text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Eesti Antidoping on tõlkinud eesti keelde nii keelatud ainete nimekirja, nimekirja muudatuste kokkuvõtte kui ka seireprogrammi. Lisaks on keelatud ainete nimekiri välja toodud eraldi veebilehel, mis hõlbustab konkreetse aine nimetuse otsimist, samuti on lisatud kommentaarid korduma kippuvate teemade osas.
2017. aasta keelatud ainete nimekirjas väga suuri muudatusi ei ole. Täpsustatud on sissehingatava salbutamooli kogust 12 tunni jooksul (varem oli välja toodud ainult 24-tunnine ajaperiood). Erinevate huvigruppidega konsulteeriti glükokortikosteroidide manustamist, aga lõpuks seda osa pole täiendatud. Endiselt on nii võistluste ajal kui võistlusvälisel ajal keelatud trimetasidiin (mis sisaldub ravimis Preductal) ja meldoonium (ravimis Mildronat).
Keelatud ainete nimekirja uuendatakse igal aastal ja uus versioon hakkab kehtima 1. jaanuaril. Nimekiri avalikustatakse sügisel, et nii sportlastel kui ka nt arstidel oleks võimalik nimekirjaga tutvuda ning vajadusel ravi muuta. Nimekirja haldab WADA ning selle koostamisel konsulteeritakse üle 1700 eksperdiga eri riikidest. Sel aastal oli ka Eesti ekspertidel võimalik nimekirja projekti kommenteerida.
Tutvu keelatud ainete nimekirjaga SIIN! | Tutvu WADA uue keelatud ainete nimekirjaga | https://sport.err.ee/93057/tutvu-wada-uue-keelatud-ainete-nimekirjaga | Maailma Antidopingu Agentuur avaldas 29. septembril uue keelatud ainete nimekirja, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2017. |
"Mind pani imestama see, kus kohast norralanadest distantsisuusatajad leidsid ligi 30-aastastena kiiruse ja võimsuse, et läbi lüüa sprindis. Kui vanasti oli Therese Johaugil raskusi kvalifikatsioonist edasi pääsemisega, siis viimasel ajal see talle probleeme ei valmistanud," ütles dopingu tõttu tegutsemiskeeldu kandnud Kyrö YLE-le. "Nad on võrreldes teistega kõige rohkem edasi arenenud."
Kyrö lisas, et distantsisuusatajatele annab keelatud ainete manustamine sprindis suurt efekti. "Sprint kestab umbes kolm minutit ja seega on seal läbilöömiseks vaja tugevat ülakeha," alustas Kyrö. "Vastupidavussportlastel on seda aga raske treenida ning seetõttu on neile anaboolsed steroidid kasulikud ka väikestes kogustes." | Soome dopingutreenerit pani imestama norralaste suur arenguhüpe | https://sport.err.ee/93054/soome-dopingutreenerit-pani-imestama-norralaste-suur-arenguhupe | Endine Soome suusakoondise peatreener Kari-Pekka Kyrö avaldas imestust norralannade suure arenguhüppe üle. |
Rünnak leidis aset umbes 80 kilomeetrit Suessi kanalist idas, Bir el-Abdi linna lähedal. Ametnike sõnul sai kannatada kaheksa sõdurit.
Sõjavägi kinnitas ohvrite arvu, kuid ütles, et haavatud on kuus sõdurit.
Kontrollpunkti ATV-dega saabunud ründajatest 15 sai tulevahetuses surma ja mitu haavata, lisati avalduses.
Rünnaku eest võttis vastutuse äärmusrühmituse ISIS kohalik haru, mis baseerub Siinail ja nimetab end Siinai emiraadiks. Islamistide väitel nad kaotusi ei kandnud ning said saagiks hulga relvi ja laskemoona.
Egiptus on pidanud islamistidega Siinail lahinguid alates 2013. aastast, kui kukutati president Mohammad Morsi. | Islamistid tapsid Siinail 12 Egiptuse sõdurit | https://www.err.ee/575587/islamistid-tapsid-siinail-12-egiptuse-sodurit | Islamistid ründasid reedel Egiptuse armee kontrollpunkti Siinail, tappes 12 sõdurit, teatasid ametnikud. |
31-aastane ja 213 cm pikkune lätlane esindas mullu Nižni Novgorodi ning Peterburi Zeniiti, kelle aitas VTB Ühisliigas kolmandaks. Berzins viskas 26 mängus keskmiselt 10,8 punkti ja võttis 5,5 lauapalli.
Berzins on esindanud ka Riia Skontot, Malagat, Riia ASK-d ja Baronsit, Fuenlabradat, Cacerest, Riia VEF-i, Rio Natura Monbusi ning Samaara Krasnõje Krõljat. | Läti korvpallikoondislane naaseb kodumaale | https://sport.err.ee/93053/lati-korvpallikoondislane-naaseb-kodumaale | Läti korvpallikoondise ääremängija Kaspars Berzins liitus kodumaaklubiga BK Ogre. |
BATE sõitis Valgevene kõrgliiga 25. voorus külla Granitile, kes alistati 1:0. Et Barõssavi klubil on koos nüüdseks 63 silma ning matši vähem pidanud teise Eesti mehe Artur Kotenko koduklubil Soligorski Šahtjoril on liiga teisena koos 45 punkti, kuulubki tiitel BATE-le, vahendas Soccernet.ee.
Pikk kuulus tiitli toonud mängus BATE põhikoosseisu ja teenis avapoolajal oma meeskonna kasuks ka penalti, mida võistkonnakaaslane realiseerida ei suutnud. 67. minutil vahetati Eesti koondislane 0:0 seisul puhkama.
Artur Pikast sai 14. välisriigi meistriks tulnud Eesti jalgpallur. BATE jaoks on tegu 13. meistritiitliga, seejuures on liiga võidetud nüüd 11 aastat järjest. | Artur Pikk tuli Valgevenes kohe oma debüüthooajal meistriks | https://sport.err.ee/93051/artur-pikk-tuli-valgevenes-kohe-oma-debuuthooajal-meistriks | Eesti jalgpallikoondise vasakkaitsja Artur Pikk (23) ja tema koduklubi Barõssavi BATE kindlustasid täna viis vooru enne hooaja lõppu Valgevene meistritiitli. |
"AVIS Rapla korvpallimeeskond ja Anthony Lee on lõpetanud poolte kokkuleppel koostöö pärast nädalast katseaega. Ameeriklane lendab tagasi kodumaale täna. Soovime Anthonyle kõike paremat," vahendas Delfi.
AVIS Rapla mänedžer Jaak Karp ütles Delfile ja Eesti Päevalehele, et mehe treenitus ei vastanud lihtsalt sellele, mida nad eeldasid ja lootsid. "See oleks kõige kokkuvõtlikum vastus," põhjendas Karp. "Oleks ta treenitud olnud, poleks ta üldse paha mees olnud."
Karp lisas, et Rapla jätkab sarnase mängija otsinguid ning sõelale olevat jäänud juba üks variant, kes oli ka Lee klubisse toomise aegu kaalumisel olnud. "Meil pole tema siia toomisega kiire, aga tahaksime teda näha nii ruttu kui võimalik. Järgmiseks Balti liiga mänguks võiks ta vähemalt kohal ja treenitud olla." | Rapla saatis Anthony Lee koju tagasi ja otsib uut täiendust | https://sport.err.ee/93050/rapla-saatis-anthony-lee-koju-tagasi-ja-otsib-uut-taiendust | AVIS Rapla korvpallimeeskond andis teada, et saatis 206 cm pika ja 104 kg kaaluva ameeriklase Anthony Lee pärast nädalast katseaega koju tagasi. |
"Olen andnud EASi nõukogule suunise viia läbi sõltumatu audit, mis vaatleks ja hindaks aastatel 2007 kuni 2016 EASi juhatuse poolt tehtud otsuseid OÜ-le Ermamaa turismitoetuse abikõlbulikkuse perioodi peatumise-pikendamise ja tagasinõude osas," ütles Oviir Ärilehele.
"Eelkõige ootan vastust küsimustele, kas juhatusel oli 2012 aastal õigus tagasinõude määra osas teha otsus aastateks ette ja kas otsus oli kooskõlas toonaste õigusaktidega. Loodan, et audit viiakse läbi võimalikult kiiresti," lisas minister.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) teatas hiljuti, et esitas OÜ-le Ermamaa tagasinõude summas 19 039 eurot, pärast Ermamaa osaniku Toomas Hendrik Ilvese kirjalikku avaldust mitte jätkata toetuse eest rajatud Ärma talu sihipärast kasutamist. Ilves on tagasinõude riigile tasunud. See on aga vaid 10% summast, mille ta kunagi toetuseks sai. | Oviir andis EAS-i nõukogule käsu viia läbi OÜ Ermamaa juhtumi suhtes audit | https://www.err.ee/575582/oviir-andis-eas-i-noukogule-kasu-viia-labi-ou-ermamaa-juhtumi-suhtes-audit | Ettevõtlusminister Liisa Oviir teatas, et ta andis EAS-i nõukogule käsu teha president Toomas Hendrik Ilvese firmale OÜ Ermamaa antud toetuse suhtes audit. |
Serblasest maailma esireket Djokovic kaotas Saksamaa esindajale Mischa Zverevile (ATP 110) avaseti 3:6 ning jäi teises setis taha 0:2, kuid võitis selle kiires lõppmängus 7:4. Kolmandat setti asus Djokovic juhtima 3:0 ja sai lõpuks võidu 6:3. Nelja parema hulgas kohtub serblane hispaanlase Agutiga (ATP 19), kes alistas prantslase Jo-Wilfried Tsonga (ATP 13) 6:3, 6:4.
Maailma edetabeli teine number, britt Andy Murray sai 6:2, 6:2 jagu belglasest David Goffinist (ATP 12). Murray, kes võitnud ATP turniiridel 16 setti järjest, võtab poolfinaalis mõõtu ameeriklase Jack Socki (ATP 25) tulemusega 4:6, 6:4, 7:6 (7:5) konkurentsist välja lülitanud prantslaselt Simonilt (ATP 32). | Kaotuse äärel olnud Djokovic ja Murray pääsesid Shanghais poolfinaali | https://sport.err.ee/93049/kaotuse-aarel-olnud-djokovic-ja-murray-paasesid-shanghais-poolfinaali | Shanghai meeste ATP tenniseturniiril selgusid poolfinaalpaarid, kus lähevad vastamisi Novak Djokovic - Roberto Bautista Agut ja Andy Murray - Gilles Simon. |
"President Ilves on paistnud silma mitmete tema heaolu tõstvate skeemidega, mis meenutavad vägisi rehepapi lugusid. Kuna presidendi institutsioon oma enam kui 60-liikmelise kaaskonnaga ei ela just kehvades tingimustes, jääb arusaamatuks, milleks on talle seda kõike oma renomee rikkumise hinnaga vaja läinud," kommenteeris Simson Ärma talu toetamise saagat.
"EAS jagab toetust sihtotstarbeliselt ning kui seda on kasutatud ebasihtotstarbeliselt, tuleb raha tagasi maksta. Presidendi puhul otsiti ilmselgelt ettekäändeid, miks ta ei peaks raha tagasi maksma, vaid suitsukatteks kõigest murdosa sellest," lisas ta.
Simsoni sõnul on Ärma talu toetuse küsimus kõige ebaõiglasem nende turismiedendajate suhtes, kes konkursi käigus EAS-i toetusest ilma jäid. | Simson: presidendi puhul otsiti ettekäändeid, miks ta ei peaks raha tagasi maksma | https://www.err.ee/575586/simson-presidendi-puhul-otsiti-ettekaandeid-miks-ta-ei-peaks-raha-tagasi-maksma | Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni hinnangull otsiti president Toomas Hendrik Ilvese Ärma talu toetuse puhul ettekäändeid, miks ta peaks tagasi maksma vaid murdosa saadud rahast. |
Bendikseni sõnul kontrollis ta kreemi üle ja leidis, et see ei sisalda keelatud aineid, kuid eksis. Bendikseni võib aga Norra antidopingu organisatsiooni poolt oodata karistus lohakusest ja reegilite rikkumisest.
Bendiksenile on koondises leitud juba asendaja, kelleks sai ajutiselt Dag Lunder, kes töötanud norralastega Sotši olümpial. | Norra suusakoondise arst võib saada tegutsemiskeelu | https://sport.err.ee/93048/norra-suusakoondise-arst-voib-saada-tegutsemiskeelu | Norra suusakoondise arst Fredrik S. Bendiksen võttis Therese Johaugi dopingusüü täielikult enda peale ning taandus ametist. |
"See kõik tundub täiesti ebareaalne ja raske," lausus pressikonverentsi andnud Björgen, kes jättis emaks saamise tõttu eelmise hooaja vahele. "Kui Therese rääkis enda vahelejäämisest, siis mõtlesin, et kas sporditegemine on kõige selle vääriline. Äkki peaksin hoopis midagi muud tegema. Suure tõenäosusega siiski jätkan suusatajakarjääri, kuid see on praegu teisejärguline."
Johaug andis 16. septembril uriiniproovi, mis näitas keelatud aine tarvitamist. Johaug sai positiivsest proovist teada 4. oktoobril. Nii Johaugi A- kui B-proov olid positiivsed, kuid võistluskeeldu pole talle veel määratud.
Johaugi dopinguproov näitas keelatud aine, anaboolse steroidi klostebooli tarvitamist. Norra Suusaliit selgitas pressiteates, et keelatud aine sisaldus kreemis nimega Trofodermin, mida Johaug kasutas septembri alguses Itaalias koondiselaagris viibides, et ravida päikesepõletust huulel. Positiivse proovi eest võttis süü endale koondise arst Fredrik Bendiksen. | Marit Björgen kaalus sportlaskarjääri lõpetamist | https://sport.err.ee/93047/marit-bjorgen-kaalus-sportlaskarjaari-lopetamist | Norra murdmaasuusataja Marit Björgen teatas pärast koondisekaaslase Therese Johaugi dopinguga patustamist, et kaalus sportlaskarjääri lõpetamist. |
Esmaspäev, 10. oktoober
Vastne Eesti president Kersti Kaljulaid annab riigikogu ees ametivande. On Toomas Hendrik Ilvese viimane tööpäev Eesti Vabariigi presidendina. Mõlemad presidendid peavad kõne, Ilves on ülevas meeleolus ja pole ka oma ametist lahkumist juhuslikuks jätnud - tema ja proua Ieva sõidavad Toompealt ja ametist minema uhke helesinise retro-Cadillaciga. Foto sellest lahkumisest postitab Ilves ka oma Twitteri-kontole. Tal on alati nii stiili kui ka edevust olnud.
Teisipäev, 11. oktoober
Ilves saab end üle kümne aasta taas vaba mehena tunda, käes on esimene ametist prii päev. Ta sõidab koos abikaasa Ievaga Eestist ära, puhkusele. Isegi ülikonda ei võta kaasa, nagu ta ise kommenteerib. Puhkusereisil on tal mahti sukelduda Twitterisse ja asuda nostalgiliselt oma toetajaid ja kaasaelajaid ükshaaval tänama.
Kolmapäev, 12. oktoober
Ilves jätkab puhkusel olles Twitteris oma toetajate personaalset tänamist ja päevakajaliste postituste ümberpostitamist.
Tööpäeva lõpusirgel - nagu negatiivseid reaktsioone esile kutsuva sisuga pressiteadete puhul tavaline - saabub pressiteade, milles koos peaminister Taavi Rõivasega tegelikult Rootsis viibiv EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg justkui siin ja praegu teatab, et president Ilves on 12. oktoobril, pärast mõningast kaalumist, otsustanud tagastada osalise EAS-ilt 2006. aastal saadud toetuse, mis pidanuks minema kodutalu turismitaluks tegemiseks. Selgub, et otsus on ära tehtud juba 2012. aastal: juhul, kui Ilves pärast oma teise ametiaja lõppu 3,5 aasta jooksul toetust sihipäraselt kasutama ei asu, tuleb kümme protsenti ehk 19 000 eurot sellest tagastada. Ilves on otsustanud, et kogu aeg erandina edasi lükatud äriplaani teostamine jääbki tema poolt ära.
Tomberg jääb kommentaarisoovidele kättesaamatuks - on ta ju välismaal ära. EAS-i kommunikatsioonijuht teatab resoluutselt: seda teemat kommenteerime ainult kirjalikult, ja pealegi olevat pressiteates kõik juba niikuinii öeldud. Punkt.
Ka Ilves on sobivalt välismaal maapaos ja korraga tundub olevat ka Twitter katki läinud - ei ühtki kommentaari ega selgitust, ka muid postitusi enam ei järgne. EAS-i pressiteate ajastus on küünilise täpsusega välja rihitud.
Tomberg siiski nii kergelt ei pääse ning avalikkuse kõrgendatud huvi saab viimaks ka suulised kommentaarid. Kõik on ära otsustatud juba 2012. aastal, saame teada. EAS saadab lõpuks ka toonase juhatuse liikme Maria Alajõe allkirjastatud otsuse, ning tõepoolest, nii see on, must valgel kirjas.
Neljapäev, 13. oktoober
Avalikkus on endiselt nördinud, sest kuigi kommentaarid on korrektsed, tundub lahendus ebaõiglane. Takkapihta selgub, et Evelin Ilvese äriprojekti tingimuste muutmist aitas EAS-is korraldada presidendi kantselei direktor Siim Raie isiklikult. President Ilves vaikib jätkuvalt.
Reede, 14. oktoober
Ilvese nõunik soovitab kommentaaripalve peale lugeda Siim Raie selgitusi, viidates, et president viibib välismaal ja seal internet sama hästi ei levi kui Eestis. Ka telefonikõned ja SMS-id ei liigu hästi. Korraga on president Ilves kogu infoväljast ja ühiskonnast täiesti ära lõigatud ja võimetu Eestiga suhtlema.
Tööpäeva lõpusirgel - nagu juba heaks tavaks saanud! - postitab Ilves viimaks Facebooki napi kommentaari. Saame teada kahte asja: esiteks ei olevat ta 2012. aasta otsuse tingimustest - et midagi tuleb tagasi maksta, kui ta turismitalu pidama hakata ei plaani - üldse varem kuulnud ja teiseks puuduvad tal oskused ja teadmised turismiärist, mistõttu ei pea ta võimalikuks turismitalu pidama hakata.
See kommentaar viitab sellele, et ta lootis päris puhtalt pääseda ning kümnise maksmine tuli ebameeldiva üllatusena. See kommentaar viitab üksiti sellele, et tal pole vähimatki plaani kogu toetussummat tagasi maksta, sest on ta ju võõrustanud Ärmal Eesti riigi külalisi, neilt seejuures sentigi Ärmal ööbimise eest võtmata (sic!).
Eetikamajakas kaotas suuna
Ilves on sel nädalal üllatanud mitmel ebameeldival moel. Esiteks võimetusega kasutada infotehnoloogia moodsamaid või vähemmoodsaid lahendusi, et anda oma selge kommentaar eetiliselt küsitavale kaasusele.
Teiseks sellega, et tal puudub soov oma kohustust toetuseandja ees täita. Väide, et puuduvad oskused turismitalu pidamiseks, on abitud, sest keegi ei eeldagi, et ta isiklikult seda tegema peaks hakkama. Eesti on täis võimekaid inimesi, kel nii oskused kui kogemused turismisektoris olemas - Ilves on neid isegi oma presidendiaastate jooksul muuhulgas EAS-i ettevõtluse auhinna galal iga-aastaselt tunnustanud. Talu saab anda oskajamatele rendile või palgata vastavate oskustega inimene seda tegema. Kuid küsimus polegi ju selles, et sobivaid inimesi ei leiduks, küsimus on soovimatuses oma kodu kellegagi jagada.
Sellele viitas muidugi ka juba äriplaanis toodud röögatu tasemega hinnakiri, mille taga peitus mõte: paneme hinnad nii kõrged, et keegi meid meie korda tehtud koju segama ei tahaks tulla. Mis turismitalu sa ikka mõne toaga elamises korraldad! Aga just mõned toad selles "külalistemajas" vaid ongi.
Ilves on ise kõik need kümme presidendiaastat hurjutanud poliitikuid JOKK-skeemide kasutamise eest ja rõhutanud eetika olulisust. Ärma juhtum pole midagi muud kui eetikakursilt kõvasti kõrvalekaldumine. Teod ainult ei pea olema ausad ja korrektsed, need peavad seda ka näima. Ilvese liiga napp selgitus, mis tuli liiga hilja kindlasti ei aidanud olukorda enam selgust tuua. Pigem tsementeeris see arvamust ebaeetilisest lahendusest, üksnes isiklikust hüvest lähtuvast huvist.
Jutt Eesti riigi külaliste majutamisest Ärmal, mida kasutasid nii EAS kui ka Ilves, on aga õõnes retoorika: neid ei pidanuks tingimata Ärmal võõrustama. Kui olnuks soov tutvustada Eesti kõrgetele külalistele meie taluarhitektuuri, võinuks nad ka vabaõhumuuseumisse või Kurgja-Linnutaja tallu viia. Äriplaan ei näinud ette Eesti riigipea külaliste paigutamist isiklikku tallu, nii nagu seda ei nõua ka riigi protokoll. Seega langeb see argument ära.
Ilvesel olnuks võimalus loobuda Ärmal elamisest, sellisel juhul oleks seal saanud kogu tema ametiaja jooksul turismiäri korraldada, nagu Evelin Ilvese äriplaan ette nägi. Sellisel juhul poleks mingit erandit pidanudki kellelegi tegema.
Nagu Andres Anvelt ütles: kahju, et see Ärma lugu presidendi ametiaja lõppu tagantjärele rikkuma tuli, sellest jäi halb maik kogu tema presidendiajale. Nii ongi. Selgita, kuidas tahes, paremini see lugu lõhnama ei hakka.
Presidendiks saamine on kaalutletud risk: tuleb endale aru anda, mida saab endale lubada, ja mida mitte. Ja siinkohal ei pea ma silmas üksnes toetuste sihipärast kasutamist, vaid ka sellistest dilemmadest eetiliselt puhtalt väljatulemist. Ilves sellega hakkama ei saanud. Iseasi, kas ta pidas seda üldse vajalikukski. | Merilin Pärli: ühe kodu ballaad | https://www.err.ee/575581/merilin-parli-uhe-kodu-ballaad | ERR-i toimetaja Merilin Pärli võtab selle nädala Ärma-saaga pulkadeks lahti. |
III liiga Lääne tsoonis võidutses tänavu Raplamaa JK 57 punktiga. Sama arvu punktidega pidi teise kohaga leppima Pärnu JK Vaprus. Kolmas koht kuulus Nõmme United II-le, neljas oli Läänemaa JK Haapsalu. II liigasse pääseb Raplamaa JK, Pärnu Vaprus jätkab teekonda pääsme lunastamiseks üleminekumängudel. Lõuna piirkonnas polnud tänavu vastast FC Otepääle, kes võitis tsooni 50 punktiga. Teine oli FC Tarvastu 47 punktiga. Vastavalt kolmas ja neljas olid 43 punkti kogunud Vastseliina FC Tannem ja EMÜ SK, omakorda punktiga jäi nende seljataha FC Tartu.
III liiga Põhja piirkonnas oli tänavu parim Pirita JK Reliikvia (52 punkti), kes edestas Tallinna FC Hell Hunti (48), JK Retrot (43) ja JK Tallinna Kalev III võistkonda (42). Viienda koha saavutas Tallinna FC Castovanni Eagles (40). Ida tsooni dikteeris Maardu United, kes kogus 22 mänguga 54 punkti. Teise koha sai FC Infonet III 49 punktiga, kes edestas Kohtla-Järve JK Järve duubelmeeskonda juba üheksa punktiga.
IV liiga Põhi/Ida tsoonis oli parim Raasiku FC Joker II, kes kogus teiseks tulnud Kristiine JK-st kaheksa punkti enam. Tallinna Depoo oli kolmas, FC Soccernet saavutas neljanda koha. Põhi/Lääs tsoonis tuli ülekaalukalt võitjaks Trummi SK Kohila, kes edestas kaht tänavu karikavõistlustel 1/8-finaali jõudnud meeskonda – Raplamaa JK Märjamaad ja Rumori Calcio Tallinnat. Lõuna tsoonis tõmbas pikima kõrre Tartu JK Tammeka, kes edestas FC Jõgeva Wolvesi kümne punktiga. Kolmanda koha saavutanud Viljandi JK Tulevik III jäi Jõgevamaa meeskonnast lahutama vaid üks punkt.
Kaks võistkonda, Tallinna FC Soccernet ja FC Tarvastu, on andnud üleminekumängude eel loobumiskaotuse, mistõttu Saku Sporting (III liiga) – Tallinna FC Soccernet (IV) ning Pärnu JK Vaprus (III Lääs) – FC Tarvastu (III Lõuna) kohtumisi ei peeta. See tähendab, et Saku Sporting saab õiguse mängida III liigas ka järgmisel hooajal, Pärnu JK Vaprus jääb üleminekumängudel ootama vastast II liiga Lääne/Lõuna tsoonist.
Taaskord selgitatakse välja ka liigavõitjad. III ja IV liiga finaalid peetakse 22. või 23. oktoobril. IV liiga finaalis kohtuvad Trummi SK Kohila – Raasiku FC Joker II, kuna Lõuna tsooni võitja Tartu JK Tammeka U19 andis Trummi vastu loobumiskaotuse.
II liiga üleminekumängud:
16. oktoober kell 13:00 Tallinna FC Hell Hunt – Tallinna FC Infonet III, Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak
23. oktoober kell 13:00 Tallinna FC Infonet III – Tallinna FC Hell Hunt, Infoneti Lasnamäe staadion
30. oktoober kell 13:00 III liiga Põhi 2. koht vs III liiga Ida 2. koht võitja – II liiga Ida/Põhi 12. koht
30. oktoober kell 13:00 Pärnu JK Vaprus – II liiga Lääs/Lõuna 12. koht
06. november kell 13:00 II liiga Ida/Põhi 12. koht - III liiga Põhi 2. koht vs III liiga Ida 2. koht võitja
06. november kell 13:00 II liiga Lääs/Lõuna 12. koht – Pärnu JK Vaprus
III liiga üleminekumängud:
16. oktoober kell 14:00 FC Toompea – Kärdla LM, Wismari staadion
16. oktoober kell 13:00 Viljandi JK Tulevik III – Põlva FC Lootos, Viljandi kunstmurustaadion
16. oktoober kell 16:30 Tallinna FC Castovanni Eagles II – Koeru JK, Wismari staadion
23. oktoober kell 13:00 Kärdla LM – FC Toompea, Kärdla linnastaadion
23. oktoober kell 13:00 Koeru JK – Tallinna FC Castovanni Eagles II, Koeru staadion
23. oktoober kell 15:00 Põlva FC Lootos – Viljandi JK Tulevik III, Põlva Lootospark
III liiga poolfinaalid:
15. oktoober kell 18:00 Raplamaa JK – FC Otepää, Valtu kunstmurustaadion
16. oktoober kell 13:00 Maardu United – Pirita JK Reliikvia, Maardu kunstmurustaadion | Nädalavahetusel tehakse algust harrastajate liigade üleminekumängudega | https://sport.err.ee/93046/nadalavahetusel-tehakse-algust-harrastajate-liigade-uleminekumangudega | Jalgpalli meistrivõistlustel on ees ootamas üleminekumängud ning liigavõitjate selgitamised. Kuigi kõrgemates liigades on veel kõik lahtine, siis mitme meeskonna jaoks III ja IV liigas on hooaeg lõppenud. |
"Tugevam Euroopa kaitse oleks Euroopa Liidule hea, see oleks hea Euroopale ja ka NATO-le," ütles Stoltenberg Roomas pressikonverentsil.
Euroopa riikide tihedam koostöö saab olla üksnes positiivne, ütles Stoltenberg ja kannustas riike kaitsekulutusi suurendama, sest "me elame ohtlikumas maailmas, kus on uued väljakutsed ja uued ohud, millele tuleb reageerida ja millega kohaneda".
Aga "me peame olema kindlad, et väldime dubleerimist NATO struktuuridega ja et see, mida Euroopa teeb, täiendaks NATO-t", rõhutas ta.
Roomas Itaalia välisministri Paolo Gentiloniga kohtunud Stoltenberg ütles, et tema ja teiste Euroopa liidrite kinnitused on teda veennud, et EL-il ei ole kavas luua NATO-le alternatiivi.
EL-i kaitseministrid on arutanud viimastel kuudel võimalusi süvendada kaitsekoostööd, see on aga ärritanud Suurbritanniat, kes on tõotanud vastustada iga katset luua "EL-i armee". | NATO juht toetab Euroopa jõulisemat kaitsepoliitikat | https://www.err.ee/575580/nato-juht-toetab-euroopa-joulisemat-kaitsepoliitikat | NATO peasekretär Jens Stoltenberg tervitas reedel Euroopa pingutusi tihedamalt integreeritud kaitsepoliitika suunas, mis on hoogustunud pärast Suurbritannia otsust Euroopa Liidust lahkuda, kuid hoiatas katsete eest luua alternatiiv NATO-le. |
29-aastane Nico tegi oma vormel-1 debüüdi 2010. aastal, debüüt oli edukas ning muu hulgas on ta võitnud ka Le Mansi 24 tunni kestvussõidu. Hetkel võistleb Nico Force India meeskonnas, enne seda Williamsi ja Sauberi vormelitiimides.
"2017. aasta saab olema Renault teine hooaeg pärast tagasipöördumist vormel-1 võistlussarja," ütles Renault spordidirektor Jerome Stroll Prantsusmaa autotootja pressiteenistuse vahendusel. "Kui praeguseni oli meie eesmärk ehitada baasi tulevikuks, siis järgmise sammu tegemiseks vajasime kogenud sõitjat, kes endiselt januneb võitude järele. Nico Hülkenberg vastab hästi nendele kriteeriumitele, loodame teda näha meie uues autos 2017. aastal."
“Mul on väga hea meel liituda Renault vormel-1 tiimiga, sest olen alati soovinud töötada koos tootjameeskonnaga. Olen tänulik Force Indiale, et nad on andnud mulle võimaluse uuteks väljakutseteks. Selle aasta järelejäänud sõidud teen ma Force India meeskonnaga, Annan endast parima, et minu praegune meeskond jõuaks konstruktorite arvestuses neljandale kohale," lisas Hülkenberg. | Hülkenberg: olen alati tahtnud sõita tehasemeeskonnas | https://sport.err.ee/93045/hulkenberg-olen-alati-tahtnud-soita-tehasemeeskonnas | Renault vormel-1 tiim sõlmis seni Force India rooli keeranud sakslase Nico Hülkenbergiga mitmeaastase lepingu. |
Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk tõi neljapäeval välja võimaluse, et Suurbritannia ei pruugigi lõpuks Euroopa Liidust lahkuda, kui mõistab, et lahkumine EList tähendab rohkelt kahju toovat karmi Brexitit, vahendas Reuters.
Endine Poola peaminister, kellest saab ka Londoni ja Brüsseli vaheliste läbirääkimiste järelevaataja, rõhutas samas, et tõenäosus juunikuise referendumi tulemust tagasi pöörata on väga ebatõenäoline.
Samas on brittidel Tuski hinnangul vähe lootust saavutada valutut Brexitit ehk säilitada enamikku EL-i liikmesuse soodustusi ilma kohustusi võtmata.
"Leebe Brexiti teemal on kasutu spekuleerida," rääkis Tusk Brüsselis peetud kõnes. "Sellised spekulatsioonid oleksid puhtteoreetilised. Minu arvates on ainus reaalne alternatiiv raskele Brexitile Brexiti ära jätmine. Mis sest, et praegu ei usu sellist võimalust peaaegu keegi".
Briti valitsuse kõneisik aga lükkas Tuski vihjed tagasi.
"Peaminister on olnud oma seisukoha asjus väga selge... et Suurbritannia rahvas on teinud oma otsuse ja meil on kavas sellega edasi tegutseda, mis tähendab Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust ning eelseisvate võimaluste parimat ärakasutamist," rõhutas valitsuse pressiesindaja reedel.
Samuti märkis pressiesindaja, et peaminister May kavatseb enne detsembris toimuvat Ülemkogu ülejäänud liikmesriikide juhtidega kahepoolselt kohtuda. | Briti valitsus Tuskile: Brexiti asjus ümber ei mõelda | https://www.err.ee/575570/briti-valitsus-tuskile-brexiti-asjus-umber-ei-moelda | Suurbritannia peaministri Theresa May pressiesindaja teatas, et Ühendkuningriik on pühendunud Euroopa Liidust lahkumisele. Selle teatega kommenteeriti Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski neljapäevast avaldust, milles vihjati justkui võimalusele, et Suurbritannia jääb siiski EL-i liikmeks edasi. |
Liiga liider Madridi Atletico sai loosi tahtel vastaseks Guijuelo, mullune karikafinalist Sevilla Formentera, Madridi Real Leonesa Culturali, Villarreal Toledo ning Bilbao Athletic Santanderi Racingu. Paaride avakohtumised peetakse novembri ja kordusmängud detsembri lõpus. Erandiks on vaid Real, kes peab seoses klubide MM-iga oma matšid kuu aega varem.
Hispaania reeglite järgi loositakse kõrgliiga eelmise hooaja kuuele paremale 1/16-finaali vastasteks kõige kehvema asetusega meeskonnad. | Barcelonale loositi karikasarjas vastaseks kolmanda liiga klubi | https://sport.err.ee/93044/barcelonale-loositi-karikasarjas-vastaseks-kolmanda-liiga-klubi | Mullu Hispaania jalgpallikarika võitnud Barcelona kohtub sel hooajal 32 parema hulgas kolmanda liiga klubiga Hercules. |
Viimased kokkuleppe punktid loodetakse kooskõlastada Gazpromi juhtide, Venemaa valitsuse esindajate ja Euroopa Komisjoni esindajate kohtumisel, mis toimub oktoobri lõpus.
Kokkulepe aitab Gazpromil vältida miljarditesse dollaritesse ulatuva trahvi maksmist ja vastutasuks nõutakse Gazpromilt tegevuspõhimõtete muutmist.
Kokkuleppe ühe osana sõlmitakse gaasi hind lahti nafta hinnast. Kui nafta hind on viimastel aastatel järsult langenud, siis on see kaasa toonud ka Gazpromi tulude vähenemise. Edaspidi saab Gazprom gaasi hinda tõsta sõltumatult nafta hinnast, kirjutab WSJ.
Osa kokkuleppe punkte on veel lahtised. Komisjon on valmis lubama Gazpromil küsida klientidelt erinevat hinda, kui need tahavad oma gaasi eksportida eri turgudele, mis algselt ei ole leppes kirjas. Arutelu jätkub, kuidas sel juhul hinda kujundada. | Allikas: Gazprom tahab EL-iga oktoobri lõpuks kokkuleppe sõlmida | https://www.err.ee/575569/allikas-gazprom-tahab-el-iga-oktoobri-lopuks-kokkuleppe-solmida | Venemaa gaasikontsern Gazprom ja Euroopa Komisjon tahavad oktoobri lõpuks jõuda kokkuleppele tingimustes, mis muudavad Gazpromi tegevust Euroopa Liidu turul, kirjutab Wall Street Journal (WSJ) viitega informeeritud allikale. |
Seekordsel festivalil anti välja neli preemiat: kaks publikupreemiat ja kaks kriitikute eripreemiat suure ja väikse lava kategoorias.
Juba XXVI korda toimuval Baltiiski Domi festivalil andsid Peterburi teatrikriitikud eripreemia lavastusele "Libahunt".
Eelmisel aastal sai selle au osaliseks Eimuntas Nekrošiuse lavastus "Boriss Godunov". Festival Baltiiskii Dom toimub Peterburis alates 1991. aastast igal sügisel. Sel aastal kuulusid põhiprogrammi Eimuntas Nekrošiuse, Pippo Delbono, Andryi Zholdaki, Juri Butussovi, Andrei Mogutši, Valeri Fokini, Andrei Kontsalovski, Anatoli Praudini ja teiste lavastused. | R.A.A.A.M.-i "Libahunt" sai Baltiiski Domil kriitikute eripreemia | https://kultuur.err.ee/314180/r-a-a-a-m-i-libahunt-sai-baltiiski-domil-kriitikute-eripreemia | 8. oktoobril etendus "Libahunt" Peterburi teatrifestivalil Baltiiski Dom ning võitis seal kriitikute eripreemia. |
Avamänguks pannakse pall mängu reedel kell 16.00, vastaseks Moskva riiklik Lomonossovi nimeline ülikool.
Enne neljapäeval teele asumist jagas Basket.ee-ga mõtteid klubi mänedžer ja treener Esko Tõnisson. "Meie osaleme ISBLis teist aastat. Ametlik koduleht on Isbl-Basket.com ja sealt saab live'is kõiki mänge ka jälgida. Uhta on etapi korraldaja, see asub Komi osariigis. Bussiga sõidame Peterburi ja siis sealt lennukiga edasi."
Milliste ootustega lähete esimesele etapile?
"Eesmärk on tulla kahe parema hulka et edasi pääseda. Kui saame, siis poolfinaaltuur peaks meil Tartus tulema. Kaks paremat lähevad igast alagrupist edasi, neli alargruppi on kokku. Siis jääb kaheksa paremat, kaks neljast gruppi."
Me pole poolfinaaletappi eraldi taotlenud, aga meile tehti pakkumine. Ennem peab edasi saama muidugi, kuid neile meeldis meie korraldus eelmisel aastal, kui esimene etapp Tartus oli."
Mingeid olulisi muutusi meeskonnas?
Mõned nooremad on juurde tulnud aga muidu tuumik sama. Kahjuks oleme Uhtas kümnekesi. Lihtsalt paar head kutti jäävad maha vigastuse tõttu - Sander Karro ja Urmet Roosimägi." | EMÜ SK alustab Komimaal mängudega ISBL-is, sihiks poolfinaaletapp | https://sport.err.ee/93043/emu-sk-alustab-komimaal-mangudega-isbl-is-sihiks-poolfinaaletapp | Täna tehakse Komimaal Uhtas algust rahvusvahelise korvpalli üliõpilasliiga ISBL hooajaga. Uhta etapil osaleb Eesti meeskondadest Eesti Maaülikooli Spordiklubi, kes seks hooajaks on tõusnud eestikatel Saku I liigasse. |
Arstid eeldavad, et kroonprints terveneb vigastusest täielikult, vahendas Yle.
48-aastane prints Frederik sai vigastada eraelulise ürituse käigus ning ei saa reedel osaleda Taani olümpia- ja paraolümpiakoondise auks korraldatud vastuvõtul.
"Mul on loomulikult kahju, et ma ei saa täna vastuvõtul osaleda. Ma olin oodanud suure vaimustusega võimalust Taani sportlasi austada," märkis kroonprints pressiteates.
Teisi lähiaja ametiülesandeid saab prints Frederik tõenäoliselt siiski täita. | Taani kroonprints vigastas batuudiõnnetuses kaela | https://www.err.ee/575573/taani-kroonprints-vigastas-batuudionnetuses-kaela | Taani kuningakoda teatas, et kroonprints Frederik sai batuudiõnnetuse tagajärjel vigastada. Vigastus seisneb kaelalüli mõras, mille tõttu peab troonipärija järgmised 12 nädalat kaelalahast kandma. |
Paljud Suurbritannia kihlveokontorid ei lase alates neljapäevast panustada sellele, et Conte on järgmine juhendaja, kes Inglismaal oma töö kaotab. "Tahaksin teada, kes sellele üldse panustas," naljatles itaallane. "Kuna ma keskendun enda tööle, siis on mul raske selle teema kohta midagi öelda. Igatahes on mul klubijuhtidega hea läbisaamine."
Chelsea, kes laupäeval võõrustab tiitlikaitsjat Leicester Cityt, hoiab seitsme vooru järel 13 punktiga seitsmendat kohta. | Chelsea peatreener naeris tema kohta käivad kuulujutud välja | https://sport.err.ee/93042/chelsea-peatreener-naeris-tema-kohta-kaivad-kuulujutud-valja | Inglismaa jalgpalliklubi Londoni Chelsea peatreener Antonio Conte lükkas ümber kuuldused, et tema päevad hakkavad udusel Albionil otsa saama. |
Et mõista paremini oma mustanahalisi kaasmaalasi, matkas Bailey üksinda kõrvalisse Xhosa külla, kus peatus sangoma ehk šamanistliku ravitseja juures. Ta kiindus sügavalt kogukonna rituaalidesse ja muusikasse ning paljudes oma tulevastes teatritöödes ammutas ta nendest teemadest inspiratsiooni. "Minu meelest oli uudishimu mõlemapoolne. See oli ühine õppimisaeg," on Bailey öelnud. Rassiküsimused, poliitika ning teised ebamugavad ja ohtlikud teemad on Baileyle kaasa toonud hüüdnime: "Aafrika kõige kartmatum teatritegija".
Bailey hakkas tegema rituaalidel põhinevaid töid, nagu ta ise ütleb: "… naiivses usus, et teatris viibimine võiks tuua mingit ühiskondlikku paranemist ja kollektiivset kokkutulemist, nagu see tolles konkreetses kogukonnas juhtus. Aga see värk ei tööta täiesti erinevas kogukonnas. Valge vaatajana võid sa tunda mõningat põnevust eksootika üle, kuid sa ei ole mingi koguduse liige. See oli naiivne eksperiment.”
Detsembris jõuab "Talveöö unenäo" raames Tallinnasse Bailey üks kõige vastuolulisemaid lavastusi "Näitus B” (Exhibit B), mis toob publiku ette julge taasesituse sada aastat tagasi toimunud inimloomaaedadest, kaasates selleks päris inimesi meie kõigi keskelt. Kui palju on meis muutunud saja aastaga? Mis on inimlikkuse mõõt?
Inimloomaaedade kõrgaeg oli 19. sajand, mil neid seati üles nii maaküladesse kui ka linnast-linna reisivate freak show 'de raames. Inimloomaaedadega seoses huvitab Baileyt ennast kõige rohkem inimeste objektistamine. "Kui muuta inimene objektiks, võib temaga teha kõige hullemaid asju," ütleb Bailey.
Näitus koosneb erinevatest installatsioonidest eraldi ruumides, kuhu publik ükshaaval siseneb. Nendes tubades on vaataja vastamisi kaunilt seatud vaatemängudega, mis vihjavad peamiselt Aafrikas toimunud rassistlikele ajaloosündmustele. Näitusel on viiteid ka hilisematele intsidentidele Aafrika pagulaste vastu suunatud rassismile Euroopas.
Näitustel kasutatakse alati kohalikke inimesi. Üks Poolas osalenud naine kirjeldas oma kogemust järgnevalt: "Grupp mehi sisenes ruumi. Nad naersid ning kommenteerisid mu tisse ja keha. Nad ei mõistnud, et ma olen inimolend. Nad arvasid, et ma olen kuju. Hiljem tulid nad tagasi ja igaüks neist vabandas eraldi minu ees."
Inimhinge piire kompav näituselaadne lavastus on tekitanud paljudes etenduspaikades ka intriige ning vääritimõistmist. 2014. aasta augustis ilmus Briti ajalehes The Guardian Bailey lavastust kritiseeriv artikkel, mispeale loodi Ühendkuningriikides lavastuse boikoteerimist toetav liikumine. Septembris pidid Londonis toimuma etendused, kuid avamispäeval aset leidnud protestiaktsioonid sundisid korraldajaid üritust ära jätma. Berliinis ütlesid aktivistid oma protestides, et lavastus "arutleb vägivaldse koloniaalajaloo üle valesti", samas lavastuse toetajad on nimetanud teost unustamatuks, kiites selle väärikust ja ilu.
Bailey sõnul on probleemid tekkinud väärarusaamade tõttu, mida levitavad inimesed, kes pole näitust ise külastanud. "Minu eesmärk ei olnud selle tööga inimesi üksteisest kaugemaks muuta. Vaidlustada arusaamu ja ajalugu – seda küll. Selgesõnaliselt solvata – seda mitte. Aga ma töötan keerulisel ja vastuolulisel territooriumil, mis on täis sügavat valu, vaenu ja viha. Sellel territooriumil ei ole sissekäidud radu ja see on täis maamiine. Kas see tähendab, et mina kunstnikuna ei peaks sinna minema?"
Baileyt on enda sõnul alati, isegi lapsena, häirivamate teemade poole tõmmanud. "Ma ei usu, et see oli niivõrd teadlik. See on lihtsalt sõlm minu olemuses." Pärast lavastust "Näitus B" on tema järgmised tööd olnud "Pelgupaik" (Sanctuary) – lavastus seksuaalsest ärakasutamisest katoliku vaimulike seas, ning uusversioon "Macbeth'ist" – inspireeritud rahvustevahelisest vägivallast Kongos. Hetkel on tal töös uus lavastus "Parv" (The Raft), mis räägib pagulaste põgenemisest Aafrika ja Lähis-Ida õuduste eest "rannikutele, kus neid tervitatakse kasvava ksenofoobia ja paljude lootustega, mis saavad tõenäoliselt purustatud".
Muuhulgas juhib Bailey ka kollektiivi Third World Bunfight, millega on ta seni lavale toonud teatritükke, oopereid, house -muusika sõusid ja kohaspetsiifilisi lavastusi. "Ma armastan klassikalist ainest ja ma olen tegelikult eelkõige jutuvestja," ütleb Bailey enda kohta ise. "Lõuna-Aafrika teatritest selliseid palju ei leia. Õhkkond on üsnagi piirav: levinud on komöödiad ja kaasaegset teatrit nähakse harva. Tahaksin öelda, et mind ei huvita üldse teatri kasutamine avalikkuse informeerimiseks. Mina tahan sütitada inimesi lugudega, mis liigutavad neid emotsionaalselt."
Brett Bailey lavastus "Näitus B" jõuab Eestisse teatrifestivali "Talveöö unenägu: Plaan B" raames perioodil 5.-10. detsember. | Teatrifestivalile "Talveöö unenägu" jõuab inimhinge piire kompav lavastus "Näitus B" | https://kultuur.err.ee/314181/teatrifestivalile-talveoo-unenagu-jouab-inimhinge-piire-kompav-lavastus-naitus-b | Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit näitekirjaniku, kunstniku ja lavastaja Brett Bailey teatritee, mis algas veidi pärast apartheidi lõppu, on olnud kahtlemata vastuoluline. "Aastaid, kogu oma elu mõtlesin ma – võimalik, et üsna pragmaatiliselt –, kuidas teha teatrit, mis vastaks väljakutsetele uues Lõuna-Aafrika Vabariigis? Kuidas teha teatrit, mis räägiks nii musta kui valge publikuga?" |
"Lugusid Eestist, Rootsist, Iirimaalt, Belgiast ja võib-olla mujaltki, igatahes sealt, kust need ise õpingute ja olemiste käigus üles oleme korjanud," selgitas Jalmar Vabarna sotsiaalmeedias.
Muusikud lubavad, et kontsertidel kuuleb lugusid ja laule, on soe ja saab nalja. Kuuleb erinevaid pille ja saab kaasa ka laulda.
01. november - Tallinn / Piip ja Tuut mängumaja 19.00
02. november - Varbuse Muusikamõisa salongiõhtu 19.00
03. november - Pärnu Sütevaka salongiõhtu 18.00
04. november - Tartu Athena keskuse pööningusaal 19.00 | Sandra ja Jalmar Vabarna lähevad ühisele tuurile | https://menu.err.ee/292668/sandra-ja-jalmar-vabarna-lahevad-uhisele-tuurile | Sandra ja Jalmar Vabarna teatasid, et annavad novembris kontserte üle Eesti. |
Priit Sibul ei mõista, miks on vaja Ärma talu küsimuses tekitada erandit.
"Minu meelest on siin tegemist äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga - ma ei mäleta, et kunagi oleks olnud sellist toetust, mis võimaldaks presidentidel maju ehitada. Tegemist on toetuse väärkasutusega, miks ei nõuta siin raha tagasi nagu teistel puhkudel?" küsib Sibul.
"Erandite tegemine ei lähe kokku ka sellega, mida president kõik see kümme aastat rääkis, et kõiki tuleb kohelda võrdväärselt."
Sibul näeb lahendusena kahte võimalust. "Mõistlik oleks see toetus tagasi maksta või mõelda, mismoodi panna seda hoonet täitma seda eesmärki, milleks toetus saadi, muid võimalusi pole. Kui viimast ei saa või ei taha, siis tuleb teha esimest."
Sibula arvates paneb erandi tegemine ka EAS-i edaspidi keerulisse olukorda, sest neilt hakatakse ka edaspidi erandeid eeldama ning nende jaoks läheb oma otsuste põhjendamine järjest keerulisemaks.
Anvelt: Ärma lugu jätab pitseri kogu ametiajale
Toomas Hendrik Ilves sai presidendiks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ridadest, kuid nüüd SDE ridades tema käitumist Ärma talu toetuse küsimuses ei mõisteta.
"Selline arusaamatuse jälg on ka minul hinges. Kogu see lugu kokku eriti heas valguses meie endise presidendi tegevust ei näita. Ma saan aru, et seal taga on ka sassis peresuhted, mis muutsid nende plaane, aga eks ta jätab natuke sellise maigu... Kurb on see, et president läheb erru ja esimene asi, mis sellega kaasneb, on mitte väga eetiliselt korraldatud talu asjaajamine. See kõigi nende heade asjade kõrval, mis Ilves Eesti riigi heaks on teinud, eriti head mälestust ei jäta," tõdes SDE riigikogu fraktsiooni esimees Andres Anvelt oma kommentaaris ERR-ile.
Tema oleks oodanud president Ilveselt asjaolude ilmnemisel kõige selgitamist.
"Praegu teised ja kolmandad isikud pakuvad tõde ja selgitusi, seni tema enda käest pole kuulnud neid selgitusi. Sellest asjast tuleks ise ja selgelt rääkida, näidates sellega lugupidamist Eesti riigi ja inimeste suhtes. Praegusel juhul paljud istuvad oma künka otsas ja avaldavad oma emotsiooni, mis ei ole ilmselt kellelgi väga meeldiv, aga kui inimene, keda kritiseeritakse, ise midagi ei selgita, siis jääb see asi kuhjuma," ütles Anvelt.
Anvelt möönis, et Ärma talus võõrustati tõepoolest ka väliskülalisi, kuid sellest üksi ei piisa. Üksnes kümne protsendi tagasimaksmist peab ta väga ebaõiglaseks. | Sibul: Ilves kas maksku toetus tagasi või hakaku turismitalu pidama | https://www.err.ee/575566/sibul-ilves-kas-maksku-toetus-tagasi-voi-hakaku-turismitalu-pidama | Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) riigikogu fraktsiooni esimees Priit Sibul on president Toomas Hendrik Ilvese Ärma talu toetuse küsimuses ühene: president kas maksku toetusraha täielikult tagasi või hakaku äriplaani täitma, sest pretsedendi loomine on ohtlik. Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE), mille presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves oli, riigikogu fraktsiooni esimees Andres Anvelt möönab, et Ärma juhtumi tõttu jääb kogu Ilvese presidendiajast halb maik. |
Teenuses kasutatakse jäigatiivalisi droone, mis automaatselt lendavad Rwandas soovitud sihtkohtadesse, vahendas BBC.
Droonid viivad kohale väikeseid pakke, mis on paigaldatud langevarjude külge. Tänu sellele ei pea droonid sihtkohas maanduma.
Tehnoloogia võimaldab teha kaubatarneid palju kiiremini kui varem mööda maanteid.
Projekti juhib USA start-up ettevõte Zipline, kuhu kuuluvad insenerid, kes töötasid varem Space X-i, Google'i, Lockheed Martini ja teiste tehnoloogiafirmade heaks.
Zipline'i droonid hakkavad esialgu tarnima Lääne-Rwanda haiglatesse verd, plasmat ja koagulante, mis võimaldavad vähendada ooteaegu tundidest minutiteni.
Droon lendab vähem kui 150 meetri kõrgusel, et vätlida õhuruumi, mida kasutavad reisilennukid. Droonid saavad lennata 150 kilomeetri kaugusele, kuid teoorias ligi kaks korda kaugemalegi.
Zipline'i droonid saavad lennata kogu ööpäeva vältel ning vajadusel ka kuni 30 km/h puhuvate tuulte ja kerge vihmasajuga.
Rwanda terviseministeerium maksab Zipline'ile tarnete arvu põhjal. | Rwandas alustati kaubanduslike droonitarnetega | https://www.err.ee/575576/rwandas-alustati-kaubanduslike-droonitarnetega | Rwandas alustati maailma esimeste regulaarsete kaubandustarnetega droonide abil. |
29. oktoobril kell 18.00 lähevad Narva Spordihoones Superkarikas vastamisi mullune saaliliiga võitja ja karikavõitja Tallinna FC Cosmos ning meistrivõistlustel teise koha saavutanud Narva United FC.
Saaliliigas lööb sarnaselt möödunud hooajale kaasa kaheksa meeskonda, kellest kuus pääsevad kevadel play-off mängudele. Liigaga liitub mullune esiliiga võitja Sillamäe FC Molycorp Silmet, Tallinna FC Anži ja Tallinna FC Rinopal ühinemise järel võtab saaliliigas koha sisse FC Rinopal.
Esiliigas osaleb uuel hooajal kaheksa meeskonda. Teise liiga põhi/lõuna tsoonis pallib kuus, põhi/ida piirkonnas viis meeskonda. Meistrivõistlustega on liitunud viis uut meeskonda – Nõmme BSC OlyBet II, Tallinna FC Hell Hunt, FC Kehra Anija United, Narva United FC II ja Narva FC Elifert, kes hakkavad pallima teises liigas.
Saalijalgpalli rahvaliigas lööb tänavu kaasa 71 võistkonda – 67 meeskonda ja neli naiskonda.
Saalijalgpalli meistrivõistlused 2016/2017:
Triobet saaliliiga
Tallinna SK Augur Enemat
Nõmme BSC OlyBet
Tallinna FC Rinopal (oli Tallinna FC Anži)
Tallinna FC Cosmos
Sillamäe JK Dina
Narva United FC
Tallinna FC Ararat TTÜ
Sillamäe FC Molycorp Silmet
Esiliiga
Tartu JK Maksimum
Tallinna FC Cosmos II
Tallinna FC Rinopal II (oli Tallinna FC Rinopal Ajax)
Tallinna SK Augur Permiso (oli Tallinna SK Augur Villa Müllerbeck)
Rummu Dünamo
Tartu Ravens Futsal EMÜ SK (oli SJM Tartu Ravens)
Kohtla-Järve FC Torsida
Maccabi
II liiga põhi/lõuna
Kiili JK
JK Kohila
Rõuge Saunamaa
Tabivere VVP (oli Saadjärve JK Vudila)
Nõmme BSC OlyBet II (uus)
Tallinna FC Hell Hunt (uus)
II liiga põhi/ida
SK Kadrina
Viasat Sport
FC Kehra Anija United (uus)
Narva United FC II (uus)
Narva FC Elifert (uus) | Oktoobri lõpus algab saalijalgpallihooaeg | https://sport.err.ee/93041/oktoobri-lopus-algab-saalijalgpallihooaeg | 29. oktoobril algab ametlikult saalijalgpallihooaeg, kui Narvas selgitatakse välja Superkarikavõitja. Novembris tehakse algust Triobet saaliliiga, esiliiga ja kahe teise liiga tsooni mängudega. Lisaks selgitatakse kevadel välja karikavõitja ning loomulikult toimub populaarne saalijalgpalli rahvaliiga. |
"See kataks kindlasti lennujaama renoveerimise kulud. On räägitud sellest, et kui Rail Baltic kindlalt tuleb, pole mõtet raudteelõiku rekonstrueerida," ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius BNS-ile. Tema sõnul on riigi ootus endiselt see, et Pärnu omavalitsused kataks omalt poolt lennujaama käivitamisega seotud jooksvate kulude tõusu.
"Meie poolt on välja pakutud investeerida see kas maanteesse või lennujaama, täpselt paika pandud seda kindlasti veel pole. Siin on vaja eelkõige täpsustada seda, kui palju suudavad Pärnu kohalikud omavalitsused ja ka ettevõtjad õla alla panna," ütles majandusministri nõunik Hannes Virkus BNS-ile.
Virkuse sõnul on võimalik vabanev summa 13 miljonit eurot, ehk umbes sama palju, kui on varasemalt hinnatud lennujaama renoveerimiskulude suuruseks. Virkuse sõnul on lennujaama rahavajadus aga veel ebaselge ja vajab täpsustamist.
Aprilli lõpus saatsid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, linnapea Romek Kosenkranius, omavalitsuste liidu juht Lauri Luur ja Pärnumaalt valitud riigikogu liige Andres Metsoja valitsusele taotluse Pärnu lennujaama renoveerimiseks mõeldud 13 miljoni euro eraldamiseks.
Rootsi lennuliiklusteenistuse läbi viidud uuringu kohaselt maksaks Pärnu lennujaama renoveerimine kaasaegselt töötavaks transiidisõlmeks 13 miljonit eurot. Raporti järgi oleks Pärnu lennujaamal potentsiaal teenindada viie aasta pärast 48 000 reisijat, kellest tulev sotsiaalmajanduslik mõju ulatuks 3,8 miljoni euroni aastas.
Kui varem võeti Pärnu lennujaamas suviti vastu rahvusvahelisi tšarterlende Soomest ja Rootsist, siis 2014. aastal see enam lennuraja seisukorra tõttu võimalik ei olnud. | Pärnu lennujaam võib saada algselt raudteele plaanitud rahastuse | https://www.err.ee/575577/parnu-lennujaam-voib-saada-algselt-raudteele-plaanitud-rahastuse | Riik kaalub Pärnu lennujaama hinnanguliselt 13 miljoni eurot maksva renoveerimise rahastamist algselt Lelle-Pärnu raudteelõigu renoveerimiseks plaanitud vahenditest. |
ERR-i uudisteportaal saatis president Toomas Hendrik Ilvesele küsimused, mis puudutavad Ärma talu toetuse osalist tagasimakset. Ilves nendele küsimustele ei vastanud, kuid postitas oma Facebooki lehele üldise kommentaari.
Ilvese kommentaar täismahus:
"Puhkusel olles on minuni jõudnud küsimused, millele nüüd korraga vastan.
Aastal 2005 taotles Ermamaa OÜ EASilt toetust, et teha Ärma tallu külalistemaja. Siis olin mina Euroopa Parlamendi saadik, Ermamaa OÜ oli minu tollase abikaasa oma.
Aastal 2006 sai külalistemaja valmis, vahetult enne seda, kui mind vastu üldisi ootusi presidendiks valiti. Julgestuspolitsei hindas olukorda ja otsustas, et ametiajal ei saa Ärma talu külalistemajana toimida.
Toonane EASi nõue oli, et äriühing toimiks edasi ja nõnda jõudsime lahenduseni, et mina maksan Ermamaale üüri Ärma kasutamise eest. Kogu minu ametiaja jooksul aset leidnud rohkearvuliste välis- ja sisekülastuste eest ei võtnud Ermamaa OÜ sentigi. EAS otsustas, et kui ametiaeg on läbi, siis tullakse küsimuse juurde tagasi.
Nagu ma alles sel nädalal teada sain, otsustas EAS juba 2012. aastal, et kui Ärma külalistemajana tegutsemist ei jätka, siis tuleb Ermamaal tagasi maksta summa, mis nüüd teada. Aastal 2015, pärast lahutust sain mina Ermamaa omanikuks.
Minul puuduvad oskused ja kogemused turismiettevõtlusega tegelemiseks. Seda ütlesin ka EASile, mispeale esitati mulle tagasimaksenõue, mille ma tasusin.
EASi tollased ja praegused juhid on olukorda väga täpselt ja ammendavalt selgitanud. Minule on nende öeldust kõige olulisem, et otsust tehes tegutseti korra järgi, mis ei olnud mõeldud üksikjuhtumi lahendamiseks, vaid mis kehtis kõigi jaoks."
Seega väidab Ilves, et tema polnud teadlik 2012. aastal tehtud EAS-i juhatuse otsusest nõuda välja kümme protsenti toetust juhul, kui ta alates 1. jaanuarist 2017 sellele järgneva 3,5 aasta jooksul Ärma talus turismitalu ei pea. Vastusest ei selgu, et ta kavatseks toetuse täies mahus tagasi maksta.
Samuti ei kaalu ta vajaliku oskusteabega inimeste palkamist, et Ärmal turismitalu pidama hakata.
EAS nõudis Ilveselt tagasi kümme protsenti ehk 19 000 eurot kogu 190 000-eurosest toetusest, mille OÜ Ermamaa küsis 2006. aastal Ärma talu turismitaluks tegemiseks. | Ilves: mul puuduvad oskused turismiga tegelemiseks | https://www.err.ee/575575/ilves-mul-puuduvad-oskused-turismiga-tegelemiseks | President Toomas Hendrik Ilves vastas avalikkuse survel viimaks Ärma talu toetuse asjus oma Facebooki lehel. |
Aisha Buhari rõhutas usutluses, et president ei tunne suuremat osa inimesi, keda ta on kõrgetele ametikohtadele määranud, vahendas BBC.
"Ja mina ei tunne neid ka, kuigi olen olnud tema abikaasa juba 27 aastat," lisas presidendiproua ning andis mõista, et valitsuse on kaaperdanud "kitsas seltskond isikuid".
Samas tunnistas 45-aastane Aisha Buhari, et ta ei tea, kas tema 73-aastane abikaasa üldse kavatseb 2019. aastal toimuvatel valimistel teiseks ametiajaks kandideerida.
"Ta pole mulle seda veel öelnud, kuid ma olen tema abikaasana otsustanud, et kui need asjad jätkuvad samal viisil 2019. aastani, siis ei lähe ma enam kampaaniat tegema ja paluma, et naised mu mehe poolt hääletaksid. Ma ei teeks seda enam kunagi," selgitas Aisha Buhari, kelle vanaisa oli omal ajal Nigeeria esimene kaitseminister.
Presidendiproua niivõrd avalik kriitika oma abikaasa aadressil mõjub paljudele nigeerlastele kindlasti šokeerivalt, kuid samas näitab see ka seda, kuivõrd ulatuslikuks on kujunenud rahulolematus senise valitsemisega.
Buhari valiti eelmisel aastal presidendiks eelkõige seetõttu, et ta lubas välja juurida avalikus sektoris levinud korruptsiooni ja onupojapoliitika.
Samas on Nigeeria majandust tabanud tõsised tagasilöögid, sest nafta hind on langenud ning naftamüük moodustab valitsuse tuludest umbes 70 protsenti. Augustis tuli valitsusel tunnistada, et riigis on majanduslangus esimest korda viimase 10 aasta jooksul. | Nigeeria presidendiproua ähvardas oma abikaasa toetuseta jätta | https://www.err.ee/575567/nigeeria-presidendiproua-ahvardas-oma-abikaasa-toetuseta-jatta | Nigeeria presidendi Muhammadu Buhari abikaasa ütles BBC kohalikule toimetusele antud intervjuus, et ta ei pruugi oma meest järgmiste presidendivalimiste ajal toetada, kui viimane oma valitsuskabinetis muudatusi ei tee. |
Hetkel on laual kolm pakkumist, millest üks oleks jätkata samamoodi ehk 32 meeskonnaga, kes on jaotatud kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi, mille kaks paremat jätkaksid kaheksandikfinaalides.
FIFA presidendi Gianni Infantino varem välja käidud mõte oli suurendada meeskondade arvu koguni 48 peale, kus alagrupiturniirile eelneks üheringile play-off turniir, millest 16 koondist oleks vabastatud ja ülejäänud selgitaksid veel 16 jätkajat.
Üks mõte oleks ka vahepealne ehk 40 osalejaga finaalturniir, kus oleks kaheksa viieliikmelist või kümme neljaliikmelist alagruppi.
Infantino sõnul on FIFA nõukogu avaldanud ka toetust ideele võimaldada tulevikus finaalturniire kahasse korraldada. Seni on seda tehtud vaid korra: 2002. aastal võõrustasid maailma parimaid Jaapan ja Lõuna-Korea. | Jalgpalli MM-finaalturniiri tulevik selgub jaanuaris | https://sport.err.ee/93035/jalgpalli-mm-finaalturniiri-tulevik-selgub-jaanuaris | Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA otsustab jaanuaris toimuval kohtumisel, kas ja kuidas tulevikus MM-finaalturniiri reformida. |
"MeeleKolu" on ZUGA ühendatud tantsijate juba kuues lastele suunatud tantsulavastus, mille keskmes on 6 tantsijat, kes oma kehade ja liikumistega mängivad läbi erinevaid emotsioone meie elust. Lavastuse keskmes on laste väljendusvabaduse ja -võimaluste avardamine, kuidas maailma tajuda ja sellele reageerida. Lisaks pöidlale, mis pressib like ja smile emotikoni, on meil keha, mis tajub ja väljendab erinevaid tundeid. Keha suudab väljendada nii rõõmu kui hirmu või valu ja üllatust ning kehakeel on arusaadav kõikidele, olenemata vanusest.
"Hirm ja rõõm, viha ja igatsus, üllatus ja uhkus on ainult mõned emotsioonid, mis poistel ja tüdrukutel elus ette tulevad. Seepärast võib sellel etendusel nii nutta, naerda, rõõmustada, vihastada, üllatuda kui ka niheleda või süveneda, või hoopis muid tundeid välja elada, sest kõik see juhtub ka laval," võttis lavastuse kokku Tiina Mölder, üks ZUGA tantsijatest ja lavastajatest.
"Me hakkame mängima, sõna otseses mõttes. Viskame õhku näiteks ühe emotsiooni – "viha" ning saame näha milline on sinu esimene emotsioon sellega seoses. Kuhu see siis läheb, kas see jääb kuhugi kinni või tuleb sinust välja? Kurbusest võib maha langed ja rõõmust üles hüpata," tõi Päär Pärenson näite lavastuses toimuvast.
"Me soovime, et laps oma tundeid väljendaks ja ei hoiaks emotsioone ainult enda sees. See rikastab ja väärtustab suhtlemist ning muudab tihtipeale üksteise mõistmise paremaks. See on koostegemise ja suhtlemise teater, mis meenutab, et teater on sündinud rituaalist," lisas Tiina Mölder.
Lavastuse esietendus toimub 15. oktoobril kell 13 ja kell 15 Sõltumatu Tantsu Laval Telliskivi loomelinnakus Tallinnas.
ZUGA ühendatud tantsijad on tantsijaid ja koreograafe koondav kollektiiv, mis on koos tegutsenud 1999. aastast. Nad on ainus järjepidevalt ja regulaarselt lastele tantsulavastusi loov tantsukooslus Eestis. Nende lastelavastused on pälvinud mitmeid teatri- ja tantsuauhindu (Salme Reegi auhind, Draamakese auhind, Eesti Teatri Teatri aastaauhind, Sõltumatu etenduskunsti auhind, jne) ning nad on esinenud nii Eestis kui väljaspool Eestit.
Autorid ja esitajad:
Helen Reitsnik, Kärt Tõnisson, Tiina Mölder, Triin Lilleorg, Ajjar Ausma (Cabaret Rhizome), Päär Pärenson (Cabaret Rhizome)
Helikujundaja: Kalle Tikas
Kunstnik: Keili Retter
Valguskunstnik: Oliver Kulpsoo | "MeeleKolu" lastelavastuses mängitakse kehakeelsete emotsioonidega | https://kultuur.err.ee/314174/meelekolu-lastelavastuses-mangitakse-kehakeelsete-emotsioonidega | Selle hooaja ainus lastele mõeldud tantsulavastus "MeeleKolu" esietendub 15. oktoobril Sõltumatu Tantsu Laval. ZUGA ühendatud tantsijad toovad lavale emotsioonid, mida väljendatakse oma kehaga. Sellega juhitakse tähelepanu laste emotsioonide väljendamise julgusele ja võimalustele neid väljendusi tajuda. See on kui väike kehakeele aabits lastele alates 6. eluaastast, aga vaatama võib minna ka kogu perega, ütlevad ühendatud tantsijad. |
Tartu kesklinnas asuva Athena kontserdisaali programm selleks sügiseks on mitmekülgne ning annab hea võimaluse nautida Eesti parimate artistide kontserte. Kõik kontserdid algavad enne südaööd ning kontsertide järelpeod toimuvad Athena kõrval asuvas uhiuues ööklubis Tempo.
Oktoobris ja novembris astuvad Athena lavalaudadel üles näiteks Liis Lemsalu, Tommy Cash, Vaiko Eplik, Tanel Padar Blues Band, Jalmar ja Sandra Vabarna, Ott Lepland jt.
Juba täna vallutavad lava hetke Eesti kuumimad räpparid Reket ja Metsakutsu. Kontsert algab kell 23.30. | Reket ja Metsakutsu annavad Athenas ühise kontserdi | https://menu.err.ee/292667/reket-ja-metsakutsu-annavad-athenas-uhise-kontserdi | Athena kontserdisaal Tartus toob lavale parimad Eesti artistid, juba täna esinevad Reket ja Metsakutsu. |
Põllu rääkis, et siis kui teatril ei olnud veel oma saali, aga oli teada, et ERMi hakatakse ehitama, oli plaan, et Uus Teater kolibki oma lavastustega ERMi. Vahepeal sai Uus Teater aga oma maja, kuid koostöö ERMiga on läbi erinevate suvelavastuste püsinud siiani tihe.
Põllu lisas, et Uue Teatri kontseptsioon on pidevalt mugavustsoonist välja tungida.
"Mängida uues saalis, samas kui enda kodusaalis võiks olla väga mugav, tundus huvitav väljakutse," ütles Põllu.
Maarja Jakobson sõnas, et alguses oli ERMi teatrisaaliga raske harjuda.
"See oli nii steriilne, tühi, ilma ajaloota saal," selgitas ta, kuid lisas, et nüüdseks on näitlejad juba uue saaliga kohanenud.
Jakobson ütles veel, et ERMi uus teatrisaal on black box´ i tüüpi kuubikujuline ruum.
"Meil oli kohati tunne nagu oleksime Kaaba kuubis. Väidetavalt tegid selle Jaapani arhitektid," tähendas ta ja lisas, et jaapanipärasena see saal talle esialgu ka tundus.
"Me mängime seda etendust keset loodust ehitatud suures arhitektuurses imes, maagilises kuubis. See maja iseenesest on ju loodud selleks, et konserveerida ja töödelda Eesti olemasolevat väge. Samas on see hästi steriilne, hermeetiline, kaasaegne ruum. Sellega, kuidas neid kahte poolust ühendada, olemegi me kõige rohkem tegelenud," avas Ivar Põllu veel lavastuse idee tausta.
Etenduse "Vägi" on lavastanud Ivar Põllu, mängivad Maarja Jakobson, Maarja Mitt, Helgur Rosenthal ning muusiku ja etendajana teeb kaasa ka Silver Sepp. Kunstnik on Kristiina Põllu ning valguskunstnik Sander Põllu.
Kuula kogu saatelõiku "Deltas". | Maarja Jakobson ERMi uuest teatrisaalist: tundus nagu oleksime Kaaba kuubis | https://kultuur.err.ee/314177/maarja-jakobson-ermi-uuest-teatrisaalist-tundus-nagu-oleksime-kaaba-kuubis | Laupäeval esietendub Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teatrisaalis Tartu Uue Teatri lavastus "Vägi". Klassikaraadio "Deltas" rääkisid lavastaja Ivar Põllu ja näitleja Maarja Jakobson sellest, kuidas teater uhiuue saaliga kohanenud on. |
"Ta on suurepärane sõitja, kes on toonud tiimile rohkem punkte kui keegi teine," tunnustas Force India boss Vijay Mallya, kel oli leping Hülkenbergiga algselt 2017. aasta lõpuni. "Kindlasti jääme Nicot igatsema, aga austame tema otsust otsida muid võimalusi ja vale oleks tal teel ees seista."
29-aastane Hülkenberg oli 2011. aastal Force India testisõitja ja sai järgneval hooajal põhipiloodiks. 2013. aastal oli ta Sauberis, aga pärast seda taas Force Indias.
Kõige edukamaks on jäänud hetkel 2014. aasta, mil ta kogus 96 punkti ja teenis MM-üldarvestuses üheksanda koha. Seda positsiooni hoiab ta ka käimasoleval hooajal. | F1 piloot Nico Hülkenberg leidis uue võistkonna | https://sport.err.ee/93032/f1-piloot-nico-hulkenberg-leidis-uue-voistkonna | Force India vormel-1 meeskond kinnitas, et Nico Hülkenberg lahkub võistkonnast käimasoleva hooaja järel. Paar tundi hiljem kinnitas sakslase palkamist ja mitme aasta pikkuse lepingu sõlmimist Renault' võistkond. |
"Tundmatu isik pussitas 1997. aastal sündinud meest õlga ja jooksis minema," ütles Lõuna-Rootsis asuva Hallandi maakonna politsei veebilehel.
Rünnak leidis aset neljapäeva õhtul. Kolmapäeval ähvardas Kesk-Rootsis kaks klounikostüümides isikut naist tappa.
"Ta kartis väga," ütles politsei pressiesindaja ajalehele Aftonbladet surmahirmus naisest rääkides ja ütles, et mõrtsukklounides ei ole midagi naljakat.
Kolmapäeval piiras rühm klouniriides mehi sisse neli kümneaastast last, ähvardades neid mootorsaagidega, mis, nagu hiljem selgus, ei olnud ehtsad.
Siseminister Anders Ygeman kutsub rootslasi rahu säilitama.
Jubeklounide laine sai alguse Ühendriikidest ja on viinud selleni, et McDonald'si hamburgerikett teatas sel nädalal, et vähendab reklaamiks naerunäoga Ronald McDonaldite kasutamist.
Hüsteeria on jõudnud ka Suurbritanniasse. Mõlemas riigis kardetakse, et klounid lähevad päriselt hoogu alles halloweeni ajal. | Rootsis pussitas klounimaskis ründaja meest, seostatakse "hüsteerialainega" | https://www.err.ee/575565/rootsis-pussitas-klounimaskis-rundaja-meest-seostatakse-husteerialainega | Rootsis pussitas klounimaskis ründaja meest, teatas politsei reedel juhtumist, mis näib olevat seotud USA-s ja mitmes Euroopa riigis vallandunud "mõrtsukklounide" hüsteerialainega. |
"Uudise üle on igati hea meel, sest see on tunnustus kogu Eesti võrkpallile. Kaudselt on kohtunike arvu suurenemine seotud ka Eesti koondiste edetabelikohtadega, ent see ei ole ainuke faktor," sõnas Eesti Võrkpalli Liidu kohtunike toimkonna esimees Mati Koorep, vahendab Volley.ee.
Praegu omavad Eesti õigusemõistjatest rahvusvahelise kohtuniku kategooriat saalivõrkpallis Toomas Murulo, Tiit Kõiv ja Kristjan Vanaveski ning rannavõrkpallis Uku Rummi. Neist kaks esimest võivad vilistada ka võrkpalli kõige kõrgema klubisarja ehk Meistrite liiga kohtumisi. Murulo on lisaks olnud korduvalt ametis olümpiamängudel, kus ta on vilistanud istevõrkpalli matše. Rahvusvaheline kategooria tunnustus on olemas ka Margus Kupul, ent tema praegu võrkpallikohtunikuna ei tegutse.
Rahvusvahelise kategooria kandidaadid on Irina Saks, Irina Suhhova ja Risto Strandson. Neil päevil on Kataris toimuval IRCC võrkpallikohtunike seminaril kandidaadi staatust omandamas Erko Varblane.
"Seis on hea ja ka tasemega võib igati rahul olla. Kui vaadata aga astme võrra allapoole, siis meistriliigas vilistamiseks on vajalik litsents 19 kohtunikul. See number võiks olla suurem," nentis Koorep. Lisaks neile on veel paarkümmend kohtunikku, kes saavad vilistada mõnes madalamas liigas. Neid, kes saavad vilistade noorte, koolide ja maakondlikke võistlusi, on ligikaudu 300. Sekretäridega on Koorepi sõnul seis kõige parem, neid on Eestis 60. Elektroonilise protokolli tegijaid on kuus, ka neid võiks Koorepi hinnagul veidi enam olla. | Eesti rahvusvaheliste võrkpallikohtunike kvoot kahekordistub | https://sport.err.ee/93029/eesti-rahvusvaheliste-vorkpallikohtunike-kvoot-kahekordistub | Kui seni oli Eesti rahvusvahelise kategooria võrkpallikohtunike kvoot viis, siis peagi arv kahekordistub. |
Tegemist on esimese niivõrd kõrge Venemaa esindaja visiidiga Šveitsi viimase paari aasta jooksul. 19.-20. oktoobrini kestva visiidi käigus kohtub Matvijenko nii oma kolleegi, Šveitsi ülemkoja spiikri Raphaël Comte'i kui ka Šveitsi välisministri Didier Burkhalteriga. Lisaks ametlikele kohtumistele korraldatakse Matvijenkole ringreis ka Comte'i kodukantonis Neuchâtelis, kirjutas ajaleht Tages-Anzeiger.
Šveits pole Euroopa Liidu poolt Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidega liitunud, kuid on astunud samme, et sanktsioonide nimekirja kantud Vene kodanikud ei saaks kasutada Šveitsi sanktsioonidest kõrvale põiklemiseks. Samuti kehtivad Šveitsile ka Schengeni ala reeglid ning seega läks Matvijenko jaoks vaja eriluba, mida antakse riiklikke huve puudutavatel asjaoludel.
Šveitsi-Ukraina Ühendus kritiseeris Matvijenkole erakorralise viisa andmist. "Samal ajal, kui Putini sõda tapab Ukrainas tuhandeid inimesi, rullib Šveits sellele Putini lähikonda kuuluvale Vene sõjardile lahti punase vaiba," nenditi ühenduse avalduses.
Ülemkoja spiiker Comte aga lükkas kriitika tagasi ja väitis, et Šveitsi neutraalsuse põhimõtteks olevatki kõikide riikidega suhelda ning seeläbi saada võimalus rääkida ka küsimustes, mille puhul üksmeelel ei olda.
Šveitsi meedia hinnangul on aga otsuse taga soov siluda majandussuhteid Venemaaga. Sammu taga olevat nii paremliberaalne erakond FDP, kuhu kuuluvad nii Comte kui ka Burkhalter, kui ka kristlikud demokraadid, kelle liige, endine senati spiiker Filippo Lombardi oli Matvijenko ametlikuks küllakutsujaks. | Šveits korraldab sanktsioonide all olevale Matvijenkole uhke vastuvõtu | https://www.err.ee/575564/sveits-korraldab-sanktsioonide-all-olevale-matvijenkole-uhke-vastuvotu | Järgmisel nädalal on Šveitsis visiidil Venemaa föderatsiooninõukogu esinaine Valentina Matvijenko, kes teeb seda hoolimata sellest, et tema suhtes on Euroopa Liit kehtestanud Ukraina konflikti asjus sanktsioonid ja sissesõidukeelu Schengeni tsooni. Seega läks Matvijenko visiidi jaoks vaja eriluba, mille nimel nägid vaeva nii Venemaa kui ka Šveitsi võimud. |
Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnul eraldi korraldust rehvide vahetuseks keegi ei anna ja rehvide vahetamise otsuse teeb iga juht ise ilmastikuolude ja oma igapäevase teekonna põhjal.
„Rehvivahetuse täpne aeg sõltub eelkõige teeoludest ning sellest, kui palju ja millistel teedel sõidetakse. Siin ei ole ühest vastust ning maanteeamet täpset kuupäeva ette ei kirjuta,“ selgitas Vahtra.
1. detsembriks peavad aga kõigil autodel olema talverehvid all ehk et need juhid, kes aastaringselt lamellrehve ei kasuta, peavad oma suverehvid hiljemalt selleks ajaks naastrehvide vastu vahetama.
Talverehvide kasutamine on kohustuslik vähemalt 1. märtsini, kuid naastrehve võib kasutada vajadusel kuni 31. märtsini. Juhul, kui talvised teeolud püsivad kauem, võidakse lubatud kasutusaega pikendada erakooraliselt ka 30. aprillini.
Rehviliidu juhatuse liige Kaur Kuurme ütles ERR-ile, et umbes 65-70 protsendil autodest on talviti naastrehvid ning 30-35 protsendil lamellrehvid.
Palju kasutatakse just naastrehve, sõltub Kuurme sõnul palju talvede lumerohkusest. "Kui vahepeal oli kaks külma talve, siis tõusis märkimisväärselt naastrehvide kasutajate hulk, viimasel ajal aga suureneb jälle lamellrehvide kasutajate hulk, kuna talved on soojad," selgitas Kuurme. | Laupäevast võib hakata naastrehve kasutama | https://www.err.ee/575563/laupaevast-voib-hakata-naastrehve-kasutama | Ehkki ilmad pole veel talviseks läinud, võib alates 15. oktoobrist hakata kasutama naastrehve. Kohustuslikuks muutuvad talverehvid alates 1. detsembrist. Viimastel, soojematel talvedel on aga kasvanud lamellrehvide osakaal. |
Kahtlustatavate seas on sama piiripunkti juht ning piirikontrolli teenistuse vanem, kes esitasid täna omal soovil avalduse ametist lahkuda.
PPA sisekontrollibüroo politseinikud selgitasid, et Luhamaa piiripunktis konfiskeeritud, arestiplatsile paigutatud ning utiliseerimist ootavalt kahelt sõidukilt on ebaseaduslikult võetud kokku neli rehvi velgedega.
Lisaks oli sõidukitest ära võetud teisi väheväärtuslikke esemeid, nagu näiteks ohutuskomplekt ja ohukolmnurk.
Juhtunu üksikasjade selgitamiseks alustas politsei väärteomenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb varavastast süütegu väheväärtusliku asja vastu.
Uurimise käigus selgitas politsei, et varavastases süüteos on alust kahtlustada Luhamaa piiripunkti nelja piirivalvurit, nende seas Luhamaa piiripunkti juhti ning Luhamaa piirkontrolliteenistuse vanemat.
Praegu teadaolevalt toimetati sõidukitelt võetud rehvid omakasu saamise eesmärgil ühe piirivalvuri elukohta. Viimane on tegu tunnistanud ning rehvid PPA-le vabatahtlikult tagastanud.
Piirivalvebüroo juht Tamar Tamm nentis nördimusega, et selline varavastane süütegu seni häid töötulemusi näidanud staažikate piirivalvurite poolt on kogu meeskonnale jahmatav.
„Väga kahetsusväärne on, et piirivalvurid hindasid varalise omakasu saamist olulisemaks, kui neile pandud vastutust igas olukorras olla õiglane ning tegutseda ausameelselt. Selline üleastumine riivab kõigi, eriti meie enda kolleegide eetilisi tõekspidamisi,“ ütles Tamm. | Politsei sisekontroll kahtlustab nelja piirivalvurit varavastases süüteos | https://www.err.ee/575557/politsei-sisekontroll-kahtlustab-nelja-piirivalvurit-varavastases-suuteos | Politsei ja piirivalveameti (PPA) sisekontroll kahtlustab kahtlustatakse nelja piirivalvurit varavastases kuriteos ja viis sellega soeses reedel läbi menetlustoiminguid Luhamaa piiripunktis. |
"Reformierakonnas kindlasti sõda käima ei ole. Võtame hästi rahulikult, kuigi arvan, et see tänane Siim Kallase avaldus võimaliku uue erakonna loomise kohta ei olnud ehk kõige parem avang asjade omavahel läbirääkimiseks," ütles Holmser ERR-ile.
Ta lisas, et küllap loevad Kalles intervjuud Äripäevale eriti halva tundega kõik need, kes hääletasid Kallase poolt presidendivalimistel.
"Fakt on, et Reformierakonna taha Siim Kallase presidendiks valimine ei jäänud. See, miks neid hääli teistest erakondadest juurde ei tulnud, ei saa tingida avaldusi, et nüüd oleks vaja uut erakonda luua. Ma usun, et siin on vaja rahulikult omavahel läbirääkida asjad ja sõjast on asi kaugel," märkis partei ladvikusse kuuluv Holmser.
Kallas märkis intervjuus Äripäevale, et tema jaoks on hetkel võtmekohaks see, kuidas Reformierakond edasi liigub ja kas tunnistatakse suuri lahkhelisid erakonna sees või mitte. Palju sõltub erakonna hoiakust, kui sammutakse edasi ühtse perena, justkui kahte vastasleeri poleks eksisteerinud, siis see pole Kallasele vastuvõetav.
Holmeri sõnul ei defineerinud Siim Kallas oma intervjuus, mis see muutus erakonnas olema peaks. Ta ütles, et parteis on presidendivalimiste protsessi ja kampaania kohta tehtud koosolekuid ja analüüse.
"Kui neid Siim Kallase hinnangul tuleks veel teha, siis selle vastu ei ole kellelgi kindlasti midagi," kinnitas Holsmer ja lisas, et enim häiris teda aga see, et Kallas kaalub rääkimise asemel uue erakonna loomist. "See kindlasti Reformierakonna ja Reformierakonnas olevate Siim Kallase toetajate jaoks väga hästi ei kõlanud."
Holsmer rõhutas, et tema hinnangul pole Reformierakonnas lõhet ning ka fraktsioon töötab ühtselt edasi.
Pentus-Rosimannus soovitab Kallasel pea püsti hoida
Reformierakonna juhatusse kuuluv riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus soovitab partei auesimehel Kallasel uuele parteile mõtlemise asemel panustada oma kogemuste ja ideedega Reformierakonna tugevdamisse.
Pentus-Rosimannus ütles Postimehele, et inimlikult on Kallase pettumine mõistetav, sest puudu jäi 30 toetajat ja võib tunduda, et seda oli väga vähe. Inimlikuks reaktsiooniks võiks tema sõnul liigitada ka Kallase soovi otsida ebaõnnestumise põhjust eelkõige teistes.
«Aga inimesena, kes hääletas nii riigikogu teises ja kolmandas kui ka valimiskogu teises voorus Siim Kallase poolt, oodanuksin Kallaselt toetuse eest erakonna suunal pigem tänusõnu,» ütles ta.
Pentus-Rosimannus lisas, et soovitaks hoida Kallasel pea püsti, sest tulemus oli väärikas, ning panustada oma kogemuste ja ideedega Reformierakonna tugevdamisse. | Holsmer: mingit sõda Reformierakonnas pole | https://www.err.ee/575559/holsmer-mingit-soda-reformierakonnas-pole | Reformierakondlane Remo Holsmer leiab, et Siim Kallas pole senini defineerinud, mis muutust ta erakonnas ootab, kuid mingist leeride vahelisest sõjast olevat asi kaugel. |
Eelmise 1996. aastal avaldatud hinnanguni jõudmiseks lasti Hubble'i kosmoseteleskoobil jälgida ka kõige kaugematest taevaavarustest pärinevate footonite püüdmiseks kümme päeva järjest ühte kitsukest taevariba. Ülipika säriaja tulemusel said pildile isegi Maast 12 miljardi valgusaasta kaugusel asuvat galaktikad. Tähekogumid loeti kokku ja eeldades, et universum on kõigis suundades laias laastus samasugune kui Hubble'i ülisügavas väljas, järeldasid astronoomid, et vaadeldavas universumis leidub umbes 120 miljardit galaktikat.
''Kuid inimesed ei mõelnud hiljem arvu tsiteerides sageli selle peale, et see peegeldab vaid Hubble'i vaatevälja jäävate galaktikate, mitte universumis leiduvate galaktikate koguarvu,'' selgitas uurimuse juhtivautor Christopher Conselice ERR Novaatorile antud intervjuus.
Muljetavaldavale arvule vaatamata valmistas järeldus kosmoloogidele peavalu. Galaktikatest jäi vajaka universumis leiduva aine tiheduse selgitamiseks. Puuduv aine kirjutati muu hulgas teleskoobi jaoks liiga tuhmide galaktikate, tumeaine ja galaktikate vahelises ruumis paikneva gaasi arvele. Möödunud kümnendi lõpus läbis Hubble'i teleskoop aga uuenduskuuri, mis võimaldas sellel märgata Maast 13 miljardi valgusaasta kaugusel asuvaid galaktikaid.
''Uute andmete valguses teadsin, et meil on võimalik määrata esimest korda universumis leiduvate galaktikate arvu robustselt. Seda polnud aasta eest veel võimalik. Kui küsid minult, kas inimesed tänavalt peaksid uue hinnangu oma maailmapilti lisama, siis igatahes, kuigi ma olen muidugi uurimuse autor. Ma rõhutaksin seejuures, et tegu on alampiiriga ja tegelikult on galaktikaid veel palju rohkem,'' kinnitas Conselice.
Uute ülesvõtete alusel oli Nottinghami ülikooli astronoomidel võimalik leida selge seos galaktikate massi ja nende kauguse vahel. Tulemuste põhjal määras töörühm ka oletatava galaktikate arvu, mida pole võimalik märgata teleskoopide suurusest lähtuvate piirangute tõttu.
Conselice järeldab kolleegidega ajakirjas Astrophysical Journal ilmuvas töös, et vaadeldavas universumis leidub ligikaudu kaks triljonit galaktikat. Praeguste tehniliste võimaluste juures on neist otseselt vaadeldav umbes iga kümnes. Võimalusi avardab oluliselt Hubble'i kosmoseteleskoobi järglasest James Webbi kosmoseteleskoop, mis saadetakse kava kohaselt orbiidile 2019. aasta lõpus.
''Hetkel ei tea me aga tegelikult, kuidas vähemalt 90 protsenti universumi galaktikatest välja näevad. Meil on muidugi mõningaid ideid ja spagetikoletist me kindlasti ei leia, kuid ajalukku vaadates pole asjad olnud kunagi päris sellised, nagu sa oled eelnevalt oletanud,'' lisas astronoom.
Senikaua võib uus töö aidata aga paremini mõista galaktikate moodustumist ja evolutsiooni. Samal ajal tasub aga meeles pidada, et tänaseks on universumis leiduvate galaktikate arv miljardite aastate vältel toimunud ühinemiste tõttu kahest triljonist oluliselt väiksem. | Universumis leiduvate galaktikate arv osutus arvatust kümme korda suuremaks | https://novaator.err.ee/259665/universumis-leiduvate-galaktikate-arv-osutus-arvatust-kumme-korda-suuremaks | Vaadeldavas universumis leidub ligikaudu kaks triljonit galaktikat, seniarvatust enam kui kümme korda rohkem, näitab Hubble'i kosmoseteleskoobi ja mitmete teiste observatooriumite ülesvõtetel põhinev analüüs. |
Johaugi 16. septembril antud dopinguproov näitas anaboolse steoridi klostebooli kasutamist. Sportlane ise põhjendas seda dopinguainet sisaldanud huulekreemi kasutamisega. Vastutuse juhtunu eest võttis koondise arst Fredrik Bendiksen, kes ravimit Johaugile soovitas. | Marit Björgen annab täna Therese Johaugi dopingujuhtumi tõttu pressikonverentsi | https://sport.err.ee/93040/marit-bjorgen-annab-tana-therese-johaugi-dopingujuhtumi-tottu-pressikonverentsi | Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingujuhtumi tõttu on meedia huviorbiiti sattunud ka ülejäänud koondislased ning täna Eesti aja järgi kell 16.00 annavad Marit Björgen ja Ingvild Flugstad Östberg Holmenkollenis pressikonverentsi. Seni pole ükski Norra koondislane Johaugi juhtumit kuidagi kommenteerinud. |
Pedrosa kukkus vabatreeningul nii õnnetult, et vajab operatsiooni ja lendas Hispaaniasse tagasi. "Tahan keskenduda taastumisele, et naasta tsiklile nii kiiresti kui võimalik. Edastan Hirole, kes mind asendab ja kodupubliku ees võistleb, oma parimad soovid," lausus Pedrosa.
Enne Jaapani etappi hoiab Pedrosa MM-sarjas 155 punktiga neljandat kohta. Eelmisel kuul võitis ta San Marino GP. 34-aastane Aoyama on teinud MotoGP sarjas kaasa aastatel 2010-2015, kuid pole veel poodiumile pääsenud. Küll tuli ta 2009. aastal 250-kuubikuliste maailmameistriks. | MotoGP tippsõitja kukkus treeningul ja jätab etapi vahele | https://sport.err.ee/93039/motogp-tippsoitja-kukkus-treeningul-ja-jatab-etapi-vahele | Hispaania MotoGP sõitja Dani Pedrosa murdis reedesel treeningul rangluu ja jätab nädalavahetuse Jaapani GP vahel. Teda asendab Honda testisõitja Hiroshi Aoyama. |
Meeste A-meistrisarjas osalevad SK LINK/Saku, EMÜ SK, TTÜ SK, Sparta Team Automaailm ja Jõgeva SK Tähe/Olivia. Põhiturniiril peetakse 4 ringi kodus-võõrsil mängudega. Eesti meistermeeskond selgub aprillis pärast kolme võiduni peetavaid poolfinaale ja finaale.
Meeste B-meistrisarjas mängivad EMÜ SK II, SHK Lootus (Tähe II), SK Viimsi Kepp, Jäneda SK ja Peikko (Tamsalu), kes peavad normaalpikkusega 3x20 min kodus-võõrsil kohtumisi. Toimub kaheringiline põhiturniir, mille järel peetakse poolfinaalid ja finaalid kahe võiduni ning pronksimäng.
Naiste meistriliigas mängitakse viie naiskonna vahel: Sparta Spordiselts, EMÜ SK, SK LINK/Saku, Kaitseliidu Rapla Malev ja Angry Pigs (Peterburg). Naiste meistriliiga põhiturniiril mängitakse 3x20 min kodus-võõrsil põhimõttel kaks ringi. Naiskond Angry Pigs peab kõik oma mängud võõrsilmängudena. Meisternaiskond selgub aprillis pärast kolme võiduni peetavaid poolfinaale ja finaale.
Meeste esiliigas mängitakse 3x15 min mängudega. Meeskonnad on reitingut ja asukohta arvestades jagatud kahte seitsmeliikmelisse alagruppi, kus mängitakse omavahel turniirisüsteemis üheringiline põhiturniir.
A: 1. Sparta Team Automaailm III, 4. TVK Leegid, 5. Tartu Tornaado/VHP, 7. Telia SK, 10. SK Sinimäe, 11. SHK Valga Välk, 14. SK Noorus
B: 2. Ääsmäe, 3. Sparta Team Automaailm II, 6. Maitim, 8. Bändidos, 9. Pro Sura, 12. Viljandi Metall, 13. Rapla
Kummagi alagrupi neli paremat mängivad omavahel teise ringi, võttes kaasa esimese ringi omavaheliste kohtumiste tulemused. Teise ringi neli paremat pääsevad poolfinaalidesse, mis peetakse ühe võiduni. Poolfinaalide võitjad peavad finaalkohtumise ja kaotajad pronksimängu. Kummagi alagrupi kolm tagumist mängivad omavahel, võttes kaasa esimese ringi omavaheliste kohtumiste tulemused.
Meeste A-meistrisarja avamäng toimub 15. oktoobril kell 19 Virtuses Jõgeva SK Tähe/Olivia ja Sparta Team Automaailma vahel.
Naiste meistriliiga avamäng peetakse 16. oktoobril kell 13.30 Tartus EMÜ SK ja KL Rapla maleva vahel. | Homme alustatakse koduse saalihokihooajaga | https://sport.err.ee/93038/homme-alustatakse-koduse-saalihokihooajaga | 23. korda peetavad saalihoki Eesti meistrivõistlused kannavad taas paf saalihokiliiga nime. Mängitakse meeste meistriliigas (kümme meeskonda: viis meeskonda A-meistrisarjas ja viis meeskonda B- meistrisarjas), naiste meistriliigas (viis naiskonda) ning meeste esiliigas (14 meeskonda). |
Laupäevane kontsert toimub festivali ühes keskses kontserdisaalis Sala d´Armi Arsenale. Eesti heliloojatest on esindatud Helena Tulve, Märt-Matis Lille, Tatjana Kozlova-Johannese ja Jüri Reinvere looming. Kohal on ka heliloojad Märt-Matis Lill ja Jüri Reinvere, teatab Eesti Heliloojate Liit.
Ansambel U: esitab:
Helena Tulve "Pathless Land", teose "Rimlands" III osa (2012) klarnetile, tšellole ja klaverile
Tatjana Kozlova-Johannes "Lovesong" viiulile, flöödile ja ansamblile (2010-2015)
Märt-Matis Lill "My weeping voice is the wind of autumn" flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, klaverile ja löökpillidele (2005)
Jüri Reinvere "The Minutes" flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, klaverile, löökpillidele ja fonogrammile (2015)
Veneetsia muusikabiennaal toimus esmakordselt 1930. aastal. Selle praegune kunstiline juht on Itaalia üks nimekamaid heliloojaid Ivan Fedele, kes külastas möödunud aastal ka Tallinna ning tegi koostööd ansambliga U:.
Tänavu kõlab 26 kontserdil 45 maailma esiettekannet, teiste seas ka Kaija Saarihao, Pascal Dusapini ja Salvatore Sciarrino uudisteosed. Publikut rõõmustavad Itaalia juhtivate nüüdismuusika kollektiivide kõrval maailma absoluutsesse tippu kuuluvad London Sinfonietta (Suurbritannia), Bang on a Can All-Stars (USA), Ensemble Orchestral Contemporain (Prantsusmaa), Les Percussions de Strasbourg (Prantsusmaa), Ensemble Modern (Saksamaa) jt. | Veneetsia muusikabiennaali fookus on laupäeval Eesti nüüdismuusikal | https://kultuur.err.ee/314178/veneetsia-muusikabiennaali-fookus-on-laupaeval-eesti-nuudismuusikal | Homme, 15. oktoobril on Veneetsia muusikabiennaali tähelepanus eesti kaasaegne helilooming, mida tutvustab ansambel U:. Tänavu 60. juubelit tähistav festival esitleb eesti nüüdismuusikat sellisel määral esmakordselt. Ansamblile U: on esinemine festivalidebüüdiks. |
Euroopa Liidu kaubandusministrid kogunevad teisipäeval CETA asjus erakorralisele koosolekule, vahendas Reuters.
Liikmesriikide ministrid on varem korduvalt mõista andnud, et otsivad CETA allkirjastamiseks konsensuslikku heakskiitu.
Kui kõik ministrid on oma poolthääle andnud, saaks CETA allkirjastada juba 27. oktoobril.
Belgia föderaalvalitsus toetab samuti CETA sõlmimist, kuid peab selleks saama ametliku volituse ka põhiseadusega ette nähtud piirkondadelt.
Valloonia sotsialistist peaminister Paul Magnette'i kinnitusel on tal kavas Belgia välisministrile Didier Reyndersile teatada, et ta ei saa talle anda volitust Belgia nimel vabakaubandusleppele alla kirjutada.
Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubandusleppe (CETA) vastu on üle Euroopa meelt avaldanud mitmed organisatsioonid ja rühmitused. Kriitikute arvates annab CETA liiga palju võimu rahvusvahelistele kontsernidele ning leppe menetlemine polevat demokraatlik - näiteks osa leppest rakendatakse juba enne, kui liikmesriikide parlamendid on sellele heakskiidu andnud.
Vabakaubanduse poolehoidjate arvates elavdaks lepe majandust ning eemaldaks Kanada ja Euroopa Liidu vahelt mitmeid kaubandust tõkestavaid piiranguid.
CETA saatus on ekspertide sõnul oluline ka seetõttu, et lepet saab pidada mahukama ja veel rohkem kriitikat pälvinud TTIP ehk USA-EL vabakaubandusleppe "peaprooviks". | Valloonia parlament ei andnud Kanada vabakaubandusleppele heakskiitu | https://www.err.ee/575560/valloonia-parlament-ei-andnud-kanada-vabakaubandusleppele-heakskiitu | Valloonia parlament toetas reedel eelnõud, mis takistab Belgia föderaalvalitsusel kirjutada alla plaanitavale Euroopa Liidu ja Kanada vahelisele vabakaubandusleppele (CETA). Tegemist on kardetud tagasilöögiga, mis võib ulatusliku kaubandusleppe sõlmimist oluliselt pidurdada. |
19-aastane Gomez sai viga mullu oktoobris Inglismaa U-21 koondise mängus, kui traumeeris tõsiselt põlvesidemeid. Ta oli lähedal juba juulis naasmisele, aga arstid avastasid probleemi mängija Achilleuse kõõluses.
Sarnaselt Klavanile on Gomezi esimene eelistus keskkaitse, kuid ta võib mängida ka äärel. Liverpooliga liitus ta 2015. aasta juunis 3,5 miljoni naela eest Charlton Athleticust. | Klavani noor klubisisene konkurent naasis väga pikalt vigastuspausilt | https://sport.err.ee/93037/klavani-noor-klubisisene-konkurent-naasis-vaga-pikalt-vigastuspausilt | Ragnar Klavani koduklubi Liverpooli kaitsemängija Joe Gomez naasis pärast aastat kestnud vigastuspausi eile esindusmeeskonna treeningutele. |
Presidendi ametlik foto on dokument, millel on kindlad mõõdud ja vormistus. "Fotole peaks kuuluma aukoht riigiasutuste, kaitseväe peastaabi ja allüksuste ning omavalitsuste seinal. Samuti on võimalus fotot eksponeerida muudel asutustel, kel selleks soovi," teatas kantselei.
Eraisikud võivad soovi korral presidendi ametliku foto alla laadida kantselei veebilehelt kadriorg.ee, seda oma tarbeks trükkida ja raamida, jälgides kasutustingimusi. Fotode töötlemine (lõikamine, värvide või proportsioonide muutmine vmt) ei ole seejuures lubatud.
Foto: Rene Riisalu | Fotouudis: vabariigi presidendist on nüüd ametlik foto | https://www.err.ee/575561/fotouudis-vabariigi-presidendist-on-nuud-ametlik-foto | Tänasest on vabariigi presidendi kantselei veebilehelt kättesaadav riigipea Kersti Kaljulaiu ametlik foto, mille autoriks on fotograaf Rene Riisalu. |
Esimene fantastiliste elukate film jõuab kinodesse juba sel kuul, tegemist on Rowlingu debüüdiga stsenaariumikirjutamise alal, vahendas BBC.
Filmikompanii Warner Bros on juba kinnitanud, et kinodesse jõuab ka fantastiliste elukate järjefilm ja nüüd teatas Rowling, et ilmselt saab filmiseeria kokku viis osa.
Filmi "Fantastilised elukad ja kust neid leida" tegevus rullub lahti New Yorgis ning peategelase rollis astub üles Eddie Redmayne, kelle kehastada on loomaarmastajast Newt Scamander. "Fantastilised olendid ja kust neid leida" ("Fantastic Beasts and Where to Find Them") on Harry Potteri lugudes üks õpikutest, mida võlukunstikoolis kasutatakse. Filmi tegevus leiab aset umbes 70 aastat enne "Harry Potteri" raamatu sündmuste algust.
Filmi režissöör on David Yates, kelle käe all valmisid Harry Potteri viimased neli linateost. Yates on kinnitanud, et temast saab ka fantastiliste elukate filmi teise osa režissöör. | JK Rowling kirjutab Harry Potteri järjefilmidele veel neli osa | https://menu.err.ee/292665/jk-rowling-kirjutab-harry-potteri-jarjefilmidele-veel-neli-osa | Harry Potteri raamatute autor JK Rowling kinnitas, et plaanib filmisarjale "Fantastilised elukad ja kust neid leida" ("Fantastic Beasts and Where to Find Them") kirjutada kokku viis osa. |
Liverpool alustas kuud 4:1 võiduga tiitlikaitsja Leicester City üle. Seejärel saadi võõrsil jagu Chelseast 2:1 ja september lõpetati 5:1 võiduga Hull City üle.
"Ma läksin oma treenerite kontorisse ja ütlesin: "me oleme kuu peatreener"," sõnas Klopp Liverpooli kodulehekülje vahendusel. "Ma ei vaja individuaalseid auhindu. See on tore, kuid eelistan sellele punktide kogumist."
"Oleme heas hoos, aga liigas on palju häid meeskond ja ees ootab nii palju raskeid mänge, tõelisi väljakutseid, milleks peame valmis olema," jätkas sakslane. "Ma olen praegu rahul, et peame veel mängima ja loodetavasti esineme hästi."
Liverpooli kaitsja Jordan Henderson teenis Chelsea vastu sooritatud kauglöö eest kõrgliiga kuu parima värava tiitli.
Your September @BarclaysFooty Manager of the Month is... Jurgen Klopp!
Congratulations to the @LFC boss pic.twitter.com/0VH4fKcXnd
— Premier League (@premierleague) October 14, 2016 | Jürgen Klopp valiti Inglismaa kõrgliiga kuu parimaks treeneriks | https://sport.err.ee/93036/jurgen-klopp-valiti-inglismaa-korgliiga-kuu-parimaks-treeneriks | Inglismaa kõrgliiga kuu parimaks treeneriks tunnistati Ragnar Klavani koduklubi Liverpooli juhendaja Jürgen Klopp. |
Eesti teadusagentuuri juhi Andres Koppeli sõnul pole PUT-ide ja IUTide süsteem oma eesmärke täies mahus täitnud. Kuna senisele süsteemile on ette heidetud liigset projektipõhisust, mis ei taga teadussüsteemi stabiilsust, siis püüab haridus- ja teadusministeerium selle muudatusega projektipõhisust vähendada ja pakkuda mitmekesisemaid teadusgrante.
Nii on kavas PUT-id ja IUT-id asendada järeldoktorandi-, stardi- ja rühmagrantidega.
„Senised TA-rahastuse [TA on teadus- ja arendustegevus - toim] põhiinstrumendid ehk TA-asutuste baasrahastus ja teadlaste ning uurimisrühmade uurimistoetused jäävad edaspidigi alles, samuti teised TA-rahastusinstrumendid. Küll on plaanis suurendada baasfinantseerimise mahtu konkurentsipõhise rahastusega võrreldes, et luua TA-rahastuse suurem stabiilsus,“ selgitas Andres Koppel.
Seega selle aasta lõpul, uue alguses PUT ja IUT taotlusvooru ei korraldata. Senised uurimistoetused kestavad kavandatud kujul lõpuni. Sellest võib olla tingitud ka ERR Novaatorini jõudnud mure teadlastelt, et IUT-id ja PUT-id kaovad.
„Uurimistoetuste kontekstis jäävad põhimõtteliselt alles kõik senised uurimistoetused, küll muutuvad nende nimetused ehk muutuvad PUT ja IUT nimetused, mahud ja kestused,“ seletas Koppel.
Andres Koppel ütles, et muudatuse tulemusena suureneb veidi ka uurimistoetuste kogumaht. Seda juba seetõttu, et praegune valitsus on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et teadusrahastus tõuseb aastaks 2020 ühe protsendini SKP-st.
See teadmine oli Andres Koppeli kinnitusel aluseks ka TA-rahastuse muudatuste kavandamisel. „On iseenesest mõistetav, et kui riigipoolne TA-rahastus suureneb, peavad ka TA-rahastuse instrumendid olema kujundatud parimal võimalikul moel nii, et teadus vastaks ühiskonna ja majanduse vajadustele.“
Muudatuste kavandamiseks kutsus Eesti Teadusagentuur 2016. aasta alguses kokku erinevate huvirühmade (Eesti Teaduste Akadeemia, haridus- ja teadusministeerium, ülikoolid, teadus- ja arendusasutused, noorteadlased) eksperdid. Ühise töö tulemusena valmis „Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis“.
Uut kontseptsiooni on kavas teadlaskonnale tutvustada 8. detsembril Tartus toimuval konverentsil. | Teaduse rahastamine muutub: IUT ja PUT taotlusvooru ei tule | https://novaator.err.ee/259666/teaduse-rahastamine-muutub-iut-ja-put-taotlusvooru-ei-tule | Senised institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused ehk vastavalt IUT-id ja PUT-id kaovad juba tulevast aastast. Neid asendama hakkavatest grantidest loodetakse senisest enam tuge teadlaskarjäärile. |
Palestiinlaste ning Alžeeria, Egiptuse, Liibanoni, Maroko, Omaani, Katari ja Sudaani poolt esitatud eelnõus mõistetakse "jõuliselt hukka" Iisraeli agressioon, moslemite usuvabaduse rikkumine ning ligipääsu piiramine Al-Haram Al Sharifile ja Al-Aqsa mošeele. Märkimisväärne on see, et eelnõus kasutatakse vaid Templimäe araabiakeelset nime Al-Haram Al Sharif, vahendasid Guardian, Wall Street Journal, Ynetnews jt.
Samuti nõutakse eelnõus, et UNESCO saadaks Templimäele alalise vaatleja, kes peaks "okupatsioonivõim" Iisraeli poolt sooritatud väidetavale kultuuriväärtuste hävitamisele hinnangu andma.
Eelnõu esitatakse UNESCO juhtkonnale ametliku heakskiidu saamiseks järgmisel nädalal.
Eelnõu poolt hääletas 24 riiki: Aležeeria, Bangladesh, Brasiilia, Tšaad, Hiina Rahvavabariik, Dominikaani Vabariik, Egiptus, Iraan, Liibanon, Malaisia, Maroko, Mauritius, Mehhiko, Mosambiik, Nikaraagua, Nigeeria, Omaan, Pakistan, Katar, Venemaa, Senegal, Lõuna-Aafrika Vabariik, Sudaan ja Vietnam.
Kuus riiki hääletas vastu: Eesti, Saksamaa, Leedu, Holland, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.
26 riiki loobusid hääletamisest: Albaania, Argentiina, Kamerun, El Salvador, Prantsusmaa, Ghana, Kreeka, Guinea, Haiti, India, Itaalia, Elevandiluurannik, Jaapan, Keenia, Nepaal, Paraguay, Saint Vincent ja Grenadiinid, Sloveenia, Lõuna-Korea, Hispaania, Sri Lanka, Rootsi, Togo, Trinidad ja Tobago, Uganda ja Ukraina.
Serbia Ja Türkmenistan hääletamisel ei osalenud.
Nii Iisrael kui ka Ameerika Ühendriigid on üritanud viimastel nädalatel teha lobitööd, et eelnõud toetavate riikide arv väheneks ning osaliselt on see ka vilja kandnud, sest Prantsusmaa, Rootsi, Sloveenia, India, Argentiina ja Togo, kes algselt eelnõud toetasid, jätsid nüüd hääletamata.
Lisaks on Iisraeli välisministeerium avaldanud infomaterjalid, mis räägivad juutide seostest Jeruusalemma linnaga ning need materjalid on edastatud kõigile 120 riigile, kes on UNESCO alalised liikmed ja omavad Iisraeliga diplomaatilisi suhteid.
Jeruusalemma ja eriti Templimäe staatuse teema on olnud Iisraeli-Palestiina konflikti üks teravamaid küsimusi juba aastakümneid.
Iisrael saavutas kontrolli Ida-Jeruusalemma üle 1967. aasta Kuupäevase sõja ajal. Palestiina omavalitsus aga peab Ida-Jeruusalemma oma pealinnaks. Templimäe suhtes kehtestatud piiranguid on Iisraeli võimud põhjendanud julgeolekukaalutlustega.
Templimägi asub Iisraeli poolt kontrollitud alal, kuid seal asuvate mošeede eest vastutab moslemite usuline ühendus Jeruusalemma Waqf. Üldiselt ei lase Iisraeli politsei mittemoslemeid Templimäele palvetama, samas on aeg-ajalt kehtestatud piiranguid ka moslemitele - näiteks pole lastud 45. eluaastast nooremaid moslemeid sinna siis, kui on oht, et mäe pealt hakatakse loopima kive allpool Nutumüüri ääres palvetavate juutide pihta. Samas kardavad moslemiliikumised, et piiranguid moslemitele võidakse parempoolsete Iisraeli poliitikute survel hakata rohkem kehtestama ning need kahtlused on toonud kaasa massirahutusi.
Netanyahu nimetas eelnõud absurdiks
Iisraeli peaminister kritiseeris resolutsiooni teravalt ja avaldas arvamust, et UNESCO on minetanud igasuguse tõsiseltvõetavuse ja legitiimsuse. "See absurditeater UNESCO-ga jätkub ning täna tegi organisatsioon oma ajaloo kõige veidrama otsuse, kui ütles, et Iisraeli rahval pole Templimäe ja Nutumüüriga mingit seost," nentis ta.
Netanyahu soovitas UNESCO liikmetel külastada Roomas asuvat Tituse triumfikaart, kus on selgelt näha, mida Vana-Rooma sõdurid pärast Jeruusalemma templi hävitamist koju kaasa tõid. "Nende seas on ka seitsmeharuline menoraa, mis on nii juudi rahva kui tänapäevase juudiriigi sümbol. Küllap UNESCO teatab, et keiser Titus oli osa sionistlikust propagandast," lisas peaminister irooniliselt.
"Mis järgmiseks?" küsis Netanyahu Facebooki postituses ja pakkus, et arvatavasti asub UNESCO eitama seost ka Batmani ja Robini ning Rocki ja Rolli vahel.
Reedel andis Iisraeli haridusministeerium teada, et koostöö UNESCO-ga peatatakse. | UNESCO eelnõus jäeti mainimata seos Templimäe ja juutide vahel | https://www.err.ee/575554/unesco-eelnous-jaeti-mainimata-seos-templimae-ja-juutide-vahel | Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni ehk UNESCO komitees kiideti neljapäeval heaks resolutsiooni eelnõu, mis äratas tähelepanu eelkõige sellega, et seal jäeti mainimata juudi rahva ja Templimäe vaheline ajalooline side ja pühapaikade kohta kasutati vaid araabiakeelseid nimetusi. Iisraelis palju vastukaja saanud eelnõu vastu olid mitmed lääneriigid, nende seas ka Eesti. |
Hedvig maal I Foto: erakogu
Nii mõnedki on siiski küsinud, et kuidas see maal elamine ikkagi võimalik on. Peamiselt tuntakse huvi, et kuidas on võimalik ühendada töö- ja maaelu ning et kas igav ei hakka. Esimene küsimus on muidugi põhjendatud, aga teine teeb isegi nalja.
Uskuge mind, kui sul on maamaja, aed ja sul on vaja sõita linna vahet, ei tekigi aega, kui igav võiks hakata. Siinkohal võiksin tsiteerida oma töökat karjala-soomlasest vanaema, kes ikka ütles, et igav on ainult lollidel ja laiskadel! Ei, igav tõesti maal ei hakka, kui oled töökas ja kui naudid loodusega kooskõlas elamist.
Üks mu maal elav tuttav on öelnud, et mis teatrit ja kino tal vaja, kui loodus pakub tõelisi vaatemänge. Looduse ilu, õhu puhtus ja meeliülendav avarus on kindlasti ka peamised põhjused, miks mina eelistan maal elada. Puhas allikavesi, mis voolab su kodu lähedal, rikkalikud seene- ja marjametsad, selged tähistaevad – on siis veel suuremaid rikkusi sel Maal?
Küllap on määravad ka meie lapsepõlvekogemused – kes maal või väiksemas linnas kasvanud, tahavad ikka sellesse rahusse tagasi, isegi, kui ainult unistustes. Terve elu linnas elanud inimesed ei pruugi maavaikuse ja aeglase tempoga iial harjuda ja ega kõik peagi maale elama tulema, sest siis poleks ju varsti maal seda rahu! Usun, et maal elamine sobiks eelkõige just tegusatele ja töökatele või siis ülitundlikele loomeinimestele – kirjanikele, kunstnikele, heliloojatele… Ja naistele!
Viimati lugesin uurimust, mis väitis, et naisele sobib suurepäraselt maaelu ja aias tegutsemine, sest see toetab naise hormonaalseid protsesse ning loomulikku naiselikkust. Mina olen selle ära tundnud.
Linnas olen üleerutunud, sealne kiire tempo, inimeste, tegevuste, meelelahutuse rohkus ei luba mul keskenduda ja süveneda, mida ma väga vajan, et olla tasakaalus.
Ja muidugi – õhk!
Õhu kvaliteedi vahest hakkab väga teravalt aru saama, kui maalt sõita linna – olen linna jõudnuna füüsiliselt tundnud õhupuudust! Igaüks teab ka vastupidist kogemust – kui linnast maale jõudes saad kopsud osoonirikast õhku täis tõmmata ja tõesti hingad!
Toon näitena linna- ja maaelu peamisest kõnekast erinevusest ikka seda, et kui mulle inimesed linnast külla tulevad, jäävad nad tihtipeale tundideks magama ja seda keset päeva! Lõpuks saavad nad stressirattalt maha ja värske õhk niidab nad omakorda, on puhas rõõm näha, kui külalised saavad end välja puhata. Tean muusikut, kes käib end maakodus “välja magamas”, nagu ta ütleb.
Tõepoolest – uni, mis on üks olulisemaid inimese vaimse ja füüsilise tervise allikaid, maitseb siin hästi. Pimedal ajal on toas kottpime, sest pole tänavavalgustust, mis aknast sisse paistaks. (Harjumatult valge on see-eest täiskuuöödel) Loomulik valgus või pimedus soodustavad samuti uinumist. Linnainimesed on küll tihti üleväsinud, aga paradoksaalsel viisil on neil samas unega probleeme, sest pole vaikust ega rahu, ei seesmiselt, ei väliselt. Mitmed mu linnatuttavad kasutavad unerohtu, et magama jääda.
Maal elav inimene ei pea käima end aeroobika- ja jõusaalides füüsiliselt vormis hoidmas ja väsitamas. Mõõdukas töö värskes õhus on loomulik ja tõhus liikumisviis, lisaks saab miskit kasulikku ka tehtud. Ses suhtes sobib maaelu hästi ka mehele – tal on võimalik säilitada oma mehelikkus ja vorm vajalikku tööd tehes. (Ettevaatust – teadagi, et liigse füüsilise tööga on ka võimalik end ära tappa! Töö ja puhkus olgu ikka tasakaalus.)
Mis seal salata – naisel ilma meheta oleks maal raske elada, just praktilise poole pealt. Ikka on raskeid töid, mis vajavad mehe käsi, tehnilist taipu või otsest jõudu.
Üks mu tuttav üksik naine, kes elas linnas, otsustas, et tema tahab oma maamaja, oma kasvuhoonet, aeda, maalilist vaadet…ning koliski pojaga sügavale Lõuna-Eesti metsa. Algus oli tõesti romantiline, aga maatöö hakkas pikapeale väsitama. Maja vajas pidevat remonti ja lõpuks ei olnud ka puude saagimine ja tassimine metsast lihtne. (Sealses külas polnud sugugi lihtne leida abilist-töömeest. Need, kes oskasid ja jaksasid tööd teha, olid läinud linna või välismaale, ülejäänud mehed eelistasid töötegemise asemele pigem juua ja valitsust kiruda)
Jah, suvel oli soe ja kena küll, kiigud õunapuuõites puu all ja uneled….aga talviti, kui vahel ei saanud lumerohkuse tõttu kodust väljagi, kiskusid meeleolud lausa depressiivseks. Ja nii ta kolis linna tagasi, tõsi, mitte enam Tallinnasse, vaid väiksemasse linna. Tean veel mitut perekonda, kes suure entusiasmiga kolisid maale elama, et seal lapsi (ja lambaid!) kasvatada ning koos idüllilist maaelu nautida. Aga töö ja laste koolid kiskusid linna tagasi ning lõpuks sai maa- ja linnavahet sõitmine nii koormavaks, et otsustati romantilisest plaanist realistlikuma variandi kasuks loobuda.
Nii pendeldavadki paljud eestlased, kel võimalust, ikka linnakorteri ja maamaja vahet. Ning alles siis, kui lapsed iseseisvad, otsustatakse lõpuks maaelu kasuks, seda juhul, kui siis veel võimalust ja jaksu tööd teha.
Arvatakse, et maal pole kellegagi suhelda. Eks sellega on nii ja naa.
Üks Eesti loodusemees on öelnud, et temale maaelu ei sobi, sest külaühiskond ei ole talle meeltmööda ja kui sa ei suhtle, siis sind ei võeta omaks.
Tõtt-öelda on asjad nii, et jah, eesti külades elab palju eluheidikuid, kes isegi sulgunud ega suhtle kellegagi, tüüpiline ettekujutlus maal elavatest meestest on kahjuks ikka kui paadunud joodikutest. Peab tunnistama, et ostsin ja müüsin kümme aastat tagasi ühe maamaja mõnekuuse vahega just sel põhjusel, et nägin ümbruskonnas vaid asotsiaalseid tüüpe. Küllap oleks leidunud ka kultuursemaid inimesi, aga kui õuelt hakkasid kaduma asjad, ei tundunud paik enam kodune.
Teisel valikul olid palju kenamad vaated. Nii inimeste kui loodusvaadete poolest. On nooremaid, tegusaid inimesi, isegi lapsi!(mis on küllalt haruldane), küla on hoolitsetud ja siin on ka külamaja-raamatukogu ning toimub sportlikke külaüritusi. Seega, paika valides oleks oluline, et küla tõesti elaks.
Suhtlusega on nagu on. Suvel, järve ääres, näed ikka inimesi ja suhtled, pimedamal ajal külarahvas õues ei käi, nähtavasti istuvad teleka ees ja kütavad ahjusid. Aga eks kultuursetel, linnast tulnud inimestel on ju nagunii oma sõbrad, kes külla tulevad või kellele külla minna, kui suhelda tahetakse. Arvan, et ülisotsisaalsed inimesed jällegi ei pruugi maaeluga täielikult sobituda.
“Aga minu laulukoor? Joogatunnid? Kontserdid?”, küsis ahastuses mu sõbranna, kellele soovitasin kord maaelu.
Vastaksin et looduse vaatemängud on neist võrratumad.
Nähatavasti on maale elama minek teadlik valik ja küllap hing tunneb selle ära, mis temale võiks sobida või mitte. On neid, kes tulevad maale, proovivad ja loobuvad unistusest praktilistel kaalutlustel, on neid, kes on veendunud, et see neile üldse ei sobi, et “nemad tahavad ikka olla elu keskel” ning neid, kes armuvad maaelusse täielikult, ning on nõus elama üle ka pikad talved ja pimeduse, lõppematu töötegemise ja pideva maa- ja linnavahet sõitmise. Et nautida eraldatust, hingata värsket õhku ning tunda end osakesena loodusest, elades täiel rinnal kaasa looduse aastaringile, saades otseühenduse Kõiksuse energiaga (netiühendus võib olla aeglasem!)
Kõlab romantiliselt? Võin kinnitada, see on täiesti reaalne romantika – kui oled selleks valmis, kui vajad seda kogu hingest. Kui teisiti ei saa.
Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid viimastel aastatel tegelenud üha enam ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa.
Artikkel portaalist Edasi.org. | Hedvig Hanson: maaelu romantika & reaalsus | https://kultuur.err.ee/314170/hedvig-hanson-maaelu-romantika-reaalsus | Nii paljud linnatuttavad, kes mulle maale külla tulevad, õhkavad looduseilu ja talumaja kodusust kogedes: “Ah, milline romantika!” Selles õhkamises on igatsust ja samas kurblikku veendumust, et nemad maal elada ei saaks. |
Samsung on juba varasemalt kinnitanud, et kärpis Note 7 mahakandmisega seoses kvartalikasumi hinnangut 2,3 miljardi dollari võrra. Täna kinnitas ettevõte, et lisaks sellele tuleb arvestada veel umbes kolme miljardi dollari suuruse kahjuga, vahendas BBC.
Note 7 oleks pidanud saama üks peamiseid iPhone 7 konkurente, kuid telefonide akud kippusid süttima.
Möödunud kuul kutsuti telefonid tagasi, kuid kasutajatele jagatud uutest telefonidest mitmed süttisid samuti. Sel nädalal otsustas Samsung Note 7 telefonide tootmisest loobuda ning juba müüdud telefonid tagasi osta või teise mudeli vastu vahetada.
Kuigi Note 7 läbikukkumine on Samsungile valus hoop, on ettevõte sellele vaatamata kasumis. Samsung on kinnitanud, et laiendab Galaxy S7 ja S7 Edge müüki. | Note 7 läbikukkumine läheb Samsungile maksma vähemalt 5,4 miljardit dollarit | https://www.err.ee/575553/note-7-labikukkumine-laheb-samsungile-maksma-vahemalt-5-4-miljardit-dollarit | Samsung Galaxy Note 7 telefonide tagasikutsumine ja mahakandmine läheb Lõuna-korea tehnoloogiakontsernile maksma vähemalt 5,4 miljardit eurot. |
Eerik-Niiles Krossi ettevõte Kõue Mõis OÜ sai toretseva mõisa äriidee teostamiseks 2010. aastal toetust nii PRIA-lt kui EAS-ilt. Mõisa koolituskeskuse rajamiseks andis EAS 2010. aastal toetust 639 tuhat eurot. Ehituse venimise tõttu jäi enamus toetuse väljamakseid aastasse 2012. Mõisakompleksi majutusosa väljaehitamiseks taotles Kross 2010. aastal toetust PRIA-lt, mis toetas teda 2011. aastal 156 000 euroga. Toetus maksti välja samuti aastal 2012. Kõue mõisas tegutseb ka a la carte restoran ning Kross jätkab äriplaani elluviimist.
Siiski ei leia poliitik, et teda oleks võrreldes president Ilvesega ebavõrdselt koheldud. Tema seisukoht on, et Ärma talu juhtumi võiks jätta rangelt toetuse saaja ja EAS-i vaheliseks asjaks.
"Bürokraatia ei ole kunagi õiglane, aga ma ei taha minna kaasa hagu allapanemisega. Iga taksojuht ja iga juuksur leiab, et nad oleksid seda asja palju paremini ajanud. Siin ei saa päriselt mööda vaadata sellest, et Eesti Vabariigi presidendi näol on tegemist pisut teistsuguse juhtumiga," kommenteeris Kross ERR-i uudisteportaalile.
"Mul võivad olla emotsioonid, aga need ei puutu asjasse, iga juhtum on eraldiseisev. Saan aru nii kritiseerijate kui ka õigustajate seisukohtadest, aga ennekõike on mul väga kahju, et presidendi institutsiooni üritakse kista sellisesse seitsmendajärgulisse küsimusse," teatas Kross. | Kross Ärma-saagast: ma ei taha hagu allapanemisega kaasa minna | https://www.err.ee/575552/kross-arma-saagast-ma-ei-taha-hagu-allapanemisega-kaasa-minna | Kõue mõisa majutusosa väljaehitamiseks PRIA-lt ja mõisahoonesse koolituskeskuse rajamiseks EAS-ilt toetust saanud riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (RE) ei tõtta president Toomas Hendrik Ilvest Ärma talu juhtumi eest hukka mõistma. |
EAS selgitab, et on andnud avalikkusele juhtumist infot nii palju, kui see vastal ajahetkel on võimalik olnud.
"Seoses OÜ-le Ermamaa esitatud tagasinõudega on kerkinud teemaks, miks avalikustas EAS 2012. aasta otsusest lähtuva tagasinõude määra alles sel nädalal, kui Toomas Hendrik Ilves andis teada oma soovist mitte jätkata turismitalu äriplaani elluviimist. Küsimusele on selge põhjendus - EAS ei saanud seda teha varem, kuna EAS saab avalikustada vaid jõustunud tagasinõuded. Tagasinõue jõustus 10. oktoobril, kui laekus OÜ Ermamaa osaniku Toomas Hendrik Ilvese kirjalik avaldus ning koheselt käivitus ka tagasinõude protsess," teatab EAS oma pressiteates.
„Avalikud on jõustunud toetuseotsused ning jõustunud tagasinõuded. Alates presidendi ametiaja lõppemisest oli Toomas Hendrik Ilvesel võimalus valida, kas ta jätkab algse äriplaani elluviimist 2017. aasta algusest ja seetõttu ei saanud me tagasinõude täpset määra varem avalikustada,“ ütles EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg. | EAS: tagasinõude otsust ei saanud 2012. aastal avalikustada | https://www.err.ee/575555/eas-tagasinoude-otsust-ei-saanud-2012-aastal-avalikustada | EAS teatab, et OÜ-le Ermamaa 2012. aastal tehtud tinglikku tagasinõudeotsust ei saanud avalikustada enne otsuse jõustumist sel nädalal, mil Toomas Hendrik Ilves langetas otsuse loobuda äriplaani elluviimisest. |
Eelmise aasta sügisel läbiviidud Emori uuring näitas, et liikumisharrastusega tegeles vähemalt kaks korda 30 minutit nädalas 45 protsenti elanikest, 2014. aastal oli selliseid inimesi 42 ja 2013. aastal 39 protsenti.
Samuti on aastatega kasvanud spordiklubides tegutsevate harrastajate arv. Kui 2011. aastal tegeles spordiklubides kehakultuuriga 129 401 inimest, siis eelmisel aastal oli spordiklubides käijaid juba 152 722.
Kasvanud on ka kuni 19-aastaste noorte hulk, kes osalevad spordiklubides. Nii oli 2011. aastal selliseid noori 72 873, eelmisel aastal juba 87 270. Sportivate noorte osakaal kõigist noortest on samal perioodil tõusnud 26,3 protsendilt 32,4 protsendi peale.
Emori uuring näitas, et 21 protsenti vastanutest tegi sporti neli korda nädalas või sagedamini, 11 protsenti kolm korda nädalas ja 13 protsenti kaks korda nädalas. Üheksa protsenti harrastas sporti keskmiselt korra nädalas ja kuus protsenti paar korda kuus.
Kui varasematel aastatel oli eestlaste liikumisharrastusega regulaarselt tegelemise protsent mitte-eestlastest selgelt kõrgem, on olukord viimase uuringu järgi ühtlustunud ja nii eestlased kui ka mitte-eestlased on kehaliselt sama aktiivsed, märgitakse kultuuriministeeriumi aruandes.
Samast ülevaatest selgub ka, et suurenenud on spordiorganisatsioonide, -klubide, -koolide ja -objektide arv. Eelmisel aastal oli Eestis 2555 spordiorganisatsiooni, sealhulgas 2343 spordiklubi, Eesti hariduse infosüsteemis oli registreeritud 352 spordikooli ja Eestis oli 2869 spordiobjekti. Samas kutsetunnistusega treenerite arv on viimase kolme aastaga mõnevõrra vähenenud - 2013. aastal oli neid 3460, eelmisel aastal 3402.
Kultuuriminister Indrek Saar tutvustas neljapäeval valitsusele spordivaldkonna arengustrateegia „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ aruannet. Riigikogu võttis spordivaldkonna arengustrateegia võttis vastu 2015. aastal. Selle eesmärk on tervena elatud eluea pikenemine, mis soodustab igaühe eneseteostust ja aitab kaasa ka majanduskasvule. | Spordiharrastajate arv on kasvanud ligi pooleni elanikkonnast | https://sport.err.ee/93034/spordiharrastajate-arv-on-kasvanud-ligi-pooleni-elanikkonnast | Spordiga regulaarselt tegelevate inimeste arv on aastatega kasvanud ja harrastajaid on ligi pool Eesti elanikkonnast, selgub kultuuriministeeriumi koostatud aruandest. |
Kerber, kes eelmisel nädalal kaotas üllatuslikult ka Hiina lahtiste kaheksandikfinaalis Elina Svitolinale, tegi edetabeli 38. numbri Gavrilova vastu kuus topeltviga ja oli hädas oma serviga. Eelmised viis omavahelist kohtumist oli sakslanna võitnud.
22-aastane Moskvas sündinud Gavrilova läheb nüüd poolfinaalis kokku kas prantslanna Kristina Mladenovici või ameeriklanna Bethanie Mattek-Sandsiga. | Maailma esireket Kerber sai teist nädalat järjest üllatuskaotuse | https://sport.err.ee/93033/maailma-esireket-kerber-sai-teist-nadalat-jarjest-ullatuskaotuse | Naiste maailma tennise esireket Angelique Kerber teenis Hong Kongi turniiri veerandfinaalis ootamatu kaotuse, kui jäi alla austraallannale Daria Gavrilovale 3:6, 1:6. |
Skrollid oma Insta feed i ja mõtled, et ikka ja jälle need samad näod, kassipildid, croissant id, latte d ja mida keegi täna seljas kandis? Abi on lähedal! Otsime siia Kumu blogisse mõningaid kunsti-Insta soovitusi, mida jälgida – sest mitte kõik, mis Instagramis kunstiga toimub, ei ole kuld, mis hiilgaks.
Esimene soovitus – @klausbiesenbach
Tegemist on siis rahvusvahelise kunstimaailma raskekaallasega – MoMA ja PS1 peakuraator, kes enne New Yorki kolimist asutas Berliinis Kunst-Werke (KW) – Kaasaegse Kunsti Instituudi ning pani aluse Berliini Biennaalile. MoMAs on tema kureerida olnud näiteks 2010 aastal toimunud Marina Abramovići retrospektiiv (jah, seesama, kus kunstnik külastajatega tõtt vaatas) ning eelmisel aastal toimunud suur Yoko Ono loomingu ülevaatenäitus.
Eeldatava hõivatuse astme juures, täitub Biesenbachi Insta feed vägagi korrapäraselt ja on võib-olla isegi üllatavalt inimliku kureerituse astmega. Ja samas on see feed igati informatiivne – loomulikult leiab sealt infot uute näituste kohta MoMAs ja PS1s ja palju selfisid kunstnikega, kriitikute ja kuraatorite, patroonide jpt, kellega ta parajasti koos töötab või hängib. Samuti, nagu selle taseme kunstimaailma agendile, veedab ta palju aega külastades olulisi kunstnikeskuseid üle maailma ning seega kohtab seal ka näitusevaateid a la Turner Prize ning noppeid teostest, mis talle näitustel ja stuudiovisiitidel silma on jäänud. Aga kohtab ka päkeseloojanguid ning eksootiliselt kauneid kohti – arhitektuuri, loodust ja inimesi. Lõppude lõpuks on ka üks kunstimaailma võtmeisikuid lihtsalt inimene. Kuigi inimene, kellel on palju kuulsaid sõpru ka kunstimaailmast väljaspool – meeldivalt tihti ilmuvad selfid näiteks koos lähedase sõbra James Francoga. Lisaks annab Biesenbach oma reserveeritud moel kommentaari ka teatud ühiskondlikele teemadele, näiteks rannas burka kandmise teemaline debatt või LGBT õigused. Samas, oma inimlikkuse demonstreerimisel on siiski piirid – ükskõik kui loose Biesenbach ka olla ei prooviks, ei näe teda kunagi casually kuskile nõjatumas või kuskil niisama tolgendamas – tema kureeritud imago ei naerata kunagi, omab perfektselt stiliseeritud halli habemejoont, täpselt istuvaid ülikondi ning enamasti siniseid triiksärke.
Üheks signatuuriks on kujunenud aga hommikused vaated New Yorkile tema Manhattani kesklinna korteri aknast – #window23 – ning vaadates, kuidas NY majademetsa kohal paistab kas päike või sajab lund või möllab maru, võib proovida ette kujutada, mida mõtleb seal seistes superkuraator ja mõjuagent Klaus Biesenbach ning kuidas tema päev välja nägema hakkab. Head jälgimist!
Maarin Ektermann on Kumu hariduskeskuse juhataja ja Kumu blogi toimetaja. | Maarin Ektermann: Instragrami-inspiratsioon vol. 1 | https://kultuur.err.ee/314171/maarin-ektermann-instragrami-inspiratsioon-vol-1 | Kumu avas blogi. Hakkame seda vahendama. |
"Ukrainat Venemaa rünnaku eet kaitstes on hukkunud 2533 sõjaväelast," ütles ta reede hommikul Kiievi kesklinnas toimunud Ukraina kaitsja päeva üritusel.
Riigipea sõnul on sõjas käinud umbes 280 000 ukrainlast, kellest 266 000 on juba saanud lahinguosalise staatuse.
Porošenko märkis, et rohkem kui 10 000 ukraina sõjaväelast on saanud aumärke, sh 33 Ukraina kangelaseks.
Ukraina relvajõududesse on 2016. aastal tulnud üle 57 000 vabatahtliku, rindeväeosades sõdib aga umbes 10 000 naist. Rindel käinud ja koju naasnud ukrainlastest on loodud peaaegu 100 000 liikmega operatiivreserv.
"Ukraina jääb pikaks ajaks idast ohustatuks"
Porošenko leiab, et sõjaline oht idast jääb Ukraina jaoks püsima kauaks ja riigikaitseks tuleb eraldada vähemalt viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKP-st).
"Venemaa jätkuv agressioon ja sõjaline oht idast jäävad pikas perspektiivis püsima. Kui me tahame riigi ja rahvana püsima jääda, peame oma julgeoleku- ja sõjaplaneerimispoliitika otsustava mõjurina suunama julgeolekuks vähemalt viis protsenti SKP-st," ütles Porošenko Ivan Boguni nimelises sõjaväelütseumis reede hommikul Kiievis.
Tema sõnul on seda vaja teha, kui ränk see Ukraina majandusele ja eelarvele ka ei tunduks.
President märkis, et Ukraina tegutseb mõne teise riigi relvajõududega võrreldes piiratud raharessursside oludes.
Porošenko sõnutsi on 2017. aasta kaitseeelarve 64 miljardit grivnat, mida kasutatakse ülima tõhususega.
"Tuleval aastal kulub relvastuse ostmiseks ja remondiks 11 miljardit grivnat," märkis ta. | Porošenko: Donbassis on hukkunud üle 2500 Ukraina sõduri | https://www.err.ee/575556/porosenko-donbassis-on-hukkunud-ule-2500-ukraina-soduri | Donbassi sõjalise operatsiooni algusest on lahingutegevuses hukkunud üle 2500 Ukraina sõjaväelase, ütles president Petro Porošenko reedel. |
"On olnud pikk ootamine aga lõpuks on see aeg käes," kirjutas Kõpper sotsiaalmeedias ja lisas, et fännid on oodatud täna kell 17.45 Solarise juurde, kus toimub midagi põnevat.
"Rooftop" tuli ettekandele Flow festivalil augustis. Lisaks uuele singlile avaldab Kõpper sel sügisel EP, kus kõlab umbes viis laulu. | NOËP avaldas singli "Rooftop" | https://menu.err.ee/292663/no-p-avaldas-singli-rooftop | Andres Kõpper, artistinimega NOËP avaldas uue singli "Rooftop". |
Uudisteagentuuri Dogan andmetel tulistati kaks raketti ühe kalapüügifirma poe pihta, vahendas Reuters.
Väidetavalt leidis rünnak aset mägises piirkonnas, Antalya linnast Kemeri kuurortlinna kulgeva maantee ääres.
Sündmuskohale saabus hulgaliselt politsei eriüksuslasi ja kiirabibrigaade, märgiti Dogani uudises.
Hetkel on sündmuse asjaolud veel ebaselged.
Türgis on viimase aasta jooksul toimunud hulgaliselt terrorirünnakuid, mida on sooritanud nii islamiäärmuslik rühmitus ISIS kui ka erinevad kurdi separatistide grupeeringud nagu Kurdistani Töölispartei (PKK) ja viimasega seotud Kurdistani Vabaduse Pistrikud (TAK). Samas pole Antalya turismipiirkondades selliseid juhtumeid eriti olnud.
BREAKING: Reports of an explosion in #Antalya #Turkey due to rocket fire. - @Haberturk pic.twitter.com/e9IpFbAVrE
— Conflict News (@Conflicts) October 14, 2016 | Antalya turismipiirkonna lähistel leidis aset raketirünnak | https://www.err.ee/575551/antalya-turismipiirkonna-lahistel-leidis-aset-raketirunnak | Türgi lõunaosas, turistide seas populaarses Antalya provintsis leidis reedel aset raketirünnak, mille tagajärjel keegi siiski viga ei saanud. |
Progeansambli Focus album "Moving Waves" (1071) teenis hulga kuldplaate ja jõudis paljude maade edetabelite tippu. Ajaleht Melody Maker valis Akkermani toona maailma parimaks kitarristiks. Albumi hitid "Hocus Pocus" ja "Sylvia" on olnud eeskujuks tervele plejaadile eesti kitarristidele.
Jan Akkerman on välja andnud ka üle tosina sooloalbumi, mainekamatest "Tabernakel" (1973) või kuulus kitarriga-voodis-plaat "Jan Akkerman" (1977), tunnustutust on saanud ka värskemad stuudioalbumid "CU" (2003) ja "Minor Details" (2011).
Akkerman segab rocki, jazzi, bluusi, klassika ja tantsumuusika elemente. Improvisaatorina näitab Akkermann oma annet Viljandi festivalil koos bändikaaslaste Coen Molenaari (klahvpillid), David de Marez Oyensi (bass ja löökpillid) ja Marijn van den Bergiga (trummid). | Jan Akkerman esineb homme Viljandis | https://kultuur.err.ee/314172/jan-akkerman-esineb-homme-viljandis | Hollandi kitarrist, grupist Focus tuntud Jan Akkerman esineb Viljandi Kitarrifestivalil 15. oktoobril. |
Taas oli eestlastest kiireim Martin Leok (E2, KTM), kes sõitis välja aja 43.36,04 ning oli peale kolme päeva rahvusmeeskondade sõitjate ja juunioride arvestuses 49. (eile 27.) Arvestuse kiireimale, Taylor Robertile (USA) kaotas ta 3.02,37.
Kolmas võistluspäev oli lühem kui kaks esimest. Sõideti kaks ringi, kumbki 126 kilomeetrit. Katsete ja ülesõitudega oli sõiduaega kokku 7:07. Seekord olid märksõnadeks tehnilisemad ja kivisemad ülesõidud, vähem asfalti ja rohkem "kitseradasid". Ka jõudsid sõitjad ligi 1000 m kõrgusele mägedes. Nagu öeldud, muutis terve päev sadanud vihm savise pinnase nii katsetel kui ülesõitudel ülilibedaks, mis tõi kaasa hulgaliselt kukkumisi. Seda juhtus ka eestlastel, kui päeva lõpuks on nii sõitjad kui tehnika kõik rivis.
Teiste rahvusmeeskonna sõitjate tulemused: Rannar Uusna (E3, KTM) oli pärast tänast võistluspäeva 62. (aeg 44.20,87 – tema oli ka see, kes esimesel endurokatsel meie sõitjatest kõige tõsisema kukkumise üle elas), Veiko Rääts (E1, KTM) 80. (46.20,92) ja Priit Biene (E1, Husqvarna) 89. (46.58,84).
Eesti rahvusmeeskond on kolmanda võistluspäeva järel endiselt kaheksas, juhib USA Itaalia ja kolmandaks tõusnud Hispaania ees. Seitsmendale kohale, Rootsile, kaotame ligi üheksa minutiga.
Elary Talu (C3, KTM) on klubisõitjate arvestuses kõrgel, 28. kohal (45.17,87). Mart Meeru (C3, KTM) on samas arvestuses 179. kohal (54.30,92).
Täna sõidetakse täpselt samasugust rada mööda nagu eilegi mõne väikese kohandusega. | Eesti endurokoondis püsib kurnava päeva järel kaheksandal kohal | https://sport.err.ee/93030/eesti-endurokoondis-pusib-kurnava-paeva-jarel-kaheksandal-kohal | Eile, 13. oktoobril Hispaanias Navarras sõidetud Rahvusvahelise enduro kuuepäevasõidu (ISDE) kolmas võistluspäev oli kõigile osalejatele ekstreemselt kurnav, kuna terve päeva sadanud vihm muutis rajad väga libedaks ning seetõttu oli kukkumisi väga palju. |
Tegemist on 2500-eurose osakapitaliga äriühinguga, mille peamiseks tegevusalaks on äriregistri andmetel teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste vallas, kirjutas Ärileht.
Perekond Ilvese uus ettevõte on registreeritud Toomas Hendrik Ilvese koju Abja valda, Ärma tallu.
President Ilves on äriregistri andmetel ka Ärma talu valdaja OÜ Ermamaa omanik. Kuni eelmise aasta maikuuni kuulus Ermamaa Evelin Ilvesele, kuid abielupaari lahutuse tõttu sai Ermamaa ainuomanikuks Toomas Hendrik Ilves. | Perekond Ilves asutas Ärma tallu uue konsultatsioonifirma | https://www.err.ee/575545/perekond-ilves-asutas-arma-tallu-uue-konsultatsioonifirma | Toomas Hendrik Ilves ja Ieva Ilves asutasid 12. oktoobril äriühingu Ilves Consulting Group OÜ. |
Igor Subbotini, Anton Mirantšuki, Sergei Lepmetsa ja Damiano Quintieri uriiniproove analüüsis Saksamaal Kreischas asuv dopinguanalüüsi ja spordi biokeemia instituut.
Jalgpalliliit korraldab igal aastal koostöös Eesti Antidopinguga sportlaste testimist nii võistlussiseselt kui ka võistlusväliselt. Lisaks kontrollitakse sportlasi pisteliselt ka FIFA ja UEFA poolt. | Levadia ja Kalju jalgpallurite dopinguproovid olid negatiivsed | https://sport.err.ee/93028/levadia-ja-kalju-jalgpallurite-dopinguproovid-olid-negatiivsed | 23. augustil Premium liiga mängul Tallinna FC Levadia – Nõmme Kalju FC läbiviidud võistlussisese dopingukontrolli tulemus oli negatiivne. Kontrolli teostas jalgpalliliiduga koostöös SA Eesti Antidoping. |
Pilt kannab pealkirja A genetic improvisation on a world map, mis eesti keeles võiks tähendada maailmakaardi geneetiline improvisatsioon. See võtab ühtlasi kokku sellenädalase Nature teemad, milles olulisel kohal ka Eesti teadlaste rahvusvahelised uuringud.
Luca Pagani koos oma kolleegidega, kelle hulgas oli ka mitu Eesti Biokeskuse teadlast, tõestas, tänapäeva inimkond on pärit kahest erinevast Aafrika-väljarändest. Uurimisrühma sõnul on meil nüüd täiesti uus kvalitatiivne arusaam sellest, milline on inimeste evolutsiooniline ajalugu.
Senistest uurimistöödest oli teada, et anatoomiliselt moodne inimene rändas Aafrikast välja vähem kui 75 tuhat aastat tagasi. Eesti Biokeskuse direktori Mait Metspalu ja Cambridge´i ülikooli teadlase Toomas Kivisilla juhtimisel ning mitme Tartu ülikooli teadlase töö tulemusel on lisandunud veel üks, palju varasem väljaränne. Seni ei olnud teada, et inimesed lahkusid Aafrikast ka umbes 120 tuhat aastat tagasi.
Ajakirja Nature samas numbris ilmusid ka Eske Willerslevi ja David Reichi poolt juhitud kahe rahvusvahelise uurimisgrupi poolt läbi viidud ja samadele küsimustele keskenduvat uurimustööd. Kõik kolm uuringut on ühel meelel, et valdav enamus tänapäeva mitte-aafriklaste geneetilisest pagasist on pärit väljarändest, mis toimus vähem kui 75 000 aastat tagasi.
Samas, Willerslev ja Reich leiavad, et kui mõni varasem väljaränne tõesti toimuski, siis ei jätnud see genoomi pea mingit või jättis vaid väga väikese jälje. "Meie leidsime aga, et just see "väike jälg", mis hõlmab tänapäeva Paapua elanikel vähemalt 2 % nende genoomist, ongi pärit Aafrikast varem, umbes 120 000 aastat tagasi välja rännanud inimestelt," sõnas Luca Pagani, kes koos Daniel Lawsoniga ning Mait Metspaluga seda uurimissuunda juhtis.
Sellenädalase ajakirja Nature kaas:
Markus Kasemaa kunst on kaunistanud mitmeid paiku üle maailma, mida ja kus täpselt, saab vaadata allolevast videost. | Päevapilt: Eesti kunstnik teadusajakirja Nature kaanel | https://novaator.err.ee/259664/paevapilt-eesti-kunstnik-teadusajakirja-nature-kaanel | Eile ilmunud teadusajakirja Nature kaant kaunistab Eesti kunstniku Markus Kasemaa graafiline pilt. |
Pressi sõnul muutuvad kindlasti ajas ka Rio de Janeiro mängude tulemused. "See on kahetsusväärne. Lugenud nüüd kõige värskemat uudist Therese Johaugi vahelejäämisest - eks ta õõnsaks võtab. Norralased on hoobelnud, kuigi muu maailm on selle üle naernud, et nemad on need ainsad puhtad eestvõitlejad. Nüüd on nad ülilühikese aja jooksul - Sundby ees, Johaug taga - maha murtud," sõnas Press intervjuus Vikerraadiole.
"Ma möönan, et meie statistikaosa on paigast ära. Võib-olla kunagi, kui see jama lõppeb, tuleb anda välja lisaköide, kus kirjutada, mis tegelikult seis on. Aga praegu ei ole seda vigade parandust mingit mõtet ette võtta, sest seesama, kes tõstetakse hõbedalt kullale, võib reedeks ise vahel olla. Eks see seis ole hirmus ja tõsistele spordimeestele ja noortele tegelikult hirmsam kui raamatu tegijatele."
Rio de Janeiro olümpiamängude raamatut esitleti eile. Olümpiaraamatu peatoimetaja on, nagu viimaste mängude puhul ikka, Gunnar Press. Autoritena on teose valmimisse panustanud aga paljud Eesti spordiajakirjanikud. Olümpiaraamatu kaant ehivad Eesti paarisaerulise neljapaadi sõudjad, kes võitsid Rio olümpiamängudelt pronksmedali.
Esimene eestikeelne olümpiaraamat ilmus 1936. aastal toimunud Berliini suveolümpiast ning selle autoriks oli kirjanik ja sporditegelane Aleksander Antson. Alates 1956. aasta Melbourne’i mängudest on olümpiaraamatud ilmunud regulaarselt ning eriti populaarsed olid need 1960. ja 1970. aastatel. | Press OM-raamatute probleemist: esmaspäeval hõbedalt kullale tõstetu on reedeks ise vahel | https://sport.err.ee/93027/press-om-raamatute-probleemist-esmaspaeval-hobedalt-kullale-tostetu-on-reedeks-ise-vahel | Rio de Janeiro olümpiamängude raamatu peatoimetaja Gunnar Press möönab, et olümpiaraamatute statistikaosa on dopingu tõttu medalite ümbermängimise tõttu paigast ära, kuid olukord on sportlastele hirmsam kui raamatu tegijatele. |
Portaal Fontanka kirjutab, et mälestustahvli demonteerimiseks kulus töömeestel umbes 10 minutit ning tööprotsessi valvas ka politseipatrull. Töömehed ei osanud vastata küsimusele, kes oli andnud käsu mälestustahvel avalikust kohast ära kolida. "Meie oleme ehitajad. meile helistas sõber Igor ja ütles, et on üks tööots," selgitas üks töömeestest.
Lõpuks pandi mälestustahvel veokisse, mida juhtisid sõjaväevormis mehed, ning viidi minema.
Mälestustahvel kunagisele tsaariarmee kindralleitnandile ja Soome marssalile ning presidendile Carl Gustaf Emil Mannerheimile avati Peterburis 16. juunil. Zahharjevskaja tänaval asuva praeguse sõjaväe insenertehnililise instituudi hoones paiknes tsaariajal Mannerheimi väeosa kirik.
Märkimisväärne on see, et mälestustahvli uhkest avamistseremooniast võtsid osa tollane presidendi administratsiooni ülem Sergei Ivanov ja kultuuriminister Vladimir Medinski. Samuti on hoone, mille külge mälestustahvel pandi, föderaalvõimu oma, mitte aga Peterburi linnavõimu oma.
Mälestustahvli avamine tekitas paljudes Peterburi elanikes ja kohalikes poliitikutes aga protestimeeleolusid, sest Mannerheimi suhtutakse Venemaal vastuoluliselt - ühest küljest peetakse teda mainekaks tsaariarmee ohvitseriks, teisalt aga riigijuhiks, kes oli Teise maailmasõja päevil Natsi-Saksamaa liitlaseks. Mälestustahvli vastu on protesteerinud peamiselt Venemaa Kommunistliku Partei poliitikud, kelle hinnangul aitas Mannerheim kaasa Leningradi blokaadile.
Ka mälestustahvli avamise ajaks oli kohale saabunud meeleavaldajaid. Kui rahvahulgast kõlas hüüatus "Häbi!", vastas kultuuriminister Medinski järgnevalt: "Ei tasu olla püham Rooma paavstist ning ei maksa üritada olla suurem patrioot ja kommunist kui Jossif Vissarionovitš Stalin, kes isiklikult kaitses Mannerheimi."
"Nagu öeldakse, laulust sõnu ära ei kustuta. Mitte keegi ei ürita ilustada Mannerheimi tegevust pärast 1918. aastat, kuid 1918. aastani teenis ta Venemaad. Ning kui olla päris avameelne, siis elas ta Venemaal ja teenis Venemaad kauem, kui ta teenis ja elas Soomes," kommenteeris omakorda Sergei Ivanov.
Kohalikele aktivistidele aga föderaalvõimu esindajate põhjendused korda ei läinud ning mälestustahvlit üritati öö varjus korduvalt lõhkuda. Samuti valati seda mitu korda värviga üle. Samuti esitati kohtukaebusi eesmärgiga see linnaruumist ära koristada. Lõpuks andis surve mõju ning neljapäevast alates Mannerheimi mälestustahvlit enam Zahharjevskaja tänaval ei ole.
Vene meedias on palju spekuleeritud selle üle, miks üldse oli Kremlil vaja sellist mälestustahvlit Peterburi linnaruumi lisada. Linnavolikogus pakuti välja, et ehk üritas Moskva sellise sammuga parandada suhteid Soomega ning ehk loodeti selle žestiga vähendada võimalust, et naaberriik ei kaaluks enam nii palju NATO-ga liitumist.
Mannerheimil (1867-1951) oli määrav roll nii Soome riigi tekkimises kui ka iseseisvuse säilitamises Teise maailmasõja murrangulistel aastatel. Teise maailmasõja lõpus kardeti, et Nõukogude Liit võib nõuda Mannerheimi karistamist "sõjakurjategijana". Seda siiski ei juhtunud ning väidetavalt tulenes see ka asjaolust, et Nõukogude Liidu juht Stalin pidas Mannerheimist kui väejuhist lugu. 2004. aastal valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks.
Mälestustahvli eemaldamine (Fontanka.ru): | Video: Peterburis võeti maha Mannerheimi mälestustahvel | https://www.err.ee/575544/video-peterburis-voeti-maha-mannerheimi-malestustahvel | Neljapäeva hilisõhtul võeti Peterburis Zahharjevskaja tänaval asuva sõjaväe insenertehnililise instituudi hoone seinalt maha marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi mälestustahvel, mis oli pärast juunis toimunud pidulikku avamist korduvalt vandaalide ohvriks langenud. Edaspidi saab mälestustahvlit näha Tsarskoje Selos asuvas Ratnaja Palata muuseumis, kus käsitletakse esimese maailmasõja sündmusi. |
”Uus singel ”Täna” erineb oma olemuselt ülejäänud plaadil olevatest lugudest. Stiililiselt on ta ehk kõige moodsam ja tantsulikum. Uuelt plaadilt on oodata põnevaid saunde, ilusaid tekste ja kindlasti väga kena visuaalset poolt," lubas Pootsmann. Lisaks albumi produtsendile Sten Sheripovile ja Jüri Pootsmannile löövad plaadil kaasa ka Konstantin Tsõbulevski ja Raul Ojamaa ning laulja-laulukirjutaja Renae Rain.
Plaadilt leiab kümme lugu, millest seni avaldatud "Nii või naa", "Ootan und" ja uusim singel "Täna" annavad albumi stiililise suuna kätte, kuid lõpuni kindlasti ei paljasta. Album on valdavalt eestikeelne, kümne loo seas on üks ingliskeelne pala. Kuigi 2015. aastal andis Pootsmann välja viie looga EP, võib uut kauamängivat lugeda terviklikuks debüütalbumiks.
Jüri Pootsmanni album "Täna" ilmub 18. novembril digikanalites, CD ja vinüüli kujul. | Jüri Pootsmann avaldas uue loo, novembris ilmub täispikk album | https://menu.err.ee/292662/juri-pootsmann-avaldas-uue-loo-novembris-ilmub-taispikk-album | Jüri Pootsmann avaldas singli "Täna", mis jõuab ka novembris ilmuvale täispikale stuudioalbumile. |
"Pneumonia" on 35-aastase Detroiti räppari Danny Browni septembri lõpus ilmunud uue albumi "Atrocity Exhibition" värske singel, mille video rändab tagasi 80ndate aastate vabariiklaste valimiskongressile. Siiani viimane Vabariikliku Partei ridadesse kuulunud president oli aastatel 2001–2009 valitsenud George W. Bush, kes ka kaadrist läbi viksatab.
"Pneumonia" on eksperimentaalne hiphop ja äng pluss raev, leibliks vana hea Warp. | Päeva video. Danny Brown - "Pneumonia" | https://kultuur.err.ee/314168/paeva-video-danny-brown-pneumonia | Pneumoonia ehk kopsupõletik on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega. |
Pinnonen oli Aftureldingi võidumängus viie tabamusega meeskonna paremuselt teine väravakütt. Rohkem skooris vaid Arni Bragi Eyjolfsson (10).
Afturelding on tänavu võitnud kuus ja kaotanud vaid ühe kohtumise ja hoiab tabelis 12 punktiga esikohta. IBV Vestmannaeyjar on kogunud kuue mänguga üheksa punkti. Grotta on seitsme punktiga neljas. | Pinnoneni klubi kindlustas Islandil liidripositsiooni | https://sport.err.ee/93026/pinnoneni-klubi-kindlustas-islandil-liidripositsiooni | Eesti käsipallikoondislase Mikk Pinnoneni koduklubi Afturelding alistas Islandi meistrivõistlustel eile Grotta meeskonna 27:26 ja hoiab tabelis liidrikohta. |
See on salvetäis ehedat Eesti räppi, kus häält teevad Insein, Vesikas, Culpas, Allikas, Taff ning Fofkin. Peale hea räpi on meestel veel ühine asjaolu, et nad on kõik pärit Lääne-Virumaalt.
Produktsiooni eest vastutas Culpas ja plaati kraapis Dj SmoGram. | Ruckus avaldas Lääne-Virumaa metsade vahel sündinud loo | https://menu.err.ee/292658/ruckus-avaldas-laane-virumaa-metsade-vahel-sundinud-loo | Ruckus avaldas värske loo "Kuueraudne", mis sündis Lääne-Virumaa metsade vahel koostöös Vesika & Fofkiniga. |
"Ma ei võta midagi, mida mulle pakutakse või mis mulle ette satub ilma seda eelnevalt kontrollimata. On see siis salv või tee," kirjutab Norra väljaanne Östlendingen 27. septembril. "Ma kontrollin kõike kaks-kolm korda üle."
Johaugi 16. septembril antud dopinguproov näitas anaboolse steoridi klostebooli kasutamist. Sportlane ise põhjendas seda dopinguainet sisaldanud huulekreemi kasutamisega. Vastutuse juhtunu eest võttis koondise arst Fredrik Bendiksen, kes ravimit Johaugile soovitas. | Johaug alles paar nädalat tagasi: ma kontrollin kõike kaks-kolm korda üle | https://sport.err.ee/93025/johaug-alles-paar-nadalat-tagasi-ma-kontrollin-koike-kaks-kolm-korda-ule | Positiivse dopinguproovi andnud Norra murdmaasuusataja Therese Johaug sõnas vaid mõni nädal tagasi, et kontrollib enne iga aine võtmist mitu korda, kas selles sisaldub dopinguaineid. |
Praegusel hetkel esindab Feigin oktoobri alguses kinni peetud Ukraina ajakirjanikku Roman Suštšenkot, keda Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) süüdistab spionaažis, vahendas Unian.
Sellest, et tal ei lasta riigist lahkuda ning seega külastada Vilniuses toimuvat foorumit, teatas Feigin oma Facebooki-kontol.
"No näete, seda oligi vaja tõestada. Mind ei lasta riigist välja, et saaksin külastada Vilniuses foorumit, mille teemaks on vabadus Venemaal. Ma olen vist mingis andmebaasis," nentis ta.
Ajakirjanik Šuštšenko on hetkel kohtu otsusega 30. novembrini vahi alla võetud ning kõik tema juhtumit puudutavad kohtuistungid on olnud kinnised. Kui Vene võimud väidavad, et Šuštšenko näol oli tegu Ukraina luurajaga, siis Ukraina välisministeerium peab süüdistusi absurdseks ning kinnitas, et ajakirjanik oli Venemaal vaid oma lähisugulasi külastamas.
"Suštšenko oli Ukrinformi Pariisi korrespondent, ta on alati tegelenud ajakirjandusega. Kust võisid sellised süüdistused ilmuda, on täiesti arusaamatu," on Feigin varem kommenteerinud.
Seoses Šuštšenko juhtumiga hoiatas Kiiev kõiki Ukraina kodanikke, et nad ilma hädavajaduseta Venemaale ei reisiks. | Venemaa ei lase advokaat Feiginil riigist lahkuda | https://www.err.ee/575549/venemaa-ei-lase-advokaat-feiginil-riigist-lahkuda | Tuntud Vene advokaat Mark Feigin, kes on kaitsnud mitmeid opositsiooni esindajaid ja teisi Kremli poolt sihikule võetud inimesi, andis teada, et Vene võimud ei lubanud tal riigist lahkuda. |
Eile küsis Energia avastuskeskuse ametist lahkuv juht Kertu Saks, kas teaduse populariseerimisega pole liiale mindud ning kas aegajalt ei tehta sinise tossu ja pauguga populariseerimistegevusi pelgalt selle pärast, et saada selleks projektipõhist raha.
Teaduse populariseerimistegevuste laiem eesmärk on tekitada noortes huvi teaduse vastu, et nii soodustada teadlaskonna järelkasvu. Kas te näete siin teatud kitsaskohta?
Toon näite: enamikust lastest, kes palju loevad, ei saa veel kirjanikke. Nagu ei saa arhitekte neist, kel meeldib klotsidest maju kokku laduda. Enamikust lastest, kes käivad teadusteatris sinist tossu ja pauku vaatamas ei saa insenere, keemikuid, kosmoseteadlasi. Ei peagi saama.
Teadusteatrite ja muude meelelahutuslike vormide kasutamine teadusele tähelepanu tõmbamiseks on igati õigustatud. Aga meelelahutuslikust sinisest tossust ja paugust teadlaseks saamiseni on väga pikk tee ning sageli tõmmatakse joon teaduse populariseerimise ja järelkasvu vahele liiga sirgelt, ilma vahepeatusteta.
Teaduse järelkasv tuleb ikkagi sügavast huvist konkreetse teadusvaldkonna vastu. Pauk ja toss on lihtsalt meelelahutus, mis tõmbab tähelepanu. Ja 7-aastase tähelepanu saamiseks ei lähe kuigi palju tarvis.
Siis tekib aga küsimus: kuhu edasi? Sellest 7-aastasest saab 17-aastane, kel seisavad õige pea ees valikud õppimise-töö-eluülikooli vahel. Probleem tekib siis, kui 17-aastane jätkuvalt arvab, et teadus on sinine toss ja pauk.
Nagu Kertu Saks õigustatult osutas – kas pole meil neid meelelahutuslikke populariseerimistegevusi ülemäära paljuks läinud? Mul ei ole sellele vastust. Küll aga on mus tekitanud mõtteid see, mis peaks tulema pärast sinist tossu ja pauku.
Mis hetkel saavad need noored, kel huvi teaduse vastu tärganud, teada:
et kuni doktorikraadi saamiseni peavad nad suure tõenäosusega läbi ajama Eesti keskmisest madalama sissetulekuga;
et värskele doktorile ei paku ülikool tegelikult töökohta teadlasena;
et teadustööga jätkamiseks peab noor doktor staažikate tippteadlastega võrdsetel alustel raha taotlema;
et taotletud teadusgrandist saavad nad reaalselt kätte näiteks ainult 2/3;
et pärast napi teadusraha saamist seisavad nad valiku ees, kas maksta palka või osta katseteks reagente, mitte mõlemat;
et teaduse kõrvalt tuleb panustada õppetöösse, sest kust mujalt see järelkasv tuleb;
et tegelikult möödub suur osa teadlase ööpäevast oma kontorilaua taga teadusartikleid, projektitaotlusi, aruandeid kirjutades;
et kõige selle eelneva juures eeldatakse, et räägivad särasilmselt sinise tossu ja paugu saatel kui äge on teadus?
Kuidas siis 17-aastasel aidata mõista sinise tossu vaimustuse kõrval ka teaduselu argipäeva? Kindlasti ei pakuks ma lahenduseks üsna kergekäeliselt välja käidavat fraasi „paneme õppekavva“. Sellest pole kasu, kuivõrd teadlastöö argipäevast ei oska (ega peagi oskama) rääkida õpetajad. Küll aga oskavad (ja ka peavad) rääkima sellest teadlased.
Siinkohal pakun välja, et järgmise 900+ populariseerimistegevuse planeerimise juures pakuksid teadlased ise välja, kuidas teadusmeelelahutusest edasi liikudes näidata teadlaseks saamise ja olemise vaheetappe, argipäeva ilma tossu ja pauguta. | Marju Himma: sinisest tossust teaduse tegemiseni | https://novaator.err.ee/259661/marju-himma-sinisest-tossust-teaduse-tegemiseni | Teadusteatrist teaduse tegemiseni on pikk maa, mis peab samuti olema millegagi täidetud, soovitavalt mitte vaid sinise tossuga, mis teadusest sageli eksliku pildi maalib, leiab ERRi teadusportaali Novaator toimetaja Marju Himma. |
Kaheksast mängust 14 punkti teeninud Steaua asub liigatabelis viiendal positsioonil. Resita on 14 meeskonna konkurentsis seitsme punktiga 12. Juhib 21 punktiga Dobrogea Sud. | Martin Johansson sai punase kaardi, aga Steaua võitis | https://sport.err.ee/93024/martin-johansson-sai-punase-kaardi-aga-steaua-voitis | Eesti käsipallikoondislase Martin Johanssoni koduklubi Bukaresti Steaua alistas Rumeenia kõrgliigas neljapäeval võõrsil Resita meeskonna 28:25. Eestlane väravani ei jõudnud ja teenis mängu viimasel minutil punase kaardi. |
Esimest promoklippi filmist “Munk” näidatakse võimalikele levitajatele 14. oktoobril Varssavi filmifestivalil. Samalt festivalilt sai tuule tiibadesse Zaza Urushadze ja Ivo Feldi eelmine ühine film “Mandariinid”.
“Munk” on lugu endisest filmirežissöörist, kes alustab Gruusia väikekülas uut elu preestrina. Sündmused hakkavad hargnema, kui mees kohtab kohalikku muusikaõpetajat Lily’d, kes näeb välja täpselt nagu Marilyn Monroe. Võtted toimusid juunis ja juulis Gruusias.
Filmi peaosas on Gruusia näitleja Dmitri Tatishvili. Operaator on Giorgi Shvelidze, helilooja Sten Sheripov, helirežissöör Harmo Kallaste.
Eesti kinodesse jõuab film 2017. aastal. | Varssavi filmifestivalil tutvustatakse Eesti-Gruusia koostööfilmi "Munk" | https://kultuur.err.ee/314167/varssavi-filmifestivalil-tutvustatakse-eesti-gruusia-koostoofilmi-munk | Varssavi rahvusvahelisel filmifestivalil tutvustatakse täna esmakordselt “Mandariinide” tegijate poolt peagi valmivat Eesti-Gruusia koostöömängufilmi “Munk”. Filmi režissöör on Zaza Urushadze, produtsent Ivo Felt. |
Rauste sõnas avaõiguslikule ringhäälingule YLE, et Soomes oleks positiivse prooviga kaasnenud automaatselt esialgne võistluskeeld, kuid Norras ei näi see ilmselt nii olevat. "Reeglite järgi ei piisa Therese Johaugi põhjendustest, et mitte karistada. Võib-olla standardkaristuse lühendamiseks, aga mitte täielikuks vabastamiseks," ütles Rauste.
Johaugi dopinguproov näitas anaboolse steoridi klostebooli kasutamist. Sportlane ise põhjendas seda dopinguainet sisaldanud huulekreemi kasutamisega. Vastutuse juhtunu eest võttis koondise arst Fredrik Bendiksen, kes ravimit Johaugile soovitas. Rauste sõnul on tegemist tõsise dopinguainega, millele peaks standardkaristusena järgnema nelja aasta pikkune võistluskeeld. "Kui tema selgitused vastavad tõele, peaks karistus olema kahe ja nelja aasta vahel." | Soome spordijuristi üllatab, miks Johaugile kohe võistluskeeldu ei määratud | https://sport.err.ee/93023/soome-spordijuristi-ullatab-miks-johaugile-kohe-voistluskeeldu-ei-maaratud | Soomlasest spordijurist Olli Rauste ei mõista, miks positiivse dopinguproovi andnud Norra suusatähele Therese Johaugile pole automaatselt rakendatud esialgset võistluskeeldu. |
Teisel kolmandikul tabasid Penguinsi eest Patrick Hornqvist ja Jevgeni Malkin. Otsustava karistusviske tabas Phil Kessel. Sellele järgnenud Aleksandr Ovetškini soorituse Penguinsi puurilukk Marc-Andre Fleury tõrjus.
Peapõrutuse tõttu puudus Penguinsi koosseisust kapten Sidney Crosby. Millal ta täpsemalt naasta võiks, pole hetkel teada.
Tulemused: Buffalo - Montreal 1:4, NY Rangers - NY Islanders 5:3, Columbus - Boston 3:6, Tampa Bay - Detroit 6:4, Florida - New Jersey 2:1 la, Pittsburgh - Washington 3:2 kv, St. Louis - Minnesota 3:2, Winnipeg - Carolina 5:4 la, Dallas - Anaheim 4:2. | Stanley karikakaitsja Pittsburghi uus hooaeg algas võiduga | https://sport.err.ee/93022/stanley-karikakaitsja-pittsburghi-uus-hooaeg-algas-voiduga | Kevadel Stanley karika võitnud Pittsburgh Penguins alustas uut hooaega võidukalt, kui alistas kodujääl Washington Capitalsi 3:2 (0:1, 2:0, 0:1, 0:0, 1:0). |
01. "2001: Kosmoseodüsseia"
"See film näitab teadmatuse võimsust ja skaalat," vahendas Consequence of Sound Barack Obama mõtteid.
2. "Blade Runner"
"Film küsib, mis tähendab olla inimene."
3. "Kolmanda astme lähikontaktid"
"Läbinisti optimistlik film."
4. "Tähesõjad"
"See on lõbus ja arendas tugevalt eriefekte."
5. "Star Trek" originaalseeria
""Star Trek" kasutab ulmet humanismi eetika selgitamiseks."
6. "Marslane"
"Film näitab inimesi probleeme lahendamas."
7. "Matrix"
"See esitab olulisi küsimusi reaalsuse kohta ja näeb äge välja."
8. "Kosmos"
""Kosmos" toitis mu kogu elu kestnud vaimustust kosmosest." | Barack Obama soovitas 8 ulmefilmi, mida peaks nägema | https://menu.err.ee/292655/barack-obama-soovitas-8-ulmefilmi-mida-peaks-nagema | Ajakiri Wired valis novembris enda külalistoimetajaks Ameerika presidendi Barack Obama, kes andis väljaandes kaheksa soovitust, milliseid ulmefilme võiks vaadata. |
Meeldetuletuse saab kokku 12 000 inimesele, kellel on tähtajaks tasumata kuni 50-eurone maksusumma. Suurem osa teavituse saajatest moodustavad inimesed, kellel jäi oktoobri alguses tasumata maamaks.
Iga tähtaja ületanud päeva eest lisandub intress 0,06 protsenti päevas ehk 50-eurose võla puhul lisandub tasumata summale iga kuu peaaegu üks euro. "Seeläbi võib maksusumma kuhjuda ning tasumise keerulisemaks teha,“ hoiatas maksu- ja tolliameti tulude osakonna talitusejuhataja Maila Heile.
Ühtlasi soovitab Heile kõigil e-maksuameti/e-tolli kasutajatel ka oma kontaktandmed aegajalt üle vaadata, et need ajakohased oleksid.
"Ikka võib juhtuda, et mõni tähtaeg unustatakse ja makse jääb õigeks ajaks tasumata. Omades inimeste kehtivaid kontakte saame kohe kas meili peale või telefonile siis ka meeldetuletus saata," lisas ta.
Kokku on kuni 50-euroseid võlgasid 327 867 euro ulatuses, suurema osa sellest moodustab maamaks, mille tasumise tähtaeg oli oktoobri alguses.
Vähem on tulumaksu ning sotsiaalmaksu võlgnevusi. Nende isikute teavitamisega, kelle võlg on suurem kui 50 eurot, on juba alustatud.
Maksu on kõige lihtsam tasuda e-maksuametis/e-tollis, kuhu sisse logides leiate kohe avalehelt lingi "Alusta maksmist". | Tuhanded maksuvõlglased saavad järgmisel nädalal maksuametilt meeldetuletuse | https://www.err.ee/575550/tuhanded-maksuvolglased-saavad-jargmisel-nadalal-maksuametilt-meeldetuletuse | Maksu- ja tolliamet saadab järgmisel nädalal tuhandetele maamaksuvõlglastele SMS-i või e-posti teel meeldetuletuse. |
Aasta on 1965.
Maailmas jätkuvad need protsessid, mille järgi me 60ndaid tunneme – Vietnamis möllab mõlemal pool üha ohvriterohkemaks muutuv sõda, Ameerika Ühendriikides mõrvatakse segregatsioonivastase liikumise laineharjal üks selle juhte Malcolm X, jätkub biitmuusika võidukäik ning nii NSV Liit kui USA teevad ponnistusi kosmose uurimisel ja hõlvamisel: ameeriklaste sond Mariner 4 saadab koju esimesed lähivaated Marsist, NSV Liit lennutab aga taevasse Venera kolme – esimese aparaadi, mis maandub teisel planeedil, Veenusel.
Juulis astub aga Eesti ühistransport pika sammu edasi – 6. juulil avatakse esimene trolliliin, mis hakkab rahvast vedama teaduste akadeemiast hullumajja, ja paraku ka tagasi. Vaid päev hiljem alustab pärast veerandsajandist pausi Helsingi ja Tallinna vahel kurseerimist liinilaev Vanemuine.
1965. aasta on väga oluline ka kirjanduslikus mõttes. Eestis ilmub Enn Vetemaa õhuke, kuid igati tuumakas ja peagi tuliseid kirjandusvaidlusi põhjustav "Monument". Aasta hiljem pälvib see aga Moskvas rahvuskirjanduste aastapreemia. Selle sammuga antakse justkui mõista, et süsteemi võib kritiseeritada – kui seda tehakse õigesti ja natuke.
Vist jääb igavese poleemika objektiks, kas Kiievis sündinud vene lastekirjanik Nikolai Nossov irvitab oma romaanis "Totu kuul" selle üle, kuidas NSV Liidus turumajandust mõistetakse või sarjab ta kapitaliste-vereimejaid siiralt. Vahet polegi. Aastatel 1964-1965 ajakirjas Семья и школа järjejutuna ilmuv romaan avaldatakse eraldi kaante vahel 1965. aastal. Juba neli aastat hiljem ilmub Iko Marani eestikeelne tõlge – sellest tehakse 2015. aastal algvariandist välja jäänud lisaillustratsioonidega uusttrükk.
Raamat saab kohe ülimalt menukaks. Osalt muidugi tänu Genrihh Valgu illustratsioonidele. Nossovi teose kasulikkuse kohta on aga vanemad inimesed öelnud, et valmistusid teose "Totu kuul" abil end ette ülikooli poliitökonoomia eksamiks – romaan annab sedavõrd naiivselt selge ülevaate kapriikide majandusest, täpsemalt sellest, kuidas mõistab turumajandust kommunistlik ideoloogia.
Kindlasti on "Totu kuul" jätkuvalt armastatud tänu Nossovi kirjelduste vahetusele ning loo hoole ja haardele. Ja ärgem unustagem – kui praegu võib see lasteraamat tunduda naljakas, siis 90ndate kauboikapitalism vastas vägagi Nikolai Nossovi Kuu-kirjeldustele!
Sari " 90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. | 90 raamatut 90 päevaga. Nikolai Nossov, "Totu kuul" | https://kultuur.err.ee/314162/90-raamatut-90-paevaga-nikolai-nossov-totu-kuul | 90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist. |
Avamäng lõppes geimiliselt Neemeco poolt vaadatuna 15:25, 18:25, 11:25, teine 14:25, 18:25, 10:25. Korduskohtumises realiseeris Tartu rünnakuid 61,7-protsendilise efektiivsusega, mullune Credit24 Rahvaliiga tšempion 29,8-protsendiliselt. Vastuvõtul olid näitajad 64,9 vs 37,3 Tartu kasuks. Serviässasid lõi meistriliiga klubi üheksa, vastased ühe ja blokkides oli paremus kaheksa-neli, vahendab Volley.ee.
Võitjate skooritegemise eest hoolitsesid ennekõike leegionärid. Lätlasest nurgaründaja Toms Vanagsi arvele jäi tosin punkti, kanadalane Bradley Robert Gunter lisas 11. Eestlastest oli parim 75-protsendiliselt rünnakud realiseerinud ja kolm blokipunkti kogunud Meelis Kivisild kümne silmaga. Lisaks temale kogus kolm sulustamispunkti ka Kevin Soo.
Nelja parema seas ootab Tartut aga raskem pähkel, sest seal minnakse vastamisi kas Selver Tallinna või Rakvere Võrkpalliklubiga. Ülejäänud kahes veerandfinaalis kohtuvad karikakaitsja Pärnu Võrkpalliklubi ja esiliigaklubi TTÜ/Kiili ning Järvamaa Võrkpalliklubi ja TTÜ.
Naiste seas on osalejaid kuus, mis tähendab, et möödunudaastased finalistid Kohila VK/E-Service ja TTÜ/Tradehouse tagasid endale automaatselt koha poolfinaali. Kohila vastaseks tuleb Famila/Võru Võrkpalliklubi ja Tartu Ülikool/Eeden paari võitja. Karikakaitsja TTÜ/Tradehouse läheb nelja parema seas vastamisi kas Audentes SG/Noortekoondise või Tallinna Ülikooliga. | Bigbank Tartu on karikavõistluste esimene poolfinalist | https://sport.err.ee/93020/bigbank-tartu-on-karikavoistluste-esimene-poolfinalist | Eesti meeste karikavõistluste veerandfinaalis alistas Bigbank Tartu ka teistkordselt Neemeco SK 3:0 ja jõudis sarjas esimesena nelja parema hulka. |
Riik suunab tänavu erakoolide tegevuskulude katteks veel 1,3 miljonit
Riik plaanib erakoolide selle aasta tegevuskulude katteks haridus- ja teadusministeeriumile eelarves juba eraldatud 4,8 miljonile eurole lisada valitsuse reservist veel 1,3 miljonit eurot.
Ministeeriumil on nende kohustuste katmiseks eelarves ühekordseteks 4,8 miljonit eurot, millest on kahe esimese kvartaliga kasutatud 2,7 miljonit eurot. Tegelikest kuludest lähtudes on aga ühe kuu vajadus 528 000 eurot, nii et kuue kuu lisavajadus on 1,3 miljonit eurot, selgub valitsuse istungile esitatud rahandusministeeriumi eelnõust.
Erakoolide 2016. aasta tegevuskulude katmises osalemine toimub läbi kohalike omavalitsuste. Alates 2011. aastast seab erakooliseadus omavalitsustele kohustuse toetada erakoolide tegevus- ehk majanduskulusid.
Uus riigikaitse arengukava näeb ette ajateenijate hulga hüppelist kasvu
Uus riigikaitse arengukava näeb ette, et riik loob järgmise kümne aasta vältel kaitseväkke küberväejuhatuse, soetab liikursuurtükid ja kasvatab hüppeliselt ajateenijate hulka, kirjutab Postimees.
Kui viimased neli aastat on riik igal aastal kutsunud ajateenistusse vähemalt 3200 noort, siis riigikaitse arengukava aastateks 2017–2026 näeb ette, et järgmise kümnendi jooksul tõuseb uueks aastaseks alampiiriks 4000 ajateenijat.
Kasvatamaks ajateenijate arvu näeb arengukava ette mitmeid uusi lahendusi. Pole välistatud, et taas vaadatakse üle ajateenijate tervisenõuded ning tuleb veelgi suurendada väeosade võimekust ajateenijaid välja õpetada, majutada ja varustada. Kavas on ka suurendada naiste kaasamist riigikaitsesse.
Assadi hinnangul on Aleppost saamas murdepunkt
Süüria presidendi Bashar al-Assadi hinnangul on Aleppost saamas murdepunkt "terroristidest jagusaamiseks kogu riigis". Assad andis haruldase intervjuu Vene ajalehele Komsomolskaja Pravda.
"Me peame selle piirkonna puhastama ja suruma terroristid Türgisse, kust nad on tulnud või nad ära tapma. Mingeid muid variante meil ei ole," ütles Assad.
Assad rõhutas, et Aleppo puhastamine pühasõdalastest on erakordselt tähtis ja võimaldaks vabastada "terroristidest" ka ülejäänud riigi.
Presidendi kinnitusel pakkus konflikti lahendamiseks abi Saudi Araabia, kuid tingimusel, et Süüria katkestaks kõik sidemed Iraaniga. Iraan on aga Süüria üks tähtsamaid partnereid. President mõistis ühtlasi rahvusvahelise seaduse rikkumisena hukka Türgi vägede sissetungi Süüriasse.
Assad nimetas kodusõda Süürias Venemaa ja läänemaailma vaheliseks konfliktiks ning tõi näiteks külma sõja. Assadi sõnul on Süüria sõda iseloomustatud juba ka Kolmanda maailmasõjana, kuid sinna on veel esialgu aega vähemalt sõjalises tähenduses.
Aasta ettevõtteks kuulutati masinaehitaja Hekotek
Tallinnas Kultuurikatlas toimunud pidulikul auhinnagalal "Eesti parimad ettevõtted 2016" pälvis aasta ettevõtte tiitli masinaehitusettevõte Hekotek AS.
"Tänavune aasta ettevõte on masinatööstuse valdkonna lipulaev Hekotek, kelle toodetud seadmeid kasutavad Baltimaade suuremad puidugraanulitehased ja saetööstused. Lisaks on ettevõte investeerinud igal aastal mitu miljonit eurot tootmise laiendamiseks,“ lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg.
Hekotek pälvis ka aasta eksportööri tiitli. Aasta uuendaja tiitliga pärjati Eesti kahe viimase aastakümne üks suurimaid välisinvestoreid Estonian Cell. Aasta välisinvestoriks kuulutati Raplamaal tegutsev Kohila Vineer OÜ, aasta piirkonna ettevõtjaks Ida-Virumaal tegutsev keemiatööstus Eastman Specialties OÜ ning aasta disainirakendajaks IT-ettevõte Proekspert AS.
Konkurentsivõimelisimaks mikroettevõteks osutus SPS Grupp OÜ, väike- ja keskettevõtetest pälvis sama tiitli AdCash OÜ ning suurettevõtetest Tallink Grupp AS.
TLÜ/Kalevi üks eurosarja vastane loobus mängimast
Pärast tänast FIBA pressiteadet on selge, et mõlemad FIBA Europe Cup sarjas osalevad Eesti klubid kuuluvad kolmeliikmelisse alagruppi. Viimati loobus Bosnia ja Hertsegoviina klubi KK Igokea, kes esialgu kuulus TLÜ/Kalevi gruppi.
FIBA Europe andis seega täna teada, et neile laekus esmaspäeval teada Bosnia ja Hertsegoviina alaliidust, milles teatati, et KK Igokea ei osale 2016/17 hooajal Europe Cupil. Nii tehti kalender ringi ning fibaeurope.com lehel on uus kalender ka paigas.
TLÜ/Kalevi vastasteks on BC Tirgu Mures Rumeeniast ning Prienu-Birsteno Leedust. TLÜ/Kalev alustab 19. oktoobril Rumeenias ning jätkab 2. novembril Leedus.
Tartu Ülikool mängib E-alagrupis koos Redwelle-Gunners Oberwartiga Austriast ning Pau-Lacq Ortheziga Prantsusmaalt. Tartu peab avamängu 18. oktoobril kodus ning jätkab 25. oktoobril Prantsusmaal.
Ilm tuleb pilves, kuid kuiv
Tuleb valdavalt pilves ilm, olulise sajuta. Ennelõunal võib olla paiguti udu. Tuul on muutliku suunaga 1-7 m/s. Õhutemperatuur tõuseb 4..8°C-ni. | 5 uudist, mida täna hommikul teada | https://www.err.ee/575534/5-uudist-mida-tana-hommikul-teada | Siin on valik uudiseid tänasest hommikust! |
Eesti Laulu finaali pääsenud ansambel Go Away Bird on rahvusvaheline trio, mille lauljanna Hanna Parman on Tallinna tüdruk, lugude autor Stanislav Bulganin tuleb Moskvast ja klahvpillimees Dirk Lloyd on pärit Oregoni osariigist USAst.
Bänd istus terve suve Tartus stuudios, et lindistada oma debüütalbumit, mis on nüüdseks valmis ja ilmub oktoobri lõpus. Albumi "Sleep on it” esitluskontserdid toimuvad Tallinnas 3. novembril Vabal Laval ja Tartus 4. novembril Genialistide klubis.
Laval ühineb kolmikuga muusik ja helimees Veljo Tornist kitarril ja albumi salvestusel kaasa teinud Ans. Anduri liige Madis Aesma bassil. Visuaalefektidega rikastab kontserte visuaalkunstnik, bändi esimese muusikavideo „Sally” autor ja ka esikplaadi kujundaja Kristin Pärn, kes on teinud edukat koostööd ka Argo Valsi ning Super Hot Cosmos Blues Bandiga. Külla on oodata ka viimase eestvedajat Janno Reimi, kellega koostöös ilmus Go Away Birdil suvel singel. | Go Away Bird annab välja debüütalbumi, esitluskontserdid toimuvad novembri algul | https://menu.err.ee/292654/go-away-bird-annab-valja-debuutalbumi-esitluskontserdid-toimuvad-novembri-algul | Oktoobri lõpus jõuab poelettidele Go Away Birdi debüütalbum "Sleep On It", albumi esitluskontserdid toimuvad nii Tallinnas kui ka Tartus |
Kolmandal perioodil realiseeris Jyväskylä arvulise ülekaalu Sami Niku, karistusvisete seerias oli kahe võistkonna peale ainsana täpne Joonas Nattinen. Rooba meeskonna koosseisu ei kuulunud.
Teise mängu järjest võitnud Jyväskylä on kümnest mängust kogutud 14 punktiga tabelis 11. positsioonil. Pelicans asub 16 punktiga kuuendal kohal. Juhib Tampere Tappara (22).
Homme mängib Jyväskylä võõrsil Pori Ässätiga, kolmapäeval kodus Raumo Lukko ja järgmisel reedel samuti kodus Kouvola KooKooga. | Rooba koduklubi võitis Soomes eestlase abita | https://sport.err.ee/93019/rooba-koduklubi-voitis-soomes-eestlase-abita | Eesti jäähokikoondislase Robert Rooba koduklubi Jyväskylä alistas Soome meistrivõistlustel koduväljakul karistusvisete järel Lahti Pelicansi 2:1 (0:0, 0:0, 1:1, 0:0, 1:0). |
"Ma loodan, et seda juhtumit käsitletakse nii avalikult kui võimalik. WADA peaks minema Norrasse ja uurima, mis seal toimub. Kaks maailma karikasarja võitjat jäävad lühikese aja jooksul vahele. See on tõesti suur asi," lausus pärast lapse saamist tagasitulekut tegev soomlanna.
Eile levisid uudised maailma ühe parema murdmaasuusataja Therese Johaugi positiivise dopinguproovi andmisest, täpsemalt anaboolse steroidi klostebooli tarvitamisest. Norra Suusaliit selgitas, et keelatud aine sisaldus kreemis nimega Trofodermin, mida Johaug kasutas septembri alguses Itaalias koondiselaagris viibides, et ravida päikesepõletust huulel.
Süü võttis enda õlule arst Fredrik Bendiksen, kes Norra suusaliidu teatel ei märganud, et kreem sisaldab ka dopinguainet. Saarineni sõnul peab päeva lõpuks siiski sportlane ise vastutama, mida tarbib. "Seda ei saa lükata teiste õlule," lausus soomlanna. "Kui mul on väiksemgi kahtlus mõne toote suhtes või on see mulle uus, siis kontrollin üle. Kuigi võin saada selle võistkonna arstilt. Olen ettevaatlik isegi siis, kui see on vaid huulepulk." | Saarinen: WADA peaks minema Norrasse ja uurima, mis seal toimub | https://sport.err.ee/93018/saarinen-wada-peaks-minema-norrasse-ja-uurima-mis-seal-toimub | Soome murdmaasuusataja Aino-Kaisa Saarineni sõnul peaks Maailma Antidoping Norra murdmaasuusatamist tõsisemalt uurima ja tal on kahtlus, et selles riigis ei ole kõik korras. |
Kaupade ja teenuste konto ülejääk ulatus 139 miljoni euroni ja oli seega 36 miljoni euro võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal.
Kaubaeksport kasvas kiiremini kui -import (vastavalt 12 ja üheksa protsenti) ning see kahandas kaupade konto puudujäägi 33 miljoni euroni.
Välismajandusliku tegevuse aktiivsust mõjutas augustis muu hulgas suurem tööpäevade arv kui eelmise aasta samal kuul. Nii teenuste eksport kui ka import kasvasid kaheksa protsenti ja teenuste konto ülejääk suurenes 172 miljoni euroni.
Teenuste ekspordis kahanes veoteenuste ning kasvas reisiteenuste ja muude teenuste maht, teenuste impordis kasvas kõigi peamiste teenuseliikide maht.
Jooksev- ja kapitalikonto summa oli augustis 110 miljonit eurot. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem vahendeid, kui sealt kaasasid. | Augustis oli jooksevkonto ülejääk selle aasta suurim | https://www.err.ee/575535/augustis-oli-jooksevkonto-ulejaak-selle-aasta-suurim | Kiirhinnangu põhjal oli Eesti jooksevkonto tänavu augustis 98 miljoni euroga plussis, Eesti Pank. |
Kingitud fotode seas on näiteks ülesvõtted heliloojast ja produtsent Manfred Eicherist plaadi "Te Deum“ salvestamiselt 1993. aastal Soomes Lohja maakirikus. Tõnu Tormise pildid kujutavad heliloojat ka aastal 1997, mil ECM plaadistas Niguliste kirikus koos Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga "Kanon pokajaneni“, samuti 1998. aastal pärast teose maailma esiettekannet Kölni katedraalis. Lisaks sisaldab näitus pilte teistelt välisreisidelt ja kaht fotot 1978. aastast koduses ümbruses, ühel neist koos abikaasa Nora Pärdiga.
"Kauaaegse Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljana on mul aastate jooksul olnud palju meeldivaid kokkupuuteid Arvo Pärdiga nii proovides ja kontsertidel kui ka plaadisalvestustel. See on võimaldanud teda fotoaparaadiga jälgida oludes, mis muidu oleks jäänud mulle kättesaamatuks,“ ütles Tõnu Tormis.
"Tõnu Tormise fotonäituse jõudmine meie arhiivi oli oodatud sündmus ‒ tegemist on kvaliteetse terviknäitusega heliloojast, mida on varem mitmel korral eksponeeritud, sealhulgas Prantsusmaal, Taanis ja Šveitsis. Oleme fotograaf Tõnu Tormisele selle ilusa kingituse eest äärmiselt tänulikud," sõnas Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo.
"Keskusena soovime, et meie arhiiv koondaks võimalikult mitmekülgselt ja terviklikult Arvo Pärdi isiku ja loomingulise tegevusega seotud materjale. Tõnu Tormise fotonäitus on väärikas täiendus meie arhiivi kogule," märkis Kivilo.
Kivilo sõnul saab fotosid keskuse uues hoones ka erinäitusena välja panna. Samuti võivad kokkuleppel keskuse ja fotograafiga näitust või üksikuid fotosid eksponeerimiseks laenata teised asutused.
Esimest korda eksponeeriti näitust 2002. aastal Arvo Pärdi 67. sünnipäeva puhul Rakvere muuseumis. Siis koosnes see 12 fotost. Sama aasta novembris sai 21 fotoni kasvanud näitust seoses Arvo Pärdi festivaliga vaadata Kopenhaagenis Taani Raadio kontserdisaalis. Praeguse mahu ja suuruse saavutas näitus aga 2005. aastaks, mil seda eksponeeriti nii Tallinnas, Tartus kui ka uuesti Rakveres. 2006. aastal jõudis näitus festivali „Culturescapes“ raames veel Dornachisse Šveitsis, kus see oli väljas Goetheanumis, ning 2008. aastal eksponeeriti seda muusikafestivali „Marathon XXI” ajal Rennes'i ooperis Prantsusmaal. | Tõnu Tormis kinkis Arvo Pärdi Keskusele fotonäituse "On Pärt" | https://kultuur.err.ee/314163/tonu-tormis-kinkis-arvo-pardi-keskusele-fotonaituse-on-part | Fotograaf Tõnu Tormis kinkis Arvo Pärdi Keskusele fotonäituse "On Pärt". Näitus koosneb 30 klaasitud fotost, mis kujutavad helilooja Arvo Pärti aastatel 1978‒2005. |
CIPS-i teatel on tegemist ja antiikse ja ausa võistlusalaga, mis laiendaks olümpiaideed, kuna õngitsemine on väga populaarne tegevus. Ka pole siin eetilist küsimust, sest püütud kalad lastakse vette tagasi.
Kalastusspordi kriitikud ütlevad aga, et liiga suur osakaal on õnnel ning tegemist on kõrvaltvaatajatele arusaamatu ja igava tegevusega.
Juba praegu on uutest spordialadest Tokyo mängude kavasse kinnitatud rulasõit, surf, kaljuronimine, karate ja pesapall/softpall. Neist pesapall kuulus programmi ka aastatel 1992-2008.
Kalastamine on korra mitteametlikult olümpiakavas olnud ja seda 1900. aastal Pariisis. Toona osalesid võistlustel kuue rahvuse esindajad, kuid võitja kohta pole informatsiooni säilinud. | Kalapüük sihib kohta Tokyo olümpiaprogrammis | https://sport.err.ee/93017/kalapuuk-sihib-kohta-tokyo-olumpiaprogrammis | Kalastussport pürgib 2020. aasta Tokyo olümpiale. Ala rahvusvaheline organisatsioon CIPS soovib mängude kavas kohta õngitsemisele. |
Ministeeriumil on nende kohustuste katmiseks eelarves ühekordseteks 4,8 miljonit eurot, millest on kahe esimese kvartaliga kasutatud 2,7 miljonit eurot. Tegelikest kuludest lähtudes on aga ühe kuu vajadus 528 000 eurot, nii et kuue kuu lisavajadus on 1,3 miljonit eurot, selgub valitsuse istungile esitatud rahandusministeeriumi eelnõust.
Erakoolide 2016. aasta tegevuskulude katmises osalemine toimub läbi kohalike omavalitsuste. Alates 2011. aastast seab erakooliseadus omavalitsustele kohustuse toetada erakoolide tegevus- ehk majanduskulusid.
Tallinna linn pöördus 2013. aasta 17. juunil selle kohustuse tõttu kohtusse. Riigikohus tuvastas 2014. aastal tehtud otsuses, et erakoolide rahastamine on riiklik ülesanne ning põhiseadusega on vastuolus selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele erakooliseadusega pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest. | Riik suunab tänavu erakoolide tegevuskulude katteks veel 1,3 miljonit | https://www.err.ee/575536/riik-suunab-tanavu-erakoolide-tegevuskulude-katteks-veel-1-3-miljonit | Riik plaanib erakoolide selle aasta tegevuskulude katteks haridus- ja teadusministeeriumile eelarves juba eraldatud 4,8 miljonile eurole lisada valitsuse reservist veel 1,3 miljonit eurot. |
Kui viimased neli aastat on riik igal aastal kutsunud ajateenistusse vähemalt 3200 noort, siis riigikaitse arengukava aastateks 2017–2026 näeb ette, et järgmise kümnendi jooksul tõuseb uueks aastaseks alampiiriks 4000 ajateenijat.
Kasvatamaks ajateenijate arvu näeb arengukava ette mitmeid uusi lahendusi. Pole välistatud, et taas vaadatakse üle ajateenijate tervisenõuded ning tuleb veelgi suurendada väeosade võimekust ajateenijaid välja õpetada, majutada ja varustada. Kavas on ka suurendada naiste kaasamist riigikaitsesse.
Viies maakaitseringkonnas territoriaalkaitse eest vastutav Kaitseliit peaks saama veel enam õigusi ja vastutust. Kaitseväe sõjaaja struktuur suureneb 1500 Kaitseliidus väljaõpetatud inimese võrra.
Arengukava näeb ette liikursuurtükkide ning nelja- kuni kaheksakilomeetrise laskeulatusega pikamaa tankitõrjekomplekse soetamise. Tankide hankimine jääb tahaplaanile.
Arengukava näeb ette luurevõimekuse arendamise. Kava kohaselt saavad mõlemad jalaväebrigaadid 2020. aastaks mehitamata luurelennukid ehk UAV-d.
Arengukavas on kirjas otsus asutada kaitseväes viienda väeliigina küberväejuhatus, mis loob Eestile sõjaliste küberoperatsioonide võime ehk teisisõnu oskuse rünnete tõkestamise kõrval ka vastu rünnata. Et kriisiolukordi paremini hallata, on riigis kavas luua keskne situatsioonikeskus ja töötada välja mudelid, kuidas peamised riigiasutused saaksid ka ründe korral kusagil mujal ikkagi edasi tegutseda. | Uus riigikaitse arengukava näeb ette ajateenijate hulga hüppelist kasvu | https://www.err.ee/575532/uus-riigikaitse-arengukava-naeb-ette-ajateenijate-hulga-huppelist-kasvu | Uus riigikaitse arengukava näeb ette, et riik loob järgmise kümne aasta vältel kaitseväkke küberväejuhatuse, soetab liikursuurtükid ja kasvatab hüppeliselt ajateenijate hulka, kirjutab Postimees. |
Praegune riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige täpselt 2012. aasta märtsi lõpuni, kui toonane juhatus langetas president Toomas Hendrik Ilvese abikaasale Evelin Ilvesele kuuluva OÜ Ermamaa toetuse tagasimaksmise määra.
Toona tegeles EAS-i juhatuses turismimeetmetega just Alajõe, kelle allkiri on ainsana ka 2012. aasta otsusel. Tema, president Ilvese ja Ärma taluga tegelemise vahel tuleb aga juba varasemast ajast esile mitu ühist joont. Näiteks 1998. aastal, kui Rahvaerakonna juhiks sai Toomas Hendrik Ilves, siis sai sama erakonna juhatuse liikmeks teiste seas Maria Alajõe.
EAS-is tuli Alajõe 2012. aasta algul välja ettepanekuga, et presidendiprouale kuulunud Ermamaad võiks toetuse tagasimaksmisest säästa, kuigi asutus pole täitnud toetuse tingimusi. Selleks tahtis Alajõe ajalehe andmeil, et majandusministeerium võtaks seisukoha, kas nõude võiks katta riigisisestest vahenditest ehk maksumaksja rahast. Väidetavalt oleks see raha tulnud kunagisest Phare programmist üle jäänud toetusrahast.
Toona majandusministeeriumi kantsleri ametis olnud Marika Priske kinnitas Eesti Päevalehele tollast olukorda meenutades, et toetusest räägiti, aga kuna sellistel meetmetel on omad reeglid, jäi see ära. "Mäletan hästi, et ka minister Juhan Parts ei toetanud erandite tegemist ja seega ka mingi soodsama otsuse tegemist presidendile,” viitas Priske.
Alajõe ütles ajalehele, et kuna on töötanud avaliku sektori ametites juba alates 1993. aastast, on ta Ilvesega kokku puutunud üksnes töö käigus. „Ma ei ole temaga isiklikult tuttav. Tõenäoliselt olen olnud kunagi Toomas Hendrik Ilvesega ühes erakonnas, kuid see asjaolu ei ole kuidagi seotud EAS-i poolt OÜ-le Ermamaa väljastatud toetusega,” ütles Alajõe.
Anonüümsust palunud allikas viitas ajalehele, et Ärma talu „õige” otsuse ja Alajõe riigikogu kantselei direktoriks saamisel vahel võib olla seos, „sest Alajõed suruti jõuliselt kantselei juhi kohale ja presidendiga oli ta teatavasti hea tuttav”. Kantselei juhi valivad riigikogu erakondade esindajad avaliku konkursiga.
EAS-i kommunikatsioonijuht Kadri Kütt kinnitas, et kui aastatel 2004–2006 jagatud toetustest said raha 48 ettevõtet, siis tagasinõudeid esitati neist neljale. Ermamaa oli neist aga ainus, kes ei pidanud raha täies mahus tagasi maksma.
EAS hoidis Ärma taluga seotud infot kinni
Viljandimaa ajaleht Sakala kirjutab, et EAS hoidis Ärma talu toetuse tagastamisotsuse kohta infot pea viis aastat kinni ja varjas seda ka vahetult enne Ilvese ametiaja lõppu.
Sakala küsis 8. septembril EAS-i peakontorisse läkitatud kirjas otsesõnu, kui palju raha peaks presidendi firma tagasi maksma, kui too loobub turismitalu pidamise kavast. Sihtasutuse brändijuht Elina Vilja vastas järelepärimisele nii: «Küsimus on spekuleeriv ning sellele saab vastata alles siis, kui kohustusi ei täideta.» Ometi teatas EAS-i juht Hanno Tomberg sel nädalal, et tagasinõude summa määrati kindlaks juba 2012. aasta algul. Seega oli septembrikuine väide vale.
Kui Sakala palus nüüd sihtasutusel teabe lahknevust kommenteerida, nentis kommunikatsioonijuht Kadri Kütt, et varem ei saanud EAS infot avaldada, sest polnud teada, kas president jätkab turismitalu kasutamist või mitte. | Leht: Ilvesele soodsa otsuse tagant paistavad presidendi ja toonase EAS-i juhi head suhted | https://www.err.ee/575531/leht-ilvesele-soodsa-otsuse-tagant-paistavad-presidendi-ja-toonase-eas-i-juhi-head-suhted | 2012. aasta märtsis tehtud president Toomas Hendrik Ilvese talu turismiarendustoetuse üksnes väikeses osas tagasinõudmise otsuse tagant paistavad presidendi ja toonase EAS-i juhi Maria Alajõe head suhted, kirjutab Eesti Päevaleht. |
Kella 07.25 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Ristiku tänav 75 juures, kus 56-aastane mees sõitis sõiduautoga Audi Allroad otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäijale, viieaastasele poisile. Jalakäija toimetati Tallinna lastehaiglasse.
Kell 10.23 toimus liiklusõnnetus Pärnus Lai 28 juures, kus sõiduteele jooksnud jalakäija, 10-aastane poiss, sai löögi kaubikult Mercedes-Benz Vito, mida juhtis 66-aastane mees. Jalakäija toimetati Pärnu haiglasse kontrolli.
Kell 18.36 toimus liiklusõnnetus Pärnus Riia maantee ja Tammsaare puiestee ristmikul, kus 20-aastane mees sõitis sõiduautoga BMW 735i parempööret sooritades otsa ülekäigurajal sõites teed ületanud jalgratturile, 42-aastasele naisele. Jalgrattur toimetati Pärnu haiglasse.
Kell 19.03 toimus liiklusõnnetus Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 47. kilomeetril, kus 53-aastase mehe juhitud sõiduautole Opel Astra Sports Tourer jooksis ette põder. Juht ja sõidukis kaasreisijana viibinud 41-aastane mees toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. | Neljapäeval sai neljas liiklusõnnetuses viga viis inimest | https://www.err.ee/575538/neljapaeval-sai-neljas-liiklusonnetuses-viga-viis-inimest | Neljapäeval sai üle Eesti juhtunud neljas liiklusõnnetuses kannatada kokku viis inimest. Politsei tabas viis purjus juhti. |
Mitmetes ajalehtedes on viimastel päevadel ilmunud erinevate naiste tunnistusi, kes väidavad, et Trump on neid käperdanud. Kõik juhtumid on aset leidnud aastaid, isegi aastakümneid tagasi.
Trump ütles kampaaniaüritusel West Palm Beachil, et valeväidete kampaania taga seisavad Clinton ja tema meedialiitlased. Trumpi sõnul on tal tõendeid selle kohta, et tegemist on valeväidetega.
New York Times keeldus Trumpi kampaaniameeskonna nõudmisest, et leht peaks vabandama Trumpi käperdamises süüdistanud naiste intervjuude eest ja need võrgust eemaldama.
Ajalehe advokaadi sõnul on Trump ise avalikult kiidelnud naiste käperdamisega ja seega ei saa ajaleht kuidagi tema mainet rohkem mustata, kui ta ise seda on teinud. New York Timesi hinnangul on avalikkusel ühtlasi õigus teada presidendikandidaadile esitavatatest süüdistustest.
Ajaleht avaldas vastavasisulise vastulause oma võrguküljel. | Trump süüdistas meediat laimukampaania käivitamises | https://www.err.ee/575539/trump-suudistas-meediat-laimukampaania-kaivitamises | USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump süüdistas neljapäeval meediat ja vastaskandidaati Hillary Clintonit temavastase laimukampaania käivitamises ja valeväidete esitamises. |
Avakohtumine oli jäänud 1:1 viiki, neljapäevase kordusmängu võitis Domžale 1:0. Värava lõi Arnel Jakupovic 22. minutil. Eelmistes euromängudes põhikoosseisu kuulunud Käit sekkus täna vahetusest 82. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Kolmandas eelringis kohtub Domžale Trondheimi Rosenborgiga (Norra), kes alistas Hafnarfjörduri (Island) koondskooriga 6:1.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Domžale lülitas soomlased välja ja pääses kolmandasse eelringi | https://sport.err.ee/1608292728/domzale-lulitas-soomlased-valja-ja-paases-kolmandasse-eelringi | Mattias Käidi koduklubi Domžale (Sloveenia) lülitas Euroopa Konverentsiliiga teises eelringis konkurentsist Espoo Honka (Soome). |
FCI Levadia avas mängu skoori 17. minutil, mil Ernest Agyiri pali väravasse saatis. Enne poolaja lõpuvilet suutis Dundalk FC aga kohtumise 44. minutil viigistada. Värava lõi David McMillan.
Dundalk FC-i võiduvärav sündis kohtumise 92. minutil, kui väravasse saatis palli Will Patching.
Enne mängu:
Avakohtumine Dublinis lõppes 2:2 viigiga. Paari võitjat ootab kolmandas eelringis ees Hollandi klubi Arnhemi Vitesse.
FCI Levadia peatreener Marko Savic ootab kohtumisest samasugust kvaliteetset heitlust nagu eelmisel nädalal Dublinis. "Meie esimene mäng oli hea, kvaliteetne ja võrdne esitus mõlemalt poolt. Loodan, et suudame seda taset uuesti näidata ja 10-15 protsenti isegi lisada. Meie tahame rünnata ja nemad tahavad rünnata. Meie tahame palliga mängida, nemad ka. Midagi uut ma ei oota," vahendab Savici sõnu Levadia koduleht.
"Peame lihtsalt kõike natuke paremini tegema. Ründes olime head, teisel poolajal pidime mängima veidi rohkem ilma pallita, kui oleksime tahtnud, aga kaitsetööga saime samuti hakkama. Dundalkil oli 45 minuti jooksul vaid üks hea šanss, seda on eurosarja kohta kahtlemata vähe. Peame tegema vähem vigu, muud midagi," lisas Savic.
"Analüüsisime esimest mängu, arutasime, mida paremini teha. Oleme meeskonnana valmis andma endast kõik," ütles FCI Levadia ründav poolkaitsja Zakaria Beglarišvili.
FCI Levadia poolel jätab kollaste kaartide tõttu mängu vahele Rasmus Peetson. | Levadia kaotas Iirimaa Dundalkile lisaminutitel | https://sport.err.ee/1608291960/levadia-kaotas-iirimaa-dundalkile-lisaminutitel | Neljapäeval toimunud FCI Levadia ja Dundalk FC Euroopa Konverentsiliiga teise eelringi korduskohtumisel kaotas FCI Levadia Iirimaa klubile 1:2. |
Helme hinnangul on valitsus koroona ohjamises igal tasandil läbi kukkunud ning karistab inimesi oma suutmatuse pärast.
"Ma pole vaktsineerimisvastane, tegin endale ära, aga see, kuidas tänane valitsus "reklaamib" vaktsiine, teeb vist küll iga inimese lisaks valitsusvastaseks olemisele vaktsineerimisvastaseks. Ja see, kuidas Kallase valitsus karistab kogu ühiskonda oma saamatuse ja võimetuse eest, on tülgastav. Minge minema. Pange amet maha ja minge minema. 15 suvalist nime telefoniraamatust saab ka riigi valitsemise ja koroona ohjamisega paremini hakkama kui teie! Teie, kes te panite oma kohvisõbrast koalitsiooniläbirääkijaga koalitsioonileppesse põhiülesandeks koroonaga hakkama saamise. Te olete läbi kukkunud ka omaenda mõõdupuu järgi," kirjutab Helme sotsiaalmeedias.
"Ma kutsun üles inimesi kodanikuallumatuse korras eirama valitsuse uusi keelde. Oma võimuletuleku järgse seitsmekuise tegevusetuse ja võimetuse järel otsustati üleöö kruvid jõhkralt kinni keerata, et näidata, et ollakse kuidagigi olukorra peremehed. Ei olda. Karistatakse valimatult kõiki enda läbikukkumise eest. Me ei pea nende uute piirangutega nõustuma. Me ei pea selle läbikukkunud valitsusega nõustuma. Eelmine valitsus sai hakkama. Küllap järgmine saab ka hakkama," lisas ta.
Valitsus otsustas kehtestada alates 2. augustist uuesti maskikandmise nõude ühissõidukites. Ühtlasi otsustas valitsus langetada alates 9. augustist veelgi nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve, muudatused hakkavad kehtima ka toitlustusasutustes. | Martin Helme kutsub inimesi üles valitsuse uusi piiranguid eirama | https://www.err.ee/1608292404/martin-helme-kutsub-inimesi-ules-valitsuse-uusi-piiranguid-eirama | Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme sõnul on valitsus koroona vastu võitlemisel läbi kukkunud ning ta kutsub inimesi uusi piiranguid eirama. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.