text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kõige populaarsem erakond on Reformierakond, keda toetab 33,1 protsenti küsitletutest.
Teisel kohal on Keskerakond (21) ning kolmandal kohal Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (17,3). Neile järgnevad Sotisaaldemokraatlik Erakond (11,7) ning Isamaa (8,2). Ülejäänud erakondade toetus jääb alla valimiskünnise.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 20. maist 19. juunini, mille raames küsitleti kokku 4011 valimisealist kodanikku.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,5 ning opositsioonierakondi 44,8 protsenti küsitletutest. Praeguse opositsiooni toetus pole Norstati küsitlustes kordagi nii kõrge olnud. Kõikide selle aasta koondtulemuste võrdluses on kõrgeimal tasemel ka SDE toetus. | Uuring: opositsioonierakonnad kasvatasid toetust | https://www.err.ee/954761/uuring-opositsioonierakonnad-kasvatasid-toetust | Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat värskeima erakondade toetusuuringu põhjal populaarsusjärjestuses muutusi ei ole, ülekaalukas liider on Reformierakond. Samas on Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond nädalaga oma toetust parandanud. |
"Alati on hea meel, kui uued võimekad tippjuhid kasvavad välja meie oma majast. Sven on kõrgelt tunnustatud ja tugeva missioonitundega tippekspert ning tunneb läbi ja lõhki eelarvepoliitika eri tahkusid ja keerukusi. Tema valimine eelarvepoliitika asekantsleriks on loogiline jätk ja tunnustus tema senisele tööle," ütles rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali.
"Eelarve on valitsuse peamine majanduspoliitiline tööriist ja valdkonnas on palju väljakutseid sujuva otsustusprotsessi ning kvaliteetse juhtimisinfo olemasolu tagamisel," ütles Sven Kirsipuu.
Kirsipuu on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna ja omab 2019. aastast magistrikraadi IT-kolledžist. Rahandusministeeriumis on ta enne fiskaalpoliitika osakonna juhatamist töötanud maksupoliitika ja majandusanalüüsi osakonnas.
Riigikantselei kuulutas avaliku konkursi rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri ametikohale välja tänavu aprillis. Kokku laekus konkursile viis avaldust.
Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri põhiülesanne on riigi eelarvepoliitika kujundamise ja selle elluviimise koordineerimine. Asekantsleri teenistustähtaeg on vastavalt avaliku teenistuse seadusele viis aastat. | Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleriks saab Sven Kirsipuu | https://www.err.ee/954764/rahandusministeeriumi-eelarvepoliitika-asekantsleriks-saab-sven-kirsipuu | Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantslerina alustab 1. juulist tööd Sven Kirsipuu, kes seni juhatas fiskaalpoliitika osakonda. |
Kohtumine leiab aset 30. juunil.
Brüsselis algas neljapäeval Euroopa Ülemkogu, kus liikmesriikide liidrid arutasid muu hulgas selle üle, kes hakkab juhtima Euroopa Komisjoni.
"Ülemkogu pidas täieliku keskustelu nimetamiste üle. Ükski kandidaat ei saanud vajalikku enamust," ütles Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk.
"Euroopa Nõukogu jõudis üksmeelele, et peaks seal olema peegeldatud kogu Euroopa Liidu erisused. Me kohtume uuesti 30. juunil," lisas Tusk.
"Kandidaatide valikul peab olema tagatud EL-is nii põhja, lõuna, ida kui ka lääne ning samuti suurte ja väikeste riikide esindatuse tasakaal. Samuti on oluline, et kandidaatide valikul oleks arvestatud soolist tasakaalu," ütles peaminister Jüri Ratas. "Tähtis on ka, et kandidaadid mõistaksid hästi, kui oluline on julgeolek ja stabiilsus Euroopas ning saaksid aru meie regiooni väljakutsetest."
Prantsuse president Emmanuel Macron ütles neljapäeval, et heitlus Euroopa Liidu kõrgeimate ametite pärast ei ole võistlus Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.
"Ma ei ole kinni ühes konkreetses plaanis ja meie eesmärk on tuua esile parim meeskond Euroopa jaoks," ütles president.
Tippkohtumisel arutati Euroopa Komisjoni presidendi, EL-i välispoliitika juhi, Euroopa Keskpanga juhi, Euroopa Parlamendi presidendi ja Euroopa Ülemkogu presidendi kandidaatide üle.
Merkel ütles juba enne kohtumist, et kõiki vabu kõrgeid töökohti ei pruugi koheselt õnnestuda täita. Ta lisas: "Meil on veel mõni päev järel."
Merkel toetab Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale Saksa parlamendisaadikut Manfred Weberit, kuid Macron pole tema kandidatuuri veel toetanud.
Euroopa Komisjoni esimees vajab Euroopa parlamendis enamuse toetust. Parlament koguneb juuli alguses esimesele istungile ja enne seda tahavad Euroopa Liidu liidrid nimetamistes üksmeelele jõuda. | Euroopa Liidu liidrid kogunevad uuesti tippametnike nimetamise osas | https://www.err.ee/954758/euroopa-liidu-liidrid-kogunevad-uuesti-tippametnike-nimetamise-osas | Euroopa Liidu liidrid kogunevad järgmisel nädalal uuesti tippametnike nimetamise osas, sest üksmeelt pole veel saavutatud, teatasid ndiplomaadid. |
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil kerkis 5,4 protsenti, lõpetades päeva tasemel 56,65 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind kerkis 4,3 protsenti, jäädes pidama tasemel 64,45 dollarit barreli eest. | Maailmaturu naftahinnad liikusid järsult plussi | https://www.err.ee/954757/maailmaturu-naftahinnad-liikusid-jarsult-plussi | New Yorgi ja Londoni börside naftahinnad sööstsid neljapäeval plussi muu hulgas seoses USA ja Iraani suhete pingestumisega. |
USA ja Rootsi kohtusid viimases voorus omavahel ja ameeriklannad võtsid 2:0 võidu (3. Lindsey Horan, 50. Tobin Heath) ning lõpetasid alagrupi täisedu ja väravate vahega 18:0.
Teises kohtumises oli Tšiili 2:0 (48. ov Waraporn Boonsing, 80. Maria Urrutia) üle Taist, aga edasipääsust alagruppide kolmandate tiimide võrdluses jäi puudu vaid üks tabamus. See võinuks tulla 85. minutil, kuid Francisca Lara eksis penaltil.
Kaheksandikfinaalide paarid:
Saksamaa - Nigeeria
Norra - Austraalia
Inglismaa - Kamerun
Prantsusmaa - Brasiilia
Hispaania - USA
Rootsi - Kanada
Itaalia - Hiina
Holland - Jaapan | USA alistas Rootsi, Tšiili jäi dramaatiliselt 16 seast välja | https://sport.err.ee/954649/usa-alistas-rootsi-tsiili-jai-dramaatiliselt-16-seast-valja | Naiste jalgpalli MM-finaalturniiril tõmmati neljapäeval joon alla alagrupifaasile. F-grupist tagasid koha kaheksandikfinaalis USA ja Rootsi. |
Väikese konksuna saavad sõitjad ühe punkti juurde vaid juhul, kui nad lõpetavad etapi esikümnes. FIA mootorispordi nõukogu kiitis muudatuse heaks eelmisel nädalal ja täna tegi vormelisari selle ka avalikult teatavaks.
"Oleme seda lahendust kaalunud juba mitmeid kuid," rääkis F1 peadirektor Ross Brawn. "Kui palju kordi oleme sõitjaid kuulnud tiimiraadio kaudu küsimas: "kelle nimel on kiireim ring?" Nüüd ei ole asi enam vaid rekordite- ja prestiižiküsimuseks; võidusõitude viimase osa veelgi huvitavamaks muutmiseks on pilootidel nüüd selge motivatsioon."
Vormel-1 MM-sarjas on varemgi kiireima ringiaja eest punkte jagatud, seda tehti sarja esimesel kümnel hooajal ehk aastatel 1950-59. BBC vormeliajakirjaniku Andrew Bensoni sõnul on F1 juhtivate isikute seas levinud arvamus, nagu võiks muudatus kasvatada inimeste huvi tihti igavaks muutuvate etapilõppude vastu.
Vormel-1 MM-hooaeg algab juba sel nädalavahetusel Austraalias. | Vormel-1 sarjas teenib nüüd punkti ka kiireima ringi eest | https://sport.err.ee/918866/vormel-1-sarjas-teenib-nuud-punkti-ka-kiireima-ringi-eest | Vormel-1 MM-sari teatas esmaspäeval, et sellel hooajal teenivad GP-etapil kiireima ringiaja välja sõitnud piloodid ühe lisapunkti. |
"Esimesed Eesti meistrivõistlused puuris on peetud ja emotsioonid on suurepärased. Rekordarv sportlasi. Saal oli rahvast täis ja kindlasti jälgis veel rohkem inimesi võistlusi otseülekandes," kommenteeris 3D Treeningu MMA peatreener Vallo Hannus.
"Päris selgelt võib öelda, et puur tõi matšidesse hoopis teise kvaliteedi kui me oleme seda seni poksiringis harjunud nägema. Kohtunik pidi matši kulgu äärmiselt vähe sekkuma ja selle tulemusena nägid matšid ka pealtvaatajate jaoks võimsamad ja terviklikumad välja. Sportlaste jaoks on lisaks puur ka turvalisem võitlusareen - nii et positiivsed arengud igas suunas."
Eesti meistriteks tulid järgmised mehed ja naised:
-61,2 kg mehed - Ain KIVIMÄGI (MMAces)
Juunior -61,2 kg naised - Alisa BOSTON (Tokon)
61,2 kg naised - Ksenija GRABOVA (3D Treening)
-61,2 kg mehed - Kardo LILLELEHT (MMAces)
Juunior -65,8 kg mehed - Egert MESSEK (MMAces)
-65,8 kg mehed - Madis MÄESTE (MMAces)
Juunior -70,3 kg mehed - Kevin OJAVEER (Englas)
-70,3 kg mehed - Kaupo KOKAMÄGI (Englas)
-77,1 kg mehed - Sergei STRINŽA (Tokon)
-83,9 kg mehed - Ergo REINVALD (3D Treening)
Juunior -93,0 kg mehed - Rasmus SEPP (Englas)
-93,0 kg mehed - Vallo KAPPAK (MMAces)
-120,2 kg mehed - Kimmo MEIER (Jyväskylän Fight Club)
Parima klubi tiitli viis teist aastat järjest koju Pärnu spordiklubi MMAces, järgnesid Tartu spordiklubi Englas ja Tallinna spordiklubi Tokon. Viiendat korda võitis Eesti meistritiitli Kaupo Kokamägi (Englas), neljandat korda viis Eesti meistritiitli koju Vallo Kappak (MMAces).
FINAALIDEPÄEVA TULEMUSED:
1. Juunior -61,2 kg mehed FINAAL
Daniel SILDVA (Englas) vs Ain KIVIMÄGI (MMAces)
Võitja: Ain KIVIMÄGI (MMAces) kohtunike ühehäälse otsusega III raundis
2. -61,2 kg naised FINAAL
Ksenija GRABOVA (3D Treening) vs Monika RIIVALD (MMAces)
Võitja: Ksenija GRABOVA (3D Treening) kohtunike enamuse otsusega III raundis
3. -61,2 kg mehed FINAAL
Andreas KÄÄRIK (Englas) vs Kardo LILLELEHT (MMAces)
Võitja: Kardo LILLELEHT (MMAces) alistusega (sirge käelukk) III raundis
4. Juunior -65,8 kg mehed FINAAL
Maksim PÕLOV (Tokon) vs Egert MESSEK (MMAces)
Võitja: Egert MESSEK (MMAces) alistusega (sirge käelukk) II raundis
5. -65,8 kg mehed FINAAL
Allar SOO (TapaGym) vs Madis MÄESTE (MMAces)
Võitja: Madis MÄESTE kohtunike ühehäälse otsusega III raundis
6. Juunior -70,3 kg mehed FINAAL
Jevgeni GLUSHKO (Tokon) vs Kevin OJAVEER (Englas)
Võitja: Kevin OJAVEER (Englas) kohtunike ühehäälse otsusega III raundis
7. -70,3 kg mehed FINAAL
Kaupo KOKAMÄGI (Englas) vs Sten-Martin MÄGI (ENGLAS)
Võitja: Kaupo KOKAMÄGI (Englas) alistusega (sirge käelukk) I raundis
8. -77,1 kg mehed FINAAL
Sergei STRINŽA (Tokon) vs Martin TIMBERG (MMAces)
Võitja: Sergei STRINŽA (Tokon) alistusega (giljotiinkägistus) II raundis
9. -83,9 kg mehed FINAAL
Ergo REINVALD (3D Treening) vs Jaagup TALTS (3D Treening)
Võitja: Ergo REINVALD (3D Treening) kohtunike ühehäälse otsusega III raundis
10. -93,0 kg mehed FINAAL
Andrei GRIGORJEV (Tokon) vs Vallo KAPPAK (MMAces)
Võitja: Vallo KAPPAK (MMAces) kohtunike ühehäälse otsusega III raundis
11. -120,2 kg mehed FINAAL
Daniel LEEVIT (Võimla) vs Kimmo MEIER (Jyväskylän Fight Club)
Võitja: Kimmo MEIER (Jyväskylän Fight Club) TKO III raundis | Tallinnas selgusid Eesti meistrid vabavõitluses | https://sport.err.ee/918865/tallinnas-selgusid-eesti-meistrid-vabavoitluses | Tallinnas spordiklubis 3D Treening toimusid Eesti meistrivõistlused vabavõitluses. Esimest korda võisteldi spetsiaalses võistluspuuris. |
"Riikliku häireolukorra" väljakuulutamist oli pühapäeval nõudnud opositsiooniliider Juan Guaido, kes kutsus selleks kokku parlamendi erakorralise istungi seoses ulatusliku voolukatkestusega riigis.
"Rahvusassamblee peab astuma viivitamatult samme, mis on vajalik tagamaks vajaliku rahvusvahelise humanitaarabi," põhjendas Guaido.
"See katastroof nõuab meie viivitamatut tähelepanu. Me ei saa seda eirata," lisas opositsiooniliider rõhutades erakorralise istungi vajalikkust.
Venezuela presidendi Nicolas Maduro väitel takistas elektrikatkestuse likvideerimist uus küberrünnak ühele generaatoritest, mis "töötas laitmatult ning see häiris ja nullis kõik selle, mida olime saavutanud".
Venezuelas suri elektrikatkestuse ajal 15 raske neeruhaigusega patsienti, kes ei saanud dialüüsi, teatas laupäeval vabaühendus. | Venezuela opositsiooniline parlament kuulutas välja eriolukorra | https://www.err.ee/918864/venezuela-opositsiooniline-parlament-kuulutas-valja-eriolukorra | Venezuela opositsiooni enamusega rahvusassamblee kuulutas esmaspäeval välja eriolukorra, teatasid meediakanalid. |
2015. aastal sõlmiti leping Vene-Läti piiri taristu rajamiseks.
Projekt hõlmab 283,6 km piiri. See töötati välja piirivalve töö iseärasusi arvestades, lähtudes rikkumiste hulga hinnangust, ütles piirivalve pressiesindaja Kristine Petersone.
Projekt näeb ette laudteede, patrulliradade, kontrollriba ja tara rajamise.
2,7 m kõrgune okastraataed püstitati vaid teatud piirilõikudesse, lähtudes võimalike rikkumiste analüüsist.
Projektile kulus kokku üle 21 miljoni euro.
31. detsembriks valmis 207 km pikkune piiririba ja 93 km tara. Piiririba peaks lõplikult valmima 2020. aastaks. | Läti-Vene piiril valmis 93-kilomeetrine tara | https://www.err.ee/918863/lati-vene-piiril-valmis-93-kilomeetrine-tara | Läti ehitajad lõpetasid 93-kilomeetrise tara rajamise Läti piirile Venemaaga. Kas seda jätkatakse ka teistele piirilõikudele, ei ole veel teada. |
Bouteflika ütles riikliku uudisteagentuuri APS edastatud avalduses, et presidendivalimised korraldatakse pärast poliitilise ja põhiseadusreformi konverentsi, mis leiab aset selle aasta sees.
Põdura tervisega 82-aastase Bouteflika esialgne kandideerimisplaan vallandas riigis ulatuslikud protestid.
Valimised olid kavandatud 18. aprillile.
Bouteflika on Alžeerias võimul 1999. aastast, kuid pärast 2013. aasta insulti on teda avalikkuse ees näha väga harva.
Alžeeria peaministriks nimetati siseminister Bedoui
Alžeeria peaministriks nimetati esmaspäeval siseminister Noureddine Bedoui.
Bedoui vahetab peaministriametis välja Ahmed Ouyahia ja talle on antud käsk uue valitsuse moodustamiseks. | Alžeeria president lükkas valimised edasi ja loobus kandideerimisest | https://www.err.ee/918833/alzeeria-president-lukkas-valimised-edasi-ja-loobus-kandideerimisest | Alžeeria president Abdelaziz Bouteflika lükkas presidendivalimised edasi ja loobus plaanist kandideerida viiendaks ametiajaks, teatasid võimud esmaspäeval. |
"Meie pidasime läbirääkimisi nädalavahetusel, nüüd käivad kõnelused Londoni valitsuse ja parlamendi vahel," ütles Barnier. Ta lausus seda pärast saabumist Brüsselis asuvasse EL-i peakorterisse, kus ta arutab Brexitit bloki ülejäänud 27 liikmesriigi esindajatega.
Loodeti, et May naaseb esmaspäeval Brüsselisse EL-iga sõlmitud leppele viimast lihvi andma, kuid ühe Euroopa allika sõnul plaan peatati, sest selleks poldud tehtud piisavalt edusamme.
Kuna Brexiti tähtaeg on juba 29. märtsil, lootis May Brüsselilt signaali, mis aitaks tal Brexiti-leppe oma parlamendist viimasel minutil läbi saada.
Selle asemel vestles ta pühapäeval Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeriga telefonitsi ning koos lubati kontakti hoida.
"Poliitilise tasandi kohtumisi päevakorras pole, kuid mõlemad pooled hoiavad sel nädalal kõvasti ühendust," lausus Junckeri pressiesindaja Margaritis Schinas.
"Oleme pühendunud selle leppe ratifitseerimisele enne 29. märtsi. Nüüd on (Briti parlamendi) alamkojal aeg langetada sel nädalal hulk olulisi otsuseid," lisas ta.
Briti parlamendisaadikud lükkasid jaanuaris leppe tagasi, sest neist paljudele ei meeldinud nn Iiri piiri kaitsemeede, millega üritatakse vältida piiritaristu tekkimist Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piirile. Teisipäeval on kavas teine parlamendihääletus.
Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiri täiesti avatuna hoidmise eesmärgil hoiaks kaitsemeede kogu Ühendkuningriigi EL-i tolliliidus.
Ühe Euroopa allika sõnul ei suutnud May nädalavahetusel oma valitsuse liikmeid veenda ning kõnelused EL-iga ei saanud edasi minna.
Barnier' sõnul pakkus tema meeskond nii palju kui võimalik. Muu hulgas tehti viimasel minutil Londonile ettepanek, mille alusel saaks ÜK pärast EL-ist lahkumist lahkuda ka tolliliidust.
Ettepanek aga jättis välja Põhja-Iirimaa, mis ärritas Briti kõnelustemeeskonda. Selle liikmed nimetasid ettepanekut "vanade argumentide korduseks".
EL on käinud välja ka idee allkirjastada Iiri kaitsemeetme kohta õiguslikult siduv "tõlgendav ühisdokument".
Selles käidaks välja viisid, kuidas saaks Ühendkuningriik kaitsemeetme jõushoidmise peatada juhul, kui London palub peatada mõned oma kohustused.
Dokumendi hindamiseks ootavad Briti parlamendisaadikud valitsuse õigusnõuniku Geoffrey Coxi õiguslikku hinnangut.
Merkel: Suurbritanniale tehti oluline pakkumine
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles esmaspäeval, et Euroopa Komisjon tegi Brexiti ummikseisu lahendamiseks Suurbritanniale "olulise pakkumise".
Merkel ütles Berliinis, et komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier tegid nädalavahetusel "hulga ettepanekuid", kuidas määratleda nn Iiri piiri kaitsemeedet, mille eesmärk on jätta avatuks piir EL-i liikme Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel.
"Leian, et Suurbritanniale tehti taas oluline pakkumine, nüüd sõltub sellele vastamine muidugi Suurbritanniast," ütles Merkel.
Briti peaminister saabus kohtumisele Junckeriga
Suurbritannia peaminister Theresa May saabus esmaspäeval Strasbourg'i viimase hetke kõnelustele Euroopa Liidu juhtidega enne lahkumisleppe hääletust parlamendis, teatasid diplomaadid.
May kohtub teiste seas Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja Brexiti pealäbirääkija Michel Barnieriga.
Iiri välisminister Simon Coveney ütles varem päeval, et May sõidab esmaspäeval Strasbourg'i, et üritada enne teisipäevast hääletust Briti parlamendis oma Brexiti-lepe "lõpule viia".
"Briti peaminister sõidab täna õhtul Strasbourg'i, et püüda lõpule viia leping, mida saaks panna homme Westminsteris hääletusele," ütles Coveney Dublinis ajakirjanikele.
Euroopa Liidu juhid osalevad sel nädalal Strasbourgis europarlamendi plenaaristungil. | Barnier: Brexiti kõnelused käivad Briti valitsuse ja saadikute vahel | https://www.err.ee/918776/barnier-brexiti-konelused-kaivad-briti-valitsuse-ja-saadikute-vahel | Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier ütles esmaspäeval, et läbirääkimised ummikseisu lahendamiseks käivad nüüd Briti peaministri Theresa May ja parlamendisaadikute vahel. |
Martinez oli tegelikult Gran Canaria üheks valikuks juba 2018. aasta detsembri alguses, kui ametist vabastati toonane juhendaja Salva Maldonado, kirjutab Korvpall24.ee. Toona otsustati anda võimalus pikalt klubi juures abitreenerina töötanud Garciale.
Ülikogenud 57-aastane hispaanlane Martinez alustas peatreenerikarjääri 1990. aastal Badalona Joventutist ning on tüürinud mitmeid erinevaid Hispaania klubisid. Seejuures on kõige pikemalt mees korraga veetnud just Gran Canarias, kui ta juhendas klubi aastatel 2002-05 ja uuesti 2009-14. | Siim-Sander Vene koduklubi vallandas peatreeneri | https://sport.err.ee/918860/siim-sander-vene-koduklubi-vallandas-peatreeneri | Siim-Sander Vene kodumeeskond Gran Canaria vahetas vaatamata viimases voorus saadud 90:86 võidule Tenerife vastu peatreenerit, kui Victor Garcia asemel võtab tüüri üle Pedro Martinez. |
Kontaveit alustas mängu hästi ja tema tugevatele löökidele ei jõudnud vastane järele. 26 minuti möödudes aga kutsus Sevastova enda juurde arsti ja otsustas arvatavasti vigastuse tõttu matši lõpetada.
"Nii ei taha muidugi võita, kahju temast," lausus Kontaveit vahetult pärast kohtumist publikule. "Olin oma mänguga rahul, kuigi ka tema ei näidanud oma parimat esitust."
Ühtlasi jõuab Kontaveit nüüd esimest korda karjääri jooksul maailma edetabelis 20 tugevama hulka. "See on olnud pidev protsess," põhjendas eestlanna oma edu. "Asjad on loksunud paika ja ma naudin oma mängu."
Järgmises ringis läheb Kontaveit vastamisi tšehhitari Karolina Pliškovaga (WTA 5.), kes oli 6:3, 6:2 üle belglannast Ysaline Bonaventurest (WTA 144.).
Anett Kontaveit - Anastasija Sevastova:
Nii Kontaveit kui Sevastova olid asetatud mängijatena avaringis vabad. Teises ringis sai Kontaveit 6:3, 7:6 (4) jagu Rio de Janeiro olümpiavõitjast Monica Puigist (WTA 58.), Sevastova aga alistas 6:3, 6:4 ameeriklanna Madison Brengle'i (WTA 96.).
Kontaveit ja Sevastova on varem omavahel korra mänginud – 2016. aastal Rootsis Bastadi liivaturniiril, kus jäi 6:2, 6:4 peale lätlanna. | Anett Kontaveit pääses Indian Wellsis neljandasse ringi | https://sport.err.ee/918737/anett-kontaveit-paases-indian-wellsis-neljandasse-ringi | Kõrgetasemelisel Indian Wellsi tenniseturniiril jõudis Anett Kontaveit kaheksandikfinaali. Kolmandas ringis asus ta lätlanna Anastasija Sevastova vastu 5:0 juhtima, mispeale andis lõunanaaber loobumisvõidu. |
Üheksa päeva eest kaotas Beroe tabelis üheksandal kohal asuvale Plovdivi Lokomotivile ning nüüd jäädi 0:1 alla veelgi kaugemal olevale Bistritsale, kirjutab Soccernet.ee. Ainus värav sündis 55. minutil, Baranov sai kirja täismängu.
42 punktiga jätkab Beroe liigatabelis viiendal real, Bistritsa on 16 meeskonna konkurentsis 25 punktiga 11.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Baranov sai Bulgaarias teise kaotuse järjest | https://sport.err.ee/918849/baranov-sai-bulgaarias-teise-kaotuse-jarjest | Eesti jalgpallikoondislase Nikita Baranovi koduklubi Stara Zagora Beroe teenis Bulgaaria kõrgliigas teise järjestikuse kaotuse, kui alistuti Vitoša Bistritsale. |
Politsei võrdleb uurimise all olevat dopinguorganisatsiooni Itaalia ja Venemaa maffiarühmituste struktuuridega, kus arst on kindlaid korraldusi jagav ülempealik. "[Mark] Schmidt on organisatsiooni pea ja kõigil teistel isikutel on konkreetsed ülesanded, nagu verekottide punktist A punkti B transportimine ja nii edasi," vahendab NRK juhtumi peauurija Dieter Csefani sõnu.
Csefani sõnul meelitati sportlased organisatsiooni juurde tasuta testiperioodi pakkudes. Kui sportlased veendusid, et dopingu tarvitamine tõi ka tulemusi, sõlmiti nendega lepingud.
Uurija sõitis täna Münchenisse, et võtta osa teisipäeval ja kolmapäeval toimuvast Schmidti ja tema isa ülekuulamisprotsessist. Austria Antidopingu pealiku Michael Cepicu sõnul on oodata, et avalikuks tuleb teisigi skandaaliga seotud nimesid. | Austria politsei: dopinguarst Schmidt on otsekui maffiaboss | https://sport.err.ee/918834/austria-politsei-dopinguarst-schmidt-on-otsekui-maffiaboss | Esmaspäeval tutvustasid Austria ametivõimud pressikonverentsil Seefeldi dopinguskandaali värskeimat infot. |
AS-i, El Paisi ja mitmete teiste ajalehtede andmetel kogunes Madridi suurklubi juhatus Eesti aja järgi kell 19. Pool tundi hiljem tehti Zidane'i naasmine ka avalikuks. Esimene treening prantslase käe all leiab aset teisipäeval.
???? Zidane regresa al @realmadrid. #HalaMadrid | #RealMadrid https://t.co/frvoYof4sx
— Real Madrid C.F.⚽ (@realmadrid) March 11, 2019
Zidane'i abiga võitis Real Meistrite liiga nii 2016, 2017 kui 2018; hooajal 2016/17 tuli Madridi valge klubi Hispaania meistriks. Käesoleval hooajal langes Real, keda juhendas tänase vallandamiseni teine endine mängija Santiago Solari, Meistrite liigast välja kaheksandikfinaalis ning on praegu liigatabelis kolmandal kohal.
"Madridi Real soovib tänada Santiago Solarit tehtud töö, lojaalsuse ja pühendumuse eest," kirjutas Real, lisades, et argentiinlasele pakuti klubis teist tööd. | Ametlik: Zidane asub taas Reali juhendama | https://sport.err.ee/918793/ametlik-zidane-asub-taas-reali-juhendama | Madridi Reali peatreeneriks sai aastatel 2016-18 klubi kolme Meistrite liiga tiitlini juhendanud Zinedine Zidane. |
Eelarve puudujäägiks prognoositakse 1,1 triljonit dollarit, mis oleks aastakümne kõrgeim. Eelarve tugineb tugeval majanduskasvul, mida peaks muuhulgas tooma maksukärped, mille Trump tahab teha alaliseks.
Osa majandusteadlasi leiavad aga, et maksureformi mõju on raugemas ja majanduskasv tulevatel aastatel aeglustub.
Presidendi tehtud eelarveid nähakse üldiste kavadena, mis võetakse harva sellisel kujul vastu. Trumpi ettepanek 1. oktoobril algavaks eelarveaastaks avab tee ka ägedaks vaidluseks kongressiga eelarve prioriteetide osas, mille seas on 8,6 miljardit dollarit USA-Mehhiko piirimüüri rajamiseks.
Trumpi ettepanek kannab nime "Eelarve parema Ameerika jaoks: Hoitud lubadused. Maksumaksjad ennekõike" ja see on "eelarvelise vastutustundlikkuse kehastus" ütles haldus- ja eelarvebüroo direktori kohusetäitja Russ Vought.
Hoolimata suurest defitsiidist on valitsuse prioriteet Washingtoni kulutuste vähendamine ja näitamine, et suudetakse taastada eelarveline mõistlikkus, lausus Vought.
Märkimisväärseim osa ettepanekust on 8,6 miljardi dollari eraldamine piirimüüri rajamiseks, mis viitab, et Trump on pärast USA ajaloo pikimat valitsuse tööseisakut taas valmis kongressiga vastamisi minema.
Üks valitsusametnik ütles, et Trumpi eelarve näeb ette kaitsekulutuste suurendamist 750 miljardi dollarini ja eraldi väeliigina kosmoseväe loomist. Samal ajal langetakse 5 protsendi võrra muid kulutusi, sealhulgas kulutamist majandusliku turvavõrgu programmidele kodanike jaoks.
Kümne aastaga tahetakse kulutusi vähendada 2,7 triljoni dollari võrra. Kärpe osaks on töötamise nõue nende jaoks, kes saavad valitsuselt toidukuponge ja muud abi.
Eelarve tahetakse jätta ka piirmääradesse, mida mõlemad parteid on viimastel aastatel regulaarselt ületanud. Selle tegemiseks eraldatakse umbes 165 miljardi dollari jagu kaitsekulutustest ülemere tagavarafondi. Kriitikute sõnul on tegu pelgalt raamatupidamistrikiga.
Esindajatekoja eelarvekomitee demokraadist esimees John Yarmuth nimetas oluliste riigiteenuste kärpimist ohtlikuks. Ta tõi välja, et kui Trump tõstis jõukatele ja ettevõtetele mõeldud maksukärpega eelarve puudujääki pea 2 miljardi võrra, "tundub selle eelarvega, et ta palub selle eest maksta Ameerika rahval".
Kuigi kulutusi teatud valdkondades, nende seas keskkonnakaitse omi, vähendatakse, näeb plaan ette kulutuste suurendamisest teistes valdkondades, mis on presidendi prioriteetidega kooskõlas, ütles üks ametnik.
Valitsus investeerib enam kui 80 miljardit dollarit veteranide jaoks mõeldud teenustesse, mida on pea 10 protsenti enam kui praegu. Teenuste seas on rehabilitatsioon, abi töökoha otsimisel ja suitsiidiennetus.
Samuti suurendatakse kulutusi opiaadiepideemiaga võitlemiseks, eraldades raha ennetusele, ravile ja uuringutele, teatas valitsus. Samal ajal kantakse osa föderaalsete õppelaenude kulu kolledžitele ja ülikoolidele.
Kava näeb ette ka miljardi dollari eraldamist lastehoolekande fondile, millega tahetakse suurendada ligipääsu hoolekandele, lausus üks Valge Maja ametnik.
USA riigivõlg on kasvanud rekordkõrgele
USA riigivõlg on tõusnud esimest korda üle 22 triljoni dollari, teatas rahandusministeerium veebruaris.
Statistika kohaselt on USA riigivõlg 22,01 triljoni dollarit. Kui president Donald Trump 2017. aastal ametisse astus, oli riigivõlg 19,95 triljonit dollarit.
Riigi võlakoormuse kasv on kiirenenud alates 2017. aasta detsembrist, mil Trumpi 1,5 triljoni dollari suurune maksukärbe heaks kiideti. Samuti on kasvatanud võlakoormust kongressi otsus eelmisel aastal, mille kohaselt tõsteti kulutusi siseriiklikele ja sõjaväelistele programmidele.
Riigivõlg on aastaste eelarvepuudujääkide kogusumma. Kongressi eelarveameti prognoosi kohaselt kasvab eelarvedefitsiit igal aastal ligi triljoni dollari võrra kuni aastani 2029. Suurem osa defitsiidist tuleneb sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu kulude kasvust.
Trumpi administratsioon on öelnud, et maksukärped tasuvad end lõpuks ära, kuna kiirendavad majanduskasvu. Paljud majandusteadlased vaidlevad sellele aga vastu.
Enne presidendiks saamist süüdistas Trump oma eelkäijat Barack Obamat riigivõla kasvatamises. Trump on öelnud, et Obama viis riigi põhimõtteliselt pankrotti, vahendas The Washington Post. Pärast esimest vabariiklaste debatti viitas Trump riigi võlakoormusele ning ütles, et USA vajab selle korda saamiseks kedagi temasarnast. Kampaania jooksul kritiseeris Trump korduvalt, et Obama lasi riigi võlakoormusel jõuda 20 triljoni dollarini. Tegelikult ületas riigivõlg 20 triljoni dollari piiri Trumpi enda valitsuse ajal.
Kui võrrelda Trumpi ja Obama kaht esimest presidendiaastat, siis on võlakoormus kasvanud Trumpi ajal aeglasemalt. Obama esimese kahe aasta jooksul kasvas võlakoormus 10,6 triljonilt 14,1 triljonini, Trumpi ajal 19,9 triljonilt 22 triljonini. | Trump soovib 4,7 triljoni dollari suurust eelarvet | https://www.err.ee/918824/trump-soovib-4-7-triljoni-dollari-suurust-eelarvet | USA presidendi Donald Trumpi 2020. aasta rekordiline 4,7 triljoni dollarine eelarve ettepanek tugineb 3,1-protsendisele majanduskasvule ja näeb ette olulist sisekulutuste langetamist, et eelarve 15 aastaga tasakaalu viia. |
USA ja Afganistani liidrid uskusid, et ühesilmne Omar põgenes Afganistanist ja suri Pakistanis.
Hollandi ajakirjanik Bette Dam aga kirjutab uues raamatus "Vaenlast otsides" (" Searching for an Enemy"), et Omar elas Zabuli provintsis suurest USA baasist vaid viie kilomeetri kaugusel ning suri seal 2013. aastal.
Afganistani valitsus eitas raamatu väiteid raevukalt, kuid Taliban, mis peab Dohas rahukõnelusi Washingtoniga, ütles uudisteagentuurile AFP, et väide Omari püsimisest Afganistanis on tõsi.
Dam kajastas Afganistanis toimuvat kohapealt aastaid ning on kirjutanud ka raamatu Afganistani endisest presidendist Hamid Karzaist.
Dami andmeil elas mulla Omar sisuliselt erakuna, keeldus isegi oma pereliikmete visiitidest ning täitis märkmikke väljamõeldud keeles.
Ajakirjanik tegi raamatu jaoks uurimistööd üle viie aasta ning usutles Omari ihukaitsjat Jabbar Omarit. Ihukaitsja väitis, et tema oli see, kes pärast Talibani režiimi kukutamist Omari peitis ja kaitses.
Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid pani USA Omari püüdmiseks välja 10 miljoni dollari suuruse valuraha. Seejärel peitis Omar end piirkondlikus pealinnas Qalatis ühte väikesesse hoonetekompleksi.
Kompleksis elanud perele ei öeldud, kes täpselt neil külas oli, kuid USA üksused peaaegu tabasid ta kahel korral.
Ühel korral lähenes USA patrull hetkel, mil Omar ja Omari olid kompleksi siseõues. Ehmunud mehed peitsid end ühe puuhunniku taha, kuid USA sõdurid möödusid hoonetest sisse astumata.
Teisel korral otsisid USA sõdurid hooned läbi, kuid ei leidnud Omari salatoa peidetud sissepääsu.
Omar otsustas kolida, kui USA hakkas 2004. aastal ehitama Langmani sõjaväebaasi, mis asus tema peidikust vaid mõnisada meetrit eemal.
Hiljem kolis ta ühte teise hoonesse, kuid peagi ehitas Pentagon selle lähedale sõjaväebaasi Wolverine. Sinna paigutati tuhat USA sõdurit ning vahel paiknesid seal ka USA ja Briti eriüksuslased.
Seejärel ei julgenud Omar enam kolida, kirjutas Dam. Ta käis väljas harva ning kui USA sõjalennukid üle lendasid, peitis end sageli tunnelitesse.
Kuigi ta kuulas Briti ringhäälingu BBC õhtuseid puštukeelseid uudisteprogramme, siis kommenteeris ta välismaailma harva. Raamatu sõnul käitus ta samamoodi isegi siis, kui sai teada Al-Qaeda juhi Osama bin Ladeni surmast.
Dami sõnul delegeeris Omar pärast 2001. aastat Talibani juhtimise teistele ning oli pigem rühmituse vaimne juht.
Raamatu väitel Omar 2013. aastal haigestus, keeldus ravi saamiseks Pakistani reisimast ning suri hiljem Zabulis. | Talibani asutaja elas väidetavalt aastaid USA baaside lähedal | https://www.err.ee/918821/talibani-asutaja-elas-vaidetavalt-aastaid-usa-baaside-lahedal | Islamistliku liikumise Taliban asutaja mulla Omar elas aastaid Afganistanis USA sõjaväebaasidest jalutuskäigu kaugusel, väidab uus raamat, mis viitab USA luure jaoks piinlikele puudujääkidele. |
Pühapäeval teatati politseile, et Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas võib olla liikvel joobes autojuht, edastas Lääne prefektuur.
Politseinikud pidasid auto kinni Hirla külas.
Auto roolis olnud 28-aastane mees muutus politseinike suhtes agressiivseks ja osutas vastupanu. Rüseluses said viga kaks patrullpolitseinikku, 26-aastane naine ja 50-aastane mees.
Politseinikud pidasid kahtlustatava kinni.
Lääne prefektuuri pressiesindaja sõnul oli autojuht alkoholijoobes. | Agressiivne mees vigastas kaht politseinikku | https://www.err.ee/918818/agressiivne-mees-vigastas-kaht-politseinikku | Lääne-Virumaal hakkas autojuht politseinikele kinnipidamisel vastu, rüseluses said kaks korrakaitsjat vigastada. |
Mitmetest endistest ja praegustest naiste kõrgliiga mängijatest koosnev Pae loovutas 12 vooru jooksul punkte vaid korra, kui Nõmme Kalju FC vastu tuli tabelisse kirjutada tehniline kaotus. Ülejäänud kohtumistes näitas naiskond kindlat minekut, teenides lõpuks esikoha väravate vahega 166:11 ja edestas lähimat jälitajat 11 punktiga.
Teisele kohale tuli Põltsamaa SK Motiiv, kes hooaja jooksul sai seitsme võidu kõrvale kirja ühe viigi ja neli kaotust. Kolmandale kohale mängis ennast 20 punktiga Nõmme Kalju. Esikolmikule järgnesid FC RaDina (8 punkti) ja JK Kuusalu Kalev (4). Liiga suurimaks väravakütiks kerkis Pae Unitedi mängija Anastasia Dodeltseva, kelle arvele jäi 46 tabamust. | Naiste saalijalgpalli meistriliiga võitis Pae United | https://sport.err.ee/918816/naiste-saalijalgpalli-meistriliiga-voitis-pae-united | Nädalavahetusel jõudis lõpule naiste saalijalgpalli meistriliiga esimene hooaeg, kus võitjaks krooniti FC Pae United. |
Marko Pilv andis meediale teada, et Alaveri ülekuulamine on läbi, aga rohkemat ta avaldada ei soovinud. "See toiming on läbi, aga ma midagi sisulist ei kommenteeri," ütles Pilv ajakirjanikele. "Edasi on menetleja otsus, kauaks isikut kinni peetakse. Lastakse välja, kui vajalikud toimingud on ära tehtud ja edasi oskab juba kommenteerida menetleja või prokuratuur."
Küsimusele, kas Alaver on sooritanud kuriteo, vastas Pilv: "Nagu ma selgitasin, siis me sisulisi asjaolusid ei pea võimalikuks kommenteerida."
Kas Alaveril on Eesti ühiskonnale mingi sõnum edasi öelda? "Hetkel ei soovi kommentaare anda," vastas Pilv.
Kuidas reageeris Mati Alaver kahtlustuse sisule? "Jään selle seisukoha juurde, et me ei soovi hetkel kommentaare anda, see on isiku soov," lausus Pilv.
Prokuratuur ütles, et ei taotle kohtult Alaveri vahistamist, kuid Pilv ei osanud öelda, millal Alaver välja lastakse. "See on menetleja otsust, ma ei oska seda kommenteerida. Minule ei ole lõplikku seisukohta avaldatud," sõnas ta.
Marko Pilv ajakirjanikele kommentaare andmas. Autor: Madis Hindre/ERR
Aivar Pilv esindas 2011. aastal positiivse dopinguproovi andnud Andrus Veerpalu. Mäletatavasti tühistas Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) toona Veerpalu võistluskeelu. | Mati Alaveri esindab kriminaalasjas Aivar Pilve poeg | https://sport.err.ee/918810/mati-alaveri-esindab-kriminaalasjas-aivar-pilve-poeg | Riigiprokuratuur otsustas esmaspäeval algatada kriminaalmenetluse dopingu tarvitamisele kallutamise osas, selle raames pidas politsei kinni suusatreener Mati Alaveri. Enda Tartu kodus kinni peetud ja politseisse ülekuulamisele viidud Alaveri esindab vandeadvokaat Marko Pilv, kes on Aivar Pilve poeg. |
Sotsiaaldemokraatide pressiteates märgitakse, et juhatus andis erakonna esimehele mandaadi alustada kõnelustega juhul, kui Kaja Kallas suudab läbirääkimistelaua taha tuua piisavalt osapooli enamusvalitsuse moodustamiseks.
"Sotsiaaldemokraadid on valmis töötama sellise valitsuskoalitsiooni nimel, mis jätkab vaba euroopaliku Eesti ehitamist, kus seistakse kõigi Eesti inimeste võrdsete võimaluste eest," ütles erakonna esimees Jevgeni Ossinovski.
Tema sõnul on sotsiaaldemokraatide jaoks ka nendel kõnelustel fookuses laste ja perede heaolu, eakate toimetulek ja keskkond. | Sotsid võtsid vastu Reformierakonna kutse koalitsioonikõnelustele | https://www.err.ee/918809/sotsid-votsid-vastu-reformierakonna-kutse-koalitsioonikonelustele | Esmaspäeval kogunenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus kiitis heaks Reformierakonna kutse valitsusliidu moodustamiseks. |
Ameeriklased peavad iga kevad keerama oma kellad ühe tunni võrra edasi ja novembris talve eel tunni võrra tagasi. Tänavu keerati kella pühapäeval Washingtonis kell 2, mis tähendab, et nüüd on õhtud valgemad, kuid inimesed said tunni vähem magada.
Kriitikute sõnul pole aga kellakeeramine vajalik ning võib olla isegi ohtlik, sest kellakeeramine annab hoobi inimeste tervisele.
"Suveaja püsivaks tegemine mulle sobib," kirjutas Trump Twitteris.
Making Daylight Saving Time permanent is O.K. with me!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 11, 2019
Püüdlused jätta kell aastaringselt suveajale koguvad hoogu parlamentides California osariigist Floridani. Lõpliku otsuse langetab USA kongress. | Trump toetab kellakeeramisest loobumist | https://www.err.ee/918807/trump-toetab-kellakeeramisest-loobumist | USA president Donald Trump asus esmaspäeval toetama kellakeeramise lõpetamist ning soovib jätta kella püsivalt suveajale. |
"Ma ütlesin oma 24. veebruari kõnes, et ma teen ettepaneku valimised võitnud erakonna esimehele. Tollel hetkel me keegi ei teadnud, kes need valimised võidab, aga ma pean oma sõna," rääkis Kaljulaid New Yorgis ERR-ile.
"Meie ülesanne on tagada see, et Eesti saaks uue valitsuse vastavalt nii nagu meie põhiseadus seda ette näeb ja põhiseaduse vaimul. Kui valimistulemused on kinnitatud, siis tuleb kokku kutsuda parlament ja liigume vastavalt sellele, kuidas meil on see rada ette kirjutatud," lisas ta.
Keskerakond lükkas eelmisel nädalal tagasi Reformierakonna ettepaneku koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks. Seepeale tegi Reformierakond ettepaneku Isamaale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.
Keskerakonna juhatus omakorda otsustas esmaspäeval, et teeb ettepaneku koalitsiooniläbirääkimisteks EKRE-le ja Isamaale. | Kaljulaid: teen ettepaneku valitsuse moodustamiseks valimiste võitjale | https://www.err.ee/918798/kaljulaid-teen-ettepaneku-valitsuse-moodustamiseks-valimiste-voitjale | President Kersti Kaljulaid kinnitas, et teeb esimesena ettepaneku valitsuse moodustamiseks valimistel enim hääli saanud erakonna juhile ehk Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele. |
Kaebuste peamine sisu oli e-hääletamise erinevad aspektid, vangide hääletamis-ja kandideerimisõigus ning valijate nimekirja mittekuulumine.
Kaebuste rahuldamata jätmise põhjus oli eeskätt see, et kaebaja õigusi ei olnud rikutud, samuti oli mitmeid kaebusi, mis ei puudutanud konkreetseid valimisi, vaid seaduseid üldisemalt.
"Vabariigi valimiskomisjon suhtub kõikidesse kaebustesse väga tõsiselt, kuid lähtume oma töös seadusest, samuti saame arutada vaid küsimusi, mis kuuluvad VVK pädevusse," sõnas komisjoni esimees Meelis Eerik.
Esmaspäevasel koosolekul oli arutluse all ka avalikkuses tähelepanu pälvinud Elurikkuse Erakonna kaebus, milles nõuti e-häälte veelkordset lugemist.
"Vabariigi valimiskomisjon riigi valmisteenistuse järelevalveorganina leidis, et e-hääled loeti üle kaks korda vastavalt seadusele ja protseduurireeglitele avalikult vaatlejate ja sõltumatute audiitorite silme all. Samuti ei olnud kaebuses välja toodud konkreetset rikkumist, mida VVK oleks saanud sisuliselt lahendada," segltias Eerik.
Kui kaebaja ei ole nõus valimiskomisjoni otsusega, on tal õigus kolme päeva jooksul pöörduda riigikohtusse. Riigikohtul on aega kaebusi lahendada seitse tööpäeva. Valimistulemused saab välja kuulutada pärast seda, kui kõigi esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. | Valimiskomisjon ei rahuldanud ühtegi kaebust | https://www.err.ee/918792/valimiskomisjon-ei-rahuldanud-uhtegi-kaebust | Riigikogu valimiste järel esitati valimiskomisjonile (VVK) 14 kaebust. Komisjon ei rahuldanud neist ühtegi. |
Volikogu juhatus kinnitas erakorralise istungi toimumise, mille päevakorras on umbusaldusavaldus, ütles volikogu esimees Irina Janovitš esmaspäeval peetud volikogu korralise istungi lõpus. Sellekohase ettepaneku oli teinud volikogus enamust omav saadikurühm Kodulinn Narva. Mis põhjusel Tammistele umbusaldust avaldatakse, volikogu istungil ei öeldud, ehkki fraktsiooni esimees Aleksei Voronov oli seda eelmisel nädalal lubanud.
Narva volikogus enamust omav peamiselt endistest keskerakondlastest koosnev fraktsioon Kodulinn Narva otsustas Tammiste mahavõtmise neljapäeva õhtul toimunud koosolekul.
Jutud Keskerakonna liikme Tammise umbusaldamisest, kui ta ei asu pärast riigikogu valimisi tööle parlamenti, on käinud juba aasta algusest saadik. Linnapea küll kandideeris valimistel, aga riigikokku ei pääsenud ning vabatahtlikult ta oma ametist loobuda ei kavatse.
Tammiste on ERR-ile öelnud, et kui teda umbusaldatakse, siis ta naaseb linnavolinikuna tööle volikokku ja hakkab tegelema Keskerakonna Narva piirkonna asjadega.
Tammiste positsioon linnapeana sattus surve alla pärtast seda, kui Keskerakond heitis 2018. aasta sügisel erakonnast välja korruptsioonikahtlustuse saanud volikogu liikmed, misjärel lahkusid erakonnast ka mitmed teised volikogu liikmed ja moodustasid uue fraktsiooni Kodulinn Narva, millel on 31-liikmelises volikogus 20 kohta. | Narva linnapea umbusaldamine toimub reedel | https://www.err.ee/918791/narva-linnapea-umbusaldamine-toimub-reedel | Narva linnavolikogu peab reedel erakorralise istungi, millel suure tõenäosusega avaldatakse umbusaldust linnapea Tarmo Tammistele. |
20-aastase Echevarria hüppe ajal mõõdeti tuule kiiruseks 3,3 m/sek. Kõigi aegade pikimate hüpete edetabelis on valitseva sisemaailmameistri tulemus viies, Mike Powelli ametlik maailmarekord on 1991. aasta Tokyo MM-il hüpatud 8.95. Ameeriklane hüppas aasta hiljem ka 8.99, aga siis oli tuule kiiruseks 4,4 m/sek.
Eelmisel aastal hüppas kuubalane Stockholmis 2,1 m/sek tuule toel 8.83, tema ametlik isiklik rekord on möödunud suvel Saksamaal saavutatud 8.68. | Noor Kuuba kaugushüppaja ohustas tuule toel üheksa meetri joont | https://sport.err.ee/918790/noor-kuuba-kaugushuppaja-ohustas-tuule-toel-uheksa-meetri-joont | Pühapäeval toimunud kergejõustiku Kuuba karikavõistlusel mõõdeti kohaliku kaugushüppetalendi Juan Miguel Echevarria katse pikkuseks koguni 8.92. Rekordiraamatutesse tulemus siiski kirja ei läinud, sest Havannas valitses liiga tugev tuul. |
Keskerakonna esimees Jüri Ratas meenutas esmaspäeval poliitilises avalduses, miks ta lükkas mõne päeva eest tagasi Reformierakonna kui parlamendivalimiste võitja kutse koalitsioonikõnelustele: "Keskerakonna juhatus otsustas eelmisel nädalal põhjalike arutelude tulemusel, et me ei lähe ühegi erakonnaga läbirääkimistele, kui enne kõneluste algust on maha pandud ületamatud punased jooned."
Nimelt oli Reformierakonna liider Kaja Kallas öelnud, et ei saa taganeda tulumaksureformist kui enda peamisest valimislubadusest. "Seda ütlesin ka Jüri Ratasele, et kui see talle ei sobi, siis meil ei ole mitte millestki rääkida. Siis ei ole mõtet laua taha istuda," vastas Kaja Kallas 8. märtsi EPL-i usutluses.
Just see intervjuu sai Keskerakonna juhatuse paljudele liikmetele põhjenduseks, et otsustada – nemad Reformierakonna tingimustel koalitsioonikõnelustele ei lähe.
Nüüd on tõmmanud punase joone võimuläbirääkimiste ette EKRE, kelles Keskerakond näeb koos Isamaaga võimalikke partnereid valitsuses, mida juhiks jätkuvalt Jüri Ratas. Nimelt küsis Delfi ajakirjanik Vahur Koorits esmaspäeval EKRE aseesimehelt Martin Helmelt, et kas see koalitsioon oleks koalitsioon, mis tühistab kooseluseaduse. "No ilma ilmselt me ei lähe sinna," vastas Helme.
Oktoobris 2017 ajalehele Lääne Elu antud intervjuus vastas Jüri Ratas kooseluseaduse tühistamise kohta, et tema hinnangul seda ei tühistata. "Ma kindlasti arvan, et peame vaatama ühiskonnas seda, et tehtud sammu tagasi võtta on keeruline," ütles ta. Kooseluseaduse algatajate seas oli ka mõjukaid keskerakondlasi.
Martin Helme tunnistas Delfile, et ei hakka meedia vahendusel valitsusläbirääkimisi pidama, aga ei ole mõtet minna valitsusse, kui enda valimislubadusi ja -programmi ellu ei vii. EKRE kõige suurem lahknevus Keskerakonnaga on keele-, kodakondsus- ja haridusküsimus, tõdes ta. | EKRE punane joon Ratase uuele valitsusele: tühistame kooseluseaduse | https://www.err.ee/918786/ekre-punane-joon-ratase-uuele-valitsusele-tuhistame-kooseluseaduse | Keskerakond, kes kutsus võimukõnelustele EKRE ja Isamaa, seisab vastamisi esimese punase joonega – konservatiivid ei pea ilmselt võimalikuks minna koalitsiooni, kui see ei tühista kooseluseadust. |
Peaministri büroo teatel leiab kohtumine aset teisipäeval Budapestis.
EPP mitu väiksemat liiget on kutsunud üles Ungari võimuerakonda Fidesz saadikurühmast välja heitma.
Weber kinnitas plaanitavat kohtumist pühapäeval antud intervjuus
"Pean lähipäevil Viktor Orbániga uuesti Budapestis kõnelusi," sõnas Weber pühapäeval ilmuvale Welt am Sonntagile.
Weber tahab enda sõnul Ungari peaministrile selgeks teha, et Fidesz sunnitakse EPP-st lahkuma, kui peaminister oma seisukohti ei muuda.
EPP fraktsioonijuht ei kinnitanud laupäeval Sloveeniat külastades, kas läheb isiklikult Ungarisse, öeldes vaid, et tema ning Orban on pidevas kontaktis ja on pidanud mitu telefonikõnet.
"Lubage mul öelda, et praegu oleme kõneluste faasis," ütles Weber ajakirjanikele ühisel pressikonverentsil EPP-sse kuuluva Sloveenia opositsioonierakonna Sotsiaaldemokraatliku Partei (SDS) liidri Janez Janšaga.
"Minu jaoks ei ole Ida- ja Lääne-, Lõuna- või Põhja-, suurt või väikest Euroopat. On ainult eurooplased. Me peame hoidma Euroopat koos ja sellepärast on võimalik lahendada probleeme läbirääkimistega. Me püüame seda teha 20. märtsini," lausus Weber.
Weber esitas sel nädalal Fideszile EPP europarlamendi saadikurühma jäämiseks kolm tingimust. Esiteks peab Fidesz lõpetama Euroopa Liidu vastased kampaaniad, mille seas on Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri vastane plakatikampaania.
Teiseks peab Ungari võimupartei vabandama teiste EPP-sse kuuluvate erakondade ees ja tagama USA diplomeid väljastava Kesk-Euroopa ülikooli jäämise Budapesti.
EPP arutab Fideszi väljaheitmist 20. märtsi parteikongressil.
Orban ütles reedel, et Fidesz võib europarlamendi konservatiividest liitlased hüljata ja moodustada liidu Poola parempoolsetega.
Ungari valitsusjuht rõhutas, et eelistab siiski paremtsentristliku EPP restruktureerimist ja reformi, et teha rohkem ruumi immigratsioonivastastele jõududele.
Ungari peaministrit on juba pikemat aega EPP-s kritiseeritud
Ungari peaministrit ja tema parteid on juba pikemat aega süüdistatud Euroopa väärtustest kaugenemises, Ungaris meediavabaduse lämmatamises ning liigses Kremli-sõbralikkuses. Euroopa Parlament algatas suvel Ungari suhtes ka õigusriigi põhimõtete rikkumist puudutava menetluse.
Viimasel ajal on kriitikat pälvinud riiklikult rahastatud propagandakampaania, mis on suunatud Orbani kunagise liitlase ja praeguse vihavaenlase Georg Sorosi ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri vastu.
Eelpool mainitud põhjustel on üha sagedamini kerkinud esile ka küsimus, kas Fidesz on ikka sobiv Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni liikmeks. Sellega seoses on juhitud tähelepanu ka sellele, et Orban on viimasel ajal kohtunud ja koostööd arutanud pigem teiste liikmesriikide euroskeptiliste jõududega, näiteks nagu Itaalia erakond Liiga ning teiste Visegradi riikide Brüsseli-kriitikud. | Orban kohtub europarlamendi EPP saadikurühma juhiga | https://www.err.ee/918787/orban-kohtub-europarlamendi-epp-saadikuruhma-juhiga | Ungari peaminister Viktor Orban kohtub Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikurühma juhi Manfred Weberiga, et arutada Ungari võimupartei võimalikku väljaheitmist fraktsioonist. |
Eesti muusikaettevõtluse auhinnad ehk EMEA on ellu kutsutud selleks, et tunnustada neid Eesti muusikavaldkonnas tegutsevaid isikuid, kes ei pruugi olla laval, kuid teevad kõik selleks, et muusikasõpradel oleks mida ja kus kuulata, vaadata ja osta. Kokku jagatakse tunnustust 16 kategoorias.
Tänavuste nominentide hulgas on mitmeid varasemaid võitjaid, aga ka täiesti uusi tulijaid. Näiteks aasta muusikaajakirjaniku kategoorias astub sel aastal Bert Järvet vastu meestele, kes on nomineeritud olnud siiani igal aastal ja mõlemal on ka varasemast tiitlid ette näidata - Koit Raudsepp ja Siim Nestor. Samuti on põnev näha, kas eelmisel kahel aastal nii aasta mixija/salvestaja kui ka aasta muusikaprodutsendi auhinnad saanud Bert Prikenfeld suudab seda teha kolmandat aastat järjest.
Viimased kaks aastat on aasta manageri kategoorias olnud võidukad naised – eelmisel aastal Anna-Liisa Rink ja 2017. aastal Sandra Vabarna. Sel aastal on kahe varasema võitja, Danel Pandre ja Toomas Olljumi vastu astumas nominent Sandra Sersant.
AASTA VALGUSTAJA/VALGUSKUNSTNIK
Meelis Lusmägi
René Jõhve
Ringo Muhhin
AASTA HELI- JA/VÕI VALGUSTEHNIKA RENDIFIRMA
Cuu Club
Eventech
RGB Baltic
AASTA HELITEHNIK/HELIKUNSTNIK
Kaspar Brandt
Kaur Kenk
Marko Erlach
AASTA KLUBI/KONTSERDIMAJA
Alexela Kontserdimaja
Kultuurikatel
Saku Suurhall
AASTA MUUSIKASÜNDMUS/MUUSIKAFESTIVAL
Arvo Pärdi Keskuse avapidu
Intsikurmu Festival
Jazzkaar
AASTA RAADIOJAAM
Raadio 2
Raadio Tallinn
Sky Plus
AASTA MEEDIAKANAL (VA RAADIO)
ETV
Rada7.ee
Sky.ee
AASTA MUUSIKAAJAKIRJANIK
Bert Järvet
Koit Raudsepp
Siim Nestor
AASTA MUUSIKAMÜÜJA
311.ee
Apollo
Lasering
AASTA ALBUMIKUJUNDUS
EiK "Unerohi", kujundaja Kaspar Tamsalu
Galaktlan "En Garde", kujundaja Kaarel Vahtramäe, kaanepilt: Andrei Kedrin
Taavi Tulev "●●", kujunduse autorid: Taavi Tulev, Kristi Kongi (käsitsi maalitud täpid), Katrina Tulev (kaanefoto)
AASTA MIXIJA/SALVESTAJA
Bert Prikenfeld
Kaarel Tamra
Siim Mäesalu
AASTA MUUSIKAPRODUTSENT
Andres Kõpper
Bert Prikenfeld
Sander Mölder
AASTA MANAGER
Danel Pandre
Sandra Sersant
Toomas Olljum
AASTA MUUSIKATOOTJA
Full House Agency
Made In Baltics / Sony Music
Universal Music Baltics
AASTA MUUSIKASÕBRALIKEM ETTEVÕTE
A. Le Coq
Sportland
Telia Eesti
AASTA MUUSIKAETTEVÕTJA
Danel Pandre
Eva Palm
Toomas Olljum
EMEA nominendid valib igal aastal välja üle 30-liikmeline žürii, mis koosneb muusika erinevates valdkondades Eestis aktiivselt tegutsevatest isikutest. Kandidaate oli võimalik esitada lisaks žürii liikmetele ka paljudel teistel muusikavaldkonnas tegutsevatel isikutel. Kõigi kategooriate puhul hinnati kandidaatide tegevust ja panust 2018. aasta raames.
Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2019 galat korraldab Eesti fonogrammitootjate ühing. | Aasta muusikaajakirjaniku tiitlit püüab kolm Raadio 2 saatejuhti | https://menu.err.ee/918782/aasta-muusikaajakirjaniku-tiitlit-puuab-kolm-raadio-2-saatejuhti | Selgusid Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2019 nominendid, kus aasta muusikaajakirjaniku tiitlile on nomineeritud kolm Raadio 2 saatejuhti - Bert Järvet, Koit Raudsepp ja Siim Nestor. Võitjad kuulutatakse välja 26. märtsil toimuval pidulikul õhtusöögil. |
Baltikumi turgu domineerivate Rootsi pankade turult lahkumise risk on inspektsiooni jaoks tähtsaim mure, ütles Kessler Bloombergile.
Swedbanki ja SEB käes on Eesti laenuturust 66 protsenti. Kumbki pank pole viidanud, et kaaluvad regioonist lahkumist.
SEB kõneisik ütles Bloombergile, et firma pikaajaline strateegia Baltikumis tasakaalukalt kasvada on jätkuvalt jõus. Swedbanki esindaja ütles agentuurile, et pank on piirkonnale pühendunud ning näeb seda ühena enda koduturgudest.
Kessleri sõnul teevad Eesti ametivõimud kõik selleks, et kord majja lüüa. Tema sõnul on Eestit viis aastat töötanud kui hullud, et rahapesu vastaseid kaitsemehhanisme tugevdada.
"Praeguse seisuga räägime minevikust," ütles ta agentuurile rahapesukahtluste kohta.
"Räägime ammustest probleemidest," ütles Kessler ja märkis, et ei saa välistada, et ajuti võib üksikuid asju esile kerkida. See ei saaks aga toimuda minevikuga sarnasel skaalal, rääkis ta.
"Kui praegusel ajal näevad olukorra tõttu Rootsi pangad Baltikumi kui kohustust, mitte kui tulutoovat vara, siis on see muidugi Baltikumi jaoks probleem," ütles Kessler. | Kessleri sõnul peaksid Rootsi pangad Eesti turule jääma | https://www.err.ee/918785/kessleri-sonul-peaksid-rootsi-pangad-eesti-turule-jaama | Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles intervjuus Bloombergile, et inspektsiooni suurim mure rahapesuskandaalide valguses on, et Rootsi pangad siinselt turult ei lahkuks. |
Siti Aisyahi süüdistati VX närvimürgi määrimises Kimi näole Kuala Lumpuri lennujaamas 2017. aasta veebruaris, vahendas BBC.
Nii tema kui ka vietnamlane Doan Thi Huong, kellele on esitatud sama süüdistus, eitavad seda tegu. Nende sõnul arvasid nad, et tegemist oli telesaate jaoks korraldatud tüngaga.
Esmaspäeval pidi kohus algama Huongi tunnistustega, kuid prokurör tegi avalduse Siti Aisyahi vastu esitatud süüdistuste tühistamiseks. Prokurör ei selgitanud sellist otsust.
Samas selgitas Malaisia justiitsminister kirjas oma Indoneesia kolleegile, et otsus tehti, arvestades Jakarta tõstatatud küsimusi seoses juhtumiga, samuti kahe riigi häid suhteid.
Kohtunik kiitis prokuröri taotluse heaks, öeldes, et "Siti Aisyah on vabastatud". Samas ei tähenda see õigeksmõistmist.
Kui Aisyah oleks süüdi mõistetud, oleks teda oodanud ilmselt surmanuhtlus.
"Ma olen õnnelik. Ma ei teadnud, et see juhtub. Ma ei osanud seda oodata," vahendas AFP Aisyahi sõnu, kui ta kohtust lahkus.
Kuala Lumpuri kohtus viibinud BBC ajakirjanik Jonathan Head ütles, et Aisyahi vastu oli ilmselt vähem tõendeid kui Huongi vastu.
Huong pidi lugema esmaspäeval kohtus ette enda avalduse, kuid see lükati nüüd edasi.
Kim Jong-nam on endise Põhja-Korea liidri Kim Jong-ili esimene poeg. Ta oli aga oma perest suuresti võõrdunud alates sellest, kui riigi juhtimine anti üle tema noorimale poolvennale Kim Jong-unile.
Kim Jong-nam elas 2000. aastate algusest alates suurema osa ajast Macaus, Hiinas ja Singapuris.
Ta oli minevikus kritiseerinud oma perekonna dünastiat Põhja-Koreas. Ühes 2012. aastal ilmunud raamatus on kirjutatud, et Kimi arvates puuduvad ta nooremal poolvennal juhiomadused. Samas on ta öelnud, et ei ole ise liidrirolli saamisest huvitatud. | Kim Jong-uni poolvenna mõrvas süüdistatud naine lasti vabaks | https://www.err.ee/918777/kim-jong-uni-poolvenna-morvas-suudistatud-naine-lasti-vabaks | Indoneeslanna, keda süüdistati Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni poolvenna Kim Jong-nami mõrvas, lasti vabaks, kuna süüdistus tema vastu võeti tagasi. |
1.
Tuntud inglise kirjaniku Julian Barnesi sule alt on ilmunud kolmteist romaani, millest kolm on avaldatud ka eesti keeles. "Maailma ajalugu 10½ peatükis" (Hotger 2002, tõlkinud Tõnis Leemets) on fantaasiarikas, humoorikas fragmentaarium elust ja surmast, kus lisaks inimlikule vaatepunktile on võimalik sisse elada näiteks Noa laevale püüdlevate puukoide mõttemaailma. "Kui on lõpp" (Varrak 2013, Aet Varik) on tõsisema meeleoluga lugu mineviku usaldusväärsusest, sõpruse vastupidavusest ja muutuvuse möödapääsmatusest. Teos pälvis prestiižse Bookeri auhinna, millele on kandideerinud mitmed teisedki Barnesi teosed.
Äsja ilmunud kolmas Barnesi eestindus "Aja müra" peaks sobima eriti neile lugejaile, keda huvitab lähiajalugu. Kaude on romaan seotud ka Eesti ajalooga, kuna kirjeldab elu stalinistlikus režiimis. Romaani kangelane, kuulus nõukogude helilooja Dmitri Šostakovitš peaks olema mitmele siinsele lugejale vana tuttav – tema mälestusteraamat "Tunnistus" on samuti eesti keeles kättesaadav. "Aja müra" sisuline ülesehitus on lihtne, autor on valinud helilooja elust kolm dramaatilist sündmust, millele keskendudes on võimalik anda ühtaegu üldistav ja isiklik kogupilt ajastu olemusest.
Võimalik et need, kes on lugenud Šostakovitši või teiste samal ajal elanud vene haritlaste mälestusi (mis võivad sageli puudutada lisaks Šostakovitšile näiteks Bulgakovit, Pasternakki, Ahmatovat jne), raamatuid Stalinist, tema kaaskonnast või üldisemalt stalinistlikku aega kirjeldavaid teoseid, ei pruugi leida "Aja mürast" eriti palju uut informatsiooni. Ent Barnesi romaani ajaloolise osa kõnekust süvendavad üldinimlikud nüansid, millele püüan heita kiire pilgu.
2.
Ei üllata, et Dmitri Šostakovitši elu ja totalitarismi kogemus võimaldavad mõtiskleda üksikisiku ja riikliku korralduse vaheliste pingete üle. Barnes asetab vastamisi ühiskondliku ja individuaalse armastuse: "Türannia oli hävingu külvamisel nii osavaks muutunud, miks ei võinud see siis ka armastust hävitada – ettekavatsetult või mitte? Hirmuvalitsus nõudis, et armastataks parteid, riiki, suurt juhti ja õpetajat, rahvast. Aga üksikisiku armastus – kodanlik ja konkreetne – kiskus kodanikku nendest suurtest, üllastest, mõttetutest ja mõtlemisvõimetutest "armastustest" eemale" (lk 87). Võimalik et liialdan, aga mind tabas seda kirjakohta lugedes tunne, et Barnes ei interpreteeri siin mitte ainult Nõukogude Liidu ajalugu, vaid astub dialoogi indiviidi ja ühiskonna vastuolusid lahkava kirjanduse pärandiga, täpsemalt George Orwelli romaaniga "1984". Mäletatavasti manab Orwell oma antiutoopias esile ühiskonna, kus ongi lubatud vaid ühiskondlik armastus, armastus Partei vastu.
Orwell sai kindlasti oma nägemuse loomisel inspiratsiooni Nõukogude Liidu reaalsusest, ent samas jäi stalinistlik režiim Orwelli kirjeldatud Okeaania-nimelise impeeriumi jubedatele ideaalidele alla: "Hiljem, kahekümnendal sajandil, tekkisid niinimetatud totalitaarsed režiimid. Saksa natsid ja vene kommunistid. /---/ Ja nad kujutlesid, et nad on mineviku vigadest õppinud; igatahes nad teadsid, et ei tohi märtreid teha. Enne kui nad oma ohvrid avalikule kohtuprotsessile tõid, püüdsid nad neis ettenägelikult hävitada igasuguse väärikuse. /---/ Ja ometi algas mõne aasta pärast kõik otsast peale. Surnutest olid saanud märtrid ja nende alandus oli unustatud. /---/ Eelkõige sellepärast, et nende ülestunnistused olid silmanähtavalt välja pressitud ja võltsid. Meie seda laadi vigu ei tee." (G. Orwell, 1984. Tlk Elias Treeman, Loomingu Raamatukogu, 1990, lk 174).
Detailidesse laskumata võib öelda, et Suure Venna maailmas poleks Barnesi kirjeldatud sisemonoloog võimalik, Okeaaniat valitsev Partei "lahendaks" sisemised dilemmad üsna kiirelt, hävitaks indiviidi vajaduse eneserefleksiooniks. Sestap on "Aja müra" võimalik lugeda omamoodi kommentaarina Orwelli romaanile – Barnes markeerib ära potentsiaali, mis on Orwelli kirjeldatud fantaasias juba realiseerunud. Ja vastupidi – õnneks pole Suurest Vennast ja Armastusministeeriumist siiani saanud reaalsust, Nõukogude Liit võis tähendada inimesele küll enda salgamist, kuid mitte endast loobumist.
3.
Riikliku türannia ja isiklike tunnete vaheline pinge moodustab "Aja müras" osa laiemast, ühtaegu sotsiaalsest ja psühholoogilisest probleemist – ideaalide ja reaalsuse vastuolust. Šostakovitši sisemine lõhestatus on Barnesi romaani leitmotiiv. Sõnastaksin dilemma nii: inimene soovib kujutleda ennast elust suuremaks, ent peab sageli elama ennast kujutlustest väiksemaks. Ideed on sageli elust suuremad, nende teostumine paraku elusuurune. Eriti ühiskonnas, mis – nagu eelpool viidatud – ei soosi isiklike tunnete põhjal tegutsemist, mis püüab individuaalseid kujutlusi kui mitte kontrollida, siis vähemalt selgelt piirata. Nõukogude Liidus ei tahetud muuta jõgesid kanaliteks ainult looduses, vaid ka inimeste peades.
Barnesi Šostakovitš on inimene, kes tajub ideaalide ja argielu vastuolu eriti teravalt. Muide, asi pole ainult poliitilises korras, vaid üldisemas entroopias: "Teooriad olid selged, veenvad ja arusaadavad. Elu on segane ja täis jaburust" (lk 54). Šostakovitši tegelaskuju muutubki eriti elusaks mitte ainult seetõttu, et ta tajub teooria ja elu vastuolu, vaid et ta tajub seda kui igapäevaelu praktikat. See väljendub pidevas arguses – ja ennekõike arguse tunnistamises: "Kui ta väike oli, oli ta oma kangelaseks pidanud põhjamaalast Nansenit. Täiskasvanuks saanuna hirmutas teda juba see, kui ta suuskade all lund tundis…" (lk 114). Irooniliselt nimetab Šostakovitš end "aguli-Nanseniks".
Eriti kõnekalt kõlab järgmine tsitaat: "Kangelane oli palju kergem olla kui argpüks. /---/ …olla argpüks tähendas valida teenistus kogu eluks. Hingetõmbepausideta. Alati tuli ette aimata järgmist puhku, mil tuleb ennast välja vabandada, ebaleda, lömitada /---/ Argpüks olemine nõudis jäikust ja järeleandmatust, vastuseisu muutumisele – mis tegi sellest omal moel peaaegu julguse" (153). Hale eneseõigustus? Eneseiroonia? Võimalik, ent siia kõrvale mahuks ära ka tõepärasus, tegelikkuse tabamine. Enda kaitsetuse tunnistamine kui mikroskoopiline, intiimne, elusuurune kangelaslikkus.
Barnes suudab kirjeldada oma kangelase argust kaasakiskuvalt – nagu räägiks autor ka endast või ükskõik kellest. Eriti võimas on motiiv, mis asetab Šostakovitši ootama läbi öö liftiukse ees küüditajaid. Esiteks annab see lähedasi kaitsev rituaal Šostakovitši mõtetele enda pelgurlusest teise tonaalsuse – hirm ei tähenda alati veel argust, äkki ajabki "Aja müra" kangelane mõnikord ühe teisega sassi? Teiseks meenus mulle Czeslaw Miłoszi mõte, et "mugaval diivanil" on kerge distantseeruda inimesest, kes seisab surma palge ees (vt C. Miłosz, Vangistatud mõistus. Tlk Hendrik Lindepuu, Loomingu Raamatukogu, 1999, lk 103). Barnes seda igal juhul ei tee, ta ei vaata oma kangelast eemalt, soojalt diivanilt, vaid tema kõrval, ootusärevuse vaikusse mattunud koridoris.
3.
Aga kas lisaks sisemisele aususele olnuks Šostakovitši olukorrast mõni (parem) pääsetee? Raske öelda, üks võimalik vastus võib kangastuda neis kirjakohtades, kus Barnes seab vastamisi tavaelu ajalisuse ja muusika ajatuse: "Mida on vastu panna aja mürale? Ainult see muusika, mis on meie sisimas – meie olemise muusika –, mida mõned meist suudavad muuta tõeliseks muusikaks" (lk 122). Selline sõnastus räägib ühtaegu kunstist kui piiratud tunnete sublimatsioonist ja tunnete hoidmisest kui omamoodi kunstist.
Meenub veel üks teos, mis kasutab stalinistlike olude ahistuses lahvatava ajatu muusika teemat – Andreï Makine'i "Ühe elu muusika". Pean tsiteerima sealt üht kirjakohta, sest sealtki leiab "aja müra" motiivi: "Kui ta lasi kätel klahvidele langeda, võis veel uskuda et tegemist on kogemata tekkinud kauni harmooniaga. Kuid hetk hiljem pääses muusika tõeliselt valla, viies oma võimsusega kaasa kõik kahtlused, hääled, müra, kustutas naerunäod, vilksamisi vahetatud pilgud, lükkas seinad kõrvale, paisates elutoa valguse akna taga laiuvasse ääretusse öösse" (A. Makine, Ühe elu muusika. Tlk Triinu Tamm. Varrak, 2008, lk 76). Siin visandab Makine nägemuse sellest, kuidas tavaelu muusika ümbert kaob, helide küljest maha vajub, haihtub, nagu haihtus väiklane Moskva Meistri ja Margarita selja taga.
Sarnane lootus kannab Barnesi romaanis Šostakovitšit: "Tema lootus oli, et surm vabastab tema muusika: vabastab selle tema elust" (lk 172). Ja eks pikapeale vist nii lähebki… Ars longa, vita brevis. | Arvustus. Läbi raskuste muusika poole | https://kultuur.err.ee/918775/arvustus-labi-raskuste-muusika-poole | Uus raamat
Julian Barnes
"Aja müra"
Tõlkinud Aet Varik
Sari "Moodne aeg"
Varrak |
Ettevõtte teatel jätkakse endiselt liikumist ainult veebipõhise müügi poole, kuid ei suleta esialgu nii palju kauplusi kui plaaniti.
Möödunud kuul teatas Tesla, et sulgeb enamiku kauplustest, et kärpida kulusid ja müüa oma odavaimat mudelit, Model 3, 35 000 dollariga.
Model 3 hind jääb endiselt 35 000 dollari juurde, kuid plaanimuutuse tõttu tõstetakse kõigi teiste autode hindu kolme protsendi võrra.
USA väärtpaberite- ja börsikomisjonile (SEC) esitatud dokumendis teatas Tesla, et on sulgenud 10 protsenti kauplustest, kuid osa neist jääb nüüdse plaani järgi avatuks. Veel 20 protsendi sulgemist kaalutakse.
Ettevõte ei andnud konkreetseid arve, kuid teatas, et kinni pannakse poole võrra vähem kauplusi kui esialgu plaaniti. Ülemaailmselt on Teslal 378 esindust ja teeninduskeskust ning USA-s umbes 100 esindust.
Firma tegevjuht Elon Musk teatas 28. veebruaril, et Model 3 müümiseks 35 000 dollari eest tuleb kasumlikkuse säilitamiseks kärpida kulusid. Muski sõnul on see hinnatase, mis on vajalik rohkemate klientideni jõudmiseks ja müüginumbrite tõstmiseks.
Enne teadet oli mudeli hind 42 900 dollarit.
Samal ajal teatas ettevõte, et läheb järkjärgult täielikult üle veebimüügile, mis lubaks sellel keskmiselt langetada kõigi autode hinda kuue protsendi võrra, sealhulgas firma kallimad mudelid Model S ja Model X.
Veebruari lõpus edastatud teates taganes Musk ka varasemast prognoosist, et Tesla teenib kõigis tulevastes kvartalites kasumit, öeldes, et tänavu esimeses kvartalis jäädakse kahjumisse. | Tesla taganes plaanist sulgeda suurem osa esindustest | https://www.err.ee/918783/tesla-taganes-plaanist-sulgeda-suurem-osa-esindustest | USA autofirma Tesla taganes plaanist sulgeda ülemaailmselt suurema osa oma kauplustest, mis sunnib ettevõtet tõstma oma autode hinda. |
Uusimaa maakonnavalitsus langetas sellise otsuse esmaspäeval erakorralisel istungil.
Maakonnavalitsuse hinnangul on Helsingi marsruut ainus variant, mis kulgeb riiklike transpordisõlmede kaudu ja ühendab tunneli piisavalt hästi osaks riiklikust transpordisüsteemist.
Maakonnavalitsuse esimees Markku Markkula tegi ettepaneku, et kavas oleksid alles jäänud kõik kavandamisjärkus olnud marsruudid, kuid see lükati tagasi häältega 10-5.
Teised marsruudivariandid oleksid olnud Helsingi-Vantaa lennujaamast Otaniemi kaudu ja teine lennujaamast Ilmala jaama ja Otaniemi kaudu.
Tunneliprojekti on kavandanud nii FinEst Link kui ärimees Peter Vesterbacka Finest Bay Area Development.
Neljapäeval sõlmisid Hiina fond Touchstone Capital Partners ja tunnelit arendav FinEst Bay Area tunneli ehituse rahastamiseks 15 miljardi euro suuruse vastastikuste kavatsuste leppe ning teevad selle üksikasjad selgeks järgmise poole aasta jooksul.
Tunneli arendaja: Uusimaa Helsingi-keskne trassivalik pole üllatav
FinEst Bay Area Developmenti nõustava advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnapi sõnul ei ole Soome Uusimaa maavalitsuse otsus toetada vaid Helsingit läbivat Tallinna-tunneli marsruuti üllatav, arendaja eelistaks trassil aga rohkem valikuid.
"Samas uuringud jätkuvad kõigi trassialternatiividega ning Uusimaal on võimalik oma otsust üle vaadata sügisel," ütles Künnap BNS-ile.
Künnapi sõnul ei ole Finest Bay Areal trassi osas veel kindlat eelistust, kuid kui uuringute käigus selgub, et mõni alternatiiv ei sobi, siis on keeruline ja aeganõudev planeeringut vastavalt korrigeerida.
"Kuigi hetkel me ei saa seda kindlalt öelda on täna teadaoleva põhjal meil rohkem muresid just Helsingi pearaudteejaamaga. Seega oleks meie jaoks oluline, et sellele oleks võimalik alternatiiv," lisas Künnap.
Eestis ootab FinEst Bay Area Development valitsuse otsust tunneli eriplaneeringu algatamiseks. | Uusimaa toetab vaid Helsingit läbiva tunneli marsruuti | https://www.err.ee/918780/uusimaa-toetab-vaid-helsingit-labiva-tunneli-marsruuti | Ametkondadevahelisele konsulteerimisele mineva Soome Uusimaa maakonnavalitsuse kavas on Tallinna-tunneli puhul mainitud ainult Helsingi kesklinna ja Pasila kaudu kulgeva marsruudi varianti. |
1992. aastal profikarjääri alustanud 43-aastane O'Sullivan jõudis 1000. seeriani Players Championshipi finaalis, kus ta alistas 10:4 austraallase Neil Robertsoni.
"See on fenomenaalne saavutus," rääkis BBC-le 775 century 'ga kõigi aegade tabelis teisel kohal olev Stephen Hendry. "Keegi teine ei suuda löögikuuli kontrollida nii nagu tema; valge kuuli positsioneerimises ja seeriate ülesehitamise kunstis on ta omaette liigas."
O'Sullivanile ja Hendryle järgnevad sajapunktiste seeriate arvestuses John Higgins (745), Robertson (621), Judd Trump (596) ja Mark Selby (570).
"Praegu mängitakse rohkem turniire kui varasematel aegadel, mis tähendab, et mängijatel on rohkem võimalusi seeriaid koguda," jätkas Hendry. "Ronnie ei jää ainsaks, kes jõuab karjääri jooksul tuhande century 'ni, aga teistel mängijatel - nagu Trumpil - vajab see aega." | Ronnie O'Sullivan jõudis esimese snuukrimängijana maagilise tähiseni | https://sport.err.ee/918779/ronnie-o-sullivan-joudis-esimese-snuukrimangijana-maagilise-tahiseni | Viiekordne maailmameister Ronnie O'Sullivan jõudis Prestonis toimunud reitinguturniiril Players Championship esimese snuukrimängijana tuhandenda century break 'ini ehk sajapunktise seeriani. |
Üsna skeptilised olid naisteema suhtes ka eesti naisarhitektid. Mis vahet sel on, oled sa mees või naine? Kui oled arhitekt, siis loeb vaid professionaalsus. Ei anna keegi sulle seetõttu eelist, et seelikut kannad ja ei saa öelda, et meie ühiskond naisarhitekti kuidagi taunivalt või üleolevalt suhtub. Eesti esimesed silmapaistvad naisarhitektid Erika Nõva ja Valve Pormeister on ammu tõestanud, et naised on arhitektuurimaastikul sama võimekad kui mehed ning täna ei kuule enam meesõppejõududelt seisukohti, et naisel puudub tehniline taip või ruumiline mõtlemine.
Arhitekti koostööpartnerid on enamasti 100% mehed, kuid see, kui üleolevalt arhitekti suhtutakse, on pigem seotud suhtuja enda isikuga. Jah, aeg-ajalt pritsitakse nii nõupidamiste laua taga kui ehitusplatsil arhitekti suunas sappi, kuid siin pole vahet, kas vastas on naine või mees.
Näituse ära vaadanud, julgen aga öelda, et feministliku vaatenurga võtmine arhitektuurile ei ole pelgalt moevooluga kaasa jooksmine. Kuraator on öelnud, et näitus ei anna vastuseid, vaid pigem viskab õhku küsimusi - kui aga näitus põhjalikult läbi vaadata-kuulata, leiab ka vastused üles.
Statistika näitab, et nais- ja meesarhitekte on Eestis enam-vähem võrdselt. Tudengina ei ole vahet, kas oled poiss või tüdruk, andekaid ja vähemandekaid on mõlemal poolel. Kuid kui vaadata, kes jõuavad arhitektuuriajakirjadesse, preemiasaajate nimekirja ja nii edasi, siis on on naised kuhugi kadunud. Miks - vastuse annab näituse kõige tagumises toas noorema põlvkonna üks tugevamaid arhitekte Siiri Vallner: selleks, et jõuda tippu, pead sa 100% pühenduma arhitektuurile.
Naise prioriteet on aga üldjuhul mujal. Mingi hetk muutub pere ja kodu olulisemaks kui tuntus eduka arhitektina. Laste kõrvalt ei jõua päeval täita tellimusi ja ööd ning nädalavahetused vorpida võistlustöid. Kui jääd paariks aastaks tööst kõrvale, on tagasi rongile hüpata raske. Kui oled juba üle viie aasta lapsi kasvatanud, siis ei ole enam võimalik kutsetunnistustki saada. Samas, seni kuni naist ei sunnita sünnitama, võib ta alati valida n-ö mehelikuma elutee. On muidugi üksikuid, kes jõuavad mõlemat vagu künda.
Siit edasi Ruudi järgmine küsimus: miks jäävad naised, kes töötavad tiimis koos meestega, tihtipeale tagaplaanile? Olen nõus arhitektide liidu presidendi Katrin Kooviga, kes ütleb, et see võib olla naise teadlik valik, mõneti ka mugavus – on ju hea, kui keegi teine, tugevam natuur, on eesliinil. Ja muidugi on ühiskond seda suunda ikka toetanud: mees olgu mees, võidelgu ja juhtigu! Paljudele naistele see meeldib, vaikselt ja konfliktivabalt oma tööd teha on mõnus.
Huvitav on küsimus arhitektuuri naiselikkusest, et kas on üldse olemas naisarhitektile eriomast loomingut? Ruudi väidab, et pigem mitte - jutt naisarhitektide orgaanilisest ja kestlikust loomingust on pigem stereotüüp ja tegelikult lähtuvad arhitektid kõik maailmas üldlevivatest suundadest ja moevooludest.
Nii ja naa, vaidleks pisut vastu. Üldised trendid nakatavad kindlasti kõiki, kuid kust saavad trendid alguse? Osa neist on kindlalt naiselikuma algega. Tänane suund arvestada linnaplaneerimises mitte ainult täisjõus 1.80 pika tugeva mehe, vaid ka laste, naiste, vanurite, puuetega inimeste ja looduskeskkonnaga– see on naiselik lähenemine. Julgen arvata, et uued nn pehmetel väärtustel põhinevad moevoolud on tulnud just tänu sellele, et maailmas on arhitektuuri ja planeerimise juures järjest rohkem naisi. Ideid propageerivad valjuhäälsemalt muidugi rohkem mehed.
Keset näitusesaali on Flo Kasearu loonud installatsiooni: naisele väljaüüritav 25 ruutmeetrine tuba, kuhu avanevad viis ust. Tühi, ühtlaselt laminaatpinnaga kaetud kamber, mille põrand - mis kumerdub just nagu naiselikult üle seinteks - osundab väga tabavalt naise olematule privaatsusele. Kõrvalruumis on näha Olev Siinmaa enda tarvis projekteeritud villa, kus peremehele on ette nähtud kaks kabinetti... Naiste hobi või tööruume saab projekteerida ka tänapäeval harva. Miks see nii on – ka sellele annavad naisarhitektid näituse tagaruumis vastuse: üle 90% maja tellijatest on mehed. Kes maksab, see tellib ka muusika.
Eesti naisarhitektid ei nurise. Meie arhitektuurimaastikul on palju tugevaid naisi, kes on nii tellijate kui meeskolleegide poolt tunnustatud ja hinnatud. Naisarhitekte on nõukogude ajast saati valitud ka väga kõrgetele kohtadele: Irina Raud oli Tallinna linnaarhitekt, Eva Hirvesoo omaaegse ühe prestiižema projektorganisatsiooni –Tsentrosojuzprojekti - peaarhitekt, Lilian Hansar Kuressaare arhitekt, Rakvere arhitektuuri suunab täna Ageelika Pärna ja arhitekte ühendavat Eesti Arhitektide Liitu juhib Katrin Koov. | Margit Mutso arhitektuurikommentaar. Eesti naisarhitektid ei nurise | https://kultuur.err.ee/918766/margit-mutso-arhitektuurikommentaar-eesti-naisarhitektid-ei-nurise | 19. maini on arhitektuurimuuseumis Ingrid Ruudi kureeritud näitus "Oma ruum. Feministi küsimused arhitektuurile." Näituse pealkiri, mis viitab täna õhusolevatele teemadele, on arhitektuurikontekstis nii tavatu, et mõnigi meesarhitekt, kes üldjuhul heal meelel näituste avaüritusi väisab, jättis seekord tulemata. |
Raadik kogus vastlakuu kolmes mängus keskmiselt 24 punkti ja tõi seitse lauapalli ning tabas viskeid väljakult sealjuures 64-protsendiliselt. TalTech alistas veebruaris Ogre (102:97), Jurmala (85:82) ja Rapla (82:78). Mängus Jurmala vastu viskas Raadik 28 punkti, võttis kaheksa lauapalli ning tabas sealjuures ka neli kaugviset.
Käesoleval hooajal on 203 sentimeetri pikkune eestlane TalTechi meeskonnale toonud 17,9 punkti ja 5,8 lauapalli keskmiselt mängu kohta. Märkimist väärib ka mehe visketabavus, mis kahepunktivisetel on 57, kolmestel 54 ja vabavisetel 89 protsenti.
28-aastane mängumees siirdus hooaja hakul Saksamaa tugevuselt kolmanda ehk ProB liiga klubisse Iserlohn Kangaroos, kuid naases sealt pärast kontrollperioodi. TalTechi meeskonnas mängib Raadik alates hooajast 2014/2015. | TalTechi mängumees valiti teistkordselt kuu parimaks | https://sport.err.ee/918759/taltechi-mangumees-valiti-teistkordselt-kuu-parimaks | Korvpallifännid, sporditoimetused ja fännid valisid Eesti-Läti korvpalliliiga veebruarikuu kõige väärtuslikumaks mängijaks TalTechi meeskonna keskmängija Toomas Raadiku. Tegemist on mehele juba teise kuu mängija tiitliga, sest sama tunnustuse pälvis ta ka detsembris. |
"Jüri Ratase seisukohad muutuvad nii kiiresti, et järge ei jõua pidada. Esiteks, enne valimisi välistas ta EKRE-ga koostöö, nüüd teeb neile esmajoones ettepaneku alustada koalitsiooniläbirääkimisi," kirjutas Kallas oma blogis.
"Teiseks teatas Jüri Ratas valimisööl, et tema soov on Keskerakond viia valitsusse, Reformierakonna vastavasisulisele ettepanekule vastas Keskerakond aga eitavalt. Kolmandaks, teatas Jüri Ratas 8. märtsil, et austab valimiste tulemust ja seda, et president teeb valitsuse moodustamise ettepaneku valimiste võitjale ja pall on Reformierakonna käes. Reformierakond tegi pärast Keskerakonnalt vastuse saamist vastava ettepaneku Isamaale ja sotsiaaldemokraatidele, kes pidid seda ettepanekut täna arutama. Ootamatult muutis Jüri Ratas oma reedest seisukohta ja tegi kiirustades ettepaneku EKRE-le ja Isamaale," seisis Kallase blogis.
Kallas peab kummaliseks juttu, et Jüri Ratase soov sellist ettepanekut tehes on ära hoida erakorralised valimised. "Vabariigi valimiskomisjon pole isegi praeguste valimiste tulemusi välja kuulutanud, ammugi pole president veel teinud ettepanekut valitsuse moodustamiseks ning valitsuse moodustamise katse pole ka läbi kukkunud. Põhiseaduse kohaselt tekib oht erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks alles 73 päeva peale tulemuste väljakuulutamist ehk kuskil jaanipäeva paiku," kirjutas Kallas.
Kokkuvõttes panevad Kallase sõnul esmaspäevased uudised Keskerakonna reedese otsuse Reformierakonnaga kõnelusi isegi mitte alustada uude valgusesse. "Ja siit paistab paraku kaugele soov oma toolist iga hinna eest kinni hoida, hoolimata sellest, et valija soovis Eestis esile kutsuda muutuse ja istuva peaministri välja vahetada," märkis Kallas.
Keskerakonna juhatus otsustas esmaspäeval teha ettepaneku koalitsiooniläbirääkimisteks EKRE-le ja Isamaale. | Kallas: Ratas tahab oma toolist iga hinna eest kinni hoida | https://www.err.ee/918764/kallas-ratas-tahab-oma-toolist-iga-hinna-eest-kinni-hoida | Reformierakonna esimees Kaja Kallas kirjutas oma blogis, et Keskerakonna esimehe Jüri Ratase seisukohad muutuvad nii kiiresti, et järge ei jõua pidada. Kallase sõnul kumab Ratase otsustest läbi soov oma peaministritoolist iga hinna eest kinni hoida. |
Siiani töötas Tatar MKM-i energeetika osakonna juhatajana. Varem on ta ametis olnud Eesti Energias, Riigi Kinnisvara AS-is ja Fortum Termest AS-is. Tatar on ka elektri põhivõrguettevõtte Elering nõukogu liige.
Tataril on Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika magistrikraad.
Eelmine energeetika asekantsler Ando Leppiman sai aasta alguses MKM-i kantsleriks. | MKM-i uus energeetika asekantsler on Timo Tatar | https://www.err.ee/918758/mkm-i-uus-energeetika-asekantsler-on-timo-tatar | Majandusminister Kadri Simson nimetas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks energeetika asekantsleriks Timo Tatari. |
Marek Vähi sai esikoha Masters 1 grupis (40-49-aastased) kuni 120 kilo kaaluvate meeste seas tulemusega 790 kilo. Ta kükkis 290 kilo ja surus lamades 200 kilo, jõutõmbe tulemus oli aga 300 kilo.
Mihkel Laurits võitis kuldmedali Masters 4 grupis (üle 70-aastased) kuni 120 kilo kaaluvate meeste seas tulemusega 437,5 kilo. Ta oli selles kategoorias ainuke osaleja.
Ka ülejäänud Eesti medalid tulid üle 70-aastaste seas: Heino Maiste (74 kg) sai hõbeda ja Kalev Teder (93 kg) pronksi.
Eestit esindasid veel Tanel Buström (Masters 1), Gert Koovit (Masters 2) ja Kalev Martsepp (Masters 3).
Osalesid 173 meest ja 105 naist 24 riigist. | Eesti jõutõstjad võitsid EM-il kaks kulda | https://sport.err.ee/918749/eesti-joutostjad-voitsid-em-il-kaks-kulda | Eesti jõutõstjad osalesid 5.-10. märtsini Ungaris Györis seenioride Euroopa meistrivõistlustel ja noppisid sealt mitu medalit, sealhulgas kaks kulda. |
Seoses viieaastase tähtaja lõppemisega kuulutas riigikantselei 22. jaanuaril välja konkursi rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri koha täitmiseks.
Kokku laekus konkursile neli avaldust. CV-de põhjal kutsus tippjuhtide valikukomisjon vestlusele ja testidele Dmitri Jegorovi, kelle esitas seejärel rahandusministrile kinnitamiseks.
Asekantsleri teenistustähtaeg on vastavalt avaliku teenistuse seadusele viis aastat. Vastavalt rahandusminister Toomas Tõniste käskkirjale algab Jegorovi teine ametiaeg 15. augustil. | Rahandusministeeriumi asekantslerina jätkab Dmitri Jegorov | https://www.err.ee/918754/rahandusministeeriumi-asekantslerina-jatkab-dmitri-jegorov | Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantslerina jätkab Dmitri Jegorov, kes töötab sellel ametikohal 2014. aastast. |
16. märtsil toimuv Samuelin Poloneesi on Soome rahvamuusika liidu aasta suurim üritus, mida korraldatakse iga kord erinevas Soome linnas. 2019. aasta märtsi keskpaigas maandub Samuelin Poloneesi Põhja-Soomes Oulus, pakkudes publikule nii põnevat kodumaist pärimusmuusikat kui ka rahvusvahelisi külalisi. Üks festivali peaesinejatest on Trad.Attack!.
Eesti instituudi Soome esindus teeb sel aastal tihedat koostööd mitme erineva festivaliga. "Mis võiks olla parem kultuuripromo kui see, et olulistel Soome festivalidel on tippesinejateks oodatud külalised Eestist? Mul on väga hea meel, et saame aidata kaasa säravate artistide esinemistele Soomes," sõnas esinduse juht Sanna Immanen.
Jalmar Vabarna, Sandra Vabarna ja Tõnu Tubli astuvad 16. märtsi õhtul üles ühiskontserdil koos Soome suupillimuusika uuendaja Svängiga.
Seda kontserti võib tegelikult lugeda lausa Soome tuuri finaaliks, kuna enne Oulusse jõudmist teeb Trad.Attack! kaks peatust ja esineb neljapäeval, 14. märtsil Tamperes ja reedel, 15. märtsil Helsingis koos Soome ansambliga Okra Playground. | Soome rahvamuusika suursündmuse peaesineja on Trad.Attack! | https://menu.err.ee/918743/soome-rahvamuusika-suursundmuse-peaesineja-on-trad-attack | Trad.Attack! on üks peaesinejatest suurimal Soome rahvamuusikasündmusel Samuelin Poloneesi. |
IAAF peatas Venemaa kergejõustikuliidu liikmelisuse 2015. aasta novembris laiaulatusliku ja riiklikult toetatud dopingusüsteemi tõttu. Seetõttu ei saa Venemaa sportlased ka enda lipu all tiitlivõistlustel osaleda, kuid kui nende puhtus on tõestatud, saavad nad võistelda neutraalsete sportlastena.
IAAF-i täitevkomitee arutas Venemaa liikmelisuse taastamise võimalikkust pühapäeval ja esmaspäeval Dohas peetud kohtumisel, kuid Venemaa keeluga seotud uurimisrühma juhtiva Rune Anderseni sõnul pole venelased kahte tingimust jätkuvalt täitnud.
Anderseni sõnul olla kompensatsiooni puhul kerkinud esile logistilised probleemid. Endiselt pole IAAF saanud ka Moskva dopingulabori proovide tulemusi ja andmeid, mida uurib jätkuvalt WADA (Maailma Antidopinguagentuur).
"Need probleemid tuleb lahendada. Kohe kui meil on kõik vajalik olemas, kaalume tõsiselt Venemaa kergejõustikuliidu liikmelisuse taastamist," lisas Andersen. | IAAF jättis Venemaa kergejõustikuliidu keelu jõusse | https://sport.err.ee/918738/iaaf-jattis-venemaa-kergejoustikuliidu-keelu-jousse | Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) otsustas mitte taastada Venemaa alaliidu liikmelisust, tuues põhjuseks asjaolu, et IAAF pole jätkuvalt saanud Moskva dopingulabori proovide andmeid ning rahalist kompensatsiooni seniste uurimiste eest. |
Rudimentali kolmanda stuudioalbumi "Toast to Our Differences" esitlus-show haaras kohe saalitäie kuulajate kõrvad ja pilgud energiat täis esitlusega, kus DJ Locksmith kohe set i'i alguses DJ puldi peal tantsima hakkas. Mark Crown trompetil lisas elektroonilisele tantsumuusikale sügavust ja hingelisust.
Rudimental on mitmete auhindade ja nominatsioonidega pärjatud elektroonilise muusika artist Londonist. Lisaks plaatina- ja kuldalbumite staatusele on kollektiiv pälvinud aastate jooksul mitmeid auhindu Brit Awards auhinnagalalt, olnud nomineeritud nii mainekale kohalikule Mercury Prize auhinnale kui MTV Euroopa muusikaauhindadel erinevates kategooriates ning tuuritanud üle kogu maailma.
Kultuurikatlas astusid Rudimentali kõrval üles ka Whogaux, Klaus ja NIX & JONNY.
Vaata videost DJ Locksmithi ja Mark Crown'i lava vallutamist: | Video: Rudimental laadis Tallinna energiaga | https://kultuur.err.ee/918733/video-rudimental-laadis-tallinna-energiaga | 8. märtsil esines Kultuurikatlas Rudimental, kes esitles DJ-setiga uut albumit "Toast to Our Differences". Merilin Mändveer oli kohal ja jagab väikest sissevaadet peole. |
Kuna uhiuuel lool veel pealkirja ei ole ning raadioeetris lugu veel kuulda ei saa, kutsuvad artistid kuulajaid loole oma pealkirja pakkuma.
"Meie teada pole Eesti muusikud varem oma kuulajate nõu sellisel viisil kuulda võtnud. Fännide seas on aga kindlasti andekaid pealkirjaeksperte, kes uuele loole õige vibe 'iga nime suudavad luua," nentis Jana Liisa Johannson, kelle kanda on värske loo naisvokaal.
Johannsoni sõnul kõneleb räppar Wild Disease'iga kahasse loodud lugu raskete aegade positiivsest ja vajalikust mõjust inimese arengule. "Laul räägib sellest, kuidas negatiivsed sündmused meie elus ei defineeri meid, vaid annavad meile jõudu juurde. Just nagu refräänis kuulda saab: "See kõik, mis kaotatud, on teinud tugevamaks mind"," sõnas Johannson.
Ametlikult jõuab lugu raadioeetrisse märtsi lõpus. | Wild Disease ja Jana Liisa Johannson küsivad fännidelt uue loo pealkirja | https://menu.err.ee/918736/wild-disease-ja-jana-liisa-johannson-kusivad-fannidelt-uue-loo-pealkirja | Ansamblist Põhja-Tallinn tuntud riimimeister Wild Disease alias Jaanus Saks ja superstaarisaate kasvandik Jana Liisa Johannson esmaesitasid oma värsket singlit. |
Akadeemias number 3/2019 ilmus väljaande peatoimetaja Toomas Kiho intrigeeriv luuletus "Où est ça, Amm Eerika!" (täistekst all). Kiho tekst on Eesti Vabariigi hümni USA-kriitiline parafraas: "Amm Eerika, suur sõnn sa jõõr! / Nii võimas oled sa! / Ei teisi mina liike tea / see suure laia ilma peal / kes muu nii võimas oleks ka / kui sa, mu… Où est ça!"
Kunstilise nihestuse saavutamiseks on Ameerika Ühendriikidest foneetilise sarnasuse alusel saanud minajutustaja "amm" ning sama kummastusprintsiipi kasutades on lühend "USA" asendatud prantsuskeelse küsilausega "Où est ça?". Poeet on hümni esitajana ilmselt kujutanud rinnalapse arengutasemel opereerivat Eesti Vabariigi välispoliitikaja kujundajat, kelle USA-kesksust peetakse infantiilsuse märgiks.
Viimase rõhutamiseks on teksti lisatud rinnalapse otsekohene pöördumine "où est ça?", mis eesti keeles tähendab lihtlabast küsimust "kus see on?". Rinnalapse tasemel opereeriv Eesti välispoliitikategelane küsib ammelt erilise sissejuhatuseta "seda", mida ammedelt ikka küsitakse: kus tiss(id) on?
Vastukultuuriakti peamine jõuõlg on mingi poeetilise nihestuse või metafoori ilmutuslik tabavus, heal juhul ootamatu, veel paremal suisa haiglaselt naljakas võrdlus, mis raamib ümber senised mõttemallid ja teeb seda viisil, mis on nakatavalt leidlik, nii nakatavalt, et see kerkib iga kord selle teema järjekordsel käsitlemisel lugeja meeltesse. Kui midagi vaimukat pähe ei tule, siis võib mingi täiesti ilmselt tabava vaimukuse asemel panustada viitelisusele, nii et loodud võrdlus kiritiseeritava hoiaku ja konstrueeritud kujundi vahel on mõistetav mingit kitsamat kultuurikoodi salaseltsilikult jagavale seltskonnale, nii-öelda haritud inimesele. Säärase vihjelise kodeerimise vastukultuuripraktikat said meie haritlased harjutada okupatsioonitingimusis.
Nooremad või ka minuealised inimesed ei tea enam, kes on amm. Amm on Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt "naine, kes imetab võõrast last". Vanasti võeti sakste lastele ammed. Kirjandusajalugu teab mitmeid kuulsaid ammi, nii tõelisi (Puškini amm Ariana Rodionovna) kui väljamõelduid (Shakespeare'i "Romeo ja Julia"). Eerika-nimelist amme me kultuuriajaloost ei tunne, vähemalt pole ükski Eerika-nimeline sellise tuntusega, et teda saaks luuletuses kuidagi üldteada sümbolviitena kasutada.
Kiho luuletuse puhul pole ka esimene tingimus täidetud, selles häälutuse põhjal tekitatud võrdluses on küll vajalik tuttavlikkus (kuigi, jällegi, tissi imemise mälestust meil enamasti pole, kõik mu rinnaimemise mälupildid pärinevad täismeheeast, ja seetõttu on keeruline end rinnalapsega samastada), ent ses võrdluses puudub originaalsus, ilmutuslikkus, humoorikus, ootamatus. Kellegi sildistamine rinnalapse, infantiilsena, pole netikommentaaride ajastul väga nihestava väega.
Kiho teksti probleem pole selle vastukultuurilisus, vaid sündmuslikkuse puudumine tekstis nii tehnilisel kui sisulisel tasemel. Sellise saamatu vastukultuuriteksti avaldamine respektitud kultuuriajakirjas paneb küsima, et kas see ongi kõik, mida te välja panna suudate, Eesti haritlased? Te ju mingil teisel teemal sellist lalinat eetrisse ei laseks, milles see Eesti välispoliitika siis halvem on, et selle kritiseerimise nimel pingutada ei tasu?
On muidugi võimalik, et teen autorile liiga ja see tekst valmis tohutu loomepalangu ja mõttetöö tulemusena, aga et tulemuse küündimatus on just seletatav hoopis liigse pingutuse, ülepunnitamisega. Vastukultuur on raske töö. Ühiskonnakriitika poetiseerimine keeruline kunst.
Ka mina olen juba pikemat aega üritanud praktiseerida vastukultuurilist kriitikuhoiakut, võin omast kogemusest nentida, kui kerge on sellega üle pingutada, muuhulgas kaasneb vastukultuurilise messianismiga tung väljenduda frivoolselt, ihuliselt. Aga eelkõige väljendub see ebasiivsas ja keskendumist segavas erutuses igasuguste autoriteetite suhtes, sest võimukriitilises hoiakus ei adresseeri me ju ainult nii-öelda ühiskondlikke või poliitilisi teemasid. Võimusuhted ja nende lahkamine on alati ülimalt isiklik shit. Ebameeldivale poliitikule või õpetajale või lihtsalt vastikule ülemusele töö juures selja taga "ära pannes" klaarime alati veidi ka suhteid vanematega, kõike seda hierarhia- ja võimupaska, mis meiega lapsepõlvest kaasa tuli.
Võimukriitiku traagika on see, et ta väljendab alati rohkem kui algselt kavatses, räägib enda kohta enam, kui ise aru saab ja rääkida tahaks. Mul endal on olnud näiteks teatrikriitikat kirjutades keeruline talitseda oidipiaalseid instinkte: kui märkan kuskil isakuju, haarab käsi justkui ise pistoda järele. Nii mõnigi kord, kui järgmisel päeval lehest või veebist oma "verist" teksti loen, teen seda uskmatu-ilmel, loen üllitist kui võõra oma ning guugeldan tavaliselt kohe paaniliselt lehekülgi, mis jätkaks lauset"if you struggle with authority…".
Kujutan erksalt ette seda hommikut, kui Toomas Kiho toimetusse naases, peatoimetaja-laualt erkkollase värske Akadeemia haaras ja siis samamoodi, justkui esimest korda oma nime luuletuse päises silmas: "WTF? Päriselt?! Tissiluuletus???" Uskumatuse-faas möödub ruttu, kohe pärast seda, kui peatoimetaja on haaranud naabri laualt teise eksemplari ja näeb seal sama teksti trükituna. Eitusefaas kestab kümmekond minutit ("kas keegi pränkis mind mingi tähtpäeva puhul, mille ma olin unustanud, äkki see on toimetuse viis mind kuidagi salaja õnnitleda?"), kuni midagi hakkab tasapisi meenuma.
Ülejäänud päev kulub enesepaljastusakti programmilise õigustuse sõnastamiseks. Et miks see ikkagi nii kuradi hea ja üldistusvõimeline pauk oli, see palja häälutuse pealt kangutatud võrdlus ja "näita tissi, amm Eerika" teema.
Kümmekond aastat tagasi tegutses Eesti alternatiivkunstiskeenel (tarbeskulptori ehk kingsepana vist) legendaarne tegelane nimega Sermati Toomas (temast laulab ka Folkmilli solist Lauri Saatpalu omaaegses rahvalikus hitis "Madis Mäekalle"). Sermati Tomil oli tava naistele tervituse asemel hüüda "tissid paljaks!" Tom oli kingsepp, antud värsside autor on aga kultuuriajakirja peatoimetaja. Pihtimuslikkusega tõmbas režiimikriitik siin üsna räigelt üle ja eetrisse läks veidi rohkem asju, kui avalikkuses võib-olla sünnis välja anda on. Ma ei hakka küsimagi, miks autor kohe esimese reas oma amme "sõnniks" nimetab, seda sõnni-imemise teemat võiks kellegagi äkki tulevikus kitsamas ringis jagada, saab punni eest ära ja lähevad ka loometšakrad lahti.
Ülekompenseerimise (sealhulgas liigse vulgariseerimise) sündroom võimukriitikas on üsna tavaline, see on vajalik muuhulgas puhtalt seetõttu, et kritiseeritav võimukandja on definitsiooni järgi nähtavam ja tal on rohkem võimalusi oma sõnumit rahvani viia. Seega peab võimukriitik tahes tahtmata tegema kõvemat häält või näitama tissi (Femen-liikumine). Eduka võimukriitika võti on vaadet hägustava röökimise käigus mitte kaotada sõnumi terasust ja täpsust. Tähtis on mõistagi ka ajastuse küsimus. 16 aastat pärast Iraagi sõja algust tulla välja Eesti valitsuse Ameerika-poliitikat kritiseeriva värsiga… ka see näitab midagi me haritlaskonna poliitilise erksuse kohta. Kõlab nagu tüüpiline anekdoot "kuumast eesti kutist".
Viimastest rääkides, Kiho tekst esindab sama vulgaarpihtimuslikkust, mida Eesti esikultuurikriitikud nagu Tõnis Kahu või Mihkel Kunnus üks kaasaegsele mõminaräpile ja teine nooremale luulele ette heidavad, et seal puudub piisav üldistusvõime (või siis vastupidi, üldistuspäästik on nii hell, et esimese elukatsumuse pealt tehakse järeldusi kogu inimsoo saatuse kohta, üldistustöö jäetakse tegemata), loomingut tehakse sellises infantiilses, lalisevas, yo -näita-tissi-asendis. Rinnalaste osakond on meil sõnakate hooldusõdede poolt kenasti kaetud, ühiskonna vananemise tingimusis vajaks ilmselt aga süsteemsemat õendusteenust ka vanemealisem loomesektor.
Meesintellektuaalide eluõhtueelne tagasipõrge fallilisse või antud juhul veel varasemasse, oraalsesse arengufaasi on üpris levinud nähtus. Rein Veidemann, Mart Kadastik, isegi Jaan Kaplinski (kelle eesnääre avaldas vahepeal Loomingus tihedamalt - kuigi jah, katkendlikku - teksti kui kirjanik ise)... mingil hetkel tundub mehele, et kõike ülevat on juba tehtud ja nähtud, et ma olen end juba nii palju tõestanud, nii läbi tõmmatud kultuurist, kogu mu olemine kõigis oma avaldusis on üks **** kultuur, isegi mu **** on muutunud artefaktiks, kultuuripärandiks. Sel eluhetkel oleks vaja (põhjendatult) tunnustuse pälvinud, aga kultuuripidamatuse käes vaevleva vana mehe kõrvale kedagi, kes ütleks aeglaselt, korduvalt ja häält tõstmata, et "äkki see ei ole ikkagi tark mõte, niimoodi õue minna. Siin kodus küll, siin võid teha olla ja käia kuidas tahad, aga õue minnes ole hea, pane pikad püksid jalga."
Seks läbib me elu, on kreatiivsuse, kultuuri eluterve osa ja seda ei peaks kuidagi häbenema. Aga ikka on hea, kui sul on sõbrad, kes ühel hetkel su alasti alltekstile, mille turritamist sa ise õigel ajal märganud pole, hoolivalt osutavad. Käisin nädalavahetusel suures ehituspoes, seal on iga kuu ühel nädalavahetusel üüratu allahindlus, ja kui ma taas seda reklaami lehes või teleris näen, siis see on minu jaoks nagu ilmutus usklikule, kutse jumalateenistusele. Ma lihtsalt pean ehituspoodi minema ja isegi kui ma ei osta midagi, siis kõiki neid võimsaid riistu (ja mis need tööriistad ikka on, kui mitte ihuliikmete pikendused) näppima. Ehituspood on Eesti mehe kirik.
Nädalavahetusel ostsin meeletult soodsa hinnaga uue akutrelli koos rikkaliku puuride komplektiga muidugi. Ja kui ma siis juba kolmele inimesele olin laupäeval helistanud, et "hei, ma ostsin endale uue akutrelli, ega sul midagi puurida pole vaja", siis alles pärast kolme veidi hämmeldunud eitavat vastust ehk neljandal korral julges sõber mulle öelda, et "Meelis, enne kui sa midagi sellist küsid teise inimese käest, siis ütle midagi õhkkonna loomiseks, kasvõi valeta, et vestluspartneril tekiks tunne, et sa tunned tema vastu ka, nagu, noh, kui inimese vastu, siirast uudishimu". Olin selle osutuse eest tänulik ja ma usun, et hoolivat verbaalset müksu ei vääri mitte ainult minusugused autismi kalduvad harrastusehitajad, vaid ka muidu muhedad intellektuaalid, keda teinekord viledavõitu allteksti väel linna peale suundumas nähakse.
Tõstan siin Toomas Kihot veidi ebaproportsionaalselt esile, küsimus ei ole ju ometi ajakirjas Akadeemia ega ka selles ühes lullas (las ta olla, väike armas nilbe poliitkommentaar), vaid vastukultuuri laiemas plaanis kehvas seisus meie Vabariigis. See ei kajastu ainult kultuuriringkondade suutmatuses, midagi tabavat, vaimukat, esmatasandi aistinguliste assotsiatsioonide (tissid!) tasemelt veidi kõrgemale sihtivat öelda.
Sama teema on meil tegelikult ka võimukriitilise ajakirjanduse või kolumnistidega. Läbinägelikku vaimukust on vähe. Kuulasin valimisjärgset saadet "Olukorrast riigis" raadio kahes, seal oli tehtud erisaade, millest esimese tunni veetsid saatejuhid koos kahe popima partei niiditõmbajatega ja ma pean ütlema, et Kristen Michal ja Tanel Kiik tegid ärtust ära oma asjalikkuse ja argumentidega saatejuhtidele, kes peamiselt võimukriitiliselt hingeldasid. See hingeldamise-faas peaks olema saate eetrisse mineku ajaks läbitud, saatesse võiks minna kuivatatud pihkudega, üldistustöö viljadega. Praegu jõuab aga eetrisse alasti üldistusporno, võimukriitiku higihaisu on täis me kolumnid. Ei saa lihtsalt öelda, et " yo, poliitik, näita tissi!" ja siis öelda, et see ongi võimukriitika. Tööd on vaja teha. Õnneks jätkub meil töörügajaid ka sellel rindel. Lugege näiteks Andreas Kaju arvamuslugu ajalehest Postimees "Millist liidrit me vajame?". Olgu, Kaju on suhtekorraldaja, aga kui suhtekorraldajaks olemine paneb oma avaldusi sellise põhjalikkusega läbi töötama, siis hakkan ise ka äkki.
Nüüd tagasi Akadeemia juurde tulles. Tasakaalustuseks, peatoimetaja frivoolse hümni-parafraasi õigustuseks olgu öeldud, et avaliku intellektuaali roll ühiskonnas ongi vastanduda valitsevale mentaliteedile ja ses plaanis on riigihümni ihulikustav ettevõtmine igati seisukohane. Traditsioonilise peremudeli allakäigu ajastul on lapse-imetaja kiindumussuhte avaldamine kindlasti pigem alaesindatud ja esiletoomist vääriv nähtus.
Üleüldse soovitan lugeda ajakirja Akadeemia märtsinumbrit. Hakkasin üle mitme aasta taas Akadeemia tellijaks ja esimene number, mille peale pikka pausi kätte võtsin, näitab, et eluvõõralt ilma kohal hõljuva, Laputa saareriigi mainega Akadeemiast on vahepeal saanud vitaalne põrandaalune kogupere-vastukultuuriajakiri: nii on märtsinumbri lugejakirjade rubriigis ära trükitud teade Victor Orbanilt (Urmas Bereczki vahenduses), kus selgub, kui hästi asjad Ungaris korraldatud on (juba pealkiri "Ungari inimnäolise kapitalismi otsingul" ütleb, et on väga hästi, tekst tõendab, et Orbani režiim peaks olema Euroopale eeskujuks); reisimuljete rubriigis võib lugeda Martin Heideggeri vestlust "ühe jaapanlasega" (Heidegger ei täpsusta jaapanlase nime, aga see pole tema poliitilisi vaateid arvesse võttes vist kuigi üllatav); rubriigist "kuum" leiab 48-leheküljelise siivsatest eufemismidest kubiseva essee "eestlaste reproduktiivkäitumisest". Tutvumiskuulutuste teemalahtris on avaldatud kirjandusteadlasest naisterahva avameelne armastuskiri Viivi Luigele.
Kaur Kender ja tema nihilist.fm'i toimkond oleksid uhked Akadeemia renessansi üle. Jõuline respekt. Seda enam, et olin vahepeal kultuuriajakirjade osas juba lootust kaotamas, need muudkui tulid ja teatud lohutustpakkuva regulaarsusega enamasti lihtsalt potsatasid mu postkasti; ja siis kui postkast umbe läks, siis ma jälle võtsin need ühes ja ladusin köögilauale, kuni nad (sageli avamata) muutusid toiduplekiliseks ja polnud enam kenad vaadata; ja siis ma omakorda võtsin koristamise käigus ette ning sortisin ja jagasin raamaturiiulisse. Kultuuriajakirju on lihtne koristada, sest nad on igaüks äratuntavalt eristuva kujundusega.
Akadeemiat hakkasingi taas tellima, kui nägin Rimist toitu ostes, et sel aastal on ajakiri rõõmsalt kollases kuues. Kollane värv toob veidi särtsu mu veidi kuhtunud elamisse ja aitab kevadväsimuse vastu. Pikaleveniva kõrvalmärkusena olgu öeldud, et kultuuriajakirjade kujundus muutub ju hooajati, see on nagu omamoodi moemajade vaheline võistlus, et millise kultuuriajakirja toimetus põnevama disainiga sel hooajal välja tuleb. Kujunduslahendusest võib aimduda ka toimetuste siseelu. Akadeemia puhul näitab pilk kaante vahele, et erkkollane tähistab toimetuse kõrget toonust, võitlusvaimu, kevadist vaimuvärskust. Teater. Muusika. Kino kaanekujunduse järgi sai aga mõni aasta tagasi aimu, et toimetusse saabus arvuti: kaanestaaride näod muutusid järsku kuidagi kubistlikult pikseldatuks, kusjuures see näokujutis ei olnud eriti äratuntav, ilmselt ei soetatud kohe esimese laksuga kõige võimsama protsessoriga masinat. Nüüd on see arvuti vist katki läinud, sest jaanuarist ilmusid jälle tavalised fotoportreed esikaanele
Lõpetuseks ja tasakaalustuseks tahaksin tänada kõiki kultuuriajakirju ja avaldada rõõmu nende olemasolu ja Eesti kultuuriajakirjade soodsa hinna ja mitmekesisuse üle. See on üks olulisemaid väärtusi me kultuuris ja seda tuleb hoida. Minu viimase aja lemmik ja võimas üllatus on Keel ja Kirjandus, mille peatoimetaja Johanna Ross suudab mingi ime läbi igaks numbriks kaante vahele saada ajakohaseid, silmiavavaid ja eelkõige äärmiselt tugeva eelretsensiooni läbinud tekste. Soovitan kindlasti see ajakiri endale tellida. Kultuuriajakirjadega on meil üldiselt hästi, võimukriitilise (kultuuri)ajakirjanduse rindel tuleb veel tublisti tööd teha. Muuhulgas žanrilise mitmekesistamise osas (tabav võimukriitiline, regulaarne stand-up on puudu endiselt) ja selles plaanis oli Toomas Kiho poeetiline avaldus iseenesest ju samm õiges suunas.
P.S. Peagi saabuva Iraagi sõja aastapäevaga seoses meenus, et lugesin Viivi Luige avaldust veebruari Loomingus avaldatud essees "Rahu ja sõda", kus ta tõdeb, et "mida rohkem on lapsikuid inimesi, niinimetatud lumehelbekesi, seda suurem on ka sõja võimalus, olenemata sellest, või eriti just sellepärast, et lumehelbekeste iga teine sõna on "rahu", "armastus", "võrdsus", "headus"." Sõjavastasus on miski, mis on hoiakuna absoluutselt hea, väljaspool kahtlust, absoluutse headuse aedikus õlgmeeste holokausti korraldamine pole, kuidas öelda… hea toon. Lõpetuseks aga soovitan taas vaadata Adam McKay suurepärast Iraagi sõja (tuntud ka sõjana, mille algatasid Rein Raud, Aro Velmet ja Marju Lauristin) vastast filmi "Vice", kus eriti särava rolli noorema president Bushina teeb Sam Rockwell.
Ou est ça, amm Eerika?
Toomas Kiho
Amm Eerika, suur sõnn sa jõõr!
Nii võimas oled sa!
Ei teisi mina liike tea
see suure laia ilma peal
kes muu nii võimas oleks ka
kui sa, mu… Où est ça!
Su tore rind mind imetand
ja süles kasvatand.
Sind tänan siiralt, alasti,
nii jään sul truuiks surmani!
Ei iial unusta mind sa
nii usun, où est ça!
Sa nagu jumal valvaku
mu armsam Eerika!
Sa oled minu kaitseja!
Koos võime roojast karista'
kes iial ette satub ka
meil', kallis, où est ça! | Meelis Oidsalu: tissid paljaks, isamaa! | https://kultuur.err.ee/918721/meelis-oidsalu-tissid-paljaks-isamaa | Seekordses Akadeemias (mida ma taas üle tüki aja tellima hakkasin) ainsa luuletekstina silma torkav Kiho välispoliitikakriitiline hümn tekitas minus veidra dissonantsi. Ühelt poolt olen ma ise kaugel autori osatatud hoiakust, mulle väga meeldis näiteks Iraagi sõda kritiseeriv Adam McKay film "Vice". Seega oleksin silmaklapistatud USA-kesksuse osatajatele justkui tänuväärt publik. Teisalt tekitab nõutust selle vastukultuurilise akti jõuetus, mida ei saa kuidagi pidada taotluslikuks ja millest on siiralt kahju. |
Sibul tõi ERR-iga rääkides välja, et Reformierakonda ja sotse puudutav ettepanek algas mitme välistusega. Näiteks tõi ta sotsiaaldemokraat Eiki Nestori öeldu, et SDE puhul on välistatud Isamaa üks peamisi valimislubadusi, mis puudutab teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist.
"Eks me peamegi täna omavahel selgeks saama, kui palju keegi midagi välistab ja kus meil on võimalik oma poliitikaid realiseerida. Mõlemas koalitsioonis on olemas oma positiivsed nüansid ja oma karid, küsimus ongi, kellega, millisel viisil ja kuidas kokku lepitakse," sõnas Sibul.
Isamaa peasekretäri sõnul on Keskerakond oma pakkumistes võrreldes Reformierakonnaga veidi tagasihoidlikum ja teistega arvestavam, aga mis suunas Isamaa juhatuse otsus esmaspäeval kalduda võiks, ta ennustada ei soovinud. "Isamaa juhatusel kindlasti on, mille üle arutada."
Sibul ei välistanud ühtegi teemat, mille üle võimalike koalitsioonipartneritega arutada ei võiks.
"Koalitsioonikõnelusi saab pidada siis, kui on tahe ja siis on võimalik kõike läbi rääkida."
Keskerakonna juhatus otsustas esmaspäeval alustada koalitsioonikõnelusi Isamaa ja EKRE-ga. Pärast Keskerakonnalt korvi saamist teatas Reformierakond reedel, et teeb ettepaneku võimukõnelusteks sotsidele ja Isamaale. | Isamaa peasekretär kahest liidupakkumisest: mõlemas on omad karid ja võimalused | https://www.err.ee/918728/isamaa-peasekretar-kahest-liidupakkumisest-molemas-on-omad-karid-ja-voimalused | Koalitsioonikõnelusteks kutse nii Reformierakonnalt kui Keskerakonnalt saanud Isamaa hakkab ettepanekuid esmaspäeval kaaluma ning partei peasekretäri Priit Sibula sõnul on mõlema koalitsiooni puhul olemas nii omad ohud aga ka võimalused. |
"ARD dopingutoimetuse informatsiooni kohaselt on eestlane Mati Alaver seoses Erfurdi afääriga rahvusvaheliselt tagaotsitav. Kahtlustus: ta oli üks juhtfiguure. Allikas ütleb, et ta võis olla sisekoodi järgi "kindral" ehk üks niiditõmbajatest," kirjutas Seppelt sotsiaalmeedias.
Nach Informationen der ARD-Dopingredaktion läuft internationale polizeiliche Fahndung gegen Esten Matti Alaver im Zusammenhang mit Erfurt-Affäre. Verdacht: war eine der Schlüsselfiguren. Eingeweihte sagen: er war womöglich der "General" - interner Code für einen der Drahtzieher
— Hajo Seppelt (@hajoseppelt) March 11, 2019
"Uurime seda infot, rohkem praegu midagi öelda ei ole," sõnas riigiprokuratuuri pressiesindaja Olja Kivistik ERR-ile.
Reedel kirjutas Saksa väljaanne Süddeutsche Zeitung, et neil on viiteid dopinguga vahele jäänud kasahhi Aleksei Poltoranini ühele võtmeisikule, keda teati võrgustikus vaid "kindralina". Isik organiseeris Alekseri Poltoranini veredopingut oma rabeda saksa keele abil, kasutades selleks Soome SIM-kaardiga telefoni. Mees olevat ka vahetult enne dopingut kasutanute arreteerimist Seefeldis viibinud.
Mati Alaver tunnistas kuu alguses ERR-ile antud intervjuus, et andis veredopinguga vahele jäänud Karel Tammjärvele Saksa spordiarsti Mark Schmidti kontaktid, kuid lükkas samas tagasi väite, nagu ta oleks dopingu tarvitamist tolereerinud.
Möödunud nädalal tunnistas dopingu tarvitamist ka Algo Kärp, misjärel tunnistas Alaver pressile, et edastas ka Kärbile Schmidti kontakti. Väidet, nagu oleks dopingut tarvitanud ka Andrus Veerpalu, on Alaver korduvalt eitanud. | Dopinguajakirjanik: Mati Alaveri suhtes käib rahvusvaheline uurimine | https://sport.err.ee/918724/dopinguajakirjanik-mati-alaveri-suhtes-kaib-rahvusvaheline-uurimine | Saksa ringhäälingu ARD uuriva ajakirjaniku Hajo Seppelti sõnul on Mati Alaver rahvusvaheliselt tagaotsitav. Mitmeid dopinguteemalisi paljastusi teinud Seppelti sõnul olla eestlase näol tegemist dopinguvõrgustiku ühe võimaliku juhtfiguuriga. |
"Viiol ei täida oma kohustusi ning kultuurkapitali ainus võimalus on seetõttu taotleda eraisiku pankrotti. See annab täiendavaid juriidilisi võimalusi motiveerida võlgnikku oma võlga hüvitama ning annab kultuurkapitalile vajaliku ajavaru, sest pankrotimenetluse algatamisega peatub ka kultuurkapitali nõude aegumine Avo Viioli suhtes," teatas kultuurkapital esmaspäeval. "Nõue aeguks vastasel juhul juba 2021. aasta aprillis."
Viiol riisus aastatel 1999-2002 kultuurkapitalist ametiseisundit kuritarvitades 8,52 miljonit krooni, mis praeguses vääringus on ligi 544 000 euro. Ta tunnistas, et mängis raha maha kasiinodes ja seda tuvastas ka uurimine.
"Tänaseks on ta tagastanud kõigest 5326 eurot. Võla tagasinõudmisega tegeleb kohtutäitur, kuid viimane makse Viiolilt laekus 2016. aastal," märkis kultuurkapital pressiteates.
2003. aasta jaanuaris mõistis toonane kohus Viioli suurriisumise ja ametiseisundi kuritarvitamisega ametialase võltsimise eest kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks vangi ning mõistis talt välja ka üle 8,5 miljoni krooni.
Viiol vabanes vanglast 2004. aasta veebruaris enne tähtaega.
Kaitsepolitsei asus rahariisumist uurima kultuurkapitali avalduse alusel, mis viis 2002. aasta 14. augustil Viioli vahistamiseni. Puhkenud skandaali tõttu astus tagasi toonane kultuuriminister Signe Kivi. | Kultuurkapital taotleb Avo Viioli pankroti välja kuulutamist | https://www.err.ee/918719/kultuurkapital-taotleb-avo-viioli-pankroti-valja-kuulutamist | Kultuurkapital esitas Viru maakohtule avalduse miljoneid kroone kasiinodes maha mänginud endise juhi Avo Viioli eraisiku pankroti väljakuulutamiseks. |
Eneli Jefimova püstitas Eesti karikavõistluste viimases osas 50 m rinnuliujumises uue Eesti noorte rekordi ajaga 32,76. Varasem Eesti rekord ajaga 33,54 oli ujutud Jane Trepi poolt 2003. aastal. Võimas aeg andis Enelile teise koha, 50 m rinnuliujumise võitis Maria Romanjuk ajaga 32,32 ja kolmanda koha saavutas Jekaterina Vorontsova ajaga 34,24.
Meeste arvestuses võitis 50 m rinnuliujumise Spordiklubis Garant treeniv Martin Allikvee ajaga 29,27, teiseks tuli Joonas Niine ajaga 29,71 ja kolmandaks Tiit Matvejev ajaga 29,83.
Naiste 100 m vabaltujumise võitis Audentese Spordiklubis treeniv Laurika Lint ajaga 58,84, teiseks tuli Helena Heinlo ajaga 59,49 ja kolmandaks Annika Vainikk ajaga 59,56. Meeste arvestuses võitis sama ala samuti Audenteses treeniv Andri Aedma ajaga 52,20, teise koha saavutas Marko-Matteus Langel ajaga 52,28 ja kolmanda koha Nikita Tsernosev ajaga 52,38.
Tartu Ujumisklubis treeniv Laura-Liis Valdmaa võitis 50 m liblikujumise ajaga 28,64, teiseks tuli Alina Vedehhova ajaga 28,71 ja kolmandaks Katariina Mäll ajaga 28,86. Meeste arvestuses sai samal ajal kulla Spordiklubis Garant treeniv Daniel Zaitsev ajaga 24,19. Meeste teine oli Cevin Anders Siimajaga 25,03 ja kolmas Nikita Tsernosev ajaga 25,10.
Naiste 200 m seliliujumise võitis Ujumisklubis Aktiiv treeniv Sofja Krivorukova ajaga 2.21,50, teiseks tuli Katriin Hansalu ajaga 2.24,00 ja kolmandaks Melissa Priidel ajaga 2.28,95. Meestest oli kiireim 200 m seliliujuja Spordiklubis Garant treeniv Aleksandr Kapelin ajaga 2.11,31, teiseks tuli Andrei Gussev ajaga 2.11,36 ja kolmandaks Jan Joonas Viirpuu ajaga 2.13,25.
TOP-i Ujumisklubis treeniv Margaret Markvardt võitis 400 m kompleksujumise ajaga 5.14,07, teiseks tuli Heleri Zirk ajaga 5.20,78 ja kolmandaks Alina Vedehhova ajaga 5.23,31. Meeste arvestuses tuli 400 m kompleksujumise võitjaks Kalevi Ujumiskoolis treeniv Nikita Pisarenko ajaga 4.43,27, teiseks tuli Silver Hein ajaga 4.49,00 ja kolmandaks Rinel Pius ajaga 4.53,36.
4 x 50 m kombineeritud segateate võitis Audentese Spordiklubi võistkond ajaga 1.51,92. Koosseisus ujusid Marko-Matteus Langel, Tiit Matvejev, Diana Kornet ja Laurika Lint. Teiseks tuli Spordiklubi Garant ajaga 1.52,66 ja kolmandaks Tartu Ujumisklubi ajaga 1.54,34. | Ujumise karikavõistlustel püstitati veel üks noorte rekord | https://sport.err.ee/918692/ujumise-karikavoistlustel-pustitati-veel-uks-noorte-rekord | Eesti karikavõistlused ujumises võitis Spordiklubi Garant 651 punktiga, edestades teiseks tulnud Audentese Spordiklubi vaid seitsme punktiga. |
Delfi sõnul rõhutasid nii Strache kui ka Austria antidopinguagentuuri juht Michael Cepik ja Austria kriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse juht Dieter Csefan, et rahvusvaheliseks dopinguvastaseks võitluseks tuleks Austria eeskujul seadusi karmistada ka teistel riikidel. "Usun, et rahvusvaheliselt on teada, et meie siin ei saa üksinda puhta spordi eest võidelda," lausus Csefan.
"Maailmameistrivõistlused näitasid, et neid, kes tahavad meie juures dopinguga tegeleda, ootavad tagajärjed. Ka tippsportlastele ei tehta järeleandmisi - kes teeb midagi keelatut, seda karistatakse," lausus Strache, pidades silmas, et Austria seaduste järgi saab dopingu tarvitajat karistada kuni kolmeaastase vanglakaristusega.
Csefan usub, et 27. veebruaril Seefeldis ja Saksamaal Erfurdis läbi viidud haarangud mõjusid spordile tervikuna positiivselt. "Arvan, et operatsioon "Aadrilaskmine" mõjub spordile positiivselt," sõnas ta. "Seadustest üksi ei piisa, dopingu suhtes on vaja ka nulltolerantsi."
Sel nädalal kuulatakse veelkord üle Saksa spordiarst Mark Schmidt. "Schmidti võrgustik oli hierarhiliselt üles ehitatud. Selle võrgustiku eesmärk oli end illegaalselt rikastada," rääkis Csefan pressikonverentsil. "Operatsiooniga "Aadrilaskmine" õnnestus meil see kriminaalne võrgustik maha võtta." | Austria spordiminister: teistel tuleks meie eeskujul seadusi karmistada | https://sport.err.ee/918705/austria-spordiminister-teistel-tuleks-meie-eeskujul-seadusi-karmistada | Austria spordiminister Heinz-Christian Strache, Austria antidopinguagentuuri (NADA) juht Michael Cepik ja kriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse juht Dieter Csefani andsid esmaspäeval ühise pressikonverentsi ülemöödunud nädalal lahvatanud Seefeldi dopinguskandaali osas. |
ERR küsis Nestorilt, kas ta nõustub muljega, et sotsid on kõige kehvemas seisus, sest Isamaal on valida kahe potentsiaalse koalitsiooni vahel ja EKRE-l selle vahel, kas nad saavad valitsusse või jätkavad oma populaarsuse kasvatamist opositsioonis.
"Jah, aga vähemalt me saame sirge seljaga öelda, et meie sellist valitsust ei moodusta, mis Eesti riigile põhjustab rahvusvahelist mainekadu, usaldamatust meie suhtes ja lõppkokkuvõttes on ka siin paljude inimeste väärikust alandav. Selles mõttes meie positsioon on küll kehvem, aga selg on sirge," ütles Nestor.
Nestor meenutas, et 1995. aastal pidas Keskerakond kahtesid läbirääkimisi erinevate koalitsioonide tegemiseks. "Siis Keskerakond valis Koonderakonnaga koalitsiooni, kuigi enne oli Savisaare algatus kõik kokku võtta ja teha Koonderakonna vastu koalitsioon," sõnas Nestor.
Nestori sõnul on tänaseks Eesti poliitiline kultuur oluliselt teistsugune. "Ma südamest loodan, et keegi topeltläbirääkimisi ei pea. Alati on mõistlik, et asi oleks aus ja avalik. Üks tee käiakse siis lõpuni. Saab see tee olema edukas või mitte, seda ei tea läbirääkijad ka enne seda, kui nad maha istuvad, aga kindlasti nad loodavad, et tulemust on vaja ja tulemus saavutatakse," lausus Nestor.
Kommenteerides sotside õhtust juhatuse koosolekut ütles Nestor, et nende seisukoht on Reformierakonna ja Isamaaga koalitsiooniläbirääkimiste alustamist toetav.
"Ma arvan, et meil on alati olnud seisukoht, et läbirääkimistele tuleb kindlasti minna. See ei tähenda mingil juhul, et me oleme nõus igal juhul alla kirjutama, aga läbi rääkima kindlasti peab," sõnas Nestor.
Esmaspäeval on juhatuse koosolekud ka Keskerakonnal ja Isamaal.
Isamaa otsustab, kas võtab Reformierakonna kutse läbirääkimisteks vastu või soovib luua koalitsiooni EKRE ja Keskerakonnaga. | Nestor sotside positsioonist: teistest kehvem, aga selg sirge | https://www.err.ee/918697/nestor-sotside-positsioonist-teistest-kehvem-aga-selg-sirge | Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles, et kuigi sotsid on erinevate koalitsioonivariantide moodustamisel kehvemas seisus, siis ei osale nad vähemalt Eestile kahjulikus valitsuses. |
Keskkonnasäästlikuks kahjuritõrje aluseks on looduslikud röövtoidulised lülijalgsed ehk kahjurite looduslikud vaenlased. Sealhulgas on ka näiteks parasitoided, lihtsamalt öeldes parasiitide parasiidid, kes vajavad oma eluks peremeesorganismi. Soodsate tingimuste korral suudavad nad edukalt hoida kahjurite arvukust nii madalal, et keemilist tõrjet pole tarviski.
"Niisiis oleks taimekasvatajatele väga kasulik, kui parasitoide oleks kultuurpõldudel liigirikkalt ja arvukalt esindatud ning nende populatsioonid seal oluliselt suureneks," leidis maaülikooli taimetervise õppetooli dotsent Eve Veromann.
Selle asemel kasutavad põllupidajad põldudel tavapäraselt erinevaid taimekaitsevahendeid, mis ei tapa üksnes kahjureid ja haigusi, vaid on kahjulikud ka kasulikele organismidele.
Erinevate taimekaitsevahendite koosmõjude teadusuuringud on maailmaski üsna harldased. Põllumajanduses kasutatavad mürgid võivad olla normi piires ja justkui poleks põhjust muretseda, aga nende madalas kontsentratsioonis esinemise koosmõjusid ei ole eriti uuritud.
Maaülikooli teadlaste koostöös valminud värske rahvusvaheline uuring ongi seetõttu oluline, kuna näitab, et taimekaitsevahendite koosmõju põhjustavaid mehhanisme ei osata veel lõpuni selgitada. Seetõttu on töö tulemused alarmeerivad ja viitavad otseselt vajadusele ammutada koosmõju kohta täiendavat informatsiooni.
Kolme ülikooli teadlaste koostöös uuriti, kas ja kuidas mõjuvad putukamürgi (neonicotinoid tiaklopriid) madalad doosid koosmõjus erinevate fungitsiidi (tebukonasool) kontsentratsioonidega kiletiivalistele parasitoididele (Hymenoptera: Parasitica).
Kuna hiljuti keelustati Euroopa Liidus kolme neonikotinoidi (imidaklopriid, klotianidiin ja tiametoksaam) kasutamine, on tõenäoline, et tiaklopriini kasutamine suureneb veelgi. Seega on oluline uurida selle neonikotinoidi potentsiaalset mõju kasulikele organismidele.
Teadlased uurisid mudelobjektina parasitoid Aphelinus abdominalis t, kes on laialdaselt levinud liik ja keda kasutatakse ka edukalt biotõrjes lehetäide vastu.
Kunagi varem ei ole pestitsiidide riskianalüüsides käsitletud insektitsiidide ja fungitsiidide koosmõju, ehkki taimekasvatajad kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis, kasutavad neid väga sageli koos paagisegudes.
Analüüsis tõsteti esile fakti, et neonikotinoidi mürgine mõju suurenes koosmõjus fungitsiidi ehk seenemürgiga. Mõju võimendus rohkem kui kahe mürgi summeerimine.
Uurimuses ilmnes ka tiaklopriidi madalate dooside ülimalt mürgine koosmõju tebukonasooliga parasitoidi populatsioonile. Dooside kontsentratsioonid on reaalselt sarnased nende doosidega, millega parasitoidid põllul kokku puutuvad.
Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas PLoS ONE. | Haruldane uuring hoiatab põldudel kasutatavate taimemürkide koosmõju eest | https://novaator.err.ee/918698/haruldane-uuring-hoiatab-poldudel-kasutatavate-taimemurkide-koosmoju-eest | Põllumajanduses kahjurputukate ja seenhaiguste vastu võitlemiseks kasutatavad mürgid võivad koosmõjus olla arvatust ohtlikumad, selgub Eesti Maaülikooli, Ghendi ja Cardiffi ülikooli teadlaste ühisest uuringust. Teadlased soovitavad juba lähemas tulevikus üle vaadata pestitsiidide riskianalüüsid ning muuta põllumajanduslikke praktikaid. |
Selle aasta MM-il teenis Eesti ratastoolikurlingu võistkond oma esimesed viis Pekingi 2022. aasta paraolümpiamängude kvalifikatsioonipunkti. Paraolümpiamängudele pääseb 12 järgmise kolme aasta jooksul kõige rohkem kvalifikatsioonipunkte teeninud võistkonda.
Ratastoolikurlingu võistkonna liige ja Eesti Invaspordi Liidu peasekretär Signe Falkenberg tõi võistluse tulemust kommenteerides välja, et kuigi Eesti koondis on harjutanud vaid neli aastat ning paljudel vastastel on ette näidata palju suurem mängukogemus, sh ka tiitlivõistlustel, said Eesti ratastoolisportlased maailma tippudega mängida võrdselt ja anda neile hea lahingu.
"Meie jaoks oli tegemist esimese kõrgetasemelise tiitlivõistlusega ning esindada Eestit niivõrd kõrgel tasemel ja võistelda maailma parimate ratastoolikurlingu koondiste vastu on suurepärane tunne! Oleme väga õnnelikud selle võimaluse üle - see annab meile kindlasti väga palju motivatsiooni, et jätkuvalt treenida ja tugevdada oma taset. Meie edus ei saa muidugi alahinnata ka kaasaegse Tondiraba jäähalli rolli, sest sealsed tingimused kurlingu mängimiseks on maailmatasemel ning lisaks vastab jäähall väga hästi ka ratastoolisportlaste vajadustele," ütles Falkenberg.
Eesti võistkonna koosseisus võistlesid kapten Viljar Villiste, abikapten Andrei Koitmäe, Ain Villau, Signe Falkenberg ja varumängija Lauri Murašov. Eesti koondise peatreener on Erkki Lill ja abitreener Sulev Lokk.
Tänavuse MM-i tulemusena sai Eesti ratastoolikurlingu koondis koha MM-i A-grupis ja seega ka pileti järgmise aasta maailmameistrivõistlustele, mis toimuvad Šveitsis, Wetzikonis. Turniiri käigus üheteistkümnest peetud kohtumisest võitsid Eesti sportlased viis ja kaotasid kuus.
Ratastoolikurlingu maailmameistriks tuli Hiina võistkond, kes alistas finaalkohtumise käigus Šotimaa. Kolmanda koha ja MM-i pronksmedali said Korea sportlased. Ratastoolikurlingu maailmameistrivõistlustel osales kokku 12 maailma parimat võistkonda, riikidest olid esindatud Kanada, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Saksamaa, Korea, Norra, Venemaa, Šotimaa, Slovakkia, Šveitsi, Läti ja Eesti. | Eesti ratastoolikurlingu koondis saavutas MM-il kaheksanda koha | https://sport.err.ee/918699/eesti-ratastoolikurlingu-koondis-saavutas-mm-il-kaheksanda-koha | Eesti ratastoolikurlingu võistkond saavutas Šotimaal toimunud maailmameistrivõistluste üldarvestuses kaheksanda koha ning kindlustas endale edasipääsu järgmise aasta MM-ile. |
Eelmise aasta oktoobri alguses tegi valitsus otsuse, et tellib Danske panga Eesti filiaalis toimunu kohta raporti ning rahandusminister Toomas Tõniste ülesandeks jäi paika panna üksikasjad.
4. oktoobri valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Jüri Ratas: "Selle, millal siis see raport sünnib, kes seda teeb, mis täpselt selle raport tellimuse, ütleme, sisuks saab või mida me täpselt soovime, et uuritakse, toob rahandusminister lähiajal Vabariigi Valitsuse istungile."
Valitsuse otsusest on varsti juba pool aastat möödas, kuid raporti koostamist pole rahandusministeerium senini alustanud.
Rahandusministeerium toob põhjusena välja asjaolu, et õiguskomisjon otsustas rahapesu tõkestamise paketi menetlemise katkestada. Ott Heinapuu ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast viitas Tõniste varem välja öeldud seisukohale, et raporti koostamisse tuleks sõltumatuse nimel kaasata riigikontroll, kes vajaks juurdepääsu infole, mida praegune seadus avalikustada ei luba, ja seega oleks vaja kõigepealt seadust muuta.
Danske Eesti filiaali tegevuse asjus on uurimise algatanud ka USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC). Kas aga ka Eesti selles uurimises osaleb, ei ole selge.
"Justiitsministeerium tutvustas sellekohaseid ettepanekuid valitsusele ning kindlasti peab seda koostööd vajalikuks ja tegevus selles suunas käib," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu ERR-ile.
Rahandusministeerium ei ole Reinsalu ettepanekute osas veel ühtki otsust teinud, finantsinspektsioon ei soovi aga võimaliku uurimises osalemise kohta infot avalikustada.
"Meie järelevalvetegevus konkreetsetes asjades ei ole avalik," vastas inspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman küsimusele, kas nad on USA väärtpaberi- ja börsikomisjonilt Danske uurimisega seoses päringuid saanud.
"Küll aga saan kinnitada, et finantsinspektsioonil on oma tegutsemise aja jooksul olnud alati hea koostöö erinevate välisriikide asutustega, sealhulgas USA SEC-iga," lisas ta.
USA uurimises osalemine võiks Eestile olla kasulik ka majanduslikult, sest juhul, kui see lõpeks kohtueelse trahviga Danske peakontorile, saaks trahvisummast osa ka Eesti riik.
Näiteks maksis Rootsi telekomifirma Telia, keda süüdistati Usbekistanis altkäemaksu andmises, ettevõtte vastu algatatud juurdluste lõpetamiseks 2016. aastal 1,24 miljardit dollarit trahvi. USA uurimises osales ka Holland ning trahvisumma jagati kahe riigi vahel.
Danske Eesti haru läbis aastatel 2007-2015 hinnanguliselt 200 miljardit eurot kahtlase päritoluga raha. Danske rahapesu uurimiseks on käivitatud menetlusi üle maailma. | Juba sügisel lubatud Danske raportit pole senini tegema asutud | https://www.err.ee/917878/juba-sugisel-lubatud-danske-raportit-pole-senini-tegema-asutud | Vaatamata sellele, et valitsus otsustas juba oktoobris tellida Danske kohta raporti, pole seda siiani tehtud ning selgust pole ka selles osas, kas Eesti osaleb USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni algatatud Danske uurimises. |
Eestlanna ajaks kujunes 8.14,190. Alusalu teenis 62 punkti, jäädes võistluse võitnud hollandlannast Irene Schoutenist (8.00,180) maha 118 silmaga.
Teise koha sai korealanna Bo-Reum Kim (8.00,430; 162 p), kolmandaks tuli Kanada kiiruisutaja Ivanie Blondin (8.00,540; 144 p).
Kokku sai tulemuse kirja 18 võistlejat.
MK-sarja ühisstardist sõitude üldarvestuses sai Alusalu lõppkokkuvõttes 11. koha, kogudes viie sõiduga 270 punkti. Esikoha pälvis Bo-Reum Kim (478), teiseks tuli Irene Schouten (456) ja kolmandaks itaallanna Francesca Lollobrigida (414). | Saskia Alusalu sai hooaja viimasel MK-etapil kümnenda koha | https://sport.err.ee/918691/saskia-alusalu-sai-hooaja-viimasel-mk-etapil-kumnenda-koha | Pühapäeval USA-s Salt Lake Citys lõppenud kiiruisutamise hooaja viimasel MK-etapil sai Saskia Alusalu naiste ühisstardist sõidus kümnenda koha. |
Ansambel Singer Vinger on tegutsenud juba 33 aastat, välja andnud kümmekond kauamängivat, kasvatanud üles mitu generatsiooni inimesi, kes teavad kodusõja kohta nii mõndagi, ja tekitanud halle juuksekarvu paljudes 1980. aastate riigivõimu esindajate peades. Nende tuntud ja armastatud laulud kõlavad tänaseni tihti raadios ja teles ning ansambli energia laval pole väiksem kui 30 aastat tagasi. Kohtumisõhtul räägivad Singer Vingeri asutajaliikmed lugusid ansambli kirevast ajaloost, muusikast ja kaasteelistest.
Õhtut juhib Sten Teppan, muusikat mängib Otsakooli ansambel. Ürituse salvestab ERR Menu.
Eesti muusika kuulsuste koja kohtumisõhtute sari toob publiku ette muusikud, kelle tegevus on mõjutanud Eesti poppmuusika ajalugu. Igal kohtumisel saab otsestest allikatest kuulda seda, kuidas on sündinud legendid, laulud, ansamblid, tähed meie muusikataevas ja mis tegelikult Eesti levimuusika tagatubades toimus.
Eesti teatri- ja muusikamuuseumi näitus "Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu" räägib Eesti poppmuusika kujunemisest alates esimesest heliplaadist 1901. aastal kuni Eurovisiooni võiduni 2001. aastal. Saja aasta sisse mahuvad säravad staarid, "Horoskoop", isetehtud pillid, "jazz luudel", pungi kõrgaeg, laulev revolutsioon ja veel palju meenutamist väärt hetki, sündmusi ja inimesi. | Kuulsuste koda kutsub kolmapäeval kohtumisõhtule Singer Vingeriga | https://menu.err.ee/918687/kuulsuste-koda-kutsub-kolmapaeval-kohtumisohtule-singer-vingeriga | 13. märtsil kell 19.00 algab Eesti Muusika Kuulsuste Koja kohtumisõhtu ansambliga Singer Vinger, Maarjamäe lossi tallihoones on popmuusika näituse laval ansambli asutajaliikmed Hardi Volmer ja Roald Jürlau. |
Maylis de Kerangal, Parandada elavaid. Prantsuse keelest tõlkinud Leena Tomasberg, toimetanud Triinu Tamm. Kujundanud Jüri Jegorov ja Villu Koskaru. Sari "Punane raamat". Tänapäev, 2018. 214 lk.
Arvustus ilmus algselt Sirbis.
" Punase raamatu" sarjas on ilmunud prantsuse kirjaniku Maylis de Kerangali (sündinud 1967) esmaeestindus, Leena Tomasbergi tundlikus tõlkes "Parandada elavaid". Hoiatan kohe ette: raamatu tagakaanetekstis on kulminatsioonihetk paljastatud. Eellugu on aga selline: vanemad kõhklevad, kas anda oma koomas poja süda võõrale, kelle elu võiks tuksuv, aga Simonile ometi pärast ränka autoõnnetust kasutu süda päästa.
Prantsuse uue kooli meister de Kerangal korraldab katastroofi kohe raamatu hakul, tuues meelde teise mullu "Punase raamatu" sarjas ilmunud aktuaalse prantsuse kirjaniku Leïla Slimani teose "Hällilaul", mille alguses tapetakse samuti lapsed. Sellega sisu sarnasus küll piirdub. Anatoomilised ja psühholoogilised kirjeldused on mõlemas romaanis kalkkülmad, mille taga aimub autorite üüratut empaatiat. Neist teostest õhkub, et olukordi on ajendanud looma autorite mure inimeste ja eetika pärast.
Üks sarnasus on siiski veel: neis teostes ei looda mingit kordumatut maailma eriti hiilgava keelekasutusega. Pigem ehitatakse üles painavalt täpsed, ent ometi salapärased psühholoogilised olukorrad, kus sõna on pelgalt kõige käepärasem tööriist.
Niisiis, Marianne'i ja Seani 19aastane poeg Simon hukkub autoõnnetuses. Õigemini, ta langeb koomasse. Teda ei õnnestu arstide sõnul päästa, ent mõni ta organ veel toimib ning võiks töötada kellegi teise heaks. Mida teeksite teie lapsevanemana? Seda küsimust ei tahaks isegi moodustada – olukord on tõesti kohutav. De Kerangal toob selle sümboolse akti põnevusromaanilikult oma ebamugavalt terava valguse all edasi antud loo keskmesse. Lugeja asetatakse keset kirjutatud ja kirjutamata eetikakoodekseid ja inimihusid, igaühel on võimalus kaasa mõelda kriisiolukorras inimestega. Kas poja südant loovutades nõustuvad ajusurmas Simoni vanemad Marianne ja Sean poja surmaga, teda ise peaaegu surmates? Või lepivad nad nii tehes paratamatusega ning sooritavad hoopis heateo tundmatule isikule, kellele kingivad elu (ja see persoon hakkab ju endas kandma nende poja südant). Kus lõpeb lapsearmastus, kus algab isekus? Mil määral oleme kinni konventsioonides, eelarvamustes? V õi oleme südametud hoopis siis, kui laseme poja südame eemaldada?
Ilukirjanduslikus vormis esitatud küsimus paneb sisimas vastama iga lugeja, sest puudutamata see raamat ei jäta. Eestis, olgu öeldud, siirdatakse südant ainult koostöös Soome kolleegidega. 1
" Ma ei taha, et nad ta keha lahti lõikaksid, et nad teda nüliksid, ma ei taha, et nad ta tühjaks teevad – Seani kromaatiliselt puhas, kõlatu hääl, mida külm ihub nagu tuhk noatera" (lk 112). Vanemate psüühikas kohtub kolm stiihiat: lootus, et elus südamega, ent kõiges muus surnud poeg siiski ühel päeval tõuseb ja särab; metafüüsiline hirm lõikumise ees ja vastumeelsus sümboolse tapmise ees. Vastukaaluks on ratsionaalne otsus, et süda me elutegevus jätkub võõras ihus, teadmata isegi, kas operatsioon õnnestub. Jah, vanemate kõhklustest tuleb aru saada. Ja kuigi autor on jätnud Seani ja Marianne'i üsna visandlikeks, poevad nad lugejale hinge ainult selle maailma keerulisima dilemma kaudu.
Romaani huvitavaim osa on aga kirurgi ja siirdamiskoordinaatori töö, kuidas nad veenavad Marianne'i ja Seani alla kirjutama. Need dialoogid ja karakterid ning nendevaheline pinge on täielik peenmehaanika ja ilmselt just selliste õhustike loomise eest on de Kerangal oma kodumaal tõusnud hinnatud kirjanike hulka, mitte pelgalt eetiliste probleemide püstitamise tõttu.
Lugejat ei hoita aga pealiinis vangis. Simon ei ole jäänud kõigest koomas lebavaks tombuks, vaid talle on antud raamatus ka elu. Teda kirjeldatakse pruudi suu kaudu ning iseloomustus tekib mõne pisiasja toel: poiss võis vahel vastikult käituda, aga tema mahajäetud tuba on nii liigutav. Kuigi de Kerangal pole ühelgi hetkel sentimentaalne, kandub kirjeldustest lugejani kurbust ja haledust. Kui aga n-ö võttepaigaks on haigla, jääb romaaniniidi külge töötajaid, kellest visandatakse oskuslikke miniportreid kogu nende eraelu sasipundardega. Need jäävadki harutamata, sest nad on statistid – ja nii trööstitu ning tühine tundub tegelikult see elu, mida ihatakse kas või hangitud südamega.
Kirg avaldub teoses sageli telefonikõnet oodates: kel tegelastest eesmärk süda patsiendi heaks leida, kel eesmär k süda endale saada. Med itsiini õ el Cord é lial on samuti omamoodi mure südameasjadega: ta ootab, et helistaks mees, keda huvitav tegelikult ainult seks. Nii keerleb pealiini ümber pisemaid draamasid ja romaanist saaks kindlasti vändata ka haiglasarja, seda enam et autor tunneb end meditsiiniteemas tõesti koduselt. Vahel liigagi: see on sügavalt ihuline raamat, kus näidatakse füüsilise maailma haprust – ega see tegevusväli ole jänkud nurmenukuaasal.
Prantsuse kirjanik Maylis de Kerangal (pildil) on pälvinud kirjandusauhinna Prix Médicis ning olnud Goncourt'i auhinna kandidaatide seas. Tema romaani "Parandada elavaid" Leena Tomasbergi tõlge on ilukirjandusliku tõlke kategoorias Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna kandidaat.
G. Garitan / Wikimedia Commons
Psühholoogiline pinevus haarab, kuid paiguti on autor justkui järele andnud võib-olla nähtud põnevusfilmidest tulvavale thriller 'i-ihale. Autod päästva te südame tega kihutavad vilkurite plinkides mööda öist maanteed, Marianne ukerdab maa-aluses parklas teel kohutava tõe poole, üksikasjalikult kirjeldatud kaubik raamatu alul, kui tragöödia toimus – kinematograafilised stseenid on pikad ja efektsed. Maylis de Kerangal oleks justkui mõelnud, et Katell Quillévéré kirjutab kaks aastat hiljem tema 2014. aastal ilmunud romaani filmiks. Ja siis peab olema põnevus t ning liikumist, sest paljalt psühholoogilisest pingest ei piisa ning nagu nõelte peal peetavad dialoogid anuvad pildilist katet.
Siin kujuneb kerge funktsiooni ja motivatsiooni vastasseis, nagu on kirjeldanud G é rard Genette. 3 Meil on lugu, mis jõuab vankuvi jalu nullpunkti ehk õnnetuseni, kust kõik kerima hakkab, ja seejärel tormavad sündmused meeleheitliku hooga: katastroofiga tuleb leppida kohe. Nii autoril kui ka lugejal võib hõlpsalt jääda mulje, et liikumise kirjeldused romaanis annavad gaasi juurdegi, aga paradoksaalselt need lugematud auto- ja mootorrattasõidud pigem koormavad lugemisel, sest tahaks juba kohal olla, nende inimeste juttude ja mõtete keskel. De Kerangali teose hoog on eelkõige tema psühholoogilises pinges, mitte vormilistes efektides. Ei tea, kas oleks patt nõuda paarisajaleheküljeliselt kütkestavalt romaanilt enamat ökonoomsust, aga elame ju minitekstide ajajärgul. V õib -olla olen minagi sellest rikutud. Tegelikult ei räägi ma kärpimisest, vaid sellest, et romaan võiks joosta mööda imepeent niiti tasakaalu kaotamata. Fookuses püsimine samal ajal temaatikat avardades ongi kirjanikule karm ülesanne.
Paar sõna siiski just pikkade ilukirjanduslike vormide kaitseks. Viimasel poolaastal on olnud eesti meedia- ja mõtteruumis (kohati siiski sama ruum) pidev teema, et inimesed otsivad elu ja ka lugemislauda täites abi esoteerikast ja alternatiivmeditsiinist, mitte aga ilukirjandusest ja religioonist. De Kerangali "Parandada elavaid" parandab elavaid. Nii kunstilise kogemuse kaudu kui ka puhtpraktiliselt. Kel on endal mõne lähedasega õnnetult läinud, leiab raamatust ehk hingeabi. Kellel pole mitte midagi halvasti läinud, selle paneb teos ehk senisest enamgi hindama elu ja mõtlema selle väärtuse ja hapruse üle.
1 Elundidoonorlus.ee
2 "Réparer les vivants" (2016), režissöör Katell Quillévéré.
3 Gérard Genette, Tekstist teoseni. Tlk Anti Saar. EKSA, 2018. | Arvustus. Südamega kirjutatud südametu lugu | https://kultuur.err.ee/918680/arvustus-sudamega-kirjutatud-sudametu-lugu | Maylis de Kerangali romaan "Parandada elavaid" parandab elavaid kunstilise kogemuse kaudu ja ka puhtpraktiliselt. |
Molkova võidukast teekonnast karikasarjas teatasime juba laupäeval. Rumeenia meeste karikavõistluste nelja parema finaalturniir peeti Focsanis, mis asub pealinnast Bukarestist pea 200 kilomeetri kaugusel. See loomulikult polnud takistuseks laupäevases poolfinaalis vastamisi olnud põliste rivaalide Steaua ja Dinamo fännidele, kes muutsid spordisaali lahinguväljaks.
Kõike jagus – draamat, traagikat, võidurõõmu ja kaotusevalu
Lühidalt kokkuvõttes läksid 150 Dinamo ja 300 Steaua poolehoidjat kohtumise eel kaklema, kasutasid saalis pürotehnikat ning olukord oli kontrolli alt väljumas, enne kui politsei erijõud pisargaasi kasutades kogu halli tühjendasid. Mängu algus hilines pea kaks tundi ja meeskondade ultrafännid enam tribüünidele ei lubatud, vaid eskorditi tagasi pealinna.
Steaua juhtis kogu kohtumise vältel, aga viis minutit enne lõppu lubati Dinamol 25:25 viigistada. Ionut Georgescu võiduvärav viis finaali siiski Steaua. Otsustavas mängus pühapäeval ei saanud Steaua omakorda kordagi juhtima. Kõrgliigatabelis alles seitsmendal kohal paiknev Timisoara SCM Politehnica võttis 31:27 (15:14) võidu, Johannsoni arvele jäi üks tabamus.
Johannson oli ühel korral täpne ka eelmise nädala esimesel päeval, mil Steaua alistas liigamängus esikolmikusse kuuluva Turda AHC Potaissa 34:27 (16:12). Steaua on tihedas tabelis – Rumeenias antakse võidu eest kolm punkti – hetkel 41 silmaga kuues, liidrist Constanta AHC Dobrogea Sudist seitsme punkti kaugusel.
Karl Toom: minu aeg tuli laupäeval
Saksamaa 2. Bundesligas tegi hooaja parima esituse seni väga napilt mänguaega saanud Karl Toom. TV Emsdetten alistas kodus Janar Mägi endise koduklubi EHV Aue 31:28 (19:13) ja Toom sekkus üliedukalt. Avapoolaja 23. minutil oli seis Emsdetteni kasuks 12:11, ent järgmise viie ja poole minutiga tabas Toom neli korda – kõik tagantliinist, 9-10 meetri pealt – ning aitas tiimi 18:12 eduseisu!
"Kokku sain ehk 20 minutit mängida. Esiteks on üks vasaksisemistest vigastatud, aga olen end ka treeningutel tõestanud. Treenerid algusest peale väga toetavad olnud ja kinnitanud, et küll minu aeg ka tuleb. See tuli siis laupäeval ning loodetavasti kasutasin võimaluse ja treeneri usalduse hästi ära," rõõmustas mullu suvel Emsdettenisse siirdunud Toom.
Dener Jaanimaa viskas kolm väravat ja andis ühe resultatiivse söödu, kuid TuS N-Lübbecke pidi tunnistama VfB Lübeck-Schwartau nappi 21:20 (9:11) paremust. Jaanimaa koduklubi langes liigatabelis juba kuuendaks, Emsdetten on 11. kohal, punkte vastavalt 31 ja 24.
Kolmandas liigas olid eestlastel vastandlikud emotsioonid. Karl Roosna ja HSG Krefeld olid eestlase kahe värava toel 35:22 (16:15) üle SG Langenfeldist. Armi Pärt sai kirja küll ühe tabamuse rohkem, kuid jäi koos Schwerini Mecklenburger Stierega kõige napimalt ehk 23:24 (9:14) alla Hildesheimi Eintrachtile.
Sama napi kaotuse said viiendas liigas Rasmus Ots ja Bergischer HC duubelmeeskond, alistudes TV Angermundile 27:28. Astme võrra kõrgemal viskas Kristo Voika viis väravat TSG Söflingeni 30:24 (15:14) võidumängus TSV Zizishauseni üle.
Võite ja väravaid tuli nii Sloveenias, Soomes kui Itaalias
Sloveenia meistriliigas sai Andris Celminš palli väravasse viiel korral ning aitas RK Maribor Braniki 22:20 (14:10) võiduni Ormoži RK Jeruzalemi üle. Branik on 26 punktiga neljandal kohal ning üks voor enne põhiturniiri lõppu kindlustanud pääsu finaalkuuikusse, kus mängitakse kaheringiline turniir.
Soomes olid eestlased traditsiooniliselt resultatiivsed ning ka võidukad. Siuntio IF alistas võõrsil Åbo IFK 31:29 (15:18) ning Sten Maasalu tabas seitse ja Ott Varik kuus korda. Sellega jõudis Maasalu juba kuuenda Eesti pallurina tänavusel hooajal 100 liigaväravani.
Helsingi IFK oli samuti võõrsil üle Vantaa Atlasest 25:19 (10:6). Võitjate poolel oli Ardo Puna täpne kaheksal ja Sten Toomla ühel korral. Vaheturniiril 5.-8. kohani moodustavad esiduo eestlaste klubid, HIFK-il on 14 ja SIF-il 12 silma, järgmisel laupäeval minnakse omavahel vastamisi.
Rootsi kõrgliigas jätkab ohtlikus tsoonis HIF Karlskrona, kelle ridades Jürgen Rooba jäi nullile, kui alistuti 24:31 (13:17) IFK Ystad HK-le. Itaalia esiliiga B-grupis sai Mikk Pinnoneni 11 värava abil järjekordse võidu Sassari Raimond Handball, olles 32:26 (16:13) üle Modenast.
Hollandis tuli Jesper Bruno Bramanise kahest väravast hoolimata HV KRAS/Volendamil vastu võtta 33:37 kaotus Houteni Stipt Payrolli käest ning Belgias sai Kerli Jõksi koduklubi Antwerpeni DHW United 26:22 võidu HC Eynatten-Raereni üle. | Käsipallileegion: Karl Toom kasutas talle antud võimaluse | https://sport.err.ee/918671/kasipallileegion-karl-toom-kasutas-talle-antud-voimaluse | Mullu Eesti parimaks nais- ja meeskäsipalluriks valitud mängijad jõudsid eelmisel nädalal koduklubiga karikafinaali. Islandil tõstsid Alina Molkova ja Reykjaviki Valur võidutrofee pea kohale, Rumeenias aga pidid Martin Johannson ja Bukaresti Steaua tunnistama valusat kaotust. Teistes riikides ja sarjades kogunes võite ja väravaid ohtralt. |
Joonistuskonkursi eesmärk on innustada lapsi ja noori tutvuma laulu- ja tantsupidude liikumise ajalooga ning mõtlema, milline võiks see traditsioon välja näha 50 aasta pärast.
Konkursi ühe kaaskorraldaja, Eesti kunstihariduse ühingu juht Liia Jungi sõnul on Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal lisaks minevikule oluline vaadata ka tulevikku, ja mõelda, mida saaksime teha selleks, et tähistaksime ka laulupeo 200. sünnipäeva. "Konkursil osalemiseks võiksid noored suhelda oma lähedaste, vanemate ja õpetajatega, et uurida, millest laulupeod koosnevad ja kuidas need valmivad. Joonistusele võiks jõuda nii see, mis peab noorte silmis jääma samaks, kui see, mis võiks olla uus, et noored selle ka tulevikus ära tunneksid," julgustas Jung noori.
Konkursile on oodatud osalema lapsed ja noored vanuses 7-19 eluaastat. Kõiki saadetud töid hinnatakse kokku neljas vanuserühmas: 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ja 10.-12. klass.
Konkursile saadetav töö peab olema paberkujul, tasapinnaline ja A3 formaadis. Joonistus- või maalimistehnika on vabalt valitav. Saadetud tööle tuleb lisada etikett joonistuse pealkirja ning autori nime, kooli, klassi ja juhendaja infoga. Töö pöördele tuleb lisada autori nimi ja kontaktandmed (telefon, e-mail).
Töö tuleb saata ERR-i Lastejaamale posti teel hiljemalt 30. aprilliks 2019 aadressil Gonsiori 27, Tallinn 15029.
Igas vanuserühmas valitakse välja parim konkursile saadetud töö, mille autoril on võimalus kanda oma kodukandis juubelilaulu- ja tantsupeo tuld ja tõrvikut. Lisaks panevad parimate tööde autoritele korraldajad ja koostööpartnerid välja mitmeid eriauhindu. Parimatest joonistusest valmib kevade lõpus näitus.
Osalema oodatud kõik lapsed ja noored vanuses 7-19 eluaastat. Töid saab konkursile saata 11. märtsist kuni 30. aprillini 2019. Konkurss on osa Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta programmist. | Joonistuskonkurss ootab noorte pilte 2069. aasta laulupeost | https://menu.err.ee/918652/joonistuskonkurss-ootab-noorte-pilte-2069-aasta-laulupeost | Joonistuskonkurss "Laulupidu 2069" ootab noorte pilte tulevikulaulupeost. |
Austria Rahvapartei (ÖVP) liikmest ekskantsleri nimetamine toimus kolmapäeval Moskvas, teatas Austria väljaanne Kleine Zeituing viitega ärilehele Trend. Schüssel asub 12-liikmelise nõukogu liikmena tööle juunis.
Lukoili turukapitalisatsioon on üle 53 miljardi euro, selle rahvusvahelises holdingkompaniis Viinis töötab 130 inimest. Trendi teatel näeb Lukoil Schüsseli nimetamises viidet firma tihedatele sidemetele Viiniga.
73-aastane Schüsselil on juba varasemast kogemus töötamisest eraettevõtte nõukogudes: alates 2010. aastast on ta Saksa energiaettevõtte RWE järelvalvenõukogus, alates 2007. aastast Bertelsmanni fondi nõukogus ja 2018. aastast Vene suurima mobiilsideoperaatori MTS nõukogus.
Schüssel oli Austria liidukantsler kaks ametiaega järjest, 4. veebruarist 2000 kuni 11. jaanuarini 2007. Olles tunnustatud kaasaegse Austria poliitika reformimise eest, pälvis ta samas kriitikat ka selle eest, et võttis valitsusse Jörg Haideri juhitud paremäärmusliku Austria Vabaduspartei. | Austria ekskantsler Schüssel asub tööle Lukoili nõukogus | https://www.err.ee/918648/austria-ekskantsler-schussel-asub-toole-lukoili-noukogus | Austria endine valitsusjuht Wolfgang Schüssel asub tööle Vene naftakompanii Lukoil nõukogus. |
Võitluslik esimene veerandaeg lõppes Raieste klubile viigiga. Tasavägine rebimine jätkus kolmanda veerandi lõpuni, mille järel juhtis Baskonia kõigest kuue punktiga. Viimasel neljandikul vastane väsis ja meeskondlikult hea esituse teinud Baskonia sai tabelisse väärt võidu, vahendab Korvpall24.ee.
Sander Raieste arvele kogunes 22 minutiga 22 punkti (kahesed 4/7, kolmesed 4/4, vabavisked 2/2), lisaks võttis neli lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu, tegi kolm pallikaotust ning kaks viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Sander Raieste 22 punkti vedasid Baskonia duubli võidule | https://sport.err.ee/918645/sander-raieste-22-punkti-vedasid-baskonia-duubli-voidule | Hispaania tugevuselt kolmandas liigas (LEB Silver) Baskonia duubli eest palliv Sander Raieste kohtus Jafep F.G La Roda meeskonnaga ning võeti väga vajalik võit numbritega 86:72 (15:15, 24:21, 22:19, 25:17). |
Vähemalt kümnes kavas esinesid mõlema maa paremad muusikud koos. Imeteldav on, kui palju on Andres Mustonen leidnud ühisosa meie mõlema maa kultuuri ja muusika pinnal. Niisugused tunded sündisid taas seoses 9. märtsi õhtuse lõppkontserdiga Orffi "Carmina Burana" viimasel ettekandel Tel Avivi lähedases Rishon Letzioni kultuurimaja suurepärase akustikaga tuhande-kohalises saalis.
Festivali sündmuslikuks avateoseks valis kunstiline juht Andres Mustonen Georg Friedrich Händeli oratooriumi "Resurrection" (1708). Selle ettekanded toimusid Tel Avivi kunstimuuseumi Reccanati auditooriumis 12. ja 13. veebruaril. Andres Mustoneni käe all mängis Iisraeli Kammerorkester, kuue solisti hulgas tenor Anto Õnnis ja bass Alvar Tiisler. Ka 14. veebruari kava "Eternal Love" esitati siin: Mustoneni juhatusel ja soleerimisel viiulil astusid üles Hortus Musicus ning Iisraeli ansambel Modalius. 17. ja 18. veebruaril mängisid Venezia 17. sajandi muusikat Hortus Musicus ja Iisraeli Barokkorkester, juhatas Andres Mustonen, kontserdid Jeruusalemmas ning Tel Avivi Zucker Hallis.
Kavas "Jubilate" esinesid meil Eestiski käinud kontsertansambel Barrocade ning Tallinna Püha Miikaeli poistekoor (Tel Aviv, Kfar Shamyahu, Abu Gosh), poistekooril oli eraldi kontsert Kadri Hundi juhatusel Jeruusalemma Christ Churchis. Tel Avivi konservatooriumis andis oma kontserdi Tartu Ülikooli kammerkoor, juhatas Triin Koch; konservatooriumi saalis toimus ka kontsert, kus solistid Tanel-Eiko Novikov marimbal ning Sven-Sander Šestakov klaveril, nendega koos mängis Tel Aviv Soloists Ensemble, Mustonen juhatamas; Jeruusalemmas Henry Crowni teatris mängis 27. veebruaril Novikov veel, laulis Tartu Ülikooli kammerkoor, mängis Jerusalem SO Mustoneni käe all, nende kavas oli ka Rudolf Tobiase "Otsekui hirv". See olnud eriliselt hea kontsert, festivali meeldejäävamaid hetki. Vahendan ühe kuulaja muljeid: Tanel-Eiko Novikov säras nagu noor jumal Keiko Abe "Prism Rhapsody" solistina ja TÜ kammerkoor laulis Tobiase "Otsekui hirve", aga kõigile kuulajatele tuntud psalmi tekst kõlas eesti keeles väga liigutavalt. Samuti õnnestus kooril hästi Brahmsi "Schicksalslied" ja õhtu teises pooles esitatud Beethoveni Viies sümfoonia viis publiku täiesti pöördesse. Jeruusalemma Sümfooniaorkester tuleb maikuul ka Eestisse mängima.
Kogunisti viiel korral kõlas eri saalides erakordse menuga Carl Orffi "Carmina Burana", selle kõrval Rudolf Tobiase laulud Tartu Ülikooli kammerkoorilt, solistide hulgas ka bariton Aare Saal, Mustonen dirigeeris. Oma viimased esinemised tegi Tartu Ülikooli kammerkoor vabaõhukontserdil eesti kooriloomingust (kava nimi "Pure Voices" 9. märtsi keskpäeval Triin Kochi juhatusel Tel Avivis Sarona muusika-aias ning 9. märtsi õhtul Andres Mustoneni dirigeerimisel "Carmina Buranat" lauldes taas kultuuripalee laval.
Kontserdisarja "Tallinn-Tel Aviv" taolist üritust kohtab muusikamaailmas üpris harva, ja Andres Mustonen on sellesse panustanud palju jõudu ning küllaga oskusi ja teadmisi. Ka tänavusel festivalil oli tal harvanähtav dirigendikoormus ja -vastutus: juhatades kokku 17 kontserdil, mõnel ka viiuldajana kaasa tehes.
Ainuüksi nende kuue senise festivaliga on Andres Mustonen suutnud Iisraeli viia palju meie tuntumaid muusikuid ja ka heliloojaid. Järgmine, 7. festival Iisraelis tuleb 12. veebruarist kuni 2. märtsini 2020. aastal, lisandub uusi esinemispaiku nii maa põhja- kui ka lõunapoolel.
Võime tõdeda, et 2014. aastal Tel Avivi kunagise raudteejaama angaaris üles ehitatud ajutisel laval kolmel päeval alanud festival kestab nüüdseks mitu nädalat ja viib eesti muusikuid ja muusikat üle kogu Iisraeli. | Mustoneni festival "Tallinn-Tel Aviv" Iisraelis jõudis lõpule | https://kultuur.err.ee/918646/mustoneni-festival-tallinn-tel-aviv-iisraelis-joudis-lopule | Tänavusele MustonenFestile Iisraelis oli plaanitud kokku 20 kontserti. Kahe maa ühine muusikapidu "Tallinn-Tel Aviv" leidis Iisraelis aset kuuendat aastat, seekord 12. veebruarist 9. märtsini. |
Leino kirjutab Postimehes, et Hiina investorid lähevad välisprojektiga kaasa ainult siis, kui neil on olemas partei heakskiit ja kõrgetasemelised kohalikke olusid tundvad abilised.
Ta lisas, et Tallinna-Helsingi tunneli rajamisest ega Touchstone Capitalist ei räägi praegu ei Hiina saatkond ega välisministeerium.
"Hiina pole ajaloos mitte kunagi silma paistnud altruismiga, projekti eesmärk ei ole mitte päästa eurooplasi, vaid leida Hiina kaupadele uued turud ja suurendada oma mõjuvõimu," kirjutab Leino, viidates mitmetele varasematele projektidele ja sealhulgas niinimetatud Uuele Siiditeele.
"Nii Aasias kui Euroopas on piisavalt näiteid asjaajamistest Hiinaga, mis on jätnud investeeringunäljas kohalikud võlaorjusesse," märkis Leino. | Ekspert hoiatab: Hiina investoritega tasub olla ettevaatlik | https://www.err.ee/918640/ekspert-hoiatab-hiina-investoritega-tasub-olla-ettevaatlik | Hiinlaste suuri rahapaigutusi saadavad pidevalt segadused, vassimised ja korruptsioon ning Tallinna-Helsingi tunneli vastu huvi tundnud tegelastel on selja taga põnev karjäär, väidab Hiina ekspert Leslie Leino. |
Tuuli Jõesaar kirjeldab tänases Eesti Päevalehes: "Armastust Jane Paberiti vastu kiirgas igast esinemisest ning see tegi peo eriliseks. Sest pidu see oli, kuigi põhjuse järgi oli tegemist peiedega. Jane istus oma ratastooliga rahvamaja saali esimeses reas ja elas kõigile kaasa. Pisaraid ei olnud näha Jane ega tema publiku silmis ning publikut jagus kõvasti, rahvamaja saal oli pilgeni täis."
Jane Paberit on pöördumatut lihashaigust põdev 47-aastane nelja lapse ema, kes sai teadaolevalt esimese eestlasena loa sõita Šveitsi abistatud enesetappu sooritama ja kelle lugu vahendas Pealtnägija. Nüüd on algamas selle loo viimane vaatus, sest eelviimane vaatus, peied, on lõppenud.
Hiljuti rääkis mulle tuttav pubiomanik loo soome taksojuhist Pekkast. Pekka käis aastaid Eestis ja veetis rõõmsalt aega oma siinses lemmikpubis. Oli selline meeldejääv tegelane, oma kiiksudega. Vahepeal Pekka ei käinud, aga siis helistas ja pani kogu pubi kinni. Tellis palju viina ja palju muusikat. Kokkulepitud päeval läks pidu käima, maja oli Pekka sõpru täis, viina voolas, muusika mängis. Ruumid koristati ja elu läks edasi. Järgmine kõne tuli pubisse umbes kuu aja pärast. Helistas Pekka naine ja ütles, et Pekkat ei ole enam. Pekkal oli olnud vähk ja teades, et pääsemist ei ole, pidas rõõmsad peied oma eluajal.
Muidugi pole Jane Paberiti ja Pekka lood otseselt võrreldavad. Paberitil - tundub vähemalt purikana tervele kõrvaltvaatajale - on valik. Pekkal valikut ei olnud. Aga oma peied pidasid nad mõlemad kõige õigemal, et mitte öelda ainuõigemal ajahetkel.
Jane Paberit ütles Peatnägijale: "Niikaua, kui me ei suuda oma inimestele tagada inimväärikat elu, kõigile inimestele, peaks neil olema võimalus väärikalt lahkuda, kui nad seda soovivad."
"Kindlasti ei jaga paljud inimesed seda arvamust, sest moraalses mõttes võrdub pöördumatult haige naise otsus suitsiidiga."
Kindlasti ei jaga paljud inimesed seda arvamust, sest moraalses mõttes võrdub pöördumatult haige naise otsus suitsiidiga. Vahelepõikena: termin "suitsiiditurist" ei ole Paberiti kohta vast kõige parem sõna, sest kui turist läheb reisile, siis on tema eesmärk koju naasta, mitte sihtkohta jääda.
Moraalseid dilemmasid, mõistmist ja mittemõistmist on Jane Paberiti otsus toonud kaasa varem palju ja toob edaspidi veelgi rohkem. Kui juhtub see, mis juhtuma peab, on Eestis astutud kindel samm edasi. Iseasi, kui palju leitakse, et samm viib õiges suunas ja kui palju ollakse kindel, et nüüd on Põrgu väravatest sisse tantsitud.
Tahes või tahtmata eutanaasia sümboliks muutunud Paberiti otsuse (võib-olla isegi mitte otsuse enda, vaid selle avaliku tutvustamise ) kritiseerijad võivad peljata, et suitsiid muutub - vabandage väljendust - elunormiks. Lugedes pigem rõõmsatest kui kurvadest peiedest, võib ju jääda mulje, et (abistatud) enesetapp on sündmus, mis väärib pühitsemist. Mulje muljeks, aga ei tasu unustada, et nende peiede tundeskaalal ei olnud kohta suitsiidi ülistamisel. Ei, need peied olid kantud armastusest.
Abistatud enesetapu teema käsitlemine on Eestis pigem algusjärgus ja mida inimlikumalt, vahel lausa kerglaselt, me sel teemal arutleda suudame, seda parem.
Tüvitekstidest võidakse neil aruteludel kõige sagedamini sirutada kätt Piibli poole, pole paha valik, kuid kaugeltki mitte ainus.
Lisaks Piiblile võiks taustaks lugeda André Maurois novelli "Thanatos Palace Hotell" (eesti keeles ilmunud kogumikus "Ainult klaverile" (1991)), milles leiab käsitlemist moraalsest süüst vabanemine. Popkultuurisõpradel soovitaksin vaadata animaseriaali "South Park" esimese hooaja kuuendat episoodi " Death", milles isegi Jeesus ei soovi vastata küsimusele, kas vana ja haige Marvin Marsh võiks lasta end ära tappa või mitte. Mihhail Bulgakovi "Meistris ja Margaritas" soovitab Woland parandamatult haigel mehel mitte jännata arstidega vaid pidada öö läbi pidu ja tühjendada hommikul mürgikarikas. Nojah, Woland oli Saatan. Aga kas "Meistri ja Margarita" Saatan oli negatiivne kangelane?
Kirjanduses, filminduses ja maalikunstis võib muidugi kirjeldada kõike ja läbi mängida ühe teema kõik võimalikud variatsioonid, kuid elu kulgeb omasoodu ja "lävel olles" ei pruugi ühestki läbimängust abi olla.
Ma ei usu, et Jane Paberiti juhtum ja selle üsna laialdane kajastamine toovad kaasa suitsiidi kui sellise moraalse legitimeerimise, mis omakorda muudab elust lahkumise otsuse tegemise kergemaks.
Mure ei ole Jane Paberitis ja temast ei maksa patuoinast teha. 2017. aastal lõpetas Eestis oma elu enesetapuga 226 inimest ja hinnanguliselt tuleb iga enesetapu kohta veerandsada enesetapukatset. See on murekoht, mitte Jane Paberiti kaalutletud otsus.
Artiklis " Eutanaasia kui eetiline miiniväli" resümeeris Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ja eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop: "Me võime õigusega olla uhked eesti meditsiini edusammude üle: vastsündinute suremus on rekordiliselt madal, suudame pakkuda väga heal tasemel vähiravi, siirdada organeid ja teha keerukaid operatsioone, aga elu lõpp ja väärikas lahkumine on jäänud vajaliku tähelepanuta. Mida enam kasvab meditsiini suutlikkus hoida pikalt elus ka raskelt haigeid inimesi, seda olulisemaks need küsimused muutuvad. Selleks, et ühiskonnas tehtavad väärtusvalikud oleksid hästi kaalutud, on vaja üksikasjalikult läbi arutada ka elu lõpuga seotud eetilised küsimused."
Arutelud väärtusvalikute ja elu lõpuga seotud eetiliste küsimuste üle loodetavasti jätkuvad, kuid vaevalt leitakse koheselt lihtsaid vastuseid keerulistele küsimustele. Võib-olla oleks kõigile lihtsam Jane Paberiti juhtum üksikjuhtumiks tembeldada ja kuni järgmise üksikjuhtumini unustada, mine tea.
Keeruliste küsimustega tegelemise ja edaspidiste selleteemaliste poliitiliste debattide pidamisel võiks aga väikse nüansina kuklasse kumama jätta Jane Paberiti peied, millest ta ise osa võttis, ja mis olid kantud lihtsast inimlikkusest ja siirast armastusest. | Kaupo Meiel: peiedest enne eutanaasiat | https://www.err.ee/918642/kaupo-meiel-peiedest-enne-eutanaasiat | Toimusid peied, millest võttis osa ka peategelane, kes elas kaasa temale pühendatud esinemistele ja kuulas temale pühendatud kõnesid. Peied enne inimese tegelikku lahkumist ei ole õigupoolest nii haruldased, kui ehk tundub, aga sellest hoolimata tegi tantsuõpetaja Jane Paberit Eestis taas veidi ajalugu. |
Tiitlikaitsja võitis avaveerandi veenvalt, saavutades 13-punktilise edumaa, kuid teisel veerandil rollid vahetusid ja Phoenix vähendas vahe ühele silmale. Mäng jätkus tasavägiselt ning viigiliselt lõppenud kolmanda veerandi järel sai otsustavaks mängu lõpp, mil Suns läks kohtumist Devin Bookeri läbi juhtima, saavutades lõppkokkuvõttes napi neljapunktilise võidu.
???? @DevinBook heats up for 17 4th quarter PTS in the @Suns road win vs. GSW! #TimeToRise pic.twitter.com/fh8D5wSUXZ
— NBA (@NBA) March 11, 2019
Sunsi resultatiivseim olnud Booker sai kirja kaksikduubli, visates 37 punkti ja jagades 11 tulemuslikku söötu. Lisaks jäi tema arvele ka kaheksa lauapalli. Kelly Oubre Jr. panustas võitu 22 silmaga, Deandre Ayton loopis 18 punkti. Warriorsi parimana tõi Klay Thompson 28 punkti, Kevin Durant lisas 25 silma.
Tulemused:
Philadelphia – Indiana 106:89
Atlanta – New Orleans 128:116
Memphis – Orlando 105:97
Dallas – Houston 93:94
Minnesota – New York 103:92
San Antonio – Milwaukee 121:114
Golden State – Phoenix 111:115 | Warriors kaotas kodus läänekonverentsi viimasele meeskonnale | https://sport.err.ee/918638/warriors-kaotas-kodus-laanekonverentsi-viimasele-meeskonnale | Korvpalliliigas NBA kaotas liigatabeli kolmas meeskond Golden State Warriors kodusaalis läänekonverentsi viimasele meeskonnale Phoenix Sunsile 111:115 (29:16, 28:40, 23:23, 31:36). |
Siim-Sander Vene sai mänguaega ligi 12 minutit ja viskas neli punkti (kahesed 2/3, kolmesed 0/2). Lisaks võttis ta ühe ründelaua ja tegi ühe isikliku vea, vahendab Korvpall24.ee.
Janari Jõesaar usaldati oma debüütmängus platsile 14 minutiks, mille jooksul tõi kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/2). Veel võttis ta ühe lauapalli, tegi kaks vaheltlõiget ja kolm isiklikku viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Jõesaar ja Vene said ajaloolises mängus mõlemad käe valgeks | https://sport.err.ee/918570/joesaar-ja-vene-said-ajaloolises-mangus-molemad-kae-valgeks | Hispaania korvpalli kõrgliigas toimus pühapäeval kahe eestlase Janari Jõesaare ja Siim-Sander Vene koduklubide vastasseis. Vene ja Herbalife Gran Canaria olid napilt 90:86 üle Jõesaare tiimist Tenerife Iberostarist. |
Suletava kontori kliendiportfelli võtab üle panga Liivalaia peakontor. Hobujaamas asuv sularahaautomaat jääb samas oma kohale ka pärast pangakontori sulgemist. Luminori Hobujaama kontor on viimast päeva avatud 29. märtsil, teatas pank.
Pärast Hobujaama kontori sulgemist on Luminoril Tallinnas neli kontorit: Liivalaia peakontor ning pangakontorid ka Lasnamäe Centrumis, Rocca al Mare Keskuses ja Kristiine Keskuses. Lisaks on pangal kontorid ka Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Jõhvis ning sularahavaba nõustamiskeskus Kuressaares. Ühtlasi on pangal üle Eesti 100 sularahaautomaati.
Kolmes Balti riigis tegutsev Luminor teatas veebruari alguses, et koondab kõikide juhtimistasandite peale kokku Eestis 130, Lätis 250 ja Leedus 420 ametikohta. Lisaks vähendab pank tänavuse aasta jooksul Balti riikides pangakontorite arvu seniselt 61 kontorilt 35 kontorile, Eestis väheneb kontorite arv seejuures kolme võrra ning alles jääb kaheksa pangakontorit.
Luminor asutati 2017. aastal, kui ühinesid Nordea ja DNB Baltikumide üksused.
Mullu septembris teatasid Põhjala pangad Nordea ja DNB, et müüvad 60-protsendilise osaluse Baltimaades tegutsevas Luminori pangas USA investeerimishiiu Blackstone erakapitalifondidele, tehingu maht oli ligikaudu 1 miljard eurot. Tänavu jaanuaris andis Euroopa Komisjon erakapitalifirmale selleks ka loa. | Luminor sulgeb Tallinnas Hobujaama pangakontori | https://www.err.ee/918634/luminor-sulgeb-tallinnas-hobujaama-pangakontori | Luminor sulgeb märtsi lõpus Tallinnas asuva Hobujaama pangakontori, lisaks plaanib pank tänavu Eestis sulgeda veel kaks kontorit. |
"Juhatasin viimast korda rahvusvahelise küberstabiilsuse komisjoni, seekord Kobes. Pidin komisjoni juhi kohalt tagasi astuma, sest komisjon on apoliitiline ja värske riigikogu liikmena ei saa ma seda juhtida. Jätkan realiikmena - volinikuna ning juhtimise võtavad üle praegused asejuhid Latha Reddy Indiast ja Michael Chertoff USA-st," teatas Kaljurand sotsiaalmeedias.
Kaljurand tunnistas, et tema tunded on kahetised.
"Ühelt poolt oli kahju loobuda komisjoni juhtimisest. Tegin seda tööd kaks aastat /.../ Olen juhtinud erinevaid delegatsioone ja töörühmi, aga see komisjon on ainulaadne nii oma koosseisult kui ka tasemelt - 26 oma ala tippspetsialisti kogu maailmast: San Franciscost Pekingini, Tallinnast Johannesburgini; Harvardi professorist Lõuna-Aafrika inimõiguslaseni, USA häkkkerist Hollandi endise välisministrini. Ja mis peamine - kahe aasta jooksul oleme piisavalt vaielnud ja "soola ära söönud" ning saanud tõelisteks sõpradeks."
Ta lisas, et teiselt poolt on tal väga hea meel alustada tööd riigikogus. "Olen selleks valmis ja ootan suure huviga. Lisaks jätkan ÜRO peasekretäri kõrgetasemelises küberkoostöö paneelis. Seal ei ole riigikogu liikme staatus takistuseks. Pealegi lõpetab paneel oma töö mai lõpus." | Marina Kaljurand pidi küberturvalisuse komisjoni juhi kohast loobuma | https://www.err.ee/918632/marina-kaljurand-pidi-kuberturvalisuse-komisjoni-juhi-kohast-loobuma | Sotsiaaldemokraatide nimekirjas riigikokku valitud endine välisminister Marina Kaljurand pani maha rahvusvahelise küberstabiilsuse komisjoni esimehe koha. |
Hajaasustuse programmi toel on võimalik välja ehitada veesüsteem ja kanalisatsioon, teha korda koduõuele viivad juurdepääsuteed või paigaldada autonoomne elektrisüsteem, teatas rahandusministeerium esmaspäeval.
Statistikaameti andmetel on programmi elluviimise perioodi jooksul järjest vähenenud nende maapiirkonnas elavate perede osakaal, kellel puudub kanalisatsioon või voolav vesi.
Toetust saab taotleda elukohajärgsele majapidamisele, kuhu taotleja oli sisse registreeritud selle aasta 1. jaanuari seisuga. Programmist on võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta ja taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest.
Kohalikud omavalitsused otsustavad programmis osalemise ise ning taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, mis on valmis programmi rahastamises ja rakendamises osalema.
Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud tänavu 11. märtsist kuni 13. maini. Taotlused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. Täpsema info leiab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.
2013. aastal käivitunud regionaalarengu programmi eesmärk on tagada maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.
Selle ajaga on abi saanud üle 7000 majapidamise ning investeeritud on üle 30 miljoni euro, millest ligi kolmandiku on panustanud riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise. Näiteks eelmisel aastal rajati programmi abiga 686 kanalisatsioonisüsteemi ja 629 veesüsteemi, korda sai 111 juurdepääsuteed ja kaks majapidamist said autonoomse elektrisüsteemi.
Eesti regionaalarengu strateegia elluviimiseks eraldab riik perioodil 2014–2020 regionaaltoetusteks kokku ligikaudu 324 miljonit eurot. Hajaasustuse programmi elluviimiseks on sealhulgas kavandatud 12 miljonit eurot riigi toetust. | Riik panustab tänavu hajaasustuse programmi 1,8 miljonit eurot | https://www.err.ee/918630/riik-panustab-tanavu-hajaasustuse-programmi-1-8-miljonit-eurot | Sel aastal toetab valitsus hajaasustuse programmi 1,8 miljoni euroga, vähemalt sama palju raha eraldavad toetusteks veel kohalikud omavalitsused oma eelarvetest. |
Lisaks on kavas kohtumised mitmete riikide juhtidega ning ÜRO juurde nimetatud saadikutega, et arutada Eesti kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogusse, teatas presidendi kantselei.
"Liitlassuhted Ameerika Ühendriikidega on ja jäävad meie julgeolekupoliitika alustaladeks, seda nii kahepoolselt kui NATO-s. Tugevatest ning väärtustel põhinevatest atlandiülestest suhetest võidab nii Eesti, Euroopa tervikuna kui ka USA," ütles presidendi välispoliitika nõunik Lauri Kuusing.
Esmaspäeval kohtub president Kaljulaid New Yorgis Trinidadi ja Tobago presidendi ja Kiribati asepresidendiga, samuti toimub mitu arutelu erinevate riikide ÜRO saadikutega.
Nende kohtumiste peamiseks teemaks on Eesti kandideerimine ÜRO julgeolekunõukogu mitte-alaliseks liikmeks aastatel 2020-2021.
Teisipäeval kõneleb Kaljulaid ÜRO peaassamblee presidendi kõrgetasemelisel arutelul, kõneleb kaaseesistujana ÜRO naiste ja laste initsiatiivi Every Woman Ewery Child üritusel ning võõrustab õhtul ÜRO saadikuid vabariigi aastapäeva vastuvõtul. Teisipäeval toimuvad ka kahepoolsed kohtumised Nepaali presidendi ja Kolumbia asepresidendiga.
Kolmapäeval kohtub Kaljulaid Washingtonis mitmete senati liikmetega ning esindajatekoja spiikri Nancy Pelosiga. Ta peab ka julgeoleku- ja atlandiüleste suhete teemalise kõne mainekas Brookingsi mõttekojas. Neljapäeval kohtub Kaljulaid kongressi liikmetega ning osaleb Heritage Foundationi mõttekojas ekspertide arutelul.
Tagasi Eestisse jõuab president reede õhtul. | Kaljulaid sõitis Ameerikasse ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat tegema | https://www.err.ee/918625/kaljulaid-soitis-ameerikasse-uro-julgeolekunoukogu-kampaaniat-tegema | President Kersti Kaljulaid on töövisiidil Ameerika Ühendriikides, kus kohtub esindajatekoja spiikri Nancy Pelosiga, peab mitu avalikku esinemist ning osaleb ÜRO naiste staatuse komisjoni töös. |
Bolton ütles telekanali ABC usutluses, et on selles suhtes väga optimistlik.
"Viimase nädala kõnelusi hinnates meie Suurbritannia ja Prantsusmaa liitlastega olen väga optimistlik, et nad kavatsevad osaleda," sõnas Bolton.
"See pole ametlikult veel juhtunud, kuid nad kaaluvad seda," lisas Bolton viidates, et asjaga tegeleb otseselt USA staabiülemate ühendkomitee esimees Joe Dunford.
USA toetatud Süüria võitlejad taastasid pühapäeval pealetungi äärmusrühmituse Islamiriik (IS) viimasele redupaigale Süüria idaosas, ütles nende pressiesindaja pärast džihadistidele alistumiseks antud tähtaja möödumist.
SDF-i pressiosakonna ülem Mustefa Bali sõnul on taas alanud õhulöögid ja lahingud maalapikese pärast Baghouzi külas. Neljapäeval evakueeris see kurdi-araabia relvarühmitus sealt mitusada tsiviilisikut.
2014. aastal Süürias ja Iraagis loodud IS-i protoriik oli oma kõrghetkel umbes Suurbritannia suurune. Sestsaadik on IS kaotanud territooriumi USA juhitava koalitsiooni ning sellega liidus olevate Iraagi vägede ja SDF-i, Süüria valitsusvägede ja Venemaa ning Türgi sõjaliste operatsioonide tulemusena.
SDF alustas suuroperatsiooni IS-i viimase tugipunkti Süüria asustatud aladel ehk niinimetatud Hajini tasku vallutamiseks septembris ja sestsaadik on rühmituse kätte langenud sadu IS-i välisvõitlejaid, keda hoitakse SDF-i vanglates ja keda rühmitus soovib päritoluriikidesse repatrieerida.
Ühendriikide president Donald Trump otsustas mullu detsembris tuua Ühendriikide üksused ära Süüria kirdeosast, kus nad on koos kurdivõitlejatega tegutsenud IS-i vastu.
21. veebruaril teatas Valge Maja aga, et pärast umbes 2000-mehelise USA väekontingendi väljatoomist Süüriast jääb tähtajatult riiki 200 sõdurist koosnev rahutagamisrühm.
Mõjukas Ühendriikide senaator Lindsey Graham ütles päev hiljem, et otsuse mõte on mõjutada Euroopa riike saatma Süüriasse umbes 1000 sõdurit. | Bolton: USA usub liitlaste toetuse jätkumist Süürias | https://www.err.ee/918624/bolton-usa-usub-liitlaste-toetuse-jatkumist-suurias | USA usub, et Suurbritannia ja Prantsusmaa jätkavad Pärast Ühendriikide peavägede lahkumist toetust kurdide ja araablaste relvaühendusele Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF), teatas pühapäeval USA riikliku julgeoleku nõunik John Bolton. |
Nõudmine tehakse ametlikult teatavaks esmaspäeval ja ületab Trumpi poolt eelmisel aastal nõutud summat 5,7 miljardit, mis viis 35 päeva kestnud valitsusseisakuni.
Sisejulgeolekuministeerium saab kogusummast viis miljardit ja 3,6 miljardit läheb kaitseministeeriumile uute müürilõikude ehitamiseks.
Ajalehe Washington Post hinnangul tähendab selline eelarve, et Trump on valmis järgnevatel kuudel jätkama vihast võitlust müürihanke nimel. Kongress ja Valge Maja peavad eelarve osas üksmeelele jõudma septembri lõpuks. Välistatud eri ole seega ka järjekordne valitsusseisak.
Trump kuulutas 15. veebruaril välja eriolukorra riigi lõunapiiril Mehhikoga.
Presidendi samm järgnes kongressi otsusele kiita heaks vaid umbes veerand 5,6 miljardi dollari suurusest summast, mida ta piiritara rajamiseks taotleb. Trumpi otsuse eriolukord välja kuulutada on kohtus vaidlustanud vähemalt 16 osariiki.
Föderaalvalitsus on sellest hoolimata jätkanud eriolukorda ära kasutades umbes 6,6 miljardi dollari kokkukogumist, peamiselt kaitseministeeriumi eelarvest.
Kogenud valitsusametniku meediale antud hinnangu kohaselt saab järgmisel aastal taotletud eelarverahaga rajada tõkked 1100 kilomeetri pikkusele piirilõigule, mis on olnud pikka aega Valge Maja eesmärgiks ja Trumpi üks keskseid kampaanialubadusi. | Trump nõuab uuest eelarvest piiritara jaoks 8,6 miljardit | https://www.err.ee/918623/trump-nouab-uuest-eelarvest-piiritara-jaoks-8-6-miljardit | USA president Donald Trump kavatseb järgmise aasta eelarves nõuda 8,6 miljardit dollarit piiritara jaoks, teatas pühapäeval Valge Maja majandusnõunik Larry Kudlow. |
Valerenga jäi alla võõrsil Lilleströmile 0:2. Värava lõid Fred Friday (8. minutil) ja Bassel Jradi (30. minutil), vahendab Soccernet.ee.
Jääger on teinud kõik kaheksa kohtumist kaasa algusest lõpuni. Valerenga paikneb hetkel tabelis 16 meeskonna seas 13. kohal. | Jääger sai kaheksandas mängus kuuenda kaotuse | https://sport.err.ee/85440/jaager-sai-kaheksandas-mangus-kuuenda-kaotuse | Enar Jäägeri koduklubi Oslo Valerenga sai Norra kõrgliiga kaheksandas voorus kahe võidu kõrvale oma kuuenda kaotuse. |
Ainus põhjus, miks need Ühendriike ja NATO-t häirivad, on asjaolu, et lääneriigid on harjumuspäraselt pidanud Venemaad nõrgemaks vastaseks kui omaaegset Nõukogude Liitu, ütles kindralleitnant Aitetš Bižev Interfaxile.
"Nad on muutunud täna sedavõrd tundlikuks, sest neile sobis olukord, kus meil nappis kütust ja me unustasime, kuidas lennata rasketes ilmaoludes. Nad jätkasid lendamist Venemaa piiride ääres nagu enda piiride lähistel. Nüüd, kui neid tuvastatakse ja tõrjutakse nagu Nõukogude ajal, ei meeldi see neile ja nad muutuvad närviliseks," ütles Bižev.
Tema sõnul pole USA ja NATO riigid lihtsalt enam harjunud normaalse kahepoolse lahingväljaõppega. "Neil ei tarvitse muretseda. Nad peaksid meenutama, et see juhtus enne 1991. aastat Vaikse ookeani, Barentsi mere, Läänemere ja Musta mere kohal iga päev," ütles SRÜ õhukaitsesüsteemi endine juht.
Nõukogude Liidu õhuruumi lähistel lendas tema sõnul rutiinselt umbes 12 NATO luurelennukit.
Reedel sooritas Vene sõjalennuk Su-24 Läänemere kohal USA luurelennuki RC-135 tuvastamiseks ohtliku manöövri, teatas Pentagon.
"See ohtlik ja ebaprofessionaalne tuvastusmanööver võib põhjustada tõsist kahju ja vigastusi mõlemale lennumeeskonnale. Mis veel tähtsam, see ühe piloodi ohtlik ja ebaprofessionaalne käitumine võib potentsiaalselt eskaleerida kahe riigi vahelisi pingeid," sõnas USA kaitseministeeriumi pressiesindaja komandör Bill Urban Interfaxile.
"Ei juhtunud midagi tavatut. Selliseid asju juhtus varem kogu aeg," ütles Bižev.
"NATO luurelennukid on lennanud ja lendavad ka edaspidi meie ranniku lähistel ja jälgivad radariolukorda. Kui lennuk välja ilmub, lülitame sisse oma radariseadmed. Nad analüüsivad meie õhutõrjesüsteemide paigutust. See on nii olnud ja nii ka jääb, me peaksime selleks valmis olema," ütles ta.
Kui Vene piiridele läheneb võõras lennuk, on õhukaitsevägedel kohustus õhku tõusta ning suunata võõras lennuk teisele kursile selle piirkonnast lahkumiseni rahvusvaheliste vete kohal, ütles Bižev.
Nõukogude ajal ilmusid NATO luurelennukid Barentsi mere, Läänemere ja Musta mere kohale kaks korda päevas, sõnas ta.
"Meie meeskonnad tõusid nende tuvastamiseks iga päev õhku. See oli enne 1991. aastat rutiinne tegevus. Sellele järgnes pingelõdvendus ja see unustati mõnevõrra ära. Nüüd oleme meie ja NATO hakanud jälle lendama. Lendude intensiivsus on suurenenud ja nad on hakanud tegema probleemi eimillestki." | Erusõjaväelane: Vene sõjalennukite tuvastuslennud on rutiinne praktika | https://www.err.ee/558918/erusojavaelane-vene-sojalennukite-tuvastuslennud-on-rutiinne-praktika | Vene sõjalennukite manöövrid USA sõjalennukite tuvastamiseks Läänemere kohal on rutiinne lahingväljaõppe element, ütles SRÜ ühise õhukaitsesüsteemi endine komandör. |
Valimistulemuste kohaselt võitis Rouhani-meelne Lootuse Nimekiri saadaval olnud 68 parlamendikohast 38, konservatiivid 18 ja sõltumatud 12, teatas siseministeerium
See annab reformistidele 290-kohalises parlamendis 133 kohta, millest ei piisa enamuseks, ent mida on rohkem kui konservatiivide 125 kohta. Ülejäänud kohad võitsid sõltumatud kandidaadid, kes võivad saada parlamendis kaalukeeleks.
Tegemist on tähtsa muutusega Iraani parlamendi jõudude vahekorras, kuna islamivabariigi konservatiivid kaotavad esmakordselt alates 2004. aastast suurima parlamendijõu staatuse.
Parlamenti valiti 17 naist ehk kaheksa rohkem kui praeguses parlamendi koosseisus.
Teine voor valimistel 290-kohalisse parlamenti leidis aset reedel, sest esimeses voorus ei õnnestunud 68 kohale selget võitjat välja selgitada. Reformistid ja mõõdukad olid edukaimad ka veebruaris toimunud esimeses voorus.
Reedel võis Iraani parlamendivalimistel osaleda kuni 17 miljonit inimest ning valimisaktiivsus ulatus 55 protsendini, veebruari lõpus peetud esimeses voorus käis valimas 62 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Valimised korraldati 55 linnas. Pealinnas Teheranis hääletust ei toimunud, kuna Lootuse Nimekiri võitis kõik 30 pealinna saadikukohta esimeses voorus.
Valimistes nähakse rahvahääletust 2013. aasta augustis ametisse astunud Rouhani ametiaja üle. Tema valitsus pidas edukaid läbirääkimisi Iraani tuumaleppe asjus, mille alusel tühistati Iraanile seoses riigi tuumaprogrammiga kehtestatud sanktsioonid. Vastutasuks pidi Teheran oluliselt piirama oma tuumaprogrammi ulatust.
Kuigi lepe on rakendunud, tunnevad paljud, et nad pole näinud sellest tulenevat kasu ning Iraani majandus püsib surutises.
Samas näitavad valimistulemused, et enamik Iraani tuumaleppe vastaseid parlamendisaadikuid jäid parlamendikohast ilma.
Iraani poliitikas puuduvad tugevad seosed kandidaatide ja erakondade vahel, mistõttu on valimistulemusi kurikuulsalt raske tõlgendada. Mõnesid kandidaate toetasid nii konservatiivid kui ka mõõdukad ning teised kandideerisid sõltumatutena.
Erinevalt oma ametiaja esimesest kahest ja poolest aastast, mil parlamendis domineerisid konservatiivid, on Rouhanil edaspidi võimalik koostööd teha temasse koostööaltimalt suhtuva parlamendiga. Lahkuv parlament on presidenti korduvalt blokeerinud ja isegi tagandanud ühe tema ministri.
Iraani parlamendi volitused on marginaalsed. Riigi teokraatliku valitsemiskorra alusel on islamivaimulikel õigus panna parlamendis vastu võetud seadustele veto. Samas peaksid Rouhani liitlaste tugevad positsioonid muutma presidendi jaoks lihtsamaks majandusreformide ja sotsiaalsete muutuste läbiviimise. | Iraani parlamendivalimistel saatis edu Rouhani liitlasi | https://www.err.ee/558913/iraani-parlamendivalimistel-saatis-edu-rouhani-liitlasi | Iraani parlamendivalimiste teises voorus saatis edu president Hassan Rouhani liitlastest reformiste ja mõõdukaid, näitasid laupäeval ametlikud valimistulemused. |
Täna kell 18.46 sai politsei teate, et Saaremaal Lääne-Saare vallas Vaivere külas on Lilbi-Vaivere tee 3. kilomeetril mootorratas teelt välja sõitnud.
Esialgsetel andmetel oli mootorratta juht, 34-aastane mees, kaldunud lauges kurvis teelt välja ning sõitnud seejärel vastu puud. Politseil on alust arvata, et juht oli õnnetuse toimumise hetkel joobes.
Juhil oli peas kiiver, aga paraku puudus kiiver kaasreisijal, kes sai õnnetuse tagajärjel eluohtlikke vigastusi. 51-aastane mees suri hiljem kiirabiautos.
Kuressaare politseijaoskonna välijuhi Tambet Olli sõnul olid inimesed loonud eeldused traagilisteks tagajärgedeks. "Mootorrattaga sõites tuleb alati kanda kiivrit ja ükskõik millist sõidukit juhtides peab olema kaine. Kindlasti tuleb vältida olukordi, kus kaasreisijana usaldatakse oma elu ja tervis joobes juhi kätesse," selgitas Oll.
Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. | Saaremaal hukkus liiklusõnnetuses mootorratta kaasreisija | https://www.err.ee/558919/saaremaal-hukkus-liiklusonnetuses-mootorratta-kaasreisija | Täna õhtul sõitis Saaremaal Lääne-Saare vallas mootorrattur teelt välja. Kaasreisija suri hiljem kiirabiautos. |
Arsene Wengeril, kes oma 750. juubelimänguks sai fännidelt kingituseks kogu kohtumise kestnud protestiaktsiooni, avapoolajal rõõmustamiseks põhjust ei olnud, kui hoolimata madalamast pallivaldamise protsendist tekitas paremad võimalused hoopis külalismeeskond. Lisaks tabas neid veel üks hoop teise poolaja alguses, kui vigastusega oli sunnitud platsilt lahkuma Per Mertesacker, vahendab Soccernet.ee.
Arsenali jokkeriks kerkis 56. minutil Alex Iwobit asendanud Danny Welbeck, kes vaid kolm minutit peale platsile sekkumist realiseeris kindlalt Oliver Giroud`i peasöödu.
Arsenal suurendas vahet vastavalt viiendal ja kuuendal kohal asetseva West Hami ja Manchester Unitediga kaheksale punktile, kuid West Hamil on üks ja Man Unitedil koguni kaks mängu vähem peetud.
Newcastle’i võiduga Crystal Palace’i üle on aina kindlamaks muutumas Norwichi saatus, kes kõikide märkide järgi on aastase vaheaja järel naasmas Championshipi.
Tulemused:
Everton – Bournemouth 2:1
Newcastle United – Crystal Palace 1:0
Stoke City – Sunderland 1:1
Watford – Aston Villa 3:2
West Bromwich – West Ham United 0:3
Arsenal – Norwich City 1:0 | Welbecki värav kindlustas Arsenali esineliku kohta | https://sport.err.ee/85441/welbecki-varav-kindlustas-arsenali-esineliku-kohta | Inglismaa kõrgliigas sai päeva viimases mängus ülitähtsa võidu Arsenal, kui koduväljakul saadeti 1:0 võiduga relegatsiooni äärele Norwich City. |
Päeva alustas laste fitnessi kategooria 7-15-aastaste laste arvestuses, mille võitjaks krooniti suurepäraselt jõuelemente sooritanud Ott Kiivikase tütar Emilia Kiivikas (Kristina Korjoljak Spordiklubi). Fitnessi kategoorias naiste arvestuses sai ülekaaluka võidu Karmen Mets (MyFitness).
Kulturismikategoorias nii noorte kui ka juunioride arvestuses oli parim Meinart Möls (TÜ ASK). Meeste arvestuses kulturismis võitis ülekaalukalt Ott Kiivikas, mis tõi perekond Kiivikasele juba teise võistluste kuldmedali, ühtlasi võttis Ott Kiivikas ka meeste absoluudivõidu.
Klassikalises kulturismis võistlesid koos mitmed rahvusvaheliste võistluste medalistid ning parimat vormi näitas üllatuslikult Siim Savisaar (TÜ ASK).
Bodyfitnessi võitjaks kuulutati sel hooajal väga häid rahvusvaheliste võistluste tulemusi teinud Tatjana Pudovkina (HC GYM)
Rannafitnessi võitjaks juunioride kategoorias tuli Ivar Mikk (MyFitness). Meeste rannafitnessi -178 kuldmedal läks Kert Kaljulale (Sparta Spordiklubi) ja +178 kategooria võit Kuido Jõgisalule (Spa ja Sport Spordiklubi). Absoluutselt parimaks rannafitnessis valisid kohtunikud Kert Kaljula.
Esmakordselt Eestis viidi läbi ka fitmodelli demovõistlus ning kohad jaotusid järgnevalt: 1. Julia Korotõtš (HC GYM) 2. Julia Smoli (MyFitness), 3. Irina Akinshina (MyFitness).
Enim võistlejaid oli bikiinifitnessi erinevates kategooriates. Juunioride kategooria võitjaks tuli Lisett Luts (Spa ja Sport spordiklubi), mastersite arvestuses oli parim Evelin Ainomäe (Sparta Spodiklubi), Kõige lühema bikiinifitnessi kategooria kuldmedal anti Jekaterina Remetsile (Sparta Spordiklubi). Kategooria -166 cm võitjaks tuli Janika Aavamägi (Arctic Sport Club). Enim võistlejaid oli bikiinifitnessi pikkuskategoorias -169 cm, mille kuldmedal anti Reet Reimetsale (TÜ ASK). Kõige pikemate bikiinifitnessi sportlaste arvestuses võitis ülinapilt Mari Pukk (Spordikeskus Teras) Bikiinifitnessi absoluutvõit läks Jekaterina Remetsile. | Perekond Kiivikas võitis Eesti karikavõistluselt kaks kuldmedalit | https://sport.err.ee/85437/perekond-kiivikas-voitis-eesti-karikavoistluselt-kaks-kuldmedalit | 30. aprillil toimusid Salme Kultuurikeskuses Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis. Võisteldi kulturismis, klassikalises kulturismis, fitnessis, bodyfitnessis, naiste kulturismis, rannafitnessis, bikiinifitnessis ja esmakordselt viidi läbi ka laste fitnessi võistlus 7-15-aastaste sportlaste arvestuses. |
Infonet on 11 mänguga kogunud 21 punkti, mis annab neile liigatabelis kolmanda koha. Liider on Nõmme Kalju 26 punktiga, vaid punktiga jääb maha Tallinna Levadia.
Sillamäele oli see hooaja viies viik ning kokku on kümne mänguga saadud 11 punkti, millega ollakse seitsmendal kohal. | Infonet tegi Sillamäe Kaleviga väravateta viigi | https://sport.err.ee/85433/infonet-tegi-sillamae-kaleviga-varavateta-viigi | Jalgpalli Premium liigas mängisid Infonet ja Sillamäe Kalev Tallinnas väravateta viiki. |
Avamängu kodusaalis 29:24 võitnud Kiel võitis korduskohtumises võõrsil poolaja 14:13 ja juhtis vahepeal nelja väravaga, kuid lõpuks kaotati mäng 30:33. Kahe mängu kokkuvõttes jäi aga Kiel peale 59:57.
Teise poolaja avaminutitel nelja väravaga juhtinud Kiel lubas Barcelona mängu tagasi ja 55. minutil läks Barcelona omakorda 31:26 ette, mis tähendas, et kahe mängu kokkuvõttes oli seis juba viigis. Raskes olukorras andis Kielile õhku hispaanlane Joan Canellas, kes viskas kolm väravat järjest ja vähendas Saksamaa klubi kaotusseisu kahele tabamusele. Samal ajal tegi Kieli väravasuul hiilgavat tööd Niklas Landin.
Joan Canellas ja serblane Marko Vujin olid lõpuks kuue väravaga Kieli parimad. Põgusalt mänguaega saanud 26-aastane Jaanimaa suutis oma ainsa viske väravasse saata, kui tegi teise poolaja 15. minutil seisuks 23:23. Barcelona kasuks viskas Raul Entrerrios kuus väravat.
Kieli jaoks on finaalturniirile pääsemine suur saavutus, sest tänavune hooaeg kulges neil üle kivide ja kändude. Alagrupiturniiril leppisid nad oma grupis alles 4. koha ja kaheksandikfinaalis kaotasid avamängu Pick Szegedi vastu 29:33, kuid suutsid 36:29 koduvõiduga siiski kaheksa parema hulka ronida.
Üheksakordne Meistrite liiga võitja Barcelona jäi viimati nelja parema seast välja 2012. aastal, kui Kiel lõpuks Meistrite liiga võitis. Kiel on kokku kolmekordne Meistrite liiga võitja.
Finaalturniir peetakse 28. ja 29. mail Kölnis. Lisaks Kielile on koha nelja parema seas taganud mullune finalist Veszprem ja mullune kolmanda koha omanik Kielce Vive Targe. Viimane poolfinalist selgub pühapäeval, kui Pariisi St. Germain võõrustab Zagrebit. Avamängu võitis St. Germain 28:20. | Tiitlikaitsja välja lülitanud Jaanimaa koduklubi jõudis Meistrite liiga finaalturniirile | https://sport.err.ee/85432/tiitlikaitsja-valja-lulitanud-jaanimaa-koduklubi-joudis-meistrite-liiga-finaalturniirile | Dener Jaanimaa tegi THW Kieli ridades Eesti käsipalliajalugu, jõudes Meistrite liigas finaalturniirile. Kahe mängu kokkuvõttes alistati tiitlikaitsja Barcelona. |
Bayern viigistas Mönchengladbachiga 1:1. Dortmund võitis samal ajal oma mängu 5:1 ja kaks vooru enne lõppu on vahe veel viis punkti, vahendab Soccernet.ee.
Müncheni klubi kaitseks räägib muidugi fakt, et pingile jäi tõeline raudvara – David Alaba, Thiago Alcantara, Douglas Costa, Philipp Lahm, Robert Lewandowski ja Arturo Vidal, keda Pep Guardiola hoiab teisipäevaseks Meistrite liiga kohtumiseks.
Tulemused:
Müncheni Bayern – Mönchengladbachi Borussia 1:1
Dortmundi Borussia – Wolfsburg 5:1
Darmstadt – Frankfurdi Eintracht 1:2
Hannover 96 – Schalke 04 1:3
Hoffenheim – Ingolstadt 2:1
Mainz 05 – Hamburger SV 0:0 | Viigiga leppima pidanud Müncheni Bayern ei kindlustanud veel tiitlit | https://sport.err.ee/85431/viigiga-leppima-pidanud-muncheni-bayern-ei-kindlustanud-veel-tiitlit | Müncheni Bayern oleks võinud täna endale Saksamaa meistritiitli ära kindlustada, kuid koduplatsil ei saadud Mönchengladbachi Borussiast jagu. |
Meetmed, mis kehtestati "tõsise ohu korral avalikule poliitikale ja sisejulgeolekule", aeguvad 12. mail.
"Saan kinnitada, et peame sel teemal Euroopa Komisjoni ja Euroopa partneritega läbirääkimisi," ütles Austria siseministeeriumi pressiesindaja Karl-Heinz Grundböck AFP-le.
Liikmesriikidel "peab olema võimalik jätkata kontrollitoiminguid oma piiridel", ütles Saksa siseminister Thomas de Maiziere kirjalikus avalduses AFP-le.
"Ehkki olukord Balkani marsruudil on praegu rahulik, jälgime murelikult olukorra arenemist välispiiridel," sõnas ta.
Austria siseminister Wolfgang Sobotka ütles, et Viin karmistas aprilli lõpus julgeolekumeetmeid kontrollpunktides Ungari piiril seoses "inimsmugeldamise hoogustumisega".
"Koordineeritud piirihaldamissüsteemi sisseviimine naaberriikidega pärast 12. maid oleks esimene samm Euroopa ühislahenduse suunas," sõnas Sobotka.
Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa ja Rootsi on kehtestanud ajutised piirikontrollid Euroopa Teise maailmasõja järgse rängima rändekriisiga toimetulemiseks.
"Me taotleme teilt ettepaneku esitamist, mis lubab neil liikmesriikidel, kes peavad seda vajalikuks, kas pikendada või viia sisse ajutised piirikontrollid Schengeni ruumis alates 13. maist," kirjutasid kuus riiki kirjas Euroopa Komisjonile, vahendas Saksa ajaleht Die Welt.
Saksamaale saabus mullu umbes 1,1 miljonit asüülitaotlejat.
Kahe rändekoridori - Balkanilt ja Itaaliast tulevate marsruutide vahel paiknevale Austriale esitati mullu umbes 90 000 asüülitaotlust ning riik on astunud jõulisi samme selle arvu vähendamiseks ja kuulutanud, et võtab tänavu vastu maksimaalselt 37 500 varjupaigataotlejat.
Kolmapäeval võttis Austria parlament vastu Euroopa ühe rangeima asüüliseaduse.
Märtsis sõlmis EL Türgiga kokkuleppe, mille alusel saadetakse Kreekasse saabunud põgenikud Türki tagasi. See ja NATO patrullid Egeuse merel on Türgist saabujate arvu järsult vähendanud, et Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) hoiatas eelmisel nädalal, et põgenike arv on hakanud taas tasapisi tõusma.
Ametnike sõnul on karta, et Euroopasse pürgijad võivad valida teekonna Liibüa kaudu.
Itaaliasse on tänavu saabunud üle 20 000 migrandi. | Austria ja Saksamaa taotlevad EL-ilt luba piirikontrolli pikendamiseks | https://www.err.ee/558916/austria-ja-saksamaa-taotlevad-el-ilt-luba-piirikontrolli-pikendamiseks | Austria ja Saksamaa ütlesid laupäeval, et peavad Euroopa Komisjoniga kõnelusi läinud aastal rändevoo piiramiseks sisse viidud ajutiste piirikontrollide pikendamiseks. |
„Üks meie abitreeneritest alustas Varese skautimisega juba rohkem kui nädal tagasi ning ise vaatasin nende mängu üle täna hommikul. Arvan, et mõlemal võistkonnal on ülevaade üksteisest päris hea,” rääkis Skylinersi peatreener pärast mängueelset treeningut ERR-ile antud intervjuus.
Eilses poolfinaalis alistas Frankfurt 59:56 Krasnojarski Jenissei. Seejuures võeti võit väga nigela visketabavusega – väljakult tabati vaid 31- ja vabaviskeid 59%-lise täpsusega. „See oli meie hooaja kõige kehvem viskemäng, kuid võitsime sellest hoolimata. Usun, et homme oleme palju paremad ja saavutame parema rütmi,” sõnas Herbert.
Frankfurt ei hiilga niivõrd rünnakul, kuivõrd nende mänguplaan algab eelkõige tugevast kaitsest. Eurohooajal on seni kaotatud vaid üks kohtumine. „Mängime üheksamehelise rotatsiooniga ja meie tugevuseks on üks-üks kaitse. Samuti võib iga meie mängija teha rünnakul hea esituse. Selle tõestuseks võib välja tuua, et tihtipeale teevad meie varumängijad parema esituse rünnakul kui algviisik,” tutvustas Herbert oma meeskonna mänguplaani.
Ühtlasi andis 57-aastane kanadalasest peatreener au ka homsele finaalivastasele: „Varese mängib head korvpalli. Nad võitsid eile kodus mängivat võistkonda ja selle eest tuleb neile au anda, kuna sellises atmosfääris pole see sugugi lihtne.”
Kogu oma korvpallurikarjääri ehk 12 aastat Soomes pallinud Herbert viis Skylinersi samal turniiril finaalturniirile ka eelmisel aastal, kui tuli leppida neljanda kohaga. „Eelmise aasta turniir oli meile heaks kogemuseks. Muidugi olime pettunud, kui poolfinaalis Nanterre’ile kaotasime, kuid tänavu on meil parem võistkond. Mängijad on kogenumad ja erinevad pusletükid on nüüd kokku pandud. Panime juba oktoobris endale eesmärgiks tänavu see sari võita. Nüüd oleme finaalis, anname homme õhtul endast kõik ja vaatame mis saab,” ütles Gordon Herbert enne suurt finaali.
Varese ja Frankfurdi vaheline finaal algab pühapäeval Eesti aja järgi kell pool kümme õhtul. Mängu esimesi hetki on võimalik vaadata ka ETV spordisaates. | ERR CHALONIS | Skylinersi peatreener: panime juba oktoobris endale eesmärgiks see sari võita | https://sport.err.ee/85430/err-chalonis-skylinersi-peatreener-panime-juba-oktoobris-endale-eesmargiks-see-sari-voita | Kristjan Kangur ja Varese kohtuvad homme FIBA Eurokarika finaalmängus sakslaste Frankfurdi Skylinersiga, kes mängis finaalturniiril ka eelmisel hooajal. Sakslaste kanadalasest peatreener Gordon Herbert on Varese mänguga tutvunud ja usaldab oma mängijaid. |
Sajad šiiavaimuliku Moqtada al-Sadri toetajad tungisid läbi nn Rohelise tsooni väravate pärast seda, kui parlamendiliikmed ei suutnud järjekordselt uusi ministreid heaks kiita, vahendasid BBC ja "Aktuaalne kaamera".
Väidetavalt on protestijad hakanud parlamendihooneid rüüstama.
Sadr tahab, et peaminister Haider al-Abadi läheks edasi plaaniga asendada ministrid parteidesse mittekuuluvate tehnokraatidega.
Parlamendi suurparteid aga on juba mitu nädalat keeldunud muudatusi heaks kiitmast.
Moqtada al-Sadr mõistis tekkinud patiseisu hukka. Samas ei kutsunud vaimulik protestijaid üles rüüstamisele.
Pealtnägijate sõnul väljus meeleavaldus kontrolli alt ning ka kõik protestijad ei olnud rüüstamisega nõus, üritades vägivallatsejaid korrale kutsuda. | Iraagis tungisid protestijad parlamendihoonesse | https://www.err.ee/558897/iraagis-tungisid-protestijad-parlamendihoonesse | Iraagi šiia aktivistid tungisid protesti käigus parlamendihoonesse. |
Kuna Froome sel tuuril üldarvestuses kõrgetele kohtadele ei kandideeri, otsustas ta etapivõidu eesmärgil peagrupist põgeneda eelviimasel 1. kategooria tõusul. Temaga läks kaasa ameeriklane Tejay van Garderen (BMC). Seitse kilomeetrit enne finišit jäi Froome üksi ette ning hoidis edu lõpuni, vahendab Rattauudised.ee.
Teise koha sai hispaanlane Ion Izagirre (Movistar) ning kolmas oli reedese etapi võitnud prantslane Thibaut Pinot (FDJ). Katjuša liider Ilnur Zakarin oli neljas. Kõik nad kaotasid lõpuks Froome’ile neli sekundit.
Kokkuvõttes jätkab liidrina täna 5. koha saanud Kolumbia rattur Nairo Quintana (Movistar). Pinot hoiab teist kohta (+0,19) ning Izagirre tõusis kolmandaks (+0,23). Zakarin (Katjuša) langes koha võrra neljandaks (+0,26).
Lõputõusu alguses favoriitide grupist maha jäänud Rein Taaramäe lõpetas tänase etapi võitjast ligi kolm minutit hiljem.
Pühapäeval on tuuril kavas künklik viimane etapp. | Froome võitis Romandia tuuri eelviimase etapi, Taaramäe 27. | https://sport.err.ee/85438/froome-voitis-romandia-tuuri-eelviimase-etapi-taaramae-27 | Šveitsi teedel jätkuva Romandia velotuuri vihmasajus sõidetud mägise 4. etapi võitis britt Chris Froome (Sky). Rein Taaramäe (Katjuša) sai 27. koha. |
Kell 17.36 sai häirekeskus teate, et Pärnus Riia maanteel sõidab kesklinna suunas ATV, mille juht ei kanna kiivrit ning on arvatavasti joobes.
Politsei asus sõidukit otsima ning patrull märkas 40. eluaastates naise juhitud ATV-d veidi aega hiljem Oja tänaval ja andis juhile peatumismärguande, mida viimane eiras.
Esialgsetel andmetel lisas naine seepeale kiirust, liikudes edasi Tallinna maanteed mööda kesklinna poole ning ületas silla. Seejärel suundus ta Akadeemia tänavale, kus kaotas oma juhitud sõiduvahendi üle kontrolli. Naine sõitis üle äärekivi, mille tagajärjel paiskus ATV külili. Juht sai vigastada ning kiirabi viis ta Pärnu haiglasse.
Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Pärnu politseijaoskonna juhi Andres Sinimeri sõnul peab sellise mootorsõidukiga sõites kandma kiivrit. "On teada fakt, et kivi on kõvem kui pea. Kui kiivrit ei kanna ja õnnetus juhtub, võivad tagajärjed väga tõsised olla. Inimesed, hoolige endast," ütles Sinimeri.
"Väga kahetsusväärne, et juht politsei peatumismärguandele ei reageerinud ning eest ära proovis sõita, ohustades sellise käitumisega ka teisi inimesi, lisas Sinimeri. | Politsei eest ära sõitnud ATV sattus õnnetusse | https://www.err.ee/558912/politsei-eest-ara-soitnud-atv-sattus-onnetusse | Täna kella 18 paiku sattus Pärnus Akadeemia tänaval avariisse ATV, mille juht oli eelnevalt eiranud politsei peatumismärguannet. |
Esimene veerandaeg lõppes 18:18 viigiseisul ja poolajaks oli VEF-i edu vaid kuuepunktiline, kuid kolmanda veerandaja võitsid võõrustajad 27:18 ja neljanda juba 32:14, võttes suure võidu.
Valga resultatiivseim oli Valmo Kriisa 13 punktiga, Viljar Veski lisas 11 ja Kristo Saage 10 punkti. VEF-i parimana viskas Joshua Harrellson 17 punkti.
Kolme võiduni mängitava seeria teine kohtumine peetakse 2. mail Valgas. | Teisel poolajal lagunenud Valga-Valka sai Läti play-off’i avamängus suure kaotuse | https://sport.err.ee/85428/teisel-poolajal-lagunenud-valga-valka-sai-lati-play-off-i-avamangus-suure-kaotuse | Valga-Valka korvpalliklubi alustas Läti meistriliigas play-off ’i jäädes veerandfinaali avamängus võõrsil 66:99 alla Riia VEF-ile. |
Rock võitis avapoolaja 37:29 ning pani teisel poolajal paremuse kindlalt maksma.
Võõrustajate resultatiivseim oli Evaldas Žabas 19 punktiga, Tanel Kurbas lisas 14, Gert Dorbek 12 ning Janar Talts ja Karolis Petrukonis kumbki 10 punkti. TLÜ poolel viskas Johnny Berhanemeskel samuti 19 punkti.
Kolme võiduni mängitava seeria teine kohtumine toimub teisipäeval, 3. mail Tallinnas.
BC Kalev/Cramo ja Rapla AVIS alustavad seeriat esmaspäeval, 2. mail Tallinnas. | Rock alustas poolfinaalseeriat 31-punktilise võiduga | https://sport.err.ee/85427/rock-alustas-poolfinaalseeriat-31-punktilise-voiduga | Korvpalli Eesti meistriliigas tehti algust poolfinaalidega, Tartu Ülikool/Rock alistas seeria avamängus kodusaalis kindlalt 87:56 TLÜ/Kalevi. |
USA keskosa tabanud tormid vallandasid tornaadod, mis tõid kaasa üleujutused, rahe- ja paduvihmasajud, vahendas Reuters.
Ametnike sõnul said Texase osariigis Palestine'is surma vanaema ja tema neli lapselast. Tulvavesi oli tõusnud nende maja katuseni ning pere püüdis põgeneda. "Nad pääsesid majast välja, kuid tulvavesi pühkis nad minema," ütles Palestine'i politseikapten James Muniz.
Vanaema oli 64-aastane, lapsed vanuses 6 kuni 9 eluaastat. | Texases hukkus üleujutuste tõttu viis inimest | https://www.err.ee/558905/texases-hukkus-uleujutuste-tottu-viis-inimest | USA-s Texases hukkus üleujutuste tagajärjel viis inimest, teatasid ametnikud. |
Eestlase võiduajaks tuli 1:28.15. Teise koha sai rootslane Emil Lindgren ajaga 1:29.07. Kolmandale kohale platseerus samuti rootslane Calle Friberg ajaga 1:29.46.
„Väga tehniline rada, juurikad ja erinevas suuruses kivid. Võistlusele eelnevatel päevadel sadas palju vihma ja seetõttu oli rada üksjagu libe. Peale esimest ringi olin Lindgreniga kahekesi ja proovisin kohe kõige pikemal tõusul kiirust juurde lisada. Väikese edu sain sisse ja enam seda käest ei lasknud,” kommenteeris Loo.
Järgmisel pühapäeval osaleb Loo Rootsis Huskvarnas Euroopa meistrivõistlustel. | Martin Loo sai Rootsis esikoha | https://sport.err.ee/85418/martin-loo-sai-rootsis-esikoha | Rootsis Säteris peetud maastikurataste UCI C2 kategooria võidusõidul tuli võitjaks maastikurattur Martin Loo. |
Rusudest on päästetud 134 inimest, nende hulgas imik. Päästjad otsivad veel inimesi, kes võivad olla lõksu jäänud, vahendas BBC.
Kokku varisenud 6-korruselise maja läheduses olevatel inimestel paluti kodudest lahkuda.
Üleujutustest tingitud liiklusummikute tõttu viibis päästjate saabumine õnnetuspaika, teatas Nairobi politseiülem avalduses.
Naabermajade elanike sõnul oli varisenud hoone ehitatud "lohakalt" ning vähem kui viie kuuga. 126 ühetoalist korterit üüriti 35 dollari eest kuus.
Keenia president Uhuru Kenyatta külastas õnnetuspaika ja ütles, et hoone omanikud tuleks vahistada.
Tegemist on aasta jooksul juba teise hoonevaringuga Nairobi Huruma linnajaos. Väidetavalt ei ole kohalik omavalitsus suutnud lammutada elamiskõlbmatuks kuulutatud hooneid.
Kuna nõudlus elamispindade pärast Nairobis on kõrge, siis paljud kinnisvaraarendajad eiravad kulutuste minimeerimiseks ehitusel ohutusnorme. Keenia arhitektuuriliidu väitel ei vasta ohutustingimustele umbes 50 protsenti Nairobi hoonetest. Suur osa pealinna elanikest elab slummides.
Eelmisel aastal varises Keenias kokku kaheksa hoonet ning õnnetustes hukkus vähemalt 15 inimest. President Uhuru Kenyatta on nõudnud riigis hoonete põhjalikku ohutusinspektsiooni. | Nairobi majavaringus hukkus vähemalt 10 inimest | https://www.err.ee/558880/nairobi-majavaringus-hukkus-vahemalt-10-inimest | Keenia pealinnas Nairobis hukkus majavaringus vähemalt 10 ja sai viga üle 100 inimese, teatasid Keenia ametnikud laupäeval. |
"Ei, me ei avalda mingit survet, sest tuleb mõista, et käib võitlus terroriohu vastu," lausus Gatilov. "Olukord Aleppos jääb terroriohu vastase võitluse raamidesse."
See ei sõltu tema sõnul mingil viisil Süüria rahukõnelustest, sest Viini kokkuleppeid ja relvarahudokumente kinnistav ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon ütleb selgelt, et terrorismivastane võitlus jätkub, sõnas Vene asevälisminister.
Samuti öeldakse dokumendis selgelt, kes on vastased: need on ISIL, Al-Nusra Rinne ja teised Julgeolekunõukogu nimekirjadesse kantud terroriorganisatsioonid, lausus Gatilov.
ISIL on äärmusrühmituse Islamiriik teine nimekuju.
"Üritame praegu lisada neisse veel kaht: Jaish al-Islam ja Ahrar ash-Sham," ütles Vene välisministri asetäitja.
Süüria opositsiooni Läbirääkimiste Ülemkomitee (HNC) on nõudnud sõjategevuse peatamist Aleppo lähistel, hoiatades vastasel juhul kõneluste katkemise eest.
Süürias kehtib alates 27. veebruarist ametlikult relvarahu, ent viimaste nädalate sõjategevuse tõttu Aleppos ja selle ümbruses on nn vaenutegevuse peatamise režiim sisuliselt kokku varisenud.
Ööl vastu laupäeva jõustus Damaskuses ja selle eeslinnades ning Latakia provintsis Venemaa ja USA vahendatud ajutine relvarahu. | Moskva ei survesta Assadi Aleppo lähistel sõjategevust peatama | https://www.err.ee/558904/moskva-ei-survesta-assadi-aleppo-lahistel-sojategevust-peatama | Venemaa ei kavatse survestada Damaskust täitma Süüria opositsiooni nõudmist peatada sõjategevus Aleppo lähistel, sest režiimiväed võitlevad seal terroristidega, ütles Vene asevälisminister Gennadi Gatilov Interfaxile. |
Alla 12-aastaseid lapsi startis sel aastal staadionil 763 ehk ligi sada enam kui aasta tagasi. Tegemist on uue lastejooksu rekordiga. Kõige rohkem oli startijaid tavapäraselt 1-3-aastaste seas, kus lapsed saavad joosta koos vanematega. Selles vanuseklassis tuli korraldajatel anda osalejate rohkuse tõttu lausa kaks starti.
Ümber Viljandi järve jooksu lastevõistlusel läbivad alla 9-aastased lapsed 300 meetri ning 10-12-aastased lapsed 700 meetri pikkuse distantsi. Võitjaid ei selgitata, kõik osalejad stardivad rinnanumbriga „1” ning kõik lõpetajad saavad mälestuseks kleepsu.
Päeva teises pooles jooksid ümber Viljandi järve põhikoolide ja gümnaasiumide võistkonnad. Sel aastal oli stardis kuus võistkonda ning esikoha sai Viljandi Gümnaasiumi esindus, kes lõpetas ajaga 46.19,90. Minutiga kaotas põhikoolide seas esikoha saanud Paalalinna kool.
Gümnaasiumide seas sai ajaga 48.55,59 teise koha Põltsamaa Ühisgümnaasium. Rohkem osalejaid ei olnud.
Põhikoolide arvestuses järgnes Paalalinna koolile Põltsamaa Ühisgümnaasiumi põhikooli osa, kolmanda koha sai Viljandi Kesklinna Kool ning neljandaks jäi Kalmetu Kool.
Ümber Viljandi järve jooksule antakse start 1. mail kell 12 Viljandi staadionil. Jooksule ja kümme minutit hiljem startivale kepikõnnile on end kirja pannud üle 3600 osaleja. | Lapsed tegid järvejooksul uue osalejate rekordi | https://sport.err.ee/85419/lapsed-tegid-jarvejooksul-uue-osalejate-rekordi | Ümber Viljandi järve jooksu üritused said alguse juba 30. aprillil, kui Viljandi staadionil jooksid alla 12-aastased lapsed ning ümber järve teatejooksus võistlesid koolide võistkonnad. |
Turniiril 2. asetatud Šafarova (WTA 16.) sai 4. paigutatud Stosurist (WTA 25.) ligi kaks tundi kestnud kohtumises jagu 3:6, 6:1, 6:4.
Võidu teeb tähelepanuväärseks aga see, et enne Praha turniiri polnud mullune Prantsusmaa lahtiste finalist Šafarova tänavusel hooajal üksikmängus ühtegi matši võitnud.
Šafarova viibis eelmisel aastal pärast US Openit bakteriaalse nakkuse tõttu haiglaravil, kuid mängis siiski WTA aastalõputurniiril. Fed Cupi finaalmatšis ta aga tervise tõttu väljakule ei tulnud ning aasta alguses otsustas ta Austraalia lahtistest meistrivõistlustest loobuda.
Šafarova alustas tänavust hooaega veebruari lõpus Katari turniiril, kuid kaotas järjest viie turniiri avaringis. Esimese võidu sai ta kirja Prahas, kui alistas avaringis 3:6, 6:3, 6:3 kolumbialanna Mariana Duque-Marino.
Šafarova on nüüd karjääri jooksul mänginud 16 WTA turniiri finaalis ja võitnud neist seitse. | Seni kõik tänavused matšid kaotanud Šafarova võitis Praha turniiri | https://sport.err.ee/85416/seni-koik-tanavused-matsid-kaotanud-safarova-voitis-praha-turniiri | Tšehhis Prahas peetud 500 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiril triumfeeris kodupubliku ees mänginud Lucie Šafarova, kes avaseti kaotuse järel alistas austraallanna Samantha Stosuri. |
"Aga Hollywoodi staaridel on hulk eriharidusega lapsehoidjaid ja muid abilisi," sõnas kohvikupidaja Arro (33) Annes & Stiilis. Anni usub, et pidev võrdlemine tekitab väga palju stressi nii naistele kui ka meestele. "Kui ma võrdlen ennast Angelina Joliega, olen nagu hädavares. Ei saa ennast kogu aeg teistega võrrelda, sest sinu elu on sinu elu," ütles Anni Arro. | Anni Arro: tänapäeval valitseb meedias superema mudel ja sa tunned end pidevalt süüdi | https://menu.err.ee/290468/anni-arro-tanapaeval-valitseb-meedias-superema-mudel-ja-sa-tunned-end-pidevalt-suudi | "Poolteist aastat magamata öid keerab vahepeal ikka kruvid logisema," kommenteerib noor ema Anni Arro ajakirjas Anne & Stiil. "Ja siis räägib näiteks Penelope Cruz ajakirjas, et tema magab igal ööl üheksa tundi ja teeb iga hommik oma lastega french toasti..." |
Jalgpallipäeva võitnud Olga on pärit Narvast ja käinud jalgpallitrennis juba 2,5 aastat. EM-i finaalis sooviks ta kõige rohkem staadionile saata Cristiano Ronaldot. Olgat saadab Pariisi reisil tema ema Maria, kes tuli jalgpallipäevale oma sõbranna soovitusel. „Olen üliõnnelik! Unistasime Pariisi EM-ile minekust väga ja ei suuda uskuda, et see juhtus! Üritus oli tõeliselt tore ja päev lõppes meie jaoks suurepäraselt. See on rõõmupäev tervele meie perele, kodus juba tähistatakse,” rõõmustas ta.
Jalgpallipäeval osales mitusada 6-10-aastast last, kellel tuli koos vanemaga sooritada erinevaid mängulisi ülesandeid. Päeva võitja selgitati välja loosi teel ja ürituse peahind hõlmab kõik-hinnas reisipaketti Pariisi ühes EM-i priipääsmetega nii lapsele kui teda saatvale vanemale. Jalgpallipäeva aitasid korraldada Eesti Jalgpalli Liit ja Martin Reimi Jalgpallikool.
McDonald’s korraldab staarisaatja programmi alates 2002. aastast ja selle aja jooksul on ligemale 4000 last üle maailma saanud võimaluse kohtuda oma jalgpalli-iidolitega. 2014. aastal võitis „Saada staar staadionile!” programmi toona 6-aastane Lukas Elo, kes esindas Eestit Brasiilias Rio de Janeiros toimunud MM-i poolfinaalis ja saatis staadionile Argentina kaitsja Pablo Zabaleta. | Eestit esindab jalgpalli EM-i finaalis 9-aastane Olga | https://sport.err.ee/85423/eestit-esindab-jalgpalli-em-i-finaalis-9-aastane-olga | Eesti Jalgpalli Liidu sisehallis toimunud McDonald’si „Saada staar staadionile!” jalgpallipäeva tulemusena selgus 2016. aasta EM-finaalturniiri staarisaatja programmi võitja. Sadade osavõtjate seast osutus väljaloosituks üheksa-aastane Olga Simagina, kes esindab Eestit juulikuus Pariisis toimuval jalgpalli EM-il ja saadab finaalmängul ühe jalgpalluri staadionile. |
Meeleavaldusel tagasid korda ligi tuhat politseinikku, kes püüdsid mitusadat protestijat pipragaasiga laiali ajada, vahendasid BBC ja "Aktuaalne kaamera".
Osadel meeleavaldajatel olid kaasas kaikad ja raudlatid ning põletati rehve.
Märulipolitsei vahistas sadu inimesi, et immigrantide vastaste ja vasakpoolsete aktivistide vahel puhkenud rüselust lahutada.
Meeleavaldaja Dominik Schmeister ütles, et AfD poliitika on rassistlik ning ühiskonda lõhestav. "Me ei lase end eraldada ja me seisame üheskoos kaastundliku ühiskonna eest," ütles ta.
Vaatamata meeleavaldusele, algas konverents kavandatult. Konverentsile oli end registreerinud ligi 2000 AfD liiget.
Kongressil on plaanis vastu võtta islamivastane manifest. AfD tahab burkade ja minarettide keelustamist Saksamaal.
AfD on kritiseerinud kantsler Angela Merkeli otsust möödunud aastal, võtta riiki vastu miljon migranti ja pagulast.
Kolme aasta eest loodud erakonna toetus Saksamaal on umbes 14 protsenti ning partei püüab pääseda parlamenti järgmistel valimistel. Erakond on pääsenud 16 liidumaa seadusandlikku kogusse. | Saksamaal puhkesid parempoolsete konverentsi eel kokkupõrked | https://www.err.ee/558896/saksamaal-puhkesid-parempoolsete-konverentsi-eel-kokkuporked | Saksamaal Stuttgardis püüdsid sajad vasakpoolsed meeleavaldajad takistada inimestel jõudmast parempoolse partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) kongressile. |
Seni kõik tänavused etapid võitnud Rosbergi kiireim ringiaeg oli 1.35,417. Teise aja sõitis välja Sebastian Vettel (Ferrari; +0,706), kes aga peab startima viis kohta tagapoolt, seega stardib tegelikult teiselt kohalt kvalifikatsioonis kolmanda aja kirja saanud Valtteri Bottas (Williams; +1,119).
Rosbergi tiimikaaslane Lewis Hamilton pidi mootoriprobleemide tõttu kvalifikatsiooni viimast sessiooni kõrvalt vaatama ja seetõttu stardib ta 10. positsioonilt.
Kvalifikatsiooni tulemused:
1. Nico Rosberg Mercedes
2. Valtteri Bottas Williams
3. Kimi Räikkönen Ferrari
4. Felipe Massa Williams
5. Daniel Ricciardo Red Bull
6. Sergio Perez Force India
7. Sebastian Vettel Ferrari (stardib käigukasti vahetuse tõttu viis kohta tagapool)
8. Daniil Kvjat Red Bull
9. Max Verstappen Toro Rosso
10. Lewis Hamilton Mercedes
11. Carlos Sainz Toro Rosso
12. Jenson Button McLaren
13. Nico Hülkenberg Force India
14. Fernando Alonso McLaren
15. Romain Grosjean Haas
16. Esteban Gutierrez Haas
17. Kevin Magnussen Renault
18. Jolyon Palmer Renault
19. Felipe Nasr Sauber
20. Pascal Wehrlien Manor
21. Rio Haryanto Manor
22. Marcus Ericsson Sauber | Venemaa GP kvalifikatsiooni kiireim oli Rosberg, Hamiltonil tehnilised probleemid | https://sport.err.ee/85420/venemaa-gp-kvalifikatsiooni-kiireim-oli-rosberg-hamiltonil-tehnilised-probleemid | Sotšis peetava vormel-1 Venemaa GP etapi kvalifikatsioonis sõitis kiireima aja välja MM-sarja üldliider Nico Rosberg (Mercedes). |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.