text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Raha kulub uute piiripunktide avamiseks, IT-süsteemidele ning 500 töötaja värbamiseks, kes peavad brittide Euroopa ühisturult lahkumisel aitama tagada piirijulgeoleku ning tollikontrolli protseduuride läbiviimise.
Suurbritannia lõpetas Euroopa Liidu liikmesuse 31. jaanuaril ehk pea neli aastat pärast ajaloolist Brexiti-hääletust. Seejuures nõustuti veel aasta lõpuni kestva üleminekuperioodiga, et lõpetada kaubandusläbirääkimised Brüsseliga.
Kõnelused on läinud aeglaselt, tekitades äriringkondades ärevust.
Viidates koroonaviiruse põhjustatud katkestusele on London juba öelnud, et ei asu kohe Euroopa Liidust imporditavaid tooteid kontrollima, vaid see lükkub edasi juulikuuni.
Eelmisel nädalal lekkis ajakirjandusse rahvusvahelise kaubanduse ministri Liz Trussi kiri kabinetikolleegile Michael Gove'le, kus väljendatakse muret, et piiritaristu ei pruugi valmis olla ka edasi lükatud tähtajaks.
Ta hoiatas, et tollikontrolli viibimine tekitab õiguslikke probleeme Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ning lisas: "Ma tahan kinnitust, et me oleme juuliks 2021 suutelised rakendama täielikku kontrolli."
Brexiti ettevalmistamise eest vastutav minister Gove vastas, et valitsus on seda teemat käsitlenud juba kuid ning lubas piiri valmisoleku tagada.
BBC-le antud intervjuus rääkis ta, et üle 700 miljoni naela eraldatakse taristu ettevalmistamiseks sadamates, tehnoloogiasse investeerimiseks ning selleks, et oleks tagatud vajalik personal.
Uus rahaeraldis puudutab üksnes piiri Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel. Kuna Põhja-Iirimaa saab pärast Brexitit erilise kaubandusstaatuse, siis kavad piiriküsimuste lahendamiseks Iiri Vabariigiga valmivad eelolevatel nädalatel veel eraldi.
Opositsiooniline Tööpartei ütles Trussi kirja kohta, et see näitas valitsuskabineti kasvava kaose ja segaduse meeleolu Brexiti ettevalmistamisel.
Valitsus kavandab ka uut teavituskampaaniat, et inimesi ja ettevõtteid üleminekuaja lõpuga kurssi viia. See kannab nimetust "ÜK uus start: lähme edasi".
Gove'i sõnul puudutab teavitus kõigile mõeldud üksikasjalisi juhtnööre muutuste kohta – alates suurkauplejaist ja lõpetades puhkusele sõitjatega. | Suurbritannia lubab 705 miljonit naela piiride Brexitiks ettevalmistamiseks | https://www.err.ee/1112119/suurbritannia-lubab-705-miljonit-naela-piiride-brexitiks-ettevalmistamiseks | Suurbritannia lubas pühapäeval kulutada 705 miljonit naela (788 miljonit eurot) oma piiride ettevalmistamiseks Euroopa Liidust lahkumiseks 31. detsembril. |
Üks D.C. Unitedi mängijatest andis positiivse koroonaproovi, ühe Toronto palluri proovi tulemus oli ebaselge.
Washington Posti jalgpalliajakirjanik Steven Goff kirjutas sotsiaalmeedias, et Sorga pidi algselt mängu alustama vahetusmeeste pingilt, seejärel eemaldati ta koosseisust, kuigi teda ei sega vigastus. Goffi sõnul keeldus klubi seda lähemalt kommenteerimast.
Enne koroonaviirusest tingitud võistluspausi jäi MLS-is pooleli hooaja kolmas voor, liiga pidi naasma kuu aega kestva turniiriga "MLS is Back", mis toimub Orlandos suletud uste taga. Positiivse proovi andsid vahetult enne turniiri algust ka Dallase ja Nashville'i mängijad, mõlemad meeskonnad loobusid turniiril mängimast. Reedel teatas ühest nakatunust ka Kansas City.
"Usume, et turniir saab siiki toimuda," sõnas MLS-i asekomissar Mark Abbot pühapäeval. "Kui mõistame, et nii ikkagi ei lähe, siis teeme otsuse. Üritame välja selgitada, millised mängijad on positiivse proovi andnud." | Positiivne koroonaproov lükkas Sorga koduklubi kohtumise edasi | https://sport.err.ee/1112118/positiivne-koroonaproov-lukkas-sorga-koduklubi-kohtumise-edasi | Eesti jalgpallikoondislase Erik Sorga koduklubi D.C. United oleks pühapäeval pidanud Põhja-Ameerika jalgpalliliiga MLS-i pooleli jäänud hooaega jätkama, kuid vahetult enne avavilet lükati kohtumine Toronto FC vastu edasi. |
Väikses Virginia kaevanduslinnas Big Stone Gapis veereb elu vaikselt ja lihtsalt ning kõik selle asukad saavad omavahel enam-vähem kenasti läbi. Kohaliku apteegi pidaja Ave Maria (Ashley Judd), kes lavastab igal aastal linnas suveetendust, peab end 40-aastasena lootusetuks vanatüdrukuks, ent ometi tiirlevad tema ümber tõsine söekaevur Jack (Patrick Wilson) ja näitleja Theodore (John Benjamin Hickey).
Ave Maria elu pöörab sassi ema ootamatu surm ja pärast matuseid ilmsiks tulnud perekonnasaladus. Vastassoos ja kodulinnas pettunud apteeker otsustab minna võõrsile oma juuri otsima, kuid aegamisi selgub, et kodukandiski hoolitakse temast rohkem, kui ta seni on arvanud.
Adriana Trigiani lavastatud romantiline draama põhineb tema enda menuromaanil ning selle võtted toimusid tema sünnilinnas Big Stone Gapis. Kõrvalosades säravad Whoopi Goldberg Ave Maria töökaaslase Fleetana ja Jenna Elfman tema sõbranna Iva Lou rollis.
Režissöör: Adriana Trigiani.
Filmi saad vaadata siit! | Jupiter soovitab romantilist komöödiat "Big Stone Gap" | https://menu.err.ee/1112114/jupiter-soovitab-romantilist-komoodiat-big-stone-gap | ERR-i kanal Jupiter soovitab pühapäeva õhtuks romantilist komöödiat "Big Stone Gap". |
Mullu suvel Madridi Atleticost 120 miljoni euro eest Barcelonasse kolinud Griezmann vigastas laupäevases liigamängus Valladolidi vastu reielihast ja vahetati klubi 1:0 võidumängus poolajal välja.
Barcelona ei avaldanud konkreetselt, kui kaua peab ründaja väljakute kõrval veetma, kuid katalaanide ajaleht Diario Sport kirjutab, et vigastusest taastumine võtab aega kolm nädalat. See tähendab, et prantslane jääb eemale La Liga hooaja kahest viimasest matšist Osasuna ja Alavesi vastu, küll loodetakse, et Griezmann terveneb Meistrite liiga hooaja lõpetamiseks.
Barcelona võõrustab Meistrite liiga kaheksandikfinaali kordusmängus Napolit 8. augustil. Juhul, kui pääsetakse veerandfinaali, toimub see Lissabonis 14. augustil. | Griezmann jätab vigastuse tõttu liigahooaja viimased mängud vahele | https://sport.err.ee/1112115/griezmann-jatab-vigastuse-tottu-liigahooaja-viimased-mangud-vahele | Hispaania jalgpalli kõrgliigas teisel kohal oleva FC Barcelona prantslasest ründaja Antoine Griezmann ei saa vigastuse tõttu kaasa teha koduklubi kahes viimases liigamängus. |
11 meeskonna konkurentsis sündis suurim üllatus juba veerandfinaalis, kus teise paigutusega Kvartett (Jaagup Toome, Gaspar Bibikov, Erik Luts ja Alan Kalda) kaotas 17:21 tiimile Keerutus liigutus (Marcus Neiland, Aleksander Oliver Hint, Georg Allemann ja Ralf Küttis), vahendab basket.ee.
Kaks suurfavoriiti KK Viimsi ja tartlaste Yes Experience (Robin Kivi, Märt Rosenthal, Patrik Saal, ja Kregor Hermet) liikusid erinevatel tabelipooltel finaali välja. Viimsilased alistasid kaheksa hulgas 21:11 BC Küsimärgi ja poolfinaalis 21:8 Keerutus liigutuse. Yes Experience võitis esmalt 21:17 Kristo Saage, Janis Vahteri, Renato Lindmetsa ja Sander Viilupi tiimi Teamspirit/Ballzy ja seejärel Tõnismatsi kolmikut (Illimar Pilk, Kaido Saks ja Robert Lilleõis).
Finaalis läksid vastamisi kaks Eesti koondise korvialust mängumeest Rauno Nurger ja Kregor Hermet. Seekord lahkus väljakult võitjana viimased aastad Hispaania esiliigas pallinud Nurger, kui KK Viimsi võttis 21:16 võidu. Kolmanda koha kohtumises sai Keerutus liigutus 21:14 jagu väsinud Tõnismatsi triost. | 3x3 EMV etapi finaalis mängisid Nurgeri ja Hermeti võistkonnad | https://sport.err.ee/1112113/3x3-emv-etapi-finaalis-mangisid-nurgeri-ja-hermeti-voistkonnad | Laupäeval Karksi-Nuias eliitsarjas peetud 3x3 korvpalli Eesti meistrivõistluste etapil nimega Tõnismatsi 2020 võttis võidu kolmekesi mänginud KK Viimsi tiim koosseisus Siim-Markus Post, Egert Haller ja Rauno Nurger, kes teenisid triumfiga 1000-eurose võidutšeki. |
Valisin lähemaks tutvustamiseks nelja helilooja lood.
Age Veeroos. "Imaginäre Sonate op. 53" klaverile
Riho Esko Maimets. "Sinikõrgustele" kahele klaverile
Helena Tulve. "Without love atoms would stop spinning" soolotšellole
Peeter Vähi. Kontsert birbyne'le ja kammerorkestrile
Age Veeroos. Ludwig van Beethoveni sünnilinnas Bonnis toimub tema 250. sünniaastapäeva puhul erakordse haardega klaverimuusika sündmus, mis hõlmab sadu Beethovenist inspireeritud uusteoste kontserte aastatel 2013 kuni 2020. Selle algataja, organisaator, pianist, moderaator, toimetaja ja produtsent on ainuisikuliselt(!) Bonnis elav Susanne Kessel. Ta tellis enam kui 250 heliloojalt Beethovenile pühendatud klaveriteosed, teeb üksi nende kõigi esiettekanded Bonnis, pärast ka teistes saalides. Valitute hulgas, kes said temalt austava tellimuse, on Eesti helilooja Age Veeroos.
Susanne Kesselile saadeti kokku 261 uut teost heliloojatelt 47 riigist üle maailma. Projekti "250 piano pieces for Beethoven" esimese esiettekande, Šveitsi-Saksa helilooja Dennis Kuhni pala "Ludwig's harp" mängis ta 18. oktoobril 2013 Deutsche Welle fuajees Bonnis. Suursarja viimane kontsert on ees 28. novembril Bonnis Beethoven-Hausi kammersaalis, siis on ettekandel veel 12 helilooja palad. Beethoveni sünnipäev on arvatavasti 16. detsember.
Age Veeroos on Eesti huvitavamaid kammermuusika heliloojaid. Temalt tellitud Beethoveni-pühendusele pani autor pealkirjaks "Imaginäre Sonate op. 53" ("Kujuteldav sonaat op. 53"), inspireeritud Beethoveni klaverisonaadi nr. 21 op. 53 ("Waldstein") alguse muusikast. "Nagu ümisetaks endamisi Waldsteini sonaadi algust, aga täpselt ei mäletata, millised noodid olid. Pingsalt meenutada püüdes peaaegu puudutataksegi ammustest aegadest pärit muusikat, mis kättesaamatu ja põgusana ikka ja jälle käest libiseb... Alguse teema on rütmiliselt äratuntav, ent "õigete" nootide asemel kõlavad keelte kaasamisel kirkad ja kiiresti vahelduvad ülemhelid," kirjutas Age Veeroos ise oma uue pala kohta.
Ametliku kutse ja projekti tutvustuse saatis Kessel talle 2018. a novembris, Age teos valmis sügiseks 2019. Aasta lõpus salvestas Susanne selle ning tegi avaliku esiettekande 30. jaanuaril 2020 Bonnis Beethoveni gümnaasiumi saalis. Ka salvestas pianist kõik teosed Westdeutsche Rundfunkis (WDR) Kölnis, saates salvestused heliloojatele viseerimiseks. Palad on kirjastanud Editions Musica Ferrum Londonis. Kogu hiigelmaterjal on jaotatud kümnesse kogumikku, neist igas 25-30 pala. 8. köites on palad noortelt, 10-19-aastastelt heliloojatelt, noorte kogumik ilmus trükist 2019. aasta detsembris. Age Veeroosi klaveripala leiab 9. köitest, see köide on trükist ilmunud 13. märtsil 2020. Kõik, mis välja antud, on kohe ka müügil, näiteks maksab üks noodiköide 40 eurot.
Age Veeroos: "Minu pala trükitud noodis leiab selle teostamise kaks varianti, sest selgus, et pala käib pianistile üle jõu, eeskätt füüsilises mõttes(!). Susanne palus sellele kirjutada ka kergema variandi, number kahe töötasime välja koos siis, kui selgus, et ta ei suuda algvarianti mängida. Susanne pakkus ise lahendusi, mida alternatiivina teha. Mina ei ole seda veel kuulnud ja võib-olla saangi kuulda alles oktoobris, kui Bonni kontserdile kohale sõidan ning seejärel teeb ta ka salvestuse."
Beethovenile pühendatud suursündmus on tõeline haruldus. Eriti huvitav on klaverimaratoni koduleht: sisukad annotatsioonid, 261 helilooja loomingulood, autorite selgitused uute palade juures, mõtted Beethoveni muusikast üldse – juba palade pealkirjad on põnevad, rääkimata sellest, mis tuleb edasi.
Mõneti ootamatu on Eesti naishelilooja "üksildane" osalemine Beethoveni maratonis: Age Veeroos on ainus autor kogu Euroopa idapoolelt, kes tellimuse saanud; miks, ei oska ta seda ka ise seletada (pealegi on naisheliloojaid nende 261 hulgas üsna vähe). Susanne Kessel oli kuulnud Soundcloudist juhtumisi Age klaveripala "Sul tasto" (2008). See oli talle meeldinud ning ta avaldas soovi, et Age kirjutaks uue pala ka Beethoveni projekti jaoks. Age Veeroos on varasematel aegadel seotud olnud mitme muusikasündmusega Saksamaal, mõned viited võiksid meid juhatada ka kuulsa Wolgang Rihmi juurde, kelle õpilane Age oli Karlsruhe muusikakõrgkoolis, sest Rihmi õpilasi leiab Beethoveni projektist veel päris mitmeid.
Age peab end vabakutseliseks heliloojaks, kuigi ligi veerandi kogu energiast võtab õpetamine Tartus Elleri-koolis (kompositsioon ja muusikatehnoloogia) ning Tallinnas EMTA-s (elektroakustiline looming ja orkestreerimine), tal on lõpetamisel ka doktoriõpe muusikaakadeemias Tallinnas.
Riho Maimets. Tore uudis tuleb Ühendriikidest Philadelphiast. Mõned aastad tagasi õppis siin Eesti helilooja Riho Esko Maimets. Teda pole kuulsas koolis unustatud: kaks noort tõelist tähtpianisti tõid publiku ette Eesti märkidena Riho Maimetsa poeemilaadse oopuse kahele klaverile "sinikõrgustele" ("Infinite Blue Heights") oma kavas Curtise muusikainstituudi Gould Rehearsal Hallis (22. veebruaril 2020). Esitajaiks olid muusikainstituudis praegu õppivad erakordselt rohkelt tunnustusi saanud Szuyu Su (22) Taiwanilt ja Aimi Kobayashi (24) Jaapanist.
Riho Maimetsa inspireeris teost looma Ernst Enno luuletus "Meie hing", millest on katkend eesti ja inglise keeles ka kavalehel lugeda. Heliloojat rõõmustab, et ettekanne salvestati ja on praegugi igale huvilisele kättesaadav, sh portaalis Curtis is Here. Ernst Enno luulest on saanud Riho Maimetsa suur armastus, mis on innustanud teda Enno vaimus looma mitmeid kammeroopuseid. Vaid kord on see suurepärane fantaasia kõlanud – aasta tagasi Eesti muusika päevadel / ISCM rahvusvahelisel maailma muusikafestivalil Tallinnas mängisid seda Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt.
Pisut ka noorest autorist, kes väärib tutvustamist, on ta ju ka Eesti koorihelilooja 2019. Kui Eesti sai taas vabaks, oli Kanadas Torontos 1988. aastal kolmanda põlve väliseestlasena sündinud Riho Esko alles 3-aastane. Ta meenutab: "Lapsepõlves viiuli- ja klaveritundides käinud, alustasin kompositsiooniõpinguid Torontos keskkoolis. Kui kooli lõpetamise aeg kätte jõudis, otsustasin oma elu pühendada heliloomingule. Tiivustas ka kohtumine Helena Tulvega Torontos. Tulin õppima oma vanavanemate sünnimaale Eestisse. Muusikaakadeemias juhendasid mind Helena Tulve ja Rene Eespere. Magistrikraadi tegin Toronto ülikoolis, kus juhendajaks oli Christos Hatzis. Siis õnnestus mul saada õppima Curtise muusikainstituuti Philadelphias, kus minu õpetajateks olid David Ludwig ja Richard Danielpour. 2019. aastast olen EMTA doktorantuuris, mind juhendavad Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits ja Kerri Kotta."
Enne Riho Maimetsa on kuulsas Curtise instituudis Eesti muusikutest õppinud veel vaid dirigendid Paavo Järvi ja Tõnu Kalam. 2014. a sügisest, pärast õpinguid Philadelphias, töötab Maimets EMTA-s muusikateoreetiliste ainete õppejõuna – õpetab solfedžot, muusikalugu ja pillide tundmist. Sellest ajast on Tallinn ka tema püsikodulinn, kus talle on meeltmööda meie muusikaelu ning kogu meie kultuuri mitmed traditsioonid. 2015. aastal sai Riho Maimetsast Eesti Heliloojate Liidu liige, oleme saanud endale tagasi Eesti juurtega noore maailmamehe.
Helena Tulve. New Yorgis resideeriv tuntud nüüdismuusika ühendus Bang on a Can korraldab maratonkontserte igal hooajal juba alates 1987. aastast. Käesoleva aasta kontsert toimus viiruse tõttu plaanitust hiljem, ootamatult uues vormis, kuuetunnise veebimaratonina. 25 kammeroopusega kava enam kui 40 muusiku esituses kõlas 14. juunil, kuhu oli tellitud ka kümme uut teost. Need tellis Bang on a Can alles nüüd, koroonaviiruse ajal. Tänu virtuaalsele edastusele sai muusikamaratoni jälgida tol hetkel maailma ükskõik missuguses paigas.
Austava tellimuse uusteosele sai ka Eesti helilooja Helena Tulve. "Helena on ise üleni kui põhjavalgus, ta sissepoole pööratud muusika on meisterlik, sissepoole pööratud, tunderikas ja elegantne," iseloomustab ühenduse koduleht üht seekordse programmi autorit. Ürituse ja Helena Tulve teose ettekande kohta sellel leiab portaalidest enne ja pärast kontserti üllatavalt palju sõnumeid. Tol õhtul kõlas Helena teos esimesena uue kava kümnest maailmaesiettekandest. Ajakirjanduses teatati, et nimeka Eesti helilooja ja ECM artisti Helena Tulve kõrval tutvustab Live Streaming Theatre heliloojaid veel USA-st, Kanadast, Tšehhist, Šveitsist, Šotimaalt, Itaaliast, Iirimaalt, Leedust. 8. juunil tutvustas üritust portaal Brooklyn Vegan, 9. juunil avaldati Amanda Cooki huvitav intervjuu "5 Questions" Helena Tulvega sarjas "I Care If You Listen". Otse enne oma uue teose ettekannet oli Helena kordamööda vastamas Bang on a Cani kolme kunstilise juhi küsimustele, need olid nimekad ameerika heliloojad Michael Gordon, David Lang ja eriliselt soojalt Helenaga vestelnud Julia Wolfe. Ja siis veebimaratoni esimeses plokis esimese esiettekandega võrratu Kanadast pärit noor tšellist Arlen Hlusko.
Helena Tulve uusteos kannab pealkirja "Without love atoms would stop spinning" ("Armastuseta lakkavad aatomid keerlemast"). See oli tema debüüt kuulsa Bang on a Cani tiiva all, esimene tšelloteos ta loomingus üldse, ja esmakohtumine, kuigi virtuaalsel pinnal, suurepärase, ja välimuseltki väga särava Arlen Hluskoga. Arlen on Grammy laureaat, hiljaaegu lõpetanud Curtise muusikainstituudi Philadelphias, tal on juba seljataga erakordsete saavutustega muusikukarjäär. Tänu Arlenile sai Helena Tulve uusteos mitmekordse tähelepanu osaliseks.
"Kui meid tõugatakse äärmusesse, on meil võimalus teadlikumalt tagasi pöörduda," arvas Helena Tulve. Korraldajad viisid heliloojad kokku interpreetidega, kellele helilooja oma uue pala kirjutas. Kogu loominguline suhtlemine toimus koroonaviiruse tingimustes, kuni teose valmimise ja esituseni, ainult virtuaalruumis. "See oli minu esimene kohtumine Arleniga ja ma olin väga põnevil, et seda koostööprotsessi kogeda," ütles Helena. "Olen alati huvitatud sellest, kuidas ma konkreetsele muusikule kirjutades oma muusikalist partnerit ja etenduse konteksti ette kujutan. Mul tekkis kuidagi paradoksaalne tunne, et kuigi esinejad ja publik lähevad üksteisest kaugele, võib olukord osutuda isegi lähedasemaks kui tavalise kontsertettekande puhul. Soolotšello on väga laulev instrument, omamoodi ekvivalent inimhäälele. Ma kujutasin ette, et heli peab ületama ka virtuaalsed tõkked, samal ajal looma põnevat virtuaalset harmooniat - seepärast proovisin laulu intiimsust ühendada muusikalise voolu intensiivsusega. Seoses olukorraga, milles me oleme olnud, tundsin sügavat kurbust ja leina, tunnistades valu, mida paljud inimesed kogevad, ja ka laiemat konteksti, milles see kõik toimub. Nii et minu sisemine reageering oli armastus ja kaastunne ning minu esialgne lament muutus armastuslauluks."
Bang on a Cani iga-aastases plaanis Brooklynis on maikuu algul toimuv kontserdisari "Long Play". Seekord pidi 1.-3. mail seal debüteerima kahe kavaga meie Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel, ühes Arvo Pärdi suurteos "Kanon pokajanen" ning teises autoritena Evelin Seppar, Galina Grigorjeva ja teosega "I Am the River", Helena Tulve. Kõik esmaettekandel USA-s. "Long Play" jäi viiruse tõttu ära, nii tuligi korraldajail õnnelik mõte tellida Helena Tulvelt hoopiski uus teos. Bang on a Cani järgmine maratonkontsert leiab aset 16. augustil.
Peeter Vähi. Nimekas helilooja, muusikategelane, festivalijuht ja produtsent-ettevõtja Peeter Vähi on oma senises loomingulises elus jõudnud kadestamisväärselt palju teha. Alatasa on tema rahutu hing maandunud ühe või teise kultuuri, etnose, rahvamuusika vms vangu, peamiselt Euroopast välja(poole), oriendi suunal. Meie arusaamiste ja tavadega võrreldes on tema huvid sageli meist kaugete aegade või kaugete maade eksootilises pinnas, kus ta süvenemise ja vaimustusega meile nende varasid tutvustada tahab. Ta on põhjalik ja köitev matkamees nii oma muusikaloomingus kui ka reisimehena eri mandritel. Ta on filosoofiline-meditatiivne kunstnikuisiksus, uuenduslik, kes samas väldib pelka tehnitsismi või modernismi oma kõlamaailmu luues. Ta segab stiile ja žanre rokkmuusikast kuni India traditsioonilise muusikani, väljendades end haaraval, lihtsal ja arusaadaval viisil, nagu ühe või teise rahva muusikagi. Niisuguse kunstnikuna on ta pakkunud huvi mitte ainult meile, vaid muusikutele Põhja- ja Baltimaades ning kaugemalgi, saades tellimusi uutele teostele mitmelt poolt.
Sel hooajal keskendab tema festival "Klaaspärlimäng" (9.-15. VII) piltlikult öeldes numbrimängule 2500 – 250 – 25 s.o Euroopa muusika algusaegadele u. 2500 aasta taha, veerandtuhande aastasele Beethovenile ning festivali 25. aastapäevale. Üks värske tellimus tuli talle taas Leedust, kus ta on kordi oma teostega ja Leedu muusikutega toredat koostööd teinud.
Vilniuse muusikafestival tahtis tänavu mälestada sündmusi Leedus alates 14. juunist 1940. Vaid usk ja lootus jäid kandma Leedumaad pärast seda päeva, mil Leedu kaotas oma iseseisvuse. Festival kavandas ulatusliku tähtpäevaprogrammi, millest õnnestus piirangutele vaatamata ellu viia siiski neli kontserti. 9. ja 18. juuni vahel toimusid need virtuaaledastuses. Otselülituse ja audiosalvestuse tegi Leedu rahvusringhääling oma klassikakanalil, videosalvestuse rahvusfilharmoonia TV, väiksearvuline publik Vilniuse rahvusfilharmoonia saalis. 15. juunil edastati sel kombel Leedu Kammerorkestri kontsert, mille avanumbriks oli maailmaesiettekandes Peeter Vähi kontsert puhkpillide hulka kuuluvale leedu rahvapillile birbyne kammerorkestri ja löökpillidega. Teose tellijaks olid Leedu rahvusfilharmoonia ja Vilniuse muusikafestival Eesti kultuuriministeeriumi kaastoetusel. Orkestrit juhatas Adrija Cepaite, kes on praegu kuulsa kammerorkestri teine dirigent, solistiks leedu rahvapillil Vytautas Kiminius. Helilooja viibis Vilniuses proovidel ja salvestustel ning oli saalis ka kontserdil. Kava kandis pealkirja "Faith and Hope" ("Usk ja lootus") ja sellel olid ettekandel veel Gija Kantšeli "Angels of Sorrow" (läinud aastal lahkunud helilooja mälestuseks) ning tuntuima läti helilooja Peteris Vasksi "Da pacem, Domine".
Peeter Vähi: "Meile on hästi teada kaks Balti rahvast - need on meie lõunanaabrid lätlased ja leedulased. Ent kolmandast rahvast, preislastest, on alles vähe. Mul on olnud pikaaegne loominguline koostöö Klaipeda Kammerorkestriga, olen käinud Klaipedas sageli... asub see ju endise Ida-Preisimaa aladel. Paar aastat tagasi avastasin enda jaoks vana-preisikeelsed rahvalaulud. Ja eelmisel aastal, saanud Vilniuse muusikafestivalilt ja Leedu Kammerorkestrilt tellimuse luua instrumentaalkontsert Leedu rahvapillile birbynele ja orkestrile, otsustasingi võtta selle aluseks vana-preisi rahvalaulu, mille pealkirja võiks tõlkida umbes nii: "Kallis, Päike, sa jumala tütar". Oli suur au olla kavas kõrvuti Gija Kantšeli ja Peteris Vasksiga. Kontserdil Leedu Rahvusfilharmoonia saalis oli üsna tavapäratu pilt, enam kui 800-kohalisse saali lubati vaid sada inimest, kõik olid maskides. Kuid see-eest oli kontserdi otselevi üsna mastaapne: filharmoonia esisele platsile oli paigaldatud suur ekraan, saali mittemahtunud publikul oli võimalik jälgida toimuvat ekraanilt. Samuti tehti internetis video-ülekanne, Leedu Rahvusringhäälingu ülekanne ja salvestus, mis oli mõeldud Euroopa Ringhäälingute liidu (EBU) liikmesmaadele. Peagi peaks huvilisteni jõudma nimetatud kontsert ka video kujul."
On Beethoveni aasta. Seda tähthetke pole Peeter Vähi tähelepanuta jätnud. Ta kirjutas ise uue teose selles vaimus ning on Beethovenile kavandanud mitmeid kummardusi kunstilise juhina justalanud "Klaaspärlimängu" festivalil Tartus. Eelmise aasta lõpul valminud ta enda pala jõudis esiettekandele napilt enne pandeemiat. 22. veebruaril mängisid Jelizaveta Babtšenko oboel ja Olesja Rostovskaja orelil Moskva konservatooriumi Mjaskovski saalis esimest korda Vähi pala "Hommage a brillance de Lune". 14. juulil kõlab teos nüüd ka Tartus "Klaaspärlimängul" Jaani kirikus, esitajaiks Riivo Kallasmaa ja Ulla Krigul. Esiettekande saab samas kavas Tartus ka Marianna Liiki uus teos, loodud oboele, tšellole ja orelile. Inspireeritud Beethoveni kuulsast klaverisonaadist nr 31 op 110, kannab see pealkirja "Januneb valgust" ("Thirsteth for Light").
Pühendused Beethovenile on väga erinevad – see selgub, kui kõrvutame kas või ainult Eesti heliloojategi teoseid. Age Veeroosi, Peeter Vähi või Marianna Liiki uued lood esindavad meid Bonnis, Moskvas või koduses Tartus, lisagem Helena Tulve debüüdi New Yorgi kuulsas nüüdismuusika tsüklis, Riho Maimetsa muusika Philadelphias, Peeter Vähi uusteose Vilniuses. Eesti muusikat on taas mitmel maal märgatud ja meid tunnustatud. | Eesti heliloojate uusteosed äratavad tähelepanu Saksamaal, Ühendriikides ja Leedus | https://kultuur.err.ee/1112102/eesti-heliloojate-uusteosed-aratavad-tahelepanu-saksamaal-uhendriikides-ja-leedus | Kuigi lõppeva hooaja teine pool algas paljutõotava menuga, paiskas sellele järgnenud pandeemia segi tuhanded parimadki plaanid. Uuenenud olukord tõi muusikaellu ja ka Eesti heliloojatele uued tutvustamis- ja loomisvõimalused rahvusvahelistel sündmustel. |
Radari paikaseadmise protseduuri ajal leidis aset inimlik eksimus, mis viis süsteemis 107-kraadise veani, teatas laupäeval Iraani tsiviillennundusamet (CAO).
See eksimus käivitas ohtude ahela, mis viis uute vigadeni minutid enne seda, kui lennuk alla lasti, teatas CAO dokumendis, mis ei ole veel juurdluse lõplik raport.
Lennufirma Ukraine International Airlines lend 752 tulistati alla kahe raketiga vahetult pärast õhkutõusmist Teherani peamiselt lennuväljalt 8. jaanuaril ajal, mil regioonis olid haripunktis pinged USA-ga.
Iraan tunnistas mõni päev hiljem, et selle väed tulistasid Kiievisse teel olnud lennuki eksikombel alla, tappes 176 inimest.
CAO teatel oleks radarisüsteemi operaator eksitavast informatsioonist hoolimata võinud tuvastada sihtmärgi kui reisilennuki, kuid aset leidis ekslik tuvastus, kirjutati raportis.
Esimese kahest raketist tulistas kaitseüksuse operaator, kes oli tegutsenud ilma vastuseta koordinatsioonikeskuselt, seisis aruandes. Aruanne lisas, et teine rakett tulistati 30 sekundit hiljem, jälgides tuvastatud sihtmärgi trajektoori kulgemist.
Teherani õhutõrjejõud olid kõrgendatud valmisolekus juhuks, kui USA vastab Iraani löökidele USA sõdurite vastu Iraagis. Need löögid olid omakorda vastuseks Iraani mõjuvõimsa kindrali Qasem Soleimani tapmisele USA droonirünnakus Bagdadi lennujaama lähistel. | Iraan: Ukraina lennuki kukutamiseni viis valesti seadistatud radar | https://www.err.ee/1112109/iraan-ukraina-lennuki-kukutamiseni-viis-valesti-seadistatud-radar | Iraanis jaanuaris Ukraina reisilennuki allatulistamise peamine inimlik eksimus oli õhutõrjeüksuse radarisüsteemi vale seadistus, teatasid Islamivabariigi võimud laupäeval. |
Täna jõustunud kohtuotsuse põhjal mõisteti mees süüdi väljapressimises. Teda karistati tingimisi 2-aastase vabadusekaotusega. Karistust ei pöörata täitmisele, kui mees käitub vähemalt kaks ja pool aastat seaduskuulekalt.
Kannatanu sai väljapressijalt ähvardusi eelmise aasta detsembrist kuni selle aasta aprillini. Artjom nõudis naiselt summasid alates 5000 eurost kuni 10 000 euroni, ähvardades vastasel juhul tuua avalikkuse ette mehe kätte sattunud mälupulgal oleva intiimvideo, milles osales ka naine.
Kannatanu ei allunud ähvardustele ja pöördus abi saamiseks politsei poole. Aprilli alguses peeti Arjom kinni ja juba juuni keskel toodi ta kohtu ette.
Abiprokurör Sofja Hristoforova sõnul ei suudetud juurdluse käigus tuvastada, kuidas pikantse sisuga mälupulk Artjomi kätte sattus. "Õnneks naine ei maksnud süüdistatavale raha ja nii olid ta kannatused vaid moraalsed," ütles Hristoforova ERRi venekeelsele portaalile.
Tegu oli kokkuleppemenetlusena tehtud kohtuotsusega. | End väljapressimises süüdi tunnistanud mees sai tingimisi karistuse | https://www.err.ee/1112108/end-valjapressimises-suudi-tunnistanud-mees-sai-tingimisi-karistuse | Viru maakohus mõistis tingimisi vabadusekaotuse 38-aastasele Artjomile, kes nõudis Narvas elavalt naiselt 10 000 eurot, ähvardades maksmata jätmise korral teha avalikuks naise osalusega intiimvideo. |
Kell 20.15 "Lennud", 1993 Lavakunstikooli XIII lend (1984 - 1988)
XIII lennu diplomilavastused olid "Hamlet", "Oklahoma", "Tõrksa taltsutus", "Teekond punktist A punkti B" ja "Kolm õde".
Meenutavad Merle Jääger, Piret Kalda, Anne Reemann, Külli Palmsaar, Rain Simmul, Elmo Nüganen jt. Kommentaarid teatriloolaselt Reet Neimarilt, intervjueerija on Anne Tuuling.
Kell 21.05 "Peko" I vaatus
"Peko" on setu ajaloo- ja pärimuseteemaline muistne muinasrokk, mis jutustab ühe setu mehe loo kaudu pisikesest rahvakillust ja tema ellujäämispüüdlustes.
Autorid Kauksi Ülle, Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastas Ain Mäeots, nimiosa mängib Andres Mähar. Etendus on kirjakeelsete subtiitritega.
Vanemuise teatri lavastus salvestati 14. juulil 2013 Värskas.
Kell 22.15 "Peko" II vaatus
Kell 23.15 "Seenelkäik" (2012)
Poliitik Aadu Kägu sõidab koos abikaasa Viiviga metsa seenele, et mainekampaaniast närve puhata. Nendega liitub juhuslik hääletaja, rahatu rokitäht Zäk, kes on jäänud pärast suvetuuri Eestimaa kolgastesse tolknema. Vältides rahvarohkeid seenemetsi, kihutab seltskond umbropsu kuhugi pärapõrgusse, mis paistab metsik ja inimtühi. Samal ajal, kui kolmik avastab end metsa eksinuna, lahvatab meediaskandaal. Uuriv ajakirjandus kahtlustab, et poliitik Kägu on isiklikuks otstarbeks kuritarvitanud riigi raha. Algab võitlus au, elu ja surma peale nii metsas kui ka linnas.
Stsenarist ja režissöör Toomas Hussar, produtsent Piret Tibbo-Hudgins, operaator Rein Kotov, kunstnik Kristina Lõuk, kostüümikunstnik Eva-Maria Gramakovski, helilooja Arian Levin, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöör Ivo Felt. Osades Raivo E. Tamm, Juhan Ulfsak, Elina Reinold, Üllar Saaremäe, Hendrik Toompere jr jr, Hilje Murel, Elmo Nüganen, Mari-Liis Lill. | ETV2 teemaõhtu on pühendatud Raivo E. Tamme 55. sünnipäevale | https://menu.err.ee/1112089/etv2-teemaohtu-on-puhendatud-raivo-e-tamme-55-sunnipaevale | ETV2 pühapäevane teemaõhtu on seekord pühendatud näitleja Raivo E. Tammele. |
Pühapäevase grupisõidu pikkus oli 54 km. Teisele kohale tuli kokkuvõttes Kristel Sandra Soonik ja kolmas oli Mathilde Manuela Nigul.
Velotuuri võitis kokkuvõttes soomlanna Anniina Ahtosalo (Korson Kaiko).
"Võistlus toimus suhteliselt sügistes tingimustes, oli tuult ja vihma, alles täna oli suve moodi," kommenteeris naiste koondise treener Andri Lebedev.
"Eesti naiste tase võrreldes soomlastega on väga hea, kui välja arvata tänane võitja, kes oli kõigist ratturitest pea jagu üle. Tundub, et Otepääl toimunud naiste laager on ennast õigustanud." | Eesti ratturid hõivasid Soomes kaks kolmandikku pjedestaalist | https://sport.err.ee/1112091/eesti-ratturid-hoivasid-soomes-kaks-kolmandikku-pjedestaalist | Eesti maanteeratturite naiste koondis osales kolm päeva Soomes toimunud 8. Naiste Velotuuril, kus saavutati kaks esikolmikukohta. |
Laupäeval täiskaliibrilise püstoli harjutuses esikoha saanud Peeter Olesk oli võitmatu ka pühapäevases standardpüstoli harjutuses 576 silmaga.
Teise koha sai 573 silmaga Läti laskur Lauris Strautmanis ja pronksmedali mullune Euroopa karikavõistluste finaali võitjam sloveen Jože Ceper 569 silmaga.
Teistest Eesti laskuritest sai Nemo Tabur 562 silmaga viienda koha, Raul Erk 552 silmaga 11. koha, Reijo Virolainen 549 silmaga 12. koha, Fred Raukas 540 silmaga 15. koha ja Jevgeni Mihhailov 528 silmaga 17. koha.
Võistkondlikult sai Eesti I võistkond koosseisus Fred Raukas, Peeter Olesk ja Reijo Virolainen kolmanda koha 1665 silmaga. Esikoha võitis Läti võistkond.
Männikul toimunud Euroopa karikaetapi tulemustega kindlustasid Eesti laskuritest pääsu oktoobris toimuvale finaalvõistlusele nii täiskaliibrilise püstoli kui ka standardpüstoli harjutuses Peeter Olesk ja Nemo Tabur. | Olesk tegi Euroopa karikaetapil kuldse duubli | https://sport.err.ee/1112085/olesk-tegi-euroopa-karikaetapil-kuldse-duubli | Männiku lasketiirus toimunud laskmise Euroopa karikavõistluste etapil võitis mõlemad harjutused Peeter Olesk. |
NHL-i mängijad ajasid litrit viie rõnga all taga perioodil 1998-2014, kuid 2018. aasta PyeongChangi olümpiaks ei jõudnud erinevad osapooled kindlustuse ja reisikulude osas kokkuleppele.
Uus leping võib tuua mängijad nii 2022. aasta Pekingi kui ka 2026. aasta Milano ja Cortina d'Ampezzo taliolümpiale, aga lõplik kinnitus sellele saabub alles NHL-i, NHLPA, rahvusvahelise olümpiakomitee ja rahvusvahelise jäähokiliidu neljapoolse kokkuleppe järel.
"Ma arvan, et see on väga atraktiivne, sest meil on arenev spordiala ja nii saame seda reklaamida," kommenteeris Carolina Hurricanesi kanadalasest mängija Justin Williams.
"Seal on kohal maailma paremik. Ma arvan, et hoki jaoks on suurepärane näidata paremaid mängijaid, tüüpe, kes tavaliselt ühes võistkonnas ei ole. See on unikaalne."
NHL-i mängijate osalusel tulid alates 1998. aastast olümpiavõitjateks vastavalt Tšehhi, Kanada, Rootsi, Kanada ja veel kord Kanada. 2018. aastal PyeongChangis sai esikoha Venemaa ühendvõistkond, kes alistas finaalis üllataja Saksamaa. | Uus lepe on NHL-i mängijaid taas olümpiale toomas | https://sport.err.ee/1112083/uus-lepe-on-nhl-i-mangijaid-taas-olumpiale-toomas | Jäähokiliiga NHL juhtkond ja mängijate ametiühing (NHLPA) sõlmisid kollektiivlepingu, mis annab lootust maailma parima liiga hokimehi taas olümpial näha. |
"Ma tahan tänada kõiki klubisid, keda oma olen esindanud, et nad andsid mulle võimaluse," kirjutas 35-aastane sportlane sotsiaalmeedias.
"Treenerid, taustajõud, meeskonnakaaslased, toetajad - te kõik olete mänginud oma rolli, nii et tänan teid... Nüüd on aeg uueks peatükiks."
Jedinak alustas karjääri kodumaal, aga siirdus 2008. aasta lõpus Türgi liigasse ja 2011. aasta suvel Inglismaale, kus tõusis koos Crystal Palace'iga kaks aastat hiljem kõrgliigasse. 2016. aastal mängiti ka Inglismaa karikafinaalis, kus jäädi alla Manchester Unitedile.
Hiljem mängis poolkaitsja ka Aston Villas, kes talle aga 2019. aastal enam uut lepingut ei pakkunud ja pärast seda pole Jedinak profijalgpallis osalenud.
Austraalia koondises pidas ta aastatel 2008-2018 kokku 79 kohtumist ja lõi 20 väravat. Kaptenina tüüris ta meeskonna 2015. aastal Aasia meistriks ning lõi 2014. aasta MM-finaalturniiril värava Hollandile ja 2018. aasta MM-finaalturniiril Prantsusmaale ja Taanile. | Endine Austraalia koondise kapten riputas putsad varna | https://sport.err.ee/1112080/endine-austraalia-koondise-kapten-riputas-putsad-varna | Endine Inglismaa kõrgliiga jalgpallur ja Austraalia koondise kapten Mile Jedinak teatas profikarjääri lõpetamisest. |
Paljud poed kogu maailmas müüvad jalgrattad uue partii saabumisel pea kohe läbi.
"See on see juhtum, kus jalgrattamüük suurematel turgudel ületab nende pakkumise," vahendas Financial Times rattatööstuse veterani ja Human Powered Solutionsi konsultandi Jay Townley sõnu.
Jalgrataste veebimüük kerkis Prantsusmaal koroonaviiruse levides aprillis 350 protsenti, ilmneb uuringufirma Foxintelligence andmetest.
Kogu maailmas esindatud Prantsuse sporditarvete poekett Decathlon teatas, et selle kauplustes on odavad rattad välja müüdud ja tuhanded inimesed on uute tarnete ootel. Ettevõte hakkas nõudluse rahuldamiseks ostma remondiks ja edasimüügiks kasutatud rattaid.
"Me märkasime tohutut hüpet," lausus Decathlon Internationali välissuhete juht Xavier Rivoire, kirjeldades olukorda "rattabuumina".
Chicagos ja Denveris poode omava ettevõte Turin Bicycle kaasomanik Lee Katz märkis, et on läbi müünud kõik alla tuhande dollari maksvad jalgrattad.
"Ma olen selles äris olnud 55 aastat ja teinud läbi palju tõuse ja langusi, kuid midagi sellist pole kunagi varem olnud," lausus ta.
Nõudlus rataste järele on tingitud sellest, et paljud inimesed üritavad vältida sõitu ühistranspordis, kus on suurem oht nakatuda uue koroonaviirusega, ning paljud sundpuhkusele saadetud otsivad viise oma vaba aja veetmiseks, kirjutab FT.
Lisaks on rattamüügile kaasa aidanud sulgemismeetmetest tingitud autoliikluse hõrenemine paljudes maailma linnades.
Londoni kokkupandavate jalgrataste tootja Brompton tõdes samuti järsku nõudluse kasvu.
"Meil pole kunagi olnud nii aktiivset müüki," lausus firma tegevjuht Will Butler-Adams. "Nõudlus ületab meie võimalused."
Ettevõte ei võta poodidelt uusi tellimusi kuni oktoobrini, kuigi on hakanud rattaid müüma otse veebis.
Rataste nappus poodides on viinud ka nende remonditeenuse nõudluse kasvuni.
"Remondiks tuleb aeg kinni kaks-kolm nädalat varem lausus Pariisi rattapoe Cyclable töötaja Marc Mateus, kelle sõnul on selline olukord tekkinud piirangute leevendamisest saadik.
Paljud potentsiaalsed ostjad on endalt küsinud, miks tootjad ei suurenda tootmismahte.
Piiratud võimalused selleks on seotud sotsiaalse vahemaa reeglitega, mida töölistelt nõutakse, aga ka haigusest ja eneseisolatsioonist tingitud personalinappusega.
Veel üheks defitsiidi põhjuseks on, et Hiina ja Taiwan, kaks Aasia suurimat tootjat, olid riikide seas, kes said esimestena tunda pandeemia tagajärgi. See aga tõi kaasa massiivseid tõrkeid tarneahelates, aga samuti tehaste ja sadamate sulgemise. | Jalgrattatootjad ei suuda nõudluse kasvuga sammu pidada | https://www.err.ee/1112079/jalgrattatootjad-ei-suuda-noudluse-kasvuga-sammu-pidada | Koroonaviiruse ajastul on jalgrattast saanud eelistatud transpordivahend, kuid tootjad lääneriikides ja Aasias ei suuda enam kasvava nõudlusega sammu pidada, kirjutab Briti ärileht Financial Times. |
Ashfordi äärelinnas asuval 1,2 miljoni ruutjala (11 hektari) suurusel alal algavad ehitustööd juba esmaspäeval, teatas ajaleht The Guardian. Lehe teatel informeertiti Ashfordi linnavõimusid maatüki omandamisest ja seal ehitustööde algusest ainult mõni tund enne reedese tööpäeva lõppu, mis jättis linnale väga vähe aega kohalike elanike teavitamiseks, rääkis kohalik linnavolinik, konservatiivse partei liige Paul Bartlett The Guardianile.
Briti alamkoja liikme, transpordi aseministri Rachel Macleani saadetud kirjas Ashfordi linnale öeldakse: "Teatame teile, et transpordiministeerium on ostnud krundi nimega "MOJO". Eeltöödega on kavas alustada krundi läänepoolses osas alates esmaspäevast, 13. juulist 2020. Tööd hõlmavad platsi kindlustamist piirdeaedadega, taimestiku eemaldamist, ulatuslikke mõõdistustöid, ajutise kontori ehitamist ja ajutise juurdepääs ehitamist maatükile ühendusteelt A2070."
Samas lisati, et krundi kasutamise kõik plaanid ei ole veel kinnitatud, kuid need peaksid olema osa strateegiast, et minimeerida häireid Kenti sadamates pärast (Ühendkunigriigi Euroopa Liidust lahkumisele järgnenud) üleminekuperioodi lõppu. "See sisaldab tõenäoliselt raskeveokite seismise võimalusi ja valitsusasutuste läbiviidavaid piirikontrolli protseduure," seisis kirjas.
Briti valitsus on sunnitud kehtestama tollikontrolli Euroopa Liiduga toimuvale kaubavahetusele, kuna otsustas lahkuda EL-i ühtsest turust ja tolliliidust alates 1. jaanuarist.
Kui Euroopa Liidu siseturg 1993. aasta jaanuaris tekkis, kadusid kogu blokis kaubandustõkked ja tariifid. Kuid 1. jaanuarist naaseb Ühendkuningriik süsteemi juurde, mille kohaselt peavad importijad hakkama esitama tollideklaratsioone.
Kenti krahvkonnas kardetakse, et uus kord võib põhjustada Doveri sadamast ja lähedalasuvas Folkestone'ist Eurotunnelist väljuval maanteel suuri ummikuid. | Briti valitsus plaanib Kenti lähistele tollivormistuskeskust 10 000 veokile | https://www.err.ee/1112075/briti-valitsus-plaanib-kenti-lahistele-tollivormistuskeskust-10-000-veokile | Brexiti üleminekuperioodi lõppemiseks valmistuv Ühendkuningriigi valitsus on salaja ostnud 11 hektarit maad Doverist 20 miili kaugusel, et rajada sinna tollivormistuskeskus 10 000 veoautole, mis iga päev saabuvad mandri-Euroopast Kenti sadama kaudu Suurbritanniasse. |
29-aastane jooksumees parandas oma isiklikku rekordit enam kui 13 sekundiga ja sai esimest korda kirja aja alla 13 minuti. Maailmarekord sel distantsil kuulub etiooplasele Kenenisa Bekelele, kes 2004. aastal Hengelos sai kirja 12.37,25.
Samal võistlusel, kus osales ka sel distantsil mullu Doha MM-il pronksile tulnud Ahmed, parandas naiste samal distsipliinil USA rekordit Shelby Houlihan. Tulemus 14,23,92 jääb napilt kõigi aegade esikümnest välja.
Oma tippmargi mõned hetked hiljem jooksnud Ahmed tunnistas, et Houlihani resultaat innustas teda. "Kui nägin, kuidas Shelby ja Karissa [Schweizer] viimasel 600 meetril ründasid, siis ütlesin endale, et pean tegema sama."
"Kaks ringi enne lõppu näitas kell 10.49 ja ma lihtsalt mõtlesin, et olen võimeline jooksma kaks minutit [ehk viimased 800 meetrit] täiega," ütles kanadalane. "Viimased 200 meetrit üritasin lihtsalt põrutada nii kiirelt kui olen suuteline." | Doha MM-pronks tegi Portlandis muljetavaldava jooksu | https://sport.err.ee/1112073/doha-mm-pronks-tegi-portlandis-muljetavaldava-jooksu | Kanada kesk- ja pikamaajooksja Mohammed Ahmed läbis USA-s Portlandis toimunud võistlusel 5000 meetrit ajaga 12.47,20, mis tähistab Põhja-Ameerika rekordit. Ajaloos on temast kiiremad olnud üksnes Etioopia ja Keenia sportlased. |
Ararat-Armenia asus juba 28. minutiks 3:0 juhtima ja võitis avapoolaja 4:1, kuid Noah suutis juba 67. minutiks tabloole viigiseisu seada.
Normaalaja lõpus jäi Antonovi klubi veel arvulisse vähemusse ja 114. minutil asus Noah juba 4:3 juhtima, aga nigeerlasest ründaja Yusuf Otubanjo teine värav 117. minutil päästis Ararat-Armeniale penaltiseeria.
11 meetri karistuslöökide sooritamisel oli seis viie lööja järel 3:3, misjärel jaksati eksimatult üheksanda vooruni, kui Artur Danieljan (Ararat-Armenia) ei saanud sisse, Noah' leedulasest Rokas Krusnauskas aga küll. Seega 6:5 võit Noah'le. | Antonovi klubi kaotas haarava karikafinaali | https://sport.err.ee/1112069/antonovi-klubi-kaotas-haarava-karikafinaali | Eesti jalgpallikoondislase Ilja Antonovi koduklubi Jerevani Ararat-Armenia kaotas Armeenia karikafinaalis penaltiseeria järel linna teisele klubile Noah'le. Eestlane jälgis kohtumist pingilt. |
Püsinäituse ülespanekut koordineerinud Nordic Baltic Art Center NOBA juhi Andra Orni sõnul on väljapanek läbilõige Jaan Manitsiki eriilmelisest kogust. "Uus väljapanek toob ühele pinnale kokku rohkesti imetlusväärset Eesti kunsti – kohtuvad oksjonite tipud nagu Köler ja kaasaegse tänavakunsti lemmikud nagu Edward von Lõngus, mille kõrval väärivad avastamist vähemtuntud autorite teosed." Ta lisas, et Manitski kollektsiooniga tööd alustades joonistusid välja mitmed eri märksõnad ning nende alusel on tööd ka muuseumisse välja pandud. "Lisaks klassikalistele teemadele nagu portree ja loodus, on näitusel töid ka teemadel nagu müüt ja fantaasiamaastikud," selgitas Orn.
Manitski mitmekesises kunstikogus on ligikaudu tuhat teost ning neist 400 Viinistu kunstimuuseumi seintele välja valimine ei olnud kõige lihtsam ülesanne. "Kui tavaliselt arvestatakse muuseumi näituse uuendamiseks umbes aastase perioodiga, siis Viinistu puhul võtsime sihiks intensiivse töö tulemusel poole aastaga valmis saada – eeltöödega alustasime jaanuaris ning kohapeal tegutsesime alates märtsis. Kõik see oli kõik võimalik vaid tänu suurepärasele tiimile ja kohaliku kogukonna abile," lisas Orn.
Ekspositsioon on jagatud mitmeks osaks. Baltisaksa sektsioonis on väljas Düsseldorfi Akadeemiaga seotud kunstnikud koos esimeste eesti soost professionaalsete ametikaaslastega nagu Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Muuseumi võrratute vaadetega haakuvat mere teemat esindavad nii modernistid eesotsas Konrad Mägiga kui kaasaegsed autorid nagu Tiit Pääsuke, kes on jäädvustanud ka Viinistu sümbolit - Mohni tuletorni. Olustikupiltide saal koondab muretut vaikelu, pidulikke puhkehetki ja valusat kodukaotust näiteks Johannes Greenbergilt, Eerik Haamerilt, Richard Sagritsalt ja Olga Terrilt.
Eraldi ruumis eksponeeritakse Eduard Wiiralti üliharuldasi ja vähemtuntuid tõmmiseid, aga ka kavandeid ja märkmeid, mida on võimaldanud koguda kogu omaniku välis-Eesti taust. Kahe järgmise ruumi vahel jaguneb mütoloogia teema, mis hõlmab muuhulgas nii Kalevipoja motiive Evald Okaselt kui religioosseid sümboleid Jüri Arrakult, millega on kokku kõlama seatud pallaslikus laadis lüürilised teosed Saskia Kasemaalt ja Karin Lutsult. Eesti kunstnike hulgas populaarne maastikumaal moodustab Viinistul omaette aastaringi, mida annavad teiste seas ilmekalt edasi Elmar Kitse ja Linda Kits-Mägi kevad-suvised stseenid.
Portreede sektsioonides leidub nii autoportreid kui dialooge modelliga, mille keskel troonivaid lilli Malle Leisilt võib samuti lugeda allegooriliseks käsitluseks kunstnikust endast. Kaudseid seoseid luuakse ka fantaasimaastiku jaos, kus järjepidevuse kaudu seotakse ühte teiste seas näiteks Tõnis Vindi graafika, Jaan Toomiku maalid ning Peeter Lauritsa fotokunst. Tribüüni-nimelises osas astuvad üles aga sotsiaalsed ja poliitilised sõnumid Leonhard Lapinilt ja Lola Liivatilt, Kaido Olelt ja Marko Mäetammelt. Ekspositsiooni viimases, aktide osas, leiab hiljutiste kunstioksjonite rekordite püstitaja Olev Subbi. | Viinistu kunstimuuseumi uuenenud püsinäitusel näeb töid Kölerist von Lõnguseni | https://kultuur.err.ee/1112067/viinistu-kunstimuuseumi-uuenenud-pusinaitusel-naeb-toid-kolerist-von-longuseni | Reedel avati Tallinna Biennaali raames Viinistu kunstimuuseumis uuenenud püsinäitus. Kollektsionäär Jaan Manitski avalik erakunstikollektsiooni väljapanek, mis on suurim Eestis, tutvustab baltisaksa pärlite ja oksjonitel hinnarekordeid teinud suurnimede kõrval ka vähemtuntud autoreid ja kaasaegset kunsti. |
Pikk tegi neljandat vooru järjest täismängu. Miedz paikneb liigatabelis viiendal kohal, vahendab Soccernet.ee.
Mattias Käit kuulus pärast vigastuspausi esmakordselt Domžale koosseisu, aga varupingilt platsile ei pääsenud. Domžale mängis Sloveenia kõrgliigas üleajal eduseisu maha ja piirdus Bravo vastu 1:1 viigiga. Tabelis asub Käidi koduklubi kaheksandal positsioonil.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Pika klubil läks lõpuminutitel hästi, Käidi omal halvasti | https://sport.err.ee/1112065/pika-klubil-laks-lopuminutitel-hasti-kaidi-omal-halvasti | Eesti jalgpalluri Artur Pika koduklubi Legnica Miedz alistas laupäeval Poola esiliigas kaotusseisust Olsztyni Stomili 2:1. Võiduvärav löödi 87. minutil. |
Bulgaarlane kihutas oma maasturiga Mendota Heightsi linna lähedal vastassuunavööndis ja oli tarvitanud ka alkoholi. Ühes kurvis lendas tema masin suurelt kiiruselt teelt välja ja endine spordilegend sai surma.
58-aastane Krastev tuli kaks korda üliraskekaalu maailmameistriks, kusjuures tema rebimise mark (216 kg) püsis kolm aastakümmet, enne kui grusiin Laša Talahadze sai 2017. aasta EM-il kirja 220 kg.
Olümpiamängudel Krastev ei osalenud, sest 1984. aastal boikoteeris Bulgaaria Los Angelese olümpialt ja 1988. aasta Souli turniirilt jäi koondis eemale, kuna kaks liiget olid andnud enne võistlusi positiivse dopinguproovi.
Pärast idabloki kokkuvarisemist läks viis maailmarekordit püstitanud Krastev elama Põhja-Ameerikasse ega meenutanud kuigi hea sõnaga sportlasaastaid Bulgaarias. Sealjuures oli suhted halvad tõstmiskoondise peatreener Ivan Abadjieviga.
Mõistagi oli tõstmine läbi imbunud dopingust ja Krastevi sõnul oli nn "vitamiinideta" võimatu hakkama saada. "Sa tegid seda, mida sulle öeldi," lausus ta 1992. aastal Sports Illustratedile. "Kui küsisid, millega tegu, siis heideti sind koondisest välja."
Ameerikas tegutses Krastev nii New Yorgis, Torontos kui ka viimati Minnesotas. Ta oli jõusaalitreener, ööklubi turvamees ja viimati veoautojuht. Hoolimata USA-sse siirdumisest kutsuti teda 1992. aastal veel Barcelona olümpiale.
"Ma pigem pesen Ameerikas nõusid kui et tõestaksin end Bulgaarias kui maailma parim," kommenteeris hiljem USA kodakondsuse saanud Krastev, kes jättis kutsele reageerimata. "Inimesed on samad, kes enne. Süsteem on sama. Ma ei lähe eales tagasi."
Lisaks kahele MM-tiitlile (1985 ja 1987) tuli Krastev kaks korda (1986, 1987) ka Euroopa meistriks. | Hukkus kunagi maailma tugevaimaks meheks peetud tõstja | https://sport.err.ee/1112060/hukkus-kunagi-maailma-tugevaimaks-meheks-peetud-tostja | Neljapäeval jättis elu Ameerika Ühendriikides kaheksakümnendate üks paremaid tõstjaid ja ajakirja Sports Illustratedi poolt 1987. aastal ka maailma tugevaimaks meheks nimetatud Antonio Krastev. |
Kui õigusriigist kinnipidamise sätted lülitatakse Euroopa Liidu seitsmeaastasesse (2021-2027) eelarvekavasse (MFF), millest oodatakse tõuget koroonakriisi tõttu seisukunud EL-i majandus taaskäivitamiseks, siis "ei tule mingit taaskäivitamist, ei tule eelarvet, vaid saavad olema pikalevenivad läbirääkimised", ütles Orban riigile kuuluvale raadiojaamale Kossuth antud intervjuus, mida vahendas väljaanne Politico.
Euroopa Liidu riikide juhid kogunevad reedel esmakordselt pärast koroonakriisi Brüsselisse, lootuses saavutada 1,1 triljonilise MFF-i ja majanduse taaskäivitamise 750 miljardi euro suuruses paketis kokkulepe. Eelarve juures on aga tehtud ka ettepanek, et lülitada sellesse õigusriigi kriteerium, mis välistaks õigusriigist hälbivatele riikidele EL-i toetusrahade eraldamise. Praegu käivad arutelud selle üle, milline võiks olla sellise sammu käivitusmehhanism, selgitas Politico.
"Jätame selle debati praegu kõrvale," ütles Orban usutluses. "Lahendagem majandusprobleemid, taaskäivitame majanduse, hakkame uus töökohti looma ja alles siis võima jätkata arutelusid õigusriigi üle," leidis Ungari valitsusjuht.
Nii Ungari kui ka Poola on vastakuti võimalusega, et Euroopa Liit käivitab nende suhtes niinimetatud artikkel 7 menetluse, mis algatatakse riikide suhtes, keda peetakse õigusriigi reeglitest kõrvalekaldujateks.
Orban ütles ka juba lõppeva nädala teisipäeval, et tema hinnangul venivad eelarveläbirääkimised läbi suve ning rõhutas ka, et EL-i vahendid peavad jagunema "võrdselt, paindlikult ja mittepoliitiliselt".
Euroopa Liidu eelarve üle kokku leppimiseks on vaja kõigi 27 liikmesriigi heakskiitu sellele. | Orban hoiatas EL-i eelarve sidumise eest õigusriigi teemaga | https://www.err.ee/1112059/orban-hoiatas-el-i-eelarve-sidumise-eest-oigusriigi-teemaga | Kokkuleppe Euroopa Liidu uue eelarve üle jääb saavutamata, kui sellest raha jagamist hakatakse siduma õigusriigi tingimuste täitmisega, hoiatas Ungari peaminister Viktor Orban, kelle juhitud valitsus on korduvalt saanud kriitikat õigusriigi nõuetest kõrvale kaldumise eest. |
Külaliste esimene tabamus jäeti suluseisu tõttu lugemata ja 33. minutil viis Luis Alberto pealinnaklubi juhtima, aga teisel poolajal võttis Sassuolo siiski kolm punkti.
Kõigepealt Giacomo Raspadori 52. minutil viigistas ja esimesel üleminutil lõi Francesco Caputo ka võiduvärava.
Kolmanda mängu järjest kaotanud Lazio jäi eelmises voorus võõrsil alla Leccele 1:2 ja üle-eelmises kodus AC Milanile 0:3.
Nende õnneks komistab ka liidrikohal asuv Torino Juventus, kes eelmises voorus kaotas AC Milanile 2:4 ja tegi eile kodus 2:2 viigi Atalantaga.
Atalanta läks mängu kahel korral juhtima - 16. minutil skooris Duvan Zapata ja 81. minutil Ruslan Malinovski -, kuid Juventus viigistas mõlemal juhul tänu Cristiano Ronaldo tabavatele penaltitele (55. ja 90. minutil).
Juventuse õnneks on neil kuus vooru enne hooaja lõppu Lazio ees suhteliselt turvaline kaheksapunktine edu. Pealinnameeskonnale hingab kuklasse aga Atalanta, kes korjanud vaid punkti vähem ja Inter, kes jääb kolme silma kaugusele, aga kellel ka üks mäng varuks. | Lazio mõõnab, Juventus sai üle noatera viigi kätte | https://sport.err.ee/1112053/lazio-moonab-juventus-sai-ule-noatera-viigi-katte | Itaalia jalgpalli kõrgliigas kaotas kolmanda mängu järjest tabelis teist kohta hoidev Rooma Lazio, kes jäi laupäeval kodus alla Sassuolole 1:2. |
Jan Kaus ja Flo Kasearu,
"Vangerdused".
Pärnu Naiste Tugikeskus,
2020.
96 lk.
Aivar Mäe ahistamisskandaali ümber lahvatanud arutelu on pinnale kiskunud ühiskonnas laiuva empaatiavõimetuse väärkohtlemises kannatanute läbielamiste suhtes ning ajast-arust arusaama sellest, mis on juhtidele või meestele, sageli samas isikus, lubatud. Mõlemad nähtused on talle omase "hoolivusega" kokku võtnud rahandusminister Martin Helme, kes kirjutas Facebookis, et Mäed tabanud süüdistused on "nõiaprotsess", mille eesmärk on "meeste muutmine arglikeks, kontrollitud ja kanna alla surutud töllideks sedakaudu, et kõik loomupäraselt mehelik tehakse, kui võimalik, siis kriminaalseks või vähemalt häbiväärseks".
"Vangerdused" sisaldab ligi kaks tosinat lugu mehelikest meestest, kes valdavalt ei ole arglikud, talitsetud ega kanna alla surutud. Vastupidi, suurem osa neist mehelikest meestest on julged – julged kontrollima, julged kanna alla suruma, julged ka lööma. Need on Pärnu naiste tugikeskusesse jõudnud naistest ja nende meestest ainest saanud katked, millega mõõdetakse naistevastase vägivalla tohutu suurt painajalikku jäämäge, millest avalikkuse ette jõudnud süüdistused on vaid tilluke veepealne tipp. Lood on kirja pannud kirjanik Jan Kaus ning illustreerinud kunstnik Flo Kasearu.
Kuigi kannatanud naised ei räägi oma lugusid ise, võib kummatigi rõõmu tunda, et vaikimise aeg on läbi. Näiteks Ameerikas on kahe ja poole aasta jooksul järjepanu ilmunud Harvey Weinsteini ohvri Rose McGowani Hollywoodi seksismi paljastav biograafia "Brave" ("Vapper"), sama skandaali jälgede äärmiselt keerulisest ajakirjanduslikust jahtimisest jutustavad "She Said" ("Ta ütles") ja "Catch and Kill" ("Püüa ja tapa"), Chanel Milleri kurku pitsitav meenutus vägistamisest, järgnenud kohtuprotsessist ja avalikkuse tähelepanust "Know My Name" ("Tea mu nime"), surmani viinud koduvägivalla juhtumeid analüüsiv ränkraske "No Visible Bruises" ("Nähtavate sinikateta") ja maailma, kus naine on marginaliseeritud teine, kujutav laia haardega "Invisible Women" ("Nähtamatud naised").
Flo Kasearu minimalistlikke, ent painavaid pilte vaadates tabab tundmus, et elus seda hingamisruumi sageli ei leidugi. Foto: Piia Ruber
Nähtamatusest ühel või teisel tasandil räägivad omal moel kõik loetletud (ja soojalt soovitatud) raamatud, nähtamatuse-nähtavuse suhet kirjeldab ka "Vangerdused" nii lugude sisu kui ka tumedate kujudega täidetud piltidega. Eesti keeles on seni kõige põhjalikum naistevastase vägivalla käsitlus pärit hoopis ajalehekülgedelt: mullu mais ilmus Eesti Ekspressi veergudel Eero Epneri sulest mastaapne "Sest nad saavad", mis probleemi ulatuse lõpuks päevavalgele kiskus. Ilukirjanduse vahendeid on koduvägivalla peegeldamiseks kasutatud vähem, mistõttu on "Vangerdused" mitmes plaanis silmapaistev töö.
Raamat algab looga mehest, kes ei saanud magada ja sundis peret oma und valvama. Veel saab lugeja tuttavaks mehega, kes ei andnud alla; mehega, kellele meeldis teisi hirmutada; mehega, kes ei talunud juhuslikke pilke; mehega, kellel oli kuus perekonda ja veel paljude meestega. Pea kõik lood algavad sõnadega "oli kord üks mees". Täpselt nagu muinasjutus.
Muinasjutust saab paraku väledalt luupainaja, seda nii naistele ja teistele pereliikmetele, Kausi kirjelduses ka meestele endile. Ühel või teisel moel saavad mehed oma tegude eest ootamatu palga või jõuavad äratundmiseni, mis pole sugugi meeldiv. Püüe mõista ka nõrku murtud mehi, kes sõnade asemel kämblad käiku lasevad, ei sea neid ohvri positsiooni, ei paku neile vabandusi ega rohkem rambivalgust, kui seni kannatanud naistele osaks on saanud – pigem juhatab tühjusse ja pimedusse, tõtt vaatama ainsaga, kellest ei pääse ka siis, kui vaenlastel näod sisse pekstud või pagev pere koduukse ammu selja taga kinni löönud.
Kaus on lood kirja pannud kergelt unenäolises, üldsõnalises võtmes. Juhtumite üksikasjadesse tungimise asemel on neid kirjeldatud põgusalt, teatava peatamatu fatalismi või inertsiga. Suur osa juhtumite ja tüpaažide kontuuridest peaks lugejale nagunii kas oma kogemustest või ajakirjandusest aimatav olema. Põhjalikumat konteksti "Vangerdused" ei paku. Napid on nii raamatu mõõtmed, tekstide pikkus kui ka pildid. Omal muinasjutulisel moel kajab "Vangerdustes" #MeToo liikumise teine kõlav sõnum: time's up ehk vägivallatsejate aeg on möödas.
Paraku ei eelda see tagajärgi mõnele üksikule õnnetule mehele, vaid süsteemseid muutusi, kuidas ühiskonnas neist kaasustest räägitakse, kuidas üldse kodu- ja naistevastasesse vägivalda suhtutakse, milliseid seoseid oskame näha, kuidas suhtume ohvritesse ja kuidas käitume süüdlastega. "Vangerduste" tugevuseks on lugude variatiivsus, mis aitab kokku siduda "joviaalsusest" ja "ülemeelikusest" alguse saanud ahistamise tööl ning võigaste tagajärgedega vägivalla koduseinte vahel. Need on mehelikkuse mündi kaks poolt, mis tulenevad omakorda aegunud soorollidest ning suutmatusest iseenda ja oma tunnetega hakkama saada.
Löömine on vaid üks ja kõige robustsem näide kujutatud vägivallast. Lüüa on lihtne. See on konkreetne füüsiline tegu, millest jäävad maha valuaisting ja füüsilised jäljed. Hoopis keerulisem on vaimse terroriga, kontrolliga, võimuseisundit ära kasutavate peale surutud soovidega, rohkem või vähem teadvustatud manipuleerimisega. Eriti kui see kõik kestab aastaid, on saanud normiks, võimendunud näilise alternatiivide puudumise kaudu ja on saanud ainsaks kujuteldavaks olemisviisiks. Paraku on ka paljud naised internaliseerinud sellise võimusuhte, mis üksnes soodustab ohvri süüdistamist ja naistevastase vägivallaga võitlemise naeruvääristamist, justkui hüsteerilist klaperjahti loodusvarast onu Heinodele.
Kui liiga palju alkoholi tarbivad ja kaklevad mehed on äratuntavad ning karakteri kontuuridelt pea kõigile arusaadavad, õnneks ka halvaks peetud, siis psühholoogiliselt hoopis põnevamad portreed maalib "Vangerdused" näiteks mehest, kes läks endast välja vaid ühe korra elus, ja mehest, kes nuttis palju. Võimuks, kontrolliks, eneseupitamiseks, manipulatsiooniks on väga palju viise, millest mõni avaldub mustrina alles ajapikku.
"Vangerduste" põgusas sissejuhatuses väljendab Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld lootust, et nende lugude lugemine aitab eemalduda mõistmatusest, ükskõiksusest ja apaatiast. Kardetavasti on Kausi valitud vorm paljudele selleks liigagi kujundlik, kaudne, vihjav. Tundub, et ühiskonnas pole veel settinud hukkamõist ja väärtushinnangud ka palju dokumentaalsemalt kirjeldatud lugude ja jõhkrama vägivalla suhtes.
Kohati valitud stiil hoopis võimendab tegelikkuse traagikat. "Vangerdustes" peegelduv maagiline realism ootamatute pöörete ning fantastiliste vimkadega lisab sündmustele mõningase, kui mitte helguse, siis vähemalt hingamisruumi. Kasutades Keiu Virro sõnu Eesti Päevalehest, vangerdavad nad räigete vägivallalugude realistlikust lõpust mööda. Justkui vasaraga pähe tabab Flo Kasearu minimalistlikke, ent painavaid pilte vaadates tundmus, et elus seda hingamisruumi sageli ei leidugi. Lõpplahendused on autori fantaasialend, neile lähtepunkti andnud olukorrad aga päris.
Lahendusi "Vangerdused" ei paku ja ega peagi pakkuma. Häid lugusid tahaks ju üha juurde, siinse raamatu omi aga vähem ja vähem. Paraku lisandub neid iga päev. Nii koduseinte vahel kui ka avalikkuses. Oli kord üks joviaalne mees. Oli kord üks mees, kes arvas, et tagumiku puudutamine on tore traditsioon. Oli kord üks mees, kes kirjutas Facebookis nõiajahist ja loomupärasest mehelikkusest. Just seesama mehelikkus vajab hoolikat läbimõtlemist, et tegelikkuses paremate lõppude poole vangerdama hakata. | Arvustus. Oli kord üks mees | https://kultuur.err.ee/1112050/arvustus-oli-kord-uks-mees | Ahistamine tööl ja vägivald kodus on aegunud mehelikkuse mündi kaks poolt. |
Kolm mängu järjest võitnud Barcelona pole pärast koroonapausi kaotanud, aga kolm viiki juunis kukutasid nad tabelis Madridi Realist tahapoole.
Pealinnaklubi on kulgenud täiesti eksimatult - võidetud on kaheksa pausijärgset kohtumist. Järgmisena minnakse esmaspäeval võõrsil vastamisi Granadaga. Kolmest matšist on neil meistriks tulekuks vaja veel viit punkti.
Kolmanda koha eest võitlev Madridi Atletico sai laupäeval kodus jagu Real Betisist. Värava lõi 74. minutil Diego Costa. Seejuures avapoolajal jättis VAR lugemata koguni kaks Atletico tabamust.
Tabeliseis: 1. Madridi Real 80 punkti (35 mängust), 2. Barcelona 79 (36), 3. Madridi Atletico 66 (36), 4. Sevilla 63 (35), 5. Villarreal 57 (35), 6. Getafe 53 (35), 7. Real Sociedad 51 (35), 8. Valencia 50 (35). | Vidali värav hoiab Barcelona lootusi elus | https://sport.err.ee/1112047/vidali-varav-hoiab-barcelona-lootusi-elus | Hispaania jalgpalli kõrgliigas alistas Barcelona võõrsil Valladolidi 1:0 ja hoiab veel tiitlivõimalusi õhus. Mängu ainsa värava lõi 15. minutil Arturo Vidal. |
Mitmemiljonilise elanikkonnaga Novosibirskis ja Sverdlovskis ning neid ümbritsevates oblastites kasvas surmade arv võrreldes eelmise aasta juuniga mitukümmend protsenti, edastas Vene sõltumatu meediaagentuur Meduza.io.
Novosibirski suri tänavu juunis 3606 inimest, mida on kolmandiku võrra rohkem kui eelmise aasta juunis surnud 2711 inimest. Sverdlovski oblastis suri 2020. aasta juunis 5275 inimest, mida on 22 protsenti rohkem kui mullu juunis surnud 4341 inimest.
Peterburis suri tänavu juunis 55 protsenti rohkem inimesi kui mullu samal ajal - registreeriti 7106 surma, mis on viimase kümne aasta suurim kuine surmade arv.
Peterburi võimud tunnistasid, et surmade arvu kasvu taga on koroonaviirus. Linna terviseameti teatel suri aasta esimese kuue kuuga 3915 inimest rohkem kui aasta varem. Surnutest 2419 olid küll COVID-19-ga nakatunud, kuid surid muude tervisehädade tõttu, 1281 suri aga otseselt koroonaviiruse tõttu. Venemaa koroonastaabi igapäevase ametlike andmete põhjal on aga Peterburis epideemia algusest saadik viiruse tõttu surnud ainult 1541 inimest.
Peterburi võimude teatel tõusis koroonaga nakatumiste arv kõige kõrgemaks mai viimasel nädalal ja juuni esimesel kümnel päeval, mistõttu võib eeldada, et juuli hakkab surmade arv vähenema. "Hospitaliseerimiste arv on tipuajaga võrreldes vähenenud 70 protsenti, edastasid linna tervishoiuvõimud.
Meduza vahendatud arvutuste kohaselt on Venemaa 18 regioonis, mis on oma andmed juunikuu surmade kohta esitanud, surnud 8583 inimest rohkem kui samal perioodil aasta tagasi, mis tähendab 30-protsendist surmade arvu kasvu. Venemaa võimud olid samal perioodil neis regioonides teatanud kokku ainult 1407 koroonaviirusest põhjustatud surmast.
Varasemalt on ka ajalehed Financial Times ja The New York Times juhtinud tähelepanu ebakõladele ametlikult teatatud koroonasurmade arvu ja üldise suremuse kasvu vahel.
USA Johns Hopkinsi ülikooli koostatava statistika kohaselt oli pühapäeva hommikuse seisuga Venemaal koroonaviirusega nakatunud 719 449 ning surnud 11 188 inimest.
Venemaa on nakatunute arvult USA, Brasiilia ja India järel maailmas neljandal kohal, surmade arvult 11. riik. | Venemaa regioonides kasvas juunis hüppeliselt suremus | https://www.err.ee/1112046/venemaa-regioonides-kasvas-juunis-huppeliselt-suremus | Mitmes Venemaa suurlinnas ja seda ümbritsevas regioonis kasvas juunis suremus hüppeliselt, selgub piirkondade avaldatud statistikast. |
Kübaratriki sai kirja Raheem Sterling (21., 53. ja 81. minutil), ühe värava lisasid Gabriel Jesus (44.) ja Bernardo Silva (56.).
Pärast koroonapausi oli see Man Cityle juba kolmas 5:0 võit. Eelmises voorus alistati kodus sama tulemusega Newcastle United ja 22. juunil samuti kodus Burnley.
Kolmanda koha eest heitlev Londoni Chelsea kaotas võõrsil Sheffield Unitedile 0:3 (18., 77. David McGoldrick, 33. Oliver McBurnie).
Tabeliseis: 1. Liverpool 93 punkti (35 mängust), 2. Manchester City 72 (35), 3. Chelsea 60 (35), 4. Leicester 59 (34), 5. Manchester United 58 (34), 6. Sheffield United 54 (35), 7. Wolverhampton 52 (34), 8. Arsenal 50 (34). | Man City jätkab väravate kõmmutamist | https://sport.err.ee/1112042/man-city-jatkab-varavate-kommutamist | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas tänavu teise koha saav Manchester City alistas laupäeval võõrsil Brighton & Hove Albioni 5:0. |
Trump kandis musta näomaski, kui käis külastamas Washingtoni lähedal asuvat Walter Reedi sõjaväehaiglat.
Trump pole enne meediasurvest ja tervishoiunõunike soovitustest hoolimata maski kasutanud, kuid on varemgi möönnud, et nende jaoks on õige aeg ja koht.
"Ma kannan tõenäoliselt näomaski, kui teil on vaja seda teada. Mul on ilmselt mask," ütles president ajakirjanikele juba enne haiglakülastust.
"Ma arvan, et maski kandmine on suurepärane asi. Ma pole kunagi maskide vastu olnud, kuid arvan, et neile on aeg ja koht," kordas Trump.
President põhjendas maski seekordset kasutamist sellega, et ta külastab haiglast ja vestleb sõduritega, kellest mitmed on võinud äsja operatsioonil viibida.
Trump on siiski ka varem kandnud näomaski Michigani osariigis valmivat tehast külastades ja sellest avaldas hiljem fotod muu hulgas briti väljaanne Guardian.
"Ma ei tahtnud meediale seda rõõmu valmistada, et nad seda kajastavad," ütles Trump tollal.
USA-s nakatus ööpäevaga 66 528 inimest
Ameerika Ühendriikides nakatus ööpäevaga koroonaviirusesse 66 528 inimest, mis on uus rekord, teatas laupäeval üleilmset viiruselevikut jälgiv Johns Hopkinsi ülikool.
Samal ajal suri viirusesse 760 inimest.
Riigis on pandeemia algusest viirusesse surnud 134 729 ja nakatunud 3 242 073 inimest. | Trumpi nähti esmakordselt avalikkuses kaitsemaskiga | https://www.err.ee/1112040/trumpi-nahti-esmakordselt-avalikkuses-kaitsemaskiga | USA president Donald Trump kandis esmakordselt avalikkuses koroonaviirusega nakatumise ärahoidmiseks kaitsemaski, edastas laupäeval kohalik meedia. |
Pärnu Kunstisuvi on suurte traditsioonidega festival - esimene Kunstisuvi toimus 1995. aastal ning nende pikkade aastate jooksul on kunstisuvel osalenud suur osa Eesti kunstimaailma suurkujudest. Ka tänavused näitused kannavad seda traditsiooni uhkelt edasi.
29. juunil avatakse Pärnu Linnagalerii kahes näitusesaalis kaks näitust - "Mees ja Mees" ning "Naine ja Naine". Kuigi näituste nimedest võib leida viiteid teisele suvisele traditsioonilisele Pärnu suurnäitusele "Mees ja Naine", ei ole näituste näol tegemist UKM projekti laienduse, kriitika ega paroodiaga. Pigem võiks vaadelda näituseid kui katset astuda dialoogi Pärnu traditsioonidega ning lahata ka traditsiooni kui väga mitmekihilist kultuurilist nähtust ja selle olemust keha- ja sooküsimusi tõstatava kunsti tähenduses.
"Mees ja Mees" ning "Naine ja Naine" toob vaatajateni Eesti (ja ühe Venemaa) kunstnike loomingu, mis kas otsesemalt või kaudsemalt lahkavad soorollidega seotud temaatikat. Ja seda mitte erootilise kunsti kitsas kontekstis, vaid läbi püüdluste avada keha ja sooga seotud mõtisklusi lahemas tähenduses - läbi argise huumori (Marko Mäetamm), läbi sotsiaalse-poliitilise-ajaloolise prisma (Leonhard Lapin, Sandra Jõgeva, Mare Tralla), läbi kaasaegse mütoloogia (Andrus Joonas), läbi autobiograafilise spektri (Rene Kari, Evelin Zolotko), läbi feministlike käsitluste ja sterotüüpseid soorolle irooniseeriva vaatepunkti (Lilia Li-Mi-Yan), aga ka mitmel muul moel.
Osalevad kunstnikud: Mare Tralla, Sandra Jõgeva, Evelin Zolotko (HUUPI), Lilia Li-Mi-Yan, Kiwa, Marko Mäetamm, Rene Kari, Jaanus Samma, Leonhard Lapin, Peeter Allik, Andrus Joonas, Alar Raudoja, Alan Proosa, Anonymous Boh.
Näituse kuraatorid on Marian Kivila ja Jan Leo Grau (MTÜ Avangard Galerii)
Näitused jäävad avatuks kuni 3. augustini 2019. | Pärnu XVIII Kunstisuvi uurib soorolle | https://kultuur.err.ee/954846/parnu-xviii-kunstisuvi-uurib-soorolle | Laupäeval, 29. juunil kell 16 avatakse Pärnu XVIII Kunstisuvi näitustega "Mees ja Mees" Pärnu Linnagalerii Raekojas ja kell 17 "Naine ja Naine" Kunstnike majas. |
"Alates 2019. aasta 8. juulist on Vene lennukompaniidel ajutiselt keelata teha reise Venemaa Föderatsiooni territooriumilt Gruusia territooriumile," öeldakse Kremli veebiküljel avaldatud dokumendis.
Thbilisis puhkesid rahutused seoses Vene riigiduuma saadiku esinemisega neljapäeval Gruusia parlamendis.
Õigeusu parlamentidevahelise assamblee (IAO) esimees, Vene riigiduuma usuühenduste, ühis- ja vabakonna asjade komisjoni esimees Sergei Gavrilov väitis Gruusia parlamendis esinedes, et riigis käib endise presidendi Mihheil Saakašvili mahitusel riigipöördekatse.
Gavrilovi esinemise järel kogunes parlamendi ette 10 000 meeleavaldajat.
Ajakirjanduse teatel tungis osa neist läbi märulipolitsei tõketest ja pääses parlamendihoone hoovi. Märulipolitsei surus nad tagasi, kui mitmed jätkasid üritusi parlamendihoonesse pääsemiseks.
Seejärel võttis politsei appi kummikuulid, pisargaasi ja veekahurid. Thbilisi kokkupõrgetes sai kannatada 160 meeleavaldajat ja 80 politseinikku, teatas tervishoiuministeerium. Politsei teatel pidasid nad kinni 305 meeleavaldajat.
Kreml on protestiaktsioonid hukka mõistnud ja nimetas need "russofoobseks provokatsiooniks". | Putin keelas Vene lennukompaniidel Gruusiasse lennata | https://www.err.ee/954989/putin-keelas-vene-lennukompaniidel-gruusiasse-lennata | Vene president Vladimir Putin allkirjastas reedel määruse, mis keelab Vene lennufirmadel alates 8. juulist Gruusiasse lennata. |
Meede tuleb arutamisele järgmisel nädalal. Nii esindajatekoda kui senat püüavad oma varianti kiiresti vastu võtta, enne kui migrantidega tegelevatel agentuuridel raha otsa lõpeb.
Esindajatekoja demokraatide meede näeb ette 2,9 miljardi dollari eraldamist tervishoiuministeeriumile migrantide eest hoolitsemiseks ja nende abistamiseks ning 1,3 miljardit dollarit sisejulgeolekuministeeriumile, kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele, kes aitavad migrante ja pakuvad neile peavarju. | Esindajatekoja demokraadid esitasid meetme migratide aitamiseks piiril | https://www.err.ee/954986/esindajatekoja-demokraadid-esitasid-meetme-migratide-aitamiseks-piiril | USA esindajatekoja demokraadid esitasid 4,5 miljardi dollari suuruse meetme reageerimaks süvenevale humanitaarkriisile lõunapiiril ja toetamaks sisejulgeolekuministeeriumi ja teisi institutsioone kümnete tuhandete asüüli taotlevate inimeste eest hoolitsemisel. |
Poitiers on klubina eestlastele viimasest ajast hästi tuttav, sest möödunud hooajal kohtus Saaremaa CEV Challenge Cupil mäletatavasti just nendega. Poitiers jõudis sarjas lõpuks poolfinaali. Kevadel, pärast hooaja lõppu, teatas Poitiers, et on sõlminud lepingu Pärnu Võrkpalliklubi Eesti meistriks tüürinud diagonaalründaja Chizoba Neves Atuga (21), vahendab Võrkpall24.ee.
Mänguaega asub Chizoba tänase uudise valguses jagama seega just Teppaniga. Taseme poolest on täna sellest duost tugevam küll eestlane, ent viimase poole aasta selja- ja õlaprobleemid ei pruugi lasta pärnakal uueks hooajaks loodetud moel valmistuda.
Poitiers' näol on tegu meeskonnaga, kes kuulub Prantsusmaa kõrgliigas medalipretendentide hulka.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Renee Teppani karjäär jätkub Prantsusmaa kõrgliigas | https://sport.err.ee/954969/renee-teppani-karjaar-jatkub-prantsusmaa-korgliigas | Prantsusmaa kõrgliigaklubi Poitiers' Stade Poitevin kinnitas reede õhtupoolikul, et meeskonnaga liitub Eesti koondise diagonaalründaja Renee Teppan (25). |
Tallinna ringkonnakohus jättis reedel rahuldamata MTÜ Avalikult Rail Balticust ja MTÜ Eesti Looduskaitse Seltsi apellatsioonkaebuse ja seega ei muutnud ringkonnakohus möödunud aasta 7. septembril tehtud halduskohtu otsust.
Keskkonnaorganisatsioonid kaebasid edasi mullu langetatud otsuse, tuues välja, et halduskohus on käsitlenud valesti kaebajate väidet olemasoleva trassikoridori kui alternatiivi hindamata jätmise kohta. Organisatsioonide hinnangul ei ole ükski siduv dokument välistanud olemasoleva raudtee trassikoridori kaalumist reaalse alternatiivina.
Halduskohus märkis möödunud sügisel langetatud otsuses muu hulgas, et pooled on erineval arusaamisel, kuidas peaks toimuma mitut maakonda läbiva joonehitise trassi asukohavalik. Keskkonnakaitseorganisatsioonide esitatud kaebuses on peamine vaidlusküsimus maakonnaplaneeringutele tehtud keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle osaks oleva niinimetatud Natura hindamise nõuetekohasus – ulatus, andmete piisavus ja sellest tulenevate järelduste kontrollitavus, muu hulgas keskkonnamõjude leevendusmeetmete määramiseks.
Samuti vaidlustasid kaebajad ehk keskkonnaühendused otsustaja ja järelevalve teostaja pädevuse ning leiavad, et isegi kui möönda pädevuse olemasolu, esines huvide konflikt, mis võis kaasa tuua õigusvastase kaalutlusotsuse tegemise.
Kohus tõi välja, et apellantide väited, et kumulatiivseid mõjusid on hinnatud üksnes ühes lühikeses trassilõigus ja ühe võimaliku kavandatava projekti osas, ei vasta tõele. Samuti ei ole kaebajad kohtu teatel konkreetselt ära näidanud, millised kumulatiivsed mõjud on nende arvates hindamata jäetud ja kuidas see kokkuvõttes toob kaasa Natura hindamise ja maakonnaplaneeringute kehtestamise õigusvastasuse.
Keskkonnaorganisatsioonidel on õigus ringkonnakohtu otsus 30 päeva jooksul edasi kaevata riigikohtusse. | Ringkonnakohus jättis Rail Balticu maakonnaplaneeringute kaebuse rahuldamata | https://www.err.ee/954967/ringkonnakohus-jattis-rail-balticu-maakonnaplaneeringute-kaebuse-rahuldamata | Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata keskkonnaorganisatsioonide apellatsioonkaebuse Rail Balticu maakonnaplaneeringute osas. |
Eesti korraldab finaalturniiri koos Soome, Tšehhi ja Saksamaaga. Tallinnas toimuvad ühe alagrupi mängud, mis peetakse Tondiraba spordihallis. Medalivõitjad selguvad Saksamaal, vahendab Võrkpall24.ee.
2021. aasta EM-finaalturniir toimub augustikuus.
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Eesti kinnitati võrkpalli EM-i üheks korraldajaks | https://sport.err.ee/954966/eesti-kinnitati-vorkpalli-em-i-uheks-korraldajaks | Euroopa võrkpalliliidu (CEV) president Aleksandar Boricic teatas täna enne Euroopa Kuldliiga teist poolfinaali, et Eesti on 2021. aasta EM-finaalturniiri üks korraldajatest. Kunagi varem pole Eesti suuremate pallimängualade tiitlivõistlust korraldanud. |
Haarangus poodidele, turgudele ja transpordivahenditele konfiskeeriti muuhulgas muudetud aegumistähtajaga juustu ja kana, räpastes tingimustes talletatud liha ja ohtlikke aineid sisaldavaid jooke.
Zimbabwes konfiskeerisid ametivõimud pea 14 000 liitrit karastusjooke, mis sisaldasid suures koguses erektsioonihäire ravimit, mis võib pahaaimamatule tarbijale eluohtlik olla, teatas Interpol.
Suure osa saagist moodustas puskar. Venemaal pandi kinni põrandaalune viinavabrik ja peeti kinni 4200 liitrit alkoholi.
Eritreas vahistati võltsmett müünud kriminaalse jõugu liikmed. Teistes riikides olid haarangud ebaseaduslikult orgaanilisena sildistatud kaupade vastu.
Reidi organiseerisid Interpol ja selle Euroopa Liidu sõsar Europol ning vahemikus 2018. detsemberist aprillini peeti kinni 117 miljoni dollari väärtuses kaupa, teatas Interpol.
Kokku korjati müügilt umbes 16 000 tonni sööki ja 33 miljonit liitrit jooki.
"Kinnipeetu maht kinnitab, et toidupettus puudutab kõiki tootegruppe ja regioone maailmas," ütles Europoli raskete ja organiseeritud kuritegude keskuse juht Jari Liukku.
Haarangu käigus leiti ka 6,1 miljoni dollari väärtuses võlts- või ebaseaduslikke ravimeid, kosmeetikat, seepi, hambapastat, meditsiinikaupu, riideid, kellasid ja päikeseprille. | Interpol vahistas toidupettuse haarangus 672 inimest | https://www.err.ee/954963/interpol-vahistas-toidupettuse-haarangus-672-inimest | Politsei vahistas 78 riigis 672 inimest osana haarangust, mis puudutab ohtliku toidu ja joogi pettust, teatas rahvusvaheline politseiagentuur Interpol. |
Etapp lõppes grupifinišiga, mille võitis prantslane Arnaud Demare (Groupama - FDJ), kellele järgnesid britt Chris Lawless (Ineos) ja hollandlane Moreno Hofland (Education First). Taaramäe sai võitjaga sama aja.
Kokkuvõttes jätkab velotuuri liidrina hispaanlane Alejandro Valverde (Movistar), kellele järgnevad iirlane Eddie Dunbar (Ineos; +0.04) ja prantslane Elie Gesbert (Arkea Samsic; +0.08). Taaramäe püsib kaheksandal kohal (+0.20).
La Route d'Occitanie - La Depeche du Midi velotuuril jääb sõita veel kaks etappi. Laupäeval ootab rattureid mägine etapp, kus ületada tuleb kolm esimese kategooria tõusu, millest üks toob finišisse. | Taaramäe lõpetas peagrupis, sprindivõit Demarele | https://sport.err.ee/954962/taaramae-lopetas-peagrupis-sprindivoit-demarele | Prantsusmaal jätkuval UCI 2.1 kategooria velotuuri La Route d'Occitanie - La Depeche du Midi teisel etapil (Labruguiere - Martres-Tolosane; 187,7 km) sai Rein Taaramäe (Direct Energie) 54. koha. |
Seaduseelnõus on kirjas, et eesnimi peab keeleliselt ja ka tähenduselt sobima inimese sooga, aga see ei tohi olla teenistusnimi ega koos perekonnanimega üldtuntud autori nimi. Näiteks ei saa eesnimeks panna Kindral, Osakonnajuhataja, Minister või Doktor. Lisaks ei lubata panna lapsele nime, mille korral oleks nii ees- kui perekonnanimi sama, näiteks Siim Siim või Anni Anni.
"Kui lubada panna nii eesnimeks kui ka perekonnanimeks üks ja sama nimi, tekitaks see kindlasti küsimusi ja inimene peaks kogu aeg oma nime selgitama," põhjendatakse eelnõus.
Mõjuva põhjuseta ei või panna lapsele tema soole mittevastavat eesnime. Seletuskirjas öeldakse, et mõnes riigis on soost sõltumatud eesnimed küll lubatud, kuid siis peab inimene rohkem selgitusi jagama, kuna eesnimi ei anna aimu, kas tegu on mehe või naisega.
"Eestis soovib seadusandja selle piiranguga suurendada õigusselgust," põhjendatakse eelnõus. "Kuigi eesti nimetraditsiooni kohaselt on nimed peamiselt seotud kindla sooga, esineb siingi nimesid, mis ei ole kindlalt ühe soo nimed. Sellised on näiteks Tõelemb, Uuve, Ilo, Südik, Aade, Janika, Ustav, Terje. Kuid Eestis on sooneutraalsed nimed pigem erandlikud."
Siseministeeriumi pressiesindaja Pia Kuusik ütles ERR-ile, et nende rahvastiku toimingute osakonna kinnitusel ei tähenda see piirang, et edaspidi ei saaks lapsele eelnõus mainitud nimesid panna.
"Mõte on selles, et kui nimi selgelt ei vasta soole, näiteks Mati, ja seda soovitakse panna tüdrukule, siis seda ei saa panna. Kui seda nime esineb mõlemal sool, näiteks Terje, siis piirangut ei ole," selgitas Kuusik.
Ehkki sotsiaalmeedias levivad väited, nagu keelaks uus nimeseadus ka vanu rahvalikke nimesid või viimasel ajal populaarsust kasvatanud loodusest inspireeritud nimesid nagu Lumi või Tuul, mis samuti kindla sooga ei seostu, ei ole see ministeeriumi kinnitusel tõsi ning selliseid nimesid võib lastele panna ka edaspidi. Lisaks juhtis Kuusik tähelepanu sellele, et ka soole mittevastavat nime on keelatud anda ainult mõjuva põhjuse puudumisel.
"Kui see [põhjus] on olemas, saab ka soole mittevastavat nime," lausus ta.
Võõrkeelse nime saab lapsele anda siis, kui see on kasutusel eesnimena mõnes teises riigis ja seejuures peab tegu olema inimese, mitte hobuse- või koeranimega. Teises riigis kasutatavat eesnime võib mugandada, nii et see vastaks vähemalt eesti võõrsõnade reeglitele. Näiteks kui lapsele tahetakse anda nimeks Gretli, välisriigis aga on kasutusel nimekuju Gretly, võib mugandust Eesti Keele Instituudi hinnangul seadusele vastavaks pidada.
Lubatud on anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või kaks sidekriipsuga seotud nime. Eesnimeks ei saa võtta numbreid ega heade kommetega vastuolus olevaid nimesid.
"Näiteks sooviti Rootsis 1991. aastal sündinud lapsele panna eesnimeks Brfxxccxxmnpcccclllmmnprxvclmnckssqlbb11116. Seadusandja võimalus on sellises olukorras vahele astuda ja piirang seada, et tagada õigusselgus ning heade kommete järgimine," seisab eelnõu seletuskirjas.
Kõigi nende piirangute eesmärgina on välja toodud nimetraditsiooni hoidmine ning eesti keele kaitsmine ning vajadus välistada nime alusel diskrimineerimine või solvamine. Ka teistes riikides on teatud nimed keelatud: näiteks Taanis ei või nimeks panna Anus või Monkey, Prantsusmaal Nutella ega Mini Cooper, Saksamaal Adolf Hitler, Mehhikos Facebook või Rambo, Rootsis Ikea ning Uus-Meremaal Sex Fruit ega Fat Boy.
Nime osas võib erandeid teha, kui inimesel on kodakondsuse, päritoluriigi või rahvuskuuluvuse tõttu seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav eesnimi vastab sellele.
Uut eesnime võib inimene endale taotleda ka edaspidi, kui tal on selleks mõjuvad põhjused. Muu hulgas saab nime muuta selleks, et see kohalikele reeglitele vastavaks muuta. Näidetena on eelnõu seletuskirjas välja toodud olukorrad, kus näiteks Lätis sündinud lapsele on antud nimeks Roberts, ehkki vanemad soovisid Robertit, Õiest on saanud Oie või Tõnust Tönu. Niisugustel juhtudel saavad inimesed Eestisse naasmise järel enda nime eestipäraseks muuta.
Uudse piiranguna ei saa teatud kuritegudes süüdimõistetud inimesed nime muuta enne, kuni kuriteod karistusregistrist kustuvad.
Praegu kehtiv nimeseadus jõustus 2005. aastal ning ministeeriumi hinnangul vajab see muutmist, et pidada sammu ühiskonnas toimunud muudatustega. Siseministeerium saatis eelnõu kooskõlastusringile 18. juunil. | Seaduseelnõu keelab lapsele Osakonnajuhataja või Doktor nimeks panna | https://www.err.ee/954852/seaduseelnou-keelab-lapsele-osakonnajuhataja-voi-doktor-nimeks-panna | Nimeseaduse eelnõu kohaselt ei tohi lapsele nimeks panna teenistusnime nagu Osakonnajuhataja või Doktor, samuti ei tohi tüdrukule nimeks anda poisinime ja vastupidi. Võõrkeelsete nimede andmise puhul peab lähtuma sellest, et päritolumaal oleks tegemist inimese, mitte loomanimega. |
Politsei- ja piirivalveameti juhtikorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles, et juba alates reede hommikust on maanteedel liiklust rahustamas tavapärasemast rohkem patrulle.
Eelkõige panustavad politseinikud pühade ajal kiiruseületajate ja joobes juhtide liiklusest kõrvaldamisele.
"Rikkumiste korral on suhtumine range, kuid kaine ja mõistlik peab autojuht olema mitte politsei rõõmuks, vaid enda ja kõigi teiste turvalisuse pärast. Parim viis turvaliseks liiklemiseks on kokku leppida oma sõpruskonnas, kes on kaine autojuht," ütles Loigo.
"Jaanipäev on sageli see päev, kus tabatakse rekordarv joobes juhte, eelmisel aastal näiteks 100 joobes juhti. See ei ole kindlasti rekord, mille ületamine kellelegi rõõmu tooks," lisas ta.
Loigo sõnul annab ilmateade lootust ilusaks jaanipäevaks ning ta kutsub üles kõiki veetma pühadeaega nii, et ei läheks vaja korrakaitsjate sekkumist ega meedikute abi. | Politsei on pühade ajal väljas lisajõududega | https://www.err.ee/954955/politsei-on-puhade-ajal-valjas-lisajoududega | Et inimesi abistada ja liiklust rahustada, on politsei pühade ajal väljas täiendavate jõududega. |
Juba järgmises ringis ehk kaheksandikfinaalis pidi Soome tunnistama aga Türgi selget 5:1 paremust.
Individuaalturniiri kvalifikatsioonis tuli Nurmsalu 623 punktiga 27. kohale ja kohtub esimeses play-off ringis austerlanna Elisabeth Strakaga (kvalifikatsioonis 603 punkti). Matš peetakse teisipäeval.
Meeste kvalifikatsioonis sai Oona 616 punktiga 45. koha ja kohtub esmaspäeval play-off 'is itaallasest olümpiavõitja Marco Galiazzoga, kes kvalifikatsioonis tabas 651 punkti vääriliselt.
Naiste plokkvibu kvalifikatsioonis tuli Meeri-Marita Paas aga 694 punktiga üheksandale kohale ja läheb kaheksandikfinaalis kokku itaallanna Marcella Tonioliga (samuti 694 punkti). | Vibulaskjad pidid Euroopa mängudel tunnistama Soome paremust | https://sport.err.ee/954947/vibulaskjad-pidid-euroopa-mangudel-tunnistama-soome-paremust | Eesti sportvibu segatiimi koondis (Laura Nurmsalu ja Märt Oona) kaotas Euroopa mängudel Minskis kohe avaringis Soomele 0:6 (seeriad 31:36, 35:36 ja 34:37). |
Sel nädalal haigestusid leetritesse välisreisil nakatunud koolieelikust poiss, tööl välismaalastega kokku puutunud täiskasvanud naine ning eelmisel nädalal leetritesse haigestunud lapse ema koos kolmeaastase tütrega.
Sel aastal on leetrid kõige enam levinud Tallinnas, kus on kokku registreeritud 17 juhtu. Harjumaal on nakatunud leetritesse neli ning nii Pärnus kui ka Tartus kaks inimest.
25 haigestunust neli olid lapsed ning üks lapseootel naisterahvas.
Terviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpiku sõnul näitab hüppeline leetritesse haigestumine seda, et maailma terviseorganisatsiooni seatud 95-protsendilise vaktsineerituse lävendi täitmine on hädavajalik. "Puhangute vältimiseks on oluline, et kõik, kellel puuduvad tervislikud välistused, oleksid leetrite ja muude nakkushaiguste vastu vaktsineeritud," ütles Öpik, kelle sõnul kaitsevad vaktsineeritud lapsed ja täiskasvanud nakkushaiguste eest lisaks endale ka ühiskonna immuunpuudulikkusega liikmeid.
Leetrite leviku tõttu nii Euroopas kui ka Eestis on hüppeliselt suurenenud täiskasvanute soov end leetrite vastu vaktsineerida, mis omakorda on suurendanud riikide huvi MMR-vaktsiini vastu.
Kuigi aeg-ajalt võib ka Eestis täiskasvanutele mõeldud MMR-vaktsiini puudu jääda, tegeleb riik pidevalt vaktsiini otsimise ja vaktsiinivarude täiendamisega. Laste ja leetrihaigega kokkupuutunute jaoks on vaktsiin ka praegu olemas.
Leetrite vastu vaktsineerida soovivatel inimestel soovitab terviseamet võtta ühendust oma perearstiga, kes soovi kohaselt vajaliku koguse vaktsiini saab ette tellida. Leetrite antikehasid organismis saab määrata tasulises laboris. Lisaks on võimalik vaktsineerida ka vaktsineerimiskabinetis.
Leetrid on väga nakkav haigus ning viiruse levikut saab piiritleda haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga. Oluline on kõikide lähikontaktsete väljaselgitamine, jälgimine inkubatsiooni perioodi jooksul ja vajadusel vaktsineerimine.
Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli kuni päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.
Rasedal on leetritesse haigestumisel immuunpuudulikkuse tõttu kõrgendatud risk raskekujulise haigusvormi tekkimiseks. Leetrid võivad lapseootel naisel põhjustada iseeneslikku aborti, loote enneaegset sündi või alakaalu.
Maailma terviseorganisatsiooni ehk WHO andmetel kolmekordistus eelmisel aastal Euroopa regioonis haigestumine leetritesse – Euroopas registreeriti üle 114 000 haigestunu, neist üle 90 inimese suri. | Leetritesse nakatus veel neli inimest | https://www.err.ee/954939/leetritesse-nakatus-veel-neli-inimest | Sel nädalal nakatus leetritesse veel neli vaktsineerimata inimest, mis tähendab, et kokku on sel aastal Eestis leetritesse haigestunud 25 inimest. |
Kolmanda-neljanda aja sõitsid välja Ferrari piloodid Charles Leclerc (+0,649) ja Sebastian Vettel (+0,728), viies oli Lando Norris (McLaren; +0,945) ja kuues Max Verstappen (Red Bull; +1,112).
Bottas beats Hamilton to top spot in second practice by almost half-a-second
And those McLarens were looking ???? #F1 #FrenchGP pic.twitter.com/tvI1owbSj4
— Formula 1 (@F1) June 21, 2019 | Valtteri Bottas oli teisel treeningul kindlalt kiireim | https://sport.err.ee/954938/valtteri-bottas-oli-teisel-treeningul-kindlalt-kiireim | Vormel-1 MM-etapil Prantsusmaal Paul Ricardi ringrajal oli teise vabatreeningu kiireim soomlane Valtteri Bottas (Mercedes; 1.30,937), kes edestas 0,424 sekundiga tiimikaaslast Lewis Hamiltoni. |
Esimese minimatši järel asus Eesti Prantsusmaa vastu 4:1 juhtima. Seda kuniks kolmanda minimatšini, mil vastased rebisid ise 11:10 ette. Seejärel hoidis Prantsusmaa oma edu kuni viimases minimatšini, kus Marno Allika viigistas seisu 32:32-le. Lisaajal tõi Eestile võidu Sten Priinitsa otsustav torge.
Veerandfinaalis kohtus Eesti Poolaga. Allika alustas esimest minimatši taas hästi, mille võitis 5:4. Priinits ei suutnud seejärel edu hoida, kuid neljandas minimatšis viis Allika rahvusmeeskonna taas juhtima. Eduseisu ei antud enam kordagi käest ja nii jõuti poolfinaali tulemusega 45:30.
Poolfinaalis jäi Eesti esimese minimatši järel 1:3 kaotusseisu. Kuigi Priinits vehkles teise 2:2 viiki, siis hakkas Taani tasapisi eest ära libisema. Lõpuks tuli Eesti meeskonnal vastu võtta 32:40 kaotus.
Priinits, Salm ja Allika kaotasid pronksikohtumise alguses oma minimatšid ja Eesti jäi Ungari vastu taha 3:8. Seisult 8:13 kaotas aga Allika oma matsi 0:4 ja kuigi Salm suutis kaks torget tagasi teha, jäi Allika ka Daniel Bertale alla 0:5 (kokku 12:24). Priinits enam 12 torkega taga olnud Eestit päästa ei suutnud.
EM-il tuli Eesti koondisel hakkama saada kätt vigastanud esinumber Nikolai Novosjolovi ja samuti terviseprobleemidega kimpus oleva Peeter Turnauta.
Euroopa meistriks krooniti Venemaa, kes alistas finaalis Taani 31:30. | Eesti epeemehed kaotasid EM-il pronksimatši | https://sport.err.ee/954853/eesti-epeemehed-kaotasid-em-il-pronksimatsi | Eesti meeste epeekoondis (Sten Priinits, Marno Allika, Jüri Salm, Ruslan Eskov) teenis Düsseldorfi EM-i võistkonnavõistluses neljanda koha. Pronksimatšis tuli tunnistada Ungari 36:25 paremust. |
"Mis puudutab Eesti mainet, siis mina küll ei saa eitada, et minu käest on küsitud, et mis erakond see selline on ja mis toimub ja mis käemärgid ja mis suured pealkirjad Bloombergis, et Eesti ajab taga mingit rassipuhtust. On ikka küsitud," rääkis Kaljulaid reedel Kuku raadiole antud usutluses.
"Viimasel ajal ma unustan poole küsimuste-vastuste vooru ajal ära selle, millest me pidime rääkima, sest, et siis me juba tegeleme selle ühe erakonna küsimusega," rääkis president oma kohtumistest välisajakirjanikega. "See tõepoolest on mõjutanud, ei saa eitada, et see on mõjutanud. See ei ole nii, et keegi siit on läinud ja rääkinud ja juhtinud tähelepanu. Pekstakse ikkagi konkreetsete inimeste enda sõnadega," tõdes Kaljulaid.
Presidendi sõnul erineb praegune Jüri Ratase juhitud Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa valitsus tema eelmisest, 2016. aastal ametisse astunud valitsusest, milles EKRE asemel olid sotsiaaldemokraadid ning mida algul samuti kahtlustati Eesti kursi muutmises. Kuid see hoiak kadus kiiresti, kui valitsus tööle asus ja tegi suurepärase Euroopa Liidu eesistumise, märkis riigipea. "Siis ma sain ka öelda nendele, keda Euroopas tundsin, et see valitsus on okei, et ärge muretsege. Ma sain seda teha, sest ma teadsin, et need sõnad leiavad kohe kinnitust. Aga väita midagi sellist, kui sul ei ole seda kindlust, ma ei saa," tõdes president.
Kaljulaidi hinnangul on Eesti maine jätkuvalt löögi all. "Kui pärast suve saab valitsus normaalselt tööle, siis see arm meie maine peal püsib, sest erakond on valitsuses. See ei lähe ka nii kergesti üle, et järgmine nädal keegi enam midagi ei ütle. Ei saa eitada, see mõju selgelt on olnud," rääkis ta.
President ütles ka, et tema hinnangul ei ole valitsus seni sisuliste teemadega väga palju tegelenud ning tõi esile tehisintellekti kasutauselevõttu reguleeriva niinimetatud kratiseaduse, mille menetlemine on seisma jäänud, kutsus tegelema Eesti ettevõtete toetamisega, erivajaduste laste koolidega, rohelise pöördega energeetikas.
"Oleme õppinud digipöördest, et esimesed võidavad, tagumised maksavad. Miks me täna ei tegele oma kliimaprobleemiga? Miks mitte teha seda pööret esimesena, me oleme väike riik, meil on lihtsam ka EL-ilt toetust saada," rääkis president. Ta viitas, et kui praegu söetööstusele toetuv Poola seda näiteks 2035. aastal tegema hakkab, siis ei pruugi enam selle ülemineku toetamiseks raha jätkuda. "Aga täna pakendades ennast innovaatilise lähenemise liivakastina on minu arvates meil see võimalus," rõhutas Kaljulaid.
Kommenteerides Reidi tee algselt lubatust laiemaks ehitamist, ütles president, et tal tekib retooriline küsimus, mis rahvas me oleme, kui tahame ehitada Tallinna ja Helsingi vahel tunnelit, aga ei taha seda teha Tallinna kesklinna ega ka Väikse väina tammi paari ava, et säilitada praegu kinni kasvamas Väike väin veekoguna. | President Kaljulaid näeb uue valitsuse tekitatud mainekahju Eestile | https://www.err.ee/954935/president-kaljulaid-naeb-uue-valitsuse-tekitatud-mainekahju-eestile | President Kersti Kaljulaidi sõnul on uue valitsuse mõnede poliitikute käitumine põhjustanud Eestile tugeva mainekahju, mida pole võimalik enam väga kiiresti heastada. |
Hääletamine leidis aset kaks tundi kestnud aktsionäride üldkoosolekul Tokyos. Mitsubishis kuulub 34 protsendine osalus Nissanile.
Esimeheks taasnimetatud Osamu Masuko lubas tugevdada firma juhtimist, läbipaistvust ja rikkumiste seiramist. Ta lisas, et juhtkonna ja selle hüvitiste määramist lubatakse üle vaatama ka senisest rohkem osapooli.
Nissani aktsionärid kõrvaldasid Ghosni ametist aprillis erakorralisel üldkoosolekul. Tööstusliidu kolmandast firmast Renault'st astus ta tagasi vabatahtlikult.
Masuko ütles aktsionäridele, et autotööstus on silmitsi väljakutsetega, sest edasiminekud nagu emissioonistandardid ja isesõitvad autod on kallid.
Ta rääkis, et laienemise asemel Mitsubishi koondub ning tõi korduvalt välja firma moto "väike aga ilus". Samuti rõhutas ta autotööstusliidu olulisust.
"Me tahame olla kasumlik firma, isegi kui väiksemal skaalal," ütles ta.
Üks Mitsubishi Motorsi osanik väljendas viha Ghosni skandaali pärast. Enamus küsimusi oli suunatud aga uute mudelite ja äristrateegia kohta.
Ghosn, kes juhtis Nissanit 20 aastat, oli Nissani, Renault ja Mitsubishi esimees ja autotööstuses austatud tegelane.
Mullu peeti ta Jaapanis kinni ja talle esitati süüdistus töötasu ulatuslikus aladeklareerimises ja usalduse rikkumises läbi erainvesteeringute kahju Nissanile kandmise ja Nissani raha kasutamise isiklikuks rikastumiseks. | Mitsubishi Motorsi aktsionärid tagandasid Ghosni ametist | https://www.err.ee/954932/mitsubishi-motorsi-aktsionarid-tagandasid-ghosni-ametist | Jaapani autofirma Mitsubishi Motors aktsionäride üldkoosolek kiitis reedel heaks endise automagnaadi Carlos Ghosni kõrvaldamise firma juhtkonnast. |
Eesti jäi kohtumises kaotusseisu 0:7, aga jõudis siiski viigini 8:8. Eesti oli taga veel 10:11, kuid siis läks vastane oma teed, asudes juhtima 16:10 ja võites lõpuks 21:13.
Kristjan Evart oli üheksa punktiga Eesti resultatiivseim, Egert Haller lisas kolm punkti ja Renato Lindmets ühe punkti. Leedu parim oli seitsme silmaga Paulius Semaska.
Pühapäeval kohtub Eesti Sloveenia ja Valgevenega. Alagrupist saavad edasi kaks paremat. | Eesti 3x3 korvpallimeeskond pidi tunnistama Leedu üleolekut | https://sport.err.ee/954928/eesti-3x3-korvpallimeeskond-pidi-tunnistama-leedu-uleolekut | Eesti 3x3 meeste korvpallikoondis jäi Euroopa mängudel Minskis C-grupi esimeses mängus alla Leedule 13:21. |
"Ma ei olnud sel rallil tegelikult võitluses sees. Ei olnud lihtne - mitte kordagi ei tundunud olevat õiged rehvid ja autoga, millel pole pidamist, ei ole tore sõita," lausus Neuville, kes ühtlasi on MM-sarjas langenud kolmandaks.
Neuville'i sõnul maksis kätte asjaolu, et testisõidul Portugalis valitsesid hoopis jahedamad ja märjemad olud kui kohati ligi 40-kraadises Sardiinias.
"Kolm päeva sadas vihma ja mõistagi oli auto liiga pehme," jätkas belglane. "Testisime enne Portugali rallit ja võib-olla oli see viga - temperatuur polnud kindlasti sama, umbes 12 kraadi ja ka teeolud olid täiesti erinevad."
Hyundai pealik Andrea Adamo nõustus Neuville'i põhjendustega, aga lisas, et ega teist võimalust polnud. "Vigu võib teha siis, kui sul on teisi teid, võimalus valida," lausus itaallane.
"Meie jaoks ei olnud võimalik kahe ralli vahel testida. Kui teist võimalust pole, siis tuleb lihtsalt olemasolevast parim võtta."
Kaheksa etapi järel juhib MM-sarja 150 punktiga Ott Tänak (Toyota), kellele järgnevad Sebastien Ogier (Citroen; 146) ja Neuville (143). | Neuville põhjendas oma tagasihoidlikku esitust Sardiinias | https://sport.err.ee/954927/neuville-pohjendas-oma-tagasihoidlikku-esitust-sardiinias | Belgia rallisõitja Thierry Neuville'i (Hyundai) jaoks ei kulgenud eelmise nädala Sardiinia MM-etapp kuigi hästi. Tal oli probleeme õige seadistuse leidmisega ja kokkuvõttes tuli vaid kuues koht ehk selle hooaja halvim Tšiili katkestamise kõrval. |
Greg Fox on New Yorgist pärit multi-instrumentalist, interdistsiplinaarne kunstnik ja õpetaja. Trumme peamise suhtlusallikana kasutades kirjeldab ja animeerib ta peidetud sünesteetilisi maastikke. Tegemist on mitmekülgse loojaga, kes on tuuritanud ja muusikat loonud mitmete nimedega, seal hulgas Liturgy, Guardian Alien, ZS, Ex Eye, Skeletons, Teeth Mountain, Dan Deacon, Colin Stetson ja Ben Frost.
Hüpnootilise bassi ja veidi paigast ära kitarrihelide poolest tuntud trio nimega Olimpia Splendid sündis 2010. aastal Helsingis. Selle loojad on visuaalkunstnikud ja muusikud Heta Bilaletdin, Jonna Karanka ja Katri Sipiläinen. Plaadifirma Fonal Records andis aastal 2013 välja nende EP, millele järgnes peatselt ka täispikk debüütalbum.
Olimpia Splendid. Autor/allikas: pressimaterjalid
Intiimsema soolonumbriga astub lavale duo Prince Rama üks pooltest. Brooklyni psühho-popi bändi õeksed Taraka ja Nimai Larson astusid 2016. aastal üles Kumu Ööl, ent sel korral esineb eestlastele vaid Taraka. Naised segavad oma etteastetel kokku elemente psühhedeeliast, krautrock 'ist ja klubimuusikast ning ilmselt on ühtviisi kirev ka Taraka soolokontsert.
Sveta Baari uksed avanevad 25. juunil kell 19.30. Üritusega saab lähemalt tutvuda Facebookis. | Sveta Baaris esinevad Greg Fox, Olimpia Splendid ja Taraka Larson | https://kultuur.err.ee/954923/sveta-baaris-esinevad-greg-fox-olimpia-splendid-ja-taraka-larson | Vahetult pärast pühi, 25. juunil hõivavad Sveta Baari Greg Fox, Olimpia Splendid ja Taraka Larson (Prince Rama). |
Esmakordselt ESTO-de ajaloos algab XII üleilmne eesti kultuurifestival Soomest ja Helsingis korraldavad avasündmusi soome-eestlased.
ESTO traditsiooniline avajumalateenistus toimub Helsingi toomkirikus. Teenivad EELK peapiiskop Urmas Viilma (Ameerika, Kanada, Austraalia diasporaa), Lääne piirkonna piiskop Tiit Salumäe (Venemaa ja Euroopa diasporaa) ja Tartu piiskop Joel Luhamets.
Teenistusele järgneb suur rahvapidu otse kiriku kõrval Senati väljakul. ESTO 2019 avakontserdil "Aegade sild" kõlavad laulupidudelt armsaks saanud laulud ja tantsitakse rahvatantse. Väljakul toimub ka suur käsitöölaat. ESTO 2019 avapidu peetakse laeval teel Tallinnasse.
EV100 juubeliprogrammi kuuluva festivali ESTO 2019 teema on "Meie tulevik" ning sündmuste fookuses on noored. Sümboleid, olnut ja olevat tulevikuks lõimiv programm pakub arutelusid, uusi kontakte, mõtlemisainet, äratundmisrõõmu ja meelelahutust kõigile huvilistele. Nädalane festival leiab aset järjest kahes riigis – Soomes ja Eestis ning kolmes linnas – Helsingis, Tartus ja Tallinnas. ESTO 2019 toimub 27. juunist 3. juulini. | Helsingist algava ESTO avab Eesti president Kersti Kaljulaid | https://www.err.ee/954924/helsingist-algava-esto-avab-eesti-president-kersti-kaljulaid | President Kersti Kaljulaid osaleb tuleval nädalal XII üleilmsete eesti kultuuripäevade avatseremoonial Helsingis ning peab Senati väljakul toimuval kontserdil ka kõne. ESTO 2019 algab reedel, 28. juunil. |
"Mul on midagi väga olulist teatada. Pärast 18 põnevat aastat on aeg oma jalgpallurikarjäärile punkt panna," teatas Torres ja lubas rohkem informatsiooni jagada pühapäevasel pressikonverentsil.
35-aastane Torres tegi endale nime eelmise kümnendi esimeses pooles Madridi Atletico ridades ja liitus 2007. aastal Liverpooliga, kus lõi läbi ka Inglismaa kõrgliigas.
2011. aasta jaanuaris läks ta edasi Chelseasse, kus individuaalselt enam endisel tasemel ei säranud, aga võitis oma ainsa Meistrite liiga karika.
Pärast lühikest laenuperioodi AC Milanis naases ta kasvatajaklubi Atletico ridadesse ja on viimased aastad esindanud Jaapani klubi Tosu Saganit.
Klubikarjääri jooksul ei tulnud ta kordagi ühegi riigi meistriks, aga võitis Chelsea 2012. aastal veel Inglismaa karika ja 2013. aastal Euroopa liiga. Ka Atleticoga tuli ta 2018. aastal Euroopa liiga võitjaks.
Hispaania koondist on Torres esindanud 110 korda ja löönud 38 väravat. Ta on tulnud maailmameistriks (2010) ja kahel korral Euroopa meistriks (2008, 2012). | Fernando Torrese mängijapäevad saavad otsa | https://sport.err.ee/954920/fernando-torrese-mangijapaevad-saavad-otsa | Hispaania jalgpallitäht Fernando Torres teatas reedel sotsiaalmeedia vahendusel tegevpalluri karjääri lõpetamisest. |
Ühe oma suurima kontserdiga astub lavale komeedina Eesti muusikataevasse lennanud mõminaräppar Nublu. Pealaval esinevat Nublut saadab live -bänd ja lavalt käib läbi tõeline staarideparaad. Etteastet aitab täiendada uhke valgus- ja ilutulestiku show. Kuulda saab Nublu kõiki hitte ja oodata on palju üllatusi.
Jaanitulel astuvad veel üles Smilers, Terminaator, Shanon, Karl-Erik Taukar ja 2 Quick Start, Öed ja Liis Lemsalu. Uute ja vanade lugudega on laval Tanel Padar. Lisaks saab kuulda Eesti elektroonilise tantsumuusika tegijat Watewa.
Räpimaastikult saabuvad Pühajärvele 5 Miinust, Pluuto, Beebilõust ja Raha. Pesu. Karud.
Väliskülalistest on Pühajärve äärde oodata eelmise aasta Tomorrowlandi muusikafestivali üks tähelepanuväärsemaid esinejaid Salvatore Ganaccit ja bassimuusika maailmatippu Macky Geed.
Sellest aastast on Pühajärve jaanituli loodussõbralikum, sest korraldustiim loobus artistide algatusel festivalil plastkõrtest. Lisaks on festivalialal võimalik süüa vaid biolagunevatelt nõudelt. | Pühajärve jaanituli toob lavale nii Nublu kui ka Eesti popmuusika koorekihi | https://menu.err.ee/954918/puhajarve-jaanituli-toob-lavale-nii-nublu-kui-ka-eesti-popmuusika-koorekihi | 22.-23. juunil toimuv Pühajärve jaanituli pakub kahe päeva vältel rikkalikku muusikavalikut. |
Ülekande kava:
Kell 13.30-14.30 avatseremoonia ja jumalateenistus Helsingi Toomkirikus
ESTO traditsioonide kohaselt algavad üleilmsed eestlaste kultuuripäevad alati kiriklikult. Jumalateenistusel Helsingi Toomkirikus teenivad EELK peapiiskop Urmas Viilma (Ameerika, Kanada ja Austraalia e.k. diasporaa), Lääne piirkonna piiskop Tiit Salumäe (Euroopa ja Venemaa e.k diasporaa) ja Tartu Pauluse koguduse piiskop Joel Luhamets. Organist on Vivika Oksanen, segakoor Sillerit dirigeerivad Karin Taukar ja Paul Purga.
Kell 14.45-16.15 avakontsert "Aegade sild" Senati väljakul, kus esinevad üle ilma kokku tulnud eesti rahvatantsijad ja koorilauljad. "Aegade sild" on eestlust hoidev rahvapidu, kus lauldakse üheskoos armsaks saanud laulupeolaule ning näha saab eesti rahvatantsu ja rahvarõivaid. Kontserdi kunstiline juht on Guido Ausmaa.
Dirigentidena astuvad kooride ette Guido Ausmaa ja Helge Kõrvits Soomest ning Peeter Perens Eestist. Tantsurühmade üldjuht on Helsingis tegutseva Eesti rahvatantsurühma Ülelahedad juhendaja Kaie Kuut. Vahetekste esitavad Katrin Kesklaas ja Raigo Megerild. Klaveril Maarja Plink.
ESTO 2019 teema on "Meie tulevik" ning sündmuste fookuses on noored. Sümboleid, olnut ja olevat tulevikuks lõimiv programm pakub arutelusid, uusi kontakte, mõtlemisainet, äratundmisrõõmu ja meelelahutust kõigile huvilistele. Nädalane festival leiab aset järjest kahes riigis – Soomes ja Eestis ning kolmes linnas – Helsingis, Tartus ja Tallinnas. ESTO 2019 toimub 27. juunist 3. juulini. | Otse reedel kell 13.20: ESTO 2019 avatseremoonia Helsingis | https://www.err.ee/954919/otse-reedel-kell-13-20-esto-2019-avatseremoonia-helsingis | Esmakordselt ESTO-päevade ajaloos algab XII üleilmne eesti kultuurifestival Soomest ja Helsingis korraldavad avasündmusi soome-eestlased. Portaalis ERR.ee näeb 28. juunil alguse kell 13.20 otseülekandes avatseremoonia raames toimuvat jumalateenistust ja kontserti Helsingi kesklinnas. |
Võidutöö "Väärikas kahanemine" autoriteks on Jiri Tintera, Kalle Vellevoog, Garri Raagmaa, Martin Pedanik ja Paulina Pähn.
Ekspositsioon "Väärikas kahanemine" avab võimalusi, kuidas kasutada väikeasulate linnasüdamete elavdamise võtteid rahvastiku kahanemisega kohanemisel. Autorite endi sõnul on elanikkonna kahanemise põhjused globaalsed, kuid tagajärjed lokaalsed. Üks viis, kuidas selle nähtusega võidelda, on keskenduda elanike elukvaliteedi tõstmisele ja kohatunnetuse ning -identiteedi tugevdamisele. Ekspositsiooni sõnum on, et kvaliteetsel linnaruumil on selles võitluses väga oluline roll ja siinkohal annab linnadel ja arhitektidel endil väga palju ära teha. Ekspositsiooni üheks osaks on Valgas, Aasa tn 1 maja lammutamise protsessi kajastav lühifilm, mis sünnib režissöör Anna Hintsi ja helilooja Liisa Hirschi koostöös.
Žürii hindas projekti juures kõrgelt ruumipoliitiliselt ambitsioonika teemaga tegelemist, mis on Euroopas läbivalt aktuaalne. Teema on üle Euroopa suhteliselt laiale auditooriumile üsna hõlpsalt mõistetav ja siin on palju ainest, mida sügavuti uurida. Projekt on mitmekihiline, siin on olemas nii uurimuslik osa (inimgeograafia), arhitektuurne ja linnaehituslik väljund (väljakud) kui ka kunstiline mõõde (film). Väikelinnade kahanemise teemat on rahvusvaheliselt palju käsitletud ning ekspositsiooniga saame näidata, et ka Eesti tegeleb kahanemise küsimustega ning avada laiemale publikule Eesti lähenemisnurka – EV100 arhitektuuriprogramm "Hea avalik ruum" aitab uuendada 15 linna keskusi, peaväljakuid, peatänavaid ja nendega piirnevad alasid.
"Võidutöö aitab teadvustada arhitekti kaalukat rolli ja vastutust elukeskkonna kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel. Kahanemise kui nähtusega tuleb paratamatult tegeleda ning üks võimalus, kuidas sellega kaasnevate probleemidega toime tulla, on kahtlemata linnaruumi kvaliteedi parandamine. EV100 arhitektuuriprogrammile "Hea avalik ruum" tuginev ekspositsioon näitlikustab väga hästi Eesti arhitektide pingutusi pidurdamaks hääbumist linnaruumi arendamise teel. On tervitatav ja vajalik, et ekspositsiooni autorid soovivad need väljakutseid viia ka rahvusvahelisele tasandile," ütles Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska.
Žürii koosseisu kuulusid Raul Järg (žürii esimees, arhitekt, EAK juhataja, Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni komissar), Andres Kurg (arhitektuuriteadlane, EKA professor ja vanemteadur), Maria Arusoo (kunstiteadlane ja kuraator, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse juhataja), Laura Linsi (arhitekt, EAL liige, 2018 Eesti väljapaneku kuraator), Roland Reemaa (arhitekt, EAL liige, 2018 Eesti väljapaneku kuraator), Veronika Valk-Siska (arhitekt, Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik), Peeter Pere (arhitekt, EAL liige) jaTriin Ojari (Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor).
XVII Veneetsia arhitektuuribiennaal toimub 23. maist 29. novembrini 2020 ning seda kureerib arhitekt ja teadlane Hashim Sarkis, omanimelise stuudio peaarhitekt.
Eesti osalemist Veneetsia arhitektuuribiennaalil toetavad Eesti Kultuurkapital ja kultuuriministeerium. | Veneetsia arhitektuuribiennaali kuraatorikonkursi võidutöö õpetab kahanema | https://kultuur.err.ee/954911/veneetsia-arhitektuuribiennaali-kuraatorikonkursi-voidutoo-opetab-kahanema | Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud Veneetsia XVII arhitektuuribiennaali Eesti näituse rahvusvaheline kuraatorivõistlus on lõppenud ja võidutöö on välja valitud. Žürii tegi valiku viie põneva projekti hulgast, kes pääsesid võistluse teise vooru, ja hindas parimaks töö pealkirjaga "Väärikas kahanemine". Kokku esitati kuraatorivõistlusele 13 projekti. |
"Lauluga "Koduhiite kaitsel" pöörab Metsatöll tähelepanu mitmele aspektile seoses looduslike pühapaikadega - meie, eestlased, oleme õnnega koos, et meil on veel säilinud ajaloolisi põliseid hiiepaiku; pühasid kive, -allikaid, -metsi, -puid. Et meil on andmeid selliste paikade kohta ning inimesi, kes siiani tavasid looduslike pühapaikade kohta au sees hoiavad, mäletavad ning edasi pärandavad," teatas bänd.
Üheks murekohaks on Metsatöllu liikmetel Eesti sadade pühapaikade ohustatus. "Äsja saime lugeda kurba teadet Aburi Hiie hävitamise kohta, luba taoliseks tegevuseks saadi aga väga kahetsusväärsel kombel ametiasutuselt, kes peaks tegelikult hea seisma selle eest, et meie põliskultuuri ning -väärtusi ei vahetataks rahaks. Kui me müüme maha oma viimase hiiepuu ning lõhume "arendusele" ettejääva ohvrikivi, puudub meil võimalus seda tulevikus taastada. Me hävitame sellega oma kultuuri alustalasid - mälu, mis meist teeb rahva," seisis bändi teates.
"Koduhiite kaitsel" produtseerisid Metsatöll ja Keijo Koppel. Loo võtsid üles ja
mängisid kokku Keijo Koppel ja Metsatöll Tallinnas, detsembris 2018 ja jaanuaris 2019.
Laulus löövad kaasa Marko Matvere põhivokalistina ning Iiri folk-metal ansambli
Cruachan viiulimängija John Ryan.
Videokaadrid Eesti looduslikest pühapaikadest võtsid üles Ahto ja Kiur Kaasik.
Video monteeris Jalmar Väin.
Metsatöll:
KuriRaivo – basskitarr, laul
Tõnis - trummid, laul
Markus - laul, kitarrid
Lauri - laul, torupill, viled, kandled, ängipill, akustiline kitarr, muud rahvapillid | Metsatöll avaldas koduhiite kaitseks kontserdivideo | https://menu.err.ee/954901/metsatoll-avaldas-koduhiite-kaitseks-kontserdivideo | Ansambel Metsatöll avaldas veebruaris Rock Cafes üles võetud juubelikontserdi video, milles on kasutatud kaadreid Eesti looduslikest pühapaikadest. |
Hollandi juhitav rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm selgitas kolmapäeval toimunud pressikonverentsil, et seoses Malaisia reisilennuki allatulistamisega viis aastat tagasi Donbassi piirkonnas kahtlustatakse kolme Venemaa ja üht Ukraina kodanikku, vahendasid Reuters ja BBC.
JIT teatas eelmise aasta mais juurdluse tulemusi tutvustades, et on leidnud kindlaid tõendeid selle kohta, et 2014. aasta juulis tulistati Donetski oblastis Malaisia reisilennuk alla Venemaa relvajõudude üksusele kuuluva raketisüsteemiga. Hollandi võimude kinnitusel on nad teinud kindlaks nii üksuse kui ka raketi, mida kasutati. Sellega seoses teatasid Hollandi ja Austraalia valitsus juba eelmisel, et peavad juhtunu eest vastutavaks Venemaad kui riiki.
Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lend MH17 tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.
Ka Malaisia on sarnaselt Ukrainale, Austraaliale ja Belgiale uurimisrühma liikmeks ning kolmapäevasest pressikonverentsist võttis osa ka Malaisia peaprokurör Mohamad Hanafiah bin Zakaria, kelle sõnul toetuvad uurimisrühma järeldused põhjalikule juurdlusele ja juriidilisele analüüsile. Samuti toetas uurimisrühma järeldusi Malaisia välisministeerium.
Seda üllatavam oligi, kui 93-aastane peaminister Mahathir Mohamad nõudis valitsuse pressikonverentsil Venemaa süü kohta tõendeid, sest "kõik väited olevat seni vaid kuulujutt".
"Juba algusest peale sai sellest poliitiline teema, mille kaudu Venemaad süüdistada," teatas eelmisel aastal ehk aastaid pärast MH17 katastroofi peaministriks saanud Mahathir Mohamad ja lisas, et tema arvates ei ole Venemaa juhtunuga seotud.
Pressikonverentsil küsiti peaministrilt ka seda, kas tema avaldus võib olla seotud palmiõli ekspordiga. Valitsusjuht vastas küsimusele eitavalt.
Palmiõli eksport on Malaisia majanduse nurgakiviks, kuid käesoleva aasta alguses soovitas Euroopa Komisjon asuda loobuma palmiõli kasutamisest biokütusena ning 2030. aastaks tuleks sellest üldse loobuda. Brüsseli otsuse põhjuseks on hinnang, et palmiõli tootmine mõjub maailma metsavarudele liiga laastavalt.
Viimasel ajal on hakanud Malaisiast laekuma teateid, mille kohaselt on Venemaa esindajad teinud ettepanekuid, mis puudutavad Malaisia palmiõli importi Venemaale, millele Moskva omalt poolt vastab soodsa sõjatehnikaga.
Brüsselisse Euroopa Ülemkogule saabunud Hollandi peaminister Mark Rutte kritiseeris Malaisia kolleegi sõnu ning kinnitas, et välisministeeriumi ametnikud juba uurivad Kuala Lumpuri kolleegidelt sealse peaministri väljaütlemiste kohta selgitusi. | Malaisia peaminister hakkas ootamatult MH17 asjus Venemaad õigustama | https://www.err.ee/954908/malaisia-peaminister-hakkas-ootamatult-mh17-asjus-venemaad-oigustama | Päev pärast seda, kui Hollandi juhitav rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) tegi teatavaks nelja MH17 juhtumiga seotud kahtlustatava nimed, astus Malaisia peaminister üles ootamatu avaldusega, milles nimetas uurimisrühma järeldu naeruväärseteks, ning leidis, et Venemaast üritatakse juhtumis "patuoinast" teha. |
Aru sõnul peab ta oluliseks eesti kultuuriloo paremat esiletõstmist raamatukogu tegevuse kaudu ning teadlaste suuremat sidumist raamatukoguga.
Aru rõhutas, et raamatukogu pole ainult ülikooli tugiüksus, vaid see peab olema ka keskus, mis toetab aktiivselt õppe- ja teadustegevuse tingimuste parandamist ning aitab ülikoolil täita oma põhiülesandeid kogu ühiskonnas. Samuti tõstis ta esiplaanile töötajate pideva arendamise vajaduse ja meeskonnatöö.
Kandidaatide hindamise komisjoni liige, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura ütles, et Aru on kindlasti silmapaistev eestkõneleja, kes edendab ülikooli raamatukogu tuntust Eesti ühe olulisema raamatukoguna.
Krista Aru on lõpetanud 1981. aastal Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala cum laude. Aastatel 1989–1992 õppis ta Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti kultuuri ja kirjanduse erialal ning 1992. aastal kaitses ka magistrikraadi eesti kirjanduses. 2010. aastal kaitses Aru Tallinna Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi kultuuride uuringute alal.
Aru on töötanud kümme aastat (1995–2005) Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina, aastatel 2006–2012 oli ta Eesti Rahva Muuseumi direktor ning seejärel Eesti Teadusagentuuri juhatuse liige. 2015. aasta märtsist 2019. aasta aprillini oli Krista Aru riigikogu liige, kuulumata ühtegi parteisse, kuid osaledes Vabaerakonna fraktsiooni töös. Direktori ametiaeg on viis aastat.
Muuseumi juhina jätkab Raisma
Mariann Raisma on juhtinud Tartu Ülikooli muuseumi alates 2010. aastast. TÜ arendusprorektor Erik Puura ütles, et Raisma suudab panustada museoloogia arendamisse Eesti ja rahvusvahelisel tasemel. Raisma juhtimisel on Tartu Ülikooli muuseumi nähtavus märkimisväärselt suurenenud. Muuseum on oma töö eest pälvinud tunnustust ka Eesti muuseumiauhindade jagamisel.
Mariann Raisma ütles, et ta näeb Tartu Ülikooli muuseumi kompetentsikeskusena, mis tegeleb ülikooli- ja teadusloo uurimise ja eksponeerimisega.
"Kuna ülikooli roll muutub ühiskonnas järjest olulisemaks, muutub ka ülikooli muuseumi tähendus. Milleks on ülikoolil ja ühiskonnal sellist muuseumi täna tarvis? Ma usun, et ülikooli muuseum on osa meie ülikooli identiteedist, milleta me ei kujuta ülikooli ette. Selleks, et muuseum oleks tähenduslik ühiskonnale ja oluline ülikoolile, tuleb arendada korraga kolme omavahel põimunud suunda: kompetentsikeskuse, varamu ja kohtumispaigana," rääkis Raisma.
Raisma on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu (bakalaureusekraad) ja Amsterdamis Reinwardti Akadeemias museoloogiat (magistrikraad). Aastatel 2006–2010 õppis ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris (õpingud on lõpetamata).
Enne Tartu Ülikooli muuseumi direktori ametikohale asumist töötas Raisma aastatel 2006–2010 Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektorina. Ta on töötanud ka Tartu Kunstnike Liidus ja Eesti Kunstimuuseumis.
Mariann Raisma kuulub mitmesse erialaorganisatsiooni (Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu, Eesti Muuseumiühing), on muuseuminõukogu aseesimees ja Euroopa Muuseumi Foorumi (EMF) rahvuslik korrespondent. Ta on publitseerinud erialakirjandust ning seotud paljude pärandivaldkonna projektidega. | Tartu Ülikooli raamatukogu uueks juhiks sai Krista Aru | https://www.err.ee/954885/tartu-ulikooli-raamatukogu-uueks-juhiks-sai-krista-aru | Tartu Ülikooli senat valis reedel ülikooli raamatukogu uueks juhiks kultuuri- ja poliitikategelase Krista Aru. Ülikooli muuseumi juhina jätkab Mariann Raisma. |
Linnar Priimägi
KEISRID JA KERSTI
Harun ar-Rašid, muinasjuttudest tuttav Bagdadi kaliif (786─809), käis inkognito öösiti linnas kuulamas, mida rahvas elust ja valitsusest arvab. Nüüd loen, et samamoodi käitus moguli keiser Akbar (1556─1605), omal ajal maailma rikkaim valitseja. Kord, kui ta ära tunti, kukkus ta silmi pööritama, kõõritama ja grimassitama ─ veenmaks rahvast, et ta ei ole keiser, sest keiser niisuguseid vigureid teha ju ei saa.
Mõlemad idamaa valitsejad taotlesid rahvalähedust, korjasid hinnanguid ning ideid esmaallikast, võltsimatuid, lipitsemata arvamusi.
Tänapäeval pole see võimalik. Nüüdne riigijuhtide rahvalikkus (mida äärmuslikuna näeme Ukrainas vastvalitud Zelenski puhul) on pelk familiaarsus või joviaalsus. Familiaarsus ja joviaalsus on mõlemad käitumistüübid, mis kehtestavad neutraalsest väiksema (lähedasema) psühholoogilise distantsi. Aga joviaalsuses säilib "vertikaali" tunne ─ et semutseja seisab siiski kõrgemal auastmel (nii nagu siis, kui Juncker patsutas Brüsselis Zelenskil pead nagu koeral). Familiaarsus aga sisendab "horisontaali" tunnet, et ülemusega kõneldakse nagu oma pereliikmega, võrdne võrdsega.
Dressipluusi väel riigikokku vabariigi valitsuse ametisseastumise tseremooniale ilmunud president Kaljulaid taotles kindlasti rahvapära, Toompead ümbritseva inimhulga poolehoidu. Ei olnud ju tema rinnale trükitud kuulutus, et "Sõna on vaba", mõeldud üksnes rahvasaadikuile. Ta püüdis televisiooni ja hiljem muude kanalite kaudu kontakteeruda rahvaga, demonstratiivselt riietudeski lihtrahvalikult.
See polnud esimene kord. Hannes Võrno kohtas teda Virtsu praamil: "Seljas murelivärvi sulejope. Peas beežikarva fliisist pibo ja jalas ecrud slimmid." Ma küll ei tea, mis need "ecrud slimmid" on, aga loen Võrno kogumuljet, et Eesti Vabariigi president näinud välja nagu "Orissaare seeneline". Tühja sellestki, eks kinnitanud Anu Saagim, meie kohalik arbiter elegantiae, et niisugune kostüüm ongi kõige šikim. Aga Võrno esitas ka tähtsa imagoloogilise küsimuse: "Vali, kes sa tahad olla! Lihtne Eesti noorik?" ─ Kaljulaid otsustas distantsituse kasuks, niisiis jääb valida joviaalsuse ja familiaarsuse vahel.
President pole nende kahe suhtlusstiili küsimuses otsust langetanud ja vireleb nüüd nagu Buridani eesel kahe heinakuhja vahel. See on tema suurim imagoloogiline fiasko. Kuvandikäkk.
Lisaks veel sõnumi segadus: enigmaatiline "Sõna on vaba". Siit hargneb edasi seosteahel: "vaba nagu lind"... "sõna on nagu lind: läheb lendu enam kinni ei püüa"... ─ ja mis järelduseni see viimaks välja viib? Kas ta seda tahtiski öelda? Kas ta ise oskab seletada, mida see lause ta rinnal tähendas? Võiks ju proovida!
Oma rahva seas ringi liikunud Harun ar-Rašid ning Akbar ei laskunud kaklusse nii nagu undercover Roomat mööda ekselnud keiser Caligula tolles Brassi-Guccione-Lui poolpornograafilises filmis (1979). Aga tundub, et Kersti Kaljulaid läks väljakutsuvalt riigikokku just nimelt kaklema. Kas võitlusvalmi hoiaku diagnoosiks sobib "emotsionaalne ülesköetus", võib kahelda. Võib-olla sobibki.
Kuid imagoloogina pean küsima, kas Kersti Kaljulaid tõesti tahab end Eesti Vabariigi ajalukku jäädvustada kuvandiga "Orissaare seeneline", "dressipluusi-president" ning "emotsionaalselt ülesköetud naine"? Vaadates, kuidas ta pildi peal kargab, kui kolmas maailm hääletas Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks... Niimoodi poleks teinud ei Helle Meri ega Ingrid Rüütel.
KRISTUS JA ZOMBI
Voodoo usundis kutsutakse nõiaväel elluäratatud laipa zombi'ks, sõnaga, mis tuleneb bantu nzambi'st tähendusega "jumal". Lääne kommertskultuuris kutsutakse noid peletisi walking dead. Aga ometi näidatakse "kõndivaid surnuid" õudusfilmides üpriski elusatena, nad liiguvad ringi ning isegi nende ainevahetus funktsioneerib, kui nad konsumeerivad tavakodanike verd, aju jm rupskeid. Nad ahistavad ja tapavad ─ aga kas nad on oma tegude eest moraalselt vastutavad? Kindlasti mitte, sest ega nad ise ennast surmast äratanud, keegi pidi olema nad ellu kutsunud.
Ühtki inimest ei tohi hukka mõista selle eest, mida ta pole saanud ise valida. Neegriks sündinu pole saanud valida oma nahavärvi, naiseks sündinu pole saanud valida oma sugu, homoks sündinu pole saanud valida oma ilumeelt. Seda mõistis too antiikfilosoof kes tänas saatust, et sündis kreeklaseks, mitte barbariks, meheks, mitte naiseks, ja vabaks inimeseks, mitte orjaks. (Tänapäev pakub valikuvabadust rohkem: võib ette pleegitada valge näo nagu Michael Jackson, minna soovahetusoperatsioonile, hakata homoks või orjaks. ─ Kõik moraalsed otsused, millele tohib anda heakskiitva või hukkamõistva hinnangu.)
Olla zombi pole vabatahtlik eelistus. Nood surnud äratas keegi, kes nendelt luba ei küsinud. Nad ei saa enam hakata mittezombiks.
Aga Kristus? Puhtväliselt paistab erinevus, et zombid on meie kujutluses koledad nagu öö, ülestõusnud Kristus aga kaunis nagu päev. Kõige selgemini näitab seda Isenheimi altar, kus Matthias Grünewald kujutab Ristilöödut lausa jumalatult inetuna, Ülestõusnut aga Issanda ilu hiilguses. Kuid peale silmnähtava peab kehtima olemuslikki erinevus.
See saab olla ainult üks: Kristuse ülestõusu ime seisneb selles, et teda mitte ei äratatud surnuist, vaid et ta tõusis surnuist ise, omaenese jõul! Alles siis muutub Ülestõusmine millekski enamaks kui Laatsaruse laiba elluäratus.
Evangeeliumides valitseb segadus, mille paljastab kõige näitlikumalt Johannes (10: 17─18).
Vulgata jätab otsad lahtiseks: ego pono animam meam ut iterum sumam eam, aga ladina sumo tähendab nii "võtma" kui ka "saama".
Eesti tõlgetest kinnitavad ühed, et Kristus võtab endale elu tagasi omast tahtest: "... Ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta... Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta" (Piibel 1997 netis, sama ütleb Briti ja Välismaa Piibliseltsi tõlge aastast 1938).
Kuid on ka Kristust zombistavaid eestindusi. Uue Maailma Tõlge vahendab: "Ma annan oma elu, et saaksin (!) selle jälle tagasi." ─ Kellelt? EELK aastast 1990: "Ma annan oma elu, et saada (!) teda (!) jälle tagasi." ─ Kellelt? Ja miks "teda", milleks osasihitis ─ kas Kristus oli valmis üles tõusma poolsurnuna?
Võib-olla nõuab täht-täheline täpsus säärast eestindust, aga pühakirja mõista pole täheteadus! Olulisimaks jääb sisu.
Zombilaste-leeri paigutub apostel Paulus, kes korintlastele kirjutab (1Ko 15: 14): "Kui Kristus pole üles äratatud (!), siis ka meie usk on mõttetu." Ja roomlastele (6: 4) "Kristus on üles äratatud (!) surnuist Isa kirkuse läbi." Jumal-Isa näol on tegu muidugi Jumal-Poja enda hüpostaasiga, aga Paulus läheb neis kirjades liiga üheselt lahku Kristuse enda öelduga evangeeliumis.
Augustinus esindab "Pihtimustes" (X 43) vastasleeri: unus ille in mortuis liber, potestatem habens ponendi animam suam et potestatem habens iterum sumendi eam ─ "Tema, surelikuna ainsana vaba omast väest loovutama oma hinge ning omast väest see jälle saama". "Omast väest saama" tähendabki "võtma".
Sekkumata pühameeste vaidlusse, saame tugineda kõige kindlamale, mis Pühas Kirikus kehtib, usutunnistusele, et Kristus resurrexit, s.t tõusis surnuist ise. Selles seisnebki Ülestõusmise ime. Kristus polnud zombi.
PIDU KATKU AJAL
Igal asjal on tõsine külg ja naljakas külg teiste silmis. Just sellepärast on teatri sümboliks saanud naerev mask ja nuttev mask ─ teater on miski teiste silmis, publik tuleb naerma ja nutma ajada, näitlejad ise ainult teesklevad. Mina kui publik vaatan, kuidas nüüd Eesti Vabariigis värske hooga valmistutakse kriisiolukorraks. Selles näen nii nutma- kui ka naermaajavat ja siis veel mõlemat ühekorraga.
Kõigepealt kurvem kant. Viiest soovitusest, mis vabariigi elanikkonnale jagati, ütleb esimene: "Varuge koju ühe nädala jagu toiduaineid, esmatarbekaupu, ravimeid ja sularaha." Kui ajakirjanik küsib: "Eestis elab vaesuses umbes 22 protsenti elanikkonnast ja viiendik lastest, kellel on probleemid igapäevase toidukorviga. Mida neile öelda? Mida peaks tegema inimene, kes ei suuda ise varusid soetada?", siis kostab asjaomane vastutaja, siseministeeriumi asekantsler Viola Murd: "Valmistumine pole vaid toiduvarud. Mõtesta olukorrad läbi. Käitumisjuhistega tutvumine ei vaja raha." ─ Säh sulle! Kui süüa pole, siis loe menüüd! Inimesed, kes elavad kogu aeg kriisiolukorras, peost suhu, ja kelle lapsed on nälgas, peavad veel midagi tallele panema. Ja kui nad seda ei suuda, siis vähemalt tutvugu leevenduseks soovitusega: "Varuge koju ühe nädala jagu toiduaineid, esmatarbekaupu, ravimeid ja sularaha."
Nüüd lõbusast. Linnaleht manitses mullu oktoobris valmistuma "võimalike sügistormide ja talvekülmadega kaasnevateks ohtudeks, mis võivad muuhulgas tuua kaasa elektrikatkestusi, muuta teid läbimatuks ja põhjustada küttehäireid". Iseküsimus, miks meil siin Eestis iga vähegi tugevama tuule korral elekter ära läheb. Kas sellist olukorda peab taluma? Aga ärgem heitkem meelt! Maalehes annab "rootsieestlasest ellujäämisspetsialist" Harry Sepp "tarvilisi ellujäämistarkusi linnainimesele": "Kui külmetus käes ja paha olla, soovitab Harry Sepp viskit. Mitte et see raviks, aga vähemasti on patsient rõõmsameelne." Nii tore!
Traagika ja koomika saavad kokku fenomenis "pidu katku ajal" ─ kui pidutsetakse meeleheitest.
Seda kirjeldab "Dekameroni" sissejuhatuses Boccaccio: "Kui palju oli väärikaid mehi, kauneid naisi, toredaid noormehi, ... kes hommikust sõid omaste, seltsimeeste ja sõpradega, aga õhtust juba teises ilmas oma kaugete esivanemate seltsis!" ─ Säärases olukorras paistabki "kõige tõhusam rohi palju juua ja nautida, lauldes ja lõbutsedes ringi hulkuda, nii palju kui võimalik kõiki oma ihasid rahuldada, naerda ja nalja heita kõige üle".
Hiljem võtab sama teema üles Puškin oma mini-värssdraamas "Pidu katku ajal" (1830), kus peategelane seletab, miks ta taudi tandril pidutseb, ehkki oli äsja süles hoidnud oma surnud ema:
... я здесь удержан
Отчаяньем, воспоминаньем страшным,
Сознаньем беззаконья моего,
И ужасом той мертвой пустоты,
Которую в моем дому встречаю —
И новостью сих бешеных веселий,
И благодатным ядом этой чаши...
Ma püüan tõlkida:
... siin peab mind kinni
meelt heitma panev jube mälestus,
see teadmine, et rikun elu seadust
ning õudne surnud vaikus, mida kohtan
ma kodumajja sisse astudes ─
ja metsiku peo esmakordne uudsus
ning selle peekri õndsusrikas mürk...
Mida siis teha, kui kriis on käes ─ olgu looduslik või poliitiline? Üks publikust kostev hääl meenutab: Solon, kellel ei õnnestunud ateenlasi veenda, et Peisistratose türannia on kurjast, istus täis relvis oma lävele: "Kui teie ei kaitse oma linna, siis mina kaitsen oma kodu." Ja kui talt päriti: "Millele sa loodad?", vastas ta: "Oma vanadusele."
Loota, et aastad jätkuvad, ja loota surra ise. | Linnar Priimägi protokoll 11 | https://kultuur.err.ee/954902/linnar-priimagi-protokoll-11 | Kultuuripsühholoog Linnar Priimägi protokollib ühiskondlikke nähtusi, analüüsides nende tähendusi kultuuris ja elus. |
Lugedes erinevaid väljaütlemisi, jääb mulje, nagu oleks Eesti ja Läti omavahel riius. Räägitud on isegi aktsiisisõjast. Eesti ja Läti vahel sellist sõda siiski puhkemas ei ole. Kõik saavad aru, et alkoholi hind ei ole elus kõige olulisem asi. Astutakse vajalikud sammud, kes edasi, kes tagasi, ning fookus liigub järgmisele teemale.
Eesti eesmärgiks aktsiiside langetamisel oli mõjutada tarbijaid, et Lätist soetatud alkoholikogused asenduksid ostudega kodumaal. Praegu kehtivate määrade kohaselt tuleb Eestis pooleliitrise viieprotsendilise õlle eest maksta aktsiisi 0,42 eurot. Liitrise 40protsendilise viina eest 10,03 eurot. Seda on mõnevõrra rohkem, kui tuleks välja käia Lätis.
Aktsiiside jõustumisel tulemusel väheneks õllekohvri hinnavahe Eesti ja Läti poes 15 protsendile ning poole liitrise viinapudeli hind kahele protsendile. Mõlemal juhul Läti kasuks.
Kuna Lätis oli planeeritud järgmisest aastast aktsiise tõsta, oleks see viinud kange alkoholi osas Läti aktsiisid Eestist mööda, ähvardades pöörata piirikaubanduse vastupidiseks. Sellest johtuvalt on Läti otsus aktsiisilangetusega kange alkoholi osas kaasa tulla ootuspärane.
Läti peaminister Krišjānis Kariņš rääkis portaalile Lõunaeestlane, et aktsiisitõus oli sundkäik, millega proovitakse leevendada ligi 100 miljoni eurost eelarveauku, mis vastasel juhul oleks tekkinud. See on leevenduseks, kuigi kange alkoholi hinnavahe saab ka pärast Läti-poolset sammu olema väiksem kui see on praegu ehk seis on meie jaoks soodsam kui varem.
"Seetõttu, jättes kõrvale viimaste nädalate aktsiisiotsused, nii Eesti kui ka Läti omad, olid mõlemad riigid teel hindade ühtlustamise suunas."
Piirikaubandus on Lätile olnud seni väga kasulik, kuid piiril tehtud ostude vähenemine on teadupärast paratamatu. Läti aktsiisipoliitikas on üldiselt kehtinud põhimõte, et aktsiise tõstetakse samm-sammult, liikudes hindade osas Eestile järele, kuid mitte neid ületades. Seetõttu, jättes kõrvale viimaste nädalate aktsiisiotsused, nii Eesti kui ka Läti omad, olid mõlemad riigid teel hindade ühtlustamise suunas.
Piirikaubanduse jahtumise esimesi märke võrreldes eelnevate kuudega on juba ka näha. Kantar Emori poolt korraldatud uuringust selgub, et eestimaalaste huvi Lätist alkoholi osta on oluliselt langenud. Juhtiveksperdi Aivar Voogi sõnul langeb piirikaubandus ka edaspidi.
Kange alkoholi tootjad on sellele küll oponeerinud, kuid eks tegelikke numbreid näeme järgnevatel kuudel. Ei ole põhjust arvata, et Kantar Emori uuringu tulemused ei kajastaks olukorda adekvaatselt.
Piirikaubanduse vähenemisele on positiivse tõuke andnud Läti senine töö aktsiiside järk-järgulisel tõstmisel. Märtsis tõsteti aktsiisi õllele, kääritatud jookidele, veinile ning viinale. Vähemolulised ei ole Eesti sammud, mille tulemusel jäeti ära 2019. aastaks planeeritud aktsiisitõusud. See kõik on aidanud kaasa hindade ühtlustamisele.
Eesti juulist jõustuv aktsiisilangetus vähendab alkohoolsete jookide hinnaerinevust veelgi, mistõttu kaob igasugune mõte sisseostude tegemiseks piiripoodidest. Tõenäoliselt langeb ka tarbitava alkoholi kogus, kuna üleliigset alkoholi varutakse koju vähem. Ei koopereeruta ega tooda piiril käies kesvamärjukest sõpradele või sugulastele.
Selge on see, et alkohol ei saa olla ühegi riigi edu pandiks. Õnneks tundub, et sarnaselt meile tajub seda hästi ka Läti. | Risto Kask: piirikaubandus raugeb Läti sammudest hoolimata | https://www.err.ee/954895/risto-kask-piirikaubandus-raugeb-lati-sammudest-hoolimata | Läti otsustas vastusena Eesti aktsiisilangetusele alandada kange alkoholi aktsiisi 15 protsendi võrra. Ennustatud on aktsiisisõda, kuid see jääb tulemata. Hinnad ühtlustuvad, tekitades soodsa olukorra piirikaubanduse raugemiseks, kirjutab riigihalduse ministri nõunik Risto Kask. |
Võistluse esimeses faasis on neli alagruppi, neist igas kuus riiki. Eesti kuulub 2. alagruppi koos Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, Rumeenia ja Sloveeniaga. Alagrupivõistlus peetakse 23. juunil, Eesti alagrupi matš peetakse kell 14.20-16.20.
Iga alagrupi parim koondis pluss kaks paremat teise koha saanud võistkonda pääsevad otse 26. juunil toimuvasse poolfinaali. Ülejäänud kuus koondist saavad 25. juunil võistelda veerandfinaalis, kus on kolm gruppi ja iga grupi kaks esimest saavad samuti poolfinaali. 26. juunil toimuvate poolfinaalide kolm esimest pääsevad 28. juunil toimuvasse finaali. Punkte saab igas matšis maksimaalselt 12 (võitja), iga järgmine koht teenib kaks punkti vähem.
Eesti kergejõustikukoondise juht Kristel Berednsen loodab Minskis pakkuda huvitavat võistlust ja korralikku tulemust. "Koondise lähetajaks on Eesti Olümpiakomitee ja koondis tuli komplekteerida selle alusel, kes juba talvel andsid nõusoleku osalemiseks ning täitsid vastava ankeedi. Kõik, kes tol hetkel olid valmis Eestit esindama, on ka hetkel rivis ja heas vormis ning läheme korralikku tulemust püüdma," sõnas Berendsen.
"Konkurentide kohta on raske midgi öelda, kuuldavasti tulevad mõned riigid välja noortekoondistega, teised aga oma parimas koosseisus. Meie oleme ühes alagrupis suurte riikidega, seega eeldan korralikku taset. Eesmärgiks on kindlasti poolfinaali jõudmine. Usun, et see on sportlastele ja ka pealtvaatajatele väga huvitav võistlus, lisaks saavad sportlased vajaliku suurvõistluse kogemuse, mis tulevikus kasuks tuleb. Samuti saab Minskis täita tiitlivõistluste normatiive," lisas Berendsen.
DNA alad:
Mehed: 100 m, 110 mtj, kõrgushüpe
Naised: 100 m, 100 mtj, kaugushüpe, odavise
4x400 m segateade (2M+2N)
Jälitusteatejooks – 800m (M) + 600m (N) + 400m (M) + 200m (N)
Eesti koondis Minskis:
100 m: Maarja Kalev ja Hans-Christian Hausenberg
100 mtj/110 mtj: Kreete Verlin ja Johannes Treiel
Kõrgushüpe: Karl Lumi
Kaugushüpe: Kreete Verlin
Odavise: Liina Laasma
4x400 m teatejooks: Liis Roose, Helin Meier, Jaak-Heinrich Jagor, Marek Niit
Jälitusteatejooks: Kelly Nevolihhin, Annika Sakkarias, Rasmus Kisel, Tony Nõu
Varuvõistlejad: Keiso Pedriks, Mirell Luik, Merilyn Uudmäe, Sten Ütsmüts, Enari Tõnström. | Eesti koondis võistleb Euroopa mängudel uudses formaadis kergejõustikus | https://sport.err.ee/954899/eesti-koondis-voistleb-euroopa-mangudel-uudses-formaadis-kergejoustikus | Valgevenes Minskis toimuvatel Euroopa mängudel on esmakordselt kavas uus kergejõustikuvõistluse formaat Dynamic New Athletics (DNA). DNA-s toimub võistkondlik võistlus turniirisüsteemis. Ühes matšis võisteldakse kahe tunni jooksul üheksal alal. |
Tavaliselt teevad filmitegijad selliseid minevikuga tasaarveldamise filme siis, kui nad tunnevad, et need jäävad nende viimasteks töödeks. Pedro Almodóvari puhul see ilmselt siiski nii ei ole, ehkki ta presenteerib filmis üpris kujundlikult ka oma tervisemuresid. Kuid tema puhul pole kunagi miski üdini surmtõsine, ka kõige valusamaid isiklikke teemasid näitab tänapäeva tuntuim Hispaania homoseksuaalist filmilavastaja läbi leebe huumori, tasandades seeläbi teravust ja aidates järjele ka need vaatajad, kellele just need teemad võivad esmapilgul kaugena paista.
Kaader filmist "Valu ja hiilgus". Autor/allikas: CAP/RFS/SCANPIX
"Valu ja hiilgus" on Almodóvari tõsiseim film, siia kõrvale võib tuua näiteks "Kõik minu emast" ("Todo sobre mi Madre", 1999) või "Halb kasvatus" ("La mala educación", 2004). Üheski filmis ei vaata Almodóvar mööda homoseksuaalsusest ja sellega kaasnevast tõrjutusest katoliiklikus ühiskonnas. Kahjuks on sama problemaatika väga aktuaalne ka nüüd, 21. sajandi Eestis, kus konservatiivne valitsus on LGBT suhtes avalikult tõrjuval seisukohal.
Film tegeleb Almodóvar oma mineviku varjudega läbi elust võetud tegelaskujude. Ta justkui õiendaks arveid oma minevikuga, tehes seda elulooliste seikade taaslavastuste kaudu siiramalt kui varem. Tinglikult saab filmi jagada neljaks omavahel tihedalt seotud peatükiks.
Suhted oma lemmiknäitlejaga. Siinjuures tekitab Almodóvar intrigeeriva intertekstuaalse peegeldusefekti – filmi peategelast, oma edu tipu ületanud režissööri Salvador Mallot mängib Antonio Banderas, kelle leidis ja aitas suurde filmi just Almodóvar ise ("Matador", 1986). "Valus ja hiilguses" lepib režissöör oma lemmiknäitlejaga Albertoga (Asier Exteandia), kes oma kuulsuse tipul pööras selja kinole ja hakkas tegema telesarju. Siit võib välja lugeda vihje Almodóvari lahkhelidele Banderasega pärast 2011. aastal valminud filmi "Nahk, milles ma elan" ja Banderase otsusele teha kaasa Steven Soderberghi Netflixi-projektis "Laundromat". Pealegi on "Valu ja hiilgus" ka Banderase ja Almodóvari esimene koostöö pärast 2011. aastat.
Suhted emaga. Tähelepanuväärne on siin see, et režissööri ema kehastab Penélope Cruz, kelle rahvusvahelisele läbilöögile aitas kaasa Almodóvari "Carne Trémula" (1997).
Suhted elu suurima kiindumuse ja armastatuga. Filmis kannab ta nime Federico, keda mängib Argentiina näitleja Leonardo Sbaraglia. Almodóvar laseb Albertol lavastada nostalgilise monoetenduse, milles Federico end ära tunneb ja Salvadori üles otsib, luues seeläbi veel ühe nauditava emotsionaalse sõlme.
Suhted oma lapsepõlveaegse õpilase ja kunstnikuga. See seob veelgi tugevamalt ühte mineviku ja oleviku ning on ajaliselt kõige kaugeleulatuvam, aga samas jääb see episood ka silmanähtava lahenduseta.
Filmi teema on andeka režissööri loominguline kriis ja sellest välja tulemine. Selleks valib režissöör tee, mida ta tunneb kõige paremini – filmi lavastamise. Hiilgusega kaasnevat valu püüab ta leevendada narkootikumidega, teisalt on heroiin selgelt sõltuvusaine, kui loomingu kohta võib seda kasutada pigem piltlikus tähenduses. Salvador Mallol tulebki valida, kas uppuda heroiinis hulpivasse nostalgiasse või suunata see loomingusse ja n-ö haarata härjal sarvist.
Võib arvata, et film on teeninud samu eesmärke ka Almodóvari enda juures, kelle loomingut on katoliiklik Hispaania võtnud riiklikul tasemel vastu pigem vastumeelselt, neelates alla selle, mida on Almodóvar tähendanud Hispaania kino ja ka Madriidi tuntusele. "Valu ja hiilgus" on oodatud täiendus Almodóvari universumile, mis pole mitte vähem põnevam, mitmetahulisem ja mis peamine – usutavam kui Marveli oma. | Tõnu Karjatse filmikomm. "Valu ja hiilgus" on Almodóvari üks isiklikemaid filme | https://kultuur.err.ee/954886/tonu-karjatse-filmikomm-valu-ja-hiilgus-on-almod-vari-uks-isiklikemaid-filme | Tänavu Cannes'i filmifestivalil esilinastunud "Valu ja hiilgus" on Pedro Almodóvari üks isiklikemaid, kui mitte kõige isiklikum film. Siin pole ta kirev elulugu peidetud fiktiivsete lugude taha, vaid vihjed teda elus ümbritsenud inimestele on otsesed ja äratuntavad. |
Mängijana kodumaa klubides, Venemaa kõrgliigas, Ungaris ja Jugoslaavias pallinud Marhel oli seni ametis Valgevene U-21 jalgpallikoondise juhendajana. Varem on ta pidanud peatreeneri ametit Valgevene U-17 ja U-19 koondise juures ning klubidest Minski Zvezdas, Bresti Dinamos ja Babruiski Belšinas. Lisaks on ta olnud paljudes klubides abitreener, muuhulgas 2016. aastal Soligorski Šahtjoris, kelle ridadesse kuulus tol hooajal ka Artur Kotenko, kirjutab Soccernet.ee.
Valgevene koondis on alustanud EM-valiksarja neljast mängust nelja kaotusega, mistõttu vallandati hiljuti senine peatreener Igor Kriušenko.
Nelja vooru järel on nii hetkel peatreenerita oleval ja kõik kolm senist mängu kaotanud Eestil kui ka Valgevenel EM-valiksarjas null punkti, seejuures on Valgevene väravate vahe -8 ja Eestil -11. Omavahel kohtutakse 6. septembril Tallinnas ning teist korda 10. oktoobril Valgevenes.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Eesti järgmine vastane Valgevene leidis uue peatreeneri | https://sport.err.ee/954896/eesti-jargmine-vastane-valgevene-leidis-uue-peatreeneri | Septembris EM-valiksarjas Eestiga kohtuva Valgevene koondise uus peatreener on 53-aastane Mihhail Marhel. |
Sisuliselt kogu mängu tagaajaja rollis olnud Eesti püsis küll löögiulatuses ja jõudis kohtumise esimeses pooles kahel korral ka viigini (1:1 ja 6:6), kuid eduseisu haarata ei suudetud, kirjutab Korvpall24.ee.
Eesti resultatiivseimaks kerkis seitse punkti visanud Janne Pulk, Merike Anderson lisas nelining Annika Köster ja Kadri-Ann Lass said mõlemad kirja ühe silma.
Hispaania parim oli seitsme punktiga Helena Oma.
Lisaks kuuluvad D-alagruppi veel Läti ja Ukraina, kellega Eesti kohtub pühapäeval. Alagrupist pääsevad edasi kaks esimest.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Eesti 3×3 naiskond alustas Euroopa mänge kaotusega Hispaania vastu | https://sport.err.ee/954887/eesti-3-3-naiskond-alustas-euroopa-mange-kaotusega-hispaania-vastu | Eesti 3×3 naiskond alustas Valgevenes Minskis toimuvat Euroopa mängude korvpalliturniiri kaotusega, jäädes D-alagrupi avavoorus 13:15 alla Hispaaniale. |
Friedrichshafeni näol on tegu tänaseni Euroopa eliiti kuuluva meeskonnaga, kes teenis lõppenud hooajal Bundesligas teise koha. Põnevas finaalseerias kaotati otsustav ehk viies mäng Berliinile kodus 3800 pealtvaataja ees 2:3. Meistrite liigas saadi C-alagrupis Peterburi Zeniidi ja Chaumont'i järel kolmas koht ning jäädi napilt veerandfinaalist välja, kirjutab Võrkpall24.ee.
Kokku on Friedrichshafen võitnud 13 Saksamaa meistritiitlit. Meistrite liigas võideti esimene ja seni ainus kuld 2007. aastal. Varasemalt oli Saksamaa klubi tugevaimas eurosarjas triumfeerinud vaid korra, 1963. aastal, kui edu saatis Leipzigit.
Juuni alguses 31. sünnipäeva tähistanud Juhkami alustas võrkpallurikarjääri kodulinnas Rakveres Mati Meriranna juhendamisel. Friedrichshafen on seni tugevaim klubi, kus nurgaründaja on mänginud. Friedrichshafenisse siirdumise teeb Juhkami jaoks eriliseks ka tõsisasi, et Saksamaast sai kuus aastat tagasi tema esimene välisliiga, kui ta sõlmis lepingu Bühliga. Hiljem on Juhkami mänginud veel Austrias ja Prantsusmaal.
Viimased kaks hooaega mängis Juhkami Prantsusmaa kõrgliigaklubis Tourcoing's. Kui esimene hooaeg kujunes Tourcoing'le tänu karikavõidule küllalt edukaks, siis tänavu jätsid ühes meeskonnaga soovida ka Juhkami isiklikud esitused. Friedrichshafenis avaneb eestlasel aga võimalus tõestada, et tasemelt peaks ta tänaseni Eesti koondisse kuuluma.
Martti Juhkami karjäär:
2005-09 Rakvere Aeroc
2009-12 Tartu Pere Leib
2012-13 Tallinna Selver
2013-14 Bühl (Saksamaa)
2014-15 Innsbrucki Hypo Tirol (Austria)
2015-16 Rennes Volley (Prantsusmaa)
2016-17 Innsbrucki Hypo Tirol (Austria)
2017-19 Tourcoing (Prantsusmaa)
2019- Friedrichshafen (Saksamaa)
Loe rohkem Võrkpall24.ee portaalist. | Koondisekutseta jäänud Martti Juhkami liitub Saksamaa tippklubiga | https://sport.err.ee/954883/koondisekutseta-jaanud-martti-juhkami-liitub-saksamaa-tippklubiga | Eesti rahvusmeeskonna endine nurgaründaja Martti Juhkami on löönud käed Saksamaa läbi aegade edukaima võrkpalliklubi Friedrichshafeniga, kes osaleb uuel hooajal Meistrite liigas. |
Šveitsi ja USA teadlased tegid katseid 355 linnas ja 40 riigis. Inimeste aususe ja usaldusväärsuse proovile panemiseks viisid nad väidetavalt tänavalt leitud läbipaistvaid rahakotte politseijaoskondadesse, pankadesse, hotellidesse, ja teistesse teenindusasutustesse.
Sõltuvalt rahakotist oli neis 12 eurot. 83 eurot ja mõnel juhul võti või üldse mitte mitte mingisugust raha. Kõigis oli ostunimekiri kohaliku toidukraamiga ja mehe nimega visiitkaart koos e-posti aadressiga. Teoreetiliselt oli seega rahakoti leidjal võimalus võtta ühendust rahakoti võimaliku omanikuga.
Keskmiselt üritati rahata rahakotti tagastada 40 protsendil puhkudest. Kümnekonna euro peale kasvas seda teinud inimeste osakaal 51 protsendini. Enam kui 80 eurot nähes üritas rahakotti tagastada 72 protsenti inimestest. Tulemused on vastuolus klassikalise majandusloogikaga, nendivad autorid.
Töö tutvustamisele pühendatud pressikonverentsil oletas uurimuse kaasautor Christian Lukas Zünd Zürichi Ülikoolist, et tõenäoliselt oli selle taga kombinatsioon omakasupüüdmatusest ja pelgusest, et inimene tunneb end seepeale vargana.
Oletusele leidub katselist tuge. Uurimuse raames korraldatud küsitluses märkisid osalised, et mida suurem oleks endale jäetud rahakotis olev rahasummana, seda suurema vargana nad ennast tunneks. Lisaks tagastati sagedamini rahakotte, milles leidus võti. Inimesed võisid seda nähes mõelda, et rahakott on kaasinimestele isiklikult tähtis ja suutsid sellega paremini suhestuda.
Töörühm märkis, et riigiti erines inimeste valmidus tagastada võõras vara märkimisväärselt. Näiteks tegi seda hoolimata rahakotis leidunud raha hulgast suurem osa Hollandis, Norras ja Šveitsis elavaid inimesi. Hiina, Maroko ja Peruu elanikest tegi seda aga ükskõik millistel tingimustel vaid iga viies või neljas.
Zünd leidis kolleegidega, et erisusi ei saa selgitada näiteks elanikkonna vanuseliste eripärade, turvakaamerate olemasolu, kohalike seaduste ega rahakoti vastuvõtnud inimese päritoluga.
Nõnda taandub see tõenäoliselt kohalikele moraaliväärtustele. Põhjamaadele iseloomulikud heaoluühiskonnad võivad väärtustada kõigi, sealhulgas võõraste eest hoolt kandmist. Religioossemates, ebademokraatlikemates ja lähituttavate väärtustamisele keskendunud ühiskondades nägi katseid võõrast vara tagastada harvem
Töörühm nentis, et tegu on vaid vaatlusliku uurimusega. Selle ülesehitus võimaldab leida erinevate nähtuste vahel vaid seoseid, kuid ei võimalda öelda midagi põhjuslikkuse kohta. Sellegipoolest võivad olla inimesed uurimuse põhjal arvatust omakasupüüdmatumad. Nii majandusteadlased kui ka keskmised ameeriklased ennustasid enne tulemuste nägemist, et inimesed tagastavad inimeste vara oluliselt harvem.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Suurem kiusatus muudab inimesed ausamaks | https://novaator.err.ee/954882/suurem-kiusatus-muudab-inimesed-ausamaks | Inimesed on valmis tagastama tänavalt leitud rahakotti omanikule varmamalt juhul, kui selles leidub suurel hulgal sularaha, viitab enam kui kolm aastat kestnud ja pool miljonit eurot nõudnud eksperiment. |
ETV
Laupäeval, 22. juunil teeb ETV kell 19 otseülekande Tartus Jaani kirikus toimuvast heategevuskontserdist "Laulud sõdurile". Teenistuses langenud ja vigastada saanud kaitseväelaste laste toetuseks loodud Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul kontserdil annavad oma panuse kaitseväelaste laste toetuseks Laura, Uku Suviste, Pearu Paulus, Ariadne, Mari Jürjens, Johansonid, Helin-Mari Arder, Inga ja Stefan. Muusikuid saadab Eesti Kaitseväe orkester, dirigeerib Teet Raik.
Pühapäeval, 23. juunil kell 10.55 algab otseülekanne võidupüha paraadilt, mis tänavu Tartus toimub. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, juhatab Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili. Paraadi kommenteerivad Andres Kuusk ja kapten Taavi Liias, reporter Mirko Ojakivi.
Paraadi kannab üle ka ETV+, kommenteerivad ajakirjanik Artur Zahharov ja ajaloolane Igor Kopõtin.
ETV pühadekavasse jagub nii ajatut filmiklassikat kui ka muusikasaateid armastatud eestlaste esituses. Jaanilaupäeval on kell 14.45 ETV ekraanil "Ivo Linna. Laulud läbi aegade", õhtu sisustavad suurejoonelised kontserdid "Anne Veski. 40 aastat laval" ja "FIX50". Kell 21.20 on taas vaatajate ees kultusfilm "Siin me oleme" ja unetud on oodatud kell 1.30 vaatama "Mehed ei nuta". Esmaspäeva hommikut saab kell 9.05 alustada omakorda filmiga "Suvi.
Esmaspäevaga saab ETV ekraani alguse ka XXXIII Pärnu Filmifestivali filmiprogramm. Dokumentaalfilmide kava lükkab kell 21.20 käima dokumentaalfilm "Isadest ja poegadest".
ETV2
ETV2 toob laupäeval, 22. juunil kell 19.30 ekraanil Maarja kirikus neljapäeval toimunud kontserdi. Laval on Eesti Rahvusmeeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Vanemuise Sümfooniaorkester ja dirigendid Triin Koch ning Mikk Üleoja.
Jaanilaupäeva õhtul rõõmustab ETV2 alates kell 19.30 Eino Baskinile pühendatud teemaõhtuga. Arhiivi kullafondist jõuavad taas ekraanile muusikaline komöödia "Juhuslik kohtumine", Draamateatri etendus "Mees, naine ja kontsert", estraadietendus "Topeltkokteil", 1977. aastal valminud erisaade "Estraadikunstnik", Eino Baskini 65. sünnipäevaks valminud portreesaade "Baskin – nii, nagu ta on" ja mitmed teisedki ajas kustumatud saated.
24. juuni õhtul kell 20.15 vaatab ETV2 ekraanil vastu Oskar Lutsu "Kevadest" tuntud Paunvere köster ehk Julk-Jüri, seda Tallinna Linnateatri monolavastuse "Köster". Andrus Kivirähk on kaevunud selle äkilise meelega mehe minevikku, lapsepõlve ja sügavamatesse hingesoppidessse ning ärgitab meid mõtlema täiskasvanuks saamise üle laiemalt. Lavastaja Andrus Kivirähk, kunstnik Kalju Karl Kivi, nimiosas Peeter Tammearu.
ETV2 lõpetab pühad kell 21.30 kodumaise menukiga "Seenelkäik". Poliitik Aadu Kägu sõidab koos abikaasa Viiviga metsa seenele, et mainekampaaniast närve puhata. Nendega liitub juhuslik hääletaja, rahatu rokitäht Zäk, kes on jäänud peale suvetuuri Eestimaa kolgastesse tolknema. Vältides rahvarohkeid seenemetsi, kihutab seltskond umbropsu kuhugi pärapõrgusse. Samal ajal, kui kolmik avastab end metsa eksinuna, lahvatab meediaskandaal. Algab võitlus au, elu ja surma peale nii metsas kui ka linnas. Osades Raivo E. Tamm, Juhan Ulfsak, Elina Reinold, Üllar Saaremäe, Hendrik Toompere jr jr, Hilje Murel, Elmo Nüganen, Mari-Liis Lill.
Vikerraadio
Pühade eelõhtul, 22. juunil vahendavad Vikerraadio ja Klassikaraadio Tartu laulupidu 150 kontserti. Otseülekanne viib Tartu laulupeo peakontserdile, kus osaleb 8500 lauljat, kaastegevad on Vanemuise Sümfooniaorkester, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Jarek Kasar ja kõlavad laulupidude kultuslaulud. Vahendavad Marge-Ly Rookäär ja Mirko Ojakivi.
23. juuni tähistamine algab Vikerraadios sajandi möödumisega Võnnu lahingust: kell 10.05 jõuab eetrisse Piret Kriivani teemasaade "Võnnu lahing 100" - 23.06.1919 marssisid Eesti väed Võndu ehk Cesisesse ja võtsid linna taganeva landesveeri väe käest tagasi. Võnnu lahinguks nimetatakse kõiki lahinguid 19.-23. juunini Vabadussõja Lõunarindel. Võnnu lahingu käigus löödi tagasi sakslaste pealetung ja järgnes Eesti vägede vastupealetung, mis lõppes Riia all. Saatest saab mälestuste ja laulude abiga ülevaate sellest, mis neil päevil 100 aastat tagasi juhtus.
Jaanilaupäeva õhtul kell 19-21 kõlab Vikerraadio eetris traditsiooniline "Jaanid Jaaniga", kus Jaan Elgula viib kuulajad toredate lugude ja hea muusikaga mõnusasse jaanipäevarütmi. Saadet kuuleb kordusena jaanipäeva keskpäeval. Jaanipühadel kõlab Vikerraadios palju kodumaist pühademeeleollu sobivat muusikat.
Raadio 2
Raadio 2 eetris jaaniõhtul traditsiooniliselt sajab. Sajab festivalipileteid. Suur otse-eetri kingisadu viib kuulajad suve kõige olulisematele muusikasündmustele: Mägede Häälele Kohtla-Nõmmel, I Land Soundile Orissaares, Intsikurmule Põlvas, Eesti Hip-Hop festivalile Elvas, Viljandi pärimusmuusika festivalile, Kalana Saundile ja Hard Rock Laagrisse.
Jaanipäeva lusti täis kulgemine on Raadio 2 otse-eetris 23. juunil kell 14-19, saatejuhid Kristo Rajasaare ja Margus Kamlat.
Klassikaraadio
Jaanipühade ajal on Klassikaraadios palju eesti muusikat. Võidupüha hommikul 23. juunil kell 10 on otse-eetris Sooviklassika kuulajate lemmikmuusikast, stuudios on vahendamas Jaak Jõekallas. Meeleoluka jaaniõhtu 23. juunil kell 19 sisustavad noored muusikud Helin Pihlap. Meelis Pihlapi ja Kaisa Kuslapuu. Kell 21 algab Marius Petersoni koostatud jaaniõhtuprogramm muusikaga meilt ja mujalt.
Võidupüha järgselt on saates "Olemine" külaliseks militaararheoloog Arnold Unt, kelle elu on pühendatud unustatud sõjameeste ja nende hauapaikade leidmisele. Arnold Unt räägib saatejuht Miina Pärnale oma elust ja väärtustest 24. juunil kell 13.
Jaanipäeva õhtul saab kuulata ansambli Heinavanker kontserti tänavustelt Nargenfestivali Kreegi päevadelt Haapsalu toomkirikust. Ettekandel on kava Cyrillus Kreegi kogutud õigeusu muusika vaimuvarast. | Võidupüha ja jaanipäev ERR-is: heategevuskontserdist ja paraadist kinoklassikani | https://menu.err.ee/954878/voidupuha-ja-jaanipaev-err-is-heategevuskontserdist-ja-paraadist-kinoklassikani | ERRi tele- ja raadiokanalid viivad suvistel pühadel paraadile ja kontserdile. Ühtlasi pakutakse ohtralt head muusikat ning kinoklassikat. |
"Oleme teadlikud, et filmitegijad otsivad alternatiive võteteks Tallinna lähiümbruses, mis võimaldab Laagna tee koormust vähendada," selgitas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
"Lahendus, mida saame pakkuda, on kuni kümnepäevane filmivõtete periood Laagna kanalis ajutiste liikluskatkestustega kindlapiirilise graafiku alusel," lisas Kõlvart.
"Me näeme, et filmitootja Warner Brosi esindajad on kohtumiste käigus mõistnud, et nende esialgne soov täielikult sulgeda Laagna tee neljaks nädalaks ei ole praktiliselt teostatav ja loodame, et nad on valmis aktsepteerima linna pakutud tingimusi," teatas linnapea.
Kõlvarti sõnul peab liiklus jääma filmivõtete perioodil Laagna kanalis avatuks esmaspäeviti ja teisipäeviti, samuti säilima Laagna sildadel, välja arvatud mõneks minutiks helikopteri ülesõidu hetkeks ohutuse huvides.
Kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti peab Kõlvarti sõnul säilima võimalus sõita hommikuse tipptunni ajal linna ja õhtuse tipptunni ajal linnast Lasnamäele. Pikemaajalisem liikluse ümbersuunamine on võimalik ainult nädalavahetustel. Operatiivsõidukeile peab säilima läbipääs filmivõtete alast kogu võtteperioodi vältel.
Linn ja filmitegijad on jõudnud ka põhimõttelise ühise arusaamiseni Pärnu maantee liikluskatkestuse osas 29.-30. juunil, kus säilib päevane ühistranspordiliiklus ajutiste seiskamistega. Ka Liivalaia-Pärnu maantee ristmikul on lubatud vaid ajutised autoliikluse peatamised. | Kõlvart: Nolani filmi võtteperiood Laagna teel saab olla kümnepäevane | https://www.err.ee/954879/kolvart-nolani-filmi-votteperiood-laagna-teel-saab-olla-kumnepaevane | Režissöör Christopher Nolani filmi võtteperiood Laagna teel saab olla kuni kümnepäevane ja alata kõige varem 10. juulist, kinnitab Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. |
Kõik öised unetud on oodatud otsesaatesse helistama või kodulehele kirjutama sellest, mis hingel.
Kirjanik Mika Keränen ja Mirko Ojakivi mängivad muusikat, rõõmustavad ja kurvastavad koos kuulajatega.
Kaks tundi kestev kuulajate kõnede maraton algab reede õhtul kell 23.00. | Mika Keränen ootab "Suveöö" saates kuulajate kõnesid sellest, mis hingel | https://menu.err.ee/954877/mika-keranen-ootab-suveoo-saates-kuulajate-konesid-sellest-mis-hingel | Reede õhtul jõuab Vikerraadio eetrisse teine "Suveöö" saade, mis seekord räägib Eesti elust – Eesti inimeste rõõmudest ja murdest. |
Tundub, et NUKU teater panustab mõlemasse diskussiooni lavastusega, mis põhineb 18. sajandil kirjutatud poliitilisel satiiril. Kas muutused poliitikas muudavad lavastuse vastuvõttu või püüate isegi tänast poliitikat mõjutada?
Taavi Tõnisson: Pigem loodan, et lavastus mõjutaks vaatajat inimesena. Kui väga lihtsalt öelda, siis väga tihti aetakse poliitikas taga oma õigust, aga unustatakse, et oleme kõik inimesed. Poliitikas pühitseb eesmärk tihti abinõu ja iga tegu on põhjendatud, sest "valija" on andnud mandaadi ja "mängus" on kõik lubatud. Nii kipub side reaalse eluga ahtaks muutuma. Kui Gulliver on liliputtide maal, siis seal kaks vaenupoolt sõdivad, sest ühed koorivad muna teravamast, teised jämedamast otsast – absurdne võitlus, mis on muutunud nende jaoks tohutult oluliseks.
Anti Kobin: Oma õigust aetakse võimu pärast. Eelmisel aastal oli pigem sõnum see, et näete, mis võib juhtuda. Mu subjektiivse arvamuse kohaselt tänavu ongi juhtunud. Kui me "Gulliveri" tegema hakkasime, siis ei olnud mõte osutada poliitikale.
"Kui teemad on õhus, siis jõuavad need teatri kaudu varem või hiljem publikuni. "Gulliver" jõudis varem." – Anti Kobin
Taavi: Kuidas lavastus tänavu publikuga resoneerima hakkab …
Anti: … seda me ei tea, aga eeldatavasti hakkab. Kui teed näiteks "Loomade farmi", oleks vale minna sõnumiga, et "meil on ka niimoodi". Pigem püüad näidata, mis juhtub inimestega, kes võimu juurde pääsevad.
Taavi: Minu jaoks oli kõige olulisem lavastuse teema vastutus. Inimese vastutus oma lähedaste ja iseenda ees ja tegelikult ka küsimus, kui kaugele meil on enda unistuste teostamise nimel õigus minna. See on see suur teadmine, milleni Gulliver jõuab, et ei saa enda unistusi teostada teiste arvelt.
Lapsed ilmselt ei võta seda lavastust kui poliitilist mõistulugu. Kas lapsevanemana peaks seda poolt neile kuidagi peegeldama?
Anti: Mulle ei meeldi kuidagi teemadele näpuga osutada. Lavastuses on selgelt tajutavad teatud väärtused, aga vaatajal on alati vabadus leida lavastusest oma teema.
Taavi: Loomulikult on lavastuses hetki ja teemasid, mida lapsevanem soovi korral võiks oma lastele pisut lahti seletada. Tegelikult aga oleks tore, kui tekiks arutelu lapse ja vanema vahel. Mida nägi üks ja mida teine? Näitleja peab leidma isikliku taustsüsteemi ja teemad, mis on ühiskonnas pinnal, looma sinna ka taustsüsteemi. Loomulikult kehtib see ka lavastaja puhul.
Anti Kobin, dramatiseerija Urmas Lennuk, Taavi Tõnisson, näitleja Lee Trei esimesel lugemisel.
Minu jaoks oli lavastuse loomisel olulisim inimlik mõõde, ühe mehe lugu. See mees tahab teoks teha oma unistuse ja saada "suureks" meheks. Me püüame Gulliveri puhul asju mitte liiga puust ja punaseks teha, pakkuda võimalust teatud teemadel kaasamõtlemiseks, ehkki muidugi arvestame, et publikus on lapsi alates 7. eluaastast. See tingib esteetilised ja sisulised valikud loo jutustamisel.
Taustsüsteemis on ka mure, et meie poliitiliste mullistuste keskel teatrid vaikivad.
Anti: Kui teemad on õhus, siis jõuavad need teatri kaudu varem või hiljem publikuni. "Gulliver" jõudis varem. Vaikimise teema on suuresti sellest, et meil oli NO99, kes tihti reageeris sündmustele vahetult. Mul on väga kahju, et nad lõpetasid. Ilmselt sellepärast ollakse mures, et pole enam nii kiiret reaktsiooni, kuid teatrid ongi erinevad.
Taavi: Ma ei näe, et teatrid vaikiksid. Ma arvan, et teatrid reageerivad päris korralikult sellele, mis ühiskonnas toimub ning loomingulise vabaduse hoidmiseks tulebki oma loomevabadust kasutada.
"Ma arvan, et teatrid reageerivad päris korralikult sellele, mis ühiskonnas toimub ning loomingulise vabaduse hoidmiseks tulebki oma loomevabadust kasutada.." – Taavi Tõnisson
Eelmisel aastal ütlesite, et väldite moraliseerimist, ühiskonnas toimuv annab lihtsalt lähteimpulsid.
Anti: Nii ongi. Kust võtame meie õiguse öelda, et meie teame, kuidas on õige? Me loeme materjali, leiame selle oma asja, mille pärast lavastust teha, ning ehitame selle peale hulgaliselt lisakihte, teeotsi, mida mööda vaataja saaks oma rada astuda. Lavastada midagi, kus mina näitlejana arvangi nii, nagu minu tegelane õigeks peab, oleks mu jaoks primitiivne.
Taavi: Mõnel puhul on vastus päevapoliitikale pöördumine igavikulisemate teemade poole. Meie ei taha mitte kedagi õpetada elama nüüd ja praegu. Mulle tundub, et just praegu püütakse meid aga "õigesti" elama õpetada ja see on väga ohtlik.
Kas teater siis ei õpeta elama?
Taavi: See ei toimi nii. See ei tohiks olla teatri eesmärk, et valime repertuaari selle järgi, et õpetada – sealt on ideoloogiani vaid üks samm. Õpetada saab isikliku eeskuju ja sündmuste peegeldamise kaudu. Kui inimene tahab lavastusest midagi endale üle võtta, palun väga. Kunsti ülesanne on peegeldada ja pakkuda mõtlemisainet. Niimoodi teater saab õpetada.
Ehk sokraatiliselt küsimusi esitades?
Anti: See ongi õpetamine, kus vastuseid ette ei öelda – tulla teatrist ja küsida iseenda käest, mida ma nägin, mis ma sain? Mitte et teatris on selgeks tehtud, et nii asjad lihtsalt on. Vaatajale peab jääma valikuvõimalus.
Jelena Skulskaja kirjutas mullu Eesti Päevalehe arvustuses, et "sappi, põlastust ja nördimust on (Swifti) teoses rohkemal määral kui nii mitmeidki teisi emotsioone. Ent NUKU teatri lavastus suutis geeniuse teosest üles leida headuse ja lüürilise noodiga kõik paremaks muuta." Kas te usute tõesti sellesse, et headuse ja lüürilise noodiga saab asju paremaks muuta?
Taavi: Mina usun sellesse väga. Ma ei häbene sellest rääkida, et kõige suurem probleem, mida mina tajun, on empaatia puudumine. See on kindlasti üks põhjus, käivitaja, miks ma "Gulliveri reisid" valisin. Normaalse ühiskonna toimimise jaoks on empaatia ülioluline või vähemalt püüd enne hukkamõistu mõista.
"Meie ei taha mitte kedagi õpetada elama nüüd ja praegu. Mulle tundub, et just praegu püütakse meid aga "õigesti" elama õpetada ja see on väga ohtlik." – Taavi Tõnisson
Me ei saa tegeleda terve maailma parandamisega. Me saame aga rääkida lugu inimesest, kes tänu mingitele sündmustele oma elu ümber mõtestab. Nii et jah, ma arvan tõesti, et headus ja lüüriline noot aitab asju paremaks muuta, inimesi paremaks muuta.
Anti Kobin. Hiiglaste Õuenarr kiusab Gulliveri. Autor/allikas: Siim Vahur
Oleme NUKU teatris sõnastanud ühe osana, et aitame noorel inimesel mõista oma kohta maailmas või innustada ennast ja/või maailma muutma. Teatri kaudu on võimalik näha ja väärtustada suhteid ümbritsevaga – pere, sõprade, ühiskonna, looduse ja erinevate kultuuridega. See loob võimaluse empaatiavõime ja avatud meele jaoks.
Anti: Jah, kusjuures ma hakkan järjest rohkem tajuma, et ka minuga sarnaste vaadetega inimesed hakkavad empaatiat kaotama. On väga okei, et meil on eriarvamused, aga me ei leia enam ühist keelt. See on kõige hirmuäratavam.
Kas "Gulliverl reisid" aitab seda olukorda kuidagi parandada?
Taavi: Ma tahaks küll loota. Seal ju tegelased leiavad ühise keele. Otsused, milleni Gulliver ise jõuab …
Anti: … Gulliver küll, aga võta liliputid – korraks suudetakse leppida, aga siis algab tülitsemine uuesti.
Taavi: Ma ei tea, kas aitab, kui vaatajad näevad liliputtide totrat munatüli. Kas suudetakse seda oma ellu üle kanda? Oleks tore, kui keegi mingil enda jaoks kriitilisel hetkel suudab selle seose luua. Lubada ei julge. Loodame, et publik leiab selle, mis on nende jaoks oluline, meile on tundunud oluline sellest rääkida.
Lavastuses on Gulliver segaduses, ta ei ole aru saanud, mis tegelikult tähtis on. Oma reiside lõpus Gulliver seda mõistab. Võib ju öelda, et ka poliitikud otsivad iseennast, Eesti teater otsib iseennast. Mis hetkel me võime öelda, et oleme reisilt tagasi ja end leidnud?
Anti: Loodetavasti seda hetke ei tule. Selles mõttes, et me riigi lõplikult valmis saaksime, teatri valmis saaksime. Inimese seisukohast võiks olla hea manalateele minnes tajuda, et olen asjadest aru saanud. Meie lavastuses Gulliver tõesti mõistab, et see, mida ta on otsinud, on siinsamas kogu aeg olemas olnud. Oleks tore, kui suudaksime vähemalt mõnes eluetapis mõista, mis on me jaoks tegelikult tähtis.
"Ma hakkan järjest rohkem tajuma, et ka minuga sarnaste vaadetega inimesed hakkavad empaatiat kaotama. On väga okei, et meil on eriarvamused, aga me ei leia enam ühist keelt. See on kõige hirmuäratavam." – Anti Kobin
Taavi: Lavalugu on ju mingisuguste sündmuste peegeldus, mingi kvintessents, mis mõjub sellisena ehk isegi naiivselt. Kui tooksime "Gulliveri" reaalsesse ellu, siis kestaks mõistmine võib-olla kolm minutit ja jõuaksime peagi järgmiste ja järgmiste eksimuste juurde. Nii see elus käib, et pead mõne asjaga korduvalt ämbrisse astuma, enne kui mõistma hakkad.
Otsingute protsess on ise oluline?
Taavi: Jah, just. Teekond eesmärgini on sama oluline kui eesmärk ise. Milliseid valikuid sel teekonnal teeme? Millistest eetilistest, moraalsetest normidest lähtume? Ma loodan, et me riigina ei võtaks seisukohta, et "oih, olemegi natuke segaduses, me otsime ennast." Üksikisikuna võime olla segaduses, aga riigina me seda olla ei tohiks.
Anti: Ma arvan, et me pole veel peenhäälestamise juures, oleme teel. Mitte segaduses, vaid teel – meil peaks olema ettepoole vaated.
Taavi: Ajalooline mälu on väga tähtis, aga ei saa ainult tagasi vaadata. Me oleme väga ohtlike asjade kordumisele väga lähedal. Ajaloost võiks õppida, mida toob endaga kaasa räuskav ja vähemusi mõnitav stiil, et me samasse ämbrisse enam kunagi ei astuks.
Taavi Tõnisson lavastuse proovis. Autor/allikas: Annika Metsala
"Gulliveri reisid" räägib suurtest ja väikestest inimestest nii otseses kui kaudses tähenduses. Oskate defineerida, kes on väike inimene ja kes on suur inimene?
Taavi: Igaüks meist võib olla nii suur kui ka väike. Kõik sõltub valikutest, mida teeme. Siinkohal koputan võimu juures olevate inimeste südametunnistusele.
Anti: Mida haritumad ja suurema silmavaatega oleme, seda suuremad suudame olla. Kui tahame kapselduda ja jääda oma nina ette vahtima, siis muutume ühel hetkel kõik väga väikseks. Ka need, kes on praegu suured, avatud inimesed, võivad ühel hetkel avastada, et oleme väga väikses ringis ja väga väiksed inimesed.
Taavi: Oma südames tunneme igal ajahetkel ära, kui me valesti käitume, kui me eksime. Tihtipeale lihtsalt vaigistame südametunnistuse hääle, sest hetkel on meil kasulikum käituda nii. Kuidas liliputtide salanõunik ütleski? "Gulliver, sa oled küll suur mees, aga veel suurem kõlupea. Kuulsus ei tee kedagi suuremaks kui ta tegelikult on ... Suuremaks ei muuda sind mitte suured teod, vaid südamest tehtud head teod." | Taavi Tõnisson ja Anti Kobin teatrivaatajat õigesti elama õpetada ei taha | https://kultuur.err.ee/954854/taavi-tonisson-ja-anti-kobin-teatrivaatajat-oigesti-elama-opetada-ei-taha | Nädala pärast asub NUKU teater Viinistul mängima "Gulliveri reiside" kaheksat viimast etendust. Eelmisel suvel oli esietenduse ajal parteipoliitiline diskussioon üsna kuum, tänavu on lisandunud lavastusele teatripoliitiline vaade. |
Selleks hetkeks olid USA relvajõud teinud juba esialgseid ettevalmistusi, kuid otseselt polnud USA veel operatsiooniga alustanud ehk ühtegi raketti polnud veel teele saadetud, märgib ajaleht.
Sihtmärkideks olid väidetavalt Iraani Pärsia lahe ääres asuvad radarisüsteemid ja raketiplatvormid. Õhurünnakud pidid toimuma reede esimestel tundidel, et vähendada võimalikke inimkaotusi nii relvakandjate kui ka tsiviilisikute seas, vahendasid Axios ja BBC.
Hetkel pole selge, mis oli Trumpi meelemuutuse põhjuseks ning kas see oli tingitud näiteks mingist sõjalist taktikat puudutavast asjaolust. Samuti pole teada, kas Trump võib kunagi hiljem sarnase korralduse uuesti anda. Küll on aga teada, et Trump veetis suurema osa neljapäevast oma julgeolekunõunike ja Kongressi juhtivate liikmetega.
New York Timesi kommentaarisoovile ei vastanud ei Pentagon ega Valge Maja, samas ei soovinud ükski valitsusametnik ka seda, et ajaleht oleks artikli avaldamisega kuidagi viivitanud.
Neljapäeval kohtus Trump Valges Majas ka Kanada peaministri Justin Trudeau'ga ning ajakirjanike ees olles puudutas ta ka Iraani teemat.
USA president avaldas arvamust, et USA drooni allatulistamine võis olla "viga kellegi poolt, kes tegi midagi, mida ta poleks pidanud tegema".
"Ma arvan, et see, kes seda tegi, võis olla keegi, kes oli kontrolli alt väljas ja loll. Me anname sellest hiljem teada ning siis saate täpselt aru, mis juhtus. See oli väga rumal käik. Seda võin ma öelda," rääkis Trump.
Sellest hoolimata sai Iraan hakkama "väga suure veaga", mida USA ei "kavatse aktsepteerida", nentis president.
Kui Trumpilt küsiti, kas USA vastab Iraani sammule, ütles president: "Küll te saate teada. Ilmselgelt me liiga palju sellest ei räägi."
Pentagon oli varem kommenteerinud juhtumit kui ohtlikku ja pingeid suurendavat ning USA kaitseministeerium rõhutas, et tegu oli provotseerimata rünnakuga USA jälgimisseadme vastu, mis ei olnud rikkunud Iraani õhupiiri".
Igal juhul on pinged USA ja Iraani vahel kasvamas, juba eelmisel nädalal süüdistas Washington Iraani seotuses naftatankerite ründamisega Hormuzi väinas.
Trumpi administratsioon on Lähis-Idas riiklikul tasandil kasutanud õhurünnakuid seni kahel korral, mõlemal korral Süüria rajatiste vastu ja karistuseks keemiarelva kasutamisele Damaskuse režiimi poolt.
Iraan: meil on USA drooni piiririkkumisest ümberlükkamatuid tõendeid
Iraan teatas reedel, et riigil on ümberlükkamatuid tõendeid sellest, et allatulistatud USA droon rikkus riigi õhupiiri.
Asevälisminister Abbas Araghchi rääkis Šveitsi suursaadikule Markus Leitnerile, kelle riik esindab USA huve Iraanis, Teherani tõenditest neljapäeva õhtul, teatas islamivabariigi välisministeerium avalduses.
"Isegi osa drooni rusudest on saadud kätte Iraani territoriaalvetest," lausus Araghchi Šveitsi diplomaadile.
Iraani teatel tulistas riigi õhutõrje USA luuredrooni Global Hawk alla neljapäeva varahommikul oma õhuruumis Hormozgani provintsi vete kohal. Ühendriikide sõjaväe teatel tulistati droon alla 34 kilomeetri kaugusel islamivabariigi rannikust.
Iraani välisminister Mohammed Javad Zarif avalikustas neljapäeva õhtul USA drooni koordinaadid allatulistamise hetkel.
"Õhuruumi rikkunud droon võeti sihikule kohaliku aja järgi kell 04.05 koordinaatidel (25°59'43"N 57°02'25"E) Kouh-e Mobaraki lähedal. Me tõime oma territoriaalvetest ära USA sõjaväedrooni tükke," sõnas Zarif.
Iraani riigitelevisioon avaldas pildid USA drooni jäänustest
Iraani riigitelevisioon näitas reedel fotosid ja videoklippi, mis selle väitel kujutavad neljapäeval alla tulistatud USA luuredrooni tükke.
Fotodel näivad olevat jäänused USA mereväe RQ-4A Global Hawkist. See on mehitamata lennumasin, mille tiibade siruulatus on suurem kui Boeing 737-l ja mis maksab üle 100 miljoni dollari.
Fotodel ei ole näha mingeid juhtmeid ega elektroonikat. Televisioon näitas väidetavatest droonitükkidest ka lühikest videoklippi.
Iraani televisioon ei öelnud, kus tükke pildistati ja filmiti.
Iraani revolutsioonikaardi lennudiviisi ülem kindral Amir Ali Hajizadeh ütles reedel riigitelevisioonile, et USA-d hoiatati korduvalt, enne kui rakett selle suunas välja lasti.
"Kahjuks nad ei vastanud," sõnas ta.
#Iran media releases first pictures of purported drone wreckage pic.twitter.com/XL9Lfx0AVt
— Michael A. Horowitz (@michaelh992) June 21, 2019
Washington keelas USA tsiviillennud Iraani õhuruumis
Washington keelas neljapäeval pärast Ühendriikide drooni allatulistamist kõigil USA tsiviillennukitel järgmise teadaandeni Iraani õhuruumi sisenemise Pärsia lahel ja Omaani lahel.
Piirangud on tingitud "hoogustunud sõjalisest tegevusest ja suurenenud poliitilistest pingetest piirkonnas, mis kujutavad tahtmatut ohtu USA tsiviillennundusoperatsioonidele ja tekitavad valearvestuse ja vääritituvastamise võimaluse", teatas USA föderaalne lennundusamet (FAA).
"Riski USA tsiviillennundusele näitab USA mehitamata lennukisüsteemi allatulistamine Iraani pind-õhk-tüüpi raketi poolt," lisas FAA.
Iraan pöördus droonijuhtumiga seoses ÜRO poole
Iraani suursaadik maailmaoraganistasiooni juures Majid Takht Ravanchi saatis neljapäeval ÜRO peasekretärile Antonio Guterresile ja ÜRO julgeolekunõukogule kirja, milles sarjas USA tegevust seoses droonijuhtumiga.
Ravanchi kinnitusel rikkus droon Iraani õhuruumi ja tegemist oli väga ohtliku provokatsiooniga, millele vastati kohaste meetmetega ehk droon tulistati alla.
"Tegemist oli selge luureoperatsiooniga ja rahvusvaheliste seaduste jultunuid rikkumisega," sõnas saadik.
Iraani tuumaleppesse jäänud riikide esindajad kohtuvad järgmisel nädalal Viinis, teatas neljapäeval Euroopa Liit.
Suurbritannia, Saksamaa, Hiina, Venemaa ja Iraani esindajad kohtuvad 28. juunil eesmärgiga leevendada pingeid Pärsia lahe regioonis pärast tankerirünnakuid ja USA drooni allatulistamist.
Mitu lennufirmat peatasid droonijuhtumi järel lennud üle Hormuzi väina
Mitu lennufirmat teatasid reedel, et peatavad lennud üle Hormuzi väina, kuna Iraan tulistas seal alla USA luuredrooni.
"Ohutus on KLM-i jaoks kõige tähtsam," üles Hollandi lennufirma KLM avalduses.
"Me jälgime tähelepanelikult sündmusi, mis võivad olla seotud lennuruumi ohutusega, ööpäevaringselt ja korraldame oma tegevust nii, et lendude ohutus oleks tagatud," seisis avalduses.
"Drooniintsident on põhjus, miks me praegu Hormuzi väina kohal ei lenda. See on ettevaatusabinõu," lisas firma.
Hormuzi väina ja Omaani lahte on otsustanud vältida ka Austraalia lennufirma Qantas.
British Airways teatas, et suunab lennud Hormuzi väina kohalt eemale.
Saksa Lufthansa ütles, et tema peatas neljapäeval lennud üle kahe veetee, reedel laiendati ala ka ümberkaudsetele maapiirkondadele.
Lufthansa kinnitas aga, et lende Teherani esialgu jätkatakse | NYT: Trump andis korralduse Iraani ründamiseks, kuid muutis siis meelt | https://www.err.ee/954792/nyt-trump-andis-korralduse-iraani-rundamiseks-kuid-muutis-siis-meelt | Ajaleht New York Times kirjutab oma allikatele viidates, et vastuseks USA drooni allatulistamisele Teherani poolt oli president Donald Trump juba andnud korralduse sõjalise tegevuse alustamiseks Iraani vastu, kuid loobus siis sellest sammust. |
Tiitlikaitsja Lewis Hamilton sai kiireimaks ringiajaks 1.32,738, millega edestas oma meeskonnakaaslast Valtteri Bottast 0,069 sekundiga. Kolmandat aega näitas Ferrari piloot Charles Leclerc (+0,373) ning neljandat Red Bullis sõitev Max Verstappen (+0,880). Sebastian Vettel (Ferrari; +1,052) oli viies, Pierre Gasly (Red Bull; +1,353) kuues ning McLaren Renault' piloodid Lando Norris (+1,372) ja Carlos Sainz (+1,523) vastavalt seitsmes ja kaheksas.
MM.sarja üldarvestuses hoiab enne Prantsusmaa GP-d esikohta Hamilton 162 punktiga, Bottasel on 133 punkti ning Vettelil 100. | Prantsusmaa GP esimesel vabatreeningul olid kiireimad Mercedese piloodid | https://sport.err.ee/954873/prantsusmaa-gp-esimesel-vabatreeningul-olid-kiireimad-mercedese-piloodid | Vormel-1 MM-sarja Prantsusmaa GP esimese vabatreeningu kiireimad olid Mercedese piloodid Lewis Hamilton ja Valtteri Bottas. |
Elektroonilise valimissüsteemi ja elektroonilise hääletamise töörühma eesmärgiks on hinnata elektroonilise valimissüsteemi ja elektroonilise hääletamise infosüsteemi protsesside ja turvameetmete vastavust kehtivatele küberturvalisust ja valimiste korraldamist käsitlevatele regulatsioonidele.
Töörühma kuuluvad riigiasutuste esindajad, akadeemiliste asutuste esindajad ja eraisikud.
Riigiasutuse esindajad:
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – Raul Rikk;
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – Mihkel Tammet;
• Justiitsministeerium – Mariko Jõeorg-Jurtšenko;
• Registrite ja Infosüsteemide Keskus – Martti Allingu;
• Riigi valimisteenistus – Arne Koitmäe;
• Riigi Infosüsteemi Amet – Tarmo Hanga.
Akadeemiliste asutuste esindajad:
• Tallinna Tehnikaülikool – Tanel Tammet;
• Tartu Ülikool – Mihkel Solvak;
• E-riigi Akadeemia – Liia Hänni.
Eraisikud:
• Tarvi Martens;
• Epp Maaten;
• Jan Willemson;
• Märt Põder;
• Valdek Seeder.
Töörühma võib kaasata ka teisi valdkonna eksperte vastavalt vajadusele.
Töörühma juhib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk.
Töörühm esitab oma aruande hiljemalt 12. detsembril 2019, mis sisaldab hinnangut ja ettepanekuid süsteemi turvalisuse tagamise ning avalikkuse teadlikkuse tõstmise osas. | Kingo kinnitas e-valimisi uuriva töörühma koosseisu | https://www.err.ee/954872/kingo-kinnitas-e-valimisi-uuriva-tooruhma-koosseisu | Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo kutsus kokku e-valimisi uuriva töörühma koosseisu. Töörühma hakkab juhtima majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk. |
2020. aasta jaanuaris ametist lahkuv Carney pidas pidulikku nn Mansion House'i kõnet seistes rahandusminister Philip Hammondi kõrval, vahendas Politico.
Kui suurem osa kõnest puudutas rahandusvallas vaja minevaid reforme, kliimamuutuse mõju finantssektorile ning ka Brexitit, siis sõnavõtu lõpus võttis Carney humoorikalt kokku elulised õppetunnid, mis talle keskpankurina töötades on meelde jäänud.
" Elevenses (kerge snäkk või jook kella 11 paiku - Toim.) ei ole kellaaeg, vaid eluviis," märkis ta.
"Alati ulata portveini endast vasakule. Ära räägi Brexitist või oma mantlipärijast," jätkas Carney.
Seejärel pöördus ta rahandusminister Hammondi poole. "Ma olen muide märganud, et Jean-Claude Juncker otsib varsti uut töökohta. Ja ma arvan, et talle meeldib portvein juba varahommikul. Lihtsalt mainin. Jätan selle idee siia lihtsalt õhku."
Käesoleva kuu alguses Politicole intervjuu andnud Juncker kommenteeris ka sagedasi kuulujutte, mille kohaselt olevat ta tööle olles aeg-ajalt napsine. Juncker rõhutas, et video temast eelmise aasta suvel toimunud NATO tippkohtumisel ei kujutanud mitte joovet, vaid tema kannatamist ishiase käes.
"Ma kannatan päris kõva valu käes ja sellel NATO tippkohtumisel olid mul krambid jalgades ning seetõttu hakkasin ma loomulikult kukkuma. See nägi välja, nagu ma oleksin täiesti purjus, mida Briti meedia loomulikult armastab. Kuid minu meelest ei ole sellised solvangud ajakirjanduses eriti meeldivad, eriti inimestele, keda sellised tervisehädad vaevavad," selgitas Juncker.
Mansion House'i üritus, mille raames Carney kõne pidas, pälvis tavapärasest rohkem tähelepanu ka seetõttu, et ühel hetkel saabus sinna hulk naissoost keskkonnaaktiviste.
Eriti suurt vastukaja sai see, et konservatiivist poliitik Mark Field haaras ühel Greenpeace'i naisaktivistil jõuliselt kaelast ning surus teda ruumist välja. Fieldi kutsutakse kriitikute poolt üles tagasi astuma ning vägivaldset intsidenti on praeguseks asunud uurima ka politsei. | Briti keskpankur: Junckerile meeldib varahommikune portvein | https://www.err.ee/954869/briti-keskpankur-junckerile-meeldib-varahommikune-portvein | Briti keskpanga president Mark Carney pidas neljapäeval traditsioonilise finantsaastat kommenteeriva kõne. Kuna tegi oli tema ametiaja viimase suurema kõnega, viskas Carney selle raames ka nalja, näiteks Euroopa Komisjoni presidendi jean-Claude Junckeri aadressil. |
Kuldliiga võitja teenib 125 000 eurot, lisaks pääsevad finalistid osalema FIVB Challenger Cupil, mis toimub 3.-7. juulini Sloveenias Ljubljanas. Challenger Cupi võitja pääseb uuel hooajal mängima maailma võrkpallipüramiidi absoluutsesse tippu – FIVB Rahvuste liigasse.
Eesti võrkpallikoondis püüab enda kolmandat võitu – Kuldliigas triumfeeriti mullu ja ka 2016. aastal, kui see kandis veel Euroopa liiga nime. Türgi pole aga sugugi lihtne vastane, nimelt olid türklased ainsad, kes ei kaotanud alagrupiturniiril kuuest matšist ühtegi. Eesti sai enda alagrupis kaks võitu ja neli kaotust.
Nii Holland kui Valgevene lõpetasid enda alagrupi nelja võidu ja kahe kaotusega. Hollandil on ette näidata 2012. aasta Euroopa liiga võit. | Vikerraadio teeb reedel Euroopa Kuldliiga kohtumisest otseülekande | https://sport.err.ee/954867/vikerraadio-teeb-reedel-euroopa-kuldliiga-kohtumisest-otseulekande | Eesti meeste võrkpallikoondis asub kodupubliku ees kaitsma Euroopa Kuldliiga tiitlit. Poolfinaalis kohtub Eesti alagrupi täiseduga läbinud Türgiga. Poolfinaalkohtumise otseülekanne Saku Suurhallist algab Vikerraadios kell 19.05. |
Erakonda Uus Ühtsus esindava Dombrovskise asemel saab eurosaadikuks Inese Vaidere. Uus Ühtsus kuulub paremtsentristlikkusse Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni, vahendas Politico.
"Ma olen otsustanud, mitte asuda oma kohale Euroopa Parlamendis ning jätkata rollis, mis mul on Euroopa Komisjonis," selgitas ta oma Twitteri-postituses. "See tagab Läti jaoks jätkuva töö Euroopa Komisjonis ning katkematu töö Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimustega."
Läti peaministriks on praegu Dombrovskise parteikaaslane Krišjanis Karinš ning eelmisel nädalal toetas valitsus tema jätkamist ka Euroopa Komisjoni järgmises koosseisus.
31. oktoobril lõpetavas Jean-Claude Junckeri juhitud komisjonis on Dombrovskis euro ja sotsiaaldialoogi ning finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu eest vastutav asepresident. | Dombrovskis loobus Euroopa Komisjonis jätkamiseks kohast europarlamendis | https://www.err.ee/954856/dombrovskis-loobus-euroopa-komisjonis-jatkamiseks-kohast-europarlamendis | Läti kunagine peaminister Valdis Dombrovskis loobus ametlikult oma kohast Euroopa Parlamendis, et jätkata Euroopa Komisjoni volinikuna ametiaja lõpuni. |
Ometi on õigesti mõistetud kodukultuur just see alus,
millel põhineb kogu rahva ja ühiskonna üldine kultuuriline
tase; see kasvupinnas, millest võivad välja kasvada
kogu ühiskonna üldised kultuurilised taotlused.
(Mirov 1968: 1)
Kodu kui ühiskonna alus ja kasvupinnas, kodu kui paik, mis on intiimne, varjatud ja avalikust elust eraldatud – kuidas mõista ja kuidas analüüsida kodu rolli iseduse, jagatud kultuuri, ühiskondlike normide seisukohalt? Selles artiklis visandan eestlaste nõukogudeaegse kodukogemuse kontuure, mõeldes sealjuures kodule kui traditsioonide, jagatud praktikate ning väärtuste ruumile, aga ka kodule kui sotsiaalsete pingete võimalikule avaldumiskohale. Artikli maht sunnib fookust piirama, sestap keskendun siinses kirjutises maakodule ja selle tähendusele nõukogudeaegses kultuuriruumis. (1) Tegu on osaga laiemast eksperimentaalsest, interdistsiplinaarsest uurimusest, mis kasutab uurimismaterjalina ilukirjandust, omaeluloolisi allikaid (2) ja ajastu meediatekste.
Iris Marion Youngi järgi on kodu keha jätk, identiteedi kombatav manifestatsioon.
Kodu on igapäevasest tegevusest hõivatud elava keha laiendus ja peegelpilt [---] Kodu kui identiteedi materialiseerumine ei fikseeri identiteeti, vaid ankurdab selle füüsilises olekus, loob järjepidevuse mineviku ja oleviku vahel. Ilma niisuguse asjade ankruketita oleme me sõna otseses mõttes kadunud. (Young 2001: 271–272) (3)
Ideaalis peaks kodu pakkuma rahuliku olemise ja kindlustunde ruumi, hingetõmbe ja lihtsa heaolu võimalust. Turvaline kodu on inimese isedusele sedavõrd tähtis, et koduse sfääri kokkuvarisemine – olgu põhjuseks sõjast tingitud materiaalne häving, sundvõõrandamine võõrvõimu sõdurite poolt või sunniviisiline ümberasumine võõrasse paika – võib rängalt vapustada koduta jäänu enesetaju. Kes ma olen, kui ma ei saa ennast tuttavas ruumis laiali laotada, kui mul pole võimalik oma isedust kuidagi välispidiselt toestada – eriti juhul, kui koos omase ruumiga on kadunud ka omad inimesed ja harjumuspärased eneseteostusviisid?
David Crowley ja Susan Reidi sõnul oli Kesk- ja Ida-Euroopa riikide sotsialistlikku, NSV Liidu domineeritud ruumi inkorporeerimise ning 1991. aastal toimunud idabloki lagunemise vahele jääv ajajärk "tunnistajaks läbivatele jõupingutustele küllastada ideoloogilise tähendusega mitte üksnes töökohad ja avalike tseremooniate toimumiskohad, vaid ka kõige intiimsemad argised paigad" (Crowley, Reid 2002: 2–3). Kuidas sai kodu niisuguses olukorras toimida oma asukate identiteedi materiaalse toena? Millised olid nõukogudeaegsete eesti kodukujutelmade eripärad? Neile küsimustele vastuseid otsides on abiks nii ilukirjandus kui ka omaelulooline kirjutus. Pole ju eriline uudis, et realistlik kirjandus annab ülevaate ajastu pingetest ja probleemidest, seda eriti ajajärgul, mil ilukirjandus on üks olulisi kultuurilisi väljedusvahendeid. Nõukogude perioodil tuleb sealjuures arvesse võtta, et mitte kõigist ajastu painetest ei saanud kirjutada, kindlasti ei saa me ilukirjanduse põhjal koostada nõukogude aja enimlevinud probleemide ja konfliktide hierarhiat. Küll aga annavad romaanid ja novellid üsna hästi edasi ajastu kultuuriliste kujutelmade (4) ja praktikate "esituskõlblikku" sfääri – neid aspekte, millest tsensuur võimaldas juttu teha. Poliitilise tsensuuriga käis kaasas ka kultuuriline tsensuur: oli teemasid, millest ei peetud sobivaks ei kirjutada ega laiemas ringis rääkida. Omaelulooline materjal võimaldab ajastu kujutelmade ampluaad laiendada ja süvendada, ent omad tabud jäävad sealgi väljendusruumi pärssima.
Eellugu: maakodu sõjajärgsetel aastatel
Sõjaaegsetel ja -järgsetel aastatel jäi paljudel vajaka esmasest turvatundest, lisaks jäädi massiliselt ühel või teisel põhjusel senisest kodust ilma. Küüditamine puudutas maal kõiki: kui ka enda kodu jäi puutumata, oli äraviiduid tuttavate ja sugulaste seas. Kõige raskem oli kindlasti küüditatutel, kes pidid hakkama saama täiesti võõras keskkonnas, ent lihtne polnud ka neil, kes pidid kodumaal endale uue elupaiga leidma. Juta Pihlamägi meenutab, kuidas nende külas olid paljud talud sõjas kas osaliselt või täielikult hävinud, tema enda kodutalu kaasa arvatud.
Meie ilusa kodu hävimine oli mulle väga raske. [---] Elumajast oli alles korsten koos leivaahju ja pliidiga, aidast saviseinad, kõik teised hooned olid maatasa põlenud. Aga aias punetasid õunapuudel õunad, sügislillede värvikirevus oli lummav. Läksin elumaja vundamendile, tuhk ulatus poole sääreni. Avasin ahjuukse: seal oli praepann. Avasin praeahju ukse: seal oli keedupott. Köögiriiuli kohal siblides leidsin kümmekond terveksjäänud taldrikut, kahvleid, nuge ja lusikaid. [---] Mitmel korral keetsime oma kesist toidukest lausa lageda taeva all pliidil. (Pihlamägi 2003: 46–47)
Paljud on meenutanud kodu vägivaldset hõivamist, enamasti Nõukogude sõjaväelaste ja nende perede poolt (Juta Pihlamäe pere korteri Valgas hõivasid samuti vene keelt rääkivad inimesed, Pihlamägi 2003: 47). Rein (snd 1938) mäletab oma ema kibedaid meenutusi, kuidas teda, lihtsat karjatalitajat ja lesknaist, oli sõimatud "kuradi kapitalistiks" ja toore jõuga omaenese kodulävelt minema kihutatud, kui ta pärast teiste naiste, laste ja Vodja riigimõisa tõulehmakarjaga metsas redutamist söandas oma korterisse (mõisa töölistemajas) tagasi pöörduda. Ema katsed asja napi vene keele oskuse varal hea sõnaga lahendada ei viinud kuhugi (Oras, Oras 2013). (5) Oli ka neid, kes jätsid oma kodu, püüdes varjuda küüditamise või vangistuse eest, ning paljud kaotasid kodu sõjaaegsete pommitamiste ja tulekahjude käigus.
Rüüstamised ja röövid, vägivald, läbiotsimised ja vahistamised – kõik see muutis kodud vahetult pärast sõda ebaturvalisteks, ebakodusteks paikadeks, ning lisas seeläbi ka sõjajärgsete identiteetide alustugedesse täiendava ebakindluse mõõtme. Ent milline oli olukord stalinismi ajastule järgnenud suhteliselt stabiilsetel kümnenditel? Enne selle küsimusteringi juurde liikumist tuleb lühidalt selgitada kodu ja iseduse vastassuhet.
Identiteet ja iseduse kujutluslik sidusus
Koduteema toob esile inimlike subjektiivsuste olulise aspekti: selleks et säilitada oma terviklikkust ja enesesidusust, tuleb ennast näha vähemalt mingil määral teistest erinevana. Jacques Lacan kirjeldab isedustundeni jõudmist peegli kaudu: kui väikelaps näeb oma kujutist peeglis, tekitab see ning lapsevanema kinnitus "vaata, see oled sina!" lapses arusaama teistest eristuvast isest. Lacan rõhutab selle olukorra kujutluslikku iseloomu: laps näeb enda kujutist peeglis; pole võimalik tõeliselt näha iseennast kui tervikut (Lacan 1966).
Peegelkujutise abil luuakse ettekujutus omaenda kehalisest sidususest, mis on möödapääsmatu selleks, et luua ning säilitada arusaama omaenese terviklikkusest. Kui me laiendame Lacani peeglistseeni kultuurilise iseduse kujunemisele, siis näeme, kuidas subjekt ehitab oma enesetaju kultuuriliste kujutelmade najal. Peeglisse vaatamine võib anda väikelapsele aimu tema keha piiridest, ent see ei muuda teda veel sotsiaalseks olendiks: selleks tuleb pöörduda kultuuriliste "peeglite" poole. Kultuurilised kujutelmad pakuvad meile lõputul hulgal samastumiseks sobilikke käitumismudeleid ja väärtussüsteeme. Aegamööda tekib arusaamine, kuidas käituda erinevates olukordades, mida antud kultuuris peetakse heaks tavaks, mis on taunitav, mis naeruväärne – õpitakse käituma nii nagu iga teine kogenud kultuurisfääri liige.
Ent kultuurialale sisenemisega kaasneb teine, vastassuunaline protsess: omaenese inimolemise ainulisuse toestamine. Ainulisuse tunne sõltub suuresti inimmälu võimest jäädvustada olulisi hetki, suhteid, tundeid ja sündmusi: isiklikult läbielatu ladestub elukogemuseks. Elukogemus sisaldab küll kultuuriliselt jagatud väärtusi ja võib olla taandatav tüüpilise elu, tüüpiliste kordaminekute või luhtumiste mudelitele, ent on sellegipoolest tajutud isiklikuna, on märgistatud omaste kohtade, inimeste ja mälestustega. Kujutluse pinnal toimuv kultuuriliste tüüpmudelitega samastumine teeb meist sotsiaalsed olendid, ent ärgitab samal ajal piiritlema mõnd paika kui üksnes meie oma, tasakaalustamaks teiste nõudmiste pinget. Isiklik, omaseks muutunud (või omaseks muudetav) ruum on eluliselt tähtis enesesidususe säilitamiseks ja toestamiseks. Seda tunneb Viivi Luige romaanis "Seitsmes rahukevad" Vanatare Augusti ema: August on saadetud "külmale maale"; tema maja seisab tühjalt, uksel ripub avaliku teadaandega pitser. Ema, nüüd juba vana naine, hiilib ülepäeviti majja, et perekonna suurt kella üles keerata: "Kell ei tohtinud seisma jääda. Kui kell seisma jääb, saab August külmal maal hukka." (Luik 1985: 10) Vana Juuli tunneb, et hoiab selle lootuserituaali abil poega elus: kui ta hoolitseb selle eest, et kell tiksuks, et maja süda lööks, hoiab ta kodu elavana. Juulile on Augusti kodu paik, mis toimib Augusti enda jätkuna, paik, mille nüüdseks kõledatesse tubadesse on August kinnitanud oma identiteedi. Kuni kodu on elus, püsib elus ka August.
Niisiis, inimlik isedus pole piiratud füüsilise kehaga, vaid ulatub kehast väljapoole, püüab ennast kehtestada lähedases ruumis, tähistades ümbritsevat kui omaruumi. Isedus vajab materiaalseid tugipunkte. Samal ajal saab omaruum sageli olla oma vaid tinglikult ja osaliselt; enamasti jagatakse ruume, erinevad rajad viivad läbi omaruumi, mis on alati mingil määral ka võõras ruum.
Muidugi on iga kodu mingis mõttes teistest erinev, igal perel on oma lugu, oma kodukohad. XX sajandi teisel poolel kuulus eestlaste kodulugudesse valdavalt ka teekond erinevate koduste paikade vahel: kolimised, uued algused. Sellest teekonnast jutustades võib rõhu asetada ühele või teisele momendile, luues nii tähendust erineval moel. Mälestustes võivad esile kerkida erilise tähtsusega hetked või stseenid, mis on kristalliseerunud mingi olulise emotsiooni ümber – selliseid momente leidub omaeluloolistes jutustustes, aga ka kirjandusteostes.
Samal ajal suhestuvad isiklikud kodukujutelmad jagatud kultuuriliste väärtussüsteemidega. Järgnevalt peatun kadunud kodu nostalgial (ja seotud tähendusväljadel) kui laiemal sotsiaalsel fenomenil. Tegemist oli rahvusülese, edenenud modernsusega kaasneva nähtusega, mille variatsioone kogeti nii NSV Liidu eri paigus kui ka erinevates lääne kultuurides. Siinkohal on huvitav jälgida, kuidas nostalgia põimub ajastu tegelikkusega erinevates tähenduskooslustes: vahel kaob täiesti, vahel tõuseb dominandiks, vahel asendub ajatu jätkuvuse tunnetusega.
Kodutalu kultuurilistes kujutelmades: rahvuslik nostalgia ja kolhoosiajastu materiaalne tegelikkus
XX sajandi esimesel poolel oli kodutalul tähtis roll eestlaste kultuurilistes kujutelmades. Pärast sõjapurustusi, küüditamisi ning senise talukeskse põllumajandusmudeli hävitamist sai eesti talust ja talukesksest elumudelist kultuuriline valukoht. Enne Nõukogude invasiooni oli iseseisvas Eesti Vabariigis (mille rahvaarv oli ligikaudu 1 134 000) umbes 140 000 talu, neist 55 000 olid rajatud iseseisvusaastate jooksul (Viires, Vunder 1998: 59). Sõjaeelses Leedus oli maaelanike osakaal veel suurem ja sestap järgnenud kriis ka teravam: umbes 80% Leedu rahvastikust elas enne sõda maal, linnaelanikud aga olid enamasti juudi, saksa ja poola rahvusest ning suurt osa neist tabas sõja ajal (või pärast sõda) surm või ümberasustamine (Davoliūtė 2016: 51).
Eesti kirjanduskaanoni tuumteosed – ja pidagem meeles, et kirjanduskaanoni tuum on identiteediloomes oluliste kultuuriliste kujutelmade rahvuslikult tunnustatud, rahvuspedagoogiliseks otstarbeks sobitatud kontsentraat – olid enne Teist maailmasõda kujutanud valdavalt taluelu; linnaelu kujutustel oli sageli juures kerglase elustiili maik (nt A. H. Tammsaare romaanis "Elu ja armastus" ning "Tõe ja õiguse" neljandas osas). Sõjaeelsed väärtussüsteemid hindasid kõrgelt talumajapidamisse panustatud hoolt, vaeva ja pühendumust, parimates kirjandusteostes omandas talupidaja suhe maaga metafüüsilise mõõtme. Tammsaare kujutab Vargamäe Andrese põllutööd, mis on kantud pühendunud loojavaimustusest:
Kunagi polnud Andres oma tööst niisugust lõbu tundnud, kui tundis selle esimese põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel omalt põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski. Selles oli nagu mingisuguse esimese armastuse õnnevärin ja joovastus, millest aimu ainult sellel, kes seda ise millalgi tundnud. Kivi, mille põllult korjad või mööda lauda vankrile veeretad, polegi nagu kivi, ja muld, mida labidaga kaevad, polegi nagu harilik muld. Seda mulda ei kaeva keegi ei päeva- ega aastapalgaga. (Tammsaare 1981 [1926]: 33)
1952. aastaks polnud eesti talumehel enam võimalik kaevata seda teokssaanud unistuste metafüüsiliselt tähenduslikku mulda: 97% põllumajandusmaast oli kollektiviseeritud, talukeskne põllumajandusmudel hävitatud. (6) Juta Pihlamägi meenutab, kuidas ukrainlasest ohvitser oli ta emale nõu andnud, et too ei hakkaks sõjas hävinud talumaja taastama, vaid katsuks pigem linna jääda, sest "kolhoosnik olevat Venemaa kõige vaesem inimene" (Pihlamägi 2003: 48). Maainimeste kodusele turvatundele olid oma jälje jätnud sõjajärgsed hirmud. Oli talusid, mis jäid peale küüditamist tühjaks, ent paljudes elati siiski edasi, (7) nii ühismajandis kui ka oma allesjäänud maalapil töötades. Tühjaksjäänud taludesse majutati ka mujalt tulnuid. Sageli juhtus, et noored lahkusid linna ja maakodust sai suvepuhkuste veetmise paik, kus lõpetas oma eluaastaid ajavoolust räsitud vanainimene koos koera, paari kassi ja kanadega. Peale vanainimese surma või linna lastelaste juurde kolimist võis endine kodu aga hoopis tühjalt seista, jääda suvekoduks või siis aegamööda laguneda.
Ametlikus nõukogude kultuuris kuulus põllumajanduse edendamisele oluline koht, uudistesaadeteski edastati teateid põllutööde edenemisest. Sellegipoolest nihutas nõukogude võim põllumajandusliku tootmissfääri kultuuriliste kujutelmade unaralale, nõukogude põllumajandustsoon muutus ihaldusväärse kodumaastiku vastandiks. Kirjandusteosed aitavad avada ajastu domineerivaid, kultuuriliselt jagatud kujutelmi: Mats Traadi romaanis "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" teeb peategelane Ruttar linna õppima pääsemiseks ränki jõupingutusi, suutmata siiski ületada ajastuomaseid bürokraatlikke tõkkeid, ning on määratud masendavasse oleskellu, ajades hobust ringiratast mööda räpast suletud hoovi, et kolhoosi loomadele vett pumbata (Traat 1973). (8) Mari Saadi romaanis "Võlu ja vaim" ei suuda Eed emale kolhoosilauta appi minna, sest lehmad on seal otsekui vangid: "Talle tundus, nagu varjaks see hoone midagi võigast, musta, kurja" (Saat 1990: 48).
Tõsi, hilisnõukogude aastatel hakkas ühismajand pakkuma elu edendamise võimalusi: seal võis hästi teenida, sinna võis saada elamispinna. Kui Ruttar oli Mats Traadi 1973. aasta romaanis kolhoosis kui lõksus, siis Traadi 1980. aasta romaani "Rippsild" peategelane Ola otsustab vastu võtta kolhoosi klubijuhataja koha, sest sellega käis kaasas uue elu alustamise väljavaade, lasteaiakoht lapsele ja erakordne luksus – kolmetoaline korter senise ühiskorteri asemel. Sellegipoolest, kuigi mitmed Eesti NSV ühismajandid jõudsid hiljem jõukale järjele, ei taastanud need paigad kultuurilistes kujutelmades oma mainet kunagi lõplikult. "Rippsilla" Ola läheb kolhoosi tööle mitte sisemise vaimustusega, vaid vajaduse sunnil, ja arutleb ise samas, kas ta oli oma elus kunagi päriselt vaba. Ola rändab ajas tagasi kolhoosieelsesse lapsepõlve: "Olin vaba, kui ema elas ja rukis oli hakis. See oli veel enne kolhoose. Rukkihakid olid kingul reas ja päike paistis ning niidukaelal rohetas ädal ja rehepeksumasin undas talus." (Traat 1979: 126–127)
1980. aastatel ehitati kolhoosides mitmeid arhitektuuriliselt tähelepanuväärseid komplekse (Kalm 2013: 435–438), ent need keskused ei kujunenud ihaldusväärseteks elupaikadeks, millele kultuurilistes kujutelmades võinuks omistada kaheldamatut positiivset väärtust. Kolhoosikeskustes jäi puudu isegi kõige põhilisemast maal oleku tundest: nõukogude kolhoosikultuuri eesmärgiks oli kaotada erinevus maa ja linna vahel, kolhoositöötajatele ehitati kortermaju ja linnalikud kolhoosikeskused muutusid normiks (Rausing 2004). Siiski ei olnud kolhoosi- või sovhoosikeskused tingimata läbinisti nõukogulikud kohad: Eesti maastikes püsisid edasi (ja püsivad ikka veel) eri ajastute lademed, mõisa- ning vabariigiaegsed ehitised säilisid mitmel pool, kandes küll ajastukohaseid funktsioone, ent lisades kohalike elanike tajuvälja ambivalentsi. Näiteks Margus Vihalema Lustivere kolhoosikeskuse kirjelduses (1980. aastatest) näeme mõisaaegsete ja uuemate hoonete kooslust:
[---] endises mõisa meiereis paiknev kolhoosikontor, uusgooti stiilis endine mõisahäärber (kus nõukogude ajal asus kohalik haigla-sanatoorium, olin seal korra kopsupõletikuga ravilgi) ja seda ümbritsev mõisapark; suur ja üsna korratu töökodade ala, selle taga vanade kruusakarjääride ala, mis pakkus seiklusrõõmu ja samal ajal oli mahajäetud ja veidi kõhegi; hajusalt paiknev lautade kompleks, kuhu kuulus kuivati ning veel mitmeid hooneid. (Vihalem 2019: 148–149)
Keskuse elanikud võisid hilisnõukogude ajal olla oma eluoluga üsna rahul – nii mäletab näiteks Astrid Tuisk oma lapsepõlve 1970.–1980. aastate kolhoosikeskuses helgetes värvides, sealne ümbrus oli tema sõnutsi "lastele lausa paradiis" (Tuisk 2019: 132). Kirsti (snd 1976) meenutab samuti lapsepõlve sovhoosikeskuses, mis oli kujunenud endise mõisasüdame ümber, põnevaid mängukohti mõisapargis koos tiikide ja saarekestega, aga ka uude kolmekorruselisse majja kolimisel saadud omaette tuba (e-kiri autorile 7. V 2019). Ent laiemale rahvuskultuuriliste kujutelmade tasandile kolhoosikeskuse paradiis ei jõudnud, (9) eesti kirjanikud kirjeldasid pigem detailselt uutesse linnarajoonidesse kolimise õhinat ja uute paneellinnakute keskkonda.
Küll aga säilis kujutelm – või pastoraalne ideaal – sõjaeelsest talust kui idüllilisest ja maalähedasest paigast, kus elamine tagas otsekui ehedama eksistentsi. Nostalgiline igatsus taluelu järele omandas erilise rolli 1960. aastate lõpust alates; leedu kultuuris kõneldakse ajajärgu "rustikaalsest pöördest" (Davoliūtė 2014), samalaadsed protsessid said alguse ka Eestis, Lätis ning teistes kultuurides nii NSV Liidus kui ka väljaspool. (10) Ühelt poolt oli tegu minevikku kuuluva kujuteldava autentsuse ihalusega, teiselt poolt säilis varasemast ajast pärit talumaastikel – vähemasti linnarahva silmis – omalaadne eluehedus, mida oli võimalik suviti ka tegelikult kogeda. Talud said ihaldusväärseks suvituskohaks, ajastukohaseks elueheduse mudeliks sai looduse, lihtsa eluviisi ja võimalikult "Eesti-aegse" elukeskkonna ühendus. Sellesse kombinatsiooni lisandusid aegamööda modernsed mugavused, külmkapp, elektripliit, radiaator, raadio, televiisor.
Unelmatel pole tarvis peret toita – nostalgilistes visioonides osutuvad esteetilised omadused praktilistest kaalukamaks. Ühe kõneka lausega meenutab Juta Pihlamägi oma (sõjas hävinud) lapsepõlvekodu rajamist: "Vanemad ehitasid Sooru maatükile taluhooned, mäenõlvale rajati saja õunapuuga aed, elumaja ümber istutati hulgaliselt elupuid ja lilli" (Pihlamägi 2003: 44). Pihlamägi ei loenda mitte kasvatatud põllukultuure, vaid mäletab puid ja lilli – nostalgilisest jutustusest jääb mulje, otsekui olnuks kodupaik ehitatud ennekõike ilule mõeldes. Hävinud sõjaeelne kodu toimis veel üksnes nostalgia allikana, mida ei koormanud materiaalsed mured.
Kristiina Ehin kirjeldab külaskäike vanaisa kodutallu:
Kevaditi tuli talle peale kange säina ja vimma isu. Siis sõitis ta Läänemaale mõnda tuttavasse rannakülla kalakaupa tegema. Sel teekonnal käidi ikka vaatamas ka tema metsa uppunud kodutalu – Ristemäe talu. Vanaisa seisis seal tikripõõsaste, pojengide ja kreegipuude vahel, mis olid kasvanud taluvaremetest läbi ja ulatasid talle poolde rinda. Ta seisis ja vaatas. [---]
Vanaisa vaatas ja õunapuud olid õisi täis. Küll saab alles sügisel õunu, kui nüid öökülma ei annaks, kui nüid sooja piaks, arutas ta. Iga kord, kui seal käisime, olid õunapuud ja kreegipuud õites. Õunu ja kreeke korjama ei tulnud aga keegi. Iga kord oli Ristemäel kevad. (Ehin 2013: 15)
Niisugused paigad nagu Ristemäe talu asusid unistuste ja tegelikkuse vahelises ebamugavas ruumis: endine elanik võis veel üksnes õite ilu imetleda, ja ikkagi uitas mõte puuviljasaagi juurde. Vanaisa igatses oma kaotatud kodu ning see igatsus avaldus märksa konkreetsemas himus värske kala järele. Otsekui oleks värskest kalast saanud kodu aseaine – kala oli vähemasti võimalik süüa ja seedida. Kodu aga oli korvamatult kadunud.
Kultuuriliste kujutelmade nostalgilised kihistused püsisid laiemas kultuurimälus visalt, ent nende jaoks, kel polnud enam püsivat sidet tegelike sõjaeelsete kodudega, hakkasid need kihistused irduma elu argipäevast. Sellest, mis kunagi oli olnud elava kultuuri tähtis osa, sai peatükk möödunud aegade nostalgilises narratiivis. Ent mitte ainult – võimalusi möödanikuga suhestuda leidus mitmeid. Vaadelgem lähemalt sõjaeelsete kodude edasikestmise viise – nii materiaalseid kui ka kultuurikujutelmade jagatuid – nende pilgu läbi, kes tulid linnast maale käima 1960.–1980. aastatel. Just seesugust vaadet kohtab enim hilisnõukogude perioodi ilukirjanduses.
Maakodud ja kodu-käijad
Hoolimata kadunud taluelu kujutletud võludest hakkasid nõukogude linnaelu modernsed (kuigi mitmeski mõttes piiratud) mugavused ja linlik elurütm kujundama Stalini ajale järgnenud aastakümnete kultuurilisi norme. Hando Runneli tuntud värsiread ütlevad: "Ei mullast sul olegi enam suurt lugu, / kui kõndima õpid parkettide pääl, / sääl ununeb loodus ja loomise lugu / ja kõrvadest kustub sul põldude hääl" (Runnel 1978: 49). (11) Runneli luuletus kinnistab linnastumisele haiglasliku tooni, linna kolinute sugu ähvardab kängumisoht, veelgi "värdjamaks" jäämine (Runnel 1978: 49) – nagu Tammsaaregi linnaromaanides, ilmneb ka siin linnastumine kui kultuuriline vaesumine: linnaelu on siin kujutatud mingis olulises mõttes puudulikuna.
Ent suvel linnastumisprotsess seiskus: maale saabusid lapsed ja lapselapsed, (12) kodu-käijad, nagu Runnel selle suhte tabavalt on sõnastanud. (13) Linnalastele säilitasid sõjaeelsetes kodudes vanavanemate hoole all veedetud suved sideme mitte üksnes perekonna minevikuga, vaid ka traditsioonipõhise elulaadiga. Kindlasti aitasid need maasuved hoida sidet sõjaeelse iseseisvusaja kultuuriliste hoiakute ja praktikatega. (14) See oli üks nõukogude aja mälurežiime korraldavaid dünaamikaid: sellal kui vanemad hoidusid lastega kõnelemast Stalini ajal juhtunust, (15) võisid vanavanemad jagada mälestusi nõukogude-eelsest ajast ning väljendada otseselt nõukogudevastaseid meeleolusid. (16) Kui ka minevikust ei räägitud, kandus mingit laadi teadmine edasi Eesti ajast pärit mööbli, igapäevaste esemete, teistlaadi tajuilma kaudu. (17) Mitu põlvkonda Baltimaade lastekirjanikke on kirjutanud maal vanaema juures veedetud suvedest; neid kanoonilisi lugusid nautisid ka need lapsed, kelle pered olid kaotanud sideme sõjaeelsete kodudega. (18) Siin erinesid põliseestlaste elustiilid ja kujutelmad nõukogudeaegsete uusasukate omadest, kelle jaoks oli kommunismiehitus alanud 1920. aastatel ning kel elav side varasemate traditsioonidega oli hilisnõukogude perioodiks kas katkenud või oluliselt nõrgenenud.
Sõjaeelsest ajast pärit kodudes segunesid mälestused iseseisvuse ajast, stalinismiajastu traumade jäljed, aga ka nõukogude perioodi argised asjad (värske ajaleht laual). Need olid kodud, kus mineviku jätkuvat kohalolu oli tunda nii vanaemade mälestuste kui ka sõjaeelsete materiaalsete objektide kaudu. Mujalt tulnutele tundus, otsekui poleks need paigad kehtiva ühiskonnakorraga sünkroonsed. Samal ajal ei peaks seda olukorda liigselt romantiseerima: sõjaeelseid kodusid ei pruukinud vahetud omanikud tingimata näha nostalgilise pilguga. Lagunevatest majadest oli saanud ka probleem – kuidas leida ehitusmaterjali lekkiva katuse parandamiseks? Mis siis, kui seinapalgid on läbi mädanenud? Nostalgilise kihistuse võisid enda alla matta uuema aja praktilised vajadused. Raivo (snd 1942) meenutab, kuidas maale tädi juurde jõudes ootas ees nimekiri tegemist vajavatest töödest ja tädi oli muidugi sügavalt puudutatud, kui noor abielupaar otsustas endale osta suvekoduks omaenda maamaja, selle asemel et suved tädi juures veeta (intervjuu, juuli 2018). Samal ajal võisid intensiivsed lühiajalised töörügamised pakkuda ka siirast rahuldust – töö sai ära tehtud. Jaan Kruusvalli novell "Ühe inimese päevik" kirjeldab külaskäiku maale kui omalaadset maskuliinsuse pühitsust, kus mees ajab jõuliselt korda lahendamist ootavad probleemid, riisub heina kokku, lõikab hobusel kabjad, püüab vankrit parandada – teeb ära uskumatu hulga töid, samal ajal kui naispere ahhetab ja teenindab tagaplaanil. "Mulle töö meeldis. Meeldis isegi see, kuidas higi voolas. Las aurub organismist viin ja nikotiin, mõtlesin ma. Õhtul paneb ämm jälle pekki pannile, mis nii elul viga." (Kruusvall 1973: 99–100) (19)
Suurem osa nõukogude-eelseid kodusid püsis nõukogude perioodi jooksul suhteliselt muutumatuna. Tihtipeale tehti vaid kõige hädapärasemaid parandustöid – üksnes sedavõrd, et maja kokku ei variseks, kuna majaomanike jõupingutused nurjas alatasa ehitusmaterjalide nappus. "Vanad talumajad olid ettekavatsematult traditsioonilised, neid oli hoitud muutumatuna läbi nõukogude aastate vaesuse ning need moodustasid jõulise kontrasti moodsate, kuigi samavõrd hooletusse jäetud kortermajadega külakeskuses," kirjeldab Sigrid Rausing (2004: 10). (20) Nende jaoks, kes saabusid külla linnade uusrajoonidest, mõjusid talumajad nõukogude-eelse mineviku kehvasti hooldatud monumentidena.
Sõjaeelsed kodud olid mõistagi dünaamilised paigad, kus kõikvõimalike "kummitavate" mälupiltide tähendused ajapikku muutusid. Uued kogemused ladestusid minevikutraumade peale. Väljasurevas külas asuva vana talumaja ostsid linnaelanikud, kes ei tahtnud selle minevikust midagi teada. Elavast külast sai vaikne suvituskoht, mille uued asukad pärisid küll järjepidevuse tunde, ent ilma ajaloo ebakodususeta. Jaan Kruusvalli novellis "Sortsi leib" (1973) veedab Antu nädalaid ühes seesuguses külas, õe äsja ostetud ja pooleldi lagunenud majas; küla püsielanikest on alles vaid Meeta, Antu kaugelt sugulane. Meeta töötab hommikust õhtuni, Antu kõnnib ringi ja jälgib suvitajaid:
Kõik need võõrad inimesed olid kõvad kalamehed: nad pidasid meres põhjaõngi sees ja loopisid karidel lanti. Naised aga käisid lastega marjul: korjasid maasikaid ja mustikaid. Neil kõigil oli oma kindel tegevus. [---] Neil teistel inimestel olid väikesed raadiod, mis üürgasid rannas kividel ja pilliroos. (Kruusvall 1973: 74)
Antu vaatab võõraid eemalt. Tal endal pole maal kaasas ei raadiot, ajalehti ega raamatuid, ta lebab rannas, ujub, jalutab, aitab Meetat, matab hobuse, ronib kirikutorni. Aegamööda sulab ta üha rohkem kokku mere ja maastikuga:
Ta keeras end selili. Lained lõid tal üle pea ja suhu tungis soolast vett. Ta sülitas selle jälle välja. Suur meri õõtsus tema keha all ja selles oli tunda ookeani hingamist ning jõudu. See oli suur vesi. Siis ta sukeldus. Põhjani oli mitu meetrit. Kui ta mööda põhja ujus, paitasid vetikad ta kõhtu. Ta nägi suurt kivikammeljat. Nagu välk sööstis see tema eest minema. (Kruusvall 1973: 77)
Antu tunneb ennast tugevamana ja puhtamana (Kruusvall 1973: 87). Looduse, maaelu puhastav ja elustav mõju – see oli üks olulisi ajastu kujutelmi, kõrvuti teise, mõnevõrra iroonilise vaatega suvitajatesse, kes seda puhtust ja eluärksust on taga otsima tulnud, aga samal ajal veavad endaga kaasa maal ülearusena mõjuvat linlikku modernsust, millest nad enam vabaneda ei suuda. Antu tüüpi "tegelikult ka elustunud" tegelased on tihtipeale mingit jätkuvusliini pidi maakohaga seotud: Antu vanemad on maetud sinnasamasse kalmistule. Taluelu ja -inimeste eluehedus kõrvuti linnavurlede poosetamisega – selle vastanduse mängisid kuulsaks Ervin Abel, Lia Laats, Karl Kalkun jt filmis "Siin me oleme", kus poosekas linnamaadam ja tema kuulekas abikaasa saabuvad Muhumaale puhta looduse rüppe puhkama. Film põhines Juhan Smuuli kogu "Muhu monoloogid" (1968) juttudel (21) – suvitajate ja maa- või saarerahva vastandus ning linnainimeste puutumatu looduse ihalus (ja selle naljaks pööramine) ulatus tagasi vähemalt 1960. aastatesse.
Teine levinud tolleaegne maakodu kujutelm suutis täiesti kustutada nõukoguliku modernsuse, unustada traktorid, joodikud, linna, ja kirjutada maast ajatus vaimulaadis, luues inimese, töö ja maa poetiseeritud ühenduse. Selle laadi meistriks sai Hando Runnel. Tema luuletuste viisistuste kaudu levis see laialt rahva teadvusse, ehk teisipidi – kuna Runnel tabas midagi olulist ajastu igatsuste ja unistuste tasandilt, said tema luuletuste viisistustest ajastu hitid. (22) Runneli 1978. aasta 200-leheküljelises koondkogus "Kodu-käija" leidub vaevalt paar viidet muutustele maaelus. Valdav on ajatu maa- ja kodukujutus, rusked piimakarjad, künnivaod, herneaed, lepistikud, lambad tallis, talulaut, savikauss ja hapnev piim, laste lumivalged saunasärgid, kaltsukangad põrandal, kirikukellad – kõik kokku "ikka see talutare" (Runnel 1978: 65). (23) Ehk üks tabavamaid jätkuvuse väljendusi leidub luuletuses "Üks naine lehmaga läks üle mäe" (varem avaldatud 1967. aasta kogus "Laulud tüdrukuga"):
Üks naine lehmaga läks üle mäe,
Nii aastaid läks, nii läheb iga päev.
Ja tõusku luik või tähelaev,
ei unune see lihtne maine vaev –
üks naine lehmaga läks üle mäe.
(Runnel 1978: 74) (24)
Müütilisele maamudelile võis teisal lisanduda ka kahetsust ja distantsi – tõdemust, et see maailm on nüüdseks kadunud. Runneli luules leidub ka seesuguseid meeleolusid, ent ehk kõnekamalt ja mitmekihilisemalt võtab hääbumise ja kao teema kokku Mati Undi visioon surevast talust. 1973. aasta lühipala "Igavesti surev talu" on undilikult mitmekihiline. Siin on talu, mis jääb igaveseks surema, aga ei sure kunagi lõplikult – aastad mööduvad, talu sureb endiselt. Minajutustaja jalutab majas ringi kui "laiba kõhus, surnu sisemuses" – või ehk maja siiski hingab veel, nagu elusad majad hingavad? Minajutustaja kujutab ette filmitegemist talu lõppematust suremisest: "Päike tõuseks ja läheks looja, rohi tärkaks ja koltuks, lumi sajaks ja sulaks, aga surev talu oleks oma suremises surematu, ja sellega oleks ometi kord tõestatud, et protsess on üheaegselt liikumine ja paigalseis" (Unt 1985: 185). Surevat talu pole siin idealiseeritud: talus oli elanud joodik, ruumid on haisvad ja hallitanud, minajutustaja ise linnainimene, kelle esteetilis-filosoofiline huvi sureva talu vastu on nostalgiast vaba. "Mina elan linnades," teatab jutustajahääl, distantseerudes "kolkast", kus ta ülemäära aega veeta ei kavatse (Unt 1985: 185).
Undi eneseteadliku minajutustaja pilk oli enesekindlalt eemalolev ja võis sellisena mõjuda võõristavalt elitaarsena, ent jutustus avaldas siiski ka paljude seisukohta: sureb jah, aga see on võõras surm; mul pole siin muud teha kui hääbumist kaameraga jäädvustada. Runneli 1970. aastate luulest leiame aga ka üleskutse kadunu ja käest lastu uuesti ellu äratamiseks. Las noored tulla ja alustada uuesti: "Oh tule noor ja tugev mees / [---] / Tee veskikivid teravaks, / löö aknad puhtaks, säravaks, / küll tuleb rahvas rõõmuga / siis kõrge veskikoormaga." (Runnel 1978: 75) (25)
Tõsi, Runneli luuletuse võtab kokku esimese salmi, mahajäetud veski kujutuse kordus, andes nii aimu, et eelnenud kutse jäi vastuseta. Luuletuse populaarseks saanud viisistuses aga korratakse lõpus "oh tule noor ja tugev mees", nii et kõlama jääb üleskutse uuestisünnile. Seda kutset mõisteti 1980. aastatel nii sõnasõnaliselt (noored, tulge maale!) kui ka metafoorselt Eesti uuestisünni tähenduses. (26) Las noor mees tuleb ja paneb veskirattad veerema, las koorma kõrval kõndiv neid tuleb temaga veskisse elama – see on unistus "Tõe ja õiguse" alguslehekülgede stiilis: maa, töö ja koduse õnne ühendus. Selline visioon suutis 1980. aastatel leida laia kõlapinna ja saada ajastu rahvusluse üheks tuumkujutelmaks. Kuna see kujutelm seisis lahus modernse ajastu tegelikkusest, oli selge, et peale iseseisvumist pidi saabuma tagasilöök ja pettumus. (27)
Taluteema lõpetuseks tasub veel kord meelde tuletada, et mitte kõik talud ei jäänud tühjaks, mitte kõik lapsed ei kolinud linna elama. Elu perekonnatalus oli paljudele (ja on ikka veel ka XXI sajandil) endiselt argine enesestmõistetavus, kuhu nõukogude ajal lisandus siiski ühismajandi tegelikkus. (28) Elu veeres oma argises loomulikkuses. Tehti tööd, elati. Sõjaeelsest ajast pärinevad kodud pakkusid jätkuvus- ja ühtekuuluvustunnet, arusaama kodust kui kestmisest, ja seda nii püsielanikele kui ka kodu-käijaile. Isiklikus vaates võisid need kodud asuda nii maal kui ka linnas. Rahvuslike, jagatud maakodu-kujutelmade hulgas troonis aga maa ja talukodu nostalgia, mis ühelt poolt seostus traumaatiliste muutustega, kolhooside rajamisega, küüditamistega, uue ühiskonnakorraldusega, teiselt poolt üldisema linnastumise ja modernsuse võidukäiguga, mis eesti kultuuriruumis oli alanud enne Teist maailmasõda. Vargamäe Andrese ajad olid möödas juba selleks ajaks, kui Indrek "Tõe ja õiguse" viiendas osas tagasi Vargamäele pöördus. Kujutelm jõudu andvast maast säilis siiski moderniseerumisele ja ühiskondlikele muutustele vaatamata – või ehk just reaktsioonina sotsiaalpoliitilistele protsessidele. 1960.–1980. aastatel võis luuletada ja laulda sellest, kuis üks naine lehmaga läheb üle mäe, olgugi et kolhoosipõldudel lõikasid vilja kombainid ja maailmaruumis vihisesid sputnikud. Ja nii ta oligi: üks naine lehmaga kõndis ikka veel varahommikuti heinamaale, olgugi et sealt edasi tuli suunduda kolhoosipõllule.
Epp Annus (snd 1969), PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur (Vanemuise 14, 51003 Tartu), [email protected]
Laiemat käsitlust, mis hõlmab ka nõukogudeaegse linnakorteri ja ajastuomase suvilaehituse, vt Annus 2019 (ilmumas), peatükk 7. Nii siinne kirjutis kui ka viidatud monograafia peatükk on siiski vaid suurema, seni lõpetamata uurimisprojekti sissejuhatus.
Uurimisprojektis kasutatud omaelulooliste allikate hulka kuuluvad avaldatud elulooraamatud ja lühemad esseed (nt Eesti Kirjandusmuuseumi kogumisvõistluste kogumikud), aga ka Eesti Rahva Muuseumi küsitluste "Asjad minu elus" (1996) ning "Kodu ja pere" (1993) vastused. Kuna selle artikli kirjutamisega paralleelselt koostasin kogumikku "Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad" (Annus, Melts 2019), siis viitan sageli kogumiku esseedele. Kogu selle materjali juures tuleb teadvustada, et nii nimetatud kogumiku autorid kui ka Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi omaeluloolise materjali saatjad kuuluvad n-ö kirjutamishuvilisse elanikkonda – täielikku ülevaadet "eesti eludest" nende põhjal ei saa. Olen materjali täiendanud ka intervjuudega, aga nende osakaal kogu uurimuses on praeguse seisuga suhteliselt väike. Omaeluloolise ainese juures tuleb muidugi alati silmas pidada mälu valikulisust ja mäletamise kogukondlikke aspekte (teatud tõlgendusstrateegiate domineerimist kindlal ajajärgul, kirjutajate põlvkondlikku kuuluvust).
Ingliskeelsete tsitaatide tõlked siin ja edaspidi – Aet Varik.
Kultuurilistest kujutelmadest olen pikemalt kirjutanud Annus 2016.
Vt ka perekond Viigi lugu (Viik 2003: 264). Luule Epneri pere ennesõjaaegses kodus seadsid end sisse raudteelased, ent perel õnnestus see üsna uskumatul viisil uuesti üle võtta (Epner 2019: 40–41).
Samalaadsed protsessid toimusid kõikjal üle Nõukogude Liidu. Kollektiviseerimisest Eesti NSV-s annab põhjaliku ülevaate Feest 2007.
Eesti Rahva Muuseumi 1993. aasta küsitluse "Kodu ja pere" ja 1996. aasta küsitluse "Asjad minu elus" vastustes leidub mitmeid kirjeldusi nõukogudeaegsest elust asuniku- või põlistalus: nt Alice (snd 1903) elas rehielamus (ERM KV 805:17/207–215), Evi (snd 1925) ümarpalkidest talumajas keset suuri metsi (ERM KV 805:18/216–231).
Romaan lõpeb siiski (pealtnäha) lootusrikkal noodil: kolhoosile on tellitud elektripump, samal ajal tunneb lugeja romaani lõpuks, et seda on liiga vähe ja see tuleb liiga hilja, et leevendada Ruttari (ja lugeja) üleüldist pettumust.
Erandeid muidugi oli, näiteks Tallinna näidislinnuvabrik-sovhoos oli üks 1980. aastate suuri ja laialt teatud edulugusid.
Krisztina Fehérváry osutab sarnastele protsessidele Ungaris (Fehérváry 2013: 5–6).
Selle luuletuse laulis tuntuks ansambel Ruja.
Aili Aarelaid paigutab laste suveks maale saatmise traditsiooni alguse Eestis 1930. aastatesse. Aarelaid ise meenutab, et tema emal maal sugulasi polnud, sestap üüris ema endale ja lapsele võõraste talus pööningutoa. (Aarelaid-Tart 2012: 143)
"Kodu-käija" on Runneli 1978. aasta luulekogu pealkiri, mis viitab linnaelaniku suhtele maakoduga. Runnel oli ka ise hakanud linnameheks ja maal kodu-käijaks. Siinne arutelu liigub teises suunas Leo Luksi samuti kodukäijateemalisest arutelust (Luks 2018). Luksi kodukäija on õõvastav ja kummituslik; mina kasutan väljendust kodu-käija Runneli jälgedes ennekõike kodus käimise tähenduses; vt sama kasutust ka Talivee 2009. Selles tähenduses on kaasnev tunneteskaala mitmekesisem, kummituslik õhkkond on vaid üks võimalikke varjundeid. Luks analüüsib Runneli luuletust "Lähed kodust või tuled koju", mis "püsib ebaõdususe piiril" (Luks 2018: 187): nälginud kojutulijat ei ole teiste koduste jaoks justkui olemaski. Minu mulje järgi on selline kergelt õõvastav kujutelm Runneli loomingus pigem erandlik.
Oma maalapikest hariti mitmel pool edasi sõjaeelsel viisil. Raivo (snd 1942) meenutab, et hobustki oli kolhoosist raske saada, traktorist rääkimata (intervjuu, juuli 2018). Mõnel pool aitas siiski traktor kartulivaod lahti ajada ja heina kokku vedada; väiksemal oma pere maalapil kaarutati heina sageli masina abita.
Uku Lember on sellise hoiaku sõnastanud eesti-vene segaperekondade kontekstis: "Üksikasjalikke teadmisi minevikust ei peetud väärtuslikuks kultuuriliseks kapitaliks" (Lember 2016: 179). Suhtumisi oli erinevaid, ent ilmselt domineeris hilisnõukogude ajal pigem keerulistest aegadest vaikimine.
Anu (snd 1964) mäletab palju vanaema räägitud lugusid (intervjuud, juuli 2015, 2016). Vt ka Leena Kurvet-Käosaare mälestusi oma linnavanaemast (Kurvet-Käosaar 2019). Minu enda isapoolne vanatädi oli otseselt ja demonstratiivselt vaenulik "vene võimu" suhtes, emapoolne vanatädi aga jutustas lastelaste palvel sageli Siberi-lugusid.
"Asjade ainulaadne keel võib aidata ületada kultuuridilemmasid ja võimaldada säilitada kultuuri järjepidevust," kirjutab Anu Kannike (2005: 77).
Indrek Koffi lasteraamat "Kui ma oleksin vanaisa" annab tunnistust selle mudeli jätkuvast tähtsusest eesti kultuurilistes kujutelmades. Koffi raamatus kujutleb väike poiss end just nimelt niisuguse maavanaisana, kelle pool elab suvel terve hulk lapselapsi (Koff 2013). Loo inspiratsiooniallikaks on Koffi enda vanaisa ja hilisnõukogude ajal maal veedetud lapsepõlvesuved.
Minategelane elab linnas kergekoelist, alkoholirohket, eetiliselt üsnagi küsitavat elu. Lugeja ei suuda uljast töörügamist päris tõsiselt võtta, kolhoosi hooletusse jäetud hobuse kapjade lõikamise stseen aga toob loosse soojust ja hoolivust.
Sigrid Rausing tegi Eesti külades välitöid aastail 1993–1994.
Film valmis 1978. aastal, esilinastus toimus 1979. aasta 1. jaanuaril. Film on vändatud Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel, ent materjali on ammutatud ka teistest "Muhu monoloogidest".
Jaan Kaplinski hilisnõukogude aja luule pakub toreda kontrasti oma elukujutuse lihtsusega ja rõhutatult argise väljenduslaadiga, millele vahel liitub kosmiline mõõde: "Öösel kusel käies / nägin esimest korda linnuteed" (Kaplinski 1985: 89). Kaplinski luule kodukujutuse analüüsi vt Soovik 2013, 2015.
Varasemates kogudes on viiteid kolhoosiajale rohkem, "Kodu-käija" valikust on need kõrvale jäetud.
Elle-Mari Talivee on osutanud Runneli luuletuste maakujutuse tsüklilisusele (Talivee 2009). Selles luuletuses ilmneb tõepoolest eluringi tsüklilisus selgesti. Minu lugejakogemus seda siiski Runneli maaluule keskse, pidevalt korduva tunnusena ei tajunud, pigem lugesin maaelupilte kui igavest olevikku: aeg ei liigu tuleviku suunas, vaid kristalliseerub eenduvates hetkedes ja stseenides.
Varem ilmunud kogus "Lauluraamat ehk mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks" (1972).
Mäletan, kuis ma lapsena kuulasin neid lauluridu siira lootusega, et ehk keegi läheb ja teebki veski korda, mõtlemata, et enam pole kuskilt võtta neidki, kes koormaga veskile sõidaksid.
Pettumus väljendus ikka veel kuulduvates süüdistustes, nagu oleks uus Eesti Vabariik hävitanud Eesti küla – otsekui oleks võimalik XX sajandi lõpul või XXI sajandil naasta XX sajandi alguse põllumajanduslike meetodite juurde. Kujutelm veskimehest, kes tuleb ja paneb asjad käima, elab edasi, viimasel paaril aastakümnel saab seda seostada ideega toota rohelist energiat: vt nt https://kodus.ee/artikkel/maa-kus-aeg-seisab-ja-vesi-voolab-mooda (9. V 2019).
Eesti Rahva Muuseumi 1996. aasta küsitluslehe täitnute hulgas oli rohkelt neid, kes toona ikka veel elasid nõukogude-eelses maamajas: Lembit (snd 1924) elas 1930. aastatel ehitatud talus (ERM KV 811:7/123–135); Eha (snd 1926) elas paari sajandi vanuses rehielamus (ERM KV 813:121/57–88); Maarjus (snd 1981) elas "suures ja vanas majas" (ERM KV 805:1/11–16); Eva (snd 1982) elas talumajas (ERM KV 805:7/89–103); Ilmar (snd 1928) 1928. aastal ehitatud maamajas, mille ehitamisel oli eeskujuks kohalik uus koolimaja (ERM KV 805:12/142–158) jne.
Kirjandus
Käsikirjalised allikad
Eesti Rahva Muuseum (ERM)
KV – Korrespondentide vastused. 1996. Asjad minu elus.
O r a s, Rein, O r a s, Anne 2013. Kodu loomine nõukogude ajal. Digitaalne käsikiri perekonna ja artikli autori valduses.
Intervjuud
Raivo (nimi muudetud, snd 1942). Juuli 2018.
Anu (snd 1964). Juuli 2015, 2016.
Kirsti (snd 1976). E-kiri autorile 7. V 2019.
Kirjandus
A a r e l a id-T a r t, Aili 2012. Nõukogude aeg nähtuna erinevate mälukogukondade silmade läbi. – Acta Historica Tallinnensia, nr 18, lk 142–158.
A n n u s, Epp 2016. Armastusest. Tõerežiimid, kultuurilised kujutelmad ja kehaline ilmakogemus. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 17–18, lk 124–139.
A n n u s, Epp 2019. Sotskolonialism Eesti NSV-s. Võim, kultuur, argielu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (ilmumas).
A n n u s, Epp, M e l t s, Brita (koost) 2019. Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad. Tallinn: EKSA.
C r o w l e y, David, R e i d, Susan E. 2002. Socialist spaces: Sites of everyday life in the Eastern bloc. – Socialist Spaces: Sites of Everyday Life in the Eastern Bloc. Toim D. Crowley, S. E. Reid. Oxford–New York: Berg, lk 1–22.
D a v o l i ū t ė, Violeta 2014. The Making and Breaking of Soviet Lithuania: Memory and Modernity in the Wake of War. London–New York: Routledge.
D a v o l i ū t ė, Violeta 2016. The Sovietization of Lithuania after WWII: Modernization, transculturation and the Lettered City. – Journal of Baltic Studies, kd 47, nr 1, lk 49–63.
E h i n, Kristiina 2013. Paleontoloogi päevaraamat. (Aja lugu.) Tartu: Petrone Print.
E p n e r, Luule 2019. Kaks lapsepõlvekodu. – Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad. Koost Epp Annus, Brita Melts. Tallinn: EKSA, lk 39–54.
F e e s t, David 2007. Zwangskollektivierung im Baltikum: Die Sowjetisierung des Estnischen Dorfes 1944–1953. Köln: Böhlau.
F e h é r v á r y, Krisztina 2013. Politics in Color and Concrete: Socialist Materialities and the Middle Class in Hungary. Indiana University Press.
K a l m, Mart 2013. Modernistliku ehitatud keskkonna kujunemine (1955–1960. aastad). – Eesti kunsti ajalugu 6, I osa. 1940–1991. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 414–438.
K a n n i k e, Anu 2005. Privaatsuse otsinguil. Üksikisiku strateegiad ja kultuurimuutused Nõukogude Eestis. – Võistlevad õnned. Elukeskkond külma sõja perioodil. Constructed Happiness. Domestic Environment in the Cold War Era. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 16.) Koost Mart Kalm, Ingrid Ruudi. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut, lk 77–83.
K a p l i n s k i, Jaan 1985. Õhtu toob tagasi kõik. Tallinn: Eesti Raamat.
K o f f, Indrek 2013. Kui ma oleksin vanaisa. Tallinn: Päike ja Pilv.
K r u u s v a l l, Jaan 1973. Armastuse esimene pool. Tallinn: Eesti Raamat.
K u r v e t-K ä o s a a r, Leena 2019. Memme ja Taadi maailmad. – Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad. Koost Epp Annus, Brita Melts. Tallinn: EKSA, lk 60–73.
L a c a n, Jacques 1966. Le Stade du Miroir comme Formateur de la Fonction du Je. – J. Lacan, Écrits. Paris: Seuil, lk 93–100.
L e m b e r, Uku 2016. Inter-generational transmission of pasts in late Soviet Estonia: Oral history perspective in inter-marriage setting. – Generations in Estonia: Contemporary Perspectives on Turbulent Times. (Approaches to Culture Theory 5.) Toim Raili Nugin, Anu Kannike, Maaris Raudsepp. Tartu: University of Tartu Press, lk 159–187.
L u i k, Viivi 1985. Seitsmes rahukevad. Tallinn: Eesti Raamat.
L u k s, Leo 2018. Ebaõdus kojutulek eesti kirjanduses. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 177–198.
M i r o v, Boris 1968. Kodukultuurist. – Kunst ja Kodu, nr 3, lk 1–3.
P i h l a m ä g i, Juta 2003. Juta Pihlamägi. Sünniaasta 1927. – Eesti rahva elulood. III osa. Elu Eesti NSV-s. Koost Rutt Hinrikus. Tallinn: Tänapäev, lk 44–54.
R a u s i n g, Sigrid 2004. History, Memory, and Identity in Post-Soviet Estonia: The End of a Collective Farm. Oxford: Oxford University Press.
R u n n e l, Hando 1978. Kodu-käija. Tallinn: Eesti Raamat.
S a a t, Mari 1990. Võlu ja vaim. Tallinn: Õllu.
S o o v i k, Ene-Reet 2013. Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 12, lk 91–105.
S o o v i k, Ene-Reet 2015. Kodukoht ja teeleidmine. Kaplinski kirjutatust. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 73–87.
T a l i v e e, Elle-Mari 2009. Minek maalt linna. Kodu-käija staatus. – Minemise pidevus ja astumise katkendlikkus. Hando Runnel 70. Toim Õnne Kepp, Elo Lindsalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 53−64.
T a m m s a a r e, A. H. 1981 [1926]. Tõde ja õigus. I. – A. H. Tammsaare, Kogutud teosed 6. Tallinn: Eesti Raamat.
T r a a t, Mats 1973. Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga. Tallinn: Eesti Raamat.
T r a a t, Mats 1979. Rippsild. Tallinn: Eesti Raamat.
T u i s k, Astrid 2019. Minu lapsepõlvekodu ja kodutunne. – Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad. Koost Epp Annus, Brita Melts. Tallinn: EKSA, lk 132–139.
U n t, Mati 1985. Igavesti surev talu. – M. Unt, Valitud teosed 2. Tallinn: Eesti Raamat, lk 184–185.
V i h a l e m, Margus 2019. Ühe minevikuutoopia tähendusväljast. Kodukogemus nõukogude ühismajandis. – Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad. Koost Epp Annus, Brita Melts. Tallinn: EKSA, lk 143–151.
V i i k, Tõnu 2003. Tõnu Viik. Sünniaasta 1939. – Eesti rahva elulood. III osa. Elu Eesti NSV-s. Koost Rutt Hinrikus. Tallinn: Tänapäev, lk 263–278.
V i i r e s, Ants, V u n d e r, Elle 1998 (toim). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Y o u n g, Iris Marion 2001. House and home: Feminist variations on a theme. – Feminist Interpretations of Martin Heidegger. Toim Nancy Holland, Patricia Huntington. University Park: Pennsylvania State University Press, lk 252–288. | Epp Annus. Maakodu Eesti NSV-s – kultuurilised kujutelmad ja argised asjad | https://kultuur.err.ee/954848/epp-annus-maakodu-eesti-nsv-s-kultuurilised-kujutelmad-ja-argised-asjad | Keel ja Kirjandus pakub seekord jaanipäevalugemist maakodudest ENSV-s. |
Jaapani viis avapoolajal juhtima Koji Miyoshi, kuid seitse minutit hiljem viigistas Uruguay eest VAR-iga määratult penaltist seisu Luis Suarez. Teisel poolajal viis Jaapani taas ette Miyoshi täpne tabamus, kuid Jose Maria Gimanez viigistas uuesti seisu nurgalöödust peaga sahistatud väravast.
Jaapan pääses Copa Americale mängima teist korda külalismeeksonnana. 1999. aastal neid edu ei saatnud ning alagrupifaasist edasi ei pääsetud. 20 aastat hiljem mängib Jaapani koondis noorenenud koosseisus, kuid tiitlikaitsjatele siiski vastu ei saadud. Koondisesse kuulus ka Madridi Realiga viieaastase lepingu sõlminud Takefusa Kubo.
C-alagrupis hoiab esikohta Uruguay, kel on neli punkti. Järgnevad Tšiili (3), Jaapan (1) ja Ecuador (0). | Uruguay kaotas Copa Americal Jaapani vastu punkte | https://sport.err.ee/954845/uruguay-kaotas-copa-americal-jaapani-vastu-punkte | Lõuna-Ameerika suurturniiri Copa America C-alagrupis tuli Uruguayl leppida Jaapani meeskonnaga 2:2 viigiga. |
Leetrite leviku tõttu nii Euroopas kui Eestis on hüppeliselt suurenenud täiskasvanute soov end leetrite vastu vaktsineerida. Vahepeal sai vaktsiin Eestist otsa, kuid ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo vaneminspektori Klara Saare sõnul saabus neljapäeval Eestisse 1568 annust leetrite vaktsiini.
"Tänase päeva jooksul peaks need üle Eesti tervisekeskustesse ja vaktsineerimiskabinettidesse jõudma. Müügiloa hoidja kinnitusel toimub järgmine tarne leetrite vaktsiini juuli keskel," lisas Saar.
Eestis on sel aastal haigestunud leetritesse 21 inimest, viimati nakatusid kaks Lääne-Tallinna keskhaigla töötajat ja haiglas viibinud alla aastane laps.
Leetrite esimesed haigusnähud on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.
Lapsi vaktsineeritakse Eestis ühe- ja 13 aastaselt MMR-vaktsiinidoosiga, mis annab pikaajalise kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Lapsi vaktsineeritakse tasuta.
Täiskasvanutest peaksid end kahe MMR-vaktsiinidoosiga uuesti vaktsineerima need, kes on vaktsineeritud ainult ühe doosiga või kes said kaitsesüsti ajavahemikus 1980-1992. Eriti tähtis on see juhul, kui inimene reisib palju, tema peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi, peres on alla üheaastaseid lapsi või rasedaid või ta töötab mõnes raviasutuses. Kahe doosi vahele peab jääma vähemalt üks kuu.
Raseduse ajal MMR-vaktsiini teha ei tohi ja pärast vaktsineerimist soovitatakse ühe kuu vältel rasestumisest hoiduda. Vaktsiini ei tehta ka immuunpuudulikkusega inimestele. | Vahepeal otsas olnud leetrivaktsiin jõuab taas tervisekeskustesse | https://www.err.ee/954842/vahepeal-otsas-olnud-leetrivaktsiin-jouab-taas-tervisekeskustesse | Juunis sai leetrivaktsiin Eestis otsa, kuid nüüd on uus partii kohal ja reedese päeva jooksul peaksid need vaktsineerimiskabinettidesse ja tervisekeskustesse jõudma. |
Mertsina ütles BNS-ile, et madalam Euribor on kindlasti positiivne nendele kodulaenu võtjatele, kelle laenuintress ei ole fikseeritud Euribori nulltasemel.
"Nendel klientidel, kel see on fikseeritud, Euribori liikumine nullist allpool mõju ei avalda. Kui madalate turuintressimäärade kõrvale panna kiiresti kasvavad palgad, sealhulgas ka hinnakasvuga korrigeeritud reaalpalgad, siis peaksid kodulaenud palga suhtes vähemalt lähiajal soodsad püsima. Madalad laenuintressid koos kiire palgakasvuga aitavad omakorda hoida nõudlust eluasemete järele," rääkis ökonomist.
Mertsina selgitas, et euroalal on palgakasv küll kiirenenud ning inflatsiooni kiirenemise ootused tõusnud, kuid baasinflatsioon, tarbijahindade kasv ilma energia ja toiduta, on viimase kolme aasta jooksul püsinud vaid ühe protsendi juures.
"Kuigi euroala üldinflatsioon eelmisel aastal kiirenes, on see käesoleval aastal taas aeglustunud. Kokkuvõttes on Euroopa Keskpagal (ECB) raskusi oma inflatsioonitaseme eesmärgini ehk kahe protsendi lähedale jõudmisega. See näitab, et keskpangal võib vaja minna täiendavaid stiimuleid ehk rahapoliitika lõdvendamist," märkis Swedbanki peaökonomist.
Euribor hakkas taas langema juba mai lõpus, kuid sel nädalal, pärast ECB presidendi Mario Draghi kõnet, liikus see veelgi järsemalt allapoole, jõudes madalaimale tasemele.
"Ka turg ootab Euribori alanemist. Draghi kõnest selgus, et keskpank on valmis rahapoliitikat oluliselt lõdvendama, et aidata hinnakasvu kiirendada ja majanduskasvu ergutada," lisas Mertsina.
Draghi rääkis teisipäeval keskpanganduse foorumil Portugalis, et valitsused peaksid liikuma kiiremini ühise eelarve loomise poole, mis aitaks toime tulla majanduslike šokidega ja toetaks hinnastabiilsust euroalal. Ta lisas, et ECB tähtsus euroala stabiilsuse hoidmisel on muutunud liiga suureks ja, et valitsused peaksid kasutama oma eelarveruumi, et sellest protsessist osa võtta.
Kui maikuu alguses oli kuue kuu Euribor -0,232 protsendil, siis juunikuu alguseks langes see -0,254 protsendile ning selle nädala kolmapäevaks koguni -0,299 protsendile. | Ökonomist: intressimäärad võivad jääda negatiivseks pikemaks ajaks | https://www.err.ee/954844/okonomist-intressimaarad-voivad-jaada-negatiivseks-pikemaks-ajaks | Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul võivad turuintressimäärad jääda negatiivseks tõenäoliselt pikemaks ajaks. Kuue kuu Euribor langes kolmapäeval ajaloo madalamale tasemele -0,299 protsendile. |
Erakonda Au Teenida Riiat esindav Turlais sai linnapeaks alles kolm nädalat tagasi pärast pikaaegse linnapea Nils Ušakovsi ametist lahkumist, vahendas Läti ringhääling.
Umbusaldamine läks läbi väga napilt - Turlaisi toetas 29 saadikut, kuid tema umbusaldamist soovis 31 volikogu liiget.
Turlais oli enne linnapeaks saamist pikka aega linnavolikogu korruptsiooniennetuskomisjoni esimees. 30. mail valiti ta linnapeaks pärast seda, kui erakonna Koosmeel juht Ušakovs osutus Euroopa Parlamenti valituks.
Samas oli Ušakovs juba enne seda Läti keskkonna- ja regionaalarenguminister Juris Puce poolt tagandatud seoses korruptsiooniskandaaliga, mis puudutab ühistranspordiettevõtet Rigas Satiksme. Ušakovs lubas otsuse edasi kaevata ja nimetas tagandamist seadusevastaseks, kuid astus siis lõpuks ise ametist tagasi.
Korruptsiooniskandaalid seoses linnale kuuluvate ettevõtetega, mis Ušakovsile saatuslikuks said, kestavad edasi.
Turlaisi linnapeaks saamise ja umbusaldamisega samaaegselt on Läti suurimas opositsiooniparteis Koosmeel käimas ka märkimisväärne võimuvõitlus. | Riia uus linnapea jõudis ametis olla vaid kolm nädalat | https://www.err.ee/954840/riia-uus-linnapea-joudis-ametis-olla-vaid-kolm-nadalat | Riia linnavolikogu avaldas neljapäeval umbusaldust värskele linnapeale Dainis Turlaisile. |
Fakt, et ühist lennufirmat omavad Nordica ja LOT pidasid tuleviku osas läbirääkimisi, ei olnud kellelegi saladus. Ühiselt hakati tegutsema ligi kolm aastat tagasi ning selle ajaga oli paljugi muutunud.
Seegi oli avalikult välja öeldud, et ühe variandina oli laual lausa poolakate ettevõttest välja ostmise võimalus, kuid eile varastel hommikutundidel said viimased allkirjad kokkulepe, mille kohaselt Nordica ja LOT lähevad ühiselt edasi.
Miks see vajalik oli? Esiteks on nüüd rohkem selgust kui kunagi varem, et Nordica ja LOT-i ühisfirmal on teistele lennufirmadele lennuteenuse pakkujana väga tugev perspektiiv.
Sellest lähtuvalt tuli leida osanike vahelistes suhetes see tasakaalupunkt, mis annaks neile mõlemale motivatsiooni ühisfirma arendamisse ühiselt panustada. Sealhulgas lahendada ühisfirma osakapitali sissemaksete küsimus, mis ettevõtte asutamisel otsustati lahendada kunagi hiljem, kuid mis oli pärastpoole eriarvamusi tekitanud.
Järjest rohkem maailma suuri lennufirmasid saab aru, et lühemaid liinilende (alla 120 istekohaga lennukitega) tasub regionaallende teostavatelt lennuettevõtetelt allhanke korras sisse osta.
Selliste lendude turu maht on praegu suurusjärgus kolm miljardit eurot ning suured ja traditsioonilised lennuettevõtted vaatavad Nordica ja LOT-i ühisfirma Regional Jeti ärimudelit kui lennunduse tulevikku.
Kui eelmisel aastal vedas Regional Jet kõiki oma kliente, sh Nordicat ja LOT-i teenindades kokku ca kaks miljonit reisijat, siis uute võidetud hangetega läheneb Regional Jeti reisijate arv sel aastal juba kolmele miljonile ja meie opereerida on hetkel 19 lennukit.
Võrdluseks: Tallinna lennujaam teenindas eelmisel aastal kõikide lennufirmade peale kokku samuti kolm miljonit reisijat, kusjuures Nordica polnud isegi enam turuliider.
LOT-ile on korduvalt ette heidetud, et nende huvi on ju ainult Tallinnast reisijate Varssavisse nö ette vedamine ja kahtlemata on see motiiv neil olemas ning seda ei saa pahaks panna. Kuid motivatsioon tuli paika saada ka ühisfirma arendamise osas, mille fookus ei ole sugugi ainult Tallinn-Varssavi lennud.
Samuti olid 2016. aastal kokkulepitud tariifid ja nende indekseerimine, mille alusel Regional Jet müüs teenuseid LOT-ile, püsinud muutumatuna, kuna Regional Jeti omanikud olid selles osas mõnda aega eriarvamusel.
Samal ajal teenuse osutamise kulud on vahepeal kasvanud, mistõttu ei katnud see enam teenusest saadavat tulu. Ka need küsimused said lahendatud.
Teise olulise teemana tuli leida lahendus olukorrale, et Nordica lennatavad liinid praeguses konkurentsisituatsioonis teenisid kahjumit. Terav konkurents ja istekohtade ülepakkumine Tallinna liinidel oli tinginud olukorra, kus tänaste piletihindade juures oleks nulli jõudmiseks pidanud lennuki täituvus olema 120 protsenti ja enam. Selline olukord ei ole mõistagi jätkusuutlik.
"Kokkuvõtvalt on lennukite täituvus- ja kommertsrisk edaspidi LOT-il."
Seetõttu leppisimegi kokku, et piletimüügi ja teenindusprotsessi eest hakkab edaspidi vastutama LOT. Nordica pakub LOT-ile otsest lennuteenust ning Tallinna lendude puhul ka eestikeelset kõnekeskuse teenust. Kokkuvõtvalt on lennukite täituvus- ja kommertsrisk edaspidi LOT-il ning Nordica töötab lennuteenust pakkudest fikseeritud tunnihinnaga, saades garanteeritud tasu. Muudatuste tulemusena Nordica lendude üldmaht ja pardapersonali arv ei vähene.
Nordica hakkab juba sellel aastal arendama ka enda kommertsplatvormi ehk piletimüügi- ja klienditeenindussüsteemi. See on oluline osa edaspidise äri arendamisel ja kommertsvõimekuse suurendamisel, mis omakorda loob võimaluse eristuva ning teistest sõltumatu toote väljaarendamiseks.
Nordica on huvitatud ka edaspidi osalemast riigi poolt toetatud lennuliinide opereerimisel, näiteks Tallinn-Kuressaare vmt. Sel nädalal saime teate, et võitsime sarnase konkursi Rootsis Gällivares ja sarnaseid projekte on loodetavasti tulemas teisigi.
Ettevõttena on Nordical kohustus ja omaniku ootus tagada lennufirma kasumlikkus ja jätkusuutlikkus. Reeglina on ka Eesti inimestele meeldinud, kui riigile kuuluvad ettevõtted ei võta liigseid riske ning toimetavad kasumlikult ja jätkusuutlikult. Ka uus kokkulepe LOT-iga aitab meil paindlikumalt tegutseda ja ettevõtte tulevikku kindlustada. | Toomas Tiivel: miks oli vaja koostööd LOT-iga uuendada | https://www.err.ee/954841/toomas-tiivel-miks-oli-vaja-koostood-lot-iga-uuendada | Nordica nõukogu esimees Toomas Tiivel selgitab oma kommentaaris Nordica ja Poola riikliku lennufirma LOT uuendatud koostöölepingu tausta. |
Plaadifirma Funk Embassy Records esindajad kinnitavad, et nende esimene kogumikalbum ei pretendeeri täielikule ülevaatele 1970. ja 1980. aastate jazz, funk, soul ja disko loomingust. "Inspireeritud ülemaailmsest funk-vaimu taastulemisest võetakse pigem eesmärgiks lennutada koostajate nägemuses tähelepanu väärivad palad laia maailma lendu," selgitavad nad plaadi saatetekstis.
"Välismaalasele mõjugu see eksootiliselt eestipärane kraam põnevalt, kodupublikule võiks siin ehk leiduda aegumatu klassika kõrval mõned üllatused 1970. aastate muusikast, millest valdav osa on salvestatud öösiti Eesti Raadio stuudiotes," kinnitasid esindajad.
Groove of ESSR: Funk, Disco, Jazz from Soviet Estonia by Funk Embassy Records
Funk Embassy Records on varem avaldanud Doktor Normali albumi "World of Ham" ja Lexsoul Dancemachine'i plaadid "Deus Lex Machina" ning "Sunny Holiday In Lexico". | Kogumikalbum "Groove of ESSR" keskendub Eesti NSV rütmimuusikale | https://kultuur.err.ee/954839/kogumikalbum-groove-of-essr-keskendub-eesti-nsv-rutmimuusikale | Plaadifirma Funk Embassy Records andis välja kogumikalbumi "Groove of ESSR: Funk, Disco, Jazz from Soviet Estonia", kuhu on koondatud 1970. ja 1980. aastatel Eesti NSV's salvestatud rütmimuusika. |
"Mul on Belgia agent, kes otsis mulle Euroopasse klubi. Selle pakkumise järel uurisin oma treeneritelt, kuidas see võimalus tundub. Suhtlesin ka Prantsusmaa tiimi treeneriga ning üldmulje jäi hea. Naiskonna eesmärk on kõrge – tahavad tagasi jõuda NF1 liigasse, kust eelmise hooaja lõpus välja langeti," kommenteeris 19-aastane Oinitš üleminekut Korvpall24.ee portaalile.
"Küsisin arvamust ka naistelt, kes on juba välismaal mänginud ning mul soovitati see otsus langetada. Muidugi arutasin asja ka perega, aga arvame kõik, et esimest korda välismaale minekuks on see väga hea variant," lisas Oinitš.
NF2 liiga puhul on tegemist sama tasemega, kus jätkamas on Rosemary Rits ning enne põlvetrauma saamist pidi minema tagamängija Birgit Piibur.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | 19-aastane eestlannast keskmängija siirdub mängima Prantsusmaal | https://sport.err.ee/954834/19-aastane-eestlannast-keskmangija-siirdub-mangima-prantsusmaal | Juuni keskel tuli uudis, et BC Starist noortekarjääri alustanud ja hiljem Audentese Spordigümnaasiumist tuule tiibadesse saanud 191 sentimeetri pikkune keskmängija Martha-Liisa Oinitš hakkab uuel hooajal mängima Prantsusmaa madalamas sarjas NF2 pallivas ACLPA Basket nimelises naiskonnas. |
Küsitlusest tuleb välja, et arste ja õdesid usaldavad palju või osaliselt 86 protsenti elanikkonnast, teadlasi 79 protsenti. 2018. aasta aprillis võimul olnud valitsust toetas seevastu vaid veidi enam kui pool rahvastikust. Kuigi Eestis raamatumüügiedetabelite tipust leiab tihti esoteerikakirjandust, ei usaldanud ravitsejaid kuigi palju või üldse mitte 61 protsenti elanikkonnast.
Kooskõlas eelnevalt avaldatud teaduskirjandusega sõltus inimeste usaldus institutsioonide vastu eeskätt sellest, kui hästi nad oma eluga toime tulid. Madalamapalgalised usaldasid vähem nii tervishoiusüsteemi, teadlasi, riigivõimu kui ka ajakirjandust.
Võrreldes Euroopa riikidega on Eestis usaldus teadlaste vastu võrreldav teiste endiste idabloki maadega. Oluliselt kõrgem on see Põhjamaades ja Lääne-Euroopas. Kõige väiksem on usaldus Balkanimaades.
Väga palju usaldab teadlasi Eestis ligikaudu viiendik elanikkonnast, kolme viiendiku hulgas on usaldus mõõdukas.
Tutvu tulemustega täies mahus. Kokku haaras GallUpi küsitlus enam kui 140 riiki, Eestis vastas küsimustikule 1000 inimest. Kuna intervjuud viidi läbi näost näkku ja valimi koostamisel arvestati demograafiliste näitajatega, on tegu esindusliku valimiga. | Uuring: Eesti elanikud usaldavad teadlasi palju rohkem kui valitsust | https://novaator.err.ee/954565/uuring-eesti-elanikud-usaldavad-teadlasi-palju-rohkem-kui-valitsust | Eestlased usaldavad arste ja õdesid ning teadlasi oluliselt rohkem kui valitsust ja ravitsejaid, selgub Briti vabaühenduse Wellcome Trust tellitud uuringust. |
Neljapäeval toimunud esimesel lugemisel kiideti heaks eelnõu langetada kange alkoholi aktsiisi 15 protsendi võrra. Eelnõu poolt hääletas esimesel lugemist 61 rahvasaadikut, vastu hääletas kaheksa seimiliiget, vahendas Läti ringhääling.
Reedel toimub aga erakorraline istung, kus leiavad aset nii teine kui ka kolmas lugemine, et aktsiisilangetus juuli alguseks juba kehtima hakkaks.
Eelnõus mainitakse otsesõnu, et Eesti aktsiislangetus mõjutaks negatiivselt Läti alkoholitootjaid ja -müüjaid, eriti piiriäärestes regioonides. Rahandusministeeriumi hinnangul võiks omapoolse aktsiisilangetuseta jääda riigikassasse laekumata 92 miljonit eurot. Kange alkoholi aktsiisi langetamine 17 protsenti vähendaks võimaliku augu riigikassas 32 miljoni euroni.
Samas kõlas seimis opositsiooni poolt ka kriitikat liigse kiirustamise asjus ning seoses valitsuse alkoholipoliitikaga laiemalt.
Rahvasaadik Lubova Švecova märkis, et viis kuidas aktsiisilangetust kiirkorras läbi surutakse jätab tähelepanuta alkoholismi probleemid ja odavama kange alkoholi seosed.
Endine peaminister Maris Kucinskis aga küsis, kas odav alkohol peaks ilmtingimata olema osa riiklikust majandusarengu plaanist ning kas valitsus tõesti tahab olukorda, kus avalikkus peab nende suurimaks sammuks alkoholi hinna kärpimist.
Eelnõu järgi langetatakse 1. juulist kange alkoholi aktsiisimäära umbes 15 protsendi võrra.
Praegu on see 1840 eurot 100 liitri absoluutalkoholi kohta ja see pidanuks tõusma 2025 euroni. Muudatusettepaneku järgi langetatakse see aga 1564 eurole. Muudatus võib jõustuda päev pärast selle avaldamist.
Aktsiisilangetus ei mõjuta õlut, veini ega teisi jooke, mille alkoholisisaldus on alla 22 protsendi.
Eesti parlament kiitis 13. juunil heaks eelnõu, millega langetatakse 1. juulist õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid 25 protsenti. | Alkoaktsiisi langetamine tehakse Läti seimis teoks juba reedel | https://www.err.ee/954824/alkoaktsiisi-langetamine-tehakse-lati-seimis-teoks-juba-reedel | Läti seim tegutseb alkoholiaktsiisi langetamiseks ja Eesti aktsiisilangetusele vastamiseks kiirelt. |
Korrus3/Audentese SG/Tallinna Spordikooli kasvandik seljatas eelringides Türgi ja Poola neiud, poolfinaalis tuli Plaseril aga tunnistada Ukraina ning medalikohtumises Valgevene sportlase paremust.
Kokkuvõttes pälvis Eesti neiu viienda koha. Teine Eesti naistemaadluse esindaja Heily Tiitus (-53 kg, MK Juhan) kaotas avaringis Valgevene sportlasele. | Eesti maadleja saavutas kadettide EM-il 5. koha | https://sport.err.ee/954825/eesti-maadleja-saavutas-kadettide-em-il-5-koha | Itaalias Faenzas toimuvatel kadettide Euroopa meistrivõistlustel saavutas Maarja Plaser (-57 kg) naistemaadluses 5.koha. |
Põhjuseid, miks ta ikkagi uuest James Bondi filmist loobus, režissöör palju avada ei saanud. "Neile ei meeldinud see, mida ma tegin," sõnas Boyle ja tõi välja, et tegelikult oli nende materjal hea, kuid see ei sobinud ülejäänud tiimile. "Sa pead sellist projekti alustama optimistlikult, see on nagu armumine, kuhu ei saa minna kohe eelarvamustega ning ennast kaitstes, vaid pead olema valmis haiget saama."
Claire Denis' uue filmi "Elu tähtede vahel" ("High Life") nägemise järel kiitis Boyle väga Robert Pattinsoni. "Ma istusin saalis ja mõtlesin, et nad peaksid tema järgmiseks James Bondiks valima, see oli nii veider," nentis ta ja rõhutas, et Patterson on praegu sama vana kui Connery enda Bondi-rollide ajal, seega kõik sobib.
Järgmise James Bondi film, kus peaosas astub üles viimast korda Daniel Craig, jõuab kinodesse 2020. aasta aprillis. | Režissöör Danny Boyle: James Bondi peaks tulevikus mängima Robert Pattinson | https://menu.err.ee/954817/rezissoor-danny-boyle-james-bondi-peaks-tulevikus-mangima-robert-pattinson | Tuleval nädalal jõuab kinodesse režissöör Danny Boyle'i uus film "Eile veel" ("Yesterday"), mis räägib maailmast, kus bändi The Beatles pole kunagi eksisteerinud. Algselt pidi Boyle lavastama ka järgmise James Bondi filmi, kuid tekkisid vastuolud ning ta loobus režissööriametist. Intervjuus The Guardianile tõdes ta aga, et Bondi peaks tulevikus mängima Robert Pattinson. |
Loo algus on isikliku taustaga. Minu kadunud isal arenes välja probleem parema käe liigutamisega. Käsi ei eemaldunud kehast enam kaugemale kui 15 kraadi. Oli pea võimatu kasutada kätt lauast kõrgemal asuvate asjade tõstmiseks ning muuks normaalseks elutegevuseks.
Tehti uuringuid. Selgus, et tegemist oli kõhrkoe tekkimisega liigesele (mingi lupjumise taoline protsess) ning muud varianti käe liikuvuse taastamiseks ei ole – ülearune osa tuleb liigeselt opereerida.
Isa oli väga mures. Tal oli süda opereeritud, veresooned laiendatud ning lisaks oli tal üle 20 aasta olnud diabeet. Vanust ka juba 70 aasta kanti, kuidas ta sellisest operatsioonist toibub või kas selle üldse üle elab? Järjekorrad operatsioonile olid ka pikad, ligi aasta.
Mida teha? Kuna ema on mul meditsiinitöötaja, siis hakkas ta uurima ja lugema erinevaid allikaid.
Ühe sarnaste olukordade lahendamise kirjelduse leidis ta raamatust Maria Treben "Tervis Jumala apteegist". Tegemist oli loodusravi õpetustega. Seal seisis esmapilgul täiesti uskumatu kirjeldus: haige koht tuleb määrida meega ning sellele asetada kapsaleht, mida on eelnevalt kahvliga töödeldud nii, et mahl lehest välja pääseks. Kogu selle mähise fikseerimist soovitati teha toidukilega.
Häda suur ning parem midagi üritada, kui lihtsalt aasta järjekorras oodata. Iga päev hommikul vana mähis maha, pesemine ning uus mesi ja kapsaleht peale. Kahe kuu pärast oli käe liikuvus taastunud üle 80 protsendi. Kulusid veel mõned nädalad ning probleem oli unustatud.
Ma olen kindel, et pea igal Eesti suguvõsal on oma selline lugu. Paljudel ilmselt mitmeid. Me oleme tegelikult tuntud oma puhta looduse ning vanarahva tarkuse poolest.
Ökö-digiriigi meditsiinisüsteem
Suur osa maailmast on otsimas lahendusi, kuidas liikuda üheaegselt eemale tehiskeskkonnast ning lähemale loodusele. Meie vana maarahvana oleme aga viimase sajandiga omaks võtnud n-ö keemial põhineva meditsiini ehk keemiausu.
Kasutan sõna "usk" siin teadlikult. Paljud uuringud on tõestanud, et ravimite asendamisel n-ö platseeboga on inimeste tervenemise tõenäosus 55-60 protsenti. Kas teate kui palju on praegu turul ravimeid, mille abil on ravimise tõenäosus 60-70 protsenti?
Samal ajal ei ole see igapool Euroopas ja laias maailmas nii. Mis oleks kui annaksime võimaluse rahvameditsiinile ehk loodusravile teaduslikult? Alustada võib sellest, et selliste kaasuste raporteerimise ja kogumise põhjal luua teesid, milliseid ravivõtteid milliste haiguste puhul ning milliste tulemustega on varasemalt kasutatud. Seejärel koostaks uurimisplaanid.
On enam kui tõenäoline, et mitmed arstijärjekorras ootajad oleksid enam kui valmis ooteperioodil panustama Eesti loodusmeditsiini võimaluste katsetesse. Lisaks usun, et vanemate põlvkondade loodusravi põnevamate teadmise lahkumine on mõne kümnendi küsimus.
Olen veendunud ka selles, et maailmas leidub palju inimesi, kes sellise valdkonna teaduspõhiseks minekul oleksid oma õpiteekonda ning teadmisi valmis Eestiga siduma, sest maailmas selliseid võimalusi väga ei pakuta.
Igal raviliigil on oma loogiline koht
Kindlasti on loodusravi potentsiaal suur, sest paljud taimed üle maailma on rahvameditsiinis hästi teada. Aga kui palju on sellise teemadega tegelemist päris teaduspõhiselt?
Farmaatsiatööstusel on oma kindel koht meie tervise säilitamisel. On palju haiguseid, mille puhul on farmaatsiatööstuse pakutava kasutamine on vältimatu. Usun, et igal raviliigil on oma loogiline koht ja põhjendus. Isegi need, kes arvavad, et selline suund on üks paras ajaraiskamine, ei peaks ju ühe tühipaljast kapsalehte ega selle kõrvalmõjusid kartma.
Teaduse ja tehnika võimaluste juures on ju juba praegu olemas uuel tasemel võimekus uurida puhtast loodusest pärit ravimtaimi ja nende mõju inimestele.
Mõni aasta tagasi sai Nobeli meditsiinipreemia hiinlanna Tu Youyou, kes (taas)avastas, et malaaria vastu aitab kõige paremini Aasia üheaastasest pujust (artemisia annua) eraldatav ravim artemisiin. Ta tegi oma avastuse, uurides enam kui tuhande aasta vanuseid Hiina meditsiiniürikuid.
"Kui võtaksime loodusmeditsiini arvestatavalt uurimisse, siis võtame ära argumendid ka neilt, kes lihtsalt sellise võimaluse puudumise sildi taha poevad."
Kindlasti peitub ka Eesti metsades ja heinamaadel erilise mõjuga taimi. Olgu selleks nõges, kasekäsn, nõmme-liivatee, metsmustikas või midagi muud. Kui võtaksime loodusmeditsiini arvestatavalt uurimisse, siis võtame ära argumendid ka neilt, kes lihtsalt sellise võimaluse puudumise sildi taha poevad.
Kui on antud võimalus uurida ka alternatiive, siis võib keegi teha tõsiselt ettepaneku, et teaduskraadiga inimesed võtaksid uurida kasvõi musta kassi uriiniga kõhuvalu ravimise. Kui selgub, et keegi ei taha seda uurida ja keegi ei ole nõus seda manustama, siis nii ongi. Ja kui keegi on nõus uurima ja keegi valmis manustama, las siis läheb kirja kuidas tulemus oli.
Vajalik on luua süsteemne lähenemine, võimalus ja kindlasti ka vastutus. Muidu on see lihtsalt soolapuhumine, mida on Eestis samuti piisavalt.
Loodusravi meka
Tean, et Eesti arstiteadlaste saavutused on väga mitmekesised paljudes erinevates valdkondades. Kui siduda loodusmeditsiini suuna rahvusvaheline uurimine meie tugeva arstiväljaõppega, siis ilmselt suudaksime luua midagi maailma mastaabis väärtuslikku – teaduslikult tõestatud loodusravi võimalusi.
See on väga heas kooskõlas nii meie riigi öko-digi kuvandiga kui ka meie puhta loodusekeskkonna võimalustega. Lisaks võidame võimaluse ühes spetsiifilises valdkonnas meie juurde tuua oma valdkonna tipptegijad.
Olla lisaks geeni- ja personaalmeditsiinile ka loodusravi meka, see ei kõla just halvasti! Väga eestlaslikult – topelt negatiivne. Ju siis peab hea olema!
Oskus mõista oma ümbritsevat looduskeskkonda ning seeda enda kasuks rakendada on tegelikult vajalik laiemalt. Praegu võib olla tegemist oskusega uurida keskkonda meie enda kodu lähedal, hiljem kogu maailma ulatuses. Kes teab, ehk seejärel saame nendest mustritest ammutada ka tarkust luua ravimeid kodust palju-palju kaugemal. Kaugel teisepool Karmani joont …
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Agu Leinfeld: Eesti loodusmeditsiini rahvusvaheliseks tippkeskuseks | https://www.err.ee/954821/agu-leinfeld-eesti-loodusmeditsiini-rahvusvaheliseks-tippkeskuseks | Kui siduda loodusmeditsiini uurimine meie tugeva arstiväljaõppega, siis ilmselt suudaksime luua midagi maailma mastaabis väärtuslikku – teaduslikult tõestatud loodusravi võimalusi, leiab oma arutluses Agu Leinfeld |
See on teine kohtuasi, mille Euroopa Komisjon on Poola valitsuse vastu algatanud 2016. aastal käivitatud õigussüsteemi reformide tõttu.
Poola on soostunud tegema põhjalikesse reformidesse vaid kosmeetilisi muudatusi. Varssavi väidab, et need on vajalikud korruptsiooni ohjeldamiseks ja süsteemi puhastamiseks kommunismiperioodi jäänukitest.
Poola langetas reformidega muu hulgas kohtunike ja prokuröride pensioniiga naistel 60 ja meestel 65 aastani.
Euroopa Kohtu kohtujurist Evgeni Tanchev ütles mittesiduvas hinnangus, et Poola uued reeglid on EL-i seadustega vastuolus.
Euroopa Kohtu kohtunikud harilikult järgivad kohtujuristide soovitusi, ehkki mitte alati.
Tanchev ütles, et kohtunike pensioniea alandamisega peavad kaasnema "kaitsemeetmed", et kohtunikku lihtsalt ei vallandataks. Just seda kardavad reformi vastased, kelle väitel on võimudel kavas mehitada Poola kohtud endale ustavate kohtunike ja prokuröridega. | Euroopa Kohtu kohtujurist: Poola reformid rikuvad EL-i seadusi | https://www.err.ee/954818/euroopa-kohtu-kohtujurist-poola-reformid-rikuvad-el-i-seadusi | Euroopa kõrgeima kohtu kohtujurist ütles neljapäeval, et Poola rikub vastuoluliste kohtureformidega Euroopa Liidu seadusi, sest diskrimineerib naisi. |
Esimestena astuvad võistlustulle vibulaskjad – kell 9.45 algavad meeste sportvibu ja naiste plokkvibu kvalifikatsioonid, kus võistlevad vastavalt Märt Oona ja Meeri-Marita Paas. Pärastlõunal kell 14.45 teeb etteaste naiste sportvibu kvalifikatsioonis Laura Nurmsalu ning kell 16.45 ootab Nurmsalut ja Oonat ees sportvibu segatiimi võistlus.
Kell 10.50 vilistatakse lahti Eesti 3x3 korvpallinaiskonna esimene alagrupikohtumine Hispaaniaga. Naiskond võistleb koosseisus Kadri-Ann Lass, Merike Anderson, Annika Köster ja Janne Pulk. Kell 16.40 seisab Eesti meeskonnal koosseisus Kristjan Evart, Egert Haller, Renato Lindmets ja Sander Viilup ees alagrupimatš Leeduga.
Reedel astub ringi ka esimene Eesti poksija – Ainar Karlson võitleb kuni 91-kiloste seas. Poksis peetakse Euroopa mängudel ühtlasi ka Euroopa meistrivõistlused.
Avatseremoonia algab kell 22. Neljapäeva õhtul aga toimus sportlasküla pidulik avamine, mille käigus istutasid kõigi delegatsioonide esindajad Minskisse oma puu. Eesti puu panid kasvama 3x3 korvpallurid Sander Viilup, Renato Lindmets ja Egert Haller koos Eesti delegatsioonijuht Martti Rajuga.
2. Euroopa mängud toimuvad 21.-30. juunil Minskis, esimesed mängud peeti nelja aasta eest Bakuus. EOK lähetab Minskisse 68 sportlast 13 spordialalt: aerutamises, iluvõimlemises, jalgrattaspordis, judos, karates, kergejõustikus, 3x3 korvpallis, laskmises, maadluses, poksis, sambos, sulgpallis ja vibulaskmises. Mängude kavas olevatest aladest ei võistle eestlased ainult lauatennises ja rannajalgpallis.
Euroopa mängud on Euroopa meistrivõistlusteks judos ja poksis. Euroopa Mängud lähevad arvesse Tokyo 2020 olümpiakvalifikatsioonis kaheksal alal: laskmises, lauatennises ja vibulaskmises jagatakse olümpiapääsmeid, jalgrattaspordis, judos, karates, kergejõustikus, sulgpallis on võimalik teenida punkte või täita olümpianormi. | Euroopa mängude avapäeval võistlevad vibulaskjad, korvpallurid ja poksijad | https://sport.err.ee/954811/euroopa-mangude-avapaeval-voistlevad-vibulaskjad-korvpallurid-ja-poksijad | Reede õhtul avatakse Valgevene pealinnas Minskis 2. Euroopa mängud. Veel enne õhtul toimuvat ametlikku avatseremooniat asuvad võistlema mitme ala sportlased – Eesti vibulaskjad, korvpalli 3x3 mees- ja naiskond ning poksija. |
"Eks nüüd kui videot ise näinud olen, siis hästi kokku pandud vise. Jalad ja käsi olid kooskõlas hea kiiruse ja liikuvuse pealt. Need võiksid olla märksõnad. Alati on positiivne, kui on soe ilm ja eile oli väga soe ilm - see aitas ka kindlasti kaasa. Ma ausalt öeldes ise ei pannudki tähele, mis suunas see tuul oli, aga rahvast oli palju ja ilm oli ilus ja tingimused olid head," analüüsis oma rekordviset Kirt intervjuus ERR-ile.
Kirt tunnistas, et ta ei lähe kunagi võistlema mõeldes 90 meetri peale. "See ei ole mul kunagi peas olnud. Ma olen üritanud sellele mitte mõelda. Eile läksin tegema täisviset ning nagu ma rõhutasin, siis see tulemus tuleb kiirelt ära unustada ja järgmisele võistlusele keskenduda, sest hooaeg on väga pikk veel ees," jätkas Kirt.
Enesekindlust see eestlasele juurde ei anna, aga kõik eeldused headeks odakaarteks on loodud. "Kas ta just enesekindlust annab ainult ühe võistluse põhjal, aga kui kõik eelnevad võisltused kokku võtta, siis ma olen üpris stabiilne ja see on positiivne. Kui oleks üks sähvatus kuskile 75-meetriste hulgas, siis see kindlasti enesekindlust ei annaks. Praegu ei saa ka öelda, et enesekindlust oleks, aga on eeldus, sest olen näidanud stabiilselt häid tulemusi," ütles Kirt, kes tunnistas, et mingi jälje rekordvise siiski jättis.
"Emotsioonid käisid peast läbi. Miinuspoolel oligi see, et ma ei suutnud head rütmi jätkata. Ei tea, kas kui kõik konkurendid oleksid kohal olnud, kas siis oleksin suutnud end kokku võtta - seda ei oska öelda," jätkas Kirt, kellel on reedel ees järgmine võistlus. "Siit-sealt on alati peale võistlust natuke kange, aga tundub, et saab täiel määral võistelda ja teistega konkureerida." | Kirt ERR-ile: 90 meetrit ei ole mul võistlema minnes kunagi peas olnud | https://sport.err.ee/954798/kirt-err-ile-90-meetrit-ei-ole-mul-voistlema-minnes-kunagi-peas-olnud | Eesti odaviskaja Magnus Kirt viskas Ostravas peetud kergejõustikuvõistlusel teises voorus uue rahvusrekordi ja maailma hooaja tippmargi 90.34. |
Ettevõtte kasumikasv jäi aga tagasihoidlikumaks. Nimelt tõusis Olerexi puhaskasum 2018. aastal tunamulluse aastaga võrreldes vaid 0,14 protsenti 2,3 miljoni euroni. Ärikasum kahanes aga 6,4 protsenti kahele miljonile eurole, selgub kütusefirma majandusaasta aruandest.
Möödunud aasta alguses ostis Olerex Favora ja 5+ Kütus kaubamärgi all tegutsevad tanklad. Aasta lõpus sai valmis kaks uut teenindusjaama – Mustvees ja Peetris. Nii oli eelmise aasta lõpuks ettevõttel üle Eesti 95 täisteenindusjaama ja kiirtankalt.
Tänavu on firmal plaanis jätkata tanklavõrgu laiendamist ning renoveerida olemasolevaid. Sarnaselt möödunud aastaga plaanib ettevõtte juhatus põhirõhu suunata arendustegevusele, et tagada ettevõtte kasumlik kasv.
Ettevõtte keskmine töötajate arv kasvas mullu 33 võrra 635 inimeseni ja palgakulu 17,3 protsenti üheksa miljoni euroni
AS-i Olerex põhitegevuseks on mootorikütuste jae- ja hulgimüük, tanklakaupade müük, haagiste rent, toitlustamine, autopesu ning kohustusliku liikluskindlustuse vahendamine. Ettevõtte omanikud on Andres Linnas, Antti Moppel ja nende ühisfirma AS Aqua Marina. | Olerexi käive küündis mullu 384 miljoni euroni | https://www.err.ee/954788/olerexi-kaive-kuundis-mullu-384-miljoni-euroni | Kütusefirma AS Olerex kasvatas mullu müügitulu aastavõrdluses 15,5 protsenti 384,1 miljoni euroni. |
Kõige populaarsemad ooperid olid Bizet' ooper "Carmen", Puccini ooper "Tütarlaps kuldsest läänest" ning Rimski-Korsakovi ooper "Tsaari mõrsja". Ballettidest tõid täissaalid Tšaikovski "Pähklipureja", Kocsaki "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" ning Prokofjevi "Romeo ja Julia". Operettidest ning muusikalidest osutusid kõige populaarsemateks "Operetikuningas Imre Kálmán", Bernsteini "West Side Story" ning Ehala "Buratino".
Lisaks Tallinnale andis rahvusooper lõppenud hooajal etendusi Tartus, Paides, Jõhvis, Viljandis, Haapsalus ja Pärnus. Ooperi- ja balletielamusi viidi ka nii Šotimaale Glasgowsse kui ka Moskva Suurde Teatrisse.
Rahvusooper Estonia lõpetab 113. hooaja Leonard Bernsteini kultusmuusikaliga "West Side Story", millega alustatakse 14. augustil ka uut, 114. hooaega. | Rahvusooper Estonia kogus sel hooajal üle 180 000 külastuse | https://kultuur.err.ee/954783/rahvusooper-estonia-kogus-sel-hooajal-ule-180-000-kulastuse | Rahvusooperis Estonia lõpeb 21. juunil 113. hooaeg, mille jooksul kogusid 399 etendust ja kontserti 180 071 külastust. |
Projekt on suunatud Eesti murdmaasuusatamise järelkasvu edendamiseks ning selle peamiseks eesmärgiks on noortetöö - seega on kogu saadav tulu mõeldud sihtotstarbeliselt noorte murdmaasuusatajate treeninglaagrite korraldamiseks ja välisvõistlustel osalemiseks, eesmärgiga esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Kaasatakse talendikaid noorsportlasi, kel on tahet ja võimet kõrgemate sihtide saavutamiseks. Murdmaasuusatamise toetusprojektiga on seotud kuni 30 suusatajat, treenerid, lisaks hoolde- ja füsioteraapiateenused.
Toetuse suurus on 1000 eurot ühe suusaspordi sõbra kohta ning projektiga on liitunud juba kümme toetajat. See tähendab, et eelnevalt seatud 100 000 euro suurusest eesmärgist, mida järelkasvuprojekti ellu viimiseks vaja läheb, on 10% juba kogutud. Siinkohal kutsub Eesti Suusaliit kõiki ettevõtjaid ja eraisikuid andma oma panust murdmaasuusatamise jätkusuutlikkusse ja noortele suusalootustele võimaluste tekitamisse.
"Murdmaasuusatamises on küll keerulised ajad, ent noortesarjas osaleb igal talvel aktiivselt ligi 600 last ja noort ning terviseradadel näeme üha rohkem täiskasvanud harrastajaid, mis näitab, et murdmaasuusatamine on spordialana jätkuvalt väga populaarne. Mul on hea meel välja kuulutada käesolev suusasõprade projekt, millega saame kõik üheskoos aidata noortele paremaid treening- ja võistlustingimusi tagada," sõnas Eesti Suusaliidu president Andreas Laane. | Eesti Suusaliit käivitas mahuka murdmaasuusatamise toetusprojekti | https://sport.err.ee/954786/eesti-suusaliit-kaivitas-mahuka-murdmaasuusatamise-toetusprojekti | Eesti Suusaliit käivitas suuremahulise murdmaasuusatamise toetusprojekti, mis kannab nime "100 murdmaasuusa sõpra". |
Värske loo tausta on teinud Onyx ja Noyade. Mix 'i ja master 'i tegi Bert Prikenfeld.
Viimati avaldas Reket singli "Ma kuulsin seda läbi viinamarjaväädi", mis murdis kiiresti ka Eesti digitaalse muusika edetabeli tippu.
Kuula lugu "Aegluubis": | Reket avaldas uue loo "Aegluubis" | https://menu.err.ee/954781/reket-avaldas-uue-loo-aegluubis | Räppar Reket andis välja singli "Aegluubis", kus koos temaga astub vokalistina üles ka Manna. |
Kui on antud amet, järelikult on antud ka mõistust ja linna saab ju planeerida oma kogemuse alusel. Mis sellest, et oldud on enamjaolt autorooli taga ja elutee ühtegi erialaõpet andvasse asutusse kandnud ei ole. Meest sõnast – ja nii saabki linn täis käkke, mille vigade kinnimaksmine ja parandamine võtab ära võimaluse luua uusi väärtusi.
Üks käkk on värske asfaltväli Tallinna kesklinnas mere ääres ehk Reidi tee, mis on pantvangidraama kurb lõpp.
Peatänava projekti elluviimise eeltingimusena läbi surutud megalomaaniline projekt aina kasvab nii eelarve kui ka ruutmeetrite poolest, kuid peatänava kohta ei oska enam keegi arvata, kas, millal või millisena see ellu viiakse. Olgugi et nende eelarve vahe on neljakordne ja linna omaosalus peatänava puhul lausa kaheksa korda väiksem.
Füüsiliste käkkide kõrval on tekkinud uus mood teha kokkuleppekäkke. Nimetatagu seda teadusele lisaraha andmiseks või linnakodanike kaasamiseks, ühtmoodi lihtne on pärast pidulikku allkirjastamist see prügikasti visata.
"Selgub, et kui valimislubadustest kinni ei peeta või suisa kannapööre tehakse, ei ole see valijate altvedamine ega põhimõttelagedus, vaid lihtsalt … elu."
Talupojamõistuse järgi on tegemist valetamise, vastaspoole alavääristamise ja kahepalgelisusega. Nii aga ei olevat ilus öelda. Kuulatagu vaid peaministrit või ükskõik millise erakonna esimeest ja selgub, et kui valimislubadustest kinni ei peeta või suisa kannapööre tehakse, ei ole see valijate altvedamine ega põhimõttelagedus, vaid lihtsalt … elu. Poliitika. Harjuge ära või kolige minema.
Ka käkiteo usku linnajuhid ei pea oma sõna. 2018. aasta 6. veebruaril sõlmiti Reidi tee ehitusprojekti parandamise kokkulepe rühmituse Merelinna Kaitseks esindajate ning toonase linnapea Taavi Aasa ja abilinnapea Züleyxa Izmailova allkirjaga.
Ilmselt lendas see niigi nuditud kompromiss prügikasti kui mitte samal, siis järgmisel päeval, sest praeguseks on näha, et tee on ehitatud vana ehk kokkuleppe-eelse projekti järgi. Selle ettevalmistus peab olema kestnud kauem kui meediateated meelemuutust õigustavast müstilisest TTÜ uurimistööst, mida pikalt kellelegi näidata ei tahetud.
Uue juhiga linnavalitsus vilistab kõlavalt juba kõige esimesele punktile, mille järgi ei peaks autoliiklusel olema privileege ega soositama autostumist. Vastassuunalisest mõtteviisist annab märku veel ka laiendatud jalakäija- ja jalgrattateedega Tulika tänava projekti peatamine.
Nii eelistatakse pealinnas jätkuvalt autosid ning äärmiselt olulist ja populaarset jalgsiteed Kadriorust Russalkani mere äärde nimetatakse nüüd tüütuks kikilipsusõlmeks, naeruväärseks pudelikaelaks, mis pidurdab autovoogu.
Unustuse tolmuga on kattunud lubadus, et edaspidi tehakse avaliku ruumi, sh teeprojektide puhul sisulist koostööd. Seda ei ole olnud: huvilised, kodanikud ja eksperdid peavad ikka ennast ja kokkulepet ise meelde tuletama.
Viisakad palved teha (lubatud!) koostööd poolikute, aga linnaruumis äärmiselt suuri muutusi põhjustavate plaanide tutvustamiseks (nt Estonia puiestee maa alla viimine, Rävala läbimurre) on jäänud vastuseta.
Eriti irooniline on kokkuleppe viimane lõik: kõike seda tehakse rohelise pealinna põhimõtteid silmas pidades ning säästva arengu ja liikuvuse printsiipe ning läbipaistvat ja avatud linnaplaneerimist arvesse võttes.
Näeme kõik, mida tähendab nende keeles "kaasamine". Eraldi teema on rohelise pealinna porgandi tagaajamine, kuigi silmaklappide tõttu kapatakse eemale sellest, mis võiks päriselt kanda silti "säästev" või "areng".
Lepingut ei rikutaks ühepoolselt südametunnistuse või moraalikoodeksi olemasolu korral. Kujutage ette, kui avastate ühel päeval koju jõudes, et magamistuppa on kolinud büroo, kööki ehitatud kahekorruseline magamislavats kahele perele.
Teie šokeeritud näo peale teatab aga korteriomanik, et üürilepingus selle kohta otsest keeldu ju kirjas ei ole ja üldse on nii tema arvates kõige säästlikum ja mõistlikum.
Linn ongi meie elukeskkond, mida peame koduks, aga (linna)valitsus tundub olulisemaks pidavat võimunäitamist. Kokkuleppekäkid ei tekita usaldust ega kindlust tuleviku osas. Kuidas saab avalikus teenistuses jätkata tööd tippjuht (olgu ta linnapea või minister), kui tema allkiri ei maksa midagi? | Elo Kiivet: kokkuleppekäkid ja Reidi tee | https://www.err.ee/954778/elo-kiivet-kokkuleppekakid-ja-reidi-tee | "Linnaplaneerimine, see on ju käkitegu!" näib arvavat nii mõnigi, kes omavalitsuses võimule pääseb, kirjutab Elo Kiivet algselt Sirbis ilmunud kommentaaris. |
19. juunil tähistati Eesti ainsa muusikakõrgkooli – Tallinna konservatooriumi –asutamise 100. aastapäeva: ajakohane vestlus kohvikus Arturi Juures, tseremoonia Lahmusel koos loenguga, tänavuste lõpetajate kontsert Suure-Jaanis akadeemia orkestriga, ooperiõhtu Olustvere lossis, osades akadeemia laulu eriala üliõpilased.
21. juuni üritused leiavad aset Kõpus, viies külastajad nii kirikusse kui ka Suure-Kõpu mõisa saali, kus kell 20 mängib festivaliorkester Concerto Bachfest, solistideks tšellist ja manager Austriast St. Florianist Thomas Wall, pedagoog ja Peterburi konservatooriumi rektor tšellist Aleksei Vassiljev, veel sopran Arete Kerge, bass Andreas Väljamäe, viiuldaja Mari-Liis Uibo. Kavas kõlab Händeli, Bachi ja Bruhnsi muusikat.
22. juunil tuleb Suure-Jaani festivalile taas esinema Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kontsert algusega kell 19 Suure-Jaani kooli suures saalis, mis on kuulus ja kõrgelt hinnatud oma erandlikult hea akustika poolest. ERSO Suure-Jaani kava on alati pidulik, seekord on ettekandel Artur Kapi prelüüd tšellole ja orkestrile (1918, see oli klaveri saatel kohustuslikuks palaks ka tšellokonkursil), selle solistiks Thomas Wall. Samuti on kavas Andres Uibo poolt Andres Mustonenile pühendatud kontsert viiulile ja sümfooniaorkestrile (2013), solistiks Mari-Liis Uibo, ning kava teises pooles Anton Bruckneri Richard Wagnerile pühendatud sümfoonia nr. 3 d-moll (1873/1889). Dirigeerib Austria St. Floriani Bruckneri festivali kunstiline juht Matthias Giesen.
Alati on Suure-Jaani festivali üks ligitõmbavamaid üritusi Päikesetõusukontsert Hüpassaare rabasaarel 23. juuni öösel-hommikul algusega kell 3. Taas laulab siin ETV tütarlastekoor Aarne Saluveere juhatusel eesti koorimuusikat, Soo-orkester mängib aga Mozarti "Väikest öömuusikat", mida dirigeerib Matthias Giesen. Jaanipeol lauluväljakul mängib õhtul ansambel A.G.E.
Oreliprofessor Andres Uibo kunstiliselt juhitud festival Suure-Jaanis on Eesti-meelne ja maalähedane. Meil pole mujal kuskil kontserti vanas viljaaidas, talus rehe all või majas sees, leivakojas ega vesiveskis, harva kohtab ooperietendust lossisaalis, pole ka huvitavaid vestlustunde kohtumistel kohvikus Arturi Juures. Põnevates kontserdipaikades pole aga kunagi tehtud allahindlust muusikalises mõttes.
Juba pidupäevade alguses 17. ja 18. juunil toimus taaskord noorte tšellistide konkurss, eelmine oli 2009. aastal. Žürii esimees oli Aleksei Vassiljev Peterburist, liikmeteks Thomas Wall ja Aare Tammesalu. Teises voorus esinesid konkursandid koos Pärnu linnaorkestriga, juhatas Kaspar Mänd. Žürii otsusel jäid esimene ja kolmas preemia välja andmata, teise koha, laureaaditiitli ja rahalise preemia väärisid Serafim Volkov, Silvia Ilves, Johannes Sarapuu ning Valle-Rasmus Roots. Eriauhindu vääris enim aga Silvia Ilves, kes praegu töötab ERSO tšellorühma mängijana: kontserdi Bach Festil 2020, eriauhinna Artur Kapi Prelüüdi parima esituse eest ning kontserdi Lossimuusika sarjas Kadriorus, Kadrioru kontserdi sai ka Johannes Sarapuu ning Põhja-Sakala valla eripreemia Valle-Rasmus Roots.
Igal aastal korraldab vastuvõtu vallavanem Tõnu Aavasalu, kes ise on kultuuri ja festivali suur toetaja. Ta tänas festivali tegijaid, seekord 20. juuni õhtul Suure-Jaani Kondase majas. | Suure-Jaani muusikafestival lõpeb päikesetõusukontserdiga soosaarel | https://kultuur.err.ee/954647/suure-jaani-muusikafestival-lopeb-paikesetousukontserdiga-soosaarel | Suure-Jaani XXII muusikafestival jõuab lõpule päikesetõusukontserdiga 23. juunil Hüpassaare soosaarel. |
Käesoleval aastal esitas Hongkongi erihalduspiirkonna valitsus eelnõu tagaotsitavate seadusrikkujate ja vastastiku õigusabi osutamise kriminaalasjades määruse (Fugitive Offenders and Mutual Legal Assistance in Criminal Matters Legislation (Amendment) Bill) muutmise ning algatamise kohta.
Hongkongi võimud püüdsid muuta kehtivat väljaandmisseadust ning laiendada vastastiku õigusabi osutamise seadust Mandri-Hiinale ja teistele riikidele, millega Hongkongil ei ole hetkel väljaandmise alast kokkulepet sõlmitud.
Hiina erihalduspiirkonnas Hongkongis eksisteerib võimude lahusus kohtuvõimu, seadusandliku võimu ja täitevvõimu vahel. Ülalmainitud seaduseelnõu peab läbima seadusandliku võimu poolt kolm lugemist, enne kui sellest saab seadus.
Esimene lugemine võeti vastu hoolimata äriringkondade, inimõiguste aktivistide ja Hongkongi avalikkuse vastuseisust. Kümned tuhanded hongkonglased kogunesid tänavatele, et rahumeelselt oma vastasseisu väljendada. Valitsus nõudis aga siiski seaduseelnõuga edasi minemist.
Järgnes miljoni inimesega protest seaduseelnõu vastu pühapäeval, 9. juunil. Hongkongi valitsus ei muutnud aga endiselt meelt ning teatas, et seaduseelnõu teine lugemine jätkub kolmapäeval, 12. juunil.
Protesti eskaleerudes teatas valitsus lõpuks, et ei kavatse lugemisega ettenähtud päeval jätkata, ent samas ei teatanud ka teise lugemise toimumise uut kuupäeva. See tähendab, et seaduseelnõu saab viia teisele lugemisele igal ajal ja ette teatamata.
16. juuni õhtul protestis juba kaks miljonit inimest, et nõuda seaduseelnõu täielikku tagasivõtmist. Hongkongi valitsusjuht Carrie Lam aga ükses vabandas oma juhtimisvigade pärast, mis puudutavad protestidele reageerimist ja seaduseelnõu konsultatsiooniprotsessi.
Võttes arvesse, et enamik Hongkongi parlamendiliikmed on Pekingi poolehoidjad, on eeldatav, et seaduseelnõu teine ja kolmas lugemine mööduvad ilma takistusteta.
"Hongkongis viibivad inimesed ei saa enam pidada Hongkongi turvaliseks ja vabaks."
Kui seadus on kord vastu võetud, ei ole Hongkongis viibijad enam kaitstud Hongkongi sõltumatu kohtusüsteemi poolt. See muudab ka Hongkongis olevad välisinvestorid ja välisajakirjanikud Mandri-Hiina kohtusüsteemile allutatuks, mis tähendab, et Hongkongis viibivad inimesed ei saa enam pidada Hongkongi turvaliseks ja vabaks.
Samuti tähendab see seda, et Hongkongi "üks riik, kaks süsteemi" valitsemiskorraldus, mis on sätestatud 1984. aastal sõlmitud Hiina-Briti ühisdeklaratsioonis ja millel on rahvusvahelise lepingu jõud, hakkab kaduma.
USA välisministeerium on sellele seaduseelnõule juba avalikult vastu seisnud, ent Euroopa Liidu esindus Hongkongis ja Macaus saatis üksnes Hongkongi liidrile ametliku diplomaatilise noodi, milles väljendas oma muret seaduseelnõu osas.
EL peaks astuma rohkem samme, et kaitsa oma Hongkongiga toimivat vabakaubandust. Võttes arvesse, et Hongkongis elab umbes 30 000 EL-i kodanikku, mõjutab see õigusakt otseselt Euroopa ärihuve ning EL- kodanike liikumist Schengeni ala ja Hongkongi vahel.
Maailma vabama majandusega Hongkong on juhtiv rahvusvaheline finantskeskus, kus paiknevad 71 maailma sajast suurimast pangadusasutusest 36 erinevast riigist. Hongkongi erihalduspiirkond on sõlminud viisavabastuse lepingu 165 riigiga maailmas (sh Schengeni riikidega). Linnas asub Euroopa Kaubanduskoda, kuhu kuulub 15 EL-i riiki ja Norra.
Hongkongi kaudu suunati ka enam kui kümne miljardi euro väärtuses EL-i kaupa Mandri-Hiinasse. Nii võib Hongkongi pidada Aasia maailmalinnaks, mis on seotud rahvusvaheliste reeglite või korraga. See kord saab aga jätkuda üksnes siis, kui Hongkong suudab säilitada oma Hiina-Briti rahvusvahelise lepinguga garanteeritud juriidilise sõltumatuse.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Iverson Ng: Hongkongi turvalisus ja vabadus on ohus | https://www.err.ee/954775/iverson-ng-hongkongi-turvalisus-ja-vabadus-on-ohus | Eestis elav hongkonglane Iverson Ng annab ülevaate Hongkongis toimuvatest protsessidest, mis võivad ohtu seada Hongkongi juriidilise sõltumatuse. |
Avaringis alistas Eesti - USA paar Itaalia duo Paplo Lorenzi – Corinna Denton tulemusega 7:6, 6:3.
Reedel lähevad Kanepi – Kendrick vastamisi iraanlase Mansour Bahrami ja itaallase Corinna Dentoniga.
Lisaks segapaarismängule alustas Kanepi Liverpoolis võidukalt ka individuaalturniiri, mille avakohtumises võitis Kanepi Suurbritannia tennisisti Rhona Cooki tulemusega 6:0, 6:1. | Kaia Kanepi alustas Liverpoolis võidukalt ka segapaarismängu | https://sport.err.ee/954776/kaia-kanepi-alustas-liverpoolis-voidukalt-ka-segapaarismangu | Kaia Kanepi (WTA 69.) alustas Liverpoolis toimuval näidisturniiril koos USA endise profimängija Robert Kendrickiga võidukalt ka segapaarismängu. |
Jean (Gerard Depardieu) on pätt, kes pärast viimast vanglast vabanemist plaanib alustada uut ja ausat elu. François (Pierre Richard) on töötu hädavares, kes elujärje parandamiseks otsustab panka röövida. See kukub läbi ja François võtab Jeani, kes juhtumisi samal ajal pangas viibis, pantvangi. Politsei arvab, et rööv on meestel ühiselt planeeritud ja algab klaperjaht veidrale paarile.
Komöödia "Pagejad" ("Les fugitifs") on ETV2 eetris 21. juunil kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Prantsuse komöödia "Pagejad" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/954646/kultuuriportaal-soovitab-prantsuse-komoodia-pagejad-etv2-s | 21. juunil jõuab ETV2 eetrisse Prantsuse lavastaja Francis Veberi 1988. aasta komöödia "Pagejad" ("Les fugitifs"), kus astuvad teiste seas üles Pierre Richard, Gerard Depardieu ja Jean Carmet. |
"Katsetasime salvestusprotsessile läheneda hoopis teisiti kui varem, avatumalt suunamuutustele ning uutele ideedele, mis sündisid alles stuudioseinte vahel," sõnas Kadri Voorand ja selgitas, et nad ajasid taga seda miskit, mis kannaks kõige tugevamini edasi nende lugude emotsiooni ja sisu, püüdes maha lahutada kõik üleliigse ja otsida helisid, mis just antud eesmärki täidaksid. "Ehitasime ajutise stuudio mere äärde, et saaks lubada endale salvestusi päikesetõusul, aga ka pilkases ööpimeduses. Lasime end kanda merehäältest ja värvidest, loodusest, mis seda loomemaja ümbritsesid."
Erikülalisena astub loos "What If I Did Kill You" üles NOËP ning ainsa bändiversioonina kõlab "Kuldrenett", kus liituvad Marek Talts kitarril ja Ahto Abner trummidel.
Kuula albumit: | Kadri Voorand avaldas uue albumi "In Duo With Mihkel Mälgand" | https://menu.err.ee/954772/kadri-voorand-avaldas-uue-albumi-in-duo-with-mihkel-malgand | Muusik Kadri Voorand avaldas 21. juunil oma uue albumi "In Duo With Mihkel Mälgand", kus autorite sõnul segunevad pop, folk, jazz ja isegi rock. |
Aasta võrdluses on eluaseme hinnaindeks näidanud kasvutrendi viimased üheksa aastat.
2018. aasta esimese kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 4,9 protsenti ja majade hinnad 8,4 protsenti. Tallinna korterite hinnad tõusid 4,1 protsenti, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga neli protsenti ning ülejäänud Eestis 12 protsenti.
Võrreldes 2018. aasta neljanda kvartaliga tõusid korterite hinnad 1,1 protsenti ning majade hinnad 3,1 protsenti. Eelmise kvartaliga võrreldes langesid korterite hinnad Tallinnas 0,3 protsenti, kuid tõusid Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 3,8 protsenti ning ülejäänud Eestis kolm protsenti.
Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli võrreldes 2018. aasta neljanda kvartaliga 3,5 protsenti ja võrreldes esimese kvartaliga 3,3 protsenti.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus. | Eluaseme hinnaindeks jätkas kiiret tõusu | https://www.err.ee/954770/eluaseme-hinnaindeks-jatkas-kiiret-tousu | Eluaseme hinnaindeksi muutus oli esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga 5,9 protsenti, teatas statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes oli eluaseme hinnaindeksi muutus 1,7 protsenti. |
Juba 15. aprillil, kui New Orleans võitis NBA drafti esimese valiku, oli Williamsoni siirdumine meeskonda üsna kindel.
Teise valiku tegi Memphis Grizzlies, valides Ja Moranti ning kolmanda New York Knicks, kes otsustas R.J. Barretti kasuks. Neljanda valiku vahetas Los Angeles Lakers New Orleansiga Anthony Davise vastu, kes omakorda vahetas selle ära Atlanta Hawksiga. See tähendab, et neljandat valikut De'Andre Hunterit näeb tuleval hooajal mängimas hoopis Atlantas.
5. valik: Darius Garland – Cleveland Cavaliers
6. Valik: Jarrett Culver – Minnesota Timberwolves
7. valik: Koby White – Chicago Bulls
8. valik: Jaxson Hayes – New Orleans Pelicans
9. valik: Rui Hachimura – Washington Wizards
10. valik: Cam Reddish – Atlanta Hawks
60 draftis valitud mehe seas oli ka kuus eurooplast. 18. valituks osutunud Gruusia korvpallur Goda Bitadze siirdub Indiana Pacersisse, 19. valik Luka Šamanicit (Horvaatia) läheb San Antonio Spursi, 37. valik Deividas Sirvydis (Leedu) Dallas Mavericksi, 39. valik Alen Smailagici (Serbia) New Orleans Pelicansi ja 60. valik Vanja Marinkovic (Valgevenemaa) Sacramento Kingsi. | NBA draft: New Orleans valis oodatult Zion Williamsoni | https://sport.err.ee/954769/nba-draft-new-orleans-valis-oodatult-zion-williamsoni | Möödunud öösel leidis aset järjekordne korvpalliliiga NBA draft. Oodatult siirdub Zion Williamson New Orleans Pelicansi. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.