text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Sarnane langus toimus ka naaberriikides. Vaid Stockholmis, kus ei kehti liikumispiirangud ja siseturism on suurem, jäi näitaja 61,2 protsendilt langedes püsima 9,7 protsendile.
Hotellipidajate jaoks on olulisem mõõdik majutusteenuse käive ühe hotelliturul oleva numbritoa kohta. See langes aprillis Tallinnas 47,16 eurolt möödunud aastal tänavu aprillis 67 sendile.
Helsingis langes vastav näitaja 65,49 eurolt 2,77 eurole ja Riias 45,79 eurolt 1,01 eurole.
Benchmarking Alliance Nordic AB Eesti piirkonnajuhi Jako Kapi sõnul vajavad naaberriikide elanikud enne reisima asumist vaimset taastumisaega. Ta märkis, et Balti riikide vaheliste piiride avamise otsuse mõju hotellindussektorile on ilmselt marginaalne. Ühtlasi hoiab inimesi reisimast tagasi kartus viirusepuhangu teise laine ees.
"Inimesed on väsinud kodus istumisest ja ühe trajektoori peal käimisest. Kindlasti toob suvi natuke leevendust. Ütleme, et hotellipidajatele toob see või leivale, aga vorsti veel mitte," lisas ta.
Kapi sõnul on varasemalt olnud kõrgema klassi hotellide peamised külastajad ärikliendid ja konverentsikliendid ning selle turu taastumine on pikaldane. Odavama klassi hotellid ootavad aga turismigruppe, kelle saabumine lükkub samuti edasi, kuna peamised grupireisijad on riskirühmas vanemad inimesed.
"Paljud kevadised broneeringud lükati edasi sügisesse. Kui oodata, et need kõik realiseeruvad, siis see võiks olla meeltmööda, aga seda ei saa oodata," märkis Kapi. Ka lennufirmad liinide avamisel ettevaatlikud, mis tähendab turismi aeglast taastumist. "Teine asi on inimene ise mentaalselt," märkis ta viidates, et inimesed pole veel reisimiseks valmis.
Peamiselt ootavad Eesti hotellid Soome-suunalise liikumise avamist, kuna Soome turistid täidavad ligikaudu kaks kolmandikku pealinna hotellidest.
Lisaks märkis Kapp, et ilmselt ei asu Eesti hotellid niipea kampaaniakorras siseturismi elavdamiseks hindasid langetama. "Täna pigem on seda klienti nii vähe, et hinna alla viimine ei too mingit efekti. Pigem siis, kui taastumine pihta hakkab. Eks see kahjustab kogu turgu, kui hakata hinnaga mängima," märkis ta. | Tallinna hotellide täituvus kukkus aprillis 1,5 protsendile | https://www.err.ee/1087098/tallinna-hotellide-taituvus-kukkus-aprillis-1-5-protsendile | Benchmarking Alliance Nordic AB andmete kohaselt oli hotelliturul olevate numbritubade keskmine täituvus möödunud aasta aprillis Tallinnas 68,5 protsenti. Tänavu aprillis langes see aga 1,5 protsendile. |
18 kuud ametis vastu pidanud Silva viimaseks mänguks jäi eilne 2:5 kaotus Liverpoolile, kuid kirves rippus pea kohal juba varem. Everton lootnuks konkureerida kohtadele Euroopas, kuid leiab end 15 vooru järel hoopis alumisest kolmikust, kirjutab Soccernet.ee.
Ajutiselt võttis meeskonna juhendamise üle klubi legend Duncan Ferguson, kelle käe all minnakse laupäeval Chelsea vastu. "Klubi loodab uue peatreeneri ametisse nimetada niipea kui võimalik," lisati ametlikus teates. Ferguson on esindusmeeskonna juures abitreenerina töötanud 2014. aastast.
Inglismaa meedia spekulatsioonide kohaselt kaalus Evertoni juhtkond ka David Moyesi tagasitoomist, kuid aastatel 2002-2013 klubi tüürinud šotlasel ei ole hilisemast karjäärist suurt midagi ette näidata.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Inglismaa kõrgliigas jäi järjekordne peatreener tööta | https://sport.err.ee/1011134/inglismaa-korgliigas-jai-jarjekordne-peatreener-toota | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas hooaega alla igasuguste arvestuste alustanud Everton teatas, et Marco Silva klubi peatreenerina ei jätka. |
Kuigi senipeetud 26 mängu peale registreeriti vaid üks viik, annab esiliiga tasavägisusest aimu tõsiasi, et pooled kohtumistest lõppesid ühe meeskonna ühe-, kahe- või kolmeväravalise paremusega. HC Tallinn 2 ja Viljandi Spordikool on mõlemad kogenud nii nappe kaotusi kui võite.
Koks peab tulemustest tähtsamaks mänguaega ja kogemusi
Viljandi Spordikool alustas hooaega kahe suurepärase tulemusega – alistades HC Viimsi/Tööriistamarketi 23:21 ja näpates esimese meeskonnana viimase kahe aasta jooksul punkti Põlva/Arcwoodilt, kui 18:18 viiki mängiti. Seejärel on tabelisse lisandunud kolm kaotust ning kolme punktiga ollakse hetkel eelviimasel kohal.
"Me ise seda tabeliseisu liiga hoolikalt ei jälgi. Spordikooli jaoks on esiliiga näol tegu lisaväljundiga, kus noortele palluritele anda kogemust täiskasvanute vahel ning kasvatada eneseusku. Kui õnnestub midagi saavutada – nagu mullu – siis see on vaid boonuseks," selgitas Viljandi SK peatreener Marko Koks.
"Võiks ju eesmärgiks välja hüüda esineda vähemalt sama hästi kui eelmisel hooajal, aga reaalselt saame aru, et läheb raskeks. Mitmed mullused põhitegijad kaasa ei tee ja on palju olulisem anda mänguaega neile, kes meistriliigas seda vähem teenivad. Tase on esiliigas kõrge ja võrdsed mängud kogenud tiimide vastu arendavad noori," lisas mulkide juhendaja.
"Tänavu on mitmed meeskonnad tugevnenud. Tartu Ülikool endiste põlvalastega, Viimsi tuli üldse meistriliigast, HC Tallinn 2 ja Põlva/Arcwoodi ridadesse lisandus mitmeid ekskoondislasi, HC Kehra/Primendki tõi platsile Jaan Kauge ja Indrek Lillsoo. Naljaga pooleks võib nimekirju vaadates öelda, et ainult minu nimi ongi sealt veel puudu," muigas Koks.
Ahmed Porkveli: esiliiga on põnevam kui meistriliiga
HC Tallinn 2 jäi tunamullu esiliiga finaalis alla Tartu Ülikoolile, kevadel aga pudeneti tänu ühele vähem visatud võõrsilväravale veerandfinaalis sama meeskonna vastu. Tänavu on tabelisse kirjutatud kolm võitu ja novembris jäädi ülinapilt alla kahele Põlva tiimile – Coopile 28:30 ja Arcwoodile 28:29.
"Hooaja esimese kolmandikuga võib täitsa rahul olla, juba komplekteerimisega läks hästi. Minu endine õpilane Jorma Käsper liitus meiega ja teinegi ekskoondislane Sten-Erik Lepp tõi kamaluga kogemust juurde. Ainus mure on, et tööülesannete ja komandeeringute tõttu ei saa alati parimat koosseisu mängule," tunnistas HC Tallinn 2 peatreener Ahmed Porkveli.
"Tervikuna ütleks, et esiliiga on palju põnevam kui meistriliiga – ühtegi tulemust ei saa ette ennustada. Noortest koosnevad meeskonnad lähevad kogu aeg paremaks. Hetkel võibolla jääb neil mängutarkusest puudu, aga kiiruse ja füüsilise poolega kompenseerivad seda," arutles Porkveli.
"Usun, et järgmisel hooajal on seis esiliigas veelgi tasavägisem. Tartu Ülikool, Kehra, Raasiku, Viljandi on kõik tõusuteel, kindlasti paraneb ka Viimsi mäng. Eriti on mind tänavu üllatanud kehralased, kelle meistriliigaski mänguaega saavad noored on suure sammu edasi teinud," tunnustas Porkveli liigarivaale. | Tasavägises käsipalli esiliigas põrkuvad noorus ja kogemus | https://sport.err.ee/1011110/tasavagises-kasipalli-esiliigas-porkuvad-noorus-ja-kogemus | Tänavuse meeste käsipalli esiliiga põhiturniirist on mängitud üks kolmandik ja ehkki meeskondadel peetud erinev arv kohtumisi, näeb tabeliseis põnev välja. Vahekokkuvõtteks saavad sõna reedel vastakuti mineva eelmise kahe hooaja hõbedaklubi peatreenerid ehk HC Tallinn 2 juhendaja Ahmed Porkveli ja Viljandi Spordikooli tüüriv Marko Koks. |
Meestest võistlevad Olavi Allase, Karel Hussar ja Karl Mäe, naistest on stardis Johanna Ardel.
Meeste U-20 arvestuses teeb kaasa Robert Telpt.
Eelmisel aastal osalesid tänavusest koondisest EMil Allase, kes sai 68. koha ja Hussar, kes oli 81. Ülejäänute jaoks on tegu esmakordse kogemusega sel võistlusel.
Koondise juht Toomas Tarm rääkis võistluse eel, et Eesti sportlaste hetkeseis on hea. "Kõik jooksjad on terved ja heas konditsioonis. Eelmisel aastal EMil jooksnud Allase ja Hussari jaoks võiks eesmärgiks olla oma eelmise aasta kohti parandada. Sammukese on nad oma arengus kindlasti edasi teinud," rääkis Tarm.
"Murdmaajooksu EM on jooksjate jaoks väga oluline võistlus ja suurematel riikidel on spetsiaalsed murdmaakoondised ning valmistutakse väga professionaalselt just selleks mõõduvõtuks. Meil spetsiaalselt keegi krossile ei keskendu, aga mõistagi püüame endast parima anda," lisas koondise juht. | Lissabonis toimuval murdmaajooksu EM-il võistleb viieliikmeline Eesti koondis | https://sport.err.ee/1011112/lissabonis-toimuval-murdmaajooksu-em-il-voistleb-viieliikmeline-eesti-koondis | Portugalis Lissabonis toimuvad 8. detsembril murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlused, kus Eestist osaleb viis jooksjat. |
Kolme Euroopa juhtriigi suursaadikud ÜRO-s ütlesid kirjas ühenduse peasekretärile António Guterresile, et Iraani tegevus pole kooskõlas ÜRO resolutsiooniga, millega kinnitati 2015. aasta Iraani tuumalepe.
Zarif teatas Twitteris vastuseks, et eurooplased üritavad varjata omaenda küündimatust tuumaleppe kooshoidmisel ning andsid kirjas järgi USA survele.
Kirjas viidatakse tänavu aprillis sotsiaalmeedias jagatud videole. Sealt on näha keskmaa ballistilise raketi Shabab-3 uue versiooni katsetust. Väidetavalt on see "tehniliselt võimeline toimetama kohale tuumarelva".
Eurooplased osutasid veel kolmele tänavu toimunud katsetusele. Nende seas on uus keskmaa ballistiline rakett Borkan-3, mida katsetasid 2. augustil Iraani toetatud Jeemeni mässulised huthid.
21. novembri kuupäevaga eurooplaste kirjas öeldakse, et need katsetused on hiljutisimad pikas Iraani ballistiliste rakettide tehnoloogia edasiliikumiste reas.
Iraani suursaadik ÜRO-s vastas kirjale teatega, et eurooplased tuginesid kirjas mitteusaldusväärsetele allikatele ja aegunud teadetele ning tegid nende pinnalt eksitavaid väiteid.
"Iraan kavatseb resoluutselt jätkata oma tegevusi, mis on seotud ballistiliste rakettide ja kosmose kanderakettidega. Mõlemad mahuvad temale (Iraanile) rahvusvahelises õiguses ette nähtud õiguste raamesse," ütles saadik oma kirjas.
Teheran on alati eitanud tuumalõhkepea kandevõimega rakettide väljatöötamise plaani. Ta ütleb, et Iraani tuumaprogrammi ainus eesmärk on toota rahumeelselt energiat ja ravivahendeid. | Euroopa suurriigid: Iraan töötab välja tuumavõimekusega rakette | https://www.err.ee/1011130/euroopa-suurriigid-iraan-tootab-valja-tuumavoimekusega-rakette | Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa süüdistasid Iraani tuumavõimeliste ballistiliste rakettide väljatöötamises, kuid Iraani välisminister Javad Zarif nimetas seda neljapäeval meeleheitlikuks valeks. |
Sõjaväe ja Vene kaitsefirmade juhtidega vesteldes ütles Putin, et peatselt aeguva dokumendi asjus tuleb otsus langetada ruttu.
"Tahan taaskord kinnitada Venemaa Föderatsiooni seisukohta. Venemaa on valmis otsekohe ja niipea kui võimalik, selle aasta lõpuks, ja ilma ühegi eeltingimuseta pikendama uut START lepingut, et ei oleks meie seisukoha mingit kaksipidi või kolmepidi tõlgendamist. Ma ütlen seda ametlikult," ütles president.
Kõik Venemaa ettepanekud selle leppe pikendamisest on esitatud partneritele, sõnas ta.
"Kõik meie ettepanekud on (läbirääkimiste) laual selle lepingu pikendamiseks, me ei ole seni saanud meie partneritelt mingit vastust."
Külma sõja rivaalid Venemaa ja USA rebisid sel aastal katki Nõukogude Liidu ajast pärinenud keskmaa tuumajõudude leppe INF-i ning süüdistasid juhtunus teineteist.
Seda lepet peeti üleilmse julgeoleku üheks nurgakiviks ning selle lagunemine läitis kartuse uuest võidurelvastumisest. Putin tahtis neljapäeval juhtidega arutada ohte, mis võivad INF-i kadumise järel USA-st tulema hakata.
Washington pole uue START leppe pikendamise vastu huvi tundnud. Lepe aegub 2021. aasta veebruaris, kuid seda saab pikendada viie aasta kaupa.
Uue START-i sõlmisid 2010. aastal tollased presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev. Dokumenti peetakse viimaseks veel koospüsivaks tähtsaks tuumaleppeks, mis hoiab mõlema riigi tuumaarsenalid allpool külma sõja aegset haripunkti.
Leppes võtsid mõlemad riigid kohustuse vähendada oma strateegiliste tuumarakettide laskeseadeldiste hulka poole võrra ning panema paika uue tuvastamismehhanismi.
Putin rääkis leppe pikendamisest päeval, mil USA esindajatekoja väliskomisjoni esindajad pidasid istungi leppe tähtsuse kohta.
Endine NATO asepeasekretär ja kunagine USA välisministeeriumi aseminister relvastuskontrolli küsimustes Rose Gottemoeller hoiatas, et leppe lagunemisel võivad asjad muutuda kiirelt ja drastiliselt ning olukord võib viia USA strateegilisse kriisi. | Putin: Venemaa on valmis pikendama uut START lepingut | https://www.err.ee/1011129/putin-venemaa-on-valmis-pikendama-uut-start-lepingut | Venemaa on valmis langetama veel sel aastal otsuse uue START leppe pikendamisest, ütles president Vladimir Putin neljapäeval, kuid heitis Ühendriikidele ette, et nende seisukoht pole tänini selge. |
Kuuenda järjestikuse kaotuse teeninud Žalgiris võitis küll kohtumise avaveerandi kaheksa silmaga, kuid poolajaks läks CSKA ise ühe silmaga ette. Kohtumine jätkus pärast vaheaega tasavägiselt, kui kolmandal veerandil mängiti viiki ning neljandal veerandil viis Leedu meisterklubi minimaalse võiduga mängu lisaajale. Lisaaja lõpusekundil tõi CSKA-le raske võidu Mike Jamesi täpne kolmene.
CSKA parimana viskas Janis Strelnieks 20 punkti, silma vähem sai kirja võidu vormistanud Mike James. Kaunase parim oli 19 punkti visanud ning seitse lauapalli ja kuus korvisöötu kogunud Thomas Walkup.
Liigatabelis jätkab sel hooajal seni vaid kolm võitu kogunud Žalgiris eelviimasel, ehk 17. kohal. Moskva CSKA on kaheksa võidu ja nelja kaotusega viiendal tabelireal.
Teised tulemused:
Tel Avivi Maccabi - Müncheni Bayern 77:55
Milano Olimpia - Belgradi Crvena Zvezda 67:77
Madridi Real - Valencia 111:99 | CSKA alistas põnevuskohtumises lõpusekundi viskest Žalgirise | https://sport.err.ee/1011123/cska-alistas-ponevuskohtumises-lopusekundi-viskest-zalgirise | Korvpalli Euroliigas sai jätku Kaunase Žalgirise kaotusteseeria, kui võõrsil jäädi alla valitsevale meistrile Moskva CSKA-le 82:85. |
Kohtumist asusid esimesena juhtima võõrustajad, kui kuuendal minutil sahistas võrku Antti Tyrvainen. Eduseis jõudis kesta aga kuus minutit, sest siis viigistas Juha-Pekka Hytonen seisu ning peagi viis Miska Siikonen JYP 2:1 ette.
Teisel kolmandikul viskasid külalised veel neli väravat, kui resultatiivsed olid Hytonen, Jerry Turkulainen, Jani Tuppurainen ja Anttoni Honka. Pelicansi teise tabamuse skooris viimasel kolmandikul Roope Elimäki.
JYP jätkab liigatabelis kolmandal kohal, olles kogunud 16 võidu ja 11 kaotusega 52 punkti. Liider Kärpät jääb 17 silma kaugusele, teisel kohal oleval Tapparal on 60 punkti. | Rooba ja JYP naasid võidusoonele | https://sport.err.ee/1011116/rooba-ja-jyp-naasid-voidusoonele | Soome jäähoki meistrivõistlustel teenis Eesti koondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä JYP hooaja 16. võidu, kui võõrsil alistati Pelicans 6:2. |
Pärast lõppenud hooaega võtsid mõlemad mehed endale mõtlemisaja, aga erinevalt mitmest teisest mängijast jäävad nad siiski klubisse edasi. Transist on kahe hooaja vahel lahkunud Markas Beneta, Artjom Davõdov, Julius Kasparavicius, Eric McWoods, Marko Meerits, Joseph Saliste ning Tanel Tamberg, vahendab Soccernet.ee.
Lisaks on Transi teates kirjas, et Matrossov on "valmis olema meeskonna esiväravavahiks." See tähendab, et Meeritsa lahkumise järel enam tõenäoliselt uut esikinnast ei otsita ning sellele positsioonile edutatakse seni varuväravavahi rolli täitnud Matrossov.
Lahtine on veel ainult Eduard Golovljovi saatus, kellele on klubi pakkumise teinud, kuid lõplikku vastust veel ei ole.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Trans leidis uue võimaliku esiväravavahi meeskonna seest | https://sport.err.ee/1011109/trans-leidis-uue-voimaliku-esivaravavahi-meeskonna-seest | Narva Trans andis teada, et Aleksei Matrossov ja Viktor Plotnikov jäävad klubisse ka uuel hooajal. |
"Ma saan kinnitada, et eelarvekomisjon kiitis WTO 2020. aasta eelarve esialgselt heaks," ütles WTO kõneisik Keith Rockwell AFP-le.
Rockwell lisas, et 197 miljoni dollari suurune eelarve peab saama veel ametliku heakskiidu järgmisel nädalal organisatsiooni üldnõukogus. | WTO liikmed jõudsid esialgsele kokkuleppele 2020. aasta eelarves | https://www.err.ee/1011108/wto-liikmed-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-2020-aasta-eelarves | Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmed jõudsid neljapäeval esialgsele kokkuleppele 2020. aasta eelarve osas, vältides tegevuse peatamise ohtu, mis tulenes USA ähvardustest blokeerida rahastamine seoses pettumusega vaidluste lahendamise kohtus. |
Läinud laupäeval peetud mängus mindi kodusaalis vastamisi lähirivaali AZS-UMCS Lubliniga, kellele jäädi alla 52:70 (11:17, 11:24, 21:20, 9:9). Algviisikusse kuulunud eestlanna sai mänguaega 29 minutit, mille jooksul kogunes tema arvele kaks punkti (kahesed 1/6), seitse lauapalli, üks resultatiivne sööt, üks vaheltlõige ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Kolmapäevases kohtumises alistas Krakowi Wisla aga kodus tabeli viimase AZS Gdanski Ülikooli 65:40 (18:8, 16:6, 19:18, 12:8). Taaskord algviisikus alustanud Lass viibis sedapuhku väljakul 32 minutit ning kogus selle ajaga 12 punkti (kahesed 6/11, vabavisked 0/1), ühe lauapalli, kaks resultatiivset söötu, kolm vaheltlõiget, kaks pallikaotust ja sama palju isiklikke vigu.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Nädalavahetusel kaotuse saanud Lass ja Wisla naasid võidurajale | https://sport.err.ee/1011106/nadalavahetusel-kaotuse-saanud-lass-ja-wisla-naasid-voidurajale | Eesti korvpallikoondislase Kadri-Ann Lassi koduklubi Krakowi Wisla teenis Poola naiste kõrgliiga kahes viimatises kohtumises kaotuse ning võidu. |
Kitt astub ettevõte meeskonda pangandusvaldkonna eksperdina, selgub Salvi veebilehelt.
Tänavu juunis peatati rahapesu tõkestamise alase sisejuurdluse tõttu Kiti volitused Swedbanki juhatuses, septembri lõpus otsustas pank temaga töösuhte lõpetada.
Swedbanki suhtes algatatud kriminaalmenetlust juhtiva riigiprokuröri Sigrid Nurme sõnul polnud Kiti ametist vabastamine kriminaalmenetlusega seotud, kirjutas oktoobris Postimees.
Teisipäeval teatas Salv, et ettevõtte seemnefaasi investeerimisringis kaasati ligi 2 miljonit dollarit.
Juhtinvestor oli seejuures Fly Ventures. Investeerimisringis osalesid samuti Seedcamp, Passion Capital, Taavi Kotka, Sten Tamkivi, N26 asutaja Max Tayenthal, endine Twilio arendusjuht Ott Kaukver, endine LexisNexise tegevjuht Andrew Prozes ning LHV asutaja ja nõukogu esimees Rain Lõhmus.
LHV pank on ka üks ettevõtte esimestest klientidest.
Salvi asutasid Taavi Tamkivi, Jeff McClelland ja Sergei Rumjantsev. Tamkivi ja McClelland on töötanud rahapesu tõkestamise valdkonnas üle kümne aasta – esmalt Skype'is ning hiljem TransferWise'is, kus nad tutvusid ka Rumjantseviga.
Salv pakub tarkvaratoodet, mis muudab kriminaalse päritoluga raha tuvastamise idufirma lubaduse kohaselt enam kui kümme korda efektiivsemaks. | Robert Kitt asus tööle rahapesuga võitlevas idufirmas | https://www.err.ee/1011088/robert-kitt-asus-toole-rahapesuga-voitlevas-idufirmas | Swedbank Eesti endine juht Robert Kitt asus tööle rahapesu tõkestamisega tegelevas Eesti idufirmas Salv. |
39-aastase Pavel Londaku leping sai Kaljuga selle hooaja järel läbi ning tal oligi laual kaks varianti - sõlmida nendega uus leping või liituda Legioni ehk oma kasvatajaklubiga. "Mul on siin sama amet ehk mängiv treener ja valisin Legioni. Lepingut ei saa ma täpsemalt kommenteerida, aga tingimused on igas mõttes paremad," sõnas ta Soccernet.ee-le.
"Ma mõtlesin, et võiksin oma elus midagi muuta. See on minu jaoks uus väljakutse ja Legion on uus ja noor meeskond Eesti liigas. Oleks huvitav nendega midagi võita," lajatas Premium liiga uustulnukaga liitunud Londak.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Nõmme Kalju väravavaht liitus linnarivaaliga | https://sport.err.ee/1011085/nomme-kalju-varavavaht-liitus-linnarivaaliga | Neljapäeval TJK Legioniga kaheks hooajaks käed löönud Pavel Londak teatas, et temale kui ambitsioonikale mehele klappis hästi peatreener Deniss Belovi ambitsioonikas plaan. |
Telepilt oli häiritud nii veebist kui ka teleekraanilt programme jälgides.
ERR vabandab vaatajate ees. | ERR-i teleprogrammide edastamine oli ajutiselt häiritud | https://www.err.ee/1011082/err-i-teleprogrammide-edastamine-oli-ajutiselt-hairitud | ETV, ETV2 ja ETV+ programmide edastamises esines neljapäeva õhtul tehnilistel põhjustel ajutisi häireid. |
"Kaalul on meie demokraatia," ütles Pelosi. "President ei jäta meile muud valikut kui tegutseda."
Pelosi ütles televisioonis üle kantud pöördumises süngel toonil, viidates põhiseadusele ja asutavatele isadele, et annab loa koostada süüdistusaktid, mis käivitavad Trumpi tagandamisprotsessi.
"Presidendi teod on põhiseadust tõsiselt rikkunud," ütles ta. "Ta proovib taaskord valimisi enda kasuks korrumpeerida. President on tegelenud võimu kuritarvitamisega, meie riikliku julgeoleku õõnestamisega ja meie valimiste terviklikkuse ohtu seadmisega."
"Nukralt ent kindluse ja alandlikkusega, truudusega meie asutajate vastu ja armastusega Ameerika vastu, palun ma täna meie esimehel alustada süüdistusaktide koostamist," lausus ta, viidates esindajatekoja justiitskomitee esimehele Jerry Nadlerile.
Tagandamisjuurdluse keskmes oli Trumpi juulikuine telefoni kõne Ukraina presidendiga, keda ta survestas sõjaabi katkestamise ähvardusel uurima oma demokraadist rivaali Joe Bidenit.
"Kui te tahate mulle süüdistusi esitada, tehke seda praegu ja kiiresti, et me saaks õiglase kohtumõistmise senatis," säutsus Trump ja lisas, et demokraadid on hullunud.
"Demokraatidel peaks häbi olema," ütles Trumpi pressiesindaja Stephanie Grisham spiikri teate järel.
Grisham ütles, et kui demokraatide enamusega esindajatekoda tagandamise kasuks hääletab, ootab Trump õiglast kohtumõistmist senatis, kus enamus on vabariiklaste käes.
Demokraatlik partei loodab tagandamise üle hääletada enne jõule. | Pelosi: esindajatekoda koostab süüdistusaktid Trumpi vastu | https://www.err.ee/1011072/pelosi-esindajatekoda-koostab-suudistusaktid-trumpi-vastu | USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi teatas neljapäeval, et esindajatekoda hakkab koostama süüdistusakte president Donald Trumpi tagandamiseks. |
Allase ja Tölpuse jaoks oli tegu meeldiva üllatusega, eriti kuna EOEÜ andis hõbemärke välja esmakordselt.
"Ütlen ausalt, et olen šokeeritud ja südamest liigutatud! Väga keeruline on seda sõnadesse panna, aga see on minu jaoks suur au. Kindlasti motiveerib tänuavaldus mind sel rindel veelgi kaasa mõtlema ja asju edasi viima," sõnas igapäevaselt Viljandi JK Tuleviku tegevjuhi ametit pidav ning EOEÜ-s jalgpallikoordinaatorina tegutsev Rain Tölpus. "Kindlasti tahaksin täna ka jalgpalliklubipoolset toetust, milleta oleks keeruline seni saavutatu ellu viia."
Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allase jaoks oli samuti tegu positiivse üllatusega. Allas tõi välja suurenenud ürituste arvu ning nende kvaliteetse läbiviimise. "Meeldiv aastatepikkune koostöö on tõesti vilja kandnud. Meile anti üle väärikas hõbemärk, mis andis mõista, et oleme õiget asja ajanud," sõnas ta.
Koostöö sujumist kinnitas EOEÜ spordidirektor Siret Kruk: "Nii Rain Tölpus kui ka Teet Allas said hõbemärgi Eriolümpia jalgpalli toetamise ja arendamise eest. Oleme edukalt läbi viinud erinevaid üritusi ning intellektipuudega inimeste jalgpall on astunud suure sammu edasi."
Jalgpallil on tähtis osa erivajadustega inimestele sportimisvõimaluste pakkumiseks. Viljandi on kaheksa aastat korraldanud erivajadustega inimestele turniire ning lähiaastatel on plaanis tuua siia ka rahvusvaheline turniir. Rahvusvahelist kogemust on ammutatud ka näiteks maailmamängudelt, kus osales tänavu märtsis esmakordselt Eesti eriolümpiakoondise jalgpallivõistkond.
EJL on viimastel aastatel pööranud rõhku erivajadustega inimeste kaasamiseks. Mullu pälvis EJL Eesti Pimedate Liidult "Aasta tegu 2018" tiitli A. Le Coq Arenal peetud UEFA Superkarika mängul korraldatuga. Erinevad projektid on saanud järje ka tänavu, kui avalikkuse ette jõudis taas pimedate jalgpall ning nägemisvaegusega inimesed said vägeva kogemuse Eesti meeste koondise mängude külastamisel. 2015. aastast alates on korraldatud ka erivajadustega laste jalgpallifestivale. | Jalgpalliametnikud pälvisid Eesti Eriolümpia hõbemärgi | https://sport.err.ee/1011078/jalgpalliametnikud-palvisid-eesti-eriolumpia-hobemargi | Teisipäeval Tallinna Teletornis toimunud Eriolümpia Eesti Ühenduse (EOEÜ) tänuüritusel pälvisid organisatsiooni hõbemärgi jalgpalliametnikud Teet Allas ja Rain Tölpus. |
Tunjov vaatas pingilt, kuidas SPAL (Serie A-s 19. kohal) võitis karikavõistluste neljandas ringis Leccet (Serie A-s 15. kohal) tulemusega 5:1 ja pääses 16 parema sekka. SPAL juhtis juba esimese poolaja järel 4:0 ja seega võinuks oodata julgeid vahetusi, vahendab Soccernet.ee.
Peatreener Leonardo Semplici saatis aga kahe esimese vahetusega platsile vanemad kalad ja andis 88. minutil võimaluse Tunjovist aasta nooremale Kosovo poolkaitsjale Altin Kryeziule, kelle varasem kogemus esindusmeeskonnas piirdus sarnaselt Tunjovile ühe pingikorraga. Meie mees istus esmakordselt esindusmeeskonna pingil 28. septembril, kui SPAL kohtus Itaalia kõrgliigas Torino Juventusega ja kaotas 0:2.
16 sekka jõudis ka Serie B neljas sats Perugia, kes üllatas võõrsil aste kõrgemal mängivat Sassuolot. Kõrgliiga siseasjas polnud aga Bolognast vastast Udinesele.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Tunjov jõudis Itaalias esindusmeeskonna debüüdile lähedale | https://sport.err.ee/1011056/tunjov-joudis-itaalias-esindusmeeskonna-debuudile-lahedale | Eesti noortekoondislane Georgi Tunjov (18) kuulus tänases Itaalia jalgpalli karikamängus SPAL-i põhitiimi vahetusmängijate hulka. |
"Hermann Simmi ennetähtaegne vabastamine on minu jaoks arusaamatu, olgugi et kohtul selleks seaduse järgi on pärast kaalumist voli ja kohus on seda põhjendanud. Need põhjendused on minu jaoks arusaamatud," teatas Reinsalu sotsiaalmeedias.
Reinsalu meenutas, et Simm oli oma ametis andnud vande kaitsta Eestit ja tema ametiks oligi saladuste kaitse. "Ta müüs meie ja liitlaste saladusi raha eest maha. Ainuüksi julgeolekunõuete hilisem muutmine maksis riigile 20 miljonit. Aga tuhanded Eesti inimeste ja liitlaste elud, mis ta ohtu seadis? /... / See pole nali! Reetur teadis, et oma tegudega võib ta esile kutsuda suure hävingu," kirjutas Reinsalu.
Karistus riigireeturile peab Reinsalu sõnul teenima mitut eesmärki. "Esiteks hirmutama tulevasi teisi reetureid. Teiseks olema kättemaks meie riigi poolt ja selles pole midagi häbeneda. Kõik riigid kohtlevad erilise jõuga riigireetureid ja see on põhjendatud."
Reinsalu märkis, et omal ajal oli Simmil jultumust teda kohtusse kaevata, sest tõkestas tema saatmise avavanglasse. "Loodan, et prokuratuur praegu kohtu otsuse edasi kaebab, praegu tehtud avaldusega prokuratuuri jõuline keeldumine on üllatav."
Henn Põlluaas: mul on sügavalt häbi Tartu maakohtu otsuse pärast
Tartu maakohtu otsus vabastada riigireetur Simm ennetähtaegselt vangistusest on riigikogu esimehe Henn Põlluaasa (EKRE) sõnul sügavalt arusaamatu ja häbiväärne.
"Oma riigi ja rahva reetmine ning mahamüümine on üliraske kuritegu, mille suhtes ei tohi näidata mitte mingisugust leebust ega tolerantsust. Väide, et Simmi puhul pole karta edasist retsidiivsust ja et tal puudub täna ligipääs salastatud informatsioonile, ei oma selle taustal mitte mingisugust tähtsust," ütles Põlluaas sotsiaalmeedias tehtud sissekandes.
Otsuse teinud kohtunikud ei mõista tema väitel kas rumalusest või eiravad teadlikult riigireetmise tõsidust ja asetavad selle oma käitumisega samale pulgale ükskõik millise väiksema rikkumisega, millel puuduvad ligilähedaseltki sarnased tagajärjed niivõrd tõsise kuriteoga, nagu seda on riigireetmine.
"Simmi vabastamine annab kõikidele potentsiaalsetele riigireeturitele ja meile vaenulike riikide luureteenitustele signaali, et laske aga käia, Eesti kohtud pigistavad silmad sellise kaabakliku ja riiki sügavalt kahjustava käitumise suhtes silmad kinni ja oma riigi ja rahva maha müünud tegelased ei pea niikuinii karistust lõpuni ära kandma," kirjutas Põlluaas.
Põlluaas ütles, et riigireeturitele ei tohi mitte mingil juhul andestada ega neid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. "Ma protesteerin sellise otsuse vastu ja vaidlustaksin selle kohtus, kuid kahjuks ei anna kehtivad seadused selleks mulle võimalust. Mul on sügavalt häbi Tartu maakohtu otsuse pärast. Kremlis aga kindlasti rõõmustatakse. Nüüd on neil võimalus anda hea teenistuse eest Simmile medal ja kindrali auaste, mida talle lubati," väljendas Põlluaas oma pahameelt.
Justiitsminister: aktsepteerin kohtu otsust
Justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) ütles Vikerraadio saatele "Uudis+" antud intervjuus, et ta ei soovi konkreetset kohtuotsust kommenteerida ja aktsepteerib seda. Küll aga lubas Aeg edasi minna eelnõuga, mis edaspidi välistaks riigireeturite ja mitmete teiste kurjategijate ennetähtaegse vanglast vabastamise.
"Otsustasime justiitsministeeriumis alustada seaduseelnõu ettevalmistamisega, mis sõnaselgelt sätestab, et teatud kuritegude sooritajate puhul ei näe seadus ette võimalust neil ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Need on riigireeturid, inimsusevastaste kuritegude toimepanijad, genotsiidi kuriteo toimepanijad. Samuti korduvalt seksuaalkuritegusid või mõrvasid toime pannud kurjategijad," selgitas Aeg. | Reinsalu nimetas Simmi enneaegset vabastamist arusaamatuks | https://www.err.ee/1011054/reinsalu-nimetas-simmi-enneaegset-vabastamist-arusaamatuks | Isamaa üks juhtpoliitik, välisminister Urmas Reinsalu nimetas riigireetmise eest vangi mõistetud Herman Simmi ennetähtaegset vanglast vabastamist arusaamatuks. |
Novembris läbis lennujaama 242 000 reisijat, mis on 6,6 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal.
Tallinna lennujaama kommertsjuhi Eero Pärgmäe sõnul aitas kasvule kaasa Lufthansa lennuliini avamine lisaks Frankfurdile ka Tallinna ja Müncheni vahel. Ta lisas, et samuti aitas Nordica lendude lõpetamist kompenseerida LOT, mis jätkab lendamist Varssavi, Stockholmi ja Brüsseli liinil.
AirBaltic teenindas novembris 24,3 protsenti kõigist reisijatest, LOT-i reisijate osa oli 11 protsenti ning Ryanairil ja Finnairil kümme protsenti. Kõige rohkem reisijaid lisandus sõlmjaamadesse, peamiselt Varssavi ja Berliini liinile, mida sel talvel teenindavad Ryanair ja AirBaltic.
Kokku oli novembris regulaarlendudel võimalik lennata 29 sihtkohta, mida teenindas 13 lennufirmat. Regulaarlendude keskmine täituvus kasvas mulluselt 66 protsendilt 76 protsendile.
Novembris lõppes tšarterlendude hooaeg Türgi ja Kreeka kuurortidesse ning algas talvine turismiperiood, mil lennatakse peamiselt Egiptusesse ja Kanaari saartele. | Tallinna lennujaama reisijate arv ületas juba eelmise aasta taseme | https://www.err.ee/1011051/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-uletas-juba-eelmise-aasta-taseme | Tallinna lennujaama on novembri seisuga läbinud kolm miljonit reisijat. Eelmisel aastal täitus kolm miljonit aasta viimasel päeval. |
"Näen Kures perspektiivi saavutada järgmisel aastal hea tulemus," lausus Marco Lukka FC Kuressaare koduehekülje vahendusel. "Tahan olla meeskonnale võimalikult kasulik. Paneme oma kaitseliini lukku ja loodame, et ründajad ka ees oma väravad ära löövad."
FC Kuressaare tegevjuht Mario Pruul ütles, et sellega klubi esimeseks profimängijaks saanud Lukka oli meeskonnaga liitumas juba eelmisel hooajal, kuid siis jäi see erinevatel põhjustel ära. "Ta on noor, kuid hea mängija ja meile igati positiivse mulje jätnud," lausus tegevjuht. "Koos Marcoga tahame laduda enda kaitseliini vundamendi ka pikemaks perspektiiviks, et me ei peaks igal aastal otsima sellele positsioonile täiendusi. Samas võib hea mäng meie meeskonnas olla talle hüppelauaks mõnda suuremasse klubisse."
Kuressaare kaitseliini liider Märten Pajunurm ütles, et võtab uue kolleegi rõõmuga vastu. "Marco näol on tegu väga pühendunud mängija ja treenijaga ning loodan, et ta sulandub meeskonda hästi," märkis ta.
Lukka hinnangul oli FC Kuressaare mäng lõppenud hooajal ebastabiilne, sest kui algul sujus kõik hästi, tuli suvel sisse mõõn. "Meeskond ei mänginud oma potentsiaali välja, sest mängijad on ju olemas. Treeneripingile oleks vaja meest, kes selle kompoti mängima paneks," leidis ta.
2014. aastal lõi Lukka esiliigas Vändra JK Vapruse 1:0 võiduvärava FC Kuressaare vastu. "Minu jaoks oli see üsna oluline värav, sest ega ma siis noore poisina neid väga palju ei löönud," meenutas keskkaitsja, lisades, et mängu võit lisas kindlasti veelgi positiivset emotsiooni.
Lisaks Vändra meeskonnale sai Lukka end proovile panna Soomes SJK duubelmeeskonnas, kus teenis pooleaastase lepingu. Oma esimesed tuleristsed Premium liigas sai Lukka Pärnu Linnameeskonnas, olles laenul oma koduklubist Vändrast. Peagi jäi ta silma FC Florale, kelle koosseisus tuli 2019. aastal Eesti meistriks. | Värskest Eesti meistrist sai FC Kuressaare esimene profimängija | https://sport.err.ee/1011029/varskest-eesti-meistrist-sai-fc-kuressaare-esimene-profimangija | FC Kuressaare alustas järgmise hooaja meeskonna komplekteerimist kaitseliini tugevdamisega, tuues keskkaitsesse seni FC Floras mänginud Marco Lukka. |
Võib siis öelda, et nüüdne NATO liidrite kohtumine oli 29 riigijuhile kui elustamisbrigaadi kogunemine ajusurmas patsiendi ümber?
Olnud seal kohapeal ja seda ise näinud, siis kuuldused patsiendi surmaeelsest agooniast on ülepaisutatud.
Vastupidi, oli näha, kuidas aruteludel kinniste uste taga näitasid kõik liitlased solidaarsust ja ühtsust. Sealt ruumist väljudes oli ühtekuuluvustunne suurem kui sinna sisse minnes.
Kas Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil tuli taganeda tormi külvanud sõnadest, et 70-aastane NATO on ajusurmas?
Ta ütles juba enne, et kasutas ajusurmaväljendit ka selleks, et provotseerida suuremat mõttevahetust, mis on üldse NATO poliitiline ühtsus ja laiemalt – kuhu paigutub NATO transatlantilistes suhetes, milline on Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika tulevik, milline on eurooplaste roll NATO-s.
Need on tõsised, tegelikud ja arutamist väärivad küsimused. Näiteks, mida saaksime rohkem teha terrorismivastases võitluses? Pärast Ukraina sündmusi aastal 2014 on NATO-l kaks väljakutset – Venemaa ja rahvusvaheline terrorism, millega NATO on tegelenud väiksemas ulatuses Iraagis ja suuremamahuliselt Afganistanis.
Ja USA president Donald Trump ei korranud enda kunagist mõtet, et NATO on aegunud?
Ei, seda ta kindlasti ei korranud. Vastupidi, tuli signaale, et ka tema on muutunud.
Toomas Sildami intervjuu Erkki Toriga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Sven Sakkov hindas, et üllatus-üllatus, aga nüüd on Trump NATO ankur ja kaitsja selliste läbematute ja halvasti ütlevate poliitikute ees nagu Macron. On nii?
See, kuidas riigijuhid omavahel avalikult suhtlevad ja millised on tegelikult riiklikud positsioonid, on kaks erinevat asja. Trumpist jäi kohapeal küll arusaamine, et tema on rohkem NATO-meelsemaks muutunud. Ja ütlen ausalt: ei jäänud muljet USA ja Prantsusmaa või Trumpi ja Macroni vastandumisest.
Vahetult enne tippkohtumist muutus meile kõige olulisemaks Türgi ultimaatum mitte kinnitada Poola ja Balti riikide – ehk NATO kirdetiiva – uuendatud kaitseplaane, kuni, president Recep Tayyip Erdoğani sõnul: "...meie sõbrad NATO-s ei pea terroristlikeks organisatsioonideks neid, kelle vastu meie peame terrorivastast võitlust". Kui ootamatu oli selline poliitiline pantvangikriis?
Ootamatu oli kindlasti. Eelkõige seetõttu, et kaitseplaanide küsimust hakati avalikult arutama. Kaitseplaneerimine on üldjuhul salajane nii riikides kui ka NATO-s. Tegu on protsessiga, mis ei jõua kunagi lõpuni – oled ühe plaaniga valmis saanud, alustad juba järgmisega, sest oled midagi uut teada saanud...
Teine pool ehk vastasmängija on vahepeal teinud mingeid liigutusi, millega nüüd tuleb arvestada?
Just, maailm on dünaamiline.
Tavaliselt pole sellised erimeelsused NATO-s ametnike kabinettidest välja jõudnud, nüüd muutus see tipptaseme probleemiks. Miks?
Hea küsimus. Kui te mujal sel teemal edasi vestlete ja vastuse leiate, siis rääkige mullegi.
Tegemist ei pidanud olema NATO liidrite päevakava küsimusega, kuid avalikuks see sai, seetõttu pidid ka liidrid teemaga tegelema.
Kas tegelikult oli Türgi mure nende enda värskendatud kaitseplaanis, mille vastuvõtmist blokeeris USA, kes ei nõustu oma kauaaegseid liitlasi ehk kurdi võitlejaid Süürias nimetama terroristlikuks organisatsiooniks ja seepeale otsustaski Türgi blokeerida meie kaitseplaanid?
Tegelikult on see veel keerulisem. Aga, jah, türklastel on oma julgeolekumure, mida nad üritavad liitlastele selgemaks teha ja selles protsessis oli jutuks ka meie kaitseplaan.
Kuid on oluline, et teema, mis ei pidanud olema liidrite päevakavas, aga kuna see sai avalikuks ja jõudis liidrite ette, siis erinevate konsultatsioonide järel, kus ka meie peaminister [Jüri Ratas] väga aktiivselt osales, jõuti lahenduseni, mis võimaldas meie kaitseplaanid NATO peakorteris vastava protseduuri kaudu heaks kiita.
Toomas Sildami intervjuu Erkki Toriga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kuidas lahenduseni jõuti?
(Paus) Nende päevade jooksul suheldi aktiivselt erinevate riikide vahel.
Balti ja Poola juhid kohtusid Türgi presidendiga?
Nad suhtlesid omavahel. Ei saa küll öelda, et oli üks dramaatiline kohtumine, kus [lahendus] otsustati. Oli veel mitmeid teisi liitlasi, oli NATO peasekretär ja... Ma sellega piirduksin.
Eesti kaitseminister Jüri Luige sõnul oli kokkuleppele jõudmise juures tähtis, et kõik osalised astusid lahenduse leidmiseks lõpuks sammu tagasi. Oli nii?
(Paus) Jah... Võib ka nii öelda.
Millise sammu meie tagasi astusime?
Ütleme siis nii, et tingimata ei olnud meie need, kes pidid seal midagi ära andma. Meie [kaitse]plaani juures ei muutunud midagi, seal ei tehtud midagi ümber, me ei andnud midagi ära... Mul on keeruline seda rohkem kommenteerida.
Kas Eesti võttis omaks, et Süüria kurdide üksused, kellega Türgi võitlust peab, on terroristlik organisatsioon?
See, millega Eesti ja meie peaminister tegeles, puudutas ainult meie kaitseplaani. Meie ajasime ainult oma asja.
Oma asja saab ajada erineval moel – otse minnes ja ringi minnes.
Kui meie peaministril olid – tinglikult rääkides – laual jutupunktid, siis need olid ainult ühe teema kohta, milleks oli meie kaitseplaan.
NATO liidrite kohtumise lõppdeklaratsioonis korratakse lubadusi, et allianss tagab meie territooriumi ja meie miljardi kodaniku julgeoleku, ning et rünnakut ühe liitlase vastu võetakse kui rünnakut kõigi vastu. Võime me nüüd rahulikult edasi elada?
Võime küll.
Ja me ei pea mõtlema plaanile B, kuidas Balti riigid hakkaksid end üksi kaitsma?
Me ei ole kunagi sellele mõelnud.
Eesti, Läti ja Leedu on praegu kõige otsesemalt ohustatud NATO liitlased, hoiatab mõttekoja Atlantic Council analüüs, mida ajakirjanikele alliansi kohtumise eel jagati. Olete nõus?
Mõttekodade toodangut on üksjagu... Kui vaadata geograafiat ja vägede arvukust, lugeda ohupõhises planeerimises numbreid, siis tõsi – meie piirkonnas on [NATO ja Venemaa] jõudude vahekord ja vägede liigutamise kiirus üks kõige suuremaid muresid. Aga aastast 2017 on liitlaste väed siin kohapeal.
Järgmine samm on see, kuidas vajadusel kas heidutamiseks või lausa kriisiga tegelemiseks jõuaksid liitlased kiiresti siia. Seetõttu ongi oluline liidrite kohtumisel avalikult välja kuulutatud NATO valmiduse algatus 30+30+30 – 30 pataljoni, 30 lennueskadrilli, 30 sõjalaeva, et NATO liitlastel oleks vajadusel kasutada suurem hulk kõrges valmisolekus vägesid.
Liitlastel on küll suur hulk vägesid, aga kui julgeolekuvaade läks 1990ndatel otsesest sõjalisest ohust rohkem välisoperatsioonidele, siis pole vägede valmisolek enam nii kriitiline ja sul on rohkem aega ette valmistada. Alates 2014. aastast on seda üritatud muuta, et oleks rohkem kõrges valmisolekus vägesid, mida kasutada kiirelt juba konflikti ennetamiseks.
Toomas Sildami intervjuu Erkki Toriga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Eesti panus 30+30+30 algatusse on üks jalaväekompanii?
Just, üle saja mehe.
NATO liidrite kohtumise lõppdeklaratsioonis öeldakse, et allianss vastab mõõdukal ja vastutustundlikul viisil Venemaa uutele keskmaatuumarakettidele. Milline see NATO vastus on?
Oluline on tähele panna, et me [NATO-s] ei kavatse peegeldada Venemaa tegevust. Ei ole plaanis hakata välja arendama samasuguseid süsteeme ja neid Euroopasse paigutama, nagu juhtus 1980ndatel ja viis Euroopas pinge tõusuni. Praegu teeme seda muud moodi – vaatame üle enda kaitsvad süsteemid, õppuste korraldamise, arvestame [Venemaa] uute relvaliikidega oma planeerimises ja doktriinis, kindlasti paneme uue rõhu luuretegevusele, et saada vajadusel võimalikult kiire eelhoiatus.
Venemaa agressiivsed tegevused on ohuks Atlandi-ülesele julgeolekule, saab lõppdeklaratsioonist lugeda, ning samas on seal lubadus, et NATO jääb avatuks dialoogile ja konstruktiivsetele suhetele Venemaaga, kui Venemaa teod teevad selle võimalikuks. Mida NATO Venemaalt ootab?
Siin tuleb vaadata NATO kui organisatsiooni suhet Venemaaga ja teiseks konkreetsete riikide suhet Venemaaga. Ega deklaratsioonis sõnastatud midagi uut. Korrati üle, et meie Venemaa-suunaline poliitika on jätkuvalt selline nagu see on...
Ning NATO Vene-poliitika toetub jätkuvalt heidutusele ja dialoogile...
Just.
... ja dialoog põhineb alliansi tugeval kaitsel?
Absoluutselt. Muutusi siin ei ole.
Teate, kes ütles: "Kui me tahame Euroopas rahu jalule seada, Euroopa strateegilise autonoomia uuesti üles ehitada, siis peame oma suhtumise Venemaasse läbi vaatama."?
Ma võin aimata, aga öelge mulle.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron oma kuulsas "NATO ajusurma" intervjuus The Economistile. On tema ütlemises ja NATO liidrite kohtumise lõppdeklaratsioonis vastuolu?
Ta on pärast seda täpsustanud, et Prantsusmaa ei ole naiivne Venemaa suhtes ja võtab tõsiselt liitlaste – eriti Ida- ja Kesk-Euroopa riikide – julgeolekumuret. Ma ei taha kuidagi oletada, et Prantsusmaa oleks teinud kannapöörde sellest, mis on viimased kuus aastat toimunud. Piltlikult öeldes ei ole oodata muutust, kas nad jätkavad NATO lahingugrupis 2021. aastal või mitte. Jätkavad küll.
Aga mida teha president Macroni Euroopa sõjalise ja tehnoloogilise suveräänsuse ideega?
Ta ei taha ümber pöörata ega kahtluse alla seada seda kõike, mida Euroopa Liidus on tehtud 2017. aastast kaitsedimensiooni tugevdamiseks. Prantsuse presidendi üleskutse, et eurooplased peaksid rohkem mõtlema ja olema rohkem valmis tegema, on mõte, mida ka meie saaksime toetada. See ju haakub sooviga, et eurooplased panustaksid rohkem kaitsekuludesse, et tõsta oma vägede valmisolekut. Kui sul on kõrgem vägede valmisolek, on sul tõenäoliselt valmidus või täpsemalt tahe vajadusel neid vägesid kasutada, sest oled sellele mõelnud...
See kõik pole üllatav. Põhiküsimus on, kas see vastandab Euroopat kuidagi NATO-le.
Macron arvab ka, et tema hinnangul suudab Euroopa ennast ka ise kaitsta.
Oleneb milliste ohtude eest.
See ongi keeruline küsimus, kuidas Euroopa tugevdamine ei nõrgendaks NATO-t seestpoolt.
On keeruline küsimus. Riikidel on ühed ja samad väed, ei ole ju nii, et Euroopale arendad ühte ja NATO-le teist tüüpi vägesid. Aga see ei ole omavahel tingimata vastuolus. Vaadake, kui lai on praegu NATO haare, see ei takista eurooplastel kuidagi tegemast kontsentreeritumat kaitsekoostööd endi keskel, kui oskame selle, mida teeme Euroopas, panna ühte jalga käima NATO-ga. Küsimus ei ole, kas peaks Euroopas [kaitsekoostööd] edasi arendama, vaid küsimus on – kuidas.
Toomas Sildami intervjuu Erkki Toriga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
President Trump ütles enne NATO liidrite kohtumist Londoni lähistel, et tegelikult peaksid liitlaste kaitsekulutused olema neli protsenti SKT-st. Lõppdeklaratsioonis mainitakse endiselt kahe protsendi eesmärki. Seega panustab Eesti piisavalt?
Kui NATO mõõdupuid vaadata, siis teeme seda, mida oleme lubanud. Kaks protsenti panustame aastast 2015.
Mis puudutab nelja protsenti, siis... me ei ole täna veel selle arutelu juures. Praegu räägitakse endiselt, kuidas liitlased jõuavad kahe protsendi juurde aastaks 2024, nagu Walesis viis aastat tagasi kokku lepiti.
Kas liitlased ka jõuavad?
Suurem enamus NATO liitlasriike on oma planeerimisdokumentides sellise lubaduse andnud. Mis päriselt saab, näitab aeg. Aga viimased aastad on näidanud selgelt Euroopa liitlaste kaitsekulude tõusu. Vaatame kasvõi, kuidas enne nüüdset liidrite kohtumist ütlesid sakslased esimest korda välja, et ka nendel on eesmärk jõuda kahe protsendini, tõsi, mitte 2024 vaid 2031. Need on märgilised ütlemised.
Seega võime olla kindlad, et kui häda käes, siis kehtib põhimõte "rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu"...
Absoluutselt.
... ning liitlased tulevad meile appi...
Kahtlemata.
... ja neil on selleks poliitiline tahe, sõjaline võimekus ja NATO-l on pidevalt uuendatavad kaitseplaanid?
Absoluutselt.
Ja NATO on endiselt maailma võimsaim sõjaline organisatsioon?
Ma olen sellega täiesti nõus. | Peaministri julgeolekunõunik: me ei ole kunagi mõelnud plaanile B | https://www.err.ee/1011032/peaministri-julgeolekunounik-me-ei-ole-kunagi-moelnud-plaanile-b | Peaministri julgeolekupoliitikanõunik Erkki Tori oli äsja kaks päeva valitsusjuht Jüri Ratase kõrval Londoni lähedal, kus kohtusid NATO liidrid ja sai vastuse küsimus, kas Balti riikidele kehtivad nüüd uuendatud kaitseplaanid. |
Tartu vangla hinnangul on tõenäosus, et Herman Simm kahe aasta jooksul uue kuriteo sooritab üksteist protsenti. Samas toetasid nii vangla kui prokuratuur Simmi ennetähtaegset vabastamist. Tartu maakohtu kohtuniku Annemarie Gerassimovi sõnul pole kellegi arvamus kohtule siduv.
"Loomulikult oli see väga tõsine kaalultusotsus. Oma praktikas olen ma nõustunud prokuratuuri ja vanglaga kui nad on soovitanud ennetähtaegset vabastamist, aga olen sellest ka teatud põhjustel keeldunud," ütles Gerassimov.
Põhjuseid, miks Herman Simm ennetähtaegselt vabastada, on kohtul terve nimekiri. "Herman Simm on vangistuses läbinud kõik talle määratud sotsiaalprogrammid ja täitnud korrektselt vangla eeskirju. Ta on kaplanitega suhelnud ning jumalateenistustel osalenud," rääkis Gerassimov.
Simm osales piiblitundides ja jumalateenistustel
Kaplani sõnul on Simm usklik inimene. Kuna Simmi karistuse alguses koos teistega jumalateenistuse ei lubatud, palus ta kaplanilt eraldi armulauda. Hiljem on Simm osalenud kõigis võimalikes tegevustes - piiblitundides, jumalateenistustel ja pühakirja lugemistel. Ka vabaduses soovib ta enda sõnul elada kristlikult.
Kohtuistungil kinnitas Simm, et ta on oma kuriteost aru saanud ja kahetseb toimunut. Seda enam, et pärast kinnipidamist katkestasid temaga suhtlemise nii tütar kui kasupoeg.
"Lootus saada lastelt andeks võib mõjutada teda edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, mis viiksid ta otsejoones vanglamüüride taha," ütles Gerassimov.
Samas on kohtule oluline, et ennetähtaegselt vabanevat inimest keegi ikkagi ootaks. Herman Simmi ootab naine, töölkäiv pensionär, kes võib aidata tal muuhulgas tasuda riigi ees laiuvat enam kui miljoni eurost võlga.
"Herman Simm ise andis lubaduse, et tema sooviks on tasuda kuni katseaja lõpuni igakuiselt vähemalt sada eurot kuus. Võib-olla on lootus tal tööd leida, aga see sõltub juba tema tervislikust seisukorrast," sõnas Gerassimov.
Kohtumääruses märgitakse eraldi ära ka peagi 73 aastaseks saava Simmi tervis. Hiljuti halvenes tema niigi kehv tervis veelgi, tarvis läks koguni erakorralist sekkumist. Nii usub kohus, et uue kuriteo sepistamise asemel keskendub Simm pigem oma tervise hoidmisele või koguni ellujäämisele.
"Üldiselt ollakse õiguskirjanduses seisukohal, et nii vanad inimesed ei soovi uusi kuritegusid toime panna, mis ju tähendaks nende vangistust sisuliselt elupäevade lõpuni," lausus kohtunik Gerassimov.
Kohus hindas ka seda, kas Simmil üldse oleks võimalik oma kuritegelikku teed jätkata. Üldine tõdemus oli, et vaevalt Simm uuesti tundlikule infole ligi lastakse. Ta võib küll mäletada saladusi, mida ta veel maha pole müünud, aga need pole ilmselt enam väärtuslikud. "Tänapäevases kiires maailmas on kogutud info tõenäoliselt niivõrd vananenud, et sellega ei ole midagi peale hakata," nentis Gerassimov.
Pealegi on Simm nii kriminaalhooldaja kui ilmselt ka teiste organite jälgimise all. Kohus ei pea tõenäoliseks, et Simm ise kellegi vaenulikuga ühendust võtaks.
Kavas on ennetähtaegse vabastamise korda karmistada
Annemarie Gerassimov tõdes, et Simmi kuritegu oli räige, kuid seadus lubab kaaluda kõigi kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist. "Eesti riik on õigusriik. Kõiki inimesi tuleb kohelda seaduses ette nähtud pügalate järgi, olenemata erinevate isikute ja huvigruppide arvamusest."
Aga seadusi saab alati muuta. Justiitsminister Raivo Aeg ongi algatanud seadusemuudatuse, mis muudaks teatud kuritegude puhul ennetähtaegse vabastamise võimatuks. Aeg usub, et eelnõu võiks tuleva aasta alguses riigikokku jõuda.
Annemarie Gerassimov ütles, et ka seadusemuudatus peab olema kooskõlas Eesti põhiseadusele ja rahvusvahelise õigusega. Ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni artikkel keelab kedagi ebainimlikult ja alandavalt kohelda.
"Sellele on ka vihjanud Euroopa Inimõiguste Kohus, et näiteks eluaegsetel vangidel peab olema võimalus vabaneda ennetähtaegselt. Selline mehhanism peab seaduses olema fikseeritud," rääkis Gerassimov.
See ei tähenda, et kõik kinnipeetavad peaks ilmtingimata ennetähtaegselt välja saama. Aga olukord, kus vabanemislootus üldse puudub on kohtu hinnangul alandav ja Euroopa Inimõiguste konventsiooniga vastuolus. | Simmi vabastanud kohtunik: seaduse ees on kõik võrdsed | https://www.err.ee/1011033/simmi-vabastanud-kohtunik-seaduse-ees-on-koik-vordsed | Riigireetur Herman Simmi ennetähtaegse vabanemise otsustanud kohtunik tõdes, et seaduse ees on kõik võrdsed. Kohut julgustas Simmi vabastama nii tema kahetsus, vanglas leitud usk ning lootus lastega ära leppida. Vanalt ja haigelt inimeselt uusi kuritegusid ei oodata. |
Miks väitlus sotsiaalteadustesse kuuluva sotsiaalse konstruktsionismi mõiste ümber Eesti ajakirjanduses¹ üldse lahti läks? Kas sellisel paratamatult pealiskaudseks jääval debatil on üldse mõtet? Võib-olla peaks ühiskonnateoreetilised vestlused jääma ülikoolidesse, tagamaks, et osapooled, kes võivad jääda erinevatele seisukohtadele, saaksid ikkagi lõpuni aru, millest jutt ega lahmiks niisama?
Isiklikult pooldan, et intellektuaalid osalevad avalikus debatis, ka siis, kui osa sellest on puust-ja-punaseks tasemel ning tervitan sotsiaalteaduste virvendusi ajakirjanduses. Samas, Rein Raua uusim raamat "Tegelikkus ja sotsiaalsed konstruktsioonid" on kaugelt midagi enamat kui keskajast pärit nominalistide ja realistide vaidlus selle üle, kas asjadel on olemus nende nimetamisest sõltumatult. Tegu on konservatiivide ja liberaalide poliitilise debatiga, kus teemadeks on eesti rahvuse definitsioon, naiste õigused, isikuvabadused versus riiklus.
Rein Raua koostatud raamat võtab kokku 2017.–2018. aastate debati Eesti ajakirjanduses. Dialoogis ja vaidlustes, mille kogumiku tekstid tervikuna moodustavad, saab mõnigi asi selgeks ka ehk lugejale, kelle jaoks sõnapaar "sotsiaalne konstruktsioon" ise on seni teinud vaid nalja. Heaks näiteks saab tuua Riigikogu praeguse esimehe Henn Põlluaasa arusaama soost. Riigikogu kõnepuldis võttis ta sõna Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise vastu imestades, kuidas saab püksis olevat nimetada sotsiaalseks konstruktsiooniks, põhjustades rahvaesindajate ridades lõbustatud kahinat.
Varem avaldatud artikleid on raamatus 14, autoriteks Rein Raud ise, Lauri Vahtre, Peeter Espak, Maarja Vaino, Rein Raud, Aro Velmet, Mihkel Kunnus, Martin Ehala, Tõnu Viik, Tiit Kärner. Kogumikku on lisaks tellitud artikkel Aet Annistilt ja kokkuvõtlik analüüsiv tekst Mikko Lagerspetzilt, millest olekski tark raamatu lugemist alustada.
Lagerspetzi järelsõnast saab kinnitust, et sotsiaalkonstruktsionismi ja tõe teemaline ning mitmesuguste liberaalsete-konservatiivsete positsioonide dialoog on aktiivne ka ingliskeelses maailmas ja mujalgi. Muutuste kiirus on ähvardav ja on tekkinud surve hoida mõned ühiskondlikud protsessid väljaspool avalikku debatti.
Rein Raua koostatud raamatul on pikas vaates kindlasti tähendus kultuuri enesepeegeldusena, aga artiklikogumiku mõte siin ja praegu on peamiselt pedagoogiline. Näiteks võiks see olla sissejuhatuseks üliõpilastele, et vastandlikel seisukohtadel olevate osapoolte väitluse kaudu saada esmamulje, millest jutt, kui räägitakse tegelikkuse sotsiaalsest konstrueerimisest.
Üliõpilastele sellest muidugi ei piisa, samas: kui raamatu loeks läbi mõni juhtiv poliitik, oleks meie ühiskondlik debatt jälle sammukese targem. See on ladus sissejuhatus ühiskonnateemadest huvitujale, et lähemalt tundma õppida 20. sajandi teises pooles jõudu kogunud ja pea üldiselt aktsepteeritud teoreetilist lähenemist ühiskonnateadustes, seda ka Eestis.
Sugu ja rahvus
Sotsiaalne konstruktsionism jõudis meil ajakirjandusse rahvuse ja soo mõistete kaudu, millel mõlemal on ühiskonnas suur poliitiline laetus ehk nende mõlemaga on seotud väga palju uskumusi, tundeid, samas normatiivsust, võimu ja poliitikat, ka vägivalda. Viimane on ilmne, kui ajaloos tagasi vaadata: suured sõjad on ikka seotud rahvuste vaheliste konfliktidega. Et soo mõiste ja soosüsteem on kahjuks seotud vägivallaga, on välja tulnud faktidena perevägivallastatistikas. Soosüsteem on domineerimise mehhanism, kus käib võitlus võimu, õiguste ja ressursside pärast. Kuni paarisuhtes on kõik hästi, on soosüsteem hoomamatu, kui tekivad konfliktid, hakatakse võimu piire kompama ja ennast kehtestama. Rahvuse ja ka soo mõisted on laetud emotsionaalselt ja igaühe jaoks lähedased ja olulised. Ajakirjanduse jaoks on nad abstraktsusest hoolimata huvitavad, sest võimaldavad konflikti üles kütta ja inimesi lugema ja arvamust avaldama tuua.
Rahvusküsimus on Eesti avalikkuse jaoks pidevalt kuum, sest sellega on seostunud nii taasiseseisvumine, rahvusriigi taasloomine 1990ndatel, vene küsimus ja integratsiooniteemad, viimaste aastate rahvusvahelise poliitika fookuspunkt migratsioon, eesti rahvuse tuleviku teema, mille üheks on märksõnaks iive. Viimase kaudu tekib seos soo temaatikaga, mis on samuti politiseeritud, hõlmates nii naisküsimust ja ühiskondlikke ootusi naistele rahvusriigis, samuti seksuaalvähemusgruppide olemust. Üldise kaudu jõuavad nii rahvuse kui ka soo teemad üksikisikuni, puudutades tema õigusi, vabadusi ja võimalusi, identiteeti.
Meediast ühiskonna suurema pildini
Siinkohal oleks mul vast vajalik deklareerida oma positsioon: akadeemiliste tegevuste kaudu jõudsin minagi 1990ndatel sotsiaalse konstruktsionismini, uurides, kuidas konstrueerib ajakirjandus pildi ja tekstide kaudu sugu. Lühidalt: sugu meediakujutises toodetakse ja taastoodetakse pideva protsessina erinevate valikute kaudu, mida teeb toimetus, aga ka ajakirjanik ise teadlikult ja teadvustamatult. Ajakirjandus toimib sotsiaalkultuurilises kontekstis ja kannab ühiskonnas valdavaid ja kehtivaid väärtusi ja normatiive. Nende tähenduste ja arusaamade, hinnangute kaudu, mis bioloogilisele erinevusele antakse, on sugu meediakujutises sotsiaalne konstruktsioon. Üks mu akadeemilise töö järeldustest on ka see, et soo, nii naiste kui meeste, narratiiv (lugu, konstruktsioon) muutus Eestis 1990ndatel tugevasti, sest nõukogude pärandist tulenenud naiste emantsipatsioon ei sobinud uuenenud rahvuse narratiiviga.
Mina tegin oma järeldused meediasisu analüüsides, aga sealt edasi pole raske jõuda arusaamani, et kultuur ja ühiskond on üles ehitatud ja püsib sotsiaalsete konstruktsioonide najal. Pole ka keeruline taibata, et loodus on meie jaoks tunnetatav vaid sotsiaalse konstruktsioonina, me pääseme füsioloogilistele ja biokeemilistele protsessidele oma organismis ligi vaid kontseptsioonide, oma keele ja kultuuri abil. See ei tähenda, nagu neid protsesse poleks olemas! Aga tähenduse saavad need asjad defineerides, sotsiaalselt, läbi keelekasutuse ja praktikate. Selgemaks saab bioloogiliste nähtuste konstrueeritus loodusteaduste või meditsiiniteaduste ajaloos, sest keha funktsioone on läbi aegade kirjeldatud ja mõtestatud vastavalt oma ajastu kontekstile.² Näiteks seostati 19. sajandil hüsteeriat emaka olemasoluga, kuni I maailmasõja koledused ja meeste psüühikahäired tõid uusi vaateid hüsteeria käsitlusse. Ajastu teadmiste kontekstis on tehtud järeldusi muu hulgas naiste ja meeste või homoseksuaalsete inimeste olemuse ja õiguste, staatuse ning koha üle ühiskonnas.
Pole ka keeruline taibata, et loodus on meie jaoks tunnetatav vaid sotsiaalse konstruktsioonina, me pääseme füsioloogilistele ja biokeemilistele protsessidele oma organismis ligi vaid kontseptsioonide, oma keele ja kultuuri abil.
Seega on sotsiaalne konstruktsionism seotud ideoloogiatega ja viib poliitiliste seisukohavõttudeni. Poliitilised seisukohavõtud sugude ja rahvuste identiteedi teemal kinnistavad või lammutavad üldaktsepteeritud normatiive ja piiranguid või viivad juriidiliste regulatsioonideni, mis puudutavad üksikisiku elu ning võivad suurendada kannatusi või vabadust, laiendada või piirata õigusi olla õnnelik. Nii viis homoseksuaalsuse dekonstrueerimine eelmise sajandi teises pooles selle eemaldamiseni psühhiaatria diagnooside hulgast ja dekriminaliseerimiseni.
Võimu küsimus
Mingi ajastu enesestmõistetavusi lammutades ja dekonstrueerides, esitades kriitilisi küsimusi loodusliku ja loomulikuna esitatava kohta sõidetakse paratamatult sisse ühiskonna võimustruktuuridesse, kus on sageli kasulik asjadele anda ühe- või teistsuguseid tähendusi. Feministlikult positsioonilt teemale lähenedes: meestele on olnud ajalooliselt kasulik naiste keskmiselt väiksemat kehamassi ja sellest tulenevat ajumassi või ka keha keemiat seostada erinevate võimetega, staatusega ja õiguste piiramisega ühiskonnas, näiteks on olnud võimalik piirata naiste õigust õppida, osaleda valimistel või näiteks Saudi-Araabias veel hiljuti – juhtida autot ja niimoodi piirata ligipääsu ressurssidele või sundida tegema odavamat ja vähema prestiižiga tööd.
Martin Ehala on näiteks arvanud, et üldistes huvides, näiteks riigi huvides on kasulik säilitada heteronormatiivsus kooselu regulatsioonides, et tagada iive ja eesti rahva juurdekasv ja üldistes huvides on vaja maha suruda isiklikud huvid (lk 71–72). Rein Raud oponeerib talle (lk 78–80) ja samade väidetega oleksin argumenteerinud ka mina), et Eestis lahutatakse pooled (hetero)abielud ja iivet teiste kooseluvormide keelamisega kui heteroabielu küll ei taga. Üksikisiku õiguste ja õnne piiramine on võimalik pikemat aega vaid totalitaarsetes ühiskondades, mida vähemalt üle 45-aastased peaksid hästi mäletama.
Üksikisiku õiguste ja õnne piiramine on võimalik pikemat aega vaid totalitaarsetes ühiskondades, mida vähemalt üle 45-aastased peaksid hästi mäletama.
Sotsiaalne konstruktsionism on alati ohtlik status quo'le, et kriitiliste küsimuste esitamise kaudu võib loomulik ja paratamatu osutuda ilmselgelt ajalooliseks ja kokkuleppeliseks. Vahel osutuvad vanad arusaamad ühiskonna edasiminekut takistavaks, näiteks üksikisiku vabadusi ja õnne piiravaks, ja oleks kõigile kasulikum, kui osapooled lepivad kokku uutes definitsioonides.
Nii on naised tänu naiselikkuse ümberdefineerimisele 20. sajandil saanud valimisõiguse, õiguse käia ülikoolis, töötada väljaspool kodu, käsutada oma raha ja pidada ameteid nagu arst, õpetaja, autojuht, vaimulik, millele neil varem ligipääsu ei olnud. Muidugi pole need muutused olnud valutud.
Las jääda nii, kuis on?
Miks on mõne debatis osaleja arvates ohtlik konstruktsionistlik lähenemine soole ja miks on osa debatis osalejaid pigem positsioonil "las jääda nii, kuis on"? Esiteks, "nii kuis on" on tavaliselt mõne pikema ajaloolise arengu tulemus. Kui vaadata eesti rahvuse kujunemise lugu kui sotsiaalset konstruktsiooni, siis see on Euroopa 18.–19. sajandi rahvusromantismi ellu kutsutud ja baltisaksa valgustajate projekt: maarahva koondamine eestlasteks, millest sai alguse muu hulgas rahvuslik liikumine Eestis. Sama toimus ka teistes riikides. Eesti kirjakeele areng on lugu järjekindlast süsteemsest tööst, eriti 20. sajandil. Saksa aadlile ja hiljem vene võimule vastandumise kaudu on eestlust eri ajastutel lausa teadlikult konstrueeritud, siia kuuluvad meie lipp, laulupeod, ajakirjanduse sünd, nooreestlaste tegevus, eestikeelne ülikool, ka teiste rahvuste kultuuriautonoomiad esimese Eesti Vabariigi päevil. Kas selline sotsiaalkonstruktsionistlik arutelu on kuidagi kahjulik ja võib hakata tekitama ebalojaalsust?
Peeter Espakile, kes väidab raamatus avaldatud tekstis "Rahvus on päriselt olemas" justkui sotsiaalse konstruktsionismi mõtteviis eitaks rahvuste olemasolu, peab julgustavalt kinnitama, et rahvus on päriselt olemas ka siis, kui see on sotsiaalselt konstrueeritud. Rahvus on kujunenud ajaloo käigus ja me konstrueerime seda jätkuvalt argikäitumise kaudu nagu eesti keele kasutamine ja põhiseaduse järgimine, rahvusriiklus, ka teistele rahvustele vastandumine – nii ongi rahvus tegelik, päriselt olemas.
Kas on teemasid, mille analüüs kahjustab riiklust või ähvardab soosüsteemi püsivust? Olen küll nõus, et rahvuse või soolisuse dekonstrueerimine ja demüstifitseerimine võib riivata turvatunnet ja on põhjustanud reaktsioonina põgenemist "tervemõistuslikele" positsioonidele. Kriitikat pälvinud sotsiaalkonstruktsionistlik arusaam, et me peaks üle vaatama, kes on eestlane, hõlmab tänapäeval enim venekeelse vähemuse staatust. See on pikem teema, aga kuni Eestis on enesestmõistetavalt käigus mõiste "mitte-eestlane", seni välistame diskursiivselt tegeliku vene vähemuse kaasamise Eesti ellu.
Õhku jäid poliitilised taustad
Sotsiaalne konstruktsionism võimaldab paratamatutena ning igavestena esinevate või esitatavate nähtuste kriitilist analüüsi. See võib kahtlemata tekitada ebakindlust ja tunduda ohtlik riigile ja rahvusele, mis on üles ehitatud pigem püsivuse kui pideva muutumise ideele.
Raamat annab debatist hea ülevaate, kuid ma sooviksin veel julgemat osapoolte poliitilise tausta (mitte parteipoliitilise) avamist. Miks on nii, et Eestis tekitab ohutunnet rahvuse mõiste dekonstrueerimine ja võimalik avardamine ja terve elu Eestis elanud teiste emakeeletega inimeste kaasamine? Miks ajab inimesi ärevusse soosüsteemi muutumine, nihked traditsioonilistes soorollides? Miks kardetakse geisid?
Ametliku põhjendusena esitatakse väljasuremise hirmu rahvusena ja väikerahva riikluse haprust. Nii tavaliselt põhjendatakse kitsast, etnosel põhinevat arusaama rahvusest ja ka traditsioonilist soosüsteemi, milles nähakse iibe kasvu tagatist. Või on kellelgi hirm kaotada mingid sõnastamata privileegid?
Raamatule oleks kasuks tulunud üks neokonservatiivsuse ja vasakliberaalide positsioone selgitav tekst veel mõnelt politoloogilt või poliitilise ajaloo eksperdilt. Näiteks Kesk-Euroopa Ülikoolis tegutsev õpetlane Andrea Petö on rahvuse ja soo narratiive idaeuroopa kontekstis valgustanud huvitavalt ja silmiavavalt³, aga huviline võib ka ise lisamaterjali otsida.
¹ Lauri Vahtre "Tõde ja konstruktsioon", Postimees 01.12.17; Peeter Espak "Rahvus on päriselt olemas" Õhtuleht 23.03.18
² Vt nt Richard Levinson. Sexism in Medicine. The American Journal of Nursing, 76–3 (1976), lk 426–431
³ Vt nt Andrea Petö, Elzbieta Oleksy, Berteke Waaldijk (toim) Gender and Citizenship in a Multicultural Context. Peter Lang, 2008 | Arvustus. Kes kardab sotsiaalset konstruktsionismi? | https://kultuur.err.ee/1011040/arvustus-kes-kardab-sotsiaalset-konstruktsionismi | Uus raamat
"Tegelikkuse sotsiaalsed konstruktsioonid"
Koostanud Rein Raud
Kirjastus Salvaja
136 lk.
Arvustus ilmus Feministeeriumis. |
Värske Rõhu 62. numbris Kaia Beilmanni luuletusi valedest hetkedest ja aprikoosidest siirupis ning Ann Viisilehe unelevaid mõtisklusi. Samuti Marianne Harju, Erik Kõivu ja Murca värskeid tekste; luuledebüüdi teevad Helle Ly Tomberg, Agnes Aavik ja Riste Sofie Käär.
Proosas Jaanus Saare humoorikas jutustus rääkivast kassist ning Berit Petolai poeetiline proosapala "Nõidkaru naasmine". Päevikurubriigis Piret Karro koduotsingutest siin ja võõrsil; vestlusringis arutlevad näitekirjanduse üle Priit Põldma ja Oliver Berg. Tõlkerubriigis ameerika luuletaja Jacqueline Winter Thomas (tlk Triin Paja).
Arvustamisel Maarja Pärtna "Vivaarium", Andrus Kasemaa "Vanapoiss" ja Margit Lõhmuse "Sterne". Taavi Remmeli essee kvantkirjandusest; raamatusoovitused Triin Pajalt.
Ajakirja illustreeris Stella Skulatšjova, fotod Sille Kima. | Värskes Rõhus: rääkiv kass! Aprikoosid siirupis! Kasemaa! Unelevad mõtisklused... | https://kultuur.err.ee/1011021/varskes-rohus-raakiv-kass-aprikoosid-siirupis-kasemaa-unelevad-motisklused | Tutvustame värsket Värsket Rõhku. |
Kahe võistluse järel on üldliider seitsmel järjestikusel hooajal MK-üldvõidu võtnud, kuid mullu tervisega kimpus olnud prantslane Martin Fourcade, kel on koos täpselt 100 punkti. Teine on Tarjei Bö 92 punktiga ja kolmas Thingnes Bö 91 punktiga.
26-aastane Thingnes Bö jäi tavadistantsil Fourcade'ile puhtalt sõidus alla kaks minutit ja 22 sekundit, mis on tema tavapärast taset arvestades väga harukordne juhus. Kuna Thingnes Bö ütles juba suvel, et jääb jaanuaris isakssaamise tõttu osadest võistlustest kõrvale, tõdes ta pärast eilset sõitu, et võimalus üldvõitu võtta on äärmiselt väike.
"Mõeldes, et saan jaanuaris isaks ja võtan aja maha, on see kindlasti raske," rääkis ta Norra ajakirjanikele üldvõiduvõimalustest. "Kui ma poleks eelmisel aastal kollast särki võitnud, oleks see olnud väga raske, et jäin nüüd juba teise võistluse järel kollasest särgist ilma ja oleksin seda ruttu tagasi tahtnud."
Kuna ta enda üldvõitu enam ei usu, hoiab Thingnes Bö pöialt hoopis vanemale vennale Tarjeile, kes teenis MK-sarja üldvõidu 2011. aastal. "Martin on nüüd tagasi kollases särgis, aga usun, et Tarjeil on võimalus ka pärast jõule tema kannul küsida. Minul on kristallgloobuse võitmine väga raske, aga usun, et Tarjei ja Martin hakkavad mõlemad selle nimel võitlema," arutles Thingnes Bö. "Samas, mõistagi tahan seda ka mina."
Fourcade ei uskunud, et Thingnes Bö on nii kaua võistlustest eemal, et üldvõidu nimel konkureerida ei suudaks. "Mul on ka kaks last. Ühelt poolt arvad, et oled lapse nimel valmis kõigest loobuma, teisalt oled sa ikkagi võitleja. Kui on võistlused, hakkab jalge alt tulitama, raske on kaua eemal olla," tõdes Fourcade. | Thingnes Bö ei usu enam enda võimalusse MK-sarja üldvõit võtta | https://sport.err.ee/1011018/thingnes-bo-ei-usu-enam-enda-voimalusse-mk-sarja-uldvoit-votta | Eelmisel hooajal laskesuusatamise MK-sarja domineerinud ja ülivõimsalt üldvõidu võtnud norralane Johannes Thingnes Bö, kes võitis ka uue hooaja esimese individuaalse võistluse ehk sprindi, teatas pärast 20 km tavadistantsi kümnendat kohta, et ei usu enam enda võimalustesse sel hooajal üldvõit võtta. |
RIA teatas kolmapäeval, et Mozilla Firefoxi versiooniga 71 pole võimalik ID-kaarti elektrooniliselt kasutada ning soovitas autentimiseks ja allkirjastamiseks kasutada veebilehitsejaid Internet Expolorer, Edge või Google Chrome või mobiil-ID teenust.
Neljapäeval avaldas RIA uue ID-kaardi tarkvara versiooni, millega on ameti kinnitusel probleem lahendatud. | RIA lahendas tarkvarauuendusega uue Firefoxi ID-kaardi probleemi | https://www.err.ee/1011019/ria-lahendas-tarkvarauuendusega-uue-firefoxi-id-kaardi-probleemi | Riigi infosüsteemide amet (RIA) teatas neljapäeval, et avaldas Windowsi operatsioonisüsteemile uue ID-kaardi tarkvara versiooni, millega sai lahenduse eile tekkinud mure, kus Mozilla Firefoxi uue versiooniga (71) ei saanud ID-kaarti kasutada. |
"Oleme saanud info Mart Järviku väite kohta võimalikust pealtkuulamisseadmest. Esmasel vaatlusel ministri kabinetis pealtkuulamisseadet ei leitud ja spetsiaalseid seadmeid selle tuvastamiseks maaeluministeeriumil ei ole," ütles ministeeriumi pressiesindaja Anne-Liisi Mändmets ERR-ile.
Tema kinnitusel võõrad maaeluministeeriumi hoonesse ei pääse, kõik külastused registreeritakse valvelauas ja külaline liigub ministeeriumis koos saatjaga.
"Ministri kabinetti võõrad ei saa ning kui tehakse vajalikke hooldustöid korraldatakse seda koos ministeeriumi saatjaga. Koristaja koristab peale kella 17 valvelauast saadud võtmega. Ministri kabineti eesruumis on tööajal vanemabi, kes reguleerib külaliste sisenemist ministri kabinetti," selgitas Mändmets.
Äsja valitsusest lahkuma sunnitud EKRE poliitik Järvik rääkis valijatega kohtudes, et leidis maaeluministri kabinetist laest pealtkuulamisseadme, kirjutas Pärnu Postimees neljapäeval. | Maaeluministeerium Järviku kabinetist "lutikat" ei leidnud | https://www.err.ee/1011013/maaeluministeerium-jarviku-kabinetist-lutikat-ei-leidnud | Maaeluministeeriumi teatel ei ole nad esmasel vaatlusel ministri kabinetist pealtkuulamisseadet leidnud nagu seda väitis seal olevat hiljuti ministriametist vabastatud Mart Järvik. |
Kas teil on pealtkuulamisseadme avastamise aparaat olemas?
Minul on selline seade tõepoolest olemas, see on vabalt müügil olev seade ja tellisin selle interneti teel.
Miks ja millal te selle ostsite?
Ma ei mäleta millal, aga uudishimu pärast ostsin.
Olete kasutanud ka ja pealtkuulamisseadmeid leidnud?
Proovisin jah siin ja seal. Sedagi uudishimust, aga mina ei ole leidnud midagi.
Ja laenasite seda siis Mart Järvikule?
Seda ma ei kommenteeri. Ütlen nii, et ei kinnita ega lükka ümber ja see polegi oluline. Ministeeriumist lekkis konfidentsiaalset infot ja ma ei imesta, et Järvik pidas vajalikuks pealtkuulamisseadme olemasolu kontrollida.
Ning, kui Järvik selle seadme leidis, siis on see on lubamatu ja tõeline skandaal. Prokuratuur peaks sellega tegelema.
Oli teil Järvikuga ka omavahel juttu, et teda võidakse pealt kuulata?
Ei mäleta, et oleks Järvikuga otse sellest rääkinud, kuigi laiemas ringis oli juttu küll selle skandaali puhkedes, et tegemist võib olla salajase pealtkuulamisega, sest infot lekkis palju.
Muideks, riigikogu liiget ei luba seadus pealt kuulata, ministri osas sellist keeldu ei ole. | Põlluaasa sõnul ostis ta pealtkuulamisseadme avastaja uudishimust | https://www.err.ee/1010641/polluaasa-sonul-ostis-ta-pealtkuulamisseadme-avastaja-uudishimust | Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa sõnul on tal pealtkuulamisseadmeid avastav aparaat olemas, kuid ei ütle välja, kas ta laenas seda endisele maaeluministrile Mart Järvikule või mitte. |
"Meil puudub hetkel info selle kohta, millest Mart Järvik räägib. Kuid kui inimene leiab enda töö- või eluruumidest tehnilise seadme, mille seaduslikkuses või põhjendatuses ta kahtleb, tuleks tal koheselt teavitada õiguskaitseasutusi, et anda sellele hinnang," ütles Kairi Küngas riigiprokuratuuri avalike suhete osakonnast ERR-ile.
Raske on kommenteerida midagi mida ei ole näinud. Kui inimene leiab enda töö- või eluruumidest tehnilise seadme, mille seaduslikkuses või põhjendatuses ta kahtleb, tuleks tal koheselt teavitada õiguskaitseasutusi. Alles siis saab anda hinnangu millega tegu.
— Eesti Prokuratuur (@prokuratuur) December 5, 2019
Varasemalt oli riigiprokuratuuri esindaja öelnud, et prokuratuur ei pea vajalikuks ega võimalikuks meedias avaldatud oletusi ning arvamusi kommenteerida. "Põhja ringkonnaprokuratuur juhib menetlust võimaliku toimingupiirangu rikkumisega seoses endise maaeluministri Mart Järviku nõuniku Urmas Arumäe tegevusega. Täiendavaid eraldi menetlusi alustatud ei ole," ütles Küngas vastuseks ERR-i küsimusele, kas Järvikut kuulati pealt.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ütles ERR-ile, et jälitustoiminguid on võimalik kriminaalmenetlus teha üksnes kohtu või prokuratuuri loal. "Politsei ei ole alustanud M. Järviku osas kriminaalmenetlust," lisas keskkriminaalpolitsei pressiesindaja.
Äsja valitsusest lahkuma sunnitud EKRE poliitik Järvik rääkis valijatega kohtudes, et leidis maaeluministri kabinetist laest pealtkuulamisseadme, kirjutas Pärnu Postimees neljapäeval.
Tori rahvamajas toimunud kohtumisel küsis Järviku koolivend Vändra keskkoolist, kas vastab tõele internetis nähtud Mart Ummelase väide, et ministri kabinetis olevat pealtkuulamisseade, kirjeldab ajaleht. Järvik kinnitas seda.
"Kui palju neid on, ma ei tea. Ma sain (riigikogu esimehelt - toim.) Henn Põlluaasalt aparaadi, mis näitab neid," rääkis eksminister. "Saatsin ametliku kirja [siseminister] Mart Helmele, et seal majas tehtaks lutikatõrje."
Järvik lausus, et leidis pealtkuulamisseadme maaeluministri kabinetist laua kohalt laest.
Peaminister Jüri Ratas ütles ERR-ile, et tema ei oska öelda, kas Järvikut kuulati pealt või mitte. "Minul neid volitusi ei ole, et kedagi pealt kuulata." | Prokuratuur: me ei tea, millest Järvik räägib | https://www.err.ee/1010547/prokuratuur-me-ei-tea-millest-jarvik-raagib | Riigiprokuratuuri esindaja sõnul ei oska nad kommenteerida hiljutise maaeluministri Mart Järviku väiteid nagu oleks tema töökabinetis asunud pealkuulamisseadmed. |
Amsterdamis toimuv rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival (International Documentary Filmfestival Amsterdam, IDFA) on dokumentaalfilmide jaoks kui Cannes' festival mängufilmidele. Selle vahega, et punase vaiba ja glamuuri asemel rullitakse kinolinadele meie maailma tõsilood, milles valutatakse südant ajastu pahupoole pärast, aga vaadatakse ka lootusrikkalt tulevikku. Kinodesse jõuab festivalide paremik, avastatakse uusi talente ja taaskohtutakse juba tunnustust pälvinud meistritega.
Sel aastal linastati kinodes üle 300 filmi, lisaks toimusid meistriklassid, interaktiivsete projektide näitus, uute projektide esitlused ja filmiturg. Festival on ülipopulaarne, enamikul kohaloldud filmiseanssidest olid saalid puupüsti täis. Eriti magus on see, et kinokülastajad saavad kohtuda filmitegijatega, sest filmide järel toimub lühike küsimustesessioon filmi autoriga.
Festival keskendub autorifilmide näitamisele ja võistlusprogrammidest peamised toovad esile täispikad ning keskpikad dokfilmid, tudengi- ja debüütfilmid ning lastedokumentaalid. Esile tuuakse oma ala parimaid – režissöör, monteerija, operaator. Publiku lemmik saab samuti väärikalt premeeritud.
Sel aastal tuli täispikkade filmide kategoorias võitjaks režissööride Heidi Hasani ja Patricia Pérez Fernándezi dokumentaalfilm "In a Whisper", mis räägib originaalse ning tundliku loo kahe Kuubast emigreerunud filmitegija taaskohtumisest, omavahelisest sõprusest, vabadusest ja armastusest filmide vastu. Film koosneb peamiselt teineteisele aastate jooksul saadetud videokirjadest, mis on stiilselt kokku põimitud haaravaks filmilooks.
Debüütfilmide programmi žürii hindas võidu vääriliseks briti režissööri Lucy Parkeri filmi "Solidarity". Film räägib Inglismaal toimunud suurest skandaalist ehitussektoris, milles ringles must nimekiri töölistest, kes olid töötingimuste suhtes kriitilised. Nimekirja sattumine tähendas sisuliselt töötuks jäämist. Filmi autor kogub nimekirjas olnutelt tunnistusi ja osaleb avalike kohtumistel ametiühingutega, avades nutikalt keerulist teemat kaasaegses ühiskonnas.
Keskpikkade dokfilmide võitjaks kuulutati Iraani režisööri Jalal Vafae'i film "Anticlockwise", milles filmi autor jutustab loo oma perekonnast aastatel 2011–2019, mil nende maailm on radikaalselt muutunud ja igaüks püüab uutes oludes toime tulla.
Publikuauhind läks režissöör Waad al-Kateabi filmile "For Sama", mis viib vaataja Alepposse ning dokumenteerib oma osalust Süüria vastupanuliikumises Assaadi diktaaturile selle algusest kuni sunnitud evakueerimiseni 2016. aastal. See on valusalt realistlik pilk põrgule maa peal.
Festivali programmis näidati ka teist väga tugevat filmi Süüriast, mis kindlasti väärib omaette tähelepanu. Režissöör Feras Fayyadi film "The Cave" räägib loo naisarstist Armanist, kes juhatab maa-alust hospitali mässuliste piiratud Ida-Ghoutas. See on igapäevane võitlus elu ja surma eest, kus väiksemgi rahuhetk tapetakse kiirelt järgmise julma pommirünnaku ning loendamatu arvu tsiviilohvritega. Kainestav vaatamine, mis loob kohaloleku tunde ja annab väga realistliku vaate Süürias toimuvast.
Viimasel ajal räägitakse väga palju tehisintellekti loomisest ja sellega seonduvalt inimkonna väljakutsetest. Festivali programmis oli mitmeid dokumentaalfilme, mis lahkasid antud teemat kõikvõimalike nurkade alt. Režissöör Tonje Hessen Sche'i film "iHuman" oli nähtutest kõnekaim, mis jälgib tehisintellekti teerajajaid ning uurib selle arengu võimalikke tagajärgi ning näitab, kuidas see muudab meie elu.
Silma tasub peal hoida Marcus Vetteri filmil "The Forum", milles on režissöör saanud eksklusiivse ligipääsu maailma võimsamatele. Kahe aasta jooksul jälgitakse Maailma Majandusfoorumi korraldamise telgitaguseid. Filmi peategelane on foorumi asutaja ning vedaja, 81-aastane Klaus Schawb, kelle idealism dialoogi kaudu maailma parandada seatakse mitmel korral suure kahtluse alla, kui otsitakse vastused tänastele suurtele küsimustele. Film annab suurepärase ülevaate meie muutuvast ajastust, konfliktsetest teemadest, tulevikuperspektiividest ning inimestest, kel on võim ja võimalus kõike muuta.
Igal aastal antakse välja üks elutööpreemia, mis sel korral läks Jørgen Lethile, taani vanameistrile, kes on teinud üle 50 filmi, millest kuulsaimad "The Perfect Human" (1967), "A Sunday in Hell" (1977), "66 Scenes from America" (1982) ja "The Five Obstructions" (2003, koos Lars von Trieriga). Ta on tuntud oma loovuse ja vastuolulisuse poolest. Ta on ka kirjanik ja kunstnik ning rattaspordi fanaatikuna kommenteerib tänaseni Tour de France'i ülekandeid. Vaatamata oma väärikale eale oli tema kõige uuem film "I Walk" samuti võistlusprogrammis. "Inimesed küsivad minult tihti, mis paneb mind veel filme tegema, ja mu vastus on alati väga lihtne – ma lihtsalt ei saa pidama," ütles Jørgen Leth.
IDFA on oluline suunaseadja ning kunstiline juht Orwa Nyrabia tõi välja selleaastase festivali olulise eesmärgina näidata rohkem naisrežissööride filme. "Õiglase soolise tasakaalu saavutamine oli palju lihtsam kui esialgu tundus," märkis Nyrabia. "Festivalile jõudnud filmid näitasid, et meil on silmapaistvalt tugevad ja erilised naisrežissöörid." | Ülevaade. Amsterdami dokfilmide festival valutas südant ajastu pahupoole pärast | https://kultuur.err.ee/1010624/ulevaade-amsterdami-dokfilmide-festival-valutas-sudant-ajastu-pahupoole-parast | November on eesti filmisõprade jaoks kahtlemata eriline aeg, mil PÖFF toob kinodesse uut ja väärt filmikraami. Samal ajal on aga Amsterdamis tõeline dokumentalistikapidu, mis toob kokku selle valdkonna kõige vägevamad eksperdid – filmitegijad, levitajad, festivalide programmijuhid, rahastajad ning mis kõige olulisem – kinokülastajad. |
Maarja Kangrol on hea hoog sees. Ta on kuulus, teda teatakse (kes ei tea luuletaja Kangrot, teab teda poliitilise aktiivsuse järgi, vankumatult liberaalse ilmavaate eest seisjana), tal läheb paganama hästi. Ta on pidevalt pildil, tõlgitakse palju, auhindu on saanud hulgi, arvustatud alati, üldjuhul heatahtlikult. On andnud hulga intervjuusid (kõik huvitavad, neid kirjanikke polegi nii palju, kes iseendast ja oma loomingust sisukalt rääkida oskavad). Äsja vallutas tormijooksuga Läti ("Läti lipp" on viimase peal hea jutt, jumala eest), Aro Velmet esitles teda viimati Vikerkaares tõe kehtestajana, ja kes säärase lähilugemise pälvinud, seda loetakse juba teisiti – ette respektiga. "Klaaslaps" tegi niikuinii ajalugu, seda on kõik lugenud. Juba teema erakordsuse tõttu jääb see raamat püsima igal juhul, ja pärast seda loetakse ka autori luulet teistmoodi.
Kangro on särav ja edukas – see viimane pole sõna, millega just paljusid eesti (eriti vabakutselisi) kirjanikke saaks iseloomustada. Lõikav intellektuaalsus ja hea esinemisoskus nii kõneldud sõnas kui ka kirjas on temast teinud avalikus ruumis hinnatud arutluspartneri, kelle eksimatu maitse ja muljetavaldav kultuuritundmine avardavad ka seda publikut, kelle maailmavaatelised alusveendumused ei põhine tingimata agnostitsismil ja teataval Kangrole eriomasel nüansseeritud nihilismil. Kodus äärmiselt mitmekesistes registrites (mida kindlasti ei maksa paigutada madala-üleva skaalale), kõnetab ta ilmselt ärritavalt neid tekstitarbijaid, kelle meelest tehakse kirjandust emotsioonidest ja nende esilekutsumiseks. Sest emotsioone Kangro väldib, need jätab ta alati ainult lugejale, ja kui sentimentaalsusel oleks mõni ühene ja otsene vastand (sest tundetus pole see kindlasti), siis asuks ta just sellel teisel, sentimentaalsusele vastandlikul poolusel.
Kangro on valitud teed käinud järjekindlalt, enda suhtes rangelt, lausa sõdalase kombel laitmatult, ja iseendale truuksjäämine on viinud suurepäraste tulemusteni. Ta on moodne autor mitmes mõttes: läbini irooniline autorimina nii luules kui ka proosas kõnetab lõikavalt aega, mis parasjagu käes; aeg, mil "valivad tited", laseb tal parimal viisil välja paista ja esile tõusta, sest temasugused on võitlev, võidukas ja silmapaistev vähemus. Keeldumus sobitumast kõigega, mida annaks kuidagi seostada konservatiivselt mõistetud naiselikkusega, on teda säästnud tõmbamisest "naiskirjanduse" odavatele liistudele, ja üksnes juba kirjanik Kangro olemasolu näitab pehkinudpäistele macho-arvustajatele koha kätte, sest intellektuaalselt on Kangro neist kõigist üle nii suurelt, et lausa piinlik.
Samuti jõulisuselt: Kangro kirjandusliku mina "elusus" on nii valusalt ehe, et vastuvaidlemist ei kannata – kes proovib, sellel tuleb vaimselt valmistuda viisil, mis ei pruugi jõukohane olla. Ta on ilmalik Jeanne d'Arc, kes seisab vabaduse, aususe ja õigluse eest hea maitse ja intellektuaalsuse mõõgaga relvastatult, võitmatu ka siis, kui peaks langema intellektuaalselt sõnastatud inimlikkuse eest. Valmidus iroonialaevaga põhja minna on Kangro teinud haavamatuks, tema juhtimisel läheks iga kell barrikaadidele. Omas laadis üksiklasena seisab ta kaptenisillal murdumatult naeratades: ühtegi iseenese tarkusest ülbeks läinud raiska pole tal tarvis maha lüüagi, esimene tugevam tuulehoog pühib ennast haletsevad mehikesed merre niisamagi. Mõne kenama võib kapten Kangro enne uppumist pardale tõmmata, et temaga koos veini juua ja kalamarja süüa, miks mitte enamatki ette võtta, kui ta just liiga loll pole – et ta siis järgmises sadamas armulikult maha panna ja ise taas nelja tuule poole teele asuda. Näiteks järgmisesse loomemajja, kus kogunevad esimese maailma luuletajad, need naeruväärsed, valmis laval hüpates surema, et neid vaid armastataks, välja antaks ja arvustataks, rahastataks ja toidetaks, olgu maksumaksja või metseenide raha eest.
Võimeline perfektselt kirjutama sonetti või mis tahes teist riimilist stroofi (ja seda ka tõlkijana tõestanud), on Kangro luules algusest peale valinud vabavärsi, millesse suhtub rigoroosselt. Luuletaja Kangro on enese suhtes eriti range, palju rangem kui proosakirjanik Kangro, kelle tekstidesse on (varem, nüüd enam naljalt mitte) võinud sisse jääda teatavat viimistlematust, päralejõudmatust, ka juhuslikkust (kui "Klaaslast" hakatakse distantsiga lugema, siis võidakse küsida, kas see tekst poleks võinud mõnevõrra "seista" saanuna ehk mõne teise, kunstiliselt motiveerituma kuju võtta), ehk kohati ka meelega: sest mõnikord – ja tittede ajastul eriti – eelistavadki lugejad ju vorme, milles on ehedat sisu rohkem ja kunsti vähem, igasugune isiklikkus on kõrges hinnas. Luules seevastu on Kangro algusest peale olnud eriti valiv. See, mis pealiskaudsel lugemisel võib paista elu ja loetu ääremärkustena, on päriselt enamasti hoolikalt selekteeritud ja parimates tekstides vägagi mitmepromilline destillaat, mida on soovitav tarbida ainult täie teadlikkusega ja loomulikult omal vastutusel. Iseäranis kehtib see viimase, Kangro kuuenda luuleraamatu kohta.
Äsja ilmunud "Tuul" on täiesti kindlalt Kangro parim luulekogu, kokku pandud professionaalse käega ja vormiliselt täiuslik, nõudlik nii iseenda kui ka lugeja suhtes. "Igaühele midagi", nagu esitluskutses lubatud, küll vaevalt, sest mingit rahvakirjanikku hoolimata suveräänsest ja võidukast positsioonist eesti kirjanduses ei saa Kangrost kunagi, selleks on ta liiga elitaarne, liiga "vaimne". Kui Kangro oleks tahtnud, et massid ostaksid, oleks raamatu pealkiri pidanud olema "Kodutu perse", mitte "Tuul". Selles tekstis on olemas kõik need sõnad, mis on massidele arusaadavad (ent ka paljud teised sõnad ja viited, mis ei pruugi olla – aga millest võib üle lugeda, et "oma osa" kätte saada – see vastutulelikkus massilugejale on puhas näivus, aga see masse muidugi ei huvita). Pealegi, mitte igaüks ei lähe palja peega kodutule lähemale, et vaadata, kas äkki on näha enamat kui p… ("ja tõesti on"), massid on selleks liiga korralikud ja viisakad, liiga hästi kasvatatud, nii lõpmata sallivad (iseenese mugavate eelarvamuste suhtes, muidugi). Kangro teeb seda nende eest, tema vaatab ikka sinna, kuhu vaatamiseks on teised liiga arad, näitab seda, mida on valus vaadata, ja kohustab järele mõtlema, mis see siis õieti on, mida ma nägin. Ega ometi mitte minu enese silmakirjalikkuse võrdkuju? Mis on minu osa selles, et kodutu seal niimoodi, inimväärikusest ilmajäetuna lamab, ja mida ma saan teha, et? Mine siis pärast koju ja ela oma ontlikku elu edasi, nagu midagi poleks olnud. Kui satud lugema enne magamajäämist, saad veel halvad unenäod.
Mis puutub "noisse" sõnadesse, siis kasutab Kangro neid täiesti pingevabalt ja motiveeritult, sestap pole põhjust sellest eraldi kõnelda. Need kuuluvad tema materialistliku aluspõhjaga loomeparadigmasse täie loomulikkuse, intellektuaalse elegantsiga, ja mitte sellepärast, et viimati viidatud tekstis on nad kõrvuti Bachi ja Baudelaire'iga (ja Honda ja Patek Philippe'iga), pigem seisavad nad inimese lõputu loomuomase silmakirjalikkuse paljastamise teenistuses. On ju Kangro ise täpselt seesama esimese maailma luuletaja, keda ta "Tuules" ja varasemateski kogudes nii säravalt naeruvääristab, ja lammutades elukutselise literaadi elu fassaade, ei halasta ta ka iseendale. Iseäranis mitte endale, enda üle naerab ta kõlavamalt ja valjemini kui kellegi teise üle, ja nõnda ei saa ükski öelda, et ta on ebaõiglane. Seal, kus luule sõnastatakse millegi väljaonamiseks, võetakse poeesialt (Kangro pigem sureb, kui ise seda sõna kasutab) kõik need kvaliteedid, mida sellele on aegade jooksul omistatud. Sentimentaalselt häälestatud lugeja jäetakse halastamatult külma kätte, lüüriliste ootustega huviline naerdakse välja, üle parda lükatud romantikud tõmbavad abitult vett kurku ja läkastavad endal hinge seest. Saite nüüd luulet, paras teile! Just seda te olete väärt, ainult te ise ei vaevu aru saama, millegipärast. Põhja lähete oma tundlemisega, kapten Kangro loeb teie surmale määratud kõhnakoibsed kehad või lodevad vöökohad üle, ükski jumal ei tule teid päästma.
Ja muide, see elu, mida te elate? Lapselaipu vaatate televiisorist, kõrvale paneerite baklažaane riivsaiaga. Te ei taha teada midagi neist, kellel pole raha lääge, paksu ja tumekollase kõrvitsasupi jaoks, mis maksab 2.70. Märkate te neid maksimarketi näoga naisi, lapsi, kellel on juba kolmeaastaselt maksimarketi nägu peas? Muide, olete peeglisse vaadanud, äkki on see teil endal ka juba ees? Vaevalt küll, te lihtsalt korjate oma šašlõkid ja salatid kokku kohe, kui esimesed rasked piisad langevad, las see filosoofiaraamat jääb sinna kiigele vettima, sellal kui nood, kes jäävad samal ajal kusagil varingu alla, "nakatuvad, lähevad mädanema / enne täis-ikka jõudmist". Tõepoolest, "kes nüüd ei transtsendeeru / on ise süüdi / kes nüüd on vaene / valis selle osa rollimängus". Ikka kindlasti või? Ah jaa, muidugi. Me pole kunagi elanud nii hästi. Ainult et see kehaline elu pole kõigest enesepetust hoolimata ikka ei midagi muud kui valmistumine kõdunemiseks – sellekssamaks, millelt on turvalisem ja meeldivam pilk kõrvale pöörata, kui peaks näidatama. Ükski ei usu ju, et on surelik. See oleks liiga ebamugav.
Kangro loomingu kese on inimene olemise ebamugavuse sõnastamine. Juttudes läheb kõik teisiti, kui minategelane tahaks (keppi ei saa, lapsesaamine ei õnnestu, meestel on ikka mõni viga küljes: mehed, muide, on objektistatud viisil, mil meestel on aegade jooksul olnud kombeks objektistada naisi), kohati on ebamugavus nii suur, et sees hakkab keerama (naljakas on ka, aga tavaliselt ainult alguses). Ebamugavuse põhjus on kehalise elu determineeritus surmale ja lagunemisele ning selle faktilisuse salgamine (väga halvad asjad juhtuvad ainult teistega); teisalt aga silmakirjalik eeldus, et elu peab olema õnnelik ja ilus – vähemasti siis, kui me sellest teistele räägime –, aga no ei ole, tegelikult ju ei ole. Ausalt tuleb rääkida, kurat. Kangro lammutab inimese illusioone iseenda kohta halastamatult, aga õiglaselt, sunnib nägema nende kannatust, kelle häda on liiga suur, et me selle peale mõelda tahaksime, ja naeruvääristab "esimest maailma", kes kujutab ette, et loodusseadused temasse ei puutu. Nõuab üksjagu kujutlusvõimet, et sedasorti halastamatu inimlikkuse alt nn positiivne programm üles leida. Mida ma siis ikkagi tegema peaksin, et see kodutu oma inimväärikuse tagasi saaks? Kas ma pälvin parema surma, kui annan 2.70 kõrvitsasupi jaoks sellele, kellel endal seda raha pole? Riigi, raisa, peale pole ju mõtet loota.
Tuuled puhuvad rannad paljaks ja löövad veed külmaks, aga jumal sõnumit ei saada. Raudse iroonialaeva kapten Kangro vaatab nutitelefonist järele: ei, ta ei ole kirjutanud. Aga õhk on puhas ja karge, korraks on kergem hingata. | Arvustus. Kapten Kangro | https://kultuur.err.ee/1010633/arvustus-kapten-kangro | Uus raamat
Maarja Kangro
"Tuul"
Kirjastus Nähtamatu Ahv
118 lk.
Arvustus ilmus Vikerkaares. |
Suvel Haapsalu vanalinna sattunud on oma silmaga näinud, et kohvikute väliterassidel koha leidmiseks on tihti päris suurt õnne vaja. Madalhooajal langeb klientide arv aga kõvasti. Müüriääre kohviku omanik Marget Vatku ütles, et näiteks juuli ja novembri käive võivad kohvikus erineda kolme- kuni neljakordselt. Ometi on nad otsustanud, et lahti ollakse ka madalhooajal, isegi kui seda tuleb vahel teha tippajal teenitud kasumi arvelt.
"Miks me oleme seda teinud? Ma arvan, et vist missioonitundest. Ei taha ju, et Haapsalu oleks seitse kuud aastas kummituslinn. Ka töötajate pärast, sest püsitöötajad ikkagi soovivad aastaringset tööd. Meil on nii spetsiifilised ametid, nagu pagar ja kondiiter ja kokk, et neid ei õpeta välja enne hooaja algust niimoodi sõrmenipsuga," selgitas Vatku.
Ettevõtte Herman Bistroo & Baar juht Kaisa Ülejõe ütles, et kui suvel on maja esmaspäevast pühapäevani rahvast täis, siis madalhooajal on uksed lahti ainult mõnel päeval nädalas. Abiks on oma niši leidmine.
"Kuna meie oleme rohkem suunatud baari- ja joogipoolele, siis meie põhiklient ongi reede ja laupäeva õhtul. Siis tegelikult meil üldse probleemi pole. Reede ja laupäeva õhtul on meil maja piisavalt rahvast täis. Tänu sellele me elamegi ära siis. Nädala sees oleme üldse kinni," ütles Ülejõe.
Restorani Kärme Küülik ühe omaniku Angela Kalmu sõnul aitab aasta ringi tegutsemine hoida tööjõudu ja on ühtlasi oluline, et kvaliteet käest ära ei läheks.
"Kui me hakkaksime kevadel hirmsasti käivitama ja mõtlema, et mida ja kuidas teha, siis võib-olla meie oskused ja tase oleksid teistsugused. Täna ma olen küll seda meelt, et see on väga vajalik inimestele, kes meie juures töötavad ja meie ka ise töötame igapäevaselt kaasomanikena, et oleks stabiilne, et me teame, mis me teeme ja kuhu me liigume," lausus Kalm.
Haapsalu turismiarendajad ja ettevõtjad on teinud koostööd linna madalhooaja elavdamiseks. Näiteks eelmisel laupäeval peeti ühiselt üritust "Talveõhtu Haapsalu vanalinnas", mille raames toimusid töötoad, pakuti erimenüüsid ja tehti palju muud. | Haapsalu vanalinna söögikohad trotsivad talvist madalhooaega | https://www.err.ee/1010631/haapsalu-vanalinna-soogikohad-trotsivad-talvist-madalhooaega | Kui suvekuudel keeb elu Haapsalus ööl ja päeval ning üks suurüritus ajab teist taga, siis talvel on Haapsalu vanalinna söögi- ja joogikohtade külaliste arv märksa väiksem. Siiski peavad mitmed neist oluliseks, et uksed hoitakse lahti ka madalhooajal. |
Eelmisel esmaspäeval jõudis U-17 koondislane Sassuolo klubi juurde, kus veetis ligi nädalase treeningperioodi sealse 2004. aastal sündinute grupiga. Nüüd on Vetkal aga Genoa klubis, kus ta on kaasa teinud Primaveraga (U-19 vanuseklass) ja 2004 grupiga, vahendab Soccernet.ee.
Mais käis Vetkal Ragnar Klavani koduklubi Cagliari juures ning oktoobris näitas ta end SPAL-i akadeemias, kus on ees Eesti noortekoondislane Georgi Tunjov.
2004. aasta veebruaris sündinud Vetkal lõi Viljandi Tuleviku vastu värava 15 aasta, 8 kuu ja 19 päeva vanuselt. Senine rekord kuulus alates 2017. aasta kevadest Pärnu Vapruse ründaja Ronaldo Tiismaa nimele, kes sahistas Sillamäe Kalevi vastu võrku 15 aasta, 10 kuu ja 30 päeva vanusena. | Premium liiga ajaloo noorim väravalööja näitab end mitmele Serie A klubile | https://sport.err.ee/1010632/premium-liiga-ajaloo-noorim-varavalooja-naitab-end-mitmele-serie-a-klubile | Premium liiga viimases voorus ajaloo noorima mängijana värava löönud Tallinna Kalevi paremkaitsja Martin Vetkal näitab end Serie A klubidele. |
"USA presidendi Donald Trumpi 2018. aasta septembris kinnitatud rahvuslik küberstrateegia on olemuselt Washingtoni nõudlus maailma küberruumi valitsemisele," väitis Nurgalijev.
Tema sõnutsi tekitavad USA ja selle liitlaste katsed saavutada ülemvalitsus kübervaldkonnas muret.
"Põhirõhk on rahvusvahelise õiguse asendamisel "(teiste riikide) vabatahtliku ustavusega rahuaegse vastutustundliku käitumise mittekohustuslikele normidega", mis seisnevad USA enda meelevaldselt määratavates reeglites," ütles Nurgalijev.
"USA küberstrateegias on need USA jaoks mugavad reeglid. USA innustab neid järgima teisi riike. Keda aga ei õnnestu innustada, hakatakse sundima "Ameerika kaitsmiseks nii kodu- kui välismaal". Nendest reeglitest keeldumist peab USA ohuks oma julgeolekule kõigi sellest tulenevate tagajärgedega," väitis asesekretär. | Moskvale teeb muret USA püüd valitseda küberruumi | https://www.err.ee/1010628/moskvale-teeb-muret-usa-puud-valitseda-kuberruumi | Venemaale teeb muret USA püüd valitseda küberruumi, ütles neljapäeval Interfaxile Vene julgeolekunõukogu asesekretär Rašid Nurgalijev. |
Esmakordselt Eesti Muusikaauhindade 22 aastase ajaloo jooksul on galal kolm saatejuhti ning varem ei ole olnud ka olukorda, kus ürituse toob publikuni bänd.
"See ettepanek tuli meile positiivse üllatusena ning ega me väga kaua seda otsust vaaginud. Muusikaauhindade õhtu on kõikide nominentide ja üldse muusikainimeste jaoks põnev ning tekitab palju emotsioone. Kuna tuuritamisest
peame hetkel pausi, siis oli see pakkumine just õiges kohas," võttis bändi otsuse kokku JalmarV abarna, kes on ka varasemalt ühel korral Eesti muusikaauhindade galat juhtinud koos Birgit Sarrapiga.
Trummar Tõnu Tubli lubas, et astub muusikaauhindade galal trummide varjust välja. "Kui ma seni olen pidanud trummide tagant oma mõtteid publikule
väljendama, siis nüüd saan ma seda teha ilma ühegi takistuseta ning hoidke alt, kallid külalised, televaatajad ja Reigo Ahven, mul on nii mõndagi teile öelda," naljatas Tubli.
Aastast 2011 on Eesti Muusikaauhindade showd juhtinud muusikud ise. "Ühel hetkel tundsime korraldusmeeskonnaga, et meil on nii palju multitalente muusikute ringis, et miks me peame kutsuma saatejuhtideks kedagi väljaspoolt, kui meil on nö omad inimesed olemas, kes seda tööd orgaaniliselt
ja kirega teha võivad," rääkis saatejuhtide valikust Eesti fonogrammitootjate Ühingu pikaajaline juhatuse liige Aarne Valmis.
Saku Suurhall võõrustab muusikapidu juba kolmandat aastat järjest. "Oleme kahel eelmisel aastal üllatanud televaatajaid ja saalis istuvaid külalisi paljude efektsete tehniliste lahendustega, erandiks ei saa olema ka 2020. aasta show. Kaks aastat on tõestanud, et suurelt mõeldes saab teha suuri asju, mis toovad vaatajatele palju rõõmu ning mis väärtustavad ja hindavad kõrgelt meie kodumaist muusikatoodangut," ütles Saku Suurhalli tegevjuht Tarmo Hõbe.
Eesti Muusikaauhinnad 2020 toimub 24. jaanuaril Saku Suurhallis. Kokku jagatakse auhindu 17 kategoorias ning suurel muusikapeol astub lavale üle 15 artisti, teiste seas ka ansambel Trad.Attack!. | Muusikaauhinnad 2020 õhtujuht on Trad.Attack! | https://menu.err.ee/1010625/muusikaauhinnad-2020-ohtujuht-on-trad-attack | 24. jaanuaril Saku Suurhallis toimuva Eesti Muusikaauhinnad 2020 õhtujuhid on Sandra Vabarna, Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubli ehk ansambel Trad.Attack!. |
Mängu viimane minut kuulus fantastilist hooaega tegevale Hannoveri mängujuhile Morten Olsenile. Esmalt tabas mees 1.30 enne lõppu seitsme meetri viske ning kui selle järel Löwen suutis veel viigistada, siis viimane sõna jäi siiski kümme korda skoorinud taanlasele, kes viskas koos lõpusireeniga seisuks 31:30 ja kindlustas Burgdorfile pääsu Saksamaa karikavõistluste finaalturniirile, vahendab Käsipall24.ee.
Patrail viskas kaks väravat ning rabas kõvasti kaitses, teenides ka kaks kaheminutilist karistust.
Aprilli alguses Hamburgis toimuvale finaalturniirile olid juba koha kindlustanud MT Melsungen, THW Kiel ja TBV Lemgo. Karikavõistluste poolfinaalpaaride loosimine toimub 9. detsembril.
Loe pikemalt portaalist Käsipall24.ee. | Patraili koduklubi jõudis Saksamaa karikavõistluste finaalturniirile | https://sport.err.ee/1010619/patraili-koduklubi-joudis-saksamaa-karikavoistluste-finaalturniirile | Saksamaa karikavõistluste veerandfinaalis alistas Mait Patrailu koduklubi TSV Hannover-Burgdorf 31:30 Rhein-Neckar Löweni ja tagas koha nelja tiimi osavõtul toimuvale finaalturniirile. |
"Limiteeritud kontrollvõimaluse tõttu on seadmete ja tehnoloogia tootja usaldamine muutunud väga oluliseks ja tehnoloogia tootja pole enam pelgalt seadmete ja tarkvara tarnija, vaid laiemalt tehnoloogilise teenuse pakkuja, kellega ehitatakse üles aastatepikkune koostöösuhe. Sellest lähtuvalt on vaja lisaks tootja seadmete tehnilise turvataseme hindamisele mõõta ka tehnoloogia tootja usaldusväärsust," ütles teisipäeval Brüsselis Euroopa Liidu telekommunikatsiooniministrite kohtumisel osalenud Karu.
Euroopa Liidu ministrid võtsid nõukogul vastu 5G tehnoloogiat puudutavad järeldused, milles rõhutatakse samuti, et uute sidevõrkude küberturvalisuse hindamine peab toimuma kõikehõlmavalt ja riskipõhiselt ning arvestades ka mitte-tehnilisi tegureid.
"Nõukogu järeldustes kutsutakse liikmesriike üles astuma vajalikke samme, et Euroopa Liidust saaks 5G võrkude ja 5G-l põhinevate lahenduste arendamisel juhtiv turg ja tagataks 5G kiire kasutuselevõtt. Samas kaasnevad 5G-ga teatud väljakutsed ja ohud, mis vajavad liikmesriikidelt koordineeritud ja riskipõhist lähenemisviisi," ütles Karu.
"Lähtuvalt EL liikmesriikide poolt koostatud 5G riskianalüüsist lisati järelduste teksti viited tarnijate mitmekesistamise olulisusele, 5G võrkude ja teiste kriitiliste süsteemide ning teenuste ristsõltuvusest tulenevate ohtude hindamise vajadusele ja õiguskaitseasutustele 5G kasutuselevõtuga kaasnevate võimalike väljakutsete käsitlemise vajadusele," märkis minister.
Karu sõnul on nõukogu järeldused Eesti seisukohaga vastavuses ja Eesti toetas nende vastuvõtmist.
Küsimusele, kas ministrite kohtumisel arutati ka Hiina tehnoloogiaettevõtte Huawei küsimust, kuna USA ja mitmed teised riigid peavad seda oma sidevõrkude rajamisel julgeolekuohuks, vastas Karu, et eraldi Huawei teemat ei arutatud.
"Sarnaselt meie siseriiklikule eelnõule ei ole ka EL tasandil teema suunatud ühegi konkreetse riigi ega tootja vastu, st Huawei pole eraldi teema. Turvalisus ja riikide julgeolekuhuvid peavad olema tagatud kõigi elektrooniliste sidevõrkude ning eri põlvkondade tehnoloogiate puhul," ütles Karu.
Huawei pakutavad seadmed 5G võrkude rajamiseks on väidetavalt maailmas kõige soodsamad, kuid Hiina seaduste kohaselt peab ettevõte tagama Hiina luurele ligipääsu nendes liikuvatele andmetele, mis tekitab paljudes demokraatlikes lääneriikides julgeolekumuresid.
Eestis äsja valminud eelnõu kohaselt peavad telekomiettevõtted uute seadmete ja tarkvara kasutuselevõtuks riigilt tulevikus luba küsima ning tehnoloogia turvalisust hakkavad kontrollima Riigi Infosüsteemide Amet (RIA), kaitsepolitsei ja välisluureamet.
Peaminister Jüri Ratas leppis oktoobri lõpus Ameerika Ühendriikides käies USA asepresidendi Mike Pence'iga kokku Eesti ja USA ühise lähenemise 5G mobiilsidestandardi võrkude turvalisusele, mis sisuliselt peaks tähendama Hiina Huawei tõrjumist. | Minister Karu: 5G võrgu rajamisel tuleb hinnata tehnoloogia tootja usaldusväärsust | https://www.err.ee/1010618/minister-karu-5g-vorgu-rajamisel-tuleb-hinnata-tehnoloogia-tootja-usaldusvaarsust | Viienda põlvkonna (5G) sidevõrkude ehitamisel tuleb tehnoloogia valimisel hinnata ka selle pakkuja usaldusväärsust, ütles väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu. |
Valitsuse selle nädala istung toimub rahvusülikooli 100. sünnipäeva puhul Tartu Ülikooli nõukogu saalis. | Otse kell 16: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Kokk, Aeg ja Reps | https://www.err.ee/1010613/otse-kell-16-valitsuse-pressikonverentsil-ratas-kokk-aeg-ja-reps | Valitsuse iganeljapäevane pressikonverents algab sel nädalal erandkorras kell 16 ja toimub Tartu Ülikooli senati saalis. Pressikonverentsil osalevad peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk, justiitsminister Raivo Aeg ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Otseülekannet pressikonverentsilt saab jälgida portaalis ERR.ee. |
Aleksei Vassiljevi ennetähtaegne vabastamine tuleb arutusele 11. detsembril, ütles Viru maakohtu esindaja ERR-ile. Samas ei toeta Vassiljevi ennetähtaegset vabastamist ei vangla ega ka prokuratuur.
Harju maakohus mõistis Vassiljevi 21. märtsil 2018 süüdi FSB agendina Eesti Vabariigi vastases vägivallatus tegevuses ning arvutikuriteo ettevalmistamises ja karistas teda nelja-aastase reaalse vangistusega.
Tema vangistus algas tema kinnipidamisest 2017. aasta 4. novembril.
Kaitsepolitsei teatas mullu novembris kohe pärast Vassiljevi vahistamist, et Vassiljevi Eesti-vastase tegevuse sihtmärgid olid Eesti riigiasutused.
Vassiljev on Kingissepa elanik, kes asus Sillamäe kutsekoolis programmeerimist õppima ning 2017. aasta suvel alustas õpinguid Viru kolledžis samal erialal.
Aasta tagasi rääkis Vassiljev usutluses Postimehele, et ta kartis ära öelda teda värvanud FSB kaastöötajatele. Noormees tunnistas, et pärast vangi mõistmist kadus Vene eriteenistusel huvi tema suhtes. | Kohus arutab FSB kasuks luuranud nooruki ennetähtaegset vabastamist | https://www.err.ee/1010610/kohus-arutab-fsb-kasuks-luuranud-nooruki-ennetahtaegset-vabastamist | Viru maakohus arutab järgmisel nädalal, kas vabastada ennetähtaegselt 22-aastane Vene kodanik, kes mõisteti eelmise aasta märtsis neljaks aastaks vangi Vene luureteenistuse FSB kasuks töötamise eest. |
Tüüpilised erodeeritud mullad tekivad künklike alade järsematel osadel intensiivse vihmasaju või lumesulamisvee mõjul. Tugev erosioon saab Eesti Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astoveri sõnul aset leida vaid taimkatteta või hõreda taimkattega mullal, mistõttu on muld levinud praegustel või endistel kallakulistel põllumaadel.
Eestis moodustavad erodeeritud mullad ainult 1,2 protsenti kogu maafondist, suurem on nende osakaal põllumajandusmaal - umbes 3,1 protsenti. Rohkesti leidub neid Lõuna-Eesti kõrgustikel, samuti Kagu-Eesti lavamaal, vähemal määral aga Sakala kõrgustiku ümbruses ja Pandivere kõrgustikul.
Erosiooniastme ja lähtekivimi karbonaatsuse alusel liigitatakse aasta mulda kolmeks: nõrgalt, keskmiselt ja tugevasti erodeeritud mullaks. Tugevasti ja keskmiselt erodeeritud mullad paiknevad reljeefi kõrgematel osadel ja on seetõttu sageli põuakartlikud.
Maastikus on nad kõrvuti reljeefi madalamatel osadel asuvate deluviaalmuldadega ning erodeerimata leostunud, leetjate, näivleetunud ja leetunud muldadega.
"Harides erodeeritud mullaga maad tuleks kallakulistel aladel rakendada mulda kaitsvaid maaviljelusviise, näiteks kasutada minimeeritud mullaharimist," kirjeldas Astover. Mullaharimistöid tuleks tema sõnul teha risti kallakuga, järsemaid kallakuid kasutada aga püsirohumaana või need hoopis metsastada. Tugeva erosiooniohuga metsas ei tohi lageraiet teha.
Mulla kiirenenud erosiooni all mõistetakse tänapäeval enamasti inimtegevusest (ebaõiglane mullaharimine, metsa lageraie ja liigkarjatamine) tingitud kiirenenud degradeerimisprotsessi, mis ületab oluliselt looduslikku taset. Erosiooni tagajärjel õheneb huumushorisont ja kujuneb erodeeritud horisont. | Aasta mullaks valiti erodeeritud muld | https://novaator.err.ee/1010607/aasta-mullaks-valiti-erodeeritud-muld | Mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks Eestis enamasti kõrgendike lagedel ja nõlvadel paiknev erodeeritud muld. |
KAI AARELEID: Soome romaanipärlid
Märkmeid 2019. aasta Finlandia kirjandusauhinnast
Detsembri algul Soome iseseisvuspäeva paiku on ikka põhjust kirjutada Soome tähtsaimast ja suurimast kirjandusauhinnast. Alates 1984. aastast välja antavast Finlandia auhinnast on saanud tõsiseltvõetav kaubamärk ja kirjanduse populariseerija. Kuigi suurima tähelepanu pälvivad esile tõstetud teosed, koorub auhinna ümber peetavatest aruteludest ka üldistusi kirjandusaasta ja kirjanduse valupunktide kohta.
Soome Kirja ndusfond, mille asutasid 1983. aastal Soome kirjastajad ja haridusministeerium, annab Finlandia kirjandusauhinda välja kolmes kategoorias: ilukirjandus (romaan), mõttekirjandus ja lastekirjandus. Iga kategooria eelžürii valib välja kuus nominenti, mille seast langetab lõpliku otsuse üks "diktaator". Ilukirjanduse Finlandia laureaadi otsustas Yleisradio ajakirjanik Merja Ylä -Anttila ja võiduteos on Pajtim Statovci" Bolla".
Soome on rõõmsate maksumaksjate riik. Laur Kaunissaare intervjuu Soome sotsioloogi Risto Alapuroga. RISTO ALAPURO: Viimased Soome kodusõjast kirjutatud raamutud keskenduvad vägivallale kui sellisele. Tunnistatakse, et me ei olnud sugugi paremad kui jugoslaavlased või rwandalased.
Risto Alapuro on rahvusvahelise haardega Soome sotsioloog, kes on teinud tihedat koostööd ka Tallinna ülikooli sotsiaalteadlastega. Allpool räägib ta rahvusluse ja parempoolsuse esiletõusu tagamaadest Soomes, aga ka demokraatia ja ühiskondlike protsesside ajaloost ja tulevikukontuuridest.
REET VARBLANE: EKKM korda, mitte kinni!
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on oma tegevusega hiilgavalt tõestanud, et ta mitte ainult ei või, vaid lausa peab olema erandlik pretsedent.
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) on 2006. aastal asutatud eraõiguslik mittetulundusühing ehk isetekkeline mittetulunduslik kunstiasutus, nagu seisab nende veebisaidil. 2017. aastast on EKKM aga kultuuriministeeriumis rahastamise rea peal. Ta saab riigilt osalist tegevustoetust – 30 000 eurot aastas, mis ei kata küll kaugeltki ühe hästi ja aktiivselt tegutseva nüüdiskunsti asutuse kulusid, kuid mis osutab selgelt tõsiasjale, et EKKM ei ole üks paljudest isetekkelistest kunstipaikadest, vaid riik on selle vajalikuks tunnistatud. Teisi sõnu, kuigi tegemist on eraõigusliku mittetulundusühinguga, kannab ka riik tema eest vastutust.
MARGUS OTT: Vehm II. Diskursus
Õigeks suhestumiseks teisega tuleb mõista tema diskursuse printsiipe, sh ümberpööramist ja udukudumist, et mitte öeldusse takerduda.
Tahan välja tuua vehmadiskursuse kaks momenti: ümberpööramised ja afektiivne triiv.
Semiootiline ümberpööramine
Vehmalike kujutluste ja lugude üks tüüpiline tunnus on semiootiline ümberpööramine. Sageli käivad nimetused ja süüdistused, mida nad teistele rakendavad, hoopis nende endi kohta, ning nende endi kohta üteldu jällegi teiste kohta. Toon mõned näited.
Vehm nimetab end sageli konservatiiviks. Konservatiiv on alalhoidlik, vastumeelne kiirete muutuste suhtes, tahab vana säilitamist. Ometi just konservatiivsuse sildi alt tahetakse kõrvaldada kogu senine elukorraldus ning teostada järske ja radikaalseid muutusi. Selle poolest on nad pigem revolutsionäärid, põhjalikud uuendajad, kes tahavad "seisundit või olukorda kiirelt ja murranguliselt muuta" (vt eesti keele seletava sõnaraamatu kirjeid "revolutsionäär" ja "revolutsioon").
AIRI TRIISBERG, MAARIN MÜRK: Näitusetasu. Kolm näidet mujalt
Eestis võiks tasumäära arvestamisel aluseks võtta miinimumpalga, sest sellest sõltub ligipääs ravikindlustusele ja muule sotsiaalkaitsele.
septembril jätkati kolmandal kunstivaldkonna arutelul eelmistel kordadel üles kerkinud teemade konkretiseerimist (vt kunstivaldkonna kitsaskohtade kaardistus 14. XII 2018 Sirbis). Juba esimesel kohtumisel jäi kõlama näitusetasu küsimus. Kunstnikud on väsinud oma tööde eksponeerimise puhul iga kord uuesti läbi rääkimast, milline võiks olla tasu näituse tegemise eest. Pahatihti lõppevad need läbirääkimised pealegi kunstnikule ebasoodsa tulemuse ning jooksvalt kasvanud tasuta tööga, palju on läbipaistmatust ja ebakindlust. Kitsastes eelarve-tingimustes kipub näitusetasu olema üks esimesi kulusid, mille arvelt kokku tõmmatakse, kuigi kunstivaldkonnas ollakse ühel meelel, et kunst on töö, kunstnik teeb tööd ja põhimõtteliselt peaks ta ka oma töö eest (väärilist!) tasu saama. Kokkulepitud miinimumtasuga korrastataks valdkonna töötingimused. Kui liikuda edasi ka teiste töötingimusi parandavate meetmetega, nagu näiteks ravikindlustuse laiendamine vabakutselistele loovisikutele, aitaks valdkonna sees üheselt mõistetav eesmärk parandada sisemist toimimist ja kooskõla.
Miks doktorant professoriks ei saa?
Akadeemiliste töötajate karjäär, tööalased käitumismustrid ja tööõhkkond
ENELI KINDSIKO, EVE MÄGI, KAUPO KOPPEL, KRISTI KÕIV, MAARJA BEERKENS
Eesti akadeemilise süsteemi ühe valupunktina on professor Ülo Niinemets esile toonud noorte vähesuse, mille on tinginud raskused akadeemilisse karjääri alustamisel ja edendamisel: "Noored saavad tulla teadusesse siis, kui seal on võimalused olla."i Miks me räägime noortest? 68% Eesti akadeemilistest töötajatest on üle 40 aasta vanad. Sealjuures on alla 30aastasi vaid 5–6% ning 60+ vanuses töötajaid 19–20%. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvate riikide hulgas on Eesti ühes grupis Läti, Itaalia, Ungari jt, sest neis riikides on suurim 60+ vanuses akadeemiliste töötajate osakaal (20%). Seega võib kümne aasta jooksul mitmegi eriala puhul tekkida suur vajadus akadeemilise järelkasvu järele. Paraku on järelkasvu kujundamine pikk protsess. Akadeemilisele tööturule pääsemiseks tuleb astuda üle kõrge lävepaku – karjääri alustamiseks ja seal edasijõudmiseks ei piisa ainult kogemustest, tarvilik on ka doktorikraad. Kolm aastat bakalaureuseõpet, kaks aastat magistriõpet ning 4 + 2 aastat doktoriõpet (+2 tähistab pikendusaastaid) tähistab keskmiselt 11aastast investeeringut enda harimisse.
Ebatüüpiline peadirigent. Anne Aavik u intervjuu tulevase ERSO peadirigendi Olari Eltsi ga. OLARI ELTS: "Kui midagi juhtub, siis kas meie mängime oma Beethovenit ikka nii, nagu oleme alati mänginud, või võtame ka ühiskonnaküsimustes seisukoha?"
MARIELL AREN: Vokaalide ja valguse mäng
Novembris oli vokaalmuusika vallas mitmeid pidulisi: Eesti Rahvusmeeskoor tähistas 75., segakoor HUIK! 10., Orthodox Singers 30. ning Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor 50. tegevusaastat.
November seostub harilikult kurblikkusega. Kuigi loodus annab jõuliselt märku, et saabunud on lõputu pime aeg, proovitakse sellele kangekaelselt vastu seista – leida hingevalgus. Hingedepäeval meenutatakse lahkunuid ning mõtiskletakse igavikulistel teemadel, kuid nukrusega käib kaasas ka lootus ning lohutus. Külastatud kontserdid pakkusid mõlemat, ent kaalukauss kippus siiski kalduma optimistlikuma ja elujaatavama tunnetuse poole.
Maailm vajab kohapõhiseid lahendusi. Karin Bachmanni intervjuu Massachusettsi tehnoloogiainstituudi linnaplaneerimise professor Andres Sevtšukiga. ANDRES SEVTŠUK: "Teadlikkust on tarvis. Inimesed peavad aru saama, et väärivad paremat linnaruumi ning seda poliitikutelt nõudma."
KADRI KALLE: Jäätmeteta linn
Ringmajandusega linnas võiks toiduained koju tuua kuller pestavates ja taaskasutatavates pakendites ning värsked viljad kasvatataks endale ise.
Linnades elab juba praegu umbes pool maakera rahvastikust ning linnastumine aina jätkub. Seega tuleb leida lahendus paljudele keskkonnaprobleemidele just linnas. Üks kitsaskohti on kindlasti jäätmed ning üks lahendusi maailmas hoogu koguv jäätmeteta linnade liikumine (zero waste cities).
SIRLA: Majakastist kunstiteoseks
Tartus on hruštšovkade renoveerimisprojektiga kunst tänavale toodud ning seinakunstiga jõuliselt algust tehtud.
SmartEnCity avaliku ruumi kunstiprojekt. Kuraatorid Sirla, Kadri Lind, Andra Orn ja Evelin Salumaa. Kunstiteos on praeguseks saanud 17st Tartu hoonest.
Järjest rohkem ja rohkem on Eesti linnade tänavatel näha kunsti, olgu need korrusmajakõrgused seinamaalid või aerosoolvärviga elektrikapile pihustatud väiksemad taiesed – eesmärk on kunst tänavaruumi tuua. Keskkonnal on suur mõju. Kujutage ennast ette kõndimas hüljatud tehasehoonete vahel või mööda vanalinna tänavaid. Tihti kiirendatakse alateadlikult sammu keskkonnas, mis inimesele ei meeldi, ning vastupidi, aeglustatakse sammu, kui ümbrus pakub huvi, tekitab hea meeleolu ja uusi mõtteid. Kunstil on imeline võime ärgitada arutelu, esitada küsimusi, nihestada argipäeva või tuua ellu lihtsalt ilu ja imetlusväärset.
Arvustamisel
Katja Kettu " Rose on kadunud"
László Krasznahorkai"Saatana tango"
Jan-Werner Mülleri "Mis on populism?"
Tartu hruštšovkade renoveerimisprojekt
Marco Laimre isikunäitus "A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow", Kairo näitus "Suvi linnas"
IX Eesti pianistide konkurss, kontsert "Rahvusülikool 100"
mängufilm "Jeesus juhatab Sind kiirteele", dokumentaalfilm "Surematu" ja Valga filmitrusti Hallitus lühifilmid
Vanemuise "W", Eesti Draamateatri "Linnade põletamine", Tartu Uue teatri "Ilusad inimesed"
Esikülg: MARTIN PEDANIK | Sirp vaatab Soome | https://kultuur.err.ee/1010603/sirp-vaatab-soome | Tutvustame 6. detsembri Sirpi. |
Tokyo olümpiamängud peetakse järgmisel aastal 24. juulist 9. augustini ja tavaliselt kerkib temperatuur sel ajal Tokyos üle 30 soojakraadi, lisaks on kõrge õhuniiskus.
Kliima tõttu käskis rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) tõsta maratonijooksu Tokyost 800 km põhjas asuvasse Sapporosse, kus on jahedam kliima.
Nüüd tuli veel kahe ala algusaegu varasemaks tõsta. Korraldajate teatel algab nii meeste kui naiste triatlon planeeritud 7.30 asemel kell 6.30 hommikul. Samuti tõsteti tunni jagu varasemaks triatloni segateatevõistlust, mille algusaeg on nüüd 7.30.
Ratsutamise kolmevõistluse kross pidi algselt algama kell 8.30 hommikul, aga uuendatud aja kohaselt algab see 7.30 ja 8.00 vahel. | Korraldajad pidid kuuma ilma tõttu taas Tokyo olümpia ajakava muutma | https://sport.err.ee/1010590/korraldajad-pidid-kuuma-ilma-tottu-taas-tokyo-olumpia-ajakava-muutma | Järgmise aasta Tokyo olümpia korraldajad olid sunnitud oodatava kuuma ilma tõttu muutma veel kahe ala algusaegu – triatlon ja ratsutamise kolmevõistluse kross algavad nüüd algselt planeeritust varem. |
Oktoobri lõpust kuni 1. detsembri südaööni aset leidnud TMW esinemistaotluste vooru tulemus näitab nii kodu- kui ka välismaiste muusikute jätkuvalt kasvavat huvi festivali vastu. Võrreldes 2019. aasta festivaliga on taotluste hulk tõusnud ligi saja võrra.
Tulevasele festivalile laekus 1323 esinemissoovi 63 riigist. Kõige enam taotlusi (168) saabus Eestist, järgnesid Venemaa 162, Ühendkuningriik 130 ja Soome 129 taotlusega. Üha enam avaldusi laekub aasta-aastalt ida- ja põhjanaabrite kõrval ka maailma juhtivatest muusikatööstuse riikidest nagu Ühendkuningriik, Rootsi ja Saksamaa. Tõusvat huvi Eesti festivali vastu on täheldada ka kaugemate maailmajagude maades, sealhulgas Koreas, Hong Kongis, Marokos, Senegalis, Bermudas, Iraanis, Uus-Meremaal ja Mehhikos.
TMW 2019 esinemistaotluste TOP 10 riikide kaupa:
Eesti: 168
Venemaa: 162
Ühendkuningriik: 130
Soome: 129
Saksamaa: 78
Rootsi: 59
Valgevene: 54
Itaalia: 44
Läti: 36
Poola: 34
26.–28. märtsini 2020 toimuva TMW muusikaprogrammi esinejad avalikustatakse tuleva aasta veebruaris.
Sarnaselt viimasele festivalile koondub ka TMW 2020 muusikaprogramm peaasjalikult Põhja-Tallinna Telliskivi loomelinnakusse ja Noblessneri sadamalinnakusse ning uute põnevate toimumispaikadena on kavasse lisandumas muuhulgas Fotografiska Tallinn, Proto avastustehas koos Nobeli saaliga ja Kai kunstikeskus. Keskendudes erilise hoolega iga esinejat parimal moel esile tõstvale produktsioonile, kaasatakse korraldusse ka rahvusvahelisi kuraatoreid ja muusikabrände, nende seas Soome suurima kultuurikeskuse Tampere Hall, mis tähistab järgmisel aastal oma 30. tegutsemisaasta täitumist.
Muusikafestivali kõrval on TMW põhiprogrammis ka 27. ja 28. märtsil Eesti kunstiakadeemias aset leidav konverents, mille fookusteemadeks on uue ajastu muusikatööstus ja kestliku arengu tegevussuunad, sealhulgas kultuurivaldkonna prioriteedid, kodanikuühiskonna kaasamine ja inimkeskne areng. Konverentsi esimesed kõnelejad ja teemad kuulutatakse välja käesoleva aasta detsembri jooksul.
Festivali kavas on ka tasuta linnalava kontserdid, avalike vestluste sari TMW Jutud, muusikateemalised töötoad lastele ning erinevaid kunstivorme ja kodanikualgatust ühendavad ettevõtmised avalikus linnaruumis. Kogu festivali programm avalikustatakse järk-järgult 2020. aasta jaanuarist märtsini. | Tallinn Music Weekile saabus 1323 esinemistaotlust | https://menu.err.ee/1010573/tallinn-music-weekile-saabus-1323-esinemistaotlust | Järgmise aasta Tallinn Music Weeki (TMW) festivalile saabus 1323 esinemistaotlust 63 riigist. Avalduste esikolmikusse jõudis Eesti ja Venemaa järel esmakordselt Ühendkuningriik. |
Andres Lõo on viimasel ajal avaldanud palju ambient -muusikat, andnud välja "Seto Dub" singli Sex Tags Amfibia plaadifirma alt, ilmutanud Holy Motorsi Lauri Rausiga halloween 'i EP "Hour of the Wolverine" (2019, Phantom Platform) ja lisaks on kuulajate ette jõudnud ka kahe filmi originaalmuusika albumid ("Taarka" ja "Deemonid",)
Lisaks sooloprojektile on Andres Lõo tuntud ka bändidest Faun Racket, Holy Motors, Luarvik Luarvik ja Opium Flirt. Lõol on ka oma saade "Fantoomraadio" IDA Raadios ja teeb vahel ka "Fantaasiat" Klassikaraadios.
Kuula plaati:
The Feeling EP by Andres Lõo | Andres Lõo avaldas uue lühialbumi "The Feeling" | https://kultuur.err.ee/1010583/andres-loo-avaldas-uue-luhialbumi-the-feeling | Muusik Andres Lõpe andis välja lühialbumi "The Feeling", millel ta liigub elektrooniliste eksperimentide asemel rohkem pop -muusika suunas. Albumi esitluskontsert toimub 5. detsembril klubis Kauplus Aasia. |
Oleme uhke e-ühiskond ja juurutame pidevalt uusi tehnoloogiaid. Uued võimalused, nagu koju toidu tellimine või elektritõuksi rentimine, on saanud tavapäraseks, sest me kasutame tehnoloogiaid iga päev.
Kui neid päevi koguneb palju, saab uuest tehnoloogiast harjumus. Kui miski muutub harjumuseks, siis me enam ei mõtle palju sellele, mida selline tehnoloogia kasutamine ühiskonnale tähendab.
Uued vajadused
Tehnoloogiate kasutamisega kaasneb tavaliselt mingi uus mugavus, võimalus, mingisugune võit. Aga lisaks kasule tuleb veel midagi kaasa. Midagi, mis koheselt välja ei pruugi paista.
Iga tehnoloogia ja areng tekitab ka uued vajadused. Näiteks on äkitselt vaja mitut uut laadijat. Üks autosse, teine kööki, kolmas magamistuppa. Igaks juhuks üks ka suvekodusse. Ning lisaks on vaja soetada paar akupanka.
Ja siis läheb telefon katki. Parandada seda ei tasu, sest uus maksab sama palju ning uue ostmise järel selgub, et kõik laadijad on vaja välja vahetada.
Ma usun, et pea igas Eestis kodus on sahtel, korv või kapp, kus kasvamas minipürgimägi seisma jäänud seadmetest ja sellega kaasnevatest vidinatest ja juhtmetest. Tegemist on tehnikaga, millega paljud midagi ei oska peale hakata.
See on lihtne näide tehnoloogia peidetud mõjust ühele seadmele ja ühele inimesele. Aga milliseid peidetud mõjusid sisaldab üha uute tehnoloogiate kasutusele võtmine ühiskonnale laiemalt?
Kiired võidud ja varjuküljed
Uute tehnoloogiate rakendamisel oleme harjunud kasutama kiireid võite, mis meil uutest võimalustest tekivad. Varjukülgede jõudmisega meie igapäevaellu ja teadvusesse läheb reeglina omajagu rohkem aega.
Huvitav, et kuigi tehnoloogia kasutamise võidud saavutame nii üksikisiku tasemel kui ka ühiskonnas laiemalt, siis võimalikke varjukülgi hakkame tajuma eelkõige ühiskondlikult.
"Teine aktuaalne teema, mis vajab järjest laiemat tähelepanu, on meie kõigi andmete privaatsus."
Näiteks põlvkond, kes istub ekraanide taga ning kelle tervisele tekivad seetõttu uued ohud, on nüüd reaalsus. Teine aktuaalne teema, mis vajab järjest laiemat tähelepanu, on meie kõigi andmete privaatsus. Seda nii selle ülereguleerimise mõttes kui selle mõjudes mitte teadvustamises osas.
Tähelepanuväärne on, et reeglina hakkame uute tehnoloogiate probleemide lahendamise vastutust otsima keskselt, vaatame esimesena riigi suunas.
Keegi peab reguleerima, kuidas elektritõukse suvalises kohas keset teed tohib jätta. Keegi peab midagi tegema, et võõras droon minu vannitoa akna taga ei filmiks. Oleme vihased, et miks ei võeta vastutust.
Tegelikult peame kõik võtma ühiskonnas vastutuse, et tegeleda ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtu negatiivsema poolega. Saadud võiduga kaasneb minu arvates ka kohustus osa võidetud ajast, rahast, rahulolust või mugavusest ühiskonda tagasi panustada. Et olla paremini valmis uute tehnoloogiatega kaasnevatele negatiivsetele mõjudele.
Mida konkreetsemalt saame teha?
Esimese suure asjana võime alustada sellest, et teadvustame endale, et peame ühiskonnana suutma toimida ka ilma tehnoloogiata. Oluline, et see oleks võimalik kõigis vaadetes - liiklus peab toimima ilma interneti olemasoluta, poed peavad saama müüa kaupu kaardimakse, kassasüsteemi ja lao tarkvarata.
Teadlikult sellega tegelemata kaotame oskused ja võimekused, mida ei ole planeerinud kaotada. See lihtsalt juhtub.
Riigiametnik peab olema võimeline saama inimeste pöördumised ja mured kätte digilahenduseta ning haige peab saama õigeaegselt ravimeid vajadusel digiretseptita.. Eriteenistused peavad suutma reageerida abivajadusele ning lennukid maanduma ka siis kui internetti ja mobiilisidet ei ole. Siinkohal kummardus lennujuhtimisele, mis selle probleemi on suutnud elegantselt lahendada.
Ühe lahendusena ühiskonna valmisoleku suurendamiseks teen ettepaneku hakata igal aastal riigis läbi viima internetivaba päeva. See tähendab päeva, kui kõik ettevõtted, koolid, haiglad, müügikohad ja riigiasutused – ehk ühiskond tervikuna peab toimima ilma internetil baseeruvate IT-lahendusteta.
"On vastutustundetu nii üksikisiku kui ka riigina öelda, et ilma internetita me enam toimida ei suuda ning siis see sinnapaika jätta."
Kindlasti on meie esimene reaktsioon, et see ei ole põhimõtteliselt võimalik. Kuid selline reaktsioon ainult rõhutab vajadust sellega tegeleda. Ühiskonna piisav toimimine netilahendusteta peab ju olema põhimõtteliselt võimalik. On vastutustundetu nii üksikisiku kui ka riigina öelda, et ilma internetita me enam toimida ei suuda ning siis see sinnapaika jätta.
Elu ei jää seisma
Kui esimese hooga võime arvata, et elu jääb ilma internetita täiesti seisma, siis paljudes kohtades on lahendus lähemal kui tundub.
Näiteks pood, kus ilma kassasüsteemita ei saa kindlasti midagi müüa. Tegelikult piisab paljudel juhtudel sülearvutiga ühendatud käsiskännerist, kuhu saab kõik müüdud triipkoodid skaneerida. Maksumused käsitisi kõrvale ja kaup liigub. Aeglasemalt ja sularaha vastu, aga liigub.
Olen enam kui veendunud, et esimeste selliste üleriigiliste harjutuste läbiviimine on väga suur õppimine ning sellega kaasneb rohkem kui arvata oskame. On kohti, kus üllatame ennast, avastame, et tegelikult on täitsa toimivad alternatiivid lühikeses perspektiivis olemas.
Samal ajal võib ilmselt oodata juhtumeid, et avastame, et sellise internetivaba päeva järelmite klaarimine võtab meil aega kuid ning tegelikult oleme oma tehnoloogiast sõltuvuses jõudnud tasemele, kus peame endalt küsima - kas see on mõistlik sõltuvus?
Mida me võidame?
Esmalt tasub mõelda sellele, et paljud meie digiühiskonna teenustest on ka maailma mastaabis uudsed. Kui meie e-lahendused, robotid ja tooted sisaldavad erinevalt teiste riikide konkureerivatest toodetest ka n-ö offline töörežiimi, oleme teatud osas juba konkurentsis meie kopeerijatest ees.
Teise võiduna võib välja tuua, et ilmselt annab see paljudele organisatsioonidele ka aimu millised olulised infovarad on nende valduses ilma, et nad nende väärtust päriselt mõistaks.
Kolmandaks, võib-olla selguvad õppuste käigus ka mõningad vead ja tõrked senistes koopia, varu- või taastamissüsteemides.
Mina veel mäletan, et oli aeg, mil nägime vaeva selle nimel, et elektroonilised dokumendid ja allkirjad oleksid samaväärsed paberil antutega. Nüüdseks on arengupendel teinud võnke teise äärmusesse – me ei pea enam paberil esitatud arhitektuuri võistlustööd samaväärseks tema elektroonilise koopiaga, riigiasutustele saab esitada ainult e-arvet. Äkki oleme teinud mõned valikud liiga julgelt?
Tegelikult ei peaks ju kõiki vanasid kaevusid täis ajama enne, kui meil on õnnestunud rajada moodne veevõrk.
Kokkulepe, et elektrooniline vorm on võrdne paberiga oli pikem ühiskondlik debatt. Kokkulepe, et loobume üldse suutlikkusest töötada paberi kui alternatiiviga – ma ei mäleta, et oleksime sellel teemal ühiskonnas pidanud debatti. See on lihtsalt juhtunud.
Suurem vabadus
Inimeste ja organisatsioonide mõtlemine alternatiivide peale ning valmistumine nendeks annab meile tegelikult suurema vabaduse. Digitehnoloogiate üks varjukülgedest on see, et nende rivist välja löömine teatud rünnetega ei olegi kahjuks ülemäära keeruline ega ka kulukas.
"Me võime oma võimsa e-riigi tundega sattuda tegelikult vabalt mõne alaealise häkkeri pantvangi."
Riiklikul tasemel tõsiselt häiriva ründe võib tegelikult "tellida" kõigest mõne tuhande euroga. Me võime oma võimsa e-riigi tundega sattuda tegelikult vabalt mõne alaealise häkkeri pantvangi.
Kui püüame teha asju jätkates praegusel kursil, siis ilmselt tabavad lähitulevikus samasugused olukorrad meid planeerimatult. Kui soovime olla tegelik jätkusuutliku ühiskonna suunanäitaja, siis peame andma eeskuju maailmale ka selles, mis puudutab teadliku alternatiivse toimimise harjutamist. Me kõik peame.
Tegelikult riik selles suunas juba tegutseb. Viimastel aastatel on hakatud laiemalt teadvustama vajadust suurendada valmisolekut erinevates kriisiolukordades hakkama saamiseks.
Väärtustatakse Eesti inimeste suutlikkust ennast ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni aidata. Me ei saa ju endale lubada, et iga suurem sügistorm viib elektri- ja siderikke tõttu rivist välja mitu maakonda, või et rotid närivad kaablit ning halvavad nõnda riigile kriitiliste e-teenuste toimimise.
Eks suutlikus ilma internetita toimida on üks ühiskonna kriisiks valmisoleku oluline osa. Kõige paremini mõjuks netivaba päev sellele osale ühiskonnas, kes suurema osa ajas maailma ekraani vahendusel tajuvad.
Et ennetada tulekahju, peavad igas kodus olema töökorras suitsuandurid ja tulekustutusvahendid. Et tagada turvalisus, peame ise hoolitsema, et uksed-aknad kinni saavad. Samuti on vaja kanda helkurit, et liikluses välja paista. Ega tehnoloogiate alternatiive ka keegi meie eest läbi mõtlema ega ära tegema tule.
Võtame siis ette ja teeme alustuseks internetivaba päeva ära! Olgem nii järjest keerukamaks digiühiskonnaks ja jätkusuutlikumas elurkorralduseks paremini valmis. | Agu Leinfeld: teeme Eestis internetivaba päeva | https://www.err.ee/1010585/agu-leinfeld-teeme-eestis-internetivaba-paeva | Agu Leinfeld teeb ettepaneku hakata igal aastal riigis korraldama internetivaba päeva. See tähendab päeva, kui kõik ettevõtted, koolid, haiglad, müügikohad ja riigiasutused peavad toimima internetil baseeruvate IT-lahendusteta. |
Õppus viiakse läbi kella 18-24 Toompea lossi territooriumil. Politseinikud ja kaitseliitlased harjutavad korrakaitseliste ülesannete täitmist ja kriitilise tähtsusega objekti kaitset, suletud alal patrullimist, inimeste küsitlemist ja turvakontrolli ning sõidukite läbivaatust.
"Linnas liikuvatele inimestele õppusega olulisi piiranguid ei kaasne, kuna kontrollitakse vaid õppuse vastumängul osalevaid inimesi ja sõidukeid. Siiski peab arvestama, et parlamendihoone vahetusse lähedusse kuuetunnise õppuse ajal ei pääse ning alalt võib kosta müra," teatas Kaitseliidu Tallinna malev. "Liiklust õppuse ajaks ei suleta ja läbimäng ei tohiks inimesi oluliselt häirida." | Politseinikud ja kaitseliitlased harjutavad Toompea kaitsmist | https://www.err.ee/1010580/politseinikud-ja-kaitseliitlased-harjutavad-toompea-kaitsmist | Kaitseliit korraldab reede õhtul koos politseinikega ühisõppuse "Toompea lukku". Inimesed õppuse ajal Toompea lossi lähedusse ei pääse ja korraldajad hoiatavad müra eest. |
Kohtu otsusega ei ole keelatud korteriomandi eriomandi kasutamine või kolmandate isikutele kasutusse andmine nõustamistegevuseks, kui sellega ei kaasne kaupade või muude teenuste tasuta või tasu eest pakkumist.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Harju maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse tegemisest.
Tallinna Sitsi tn 28 korteriühistu esitas 18. septembril 2017 Harju maakohtule avalduse Kindralite kinnisvara OÜ vastu, et kohus keelaks sellele kuuluva korteriomandi välja üürimise narkomaanide nõustamiskeskuseks ja süstlavahetuspunktiks.
Sitsi tänava majas pakub süstlavahetust Mittetulundusühing Convictus Eesti. Convictus vaidles kohtus korteriühistu avaldusele vastu ja leidis, et ruumide kasutamine narkomaanide nõustamiskeskuse ja süstlavahetuspunktina ei ole vastuolus ruumide kasutamise sihtotstarbega varem kehtinud ja hetkel kehtiva seaduse järgi. MTÜ hinnangul ei ole narkomaanide ohtlikkust tõendatud ja keskus on vajalik.
Kohus selgitas välja, et Kindralite kinnisvara OÜ-le kuuluva korteriomandi koosseisus olevate ruumide kasutusotstarbeks on kasutusloal märgitud "kaupluse ja bürooruumid". Convictuse poolt kirjeldatud tegevus ei ole kohtu hinnangul käsitletav kaupade müümisena.
"Kohtu hinnangul ei nähtu menetlusosaliste avaldatud asjaoludest ja esitatud tõenditest, et MTÜ Convictus Eesti pakub või soovib pakkuda tasu eest kaupu. Süstlavahetusteenuse pakkumine ei ole kohtu hinnangul samuti kaupluse tegevuseks, kuivõrd teenuse pakkumine ei toimu tasu eest ega ole üks osa kaupade müümisest. Kohtu hinnangul ei saa käsitleda tegevust ka apteegiteenusena, sest apteegiteenusel on selgelt kaubanduslik iseloom, mis MTÜ Convictus Eesti puudub. Seetõttu ei ole tegevus kooskõlas kasutusloal märgitud "kaupluse ruumid".
Süstlavahetuspunkt Sitsi tänaval. Autor/allikas: ERR | Kohus keelas Sitsi tänava kortermajas narkomaanide süstlavahetuse | https://www.err.ee/1010555/kohus-keelas-sitsi-tanava-kortermajas-narkomaanide-sustlavahetuse | Harju maakohus rahuldas osaliselt Tallinna Sitsi tn 28 korteriühistu avalduse ning keelas sealses majas asuva mitteeluruumi kasutamise narkomaanide süstlavahetuskohana. |
Järgmisel aastal hakkab Tallinn rajama Pirita teele bussidele eraldi sõidurada – kesklinna-Pirita suunal –, mis ulatub Russalka juurest kuni Pirita Selverini. 2,2-kilomeetrine rada ehitatakse osaliselt praeguste sõidusuundade vahel oleva haljasala arvelt. Eraldi rajaga soovitakse anda ühistranspordile eelis autode ees ning mõjutada inimesi eelistama bussisõitu sõiduautole.
Pirita-kesklinna suunal on ühissõidukirada olnud juba üle kümne aasta. Igapäevased liiklejad on samas tähele pannud, et õhtust liiklust Pirita suunal ei saa kuidagi võrrelda hommikuste ummikutega kesklinna suunal. Rüütelmaa sõnul näitavad transpordiameti andmed midagi muud. Samas ei tehtud uue ühistranspordiraja vajaduse selgitamiseks uut uuringut.
"Need asjad, mis on ilmselged ja kajastatud standardis, nende kohta me reeglina uuringut ei tee, vaid me lähtume nendest andmetest, mis on juba välja uuritud ja standarditesse kirja pandud," märkis Rüütelmaa.
Bussiraja vajaduses Rüütelmaa ei kahtle. "Me oleme sellega kursis, et Eestis on 1,2 miljonit liikluseksperti ja me oleme väga tänulikud selle toetuse eest, mida me saame, aga kui me vaatame ja monitoorime tegelikku olukorda, siis me näeme et täna näiteks (Maarjamäe) uue memoriaali juures jääb buss seisma selliselt, et ta takistab liiklust. On igati mõistlik tänast liikluskoormust arvestades see bussirada täispikkuses välja ehitada ja see muudab ka tavasõidukite liiklemist ohutumaks." rääkis ta.
Haljasala jääb alles
Rüütelmaa sõnul on Pirita tee laius osalt selline, kus saaks ka ilma teed laiendamata eraldada bussidele oma raja, kuid mõnes kohas tuleb teed siiski laiendada.
"Mõned kohad on kitsamad, mis vajavad laiendamist. Seda rada ei rajata haljasala peale või asemele, vaid mõnes kohas, kus tee laius ei anna välja, kus täna ei ole võimalust ühissõidukirada maha märkida, osaliselt laiendatakse teed. Me räägime mõnes kohas 20 sentimeetrist, mõnes kohas poolest meetrist ja mitte (kahes sõidusuna vahel asuva) haljasala arvelt igal pool, vaid ka teiselt poolt äärest – seda ei saa kindlasti lugeda haljasala kaotamiseks," selgitas ta.
Praegu on bussirada projekteerimisel ning valmis saab see 2020. aastal. Kui palju ühissõidukirada maksma läheb, ei osanud Rüütelmaa öelda, sest tõenäoliselt tuleb ümber tõsta ka Pirita tee ääres asuvaid elektriposte ja -juhtmeid. Kui palju, selgub projekti valmides.
Ülekäiguradadele foorid
Lisaks bussirajale kavatseb Tallinn järgmisel aastal lisada Pirita teele valgusfoore. Foorid pannakse kohtadesse, kus on juba täna jalakäijate ületuskoht, uusi teeületuskohti rajama ei hakata.
"Tänasel päeval on Pirita teel osa ülekäiguradasid reguleeritud fooridega, osa on reguleerimata ülekäigurajad, kus on jalakäijal eesõigus tee ületamiseks. Need kohad, kus täna on foorideta teeületuskohad, need kohad varustatakse järgmisel aastal valgusfooridega," selgitas Rüütelmaa.
Rüütelmaa sõnul ei tohiks foorid autode liiklemist aeglasemaks muuta. Ka täna on sõidukijuhil nagunii kohustus anda (ülekäigurajal) jalakäijale teed. Kui tulevikus on seal valgusfoor ja jalakäija tellib endale nupust rohelise tule, siis tegelikult sisuliselt ei muutu midagi," märkis ta. | Rüütelmaa: Pirita tee bussiraja vajadus on ka uuringuta selge | https://www.err.ee/1010557/ruutelmaa-pirita-tee-bussiraja-vajadus-on-ka-uuringuta-selge | Tallinn rajab järgmisel aastal Pirita teele ühissõidukiraja ka kesklinna-Pirita suunal, sest tegelik olukord liikluses nõuab seda, ütles ERR-ile linna transpordiameti asetäitja Talvo Rüütelmaa. Lisaks ühissõidukirajale paigaldatakse Pirita teele uusi valgusfoore. |
Töökeskkonna saab jagada kaheks – füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks. Eelkõige tajume kõrvalseisjana füüsilist, meid ümbritsevat materiaalset keskkonda. Seda, kas on olemas mugav ja ergonoomiline laud ja -tool, tööiseloomuga sobituvad ruumid, vajalikud vahendid-programmid. Lisaks veel muud lisahüved, millega füüsilist keskkonda rikastada ja mille nimel tööandjad palju pingutavad.
Oluliselt vähem pööratakse aga tähelepanu psühhosotsiaalsele keskkonnale, mida esmapilgul silmaga ei märka. Kiikedega ja piljardilauaga ägedast keskkonnast pole aga kasu, kui organisatsioonikultuur on paigast ära, juhtimiskultuur eklektiline ning puudub inimsõbralik sisekliima.
Pean silmas õhkkonda, kus on palju möödarääkimist, õhk on pingest paks, juht ei kuula oma inimesi ega mõista inimeste vajadusi.
Piltlikult öeldes võib uhkes kontoris kott-toolis istudes ju natuke aega tore olla, aga kui töötaja on seal vaimselt rahulolematu, siis pole see jätkusuutlik.
Tööandja ülesanne on luua soodne keskkond, kus tööd on hea teha. See tähendab ka psühhosotsiaalsetele ohuteguritele tähelepanu pööramist: kuidas mõjutab töökeskkond inimese vaimset ja füüsilist tervist – milline on oodatav töökoormus, tugi juhilt, tööalased suhted tiimis jms. Soodsa keskkonna loomine eeldab tugevat igapäevajuhtimise võimekust ja pidevat arengut.
Tööandja kui töökeskkonna looja
Kui tööandja saab olla keskkonna ja parema töökogemuse soodustaja, siis töötaja motiveerija ta olla ei saa. Motiveerida saab ja peab ennast ikkagi inimene ise, et tema töö paremini laabuks.
See ei tähenda, et kogu vastutus oleks ainult töötajal, kuid ta peab ka ise enda parema töö tingimuste loomise eest seisma. Juht ei saa dikteerida seda, kas töötaja on piisavalt puhanud, liigub mõõdukalt või toitub hästi jne.
"Töösuhe on nagu iga teine suhe – sellel on algus, oma kulg koos tõusude ja mõõnadega."
Kõik need on olulised detailid, mis mõjutavad produktiivsust ja rahulolu. Inimese eneseteadlikkus ja suhtumine töösse on väga tähtsad. Töösuhe on nagu iga teine suhe – sellel on algus, oma kulg koos tõusude ja mõõnadega ning võib saabuda ka lõpp. Oluline on aru saada, millal väärikalt lõpetada ilma, et suhe kurnavaks muutuks.
"Miks ma seda tegema pean?"
Suurimaid demotivaatoreid ja suhtumise mõjutajaid on see, kui inimene ei mõista oma töö sisu ja tähendust – millist väärtust tema loob. Keegi ei taha teha ei töö- ega ka eraelus midagi, millest aru ei saa või ei mõista, kuidas see meid aitab.
Ei saagi, kui me ei tea, mis on eesmärgid ja kuhu poole me liigume. Hea on, kui igal töötajal on individuaalsed eesmärgid ja ka ühised sihid, mille poole liigutakse. See aitab organisatsioonil hoida fookust ja paremaid tulemusi saavutada ning ka töötajate rahulolu kasvatada. Inimesed teavad, mille nimel pingutavad ja seeläbi ka panustavad ise sellesse, kuidas neid ootusi täita, mida teha paremini.
Ausus jätab kööginurgajutud olemata
Eluterve organisatsioonikultuur toimib aususel, dialoogil ja tagasisidel, mitte eeldamisel. Selleks, et töötaja saaks paremini aru, mida ja milleks on vaja või kuidas tema oma tööd saaks paremini teha, on vaja kaasa rääkimist ja algatusjulgust.
Ei saa eeldada, et tööandja kõiki töötaja vajadusi ise märkab. Eelduste pealt tekivad tihti väärarusaamad. Seetõttu ei tohiks karta oma juhti ja ise ettepanekutega välja tulla – selgitada, kuidas tööandja võiks rohkem tuge pakkuda või võimalusi luua; mida muuta töökeskkonnas, et töö sujuks paremini jms. Kompromissid ja kokkulepped sünnivad konkreetsetest ettepanekutest.
Ausust ja tagasisidet – mida on ka meie ühiskonnas jätkuvalt liiga vähe – ei tohi karta, sest see loob töökeskkonnas lisaväärtust ning hoiab ära ka palju probleeme, mis tekivad tihti kööginurga aruteludest või valesti mõistmistest. See aitab keskenduda olulisele ja luua paremat psühhosotsiaalset keskkonda ja töökogemust. | Kaija Teemägi: pinksilaud ei päästa psühhosotsiaalselt katkist töökeskkonda | https://www.err.ee/1010554/kaija-teemagi-pinksilaud-ei-paasta-psuhhosotsiaalselt-katkist-tookeskkonda | Tihti suunatakse ehk liigagi palju tähelepanu kellade ja viledega füüsilisele keskkonnale, jättes emotsionaalse heaolu tagaplaanile. Just see aga määrab suuresti inimese tööõnne ja tööga saadava kogemuse, kirjutab Kaija Teemägi. |
L'Equipe'i andmetel jõudsid mehed kokkuleppele ja Bernaudeau kaalub Giro asemel alternatiivset võistlusprogrammi, vahendab Marathon100.com.
Aasta esimene suurtuur ja Itaalia tähtsaim rattavõistlus algab Ungaris, kus sõidetakse kolm esimest päeva, enne kui siirdutakse Sitsiiliasse. Girost saab osa võtta 22 kaheksaliikmelist meeskonda. Tänavuse Giro võitis Richard Carapaz (Movistar). Taaramäe on korra Girol osalenud – 2016. aastal võitis ta etapi ja sai kokkuvõttes 29. koha. | Giro korraldajad saatsid Taaramäe klubile harukordse palve | https://sport.err.ee/1010550/giro-korraldajad-saatsid-taaramae-klubile-harukordse-palve | Giro d'Italia korraldaja RCS Sport palub Rein Taaramäe koduklubil Total Direct Energie'l loobuda oma kohast järgmise aasta suurtuuril. Prantsuse väljaanne L'Equipe kirjutab, et RCS Sporti juht Mauro Vegni pakkus Total Direct Energie direktorile Jean-Rene Bernaudeau'le tehingut, et nad saaksid kutsuda rohkem Itaalia klubisid. |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sõnul teevad projekti osapooled kõik endast oleneva, et projekt valmiks kokku lepitud tähtajaks ehk 2026. aastaks. Riigikontrolli analüüs näitas aga, et Eesti riigi vastutusel olevad tegevused on keskmiselt rohkem kui kaks aastat rahastuslepetes kokku lepitud lõpptähtaegasid ületanud või ületamas.
Näiteks hilineb Eesti tegevustest Pärnu ja Ülemiste reisiterminali ehitus prognoosi kohaselt viis aastat. MKM-i väitel valmivad need siiski hiljemalt 2026. aastaks. Euroopa Komisjonile saadetud aruannetes on toodud hilinemiste põhjustena välja põhjalikumate uuringute tegemise vajadus, hanke või konkursi luhtumine ning kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse oodatust hilisem kehtestamine.
RB projekti Eesti osa peamise elluviija, RB Estonia OÜ sõnul on hilinemist põhjustanud ka projekti koordinaatori ehk Lätis asuva ettevõtte RB Rail ASi tegevuste, näiteks projekteerimisjuhiste koostamise hilinemine.
Kogu Rail Balticu projekti tegevused kolme riigi peale kokku on keskmiselt poolteist aastat rahastuslepetes kokku lepitud ajakavast maas. Eesti on soovinud Rail Balticu projektiga võimalikult kiiresti edasi liikuda ja on seetõttu teiste Balti riikidega võrreldes võtnud rahastuslepete kohaselt korraga ette rohkem tegevusi – rahastuslepetes kokku lepitud 71-st tegevusest on Eesti vastutuses 27.
Kui liikmesriik ei suuda aga kaasrahastust õigel ajal ära kasutada, on Euroopa Komisjonil õigus raha tagasi küsida. Samas on poolte kokkuleppel võimalik rahastusleppeid muuta, sealhulgas pikendada tegevuste elluviimise tähtaegasid ning jaotada tegevusi osadeks. Rahastuslepete elluviimise pikendamist on ministeeriumid ja RBR ka juba taotlenud.
Rail Balticu projekti Eesti tegevuste maksumuse prognoos on kasvanud 31,7 miljonit eurot ehk 13,9 protsenti võrreldes Euroopa Liiduga (EL) sõlmitud kolmes rahastusleppes kokku lepitud eelarvega. Näiteks läheb prognoosi kohaselt raudtee teiste taristutega ristumiste esimene ehitusetapp 20,5 miljonit eurot rahastusleppes kokku lepitust kallimaks, samuti prognoositakse Pärnu ja Ülemiste terminali ehitamise kallinemist. Euroopa Komisjon rahastab projekti tegevusi aga rahastuslepetes kokku lepitud eelarve ulatuses ning kõik ülekulud tuleb katta liikmesriikidel ise.
Kallinemine on olnud põhjustatud muu hulgas maksumuse prognooside täpsustumisest. Samas on suurte projektide puhul olnud maksumuse suurenemine ning ajakava pikenemine pigem tavapärane, nendib riigikontroll.
Samas märgib riigikontroll, et Rail Balticu raudtee rajamise rahastamine kuni selle valmimiseni on läbi mõtlemata.
Audit näitas ka, et Rail Balticu projekti hangete korraldamiseks ja lepingute haldamiseks on Eestis jagatud ülesanded ja vastutus ning toimitud üldjoontes seaduste ja kokkulepitud reeglite kohaselt.
Projekti Eesti osa järelevalve korralduses ning riskide ja muudatuste juhtimisel esineb siiski probleeme. Kuigi enamikku Eesti vastutuses olevaid Rail Balticu projektiga seonduvaid tegevusi viib ellu Rail Baltic Estonia OÜ, vastutab nende tegevuste õigeaegse ja eelarvekohase elluviimise eest MKM.
Samas pole MKM paika pannud, kuidas tehakse järelevalvet RBE tegevuse üle ning kuidas juhitakse projektis ettetulevaid olulisi muudatusi, näiteks märkimisväärset ajakava pikenemist või kulude suurenemist.
Riigikontroll soovitas Rail Balticu projekti tõhusamaks arendamiseks MKM-il töötada välja projekti muudatuste juhtimise ning järelevalve korraldus, sealhulgas määrata kindlaks MKM-i roll ning vajalikud protseduurid. Lisaks soovitas riigikontroll MKM-il analüüsida koostöös rahandusministeeriumiga projekti rahastamise riskide vähendamiseks võimalikke rahastamise stsenaariumeid ja koostada rahastamise prognoosid.
Majandus- ja taristuministri hinnangul on Rail Balticu raudtee rajamiseks varem kokku lepitud tähtajad jätkuvalt realistlikud ning MKM koos teiste RB projekti pooltega teeb pidevat tööd, et RB raudtee valmiks 2026. aastaks. Ministri hinnangul on projekti Eesti osapoolte rollid ja vastutus lepingutega reguleeritud ning ministeerium on planeerinud RB raudtee rajamise rahastamise vajalikul määral ette, järgides kõiki seadustes toodud kohustusi ja võimalusi.
Samas märkis minister, et riigikontrolli soovitused projekti rahastamise stsenaariumite analüüsimiseks on küsitavad seaduste ja määrustega paika pandud riigieelarve planeerimise ja koostamise põhimõtete, sealhulgas riigieelarve universaalsuse põhimõtte seisukohast, ning nende täitmine võib rikkuda põhiseaduses sätestatud parlamendireservatsiooni ning riigikogu finantspädevuse põhimõtteid. Riigikontrolli hinnangul aga ei piira projekti eelarve detailsem analüüsimine ja stsenaariumite koostamine riigikogu õigusi ega otsustuspädevust.
"Kuidagi ei tohi tekkida olukord, kus meil on mõne aasta pärast valmis küll Ülemiste reisiterminal, Pärnu reisiterminal ning mõned raudteesillad, kuid puudub raudtee nende vahel ning piisav raha selle ehitamiseks," kommenteeris auditi tulemusi riigikontrolör Janar Holm. "Samuti ei tahaks mõelda stsenaariumile, kus Rail Baltic lõpeb süda-Euroopa poolt vaadates Das Baltikumi pealinnas Riias. Riia ja Helsingi vahel oleks aga üks isoleeritud ääremaa, provints."
Selleks, et Eestiga seda ei juhtuks, on Holmi sõnul vajalik ka väga tugev poliitiline tahe ja toetus. Riigikontroll rõhutas juba 2017. aastal tehtud ülevaates, et Rail Balticu puhul on algusest peale otsuste tegemisel olnud määraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused.
"Lootus, et rong sõidab edasi ka siis, kui piilupart tukub, ei täitunud ei tuntud lastelaulus ega lähe nii ka päriselus. Juht peab olema, juht peab aru saama, et ta juhib, juht peab vastutama ja juht peab ette nägema kogu teekonda ja riske sellel teekonnal."
Lähiajal on valmimas Eesti, Läti ja Leedu riigikontrolli-asutuste ühisaudit kogu Rail Balticu projekti juhtimise kohta. "Sealt saab aimu, mis saab siis, kui veduri juhtkangide juures on mitu piiluparti, kes igaüks tõmbab kangi ise suunas," ütles Holm.
Põhjalikumalt saab auditiga tutvuda riigikontrolli kodulehel.
RB koordinaator Kristjan Kaunissaare kommentaar auditile:
Kristjan Kaunissaare. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
"Riigikontroll on teinud põhjaliku töö ning auditi tulemused on meile töös igati abiks. Meil on eesmärk teha seda projekti üks kord ja hästi, mitte hiljem vigu parandada. Mööname, et mõned tegevused on graafikust maas ja ajakava on küll pingeline, aga elluviidav. Me teeme selle jätkuvalt tööd, et raudtee valmiks 2026. aastal.
Rail Balticat tehakse palju avatumalt ja kaasavamalt, kui Eestis on varasemalt suurprojektidega tavaks olnud. Hindame kõikide partnerite ja huvirühmade panust väga kõrgelt. Meil on juba toimunud enam kui 80 avalikku arutelu ja paljud on veel ees, käivad regulaarsed konsultatsioonid erinevate osapooltega, viiakse läbi uuringuid. Eestis pole midagi sarnast varem tehtud.
Püüame igakülgselt arvestada nii inimeste, looduse, projekti tehnilise- ja ohutusalase nõudlikkuse kui ka keskkonnamõjudega ning see on ajamahukas. Siiski oleme hilinemise riski juba ka maandanud, näiteks alustanud ehitushangete ja ehitustegevusega 2019. aastal põhiprojekti valmimisega paralleelselt.
Nagu riigikontroll enda auditis tõdes, on selge, et sellise projekti puhul, mille planeerimine ja elluviimine kestab üle kümne aasta, võivad muutuda eeldused ja sellest tulenevalt ka projekti sisu ja eelarve.
RB Eesti osa väljaehitamise kulu on möödunud aastal valminud eelprojekti prognoosi kohaselt 1,59 miljardit eurot. 2022. aastal, kui põhiprojekt on valmis, saame seda uuesti hinnata. Sihiks on projekti kulusid kärpida, aga selliselt, et raudtee põhiparameetrid jääksid samaks ja tagatud oleks vastavus kõigile nõuetele ja piirangutele, sh ohutusele ja kvaliteedile.
Rail Baltica on kolme riigi projekt ja osa üle-euroopalisest raudteede võrgustikust, kus kõigil on nii ühised kui ka oma huvid. Peame ka sellega projekti ellu viies arvestama. Täna teame, et Euroopas on kliimaeesmärke arvestades keskkonnasõbralik raudtee üks esmastest prioriteetidest. Kuid loomulikult eeldab selle saamine kõigi osapoolte head tahet ja pingutust.
Rail Baltic Estonia võtab kindlasti arvesse riigikontrolli soovitust arendada edasi riskijuhtimissüsteemi, mis võimaldaks nii tegevuste viibimise kui kallinemise riske õigeaegselt avastada ja neid maandada." | Riigikontroll: Rail Baltic läheb kallimaks ja ei valmi ilmselt tähtajaks | https://www.err.ee/1010548/riigikontroll-rail-baltic-laheb-kallimaks-ja-ei-valmi-ilmselt-tahtajaks | Riigikontrolli audit näitas, et Rail Balticu raudteeprojekti puhul on tekkinud hilinemisi, sealhulgas Eesti vastutada olevas osas, ja osa tegevuste maksumuse prognoosid on suurenenud, mistõttu pole objekti valmimine tähtajaks ilmselt realistlik. MKM loodab siiski tähtaegadest kinni pidada. |
Otsides väiksema keskkonnamõjuga energiatootmise viise, võib lahendus peituda just toormes biomassi osakaalu suurendamises. See pakub alternatiivi fossiilkütuste kasutamiseks ning tekkivate heitkoguste vähendamiseks.
Uurimistöö juht, Tallinna Tehnikaülikooli kütuse ja õhuemissioonide analüüsi teadus- ja katselabori juhataja, professor Alar Konist ütles, et teadlased kasutasid uurimistöös termogravimeetrilist analüüsi. "Kaasaegsetes laboritingimustes aitab just kiirahju kasutamine termogravimeetrias määrata ajas puidu reageerimisvõimet erinevate temperatuuride ja reaktsioonimahtude juures. Seadsime eesmärgiks analüüsida biomassi -käesoleval juhul puidu ja põlevkivi – põlemiskineetikat, eesmärgiga suurendada võimalikult palju biomassi osakaalu."
Süsihappegaasi ehk CO2 emissiooni saab soojusenergeetikas piirata põlevkivikütuse osakaalu vähendamisega ning asendades seda taastuva toormega.
Oma uurimises kasutasid tehnikaülikooli teadlased ühte Eesti levinumat taastuvat loodusvara ehk puitu. Täpsemalt analüüsiti puidu ja põlevkivi segu koosmõju põlemisprotsessile. Teadlased asendasid 40 protsenti põlevkivist puiduga.
"Tänase seisuga saame väita, et keskkonda kõige vähem koormav on Eesti põlevkivikateldes fossiilkütuse ja biomassi segu kasutamine. Nii näiteks on meie tuntuima kaasaegse, nn rohelise elektri tootja, Auvere elektrijaama elektritootmise kasutegur praegu umbes 40 protsenti, samal ajal kui teistel koostootmisjaamadel, kus lisaks soojusele toodetakse ka elektrit, on elektritootmise kasutegur jätkuvalt alla 30 protsenti," selgitas professor Konist.
Kui fossiilkütuste põletamine lisab meie biosfääri aineringesse süsinikku, siis tahkete biokütuste põletamine seda ei tee, kuna tahked biokütused on ise biosfääri aineringe osad. Fossiilkütuste keskkonnakahjulikkust iseloomustavad põhiliselt kaks komponenti. Esiteks paiskub suitsugaasidega väliskeskkonda lisaks süsihappegaasile erinevaid saasteaineid ning teiseks tekib põlemisjäägina tuhk.
Professor Alar Konist: "Uurimise põhjal saame väita, et suitsugaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsiooni saab tootmises kontrolli alla hoida optimaalselt madalaima põlemistemperatuuri 700–800 kraadi juures. Teise kahjuliku teguri, tuha, osakaalu tekkimist saab puidu lisamisel põlevkivile vähendada koguni pea poole võrra. Ühtlasi on selliselt tekkinud tuhal lisaväärtus: tänu puidu lisamisele on tema kvaliteet sobilik kasutamaks (õigem oleks öelda "taaskasutamaks") näiteks ehituses rohetsemendi lähtematerjalina".
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Thermal Analysis and Calorimetry | Teadlased: puidu osakaalu suurendamine fossiilkütustes on üks lahendus | https://novaator.err.ee/1010536/teadlased-puidu-osakaalu-suurendamine-fossiilkutustes-on-uks-lahendus | Üha kasvavat keskkonnaohtu kujutavat fossiilsete kütuste kasutamist saab keskkonnasõbralikumaks muuta neile puidu lisamise teel – sellise vahekokkuvõtteni jõudsid oma aasta väldanud uurimuses Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetikud. |
Seni NATO küberkaitsekoostöö keskuses õigusosakonna juhina töötanud Aasmann alustas tööd RIA küberturvalisuse teenistuse juhi ametikohal 1. detsembril, edastas RIA.
"Soovin, et minu töö tulemusel oleks RIA küberturvalisuse teenistus kogukonna jaoks usaldusväärne partner, kes aitab kaasa digiriigi arengule," ütles Aasmann.
Aasmann töötas kaheksa aastat NATO küberkaitsekoostöö keskuses õigusosakonna juhina, samuti on ta töötanud Swedbankis IT-juristina ning Põhja ringkonnaprokuratuuris ringkonnaprokurörina.
RIA küberturvalisuse teenistuse senine juht Uku Särekanno asus 1. oktoobrist tööle Euroopa Liidu IT-agentuuris eu-LISA, kus ta koordineerib uute suuremahuliste andmebaaside kasutusele võtmist Schengeni alas. | RIA küberturvalisuse teenistuse juhiks sai Lauri Aasmann | https://www.err.ee/1010537/ria-kuberturvalisuse-teenistuse-juhiks-sai-lauri-aasmann | Riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektori asetäitjaks küberturvalisuse alal sai Lauri Aasmann. |
"Oleme oma startide tehnikaga ja kiirusega rahul. Hea on märgata, et iga tuulega suudame sõita fliidi esiosas. Loodame, et järgmise kolme päeva jooksul suudame strateegilised otsused paremini teha ja tulemustes veel kõrgemale ronida," sõnas roolimees Juuso Roihu.
"Olümpiakohta me siit Eestile kahjuks tuua ei suuda. Siin antakse neljale riigile OM-koht ja kõik need neli riiki on hetkel esikümnes. Sellele vaatamata võitleme edasi ja püüame teha oma elu parima võistluse," lisas soodimees Henri Roihu.
"Poisid pole kunagi varem nii hästi sõitnud. Nad on kahte sõitu juhtinud ja kolmes sõidus jõudnud finišisse esikümnes. Kusjuures, meil on olnud olud, mis vendadele kõige vähem sobivad – stabiilne meretuul. Hõbegrupis on seltskond väga tugev, oleme võitluseks valmis ja anname endast parima," ütles treener Maria Veessaar.
Võistlust juhivad sakslased Erik Heil ja Thomas Ploessel. Teisel positsioonil on Uus-Meremaa tiim Peter Burling ja Blair Tuke ning kolmandal kohal austerlased Benjamin Bildstein ja David Hussl.
Reedest pühapäevani peetakse MM-i finaalsõidud, kus seilatakse vastavalt kvalifikatsiooni tulemustele kuld-, hõbe- ja pronksgruppidena ning pühapäeval toimub ka topeltpunktid andev medalisõit kümnele parimale.
Hõbelaevastikku jäämine tähendab seda, et Juuso ja Henri Roihul ei ole MM-ilt enam võimalik 2020. aasta Tokyo olümpiamängudele kohta saada, kuna kuldgrupis on olümpiapileti taotlejaid rohkemgi kui MM-il välja antavad neli kohta. Järgmine kvalifikatsioonivõistlus on 2020. aasta aprillikuus toimuv Genoa MK-etapp, kus antakse välja üks olümpiakoht Euroopa riikidele. | Roihud jätkavad hõbegrupis ega saa enam MM-il olümpiakohta püüda | https://sport.err.ee/1010535/roihud-jatkavad-hobegrupis-ega-saa-enam-mm-il-olumpiakohta-puuda | Uus-Meremaal Aucklandis toimuvatel meeste olümpiaklassi 49er maailmameistrivõistlustel said täna läbi kvalifikatsioonisõidud. Üheksa sõidu kokkuvõttes on Juuso ja Henri Roihu 47. kohal, mis tähendab, et nad purjetavad reedel algavates finaalsõitudes hõbegrupis. Ühtlasi kadus Roihudel võimalus püüda Tokyo olümpiakohta. |
Ratas ütles, et Aller jättis talle töise ja sümpaatse mulje. "Rääkisime maaelust ja ka sellest, mis tuleks maaeluministeeriumis ära teha. Oluline on taastada usalduslik suhe ja töörahu maaeluministeeriumis ja tema allasutustes ning kogu põllumajandussektoris," ütles Ratas ERR-ile.
Kadriorgu presidendi juurde mineku aeg on Ratase sõnul veel lahtine. "Aga suure tõenäosusega teen järgmisel nädalal ettepaneku tema ametisse nimetamiseks."
Ratas lisas, et põllumajanduse valdkond on oluline. "Loodan, et minister tuleb pühendunult ja koostöötahtega ning väga olulised Euroopa Liidu eelarveläbirääkimised just põllumajanduse valdkonnas, et toetada meie põllumehi." | Ratas esitab Alleri presidendile ametisse nimetamiseks järgmisel nädalal | https://www.err.ee/1010533/ratas-esitab-alleri-presidendile-ametisse-nimetamiseks-jargmisel-nadalal | Peaminister Jüri Ratas kohtus neljapäeva hommikul Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esitatud maaeluministri kandidaadi Arvo Alleriga ning teeb järgmise nädala alguses president Kersti Kaljulaidile ettepaneku ta ametisse nimetada. |
Tänase rektori professor Mart Kalmu esitasid rektorikandidaadiks arhitektuuriteaduskonna nõukogu, kunstikultuuri teaduskonna nõukogu, kaheksa professorit ühiselt, EKA üliõpilasesindus ja endine rektor emeriitprofessor Jaak Kangilaski.
Mart Kalm vaigistas õnnesoove, öeldes, et komisjon võib tema programmi veel tagasi lükata.
Töö uue maja kallal on tema sõnul alles pooleli: "Siin on palju kohti, mida saaks paremaks teha. Me ei ole uues majas osanud veel kõiki nurki õigesti kasutusele võtta. Meil on pooleli kõrvalmaja planeerimine, milleks meil raha on olemas. Me tegeleme sellega, et suuremat muuseumikompleksi välja arendada. Lisaks on mõttes kogukonnale suunatud kunstitegevuste maja, mida plaanime Kotzebue 2. Meil on väga palju asju pooleli."
Kalm ütles, et ei näe põhjust oma programmi tagasilükkamiseks. "Aga ära sõnuda ei tohi," lisas ta.
Oma rektoriks kandideerimise programmi akadeemia tulevikust, akadeemia juhtimisest ja rektorina töötamisest Eesti Kunstiakadeemias peab rektorikandidaat esitama hiljemalt 18. detsembriks. Kohtumised kandidaadi programmiga tutvumiseks ja küsimuste esitamiseks peetakse jaanuaris 2020.
Valimiskogu koguneb rektorit valima akadeemia aulasse 30. jaanuaril 2020 kell 14. | Tõenäoliselt jätkab EKA rektorina Mart Kalm | https://kultuur.err.ee/1010532/toenaoliselt-jatkab-eka-rektorina-mart-kalm | EKA rektorikandidaatide esitamise tähtajaks 2. detsembriks esitati rektori valimiskogule viis avaldust, kuna need kõik toetavad aga Mart Kalmu jätkamist, siis on Kalm ainus kandidaat.
Mart Kalm tutvustas ERR kultuuriportaalile mõne sõnaga oma platvormi. |
Suzuka raja rekord Super Formula autode jaoks oli kuni tänaseni 2017. aastast 1.35,907. Nüüd sai sellest jagu tervelt kuus meest, nende seas ka Vips, vahendab Delfi.
Hommikuse sessiooni parima aja 1.35,190 sõitis välja Nirek Fukuzumi, kellele vaid 0,070 sekundiga kaotas Naoki Yamamoto. Vipsi aeg oli 1.35,342 (+0,152).
Õhtused ajad jäid tagasihoidlikumaks märgade rajaolude tõttu. Vips sai õhtupoolikul kirja viienda aja 1.37,130, parim oli 1.36,482 välja sõitnud Tadasuke Makino. | Jüri Vips ja veel viis pilooti said jagu Suzuka ringraja rekordist | https://sport.err.ee/1010530/juri-vips-ja-veel-viis-pilooti-said-jagu-suzuka-ringraja-rekordist | Suzuka ringrajal peeti Super Formula sarja teine ja viimane testipäev. Kiiremaid aegu näidati hommikusel sessioonil, kus Jüri Vips (Team Mugen) sai kirja kolmanda tulemuse. |
Filmitegijate ametliku teate järgi keskendub uus dokumentaal endisele muusikatööstuses kõrgel kohal olnud naisele, kes kaalub, kas tulla välja oma looga, kus muusikatööstuses nimekas isik teda seksuaalselt ahistas, vahendas Independent.
Film peaks linastuma järgmisel aastal ja selle režissöörid on Kirby Dick ning Amy Ziering, kes on tuntud filmide "The Invisible War" ja "The Hunting Ground" poolest. Mõlemad filmid käsitlesid ahistamisjuhtumeid sõjaväes ja ülikoolilinnakutes.
Aasta alguses teatas Oprah, et töötab koos prints Harryga dokumentaalsarja kallal, mis keskendub vaimsele tervisele ja mis peaks ilmuma samuti 2020. aastal.
Sussexi hertsog ja hertsoginna kinnitasid Instagrami lehel dokumentaalsarja valmimist. "Dünaamiline mitmeosaline dokumentaalsari keskendub vaimsele tervisele ning inspireerib vaatajaid pidama ausaid vestlusi oma väljakutsete teemal," seisis Instagrami lehel.
Selle aasta alguses tõi Winfrey HBO platvormil välja dokumentaalfilmi "Oprah Winfrey Presents: After Neverland", mis käsitles Michael Jacksonit kui võimalikku lasteahistajat. Filmis intervjueeris Oprah kaht meest, kes süüdistavad kunagist popstaari ahistamises. | Oprah käsitleb uues dokumentaalfilmis ahistamisjuhtumit muusikatööstuses | https://menu.err.ee/1010515/oprah-kasitleb-uues-dokumentaalfilmis-ahistamisjuhtumit-muusikatoostuses | USA saatejuht Oprah Winfrey töötab dokumentaalfilmi kallal, mis peaks tooma päevavalgele ühe muusikatööstuses nimeka isiku seose seksuaalse ahistamisega. |
Maik-Kalev Kotsari koduvõistkond South Carolina Gamecocks alistas võõral väljakul 84:80 UMass Minutemeni, vahendab Korvpall24.ee.
Viimases viie mängu kahekohalise arvu punkte visanud Kotsar tõi sel korral üheksa punkti (kahesed 4/7, vabavisked 1/2), võttis üheksa lauapalli (sh kolm ründelauast), jagas kaaslastele viis resultatiivset söötu ja tegi kolm vaheltlõiget, vahendab Korvpall24.ee.
Artur Konontšuki kodumeeskond Southern Miss Golden Eagles võõrustas Tulane Green Wave'i, kellele jäädi alla 56:61. Algviisikusse kuulunud Konontšuki arvele kogunes 22 mänguminutiga viis punkti (kahesed 1/3, kolmesed 1/3), neli lauapalli (sh üks ründelauast), üks blokeeritud pealevise, üks vaheltlõige, kaks pallikaotust ja üks isiklik viga.
South Carolina jätkab hooaega kuue võidu ja kolme kaotusega, Southern Missil on kirjas kaks võitu ja seitse kaotust.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kotsar oli võidumängus lähedal kaksikduublile, Konontšuki koduülikool kaotas | https://sport.err.ee/1010512/kotsar-oli-voidumangus-lahedal-kaksikduublile-konontsuki-koduulikool-kaotas | USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis said Maik-Kalev Kotsari ja Artur Konontšuki kodumeeskonnad läinud öösel kirja vastavalt võidu ja kaotuse. |
Haavata sai veel üks tsiviilisik, kes on stabiilses seisundis haiglas.
Baasi esindaja sõnul oli tulistaja mereväelane, pealtnägijate sõnul kandis ta vormiriietust.
Esialgsetel andmetel teenis mereväelane Los Angeles-klassi ründeallveelaeval USS Columbia, ütles kontradmiral Robert Chadwick.
Ühe pealtnägija sõnul istus ta arvuti taga, kui kuulis laske. Ta kiirustas akna juurde ja nägi kolme ohvrit maas lamamas, seejärel aga mereväemundris meest endale pähe tulistamas.
Vahejuhtum leidis aset Oahu saarel nii mere- kui ka õhuväge võõrustava baasi lõunapoolse sissepääsu juures. Baasi turvaüksused said teate tulistamisest umbes pool kolm päeval. Baas oli mõne tunni suletud.
Juhtunust on teavitatud ka president Donald Trumpi.
Tulistamine leidis aset kolm päeva enne seda, kui Ühendriikides märgitakse 78 aasta möödumist Jaapani vägede üllatusrünnakust Pearl Harbourile 1941. aastal, milles sai surma 2403 USA sõduri ja mis riigi sõtta viis. | USA Pearl Harbori mereväebaasis hukkus tulistamises kolm inimest | https://www.err.ee/1010490/usa-pearl-harbori-merevaebaasis-hukkus-tulistamises-kolm-inimest | Hawaiil USA Pearl Harbori mereväebaasis sai tulistamises surma kolm inimest; ründaja tappis kaks kaitseministeeriumi tsiiviltöötajat ja võttis siis ka endalt elu. |
Võitjate ridades tegi taas väga hea mängu Giannis Antetokounmpo, kes viskas 28 minutiga 35 punkti ja võttis üheksa lauapalli. Khris Middleton lisas 17 punkti ja kaheksa lauapalli.
Pistonsi parim oli Andre Drummond 23 punkti ja 14 lauapalliga.
Los Angeles Lakers võttis kindla võidu, alistades 121:96 Utah Jazzi. Anthony Davis tõi võitjatele 26 punkti, LeBron James lisas 20 punkti.
Golden State Warriors sai nelja võidu kõrvale 19. kaotuse, jäädes 91:106 alla Charlotte Hornetsile. Võitjate ridades tabas Devonte Graham kümme kolmepunktiviset ja tõi lõpuks 33 punkti.
Dallas Mavericks oli 121:114 parem Minnesota Timberwolvesist. Mavericksi parim oli Dwight Powell 24 punktiga, Luka Doncic lisas 22 punkti, seitse lauapalli ja kuus korvisöötu ning Kristaps Porzingis 19 punkti ja kuus lauapalli.
Tulemused:
Charlotte – Golden State 106:91
Detroit – Milwaukee 103:127
Orlando – Phoenix 128:114
Atlanta – Brooklyn 118:130
Boston – Miami 112:93
Chicago – Memphis 106:99
Oklahoma City – Indiana 100:107
Dallas – Minnesota 121:114
Utah – LA Lakers 96:121
Portland – Sacramento 127:116 | Antetokounmpo hiilgas taas ja Bucks pikendas võiduseeriat | https://sport.err.ee/1010507/antetokounmpo-hiilgas-taas-ja-bucks-pikendas-voiduseeriat | Korvpalliliigas NBA võitis Milwaukee Bucks 13. mängu järjest, alistades 127:103 Detroit Pistonsi. |
Salo naiskonna eest kerkis juba mitmendat korda üleplatsimängijaks Nette Peit, kes tõi 21 punkti (+13). Nurgaründaja realiseeris 41 tõstest 17 (41%), lisa tuli kolme bloki ja ühe ässa näol, vahendab Võrkpall24.ee.
Samuti tegi korraliku esituse Ennok, kes lisas võitu 17 punkti (+8), olles Peidi järel oma naiskonna paremuselt teine punktikütt. Viljandlanna sai 34 tõstet, millest realiseeris 14 (41%), lisaks kanti tema kontosse üks blokk ja kaks ässpallingut.
Liigatabelis paikeb Salo jätkuvalt neljandal kohal, olles kogunud 28 punkti.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Peidi ja Ennoki koduklubi naasis võidulainele | https://sport.err.ee/1010501/peidi-ja-ennoki-koduklubi-naasis-voidulainele | Soome naiste meistriliigas sai eile nelja kaotuse kõrvale üheksanda võidu Anu Ennoki ja Nette Peidi koduklubi Salo Viesti, kes alistas 3:1 (15, 12, -23, 24) Orivesi Ponnistuse. |
Kõivu 90. sünniaastapäeva tähistamiseks 5. detsembril pani Võru instituut veebilehele www.helüait.ee kuulamiseks katkendeid Kõivu võrukeelsest kirjandusloomingust. Need valisid välja ja lugesid sisse Evar Saar ja Urmas Kalla.
Tänapäevaste vahenditega kuulatavaks sai ka 1996. aastal helikasseti "Rohiline ruunakõnõ" jaoks näitleja Tarmo Männardi poolt sisse loetud Peetso Saamo monoloog näitemängust "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aastaga suvõl".
Lavastaja Taago Tubin, kes ka ise Kõivu näidendeid lavastanud on, ütleb Uma Lehes Kõivu loomingu kohta nii: "Madissõ teksti omma jo nigu põhalda kao, esi maailmu ja salahuisi täüs. Lihtsä om sinnä är uppu, a ku su tuukrikell om õigõlõ hellü säet, sis võiva kogõmusõ olla väega inspiriirvä ja müstilidse. Madissõ maailmu man om kõgõ tähtsämb paik. Inemise paik-likkus om tähtsämb, ku timä ao-likkus ja inem-likkus."
Võru kirjanduse uurija Tiia Allas räägib samas lehes: "Kõiv om kirotanu, et kotussõ, kohe sa suurõst pääst tulõt, saat sa valli. A nuu kotussõ, kohe sa trehvät latsõpõlvõn, kotussõ, kon mängit, sääl omma kõik asja absoluutsõ katõgoorilidsusõga, sääl kotsin vältmäldä ja taa peräst ka igävedse." | Madis Kõivu sünniaastapäeva puhul saab kuulata tema võrukeelset loomingut | https://kultuur.err.ee/1010496/madis-koivu-sunniaastapaeva-puhul-saab-kuulata-tema-vorukeelset-loomingut | Võrukene Madis Kõiv oli füüsik, filosoof ja kirjanik, kes kirjutas palju ka võru keeles. Tema 90. sünniaastapäeva puhul saab Internetis kuulata tema võrukeelse loomingu katkendeid. |
Eelmistel hooaegadel Tšehhis GBA korvpalliakadeemias pallinud 19-aastane ja 198 cm pikkune tagamängija naasis tänavu kodumaale ning tõmbas selga Rapla särgi, et pallida uueks hooajaks ennast USA ülikoolide huviorbiiti, vahendab Korvpall24.ee.
Rapla Facebooki lehe andmetel on Jaakson mõnda aega hädas olnud vana traumaga, mis nüüd lõpuks päädis lõikuslauale heitmisega. Klubi loodab küll, et tänavusel hooajal saab noormees veel väljakule naasta, kuid ühtegi täpsemat kuupäeva välja ei käidud.
Jaaksoni kontole jäi Eesti-Läti korvpalliliigas üheksa kohtumist, kus ta keskmiselt 14,8 minutiga kogus 5,7 punkti, 1,7 lauapalli ja ühe resultatiivse söödu. | Rapla andekas noormängija käis jalalõikusel ja jääb pikemaks ajaks eemale | https://sport.err.ee/1010495/rapla-andekas-noormangija-kais-jalaloikusel-ja-jaab-pikemaks-ajaks-eemale | Rapla korvpallimeeskonda tabas tagasilöök, kui tagamängija Mark-Andreas Jaakson käis hüppeliigeseoperatsioonil ja peab seni veel teadmata aja väljaku kõrval olema. |
Omniva juhatuse liige Andre Veskimeister rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis, et päevas edastab Omniva 40 000 kuni 50 000 pakki.
Veskimeister tõdes, et detsember on postiettevõttele aasta kõige kiirem aeg. "Töömaht on detsembris alati mitmekordne," ütles ta.
Aasiast ja eriti Hiinast saabuvad pakid tulevad nüüd Eesti tellijate jaoks üha lihtsamini ja enamasti pakiautomaati.
"Tarbijale minul on soovitus - kui te tahate kindlasti ilma probleemideta selle paki kätte saada, siis võtke need paar eurot ja valige kindlam kättetoimetamisviis, kui see tasuta kohaletoimetamine," märkis Veskimeister Hiina kaupade tellimisest rääkides. Tasuta kohaletoimetamisega saadetised liiguvad rahvusvaheliste postiettevõtete vahel tihti keerulisi marsruute pidi.
Paljud postiettevõtted on mures, et saadetiste laviinid liiguvad suuresti ühes suunas ehk Hiinast välja. Vastuvõttev riik maksab ühe osa saatekuludest.
Jõulukaarte saadavad Eesti inimesed jätkuvalt. Omniva arvestab umbes miljoni jõulukaardiga, mis on umbes pool aastasest kirjade mahust.
Veskimeister ennustas, et jõulukaartide saatmine hakkab kasvama, kuna see on emotsionaalne tegevus. "Oma madalama oleku on kirjade saatmine läbi teinud," ütles ta. | Omniva on uue sorteerimiskeskuse enne jõule ideaalselt tööle saanud | https://www.err.ee/1010492/omniva-on-uue-sorteerimiskeskuse-enne-joule-ideaalselt-toole-saanud | Postiettevõte Omniva on eelmisel sügisel tõrkunud uue sorteerimiskeskuse nüüd ideaalselt tööle saanud ja isegi praegu enne jõule pole selle võimsus koormatud rohkem kui poole võrra. |
Francisco Otero-Ferrer on merihobukeste elu tutvustades neist müstilistest olenditest silmnähtavalt sisse võetud. Ja seda on lihtne mõista – on ju merihobukesed, nt harilik merihobuke (Hippocampus hippocampus) ja täpiline merihobuke (Hippocampus reidi), grupp kalasid, kelle iseloomulik välimus ja ujumisviis märkamatuks jääda ei saa. Nii ongi merihobukesed inimeste huvisfääris olnud tuhandeid aastaid, vanadest kreeklastest ja roomlastes alates.
Võluvad loomad kuuluvad sugukonda Syngnathidae, koos meridraakonite ja merinõeladega – liigirühma ühiseks nimetajaks on torujalt kokkukasvanud lõuad ja toitumisviis. Toruja suuga imemisaparaadi abil tõmbavad merihobukesed endale toiduotsinguil suhu kõikvõimalikke pisikesi selgrootuid, aga ka kalu ja vetikaid – kellest aga jõud üle käib.
Merihobukesed on kohutavad ujujad, kuid suurepärased kohanejad erinevate elutingimustega ning vastupidavad akvaariumikalad. Viimane on üks paljudest põhjustest, miks merihobukestest on saanud mitmete uurimisteemade mudelliik.
Merihobukesed on laialt levinud erinevates elupaikades: mererohuväljadel, vetikatega kaetud kivistel veealustel nõlvadel, valdavalt troopilistes ja lähistroopilistes meredes, aga põhja poole liikudes isegi kuni Kanada ja Thamesi jõe veteni välja. Merihobukesed on kohutavad ujujad, kuid suurepärased kohanejad erinevate elutingimustega (nt mererohu puudumisel võivad end kinni hoida ka kalavõrkudest) ning vastupidavad akvaariumikalad. Viimane on üks paljudest põhjustest, miks merihobukestest on saanud mitmete uurimisteemade mudelliik.
Merihobuke on kala. Autor/allikas: Erakogu.
Kõik pole aga niivõrd roosiline. Välimuse tõttu on merihobukesed leidnud tee hiina meditsiini, neid peetakse akvaariumites, kasutatakse ehete ja suveniiridena. Lisaks ähvardab merihobukesi hulk keskkonnamuutustega seotud probleeme nagu sobivate elupaikade kadumine. Palju isendeid püütakse välja kaaspüügina kalurite poolt igapäevase kalastamise käigus. Erinevaks otstarbeks müüki jõudnud merihobukeste arv ulatub aastas 15-20 miljoni loomani.
Nii ongi atraktiivse loodukaitselise lipuliigi arvukus asunud ohtlikult langema. Näiteks ühes parimas merihobukeste kasvupiirkonnas, Portugalis Ria Formosa laguunis, kus 2001. aastal loendati hinnanguliselt miljon merihobukest, leidus 2019. aastal neid vaid 150 000. 42 liigist 14 liigi seisund on Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) andmetel "ohualdis" ja kahel "väljasuremisohus".
Merihobuke on unikaalse sigimisbioloogiaga liik
Põhjus, miks igapäevaselt Gran Canaria Las Palmase Ülikoolis merihobukesi uuriv teadlane Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlastega ühises teadusprojektis osaleb, on merihobukeste unikaalne viis järglaste saamiseks. Ja see ei olegi niiväga erinev inimeste omast.
Olgugi, et kala, kasvatab monogaamse eluviisiga merihobuke oma arenevaid embrüoid kehasiseselt kõhupaunas, imetajatele sarnaselt. Veel enam, seda teeb isasloom. Täpsemalt näeb sigimise protsess välja nii, et pärast isase ja emase kala kokkusaamist väljutatakse nii munarakud kui ka isassugurakud väliskeskkonda, merevette. Vee kaudu jõuavad mõlemad suguproduktid isase kõhupauna, kus toimub viljastumine. Kokku toimub see umbes kümne sekundi jooksul.
Olgugi, et kala, kasvatab monogaamse eluviisiga merihobuke oma arenevaid embrüoid kehasiseselt kõhupaunas, imetajatele sarnaselt. Veel enam, seda teeb isasloom.
Kui isased jäävad rasedaks, siis miks kutsuda neid isasteks? – Sellepärast, et isased toodavad ikkagi sperme. Unikaalne sigimise mehhanism võimaldab isastel kokku hoida toodetavate spermide hulka. Spermide arv munaraku kohta on merihobukestel üks väiksemaid loomariigis: 2,5:1 kohta. Võrdluseks, näiteks vette kudevatel sebrakaladel ehk vöödilistel pisidaaniotel toodetakse 48 000 spermi munaraku kohta. Samal ajal ühiselulistel sipelgatel ja mesilastel on sugurakkude omavaheline suhe merihobukestega sarnane.
Kui sarnased on siis merihobukese põu ja inimese emakas? – Merihobuke on muidugi kala, kuid sarnasusi on. Isase kala kõhupaunas on inimese platsentale sarnane kude, mis tekib vaid "raseduse" ajaks ning milles on süvendid arenevatele embrüotele. Isane kala suudab reguleerida mitmeid oma põue sisetingimusi, näiteks soolsust ja pH-d. Sarnaselt platsentale on ka põue sisemine külg hea verevarustusega, mida kontrollitakse sarnaselt imetajatele hormoonidega prolaktiin ja progesteroon.
Merihobuke on akvaariumitingimustes kergelt peetav ja vastupidav mudelorganism. Pildil katseakvaariumid. Autor/allikas: Francisco Otero Ferrer.
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi doktorant, Freddy Lättekivi, selgitab sedavõrd omapärase kohastumuse evolutsioonilist tausta:
"Imetajate rasedus ja merihobukeste (ja laiemalt Syngnathidae) rasedus on tekkinud evolutsiooni käigus täiesti eraldi ja teineteisest sõltumatult. On arvatud, et n-ö kehasisene rasedus on evolutsiooni käigus iseseisvalt tekkinud koguni kuni 140 erineval korral. Selles kontekstis on tõesti tähelepanuväärne, et merihobukese ja inimese (imetajate) rasedus nii sarnased protsessid on.
Arvatakse, et evolutsioon on iseseisvalt raseduseni jõudnud nii mitmel korral just seetõttu, et see protsess suurendab oluliselt järglaste ellujäämise tõenäosust – aitab neil paremini üle elada embrüonaalse ja varajase arengu etappe ja muudab paljunemise lõppkokkuvõttes edukamaks. Seeläbi suureneb selle liigi ja nende loomade kohasus ehk sigimisedukus.
Ühtlasi näib, et järglaste arengu n-ö füüsiline kaitse ei ole raseduse ainuke kohasust tõstev omadus, vaid see annab võimaluse ka järglase arengut suunata. Ehk siis, eksisteerivad paljuski veel seni kirjeldamata mehhanismid, mis annavad embrüo arengule sisendi sellest, millist keskkonda emas(isas)organism tajub.
Üldisemalt kirjeldab seda protsessi nn PAR hüpotees (predictive adaptive response), mille kohaselt püüab embrüo kui arenev organism iseseisvaks eluks n-ö ette kohaneda ja olla valmis vastavateks ideaalist erinevateks tingimusteks. Kui tegelikud keskkonna tingimused osutuvad aga millekski muuks kui selleks, milles arenev organism ennast ette valmistas, võib selline n-ö mööda kohanemine osutuda hoopis kahjulikuks ja kutsuda esile haiguseid, sest organism on "valest" keskkonnast pidevas stressis. Enamasti on seda protsessi uuritud just toitumise kontekstis, kus erinevates raseduse (ja ka sellele eelnevates) etappides emasloomade toitumist muutes ilmnevad järglastel erinevused fenotüübis, mis mõjutavad neid just hilisemas elus. Ilma katseid tegemata on seda protsessi inimeste puhul tagantjärele palju uuritud nn Hollandi näljatalve kohordis.
PAR hüpoteesi kohaselt püüab embrüo kui arenev organism iseseisvaks eluks n-ö ette kohaneda ja olla valmis vastavateks ideaalist erinevateks tingimusteks.
Üldiselt võib öelda, et selles nähtuses on veel palju teadmata ja n-ö mitte-geneetilised või konventsionaalses mõttes mitte-pärilikud mehhanismid (sh epigeneetika), mis siiski informatsiooni vanematelt järglastele edasi kannavad, on hetkel populaarsust koguv uurimisteema. Keskne küsimus käesolevas ühises merihobukeste projektis ongi olnud see, kas protsess toimub ka merihobudes, kus hoopis isased on rasedad. Milline võiks olla selles kontekstis emas- ja isaslooma mõjude erinevus. Nende küsimuste uurimine võib edendada üldisi teadmisi PAR hüpoteesi kohta ja need teadmised võivad olla ülekantavad ka inimestele.
Üldiselt merihobukestel uurimisobjektina mingit märgatavat eelist näiteks hiirte ees kindlasti ei ole. Evolutsiooniliselt on hiired ikkagi inimesele olulisemalt lähemad kui kalad. Kui nüüd mingi eelis kindlasti välja pigistada, siis see, et merihobukestel käib paljunemine kiiremini. Ehk siis, määratud ajaühikus paljuneb üks paar merihobukesi rohkem ja annab suurema "pesakonna" kui hiired. Isane merihobuke sisuliselt rasestub kohe pärast sünnitust uuesti. Emane ei anna isasele asu. Ühtlasi ei kaldu nad oma järglasi ära sööma, erinevalt hiirtest.
Käesoleva projekti raames oligi koostöö selline, et transkriptoomika (geenide ekspressiooni) uuringud ja andmeanalüüs tehti bio- ja siirdemeditsiini instituudis patofüsioloogia osakonnas Transgeno projektis. Transgeno projektis töötav teadur James Ord oli ka see, kes selle suure ja mitmekülgse projekti tulemused koherentseks teadusartikliks kokku kirjutas. Kokkuvõtvalt võikski öelda, et PAR hüpotees leidis kinnitust ka merihobukestes, mis omakorda näitab taas kui sarnased on need kaks erinevat rasedust."
Paljudes kohtades maailmas on merihobukeste arvukus drastiliselt langenud. Autor/allikas: Erakogu/Thomas Wilfried
Sa oled mida sööd – ja su järglastele kehtib see ka
Oma varasemates teadustöödes merihobukestega on Francisco Otero-Ferrer keskendunud ka sellele, kuidas mõjutab "raseduse" eelne ja "raseduse" ajal tarbitud toit merihobukeste järglaste kvaliteeti. On ju üldteada tõde, et ka inimeste raseduse perioodil on kvaliteetne toit oluliseks loote arengut mõjutavaks faktoriks. Kes poleks kuulnud uue aja vanasõna: "Sa oled see, mida sööd!"
Merihobukeste puhul näitas eksperiment selgelt, et sama kehtib ka nende järglaste kohta. Taaskord koos Tartu Ülikooli teadlastega uuriti kvaliteetse toidu mõju avalduvatele geenidele ja ka mõõdetavatele välistele tunnustele. – Muutused olid nähtavad mõlemas. Täpsemalt ei arenenud "raseduse" ajal kehva kvaliteediga toitu söönud merihobukeste järglaste suu (pikkus ja kuju) selliseks nagu on vaja edukaks toidu hankimiseks. Katsu sa püüda väledaid vähikesi kui mokad on lühikesed ja kõverad.
"Raseduse" ajal kehva kvaliteediga toitu söönud merihobukeste järglaste suu (pikkus ja kuju) ei arenenud selliseks nagu on vaja edukaks toidu hankimiseks.
Sellistel muudatustel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed liigi seni kiiduväärsele kohanemisvõimele. Ebakvaliteetne toit (näiteks kahaneva bioloogilise mitmekesisuse tagajärjel) ja põlvede kaupa edasi päranduvad muutused suu kujus võivad viia selleni, et tugevama evolutsioonilise surve alla jäänud populatsioonid surevad välja.
Küsimusi tekkis juurde
"Me justkui avasime Pandora laeka!" toob Francisco Otero-Ferrer kujundliku võrdluse. "Seniste teadustöödega me mitte ei lahendanud mingit suurt küsimust, vaid hoopis tekitasime neid suure hulga juurde. Näiteks: kas isased merihobukesed on suutelised oma kõhupaunas olevaid embrüoid toitma, sarnaselt imetajatele. Merinõeladel on seda stabiilsete isotoopide abil näidatud, kuid keegi ei tea, kas sama toimub ka merihobukestel."
"Teiseks – keegi ei tea, kust saavad toitu kala kõhupaunas arenevad maimud pärast seda kui nende rebukott on ära kasutatud, kuid maimud veel paunast välja ei lähe. Kas see toimub paunas oleva kehavedeliku kaudu? Kõhupaunast väljuvad maimud on 0,8-1 cm pikkused ja kulub kaks nädalat, enne kui nad selliseks kasvavad."
Olgugi, et lisaküsimusi tekkis mitmeid, ei paista see teadlast heidutavat – teaduspoolest pakubki selliste müsteeriumite lahendamine teadlastele just suurimat naudingut ning see on põhjus, miks teadlaseks hakataksegi. Lisaks sigimisbioloogiale on Otero-Ferreri plaan vaadata lähemalt ka suurt pilti, mereökosüsteeme ja elupaikasid laiemalt, et hoida silm peal keskkonnas toimuvatel muutustel. Merihobukestel ju toidupoode pole ning kvaliteetset toitu leiab vaid sealtsamast looduskeskkonnast.
Viited teadustöödele:
- Otero-Ferrer, F., Izquierdo, M., Fazeli, A., Holt, W.V. 2016. Embryonic developmental plasticity in the long-snouted seahorse (Hippocampus reidi, Ginsburg 1933) in relation to parental preconception diet. Reprod Fertil Dev. 28(7): 1020-1028.
- Crespi B, Semeniuk C. 2004. Parent-offspring conflict in the evolution of vertebrate reproductive mode. Am Nat 163:635–653.
- Goodwin NB, Dulvy NK, Reynolds JD. 2002. Life history correlates of the evolution of live bearing in fishes. Phil Trans R Soc B 357:259–267.
- Low FM, Gluckman PD, Hanson MA. 2012. Developmental Plasticity, Epigenetics and Human Health. BCM Evol Biol 4:650-665.
- Fleming TP et. al. 2012. Nutrition of females during the peri-conceptional period and effects on foetal programming and health of offspring. Anim Reprod Sci 130:193-197.
- Schulz LC. 2010. The Dutch Hunger Winter and the developmental origins of health and disease. PNAS 107:16757-16758.
TransGeno ERA Chair projekt on rahastatud Euroopa Liidu Horisont 2020 teaduse ja innovatsiooni raamprogrammist (lepingu number 6689889). | Merihobukesed aitavad Tartu teadlastel uurida raseduse evolutsiooni | https://novaator.err.ee/1010321/merihobukesed-aitavad-tartu-teadlastel-uurida-raseduse-evolutsiooni | Merihobukesed on imelised kalad. Isane kala kasvatab arenevaid embrüoid oma kõhupaunas platsenta sarnase elundi abil – merihobukese raseduse uurimine võimaldab paremini mõista ka raseduse kohastumuslikke protsesse inimestes. Tartu Ülikooli teadlastega teeb koostööd merihobukeste ekspert Kanaari saartelt. |
Praegu on õpetaja miinimumpalk 1250 eurot kuus, kuid valitsuse tegevusprogramm seab eesmärgiks õpetajate palgatõusu jätkamise ja õpetajate töö väärtustamise.
Üldhariduskoolide pidamiseks antava riigieelarvelise sihtotstarbelise toetusega antakse linnadele ja valdadele ning eraüldhariduskoolide pidajatele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks toetus, mis on 17,1 protsenti kõrgem õpetaja töötasu alammäärast. Selleks on 2020. aasta riigieelarves vahendid planeeritud.
Arvestuslikult kasvab õpetajate keskmine brutokuupalk seniselt 1500 eurolt 1540 eurole. Õpetaja tegeliku palga lepivad kokku koolipidajad ja koolijuhid. Munitsipaalüldhariduskooli õpetaja keskmine palk on 1519 eurot.
Õpetajate keskmine palk on kõigis maakondades Eesti keskmisest palgast kõrgem.
Eestis on 535 üldhariduskooli ja 2019. aasta 10. novembri seisuga on üldhariduskoolide õpetajate ametikohti 13 306. | Riik sätestab uuel aastal õpetaja töötasu alammääraks 1315 eurot kuus | https://www.err.ee/1010488/riik-satestab-uuel-aastal-opetaja-tootasu-alammaaraks-1315-eurot-kuus | Valitsus kehtestab järgmise aasta 1. jaanuarist põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja miinimumpalgaks täistööajaga töötamisel 1315 eurot kuus, mis on senisega võrreldes 65 euro võrra enam. |
Esimesel haigestunul ilmnesid nakkushaiguse sümptomid oktoobri lõpus, kuu aja jooksul nakatusid läbi saastatud esemete, toidu või pindade ka teised perekonna liikmed.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul võib šigelloosi ehk düsenteeriasse nakatuda näiteks toiduhügieeni nõuete eiramise tulemusel.
"Üheks ohuallikaks võivad olla pesemata köögi- ja puuviljad või määrdunud käed," ütles Dontšenko, kelle sõnul tasub üle pesta voolava veega ka kooritavad köögi- ja puuviljad. "Näiteks puuvilja koorides satuvad kätele ka puuviljal asuvad bakterid, mis seejärel rändavad edasi inimese suhu."
Düsenteeriat levitab haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja toidusse sattuda. Enamasti satub haigustekitaja läbi määrdunud käte salatitesse, valmistoitu, toore puu- ja köögivilja peale ning vette.
Haigust esineb rohkesti just arengumaades ning see ohustab turismireisidel käijaid.
Reeglina kulgeb šigelloos üsna kergelt, kuid haiguse kliiniline pilt on raske juhul, kui haigustekitajaks on Shigella dysenteriae. Siis algab haigus ägedalt kõrge palaviku ja kõhuvaluga, millele järgneb algul tavaline, hiljem verine kõhulahtisus.
Haigusnähud ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja need on mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Šigelloosile küllaltki tüüpiline on veriroe, kuid seda võivad tekitada ka teised soolenakkushaigused. | Viis ühe pere liiget haigestus düsenteeriasse | https://www.err.ee/1010483/viis-uhe-pere-liiget-haigestus-dusenteeriasse | Ida-Virumaal ja Tallinnas haigestus šigelloosi ehk düsenteeriasse viis ühte perekonda kuuluvat inimest vanuses 15-72 eluaastat, esialgne nakkusallikas pole teada, teatas terviseamet. |
Ärilehe Wall Street Journali teatel kaalub Washington selle aasta esimeses pooles Lähis-Itta saadetud lisasõdurite arvu kahekordistamist ja kümnete laevade piirkonda saatmist.
WSJ kirjutas anonüümsust palunud valitsusametnikele toetudes, et USA president Donald Trump võib vastava otsuse langetada veel detsembri alguses.
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja keeldus AFP-le WSJ artiklis sisalduvaid väiteid kommenteerimast.
Pärsia lahel on alates maist rünnatud tankereid, Iraan on tulistanud alla USA drooni ning korraldatud on seninägematu raketirünnak USA liitlase Saudi Araabia naftataristule. Washington süüdistab laeva- ja raketirünnakutes Iraani, kes oma süüd eitab.
Ühendriigid on suurendanud vastusena oma sõjalist kohalolekut Pärsia lahe piirkonnas ja laiendanud Iraanile kehtestatud majandussanktsioone.
Novembri keskpaigas seilas jõudemonstratsioonina läbi Hormuzi väina USA lennukikandja Abraham Lincoln eesmärgiga rahustada Iraani ohu pärast muretsevaid liitlasi.
Oktoobris teatas Ühendriikide kaitseminister Mark Esper kahe hävitajate eskadrilli ja täiendavate raketitõrjepatareide saatmisest Saudi Araabiasse koos umbes 3000 sõduriga.
Iraani president Hassan Rouhani ütles kolmapäeval, et Teheran on valmis naasma läbirääkimistele oma tuumaprogrammi üle tingimusel, et Ühendriigid tühistavad riigile kehtestatud majandussanktsioonid, mis on toonud islamivabariigis kaasa majanduslanguse. | Meedia: USA kaalub 14 000 lisasõduri saatmist Lähis-Itta | https://www.err.ee/1010480/meedia-usa-kaalub-14-000-lisasoduri-saatmist-lahis-itta | USA kaalub Lähis-Itta kuni 14 000 lisasõduri saatmist Iraani ohu tõrjumise ülesannetes, edastas meedia kolmapäeval. |
Päevaleht New York Times edastas, et Giuliani reisis teisipäeval Ungari pealinna Budapesti ja sõitis sealt kolmapäeval edasi Kiievisse, et vestelda Ukraina endiste prokuröridega, kellel võib olla informatsiooni, mis aitaks Trumpi tagandamisheitluses kongressi demokraatidega.
Telejaam One America News Network (OANN) teatas, et selle kaamerameeskond reisib koos Giulianiga Ukrainsse uurima tagandamiskaasust Trumpi vastu.
Giuliani kirjutas Twitteris, et töötab koos OANN-iga tähtsa projekti kallal, mille eesmärk on paljastada informatsiooni, mille tagandamisjuurdlust juhtiva esindajatekoja luurekomitee demokraadist esimees Adam Schiff on kinni mätsinud.
Ajalehe teatel kohtub Trumpi eraadvokaat Ukraina endise peaprokuröri Juri Lutsenkoga, kes on USA kongressi demokraatide väitel otsustava tähtsusega isik Trumpi ja tema lähikondlaste püüetes survestada Ukraina võime uurima oma poliitilise vastase Joe Bideni ja tema poja tegevust riigis.
Giuliani plaanib kohtuda ka veel kahe endise Ukraina prokuröri, Viktor Šokini ja Kostiantõn Kulõkiga.
Giuliani on lähenenud viimase aasta jooksul kõigile kolmele mehele kompromiteeriva materjali hankimiseks demokraatide, eriti aga Bideni kohta, kellest võib saada järgmise aasta USA presidendivalimistel Trumpi vastane.
Demokraadid on valmistamas tagandamisjuurdluse käigus ette süüdistusi Trumpile, toetudes sellele, et ta õhutas Giuliani abil välisriiki oma sisepoliitilistes huvides USA valimistesse sekkuma.
Giuliani on püüdnud näidata, et Biden ja tema poeg Hunter, kes töötas kunagi Ukraina gaasifirma Burisma juhatuses, tegutsesid Ukrainas korruptiivselt. | Giuliani saabus Ukrainasse kohtuma endiste prokuröridega | https://www.err.ee/1010479/giuliani-saabus-ukrainasse-kohtuma-endiste-prokuroridega | USA presidendi Donald Trumpi eraadvokaat Rudy Giuliani saabus kolmapäeval Ukrainasse, kuigi kongressis jätkuva Trumpi tagandamisjuurdluse keskmes on just tema juhitud varivälispoliitika Ukraina suunal. |
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil kerkis 4,2 protsenti, jäädes pidama tasemel 58,43 USA dollarit barreli eest.
Londoni Põhjamere brendi hind tõusis 3,6 protsenti, sulgudes tasemel 63,00 dollarit barrelist. | Maailmaturu naftahinnad tegid läbi suure tõusu | https://www.err.ee/1010478/maailmaturu-naftahinnad-tegid-labi-suure-tousu | New Yorgi ja Londoni toorainebörside naftahinnad tegid kolmapäeval läbi suure tõusu. |
Avapoolajal sahistas viimases neljas Barcelona mängus kuivale jäänud Messi Eibari võrku 14., 37. ja 40. minutil. Teise poolaja keskel pääses väljakule äsja Barcelonaga liitunud Martin Braithwaite, kes tegi eeltöö kodumeeskonna kahele viimasele tabamusele.
88. minutil leidis taanlase madal sööt Messi, kes lõi oma neljanda värava ning vaid minut hiljem tõrjus Eibari väravavaht Braithwaite'i löögi otse Arthuri jalale, kellel ei olnud raskusi lõppskoori vormistamisega.
Barcelona on tabeli tipus 25 mänguga kogunud 55 punkti, põlisel rivaalil Madridi Realil on teisena 53 punkti. Hilisõhtul toimunud kohtumises jäi Real võõrsil 0:1 alla tabeli keskmike sekka kuuluvale Levantele, ainsa värava lõi Jose Luis Morales 79. minutil. Viimati kaotas Madridi klubi koduliigas 19. oktoobril, 15 mängu tagasi. | Messi lõpetas väravapõua nelja tabamusega, Real sai üllatuskaotuse | https://sport.err.ee/1055923/messi-lopetas-varavapoua-nelja-tabamusega-real-sai-ullatuskaotuse | Hispaania jalgpalli kõrgliigas alistas FC Barcelona Eibari 5:0 ja kerkis taas tabeliliidriks, sest Madridi Real jäi hilisõhtul 0:1 alla Levantele. |
Colombia rattur ründas 4,6 km pikkuse finišitõusu algfaasis ning kestis silmnähtavate probleemideta lõpuni, vahendab Baltic Chain Cycling. Finišijoonel oli tema edu 22-mehelise juhtgrupi ees 40 sekundit. Juhtgruppi kuulus ka Tanel Kangert (EF Pro Cycling), kes sai etapil 12. koha. Tema tiimikaaslane Simon Clarke oli teine ja Lilian Calmejane (Total Direct Energie) kolmas.
Ratturite tööpäev kujunes 175 km pikkuseks, raskemaid tõuse jäi trassile kuus. Finišitõus Col d'Eze on kuurortlinna Nice'i külje all.
Kokkuvõttes on Quintana edu Michael Storeri (Team Sunweb) ees 38 sekundit. Kangert on enne viimast etappi üldarvestuses 15. kohal (+0.40). Ka pühapäeval lõpeb sõit pika tõusu otsas. Tee Mont Faroni tippu kulgeb ülesmäge 5,7 km jagu. | Kangert sai Prantsusmaal mägisel etapil 12. koha | https://sport.err.ee/1055959/kangert-sai-prantsusmaal-magisel-etapil-12-koha | Prantsusmaal peetaval mägisel Tour du Haut Var velotuuril näitas Col d'Eze'i otsas lõppenud etapil võimu Nairo Quintana (Arkea – Samsic). |
Saaremaa kasutas laupäeval Jelgava vastu tavapärasest rohkem vahetusmehi, edukaimaks skoorijaks tõusis Daniel Maciel 12 punktiga (+9), kaheksa punkti (+7) lisas Helar Jalg, kirjutab volley.ee. Saaremaa vastuvõtt oli 49%, rünnakuid lahendati 52-protsendiliselt, blokiga teeniti 11 punkti ning servil löödi neli ässa ja tehti kümme viga. Vaid seitsme mehega mänginud Jelgava edukaim oli 14 punktiga (+4) Ruslans Sorokins, lätlaste vastuvõtt oli 49%, rünnak 38%, blokipuntke saadi neli, servipunkte kaks (eksiti 14 pallingul).
Päeva esimeses kohtumises pidi Pärnu Võrkpalliklubi kodus vastu võtma 1:3 (25:21, 22:25, 19:25, 15:25) kaotuse Tallinna Selverilt. Taas ilma oma põhidiagonaali Matej Šmidlita mänginud Selveri edukaim oli teda asendanud Timo Lõhmus 18 punktiga (+11), 17 silma (+7) lisas Karli Allik. Selveri vastuvõtt oli 57 ja rünnak 55%, blokipunkte kogunes 11 ja servipunkte 6 (15 viga). Pärnule tõi Taavet Leppik 13 punkti (+8), kaheksa punkti (+1) lisas Ygor Duarte. Pärnu meeskonna vastuvõtt oli 50%, rünnak 44%, blokipunkte saadi 12 ja servipunkte kolm (eksiti 14 pallingul). Nii Selveri kui Pärnu jaoks oli tegu põhiturniiri viimase kohtumisega.
Mitmele põhimehele puhkust andnud Tartu Bigbank oli võõrsil 3:0 (25:15, 25:10,25:22) üle tabeli viimasest Limbažist, säilitades sellega teoorias võimaluse ise põhiturniiri esikoht võtta, ent see eeldab, et pühapäeval ollakse paremad Jekabpilsist ja Saaremaa kaotab samal ajal RTU-le. Laupäeval oli Tartu meeskonna edukaim skoorija pikalt vigastuspausil olnud Mihkel Tanila 11 punktiga (+7), kümme punkti (+7) lisas Stefan Kaibald. Tartu vastuvõtt oli 67%, rünnak 57%, blokipunkte saadi kaheksa, servil löödi kaheksa ässa ja eksiti kuuel pallingul. Limbaži resultatiivseimana tõi Kristaps Smits 14 punkti (+ 9), Läti klubi vastuvõtt oli 57%, rünnak 39%, blokipunkte teeniti üks ja servipunkte kaks (vigu kogunes servil 12).
TalTech kohtus võõrsil Jekabpilsi Lušiga ja sai viiegeimilises lahingus kirja 3:2 (20:25, 25:19, 22:25, 27:25, 15:12) võidu. TalTechi resultatiivseim oli 24 punktiga (+5) Mihkel Nuut, 19 silma (+5) lisas Valentin Kordas. Tallinna klubi vastuvõtt oli 46%, rünnak 44%, blokipunkte saadi kaheksa, servipunkte seitse (eksiti 19 pallingul). Jekabpilsi parimana kogus Pavels Jemeljanovs 21 punktiga (+12), Jekabpilsi vastuvõtt oli 37%, rünnak 44%, blokipunkte kogunes 16 ja servil löödi kuus ässa (tehti 19 viga).
Liigatabelis on Saaremaal nüüd 59 punkti, Bigbankil teisena punkt vähem ja Selveril kolmandana 49 punkti. Neljas on Jekabpils 41 punktiga, viies Pärnu 36 punktiga. TalTech jätkab Eesti klubidest seitsmendana, punkte on koos 20. | Kindlalt Jelgava alistanud Saaremaa VK liigub põhiturniiri võidu suunas | https://sport.err.ee/1055958/kindlalt-jelgava-alistanud-saaremaa-vk-liigub-pohiturniiri-voidu-suunas | Võrkpalli meistriliiga põhiturniiri lõpu eel liigub põhiturniiri võidu ja seeläbi Final Four 'i korraldusõiguse suunas Saaremaa Võrkpalliklubi, kes oli laupäeval 3:0 (25:18, 25:18, 25:19) üle Jelgava Biolarsist. |
Eesti klubide seisukohast tähtsaim kohtumine Kehra spordihoones algas tasavägiselt. Kaunase Granitas-Karys realiseeris hästi karistusviskeid ja juhtis seitsmendal minutil 4:3. Siis aga panid kehralased võimsa kaitsetöö ja väravavaht Viktor Nikolajevi tõrjete abil värava kümneks minutiks lukku.
Mart Raudsepp: vahepeal tundus, et meie kodusaaliseeria lõpeb
Kaks järjestikust tabamust Uvis Strazdinšilt viisid Kehra 7:4 juhtima, ent peagi tuli just rünnakul väike mõõnaperiood ning 23. minutil jõudsid leedukad 8:8 viigini. Uuesti sai kodumeeskond Janar Mägi ja Strazdinši tabamuste järel kahega ette ning poolajapausile mindi 11:10 eduseisus.
Granitas-Karys tegi tugeva alguse teisele pooltunnile ja viigiseisult 14:14 spurtis 38. minutiks 17:14 ette. Kaheksa minutit hiljem juhtisid külalised nelja väravaga, 22:18, kui algas kehralaste võitluslik tagaajamine. Strazdinš algatas selle, kuid lätlasega jagas peaosa ukrainlane Dmõtro Jankovski, visates 5:0 vahespurdi ajal kolm väravat ja Kehra juhtis 23:22.
Lõpuminutid olid närvilised, ent Kehra edu käest ei andnud ning võitis 26:24, kindlustades ühtlasi aastase vaheaja järel pääsu Balti liiga veerandfinaali. Strazdinš ja Jankovski viskasid seitse väravat, Vladislav Naumenko lisas viis ja Mägi neli. Pühapäeval kohtub Kehra alagrupi esikoha nimel Vilniuse VHC Šviesaga, kel hetkel tabelis punkti rohkem.
"Vahepeal juba tundus, et meie kodusaaliseeria lõpeb, aga muutes kaitse 5-1 peale ja aktiivsemaks, saime uuesti mängu käima. Realiseerimisega olime suures hädas ja muidugi mängis vastaste väravavaht ka hästi. Aga kuidagi suutsime selle kohtumise ikka enda kasuks kallutada ja väga magusa võidu võtta," sõnas Kehra peatreener Mart Raudsepp.
HC Tallinn kohtus Raasikul B-alagrupi liidri Šviesaga, juhtis kogu avapoolaja, ent jäi teisel värava-kahega taha. Uuesti saadi veel 19:18 juhtima ning 51. minutil oli tablool 21:21 viik, ent leedukad tegid tugeva lõpu ja võitsid 29:23. Pealinlaste kasuks viskas Robin Oberg viis ja Rauno Aus neli väravat. Pühapäeval kell 16 kohtutakse Sõle spordikeskuses Granitasega.
Viljandi lõpetas pika võidupõua
Viljandi HC oli enne laupäeva Balti liigas 19 mängu võiduta, külla sõitnud Riia Celtnieks sai vahetult enne avavilet teada, et lootused veerandfinaali edeneda kadusid koos Kehra võiduga. Kodumeeskond kasutas vastase võimaliku motivatsioonilanguse hästi ära ja sai kümnendaks minutiks juba 6:2 juhtima.
Riialased tulid mängu tagasi ning said omakorda 10:8 ette. Mulgid aga võitlesid hästi ja puhkepausiks võeti kaasa 16:14 edu. Teist pooltundigi alustati teravalt ja 38. minutil tegi Mihkel Lõpp 19:15. Lätlased jõudsid veel korduvalt viigini, aga seisul 25:25 spurtis Viljandi uuesti.
Kristjan Kooviti ja Hendrik Koksi tabamustele lisas Varik kaks ning Viljandi juhtis 29:25. Lähemale kui kaks väravat Celtnieksi enam ei lubatud ja saadi kahe aasta jooksul Balti liigas esimene võit tulemusega 34:30. 16-aastane Koks tabas kümme korda, realiseerides kõik kuus karistusviset, Varik ja Kristo Järve lisasid seitse väravat.
"Tänane mäng tõestas, miks me Balti liigas osaleme. Juba viimasel Leedu-reisil, aga eriti täna oli silmaga näha, kuidas noorte mängijate enesekindlus kasvab. Seega tervikuna võib Balti liiga hooajaga kindlasti rahul olla. Alati võiks rohkem punkte ja võite saada, Eesti-mängudest erinev kogemus on väga väärtuslik," sõnas Viljandi peatreener Marko Koks.
Serviti jäi võõrsil alla tiitlikaitsja Cocksile
Põlva Serviti külastas laupäeval viimase nelja aasta Balti liiga tšempioni Riihimäe Cocksi. Kohtumise algul tuli väravaid vägagi tihedalt ja viiendal minutil juhtis Soome meister 4:3. Poolaja keskel hakkasid võõrustajad eest libisema, said 10:6 ette ja vaheajale läksid eduseisus 14:10.
Põlvalased alustasid teist pooltundi hästi ning 36. minutil vähendas Ülljo Pihus vahe minimaalseks, 16:15. Viis minutit hiljem sai Serviti esmakordselt kohtumises juhtima, kui Kristjan Muuga lõikas palli vahelt ja tegi kiirrünnakust 18:17. Eesti meistri mängu pärssisid kaheminutilised eemaldamised ning Cocks viskas kolm väravat järjest, juhtides 20:18.
Serviti võitles ja viis minutit enne lõpuvilet tuli Henri Sillaste viskest jälle viik, 23:23. Enamaks aga jõudu ei jätkunud, uuesti jäädi vähemusse ning vastaste liider Nico Rönnberg tabas kolm korda järjest, juhtides Cocksi 27:23 võiduni. Põlvalaste kasuks viskas Sillaste kuus, Henri Hiiend viis ning Mathias Rebane ja Stanislav Holodjuk kolm väravat.
"Pika sõidu tõttu olid meestel avapoolajal jalad tuimad, aga teisel saime mängu käima. Eriti hakkas toimima kaitse, mille pealt tuli teravaid rünnakuidki. Mitmel korral oli võimalusi mäng ära otsustada, kuid jätsime need kasutamata. Lõpp läks kahjuks eemaldamiste nahka," kommenteeris Serviti peatreener Kalmer Musting. | Kehra kindlustas võitlusliku võiduga koha Balti liiga veerandfinaalis | https://sport.err.ee/1055957/kehra-kindlustas-voitlusliku-voiduga-koha-balti-liiga-veerandfinaalis | Käsipalli Balti liiga põhiturniiri viimase nädalavahetuse avapäeval olid võistlustules kõik neli Eesti klubi. Tähtsaima võidu võttis HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, alistades Kaunase Granitas-Karysi 26:24 (11:10). Viljandi HC kirjutas tabelisse hooaja avavõidu, olles 34:30 (16:14) parem Riia Celtnieksist. Põlva Serviti ja HC Tallinn said kirja kaotuse. |
Külalismeeskonna ainsa värava autoriks oli Gabriel Jesus 80. minutil, võiduga suurendas City vahe kolmandal kohal oleva Leicesteri ees seitsmele punktile. Liidrist Liverpoolist jääb Manchesteri klubi maha 19 punktiga.
Chelsea alistas koduväljakul Olivier Giroud' ja Marcos Alonso väravatest Tottenhami 2:1, neljandal kohal oleva Chelsea ja neid jälitava Spursi vahe on nüüd neli silma.
Teised tulemused:
Burnley - Bournemouth 3:0
Crystal Palace - Newcastle 1:0
Sheffield United - Brighton 1:1
Southampton - Aston Villa 2:0 | Man City sai lähikonkurendi üle tähtsa võidu, Chelsea alistas Spursi | https://sport.err.ee/1055956/man-city-sai-lahikonkurendi-ule-tahtsa-voidu-chelsea-alistas-spursi | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas kindlustas laupäeval teist kohta Manchester City, kes oli võõrsil 1:0 parem Leicester Cityst. |
Valimisosalus tõotab tulla ajalooliselt madal sellest hoolimata, et võimud pikendasid jaoskondade lahtiolekuaega. Kodanike innukust kärpis muu hulgas asjaolu, et enam kui pooled 16 000 kandidaadist lükati tagasi juba enne valimisi.
Neist enamik esindasid reformistlikke või mõõdukaid jõude. Opositsiooni esindajad, teisitimõtlejad ja inimõigusaktivistid ärgitasid iraanlasi valimisi boikoteerima.
"Paljud inimesed hääletasid eelmistel parlamendivalimistel, kuid nende ind on sestsaadik iga päevaga raugenud. Nüüd ei ole enam mingit põhjust olla lootusrikas ja hääletada," lausus Teherani taksojuht Ali uudisteagentuurile AFP.
Uudisteagentuuri Fars avaldatud mitteametlike tulemuste kohaselt on parlamendi 290 kohast 241 juba selgunud ning vanameelsetele on neist minemas 191. Reformistidel on praeguseks vaid 16 kohta.
Valimistulemusi on oodata hiljemalt pühapäeva hommikuks. | Iraani valimistel on ülekaalukalt võitmas vanameelsed | https://www.err.ee/1055955/iraani-valimistel-on-ulekaalukalt-voitmas-vanameelsed | Iraani parlamendivalimistel näib minevat ülekaalukas võit vanameelstele kandidaatidele, esimeste laekunud tulemuste põhjal on näiteks pealinnas Teheranis konservatiivide ja äärmuskonservatiivide liit selgelt juhtimas. |
Juventuse viis 39. minutil juhtima Cristiano Ronaldo, kellele oli laupäevane profikarjääri 1000. mänguks. 60. minutil viis Aaron Ramsey Juventuse kahe väravaga ette, üheksa minutit hiljem vähendas kodumeeskonna kaotusseisu penalti realiseerinud Andrea Petagna. Juventuse 2:1 võiduga kohtumine ka lõppes.
Tunjov vahetati väljakule 80. minutil, tegemist on tema esimese mänguga uue peatreeneri Luigi di Biagio käe all. Itaalia kõrgliigadebüüdi tegi eestlane 15. detsembril AS Roma vastu.
Tunjovi koduklubi jätkab Serie A punase laternana, 25 mänguga on kogutud 15 punkti. Tabeliliidril Juventusel on 60 punkti, mängu vähem pidanud Rooma Laziol on 56 silma. | Tunjov pääses Ronaldo juubelimängus Juventuse vastu väljakule | https://sport.err.ee/1055945/tunjov-paases-ronaldo-juubelimangus-juventuse-vastu-valjakule | Eesti noortekoondislane Georgi Tunjov sai laupäeval teist korda väljakul käia Itaalia jalgpalli kõrgliigas, kui vahetati S.P.A.L-i kodumängus Torino Juventuse vastu sisse viimaseks kümneks minutiks. |
Kella 15.18 ajal käisid päästjad Tallinnas Tulbi tänaval vabastamas kahte murdnud kasepuu alla jäänud autot. Inimesed õnneks viga ei saanud.
Kuressaares lendas kella 15.07 ajal tuules lahti tulnud reklaamplakat auto esiaknasse, mis mõranes.
Kella 16.35 ajal lõhkus Tallinnas E. Vilde teel murdunud puu kahte autot. Päästjad aitasid puu eemaldada.
Tormi ajal on mõistlik püsida siseruumides, auto parkida puudest eemale ning üleujutusest ohustatud aladele lähedale mitte minna, hoiatas päästeamet.
Üleujutusohuga alade lähedal on omavalitsused Haapsalu, Pärnu, Vana-Pärnu ja Kuressaare rannikualadel liiklust piiranud.
Lääne-Eesti rannikupiirkondasid ohustanud üleujutuse kõrghetk oli laupäeva õhtul kell 21.30, kui Pärnus mõõdetud veetase oli 166 sentimeetrit üle Amsterdami nulli.
Kell 23.00 oli see umbes 20 sentimeetrit langenud, kuid tõusis siis taas uuesti.
Veetõus jäi öösel pidama Pärnus 156 ning Häädemeestel 146 sentimeetri juures.
Haapsalu veetaseme tõus jõudis haripunkti laupäeva hilisõhtul kell 23.00, kui vesi tõusis 133 sentimeetrit üle Amsterdami nulli.
Pärast südaööd hakkas veetase alanema kõikides üleujutusest ohustatud piirkondades ning alaneb jätkuvalt tänase päeva jooksul.
Vee tõusmisest ohustatud piirkondades tungis vesi esimestele tänavatele ning kahjustada said mõned veevangi jäänud autod. Majadesse vesi ei tunginud, küll aga ohustas liiklemist, mistõttu suleti nii Pärnus, Haapsalus kui Saaremaal veest üle ujutatud tänavad. Pühapäeval on teed liikluseks taas avatud
Elektrilevi hoiatas, et veetõusu kõrghetk võib kaasa tuua osades jõe- ja rannikuäärsete piirkondades asuvates majapidamistes voolu väljalülitamise, et vältida võrguseadmete lühist ja tagada inimeste ohutus.
Info, millise veetaseme juures millistest jõe- ja mereäärsete piirkondade majapidamistest elekter välja lülitatakse, on näha Elektrilevi kodulehel olevalt üleujutuste kaardilt.
Lülitamisi teeb Elektrilevi siis, kui olukord seda nõuab, kuid kriitiliste piirkondade elanikel soovitas Elektrilevi igaks juhuks elektrikatkestusteks valmistuda. | Päästjad said 137 tormiväljakutset | https://www.err.ee/1055943/paastjad-said-137-tormivaljakutset | Päästjad said laupäevase päeva jooksul 137 tormituultest tingitud väljakutset. Väljakutsed olid enamjaolt olnud seotud murdunud ja teedele või elektriliinidele kukkunud puudega, teatas päästeamet. |
Romaani kinolinale toomisega tegeleb Jokineni firma Cinematic, kuid Jokinen ise režissööritoolile ei asu, kirjutab Helsingin Sanomat. Plaan tehti teatavaks Berliini filmifestivalil.
Filmis stsenaariumi kirjutab Marko Leino, kes kirjutas koos Jokineniga ka "Puhastuse" stsenaariumi. Kes asub filmi režissööriks, saab teatavaks veel käesoleval aastal.
2012. aastal ilmunud "Kui tuvid kadusid" on kolmas osa Oksaneni Eesti lähiajalugu käsitlevast romaaniseeriast. Romaan räägib elust Eestis teise maailmasõja ajal.
Oksaneni menukaimast romaanist, "Puhastusest", valmis film 2012. aastal. Soomes kogus see üle 210 000 vaataja. | Oksaneni "Kui tuvid kadusid" tehakse filmiks | https://kultuur.err.ee/1055938/oksaneni-kui-tuvid-kadusid-tehakse-filmiks | Filmirežissöör Antti J. Jokineni produktsioonifirma on võtnud nõuks tuua kinolinale Sofi Oksaneni romaani "Kui tuvid kadusid". Jokinen oli Oksaneni "Puhastuse" põhjal tehtud 2008. aastal kinodesse jõudnud samanimelise filmi režissöör. |
Venemaa spordikommentaator Dmitri Gubernijev teatas laupäeval sotsiaalmeedias, et Itaalia politsei saabus Venemaa koondise ööbimispaika hommikul kell 6, hotellitoa läbiotsimise tagajärjel viidi ära Loginovi sülearvuti ja mobiiltelefon.
"Mul ei ole millegi üle häbi tunda," kinnitas Loginov õhtul Venemaa ajalehele Sport-Ekspress. "Ma ei teinud midagi, ma ei ole mingeid aineid kasutanud. Minu peast pole selline mõtegi läbi käinud. Aastal 2020 tulevad süüdistused igast suunast: isegi sellele mõtlemine tekitab minus vastikustunnet."
"Nähtavasti tahetakse minu karjääri lõpetamise protsessi kiirendada," jätkas venelane. "Kui see on kõigile parem, siis tuleb seda arvatavasti ka teha."
"Ma ei jää nooremaks," vastas Loginov reporteri küsimusele, kas ta mõtleb seda tõsiselt. "Kellegi jaoks võib see elu mugavamaks teha. Tundub, et seda IBU [rahvusvaheline laskesuusaliit] tahabki."
Loginov on EPO tarvitamise tõttu kandnud kaheaastast võistluskeeldu. Pärast seda, kui Loginov 2017. aastal võistlustulle naasis, on paljud - teiste seas hiljuti Tarjei Bö - avaldanud arvamust, et venelane ei tohiks nendega koos võistelda. | Skandaali keskmesse sattunud Loginov vihjas, et võib karjääri lõpetada | https://sport.err.ee/1055936/skandaali-keskmesse-sattunud-loginov-vihjas-et-voib-karjaari-lopetada | Laskesuusatamise MM-il Anterselvas maailmameistriks kroonitud venelane Aleksandr Loginov vihjas kodumaa meediale, et võib pärast laupäeva hommikul toimunud läbiotsimist sportlaskarjäärile joone alla tõmmata. |
Libainfo kampaanias levitatakse muuhulgas vandenõuteooriat, et Covid-19 viiruse puhangu taga on Ühendriigid. Nähtavasti on see katse kahjustada USA mainet, ütlesid ametnikud AFP-le.
USA välisministeeriumi ametnike sõnul levitavad libakontod Twitteris, Facebookis ja Instagramis Vene propagandat mitmes keeles.
"Venemaa eesmärk on lõhestada ja õõnestada USA institutsioone ja liite seestpoolt, sealhulgas läbi varjatud ja pahatahtlikke mõjutuskampaaniate," ütles Euroopa ja Euraasia asjade eest vastutav abiminister Philip Reeker.
"Koroonaviiruse kohta libainfot levitades on pahatahtlikud Vene toimijad taas otsustanud ohtu seada rahva turvalisuse, tõkestades globaalset reageerimist tervisekriisile," ütles ta.
USA leiab, et Venemaa paanikakülvamine teeb epideemia lahendamise keerulisemaks, seda eriti Aafrikas ja Aasias, kus osa rahvast on lääneriikide tegevuse suhtes seoses epideemia ohjeldamisega kahtlustavaks muutunud.
Kampaanias väidetakse, et viirus on osa USA majandussõjast Hiina vastu, luure keskagentuuri (CIA) valmistatud bioloogiline relv või osa Lääne Hiina-vastasest propagandast.
Detsembris alguse saanud koroonaviiruse epideemia on nõudnud üle 2300 inimese elu ja haigestunuid on üle 76 000, neist enamik Hiinas. | USA süüdistab Venemaad viirusepaanika külvamises | https://www.err.ee/1055934/usa-suudistab-venemaad-viirusepaanika-kulvamises | Tuhanded Venemaaga seotud sotsiaalmeediakontod on alustanud koordineeritud operatsiooni paanika külvamiseks seoses uue koroonaviirusega, ütlesid USA ametnikud. |
20-aastane Moskvas sündinud, ent alates 2018. aastast Kasahstani esindav Rõbakina kaotas otsustava seti 11. geimis oma servi ja jäi 5:6 kaotusseisu, aga murdis kohe ise vastu ja viis kohtumise kiiresse lõppmängu. Seal pidas kogenud rumeenlanna vastu ja teenis kokku kaks ja pool tundi kestnud matši järel hooaja esimese turniirivõidu.
Möödunud aasta septembris esmakordselt maailma 50 parima tennisisti sekka jõudnud Rõbakina mängis sellel aastal juba neljandas WTA finaalis, võidukas oli ta Hobartis, kui alistas Zhang Shuai 7:6 (7), 6:3. | Halep teenis Dubais põneva finaali järel karjääri 20. WTA turniirivõidu | https://sport.err.ee/1055932/halep-teenis-dubais-poneva-finaali-jarel-karjaari-20-wta-turniirivoidu | Dubais toimunud kõrgetasemelise WTA tenniseturniiri võitis maailma teine reket Simona Halep, kes alistas finaalis 3:6, 6:3, 7:6 (5) selle hooaja komeedi Jelena Rõbakina (WTA 19.). |
Levadia eest tegi skoori Zurab Otšigava, kes lõi 39. minutil Dmitri Kruglovi karistuslöögi järel peaga seisuks 1:1, vahendab Soccernet.ee.
Kahe nädala jooksul pidas Levadia soojas kliimas neli mängu. Artur Pika koduklubi Legnica Miedz (Poola esiliiga) alistati 1:0, Minski Dinamoga (Valgevene kõrgliiga) viigistati 1:1 ning Tiraspoli Šeriffile (Moldova valitsev meister) kaotati 0:1.
Premium liiga hooaega alustab Levadia 7. märtsil FC Kuressaaret võõrustades. | Levadia naaseb Türgist võidu, viigi ja kahe kaotusega | https://sport.err.ee/1055917/levadia-naaseb-turgist-voidu-viigi-ja-kahe-kaotusega | Premium liiga klubi FCI Levadia lõpetas Türgi treeninglaagri 1:3 kaotusega Venemaa esiliigaklubile Nižni Novgorodi Volga. |
Oma tänast peokõnet alustan sügava tänukummardusega kõigi nende ees, kes viimased kaks ja pool aastat pühendusid Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva väärikale tähistamisele. Samaväärse kiiduavalduse on ära teeninud kogu Eesti rahvas, kes pidustustest innukalt osa võttis ning oma kogukonnale, kodukandile ja tervele armsale Eestile südamlikke kingitusi tegi.
Sellest kujunes kümnete ja sadade, väiksemate ja suuremate sündmustega lõimitud sümboolne kangas, milles sildusid isekeskis minevik ja olevik. Nüüd kandub see mälestusena, aga ka paljude, just Eesti sajandaks sünnipäevaks valminud kunstiteoste, raamatusarja, parkide, väljakute ja kas või omaenda eesti kodudes tehtud tähelepanuavalduste näol tulevikku.
Mulle isiklikult jäävad helge mälestusena südamesse tähistamise avaüritused Mihkli kirikus Pärnumaal ning Peterburi Jaani kirikus.
Samuti lipuheiskamine Mustla Mulgi Majaka otsa vaid mõned päevad enne Eesti 100. sünnipäeva, kus kaunil lumisel hommikul trotsisid sädelevas päikesepaistes vapralt krõbedat külma nii noored rahvatantsijad, õpetaja Eenok Haamer, mudilased, kodutütred, ehitajad, vallajuhid kui ka kõik teised kohaletulnud.
Samavõrra paukus pakane pärastlõunal Tartus Jakob Hurda monumendi juures, kui tõmbasime pidulikult riigilipu veetorni tippu. Neil rahvakogunemistel sündinud ülevus ning pidutunne olid seda väärt.
Lisaks meenuvad mulle loendamatud südamlikud üritused paljudes paikades üle Eesti ning võõrsil meie sõprade ja väliseesti kogukondade juures. Aga ka riigivanemate sünnikohtades nende fotoskulptuuride kaela rahvusvärvides sallide sõlmimine, rahvamatk omaaegsel Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piiril ning veel palju muud. Need hetked jäävad tõepoolest hinge.
Mõne nädala eest, kui täitus sajand Tartu rahu sõlmimisest, panime siinsamas Eesti Rahva Muuseumis konverentsi, aktuse ja üleüldise tantsupeoga suurejoonelise punkti Eesti riigi sünniloo meenutamisele.
Tartu rahu ja Tartu
Tartu rahuleping on meie ja maailma jaoks üks Eesti Vabariigi alusdokumentidest, mis lõpetas Vabadussõja, põlistas meie iseseisvuse ning avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks.
Kokkuleppe koostajate tarkus seisis lisaks juriidikale ka toonaste olude tundmises ning Eesti olukorra, murede ja vajaduste täpses tabamises. Dokumendis sõnastatud rahvuse enesemääramise mõiste aitas rajada teed selle käsitluse saamisele osaks rahvusvahelisest õigusest.
Mõne päeva pärast saja kahe aastaseks saav Eesti Vabariik on paljuski ka tänu rahulepingu koostajate taibukusele praegu enesekindel, sõltumatu ja edukas kodu meile kõigile.
Meil on õnn elada riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Nii peab see jääma ka järgmistele inimpõlvedele, mistõttu saame möödunud suurejoonelisi ning õnnestunud juubelipidustusi vaadata viivulise vahepeatusena Eesti uute sajandite ülesehitustöös.
Üks sajand tundub ühe inimese jaoks pikk aeg, kuid riigi jaoks on see alles täiskasvanuea algus. Järgmised sada ja mitusada aastat toovad palju uusi väljakutseid ja võimalusi, kuidas ellu jääda, elus olla ning edasi minna. Mitmeid neist katsumustest on meile alles tundmatud, kuid paljusid juba teame.
Me oleme Tartus sada viiskümmend aastat tagasi alguse saanud üldlaulupeotraditsiooni ning saja-aastaseks saanud rahvusliku Tartu Ülikooli sünnipäeva tähistamisega kinnitanud oma kultuurilist järjepidevust, vahepealsele riigipausile vaatamata.
Peame tunnistama, et eesti kultuur tervikuna ning üksiti võttes kirjandus, muusikaelu, kujutav kunst, teater ongi olnud selleks sideaineks, mis on aidanud meil lappida ajaloo ülekohtuselt tekitatud mõrasid.
Just kultuuris, millesse tuleb arvata ka haridus ja teadus, aga ka sport kui kehakultuur, oleme leidnud end ühise perena. Nii et, kui küsida, kus oleme ja kus on meie hingekodu, siis on selleks eesti keel, selles keeles kõnelevad Eesti maastikud ning kohavaimust inspireeritud looming.
Kirsiks sellele piltlikult öeldes kultuurilise tordile on Tartu valimine Euroopa kultuuripealinnaks 2024 deviisi all "Ellujäämise kunstid", mis sobib aga niisama hästi ka Eestile tervikuna meie riigi ja rahva saatust silmas pidades.
Looduskeskkonna muutused
Üheks niisuguseks "ellujäämise kunsti" meistriks terves oma loomingus on ka Jaan Kross, kelle sajandat sünniaastapäeva me samuti mõne päeva eest tähistasime. Temalt laenangi nüüd ühe mõiste, mille laiendan järgnevaks arutluseks.
Krossi ühe peateosena võetavas romaanis "Paigallend" räägib selle peategelane Ullo Paerand enne surma jutustajale, kelles võib ära tunda autorit ennast, ühest kummalisest gaasist, nimega "futuurium", mis teatud keemilistel asjaoludel võib plahvatada.
Eesti keelde tõlgituna oleks tegemist tulevikuga, mis avaldub gaasilisel kujul. Ja kuigi romaanis ütlevad arstid "futuuriumi" olevat Paeranna fantaasia, on meie jaoks täna sellest kujundina võetavast ainest saamas reaalsus.
Ma pean mõistagi silmas ilmastiku ja laiemalt võttes kogu looduskeskkonna muutusi, mis on kaasnenud 19. sajandi lõpus alanud tööstusrevolutsiooniga ning viinud tänaseks meid kõiki globaalse kliimakatastroofi lävele.
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on hiljaaegu Õhtulehele antud intervjuus öelnud, et siiani "oleme elus tänu sellele, et loodus on meie liitlane. Tulevikus ei pruugi enam see nii olla."
Ja tal on õigus. See tulevik, millest ta räägib, ongi juba siinsamas. ÜRO 2018. aasta lõpus avaldatud kliimaraport hoiatab, et üle pooleteise Celsiuse-kraadine tõus võib tuua kaasa selliseid tagajärgi, millega toimetulek käib inimestele üle jõu. Ennustatakse näiteks, et juba aastaks kaks tuhat ükssada võib merevesi tõusta 0,8–2 meetrit, mis tähendaks, et sajad miljonid inimesed peavad vahetama elukohta.
"Seda, et muutunud on aastaaegade loomulik muster, kogeme tänavu vahele jääva talve näol."
Aga kahe tuhande sajas aasta puudutab praegu Eestigi tasasel maal sündivaid põlvkondi. Seda, et muutunud on aastaaegade loomulik muster, kogeme tänavu vahele jääva talve näol.
Tartu maraton tähendas sel aastal jalutuskäiku varakevadises looduses, laste kelgud on veel lumesahkade ja -labidatega keldrites ja kauplustes. Ega vist tihkaks isegi Lennart ja Ivan Andrus Kivirähki lavastusest "Meri ja Orav" käesoleval talvel unistada Soome kelgust, millega Viimsist üle lahe Tallinnas käia.
Kuuleme veel Eesti pindala suurustest metsapõlengutest Austraalias, sealsest põrgulikust kuumusest ning järgnenud enneolematutest üleujutustest. Samas ka tavatult kaua kestvast külmast ja lumerohkest talvest Põhja-Ameerikas. Need on märgid sagenenud ning intensiivistunud äärmuslikest ilmastikunähtustest.
Meil tuleb hakata koomale tõmbama
Selline plahvatusohtlik "futuurium" ütleb meilegi, Eesti elanikele, kes me klimaatiliselt ehk oma nelja aastaaja ja parasvöötmega oleme siiani end tundnud otsekui vanajumala seljataga – see tähendab, esiteks, et meil tuleb otsida uusi kohanemisteid toimetulekuks juba aset leidnud muutustega; teiseks tuleb meil investeerida tehnoloogiatesse, mis vähendavad niinimetatud ökoloogilist jalajälge ja kolmandaks – aga ütlen seda nüüd kujundlikult: tuleb meil hakata koomale tõmbama.
Koomale tõmbama kõiges, mis puudutab ainelist ilma, vastukaaluks vaimuilmale, mille süvendamisel ja laiendamisel üleüldiselt ja elukestvalt jätkub lõputult ruumi.
Siinne, Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul esitatav peokõne leiab aset "heade mõtete linnas." Mõnikord võib hea mõte lähtuda aga ka kurvastavast prognoosist või ohuaimusest. Kui ma äsja söandasin üles kutsuda ainelises ilmas koomamale tõmbuda, siis ei taandu see ainult säästurežiimi väljamõtlemisele ning selle rakendamisele.
Lihtsalt: muutuma peavad panustamise valdkonnad ja prioriteedid. Iga kulu tuleb mõõta lisaks majandusele ka selle loodus- ja sotsiaalse keskkonna mõju skaalal.
Näiteks see, mis puudutab Eesti riigi julgeolekut, ei sobitu üksüheselt majandusarvestustega. Nii on ka haridusega kõigis kooliastmetes, sest haridus, nagu on öelnud meist paljude ühine õpetaja professor Ülo Vooglaid, tähendab valmisolekut, olles seega samuti osa riigi ja rahva julgeolekust. Haridus on kultuuri funktsioon, mis meie rahvast üles tõstab.
Koomamale tõmbumise vajaduse, või, ütlen juba lausa, kohustuse all pean ma silmas kahte asja.
Esiteks naasmist juba 1972. aastal Rooma klubi raportina esitatud raamatu "Kasvu piirid" ning sellele järgnenud ettekannete põhisõnumi juurde. Meil tuleb tunnistada, et pelgalt kasumil põhinev majanduskasv ja võidujooks kvantiteedi nimel on juba praegu viinud olukorrani, kus jõukus jaotub ühiskondades väga ebavõrdselt ning suur osa inimestest ei saa sellest piisavalt osa.
Metafoor tõusvast veest, mis kergitab kõiki paate, ei ole elupraktikasse rakendunud. Tõusuvesi on hoopistükkis hiidlainena vähem merekindlad alused enda alla matnud.
Lõplike ressursside korral ei saa eksponentsiaalne kasv kesta igavesti. Üha kiirenevat kasvu saab pidurdada ainult negatiivne tagasiside – seda pärssivate tegurite tugevnemine protsessi või nähtuse suurenedes.
Majanduslikus mõttes on Rooma klubi raportite valguses üha aktuaalsemaks muutunud tasakaaluseisund, mida kirjeldatakse majanduse "nullkasvu" mõistega. Eesti Säästva Arengu kava on juba ammu ette näinud tasakaalu saavutamist tootmise, tarbimise ja seda toetava ökosüsteemi vahel. Kui kaua me veel siis ootame?
See tasakaal omakorda tähendab loomulikult ülemaailmset tarneahelat läbiva energiavarude ja toorainete koguse stabiliseerimist.
Kuid ma ei ole ka nii sinisilmne, uskumaks, et majanduse nullkasv tõepoolest realiseerub niipea, või et meie peamiseks mõttevooluks kujuneb elamine postkapitalistlikul ajastul, kus määravaks saab mitte konkurents ja kasumijaht, vaid vastastikku rikastav koostöö. Ent niisama kindlalt võib väita, et mööda me sellest ei pääse ka Eestis, sest nähtavas tulevikus puuduvad alternatiivid.
Teine asi, millele ma "koomamale tõmbumise" kujundiga osutada tahan, on see, et mitte kunagi varem pole Eestil läinud suures plaanis nii hästi, nagu viimasel paarikümnel aastal. Me olemegi jõudnud heaoluühiskonna piirile, mille hüved, tõsi küll, pole ulatunud kõigini. Eriti eakate, üksikvanemate ja puudega inimesteni, kaugemate külade ja valdadeni.
Sellest Põhjamaade tüüpi heaoluühiskonnast, millest lähimast ning meie riigi ja rahva varasemas käekäigus, aga ka praegu üliolulist rolli etendavast Soomest jääme maha veel penikoorma jagu.
Sotsiaalantropoloog Aet Annist rääkis möödunud septembris Müürilehes Eesti inimestest, kelle elud, väärtused, mured ja rõõmud on seni olnud vaid ääremärkus meie eduloos.
Mõiste "ilmajäetus" vihjab tema sõnul võimuprotsessile, mille käigus mingid ühiskonnagrupid – sageli juba millegi poolest kehvemas positsioonis olevad – jäävad millestki ilma, näiteks maast, elukohast, elatusallikatest, kodanikustaatusest.
See viib omakorda järgmiste ilmajättudeni, olgu nendeks siis sotsiaalne kapital või sümboolne staatus, milleta muutuvad võimatuks toimivad ja head suhted teiste ühiskonnarühmadega.
Nende protsesside tegelik oht lisaks isiklikule ilmajäämisele seisneb selles, et ilmajäetust kiputakse lahendama omakorda teiste asjaolude tõttu nõrgemaid ühiskonnagruppe alla surudes ning neid sotsiaalsest mõistmisest ilma jättes.
Selline enesekehtestamine saab aga olla vaid näiline võit ning inimlikkuse valemis kaks miinust plussi kokku ei anna.
Seepärast on meie kohustus poliitikutena soodustada nii mõtte, sõna kui teoga iga viimasegi kui ühe inimese positiivset panust meie ühiskonda. Inimestena on meie ülesanne näha oma kaaslaste pealiskaudsetest tunnustest kaugemale ning kohelda igaüht enda kõrval samuti täisväärtusliku isikuna, kellel on meiega samaväärsed soovid, vajadused, rõõmud ja raskused.
Paljude näitajate poolest on Eesti siiski arenenud riikide tipus, millest viimati rõõmustas mind siiralt Eesti noorte PISA-testide võidukas tulemus. Ja nüüd seisab meie ees kaks ülesannet.
"Säilitamise kõrval on siiski enamasti parem plaan arendamine."
Esiteks, kas murda klaaslagi, mis lahutab meid Põhjala heaoluriikide tasemest, mis aga eeldaks tõelist pööret mõtteviisis ja mõistagi kõigepealt laialdast debatti sellega seoses, või teiseks – ja see paistab praegu olevat reaalsem – hoida hammastega kinni saavutatust, milleni oleme praeguseks jõudnud, vältides samal ajal stagneerumist ning tagasilööke. Säilitamise kõrval on siiski enamasti parem plaan arendamine.
Rääkides plaanist, siis mõtlen ma sellega seoses ka seitse aastat tagasi Riigikogu kõnepuldis näitleja ning lavastaja Mari-Liis Lille peetud kõnes laialdast vastukaja leidnud küsimusele "mis on sellel pildil valesti?".
Nii mitmedki poliitikud ja ühiskonnategelased käsitasid seda toona ühe humanitaari appihüüdena. Ent kes on lugenud Eesti inimarengu viimase kümne aasta aruannetest elukvaliteedi analüüse, majandus- ja sotsiaalpoliitika seoseid, tööturuga seostuvatest poliitikatest, sise- ja välisrände põhjustest, see peab tunnistama, et sageli klantsilt esitataval pildil on mõrad.
Valesti sel pildil on paraku endiselt süvenev varanduslik kihistumine, jätkuv ääremaastumine, mitterahuldav sotsiaalhoolekanne, inimlikkuse numbritesse surumine, ühiskondlike lepete ja isegi mõõduka konsensuse puudumine Eesti strateegilise arengu küsimustes.
Oleme teinud iseseisvuse taastamise järel palju tööd ning näinud rasket vaeva, aga pole suutnud neid küsimusi lahendada ega mitmeid neist isegi selgelt ning ammendavalt sõnastada. Need on proovikivid, mis näitavad pikema aja jooksul meie elukorralduse väärtust.
Seepärast on meil tarvis ausust oma muredele ja puudujääkidele otsa vaadata ning ühiskonnana tegutseda, et need siis otsustavalt selja taha jätta.
Ega meie kodust kaunimat ei ole
Eesti Vabariigi peokõnes on siiski oluline ka siiras valgus ja helgus. Sest et ega meie kodust kaunimat ei ole. Me oleme õnnelikuna osa sellest ürgsest ja uuest, põlisest ja hilisest, loodusest ja loodust, tekkinud ja tekitatust, mis kõik kõlabki omavahel kokku – Eesti.
"Siin oled sündinud. Tasasel maal. Siin on su rahu ja tasakaal," nagu Paul-Eerik Rummo luuletuse read, mida esitasid möödunud suvel ka poiste- ja lastekoorid Tartu laulupeo peakontserdil.
Meie kodu on nagu tuhandete aastate vanused Edela-Eesti rannaluited, mis iidse pinnavormina on kaetud ja ümbritsetud vastsest ja värskest. Sealt Läti lähedalt Häädemeeste juurest hargnevad Rannametsa ja Soometsa luitestikud, mis jätavad enda vahele Tolkuse raba, et siis Tahkuranna juures jälle kokku saada.
Need ürgsed pinnareljeefid on ümbritsetud soo-, metsa- ja meremaastikest, kaetud palusambla ja pohladega, kanarbiku ja männikutega, kus leidub ka looduskaitsealust vareskolda.
Seal nõlvadel uitab metsaloomi, roomab roomajaid, siblib sisalikke ning latvade vahel lendleb merikotkaid ja kassikakke, aga ka nõmmelõokesi ning lõopistrikke. Jalgradadele lisaks leidub autoteid ning peale turismirajatiste ka mitmesugust inimasustust.
Nõnda on ka meil Eestis lähikonnaga võrreldes üks puhtamaid maanurki, meil on korda tehtud maakohad, lausa kunstiteostena mõjuvad põllumaastikud; meil on külluslikult puhast vett, mitmeid sadu kilomeetreid hoolitsetud matkateid; meil on kõige rohkem teatreid inimese kohta, kodudes raamatutega täidetud riiuleid; haritud noored ja vanad; meil on sadu muuseume ja ikka veel rahvaraamatukogusid, mis toimivad väikseimateski maakohtades kultuurikolletena.
Meil on Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür, Estonia, ERSO, Filharmoonia Kammerkoor, Tõnu Kaljuste ja Järvide dünastia. Meil on Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski, Hando Runnel ja Mats Traat. Meil on Viivi Luik ja Leelo Tungal. Ja meil on Andrus Kivirähk ja Tõnu Õnnepalu. Meil on Rasmus Puur, Pärt Uusberg ja kümneid ja kümneid teisi noori andeid teaduse, spordi, kirjanduse, muusika ning kujutava kunsti vallas.
Meil on meie inimesed – eestlased ja meie kõrval meie ühise riigi saatust jagav vene, valgevene ja ukraina keelt kõnelev kaasmaalaskond ning veel kümneid väiksemaid keeli ning oma kultuuri viljelevaid kogukondi. Ja meil on ka Eesti enda kodumaaks, töö-, õppe- või elamiskohaks valinud teiste riikide-rahvaste esindajaid.
Me oleme avatud väikeriik ja meie avatuses ongi ühtlasi meie suurus. Minu sügavaim veendumus seisneb selles, et kuni püsime avatuna tulevikule, tulgu sealt või tulist tõrva – seni, kuni me võtame vastu mistahes proovikivid, komistamata nendele, seni me kestame. Ja mitte ainult – Eesti peab lisaks säilimisele ka arenema.
Lubage mul lõpetada suure tartlase, aga ka sama suure eestlase, akadeemik Hando Runneli luuleridadega tema poeemist "Punaste õhtute purpur":
MITTE HÄDA JA VAEV,
aga valguse laev
tuleb hommiku poolelt.
Mitte viha või raev,
aga lootuse laev
jõuab meieni joonelt.
Ilus, ilus, ilus on
ilus on maa, mida
armastan.
Elagu, õitsegu ja kestku Eesti! Head Eesti Vabariigi sünnipäeva meile kõigile! Jõudu Tartule, jõudu Eestile! | Jüri Ratas: Eesti peab lisaks säilimisele ka arenema | https://www.err.ee/1055916/juri-ratas-eesti-peab-lisaks-sailimisele-ka-arenema | Mitte kunagi varem pole Eestil läinud suures plaanis nii hästi, nagu viimasel paarikümnel aastal. Me olemegi jõudnud heaoluühiskonna piirile, mille hüved, tõsi küll, pole ulatunud kõigini, ütles peaminister Jüri Ratas Eesti Vabariigi 102. aastapäeva kontsertaktusel Eesti Rahva Muuseumis peetud sõnavõtus. |
Ilves tegi 123,5-meetrise õhulennu ja teenis selle eest 104,5 punkti. 10 km pikkusele murdmaadistantsile startis Ilves liidrist 2.10 hiljem.
Hüppevooru järel oli kaksikjuhtimine vendadel Riiberitel – pikema hüppe tegi vanem vend Harald Johnas Riiber, kes hüppas 134,5 meetrit, aga punkte teenis rohkem noorem vend Jarl Magnus Riiber, kes tegi 133-meetrise hüppe. Jarl Magnus teenis kohtunikelt 137 ja Harald Johnas 134,5 punkti. Seega startis vanem vend murdmaarajale nooremast vennast 31 sekundit hiljem.
Jarl Magnus Riiber ei jätnud konkurentidele mingit sõnaõigust ja jõudis finišisse teise koha saavutanud Jörgen Graabakist 59,3 sekundit varem. Käimasoleva hooaja 16 etapist on Riiber võitnud koguni 14. Esimest korda pääses sel hooajal pjedestaalile soomlane Ilkka Herola, kes kaotas Riiberile 1.02,4.
Ilves lõpetas võistluse 29. kohal (+3.43,7), vanem Riiber langes lõpuks 17. kohale. Trondheimis võisteldakse ka homme. | Kristjan Ilves sai Trondheimi MK-etapil 29. koha | https://sport.err.ee/1055843/kristjan-ilves-sai-trondheimi-mk-etapil-29-koha | Norras Trondheimis toimunud kahevõistluse MK-etapil saavutas Kristjan Ilves 29. koha. |
Hausenberg ületas teisel katsel isiklikku rekordit tähistava kõrguse 5.30 ja läks proovima ka U-23 vanuseklassi Eesti siserekordit 5.42, see laupäeval paraku ei alistunud. Hausenbergi järel sai 5.05-ga teise koha Eerik Haamer, kolmas oli Risto Lillenberg.
Naiste 60 m jooksus tõi Õilme Võrole meistritiitli Eesti kõigi aegade kolmas tulemus 7,34, meeste sprindis võidutses 19-aastane Henri Sai isikliku rekordiga 6.79.
Naiste kõrgushüppes viis 18-aastane Lilian Turban isikliku rekordi 1.82 peale ja võitis kulla Grete Udrase ees. Jander Heil parandas meeste kuulitõukes kolmandal katsel senist isiklikku rekordit (19.10) seitsme sentimeetri võrra. | Hausenberg parandas isiklikku rekordit ja tuli teivashüppes Eesti meistriks | https://sport.err.ee/1055910/hausenberg-parandas-isiklikku-rekordit-ja-tuli-teivashuppes-eesti-meistriks | Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimuvatel Eesti talvistel meistrivõistlustel kergejõustikus võitis meeste teivashüppe Hans-Christian Hausenberg. |
Rooba panustas oma võistkonna resultatiivseimana kuue väravaga ning on hetkel Cavigali eest enim skoori teinud mängija, kui on 16 mänguga tabanud 75 korda, vahendab Käsipall24.ee.
Prantsumaa esiliigas on seis väga tihe. Cavigal paikneb praegu üheksandal kohal, kuid play-off 'i viivast kaheksandast positsioonist eraldab neid vaid üks punkt.
Järgmise kohtumise peab Cavigal 28. veebruaril tabeli alumises pooles paikneva Valence'i vastu. | Rooba resultatiivne mäng kukutas Prantsumaa esiliiga liidri | https://sport.err.ee/1055898/rooba-resultatiivne-mang-kukutas-prantsumaa-esiliiga-liidri | Prantsusmaa käsipalli esiliigas alistas Jürgen Rooba koduklubi Nice'i Cavigal 29:26 Limoges' ja kukutas nad tabelis teisele kohale. |
Viimati 2001. aasta MM-il meeste teatesõidus võidutsenud prantslastele (Emilien Jacquelin, Martin Fourcade, Simon Desthieux, Quentin Fillon Maillet) järgnesid mullune võitja Norra (1+12; +21,5) ning pikalt kullakonkurentsis olnud Saksamaa (1+8; +36,2). Esimesena jäi esikolmikust välja Venemaa (0+9; +1.44,7), viiendaks tuli Sloveenia (0+8; +1.45,8).
Tiitlikaitsja Norra lootused said tugeva hoobi juba teises tiirus, kui avavahetust sõitnud Vetle Sjastad Christansen sai püsti lastes kirja ühe trahviringi, langetades norralased 12. kohale. Võitlust kullale hakkasid seejärel pidama Saksamaa ja Prantsusmaa - mõlemad tiirud puhaste paberitega läbinud Erik Lesser saatis Philipp Horni rajale 0,6-sekundilise eduga Prantsusmaa ees. Prantslaste teist vahetust sõitnud Martin Fourcade läbis mõlemad tiirud nulliga, kuid teatepulka üle andes jäädi sakslastest endiselt 0,6 sekundiga maha.
Kolmandat vahetust sõitis Saksamaal Arnd Peiffer ja Prantsusmaal Simon Desthieux. Mõlemad läbisid lamadestiiru puhtalt, kuid suusarajal näis sakslane püstitiiru eel prantslast juba maha raputamas. Et aga mõlemad kasutasid püsti lastes ühe varupadruni, lahkuti tiirust koos. Teatepulga andis siiski kiiremini üle Peiffer, kes saatis ankrumees Benedikt Dolli rajale 12,6-sekundilise eduga. Dollil tuli lamadestiirus appi võtta aga kolm varupadrunit, misjärel saavutas nulliga lasknud Quentin Fillon Maillet (Prantsusmaa) sakslase ees paarisekundilise edu.
Põnevust jagus hulgalislt ka viimaseks tiiruks, kus Fillon-Maillet kasutas küll kaks varupadrunit, kuid saavutas ühe trahvringi sõitma pidanud Dolli ees suure 35,5-sekundilise edu. Jõudsalt vähendas kummaski tiirus vahet Johannes Thingnes Bö (Norra), kes kasutas lamades lastes kaks ja püsti lastes ühe varupadruni. Norra äss tegi aga väga võimsa suusasõidu, edestades kokkuvõttes Benedikt Dolli ligi 15 sekundiga. Võitjast jäi Bö maha 21,5 sekundiga.
Eesti esimest vahetust sõitis Rene Zahkna, kes sai juba esimeses tiirus kirja trahviringi. Teises tiirus kasutas Zahkna ühe varupadruni, olles teatepulka üle andes 19. kohal. Kalev Ermits tõstis Eesti lamadestiiruga kahe koha võrra kõrgemale, kasutades ühe varupadruni, kuid sai püsti lastes kirja ühe trahviringi, langetades eestlased 21. positsioonile. Kolmandana rajale pääsenud Kristo Siimer kasutas lamades lastes ühe varupadruni ja läbis püstitiiru nulliga. Paraku jõudsid võistluse liidrid Eestile ringiga järgi, mistõttu võeti eestlased rajalt maha. | Prantsusmaa teatemeeskond tuli 19-aastase vaheaja järel maailmameistriks | https://sport.err.ee/1055803/prantsusmaa-teatemeeskond-tuli-19-aastase-vaheaja-jarel-maailmameistriks | Laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel Itaalias Anterselvas võidutses meeste teatesõidus Prantsusmaa võistkond (0+4). Liidrilt ringiga sisse saanud Eesti meeskond võistlust lõpetada ei saanud. |
Naine on käinud juba operatsioonil ja saanud keemiaravi, kirjutab Huffington Post.
Walters sai tuntuks 1983. aastal filmis "Educating Rita", kus mängis koos Michael Caine' iga.
Enda sõnul on temaga nüüd kõik hästi. Esialgset diagnoosi nimetas 69-aastane näitleja BBC-le antud intervjuus loomulikult šokiks. Praeguseks on ta haigusest jagu saanud.
Raske haiguse tõttu tuli kärpida ka mõningaid stseene peagi linastuvast filmist "The Secret Garden", kus Walters mängib koos Colin Firthiga. | Briti näitleja Julie Walters tunnistas võitlust vähiga | https://menu.err.ee/1055894/briti-naitleja-julie-walters-tunnistas-voitlust-vahiga | Kuldgloobusega pärjatud Briti näitleja Julie Walters tunnistas võitlust kolmanda staadiumi soolevähiga. |
16 kaotuse kõrvale kuuenda võidu teeninud Pariisi klubi eest sai Eesti rahvusnaiskonna kapten kirja täismängu ning tõi suisa kuus punkti (+5), vahendab Võrkpall24.ee. Pärnust pärit sidemängija sai rünnata kaheksal korral, neist viis (62%) olid edukad, lisaks sai eestlanna kirja ühe bloki. Võitjate suurimaks skooritegijaks kujunes 15 punktiga (+10) Alexandra Dascalu. Kristiine Miileni endisele koduklubile tõi Jaali Winters 15 silma (+8).
Paremusjärjestuses paikneb Pariisi Saint-Cloud 16 punktiga 12. real. Järgmise kohtumise peab eestlanna tööandja 29. veebruaril, kui võõrustatakse 10. positsioonil olevat Eliise Hollase ja Polina Bratuhhina-Pitou klubi Terville'i. | Mõnnakmäe sai Prantsusmaal kirja täismängu ja aitas klubi tähtsa võiduni | https://sport.err.ee/1055895/monnakmae-sai-prantsusmaal-kirja-taismangu-ja-aitas-klubi-tahtsa-voiduni | Prantsusmaa võrkpalli kõrgliigas oli reedel eestlastest ainsana võistlustuses Julija Mõnnakmäe, kelle koduklubi Pariisi Saint-Cloud suutis pärast kolme järjestikust kaotust alistada võõrsil 3:0 (25:21, 25:19, 27:25) neist viis kohta kõrgemal oleva Saint-Raphaeli. |
Kihnu Veeteed teatas, et laupäeval on tugeva tuule tõttu tühistatud väljumised Kihnust kell 16:15 ja Munalaiust kell 17:45.
Ka pühapäeval võib tugeva tuule tõttu esineda häireid Kihnu Virve väljumistes Kihnu–Munalaiu liinil.
Tugeva tuule tõttu tühistatu ka reisiparvaleva Soela väljumine Triigist kell 19:00.
Pühapäeval on tugeva tuule tõttun tühistatud reisiparvlaev Soela väljumine Sõrult kell 8:15 ja häireid võib esineda ka väljumisel Triigist kell 9:30, teatas Kihnu Veeteed. Esialgse prognoosi kohaselt toimub väljumine kl 16:00. Väljumise toimumise täpsustab ettevõte kell 8:30.
Laupäeval toimuvad reisiparvlaev Ormsö väljumised graafikujärgselt aga seoses kõrge veetasemega ei teostata sõidukite ülevedu. Reisijate laadimine väljumisel Rohukülast kl 18:15 toimub kailt nr. 6.
Pühapäeval ei teostata tugeva tuule ja kõrge veetaseme tõttu reisiparvlaev Ormsö üle 3,5t sõidukite ülevedu. Madalamate sõiduautode laadimisel võib esineda probleeme.
Sõru–Triigi liinil võib muutuda reisiparvlaev Soela õhtuse väljumise kellaaeg Triigist.
Ka pühapäeval võib tugev tuul mõjutada Soela sõidugraafikut Sõru–Triigi liinil.
Praamid.ee lehel teatati laupäeva pärastlõunal, et tugeva tuule tõttu on häiritud ka parvalevaliiklus Kuivastu-Virtsu liinil ning võib esineda raskusi sõiduplaanidest kinnipidamisega. | Tormi tõttu tühistati parvlaeva väljumised Kihnust ja Munalaiust | https://www.err.ee/1055816/tormi-tottu-tuhistati-parvlaeva-valjumised-kihnust-ja-munalaiust | Tugeva tuulega tõttu tühistas Kihnu Veeteed nii hommikused kui õhtused väljumised Kihnust ja Munalaiust. Häiritud on parvalevaliiklus ka Kuivastu-Virtsu liinil. |
Trondheimis toimunud etapil võidutses MK-sarjas venelase Aleksandr Bolšunovi järel teisel kohal olev Johannes Hösflot Kläbo. 1,20 sekundiga kaotas talle Paal Golberg ja 1,60 sekundiga Erik Valnes. Emil Iversen ja Finn Haagen Krogh jätsid kuuendaks ainsa mitte-norralasena finaali pääsenud itaallase Federico Pellegrino.
Alvar Johannes Alev sai 73 mehe konkurentsis 60. koha.
Ka naiste klassikasprindis jäi võit norralastele, kui Maiken Caspersen Falla edestas finišis rootslannat Jonna Sundlingi 0,48 sekundiga. Kolmas oli šveitslanna Nadine Fähndrich. Therese Johaug seekord finaali ei pääsenud. | Norra mehed võtsid Trondheimi klassikasprindis viisikvõidu | https://sport.err.ee/1055893/norra-mehed-votsid-trondheimi-klassikasprindis-viisikvoidu | Murdmaasuusatamise MK-sarja kuuluval Ski Touril ei jätnud Norra mehed laupäevases klassikasprindis külalistele võimalust ja noppisid finaalis viis esimest kohta. |
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate kandidaatide nimekiri on taas põhjustanud üksjagu poleemikat, kuid seekord mitte niivõrd valikute, kuivõrd põhižürii (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus) uudse töökorralduse pärast. Kui tavaliselt püütakse saavutada konsensus või valitakse laureaat hääletades, siis sel aastal toimiti žürii esimehe Märt Väljataga sõnul teisiti: žürii "loobus igasugustest omavahelistest kemplemistest, veenmistest, kompromissidest, läbirääkimistest ning jagas žanrid omavahel ära. Oleme näinud küll, kuidas igati tarkade inimeste kollektiivne otsus kujuneb lolliks või tõstab kilbile keskpärast. Seega vastutagu parem üks otsustaja." (ERR 11. II) Niisugune korraldus garanteerivat, et laureaadiks saab vähemalt ühe žüriiliikme esimene valik, mitte ühine teine. (Eesti Päevaleht 12. II)
Kuidas nii võib, küsitakse siin ja seal. Kas tõesti antakse kaalukad auhinnad välja ühe inimese suva järgi ja arutelu puudub? Skandaal?
N õnda see siiski ei ole. Märt Väljataga: "Kandidaatide kuuikuteni jõudis žürii omavahel mõtteid vahetades, teoseid soovitades ja maha laites. Selleteemaline e-kirjavahetuse lõim on veninud kilomeetri pikkuseks. Korraks oli kõne all ka žüriiliikmele vetoõiguse andmine, aga sellist asja ei kasutata isegi tavapärasemas žüriikorralduses. Mõttekam oleks ehk 3–4 žüriiliikme ühisveto, kui mõni otsus tundub üliekstsentriline. Aga seegi jääb tänavu puht teoreetiliseks võimaluseks, sest erilisi ekstsentrikuid kohtunike seas pole. Oleks teadnud, et töökorraldus ärevust põhjustab, poleks seda varakult välja lobisenud."
Kuidas žürii oma otsused langetab, on enamiku mulle teada olevate kirjandusauhindade statuutide järgi nende endi kokku leppida. Samuti kehtib žüriides sageli tööjaotus, päris kindlasti ka aastaauhindade puhul. Rahvusraamatukogu andmetel ilmub aastas täiskasvanutele algupärast ilukirjandust ligi 400 nimetust – parimagi tahtmise juures ei ole igal žürii liikmel võimalik kõigesse süveneda. Eestis on veel terve hulk esindusauhindu, mille iga žüriiliige ei ole sügavuti kursis ühiselt ja "objektiivselt" auhinnatavaga: see on näiteks võimatu teatriauhindade puhul ja tundub ebatõenäoline ka riiklike kultuuri aastapreemiate puhul. Kui otsuse langetab üks inimene, on ta vähemalt võimeline oma otsust põhjendama.
Maarja Kangro on raamatus "Minu auhinnad" üheinimesežürii kohta arvanud, et see sobiks "alles puhkevate poeetide käsikirjavõistlusel", seevastu kui "teenekate kirjainimeste puhul oleks niisugune otsustusmehhanism väikeses kultuuriruumis riskantne ja vaesele žüriimonarhile koormav" (lk 103). Tõenäoliselt jääbki kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii tänavune töökorraldus paratamatuse sunnil kujunenud ühekordseks katsetuseks. Tasub hoopis mõelda, kuidas järgmiste žürii de töökoormust vähendada, olgu siis kategooriate arvu üle vaadates või mõnd kategooriat teise žürii haldusalasse nihutades.
Mis tahes otsused 2020. aasta žüriimonarhid ka langetavad, tuleb tunnustada nende ebatavalist läbipaistvust.
Autor on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali liige. Kirjutisega esindab ta omaenda seisukohti. | Arvamus. Sa oled mul esimene | https://kultuur.err.ee/1055877/arvamus-sa-oled-mul-esimene | Objektiivne, ebaisiklik, erapooletu, neutraalne … Kui sportlased Ott Tänak ja Martin Järveoja on aasta jooksul kogunud 263 punkti, saavad nad objektiivse kriteeriumi järgi kuldmedali. Kuidas tagada objektiivsus kirjanduse auhindamisel? |
Olulise võidu nii tabeli kui ka sisekliima mõttes saanud Galatasaray parim oli taas üleplatsimeheks kerkinud Venno, kes tõi 16 punkti (+12). Teist hooaega järjest Türgi ühe parema klubi värve kaitsev eestlane sai 22 tõstet, millest realiseeris 13 (59%), lisaks sai ta kirja ühe bloki ja kaks ässa, vahendab Võrkpall24.ee.
Venno ametivend Williams eestlasega sammu pidada ei suutnud ja tõi üheksa punkti (0). Austraalia koondislane sai 23 tõstet, millest suutis punktiks lüüa üheksa (39%).
Liigatabelis tõusis Galatasaray tagasi esikolmikusse, kui on 37 punktiga kolmandal positsioonil. Williamsi tööandja on sama arvu punktidega neljas.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Venno oli Galatasaray võidumängus taas üleplatsimees | https://sport.err.ee/1055876/venno-oli-galatasaray-voidumangus-taas-uleplatsimees | Türgi kõrgliigas on mõõnast väljumas Oliver Venno tööandja Istanbuli Galatasaray, kes alistas pärast nelja järjestikust kaotust võõrsil 3:0 (26:24, 25:18, 25:19) Ankara Spor Toto, kus mängib mitu hooaega Tallinna Selveri ridadesse kuulunud Lincoln Williams. |
Hooaja avaetapil kolmanda koha saanud ja Rootsis võidu võtnud Evans on MM-sarja üldarvestuses 42 punktiga liider, sama palju punkte on ka Ott Tänaku tiimikaaslasel, Monte Carlo ralli võitnud ja Rootsis kuuendana lõpetanud Thierry Neuville'il.
"Nüüd on neli meest, kes MM-tiitli eest heitlevad," ütles Mäkinen, viidates Toyota meestele Evansile ja Sebastien Ogier'le ning Hyundai duole Neuville'ile ja Tänakule.
"Elfyn on nüüd kahtlemata selles seltskonnas. See polnud üllatus, mida ta Montes tegi, aga see, et ta Rootsis niimoodi sõitis olukorras, kus ta autot väga hästi ei tunne, oli natuke üllatus," tõdes Mäkinen wrc.com-ile. "Oleme pikka aega teadnud, milleks ta on võimeline. Ta on alati võimeline võitlema."
Mäkinen kinnitas ka, et Toyota meeskonnas mingisuguseid tiimikorraldusi jagama ei hakata ja kõik sõitjad on võrdsed. | Mäkinen: MM-tiitli eest võitlevad neli meest | https://sport.err.ee/1055875/makinen-mm-tiitli-eest-voitlevad-neli-meest | Toyota rallitiimi pealiku Tommi Mäkineni hinnangul tõstis Rootsi ralli võit Elfyn Evansi tänavuste tiitlinõudlejate sekka. Mäkineni arvates võitlevad sel aastal MM-tiitli eest neli meest. |
Gut-Behrami oli reedel kaheaastase vaheaja järel MK-sarjas võidukas, teenides enda karjääri 25. etapivõidu. Uus võit ei lasknud end aga kaua oodata ja Gut-Behrami oli parim ka laupäevases kiirlaskumises.
Gut-Behrami läbis raja 1.27,73-ga ja edestas vaid kahe sajandikuga koondisekaaslast Corinne Suterit. Kolmanda koha sai austerlane Nina Ortlieb, kes kaotas võitjale viie sajandikuga. Ortliebile on see karjääri esimene MK-pjedestaalikoht.
Tegemist oli aga hooaja viimase kiirlaskumisega ja selles arvestuses võitis väikese kristallgloobuse Suter, kes kogus 477 punkti.
MK-sarja üldarvestuses jätkab liidrikohal ameeriklanna Mikaela Shiffrin, kes on kogunud 1225 punkti, teisel kohal olev itaallanna Federica Brignone jääb temast maha 27 punktiga.
A dream come true.. and a new speed queen has just been crowned! Congratulations @CorinneSuter ‼️‼️ #fisalpine pic.twitter.com/ZwzEsww2L1
— FIS Alpine (@fisalpine) February 22, 2020 | Lara Gut-Behrami võttis teise järjestikuse etapivõidu | https://sport.err.ee/1055862/lara-gut-behrami-vottis-teise-jarjestikuse-etapivoidu | Šveitsis Crans-Montanas peetaval mäesuusatamise MK-etapil võttis kodupubliku ees võistlev Lara Gut-Behrami teise järjestikuse etapivõidu. |
Margit Lillaku uusvaimses kogukonnas arenev suhtedraama "Südamering" tuletas meelde hipiajastul lahvatanud tunde-, eraelu- ja minanokkimiskultuse, aga ka Ameerika kultuuriajaloolase Christopher Laschi, kes oli koos Tom Wolfe'iga selle üks häälekamaid kriitikuid. Lillelaste kümnendil valla pääsenud suhete näppimise laine on olnud tõepoolest tohutu: oleme näinud äraspidise psühholoogia vohamist kõikvõimalikes vormides. On ju kõditav suveleitsakus koos hobikaaslastega hellitledes oma ego poputada.
Rohujuuretasandil liideti, lahati ja lahutati südameid astroloogiahuviliste hordides. Fenomen on tuttav arvukatele eestlastele, kes soetasid kohe, kui sotsialistliku udu kõrval muud soolapuhumist mitte sallinud nõukogude kord varises, endale Linda Goodmani "Päikesemärgid". Erutusvärinal uuriti sodiaagisemiootikat: kellega sobivad lobedamalt kaubalis-rahalised vahekorrad, kellega puhub pärituul sõprus- ja intiimkontaktides? Kohe pärast Berliini müüri langemist mattis meie lugejaskonna enda alla ka eneseabiõpikute laviin. Laialdaselt usuti, et uuel ajal ei saa hakkama õpetuseta, kui pikalt inimeste mõjutamiseks naeratada ja millise simulatsiooniga võita sõpru. Oodata ei lasknud end ka religioonidest ja mujalt esoteerilise hämuvine välja rookinud sektid, liikumised, juhendajad, praktikad.
Ent jäägu tähetargad, ilmsi ja kainelt nõidujad. Üksjagu samasse suunda kaldusid ju ka teadlase renomeega õpetlased, analüütilise ja marksistliku psühholoogia superstaarid Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt. Ning nemad ei hullutatud turuvarblasi ega kindla elukohata alimentide maksmisest kõrvalehoidjaid. Nakatus haritlaste koorekiht, vaimutohtrid, teatraalid, kirjanikud. Tartu Jungi-lembesed intellektuaalid mängisid üksvahe kõigega, mis südamele armas nii, et hing narmendas, et saavutada vaimne piirsituatsioon, kus läbi viia "isenemine", "tõeliselt endaks saamine". Eneses ja enda ümber tuli kokku koguda kõik, mis inimesele pärisomane ja heita endast kunstlik, tähtsusetu ja võõras.
Pärapsühholoogia puhul kehtib sama, mida Anton Tšehhov on märkinud seksistlikult ühe sugupoole kohta: "Palju meelesegadust sünnib tema pärast siin ilmas. Pühad ja suured mehedki kallutatakse eksiteele, mis siis lihtsatest surelikest …" Tudengipõlves soovitas üks armas neiu me seltskonnal lugeda toonase pedagoogilise instituudi hingeõpetlase raamatut hirmust ja sellega toimetulekust. Nähtuse olemuse ja teoreetilise tausta avamise kõrval leidus ses ka praktilisi näpunäiteid, sealhulgas püksitegemise ettekujutamise harjutus, et vaimusilmas läbi töötatuna prohmakat elus paremini hallata. Mõtlesime poistega õpiülesandele 1990. aastatel sagedasti. Ikka hüüdis mõni õlle järel käies reipasti: "Harjutust alga!"
Muidugi ei saanud me ekssovettidena täit osa alternatiivsete liikumiste, eluviiside, psühholoogia ja uute (müstitsistlike) religioossete suundumuste egiidi all toimunud suhteid, seksuaalsust, armastust, elu mõtet, perekonda, laste kasvatamist, haridust, vaimset tervist, meditsiini ja paljusid teisi valdkondi raputanud sorkimistööst, millest Theodore Roszak kirjutab 1970. aastal ilmunud raamatus "Kontrakultuuri sünd". Omajagu sellest glamuursest ja kirglikust revolutsioonist oleme ent suutnud provintsiski kaasa teha.
Kontrakultuuri päramine külg
Christopher Lasch aga kuulutas 1979. aastal ilmunud raamatus "Nartsissismikultuur" kuuekümnendate järel õilmitsenud uusvaimse eneseteadvuse salvimise tulva – olgu ravi, teaduse või eneseabi vormis – põhjalikult argumenteerides lolluseks. Laschi arvates on laialdase pseudopsühholoogilise mina ja suhetega tegelemisega laotatud eraelulised asjad üha enam avalikkuse ette. See pole aga neile hästi mõjunud, vaid sügavaid ja kestvaid sõprus-, armu- ning abieluvahekordi pigem murendanud.
"Südamering" on nime saanud rituaalse tava järgi ringis istudes lahendada kogukonna probleeme. (Kaader filmist)
Eraldatus ja rahuldamatus kasvavad moodsas ühiskonnas võrdeliselt "vaimse kooskõla", "personaalse kasvamise", "eneseteadvustamise" ja muu sellise edendamisega. "Mina", suhteid ja perekonda repareerivate nõustajate, koolitajate ja terapeutide leegion on sellise songermaa kokku kultiveerinud, et mõistlike inimlike vahekordade poole püüeldes on peamine neist hauakaevajakogemusega "maaparandajatest" lahti saada. Vaimuravitsejate loodripolk vaid suurendab inimeste hulka, kes psühholoogiliselt toime ei tule, kindlustades hingehoolduse vajajate pideva juurdekasvu näol oma positsiooni.
Esmapilgul näib, et "Südameringi" autor Lillak on samuti üha õõvastavamate okultistlike suundumuste 1 päevavalgele tirija, kes lahkab ühe maavaikellu varjunud alternatiivse liikumise siseelu pehkinud pöörasust. Montaažiga jäetakse mulje, et loosungite tasandil tavapärase kapitalistliku realismi suhtes pisut haruteele käänduda üritava ökokogukonna tegemiste keskmes on suhteprobleemid ja nende veider klaarimine.
Maarjamaa südames oleks justkui õnnestunud paljastada kloaak, kus tiirane emandate ja preilide kari vurritab pika poisi ümber, pannes oma pered ja lapsed räpase saali madratsitel seda pealt vaatama. Triangel on hullem kui dotsent Vahingu legendaarsetes hinge pärapooli nähtavale kallutada üritanud Spiel 'ides. Laste elu on korratu ning hinged inimestel mõrased. Vaataja ette tuuakse seltsimehelikku kohust meenutavad intiimelu hindamise istungid, südamekergendamise ekstreemseansid, hingemustuse väljapaiskamise harjutustunnid ja kogukonnale rafineerimata tõe näkkukarjumise minutid. Olukord lausa vajab nõustajaid, rühmajuhte, väevahendajaid, teadvusseisundi mudijaid ning kogukonna liikmed leiavadki neis ameteis kohakaasluse alusel tublilt rakendust.
Lahti rulluv emotsiooni- ja tundeporno mõjub aastakümnete eest Laschi öeldu palaganivormis kajana: "Nartsissistlik-individualistlik kontrakultuur vaid võimendab võistleva kapitalismi pahesid, empaatiatust ning egoistlikku võimu ja isikliku heaolu ahnust. Ekstsentrilise eneseavamise ja ühiselu vormidega tuumperekonnast progressiivsem olla püüdes hävitatakse vähenegi kindlus- ja lähedustunne, mis pereelus veel olemas oli. Traditsioonide ja autoriteedi lahjenemine viib perspektiivitu tühitammumiseni." Filmi ühe kõrghetkena sõnab lapsesuu: "Tahan päris kooli, seal on rutiin, distsipliin, kord – kõik head asjad!"
Takerdumine konservatiivsuse renni
Lasch kaldus uusvaimsust vaenates konservatiivsusse, kuna psühholoogialaadne tühiterapeutika ning intiimelu privaatsfäärist väljakiskumine muutsid suhted ja emotsionaalse jalgealuse keset kapitalistlikku kõledust pidetuks. Ta toetas traditsioonilist peret ja haridust, kuna nood soodustasid kapitalismile omase iseka võistlemise ja teiste allutamispüüu asemel edasiviivat enesedistsipliinile ja töökusele keskendumist. Eriti pelgas Lasch (nagu hiljem Fredric Jameson ja Mark Fisher), et tähendusetu tühivaimsus ja ajalootaju hägustumine kammitseb meie kapitalismikriitilist poliitilist võimekust ja tulevikuperspektiivide kujundamise jõudu.
Lasch on lobedalt loetav, ent mitte kergesti omaks võetav autor. Ta ei taha aktsepteerida rassiliste ja teiste vähemuste hariduslikke erinõudmisi ja kaitseb õppetöös ühtseid kõrgeid standardeid, peab heterost õppejõudu, kes vabandab kuulajate ees oma seksuaalse orientatsiooni pärast, kahetsedes, et see kujundati tal kasvatusega selliseks, pseudoradadel tammuvaks veidrikuks jne. Niisuguste väljaütlemistega ei pruugi progressiivsete seas armu leida, küll aga sulandavad Laschi jultunult oma jutuvadaga parempoolsed. Tema "Nartsissismikultuuri" erapoolik ärakasutamine on ülimalt levinud. 2 Eestiski on Hardo Pajula Postimehes (27. III 2017) vaid raamatu eessõna mõnele leheküljele tuginedes harmoneerinud Laschi hääle absurdselt kapitalismi põliste suuvoodrite omaga ja pannud selle kontekstist rebituna tegema ka rassistlikke ja teisi konservatiivsetes rentslites populaarseid vihjeid.
Lasch küll muretses, et distsipliini ja autoriteedi nõrgenedes asetavad inimesed rõhu liialt hetkenaudingutele, 3 aga ta ei kritiseerinud alternatiivseid liikumisi seepärast, et naudingujanused lillelapsed (lumehelbekesed) koormavad riigi hõlma all "heaolueelarvega" elu tõelisi õisi, ausaid korporatsioone ja töökaid kapitaliste, nagu tahab näidata Pajula. Lasch püüdis kontrakultuuri kriitikaga ülimodernse ajastu inimeste eraldatust ja atomiseeritust leevendada, konservatiivsusega vasakliikumist tugevdada. Ta tahtis identiteedita mittekohtades sügavama puute ja ajaloolise sideme ning järjepidevuse tajuta üksteisest mööda elavaid üksildasi inimesi kapitalismi vastustava ja inimlikustava tegevuse ning eesmärkide nimel liita.
Lillak on takerdunud aga süvenematu, suvaliselt plahmiva konservatiivsuse renni. On neidki vaatajaid, kelle arvates "Südamering" paljastab hästi lumehelbekeste varjatud nirust äraspidisust ja "progressiivsete" ideede küündimatust. Lillaku filmi paljud stseenid ja motiivid sobivad konservatiivide agendaga, lausa reklaamklipiks. Režissöör pole siiski usutavasti mingi parempoolne kultuurisõdalane. Autori käekirjas torkab silma pigem ülimodernsuse ajastu identiteeditu suvalisus ja piire ületav sensatsioonijanu. Millessegi pole eriti süvenetud, midagi sisulist küsitud. Ometi lastakse paljudele asjadele muu seas hulk vett peale.
Üle õla sülitatakse asjadele, mida pole proovitudki avada ega mõista. Seebi- ja sopatööstus õitseb dokumentalistikatagi. Miks on vaja selle renni serval välgutada teemadega, millega pole mingil määral suudetud ega soovitud tegeleda, nagu antropotseenis tundlikud ökoloogilised küsimused, veidi teist laadi meelsuse ja elustiili otsingud kesk vohava kapitalistlikku realismi toorust jne? Filmis lärtsuva eraelulise mustuse pritsmeid jagub paraku nendegi möödaminnes asjasse segatud ürituste revääridele. Litutamisdraamad ja hooramised on nii elulaadiülesed ürgsed nähtused, et neid pole mõtet küll millelegi kolmandale iseloomulikuna otsaette suruda, ometi Lillak millegipärast just nii teeb.
Joonas Kiik on filmi olemuse ammendavalt ära kirjeldanud: "Isiklikud suhted domineerivad nii võimsalt, et muud mahub vahele vähe. Me ei saa suurt midagi teada sellest, miks kommuun kokku tuli, ega mis põhimõtteil ja reeglite järgi ta toimima ja püsima oli mõeldud. Tänu fragmentaarsusele jääb kommuuni tegevusest ja rituaalidest jaburam ning tegelastest veidram ja arusaamatum mulje, kui oleks ehk võinud jääda, kui film püüdnuks asja rohkem seletada ning tegelasi ja nende mõttemaailma enam tutvustada." 4
Soristatakse nii, et baarirahvaski pilkab
Ühe pere purunemise madalpunktidest monteeritud loo foonil on "Südameringis" totude kari, kelle abitus, küündimatus ja lollus on justkui lastelegi nii selge, et seda suures osas koolieelikute suu läbi presenteeritaksegi. Režissöör on lahutanud lapsi ära kasutades lustakalt meelt: ta on andekas konstrueerija, puhutiste peo- ja värvilaikudega sügis- ja sopapiltide maalija.
Dokumentaalne fantasmagooria on hästi välja tulnud. Isegi puhveti püsielanikud leiavad kohase olevat kogukondlaste suunas tööeetiliselt aluselt näppu viibutada, tundes rõõmu ühe pisikese pahelise nähtuse paljastamisest sündinud edusammude üle. "Kui teha tööd, siis tööd, kui tsirkust, siis tsirkust. Filmi järgi otsustades oli Mõisamaa ökokogukond mitte farm, vaid lõbustusasutus. "Südameringi" vaatad nagu isehakanud klounide etteastet," toonitab üllatuslikult Veiko Märka (EPL 3. II 2020). Tema puhul olin ikka arvanud, et meid seob lõõgastavate jookide lembus, ent kolleegis, ennäe, on ilmnenud iha labida järele!
Film ja selle järelelu meedias jätkavad seebi- ning tõsieluseriaalides vältavat igikestvat isiklikus elus lahutusest lahutusse kulgevate nartsissistliku isiksusehäire sümptomitega "eraeluekspertide" näitemängu, mille patent kuulub siinmail "isamaaliste pereväärtuste erakonna" eksdeputaat Maire Aunastele. Seda laadi toodangut vaadatakse pahatihti paraku äraspidise nilbe mõnuga. Teiste ekslikkuse piidlemine on levinud minapildi toestamise viis. Mõne enesetundele mõjub miskipärast paitavalt kinnitus, et teised on sinust lollimad, vääritumad, äpumad.
Filmis kujutatud pole aga lollid: tühmistanud on nad kontekstist välja rebitus ja montaaž. Meelelahutustöökojad – pildiajakirjad ja saatesarjad – eksponeerivad praegu mõõdutundetult "Südameringi" tegelasi ja isegi sopa- ja glamuuriajakirjanike vahendusel on viimastel õnnestunud poetada kamaluga enam sisu ja tarkust, kui Lillak on raatsinud filmis lasta oma tegelastel ilmutada. Normaalsed, meeldivad, haritud inimesed. Üht on tabanud elus traagiline õnnetus, mistõttu möödunud aegade kogukondlikkus on talle uusaja talumatus eraldatuses eksistentsiaalselt vajalik, teist on muserdanud kapitalistliku realismi toorus, kolmandat tüüdanud süüdimatu tarbimisorgia jne.
Kogukond ilmutab tänapäeva pahede suhtes kriitilist meelt, aitab inimesi mures ega suru end kuidagiviisi vägisi peale. Milleks seda siis süvenemata mustata? Materjali on ju tegelikult kogutud kaua ja hoolega ning loo jutustamise jõust aimub, et tegijad on talendikad. Inimeses, kogu- või ühiskonnas millegi tähelepanuväärse tabamiseks tulnuks süveneda ja ainesele teisiti läheneda. "Südameringi" lugu on esitatud sopaajakirjandusliku vaatemänguna, millel pole dokumentalistika nime väärivat sisu.
Ehk paneb rusuv taies mõne vaataja mõtlema, et lähedasi tuleks hoida, kuid märkimisväärselt sügavat inimlikku tarkust kaadrite vahelt siiski ei pudene. "Mu agenda ei ole kogukondlikus liikumises, vaid inimpsühholoogias. Tahan teada, kuidas me toimime. Kogukonna liikmed liikusid viie aasta jooksul järjest lähemale oma autentsema mina suunas. Üliäge," räägib režissöör. 5 Kõlab nagu uus avapauk pärapsühholoogiale, mille vastu Lasch ristisõda pidas. Kahju, et põnevast ettevõtmisest jääb järelmaitse, nagu oleks suhetega jauranud maireaunastelike kalduvustega harrastusjungiaan.
1 https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2019/jun/14/the-mindfulness-conspiracy-capitalist-spirituality
https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2019/sep/17/healing-crystals-wellness-mining-madagascar
2 https://en.wikipedia.org/wiki/The_Culture_of_Narcissism
3 Slavoj Žižek puudutab neid teemasid raamatus "On Belief" ja artiklis "Sa tohid" (Vikerkaar 2010, nr 5-6).
4 http://filmijutt.blogspot.com/
5 https://kultuur.err.ee/998668/okokogukonna-elu-jalginud-dokumentalist-koik-oli-hasti-umbes-uheksa-kuud | Arvustus. Seebi- ja sopatööstus õitseb dokumentalistikatagi | https://kultuur.err.ee/1055864/arvustus-seebi-ja-sopatoostus-oitseb-dokumentalistikatagi | Dokumentaalfilm "Südamering" (Allfilm, Eesti 2019, 94 min), režissöör-stsenarist Margit Lillak, operaatorid Mihkel Soe ja Margit Lillak, helilooja Sten Šeripov, produtsent Johanna Trass. |
Eile õhtul jõudsid uudised Rally Estonia võimalikust ärajäämisest siis lõpuks välismaale. Inimesed küsivad nõutult, kas see on tõesti võimalik, mida uudised kirjutavad, et Eesti Autospordi Liit on otsustanud Eesti riigi viimaste aastate suurimale turundusprojektile vastu töötada. Et kas tõesti ühe väikese seltskonna jonn jätab ära ralli, mis ei too Eestile üle maailma mitte ainult kuulsust ja sära, vaid ka kümneid tuhandeid turiste ja miljoneid eurosid makse, iga aastaga järjest rohkem!?
Ma kahtlustan, et me ei saa eestlastena veel päris täpselt aru, mida tähendab üleeile avalikuks saanud Eesti Autospordi Liidu juhatuse ehk seitsme inimese poolt Rally Estonia korraldajate, kultuuriministeeriumi ja Jüri Ratase valitsuse vastu esitatud ultimaatum – 100 000 meile või muidu Rally Estonia ei toimu. Me päriselt ei adu veel, et unistus WRC rallist varisebki ilmselt nüüd igaveseks kokku. Ainult selle pärast, et need seitse meest otsustasid muuta ootamatult EAL-i prioriteete ja tõsta rahvusvahelise ralli korraldamise tasu 5000% ehk 2000 eurolt 100 000 eurole.
Kui see kõik kokku ei ole kiuslik vastandumine ralli korraldajatele, siis mis see on? Kui see ei ole kadedus, et Urmo Aava ja tema meeskond on koos valitsuse, kultuuriministeeriumi, EAS-iga, kümnete sponsorite ja tuhandete toetajate abiga ära teinud midagi enneolematut, siis mis see on? Kui väide, et te olete kohe valmis ise sarnase ralli korraldama, ei ole ühe unistuse kaaperdamine, siis mis see on?
EAL-i juhatus – Oleg Gross, Aivo Pärn, Arvo Ojaperv, Toivo Asmer, Talis Perosti, Raul Jeets ja Janis Kaal –, kas te päriselt ikka saate aru, mida te olete otsustanud ja mis on teie otsuste tagajärjed?
***
Rasmus Kagge avaldas kirjutise enda sotsiaalmeedias, kuid ERR-i küsimise peale lubas selle avaldada ka meie spordiportaalis. | Rasmus Kagge: kas autospordiliidu juhatus päriselt saab aru, mida nad otsustasid? | https://sport.err.ee/1055865/rasmus-kagge-kas-autospordiliidu-juhatus-pariselt-saab-aru-mida-nad-otsustasid | Eesti spordi üht lipulaeva Rally Estoniat ähvardab tänavu ärajäämine, kuna Eesti autospordiliit soovib Rally Estoniale mõeldud toetusest osa endale saada. Summa, mida korraldajatelt küsitakse, on 100 000 eurot. Endine ajakirjanik, spordisõber Rasmus Kagge kirjutab, et autospordiliidu käitumine on kiuslik ning alaliit tegeleb unistuse kaaperdamisega. |
Politsei pidas kinni umbes 30 aktivisti registreerimata Demokraatlikust Parteist, kes üritasid korraldada meeleavaldust Almatõs, ütles uudisteagentuuri AFP korrespondent.
Pealtnägijad ütlesid, et politsei pidas kinni kuni 70 inimest, kes olid teel protestiaktsiooni paika.
Reedel peeti kinni ja saadeti kolmeks päevaks vangi Demokraatliku Partei mõjukas liige Žanbolat Mamai, kelle sõnul määrati varem sel nädalal mitmepäevased vangistused veel teistele ühenduse liikmetele.
Teine valitsusvastane grupp Kasahstani Demokraatlik Valik (DCK) teatas samuti kavatsusest laupäeval meeleavaldust korraldada. Kasahstani kohus on klassifitseerinud grupi äärmuslikuks ning riigiprokurör hoiatas reedel kodanikke DCK üritusest osavõtmise eest.
DCK Prantsusmaal elav liider Muhtar Abljazov tänas prokuröri reklaami eest.
Kasahstani režiimi pikaajaline oponent ja endine energeetikaminister Abljazov ütles, et kohtu otsus on kõigest ettekääne, et tema gruppi alla suruda.
Politsei pidas laupäeval kinni kümneid inimesi ka DCK korraldatud üritusel.
Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev lubas pärast võimuletulekut eelmisel aastal leevendada seadusi avalike kogunemiste kohta. Kohalikud kodanikuühendused väidavad aga, et uus seaduseelnõu kätkeb hoopis täiendavaid piiranguid.
Hetkel ähvardab Kasahstani aktiviste kinnipidamine, kui nad peavad meeleavaldusi ilma võimude loata, mida poliitilisteks protestideks ei anta peaaegu kunagi.
Endist Kasahstani presidenti Nursultan Nazarbajevit peetakse jätkuvalt selle Kesk-Aasia riigi peamiseks poliitikajuhiks. | Kasahstanis peeti kinni 200 opositsiooni aktivisti | https://www.err.ee/1055861/kasahstanis-peeti-kinni-200-opositsiooni-aktivisti | Kasahstani politsei pidas laupäeval kinni sadu aktiviste pärast opositsiooni teateid valitsusvastaste meeleavalduste korraldamisest. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.