuti peatama vaenutegevust konfliktitsoonides, et valitsustel oleks võimalik tegeleda COVID-19 pandeemiaga.
USA blokeeris protseduuri, mis oleks viinud hääletuseni resolutsiooni üle.
USA president Donald Trump on olnud kriitiline WHO tegevuse suhtes tervishoiukriisi ajal ning on peatanud ÜRO agentuuri rahastamise.
Hiina toetab rahvusvahelise uurimisrühma loomist, et hinnata maailmas koroonaviiruse pandeemiale reageerimist.
Riigi välisministeeriumi pressiesindaja sõnul tuleks uuring läbi viia Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all ning see peaks olema avatud ja läbipaistev. Välisministeeriumi pressiesindaja Hua Chunyingi sõnul saab uurimist läbi viia alles siis, kui koroonaviiruse pandeemia on möödas.
Hiinat on süüdistatud epideemia puhkemise varjamisest selle varases staadiumis ja vastumeelsuses aidata kaasa haiguse päritolu uurimisele.
Hiina on varasemalt keeldunud sarnastest uurimistest ja süüdistanud Ühendriike pandeemia politiseerimises. USA on teatanud kahtlustest, et viirus pärineb Hiinas Wuhanis asuvast uurimislaborist. Hiina on neid väiteid korduvalt tagasi lükanud. | Diplomaadid: USA blokeeris ÜRO JN-is pandeemia resolutsiooni hääletuse | https://www.err.ee/1087791/diplomaadid-usa-blokeeris-uro-jn-is-pandeemia-resolutsiooni-haaletuse | USA blokeeris reedel hääletuse ÜRO Julgeolekunõukogus (ÜRO JN) koroonaviiruse pandeemia resolutsiooni üle, kuna selles oli viide Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO), ütlesid diplomaadid. |
Eriolukorra juhi, peaminister Jüri Ratase korraldusega leeveneb alates 14. maist piirang, mille kohaselt pidid Soomest Eestisse saabuvad inimesed jääma piiriületuse järel 14 päevaks isolatsiooni. Kui seni võisid Eestis elavad, kuid Soomes tööl käivad inimesed ilma selle nõudeta Eestisse saabuda kuni üks kord nädalas, siis järgmisest neljapäevast saavad nad Eesti ja Soome vahel liikuda ka tihedamini.
Lisaks Soomes töötavatele inimestele kaob piiriületusjärgne isolatsiooninõue neile, kes saabuvad Soomest Eestisse tööle või siinsesse õppeasutusse õppima. Samuti ei pea koju jääma inimesed, kes saabuvad Eestisse vältimatul perekondlikul põhjusel, eelkõige lähisugulasega kohtumiseks, aga ka sellisteks sündmusteks nagu matused või pulmad.
Kuigi isolatsiooninõue kaob, on Eestisse saabujatel soovitus siiski hoiduda kahe nädala jooksul kodust lahkumast, välja arvatud tööl käimiseks või muul vältimatul põhjusel.
Lisaks rakendatakse täiendavaid nõudeid laevadel ja sadamates: 14.-19. mail viiakse Soome ja Eesti vahel sõitvatel laevadel läbi COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse vabatahtlik testimine. Eesmärgiks on vähendada viiruse võimalikku levikut Eestisse.
Testimise läbiviimise korralduslikud küsimused töötab välja sotsiaalministeerium. Valitsuse määruse muudatusega jääb Soome piiril kehtima ka võimalus teha piiriületaja isiku ja tema reisi eesmärgi tuvastamiseks pistelist piirikontrolli.
Eesti, Läti ja Leedu elanike ja seal seaduslikult viibijate vaba liikumine taastub 15. mail. Sellest ajast lõpeb Eesti ja Läti piiril ajutiselt taastatud piirikontroll ja riigipiiri valvamine ning ka Lätist ja Leedust Eestisse saabujad ei pea enam viibima 14 päeva kodus, v.a väljaspoolt Balti riike saabunud.
Piiride avamine ning Balti riikides seaduslikult viibivate inimeste vaba liikumisega kaasnevad tingimused täpsustatakse lähiajal Eesti, Läti ja Leedu ühise kokkuleppega.
Samas peavad piiriületajad endiselt järgima koroonaviiruse tõkestamiseks antud korraldusi, näiteks maskikandmise nõuet või 2+2 reeglit, mille kohaselt tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kuna korraldused võivad riigiti erineda, tehakse vastav informatsioon piiriületajatele eraldi kättesaadavaks.
Koroonaviiruse leviku piiramiseks on Eestisse sisenemisel ajutised piirangud kehtinud alates 16. märtsist. | Eesti leevendab piiranguid Läti, Leedu ja Soome piiriületusel | https://www.err.ee/1087774/eesti-leevendab-piiranguid-lati-leedu-ja-soome-piiriuletusel | Valitsus otsustas, et järgmise nädala teisel poolel leevenevad Eesti ja Soome vahelise piiriületuse piirangud ning taastub Eesti, Läti ja Leedu elanike ja neis riikides seaduslikult viibijate vaba liikumine. Muu hulgas lõpeb Eesti-Läti piiril ajutine piirikontroll ja piiri valvamine. |
Aas kinnitas ERR-ile, et kutsub Eesti Raudtee nõukogu täies koosseisus tagasi ning palub nimetamiskomiteel teha lähiajal uute liikmete osas ettepanekud.
Nõukogu liikmete vabastamist põhjendades tõi Taavi Aas välja selle, et Eesti Raudtee veomahud on pidevalt langenud, muu hulgas otsustas valitsus kriisimeetmete paketis toetada ka Eesti Raudteed aktsiakapitali sissemaksega.
"Selles olukorras ma pean täiesti kohatuks maksta juhatuse liikmetele preemiat 2,5 kuu palga ulatuses," ütles Aas. Ta lisas, et pole iseenesest hea töö puhul preemiate maksmise vastane, ent seda olukorras, kui ettevõte on hästi juhitud, on kasumis ja kõik on hästi.
"Aga olukorras, kus kaubaveod on pidevalt vähenenud, siis selles olukorras ma sellist otsust küll ei saa kuidagi tolereerida."
Äripäeva andmetel otsustas Eesti Raudtee 25. märtsil, et riigifirma juhid väärivad läinud aasta eest preemiat 2,5 kuu ulatuses ehk 20 000 kuni 25 000 euro suurust tulemustasu.
Eesti Raudtee nõukogu liikmed on Priit Rohumaa (esimees), Siiri Lahe, Ain Tatter, Raigo Uukkivi, Enn Veskimägi. | Minister kutsub Eesti Raudtee nõukogu tagasi | https://www.err.ee/1087732/minister-kutsub-eesti-raudtee-noukogu-tagasi | Majandusminister Taavi Aas kutsub tagasi Eesti Raudtee nõukogu, kes otsustas kriisi ajal ettevõtte juhtidele kopsaka preemia määrata. |
Komisjon märkis pressiteate vahendusel, et kuigi osad Euroopa Liidu ja Schengeni liikmesriigid on asunud juba koroonaviiruse tõttu kehtestatud piiranguid leevendama, on olukord jätkuvalt nii Euroopas kui ka mujal maailmas habras.
"See näitab vajadust jätkuvate meetmete järele välispiiridel, et vähendada viiruse levikut reisimise teel Euroopa Liitu. Reisipiirangud tuleks kaotada faasidena: nagu on rõhutatud Euroopa ühises isoleerimismeetmete kaotamise juhises, tuleb sisepiiridel kontroll taastada järk-järgult ning koordineeritult enne, kui järgmises faasis saab lõdvendada piiranguid välispiiridel," selgitas komisjon.
Reisipiirangud ja üleskutse nende kehtivust pikendada käivad EL+ ala kohta, mille hulka kuuluvad kõik Schengeni liikmesriigid (nende seas Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia) ning Schengeniga assotsieerunud riigid (Island, Lichtenstein, Norra ja Šveits) ehk kokku 30 riiki.
Komisjon kutsub riike tegutsema koordineeritult sellepärast, et välispiiridel kasutatavad meetmed saavad olla tõhusad vaid siis, kui neid rakendatakse kõigis EL-i ja Schengeni riikides sama kuupäevani ja samas vormis. | EL kutsus riike pikendama reisipiiranguid liidu välispiiril 15. juunini | https://www.err.ee/1087738/el-kutsus-riike-pikendama-reisipiiranguid-liidu-valispiiril-15-juunini | Euroopa Komisjon kutsus Schengeni ala liikmesriike pikendama mittevajaliku reisimise piiranguid Euroopa Liidu välispiiridel veel 30 päeva võrra ehk 15. juunini. |
Tööstusindeks Dow Jones kerkis veidi pärast avanemist 1,4 protsenti 24 209,65 punktini.
Laiapõhisem S&P 500 tõusis 1,2 protsenti 2914,73 punktini ja tehnoloogiaindeks Nasdaq 0,9 protsenti 9055,55 punktini.
Turgude tõus on hiljutisim näide sellest, kuidas investorid vaatavad halbu, ent oodatavaid majandusandmeid ja keskenduvad nende asemel positiivsetele uudistele, nagu majanduse järkjärguline taasavamine osa Euroopa ja USA piirkondades. | USA aktsiaturud avanesid kehva tööturustatistika kiuste positiivselt | https://www.err.ee/1087724/usa-aktsiaturud-avanesid-kehva-tooturustatistika-kiuste-positiivselt | USA aktsiaturud avanesid reedel positiivselt, hoolimata äsja avaldatud USA tööturustatistikast, mille järgi oli töötuse kasv ja töökohtade kadu aprillis ajalooliselt kõrge. |
"Olukorras, kus piirangutest vabastamise otsused sõltuvad tervisenäitajatest, on korraldajatel abi ka sellest, kui lepime kokku raamistiku, mille piires on lootust tegutseda," selgitas ettepaneku üks koostaja, Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna ERR-ile.
Kuna sündmused on erinevaid ja ka nende riskitase nakkuse leviku osas on erinev, on tema sõnul abi sellest, kui nad kaardistavad olukorra ja paigutavad võimalikud sündmustüübid kolme faasi, et väikese riskiga sündmused saaksid juba õige pea alustada.
Esimene, ettevaatlik faas algab tagasihoidlikest numbritest, julgustades mh lubama ka drive-in -sündmusi, seda võimalusel juba mai kuu teisest poolest.
Teine faas on stabiliseerumine. Võimalusel juulist, juhul kui Eesti riigi siseselt COVID-19 levik puudub ja teistes EL-i ja Euroopa majanduspiirkonna riikides on haigestumus madalal tasemel.
Kolmas faas on taastumine ja nn uus normaalsus, võimalusel alates augustist, juhul kui COVID-19 viirus on Eestis taandunud.
Valdkondadeülese ettepaneku koostamist konsulteeris terviseameti spetsialist ning see aitab korraldajal hinnata oma sündmuse toimumise võimalikkust, analüüsides, kas sündmuse tegevusplaani saab kohaldada vastavalt kokkulepitud parameetritele.
Parameetrite hulgas on näiteks vajadus piirata inimeste arvu, töötada välja külastajate liikumisteekond, hinnata väliskülaliste, sh välisesinejate osaluse tõenäosust, võimalusel jaotada sündmus eraldiseisvateks väiksemateks üritusteks ja valida sündmuskoht, mis võimaldab jälgida 2+2 reeglit.
Selged arvud, mitte hägused mõisted
Samuti kutsuvad koostajad ettepanekus kokku leppima definitsioonides ja vältima mitmetitõlgendatavate mõistete kasutust. Üldmõistete, nagu "sündmus", asemel võiks rääkida lubatud osalejate arvust.
Kuivõrd valitsus andis kolmapäeval juba loa koosolekuteks ja jumalateenistusteks, leiab ta, et sellesse pilti võiks sobida ka kultuurivaldkonna pakutud ettevaatlik faas 1.
"Ideaalis me vaatleksimegi kõiki rahvakogunemisi puhtalt arvude ja tervisenäitajate baasilt – viirusel ilmselt eelistusi ei ole, et kas teater, kino, sport või kirik."
"Ideaalis me vaatleksimegi kõiki rahvakogunemisi puhtalt arvude ja tervisenäitajate baasilt."
Kõigis kolmes faasis on sündmused jaotatud sise- ja vabaõhusündmusteks ning igas kategoorias on samadele küsimustele baseeruv kontrollküsimuste nimekiri mis algab distantsinõudest inimeste vahel – laval ja publikus –, ja räägib nii hügieeninõuetest kui ka rahvusvahelistest osalejatest, kommunikatsioonisõnumiteni välja.
"Kui selline mudel peaks kasutusse minema, saab iga korraldaja endale kontrollnimekirja, mille alusel riske maandada. Selleks peavad sündmuskorraldajad ka ise vastutustunnet ja professionaalsust üles näitama, sest kõrgendatud hügieeninõuded ja esimestes faasides ka 2+2 reegel kehtivad igal juhul."
Mõlemapoolne vastutus
Ettepaneku enim väljakutset pakkuvad punktid on Sildna sõnul eelkõige seotud tagasihoidlike publikunumbrite ja distantsi tagamisega, näiteks 2+2 reegli järgimisega nii sissepääsu järjekorras kui ka kohvikus ja garderoobis. Suur osa nõuetest puudutab aga just hügieeni tagamist.
Ettepanekus on eraldi välja toodud kaardimakseterminali klaviatuuri, müügikassa, kuvarite, klaviatuuri jm müügikohtade aparatuuri ja müügiprotsessis kasutatavate pindade desinfitseerimine ja tualettide regulaarne koristus. Üritustel peab olema külastajatele tagatud voolav vesi, seep, kätekuivatuspaber kuni jalaga avatavate jäätmekonteineriteni välja.
Sildna usub, et distantsi hoidmisest ja käte desinfitseerimisest on tänaseks kujunenud juba uus harjumus ja ta ei arva, et avalikel üritustel oleks uusi reegleid praktikas kuidagi keerulisem rakendada.
2018. aasta Tallinn Music Weeki järelpidu Sveta Baaris. Autor/allikas: Patrik Tamm
"Usun, et inimesed ei soovigi võõrastele liiga lähedale liikuda, seega osa käitumisest saab olema isereguleeruv. Teisalt on sündmuskorraldaja ülesanne luua vastavad tingimused ja korraldada ka vajalikud meeldetuletused siltide ja teavitustega."
Ta lisas, et neil korraldajatena on inspireeriv väljakutse pakkuda uutmoodi kogemusi viisil, mis ei mõjuks puiselt, vaid oleksid uutmoodi võluvad. "Mul on usku kultuuriloojatesse, et ka siin on meil võimekus ja võimalus luua midagi ilusat ja erilist. Isegi hügieeninõudeid ja vastavaid teavitusmaterjale saab lahendada esteetiliselt kaunilt."
Sildna usub, et nad oskavad leida lahendused, mis ei tapa meeleolu ega atmosfääri. "Lõpuks on inimestel tänaseks igatsus silmast silma kohtuda, isegi kui kallistused asenduvad sel korral lehvituste ja sõbralike soovidega."
Võimalik, et väljumist ei toimugi
Kultuurikorraldajatelt endilt nõuab ettepandud mudeli jõustumine aga eelkõige vastutustundlikku nutikust, kuidas pakkuda väärtuslikku sisu ja hoides samal ajal inimeste tervist, leiab Sildna.
"Kõik need korralduslikud ja logistilised ülesanded on – tõsi küll – koormavad ka eelarvele, kuid korralduslikult siiski täiesti teostatavad. Siin on meie võimalus näidata ühiskonnale kui profid ja leidlikud me oleme."
Kultuuriministeeriumile esitatud ettepanek toetub valitsuse väljumisstrateegiale, mis tähendab, et koostajad on selles arvestanud ka viiruse võimaliku teise lainega sügisel. Sildna peab sõna "väljumine" sellest strateegiast rääkides isegi mõneti eksitavaks.
"Ka meie oleme näinud ette olukorda, et me võib-olla pendeldamegi nende kolme faasi vahet ja väljumist kuni vaktsiini leidmiseni ei toimu."
"Ka meie oleme näinud ette olukorda, et me võib-olla pendeldamegi nende kolme faasi vahet ja väljumist kuni vaktsiini leidmiseni ei toimu. Seetõttu on meie esimesed kaks faasi ka üpris konservatiivsed. Mitte keegi ei soovi kiiret tagasilööki, sest siis oleme kõik taas uuesti lukus."
Selge on, et teadmatust on endiselt palju, aga seda on lihtsam taluda, kui on otsused, plaan ja saab tegutseda. "Me ei ole sündinud, et oodata toas, kuni elu mööda läheb. Me peamegi kohanema, otsustama ja vastutustundlikult edasi elama."
Ka teadmatuses vaja plaani
Mõistagi ei piirdu ettepanek oma sisus ainult sellega, mis toimub koroona osas Eestis, vaid arvestab igas faasis ka olukorraga välisriikides.
"Päris kindlasti sõltume täiel määral rahvusvaheliselt toimuvast. Välisartistidele ja rahvusvahelistele osalejatele sel suvel tugevalt ei panustaks. Isegi kui riigipiirid avatakse ja lennud taastuvad, siis teame, et see on lisarisk. Mäletame kõik, kuidas viirus Eestisse jõudis."
Üks on selge – eelolev suvi ega sügis ei saa sündmussektori jaoks olema tavapärane. "Kõik me peame plaane ringi disainima ja viirusriskid miinimumini viima. Viimane, mida keegi näha soovib, on uus nakkuslaine."
Olgugi et praegu veel keegi ei tea, kas sektor kolmandasse faasi ehk taastumisse sel hooajal jõuab, on Sildna sõnul oluline see, et kogu valdkond ei oleks tegevusetuses ja teadmatuses, sest plaani puudumine on halvav.
"Otsus ära jätta on enamasti ka odavam kui teadmatuses oodata."
"Kultuurisündmustel võiks olla siin ratsionaalsele kaalutlusele tuginev võimalus paigutada end kõige muu toimuva konteksti. Tuleb olla tark ja leida lahendusi."
Võimalik, et on siiski ka korraldajaid, kes leiavad, et mõistlikum ja ressursse säästvam on praegusel perioodil olla ootel või tegeleda millegi muuga. Ka ettepandud raamistik seab rahalistele tulemustele selged piirid, tõdeb Sildna.
"Vahel on kuluefektiivsem mitte korraldada. Kuid sellest saab löögi kogu valdkonna ökosüsteem. Isegi kui loodud mudel näitab mõnele korraldajale, et kahjuks pole sel suvel lootustki, on see otsus ja see on parem kui teadmatus."
Mudel annab suuna ja aitab teha informeeritud otsuseid, leiab ta. "Otsus ära jätta on enamasti ka odavam kui teadmatuses oodata. Meie peamine eesmärk on aga eelkõige näidata, et sündmusi on erinevaid ning julgustada valitsust usaldama tegijate vastutustunnet ja professionaalsust."
Märgid uue ja parema süsteemi sünnist
Aprillis märkis Sildna saates "R2TV", et praegune kriis võib olla võimalus mõelda välja uus ja parem süsteem. Kuu aega hiljem näeb ta ka juba positiivseid märke selle uue süsteemi sündimisest.
Ta tõi näitena välja kultuuriministeeriumi neljapäeval avalikustatud taotlusvoorud kõigis kultuurivaldkondades, kus kriisiabi kogumaht on 25 miljonit eurot, millest muusikaprogrammide jaoks mõeldud kaks taotlusvooru – "Kultuuriministeeriumilt toetust seni mitte saanud kontserdikorraldajad, kollektiivid, esitajad ja tugiteenused" ja "Kultuuriministeeriumilt toetust saavad asutused ja organisatsioonid" moodustavad vastavalt 2,2 ja 1,8 miljonit eurot.
"Me tajume valdkonnas hetkel paremini kui kunagi varem kui väga me teineteisest sõltume."
"Pean hästi oluliseks, et kultuuriministeeriumi kriisiabi jõuab ka eraõiguslike organisatsioonideni, kel siiani ministeeriumiga suhe on puudunud. Loodan väga, et sellest saavad abi kontserdiklubid, korraldajad, muusikud, aga ka kõikvõimalike muusikavaldkonnas tegutsevate tugiteenuste teostajad helifirmadest agentuuride ja manager 'ideni," sõnas Sildna.
"Me tajume valdkonnas hetkel paremini kui kunagi varem kui väga me teineteisest sõltume ja ma loodan, et see olukord viib lõpuks põhjaliku valdkonna väärtusahela kaardistamiseni. Et selle tulemusena näeme sama süsteemi osadena nii sisuloojaid kui ka valdkonna ettevõtteid."
Ta näeb rohkem koostööd, mõistmist ja kogemuste jagamist ja ausust. "Tõeline väärtus muutub selgemini nähtavaks. Lähenemised, mis tagavad võrdseid võimalusi, on tervikpildi arengule kasulikud. Vastutulelikkus, paindlikkus, avatus koostööks ja head ideed osutuvad olulisemaks kui eelnevad privileegid."
Sildna usub, et valdkondade ja distsipliinide ülene jätkusuutlik solidaarsus ning mõtteviis, et kui kolleegil läheb hästi, läheb ka mul paremini, tagab selle, et tulevikus on kogu kultuurisektor tervikuna tugevam.
"Osa paremast süsteemist on ka see, et loomevaldkond ajab selja sirgu ja juhib ise vastutustundlikult ja nutikalt oma tulevikku. Oleme enesekindlad väärtuses, mida loome, süstime optimismi ja loome sisukaid lahendusi."
Viljandi folk näeb piirangutes ka põnevat väljakutset
Ettepaneku koostamisel osalenud Viljandi pärimusmuusika festivali programmijuht Tarmo Noormaa märkis ERR-ile, et teadmatus ja ooteseisund on küll mingi piirini talutav, kuid nad peavad hakkama kohanema ja otsuseid vastu võtma. Viljandi folgi jaoks on piir minimaalselt kaks kuud enne festivali ehk maikuu lõpp.
"Kuigi piirangud ja nõuded on alati ebameeldivad, pakuvad need meile, korraldajatele, ka põnevat väljakutset. See nõuab sündmuse lahutamist algosadeks ja uuesti üles ehitamist vastavalt reeglitele," sõnas Noormaa.
Viljandi Folk 2019. aastal. Autor/allikas: pressimaterjalid
Ta märkis, et nende jaoks oli ettepaneku tegemisel kõige olulisem, kui palju publikut esinemispaika ühe korraga lubatakse ning kuidas seda võiks arvutada.
"Tegime omad ettepanekud, aga loomulikult pole meil pädevust hindamaks nakkuse levikuohtu ega esinemispaiga suuruse ja inimeste arvu suhet. Samuti näeme, et korraldajatena saame tagada 2+2 reegli täitmise vabas õhus ainult järjekordades. Kontserdikohas peavad inimesed ise distantsi hoidma ja selleks peab lihtsalt olema piisavalt ruumi."
Enne, kui täpseid nõudeid pole korraldajatele paika pandud, ei oska Noormaa ka öelda, milline võiks olla Viljandi folk nn uues normaalsuses. "Loodame, et me ei pea passe tagasi ostma ning et need, kes kohale tulevad, saavad õige folgi fiilingu kätte ega kahetse."
Arvamusfestival kirvereegleid järgida ei taha
Paides toimuva Arvamusfestivali üks korraldajaid Alari Rammo sõnas ERR-ile, et ettepandud mudel jätab neile võimalused ainult siis, kui jääb mänguruum ehk üritusepõhine riskide ja maanduste kaalumine, mitte täpsed kirvereeglid kõigile, näiteks osalejate koguarvu laega.
"Arvamusfestivali eripära on toimumine avatud linnaruumis ja pileti puudumine, ehk inimeste arvu Paide kesklinnas ei saaks kuidagi mõõta ega ammugi piirata."
Rammo sõnul oli neile kriitilise tähtsusega see, et päeva või kahe jooksul osalejaid ei liidetaks mitte kokku, vaid arvestataks territooriumi suuruse ja inimeste kontsentratsiooniga ning festivalilavasid käsitletaks eraldi üritustena.
"Kui Arvamusfestivalil käib 12 tunni jooksul läbi nt kolm kuni neli tuhat inimest, siis tegelikult kogunevad nad valdavalt 50–70 kaupa samal ajal mitmekümnel platsil, kus kannatab ka omavahelist distantsi hoida," selgitas ta.
"Arvamusfestival saab toimuda vaid siis, kui niisugust hõredat paiknemist vabas õhus peetakse piisavalt turvaliseks ja ka osalejad ise vastutavad distantsi hoidmise eest, sest tarad, ruudustik murul või ziljon turvameest tapaks õhkkonna."
Rammo tõdes, et tänavu on neil küllap nagunii vähem osalejaid kui viimaste aastate 10 000 kahe päeva peale. See aga teda ei morjenda.
2019. aasta Arvamusfestivali teine päev. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
"Täielikult internetis me festivali teha ei kavatse, sest rahval on juba praegu koll ees udusest pildist ja kehvast helist. Küll aga mõtleme, kuidas ka väiksema osalejate arvuga Paides siiski interneti abil sihtrühmi hoopis laiendada ehk pakkuda rohkem veebiülekandeid ja ideaalis kahesuunalist sidetki aruteludel."
Internetis toimuv oleks kõigest lisandväärtus sellele, mis toimub Paides kohapeal. "Oleme kaks aastat arutelusid jõudumööda helisalvestanud ja järelkuulamine on kontaktide arvu mitmekordistanud. See kõik oleks aga täiendav võimalus, sest festival toimub ikkagi Paides koos kaasneva melu, koerte ja kultuuriprogrammiga."
Paradoksaalsel kombel on väiksemat festivali aga hoopis kallim korraldada, kui nad peaksid linnaruumis suuremale alale hargnema, toitlustusala hõrendama, rohkem veebiülekandeid tegema ja igal sammul kõigi turvalisuse tagama, tõdes Rammo.
Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et festivali ei korralda üksnes Arvamusfestivali MTÜ, vaid lõviosas sadakond organisatsiooni, kes 25 alal arutelusid tegelikult korraldavad.
"Kohati on päris raske neid praegu motiveerida esinejatega kokku leppima või varikatust ja tehnikat broneerima, kui terviseameti soovitused ja valitsuse otsused võivad tulla alles kuu aja pärast, ja statistikast tulenevalt ka vahetult enne festivali karmistuda. Nii et kui meiesugust ka lubataks, võtame me juuni keskel lõplikku otsust tehes ikkagi jõhkra riski," tõdes Rammo.
Lisaks Tallinn Music Weekile, Viljandi pärimusmuusika festivalile ja Arvamusfestivalile osalesid ettepaneku koostamisel ka Eesti arhitektuurikeskus, Eesti etendusasutuste liit, Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskus, Eesti Kontsert, Eesti muusikanõukogu, Hard Rock Laager, Live Music Estonia, festival Jazzkaar, festival GROM ja PÖFF.
Kuupäeva, millal valitsus ettepaneku kohta otsuse teeb, selle koostajad veel ei tea. "Loodame et esimesel võimalusel," sõnas Sildna. | Kultuurikorraldajad loodavad valitsusega paika panna kolmefaasilise kriisist väljumise mudeli | https://kultuur.err.ee/1086833/kultuurikorraldajad-loodavad-valitsusega-paika-panna-kolmefaasilise-kriisist-valjumise-mudeli | Kultuurivaldkonna esindajad tegid neljapäeval kultuuriministeeriumile ettepaneku leppida kokku valdkondadeülene kolmefaasiline mudel kriisist väljumiseks eesmärgiga luua abivahend ürituste toimumise võimalikkuse hindamiseks ja panna paika selged arvud. Ettepanek arvestab ka võimalusega, et väljumist ei toimu. |
"Minu kõrval jätkab diagonaalide osakonnas sarnaselt tänavusele hooajale Belgia mängija Kaja Grobelna, kellelt õppisin juba läinud hooajal väga palju. Järgmise hooaja pisike eesmärk olekski tema kõrval hakata vaikselt mänguaega kasvatama," sõnas Laak Võrkpall24.ee-le.
Chieri kogus tänavu Itaalias 14 naiskonna seas kaheksa võitu ja 11 kaotust ning paiknes hetkel, mil hooaeg lõpetati, seitsmendal kohal.
"Tiimina jäime kindlasti päris näljaseks, sest play-off 'id teatavasti ei toimunud. Ma arvan, et oleme ka järgmisel hooajal Itaalia kõrgliigas arvestatav vastane. Loodetavasti on ka Itaalias olukord sügiseks rohkem maha rahunenud, nii et ootan uusi katsumusi juba huviga!" lisas Laak.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Itaalias jätkav Laak: eesmärk on hakata vaikselt mänguaega kasvatama | https://sport.err.ee/1087709/itaalias-jatkav-laak-eesmark-on-hakata-vaikselt-manguaega-kasvatama | Eesti rahvusnaiskonna diagonaalründaja Kertu Laak (22) jätkab karjääri oodatult Itaalia kõrgliigaklubis Chieri, millega ta sõlmis mullu kaheaastase lepingu. |
Riigi peaminister Mark Rutte andis kolmapäeval teada, et organiseeritud spordivõistlused on taas lubatud alates 1. septembris, aga terviseministri täpsustuse kohaselt pole pealtvaatajad lähiajal lubatud.
"Me ei saa veel rääkida kuupäevadest viimase sammu, massikogunemiste, kohta," kirjutas de Jogen kirjas Hollandi parlamendile. "Need on tegelikult võimalikud vaid siis, kui meil on olemas vaktsiin ja mitte keegi ei tea, kaua see aega võtab. Loomulikult ootame seda peagi, aga aasta või enam on väga tõenäoline."
Hollandis on registreeritud hetkel enam kui 42 000 viirusesse nakatunut. Haiguse tõttu on surnud enam kui 5300 inimest ja selle näitajaga mahub riik maailmas kümne hulka.
Hollandi jalgpalliliiga hooaeg kuulutati aprillis lõppenuks, meistritiitlit välja ei jagatud ning liigadevahelisi liikumisi ei toimunud. | Hollandi terviseminister: enne vaktsiini publikuga spordivõistlusi ei tule | https://sport.err.ee/1087702/hollandi-terviseminister-enne-vaktsiini-publikuga-spordivoistlusi-ei-tule | Hollandi terviseministri Hugo de Jonge sõnul ei pääse spordivõistlustel inimesed tribüünidele enne, kui leiutatud on koroonaviiruse vastane vaktsiin. |
Virtuaalsed lahendused aitavad kontrolli all hoida turistide poolt ökoloogiliselt tundlikele elupaikadele tekitatavat kahju. Lõuna-Eestis asuvad Piusa koopad on just selline paik, kuhu turistid uudistama ei pääse seal pesitseva nahkkiirte koloonia ja koobaste varisemisohu tõttu. Nii on koobastega võimalik tutvuda külastuskeskuses asuva 3D-lahenduse abil.
Tartu Ülikooli, Maaülikooli ja Umea ülikooli teadlased uurisid Piusat külastavatelt turistidelt, kas keskkonnasõbralikku turismi hindavad inimesed võiksid rahule jääda ka virtuaalse looduskogemusega. Tulemused annavad jätkusuutliku turismi arendamise küsimustes mõnevõrra üllatuslikke vastuseid.
Uuring näitas, et rahulolematust virtuaalse looduskogemusega tekitavad peamiselt puudujääk elavatest muljetest, spontaansusest, paiga ja looduse vahetust kogemisest, aga ka puudulik võimalus teiste inimestega suhelda. Just inimesed, kes janunevad nende kogemuste järele, on virtuaalse looduskogemusega vähem rahul.
Inimeste ootused ja vajadused virtuaalse tehnoloogia poolt vahendatud looduskogemusele kujunesid oluliseks teguriks, mis ennustas rahulolu virtuaalse loodusretkega. Need inimesed, kellel on madalam elamuste vajadus, lepivad paremini virtuaalse looduskogemusega hoolimata sellest, et see ei tekita suuri tundeid ega paku elavaid muljeid. Samuti ei vaja nad täiendavaid stiimuleid, mis suurendaksid nende rahulolu.
Erinevate vanusegruppide lõikes olid 51–70-aastased kõige enam rahul virtuaalse looduskogemusega. Kui varasemad uuringud on näidanud, et vanemad inimesed on vähem sallivad vahendatud looduskogemuse ja virtuaalsete abivahendite suhtes, siis Piusa külastajate uuring näitas, et just vanemaealised vaataksid selliseid paiku meelsamini ekraani taga. Üks selgitus võib peituda mugavuses, mida pakub virtuaalne loodusretk. Ka madalama haridustasemega inimestele oli virtuaalne loodusretk vastuvõetavam.
Piusa tulemused näitasid, et virtuaalse looduskogemusega rahulolu võivad mõjutada ka inimeste harjumuspärased reisi eesmärgid. Need, kelle jaoks on reisimisel oluline kogeda mugavusi, naudinguid (nt kulinaarsed elamused) ning mitte ilmtingimata teiste inimestega suhelda, on virtuaalse looduskogemusega enam rahul. Samas neil, kelle jaoks on oluline sotsiaalne läbikäimine ja füüsilised väljakutsed, ei ole virtuaalne looduskülastus meelepärane lahendus.
Suhtumist virtuaalsesse loodusretkesse mõjutavad veel keskkonnaalased hoiakud. Teravaid elamusi ihkavate inimeste seas olid loodust ja loodushoidu tähtsaks pidavad inimesed virtuaalse loodusretke suhtes märksa positiivsemalt meelestatud kui loodusesse külmalt suhtuvad inimesed. Sellest võib järeldada, et loodust tähtsustav ja elupaikade haprust rõhutav teave võiks veenda ka väga kõrge elamusvajadusega inimesi nautima loodust distantsilt.
Kati Orru, Sergey Kase ja Annika Nordlundi uurimus ilmus ajakirjas Journal of Ecotourism. Populaarteaduslik kokkuvõte valmis Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ainekursuse Andmete tõlgendamine ja esitamine raames. | Virtuaalseid loodusretki naudivad kõige enam vanemaealised | https://novaator.err.ee/1087700/virtuaalseid-loodusretki-naudivad-koige-enam-vanemaealised | Pandeemiast tingitud piirangute tõttu on olnud seltskonnaga loodusobjektide külastamine takistatud. Looduse virtuaalselt kogemisel saadavat naudingut mõjutab nii inimeste vanus kui ka haridustase, selgub Eesti ja Rootsi teadlaste uuringust. |
Tegu on kõrgeima töötuse määraga alates 1930ndate suurest majanduskriisist.
Töötuse määr on tõusnud äärmiselt kiiresti, märgib Reuters - alles veebruaris oli see viimase viiekümne aasta madalaim, 3,5 protsenti. Märtsis oli töötuse määr 4,4 protsenti.
Läinud nädalal taotles USA-s töötushüvitist 3,2 miljonit inimest. Seitsme nädala eest registreeriti USA-s ühe nädala jooksul 6,9 miljonit töötushüvitistaotlust.
Käesolevaks nädalaks tõusis töötushüvitise taotlejate arv 30,3 miljonini.
The losses reflect what has become a severe recession caused by sudden business shutdowns in nearly every industry. Almost all the job growth achieved during the 11-year recovery from the Great Recession has now been lost in one month. https://t.co/NcFw1LUnJe
— The Associated Press (@AP) May 8, 2020
Trump ei pea enneolematult suurt tööpuudust üllatavaks
President Donald Trump ütles reedel, et enneolematult suur töökohtade kaotus Ühendriikides ei ole sugugi üllatav.
"See on täiesti ootuspärane, pole siin midagi üllatavat," ütles president Fox Newsile mõni minut pärast seda, kui tööministeerium oli ehmatavad arvud teatavaks teinud.
"Ma toon need tagasi," lubas Trump. | USA-s kadus aprillis pandeemia mõjul 20 miljonit töökohta | https://www.err.ee/1087688/usa-s-kadus-aprillis-pandeemia-mojul-20-miljonit-tookohta | USA töötuse määr tõusis viimaste andmete järgi 14,7 protsendini. Aprillis on koroonapandeemia mõjul USA tööturult kadunud 20,5 miljonit töökohta, teatas BBC. |
Uued linnunimetused ei teki tühja koha pealt. Eesti Ornitoloogiaühingu juures tegutseb alates 1991. aastast Eesti linnunimetuste komisjon. Praegu viieliikmelise komisjoni töö on anda maailma lindudele ametlikud eestikeelsed nimed ja teha kinnitatud linnunimetused inimestele kättesaadavaks. Ühtlasi loob komisjon lindudega seotud muud oskussõnavara ja korrastab termineid.
"See on aastatepikkune töö. Me oleme neid nimetusi püüdnud ära teha, mis on rohkem nõutavad," kirjeldab Hiiemäe linnunimetuste sündi. Paljud liigid on tema sõnul nii eksootilised, et ilma linnuraamatuteta nendest midagi ei teagi.
Geenid, keeled ja laul
"Eestikeelsed linnunimed sünnivad vaevaga. Just siis, kui on väga palju ühe ja sama suguvõsa linnuliike, kes on väliselt väga sarnased," ütleb Hiiemäe. Nii vaadatakse esmalt liigi ladinakeelset nimetust. Kahtluse korral saab abi küsida geneetikutel, kes linnu kuulumise ühte või teise sugukonda täpselt kindlaks määravad.
Iga uue linnuliigi nimetamisel võrdleb komisjon teda juba kindlaksmääratud liikidega. Hiiemäe sõnul on paljud liigid aga omavahel nii välimuselt, elupaigalt kui ka toitumiselt sarnased. Sellisel juhul tuleb hea salvestuse olemasolul kuulata ka linnu laulu.
"Meil on selline põhimõte ka, et nimetus ei tohi olla linnu kohta halvustav," ütleb filoloog. "Nagu meil on läbi läinud pasknäär ja me oleme sellega harjunud. Me ei mõtle enam selle peale, kuidas nimed tulevad ja me ei tunneta seda halvustavana. Nimesid, mis tunduvad juba esmapilgul halvad, püüab komsjon Hiiemäe sõnul vältida.
Veel kehtib nimetuste loomisel põhimõte eelistada maastiku ja geograafiliste kohtade eestipäraseid keelendeid. "Näiteks, kui on "rohtla" kohta erinevad sõnad: stepid ja pampad ja mis nad kõik on, siis me ei võta teisest kultuurist seda nimetust. Eesti keeles püüame jälle midagi kohalikumat leida," ütleb Hiiemäe. Filoloogi abi on komisjonis vaja sageli ka vananenud keelendite õigeks kasutamiseks linnunimedes.
Paljud linnunimed sünnivad linnu häälitsusele mõeldes. Hiiemäe sõnul on selline nimetusviis keelteülene. "Juba ladina keeles Cuculus canorus on kägu ja Corvus corax on ronk. R-dega kõlab see ronk hästi välja," toob ta näiteid.
"Natuke veame näpuga järge ka sellel, kuidas on soomlased nimetanud ja sakslased nimetanud või kuidas on inglise keeles," tõdeb filoloog. Vahel on Eesti komisjoni pakutud nimi hoopis teistsugune ja enamasti jääb Hiiemäe filoloogina enda arvamuse juurde. Siiski eelistab ta, et nimetused oleks eri keeltes sarnased.
Vajalik kõrvaltöö
"Mõni imestab, et miks on kõik maailma linnud nimetada vaja eesti keeles. Samas, kultuurrahvastele on see täiesti omane," ütleb filoloog.
Sageli tellitakse komisjonilt uusi linnunimetusi dokumentaalfilmide jaoks. Samamoodi vajavad tõlkenimetusi ka raamatud ja videod, aga ka loomadega tegelejad. "Näiteks Mati Kaal on meie käest küsinud, et kuidas eestikeelne nimi sellele või tollele oleks. Tema kasutab ka spetsialistide abi. Need peavad ikka väga targad zooloogid ja keeletundjad olema. Samas omakorda, kui nime ei ole, küsitakse linnunimetuste komisjonilt."
Komisjon kohtub tavaliselt vähemalt korra kuus ja koosolek kestab mitu tundi. Kohtumisaeg oleneb sellest, kuidas esimees ja liikmed oma põhitöö kõrvalt jõuavad. Alles eriolukorra ajal on kõik kohtumised alates märtsi lõpust ära jäänud. | Eestikeelsed linnunimetused sünnivad vaevaga | https://novaator.err.ee/1087690/eestikeelsed-linnunimetused-sunnivad-vaevaga | Maailmas on umbes 18 000 linnuliiki, kuid eestikeelsed nimetused on seni antud neist vaid murdosale. Kuidas sünnivad eestikeelsed linnunimed, rääkis Novaatorile Eesti linnunimetuste komisjoni filoloog ja folklorist Mall Hiiemäe. |
Koroonaviiruse pandeemia järel hakkab jalgpallielu vaikselt taastuma ning seetõttu proovitakse mitmeid liigasid ja turniire lühikese aja jooksul lõpuni mängida.
See aga seab suurema koormuse mängijatele ja nende tervisele mõeldes otsustati vahetuste arvu suurendada, et palluritele pisut enam puhkust anda. FIFA vastavale palvele tuli jalgpallireeglite eest hoolitsev organisatsioon IFAB vastu.
Küll aga ei tohi teha vahetusi päris suvaliselt. Et mängutempo päris ära ei kaoks, tuleb teha viis vahetust kolmel hetkel pluss soovi korral poolajal. Teisisõnu, vähemalt korra peaks viie vahetuse puhul vahetama vähemalt kahte mängijat korraga.
Võistluste korraldajatele on antud vaba voli, kas uuenenud reeglit kasutada või mitte. Esialgu kehtib võimalus kõikidele 2020. aasta jooksul lõpuni mängitatavatel turniiridel ja liigadel, aga perioodi võidakse pikendada ka 2021. aastani. | Jalgpallis tõstetakse mängijate vahetuste piirarv kolmelt viieni | https://sport.err.ee/1087686/jalgpallis-tostetakse-mangijate-vahetuste-piirarv-kolmelt-viieni | Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) teatas reedel muudatustest reeglites, mille kohaselt võivad võistkonnad ajutiselt kasutada ühes mängus senise kolme vahetuse asemel koguni viit. |
Alasi tänava kodutute öömaja läks karantiini 4. aprillil, kui ühe kliendi koroonatest osutus positiivseks. Seejärel isoleeriti kohe kõik öömaja kliendid. Karantiini pikendati aprilli keskel, sest uuel testimisel osutus 17 öömaja kliendil koroonatest positiivseks.
Alasi tänava öömaja karantiini tõttu ükski abivajaja öömajata ei jäänud, sest tervetele klientidele korraldati majutusvõimalus teisel aadressil.
Põhja-Tallinnas Alasi tänava öömajas osutab teenust linna lepingupartner Tallinna Hoolekande Keskus.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Betina Beškina sõnul jälgitakse nii Alasi tn 8 kui ka kõigis teistes Tallinna öömajades jätkuvalt ohutusreegleid. | Tallinna Alasi tänava kodutute öömaja on pärast karantiini uuesti avatud | https://www.err.ee/1087682/tallinna-alasi-tanava-kodutute-oomaja-on-parast-karantiini-uuesti-avatud | Tallinna Alasi tänava kodutute öömaja avati taas pärast seda, kui hulga koroonaviirusesse nakatunute tõttu tuli uksed sulgeda. |
Saakašvili nimetati reforminõukogu juhiks neljapäeval. Gruusia süüdistab ekspresidenti aga võimu kuritarvitamises ja tahab selle eest kohtu alla anda.
"Gruusia strateegilise partneri otsus nimetada ametisse isik, kelle Gruusia kohus on kuulutanud tagaotsitavaks, tekitab küsimusi," ütles Gruusia välisminister David Zalkaliani.
"Sellepärast otsustati kutsuda Gruusia suursaadik Kiievis konsultatsioonidele," lisas minister, kuid kinnitas, et Gruusial ei ole kavas Kiieviga diplomaatilisi suhteid katkestada ega strateegilisest partnerlusest loobuda.
Saakašvili sai oli Gruusia president aastatel 2004-2013, võimu kuritarvitamist ei ole ta omaks võtnud, vaid väidab, et süüdistus on poliitiliselt motiveeritud. | Gruusia kutsus Saakašvili tõttu suursaadiku Kiievist tagasi | https://www.err.ee/1087679/gruusia-kutsus-saakasvili-tottu-suursaadiku-kiievist-tagasi | Gruusia kutsus oma endise presidendi Mihheil Saakašvili Ukraina riikliku reforminõukogu juhiks määramise tõttu reedel oma suursaadiku Kiievist konsultatsioonideks kodumaale. |
Seekordses videos räägib Põlvamaa kunstnik Epp Margna oma elust ja loomingust eriolukorras. | Kevad 2020 video. Epp Margnat kimbutab maal koroona asemel rebane | https://kultuur.err.ee/1087675/kevad-2020-video-epp-margnat-kimbutab-maal-koroona-asemel-rebane | Kuidas on 2020. aasta kevade globaalne eriolukord mõjutanud Tartu ja Lõuna-Eesti kultuuritegelasi? Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 foto- ja videoprojekt "Kevad 2020" avab nende toimetusi koduses isolatsioonis. ERR-i kultuuriportaal vahendab videoid. |
"Veendumaks, et EL-i seadusi rakendatakse ühetaoliselt, on vaid Euroopa Kohtul õigus otsustada selle üle, kas ühe EL-i institutsiooni tegevus on EL-i õiguse vastane," öeldakse avalduses.
Saksamaa konstitutsioonikohus otsustas sel nädalal, et Saksa keskpank peab lõpetama valitsuste võlakirjade ostu Euroopa Keskpanga (ECB) käivitatud majanduse stimuleerimise programmi raames, kuna see ei vasta Euroopa Liidu reeglitele.
Euroopa Keskpanga varaostuprogramm, mille eesmärk oli uue raha toomine turgudele, algas 2015. aastal. Saksa ülemkohtusse esitati selle kohta kaebus 2017. aastal, mille suhtes Karlsruhes asuv kohus nüüd oma otsuse tegi.
Kohtunikud leidsid häältega seitse poolt ja üks vastu, et Euroopa Keskpank peab oma 2,7 triljoni euro suuruse võlakirjaostuprogrammi kolme kuuga reeglitega kooskõlla viima, vastasel juhul ei tohi Saksa Bundesbank selles enam osaleda. | Euroopa kohus: vaid meie otsustame Euroopa Keskpanga tegevuse üle | https://www.err.ee/1087678/euroopa-kohus-vaid-meie-otsustame-euroopa-keskpanga-tegevuse-ule | Euroopa kõrgeim kohus teatas reedel, et Euroopa Keskpank on nende jurisdiktsioonis, ega nõustunud Saksa põhiseaduskohtu otsusega, milles kritiseeriti panga ambitsioonikaid ergutusmeetmeid. |
Majandusminister Taavi Aas ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem kirjutasid neljapäeval, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts küsib riigiasutustelt liiga kõrget hinda. Seda, et riigi kinnisvara üürihinnad on krõbedamad kui erasektoril, rääkis ka riigihalduse minister Jaak Aab. Miks see nii on?
Seda turgu saab hinnata Tallinnas ja Tartus. Kui me vaatame väiksemaid asukohti: Valgat, Põlvat või Kihnut, siis seal on büroopindade osas väga keeruline turgu hinnata.
Teine aspekt on see, et 80 protsenti meie portfellist on eriotstarbeline vara. Meil on päästekomandod, koolid, vanglad, kohtumajad. Kinnisvaras pole näiteks vanglate turgu.
Ja nüüd küsimus, miks on hind kallis. Hind kujuneb riigihangete tulemusel. Kui riik on otsustanud Kihnusse rajada päästekomando või Valgas rekonstrueerida hoone riigimajaks, siis üürihind sõltub investeeringust, mis hoonesse pannakse.
Korrashoiuteenuseid või tehnohooldust ostame me riigihangetega. See ongi turuhind, mis vastavas piirkonnas kujuneb.
Aga ministrid ei mõtle ju kriitikat oma kabinetis välja. Kusagilt nad selle sisendi saavad.
Aga ka ministrid juhivad tähelepanu, et küsimus ei pruugi olla ärimudelis või selles, kas on aktsiaselts või riigiasutus või sihtasutus. Võib-olla on küsimus hoopis selles, mis on omaniku ootused ja milline on regulatsioon üürimudeli osas.
Meie lähtume oma tegevuses määrusest, mis ütleb, kuidas kulupõhine hinnastamine toimub ja meil on kohustus kõiki riigiasutusi samadel alustel kohelda. Me oleme viimase poolteise, kahe aasta jooksul juhtinud korduvalt tähelepanu, et regulatsioon nõuab ajakohastamist.
RKAS teenis läinud aastal 35 miljonit eurot kasumit. Kas te oskate selgitada, kes sellest võidab, kui riik paneb üürina oma ettevõttesse raha ja teise käega võtab seda dividendidena välja?
Päris suur osa meie kasumist tuleb ka sellest, et RKAS realiseerib riigile mittevajalikku kinnisvara. Viimati võttis riik dividendide 2009. aastal. Ta pole neid seni võtnud põhjendusega, et riigi kasutuses oleva vara seisund pole väga hea ja see vajab uuendamist.
Tänavu võtab riik RKAS-ist 40 miljonit eurot dividende. Teie ettepanek oli, et dividende võetaks 5,6 miljonit eurot vähem. Miks?
Esiteks on praegu kriisiolukord. Me näeme kinnisvaraturul, et olukord on läinud keerulisemaks. Meil on sel aastal päris suur müügieesmärk, üle 11 miljoni euro ja me näeme, kuidas tehingud on turul sisuliselt peatunud.
Teine aspekt on see, et riik räägib, et majanduse toetamiseks võiks tulla vastutsükliline meede, ehk kui erasektor koomale tõmbab, siis riik oma investeeringuid suurendab. See võib tähendada meile investeeringute olulist kasvu. Juba senine eesmärk on üle 50 miljoni investeerida ja kui meile tuleb aasta teises pooles ülesanne investeeringuid suurendada, siis meil on ka suuremat rahavoogu vaja. Meie ettepanek oli algselt vähem võtta ja kui olukord selgineb, võiks aasta teises pooles rohkem võtta.
Jaak Aab tutvustas RKAS-ile hiljuti uusi omaniku ootusi. RKAS-i juhatus ütles seepeale, et ettevõtte enda arvamust piisavalt ei arvestatud. Mis oli siis see RKAS-i nägemus, mis arvestamata jäi?
Riik on meile öelnud, et RKAS-i oluline eesmärk on vara tsentraliseerimine ja selle vara optimeerimine. Siis optimeerimisest ülejääva vara realiseerimine ja allesjäävatesse hoonetesse investeerimine. Omanike uutest ootustest jäi see optimeerimise roll välja.
Teine küsimus, mis üleval on olnud, et mis see tootluse ootus meile peaks olema. Meil oli viimastel kuudel selle üle arutelu, aga omanik otsustab. Meil ei ole siin midagi teha ja eks me viime ellu, mis sinna kirja sai.
Parasjagu tehakse ümber riigi kinnisvarastrateegiat. Mis peaks võrreldes senise 2007. aastal koostatud strateegiaga muutuma?
Alustame sellest, mis võiks jääda. Kui riik on valinud oma kasutuses oleva vara tsentraliseerimise tee ja see on seni ennast õigustanud, siis see võiks jätkuda. Ja mulle tundub, et ka valitsuse tasandil on selge toetus. Strateegias võiks olla selgelt öeldud, et see on endiselt riigi jaoks oluline.
Ka optimeerimine peaks endiselt oluline olema. Osa riigi kinnisvarast on küll korda tehtud ja inimeste töötingimused või teenuste osutamise tingimused on kvaliteetsed. Näiteks Eesti vanglad on lähiregiooni parimal tasemel üldse. Aga selline optimeerimise ülesanne peab jääma ja vabanev ressurss tuleb suunata tagasi investeeringuteks.
Aga asja kolmas külg on viimase 13 aastaga toimunud muutus, mida praegune kriis on ka kiirendanud. Tõenäoliselt füüsilise töökeskkonna vajadus väheneb, kaugtöö maht on suurenenud. Niisiis tekib küsimus, kui palju asutustel büroopinda tarvis läheb. Taavi Aas viimases valitsuskabinetis, kus ma osalesin, tõi hea näite, et ministeeriumide ühishoone on praeguse kriisi ajal üsna tühi. Kui palju neid füüsilisi töökohti siis üldse vaja on?
Mõelda tuleb ka sellele, et riik püüab toetada regionaalset arengut. Ma arvan, et see on õige suund, aga asutuste väljaviimist on püütud teostada ka sunniviisiliselt. Ma arvan, et praegu on võetud pigem mõistlik lähenemine, et riigiasutused värbavad oma inimesi mitte kontori asukoha, vaid inimese elukoha põhiselt. Me peame nüüd vaatama, kus töökohtade vajadus olema hakkab ja asutustega tihedat koostööd tegema.
Kui te ei oleks aktsiaselts, vaid näiteks riigiasutus, kas teil oleks midagi lihtsam teha?
Tegelikult ei ole ühtegi ülesannet, mida ei saaks aktsiaseltsi vormis teha. Kõik samad ülesanded tuleks ka riigiasutuse vormis teha. Mul on hea meel, et see teema on tõstatatud. Aga mulle tundub, et tegeleda tuleks pigem päris probleemidega, mis tuleks niikuinii ära lahendada. Võib-olla see vormi muutmine on natuke asendustegevus. | RKAS-i juht: riik peab oma ootused läbi mõtlema | https://www.err.ee/1087676/rkas-i-juht-riik-peab-oma-ootused-labi-motlema | Valitsuse ministrid on viimastel päevadel tähelepanu juhtinud, et Riigi Kinnisvara AS (RKAS) küsib oma teenuste eest liiga krõbedat hinda, samal ajal võtab riik ettevõttest 40 miljonit eurot dividende. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse esimees Kati Kusmini sõnul tuleb läbi mõelda, missugust tootlust riik ettevõttelt ootab. |
Jürgensi laenuleping Romaga kehtib 30. juunini ning mängumehe isa Jüri Jürgensi sõnul on Oliver juulist "põhimõtteliselt" vaba mängija, kuid Itaalias on reeglid teised. "Itaalias on väga keeruline süsteem. Raske hetkel täpselt öelda, aga käivad läbirääkimised uue lepingu osas," rääkis Jüri Jürgens Soccernet.ee-le.
Itaalia ajaleht Il Tempo kirjutas kolmapäeval, et praegust olukorda soovib ära kasutada Valencia, üritades Eesti mängumeest hoopiski Hispaaniasse tuua. Kuid Valencia pole ainuke, kes Eesti talendi vastu huvi on üles näidanud. "Saksamaalt ja Inglismaalt on alati huvi olnud," ütles mängumehe isa.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Euroopa suurklubide huviorbiidis olev Eesti jalgpallur võib Romast lahkuda | https://sport.err.ee/1087674/euroopa-suurklubide-huviorbiidis-olev-eesti-jalgpallur-voib-romast-lahkuda | Itaalias AS Roma noorteakadeemias palliva 16-aastase Oliver Jürgensi laenuleping on lõppemas, kuid mängumehe vastu tuntakse huvi üle Euroopa. |
Leningradi blokaadi ja sõjajärgse Ždanovi-nimelise ülikooli läbi teinud Stolovitš pages antisemiitlike kampaaniate eest Stalini surma eelõhtul veebruaris 1953 Tartusse, mis jäigi tema uueks püsivaks kodulinnaks, ühes intervjuus on ta öelnud: "Tartus puudub pealinna tühine sagimine, siin on võimalik mõelda igavikulistele küsimustele." [1]
Tema mälestusteraamatut "Kohtumisi elu radadel" (2006) arvustades kirjutasin: "Leida stalinlikus totaalse surve ühiskonnas oma isiklik nišš ilu ja esteetika süvauurijana – see on kahtlemata saavutus, mis väärib jäädvustamist memuaarteoses. Seda enam, et autorile on kuhjaga antud ladusat ja mõnusat jutuvestjasoont". [2]
Mõnusa ja muheda olemisega Stolovitš jäi kirjandusõhtutel vahel nagu liigagi omaette, sest tema eesti keel polnud just kõige parem. Küll aga võis teda sageli näha elavas vestluses teise erudiidi, professor Sergei Issakoviga (1931-2013). Issakov oli kinnisem, ent võis asjalikule küsimusele siiski igati vastutulelikult ja põhjalikult vastata. Nii et kaks elavat entsüklopeediat olid ikka käepärast.
Leonid Stolovitšit võis 1960.-80. aastatel pidada marksistliku esteetika üheks veendunud, küll suhteliselt paindlikuks ja vabameelseks esindajaks (samas peeti teda ametlike N. Liidu marksistlike doktrinääride poolt lausa dissidendiks!); ta on avaldanud hea hulga kirjutisi Marxi, Engelsi ja Lenini kunstivaadetest. [3] Need on oma aja kohta siiski suhteliselt ideoloogiavabad ja ebadogmaatilised kirjatööd ning marksismi klassikute eksimatu paistuse tagant jõuab Stolovitš ikka välja üldinimlike väärtuste kuulutamiseni.
Pärast Eesti taasiseseisvumist aga avaldas ta olulise põhimõttelise artikli "Esteetika ja antiesteetika" (Keel ja Kirjandus 1993/7, lk 417-428), kus mitmed marksistliku esteetika postulaadid on suurel määral (ja enesekriitiliselt) ümber hinnatud. [4]
"Õnneks polnud idiootlikus süsteemis mitte kõik idioodid," ütleb ta nõukogude aja kohta oma mälestusteraamatus (lk 151).
Leonid Stolovitši elu isiklikumast poolest saame aimu, kui loeme tema südamlikku järelehüüet "Poeg" – poeg Andrese mälestuseks. [5]
Malle Salupere on aastal 2006 sarkastiliselt nentinud, et nii Juri Lotmani kui Leonid Stolovitši "tuntus valitud kodumaal on olnud peaaegu pöördvõrdeline nende maailmakuulsusega". [6]
Tõepoolest, Stolovitši teoseid on avaldatud Peterburis ja Pekingis, Berliinis ja Belgradis, Budapestis ja Wroclawis, Brnos ja Bratislavas, Buenos Aireses ja Montevideos, enam kui 20 keeles. Ja veel mõnigi ta raamat, eriti ehk "Vene filosoofia ajalugu" (Moskva 2005, 494 lk), nüüd juba täiesti "mittemarksistlik" ülevaade, vääriks eesti keelde tõlkimist. [7]
Lõpuks paar isiklikku mälestuskildu. On meeles üks pikem bussivestlus emeriitprofessor Stolovitšiga (rääkisime vene keeles) Tallinnast kirjanike aastakoosolekult Tartu poole sõites, kui tegin juttu Šolohhovi "Vaikse Doni" küsimusest. Püüdsin enda meelest võimalikult veenvalt esitada Šolohhovi autorsuse vastaste kõiki olulisemaid argumente (Šolohhov oli suurromaani kirjutamiseks liiga noor ja vähese haridusega, köited aga valmisid uskumatu kiirusega) – ja professor lükkas need kõik veelgi veenvamalt ümber! Eks ma pisut ka provotseerisin, ent oli selge, et sõidukaaslane tundis end sellistes vaidlustes nagu kala vees. Stolovitš on uurinud kirjanduslikke jäljendusi, võltsinguid ja müstifikatsioone (artikkel "Järeletehtu hind ja väärtus") [8] ning see andis tema seisukohtadele kaalu.
Eredalt püsib mälus Leonid Stolovitši 80. sünnipäeva tähistamine 14. oktoobril 2009 ülikooli raamatukogus, kus ta käitus tõelise huumoriküllase peoperemehe, lausa seltskonnalõvina; võtsin kingitusena tänuga vastu tema uue raamatu, mis rääkis tarkusest, väärtusest ja mälust. [9]
Ka Stolovitši ärasaatmine novembris 2013 oli eriline, matuselauas asuti meenutama tema koostatud huumorikogumikku "Juudid naeravad", ning peagi võis mitmetelt meie vaimutegelastelt kuulda toredaid, kõikvõimalikus tonaalsuses anekdoote. Selline ärasaatmine jääb tõepoolest meelde!
Seoses raamatuga "Juudid naeravad" kirjutas president Lennart Meri Stolovitšile: "Minu tööplaan lendas vastu taevast: nägin teie raamatut, hakkasin lugema ja unustasin kõik muu. Südamlik tänu teile, kõrgestiaustatud kolleeg."[10]
Aga misasi see marksistlik esteetika ikkagi on (oli), seda ma ei jõudnudki auväärt professorilt küsida...
Lisa. Leonid Stolovitši raamatud eesti keeles:
1) Eituse eitamise seadus (Tallinn 1959, 22 lk)
2) Ilu ja ühiskond (tlk. Marju Lauristin, Eesti Raamat, Tallinn 1969, 127 lk)
3) Esteetilise väärtuse olemus (tlk. Jaak Allik, Eesti Raamat 1976, 200 lk; ilmunud ka: Berliin 1975, Buenos Aires 1975, Bratislava 1980, Belgrad 1983)
4) Ilu filosoofia (tlk. Rein Veidemann, Eesti Raamat 1980, 83 lk)
5) Kas kunstil on tulevikku? (tlk. Kalju Uibo, värsid Arvi Siig, Kunst, Tallinn 1982, 64 lk)
6) Esteetika, kunst, mäng (tlk. Anne Lill, Kunst, 1992, 192 lk)
7) "Juudid naeravad: juudi anekdoote; vaimukusi ja aforisme juutidest", kogunud Leonid Stolovitš, tlk. Teet Kallas, Koolibri, Tallinn 1997, 168 lk; ilmunud ka: Brno 2001)
8) Kohtumised elu radadel (tlk. Aive Pevkur, Ilo, Tallinn 2006, 216 lk)
[1] Postimees-Raamat, 21. juuni 2006
[2] Aivar Kull, "Leonid Stolovitši loominguline elurada" – Tartu Postimees 5. 9. 2006 ja raamatus "Kull ja kiri", Tartu 2015, lk 172-173, võrgus: https://tartu.postimees.ee/1574757/leonid-stolovit-i-loominguline-elurada
[3] Leonid Stolovitš, "Lenin kunstist ja poliitikast" (Keel ja Kirjandus 1960/4, lk 193-200), "Ленин и проблема художественной ценности" (Вопросы литературы 1969/10, lk 11-30), "Kunsti olemus V. I. Lenini käsituses" (KKirj 1970/4, lk 205-215),"Marxi ja Engelsi esteetilised vaated" (KKirj 1985/1, lk 1-7 ja 2, lk 88-95).
[4] Sellega seonduvalt juhiksin tähelepanu ka tema eessõnale raamatus: Juri Borev, "Kurjast võimust vaevatud" (tõlkinud ja kommenteerinud Toomas Kall, Atlex, Tartu 2008, 344 lk).
[5] Leonid Stolovitš, "Poeg. Essee", tõlkinud Malle Salupere – Eesti Füüsika Seltsi Aastaraamat 2006, Tartu 2007, lk 5-18, võimalik alla laadida siit: https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/50519 Andres Stolovitš (1958-2006) oli tuntud ja hinnatud füüsik.
[6] Malle Salupere, "Eestimaalasena Eestis" – Keel ja Kirjandus 2006/12, lk 1005
[7] Nt aastal 2008 tõlgiti "Vene filosoofia ajalugu" poola keelde.
[8] Leonid Stolovitš, "Järeletehtu hind ja väärtus" (müstifikatsioonidest kirjanduses, kunstis ja filosoofias), tõlkinud Kajar Pruul – Akadeemia 2004, nr 6, lk 1250-71
[9] "Мудрость, ценность, память. Статьи. Эссе. Воспоминания 1999-2009" (Tartu-Tallinn 2009, 384 lk; lisa lk 341-384: LS raamatute bibliograafia).
[10] Leonid Stolovitš, "Kompleksideta kolleegile mõeldes" [presidendi nekroloog] – Postimees 17. märts 2006: https://kultuur.postimees.ee/1533785/kompleksideta-kolleegile-moeldes | Aivar Kulli ajalootund. Ilupreester Leonid Stolovitš | https://kultuur.err.ee/1087664/aivar-kulli-ajalootund-ilupreester-leonid-stolovits | Pikki aastakümneid ilmestas Tartu kirjanduselu esteetikaprofessor Leonid Stolovitš (22. juuli 1929 Leningrad – 4. november 2013 Tartu), omapärane mõtleja ja luuletaja. Tema arvukate raamatute (kokku üle 40) läbivaks ja isikupärase läbivalgustuse saanud mõisteks on ILU – paljudes selle tähendusvarjundites. |
Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo tegi rahandusministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku võtta Läänemaal Lääne-Nigula vallas Paslepa külas asuv kinnisasi ministeeriumi valitsemisele.
"Vara ei ole vajalik vabariigi presidendi kantseleile seadusega pandud ülesannete täitmiseks," märkis Riisalo.
Presidendi kantseleist öeldi ERR-ile, et tegemist on sihtotstarbeta maaga ning kantselei pole leidnud sellele kasutust.
"Soovime maatükist loobuda, sest see ei ole kantseleile vajalik. See, mis maatükist edasi saab, jääb rahandusministeeriumi otsustada," ütles kantselei kommunikatsiooni juhataja Kaidi Aher.
Maatükk Paslepas jäi kantselei omandisse pärast Paslepas asunud presidendi suveresidentsi võõrandamist, lisas ta.
Valitsus andis oma otsusega Paslepa suveresidentsi 2008. aastal üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS), kuna residents polnud viimastel aastatel enam pidevas kasutuses olnud ja seetõttu polnud sinna otstarbekas suuremahulisi investeeringuid teha.
Kinnistu, kus residents asub, ostis samal aastal toona veel Olympic kasiino suuromanik Armin Karu, kes maksis selle eest RKAS-ile 15,3 miljonit krooni. | Presidendi kantselei loobub Paslepa kinnistust | https://www.err.ee/1087662/presidendi-kantselei-loobub-paslepa-kinnistust | Presidendi kantselei soovib Paslepas kunagise presidendi suveresidentsi lähedal asuva kinnistu anda rahandusministeeriumile, sest seda pole seadusega pandud ülesannete täitmiseks vaja. |
"On uskumatu tunne olla punktis, kus ma pole lihtsalt millestki läbi tulnud, vaid taastanud ka oma vormi," lausus 39-aastane olümpiapronks, kes pahaloomuline kasvaja avastati eelmise aasta kevadel.
Karjääri jooksul kaheksa individuaalset MK-etapivõitu teeninud Romöreni edukaim hooaeg oli 2003/2004, mil ta lõpetas sarja üldarvestuses kolmandana. Tiitlivõistlustelt on tal neli võistkondlikku medalit, nende seas ka pronksmedal 2006. aasta Torino olümpiamängudelt.
Lisaks püstitas ta 20. märtsil 2005 Planica lennumäel kaks korda maailmarekordit, lennates vastavalt 234,5 ja 239 meetrit. Viimase tulemuse ületas kaasmaalane Johan Remen Evensen alles kuus aastat hiljem. | Suusahüpete eksmaailmarekordiomanik seljatas vähi | https://sport.err.ee/1087661/suusahupete-eksmaailmarekordiomanik-seljatas-vahi | Norra suusahüppaja Björn Einar Romören rõõmustas avalikkust teatega, et on pärast teda vaimselt ja füüsiliselt kurnanud ravi vabanenud seljakasvajast. |
"Tänavune programm sai väga põnev ja on siiralt kahju, et ei saa publikule seda pakkuda," ütles Hiiu Folgi korraldaja Astrid Nõlvak. "Õnneks on enamik esinejaid öelnud, et tahaksid järgmise aasta festivalile laulma ja mängima tulla. Loodame, et saame suurt osa neist näha ja kuulda 2021. aasta Hiiu Folgil."
Festivali asemel annavad folgi korraldajad aga sel suvel välja fotoalbumi, mis võtab kokku festivali 15 tegevusaastat. "Hiiu Folk ei ole olnud vaid muusikafestival, see on olnud ka võimalus tutvustada Hiiumaad," ütles Nõlvak. "Oleme nende 15 aasta jooksul oma festivalipubliku viinud väga erinevatesse Hiiumaa paikadesse: laidudele, majamuuseumidesse, kirikutesse, kabelitesse, metsa, luidetele, sadamatesse ja paljudesse teistesse kohtadesse. Hiiu Folgi fotoalbum ongi kui üks imeline rännak mööda Hiiumaad, mis peale festivali tutvustab ka saare kaunist loodust," lisas ta.
Soovijad saavad juba soetatud festivalipassi Piletilevi kaudu tagasi müüa. Neile, kes aga raha tagasi ei küsi, kingivad korraldajad suvel ilmuva fotoalbumi.
Tänavu 16. korda toimuma pidanud Hiiu folgil pidid esinema Estonian Voices, Riffarrica, Torupilli-Jussi Trio ja Jaan Pehk, Liisi Koikson, Kõrsikud, Justament, Balkan Horo ja Tõnu Oja, Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda, Svjata Vatra koos Rute Trochynsky ja Ukraina folkansambliga Žurba, MandoTrio, Beati Mandolini, Duo Viik (Ott Kaasik ja Kadri Lepasson), Wana Wõromaa Vunkorkester, Karijärve keelpilliorkester, Kairi Leivo, Karoliina Kreintaal ja Sänni Noormets Ruhnu muusika kavaga, Kaika Kuur, Celia Roose ja Ene Salumäe, Piret Päär, Shabat Quartet, Tuli Taevast ja Credo-Allika kammerkoor, Heinavanker, Robirohi, folkmuusikal "Üle vee – Leigri lugu" koos ansambliga Antsud, Tõnis Kark, Dil Mastana Indiast ja Tikkursby Soomest. | Hiiu Folk jätab aasta vahele ja toimub järgmisel suvel | https://menu.err.ee/1087655/hiiu-folk-jatab-aasta-vahele-ja-toimub-jargmisel-suvel | Hiiumaa pärimusmuusika festivali Hiiu Folk korraldajad on otsustanud publiku, esinejate ning korraldajate heaolu ja tervise huvides festivali aasta võrra edasi lükata. |
"Olukord tingib hulgaliselt kaitsevahendite soetamist ja mitmeid kohandusi, mis tuleb ekspositsiooni sisse viia. Seetõttu saame muuseumimajad avada järk-järgult, alustades Lennusadama avamisest 12. mail," ütles Meremuuseumi juht Urmas Dresen. "On omamoodi sümboolne taasavada just päeval, mis on Lennusadama sünnipäevaks." Dresen osaleb ka angaaride sünnipäevale pühendatud virtuaalsel raamatuesitlusel"Vesilennukid Lennusadamas".
"Kohandused näitustel hõlmavad digilahenduste teisel viisil kasutust ja muidu kõrvaklappidest tuleva heli viimist kõlaritesse. Esialgu peame suletuna hoidma laste käed-külge tegevused ja kombatavad laevamudelid. Samuti tuleb piirata sissepääsu muuseumilaevadesse, kuid avatuna hoiame laevatekid," sõnas Dresen.
Muuseumid on avatud tavapärastel suvistel lahtiolukuaegadel esmaspäevast pühapäevani kella 10-19 ning tavapärase hinnakirja alusel. Külastajatele pakutakse sel perioodil tasuta audiogiidi, mille kasutamiseks soovitatakse kaasa võtta isiklikud juhtmega kõrvaklapid. | Meremuuseum avaneb järk-järgult | https://kultuur.err.ee/1087649/meremuuseum-avaneb-jark-jargult | 12. mail avatakse Lennusadam ja 15. mail Paks Margareeta mahus, mida võimaldavad eriolukorrast väljumise piirangud. |
Sõnumite seas leidus kohatut sõnakasutust jaanuaris hukkunud endise NBA staari Kobe Bryanti aadressil. Samuti andsid need teada, et kreeklane on nakatunud koroonaviirusesse.
Antetokounmpo agent Alex Saratsis ütles neljapäeval, et tema klient nende praeguseks kustutatud sõnumite taga ei olnud.
Giannise vend Kostas Antetokounmpo ja tüdruksõber Mariah Riddlesprigger andsid sotsiaalmeedia vahendusel teada, et NBA tähe Twitteri, telefoni, e-posti ja pangakontodele on sisse murtud ning mängija vabandab kõige eest, mis nende vahendusel on kõlanud. | Giannis Antetokounmpo langes häkkerite rünnaku ohvriks | https://sport.err.ee/1087644/giannis-antetokounmpo-langes-hakkerite-runnaku-ohvriks | Seni tundmatud häkkerid murdsid sisse korvpalliliiga NBA kõige väärtuslikuma mängija Giannis Antetokounmpo panga- ja sotsiaalmeedia kontodele ning edastasid viimastelt mitmeid ründavaid ja rassistlikke loosungeid. |
Koroonakriisi alguses kehtestatud töötukassa palgahüvitist saab tööandja küsida igale töötajale kahe kuu kohta. Seega esimesed taotlused, kus paluti toetust märtsi ja aprilli eest, on lõppenud ning neile veidi rohkem kui 10 000 töötajatele enam palgahüvitist küsida ei saa.
Töötukassa teenusejuht Livia Laasi sõnul ei tohi hüvitise saajat koondada samal või järgmisel kuul, kui ta on hüvitist saanud, mis tähendab, et kui tööandjal tekib nüüd vajadus nende töötajate koondamiseks, saab see kõige varem juhtuda juunis.
"Need on tööandjad, kelle puhul hüvitis on aidanud mingis mõttes koondamist edasi lükata. Nüüd oleneb hästi palju siseriiklikust olukorrast, kas nad suudavad oma töö kiiresti ümber mõtestada või käima lükata või tööandja ikkagi ei saa jätkata kõigi töötajatega," rääkis Laas.
Reede hommiku seisuga oli 13 400 asutust esitanud palgahüvitamise avalduse, kuid kuu alguse tõttu muutub see arv tundidega ja selgem pilt on ees uue nädala alguseks. Väljamakseid on tehtud ligi 84 miljoni euro eest.
Kollektiivseid koondamisi ligi 100
Reede hommikuks oli kollektiivse koondamise teate töötukassale esitanud 94 asutust 2300 töötaja kohta. Seejuures eile tuli kaheksa teadet hotellide kohta, mis kõik kuuluvad Hestia hotellide gruppi, kus plaanitakse koondada 260 töötajat. Kõrghooajal pakub hotellikett tööd 400 kuni 500 inimesele.
Hestia Hotel Groupi tegevjuht Kaisa Mailend ütles, et turismi taastumist oodatakse kahe kuni nelja kuu jooksul ja plaane tehakse selliselt, et hotellid oleks valmis turiste vajadusel vastu võtma.
"Kui tulevikus on vaja lisatööjõudu, siis minu jaoks on see positiivne probleem. Teeme esmajärjekorras pakkumise endistele töötajatele, kui nad veel vabad on," lisas ta.
Livia Laasi sõnul on kõige rohkem kollektiivseid koondamisi toimunud turismi, majutuse ja toitlustuse sektoris. Tihedalt kannul on töötlev tööstus, mida mõjutab tema hinnangul halvenenud majandusolukord ning kriisist kahjustada saanud eksport ja import.
Laas tegeleb töötukassas peamiselt tööandjate nõustamisega ja tema hinnangul on võimalus, et praegu koondatud töötajad võetakse paari kuu pärast tööle tagasi. "Kasutatakse erinevaid variante. Hea töötaja võetakse kindlasti tagasi, kui tööandjal vähegi võimalust on," märkis ta.
Eelkõige kasutavad tööandjad riigi toetusmeetmeid selleks, et raskeid otsuseid edasi lükata. "Otsused on seotud sellega, et tööandja jääks püsima ja ühel hetkel saaks tegevusega ikkagi jätkata ja ka töötajad tagasi võtta. Kindlasti tööandjad püüavad korraldada nii, et hoida neid inimesi, kes on head töötajad ja teavad kuidas tööandja juures toimetatakse," märkis Laas.
Mai alguses hüppeline taotluste kasv
Mai algusega tuli töötukassale väga palju uusi taotlusi töötasu hüvitamiseks. Laasi sõnul on sellel väga selge põhjus.
"Tööandjal on seadusest tulenev kohustus, et kui ta soovib töötajate töötasu või töömahtu vähendada, siis ta peab sellest 14 päeva ette teatama. Sellest sõltuvalt on tööandjaid, kellel ei olnud märtsi eest võimalik taotleda. Esimene võimalus oli aprilli eest ja sellest ka mai alguse suurem taotluste arv," selgitas Laas.
Millal võiks hakata olukord leevenema? Livia Laas meenutas, et töötasu hüvitisel on praegu ajaline piirang ja kas sellega võib tulla ka mingeid muutusi, seda otsustab valitsus. "Kindlasti ei ole taastumine kiire, tõenäoliselt töötute arv kasvab vähemalt suve lõpuni. Õnneks on ka palju tööandjaid, kes ei koonda, vaid otsivad tööjõudu juurde," lausus ta. | Töötute arvu hüppelist kasvu võib oodata juunis-juulis | https://www.err.ee/1087643/tootute-arvu-huppelist-kasvu-voib-oodata-juunis-juulis | Eestis on praegu töötuna end registreerinud ligi 49 600 inimest, nädala lõpuks ületatakse tõenäoliselt 50 000 piir. See tähendab, et veidi vähem kui kahe kuuga on juurde tulnud ligi 20 000 töötut. |
President Kersti Kaljulaid ütles reedel Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et see on küll ebameeldiv, aga majanduslikult täiesti mõistetav, et paljud ettevõtted, keda kriis väga suurelt mõjutanud pole, saavad kasutada toetusmeetmeid sama palju kui need, kes seda rohkem vajavad.
"Kui sa annad inimestele võimaluse võtta haigusleht alates esimeset haiguspäevast ja avada see ise, siis kõik need inimesed ei ole haiged, kes seda teevad. Kui sa annad välja lubaduse, et sa toetad kõiki ettevõtteid sektorist ja regioonist sõltumata, siis üritavad seda meedet kasutada võimalikult paljud. Muu hulgas ka need, kes tegelikult näevad ka ette, et nad satuvad raskustesse mõne kuu pärast," selgitas Kaljulaid.
President rõhutas, et riigi käitumine kriisis on suuresti seotud valitsuse poliitilise ideoloogiaga. Ta tõi välja, et inimesed ei peaks valimistel keskenduma mitte erakondade antud lubadustele, vaid just ideoloogiale.
Eesti Nokiaks peab Kaljulaid IT-sektorit, millel on tema hinnangul kõva kasvupotentsiaal. "Kui sa lähed täna mõnes teises riigis pakkuma mõnda e-teenust ja ütled, et sa tuled Eestist, siis see on samamoodi nagu sa läheks sisekujundust pakkuma tulles Taanist või juustu tulles Itaaliast," ütles president ja nimetas IT-sektorit Eesti märgiks.
Madalam sotsiaalmaks IT-ettevõtetele
Kaljulaid ütles, et praegu on Eesti maksusüsteem kaldu kapitaliinvesteeringute suunas ja see võiks idee poolest muutuda. "See tulumaksuvabastus reinvesteeritud kapitalilt tähendab seda, et ettevõttel on hästi kasulik püstitada uus tootmisliin ja tõsta niimoodi oma tootlikkust. Ja see on olnud meile hea meede," ütles president. Ta lisas, et arvestades teenusmajanduse arengut, võiks potentsiaalselt luua uue režiimi, mille läbi peaksid IT-ettevõtted tasuma vähem sotsiaalmaksu.
"Ettevõtja palgakulu on tema ettevõttest 60 kuni 80 protsenti. Tihi on eriti IT-sektoris põhiline vara nende töötaja ja see on ka nende põhiline kulu. Siis võiks olla meetod, kuidas vastavalt sellele, kui suur proportsionaalselt on sinu palgakulu sinu kulubaasist, tõepoolest lubada neil tasuda väiksemat sotsiaalmaksu," selgitas Kaljulaid.
Samas sotsiaalmaksu vabastuse kriisimeetmena seadis Kaljulaid küsimuse alla ja ütles, et oluline on vaadata, kas ja mida võidaks sellest tavainimene.
Lisaks pakkus president välja idee kehtestada ka Eestis automaks. Kütuseaktsiisi langetamine aitab Eesti ettevõtetel Kaljulaidi sõnul Läti ja Leeduga konkurentsis püsida, aga sellest peakski just võitma ettevõtlus mitte kõige jõukam tarbija.
Presidendi hinnangul ei tuleks Eestis toota, kui tööjõudu ei jätku ja tootmine tuleks viia välismaale. "Kui me hoiame väljuva tööturu lahti ja siseneva paneme kinni, siis minu arvates see on liitmise ja lahutamise tehe, isegi korrutada pole vaja. Sa saad aru, et sinu enda majanduse maht selle tulemusena kahaneb," ütles Kaljulaid.
President tõi välja, et möödunud aastal tuli ootamatult pool majanduskasvust võõrtööjõu arvelt, aasta varem oli selleks kolmandik.
Regionaliseerumine globaliseerumise asemele
Samas usub president, et globaliseerumine näiteks toidutootmises väheneb ja regionaliseerumine kasvab. Ühe ideena, saaksid väikesed talud ja tootjad ise oma kauba kohalikesse poodidesse viia ja inimesed on valmis neid tooteid ka ostma.
"Tegelikult meile eurooplastena on jahmatav vaadata, kui suured on erinevused erinevates sotsiaalsetes gruppides sellesse haigusse jäämises ja suremises justnimelt Ameerika Ühendriikides. See euroopalik mudel, kus ligipääs tervisehoiule on palju üldisem, me maksame selle eest ja see on kallis. Aga see on andud meile kindlustunde, et me ei näe selliseid lokaalsed katastroofe ühes või teises rahvusrühmas või riigis," ütles Kaljulaid USA tervisehoiu olukorra kohta.
President ütles, et tema hinnangul ei jää kärpimata ka riigiametnike palgad.
Saatejuht Igor Rõtovi küsimusest, mida plaanib president teha pärast ametiaja lõppu, põikles Kaljulaid esialgu kõrvale ja rääkis turvalisest andmete kaevandamist ja tehisintellekti vajalikkusest. Samas lõpuks vastas president küsimusele, öeldes, et teeb tööd viimase tööpäevani ja ei kavatse oma edasist karjääri sel ajal planeerima hakata.
Kaljulaid lisas, et tema meelest on presidendi roll siiski riigis vajalik, et kaitsta põhiseadust eelnõusid tagasi lükates ning ametnikele nende õiguseid ja kohustusi meelde tuletades. Aga tuleb osata valida õigeid kohti, kus sellkuda, ütles Kaljulaid. | President: miks mitte kehtestada automaksu | https://www.err.ee/1087605/president-miks-mitte-kehtestada-automaksu | President Kersti Kaljulaid pakkus Äripäeva raadios välja idee kehtestada automaks ja lubada IT-ettevõtetel tasuda vähem sotsiaalmaksu. |
Valitsuse korralduse eelnõuga volitatakse majandus- ja taristuministrit otsustama Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamine 10 miljoni euro võrra ehk 80,3 miljoni euroni.
"Eesmärk on võimaldada keerulisel ajal aktsiaseltsil jätkata vajalike investeeringutega. AS-i Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamine 10 miljoni euro võrra kindlustab äriühingu jätkusuutlikkust rahalist tuge vajavate projektide elluviimiseks, tagab vajaliku omafinantseeringu ja võimaldab projektidega liikuda ettenähtud ajagraafikus," seisab valitsuse eelnõu seletuskirjas.
Eesti Raudtee infrastruktuuril on kasutusel vananenud ja tööjõumahukad liiklusjuhtimise tehnoloogiaid, mistõttu plaanib ettevõte aastatel 2020-2024 paigaldada uue liiklusjuhtimise süsteemi Tapa-Narva, Tapa-Tartu ja Tartu-Valga raudteelõikudele ning uuendada rongikaitsesüsteeme ja liideseid Tartu-Koidua lõigul.
Projekt läheb maksma orienteeruvalt 125 miljonit eurot, mida ettevõte plaanib katta äritegevuse rahakäive ja Euroopa Investeerimispanga laenu abil. Moderniseerimise 84 miljoni eurone hange ja sellega kaasnevad kaheksa hanget, eeldatava maksumusega 41 miljonit eurot, on ette valmistatud. Hange kuulutatakse välja tänavu juunis ning Eesti Raudtee plaanib lepingud sõlmida tänavu septembris.
Eriolukorra tõttu on aga reisirongide käive vähenenud ning seega on langenud ka ettevõtte võimekus projekti finantseerida. Algse plaani kohaselt pidi ettevõte suunama oma vahenditest projekti 43 miljonit eurot. Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamine 10 miljoni euro võrra aitab kindlustada projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu. | Valitsus plaanib suurendada Eesti Raudtee aktsiakapitali 10 miljoni võrra | https://www.err.ee/1087634/valitsus-plaanib-suurendada-eesti-raudtee-aktsiakapitali-10-miljoni-vorra | Majandus- ja taristuminister Taavi Aas esitas valitsusele taotluse 10 miljoni euro eraldamiseks Eesti Raudteele. Raudteefirma suunab investeeringu uue liiklusjuhtimise süsteemi paigaldamiseks, kuna vanad liiklusjuhtimise tehnoloogiad on aegnud ja ei ole töökindlad. |
Kohal kogu aeg ja kõik
pooleli.
Enda teada ei olnud ma sündides
üksi. [1]
Aastaid tagasi, kui asusin kirjutama kunstiteoreetiku Arthur C. Danto viimasest teosest "The Abuse of Beauty", otsustasin uurida ka autori vanust. Sain teada, et ta oli hetk tagasi surnud, 89aastaselt. Ameerika kirjanik Don DeLillo on samuti väärikas eas, 83, õnneks veel elus ja kirjutab hoopis surematusest. Äsja ilmus eesti keeles tema viimatine romaan "Null K" ("Zero K").
Aga DeLillo ei kirjuta surematusele osutades niivõrd endast, tal on suurepärane oskus fikseerida kaasaaega, kujutada seda irooniliselt ja postmodernistliku kergusega, vaatlejana, kuid paratamatult ka osalejana. Kirjeldaksin DeLillot Madis Kõivu sõnadega (need olid toona Mati Undi kohta):
"Temaga antakse meile see, "mis on teoksil". Mis sünnib. Tema ise on see, "mis sünnib". Ta on tugeva, mõrkjalt magusa lõhnaga kollakaspunane, fosforestseeruv, ülivoolav vedelik, kes ikka võtab anuma kuju, kuhu ta valatakse. Tema on absoluutselt voolav ja kujutu. Aga sellepärast leiab ta kõik need kujud, mis ise värvituna "on juba kohal". Ta voolab nendesse, helendub öösel ja meie näeme. Mis ka ei oleks teoksil, tema on juba võtnud teoksil-oleva poosi ja näitab seda oma loomulikus helenduses ja lõhnas. Temaga me ei eksi kunagi. Tema on ülimalt täpne jäljendaja." [2]
Mis on teoksil "Null K-s"? Mida jäljendab tekst ja millises rollis on autor? Ühtpidi on romaan kirjaniku viimane (ilmunud originaalis aastal 2016), just nagu "Põrgupõhja uus Vanapagan", on see tippteos ja omamoodi groteskne kokkuvõte kõigest varasemast, hoiatav, kirjaniku loomingu kvintessents. Ent on teada, et DeLillol on käsil ka juba järgmine teos, mille teemaks on kuuldavasti lähitulevik, tuleviku kujustamine, samuti nagu "Null K-s". Viimase peategelase Jeffrey Lockharti sõnades võib teema kokku võtta nii: "Anna tulevikukujustajatele nende palgamõrvaritasu ja nad võimaldavad sulle igavese elu." (lk 96).
"Null K" näib olevat niisiis vaid üks tähis kirjaniku pärandis. Sellega meenutab kirjanik, et ta on jätkuvalt aktuaalne. Fookus on aga enam nihkunud oleviku ja tuleviku suhele. "Null K" spekuleerib surematuse ja igavikulise elu üle ning samas peegeldab tekst teadmist, et lääne hiliskapitalistlik eluviis ja selle keel on millegi absoluutse ja igavikulise ees võimetu, sest viimastel aastakümnetel ei ole tähistaja isegi tähistatavat igatsenud. Selle taustal näib igaviku püüdlus pelgalt tehnoloogiliste saavutuste ja jõukuse mõõdupuuna. Nii näeme ka "Null K-s" avantüristlikku katset saavutada tehnoloogia abil surematust. Ent kas kunstlik surematus võimaldab kogeda hinge, millel on kõiksuse kogemus, või tähendab kõiksus lihtsalt tähistajate jada jätkumist, võimalust osta ekraanikaadreid juurde, nii et lõppsiht on lõpmatus kui tühi tähistaja.
DeLillo otsib vastuseid eri vaatepunktide kaudu, ent suures pildis on see hõlp mäng. Peategelane Jeffrey Lockhart külastab Kasahstani rajatud kõrgtehnoloogilist baasi, milles mässitakse ülirikkaid külmutatud kookonisse, et tagada neile võimalus ärgata paremasse tulevikku. Jeffrey multimiljonärist isa Ross on võimaldanud uue elu ka oma teisele naisele, kuna viimasel on ravimatu haigus. Romaan kulgeb ajas edasi-tagasi, kirjeldades perekonnasuhteid ja parema elu püüet, selle taustal ilmutab end ka tarbimisühiskonna järelefekt.
Samas mõjub üldine hinge foonil ekslemine ka neid kolme tegelast liitvalt. Sünd on sidunud neid egoga, oma nimega, kiskunud neid sünnieelsest ühtsusest lahti ja sundinud neid võõranduma, kogema illusiooni minast ja teisest. Romaan ilmestab, et kehaline elu ja eraldumise kogemus on tõuganud inimsest ikka jumalikkust saavutama, isegi sellist, mis on suuteline ka ennast lõksu panema, oma kannatuste ja surelikkuse lõksu.
Argentiina kirjaniku Juan José Saeri terminit kasutades võiks öelda, et DeLillo tegeleb "Null K-s" "spekulatiivse antropoloogiaga", mille osa on "kultuuri kirjutamine". [3] Uus sünnib ei millegi muu kui kirjutamise, imaginaarse eksperimenteerimise kaudu. Kujustamise ainus eeldus on "priviligeeritud ruumi" olemasolu ja mingi alghäälestus. "Null K-d" lugedes mõjuvad aga selle ruumi tehnoloogilised detailid ja tegelaste psühholoogiliselt pealispindsed kirjeldused pelgalt "epistemoloogiliste asjadena", mis hoiavad erinevuse ja vastupanu osutamise kaudu süsteemi lihtsalt käigus. [4] Kaadrite vaheldumine on autorile sama huvitav või paratamatu nagu lugejale.
Samas ei peagi ilukirjandus tulevikku üksikasjalikult modelleerima. Täpsema tulevikumudeli võib silme ette seada, lugedes Michio Kaku teost "The Future of Humanity". Kaku kirjeldab seal ka Silicon Valley plaane "surma ravimiseks". [5] DeLillo on ilmselt kõige sellega kursis, valikuliselt on ta oma tegelaste tulevikukursile häälestamiseks ühtteist üle võtnud. "Null K-st" kumab teadlikkus kvantteooriast, eriti arusaam vaatleja-efektist ja selle posthumanistlikust aspektist. [6] Teatavasti põhineb enamik tulevikutehnoloogiast kvandi mõistmisel, kuid otsapidi jõuab see mõistmine punkti, mida aastatuhandeid tagasi kirjeldas Ida spiritualism. See paneb mõistma, et Lääne filosoofia on asjata kogu olemise eksitusele tähendust otsinud. Samas on DeLillol ja tema kaasaegsetel see kvant-aspekt mässitud metafooride mängu või isiklike kujundite hoovusse.
Siiski, "Null K" näib olevat taotluslikult kujundivaene (võrdluseks näiteks "The Body Artist"), ent peegeldab kvantteadmistele tuginedes, et inimene saab olla (abituna) vaid kontreetses kaadris, vaatluses (samal ajal on ta selle vaatluse ja reaalsuse looja), olla korraga lause ja mitte terve raamat. Aga kuidas pääseda nende tähistaja-piltide juurest terve filmilindini, kuidas näha Schrödingeri kassi, kes on elus-surnud, kuidas olla korraga kolmteist musträsta kirjeldust või näha kõiki elu pakutavaid armusuhteid kõiksuse perspektiivist? Ross Lockhart ei jäta igatahes midagi juhuse hooleks, ta tahab seda kõike veel oma eluea jooksul kogeda ja otsustab niisiis armastuse, külmutamise ja tehnoloogia kasuks.
[1]Pennti Saarkoski. 2012. Luuletused. Tallinn: Tuum, 211.
[2]Madis Kõiv. 2005. Jäämäest loobumine. – Luhta-minek. Tartu: Ilmamaa, 491.
[3] Vt Juan José Saer. 1997. El concepto de fi cción . Buenos Aires: Ariel.
[4]"Priviligeeritud ruumi" ja "epistemoloogiliste asjade" kaudu kirjeldab molekulaarbioloog ja eksperimendi uurija Hans-Jörg Rheinberger "eksperimentaalset süsteemi". Vt Hans-Jörg Rheinberger. 2011. "Consistency from the Perspective of an Experimental Systems Approach to the Sciences and their Epistemic Objects." – Manuscrito Rev. Int. Fil., Campinas, v. 34, n. 1, 307-321.
[5]Vt Michio Kaku. 2018. The Future of Humanity. UK: Penguin Books.
[6]Vt ka Samuel Chase Coale. 2012. Quirks of the Quantum: Postmodernism and Contemporary American Fiction. Virginia: University of Virginia Press. | Arvustus. Igavik kui tähistajate kogusumma | https://kultuur.err.ee/1087623/arvustus-igavik-kui-tahistajate-kogusumma | Uus raamat
Don DeLillo
"Null K"
Tõlkinud Kersti Unt
sari "Moodne aeg"
Varrak |
Paberil päevalehtedest oli aprillis suurima tiraažiga Õhtuleht, mida trükiti 38 900 eksepmplari. Postimehe tiraaž oli 35 400 ja Eesti Päevalehel 11 600.
20. aprillist vaid reedeti ilmuv Äripäev oli meedialiidu statistikas veel päevalehtede grupis - majanduslehe tiraaž oli aprillis 6600.
Kuu varasemaga võrreldes kahanes tiraaž Õhtulehel 800, Postimehel 1300 ja Eesti Päevalehel 1200 eksemplari võrra. Äripäeva tiraaž kerkis 400 võrra.
Nädalalehtedest oli aprillis suurima trükiarvuga endiselt Maaleht 37 200 eksemplariga, mida oli aga kuu varasemaga võrreldes 1800 võrra vähem.
Eesti Ekspressi tiraaž oli aprillis 23 000, märtsis oli see olnud 1700 võrra suurem.
Venekeelset MK-Estoniat trükiti 11 500 eksemplari (kuu varem 12 200).
Üleriigilistest lehtedest väiksemate tiraažidega maakonnalehetede trükiarv langes absoluutarvudes vähem, Saaremaal ilmuva Meie Maa trükiarv koguni kerkis märtsikuu 6900-lt aprillis 8800-le.
Ajakirjadest olid suurima trükiarvuga Teleleht (34 100), Kroonika (27 800) ja Naisteleht (24 100).
Kuigi paberlehtede tiraažid mõne üksiku erandiga jätkuvalt kukkusid, siis Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmesväljaannete tasuliste digitellimuste koguarv jätkas ka aprillikuus sarnaselt märtsile kasvu.
Kui veebruaris oli tasulisi digitellimusi kokku 87 435 ja märtsis 91 865, siis aprillis 96 928. | Paberlehtede tiraažid jäid teist kuud alla 40 000 eksemplari | https://www.err.ee/1087627/paberlehtede-tiraazid-jaid-teist-kuud-alla-40-000-eksemplari | Meediaettevõtete liidu andmetel jäid sarnaselt märtsile ka aprillis kõikide Eesti ajalehtede keskmised tiraažid alla 40 000 eksemplari. Samas jätkas digitellimuste arv tõusutrendi. |
"Tulenevalt erinevate riikide piirangutest, mis mõjutavad nüüd pea kõiki planeeritud kontsertide kuupäevi, ei saa kahjuks toimuda Rammsteini 2020. aasta staadioniturnee," teatati kontserdikorraldaja Live Nation Estonia Facebooki kontolt.
Bänd uurib, kas turneed on võimalik edasi lükata ja annab fännidele otsusest lähiajal teada. Seni kõik ostetud piletid kehtivad.
❗ Rammstein Europe tour 2020 update ❗ ???????? Tulenevalt erinevate riikide piirangutest, mis mõjutavad nüüd pea kõiki...
Posted by Live Nation Estonia on Reede, 8. mai 2020 | Rammstein sel suvel Tallinnas ei esine | https://menu.err.ee/1087629/rammstein-sel-suvel-tallinnas-ei-esine | Juulis pidi Tallinna lauluväljakul esinema saksa bänd Rammstein. Eriolukorra tõttu jääb kontsert aga ära ja lükkub võimalusel edasi. |
"Ma arvan, et me otsime juba igalt poolt. M-Sport tegeleb palju talentide otsimisega ja üks asi, mida me oleme isolatsiooni ajal märganud, on inimeste hulk, kes tegelevad virtuaalse kihutamisega," lausus Millener väljaandele DirtFish.
"Ehk on see miski, mida peame tulevikus arvestama: kuidas panna inimesed spordiala vastu huvi tundma ja kuidas me saame kaasa aidata üleminekule virtuaalsetelt mängudelt reaalsusesse ja päris kihutamisse."
M-Spordi süsteemist käis eelmisel kümnendil läbi 30 sõitjat, kes debüteerisid WRC sarjas ja lõid kaasa enam kui ühe etapil. Neist üks - Ott Tänak - on tõusnud tänaseks ka maailmameistriks.
2017. aastal tuli M-Sport tootjate maailmameistriks ning 2017. ja 2018. aastal prantslane Sebastien Ogier individuaalseks maailmameistriks. | M-Spordi juht loodab leida tulevasi talente e-sportlaste seast | https://sport.err.ee/1087630/m-spordi-juht-loodab-leida-tulevasi-talente-e-sportlaste-seast | M-Spordi meeskonna juht Richard Millener usub, et autorallivõistkonnad võivad endale tulevasi andeid leida ka e-sportlaste seast. |
Riskimaatriksi eesmärk on anda inimestele praktilisi nõuandeid mai- ja juunikuuks, et adekvaatselt hinnata piirangute leevendamise tingimustes planeeritavate kohtumiste terviseohutust ning rakendada vajalikke ennetusmeetmeid.
"Arvestades, et kevad on käes ja ilmad ilusad, soovitame eelistada üritusi ja tegevusi õues, sest riskirühmad on kinnistes ruumides suuremas ohus. COVID-19 nakkuse vältimisel on distantsi hoidmine väga oluline ja lähemal kui kaks meetrit ei tohiks võõrale inimesele üle 15 minuti olla," ütles terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht doktor Arkadi Popov.
Terviseameti sõnul kuuluvad riskirühma inimesed vanused 65+ ning kroonilisi kopsuhaigusi (sh astmat), diabeeti (suhkruhaigust), maksahaigusi, neeruhaigusi (sh neerupuudulikkust), südame- ja veresoonkonna haigusi ja immuunpuudulikkust põdevad inimesed olenemata vanusest.
Riskimaatriksis tuuakse välja, milliseid ennetusmeetmeid tuleks rakendada.
Riskide hindamise juhendis on eraldi ohutasemed eri vanuses inimestele ja riskirühmadesse kuuluvatele inimestele sõltumata vanusest. Kuna kogunemistega kaasnevad ohud on välitingimustes ja siseruumides erinevad, siis on ka soovitused kogunemisi planeerivatele inimestele erinevad. Maatriks annab ka vastuse küsimusele, millal on otstarbekas kasutada maski.
"Paneme südamele, et kõik nakkushaiguse sümptomitega inimesed püsiks kodus ja need, kes tunnevad end tervena, peaksid ringi liikudes kinni kõigist ohutusnõuetest. Kuigi oleme teinud juhise, mis aitab planeerida gruppides kokkusaamisi, soovitame hoida suhtlusring võimalikult kitsas, sest erinevate inimestega kohtudes nakatumise risk suureneb," sõnas Popov.
Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui kaks meetrit.
COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2.
Ennetusmeetmed
Haigena püsi kodus
Hoia distantsi ja võimalusel hajuta gruppe
Ära ole üle 15 minuti võõrale inimesele lähemal kui kaks meetrit. Kui see pole võimalik, kaalu maski kandmist
Hoia suhtlusring võimalikult kitsas, erinevate gruppidega kohtudes nakatumise risk suureneb.
Pese sageli käsi, sest haigus levib ka pesemata käte kaudu.
Kui kätepesu võimalust ei ole, kasuta desinfitseerijat.
Kata köhides ja aevastades suu ühekordse taskurätiga, viska see kohe pärast kasutamist ära ja pese kohe käed.
Mask on täiendav ennetusmeede
soovituslik rahvarohketes siseruumides, ühistranspordis, kaubanduskeskustes jne
kui kohtud 65+ või riskirühma inimesega.
alla kümneaastastel lastel ei ole soovitav maski kanda.
kanna tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, lähtudes asutuste sisekorraeeskirjadest.
Kanna maski õigesti, see peab katma nina ja suu
ühekordsed maskid tuleb märgumisel välja vahetada, visata prügikasti ja pesta või puhastada käed.
riidest maski tuleb pärast igat kasutuskorda pesta.
Kohtumisi planeerides
eelista üritusi ja tegevusi õues.
arvesta, et riskirühmad on kinnistes ruumides suuremas ohus.
lapsed on viirusest vähem ohustatud ja nende ühistegevusele on vähem piiranguid.
ürituste planeerimisel järgida terviseameti juhendit. | Vaata: terviseamet avaldas piirangute leevendamise riskihinnangud | https://www.err.ee/1087621/vaata-terviseamet-avaldas-piirangute-leevendamise-riskihinnangud | Terviseamet avaldas riskihinnangud COVID-19 piirangute leevendamise tingimustes mais-juunis 2020. Terviseameti riskimaatriksi kohaselt ohustab koroonaviirus eelkõige kinnistes ruumides ja/või haigega lähikontaktis olevaid inimesi, viiruse riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilised haigeid. |
"Neela!" ("Swallow")
Režissöör: Carlo Mirabella-Davis
Kui üldjuhul võib HÕFF-ilt oodata õudust, ulmet, action 'it ja kõike muud, mis jääb sinna ümber ja vahele, siis Carlo Mirabella-Davise "Neela!" sobib igati ka neile, kes õudusfilme absoluutselt ei seedi. Vaatamata sellele, et film kasutab üksikud õudusfilmilikke väljendusvahendeid, on tegu ikkagi pineva psühholoogilise draamaga, mis surub vaataja ebamugavalt nurka.
Lugu on lihtne. Haley Bennetti kehastatud Hunter jääb rasedaks ning hakkab ühel päeval neelama kõike kättesattuvat alates pisikestest mutritest lõpetades patareidega. Pica-sündroomi kujutatakse nii detailselt ja visuaalselt, et vaikne suhtedraama keerab kiirelt hitchcockilikult painajalikuks trilleriks. Kiht-kihi haaval hakkab selguma aga ka sügavam põhjus, miks Hunteril selline eriline sündroom välja lõi.
Paljuski meenutab "Neela!" selle aasta algul laineid löönud õudusfilmi "Nähtamatu mees", mis keeras H. G. Wellsi klassikalise õudusromaani pahupidi ja võttis fookusesse ühe vägivaldse suhte loo. Sama meetodit kasutab ka Carlo Mirabella-Davis, suunates kaamera reaalselt probleemilt kõrvale ja jälgides kõrvaltvaatajana ühe isiksuse purunemist kääriva peredünaamika tõttu. Samas ei anna "Neela!" hinnanguid, vaid laseb vaatajal ise otsustada, kellele kaasa elada ning mida sellest keerulisest situatsioonist arvata.
Üllatavalt sügav draama, mis samas ei jäta külmaks ka žanrifänne.
"Koroonazombid" ("Corona Zombies")
Režissöör: Charles Band
Teeme ühe asja kohe selgeks: "Koroonazombid" on täielik saast. Aga kas null-eelarvega tehtud, Z-kategooria õudusfilmide katkendeid taaskasutav ja robustselt üledubleeritud film saabki midagi muud olla? Trash -filmide kultuslavastaja ja -produtsent Charles Band istus ilmselt igavusest kodus, vaatas vanu filme ja mõtles, et võiks koroonaviirusele vaatamata midagi kiirkorras kokku keerata. Aju võib välja lülitada, sest film nõrgub seksismist, madalast huumorist ja labasusest, aga see kõik on kuradima naljakas.
Kelle maitse on peenem ja sedalaadi rämpsfilmid ajavad harja punaseks, siis vaadake "Koroonazombisid" vähemalt kümme minutit. See on ilmselt üks esimesi koroonaviiruse teemalisi filme, millesarnaseid näeme lähiaastatel kümneid. Praegu on peaosas suvaline loll blondiin, kes otsib vetsupaberit, aga varsti rügavad koroonapaanikas juba A-kategooria staarid. Kujutage ette näiteks The Rocki koroonakolle pudruks peksmas. Ma arvan, et see pole enam kaugel.
Samas jääb pisut mõistmatuks, mis toimub nende inimeste peas, kes panevad sellele filmile IMDb-s järjekindlalt madalaid reitinguid ja on hinnangu tõmmanud 2,5 peale. "Koroonazombid" on nagu Eesti tänavaputkade kultuseine lägaburger, mida kõik jälestavad, aga salaja unistavad ikka sellest vesisest kastmest, kuivanud saiast ja maitsetust pihvist. Esmaklassilise rämpsu kategoorias võiks seega Bandi värskele linaloole vabalt ka kümme punkti panna...
"Mõõk ja lõvikäpp ehk Lõvimees" ("The Sword and the Claw aka Lion Man")
Režissöör: Natuk Baytan
Eriolukorra ajal on inimesed kodudes ilmselt piisavalt kõiksugu normaalseid filme vaadanud, seega tasub HÕFF-i ajal anda võimalus ka kahtlasematele linalugudele. Kui eelmine soovitus ehk "Koroonazombid" tundub liiga vänge kraam, siis Türgi lavastaja Natuk Baytani "Mõõk ja lõvikäpp ehk Lõvimees" on pisut leebem, kuid ikkagi mõnusalt hullumeelne retrokokteil. Eriti arvestades, et film on saanud värske lääneliku glasuuri, kõigi tegelaste nimed on muudetud meile suupärasemaks ning kogu dialoog ingliskeelsena peale dubleeritud.
Filmi pseudoajalooline lugu kuningas Saalomonist ja tema kadunud pojast, kes kasvas üles lõvide keskel, on muidugi täielik jaburus ning sellele pole ka põhjust liialt mõelda. Kui aga üritada filmi kuidagi lühidalt defineerida, siis kujutage ette, et Grigori Kromanov oleks "Viimset reliikviat" lavastades seganud sinna hulka näpuotsaga balletti ja rohkelt koomilisi viiteid "Tarzanile". Lisaks ämbriteviisi kunstverd ning olekski sündinud midagi sarnast Türgi "Lõvimehele".
Ei tasu aga karta, et Natuk Baytani 1975. aastal valminud linateos oleks mingisugune põlveotsas nikerdatud harrastusfilm. Kaugel sellest, tegu on tõesti "Viimse reliikvia" tasemel eepilise ajaloolise action -filmiga, kus võttepaigad on kohati uskumatult suured ja meenutavad mastaapidelt ehk isegi "Ben-Huri". Mõnusalt värskendav amps kinoajalugu, mida ilma HÕFF-ita poleks ilmselt võimalik kunagi näha.
"Kes tappis kapten Alexi?" ("Who Killed Captain Alex?")
Režissöör: Nabwana Isaac Godfrey Geoffrey (IGG)
Jätkame rämpskino radadel. Uganda action -filmi tööstusest Wakaliwood – kui neid pööraseid möllufilmide fänne võib tööstuse-nimega rüvetada – on Eestis ka varem juttu olnud, kuid nüüd on hea võimalus ära näha nende esimene film, 2010. aastal valminud "Kes tappis kapten Alexi?". Täpsemalt saab vaadata filmi koos VJ Emmie kommentaaridega, kes võitlustseenide ajal karjub peatamatult "Commando", "Pa-pa-pa-pa", "Action" või muid nakkavaid hüüdlauseid, et vaatajat kaasa haarata. Kui muidu võiks linateos jääda suvaliseks amatöörlikuks nühkimiseks, siis see video joker 'i (mitte video jockey, nagu on ametlik tähendus!) kaasamine annab juurde just vajaliku lisadoosi absurdi.
Sarnaselt kõigi teiste HÕFF-il linastuvate rämpsfilmidega on ka "Kes tappis kapten Alexi?" puhul raske rääkida midagi reaalsest sisust. On mingisugune kohalik kangelane kapten Alex, kes saab tulevahetuses surma. Selle peale hakkavad muidugi vastasleerid sõdima, üritades üksteist pidevalt üle kavaldada, pidades erilistes urgastes koosolekut ning skeemitades kõikvõimalikul moel. VJ pideva killurebimise tõttu on raske järge pidada, kes keda taga ajab ning mida tahetakse saavutada, aga on seal vahet? Näidake üks inimene, kes vaatab seda filmi sügava sisu pärast.
Kiiduväärt on aga just see eluterve huumor ja entusiasm, mis paistab silma "Kes tappis kapten Alexi?" igast kaadrist. Keerates filmist huumori maha, jääks järgi midagi Eesti juba kultuslikuks muutunud saastfilmi "Õiglus" sarnast, kus tohutud pätiskeemid on meeletult tõsised ning kehvad näitlejatööd koos logiseva stsenaariumiga muutuvad seetõttu õige pea tüütuks. Ugandas ei huvita aga kedagi tõsiseltvõetavus, kuule kõmmutatakse üksteisele kõhtu salvede viisi ning pärast pihta saamist lennatakse pikali just nii teatraalselt nagu vanades kung-fu filmides. Sellele kõigele on kohalik eriefektimeister tuuninud muidugi juurde ka Painti-tasemel tulevärki ja verd. This is the best action movie from Uganda, nagu ütles VJ Emmie.
"Värv maailmaruumist" ("Color Out of Space")
Režissöör: Richard Stanley
Kui filmipressis ilmus esimene kõlakas sellest, et kultuslavastaja Richard Stanley hakkab ekraniseerima H. P. Lovecrafti üht parimat lühijuttu "Värv maailmaruumist", olin hetkega müüdud. Žanrifännide jaoks on see justkui assortiikommikarp, kuhu on kuhjatud kokku isegi liiga palju ahvatlevat: "Mandy" produtsentide psühhedeelne visuaal, Nicolas Cage'i ogar näitlemine, Lovecrafti kõhe lugu ja kõik see on veel üle valatud B-filmiliku toore vägivallaga. Viimati tundsin samasugust vaimustust esmakordselt Robert Eggersi "Majakast" kuuldes.
Arvestades, et H. P. Lovecrafti "Värv maailmaruumist" on õuduskirjanduse tipptase, jookseb Richard Stanley ekraniseering mõistagi lati alt läbi. Arusaamatul põhjusel on tegevus tõstetud originaali neovesternlikust tühjusest suvalisse Ameerika kolkasse, mistõttu lovecraftiliku peene atmosfääri asemel jääb järgi slasher 'i iseloomutu maailm. Küll aga pakub film B-kino austajatele küllalt muhelemist, eriti just tänu Nicolas Cage'ile, kes vajutab gaasi täiega põhja ja paneb kohati ikka "The Wicker Mani" tasemel hullu.
Kes igatsevad head retromaigulist õudusfilmi, mis ei karda vaadata kaugemale suvalisest kolliloost ja uurida müstilisemat õudust, võivad "Värvile maailmaruumist" igati võimaluse anda. Parimatel hetkedel mõjub Richard Stanley visioon seguna Alex Garlani "Annihilationist" ja David Cronenbergi legendaarsest body-horror 'ist. Ja see juba näitab midagi! | Kaspar Viilupi HÕFF-i soovitused: Türgi Tarzani-balletist koroonazombideni | https://kultuur.err.ee/1087262/kaspar-viilupi-hoff-i-soovitused-turgi-tarzani-balletist-koroonazombideni | 8. kuni 10. maini toimub esmakordselt virtuaalne Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival, kus linastus üle 20 täispika mängufilmi ja 15 lühifilmi. Programm on vähemalt sama rikkalik kui varasematel aastatel, mistõttu jagame viis juhist, mida nende filmide seast kindlasti vaadata tasuks. |
Viimased kinnipüütud sõnumid saadeti Saksamaa relvajõudude raadiovõrgus Saksamaa põhjarannikult Cuxhavenist 7. mail 1945. Sõnumis teatatakse Briti vägede saabumisest ning see lõppeb "für immer schliessen - alles Gute - auf Wiedersehen" ("sulgeme igaveseks - kõike paremat - nägemiseni").
Sõnum oli pärit sakslaste relvajõudude raadiovõrgust, mille koodnimeks oli BROWN. Sõnum saadet Cuxhavenist teele pärast liitlaste linna jõudmist, vahendas BBC.
See sõnum oli viimane, mille püüdsid Saksa relvajõudude raadiovõrgust kinni Inglismaal Milton Keynesis asunud Bletchley Parki koodide ja šifrite kooli koodimurdjad.
Sõnumid avalikustas teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeva puhul Bletchley Parki järglane GCHQ.
Bletchley Parki koodimurdjate tegevust teise maailmasõja ajal hoiti saladuses ka kaua pärast maailmasõja lõppu. Seal töötas 1945. aasta kevadel peaaegu 9000 inimest.
Bletchley Parki koodimurdjad jätkasid tegevust ka peale sõjategevuse lõppu Euroopas, dešifreerides jaapanlaste sõnumeid ning jälgides edasi ka sakslaste sõnumivahetust juhuks kui nood oleks kavatsenud veel vastupanu avaldada. | Avalikustati viimane dešifreeritud natside sõnum: "Auf Wiedersehen" | https://www.err.ee/1087618/avalikustati-viimane-desifreeritud-natside-sonum-auf-wiedersehen | Suubritannia signaalluureagentuur avaldas teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeva puhul viimase sõnumi, mille Bletchley Park püüdis 1945. aastal sakslaste salajasest infovahetusest kinni. |
Vormel-1 maailmas pidid hakkama kehtima uued reeglid 2021. aastal, aga plaane lükati aasta võrra edasi ja nii viibib ka Panthera tiimi võimalus. Lisaks on omajagu segadust tekitanud koroonaviiruse pandeemiaga seonduv.
"Oleme olnud ameerika mägedel, aga ikka elus - projekt ei ole lõppenud," lausus Suurbritannias resideeruma hakkava meeskonna boss Benjamin Durand väljaandele Autosport.
"Me sihtisime juba enne praegust kriisi aastat 2022 ja see ei ole muutunud. Grupp inimesi töötab auto kallal, tehes aerodünaamika osas eeltööd ja jätkavad läbirääkimisi investoritega."
Durandi sõnul on ta üsna paindlik. "Vaatame, mis juhtub vormel-ühega, enne kui midagi rohkemat ütleme. Inimesed räägivad võimalustest osta auto [mõnelt teiselt tiimilt], nii et ootame ja vaatame, mis juhtub."
Tema teatel oli Pantheral enne kriisi juba eelkokkulepe ühe mootori ja teiste autoosade tarnijaga olemas.
Viimati soovisid uued meeskonnad vormel-1 sarjaga liituda 2015. aastal, aga siis lükkas rahvusvaheline autospordiliit (FIA) taotlused tagasi, kuna need ei vastanud esitatud kriteeriumitele. | Aasia võistkond loodab liituda F1 sarjaga | https://sport.err.ee/1087617/aasia-voistkond-loodab-liituda-f1-sarjaga | Algselt 2021. aastal vormel-ühega liituda plaaninud Aasia võistkond Panthera Team Asia Formula 1 meeskond pole tagasilöökidest hoolimata kavatsustest loobunud ja plaanib autodega stardijoonele jõuda 2022. aastaks. |
Suur nukker kuu
mind jälgis kuu kui tulin ilmale
külm vari lumel läikis – sinine kui klaas
külm valgus langes pilveservale
õrn vari lumel – purunev kui klaas
mind jälgis kuu kui surin sinusse
suur nukker kuu – kus on ta nüüd
mind jälgis kuu kui surin sinusse
kus on su suu – kus on ta nüüd
mind hoiab kinni hele päev
mind hoiab kinni pime päev
mu soontes sinu vere kullesed
neil kevadhommik on – mu soontes – sinu hele päev
mu huultel sinu huulte liblikad
neil suvehommik on – mu huultel – sinu hele päev
on varju hämaruses naeratus
suur läbipaistev kuu – ma tean ta jälgib sind
sa püüad varjata end unenäos
külm naer mu unne lõikab – klirisev kui klaas
mind jälgis kuu kui surin sinusse
suur nukker kuu – kus on at nüüd
mind jälgis kuu kui surin sinusse
kus on su suu – kus on ta nüüd
mind hoiab kinni hele päev
mind hoiab kinni tume päev
Kuulake ka Jaan Söödi laulu samast luuletusest. | Indrek Hirve luuletus. Suur nukker kuu | https://kultuur.err.ee/1087604/indrek-hirve-luuletus-suur-nukker-kuu | Indrek Hirve luuletus aastast 1997. |
"Täname Jurit klubi ja meeskonna heaks antud panuse eest ning soovime talle palju kordaminekuid edasisel jalgpalliteel," kommenteeris FCI Levadia spordidirektor Sergei Pareiko.
25-aastane Tkatšuk liitus Levadiaga kõigepealt 2018. aastal laenulepinguga Lvivi Karpatõst ja seejärel eelmisel aastal juba päriseks. Tkatšuk osales ka hooaja avakohtumises Kuressaare vastu ja andis 1:0 võidumängus resultatiivse söödu.
Kahe eelmise hooaja peale kokku mängis Tkatšuk Levadia eest 59 liigamängu ja lõi kolm väravat. | Levadia ja ukrainlase teed läksid üllatuslikult lahku | https://sport.err.ee/1087600/levadia-ja-ukrainlase-teed-laksid-ullatuslikult-lahku | Tallinna FCI Levadia ja Ukraina poolkaitsja Juri Tkatšuk lõpetasid poolte kokkuleppel ootamatult lepingu. |
TTJA hinnangul on reklaam, milles lapse nägu katab triipkood, vastuolus heade kommete ja tavadega, sest kujutab last toote või asjana. Heade kommete ja tavadega vastuolus reklaam on aga keelatud.
"Ühiskondlikud väärtushinnangud näitavad, et inimestesse ja lastesse tuleb suhtuda austusega," selgitab TTJA lastefondile saadetud ettekirjutuse hoituses.
Amet alustas menetlust mitme neile laekunud kaebuse pinnalt.
TTJA hoiatas, et kui lastefond oma välireklaami plakateid esmaspäeva hommikul kella 9-ks ära ei korja, ähvardab neid 3200-eurone trahv.
Lastefond TTJA etteheidetega ei nõustunud. Nende hinnangul on kampaania plakatitel kujutatud fototöötluse puhul tegemist visuaalse metafooriga ehk triipkoodi kui visuaalse kujundi abil öeldakse midagi muud, kui on selle otsene tähendus.
"Kasutatud teksti ja visuaali kombinatsiooniga väljendab reklaam riigi ravikulude kompenseerimise süsteemi suhtes kriitilist mõtet, et otsustades harvaesinevate haigustega laste suuri ravikulusid mitte kompenseerida, annab riik mõista, et nende laste elu hind on vastava kulutuse tegemiseks liiga kõrge - loodetavasti samuti ülekantud tähenduses, mitte päriselt elule hinda määrates," selgitab lastefond oma seisukohta Facebooki postituses.
Lastefond leiab, et hoopis riik ei suhtu lastesse austusega, kui keeldub nende ravi hüvitamast.
"Ravi hüvitamisest keeldumine on ju võrreldav otsusega lasta lapsel surra abita. Nii näiteks aitas fond eelmisel aastal annetajate toel tasuda enam kui 600 lapse ravi, ravimi või teraapiakulud, millest riik keeldus. Avalikkuses enim kajastust leidnud juhtumid on geeniravi vajanud väikese Annabeli lugu, kes vajas elupäästvat 2,2 miljonit eurot maksnud geeniravi, aga ka 17-aastase Katerina lugu, kes vajas neerusiirdamisele pääsemiseks enam kui 300 000 eurot maksnud ravimit, mille hüvitamisest riik esialgu samuti keeldus," loetleb lastefond oma postituses.
Lastefondi hinnangul on ebaõige ka triipkoodile antud TTJA hinnang.
"Triipkood on laialdaselt kasutusel näiteks meditsiinisüsteemis. Nii omistatakse täna pea kõigis raviasutustes patsiendile unikaalne triipkood, mis on mõeldud eelkõige isikuandmete turvaliseks töötlemiseks. Pole kuulnud, et patsiendid ennast selle tõttu kaubana (vorsti või leivana) tunneksid," põhjendab fond. "On äärmiselt ebatõenäoline, et keskmine mõistlik inimene võiks seda reklaami tõlgendada kui lastefondi, riigi või kellegi muu taotlust lapsi sõna otseses mõttes tootestada, hinnastada ja müüa. Ettekirjutus võiks olla põhjendatud ainult juhul, kui reklaami eesmärk oleks tõesti laste müümine vms."
Samuti peab lastefond arusaamatu hoiatuses välja toodud punkti, kus TTJA heidab Lastefondile ette, et avalikustatud reklaamiga soovitakse suunata isikuid, kelleni reklaam jõuab, annetama raha haruldaste haigustega laste ravi toetamiseks.
"TTJA hinnangul on teabe avalikustamise eesmärk suuunata isiku käitumist avalikes huvides. Kas laste aitamises on TTJA meelest midagi taunimisväärset?" küsib lastefond.
Amet peab juhtunut kahetsusväärseks
Reede lõunaks teatas TTJA, et on menetluse lastefondi suhtes lõpetanud ja plakatite eemaldamist enam ei nõuta.
"Kuna TTJA-ni jõudis mitu kaebust selle reklaami kohta, pidasime vajalikuks algatada menetlust. Tavapäraselt alustame menetlust kaebuste asjaolude uurimisega, nii ka seekord. Me pöördusime SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefondi poole selgituse saamiseks, et küsida teise osapoole arvamust. Oma pöördumisega andsime teisele poolele võimaluse selgituste andmiseks, et alles seejärel teha lõplik otsus," selgitas TTJA oma vastupostituses.
TTJA teatel on nad lastefondi selgitused kätte saanud ja peavad neid piisavaks menetluse lõpetamiseks.
"Hea tava reklaamis on ühiskondlike väärtushinnangute kogum, kokkulepitud käitumisviis, mis peaks põhinema empaatial ja laiema pildi nägemise oskuses," resümeerib TTJA selle juhtumi. "Tunnustame SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefondi tööd ning peame juhtunut kahetsusväärseks."
Lisaks plaanib amet teha reklaamiettevõtetele ettepaneku pärast kriisi koos maha istuda ja ühiselt arutada, kuidas selliseid vastuolusid edaspidi vältida. | Amet nõudis TÜ Kliinikumi lastefondilt välireklaamide kõrvaldamist | https://www.err.ee/1087590/amet-noudis-tu-kliinikumi-lastefondilt-valireklaamide-korvaldamist | Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) alustas menetlust TÜ Kliinikumi lastefondi välireklaamikampaaniale "Eesti kalleimad lapsed", nõudes plakatite eemaldamist tänavapildist esmaspäeva hommikuks. Nüüdseks on menetlus lõpetatud ja amet nimetab juhtunut kahetsusväärseks. |
Eelmised kolm hooaega Indianapolis Coltsis mänginud Hunt liitus eelmisel nädalal New Orleans Saintsiga ja kuigi enne suviseid laagreid pole selge põhikoosseisu pääsemine, siis eksisteerib võimalus, et eestlane saab alustada kohe liiga arvatavalt parima mängujuhi vastu.
Karjääri jooksul kuus Super Bowli võitnud 42-aastane Brady mängis kogu senise karjääri (2000-2019) New England Patriotsis, aga liitus nüüd Buccaneersiga, kelle ainus Super Bowli võit pärineb 2002. aastast.
Eelmisel hooajal võitis Saints mõlemad omavahelised kohtumised (kodus 31:24 ja võõrsil 34:17).
Pärast kohtumist Tampa Bayga mängib Saints septembris veel kaks kohtumist: 21. septembril võõrsil Las Vegas Raidersiga ja 27. septembril kodus Green Bay Packersiga. | Margus Hunt võib kohe esimeses mängus hakata ohjeldama Tom Bradyt | https://sport.err.ee/1087594/margus-hunt-voib-kohe-esimeses-mangus-hakata-ohjeldama-tom-bradyt | Neljapäeval avaldati ameerika jalgpalli liiga uue hooaja kalender ja Margus Hundi koduklubi New Orleans Saints võõrustab esimeses mängus 13. septembril legendaarse mängujuhi Tom Brady uut meeskonda Tampa Bay Buccaneersi. |
Bideni endine assistent, 56-aastane Reade ütles, et Biden ei tohiks juhtunut eitada. "Me mõlemad olime seal, Joe Biden. Astu ette ja võta vastutus," ütles Reade kuus päeva pärast Bideni avaldust, kus USA presidendiks pürgiv 77-aastane endine asepresident eitas oma endise assistendi ahistamissüüdistust, öeldes, et väidetavalt 1993. aastal aset leidnud vahejuhtumit pole kunagi olnud.
"Sa ei peaks kandideerima USA presidendiks," lisas Reade, kuid märkis, et ta ei usu, et Bideni tema üleskutset kuulda võtab, vahendasid Reuters ja BBC.
Reade töötas aastatel 1992 kuni 1993 Bideni assistendina, kui viimane oli Delaware`i osariigi senaator. Reade`i sõnul surus Biden ta vastu seina ning pani oma käed tema särgi ja seeliku alla, suudles teda ning ütles talle üheselt mõistetaval viisil, et soovib temaga seksida. Kui naine keeldus, oli Biden väidetavalt üllatunud.
"Ta vaatas mind ja ütles: mida kuradit, ma sain aru, et ma meeldin sulle. Siis ta osutas mind sõrmega ja ütles: sa ei tähenda mulle midagi," rääkis Reade intervjuus.
Reade`i sõnul on ta nõus tegema valedetektori testi, kui ka Biden nõustub samaga.
MK EXCLUSIVE: #TaraReade responds to #JoeBiden; calls for him to drop out pic.twitter.com/jxHAUYaWVU
— Megyn Kelly (@megynkelly) May 7, 2020
Reade`i sõnul on teda pärast avalikkuse ette tulekut Bideni toeatajate poolt ähvardatud, muu hulgas on nimetatud teda Venemaa agendiks. "Kõikidesse mu sotsiaalmeedia kontodesse on sisse murtud, kogu mu isiklik info on läbi uuritud," väitis Reade.
Bideni esindaja: Reade`i väited on vastuolulised
Bideni kampaania pressiülem Kate Bedingfield ütles, et intervjuu sisaldas vastuolulisi väiteid. "Igal naisel peab olema võimalus rääkida oma lugu ilma hirmuta. Samal ajal ei saa me tuua ohvriks tõde. Ja tõde on, et need süüdistused on valed, ja materjal, mis on süüdistuste toeks esitatud, lükkab lähemal uurimisel väited hoopiski ümber," teatas Bedingfield.
Reade`i vend, endine naaber ja endine kolleg on kõik öelnud, et naine rääkis oma süüdistusest juba 1993. aastal pärast väidetavat ahistamist.
Reade`i esindamisest teatas hiljuti tuntud advokaat Douglas Wigdor, kes esindas kohtus ka filmiprodutsent Harvey Weinsteini ohvreid. | Bidenit ahistamises süüdistav naine nõudis presidendikampaania lõpetamist | https://www.err.ee/1087589/bidenit-ahistamises-suudistav-naine-noudis-presidendikampaania-lopetamist | Demokraatide presidendikandidaat Joe Biden peaks loobuma USA presidendiks kandideerimast, ütles Bidenit ahistamises süüdistav Tara Reade intervjuus. |
Jones ütles, et ei plaaninud lugu veel avaldada, aga lugu jäi tal kummitama ja tundus praeguse olukorraga sobivat, kirjutab RollingStone.
Loo kaasautor on Thomas Bartlett ning loole valmis ka muusikavideo: | Norah Jones avaldas uue loo "Tryin' to Keep It Together" | https://menu.err.ee/1087581/norah-jones-avaldas-uue-loo-tryin-to-keep-it-together | Muusik Norah Jones avaldas uue loo "Tryin' to Keep It Together", mis on juunis ilmuva albumi "Pick Me Up Off the Floor" boonuslugu. |
Potjomkinlus Tallinna laste huvitegevuse toetamisega tuleb lõpetada ning hakata kriisiajal toetama kõiki laste huvitegevust, kes abi vajavad. Vahet tegemata, kas laps käib munitsipaalhuvikoolis või erahuvikoolis.
Tallinna linn on aga otsustanud, et kriisiajal aidatakse ainult munitsipaal- ehk linnahuvikoolides käivaid lapsi. Nemad ei pea kuni kriisi lõpuni huviringi eest maksma, sõltumata sellest, kas huviring toimub või mitte.
Haridussilma andmetel on Tallinnas koos Vanalinna Hariduskolleegiumi ringidega 13 munitsipaalhuvikooli, kus käib 9657 4-19-aastast last ning 325 erahuvikooli, kus käib 51 431 4-19-aastast last.
Mõistmata miks, on Tallinna linn otsustanud, et kriisiajal loodud abi pakutakse vähemale osale lastele. Minu meelest nii ei ole õige ega aus. Kõigil lastel peab olema võimalus oma valitud huvitegevusega tegeleda ka kriisiajal ja seda tuleb toetada ilma vahet tegemata, kas laps käib munitsipaalkoolis või erahuvikoolis.
Oluline on, et laste vaba aeg oleks hästi sisustatud, et neil oleks oskuste õppimisel ja arendamisel järjepidevus, et säiliks distsipliin ja harjumused.
Kui me räägime linna poolt perede kriisiajal abistamisest, siis abi tuleks pakkuda kõikidele peredele. Õppekorralduse muudatustega on lastega perede senine elukorraldus palju muutunud. Lapsevanematest on saanud täiskohaga õpetaja, huvijuht ja treener ning seda kõigi teiste kohustuste kõrvalt.
Mitte kõigile emadele ja isadele ei ole see jõukohane ülesanne. On peresid, kus olukorraga kohanemist teeb keerulisemaks majanduslik tagasilöök. Ja siin ei ole vahet, kas laps käib linna- või erahuvikoolis.
Kui erahuvikool võib tunduda glamuurse rikaste vanemate laste privileegina, siis see mulje on eksitav. Tegu on samasuguste huvikoolidega nagu munitsipaalhuvikoolid. Lihtsalt nende omanik ei ole Tallinna linn. Mis veelgi olulisem, erahuvikoolid pakuvad huviringe neile suuremale osale lastest, kellele munitsipaalhuvikoolides kohti ei jätku.
Seetõttu on eriti vale teha lastel ja nende peredel selle järgi, kas laps käib linnahuvikoolis või erahuvikoolis. Abivajavaid, et nende laps saaks jätkata oma valitud huvialaga ka raskel ajal, on kõikides huvikoolides.
Öeldakse, et head kriisi ei tohi lasta raisku. Kasutame seda õpetlikku aega võimalusena mõelda, milline uues olukorras saab olema Tallinna huvitegevusvaldkond ja selle toetamine. Kuidas pakkuda lastele võimalikult mitmekülgset ja jätkusuutliku huvitegevust, kui näiteks sügisel peaks tulema viiruse uus laine.
"Praegu, kriisiajal, on ringitasust vabastatud ainult need lapsed, kes käivad munitsipaalhuvikoolis, olenemata sellest, kas tunnid toimuvad või mitte, ja kas neil lastel päriselt toetust vaja on."
Ei ole ju mõeldav, et pikalt jätkuks praegune olukord, kus väiksemale osale lastele makstakse kogu huvitegevus kinni ja suurem osa peavad vaatama, kuidas nad ise hakkama saavad. Lapsi, kelle perel on raske, käib nii munitsipaalhuvikoolides kui erahuvikoolides. Kuid praegu, kriisiajal, on ringitasust vabastatud ainult need lapsed, kes käivad munitsipaalhuvikoolis, olenemata sellest, kas tunnid toimuvad või mitte, ja kas neil lastel päriselt toetust vaja on.
Et oleks, mille üle arutada, olen koos oma fraktsioonikaaslastega Tallinna linnavolikogust saatnud linnapeale Mihhail Kõlvartile konkreetse ettepaneku laste huvihariduse toetamise muutmiseks.
Ettepanek koosneb kahest osast. Esiteks luua kriisi šokifaasiks toetusmeede erahuvikoolides käivatele lastele, et pered, mille lapsed käivad erahuvikoolis, saaksid samuti küsida toetust lapse huviringi õppemaksu kompenseerimiseks selle õppeaasta lõpuni.
Teiseks läbi mõelda ja töötada sügiseks välja plaan, kuidas huvikoole (sõltumata nende omandivormist) Tallinnas toetatakse, kui kriisiga seotud piirangud jätkuvad või peaks tulema viiruse uus laine ja sellega seoses uued tegevuspiirangud. See viimane on eriti vajalik, et edaspidi kriisiolukorras ei jääks erahuvikoolides käivad lapsed üksi, ilma abita.
Oleme volikogus otsustanud, et hoiame hariduses ühtset joont. Lasteaiakohatasust vabastamisel ei tee me vahet, kas laps käib munitsipaallasteaias või eralasteaias. Samamoodi tuleks käituda huvihariduses ja kriisiajal toetada ka erahuvikoolides käivaid lapsi, kes abi vajavad. | Õnne Pillak: Tallinn peab keerulisel ajal toetama kõikide laste huviharidust | https://www.err.ee/1087584/onne-pillak-tallinn-peab-keerulisel-ajal-toetama-koikide-laste-huviharidust | Lasteaiakohatasust vabastamisel ei tee me vahet, kas laps käib munitsipaallasteaias või eralasteaias. Samamoodi tuleks käituda huvihariduses, kirjutab Õnne Pillak. |
Miks vahe on peaaegu kümnekordne?
Lufthansa soovib toetust lausa 20 miljardit eurot. Ettevõtted on erineva suurusega ja ka abivajadus on erinev, mitte ükski lennufirma maailmas ei suuda ilma kõrvalise abita ellu jääda.
Kas Euroopa lennufirmad kasutavad osaliselt ka olukorda ära, sest riigiabi on ajutiselt lubatud ja seda abiraha ka puhverdatakse tulevikuvajadusteks?
See päris nii ka ei ole, et kõik riigid võivad teha mida tahavad.
Reeglid on põhimõtteliselt paigas, ja paljude lennufirmade puhul on jutt krediidigarantiidest mitte otseselt aktsiakapitali investeerimisest. Aga ärakasutamist võib juhtuda küll, Euroopaski on mitu lennufirmat, kes kõikusid enne kriisi elu ja surma vahel kuid nüüd aidatakse ree peale tagasi.
Näiteks Itaalia lennufirma Alitalia on sisuliselt juba kolm aastat pankrotis, riik on sinna raha sisse pumbanud aga Euroopa Komisjon pole midagi selle vastu ette võtnud!
Me kardamegi sellist olukorda, et suurtele tegijatele noogutatakse abistamise peale ja väiksematele tegijatele tehakse karistuseks nii-öelda ära, aga eks elame-näeme.
Kas Nordica oleks pidanud ka küsima valitsuse käest rohkem?
Raha on tore küsida, kuid see tuleb ju meie maksumaksja taskust. Tegime oma arvestused võimalikult konservatiivsed lootuses, et äri käima läheb.
Meie selle aasta prognoos näitas korralikku kasumit, praegu on aga kõik pea peale pööratud. Aprillis oli Tallinna lennujaamas 99 protsenti vähem reisijaid võrreldes eelmise aasta aprilliga.
Kui palju Nordica saaks maksimaalselt raha riigilt küsida ilma, et tuleks kõne alla riigiabi reeglite rikkumine?
Sellist arvutust pole mõtet teha. Me peame tõestama riigiabi korral milleks seda raha kasutatakse.
Nordica kasutab lisaks ka muid meetmeid, näiteks taotleme töötukassast palgatoetust aprilli ja maikuu eest. Samamoodi taotleme Kredexist veel täiendavat laenu, et omada likviidsuspuhvrit.
Palju laenu küsite?
5 kuni 10 miljonit eurot.
Kümne miljoni puhul peab ju selle laenu kinnitama valitsus.
Siis küsime ilmselt veidi vähem. Täna igatahes läheb laenutaotlus teele.
Mul on asjatundmatu ja naiivne küsimus, kas Air Baltic on laenunumbreid vaadates ligi 10 korda suurem kui Nordica?
Ma arvan, et nende probleemid on kümme korda suuremad.
Air Baltic on lubanud alustada Tallinnast otselendudega kohe pärast eriolukorra lõppu, millised on Nordica plaanid? Te olete lubanud valitsusele, et tuleb lausa 12 otselendu, aga piletimüük tuleb ju oluliselt varem käivitada?
Vastab tõele.
Kui loen ajakirjandusest lennufirmade suurtest plaanidest käivitada täiemahuline lennuliiklus, siis tuleb arvestada, et kriisiolukorras on kõikidel lennufirmadel puudus sularahast. Sularaha saadakse aga seeläbi, et lennud pannakse pikalt ette müüki lootuses, et kliendid ostavad pileteid, kriitilise päeva lähendes aga lennud tühistatakse.
Seetõttu mina ei usu, et kõik hakkavad kohe Tallinnast lendama. Meie ainus regulaarselt tegutsev liin on praegu Rootsis, kus lendame Gällivarest Stockholmi. See on riigihankeline lend, alguses lendasime seal kaks-kolm korda päevas, nüüd aga paar korda nädalas ja ka selle lennuki täituvus on umbes 10 protsenti.
Selline on lihtsalt praegune nõudlus, ja ma ei usu et see nõudlus plahvatuslikult kasvab ja lennukid on kohe puupüsti rahvast täis. Alguses lendavad vaid need inimesed, kel tõesti on hädavajadus lennata.
Stardiperiood tõotab suurt kahjumit aga loodame, et hiljem läheb olukord paremaks. Kui me räägime suurest arvust sihtkohtadest, siis pigem juunist saavad meil olema üksikud lennud vähestesse sihtkohtadesse ja väga harva sagedusega.
Ma täpsustan. Mitu korda nädalas meie lähimatesse sihtkohtadesse juunist lendama hakate? Igapäevaseid lende tulemas ei ole?
Esimestel suvekuudel kindlasti mitte. Ja ma ei usu, et keegi seda tegema hakkab. Esialgu taastuvad regulaarlennud Riiga ja Helsingisse, sest sealsed rahvuslikud lennukompaniid veavad reisijaid endale ette.
Air Baltic on öelnud, et alustavad lendamist viie lennukiga, see ei ole võimalik, et need hakkaks just Tallinnast otselende tegema.
Liiniload on Nordical olemas? Julgete välja öelda täpse esimese lennu kuupäeva? Kas maikuus toimub mõni lend?
Tegelikult on meil üks lend järgmisel nädalal Stockholmi, sellele müüakse ka pileteid. Aga pigem vaatame juuni alguse poole.
Te ootate LOT-lt vastust, mida Poola lennufirma oma osalusega Nordicas teeb. Kuidas poolad reageerisid Eesti valitsuse otsusele oma osalust suurendada?
Me ei ole nende vastust saanud.. ja ma ei taha spekuleerida milline see vastus saab olema.
Praegu kasutae LOT-I müügiplatvormi, kas see jääb alles? Või suudate üles ehitada juuni alguseks oma platvormi, selle loomine on keeruline ja kallis?
Tallinnast väljuvad lennud viime uuele platvormile, see saab olema pool aastat ajutine platvorm, mis on oluliste piirangutega, kuid võimaldab siiski punktist punkti lennata ja rahvusvahelistes süsteemides pileteid müüa.
Aasta lõpuks loodame saada korraliku Amadeusi broneerimissüsteemi, mis on piltlikult öeldes kõikide kellade ja viledega.
Viimane küsimus. Millised on need kolm esimest sihtkohta mille te olete välja valinud?
Me teatame seda piisavalt pikalt ette. Kusjuures ma rõhutan, et lõplikku otsust meie rahastamise kohta pole tehtud. Valitsus tegi vaid esialgse otsuse, milles on ka teatud tingimused, mille täitmise nimel me pingutame. Kui kõik on lukku löödud, küll siis teatame. | Erki Urva: Air Balticu probleemid on kümme korda suuremad | https://www.err.ee/1087579/erki-urva-air-balticu-probleemid-on-kumme-korda-suuremad | Läti valitsus otsustas neljapäeval investeerida kuni 250 miljonit eurot lennufirma Air Baltic aktsiakapitali. Eesti lennufirma Nordica saab aktsiakapitali suurendamiseks riigilt vaid 30 miljonit eurot. ERR küsis intervjuus Nordica juhatuse esimehelt Erki Urvalt, miks nii? |
LHV Jalgpallikaart on ametlik Eesti jalgpalli fännikaart, mille omanik saab oma lemmikklubile toetust koguda. Iga Jalgpallikaardiga sooritatud ostu pealt maksab LHV 10 senti kaardiomaniku valitud jalgpalliklubi toetuseks.
Kui tavapäraselt on LHV aasta jooksul kogutud toetused välja maksnud aasta lõpus, siis tänavu jõuab esimene toetusmakse klubideni juba maikuus.
"Koroonaviiruse põhjustatud eriolukord seisatas paariks kuuks mängud ka Eesti jalgpalliklubides ja -liigades. Loodame, et LHV Jalgpallikaardiga kogutud toetused lihtsustavad natukenegi nii klubide kui alaliidu toimetulekut selles kriisis ning jalgpall saab juba selle kuu lõpus taas hoo sisse," ütles panga juhatuse esimees Erki Kilu.
Esimesed toetusmaksed kogusummas 36 003 eurot perioodi november 2019 kuni aprill 2020 eest jõuavad klubide ja alaliiduni maikuus ning teised toetusmaksed perioodi mai 2020 kuni oktoober 2020 eest novembris. Kokku on jalgpallikaardi kasutajaid 4458. Mullu kogunes maksetelt klubide toetuseks 77 694 eurot.
Suurima toetussumma kogusid Eesti klubidest Tartu JK Tammeka 2710 eurot, Tallinna FC Flora 2041 eurot ja Nõmme Kalju FC 1618 eurot. | Fännid kogusid jalgpalliklubidele üle 36 000 euro | https://sport.err.ee/1087575/fannid-kogusid-jalgpalliklubidele-ule-36-000-euro | LHV otsustas Eesti jalgpalli peatoetajana maksta tänavused Jalgpallikaardi toetused välja kahes osas. Esimese perioodiga koguti toetusi üle 36 000 euro. |
Äripäev kirjeldab, kuidas p ärast pikka kohtuvaidlust maksuametiga pidi RRLektus tagantjärele tasuma ligi 645 000 eurot tulumaksu ja kandma advokaatide õigusabikulud. Ehkki vaidlus on lõppenud ja isegi raha makstud, ei taha ettevõtte juht ega aktsionärid sellest eriti rääkida.
Meie toidupoodide omanikfirma RRLektuse aktsionärid on Rein Reinvee (40,47 protsenti), Toomas Põld (20,76 protsenti), Jüri Suurkivi (10,79 protsenti) ja ettevõte Repteks OÜ (23,20 protsenti). Viimases on omakorda osanikeks Veiko Karp (83,33 protsenti) ja Ilmar Raap (16,67 protsenti).
RRLektus kaotas vaidluse kahes esimeses kohtuastmes. Riigikohus vaidlust menetlusse ei võtnud, mistõttu jõustus ringkonnakohtu otsus selle aasta kevadel.
Sarnaselt on ka suurärimees Margus Linnamäe Hollandisse registreeritud ettevõtte kaudu dividende maksnud, märgib ajaleht ja küsib, miks tema pääses, aga mitte RRLektus? Seda kommenteerides jäi maksuamet napisõnaliseks. "Sellele küsimusele ei saa kahjuks vastata, sest isikute maksuandmed kuuluvad maksusaladuse alla," ütles ajalehele maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Martin Lehtis.
Eesti käsitles aastaid Hollandist tulnud omanikutulu kui läbiminevat dividendi, mida siin ei maksustata. Seda tagas nii Hollandiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping kui ka EL-i tasandil loodud nn ema-tütre direktiiv. Seega, kui maksid makse Hollandis, ei pidanud maksma Eestis, aga tegelikult ei pea ka Hollandis teises riigis teenitud kasumilt makse tasuma. | Maksuameti kohtuvõit lõi pretsedendi tuntud Hollandi maksuskeemi osas | https://www.err.ee/1087564/maksuameti-kohtuvoit-loi-pretsedendi-tuntud-hollandi-maksuskeemi-osas | Jaekauplusteketi Meie omanikfirma RRLektus üritas teistegi ettevõtjate poolt kasutatud optimeerimisskeemi järgides Hollandi ettevõtte kaudu jagada maksuvabalt dividende ligi 11,5 miljonit eurot, maksuamet sai aga skeemile jälile ning kohtus loodi oluline maksupretsedent Eestis kaua vaieldud teemal, kirjutab Äripäev. |
"Baassissetuleku saajad olid oma eluga rohkem rahul ja neil oli võrreldes kontrollgrupiga vähem vaimseid pingeid. Samuti hindasid nad ise oma majanduslikku seisundit paremaks," kirjutavad teadlased.
Koroonaviiruse kriisi järel on töötus üle maailma hüppeliselt tõusnud. Kodanikupalga vastu on kasvanud ka valitsuste huvi. Paavstki soovitas oma lihavõtteläkituses kaaluda üldise baassissetuleku kehtestamist.
Läinud kuul teatas Hispaania valitsus, et kavatseb esimesel võimalusel maksta kodanikupalka umbes miljonile riigi vaeseimale leibkonnale. Sotsiaaldemokraatiade juhitud valitsuse majandusminister Nadia Calvino lootis, et üldisest kodanikupalgast saaks püsiv rahastusmeede. Šoti peaminister Nicola Sturgeon ütles sel nädalal samuti, et viirus ja selle majanduslikud tagajärjed panid teda mõistma, et aeg on kodanikupalga jaoks küps.
Kaks aastat katsetamist
Soome kodanikupalgaeksperiment kestis aastatel 2017–2018. Selle käigus maksti kokku 2000-le juhuslikult valitud kodanikule igal kuul 560 eurot. Kodanikupalga saajal polnud kohustust tööd otsida, samuti ei vähendatud kodanikupalka töö leidmise korral.
Eksperimendi eemärk oli näha, kas kindel sissetulek innustab inimesi asuma tööle madala palgaga või ajutistel töökohtadel. Katse ei näidanud aga päris universaalse kodanikupalga toimimist, sest katseisikuid oli vähe. Samuti oli makstav summa Soomes äraelamiseks liiga väike.
Teised riigid jälgisid Soomes toimuvat huviga. Kodanikupalgas nähakse nii võimalust inimesi lihttööle saada kui ka viisi, kuidas vähendada riigi sotsiaalhoolekande-kulusid. Kodanikupalga kasuks räägib ka ennustus, et täiendava automatiseerimise tõttu kaob lähitulevikus kolmandiku praegustest töökohtadest.
Õnn ja rõõm?
Teadlased tegid eksperimendis osalenutega 81 süvaintervjuud. Katseisikute kogemusi oli seinast seina, kuid üldiselt olid nad oma eluga rohkem rahul. Võrreldes kontrollrühmaga tundsid nad end vähem vaimselt pinges, depressiivselt, kurvalt või üksikuna.
Uurijad täheldasid ka kodanikupalga väikest positiivset mõju tööhõivele, seda just lastega peredes. Samuti hindasid katseisikud kõrgemaks oma majanduslikku iseseisvust ja kindlustatust ning olid tuleviku suhtes optimistlikumad.
"Osa inimesi ütles, et baassissetulek ei mõjutanud nende töökust kuidagi. Nende erialal polnud endiselt lihtsalt vabu töökohti," ütles uuringut juhtinud Helena Blomberg-Kroll, Helsingi Ülikooli professor. "Küll aga tunnistas teine osa inimesi, et nad oleksid kodanikupalka saades valmis asuma madalpalgalisele tööle. Muidu oleksid nad selliseid töökohti vältinud."
Professori sõnul võimaldas kodanikupalk osal inimestest naasta elustiili juurde, mis oli neil enne töö kaotamist. Samuti tundsid mõned osalenud, et sissetulek annab neile võimaluse oma unistusi teostada. "Vabakutselised, loomeinimesed ja ettevõtjad suhtusid kodanikupalga mõjusse hästi. Mõnele neist andis kodanikupalk võimaluse luua oma ettevõte."
Osa katseisikuid tegi kodanikupalga toel rohkem ühiskondlikku tööd, seda näiteks vabatahtlikuna. "Näiteks nägid mõned inimesed siin võimalust hooldada mitteametlikult oma pereliikmeid või naabreid," seletas üks uurijatest Christian Kroll.
Kroll täpsustab, et baassissetulekust tulev turvatunne laseb inimestel keskenduda nende jaoks olulistele tegevustele. "Näiteks seesama hooldaja-tegevus muutus niimoodi veidi ametlikumaks. Nii mõnigi tasuta hooldusteenuse pakkuja nimetas nende kahe aasta jooksul oma tegevust "tööks"."
Krolli sõnul võib uuringust leida kodanikupalgale nii poolt- kui ka vastuargumente. "Ometi on meile nende mõne kuuga 2020. aastal selgeks saanud, et majanduslik ebastabiilsus ei vii kuhugi. Kodanikupalk ei lahenda küll kõiki meie ühiskondlikke ja tervisemuresid, aga kindlasti tasub kaaluda seda kui üht võimalikku lahendust majandusraskustele".
Uudis ilmus ajalehes The Guardian. | Kodanikupalk tegi soomlased rõõmsamaks | https://novaator.err.ee/1087566/kodanikupalk-tegi-soomlased-roomsamaks | Koroonapandeemia ajal pööravad maailma riigijuhid pilgud Soome poole, kus kehtestati 2017. aastal eksperimendi korras kodanikupalk. Kuigi see ei tõstnud riigis tööhõivet, olid kodanikupalga saajad üldiselt õnnelikumad ja tugevama vaimse tervisega, selgub Helsingi Ülikooli teadlaste uuringust. |
"Türilt pärit jooksumehe Olavi Allase Keeniast kojuaitamise toetamiseks kutsusime teid kaasa aitama. Lennupilet Euroopasse on nüüd reaalsem (üks variant on pääseda Nairobist Londonisse - küsitakse 1600 eurot otsa eest)," kirjutab kogukonnaselts oma Facebooki leheküljel.
"Transport riigi sees, edasiliikumine Inglismaalt ja muud takistused tuleb veel ületada. Perel on hea meel teatada, et vähemalt praegu on sellele teekonnale 31 toetaja kaasabil kate olemas (annetati 2200 eurot). Pere on väga-väga tänulik selle toe eest."
"Kohapeal on Olavil üsna raske oma majanduslikku olukorda ise parandada, kõige raskem ehk ongi olnud pigem abi paluda. Spordimehe enda pere on ka kogu võimaliku toega andnud endast parima ja teeb seda edaspidigi," jätkas Türi KONN.
"Hetkel teatab pere soovist, et proovivad siit edasi ise hakkama saada. Veelkord kõiki jagajaid ja toetajaid tänades."
Mai lõpus 27-aastaseks saav Allase tuli eelmisel talvel kahekordseks Eesti sisemeistriks, kui võitis nii 1500 kui ka 3000 meetri jooksu. | Pere ja kogukond aitavad Eesti tippjooksjat koju | https://sport.err.ee/1087563/pere-ja-kogukond-aitavad-eesti-tippjooksjat-koju | Eesti meistrivõistlustelt mitmeid medaleid võitnud keskmaajooksja Olavi Allase viibib koroonaviiruse pandeemia ajal lõksus Keenias, kuid Türi kogukonnaselts KONN kogus tema kojutoomiseks üle 2000 euro. |
Teadusvõistluse 10. hooaeg algas ETV-s jaanuaris, kui võistlustulle astus 30 noort. Neist on poolfinaali jõudnud 16-aastane Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Uku Andreas Reigo, 18-aastane Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Riko Piirisild ja 20-aastane Tartu Ülikooli informaatikatudeng Kaarel Vesilind.
Kõigi kolme võistleja teekond "Rakett 69" poolfinaali on olnud eriline. Uku Andreas Reigo on ainsana suutnud hooaja läbida kordagi duelli sattumata, Riko Piirisild võitis tihedas konkurentsis tagasipääsu saatesse ja Kaarel Vesilind jõudis poolfinaali ühist löögijõudu näidanud siniste võistkonna esindajana.
Finaalipääsme väljateenimiseks peavad raketlased ehitama potentsiaalsel energial töötavad sõidukid, mis oleksid võidusõidus võimalikult kiired. Kiireim masin tagab ühele võistlejale koha finaalis. Teine finaalikoht läheb jagamisele mõistatuste rajal, mille eesmärk on leida finaalipääset peitva seifi võti.
"Rakett 69" juubelihooaja võitja selgub tarkusepäeval, 1. septembril. Teadusvõistluse võitjat premeeritakse 10 000-eurose teadusstipendiumiga, teisele kohale paneb 5000-eurose preemia välja HK Unicorn Squad. Kolme parimat osalejat ootab õppekoht vabalt valitud erialal Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis või sellest aastast partnerina lisandunud Eesti Maaülikoolis. Auhinnad panevad omalt poolt välja ka Tartu Ülikooli teaduskool ja erinevad Eesti ettevõtted.
"Rakett 69" poolfinaal on ETV ekraanil laupäeval, 9. mail kell 19.30. | Laupäeval selguvad teadusvõistluse "Rakett 69" finalistid | https://menu.err.ee/1087540/laupaeval-selguvad-teadusvoistluse-rakett-69-finalistid | Sel laupäeval toimub teadusvõistluse "Rakett 69" poolfinaal, kus finaali kohtade nimel võistlevad saate kolm parimat osalejat. Saate võitja selgub 1. septembril. |
"Seda isegi ei varjatud, et tegemist oli poliitilise otsusega ehk riigikogu koalitsioon leppis omavahel kokku, et need inimesed saavad valituks. Rahvusringhäälingu seadus ütleb, kes need eksperdid on, aga ebamääraselt ja see võimaldabki selliseid manööverdamisi," rääkis Veidemann.
Ta ütles, et seadus näeb ette, et nõukogus on neli meediavaldkonna eksperti. Kolmest uuest liikmest vastab sellele aga vaid Priit Hõbemägi.
"Kolmest juurdetulijast on ekspert meedia ja ristmeedia mõttes ainult Priit Hõbemägi. Viktor Trasberg on majandusteadlane ja Peeter Espak orientalist. Minu lootus tulevastele kolleegidele on, et vaatamata sellele, et nad poliitilise padjaga tulid rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks, et nad annavad aru, et nad on rahvusringhäälingu kõrgeima organi liikmed mitte poliitikutena, vaid ekspertidena," sõnas Veidemann.
Riigikogu kultuurikomisjon valis riigikogu suurele saalile kinnitamiseks kolm kandidaati ERR-i nõukogusse - Peeter Espaki, Priit Hõbemäe ja Viktor Trasbergi. Ootamatu käigu tegi komisjoni istungil Isamaa, kes asendas oma senise liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa Sven Sesteriga. | Veidemann: ERR-i nõukogu uued liikmed tulid poliitilisel padjal | https://www.err.ee/1087558/veidemann-err-i-noukogu-uued-liikmed-tulid-poliitilisel-padjal | Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu esimees Rein Veidemann ütles "Terevisioonis", et ERR-i nõukogu uued liikmed valiti koalitsiooni poliitilise kokkuleppega ning et kolmest uuest liikmest on meediaekspert vaid Priit Hõbemägi. |
Vandeadvokaat Tambet Laasik on ette võtnud tänuväärse töö kannatanute kaitseks ning kirjutanud mitmeid artikleid (ERR 19.09.2019; 30.09.2019 ja 15.04), milles käsitleb probleeme, mis kaasnevad lepituse ja laiemalt taastava õiguse rakendamisega lähisuhtevägivalla juhtumite korral. Võimalik aga, et eestikeelse materjali puudusest sisaldavad tema artiklid mitmed väärtõlgendusi. Püüan siinkohal pisut seda puudust parandada.
Mis on taastav õigus?
Laasik kirjutab: "Taastava õiguse keskne teoreetiline eeldus on kannatanu soov leppida." Kahjuks ei esita ta allikat, kust selline väide pärineb. Olen taastavat õigust õppinud Inglismaal ja Kanadas, olnud töövarjuks Inglismaal ja Saksamaal, osalenud mitmes rahvusvahelises projektis, teinud välitöid Austraalias, Mikroneesias, Lõuna- Aafrika Vabariigis, Tansaanias ja Uus-Meremaal ning mul on väike raamatukogu taastava õiguse peamiste tekstidega, kuid mulle teadaolevalt on taastava õiguse eeldused ja eesmärgid midagi muud.
Taastav õigus eeldab kolme küsimuse esitamist:
Milline kahju on tekitatud?
Kes on kahju kannatanu(d)?
Kes on vastutav(ad) kahju heastamise eest?
Iga taastava õiguse praktika peab lähtuma sellest, kas ja kuivõrd see heastab tekitatud kahju ning üksnes niivõrd on mõni praktika taastav. [1]
Paraku pole see veel kaugeltki mitte kriminaalmenetluse ehk tegelikult sügavamalt õigusfilosoofia tegelikkus.
Markantne näide selle kohta esitati 10.oktoobri 2018 saates "Pealtnägija". Põllumeestelt peteti hulk vilja välja ja raha jäeti maksmata. Kamp saadi kätte ja kaks meest pandi kinni. Kurikaelte kappidest koguti ligi 200 tuhat eurot. Õigus mõistetud. Paraku kannatanud ootasid ja ootasid oma raha, aga ei kippu, kõppu ega kopkatki.
Riigi huvi kriminaalmenetluses on kurjategija süüdimõistmine, kahju heastamine, tuleb välja, on kannatanu enda asi. Vähe sellest, kurjategija menetlus- ja kinnipidamiskulud maksab kinni maksumaksja ehk ka kannatanud. [2] See ei ole taastav õigus.
Taastava õiguse eesmärgid on:
võimalikult suures ulatuses konflikti/kuriteo läbi tekitatud kahju heastamine;
kahjutekitaja/kurjategija poolse vastutuse võtmise võimaldamine ja toetamine;
kõigi osapoolte aktiivne aga vabatahtlik osalemine;
kahju tekitamise/kuriteo kordumise tõenäosuse vähendamine ja kogukondliku rahu taastamine/loomine. [3]
Nende eesmärkide alusel praktikate hindamise juures tuleb arvestada, et need on ideaaleesmärgid. Nagu spordis võit. Kui alati ei ole kõik eesmärgid sajaprotsendiliselt saavutatud, ei tähenda see läbikukkumist.
Oluline on mõista, et taastav õigus ei ole eraldi õigusharu, ega meetod või praktikate kogum. Taastav õigus on pigem viis, kuidas konfliktidele lähenetakse ning selle määr erinevates konfliktilahendusviisides on erinev. Küsimus pole nimetuses, vaid lähenemises.
Mis on lepitus?
Lepitus on taastava õiguse üks praktikaid, mis on iseäranis levinud Euroopas, eriti Põhjamaades (kõige enam Norras ja Soomes), kus esimesed katsetused tehti juba möödunud sajandi kaheksakümnendatel. Selle praktika ingliskeelne originaalnimetus on " mediation" (kriminaalmenetluses " victim-offender mediation") [4], tõlkes pigem vahendus.
Eesti keeles on tulnud käibele mõiste "lepitus". Miks? Ei tea. Üksjagu segadust see tekitab. Mitmed kriitikud arvavad, et lepituse eesmärk on ära leppimine või lausa leppimine, allaandmise või kohanemise tähenduses. See ei ole lepitus ega taastav õigus.
Lepitus on erimeelsuse või konflikti lahendamise protsess, mille käigus kolmanda, neutraalse osapoole abil püütakse jõuda kokkuleppeni. Lepituse eesmärk on kokku leppimine, mitte ära leppimine (viimane pole küll välistatud, aga pole peamine eesmärk ning tuleb kõne alla ainult siis, kui see on mõlema osapoole soov ja juhtumist tulenevalt sobilik).
On erinevaid lepitusi. [5] Oluline vahe on lepitusel kriminaal- ja tsiviilmenetluses. Neis on lepitus erineva eesmärgi ja sisuga. Nimetuse sarnasus võib segadusse ajada, aga mõlemat reguleerivad erinevad seadused (vastavalt siis kriminaalmenetluse seadustik KrMS ja tsiviilmenetluse seadustik TsMS) ning sealt saab üsna selgelt aimu, mil määral saab ühte või teist lepitust seostada taastava õigusega.
Taastava õiguse oluline printsiip on kannatanu osalemise vabatahtlikkus. Kriminaalmenetluse seadustik ütleb selgelt, et lepitusmenetlusse saab suunata juhtumi vaid poolte nõusolekul (KrMS § 203 2 lg1).
Seevastu tsiviilmenetluses võib kohus kohustada osalema lepitusmenetluses (TsMS § 4 lg 4) [6]. Tõsi, seadus suunab kohut arvestama asjaolusid ja otstarbekust, ometi võib julgelt öelda, et mõlema menetluse taastava õiguse määr on kasvõi ainult selles aspektis erinev.
Kellele kuulub konflikt?
Loomulikult mõjutab lähisuhte- ja igasuguse vägivalla ohvri agentsust hirm, võimalik et materiaalne ja/või emotsionaalne sõltuvus jne. See on tõsine ja ulatuslik küsimus, sest täpselt samamoodi peame arvestama vägivallatseja agentust mõjutanud teguritega [7] ja samal ajal jääma selle juurde, et eeldame ikkagi isikute vaba tahet, vastasel juhul väljume juba lääneliku õigussüsteemi piiridest.
Mis on siis lahendus? Jätame osapooled kõrvale ja saadame professionaalid (advokaadid) omavahel vaidlema? Isegi kui kurjategija jätame skeemi alles ja asendame kannatanu esindajaga, ei ole see lahendus kannatanu huvides.
Advokaat võib edukalt esindada kannatanu õiguslikke huve, kuid ükski professionaal ei saa esindada lõpuni inimesi isiklikke vajadusi.
Õigus ise enda vajadusi väljendada on taastava õigus fundamentaalne printsiip. See baseerub Norra sotsioloogi Nils Christie "konflikti kui omandi" [8] kontseptsioonil. Konflikt on osapoolte oma ning seeläbi on ennekõike neil endil õigus see lahendada. Christie järgi toimus ühel hetkel ajaloos konflikti varastamine, kus konflikti (vähemalt kuriteo) "varastab" osapooltelt riik. Enam ei ole osapoolte endi asi, kuidas erimeelsus või tüli lahendada, seda reguleerib seadus ja jõustavad professionaalid.
"Taastav õigus taotleb konfliktide lahendamist, mille puhul inimesed ise omavahel suhtlevad, ilma juriidilise kantseliidi ja ametliku külmuseta."
Sellel on palju positiivseid põhjendusi ning ei Christie ega keegi teine taha riiki kuritegude lahendamise protsessist välja jätta. Probleem on aga selles, mida enam riik pildile pressib, seda vähem mahub sinna kannatanu. Taastav õigus taotleb konfliktide lahendamist, mille puhul inimesed ise omavahel suhtlevad, ilma juriidilise kantseliidi ja ametliku külmuseta, kus on päris tunded ja tegelikud vajadused, kuid kus tagatakse osapooltele vajalik professionaalne tugi ja turvalisus.
Lahenduseks võib olla nn demokraatlik professionalism, mille puhul professionaalid osalevad protsessis, ent protsess ise on tehtud võimalikult lihtsaks, inimlikuks ja kõigi jaoks hallatavaks. [9]
Millised on kannatanu vajadused?
Ehkki Eestis ulatuslikult kannatanute vajadusi uuritud ei ole, on piisavalt alust arvata, et suuresti on need vajadused universaalsed ja võime lähtuda mujal maailmas tehtud uuringutest. Lawrence Sherman ja Heather Strang on kahe aastakümne jooksul läbiviidud uurimuste põhjal kokku võtnud kannatanute vajadused ja ootused:
informeeritus;
osalemine;
emotsionaalne taastumine ja vabandus;
materiaalse kahju heastamine;
õiglus ja lugupidamine.
Sherman ja Strang leidsid ühtlasi, et taastava õiguse protsess vastab olulisel määral enam ohvrite vajadustele ja ootustele, kui tavaline kriminaalõigus protsess. Emotsionaalse taastumise üheks mõõdikuks oli hirm ning uurimused näitasid, et vägivaldsete kuritegude korral taastava õiguse protsessis osalenutest kartis, et kuritegu võidakse sama isiku poolt ohvrile uuesti teha 14 protsenti, kriminaalõigusprotsessis osalenute hulgas oli vastav näitaja 39 protsenti.
Hirm on tihti peamine takistus, mis piirab ohvri tervenemist. Samuti vähenes taastava õiguse protsessis osalejate viha 63 protsendilt 29-le ning 46 protsenti osalenud kannatanutest tundsid, et nad on emotsionaalselt taastunud. [10]
Kas taastav õigus aitab kurjategijal enam vastutust võtta?
Taastava õiguse rakendamise möödapääsmatu eeldus on kahjutekitaja/kurjategija poolne vastutuse võtmine ja lepitus ei ole lotovõit. On asjatundmatu arvata, et kurjategija eelistab karistuse asemel kannatanule silma vaadata (antisotsiaalse isiksusehäirega isikud on erijuht).
Taastava õiguse kaasaegse rakendamise esimese kirjeldatud juhtumi üks antikangelasi, Russ Kelly on öelnud, et kannatanutega kohtumine oli tema terve elu üks raskemaid asju. [11] Taastava õiguse eripära on, et see eeldab otsest vastutust kahju heastamise kaudu kannatanu ees, mitte abstraktset vastutust karistuse kandmise kaudu riigi või seaduse ees, millest kannatanul (tegelikult ka mitte kellelgi teisel) pole mingit kasu.
Kas taastav õigus sobib lähisuhtevägivalla juhtumite korral?
Eestis ei ole mingit õiguspoliitilist kokkulepet, et lähisuhtevägivalla juhtumite puhul rakendatakse just lepitusmenetlust (tegelikult jõuab lepitusmenetlusse ainult 20 protsenti registreeritud lähisuhtevägivalla juhtumitest), [12] aga mingil põhjusel on tekkinud tava, et lepitusmenetlusse suunatakse peamiselt juhtumid, mis on seotud tuttavate vahelise vägivallaga.
Ega see nüüd väga erakordne ei ole. Põhjamaades piloteeriti esimesi projekte juba 1980. aastatel ning lepituse rakendamine ka lähisuhtevägivalla juhtumite korral on kasutusel paljudes maailma riikides. [13] Siiski on tõsi, et sellesse suhtutakse suure ettevaatusega.
Lõppeks pole ju küsimus ühe või teise lähenemise sobimises või sobimatuses. Küsimus on hoopis selles, mida teha, et meie kodud oleks turvalised? Lastele. Naistele. Meestele. Ilmselt pole olemas imerohtu.
Kangemad karistused? [14] Need Annavad lühiajalise efekti ja karistatud isikute korduvkuritegevuse tõenäosus on suurem kui mittekaristatutel. [15]
Lähenemiskeeld? Kuidas tagada, et see tegelikkuses ka kehtib (vt näit "Vägivalla ohver: kannatanul on kohustused, kurjategijal õigused" EPL 09.04.2020)? Paneme iga vägivallatseja juurde kriminaalhooldaja ja politseiniku, kannatanule kolivad koju advokaat ja terapeut? Kas me pärast veel selles ühiskonnas elada ka tahame?
Ma usun, et kõige enam on abi taastavast õigusest kõige üldisemas mõttes, kaasates kõiki vajalikke osapooli ning rakendades kõiki vajalikke meetmeid. Kui vaja, siis vangistust, kui kohane, siis karistust, kui lubatud, siis lepitust. Mis vägivalda vähendab, on õige, ja mis mitte, on vale.
Taastava õiguse rakendamist lähisuhtevägivalla juhtumite puhul uurinud Julie Stubbs soovitab arendada hübriidmudeleid. [16] Ehk on meil ka mõistlik enda teenuse reklaamimise ja teiste vigade otsimise asemel keskenduda koostööle? Vägivallatus pole nende, vaid meie asi. Mitte kannatanute, kurjategijate ega pelgalt professionaalide, vaid meie kõigi asi.
[1] Ehkki esimesed kaasaegsed taastava õiguse autorid üsna must-valgeid vastandusi teevad, näit Zehr, Howard 2002. The Little Book of Restroative Justice. Philadelphia: Good Books, on praegu levinud siiski määra hindamine, kui palju on konfliktide lahendamises taastava õiguse põhimõtteid
[2] https://www.err.ee/868041/kontol-seisev-raha-ootab-massiivse-viljapettuse-ohvrite-noudeid
[3] Siintoodu on resümee järgmiste allikate põhjal: Van Ness, W. Daniel; Strong, Heetderks Karen 2006. Restoring Justice. An Introduction to Restorative Justice. Third Edition. Anderson Publishing; Zehr, Howard 2002. The Little Book of Restroative Justice. Philadelphia: Good Books ja Marshall, E. Tony 1999. Restorative Justice: An Overview. A report by the Home Office Research Development and Statistics Directorate.
[4] Kriminaalmenetluse seadustiku inglise keelses tõlkes on veel kasutatud mõistet "conciliation", mis mõistete segadust veelgi suurendab
[5] Lihtne ja selge ülevaade erinevatest lepitustest: Surva, Laidi ja Tamm, Kaire. Taastav õigus töötab kannatanu kasuks, kui selleks võimalus anda. https://sotsiaalkindlustusamet.wordpress.com/2020/03/23/taastav-oigus-tootab-kannatanu-kasuks-kui-selleks-voimalus-anda/
[6] Siin tekib vähemalt semantiline vastuolu Lepitusseadusega, mis ütleb: "Lepitusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses on poolte vabatahtlikkusel põhinev tegevus… " (LepS § 1 lg 2). Kuidas saab kohustada osalema vabatahtlikkusel põhinevas tegevuses?
[7] Näiteks on vaimse tervise uuringud näidanud, et Eesti vanglates on 50-65% kinnipeetavatest üks või mitu psühhiaatrilist diagnoosi https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/pikk_vaimut_uuring.pdf
[8] Christie, Nils 1977. Conflict as property. British Journal of Criminology, 17: 1-15
[9] Vt näiteks Dzur, Albert W.; Susan M. Olson 2004. "Revisiting Informal Justice: Restorative Justice And Democratic Professionalism". Law & Society Review. 38 (1): 139–76
[10] Sherman, W. Lawrence; Strang, Heather. 2003. Repairing the Harm: Victims and Restorative Justice. Kannatanute vajaduste kohta ka: Dunn, P. 2007 Matching service delivery to need. In Walklate, S. (ed.), Handbook of Victims and Victimology. Cullompton: Willan Publishing.
[11] http://restorativejustice.org/10fulltext/kelly.html
[12] https://sotsiaalkindlustusamet.wordpress.com/2020/03/23/taastav-oigus-tootab-kannatanu-kasuks-kui-selleks-voimalus-anda/
[13] Euroopa praktikate statistika kohta vt https://www.euforumrj.org/sites/default/files/2019-12/7388_restorative_justice_in_cases_of_domestic_violence.pdf
Maailma praktikate kohta vt Liebmann, Mariann 2007. Restorative Justice. How it Works. Jessica Kingsley Publishers
[14] Seda enam, et kaasaegne kriminoloogia väidab, et kuritegevus on pigem sotsiaalne kui individuaalne nähtus ning isiklike valiku mõjutamine karistuste kaudu on vähe efektiivne. Vt näiteks Perc M, Donnay K, and Helbing D. Understanding Recurrent Crime as System-Immanent Collective Behavior, PLoS ONE 8(10). e76063.
[15] Sempelson, Nils 2011. Kuriteo toime pannud alaealiste mõjutamise efektiivsus Pärnumaa näitel (2006-2010).Magistritöö.Sisekaitseakadeemia. Muidugi ei saa antud uurimusi tulemusi kõigile kuritegudele üle kanda, aga on piisavalt alust arvata, et sarnased proportsioonid kehtivad ka üldisemalt.
[16] Julie Stubbs 2007. Beyond Apology? Domestic Violence and Critical Questions for Restorative Justice. Sydney Law School: The University of Sidney. | Jaanus Kangur: taastavast õigusest tegelikult | https://www.err.ee/1087550/jaanus-kangur-taastavast-oigusest-tegelikult | Kõige enam on abi taastavast õigusest kõige üldisemas mõttes, kaasates kõiki vajalikke osapooli ning rakendades kõiki vajalikke meetmeid. Kui vaja, siis vangistust, kui kohane, siis karistust, kui lubatud, siis lepitust. Mis vägivalda vähendab, on õige, ja mis mitte, on vale, kirjutab Jaanus Kangur. |
Ty debüütalbum "Awkward" ilmus 2001. aastal plaadifirma Big Dada alt, segades uuenduslikult Briti hip-hopi stilistikat Ameerika boom-bap 'iga, vahendas The Guardian. Suurema tuntuse saavutas räppar aga 2003. aastal ilmunud plaadiga "Upwards", mis oli koos The Streetsi ja Amy Winehouse'iga nomineeritud ka Mercury Prize'ile, mille võitis tol aastal siiski Franz Ferdinand.
Kokku andis Ty välja viis täispikka sooloalbumit, neist viimane "A Work of Heart" ilmus 2018. aastal. 2009. aastal lõi Ty koos räpparitega Black Twang ja Rodney P ka grupi Kingdem, samuti tegi ta aastate jooksul koostööd De La Souli, Tony Alleni ja Roots Manuvaga. | Suri Briti räppar Ty | https://kultuur.err.ee/1087542/suri-briti-rappar-ty | Koroonaviiruse tõttu suri 47-aastasena Briti räppar Ben Chijioke (17.08.1972–07.05.2020), kes on tuntud artistinimega Ty. Muusik viidi aprilli algul koroonaviirusega haiglasse ning pandi õige pea kunstlikku koomasse. |
Soome piirivalve täpsustas piiriületuskorda pärast valitsuse otsust leevendada koroonapiiranguid 14. mail ehk järgmise nädala neljapäeval.
Uue korra järgi võivad Soome riiki siseneda:
1. Soome naasjad ehk
Soome kodanikud ja nende pereliikmed;
Soomes elavad Euroopa Liidu ning Schengeni ala riikide kodanikud ning nende pereliikmed;
elamisloa alusel Soomes viibivad kolmandate riikide kodanikud.
2. Töövõtjad ja teised ehk
Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu alusel reisijad;
diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad (tööülesannetes);
Soomes õppivad tudengid;
Soomes elamisõiguse registreerinud EL/Schengeni ala riikide kodanikud;
möödapääsmatutel perekondlikel põhjustel (pereliikmega kohtumine, matused, pulmad, haigusjuhtumid) reisivad isikud;
rahvusvahelist kaitset vajavad isikud;
muudel põhjendatud alustel reisivad isikud (näiteks välisajakirjanikud, saami elustiili ja kultuuri esindajad ning tungivatel isiklikel põhjustel reisijad).
3. Transiitreisijad ehk
teistesse EL ja Schengeni ala riikidesse Soome kaudu reisivad EL/Schengeni ala riikide kodanikud;
elamisloa alusel teistesse EL ja Schengeni ala riikidesse reisivad isikud.
4. Hooajatöölised
EL kodanikel on alates 14. maist õigus saabuda Soome hooajatööle.
Tingimused
Vääramatu õigus Soome siseneda ning Soomest lahkuda on Soome kodanikel.
Piirikontrolli käigus võidakse Soome saabujalt küsida dokumente riiki sisenemise õiguse tõendamiseks (näiteks töö-, käsundus- või töövõtuleping).
Soome siseministeeriumi ning sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi soovituse kohaselt on riiki saabuval isikul põhjust piirata mittevajalikke lähikontakte teiste inimestega ning järgida iseseisvat karantiini. Iseseisva karantiini puhul piirdub liikumine vaid kodu ja töökoha vahelise liikumise ning muu möödapääsmatu liikumisega (näiteks poes ja apteegis käimine).
Sotsiaal- ja tervishoiutöötajate tööandjad võivad eeldada neilt Soome saabumise järgset 14-päevast karantiini, mille vältel pole lubatud töötamine. Karantiini ei rakendata esmaabi- ja päästetöötajatele ega piirivalve- ning tollitöötajatele.
Laevapiletid
Kõik Eestist Soome reisijaid vedavad laevafirmad (Eckerö Line, Tallink, Viking Line) on taasalustanud oma veebikeskkondades piletimüüki nii jalgsi- kui ka autoreisijatele. | Vaata siit, kes ja kuidas 14. maist Soome pääsevad | https://www.err.ee/1087534/vaata-siit-kes-ja-kuidas-14-maist-soome-paasevad | Koroonapiirangute leevendamine lubab üle piiri lisaks Soome elanikele ja diplomaatidele teiste hulgas ka Soomes õppivad tudengid, pereliikmete juurde reisijad ning välisajakirjanikud. |
Kõik Lõuna-Korea mehed peavad läbima umbes kaks aastat kestva ajateenistuse ja erandeid tehakse üksnes sportlastele, kes on tulnud esikohale Aasia mängudel või võitnud olümpiamedali.
Son kuulus Lõuna-Korea jalgpallikoondisesse, kes võitis 2018. aasta Aasia mängud. Seetõttu ei pidanud ta läbima pikka teenistust, kuid lisaks kolmenädalasele kiirkursusele tuleb teha järgneva 34 kuu jooksul veel 544 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd.
Lõppenud kursusel oli Son aga 157 ajateenistuja seas edukaim, teenides näidatu eest Pilsungi nimelise auhinna. "Kõiki kursusi hinnati õigel ja rangel moel ning tema väljaõppeohvitserid ütlesid, et ta läbis need eeskujulikult," vahendas uudisteagentuur Yonhap ühe merejalaväeohvitseri sõnu.
Ajateenijad pidid teenistuse jooksul puutuma kokku pisargaasiga, käima matkamas ja õppima käsitlema relvi. | Tottenhami ründaja läbis ajateenistuse hiilgavalt | https://sport.err.ee/1087535/tottenhami-rundaja-labis-ajateenistuse-hiilgavalt | Inglismaa jalgpalli tippklubi Tottenham Hotspuri ründaja Son Heung-min läbis kodumaal Lõuna-Koreas kohustusliku kolmenädalase ajateenistuse ja sai pärjatud ka auhinnaga. |
Lux Expressi tehevjuht Janno Ritsberg ütles BNS-ile, et reisijatevedu Riiast alustatakse kaheksa kuni kümne väljumisega päevas, mida on võrreldes eriolukorrale eelnenud ajaga kolm korda vähem.
"Meie rahvusvahelised liinid on olnud suletud ligi kaks kuud. See periood on olnud kompanii jaoks raske ja väljakutse, kuid me loodame, et tegevus ja kasv taastub," ütles Ritsberg.
Täpsed kuupäevad ja reiside arvud on veel täpsustamisel.
Ritsberg ütles ERR-ile, et esmalt alustab bussifirma Tallinn-Riia liinil ning Vilnius-Riia liinil viie väljumisega päevas mõlemas suunas. "Tallinnast - Vilniusesse ja tagasi hakkame esialgu sõitma kord päevas. Ehk siis Riia bussijaamast hakkab Lux Expressi bussid väljuma esialgselt kümnel korral päevas," lisas ta.
Bussifirma kaalub ka Tartu-Riia liinil väljumist käivitamist, kuna varasemalt läbis Tartut Riia-Peterburi suunal sõitev buss. "Riia-Tartu-Peterburi liin on väga selgelt seotud Venemaale reisijatega, ehk esialgu jääb see suletuks, kuid loodame piiride avanemisel kohe vähemalt kaks korda päevas mõlemas suunas sõitma hakata. Hetkel on kaalumisel ka kord päevas Tartu-Riia vahelise väljumise käivitamine, kuid see jääb pigem maikuu lõppu - juunikuu algusesse." | Lux Express alustab bussireise Tallinna-Riia suunal | https://www.err.ee/1087507/lux-express-alustab-bussireise-tallinna-riia-suunal | Bussifirma Lux Express alustab pärast koroonapiirangute tühistamist bussireise Tallinna-Riia liinil, kuid seda vähendatud mahus, teatas BNS. Tallinnast Vilniusesse hakkab Lux Express esialgu sõitma kord päevas ning kaalumisel on ka Tartu-Riia ühenduse käivitamine. |
Soome peaminister Sanna Marin otsustas neljapäeval, et seoses kahe ministri võimaliku nakatumisega koroonaviirusse jääb valitsus vähemalt nädala lõpuni kaugtööle.
Nakkuskahtlusega olid sotsiaal- ja tervishoiuminister Aino-Kaisa Pekonen ja tööminister Tuula Haatainen, kes töötasid samas ruumis inimesega, keda kahtlustati nakatumises.
Reedel teatas riigikantselei, et kuivõrd nakatumiskahtlusega inimese testitulemus osutus negatiivseks, jätkub Soome valitsuse töö järgmisest nädalast tavapäraselt.
Reedel toimuvad istungid korraldatakse siiski veel kaugtöö vormis, vahendas Helsingin Sanomat.
Hallitus palaa normaalisti töihin, aamupäivän istunnot etänä.
Ministereitä mahdollisesti koronavirukselle altistaneen henkilön koronavirustesti on tänään 8. toukokuuta varmistunut negatiiviseksi. https://t.co/HyuvlSyvoS
— Valtioneuvosto | Statsrådet (@valtioneuvosto) May 8, 2020 | Soome valitsus jätkab tavarežiimil, nakatumist ei leitud | https://www.err.ee/1087531/soome-valitsus-jatkab-tavareziimil-nakatumist-ei-leitud | Kuivõrd nakkuskahtlusega inimene, kes puutus kokku kahe Soome ministriga, andis negatiivse testitulemuse, jätkab Soome valitsus tööd nagu tavaliselt ning kaugtöö lõpetatakse käesoleva nädalaga, teatas Soome riigikantselei. |
Saneerimiskava kohaselt on peamisteks meetmeteks võlausaldajate nõuete ümberkujundamine, ärimudeli korrigeerimine ja täiendavate investeeringute kaasamine. Ettevõtte hinnangul on nõuete tasumise 10-aastane periood kooskõlas rahavoo objektide finantseerimise loogikaga.
Veel möödunud sügisel planeeris keskus ehitada kolmanda korruse ümber täiskasvanutele mõeldud spaaks. Keskuse juhi Allan Remmelkoore sõnul pole meelelahutuse valdkonna suurendamise plaanist loobutud, kuid konkreetseid arenguid ei saa veel kinnitada. "Jätkuvalt on plaanis meelelahutuse valdkonda suurendada, suuna mõttes on see oluline," ütles Remmelkoor ERR-ile.
Tallinna Moekombinaat teatas, et jätkab uute ärisuundadega ja üürnike leidmisega ning keskus on ehitatud selliselt, et see võimaldab paindlikke ruumilahendusi. Ühe võimalusena kaalub keskus ka co-working alade loomist.
Remmelkoore sõnul on ka praegu keskuses 2500 ruutmeetrit büroopinda, kuid keskus plaanib seda võimalust laiendada. Ühe võimalusena on saneerimiskavas välja toodud ka plaan avalike teenuste pakkumiseks. "Ka see on üks suund, mille suunas liigume. Kaubanduskeskused muutuvad samm-sammult avalikke teenuseid pakkuvateks keskusteks," sõnas Remmelkoor ja lisas, et konkreetsetest projektidest on veel vara on rääkida.
Saneerimiskava jagab võlausaldajad kolme rühma. Esiteks pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad, teiseks pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad ja kolmandaks ettevõtte aktsionärid.
Esimese rühma nõudeid neile kuuluvas osas ei vähendata, nõuded ajatatakse ja tasutakse osamaksetena ning nõude jäägilt makstakse intressi 3,75 protsenti aastas. Teise rühma võlausaldajate nõudeid vähendatakse 60 protsendi võrra. Nõuded ajatatakse ja tasutakse osamaksetena. Intressimakseid nõuetelt ei teostata. Kolmanda rühma võlausaldajate nõudeid vähendatakse 80 protsendi võrra ning nõuete täitmine allutatakse esimese kahe rühma tagasimaksetele, intressimakseid ei teostata.
Senise äritegevuse muutmisega loodab kaubanduskeskus üüripindade suuremat täituvust, mille arvelt saaks rahastada ka võlausaldajate nõudeid ja teha keskusesse investeeringuid. Ettevõte plaanib tasuda nii jooksvad kohustused kui ka saneerimiskava alusel ümberkujundatud nõuded jooksva rahavoo arvelt, kuid kui sellest ei piisa, plaanib firma kaasata lisaks 3,2 miljonit eurot.
Saneerimiskava vastuvõtmiseks toimub võlausaldajate hääletus. Lõpliku otsuse kava kinnitamise osas langetab kohus. | Võlgades T1 plaanib keskusesse büroopindade lisamist | https://www.err.ee/1087530/volgades-t1-plaanib-keskusesse-buroopindade-lisamist | Pro Kapital Grupp esitab T1 kaubanduskeskuse omanikfirma Tallinna Moekombinaat võlausaldajatele saneerimiskava, mille ettevõte plaanib täita 10 aasta jooksul. Ühtlasi plaanib keskus laiendada meelelahutuspindu ja kasutada tühjaks jäänud pindu büroopindadena. |
Rahvastikuregistri andmetel lisandus üks positiivne tulemus Tallinna, kolm Pärnu linna ja üks Saaremaale.
Reedehommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 58 inimest, neist viis on juhitaval hingamisel.
Tänaseks on haiglast koju saanud 268 inimest, lõpetatud on 277 haigusjuhtumit. Kokku on koroonaviirus nõudnud Eestis 56 inimese elu.
Kokku on tehtud 61 767 esmast testi, millest 1725 ehk 2,8 protsenti on olnud positiivsed.
Lisaks 1725 testiga diagnoositud koroonaviiruse juhtumile on selgunud ka perearstide pandud diagnoosid, mille aluseks ei ole koroonaproov, vaid telefoni teel kirjeldatud kliiniline haiguspilt.
Neljapäeva seisuga on perearstid pannud haigustunnuste alusel COVID-19 diagnoosi 500 inimesele ja kõige sagedamini kasutasid arstid seda võimalust märtsi keskpaigas.
181 inimest sai oma perearstilt koroonadiagnoosi Harjumaal, 93 Saaremaal ja 61 Viljandimaal.
Seega testitulemuste ja perearsti diagnooside põhjal on koroonadiagnoosi saanud kokku 2225 inimest. | Ööpäevaga lisandus viis positiivset koroonatesti | https://www.err.ee/1087526/oopaevaga-lisandus-viis-positiivset-koroonatesti | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1279 esmast koroonaproovi, millest viis ehk 0,4 protsenti osutusid positiivseks. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. |
Kagu-Eestis sõidab maailma laskesuusatamise järelkasv 29.-30. jaanuaril. Reedel on kavas naiste 7,5 km ja meeste 10 km sprint ning laupäeval 60 osalejaga ühisstardist sõidud.
2015/2016 hooajal alguse saanud juunioride karikasarjas on praeguseks kirjas kolm etappi: detsembris sõidetakse Itaalias Martellis-Van Martellos ja Šveitsis Lenzerheides. Pärast Haanja osavõistlust algavad Lätis Madonas juunioride lahtised Euroopa meistrivõistlused.
Täiskasvanute MK-sarja kalender pandi paika aprilli keskel. Kokku sõidetakse kümme etappi, hooaeg algab novembril lõpus Kontiolahtis ja kulmineerub märtsi keskel Holmenkollenis. | Haanja võõrustab tuleval hooajal maailma paremaid noori laskesuusatajaid | https://sport.err.ee/1087525/haanja-voorustab-tuleval-hooajal-maailma-paremaid-noori-laskesuusatajaid | Rahvusvaheline laskesuusaliit (IBU) kinnitas järgmise hooaja IBU karikasarja ja IBU juunioride karikasarja kalendrid. Viimases sarjas sõidetakse üks etapp ka Haanjas. |
Mida ootavad kuulajad-vaatajad ajakirjanduselt eriolukorras? Kuidas mõjutab kahekuuline pealesurutud elukorralduse muutus inimeste uudistehankimist ja ajakirjanduse jälgimist edaspidi, nii-öelda rahulikul ajal? Milliseid esialgseid järeldusi saab teha ERR?
"Meediatunni" saates on ERR-i uudistetoimetuse juht Anvar Samost ja Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts. Saadet juhib ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
Kuulajate arvamused on oodatud aadressil [email protected] või telefonil 611 4117.
"Meediatund" on Vikerraadio eetris reedel, 8. mail kell 14.05 ja kordusena esmaspäeva südaööl. Saated on järelkuulatavad Vikerraadio kodulehel. | "Meediatund" vaatleb ajakirjandust eriolukorra ajal | https://menu.err.ee/1087520/meediatund-vaatleb-ajakirjandust-eriolukorra-ajal | Vikerraadio "Meediatunni" saade vaatleb reedel kell 14.05, kuidas on eriolukorra piirangud mõjutanud ajakirjanduse sõltumatust. |
Korraldusega on nüüdsest võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondadel lubatud treenida õues. Võistkondade suuruse arvestamisel lähtutakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.
Seni olid 5. maist alates lubatud Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningud õues. Seletuskiri toob välja, et arvestades võistkondlike spordialade spetsiifikat ning rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud võistlusmäärustikku, on mõistlik teha erisus ka võistkondlike sportmängude võistkondade treeningutele välitingimustes.
Näiteks jalgpallis on rahvusvaheliste reeglite järgi väljakul korraga 11 mängijat, neile lisanduvad võistkonna varumängijad, treenerid ja abipersonal. Selleks et meeskonnal oleks võimalik ühtse tervikuna vabas õhus treenida ning areneda, on vaja luua erisus võistkonnaaladele, kuna kehtiva valitsuse korralduse järgi on ühiselt treeniva rühma maksimaalseks liikmete arvuks määratud kümme.
Võistkondlike sportmängude aladeks on jalgpall, korvpall, käsipall, võrkpall, saalihoki, jäähoki, ragbi, kriket. Nendest väljas mängitakse enam kui kümneliikmeliste võistkondadega jalgpalli, ragbit ja kriketit. Lisaks täpsustatakse muudatusega, et selliste võistkondade treeningutel ei kohaldata 2+2 reeglit.
Eesti Jalgpalli Liit esitas pühapäeval valitsusele taotluse alustada Premium liiga mängudega alates 19. maist. Selles osas valitsus veel kokkuleppele ei jõudnud, suure tõenäosusega arutab valitsuse kriisikomisjon Premium liiga jätkumise lubamist teisipäeval.
Jalgpalliliit: lubatud on kontaktsed treeningud ja palli puutumine käe ja peaga
Premium liiga jaoks tähendab valitsuse otsus, et alates reedest ehk 8. maist algavad kontaktsed treeningud.
"Premium liigas on alanud treeningute teine etapp," kinnitas Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) peasekretär Anne Rei. "See tähendab, et treeninggrupi suurus ei ole enam piiratud, lubatud on kontaktsed treeningud ja palli puutumine käe ja peaga. Samas on endiselt kindlad täiendavad nõuded, näiteks on treeningul osalemise eeldus negatiivne COVID-19 test, enne treeningut mõõdetakse kõigil kehatemperatuuri, siseruume ei kasutata, riietumine ja pesemine toimub kodus, treeningule saabutakse eraldi, vältida tuleb kätlemist, kallistamist jt otseseid kontakte, soovitav on, et treeninguks on igal mängijal oma inventar."
Rei rõhutas, et valitsuse otsus tähendab jalgpallurite jaoks vastutuse suurenemist. "Peame mõistma, et see otsus paneb mängijatele veel suurema vastutuse – käituda tuleb väga ettevaatlikult, järgida kõiki reegleid ja hoiduda kontaktidest väljaspool treeningut," märkis EJL-i peasekretär.
Naiste meistriliiga treeningute kohta töötab EJL esmaspäevaks välja plaani. Seni toimuvad naiste meistriliiga treeningud varem kehtinud reeglite põhjal. | Jalgpallurid said loa täies mahus treenimiseks, liiga jätkumist veel ei kinnitatud | https://sport.err.ee/1087480/jalgpallurid-said-loa-taies-mahus-treenimiseks-liiga-jatkumist-veel-ei-kinnitatud | Valitsus kiitis neljapäeval e-istungil heaks korralduse, millega laiendas võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondade treenimisvõimalusi. |
Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Martin Kõrv ütles ERR-ile, et kinnisvaraliisingu näol on tegemist aegunud tootega ja tõi üheks sarnaseks näiteks paroolikaardid.
Toote sulgemine mõjutab Kõrva sõnul paarikümmet klienti, kellel oli see vanast ajast lepingusse jäänud. | Swedbank sulgeb aegunud kinnisvaraliisingu toote | https://www.err.ee/1087517/swedbank-sulgeb-aegunud-kinnisvaraliisingu-toote | Swedbank teatas klientidele, et sulgeb kinnisvaraliisingu toote, mida uutes lepingutes niikuinii enam ei pakuta. |
Dylanile on tihtipeale omistatud prohveti tiitlit, kuid muusik ise end prohvetiks ei pea, kirjutab RollingStone. "Sa tunned end nagu petis, kui keegi arvab, et sa oled keegi, kes sa tegelikult ei ole. Ma ei ole kunagi tahtnud prohvet või pühak olla. Võib olla Elvis, tema ma võiksin küll olla. Aga prohvet? Ei," ütles Dylan.
"Rough and Rowdy Ways" saab olema Dylani 39. stuudioalbum. Viimati andis Dylan albumi välja 2012. aastal ja ta esimene album ilmus 57 aastat tagasi, 1963. aastal. | Bob Dylan andis välja uue singli | https://menu.err.ee/1087506/bob-dylan-andis-valja-uue-singli | Muusik Bob Dylan andis välja uue singli "False Prophet", mis on kolmas lugu tema juunis ilmuvalt albumilt "Rough and Rowdy Ways". |
Hüppamiseks peab alumine paariline leidma mugava ja tugeva asendi, et paarilise kätetõuke peale tasakaal ei kaoks ning hüpe oleks turvaline nii toetajale kui ka hüppajale.
Kiiruse peale tehes on oluline juba enne maandumist teada, kuidas kiiresti ümber pöörata ja kumbast jalast edasi tõugata, et jalgevahelt läbijooks ilma ajakaota tehtud saaks.
Sellised tasandivahetused on olulised ka vabavõitluses, kus vaheldumisi rünnatakse nii vastase ülakeha kui ka jalgu.
Kiire ja võimas jalgadevahelt läbijooks imiteerib olukorra jätku, kus vastase jalad on vaja kätte saada ka siis, kui too on eemale liikumas või püüab oma jalgu kaitsta.
Samuti on läbijooksu puhul oluline hea asendi säilitamine - pilk jääb vastasele (ei lase pead norgu) ning istmik ei tõuse kõrgele üles - kui nii juhtub, võib tulemuseks olla, et koos vastase väikese kaasabiga jooksed lihtsalt pea ees matti.
Paariskükk on lõbus harjutus, mida võid sooritada kas nii, nagu videos näidatud, või ka lihtsalt korduste peale kükke teha. Osavamad tegijad võivad lisada ka väikese kükist üleshüppe. | Englase treeningvideo: kitsehüpe ja paariskükk | https://sport.err.ee/1087505/englase-treeningvideo-kitsehupe-ja-paariskukk | Spordiklubi Englas avaldab igal tööpäeval õppevideo kahest harjutusest lastele, noortele ja ka suurtele koroonaviiruse perioodil tegutsemiseks. Täna on kavas kitsehüpe ja paariskükk. |
Žüriiliikmed hindasid Ede Raadiku põhjaliku taotluse puhul tema tihedat kohalikku näitusetegevust ning tegelemist sotsiaalselt stigmatiseeritud teemadega. ISCP residentuur võimaldab kunstnikul jätkata oma sotsiaalselt kaasavaid projekte ning laiendada senist uurimisvälja erinevate New Yorgi institutsioonide arhiivimaterjalide toel.
Ede Raadik on viimastel aastatel oma loomingus tegelenud teemadega nagu düsfunktsionaalne menstruaaltsükkel, reproduktiivõigused, abort, menopaus, seksuaalne ja vaimne vägivald, traumast taastumine ning vaimne tervis. Tema viimaste isikunäituste hulka kuuluvad "Parim, kes sa kunagi oled" (2020, kuraator Corina L. Apostol) Tallinna linnagaleriis, "Menopausi Klubi NB! Eksklusiivne" (2019) projektiruumis Kraam ja "Punasel merel kruiisimas" (2019) Kogo galeriis.
ISCP on üks tuntumaid mittetulunduslikke kaasaegse kunsti institutsioone New Yorgis, mis pakub residentuuriprogramme kunstnikele ja kuraatoritele. ISCP asub endises tehasehoones Brooklynis ning kunstikeskusesse kuulub 35 ateljeed, 2 galeriid ja projektiruum. ISCP on suunatud eelkõige kunstiprofessionaalidele, kes on rahvusvahelist tuntust saavutamas ning kellele residentuur annaks võimaluse intensiivselt oma loomingule keskenduda ning loomaks uusi kontakte maailma kunstimetropolis. Alates 2015. aastast on Eestist ISCP residentuuris osalenud Marge Monko, Rael Artel, Anu Vahtra, Paul Kuimet ja Laura Põld.
ISCP-EKKAK residentuur toimub ajavahemikus 1. oktoober kuni 30. november 2020. Stipendiumi toetavad Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Eesti Kultuuriministeerium. | Konkursi New Yorgi residentuuriprogrammis osalemiseks võitis Ede Raadik | https://kultuur.err.ee/1087503/konkursi-new-yorgi-residentuuriprogrammis-osalemiseks-voitis-ede-raadik | Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse korraldatud avaliku konkursi tulemused kahekuuliseks residentuuriks New Yorgis on selgunud. Rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid kuraatorid koosseisus Anna Goetz (vabakutseline kuraator), Kari Conte (ISCP) ja Karin Laansoo (EKKAK) valis konkursi võitjaks Ede Raadiku. |
"Money" on kolmas singel bändi mai lõpus ilmuvalt albumilt "Lexplosion II" ja sisaldab endas palju energiat, rütmi ja kirarririffe.
Cory Wongi esituses on loo lõpus kuulda talle omase signatuuriga kitarrisoolot. Loo on kirjutanud Martin Laksberg, Robert Linna, Cory Wong, Kristen Kütner, Jürgen Kütner, Caspar Salo, Joonas Sarapuu. Sõnade autor on Robert Linna. | Lexsoul Dancemachine andis välja uue loo | https://menu.err.ee/1087488/lexsoul-dancemachine-andis-valja-uue-loo | Lexsoul Dancemachine avaldas loo "Money", kus teeb kaasa ka maailmakuulus kitarrist Cory Wong bändist Vulfpeck. |
8. mail möödub 75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopas. Me mälestame kümneid miljoneid sõjaohvreid, kellest enamik olid oma koduriigi kaitsjad, agressorite ja okupantide käsku täitnud lihtsad sõdurid ning omavahel võitlevate osapoolte rahulikud tsiviilelanikud.
Eesti saatus Teise maailmasõja ajal ja selle järel oli eriti keeruline ja traagiline. Neutraalsus ei aidanud sõjast kõrvale jääda ning Nõukogude ja Saksa vahelduvaid okupatsioone vältida, sest totalitaarsed suurriigid ei austa rahvusvahelist õigust, ega väikeriikide rahuarmastust ja õigust iseseisvusele.
Saksamaa kirjutas lõplikule ja tingimusteta kapitulatsiooniaktile alla 8. mai õhtul 1945. aastal. Relvad vaikisid, enneolematu hävitus- ja tapatöö vanal mandril lõppes, kuid paljud rahvad Kesk- ja Ida-Euroopas ei saanud jätkuvalt vabadust nautida. Nad kannatasid Nõukogude Liidu repressioonide ja pealesurutud kommunistlike režiimide all. Balti riigid langesid 1944. aastal juba teist korda nn vabastajate okupatsiooni alla.
Eesti on üks enim kannatanud riike Teise maailmasõja tagajärjel, kui me arvestame okupatsiooni tervikuna 1940. aastast 1991. aastani. Meie inimkaotused olid tohutu suured. Pea ükski pere ei jäänud puutumata.
Sõja ajal langesid või jäid kadunuks paljud eestlased ja paljud teiste rahvuste esindajad. NKVD, Punaarmee või SS, tabasid süütuid inimesi maal ja merel, pimedates keldrites, metsas, rannas ja uputatud laevadel. Lisaks jäi Eesti ilma kümnetest tuhandetest sõjapagulastest, massiküüditamiste ohvritest ja tapetud vabadusvõitlejatest.
"Eesti kaotas kümne aasta jooksul peale Teise maailmasõja algust – koos küüditamiste ja teiste ohvritega – pea veerandi kogu oma elanikkonnast."
1. jaanuaril 1945. aastal elas Eesti praegustes piirides 200 tuhat inimest vähem, kui enne okupatsiooni algust 1940. aastal. Eesti kaotas kümne aasta jooksul peale Teise maailmasõja algust – koos küüditamiste ja teiste ohvritega – pea veerandi kogu oma elanikkonnast.
Lääne-Euroopa tõusis sõja järel nagu fööniks tuhast. USA majanduslik toetus, kuid eelkõige muidugi nende endi pingutused ning Euroopa Liidu eelkäija, NATO loomine tõid Lääne-Euroopale pikaajalise rahu ja heaolu. Külm sõda peatas hävitava totalitaarse ideoloogia leviku läände.
Eesti rahvas pidi aga oma Valget Laeva ootama pool sajandit kuni uus võimaluste aken avanes. Siis tõusime ka meie nagu fööniks tuhast, kui me võrdleme seda, milline oli olukord Eestis 30 aastat tagasi ja milline on see nüüd.
Teine maailmasõda, kuid eeskätt sellele eelnenud ja järgnenud perioodid andsid Eestile väga selgeid õppetunde.
Esiteks, geopoliitiline asend teeb Eesti iseseisvuse mõeldamatuks ilma demokraatlike liitlasteta, kellel on majanduslik ja sõjaline jõud. Euroopa Liidu ja NATO liikmelisus ei ole meie jaoks üksnes paratamatu julgeolekupoliitiline valik. Me oleme eurooplased – see on meie ajalooline ja kultuuriline identiteet – mistõttu me kuulume loomulikult Euroopasse.
Teiseks, me peame hoidma kätt idanaabri pulsil, mis tähendab Venemaa arengu igakülgset ja pidevat jälgimist ja mõistmist, sest sõjalised ja nõndanimetatud hübriidohud ei ole kadunud ka pandeemia tingimustes ja ei kao ka peale seda, määramata ajaks. Eesti iseseisvus on väga kallis ning tuhanded eestimaalased on selle eest oma elu või tervise andnud.
Ma tänan veterane, kes on võidelnud Eesti iseseisvuse eest Eesti pinnal. Tänan ka neid, kes on võidelnud ja võitlevad Eesti julgeoleku eest käimasolevates rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Langetan pea langenute mälestuseks. Me kaitseme Eestit igal juhul.
Ja lõpuks. Eesti ja teised NATO liitlased annavad endast parima, et Venemaad heidutada ja uut sõda vältida. Aga konflikt ei pruugi puhkeda ka Läänemere piirkonnas, vaid tuhandete kilomeetrite kaugusel, mistõttu teeb Eesti koostööd oma liitlastega ka Lähis-Idas ja Aafrikas.
Teise maailmasõja lõpu tähistamine toore sõjalise jõu demonstratsiooniga ei ole mõeldav läänelikus väärtusruumis. Meile pole samuti vastuvõetav sõjaga seotud ajalooliste faktide maha vaikimine, moonutamine või lausa ümberpööramine.
Ei, Suurbritannia ja Prantsusmaa ei olnud Teise maailmasõja sepitsejad, Poola ei olnud selle sõja algataja. Ajaloolane Juri Dmitrjev avastas Stalini režiimi poolt mõrvatud tuhandete inimeste massihaua Karjala Vabariigis Sandarmohis ning tõi selle avalikkuse ette, nüüd ta istub "kurjategijana" vanglas. Kreml on asunud juhtunus oma tavapärast taktikat jälgides süüdistama hoopis Soomet. See on täiesti lubamatu.
8. mai on eurooplaste ja põhja-ameeriklaste jaoks Teise maailmasõja tõttu oma elu ja tervise kaotanud inimeste mälestamise päev. 9. mai on Euroopa päev ning tuleb meeles pidada, et Euroopa Liidu ja selle eelkäijate loomise peamine põhjus oli rahu kindlustamine igakülgse koostöö, solidaarsuse ja sõbralike suhete abil. | Jüri Luik: me kaitseme Eestit igal juhul | https://www.err.ee/1087478/juri-luik-me-kaitseme-eestit-igal-juhul | Eesti on üks enim kannatanud riike Teise maailmasõja tagajärjel, kui me arvestame okupatsiooni tervikuna 1940. aastast 1991. aastani. Kaitseminister Jüri Luik kirjutab, mida tähendas Eestile Teine maailmasõda, mille lõpust möödub sel aastal 75 aastat. |
Loole valmis ka muusikavideo, mis on koroonaviiruse tõttu filmitud telefonidega ja Ariana Grande ning Justin Bieber videos ei kohtu. Youtube'is on video juurde lisatud ka otselink annetusteks, kuhu esimese kahe tunniga kogunes pea 10 000 dollarit.
Ariana Grande avaldas 2019. aastal kontsertalbumi "k bye for now (swt live)", selle aasta veebruaris andis oma värske kauamängiva "Changes" välja Justin Bieber.
Vaata videot: | Ariana Grande ja Justin Bieber avaldasid ühise singli | https://menu.err.ee/1087477/ariana-grande-ja-justin-bieber-avaldasid-uhise-singli | Muusikud Justin Bieber ja Ariana Grande andsid välja koostööloo "Stuck With U", millega nad toetavad eesliinitöötajate lastele mõeldud fondi. |
Statistikaameti analüütiku Helle Bunderi sõnul oli koroonaviiruse mõju töötlevale tööstusele märtsis kergelt näha.
"Töötleva tööstuse 23 tegevusalast võib täheldada kasvu ainult neljas: toiduainete, keemia- ja farmaatsiatoodete ning elektriseadmete tootmises. Kui varasemalt oli tavapärane, et pooled või isegi üle poolte tegevusaladest näitasid positiivset trendi, siis praegu seda enam nentida ei saa," ütles Bunder.
Töötlevas tööstuses toodeti 2019. aasta märtsiga võrreldes kuus protsenti vähem. Suurema osatähtsusega tööstusharudest langes arvutite ja elektroonikaseadmete, metalltoodete, ehitusmaterjalide ja põlevkiviõli tootmine. Rohkem valmistati võrreldes eelneva aastaga toiduaineid ja elektriseadmeid.
Kogu töötleva tööstuse toodangust 68 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osa müügist oli suurim elektroonika- ja elektriseadmete tootmises. Korrigeerimata andmete alusel vähenes võrreldes eelmise aastaga toodangu müük ekspordiks kolm ning siseturule kaks protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmete alusel toodeti märtsis võrreldes veebruariga tööstuses kokku üheksa ja töötlevas tööstuses 11 protsenti vähem toodangut.
Energeetika valdkonnas vähenes võrreldes 2019. aasta märtsiga elektri tootmine 42 protsenti ja soojuse tootmine üheksa protsenti. Elektrienergia vähenemise põhjuseks on nagu varasemalt süsihappegaasi kõrge hind, mistõttu on põlevkivielektrit kallis toota. | Eesti ettevõtete tööstustoodang langes märtsis kaheksa protsenti | https://www.err.ee/1087467/eesti-ettevotete-toostustoodang-langes-martsis-kaheksa-protsenti | Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis kaheksa protsenti vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus, tööstuses vähenes toodang nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses. |
Firma esindaja sõnul võib riigikohtu otsus luua pretsedendi, mis mõjutab kõiki tulevasi lennuhankeid üle Euroopa.
"Me ei vaidle, et sellist kriteeriumit pole võimalik panna. Tahame teada objektiivseid kriteeriume: mis regulatsioonidega 2000. aastal juhtus, et 1999. aastal toodetud lennuk pole Saaremaale lendamiseks sobilik?" küsis Transaviabaltika esindaja Rene Must. "Teame vaid ajakirjandusest, et siis hakkasid lennukid muutuma ilusamaks ja paremaks. Tahame teada ka kohtu hinnangut, kas ilus ja esteetiline on objektiivne kriteerium või mitte."
Nii riigihangete vaidlustuskomisjon, halduskohus kui ringkonnakohus on seni jätnud õiguse maanteeametile.
Viimane päeva otsus edasi kaevata riigikohtusse on reedel.
Kohus on juba varem rahuldanud Transaviabaltika esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas maanteeametit lükkama pakkumise esitamise tähtaega edasi kuni 13. maini. Registrist nähtub, et amet on ise määranud uueks tähtajaks 22. mai. | Transaviabaltika lennuki vanuse vaidlus võib luua pretsedendi | https://www.err.ee/1087464/transaviabaltika-lennuki-vanuse-vaidlus-voib-luua-pretsedendi | Suursaarte ja Tallinna vahelist lennuliiklust korraldav Transaviabaltika vaidleb riigiga selle üle, kas viimane peab objektiivselt põhjendama nõuet, et teenust osutataks lennukitega, mis on toodetud aastal 2000 või hiljem, kirjutab Postimees. |
"Saaremaa külastamine ning sealsete inimestega kohtumine on minu jaoks erakordselt oluline. Tegu on piirkonnaga, mille elanikud on viiruse puhangut ning sellest põhjustatud tagajärgi kõige valusamalt tunda saanud. Loodan tänastel kohtumistel arutada, millist abi riik saab kriisikahjudega toimetulekuks pakkuda, kui ka seda, kuidas kehtivaid piiranguid leevendada nii, et saareelanike tervist ja elu kaitsvate reeglite järgimine oleks tagatud," sõnas peaminister.
Ratas alustab päeva Muhumaal, kus ta kohtub vallavanem Raido Liitmäe ja volikogu esimehe Ain Saaremäeliga. Seejärel sõidab ta Saaremaale, et saamaks kokku Kuressaare haigla esindajate ning Ettevõtjate Liidu juhatuse esimehe Robert Pajusaarega. Pärastlõunal toimub kohtumine vallavanem Madis Kallase, volikogu esimehe Tiiu Aro ning Saare kriisikomisjoni liikmetega.
Kuna saarte ja mandri vahelise liikumise järk-järgult avamine ei ole toonud kaasa olukorra halvenemist, siis otsustas eriolukorra valitsuskomisjon lubada kõigil saarte ja mandri vahel vabalt liikuda alates reedest, 8. maist.
Saaremaal oli neljapäevase seisuga koroonaviirus diagnoositud kokku 545 inimest, kui paljud neist on tervenenud, ei ole täpselt teada. | Ratas sõidab reedel Saaremaale | https://www.err.ee/1087463/ratas-soidab-reedel-saaremaale | Peaminister Jüri Ratas sõidab reedel Saaremaale, et kohtuda vallajuhtide, Kuressaare haigla ning kriisikomisjoni liikmetega. |
"Maanteeameti otsusele tuginedes taasavame Tallinn-Kärdla-Tallinn ja Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinid," teatas Transaviabaltika esindaja Rene Must.
Must tõi välja soovitused enne lennukisse sisenemist, lennujaamas ootealal kasutada käte desinfitseerimiseks ootesaalis olevat desovahendit ja lennuki pardal kanda võimalusel maski.
Lennugraafik jääb endiseks, tööpäeviti saab kahel korral päevas Tallinnast Kärdlasse, kell 7.15 hommikul ja 17 õhtul. Kärdlast Tallinnasse saab tööpäeviti hommikuse lennuga kell 8 ja õhtul kell 17.45.
Laupäeval saab Kärdlast Tallinnasse hommikuse lennuga kell 9.15 ja Kärdlasse saab lennata laupäeviti kell 10 hommikul. Pühapäeviti saab Tallinnast Kärdlasse kell 17 ja Kärdlast Tallinnasse kell 17.45.
Tallinnast Kuressaarde väljuvad tööpäeviti lennud kell 8.45 ja 18.35. Laupäeval kell 10.50 ja pühapäeval kell 18.35. Kuressaarest Tallinnasse saab tööpäeviti lennata kell 9.40 ja 19.30 väljuvate lendudega. Laupäeviti saab Kuressaarest Tallinnasse kell 11.45, pühapäeviti kell 19.30. | Laupäevast saab jälle Hiiumaale ja Saaremaale lennata | https://www.err.ee/1087454/laupaevast-saab-jalle-hiiumaale-ja-saaremaale-lennata | Regionaallende teenindava lennuettevõte Transaviabaltika teatel saab alates laupäevast, 9. maist taas lennata mandri ja suursaarte vahel. |
Nagu te kirjutasite ka sotsiaalmeedias, et reedel saab toimuma üsna ajalooline videokonverents. Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise raames toimub kõrgetasemeline kohtumine Euroopa julgeoleku teemal, kust võtab osa üle 40 riigi. Kas olete selleks valmis?
Kui ma käisin täna (intervjuu toimus neljapäeval - toim.) hommikul ERR-is hommikutelevisioonis, siis seal oli kirjas Mati Talviku tsitaat, et saade ei saa kunagi valmis, saade läheb eetrisse. Ma arvan, et me oleme valmis eetrisse minema. Loomulikult on tulnud praeguse oma eesistumise tegevusega kõvasti asju korralduslikult ümber mängida. Aga ma usun, et see saab olema tõesti teedrajav ja paradoksaalselt on tegelikult see nii kõrge ja ulatuslik osalus sellel üritusel seotud sellega, et osalejad ei pea tulema mitte füüsiliselt New Yorki, vaid neil on võimalik videosilla kaudu oma seisukohta väljendada.
Millised on Eesti jaoks prioriteetsed julgeolekuteemad, mida sellel konverentsil tõstatada?
Teemadeks on 75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopas ja vaade tänastele julgeolekuprobleemidele Euroopas. Minu osundus on siin selgelt Venemaa agressioon Ukraina ja Gruusia vastu. Homne (reedene - toim.) üritus on märgiline selle poolest, et tegelikult nii kõrgel tasemel esimest korda pärast ülemaailmset lockdown i rahvusvaheliselt, kõikidelt kontinentidelt kõrgel tasemel riikide esindajad omavahel vahetavad mõtteid. Täiendavalt maikuus koroonaviruse aspekt läbib meie eesistumist paratamatult.
Nii, näiteks töömeetodite arutelul Julgeolekunõukogus me arutame seda, mis puudutab distantsilt Julgeolekunõukogu töö korraldamist, otsuste vastuvõtmist video teel. Siis me arutame tsiviilelanike kaitset konfliktipiirkondades, kus meie president ettekande teeb. Arutame loomulikult seda, mis puudutab meditsiiniabi kättesaamist praeguse kriisi ajal konfliktipiirkondade tsiviilelanikele. Kui muud teenuseid on konflikti ajal piiratud, siis on keeruline ka arstiabi ligipääsetavus ja isikukaitsevahendite ligipääsetavus.
Küberjulgeoleku vallas oli mul juba eile (kolmapäeval - toim.) ÜRO arutelu. Eesti tegi eraldi avalduse, me mõistsime hukka koroonakriisi ajal toime pandud küberrünnakud meditsiini infrastruktuuri vastu. Näiteks Tšehhi haiglate vastu. Haiglad niikuinii üritavad suure koormuse all hakkama saada ja korraga keegi võtab endale veel voli püüda meditsiini infrastruktuuri nurjata. Need tegevused ei saa loomulikult jääda karistuseta rahvusvahelise kogukonna poolt.
Milliseid täiendavaid julgeolekuriske on toonud koroonaviiruse kriisist tingitud rahvusvaheliste suhete pingestumine?
Ma esitasin vabariigi valitsusele oma salajase memo. Raporti, mis puudutas siis välisministeeriumi vaadet muutunud julgeoleku ja rahvusvahelistele suhetele. Ja üks järeldus on, et kindlasti praegune olukord on toonud kaasa geopoliitilise tähendusega suhete pingestumise. Praegu, kui riikide tähelepanu on meditsiiniküsimustel, tervisekaitseküsimustel, on majanduslikud probleemid, siis seda keerulisem on olnud fookuses hoida muud tüüpi probleeme.
Meie jaoks on eluliselt oluline, et see tervise- ja majanduskriis kaskaadina ei rulluks täiendavalt välispoliitiliseks ja julgeolekukriisiks. Laia konteksti kokku võttes me vajame eluliselt atlandiülest koostööd. Meie jaoks on oluline koostöö regioonis kui ka teiste samameelsete riikidega, et neid julgeolekuriske, mis on tekkinud rahvusvaheliste suhete konteksti erinevates valupiirkondades, maandada.
Kas te saate natuke täpsustada ja laiendada mõnede konkreetsete näidete varal, kas me räägim siin USA ja Hiina suhetest, Lääne ja Venemaa vahelistest suhetest, Lähis-Idast? Kus see on kõige teravamalt esile tulnud?
Kindlasti kõige teravamalt on esile kerkinud poleemika Ameerika Ühendriikide ja Hiina küsimuses, aga me näeme, et ka Venemaa püüab oma poliitiliste ambitsioonide tarbeks kriisi kasutada. Need siirded, mida koroonakriisist, kas johtuvalt või ka mingis kontekstis seda ettekäändeks tuues rahvusvaheliste suhete olukorda, on ulatuslikud. Me võime öelda, et need trendid, mida on prognoositud - lääneruumi osakaalu kahanemine maailma jõu tasakaalus, nii majanduslikus kui ka sõjalises aspektis - need trendid on jätkuvad. Selle tasakaalustamiseks on oluline koostöö lääneriikide vahel ja vajadusel täiendavalt oma julgeolekuhuvide taastootsmisse panustada.
Venemaa presidendi Vladimir Putini reiting on rekordiliselt madal, kas seoses sellega on teie hinnangul mingisuguseid ohte teatud avantüürideks või mingisugusteks üritusteks seda reitingut kuidagi kindlustada ja taas tõusuteele viia?
Kui vaadata neid aktsioone, mida Kremli administratsioon on pidanud tarvilikuks kolmandate riikide suhtes läbi viia, siis kindlasti sellel on oma seos sisepoliitilise legitiimsuse kasvatamise huviga. Või vähemalt on see sellisel moel aset leidnud. Meie jaoks on kindlasti oluline see, et et Kreml ei teeks valearvestusi, eriti mis puudutab Lääneriikide kollektiivkaitse automaatset rakendumist ja toimepidevust, ka selle kriisi ajal neid.
Seetõttu on tõesti tähtis ka üks ja selge signaal NATO liitlaste ühtsusest kui ka sellest, et see nii-öelda funktsioneerimine NATO staapides kiirreageerimisvõime näol oleks tagatud. Kindlasti on meil põhjust erilise tähelepanuga jälgida ka sisepoliitilisi arenguid Venemaal. Selles järgmine etapp on ju küsimus põhiseaduse reformist. Kindlasti me jälgime ka üldise tervise arengu mõttes tähelepanelikult seda murettekitavat trendi viiruse kasvu ametlike numbrite osas.
Aga praegu me suhete pingestumist Lääne ja Venemaa või siis Balti riikide ja Venemaa vahel ei näe?
Me näeme, et on kindlasti määramatuse kasv, seda me prognoosime. Ja kui on määramatuse kasv, siis see kätkeb iseseivsa nähtusena meie jaoks teatud riske. Oluline on meie elulistes julgeolekuhuvides seda ülitähelepanelikult silmas pidada. Seda julgeolekudefitsiiti rahvusvahelistes suhetes tasakaalustab tõhus koostöö samameelsete riikidega. | Reinsalu: koroonaviiruse taustal kerkivad julgeolekuriskid | https://www.err.ee/1087286/reinsalu-koroonaviiruse-taustal-kerkivad-julgeolekuriskid | Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles ERR-ile antud intervjuus, et koroonaviirusest põhjustatud rahvusvaheliste suhete pingestumine on tekitanud mitmeid julgeolekuriske ja määramatust sellest valdkonnas. |
19. märtsi valitsuskabineti nõupidamisel andis riigihalduse minister Jaak Aab ülevaate riigi hoonestatud kinnisvara valitsemisest. Samal nõupidamisel otsustati, et ministritel tuleb saata 1. maiks riigihalduse ministrile oma ettepanekud riigi kinnisvara edasise haldamise kohta.
Keskerakonda kuuluv Aas ja EKRE liige Siem saatsid ühise vastuse, milles tõid välja, et MKM-i valitsemisalas on RKAS-iga sõlmitud üüripinna kasutuslepinguid võrdlemisi vähe - 12. Miks, selle kohta toovad ministrid välja kolm põhjust.
Esiteks, RKAS-i teenus on tunnetuslikult liiga kallis, sageli kõrgem kui piirkonnas kasutamiseks pakutava kinnisvara turuhind või riigiasutuse enda kulud kinnisvara haldamisel.
Teiseks, riigile kinnisvarateenust pakkuv asutus ei peaks teenima kasumit. Kasumi teenimise kohustus seab teenuse osutaja konflikti, kus ristuvad äriühingu kui vara omaniku soov teenida oma varalt maksimaalset tulu ja riigi ootus saada riigile kinnisvara teenuse pakkujalt nõu parima võimaliku lahenduse leidmiseks.
Kolmandaks, riigi kinnisvara haldamises on RKAS-il tekkinud monopoolne seisund, millest tulenevalt ollakse riigiga üürilepingute läbirääkimisel liiga jäik ning ei leita asutuse jaoks sobivaid paindlikke lahendusi.
Eeltoodu põhjal soovitavad Aas ja Siem kaaluda, kas praegune riigi kinnisvara haldamise mudel täidab riigireformi eesmärki muuta riigi toimimine efektiivsemaks, kasutades selleks optimaalseimaid võimalikke lahendusi.
"Vormi muutmise kõrval võiks alternatiivina kaaluda äriühingule seatud eesmärkide või kehtiva regulatsiooni muutmist," leiavad ministrid.
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on aktsiaselts, mis haldab ja arendab riigile kuuluvat kinnisvara. Tegemist on Eesti suurima kinnisvaraarendus- ja haldusettevõttega. | Aas ja Siem: monopoolse RKAS-i teenus on liiga kallis | https://www.err.ee/1087449/aas-ja-siem-monopoolse-rkas-i-teenus-on-liiga-kallis | Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem leiavad, et monopoolses seisus oleva Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) teenus on liiga kallis ja sageli turuhinnastki kallim ning ka üürilepingute läbirääkimisel ollakse liiga jäik. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.