text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Esimesel perioodil nähti koguni kuut väravat: Flames asus kodujääl 2:0 juhtima ja kui mängitud oli vaid kolm ja pool minutit, mindi juba 3:1 ette. Siis aga viskas Patrice Bergeron kaks väravat ning seejärel viigistas Charlie Coyle seisu. Bruinsi võiduvärava viskas teise kolmandiku alguses Brad Marchand. Jaroslav Halak tõrjus Bruinsi väravasuul 18 pealeviset.
Flamesi eest viskas kaks väravat Mikael Backlund ning korra skooris Johnny Gaudreau. Calgary väravavaht Cam Talbot tegi 19 tõrjet.
Bruinsist sai alles seitsmes meeskond NHL-i ajaloos, kes on mängu esimese nelja minuti jooksul lasknud endale visata kolm väravat, aga sellest hoolimata matši võitnud.
Tulemused:
Carolina – NY Rangers 2:5
NY Islanders – Detroit 4:1
Chicago – Nashville 2:1
Dallas – St. Louis 1:5
Calgary – Boston 3:4
Edmonton – Minnesota 3:5
Anaheim – Colorado 0:1 | NHL: Bruins teenis viienda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/1055859/nhl-bruins-teenis-viienda-jarjestikuse-voidu | Jäähokiliigas NHL teenis Boston Bruins viienda järjestikuse võidu, saades võõrsil 4:3 jagu Calgary Flamesist. |
Eesti muusikaauhindadel parima debüütalbumina nomineeritud Marianne Leiburi plaat on igal juhul märkimist väärt.
Väärikast muusikute perest pärit nooruke lauljatar on alles oma lavatee alguses, ent algus on paljutõotav ja sügavamat muusikat teeniv. Oma vanaisalt, Kalju Terasmaalt pärit džässipisik, viiuldajast isa Arvo Leiburi klassikaline taust ning muusikutest pere toetus on kindlasti võimsad pärandid, et tegeleda säravalt loominguga. Ja harmooniline Leiburi muusika tõesti on. Kohati kõlab see isegi liiga ilusalt. Ajatud keelpillikõlad sobivad lauljatari hääle ja printsessiliku olemusega ning…veel purunemata unistustega.
Plaadi kujundus võlub ja rõhutab just seda unistuslikkust - lendlevas heledas kleidis hõljub habras tütarlaps romantilises mõisas ning dekoratsioonideks seinte najal ja põrandal on kontrabass, tšello, vioola, viiulid. Viiul on ka ühel fotol uneleva haldja rinnal, õrnalt hoitud, nagu armastatu.
Leiburi hääl on sümpaatselt soe ja kahisev, tema lauluviis loomulik, ilma maneerita. Ta suudab kenasti jutustada lugusid ning kõige enam sobivad talle just ballaadid ja rahulikkus neis. Gruuvikamates palades ta justkui tahaks jääda maha, see tung pole päris tema jaoks, keerulisemate, rütmilisemate seadete puhul jääb tunne, et see pole päriselt lauljatari maailm. Ka džässlaulmise juurde kuuluvad scat 'id oleks nagu talle "teisest ajast ja ruumist". Ta esitab neid äraõpitult, ent neis puudub tõeline veenvus.
Peamiselt mõtiskleva muusika puhul tahaks veel rohkem kuulda häälevärvinguid ja (mõtte) pause, dünaamikat…kõik eeldused selleks "huvitavuse" arenguks on olemas. Esimene album peabki ju olema tõesti püüdlikkuse avaldus. Noore naise ideaalmaailm. Puhas, rikkumata. Kõige veenvamad on Leiburi enda kirjutatud palad, aga ka Joel Remmeli kaks pala, mis mõjuvad õhuliselt ja sobivad lauljanna nii kleidisaba- kui ka häälekahinaga kenasti.
Tõnu Kõrvitsa/Kristiina Ehini "Puudutus" ehib laulupeoliste hinge läinud lauluna oma "sini-must-valge" varjundiga.
On ilus kuulda terve plaadi ulatuses kaunist emakeelt. Keelpilliseaded, mis Leiburi enda seatud, on orgaanilised, hästikõlavad. Niisamuti laulude sõnad, need on täis lootust, ootust, igatsust. Neis puudub täielikult igasugune valu- ja pettumusenoot. Elu alles ees.
Aga miks mitte laulda ilust ja ilus, kui see ongi loomulik eneseväljendus ja olemine.
Ehk sooviks muusikasse rohkem rahu ja sügavust. Kummalisel kombel on tajutav väike kiirustamine ja närv. Ehk kuulub see nooruse kärsituse ja erutuse juurde, mis on muidugi ka loomulik.
Muusikud on albumil suurepärased - Joel ja Heikko Remmel, Robert Nõmmann Kalle Pilli, Ramuel Tafenau rütmigrupis ning keelpillirühm parimate mängijatega toetavad sümpaatselt Marianne Leiburi unistuste ilma.
Albumile ei ole antud nime, ent kui see võiks olla, siis ehk üks Leiburi enda laulu nimi - "Unistuste uks".
Tema esimene album on kahtlemata sümboolselt avar ning valgusesse suunduv uks sel unistuste alguse teel. | Arvustus. Marianne Leiburi keelpillikõlaline unistus | https://kultuur.err.ee/1055855/arvustus-marianne-leiburi-keelpillikolaline-unistus | Uus plaat
Marianne Leibur & ansambel
Marianne Leibur, 2019
8/10 |
Esimesel kolmveerandtunnil domineeris Napoli küll pallivaldamist, aga Brescia hoidis oma väljakukolmandikul asjad korras ja suskas nurgalöögist ühe peapalli võrku, vahendab Soccernet.ee.
Lorenzo Insigne viigistas penaltist, kui pall oli karistusalas Aleš Mateju käe pihta sattunud. Viis minutit hiljem keerutas Fabian Ruiz 20 meetrilt ristnurka, vormistades favoriitide võidu.
Teisipäeval ootab Napolit ees Meistrite liiga kaheksandikfinaali avamäng Barcelona vastu. Brescia jätkab 2020. aastal võiduta. | Fabian Ruizi ilus löök aitas Napolil kaotusseisust võita | https://sport.err.ee/1055856/fabian-ruizi-ilus-look-aitas-napolil-kaotusseisust-voita | Napoli kaotas Serie A-s võõrsil Bresciale avapoolaja, kuid lõi teise poolaja alguses kaks väravat ja võitis 2:1. |
Inspektsioon teatas, et karupojad on üksi ainult näiliselt ning neid märgates tuleks kohe lahkuda ja neid mitte häirida. Siis saab ema poegade juurde tagasi tulla, sest ilma emata on sellised viie-kuuenädalased karupojad kindlasse surma määratud.
"Ühtlasi juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse järgi on pruunkaru talvituspaik kaitse all," pani amet inimestele südamele.
Karu talvituspaigas ja 300 meetri raadiuses selle ümber on igasugused tööd keelatud. | Keskkonnainspektsioon palub näiliselt üksi jäänud karupoegi mitte häirida | https://www.err.ee/1055854/keskkonnainspektsioon-palub-nailiselt-uksi-jaanud-karupoegi-mitte-hairida | Sotsiaalmeedias levivad pildid pesast välja tulnud väikestest karupoegadest, kuid keskkonnainspektsiooni teatel peaksid neid märganud inimesed kohe lahkuma. |
Esikoha teenis Karl Geiger, kes hüppas mõlemas voorus täpselt 100 meetrit ja teenis kokku 270,3 punkti. Teise koha sai 264,7 punktiga tema koondisekaaslane Stephan Leyhe, kelle esimene hüpe oli 99 ja teine 97,5 meetrit.
MK-sarja üldliider, austerlane Stefan Kraft sai 264,5 punktiga kolmanda koha, hüpates 98 ja 97,5 meetrit.
"Praeguses vormis on Karl Geiger normaalmäel võitmatu. Ta peaks mingi vea tegema, et suudaksin teda võita," tõdes Kraft.
Sel talvel on peetud kolm normaalmäe võistlust ja kõik kolm on võitnud Geiger. Rasnovi hüppemäel oli see kolmas rahvusvaheline võistlus (2018. aastal oli seal kaks GP-etappi) ning kõik kolm on võitnud Geiger.
"Mulle väga meeldib see võistluspaik, siin on väga hea hüpata," kiitis Geiger. "Olen tulemuse üle väga õnnelik."
MK-sarja üldarvestuses on Kraft liider 1333 punktiga, Geiger on 1235 punktiga teine. | Sakslased võtsid Rasnovis kaksikvõidu | https://sport.err.ee/1055849/sakslased-votsid-rasnovis-kaksikvoidu | Esimest korda Rumeenias Rasnovis peetud suusahüpete MK-etapil võtsid sakslased kaksikvõidu. |
Mitmevärviline liim pole püree ega magustoit
Möödunud aastal tegid ühe Narva kooli õpilased Instagrami profiili, kuhu panevad koolisööklas tehtud fotosid ja videoid. Nii näiteks näeb ühel videol taldriku külge kleepunud kartuliputru, mis ei kuku maha ka pärast seda, kui lapsed taldriku kummuli keeravad. Teisele videole on jäädvustatud arusaamatu otstarbega valge liim, mille sisse lusikas kinni jääb. Ilmselt peab see olema magustoit, ent keel ei paindu seda söögiks nimetama. Fotod selgitavad sõnadeta, miks see toit lastel söögiisu ei tekita: mädanenud ja hallitanud puuviljad, juuksekarvad pudrutaldrikus ja võileibadel jne.
Lastevanemate rohkearvulistest aruteludest sotsiaalmeedias selgub, et probleem puudutab pea kõiki Narva koole. Jekaterina Kolomentseva juhatab laste tantsustuudiot, kus käib üle saja väikese narvalase. "Sageli tulevad lapsed stuudiosse otse koolist ja räägivad, et on väga näljased," jutustab Kolomentseva. "Ja loomulikult nad väidavad, et koolitoit on vastik." Tema sõnul räägivad sama juttu kõigi koolide õpilased.
Lastevanemad lahendavad probleemi, kes kuidas oskab. Üks paneb lapsele kaasa võileibu või küpsiseid, teine annab raha puhvetisse minekuks. "Mõnikord lähen tütrele kooli järele, ta sööb mu autos võileibu ja veel midagi ja lippab kohe trenni," muretseb Soldino gümnaasiumis õppiva tütre isa Jevgeni Kolomentsev.
Koolitoidu turg on muutunud "isiklikuks aialapiks"
Koolitoidu kvaliteedi tõstmiseks tuleb tagada aus konkurents ja valikuvõimalus. Praegu seda Narva koolidel ei ole. Toit tuleb koolidesse lepingute alusel, mis on sõlmitud nullindate algul kahe firmaga: Mann Grupp ja Tes Plus. Seejuures toitlustab Tes Plus ainult kaht kooli, kõik teised on Mann Grupi teenindada.
Mõned aastad tagasi loobus Vanalinna Riigikooli direktor koostööst kooli 18 aastat teenindanud firmaga ja kuulutas välja riigihanke. Selle tulemusena langes koolitoidu portsjoni hind 1,53 eurolt 1,20 eurole ning lapsed hakkasid saama kvaliteetset toitu. Narva koolilapsed on pea 20 aastat söönud, "mida antakse". Nüüd näitas Riigikool, et ka teisiti on võimalik.
Sellest sai teada kogu linn ja lastevanematel tekkis küsimus, miks eelistavad Narva linnavõimud toidu eest üle maksta, selle asemel et teistes koolides samuti toimida.
Valed ja laim
"Insight" võttis ühendust koole toitlustavate firmade juhtidega. Anatoli Podvolotski juhib Mann Grupp OÜ-d* (*ta on firma asutaja, Mann Grupp OÜ omanik on Jevgenia Podvolotskaja (Halbajeva) – toim.). Intervjuust kaamera ees Podvolotski keeldus, ent eravestluses väitis, et toidu kvaliteediga probleeme ei ole ning lapsed panevad ise juuksekarvu taldrikutele. Kaht kooli toitlustava firma Tes Plus juhataja Natalja Võšinskaja selgitas olukorda nii: "Viimase kahe aasta jooksul pole ma toidu kvaliteedi kohta saanud kaebusi ei lastevanematelt ega õpilastelt. Õpetajad on teinud meile märkusi, millele oleme viivitamatult reageerinud. Kui Keeltelütseumi koolitoidu küsimust hakati avalikult arutama, palusin kõigil oma pretensioonid mulle välja öelda ning kutsusin inimesi ekskursioonile kooli ja meie firmasse. Minu poole ei pöördunud mitte keegi."
Mõnele seadus ei kehti
Linnavolikogu esimees Irina Janovitš peab toidu kohta tehtavat kriitikat hüsteerikaks ja paanikaks, ent just see kriitika paljastas tõsise probleemi - linnavolikogu teadliku seaduserikkumise. Asi on selles, et toidu tarnimine koolidele toimub lepingute alusel, mis sõlmiti aastatel 2001-2004. Sel ajal ei korraldatud riigihankeid. Seda kinnitas eravestluses ka Anatoli Podvolotski. Kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutuse sõnul pole neil dokumente tolleaegsete riigihangete kohta.
"Insight" küsis rahandusministeeriumist, riigikontrollist ja kahest advokaadibüroost, kas selline toitlustuse ostmine on seaduslik. Kõik nimetatud spetsialistid olid ühel meelel, et see süsteem ei vasta seadusele. "Mina näen olukorda must-valgetes toonides. See, et 13 aastat tagasi sõlmitud lepingut pikendatakse lõpmatult, ei ole seaduslik," vastas advokaadibüroo Magnusson advokaat Deniss Piskunov.
Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Kadri Härginen selgitas: "Riigihangete seadus ei keela tähtajatute lepingute sõlmimist, ent näeb toitlustusteenuste osutamisel ette järgmist: kui teenuste maksumus ületab 60 000 eurot kalendriaastas, peab kool korraldama riigihanke ja leidma lepingupartneri riigihanke kaudu." Mida teha aga siis, kui vanad lepingud on sõlmitud ilma riigihanketa? "Isegi kui need on väga vanad ja pikaajalised lepingud, näeb seadus ette, et need sõlmitakse riigihanke kaudu. Kui need ei ole riigihanke kaudu sõlmitud, tuleb korraldada riigihange," selgitas advokaat.
Ilmselt saavad sellest aru ka linnavolikogu liikmed. "Kui seadus ütleb, et tuleb riigihange läbi viia, ja meie lepingud on tõesti vanad, neid täiendati 2014. aastal, siis tuleb seadust järgida. Keegi ei ole selle vastu," ütles linnavolikogu esimees Irina Janovitš ERR-i raadiouudistele.
Keegi pole vastu juba 12 aastat
Saadikud said juba 12 aastat tagasi suurepäraselt aru, et Eestis on olemas maksumaksjate raha jagamist reguleeriv seadus, ent seda eirati teadlikult. Ljubov Fomina täitis 2008. aastal linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja kohuseid ja korraldas koolitoidu riigihanget. "Riigihange kuulutati välja, tähtaeg saabus, toimus esimene voor. Avati ümbrikud, osalejaid oli üle kahe. Pärast ümbrikute avamist jõudsid saadikud aga otsusele, et riigihange tuleb sulgeda," rääkis Fomina "Insightile".
Teisisõnu, algul otsustati seadust järgida, seejärel sai kultuuriosakond uued juhtnöörid ja asi mängiti ümber. Fomina sõnul pidi ta ütlema hanke dokumentidega tegelevale juristile, et hange tuleb tunnistada kehtetuks. "Loomulikult tekkis juristil küsimus, miks see hange siis üldse korraldati, kui ta nüüd suletakse? Vastasin, et mulle ei seletanud keegi midagi, seepärast mõelge ise, kuidas see kõik juriidiliselt õigesti vormistada," selgitas Fomina.
Stabiilsus versus seadus
Pärast ebaõnnestunud hanget täiustati olemasolevat süsteemi: kui varem olid Mann Grupiga sõlmitud lepingud tähtajalised, siis 2008. aastal allkirjastati lisakokkulepped, mille kohaselt lepingud kehtivad riigihanke tulemuste jõustumiseni. Möödunud on 12 aastat, riigihanget pole aga korraldatud.
Linnavalitsuse kultuuriosakonnas uuritakse juba ammu koolide toitlustamise riigihanke korraldamise küsimust. Ametnikud on tutvunud Tallinna ja Tartu kogemustega. Kui Tallinnas korraldab iga kool riigihanke iseseisvalt, siis Tartus tehakse seda tsentraliseeritult läbi linnavalitsuse. Osakonna juhataja Viktoria Lutuse sõnul otsustati valida teine variant, sest see vähendab koolidirektorite koormust. Möödunud suveks koostati vajalikud dokumendid ning otsuse eelnõu riigihanke läbiviimiseks "Tartu variandi järgi" anti üle linnavolikogu strateegilisele komisjonile. Otsustav sõna pidi jääma linnavolikogu saadikutele.
Seitsme kuu jooksul ei ole linnavalitsuse koostatud eelnõu linnavolikogus hääletamiseni jõudnud, sest strateegilise komisjoni liikmeid on alati miski häirinud. "Juunist jaanuarini liikus dokument kuskil teise, esimese ja kolmanda korruse vahel. See jõudis lauale alles jaanuaris. See oli tõesti paras teater," jutustas fraktsiooni Meie Narva saadik Jana Kondrašova.
Lähiajal ei muutu midagi
Strateegilise komisjoni viimane istung toimus 11. veebruaril ja asi ei liikunud jälle paigast. Valitseva fraktsiooni saadikute meelest polnud eelnõu piisavalt ette valmistatud. 17. veebruaril kutsus linnapea Aleksei Jevgrafov otsuse eelnõu komisjonist üldse tagasi. Teisisõnu, kogu linnavalitsuse tehtud töö on ära nullitud ning kaheksa kuud, mille jooksul saadikud seda küsimust nii-öelda arutasid, on mahavisatud aeg. Midagi uut lähiajal ei korraldata, mis tähendab, et 1. septembrist 2020 söövad koolilapsed jätkuvalt seda, mida nad ei söö.
"Insight" palus linnavolikogu esimehel Irina Janovitšil ja strateegilise komisjoni esimehel Larissa Oleninal kujunenud olukorda kommenteerida, ent nad keeldusid kategooriliselt "Insightile" kommentaare jagamast. ERR-i raadiouudistele ütles Janovitš: "See otsuse eelnõu, mis praegu linnavolikogusse tuli, on tingitud hirmust. Sel teemal on palju hüsteerikat ja paanikat."
Niisiis nimetavad linnavõimud laste ja maksumaksjate kaebusi paanikaks, seejuures hoiavad nad visalt kinni varjamatult ebaseaduslikust vanaaegsest koolitoidu süsteemist. Sellise konservatiivsuse põhjuseks on ametliku versiooni järgi asjaolu, et linnavalitsuses ja koolides polevat riigihangete spetsialiste. Ent seaduses pole öeldud, et kui hanke läbiviimine on tülikas või see põhjustab kohtuvaidlusi, siis võib aastaid nõu pidada ja hanke tegemata jätta. Arusaamatuks jääb ka see, miks see hirm ja teadmatus ainult koolitoitu puudutab. Kõiki ülejäänud teenuseid alates ehitusest ja lõpetades teetöödega tellib linn riigihangete seaduse alusel ning nende hangete jaoks on spetsialistid olemas. "Insight" esitas need küsimused nii Janovitšile kui Oleninale, ent vastust ei saanud.
Vana sõber on parem kui uus
Miks siis selles linnas toiduga nii pahasti on? Seda "Insight" täpselt öelda ei oska, küll aga avaldab mõned mõtlemapanevad detailid. Narva ärimees Anatoli Podvolotski toitlustab enamikku koole juba üle 20 aasta. Ta hakkas seda tegema juba enne praegu kehtivate lepingute sõlmimist. Eravestluses jutustas ta, et hakkas esimesi koole "toitma" juba 90-ndate lõpul. 2003. aastal kuulutati välja FIE ANTEI - Anatoli Podvolotski pankrot. Podvolotski sõnul andis ta koolide toitlustamise üle oma uuele firmale Mann Grupp. Mingeid hankeid tollal ei tehtud.
Infot selle linnavõimude ammuse lepingupartneri kohta leidis "Insight" Svetlana Loginova raamatust "Kriminaalne Eesti". Raamatus kirjutatut üle kontrollides avastati, et 2003. aastal karistati Podvolotskit kriminaalseadustiku § 263 alusel püstoliga ähvardamise eest. Väärib märkimist, et püstol Beretta tagastati Podvolotskile juba uurimise ajal.
Raamatus seisab, et Podvolotski ähvardas ka Vaivara vallavanemat Veikko Luhalaidu, kes keeldus müümast Laagna mõisa lähedal asuvat parki. Luhalaid oli tookord sunnitud ähvarduste pärast kaitsepolitseisse pöörduma. Luhalaid kinnitab episoodi, Podvolotski eitab seda aga kategooriliselt ja väidab, et konflikt vallavanemaga oli poliitiline, mitte varaline. Selge on aga üks: oma territooriumi härra Podvolotski niisama lihtsalt ei loovuta. Ka oma püstoliähvardusi selgitab ta lihtsalt: "Sest see oli minu territoorium!" Sama ütleb ta firma Baltic Restaurants kohta, mis võitis Vanalinna Riigikoolis riigihanke: "Mida paganat need leedukad siia ronivad! Istugu Leedus! See on Narva, Eesti linn. Siin peavad töötama kohalikud ettevõtjad!"
Podvolotski süüdistas Tatjana Stepanovat selles, et riigihange oli kohandatud spetsiaalselt välisfirma Baltic Restaurants soovidele. Stepanova vaidleb vastu - hankepakkumusi ei hinnanud tema, vaid seitsmeliikmeline komisjon, kuhu kuulusid õpetajad, lastevanemad, õpilased ja tehnilised töötajad. Stepanova sõnul hakkas Podvolotski tema peale aktiivselt kaebama, kui hankel võitjaks ei osutunud: "Kaebusi saadeti rahandusministeeriumile ja haridusministeeriumile, kirju kirjutati ka prokuratuurile." Prokuratuur kontrollis kooli hankedokumentatsiooni ega avastanud mingeid rikkumisi.
Vana hind on uuest parem
Mann Grupi juht väidab, et tema firma pakkus Vanalinna Riigikooli hankel madalamat hinda kui Baltic Restaurants, ent Stepanova valis menüü tõttu teise osaleja. Koolidirektori sõnul polnud asi siiski nii. Pakkumuse alghind pidi olema vähemalt 1,20 eurot koos käibemaksuga ning seda hinda pakkus kaks firmat: Mann Grupp ja Baltic Restaurants. Kooli seitsmeliikmeline komisjon valis Baltic Restaurantsi pakkumuse, sest Mann Grupi hinnas avastati teatud iseärasusi. Komisjonis õpilasi esindanud Nastja rääkis "Insightile", et Mann Grupi hind oli toodud ilma käibemaksuta ja oleks kujunenud palju kõrgemaks. Lisaks sellele olid nende portsjonid Baltic Restaurantsi omadest väiksemad.
Podvolotski ei varja, et teda ei rahulda 1,53 eurot inimese kohta päevas, mida linn praegu Mann Grupile maksab. Küsite, miks ta siis osales hankel hinnaga 1,20 eurot? Tema sõnul "oleks ta üht kooli kuidagi teiste arvel vee peal hoidnud".
Ka Tes Plusi juht peab riigihankeid turu uueks ümberjagamiseks ning hinda 1,20 eurot ebareaalseks dumpinguhinnaks. Praktika aga näitab, et suurtele kettidele on selline hind jõukohane.
"Insight" tõmbab loole joone alla. Lapsed keelduvad koolitoidust ja see probleem on massiline. On tõenäoline, et linn maksab kõvasti üle toidu eest, mis lastele ei meeldi, ent linnavolikogu saadikud ei suuda küsimust lahendada. Olemasolev süsteem pakub massiliselt eeliseid Mann Grupile, kes ei mõtlegi hindu langetada. Praegu saab firma igal aastal selle eest ligi miljon eurot.
Rahandusministeerium lubas Narva võimudega ühendust võtta ja koolitoiduga seotud küsimusi uurida. | "Insight": Narva lapsed kiruvad koolitoitu, ettevõtja lõikab kasu linna saamatusest | https://www.err.ee/1055649/insight-narva-lapsed-kiruvad-koolitoitu-ettevotja-loikab-kasu-linna-saamatusest | Tasuta koolitoit on kohalike omavalitsuste sotsiaalteenus, mis lihtsustab nii laste kui lastevanemate elu, ent mitte Narvas. Ehkki linna koolides pakutakse süüa, väidavad lapsed, et selle kvaliteet ei kannata kriitikat, mistõttu jäävad paljude kõhud tühjaks. Linnavõim tegutseb olukorra muutmiseks teosammul, ent hoolimatuselt lõikab kasu kireva elulooga kohalik ettevõtja. |
Vahejuhtum leidis aset 2015. aastal, kui Zobayan lendas Los Angelese rahvusvahelise lennujaama lähistel tiheda liiklusega õhuruumi, kuigi talle oli öeldud, et ta seda ei teeks, kirjutab Los Angeles Times.
Kuna ilmaolude tõttu oli nähtavus kehvaks muutunud, palus toona AS350 kopteriga lennanud Zobayan luba kurssi muuta ja siseneda lennujaama õhuruumi, kuid talle ei antud luba. Zobayan otsustas keelust hoolimata siiski lennujaama õhuruumi siseneda.
USA lennundusameti (FAA) teatel võttis Zobayan rikkumise eest süü omaks, aga talle heideti ette, et tema ettevalmistus oli puudulik. "Kui härra Zobayan oleks korralikult valmistunud ja vaadanud ilmaprognoosi, oleks ta saanud marsruuti juba varem muuta ja kinnitada," seisis toonases raportis.
FAA uurija ei pidanud vajalikuks saata Zobayani kordusõppustele, vaid otsustas hoopis ise pilooti erinevates valdkondades nõustada, teiste seas ka rasketes ilmastikuoludes lendamises. "Pole mingeid märke sellest, et tegemist oleks korduva rikkumisega või et härra Zobayan rikuks pidevalt reegleid," kirjutas uurija 2015. aasta intsidendi raportis.
LA Timesi teatel uurivad ametivõimud nüüd, kas Zobayan käitus jaanuarikuise traagilise õnnetuse ajal vastavalt reeglitele.
Kobe Bryant ja tema 13-aastane tütar Gianna maeti 7. veebruaril, avalik mälestusteenistus peetakse aga 24. veebruaril Lakersi kodusaalis Staples Centeris. | Bryanti kopteri pilooti oli varem ilmaga seotud rikkumise tõttu hoiatatud | https://sport.err.ee/1055839/bryanti-kopteri-pilooti-oli-varem-ilmaga-seotud-rikkumise-tottu-hoiatatud | Korvpallilegend Kobe Bryant ja tema tütar ning veel seitse inimest hukkusid jaanuari lõpus Californias kopteriõnnetuses. Nüüd selgus, et kopteripiloot Ara Zobayan oli varem ilmaga seotud rikkumise eest hoiatuse saanud. |
Skoori avas Bayern, kui 25. minutil mängis Serge Gnabry end karistusalas löögile ja lükkas palli Paderborni värava alumisse nurka. Vaheajale tiitlikaitsja aga eduseisus ei pääsenud, sest meeskonna kapten ja väravavaht Manuel Neuer sai 44. minutil hakkama suure prohmakaga, vahendab Soccernet.ee.
2014. aasta maailmameister jooksis karistusalast välja, et klaarida vastaste pikk sööt, ent hilines. Neueri valearvestuse tõttu pääses Dennis Srebny paremalt äärelt karistusalasse, liikus soodsale positsioonile, eiras kaitsjaid ja lükkas palli väravavahist hüljatud puuri.
70. minutil realiseeris Robert Lewandowski kindlalt Gnabry hea söödu ja viis Bayerni 2:1 ette, aga vaid viis minutit hiljem viigistasid külalised taas seisu, kui Neueri tõrjest tema jalale põrkunud palli lükkas tühja võrku Sven Michel.
Bayern jäi lõpuks siiski peale, 88. minutil lõi võiduvärava Lewandowski.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Neueri prohmakas oli Bayernile võitu maksmas, aga Lewandowski päästis taas | https://sport.err.ee/1055830/neueri-prohmakas-oli-bayernile-voitu-maksmas-aga-lewandowski-paastis-taas | Saksamaa Bundesliga 23. vooru avas kohtumine Allianz Arenal, kus meistrivõistluste liider Müncheni Bayern võõrustas väljakukkumise vastu kibedat võitlust pidavat Paderborni. Bayern jäi koduväljakul peale 3:2. |
Kui vägivalla vähendamine õnnestub, siis oleks see suur samm USA sõdurite Afganistanist väljaviimise suunas pärast enam kui 18 aastat kestnud sõda.
"Afgaanid on sõjast väsinud," ütles ühenduse Afganistani Rahva Liikumine Rahu Nimel vanem liige Bismillah Watandost, kes kutsus Afganistani kodanikke üles meelt avaldama ja rahu nõudma.
"See on kuldne võimalus Afganistani jaoks rahu saavutada," kommenteeris üks afgaanidest Facebookis.
USA välisminister Mike Pompeo ja Taliban teatasid reedel, et nõustusid allkirjastama Kataris Dohas 29. veebruaril rahuleppe tingimusel, et nädalane relvarahu peab.
"Taliban peab näitama välja oma pühendumist märkimisväärsele vägivalla vähendamisele," ütles USA kaitseminister Mark Esper Twitteris. "Kui Taliban sellelt rahu rajalt irdub, siis oleme valmis kaitsma ennast ja oma Afganistani partnereid."
Viimase kümne aasta jooksul on vägivallas hukkunud või saanud viga enam kui 100 000 afgaani, teatas mullu ÜRO.
Alates USA sissetungist 2001. aastal on olnud vaid üks paus lahingutes 2018. aastal, kui Taliban ja Afganistani valitsus nõustusid kolmepäevase relvarahuga islamipüha Eid al-Fitr puhul. Afgaanid tervitasid toona relvarahu, sealjuures talibi võitlejad ja sõdurid kallistasid ning tegid ühisfotosid.
Afganistani president Ashraf Ghani ütles reedel, et riigi relvajõud jäävad nädal aega kestva relvarahu ajaks aktiivsesse kaitseseisundisse. Taliban teatas, et vaenupooled loovad selle aja jooksul sobiva julgeolekuolukorra.
Ametnike sõnul jääks USA-le taandudes õigus jätkata Afganistanis terroritõrjeoperatsioone Islamiriigi ja al-Qaida vastu.
Talibani kõneisik Dohas Suhail Shaheen säutsus aga, et Taliban ootab USA vägede täielikku lahkumist. "Tuginedes leppele USA-ga, lahkuvad Afganistanist kõik rahvusvahelised väed, lõppeb invasioon..."
USA tungis Afganistani pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakuid. Lahingutes on hukkunud umbes 2400 USA sõdurit, kümneid tuhandeid Afganistani sõdureid, Talibani võitlejaid ja tsiviilisikuid. Ühendriikidele on sõda ja Afganistani projektid läinud maksma enam kui triljon dollarit. | Afganistanis algas relvarahu | https://www.err.ee/1055824/afganistanis-algas-relvarahu | Afganistanis algas laupäeval nädalane relvarahu Afganistani valitsusvägede, nende USA liitlaste ja Talibani vahel, mis võib päädida USA-Talibani rahuleppe ja Afganistani-siseste kõnelustega. |
Kristjan Järvi iga kava on omaette muusika- ja kultuurisündmus, kus eilne kontsert ei sarnane kunagi tänasega, ega tänane homsega – niivõrd erinevad ja vahel lausa peadpööritavalt omapärased on tema kavad võrreldes nn akadeemiliste kontsertidega.
Laupäeval tuuakse Uus-Meremaal üle aasta korraldataval kunstide festivalil Wellingtonis Michael Fowler Centre'is publiku ette avaõhtu programm nimetusega "Chosen and Beloved". Selle on festivali kunstilise juhina kokku pannud sealtmaa nimekas, Samoa saartelt pärit lavastaja, kunstnik, disainer, tantsija ja koreograaf Lemi Ponifasio. Uus-Meremaa sümfooniaorkestrit dirigeerib Kristjan Järvi, solistiks Süüria sopran Racha Rizk, kaastegev Lemi Ponifasio asutatud maoori naiste etnograafiline trupp Mau Wāhine. Etenduse muusikalise põhja moodustab poola helilooja Henryk Górecki legendaarne Sümfoonia nr 3 ("Kurbuselaulude sümfoonia").
Teine kontsert festivalil Wellingtonis leiab aset 23. veebruaril. Sellel teevad kaasa Järvi enda New Yorgis asutatud Absolute Ensemble'i muusikud, kuulda saab ka pühendusmuusikat Joe Zawinulile, ettekandel on Max Richteri "Memoryhouse" ning Philip Glassi "Aquas da Amazonia" (Uus-Meremaa esmaettekanne).
Veebruari lõpupäevad toovad Järvi juba Euroopasse. 29. veebruaril toimub kontsert Liège'i kuningliku filharmooniaorkestriga Belgias. Kavas on kolme aastakümnese distantsiga loodud kaks teost Ameerika nimekamatelt: Philip Glassi Viiulikontsert nr 1 (1987), solistiks David Nebel, ning Steve Reichi "Muusika ansamblile ja orkestrile" (uus variant, 2018). Nende vahele on Järvi pannud enda oopuse "Too hot to Händel" (Händeli Concerto grosso'de aineil). Järvi ja Reichi teosed kõlavad esmakordselt Belgias. See kava kannab nimetust "Divine Geometry". Liège'is käis Järvi dirigeerimas ka enne jõule, siis oli kavas Balkani muusikat.
Vaatame pisut ka tagasi: 4. jaanuari kontserdil ühinesid Kristjan Järvi kavas Ühendkuningriigist pärit Bande Bastille ja Järvi noorteorkestri Baltic Sea Philharmonic liikmed. See kontsert Hamburgi Elbphilharmonie's pühendati Saksamaa taasühinemise tähtpäevale. 11. veebruaril toimus erandlik, Venemaa puhul ehk isegi riskantne kontsert (Sunbeam Productions) Novosibirskis: koos Nordic Pulse Ensemble'iga mängiti valgus- ja projektsiooniefektidega show 's tuntud autoreid, nagu Max Richter, Philip Glass, Arvo Pärt ja Kristjan Järvi, solistiks viiuldaja Mikhail Simonian.
Kui jõuab kätte aprill, on Järvi kontsertidega oma MDR Leipzigi Raadio orkestri ees, maikuus tuleb ta ka meie ERSO ette Arvo Pärti ja Sibeliust juhatama. | Kristjan Järvi dirigeerib Uus-Meremaa festivalil | https://kultuur.err.ee/1055818/kristjan-jarvi-dirigeerib-uus-meremaa-festivalil | 2020. aastat Saksamaal Hamburgis Elbphilharmonie's alustanud Kristjan Järvi on sel kuul dirigendina publiku ees olnud ka Semperoperi ballil Dresdenis ja seejärel Venemaal Novosibirskis. Laupäeval on ta juhatamas juba festivali avakontserdil Uus-Meremaal Wellingtonis. |
Zubcic oli esimese laskumise järel alles 12. kohal, aga teisel laskumisel tegi ta ideaalse sõidu, mis tõstis ta kokkuvõttes esikohale.
27-aastane Zubcic on esimene meessoost Horvaatia mäesuusataja, kes on suurslaalomis MK-etapi võitnud ja ta on Horvaatia meeste seas esimene etapivõitja, kelle perekonnanimi ei ole Kostelic.
"Olen väga uhke, et olen esimene Horvaatia mees, kes on MK-sarjas suurslaalomi võitnud. Olen alati lootnud, et võidan kunagi MK-etapi ja teadsin, et see võib sellel hooajal juhtuda, kuna olen viimasel ajal nii kiiresti suusatanud," ütles Zubcic. "Pühendan võidu enda perekonnale ja tiimile, kes on mind viimased 21 aastat toetanud."
Seni oli Zubcic kahel korral jõudnud esiviisikusse – jaanuaris oli ta Šveitsis teine ja veebruari alguses Saksamaal neljas.
Jaapanis sai Zubcici järel teise koha šveitslane Marco Odermatt (+0,74) ja kolmas oli ameeriklane Tommy Ford (+1,07). Esimese laskumise järel juhtinud norralane Henrik Kristoffersen pidi leppima viienda kohaga, kaotades võitjale 1,14.
• From 12th to 1st in Run 2 ✅
• First World cup Victory ✅
• First Croatian man to win a GS ✅
• First "non-Kostelic" to win a World cup race ✅
• 3rd in GS standings 46 points behind @zankranjec ✅
Congrats Zubo!! ???????? #fisalpine @Cro_Ski pic.twitter.com/IuBuwcVy4E
— FIS Alpine (@fisalpine) February 22, 2020 | Horvaatia mäesuusataja tõusis võimsa sõiduga 12. kohalt esimeseks | https://sport.err.ee/1055817/horvaatia-maesuusataja-tousis-voimsa-soiduga-12-kohalt-esimeseks | Mäesuusatamise MK-etapil Jaapanis Niigata Yuzawa Naebas võidutses meeste suurslaalomis horvaat Filip Zubcic, kellele see on karjääri esimene MK-etapivõit. |
Ministri info kohaselt suri 78-aastane kohalikku päritolu mees Veneto regioonis asuvas haiglas.
Testid näitasid, et mehel oli tõepoolest uus koroonaviirus.
Hiinas on uude koroonaviirusesse surnud 2345 inimest, teatasid laupäeval sealsed võimuesindajad.
Hiina tervishoiuametnike andmetel on viimasest kokkuvõttest saadik surnud 109 inimest. | Itaalia teatas esimesest uue koroonaviiruse surmajuhtumist riigis | https://www.err.ee/1055812/itaalia-teatas-esimesest-uue-koroonaviiruse-surmajuhtumist-riigis | Itaalia tervishoiuminister Roberto Speranza teatas reedel esimesest uue koroonaviiruse surmajuhtumist riigis. |
Eriepisood linastub HBO Max mais ilmuval voogedastusplatvormil. Kuupäeva pole veel välja öeldud, kirjutab BBC.
Jennifer Aniston, Courteney Cox, Lisa Kudrow, Matt LeBlanc, Matthew Perry ja David Schwimmer löövad kõik uue osas kaasa.
Perry postitas oma Instagrami foto seriaali tegelastest 1990. aastatest ja kirjutas juurde "See juhtubki". Ülejäänud näitlejad jagasid sama postitust.
View this post on Instagram
It's happening….. @HBOMax @jenniferaniston @courteneycoxofficial @lisakudrow @mleblanc @_schwim_
A post shared by Matthew Perry (@mattyperry4) on Feb 21, 2020 at 2:00pm PST
"Sõbrad" oli eetris aastatel 1994-2004. Sarja viimast episoodi vaatas USA-s 52,5 miljonit inimest, mis teeb selle kõige vaadatuma seriaali osa 2000. aastatel.
Nooremad fännid on "Sõbrad" avastanud tänu Netflixile, kus seriaal on täismahus vaadatav. | "Sõbrad" ühinevad üheks eriepisoodiks | https://menu.err.ee/1055809/sobrad-uhinevad-uheks-eriepisoodiks | Enam kui 15 aastat pärast kultusseriaali lõppemist, on nüüd avalikustatud, et "Sõbrad" ("Friends") saab veel ühe lisaepisoodi. |
Hea kolleeg Ain Kallis on ilma ja kliima erinevust iseloomustanud tabava võrdpildiga. Kliimat ja selle muutumist peab inimene silmas siis, kui ta läheb poodi ja ostab endale midagi järgmiseks hooajaks. Ilma vaatab ta aga siis, kui otsustab, mida hommikul selga panna.
Ilm muutub kogu aeg. Isegi aastad pole vennad. Lausa vastupidi, päriskevad (meteoroloogide keeles aeg, mil taimed kasvama hakkavad ja ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb püsivalt üle viie soojakraadi) saabub Eestis keskmiselt 22. aprillil. See on vahel juhtunud aga terve kuu varem, 21. märtsil, või hoopis palju hiljem, näiteks 17. mail.
Isegi paar-kolm kummalist aastat ei tähenda veel, et kliima oleks muutunud. Sest kliima on kaugelt rohkem kui ilmanähtuste keskmine, olgu see siis keskmine temperatuur, tuulekiirus või lume paksus veebruaris. Kui nüüd kristalselt aus olla, siis kliima on pigem matemaatilise statistika kategooria.
Kliimat peegeldavad ilma iseloomustavate suuruste statistilised omadused: keskmised, standardhälbed, kvantiilid, ekstreemväärtused; üldisemalt nende suuruste tõenäosusjaotused ja nende jaotuste parameetrid, aga ka selliste omaduste ruumilised mustrid. Nii näiteks saabub Võrumaal kevad enamasti kümmekond päeva varem kui Hiiumaal.
Teisisõnu, kui ilm muutub tundide ja päevade lõikes, siis kliima muutumine on üldiselt pikaajaline protsess, mille tunnetamine ja mõõtmine vajab head mälu või usaldusväärseid mõõtmisi, teadmisi matemaatikast ja oskust minevikust õppida. Mälu on aga midagi sellist, mis kipub meid kogu aeg petma.
Uuemad kogemused kipuvad ikka olema värskemad kui vanemad. Aga näiteks selle aasta temperatuur ei ole tähtsam kui sada aastat tagasi mõõdetud näidud. Kitsa matemaatikakursuse aktsepteerimine meie koolides tähendab seega, et järjest vähemaks jääb neid, kes oskavad kliimamuutusi adekvaatselt kirjeldada ja interpreteerida.
Kuidas kliimamuutus meid mõjutab?
Praeguseks on ilmnenud ja hästi kontrollitud hulk tõsiasju näiteks Ameerika Ühendriikide lennundus- ja kosmoseametilt NASA. On päris kindel, et kogu Maa atmosfääri temperatuur on alates 19. sajandist märgatavalt tõusnud. Viimasel neljakümnel aastal on tõus kiirenenud. Praktiliselt kõik kogu mõõtmisajaloo kõige soojemad aastad on olnud sellel sajandil. Lumekatte ulatus põhjapoolkeral kahaneb kiiresti.
"Gröönimaa ja Antarktika jääkilp kahaneb. Ookeani veetase tõuseb. Arktika merejää pindala ja jää paksus kahaneb."
Ookeanid soojenevad. Nende ülemine 700 m paksune kiht on soojenenud 0,17 kraadi võrra alates 1969. Seal peitub ligikaudu 93% kogu Maale sellest ajast alates lisandunud soojusest. Gröönimaa ja Antarktika jääkilp kahaneb. Ookeani veetase tõuseb. Arktika merejää pindala ja jää paksus kahaneb.
Ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus ja ulatus kasvab. Ookeanid hapestuvad süsihappegaasi sisalduse suurenemise tõttu. Peaaegu kindlasti (tõenäosusega üle 99%) on selle taga inimtegevus. Siiski on veel kaduvväike võimalus, et tegemist on looduslike muutustega, aga selle peale mängimine on kui lootus loteriil ühe piletiga peavõit saada.
Ka Eestis on täheldatud hulgaliselt muutusi. Keskmine temperatuur tõuseb meie maal märksa (ligikaudu kaks korda) kiiremini kui maailmas keskmiselt. Suveturism kasvab ja energiatarve külmal perioodil väheneb. Sademeid tuleb rohkem; samal ajal lume- ja jääkate väheneb, aga jõgede vooluhulk kasvab ja suurvesi tuleb varem.
Mitmete põllukultuuride saagikus kasvab ja kasvatada saab taimi, mis varem siin juurduda ei suutnud. Mõnele neist, kes meile ei meeldi, meeldib nüüd siin olla. Näiteks šaakalid on meil juba kodunenud. Tasapisi jõuavad kohale parasiitliigid ja uued taimekahjurid. Rannikuid kimbutavad sagenevad tormid, madalal paiknevaid alasid üleujutused ja randu erosioon.
Mida peaksid koolijuhid, õpetajad ja õpilased teadma kliimamuutuse kohta?
Kliimamuutuste globaalne muster on oma olemuselt vastuoluline nii kogukondade, kogu ühiskonna kui ka Maa ökosüsteemi kui terviku seisukohalt. Mõned piirkonnad võidavad sellest. Arktikas on tekkimas ligipääs tohututele ressurssidele nii maismaal kui ka meres. Nafta-, gaasi- jm maavarade tööstus võib seal saada suure hoo sisse.
Arktilistele maadele on jää sulamine suur šanss, on öelnud Norra õlitööstuse ja energiaminister. Laevatee Arktika kaudu on Panama kanali mõistlik alternatiiv.
Põllumajanduse tasuvusvöönd nihkub põhja poole. Polaaralade lõunaserv muutub järjest rohelisemaks ja metsavöönd nihkub põhja poole. Puude, taimestiku ja meres leiduva biomassi (taas)tootmine kasvab, millest tõenäoliselt võidavad kogu maailma kalavarud.
Pole ime, et Donald Trump tahab Gröönimaad ära osta. Sealsed maavarad – mitte niivõrd nafta või gaas, kuivõrd kalandus, turism, põllumajandus, energiamahukas tootmine odava hüdroenergia (liustike sulamisvee) baasil ja võib-olla isegi puhta vee eksport kaugemas tulevikus – võivad selle kandi teha päris rikkaks.
"Kui midagi planeedi mastaabis ette ei võeta, võib jätkuv ebavõrdsuse viia terve maailma tõsiste probleemide ette."
Selle kauni perspektiivi kõrval on juba päris selge, et globaalne soojenemine on kasvatanud globaalset majanduslikku ebavõrdsust. Kui midagi planeedi mastaabis ette ei võeta, võib jätkuv ebavõrdsuse viia terve maailma tõsiste probleemide ette. Nimelt on rikkad riigid ebaproportsionaalselt võitnud neist protsessidest, mis on kliimasoojenemise taga; samas on vaesed riigid ebaproportsionaalselt tugeva kliimamuutuste mõju surve all.
Mõned inimesed ja piirkonnad ilmselt võidavad kliimamuutustest. Kasu on aga suhteliselt lühiajaline. Pikas perspektiivis ja globaalses mastaabis jääme kaotajaks, sest väga tõenäoliselt kaaluvad negatiivsed küljed võidu üle.
Maailma sidusus järjest kasvab. Mõned kohad muutuvad peaaegu kindlasti elamiskõlbmatuteks. Pole selge, kuidas saame hakkama sellest tuleneva migratsiooniga. Pessimistlikud prognoosid ütlevad, et aastaks 2070 peab rohkem kui miljard inimest oma praegusest elukohast lahkuma. Selles kontekstis võib üsna kindel olla, et ükski piirkond, ka Eesti, pole immuunne kliimamuutuste negatiivsete mõjude suhtes.
Millised on kliimamuutuse kaudsed mõjud koolielule (näiteks rände tulemusel Eestisse saabunute haridussüsteemi integreerimine)?
Arusaam kliima tähendusest inimkonnale on aegade vältel kõvasti muutunud. Kauges minevikus (kuni ca 19. sajandi esimese pooleni) prevaleeris puhtalt inimesekeskne vaatekoht.
Kliimat vaadeldi siis enamasti kui sobivat tingimuste kompleksi inimese eluks, ühiskonna ja tsivilisatsiooni eksisteerimiseks. Kliimateaduse kujunemise aastatel (ca 1850–1900) lähtuti arusaamast, et kliima on ilmanähtuste statistika ning seejuures neutraalne, ühiskonnaväline süsteem.
Tänapäeval on mõistetud, et kliima on nii looduse kui ka inimeste mõjutatav süsteem. Seetõttu on kliimamuutuse teemad saanud poliitilise võitluse areeniks. Teadus ei saa aga olla poliitiline nähtus ja teadustulemusi ei saa otsustada hääletamise kaudu.
Nõnda muutub järjest olulisemaks oskus eristada tõsiasju (ka siis, kui need pole päris täpselt teada) poliitilistest diskussioonidest arvamuste, väärtuste ja ilmavaate üle. | Tarmo Soomere: kliimamuutuste keerukas muster võimendab ebavõrdsust | https://www.err.ee/1055623/tarmo-soomere-kliimamuutuste-keerukas-muster-voimendab-ebavordsust | Milline on adekvaatne viis käsitleda kliimamuutust, kuidas kliimamuutus meid mõjutab ja millised on kliimamuutuse kaudsed mõjud koolielule, kirjutab Tarmo Soomere algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris. |
Võitjate ridades viskas LeBron James 32 punkti ja andis seitse korvisöötu, Anthony Davis lisas 28 punkti ja võttis 13 lauapalli. Memphise parim oli Josh Hackson 20 punktiga.
Dallas Mavericks oli võõrsil 122:106 parem Orlando Magicust. Üleplatsimees oli taas Luka Doncic, kes tõi Mavericksile 33 punkti, võttis kümme lauapalli ja andis kaheksa resultatiivset söötu. Maxi Kleber lisas 26 ja Kristaps Porzingis 24 punkti, lisaks võttis Porzingis kümme lauapalli.
Magicu ridades viskas Evan Fournier 28 punkti, Nikola Vucevic tõi 27 punkti ja võttis 12 lauapalli.
Domantas Sabonis aitas Indiana Pacersi 106:98 võidule New York Knicksi üle. Sabonis viskas 24 punkti ja võttis 13 lauapalli, Pacersi resultatiivseim oli T.J. Warren 27 punktiga.
Tulemused:
Orlando – Dallas 106:122
Washington – Cleveland 108:113
New York – Indiana 98:106
Toronto – Phoenix 118:101
Minnesota – Boston 117:127
Oklahoma City – Denver 113:101
Utah – San Antonio 104:113
LA Lakers – Memphis 117:105
Portland – New Orleans 115:128 | Lakers võttis neljanda järjestikuse võidu, Doncic hiilgas Dallase võidumängus | https://sport.err.ee/1055806/lakers-vottis-neljanda-jarjestikuse-voidu-doncic-hiilgas-dallase-voidumangus | Korvpalliliigas NBA teenis läänekonverentsi liider Los Angeles Lakers neljanda järjestikuse võidu, alistades kodusaalis 117:105 Memphis Grizzliese. |
Artikkel ilmus algselt portaalis Edasi.
Hetkel on sellise kohati pretsedenditu hinnaralli tagant võimalik tuvastada kaks olulist põhjust.
Esiteks on keskpangad jätkuvalt oma bilanssi kasvatamas (rahatrükk) ning teiseks on selgumas, et käimas on väiksemat sorti tehnoloogiline revolutsioon, kus tehnoloogiahiiud tungivad üha uutele jahimaadele ning erinevalt mõnest varasemast episoodist suudavad selle juures ka päris hästi raha teha.
Oluline on selle juures märgata ka seda, et Euroopa on sellest konkreetsest revolutsioonist n-ö väärtuse loomise osas täielikult välja jäänud. Kus on euroopa triljoni dollari turuväärtusega tehnoloogiahiiud?
Mis lõpetaks aktsiaralli?
Ühe kindla ohuna võib siinkohal välja tuua poliitilise riski realiseerumise Ameerika Ühendriikide peatsetel presidendivalimistel. Nii kummaline, kui see ka tundu, nähakse praeguse värvika tegelase jätkamist selles ametis aktsiaturgude (kui ka majanduse) kontekstis selgelt positiivsena.
Põhjus selleks on üpriski lihtne. Seni, kuni palgad kasvavad koos ettevõtete müügituludega, pole (aktsiaturgudel) häda midagi – see tähendab seda, et majanduse kui sellise üldine "pirukas" kasvab ning sellest saavad mingil moel osa enam-vähem kõik majanduses osalejad.
Aktsiate ja muude varade kontekstis on problemaatiline olukord, kus üldine "pirukas" ei kasva, kuid selle lõikamisel lõigatakse (senisest) suurem tükk tööjõule (kapitali arvelt). See on see, mida planeerib teha potentsiaalne demokraatide presidendikandidaat Bernie Sanders, kui ta peaks võimule saama. Seega turgude seisukohalt Sanders halb, Trump hea.
Seetõttu on olnud võimalik täheldada ka huvitavat seaduspära – mida lähemale liigub Sanders Demokraatliku partei ametliku presidendikandidaadi staatusele, seda positiivsemalt mõjub see aktsiaturgudele?
Miks? Eks ikka sellepärast, et nii poliitikat, majandust kui turge igapäevaselt jälgivad inimesed leiavad, et kui vastamisi satuvad Trump ja Sanders ehk ärimees ja keegi, kes soovib maailma ajaloo parima rikkuse loomise masina ära lammutada, siis peale jääb ikkagi ärimees. Miks? Sest see on Ameerika!
Risk kipub olema ehtsavõitu
Samas ei tasuks selles liiga kindel olla ja seega peab poliitilise riski komponenti tõsiselt võtma. Sanders on näiteks valge töölisklassi esindajate hulgas Trumpist täna juba selgelt populaarsem. Ning kas mitte see ei olnud just see valijagrupp, kelle abil Trump Valgesse Majja sai? Sanders surfab kenasti üldisema rahulolematuse lainel.
Varasemalt juba mainitud rahatrükk ja sellest tingitud varahindade inflatsioon on tekitanud ajaloo ilmselt suurima ebavõrdsusplahvatuse. Sellest (kasvavast ebavõrdsusest) tingitud rahulolematus on kasvatanud selliste ameeriklaste hulka, kes leiavad, et just riik peaks (majanduslike) probleemide lahendamiseks selgelt rohkem tegema.
Eriti tuleb see rahulolematus välja noorte hulgas, kelle olukord on ka vast osutunud kõige keerulisemaks (ja lootusetumaks).
"Nüüd on ka poliitilise spektri teisel poolel hakatud tõsisemaid küsimusi esitama, et kellelt ja mida peaks ära võtma, et eelkirjeldatud problemaatilist rahulolematust veidigi leevendada?"
Rahulolematus liigub selgelt ka üle maailmavaateliste piiride. Ka Vabariiklik Partei on sellest mõjutatud. Kui varasemalt on vabariiklased ettevõtete suhtes olnud erakordselt sõbralikud (maksuvabastused, lõdvemad regulatsioonid) ning ei ole vastu peale poliitilise tegevuse finantseerimise (kampaaniaannetused) just eriti palju küsinud, siis nüüd on ka poliitilise spektri teisel poolel hakatud tõsisemaid küsimusi esitama, et kellelt ja mida peaks ära võtma, et eelkirjeldatud problemaatilist rahulolematust veidigi leevendada?
Seega ettevõtete (ja ka aktsiaturgude) jaoks võib teoreetiliselt tekkida olukord, kus ettevõtted jäävad ilma sisulise poliitilise toetuseta.
Ühest küljest on probleem Sandersis, kes hakkaks hoolega "lammutama" vaatamata sellele, kui aktiivselt (suur)ettevõtted tema poliitikale üha enam kaasa kiidavad. Ja olgem ausad – igaks-juhuks antakse juba mõnda aega erinevaid signaale, mis peaks Sandersi valijatele sümpaatsed tunduma.
Teisest küljest – kui vabariiklaste sõbralikkus (suur)ettevõtete suhtes väheneb, siis ei maksa (ettevõtete) tänastest ikkagi suhteliselt rasvastest kasumimarginaalidest enam rääkida.
Tõrvikutega talupojad juba paistavad
Praegune olukord meenutabki veidi olukorda, kus mõisnikud peavad pidu, kuid taamal paistavad juba tõrvikute ning hangudega talupojad. Seda, millal talupojad mõisa aknasse esimese kivi viskavad, ei ole võimalik eriti hästi hinnata.
Trump on vaatamata oma protektsionismipuhangutele olnud ettevõtlussektori poolel. Ilmselt oleks ta seda ka oma teisel ametiajal. Sandersi kohta saab üpris kindlalt väita vastupidist.
Kindel on aga üks – rahatrükiga tekkinud ebavõrdusplahvatus on oluline rahuleolematuse allikas.
Olukord saab selgeks märtsis, kui selgub, kas Sandersist saabki suure tõenäosusega demokraatide presidendikandidaat? Kui vastus sellele küsimusele on "Jah!," siis võib juhtuda, et tänast positiivset vaadet aktsiate kui varaklassi suhtes (12 kuu perspektiivis) peab hakkama ümber vaatama.
Kuna Ameerika Ühendriigid kipuvad olema ka arenenud maailma tooni andvaks jõuks, siis oleks presidendi vahetumine mitmeski mõttes erakordselt oluline sündmus ning ilmselt tooks ka mujale ajastu, kus senisest enam keskendutaks "piruka" jagamisele kui suurema piruka küpsetamisele. | Peeter Koppel: poliitiline risk pole naljaasi | https://www.err.ee/1055632/peeter-koppel-poliitiline-risk-pole-naljaasi | Me elame huvitaval ajal – aktsiaturud teevad uusi rekordeid sisuliselt iga päev ning seda vaatamata hoiatavatele signaalidele makrotasandilt ning maailma teiseks olulisimas majanduspiirkonnas seni möllavale hirmuäratavale viirusele, kirjutab Peeter Koppel. |
Eestis on 24 pensionifondi, mille kogumaht oli 2019. aasta lõpu seisuga 4,75 miljardit eurot. Sellest üle 1,1 miljardi oli Swedbanki pensionifondis K60.
Mahu poolest on fondidest järgmised LHV pensionifond L 913 miljoni euroga ning SEB progressiivne pensionifond ligi 648 miljoni euroga. Neist esimene küsib valitsemistasu 0,6 ja teine 0,72 protsenti.
Kõige kõrgem valitsemistasu, 0,94 protsenti on kolmel Luminori fondil - A, A pluss ja B. Kokku on neis kolmes fondis ligi 387 miljonit eurot.
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani põhjendas seda ERR-ile sellega, et pensionifondide valitsemistasud sõltuvad väga palju nii fondide mahust kui ka seadustest.
"Mida suurem on mõne konkreetse pensionifondi maht ehk mida rohkem raha inimesed fondis hoiavad, seda madalamad on fondivalitseja kulud ja fondide valitsemistasud. Ühest küljest mõjutab seda ka investorite hulk, kelle vahel fondi valitsemisega seotud kulusid jaotatakse, ning teiselt poolt seadused, mis kehtestavad fondide valitsemistasude piirid nende mahu järgi," selgitas ta.
Pikkani lisas, et väiksel varajuhil on võimatu pakkuda samavõrd odavaid lahendusi kui suurematel. Samas on tema sõnul väga oluline, et kulude kõrval ei jäetaks tähelepanuta fondide tootlusi.
"Luminor on tõestanud, et sõltumata mõnevõrra kõrgematest tasudest, oleme suutnud investoritele luua suuremat tootlust kui odavamad pensionifondid. Aktiivselt juhitud pensionifondide võrdluses on Luminor parim pea kõigis riskigruppides – olgu see siis ühe, kolme, viie või kümne aasta vaates," lausus ta.
Ka SEB progressiivne, energiline, optimaalne ja 100 pensionifond on valitsemistasude osas kõrgemate hulgas, kõigis neis on see 0,72 protsenti ehk järgneb tasu suuruse poolest Luminori fondidele. Väiksem ehk 0,39 protsenti on valitsemistasu SEB konservatiivses pensionifondis ning madalaim, 0,29 protsenti indeks 100 fondis.
SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin märkis, et indeks 100 väike valitsemistasu tuleneb sellest, et tegu on indeksfondi-tüüpi pensionifondiga, mille eesmärk on aktsiaturuga võimalikult sarnaselt liikuda ja mille juhtimine on suures osas automaatne.
"Fondijuhi tööaega kulub siin väga vähe, fondijuht hoiab investeeringute osakaalud etteantud piirides ja seetõttu on fond väga madalate tegevuskuludega. Indeksfondide hulka kuuluvad fondid on meile teadaolevalt ka Swedbankil ja LHV-l ning ka Tuleva mõlemad kohustuslikud pensionifondid on indeksfondi tüüpi," rääkis ta ja lisas, et seetõttu tuleks seda fondidegruppi tasude mõttes teistest fondidest eraldi käsitleda.
Teisi SEB kohustuslikke pensionifonde juhitakse aktiivselt ja seetõttu tuleb Schamardini sõnul teha kulutusi ka turuolukorra analüüsimiseks, investeerimisotsuste tegemiseks ja väärtpaberite valikuks. Seetõttu on indeksfondidest kõrgema valitsemistasu küsimine tema hinnangul õigustatud.
Lisaks rõhutas SEB esindaja, et valitsemistasude tegelik määr on pöördvõrdelises sõltuvuses fondide mahuga.
"Paljudel LHV, Swedbanki ja SEB fondidel, mille tegelikud valitsemistasud on vastavalt 0,60, 0,54 ja 0,72 protsenti aastas, on baasvalitsemistasud võrdsed, tasemel 1,2 protsenti aastas ning erinevus on sisse tulnud just mahupõhisust arvestades," selgitas Schamardin.
SEB jälgib tema sõnul konkurentsiolukorda teise samba fondide valitsemistasude osas pidevalt ning peab enda fondide tasude taset õiglaseks. Erinevus Swedbanki ja SEB-ga on väike ja panga esindaja usub, et nende kliendid ei eelista tasude erinevuse pärast konkurentide fonde.
"Keskmise suurusega teise samba puhul räägime mõnest eurost aastas, mis fondi mahtude suurenedes väheneb ilmselt veelgi. Tõenäoliselt saavad vahed fondide tooluses olema märgatavalt suuremad kui nimetatud tasudest tulenev erisus," lausus ta.
Lisaks juhtis Schamardin tähelepanu sellele, et fondide valitsemistasu on fondi tootlusest juba maha arvestatud. Näiteks, kui fondi tootlus oli viis protsenti aastas ja valitsemistasu üks protsent aastas, siis investor teenis selle fondiga viis protsenti.
"Fondi investeeringutelt tuli küll kuus protsenti, kuid kuna ühe protsendi võttis fondivalitseja tasuks, jäi järele viis protsenti. Kahjuks on ühiskonnas väga levinud eksiarvamus, et kui tootlusest tasud maha arvutada, saab tegeliku tootluse."
Valitsemistasude "edetabeli" viimasest otsast, kõige väiksemate tasudega fondide hulgast leiab lisaks SEB indeks 100 fondile Swedbanki K10. Mõlema valitsemistasu on 0,29 protsenti, olles selle poolest väiksem ka 2017. aastal Eestis esimesena indeksfondidega turule tulnud Tuleva valitsemistasust, mis on mõlemas nende pakutavas fondis 0,34 protsenti. Tuleva maailma aktsiate pensionifond on mahu poolest indeksfondidest suurim - seal oli möödunud aasta lõpuks 127 miljonit eurot.
Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla ütles, et nende pensionifond K10 on Eestis madalaima valitsemistasuga ja kogukuluga (0,37 protsenti) juba alates 2017. aastast.
"See fond on eelkõige mõeldud kogumise lõpuaastateks, kus inimeste jaoks on esmatähtis kogutud pensionisäästude väärtuse säilitamine. Seetõttu hoiame selle fondi riskitaset madalana, investeerides valdavalt kõrge kvaliteedi ja madala riskiga võlakirjadesse. Kuna selliste investeeringute intressitase on viimase aastakümnega oluliselt langenud, langetasimegi otsuse, et hinnastame sellist konservatiivse investeerimisstrateegiaga fondi kliendi jaoks võimalikult soodsalt," põhjendas Tamla.
Tema sõnul on ka Swedbanki aktiivselt juhitud pensionifondide tasud Eesti soodsaimad. | Kõrgeimat valitsemistasu küsivad Luminori pensionifondid | https://www.err.ee/1054744/korgeimat-valitsemistasu-kusivad-luminori-pensionifondid | Pensionifondide valitsemistasud erinevad mitte ainult eri pankades, vaid mitmekordsed vahed võivad olla ka ühe panga eri fondide vahel. Suurima mahuga on teise samba fondidest Swedbanki K60, kõrgeimate valitsustasudega paistavad aga silma Luminori fondid. |
2018. aasta septembris tegi koolipäeva tervisekaitsenõudeid puudutava määruse uuendamiseks koos käinud töörühm teatavaks ettepanekud, et koolipäeva algus võiks nihkuda tund aega hilisemaks, keeld esimeses klassis kodutöid anda tuleks tühistada ning mitmes vahetuses õppimine peaks lubatud olema ainult hoolekogu loal. Lisaks soovitas töörühm kontrolltööde arvu paremini reguleerida.
Mullu jaanuaris lootis toonane sotsiaalminister Riina Sikkut (SDE), et viimast lihvi saav eelnõu võiks jõustuda 1. septembril 2020.
Praegune sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) ütles ERR-ile, et neid küsimusi on haridusministeeriumiga arutatud, lähtudes sellest, milline oleks õpilaste heaolu ja tervise jaoks parim korraldus. Koolipäeva alguse kella üheksaks viimise kohta märkis ta, et liiga hilja ei saa tunnid alata, sest vanematel on vaja lapsi viia-tuua ning kellaajad peavad ka huvitegevustega sobituma.
"Haridusministeeriumi vaade on selline, et omavalitsustele kuuluvate koolide puhul ja ka riigigümnaasiumides peaks õigus selliseid küsimusi tõstatada ja lahendada olema eeskätt hoolekogul, et liiga palju ei oleks seaduse tasandil ette kirjutatud," sõnas ta.
Kiige sõnul on söögivahetundide pikkus kohati probleem, kuid praktika on eri koolides isesugune.
"On haridusasutusi, kus söögivahetund on lühike ja tulenevalt sellest saab väga väike osa õpilasi ühekorraga sööklat kasutada, mistõttu toiduvahetundide algus on eri klassidel väga erinev - mõni klass läheb lõunale piltlikult öeldes juba hommikul, teised aga koolipäeva lõpus," rääkis ta.
Ministeerium soovib Kiige sõnul selliseid olukordi vältida, kuid neile tähelepanu juhtida saab kooli hoolekogu ja küsimus on selles, kui palju peaks neid asju määrustes fikseerima.
Haridusministeeriumiga on sotsiaalministeerium arutanud erinevaid praktikaid - mõnes koolis on toiduvahetundide puhul valitud paindlikum lähenemine, nii et vahetund on pikem nendel, kes lähevad sööma, ehk kõigi tunnid ei alga ja lõpe ühel ajal. Kooli töökorralduse muudab see aga keerulisemaks.
"Süsteem tuleb paika timmida, et koolipäev seetõttu ei pikeneks, aga hea tahtmise korral on see võimalik," tõdes Kiik.
Kahes vahetuses õppimise küsimuse kohta ütles ta, et kooli töökorraldus on eeskätt haridusministeeriumi valitsemisalas, kuid sotsiaalministeerium toob välja pigem murekohti, mis puudutavad õpilaste tervise hoidmist, aga ka toitlustamist. Samas rõhutas ta, et mõnes koolis neid probleeme ei olegi.
Kõik need küsimused vajavad sotsiaalministri sõnul rahulikku läbirääkimist ja arutamist haridusministeeriumi, koolide ja omavalitsuste esindajatega.
"Hetkeseisuga selliseid suuri jõulisi muudatusi 1. septembrist sotsiaalministeerium oma vastutusalas koolides ei plaani," kinnitas Kiik.
Kui sotsiaalministeerium eelmisel aastal oma plaanid avalikustas, teatas haridusministeerium, et sotsiaalministeerium võiks laste tervist puudutava määruse tasandil piirduda nende mõistetega, mis ei ole defineeritud teistes õigusaktides või juhendmaterjalides, nagu näiteks kooliväsimus, õpivalmidus või muu selline. Samuti kritiseeris haridusministeerium toonaseid plaane, kuna pidas seda ülereguleerimiseks. | Koolipäeva algust kella üheksaks nihutav eelnõu plaanitud kujul teoks ei saa | https://www.err.ee/1055158/koolipaeva-algust-kella-uheksaks-nihutav-eelnou-plaanitud-kujul-teoks-ei-saa | Eelnõu, mille kohaselt tohtinuks koolipäeva alustada enne kella üheksat ainult hoolekogu loal, vältida tulnuks kahes vahetuses õppimist ja söögivahetunnid pikenenuks 30 minutile, niisugusel kujul tõenäoliselt ei jõustu, sest küsimused vajavad rahulikku läbirääkimist haridusministeeriumi, koolide ja omavalitsuste esindajatega, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. |
Seega ei toimu kavandatud ajal naiste Tour of Chongming Island (7.-9. mai), Tour of Zhoushan Island (12.-14. mai) ja Tour of Taiyuan (31. mai), vahendab Spordipartner.ee.
"Pidades silmas epideemia võimalikku ulatust ja esinenud haigusjuhtumeid, on võistluste edasilükkamine põhjendatud ajani, kui epidemioloogilised näitajad on paranenud," seisis UCI avalduses. "UCI peab sportlaste tervise eest seismist väga tähtsaks ja seetõttu uuritakse enne teistes riikides peetavaid võistlusi sealse piirkonna ratturite viimase kolme nädala tegemiste kohta."
UCI otsustab 15. märtsil, millised võidusõidud peetakse hiljem ja millised tühistatakse. Siiani on tuvastatud 75 000 koroonaviiruse juhtu ja 2000 surma. Lisaks rattavõistlustele on ära jäänud ka mitmete teiste alade jõuproove. | Mai lõpuni Hiinas rahvusvahelisi jalgrattavõistlusi ei toimu | https://sport.err.ee/1055802/mai-lopuni-hiinas-rahvusvahelisi-jalgrattavoistlusi-ei-toimu | Rahvusvaheline Jalgratta Liit (UCI) lükkas koroonaviiruse tõttu edasi kõik aprillis ja mais Hiinas toimuma pidanud võistlused. |
Ajalehe Washington Post andmetel on võimuesindajad informeerinud Sandersit kahtlustest, et Venemaa üritab toetada tema kampaaniat mõjutamaks demokraatide eelvalimisi. Esialgu on küll ebaselge, milles väidetav toetus täpsemalt väljendub.
Vermonti senaator Sanders ütles reedel meediale, et kuulis taolisi väiteid juba umbes kuu tagasi. Poliitiku sõnul on igasugused Venemaa mõjutusüritused täiesti lubamatud.
"Erinevalt Donald Trumpist ei pea ma Vladimir Putinit heaks sõbraks. Ta on autokraatlik kõrilõikaja, kes üritab hävitada demokraatiat ja eriarvamusi Venemaal," seisis Sandersi avalduses.
"Mind siiralt ei huvita, keda Putin tahab presidendiks. Minu sõnum Putinile on selge. Hoia eemale USA valimistest ja presidendiks saades kavatsen ma tagada, et ta seda ka teeb," jätkas senaator.
Mõni päev varem hakkas meedias levima väide, et Venemaa kavatseb sekkuda valimistesse vabariiklasest presidendi Donald Trumpi tagasivalimise toetuseks. Trump lükkas reedel need USA luureallikatele omistatud väited tagasi.
Trumpi hinnangul on tegemist demokraatide järjekordse hämamiskampaaniaga.
"Veel üks demokraatide kongressis algatatud valeinformatsioonikampaania, milles väidetakse, et Venemaa eelistab mind igale teen-mitte-midagi demokraadist kandidaadile, kes pole siiamaani, pärast kahte nädalat, suutnud lugeda ära oma eelvalimiste hääli Iowas," ütles Trump.
"Nõiajaht number 7," kirjutas Trump suhtlusvõrgustikus Twitter.
Venemaa presidendi Vladimir Putini eestkõneleja Dmitri Peskov nimetas informatsiooni tavapärasteks luuludega avaldusteks, mis saavad hoogu valimiste lähenedes. Peskovi sõnul pole väidetel mingit pistmist tõe või päriseluga.
Hoiatusest teatasid ajalehed New York Times ja Washington Post. Ühe kõrge valitsusametniku sõnul vihastas see Trumpi, kelle veendumusel kasutavad demokraadid infot tema vastu. | USA meedia: Venemaa toetab Sandersi valimiskampaaniat | https://www.err.ee/1055800/usa-meedia-venemaa-toetab-sandersi-valimiskampaaniat | Mitmete USA meediaväljaannete hinnangul toetab Venemaa vasakpoolsete vaadetega demokraadi Bernie Sandersi valimiskampaaniat. |
Reedese matši ainsa värava lõi Eesti koondislane Henri Anier, kes saatis kümnendal minutil Sergei Lepmetsa selja taha täpse penalti.
Paide peab järgmise kohtumise kolmapäeval, kui mängitakse Pärnu Vapruse vastu. Kalju jaoks on taliturniir lõppenud. Uus Premium liiga hooaeg algab juba 5. märtsil tiitlikaitsja FC Flora ja Pärnu Vapruse matšiga. | Paide alistas taliturniiril Anieri penaltist Kalju | https://sport.err.ee/1608116950/paide-alistas-taliturniiril-anieri-penaltist-kalju | Koroonaviiruse tõttu pikemat aega isolatsioonis olnud Paide Linnameeskond pidas reedel tänavuse teise mängu, kui alistas Nõmme Kalju 1:0. |
Kuu aega pärast seda, kui Biden ametisse astus, on USA ametlikult tagasi 2015. aastal sõlmitud kliimakokkuleppes, mille eesmärk on pidurdada globaalset soojenemist.
Bideni eelkäija Donald Trump oli viinud USA leppest välja. Lepe sõlmiti üle-eelmise USA presidendi Barack Obama ametiajal.
Müncheni julgeolekukonverentsil reedel peetud kõnes ütles Biden, et kliimamuutuse näol on tegemist ülemaailmse eksistentsiaalse kriisiga.
Biden: USA on tagasi
Biden sõnas, et USA on tagasi ning valmis liitlastega koostööd tegema. Ta rõhutas, et riigid ei tohiks omavahel ainult võistelda, vaid seisma ühiselt silmitsi uute kriisidega, nagu koroonaviirus ja kliimamuutus.
Presidendi sõnul on ameeriklased pühendunud NATO artikkel viiele, kuid Venemaa üritab pidevalt liitlassuhteid õõnestada. Seetõttu tuleb ka edaspidi toetada Ukrainat ja seista vastu Venemaa pahatahtlikule kübertegevusele.
Lisaks mainis Biden, et USA ja Euroopa peavad koos tegelema Hiinaga, kes mängib teiste reeglite järgi.
"Me peame seisma vastu Hiina valitsuse majanduslikule väärkohtlemisele ja rõhumisele, mis õõnestavad rahvusvahelise majandussüsteemi alustalasid. Kõik peavad mängima samade reeglite järgi. USA ja Euroopa ettevõtted peavad
avalikustama ettevõtte üldjuhtimisstruktuure ja järgima korruptsiooni- ja
monopolivastaseid reegleid. Hiina ettevõtteid tuleks kohelda
samade standardite järgi," lisas Biden.
Biden lubab tegeleda kliimapoliitikaga
"Kliimamuutuse tõeliste ohtudega tegelemine ja teadlaste kuulamine on meie sise- ja välispoliitiliste prioriteetide keskmes. See on hädavajalik meie aruteludes riikliku julgeoleku, migratsiooni, rahvusvaheliste tervishoiupüüdluste, majandusdiplomaatia ja kaubanduse üle," ütles USA välisminister Antony Blinken.
Biden kavandab 22. aprillil kliimatippkohtumist ning novembris peetakse Glasgow's ÜRO kliimakõnelused.
Biden on lubanud muuta USA energeetikasektori 2035. aastaks mittereostavaks ning minna üle netonullheite majandusele aastaks 2050.
Pariisi kliimaleppega pühendusid riigid hoida globaalne soojenemine alla kahe kraadi Celsiuse järgi ja ideaalis alla 1,5 kraadi. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on seisukohal, et Pariisi leppes ette nähtud 1,5 kraadi eesmärgi täitmiseks tuleb oluliselt vähendada söe, nafta ja gaasi kasutamist. | USA taasühines ametlikult Pariisi kliimaleppega | https://www.err.ee/1608116875/usa-taasuhines-ametlikult-pariisi-kliimaleppega | USA naasis reedel ametlikult Pariisi kliimaleppesse ning president Joe Biden lubas muuta võitluse kliimamuutuse vastu üheks oma administratsiooni põhieesmärgiks. Lisaks rõhutas Biden, et USA on valmis taas liitlastega koostööd tegema. |
Eestlaste koduklubi sõitis mängule selge favoriidina ning võidu korral oleks kindlustatud liigatabeli teist kohta, edestades Torino Juventuse ja Milano Interi eakaaslasi kahe punktiga. Kuna mäng lõppes aga viigiga, jätkavad nimetatud meeskonnad ning SPAL nüüd kolmekesi 18 punkti peal, vahendab Soccernet.ee.
Piht vaatas kohtumist pingilt, lihasevigastusega hädas olnud Tunjovil on endiselt käimas taastumisperiood ning tema koosseisu ei kuulunud.
Loe pikemalt Soccernet.ee -st. | Piht vaatas SPAL-i noortemeeskonna väravateta viiki pingilt | https://sport.err.ee/1608115606/piht-vaatas-spal-i-noortemeeskonna-varavateta-viiki-pingilt | Itaalia U-19 jalgpalli kõrgliiga kümnenda vooru kohtumises kaotas Kristofer Pihti ja Georgi Tunjovi koduklubi Ferrara SPAL punkte, kui võõrsil ei suudetud Rooma Lazio eakaaslaste vastu enamat 0:0 viigist. |
Vlašic tegi Sydneys oma olümpiadebüüdi juba 16-aastaselt, kuid tema karjääri algust segas salapärane haigus, mis osutus hiljem kilpnäärme liigtalitluseks. Horvaatlannal käis operatsioonil ja tal jäi pärast Ateena olümpiat vahele sisuliselt kogu 2005. aasta hooaeg, kuid areenile naasis ta võimsalt.
2007. aastal võitis ta 19 võistlusest 18 ja ta tõi Osaka MM-il Horvaatiale riigi ajaloo esimese kergejõustiku maailmameistritiitli; kaks aastat hiljem kaitses ta Berliinis edukalt oma kulda ning kahe MM-i vahele jäi ka Pekingis võidetud olümpiahõbe. Lisaks kuuluvad tema auhinnakappi 2011. ja 2015. aasta MM-hõbedad ja Rio olümpiapronks. 2010. aastal nimetati ta maailma parimaks naiskergejõustiklaseks.
Vlašici isiklikuks rekordiks jäi 2.08, millega ta jagab kõigi aegade edetabelis rootslanna Kajsa Bergqvistiga teist kohta. Seni kehtiva maailmarekordi 2.09 püstitas bulgaarlanna Stefka Kostadinova juba 1987. aastal.
"Kuigi kergejõustik on individuaalne sport, tundsin end alati tiimiliikmena, sest ma ei hüpanud ainult endale. Horvaatia lipuga võiduringi jooksmine on alati olnud minu jaoks suurimaks võimalikuks auks," rääkis Vlašic pressiteate vahendusel. "Kui ma oleks teadnud, et Rio auring jääb minu viimaseks, oleksin jooksnud veel uhkemalt. Südamerahuga keeran oma elus järgmise lehekülje." | Euroopa kergejõustiku säravamaid kujusid lõpetas karjääri | https://sport.err.ee/1608116917/euroopa-kergejoustiku-saravamaid-kujusid-lopetas-karjaari | Horvaatiale kergejõustiku maailmameistrivõistlustelt kaks kuldmedalit võitnud kõrgushüppaja Blanka Vlašic teatas karjääri lõpetamisest. |
Kuninglikest tiitlitest loobumise soovist teatas paar juba eelmise aasta jaanuaris. Ametlikult taandusid Harry ja Meghan kuninglikust õukonnast kaks kuud hiljem, märtsis, lubades aasta pärast muudatuste soovid uuesti üle vaadata. Paari mõtted vahepeal aga muutunud ei ole, kirjutab BBC.
"Kuninganna kinnitas kirjalikult, et kuningliku pere tööst taandudes ei ole võimalik jätkata kohustuste ja ülesannetega, mis kaasnevad avalikkuse teenistusega seotud eluga," kirjutatakse Buckinghami palee avalduses. "Kuigi nende otsus kurvastab kõiki, jäävad hertsog ja hertsoginna siiski pere armastatud liikmeteks."
Harry ja Meghani on nõustunud järgmisel kuul Oprah Winfreyle intervjuud andma, kus räägivad muu hulgas ka soovist kuninglikest tiitlitest taanduda. Paar teatas ka hiljuti, et saavad peagi teist korda lapsevanemateks. | Harry ja Meghan loobuvad lõplikult kuninglikest tiitlitest ja kohustustest | https://menu.err.ee/1608116893/harry-ja-meghan-loobuvad-loplikult-kuninglikest-tiitlitest-ja-kohustustest | Prints Harry ja Meghan Markle teatasid, et nad ei kavatse kuninglike kohustuste juurde naasta ning soovivad kuninglikest tiitlitest lõplikult loobuda. |
2018. aastal kuni 81 kg kaaluvate meeste seas maailmameistriks tulnud Mollaei sõnul käskisid Iraani võimud tal tunamullusel MM-il kaotada või turniir katkestada, sest tiitlikaitsja võinuks finaalis vastamisi minna Iisraeli judoka Sagi Mukiga. Iraani sportlastel on aastaid keelatud olnud mõõduvõtt Iisraeli esindajatega, mistõttu on erinevate spordialade esindajad teeselnud vigastusi ja andnud loobumisvõite.
Mollaei, kelle sõnul ähvardas Iraani spordiministri asetäitja Davar Zani MM-i käigus nii teda kui tema pereliikmeid, keeldus turniiri pooleli jätmast ja jõudis poolfinaali. Seejärel anti talle Saksamaal pagulase staatus ja hiljem sai temast Mongoolia kodanik. Kesk-Aasia riiki esindas Mollaei ka Tel Avivi judovõistlusel.
Mollaei alistas esmalt Aserbaidžaani judoka Zelim Tckaevi, seejärel sai ta jagu itaallasest Antonio Espositost ning sakslasest Dominic Resselist. Poolfinaalis alistas ta venelase Aslan Lappinagovi, ent jäi siis alla Usbekistani judokale Sharofiddin Boltabojevile.
"Iisraeli inimesed on väga sõbralikud ja neil on hea süda. Ma võistlen Mongoolia eest, ma ei esinda Iraani. Tegelen spordiga: olen alati olnud sportlane, mitte poliitik," vahendab Reuters Mollaei sõnu.
Kaks aastat tagasi Tokyos maailmameistriks kroonitud Muki, kes kaotas seekord teises ringis belglasele Sami Chouchile, postitas turniiri alguses Twitterisse Mollaeiga koos tehtud pildi allkirjaga "Tere tulemast, vend".
Eestlastest võistlevad Tel Avivis Mattias Kuusik (-90 kg) ja Grigori Minaškin (-100 kg).
Welcome pic.twitter.com/MgC1grCL21
— sagi muki (@sagimuki) February 15, 2021
לאחר שעלה לגמר גראנד סלאם תל אביב: הג'ודוקא האיראני סעיד מולאי אומר "תודה" בעברית למצלמות @lianwildau צילום: איגוד הג'ודו pic.twitter.com/LHnNucfQKK
— כאן חדשות (@kann_news) February 19, 2021 | Iraanist põgenenud judoka võitis Iisraelis sümboolse hõbemedali | https://sport.err.ee/1608116881/iraanist-pogenenud-judoka-voitis-iisraelis-sumboolse-hobemedali | Judoka Saeid Mollaei, keda Iraani alaliit sundis ähvarduste saatel 2019. aasta MM-il kaotama, saavutas uue kodumaa lipu all Tel Avivi judoturniiril teise koha. |
Põhjanaabrite jaoks möödus reedene mäng võrdlemisi sarnases taktis Itaalia ja Eesti kohtumisega. Soome läks Šveitsi vastu poolajaks 49:31 juhtima ja käristas veidi enne kolmanda veerandaja lõppu vahe juba 27 punktile, aga Šveits hakkas otsustaval veerandajal mängu tagasi tulema.
Šveitslased lubasid Soomel viimase neljandiku esimese viie minutiga visata kuus punkti ja lõpu eel tehtud 9:2 spurt tõi tabloole seisuks 85:79 Soome kasuks, kuid pika pausi järel koondisesse naasnud Petteri Koponeni tabavad vabavisked kindlustasid soomlastele siiski 92:84 võidu.
Koponen oligi 21 punktiga põhjanaabrite resultatiivseim, suure panuse andis võitu ka Pärnu Sadama täht Edon Maxhuni, kes viskas 17 punkti, võttis neli lauapalli ja andis ühe korvisöödu.
E-grupi teises mängus oli Serbia Filip Petrusevi 27 ja Danilo Andjusici 22 punkti toel 92:66 üle Gruusiast ja nii tagasid nii Serbia kui Soome pääsme finaalturniirile. | Pärnu tähe suur panus aitas Soome korvpalli EM-finaalturniirile | https://sport.err.ee/1608116851/parnu-tahe-suur-panus-aitas-soome-korvpalli-em-finaalturniirile | Soome korvpallikoondis alistas reedel EM-valikmängus Šveitsi, sai veidi hiljem abi ka Serbialt ning kindlustas viiendat korda järjest pääsme finaalturniirile. |
Neljapäeval Itaaliale korraliku lahingu andnud Põhja-Makedoonia püsis päev hiljem võõrustajate kannul 12 minutit, siis tegi Venemaa aga 15:4 spurdi ja läks oma teed. Venelased võitsid lauavõitluse koguni 45:21.
Üleplatsimeheks kerkis Venemaa kasuks 19 punkti visanud Joel Bolomboy, Põhja-Makedoonia resultatiivseim oli 18 punkti kogunud Vojdan Stojanovski.
Ühtlasi tagas 2007. aasta Euroopa meister sellega endale EM-pileti, Põhja-Makedoonia on nüüd kaotanud kõik neli senist mängu. B-grupist on edasipääsu kindlustanud ka EM-i üks korraldajamaa Itaalia, kelle Eesti alistas reedel lisaaja järel 105:101.
See tähendab, et Balkani riik peab edasipääsuvõimaluste säilitamiseks pühapäeval alistama nii Itaalia kui seejärel esmaspäeval vähemalt kümne punktiga Eesti. | Venemaa alistas Eesti grupis Põhja-Makedoonia ja kindlustas koha EM-il | https://sport.err.ee/1608116833/venemaa-alistas-eesti-grupis-pohja-makedoonia-ja-kindlustas-koha-em-il | Venemaa korvpallikoondis alistas Permis toimuvas EM-valiksarja "mullis" Põhja-Makedoonia kindlalt 94:77 ja tagas koha järgmisel suvel toimuvale finaalturniirile. |
Venemaa koondised ei või olümpial kasutada oma lippu, hümni ega muud sümboolikat, samuti on keelatud riigi olümpiakomitee täispika nime kasutamine. Nõnda võistlevad venelased Tokyos ja Pekingis rahvusvahelises telepildis akronüümi ROC (Russian Olympic Committee; Venemaa Olümpiakomitee) all. Venemaal on kirjapildiks ОКР (Олимпийский комитет России).
ROK-i kinnitusel on järgmistel OM-idel Venemaa sportlaste lipuks riigi olümpiakomitee logo (Venemaa lipuvärvides leegid olümpiarõngaste kohal) ja kui võistlusvormidelt ei õnnestu eemaldada sõna "Venemaa", peab vormidele lisama termini "Neutraalne sportlane".
Venemaa olümpiakomitee presidendi Stanislav Pozdnjakovi sõnul on ROK-ile esitatud palve võistlustel keelatud hümni asemel kuulda populaarset patriootilist laulu "Katjuša". "Ootame nendepoolset otsust," vahendab Sport-Express Pozdnjakovi sõnu. "Kui see lugu vastu võetakse, on tähtis, et seda oleks võimalik kasutada ka teistel tiitlivõistlustel." | Venemaa olümpiakomitee sai ROK-ilt ettearvatud sõnumi | https://sport.err.ee/1608116815/venemaa-olumpiakomitee-sai-rok-ilt-ettearvatud-sonumi | Rahvusvaheline olümpiakomitee ROK kinnitas reedel, et riiklike dopingupattude tõttu võistlevad Venemaa sportlased nii Tokyo kui Pekingi OM-il riigi olümpiakomitee akronüümi all. |
Eestisse saabumisel rakendub kümnepäevane liikumisvabaduse piirang neile, kes tulevad Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.
Perioodil 22.–28.02. rakendub liikumisvabaduse piirang järgmistest riikidest saabujatele: Andorra, Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Leedu*, Luksemburg, Läti*, Malta, Monaco, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, San Marino, Slovakkia, Sloveenia, Šveits, Tšehhi ja Ungari. Vatikani näitaja on küll 0, kuid sealt Itaalia kaudu Eestisse reisides kehtib samuti kümnepäevane liikumisvabaduse piirang.
Liikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Nendeks riikideks on Horvaatia, Island, Kreeka, Liechtenstein, Norra, Saksamaa, Soome ja Taani.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 282 ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haiguse tunnusteta isikutele, kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud Eesti, Leedu või Läti territooriumil ning saabunud Leedust või Lätist Eestisse, juhtudel kui
(1) isik on teinud mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne või on teinud nimetatud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab püsima eneseisolatsioonis;
(2) isiku Eestisse saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit. Nimetatud põhjustel Eestisse saabujal ei ole ka koroonaviiruse testimise kohustust.
Saabumine väljastpoolt Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda või Schengeni ala
Ühendkuningriigist Eestisse saabujatele kehtib täiendav kohustus teha kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 test, mille tulemus on negatiivne. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Samuti rakendub Ühendkuningriigist saabujatele kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus.
Reegel kehtib ka siis, kui Ühendkuningriik on olnud Eestisse saabumisel transiitriigiks. Eneseisolatsiooni perioodi on võimalik lühendada, kui lisaks esimese testi negatiivsele tulemusele on ka seitsmendal päeval pärast saabumist tehtud kordustesti tulemus negatiivne.
Eestisse võimalik Euroopa Liidu Nõukogu soovituse lisa järgi reisida Austraaliast, Lõuna-Koreast, Rwandast, Singapurist, Taist ja Uus-Meremaalt. Kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus kehtib riikide puhul, mille nakatumisnäitaja on üle 16 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.
Kolmandate riikide kodanikele, saabudes töötamise või Eestis registreeritud õppeasutuses õppimise eesmärgil kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu Nõukogu soovituse lisa nimekirjas (Austraalia, Lõuna-Korea, Rwanda, Singapur, Tai ja Uus-Meremaa), rakendub kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus ning neil tuleb viivitamata Eestisse saabumise järel teha koroonaviiruse test ning kordustest mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist. Testimine ennetähtaegselt eneseisolatsioonist ei vabasta.
Eneseisolatsiooni aja lühendamiseks kehtib järgnev kord (saabudes nii Euroopast kui ka väljastpoolt, v.a. kolmandate riikide kodanikele, kes saabuvad Eestisse õppimise või töötamise eesmärgil):
(1) inimesed, kes ei soovi olla kümme päeva pärast Eestisse saabumist eneseisolatsioonis, võivad teha koroonaviiruse PCR testi juba välisriigis, kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist. Eestis olles on siis võimalik mitte enne kui kuuendal päeval pärast välismaal tehtud esimest testi teha teine test. Inimene vabaneb kümnepäevasest isolatsioonikohustusest ennetähtaegselt, kui mõlema testi tulemused on negatiivsed;
(2) inimesed, kes ei ole teinud testi kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist, võivad teha Eestis esimese testi kohe pärast riiki saabumist ning teise testi mitte varem kui kuus päeva pärast esimese testi tegemist. kümnepäevase isolatsiooni võib lõpetada ennetähtaegselt juhul, kui mõlema testi tulemus on negatiivne.
Kümnepäevast eneseisolatsiooni ja COVID-19 testimise nõudeid ei kohaldata isikutele, sealhulgas neile, kes saabuvad Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist või kolmandast riigist, kes:
(1) on läbi põdenud COVID-19 haiguse ja arsti poolt terveks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud;
(2) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise ja selle lõpetamise päevast ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud. | Esmaspäevast ei pea Eestis liikumist piirama kaheksast Euroopa riigist saabujad | https://www.err.ee/1608116797/esmaspaevast-ei-pea-eestis-liikumist-piirama-kaheksast-euroopa-riigist-saabujad | Alates esmaspäevast ei pea Eestisse saabumisel oma liikumist piirama kaheksast Euroopa riigist tulijad. |
Django Django "Hold Fast"
Kuigi kogu Django Django värske album "Glowing in the Dark" on kiiduväärt art pop, siis eriti paistab silma just singel "Hold Fast". Hüpnootiline süntesaator juhatab loosse sisse ja loob pinnase popmuusikaks, mis ühelt poolt kõlab nagu moodne vaste new wave'ile, kuid teisalt vaatab ka ühe silmaga tantsumuusika rütmiskeemide poole. Huvitav ja ootamatu pärl Django Djangolt.
Moses Boyd "2 Far Gone (Katy B Vocal Mix)"
Kas üks lugu saab veel rohkem minu maitse mõttes kümnesse tabada? Moses Boydi free jazz 'i ja UK garage' i hübriid "2 Far Gone" oli üks möödunud aasta parimaid lugusid, aga nüüd on siia oma vokaali andnud ka vokalist Katy B. Uuel kujul meenutab see lugu isegi Jessie Ware'i esimest albumit "Devotion", mis on üks selle sajandi parimaid plaate. Lihtsalt imekaunis muusika, ohjah.
Dawn Richard "Bussifame"
Dawn Richard suudab ikka ja jälle üllatada. Tema looming jääb alati RnB raamidesse, kuid ta suudab sinna süstida alati sellise doosi ürgfunki, et see lööb lihtsalt oimetuks. "Bussifame" on totaalne peobänger, mis kerib alguses vaikselt, aga siis plahvatab tõeliselt võimsate bassidega käima.
Nick Hakim "Qadir (BADBADNOTGOOD Remix)"
Moses Boydi ja BADBADNOTGOODi taotlus on paljuski sarnane: nad mõlemad võtavad kõige moodsama pop- ja tantsumuusika essentsi ja kastavad selle julgesse ja eksperimentaalsesse jazzkastmesse. Töötlus psühhedeelse soul'i tipptegija Nick Hakimi möödunud aastal ilmunud loost "Qadir" on särtsakas ja täis ootamatusi.
Bru-C "Take Control"
Briti bassimuusika noor tegija Bru-C seisab pidevalt hea maitse piiril: tema parimad lood on mõnusalt värske vaade UKG-le, kahjuks kaldub ta aga vahel ka müristava EDM-i suunas. Värske singel "Take Control" on aga justkui UK garage 'i kuldajast pärit, kus hea astumisega biiti toetab naiivne ja sulnis vokaal.
Chris Crack "Jesus Dropped the Charges (feat. Nake Knew)"
Chicago räppari Chris Cracki looming koosneb justkui ideekildudest, mida ta kunagi lõpuni ei arenda. Lood kestavad enamasti napilt minuti ning koosneb mõnest nakkavast jazz-sämplist ja üksikutest justkui muuseas hõigatud riimidest. "Jesus Dropped the Charges" on tema üks parimaid lugusid seni, pärit värskelt albumilt "Might Delete Later".
Lost Girls "Menneskekollektivet"
Lugu "Menneskekollektivet" on täielik raiskamine. Seda muidugi heas mõttes: Jenny Hvali ja Havard Voldeni koostööprojekti värske singel kestab üle 12 minuti ning mõni säästlikum artist on sellest ühe loost võinud terve EP välja vormida. Praegusel kujul algab see kõik aga venivate süntesaatorikäikude ja spoken word'i saatel, aga kasvab lõpuks suureks elektroonika-džungliks. Võimas lugu.
Silk City "New Love (feat. Ellie Goulding) (TSHA Remix)"
Mark Ronsoni ja Diplo ühine projekt Silk City on muidugi selgelt primetime-raadiojaamade popmuusika, aga tegelikult pole nad sinna kunagi täielikult jõudnud. Mingi viimane kommertslik puude jääb puudu, mistõttu ei lähe nad eriti korda ei kommertspublikule ega ka peenema elektroonikamaitsega kuulajatele. Loo "New Love" töötlus TSHA poolt on aga eriti mõnus ning annab originaalile juurde just selle puuduva hoo.
Special Request "Vellichor"
Kui nägin, et üks põnevamaid produtsente Special Request annab välja DJ-Kicks mix 'i, siis olin kindel, et see koosneb põhiliselt jungle 'ist ja reivinostalgiast. Aga võta näpust, mix 'i jaoks loodud lugu "Vellichor" on hoopis seitsmeminutiline 1980. aastate retrosüntesaatorite eksperiment, mis sobinuks Nicolas Winding Renfi "Drive'i".
DJ Crisps "Ready Salted"
Ja jälle midagi plaadifirmalt Shall Not Fade. Kogumikplaadilt "Time Is Now Allstars Vol. 2", kuhu on koondatud plaadifirma põhitegijate uued lood, on mul juba päevi repeat'i peal olnud just DJ Crisps'i (üks parimaid artistinimesid!) "Ready Salted". Seal loos ei toimu mitte midagi, aga see vähene töötab erakordselt hästi: bass põrkab ringi nagu kummiussike, mistõttu on seda lugu praktiliselt võimalik rahulikult istudes kuulata.
Rian Treanor "Obstacle 1"
Ma olen pildi pealt näinud, et Rian Treanor on üks punapäine Leedsi tüüp, aga tema muusikat kuuldes võiksin kindel olla, et see on mõne tehisintellekti pseudonüüm. Tema loomingus puudub igasugune inimlik mõõda: rütmid murduvad ebaloogilistes kohtades ja tema saundides puudub mahlasus ning musikaalsus, kuid see kõik kokku on veidralt köitev. Värske EP "Obstacle Scattering" ei jäta teid külmaks, ma luban.
Kaytranada "Caution"
Nojah, lõpuks jõuavad vist kõik muusikud TikToki. Produtsent Kaytranada esitles oma värsket singlit just TikTokis, kuid see ei tähenda, et see lugu kuidagi väärtusetu oleks. Sarnaselt J Dillale, kelle suvalised eksperimendid olid huvitavamad kui mõne teise artisti hitid, suudab ka Kaytranada isegi sellise suhteliselt mittemidagiütleva singliga südamesse pugeda.
Cadence Weapon & Jacques Greene "Senna"
Kõige ootamatum hip-hop pärl. Kanada produtsent Jacques Greene ja räppar Cadence Weapon ühendasid jõud ja sellest sündis tume elektroonilise hip-hopi (või ehk isegi grime 'i) bänger, mis hakkab esimesest sekundist alates tulistama ja ei anna hetkekski hingamisruumi. Vapustavalt hea flow ja äge biit.
Paul Woolford & Amber Mark "Heat"
Vist esmakordselt jõuab sama muusik ühel nädalal kahe erineva artistinimega siia valikusse. Kui Special Request nime alt on ta alati keskendunud pigem tumedamale elektroonikale, siis oma kodanikunime Paul Woolford alt avaldab see Briti produtsent popilikumat house 'i. Koostöös Amber Markiga valminud "Heat" on aegumatu piano house hitt, millesarnaseid tehakse liiga vähe.
Dam Swindle "Spice Run"
Hollandi produtsentide duo Detroit Swindle, kes mõni aeg tagasi muutsid oma nime Dam Swindle'iks, on alati teinud mahlakat ja funkilikku deep house'i. Värskes singlis "Spice Run" on nad sellesse mudelisse lisanud veel afrotrummid, kokku tuleb üks päikseline tantsulugu, mis jõuab ka nende märtsis ilmuvale samanimelisele EP-le.
Tyson "Red Handed"
Noor Londoni laulja-laulukirjutaja Tyson on minu jaoks täiesti võõras nimi ja ilmselt poleks tema loole "Red Handed" isegi võimalust andnud, aga värske singli on mix 'inud Four Tet, mis tõmbas muidugi kohe tähelepanu. Siin loos on midagi trip-hopist, aga samas ka instrumentaalsest hip-hopist ja mõnusalt laisast RnB'st. Huvitav pärl, usun, et Tysonilt võib veel kõiksugu põnevaid asju oodata.
Dizzy Fae "360 Baby"
Kihutame otse ajamasinaga nullindate raadiopoppi. Minnesota laulja-laulukirjutaja Dizzy Fae loomingut on kandnud alati pisut nihkes nostalgiavarjund, kuid tema värske singel "360 Baby" on võib-olla parim lugu seni. Eepiliste bassidega RnB-hitt, mis oleks 20 aastat tagasi kõigi edetabelite tippu murdnud. Enam ilmselt mitte, aga see ei tähenda, et lugu oleks kuidagi kehv.
Durand Jones & The Indications "Cruisin' to the Parque (feat. Y La Bamba)"
Nüüd keerame seda ajamasina nuppu veel paarkümmend aastat varasemaks. Ma kahtlen, et Durand Jones üldse 21. sajandi maailmas elab, sest tema looming on niivõrd ajastutruu soul, mis praeguses hullumeelses maailmas ei tundu isegi enam võimalik. Juba 2019. aastal ilmunud singlile annab nüüd ekstakoguse ilu juurde Y La Bamba hõrk hispaaniakeelne vokaal.
CRi "Stranger (DJ Boring Remix)"
Rõõm on näha, et lo-fi house 'i pioneer DJ Boring jätkab oma loominguliste rännakutega. Kanada produtsendi CRi värske singli "Stanger" töötlus on suurejooneline ja värvikirev elektroonika, mis sobib nii rahulikuks tiksumiseks kui ka tantsupõrandale peo tipphetkeks. Arvestusel, et me üldse kunagi uuesti peole minna saame...
Eli Brown "Trouble (with Talk Show)"
See on tõeliselt ootamatu muusikaline koostöö: kokku on saanud Bristoli house -produtsent Eli Brown ja post-punk bänd Talk Show. Esiteks poleks ma eales sellist kooslust oodata osanud, teiseks kõlab see aga liigagi hästi. Tuleb välja, et kui sa paned kokku raju house 'i ja post-pungi, siis tuleb sellest kokku midagi The Prodigy parimate lugude sarnast. Väga äge.
Ariana Grande "test drive"
Poleks eales arvanud, et viitsin Ariana Grande möödunud aastal ilmunud suhteliselt igavale albumile "Positions" uuesti võimaluse anda, aga deluxe -versioonil ilmunud neli uut lugu on kõik väga mõnusad. Meeldivalt alaprodutseeritud ja justkui ükskõikselt tehtud poplood, kus on esindatud kõik see, millest Grande loomingus tihti puudu jääb.
Haich Ber Na "Both Ways (feat. Rodel)"
Briti outsider pop 'i produtsent Haich Ber Na meenutab mulle Samphat: mõlema juured on elektroonikas ning see kõlab igal hetkel nende loomingust läbi, kuid neid huvitab ennekõike just popmuusika. Haich Ber Na värske EP "From Then 'til Now" on kirjeldamatu tervik, kus on samavõrd kõige moodsamat tantsumuusikat kui ka nullindate retropopi, parim lugu on aga kindlasti hoogne "Both Ways" koos Rodeliga.
SG Lewis "All We Have (feat. Lastings)"
Veider, et kuigi SG Lewise singlid on tähelepanu saanud juba alates 2015. aastast, avaldas ta alles nüüd oma täispika debüütalbumi "times". Kahju on küll sellest, et kes on tema varasemate singlitega end kursis hoidnud, siis plaadil suurt üllatust pole, enamik lood on varem avaldatud. Küll aga on huvitav leid "All We Have", mis süstib indie pop 'i paraja doosi tantsumuusika vaimu.
Yeek "3000 Miles (Baby Baby)"
Sel korral on uute lugude valikusse jõudnud palju artiste, kellest mul varem aimugi polnud. Üks selliseid on ka Florida produtsent, kelles saab kokku Soundcloud'i räpi DIY-vaimsus ja mõnusalt sulnis, frankoceanlik vokaal. Singli "3000 Miles (Baby Baby)" südameks on mõnusalt toores süntesaator, mille ümber seal Yeek sulnilt oma riime.
BABii "Shadow"
Tore näha, et noored popmuusika produtsendid võtavad ikka ja jälle ette UK garage 'i, murravad puruks žanritraditsioonid ja katsetavad, mida annab selles üheaegselt joviaalse ja tumeda tantsumuusika nurgakeses ära teha. BABii värske singel "Shadow" on just selline katsetus: ühelt poolt ingellik popmuusika, teisalt julge elektroonika. Kahju on ainult sellest, lugu kestab napilt kaks minutit...
Denzel Curry & Kenny Beats "So.Incredible.pkg (Robert Glasper Version feat. Smino)"
Oled seda lugu nüüdseks neli-viis korda kuulanud, aga ei suuda ikkagi tuvastada, mida iga liige sellest supergrupist nende kolme minuti jooksul teeb. "So.Incredible.pkg" plahvatab kohe käima, sõnalaviin hakkab jooksma ning taustal tiksub imekaunis taust, täpselt selline, mida võimegi oodata Robert Glasperilt. Jazzilik hip-hop, milles on mahla ja kus vokalistid täiustavad teineteist.
Justine Skye "Intruded (feat. Timbaland)"
New Yorgi laulja Justine Skye värske singel "Intruded" pole muidugi mingi muusikaline meistriteos, kuid on huvitav vaadata, kuhu on liikunud kunagine superprodutsent Timbaland. Või oleks õigem öelda, et kuhu ta pole liikunud: "Intruded" on meisterlikult produtseeritud RnB, mis kuskil kümmekond aastat tagasi võinuks palju tähelepanu saada. Praegu mõjub see lihtsalt toreda nostalgiakapslina.
DJ Poolboi "Before You Go"
Ai kui hästi ikka profilt tehtud lo-fi house kõlab. Samas pole DJ Poolboi värske EP "Rarities" säravaim lugu "Before You Go" mingi lihtsakoeline house -bänger, vaid siin on ootamatuid kihte. Kui esimene kolmandik loost seisab kuskil ambient 'i ja õhulise house 'i piirimail, siis ootamatult tuleb sisse terav süntesaatoriliin, mis meenutab pigem raju techno 't. Lugu aga jääb sellele vaatamata samamoodi vaikselt tiksuma. Julgelt originaalne tantsumuusika.
RAYE "Regardless (Hannah Wants Remix)"
Viimasel ajal tundub, et igast vähegi edukamast Briti popsinglist valmib ka ports house-töötlusi. Huvitav, kas see trend ka kunagi Eestisse jõuab? Vahel kipuvad need remix 'id originaalile varju jääma, antud juhul suudab Hannah Wants aga RAYE loole "Regardless" kõvasti hoogu juurde anda.
Pauline Anna Strom "Tropical Convergence"
Ameerika ambient ja new age pioneeri Pauline Anna Stromi postuumselt ilmunud album "Angel Tears in Sunlight" on üks värskemaid ambient-plaate, mida viimasel ajal kuulnud. Muusiku esimene materjal pärast 33 (!) aastast pausi on tõeliselt seikluslik ja sillerdav, kahju, et ta ise selle ilmumist ei näinud. Plaadi avalugu "Tropical Convergence" on huvitav, kuna taustal tiksub pea olematu biit, mistõttu võib seda nimetada tinglikult ka minimal house 'iks.
Kuula kõiki lugusid: | Nädala parimad lood | Moses Boyd, Dawn Richard, Kaytranada jt. | https://kultuur.err.ee/1608112828/nadala-parimad-lood-moses-boyd-dawn-richard-kaytranada-jt | Usun, et selle nädala muusikalises kokkuvõttes on kindlasti üle poole lugudest pärit Suurbritanniast. Aga see ei tähenda, et valik oleks kuidagi üheülbaline: siin on punk-house 'i, sillerdavat ambient 'i ja pehmet popmuusikat. |
Esimese laskumise järel juhtis võistlust suurslaalomi MK-sarja üldliider Alexis Pinturault, kes edestas lähimat konkurenti Luca De Aliprandinit 0,40 sekundiga. Prantslane läbis teisel laskumisel enne väljasõitu vaid mõned väravad ja ei saanud aega kirja.
Maailmameistriks krooniti avalaskumise järel neljas olnud prantslane Mathieu Faivre, De Aliprandini kaotas talle teisena 0,63 ja pronksi võitnud austerlane Marco Schwartz 0,87 sekundit. Tulemust ei saanud kirja ka MK-sarjas suurslaalomi arvestuses teisel kohal olev Marco Odermatt, esimesena jäi medalita MK-sarja kolmas mees Filip Zubcic.
Kui Faivrele oli see käesolevalt MM-ilt teiseks kuldmedaliks, polnud ei hõbeda ega pronksi võitnud mehed varem suurslaalomis üldse pjedestaalile mahtunud. De Aliprandini hõbemedal oli Itaalia meestele koduselt MM-ilt esimeseks autasuks, Faivre lõpetas samas Prantsusmaa meeste 50 aastat kestnud suurslaalomi medalipõua.
Juhan Luik kaotas neljapäevases kvalifikatsioonis kiireimale mehele, kanadalasele James Crawfordile kahe laskumise kokkuvõttes 3,54 sekundiga. Reedesel lõppvõistlusel pääses ta starti 64. mehena, kuid kukkus. Teise eestlasena kvalifikatsioonis võistelnud Tormis Laine kaotas neljapäeval parimale 5,03 sekundiga ja sai 27. koha, mis põhivõistlusele piletit ei andnud. | Suurslaalom tõi MM-il medali üllatusmeestele, Luik ei jõudnud finišisse | https://sport.err.ee/1608116791/suurslaalom-toi-mm-il-medali-ullatusmeestele-luik-ei-joudnud-finisisse | Itaalias Cortina d'Ampezzos jätkuval mäesuusatamise MM-il võitis meeste suurslaalomi prantslane Mathieu Faivre. Lõppvõistlusele pääsenud Juhan Luik kukkus ja ei jõudnud avalaskumisel finišisse. |
Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia vanemteadur Mihkel Pajusalu sõnul tulenes missiooni edukus sellest, et see oli teine katsetus tehnoloogiaga, mida aastal 2012 kasutati kulguriga Curiosity. "Seekord oli tehnoloogiat mitu aastat edasi arendatud. Näiteks lisati kulguri arendamise viimases faasis optilise navigatsiooni süsteem, mis andis võimaluse kasutada kaamerapilti võimalikult ohutu maandumiskoha leidmiseks. Üks Apollo missioonidest peaaegu ebaõnnestus just selle tõttu, et maandur maandus kraatri ääre peale."
Kulguri maandumispaiga valimisel ise osalenud Pajusalu märkis, et liigset optimismi tuleb esialgu siiski talitseda. "Me täielikult veel ei tea, kui hästi kõik õnnestus. Me teame, et kulgur jõudis Marsi pinnale ja saatis pilte, aga seal võib olla ka midagi katki läinud. Seda saab teada siis, kui süsteeme hakatakse lähipäevil katsetama."
Marsile jõudnud kulgur on varustatud varasemast tõhusamate uurimisinstrumentidega, mille hulka kuulub piltide tegemiseks mõeldud droon. Lisaks on kulguril katseseade, millega üritatakse luua Marsil leiduvast atmosfäärist hingatavat õhku, täiendas Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses kosmosevaldkonna juhina töötav Rauno Gordon.
Peamine tegur, mis annab Perseverance 'ile eelise võrreldes eelmise missiooniga, on Pajusalu sõnul selle maandumiskoht, mis sai omakorda võimalikuks tänu tehnoloogiauuendustele. "Praegu maandus kulgur kraatri põhjas, millega Curiosity puhul poleks ilmselt riskeeritud. Maanduti iidse järve põhjas, millesse on sisse ja välja voolanud jõgi. Tegemist on seega jõedeltaga."
Pajusalu täpsustas, et elu otsimise seisukohalt sobib jõedelta hästi, sest on tõenäoline, et just seal on säilinud mikroorganismide mikrofossiilid. "Kui seal on elu olnud, siis aja jooksul on selle jäänused kattunud õhukeste settekihtidega, mille kaudu on võimalik minevikus eksisteerinud bakterite kohta infot saada."
Kulgur Maale ei naase
Esimesed paar nädalat kulub kulguri töövalmis seadmiseks. "Alguses hakatakse katsetama läbi instrumente ja vaatama, mis töötab ja mis ei tööta, samuti tegeletakse keskkonna uurimise ja tööde planeerimisega. Hiljem hakkab kulgur liikuma praegusest asukohast mõnevõrra eemal asuvate jõesetete poole, millest on võimalik erinevate kaameratega pilte teha," selgitas Pajusalu.
Marsilt on leitud setteid, mis sarnanevad Maa peal olevatele. Eluga seonduvaid leide pole veel seni olnud. "Kõigepealt tulevad pildid, mida hakatakse analüüsima. Setete uurimine võiks anda hea võimaluse elujälgede otsimiseks. Millal selleni jõutakse, seda on praegu raske ütelda," täiendas Pajusalu. Lisaks on kulguril instrumendid, millega saab määrata kivimite keemilist koostist ning otsida vett ja jääd.
Käimasoleva missiooni ühe eripäranaon kulguril ka ülesanne koguda proove, millele tuleb hiljem järgi minna, sest kulgur ise Maale ei naase. "Tulevikus läheb mingi teine missioon, mis võtab need proovid sealt peale ja toob tagasi Maale. Selle jaoks konkreetset plaani praegu veel ei ole. See tähendab, et siin on juttu kümnest või rohkemast aastast, millal see reaalselt toimuda võiks," selgitas Pajusalu.
Inimene jõuab Marsile järgmise paarikümne aasta jooksul
Lisaks mehitamata Marsi missioonidele on olemas selge väljavaade, et lähitulevikus jõuab punaplaneedile ka inimene. Rauno Gordon hindas, et praeguste edusammude juures on tõenäoline, et see juhtub järgmise 20 aasta jooksul.
Lisaks vee leidmisele on inimese Marsile lennutamiseks vaja kohapealt leida materjale, millest saab valmistada tagasireisiks vajaliku kütuse. "Kindlasti enne, kui inimene sinna läheb, katsutakse jõuda nii kaugele, et kütust oleks võimalik toota kohapeal. See rakett, millega inimesed Marsile lendavad, on nii suur, et sellele ei ole võimalik kogu tagasiteekütust kaasa panna," selgitas Gordon.
Olukorras, kus Mars ja Maa asuvad ühel pool päikest, võtab reis Marsile aega umbes pool aastat. Tõenäolise stsenaariumi järgi viibiks inimene Marsil 2-3 kuud, aga võimalik, et ka pikemalt. "Ma loodan, et neid missioone on mitu. Kui läheb sinna üks seltskond, kes on seal paar kuud, siis läheb sinna ka teine ja kolmas seltskond. Kui lendab mitmeid rakette, siis on tõenäoline, et mõni missioon osutub selliseks, mille raames otsustatakse paar-kolm aastat kohapeal olla," arutles Gordon.
Gordoni sõnul on poliitilist tahet ja mitmete osapoolte koostööd nõudva mehitatud missiooni kohal ka olulisi küsimärke. "Praegu kardetakse, et inimesi kandev rakett ei ole piisavalt kindel kiirguse suhtes. Näiteks tõstab kosmosest pärinev kiirgus märgatavalt kasvaja tekkimise riski. Seega on üks eesmärk muuta rakette kiirguskindlamaks."
Marsil hingatavat õhku praktiliselt ei ole. Seega tuleb väljas liikumiseks kasutada rõhu all olevat skafandrit. Gordoni sõnul sobivad inimesele Marsil elamiseks koopad ja laava liikumise tagajärjel tekkinud torud. Sellisel juhul kaitseks inimest radiatsiooni eest paks pinnasekiht.
"Laavatorus saab selle ette ehitada nii hea ukse, et sinna sisse saab teha täiesti hingatava keskkonna. Seal elad juba nagu kodus," arutles Gordon. | Marsil maandunud kulgur hakkab uurima iidse järve põhjas olevaid setteid | https://novaator.err.ee/1608116800/marsil-maandunud-kulgur-hakkab-uurima-iidse-jarve-pohjas-olevaid-setteid | Marsile jõudnud NASA kulgur Perseverance on varustatud tehnoloogiaga, mis võimaldab senisest tõhusamalt uurida elu võimalikkust planeedi kauges minevikus. Lähima paarikümne aasta jooksul on tõenäoline, et punaplaneedi pinnale jõuab ka inimene. |
Nüüd on aga riigikantseleil alates järgmisest reedest plaanis teadusnõukoja antud soovitusi avalikustama hakata.
Neljapäeval otsustas valitsus, et kõik õpilased alates 5. klassist lähevad nädalaks pärast koolivaheaega distantsõppele. Teadunõukoja juht viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et sama meelt oli ka teadusnõukoda.
Lutsar selgitas, et seeläbi saab katkestada nakkusahelaid ja koolid saavad võimaluse infektsiooni vältimise reeglite järgimiseks.
"Edasine õppekorraldus peaks lähtuma kohalikust olukorrast ja võiks olla otsustatud kohalikul tasemel. Kui Kihnus ja Ruhnus ei ole ühtegi haigusjuhtu, siis Kihnu ja Ruhnu koolide distantsõppel olemine ei ole mõttekas. Samal ajal, kui Tartu ja Tallinna kohalikud omavalitsused võib-olla otsustavad, et me peame nendes piirkondades koolid distantsõppele saatma," täpsustas Lutsar.
Samas selgitas Lutsar, et valitsus ei pruugi alati otsustada nii nagu teadusnõukoda soovitab.
"Teadusnõukoda vaatab ennekõike just olukorda epidemioloogilisest ja haiglate toimetuleku seisukohast. Teadusnõukoda teeb väga tihedat koostööd ka terviseametiga. Aga valitsus peab vaatama seda suurt pilti, sealhulgas riigi majandust ja inimeste toimetulekut," lisas Lutsar.
Teadusnõukoda hoiaks restoranid lahti kella seitsmeni ja registreeriks külastajaid
Ta tõi välja, et teadusnõukoda tegi ettepaneku toitlustusasutuste sulgemiseks kell seitse õhtul ning statsionaarsete istekohtadega asutustes ja toitlustuskohtades võiks külastajaid registreerida.
"Me täiesti aksepteerime, et restoranid ja teisedki toitlustuskohad on väga paljudele inimestele hädavajalikuks söömiskohaks ja seda me kuidagi ei taha ära keelata. Aga võib-olla pärast seitset jäädakse sinna lihtsalt aega veetma ja see kontakt muutub lähedasemaks," selgitas ta.
Külajastajate registreerimist on nõukoda aga korduvalt soovitanud. Lutsari sõnul on seesugune praktika mitmes riigis hästi toiminud.
"Siin ei pea olema inimese nimi, perekonnanimi ja isikukood. Me ei taha üldse kedagi jälitada ega niisugust detailset infot. Tegelikult on ju vaja ainult õiget telefoninumbrit, et talle vähemalt teada anda, et selles asutuses, kus ta viibis, avastati mitmeid juhtumeid," selgitas teadusnõukoja juht.
Lutsari sõnul on teadusnõukoja soovitused suunatud sellele, et inimestevahelisi kontakte vähendada.
Spaad ja veekeskused võiks kinni olla aga märtsi lõpuni, lisaks võiks luua ka nn koroonahotelle
Samas on ka kohti, kus nähakse eraldi suuremat nakatumisohtu, nendeks on näiteks spaad ja veekeskused, kus pole Lutsari sõnul võimalik maski kanda. Seega tegigi teadusnõukoda ettepaneku spaad ja veekeskused kuni märtsi lõpuni kinni hoida.
"Lisaks sellele tekib spaades ka olukord, kus viirusel väga meeldib levida. Seal on niiske ja temperatuur on seal kuskil 29-30 kraadi ringis," põhjendas professor.
Muu hulgas tegi teadusnõukoda soovituse ka peresisese nakatumise vähendamiseks. "On ju väga palju inimesi, kes ütlevad, et jah, ma olen andnud positiivse testi, aga ma ei taha oma pereliikmeid nakatada. Aga me elame kolmetoalises korteris, kus ühes toas on vanaema oma õega ja meie väikeste lastega pere elab ülejäänud kahes toas. See ei ole väga erakordne," tõi Lutsar välja.
Tema sõnul on teadusnõukoda valitsusele juba mitu korda rääkinud, et nende inimeste jaoks võiks teha vabatahtlikud koroonahotellid.
"Paljud inimesed leiavad ka ise mingi võimaluse, et olla perest eemal, aga nende jaoks, kellel see ei ole võimalik, oleks koroonahotell hea lahendus," lisas professor. | Lutsar: teadusnõukoja soovitused ja valitsuse otsused ei lähe alati kokku | https://www.err.ee/1608116752/lutsar-teadusnoukoja-soovitused-ja-valitsuse-otsused-ei-lahe-alati-kokku | Valitsust nõustava teadusnõukoja antud soovitused on sisendiks koroonapiirangute aruteludes ning avalikkusele tutvustatakse soovitusi pärast otsuste vastuvõtmist. Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul aga võivad valitsuse otsused ja nõukoja antud soovitused mõneti erineda. |
Valitsus andis teada, et kehtestas täiendavad meetmed, kuna koroonaviirus levib kõikjal Eestis ja haigestumuse intensiivsus on väga kõrge. Viimase nädalaga on koroonaviirusesse haigestumine kasvanud 21,2 protsenti, samuti on 12 protsendi võrra kasvanud koroonaviirusega hospitaliseeritute arv.
Täiendavate meetmete eesmärk on senisest tõhusamalt vähendada inimeste kokkupuuteid, vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist ja seeläbi viiruse levimist.
Haridus
Ajavahemikul 1.–7. märts jätkub üldhariduskoolide õppehoonetes tavapärane õppetöö vaid 1.–4. klassi õpilastele. Teiste klasside õpilastele sel perioodil kohapealset õppetööd ei toimu ja nad ei või sel ajal õppehoonetes viibida ega seal liikuda.
Õppehoonetes võib viibida ja liikuda üksnes erijuhtudel: kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid, teste või osalevad olümpiaadidel. Samuti ei kehti piirang üldhariduskoolides, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel ning ka puudega inimeste tegevustele.
Huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe, noorsootöö ja sport
Laste, noorte ja täiskasvanute huvihariduses, huvitegevuses, täiendkoolitusel, täiendõppel, noorsootöös ning sportimisel ei ole rühmaviisiline tegevus või treening lubatud.
Lubatud on tegevusi või treeninguid teha kas üksi või kahekesi, näiteks personaaltreeneri või treeningpartneriga, hoides teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Spordialadel, mis lähevad individuaalspordi mõiste alla, näiteks tennises, on lubatud ka paarismängud.
Sisetingimustes tuleb tagada, et ruumi täitumus ei oleks rohkem kui 50 protsenti ja osalejate arv kokku ei oleks suurem kui 200. Näiteks tähendab see, et ühes suures ruumis võib vähemalt kahemeetriste vahedega kas eraldi või paarides sporti teha või huvitegevuse või -haridusega tegeleda kokku maksimaalselt 200 inimest, kui 50-protsendilise täitumuse nõue seda võimaldab.
Välitingimustes sportimisele, treenimisele, noorsootööle, huvitegevusele, huviharidusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele jääb kehtima senine kord, mille järgi on lubatud koos juhendajaga kuni 50-inimeselised rühmad, kes ei tohi teiste rühmadega kokku puutuda.
Uue nõudena seadis valitsus osalejate arvu ülempiiri, mille kohaselt ei tohi välitingimustes vastavates tegevustes rühmade kaupa osalejate arv olla kokku suurem kui 250.
Piirangud ei kehti sama lasteaiarühma lastele, kes on igapäevaselt koos samas rühmas ja nendele õpilastele, kellel on lubatud õppehoonetes viibida ja kes õpivad samas klassis, kuna puutuvad niigi igapäevaselt kokku. Samuti ei kohaldu piirangud professionaalsele sporditegevusele ning puuetega inimeste tegevustele.
Saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad
Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates viibimine ei ole alates esmaspäevast üldjuhul lubatud. Muudatuse eesmärk on vähendada inimeste kontakte, võttes arvesse, et nendes asutustes ei ole enamiku tegevuste puhul võimalik kanda maski ja hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.
Arvesse on võetud ka asjaolu, et koolivaheaja perioodil kasvab spaade ja veekeskuste kasutamine, mis omakorda suurendab veelgi koroonaviiruse leviku riski.
Nendes asutustes tohib alates esmaspäevast siiski jätkuvalt viibida teenindussaalides, näiteks juuksuri- või maniküürisalongis, samuti kasutada majutusteenust ja külastada söögikohta, kui järgitakse korralduses nendele asutustele üldiselt kehtestatud reegleid. Seega on näiteks lubatud kasutada siseujumisbasseine individuaalseks ujumiseks.
Piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noortekoondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele, samuti puuetega inimeste tegevustele.
Toitlustus
Söögikohtades hakkab järgmisest nädalast kehtima 50-protsendilise täitumuse reegel. See tähendab, et toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis tohib täidetud olla kuni 50 protsenti klientidele ette nähtud pinnast. Lisaks tuleb jälgida, et laudkondade vahel oleks vähemalt kahemeetrine vahemaa.
Muudatuse eesmärk on tagada, et eri laudkondades viibivad inimesed ei puutuks kokku ning toitlustusettevõtetes oleks tagatud võimalikult suur hajutatus, et kliendid saaksid seal viibida võimalikult ohutult.
Teised toitlustusasutustele kehtestatud reeglid ei muutu. Seega võib söögikohas koos viibida ja liikuda endiselt kuni kuus inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kuni kuue inimese koos viibimise või liikumise nõue ei kehti peredele.
Avalikud kogunemised ja jumalateenistused
Statsionaarsete istekohtadeta avalikud kogunemised ja jumalateenistused on sisetingimustes lubatud kuni 50-protsendilise täitumuse korral. Sel juhul võib siseruumides kogunemistel osaleda varasema 250 asemel kuni 200 inimest. Välitingimustes võib üritustel osaleda senise 500 asemel kokku kuni 250 inimest, kuid nad peavad olema hajutatud.
Muudatused ei puuduta üritusi, mis toimuvad statsionaarsete istekohtadega ruumis, näiteks kino-, teatri- või kontserdisaalis.
Meelelahutus
Samad reeglid ehk 50-protsendilise täitumuse nõue, sisetingimustes 200 ja välitingimustes 250 inimese piirmäär kehtivad ka meelelahutusteenuse osutamise kohtades ja ajal.
Välitingimustes hõlmab meelelahutusteenus erinevaid korraldatud tegevusi, näiteks korraldatud rabamatk või tünnisaunas käimine, mille ajal ja kohas tuleb samuti inimesi hajutada. | Valitsus kinnitas meetmed viiruse leviku pidurdamiseks | https://www.err.ee/1608116776/valitsus-kinnitas-meetmed-viiruse-leviku-pidurdamiseks | Valitsus kinnitas reedesel e-istungil koroonaviiruse leviku kasvu piiramiseks meetmed, mis hakkavad kehtima esmaspäeval ehk 22. veebruaril. |
USA maastikuarhitektil Madison Coxil on Le Monde'is 26,6 protsendiline osalus. Suured osalused ajalehes on veel Prantsusmaa pankuril Matthie Pigassel ja telekommunikatsioonimagnaadil Xavier Nielil.
Cox päris oma osaluse 2017. aastal surnud töösturilt Pierre Bergelilt, kellega ta oli abielus. Varem oli Berge abielus disainer Yves St Laurentiga.
Cox väidab, et Le Monde sõltumatus on ohus, kuna Pigasse müüs osa oma aktsiatest Tšehhi miljardärile. Pigasse ja Niel samas väidavad, et Coxi ei huvita mitte Le Monde sõnavabadus, vaid tahab lihtsalt osalust lehes võimalikult suure hinnaga maha müüa.
"Le Monde'i aktsionärid ei saa olla pidevalt seotud intriigide ja salajaste müükidega. Ma soovitan austada oma lahkunud abikaasa pühendumust ajalehe iseseisvuse säilitamisele," teatas Cox.
Pigasse ja Niel väidavad, et neil oli leping Bergega, mis lubas neil osta tema osalus 26 miljoni euro eest. Aega oli neil selleks täpselt üks kuu.
Coxi sõnul ei tehtud talle selle aja jooksul pakkumist ja ta pole kohustatud lehe aktsiaid enam müüma. Samuti väidab ta, et Niel ja Pigasse on talle võlgu miljoneid eurosid, mis tulenevad Bergega sõlmitud teisest eraldi kokkuleppest.
Pariisi apellatsioonikohus rahuldas Coxi nõude sel nädalal ja Pigasse pidi talle maksma 2,5 miljonit eurot. Neljapäeval algas Pariisi ärikohtus teine menetlus, kus Pigasse ja Niel nõuavad, et Cox müüks neile oma osaluse 26 miljoni euro eest.
Pigasse müüs 2019. aastal Tšehhi miljardärile 10 protsenti Le Monde aktsiatest ja sai selle eest 40 miljonit eurot.
Le Monde töötajate hinnangul on tegemist ajalehega, kus ajakirjanikud on täiesti sõltumatud. Töötajad võivad takistada ka uute aktsionäride saabumist lehe omanikeringi.
Le Monde asutati 1944. aastal ja kuni 2010. aastani olid lehe omanikuks selle töötajad. 2010. aastal sattus ajaleht rahalistesse raskustesse ja vajas ellujäämiseks välisinvestorit. Selle käigus saidki lehe omanikeks Berge, Niel ja Pigasse. | Suurärimehed võitlevad Prantsusmaa ajalehe Le Monde'i pärast | https://www.err.ee/1608116743/suurarimehed-voitlevad-prantsusmaa-ajalehe-le-monde-i-parast | Prantsusmaa suurima ajalehe Le Monde'i kolm omandiõiguse pärast konkureerivat aktsionäri on alustanud omavahelist kohtulahingut. |
"See oli hullumeelne mäng," tõdes 17 punkti visanud Kaspar Treier mängujärgsel pressikonverentsil. "Väga-väga raske mäng. Peatreener ütles pärast teist veerandaega riietusruumis, et nad tulevad meid survestama ja agressiivselt mängima. Me ei olnud selleks kõige paremini valmis: noor võistkond ka, ei ole palju kogemusi. Lõppude lõpuks saime võidu kätte ja oleme selle üle väga õnnelikud."
"Nagu Kaspar ütles, oli see tõesti hullumeelne mäng," kinnitas koondise peatreener Jukka Toijala. "Meil on väga noor võistkond ja võib-olla ei ole meil vahel piisavalt kogemusi pingetega toimetulemiseks. Muidugi oleme väga rõõmsad, et suutsime võita."
Pärast Janari Jõesaare tabavaid vabaviskeid läks Eesti kolmanda veerandaja keskel lausa 68:46 juhtima, ent Itaalia lõpetas normaalaja 11:2 spurdiga ja viis kohtumise lisaajale. Viieminutilisel perioodil jäi Eesti peale 11:7 ja võitis kohtumise lõpuks 105:101.
"See näitab suurt iseloomu, kui annad 20-punktilise edu käest, lähed lisaajale, aga suudad siis ikkagi võita. Mul on väga hea meel mängijate üle, nad nägid kõvasti vaeva ja väärisid seda võitu," kinnitas Toijala.
"Viimasel veerandajal lasime neil olla füüsilised. Pidime kaugelt peale viskama, hakkasime mängima aeglast tempot. Kui juhid 15-20 punktiga, hakkad mõtlema, kuidas ka aega võita. Nagu ütlesin, oleme vaatamata [32-aastase] Timmu Soku kohalolekule noor võistkond, aga nii kogemusi teenitaksegi," lisas peatreener.
"Mul on hea meel mängijate pühendumuse üle," jätkas Eesti loots. "Välisriigist tulijana on au olla selle võistkonna osaks. Taktikaliselt on nüansse, mida peame parandama, aga samuti teame, et sellistes tingimustes pole selleks väga palju aega. Alati ei leia mängu jooksul rasketele olukordadele vastuseid."
Eesti koondisele on see paari aasta jooksul kolmandaks võiduks mõne ala suurriigi üle. Kaks aastat tagasi alistati MM-kvalifikatsiooniturniiril 71:70 Serbia, mullu juulis oldi Balti keti karikaturniiril samuti lisaaja järel 92:85 üle Leedust.
"Eesti korvpall tahab olla EM-finaalturniiril ja kui tahad seal olla, pead hästi mängima ka suurte riikide vastu," sõnas Toijala. "Selleks peab tegema väikseid samme, aga täna astusime lapsesammust kindlasti suurema. Korvpall on Eestis väga tähtis ja mul on hea meel kogu Eesti korvpallikogukonna üle."
Aasta tagasi Tallinnas 81:87 Itaaliale alla jäänud Eestil on nüüd neljast valikmängust kirjas kaks võitu ja kaks kaotust. Permis kohtutakse järgmisena pühapäeval Venemaaga, seejärel mängitakse esmaspäeval Põhja-Makedooniaga. Ühena korraldajatest on Itaalia juba EM-finaalturniiri pääsme taganud, edasi pääsevad veel alagrupi kaks paremat. | Toijala: EM-ile pääsemiseks peabki ka suurriikide vastu hästi mängima | https://sport.err.ee/1608116734/toijala-em-ile-paasemiseks-peabki-ka-suurriikide-vastu-hasti-mangima | Eesti meeste korvpallikoondis alistas Venemaal Permis peetud EM-valikmängus seni võitmatuna püsinud Itaalia lisaaja järel 105:101 (20:21, 34:23, 28:22, 12:28, 11:7). |
Konkurentsiamet jõudis menetluse tulemusena seisukohale, et koondumine võib oluliselt kahjustada konkurentsi kinodes filmide näitamise kaubaturgudel Tallinnas ja selle lähiümbruses (turuosa kokku oleks tõusnud üle 80 protsendi) ning Tartus (turuosa kokku oleks tõusnud üle 90 protsendi).
Lisaks on ühel koondumise osalisel tugev positsioon filmide levitamise kaubaturul, mis võimendaks omakorda koondumise negatiivseid mõjusid.
Ehkki tegemist on meelelahutussektori jaoks keerulise perioodiga, ei saa konkurentsiameti hinnangul sellel põhjusel siiski kiita heaks konkurentsi kahjustavaid ja kaubaturu struktuuri negatiivselt ja pikaajaliselt mõjutavaid koondumisi.
MM Grupp OÜ valitseva mõju alla kuuluv Apollo Kino OÜ opereerib Eestis 10 kino, neist neli Tallinnas (Solarise keskuses, Mustamäe keskuses, Ülemiste keskuses ja O'Leary'se kinorestoran Kristiine keskuses), kaks Tartus ning Pärnus, Saaremaal, Narvas ja Jõhvis üks kino.
MM Grupp OÜ tegeleb kinofilmide levitamisega kontserni kuuluvate ettevõtjate Theatrical Film Distribution OÜ ja Estonian Theatrical Distribution OÜ kaudu kaubamärgi Hea Film all.
Forum Cinemas OÜ peab Eestis kolme kino (Coca-Cola Plaza Tallinnas, kino Ekraan Tartus ja kino Centrum Viljandis). | Konkurentsiamet ei võimaldanud kahel kinogrupil koonduda | https://www.err.ee/1608116716/konkurentsiamet-ei-voimaldanud-kahel-kinogrupil-koonduda | Konkurentsiamet lõpetas Margus Linnamäele kuuluva MM Grupp OÜ (Apollo kinoketi omanik) ja Forum Cinemas OÜ koondumise menetlemise. Konkurentsiameti hinnangul moodustunuks kinode koondumisel liiga suur turuosa. Seetõttu otsustasid osalised koondumisest loobuda. |
"Mida me teame, on see, et antud on dopinguproov, kus on halb leid. Sellel halval leiul võib olla väga ilus põhjus, mis vabastab inimese süüst ja seega on see nüüd käesolev protsess, mida peame läbima, et tuvastada, kas seal on halb leid olemas," selgitas Port Kuku raadio saates "Nädala Tegija".
"Ta (Heiki Nabi - toim.) väljendas soovi ka B-proov avada. See on aga ääretult väike tõenäosus, et B-proov sisaldab midagi muud või ei sisaldagi seda. Igal juhul on ta motiveeritud seletama, mis need lähtekohad võivad olla ja kõik on sellest huvitatud."
Port lisas, et isegi kui positiivse proovi antud sportlased osutuvad tagantjärele puhtaks, jätavad säärased juhtumid pikaajalise jälje. "Näeme, kuidas sellised asjad jäävad ka välispartnerite mälusse. Kuna meie peamine sõpruskond langeb spordi väärtust jagava ruumiga kokku, siis neil jäävad ikkagi meelde, kuidas meil jälle midagi oli ja kuidas meil juhtus tippudega midagi. Isegi kui süü puhastatakse, siis ikkagi midagi oli ja see on kurnav."
Londoni olümpiamängudel maadluses hõbemedali võitnud ja kahel korral maailmameistriks tulnud Heiki Nabi 6. jaanuaril antud dopinguproov sisaldas keelatud ainet letrosool, mis aitab suurendada lihaste kasvu ja arengut. | Kristjan Port: on ääretult väike tõenäosus, et B-proov sisaldab midagi muud | https://sport.err.ee/1608116692/kristjan-port-on-aaretult-vaike-toenaosus-et-b-proov-sisaldab-midagi-muud | Eesti Antidopingu nõukogu liige Kristjan Pordi hinnangul on tõenäosus, et maadleja Heiki Nabi halva analüütilise leiuga dopinguproovi B-proov sisaldab mõnd muud ainet, väike. |
2020. aastal lahkus San Franciscost 77 protsenti rohkem inimesi, kui 2019. aastal. Uute elanike sissevool püsis samas muutumatuna, teatas San Francisco Chronicle.
Enamus inimesi kolis San Franciscost teistesse Bay Area maakondadesse. Kõige populaarsemad sihtkohad olid Alameda, San Mateo, Marin, Contra Costa, Santa Clara ja Sonoma. Bay Area on USA California osariigi põhjapiirkond, mille keskuseks on San Francisco.
San Francisco ülikooli peaökonomisti Ted Egani sõnul on väljarändemustrid murettekitavad, kuid vähemalt inimesed ei lahku kaugele.
"Me ei pea muretsema sellepärast, et nad San Franciscosse tagasi ei koli. See näeb välja pigem tavaline koroonaviiruse epideemiast tingitud rändevoog. Inimesed asuvad elama lähedalasuvatesse Bay Area äärelinnadesse," ütles Egan.
"Selle tulemusena võivad San Francisco üürihinnad jätkuvalt langeda ning äärelinnades hakkavad need tõusma. Isegi kui linnakorterite täituvus tõuseb, võib linna asustustihedus langeda, kuna üha rohkem inimesi saab endale lubada eraldi korterit," lisas Egan.
California ülikooli majandusteadlase Enrico Moretti sõnul põhjustab San Franciscost väljarännet kõrge elukalliduse ja elukvaliteedi probleemide kombinatsioon.
"USA-s on linnu, mis konkureerivad San Franciscoga hinnataseme ja elukvaliteedi poolest. Kui vaadata avalike koolide kvaliteeti, kodutust, kuritegevust, pole see võrdne sellega, mida inimesed siin elamise eest maksavad," ütles Moretti.
San Franciscost Michigani osariiki kolinud Cindy Huynhi sõnul vahetas ta elukohta odavama kinnisvara pärast. Ta on kaugtöö spetsialist ja talle meeldib säästa raha. Siiski plaanib ta tulevikus sooja California päikese pärast San Franciscosse naasta.
San Francisco lähedal asub ka Silicon Valley, kus asuvad maailma suurimad tehnoloogiafirmad nagu Facebook, Apple ja Google. | USA riiklik postiteenistus: San Franciscost lahkub üha rohkem inimesi | https://www.err.ee/1608116686/usa-riiklik-postiteenistus-san-franciscost-lahkub-uha-rohkem-inimesi | USA riikliku postiteenistuse andmetel on paljud San Francisco elanikud linnast lahkumas, mida on põhjustanud nii koroonaviiruse epideemia kui ka üha suurem elukallidus. |
"Hoolimata pandeemiast ja ära jäänud tiitlivõistlustest suutsid meie sportlased tuua Eestile 17 medalit tiitlivõistlustelt. Kaks maailmameistritiitlit ja viis Euroopameistritiitlit ning jetispordi EM-sarja riikide edetabelis tulime esikohale. Oleme tänulikud meie klubidele ja sportlastele, kes on teinud väga head tööd." võttis möödunud hooaja kokku Eesti Veemoto Liidu president Vahur Joala.
Parimaks jetisportlaseks kuulutati teist aastat järjest Jasmiin Üpraus. Jasmiin saavutas SKI Ladies GP1 klassis hooaja 2020 maailmameistrivõistlustel hõbemedali ja Euroopa meistrivõistluste pronksi. Lisaks headele tulemustele tiitlivõistlustel juhib ta siiani maailma edetabelit naiste kategoorias.
Ringrajapaatide parimaks sportlaseks kuulutati Kärol Soodla. Kärol tuli paadiklassis GT-30 Euroopa meistriks. MM-i pandeemia aastal ei toimunudki. Kärol on teinud sellega ka ringrajaspordis ajalugu olles esimene naispiloot, kes on tulnud aasta parimaks sportlaseks.
Jetispordi parima noorsportlase tiitel läks teist hooaega järjest Ander-Hubert Laurile. Lauri on juba mitu hooaega valitsenud juuniorite võistlusklassi SKI Junior GP3.2 - tulles nii maailma- kui Euroopa meistriks. Möödunud aasta märtsis valiti Lauri Rahvusvahelise Veemootorispordi Liidu UIM hooaja 2019 parimaks noorsportlaseks.
Parima ringrajapaatide noorsportlase tiitli võitis Erik-Rennes Pihlak. Pihlak tuli noorte paadiklassi GT-15 Euroopa meistrivõistlustel hõbemedalile. Rootsis toimunud MM-il saavutas Pihlak neljanda koha. Aasta treeneriks tuli Ahto Aaslav-Kaasik. Ahto on olnud juba pikki aastaid veemootorispordi ja merehariduse eestvedaja Tallinna Veemotoklubis. Tema käe all on üles kasvanud mitmeid põlvkondi edukaid veemotokaid.
Aasta noortetreeneriks kuulutati Andres Lauri. Andres on tegelenud jetispordiga 17 aastat. Ta on treeninudmitmeid Eesti jetispordi tippe ja osalenud ise aktiivselt võistlustel. Viimaste aastate töövõiduks on olnud Ander-Hubert Lauri võidetud maailma- ja Euroopa meistritiitlid.
Aasta parimaks ringrajapaatide klubiks tuli Tallinna Veemotoklubi. Tallinna Veemotoklubi sportlased võitsid hooajal 2020 tiitlivõistlustelt kuus medalit, neist ühe MM-tiitli ja EM-tiitli.
Aasta parimaks jetiklubiks kuulutati BRP Racing Team. BRP sportlased osalesid terve hooaja aktiivselt võistlustel nii Eestis, kui välismaal. Medaleid võideti nii tiitlivõistlustelt, kui erinevate riikide meistrivõistlustelt. | Aasta parimateks veemootorisportlasteks kuulutati Soodla ja Üpraus | https://sport.err.ee/1608116671/aasta-parimateks-veemootorisportlasteks-kuulutati-soodla-ja-upraus | Eesti Veemoto Liit kuulutas välja 2020. aasta parimad sportlased, treenerid ja spordiklubid. |
Välisministeeriumis nimetatakse projekti terviseandmete usaldusarhitektuuriks, asja sisu on see, et ükskõik mis riigis välja antud vaktsineerimist tõestav sertifikaat lubaks takistusteta reisida.
Ajal, mil riigid alles panevad paika omi vaktsineerimiskavasid ning töötavad välja digitaalseid vaktsineerimissertifikaate, on keeruline öelda, millal see kõik üle maailma tööle hakkab, ütles Kaevats ERR-ile. Pilootprojekt on samas kavas käivitada lähikuudel ning eesmärk on, et Eesti koos oma naabritega – Soome, Rootsi, Läti ning Leeduga – saaks luua oma reisimulli.
"Selleks, et need lahendused, näiteks Soome, Eesti, Rootsi, Läti sertifikaadi lahendused oleksid võimelised koos töötama, on vaja kahte asja: kokku leppida globaalselt andmestandardid ja reeglid, mida need lahendused peaksid kasutama, ja see on see töö, mille me koos WHO-ga (maailma terviseorganisatsioon – toim.) oleme kokku pannud ja kokkuleppimise protsess käib," lausus Kaevats.
Teiseks peaksid kõik riigid üksteise sertfikaate usaldama. See tähendab omakorda, et iga riik peab kindlaks tegema, millised tervishoiuasutuses, näiteks haiglas, tehtud vaktsineerimine ja välja antud sertifikaat on nõuetele vastavad.
"Lihtsustatult öeldes on meil vaja luua globaalne usaldusnimekiri kõikidest maailma haiglatest ja meditsiinikeskustest, kellel on õigus seda vaktsineerimist teha. Praegu pole ühtegi organisatsiooni maailmas, kes teaks kõikide haiglate nimesid. Sellist hajusat nimekirja me loomas olemegi," ütles Kaevats.
Praegu on Eesti kutsele projektiga ühineda vastanud jaatavalt Island, Ungari, Serbia ja Seišellid. Läbirääkimised käivad meie naabritega, sealhulgas Soomega, ning ka kaugemate riikidega, näiteks Jaapani, Uus-Meremaa ja Austraaliaga.
"Ma loodan, et Soome ja Rootsi tulevad pardale, ja Läti ja Leedu, et oleks võimalik lähinaabritega selline turvalist liikumismulli tekitada. Aga see on iga riigi enda otsus, kas ja kuidas nad seda toimetavad," nentis Kaevats.
Soome liitumist peab Eesti eriti oluliseks ja kutse saamist kinnitas reedel ka Soome peaminister Sanna Marin. "Ma loodan, et Soome tuleb ka pardale, et siis Soome ja Eesti vaheline liiklus saab kohe lihtsamaks ja turvalisemaks. See oleneb ka sellest, millist siseriiklikku sertifikaadi lahendust nad hakkavad kasutama ja millal see valmis on," ütles Kaevats.
Suveks, mil inimeste reisikihk tavapäraselt suureneb, peaks piiriülene vaktsineerimistõendi tunnustamine juba kindlasti kasutusel olema, ütles Kaevats.
"See sõltub, mis riigiga tegu on. Praegu on üldised kokkulepped Eesti, Islandi, Ungari, Serbia, Seišellide, India ja Bangladeshi vahel. Nendesse riikidesse peaks ikka saama. Aga see riikide nimekiri on hästi kiiresti kasvav. Kindel ei saa praegu olla, milliste riikide vahel see töötab, see sõltub ka epidemioloogilisest olukorrast riikides. Iga riik kehtestab ise regulatsioone ja piiranguid, ja kuidas sertifikaati tegelikult piiri peal vaadatakse, mul pole täpset aimdust," rääkis Kaevats.
"Mul on pöial pihus ja loodame parimat ja suhtleme riikidega igapäevaselt, aga see, miliste riikidega see tööle ja toimima hakkab ja millisest kuupäevast, ma praegu öelda ei oska," lisas ta. | Eesti veetav vaktsiinipassi projekt peaks reisimise taas võimalikuks muutma | https://www.err.ee/1608116599/eesti-veetav-vaktsiinipassi-projekt-peaks-reisimise-taas-voimalikuks-muutma | Eesti eestvedamisel üritatakse riike panna tunnustama üksteise vaktsineerimissertifikaate. Praegu on projektiga liitunud loetud arv riike. Algatuseks võiks tekkida turvaline reisimull Eesti, Rootsi, Soome ning Läti ja Leedu vahel, ütles riigikantselei nõunik Marten Kaevats. |
Laulud "Sõit", "Jaan'kene", "Pass-pass" ja "Kuukene" põimis üheks a cappella teoseks Fred Rõigas.
Uut lugu saadab ka video: | Vokaalansambel Greip avaldas popurrii Trad.Attacki! lugudest | https://menu.err.ee/1608116575/vokaalansambel-greip-avaldas-popurrii-trad-attacki-lugudest | 15. sünnipäeva tähistav vokaalansambel Greip avaldas popurrii "Trad.Attack! - Medley", kus kõlavad mitmed etnogrupi hitid. |
EUobserveri andmetel toetas Venemaa oligarhide suhtes sanktsioonide rakendamist ainult üks Ida-Euroopa liikmesriik. Balti riigid toetasid minimaalseid Venemaa vastaseid sanktsioone.
"Kui me läheme oligarhide järele, peame veenduma, et meil on olemas kindel õiguslik alus. Olukord Venemaal tõenäoliselt ei parane, nii et sanktsioonid oligarhide vastu võivad tulevikus tulla teise sanktsioonide lainega," ütles üks Balti riikide diplomaat.
Euroopa Liidu välisministrid arutavad Venemaa vastaseid sanktsioone esmaspäeval.
"Euroopa Liidu eesmärk on sanktsioone kiirendada, et need hakkaksid kehtima juba mõne nädala pärast," ütles Euroopa Liidu allikas.
Samuti ei eeldata, et "Venemaa-sõbralikud" Euroopa Liidu riigid, nagu Austria, Küpros, Kreeka ja Ungari esmaspäeval Venemaa vastu kehtestatavaid sanktsioone blokeeriks.
Minimalistlikke Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist on juhtinud Saksamaa.
Saksamaa leiab, et Euroopa Liidu uued inimõiguste sanktsioonid (EL-i Magnitski seadus) annavad juriidilise õiguse karistada otseseid süüdlasi, mitte nendega seotud finantssponsoreid.
Samuti loodab Saksamaa säilitada Venemaaga stabiilseid suhteid, et valmis ehitada Nord Stream 2 gaasitoru.
Euroopa Liidu inimõiguste seaduses (EL-i Magnitski seadus) on olemas preambul, mis lubab karistada inimesi, kes toetavad inimõiguste rikkumisi või on nendega mingil muul viisil seotud.
"Kontrollisin meie sanktsioonide eksperdi käest. Seni kuni oligarhide ja inimõiguste rikkumiste vahel on side olemas, saab neid ka sanktsioneerida," ütles Euroopa Liidu diplomaat.
Londonis elava Navalnõi liitlase Vladimir Ashurovi sõnul saaks Euroopa Liidu Magnitski seaduse raames karistada vähemalt kaheksat Venemaa oligarhi. Need on: Andrei Kostin, Igor Šuvalov, Alisher Usmanov, Oleg Deripaska, Aleksei Miller, Igor Setšin, Gennadi Timtšenkoga ja Nikolai Tokarev.
"Navalnõi korruptsioonivastased uurimised on neid kõiki varem häbistanud ja nad saavad Navalnõi vaikimisest otsest kasu," ütles Ashurov. | EUobserver: EL ei kehtesta Venemaa oligarhidele sanktsioone | https://www.err.ee/1608116581/euobserver-el-ei-kehtesta-venemaa-oligarhidele-sanktsioone | Euroopa veebilehe EUobserveri teatel EL ei kehtesta Venemaa Kremli-meelsete oligarhide vastu sanktsioone. Tõenäoliselt rakendab liit sanktsioone ainult Venemaa ametnike suhtes, kes osalesid Aleksei Navalnõi vangistamisel. |
Koroonaviiruse tõttu sel aastal eraldi üritust ei toimunud, videot võitjate üllatamisest saab vaadata ESAS-i Facebookist.
Konkursile laekus 112 tööd kaheksas kategoorias. Saadetud töid hindas žürii koosseisus Kristi Kirsberg, Rasmus Kagge, Holger Roonemaa, Gerd Kanter, Anvar Samost ja Signe Ivask (TÜ), fotokategoorias olid lisahindajad Joosep Martinson ja Norra uudisteagentuuri fotograaf Heiko Junge. Iga žüriiliige valis igas kategoorias kolm paremat, parim teenis kolm, teine kaks ja kolmas ühe punkti.
Kõige pingelisem võistlus oli kirjutava pressi publitsistika kategoorias, kuhu esitati 23 tööd. Esimeses hääletusvoorus oli kolmel lool võrdselt punkte ja žürii pidi uuesti hääletama. Tihedas konkurentsis jäi peale Jaan Martinson, edestades vaid kahe punktiga Kasper Elissaart. Seejuures teenis Elissaar ainsana esimeses voorus kaks esikohta, aga Martinson pälvis kokkuvõttes rohkematelt žüriiliikmetelt hääli.
"Martinson on mul esikohal seetõttu, et tegu ei ole lihtsalt hea teemaga, mis kukkus sülle, vaid tehtud on korralik analüüs," põhjendas Ivask, miks asetas tema Martinsoni esimeseks. "Ta ei ole pelgalt kirjeldus, ta on võtnud võrrelda. See on spordiajakirjanduses minu jaoks pigem erakordne."
"Tõsine probleemlugu, kus ajakirjanik on saanud intervjueeritava ausalt ja otsekoheselt rääkima," hindas Roonemaa napilt teiseks jäänud Elissaare tööd.
Eesti Päevaleht ja Delfi teenisid kolm esikohta, ERR kaks ning Õhtuleht ja Postimees ühe, parima maakondliku spordiloo kirjutas Kuido Saarpuu Järva Teatajast. Silma paistis ka Soccernet.ee, pääsedes neljas kategoorias esikolmikusse, kommentaaride kategoorias jäi Elissaar napilt esikolmikust välja.
Fotode kategoorias pälvisid sel aastal enim punkte Tairo Lutteri ja Brit Maria Taela koroonakevade fotoseeriad. "Suurepärane seeria, mis kujutab hästi sportlaste keerulist olukorda keset koroonakriisi," iseloomustas Junge Lutteri võidutööd. "Elegantne ja ilusti pildistatud, hästi mõjub ka tume alatoon. Mulle meeldib, kuidas sportlased vaatavad tühjusesse. Portreed illustreerivad ebakindlust, haavatavust ja futuristlikku pessimismi. Väga hästi tehtud!"
Auhindadega abistasid sel aastal Eesti Olümpiakomitee, Nike, Hawaii Express, Go, Park Minigolf ja Avis.
Eesti spordiajakirjanduse 2020. aasta parimate tööde konkursi esikolmikud:
Kirjutava pressi publitsistika:
1. Jaan Martinson (Eesti Päevaleht ja Delfi) – "Kogu tõde keelustatud Vaporfly tossudest. Jooksnuks Loskutov nendega, püstitanuks ta ulmelise maailmarekordi" + "Kas vedrunaelikud viivad Kivistiku olümpiale? Kivistik: Nike uusi naglisid pole minul võimalik saada" 14 punkti
2. Kasper Elissaar (Soccernet.ee) – "25-aastasest koondislasest sai pealtvaataja. Lepik: naiste jalgpall ei ole Eestis prioriteetide seas ja selleks, et midagi muutuks, hakkab aeg otsa saama" 12 punkti
3. Priit Pullerits (Postimees) – "Ootamatult ränk ööpäev lõi sitke eesti mehe jalust" 10 punkti
Esikohapunkte teenisid ka Märt Roosna (Eesti Päevaleht ja Delfi) lugu "Kas Raili, kes varem oli Rasmus, pääseb Eesti meistrivõistlustel naiste hulgas starti?" ning Raul Ojassaare (Jalka) artikkel "Põrisemist täis hommik ehk kuidas Jalka A. Le Coq Arena muru ära niitis".
Elektroonilise pressi publitsistika:
1. ERR-i tiim (Sebastian Koljak, Rivo Saarna, Alvar Tiisler, Tarmo Tiisler) – "Mis tunne on? Andrus Värnik" 16 punkti
2. Steiv Silm (esitatud töö linastus ERR-is) – " Ragnar Klavan. Kõik on võimalik" 6 punkti
3. Rasmus Voolaid ja Brit Maria Tael (Soccernet.ee) – "Keda õpetab ja keda sõimab treener mängu ajal? Mikrofon lindistas Kaido Koppelit 90 minutit" 5 punkti
Kirjutava pressi võistlusülevaade
1. Oliver Lomp (Õhtuleht) – "Nädalase treeningu pealt Eesti meistrivõistlustele: "Jääb kripeldama, et ei tulnud võitu."" 9 punkti
2. Kasper Elissaar ja Rasmus Voolaid (Soccernet.ee) – "Mis toimus Flora – Tammeka mängu viimastel minutitel? Vassiljev keeldus ausa mängu vaimus palli loovutamast, Järviste ähvardas mehe karjääri lõpetada" 7 punkti
3. Kaspar Koort (Õhtuleht) – "Istud seal sektori kõrval ja mõtled: pole lihtsalt võimalik, et siia see lõpeb" 6 punkti
Esikohapunkte teenisid ka Mart Treiali (Õhtuleht) lugu "Endast kaks korda raskemaid asju sikutav rammunaine: võit on juba see, kui lähed tervena koju" ning Märt Roosna (Eesti Päevaleht ja Delfi) reportaaž "Surmahirm, võidujoovastus ja rannaliiv. Kolm pilti, kolm emotsiooni ja mäng tõenäosustega".
Elektroonilise pressi ülekanne:
1. ERR-i tiim (Margus Ader, Karel Kulbin, Tarmo Tiisler, Kristjan Svirgsden, Sebastian Koljak ja Alvar Tiisler) – otseülekanne laskesuusatamise MK-etapilt Pokljukas 2020. aasta 25. jaanuaril 14 punkti
2. Anu Säärits ja Liina-Grete Lilender (ERR) – Levandi uue talendi Kiibuse särav läbilöök (iluuisutamise EM otseülekanded koos erinevate eel ja järellugudega) 10 punkti
3. Johannes Vedru (ERR) – otsereportaaž Rally Estonialt Vikerraadio hommikuprogrammis 8 punkti
Kommentaar/kolumn
1. Märt Roosna (Eesti Päevaleht ja Delfi) – "Võtke mõistus pähe! Kas tahate Saaremaal veel üht "koroonaohvrit"?" 9 punkti
2. Jaan Martinson (Eesti Päevaleht ja Delfi) – "Rally Estonia suur võimalus – korraldada tänavu MM-ralli" 8 punkti
3. Peep Pahv (Eesti Päevaleht ja Delfi) – "Dopingu abil petmine ja röövimine vajab karmimat karistust" 7 punkti
Esikohapunktid teenis ka Kasper Elissaare (Soccernet.ee) arvamuslugu "Jalgpallikultuuritusest ühe koondislase lõpetamise näitel".
Spordiuudis:
1. Peep Pahv (Eesti Päevaleht ja Delfi) – " Raha pärast tekkinud tüli võib tähendada Rally Estonia lõppu" 14 punkti
2. Märt Roosna (Eesti Päevaleht ja Delfi) – Saaremaale koroonalaine toonud Milano ja Saaremaa võrkpallimängu kajastus 11 punkti
3. Jaan Martinson (Eesti Päevaleht ja Delfi) – "Spordirühm likvideeritakse. Eestist saab Vatikani kõrval teine Euroopa riik, kus kaitsevägi tippsporti ei toeta" 6,5 punkti
Spordifoto:
1. Tairo Lutter (Postimees) – fotoseeria "Sunniviisiliselt ooterežiimil." 11 punkti
2. Brit Maria Tael (Soccernet.ee) – fotoseeria "Jalgpallurite nukker kevad" 8 punkti
3. Hendrik Osula (Basket.ee) – Eesti koondise noor mängujuht Kerr Kriisa rõõmupisarates embamas oma esimest treenerit pärast võitu Leedu vastu Balti Keti Karikaturniiril. 6,5 punkti
Esikohapunkte teenisid veel Lutteri foto Anett Kontaveidist ja Osula pilt Kristjan Kitsingust.
Parim maakondlik lugu:
1. Kuido Saarpuu (Järva Teataja) – "Paide tüdruk taltsutab hobujõude" 12 punkti
2. Märt Pilme (Pärnu Postimees) – "Spordihull, kes panustab elamustesse" 9 punkti
3. Anne Põder (Järva Teataja) – "Kirglikule jalgpallifännile lõpeb mäng sageli pisaratega" 6 punkti
Esikohapunktid teenis ka Margus Martini (Virumaa Teataja) artikkel "Cape Epic – maastikuratturite suur unistus ja vinge seiklus". | Selgusid Eesti spordiajakirjanduse aasta parimad tööd, ERR-ile kaks auhinda | https://sport.err.ee/1608116563/selgusid-eesti-spordiajakirjanduse-aasta-parimad-tood-err-ile-kaks-auhinda | Eesti Spordiajakirjanike Selts kuulutas välja 2020. aasta spordiajakirjanduse parimad tööd. |
Avalduste vastuvõtmine teisest sambast lahkumiseks algas tänavu 1. jaanuaril. Pea 49 900 avaldust on esitanud naised ja 45 900 avaldust mehed.
Eesti keeles on avaldusi esitatud 69 400 ning vene keeles 26 100.
Samal ajal on teise pensionisambaga liitumiseks valikuavduse kui suunamise teel teinud avalduse 9200 inimest, kellest 4800 moodustavad mehed ja 4400 naised. Ka teise pensionisambaga vabatahtlikult liitujad on keskmiselt 39 aasta vanused.
Rahandusministeeriumi hinnangul võib küsitluste põhjal eeldada, et teisest sambast lahkub ligikaudu 25-30 protsenti ehk umbes 200 000 inimest.
Avaldusi teisest sambast lahkumiseks saab esitada kolme perioodi jooksul. Esimeses perioodis jaanuarist kuni märtsi lõpuni, teises perioodis aprilli algusest kuni juuli lõpuni ning kolmandas perioodis augusti algusest kuni novembri lõpuni.
Raha makstakse välja viis kuud peale avalduste esitamise perioodi lõppu ehk esimeses järgus avalduste esitajad saavad raha kätte septembris.
Raha välja võttes peatub sissemaksete tegemine teise sambasse. Uuesti saab teise sambaga liituda 10 aasta pärast. Elu jooksul saab kogumispensioni raha välja võtta kuni kaks korda. | Teisest pensionisambast soovib lahkuda üle 95 000 inimese | https://www.err.ee/1608116566/teisest-pensionisambast-soovib-lahkuda-ule-95-000-inimese | Teisest pensionisambast raha välja võtmiseks on neljapäevase seisuga teinud avalduse 95 700 inimest. Keskmine teisest sambast lahkuja on 39 aasta vanune, raha välja võtmiseks on rohkem avaldusi esitanud naised. |
Tartu Ülikooli sotsiaalfarmaatsia kaasprofessor Daisy Volmer rääkis täienduskonverentsil "Kliinik 2021", et ehkki ravimid on nii ägedate kui ka krooniliste haiguste korral vägagi tõhusad vahendid, kätkeb nende kasutamine probleeme. "Eakate ja krooniliste haigete hulgas on probleem mitme ravimi samaaegne ebakohane kasutamine ja madal ravijärgimus," rääkis Volmer. Ta on seisukohal, et tervishoiutöötajate ebapiisav koostöö ei aita kaasa kvaliteetse ravitulemuse saavutamisele.
"Kuigi patsient käib teatud aja tagant perearstil, eriarstil ja apteegis, võib ta jääda kõikide nende vahel siiski oma ravimitega üksi. Erinevatel põhjustel võib patsient ise oma raviskeemi muuta ning sellest tulenevalt võib väheneda ka kavandatud ravi tõhusus," kirjeldas Volmer.
Probleemi lahendusena näeb ta ravimite kasutamise hindamise teenust. "Tervishoiutöötajatena saame jälgida, kuidas patsient ravimeid kasutab, ja neid selles küsimuses harida. Mida teadlikumad inimesed ravimite kasutamisel on, seda tõhusam ja ohutum on ravi tulemus," märkis ta.
Mitmes riigis pakuvad sellist teenust enamasti proviisorid, ent see annab ka väga head võimalused tervishoiutöötajate koostööks. Peamine on aga, et patsient ise oleks aktiivselt kaasatud, sest temalt saadud teave on oluline teenuse korraldamisel.
Juhtprojekt
Ravimite kasutamise hindamise teenust arendatakse Eestis juba neljandat aastat. Möödunud aastal lõppenud katseuuring näitas, et projektis osalenud patsiendid, proviisorid ja perearstid näevad selles ravikäitumise parandamise potentsiaali.
Uuringus osales kaheksa apteeki ning perearstide suunamisel ja proviisorite kutsel kaasati 67 patsienti, kes kasutasid korraga viit või enamat ravimit. Patsientide keskmine vanus oli 71 eluaastat.
Uuringu käigus kohtus patsient proviisoriga kahel või kolmel korral. Esimesel kohtumisel uuriti patsiendi üldiseid hoiakuid ravimite kasutamise suhtes ning tal paluti järgmisele kohtumisele kaasa võtta kõik oma kasutatavad ravimid. Teisel kohtumisel nõustas proviisor patsienti tema ravimite kasutamise põhjal, vajadusel konsulteeriti ka perearstiga. Kolmas kohtumine korraldati juhul, kui selgus, et ravimite kasutamisega seotud probleemid vajavad veel jälgimist. Lõpetuseks anti patsiendile iga ravimi kohta konkreetne raviskeem ja kirjutati ette ravimiannused. Teenuse osutamise kohta sai tagasisidet ka perearst.
140 ravimitega seotud probleemi
Anita Tuula, kes õpib Tartu Ülikooli farmaatsiadoktorantuuris ja on projektiga seotud olnud selle algusest peale, rääkis, et uuringus osalenud patsientidel oli keskmiselt 5,5 kroonilist haigust ning keskmiselt kasutasid nad 8,4 ravimit ja 1,1 toidulisandit. "Kõikidest patsientide kasutatud ravimitest kuulusid 43 protsenti kardiovaskulaarsüsteemi mõjutavate ravimite rühma, 15 protsenti kuulusid seedekulgla ja ainevahetuse ravimite hulka ning 14 protsenti närvisüsteemile toimivate ravimite hulka," kirjeldas Tuula.
Ravimite kasutamisega seotud probleeme oli 85 protsendil patsientidest. Esimesel kohtumisel tuvastati kokku 140 probleemi ehk keskmiselt kaks probleemi patsiendi kohta. Teiseks kohtumiseks oli ravimite kasutamisega seotud murede arv kahanenud – siis oli neid keskmiselt 1,3.
"Need andmed näitavad meile, et hulgiravimikasutajatest patsientidel on rohkelt probleeme. Seetõttu tuleb aru saada, kas patsiendid mõistavad oma ravimeid kasutada, kas nad on ise oma raviskeemi kuidagi muutnud ja kui on, siis mis võib olla selle põhjus," arutles Tuula.
Uuringust selgus tõsiasi, et hulgiravimikasutajad olid kimpus ravimite kõrvalnähtudega. Patsientidele valmistasid muret ka ravimite vähene toime, mille tulemusena ei kogetud sümptomite leevenemist. "Suur osa ravimitega seotud probleemidest oli tekkinud ennekõike seepärast, et patsient oli ise oma raviskeeme muutnud," tõdes Tuula ning rõhutas veel kord vajadust parandada inimeste teadlikkust raviskeemist kinnipidamisel. Teadlaste sõnul on oluline, et patsiendid mõistaksid, et apteegis saab oma ravimitest rääkida ja abi küsida.
Teenuse tulevik
Projektis osalenud proviisorid, perearstid ja patsiendid pidasid ravimite kasutamise hindamise teenust vajalikuks. Tuula kirjeldas, et enamik patsientidest hindas saadud teadmisi ja proviisorite pakutud lahendusi kõrgelt. Ka proviisorid tundsid end väärtuslikuna, sest see projekt lubas neil traditsioonilisest apteegiteenusest enam rakendada oma erialaseid teadmisi. Perearstidki tõdesid, et suunaksid oma patsiente eespool kirjeldatud teenust saama ka tulevikus.
Sotsiaalfarmaatsia kaasprofessor Daisy Volmer on kindel, et ravimite kasutamise hindamine aitaks muuta apteekide ja apteekrite rolli tervishoiusüsteemis, ent selle laialdasem kasutuselevõtt sõltub suuresti rahastusest. "See teenus on ressursimahukas ning ei ole jätkusuutlik, kui tugineme ainult patsiendi rahakotile või osutame seda apteekide poolt tasuta," tõdes Volmer, avaldades lootust, et tulevikus on teenust võimalik arendada koostöös ülejäänud tervishoiusüsteemi ja riigiga. | Uuring: enamikul mitme ravimi kasutajatest esineb probleeme | https://novaator.err.ee/1608116545/uuring-enamikul-mitme-ravimi-kasutajatest-esineb-probleeme | Mida sagedamini esineb inimestel kroonilisi haigusi, seda enam kasutavad nad ravimeid. Hulgiravimikasutajate suurim probleem on koos- ja kõrvaltoimed, mis võivad vähendada ravimite tõhusust ja olla ohtlikud. Farmaatsiateadlaste arvates võiksid hulgiravimikasutajatele toeks olla spetsialistid, kes neid nõustaksid. Nüüd katsetati Eestis sel teemal juhtprojekti. |
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on eurooplaste kehv vaimne tervis põhilisim tervishoiusektori murekoht ning prognooside kohaselt on aastaks 2030 depressioon levinuim haigus kogu maailmas.
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab, et märkimisväärselt on suurenenud noorte vaimse tervise mured – iga neljas tüdruk ja kaheksas poiss 13-15-aastaste seas on mõelnud enesetapule, iga kolmas tüdruk ja neljas poiss 11-15-aastaste on kogenud depressiivseid episoode.
Kuigi meeleoluhäirete kategoorias on tõusnud esmahaigestumuse kordaja 100 000 elaniku kohta 15-24-aastaste seas viimase kümne aasta jooksul ligi kaks korda, näitab see lisaks murede kasvamisele ka valmisolekut muredest senisest enam rääkida ja neile abi otsida.
Samal ajal on uuringutest teada, et enamus vaimse tervise muresid kogevatest inimestest abini ei jõua. Vaimse tervise probleemide ebaefektiivne ennetamine ja lahendamine on koormaks riigi rahakotile, makstes Eestile kumulatiivselt mitusada miljonit eurot aastas.
Paraku on psühhiaatrilise abi kättesaadavus endiselt piirkonniti ebavõrdne ning psühholoogiline nõustamine ja teraapia on kättesaadavamad inimestele, kellel on võimalus teenuse eest ise tasuda. Eriti murelikuks teeb abi kehv kättesaadavus laste-noorte seas – mitme kuune järjekorras ootamine on käitumisraskustega lapse või suitsiidimõtetega noore jaoks lubamatult pikk.
Vaimse tervise probleemide kasvutrendi vaadates on ka selge, et me ei jõuagi kunagi koolitada piisaval hulgal spetsialiste selleks, et abi oleks kõigile tagatud. Et jõuda probleemi tuumani, tuleb sellega tegeleda juba rohujuure tasandil.
Praeguseks on teada, et ligi pool depressioonijuhtumitest saavad alguse juba enne teismeiga ning varajase algusega depressioonijuhtumitel on võrreldes hilisema algusega suurem mõju elukvaliteedi halvenemisele.
Siiani tegeletakse Eestis aga enamasti tagajärgede likvideerimisega, kuigi lisaks ravi kättesaadavuse suurendamisele peaks panustama oluliselt enam ka ennetusse ja tagama ennetus- ja ravitegevuse ühtlase, kõrge kvaliteedi. Vaimse tervise valdkonnas tuleb tagada teaduspõhisus, sest pelgalt kõhutunde pinnalt loodud lahendused jätkusuutlikult ei tööta ja võivad probleemide levikut hoopis suurendada.
Siinkohal peaksime hoopis mõtlema viis sammu ette: kuidas luua toimiv süsteem, mis tegeleb vaimse tervise probleemide ennetusega kogu inimese elukaare jooksul? Peame leidma uusi lahendusi, mis töötaksid pikaajaliselt ja jätkusuutlikult.
Vaimne tervis tähendab oluliselt rohkem kui seda, kas inimesel on diagnoositud häire või mitte. Oluline on pöörata tähelepanu meie vaimsele heaolule: sotsiaalsele, psühholoogilisele ja emotsionaalsele heaolule.
Eestlaste vaimne heaolu sõltub aga sellest, milliseid valikuid me lähiaastatel teeme. Vaimse tervise teemat tuuakse esile meedias ning tähtsustatakse erinevates poliitikadokumentides, kuid miskipärast ei kuulu tihtipeale sinna juurde rahastus ja pikaaegne tegevusplaan muutuste saavutamiseks.
Kuigi viimasel aastal on toimunud mitmed positiivsed arengud, näiteks on valminud vaimse tervise roheline raamat ja alustati rahvastiku vaimse tervise uuringut, saab veel palju ära teha, et inimesed ennast turvaliselt ja hästi tunneksid ning pingete ja keeruliste olukordadega toime tuleksid.
"Vaimse tervise küsimusi püütakse lahendada tervishoiusektori keskselt, kuigi tegelikult on puutepunkte igas keskkonnas, kus inimene liigub, elab, õpib ja töötab."
Lisaks on kitsaskohtadeks puudulik valdkonnaülene lähenemine ning vähene koostöö kõrgkoolide, riigiasutuste ning kolmanda sektori vahel. Vaimse tervise küsimusi püütakse lahendada tervishoiusektori keskselt, kuigi tegelikult on puutepunkte igas keskkonnas, kus inimene liigub, elab, õpib ja töötab.
Siinkohal peaksid erinevad sektorid ja ministeeriumid tajuma, et ka nemad saavad palju ära teha selleks, et meie kõigi vaimne heaolu oleks parem.
Ühe sammu pikaajaliste lahenduste loomiseks on astunud riigi ning Tehnopoli poolt ellu kutsutud Accelerate Estonia programm, mille 2021. aasta üheks fookuseks on vaimne tervis. Eesmärk on toetada nende ideede ellukutsumist, mis kiirendaksid Eestis vaimse tervise arengut, edendades nii eestlaste vaimset heaolu kui ka Eesti riigi majandust ja selle konkurentsivõimet.
Ideede otsijatele ja elluviijatele paneksin südamele, et kui tahame näha ühiskonnas tõelisi muutusi, tuleb esmajärjekorras tegeleda meie kõige tähtsama ressursiga, kelleks on lapsed ja noored ning pered, kus nad üles kasvavad.
Oluline on arendada iseenda ja oma tunnetega toimetulekuoskusi juba varases lapseeas, tagada tugisüsteemide piisavus lasteaias ning panustada hea sisekliima loomisesse lasteaedades ja koolides, et tekiksid usalduslikud suhted, koolirõõm ja kuuluvustunne.
Lastevanemate vanemlike oskuste arengut ja head vaimset tervist saab toetada nii töökohtadel kui ka kogukondades, pakkudes nii nõustamis- ja teraapiavõimalusi kui pikaaegseid arengu- ja koolitusprogramme.
Vaimse tervise vundament laotakse eelkõige koduseinte vahel, aga kõik last ümbritsevad keskkonnad ja inimesed saavad oma panuse anda, et muuta see vundament võimalikult tugevaks.
Kui sul on vaimse tervise mure, siis saad abi ja infot saab küsida üleriigiliselt kriisitelefonilt 1247 ja Peaasi.ee veebinõustamisest. Laste ja noorukitega seotud muredega toetab lasteabitelefon 116 111 ja lasteabi.ee | Karin Streimann: vaimse tervise toetamist tuleb alustada juba lapseeas | https://www.err.ee/1608116449/karin-streimann-vaimse-tervise-toetamist-tuleb-alustada-juba-lapseeas | Kuigi Eesti statistika näitab, et uute psühhiaatriliste haigusjuhtude arv pole suurenenud, on muret tekitav, et Eesti noorte seas on oluliselt kasvanud meeleoluhäirete levik ja noorte endi hinnangud oma vaimsele tervisele on aja jooksul halvenenud, kirjutab Karin Streimann. |
Reedel peetud meeste üksikmängu teises poolfinaalis alistas 20. järjestikuse mängu võitnud maailma neljas reket Daniil Medvedev kreeklase Stefanos Tsitsipase (ATP 6.) kaks tundi ja 12 minutit väldanud matšis 6:4, 6:2, 7:5.
Tasavägiselt alanud avasetis haaras 25-aastane Medvedev kolm aastat noorema Tsitsipase vastu initsiatiivi neljandas geimis, minnes 4:2 juhtima. Tsitsipas suutis küll kahel korral vähendada kaotusseisu ühele geimipunktile ja päästa ka kolm settpalli, kuid kokkuvõttes jäi peale Medvedev.
Teises setis kaotas Venemaa esireket küll avageimi, kuid võitis siis kolm järjestikust geimi. Kahel korral Tsitsipase servi murdnud Medvedev loovutas kreeklasest vastasele veel vaid ühe geimipunkti, võttes kindla 6:2 setivõidu.
Viimaseks jäänud kolmandas setis osutas Tsitsipas Medvedevile kõva vastupanu, tulles 0:2 ja 1:3 kaotusseisust välja, haarates 5:4 edu. Seejärel suutis 2019. aasta US Openi finalist Medvedev aga oma paremuse maksma panna, võites kolm järjestikust geimi ning ühes sellega ka matši.
Võidukas Medvedev servis matši jooksul 17 ässa, tehes kaks topeltviga. Tsitsipase vastavad numbrid olid kolm ja kolm.
Pühapäevases finaalis läheb Medvedev vastamisi tiitlikaitsjast 17-kordse slämmivõitja Novak Djokoviciga. Maailma esinumber alistas nelja parema hulgas Medvedevi kaasmaalase Aslan Karatsevi 6:3, 6:4, 6:2. Kahe finalisti varasematest omavahelistest matšidest on neli võitnud Djokovic ja kolm Medvedev. | Võidukas Medvedev jõudis teist korda slämmiturniiri finaali | https://sport.err.ee/1608116533/voidukas-medvedev-joudis-teist-korda-slammiturniiri-finaali | Tennise Austraalia lahtiste meistrivõistluste meeste üksikmängu tänavuse võitja selgitavad tiitlikaitsja Novak Djokovic ja teistkordselt slämmiturniiri finaali jõudnud venelane Daniil Medvedev. |
Otsus seab ohtu Uberi ärimudeli ja avaldab laiemat mõju kogu tööampsumajandusele.
Ülemkohtu seitse kohtunikku lükkasid üksmeelselt tagasi Uberi apellatsiooni alama astme kohtu otsuse vastu, millega jäi sõidujagamisteenuste hiid pikas kohtuvõitluses kaotajaks.
Kohtunikud jätsid jõusse varasema otsuse, et kaks Uberi autojuhti on Briti seadustega töötajad, mistõttu tuleb neile tagada hüved nagu palgaline puhkus ja miinimumpalk.
Uber püüdis väita, et autojuhid on iseenda tööandjad, kel on firmaga leping.
Uberil on Suurbritannias umbes 65 000 aktiivset autojuhti. | Briti ülemkohus: Uberi autojuhid on töötajad | https://www.err.ee/1608116539/briti-ulemkohus-uberi-autojuhid-on-tootajad | Briti ülemkohus otsustas reedel, et Uberi autojuhid tuleb arvata töötajate, mitte iseenda tööandjate kilda. |
Facebook blokeeris kolmapäeval oma Austraalia kasutajatel teiste meediaväljaannete sisu jagamise. Selle põhjustas Austraalia valitsuse "uudiste ja meedia läbirääkimiskoodeks" mis kohustas Facebooki maksma sisu väljaandjatele.
Austraalia valitsus pole ainus, kes proovib tehnoloogiafirmasid suuremale vastutustundlikkusele, sarnased plaanid on ka Euroopa Liidus, teatas Business Insider.
Euroopa Komisjon on viimastel aastatel toetanud karmimate regulatsioonide kehtestamist suurtele USA tehnoloogiafirmadele. Business Insideri teatel kavatseb Euroopa Liit järgida Austraalia eeskuju ja nõuda Facebookilt sisu eest tasumist.
"Oma domineeriva turupositsiooniga tekitavad suured digitaalsed platvormid võimu tasakaalustamatust ja saavad uudiste sisust märkimisväärset kasu. Ma arvan, et see on ainult õiglane, kui nad maksavad tagasi õiglase summa," teatas Euroopa Parlamendi liige Alex Saliba.
Prantsusmaa konkurentsiamet on viimastel aastatel samuti teinud jõupingutusi, et tehnoloogiaplatvormid oma kuvatava meediasisu eest maksaksid.
Prantsusmaa oli esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes rakendas Euroopa autoriõiguse direktiive. See kohustas Facebooki ja Google'it maksma väljaandjatele nende loodud sisu kuvamise eest. Mõlemad tehnoloogiafirmad keeldusid maksmisest.
Hispaania kehtestas 2014. aastal "Google'i maksu", mille kohaselt tehnoloogiagigant pidi maksma Google Newsi platvormil taaskasutatud uudiste eest. Selle tagajärjel otsustas Google oma uudisterakenduse Hispaanias sulgeda.
2019. aastal nõudsid neli Saksamaa meediaettevõtet, et suured USA tehnoloogiafirmad jagaksid nendega reklaamitulusid.
"Saksamaa seadusandjad jälgivad Austraalia valitsuse ja Facebooki vastasseisu tähelepanelikult," teatas Business Insider.
Suurbritannia digitaalsete turgude töörühm teatas detsembris, et Facebook ja Google peavad oma sisus kuvatavate uudiste eest peagi maksma. | Facebooki ja valitsuste vastasseis võib jõuda Euroopasse | https://www.err.ee/1608116506/facebooki-ja-valitsuste-vastasseis-voib-jouda-euroopasse | Austraalia pole ainus riik, kes tahab, et USA sotsiaalmeediaplatvorm Facebook maksaks teiste meediaväljaannete sisu kasutamise eest, sarnased plaanid on ka Euroopa Liidus. |
Digiregistratuuris aktiveerub vaktsineerimisele broneerimise võimalus siis, kui inimene kuulub sihtgruppi, kelleni vaktsineerimisjärjekord on jõudnud.
"Kui eesliinitöötajate järgmise rühma nimekiri on kokku saadud, lisatakse nad digiregistratuuri ja nad saavad hakata sealtkaudu broneeringuid tegema," selgitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann.
Kogu elanikkonnale ei avane rakendus seetõttu, et enne maikuud vaktsineerimisvõimalust üldpopulatsioonile ei avata.
"Kui meil hetkel ei ole vaktsiini kohe anda ja vaktsiinitarned tulevad järk-järgult, pole mõtet kütta inimesi üles ja panna vaktsineerimisaegu teadmata kaugusesse, vaid opereerida olemasolevate tarnetega ja anda mitte liiga pikk aeg," ütles Laarmann.
Siiani on perearstikeskused pidanud vaktsineeritavaid ise läbi helistama ja nende nõusolekut küsima ning veenma neid vaktsineerima. Digiregistratuuri rakendus peaks valmima umbes märtsi keskpaigast.
Eesmärk oli käivitada digiregistratuur eesliinitöötajate vaktsineerimise alguseks, ent see viibib.
"Digiregistratuuri arenduse viibimisel on eri põhjuseid. Arendusi on vaja teha mõlemast otsast – nii keskselt kui ka tervishoiuteenuse osutajate poolt," kommenteeris Laarmann.
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõunik Eva Lehtla täiendas, et kuna eesliinitöötajate vaktsineerimine tuli kuu aega varasemaks, ei saanud ka digiregistratuur selleks ajaks valmis, et see oli ajastatud hilisemaks. | Vaktsineerimisele registreerimine kolib digiregistratuuri | https://www.err.ee/1608116509/vaktsineerimisele-registreerimine-kolib-digiregistratuuri | Riigil on valmimas rakendus, millega inimesed saavad end digiregistratuuri kaudu vaktsineerimisele registreerida, juhul kui järjekord on tema sihtrühmani jõudnud. Võimalus peaks käivituma märtsi keskpaigast. |
209 cm pikkune Veesaar kuulus algviisikusse ning viskas pisut enam kui 22 minutiga 8 punkti (kahesed 1/2, kolmesed 2/2, vabavisked 0/2), võttis kaks lauapalli, tegi kolm viskeblokeeringut, ühe pallikaotuse ja kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Madridi parimatena viskasid Urban Klavzar 23 ja Juan Nunez 16 silma. Vastaste resultatiivseim oli 12 punkti visanud Borja Lopez Rodriguez. | Algviisikus alustanud Veesaar aitas Madridi Real duubli võõrsil võidule | https://sport.err.ee/1608116434/algviisikus-alustanud-veesaar-aitas-madridi-real-duubli-voorsil-voidule | Henri Veesaar ja Madridi Reali korvpalliklubi duubelmeeskond said võõrsil peetud kohtumises kindlalt jagu Pozuelost, kes alistati 76:63 (22:19, 22:9, 17:20, 15:15). |
On vist põhjust uhkust tunda, et dokumentalistid on valmis võitlema vahendeid valimata, et saada oma filme näidata ETV-s, sellist tähelepanu seoses filmidega ei mäletagi. Ja hea meel on jätkuvalt sellegi üle, et Eestis on selline vägev kolme tugeva partneri koostöös sündinud lühifilmide projekt nagu "Eesti lood", mis portreteerib Eesti elu. Kui varasemalt oli kõikide filmide esitlus ETV-s öö hakul, siis kolm aastat tagasi tegime julge otsuse, kui otsustasime osa sarja filmidest tuua ETV prime-time 'i. Igal aastal tekib filme, mis kõnetavad laiemat auditooriumi oma teemakäsitluse ja jutustamisvormi poolest ning nende kaudu on võimalik "Eesti lugude" projekti järjepidevalt laiemalt teadvustada. Sel aastal lendasid hooga Anna Hintsi film prügisukeldumisest ja Kaupo Kruusiaugu kelmikas film murust, need on teemad, mis kõnetavad meid kõiki.
Me pole valikust välja jätnud ka kitsamaid teemasid ja autorikesksemaid käsitlusi, sest need omakorda pakuvad võimalust filmitegijatele end kunstnikena realiseerida ning luua filme, mis oma hõrkuses pakuvad elamusi filminautlejatele ning on ka edukad rahvusvahelistel festivalidel. Selliste filmide kodu on aastate jooksul olnud ETV2 ja meil on väga hea meel esitleda selliseid filme just selles kultuuri- ja filmikanalis.
Mul on hea meel, et tekkinud on suur hulk tele-eksperte, kes teavad täpselt, mida peab näitama ETV prime-time 'is ja mida mitte ning püüavad sellele siis kõlavate pealkirjade abil tähelepanu tõmmata. Keerulisem on aru saada selle suure avaliku kära eesmärgist, aga ega vist kõike tabada suudagi. Rohkem empaatiat sooviks küll kõigile.
Ahjaa, juba pühapäeval saab ETV-st vaadata Erle Veberi uut portreefilmide sarjas sündinud filmi Anu Rauast ning 23. veebruaril Raimo Jõeranna filmi "Sea aasta". Elagu dokumentaalfilmid!
Taavi Aruse lühidokumentaalfilm "Lil Eesti" on ETV2 eetris 19. veebruaril kell 21.30, hiljem jõuab film ka Jupiteri ja ERR-i kultuuriportaali. | ETV peatoimetaja "Lil Eestist": keeruline on aru saada selle suure avaliku kära eesmärgist | https://kultuur.err.ee/1608116473/etv-peatoimetaja-lil-eestist-keeruline-on-aru-saada-selle-suure-avaliku-kara-eesmargist | Mitmetes väljaannetes on viimasel ajal küsitud, miks jõuab Taavi Aruse lühidokumentaal "Lil Eesti" ainult ETV2 eetrisse. ETV peatoimetaja Marje Tõemäe selgitas lahti "Eesti lugude" eetriloogika ning rõhutas, et värske Eesti dokumentalistika saab erinevates ERR-i kanalites alati suurt tähelepanu. |
Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel tulevad starti viis sise-EMi normatiivi juba täitnud sportlast: Kreete Verlin, Diana Suumann, Risto Lillemets, Keiso Pedriks ja Karl Erik Nazarov. Lisaks teevad tippudest kaasa Ksenija Balta, Jander Heil, Jekaterina Patjuk, Marielle Kleemeier, Tähti Alver, Lilian Turban jpt
Kui eelmisel aastal üllatas Karl Erik Nazarov (Audentese SK) Eesti rekordiga 60m jooksus, siis sel aastal on tippmargid alistunud 60m tõkkejooksus nii U-23 kui ka täiskasvanute arvestuses. Esialgu plaanis noormees osaleda Torunis kergejõustiku EM-il koos sõbrast konkurendi Keiso Pedriksiga tõkkedistantsil, aga kuna eelmisel nädalal alistus Eesti tippmark 60m jooksus, siis selle võimsa rekordi foonil otsustas Nazarov EM-ile sõita just sellel jooksudistantsil. Eesti rekordimeest näeb laupäeval stardipakkudel 60m ja pühapäeval 200m jooksus.
Selle nädalavahetuse üks põnevamaid duelle tõotab tulla naiste 60 meetri tõkkejooksus. Meistritiitlit lähevad jahtima Diana Suumann (TÜ ASK) ja Kreete Verlin (SK Fortis), kes on mõlemad viinud naiste tõketega distantsi uuele tasemele ning sihtimas 2010. aastast Ksenija Baltale kuuluvat 60m tõkkejooksu Eesti rekordit. Mõlemal neiul on juba täidetud Toruni sise-EMi normatiiv (8.25). Sisehooajal on kõige nobedamalt tõkkeid ületanud Suumann, kes ajaga 8.17 püstitas 7. veebruaril Tallinnas uue isikliku rekordi.
Õilme Võro loobumise tõttu on 60m ja 200m sprintides kirkamaid medaleid noolima minemas Kreete Verlin (SK Fortis), Karoli Käärt (TÜ ASK), Ann Marii Kivikas (SK Altius) ja Kristin Saua (Võru KJK Lõunalõvi). Meeste sprintides on peale Nazarovi üles andnud end Ken-Mark Minkovski (Audentese SK), Robin Sapar (KJK Vike), Tanel Visnap (Valga SK Maret-Sport).
Meeste 60m tõkkejooksus tuleb kindla favoriidina stardipakkudele Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes 23. jaanuaril toimunud Pärnu Spordikooli seeriavõistluse II etapil jooksis uueks isiklikuks rekordiks 7.76. Pedriksile tulevad konkurentsi pakkuma KJK Saare esindajad Johannes Treiel ja Risto Lillemets, Martin Täht (SK Fortis) ning Jakob Ristimets (TÜ ASK).
Tuline võistlus tõotab tulla naiste kaugushüppesektoris. Pikki õhulende on oodata suvel tulemusega 6.54 Eesti meistriks kroonitud Tähti Alveri (Nõmme KJK) poolt ning oma hooaja avastardi teeb Eesti rekordiomanik Ksenija Balta (Tallinna SS Kalev). Lisaks näeme hüppamas Aet Laurikut (KJK TIPP) ja Audentese Spordiklubi esindajaid Merilyn Uudmäed, Katre Sofia Palmi, Liisa-Maria Lustit. Meeste kaugushüppes on oma osalemise kinnitanud Jaak Joonas Uudmäe (Audentese SK), Rain Kask (Tallinna SS Kalev), Henrik Kutberg ning eelmise aasta sügisest Andrei Nazarovi käe all treenimist alustanud Ken-Mark Minkovski (mõlemad Audentese SK).
Naiste kõrgushüppes ootame haaravat konkurentsi Lilian Turbani (SK Elite Sport) ja Elisabeth Pihela (Audentese SK) vahel, kelle isiklikud rekordid sisetingimustes on viidud sel hooajal kõrgusteni 1.87 ja 1.86. Medalimõtetega leiame nimekirjast ka Grete Udrase (Audentese SK). Meeste kõrgushüppes on tuntumatest nimedest stardis suvel Eesti meistriks kroonitud Kristjan Tafenau (KJS Sakala), Karl Lumi (Tallinna SS Kalev) ja sisehooaja edetabeli liider 2.10-ga Hendrik Lillemets (KJK Saare).
Kolmikhüppes asuvad mulluseid sisemeistrivõistluste tiitleid kaitsma Audentese spordiklubi sportlased Merilyn ja Jaak Joonas Uudmäe. Neidude seas tulevad Merilynile konkurentsi pakkuma Eliise Anijalg (Tartu SS Kalev), Daria O'Konnel-Bronin (Audentese SK) ja Anna Panenko (KJK Atleetika). Meeste hulgas on medalinõudlejad Igor Andrejev (Audentese SK), Viktor Morozov (KJK Atleetika) ja Grigori Velikanov (KJK Kalev Sillamäe).
Naiste teivashüppes asub favoriidina võistlustulle Marleen Mülla (KJK Vike), kes krooniti eelmisel nädalavahetusel 3.85-ga U23 vanuseklassi Eesti meistriks. Värske Eesti meister seitsmevõistluses ja Toruni Euroopa sisepääsme taganud mitmevõistleja Risto Lillemets on kullapretendent meeste teivashüppes, tänavu hüpanud 5.10.
Meeste kuulitõuke tiitlikaitsja Jander Heil teeb sisehooaja avastardi just Eesti meistrivõistlustel. Aasta tagasi mõõdeti KJS Sakala sportlase kuulimuna võidutulemuseks 19.17. Naiste 4-kilose heitevahendi tõukamises asuvad kirkamate medalite eest võitlema Gertu Küttmann (Niidupargi KJK), Valeria Radajeva (Audentese SK) ja Monica Vainola (Nõmme KJK).
Veerandmaileritest tuleb möödunud aasta tiitlit kaitsma Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev), kes on viinud sisehooajal oma isikliku rekord alla 55 sekundi – 54.58. Talle tulevad konkurentsi pakkuma KJK Nõmme piigad Helin Meier ja Annika Sakkarias. Euroopa sisemeistrivõistluste normatiiv on 53.75 sekundit. Meestest asuvad kuldmedali mõtetega 400m distantsil starti Robin Sapar (KJK Vike), Lukas Lessel (SK Elite Sport) ja Rivar Tipp (TÜ ASK).
Keskmaadistantsidel on kohal suur osa Eesti paremikest. Naiste 800m ja 1500m distantsidel näeme säravamate medalite eest heitlemas Kelly Nevolihhinit (KJK Vike), Helin Meierit (Nõmme KJK), Katrin Zaitsevat (Tartu SS Kalev), Katrina Stepanovat (Sparta) ja Jekaterina Patjuki (TÜ ASK). Viimane neist läheb möödunud aasta Eesti meistritiitlit kaitsma 3000m jooksus. Patjukile tulevad viieteistkümnele ringile konkurentsi pakkuma Laura Maasik (Nõmme KJK) ning äsja Keenia laagrist tagasi jõudnud Kaisa Kukk (Tartu SS Kalev).
Meeste 800m tuleb 2020. aasta sisemeistritiitli võitu kaitsma Audentese Spordiklubi välejalg Rasmus Kisel. Kuldmedali mõtetega asuvad stardijoonele aga ka Enari Tõnström (KJS Sakala), Karel-Sander Kljuzin (TTÜ SK) ning Deniss Šalkauskas (TÜ ASK). Kljuzin koos Olavi Allase (Tartu SS Kalev), Karel Hussari (Jooksupartner) ja Kalev Hõlpusega (Rapla JK) asuvad kirkamate medalite eest jooksma ka 1500m distantsil.
Jekaterina Mirotvortseva puudumisel asuvad naiste 3000m käimisel distantsil kuldmedali eest heitlema Polina Simonenko (KJK Atleetika) ning Alla Šubina (KJK Kalev Sillamäe). Meeste 5000m distantsil tuleb tiitlit kaitsma Virgo Adusoo (Bruno Junk Käimisklubi). | Kergejõustiku Eesti talvistel meistrivõistlustel stardivad mitmed tipud | https://sport.err.ee/1608116440/kergejoustiku-eesti-talvistel-meistrivoistlustel-stardivad-mitmed-tipud | 20.-21. veebruaril toimuvad Tallinnas sisehooaja olulisimad kergejõustikuvõistlused – Eesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus. Juba saabuval nädalavahetusel võib Lasnamäe kergejõustikuhallis näha võistlemas suurt osa Eesti kergejõustikutippudest, kellest nii mõnelgi on eesmärgiks märtsi alguses Torunis toimuvate Euroopa sisemeistrivõistluste normatiivi alistamine. |
"15 aasta jooksul on aasta keskmine õhutemperatuur muutunud üsna suures ulatuses ehk kuni 3 °C," ütleb Tallinna Tehnikakõrgkooli kaasprofessor Agu Eensaar, "samas kui erinevate linnade aasta keskmiste õhutemperatuuride maksimaalne erinevus oli 1,1 °C."
Eensaar kogus aastatel 2005–2019 ehk 15 aasta jooksul õhutemperatuuri andmeid seitsmest Läänemere-äärsest linnast: Stockholmist, Tallinnast, Helsingist, Narvast, Pärnust, Tartust ja Võrust. Ta analüüsis vaatlusandmete põhjal, kuidas on muutunud neis paigus päeva, kuu, aastaaja ja aasta keskmised pinnaõhu temperatuurid.
Aastad, aga päevad, kuud ja aastaajadki
"15 aasta keskmine õhutemperatuuride kasv piirkonnas oli 0,43 °C kümne aasta kohta, mis on praktiliselt sama suur kui perioodil 1980–2017," märgib Agu Eensaar. Samas näitab ta alloleval joonisel, et tegelikult kõikus keskmine temperatuur uuritud linnades aastati päris palju.
15 aasta keskmine õhutemperatuuride muutus uuritud linnades. Autor/allikas: Agu Eensaar/Atmosphere
Minnes täpsemalt väiksemate ajavahemike keskmiste muutuste juurde, olid näiteks päeva keskmised õhutemperatuurid Eensaare sõnul uuritud linnades üsna sarnased. Oma töös võrdles Eensaar Läänemere-äärsete linnade päeva keskmisi temperatuure Kesk-Inglismaa sama perioodi keskmistega ja tõdes, et sealgi olulisi erinevusi pole.
"Kõikide päeva keskmiste õhutemperatuuride alusel ei ole uuritavatel linnadel kriitilist erinevust, välja arvatud Stockholm," toob Eensaar välja. "Samas polnud kriitilist erinevust Stockholmi õhutemperatuuridel Pärnu, Võru ja Helsingi õhutemperatuuridega."
Kuu keskmised õhutemperatuurid astusid seitsmes linnas samuti üsna ühte jalga. Kõige erinevamad olid need linnati kevadel aprillis ja mais. Samas olid kõigi linnade kuu keskmised temperatuurid aastati üsna erinevad, muutudes kuni 16°C.
Võrreldes Tallinna 15 aasta kuude keskmise õhutemperatuuriga oli Tartu, Võru ja Narva olukord läbi aasta üsna sarnane, eriti alates suve keskpaigast. "Suvel on Tartu ja Võru õhutemperatuurid kuni 1,5 °C kõrgemad kui Tallinnas," ütleb Eensaar suve alguse kohta. Teistest erines kuude keskmise võrdluses Stockholm, kus Atlandi ookeani mõjul oli kuu keskmine temperatuur muudest linnadest pea kaks kraadi kõrgem.
Mis puutub aastaaegadesse, muutusid õhutemperatuurid uuritud linnades erinevalt. "Kevadel pole olulist erinevust Narva, Helsingi, Tallinna ja Pärnu õhutemperatuuridel ning samuti Pärnu, Stockholmi, Tartu ja Võru õhutemperatuuridel," kirjeldab Eensaar. Suvel valitses umbes sama temperatuur Tallinnas, Stockholmis ja Pärnus ning omakorda Narvas, Helsingis ja Võrus. Sügisel astusid ühte jalga Tartu, Võru, Narva, Tallinn ja Pärnu ning teisalt Pärnu, Helsingi ja Stockholm.
"Ainult talve puhul on jaotuses kriitilise erinevuse alusel grupid kokkulangevusteta – külmema õhutemperatuuriga grupi moodustavad Narva, Tartu ja Võru. Stockholmis on kõige soojem ning vahepealse grupi moodustavad Tallinn, Pärnu ja Helsingi," võrdleb uurija.
15 aastat räägivad ilmast, 30 kliimast
Agu Eensaare sõnul 15 aasta jooksul väga drastilisi muutusi õhutemperatuuris tavaliselt ei teki. Siiski peab ta märkimisväärseks tõsiasja, et uuritud aastatel kasvas õhutemperatuur kõige kiiremini veebruaris, kuigi pikema aja vaates sellist muutust ei leitud. "Lühike ajavahemik ei lubagi teha väga usaldusväärseid järeldusi," ütleb ta.
Eesti ja ümbritsevate alade meteoroloogiline olukord sõltub Eensaare sõnul suuresti üleilmsetest teguritest. Need võivad areneda aga väga ennustamatult. "Vahet tuleb teha ilmal ja kliimal. Olgugi et toimub kliima soojenemine, siis ilm võib ikka minna külmemaks," ütleb ta ja lisab, et tänavune talv kinnitab öeldut. Olulist suvise õhutemperatuuri tõusu pole tema sõnul siiski lähitulevikus oodata: enamasti kasvavad temperatuurid kevadel ja sügisel.
Kui Eensaar käsitles õhutemperatuuri muutusi ühes kindlas piirkonnas 15 aasta jooksul, siis kliimamuutuste uurimiseks tuleks andmeid koguda vähemalt 30 aastat. "Kliima muutumise üks, aga mitte ainus näitaja on õhutemperatuuri muutumine pikema aja jooksul. Viimasel ajal on täheldatav keskmise õhutemperatuuri kasv, mida käsitletakse kliima soojenemisena," selgitab uurija veel.
Alloleval joonisel kujutatud õhutemperatuuri kasvu kiirenemine viimasel ajal oli üks põhjus, miks Eensaar Eesti ja lähiümbruse õhutemperatuure uurida võttis.
Õhutemperatuuride muutus aastakümne jooksul erinevatel ajavahemikel. Autor/allikas: Agu Eensaar/Climate
Õhutemperatuuri muutumine on uurija sõnul keeruline protsess, millel on palju omavahel seotud põhjuseid. Kasvuhoonegaaside emissioon on neist põhjustest üks peamisi. "Keerulistel probleemidel pole lihtsaid lahendusi. Seega tuleb probleemi mitmekülgselt uurida," sõnab Eensaar. Ta ise on niinimetatud kliima soojenemist uurinud just õhutemperatuuri muutuste kaudu.
Tookord leidis ta näiteks, et Tallinna aastate 1961-1990 keskmised õhutemperatuurid on muutunud väga palju, kuid pikas plaanis võib näha mõõdukat kasvu 0,6 °C saja aasta kohta.
Tallinna keskmiste õhutemperatuuride anomaaliad. Autor/allikas: Agu Eensaar/Climate
Kuigi Tallinnas kasvas õhutemperatuur pikas vaates aeglaselt, siis lühemate ajavahemike põhjal otsustades oli kasv palju kiirem. Aastail 1980–2017 kasvas Tallinna aasta keskmine õhutemperatuur juba 0,4 °C kümne aasta kohta. "See on oluliselt kiirem kasv kui globaalselt maakeral ja ka kiirem kui põhjapoolkeral," märgib Eensaar.
Õhutemperatuur ei muutu tema sõnul aga aasta vältel ühesuguse kiirusega. Nii näitas statistiline analüüs, et temperatuur kasvas kevadel märtsist maini ning sügisel ja talve algul. Samas pole südatalvel veebruaris ja suvel juunist septembrini olulist kasvu märgata. "Siit tuleneb järeldus, et keskmiselt suvel õhutemperatuur ei ole kasvanud ehk plaanid Eestis apelsine ja banaane kasvatama hakata ei ole realistlikud," võtab Eensaar mõtte kokku.
Uurija toob veel esile, et õhutemperatuuride analüüs põhineb statistikal. Seega annab see infot mingite temperatuuride tõenäolise esinemise kohta, kuid ei ütle, millal need täpselt esinevad. Statistika abil ei saa tema sõnul midagi täie kindlusega ära tõestada või muutuste põhjusi leida. Pigem aitab statistika muutusi hinnata. Muutuste põhjuste leidmiseks on Eensaare sõnul vaja katseid, kuid kuna meil on vaid üks planeet, ei saa midagi võrdlevalt katsetada.
"Sellepärast on kliima muutuste põhjuslike seaduspärasuste väljaselgitamisel väga olulised teoreetilised matemaatilised mudelid," ütleb ta. Ilma ennustavad mudelid tema sõnul juba üsna hästi, aga aastakümnetesse ulatuvad täpsed prognoosid on praktiliselt võimatud sisendandmete ebatäpsuste ning atmosfääriprotsesside stohhastilisuse tõttu.
Agu Eensaar kirjutab keskmiste õhutemperatuuride muutustest ajakirjas Atmosphere. | Uuring: Eesti suvine keskmine õhutemperatuur pole sel sajandil kasvanud | https://novaator.err.ee/1608116476/uuring-eesti-suvine-keskmine-ohutemperatuur-pole-sel-sajandil-kasvanud | Viimase 15 aasta jooksul on Eesti suuremate linnade, Helsingi ja Stockholmi keskmised õhutemperatuurid kõikunud üsna ühtemoodi. Keskmiselt kerkis aasta keskmine õhutemperatuur neis linnades 0,43 °C kümne aasta kohta, selgus värskest uurimusest. Samas näitab pikem võrdlus, et Eestis läheb õhk soojemaks keskmiselt 0,6 °C sajandis. |
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 698,96 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,3 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 50, haiglaravi vajab 508 patsienti. Päev varem oli haiglas 502 inimest. Intensiivravi vajab 37 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 21 inimest.
Ööpäeva jooksul suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest – 86-aastane mees, 81-aastane mees, 77-aastane mees ja 72-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 518 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 444 inimesel. 304 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 136, Saaremaale 79, Tartumaale 74, Pärnumaale 58, Lääne-Virumaale 36, Võrumaale 32 ja Viljandimaale 21 uut positiivset testi. Valga-, Rapla- ja Järvamaale lisandus 13, Jõgevamaale 8, Põlvamaale 7, Hiiumaale 5 ja Läänemaale 2 nakkusjuhtu. 11 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Terviseameti jälgimisel on üle 23 700 inimese.
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 12 800 inimese, kellest 3848 on nakatunud. Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 4100 inimese, kellest nakatunud on 1120. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 2500 inimese, kellest 740 on nakatunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 4300 inimese, kellest 1119 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja, ida ja lääne regiooni nakatunuid).
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 57 543 inimesele, kaks doosi on saanud 24 827 inimest. Möödunud ööpäeval tehti 6316 kaitsesüsti. | Ööpäevaga lisandus 952 nakatunut, suri neli inimest | https://www.err.ee/1608116299/oopaevaga-lisandus-952-nakatunut-suri-neli-inimest | Terviseameti teatel võeti viimase ööpäeva jooksul 6380 koroonaproovi. Uuteks nakatunuteks osutus 952 inimest, see on 14,9 protsenti võetud proovide koguarvust. |
Tagastatava tulu on annetuseks suunanud 1900 inimest, kokku soovivad inimesed annetada 77 000 eurot.
Deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 30. aprillil.
Enammakstud tulumaksu tagastatakse alates 26. veebruarist neile, kes deklareerisid oma tulud elektrooniliselt ja 19. märtsist paberil deklaratsiooni esitajatele. Kui inimesel tuleb tulumaksu juurde maksta, siis selle tasumise tähtaeg on 1. oktoobril.
Oodata on enam kui 750 000 deklaratsiooni esitamist. Eelmisel aastal tagastas MTA enam makstud tulumaksu 189 miljonit eurot, inimestel tuli tulumaksu juurde tasuda kokku 58 miljonit eurot. | Tuludeklaratsiooni on esitanud pea 400 000 inimest | https://www.err.ee/1608116464/tuludeklaratsiooni-on-esitanud-pea-400-000-inimest | Maksu- ja tolliametlile oli reedeks esitanud tuludeklaratsiooni 398 000 inimest. Esitatud tuludeklaratsioonide põhjal kuulub inimestele tagastamisele 131 miljonit eurot ja juurde maksmisele 8,2 miljonit eurot. |
"Anname teada, et meie meeskonnast lahkus osapoolte kokkuleppel Kristjan Kangur. Suured tänud Kristjanile tehtud töö eest ja soovime talle parimat uutel väljakutsetel," teatas TalTechi korvpallimeeskond ühismeedia vahendusel.
38-aastase Kanguri kontole jäi käimasoleval hooajal Eesti-Läti korvpalliliigas 14 mänguga keskmiselt 10,1 punkti, 5,9 lauapalli ja 2,7 resultatiivset söötu.
View this post on Instagram
A post shared by TalTech Basketball (@taltechbasketball) | Kristjan Kangur lahkus TalTechi meeskonnast | https://sport.err.ee/1608116431/kristjan-kangur-lahkus-taltechi-meeskonnast | Sügisel TalTechi korvpallimeeskonnaga liitunud pikaaegne Eesti koondislane Kristjan Kangur lõpetas ülikoolimeeskonnaga poolte kokkuleppel lepingu. |
"Arktika ralli saab olema väga huvitav. Rovaniemi asub kaugel põhjas, seega on kindel, et meid ootavad külmad ja lumised olud. Võistlesin seal kümmekond aastat tagasi, nii et mul on mõne kiiruskatse jagu kogemusi," kommenteeris Tänak Hyundai pressiteates.
"See on sajaprotsendiliselt lumeralli ja see kuulub igati õigustatult autoralli MM-kalendrisse. Loodame Monte Carlo pettumused seljataha jätta, oma hooaja käima tõmmata ning meile ja meeskonnale väärilise tulemuse teha," lisas tunamullune maailmameister, kes pole tänavu veel punktiarvet avanud.
"Pole saladus, et meie hooaeg Monte Carlos ei alanud nii, nagu oleks pidanud. Arktika ralli annab meile võimaluse teha vigade parandus," lisas Hyundai tiimipealik Andrea Adamo. "Kõik meie kolm pilooti on lumerallidel lõpetanud esikolmikus, mistõttu teame, et nad on võimelised keerulistes oludes sõitma.
"Uus ralli on põnev väljakutse, kuid me ei saa loorberitele puhkama jääda. Peame kõigil kolmel päeval andma endast kõik – ainult võit on hea tulemus," rõhutas hispaanlane.
Hyundaid esindavad Soomes lisaks Tänakule belglane Thierry Neuville ja hooaja esimese stardi tegev iirlane Craig Breen.
Arktika ralli sõidetakse 26.-28. veebruaril. | Tänak Arktika ralli eel: Monte Carlo pettumused tuleb seljataha jätta | https://sport.err.ee/1608116392/tanak-arktika-ralli-eel-monte-carlo-pettumused-tuleb-seljataha-jatta | Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Põhja-Soomes peetava Arktika talveralliga. Hyundai piloot Ott Tänak, kes oli sunnitud hooaja avaralli Monte Carlos katkestama, loodab teha korraliku vigade paranduse. |
Matthias Tassi ja Leemet Böckleri koduvõistkond Saint Mary's Gaels kohtus võõrsil NCAA tugevaimaks meeskonnaks peetava Gonzaga Bulldogsiga, kellele jäädi kindlalt alla 65:87 (24:51), vahendab Korvpall24.ee.
Harjumuspäraselt algviisikus alustanud Tass viibis platsil 24 minutit ja viskas selle ajaga 12 punkti (kahesed 4/9, kolmesed 0/1, vabavisked 4/5), olles oma meeskonna paremuselt kolmas korvikütt. Lisaks kogunes eestlase arvele kolm lauapalli, üks korvisööt, üks vaheltlõige, viis pallikaotust ja neli isiklikku viga. Böckler väljakul ei käinud. | Tass viskas kahekohalise punktisumma, kuid koduülikool sai kindla kaotuse | https://sport.err.ee/1608116254/tass-viskas-kahekohalise-punktisumma-kuid-koduulikool-sai-kindla-kaotuse | USA korvpalli üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis käisid läinud öösel platsil kolm Eesti korvpallurit. Paraku võidurõõmu ei saanud maitsta neist keegi. |
Viimastel nädalatel järjest populaarsemaks muutunud Clubhouse on suulisel vestlusel põhinev suhtlusvõrgustikurakendus. Selle kasutajad saavad kuulata inimeste vahelisi vestlusi, intervjuusid ja arutelusid erinevatel teemadel. See on nagu taskuhäälingule salvestamine, kuid toimub otseülekandes, teatas The Guardian.
Rakendusega liitumisel saab kasutaja valida endale huvipakkuvad teemad, näiteks tehnika, raamatud või tervis. Mida rohkem teavet rakendusega jagada, seda rohkem vestlusruume soovitab Clubhouse jälgida või nendega liituda.
Clubhouse'i rakenduse liikmeks saab ainult spetsiaalse kutsega, sinna ei saa iseseisvalt kontot luua. Clubhouse'i kutse saab saata juba rakenduse olemasolev liige.
Clubhouse'i kasutajad ei saa saata kutset kõigile, kes soovivad rakendusega liituda. Olemasolevatel kasutajatel on võimalus välja saata ainult kaks kutset.
Clubhouse'i rakendus on saadaval alates 2020. aasta märtsist ja see asutati USA-s Silicon Valley-s. Veebruari alguses oli rakendusel üle kahe miljoni kasutaja.
Clubhouse sai laiemalt tuntuks, kui USA ettevõtja Elon Musk korraldas rakenduses vestluse Robinhoodi tegevjuhi Vlad Teneviga. Selle tagajärjel hakati Clubhouse'i liikmekutseid müüma suurtes veebiplatvormides, näiteks Redditis ja eBays.
Hiinas kasutati Clubhouse'i, et rääkida teemadel, mida muidu tsenseeritakse. Alates 8. veebruarist 2021 on Clubhouse aga Hiinas blokeeritud. | Clubhouse'i rakendus on sotsiaalmeediasse toonud heli | https://www.err.ee/1608116359/clubhouse-i-rakendus-on-sotsiaalmeediasse-toonud-heli | Sotsiaalmeediasse on jõudnud heli, USA uus suhtlusrakendus Clubhouse võimaldab interneti vaheldusel korraldada konverentsikõnesid ja kodupidusid. |
Mihkel Raud "Võtku homme mind või saatan" (KAVA Kirjastus)
Mihkel on igasugu saasta kah kirjutanud. Tegin kunagi intervjuu temaga, "Musta pori näkku" oli äsja ilmunud, küsisin, et kas sa ise aru saad, et sa võid praegu kirjutada ja avaldada ükskõik mida, kõik ostetakse ära. No Mihkel ütles umbes möh ja avaldas imeliku krimiviiuli, mis kellelegi suuresti korda ei läinud. Kui need 6000-7000 ostjat maha arvata. Tubli töö.
No ja siis vahepeal tegi ta mõned asjad veel, nendest jätame sõbralikult rääkimata, aga suur oli mu skepsis, kui lõin lahti müriseva machomehe kaanepildiga "Võtku homme mind või saatan". Loomulikult, Kris Kristoffersen, let the devil take tomorrow, täna sõpra vajan ma, nagu Mihkli sõnutsi ja ka objektiivselt Eesti kõigi aegade parim laulja Ivo Linna kunagi sahises. Jah, laula mu laulu, kähisev hääl, kui Leelo sulle nii head sõnad teeb. Saatanalaulu sõnad olid ka kuradi head, aga või ma mäletan, kas need tegi Karmo või Käo,
Kuulasin raamatu kõrvale kumbagi laulu, ameerika keeles ja eestilises keeles, nutma ajasivad mõlemad. Mihkli raamat ajab enamjaolt naerma, aga päris lõpus ajas nutma ka. Pole hullu, nii peabki olema, hea kirjanduse ülesanne on pigem inimest rõõmsaks teha. Aga seekord ma täie aususega ka kurvastasin ja nutsin ja kütsin koos Mihkliga. Tundsin, et ei ole ilmaasjata loetud.
Mihkel on ennast Raudkonda, sellesse suurde kirjanduslikku perekonda sisse kirjutanud, ja mitte lihtsalt templi pärast kirjanikupassis. Ma võin selle kirjanikutempli talle otse keset ta laia lõusta lajatada. Mina võin. Kui tahan. Tahan küll.
Ann Cleeves "Kulutuli" (Varrak)
Jõrmi rokkari tasakaalustamiseks kulub ja tuleb lugeda siivsa krimidaami Shetlandi-sarja uuemat üllitist. Kuulu järgi olla emand Cleeves Shetlandi-lugude kirjutamise lõpetanud põhjusel, et nii väikses kohas ei saa nii palju jampsi ette tulla, et ta peab muidu hakkama lisaks kurjategijatele ka ohvreid saartele sisse vedama. Ja see poleks enam see. Noh, Midsomeri mõrvikuid niisugune pisiasi küll häirinud pole, ent eks ole Ann Cleeves ka kraad kõvem kirjanik.
Tõepoolest, Mihkel Rauaga sobib "Kulutuli" väga kenasti kokku. Suhted on siin sassis nii mitmel tasandil, et annab ikka harutada. Aga kummalisel kombel leiduvad ka mingisugused lahendused. Pluss see meretuul ja väikepaiga kampsikuhõnguline vaib, mis need lood eriti armsaks teeb. Mihkel võiks oma suurele vennale Käsmu külla minna ja ühe kodumaise pisiühiskonna-põneviku ilmarahvale rõõmuks luua. Ega kõik maailma hea Ameerikas asu. Ega kuri.
Shetland tuli vahepeal päris tumemeelse telesarjana pildieetrisse. Oli küll natuke muutunud võrreldes lähtematerjaliga, kuid raamatutele fooniks ja illustratsiooniks üliilus. Osati ka õigel ajal joon alla tõmmata. Ma armastan seda seltsi lugusid (lugu ju telelugugi), mis ühe või teise koha sulle omaseks ja arusaadavaks kirjutavad (või näitavad).
Ann Cleeves on küllap toonud Shetlandile rohkem raamatuturiste kui mõni lunn (või mis iganes part seal saartel edvistab) linnuvaatlejaid. Tahaks selliseid põnevaid inimlikke jutuveeretusi ka tänapäeva Eestist. Meil siin juhtumisi juhtumusi juhtub küll. Kirjanik, ärgake! | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Mihkel Raud ja Ann Cleeves | https://kultuur.err.ee/1608116344/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-mihkel-raud-ja-ann-cleeves | Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv võttis sel korral vaatluse alla kaks vastandlikku teost: Mihkel Raua "Võtku homme mind või saatana" ja Ann Cleevesi Shetlandi-sarja krimiloo "Kulutuli". |
"Kahtlemata peab Keskerakond olema mures oma põhilistes kantsides Tallinnas ja Ida-Virumaal. Täna ei ole võimas võit sugugi kindel. Nii et vaevalt, et Keskerakonnale need kohalikud valimised nii edukaks kujunevad," rääkis Saarts ERR-ile.
Tema sõnul ei ole Keskerakonna kõige suurem risk mitte see, et vene valija neid enam nii suurelt ei toeta nagu selgub ka arvamusküsitlustest, vaid see, et vene valijal puudub üldse motivatsioon valimistele välja tulla. "Sest Keskerakond on selleks (kohalike omavalitsutse valimise - ERR) ajaks juba viis aastat võimul olnud ja võib küsida, mida ta vene valija jaoks teinud on - mis on need märgilised poliitikad? Vastus on, et väga vähe või isegi mitte midagi," tõdes Saarts.
Politoloogi hinnangul on Keskerakonna jaoks Reformierakonnaga ühte koalitsiooni minekul oht, et koalitsioonileping sisaldab väga vähe olulist tema valijate, ennekõike vene valijate jaoks. "Kui vaatame koalitsioonilepingut, siis seal on Keskerakonna tuumikvalijale, ennekõike vene valijale ikkagi väga vähe. See võib olla ka üks põhjustest, miks Keskerakonna toetus on langenud ja partei seis reitingutes ei ole kõige parem," rääkis Saarts.
Kommenteerides reedel avaldatud ERR-i tellitud uuringu tulemusi, märkis Saarts, et selle juures tuleks arvestada, et küsitletavate seast on puudu mittekodanikud ja Venemaa kodanikud, kes samuti saavad kohalikel valimistel hääletada. "Selles valijarühmas üldiselt on Keskerakond olnud suhteliselt populaarne. [Aga] võimalik, et see populaarsus on langenud," nentis ta.
Saarts nõustus ka mõttega, et uue, Reformierakonna moodustatud koalitsiooniga on tekkinud Eesti poliitilisel maastikul uus vastasseis, mille ühes otsas on peaministripartei ja teises EKRE ning kõik teised erakonnad on kõrvale tõrjutud.
"Kui vaatame toetusreitinguid, siis praegu kujunevad väga selgelt välja valitsusvahetuse võitjad ja läbi selle ka poolused Eesti poliitikas. Ühel pool on Reformierakond, teisel pool on EKRE ja need, kellele niisugune liberaalse suunitlusega koalitsioon sobib," rääkis Saarts. Tema sõnul kalduvad liberaalsema vaatega valijad pigem Reformierakonna poole ja kriitilised EKRE poole. "Ja tõepoolest - ülejäänud erakonnad jäävad kõrvale või on marginaalses seisus. Neil on teatud toetusbaas olemas, aga nad ei ole Eesti poliitika tuumiktegijad. Ja ma usun, et just siin on neile erakondadele teatud mõtlemiskoht," tõdes Saarts.
Turu-uuringute veebruarikuise küsitluse kohaselt on suurima toetusega Reformierakond 28 protsendiga, teiseks on tõusnud EKRE 20 protsendiga ja kolmandaks langenud Keskerakond 17 protsendiga. Neljas on Eesti 200, mida toetab 16 protsenti, viies Sotsiaaldemokraatlik Erakond seitsme ja kuues Isamaa kuue protsendiga.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised peetakse tänavu 17. oktoobril. | Saartsi hinnangul peaks Keskerakond mures olema | https://www.err.ee/1608116323/saartsi-hinnangul-peaks-keskerakond-mures-olema | Venekeelsete valijate hulgas järsult toetust kaotanud Keskerakond peaks sügisel toimuvate kohalike valimiste eel mures olema, ütles Tallinna Ülikooli dotsent, politoloog Tõnis Saarts. Valitsusvahetusega on tekkinud Eesti poliitikas ka uus vastasseis, mille poolused on Reformierakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), lisas ta. |
Kärevere-Kardla lõigu ehituse algus annab stardipaugu Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamisele Tartu suunast, nentis transpordiameti juht Kaido Padar.
Kõnealune maanteelõik läbib Natura 2000 loodus- ja linnuala, millest tulenevalt on loodusala metsapiiride lähedusse ette nähtud kaks tunnelit suurulukitele. Üks suurulukitunnelitest on kavandatud kaheotstarbelisena – suurulukite läbipääs koos kogujatee läbipääsuga.
Teine tagab üksnes loomadele läbipääsu tee alt. Lisaks rajatakse kaks teealust truupi väikeulukitele ning maantee serva ligi 7,7 km ulukitara.
Suurulukitunnel Kärevere-Kardla lõigul Autor/allikas: Transpordiamet
Metsatare, Saariku ja Silla maaüksustele ehitatakse kokku 337 meetrit müratõkkeseina. Müra ja valguse eest kaitstakse ka tunneleid kasutavaid loomi. Lisaks teostatakse lepingu käigus maaparandustöid, side-ja elektritöid, paigaldatakse uued liikluskorraldusvahendid ning rajatakse nii kõrg-kui madalhaljastust.
Teelõigul on sõiduradade laius 3,5 meetrit, eraldusriba laius 2,8 meetrit ja sõidutee serva on ette nähtud 2–2,5 meetri laiune kindlustatud teepeenar. 2+2 ristlõikega teelõigule paigaldatakse metallist karptalast keskpiire. Ehitatakse uued juurdepääsuteed ning tagasipöördekohad, kohaliku liikluse ühendamiseks olemasoleva teedevõrguga ja juurdepääsuks teeäärsetele kinnistutele.
Suurulukitunnel Kärevere-Kardla lõigul Autor/allikas: Transpordiamet | Tartu suunast hakkab Eesti üht põhimaanteed 2+2 kujule ehitama Nordecon | https://www.err.ee/1608116281/tartu-suunast-hakkab-eesti-uht-pohimaanteed-2-2-kujule-ehitama-nordecon | Transpordiamet ja ehitusettevõte Nordecon sõlmisid lepingu Tallinna–Tartu maantee kilomeetrite 167–171 Kärevere–Kardla lõigu 2+2 möödasõidualade ehitamiseks. Tööde maksumus on 12,6 miljonit eurot pluss käibemaks. |
Elektrituruseadusega määrati 2007. aastal taastuvenergia toetuste perioodiks 12 aastat, ehk toona tootmist alustanud ettevõtja sai toetust kuni 2019. aastani.
Kuigi 2021. aastal on täielikult üle mindud taastuvenergia oksjonipõhisele süsteemile, siis tahetakse tootjale toetust maksta ikka 12 aastat. Käesoleval aastal jaama rajaval ettevõtjal on seega võimalik toetust saada kuni 2033. aastani.
Konkurentsiameti analüüsi kohaselt näitavad teiste riikide kogemused, et taastuvenergia jaamu on võimalik rajada ka minimaalse taastuvenergia toetusega. Taastuvenergia eesmärgid tuleks saavutada võimalikult väikese toetusega ja vaba konkurentsi tingimustes.
Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul on väga suur taastuvenergia potentsiaal meretuuleparkides. "Meretuuleparke võib mõnes mõttes võrrelda aastakümneid tagasi Põhjameres avastatud nafta- ja gaasivarudega, mis on nii mõnelegi riigile jõukust toonud. Oluline on ressurss läbipaistval viisil kasutusele võtta, sest selle kaudu teeniks riik ning tarbija saaks kasu võimalikult soodsast elektrihinnast," märkis Ots.
Kehtiva toetusskeemiga kaasneb ka tarbijatele põhjendamatult suur maksukoormus. Aastatel 2007 kuni 2020 oli tarbija maksukoormus kokku 829 miljonit eurot. Prognooside kohaselt ulatuvad tarbijate poolt makstud subsiidiumid 2030. aastani 1,5 miljardi euroni ning eeldatavalt makstakse toetusi aastani 2045. | Konkurentsiamet soovitab taastuvenergia toetused kaotada | https://www.err.ee/1608116275/konkurentsiamet-soovitab-taastuvenergia-toetused-kaotada | Konkurentsiamet soovitab praeguse taastuvenergia toetuste skeemi asemel minna üle turupõhisele lahendusele ja toetused järk-järgult kaotada. |
Mertens ja Sabalenka, kes mõlemad langesid üksikmängus konkurentsist neljandas ringis, alistasid reedel peetud finaalis tund ja 21 minutit väldanud matšis tšehhitarid Barbroa Krejcikova ja Katerina Siniakova 6:2, 6:3.
Belgia-Valgevene duole on tegemist teise paarismängu slämmiturniiri võiduga. Koos võidutseti ka kaks aastat tagasi US Openil, mil jagu saadi Viktoria Azarenkast ja Ashleigh Bartyst. | Mertens ja Sabalenka võitsid karjääri teise slämmiturniiri | https://sport.err.ee/1608116236/mertens-ja-sabalenka-voitsid-karjaari-teise-slammiturniiri | Tennis Austraalia lahtiste meistrivõistluste naiste paarismänguturniiri võitsid belglanna Elise Mertens ja valgevenelanna Arina Sabalenka. |
Praegu on Eestis kasutusel kahte sorti vaktsiinid: mRNA-põhised ja viirusvektorit kasutavad. mRNA-l põhinevates vaktsiinides (Pfizeri ja Moderna vaktsiinid) sisaldub lühike jupp informatsiooni RNA-d (inglise keeles messenger RNA ehk mRNA), mis kannab endas õpetust koroonaviiruse ogavalgu tootmiseks.
Vaktsiinis sisalduva mRNA õpetuste põhjal valmistab rakk ise koroonaviiruse ogavalgu ning immuunsüsteem saab seda tundma õppida. mRNA tekib ja lagundatakse organismis pidevalt. Kuna paljas mRNA rakkudesse sisse ei pääse ja rakkudel on väga tõhus RNA lammutamise aparatuur, on vaktsiinis sisalduv mRNA pakitud väikse rasvatilga sisse.
Rasvatilga koostis on erinevatel vaktsiinidel pisut erinev, aga sisaldab muu hulgas selliseid kehaomaseid aineid nagu kolesterool või fosfolipiidid (teatavasti koosneb rakumembraan fosfolipiididest ja kolesteroolist).
Viirusvektorit kasutavad vaktsiinid (AstraZeneca ja Sputniku vaktsiinid) on üles ehitatud adenoviiruste põhjal. Adenoviirused on looduses laialt levinud, neid on palju erinevaid ja nad tekitavad tavalisi köha, nohu ja kõhulahtisusega haigusi.
Vaktsiinis kasutatavalt adenoviiruselt on eemaldatud need DNA osad, mis võimaldavad viirusel haigust tekitada: viiruse paljunemise eest vastutavad ja inimese immuunsüsteemi eest varjumist võimaldavad geenid. Nende asemel on viiruse DNA-sse sisestatud väike geenijupp koroonaviiruse ogavalgu tootmise õpetusega.
"Adenoviirus viib DNA rakku, selle õpetuste järgi toodetakse koroonaviiruse ogavalk ja immuunsüsteem saab seejärel ogavalku tundma õppida."
Eeltoodud muudatuste tõttu ongi vaktsiini infolehel kirjas, et tegemist on geneetiliselt muundatud organismidega (GMO). Kõik järgnev on sarnane mRNA vaktsiinidega: adenoviirus viib DNA rakku, selle õpetuste järgi toodetakse koroonaviiruse ogavalk ja immuunsüsteem saab seejärel ogavalku tundma õppida.
Vaktsiinides kasutatakse erinevaid adenoviiruste variante. Sputnik-V vaktsiinis on kasutusel kaks inimese adenoviirust (tüved 5 ja 26). Adenoviiruste laialdase leviku tõttu on võimalus, et varasem adenoviirusnakkuse läbi põdemine on kehasse jätnud antikehad, mis teevad vaktsiinis sisalduva viiruse kahjutuks veel enne, kui see jõuab rakku siseneda ja ogavalgu tootmist käivitada.
Selle vältimiseks kasutatakse AstraZeneca vaktsiinis šimpansite adenoviirust, mis inimeste seas ei levi, ja eelnev immuunsus ei tohiks probleemiks olla.
Nii vaktsiinides sisalduv mRNA kui ka adenoviirus ja selle DNA, samuti nende õpetuste järgi toodetud ogavalgud lagundatakse mõne aja jooksul keha enda immuunsüsteemi poolt.
Kas vaktsiinid saavad mõjutada inimese DNA-d?
Ei saa. mRNA-põhiste vaktsiinide puhul jõuab mRNA ainult raku tsütoplasmasse, kuid ei sisene rakutuuma, kus inimese enda DNA varjul on. mRNA põhjal saab ainult teha valku, kuid mitte DNA-d. RNA ja DNA omavahel ühineda ei suuda.
Viirusvektorit kasutavate adenoviirus-vaktsiinide sees on DNA, mis siseneb küll rakutuuma, kuid ei liitu inimese DNA-ga. Adenoviiruste loomulik elutsükkel on selline, et nakatumise korral viiruse DNA-d inimese omasse ei sisestata. Inimesed võivad elu jooksul erinevate adenoviirustega nakatuda kümneid kordi ja iga kord tehakse läbi samasugune protsess.
Viiruse poolt rakku viidud DNA põhjal tehakse mRNA, mis liigub tagasi raku tsütoplasmasse ja seal toimub valgusüntees – see käib ühtviisi nii loomuliku adenoviirus-nakkuse korral kui ka adenoviirustel põhinevate vaktsiinide kasutamisel.
Seega ei mõjuta vaktsiinidega süstitav mRNA või viirusvektoris sisalduv DNA vaktsineeritud inimeste DNA-d.
Milline on vaktsiinide tõhusus?
COVID-19 vaktsiinide üks olulisemaid eesmärke on raske (haiglaravi vajava) ja surmaga lõppeva haigestumise ära hoidmine. Seda eesmärki täidavad kõik kasutusel olevad vaktsiinid äärmiselt tõhusalt, kaitse raske haiguse eest jääb kõikidel vaktsiinidel praktiliselt saja protsendi lähedusse. Ei ole teada, et täielikult vaktsineeritud inimesed oleksid COVID-19 tõttu surnud.
Vaktsineerimine suudab ära hoida ka suurema osa kergeid ja keskmise raskusega COVID-19 juhtusid: Pfizeri vaktsiin 95 protsenti ja Moderna vaktsiin 94 protsenti.
Viirusvektorit kasutavate vaktsiinide tõhusus jääb sellele veidi alla: AstraZeneca vaktsiinil keskmiselt 66 protsenti (kuigi erinevate annustamisskeemide kasutamisel on võimalik tõhusust suurendada 82 või isegi 90 protsendini), Sputniku vaktsiinil 92 protsenti.
Millal saabub kaitse?
Täieliku kaitse saabumise aeg on vaktsiinidel erinev. Lubatud kaitse saavutatakse Pfizeri ja Sputniku vaktsiinidega mitte varem kui nädal pärast teist vaktsiinidoosi (21+7 päeva pärast); Moderna ja AstraZeneca vaktsiinidega kaks nädalat pärast teist vaktsiinidoosi (vastavalt 28+14 päeva ja 56+14 päeva pärast).
Osaline esialgne kaitse, mil vaktsineeritute ja platseebot saanute nakatumine selgelt lahknema hakkab, jõuab aga kätte juba hulga varem: Pfizeri ja Moderna vaktsiinidega umbes 10–14 päeva, Sputniku vaktsiiniga umbes 16–18 päeva ning AstraZeneca vaktsiiniga umbes 22 päeva pärast esimest vaktsiinidoosi. Teine vaktsiinidoos on vajalik immuunsuse tugevdamiseks.
Kuna esimesest vaktsiinidoosist saadav kaitse on osaline ja erinevate inimeste puhul varieeruv, tuleb hoolsalt jätkata nakkuse leviku meetmetest kinni pidamist: hoida distantsi, avalikes ruumides kanda maski, pesta käsi jm. Praegu soovitatakse neid meetmeid kasutada ka pärast täieliku kaitse saabumist.
Kuidas on asümptomaatilise nakatumise ja viiruse levitamisega?
Andmeid asümptomaatilise nakatumise ja sedasi viiruse levitamise kohta on oluliselt vähem kui teadmisi vaktsineeritute COVID-19-sse haigestumise kohta.
Kõige põhjalikumalt on seda küsimust uuritud AstraZeneca vaktsiiniga, kus kliinilistes uuringutes osalejad võtsid kord nädalas endalt ninaneelust kaape koroonaviiruse RNA määramiseks. Leiti, et vaktsineerimine kaitseb asümptomaatilise nakatumise ja viiruse vaikselt levitamise eest umbes 67 protsenti.
Moderna vaktsiini uuringus võeti kõikidelt osalejatelt ninaneelust koroonaviiruse proov vahetult enne teise vaktsiinidoosi manustamist. Nendel ilma haigustunnusteta inimestel leiti hingamisteedest koroonaviirust platseebosüsti saanutest 39 ja vaktsiini saanutest 15 juhul, seega vähendab vaktsineerimine asümptomaatilist nakatumist ilmselt juba pärast esimest vaktsiinidoosi.
On ka kaudseid viiteid, et vaktsineerimine võiks viiruse asümptomaatilist salaja levitamist pidurdada. Pfizeri vaktsiini andmed Iisraelist näitavad, et kui vaktsineeritud inimesed haigestuvad, on nende ülemistes hingamisteedes neli korda vähem viiruseosakesi kui vaktsineerimata inimeste haigestumise korral – varasemast on aga teada, et suurem viiruseosakeste arv on seotud suurema nakkusohtlikkusega.
Kas on mõtet vaktsineerida, kui COVID-19 on läbi põetud?
On teada, et COVID-19 põdemise järgselt tekivad enamikul inimestest antikehad, mis püsivad kehas vähemalt kuus kuni kaheksa kuud. Vaktsineerimine ei ole põdenud inimestele kuidagi kahjulik, see lihtsalt tõstab põdemise järgselt tekkinud antikehade taset kõrgemale. Kuna aga põdemise järel on antikehad olemas, võib vaktsineerimise kuue kuu võrra edasi lükata.
Milline on vaktsiinide ohutus?
Erinevate tehnoloogiatega toodetud COVID-19 vaktsiinid on kõik näidanud head ohutust. Kuigi üsna sageli võib tekkida süstekoha reaktsioone (valu, turse, punetus) ja üldiseid reaktsioone (palavik, külmavärinad, haiglane olek, lihase- ja liigesevalu, lümfisõlmede valu ja turse), ei ole need ohtlikud ja tõsised.
Ainsa tõsise kõrvaltoimena võivad tekkida allergilised reaktsioonid, sealhulgas anafülaksia. Anafülaksia on vaktsineerimise tuntud kõrvaltoime juba enne COVID-19 vaktsiinide tulekut ja just see on põhjus, miks peab pärast vaktsineerimist jääma 15 minutiks vaktsineerimiskohta jälgimisele. Teisi tõsiseid kõrvaltoimeid COVID-19 vaktsiinidel leitud ei ole.
Millistel gruppidel võib vaktsiine kasutada?
Praegu on COVID-19 vaktsiinid heaks kiidetud kasutamiseks vaid täiskasvanutel: Pfizeri vaktsiin alates 16. ja teised alates 18. eluaastast. Kuigi esialgu oli Venemaal soovitus Sputniku vaktsiini üle 65-aastastel elanikel mitte kasutada, on vaktsiin praegu teadaolevalt näidanud head tõhusust ka vanemaealise elanikkonna hulgas (uuringusse olid haaratud ka üle 80-aastased inimesed).
"AstraZeneca vaktsiinil on praegu Eestis soovitus seda vaktsiini üle 70-aastastel mitte kasutada."
Vaktsineerimiseks vanuse ülempiiri ei ole. AstraZeneca vaktsiinil on praegu Eestis soovitus seda vaktsiini üle 70-aastastel mitte kasutada, põhjuseks uuringutes osalenud väike eakate arv ja puudulikud teadmised vaktsiini tõhususe kohta vanemaealistel.
Uuringud lastega on kõigil vaktsiinidel praegu alustatud või algamas: Pfizeri ja Moderna vaktsiinidega alates 12 ning AstraZeneca vaktsiinil alates kuue aasta vanusest.
Vaktsiine võib kasutada ka krooniliste haiguste, kasvajatega, immuunsust pärssivat ravi saavatel ja muidu nõrgestatud patsientidel. Ei soovitata vaktsineerida neid patsiente, kelle oodatav eluiga on lühem kui vaktsiinist täieliku kaitse saamise aeg.
Mida räägivad päriselu andmed?
Kõige rohkem on oma andmeid maailmaga jaganud Iisrael, kus on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud juba suurem osa elanikkonnast. Sealsed andmed kinnitavad Pfizeri vaktsiini suurt efektiivsust: vaktsineeritutest haigestus vaid 0,04 protsenti ja suuremal osal olid sümptomid tagasihoidlikud. Enam kui poolest miljonist vaktsineeritust tekkis raske COVID-19 vaid neljal (0,0008 protsenti) ja ükski neist ei surnud.
Vaktsineerimist alustati vanemaealisest elanikkonnast ja haiglaravi vajadus COVID-19 tõttu on praeguseks üle 60-aastase elanikkonna hulgas väiksem kui nooremaealiste seas.
Kas vaktsiinid saavad põhjustada viljatust?
Ei ole bioloogilist põhjendust, kuidas vaktsiinid viljatust põhjustada saaksid. Spetsiaalseid uuringuid inimestel pole tehtud, aga loomkatses on hiirtele või rottidele süstitud mitmekordseid inimeste vaktsiiniannuseid. Selle järel ei ole muutnud loomade paaritumiskäitumine, viljakus, tiinuse kestus, samuti ei ole leitud ebasoodsat mõju loote arengule, poegimisele ega poegimisjärgsele perioodile.
Kas kõik lood on edulood?
Kuigi kasutusse lubatud vaktsiinid annavad kõik hea kaitse COVID-19 eest ja on soodsa ohutusprofiiliga, pole sugugi mitte kõigil vaktsiinide arendajatel läinud nii hästi. Näiteks suure ravimitootja Sanofi vaktsiinikandidaadi efektiivsusnäitajad ei olnud piisavalt head ja arenduses liiguti tagasi varasemate uuringuetappide juurde.
Teine suur ravimihiid Merck pidas oma vaktsiinikandidaate nii ebaõnnestunuks, et loobus nende edasisest arendamisest sootuks. Ka keset pandeemiat lubatakse kasutusele vaid need vaktsiinid, mis on tõhusad ja ohutud ning mille kvaliteet on tagatud. | Piret Rospu: koroonavaktsiinide tehnoloogiast, tõhususest ja ohutusest | https://www.err.ee/1608116248/piret-rospu-koroonavaktsiinide-tehnoloogiast-tohususest-ja-ohutusest | Eestis on praegu kasutusel kolm COVID-19 vaktsiini, mis kõik erinevad üksteisest veidi. Piret Rospu annab ülevaate Pfizer/BioNTechi (vaktsiin nimega Comirnaty), Moderna ning AstraZeneca/Oxfordi Ülikooli vaktsiinide tehnoloogiatest, tõhususest ja ohutusest. Samuti on vaatluse all Venemaal kasutatava Sputnik-V vaktsiini kohta teada olevad andmed. |
Haley lubas kaitsta ja jätkata Trumpi "silmapaistvaid" poliitilisi saavutusi, kuid samuti mõistis ta hukka endise presidendi tegevuse Kapitooliumi rahutustes.
"Ta (Trump) vedas meid alt. Me ei oleks pidanud teda järgima," ütles Haley.
Eelmisel nädalal antud intervjuus distantseerus Haley lõplikult Trumpist.
"Vabariiklased peavad olema ausad selle üle, mis viimase nelja aasta jooksul toimis ja mis mitte. Kaotasime kongressi ja senati valimised, samuti oleme kaotanud kaheksast viimasest presidendivalimistest seitsmel korral rahvahääletuse. Kindlasti on meie parteil arenguruumi. Peaksime omaks võtma Trumpi ametiaja edusammud ja samas tunnistama vajadust leida rohkemat toetust," teatas Haley.
Trump avaldas kolmapäeval austust kopsuvähki surnud konservatiivsele raadiohäälele Rush Limbaugh'le. Meedia spekuleerib, et Trump plaanib osaleda järgmistel USA presidendivalimistel.
"Ma ei ütle veel, kuid meil on tohutu toetus," kommenteeris Trump ise kandideerimist 2024. aasta presidendivalimistel.
Viimastel küsimustel väitis 53 protsenti vabariiklastest, et nad hääletaks järgmistel valimistel Trumpi poolt. Mike Pence'i toetas 12 protsenti ja Haleyit kuus protsenti vabariiklastest. | Nikki Haley vihjas, et kandideerib USA järgmistel presidendivalimistel | https://www.err.ee/1608116203/nikki-haley-vihjas-et-kandideerib-usa-jargmistel-presidendivalimistel | Endine USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley esitas visiooni USA vabariikliku partei tulevikust ja andis vihje, et võib kandideerida järgmistel valimistel presidendiks. |
Tavapärasest veidi rohkem mänguaega teenis Kadri-Ann Lass, keda peatreener usaldas väljakule 18 minutiks. Selle ajaga viskas 190 cm pikkune eestlanna kolm punkti ja võttis maha kuus (kolm ründepalli) lauapalli, vahendab Korvpall24.ee.
Györi mänguvankrit vedasid taas ameeriklannad Beatrice Mompremier ja Brianna Kiesel, kelle arvele kogunes vastavalt 19 ja 18 punkti. | Lassi koduklubi võitis punast laternat, eestlanna säras lauavõitluses | https://sport.err.ee/1608115603/lassi-koduklubi-voitis-punast-laternat-eestlanna-saras-lauavoitluses | Ungari korvpalli kõrgliigas võõrustas liigatabeli teisel real paiknev Györi Ülikool, kelle ridades mängib ka Eesti koondislane Kadri-Ann Lass, punast laternat ZTE NKK-d. Jõudude vahekord tehti selgeks kiirest ja Györi teenis juba 13. järjestikuse võidu. Lõpusireen kõlas hetkel, kui tablool särasid numbrid 98:76 (34:21, 19:19, 23:22, 22:14) |
Viimasel paaril nädalal on kõneainet pakkunud õpetajate vaktsineerimine. Teema muutus eriti aktuaalseks siis, kui selgus, et kõik õpetajad vaktsineerimist ei soovigi. Märkimisväärne on see, et hetkel kipub meedia erilise rõhuasetusega kõnelema vaktsiinist keelduvatest venekeelsete koolide õpetajatest. Ja ongi kiire tekkima arusaam, et asi on mingis protestis, piiratuses või väheses informeerituses.
Praeguseks on oma soovist saada vaktsineeritud teatanud ligi 3000 pealinna koolitöötajat, mis moodustab ligi 50 protsenti kõigist Tallinna üldhariduskoolide töötajatest. Numbrite taga peitub aga mitmekihiline taust: loobujatel on omad põhjused.
Õpetajatele pakutavat AstraZeneca vaktsiini ei ole soovitatav kasutada üle 65-aastaste inimeste kaitsepookimiseks. Sellest on rääkinud ka eelmise aasta peakangelane, Lääne-Tallinna keskhaigla juht doktor Arkadi Popov. Eelmisel reedel Postimehe stuudios esinedes ütles Popov, et praeguse seisuga on üle 65-aastaseid inimesi AstraZeneca vaktsiini uuringutesse kaasatud pelgalt nelja protsendi ulatuses.
Seega pole autoriteetsetes meditsiiniajakirjades avaldatud piisavalt tõsiseltvõetavate uurimuste tulemusi just eakate osas. Siit ka Popovi selgesõnaline soovitus vältida üle 65-aastaste inimeste puhul AstraZeneca vaktsiini.
Tallinna õpetajaskonnast on 60-aastaseid ja vanemaid kokku 19 protsenti. Tuleb tunnistada, et vene õppekeelega koolides on eakate õpetajate osakaal oluliselt suurem.
On arusaadav, et selles vanuses pedagoogid kõhklevad AstraZeneca vaktsiini osas ning pöörduvad oma kahtluste ja kõhklustega eelkõige perearstide, koolide meditsiinitöötajate jt spetsialistide poole. Ja kuulevad sarnast soovitust seda vaktsiini mitte kasutada, oodata ära näiteks Pfizer/BioNTechi vaktsiin. Ehk siis, tegemist pole õpetajate kapriisi, vaid põhjendatud ettevaatlikkusega.
Üsna sageli toovad vaktsineerimisest keelduvad haridusasutuste töötajad välja fakti, et nad on sügisel Covid-19 juba läbi põdenud ja nad peaks olema n-ö loomulikul teel vaktsineeritud ehk omama antikehi.
"Keeldujad on reeglina vanemad kui 65-aastased või koroonaviiruse läbi põdenud töötajad, aga needki, kes ei usalda AstraZeneca vaktsiini."
Esmaspäevases ETV+ hommikusaates "Kohv+" esinenud Tallinna Lasnamäe gümnaasiumi ja Lasnamäe Vene gümnaasiumi direktor Andrei Kante tunnistas, et tema juhitavat koolid töötajatest (sh muu mittepedagoogiline personal) soovib end vaktsineerida ca 50 protsenti. Keeldujad on reeglina vanemad kui 65-aastased või koroonaviiruse läbi põdenud töötajad, aga needki, kes ei usalda AstraZeneca vaktsiini ja eelistavad ära oodata mõne teise üleilmsel turul oleva vaktsiini.
Tallinna Läänemere gümnaasiumi direktor Deniss Presnetsov on välja toonud, et tema koolis on ligikaudu kolmandik õpetajatest Covid-19 läbi põdenud. Selliste õpetajate puhul on ju tegemist inimestega, kelle organismis peaks olema vajalik hulk kaitset pakkuvaid antikehi ja nad peaks olema mingiks perioodiks selle tõve vastu immuunsed.
Seetõttu on Läänemere gümnaasiumi juht käinud välja ka arvamuse, et esmalt oleks mõttekas teha antikehade test ja alles siis otsustada, kas ja millise vaktsiiniga end kaitsma hakata.
Vaktsineerimine on iga inimese isiklik otsus. Me ei saa sundida kedagi vastu võtma just ühte vaktsiini mitmete erinevate seast, olgu tegemist siis õpetajate, politseinike, meditsiinitöötajate või kellega iganes.
Oluline on aga see, et lähinädalatel saavad pooled Tallinna haridustöötajad oma esimese doosi AstraZeneca vaktsiini ja kaheksa nädala pärast saavad nad teise süsti. Vaktsineerimisega alustatakse just nende linnaosade suurematest koolidest, kus nakatumise näit on kõrgem.
Koolitöötajatele on antud vaktsineerimiskavas eelisõigus, mida tasub igal juhul kasutada, sest hajutatud õppetöö ja kaitsemaskide kasutamise kõrval on vaktsineerimine tõhus meede, mis aitab meil viirusest lahti saada. Õpetajate vaktsineerimine on oluline nii koolide, õpilaste kui ka lapsevanemate seisukohast ja aitab tagada õppetöö toimumise kooliaasta lõpuni. | Vadim Belobrovtsev: miks õpetajad vaktsineerimist ei taha? | https://www.err.ee/1608116179/vadim-belobrovtsev-miks-opetajad-vaktsineerimist-ei-taha | Vaktsineerimine on iga inimese isiklik otsus. Me ei saa sundida kedagi vastu võtma just ühte vaktsiini mitmete erinevate seast. Õpetajate vaktsineerimine on aga oluline nii koolide, õpilaste kui ka lapsevanemate seisukohast ja aitab tagada õppetöö toimumise kooliaasta lõpuni, kirjutab Vadim Belobrovtsev. |
Külalismeeskond Nets võitis kohtumise avaveerandi seitsme silmaga ja poolajaks kasvatati edu Lakersi ees 11 punktile. Ka kolmas veerand kuulus Netsile, kes läks 16 punktiga juhtima. Kuigi võõrustajad suutsid viimase veerandi viie punktiga võita, jäi kokkuvõttes 11 silmaga peale Brooklyn.
Võitjate parimana sai James Harden kirja kaksikduubli, visates 23 punkti ja jagades 11 tulemuslikku söötu. Joe Harris lisas 21 punkti, Kyle Irvingi kontole jäi 16 silma. Los Angeles Lakersi parimana viskas LeBron James 32 punkti, jõudes sellega 35 000 punktini ning saades NBA aegade kolmandaks skooritegijaks.
Juba viienda järjestikuse kaotus sai Milwaukee Bucks, kes pidi koduseinte vahel 96:110 alla vanduma Toronto Raptorsile. Raptors võitis mängu avaveerandi seitsme punktiga ja poolajaks haarati 17-punktiline eduseis. Pärast vaheaega paranes ka Milwaukee mängupilt, ent ometigi jäädi külalistele 14 punktiga alla.
Toronto kaks täpseima viskekäega mängijat olid Norman Powell ja Pascal Siakam, tuues omadele vastavalt 29 ja 27 punkti. Fred VanVleey lisas 17 punkti. Milwaukeele tõi kaheksandat mängu järjest enim punkte kreeklane Giannis Antetokounmpo, kelle kontole jäi 23 punkti, 12 lauapalli ja kaheksa korvisöötu.
Teised tulemused:
Sacramento – Miami 110:118 | Harden vedas Netsi Lakersi vastu võidule, Bucksile viies järjestikune kaotus | https://sport.err.ee/1608116152/harden-vedas-netsi-lakersi-vastu-voidule-bucksile-viies-jarjestikune-kaotus | Korvpalliliigas NBA sai tiitlikaitsja Los Angeles Lakers läinud öösel teise kaotuse viimases kolmes mängus, jäädes kodus 98:109 alla Brooklyn Netsile. |
Rohkem kui aasta jooksul on Eestis intensiivsemalt arutletud tuumareaktoritest, seda eelkõige lahenduste pakkumise võtmes. Saaksime kliimaneutraalsema energeetika, tagaksime energiasõltumatuse, ergutaksime ehitussektori kaudu majandust, ja see kõik oleks hästi-hästi turvaline, sest kasutame uudseimat tehnoloogiat.
Alustati jutuga sulasoolreaktoritest(1) ning kiideti automaatset ohutust, mis tuleneb ahelreaktsiooni kontrollitavusest ja iseeneslikust katkemisest, kui midagi peaks valesti minema.
Mõne aja pärast tulid aga koostöölepped ka vee baasil töötavate reaktorite arendajatega(2) ning seekord öeldi, et hästi läbiproovitud tehnoloogiat on täiustatud, õnnetustest on õpitud, nüüd teeme väiksemad ja peidame maa alla(3). Praeguseks on arutelus petlik vaikehekt möödas ning eriplaneeringu algatamise soov lauale pandud(4).
Risk on kaduvväike, kuid võimalik mõju kohutav
Tõesti, reaktorid ei eralda atmosfääri CO 2 -e, kuid nende töö käigus tekib jäätmeid, mille lekkel keskkonda on regionaalselt palju tõsisemad tagajärjed.
Nendele tahangi tähelepanu pöörata, sest tuumajäätmete teke on vältimatu ka neljanda põlvkonna reaktorites. Olenemata sellest, kas reaktoris on kütuseks uraan, toorium või plutoonium ning soojusvahetiks gaas, vesi või sool, ikkagi on kasuliku ahelreaktsiooni jaoks vajalik raske tuuma lõhustamine. Laguproduktideks on peamiselt ksenooni ja joodi isotoobid, tseesium-137, strontsium-90.
Tavalises reaktoris need isotoobid kuhjuvad ning omakorda nende radioaktiivse lagunemise energia võib anda kuni kaheksa protsenti kogu reaktori võimsusest. See on lisaenergia, mille vabanemist kontrollvarraste abil peatada ei saa. Seega, ükskõik kui kindel on reaktori põhikütusel toimuva töö seiskamise või pidurdamise võimalus, juba tekkinud kergemate isotoopide probleem jääb.
Mida need laguproduktid siis teevad? Kiirelt poolestuvate ksenooni ja joodi isotoopide vältimine on üldiselt võimalik, aga lekkinud strontsiumi ja tseesiumi me vältida ei saa - see jääb keskkonda ootama. Põlvkondadeks.
Vees hõlpsalt lahustuvat tseesiumi kasutab keha väga sarnaselt kaaliumile, see ladestub pehmetes kudedes, poolestusaeg 30 aastat. Strontsiumi kasutab keha sarnaselt kaltsiumile - luukudede ehituseks, poolestusaeg on 29 aastat. Poolestusaeg 30 aastat ei tähenda, et selle järel oht möödas on - pool isotoobi kogusest on ju alles jäänud.
Kui jätta jääkproduktid reaktorisse, toimub selle kesta võimalikul avariilisel purunemisel leke. Kui tekib soov jääkproduktid eemaldada (soolreaktori puhul on see soovitav), on selleks vaja keemilist töötlemist ning oht lekkeks endiselt olemas.
Jäätmete kogus on suur, olles otseses seoses kavandatud võimsusega (meil on räägitud 300 megavatist, Tšornobõlis oli 1000) ning käitlusajaga.
Tähelepanelik kaasamõtleja võib nüüd arvata, et lekke ulatus ei saa olla suur, sest puudub plahvatus - soolareaktor töötab ju madalal rõhul ning ahelreaktsioon pidurdub temperatuuri tõustes ise.
Kuid mis juhtub siis, kui avarii korral saavad kokku 400-kraadine sool ning vesi jahutusahelast, põhjaveest või sademetest? Ja leke ei pruugi toimuda plahvatuslikult atmosfääri, vaid aeglaselt põhjavette ning sealt merre.
Ka tavapärasema vesijahutusega reaktori maa alla peitmisel plahvatus atmosfääri paiskuda ei saaks, kuid tseesiumi leke põhjavette oleks ikkagi väga võimalik. Muide, Fukushima radioaktiivsete isotoopide leke põhjavette on pea kümme aastat hiljem jätkuvalt oluline reostusallikas.
On saatuse iroonia, et Tšornobõli katastroofi põhjustas soov tõsta reaktori ohutust. Fukushimas oldi aga veendunud, et kõik ongi juba turvaline. Ja siis juhtub midagi enneolematut. Ühel juhul ei saadud aru, et ahelreaktsioon on ebahariliku kasutusrežiimi tõttu ajutiselt summutatud, teisel puhul unustati, et edukalt seiskunud reaktorit jahutavad pumbad vajavad laguproduktidest tekkiva soojuse tõttu katkematult voolu pikema aja jooksul.
"Õnnetusi ikka juhtub, olgu põhjuseks inimfaktor, looduskatastroof või terrorism."
Pikk nimekiri õnnetustest(5) vihjab, et ligi 75-aastase tuuma-ajaloo jooksul ei ole me suutnud õppust võtta. Õnnetusi ikka juhtub, olgu põhjuseks inimfaktor, looduskatastroof või terrorism.
Risk on muidugi kaduvväike, kuid võimalik mõju kohutav. Tšornobõli ja Fukushima õnnetustes tuli evakueerida suured alad ning põhiline saasteaine pole tuumakütus ise, vaid seesama tseesium-137 ja strontsium-90.
Mõlemal juhul oli esialgne keeluala raadiusega ligikaudu 30 kilomeetrit, mida hiljem veel ulatuslikumaks, kuid lapiliseks tehtud on. 60 kilomeetrise diameetriga piirkond riigist. Kujutage ette sellist ringi Eesti kaardil. Kas oleme valmis kiirustades maha jätma suure tüki Eestit, loobuma meres ujumisest ja kalapüügist ning surkima dosimeetriga igat kaalikat, mida maal vanaema juures kasvatame?
Jaapanil, Ukrainal ja Valgevenel oli ruumi, kuhu ümberasujad paigutada, aga kuhu meie evakueeruda saaksime? Kas olete valmis kolima Lätti? Venemaale? Olen kindel, et sõbralikud naabervabariigid kõigile Aafrikast ja Aasiast pärit pagulastele lisaks (andestage mu sarkasm) meidki avasüli vastu võtavad… Nagu Teise maailmasõja järel näiteks Kanada ja Austraalia. Ainult et kas me sedaviisi maata rahvana ka eestlasteks jääme?
Akujaamad ehk vingumise asemel lahendustest
Eestis on jõudsalt arenemas tuule- ja päikeseenergeetika. Viimane suurem päikesejaamade alampakkumine pakuti kolmekordselt üle(6). Ka hoonete energiatõhususnõuded lükkavad üha enam omanikke päikesepaneele juurutama, sest liginullenergia arvutus on vaja ju kuidagi tasakaalu viia. Tahame või mitte, suur hulk päikesepaneele on meie võrku liitumas.
Energiatootmise seisukohast lahendab tuumajaam ainult baaskoormuse, äkiliste võimsusvajaduse kõikumiste rahuldamiseks ei sobi see samuti. 2030. aasta väljakutseks ei saa mitte see: "kust me põlevkivi asemel üldse elektrit saama hakkame", vaid hoopis: "mida me teeme soodsa ilmaga toodetud elektri ülejäägiga ja kust saame voolu pimedas ja tuulevaikuses". Vajame energia akumuleerimise võimekust.
Hüdro-pumpjaamasid saab Eestis rajada mõnedes kohtades, loodan siiralt, et Pakri ning Estonia kaevanduse jaamal kõik õnnestub. Sellele lisaks on võimalik rakendada ka veeldatud õhu akumulaatoreid(7), mille saab paigaldada suhteliselt suvalisse kohta. Näiteks brittide Highview Power ehitab 400 MWh mahutavusega jaama Vermontis(8). Toota saab ka vesinikku ning põletada seda talvel koostootmisjaamades.
Ida-Virumaal on nii ruumi kui ka töökäsi ning lahendusi on vaja kiiresti(9). Pole vaja oodata 2035. aastat - akujaamad võivad saada valmis enne Rail Balticut. Loomulikult need jaamad maksavad, kuid tuumajaam maksab samuti. Maksab selle rajamine ja käitlus, aga ka sulgemine 50 aasta pärast (ja sellest viimasest osast ju praegu vaikitakse).
Nii investori kui ka energia jaotuskindluse seisukohast tundub turvalisem riskide hajutamine mitme objekti vahel. Loodan, et me ei võta endale järgmiseks sajaks aastaks riskantsel tehnoloogial põhinevaid hullumeelseid kohustusi ning õpime leplikumalt vaatama tuulikute püstitamisele ning päiksepaneelide ilmumisele tänavapilti(10). | Peeter Vassiljev: tuumajaama asemel vajame akujaama | https://www.err.ee/1608116155/peeter-vassiljev-tuumajaama-asemel-vajame-akujaama | 2030. aasta väljakutseks ei saa mitte see: "kust me põlevkivi asemel üldse elektrit saama hakkame", vaid hoopis: "mida me teeme soodsa ilmaga toodetud elektri ülejäägiga ja kust saame voolu pimedas ja tuulevaikuses". Vajame energia akumuleerimise võimekust, kirjutab Peeter Vassiljev. |
Ainus selle taseme võistlus Lähis-Idas toimub 21.-27. veebruaril läbides kõrbe ja seitsme Emiraadi linnu.
Velotuur algab tasase sprindietapiga, millele järgneb 13 kilomeetri pikkune ajasõit Al Hudyriati rattapargis. Kolmas etapp lõpeb Jebel Hafeeti tõusuga (10,6 km keskmine tõusunurk 6,9%) ja viies etapp viib riigi põhjaosas asuva Jebel Jaisi (21,5 km keskmine tõusunurk 5,4%) mäe tippu. Eelviimane etapp külastab Dubai kuulsat kunstsaarestikku Jumayrah' palmisaart.
Stardis on eelmise UAE Touri võitja britt Adam Yates (INEOS Grenadiers). kes eelmisel hooajal kuulutati võitjaks viie etapi järel, kui võistlus koroonaviiruse pandeemia tõttu katkestati.
Lähis-Idas on stardijoonel kokku 20 UCI WorldTour tiimi, kelle hulgas on nimekad rattamaailma tipud - neljakordne Tour de France võitja Chris Froome (Israel Start-Up Nation), 2020. aasta Tour de France'i võitja Tadej Pogacar (UAE Team Emirates) ja kahekordne Giro d'Italia ning 2014. aasta Touri võitja Nibali Vincenzo (Trek Segafredo). | Taaramäe ja Laas stardivad Araabia Ühendemiraatide mainekal velotuuril | https://sport.err.ee/1608115609/taaramae-ja-laas-stardivad-araabia-uhendemiraatide-mainekal-velotuuril | Rattaspordi kõrgeima liiga UCI WorldTouri esimene etapp toimub juba sel pühapäeval Araabia Ühendemiraatides, kus algab UAE Tour, mille stardinimekirja kuuluvad ka Rein Taaramäe (Intermarché-Wanty-Gobert Matériaux) ja Martin Laas (Bora-Hansgrohe). |
"See lugu bängib raskelt," kommenteeris Okym. Loo muusika tegi Kaido Luht, miksis, arranžeeris ja masterdas Sander Maimik. Video režissöör on Sven Olters. | Okym avaldas videosingli "Eksistentsiaal" | https://menu.err.ee/1608116134/okym-avaldas-videosingli-eksistentsiaal | Okym, kodanikunimega Meiko Umal avaldas singli "Eksistentsiaal" peatselt ilmuvalt albumilt. |
Lugu pärineb nende kaheksandalt stuudioalbumilt "When You See Yourself", mis ilmub 5. märtsil plaadifirma RCA alt.
Alates oma debüütalbumi "Youth & Young Manhood" ilmumist 2003. aastal on Kings of Leon müünud üle maailma enam kui 20 miljonit albumit ja singlit. Kõik nende albumid on jõudnud Billboard Top 200 edetabelisse. Tegutsemisaja jooksul on nad kogunud kaheksa Grammy nominatsiooni, millest kolm on võitnud. | Kings of Leon avaldas muusikavideo loole "Echoing" | https://menu.err.ee/1608116110/kings-of-leon-avaldas-muusikavideo-loole-echoing | Ameerika rokkansambel, Grammyga pärjatud Kings of Leon avaldas muusikavideo oma uusimale singlile "Echoing". |
Jaanuaris oli kaubaveo maht Eesti Raudtee taristul veidi üle 1,2 miljoni tonni ehk 32 protsenti suurem kui mullu samal kuul.
Eesti Raudtee kommertsjuhi Arthur Raichmanni sõnul peaks sarnane kasv jätkuma ka veebruaris. Ta mainis samas, et kuigi kasv on märgatav, on ka võrdlusbaas madal, sest eelmise aasta algus oli kaubaveos üsna nõrk.
Kaubaveo maht on Raichmanni sõnul kasvanud eeskätt tänu Valgevenest ja Ukrainast pärit transiitkaubale.
Viimase kuue aasta suurim kaubaveo maht oli 2015. aastal, siis liikus Eesti Raudtee taristul 15,1 miljonit tonni kaupa. | Eesti Raudtee prognoosib tänavu kaubaveo mahuks 12,5 miljonit tonni | https://www.err.ee/1608116119/eesti-raudtee-prognoosib-tanavu-kaubaveo-mahuks-12-5-miljonit-tonni | Eesti Raudtee prognoosib tänavuseks kaubaveo mahuks 12,5 miljonit tonni, mis oleks umbes miljon tonni rohkem kui mullu. |
Ekspress Grupi puhaskasum kasvas 2020. aastal 80 protsenti 2,5 miljoni euroni. Kasum enne intresse makse, kulumit ja amortisatsiooni (EBITDA) oli 2020. aastal kokku 7,0 miljonit eurot, kasvades kolm protsenti võrreldes eelmise aastaga.
Grupi 12 kuu konsolideeritud müügitulu kahanes 2020. aastal varasema aastaga võrreldes kuus protsenti 63,2 miljonile eurole. Käibelangus tulenes peamiselt teise kvartali eriolukorra mõjust ning kogu aasta lõikes trükiteenuste segmendis langenud müügituludest, teatas ettevõte.
Samal ajal jätkas kontsern digitaalsete tulude kasvatamist. Nende osakaal moodustas detsembri lõpus juba 49 protsenti kogukäibest ning 71 protsenti meedia segmendi käibest. Ekspress Gruppi meediaväljaannete digitaalsete tellimuste hulk kasvas 2020. aastal Balti riikides kokku 73 protsenti ja ulatus detsembri lõpus üle 81 tuhande.
Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsau märkis, et 2020. aasta oli ettevõtte jaoks digitellimuste kasvu osas murranguline kõigil turgudel. "Tellimuste kasvu peamine põhjus on inimeste hoiakute ja harjumuste muutus ning ka ühiskonnas toimuvad muudatused ja protsessid. Kvaliteetse omakeelse digitaalse sisu eest maksmine on muutunud tänapäeval normiks."
Kuna koroonamõjudest tingitud kriisi edasine ulatus on 2021. aastal on veel teadmata, teeb kontserni juhatus teeb ettepaneku hoida likviidsuspositsioone ning jätta 2020. majandusaasta kasum jaotamata.
AS Ekspress Grupp on meediakontsern, mille peamised tegevused hõlmavad veebimeedia sisutootmist, ajalehtede ja ajakirjade kirjastamist ning trükiteenuste osutamist Eestis, Lätis ja Leedus. 1989. aastal tegevust alustanud Ekspress Grupp annab tööd 1600 inimesele. | Ekspress Grupp suurendas aastaga digitulu ja kasumlikkust | https://www.err.ee/1608116107/ekspress-grupp-suurendas-aastaga-digitulu-ja-kasumlikkust | Ekspress Grupi jaoks oli 2020. aasta edukas: vaatamata eriolukorrale ja koroonaviirusest tingitud majanduse ebakindlusele suutis meediagrupp parandada oluliselt kasumlikkust. |
"Üks teatritöötaja on andnud positiivse proovi ning kuigi tegemist ei ole trupi liikmega, siis meie kõigi ohutuse nimel peatame me etendustegevuse 19. kuni 24. veebruarini. Sellega soovime me tagada, et nakkus ei saaks edasi levida ning me saaks loodetavasti lähimas tulevikus ohutult lavadele naasta," märkis teater oma avalduses.
Teatrikino jääb avatuks. Ärajäänud etenduste piletid vahetab teater ümber või ostab tagasi. Teavet selle kohta leiab Rakvere teatri veebilehelt. | Rakvere teater peatab 24. veebruarini etendustegevuse | https://kultuur.err.ee/1608116101/rakvere-teater-peatab-24-veebruarini-etendustegevuse | Rakvere teater teatas, et peatab 19. kuni 24. veebruarini etendustegevuse, sest üks teatritöötaja andis positiivse koroonaproovi. |
Kohtumisel peaminister Mariniga on kõne all eelkõige COVID-19 kriisi lahendamine, Eesti-Soome piiriülene liikumine ning vaktsineerimise kiirendamine. Lisaks keskendutakse Eesti-Soome koostööle ja tulevikusuhetele ning järgmisel nädalal toimuva Euroopa Ülemkogu teemadele, milleks on COVID-19, julgeolek ning välissuhted.
President Niinistöga arutab Kallas tervisekriisi lahendamist, Atlandi-üleseid suhteid ning Venemaaga seonduvat.
Eesti ja Soome peaminister annavad kohtumise järel ka ühise pressikonverentsi. | Peaminister Kallas on reedel visiidil Soomes | https://www.err.ee/1608116095/peaminister-kallas-on-reedel-visiidil-soomes | Peaminister Kaja Kallas sõidab reedel oma ametiaja esimesel välisvisiidile Soome, kus ta kohtub ametikaaslase Sanna Marini ning presidendi Sauli Niinistöga. |
Detsembris toetas Keskerakonda 25 protsenti, mis oli nende valimiste järgse aja keskmine tase. Jaanuaris võimuvahetuse ajal ja selle järel tehtud küsitluses langes Keskerakonna toetus 20 protsendile. Veebruarikuises küsitluses see trend jätkus ja Keskerakonna toetus oli 17 protsenti.
Nii madal pole Keskerakonna toetus olnud aastaid. Näiteks 2012. aasta suvel langes see Turu-uuringute küsitluses 19 protsendile, mis oli siiani viimase kümne aasta madalaim tase.
Vastupidi on läinud Reformierakonna toetusega. Detsembris opositsiooonis olles oli Reformierakonna toetus 21 protsenti, kuid tõusis jaanuaris võimule tuleku järel 27 protsendile. Veebruaris toetus tõusis veidi veel ja oli 28 protsenti.
Teine tõusja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja seda vaatamata opositsiooni langemisele. Detsembris võimul olles toetas EKRE-t 14 protsenti. Jaanuaris oli toetus 17 ja värskes uuringus 20 protsenti, mis tõstis nad erakondade populaarsusedetabelis ka teisele kohale.
Keskerakonna järel neljandal kohal on populaarsuselt parlamendiväline Eesti 200. Kui võimuvahetuse järel langes nende toetus enim (detsembrikuu 20 protsendilt jaanuaris 14 protsendile), siis nüüd on Eesti 200 reiting taas veidi kasvanud, olles veebruarikuises küsitluses 16 protsenti.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on viimasel neljal kuul stabiilselt langenud ja oli veebruaris viimaste valimiste järgse aja madalaimal tasemel ehk seitse protsenti.
Isamaa toetus oli veebruaris kuus protsenti ja see kuu varasemaga võrreldes ei muutunud.
Rohelisi toetas kaks ja Tulevikuerakonda üks protsent.
Kahe uue koalitsioonipartei kogutoetus oli jaanuaris 45 protsenti ja kolmel parlamendi opositsiooniparteil 33 protsenti.
Turu-uuringute AS küsitles 1005 Eesti kodanikku vanuses 18 ja üle selle. Küsitlus viidi läbi 10.-15. veebruarini. Pooled vastajad vastasid telefoni ja pooled veebi teel. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.
Lähemalt saab reitingutest lugeda ERR.ee reitingute alamlehelt.
Kell 11 kommenteerivad ERR.ee saates värskeid küsitlusnumbreid uuringujuht Tõnis Stamberg ning ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook. | Keskerakonna toetus kukkus viimaste aastate madalaimale tasemele | https://www.err.ee/1608114073/keskerakonna-toetus-kukkus-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele | Jaanuaris võimuvahetuse järel peaministritooli kaotanud, kuid valitsusse jäänud Keskerakonna toetus langes Turu-uuringute veebruarikuises küsitluses 17 protsendile. |
Kui Keskerakonna käes oli mullu detsembris viimast kuud peaministritool ja oldi koalitsioonis koos EKRE ja Isamaaga, toetas neid 59 protsenti muust rahvusest valijatest. Jaanuaris pärast võimupööret tegi Keskerakonna toetus muust rahvusest valijate seas läbi tugeva languse 43 protsendile ja püsis sel tasemel ka veebruaris (42 protsenti).
Muust rahvusest valijatest koguvad pea võrdselt toetust Eesti 200, Reformierakond ja EKRE, toetused vastavalt 16, 15 ja 15 protsenti. Sotsiaaldemokraate toetas viis ja Rohelisi kaks protsenti muust rahvusest valijatest.
Muust rahvusest valijad valiksid kõiki teisi erakondi kokku nüüd rohkem kui Keskerakonda.
Keskerakonna toetuse langus muust rahvusest valijate seas peegeldub nende toetusnumbrites ka Tallinnas ja Ida-Virumaal.
Tallinnas on riigikogu valimiste konteksti silmas pidades populaarseim Reformierakond 32 protsendiga. Teisel kohal on võrdselt 19 protsendi suuruse toetusega Keskerakond ja Eesti 200.
EKRE toetus Tallinnas on 10, sotsiaaldemokraatidel kaheksa ja Isamaal kolm protsenti.
Ida-Virumaal on Keskerakond küll esikohal, kuid seda vaid 35 protsendi suuruse toetusega. Teisel kohal on Reformierakond 24 ja kolmandal EKRE 19 protsendiga. Ida-Viru valijatest toetab Eesti 200 12 protsenti ja sotsiaaldemokraate seitse protsenti.
Küsitlusest selgub ka, et nooremate valijate (kuni 34-aastaste) seas on selgelt populaarsemad parteid Reformierakond ja Eesti 200. Seevastu Keskerakond on sümpaatne rohkem eakatele ja EKRE vanuserühmale 50-74.
Lähemalt saab reitingutest erinevates vastajagruppides lugeda ERR.ee reitingute alamlehelt. | Keskerakonna madalseis vene valijate seas püsib | https://www.err.ee/1608114091/keskerakonna-madalseis-vene-valijate-seas-pusib | Hiilgeaegadel venekeelsete valijate seas üle 80 protsendi toetust omanud Keskerakonna reiting oli veebruaris selles valijagrupis vaid 42 protsenti. |
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist selgitas ERR-ile, et vajadus kaupa ümber laadida tekib just külma talvega.
Ust-Luga sadamas Venemaal on jääolud sellised, et seal sisenemiseks nõutakse jääklassi laevu, mis on oluliselt kallimad kasutada. "Huvi on jääklassi laev võimalikult kiiresti lastist vabastada ja sinna piirkonda tagasi saata, kus sellised jääklassi laeva nõuded on. Nad sõidavad eemale, kus saavad mittejääklassi laevale ümber laadida ja tagasi minna uut lasti võtma," rääkis Valgerist.
Laevalt laevale kaubavahetust saab kõige paremini teha rahulikul sisemerel.
Valgeristi sõnul tuleks kaupa laadida sadamates, kus on palju paremini tagatud ohutus. Ettevõtja ei ole aga nõus sadamateenuse eest tasuma, kui seadus ei kohusta.
Sadamatel on kohustus omada reostustõrje plaane, kooskõlastatud riskianalüüse, teha investeeringuid tagamaks reostustõrje. Need investeeringud on väga mahukad. Samas merel käitlemise korral sellised spetsiifilisi nõudeid ei ole.
Kui ümberlaadimist teha sadamates, siis on ka riigi tulu on oluliselt suurem.
Keskkonnaministeerium esitab järgmisel nädalal määruse muudatuse, millega keelataks ohtliku kauba merel laevalt laevale ümberlaadimine.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas on sadamajuhtidega päri, et lastimine ei peaks toimuma merel.
"Tõenäoliselt see ei peakski nii olema. Jah, on osades kohtades erandid, näiteks Taani väinas, kus lihtsalt suured tankerid ei pääse sisse. Sinna on loodud eraldi alad, turvasüsteemidega. Kui meil on võimalik teha seda sadamas, meie sadamad on võimelised neid laevu vastu võtma siis võiks olla see sadamas," rääkis Kuningas.
Kuningas tunnistas, et veel peab hindama, kas on teatud alad, kus lastimist võiks ikka lubada, küll karmimate nõuetega. | Ministeerium hakkab hindama, kas lubada kauba lastimist ainult sadamates | https://www.err.ee/1608116068/ministeerium-hakkab-hindama-kas-lubada-kauba-lastimist-ainult-sadamates | Praegu võivad tankerid kaupa ümber laadida Eesti sisemerel. Logistikud ja sadamad tahavad, et see toimuks edaspidi ainult sadamates. |
Nii nagu viimasel aastal tavaks, toimub Joe Bideni esimene kohtumine teiste riigipeadega videosilla vahendusel. Esmalt kohtub ta reede õhtul G7 formaadis juhtivate demokraatlike tööstusriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide juhtidega. Neile lisaks on sel korral kutsutud ka Austraalia, India ja Lõuna-Korea liidrid.
Ajale kohaselt on kohtumisel kaks põhiteemat: koroonaviiruse pandeemia ning kliimamuutused.
Kuivõrd kohtumine pidi esialgu toimuma Suurbritannias Cornwallis, siis on ürituse keskseks tegelaseks Suurbritannia peaminister Boris Johnson. Johnson paneb oma kolleegide ette viie punkti plaani, kuidas tulevikus pandeemiaid vältida.
Päeva peamine maiuspala välispoliitika huvilistele seisab ees Eesti aja järgi kell 18.15, mil Müncheni julgeoleku konverentsil diskuteerivad Bideniga koos Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ning Prantsusmaa president Emmanuel Macron. G7 kohtumise kõrval on see esimene avalik võimalus riigijuhte koos diskuteerimas näha.
Julgeolekukonverents ise jääb küll sel aastal ära, ent huvilistele pakutakse selle kõrval Läänemaailma liidrite sõnavõtte. Õhtu jooksul saavad sõna ka Briti peaminister Boris Johnson, Euroopa Liidu ja NATO juhid ning USA administratsiooni kliima erisaadik John Kerry.
Bideni esinemise puhul oodatakse erilise huviga tema pöördumist Euroopa liitlaste poole, mis peaks andma täpsema ülevaate sellest, kuidas Ameerika Ühendriikide 46. president tranatlantilisi suhteid näeb. Sel nädalal toimunud NATO kaitseministrite kohtumise taustal võib aimata, et ta üritab naasta Donald Trumpi eelsesse ajastusse. See ei tähenda, et Ameerika Ühendriigid ei nõuaks Euroopalt aina häälekamalt kaitsekulude tõstmist, kuid seda tehakse senisest erineval moel.
Biden on varem Müncheni julgeoleku konverentsil käinud kolmel korral asepresidendina ning viimati 2019. aastal endise asepresidendina. Tema toonane esinemine pälvis palju tähelepanu, sest Biden ütles siis paljutähenduslikud sõnad: "Ma luban teile, me tuleme tagasi. Me tuleme tagasi." | President Biden kohtub esimest korda avalikult teiste riigijuhtidega | https://www.err.ee/1608116065/president-biden-kohtub-esimest-korda-avalikult-teiste-riigijuhtidega | USA president Joe Biden kohtub reedel esimest korda avalikult teiste riigijuhtidega. Pärastlõunal kohtub ta G7 liidritega ning hiljem teeb pöördumise Müncheni julgeolekukonverentsi videokõnes. |
Kui parlamendivalimised peetaks praegu, hääletaks põlissoomlasi 21,1 ja SDP-d 21,0 protsenti vastanuist.
Kolmas on opositsiooniline Koonderakond (Kokoomus) 16,4-protsendise ja neljas valitsusse kuuluv Keskerakond 11-protsendise toetusega.
Arvamusküsitluse nelja juhtiva partei toetusnumbrid on eelmise uuringuga võrreldes muutunud väga vähe.
Suurim erinevus jaanuarikuise küsitlusega võrreldes oli samuti valitsevatel Rohelistel, kelle poolt praegu annaks hääle 9,9 protsenti. Langus oli 0,7 protsendipunkti ehk sama palju, kui see eelmises uuringus tõusis.
Ka kuues ja seitsmes on populaarsustabelis valitsusparteid – Vasakliitu toetas 7,6 ja Rootsi Rahvaparteid 4,2 protsenti vastanuist.
Kristlike demokraatide poolt hääletaks praegu 3,7 protsenti ja liikumise Nüüd poolt 2,4 protsenti.
Uuringufirma Kantar TNS küsitles 18. jaanuarist kuni 12. veebruarini 2480 inimest. Uuringu veamarginaal oli suuremate erakondade puhul umbes 2,1 protsendipunkti. | Põlissoomlaste ja sotside toetus on Soomes pea võrdne | https://www.err.ee/1608116059/polissoomlaste-ja-sotside-toetus-on-soomes-pea-vordne | Soome peaministri sotsiaaldemokraatide (SDP) ja opositsiooniliste Põlissoomlaste reiting on pea võrdne ning mõlema toetus püsib stabiilne, ilmnes ajalehe Helsingin Sanomat reedel avaldatud uuringu tulemustest. |
Mõni tund pärast välisminister Antony Blinkeni jutuajamist oma Euroopa ametivendadega tervitasid Ühendriigid ettepanekut kõigi 2015. aasta tuumaleppes osalenud riikide kõnelusteks.
EL-i poliitikadirektor Enrique Mora pani Twitteris ette kutsuda kokku kõigi osaliste mitteametlik kohtumine, öeldes, et tuumalepe on kriitilises hetkes.
"Ühendriigid oleks valmis vastu võtma Euroopa Liidu kõrge esindaja kutse osaleda P5+1 ja Iraani kohtumisel, et arutada edasist diplomaatilist tegevust Iraani tuumaprogrammi osas," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price.
2015. aastal sõlmitud tuumaleppe ehk kõikehõlmava tegevuskava (JCPOA) allkirjastasid lisaks USA-le ja Iraanile ka Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa.
Euroopa riigid ja USA hoiatasid varem neljapäeval Iraani ÜRO tuumajärelevalveameti inspektsioonide kavandatava piiramise eest, ärgitades Teherani naasma 2015. aasta leppe täieliku täitmise juurde.
Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja USA märkisid pärast Pariisis peetud kõnelusi, et oleks ohtlik kärpida Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juurdepääsu pärast 21. veebruari, nagu on otsustanud Iraani parlament.
Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian võõrustas oma Saksa ja Briti kolleege Pariisis, USA uus välisminister Blinken ühines nendega videokonverentsi teel.
Ministrid manitsesid oma avalduses Iraani kaaluma seesuguse tegevuse tagajärgi, eriti ajal, mil on avanenud uued diplomaatilised võimalused.
Analüütikute sõnul on olemas vaid väike aken päästmaks lepet, mis sai peaaegu surmahoobi, kui endine USA president Donald Trump sellest 2018. aastal lahkus ja Iraanile uued sanktsioonid kehtestas.
President Joe Bideni administratsioon on öelnud, et on valmis leppesse naasma ja alustama Iraanile kehtestatud sanktsioonide tühistamist, kui Iraan hakkab taas täies mahus täitma selle tingimusi.
Iraan on hoiatanud, et piirab osaliselt IAEA inspektsioone alates 21. veebruarist, kui USA 2018. aastal kehtestatud sanktsioone ei tühista.
Blinken vastas, et kui Iraan naaseb oma leppega võetud kohustuste range täitmise juurde, teevad Ühendriigid sama ning on valmis Iraaniga arutama selles suunas liikumist.
Ministrid väljendasid Pariisis ka Teherani viimaste sammude, nagu 20 protsendini rikastatud uraani ja metallilise iraani tootmise pärast.
"Neile sammudele ei ole usutavat tsiviilpõhjendust," märkisid nad ühisavalduses, lisades: "Metallilise uraani tootmine on võtmetähtsusega samm tuumarelva tootmisel." | USA võtaks vastu EL-i kutse tuumakõnelustele Iraani osalusel | https://www.err.ee/1608116053/usa-votaks-vastu-el-i-kutse-tuumakonelustele-iraani-osalusel | USA avaldas neljapäeval valmisolekut võtta vastu Euroopa Liidu kutse kõnelustele Iraani tuumaleppe taaselustamise üle. |
Bideni hinnangul on rändepoliitika muutmine kõvasti hilinenud. Tema sõnul on reformide eesmärk anda tagasikäik poliitikale, mida ajas tema eelkäija Donald Trump, kes tegi üritas jõuliselt peatada ebaseaduslikku ja vähendada seaduslikku sisserännet ning saata välja dokumentideta, isegi riigis aastakümneid viibinud immigrante.
Demokraatide ettepaneku eesmärgiks on anda õiguslik kaitse miljonitele, peamiselt Mehhikost ja Kesk-Ameerikast pärit migrantidele, kes on elanud riigis palju aastaid, kel on USA-s kodud, ärid ning Ühendriikides sündinud lapsed ja lapselapsed.
"Immigratsioon on meie tugevuse vaieldamatu allikas ning olemuslik osa sellest, kes me rahvana oleme," on öeldud Bideni avalduses.
"See on tähtis esimene samm immigratsioonipoliitikas, mis ühendab perekonnad, kasvatab ja parandab meie majandust ning kindlustab meie julgeolekut," märkis riigipea.
Seaduseelnõu keskmes on pakkuda võimalus kaheksa aasta jooksul kodakondsuseni jõuda suuremale osale Ühendriikidest elavatest ja töötavatest dokumentideta sisserändajatest.
Mõned, teiste seas põllutöölised ja inimesed, kes toodi riiki lastena – nõndanimetatud unistajad – saavad viivitamatult alalise elamisloa võimaluse rohelise kaardi näol, mis võimaldab neil töötada seaduslikult.
Teiste eelnõus mainitute seas on kodumaal aset leidud vägivalla või loodusõnnetuste tõttu Ühendriikides ajutise kaitse staatuse (TPS) saanud.
Rõhutamaks Bideni administratsiooni taganemist Trumpi karmist sisserändevastasest poliitikast, tehakse eelnõus ettepanek lõpetada dokumentideta migrantide nimetamine USA seaduses võõrasteks (aliens). Selle asemel viidatakse neile kui mittekodanikele.
"On aeg tuua kõik 11 miljonit dokumentideta migranti varjust välja," lausus eelnõu juhtiv toetaja senaator Bob Menendez.
"Meil lasub majanduslik ja moraalne kohustus läbi viia suur, julge ja kaasav sisserändereform, mis ei unusta kedagi, ei unistajaid ja TPS-i omanikke, ei põllutöölisi ja lihalõikajaid, ei hädavajalike teenuste osutajaid, ei vanemaid, sõpru ega naabreid," ütles ta.
Menendez märkis, et paljud sisserändajaist töötavad põllumajandus-, toidu- ja tervishoiusektoris, mis on olnud COVID-19 pandeemia ajal hädavajalik, riskides samas koronaviirusnakkuse ja suurema ohuga. "Nad on olulised töötajad, nii olulised, et meie majandus nendeta ei toimiks. Ometi elavad nad pidevas hirmus," sõnas ta.
Biden teatas oma esimesel tööpäeval 20. jaanuaril, et jätkab sisserändeseaduste igakülgset reformimist, et kehtestada "inimlikum" ja "õiglasem" süsteem.
Põhirõhk on "unistajail" – ebaseaduslikult lastena USA-sse toodud inimestel, kes seal üles on kasvanud.
Lisaks kodakondsuse pakkumisele paljudele juba Ühendriikides elavatele migrantidele, soovib Biden leebemat poliitikat ka piiril, lõpetades Trumpi nulltolerantsi lähenemise ning taasühendades selle tõttu lahutatud pered. | USA demokraatide sisserändereform pakub kodakondsust 11 miljonile | https://www.err.ee/1608116047/usa-demokraatide-sisserandereform-pakub-kodakondsust-11-miljonile | USA demokraadid avalikustasid neljapäeval eelnõu, mis toetudes president Joe Bideni plaanile, looks võimalus kodakondsuse saavutamiseks 11 miljonile dokumentideta sisserändajale. |
Aparaat on juba lähetanud Maale ka esimesed pildid.
"Maandumine on kinnitatud," ütles operatsiooni juhtinud Swati Mohan, misjärel vallandusid NASA lennujuhtimiskeskuses juubeldused.
Tegemist on viienda kulguriga, mille NASA on lähetanud Punast planeeti uurima.
Lisaks elu märkide otsimisele valmistavad Perseverance'i uuringud ette ka võimalikku mehitatud lendu Marsile ja ehk lõpuks ka koloonia asutamist. Selleks on kulguriga kaasas muu hulgas seade, millega testitakse hapnikku valmistamist Marsi atmosfääris leiduvast.
Perseverance ei ole ainus Marsi läheduses reisiv kosmoseaparaat. Möödunud nädalal sai planeet endale külaliseks Araabia Ühendemiraatide sondi Al-Amal (Lootus) ja Hiina sondi Tianwen-1 (Küsimused taevale).
Juuli lõpus Canaverali neemel kanderaketiga Atlas V-541 startinud USA Marsi-kulguri ülesanne on koguda kivimi- ja pinnaseproove ning otsida märke kunagisest mikroorganismide olemasolust.
Perseverance on eelmise kulguri Curiosity täiendatud versioon. Ta on kiirem ja tugevamate ratastega, tema arvutivõimsus on suurem ning ta suudab liikuda iseseisvalt 200 meetrit päevas.
Umbes auto suuruse ja tonnise kaaluga kulguril on kahemeetrine robotkäsi, ta on varustatud 19 kaamera ja kahe mikrofoniga, millega teadlased loodavad salvestada Marsi helisid.
Marsil on kavas lendu lasta ka 1,8-kilone helikopterdroon, mil tuleb lennata atmosfääris, mille tihedus on vaid protsent Maa omast.
Perseverance'i põhiülesanne on otsida Marsilt märke iidsetest eluvormidest.
Teadlased arvavad, et kolm miljardit aastat tagasi oli planeet palju soojem kui praegu ning kaetud jõgede ja järvedega. Sellistes tingimustes võinuks elada lihtsad mikroorganismid. | NASA kulgur Perseverance maandus Marsil | https://www.err.ee/1608115618/nasa-kulgur-perseverance-maandus-marsil | USA kosmoseagentuur NASA kinnitas neljapäeval, et selle kulgur Perseverance on pärast ohtlikku "seitsmeks terroriminutiks" nimetatud maandumisfaasi laskunud edukalt Marsi pinnale. |
Jooksu start antakse Tambres, Valguse tänav 2 asuva MTÜ Carma Motoklubile kuuluva klubihoone juures. Läbida saab nii põhirada kui ka pererada. Põhiraja pikkuseks on ligikaudu 7 kuni 8 kilomeetrit. Rajal on mitmeid looduslikke takistusi ning spetsiaalselt valmistatud takistusradasid. Kokku peavad võistlejad läbima viis erineva raskusastmega ülesannet. Raja teekonna valivad võistlejad endale ise, kuid korraldajad on ette andnud ka soovitusliku raja. Punktide läbimine on kõigile võistlejatele, aga kohustuslik.
Parimad selgitatakse välja nii individuaalses arvestuses kui ka võistkondlikkus arvestuses.
Pererada on lihtne mõnus jalutuskäik. Rajal tuleb läbida mõned ülesanded ning eraldi võistlusarvestust ei peeta. Korraldajad soovivad, et kõigil oleks võimalik veeta mõnus laupäevane päev looduses koos oma sõpruskonnaga või perega.
Kõigil on võimalus registreeruda ka kohapeal pool tundi enne võistluse algust. | Laupäeval toimub esimene ekstreemne Valga X Jooks | https://sport.err.ee/93063/laupaeval-toimub-esimene-ekstreemne-valga-x-jooks | Homme, 15. oktoobril algusega kell 12, toimub esimene Valga X Jooks. Tavapärasest teistsugune jooksuvõistlus peaks huvi pakkuma just ekstreemspordisõpradele. |
Ronaldo rääkis, et Juventus meelitas teda, kui portugallane veel Lissaboni Sportingus mängis, kuid toona otsustas ta Manchester Unitediga liitumise kasuks, vahendas Soccernet.ee.
Praegusest Juventusest kõneledes mainis Ronaldo, et ta oli meeldivalt üllatunud endise meeskonnakaaslase Gonzalo Higuaini sedavõrd heast algusest Juventuses. Liitus Higuain ju viimastega tänavu suvel Napolist ning on seni seitsme mänguga kirja saanud lausa kuus väravat. | Cristiano Ronaldo tunnistas Torino Juventuse huvi | https://sport.err.ee/93052/cristiano-ronaldo-tunnistas-torino-juventuse-huvi | Hispaania jalgpalliklubi Madridi Reali superstaar Cristiano Ronaldo andis Marcale põhjaliku intervjuu, kus tunnistas, et Itaalia hiid Torino Juventus on proovinud teda endale napsata. |
„Touri juhid tulid koos politseiga minu juurde, et mind üle kuulata,“ vahendas Spordipartner.ee Varjasi sõnu. „Küsisin neilt, et kas nad tahavad tõesti kinni püüda mootori kasutaja. Rääkisin neile, mida tuleb selleks teha ja nad ütlesid, et nad teevad seda. Nad asusid kontrolli läbi viima, kuid UCI keelas neil rattaid kontrollida.“
Touri juhtkonda kuuluv Kathy LeMond, kinnitas, et Varjas andis politseile vajalikke juhtnööre, kuid UCI ametnikud keeldusid sel moel kontrolli teostamast. | Rattamootorite leiutaja: UCI takistas politseil Touril mootoreid otsida | https://sport.err.ee/93055/rattamootorite-leiutaja-uci-takistas-politseil-touril-mootoreid-otsida | Enda sõnul maailma esimese jalgratastele mõeldud mootori tootnud ungarlane Istvan Varjas avaldas, et Rahvusvaheline Jalgratta Liit (UCI) takitas tänavusel Tour de France'il politseil mehaanilist dopingut otsida. |
Rühm norralasi tegi ettepaneku kinkida 1917. aastal iseseisvunud Soomele 1361 meetri kõrgusel asuva Halti mäe tipu.
Soome piir selles piirkonnas ulatub mäeküljel 1324 kõrgusele merepinnast. Mäetipu kinkimise ettepanek kogus Facebookis 17 000 toetajat.
Kuid õiguslikud probleemid tegid sellel sõbralikule plaanile lõpu.
"See loov ettepanek sai avalikkuselt väga positiivse vastukaja," ütles Norra peaminister Erna Solberg kirjas idee ühele eestvedajale Kåfjordi linnapeale.
"Ma tervitan seda ja näen siin selget märki Norra ja Soome lähedasest suhtest," jätkas Solberg, lisades samas, et piirimuudatused tooksid kaasa keerulised õiguslikud probleemid.
Kõrgelennuline idee põrkas vastu Norra põhiseaduse 1. artiklit, mis sätestab, et Norra kuningriik on jagamatu ja võõrandamatu.
"Me leiame Soomele sajanda juubeli puhuks mingi muu väärika kingituse," lisas Solberg.
19. sajandi algusest kuni 1917. aastani oli Soome suurvürstiriigina Venemaa keisririigi osa. | Norra ei kingi Soomele sünnipäevaks mäetippu | https://www.err.ee/575594/norra-ei-kingi-soomele-sunnipaevaks-maetippu | Norra valitsus seisab vastu avalikkuse survele kinkida Soomele selle iseseisvuse 100. aastapäevaks mäetipu. |
Reidi eesmärk oli kinni võtta väidetavalt riigipöördekatses osalenud inimesed, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Alles neljapäeval vallandati riigipöördekatse uurimise käigus oma töökohalt 2400 õpetajat. Türgi armee laskis aga lahti 109 sõjaväekohtu liiget.
Pärast juulikuud on vangistatud üle 32 000 inimese ning 100 000 on vallandatud, sest valitsus kahtlustab neid koostöös väidetava riigipöördekatse juhi Fethullah Güleniga. | Türgis vahistati 189 kohtunikku ja prokuröri | https://www.err.ee/575592/turgis-vahistati-189-kohtunikku-ja-prokurori | Türgi politsei otsis läbi apellatsioonikohtu ja riigi kõrgeima administratiivkohtu, et vahistada 189 kohtunikku ja prokuröri. |
Kolmapäeval hooaja avamängus Kalev/Cramo alistanud Tartu poolel sai Tamm mänguaega 18 minutit. Kuigi noor mängumees ei suutnud selle ajaga skoori teha, siis sellest hoolimata oli Tartu peatreener Gert Kullamäe hoolealuse tegemistega rahul. Vigastustest niigi räsitud Tartu meeskonnas pidi Tamm kolmapäeval mängima Venky Joisi positsiooni mis oli talle võõras.
"Mänguaja saamine sõltub eelkõige mängijast endast," ütles Tamm Vikerraadiole. "Noore mehe puhul, nagu mina, on oluline mängu tulla ja alustada kaitse poole pealt ning mängida rünnakul õiged kohad välja. Olgu võit või kaotus, hea või halb mäng, olen enda puhul ikka kriitiline, et alati saab paremini. Kalev/Cramo vastu rünnak mul nii hästi ei sujunud kui soovinuks, kuid kaitses, eriti teisel poolajal, suutsin meeskonnale tuua lisaenergiat."
Loodetud meistrite liiga alagrupiturniirile Tartu meeskond ei pääsenud. Neljast eelringimängust sai 198 cm pikkune ääremängija Ivo Van Tamm väljakule ühes, kus viskas 21 minuti jooksul viis punkti. Tamme arvates väärinuks nende meeskond edasipääsu enam, kui taanlaste Aarhusi Bakken Bears. "Me põlesime läbi," ei varjanud Tamm. "Me oleme taanlastest paremad. Nad mängisid aga meist tublimalt ning olid kiiremad ja agressiivsemad kui meie. Selline see sport on, kord oled üleval, kord all."
Nüüd jätkab Tartu eurohooaega madalaimas, FIBA Euroopa karikasarjas. Esimene alagrupimäng toimub teisipäeval, kui mängitakse Austria meistri Obertwarti Gunnersi vastu. Kuigi Kullamäe loodab, et süstide toel saab vigastatud Venky Jois avamängus väljakule, siis sellest hoolimata liitub klubiga ameeriklasest tsenter Forrest Robinson. Möödunud hooaja veetis mees Küprose esiliigas, ent sellest hoolimata on ta Kullamäe sõnul väärt täiendus nende edurivisse. Ivo Van Tamm toob siiski esile ka vajalikel hetkedel väljakule astunud klubi noori kasvandikke. "Meil on palju noori ja täis tahtmist mängumehi, kes annavad pingilt palju energiat," tõdes Tamm. "Nagu mäng Kalev/Cramoga näitas, saame hakkama."
Aasta tagasi näis, et Ivo Van Tamme karjääri liigub takistusteta ihaldatud suunas. Ta sai hooaega alustada tugevas USA akadeemias, ent viisaprobleemide tõttu pidi ta veebruaris naasma kodumaale, kus mängis hooaja lõpuni TLÜ/Kalevi ridades. Tänavu lootis ta pääseda Ameerika üliõpilasliiga NCAA kõrgeimasse divisjoni kuuluva Iona kolledži rivistusse, ent sellest tuli tal taas kord loobuda.
Praegu mängib Tamm Tartus lepinguta ning loodab, et ehk saab ta peagi taas sõita tõotatud maale korvpalliõpetust saama. "Ma mängin ilma lepinguta, sest tahan veel Ameerika varianti lahti hoida," ei varjanud Tamm. "Siiski on mul hea meel, et Kullamäe võttis mind enda tiiva alla. Tema juures treenida-mängida pole üldse halb." | Ivo Van Tamm: olen lepinguta, sest tahan veel Ameerika variandi lahti hoida | https://sport.err.ee/93061/ivo-van-tamm-olen-lepinguta-sest-tahan-veel-ameerika-variandi-lahti-hoida | Kodust korvpallihooaega Tartu Ülikooli ridades alustanud 20-aastane Ivo Van Tamm pole endiselt kaotanud lootust, et võib sel hooajal pääseda mängima ihaldatud USA üliõpilasliigasse. |
Üllatuslikult nelja võidu ja täiseduga liigat juhtivale TTÜ-le tõi magusa võidu Sten Olmre vise üle Reimo Tamme kolm sekundit enne lõpusireeni.
TTÜ haaras avaveerandi järel koguni 20-punktilise edu (32:12), kuid andis selle teise ja kolmanda veerandiga käest (vastavalt 8:16 ja 8:26). Kodumeeskond alustas viimast veerandit eduseisus 54:48. TLÜ/Kalev hoidis ka veel mõni minut enne lõppu viie-kuue punkti suurust eduseisu, kuid ei suutnud lõpuni vastu pidada. Viimane veerand kuulus TTÜ-le 20:13.
Olmre oli ka TTÜ poolt mängu resultatiivseim: tema arvele jäi 20 p+3 lp+5 rs (visked 11/7), Joonas Järveläinen lisas 17+15 lp (20/8), Kiur Akenpärg 11+4+3 ja Toomas Raadik 10+7 lp. Serblasest tsenter Nikola Vujovic kogus 16 minutiga 2+4+1 /visked 3/1).
TLÜ/Kalevi poolelt tõid Khyle Marshall ja Josiah Heath 12 silma, viimaselt ka 6 lp, Reimo Tammele läks kirja 11+3+4, Robertas Grabauskasele 9+8 lp ja Janis Vahterile 9+5+2.
Laud kuulus TTÜ-le 41-38, korvisöödud 14-14, pallikaotusi oli TLÜ/Kalevil 13, TTÜ-l 15. Kahepunktivisked TLÜ/Kalevi kasuks 45 vs 37 %, kolmesed TTÜ-le 35 vs 24 %, vabavisked TTÜ-le 92 vs 64 %.
Liider TTÜ KK on võistkondliku statistika poolest esikohal kahes kategoorias: neil on vaheltlõikeid mängu kohta 11,3 ning teiseks parimaks näitajaks on vabavisked (79 %).
TLÜ/Kalevit ootab nüüd ees reis Rumeeniasse, kus kolmapäeval, 19. oktoobril kohtutakse FIBA Europe Cup' sarja avamängus Tirgu Muresiga.
Laupäeval kell 17 seisavad Alexela KML-is vastamisi AVIS Rapla - Rakvere Tarvas ja Pärnu Sadam - Tartu Ülikool. | TTÜ KK alistas Olmre lõpuviskest TLÜ/Kalevi ja jätkab liidrikohal | https://sport.err.ee/93062/ttu-kk-alistas-olmre-lopuviskest-tlu-kalevi-ja-jatkab-liidrikohal | Alexela Korvpalli Meistriliigas peeti täna üks kohtumine, millesTLÜ/Kalev pidi kodumängus võtma liidri TTÜ käest vastu valusa ühepunktilise 67:68 kaotuse. |
„Mulle meeldib EventRent Elamussõitude Sari just vaheldusrikkuse tõttu,“ lausus Sõptšenko. „Kõige enam on meelde jäänud Astangu maa-alune sõit. Huvitav oli ka Polari urban sõit Stockmanni parkimismajas. Rattavõistlust silmas pidades võiks parkimismaja veel kõrgem olla. Omaette elamus on viimaselt korruselt allasõit. Mulle sobib sarja puhul ka see, et kui Hiiumaa välja arvata, siis toimuvad etapid Tallinna ümbruses.“
Seitsmest etapist koosneva sarja koondarvestuses lähevad kuus paremat tulemust. Naistest on üldvõidu kindlustanud 1663 punkti kogunud Kelly Kalm, talle järgnevad Marian Punane (1294) ja Marina Pavlisina (979).
EventRent Elamussõitude Sari lõppeb 15.-16. oktoobrini peetava kahe viimase sõiduga Hiiumaal. Esimesel päeval on Ristnas kavas mereranna sõit, mis kujutab endas 50 km pikkuse ringi läbimist ümber Kõpu poolsaare. Distantsi vältel on kolm erineva pikkuse ja olemusega kiiruskatset, mille aegade liitmisel selgub paremusjärjestus.
Meeleolukale nädalavahetusele paneb punkti pühapäeval Emmastes toimuv 45 km mägiratturite teatesõit. Teatesõidu korral koosneb võistkond kolmest liikmest, kellest igaüks läbib ühe ringi, andes seejärel teate üle tiimikaaslasele.
Mõlemal päeval peetakse eraldi arvestust ka fatbike'i omanikele. | Dmitri Sõptšenko: mulle meeldib elamussõitude vaheldusrikkus | https://sport.err.ee/93056/dmitri-soptsenko-mulle-meeldib-elamussoitude-vaheldusrikkus | EventRent Elamussõitude Sarja debüüthooaja üldvõidu on kindlustanud Dmitri Sõptšenko. Kokkuvõttes 2075 punktiga liidrikohta hoidev Sõptšenko ei saa sel nädalavahetusel töökohustuste tõttu Hiiumaal peetavatest sõitudest osa võtta, kuid tema edu Juri Molevi (1854) ja Lauri Tamme (1695) ees on piisav. |
"Reformierakond otsustas hoolimata erinevatest arvamustest toetada presidendikandidaadina ju just teda. Andsime endale aru, et see ei ole lihtne otsus ja suure tõenäosusega mõjus see ka erakonna reitingule halvasti. Loobusime toetamast Marina Kaljuranda, kes oli selgelt kõige populaarsem kandidaat. Samuti jäime ilma tugevast välisministrist," rääkis Rõivas Delfile ja Eesti Päevalehele antud intervjuus.
"Seda kummastavam oli täna lugeda, et tema valimistulemuses on süüdi Reformierakond. /.../ Me tegime kõik, et Siim saaks presidendiks ja suutsime ta aidata väga lähedale," lisas Rõivas.
Rõivase sõnul leppis erakond hommikul kokku, et kommentaari Kallase kriitikale esitab peasekretär Reimo Nebokat.
"Kogu teksti ma enne ei näinud ega muidugi ka ei kooskõlastanud. Lugesin hiljem tema kommentaari mitu korda sõna-sõnalt ja ma ei näe, et kuskil oleks Kallast nimetanud Kremli-meelseks. Nebokat viitas seda sõna kasutades otseselt Edgar Savisaarele ning pole kahtlust, et Savisaar seda ka on," rääkis Rõivas. | Rõivas: Reformierakond loobus Kallase heaks populaarseima kandidaadi toetamisest | https://www.err.ee/575584/roivas-reformierakond-loobus-kallase-heaks-populaarseima-kandidaadi-toetamisest | Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas ütles, et ei nõustu Siim Kallase väitega, nagu oleks viimasele presidendivalimistel nuga selga löödud. |
Serviti resultatiivseim oli koguni 11 väravat visanud Henri Sillaste. Kristjan Muuga, Roman Aizatullov ja Henri Hiiend lisasid 6 tabamust. Viimsi parim oli Siim Pinnonen 8 väravaga. Tosin minutit enne lõpuvilet punase kaardi saanud Rail Ageni kontole kogunes 7 tabamust.
Korduskohtumine peetakse 18. oktoobril kell 19.00 Mesikäpa hallis.
1/4-finaalide avakohtumised:
HC Tallas - HC Tallinn 21:23
Viimsi/Tööriistamarket - Põlva Serviti 30:40
17.10 kell 19.00 SK Tapa - Viljandi HC (Tapa Spordikeskus)
22.10 Kell 14.00 Tartu Ülikool/Glassdrive - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Lähte Spordihoone)
1/8-finaalide tulemused:
SK Tapa - HC Tallas 2 20:0 (10:0; 10:0)
HC Viimsi/Tööriistamarket - Viljandi SK 83:46 (39:18; 44:28)
Viljandi HC - Põlva/Arcwood 60:47 (31:21; 29:26)
Põlva Serviti - Põlva Tarbijate Ühistu 79:57 (42:25; 37:32)
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper - Aruküla SK 76:37 (36:17; 40:19)
HC Tallas - Oskar 60:32 (26:15; 34:17)
Tartu Ülikool/Glassdrive - HC Viimsi 83:50 (51:23, 32:27)
HC Tallinn - HC Kehra/Primend 50:33 (18:13, 32:20) | Serviti astus sammu karikavõistluste poolfinaali suunas | https://sport.err.ee/93060/serviti-astus-sammu-karikavoistluste-poolfinaali-suunas | Eesti meeste käsipallikarikavõistluste veerandfinaalide keskses paaris haaras valitsev Eesti meister Põlva Serviti Viimsi/Tööriistamarketi vastu võõrsil kümneväravalise edu. Viimsi Keskkoolis toimunud kohtumine lõppes Serviti 40:30 (17:16) võiduga. |
Infantino ei nõustu Löwiga. "Maailmameistrina on tal lihtne arvamust avaldada, kuid ta peaks jalgpalli arendamise suhtes rohkem avatud olema," lausus Infantino. "Kõigile ei avane võimalus iga kord MM-ile pääseda nagu Saksamaal."
FIFA planeerib osalejate arvu tõsta 2026. aasta MM-iks. Poolt või vastu otsus langetatakse tuleva aasta 10. jaanuaril. | FIFA president: Löw peaks jalgpalli arendamise suhtes rohkem avatud olema | https://sport.err.ee/93059/fifa-president-low-peaks-jalgpalli-arendamise-suhtes-rohkem-avatud-olema | Saksamaa jalgpallikoondise peatreener Joachim Löw kritiseeris rahvusvahelise alaliidu FIFA presidendi Gianni Infantino plaani tõsta MM-i finaalturniiril osalejate arvu senise 32 meeskonna pealt 40-le või 48-le. |
Eelistungil väitsid Wildersi kaitsjad, et tegemist on politiseeritud juhtumiga järgmise aasta märtsivalimiste eel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Reedene otsus tähendab, et kohtuprotsess vihakõne paragrahvi alusel algab 31. oktoobril.
Süüdistuse aluseks on Wildersi kommentaarid, kui ta valimisürituse ajal lubas kuulajatele, et korraldab Haagis ja Hollandis marokolaste olemasolu vähenemise.
Tema advokaatide sõnul esitas Wilders kõigest oma parteiprogrammi ja sõnavabadus on tema põhiõigus. | Hollandi kohus jättis jõusse parlamendiliikmele esitatud vihakõne süüdistused | https://www.err.ee/575574/hollandi-kohus-jattis-jousse-parlamendiliikmele-esitatud-vihakone-suudistused | Hollandi kohus jättis jõusse paremäärmusliku parlamendiliikme Geert Wildersi suhtes esitatud vihakõne süüdistused. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.