text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Uuendatud dokumendis on kirjeldatud vaktsineerimise korraldust suvekuudel ja sügisel ning täpsustatud Eesti koroonavastase vaktsineerimise eesmärke.
Lisaks juba varem võetud eesmärgile vaktsineerida käesoleva aasta sügise alguseks (22. septembriks) vähemalt ühe doosiga 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, soovitakse saavutada novembri lõpuks üle 60-aastaste seas 80-protsendiline hõlmatus.
Samuti on seatud eesmärk saavutada selle aasta oktoobri lõpuks 16-17-aastaste noorte seas vähemalt 70-protsendiline vaktsineerimisega hõlmatus.
Vaktsineerimise täpsem korraldus sügis-talvistel kuudel lepitakse kokku augustis.
Samuti on uuendatud dokumendis kirjeldatud nelja võimalikku revaktsineerimise stsenaariumi. Stsenaariumites nähakse ette võimalust, et tekib vajadus revaktsineerida kõiki juba vaktsineeritud inimesi alates 12 kuu möödumisest vaktsineerimise lõpetamisest või et täiendavat vaktsiinidoosi vajab piiratum grupp inimesi sõltuvalt immuunvastuse püsimisest või kõik mõne konkreetse vaktsiiniga vaktsineeritud inimesed.
Täiendatud vaktsineerimisplaan täismahus: | Ministeerium avaldas uuendatud vaktsineerimisplaani | https://www.err.ee/1608292392/ministeerium-avaldas-uuendatud-vaktsineerimisplaani | Sotsiaalministeerium avalikustas neljapäeva õhtul koroonaviiruse vastase uuendatud vaktsineerimisplaani. |
Peaminister Kaja Kallas ütles, et Leedu migrandikriisil on mõju ka Eestile ja Lätile ning ta plaanib kriisi lahendamisest lähiajal rääkida ka oma kolleegidega teistest Balti riikidest.
"Leetu saabuvate põgenike laine on organiseeritud hübriidrünnak ja see puudutab kõiki Balti riike. Toetame Leedut igati," ütles Kallas.
Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul muudab olukorra keerulisemaks peagi algav Venemaa ja Valgevene suurõppus Zapad 2021 ning selleks perioodiks Balti riikide piiride lähedale toodavad üksused.
Laanet märkis, et Eesti on seni osutanud Leedule praktilist abi. "Oleme saatnud piiride tugevdamiseks vajalikku tõkestustraati, samuti tegutseb Leedus siseministeeriumi saadetud ESTPOL5 rühm. Lisaks saadame Leetu kaitseväe mehitamata lennusüsteemid ning oleme valmis pakkuma tuge hangete läbiviimisel ja täiendava tõkestustraadi hankimisel," selgitas Laanet.
Lisaks tihendatakse välisministeeriumi eestvedamisel rahvusvahelise toetuse tagamiseks erinevates formaatides koostööd ja kontakte ning arutatakse koos Leeduga võimalusi edasisteks tegevusteks ebaseaduslikku rännet organiseerivate inimeste ja organisatsioonide vastu. Riigikantselei eestvedamisel koostatakse Eestis Leedu valitsuse toetamiseks ametkondade ülene tegevuskava. | Valitsus kiitis heaks Leedu abistamise | https://www.err.ee/1608292383/valitsus-kiitis-heaks-leedu-abistamise | Valitsus kiitis neljapäeval heaks kaitseminister Kalle Laaneti ettepanekud Leedu abistamiseks Balti riikide koostöös. |
Balti maavõistlusel võisteldi 17 alal, nii noormeeste kui neidude arvestuses: 100 m, 200 m , 400 m, 800 m, 2000 m, 100/110 m tõkkejooks, 300 m tõkkejooks, 1500 m takistusjooks, kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise ja väike-rootsi segateatejooks (100 m + 200 m + 300 m + 400 m). Eesti noortekoondise ülekaal oli võimas – eestlased tõid 33 alalt 17 võitu. Koondis kogus 262 punkti, lätlased olid 238 punktiga teised ja Leedu noortekoondis 181 punktiga kolmas.
SK Altiuse välejalg Viola Hambidge püstitas neidude 1500 meetri takistusjooksus uue Eesti noorterekordi – 5.18,00. Romet Mihkelsi hoolealune krooniti Balti meistriks ajaga, mis on 31 sajandikku parem varasemast takistusjooksu rekordist, mida hoidis 2019. aastast Carmen Rääk (5.18,31). | Eesti noortekoondis võitis U-16 Balti võistkondlikud meistrivõistlused | https://sport.err.ee/1608292377/eesti-noortekoondis-voitis-u-16-balti-voistkondlikud-meistrivoistlused | Teisipäeval, 27. juulil toimus Leedu pealinnas Vilniuses U-16 vanuseklassi Balti maavõistlus, mille võitis ülekaalukalt Eesti kergejõustiku noortekoondis. Lisaks sündis Eesti noorterekord neidude 1500 meetri takistusjooksus. |
Värskendame siinkohal veidi mälu: Niits sai möödunud aasta novembris peapõrutuse ning koljuluumurru, kuid tuli operatsiooni järgselt juba kuu hiljem väljakule tagasi. Platsil kandis ta vigastuse kaitseks spetsiaalset sõprade disainitud ja valmistatud näomaski, vahendab Korvpall24.ee.
Üks Tarva palluri kasutuses olnud maskidest jõudis samuti Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi näitusele "Maskid ette!".
Rakvere Tarva peatreener Martin Müürsepp meenutas, et Tormi Niits oli esimeste hulgas, kellega hakati läbirääkimisi pidama. "Ta vajas natuke mõtlemisaega ja olen väga rahul, et saime selle positsiooni paika," lausus loots.
"Esialgu me tema kohale ei otsinudki väga kedagi. Juhul, kui ta oleks tõesti ära öelnud, siis pidanuks hakkama sobivat meest piiri tagant otsima."
Müürsepp nimetas 23-aastase ja ligi kahemeetrise Niitsu tugevatest külgedest rääkides, et Saaremaalt pärit mängumees sekkub jõuliselt lauavõitlusse ning on tõsine treenija. "Vastavalt vajadusele saab teda kasutada nii number "kolme" kui ka "nelja" peal," lisas peatreener.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Tormi Niits jätkab ka uuel hooajal Rakvere Tarvas | https://sport.err.ee/1608292317/tormi-niits-jatkab-ka-uuel-hooajal-rakvere-tarvas | Rakvere Tarvas allkirjastas algavaks hooajaks lepingu Tormi Niitsuga. Virulastele juba tuttava ääremängija ennastsalgav tegutsemine ei jätnud eelmisel hooajal külmaks ühtegi Tarva poolehoidjat. |
Juventuse ametliku teadaande kohaselt andis positiivse testi tavapäraselt klubi U-23 meeskonda esindav Hamza Rafia. Tuneeslasest ründav poolkaitsja valmistub uueks hooajaks aga koos esindusmeeskonnaga ning positiivne koroonaproov kukutab isolatsiooni terve tiimi, vahendab Soccernet.ee
"Anname teada, et korraliste protseduuride käigus antud Hamza Rafia koroonaproov andis positiivse tulemuse," seisab Juventuse ametlikus teadaandes. "Kohalike terviseasutuste nõuete kohaselt jääb kogu meeskond isolatsiooni, mis lubab neil plaanipäraselt jätkata igapäevast treeningprotsessi, kuid välistab kontaktid meeskonnaväliste isikutega."
Tuneesia koondises 11 mängu kirja saanud Rafia on käinud Juventuse esindusmeeskonna eest platsil ühes kohtumises ning löönud ka värava – nimelt sekkus ta jaanuarikuus karikasarja kohtumises Genoa vastu vahetusest ning lõi lisaajal Juventusele võidu toonud värava.
Juventus pidi tuleval nädalal mängima Camp Noul Barcelona vastu välja Joan Gamperi nimelise karika, kuid see kohtumine on Rafia positiivse testitulemuse tõttu määramata ajaks edasi lükatud.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Juventuse poolkaitsja andis positiivse koroonatesti, kogu meeskond isolatsioonis | https://sport.err.ee/1608292305/juventuse-poolkaitsja-andis-positiivse-koroonatesti-kogu-meeskond-isolatsioonis | Torino Juventus annab teada, et terve meeskond on langenud ühe mängija positiivse koroonatesti tõttu eneseisolatsiooni. |
RIA edastas koos politsei- ja piirivalveametiga neljapäeva varahommikul riigiportaali eesti.ee kaudu suunatud e-posti aadressile teavituse neile inimestele, kelle dokumendifoto ebaseaduslikult alla laaditi.
RIA märkis, et paljud teate saanud inimesed on mures ning uurinud, kas ja kuidas andmete vargus neid mõjutab, mida nad saavad enda kaitseks teha ja kas nad ise on kuidagi valesti käitunud.
"Kinnitan, et ükski inimene, kelle foto ebaseaduslikult alla laaditi, ei ole midagi valesti teinud. Andmete varguse tegi võimalikuks ründaja oskuslik tegevus ja turvanõrkus riigi infosüsteemi ameti (RIA) ühes vanas teenuses. Parandasime selle turvanõrkuse süsteemis ning peatasime ründaja tegevuse kohe pärast intsidendi avastamist," selgitas RIA juht Margus Noormaa.
"Oleme ka teised sarnased teenused ennetavalt üle kontrollinud. Samuti on meil teadmine, et neid andmeid ei ole edasi saadetud ehk need ei jõudnud andmete allalaadija arvutist kaugemale. Mõistame, et kahju on tehtud ning ma ei soovi vastutusest kõrvale astuda. Vastutuse all pean silmas seda, et me teeme asjad korda ja paremaks, et välistada tulevikus sarnaseid ründeid. Palun andeks kõigi inimeste käest, et meie teenuses oli selline turvanõrkus ning et me ei avastanud seda varem," sõnas Noormaa.
RIA kinnitab, et dokumendifoto ebaseaduslik allalaadimine ei avalda mõju ID-kaardile, Mobiil-ID-le ja Smart-ID-le ning kõik riiklikud e-teenused töötavad tõrgeteta edasi ja on jätkuvalt usaldusväärsed, sest foto, isikukoodi ja nime alusel ei ole võimalik siseneda e-teenustesse, anda digiallkirja ega teha erinevaid finantstehinguid (sh pangaülekanded, notariaalsed tehingud jne).
Inimesed, kelle pilt koos nime ja isikukoodiga oli kahtlustatava valduses, ei pea uut dokumenti taotlema ega ka uut fotot tegema. Kõik isikut tõendavad dokumendid ja pildid kehtivad edasi.
Politsei esialgse hinnangu kohaselt ei ole kättesaadud andmeid edasi saadetud ega kuritarvitatud. Kui inimene kahtlustab, et tema andmeid on kuritarvitatud, tuleb sellest teatada politseile.
RIA koostas ka inimeste pöördumiste alusel korduma kippuvad küsimused, mis on leitavad RIA veebilehel. | RIA: dokumendifotode vargus e-teenuseid ei mõjuta | https://www.err.ee/1608292290/ria-dokumendifotode-vargus-e-teenuseid-ei-mojuta | Riigi infosüsteemi amet (RIA) kinnitas, et inimesed, kelle dokumendifoto küberrünnaku käigus ebaseaduslikult alla laaditi, ei pea uut dokumenti ega fotot tegema. Samuti ei mõjuta juhtum ID-kaardi, Mobiil- ja Smart-ID-d ega e-teenuseid. |
Kontserdile oodatakse kuni 10 000 pealtvaatajat ning 650 esinejat ja korraldajat. Pealtvaatajatest 5000 inimest saavad kutse ning 5000 inimest saavad tasuta pileti soetada vabalevist. Pealtvaatajad on kontserdil sektorite kaupa hajutatud ja sissepääsu juures kontrollitakse COVID-19 tõendit. Kohapeal on ka kiirtesti tegemise võimalus.
Kontsert korraldatakse täielikult kontrollitud üritusena, mis tähendab, et üritusele pääsevad vaid need, kes on COVID-19 vastu vaktsineeritud, COVID-19 läbipõdenud või teinud testi, mille tulemus on negatiivne.
Terviseamet on andnud omapoolse hinnangu ja soovitused kontserdi riskiplaanile ning nendega arvestamisel on praeguse riskihinnangu kohaselt ürituse korraldamine võimalik. Riigikantselei koos ürituse korraldajaga tagab terviseameti juhiste järgimise. | Iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva kontsert sai valitsuselt eriloa | https://menu.err.ee/1608292284/iseseisvuse-taastamise-30-aastapaeva-kontsert-sai-valitsuselt-eriloa | Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel anda eriloa Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva kontserdi "Vaba Eesti!" korraldamiseks Tallinna lauluväljakul 20. augustil, sest tegu on ülekaaluka ühiskondliku ja riikliku huviga üritusega. |
PTA selgitas oma tänavuses karantiinsete kahjustajate seireprogrammis enim tomativiirustele, et välja selgitada nende esinemist Eestis. Seire käigus kontrolliti üle Eesti 20 ettevõtet, kes kasvatavad tomati vilju ning seemneid.
Seire käigus tuvastati Sagro kasvuhoones T omato brown rugose fruit virus. Inimese tervisele viirus ohtu ei kujuta.
Tegemist on viirusega, mis kahjustab nii harilikku tomatit kui ka harilikku paprikat ning mille levik on nii katmikala kui ka avamaa tootmises Euroopa Liidus järjest suurenenud.
Ulatuslikku seiret kogu Euroopa Liidus (sh Eestis) tehti esimest korda 2020. aastal. Leide on tuvastatud Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Belgias, Bulgaarias, Slovakkias ning Maltal. Haigustekitaja on Euroopa Liitu (EL) jõudnud Hiinast ja Iisraelist sisse toodud tomati ja paprika seemnega.
Kuidas viirus Sagro kasvuhoonesse jõudis, on PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Mart Kinkari sõnul selgitamisel. "Tähtis on meeles pidada, et tomatitaimede kasvatamisel tuleks tingimata kasutada kontrollitud seemet, minimeerides taimehaiguste levitamise ohtu," ütles Kinkar.
Alates 2019. aastast kehtivad Tomato brown rugose fruit virus' e sissetoomise ja leviku takistamiseks EL-is erakorralised meetmed. "Tegemist on väga kiiresti leviva viirusega, mistõttu on oluline kasutada selle viiruse vastu kontrollitud ja haigusvaba seemet ning istutusmaterjali," lisas Kinkar.
Tomato brown rugose fruit virus põhjustab haigustunnuseid nii lehtedel kui viljadel. Viirus põhjustab lehtedel mosaiiksust ning lehtede deformeerumist. Õietuped muutuvad pruuniks ning võivad nakkuse hilisemas staadiumis kuivada. Nakatunud taimede viljad on väiksemad, tugevama pinnaga ning võivad ka langeda. Viljad kaotavad värvi, on kahvatud ning esineb pruune nekrootilisi laike. Inimeste tervisele viirus ohtu ei kujuta, kuid vähenev viljade arv ja kvaliteet võib põhjustada majanduslikku kahju.
"Kasvuhoones, kust viirus leiti, selgeid viirusele omaseid tunnuseid taimedel ega viljadel näha ei olnud," ütles Kinkar. "Viirusest vabanemiseks tuleb saagi koristamise järel kõik nakatunud taimed põletada. Samuti on vajalik kasvuhoone ja muude töövahendite täielik desinfitseerimine enne uue kasvuhooaja algust." | PTA tuvastas Eestis seni leidmata tomativiiruse | https://www.err.ee/1608292272/pta-tuvastas-eestis-seni-leidmata-tomativiiruse | Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) tuvastas Harjumaal AS-i Sagro kasvuhoones tomativiiruse, mida varem pole Eestis leitud. |
Kolumbia muusikut süüdistatakse umbes 15 miljoni euro ulatuses maksude tasumata jätmises, teatas The Times.
Uurimine kestis kolm aastat. Kohtuniku sõnul võib Shakirat oodata kuus süüdistust. Kõik on seotud maksude mitte maksmisega.
Hispaania maksuametnikud jõudsid uurimisel järeldusele, et muusik elas aastatel 2012-2014 Barcelonas. Hispaania seaduste kohaselt peab igaüks makse maksma, kes elab riigis kauem kui kuus kuud.
Shakria väidab, et pole Barcelonas kunagi elanud. Muusiku sõnul on ta hoopis Bahama elanik.
Kohtuprotsessi kuupäeva pole veel määratud.
Shakira on Barcelona jalgpalliklubi endise mängija Gerard Piquega koos olnud 2010. aastast, neil on kaks poega Milan ja Sasha.
Väidetavalt salvestab Shakira hetkel USA-s Miamis uut albumit. | Shakira võib minna tasumata maksude pärast kohtu alla | https://www.err.ee/1608292278/shakira-voib-minna-tasumata-maksude-parast-kohtu-alla | Kataloonia kohus otsustas, et on olemas piisavalt tõendeid, et esitada süüdistus muusikastaar Shakirale. Kohtuga kokkuleppele jõudmise korral võib Kolumbia muusik kohtuprotsessist siiski pääseda. |
Ajakirjanikud selgitasid välja, et migrantide teekond Valgevenest algab täiesti seadusliku lennuga Minskisse. Selleks on vaja küllakutset, nädalast hotellireserveeringut, negatiivset koroonaviiruse testi, tervisekindlustust ja tagasilennupiletit. Kõik selle võib osta agentuuris turismipaketina 600-800 dollari eest.
Taksosõit Minskist Leedu piirile maksab mõnisada eurot, sama palju maksavad nad teejuhile, kes osutab piiriületuskohad. Takso, mis neid teiselt poolt piiri Leedust Saksamaale viib, maksab 400–1300 eurot inimese kohta.
"Kui kõik kokku liita, maksab Iraagist Saksamaale reisimine soodsatel asjaoludel umbes 3000 dollarit. See on hinna ja riski optimaalne suhe," öeldakse artiklis.
Portaal märgib, et smugeldajad, kes Iraagis oma teeneid pakuvad, pakuvad täispaketti Bagdadist Saksamaale sõiduks 5000 – 10 000 dollari eest. See hind kätkeb kogu reisi korraldamist.
Ajakirjanike andmeil pääseb Bagdadist Berliini ka 700 dollari (600 euroga), kuid siis peab kõige eest hoolitsema migrant ise ja risk saada teel kinni võetud suureneb järsult.
Portaal 15min.lt ei suutnud tuvastada ainsatki juhtumit, kus Valgevene ametikandjad oleks otseselt aidanud migrante üle piiri – pigem seisnes nende osa piiririkkumise eiramises.
Samas valvavad rändlaste sõnul Valgevene ametnikud Poola piiri hoolikamalt, mistõttu on sealt raskem üle pääseda. | Leedu kaudu Lääne-Euroopasse sõit maksab migrandile umbes 3000 dollarit | https://www.err.ee/1608292263/leedu-kaudu-laane-euroopasse-soit-maksab-migrandile-umbes-3000-dollarit | Ebaseaduslikud migrandid maksavad sõidu eest Leedu kaudu Lääne-Euroopasse keskeltläbi mitu tuhat eurot, edastas portaal 15min.lt. |
Vaadatavuselt järgnesid 132 000 vaatajaga "Sport", 125 000 vaatajaga "Ringvaade suvel" ja 121 000 vaatajaga "Sport. Sport", teatas Kantar Emor.
Ülejäänud esikümnesse jõudnud telesaated kogusid alla 100 000 vaataja. Viienda koha saavutas 92 000 vaatajaga "Eesti mäng", kuuenda aga 85 000 vaatajaga "Žiguliga Isamaal".
Lisaks jõudsid edetabelisse "Armastuse laps", "Kuldvillak", "Ljudmilla Gurtšenko" ja "Suve õhtu!". | Eelmise nädala vaadatuim telesaade oli "Aktuaalne kaamera" | https://menu.err.ee/1608292257/eelmise-nadala-vaadatuim-telesaade-oli-aktuaalne-kaamera | Eelmisel nädalal meelitas enim televaatajaid ekraanide ette ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera", mida vaatas otse või eetripäeval järele 148 000 inimest. |
Esmakordselt pani 30-aastane ja 206 cm pikkune Kitsing Kalev/Cramo särgi selga 2010. aastal ning veetis klubi hingekirjas kokku viis hooaega, sealhulgas selle perioodi keskel ehk hooajal 2012/13 viibis ta laenul Pärnu meeskonnas, vahendab Korvpall24.ee.
Hooajal 2015/16 pallis Kitsing TTÜ ridades ning siirdus seejärel maailma avastama. 2016. aastal mängis ta mõned kuud eksootilises Argentiina kõrgliigas ja siirdus seejärel Taani klubisse Bakken Bears, kellega tuli Taani meistriks.
Seejärel naasis Kitsing üheks aastaks kodulinna Tartusse, kust liikus järgnevaks kaheks hooajaks edasi taaskord BC Kalev/Cramo meeskonda.
Pärast suurepärast hooaega BC Kalev/Cramo ridades sai Kitsing võimaluse uuesti välismaale minna, kui Leedu suurklubi Vilniuse Rytas tegi talle pakkumise 2020/21 hooajaks.
"Kitsingu taasliitumine on oluline täiendus klubile. Tema kogemused ja rahulik olemus ning muidugi täpne viskekäsi, mis valmistab peavalu paljudele vastastele, on omadused mida Kristjani tulek võistkonnale juurde annab," ütles BC Kalev/Cramo ja Eesti koondise abitreener Indrek Reinbok.
Mängumeestest on Kalev/Cramol lisaks Kitsingule nüüd lepingud olemas Kregor Hermeti, Rauno Nurgeri, Tanel Kurbase, Martin Dorbeki, Georg Kase, ameeriklasest tagamängija Silas Melsoni ja lätlasest tagamehe Marcis Vitolsiga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Leedus vaheaasta teinud Kristjan Kitsing sidus ennast taas pikemalt
Kalev/Cramoga | https://sport.err.ee/1608292248/leedus-vaheaasta-teinud-kristjan-kitsing-sidus-ennast-taas-pikemalt-kalev-cramoga | Eelmisel hooajal Leedus Vilniuse Rytase meeskonnas mänginud Kristjan Kitsing on BC Kalev/Cramoga sõlminud kahe aasta pikkuse lepingu. |
Tondiraba spordikeskuses lõpetati vaktsineerimiskeskuse töö eelmisel nädalal. Sotsiaalministeeriumi nõunik Gea Otsa ütles, et seal vaktsineerimisi läbi viinud Medicum jätkab vaktsineerimist enda asutuses.
"Oleme arutanud Lasnamäe linnaosa valitsusega, et kui Lasnamäel vaktsineerimiseks nõudlus kasvab, et kas siis oleks taas võimalik Tondiraba spordikeskust kasutada. Need kokkulepped on praegu töös," ütles Otsa.
Sõle spordikeskuses saab vaktsineerida kuni 28. augustini ja seal tehakse peamiselt teisi vaktsiinidoose.
Kaja kultuurikeskuses asuv vaktsineerimiskeskus on avatud kõige kauem, seal on võimalik vaktsineerida septembri lõpuni.
"Kaja kultuurikeskusega on kokkulepet pikendatud, vaktsineerimiskeskus saab seal tegutseda vähemalt 26. septembrini. Seal tehakse nii esimesi kui teisi doose," ütles Otsa.
Vaktsineerimiskeskuste sulgemiste kohta ütles Otsa, et need loodi eesmärgiga suve jooksul vaktsineerida kiiresti võimalikult suur hulk inimesi ja kokkulepped ruumide omanikega sõlmiti vastavalt sellele.
"Pärast suve jätkub vaktsineerimine tervishoiuasutuste pindadel, kus see toimub ka praegu. Samuti toimub erinevaid kiirvaktsineerimise üritusi ja liiguvad ringi mobiilsed vaktsineerimisüksused," lisas Otsa. | Tallinna vaktsineerimiskeskused lõpetavad suve lõpus töö | https://www.err.ee/1608292251/tallinna-vaktsineerimiskeskused-lopetavad-suve-lopus-too | Tallinnas paiknevad vaktsineerimiskeskused lõpetavad suve lõpus töö, kõige kauem püsib avatuna Kaja kultuurikeskuse vaktsineerimiskeskus. |
Kampaania eesmärk on tõrjuda välja koroonaviiruse delta variant. Kolmandaks süstiks kasutatakse Pfizer/BioNTechi vaktsiini, vahendas Reuters.
Iisraelist saab seega nn võimendussüstimise testija, sest USA toidu- ja ravimiamet (FDA) ei ole veel seda heaks kiitnud.
Iisraeli meedia andmetel on riigi terviseministeerium teavitanud inimesi Pfizeriga vaktsineerinud tervishoiuasutusi, et alates pühapäevast võivad nad pakkuda üle 60-aastastele ka kolmandat doosi.
Koroonaviiruse delta tüvi hakkas Iisraelis levima juunis ning terviseministeerium on pärast seda kaks korda teatanud, et vaktsiini tõhusus haiguse vastu on langenud ning veidi on langenud ka kaitse haiguse raskema läbipõdemise vastu.
Umbes 60 protsenti Iisraeli elanikest on saanud vähemalt ühe doosi Pfizeri vaktsiini.
Pfizer teatas kolmapäeval, et ettevõtte hinnangul vajavad inimesed kolmandat vaktsiinidoosi, et hoida koroonaviiruse vastast kaitset kõrgena. Pfizer taotleb FDA-lt võimendussüstide lubamist augustis. | Iisrael pakub üle 60-aastastele koroonavaktsiini lisadoosi tegemist | https://www.err.ee/1608292236/iisrael-pakub-ule-60-aastastele-koroonavaktsiini-lisadoosi-tegemist | Iisrael hakkab pakkuma üle 60-aastastele Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga koroona vastu vaktsineeritud inimestele võimalust saada ka kolmas doos, edastas kohalik meedia neljapäeval. |
Erinevalt esimesest lainest USA ja Euroopa valitsused väldivad nüüd drastilisi sulgemismeetmeid ja piirangute kehtestamisel ollakse valikulisemad.
Vaktsiinid vähendasid ka inimeste haiglaravi vajadust. Samuti langes surmajuhtumite arv, teatas The Wall Street Journal.
Suurbritannias on vähemalt ühe vaktsiiniannuse saanud 88 protsenti täiskasvanud inimestest. Viimaste nädalate jooksul on juhtumite arv langenud. Surmade arv on palju väiksem kui eelmiste viiruselainete ajal. Riigis kaotati eelmisel nädalal ka koroonapiirangud.
Viirusega kohanesid ka ettevõtted.
"Selle viiruselainega kohaneme paremini, kuna oleme sellega juba harjunud," ütles Saksamaa hüdroelektriseadmete tootja Voith Groupi esindaja Katrin Sulzmann.
"Esimene laine oli meile raske. Töötajad pidid tegema kaugtööd. Nüüd on selleks vajalik infrastruktuur paigas," lisas Sulzmann.
USA föderaalreservi juht Jerome Powell ütles kolmapäeval, et viimasel viiruselainel ei ole majandusele suurt mõju.
"Iga laine on meid viimasel aastal aina vähem mõjutanud," ütles Powell.
Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majandused on aga endiselt viiruselainetega hädas.
Rikastes lääneriikides on kõige haavatavam osa elanikkonnast peaaegu vaktsineeritud. Mujal maailmas on elanikkonda vaktsineeritud tunduvalt väiksem osa.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) eeldab, et lääneriigid kasvavad kiiremini kui vaesed Aasia riigid.
"Kogu maailma majandus taastub. Siiski rikaste riikide ja arengumaade lõhe suureneb," ütles IMF-i peaökonomist Gita Gopinath. | WSJ: lääneriikide majandused kohanevad koroonapiirangutega üha edukamalt | https://www.err.ee/1608292242/wsj-laaneriikide-majandused-kohanevad-koroonapiirangutega-uha-edukamalt | USA ajaleht The Wall Street Journal leiab, et lääneriikidega majandused kohanevad koroonapiirangutega üha edukamalt. Viirus tekitab pärast igat lainet riikide majandustele vähem kahju kui eelmisel korral. |
Juba tükk aega on ootused Nokia suhtes olnud õige madalad. Ettevõte on loobunud mobiiliärist ja keskendunud võrguseadmetele. 5G tehnoloogia arengus jäädi konkurentidest maha. Eelmisel sügisel jäi Nokia ilma rohkem kui kuue miljardi euro suurusest lepingust USA-s, sest kauaaegne partner Verizon valis 5G-võrgu arendamiseks Samsungi.
Nüüd paistab, et Nokia on saanud uue hingamise. Juba esimeses kvartalis läks ettevõttel hästi. Paar nädalat tagasi teatas Nokia, et neil on läinud paremini, kui oodati ja teise kvartali hea tulemus parandab kogu aasta väljavaateid. Selle peale tõusis Nokia aktsia hind Helsingi börsil 8 protsenti ehk ligi viie euroni. Viimati oli aktsia hind nii kõrgel 2019. aastal. Selle aasta algusest on Nokia aktsia hind tõusnud üle 50 protsendi.
Inderesi analüütik Mikael Rautanen ütles, et ettevõtte areng on läinud nii, nagu uus juht Pekka Lundmark plaanis.
"Eelmisel aastal lükati ootused madalaks ja nüüd on jõutud selleni, et saab investoreid positiivselt üllatada," ütles Rautanen.
Neljapäeval avaldatud andmete kohaselt oli teise kvartali tulu üle 680 miljoni euro, ootus oli 400 miljonit. Nokia prognoosis varem, et käive on sel aastal kuni 21,8 miljardit eurot, nüüd on ootus kuni 22,7 miljardit. Kasumimarginaaliks prognoositi varem 7–10 protsenti.
Neljapäevase börsiteate kohaselt oli see näitaja esimesel poolaastal 11,9, nii et ettevõte prognoosib nüüd selle aasta kokkuvõttes 10–12-protsendist kasumlikkust. Sellise tulemuse lootis Nokia saavutada alles 2023. aastal.
Aastapäevad tagasi asus Nokia tegevjuhi kohale Pekka Lundmark, kes uuendas organisatsiooni sammaldunud struktuuri ja vähendas kulusid: sel kevadel teatati 10 000 töökoha koondamisest.
Ühtlasi otsustas Lundmark kindlalt panustada tootearendusse. Ta on kindel, et Nokia suudab ka viienda põlvkonna telefonitehnoloogias kaasa rääkida, kuigi Huawei ja Ericsson on juba kaugele eest ära läinud. Lundmarki hinnangul kestab 5G-turul tõus kaks korda kauem kui 4G puhul, nii et Nokia jõuab oma osa saada. Tänavu juuni lõpus teatas Nokia, et on valmis saanud uudsed viienda põlvkonna tugijaamatooted. Selle kallal töötati kaks aastat ja ettevõte ise peab seda väga tähtsaks verstapostiks, mis aitab konkurentidele viienda põlvkonna tehnoloogias järele jõuda. Analüütikute sõnul on see ettevõtte konkurentsivõimet märgatavalt parandanud.
Nokia on arendanud ka oma programme ja teenuseid, nii et nüüd on neil võimalik näiteks hüppeliselt kasvanud kaugtöö jaoks ettevõtetele oma lahendusi pakkuda. Lundmark usub, et suurettevõtted investeerivad lähiaastatel jõuliselt 5G tehnoloogiasse, kuna äritegevus muutub üha digitaalsemaks.
Ka analüütik Mikael Rautanen märkis, et kuigi võrguturul on kasv üldiselt aeglane – paar-kolm protsenti aastas, siis praegu on hea hetk ja kasv on ligi 10 protsenti.
"Koroona on kaasa toonud selle, et võrkude võimsust tuleb suurendada, inimesed teevad palju kaugtööd ja võrkude koormus on suur, lisaks veel 5G, nii et operaatorid lihtsalt peavad võrkudesse investeerima ja turul on hea hetk," nentis Rautanen.
Pekka Lundmark möönis, et selle aasta lõpus on mõned väljakutsed, eelkõige on see seotud turuosa vähenemisega ja hinnasurvega Põhja-Ameerikas. Kasvu võib takistama hakata ka komponentide puudus. Analüütikute hinnangul annab aga esimese poolaasta pärituul lootust, et mobiilivõrkude ümber heljuv ebakindlus, nagu näiteks koostisosade puudus, ei mõjuta tulemust nii palju, kui kardetud.
Nokia sai ka esimese suure 5G lepingu Hiina turul. Olukorras, kus Rootsi on välistanud Hiina Huawei 5G-seadmete kasutamise, on Ericssoni olukord Hiina turul keeruline, ja see annab Nokiale hea võimaluse.
Analüütikud mõtisklevad juba, kas Soome järgmine Nokia ei ole mitte Nokia ise. | Soome Nokia tuli madalseisust välja | https://www.err.ee/1608292233/soome-nokia-tuli-madalseisust-valja | Soome Nokia teatas neljapäeval teise kvartali headest majandustulemustest ja tõstis aasta kasvuprognoosi. Analüütikute hinnangul on see parim börsiuudis sel suvel. |
Ta parandas isiklikku rekordit ühe sajandikuga ja sai kirja aja 52,82. Sellega sai Zirk 41. koha, poolfinaali viis viimasena aeg 51,74.
"Ma kunagi viis aastat tagasi juuniorina olin veel 100 meetri liblikujumises väga hea, tulin juunioride EM-il kolmandaks, aga hiljem pole see väga välja tulnud. Kirja ma ennast panin, ideaalis oleks võinud Eesti rekord tulla, aga vähemalt tuli isiklik rekord, et sellega võib rahul olla," selgitas Zirk, et pole 100 meetri liblikujumiseks eraldi valmistunud.
Olümpia kokkuvõttes jäi Zirk oma etteastetega rahule ja lahkub Tokyost väga heade emotsioonidega.
"Ma tulin siia ilma ootusteta. Proovisin endast välja pigistada nii palju kui võimalik ja ma arvan, et minu ettevalmistust arvestades olid need väga head tulemused. Kahjuks läks olümpianormi täitmisele palju aega ja närvi," ütles Zirk.
Zirk sai Tokyo olümpiamängudel lisaks 100 meetri liblikujumise 41. kohale 400 meetri vabaltujumises isikliku rekordiga 15. koha, 200 meetri vabaltujumises samuti isikliku rekordiga 13. koha ja 200 meetri liblikujumises 25. koha. | Zirk: vähemalt tuli isiklik rekord | https://sport.err.ee/1608292227/zirk-vahemalt-tuli-isiklik-rekord | Kregor Zirk tegi oma olümpiamängude viimase stardi 100 meetri liblikujumises. |
Andersson eeldab, et õpilased saavad alustada lähiõpet, kui Soome koolid augusti keskel uksed avavad, teatas Yle.
"Põhikoolis ja keskkoolis on kohalõppe vajadus väga suur. Eelmisel aastal tekkis õpilastel õppimise lünk nii põhi- kui ka keskastmes. Seetõttu on kontaktõppe juurde naasmine ülimalt oluline," ütles Andersson.
Andersson leidis, et kõigepealt tuleb viiruse leviku peatamiseks rakendada kõiki muid piiranguid.
Tervishoiuministeeriumi kantseleiülem Kirsi Varhila ütles kolmapäeval, et viiruse leviku kasvamise korral võib kohalõpe sügise alguses ära jääda. Varhila mainis eelkõige kõrgkoole, aga ka keskkoole.
Tervishoiuministeeriumi teatel levib viirus praegu kõige rohkem 18–21-aastaste täiskasvanute seas.
Anderssoni sõnul võiks üks võimalus olla restoranipiirangute karmistamine.
"Noored on sotsiaalselt aktiivsed ja veedavad märkimisväärselt palju vaba aega baarides, restoranides ja muudes sarnastes alkoholiga seotud asutustes," teatas tervishoiuministeerium juba eelmisel nädalal. | Soome haridusminister: kaugõpe peab olema viimane abinõu | https://www.err.ee/1608292224/soome-haridusminister-kaugope-peab-olema-viimane-abinou | Soome haridusministri Li Anderssoni sõnul peaks koolides uuel õppeaastal kaugõppele minek olema viimane abinõu. Andersson leiab, et koroonaviiruse epideemia leviku peatamiseks tuleks kõigepealt kehtestada kõik muud piirangud. |
USA on kaudselt seotud Iraani ja suurriikide kõnelustega taaselustada tuumalepet, millega leevendati rahvusvahelisi sanktsioone vastutasuks tuumaprogrammi piiramisele.
Leppe torpedeeris 2018. aastal USA toonane president Donald Trump, kes oma riigi sellest ühepoolselt välja viis ja rängad sanktsioonid taaskehtestas.
"Me oleme pühendunud diplomaatiale, kuid see protsess ei saa jätkuda igavesti. Vaatame, mida Iraan on valmis tegema või mida ei ole valmis tegema, ning oleme ise täiesti valmis naasma Viini läbirääkimisi jätkama," ütles Blinken.
"Pall on Iraani väljakupoolel," lisas Blinken.
Iraani president Hassan Rouhani valitsus on pidanud suurriikidega alates aprillist Viinis läbirääkimisi Ühendriikide leppesse naasmise üle.
Lepe näib ebatõenäoline enne Ebrahim Raisi asumist Iraani uueks presidendiks järgmisel kuul.
Raisi on marukonservatiiv, kuid on tuumakõnelustele toetust avaldanud, leides et Iraanil on vaja USA sanktsioonide lõppemist.
Samas on Iraani äärmuskonservatiivid, kes USA-d sügavalt umbusaldavad, Rouhanit 2015. aasta tuumaleppe eest sageli kritiseerinud. | Blinken: tuumakõnelused Iraaniga ei saa jätkuda igavesti | https://www.err.ee/1608292185/blinken-tuumakonelused-iraaniga-ei-saa-jatkuda-igavesti | USA välisminister Antony Blinken ütles neljapäeval, et tuumakõnelused Iraaniga ei saa jätkuda igavesti, kuid Washington on täiesti valmis läbirääkimisi jätkama. |
Eesti parim naispaar alustab taas kvalifikatsioonist, kus nende esimeseks vastaseks on neljapäeval kell 11.50 Ungari duo Eszter ja Zsofia Vasvari.
Selle kohtumise võitja läheb kvalifikatsiooni teise ringi mängus kell 16.00 vastamisi kas Taani paariga Clara Windeleff – Sofia Norager Bisgaard või soomlannade Ida Sinisalo – Sara Sinisaloga.
Kvalifikatsioonis osaleb 16 paari, põhiturniirile pääseb neist neli.
Tulemusi saab vaadata siit.
Eelmisel nädalal mängisid Hollas – Soomets edukalt Bulgaarias Sofias toimunud MK-etapil, kus alustati samuti kvalifikatsiooniturniirilt, jõuti sealt põhiturniirile ning lõpuks välja veerandfinaali ja kokkuvõttes teeniti 5. koht. | Hollas ja Soomets jätkavad MK-sarja hooaega Ljubljanas | https://sport.err.ee/1608292191/hollas-ja-soomets-jatkavad-mk-sarja-hooaega-ljubljanas | Rannavõrkpallurid Heleene Hollas – Liisa Soomets jätkavad maailmakarikasarja Sloveenias Ljubljanas, kus teevad kaasa tugevuselt ühe tärni turniiril. |
Ühepoolses mängus lõi serblane vastasele kolm ässa, jaapanlane servist ühtegi otsepunkti ei teeninud.
Esireket võttis servijoone taga ka rohkem riske, eksides kahel korral järjest neli korda, samal ajal kui maailma 69. reket Nishikori tegi kaks topeltviga. Kuigi Djokovici esimene serv jäi mängu vaid 48 protsendil, võitis ta koguni 85 protsendi esimese servi punktidest.
Djokovic näitas imelisi numbreid ka geime võites – ta suutis jaapanlasest parem olla koguni kaheksas geimis järjest, samal ajal kui Nishikori ei võitnudki korraga üle ühe geimi.
Djokovicil oli mängus kasutada 10 murdepalli, millest realiseeris ta pooled. Jaapanlasel oli kokku vaid üks võimalus, mida mees ära kasutada ei suutnud.
Lisaks Djokovicile on selgunud ka teised meeste turniiri poolfinalistid. Esimesena alistas Karen Hatšanov 2:1 Ugo Humberti, teises veerandfinaalis pidi pisut üllatuslikult hispaanlasele Pablo Carreno-Bustale 0:2 alla vanduma maailma 2. reket Daniil Medvedev. Äsja lõppenud viimases neljandikfinaalis võitis sakslane Alexander Zverev 2:0 seisuga kogenud Jeremy Chardyt.
Reedel kohtuvad poolfinaalpaarides Hatšanov ja Carreno-Busta ning Djokovic ja Zverev. | Djokovic liikus ülekaaluka võiduga poolfinaali | https://sport.err.ee/1608292179/djokovic-liikus-ulekaaluka-voiduga-poolfinaali | Maailma tennise esinumber Novak Djokovic alistas Tokyo olümpia tenniseturniiri veerandfinaalis 2:0 (6:2, 6:0) 31-aastase jaapanlase Kei Nishikori. |
Lutsar kirjeldas Vikerraadio saates "Uudis+" inglaste hiljuti avaldatud uuringut, kus ühes saja kooliga testgrupis saadeti pärast lapse nakatumist kogu klass isolatsiooni ja distantsõppele ning teises grupis käisid lapsed koolis edasi ja neile tehti iga päev kiirteste.
Uuringu tulemustest selgus, et mingisugust vahet nakatumise osas ei olnud – ühes nakatus 1,2 ja teises 1,3 protsenti nendest kontaktsetest.
"Väga paljud eksperdid kalduvad praegu selle poole, et peame koolikeskkonnas looma tingimused, et nakkus ei saaks levida, aga pigem võiksid pärast ühe lapse nakatumist teised lapsed koolis edasi käia," rääkis ta.
Kas nende puhul teha teste või lihtsalt jälgida, on praegu veel diskussiooni küsimus.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatas neljapäeval, et koole puudutavaid nõudeid arutab valitsus uuesti enne uue õppeaasta algust.
Uued piirangud
"Ma väga loodan, et tervisepassid aitavad mingil määral viiruse edasist levikut pidurdada," kommenteeris Lutsar valitsuse neljapäeval avalikustatud piiranguid. "Kui nüüd tõele au anda, siis selliseid päris korralikke uuringuid, kus on võrreldud olukordi, mil tervisepassi ei küsita ja mil seda küsitakse, ei ole."
Samas möönis ta, et isegi kui vaktsineeritu haigestub, siis tõenäosus haigust edasi kanda on väike. "See on kindlasti üks võimalus, kuidas ühiskonda lahti hoida, kuidas üritusi teha ja samal ajal hoida mingilgi määral haigus kontrolli all."
Küsimusele, kas teadusnõukoda soovitas valitsusele ka teisi piiranguid, vastas Lutsar, et eeskätt soovitavad nad vaktsineerida. Meditsiinisüsteemi vastupidamine sõltub sellest, et täiskasvanud saaks ära vaktsineeritud.
Lisaks tõi ta välja, et nõukojas arutati, kas kiirtestimist võiks kasutada ka suurematel erapidudel, kuna neid numbrilised piirangud ei puuduta. See annaks võimaluse pidu läbi viia nii, et pärast pidu kõigil kindel tunne oleks.
Kolmanda laine teke
Eestis on domineerivaks saanud delta tüvi, mille levik ja nakatumise tõus said alguse Ühendkuningriigist, Portugalist, Hispaaniast ja Hollandist.
"Me nägime seal väga-väga kiiret tõusu, aga sellele on järgnenud ka langus. Kõik need riigid on langustrendis, mingeid piiranguid seal küll rakendati, aga ühtegi riiki päris kinni pandud ei ole," tõi Lutsar näite, kuidas teistes riikides viiruse levik on kulgenud.
Kuna delta tüvi on moodustanud Eestis enamuspopulatsiooni, siis välisriikidest tulles seda enam pelgama ei pea. Väga hoolikalt aga tuleb Lutsari sõnul jälgida, kas kuskil maailmas kerkib esile mõni uus tüvi. Praegu seda ei paista. Samuti tõi ta välja, et kõik praegused tüved on tegelikult tekkinud eelmisel sügisel.
Eestlaste usaldamatus meditsiinisüsteemi vastu
Lutsar tõi välja, et on rääkinud paari eksperdiga sellest, miks Rootsi on erinevalt meist suutnud kiiresti ära vaktsineerida peaaegu 90 protsenti oma eakamast elanikkonnast. Nende vastus on ühene: Rootsi ühiskonnas on usaldus meditsiini vastu palju suurem.
"Meil on kujunenud olukord, kus ükskõik, mida mõni ekspert ütleb, sellele leitakse alati vastulause," rääkis ta. "Kui see inimene (lugeja - toim) esimest juttu ei kuulnud ja kuulis ainult teist, siis see halvustab nii eksperte kui mõjutab vaktsineerimisega nõustumist."
"Me oleme ausalt rääkinud, et vaktsiinid on väga efektiivsed. Nii nagu me näeme: 80 protsenti inimestest, kes täna nakatusid, ei olnud vaktsineeritud, 90 protsenti inimestest, kes haiglasse läksid, ei olnud vaktsineeritud ja intensiivis ei ole ühtegi patsienti, kes on vaktsiini saanud."
"Jah, vaktsiinidel on kõrvaltoimed, aga me oleme need päris hästi ära kirjeldanud ja kui me neid teame, oskame nendega ka tegeleda." | Lutsar: paljud riigid on lubanud nakatumisnumbritest sõltumata koolid avada | https://www.err.ee/1608292152/lutsar-paljud-riigid-on-lubanud-nakatumisnumbritest-soltumata-koolid-avada | Lähinädalatel tuleb ka Eestis langetada otsused, kuidas alustada kooliaastat. Teadusnõukoja juht Irja Lutsar tõdes, et paljud riigid on lubanud minna igal juhul kontaktõppele, sõltumata sellest, mida teevad numbrid. |
"Artist Walk" on järgmine peatükk Reskripti tegevuses. Reskripti algatasid 2019. aastal Maarin Mürk ja Henri Hütt, külalisena reskripteerib seekord ka Evelyn Raudsepp.
Kunstnik ja külastaja võtavad koos ette stsenaariumi järgi toimuva rännaku. Kunstnik valib teekonna ning külastaja kunstniku. Kunstniku ja publiku kohtumine on viidud tavapärasest vestlusringi formaadist välja, kohtumine toimub korraga vaid ühe inimesega, koos asutakse privaatsele teekonnale.
Tuurid toimuvad kogu festivali vältel – kolmel nädalavahetusel. | Festivaliks SAAL Biennaal valmib Reskripti uus teos "Artist Walk" | https://kultuur.err.ee/1608292161/festivaliks-saal-biennaal-valmib-reskripti-uus-teos-artist-walk | 12.–29. augustini toimuva etenduskunstide festivali SAAL Biennaal ajaks valmib produktsiooniplatvormi Reskript uus teos "Artist Walk". |
Euroopa karjääri alustas Melson Kreekast, kui mängis hooajal 2018/19 üheksa kohtumist meistriliigaklubi Lavrio särgis. Novembri keskel tegi ameeriklane oma kõige säravama esituse Euroliiga hiiu Pireuse Olympiakose vastu, kui viskas koguni 23 silma, vahendab Korvpall24.ee.
Juba 2018. aasta detsembris lahkus Melson Lavriost ning allkirjastas 1-kuulise lepingu Iisraeli kõrgliigatiimiga Be'er Sheva Hapoeliga, asendamaks vigastada saanud endist NBA meest Semaj Christonit. Kaheksas kohtumises klubi esindanud tagamängija edukaim sähvatus oli 2019. aasta jaanuari lõpus, kui ta võidumängus Bnei Herzliya vastu viskas 20 punkti, tabades kolmeseid 4/5.
2019. aasta sügisel alustas mees hooaega Poolas, kuid siirdus juba üsna hooaja alguses Soome klubisse Kouvot.
17 kohtumisega kogus Melson Soomes keskmiselt 30,6 minutit, 20,8 punkti, 4,1 lauapalli ja 2,5 resultatiivset söötu. Kolmeste protsent oli eeskujulik 44% ja vabavisetel 81,8%.
"Teame, et Silas suudab skoori teha ja kaitses mängida. Kui ta kohale jõuab, siis saame täpsemalt teada ka tema isiksuseomaduste kohta. Loodetavasti teeb ta võistkonda paremaks ning on suurepärane meeskonnakaaslane," kommenteeris uue täienduse kohta Kalev/Cramo peatreener Roberts Štelmahers.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kalev/Cramo uus tagaliinimees on täpse käega ameeriklane | https://sport.err.ee/1608292146/kalev-cramo-uus-tagaliinimees-on-tapse-kaega-ameeriklane | BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonna tagaliinis võtab uuel hooajal koha sisse varem Euroopas Kreeka, Iisraeli, Soome ja Belgia klubide eest pallinud 24-aastane ja 193 cm pikkune ameeriklane Silas Melson. |
Piletilevi statistika põhjal korraldati tänavu juulikuus jämedalt kaks korda rohkem kontserte ja festivale kui mullu samal ajal. Kuna eelmisel suvel lükkasid paljud üritustekorraldajad piirangute tõttu sündmused sellesse aastasse edasi, on turul meeletu ülepakkumine, hindab Piletilevi juhatuse esimees Sven Nuutmann.
"Üritusi on tänavu suvel nii suur hulk, mis on vaja ära teha. Turul on metsik ülepakkumine, et kuskile minna," ütleb Nuutmann.
Kui mullu juulis toimus Piletilevi vahendusel 221 muusikasündmust, siis tänavu 446. Juunis oli kontserte veel oluliselt vähem – 188. Ent seda oli oluliselt rohkem võrreldes mullusega, kui toimus üksnes kaks kontserti. Selle aasta augustis on oodata 308 kontserti. Mulluse augusti 257 kontserdiga suurt vahet ei ole.
"Tänavu panid paljud korraldajad panused juulile, sest nagu näitas eelmise aasta kogemus, võib augustis-septembris tulla juba uus viiruselaine, mis toob taas uusi piiranguid," ütleb Nuutmann.
Sel suvel kontsertide ärajätmisi ja edasilükkamisi palju pole olnud, kinnitab Nuutmann: "Tänavu pole korraldajad hakanud sellepärast kontserte ära jätma või meeletuid soodustusi tegema, et piletimüük ei lähe."
Ka publik on sel suvel näljane. Ühest küljest on välismaale reisimine raskendatud, teisalt on ühiskond nii pikalt kinni olnud, inimestel on kõrgendatud vajadus kultuurielamuste järele.
"Juuni algul osteti ära kõik, mis müüki pandi, lausa defitsiit tekkis, sest inimeste kultuurinälg oli nii suur. Juuni lõpuks läksid piirangud väiksemaks, korraldajate poolt hakati massiliselt otsima kuupäevi varem ära jäänud üritustele," kirjeldab Nuutmann, lisades, et piletite müügiarvu pole sündmuste rohkus märkimisväärselt mõjutanud. "Keegi ei suple superedus, aga keegi pole ka liiga kurb. Saadi vereringe käima oma ettevõtetes, inimesed jälle käivad üritustel. Ilm on olnud ka midagi anomaalset."
See on kohati kaasa toonud ka olukordi, kus ürituse korraldaja ei oska kokku voorivate massidega ette arvestada ning nõnda tervitavad publikut pooletunnised söögi- ja tualetisabad.
Just nii juhtus eelmisel nädalavahetusel Rannapungerjal korraldatud Tuletorni kontserdiga, mida korraldavad Pille Lukin-Kangur ja Guido Kangur. Korraldajatena vabandasid nad lavalt publiku ees ootamatu olukorra pärast.
"Kohale tuli poole rohkem rahvast, kui oskasime oodata, meil oli rekordarv külastajaid. Arvestasime 1200-1300 inimesega, aga oli pea 2000," ütleb Lukin-Kangur.
Ehkki enamik külastajaist ostis piletid ette, tegi suur hulk seda alles viimastel päevadel enne kontserti, mistõttu ei jõudnud korraldajad enam kusagilt toitlustajaid ja välikäimlaid juurde tellida, kui kontserdipäeva hommikuks pilt selge oli, mis ees on ootamas.
Kangurid on Tuletorni kontserte korraldanud Rannapungerjal juba aastaid, seetõttu tundus, et tunnetus on käes. Ent niisugust rahvamassi ei lubanud ennustada miski.
"Rannapungerja on kontserdi korraldamiseks raske kant, seepärast on ka pilet nii odav," ütleb Lukin-Kangur.
Minifestivali pilet maksis 18 eurot, ent kuni 14-aastastele, liikumispuudega inimestele ja nende saatjatele on sissepääs prii. Esinemisnimekirjas olid aga näiteks Curly Strings, Rita Ray, Ewert and The Two Dragons.
Lukin-Kangur arvab, et ehk mõjutasid rohket osavõttu nii soodne piletihind, hea ilm kui ka esinejate nimekiri, ent jääb siiski kahtlema, sest kuum suvi on olnud tänavu kõigi kontserdikorraldajate liitlane, ent kogemus publiku kohaletulekuga on seinast seina.
Kangurid korraldavad kontserte ka Harjumaal asuvas Kõltsu mõisas ning kogemus sealt on üsna äärmuslik.
"See on väga erinev. Osa kontserdid tõmbavad rahva ära, aga miks see nii on, ei oska öelda. Ei tea, millest see sõltub. Üks kontsert on puupüsti täis, teisel üldse mitte," ütleb Lukin-Kangur.
Kui nende pere korraldatud kontserdid on valdavalt saanud suurt publikumenu nautida, siis teisal on korraldajaid, kes on pidanud kontserte ka ära jätma, sest eelmüügis pole piletite vastu huvi tuntud. Või siis on toimunud väga kammerlikud kontserdid paarisajale külastajale.
Curly Strings alustas oma uue albumi "Pidu meis eneses" kontserttuuriga juba juunikuus, vahetult pärast piirangute lõppu. Ansambli laulja ja muusik Eeva Talsi rääkis kontserdil, et esimese pääsukesena pidasid teised kollektiivid neid väga julgeks ning uurisid, kas publik ikka tuli kohale.
Talsi ütleb, et suvi on olnud väga erinev – juunis oli pilt üks ja juulis hoopis teine.
"Meie alustasime juunikuus nii vara, et mõned kontserdid olid sellised, kus oli rohkem inimesi, mõned, kus vähem. Suvituskohtadesse – nagu Kasepää – polnud inimesed juunikuus veel kohale jõudnud, samuti oli veel kartlikkust haiguse pärast. Aga nüüd juulikuus tuuritades on kontsertidel ja festivalidel olnud väga suur rahvamöll ja osalus. Selline tunne on jäänud, et juulis, kui inimesed on oma puhkused välja võtnud, inimesed käivadki rohkem ringi ja naudivad. Nii palju ka korraldatakse üritusi ja inimesi jagub igale poole. Juulikuu on olnud selline, et rahvast on nagu murdu, väga tahetakse elamusi ja just tahetakse festivalielamust, kus on mitu bändi koos – sellist melu tahetakse," kirjeldab Talsi. "Korraks on küll selline tunne, et maailm on jälle nagu vanaviisi, nagu enne."
Kes tuleb, see tarbib
Korraldajate kogemus aga näitab – kui publik juba kohale tuleb, siis ta ka tarbib. Nõnda kulutatakse meeleldi nii toidule, joogile kui muule meelelahutusele, mida festivalidel-kontsertidel pakutakse, et elamusest maksimumi võtta.
"Inimese kohta kulutati tavapärasest rohkem," kinnitab Viljandi Pärimusmuusika Festivali peakorraldaja Ando Kiviberg.
Viljandi folk, mis mullu piirangutest tulenevalt sootuks ära jäi, toimus tänavu 22.-25. juulini. Et aga tegemist on suurüritusega, kehtisid sellele mahupiirangud, mistõttu ei tohtinud publikumäär ületada 5000 inimest päevas. Seetõttu müüdi sel korral üksnes festivali- ja päevapasse, mitte aga üksikpileteid, mis tavapäraselt suure osakaalu publikust on andnud. Nõnda kujunes folgi tänavuseks publikuhulgaks nelja päeva peale kokku üle 8000 inimese varasema 22 000 – 25 000 asemel. Sellegipoolest tarbis väiksem hulk külastajaid rohkem, kui plaanida osati.
"Täpset statistikat meil veel ei ole, aga panime tähele, et mõned toitlustajad, kes arvestasid, et tulid kogu festivali varudega kohale, müüsid juba neljapäeva õhtuks kogu varu maha ja pidid reedel juba varusid täiendama. Tundub, et kauplejatel läks küll väga hästi," ütleb Kiviberg.
Folgi publik nautis festivalimelu nii nagu alati – võeti üles rivitants, istuti ja liiguti tihedalt. Kiviberg kinnitab, et passi ostnutel suurt pelgust nakatumise ees ei olnud, ent leidus ka neid, kes varem ette ostetud festivalipassi siiski tagasi müüsid – 3300 passiomanikust kasutas seda võimalust umbes 200.
"Neid on, kes pelgavad, ei taha riskida, näiteks vaktsineerimata inimesed parem hoiavad eemale," ütleb Kiviberg.
Folk tervikuna jäi Kivibergi sõnul miinusesse just nende üksikpiletite tõttu, mida sel korral müüa ei õnnestunud, ent kahjum oli juba ette sisse arvestatud.
"Miinuse suurusjärku veel ei oska öelda. 70 000 –75 000 euro kanti arvestasime, aga ei tea veel lõplikult. Mõned kulud olid plaanitust suuremad, pidime tegema ka täiendavaid kulutusi, alles lööme kulusid kokku, pilt on ees järgmise nädala lõpuks," ütleb Kiviberg.
Piirangute tõttu pidi festivali tavapärasest väiksemas mahus korraldama ka Saaremaa Ooperipäevade meeskond ehk Eesti Kontsert. Kui festivaliks Kuressaarde püstitatav "ooperimaja" mahutab muidu 2000 inimest, siis tänavu paigutati sinna 1500 tooli ning päris kõik etendused täissaalidele ei läinud. Viie päeva peale kokku külastas ooperipäevi umbes 7000 inimest.
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht Andri Maimets ütleb, et ooperipäevade publik on keskmisest festivalist vanemaealisem, mistõttu ilmselt ka ettevaatlikum. Seetõttu polnudki eesmärki masse maksimaalselt kokku ajada. Lisaks ettevaatlikkusele viiruse tõttu mõjutas ooperipäevi aga Kuivastus toimunud praamiõnnetus, mis langes täpselt festivali esimesele päevale ning jättis sadakond inimest kontserdielamusest ilma.
Ka Saaremaa Ooperipäevad jäid mullu ära, nii et suur hulk pileti ostnutest tulid juba 2019. aastal ette ostetud piletitega kohale. Maimetsa sõnul oli piletite tagastamine haiguse hirmus marginaalne.
Vene publik tühjade pihkudega
Kui Eesti kontserdikorraldajad on tänavuse suve ja publikuhulgaga pigem rahul ja toimetavad usinalt, siis sootuks teine pilt on vene publikut puututavate kontsertidega.
"Keelerühmiti on seis väga erinev, vene meelelahutusega on asjad päris kurvad," ütleb Piletilevi juht Sven Nuutmann. "Vene artiste Eestisse tuua ei saa, nii et sellel turul puudub pea üldse valik üritustest, sest kohalikku vene artisti on väga vähe, neid toodi ikka väljastpoolt sisse."
Nuutmann leiab, et valitsus peaks toetusmeetmeid korraldades vene kontserdikorraldajatele ka spetsiifiliselt mõtlema.
"Loodame, et selles kriisis jäävad ikka alles ka vene korraldajad, nende olukord on praegu palju keerulisem. See turg on täna täiesti seisev," tõdeb ta. | Inimesed jooksevad ohtratele suveüritustele tormi | https://www.err.ee/1608291993/inimesed-jooksevad-ohtratele-suveuritustele-tormi | Möödunud suvel jäi enamik üritusi koroonapiirangute tõttu ära. Tänavu püüavad nii kultuurisündmuste korraldajad kui ka külastajad mullust suuresti ärajäänud suve tagasi teha, mistap toimub kontserte ja festivale oluliselt rohkem ning neid külastatakse äärmise innukusega, mõne erandiga. |
Sun tunnistati süüdi "tülide ja pahanduste tekitamises". Sarnast süüdistust kasutatakse sageli aktivistide vastu, teatas BBC.
Sun juhtis riigi üht suurimat põllumajandusfirmat. Ettevõte tegutseb lihatööstussektoris. Samuti varustab firma toiduga koole ja haiglaid.
Väidetavalt oli Sun lähedane mitme Hiina poliitilise dissidendiga. Sun kritiseeris ka valitsuse maapiirkondade poliitikat. Sun süüdistas valitsust ka Aafrika seakatku varjamises.
Sun arreteeriti juba eelmisel aastal. Koos temaga peeti kinni veel 20 äripartnerit.
Väidetavalt eitas Sun kohtuistungil tema vastu esitatud süüdistusi. Sun kirjeldas ennast kui silmapaistvat kommunistliku partei liiget. Sun tunnistas siiski ka vigu. Näiteks internetis teadete postitamist.
Hiina võimud piiravad viimastel aastatel ettevõtjate tegevust. Selle käigus uuritakse mitut suurt tehnoloogiafirmat.
Aprillis määrasid Hiina monopolidevastased regulaatorid veebifirmale Alibabale 2,8 miljardit dollarit trahvi. Alibaba asutaja on üks Hiina rikkamaid mehi Jack Ma. Jack Ma teisel ettevõttel keelati aga minna börsile. | Valitsust kritiseerinud Hiina miljardär mõisteti 18 aastaks vangi | https://www.err.ee/1608292143/valitsust-kritiseerinud-hiina-miljardar-moisteti-18-aastaks-vangi | Hiina miljardär Sun Dawu mõisteti 18 aastaks vangi. Sun võttis sõna poliitiliselt tundlikel teemadel ja kritiseeris valitsust. |
"The X Factori" viimane hooaeg ilmus 2018. aastal ning ITV esindaja sõnas, et kanalil pole praegu plaani talendisaatega edaspidi jätkata, kirjutab Billboard.
Simon Cowelli loodud võistlussaatest jõudis eetrisse 15 hooaega ehk 445 osa.
Tänu saatele "The X Factor" kerkisid muusikamaailmas esile mitmed nüüdseks tuntust kogunud nimed. Näiteks said saatest tuule tiibadesse poistebänd One Direction ja tüdrukutebänd Little Mix.
Cowell jätkab ITV-s aga uue muusikalise viktoriinisaatega, mis kannab pealkirja "Walk The Line". | Ühendkuningriigi "The X Factor" enam ekraanile ei jõua | https://menu.err.ee/1608292104/uhendkuningriigi-the-x-factor-enam-ekraanile-ei-joua | Briti telekanal ITV otsustas teha lõpparve alates 2004. aastast Ühendkuningriigis eetris olnud talendisaatega "The X Factor". |
Zirgi eelujumise kiireim mees oli Tomoe Hvas Norrast, kelle aeg oli 52,22. Zirk jäi võitjale alla 0,6 sekundiga.
Eestlane jättis seljataha Rumeenia ujuja Daniel Martini, kelle aeg jäi esimesele kuuele juba märkimisväärselt alla. Rumeenlane läbis distantsi ajaga 55,09 ja kaotas võitjale ligi kolm sekundit.
Kokkuvõttes saavutas Zirk 100 m liblikujumises 41. koha. Eesti rekordist jäi teda lahutama 14 sajandikku.
Poolfinaali oleks pääsenud ajaga 51,74.
Kaheksa eelujumise peale näitas parimat minekut ameeriklane Caeleb Dressel, kelle aeg 50,39 märgib uut olümpiamängude rekordit.
Poolfinaali pääsesid kaheksa eelujumise 16 kiireimat ujujat, need ujutakse homme. | Zirk tegi südika ujumise, kuid poolfinaali pääsemine jäi kaugele | https://sport.err.ee/1608292122/zirk-tegi-sudika-ujumise-kuid-poolfinaali-paasemine-jai-kaugele | Neljapäeval osales ujuja Kregor Zirk Tokyo olümpiamängude 100 m liblikadistantsil, saavutades 3. eelujumises ajaga 52,82 6. koha. |
Lidl ja Tallinna linn sõlmisid 2018. aastal lepingu, mis on seotud Raadiku tänava 11 ja 11a kinnistutega Lasnamäel. Lepinguga võttis Lidl endale kohustuse avalikult kasutatavate teede, haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni valmis ehitada. Tallinna linna hinnangul pidid lepingu järgi tööd valmima hoone kasutusloa taotlemise ajaks.
Lidl esitas kasutusloa taotluse 5. märtsil.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet leidis, et lubatud teede ehitus polnud selleks ajaks valmis ja lepingu rikkumisest teavitas amet ka taotluse menetluse raames.
Tallinn küsis ettevõttelt leppetrahvi maksmist ja lepinguga võetud kohustuste täitmist.
Lidl vastas, et kõik kohustuslikud tööd olid aprilli lõpu seisuga nõuetekohaselt ja täies ulatuses tehtud, seega ei näe nad alust leppetrahvi maksmiseks. Ettevõte lisas, et lepingus on kasutusloa taotlemine kestev protsess ja rajatiste valmisehitamise tähtaeg pole seotud selle taotlemise esitamise kuupäevaga.
Lidl selgitas, et enam kui kolm kuud enne leppetrahvi nõude esitamist saatis ettevõte ametile kirja, et kohustuste täitmist on takistanud võrguettevõte ja halvad ilmaolud, mis ei sõltu ettevõttest. Sellest tulenevalt saatis Lidl linnale põhjendatud ettepaneku halduslepingu muutmiseks.
Ettevõte lisas, et kui linn leppetrahvinõudest ei loobu, on neil õigus nõuda linnalt kahjude hüvitamist.
Linnavalitsus polnud loobumisega nõus ja pöördus halduskohtusse, et leppetrahv sisse nõuda.
Lidl esindaja ütles ERR-ile, et koos kauplustevõrgu arendamisega üle Eesti investeerib Lidl alati ka uute teede, ristmike ja haljastuse rajamisse. "Tallinnas oleme avalikku infrastruktuuri investeerinud umbes 500 000 eurot, sealhulgas ka Raadiku 11 kinnistut ümbritsevatesse teedesse, mis on linnale üle antud," ütles avalike suhete spetsialist Janika Jaago.
Jaago lisas, et kohtuasjaga seoses hoiduvad nad kommentaaridest.
Lidl pole ka avaldanud, millal Eestisse rajatud kauplused uksed ostjatele avavad. | Tallinn pöördus ehitusvaidluse tõttu Lidli vastu kohtusse | https://www.err.ee/1608292107/tallinn-poordus-ehitusvaidluse-tottu-lidli-vastu-kohtusse | Tallinna linnavalitsus leidis, et Eestis kaupluste avamiseks valmistuv kaubanduskett Lidl pole ühe oma poe juures teede väljaehitamise lepingust kinni pidanud ja nõudis ettevõttelt trahvi. Lidl teostas kõik lubatud tööd aprilli lõpuks ja ei näinud trahvi tasumiseks põhjust, mistõttu pöördus linnavalitsus kohtusse. |
"Tahame esitada võimalikult palju piirangute tõttu ära jäänud etendusi, enne kui uued võimalikud piirangud rakenduvad," selgitas lavastaja Mart Koldits.
Telliskivi kvartalis spetsiaalselt kohandatud M-hoone, Von Krahli saal ja lisaprogramm võimaldavad 30 päevaga etendada lavastusi rekordilisele publikule. Von Krahli trupp astub lavale premeeritud etendustega, millest mõned vaid esietenduseni jõudnud ("Aed") ja mõned viimaseid kordi laval (******* ja "Paratamatus elada samal ajal").
"Tahame teatrifestivaliga tuua saalidesse nii juba kogenud Von Krahli publikut kui ka uusi nägusid. Meie trupp on viimased poolteist aastat harjutanud kokkumängu, kuid kõige tähtsam – võimalus tehtut publikuga jagada – on puudunud. Just seetõttu suurem saal ja tihe kava. Nähtu mõtestamiseks Luule ja Eero Epneri juhitud kohtumised publikuga ning legendaarsed Von Krahli peod iga nädala lõpuks," lisas Koldits.
Festivaliprogrammi enamus lavastusi tuleb etendamisele Telliskivi kvartali M-hoone laval, märksõnaga ******* tähistatud lavastus Von Krahli saalis. Laval Marika Vaarik, Jörgen Liik, Rasmus Kaljujärv, Mari Abel, Ingmar Jõela, Katariina Tamm, Markus Truup ning külalistena veel ka Ursel Tilk, Joosep Uus, Jaanus Nuutre ja Paide teatrist Jan Teevet, Kirill Havanski ja Johannes Richard Sepping.
• "Aed", lavastaja Peeter Jalakas – 4.–7. august
• "Pigem EI", lavastaja Juhan Ulfsak – 2021. aasta parima lavastaja, parima
naispeaosatäitja, parima meeskõrvalosatäitja ja muusikalise kujunduse
auhinnad – 11.–14. august
• "Paratamatus elada samal ajal", lavastaja Lauri Lagle – lavastus on teatri
programmis viimaseid kordi – 18., 19. ja 21. august
• "Sa oled täna ilusam kui homme", lavastaja Lauri Lagle – etenduskunsti
auhind, naispeaosatäitja ja meeskõrvalosatäitja auhinnad – 25.–28. august
• *******, lavastaja Mart Koldits – koostöös Paide teatriga, Von Krahli teatris.
Lavastus on teatri programmis viiimaseid kordi.
Lisaks on Von Krahl pannud kultuurimaailma taassisenemiseks kokku lisaprogrammi, et abistada neid, kes mõtete ja tõlgendustega üksi jäänud. Neljapäeviti vahetult pärast etendust toimub vestluspaneel "Von Krahl algajatele" Eero Epneri või Luule Epneri juhtimisel (Telliskivi kvartali M-hoone); reedeti toimub Taavi Eelmaa salongiõhtu "APPARATUS JA APPARATA" (Von Krahli Salong) ja laupäeviti nädala etendusest inspireeritud pidudeseeria (Von Krahl). Lisaks toimub 28. augustil lavastaja Mart Kolditsa selgitusaktsioon saladuses
hoitud ******* kohta (registreerimine [email protected]). | Von Krahl kolib Telliskivisse ja annab augustis 30 etendust | https://kultuur.err.ee/1608292095/von-krahl-kolib-telliskivisse-ja-annab-augustis-30-etendust | Von Krahl kolib Telliskivisse ja annab augustis Telliskivi M-hoone saalis festivali Etendused publikuga raames 30 etendust. |
Esialgsete hinnangute kohaselt vedasid SKP kasvu töötleva tööstuse ja teenuste kasv.
Võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga kasvas SKP 3,7 protsenti.
Statistikaamet avaldab üksikasjaliku aruande 31. augustil.
Läti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2021. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta vastava perioodiga 1,3 protsenti. Majanduse kahanemise taga olid siis karmid koroonapiirangud. | Läti statistikaamet: teise kvartali majanduskasv oli 10,3 protsenti | https://www.err.ee/1608292080/lati-statistikaamet-teise-kvartali-majanduskasv-oli-10-3-protsenti | Läti statistikaameti kiirhinnangust selgus, et riigi teise kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2020. aasta sama perioodiga võrreldes 10,3 protsenti. |
Esimene geim algas eeldatavalt tugevamate ehk venelaste domineerimisel, 18 minutit kestnud geim lõppes maailmameistrite selge ülekaaluga 21:13.
Teises geimis leidsid lätlased oma mängu üles ning korrektse tehnika toel alistati venelased minimaalse vahega 21:19.
Otsustavas geimis olid lõunanaabrid suurepärases hoos ning õnnestumine õnnestumise järel tüüris Tocsi ja Plavinsi kindla 15:11 geimivõiduni, kogu mäng kuulus 2:1 lätlastele.
Venelastest maailmameistreid juhendab endine tipprannavõrkpallur Rivo Vesik.
Võiduka mängu järel hoiavad lätlased kahe võiduga B-alagrupis esikohta, teisel positsioonil paiknevad alistatud venelased. Lisaks kuuluvad alagruppi ka üks Tšehhi ja üks Mehhiko paar. | Läti rannavõrkpallurid näitasid maailmameistritele koha kätte | https://sport.err.ee/1608292077/lati-rannavorkpallurid-naitasid-maailmameistritele-koha-katte | Neljapäeval läksid Tokyo olümpiamängude rannavõrkpalliturniiri B-alagrupis vastamisi lätlased Edgars Tocs ja Martins Plavinš ning valitsevate maailmameistrite näol venelased Oleg Stojanovski ja Vjatšeslav Krasilnikov. Üllatuslikult võttis võidu Läti paar. |
Briti kodanik Anne Dopson kaebas oma tööandja töövaidluskomisjoni pärast seda, kui kolleeg viitas arvustuses, et ta on vanaema. Dopson oli siis 62-aastane ja tal oli kolm lapselast, teatas The Times.
"Kuigi mul oli sel hetkel kolm lapselast, oli see viide minu vanuse üle naermine. See tekitas kontoris naeru," ütles Dopson.
Komisjon leidis, et viide Dopsoni vanuse suhtes oli talle kahjulik.
Dopson töötas meediafirmas reklaamijuhina. Meediafirma üks väljaannetest on ka autoajakiri Fleet World. 2017. aastal kirjeldas ajakirja toimetaja Steve Moody seitsmekohalist sõiduauto mudelit Renault Kadjar.
Artiklis viitas Moody, et mitmed meediafirma töötajad on autot testinud, sealhulgas ka Dopson. "See on mugav pereauto, mis sobib ka vanaemale," kirjutas Moody.
Dopson kaebas kõigepealt firma juhtidele.
"Mul pole probleemi olla vanaema. Kuid ma ei nõustu sellega, et minu vanuse üle võib nalja teha," kirjutas Dopson oma ülemusele
Ettevõtte juhid lükkasid aga Dopsoni kaebuse tagasi. Dopson lahkus pärast seda töölt. | Suurbritannia komisjon: kolleegi ei tohi nimetada vanavanemaks | https://www.err.ee/1608292068/suurbritannia-komisjon-kolleegi-ei-tohi-nimetada-vanavanemaks | Suurbritannias otsustas töövaidluskomisjon, et kolleegi nimetamine vanavanemaks on vanuseline diskrimineerimine. |
Keset kohtumist jala pealt kokku kukkunud ja elustamist vajanud Eriksenil on koduklubi Interiga kehtiv leping, ent juba kohe pärast terviseriket kõneldi, et taanlase karjäär Itaalia tippklubis võib läbi olla, sest klubil on mängijate tervislikule seisundile väga karmid eeldused.
29-aastast jalgpallurit ravinud arstid kahtlevad, kas Erikseni süda Itaalia kõrgliigas mängimisele vastu peab.
Interis ootab teda ees põhjalik tervisekontroll, mille järel selgub, kas taanlane saab tippjalgpalliga jätkata.
Isegi kui Eriksen läbib kontrolli edukalt, peab mees vähemalt kuueks kuuks palliplatsilt eemale jääma ja see tähendab seda, et augustis koguneva meeskonnaga jalgpallur niipea liituda ei saa.
Möödunud hooajal aitas Eriksen Interil võita esimese Itaalia kõrgliiga tiitli peale 2010. aastat. | Eriksen sõidab uuel nädalal Interisse südant kontrollima | https://sport.err.ee/1608292059/eriksen-soidab-uuel-nadalal-interisse-sudant-kontrollima | Juunis jalgpalli Euroopa meistrivõistluste avamängus Soome vastu infarkti saanud Taani mängijat Christian Erikseni ootab ees südamekontroll, mis selgitab, kas vutitäht saab praeguse koduklubi Milano Interi eest mängimist jätkata. |
Müüja valimisel ei ole oluline, kelle võrguga on tarbimiskoht ühendatud ning vahetamise käigus ei katke gaasitarne.
Konkurentsiameti energia- ja taristuosakonna juht Margus Kasepalu soovitas gaasitarbijatel küsida pakkumisi erinevatelt firmadelt, sest nii võib saada palju parema pakkumise kui see, mis siiani olnud on.
Ka Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu soovitas turul ringi vaadata, kuna ettevõtetel on erinevad strateegiad. "On väga-väga palju kliente, kes kindlasti turul ringi vaadates leiaksid endale soodsama alternatiivi," kinnitas ta ERR-ile.
Gaasihind.ee võrdluskeskkonna kohaselt saab Eestis eratarbija gaasi osta lisaks turuliidrilt Eesti Gaasilt veel Eesti Energialt, Alexelalt, 220 Energialt, Energate'ilt ja Tarbegaasilt. Kohalikke gaasimüüjaid on veel.
Gaasimüüjate vahetamine on muutumas üha populaarsemaks. Kui 2018. aastal vahetas konkurentsiameti kohaselt gaasimüüjat 1827 kodutarbijat, siis 2019. aastal kasvas see arv juba 3360 kodutarbijani. | Üha rohkem inimesi vahetab gaasimüüjat | https://www.err.ee/1608292050/uha-rohkem-inimesi-vahetab-gaasimuujat | Eesti gaasiturg on avatud juba alates 2007. aastast, mis tähendab, et sarnaselt elektriga on võimalik endale ka meelepärane gaasipakkuja valida. |
Lõõmav päike, külmad jäätised, mustritega suvekleidid, heledad õlgkübarad. Inimesed otsivad veel viimased minutid varju. Vabu kohti veel on. Tasaselt hõljub projektsioonis prügikottidest moodustuv suur kala, taustal merelained. Paremal pool publikut istub tõstuki külge üles hiivatud hiiglaslik süvaveesukelduja kostüümis nukk, kes vaatab ühe näopoolega publiku poole. Inimesed kogunevad aeglaselt, kuid viimaks on publik istumas, lava täitub inimestega, etenduse sissejuhatuseks astuvad lavale linnapea Mihhail Kõlvart ning AS Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. Etendus võib alata.
Etendus on üles ehitatud erinevatest tükkidest – orkestri ja koori kuuldavale toodud muusika, süvaveesukeldumise kostüümis nukk, kolm tuletantsijat, kaks sukeldumiskostüümis noormeest, ekraanidel kuvatav videomaterjal. Keskendun igale osale eraldi ning seejärel võtan kokku üldpildi.
Hiigelmarionett
Kaheksa meetri kõrgune hiigelmarionett saabus Eestisse Hispaaniast. Nuku valmistas tänavateatriettevõte Carros de Foc, mille peakorter asub Hispaanias Alicantes. Ettevõte on maailmas tuntud eelkõige oma mobiilsete hiigelnukkude poolest, mis on osalenud tänavateatrite festivalidel neljal mandril. Marioneti liigutamiseks kasutatakse kraana abi, selle tegevust juhib kaheksaliikmeline eestlastest ja hispaanlastest koosnev meeskond.
Etenduse peaprodutsent Ants Lusti sõnul sümboliseerib tuuker nii inimeste seotust merega kui ka inimese soovi uurida ja avastada. Samas juhib tuuker tähelepanu inimtegevuse pimedamale poolele ehk ohtudele, mis kaasnevad maailmamere omandina kohtlemisega. "Tuuker on meie suhtumise sümbol – me vaatame ja uurime, aga lahkume jälgi jätmata. Lavastuses kõneleb tuukri kaudu publikuga ka Emake Maa," ütles Lusti intervjuus Eesti Päevalehele.
Lavastaja Ran Arthur Braun kommenteeris marionetti ühest küljest kui vau-efekti ning lisas: "Nukk mängib lavastuses naissoost süvaveesukeldujat, kes mängib meid ennast ehk inimkonda. … Tema sõnum meile on, et ookean vajab meid, ookean vajab päästmist. … Tema sõnum on armastus – me oleme siin, sest me armastame planeeti," lausus ta intervjuus Kroonikale.
Muusikaline suurlavastus "Ookean" Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Hiigelmarionett astus etenduses üles olulise tegelase ja sümbolina. Marionett kõneles publikuga, kaardistades maailmamerega toimuvat sooviga panna inimesi mõtlema kõigele halvale, mida inimkonnana tehakse ning muutma oma suhtumist ja käitumist. Nukk vaatas publikule kõrgelt ülevalt alla, tema silmad liikusid inimeselt inimesele vahepeal rohkem avanedes ja siis jälle rohkem sulgudes. Selle ning ka jutu üsna mustvalge sisu tõttu kõlas räägitu kahjuks rohkem halvustamise ja moraliseerimisena, nuku suuruse tõttu hiiglasliku näpuga viibutamisena mitte mõtlema panemisena. Nukk kangastus mulle ka Jumala kujundina, mis lähtus tema suurusest, veel peal kõndimise ja maakera enda käes hoidmise sümbolist.
Tuletantsijad
Publiku kõrval, vaheridades ja eelkõige inimeste ees tegid trikke kolm tuletantsijat. Nad kasutasid etenduse jooksul erinevaid järjest suuremat efekti loovaid vahendeid, nähtu muutus aina intensiivsemaks ja suuremahulisemaks. Nende liikumine oli lummav ning palavat ilma arvesse võttes muljet avaldav. Kõigest sellest kangastus järgmine kujund – maailm põleb. Oleme inimkonnana jõudnud punkti, kus Maa keskmine temperatuur on aina kõrgem, järjest enam riike ja piirkondi on hädas võimatult kõrgete õhutemperatuuride, metsatulekahjude, looduskatastroofidega.
Sukeldumiskostüümis noormehed
Publiku vaheridades, nende ees oleva tühja ruumi piires ja lava peal kõndisid ringi kaks sukeldumiskostüümis noormeest. Nende eesmärgi ja põhjusena nägin ma tuletantsijate abistamist, nendest tekkivate kasutatud vahendite ära koristamist ja vajaminevate vahendite üles seadmist. Nad olid abinõu, et etenduse jooksul kasutatu ei tekitaks publikule pikalt nähtavat prügi ning et erinevad elemendid oleksid sujuvamalt kokku seotud.
Videoprojektsioon
Ekraanidel nähtu jaguneb kolmeks – ette ja kohapeal filmitud videomaterjal ning mõlemale lisatud videoefektid. Ette filmitud videomaterjalis võis näha erinevaid vees liikujaid – (nais-)akrobaadid/tantsijad/veeolendid, kaklevad/põlevad mehed. Naistel olid sujuvad, tantsisklevad, pisut sensuaalsed liikumised, mis tekitas mulje looduse loomulikust, inspiratsiooni ja loomingulisust pakkuvast naturaalsest olekust. Põlevad mehed läksid merre ennast katvat tuld kustutama, see oli pääs kindlast hävingust. Mere piiril toimuv kaklus ärgitas mõtlema inimkonna võitlusele selles, mida maailmas toimuvaga ette võtta. Kohapeal filmitud videomaterjalis näidati hiigelmarioneti liikumist, koori, orkestrit, publikut. Videomaterjalid vaheldusid, neile liideti peale erinevaid efekte, mis tekitasid mulje mere liikumisest, kuumusest. Sisu oli pidevalt intensiivistuv, kuni lõpuks jõudis kõik samasuguse rahu ja vaikuseni nagu etenduse alguses.
Muusika – koor ja orkester
Muusika on loonud helilooja Ülo Krigul, elektroonilise helikujunduse on loonud Sander Mölder. Esitajad Tallinn Sinfonia orkester ja Voces Tallinn koor, dirigent Risto Joost.
Muusikaline suurlavastus "Ookean" Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Intervjuus Kroonikale kommenteerib lavastaja Braun muusikat järgmiselt: "Kriguli muusika on moodne muusika, sel on mitmeid tööstuslikke elemente. Kriguli "Ookeanile" kirjutatud muusika ei ole selline, mida sa lihtsalt plaadilt kuulad. See on mõeldud esitamiseks just sellisel moel, nagu meie teeme. See on seotud kunstilise sõnumiga," ning lisas ERR-ile antud interjuus: "Helilooja Ülo Krigul on spetsiaalselt loonud muusikalise suurvormi, mis on inspireerunud ookeani kihtidest ja muu hulgas päikesevalguse hulgast nendes."
Dirigent Risto Joost lisas Eesti Päevalehes ilmunud artiklis: "Tegemist pole süvaklassikalise kaasaegse muusikaga, teos on universaalselt mõjus ja kõikehõlmav. Seal on pulseerivat rütmi, seal on kõlavärvide müstikat. Ülo on väga tundliku helikeelega helilooja, ta on kirjutanud orkestrile väga solistlikult, iga mängija mängib oma partiid."
Muusika on kindlasti lavastuse süda, selle kõige toimivam, kõige kõnekam ehitusblokk. Helimaastik ehitub aja vältel järjest rohkem üles. Alguses on kuulda Shepardi tooni, mis on illusioon lõpmatuseni tõusvast või langevast muusikalisest skaalast. Koori tekitatud helid ja laul koos orkestri tõusude ja languste, maheduse ja ägeduse, suurejoonelisuse ja tasasusega olid imeliselt kõnekad ja nauditavad. Teos on emotsioonirohke ja temaatiliselt tihke, viies eri maailmadesse ja tuues esile erikülgseid tundepuhanguid. Eriti nauditav oli teose keskpaigas kõlav perkussiooni soleerimise osa koos maheda orkestritaustaga.
Üldpilt, eesmärgid ja reaalsus
Lavastuse olemuse kohta on selle kodulehel öeldud, et tegemist on muusikalise suurlavastusega, mis räägib maailma hoidmisest, unistamisest, vabadusest ja aupaklikust suhtumisest elusse. Tähelepanu soovitakse juhtida Läänemere halvale rannikuvete seisundile, mis on tingitud nii reostusest kui ka toitainete liigsest juurdevoolust, põhjustades vetikate vohamist ja tekkinud hapnikuvaeguse tõttu omakorda veeloomastiku surma.
Braun kommenteeris lavastust järgmiselt: "Isiklikult näen ma "Ookeani" kui installation happening 'i (installatiivne häppening), millel on klassikalise muusika narratiiv. Või õigemini – moodsa klassikalise muusika narratiiv, sest muusika on moodne, kuid seda esitatakse klassikaliste muusikainstrumentidega. Olemuselt on tegemist installatsiooni ehk projektiga, mida pole nädalaid kokku harjutatud ning mis sisaldab endas sümboolseid teatrilisi elemente. Seega pole "Ookean" kontsert või šõu, vaid vaatajale pakutav elamus. "Ookeani" abstraktsiooni puhul on omavahel segatud mitmed justkui juhuslikult kokku sattunud elemendid, mis lõpuks ühe ja väga tugeva terviku ehk mõtte moodustavad."
Muusikaline suurlavastus "Ookean" Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Risto Joost ütles materjali kohta, et see annab ettekujutuse, milline võiks olla tänapäeva inimese roll meie keskkonna hoidmisel, väites, et näpuga liigselt ei näidata, ei tekitata suuri aktsioone, juhitakse tähelepanu. Fookus olevat tänapäevasel muusikateatril, muusika visuaalsete elementidega toetamisel. "Tänapäeva inimene on multidistsiplinaarne ja harjunud haarama kõike kiiresti kõikide meeltega, visuaalne meel on üks tugevamaid," väitis Joost.
Kõigest eelpool kirjutatust ning tegijate ideedest ja mõtetest kinni haarates vormub minu jaoks lavastusest tänapäevane versioon moraliteest. Moralitee on keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend – didaktiline lugu, mis näitab, mis on hea, mis on halb. Moralitees toimub abstraktsete tõdede reaalseks vormimine. Head kiidetakse, premeeritakse, halb saab karistatud. Juhtiv jõud on Jumal ja tema plaan, mitte inimene. Tegelased on isikustatud abstraktsed mõisted (nt Inimkond) ning inimlikud voorused ja pahed (nt seitse surmapattu), mida etendasid tantsijad, miimid, akrobaadid, loomatreenerid, žonglöörid, maadlejad, jutuvestjad jmt. Tegevustik toimub kas mitme peatuspunktiga välilavadel või vankerlavadel. Näidendid olid mõeldud haritud keskklassi publikule.
Siit võib tuua mitu paralleeli "Ookeaniga". Hiigelnukk edastab Jumala plaani, ta sümboliseerib Inimkonda. Ta halvustab inimeste tegusid, juhtides tähelepanu käitumise muutmise olulisusele. Tuletantsijaid, sukeldujaid ja vees tegutsevaid tegelasi etendavad kaskadöörid, akrobaadid ja tantsijad, kes sümboliseerivad maailmas toimuvaid abstraktseid protsesse. Tegevustik on jaotatud mitme erineva koha vahel – vees toimuv ettevalmistatud materjal, laval toimuv orkestri- ja kooripoolne tegevus, nuku liikumine ümber publiku, mida võib nimetada omamoodi vankri liigutamiseks, et erinevad inimesed saaksid näha sarnast toimingut enda asukohast lähtuvalt.
Lavastaja väites, et omavahel juhuslikult kokku sattunud elemendid moodustavad ühtse ja väga tugeva terviku, julgen ma kahelda. Dirigent Risto Joosti väide, et tänapäeva multidistsiplinaarne inimene on harjunud kõike haarama kiirelt ja kõikide meeltega, on küll tõde, ent ka tema väidab, et visuaalne meel on üks tugevamaid. Seega ei ole imestada, et etenduses saavad kohati põhirolli ja tähelepanu nukk, videokujundus, tuletantsijad, sukeldujad ... , ühesõnaga kõik muu peale kõige meeldivama ja kõnekama osa – muusika. Hea meelega kuulaks muusikat teises kontekstis veel, teist laadi lisaelementidega. Või oleks kõige meeldivam kuulata seda nõnda, et orkester ja koor jäävad selja taha ning publiku ees laiutab suursugune meri, pakkudes võimaluse igal inimesel enda mõtteid isekeskis mõtiskleda ja ise vajalike järeldusteni jõuda.
Kuna samasse nädalasse mahtus veel teinegi klassikalist muusikat ja visuaalset vaatemängu endas siduv kultuurielamus, mis käsitles sarnast teemat, siis ei saa ma jätta neid kahte kogemust võrdlemata. Tegemist oli Sõpruse kinos esilinastunud filmiga "Last and First Men" ehk "Viimased ja esimesed inimesed". Filmis kõlab emotsionaalne, tühjust, süngust ja kurba lootust täis muusika, milles kõlavad klassikalised instrumendid (eelkõige keelpillid), vokaalid, filmi lokatsioonides salvestatud ning elektrooniliselt muudetud helid. Selles on samavõrra kõnekad nii heli, pilt kui pealeloetud jutustus. Üks laseb rääkida teistel ja vastupidi, samal ajal toetades üksteist täielikult. Film räägib maailma möödapääsmatust hukust ja ähmastest võimalustest seda päästa. Ei ole midagi, mis oleks üleliigne, ei ole midagi, mis segaks teist jutustamise vahendit enda kõrval. Lavastuse "Ookean" puhul oleks soovinud ka näha rohkem sellist lähenemist. Nuku sümbol tundub idee poolest tugevamana, kui oli selle teostus. Kõik muu oli muusika suurepärasuse kõrval üleliigne. Videokujundus oleks võinud olla palju tühjem, lihtsam, abstraktsem. Paistab, et vähem oleks olnud rohkem. Kahjuks segasid kõiksugu visuaalsed elemendid sedavõrd muusika kuulamist, et see jäi kohati väärilise tähelepanuta. Ometi oli teos oma rikkalikkuses niivõrd täielik juba iseeneses, rääkides seda sama lugu, mida lavastuse loojad on tahtnud edasi anda juba ainult omaette. | Arvustus. Vähem olnuks rohkem | https://kultuur.err.ee/1608291852/arvustus-vahem-olnuks-rohkem | Muusikaline suurlavastus "Ookean"
Heliteose autorid Ülo Krigul, Sander Mölder
Lavastaja Ran Arthur Braun
Dirigent Risto Joost
Laval ja ekraanidel orkester Tallinn Sinfonia, koor Voces Tallinn, elektroonika, hiigelnukk, plast, elu
Esiettekanne 15. juulil Tallinna kruiisisadama välilaval |
"Jah, vaktsineerimisega on tõesti liiga palju probleeme ja see tempo on liiga aeglane. Me ei ole kuidagi selle olukorraga rahul," ütles Kallas (Reformierakond).
"Olen sellest tervise- ja tööministriga ka korduvalt rääkinud. Minu hinnangul ei suuda juhtivad ametnikud sotsiaalministeeriumis juba mõnda aega pakkuda uusi lahendusi ja seda tempot kiirendada," lisas peaminister.
"Lähiaeg toob selle selguse, mis personali ümberkorraldustega on vaja teha, et tegelikult need käigumuutused tuleksid. Selge on see, et juhtivtasandil on muutusi vaja," rõhutas Kallas.
Preaministri järel sõna saanud tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et tema soovib keskenduda lahendustele, mitte süüdlaste otsimisele.
Tuleb leida üles vaktsineerimise kitsaskohad, rääkis Kiik ja tõi välja, et eri maakondades on eri põhjused, miks vaktsineerimine on olnud aeglane. "Tempo võiks olla veelgi kiirem, aga selleks vaja nii vabu vaktsineerimisaegu kui ka soovijaid," märkis minister.
"Mis puudutab personaaliat, siis teatud muutused on juba tehtud ja need on augustis-septembris tulemas - on see tervishoiuala asekantsleri (Maris Jesse - toim.) vahetus või on see, et vaktsineerimisala juhi (Marek Seeri - toim.) ametiaeg saab läbi. Ma arvan, et kogu platsi puhtaks lüüa pole ka mõistlik. Vaatame, mis on need täiendavad käigud, mis tunduvad mõistlikud. Ootame ära ka terviseameti külmlao juhtumi aruanded, ja sealsed probleemkohad ning vastutuse küsimused. Need tulebki siis tervikuna ette võtta," rääkis Kiik.
Eesmärk vaktsineerida 22. septembriks 70 protsenti täiskasvanutest
Kiik kinnitas pressikonverentsil, et eesmärk vaktsineerida astronoomilise sügise alguseks, 22. septembriks 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast on endiselt jõus. "Selleni tahame kindlasti ka jõuda," ütles ta.
Lisaks peaks täiendavalt tulema uuendatud vaktsineerimise tegevuskavasse ka laste vaktsineermisega hõlmatuse sihid, mida valitsuskabinet alles hakkab arutama ning ministeerium on seadnud kõrgema sihi ka eakate hõlmatuse suhtes, ütles Kiik.
"Vanuserühmas 60+ peaks hõlmatus olema veelgi kõrgem - kas just samaks kuupäevaks, võib-olla on see mõnevõrra hiljem, aga see oleks selleks, et haiglariski minimeerida," rääkis minister.
Kiik ütles ka, et seni ei ole kindlaid andmeid revaktsineerimise kohta, mistõttu ei saa praegu ka kindlaid plaane veel teha. "Me oleme ettevalmistusi teinud, soetanud lisavaktsiine selleks, lõplik selgus peaks tulema sügisel, praegu juulikuus ei oska mitte ükski riik öelda adekvaatselt, kui kaua kestab ühe või teise või kolmanda vaktsiini kaitse või millised tüved võivad sügisel või talvel tekkida, mille jaoks võib osutuda vaktsineerimine varem vajalikuks," tõdes Kiik.
Kaitsevägi annab vaktsineerimiseks telke
Kaitseminister Kalle Laanet kinnitas neljapäeval pressikonverentsil, et kaitseväe meditsiiniteenistus on valmis aitama, kui sotsiaalminsteerium soovib abi mobiilsete vaktsineerimiskeskuste loomisel. "Kui see taotlus tuleb, siis me kindlasti kohe reageerime, oleme selleks valmis," ütles Laanet.
Kiik kinnitas samas, et sellekohane taotlus on parajasti sotsiaalministeerumis ette valmistamisel.
"Nii nagu kaitsevägi aitas esimese kriisi ajal mobiilse haiglaga ja ka staabi töö juhtimisel, siis on tõesti hetkel ette valmistamisel ametlik abitaotlus kaitseministrile selleks, et erinevaid vaktsineerimispunkte ja telke välja panna kohtades, kus kohapealne tervishoiuressurss on olnud ebapiisav. Mul on väga hea meel, et kaitsevaldkond meile ka siin appi tuleb," rääkis Kiik. | Kallas: me ei ole vaktsineerimise olukorraga rahul | https://www.err.ee/1608292047/kallas-me-ei-ole-vaktsineerimise-olukorraga-rahul | Peaminister Kaja Kallas kritiseeris neljapäeval valitsuse pressikonverentsil vaktsineerimise käiku, märkides, et selle juhtimises tuleb teha muudatusi. |
Aegna liinil võib reedel seoses tugeva tuulega esineda häireid reisilaev Vesta kõikidel väljumistel. Väljumiste toimumise täpsustab vedaja reede hommikul kella 9-ks.
Sarnane hoiatus on antud ka reisiparvlaeva Soela kõikide väljumiste osas Triigi-Sõru liinil, reisikiirkatamaraani Runö väljumiste osas Ringsu-Munalaiu ja Ringsu-Pärnu liinil ning reisiparvlaeva Kihnu Virve väljumiste osas Kihnu-Munalaiu ja Munalaiu-Manilaiu liinil.
Ilmateenistuse prognoosi järgi puhub reedel edelatuul 7-12, puhanguti 18, rannikul kuni 15, puhanguti 23, õhtul kuni 28 m/s. | Tugeva tuule tõttu võib reedel katkeda laevaühendus väikesaartega | https://www.err.ee/1608292038/tugeva-tuule-tottu-voib-reedel-katkeda-laevauhendus-vaikesaartega | Kuna ilmateenistus prognoosib reedeks väga tugevat tuult, hoiatab väikesaartega laevaliiklust korraldav Kihnu Veeteed, et laevaühendused võivad katkeda. |
NorthCape4000 on 185 osalejaga võistlus, mis startis 24. juulil kell 8.30 Trento lähedalt Itaaliast ning lõppeb Euroopa põhjaranniku tipus North Cape'is. Raja pikkus on enam kui 4000 km. Sel aastal sõidetakse läbi ka Eestist ehk kõikidel on võimalus minna rahvuskaaslasi ergutama. Kuna sel erakordsel katsumusel ei ole lubatud võistlejaid abistada, siis ei tohi sõitjatele midagi anda, kuid kaasa elamine ning kõrval ja taga sõitmine on hetkeliselt lubatud.
Kolmapäeva õhtuks oli Väärsi (sõitja nr 171) läbinud 120 tunniga 1457 kilomeetrit koos 14 388 tõusumeetriga. Eestlane on hetkel Poolas ja hoidmas 27. positsiooni. Kuna osalejad magavad erinevatel aegadel, siis on kindlat kohta raske öelda. Korra oli Väärsi näiteks ka kaheksandal kohal. Toomik kannab võistlusel numbrit 164.
Võistluse liider on praegu Temmen Martin, kuid pikalt oli esikohal ka Askan von Schirnding. Nemad on juba Leetu jõudnud. Sellise tempo juures on liidrid Eestis reedel, Väärsi jõuab kodumaale pigem laupäeval-pühapäeval.
Võistluse teekonda saab jälgida siin. | Kaks eestlast osalevad Euroopa pikimal jalgrattavõistlusel | https://sport.err.ee/1608292044/kaks-eestlast-osalevad-euroopa-pikimal-jalgrattavoistlusel | Kaks eestlast, Mathias Väärsi ja Siim Toomik, on osalemas Euroopa pikimal jalgrattavõistlusel NorthCape4000, mille trass läbib ka Eestit. |
Bencic vajas Kasahstani tennisisti alistamiseks kolme setti ning neist esimene pakkus põnevust viimaste hetkedeni, lõppedes seisul 7:6. hilisema finalisti kasuks. Teises setis oli 6:4 kindlam jällegi Rõbakina, kes viis kohtumise otsustavasse setti.
50 minutit kestnud kolmas sett pakkus väga tasavägiseid geime, kuid 24-aastane šveitslane kallutas seti 6:3 enda kasuks.
Bencici finaalivastane selgub loetud tundide pärast, kui teises poolfinaalis asuvad edasipääsu nimel võitlema ukrainlanna Elina Svitolina ja tšehhitar Marketa Vondrousova.
Meeste turniiril on neljapäeval kavas veerandfinaalid. Esimene poolfinalist on juba selgunud, kui Karen Hatšanov võitis Ugo Humberti. | Olümpia tenniseturniiril selgus esimene finalist | https://sport.err.ee/1608292023/olumpia-tenniseturniiril-selgus-esimene-finalist | Neljapäeval peetakse olümpial naiste tenniseturniiri poolfinaale ning esimese matši tulemusena jätkab väärtusliku tiitli peale mängimist šveitslane Belinda Bencic, kes alistas ligi kolm tundi väisanud maratonkohtumises Jelena Rõbakina. |
Viimase kahe nädalaga on tuvastatud 5558 nakatumist, mida on 2468 võrra rohkem kui eelnenud kahenädalasel perioodil, mil neid registreeriti 3090.
Soomes on kogu pandeemia vältel andnud positiivse koroonaproovi 105 260 inimest.
Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 67 uut koroonanakkuse juhtu, teatas neljapäeval haiguste ennetamise ja kontrolli keskus.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta tõusis 35,7-le.
Lätis tehti ööpäevaga 6974 testi, millest üks protsent osutus positiivseks.
Koroonaviirusega nakatumisi on Lätis tuvastatud ühtekokku 138 717, COVID-19 tagajärjel on surnud 2554 inimest.
Leedus tuvastati viimase ööpäeva jooksul 380 uut koroonanakkuse juhtu, teatas neljapäeval statistikaamet.
Suri üks koroonahaige.
Viimase kahe nädala haigestumus 100 000 elaniku kohta kerkis 91,4-ni, positiivsete testide osakaal kasvas 2,5 protsendini päevas.
Leedus on alates pandeemia algusest andnud positiivse koroonaproovi 282 039 inimest, COVID-19 tagajärjel on surnud 4413 inimest. | Soomes tuvastati ööpäevaga 765 koroonajuhtu | https://www.err.ee/1608292020/soomes-tuvastati-oopaevaga-765-koroonajuhtu | Soomes leidis viimase ööpäevaga kinnitust 765 uut koroonanakkuse juhtu, edastas neljapäeval terviseamet. |
Kaebajad soovisid esialgse õiguskaitsega peatada linnavalitsuse korraldust, kuna leidsid, et detailplaneeringu kehtivuse korral saab hakata seda ellu viima, sh ehitama ja ehitamist ette valmistama ning muu hulgas ka puid eemaldama.
Planeerimisseaduse kohaselt ei tähenda aga detailplaneering ehitustegevuse alustamist, vaid selleks on vaja esitada eraldi ehitusloa taotlus ning väljastada ehitusluba ning samuti nõuab puude raiumine ning igasugune detailplaneeringu elluviimine eraldi lube, märkis kohus.
Halduskohus leidis, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna selle kohaldamata jätmine ei muuda kaebuse eesmärgi saavutamist hilisema kohtuotsusega võimatuks või oluliselt raskemaks.
Esialgse õiguskaitse eesmärk ei ole takistada linnal ja kolmandal isikul ehk spordiklubil FC Levadia igasugust planeeringu elluviimiseks vajalikku tegevust, vaid tagada, et planeeringualal ei toimuks kohtumenetluse ajal pöördumatuid muutusi.
Esialgse õiguskaitse taotluse järgi soovivad kaebajad eelkõige vältida puude raiumist ning seni ehitatud ebaseaduslike ehitiste seadustamist. Kohus selgitas, et detailplaneeringu kehtestamine ei anna õigust ehitada ega raiuda detailplaneeringu alal puid. Detailplaneering on küll lähiaastate ehitustegevuse alus, kuid ehitada tohib alles ehitusloa alusel. Ka ehitusraieks on vajalik eelnevalt ehitusloa või ehitusteatise olemasolu.
Samuti andis Tallinna linn oma arvamuses esialgse õiguskaitse osas kinnituse, et linna esindajad on teavitanud Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit sellest kohtumenetlusest ning palunud alale esitatavate võimalike raielubade menetlemisest keelduda.
Ehkki kohus mõistab kaebajate soovi peatada esialgse õiguskaitse korras detailplaneeringu kehtivus, siis ei nähtu asjas selliseid erakordseid asjaolusid, mille tõttu oleks kaebuse eesmärgi saavutamine ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata välistatud või oluliselt raskem.
Samuti tuleb arvestada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei anna seda ellu viia soovivale isikule õiguspärast ootust ja usaldust, et tal on võimalik detailplaneeringus toodut edasi arendada, tõdes kohus.
Halduskohtu määruse saab vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.
Halduskohtu neljapäevane määrus puudutab vaid esialgset õiguskaitset ning põhikaebuse menetlusse võtmise ja muu sisulise osas teeb kohus otsustuse eraldi.
MTÜ Eesti Memento Liit koos eraisikutest kaebajatega esitasid 21. juulil Tallinna halduskohtule kaebuse seoses Tallinna linnavalitsuse korraldusega kehtestada detailplaneering Maarjamäe jalgpallikeskuse rajamiseks.
Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ütles, et nad ei võitle jalgpallihallide vastu, vaid seisavad selle eest, et Kommunismiohvrite Memoriaali säiliks sakraalsus.
Kaebusega ühinesid MTÜ Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu Memento Tallinna Ühendus, MTÜ Jõgevamaa Represseeritud, Memento Järvamaa Ühendus, Memento Rakvere Ühing MTÜ, MTÜ Tartu Memento, Memento Võrumaa Ühendus, Mittetulundusühing Läänemaa Memento ja Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus "Pärnu Memento" ning eraisikutest on kaebusele kirjutanud alla Leo Õispuu, Riina Solman, Reelika Mõttus ja Rudolf Kasper Naruski.
Kaebajad märgivad, et nii Kommunismiohvrite Memoriaali, Maarjamäe Memoriaali kui ka Saksa sõjaväekalmistu näol on tegemist kalmistuseaduse mõttes kalmistuga. Kalmistuna on kalmistuseaduses käsitletud vajalike ehitistega maa-ala, mis on ettenähtud surnute ja tuha matmiseks. On üldteada, et kalmistu üks funktsioon on olla lahkunust allesjäänud põlvedele kohaks, kus paikneb mälestusehitis (hauakivi vms) lahkunust. On üldteada, et Eestis on kalmistuid, kus ei toimu enam matmisi.
Kaebajad on seisukohal, et Tallinna linnavalitsuse 21. juuni korraldus nr 755, millega kehtestati detailplaneering, on õigusvastane. Kalmistuseaduse § 4 näeb ette nõude, et kalmistu välispiirist peab olema tagatud vähemalt 50 meetri laiune vöönd, kuhu on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada müra. | Kohus ei andnud Mementole jalgpallikeskuse vastu õiguskaitset | https://www.err.ee/1608292014/kohus-ei-andnud-mementole-jalgpallikeskuse-vastu-oiguskaitset | Tallinna halduskohus ei andnud neljapäeval Maarjamäe jalgpallikeskuse rajamise vastu olevatele Eesti Memento Liidu MTÜ-le ja eraisikutele esialgset õiguskaitset, kuna kohtu hinnangul pole selles vaidluses see vajalik. |
Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos juht Dmitri Rogozin teatas neljapäeval Twitteris, et Baklanov on surnud. Baklanov oli NSVL-i masinaehitustööstuse minister. Samuti juhtis ta riigi kosmosetööstust.
Baklanovi surma põhjust ja täpset aega ei mainitud.
Baklanov kuulus kaheksast NSVL-i ametnikust koosnevasse rühma, mis pani NSVL-i juhi Mihhail Gorbatšovi 1991. aasta augustis koduaresti. Rühmitus kuulutas end ajutiseks valitsuseks. Riigipöördekatse ebaõnnestus.
Üks riigipöörajatest, NSVL-i siseminister Boris Pugo tegi enesetapu vahetult pärast riigipöörde ebaõnnestumist.
Venemaa parlament andis 1994. aastal amnestia kümnele riigipöördega seotud inimesele. Sellega lõppes 14-kuuline kohtuprotsess, kus neid süüdistati riigireetmises.
Edasi tegutsesid endised riigipöörajad Venemaa poliitikas ja erasektoris.
Riigipöörajate liider Gennadi Janajev suri 2010. aastal. Janajev oli siis 72-aastane. Janajev kuulutas riigipöördekatse ajal ennast NSVL-i presidendi kohusetäitjaks.
Riigipöördes osalenud kaitseminister marssal Dmitri Jazov suri 2020. aastal.
"Ta on ja jääb legendiks. Jazov oli vapper, otsustav võitleja, tark ja vastutustundlik komandör," ütles Jazovi surma järel Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu
Venemaal premeeriti teda pärast Nõukogude Liidu lagunemist sõjaväeliste autasudega. | Suri viimane 1991. aasta NSVL-i riigipöördekatses osaleja | https://www.err.ee/1608292005/suri-viimane-1991-aasta-nsvl-i-riigipoordekatses-osaleja | Neljapäeval suri Oleg Baklanov, kes osales 1991. aasta NSVL-i riigipöördekatses. Ta oli viimane elus olev riigipöördekatse korraldanud kaheksaliikmelise rühma liige. |
Ja samas on nad inimesed meie eludest. Võib-olla isegi "tüdrukud naabermajast". Meist mõnegi jaoks. Äkki isegi paljude jaoks?
"Loodame jätkata normaalset elu," ütleb Julia Beljajeva. Sümpaatne.
"Eesti naised on kõvad." Nii ütleb Vabariigi President. Ja ta ei eksi.
Katrina Lehis. Paljude jaoks uskumatu talent. Eestis võib-olla seninägematu. Pärast 2014. aasta juunioride maailmameistritiitlit tuli tal oodata, et naiskonda pääseda. Aga Lehis on teinud julgeid otsuseid. Väga julgeid.
Kahe aasta tagusest treenerivahetusest kõneldakse palju. Kuid see naine, juunioride maailmameister, täiskasvanute tiitlivõistluste medalvõitja, võttis 22-aastaselt vastutuse olla ema. Vanuses, millal tippsportlased harva midagi niisugust teha julgevad. Tema julges. Ja paistab, et on saanud vastu parima.
Erika Kirpu. Aastal 2010 lõpetasime Tartus mõlemad gümnaasiumi. Küll erineva. Erika lõpetas hõbemedaliga. Juba siis oli ta spordis tegija. Ja läks ülikooli õigusteadust õppima.
Ei lähe meelest, kuidas käisin 2017. aasta sügisel, pärast naiskondlikku MM-tiitlit ühel väikesel noortevõistlusel "Tartu Lootused". Ja kui südamlikult Erika Kirpu vanemad, mõlemad vehklemistreenerid, mind seal vastu võtsid. Hiljem oli raske ja valus. Viktor Kirpu lahkumine, ootamatu ja ebaõiglane. Aga saatus andis midagi suurt ka tagasi.
Julia Beljajeva. Treenib siiani Turu tänava spordihoone suhteliselt kitsastes oludes, kuhu peavad ära mahtuma paljud spordialad. Tema pööraselt uskumatu MM-tiitel aastal 2013 oli säde, mis süütas kire vehklemise vastu. Minu jaoks.
Tulid keerulisemad aastad. Ilmselt loomulik osa võiduga harjumise ja sellega elamise protsessist. Ja eneseteostus meditsiinivaldkonnas. Tippspordi kombinatsioon tööga hoopis muul erialal on võimalik! Ja mitte "Potjomkini küla" moodi, nagu nõukogude ajal. Vaid päriselt.
Elu on huvitav. Beljajeva osakonnas töötav doktor Eiki Strauss elas kunagi samas majas ja samas toas, kus täna elan mina. Eestis on nii võimalik. Ja olümpiavõit keskmisest isiklikum.
Irina Embrich. Samuti ema. Treener. Eesti vehklemise legend. Tema staatus ja tähendus on sellised, mida pole naiskonnakaaslased veel saavutanud. Isegi olümpiavõitjatena mitte.
Üle 20 aasta Eesti koondises. Selle ajaga on Embrich loonud kaljukindla silla. Olga Aleksejevast, Maarika Võsust ja Heidi Rohist kuni Kristina Kuuse, Beljajeva, Kirpu, Lehise ja Karoliine Loidini.
Jah. On olnud perioode, kus olümpiavõit tundus pigem unistus kui käegakatsutav eesmärk. On olnud tülisid. Neid ei saa unustada, aga neist saab õppida. Ja on võimalik andestada. Nagu elus ikka.
Mida see kõik vehklemise ja nende naiste kohta räägib?
Mõelge! Mitmekülgsus. Avatud mõtlemine. Armastus.
Vehklemine on spordiala, mis oma olemuses soosib harmoonilist inimest. Kindlasti rohkem kui paljud teised spordialad. Ajal, kui läbi paistavad löövat need, kes suudavad oma fookuse võimalikult kitsaks mõelda, annab vehklemise olümpiavõit lootust ka "renessansi inimesele".
Eestil on just sellisel alal neli olümpiavõitjat.
Minu arust on see ilus. | Johannes Vedru: olümpiavõitjad. Inimesed meie elust | https://sport.err.ee/1608291966/johannes-vedru-olumpiavoitjad-inimesed-meie-elust | Nad on erilised. Kõik meie olümpiavõitjad on erilised. |
"Kuna COVID-19 levik on taas tõusuteel ja me peame olema ettevaatlikud, siis selleks, et kõigil filmihuvilistel oleks võimalik turvaliselt festivalist osa saada, esitleme PÖFF-i veebikinos väikest valikut meie kavast," rääkis Tartuffi juht Kristiina Reidolv.
Kokku jõuab Elisa veebiplatvormil Elisa Stage tegutseva PÖFF-i veebikino ekraanile kuus Tartuffi linateost, mida on võimalik vaadata üle terve Eesti.
India režissööri Prithvi Konanuri sotsiaalses draamas "Kus on Pinki?" läheb kaduma kaheksakuune beebi, tõstatades India ühiskonnas valusa teema -- laste varastamine ja müümine. Hispaania režissööri Ainhoa Rodrígueze draama "Kärgatus" toob vaatajate ette Lõuna-Hispaania kolkakülade naiste lood, mis on välja kasvanud patriarhaalsest keskkonnast. Norra lavastaja Charlotte Blomi draamakomöödia "Diana pulmapidu" jälgib lapse silmade kaudu tema vanemate kooselu, kus tõusud vahetuvad mõõnadega ja pisarad naeruga.
Dokumentaalfilmidest on kavas Itaalia režissööri Francesca Mazzoleni "Punta Sacra" – lugu Rooma külje all tegutsevast illegaalsest kogukonnast, India režissööride Rintu Thomase ja Sushmit Ghoshi "Tulega kirjutades", milles ühiskonna kõige madalamast kihist pärit India naisajakirjanikud võitlevad sule ja kaameraga ebaõigluse vastu, ja USA režissööri Rodney Ascheri "Viga maatriksis", mis uurib, kas meie elu on tõesti simulatsioon nagu kultusfilmis "Matrix".
Filmi saab hakata vaatama kohe pärast selle Tartu seansi lõppu ja pilet kehtib kuni 11. augusti hilisõhtuni. Kõigil mängufilmidel on eestikeelsed subtiitrid. Filmid on kättesaadavad ainult Eestis. | Valikut Tartuffi filmidest näeb ka PÖFF-i veebikinos | https://kultuur.err.ee/1608291921/valikut-tartuffi-filmidest-naeb-ka-poff-i-veebikinos | Valik esmaspäeval Tartus algava armastusfilmide festivalil Tartuff linastuvatest filmidest jõuab ka Pimedate Ööde filmifestivali PÖFF veebikinosse. |
Gruusia valitsuspartei juht Irakli Kobakhidze süüdistas kolmapäeval kokkuleppe ebaõnnestumises opositsiooni. Kobakhidze sõnul pole üle poole opositsiooni saadikutest lepinguga liitunud, teatas Rferl.
Valitsuspartei Gruusia Unistus võitis 2020. aasta oktoobris parlamendivalimised. Opositsiooni hinnangul olid valimised ebaõiglased, sest kasutati pettust. Seejärel boikoteerisid mitmed opositsiooniparteid parlamendi tegevust ja nõudsid uute valimiste korraldamist.
EL proovis vahendajana riigis sisepoliitilist kriisi lahendada. Gruusia tahab lääneriikidega sidemeid tugevdada.
Euroopa Ülemkogu president Charles Michel vahendas aprillis opositsiooni ja koalitsiooni vahelist kompromisskokkulepet.
"Väiksemad opositsiooniparteid kirjutasid kokkuleppele alla. Suuremad parteid aga keeldusid. Siiski nad liitusid parlamendi tööga," ütles Kobakhidze
EL-i vahendatud kokkuleppe kohaselt oleksid pidanud 2022. aastal toimuma ennetähtaegsed parlamendivalimised, kui Gruusia Unistus saab oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel alla 43 protsendi häältest. Samuti oleks pidanud toimuma riigis mitmed reformid.
"Kokkuleppe põhipunktid on juba ellu viidud," ütles Kobakhidze.
Mitmed opositsiooni poliitikud vastasid Kobakhidze teadaandele, et plaanivad parlamendist lahkuda ja boikoteerida kohalikke valimisi. | Gruusia võimupartei tühistas EL-i vahendatud kokkuleppe opositsiooniga | https://www.err.ee/1608291963/gruusia-voimupartei-tuhistas-el-i-vahendatud-kokkuleppe-opositsiooniga | Gruusia valitsuspartei tühistas Euroopa Liidu vahendatud kokkuleppe opositsiooniga. Mitmed opositsioonipoliitikud lubasid oktoobris toimuvaid kohalikke valimisi boikoteerida. |
2019. aastal omandas Tamatie Invest OÜ AS Sagro aktsiad. Toona firma suuromanik Peeter Mänd kommenteerida ei soovinud, mis plaanid tal krundiga on. Aasta hiljem ühines osaühing Laagri Kinnisvara OÜ-ga, mille üks omanikest on Peeter Männi poeg Mart Mänd.
Firma teine omanik Kaupo Koitla rõhutas, et tegu on pika protsessiga ning nad on vallaga kaks aastat läbirääkimisi pidanud, et leida mõlemale poolele sobilikud arenduslahendused. Ta kinnitas, et praegu toimuvad alal lammutustööd.
Saue vallavanem Andres Laisk tunnistas, et vald on kaua oodanud hetke, mil vanad kasvuhooned lammutatakse ning tekib kaasaegne linnaruum, mida on võimalik kasutada. Esimesed läbirääkimised algasid kohe pärast maa-ala omanikuvahetust.
Valla soov oli, et uusarendus moodustaks tervikliku linnaruumi.
"Eks me algul jooksime ikka nurki maha," kommenteeris Laisk esmaseid läbirääkimisi arendajaga. "Peagi sai ka arendaja aru, et kuubikud ei ole meie linnaruumi sobiv lahendus."
Laisa sõnul alustati projektiga kaks aastat tagasi, kui endise köögiviljakasvataja maad uue omaniku leidsid. Aasta tagasi jõuti eskiisilahenduseni ning algatati detailplaneering.
Laisk sõnas, et nii suuremahuline planeering nõuab aega ja ta kaldub arvama, et esimeste hoonete kerkimiseni aasta jooksul veel ei jõuta.
Ka Koitla ei olnud väga optimistlik ehituse kiire alguse suhtes, kuna ehitusmaterjalide hinnad on kõrged. Ta avaldas lootust, et kui hinnad langevad, saab ka ehitustöödega peagi alustada. | Endise tomatikasvatuse asemele Laagris tekib moodne linnaruum | https://www.err.ee/1608291930/endise-tomatikasvatuse-asemele-laagris-tekib-moodne-linnaruum | Endisele põllumajandusettevõttele AS Sagrole kuulunud kasvuhoonetega maa-aladest saab Laagri aleviku uus keskus, kuhu tulevad järgmise kümne aasta jooksul korterelamud hinnanguliselt 2000 elanikule ja ärikvartal. |
Saue vallavanem Andres Laisk selgitas ERR-ile, et hoone säilitamiseks on peetud läbirääkimisi nii endise kui praeguse omanikuga, kuid ühiselt on leitud, et see oleks keeruline. Maja on viimased 20 aastat seisnud tühjana, on amortiseerunud ning puudub suurem avalik huvi hoone säilitamise vastu.
Muinsuskaitseameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Madle Lippus tõdes, et 20. sajandi arhitektuurinäidete kaardistamine oligi uuring, mis pööras tähelepanu ajalooliselt erilistele säilitamisväärsetele hoonetele, kuid seaduslikku mõju nende üle ei oma.
Lippus selgitas, et kümmekond aastat tagasi pakuti vallale, kas nad sooviks hoonet võtta muinsuskaitse alla, kuid seda soovi ei olnud.
Hoone asemele tuleb jalakäijate promenaad, mis ühendab raudteejaama keskusega, ja tunnel, mille kaudu kergliiklejad ohutult sõidutee alt läbi pääsevad. Tegu on osaga suurest projektist, mille käigus kujundatakse uus Laagri aleviku keskus. | Laagri keskuses läheb lammutamisele tuntud hoone | https://www.err.ee/1608291936/laagri-keskuses-laheb-lammutamisele-tuntud-hoone | Lähipäevil asutakse lammutama endist sovhoosi haldushoonet Laagri alevikus Hoiu tänaval, mis on nimetatud kultuuriministeeriumi tellitud uuringus silmapaistvaks 20. sajandi arhitektuuri näiteks, mida võiks väärtustada ja kaitsta. |
Hiina teenis neljapäeval Tokyo olümpia esimese ujumise kuldmedali, kui Zhang Yufei oli kiireim naiste 200 m rinnuliujumise finaalis. Yufei naasis juba hetk hiljem taas basseini, sest osales naiste 4 x 200 m vabaltujumise finaalis, kus teeniti ameeriklannade ja austraallannade ees esikoht. Hiinlannad ujusid üllatuslikult välja ka uue maailmarekordi – 7.40,33.
Peale neljapäevahommikusi ujumisalasid juhib medalitabelit 14 kuldmedaliga (kokku 29 medalit) Hiina, vaid üks kuldmedal vähem on USA-l (kokku 36 medalit) ja Jaapanil (kokku 22 medalit). Neljandal kohal paikneb seitsme kuldmedaliga (kokku 25 medalit) Venemaa Olümpiakomitee. | Hiina ujujad aitasid enim medaleid võitnud riikide pingereas USA-st mööduda | https://sport.err.ee/1608291951/hiina-ujujad-aitasid-enim-medaleid-voitnud-riikide-pingereas-usa-st-mooduda | Igipõline rivaalitsemine suurriikide USA, Hiina ja Jaapani vahel pakkus neljapäeval Tokyo olümpiabasseinis palju põnevust, sest võidukad hiinlannad tõstsid kodumaa kuldmedalite tabelis ühe võiduga Ameerika Ühendriikidest ette. |
Marsruuti hakatakse kasutama peamiselt kaubaveoks. 27. juulil tegi üks laev, Stena Scandica, juba oma esimese reisi, teatas LSM.
"Ventspilsi vabasadam tervitab suure rõõmuga uut Stena Scandicat. See suur ja kaasaegne alus parandab Läti ja Skandinaavia vahelist reisimist. See saadab olulise sõnumi Läti ja naaberriikide tööstussektorile," ütles Ventspilsi vabasadama tegevjuht Andris Purmalis.
Ventspils-Nynäshamn on lühim marsruut Baltikumi ja Skandinaavia vahel.
Kaks uut parvlaeva asendavad eelmist kahte laeva. Vanad laevad hakkavad sõitma Läti ja Saksamaa vahel. | Läti ja Rootsi vahel hakkab sõitma kaks uut parvlaeva | https://www.err.ee/1608291912/lati-ja-rootsi-vahel-hakkab-soitma-kaks-uut-parvlaeva | Rootsi laevafirma Stena Line paneb Ventspilsi ja Rootsis asuva Nynäshamni linna vahelisele liinile kaks uut parvlaeva. |
Musta augu tagune valgus ilmus välja röntgenkiirguse kajana supermassiivsest mustast august, mis asub 800 miljoni valgusaasta kaugusel I Zwicky 1 (I Zw 1) nimelises galaktikas, vahendab ScienceAlert.
Uuringu autori ja Stanfordi Ülikooli astrofüüsiku Dan Wilkinsi sõnul ei tohiks musta auku neelduvast valgusest välja tulla kübetki. Seetõttu ei tohiks vaataja musta augu taga midagi näha. Uurijad näevad aga Wilkinsi sõnul siiski röntgenkiirte kaja, sest must auk painutab ilmaruumi, koolutab valgust ja käänab enda ümber magnetvälju.
Musta augu vahetus ümbruses leidub kosmoses nii mõndagi. Näiteks on seal musta augu sündmuste horisont ehk nii-öelda pöördepunkt, kust edasi on isegi valgus ära põgenemiseks liiga aeglane.
I Zw 1* taolisel aktiivsel mustal augul on ka juurdekasvuketas. Viimane kujutab endast hiiglaslikku lapikut tolmu- ja gaasiketast, mis keerleb musta augu sisemuse suunas nagu kraanikausist alla voolav vesi. Hõõrde- ja magnetvälja mõjul muutub juurdekasvuketas äärmiselt kuumaks – suisa nii kuumaks, et sealsed elektronid kistakse aatomite küljest lahti ja need moodustavad magnetiseeritud plasma.
Kohe aktiivse musta augu sündmushorisondi välispiiri taga ja juurdekasvuketta siseserva sees paikneb musta augu koroona. Seal on kõrvetavalt kuumad elektronid, mis ammutavad oletatavasti oma energia musta augu magnetväljast.
Magnetväli ise keerdub niivõrd palju, et katkeb ja kasvab taas kokku. Päikesel vallandab säärane protsess võimsaid purskeid. Musta augu puhul käitub koroona aga osakeste kiirendina, mis muudab elektronid nii energiarikkaks, et need hakkavad röntgeni lainepikkusel eredalt särama.
Wilkinsi sõnul kuumutab väändunud ja musta augu läheduses katkenud magnetväli kogu augu ümbrust. Samuti tekitab see kõrge energialaenguga elektrone, mis hakkavad omakorda moodustama röntgenkiiri.
Muist nende röntgenkiirte tillukesi osakesi kiiritavad musta augu juurdekasvuketast. Seejärel töödeldakse need fotoelektrilise neeldumise ja fluorestsentsi protsesside käigus ümber ning paisatakse taas ilmaruumi. Nähtust nimetatakse järelkajaks või röntgenkiirguse spektri puhul peegelduseks. Selle peegeldusheitme abil saab kaardistada musta augu sündmuste horisondi lähiümbrust.
Just kirjeldatud salapärast koroonat Wilkins ja kolleegid I Zw 1* uuringuid alustades uudistada tahtsidki. Nad vaatlesid musta augu kodugalaktikat 2020. aasta jaanuaris kahes röntgeni-observatooriumis: NUStaris ja XMM-Newtonis.
Uurijad nägid küll vaatlusandmetes ootuspäraselt röntgenkiirguse leeke, kuid märkasid ka midagi enda jaoks ootamatut. Nimelt esines kiirgusspektri teises osas väiksemaid ja hilisemaid valgussähvatusi.
Wilkins mõistis, et need sähvatused sobisid kokku musta augu tagant tulevate peegeldustega. Musta augu tugeva gravitatsioonivälja mõjul kaardusid sähvatuste trajektoorid augu ümber ja nende valgus magnetiseerus.
Uurija sõnul on ta juba mitu aastat püüdnud kirjeldatud valguskajade ilmumist teoreetiliselt ennustada. Kuna ta nägi neid oma arendatavas teoorias juba ette, leidis ta teleskoobivaatlustes nähtule kiiresti seletuse.
Ehkki uurijaid rõõmustab, et järjekordne üldrelatiivsusteooria võtmeennustus on tõeks saanud, pakub avastus teadlastele huvi teistelgi põhjustel. Esiteks on teadlastele alati põnev mustade aukude kohta uusi teadmisi hankida, arvestades kui keeruline on neid vaadelda. Teiseks annab avastus aimu, kui kaugele on arenenud inimkonna uurimisvõimekus.
Uuring avaldati ajakirjas Nature. | Teadlased nägid esimest korda musta augu taga valgust | https://novaator.err.ee/1608291915/teadlased-nagid-esimest-korda-musta-augu-taga-valgust | Musti auke ümbritseb sedavõrd äärmuslik magneti- ja gravitatsioonikeskkond, et meilegi peaks näha olema augu ümber põiklevat valgust, mis peegeldub selle tagaküljelt tagasi. Vähemalt peaks see nii toimima Einsteini üldrelatiivsusteooria ennustuste järgi. Nüüd nägi rahvusvaheline rühm astronoome, et ennustus sai tõeks. |
Hashimoto kogus 88,465 punkti ning edestas sellega 2017. aasta maailmameistrit Xiao Ruotengi Hiinast vaid 0,4 punktiga. Pronksmedali teenis venelane Nikita Nagornõi.
Noor olümpiavõitja asus sportvõimlemisega tegelema kahe vanema venna eeskujul. Väiksena käis ta vendadega spordisaalis kaasas ning palus, et ka teda treenitaks. Treener palus poisil pisut oodata, vihjates liiga noorele eale, kuid kuna Hashimoto jätkas vendadega trennis kaasas käimist, pakkus treener temalegi vahendeid. Sihikindlus on end ära tasunud, sest oma esimestel olümpiamängudel kõige kirkam medal võita on suurepärane tulemus.
Noort jaapanlast peetakse uueks võimlemistäheks, kellel on ees pikk ja edukas karjäär. Hashimoto edu oli jaapanlastele oluline, sest nende senine sportvõimlemise staar, 32-aastane Kõhei Uchimura, kel auhinnakapis kaks järjestikust olümpiakulda, Tokyos viimast harjutust sooritama ei pääsenud ning teatas olümpiakarjääri lõpetamisest.
Hashimoto ei soovinud ennast Jaapani võimlemislegendiga eriti võrrelda. "Mina tema mantlipärija? Me võtame Uchimura pärandi ning seda veelgi edendades viime võimlemise Jaapanis veelgi kaugemale," ütles noormees ajakirjanikele. | Meeste sportvõimlemine sai endale kõigi aegade noorima olümpiavõitja | https://sport.err.ee/1608291906/meeste-sportvoimlemine-sai-endale-koigi-aegade-noorima-olumpiavoitja | 19-aastane jaapanlane Daiki Hashimoto astus kolmapäeval meeste individuaalses mitmevõistluses kõigi aegade noorima võimlejana pjedestaali kõrgeimale astmele. |
Uutest nakatunutest 171 inimest ehk 77 protsenti on vaktsineerimata. 11 nakatunu vaktsineerimiskuur on pooleli, teatas terviseamet.
Eesti viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 107,83.
Ööpäeva jooksul avati kuus uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 37 patsienti. Nendest intensiivravi vajab üks patsient, kes on ka juhitaval hingamisel. Haiglaravil viibivatest patsientidest kaks inimest ehk 5,7 protsenti on lõpetatud vaktsineerimisega.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 55 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 16 inimest (44 protsenti).
Ööpäeva jooksul suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene – 62-aastane vaktsineerimata mees. Kokku on Eestis surnud 1272 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 96 inimesel. 62 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Pärnumaale lisandus 40, Tartumaale 25, Võrumaale 13, Ida-Virumaale kümme ja Põlvamaale seitse uut nakkusjuhtu. Järva- ja Lääne-Virumaale lisandus kuus, Viljandimaale viis, Valgamaale kolm, Rapla- ja Saaremaale kaks, Jõgevamaale üks uus positiivne testitulemus. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Kuuel juhul rahvastikuregistrijärgne elukoht puudus.
Ööpäeva jooksul manustati 5521 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 630 435 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 556 158 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 56,8 protsenti.
Koroonaviiruse leviku risk tõusis kõrgele tasemele
Seoses koroonaviiruse leviku laienemisega tõusis Eesti riskitase kollaselt ehk keskmiselt tasemelt oranžile ehk kõrgele tasemele.
Oranž ohutase tähendab, et kogukonnas levib nakatumine ka väljaspool koldeid ning koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatakse piirangud. Kõigil, kes pole seda veel teinud, tuleks end vaktsineerimisega viiruse eest kaitsta.
Vaktsineerimata inimestel on soovitatav kanda avalikes siseruumides maski, vältida rahvarohkeid ja kinniseid ruume, suhelda tuttavatega õues, telefoni teel või interneti vahendusel ning võimalusel töötada kodust, seisab valitsuse teates.
Ka kergete haigussümptomitega tuleb jääda koju, konsulteerida arstiga ja teha COVID-19 kahtluse korral test. Lisaks tasub kasutada HOIA mobiilirakendust, mis annab teada, kui oled inimeste seas liikudes olnud koroonaviiruse kandjaga lähikontaktis.
Neljaastmeline riskitasemete süsteem tuleneb ühiskonnaelu korraldamise kavast koroonaviiruse tingimustes. Rohelise, kollase, oranži ja punase värviga tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset. Iga riskitaseme puhul on välja pakutud ka võimalikud tegevused, kuidas iga inimene, asutus ja riik saab koroonaviiruse leviku piiramisele kaasa aidata.
Riskitaseme hindamisel arvestatakse viimase seitsme päeva keskmist nakatunute ja surmade arvu. Lisaks võetakse arvesse positiivsete testide määra, hospitaliseeritud inimeste arvu, haiglaravil viibivate ja juhitaval hingamisel olevate COVID-19 patsientide arvu ning 14 päeva tuvastamata nakkusteega nakatunute osakaalu kõigist nakatunutest.
Riskitaseme vaatab valitsus üle korra nädalas ja see avalikustatakse veebilehel kriis.ee. | Ööpäevaga tuvastati 222 uut koroonajuhtu, suri üks inimene | https://www.err.ee/1608291876/oopaevaga-tuvastati-222-uut-koroonajuhtu-suri-uks-inimene | Möödunud ööpäeval analüüsiti Eestis 3119 koroonaviiruse proovi, millest positiivseks osutus 222 testi ehk 7,1 protsenti võetud proovide koguarvust. Suri üks inimene. |
33-aastane Perilli oli ajaloolisele olümpiamedalile väga lähedal juba üheksa aastat tagasi Londonis, kui jäi slovakitari Zuzana Štefecekova ja prantslanna Delphine Reau'ga finaalis itaallanna Jessica Rossi järel jagama teist kohta.
Ümberlaskmisel olid konkurendid Perillist aga napilt paremad ja nõnda jäi ta hoopis esimesena pjedestaalilt välja. 2016. aastal Rios pidi ta leppima kvalifikatsiooni 13. kohaga ning finaali ei pääsenudki.
Neljapäevaks olid toonased pettumused unustatud ning Perilli oli 2012. aasta hõbeda kuldmedali vastu vahetanud Štefecekova ning ameeriklanna Kayle Browningi järel kolmas.
33 000 elanikuga San Marinost sai ühtlasi väikseima elanike arvuga riik, mis olümpiamängudel medali teeninud.
Meeste kaevikrajal tõid Jiri Liptak ja 2008. aasta olümpiavõitja David Kostelecky Tšehhile kaksikvõidu, pronksi sai britt Matthew John Coward Holley. Sealjuures võidutsesid nii Londonis kui Rios Horvaatia laskjad. | Londoni pettumuse unustanud laskja võitis San Marinole ajaloolise medali | https://sport.err.ee/1608291897/londoni-pettumuse-unustanud-laskja-voitis-san-marinole-ajaloolise-medali | Tervikuna Itaalia territooriumist ümbritsetud kääbusriik San Marino teenis Tokyo olümpiamängudel ajaloo esimese medali, kui Alessandra Perilli sai jahilaskmise kaevikrajal kolmanda koha. |
"Kui ma oma kampaania välja kuulutasin, siis ei võtnud paljud inimesed seda tõsiselt. Ütlesin siis, et kandideerin kolmel põhjusel," ütles Biden.
"Esiteks taastada selle riigi hing ja autunne. Teiseks aga taastada selle riigi selgroog. Need on töökad keskklassi inimesed, kes selle riigi üles ehitasid," lisas Biden.
Biden ei avaldanud kolmandat põhjust, miks ta presidendiks kandideeris, teatas The New York Post.
Sarnaselt Bideniga unustas 2011. aastal toonane Texase kuberner Rick Perry ühe põhjuse, miks ta tahab presidendiks saada. Perry oli hiljem endise presidendi Donald Trumpi administratsioonis energiaminister.
Biden ajas kolmapäeval samuti segamini Barack Obama ja Trumpi nimed.
Biden väitis kolmapäeval samuti, et juhtis kunagi suurt veoautot. Puuduvad tõendid, et Biden on suurt veoautot juhtinud.
Mõned kongressi vabariiklastest saadikud leiavad, et president peab tegema kognitiivse testi, mis tõestaks, et ta on võimeline presidendiametit pidama. | Biden unustas põhjuse, miks ta kandideeris presidendiks | https://www.err.ee/1608291879/biden-unustas-pohjuse-miks-ta-kandideeris-presidendiks | USA president Joe Biden külastas kolmapäeval autotehast, kus ta väitis, et oli kolm põhjust, miks ta kandideeris presidendiks. Ühte neist ta aga enam esinemist jätkates nimetada ei suutnud. |
Koondise kapten Mailis Pokk tõi eestlannade parimana 13 silma ja seitse lauapalli, Marie Anette Sepp 12 punkti ja seitse resultatiivset söötu. Kadri-Ann Lass lisas 10 ja Marie Roosalu üheksa silma. Lätlannade parim oli Kitija Laksa 20 punktiga, Anete Šteinberga lisas 14, Ieve Pulvere 13 ja Aija Jurjane 12 silma.
Rahvusnaiskond on uue peatreeneri, lätlase Kaspars Majenieksi juhendamisel treeninud alates juuni lõpust. Majenieks jäi naiskonna esitusega Riias suures pildis rahule. "Tahtsime näha, kuidas naised raskes situatsioonis ja tugeva vastase vastu hakkama saavad – kas nad murduvad surve all või võitlevad lõpuni. Mul on hea meel, et kolmel-neljal korral, kui Läti sai suure eduseisu, siis me ei murdunud ning suutsime mängu tagasi tulla," sõnas peatreener.
Majenieksi sõnul polnud eestlannad vastaste tugevaks surveks siiski päris valmis. "Me jäime Läti agressiivse kaitse vastu hätta. Peame kõvasti tööd tegema, et me oleksime valmis kontaktiks ja tugevaks surveks. Seda nii noorteklassides kui naiste seas. Kohtumise lõpus suutsime ka ise vastaseid kaitses survestada ja sundisime neid pallikaotusi tegema."
"Mulle meeldis, kuidas naised võitlesid ja tegid neid asju, mis me kokku leppisime. Minu peamised nõudmised selles mängus olid keskendunud kaitsele. Rünnakul naised rääkisid omavahel ja leidsid loogilisi lahendusi," lisas peatreener.
Rahvusnaiskond koguneb veel täna, et vaadata üle Läti mängu video ja homme elatakse koos kaasa meeste rahvuskoondise maavõistlusmängule Islandiga. Seejärel on koondise suvine tsükkel selleks aastaks läbi. "Järgmisel suvel tahaksime teha kaks nädalat rohkem trenni ja mängida rohkem sõpruskohtumisi. See annaks kõvasti juurde, sest naised võtavad nõudmisi väga hästi omaks," lõpetas Majenieks. | Eesti naiskond kaotas kontrollmängus Lätile | https://sport.err.ee/1608291867/eesti-naiskond-kaotas-kontrollmangus-latile | Eesti naiste korvpallikoondis kohtus teisipäeval Riias Läti rahvusesindusega, kellele jäädi alla numbritega 68:93 (22:28, 7:23, 17:34, 18:22). |
Jaapan pakkus avavoorus Argentinat 118:100 võitnud sloveenidele hea mängu ja kohtumine oli tihti tasavägisem, kui Sloveenia viimase veerandaja eel saavutatud 16-punktilisest eduseisust võiks arvata. Otsustava neljandiku võitis Euroopa tiim aga ülikindlalt 36:17 ning kirjutas tabelisse teise võidu.
Argentina vastu koguni 48 punkti visanud sloveenide superstaar Luka Doncic piirdus neljapäeval "vaid" 25 punktiga, kostitades koondisekaaslasi seitsme korvisööduga. Lisaks jäi tema arvele seitse lauapalli ja kaks viskeblokeeringut. Zoran Dragic toetas teda 24 punktiga.
Üleplatsimeheks kerkis jaapanlasi 34 punktiga vedanud Washington Wizardsi ääremängija Rui Hachimura, Yuta Watanabe arvele kogunes 17 punkti.
Viimases voorus kohtub turniiri 11-punktilise kaotusega Hispaaniale alustanud Jaapan Argentinaga ja Sloveenia Hispaaniaga. | Jaapan pakkus kolm veerandaega konkurentsi, aga Sloveenia võttis jõuga oma | https://sport.err.ee/1608291864/jaapan-pakkus-kolm-veerandaega-konkurentsi-aga-sloveenia-vottis-jouga-oma | Sloveenia meeste korvpallikoondis jätkas Tokyo olümpiamänge edukalt, kui alagrupifaasi teises voorus alistati korraldajamaa Jaapan kindlalt 116:81. |
Jakobile meeldivad programmeerimine ja füüsika. Koolis talle neid aineid veel ei õpetata, seega otsib ta endale netist ise huvipakkuvat sisu. Jakob on sotsiaalselt pisut kohmakas ega pruugi alati kõnekäände mõista. Jakobil on sinised silmad ja autism. Autism on neuroerilisus ja samamoodi kaasasündinud nagu poisi sinised silmadki.
Jakob on ka eakohaselt vaktsineeritud. Poisi vanemad ei kõhelnud teda vaktsineerimast, sest teadustöid, mis näitavad seose puudumist vaktsiinide ja autismi vahel, on hulgaliselt. Ja peres mäletatakse, kuidas Jakobi vaarema väikeõed surid difteeriasse ja meningiiti. Tänapäeva teadus on õnneks nii kaugele arenenud, et tänu vaktsiinidele ei pea lapsed enam ennetatavatesse haigustesse surema.
Tänu teaduse arengule ja teadlaste ennastsalgavale tööle on leitud kaitse ka selle sajandi seni suurima taudi tõrjeks. Enam ei pea inimesed surnuks lämbuma või tõsiste tervisekahjustustega riskima.
Õigusriigis on vaktsineerimine igaühe vabatahtlik valik. Küll aga kaasnevad vaktsiinist loobumise valikuga tagajärjed. Üheks tagajärjeks võib olla, et kui oled valinud end ja ümbritsevaid inimesi mitte kaitsta, ei saa sa töötada ametikohal, kus sind ümbritsevad kaitsetud inimesed - näiteks arsti või õpetajana.
Vastutustundlik inimene mõistab, et tema valikutest sõltub kaasinimeste elu ja tervis. Kes meist võtaks vastutuse sõbra vähihaige väikevenna või riskirühma kuuluva vanavanema nakatamise ja võimaliku surma eest?
Ebateadusliku valeinfo levitamine nende hulgas, kelle kriitiline mõtlemine on alles kujunemisjärgus, on äärmiselt kahetsusväärne ja taunitav. Taunitav peaks olema ka ebateaduslikke seisukohti levitavate isikute värbamine õpetajateks. Ükski neuroeriline laps ega tema vanem ei tohiks õpetajalt kuulda, nagu oleks tema erinevustes süüdi süst, mis teda nakkushaigustesse suremast kaitseb.
Vandenõuteooriad ja haridus
Austan inimeste erinevaid uskumusi. Küll aga ei tohiks erinevaist sotsiaalmeedia kõlakambreist pärinevad ebateaduslikud vandenõuteooriad olla laste kohustusliku koolihariduse osaks. Kui keegi soovib asutada teaduskriitiliste kristallitinistajate salaseltsi, peaks tal selleks olema täielik õigus. Kui see selts aga kooli imbuma ja seal libateadust levitama hakkab, peaks koolijuhtidel ja -pidajal jätkuma otsusekindlust lapsi ebateaduse eest kaitsta.
Ma olen kõigiti karjääripöörajate kooli õpetajaiks jõudmise poolt. Sageli on neil häid teadmisi ja vajalikku elukogemust, mida õpilastele jagada. Tuleb aga olla hoolikas, et lastele ei jõuaks geograafiat õpetama lamemaalane, keemiat alkeemik ja astronoomiat astroloog.
Mõistan, et ainet tundvaist õpetajaist võib kohati olla puudus, aga pedagoogide nappust ettekäändeks tuues ei tohiks koolijuht oma valikuvabadust kuritarvitada. Mõistan, et koolijuhtidel võib alati olla leegion lehma lellelapsi või pataljon padjaklubisõpru, keda kindel palk ja pikk puhkus ahvatlevad, aga laste õigus heale haridusele kaalub täiskasvanute omakasupüüdlikud soovid üles.
Ka kuuleka keskpärasuse kultiveerimine koolis, kus õpetaja roll peaks olema innustada lapsi uutest teadmistest huvituma, pole laste parimais huvides. Kuigi kõigil on õigus oma arvamusele, pole teadlaste teadustööl põhineva teadmise tasakaalustamiseks tingimata tarvis, et sõna saaks ka konspiratiivseid lollusi levitav külatola.
Koolielu tulevik
Müüdid õpetajate nappusest ja nende palkade väiksusest on visad kaduma. Tõsi, asjatundlikke spetsialiste kõikjale ei jagu ja ka palgad võiksid olla suuremad. Paraku elame hetkel reaalsuses, kus paljud õed, hooldajad, päästjad ja politseinikud teevad oma hindamatut eesliinitööd tagasihoidliku palga eest ning nendega võrreldes on õpetajad tegelikult võrdlemisi korralikult tasustatud.
"Kuri jõuab karja siis, kui õpetajate puudust ja palga väiksust kasutatakse ettekäändena asjatundmatute isikute palkamisel."
Siiras soov laste arengut toetada ja armastus õpetatava aine vastu võiksid olla õpetajaameti valikul esmatähtsad. Kuri jõuab karja siis, kui õpetajate puudust ja palga väiksust kasutatakse ettekäändena asjatundmatute isikute palkamisel.
Iga kooli juhtkonnal lasub isiklik vastutus selle eest, et klassi ette jõuaksid erialaselt pädevad ja hoolivad õpetajad. Igal koolipidajal aga lasub vastutus selle eest, et kooli juhtkond oleks oma ülesannete kõrgusel. Laste seas libateaduse levitamine kahjustab laste usku täiskasvanute usaldusväärsusesse üldiselt.
Pooled Eesti koolides töötavaist õpetajaist on vanuses 50+. Õpetajatöös on kogemus hädavajalik ja Eesti hariduse praegused head tulemused on saadud heade õpetajate, toetavate vanemate ja haridust väärtustavate õpilaste koostöös.
Lähiaastail jõuab meil kätte aeg, mil väärikas eas pedagoogid lahkuvad koolist ja oleme paratamatult silmitsi vajadusega leida uusi asjatundlikke õpetajaid. Olukorras, kus kolmandik koolides töötavaist pedagoogidest on hetkel nõutava kutseta, oleks mõistlik leida lahendus, kuidas asjatundlikud ja õpetaja kutsumust südamega võtvad inimesed saaksid õpetajatena rakendust leida ilma et neid magistrikraadi puudumise tõttu koolist tõrjutaks.
See ei tähenda mitte uste avamist umbluuteadlastele, vaid nõuete leevendamist sobivate ainealaste teadmiste, õpetamiskogemuse ja õpetajatööks sobivate isiksuseomadustega õpetajatele.
Paarikümne aasta pärast sõltub Jakobist ja tema eakaaslastest kohaliku teaduse, hariduse, ettevõtluse, meditsiini ja paljude teiste alade edu. Kust peaksid tulema tulevikuprobleeme lahendada suutvad insenerid, teadlased ja arstid, kui me lastele teadusliku maailmavaate tutvustamise asemel koolis konspiratiivset ebateadust õpetame?
Õnneks käib Jakob väga heas koolis, kus koolijuhtidel on olnud oskust leida ja hoida asjatundlikke õpetajaid. Tahan, et otsustajad tunneksid isiklikku vastutust tuleviku haritlaskonna kujundamise eest. Igasuguse õigusega kaasneb kohustus vastutada nii oma tegevuse kui ka tegevusetuse eest.
Mõelgem hooliva kooliga seotud valikuile ja vabadustele ka sügisestel valimistel. Koolipidaja, koolijuhtide ja õpetajate valikuist sõltuvad meie laste haridus, heaolu ja tulevik. | Siiri Alberg: valikuist ja vabadusest | https://www.err.ee/1608291858/siiri-alberg-valikuist-ja-vabadusest | Kui keegi soovib asutada teaduskriitiliste kristallitinistajate salaseltsi, peaks tal selleks olema täielik õigus. Kui see selts aga kooli imbuma ja seal libateadust levitama hakkab, peaks koolijuhtidel ja -pidajal jätkuma otsusekindlust lapsi ebateaduse eest kaitsta, kirjutab Siiri Alberg. |
"Nagu paljud teised artistid kaotasime ka meie aasta tagasi kõik plaanitud kontserdid ja tuurid. Siis tuligi idee istuda stuudiosse ja alustada tööd uue albumi kallal. Kogu materjali salvestus võttis kümme stuudio- set 'i, ja protsess kestis üheksa kuud, mis on küllaltki sümboolne," rääkis kollektiivi juht Aleksandr Žedeljov.
Modulshtein uuel albumil kõlab segu rahva-, elektroonilisest ja jazz-muusikast. Ansambel tegi albumil koostööd teiste hulgas selliste Eesti artistidega, nagu muusikaprodutsent Bert On Beats, räppar Tommyboy, muusikapedagoog ja Eesti filharmoonia kammerkoori liige Anna Dõtõna, DJ ja muusikaprodutsent ning folklaulja Darno jt.
"Timetrixi" miksis ja masterdas helirežissöör Lev Urbel, kellega Modulshtein tegi ka 2019. aastal ilmunud albumi "Utopia". Albumikaane autor on kunstnik Santo Sueno. Plaadi sisemise kujunduse Sergei Dragunov. Albumi disainis on kasutatud Nikolai Alkhazovi fotosid, plaadidisaini autor on Evi Pärn.
Esitusel plaadipoes Terminal (Telliskivi 60-2) tuleb esitamisele kogu uue albumi materjal. | Modulshtein esitleb Terminalis uut albumit | https://kultuur.err.ee/1608291825/modulshtein-esitleb-terminalis-uut-albumit | Neljapäeval 5. augustil toob Tallinnast pärit ansambel Modulshtein plaadipoes Terminal publiku ette oma uue albumi "Timetrix". |
Neljapäeval toimusid RS:X klassis kaks viimast võistlussõitu, kus Puusta sai vastavalt 13. ja 18. koha. 12 sõidu kokkuvõttes sai Puusta 184 punktiga 16. koha ja ei pääsenud medalisõitu.
30 punktiga on esikohal Hiina purjelaudur Lu Yunxiu, kes on võitnud kaks sõitu ja teeninud kuus teist kohta. Medalisõidus punktid kahekordistatakse.
Kolmapäeval sõiduvõidu teeninud Karl-Martin Rammo sai Laser-klassis neljapäeval esmalt 12. ning siis senise OM-i kõige kehvema, 25. koha. Kokkuvõttes langes 90 punkti kogunud eestlane 14. kohalt kaks positsiooni madalamale.
Võimsaks liidriks on 29 punktiga austraallane Matt Wearn, viimasel medalisõitu viival kohal on Lõuna-Korea purjetaja Jee-Min Ha 72 silmaga. Laser-klassis on kokku kavas kümme sõitu ja lisaks medalisõit, kuhu pääsevad kümme paremat. Kokku on võistlustules 35 purjetajat. | Puusta lõpetas olümpia 16. kohal, Rammo kaotas kaks positsiooni | https://sport.err.ee/1608291705/puusta-lopetas-olumpia-16-kohal-rammo-kaotas-kaks-positsiooni | Eesti RS:X purjelauasõitja Ingrid Puusta lõpetas Tokyo olümpiamängud 16. kohaga, Laser-klassis võistlev Karl-Martin Rammo langes OM-il kokkuvõttes samale positsioonile. |
Poolfinaalis alistasid eestlannad 2:0 (21:17, 21:19) Läti duo Eliza Dreimane – Kate Vasiljeva ning pääsesid seega finaali.
Finaalis olid vastasteks leedulannad Rusnė Rutkauskaitė – Vilūnė Rauluševičiūtė, kes suutsid kohtumise enda kasuks kallutada. Leedu paar võitis väga tasavägiselt kulgenud mängu lõpuks tulemusega 2:1 (21:17, 13:21, 16:14). Eesti paarile seega tasuks hõbemedalid.
Kõik tulemused on nähtavad siit.
Turniiri varasemate mängude kohta saab lugeda siit. | Kattai – Jürgenson teenisid EEVZA meistrivõistlustel hõbeda | https://sport.err.ee/1608291837/kattai-jurgenson-teenisid-eevza-meistrivoistlustel-hobeda | Karlotta Kattai – Grete Jürgenson tegid Leedus Vilniuses toimunud Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni (EEVZA) U-18 vanuseklassi meistrivõistlustel suurepärase turniiri ning pälvisid lõpuks hõbemedalid. |
Maailmas on kaubad ja inimesed taas liikuma ja ekspordikäibed kasvama hakanud. Sel suvel on toimunud veel palju kontaktüritusi online 'is, kuid septembrist loodetakse taastada vahetud kokkusaamised. Sügisel toimuvad taas kinnisvaramess MIPIM Cannes'is, toidu- ja joogimess Anuga Kölnis jpt juhtivad rahvusvahelised messid.
Keskne roll on 1. oktoobril avaneval Dubai EXPO-l, et näha, kuidas sündmuskorralduse maailm on kohanenud pandeemiaga seonduvate muutustega ning millised võiksid olla uued trendid ja edasiviivad ideed edaspidiseks.
Tõsi, see kõik on kavandatud lootuses, et vaktsineerituse kasv võimaldab reisimist ja äritegemist avatuna hoida. Selge on, et valitsused ei kiirusta seekord enam nii kergelt lockdown e rakendama, sest kokku on kuivanud nii ettevõtete kui keskvalitsuste reservid raskete aegade üleelamiseks. Seepärast jälgitakse pingsalt, kuidas muutub olukord piiranguid leevendanud Suurbritannias.
Kindlasti mõjutavad laiemat üldpilti pärast 26. septembril toimuvaid Bundestagi valimisi ametisse astuva uue Saksa valitsuse seisukohad. Juhul, kui alanud uues koroonalaines hakkab koos haigestumiste kasvuga ikkagi kasvama ka surmade arv, pole uutest piirangutest pääsu.
Majandus regionaliseerub
Saab ennustada, et maha on jahtunud maailma kui globaalse küla kontseptsiooniga kaasnev eufooria. Nüüd jälgitakse riigi ja regiooni põhiselt, et oleksime hoolikalt kaitstud – nii tööstusomandi kui ka tervishoiu mõttes. Järjest olulisemaks muutub seejuures sarnasus ärikultuuris ja väärtushinnangutes.
Küberturvalisus on igapäevane peavooluteema, majanduselu muutub regioonipõhiseks. USA on president Joe Bideni eestvõttel taas avatuma kuvandiga, ent kasvav geopoliitiline rivaliteet USA ja Hiina vahel pingestab ka väliskaubandust. Kuna konteinervedu Hiinaga on järsult kallinenud ja tootmist tuuakse Euroopasse tagasi, hakkab Hiina meile taas kaugemaks jääma.
Euroopa strateegiline autonoomia on saanud järjest veenvama tähenduse ka tööstuspoliitikas ja konkurentsivõime kasvatamisel. Väljendid nagu "digitaalne suveräänsus" ja "investeeringute kaitse" näitavad, et kapitali omaniku päritolu peetakse taas oluliseks. OECD egiidi all toimuvate ettevõtete globaalse maksustamise läbirääkimistega püüavad suurriigid kehtestada oma tulumaksu-alaseid mängureegleid rekordkasumitest teatavatele tehnoloogiahiidudele.
Messid otsivad ellujäämisstrateegiat
Messidelgi pole mõtet eeldada koroona-eelse olukorra täpset taastumist. Messikorraldajate vaheline pingeline konkurents sunnib täiendama ärimudeleid. Tarneraskused ja ehitussektori hinnatõus kimbutavad ka messikorraldajaid.
"Jätkub võitlus klientide tähelepanu püüdmisel. Hoolikas eeltöö, initsiatiiv, eristumine ja oma lugu on jätkuvalt au sees."
Saksamaa 30 messikeskuses toimus tänavu esimeses kvartalis ligi viiendik sealsetest vaktsineerimistest. Hübriidsündmustega püütakse teenida vahepeal tehtud investeeringutelt online-keskkondade arendamisele ja kaasata uusi sihtgruppe. Messikülaliste rahuldamata reisimishimu arvestades püütakse messidele lisada rohkem emotsioone ja infortainmenti. Jätkub võitlus klientide tähelepanu püüdmisel. Hoolikas eeltöö, initsiatiiv, eristumine ja oma lugu on jätkuvalt au sees.
Kindlasti tasub uuesti messidel käima hakates panustada turuseirele: mis, kes ja kuidas on varasemaga võrreldes muutunud. Ettevõtted, mis on keskendunud näiteks Skandinaavia ja Saksamaa turule võiksid jälgida, mida teevad meiega sarnase lähtepositsiooniga Läti ja Leedu ettevõtted. Ning vastupidi, millised ettevõtted Saksamaalt satuvad Balti turule esmalt näiteks Läti kaudu.
Eesti vajab tugevat tööstust
Eesti ja muugi Euroopa majanduse edaspidine toimimissuutlikkus on olulisel määral tarneahela keskne. Vaktsiinitarnete toppamisega üldtuntuks saanud defitsiidimured jätkuvad erinevates majandussektorites ilmselt üsna pikalt. Ettevõtete murekoormat kasvatavad materjalide defitsiidist ja tootmisraskustest tulenev hinnatõus, tellimuste edasilükkumine ja tööjõukulude kasv.
Ligi 60 protsenti Eesti kaupade ja teenuste ekspordist tuleb tegevusaladelt, mis sõltuvad eelkõige tarnijatest ning kus konkurentsisuutlikkuse määravad eeskätt tootmissisendite hind ja töökorralduse tõhusus.
Seega on meie huvi pääseda võimalikult lähedale rahvusvahelisi tarneahelaid dikteerivatele suurtele korporatsioonidele ja saada osa (kindlasti ka allhankijana) nende tootmislülide ümberpaigutamisest Euroopasse, seejuures võimalikult teadus- ja tehnoloogiamahukal kujul.
Kevadine Eesti ekspordiuuring (Ernst & Young, Policy Lab) soovitab valida viis kuni seitse potentsiaalset ekspordi läbilöögivaldkonda ning luua neile kümneaastase perspektiiviga võimekuse arendamise teekaardid.
Kindlasti tuleks sel puhul esile tõsta töötlevat tööstust, mille järjekindel arendamine aitab spillover -efektiga kaasa kogu majanduse arengule ning mis klapib hästi kokku ka digi- ja rohepöörde tähtsustamisega. Soome ja Iirimaa edulood näitavad, et ka piiratud tööjõuga väikeriigis võib tööstuse arendamine hästi õnnestuda. Eelduseks on muidugi arukad poliitilised otsused ja sektori koostöövõime kasv. | Eero Raun: globaalne küla võitleb elu eest | https://www.err.ee/1608291831/eero-raun-globaalne-kula-voitleb-elu-eest | Eesti ja muugi Euroopa majanduse edaspidine toimimissuutlikkus on olulisel määral tarneahela keskne. Ettevõtete murekoormat kasvatavad materjalide defitsiidist ja tootmisraskustest tulenev hinnatõus, tellimuste edasilükkumine ja tööjõukulude kasv, kirjutab Eero Raun. |
Tänavu teises kvartalis vedas Tallink 427 767 reisijat ehk 10 protsenti rohkem kui mullu teises kvartalis. Kaubaveoühikute arv kasvas aastaga kuus protsenti ja veetud sõidukite arv 22,7 protsenti.
Laevafirma põhitegevuse käive kasvas teises kvartalis 9,7 miljoni võrra 66,1 miljoni euroni.
"2021. aasta kõrghooaja eelne aeg ja algus on möödunud aastaga võrreldes väga erinev. Kui 2020. aasta mai- ja juunikuus oli maailmas tunda lootust ja tunti teatavat kergendust, et ehk on COVID-pandeemia hullem aeg möödas, viirus seljatatud ja algab taastumine, siis selle aasta suve hakul oleme me juba palju pragmaatilisemad, ettevaatlikumad ning teame, et viirus pole veel kaugeltki seljatatud ja taastumine on alles mägede taga," rääkis Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.
Lisaks põhitegevusele tehti käivet ka Silja Europa prahtimisega, kaubanduses, Burger Kingi restoranide haldamisega ja koroonaviiruse testimisteenuse pakkumisel Tallinna-Helsingi liinil.
"Kvartali alguses saime me pakkuda väga piiratud teenuseid, kuid kvartali lõpuks õnnestus meil taasavada kolm hotelli Tallinnas, vähehaaval suurendada Tallinna-Helsingi liini reisijate arvu ning tuua pärast pikka pausi uuesti merele esialgu siseliinile Silja Serenade ning taastada esialgu mahaminekuta kruiisid Tallinna-Helsingi liinil laeval Silja Europa," rääkis Nõgene.
Ettevõte on viiruseolukorra ja regulaarliinide ajutise peatamise tõttu pannud pausi suurtele investeeringutele, keskendudes vaid vältimatutele hooldus- ja remonditöödele. Kui mullu teises kvartalis investeeris Tallink 14 miljonit, siis tänavu 3,1 miljonit eurot.
Teise kvartali lõpus on Tallink Grupi likviidsuspuhver stabiilne ja ulatub 116,7 miljoni euroni. Samuti on pikendatud laenude põhiosade maksetähtaegu.
"Läheme ka siit edasi aasta teise poolde range kulude kontrolli, hoolika planeerimise ja ülima paindlikkuse, tõhusa tegevuse ja leidlike lahendustega ja ma väga loodan, et riiklik vaktsineerimistempo kiireneb ja vaktsineeritute osakaal ühiskonnas kasvab jõudsalt, mis võimaldab meil riigina vältida seni kogetud piiranguid ja elu seiskumist," ütles Nõgene. | Tallink kasvatas käivet ja vähendas kahjumit | https://www.err.ee/1608291834/tallink-kasvatas-kaivet-ja-vahendas-kahjumit | Tallinki käive kasvas tänavu teises kvartalis mullusega võrreldes 32,5 protsenti 86,1 miljoni euroni. Ettevõtte puhaskahjum vähenes aastaga 27,4 miljonilt eurolt 24,3 miljoni euroni. |
Suurbritannia tervishoiuminister Sajid Javid tervitas piiride avamist. Minister leidis, et tegemist on rahvatervise seisukohast ohutu otsusega, mis edendab ka majandust.
Suurbritannia tervishoiuametnikud hoiatasid ministreid, et piiride avamine kujutab ohtu rahvatervisele. Euroopas kasutati vaktsiine, mida pole Suurbritannias heakskiidetud. Näiteks Ungaris kasutati Hiina Sinopharmi vaktsiini.
Suurbritannia ametnikud muretsevad veel, et USA-s võidakse võltsida vaktsiinide sertifikaate, teatas The Times.
Samuti teatas valitsus rahvusvaheliste kruiisireiside taastamisest. Laevad saavad alustada ja lõpetada Inglismaa sadamates.
Suurbritannias registreeriti kolmapäeval 27 734 uut positiivset koroonajuhtumit. Teisipäeval oli see arv 23 511. Sellega lõppes seitse päeva kestnud positiivsete juhtumite langus.
"Keegi ei tea tegelikult, kas nakatumine ülejäänud suve jooksul tõuseb või langeb. Teadlased ootavad, mis mõju avaldab eelmisel koroonapiirangute lõppemine eelmisel nädalal," ütles Javid.
Suurbritannia peaminister Boris Johnson hoiatas samuti teisipäeval, et epideemia pole veel läbi ja inimesed peavad jääma ettevaatlikuks.
Suurbritannia välisministri Dominic Raabi sõnul tahab riik, et kogu maailma elanikud saaksid koroona vastu vaktsineeritud hiljemalt tuleva aasta keskpaigaks.
Välisminister siiski kurtis, et rahvusvahelise vaktsiinijagamisprogrammi Covax jätkudes praeguses tempos ei jõuta maailma vaktsineerimisega lõpule aga enne 2024. aastat. | Suurbritannia taasavab piirid täielikult vaktsineeritud EL-i kodanikele | https://www.err.ee/1608291828/suurbritannia-taasavab-piirid-taielikult-vaktsineeritud-el-i-kodanikele | Suurbritannia ministrid kiitsid kolmapäeval heaks piiride taasavamise. Alates esmaspäevast saavad riiki siseneda täielikult vaktsineeritud Euroopa Liidu ja USA kodanikud. Karantiini nad minema ei pea. |
Baueri võiduajaks oli 27.31, mis teeb keskmiseks kiiruseks 45,8 km/h. Teise koha teenis Risto Reinpõld (27.44) ja kolmanda Georg Karlep (28.14).
Reinpõld pälvis esikoha ajaga 30.53, läbides 21-kilomeetrise distantsi keskmise kiirusega 40,8 km/h. Teisena lõpetas Anette Zukker (31.22) ja kolmandana Kristi Kuldkepp (31.50).
Lühemal, 10,5-kilomeetrisel võistlusmaal oli parim Robin Luht ajaga 16.15. Teise tulemuse sai kirja Riko Sander Pensa (16.21) ja kolmanda Martti Milk (16.36). Naiste seas olid parimad Anette Teder (17.01), Anniki Lugenberg (19.23) ja Christine Teder (21.06).
Vabaklassis jõudsid 21-kilomeetrisel distantsil esikolmikusse Vahur Valvas (29.09), Erki Laanemäe (29.59) ja Ottomar Metslind (39.56). Naiste parim oli Tea Mey (36.42). 10,5-kilomeetri distantsil olid vabaklassi parimad Kristian Kool (15.19), Peeter Illak (15.59) ja Valdur Jaht (16.00).
Kõiki tulemusi näeb siit. | Transtar Temposarja kolmanda etapi võitsid Reinpõld ja Bauer | https://sport.err.ee/1608291822/transtar-temposarja-kolmanda-etapi-voitsid-reinpold-ja-bauer | Jalgratta Transtar Temposarja kolmandal etapil Tõraveres pälvis 21-kilomeetrisel distantsil meeste seas esikoha Mikk Bauer, naistest oli parim Karmen Reinpõld. |
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Aab, Sutt, Kiik ja Laanet | https://www.err.ee/1608291810/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-kallas-aab-sutt-kiik-ja-laanet | Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil osalevad täna peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kaitseminister Kalle Laanet ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Kell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis. | |
Olümpial noorema venna vastu mängimist ei osanud 31-aastane Uus-Meremaa maahokikoondise väravavaht Leon Hayward mitte kuidagi ette näha. Kolmapäeval see ometi juhtus, sest Uus-Meremaa kohtus turniiril Austraaliaga, kus mängib kaitsja positsioonil 28-aastane Jeremy.
Vennad võistlevad erinevate lippude all, sest nende ema on sündinud Uus-Meremaal ning Leon otsustas võtta Uus-Meremaa kodakondsuse. Uue riigi eest pidas ta esimese ametliku kohtumise 2019. aastal.
Jeremy sõnul õpetas vanem vend talle noorena sitkust, sest erinevatel aladel mõõtu võttes jäi noorem vend tihti alla. "Ta oli alati minust natuke tugevam ja seega oli mul venna näol alati selge eesmärk, kuhu ma jõuda tahan," ütles Jeremy.
Mängu võitis seisgal 4:2 Austraalia. | Olümpial läksid vastamisi vendadest maahokimängijad | https://sport.err.ee/1608291798/olumpial-laksid-vastamisi-vendadest-maahokimangijad | Tokyo olümpiamängude maahokiturniiril võtsid omavahel mõõtu Austraalia ja Uus-Meremaa koondised, kuid kohtumise teeb eriliseks asjaolu, et erinevatel väljakupooltel võistlesid ka kaks venda – Leon ja Jeremy Hayward. |
Soft Celli kuuluvad solist Marc Almond ja produtsent-instrumentalist David Ball.
Almond märkis pressiteates, et soovib sellel albumil vaadelda inimesi kui ühiskonda ja paika, kus inimesed on otsustanud seada kasumi inimestest, raha moraalist ja sündsusest, toidu loomade õigustest, fanatismi aususest ja meie oma teisejärgulised mugavused teiste kirjeldamatutest piinadest ettepoole, vahendab Pitchfork.
"Aga albumil jääb kõlama ka veendumus, et on olemas utoopia, kui suudame paar sammu tagasi võtta ja mõista, mis on tegelikult tähtis."
Soft Celli avaldas aastal 2018 albumi "Northern Lights"; mis oli osa kompilatsioonide kogumikust "The Singles - Keychains & Snowstorms". Soft Celli viimane stuudioalbum "Cruelty Without Beauty" uue originaalmaterjaliga ilmus aga 2002. aastal. | Soft Cell annab üle 20 aasta välja uue muusikaga albumi | https://kultuur.err.ee/1608291762/soft-cell-annab-ule-20-aasta-valja-uue-muusikaga-albumi | Ühendkuningriigi sündipopiduo Soft Cell teatas, et annavad üle 20 aasta välja uue albumi. "*Happyness Not Included" ilmub 2022. aasta kevadel ja duo plaanib albumiga minna ka turneele. |
Pärnat, kes vibulaskmise eelvõistlusel sai 53. koha, läks duell-laskmise avaringis vastamisi 12. asetuse saanud Denisa Barankovaga Slovakkiast. Pärnat võitis juunis Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali saanud Barankovat punktidega 6:4. Teises ringis tuli vastaseks 21. asetusega Hiina Taipei vibulaskja Chia-En Lin, kellelt tuli paraku vastu võtta 3:7 kaotus.
"Muidugi oli võimalus ka teises ringis, aga samas väga raske oli tuult tajuda. Viimased päevad on eriti tuulised olnud ja finaali olustik ei olnud sama, mis treeningplatsil. Seda oli ka näha esimeses duellis. Ma ei püüdnud tuult, ei saanud aru, kust see tuleb. Teine matš oli palju parem, ma sain aru, et ma pean usaldama oma sisetunnet: kui üks lipp näitab paremale, teine vasakule, siis ma pidin usaldama enda tunnetust," kirjeldas Pärnat keerulisi olusid.
"Ta võttis viimases seerias ennast kokku, lasi kolm kümmet. Asiaatidel on nii, et kui paned nad suure surve alla, siis nad hakkavad paremini laskma. Aga ma olen väga rahul enda laskmisega, teise matšiga isegi rohkem," võttis Pärnat võistluse kokku.
Pärnat sai oma teisel olümpial 64 osaleja hulgas 17. koha. Üheksa aastat tagasi kaotas Pärnat Londoni olümpial avaringis ehk sai 33. koha. | EM-pronksi alistanud Pärnat: olen teise matšiga isegi rohkem rahul | https://sport.err.ee/1608291792/em-pronksi-alistanud-parnat-olen-teise-matsiga-isegi-rohkem-rahul | Vibulaskja Reena Pärnat võitis Tokyo olümpiamängudel duell-laskmise avaringis valitsevat EM-pronksi, kuid kaotas 32 parema seas ning teenis oma teiselt OM-ilt 17. koha. |
President Xi Jinpingi lähedane usaldusalune Qin Gang saabus Washingtoni ajal, mil Hiina ja USA suhetes on suured pinged. Ta pälvis tähelepanu nii välisministeeriumi kõneisikuna kui ka oma agressiivse stiiliga, kaitstes Hiinat ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias.
Hiina võimud on sellist stiili nimetanud "hunt-sõdalase" diplomaatiaks.
"Hiina ja Ameerika Ühendriigid astuvad kahe suure riigina, millel on erinev ajalugu, kultuur, sotsiaalne süsteem ja arengutase, uude vastastikuse uurimise, mõistmise ja kohanemise vooru, püüdes leida viisi, kuidas omavahel läbi saada," ütles Qin ajakirjanikele, saabudes Washingtoni.
Uus suursaadik lubas juhtida USA-Hiina suhted jälle "rööbastele", edastas Hiina saatkond.
Kahe riigi suhted halvenesid viimastel aastatel kiiresti, erimeelsusi ja vastasseise on paljudes valdkondades nagu kaubandus, inimõigused, küberjulgeolek ja jätkuv koroonapandeemia.
Qin, kes on saatnud president Xid arvukatel välisvisiitidel välisministeeriumi protokolliülemana, kuulub nende diplomaatide hulka, kes on jõuliselt kaitsnud Hiinat ajal, mil kriitika maailma areenil üha hoogustub.
55-aastast Qini peetakse jõulisemaks, kui oli tema eelkäija Cui Tiankai. Ta valdab vabalt inglise keelt ning töötas mitu aastat Hiina saatkonnas Londonis.
Pekingis baseeruv sõltumatu analüütik Hua Po nimetas Qini üheks hunt-sõdalaste liikumise tuumikliikmeks.
Qin kaitses veebruaris sellist diplomaatia stiili kui vajalikku vastust "hullumeelsetele rünnakutele Hiina vastu". | Hiina nimetas suursaadikuks USA-sse prominentse "hunt-sõdalase" | https://www.err.ee/1608291768/hiina-nimetas-suursaadikuks-usa-sse-prominentse-hunt-sodalase | Hiina nimetas uueks suursaadikuks USA-sse ühe oma kõige prominentsema "hunt-sõdalasest" diplomaadi. |
Mägi kuulub viiendasse eeljooksu, millele antakse Tokyos start Eesti aja järgi reede varahommikul kell 5.57.
Eestlane jookseb neljandal rajal, tema vastasteks on lõuna-aafriklane Sokwakhana Zazini, tšehh Vit Muller, indialane Jabir Madari Palliyalil, ameeriklane Rai Benjamin, hollandlane Nick Smidt ning kohalik mees Takatoshi Abe.
Kiireimaks meheks on selles eeljooksus Benjamin, kes tõusis juunis võimsa isikliku rekordiga 46,83 kõigi aegade edetabelis kolmandaks. Mägi isiklik tippmark ja ka hooaja parim tulemus on viiendas eeljooksus paremuselt teiseks.
Poolfinaali pääsevad iga eeljooksu neli parimat pluss neli kiiremat aega. | Rasmus Mägi sai teada vastased reedeses eeljooksus | https://sport.err.ee/1608291765/rasmus-magi-sai-teada-vastased-reedeses-eeljooksus | Eesti aja järgi reede varahommikul astub Tokyo olümpiamängudel võistlustulle 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi. |
Junxuan Yang, Muhan Tang, Yufei Zhang ja Bingjie Li läbisid 16 basseinipikkust ajaga 7.40,33, senine maailmarekord 7.41,50 kuulus üle-eelmisest aastast Austraaliale.
Austraallannad jäeti Tokyos 0,96-sekundilise kaotusega pronksile, sest hõbeda napsas nende ees USA teatenelik (+0,40).
Sealjuures oli teateujumise esikoht Zhangile neljapäeval juba teiseks kuldmedaliks, varem toimunud 200 meetri liblikujumise võitis ta uut olümpiarekordit tähistava ajaga 2.03,86. Hõbeda teenis ameeriklanna Regan Smith (+1,44) ja pronksi Hali Flickinger (+1,79). | Kuldsed hiinlannad nihutasid maailmarekordit | https://sport.err.ee/1608291732/kuldsed-hiinlannad-nihutasid-maailmarekordit | Tokyo olümpiamängudel võitis naiste 4x200 meetri vabaltujumise Hiina teatenelik, kes uuendas ühtlasi maailmarekordit. |
MARI KARTAU: Kõik kaob peale paari tähtsa pisiasja (intervjuu Mare Trallaga)
Mare Tralla: "Julgus on suhteline. Ühel päeval olen julge, teisel päeval mitte. See näitus nõudis suuremat julgust, sest see mõjutab ka teisi inimesi, näiteks minu perekonda."
Mare Tralla näitus "Enne ja pärast" Pärnu endises vanglas (Sillutise 1, sissepääs Laatsareti tänava poolsest väravast) kuni 31. VII, avatud teisipäevast pühapäevani kell 15–19.
Mare Tralla näitus "Enne ja pärast" toimub endise Pärnu vangla sööklas. Ruum viib meid tagasi nõukaaega. Kodust miljööd lisab retromööbel ning tekstiilid, mida pole aga lämmatavalt palju, pigem on need sümboolsed. Otsaseinas on kaks hiiglaslikku mustvalget autahvlifotot algkoolitüdrukust. Mööbel kannab eri suuruse ja kujundusega ekraane, kust paistavad kohati abstraktsed, kohati konkreetsed vaated – loodus, maamaja, nõudepesu, mingi liikumine jne. Oluline on tekst, mis on enamasti kunstniku enda või kellegi teise poolt eesti keeles sisse loetud. Järjest neid jutte kuulates koorub vaataja ees lahti lugu idüllilisest lapsepõlvest, mida lõhestas valus trauma. Asjast ettekujutuse saamiseks pole vaja jutte kuulata ega filme vaadata ilmtingimata täies pikkuses ega kindlas järjekorras.
LAURI LAANISTO: Madagaskari uhhuukampaania – pujujoogiga koroona vastu
On kesksuvi ja selle loo kirjutamise hetkel on ilm lõpuks ilusaks läinud. Kevadveed on ammu ära vulisenud, maa on tahenenud, apikaalsed meristeemid on möödunud hooaja moest läinud kulu vahelt välja tunginud ja vetikad on kalmukividele uued haljad kuued selga plätserdanud. Loodus on kõikehõlmav. Viimaste säilinud garaažikomplekside juures seisavad autod reas, kapotid üle ühe lahti nagu hambad hokimängija suus pärast pikka hooaega. Lõhnad nagu nõukaaegses kolhoosis – bensiini kirbe heljum, tavotise nartsu ja õllelebra kontrapunkt. Karastusjoogised tipunoodid heljuvad ringi ka linna rohealadel, läbisegi põõsakõrvaste täisorgaaniliste niisutussüsteemidega.
MERLE KARRO-KALBERG: Kuidas Tallinna rohepöörata?
Maila Kuusik: "Linnad pole sarnased, lahendatakse eri väljakutseid. Tallinn peab kliimaneutraalsuse poole liikumiseks esmalt tegelema transpordi ja liikumisega".
Pealinna kliimakava rakendamise üle arutavad linna strateegiadirektor Raido Roop, rohepöörde kompetentsikeskuse juhtivspetsialist Marten Kaevats ja analüütik Maila Kuusik.
Tallinnas kehtib dokument "Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030". Kuivõrd on selles n-ö kliimakavas püstitatud eesmärkide seadmine aastaks 2030 reaalne? Kas Tallinnal on olemas poliitiline tahe kava ellu viia?
GREGOR KULLA: Kes prügi minema viib?
Avalik arutelu pakub toitu niigi polariseeritud poolustele ja on muutunud ebaisikuliseks ning unustatakse, et inimesed saavad haiget.
Ma isegi ei tea, kas olen täiesti pede. Mul tekivad seksuaalsed aistingud üliharva. Ainult kõige lähedasemate meessoost sõpradega ning isegi siis ei ole mu esimene soov nendega suguühtesse astuda. Ma ei mõtle seksist (ainult juhul, kui olukord seda nõuab). Olen sellega leppinud, et ütlen enda kohta pede, sest sealt edasi jäetakse mind rahule.
Käisin hiljuti Kivi baaris. Kohas, kus olen end tavaliselt turvaliselt tundnud (küll mitte nii turvaliselt kui Genialistide klubis). Nägin enda meelest täiesti keskmine välja, juuksed olin ainult patsikummi survest vabastanud (ma isegi ei provotseerinud, vaid hoidsin madalat profiili). Kõndisin mööda sissekäiku baari ning minust möödus noormeeste seltskond. Mu pilk on tavaliselt kinnitunud põrandale, sest nii ei nähta mu nägu. Aga seekord läks teisiti, sest püüdsin pead mitte ära lüüa.
JOOSEP SUSI: Suitsu nurk VII. Jüri Üdi "Krauklis"
Siit-sealt on viimasel ajal kostnud, et tänapäeval ei mõisteta enam irooniat, et iroonia on muutunud elitaarseks või et nüüd ei osata enam ühtäkki lugeda n-ö ridade vahelt. Põhjuseks tuuakse näiteks nõrk ajaloolise konteksti tunnetamine, muutunud keelekasutus laiemalt, tsensuuri kadumine või lihtsalt varasemast pisut totumad (luule)lugejad. Ja kindlasti midagi veel. Sellised üldistavad väited panevad esmalt muidugi õlgu kehitama, tahtma tormata iroonia mõistevälja juurde barrikaadidele, et seda pisut sikutada-sakutada, tirida-tõmmata-tõugata, ja küsima vastu, kas näiteks viimaste kümnendite luule iroonilisus või irooniatunnetus kui niisugune pole langemise asemel hoopis teisenenud, saanud pisut värskema kuue ja sisu. Või et ehk on tegemist üksikjuhtumitega, millest skandeerivaid üldistusi ei maksa teha?
Arvustamisel
Non Grata festivalipäev ja "In graafika" näitused
Pärnu muusikafestival, Haapsalu vanamuusikafestival ja Saaremaa ooperipäevad
"Ajalooteaduse uued suunad" ja "Pisukase rantlase aabits"
"Kohatu kepp ehk meeletu porno"
lavastused "Läbi kõigi elude ma otsin sind ..." ning "Indrek ja heledad hääled" | Reedel Sirbis Mare Tralla, Tallinna rohepööre, Jüri Üdi | https://kultuur.err.ee/1608291726/reedel-sirbis-mare-tralla-tallinna-rohepoore-juri-udi | ERR kultuuriportaal tutvustab reedel, 30. juulil ilmuvat värsket Sirpi. |
500 meetrit paigaltstardist sõidu võitis MSen2 seltskonda kuuluv Andre Kull ajaga 38,89. Teise koha sai Kristo Ebras (Sen2; 39,25) ja kolmanda Kaido Voogla (MSen2; 39,50). MSen3 klassi parim oli Sergei Karpenko ajaga 40,05, MSen4 klassis Jüri Savitski ajaga 40,63, MSen5 klassis Oleg Vassiljev ajaga 40,33 ja NSen1 klassis Iti-Kärt Lehtmets ajaga 51,56.
Kahe kilomeetri jälitussõidus oli parim MSen5 klassis võistlev Vassiljev ajaga 2.43,27. Teine oli MSen3 klassi parim Sergei Karpenko (2.48,64) ja kolmas MSen4 klassi parim Viktor Mihhailov (2.52,5). NSen1 klassis teenis meistrikulla Iti-Kärt Lehtmets ajaga 3.33,12.
MSen2 klass sõitis kolme kilomeetri pikkuse jälitussõidu. Eesti meistri tiitli teenis Kull ajaga 3.48,61, jättes teiseks Voogla (4.05,62) ja kolmandaks Ebrase (4.18,56).
Kull oli MSen2 klassis parim ka sprindisõidus, edestades Ebrast ja Vooglat. MSen3 klassis teenis meistrikulla Karpenko, jättes teiseks Jaanus Linkgreimi. MSen4 klassis võidutses Savitski Jaanus Prükkeli ja Mihhailovi ees. MSen5 klassis krooniti Eesti meistriks Vassiljev, hõbeda sai Leho Nõlvak ja pronksi Jaanus Audova.
Keirinis pälvis kuldmedali MSen2 klassis Ebras, MSen3 klassis Linkgreim, MSen4 klassis Savitski ja MSen5 klassis Vassiljev. Scratchi parimad olid Kull (MSen2), Linkgreim (MSen3), Prükkel (MSen4) ja Vassiljev (MSen5).
Kõik tulemused leiab siit. | Helsingi velodroomil selgusid seenioride vanuseklasside Eesti meistrid | https://sport.err.ee/1608291720/helsingi-velodroomil-selgusid-seenioride-vanuseklasside-eesti-meistrid | Kolmapäeval selgusid Soomes, Helsingi trekil seeniorite vanuseklasside Eesti meistrid trekisõidus. Viis kuldmedalit teenis Oleg Vassiljev (MSen5), neli Andre Kull (MSen2) ning kolm Sergei Karpenko (MSen3) ja Jüri Savitski (MSen4). |
"Meie prioriteediks on sportlaste, treenerite ja taustajõudude tervis ja heaolu," alustas USA olümpiakomitee neljapäevast avaldust. "Vastavalt kohalikele reeglitele on ta [Kendricks] viidud hotelli isolatsiooni. Sam on USA koondise suurepärane ja palju saavutanud liige ning tunneme temast puudust," lisas organisatsioon.
Pärast ameeriklase positiivset proovi teatas Austraalia kergejõustikuliit, et mitu nende koondise liiget on Kendricksi lähikontaktsena samuti isolatsiooni jäänud.
28-aastane Kendricks tuli nii 2017. kui 2019. aastal maailmameistriks ja teenis Rio olümpiamängudel pronksi. | Koroonaga nakatunud teivashüppe maailmameister jääb OM-ilt eemale | https://sport.err.ee/1608291717/koroonaga-nakatunud-teivashuppe-maailmameister-jaab-om-ilt-eemale | USA olümpiakomitee teatas neljapäeval, et kahekordne teivashüppe maailmameister Sam Kendricks on andnud positiivse koroonaproovi ning peab Tokyo OM-i vahele jätma. |
Laulusõnade ja viisi autor on Indrek Tammoja. Pianiinot ja teist kitarri mängib Taavi Paomets.
"Soovin, et igaüks leiaks oma, et oskaksime märgata koos olemise tegelikku võlu ning hindaksime ühiselt loodud mälestusi," sõnas laululooja Indrek Tammoja.
Video autor on noor operaator Kätlin Kukk, kes vahetas hiljuti tippspordi loomingulisemate väljakutsete vastu.
"Maailmatuum" on valminud koostöös produtsent Taavi Paometsaga. Lisaks teevad kaasa muusikud Liis Kibuspuu, Siim Roos, Mihkel Mälgand, Martin Petermann, Jonas Kaarnamets, Kristjan Pärn, Triinu Taul, Raun Juurikas, Gerda Lõokene, Anne Liis Puhk, Emma Johanna Lepasoo ja Maarja Allik. Helimaster on José Diogo Neves. | Rändaja avaldas muusikavideo loole "Ränduri tee" | https://menu.err.ee/1608291711/randaja-avaldas-muusikavideo-loole-randuri-tee | "Ränduri tee" on pärit Rändaja hiljuti ilmunud neljandalt helialbumilt "Maailmatuum". Lugu jutustab otsimise, koosolemise ja kõige kaduvuse lugu. |
Eelringis 626 silmaga 53. koha saanud Pärnat läks esimeses duell-laskmises vastamisi 655 silmaga 12. koha teeninud slovakitari Denisa Barankovaga.
Duell-laskmistes lasevad sportlased kolmenooleseid seeriaid, ühe seeria maksimumskooriks on 30. Seeria võidu puhul teenib laskja kaks punkti, viigi korral saavad mõlemad ühe punkti. Edasipääsuks on vaja teenida kuus punkti.
Barankova võitis esimese seeria 26:22, teise seeria viimase noole lasi slovakitar peaaegu märklaualt välja ja Pärnat viigistas 21:15 võiduga. Ka kolmas seeria kuulus 23:22 võiduga eestlannale, aga Barankova sai siis kindla 27:21 võidu. Otsustavas seerias oli siiski kindlam Pärnat, kes võitis 24:22 ning pääses 6:4 üldvõiduga teise ringi.
Teises duell-laskmises oli eestlanna vastaseks Hiina Taipei esindaja Lin Chia-En, kellelt tuli paraku vastu võtta 3:7 kaotus.
Esimeses seerias lasi Pärnat kaks üheksat ning võitis 26:24, teises seerias järgnes kümnele seitse ning tabloole jäi 26:26 viik. Kolmandas seerias näitas Lin stabiilselt head kätt ja viigistas 28:26 võiduga üldseisu 3:3 peale.
Tasavägises neljandas seerias lasi Hiina Taipei vibunaine viimase noole kümnesse ja haaras 26:25 võiduga edu, otsustavas läksid aga keskele kõik kolm noolt ning Lin pääses 30:25 seeriavõiduga edasi koondskooriga 7:3. Nõnda sai Reena Pärnat Tokyo olümpialt 17. koha. | Ühe duelli võitnud Pärnat sai olümpial 17. koha | https://sport.err.ee/1608291681/uhe-duelli-voitnud-parnat-sai-olumpial-17-koha | Eesti vibulaskja Reena Pärnat võitis Tokyo olümpiamängudel oma esimese ringi duell-laskmise ning pääses 32 parema naise sekka, kus tuli aga vastase paremust tunnistada. |
Lõuna-Eestis on tänavusel suvel Päästeametile antud teada 30 põllupõlengust. Väiksemad põllupõlengud on suutnud talunikud ise oma jõududega ära kustutada.
Võrumaal tegutseva Jaagumäe talu juhataja Tarmo Timmi jutustas kuidas põllul tulekahju tekkis: "Meil endalgi juhtus põhupallitamisel vaalupõleng, põhupressijast tuli mingi säde või läks nii kuumaks ja põld läks vaalust põlema, muidugi see kahju on väga väikene kui oleks terve viljapõld läinud."
Lõuna päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja Silver Konksi ütles, et sageli tekivad tulekahjud põllul ülekuumenenud põllutöömasinatest: "Põhjus on ka see, et kuna lubati vihma kogu aeg, siis põllumeestel on väga kiire selle vilja ülesvõtmisega ja siin see tehnika paratamatult on üle koormatud. On olnud siin juhtumeid kus laagrid on üle kuumenenud, rihmarattad ja muidugi sädemed, mis kombainilt tulevad."
Konski sõnul on põllumehed tuleohuga arvestanud ning võtnud kasutusele ettevaatusabinõud.
"Mõned põllumehed on väga hästi valmistunud, kustutid on olemas ja isegi veetünnid toodud sinna põllu äärde, et saaks kohe reageerida kui midagi juhtub, et selles suhtes on nad olnud meile kõvasti abiks ja kui seal on suurem põleng tekkinud, siis nad on aidanud näiteks adra või randaalidega sinna mingid piirid ette, et see tuli ei leviks kaugemale," rääkis Konksi | Lõuna-Eesti talunikud on hädas põllupõlengutega | https://www.err.ee/1608291696/louna-eesti-talunikud-on-hadas-pollupolengutega | Lõuna-Eestis talunikud on hädas põua tõttu tekkinud põlengutega põldudel. Suvise viljakoristuse ja põllutööde käigus ülekuumenenud põllutöömasinatest tulnud sädemed on tekitanud palju tulekahjusid. |
Hääletus oli läbimurre nädalatepikkuste läbirääkimiste järel.
Pakett sisaldab 550 miljardi USA dollari suurust täiendavat investeeringut muu hulgas teede, sildade, elektrivõrgu ja internetiühenduste parandamiseks.
Demokraadid ja vabariiklased pole reformipaketi sisus siiski endiselt ühel meelel.
President Joe Biden on kirjeldanud paketti sajandi kõige olulisema pikaajaliste investeeringuna USA infrastruktuuri ja konkurentsivõimesse.
Biden on tahtnud sinna sisse suruda muu hulgas ka kliimamuutustega seotud tööd, lastehoidu, haridust ja sotsiaalteenuseid. Vabariiklased on selle vastu, sest nende hinnangul peaks taristupakett sisaldama ainult traditsioonilist infrastruktuuri nagu näiteks teed, lennujaamad või lairibaühendused. | USA hiiglaslik infrastruktuuripakett liikus senatis edasi | https://www.err.ee/1608291693/usa-hiiglaslik-infrastruktuuripakett-liikus-senatis-edasi | USA hiiglaslik infrastruktuuripakett liikus kolmapäeval senatis edasi, kui selle edasise käsitlemise poolt hääletas 67 ja vastu oli 32 senaatorit. |
"Mul oli au võõrustada Tsihhanovskajat täna hommikul Valges Majas," ütles Biden Twitteris.
I was honored to meet with @Tsihanouskaya at the White House this morning. The United States stands with the people of Belarus in their quest for democracy and universal human rights. pic.twitter.com/SdR6w4IBNZ
— President Biden (@POTUS) July 28, 2021
President avaldas toetust Valgevene inimeste demokraatiapüüdlustele.
"USA toetab Valgevene rahvast nende püüdlustes demokraatia ja universaalsete inimõiguste nimel," lisas riigipea.
Tsihhanovskaja ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et rääkis president Bidenile sellest, kuidas Valgevenes toimuv pole mitte geopoliitika, vaid küsimus on vägivalla ja seadusetuse lõpetamises. "Mulle kinnitati, et USA seisab koos Valgevenega ja jääb Valgevenet toetama ka tulevikus," rõhutas opositsiooniliider.
. @Tsihanouskaya on the meeting with the President Joe Biden @POTUS: 'I told President Biden that Belarus revolution isn't about geopolitics - it's about ending violence & lawlessness. I am assured that stands & will stand with Belarus in the future'
pic.twitter.com/gLrHHns9q5
— Franak Viačorka (@franakviacorka) July 28, 2021
Maapaos elav Tsihhanovskaja pidi algselt rääkima vaid USA kõrgete ametiisikutega, kuid lõpuks soovis temaga kohtuda ka president.
Tsihhanovskaja kohtus päev varem Washingtonis USA riikliku julgeolekunõuniku Jake Sullivaniga ningenne seda pidas kõnelusi USA välisministri Antony Blinkeni ja abivälisministri Victoria Nulandiga. Opositsioonijuht kohtus ka valgevenelaste diasporaaga.
Tsihhanovskaja meeskond arutas teisipäeval USA välisministeeriumi ametnikega sanktsioone Valgevene vastu, samuti võimalusi aidata valgevene rahvast.
"Senikaua, kuni meil ei toimu uusi valimisi, on vaja üha suuremat survet (Minskile) demokraatlikelt riikidelt," lausus ta.
"Meie eesmärk oli anda värsket infot, me koordineerisime tegevust, selgitasime Valgevene olukorra eripära," lisas Tsihhanovskaja. | Tsihhanovskaja kohtus Valges Majas Bideniga | https://www.err.ee/1608291672/tsihhanovskaja-kohtus-valges-majas-bideniga | USA president Joe Biden kohtus kolmapäeval Valges Majas Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskajaga. |
Dressel oli 0,06 sekundi võrra kiirem Rios samal distantsil kuldmedali võitnud austraallasest Kyle Chalmersist, pronks läks Venemaa olümpiakomitee esindajale Kliment Kolesnikovile (+0,42).
Dresselist sai ühtlasi neljakordne olümpiavõitja, aga kolm eelmist kuldmedalit on tulnud teatenelikute osalisena.
Neljapäeval avas Tokyo olümpiamängudel medaliarve ka Soome, kui Matti Mattsson teenis 200 meetri rinnuliujumises austraallase Izaac Stubblety-Cooki ja hollandlase Arno Kamminga järel pronksmedali.
Hõbedast jäi soomlast lahutama 12 sajandikku, Stubblety-Cooki võiduaeg 2.06,38 tähistab samuti uut olümpiarekordit.
Mattsson võitis 2013. aastal samal distantsil MM-pronksi, kuid vahepealsetel aastatel ei saatnud teda suur edu. Londoni olümpial lubas soomlane, et tuleb Rios olümpiavõitjaks ja naeris Yle-le pärast neljapäevast pronksi: "olen peaaegu sõnapidaja mees! Jätsin endast kõik basseini. On olnud pikki perioode, kus midagi ei tööta. Vähesed teavad, kui sügav see bassein võib olla. Ma ei saaks rõõmsam olla." | OM-rekord tõi Dresselile esimese individuaalse kulla, Soome avas medaliarve | https://sport.err.ee/1608291663/om-rekord-toi-dresselile-esimese-individuaalse-kulla-soome-avas-medaliarve | Tokyo olümpiamängudel võitis meeste 100 meetri vabaltujumise ameeriklane Caeleb Dressel, kes püstitas finaalis 47,02-ga uue olümpiarekordi. |
Akadeemik Tarmo Soomere vastas jaatavalt juba 19. märtsil ERR-ile antud intervjuus, kas ta oleks valmis kandideerima järgmiseks riigipeaks, kui poliitikud teda kutsuksid.
"Jah," ütles Soomere lakooniliselt. Ta tunnistas, et siis veel ei olnud poliitikud temaga presidendi teemal rääkinud.
Nüüd on Ratase, kes on valitsusse kuuluva Keskerakonna esimees, pilk jäänud peatuma just akadeemik Soomerel.
Ratas ja peaminister Kaja Kallas, Reformierakonna esimees, on seni saanud riigipeaks kandideerimise ettepanekule eitavad vastused endiselt kaitseministrilt ja nüüdselt suursaadikult NATO-s Jüri Luigelt, üleminekuvalitsuse justiitsministrilt ja vandeadvokaadilt Jüri Raidlalt, Eesti Panga endiselt presidendilt ja praeguselt peaministri majandusnõunikult Ardo Hanssonilt ning veel mitmelt võimalikult kandidaadilt.
Soomere nime on erakondade vahel kombatud, kinnitas uue riigipea otsingutega kursis olev poliitik. "Tema nimi ei peaks parlamendierakondade esimeestele üllatusena tulema," ütles ta.
Teine poliitik, kellega ERR vestles, tunnistas, et Soomere võib osutuda kandidaadiks, "kellel on mitte rohkem pooldajaid, vaid vähem vastaseid".
Jüri Ratas lootvat, et Soomere võiks saada toetust Reformi- ja Keskerakonna, samuti Isamaa ja sotsiaaldemokraatide juurest, mis tooksid talle parlamendis vähemalt 68 häält, mis on minimaalne lävi, et president riigikogus valida.
Kuigi Ratas kutsus reedesele kohtumisele ka EKRE, arvestab ta rahvuskonservatiivide kõrvalejäämisega, kuna nemad on enda kandidaadina tutvustanud Henn Põlluaasa.
Seni on teaduste akadeemia presidenti esitlenud riigipea kandidaadi kandidaadina Saku vallas hiljuti loodud valimisliit "Roheline Saku Vald", mille vedajaks on majandusdoktor Ivar Raig, Eesti NSV viimase ülemnõukogu ja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimese riigikogu liige, samuti Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi liige, põhiseaduse assamblee liige. Selle valimisliiduga on seotud ka endine rahandusminister ja riigikogu liige Mart Opmann ning Arvo Sirendi, Saku Maaviljeluse Instituudi kunagine direktor, põhiseaduse assamblee ja riigikogu kolme koosseisu liige, omaaegse Maaliidu ja siis Rahvaliidu mõjukas poliitik.
Juhul, kui parlamendierakondade esimehed ei lükka reedel Soomere kandidatuuri kõrvale, tuleb tal ilmselt kohtuda riigikogu fraktsioonidega ja vastata nii sisepoliitika kui rahvusvahelise elu teemal küsimustele. Põhiseaduse järgi esindab president Eestit rahvusvahelises suhtlemises.
"Kui Jüri Ratase ettepanek on teistele parteijuhtidele huvitav, siis saavad Soomere kohtumised fraktsioonides olema tõsised katsumised, et millise presidendi me tema puhul saaksime, kui terav on tal sisepoliitiline pilk ja kui kaugele ulatub välispoliitiline vaade," oletas üks võimupoliitikuid.
Presidendi valimine algab riigikogus 30. augustil. | Ratas võib esitada presidendikandidaadiks akadeemik Tarmo Soomere | https://www.err.ee/1608291450/ratas-voib-esitada-presidendikandidaadiks-akadeemik-tarmo-soomere | Riigikogu esimees Jüri Ratas kutsus reedeks parlamendierakondade esimehed kohtumisele, et tutvustada neile järgmise presidendi võimalikku kandidaati. ERR-i andmetel plaanib Ratas esitada neljale parteijuhile teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere nime. |
Rahandusministeeriumi andmetel on juuni lõpu seisuga tänavu lisaeelarvega eraldatud toetusmeetmetest kohustustega kaetud ligikaudu 50 protsenti.
Mitmete toetusmeetmete taotlusvoorud toimusid mais-juunis ja praegu sõlmitakse toetusmeetmete lepinguid. Kõige suurema mahuga on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turismisektori toetusmeede, mille esialgne summa on juba jagatud.
Suure osa moodustasid lisaeelarvest kulumeetmed, mis peamiselt eraldati läbi sotsiaalministeeriumi tervisekulude katteks. Kulumeetmeteks eraldati kokku ligikaudu 260 miljonit eurot, millest on juuni lõpu seisuga kuluks kantud 64,5 protsenti.
Lisaeelarvega eraldas riik ka reservidesse 229,6 miljonit eurot kolmanda lainega kaasnevateks erakorralisteks kuludeks ja täiendavaks töötasu hüvitiseks ning pensioni teise samba hüvitisteks, mida ei ole praegu veel kasutusele võetud.
Kaudsete kuludena peab arvestama töötuse kasvu
Töötukassa maksis tänavu märtsist maini 71,3 miljonit eurot töötasu hüvitist, millest 55,5 miljonit eraldas valitsus lisaeelarvest ja ülejäänu tuli töötukassa reservist.
Jaanuaris ja veebruaris maksis töötukassa reservist pandeemia tõttu suletud Harjumaa ja Ida-Virumaa ettevõtetele 20,4 miljonit eurot töötasu toetust. Valitsuse eraldatud rahast tasuti ka füüsilisest isikust ettevõtjatele toetust 353 000 eurot.
Kaudsete kuludena peab ära märkima ka kasvanud tööpuuduse, mis on kaasa toonud suurenenud töötutoetuste ja töötuskindlushüvitiste kulu. Kriisist alates on töötukassas arvel olevate inimeste hulk kasvanud ligikaudu 13 000 inimese võrra.
Töötukassa kommunikatsioonieksperdi Lauri Kooli sõnul ei saa ka tänavust aastat otseselt varasematega võrrelda, kuna aasta alguses kasvas töötutoetuse suurus ja mullu augustis muutus ka töötuskindlustushüvitise maksmise süsteem. "Et siis väga pole võimalik sinna numbrit juurde panna. Küll aga saab öelda, et töötus on suurenenud ja seetõttu ka kulu," rääkis ta.
Haigekassa lisarahast läks peamine osa koroonahaigete raviks
Haigekassa finantsosakonna juht Riho Peegi sõnul rahastab haigekassa koroonaviirusega seotud kulusid haigekassa eelarvest ja riigi lisaeelarvest.
"2020. aastal eraldati haigekassale lisaeelarvest COVID-kulude katteks kokku 213 miljonit eurot, millest kasutati ära 92,7 miljonit eurot ning 120,5 miljonit kasutamata osa kanti riigieelarvesse aasta lõpus tagasi," ütles Peek.
2021. aastal eraldati haigekassale lisaeelarvest koroonaviiruse kulude katteks ligi 100 miljonit eurot.
Esimese poolaasta kulud on haigekassal olnud hinnanguliselt 88 miljonit eurot, millest suur osa ehk 31 miljonit eurot on seotud koroonahaigete raviga, 10,4 miljonit eurot isikukaitsevahendite kompenseerimisega ning 11,5 miljonit eurot töövõimetushüvitise esimese kuni kolmanda päeva hüvitamise kuludega.
Vaktsineerimise kulu oli esimesel poolaastal 4,7 miljonit eurot ja koroonaviiruse ravimitega seotud kulud 3,4 miljonit eurot. Ülejäänud kulud olid seotud haiglate ja teiste tervishoiuteenuste osutajate koroonaviiruse valmisoleku ja tasude kompenseerimisega.
Mullu esimesel poolaastal olid haigekassa koroonaviirusega seotud kulud hinnanguliselt 72 miljonit eurot. 2020. aastal tehti peamiselt kulutusi haiglate valmisoleku tagamiseks ja plaanilise ravi peatamisest seotud püsikulude kompenseerimiseks.
"Suurim erinevus eelmise aastaga ongi peamiselt haiglaravi kulude eest tasumisel, sest teise laine ajal sattus haiglasse oluliselt rohkem inimesi kui eelmisel aastal esimese laine ajal," rääkis Peek.
2020. aasta esimesel poolaastal tasus haigekassa ravide ja testimisega seotud kulusid ligi viis miljonit eurot, 2021. aastal aga 31 miljonit.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu suunas riik ligi 50 miljonit kriisitoetustesse. Toetusi jagati turismi, jaekaubandus- ja kommertsliinivedudega tegelevatele ettevõtetele.
"EAS viib riikliku sihtasutusena ellu valitsuse otsuseid ning koos menetluskuludega on 2021. aasta kriisitoetuste kogusumma ligi 49 miljonit eurot. See pole seega otseselt EAS-i kulu, vaid riigi kulu pandeemia tingimustes, EAS rakendusüksusena aitas selle raha ettevõtjateni viia," rääkis EAS-i kommunikatsioonispetsialist Egert Puhm.
EAS on kriisis pidanud ümber kujundama ka oma teenuseid ja toetusi olemasoleva eelarve sees. Näiteks tuli üritusi korraldada virtuaalsena, samuti suurenesid pandeemias kaugtöö ja viiruseleviku tõkestamisega seoses halduskulud. | Riik on tänavu koroonameetmetesse panustanud sadu miljoneid | https://www.err.ee/1608291312/riik-on-tanavu-koroonameetmetesse-panustanud-sadu-miljoneid | Lisaeelarvest koroonakriisi ohjeldamiseks eraldatud rahast on pool leidnud kasutuse tänavu esimese kuue kuuga. Riik on tänavu koroonameetmetesse panustanud sadu miljoneid, kuid arvestada tuleb ka kaudsete kuludega. |
Välisministeeriumi teatel ei viinud Genfis peetud kõnelused küll läbimurreteni, kuid andsid selliste läbirääkimiste kohta siiski positiivse tulemuse: kokkuleppe uuesti kohtuda.
"Me oleme isegi pingete ajal pühendunud ennustatavuse tagamisele ja relvakonflikti ning tuumasõja ohu maandamisele," teatas ministeerium.
President Joe Biden ja Vladimir Putin leppisid strateegiliste läbirääkimiste jätkamises kokku läinud kuul Genfis toimunud kohtumisel.
"Tänane kohtumine Genfis on algus sellele dialoogile Vene Föderatsiooniga," märkis ministeerium. "USA delegatsioon arutas USA poliitika prioriteete ja praegust julgeolekukeskkonda, riigi tajutavaid ohte strateegilisele stabiilsusele, uue tuumarelvade kontrolli väljavaateid ja tulevaste strateegilise stabiilsuse dialoogi kohtumiste raamistikku."
Ühendriike esindas kõnelustel asevälisminister Wendy Sherman ja Venemaad asevälisminister Sergei Rjabkov.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price'i sõnul lepiti kokku uues kohtumises septembri lõpus.
USA delegatsioon sõidab neljapäeval Brüsselisse, et viia kohtumisega kurssi ka oma NATO liitlased, ütles ta.
Kolmapäevane kohtumine järgnes Bideni halvustavale kommentaarile Venemaa suunal, millele andis vastutorke Putini pressisekretär.
Biden ütles pöördumises USA luurekogukonna liikmetele, et Putin on tõsises hädas, sest Venemaa majandusel on tuumarelvad ja naftapuurid, aga ei miskit muud.
"Ta teab, et ta on tõsises hädas, mis teeb ta minu arust veel ohtlikumaks," ütles Biden.
Kremli pressišeff Dmitri Peskov vastas kolmapäeval, et Bideni kommentaar oli olemuslikult vale ja tugines valeteadmistel ja tänapäeva Venemaa mittemõistmisel. Ta märkis ka, et Bideni sõnavõtt oli mõeldud USA luurekogukonnale ja sellised innustavad mõtteavaldused on selle publiku seas kõrges hinnas.
Sõnasõda ei juhi aga tõenäoliselt tähelepanu kõrvale strateegilistel kõnelustel kaalul olevatest põhiteemadest, mille tähtsus on kasvanud alates sellest, kui Trumpi valitsus ütles lahti kahest leppest Venemaaga ja oli valmis loobuma ka kolmandast, Uuest START-ist, enne selle pikendamist vahetult enne Bideni ametisse asumist.
Üks komistuskive kõnelustel on olnud Venemaa nõudmine, et USA ei tõrguks piirangutest oma õhutõrjesüsteemidele, mida Moskva näeb pikaajalise ohuna, kuid Washington heidutusena.
Vaidlus raketitõrjesüsteemide üle on nurjanud ka varasemad katsed laiendada relvastuskontrolli haaret kaugemale pikamaa tuumarelvadest.
Bideni sõnul on kaalul uued ja ohtlikud ja arenenud relvad, mis on nüüd lavale ilmumas ja vähendavad reageerimisaega, suurendades tahtmatu sõja ohtu.
Moskva on juba pikalt väitnud, et strateegilist stabiilsust ei saa olla, kui lisaks ründerelvadele pole piiratud ka kaitserelvastust.
USA on alates Trumpi valitsusajast nõudnud ka, et mistahes uue relvastuskontrolli leppega liituks Hiina. Venemaa teatel on see Pekingi otsustada, kuid viimane on mõtet seni tõrjunud. | USA ja Venemaa pidasid "mahukaid" relvastuskõnelusi | https://www.err.ee/1608291654/usa-ja-venemaa-pidasid-mahukaid-relvastuskonelusi | USA ja Venemaa kõrged diplomaadid pidasid kolmapäeval Ühendriikide välisministeeriumi teatel "mahukaid ja professionaalseid" kõnelusi relvastuskontrolli ja teiste teemade üle. |
Vaatamata heale tulemusele hoiatas ettevõte, et lähikuudel on kasv tõenäoliselt aeglasem.
Kasum oli ettevõtte 29 miljardi dollari suurusest käibest 10,4 miljardit dollarit.
Facebooki teatel aitas heale tulemusele kaasa eelkõige reklaamitulu kasv.
Suhtlusvõrgustiku kasutajate arv kasvas aastaga seitse protsenti 2,9 miljardi kasutajani. | Facebooki kvartalikasum kahekordistus | https://www.err.ee/1608291648/facebooki-kvartalikasum-kahekordistus | USA sotsiaalmeediahiid Facebook teatas kolmapäeval, et kahekordistas aprilli-juuni kvartalikasumi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. |
21-aastane Finke oli 700 meetri järel alles viiendal kohal ning enne viimast basseinipikkust medalitelt väljas, ent tegi hiilgava lõpu ja edestas 700 meetrit esikohal ujunud ja lõpuks hõbedale tulnud itaallast Gregorio Paltrinierit 0,24 sekundiga.
Pronksmedali teenis ukrainlane Mõhhailo Romantšuk (+0,46), esimesena jäi pjedestaalilt välja viimasel pöördel veel kuldmedali kursil olnud sakslane Florian Wellbrock (+0,81).
800 meetri vabaltujumine kuulus Tokyos tänapäevaste olümpiamängude kavva esmakordselt. Mehed osalesid 880 jardi (804 meetrit) ujumises ka 1904. aastal Saint Louises, kui võitis sakslane Emil Rausch. | 117 aasta järel OM-ile naasnud ujumisdistantsil võidutses ameeriklane | https://sport.err.ee/1608291651/117-aasta-jarel-om-ile-naasnud-ujumisdistantsil-voidutses-ameeriklane | Viimati 1904. aastal olümpiamängude kavva kuulunud 800 meetri vabaltujumise võitis Tokyo OM-il ameeriklane Robert Finke. |
Jaapani meesjudokad on viiest võimalikust kuldmedalist võitnud neli, kui kaalukategoorias kuni 60 kg triumfeeris Naohisa Takato, kuni 66-kiloste seas Hifumi Abe, kuni 73-kiloste seas Shohei Ono ning kategoorias kuni 81 kg krooniti olümpiavõitjaks Takanori Nagase.
Kolmapäeva õhtul jätkas jaapanlaste võimsat seeriat kahekordne maailmameister Chizuru Arai, kes alistas kuni 70 kilo kaaluvate naiste finaalis austerlanna Michaela Polleresi.
Jaapan on traditsiooniliselt olnud olümpiamängude edukaim judoriik, näiteks võideti 2004. aastal Ateenas 14 võimalikust kullast koguni kaheksa. Kahel viimasel olümpial pole tulemused nii säravad olnud: Londonis teeniti seitse medalit, aga vaid üks kuld, Rios jäi saldoks kolm olümpiavõitjat. | Jaapani judokad jätkavad kodusel olümpial võimsas hoos | https://sport.err.ee/1608291645/jaapani-judokad-jatkavad-kodusel-olumpial-voimsas-hoos | Tokyo olümpiamängudel on korraldajamaa Jaapan seni välja jagatud kümnest judokullast võitnud kuus, mis hoiab neid ühtlasi medalitabeli tipus. |
Tugeva lõpu teinud iirlased edestasid finišis Saksamaa paari Jonathan Rommelmann - Jason Osborne vaid poole paadipikkusega, pronksi said kaela itaallased Stefano Oppo ja Pietro Ruta. Paul O'Donovan teenis koos venna Garyga Rio olümpial samal alal hõbemedali.
Kuigi Iirimaa on sel aastatuhandel olümpiamängudele saatnud stabiilselt üle 60 sportlase - ja Tokyosse koguni 116 - pole nad tihti kullarõõmu tunda saanud. Alates 2000. aastast oli kuni neljapäevani nende ainsaks olümpiavõitjaks Londonis kuldmedali kaela saanud poksija Katie Taylor.
Ülipõneva naiste finaali võitsid neljapäeval itaallannad Valentina Rodini ja Federica Cesarini, kes olid Prantsusmaa duost Laura Tarantola - Claire Bove paremad vaid 0,14 sekundiga. Pronksi teenisid hollandlannad Marieke Keijser ja Ilse Paulis (+0,49), kes olid Suurbritannia kahepaadist omakorda kiiremad vaid 0,01 sekundiga. Kõik kuus paatkonda mahtusid kahe sekundi sisse. | Sõudjad tõid iirlastele nende mängude esimese olümpiakulla | https://sport.err.ee/1608291642/soudjad-toid-iirlastele-nende-mangude-esimese-olumpiakulla | Tokyo OM-il krooniti kergekaalu paarisaerulises kahepaadis olümpiavõitjateks iirlased Paul O'Donovan ja Fintan McCarthy. |
Vennad edestasid neljapäevases finaalis rumeenlasi Marius Cozmiuci ja Ciprian Tudosat 1,29 sekundiga, pronks läks taanlastele Frederic Vystavelile ja Joachim Suttonile (+4,59) ning esimesena jäi medalita Kanada.
Horvaatia vägilastel on auhinnakapist puudu veel vaid paarisaerulise neljapaadi olümpiakuld. Maailma- ja Euroopa meistriteks on tuldud nii roolijata kahepaadis kui paarisaerulises kahe- ja neljapaadis, Rios tuldi olümpiavõitjateks paarisaerulises kahepaadis ning neli aastat varem saadi neljapaadis OM-hõbe.
Ühtlasi lõpetasid horvaadid Okeaania riikide neli olümpiat kestnud domineerimise: 2012. ja 2016. aastal tuli roolijata kahepaadis olümpiavõitjaks Uus-Meremaa paar, 2004 ja 2008 olid võidukad austraallased. Viimati jäid mõlemad riigid sellel alal medalita Barcelona olümpiamängudel 1992. aastal.
Küll suutsid Uus-Meremaa lippu kõrgel hoida Grace Prendergast ja Kerri Gowler, kes võidutsesid naiste distantsil, edestades Venemaa olümpiakomitee sportlasi ja Kanada paari. Esikolmik mahtus kahe sekundi sisse. Uus-Meremaa naistele on see sellelt alalt esimeseks olümpiakullaks. | Horvaatia vennad lõpetasid olümpial Okeaania riikide ülevõimu | https://sport.err.ee/1608291639/horvaatia-vennad-lopetasid-olumpial-okeaania-riikide-ulevoimu | Tokyo olümpiamängudel võitis meeste roolijata kahepaadi sõudmiskulla Horvaatia duo Martin ja Valent Sinkovic. |
Külalismeeskond Lecce tegi kohtumise jooksul Cagliari väravale kümme pealelööki, mitmel korral päästis võõrustajad halvimast puurilukk Alessio Cragno.
Cagliari jaoks on tegemist teise väravateta viigiga järjest, neli päeva tagasi mängiti 0:0 viiki Fiorentinaga. Jalga ei saadud valgeks ka nädala eest toimunud mängus Atalanta vastu.
Hooaega suurepäraselt alustanud Cagliari peab suu euromängudest suure tõenäosusega puhtaks pühkima, sest kuus vooru enne liigahooaja lõppu ollakse 41 punktiga 11. kohal. Euroopa liiga kvalifikatsiooni viivast kohast lahutab neid kümme silma. | Klavan tegi hea partii, aga Cagliari jätkab kuival soonel | https://sport.err.ee/1112166/klavan-tegi-hea-partii-aga-cagliari-jatkab-kuival-soonel | Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan aitas oma kodumeeskonnal Cagliari Calciol pühapäevases Serie A kohtumises taga nulli hoida, paraku ei leidnud ründemängijad taas väravat ja nõnda lepiti koduväljakul 0:0 viiki väljalangemistsoonis oleva Leccega. |
Elektrilevi andmetel oli pühapäeval veidi enne kella 23 vooluta veel 3141 klienti.
Kõige rohkem on vooluta kliente veel Raplamaal (909 klienti), Pärnumaal (764), Tartumaal (447).
Harju-, Põlva-, Valga-, Viljandi-, Võru- ja Saaremaal on lootust pühapäeval kõik korda saada, teistes maakondades jätkuvad tööd arvatavasti veel esmaspäevalgi.
Laupäeval Eestit tabanud tormituuled tekitasid pea kõikjal ulatuslikke elektrikatkestusi, teatas Elektrilevi pressiesindaja, kelle sõnul Elektrilevi ja partnerite brigaadid töötasid ka öötundidel, likvideerides võrgus 70 keskpinge ja 36 madalpinge riket.
Kokku on Elektrilevi ööpäevaga taastanud elektrivarustuse umbes 30 000 kliendil.
Laupäeva hommikupoolikul ja lõuna ajal lääne poolt Eestisse saabunud torm tõi kõige rohkem katkestusi Hiiumaale, kus korraga läks rivist välja kaks toiteliini, vooluta jäi üle 7000 kliendi. Samas suudeti need rikked kiiresti kõrvaldada.
Pühapäeva hommikul oligi rikkelisi katkestusi kõigis maakondades peale Hiiumaa, Valgamaa ja Läänemaa, mille elektrivarustuse eest vastutab Imatra Elekter.
Tormi tipphetkel oli Eestis vooluta üle 34 000 majapidamise. | Tormi järel on elektrita veel üle 3000 majapidamise | https://www.err.ee/1112037/tormi-jarel-on-elektrita-veel-ule-3000-majapidamise | Laupäeval Eestit tabanud tormituule tõttu on pühapäeva pärastlõunaks elektrita veel üle 3000 majapidamise. |
Kalju asus kodusel Hiiu staadionil mängu kiirelt juhtima, kui kümnendal minutil lõi värava Kaspar Paur. Vahetult enne poolajavilet suurendas Kalju eduseisu Vladislav Homutov, seisuga 2:0 mäng ka lõppes.
Teises pühapäevases mängus lõi FCI Levadia Legioni vastu mõlemal poolajal kaks väravat. 8. minuti Bogdan Vaštšuki ja 19. minuti Rasmus Peetsoni tabamustele lisandusid teisel poolajal Gando Biala 49. ja Juri Kolomojetsi 88. minuti väravad.
Liider Flora on 12 vooruga kogunud 31 punkti, 25 punkti kogunud Kalju on teisel ja Levadia 24 punktiga kolmandal kohal. Kalev on kaheksa punktiga tabeli punaseks laternaks, Legion on neist kogunud ühe silma enam.
Enne mängu:
Samad vastased kohtusid ka 14. juunil Kadrioru staadionil ja siis jäi kindlalt 4:0 peale Nõmme Kalju, kes on võitnud nüüd Kalevi vastu neli viimast omavahelist mängu.
Kalju hoiab hetkel tabelis teist kohta. 11 vooruga on endale lastud lüüa vaid kuus väravat, mis on liiga madalaim näitaja. Eelmises voorus alistati kodus FC Kuressaare 1:0.
Kalev on vajunud tabelis viimasele kohale ja kuue löödud väravaga ollakse koos Tallinna JK Legioniga selles arvestuses kaks kehvemat. Eelmises voorus kaotas meeskond kodus Tallinna FCI Levadiale 0:4.
Marko Kristal, Kalju peatreener: "Eelmisest mängust võtame kaasa positiivse tulemuse ja teame, et Kalev osutab samasugust südit vastupanu. Keskendumine oma mängule ja tegemisele väljakul saab olema pühapäeval esikohal."
Andri Markovõtš, Kalju mängija: "Valmistume mänguks Kaleviga tõsiselt. Tähtis on taastuda eelmisest mängust. Mäng tuleb raske, kuna vastane mängib head jalgpalli. Peame olema distsiplineeritud, mängima enesekindlalt ja andma oma parima. Ainult nii saame positiivse tulemuse ning jätkata tabelikoha parandamisega.
Liivo Leetma, Kalevi peatreener: "Nõmme Kalju on see hooaeg kümne võistkonna seast endale kõige vähem väravaid selja taha lasknud, mis näitab, et neid on raske nõelata. "
Markus Vaherna, Kalevi mängija: "Levadia vastu tehtud vead on üle vaadatud ja korrektuurid tehtud. Taastumiseks palju aega ei jää, aga selle taha pugeda ei saa. Kalju vastu on võtmesõnadeks kindlasti distsipliin mängujoonisest kinni pidamisel ja kompaktsus. Oleme valmis!" | Kalju võttis Kalevi üle kohustusliku võidu, Levadia lõi neli väravat | https://sport.err.ee/1112039/kalju-vottis-kalevi-ule-kohustusliku-voidu-levadia-loi-neli-varavat | Jalgpalli Premium liigas alistas Nõmme Kalju pühapäeval koduväljakul 2:0 JK Tallinna Kalevi, FCI Levadia oli 4:0 üle Tallinna Legionist. |
"Me oleme väga mures," ütles tervishoiuministri asetäitja Brett Giroir telekanali ABC uudisprogrammile "Nädal" (This Week).
Muu hulgas kutsus ta baare uuesti sulgema, restoranides kliente veel enam hajutama ning üldisele maskikandmisele enam vaevatud piirkondades, eriti aga jõuliselt sulgemismeetmeid maha võtnud lõunaosariikides.
Ta rõhutas, et viirust pole seni kontrolli alla saadud ning selleks, et maskikandmismeede töötaks, peaksid kriitilistes kohtades seda kandma 90 protsenti inimestest.
Need kommentaarid tulid vaid päev pärast seda, kui pikka aega maskide tähtsust maha teinud president Donald Trump ilmus esmakordselt mask näo ees avalikkuse ette.
Haiguste tõrje ja ennetamise föderaalsed keskused on kutsunud maskide laialdasele kandmisele juba aprillist alates.
Samal ajal on paljud osariigid sel nädalalõpul mõõtnud uusi koroonaviirusesse nakatumiste rekordeid. Seitsmes osariigis jõuti sel nädalal kõrgeima ööpäeva jooksul viirusesse surnud inimeste arvuni.
135 000 surmajuhtumiga ning enam kui 3,2 miljoni kinnitatud nakatumisjuhtumiga on USA kõige enam koroonaviirusest kannatanud riik. Paljude haiglate intensiivraviosakonnad töötavad võimete piiril.
Giroir rõhutas, et pandeemia vastu edu saavutamiseks tuleb rohkem testida ning vaja on täiendavaid ravivõimalusi.
Pärimisele paiguti kuni 13-tunniste testimisjärjekordade kohta vastas ta, et selles osas on võimekus kiiresti paranemas.
Kommenteerides laste naasmist koolidesse, mida president Trump ja haridusminister Betsy DeVos vajalikuks peavad, ütles Giroir, et seda tuleb teha ettevaatlikult.
"Me peame viiruse kontrolli alla saama," rõhutas ta.
Giroir hoiatas, et enne kui positiivne pööre võimalikuks saab, sagenevad surmajuhtumid lähema kahe-kolme nädala jooksul veelgi.
Tema sõnul valmistub administratsioon ka sügiseseks väljakutseks, kui korraga võivad hoogustuda nii koroonaviirus kui ka gripp. | USA tippametnik: viiruse vastu olgu kõik abinõud kaalumisel | https://www.err.ee/1112153/usa-tippametnik-viiruse-vastu-olgu-koik-abinoud-kaalumisel | USA kõrge tervishoiuametnik ütles pühapäeval, et kuna COVID-19 põhjustatud surmade arv ilmselt tõuseb lähinädalail, siis peavad kõik meetmed laual olema, kaasa arvatud sulgemismeetmete uuendamine tugevalt räsida saanud osariikides. |
Serie A punaseks laternaks olev SPAL kohtus võõrsil samuti väljalangemistsoonis olnud Genoaga. Kodumeeskond läks juhtima 24. minutil, kui täpne oli 36-aastane Goran Pandev, 54. minutil vormistas kaunist karistuslöögist lõppseisu Lasse Schöne.
37. minutil oli Genoal kasutada ka penalti, kuid Iago Falque löögi tõrjus SPAL-i väravavaht Karlo Letica. Tunjov vahetati pingile 58. minutil.
Enne pühapäeva oli Tunjov väljakul käinud neljas Itaalia kõrgliigamängus, debüüdi tegi ta detsembri keskel AS Roma vastu, järgnesid minutid mängudes Juventuse, Parma ja Sampdoriaga. Jaanuari keskel tegi Eesti noortekoondislane karikasarjas täismängu kuulsa AC Milani vastu.
Kolmanda järjestikuse kaotuse saanud SPAL on 32 vooruga kogunud 19 punkti, võit nihutas Genoa saldo 30 silmale ja tõstis nad tabelis 17., punasest tsoonist välja.
Pühapäeval mängis ka Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Cagliari, kes ei suutnud väljalangemistsoonis oleva Lecce vastu enamat väravateta viigist. | Tunjov kuulus Serie A mängus esmakordselt algkoosseisu | https://sport.err.ee/1112127/tunjov-kuulus-serie-a-mangus-esmakordselt-algkoosseisu | Itaalia jalgpalli kõrgliigaklubi SPAL-i peatreener Luigi Di Biagio nimetas Serie A mängus esmakordselt algkoosseisu ka 19-aastase Georgi Tunjovi, kes ei suutnud aga oma võistkonda kaotusest päästa. |
Leedu võistkond kirjutab oma kodulehel, et 28-aastane Vinales sõlmis klubiga ühe aasta pikkuse lepingu.
VTB Ühisliigas kogus Vinales Kalev/Cramo eest keskmiselt 17,7 punkti ja 4,6 resultatiivset söötu mängus, Eesti-Läti liigas jäid tema keskmisteks näitajateks 15,2 punkti ja 4,1 söötu. Jaanuari lõpus pääses Vinales erikutsega Ühisliiga tähtede mängule.
Central Connecticuti ülikoolis mänginud Vinales on karjääri jooksul pallinud ka Puerto Rico, Tuneesia ja Küprose kõrgliigades. | Mullune Kalev/Cramo põhimängija siirdub Leedu kõrgliigasse | https://sport.err.ee/1112148/mullune-kalev-cramo-pohimangija-siirdub-leedu-korgliigasse | Eelmisel hooajal BC Kalev/Cramo ridades säranud ameeriklasest mängujuht Kyle Vinales siirdub Leedu kõrgliigasse, kus hakkab mängima Lietkabelise eest. |
Sellel suvel toimuma pidanud Tokyo suveolümpiamängud lükati koroonaviiruse pandeemia tõttu järgmisesse aastasse, mis toob korraldajatele kaasa hulgaliselt logistilisi ja muid probleeme.
Kuu aja eest andsid Tokyo OM-i korraldajad teada, et järgmise aasta võistluste korraldamiseks on suudetud kindlustada 80 protsenti ehitiste ja võistluspaikade kasutamisõigustest, keeruline on korraldajatel aga meediakeskuse ja sportlaskülaga, sest mitmed korterid on juba maha müüdud teadmisega, et mängud oleksid pidanud lõppema selle aasta augustis.
"Vääramatule jõule viidates oleks OM-i ärajätmine olnud ROK-i jaoks lihtsam ning me oleks saanud koguda kindlustushüvitise," rääkis Bach intervjuus Prantsusmaa väljaandele L'Equipe. "Aga meie töö mõte on olümpiamänge korraldada, mitte neid ära jätta."
"Peame vaatama, kas saame plaani parandada, teha jõupingutusi, et tagada osalejatele mõeldud teenused ja transport. See kriis on näidanud, et vajame rohkem solidaarsust nii spordis kui ühiskonnas üldiselt. Loodan, et see viib parema koostööni rahvusvaheliste föderatsioonide ning suurvõistluste korraldajate vahel," sõnas Bach. | ROK-i president: olümpiamängude ärajätmine oleks olnud lihtsam variant | https://sport.err.ee/1112140/rok-i-president-olumpiamangude-arajatmine-oleks-olnud-lihtsam-variant | Rahvusvahelise Olümpiakomitee ROK-i presidendi Thomas Bachi sõnul oleks Tokyo OM-i edasilükkamise asemel olnud lihtsam suurvõistlus ära jätta. |
Vilismäe pühapäevane võit tuli enam kui minutilise edumaaga järgmiste jooksjate ees, mehe võidutulemuseks oli 40.31, vahendab Marathon100.com. Teise koha sai Carry Saluste (41.48) ning kolmanda Andres Nöps (41.58). Täpselt samas järjestuses lõpetas nimetatud kolmik ka Vägilase sarja mulluse viimase etapi Lähtel.
Naistest võttis võidu 20-aastane Merilin Jürisaar, keda võib mitmekülgse sportlasena kohata nii jooksu-, ratta-, kui triatlonivõistluste stardis. Tema lõputulemuseks oli 55.02.
Teise koha sai Made Masik, kes oli rajal ka laupäeval toimunud Pajusi Mudajooksul, täna tulemuseks 58.17. Kolmanda koha pälvis Kelly Vildek (1.01.38), edestades neljandal kohal lõpetanud Marina Žuravljovat vaid nelja sekundiga.
Lühidistantsi võitsid Merle Jeets ja Peeter Jaanus. Kokku sai võistlusel tulemuse kirja 283 osavõtjat. | Tallinna Vägilase jooksu võitsid Martin Vilismäe ja Merilin Jürisaar | https://sport.err.ee/1112130/tallinna-vagilase-jooksu-voitsid-martin-vilismae-ja-merilin-jurisaar | Vägilase jooksusarja avaetapil Tallinnas võidutsesid Martin Vilismäe ja Merilin Jürisaar. |
EKRE lühike poliitiline kogemus on tekitanud selle, et nende paljude juhtpoliitikute jalad on maast õhku tõusnud, seda võib ka nimetada suurusehullustuseks, nii ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder Eesti Päevalehe Joosep Tiksile. Seeder on sageli otsekohene mees, aga selline torge, et mitte öelda kõrvakiil valitsuspartneri pihta, oli ometi üllatav.
"Sobimatu toon" ja "keegi Seedri nimeline vend" olid EKRE esimehe kohalt taandunud Mart Helme kõige leebemad kommentaarid. Karmimad ennustasid Isamaa parlamendifraktsiooni lagunemist, Seederi suutmatust parteijuhi tööga hakkama saada ja kuulutasid EKRE mittenõustumist, et järgmine president võiks tulla Isamaast.
Sageli eelneb niisugune karmide sõnade virr-varr koalitsiooni lagunemisele, kui just järgmiste valimisteni pole jäänud vaid kolm kuud, nagu sotside ja Isamaa tüli puhul suhtumises ÜRO ränderaamistikku 2018. aasta lõpus.
Nüüd aga moodustas Isamaa koos Keskerakonnaga veel tõhusa liidu EKRE vastu, et suruda rahvuskonservatiivid järeleandlikkusele võõrtööliste riiki lubamise asjus ning lahendada tööjõu-mure põllumajanduses ja ehituses, ka tööstuses. Välisminister Urmas Reinsalu Isamaast oli selgelt peaminister Jüri Ratase kõrval ja vaata, kust otsast tahes, EKRE oli 6. juulil sunnitud leppima kompromissiga – valitsus taasavas Eesti piirid töö- ja õpirändeks, piirangud on minimaalsed.
Aga kuudepikkune omavaheline jauramine, et mida teha võõrtöölistega ja sellega kaasas käinud Eesti põllumeeste nörritamine näris valitsuse sisemist usaldusvaru.
Nii on EKRE uuel esimehel Martin Helmel õigus, et see ei ole hea, sest igasugused vaidlused, tülid ja teravused poliitilises koostöös söövad usalduskapitali või head tahet, mille najalt oleks palju kergem asju ajada.
EKRE juhid ei näinud ette, et nende põikpäisus puhub Isamaas järjest valjemaks küsimuse – kaua me kannatame. Avaliku arvamuse küsitlustes viie protsendi piirile langenud toetus näitab, et see valitsuserakond on kadumas teiste varju. Kuigi neil on suurt nähtavust lubavad kaitse-, välis- ja justiitsministri portfellid, mida kannavad ka mõjukad poliitikud, kes – vähemalt nii jääb mulje – mõnikord häbenevad enda seost selle koalitsiooniga.
Me oleme olemas, nii võiks nüüd üritada tõlkida Isamaa juhtide avalikku ja mitteavalikku püstitõusmist. Me tahame olla nähtavamad ega soovi jääda EKRE varju, saaks lisada.
Kui selline selgitus Isamaa juhtide tegutsemisele on õige, siis näeme koalitsioonis – kes läheb vastu järgmise aasta presidendi- ja kohalikele valimistele – veel põnevaid hetki. Ja saame teada, kuivõrd kehtivad ka valitsusliidu kohta Martin Helme sõnad, et me elame hullumeelsel ajal. | Toomas Sildam: Isamaa ei näita hambaid, vaid seda, et nad on olemas | https://www.err.ee/1112121/toomas-sildam-isamaa-ei-naita-hambaid-vaid-seda-et-nad-on-olemas | Oo, Isamaa näitab hambaid, olid mitmed poliitikahuvilised paaril viimasel nädalal üllatunud, jälgides Isamaa ja EKRE sõnalahinguid. Tegelikult Isamaa ei näidanud hambaid, vaid meenutas koalitsioonipartnerile, et nad on olemas, arvab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris. |
Külalismeeskond Leeds lõi kohtumise ainsa värava 89. minutil, kui täpne oli Pablo Hernandez. Teises pühapäevases kohtumises noppis äärmiselt vajalikud kolm punkti Birminghami 2:0 alistanud Stoke City.
Kolm vooru enne hooaja lõppu on argentiinlasest treeneri Marcelo Bielsa juhendatud Leeds 84 punktiga esiliiga liidriks, lähim jälitaja West Bromwich Albion jääb neist kolme punkti kaugusele. Kolmekordne Inglismaa meister Leeds mängis Premier League'is viimati 2004. aastal.
Vähemalt play-off'i on koha kindlustanud ka Brentford ja Fulham, viimasele üleminekumängudele viivale kohale käib aga põnev heitlus: praegu kuuendal kohal oleval Cardiffil on 64 silma, 12. kohal olev Blackburn jääb neist nelja punkti kaugusele. | Hilise võidu saanud Leeds astus Inglismaa kõrgliiga lävele | https://sport.err.ee/1112122/hilise-voidu-saanud-leeds-astus-inglismaa-korgliiga-lavele | Inglismaa jalgpalli esiliigas alistas Leeds United pühapäeval 1:0 Swansea ja kindlustas kolm vooru enne hooaja lõppu oma esikohta. |
Võistlus algas äärmiselt ebameeldivalt Ferrari meeskonna jaoks, kui vahetult peale starti põrkasid omavahel kokku Charles Leclerc ja Sebastian Vettel. Mõlemad olid sunnitud võistluse pooleli jätma. Lisaks Ferrari pilootidele ei jõudnud finišisse veel ka Esteban Ocon (Renault).
Lewis Hamilton andis 71-ringilise võistluse jooksul oma esikoha käest vaid hetkeks peale boksipeatust, kuid jätkas õige varsti taas uhkes üksinduses. Äärmiselt põnevaks läks võistlus viimastel ringidel teisel ja kolmandal kohal sõitnud Max Verstappeni (Red Bull) ja Valtteri Bottase (Mercedes) vahel. Soomlane üritas hollandlasest mööduda kaks korda enne, kui see lõpuks edukalt õnnestus. Nii saigi Bottas teise ja Verstappen kolmanda koha.
Esikümnesse mahtusid veel Alexander Albon (Red Bull), Lando Norris (McLaren), Sergio Perez (Racing Point), Lance Stroll (Racing Point), Daniel Ricciardo (Renault), Carlos Sainz (McLaren) ja Daniil Kvyat (AlphaTauri).
Vormel-1 MM-sari jätkub 17.-19. juulil Ungaris.
Enne võistlust: Tugevas vihmasajus peetud kvalifikatsioonis pani oma paremuse selgelt maksma valitsev maailmameister Lewis Hamilton (Mercedes), kes asub parimalt stardikohalt püüdma karjääri 85. MM-etapivõitu.
Briti vormelitähe kõrvalt asub võistlustulle hollandlane Max Verstappen, kel õnnestus mullu Austria GP-l teenida üks oma kolmest MM-sarja etapivõidust. Kuna eelmisel nädalavahetusel tuli 22-aastasel hollandlasel sõit üsna varakult pooleli jätta, siis on Verstappeni võidunälg kindlasti kasvanud.
Teisest stardireast asuvad rajale Carlos Sainz (McLaren) ja esimesel MM-etapil võidutsenud Valtteri Bottas (Mercedes). Kvalifikatsioonis kaotasid nad Hamiltonile vastavalt 1,398 ja 1,428 sekundiga.
Esikümne hulgas asuvad rajale veel Esteban Ocon (Renault), Lando Norris (McLaren), Alexander Albon (Red Bull), Pierre Gasly (AlphaTauri), Daniel Ricciardo (Renault) ja Sebastian Vettel (Ferrari). Teine Ferrari piloot Charles Leclerc sai kvalifikatsioonis kirja 11. tulemuse, kuid kohtunikud määrasid talle peale sõitu karistuse Daniil Kvyati takistamise eest, mis langetas ta 14. stardipositsioonile. | Hamilton pälvis Steiermargi GP-l karjääri 85. MM-etapivõidu | https://sport.err.ee/1111983/hamilton-palvis-steiermargi-gp-l-karjaari-85-mm-etapivoidu | Vormel-1 MM-hooaeg jätkus sellel nädalavahetusel Austrias toimuva Steiermargi GP-etapiga. Spielbergi ringrajal teenis nelja-aastase vaheaja järel etapivõidu valitsev maailmameister Lewis Hamilton (Mercedes), kellele oli see karjääri 85. esikohaks MM-sarjas. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.