text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Bideni toetus väheneb iga kuuga. Tema administratsioon ei suuda läbi suruda ambitsioonikaid kulutuste programme. Riigis kasvab kuritegevus. Samuti on Biden hädas avalike esinemistega, teatas The Times.
Bideni toetus on rekordiliselt madal. Tema tegevuse kiidab heaks ainult 43,4 protsenti ameeriklastest. Tema tegevusega pole rahul 50,9 protsenti ameeriklastest.
Hiljutised küsitlused näitavad, et demokraatide Virginia kuberneri kandidaadi Terry McAuliffe'i ja vabariiklaste kandidaadi Glenn Youngkini toetus on praktiliselt võrdne. Biden teeb McAuliffe'i toetuseks ka kampaaniat.
Biden väldib intervjuude andmist. Oma kõnedes teeb ta üha rohkem faktivigu. Hiljuti väitis Biden, et USA sõjavägi kaitseb Taiwani. Valge Maja teatas hiljem siiski, et USA strateegiline seisukoht Taiwani suhtes pole muutunud.
"Bideni suhtlemisoskus oli alati tema edu pant. Tema suutmatus nüüd edukalt suhelda on ka üks põhjus, miks tema toetus langeb. Seetõttu ei anna ta ka palju intervjuusid," ütles kommunikatsioonikonsultant Frank Luntz.
Biden on presidendiametis andnud ainult kümme intervjuud. Barack Obama jõudis sama ajaga anda 137 intervjuud, Donald Trumpi puhul oli see arv 57.
Vabariiklased seavad üha rohkem kahtluse alla Bideni vaimse võimekuse. 14 vabariiklasest kongressisaadikut väitsid hiljuti, et Biden peab tegema kognitiivsete võimete testi. Sarnase testi sooritas edukalt ka Trump. | Times: demokraadid võivad Bideni tõttu kaotada Virginia kubernerivalimised | https://www.err.ee/1608383453/times-demokraadid-voivad-bideni-tottu-kaotada-virginia-kubernerivalimised | Ajalehe The Times teatel võib demokraatlik partei president Joe Bideni madala toetuse tõttu kaotada Virginia osariigi kubernerivalimised. 2017. aastal võitsid demokraadid Virginia kubernerivalimised ülekaalukalt. |
Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed selgitas ERR-ile, et riigikantselei asus valitsusportaali uuendamist ette valmistama juba kolm aastat tagasi.
Tänaseks on valitsusportaalil põhineva uue veebilehe kasutusele võtnud 14 asutust. Viimati teatas uue veebilehe kasutuselevõtust maksu- ja tolliamet.
2019. aastal välja kuulutatud hanke eesmärk oli leida valitsusportaali visuaalseks uuendamiseks disainipartner, kes värskendaks olemasolevat kujunduslahendust ning vastavalt ettepanekutele looks uutele mallidele kujunduslahendused.
Hanke võitis Velvet DP, kes 41 520 euro eest viis ellu projekti Valitsusportaal 2.0. Selle tulemusel saadi portaalile uus visuaal, front-end kood ning stiiliraamat. Uiboaed täpsustas, et hanke võitja ülesanne ei olnud viia veebilehti üle uuele platvormile, vaid luua ainult disain.
Valitsusportaali eesmärk on selge ülevaade valitsuse ja valitsusasutuste eesmärkidest ja tegevusest. Selleks liidetakse valitsusportaali abil valitsuse, riigikantselei, ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste veebilehed virtuaalseks keskkonnaks.
Portaaliga käib kaasas stiiliraamat, kus on kirjeldatud, missuguseid pilte tuleb asutustel oma kodulehel kasutada. Näiteks on soovitatav, et pildil oleks inimene ning elu näidatakse optimistliku ning eheda ja mitte trööstituna.
Samuti soovitatakse vältida kantseliiti ja ametnikukeskset vaadet: tekst peab olema arusaadav inimesele, kes riigiga iga päev ei suhtle.
"Oleme seadnud eesmärgiks, et valitsusportaalil põhineva veebilehe võtaksid kasutusele kõik ministeeriumid ning enamus teisi valitsusasutusi," selgitas Uiboaed. "Esialgse info kohaselt võtavad selle aasta jooksul valitsusportaali uuenenud platvormil veebilehe kasutusele 20 asutust."
Samas lisas Uiboaed, et üleminekuaja otsustavad asutused ise sõltuvalt oma võimalusest ning see ei pruugi tegelikult sel aastal juhtuda.
Uuenenud valitsusportaal on Uiboaia hinnangul täitnud talle seatud eesmärgid: veebilehtedelt on võimalik informatsiooni lihtsamini leida, visuaalne lahendus on kaasaegne ning veebilehte on võimalik kasutada kõigis seadmetes.
"Veebilehe uus halduslahendus on võrreldes varasemaga oluliselt lihtsam ning see ennetab sisutoimetaja küsimusi," ütles ta.
Praeguseks on uuele kujundusele üle läinud valitsuse, riigikantselei, haridus- ja noorteameti, keskkonnaameti ja -agentuuri, maa-ameti, põllumajandus- ja toiduameti, transpordi- ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti, rahapesu andmebüroo, riigi tugiteenuste keskuse, maksu- ja tolliameti keskkonnakeskkonna- ja kultuuriministeeriumide veebilehed. | Riigiasutused saavad uue väljanägemisega kodulehe | https://www.err.ee/1608383459/riigiasutused-saavad-uue-valjanagemisega-kodulehe | Riigiametite ja ministeeriumide veebilehed lähevad üle riigikantselei poolt tellitud ühtsele kujundusele. Valitsusportaali projekt annab konkreetsed juhised ametitele, kuidas tuleb infot esitleda. |
"Toiduvõitleja": 2. novembril kell 21.30
Kaader filmist "Toiduvõitleja". Autor/allikas: pressimaterjalid
("Food Fighter: One Woman's Crusade Against Waste", Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Suurbritannia, Tai 2018)
Režissöör Dan Golderg
Teemakuu avafilm saadab ettevõtja taustaga aktivisti Ronni Kahni, kes veab Austraalia üht juhtivat toidu päästmise organisatsiooni OzHarvest. Juhtides Austraalias ürituste korraldamise firmat, pani naine tähele, kui palju toitu läks seal raisku ja kui suuri koguseid iga kord ära visati. Nii otsustaski ta alustada võitlust toiduraiskamise vastu ja asutas heategevusorganisatsiooni OzHarvest, mis kogub üle jäänud toidu kokku ja annetab selle vähekindlustatud inimestele. Dokfilmis jälgitakse Ronni Kahni ristisõda kahe aasta jooksul Austraalias, Euroopas ja Lõuna-Aafrikas. Samal ajal on tema isiklikus elus nii valu kui ka rõõmu: ühe minia ootamatule surmale järgneb esimese lapselapse sünd teise poja peres.
"Varjus kasvanud kohv": 9. novembril kell 21.30
Kaader filmist "Varjus kasvanud kohv". Autor/allikas: pressimaterjalid
("Shade Grown Coffee", Taani 2020)
Režissöör Alexander Kinnunen
Dokumentaalfilm võtab vaatluse alla kohvi kasvatamise ja uurib, kuidas keskkonnasõbralik kohvikasvatus võib aidata kohalikke kogukondi, peatada metsade hävitamist ning kaitsta loomade ja lindude elupaiku. Film avab ka laiemat vaadet kohvile ja näitab, kuidas iga kohvitarbija saab anda oma panuse sellesse, et nende lemmikjoogi tootmine oleks ka tulevikus võimalikult jätkusuutlik. Filmis saavad sõna pühendunud kasvatajad ja kohvigurmaanid.
"Auguste Escoffier ehk moodsa gastronoomia sünnilugu": 23. novembril kell 21.30
Kaader filmist "Auguste Escoffier ehk moodsa gastronoomia sünnilugu". Autor/allikas: pressimaterjalid
("Auguste Escoffier ou la naissance de la gastronomie modern", Prantsusmaa 2020)
Režissöör Olivier Julien
Gastronoomia ehk peenkokakunst sündis umbes sajandi eest tänu ühele prantslasele. Mitmetes luksushotellides töötanud legendaarne meisterkokk Auguste Escoffier moderniseeris Prantsuse kokakunsti ning muutis selle maailmakuulsaks. Lisaks uudsetele maitsetele lõi Escoffier ka uudse mudeli, mis puudutas hügieeninõudeid, personali töörõivaid ja toidu serveerimist. Tema elutöö on inspireerinud paljusid geniaalseid kokki üle kogu maailma. Dokumentaalfilmis avatakse legendi ja moodsa gastronoomia sünnilugu läbi arhiivikaadrite ning intervjuude tänapäeva tipptegijatega.
"Tasakaalu retsept": 30. novembril kell 21.30
Kaader filmist "Tasakaalu retsept". Autor/allikas: pressimaterjalid
("La receta del equilibrio", Hispaania 2020)
Režissöör Óscar Bernàcer
2020. aastal valminud dokumentaalfilmi keskmes on kahe Michelini tärniga pärjatud hispaania meisterkokk Ricard Camarena, kes Covid-19 pandeemia tõttu oli sunnitud oma restoranid sulgema. Kui Camarenal tekib võimalus pärast pikka sulgemist kohad taas avada, seisab ta silmitsi raskuste ja väljakutsetega, mis sunnivad restoraniäri uutes oludes ümber hindama. València's asuvad aiad aga annavad endist viisi saaki ning looduse ringkäik jätkub häirimatus rahus.
Toidufilmide kuu dokumentaalid on ETV2 eetris veel 2, 9., 23. ja 30. novembril kell 21.30. Kõik toidukuu filmid on 2. novembrist vaadatavad ka veebikanalis Jupiter. | ETV2 filmiprogramm avardab novembris toidumaailma | https://kultuur.err.ee/1608383444/etv2-filmiprogramm-avardab-novembris-toidumaailma | ETV2 jätkab novembris teemakuude traditsiooni ja tõstab au sisse toidu. Neljal teisipäeval jõuab ekraanile maitseküllane filmiprogramm, mis toob vaatajateni dokumentaalid toidust, toorainest ja gastronoomia suurkujudest. |
"Tuleb tunnistada, et olukord halveneb ja teeb seda ka edaspidi. Ja vaatamata sellele, et Tallinnas on olukord veel stabiilne võrreldes teiste omavalitsustega, tuleb arvestada, et kolmas laine jõuab ka pealinna," ütles Kõlvart.
Tema sõnul on pealinn tegelenud ennetusega nii suvel kui ka sügisel, pakkudes nii vaktsineerimist kui ka teisi meetmeid. "Septembri algusest alustasime kolmandat korda isikukaitsevahendite jagamisega ning toimus aktiivne vaktsineerimine koolides. Pärast valimisi tulid aga vaktsiinitelgid," ütles Kõlvart.
Tema sõnul on positiivne, et telkides kaitsesüsti saanute arv iga päev kasvab. "Me otsustasime, et jätkame vaktsineerimist telkides ja vaatame, kuhu veel oleks vaja telke juurde panna, mis tooks vaktsineerima rohkem inimesi ja suunaks ka sellele tähelepanu," ütles Kõlvart.
Alates uuest nädalast saavad need, kellele see on hädavajalik, tellida vaktsineerija omale koju. "See pole kiirabi, kuid neile, kellel see on tõesti vajalik, saab see võimalus loodud," ütles Kõlvart, lisades, et vastav telefoninumber avalikustatakse järgmisel nädalal.
Ühtlasi tuleb Vabaduse väljakule vaktsineerimispunkt, kus saab teha ka PCR-testi. | Tallinn loob võimaluse kodus vaktsineerida | https://www.err.ee/1608383450/tallinn-loob-voimaluse-kodus-vaktsineerida | Tallinna linnas saab järgmisest nädalast end lasta kodus vaktsineerida, samuti tuleb Vabaduse väljakule vaktsineerimispunkt. |
Miski on valesti. Sellel pildil asetsevat kujutist on keeruline tabada. Tunnen, et mul on käes binokkel ja üritan sellega vaadelda lähedalasuvat objekti, et näha üldpilti. See ebaõnnestub. Jääb vaid üle otsustada, kas (a) nihutada uuritav kujutis binoklist kaugemale, et läbi okulaari joonistuks silma vikerkestale üheselt tajutav terviklik kujutis; või (b) jätta kujutis oma kohale ning loobuda binoklist lootuses, et kujutis pole liiga kaugel, et sellest aru saada. "Koleduste väljapanekut" lugedes tunnen, et mu fookus on suunatud Ballardi maalitud üksikutele objektidele; et ma kaon nendesse ära; et geomeetriamerelained löövad üle pea kokku ja ma ei suuda pinnal püsida. Sean hüpoteesi, et asi võib olla lugemise kiiruses. Katsetan tempovaheldustega. Aeglaselt lugedes on (mõtte)liigutused liialt loiud, et pinnal püsida, ning ma upun. Tõstan tempot. Kas äkki on see flip-book ning pean geomeetrilistest illusioonidest üle ujuma mõõduka kiirusega, et püsida pinnal ning tabada Ballardi kineograafilist animatsiooni? Hetkeks näikse toimivat, ent siiski mitte täielikult.
Õige võti avab ukse. Ühtäkki mõistan, et olin terve aja üritanud ballardlikku lukku avada vale võtmega. Kirjanik ei soovigi mulle kirjeldada seda, mis juhtub, vaid seda, kuidas see juhtub. Tema jaoks ei ole oluline edasi anda mitte tegevust, vaid suhestumist.
Reaalsusesulam."Koleduste väljapanek" on kõige visuaalsem kirjatükk, mis mulle tükil ajal kätte on sattunud. Ballard on teinud sõnaga seda, mille jaoks kasutas pintslit ning lõuendit Salvador Dalí. Kui peaksin üritama silme ette manada Ballardi vormi (ning mitte sisu), siis sobiks selleks kenasti näiteks Dalí maal "Mälu püsivus". Inimene ning teda ümbritsev olustik sulavad ning kohati lausa vajuvad laiali, kaotades algse vormi, eesmärgiga läbida mingit laadi metamorfoos. Ballard teeb oma laboratooriumis kliinilise operatsiooni, eraldades inimkehast taju- ja närvisüsteemi ning asendades selle välisilmas toimuvaga nii, et sisemisest saab välimine ja vastupidi. Nii kriiskavad "sireeni huilgel Trabertist mööda valgete ustega patrullautod, neuronaalsed ikoonid seljaaju kiirteel" (lk 71) ja "laskuvad helikopterid Talboti nähtamatule maandumisplatsile tema teadvuse äärealal" (lk 24). Operatsioon on sellega lõpule viidud – mõtte liikumine läbi kesknärvisüsteemi mööda ühe neuroni aksoni ning teise neuroni dendriidi ühendust on inimkehast eemaldatud. Seda asendab helikopter, mille last on retseptorites tekkiv reaktsioon, mida transporditakse mööda kiirteid edasi logistikakeskusesse, kust omakorda toimub vajalik sünapside distributsioon.
Kontseptuaalne inimgeomeetria. Teoses kasutatavad kujundid ei ole tähenduslikud iseenesest – need saavad tähenduse läbi suhestumiste. Ballard ei huvitu mitte niivõrd sellest, kuidas suhestub üks inimene teisega, vaid sellest, millises vahekorras on ta ümbritsevaga (tõsi, ka see näitab suhestumist teise inimesega). Selle tulipunkti keskmes kirjeldab autor matemaatikule iseloomulikult aegruumis leiduvate objektide ruumilist vahekorda ning vorme. Välisilmas leiduvat geomeetrilist tõde on võimalik importida sisemaailma nii, et "platsi perspektiivides, valli ja tunneli ühenduskohtades tundis Talbot lõpuks ära suhte, mida oli võimalik paljundada tema teadvuse maastikule. Väljaku laskuv kolmnurk kordus noore naise näo geomeetrias." (lk 29)
Ballardliku tõeotsingu kvintessents on tabada inimese ja maailma vahekorra mingi sümmeetria – midagi, mis aitaks elamise ebaloogilisusse luua korrapära. Ajendatuna korraulmast ning äratundmisihast kurnavad teksti ohtrad kordused, seda nii situatsioonides kui kujundites. Näiteks tundub ühele tegelastest, et "suuresti juhuslik aatomite konfiguratsioon universumis ükskõik millisel ajamomendil; miski mis kunagi enam ei kordu, on oma unikaalse eneseidentsuse tõttu täiesti absurdne" (lk 49). Seepeale seisatas tegelane päikesevalguses, "kergitades ja langetades käsi ja jalgu, ning kordas seda privaatset gümnastilist vaatepilti üha uuesti (kõigi eelduste kohaselt oli tegu katsega kurnata dubleerimise abil ajast ja sündmustest välja kogu tähendust?)" (lk 50). Ka korduseid kasutab Ballard selleks, et tegelastele tundmatut maailma äratuntavamaks muuta, nentides samal ajal, et iga kordus rüüstab momendi originaalsust.
Korra loomist takistavad seevastu absurdsuse meistriklassi küündivad barjäärid, mis päädivad umbteedega, kust pole võimalik edasi saada. Kuidas näiteks mõista tegelase, kelle "ema oli 65-aastane Broadmooris elav terminaalses faasis psühhopaat, tema isa ikka veel sündimata laps Dallase sünnituskliinikus" (lk 133) tausta ning sugupuud? Tupik. Muuhulgas käib Ballard terve teose vältel ajaga ringi küllaltki fantaasiaküllaselt, voolides seda nagu plastiliini. Mõnel puhul kasutab ta ajaliste koordinaatide hajutamiseks suisa kustukummi ning seda üpris vägivaldselt. Nii leiab teosest näiteks mitmeid aastaarve (nt lk 135), mille viimane number on asendatud kolme punktiga, markeerimaks unustamist ning ükskõiksust, et mitte seda järele uurida. Samasugust ignorantsust heidab ta hiljem pilkavalt ette ka massimeediale.
Ajalised iseärasused. Kuigi "Koleduste väljapanek" nägi esimest korda ilmavalgust 1970. aastal ega püüa tulevikumaailma sellises terviklikkuses hoomata nagu Orwell või Bradbury, leiab teosest huvitaval kombel mitmeidki hiromantlikke diagnoose – selliseid, mis on muutunud tõeliselt aktuaalseks alles möödunud kümnendi lõppakordide kontekstis. Noist kõige põletavamalt uurib Ballard meedia mõju inimpsüühikale. Raamatu peategelased veedavad arvestatava koguse ajast reklaamplakatite džunglis, millest väljapääsemiseks tuleb matšeetega teed rajada: "Saigoni tänavahukkamist kujutava kompositsiooni vastas seisis reklaamfoto paneelidest kokku seatud labürint" (lk 48). Klantspiltidele jäädvustatud sireenide käest võib tegelasi päästa üksnes Ariadne lõng.
Ballard näeb terve teose vältel vaeva kõiksuguste kompositsioonide koostamisega, millega soovib taas kord anda ninanipsu massimeedia salakavalusele. Reklaamfotode või -filmide montaažilaual saavad kokku Madame Ky, Jeanne Moreau ja Jacqueline Kennedy nägu, mille "stroboskoopilise efekti kasutamine [—] kulmineerus psühhomotoorsete häiretega" (lk 143). Võibolla just massimeedias levivate väärastunud inimkollaažide tõttu on peategelane (koos oma kõikide alateadvuses elavate kulleritega, kes end aina sagedamini ilmutavad) olukorras, kus ta peab mahajäetud barakis endale mingisuguse eksistentsi kokku keevitama. Kuigi esmapilgul jääb mulje, et teoses esinevad tegelased on näotud ning iseloomutud, on see üksnes illusioon – nende näod on kompileeritud mitmetest reklaamplakatitelt nähtud lõustadest ja iseloomud filmides kohatud karakteritest, kusjuures need näod ja iseloomud on üksteise peale asetatud lohakalt. Seetõttu on võimatu aru saada, kust algab suu ning kus lõpeb kõrv. Kust algab Jacqueline Kennedy ning kus lõpeb Elizabeth Taylor. Üks Ballardi frankensteinidest loob endale barakis vedelevate psühholoogiliste testide komplekti abil eksistentsi. Pärast iseloomugeneesi läheb tegelane pahaaimamatult toidumoona koguma. Barakki naaseb ta kokakoolapudeliga. Kuigi tegelane oleks barakki võinud naasta ka veepudeliga, ei võimaldanud tema massimeedia labürinti lukustatud tarbimisharjumused seda teha.
Iroonilisel toonil käib kirjanik ringi ka massimeedia vastutustunde problemaatikaga. Kirjanik ühendab vägivalla- ning sõjakoledused meediaprisma kaudu maksimaalseks seksuaalseks erutuseks. Massimeedia ei tegele ballardlikus universumis tõe vahendamisega, vaid vastutustundetult ning kõrgilt "õige" maailmapildi eksportimisega paganlikesse perifeeriatesse. C'est moi la verite. 1 Massimeedia naeruvääristamise kulminatsiooni kannab selles üha valjenevas šaržis ette doktor Nathan, sõnades: "[F]akt, et juhtum leidis aset, ei tõesta mingil juhul juhtunu tegelikku toimumist" (lk 50).
Finišilipp. Ballard kasutab "Koleduste väljapanekus" mitmeid võtteid, mis muudavad teose lugemise keeruliseks. Tegelaste nimed vahetuvad ilma ühegi selgitava põhjenduseta suvalistel ajahetkedel, nad saavad surma ning tulevad hiljem uuesti elavana tagasi (kuid võibolla teise nimega). Olukorrad korduvad, ent Ballard kirjeldab neid üha uuesti. Olgugi et erinevate rakursside alt, on nende kogemine ikka ja jälle äärmiselt väsitav. Peale kõige muu ilmestavad teksti perversioonide ja transgressioonide hordid, mis teevad lugemise tõeliselt emotsionaalseks. Ometi olen ka kokkuvõtte kirjutamise ajal endiselt seisukohal, et see on üks omanäolisemaid kirjatükke, mis minu raamaturiiulil koha on leidnud. Kas mul on hea meel, et seda lugesin? Jah, aga pean nüüd ennast sellest korralikult välja puhkama.
1 Tõde, see olen mina (pr). | Arvustus. Ballardi kontseptuaalse inimgeomeetria ABC | https://kultuur.err.ee/1608383447/arvustus-ballardi-kontseptuaalse-inimgeomeetria-abc | Uus raamat
J. G. Ballard
"Koleduste väljapanek"
Kirjastus Salv, 2021
Tõlkinud Jan Kaus
Arvustus ilmus Värskes Rõhus |
Tartu Korvpallikool teatas teisipäeva hilisõhtul ühismeedias, et meie seast on lahkunud endine korvpallur ja pikaaegne kohtunik Madis Kukk.
Kukk õppis korvpalli mängima Tartu LNSK-s Selma Multeri juhendamisel ning võitis 1958. aastal NSV Liidu koolinoorte spartakiaadil pronksi. Ühtlasi tuli Kukk EPA meeskonna rivistuses 1960. aastal Eesti meistriks ja 1965. aastal karikavõitjaks.
Aastatel 1957 kuni 1965 võitis Kukk Eesti meistrivõistlustel ka kolm hõbemedalit ning ühe pronksmedali. Samuti teenis Kukk 1962. aastal Riia ASK II meeskonnaga Läti meistritiitli ja 1963. aastal meistrivõistluste pronksmedali.
Alates 1956. aastast oli Kukk ka korvpalli kohtunik, kes vilistas mänge nii üleliidulistel kui ka vabariiklikel võistlustel. Lisaks oli Madis Kukk ka Tartu korvpallikohtunike kogu esimees ja tegutses spordikohtunike klubis Vile.
Madis Kuke ärasaatmine toimub sel laupäeval kell 11.00 Tartu krematooriumis. | Suri endine korvpallur ja kohtunik Madis Kukk | https://sport.err.ee/1608383402/suri-endine-korvpallur-ja-kohtunik-madis-kukk | Esmaspäeval suri 81-aastaselt endine korvpallur ja pikaaegne kohtunik Madis Kukk. |
Moldova valitsus kuulutas eelmisel nädalal maagaasi puuduse tõttu välja eriolukorra. Moldova püüab vältida talvist energiakriisi. Gazprom vähendas septembris gaasitarneid Moldovasse. Riik pöördus abi saamiseks Euroopa Liidu poole.
Oktoobris teatas Gazprom Moldova ametnikele, et alandab gaasi hinda, kui riik muudab Euroopa Liiduga sõlmitud vabakaubanduslepingut. Samuti soovib Gazprom, et Moldova viivitaks gaasituru liberaliseerimisega, vahendas Financial Times.
2020. aastal valiti Moldova presidendiks EL-i-meelne Maia Sandu. Juulis võitis Sandu partei ülekaalukalt ka parlamendivalimised. Analüütikud väidavad, et Venemaa kasutab Gazpromi poliitilise relvana. Moldova sõltub gaasivarustusel täielikult Venemaast.
"Gazpromi pakkumine on hoolikalt kaalutud. See on selge, põhjendatud ja Moldovale äärmiselt soodne," ütles Putini pressiesindaja Dmitri Peskov.
Moldova valitsus kardab, et riiki võib tabada talvel suur energiapuudus, mis võib kaasa tuua massilised rahutused.
"Venelased tabasid riiki selle kõige nõrgemas kohas ja kõige halvimal võimalikul momendil," ütles Moldova ametnik.
Moldova ametnikud kohtuvad kolmapäeval ka Gazpromi juhi Aleksei Milleriga. EL-i diplomaadid kutsusid Moldovat üles, et riik ei sõlmiks Venemaa ettevõttega uut pikaajalist lepingut.
Venemaa president Vladimir Putin välistas, et Kreml kasutab gaasitarneid poliitilise relvana teiste riikide vastu.
Esmaspäeval teatas Moldova valitsus, et sõlmis Poola riigifirma PGNiG-ga leppe miljoni kuupmeetri gaasi tarnimiseks Moldova kommunaalfirmale Energocom.
"Me näitame Moldovale gaasi tarnimisel üles oma solidaarsust, mis pole seotud meie äritegevusega," ütles PGNiG juht Pawel Majewski. | FT: Kreml tahab, et Moldova vähendaks sidemeid Euroopa Liiduga | https://www.err.ee/1608383390/ft-kreml-tahab-et-moldova-vahendaks-sidemeid-euroopa-liiduga | Venemaa gaasimonopol Gazprom lubas Moldovale müüa maagaasi odavama hinnaga, kui riik muudab oma vabakaubanduslepet Euroopa Liiduga (EL). Moskva tahab, et Moldova liituks hoopis Venemaa juhitud Euraasia majandusliiduga. |
Läti Arstide Liidu juhatuse otsus oli ühehäälne, teatas juhatuse liige Karlis Racenis. Liidu asepresident Roberts Furmanis kinnitas samuti, et otsus langetati enamuse heakskiidul.
Liit kutsub valitsusjuhti vaatama kohe üle kriisijuhtimise olukorda ning kaasama tervishoiuorganisatsioone ja eksperte otsuste langetamisse, ütles pressiesindaja.
Liit väljendab terve meditsiinikogukonna pahameelt tervishoiuministri ja -ministeeriumi lähenemise suhtes COVID-19 põhjustatud kriisi lahendamisel. Tervishoiutöötajate vaateid on avalikult eiratud kaks aastat, ütles liit. See on ebaõiglane, et valitsuse ja tervishoiuministeeriumi ekslike ja valesti ajastatud otsuste eest võib vastutuse veeretada tervishoiutöötajate kaela, teatati.
Üleskutses tahetakse, et ministeerium lõpetaks "Läti tervishoiusüsteemi õõnestamise" ning võtaks vastutuse vigade eest vaktsineerimisprotsessi organiseerimisel.
Tervishoiuministeerium pole ka kiitnud heaks juhiseid patsientide prioritiseerimise kohta, nagu nõuavad valitsuse regulatsioonid. See oluline ülesanne on edasi lükatud ja juhiste puudumine raskendab veelgi COVID-19 patsientidega tegelevate arstide tööd, teatati.
Tervishoiusektor sai lisaks teada ministeeriumi arstide mobiliseerimise kavatsusest läbi meedia, seisis avalduses.
Läti tervishoiuministeerium kavatseb veel reedel, 29. oktoobril esitada valitsusele palve kuulutada välja meedikute mobilisatsioon, ütles erakorralise meditsiini teenistuse katastroofimeditsiini keskuse juht Dita Heiberga teisipäeval valitsuse istungil.
Mobilisatsiooni hakkab koordineerima ja kutseid jagama tervishoiuministeerium, mis määrab ka need meditsiinitöötajate kategooriad, kelle suhtes mobilisatsiooni rakendatakse.
Heiberga selgitas, et kutsed saavad erameditsiiniasutustes ja tervishoiusüsteemis mittetöötavad meedikud. Kutse mittetäitmise eest ähvardab kriminaalkaristus.
Liidu väitel tekitab mobilisatsioon üldsuses ning arstide seas põhjendamatult suurt ärevust. Enne mobilisatsiooni on tarvis ka meedikuid välja õpetada COVID-19 patsientide ravimisel ning astuda muid ettevalmistavaid samme, ütleb liit.
Liit süüdistab võime ka vaktsineerimisprotsessi vahendite raiskamises ning kohalike tervishoiutöötajate tasustamise küsimuse ignoreerimises.
Pavluts teatas nõudmise peale, et on Läti Arstide Liidus (LAB) pettunud ja kutsub neid üheskoos kriisist jagu saama.
"Olen pettunud Läti Arstide Liidu ootamatus nõudes, et ma tagasi astuksin. Ma mõistan rahulolematust valitsuse tegevusega pandeemia ajal, see on arstide jaoks erakordselt raske aeg. Kutsun kõiki meid üheskoos kriisist jagu saama," ütles minister kolmapäeval.
Pavluts lisas, et kutsus kokku tervishoiusektori strateegianõukogu koosoleku.
Läti peaminister Krišjānis Karinš peab arstide liidu Pavlutsi tagasiastumise nõudmist märgiliseks.
Karinši sõnul kuulis ta seltsi avaldusest "rahulolematust", mistõttu kohtub seltsi esindajatega, et mõista, kuidas selline arvamus kujunes ja millist väljapääsu nad sellest olukorrast näevad. Kohtumine võib toimuda veel kolmapäeval.
"Adun seda küllalt tõsise märgina. See on täiesti teist laadi rahulolematus, kui tervishoiuorganisatsioonide tavaline arvustus," ütles Karinš.
Karinši sõnul ei tohi selles olukorras paanikasse sattuda, vaid otsida kriisist väljapääsu. Valitsusjuhi sõnul peab tavaolukorras tegelema sellise olukorraga minister, kuid kui valdkonna esindajad väidavad, et seda ei toimu, peab ta peaministrina asja enda kätte võtma. | Läti Arstide Liit nõuab tervishoiuministri tagasiastumist | https://www.err.ee/1608383087/lati-arstide-liit-nouab-tervishoiuministri-tagasiastumist | Läti Arstide Liit teatas, et nõuab tervishoiuministri Daniels Pavlutsi tagasiastumist, ütles kolmapäeval liidu pressiesindaja. |
Alexander Zverev alistas Filip Krajinovici (ATP 40.) 6:2, 7:5 ja kindlustas koha teises ringis. 24-aastane Zverev on nüüd ühe võidu kaugusel oma karjääri 300. võidust.
Teises ringis läheb sakslane vastamisi austraallase Alex de Minauriga (ATP 32.), kes alistas Kevin Andersoni (ATP 61.) 6:3, 7:6.
Turniiril kõige kõrgema asetusega mängiv Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) alistas bulgaarlase Grigor Dimitrovi (ATP 22.) 7:6, 6:4 ning kohtub teises ringis ameeriklase Frances Tiafoega (ATP 49.).
Mõned nädalad tagasi üllatuslikult Indian Wellsi meesteturniiri võitnud britt Cameron Norrie (ATP 14.) oli parem ungarlasest Marton Fucsovicsist (ATP 39.) 7:6, 6:1. | Zverev ja Tsitsipas jõudsid Austrias teise ringi | https://sport.err.ee/1608383321/zverev-ja-tsitsipas-joudsid-austrias-teise-ringi | Alexander Zverev (ATP 4.) ja Stefanos Tsitsipas (ATP 3.) olid Austrias toimuval ATP turniiril avaringis võidukad. |
Kohtumise ainsa värava lõi 14. minutil Olivier Giroud ning Milan teenis 1:0 võidu. Võiduga tõusis Milan Itaalia liigatabelis esimesele kohale, olles 10 mängust teeninud üheksa võitu ja ühe viigi.
Milanist on kolme punkti kaugusel Napoli, kes on ühe kohtumise vähem mänginud.
Teistes teisipäeval mängitud kohtumistes alistas liigatabelis viimasel kohal olnud Salernitana 2:1 Venezia. Võiduga kerkis Salernitana eelviimasele ehk 19. kohale.
Genoa ja Spezia mängisid 1:1 viiki. 66. minutil läks Spezia kohtumist juhtima, kui omavärava lõi Genoa väravavaht Salvatore Sirigu. Genoa viigipunkt sündis kohtumise 86. minutil, kui penalti realiseeris edukalt Genoa kapten Domenico Criscito.
Tulemused:
Milan - Torino 1:0
Salernitana - Venezia 2:1
Genoa - Spezia 1:1 | Milan tõusis Itaalia liigatabelis esimesele kohale | https://sport.err.ee/1608383288/milan-tousis-itaalia-liigatabelis-esimesele-kohale | Teisipäeval alistas AC Milan 1:0 Torino jalgpalliklubi ja tõusis võiduga Itaalia liigatabelis esimesele kohale. |
Netflix avaldas esimese eelreklaami filmist "The Unforgivable", kus Sandra Bullock mängib eksvangi, kes kogeb uuesti ühiskonnaga kohanemisel raskusi.
Filmi lavastas Nora Fingscheidt ja see põhineb 2009. aasta Briti lühisarjal "Unforgiven", mille autor on Sally Wainwright.
Sandra Bullock mängib filmis Ruth Slaterit, kes pärast vägivaldse kuriteo toimepanemiset türmi saadetakse. Pärast karistuse kandmist tuleb naisel uuesti ühiskonda sulanduda, ent ta kogeb palju hukkamõistu. Bullocki tegelane otsib filmis oma nooremat õde, kellega side vangis oleku ajal kadus. | Sandra Bullock mängib peaosa Netflixi filmis "The Unforgivable" | https://menu.err.ee/1608383363/sandra-bullock-mangib-peaosa-netflixi-filmis-the-unforgivable | Sandra Bullock mängib peaosa Netflixi filmis "The Unforgivable", millest avaldati reklaamklipp. |
Tallinna linnavalitsus rahuldas kolmapäeval linnavaraameti juhataja Einike Uri avalduse teenistusest vabastamiseks 1. novembrist.
Uri on linnavaraametit juhtinud 2009. aasta aprillist. Uri saab lahkumisel hüvitist kuue kuu põhipalga ulatuses, teatas linna pressiteenistus.
Alates 1. novembrist kuni ameti juhataja ametisse nimetamiseni täidab linnavaraameti juhataja ülesandeid ameti arendusosakonna juhataja Hardi Alliksaar.
Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on viimaste aastate jooksul linnavaraameti valdkond laienenud – rajatakse kogukonnahooneid, lasteaedu, koole, spordisaale, kultuuri- ja sotsiaalobjekte ning palju muud. "Tänan Einikest linnale kuuluvate hoonete heaperemeheliku ja hooliva majandamise eest ning usaldusväärse koostöö loomise eest linna ja korteriühistute vahel," ütles Kõlvart.
Uri märkis, et ta on kindel, et üheskoos ametis alustatu jätkub ning tal on võimalik rahuliku südamega edasi liikuda. | Tallinna linnavaraameti juhataja Einike Uri lahkub ametist | https://www.err.ee/1608383357/tallinna-linnavaraameti-juhataja-einike-uri-lahkub-ametist | 2009. aastast linnavaraameti juhtinud Uri lahkub 1. novembril ametist, uue juhi nimetamiseni on ameti eesotsas linnavaraameti arendusosakonna juhataja Hardi Alliksaar. |
Pressikonverentsil räägitakse Covid-19 olukorrast Tallinnas ning tänavavalgustuse ehitustöödest. | Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Kõlvart ja Sulg | https://www.err.ee/1608383351/otse-kell-12-tallinna-pressikonverentsil-kolvart-ja-sulg | Tallinna linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil osalevad täna linnapea Mihhail Kõlvart ning Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg. Kell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis. |
Eelmisel nädalal tehti Eestis 57 670 koroonatesti, mida on 16,7 protsendi võrra enam kui üle-eelmisel nädalal. Testidest osutus positiivseks 17,3 protsenti.
Suurim positiivsete testide osakaal on endiselt Pärnumaal (24,9 protsenti), Põlvamaal (24,2 protsenti) ja Viljandimaal (23,2 protsenti).
Nakatumiskordaja R on kogu Eestis veidi langenud ja on 1,18. R kasvas Lõuna regioonis (1,1-lt 1,14-le), langes Põhja regioonis (1,22-lt 1,12-le) ning Ida regioonis (1,2-lt 1,1-le) ning püsis eelmise nädalaga sarnasel tasemel Lääne regioonis (1,18).
Riskimaatriksi järgi, mis arvestab nädala keskmist hospitaliseeritute arvu ning nakatunute arv, on koroonaviiruse leviku riskitase Eestis kõrge.
Nakatunute arvud püstitavad rekordeid
Haigestumise kiiret kasvu täheldas terviseamet Hiiumaal (77,8 protsenti), Järvamaal (69,3 protsenti), Läänemaal (50,8 protsenti) ning Viljandimaal ja Saaremaal (vastavalt 48,8 ja 48,2 protsenti).
Rekordilised haigestumise näitajad registreeriti Põlvamaal (nakatumisnäitaja 2231,5) ning Pärnumaal (2174,4). Seni oli kõrgeim näitaja Harjumaal 2125 nakatunut 100 000 elaniku kohta käesoleva aasta märtsis.
Kuna R on endiselt üle ühe, on oodata järgmistel nädalatel nakatumiste kasvu jätkumist. Sellel nädalal võib oodata rekordiliselt üle 11 000 nakatunu nädalas.
Nakatumise prognoos Autor/allikas: Terviseamet
Haigestunute suurim absoluutarv on koolilaste hulgas
Eelmisel nädalal kasvas haigestumine kõikides vanuserühmades, suurim oli kasv vanuserühmas 75–79 aastat (47 protsendi võrra), 0–4 aastat (46 protsendi võrra), 65–69 (43 protsendi võrra) ning 80+ 39 protsendi võrra).
Jätkuvalt kasvab haigestunute arv vanuserühmades 5–9 ja 10–14 ning nende vanemate seas vanuses 30–44.
Pisut on peatunud haigestunute arv vanuserühmades 80+ ja 20–24.
Endiselt suurem nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta on koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 aastat.
Terviseameti hinnangul on hetkel keeruline öelda, millist mõju avaldavad uued piirangud, kuna need tulid liiga hilja ning haigestunute arv ja levik on juba väga ulatuslikud. Eeldatavasti R koolivaheajal veidi langeb, kuid seejärel tõuseb uuesti.
Samuti kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv, kuna eakate hulgas on suur haigestunute kasv.
Haiglaravi vajavate inimeste arv tõuseb lähipäevadel kuni 550-ni, oktoobri lõpuks kuni 600-ni ja novembri keskpaigaks kuni 700-ni, mis on haiglate hinnanguline maksimaalne võimekus.
Haigestumus vanusegruppides 100 000 elaniku kohta. Autor/allikas: Terviseamet
Nakatumiskohad on jäänud samaks
Eelmise nädalaga võrreldes on nakatumispaigad jäänud peamiselt samaks: teadaoleva nakatumispaigaga juhtudest said nakkuse perekonnas (nakatumine suurenes 35,2 protsendilt 38,4-ni). Lasteasutustes ja koolides nakatumine vähenes (17,7 protsendilt 15,8-le). Neist 11 protsenti olid personal ja 89 protsenti lapsed.
Tööl nakatus 8 protsenti (nädal varem 9,4), tervisehoiu- ja hoolekandeasutuste patsiendid moodustasid nakatunutest 3,9 protsenti (eelmisel nädalal 3,1). Tutvusringis nakatus 3 ja välismaal 2,2 protsenti.
Huvitegevuse ja meelelahutusüritustel oli nakatumine endiselt madal: 1 protsent ning muudes kohtades (sh kaitseväes, kinnipidamisasutustes ja ühistranspordis) 2 protsenti.
Nakatumiskoht on teadmata 26,2 protsendil juhtudest.
Kollete arv kasvab ja on seotud koolidega
Eelmisel nädalal lisandus juurde 38 uut kollet ning koldeid on nüüd kokku 216. Enamik koldeid oli seotud koolidega ning valdavalt on neis nakatunud õpilased. Kumulatiivne nakatunute arv kõigis kolletes oli 3722 (eelmisel nädalal 2890).
Uusi juhte on viimase kümne päevaga lisandunud koolidesse 551 ning hoolekandesse 286. Tervishoiuasutuste kolletesse lisandus 96 juhtu.
Koolide kolded. Autor/allikas: Terviseamet
Jälgimisel olevate koolide kollete hulk on püsivalt kõrge ning suureneb. Möödunud nädalal oli jälgimisel koolides 125 kollet (üle-eelmisel nädalal 103) ning koolieelsetes lasteasutustes 13 kollet (üle-eelmisel nädalal 11).
24. oktoobri seisuga on terviseametis jälgimisel 22 hoolekandeasutuste kollet. Kokku on hoolekandeasutuste kolletes jälgimisel 627 inimest (nädal varem 540). Enim on hoolekandeasutuste koldeid endiselt Lõuna regioonis.
Möödunud nädalal nakatus 192 hoolekandeasutuse elanikku. 12 elanikku hospitaliseeriti ning suri neli.
Hoolekandeasutuste kolded. Punasega on märgitud nädala jooksul lisandunud uued kolded Autor/allikas: Terviseamet
Nädalaga registreeriti 156 välismaalt sisse toodud haigusjuhtu. Võrreldes nädal varasemaga ei ole sisse toodud juhtude osakaal oluliselt muutunud. Kõige rohkem haigusjuhte on endiselt seotud reisimisega Türgis (44), Soomes (31) ja Venemaal (18).
Haiglaravi vajajatest kolm neljandikku on üle 60-aastased
Juba mitmendat nädalat oli haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus 69 aastat. Üle 60-aastaste patsientide osakaal on 74 protsenti. Võrreldes möödunud nädalaga aga kasvas hospitaliseeritute hulgas 50–59-aastaste inimeste osakaal, samas vähenes 70–79-aastaste osakaal.
Üle 80-aastased eakad moodustavad endiselt kolmandiku haiglaravil olevatest patsientidest.
Eelmisel nädalal suri 38 inimest vanuses 54–95 aastat. Kõigil inimestel olid kaasuvad haigused.
Vaktsineerimine on taas hoogustumas
Möödunud nädalal kasvas oluliselt manustatud vaktsiinidooside arv. Manustati 32 405 doosi (üle-eelmisel nädalal 13 252 doosi).
Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest on saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 18 188 inimest ning kaks lisa- või tõhustusdoosi 42 inimest. | Prognoos: haiglaravi maksimaalse võimekuseni jõutakse novembri keskel | https://www.err.ee/1608383330/prognoos-haiglaravi-maksimaalse-voimekuseni-joutakse-novembri-keskel | Terviseameti nädala epiidülevaatest selgub, et haiglaravi maksimaalse võimekuseni jõutakse novembri keskpaigaks. Põlva- ja Pärnumaal registreeriti rekordilised haigestumisnäitajad. Samuti on sel nädalal oodata rekordilist nakatunute arvu. |
Tampa Bay Lightning oli võõrsil 5:1 parem Pittsburgh Penguinsist. Tampa Bay eest viskasid väravad viis erinevat mängijat, Pittsburghi ainsa värava viskas Jason Zucker. Tampa Bay teenis hooaja kolmanda võidu, Pittsburgh on samuti hooaega alustanud kolme võiduga.
Calgary Flames alistas suureskoorilises kohtumises 5:3 New Jersey Devilsi meeskonna. Calgary eest tegi hea esituse Andrew Mangiapane, kes viskas võidumängus kaks väravat. Tšehh Pavel Zacha viskas New Jersey eest samuti kaks väravat.
Viienda võidu teenis Minnesota Wild, kes alistas võõrsil 3:2 tulemusega Vancouver Canucksi. Minnesota eest viskasid väravad Mats Zuccarello, Jonas Brodin ja Matt Dumba. Minnesota on sel hooajal teeninud viis võitu ja kõigest ühe kaotuse.
Tulemused:
Tampa Bay Lightning - Pittsburgh Penguins 5:1
Calgary Flames - New Jersey Devils 5:3
Vegas Golden Knights - Colorado Avalanche 3:1
Nashville Predators - San Jose Sharks 3:1
Minnesota Wild - Vancouver Canucks 3:2
Winnipeg Jets - Anaheim Ducks 4:3
Seattle Kraken - Montreal Canadiens 5:1 | NHL: Tiitlikaitsja Tampa Bay teenis hooaja kolmanda võidu | https://sport.err.ee/1608383267/nhl-tiitlikaitsja-tampa-bay-teenis-hooaja-kolmanda-voidu | Möödunud öösel teenis Ameerika jäähokiliigas NHL hooaja kolmanda võidu tiitlikaitsja Tampa Bay Lightning, kes alistas 5:1 Pittsburgh Penguinsi. |
Koroonaviiruse tõttu haiglaravi vajavast 378 inimesest 265 ehk 70 protsenti on vaktsineerimata.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 59 uut haigusjuhtu. Suri kuus koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kaks olid vaktsineerimata ja neli vaktsineeritud: 47-aastane mees, 55-aastane naine, 67-aastane naine, 68-aastane mees, 86-aastane mees, 90-aastane mees. Kõigil lahkunutel olid kaasuvad haigused.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 10 155 testitulemust, millest 2025 osutus positiivseks. See on seni kõige suurem päevane positiivsete testide arv Eestis, senine kõrgeim päevane nakatumine oli 10. märtsil, mil tuvastati 1957 nakatunut.
Positiivse testi saanutest oli 1234 vaktsineerimata ja 791 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Kokku on Eestis surnud 1483 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul manustati 7805 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 2464. Kolmapäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 25 397 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 56,7 protsenti. | Koroonaviirusega on haiglaravil 525 inimest | https://www.err.ee/1608383306/koroonaviirusega-on-haiglaravil-525-inimest | Kolmapäevahommikuse seisuga on koroonaviirushaigusega haiglaravil 525 inimest, kellest 378 vajab ravi raskeloomulise koroona tõttu. Ööpäevaga suri koroonasse kuus inimest. Ööpäevaga tehti rekordilised 2025 positiivset testi. |
"Ilma vaktsineerimata ei tohiks kuhugi reisida. Vaktsiini saab usaldada. Pole vahet, kas vaktsineeritud inimene puutub viirusega kokku Soomes või välismaal," ütles Salminen.
Soome tervishoiuministeeriumi ametnik Pasi Pohjola ütles kolmapäeval ajalehele Helsingin Sanomat, et Soome võimud jälgivad Eesti koroonaviiruse olukorda murelikult.
"Ma arvan, et tasub kaaluda, kas Eesti on praegu parim koht reisimiseks. Viirus võib üle piiri tulla, isegi kui terviseohutuse meetmed piiril toimivad," ütles Pohjola.
Soomes on koroonaolukord parem kui Eestis. Siiski on sügise jooksul ka Soomes nakatumiste arv kasvanud. Samuti vajab üha rohkem inimesi haiglaravi, teatas Helsingin Sanomat.
"On ebareaalne eeldada, et nakatumise tase hakkab püsivalt langema. See jääb samale tasemele, või hakkab talve lähenedes kasvama. Meil on endiselt hulk inimesi, kes on vaktsineerimata," ütles Salminen.
"77,2 protsenti üle 12-aastastest soomlastest on täielikult vaktsineeritud. Kui vaktsineerimise tempo ei aeglustu, siis järgmise nädala lõpus on riigis vaktsineeritud 80 protsenti üle 12-aastastest inimestest," ütles THL-i ekspert Mia Kontio.
Soome haiglates oli esmaspäeval 215 koroonahaiget, kellest 34 viibis intensiivravis.
"Peame siiski meeles pidama, et 80 protsenti pole maagiline piir, millele järgneb suur pööre," hoiatas Kontio.
"Isegi 80-protsendilise vaktsineerimise määra juures jääb enam kui 600 000 inimest ilma viirusvastase kaitseta. Kui siia lisada veel alla 12-aastased lapsed, siis ligi miljon soomlast on endiselt vaktsineerimata," ütles Pohjola. | Soome terviseameti juht: ülelahereisid võiksid vaktsineeritutele jätkuda | https://www.err.ee/1608383300/soome-terviseameti-juht-ulelahereisid-voiksid-vaktsineeritutele-jatkuda | Soome terviseameti (THL) juht Mika Salminen ütles kolmapäeval ajalehele Helsingin Sanomat, et täielikult vaktsineeritud inimesed peavad saama jätkata Baltikumi sõitmist. |
Minu meelest jääb aga audioosa sageli kuidagi tagaplaanile, seda ei osata märgata, kuna helid on ju nähtamatud ja enesestmõistetavad, muusika aga on filmis sageli "kuuldamatu". Sellest hiljem. Tarkovski on öelnud, et rütmil, kestusel ja tempol on kinos eriline tähendus. 1 Need terminid oleksid justkui pärit muusikamaailma mõistevaramust. On heliloojaid, kes peavad filmimuusika peamiseks aspektiks just vaataja ajataju mõjutamist. 2. Kino on massimeediumi, kunstivormi ja meelelahutustööstuse unikaalne kombinatsioon 3. Filmi muusika on kollektiivse kunsti osis, ta täidab kindlaid funktsioone. Lisaks filmiheliloojale on filmi muusikal tegelikult palju kaudseid autoreid — muusikanõustaja, stsenarist, režissöör, helirežissöör, produtsent jne — ja ta allub sageli narratiivi (dramaturgilisele) loogikale. Sedalaadi muusika on mõeldud kogemiseks koos pildiga. Suur eksitus on vaadelda filmile loodud muusikat väljaspool tervikut ja kritiseerida seda näiteks kontsertmuusika loogika aluselt. 4
Tummkino, melodraama, diegees ja tinglikkus
Kinolinal mõjuvad liikuvad objektid ilma kaasuva helita kummaliselt, tontlikult. See oli tõenäoliselt peamisi põhjusi, miks tummkino võttis kiiresti kasutusele elava muusika ja vahel ka "reaalsete" helide kohapeal tekitamise. On veider mõelda, et mõned pianistid mängisid kino algusaastail seljaga ekraani poole. Muusika ja pildi vahel polnud nõnda mingit sünkroonsust, oluline oli lihtsalt, et vaikus vaatajaid ei piinaks. Jaapanis olid tummkino perioodil vaatamis- ja kuulamisväärsuseks filmi tutvustavad, ümberjutustavad ja seda muusika ning lauluga toetavad näitlejad ehk benshid. 5 Helifilmi tulekuga kadus vajadus pideva muusikalise fooni järele.
19. sajandil oli Euroopas ja ka USAs üheks populaarseks teatrižanriks melodraama — muusika ja draama sümbioos —, kus näitlejate kõneldud teksti saadetakse instrumentaalmuusikaga. Hiljuti kanti meil esmakordselt ette Beethoveni/Kotzebue lavateos "Kuningas Stefan", kus võis kuulda täpselt muusikasse loetud sõnu nii, nagu autorid seda soovisid. Need kanti ette melodraamana. Mitmetes klassikalistes ooperites on kohad, kus lauljad peavad kõnelema ja ooper muutub sujuvalt melodraamaks. See võttestik on kandunud ka filmikunsti ja ma ei mõtle siin filmižanri nimega melodraamat, vaid pean silmas üldist tendentsi paljudes filmides, kus kuuleme samaaegselt nii näitlejateksti kui muusikat. Peamine vahe on selles, et näitlejad ise ei kuule seda kaadritagust muusikat, nad ei deklameeri muusikasse. Melodraamade saatemuusika jaoks olid teatrites noodikogumikud, kus erinevate meeleolude jaoks koguti kokku kõikvõimalikke olemasolevaid muusikapalu. Tummkino tarvis anti 20. sajandi algul (näiteks USAs) välja nn photoplay music 'i albumeid ehk noodikogumikke, kus muusika on lahterdatud meeleolude kaupa. Lääne kunstmuusika suur eelis teiste kultuuride muusikatraditsioonide ees oli selleks ajaks välja kujunenud noodikiri, mis võimaldas muusikat üles tähendada ja taasesitada.
On üks kindel omadus, mis teeb filmimuusikast selle, mis ta tänapäeval on: strukturaalne, süntaktiline katkevus. Teekond lakkamatust ja igat hetke täitvast muusikalisest kujundusest erinevatest muusikalõikudest (cue) moodustuva muusikani ongi üleminek, mida oli vaja selleks, et meie kaasaegne filmimuusika saaks tekkida. Tänu teadmisele, et dialoog ja heliefektid täidavad muusika lõppemisele järgneva hirmuäratava vaikuse, said sellised heliloojad nagu Max Steiner, Franz Waxman ja Erich Wolfgang Korngold luksuse süüvida oma muusika emotsioonide morfoloogiasse, ilma et neil tulnuks kinni pidada lääne kunstmuusika süntaksis muidu nii vajalikust strukturaalsest terviklikkusest. Kuna filmi visuaalsed kujundid suudavad filmimuusika katkendlikest kujunditest terviklikud sümbolid voolida, ei pidanud muusikalise kujundi loodud emotsioon ja afekt kaasaegse filmimuusika saabudes enam surema "oma väikest surma" läbi mingi traditsioonilise kadentsi või mahtuma etteantud formaatidesse nagu laulud, marsid, ragtime 'id või aariad. 6
Siit jõuame filmimuusika ühe võimsaima omaduseni loo jutustamisel, mida ükski teine komponent filmis nõnda paindlikult kasutada ei saa: muusika diegeetilisuse ja mittediegeetilisuseni. 7 Diegeetiline on selline muusika, mida kuulevad ka filmi tegelased, mittediegeetilist kuuleb vaid kinopublik. Näitena võib tuua sellise olukorra, kus filmi algul kõlab valjult kaadritagune klassikaline muusika. Näeme korterisse sisenevat naistegelast, kes ilmselgelt ei kuule seda muusikat, see on mittediegeetiline. Järgmises kaadris näeme tegelase isa, kellel on klapid peas, muusika muutub vaevukuuldavaks ja me saame aru, et isa kuulab sedasama lugu oma helisüsteemiga. Muusika on sujuvalt muutunud diegeetiliseks, tal on põhjuslik allikas. Seega oleme vaadelnud ühe naise teekonda, kuid samal ajal oleme olnud ka tema isa "peas", kuuldes just sedasama muusikat, mida tema oma klappidega kuulas. Visuaalset katet meil sellele teadmisele polnud, teadmine jõuab meieni alles siis, kui isa esmakordselt meile näidatakse (filmi "The Father", 2020, algus).
Võimalusi liigutada muusikat filmimaailma sisse ja sealt välja on tuhandeid ja režissöörid kasutavad neid mõnuga. Näiteks Veiko Õunpuu, kelle filmides on alati tähelepanuväärne muusikarežii, on oma 2020. aastal esilinastunud mängufilmile "Viimased" muusikat valides teinud õige põhjalikku tööd. Kuuleme Bachi ja Roxette'i, J. Leskineni ja Rahmaninovi, Enigmat, Geinoh Yamashirogumit ja veel paljusid teisi olemasolevaid muusikapalu (pre-existing music) vürtsitatuna Sven Grünbergi originaalmuusikaga. Muusika on siin selgelt dramaturgia teenistuses ja iga detail on hoolikalt läbi kaalutud, kohati isegi "üle võlli" mineku ohus.
Filmiloo sees võib keegi jutustada omakorda ühe loo või kogeda hallutsinatsioone või näha und. See on metadiegeetiline filmimaailm, millega võib kaasneda ka metadiegeetiline muusika, mis loob sageli sürreaalse atmosfääri: näiteks tegelase kuulmishallutsinatsioonid, muusika kui sisemonoloog või mälestus. Diegeetilise ja mittediegeetilise muusika vahel on veel nn fantastiline vaheala (fantastical gap), paradoksaalne piirkond, kus peaaegu kõik on võimalik. 8 Näiteks filmis "Inception" (2010) on režissöör ja filmi helilooja ülima täpsusega markeerinud filmis esinevad erinevad aja/une kihistused igale kihile vastava (töödeldud) muusikaga.
Muusika diegeetilisus ja mittediegeetilisus meenutab jalgrattasõitu: sõidad jalgrattaga sõiduteel ning sujuvalt kõnniteele liikudes oled endiselt rattur, kuid nüüd juba teistsuguses, jalakäijate eeskirjade süsteemis. Muusika liigub filmides sageli sama sujuvalt ja muretult loo maailma sisse ja sealt välja. Näiteks näeme lõbusat seltskonda lõkke ääres laulmas, saatjaks ühe tegelase kitarr. Vaikselt imbuvad kaadri tagant, nähtamatust allikast, juurde orkestripillid, kaamera eemaldub, tekib üldistus. Režissöör annab nõnda edasi näiteks ohuolukorra meeleolu, millest filmi tegelased pole veel teadlikud. See toimub nähtamatult — visuaalis näeme vaid seltskonda ja loodust, vaataja aga hindab stseeni sisu käigu pealt ümber.
Film on oma olemuselt tinglik kunstiliik, tervik sünnib vaataja teadvuses. Vaataja emotsionaalne usk ekraanil toimuva tõelisusesse tekitab vahel lausa probleeme ja seda on kasutatud ka kurjasti desinformeerimise eesmärgil. 9 Filmiheliloojate lemmikanekdoote tinglikkuse teemadel on tõestisündinud vestlus Alfred Hitchcocki ja tema "ihuhelilooja" Bernard Herrmanni vahel. Hitchcock torisenud ühel läbivaatusel, et kustkohast need viiulid siia keset ookeani toimuvasse stseeni tulid. Herrmann mõelnud veidi ja vastanud: "Aga kustkohast see kaamera siia sai?"
Tonaalsus, manipulatsioon
Võin üsna julgelt väita, et filmimuusika on valdavalt nn tonaalne muusika. Kõige laiemas tähenduses viitab mõiste "tonaalsus" heliklasside süstemaatilisele korraldusele ja omavahelistele seostele. 10 Sageli kasutatakse mažoor-minoor-võttestikku, nüüdismuusika arsenal ei ole filmides eriti kanda kinnitanud. Üks paljudest filmimuusika kirjutamise trikkidest seisneb harmooniliste lahenduste puudumises muusikalõikudes, mille harmooniakeel on muidu tonaalne. Tonaalne muusika sõltub ilmselgelt rohkem aktiivsest ootusest kui üllatusest. (Aktiivse ootuse esteetiline kontseptsioon toimib ka teistes kunstivaldkondades, eriti ajaliselt välja töötatud filmikunstis. Hitchcocki pinge kruvimise teooria sisaldab endas kindlasti ka aktiivset ootust, kui vaataja teab, et midagi hirmsat on juhtumas, kuid ei tea, millal ja kuidas juhtub.) Dissonantsi kasutamine on veel üks vahend, kuidas ekspluateerida muusikaga tundeid, nagu kord ja korratus, stabiilsus ja ebastabiilsus. 11
Muusika ei kõla filmis juhuslikult, kuigi vahel võib nii näida. Muusika täidab kindlaid funktsioone, rõhutades liikumist ja reaalseid helisid, tähistades asukohta, väljendades tegelaskuju emotsioone ning mõjutades vaataja omi, olles sisu kommenteerija või selle vastukaal, aimates sündmusi ette, sümboliseerides kedagi või midagi ning liites kokku väga erinevaid stseene. 12 Tahtmise korral võib muusikat filmis kuulda, kuid sageli muutub see "kuuldamatuks". See on seotud meie tähelepanuvõime piiratuse ja pikaajalise mälu selektiivsusega. Vaataja põhitähelepanu on tavaliselt visuaalsel tasandil, narratiivselt olulisel helil ja dialoogil. Iga muusikapala, mis filmi jõuab, on üldiselt läbi kaalutud, tema vajalikkus dramaturgia võimestajana on läbi tunnetatud. See on režissööri töö. Kui vaja, kasutab ta abilistena muusika asjatundjaid-konsultante (music supervisor). Kui olemasoleva muusikaga asja ära ei aja, kutsutakse juurde (filmi)helilooja. Ajavahemikus 1930–1980 olid filmiheliloojad valdavalt klassikalise koolituse läbinud komponistid/orkestreerijad/arražeerijad/dirigendid. Peamine põhjus seisnes selles, et click track 'i järgi muusika kirjutamine, salvestamine ja sünkroniseerimine vajas ranget süsteemi. Hiljem, kui kasutusele tulid juba arvutid ja MIDI, kadus otsene vajadus eelnimetatud keerukaks käsitööks. 13 Läbi aegade on režissööri ja filmihelilooja töösuhe toetunud vastastikusele usaldusele, mistõttu on tekkinud hulgaliselt säravaid loovtandemeid. 14 Üks olulisemaid aspekte režissööri ja filmihelilooja koostöös on nn spotting: muusikalõikude algus- ja lõpupunktide määramine. Muusikast on keeruline rääkida, sageli kasutavad režissöörid oma ideede edastamiseks emotsioonide nimetusi ja kõikvõimalikke märksõnu. 15 Filmihelilooja kõige olulisem omadus on nende ideede tõlkimine muusikaks, mis sobib tervikusse. Eduka filmihelilooja plussiks võivad tänapäeval osutuda kameeleonlik muutumisvõime, erinevate muusikažanrite valdamine, huvi nutikate tehniliste lahenduste vastu ning otsiv ja eelarvamustevaba hoiak. Komponist peaks tundma dramaturgia aluseid ega tohiks peljata muu hulgas eepilisust ja romantiliste tunnete väljendamist, kuna film on sageli nagu üleelusuuruses ooper, mis ootab muusikalt tõeliselt suuri "pintslitõmbeid". Leitmotiivide ehk juhtmotiivide kasutamine on filmimuusikas laialt levinud. 16
Nurga taga aga varitseb minu meelest alati ka oht, et filmimuusika muutub läilaks, kuna teatud pedaalid vajutatakse ikka väga põhja, et loodetud tulemust saavutada, selmet leppida maitsekate, tasakaalus valikutega. (Ei maksa unustada, et kino on tööstus ja allub tihti turumajanduse nõuetele. Produtsentidel on sageli väga suur sõnaõigus ka loomingulistes küsimustes.) Paljud režissöörid kasutavad oma soovide kirjeldamiseks nn temp track 'e ehk ajutisi olemasolevaid muusikapalasid. 17 Seda on nimetatud ka "hullusärgiks", kuna see seob režissööri soovid ja filmihelilooja käed väga tugevalt kuuldu külge ega lase vabal loovusel mõjule pääseda. Suur osa filmimuusikast balansseerib seetõttu ohtlikult plagieerimise piirimail ja kubiseb klišeedest. See on hell teema — filmihelilooja Richard Harvey näiteks mainis oma intervjuus, et keegi ei taha olla palgaline plagiaator. 18 On palju juhtumeid, kus filmihelilooja ei suuda "ületada" temp track'i. Eredaim näide sellest, kuidas temp track'id olid lõpuks mõjuvamad kui filmile loodud originaalmuusika, pärineb Kubricku filmist "2001: A Space Odyssey" (1968). Filmile originaalmuusika loonud Alex North sai alles esilinastusel teada, et temp track 'id on jäänud tema loodu vastu välja vahetamata.
Kokkuvõttes on muusika lisamine pildile osav nähtamatu manipulatsioon. Muusika abil saab stseenide olemust kardinaalselt muuta: tõsise stseeni võib kergesti muuta naeruväärseks, põneva igavaks, tundeküllase läägeks jne. Need on utreeritud näited. Tegelikult teeb muusika sageli ühetasase stseeni dünaamiliseks, põneva ärevaks, õudse hirmuäratavaks, koomilise tragikoomiliseks, armastusstseeni siiraks jne. Muusika aitab ühtlustada paralleelmontaaži hüplikkust, sageli toimub muusika abil stseeni ümberhindamine ja muusika võib lisada karakteritele omadusi, mida näitlejal polnud palutud mängida (näiteks Sergio Leone itaalia vesternite kangelane Clint Eastwoodi kehastuses, kelle sisemaailm saab lüürilise värvingu sageli vaid tänu Ennio Morricone muusikale). Muusika aitab defineerida filmi žanrit ja soovi korral võib muusika abil žanrit ka filmi keskel muuta.
Emotsioonid ja tähenduse tähistajad
Kui 1990. aastateni peeti muusikat jutustusesiseste emotsioonide (meeleolude, tunnete) peegeldajaks ja võimendajaks, siis tänapäeval rõhutatakse, et igasugune filmiline tähendus tekib filmi väljendusplaani erinevate tasandite koostoimest ning et film mõjutab emotsionaalselt ka vaatajat. 19 C. Gorbman on näidanud, et emotsionaalselt olulistes süžeesituatsioonides kasutatakse muusikat filmides sagedamini kui nende vastandites: unenägu vs reaalsus, subjektiivsus vs objektiivsus, poeetiline vs proosaline jne. 20 Muusika ilmumine filmis pole sageli seotud mitte stseeni või tegelaste emotsioonidega, vaid laiemalt tekstilise tähendusloomega — filmimuusika on eelkõige tähenduse tähistaja, emotsionaalne aspekt ei pruugi olla siin esmatähtis.19 Muusika võib samaaegselt kajastada tegelaste emotsioone ja kutsuda neid esile vaatajais. Ta võib ka hoiduda emotsioonide võimendamisest, jääda kalgilt vaatlevaks, kuigi tegelane ekraanil selgelt midagi läbi elab.
Üks muusika tähtsamaid omadusi on võime luua meeleolusid. Meeleolud on tundelised reaktsioonid, mis kestavad tavaliselt kauem kui emotsioonid ega pruugi olla seotud mingi kindla objektiga. 21 Muusika ise lugusid ei jutusta ja konkreetseid sündmusi ei kirjelda, ka kõige programmilisem muusika on siiski abstraktsioon. Nii väidab USA dirigent ja muusikapedagoog David Randolph (1914–2010). 22 Nn absoluutne muusika ei erine oluliselt nn programmilisest muusikast, erineb vaid helikeel. (Vahel võib siiski aduda helilooja soovi suunata kuulajat teatud konkreetsete visioonide poole, näiteks ballil, merel või metsas viibimine jmt.)
Muusika kontrollib filmis emotsionaalseid reaktsioone, aitab võita vaataja tähelepanu, panustab narratiivi "reaalsusse" ehk usutavusse, tekitab ootusi ning huvi ja annab vihjeid. Film on otsekui emotsioonide masin, mis tarbib kütusena muusikat, mille allikaks on helilooja/laulukirjutaja/filmihelilooja. 23 Emotsioonid on kiired teabetöötluse süsteemid, mis aitavad meil tegutseda minimaalse mõtlemise toel. 24 Nõnda on minu meelest ka muusikaga: ta "toimib" kiiremini kui juurdlev–analüüsiv mõttetegevus. Emotsioonidel on palju funktsioone: keha tegutsemiseks ette valmistamine, tähelepanu juhtimine, sotsiaalse suhtluse hõlbustamine jne. Nad võivad aga meile ka kahju tuua, kui tekivad valel ajal ja vale intensiivsusega ning seetõttu tehakse palju filmimuusikat ka ümber või asendatakse.
Mingi muusika uuesti kuulmine taastoodab emotsionaalseid reaktsioone. Eheda näitena võib tuua Obama valimisvõidu väljakuulutamise ajal kõlanud triumfaalse filmimuusika, T. Rabini loo filmist "Remember the Titans" (2000). Masendava näitena võib tuua väite, et Breivik olla kuulanud Utoya veresauna ajal klappidest C. Manselli lugu "Lux Aeterna", mida kasutati filmi "Sõrmuste isand: kaks kantsi" (2002) võitlusrohkes treileris ja mis olevat üles kütnud mõrvari "kirglikku viha". 25 Valju müra ja muusikat on kasutatud ka piinamiseks, näiteks Guantánamo vanglas. 26 Viimasel ajal uudistes jutuks olnud salapärane Havanna sündroom, kus kannatanud kurdavad peavalu, vilinat kõrvades ja survet näo piirkonnas, on ühe teooria kohaselt nähtamatu helirünnak. 27
Müra, heli, muusikaline heli
Muusikaline heli erineb mürast selle poolest, et ta koosneb korrapärastest võnkumistest: põhitoonist ja selle täisarvkordsetest ülemhelidest. Kuigi Pierre Schaefferi, John Cage'i ja teiste "helipioneeride" mõjul hakati muusikat nägema/kuulma kõikvõimalikes (olme)helides, ütleb legendaarne USA helirežissöör Walter Murch, kes ise on kunstiliselt väga osavalt kasutanud filmides erinevaid helisid, et "tehniliselt võttes pole see muusika" 28. Vähemalt filmide puhul on selline muusika ja helikujunduse (sound design) eristamine vajalik, sest see puudutab muu hulgas autoritasusid. Kui näiteks filmi "The Godfather" (1972) peategelane kuuleb "sisekõrvas" enne mõrva sooritamist rongirataste kriiskavat heli, siis selle eest heli salvestajale/kujundajale hiljem autoritasu ei maksta, kui aga kõlab muusika, tekib heliloojal seadusjärgne õigus autoritasudele (kui lepingus pole kokku lepitud teisiti).
Nii, nagu prismasse suunatud valguskiir jaguneb värvideks, nii koosneb ka muusikaline heli erinevatest helidest, ülemhelispektrist. 29 Miks on seda oluline teada? See aitab aru saada klassikalise harmoonia alustaladest, kontrapunkti ja polüfoonia reeglite olemusest, konsonantsi ja dissonantsi mõistest, intervallidest, meloodiate ülesehituse loogikast, tonaalsest ja atonaalsest mõtlemisest komponeerimisel, muusikalise "ilu" tajumisest, helidega seotud religioossetest ja tseremoniaalsetest käsitlustest, "püha heli" ja "püha geomeetria" mõistetest, kurgulaulust, muusikateraapiast jne. Lääne kunstmuusika ajalugu on mingis mõttes ülemhelirea avastamise lugu: viimaks on muusika kirjutamisel võetud kasutusele kõrgemate osahelide vahelised "torkivad" ja mikrotonaalsed intervallid. Filmihelilooja arsenal on seega rõõmustavalt lai.
Kindla sagedusega helilained on mingis mõttes ise nagu film või kujutis, kuigi me seda ilma abivahenditeta ei näe. TMKs 2006, nr 8/9–10 ilmus põnev artiklisari "Nähtavad helid", kus käsitletakse muu hulgas kümaatikat (cymatics), mis näitab, et seisulained võivad näiteks vees moodustada kujundeid ja mustreid. Helide ja geomeetriliste vormide vahel on hämmastavad seosed. 30 Saksa teadlane A. Lauterwasser (snd 1951) on näidanud oma uurimustes seoseid helimustrite ja loodusmustrite vahel. 31 Teadus osahelidest (the science of harmonics) õpetab, et iga orgaaniline eluvorm (kala, lill, leht, puuvili, põrnikas), iga olend ongi heli, et isegi kristallid, need "kõige ilusamad" mitteorgaanilise aine vormid on helid. 32 See tähendab, et nende struktuuris domineerivad arvud, mis moodustavad konsonantse. 33 Pythagorase järgi on võimalik kogu kooskõla, kogu ilu ja kõike, mis looduses esineb, kirjeldada täisarvude suhetena (nagu muusikas intervallegi). Nõnda on tema meelest just arvud asjade ja olemasolu tõeline alus. 34 Saksa muusikateadlane Hans Kayser (1891–1964) on osutanud, et kuna kõrvadel on kõigi teiste meelte ees eeliseks a priori, otsese numbritaju olemasolu, võime kuulda numbreid helidena. 35
Muusika ja hing
"Hing" on ambivalentne mõiste. Kui aga samastada see muusikaga, on asi tublisti arusaadavam — vähemalt intuitiivselt taipab igaüks, mida mõeldakse näiteks väitega "Orkester on Kaitseväe hing". (Selliseid mõtteid kostus hiljuti seoses Kaitseväe orkestri kaotamise plaanidega.) "Selles ütlemata praktilises ja kahe jalaga maale toetuvas maailmas oleks tõepoolest suur viga, kui unustaksime täielikult inimese hinge (seda nii hingeabi mõttes kui laiemalt). Me vajame usku, me vajame emotsioone ja sedasama usku ning ühtekuuluvustunnet annavad meile loetud kangelaslood ja ülev ning innustav muusika," kirjutab EMTA professor Toomas Vavilov seoses Kaitseväe orkestri ja kaplaniteenistuse koondamisskandaaliga. 36
Religioonid kasutavad sageli muusikat, et kirjeldada transtsendentsust. Selle abil luuakse justkui sild nähtamatusse. Muusikat saab kasutada palvena, rituaalina, ohvriannina, pühade tekstide meeldejätmiseks ning mediteerimiseks; muusikat on peetud Jumala ülistamise vahendiks. Ülistus, kiitus ja osadus väljenduvad sageli läbi laulu. Seda kõike saab filmimuusika loomise juures arvesse võtta ja ka rakendada.
Laulud
Laulud erinevad instrumentaalmuusikast mitmel moel. Erinevalt taustamuusikast on laulul suurem võime võita otseselt ja põhjalikult publiku teadlikku tähelepanu ja edastada seeläbi tähendust kiiremini ja efektiivsemalt. Laul kasutab inimkeelt, täpsemalt laulusõnu, millega saab tähendust selgelt edasi anda. Teisest küljest on lauludel kindel ülesehitus ja nad ei ole paindlikud, nagu seda on spetsiaalselt filmile loodud muusika. Kuna juba olemas olevad laulud on kergesti äratuntavad, äratavad nad ellu inimeste isiklikke mälestusi, kogemusi ja tundeid, mis võivad filmi dramaatiliste vajadustega vastuollu sattuda. Laulud täidavad filmi kujundusmuusikaga sarnaseid ülesandeid: ühtsuse tagamine, meeleolu ja atmosfääri rõhutamine, karakterite loomine, geograafilise ruumi ja ajajärgu illustreerimine ja publiku emotsionaalselt filmiga sidumine. 37
Laulude salvestused on mingis mõttes nagu fotod. Neis on alati olemas salvestushetke asjaolud: ajastu pillid, salvestustehnika iseärasused, laulja hääle omapära jne. Kui soovime kiiresti luua 1930. aastate õhkkonna, tasub vaid käivitada salvestus, kus Ants Eskola laulab näiteks Paula poisipeast; 1960-ndate meeleolu aitab luua Kalmer Tennosaar, 1980-ndate oma Jaak Joala jne. Koos salvestusega käivituvad ka meie mälestused ja arusaamad eri ajastutest. Mõningate filmide originaallaulud muutuvad filmi identiteedi osaks. Kujutlege näiteks filme "Viimne reliikvia" (1969) ja "Nukitsamees" (1981) ilma lauludeta — midagi olemuslikku oleks nagu puudu.
"Vertikaalne mõõde"
Muusika annab minu meelest kahemõõtmelisele pildile vajaliku "sügavuse", kolmanda mõõtme — või kui soovite, siis kolmemõõtmelisele filmimaailmale neljanda mõõtme. Muusika on immateriaalne kunst. Samas realiseerub selles materiaalse olemise sügavaim alus: algne vibratsioon, helid.38 Helid on nähtamatud, kuid iga muusikalise heli taga on tõenäoliselt peidus veel üks nähtamatu maailm, mis peegeldab universumi korrastatust, selle toimemehhanisme. Kaua aega arvati, et nõnda, nagu igas inimeses voogavad emotsioonid, on muusika piltlikult öeldes filmi nähtamatu emotsionaalne "eeterkeha". Aga ei tohi unustada, et vaatajat mõjutab siiski tervik, pilt ja heli koos; muusika võib olla hoopis kontrastiks või külmaks kommentaariks tegelaste emotsioonidele. Mulle tundub, et igal muusikal, mida inimene on loonud, on mingit laadi taotlus. Seda taotlust on sageli võimalik tajuda nõnda, et me ei pea selle üle juurdlema — meie teadvus/teadvustamatus saab sellest kiiresti aru, nii, nagu me mõistame välkkiirelt teise inimese näost peegelduvaid emotsioone ja võime seeläbi aimata, mis tal plaanis on. Samuti võime filmi muusikat kuuldes aimata, mis filmis edasi juhtuma hakkab — või siis lasta end manipulatiivselt eksitada —, kuigi me seda muusikat mõnikord justkui ei kuulegi.
Filmikunst on lavastusliku, narratiivse, esteetilise ja kinematograafilise eripärane süntees. 39 Mängufilmid tegelevad sageli inimeste probleemide uurimisega, inimpsühholoogia (tõepärase) kujutamisega, konfliktsituatsioonide ja emotsionaalsete lühiste läbimängimisega. See on poeetiliselt väljendudes "horisontaalne mõõde", aga üldistuse ja vastukaalu loomiseks on sageli hädavajalik tuua juurde ka "vertikaalne mõõde". Seda aitab filmis teha muusika — kas või üksainus muusikaline heli.
Viited ja kommentaarid:
1 "Kino spetsiifika seisneb selles, et ta talletab ja väljendab aega. Aega selle filosoofilises, poeetilises ja sõnasõnalises mõttes. Filmilint on nagu ajamaatriks. Seetõttu on rütmil, kestusel ja tempol kinos eriline tähendus, sest kinos väljendab aeg iseennast." — Tsitaat dokumentaalfilmist "Andrei Tarkovski. Film kui palve", 2019. Venemaa, Itaalia, Rootsi.
2 Vestlusring filmimuusikast. — TMK 2017, nr 10, lk 116–123.
3 Tsivjan, Yuri 2005. Early Russian Cinema and its Cultural Reception. Routledge, lk VIII.
4 Maimets-Volt, Kaire 2009. Mediating the "idea of One": Arvo Pärt's pre-existing music in film. (Doktoritöö, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, lk 30.
5 "Alles XIX sajandi teisel poolel lääne kultuuriruumiga lähemalt kokku puutunud Jaapanis võinuksid kummalised kombed, nagu suudlemine, benshi asjatundlike kommentaaride puudumisel üksjagu hämmingut tekitada. Lisaks üldise selgitustöö tegemisele etles benshi veel dialooge, täitis jutustaja aset ning teinekord konstateeris ka seda, mis ekraanil parasjagu teoksil." ("Nagu te näete, tõuseb korstnast suitsu.") — https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/jaapan-mustvalgetes-toonides/
6 Brown, Royal S. 1994. Overtones and Undertones: Reading Film Music. University of California Press, lk 94–95.
7 Diegees — filmimaailm, kolmemõõtmeline ruum, kus hargneb lugu, vaataja loodav rekonstruktsioon, kus toimuvad sündmused, liiguvad tegelased. Filmi sisestatud kaadreid ja helisid eristatakse kui diegeetilisi (filmimaailma kuuluvaid) või mittediegeetilisi (filmimaailma mittekuuluvaid, sellele lisatuid, nt taustamuusika). Mõistete määratlused pärinevad Margit Marani magistritööst, mis võttis aluseks ajakirja Teater. Muusika. Kino mõistekasutuse.
8 Stilwell, Robynn. J. 2007. The Fantastical Gap between Diegetic and Nondiegetic. Beyond the Soundtrack: Representing Music in Cinema. Edited by: Goldmark, Daniel; Kramer, Lawrence; Leppert, Richard. University of California Press.
9 Lotman, Juri 2004. Filmisemiootika. Tallinn: Varrak, lk 22.
10 https://et.wikipedia.org/wiki/Tonaalsus
11 Brown, Royal. S. 1994, lk 5–7.
12 Tagg Philip/Lissa Zofia Functions of film music. — https://www.tagg.org/udem/musimgmot/filmfunx.html
13"MIDI (Musical Instrument Digital Interface) on alates oma ilmumisest 1983. aastal saanud levinud standardiks muusikariistade (näiteks elektroonilised klahvpillid, kitarriprotsessorid, trummimasinad, sekventserid) juhtimisel ja sünkroonimisel." — https://et.wikipedia.org/wiki/MIDI
14"Näiteks Arthur Honegger ja Abel Gance, Maurice Jaubert ja Jean Vigo, Georges Auric ja Jean Cocteau, Pierre Jansen ja Claude Chabrol Prantsusmaal; Šostakovitš ja Grigori Kozintsev Nõukogude Liidus; Hayasaka nii Kurosawa kui Mizoguchiga Jaapanis; Václav Trojan ja Jiří Trnka Tšehhoslovakkias; Nino Rota ja Federico Fellini ning Morricone ja Leone Itaalias; Per Raben ja Fassbinder ning Popol Vuh ja Werner Herzog Saksamaal ja Zhao Jiping ja Zhang Yimou Hiinas.
15 Karlin, F., Wright, R. 2004. On the Track: A Guide to Contemporary Film Scoring. Routledge; 2nd edition.
16 Mõiste võeti kasutusele 19. sajandil. Leitmotiiv on helilooja võte kasutada läbi terve heliteose ühtesid ja samu lühikesi kujundeid või motiive tegelaskujude, objektide või ideede iseloomustamiseks. Eriti arendas seda võtet edasi Richard Wagner.
17 "Näiteks Akira Kurosawal olid muusikaga seoses väga spetsiifilised ideed. Ta andis oma filmide heliloojatele muusikalisi eeskujusid, mida jäljendada: Raveli "Boolero""Rashomoni" jaoks (1950), Liszti Ungari rapsoodia Nr 2 "Yojimbo" (1961) ja "Sanjuro" (1962) jaoks, Haydni 101. Sümfoonia "Kella" jaoks, Beethoveni 9. sümfoonia "Punahabeme" jaoks (1965) ja Mahleri 1. sümfoonia "Rani" jaoks (1985). Akira Ifukube lõi muusika filmile "Vaikne duell" (1949) ja Kurosawa andis talle eeskujuks Juventino Rossi teose "Sobre las Olas" ("Üle lainte"). Ifukubele oli see kogemus nii vastumeelne, et ta ei tahtud enam kunagi Kurosawaga koostööd teha. Takemitsu loobus koostööst, kuna ta tundis, et Kurosawa sekkus liialt tema töösse. Isegi Fumio Hayasakal, kelle varane surm mõjus Kurosawale väga raskelt, oli režissööriga tõsiseid lahkhelisid, kui too käskis tal jäljendada Raveli "Boolerot"." (Kalinak, Kathryn 2010. Film Music. A Very Short Introduction. Oxford University Press.
18 https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/keegi-ei-taha-olla-palgaline-plagiaator/
19 Maimets, Kaire 2003. Muusikast filmis. — Muusika, nr 7–8, lk 34–41.
20 Gorbman, Claudia 1987. Unheard Melodies: Narrative Film Music. Bloomington & Indianapolis: Indiana University Press; and London: BFI Publishing, lk 79–82.
21 Gleitman, Henry; Gross James; Reisberg Daniel 2015/2018. Psühholoogia. Hermes, lk 578–593.
22 Randolph, David 1991. Jutustamise müüt muusikas. — TMK nr 7, lk 62.
23 Inglise keeles: composer, songwriter, film music composer. Oluline on eristada erinevaid valdkondi, kuna nende tööspetsiifika on erinev. Täpsemalt selle kohta: Vestlusring filmimuusikast. TMK 2017, nr 11, lk 114–123.
24 Tooby, John & Cosmides, Leda 2008. The evolutionary psychology of the emotions and their relationship to internal regulatory variables. — M. Lewis, J. M. Haviland-Jones, & L. F. Barrett (Eds.), Handbook of emotions, The Guilford Press.
25 Algselt oli see kirjutatud filmile "Requiem For A Dream" (2000). — https://www.nme.com/news/music/pop-will-eat-itself-1279725
26 https://en.wikipedia.org/wiki/Guantanamo_Bay_detention_camp#Torture
27 https://maailm.postimees.ee/7322656/havanna-sundroom-naib-olevat-tabanud-usa-diplomaate-ka-vietnamis
28 Dokumentaalfilm "Making Waves: The Art of Cinematic Sound" (2019).
29 Kõikidel (looduslikel) helidel on olemas ülemhelid (harmoonikud, harmoonilised, osatoonid). Õigupoolest koosneb liitheli osahelidest: põhitoonist ja ülemhelidest. Kui näiteks poogen tekitab keelpillil kindla helikõrguse, ütleme 100 Hz, siis samaaegselt kõlavad ka keele osised ehk osahelid täisarvkordse loogika alusel 200 Hz, 300 Hz, 400 Hz, 500 Hz jne. Ülemhelide võnkesagedused on põhitooni võnkesagedusest täisarv (2, 3, 4 jne) korda suuremad. Need kaasahelisevad keele osad moodustavad ülemhelispektri. Esimesed kuus osaheli moodustavad taandatult mažoorkolmkõla ja nad on seotud omavahel konsonantsete intervallide — oktav, kvint, kvart, suur terts ja väike terts — abil. Need intervallid on väljendatavad suhtarvudena 2:1, 3:2, 4:3, 5:4, 6:5. Üldjoontes inimese kõrv neid helikõrgusi ei erista, ta tajub põhitooni, kuna see saavutab maksimaalse amplituudi sagedamini kui osahelid. Osahelid annavad tajutavale helile kõlavärvingu ehk tämbri. Nii suudame eristada näiteks erinevaid orkestripille. See heli füüsikaline omadus on paelunud uurijaid aastatuhandeid (näiteks Pythagorast) ja metafüüsika näebki selles universumi korrastatuse printsiipi. Rohkem infot heli füüsikaliste omaduste kohta: Sundberg, Johan 1995. Õpetus muusikahelidest. Scripta Musicalia; Sulzer, David 2021. Music, Math, and Mind. — The Physics and Neuroscience of Music. Columbia University Press.
30"Ehk mäletate Chladni mustreid, millega kooliõpetajad vanasti oma õpilasi lummasid: liivaterad ja tolmuosakesed õhukese kihina klaaspinnal võtavad kiiresti kõige ilusamaid ja sümmeetrilisemaid vorme, kui plaadi serva viiulipoognaga tõmmata. Alati tundus, nagu kutsuks heli osakesi "korrale". Noorena ei osanud me selle fenomeniga suurt midagi peale hakata, nüüd aga teame, et seal nähtu toimib sarnaselt igal pool. Heli, mis annab maailmale käsklusi ja ilu, on igal pool. Kõikjal. Tema jõu ja vägevusega silmitsi seistes muutuvad universumi "osakesed" — planeedid ja tähed — kõigest tolmuosakesteks, mille heli kutsub korrale ja ilule. Ta kutsub tähti ja elementaarosakesi, kristalle ja puulehti, taimi ja inimkehasid, loomi (ja nende seksuaalsust), arhitektuurivorme ja geoloogilisi struktuure maa sisemuses, elemente ja nende perioodilisuse tabelit, osakeste pöörlemist, aatomite ülesehitust ning molekule ja nukleiinhappeid ja paljusid muid asju, mida me pole veel avastanud, kuna enamus uuringuid selles vallas on alles lapsekingades. Ent sellegipoolest teame juba piisavalt selleks, et täheldada: heli hüüab maailma. Maailm hüüab helides. Maailm ongi heli." (Berendt, Joachim Ernst 1991. The World is Sound: Nada Brahma: Music and the Landscape of Consciousness. Destiny Books, lk 91.)
31 Lauterwasser, Alexander 2006. Water Sound Images, The Creative Music of the Universe. Macromedia Publishing.
32 Berendt, J.-E. 1991, lk 80.
33 Konsonants muusikas tähendab seda, et kaks helikõrgust kõlavad kõrvale meeldiva intervallina, sest sisaldavad palju ühiseid osahelisid, nende helid justkui sulanduvad.
34 Lehtiranta, Erkki 2015. Musiikki, henkisyys ja hyvinvointi. — Viisas elämä, lk 74.
35 Kayser, Hans 1970. Akróasis. The Theory of World Harmonics. Plowshare Press; First Printed edition, lk 53.
36 Vavilov, Toomas 2021. Austatud Eesti Kaitseväe juhataja Martin Herem. — Postimees, 21. mai.
37 Kalinak, Kathryn 2010. Film Music. A Very Short Introduction. Oxford University Press.
38 EMTA professor Toomas Siitan Edmund Burke'i Seltsi raadiosaates "Tähenduse teejuhid", nr 60, "Jääva jälil".
39 Pärn, Katre 2019. Filmikunsti sünd: Teekond narratiivse kinoni. — TMK, nr 5,
lk 107–119. | Ardo Ran Varres. Nähtamatu filmis ehk muusika vägi | https://kultuur.err.ee/1608383294/ardo-ran-varres-nahtamatu-filmis-ehk-muusika-vagi | Film on audiovisuaalne teos, tervik. Emotsionaalne mõju ja tähendus tekivad pildi, muusika, helide, dialoogi ja vaikuse koostajumises, kirjutas Ardo Ran Varres Teater. Muusika. Kinos. |
Õnnetuse põhjus on veel selgumisel, kuid relva ettevalmistanud relvuril Hannah Gutierrez-Reedil ja režissööri assistendil Dave Hallsil on varemgi filmivõtetel turvalisuse tagamisega probleeme olnud.
Gutierrez-Reedi ja Hallsi vastutusalas on filmivõtetel toimunud mitmeid teisi õnnetusi: kogemata vallandunud relvad, napilt pääsemised ja kaebused ohutusprotokollide eiramise pärast.
"Rust" oli Gutierrez-Reedil alles teine professionaalne tööots relvade hooldajana filmivõtetel. Varem on ta relvi ettevalmistanud Nicolas Cage'i vesternile "The Old Way", mis linastub 2022. aastal. Filmi varustusülema Stu Brumbaugh' väitel pani naise kogenematus näitlejad ja meeskonna mitmel korral ohtlikesse olukordadesse.
Gutierrez-Reed ei olnud toona mitte ainult ületöötanud, vaid Brumbaugh' sõnul ei olnud ta teadlik ka ohutusnõuetest ja tegi mitu korda "algaja" vigu.
Ta ei andnud meeskonnale ja näitlejatele piisavalt selgelt teada, et relvad, mida kasutatakse, võivad olla ohtlikud. Lisaks hoidis ta ise relvi ebaturvaliselt ja tulistas võtetel kaks korda enne sellest etteteatamata. Ühelt hetkel sai ka Nicolas Cage naise peale vihaseks.
Brumbaugh ütles, et tegu polnud mitte hooletuse, vaid kogemuste puudumisega.
Režissööri abi Dave Halls on varem töötanud filmidega "Reno 911", "Bones" ja "The Matrix Reloaded". Ka tema on turvanõudeid rikkunud, näiteks on ta survestanud filmimeeskonna liikmeid ohutusharjutusi vahele jätma. Halls vallandati ka filmi "Freedom's Path" režissööri assistendi kohalt, sest tema hallatavast relvast vallandus kuul, millest sai kerge ja ajutise vigastuse ka üks filmimeeskonna liige.
Umbes kuus tundi enne traagilisi sündmusi "Rusti" võtetel protesteerisid filmimeeskonna liikmed kehvade ja ebaturvaliste töötingimuste üle, täpsemalt väheste ohutusharjutuste ja mitmete kogemata vallandunud relvade pärast.
Reedel Twitteris tehtud avalduses ütles Baldwin, et "puuduvad sõnad, mis väljendaksid tema šokki ja kurbust seoses selle traagilise õnnetusega, mis võttis elu abikaasalt, emalt ja sügavalt imetletud kolleegilt Halyna Hutchinsilt". | Filmi "Rust" relvuril ja assistendil on võtetel varemgi ohutuse tagamisega probleeme olnud | https://menu.err.ee/1608383291/filmi-rust-relvuril-ja-assistendil-on-votetel-varemgi-ohutuse-tagamisega-probleeme-olnud | Neljapäeval tulistas näitleja Alec Baldwin filmi "Rust" võtetel kogemata operaatorit, kes saadud vigastustesse suri. Viga sai ka lavastaja. Režissööri abi oli Baldwinile antud relva eelnevalt ohutuks kinnitanud, kuid nii temal kui ka relvade ettevalmistusega tegelenud inimesel on varem filmivõtetel turvalisuse tagamisega probleeme olnud. |
Paar aastat tagasi kõndisin tänaval ja mööda läksid minust kolm noormeest, kes omavahel elavalt vestlesid. Minust möödudes ütles üks neist: "Ma olen viimastel öödel maganud ainult neli tundi, tööd on vaja kogu aeg teha!"
Veel paar aastat tagasi sain Tartus kokku oma endise tudengiga, kes tegi sel hetkel igasuguseid kultuuriüritusi. Noormehel olid silmad pahupidi, juuksed sassis ning näost oli ta kavatu. Põhjus, nagu ma teada sain, oli kiire aeg ja tema oli enda väitel viimase kolme ööpäeva jooksul maganud kokku kümme tundi.
Mittemagamine on moes, selles pole kahtlustki. See on osa heroilisest enesekuvandist, mida endast loovad töönarkomaanid. Ultimatiivse töönarkomaani võrdkuju on minu jaoks üks reklaamitööstuse tegelane, keda ma kümmekond aastat tagasi kohtasin Saksamaal rongis.
Ma elasin siis Berliinis ja töötasin ühes uurimisinstituudis linnas nimega Halle and der Saale. Selline pisikene linn, kahe tunni rongisõidu kaugusel Berliinist. Meil oli oma kolmene punt etnolooge, kellega me igal esmaspäeval sõitsime Berliinist Hallesse ja reedel tagasi.
Oligi üks selline reede ja me istusime kupees ning ajasime juttu. Rääkisime nagu ikka oma tööst ehk siis sellest, mida keegi on mingis maailma otsas näinud. Ühel hetkel sekkus meie juttu hallis moodsas ülikonnas igavleva näoga noormees. Ta rääkis samuti lugusid sellest, kuidas ta erinevates riikides oli käinud. Ja siis jutustas endast.
Noormees töötas reklaamibüroos ja tegi kõvasti tööd. Kohe väga kõvasti. Nii kõvasti, et elas oma jutu järgi juba teist aastat Berliinis, aga polnud kordagi jõudnud Brandenburgi värava juurde, mis teatavasti on Berliini üks tähtsamaid vaatamisväärsusi.
Ajapikku selgus seegi, miks ta meie kupees istus. Nimelt oli ülemus saatnud ta Rooma ühele äripartnerile kirja viima. Entusiastlik reklaamitreial mõtles, et kuna talle lennupiletid niikuinii välja tehakse, siis veedab ta kolm päeva Itaalia pealinnas. Juhtus aga nii, et Itaaliasse saabudes kaotas ta lennupiletid ära.
See oli elektrooniliste piletite eelne aeg. Siis pidi lennupileti ostma reisibüroost või lennufirma kassast, need olid paberil ja võõras riigis oli nende kaotamise korral asenduspileteid peaaegu võimatu saada. Seepärast oli noormees juhtunust väga ehmunud, tühistas oma hotelli ja veetis järgnevad kolm päeva kõige odavamate piimarongidega läbi Euroopa Berliini sõites.
Ma kuulasin seda heietust ja mõtlesin selle peale, et mida paganat sa rühmad töötada 24/7, kui sa selle raha eest isegi lennupiletit osta ei raatsi. Oleks võinud osta uue pileti ja kolm päeva Roomas puhata või siis mõne kiirrongiga tagasi sõita. Muidugi on ebameeldiv, kui lennupilet ära kaob ja üheotsapiletid olid tol ajal kordades kallimad kui edasi-tagasi piletid, ent mina oleks niimoodi talitanud.
Kangelaslik töönarkomaan aga oli peale muu ka kitsi. Kokkuhoidlikkus on kiiduväärne omadus, aga veeta kolm päeva Euroopa kõige aeglasemates rongides ainult sellepärast, et need on ka kõige odavamad...
Mulle tuleb see lugu alati meelde, kui jälle kuulen kedagi rääkimas sellest, kuidas ta 16 tundi ööpäevas tööd teeb. Et mille nimel siis niimoodi rühmatakse?
"Kui aga isegi ei raatsi teenitud raha kulutada, siis minu jaoks läheb asi mõnevõrra imelikuks."
Tõsiasi on see, et töönarkomaania on iseenesest kokkuhoidlik eluviis, sest pole aega raha kulutada. Kui aga isegi ei raatsi teenitud raha kulutada, siis minu jaoks läheb asi mõnevõrra imelikuks.
Minu jaoks selles kõiges midagi masohhistlikku ja enesehävituslikku. Just see, millise kangelaslikkusega hääles kipub töönarkomaan rääkima sellest kui vähe ta magab, sööb ja puhkab, sest kogu aur läheb töö peale.
Probleem on selles, et taoline masohhism on muutunud kohati juba tavapäraseks, seda peetakse pühendumise ja kõrge töömoraali näitajaks. Pole vist saladus, et mitmed tööandjad ootavadki, et nende töötajad teeksid maksmata ületunde ning sellest keeldumine toob teinegi kord endaga kaasa "laisa" või "mittemotiveeritud" töötaja asendamise töönarkomaaniga. Ma tean mõndki juhtumit, ehkki isiklikult pole kindel, kui levinud see kõik tänapäeva majanduses on.
Tõsiasi on see, et selline enesepiinamine pole tervislik. Mul on üks tuttav USA emeriitprofessor, kes tegi endale 1990. aastatel nime just Eestit uurides. Ta väitis, et tegi ikkagi üle mõistuse palju ületunde ja teeniski välja professoritooli ning -palga. Kuna USA-s on professorite palgad kõrged, siis ta pension on samuti kopsakas. Nagu ta mulle ükskord pihtis, siis oma suurt pensionit ta kahjuks eriti nautida ei saa. Tervisega on probleeme ja see pärsib tema mobiilsust. Lisaks kõigele läheb suur osa pensionist arstidele ja arstirohtudele.
Ma vist ei paku üle, kui ütlen, et selline on töönarkomaani ootuspärane pensionipõlv. Mitte sajaprotsendiliselt ootuspärane, ent tõenäosus on suur. Millega seoses tekibki mul küsimus, et kas masohhistlik rühmamine tõesti tasub ennast ära? | Aimar Ventsel: töönarkomaani masohhism | https://www.err.ee/1608382514/aimar-ventsel-toonarkomaani-masohhism | Töönarkomaania on iseenesest kokkuhoidlik eluviis, sest pole aega raha kulutada. Kui aga isegi ei raatsi teenitud raha kulutada, siis minu jaoks läheb asi mõnevõrra imelikuks. Selles kõiges on midagi masohhistlikku ja enesehävituslikku, arutleb Aimar Ventsel. |
Pidin olema ilmselt 12- või 13-aastane, kui ei lasknud kooliõel endale leetrite, punetiste ja mumpsi vastast vaktsiini teha.
Ma ei mäleta täpset sündmuste käiku, aga peamiseks põhjuseks oli selle õe suhtlemistoon, mis oli olnud minu jaoks täiesti vastuvõetamatu juba pikemat aega. Ta rääkis minuga ülbelt ja ebaviisakalt, karjus, et mu lapsed sünnivad puudega, kui ma seda süsti teha ei lase. Kui ta seda teksti täna loeb, siis võtku teadmiseks: ei sündinud, täitsa terved on õnneks teised.
Kindlasti oli selles olukorras peamine süüdlane tegelikult varateismelise möllav ajukeemia, aga siiski olen seda ebameeldivat juhtumit endaga kaasas kandnud kogu elu ja aeg-ajalt teistelegi sellest rääkinud. Kas ma natuke kartsin esimest last oodates, et ma olen ta kuidagi ohtu seadnud? Muidugi.
Viimastel päevadel, pärast seda, kui valitsus teatas täiendavatest piirangutest vaktsineerimata inimestele ja samal ajal sulgesid haiglad plaanilise ravi, on minu sotsiaalmeedia täis vihaseid, anuvaid ja motiveerivaid postitusi, mis on suunatud "antivaxxeritele". "Minge ja vaktsineerige ennast lõpuks ometi ära," kõlab kokkuvõte emotsionaalsete pajatuste tagant.
Mõni soovitab loobuda riigil vaktsineerimata inimeste raviarvete tasumisest. Kindlasti tahaks osa nad lihtsalt riigist välja saata. Mõni rõhutab, et vaktsineerimata inimeste surm on nende endi süü ja kaasa pole vaja tunda.
Olen viimasel ajal lugenud seoses oma tööga kommunikatsioonivaldkonnas mitmeid raamatuid käitumisteadusest ning sellest, kuidas suunata inimesi oma käitumist muutma. Ühest asjast olen aru saanud: käsk "muuda oma käitumist" või "mine ja vaktsineeri ennast lihtsalt ära" ei toimi peaaegu mitte kunagi.
Inimesel tekib väga tugev loomulik vastupanu, kui ta saab aru, et sõnumitooja ainus eesmärk on tema käitumist muuta. Kõik lapsevanemad on seda praktikas kogenud oma laste peal. Ütled: "ära noki nina, see ei ole ilus" ja ühe sõrme asemel lähevad ninna kaks korraga.
Vaktsineerimine on äärmiselt keeruline teema, millel on juba üsna pikk hirmude ja vandenõuteooriate ajalugu. Vaktsineerimisest on üksikisiku tasandil väga lihtne loobuda: ma olen terve inimene, ma ei pruugi selle haigusega kunagi kokku puutuda, miks ma peaksin laskma endale mingit ainet sisse süstida?
"Vaktsiinist loobuvad inimesed väga erinevatel põhjustel, need inimesed ei ole kõik vandenõuteoreetikud."
Hiljuti kuulsin joogatunnis pealt vestlust, kus naine ütles, et käis kunagi ühe arsti juures, kes ütles talle, et ta ei tohiks igaks juhuks ennast kunagi vaktsineerida. Tema sõbrannal olevat palju allergiaid ja temagi ei taha vaktsiiniga riskida. Vaktsiinist loobuvad inimesed väga erinevatel põhjustel, need inimesed ei ole kõik vandenõuteoreetikud.
Teadlased on vaktsiinivastastega vesteldes sageli küsinud, kust pärinevad inimeste hirmud või teadmised vaktsiinide ohtlikkuse kohta. Tüüpiline vastus on, et internetist, täpseid lehekülgi nimetada ei osata või taheta. Seega on tegemist infoajastu probleemiga, konfliktne ja himutav info levib internetiavarustes kulutulena, palju kiiremini kui teaduspõhine ja selgitav materjal.
Tõestatud on seegi, et kui vaktsiinivastastele näidata teaduslikest uuringutest pärit fakte, mis näitavad, et vaktsiinid pole kahjulikud, võib vaktsineerimisvastasus neis isegi süveneda.
"Usklikega pole mõtet vaielda," on kogenud kolleegilt saadud soovitus, mis on ennast minu elus igati õigustanud. Olen alati mõtestanud seda nii, et ma parem ei hakkagi üldse vaidlema. Nüüd aga olen aru saanud, et on ka teine tee: neid nn usklikke ehk laiemas mõistes lihtsalt sügavate veendumustega inimesi võib proovida ka ära kuulata.
Kui eesmärk on inimese käitumise muutmine, siis on psühholoogide, sotsiaaltöötajate ja paljude teiste varamus meetod, mille nimi on "motiveeriv intervjueerimine". Selle eesmärk on empaatiliselt kuulates suunata inimene ise ennast ümber veenma.
Seda tehnikat hakati kasutama 1980. aastatel alkohoolikute ravis, aga on nüüdseks levinud väga paljudesse valdkondadesse, näiteks kasutatakse seda edukalt USA-s äsja sünnitanud naiste puhul, kes ei soovi oma lapsi vaktsineerida.
Organisatsioonipsühholoog Adam Grant kirjutab oma raamatus "Think Again: The Power of Knowing What You Don't Know", et motiveeriv intervjueerimine on nagu inimese ees peegli hoidmine: inimese veenmise ja lolluses süüdistamise asemel küsid neilt avatud küsimusi, aitad neil omaenese mõtteid selgemini lahti mõtestada ja kui nad leiavad endas soovi muutuda, siis juhid nad plaanini. Kusjuures otsus peab tulema inimeselt endalt ja ta peab tundma, et sa siiralt usaldad ja toetad tema valikut.
Kindlasti ei toimi see iga inimese peal ja kindlasti ei ole see meetod, mida riik saaks endale ajapuuduse ja kriisi sügavuse tõttu lubada. Küll aga soovitaks ma sellise lähenemise kasutamisele mõelda kõigil neil, kes mõnd oma lähedast või tuttavat tahavad hakata vaktsiinivastasuse pärast maha kandma.
Küllalt oleme saanud lugeda, kuidas inimesed on oma sotsiaalmeediast vaktsiinivastased inimesed lihtsalt ära kustutanud. Aga ma ei saa üle ega ümber mõttest, et neid inimesi kuhugi ääremaale surudes ja antivaxxeriteks sõimates ei jõua me mitte kunagi ühise eesmärgini, milleks on viiruse leviku peatamine ja normaalse elu juurde naasmine.
Kui see kooliõde oleks minult 20 aastat tagasi rahulikult küsinud: "mis paneks sind vaktsineerimise osas ümber mõtlema?", siis oleksin ilmselt öelnud talle, et ma ei tea.
Kui ta oleks öelnud, et võin võtta rahulikult endale aega ja seda näiteks vanematega arutada ja igal hetkel tema juurde tagasi tulla, siis oleksin ilmselt rahunenud ja kui mitte samal, siis järgmistel päevadel lasknud selle vaktsiini ära teha. Aga selle ähvardava ja tõreda inimese juurde ei oleks ma tahtnud minna enam isegi siis, kui ma oleks käeluu katki kukkunud. | Kadri Hansalu: mis paneks sind vaktsineerimise osas ümber mõtlema? | https://www.err.ee/1608383225/kadri-hansalu-mis-paneks-sind-vaktsineerimise-osas-umber-motlema | Paljud on oma sotsiaalmeediast vaktsiinivastased inimesed lihtsalt ära kustutanud. Aga ma ei saa üle ega ümber mõttest, et neid inimesi kuhugi ääremaale surudes ja antivaxxeriteks sõimates ei jõua me mitte kunagi ühise eesmärgini, milleks on viiruse leviku peatamine ja normaalse elu juurde naasmine, kirjutab Kadri Hansalu. |
Eesti teaduste akadeemia valib sel aastal neli uut akadeemikut järgmistes valdkondades: astronoomia ja astrofüüsika, kultuuriajalugu, rahvatervis ning tehnika- ja arvutiteadused.
Kandidaatide seast teevad valiku akadeemikud teaduste akadeemia üldkogu istungil 8. detsembril. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada 2/3 istungil osalevate akadeemikute häältest.
Rahvatervise valdkonnas esitati akadeemikukandidaadiks:
Helle Karro (s 1957) - Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi sünnitusabi ja günekoloogia professor;
Tuuli Käämbre (s 1960) - Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi keemilise bioloogia laboratooriumi juhataja ja juhtivteadur;
Maris Laan (s 1968) - Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika professor;
Mall Leinsalu (s 1958) - Tervise arengu instituudi juhtivteadur;
Irja Lutsar (s 1954) - Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi meditsiinilise mikrobioloogia professor ning osakonnajuhataja;
Pärt Peterson (s 1966) - Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor;
Merike Sisask (s 1968) - Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor;
Anneli Uusküla (s 1967) - Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi epidemioloogia professor;
Margus Viigimaa (s 1958) - Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi täisprofessor tenuuris. | Video: rahvatervise valdkonna akadeemikukandidaatide tutvustus | https://novaator.err.ee/1608383222/video-rahvatervise-valdkonna-akadeemikukandidaatide-tutvustus | Kolmapäeval tutvustavad end Teaduste Akadeemia liikmetele ja laiemale avalikkusele üheksa teadlast, kes esitati akadeemikukandidaadiks rahvatervise valdkonnas. |
Esimesest kohtumisest oli Pärnu Sadamal ees üheksapunktiline edu, ent Tartu suutis võõrsil peetud korduskohtumises alistada pärnakad 71:60 ning tagas võiduga koha Tartus toimuvale Superkarika finaalturniirile. Tartu edasipääsu kindlustas Emmanuel Wembi suurepärane viimase sekundi pealtpanek.
Tartu Ülikool Maks & Moorits peatreeneri Toomas Kandimaa sõnul oli mäng nagu ameerika mäed. "Tänane mäng oli täielikud ameerika mäed. Läksime pikalt juhtima, siis lasime järgi ja lõpus õnnestus jänes kaabu seest välja tõmmata. Me olime mänguks hästi valmis, nemad ehk mitte nii palju. Jäime teisel veerandil vahetustega kimpu ja pidi pikkasid sette tegema," kommenteeris Kandimaa mängu.
Kohe algusest peale hästi häälestatud Tartu haaras kontrolli ja võitis avaveerandi 22:7. Teisel veerandil sai Pärnu oma read korda ning oma liidrite Kasey Hilli ja Arturas Valeika juhtimisel võrdsustasid mänguseisu. Paar minutit enne poolaja lõppu läks Pärnu ette 36:35. Esimese poolaja lõpetas sünnipäevalapse Hendrik Eelmäe korv, mis viis Tartu poolajale 44:39 eduseisus.
Kolmandal veerandil hoidsid tartlased initsiatiivi, aga kodumeeskond ei lasknud vahet suureks. Veerandi lõpus sai Tartu taas kerge vahe sisse ning enne viimast neljandikku oli edu 58:52.
Neljandal veerandil hakkasid mõlemad meeskonnad juba lugema punkte kahe mängu kokkuvõttes. Tartu sai Oliver Suuroru ja Adomas Drungilase korvidest kätte kaheksapunktilise edu seisul 66:58. Mängude kokkuvõttes vajaliku üheksapunktilise vahe tõi tabloole Edmunds Elksnis.
11 sekundite enne lõppu kaotas Pärnu palli ja kuigi Elksnise vise läks mööda, siis vajutas ründelauast viimasel sekundil palli korvi Emmanuel Wembi. Võiduga kindlustas Tartu pääsu karikavõistluste finaalturniirile.
"See on meeskonnale väga oluline võit. Loomulikult pole keegi õnnelik, kui me kaotame. Hooaja eelsete mängude kohta ütlesin küll, et ei maksa suuri järeldusi teha, aga et see hooaja algus on nii konarlikult läinud, siis on tänane vägagi hea võit. Nüüd saame kodusaalis karikat püüdma minna," lisas Kandimaa.
Pingilt sekkununa 25 minutit mänginud Emmanuel Wembi kogus Tartu parimana 15 punkti ja kaheksa lauapalli. Adomas Drungilas lisas 14 punkti ja üheksa lauapalli, Oliver Suurorg tõi samuti 14 punkti. Kasey Hill tõi Pärnu parimana 19 punkti ja andis neli korvisöötu. Mihkel Kirves viskas 12 punkti ja noppis 10 lauapalli. Arturas Valeika arvele jäi 10 punkti.
Karikavõistluste finaalturniir toimub detsembri keskel Tartus ning Tartu Ülikool Maks & Mooritsa poolfinaalvastane on TalTechi meeskond. | Tartu alistas Pärnu Sadama ja tagas koha Superkarika finaalturniiril | https://sport.err.ee/1608383192/tartu-alistas-parnu-sadama-ja-tagas-koha-superkarika-finaalturniiril | Tartu Ülikool Maks & Moorits alistas võõrsil Pärnu Sadama 71:60 ja tagas võiduga koha Superkarika finaalturniiril. |
Praeguse tehnoloogia tase teeb päikese- ja tuuleenergia igal pool kalli(ma)ks ning tuumaenergia on juba pikemat aega kohe saabuv tulevik. Vähemalt põlvkonna jagu või rohkemgi tuleb veel leppida fossiilkütuste ja biomassi kasutamisega, mida teevad elektriks soojusmasinad. Seda võiks siis korraldada mõistlikult.
Igasuguse soojusmasinaga elektritootmisel läheb soojuseks vähemalt Carnot tsükliga määratud osa, mis sõltub paisuva meediumi alg- ja lõpptemperatuuridest, TA/TL. Praktiliselt on see vähemalt pool ehk siis saadav elektrienergia peaks olema vähemalt kaks korda kallim kui selle tekitamiseks kasutatud kütuse hind energiaühiku kohta.
Elektri hinda saab hoida madalamana ning selle tarbimist väiksemana, kui õnnestub ära kasutada ka kütuse soojuslik komponent, näiteks hoonete kütmisel. Kasvava elektrivajaduse ja hoonete isolatsiooni parandamisega (mis omakorda on nõudnud palju elektrit) tekib paratamatult suur soojuskomponendi ülejääk. Veelgi enam, vahetult elektri tootmisel tekkiva soojusega kütmise asendamine elektriga töötavate soojuspumpadega suurendab veelgi soojusenergia ülejääki ja elektri kasutamist.
Paremal juhul kütteks, halvemal juhul läheb lihtsalt õhku ning veel halvemal kolmekordistub ruumi konditsioneerimisel praktiliselt kogu informaatika (internet ja arvutitöö) jaoks vajalik elekter, eriti koormavad on siin krüptokaevandamine ja arvutimängud. Poliitkorrektsed ummisakendega uusehitised muutuvad tondilossideks, kui elektrivarustuses tekivad tõrked.
Ülaltoodud lihtsal valemil on ka teine tähendus. Kui viskame puud pliidi alla, tekib põlemisel palju sooja gaasi, mis paisub ka otse pilvedesse selle asemel, et enne liigutada kolbi või pööritada turbiini ning toota elektrit. Elektrile tehakse ahju all aborti, ta jääb sündimata veerand miljonis Eesti talus ja linna(lähi)majakeses.
Üldistatuna on probleemiks elektri ja soojuse tarbimise füüsiline eraldatus, mis Eesti laiuskraadil võiks ja peaks olema palju vahetumas koosluses. See võiks olla rohepöörde lähim poliitiline eesmärk, soojust ei tohiks teha ilma elektrita ja vastupidi, elektrit ilma soojuse ärakasutamiseta.
Paraku on sobivate 5-10 kW koostootmisjaamade tehnoloogia optimeerimine seni jäänud kõigist rahastamistest välja kui mitte piisavalt akadeemiline ega high-tech.
Ometi annaksid uued materjalid siin päris häid võimalusi näiteks Stirlingi või termoakustiliste soojusmasinatena, et küttekoldest võtta välja kasvõi kümme protsenti elektrina. Hajus-elektritootmise võrgustiku paradigma harmoneerub ka igal tasemel turvalisusega.
Koostootmisjaam on tegelikult iga sisepõlemismootoriga auto, liikumisenergia ongi sisuliselt elekter. Sobivaim personaaltranspordi lahendus oleks meile nn kerghübriid, kus rattaid liigutab ainult elektrimootor, mis haarab tagasi ka pidurdusenergia. Akut toidab täisvõimsusel ehk suurima kasuteguriga töötav väike sisepõlemismootor. Aku maht ei pea olema mitte sadu kilomeetreid ega sadu kilogramme, vaid ainult paari kiirenduse jagu.
Sisepõlemise soojuse kasutavad ära salong ja tuuleklaas, seda võib täiendavalt pruukida ka elektrolüüdi kuumutamiseks akude töö ja kestvuse pikendamisel. Nii avaneb võimalus kasutada näiteks palju odavamal ja ohutumal tehnoloogial põhinevaid floor-ioon patareisid. 10 kg aku ja superkondensaatori moodul ning 10 kW vedelkütusemootor oleks täiesti piisav kombinatsioon.
"Liiklusohutuse peaksid tagama transponderid ja radarid, mitte ballastiks olevad ja kütusekulu lisavad passiivelemendid."
Hakkama saab isegi vähemaga, kui vähendada liikumise frontaalset profiili ning paigutada sõitjad üksteise taha. Liiklusohutuse peaksid tagama transponderid ja radarid, mitte ballastiks olevad ja kütusekulu lisavad passiivelemendid.
Edasine arendus võiks (valikuna) sisaldada ka pedaale sõitjatele. Paarsada inimwatti on juba oluline lisa sellise transpordi energiabilansis, lisaks sõiduki liigutamisele vähendab kondimootor soojustarvet ning muidugi tervishoiuprobleeme. Sõiduki elektri- ja jahutussüsteemi võib klõpsata õhtul eluhoone, hommikul töökoha pistikusse.
Energeetilise jalajälje mõttes on täiselektrilised Teslad ja jaapani sotsiaalautod meile ebasobivamad kui isegi tavalised, 30 protsendilise kasuteguriga diiselautod.
Elektriautode laadimine nõuab kvalitatiivselt täiesti teist elektrivarustuse infrastruktuuri, nende "elekter" on võimsustarviduse tõttu midagi muud kui külmiku või teleka oma. Lisaks veel suurte akude tootmisega seotud ökoloogilised, tehnilised ja geopoliitilised kulud. Sõna otseses mõttes pimedat võsaviha väljendavad robotniidukid, mis elektri abil hävitavad suurtel maa-aladel sellesama elektri sünnitamiseks vajalikku biomassi.
Rohepöörde hakatuseks võiks vältida e-kirjades eelnenud tekstide korduvsaatmist ning värvilisi firmaembleeme ja ohjata internetilehtede digimahtusid. | Ago Samoson: Eesti elekter ei ole Euroopa elekter | https://www.err.ee/1608383186/ago-samoson-eesti-elekter-ei-ole-euroopa-elekter | Elektri saadavus, tarbimiskultuur ja hind sõltuvad, vähemalt peaksid sõltuma geopoliitikast. Paraku oleme lasknud end tõmmata meile sobimatusse kliimatsooni, kus on vaja hulga vähem soojendamist ning rohkem jahutust, kirjutab Ago Samoson. |
Kokk selgitas, et kaheksa päeva jooksul on arutletud sisuliste küsimuste üle ning nüüd asutakse jagama kohti linnavalitsuses. "Selle nädala lõpuks loodame koalitsioonilepingu allkirjastada," sõnas ta.
Koalitsiooniläbirääkimisi peavad Tartus 49-liikmelises volikogus 19 kohta saanud Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid ning Isamaa, kes kumbki said viis kohta.
Kokk ütles, et suurimad küsimused on on seotud südalinna kultuurikeskuse (Süku) ning Suur-Tartu haldusreformiga jätkamisega. Samuti esitavad nad Eesti Raudteele konkreetsed ettepanekud, kuidas Tartu ja Tallinna vahelist rongiliiklust muuta oluliselt kiiremaks.
"Selge on see, et tänase koalitsiooni eesmärk on Süku ehitada," sõnas ta. Seejuures peavad nad oluliseks, et maja sobituks kesklinna selliselt, et looks uut linnaruumi ja annaks lisandväärtust. Selleks korraldatakse rahvusvaheline arhitektuurikonkurss.
Kokk möönis, et praegu on Sükuga tekkinud olukord, kus inimesed räägivad millestki teadmata, millest nad tegelikult räägivad.
"Valimisperiood on andnud hirmudele kõvasti hoogu juurde. Kesklinna pargi toetajad või Süku vastased on tegelikult valimiskampaanias kirjeldanud midagi, mida pole olemas ja läbi selle külvanud inimestes hirmu."
"Mina olen seda meelt, et läbi detailplaneeringu ja ma rõhutan – läbi rahvusvahelise konkursi – tulevad siia arhitektid, kes on mujal riikides linnasüdameid kujundanud ja teavad suurepäraselt, kuidas seda teha."
Kristina Kallas: linnaruum tuleb ümber ehitada
Opositsiooni jäänud Eesti 200 esimees Kristina Kallas leidis, et praegu on oht Tartu ääremaastumiseks. "Kas me jäämegi selliseks armsaks pisikeseks toredaks ülikoolilinnaks?" küsis Kallas ja arvas, et Tartu peaks muutuma Balti- ja Põhjamaades atraktiivseks keskuseks.
"Täna on probleemiks see, et meil ei ole atraktiivseid hea karjääriperspektiiviga erasektoris olevaid töökohti, see on Tartu arengu jaoks võtmeküsimus," sõnas Kallas.
Lisaks tõi Kallas välja, et Tartu võiks näidata eeskuju prügimajanduses: muutuda prügivabaks linnaks ning loobuda prügi põletamisest.
"Kliimaeesmärkide täitmine, rohealade säilitamine, prügimajanduse ümber ehitamine, transpordi ümberehitamine, linnaruumi ümberehitamine," loetles Kallas seisukohti, mille eest nemad opositsioonis soovivad seista.
"Rohealade vähendamine ei ole kindlasti see suund, kuhu Tartu peaks minema," tuli Kallas tagasi Süku teema juurde.
Ta lisas, et Tartus käib vaidlusi teistegi kesklinna rohealade säilitamise ümber: "Arenduste ja rohealade koostoime ei ole viimasel ajal Tartus väga hästi läinud ja inimeste rahulolematus selles osas on väga suur."
Kallas ennustas, et koalitsiooni ei oota ees lihtsad läbirääkimised ning Sükut puudutavates küsimustes on koalitsioonil keeruline jõuda kokkuleppele.
"On teada, et kõikides erakondades on inimesi, kes täpselt samamoodi leiavad, et parki hoonestada ei ole kõige mõistlikum tänapäeval," ütles Kallas. | Tartu linna koalitsioonilepe soovitakse allkirjastada nädala lõpuks | https://www.err.ee/1608383195/tartu-linna-koalitsioonilepe-soovitakse-allkirjastada-nadala-lopuks | Isamaa Tartu piirkonna juht Kaspar Kokk rääkis "Terevisioonis", et kolmapäeva õhtul on plaanis Tartu linnas koalitsiooniläbirääkimised lõpetada ning nädala lõpus ka koalitsioonilepe allkirjastada. |
Milleri surmaga seoses esitati süüdistus veel kahele mehele – Cameron James Pettit ja Ryan Michael Reavis –, kes erinevalt Walterist ei tunnistanud end süüdi. Kohtuistung nende süüdistuste osas on kavandatud toimuma 2022. aasta märtsis.
Prokuröride väitel andis Walter Milleri väidetavale diilerile Cameron James Pettitile fentanüüli sisaldavad Percoceti tabletid, mis põhjustasid Milleri üledoosi. Fentanüül on võimas sünteetiline opioid, mis on 50 korda tugevam kui heroiin.
Maksimaalselt ootab Walterit selle eest enam kui 20-aastane vanglakaristus, lisaks eluaegne tingimisi vangistus ja 1 miljoni dollari suurune trahv. Prokuratuur taotleb 17-aastast vangistust viieaastase tingimisi vangistusega.
USA räppar Mac Miller suri 2018. aasta septembris 26-aastasena narkootikumide üledoosi oma kodus Californias. | Mac Milleri üledoosi põhjustanud uimastidiiler tunnistas end süüdi | https://menu.err.ee/1608383189/mac-milleri-uledoosi-pohjustanud-uimastidiiler-tunnistas-end-suudi | Stephen Andrew Walter, kes on üks süüdistatavaid föderaalses kohtuasjas seoses Mac Milleri surmaga 2018. aastal, tunnistas end viimase üledoosi põhjustanud tablettide müümises süüdi. Teda ähvardab enam kui 20-aastane karistus föderaalvanglas. |
LeBron Jamesita mänginud Los Angeles Lakers vajas lisaaega, et alistada San Antonio Spurs 125:121. Lakersi eest viskas Anthony Davis 35 punkti ja haaras 17 lauapalli ning Russell Westbrook viskas 33 punkti, haaras 10 lauapalli ja andis 8 resultatiivset söötu. Lakers on sel hooajal võitnud kaks ja kaotanud kaks kohtumist.
Utah Jazz alistas Denver Nuggetsi 122:110. Utah parimana viskas prantslane Rudy Gobert 23 punkti. Denveri resultatiivseim oli Nikola Jokic 24 punktiga ning samuti haaras serblane ka 6 lauapalli.
Paraku lõppes Jokici jaoks kohtumine teisel veerandajal, kui Denveri staarmängija vigastas oma põlve. Jokic ei teinud kaasa kohtumise teisel poolajal. Utah on hooaega alustanud kolme järjestikkuse võiduga, Denveril on kirjas kaks võitu ja kaks kaotust.
New York Knicks alistas koduväljakul Philadelphia 76ersi 112:99. Võitjate poolel oli kõige resultatiivsem mängija Kemba Walker 19 punktiga, Philadelphia eest viskas Tobias Harris 23 punkti. Ühtlasi lõpetas New York pika kaotusseeria Philadelphia vastu. Enne möödunud öösel saadud võitu oli New York kaotanud Philadelphiale 15 järjestikkust kohtumist.
Dallas Mavericks võitis hooaja esimese kodumängu. Luka Doncici 26 punkti ja 14 lauapalli aitasid Dallasel alistada Houston Rocketsi meeskonna 116:106.
Tulemused:
Los Angeles Lakers - San Antonio Spurs 125:121
Utah Jazz - Denver Nuggets 122:110
New York Knicks - Philadelphia 76ers 112:99
Dallas Mavericks - Houston Rockets 116:106
Golden State Warriors - Oklahoma City 106:98 | Los Angeles Lakers vajas võiduks lisaaega | https://sport.err.ee/1608383168/los-angeles-lakers-vajas-voiduks-lisaaega | Möödunud öösel teenis hooaja teise võidu Los Angeles Lakers, kes alistas lisaajal 125:121 San Antonio Spursi. |
Mitmed esitusele tulevad palad pole kirjastatud ning on kättesaadavad üksnes Eesti teatri- ja muusikamuuseumi käsikirjade kogus. Miks just need teosed ja heliloojad, sellest räägivad muusikud kohapeal ise.
Marten Altrov alustas klarnetimängu õpinguid Nõmme muusikakoolis, jätkas Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, 2016. aastal lõpetas Eesti muusika- ja teatriakadeemia Hannes Altrovi klarnetiklassi ning praegu õpib Sibeliuse akadeemias.
Marten on võitnud kolmel järjestikusel aastal (2006–2008) I preemia rahvusvahelisel konkursil "Noored Klarnetistid" (Läti, Rujena), 2013. aastal võitis ta Armeenias konkurss-festivalil "Rennessaince" I preemia. Samal aastal saavutas ta III koha telesaates "Klassikatähed".
Pianist Johan Randvere esineb regulaarselt solisti ja kammermuusikuna Eestis ja väljaspool ning on rahvusvaheliste konkursside laureaadina korduvalt astunud üles legendaarsetes saalides nagu New Yorgi Carnegie Hall ja Moskva konservatooriumi suur saal.
Johan on alates aastast 2020 ETV saate "Klassikatähed" saatejuht, tal on oma YouTube'i kanal "Spotlight with Johan Randvere" ning tal on oma värske saade aastast 2020 "Must ja valge klahv" Klassikaraadios. Lisaks on ta ka Eesti Waze'i hääl.
"Avastamata arhiivid" esimene kontsert toimub neljapäeval, 28. oktoobril kell 19. | Kontserdisarja "Avastamata arhiivid" sügishooaja avavad Altrov ja Randvere | https://kultuur.err.ee/1608383150/kontserdisarja-avastamata-arhiivid-sugishooaja-avavad-altrov-ja-randvere | Kontserdisarja "Avastamata arhiivid" sellesügisene esimene kontsert toimub teatri- ja muusikamuuseumi saalis neljapäeval, 28. oktoobril Käsikirjade kogust on inspireerivaid muusikapalu seekord leidnud Marten Altrov (klarnet) ja Johan Randvere (klaver). |
Kell 13 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis. | Otse kell 13: Kiik, terviseamet ja PPA koroonaolukorrast | https://www.err.ee/1608383156/otse-kell-13-kiik-terviseamet-ja-ppa-koroonaolukorrast | Terviseameti hädaolukorra staabi juhi asetäitja Kalle Kitsing, terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Tago Trei annavad kolmapäeval pressikonverentsi, kus teevad ülevaate COVID-19 olukorrast, vaktsineerimise seisust ja kontrollimeetmete täitmise järelevalvest. |
Samal ajal kasvas nõudlus uute autoliisingute ja eluasemelaenude järele. Ligikaudu 750 miljonit eurot väljavõetud rahast oli septembri lõpus aga endiselt pangahoiustel.
Tõenäoliselt tagastati laene peale pankade teistelegi laenuandjatele, hindas keskpank. Septembris paranes varasemate kuudega võrreldes pisut enam ka laenukvaliteet ehk viivises olevate laenude osakaal mõnevõrra vähenes. Seda võib ilmselt vähemalt osaliselt seostada teise pensionisamba rahaga.
Septembris suurenes järsult uute autoliisingute ja eluasemelaenude maht. Teisest pensionisambast saadud raha võimaldas tõenäoliselt varasemast lihtsamalt katta liisingu ja eluasemelaenu omaosalust.
Septembris eraisikutele väljastatud uute autoliisingute maht oli aegade suurim, 37 miljonit eurot, ehk ligikaudu 25 protsenti rohkem kui viimase kolme kuu keskmine. Kuna uute autode turul valitseb suur puudus, siis kasvas põhiliselt kasutatud autode liisimine.
Uute eluasemelaenude maht, 169 miljonit eurot, polnud küll rekordiline, kuid siiski 10–15 protsenti tavapärasest suurem. Kui otsus laen tagasi maksta tehakse tõenäoliselt kiiresti, siis laenunõudlust mõjutab teisest sambast välja võtud raha ilmselt veel ka lähikuudel.
Eraisikute hoiused kasvasid septembris ligikaudu 800 miljoni euro võrra 11 miljardi euroni. Arvestades tavapärast hoiuste lisandumist, võib ligi 750 miljonit sellest seostada teisest sambast võetud rahaga. Hoiuste aastakasv kiirenes 24 protsendini. Koroonakriisi senistes haripunktides eelmise ja selle aasta kevadel, mil ebakindlus oli suur ja piiranguid palju, tarbisid inimesed vähem ja hoiuste kasv ületas märgatavalt kriisieelset taset.
Viimastel kuudel, mil koroonapiiranguid on vähe olnud, on taastunud inimeste tavapärane tarbimine ja hoiused on kasvanud kriisieelsega võrreldaval tasemel. Oktoobris jõustunud uued piirangud võivad aga kasvu taas kiirendada. | Kümnendik välja võetud pensionirahast läks laenude tagasimaksmiseks | https://www.err.ee/1608383144/kumnendik-valja-voetud-pensionirahast-laks-laenude-tagasimaksmiseks | Septembris välja makstud teise pensionisamba rahast ligi kümnendik ehk ligikaudu 100 miljonit eurot kulus Eesti inimestel pankadele laenude tagasi maksmiseks. Enamik neist olid krediitkaardi- ja tarbimislaenud (ligi 80 miljonit eurot), teatas Eesti Pank. |
Carabao Cup ehk Inglismaa liigakarikasarja kaheksandikfinaalis alistas Londoni Arsenal 2:0 Leeds Unitedi ning pääses liigakarikasarja veerandfinaali. Arsenali eest lõid värava Calum Chambers ja Eddie Nketiah.
Londoni Chelsea vajas penalteid, et alistada Southamptoni meeskonna. Kohtumise normaalaeg lõppes 1:1 viigiga. Avapoolaja lõpus skooris Chelsea eest Kai Havertz, ent teise poolaja alguses viigistas kohtumise Southamptoni ründaja Che Adams.
Kumbki meeskond ei suutnud võiduväravat leida ning võitja otsustati penaltite abil. Penaltiseerias eksisid Southamptoni mängijad Theo Walcott ja Will Smallbone ning Chelsea võitis penaltid 4:3 ja edenes järgmisesse ringi.
Teisipäeva õhtu kolmandas karikasarja kohtumises mängisid Sunderland ja Queens Park Rangers normaalajal viiki. Sunderland võitis penaltiseeria 3:1 ning pääses Carabao Cup veerandfinaali.
Tulemused:
Arsenal - Leeds United 2:0
Chelsea - Southampton 1:1 (4:3)
Sunderland - Queens Park Rangers 0:0 (3:1) | Arsenal ja Chelsea jõudsid liigakarikasarja veerandfinaali | https://sport.err.ee/1608383138/arsenal-ja-chelsea-joudsid-liigakarikasarja-veerandfinaali | Londoni Arsenal ja Londoni Chelsea olid võidukad teisipäeval peetud Carabao Cup kaheksandikfinaali kohtumistes. |
"Kontrolli alt väljunud koroonaviiruse levik on seadnud ohtu Eesti inimeste elud ja meditsiinisüsteemi vastupidavuse. Peame tegutsema otsustavalt ning otsima ühiskonnas toetust meetmetele, mis aitavad Eestil praegusest olukorrast väljuda," ütles erakonna esimees Helir-Valdor Seeder.
Esimese meetmena vaktsineerimise edendamiseks näeb Isamaa vaktsineerimiskahjude fondi loomist, et pakkuda kindlustunnet inimestele, kes on vaktsineerimise osas skeptilised.
Viiruse leviku tõkestamiseks peaks Isamaa eestseisuse hinnangul lisaks vaktsineerimata lähikontaktsetele PCR-testi tegema ka vaktsineeritud lähikontaktsed. Testimise alternatiiviks on jääda peresisese nakkuse korral eneseisolatsiooni.
Ühtlasi leiab Isamaa, et koroonaviiruse läbipõdemine ja/või antikehade olemasolu peaks tagama ühe aasta kehtiva koroonapassi (sama kehtivusaeg, mis vaktsineeritutel).
Lisaks toetab Isamaa kontaktide vähendamist ning vastutustundlikku käitumist viiruse leviku piiramiseks. | Isamaa käis välja oma ideed viirusolukorra parandamiseks | https://www.err.ee/1608383105/isamaa-kais-valja-oma-ideed-viirusolukorra-parandamiseks | Isamaa eestseisus kiitis heaks ettepanekud viiruse leviku tõkestamiseks ja vaktsineerimise edendamiseks. |
USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) kutsel kogunenud sõltumatu ekspertkogu otsus tähendab, et tõenäoliselt hiljemalt novembri keskpaigast võivad Pfizeri kaitsesüsti saama hakata 28 miljonit noort ameeriklast.
Eksperdid otsustasid, et vaktsiini kasu kaalub üles selle teadaolevad riskid.
Enne kohtumist avaldas FDA Pfizeri tehtud analüüsi, millest selgus, et kui anda 30 mikrogrammi vaktsiini asemel lastele 10 mikrogrammi vaktsiini, on see 90,7 protsendi ulatuses tõhus sümptomaatilise COVID-19 nakatumise ennetamisel ning mingeid olulisi ohutuse küsimusi pole.
FDA postitas ka ameti enda koostatud dokumendi, milles sisaldus vaktsiini riskide ja kasu analüüs. Ravimiameti teadlaste arvates kaalub vaktsiinist saadav kasu üles selle kõige murettekitavamad kõrvalnähud sellele vanuserühmale, nagu südamelihasepõletik.
"See on mulle võrdlemisi selge, et kasu kaalub üles võimaliku riski, kui ma kuulen lastest, kes pannakse intensiivravi osakonda, kel on pikaajalised järelmõjud pärast nende COVID-i (nakkust), ning lapsed surevad," ütles Amanda Cohn Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskusest (CDC).
"Kunagi pole küsimus selles, kas sa tead kõike, küsimus on selles, kas sa tead piisavalt," ütles lastearst Paul Offit. Kui anda lastele väiksem doos 10 mikrogrammi 30 mikrogrammi asemel, mida antakse täiskasvanutele, siis südamelihasepõletiku risk on tõenäoliselt väga madal, ütles arst.
Mitmed eksperdid ütlesid aga oma otsuses, et nad ei toeta ulatuslikku vaktsiininõuet koolides ning et kaitsesüst peaks jääma perekondade isiklikuks otsuseks.
Ametlikel andmetel on USA-s pandeemia algusest saadik COVID-19 tagajärjel surnud enam kui 730 000 inimesest viie- kuni 11-aastaseid lapsi üle saja, kuid nakatunud on miljoneid ning haiglaravile viidud tuhandeid. Lisaks on enam kui 5000 lapsel tuvastatud COVID-19 tüsistusena multisüsteemne põletikuline sündroom (MIS-C), mille tulemusel on surnud 46 last. | USA eksperdid kiitsid heaks nooremate laste vaktsineerimise Pfizeriga | https://www.err.ee/1608383084/usa-eksperdid-kiitsid-heaks-nooremate-laste-vaktsineerimise-pfizeriga | USA valitsuse ekspertkogu kiitis teisipäeval heaks Pfizeri COVID-19 vaktsiini manustamise 5-11-aastastele lastele. |
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva küsitluse viimastel andmetel toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 24,7 protsenti, Reformierakonda 23,6 protsenti ja Keskerakonda 19,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,5 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,1 protsendiga ning Isamaa 7,9 protsendiga. Viimastel kuudel oma positsiooni parandanud Isamaa toetus on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta augustist ning see on praktiliselt võrdsustunud SDE-ga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,2 protsenti ja opositsioonierakondi 40,7 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole praeguse valitsuse ametisoleku ajal veel nii madal olnud.
Tartu Ülikooli teaduri Martin Mölderi sõnul puuduvad suuremad ja tähelepanuväärsemad muutused erakondade toetuses sellel nädalal ehk EKRE säilitab kerget edumaad Reformierakonna ees ning vähemalt praegu on näha, et mõlema erakonna toetus on stabiliseerunud oma praegusel tasemel.
"Kuigi Keskerakond viimase nädalaga oma toetust ei kasvatanud, siis üldjoontes ei ole näha ka suuremaid kõrvalekaldeid nende viimase aja kergest kasvutrendist. Keskerakond on oma positsiooni parandanud mitte-eestlastest valijate seas, samas kui eestlaste hulgas on nende toetus jätkuvalt languses. Eesti 200 nelja nädala koondkeskmine püsib samas piirkonnas, kus ta on viimased neli kuud olnud, kuigi nende viimase nädala tulemus näitab, et valimised võisid nende toetusele mõjuda hästi," rääkis Mölder.
Seda ei saa aga Mölderi sõnul öelda sotsiaaldemokraatide kohta - pettumust valmistav tulemus kohalikel valimistel peegeldub ka nende riigikogu valimiste reitingus, mis on nüüd teist nädalat järjest langenud. Isamaa kasvutrend aga püsib ning nende toetus sotsiaaldemokraatidega on võrdsustunud.
Praeguseks on Isamaa toetus alates kevadest olnud selges kasvutrendis. Viimati oli Isamaa toetus nii kõrge 2019. aasta suve lõpus. Eriti suure tõusu on Isamaa teinud viimastel nädalatel naissoost valijate hulgas. Kui tavaliselt on nende toetus olnud suurem just meessoost valijate hulgas, siis praegu on see naiste seas isegi natuke kõrgem, lisas Mölder. | Erakondade reitingud: Isamaa on kinni püüdmas sotsiaaldemokraate | https://www.err.ee/1608383075/erakondade-reitingud-isamaa-on-kinni-puudmas-sotsiaaldemokraate | Kui erakondade reitingutabeli tipp püsib muutumatuna ehk juhib Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, teisel kohal on Reformierakond ja kolmas Keskerakond, siis põnevamaks läheb nende järel, kus Isamaa on järele jõudmas sotsiaaldemokraatidele. |
Walesi naiskonna rekordpublikut tähistava 5455 inimese ees mänginud Eesti jäi Cardiffis kaotusseisu 27. minutil, kui värava lõi Angharad James.
Avapoolajal rohkem väravaid ei löödud, aga Wales jätkas vaheajalt naastes tugevalt ning Helen Wardi ja Natasha Hardingi väravad tegid 54. minutiks seisuks 3:0. Lisaminutitel vormistas lõppskoori kapten Sophie Ingle.
Kodunaiskonna võit oleks võinud olla veelgi suureskoorilisem, sest Wales hoidis palli 80 protsenti mänguajast ning saatis Eesti värava suunas teele 32 pealelööki, ent Eesti puurivaht Karina Kork tegi postide vahel suurepärast tööd. Kaotusnumbrite "väärikana hoidmise eest" nimetati Kork mängu üle kandnud BBC poolt ka kohtumise parimaks.
Eesti on I-alagrupis kaotanud kõik neli mängu väravate vahega 0:20. Kümme punkti teeninud Wales hoiab täiseduga jätkava Prantsusmaa järel teist kohta, teisipäeval alistasid prantslannad 5:0 Kasahstani. | Kork tegi võimsa partii, aga Eesti kaotas rekordpubliku ees Walesile | https://sport.err.ee/1608382961/kork-tegi-voimsa-partii-aga-eesti-kaotas-rekordpubliku-ees-walesile | Eesti naiste jalgpallikoondis jätkas teisipäeva õhtul MM-valiksarja Cardiffis, kus jäädi Walesi naiskonnale alla 0:4. |
VAATA UUESTI | Levadia - Transi kohtumine täispikkuses | https://sport.err.ee/608792/vaata-uuesti-levadia-transi-kohtumine-taispikkuses | Jalgpalli Premium liiga 20. vooru telekohtumises olid vastamisi Tallinna Levadia ja Narva Trans. | |
Teised kolmanda vooru kohtumised olid ühepoolsed. Belgia alistas Hispaania ning Slovakkia Valgevene 3:0. Homme lähevad vastamisi Valgevene - Hispaania (Eesti aja järgi kell 16.00), Slovakkia - Eesti (kell 18.30) ja Belgia - Saksamaa (kell 21.10).
Kolme vooru järel on Belgial täisedu üheksa, Eestil seitse, Saksamaal viis, Slovakkial ja Hispaanial kolm ning Valgevenel null punkti.
Enne mängu:
Ajaloolist MM-finaalturniiri pileti jahtimist alustas Eesti koondis veidi rabeda 3:1 (25:20, 25:22, 21:25, 25:23) võiduga Valgevene üle. Eile oldi juba kindlamalt üle Hispaaniast. Kohtumine lõppes numbritega 3:0 (25:22, 25:20, 25:19).
Rahvusmeeskonna peatreeneri Gheorghe Crețu sõnul tuleb tänast mängu alustada sama hästi, kui eilne lõpetati. "Peame mängima targalt, hea suhtumisega, austades vastast, ja võitlema iga palli nimel. Ülimalt oluline on suurt tähelepanu pöörata detailidele. Kui seda kõike suudame, saab vastastel olema meiega raske," sõnas rahvusmeeskonna peatreener.
Kuigi Saksamaa alustas turniiri 1:3 kaotusega Hispaaniale, on tegemist väga raske vastasega. Võistkonda kuulub mängijaid, kes võitsid neli aastat tagasi maailmameistrivõistlustelt pronksmedali. Teiste seas on koondises näiteks toonase turniiri parim sidemängija Lukas Kampa ja temporündaja Marcus Böhme, kes mängis lõppenud klubihooajal Crețu käe all ja koos Robert Tähe ja Keith Pupartiga Lubini Cuprumis. "Saksamaa on väga võimas võistkond. Nad löövad kõrgelt ja jõuliselt ning on agressiivse blokimänguga," iseloomustas vastast Eesti koondise peatreener.
Järgmise aasta septembris Bulgaarias ja Itaalias toimuvale finaalturniirile pääseb vaid kuue koondise osalusel toimuva turniiri võitja. Kahe vooru järel hoiab liidrikohta Belgia, kel on meiega võrreldes parem geimide suhe. Üks võit on Saksamaal ja Hispaanial, võiduarve on enne tänast omavahelist matši avamata Slovakkial ja Valgevenel.
Tänase mänguga täieneb ühtlasi koondises vähemalt sada kohtumist pidanud pallurite klubi. Nimelt saab sidemängija Andres Toobalist neljateistkümnes mängija, kes jõuab koondise särgis kolmekohalise saldoni. | Võrkpallikoondis kaotas Saksamaale, kuid teenis ühe punkti | https://sport.err.ee/608673/vorkpallikoondis-kaotas-saksamaale-kuid-teenis-uhe-punkti | Belgias Kortrijkis toimuval 2018. aasta võrkpalli MM-i valikturniiril kaotas Eesti koondis kolmandas voorus Saksamaale 2:3 (21:25, 22:25, 25:21, 25:23, 11:15). |
Prokuratuuri andmetel leidsid viimased surmajuhtumid aset meeleavaldustel pealinnas Caracases, Valencias ja riigi põhjaosas asuvas Zulia osariigis.
Kõige noorem ohvritest oli 15-aastane ja kõige vanem 34-aastane.
Venezuela on nii poliitilises kui majanduskriisis. Meeleavaldajad on vastu ka president Nicolás Maduro plaanile koostada uus põhiseadus.
Neljapäevane tööseisak mõjutas pealinna Caracast ja teisi piirkondi, muuhulgas riigi suuruselt teist linna Maracaibot, tuues kaasa firmade tegevuse peatamise, ühistranspordi seiskumise ja hüljatud tänavapildi.
Caracases muutus üldstreik vägivaldseks ning märulipolitseinikud ja sõdurid tulistasid protestijaid pisargaasi ja linnuhaavlitega. Meeleavaldajad blokeerisid mõnel pool Caracases tänavaid.
Streigipäeval nõudis vägivald kaks inimelu. Caracase äärelinnas sai meeleavaldusel surma 24-aastane mees. Veel kolm inimest sai vigastada. Prokuratuuri kinnitusel on alustatud uurimist Los Tequesi linnajaos aset leidnud vägivaldsete sündmuste osas.
Valencia linnas asuvas La Isbaelica linnajaos sai samal ajal surma 23-aastane mees ja veel kuus inimest vigastada.
Caracases ja veel neljas osariigis vahistati streigipäeval umbes 370 protestijat, teatas vabaühendus Foro Penal.
Vastasleerid suhtuvad üldstreigi tulemustesse erinevalt
Pealinna valitsusmeelseid linnaosi streik ei mõjutanud ning president Nicolás Maduro tõttas seda võiduna enda nimele kirjutama. Tähtsad majandussektorid jäid streigist "100 protsenti puutumata", kuulutas riigipea.
Opositsiooniliidrid seevastu kuulutasid 85-protsendist osalust streigis. "Rahvas andis mõista, et ei lase end põlvili suruda," ütles opositsioonijuht Henrique Capriles.
Venezuelat räsivad mitmendat aastat majanduskriis ja poliitiline vastasseis, mis on süvenenud alates aprillist, kui opositsioon hakkas korraldama igapäevaseid valitsusvastaseid meeleavaldusi.
Maduro on suure siseriikliku ja rahvusvahelise surve all kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Opositsioon, kelle kontrolli all on alates 2016. aasta jaanuarist parlament, süüdistab Madurot võimu külge klammerdumises keset riiki laastavat majanduskriisi, mis on kaasa toonud toidu- ja raviminappuse.
Maduro on rahva hulgas äärmiselt ebapopulaarne, tema valitsemist kritiseerib küsitluste põhjal 80 protsenti elanikkonnast, kuid presidendi taga on osa vaestest elanikest ja mis kõige tähtsam - sõjavägi.
Maduro plaanib korraldada 30. juulil valimised kodanikest koosneva põhiseadusliku assamblee moodustamiseks, mis hakkaks koostama riigile uut põhiseadust. Opositsioon püüab meeleavaldustega presidendi plaani takistada.
Venezuela ÜRO esinduse diplomaat pani ameti maha
Venezuela diplomaat Isaías Medina lahkus ametist, protestides president Nicolás Maduro valitsuse toime pandud riikliku terrorismi, põhiseadusrikkumiste ja tsiviilisikute tagakiusamise vastu.
Venezuela esinduses ÜRO juures suursaadiku nõunikuna töötanud töötanud Medina kutsus usutluses uudisteagentuurile AP Madurot ametist lahkuma. "Lahku ametist, et tööd saaks alustada uus valitsus."
Diplomaat nimetas Venezuelat "läbikukkunud riigiks" ning selle valitsust "tagaotsitavaks valitsuseks ja täielikuks diktatuuriks". Medina sõnul ei ole Madurol õigust "presidendiametis töötada".
Juristi ja keskkonnaaktivistina töötanud Medina on enda sõnul diplomaadina tegutsenud kaks aastat ja neli kuud, tegeledes ÜRO-s õigus- ja keskkonnaküsimustega.
Venezuelat räsivad mitmendat aastat majanduskriis ja poliitiline vastasseis, mis on süvenenud alates aprillist, kui opositsioon hakkas korraldama igapäevaseid valitsusvastaseid meeleavaldusi. | Venezuela vägivaldsete protestide ohvrite arv on tõusnud 103-ni | https://www.err.ee/608734/venezuela-vagivaldsete-protestide-ohvrite-arv-on-tousnud-103-ni | Venezuela valitsusvastaste vägivaldsete protestide ohvrite arv tõusis reedel 103-ni, kui ööpäevaga sai surma veel viis inimest, teatas prokuratuur. |
Teise koha sai ameeriklane Isiah Young 9,98-ga, kolmas oli Lõuna-Aafrika Vabariigi atleet Akani Simbine 10,02-ga.
Monaco Teemantliiga etapp oli Jamaica sprindiässa jaoks viimaseks jõuprooviks enne augustis Londonis toimuvaid maailmameistrivõistluseid, kus mees kavatseb kaasa teha 100 ning 4x100 meetri jooksus. | Bolt alistas sel aastal esimest korda kümne sekundi piiri | https://sport.err.ee/608791/bolt-alistas-sel-aastal-esimest-korda-kumne-sekundi-piiri | 100 meetri maailmarekordiomanik Usain Bolt alistas tänavu esimest korda kümne sekundi piiri, kui võitis Teemantliiga etapil Monacos 9,95 sekundiga. |
Punase Poolkuu teatel sai reedel 390 palestiinlast kannatada kokkupõrgetes Iisraeli sõdurite ja julgeolekutöötajatega, mille põhjuseks oli metallidetektorite ülesseadmine Jeruusalemma Al-Aqsa mošeekompleksis ehk Templimäel.
Iisraeli politsei teatas ühtlasi, et keelab alla 50-aastastel meestel selle nädala reedesteks palvusteks Jeruusalemma vanalinna siseneda.
Sellele eelnes vägivaldne vahejuhtum eelmisel reedel, mil kolm kolm relvastatud araablast avasid Jeruusalemma vanalinnas tule Iisraeli politseinike pihta, tappes neist kaks, ja põgenesid seejärel Haram al-Sharifi mäele, kus julgeolekujõud nad maha lasid.
Abbas kinnitas, et normaalseid suhteid ei taastata enne, kui Iisrael kõrvaldab kõik rakendatud meetmed. | Palestiina president teatas kontaktide külmutamisest Iisraeliga | https://www.err.ee/608790/palestiina-president-teatas-kontaktide-kulmutamisest-iisraeliga | Palestiina president Mahmuod Abbas ütles reedel, et külmutab kontaktid Iisraeliga pärast Jeruusalemmas rakendatud lisaturvameetmeid. |
Levadia jääb nüüd liidrist Tallinna Florast vaid ühe punktiga maha, kuid suurel rivaalil on varuks matš Tartu Tammeka vastu. "Hooaeg on alles poole peal ja me ei jälgi seda vahet," ütles Hunt pärast tänast Tallinnas peetud kohtumist ETV spordisaatele. "Viimasel ringil peame punktiseisule rohkem tähelepanu pöörama."
Hundi meelest ei pea matemaatika abil ennast üles keerama. "Praegu pole mõtet pingeid peale panna," tunnistas Hunt. "Aga meil pole üldse eksimisruumi. Peame võtma kõik, mis võtta annab." | Levadia ründaja: meil pole üldse eksimisruumi | https://sport.err.ee/608788/levadia-rundaja-meil-pole-uldse-eksimisruumi | Tänase jalgpalli Premium liiga 20. vooru Tallinna Levadia ja Narva Transi vahelise telemängu parimaks valiti pealinlaste ründaja Rimo Hunt, kes aitas oma koduklubi 2:0 võidule. |
Levadia asus kohtumist Aime Marcelin Gando Biala 57. minuti tabamusest juhtima, mullusele hõbedale kindlustas kaheväravalise võidu Jevgeni Kobzar 79. minutil.
Levadia on kogunud 48 punkti ning jääb liidrikohal olevast Florast maha ühe silmaga, kuid pealinna rivaalil on varuks homne võõrsil kohtumine Tartu Tammeka vastu. Trans hoiab 19 mängust teenitud 25 silmaga viiendat positsiooni. | Levadia jõudis telemängus saadud võiduga Transi üle Flora kandadele | https://sport.err.ee/608785/levadia-joudis-telemangus-saadud-voiduga-transi-ule-flora-kandadele | Jalgpalli Premium liiga 20. vooru telemängus alistas Tallinna Levadia kodus Narva Transi 2:0 ning on nüüd liidrist Tallinna Florast ühe punkti kaugusel. |
Kontaveit murdis kohe vastase servigeimi ning sa sellega hakkama seisul 4:2. Sett kuulus eestlannale lõpuks 6:2. Teises setis toimusid otsustavad momendid 2:2 viigiseisul. Kõigepealt võitis Kontaveit Witthöfti servigeimi, kuid sakslanna suutis jalule seada viigi. Järgmine geim läks aga eestlannale, kes võitis seti 6:4 ning 1:06 toimunud matši 2-0.
Poolfinaalis läheb Kontaveit vastamisi Tšehhi esindaja Tereza Martincovaga (WTA 140.), kes oli 3:6, 6:1, 7:5 üle sakslannast Antonina Lottnerist (WTA 157.). | Mängu kaua ootama pidanud Kontaveit marssis kindlalt poolfinaali | https://sport.err.ee/608780/mangu-kaua-ootama-pidanud-kontaveit-marssis-kindlalt-poolfinaali | Gdstaadis toimuval naiste WTA tenniseturniiril alistas Anett Kontaveit (WTA 32.) veerandfinaalis sakslanna Carina Witthöfti (WTA 66.) 6:2, 6:4. Matš algas vihma tõttu mitu tundi planeeritust hiljem. |
FCI Tallinna väravad turniiritabeli viimase vastu lõid Artur Rättel 26. ja 29., Kirill Nesterov 38., Pavel Dõmov 43., Sergei Tumasjan 56., Aleksandr Kulinitš 77. ning Jevgeni Harin 90.+1. minutil. Viimasel kohal oleva Vapruse tabamuse eest hoolitses Ander Paabut 51. minutil.
FCI Tallinn on turniiritabelis 36 punktiga neljandal kohal, kaheksa silma kogunud Vaprus hoiab viimast ehk kümnendat positsiooni. | Valitsev Eesti jalgpallimeister lõi autsaiderile seitse väravat | https://sport.err.ee/608779/valitsev-eesti-jalgpallimeister-loi-autsaiderile-seitse-varavat | Valitsev Eesti jalgpallimeister FCI Tallinn alistas Premium liiga 20. voorus kodus Pärnu Vapruse 7:1. |
Slovakkia oli päeva avamängus samuti 3:0 üle Valgevenest ning kolmanda vooru lõpetavad Saksamaa ja Eesti. Kohtumine algab Eesti aja järgi kell 21.00.
Enne seda mängu juhib turniiritabelit Belgia üheksa punktiga. Samuti täiseduga jätkaval Eestil on kuus, Saksamaal, Slovakkial ja Hispaanial kolm ning Valgevenel null punkti. | Belgia klaaris Hispaaniaga kiirelt arved | https://sport.err.ee/608778/belgia-klaaris-hispaaniaga-kiirelt-arved | Kortrijkis toimuval võrkpalli MM-valikturniiril said võõrustajad belglased 3:0 (27:25, 25:20, 25:16) jagu Hispaaniast. |
"Soome ralli on aasta tippsündmus," ütles prantslane oma tööandja M-Spordi pressiteenistuse vahendusel. "Soomlased oskavad rallisid hästi korraldada ja sealsed kruusateed on kui autoralli rätsepaülikond."
Tänu suurtele kiirustele on Soomes vahed üldiselt väikesed. "Tuleb teha veatu esitus ning leida seadistus, mis laseb enesekindlalt sõita," tõdes neljakordne maailmameister. "Soomes tuleb võidelda iga sekundikümnendiku eest." | Ogier: Soomes tuleb võidelda iga sekundikümnendiku eest | https://sport.err.ee/608777/ogier-soomes-tuleb-voidelda-iga-sekundikumnendiku-eest | Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Soomes, kuhu liidrina läheb vastu Fordi piloot Sebastien Ogier. |
TJA otsus tähendab seda, et alates augustist ei pea Kanal 2 programmi edastama tasuta õhu kaudu, vaid programmi nägemiseks tuleb klientidel liituda mõne tasulise teenusega.
Eesti Meedia esitas TJA-le taotluse tingimusjuurdepääsuga tegevusloa saamiseks 28. juunil, tegevusluba antakse vastavalt seadusele välja viieks aastaks.
AS-i Eesti Meedia otsus lahkuda Kanal 2 programmiga 1. augustil vabalevist puudutab vaid tasuta õhu kaudu telepilti vastu võtvaid kliente, operaatorfirmade tasuliste klientide jaoks midagi ei muutu.
Eesti Meedia sisu- ja programmidirektor Hanno Tomberg on varem öelnud, et kõigil, kellel on praegu võimalik Kanal 2 programmi näha, näevad seda ka edaspidi, kui on valinud endale sobiva operaatorfirma. "Oleme kõikide operaatorite põhipaketis jätkuvalt kättesaadavad ja suudame ka tulevikus pakkuda paremat kvaliteeti HD pildi näol, mis jõuab täna vaid tasuliste klientideni," ütles Tomberg.
Juba varem on vabalevist lahkunud Eesti Meedia telekanal Kanal 11.
Erinevatel andmetel vaatab vaid tasuta õhu kaudu levivat telepilti 10-12 protsenti Eesti televaatajatest. Valdav osa Eesti elanikkonnast, ligi 90 protsenti ostavad teenust mõne suurema operaatorfirma Telia, Starmani, STV või Viasati käest ja neid eesootav muudatus ei puuduta. | Eesti Meedia sai loa Kanal 2 vabalevist lahkumiseks | https://www.err.ee/608775/eesti-meedia-sai-loa-kanal-2-vabalevist-lahkumiseks | Reedel andis Tehnilise järelevalve amet (TJA) AS-ile Eesti Meedia loa Kanal 2 lahkumiseks vabalevist alates 1. augustist. |
Norralasele järgnesid sakslane Nikias Arndt (Sunweb) viie ning belglane Jens Keukeleire (Orica-Scott) 17 sekundi suuruse kaotusega.
Velotuuri liidrisärk jäi briti Chris Froome'i (Sky) selga, kes edestab prantslast Romain Bardet'd (AG2R La Mondiale) 23 ja Kolumbia ratturit Rigoberto Uraini (Cannondale-Drapac) 29 sekundiga. | Prantsusmaa velotuuril läks etapivõit Norrasse, üldliidrina jätkab Froome | https://sport.err.ee/608770/prantsusmaa-velotuuril-laks-etapivoit-norrasse-uldliidrina-jatkab-froome | Prantsusmaa velotuuri 222,5 km pikkuse 19. etapi Embrunist Salon-de-Provence'i võitis ajaga 5:06.09 Edvald Boasson Hagen (Dimension Data). |
USA võistkond on tänavu kogunud poole aastaga sama palju punkte kui mullu kokku, hoides 29 silmaga kümne tiimi seas seitsmendat positsiooni.
"Ma ennustan, et kogume hooaja teisel poolel veel vähemalt 29 punkti," ütles meeskonna juht Gene Haas. "Järgmisel aastal kavatseme sammu edasi astuda, sest ei toimu suuri tehnilisi muudatusi ning meil jäävad ka sõitjad samaks." | Haas jätkab tuleval hooajal Grosjeani ja Magnusseniga | https://sport.err.ee/608762/haas-jatkab-tuleval-hooajal-grosjeani-ja-magnusseniga | Haasi vormel-1 meeskond teatas, et tiimi põhisõitjatena jätkavad ka tuleval hooajal Sebastien Grosjean ja Kevin Magnussen. |
Eestlanna isiklik tippmark on 53.09, kullavõiduks oleks täna tulnud visata 55.10 ning medaliks oleks piisanud 52.94-st.
110 meetri tõkkejooksus pääses finaali Johannes Treiel, kelle aeg 13,92 sekundit oli poolfinaalide paremuselt viies tulemus.
Noormeeste 400 meetri poolfinaaljooksus läbis Tony Nõu staadioniringi Eesti omaealiste rekordit tähistava 46,94-ga ning jõudis kokkuvõttes kuuenda ajaga finaali. | Liiv sai juunioride EM-il 6. koha, Nõu parandas taas rekordit | https://sport.err.ee/608759/liiv-sai-juunioride-em-il-6-koha-nou-parandas-taas-rekordit | Itaalias Grossetos toimuvatel kuni 20-aastaste kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel sai Marcella Liiv neidude odaviskes 50.33-ga kuuenda koha. |
Täna peetakse Kortrijkis veel kaks kohtumist, kus Eesti aja järgi kell 18.30 läksid vastamisi Hispaania ja Belgia ning kell 21.00 võtab Eesti mõõtu Saksamaalt.
Hetkel on Belgial ja Eestil turniiritabelis kuus, Saksamaal, Hispaanial ja Slovakkial kolm ning Valgevenel null punkti. Slovakkia ja Valgevene on pidanud kolm, ülejäänud nelik kaks kohtumist. | Slovakkia avas MM-valikturniiril võiduarve | https://sport.err.ee/608750/slovakkia-avas-mm-valikturniiril-voiduarve | Belgias toimuval 2018. aasta võrkpalli MM-valiksarja Euroopa tsooni otsustaval turniiril avas võiduarve Slovakkia, kes alistas kolmanda vooru esimeses matšis Valgevene 3:0 (25:21, 26:24, 25:21). |
Kaks minutit vähem kui kaks tundi kestnud matšis püsis avasett tasakaalus seisuni 2:2, kuid järgmised neli geimi kuulusid belglasele. Teises setis murdis Zopp vastase pallingu esimeses ja üheksandas geimis. Kolmandas setis nähti ühte servimurret, mille tegi eestlane 3:2 eduseisul.
Poolfinaalis kohtub Zopp sakslase Dominik Böhleriga (ATP 810.), kes sai veerandfinaalis 4:6, 6:4, 6:1 jagu hispaanlasest Enrique Lopez-Perezist (ATP 271.). | Zopp pääses Saksamaal poolfinaali | https://sport.err.ee/608748/zopp-paases-saksamaal-poolfinaali | Kasselis toimuval 25 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril sai Jürgen Zopp (ATP 480.) veerandfinaalis 2:6, 6:3, 6:3 jagu belglasest Christopher Heymanist (ATP 466.). |
Tänavune juulikuu on toonud meie muusikutele ülesastumisi ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise alguse puhul. Mitmed esinemised saavad teoks koostöös Eesti Kontserdiga.
Juulikuu kahel esimesel päeval andis kaks kontserti Austrias ansambel U:, need leidsid aset festivalil „Musik Theater Tage Wien“ ja toimusid teatris Wien X. Eesti muusikast olid neil kavas Tatjana Kozlova-Johannese „Horisontaalid“ ning Märt-Matis Lille „Mu nuttev hääl on sügistuul“.
Kristjan Järvi dirigeeris 1. juulil Saksamaal Elmau lossis sealse muusikategevuse 100. aastapäeva festivalil Sven Helbigi aina suuremat populaarsust võitvat teost „I Eat the Sun and Drink the Rain“ helilooja kaastegevusel. Eelmise aasta maikuul tutvustasid nad seda koos esmakordselt Berliinis. ERSO järgmise hooaja abonemendis „Tulevikumuusika“ kuuleb Helbigi teost Kristjan Järvi juhatusel ka Tallinnas 2018. aasta maikuus.
Varssavi kuningalossi vabaõhulaval, festivalil „Ogrody Muzyczne“ on aukülalisteks esmakordselt Eesti muusikud, kandes kolmes kavas (3., 10. ja 24. juulil) ette teoseid üheksalt meie heliloojalt. Publiku ette tulevad Eesti Klaveriorkester, ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel ning Vox Clamantis koos instrumentaalansambliga Jaan-Eik Tulve käe all.
Trio Cantores Vagantes astus 5. juulil üles rahvusvahelisel keskaja ja renessanssmuusika konverentsil Praha dominikaani kloostris Tšehhis.
Rahvusvaheliste festivalide rida, kus selle aasta juulis ansambel Trad.Attack! üles astus ja veel astub, on rohkem kui muljetavaldav. Ajavahemikus 6.-29. juulini esinevad nad oma uue plaadi „Kullakarva“ esitlusreisil kaheksas riigis: 6. VII Marokos Agadiris Timitari festivalil, 8. VII Venemaal Šušenskojes festivalil „Mir Sibiri“. Alates 11. VII afišeeritakse reisi Kullakarva/Shimmer Gold Tour & All Europe Round Tour: 11. ja 12. VII Soomes Kaustinen Folk Music Festivalil, 14. VII Lätis Salacgrivas festivalil Positivus, 15.VII tuli MeYouZik Festival Luksemburgis, 21. ja 22. VII Poolas Gdynias Globaltica World Festival, 23. ja 24. VII Itaalias Asiago festival Hoga Zeit ja Arzignano Patchwork Festival. 28. juulil esinetakse festivalil WOMAD – kontsert UK-s Malmesbury Charlton Parkis koostöös BBC Radio 3-ga Charlie Gilletti laval. Poolteist tundi varem on teisel laval Ecotricity Stage oma tunnise kavaga Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv.
Vioolamängija Andres Kaljuste esines soome muusikute keelpilliseksteti koosseisus Helsingi Kammermuusika festivali kahel kontserdil 6.-7. juulil Vanas kirikus ja Balderi saalis (kavas Arnold Schönberg ja George Onslow) ning 27. juulil tuleb ta veel teises koosseisus lavale Cruselli nädalal Uusikaupunkis (kavas Tšaikovski).
Mirjam Tally teos „Soe elu jäämäe jalamil“ oli ettekandel Fääri saarte muusikafestivalil „Summartónar“, kontserdid 7. juulil Suđuroy saarel ning 10. juulil Tórshavnis ja Runavíkis. Esitasid Jože Kotar klarnetil ja Luca Ferrini klaveril.
Paavo Järvi dirigeeris oma kauaaegset orkestrit Deutsche Kammerphilharmonie Bremen 9. juulil Saksamaal Bad Kissingeni Regentenbausis 32. festivalil Kissinger Sommer. Sama orkestrit juhatas ta ka Kissingeri suvefestivali avakontserdil 16. juunil. 9. juuli kavas oli Felix Mendelssohn Bartholdy kogu muusika Shakespeare'i näidendile „Suveöö unenägu“. Sellist kava on aegu tagasi dirigeerinud ka Neeme Järvi. Nüüdseks saabus Paavo kutsel selleks ettekandeks Bad Kisssingeni ka lastekoor Ellerhein Tallinnast.
Maarja Nuut esines ja esineb juulis kuuel maal, kontserdid enamjaolt festivalidel: 9. juulil Saksamaal Schwerinis (Mecklenburg Vorpommerni festival), 15. juulil Itaalias Milano Teatro dell'Arte triennaalil, 18. juulil Avignoni festivalil, 24. juulil pidustustel Pirineos Sur Hispaanias Huescas, 28. ja 29. juulil väga mainekal WOMADil (World of Music, Arts and Dance) UK-s Malmesbury Charlton Parkis koos Hendrik Kaljujärvega ja Soomes Raahe Jazzil (Raahen Rantajazzit) Ruiskuhuones.
Popkvartett Curly Strings annab kontserte Kanadas. Vancouver Islandi festivalil oli neil neli kontserti, 15. ja 16. juulil Courtenays ning Pictou's The Coste Theatre'is.
Noorte segakoor Vox Populi laulis Itaalias ja lõpetas oma esinemise Sitsiilias Milazzos festivalil ja koorikonkursil InCanto Mediterraneo 15. juulil kulddiplomi ja koguarvestuses teise kohaga, saades ka eriauhinnad Sitsiilia helilooja teose parima esitajana ning parima koreograafia eest. Koori kavas oli ka eesti heliloojate Veljo Tormise, Arvo Pärdi ja Cyrillus Kreegi teoseid. Vox Populi kunstiline juht on Janne Fridolin.
USAs Bostoni naabruses toimuval 49. Newporti kammermuusikafestivalil Rhode Islandil esines 16. juulil viiuldaja Kirsti Kuusk, mängides Bachi Sonaati E-duur BWV 1016, koos vioolamängija Jean-Paul Kressi ning pianist Suzanna Larameega Mozarti „Sinfonia Concertante't“ ning osaledes Schumanni Klaverikvinteti Es-duur esitusel. Kontserdipaigaks oli The Breakers. Samal festivalil tuleb 22. juulil kavas „Nordic Notes“ ettekandele Erkki-Sven Tüüri oopus „Prints“ flöödile ja harfile, esitajaiks Göran Marcusson ja Coline-Marie Orliac.
Saksamaal Rhein Vokal Festivalil on mitu Eesti märki: 20. juulil juhatas Risto Joost festivali avakontserdil Mozarti „Requiemi“ ettekannet (kavas vaid fragment „Requiemist“, veel O. Messiaeni / C. Gottwaldi ning Georg Friedrich Haasi Mozarti „Requiemi“ puudutavad teosed) Koblenzi St. Kastori kirikus, ettekandjaiks SWR sümfooniaorkester ja koor (live video SWR 2 programmis ). 22. juulil St. Blasieni toomkirikus laulab kammerkoor Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel, kavas Heinrich Schützist Max Regerini on ettekandel ka Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi, Urmas Sisaski ja Pärt Uusbergi muusikat, 23. juulil Maria Laachi kloostrikirikus (kontsert on välja müüdud), kava nimega „Der Klang Estlands“. Mõlemal kontserdil on esitamisel Erkki-Sven Tüüri „Missa brevis“ ja Tõnu Kõrvitsa „Linnuteelaev“.
EBU 38. folkfestivalil esindab Eestit duo Puuluup (Ramo Teder, Marko Veisson, hiiu kandled, laul), kes astusid üles 20. juulil Tšehhimaal Český Krumlovi Arenal, esinejaid tuli sinna 19 maalt.
Riia Arenal 22. juulil toimuval Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) esmakordsel koorikonkursil „Eurovision Choir of the Year“ esindab Eestit ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Nende võistlusprogramm koosneb ülenisti Veljo Tormise muusikast. Kutsutud on koore üheksast riigist. Samal ajal (16.-23. VII) korraldatakse Riias järjekorras kolmas Euroopa kooriolümpia (European Choir Games), kus Eestit esindab neidudekoor Leelo Külli Kiiveti juhatusel.
Salzburgis 21. juulil algaval festivalil (Salzburger Festspiele) esineb tänavu ka Eesti Filharmoonia kammerkoor. 23. juuli kontserdil (Mozarti matineel) lauldakse Salzburgi Suures Festivalimajas koos Mozarteumorchesteriga. Leedu dirigendi Mirga Gražinytė-Tyla juhatusel on ettekandel Anton Bruckneri Missa nr 2 e-moll, Franz Schuberti „Stabat Mater“ f-moll D 383 ning Mozarti „Ave verum corpus“ KV 618. Koori on ette valmistanud Heli Jürgenson. | Priit Kuuse ülevaade eesti muusikutest rahvusvahelistel suvefestivalidel | https://kultuur.err.ee/608740/priit-kuuse-ulevaade-eesti-muusikutest-rahvusvahelistel-suvefestivalidel | Heinakuul ehk juulikuul kohtab Eesti muusikuid ja eesti muusikat taas paljudel rahvusvahelistel festivalidel. Juulikuu on muusikapidustuste poolest kogu aasta üks rikkamaid. Eredaimate sündmuste hulgas meie jaoks on trio Trad.Attack! ja Maarja Nuudi ülesastumine 28. juulil maailmakuulsa festivali WOMAD kahel eri laval. |
"Soome teed on kiired ja pimedate kurvidega," ütles seitsmel korral Jyväskyläs võistelnud Tänak oma tööandja M-Spordi pressiteenistuse vahendusel. "Soomes tuleb olla julge ja enesekindel. Kui sa seda ei ole, siis pole vähimatki võimalust täisgaasiga sõita."
Eelmisel etapil Poolas võidu eest võidelnud Tänak jäi lõpuks aga punktideta, sest sõitis teelt välja. "Poolas ei läinud meil nii, nagu oleksime tahtnud, kuid teame oma kiirust ja vaatame Soome suunas, mis on samuti kiire ralli," lausus saarlane. "Tegemist on ühe mu lemmikvõistlusega." | Tänak: Soomes tuleb olla julge ja enesekindel | https://sport.err.ee/608741/tanak-soomes-tuleb-olla-julge-ja-enesekindel | Autoralli maailmameistrivõistlused jätkuvad järgmisel nädalavahetusel Soomes, kus Fordi piloodil Ott Tänakul on parimana ette näidata viies koht 2015. aastast. |
Avavoorus olid Fääri saared 31:28 üle Tšiilist ning alistasid seejärel Lõuna-Korea 28:27. Kahe vooru järel juhivad koos Fääri saartega A-alagruppi täisedu nelja punktiga Saksamaa ja Norra. Lõuna-Korea, Ungari ja Tšiili on kaotanud mõlemad kohtumised.
B-alagrupis on peetud kolm vooru ning Sloveenial ja Prantsusmaal on viis, Taanil ja Rootsil neli ning Kataril ja Egiptusel null punkti.
C-alagruppi juhivad täisedu nelja silmaga Makedoonia ja Hispaania. Tuneesia on kogunud kaks punkti kahest ning Brasiilia ja Venemaa kolmest matšist. Burkina Faso on kaotanud mõlemad vastasseisud.
D-alagrupis on täisedu Horvaatia ja Islandil, vastavalt kolmest ja kahest kohtumisest. Alžeerial on kirjas võit ja viik ning Saudi Araabial on kaks, Argentinal üks ning Marokol null punkti. Kogu viimane kolmik on väljakul käinud kolmel korral. | Fääri saared on käsipalli U-21 MM-il võitmatus hoos | https://sport.err.ee/608738/faari-saared-on-kasipalli-u-21-mm-il-voitmatus-hoos | Alžeerias toimuvatel kuni 21-aastaste noormeeste käsipalli maailmameistrivõistlustel on Fääri saared võitnud mõlemad senised kohtumised. |
Kahel korral EM-i või selle eelkäija võitnud ning neli aastat tagasi finaali jõudnud Norra on kaotanud mõlemad mängud ning hoiab viimase vooru eel viimast kohta. Alagruppi juhib täiseduga Holland, Taanil ja Belgial on kolm punkti.
Viimases vooru lähevad 24. juulil vastamisi Belgia - Holland ning Norra - Taani. Alagrupist pääseb edasi kaks paremat naiskonda. | Eelmiste Euroopa meistrivõistluste hõbe seisab kuristiku äärel | https://sport.err.ee/608735/eelmiste-euroopa-meistrivoistluste-hobe-seisab-kuristiku-aarel | Hollandis toimuvatel naiste jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel kaotas Norra A-alagrupi teises voorus Belgiale 0:2 ning Holland alistas Taani 1:0. |
23-aastane paremkaitsja, kes on laenulepingu alusel kuulunud ka Liverpooli ja Sunderlandi, lõi Newcastle'iga käed kolmeks aastaks. "Kui Rafa Benitez (Newcastle'i peatreener - toim.) helistas mulle, tundsin kohe, et tahan taolise suurklubiga liituda," lisas mullu 20 korda Sunderlandi esindanud Manquillo.
Hispaanlane on Benitezi kolmandaks ostuks sel suvel. Lisaks Manquillole on kahe hooaja vahel tee Põhja-Inglismaale ette võtnud äär Jacob Murphy Norwich Cityst, poolkaitsja Christian Atsu Londoni Chelseast ja kaitsja Florian Lejeune Eibarist. | Newcastle United täiendas rivistust Madridi Atletico kaitsjaga | https://sport.err.ee/608733/newcastle-united-taiendas-rivistust-madridi-atletico-kaitsjaga | Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste kõrgliigasse naasnud Newcastle United hankis rivistusse Madridi Atletico kaitsja Javier Manquillo. |
Nastase sattus probleemidesse aprillis, kui oli ametis Rumeenia Fed Cupi naiskonna kaptenina. Kohtumises rumeenlanna Sorana Cirstea ja briti Johanna Konta vahel kaebasid nii Konta kui Suurbritannia kapten Anne Keothavong publiku käitumise üle, vestlusesse sekkus ka Nastase, kes kasutas ebasobivat kõnepruuki ja solvas nii britte kui kohtunikku.
Esmalt saadeti Nastase väljaku ääres tribüünile, aga üsna pea eskorditi ta ka sealt minema.
See vahejuhtum polnud nädalavahetuse jooksul ainus, kus Nastase inetu käitumisega silma paistis. 71-aastane rumeenlane tegi matšieelsel pressikonverentsil rassistliku märkuse Serena Williamsi lapseootuse kohta ning kui briti meedia tema sõnu vahendas, sõimas Nastase läbi Press Associationi naisajakirjaniku.
Nastasele, kes peab ennast rahvusvahelisest tenniseelust eemal hoidma 2020. aasta 31. detsembrini, määrati ka 10 000 USA dollari suurune rahatrahv. | Suure suuvärgiga Nastasele määrati pikaajaline karistus | https://sport.err.ee/608729/suure-suuvargiga-nastasele-maarati-pikaajaline-karistus | Rahvusvaheline tenniseliit ITF määras Ilie Nastasele kolme aasta pikkuse keelu, mille jooksul rumeenlane ei tohi osaleda ühelgi ITF-i turniiril. |
Volkswagen, mis on silmitsi kümnetesse miljarditesse dollaritesse ulatuvate trahvidega pärast diiselmootorite emissiooninäitudega manipuleerimise tunnistamist, teatas kartellist Saksa konkurentsiametile.
"Saksa autotööstus leppis salajastes töögruppides kokku sõidukites oleva tehnoloogia, hindade, pakkujate, turgude, strateegiate ja isegi emissioonikontrolli osas diiselsõidukites," kirjutab Der Spiegel.
Volkswageni kirjas konkurentsiametile tõdeti, et säärane koostöö riigi suurimate autotootjate vahel võis sisaldada konkurentsiseadusega vastuolus olevat tegevust.
Volkswageni kõneisik ütles reedel AFP-le, et grupp ei kommenteeri spekulatsioone ja oletusi. Kommentaaridest keeldusid ka BMW ja Daimler.
Üle 200 töötaja moodustasid 60 töörühma, mis hõlmasid kõiki valdkondi, sealhulgas autoarendust, bensiini- ja diiselmootoreid, pidureid, jõuülekannet, käigukaste ja ka pakkujate valikut ning varuosade hindu.
Alates 2006. aastast on toimunud ka mitmeid kohtumisi diiselmootorite heitgaaside vähendamise osas.
Autotootjad leppisid kokku, et autodesse paigaldatakse vaid väikesed AdBlue lahusega paagid, mis on mõeldud heitgaaside töötlemiseks ohutuks veeks ja lämmastikuks. Seda tehti kuna suuremad paagid oleksid olnud kallimad.
Kokkulepitud AdBlue paakide suurus oli liiga väike, et puhastada heitgaase vajalikus mahus, mis Der Spiegeli teatel panigi aluse diisliskandaalile.
Volkswagen tunnistas 2015. aasta septembris, et paigaldas 11 miljonisse autosse tarkvara, mis vähendas lämmastikoksiidide emissiooni, kui tuvastas, et auto peal viiakse läbi regulatiivseid katseid. Päris sõidutingimustes võisid emissioonid olla aga kordades kõrgemad.
Hiljuti sattusid ametivõimude huviorbiiti ka Mercedes-Benzi ning Smarti tootja Daimler ning mais otsiti ettevõtte valdused läbi.
Daimler kutsus sel nädalal tagasi ligi 3 miljonit autot, et teha neile tarkvara uuendus, mille eesmärk on emissioonide vähendamine.
Volkswageni tütarfirma Audi kutsus reedel tagasi aga 850 000 diiselmootoriga Volkswageni, Audi ja Porsche autot, tegemaks neile sarnane tarkvara uuendus. | Leht: Saksa autotootjad tegid heitgaasipettuse osas koostööd | https://www.err.ee/608726/leht-saksa-autotootjad-tegid-heitgaasipettuse-osas-koostood | Saksa autotootjad Volkswagen, Audi, Porsche, BMW ja Daimler tegid alates 1990. aastatest salaja koostööd diiselmootorite heitgaaside emissiooni osas, kirjutab saksa ajakiri Der Spiegel. |
Arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo selgitas, et et seni on mikroskoobi all tehtud piltide analüüsi jaoks tarkvara arendatud spetsiifiliste algoritmide abil, kasutades matemaatilisi mudeleid ning inimeste kirjutatud programme. “Uusim tehisintellekti tehnoloogia, mis treenib tehisnärvivõrku näidete abil, vähendab märkimisväärselt uute algoritmide kirjutamise vaeva,” ütles Vilo.
Tehisnärvivõrk on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. See koosneb suurest hulgast lihtsatest omavahel seotud tehisneuronitest, mis on omavahel ühendatud bioloogilise aju sarnasesse arhitektuuri. Närvivõrku saab vaadelda kui universaalset “musta kasti”, mis suudab leida peaaegu iga süsteemi jaoks ligikaudse lahenduse või ennustuse.
Nüüd sõlmis Tartu ülikooli arvutiteaduse instituut teadusliku koostöö lepingu maailma ühe juhtiva mikroskoopide valmistaja ja innovatsioonile pühenduva ettevõttega PerkinElmer. Koostöö eesmärgiks on arendada masinõppe meetodeid, et luua intelligentset tarkvara meditsiini- ja eluteadustes kasutatavate rakkude mikroskoopia piltide analüüsiks. „Meie koostöö raames uurime, kuidas kasutada PerkinElmeri masinõppe meetodeid nagu Opera PhenixTM mikroskoobiandmete analüüsimisel.”
Uuringutes kasutusel olevad High Content Screeningu süsteemid on automaatsed fluorestseerumist kasutavad mikroskoobid, mis suudavad päevas teha kümneid tuhandeid pilte, millest igal on omakorda tuhanded inimrakud. Sellistelt piltidelt saab inimene lugeda näiteks vähirakkude olemasolu või seda, millist mõju avaldab võetud ravim, ent miljoneid rakke ei saa eraldi mitu korda üle vaadata. „Tehisnärvivõrgu meetodite rakendamine bio-, tervise ja neuroteaduses tagab parima viisi, et pildiandmeid kiiremini ja täpsemalt mõista,” ütles vanemteadur Leopold Parts.
Algavat projekti juhivad Tartu ülikooli bioinformaatika vanemteadur Leopold Parts ja andmeteaduse professor Raul Vicente, koordineerimisega on seotud ka bioinformaatika professor Jaak Vilo. | Tartu ülikool hakkab tehisintellekti abil vähirakke uurima | https://novaator.err.ee/608724/tartu-ulikool-hakkab-tehisintellekti-abil-vahirakke-uurima | Tehisintellektid, masinõpe ja tehisnärvivõrgud ei ole vaid ulmefilmide ja robotsõdalastega seotud tulevikutehnoloogia. Tartu ülikooli arvutiteaduste instituut asub tuhandeid inimrakke kujutavaid mikroskoobipilte analüüsima uusima iseõppiva tehnoloogiaga, selleks et varasemast kiiremini ja täpsemalt näiteks vähirakke tuvastada. |
Liiklusõnnetus juhtus kella 12.30 ajal Vabaduse puiestee ja Hiiu tänava ristmiku juures.
Sõiduauto Honda Civic, mille roolis oli 74-aastane mees, liikus mööda Vabaduse puiesteed Tähe tänava poolt suunaga Laagri poole. Liiklusõnnetus juhtus Vabaduse puiestee ja Hiiu tänava ristmiku juures, kus jalakäija sai autolt löögi. 10-aastane poiss toimetati haiglasse.
Esialgsetel andmetel põles sõiduautole fooris roheline tuli. Autojuht oli kaine ja tal on olemas kehtiv juhtimisõigus.
Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel, sellepärast palub politsei pealtnägijatel ja mööda sõitnud autojuhtidel, kel on sellest liiklusõnnetusest pardakaamera salvestis, võtta ühendust infotelefonil 612 3000 või kirjutada [email protected]. | Tallinnas sai liiklusõnnetuses 10-aastane laps vigastada | https://www.err.ee/608722/tallinnas-sai-liiklusonnetuses-10-aastane-laps-vigastada | Tallinnas juhtus reedel liiklusõnnetus, milles sai kannatada 10-aastane poiss. Politsei palub liiklusõnnetuse pealtnägijate abi. |
Saksa meedias on varem räägitud kümme korda väiksemast hulgast ettevõtetest, vahendas Reuters.
Ajaleht Die Zeit kirjutas kolmapäeval, et Türgi nimekirjas on teiste hulgas suured firmad nagu Daimler ja BASF AG.
Türgi peaminister Mehmet Simsek teatas aga neljapäeval Twitteris, et ajalehe väide on vale. | Allikad: Türgi kahtlustab ligi 700 Saksa firmat "terrorismi toetamises" | https://www.err.ee/608720/allikad-turgi-kahtlustab-ligi-700-saksa-firmat-terrorismi-toetamises | Türgi on edastanud Saksa võimudele nimekirja rohkem kui 680 Saksa ettevõttest, mida kahtlustab "terrorismi toetamises", ütles Saksamaa julgeolekuallikas reedel. |
Chelsea peatreener jättis Diego Costa maha meeskonna Aasia turneelt ja ilmselt saab Hispaania koondislase tulevaseks koduklubiks taas Madridi Atletico, vahendas Soccernet.ee.
"Mulle ei meeldi rääkida mängijatest, kes pole siin, aga ma võin teile ainult seda öelda, et Costa situatsioon oli selge juba jaanuaris. Minu jaoks on see kõik läbi," teatas ta Telegraphile.
Inglise väljaande teatel tahtis Costa talvisel üleminekuaknal siirduda Chelseast Hiina Tianjin Quanjani, aga klubil õnnestus teda siiski mai lõpuni enda juures hoida. Koos võideti veel Inglismaa meistritiitel, aga sellega Chelsea ja Costa ühine retk lõppeb. Teda tuleb Chelseasse asendama koondisekaaslane Alvaro Morata. | Conte võttis Costast loobumise otsuse vastu juba jaanuaris | https://sport.err.ee/608721/conte-vottis-costast-loobumise-otsuse-vastu-juba-jaanuaris | Valitseva Inglismaa jalgpallimeistri Londoni Chelsea peatreener Antonio Conte võttis Diego Costa lahkumise osas esimest korda sõna, kui teatas, et ta võttis ründajast loobumise otsuse vastu juba jaanuaris. |
Ryanair nõuab, et otsus lennuliiklust puudutavate reeglite kohta peab olema selge hiljemalt järgmise aasta septembriks, vahendas Yle.
Praeguste reeglite kohaselt saavad EL-i lennufirmad lennata ühest liikmesriigist teise ilma maksu maksmata. Kui aga tulevikus Suurbritannia ja EL-i vahel vastavat lepingut pole, saaks Ryanair lennata sellisel viisil vaid oma koduriiki ehk Iiri Vabariiki.
Kui tulevikus kehtivat olukorda selgeks ei räägita, ähvardab Ryanair lõpetada Suurbritannia ja EL-i liikmesriikide vahelised lennud. 85 Ryanairi lennukit, mis hetkel on registreeritud Suurbritanniasse, võetakse aga arvele kas Iirimaal või mõnes teises EL-i liikmesriigis. | Ryanair ähvardab lõpetada lennud Suurbritannia ja EL-i vahel | https://www.err.ee/608717/ryanair-ahvardab-lopetada-lennud-suurbritannia-ja-el-i-vahel | Iiri odavlennufirma Ryanair ähvardas lõpetada lennud Suurbritannia ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, kui Brexiti-kõnelustel ei jõuta kokkuleppele reeglites, mis puudutavad lennuliiklust pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. |
Viimaseks täienduseks on Kanada nurgaründaja Brook Alois Sedore. Möödunud hooaja veetis pallur Kanada võrkpalluritele loodud treeningkeskuses, kuhu kogutakse kokku andekad mängumehed ning valmistatakse neid ette välisklubi jaoks. Bigbank Tartu kirjutab koduleheküljel, et mängumehe eesmärgid on igapäevaselt areneda, millele peaksid seejärel järgnema ka tiitlivõidud. Sedore´iga lepingu sõlmimisel mängis suurt rolli ka möödunud hooajal Bigbank Tartus pallinud rünnakuliidri Bradley Robert Gunteri soovitus, vahendab Volley.ee.
Lisaks mängivad välismängijatest Emajõelinnas tuleval hooajal Austraaliast pärit, ent eelmised kaks hooaega Kanada liigas pallinud vasakukäeline diagonaalründaja Curtis Stockton. Tegemist on ühtlasi Kanada liiga skoorikuningaga. Sidemängija positsioonile on palgatud ameeriklane Joshua Stewart.
Eestlastest jätkavad klubis sidemängija Ronald Järv, nurgaründajad Markus Uuskari ja Stefan Kaibald, libero Robin Valting ja tempomehed Meelis Kivisild ning Mart Naaber. | Bigbank Tartu sõlmis lepingu kolmanda välismaalasega | https://sport.err.ee/608680/bigbank-tartu-solmis-lepingu-kolmanda-valismaalasega | Eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlustel hõbe- ja Baltikumi võrkpalliklubisid ühendavas Credit24 Meistriliigas pronksmedali võitnud Bigbank Tartu on tulevaks hooajaks käed löönud kolmanda võõrleegionäriga. |
Produtsent Ivo Felt ütles ERRile, et "Vehkleja" jõudmine Ameerika kinolevisse on sümpaatne areng. "Hoiame pöialt ja loodame, et filmi üldinimlik lugu kõnetab ka sealset vaatajaskonda," lisas ta ja kinnitas, et pigem võiks film siiski USA publikule sobida.
""Vehkleja" on seni hästi vastu võetud nii mõneski riigis, levi on praeguseks toimunud Austraalias, Uus-Meremaal, Jaapanis, Koreas, Mehhikos, Hispaanias, Taiwanis, Türgis," sõnas Felt ja tõdes, et mõistagi on kaetud ka olnud ka koduterritooriumid ehk Eesti, Soome ja Saksamaa.
Sellega aga "Vehkleja" reis mööda maailma ei lõpe. Suurbritannia kinodesse jõuab film Felti sõnul 7. oktoobril. "Lisaks näidatakse seda ka nii mõnegi lennuliini reisidel," nentis ta ja tõi välja, et film on tänaseks linastunud kuuekümnel festivalil üle maailma.
Vaata Ameerika publikule mõeldud treilerit: | Ivo Felt: loodetavasti kõnetab "Vehkleja" üldinimlik lugu ka Ameerika publikut | https://menu.err.ee/608706/ivo-felt-loodetavasti-konetab-vehkleja-uldinimlik-lugu-ka-ameerika-publikut | Alates 21. juulist jookseb Ameerika kinodes Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja". Filmi produtsent Ivo Felt loodab kogu südamest, et sealne publik võtab linateose hästi vastu. |
Esimest korda esitas politsei kohtuekspertiisi instituudile karfentanüüli mullu 25. augustil,ütles EKEI direktor Üllar Lanno ERR-ile.
"Eelmisel aastal esitati meile karfentanüüli sisaldavaid aineid ekspertiisideks ja uuringuteks 28 korral, aine kogumass oli 71,1 grammi," ütles Lanno.
Ekspertiisi kohaselt sisaldas 24 korral aine vaid karfentanüüli, kahel korral oli karfentanüül segus fentanüüliga, ühel korral fentanüüli ja furanüülfentanüüliga ning ühel korral kokaiiniga.
Lanno sõnul esitas 24 korral karfentanüüli kahtlusega aineid Põhja prefektuur, kahel korral Ida prefektuur ja 12 korral keskkriminaalpolitsei.
"Sel aastal on kuni praeguse hetkeni esitatud meile karfentanüüli sisaldavaid aineid ekspertiisideks ja uuringuteks 24 korral, aine kogumass on 313,5 grammi," ütles Lanno.
12 korral sisaldas aine vaid karfentanüüli, viiel korral oli karfentanüül segus fentanüüliga, kolmel korral furanüülfentanüüliga ning ühel korral fentanüüli ja akrüülfentanüüliga.
EKEI sai 11 korral aineid uuringuteks Põhja prefektuurilt ja 13 korral Ida prefektuurilt.
"Meile esitatud karfentanüüli sisaldavad ained on tavaliselt pulbri kujul, mõnel korral on olnud ka vedelikke ehk ilmselt süstimiseks pulbrist valmistatud lahused. Kuna aga fentanüülide muud vormid olid sellele veel lisaks, siis kogupilt on veelgi tõsisem," nentis Lanno.
Lanno sõnul kuulub karfentanüül fentanüülide gruppi, mille käitlemine on keelatud. | EKEI on politseilt saanud tänavu ekspertiisiks karfentanüüli 24 korral | https://www.err.ee/608707/ekei-on-politseilt-saanud-tanavu-ekspertiisiks-karfentanuuli-24-korral | Eesti kohtuekspertiisi instituut (EKEI) on tänavu saanud politseilt karfentanüüli ehk fentanüülist 100 korda kangemat sünteetilist opioidi analüüsimiseks 24 korral, eelmisel aastal 28 korral. |
English Boys' Under 16 Open Amateur löögimängu meistrivõistluste puhul on tegemist Inglismaal toimuva kolmepäevase võistlusega, mille osalemise eelduseks peab olema HCP 4,4 või väiksem. Tegemist on alla U-16 vanuseklassis ühe oluliseima võistlusega Euroopa tasemel, arvestades tihedat konkurentsi eri riikide noorte vahel, sest võistlejaid oli lausa 140. Kuna Inglismaa on links-tüüpi väljakute kodumaa, on saavutus seda suurem, kuna võitjaks osutus üle mere ja Euroopa ning maailma mastaabis "tundmatu maa" sportlane.
Koondise peatreeneri Timo Karvineni sõnul on sellise võistluse võitmiseks vaja erilisi oskusi löögimängus, arvestades seejuures ka keerulisi ilmastikuolusid. "Lisaks võistluspingele tuleb toime tulla nii tugeva tuule kui vihmaga. Joonas suutis jääda rahulikuks ning keskenduda hästi kuni pingelise mängu lõpuni ning tegi väga head tööd," kiitis juhendaja.
Samuti osales võistlusel ka Eesti golfikoondislane Kevin Christopher Jegers, kes saavutas nelja mänguringi peale tulemuse +7. | Eestlane võitis Suurbritannias maineka kuni 16-aastaste golfivõistluse | https://sport.err.ee/608656/eestlane-voitis-suurbritannias-maineka-kuni-16-aastaste-golfivoistluse | Eesti golfikoondise liige Joonas Juan Turba saavutas oma sünnipäeval rahvusvahelisel English Boys' Under 16 Open Amateur Stroke Play Championshipil esikoha. Joonas Juan mängis nelja mänguringi jooksul tulemusteks 67, 70, 74 ja 75, saades kokku 286 lööki ning tehes tulemuse +2 üle par'i. |
"Praegu on selline olukord, nagu oli ka kevadel, et uurimine tegelikult veel käib ja pole lõppenud. Lõplikku [sisejuurdluse] tulemust pole veel teada," ütles HKScan kommunikatsioonijuht Kerstin Aps BNS-ile.
"Ei tea midagi asjast, et ei ole asjad meil veel lõpetatud, räägime-suhtleme, aga juulis kõik puhkavad," ütles endine HKScan Baltikumi juht Teet Soorm BNS-ile.
Juunis lõppes ka juhtivtöötajatele määratud konkurentsikeeld.
"Konkurentsikeeld sai 20. juuni läbi ja praegu on ilus suveaeg, lihtsalt vaatan siin ja seal ringi ning tunnen elust rõõmu," ütles Soorm, kelle sõnul pole ta tuleviku osas veel otsuseid teinud. "Ma väga ei torma, et 22 aastat sai töötatud üsna kõvasti ja see ettevõte sai ehitatud selliseks nagu ta on."
Soome lihatööstuskontsern HKScan tuvastas möödunud aastal algatatud sisejuurdluses, et ettevõtte Baltikumi juhtkonna liikmed eesotsas ettevõtte juhi Teet Soormiga on süstemaatiliselt toime pannud tõsiseid rikkumisi, kontsern lõpetas juhtkonna endiste liikmetega töösuhted. Kontserni turundusjuht Anne Mere määrati vastutama HKScan Baltikumi tegevuste eest.
Soorm teatas detsembris, et HKScani Baltikumi juhtkond pole HKScani ärihuve kahjustanud ega ühtegi rikkumist toime pannud, vaid on tegutsenud emakontserni majanduslikke huve silmas pidades, kasutoovalt, läbipaistvalt ning omanike eelneval heakskiidul. | HKScani sisejuurdlus pole poole aastaga lahenduseni jõudnud | https://www.err.ee/608705/hkscani-sisejuurdlus-pole-poole-aastaga-lahenduseni-joudnud | Möödunud aasta lõpul lihatööstusfirma HKScan Baltikumi juhtkonna suhtes algatatud sisejuurdlus pole siiani lahendust leidnud. |
Kvalifikatsiooninormiks oli 5.25, aga nii kõrgele ei jõutudki, sest kohtunikud otsustasid lõppvõistlusele saata kõik, kes ületasid vähemalt 5.10 ehk kokku 15 meest.
Nool ületas teisel katsel täpselt viis meetrit ja samuti teisel 5.10. Hooaja tippmargi püstitanud Moldau ületas 5.00 avakatsel, aga 5.10 alistus tema jaoks alles kolmandal üritusel.
Teivashüppe finaal leiab aset pühapäeva õhtul.
Naiste 100 meetri tõkkejooksu eeljooksus tegi kaasa ka Johanna Ilves, kellele andis aeg 14,39 kokku 38 võistleja seas 32. koha.
Meeste 800 meetris sai Deniss Šalkauskas tulemusega 1.54,82 kokku 34 võistleja seas 30. koha. | Nool ja Moldau pääsesid teivashüppes lõppvõistlusele | https://sport.err.ee/608704/nool-ja-moldau-paasesid-teivashuppes-loppvoistlusele | Kergejõustiku kuni 20-aastaste EM-il Itaalias Grossetos jõudsid Robin Nool ja Sander Moldau meeste teivashüppes lõppvõistlusele. |
“Kui soovisime oma avalikus kirjas minister Indrek Saare hinnangut "Sirbi" otsusele avaldada Mikk Pärnitsa eestlust ründav artikkel, siis polnud meil illusiooni, et minister kultuurilehe avaldamispoliitika selgesõnaliselt hukka mõistab. Küll aga ei oodanud me ministrilt seisukohta, et riiklike väljaannete veergudel on nüüdsest vaba voli oma seisukohti propageerida ka Eesti vaenlastel,” ütles Helme.
Öine Vahtkond, Johan Bäckman, Leena Hietonen ja teised "vihased eestivastased" said Helme väitel ministrilt sisuliselt "kutse hakata maksumaksja kulul rikastama meie ühiskondlikku debatti.”
Helme sõnul on Saare seisukoht järjekordseks näiteks sellest, kuidas riigis on hakatud revideerima 1990. aastatel enesestmõistetavaks peetud rahvuslikke põhimõtteid.
“Minister Saar ei saanud Pärnitsa või "Sirbi" suhtes taunivat hoiakut võtta juba seepärast, et rahvusluse väljajuurimine ja eestlusevaba laulupidu on ju sisuliselt sotside viimaste aastate poliitiline programm. Tuletame meelde sotside esimehe Jevgeni Ossinovski sõnu: rahvuslus on 19. sajandist pärit ohtlik düstoopia.”
Helme sõnul soovitab ta kultuuriministril olla aus ja mitte õigustada artikli ilmumist “Sirbis” sõnavabadusega.
“Millegipärast ei kuulnud me Saart sõnavabaduse tähtsusest rääkimas, kui Õhtulehes ilmunud arvamusartikli pärast vallandati kooliõpetaja Priit Dieves. Kus oli minister Saar siis, kui homoseksuaalsuse vastu sõna võtnud Rakvere teatri koristaja Innele Õispuu oma töölt ära aeti? Loomulikult minister vaikis. Sõnavabadust on sotsidel vaja ainult rahvusluse ja eestluse õõnestamiseks,” teatas Helme.
Helme sõnul kaitseb EKRE sõnavabadust ja teisi põhiseaduse punkte jõulisemalt kui üksi teine erakond Eestis. “Aga sõnavabaduse piirid, eriti riigi rahastatud meedias, lähevad sealt, kust algab rahvuslik julgeolek, mille lahutamatu osa on oma rahva psühholoogiline kaitse. On kuritegelik lasta avalikus ruumis Eesti vaenlastel meie oma raha eest laamendada. Laamendamist võimaldavad isikud on paratamatult kuriteo kaasosalised. Nende vastu peaks huvi tundma kapo, kelle ülesanne on kaitsta põhiseadust, mis näeb ette Eesti rahvuse ja kultuuri kestmise läbi aegade.” | Helme sõnul kiitis Saar heaks Eesti suhtes vaenuliku propaganda | https://www.err.ee/608701/helme-sonul-kiitis-saar-heaks-eesti-suhtes-vaenuliku-propaganda | Kui kultuuriministrina tegutseb isik, kes kiidab heaks eestivaenuliku propaganda ilmumise maksumaksja rahastatud väljaandes, siis peaks tema tegevuse vastu huvi tundma kapo, ütles konservatiivse rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme. |
Alika Malešina avaväravale vastas Leedu juba järgmisel minutil, aga Annabel Jääri ja Liisa Merisalu tabamused olid külalistele liiast, vahendab Soccernet.ee.
Omavahel viigi teinud Eesti ja Läti kogusid mõlemad neli punkti. Otsustavaks sai see, et leedulannade üle teenis Eesti (3:1) suurema võidu kui Läti (2:1). | Tüdrukute U-17 koondis võitis Balti turniiri | https://sport.err.ee/608700/tudrukute-u-17-koondis-voitis-balti-turniiri | Eesti tüdrukute U-17 koondis võitis Balti turniiri viimases mängus Leedut 3:1 ja saavutas turniiril esikoha. |
Konjunktuuri instituut avaldab igal aastal alkoholi turust statistilise ülevaate. Muude andmete seas on esitatud ka alkoholi hinnad ning seegi, mitu liitrit suudetaks keskmise palga eest näiteks õlut osta. Värskeimad andmed pärinevad 2016. aasta raportist, seega lõpeb statistika 2015. aastaga.
Vaadates seda, kui palju on maksnud pool liitrit õlut alates 1998. aastast alates, näeme, et õlle hind enam kui kahekordistunud. Näitlikustades saab öelda, et 2015. aastal oli keskmine poole liitrise Saku Originaali hind Eestis 1,08 eurot, seda ilma pandimaksuta; 1998. aastal umbes 0,5€.
Hindade taseme paneb aga perspektiivi see, kui palju on inimestel raha. Võrreldes võimalust õllele kulutada pikemas perspektiivis, selgub, et isegi kui õlu maksis nt 2005. aastal kaks korda vähem, sai seda tollase palga eest osta 704 purki. 2015. aastal sai aga keskmise netopalga eest osta 792 purki õlut.
Mõistagi on ostujõudlus käinud käsikäes majanduse üldiste tõusude ja langustega. Nn buumi ajal ehk 2007. aastal on viimase 15 aasta lõikes olnud kõige "soodsam" sissetuleku-õlle hinna suhe: tollase netopalga eest saanuks osta enam kui 900 pudelit õlut. | Graafikulugu: õlle hind Eestis on aegade kõrgeim, ostujõud aga küllalt hea | https://www.err.ee/608699/graafikulugu-olle-hind-eestis-on-aegade-korgeim-ostujoud-aga-kullalt-hea | Täna maksab pooleliitrine õllepurk rohkem kui kunagi varem taasiseseisvunud Eesti ajal. Alkoholitootjad ennustavad, et 2020. aastaks on õlu veel kolmandiku võrra kallim. Aga koos õlle hinnaga tõuseb ka keskmine palk, toidukorvi maksumus jmt. Kuidas on muutunud inimeste ostuvõime, vaadates õlle hinda? |
Soomlaste jaoks sai Euroopa liiga teise eelringi mäng hiilgava alguse, kui juba 11. minutil avas skoori Jerry Voutilainen, kes vähendas kahe mängu kokkuvõttes Vaasa kaotusseisu 1:2 peale. Viis minutit hiljem andis Bröndby mängujuht Hany Mukhtar nurgalööki ning 25-aastane eestlasest puurilukk Meerits puterdas lihtsana tundunud tsenderduse väravasse, vahendab Soccernet.ee.
40. minutil oli Vaasa eest täpne Ebrima Sohna ja see tähendas, et edasipääsuks vajas kodumeeskond taas kahte väravat. Teise poolaja alguses jäid võõrustajad punase kaardi tõttu ka kümnekesi, kuid rohkem väravaid mängus ei löönud ning seega läks kolmandasse eelringi Bröndby.
Kui Meerits tegi kaasa kõik 90 minutit, siis äärekaitsja Markus Jürgenson jälgis kohtumist varumeeste pingilt. | Meerits tegi jämeda vea ja Vaasa langes eurosarjast | https://sport.err.ee/608653/meerits-tegi-jameda-vea-ja-vaasa-langes-eurosarjast | Avamängus Taanis Bröndbyle 0:2 kaotanud Vaasa läks kordusmängu koduväljakul juhtima, kuid lootusele edasipääsu eest võitlema hakata tõmbas kriipsu peale Marko Meeritsa omavärav. |
USA-s hakkab "Vehklejat" levitama CFI Releasing. New Yorgi kinodesse jõuab film 21. juulist, Los Angelese esilinastus toimub 11. augustil.
"Vehkleja" on peatse linastumise tõttu kogunud tähelepanu ka USA meedias. Filmiveeb Rotten Tomatoes on filmile pannud hindeks 96 protsenti sajast. Huffington Posti vahendusel arvustas Eesti-Soome linateost Leslie Sisman, kes nimetas filmi mõnusalt kulgevaks.
"Päriselust inspireerituna näitab "Vehkleja", kuidas südikad lapsed ja täiskasvanud aitasid üksteist rasketel aegadel. See ilus ja kummitama jääv film oli Soome Oscarikandidaat parimale võõrkeelsele filmile ja lühifilmile. Spordifilmid tõenäolistest allajääjatest on viimasel ajal populaarsed, kuid "Vehklejas" tekitab pinget Nõukogude Liidu režiimist tingitud oht elule," kirjutas Sisman.
"Vehkleja" peaosas särab Märt Avandi, filmis teevad kaasa veel Kirill Käro, Lembit Ulfsak, Liisa Koppel, Hendrik Toompere ja Ursula Ratasepp. Režissöör on soomlane Klaus Härö.
2015. aastal sai film nominatsiooni parima võõrkeelse filmi Kuldgloobusele. Samal aastal kogus film Eesti kinodes 40 376 vaatajat. | "Vehkleja" jõuab USA kinolevisse | https://menu.err.ee/608130/vehkleja-jouab-usa-kinolevisse | 2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse. |
ERR-i fotograaf sai kolmapäeval pildile Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli märgitud Olga Ivanova, Diana Klas, Tauno Kangro, Lauri Laasi ja ilma eesnimedeta Harlamov ja Loone.
"See oli minu selle päeva kontaktide nimekiri, kellega plaanisin suhelda. Nad pole valimisliidu liikmed," ütles Sõõrumaa reedel Kuku raadio saates "Nädala tegija."
Mart Luik ütles neljapäeval ERR-ile, et koosolekul kaustikus olnud nimedest ei räägitud. Kes "Tegusa Tallinna" nimekirja moodustavad ei soovinud Luik veel avaldada.
Kaustik nimedega. Autor: Siim Lõvi/ERR
"Me ei taha neid ühe kaupa avalikkusele risti löömiseks panna ja kogume natuke suurema seltskonna ja siis avalikustame need nimed," ütles Luik ja lisas, et see peaks juhtuma järgmisel nädalal. | Sõõrumaa fotole jäänud kaustikust: need inimesed pole valimisliidu liikmed | https://www.err.ee/608693/soorumaa-fotole-jaanud-kaustikust-need-inimesed-pole-valimisliidu-liikmed | Loodava valimisliidu "Tegus Tallinn" koosolekul fotole jäänud kaustik nimedega oli Urmas Sõõrumaa sõnul tema oma, aga ta lisas, et need inimesed pole nende kandidaadid. |
Uudis järgneb juuni lõpus saabunud teatele, et sarnaste skeemide jaoks kasutati veel kolme Läti panka, vahendas Läti rahvusringhääling.
Kolm varem avalikkuse ette tulnud panka on BlueOrange Bank, Privatbank ja Regionala investiciju banka. Esimesed kaks said kumbki puuduliku ülekannete järelevalve eest trahvi 35 000 eurot, viimasele pandi aga süüks ka ebapiisavat sisekontrolli ning Regionala investiciju banka sai trahvi rohkem kuoi 570 000 eurot.
Reedel mainitud Norvik Banka ja Rietumu Banka pidid maksma trahvi vastavalt 1 324 667 ja 1 566 604 eurot, sest võimude hinnangul rikuti nendes pankades ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu mõeldud seadusesätteid.
Kõikide mainitud pankade puudused avastati täna USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) ja Läti finantsinspektsiooni koostööle.
FKTK pressiesindaja Agnese Licite nentis, et Põhja-Korea huvides rahapesuga tegelenud isikud valisid nimetatud Läti pangad välja just seetõttu, et nendes oli puudulik järelevalve.
Tegemist ei ole esimese korraga, kui Läti pangad on sattunud ulatusliku rahvusvahelise rahapesu ja sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks mõeldud tehingute keskmesse. Varasemad juhtumid on olnud seotud näiteks Venemaa nn Magnitski juhtumiga, Ukraina ja Moldova petuskeemidega ning isegi Aafrika relvasmugeldajatega. Tuumarelvastuse poole pürgiva Põhja-Korea režiimiga seostamine on aga juba tõsisem probleem.
FKTK on üritanud viimase paari aasta jooksul oma järelevalvet oluliselt tõhusamaks muuta, sest varasemad skandaalid ja puudulik kontroll väikepankades on Läti finantssektori mainele tõsise hoobi andnud. | Läti pangad said taas Põhja-Koreaga seotud rahapesu eest trahvi | https://www.err.ee/608692/lati-pangad-said-taas-pohja-koreaga-seotud-rahapesu-eest-trahvi | Läti finantsinspektsioon (FKTK) teatas reedel, et kaht Läti panka kasutati aastatel 2009-2015 selleks, et hiilida mööda Põhja-Korea suhtes kehtestatud sanktsioonidest ja toimetada diktatuuririiki finantsressursse. |
29-aastane ründetäht peaks lähipäevil saabuma Londonisse ja läbima arstliku kontrolli. Briti meedia teatel läheb tehing maksma umbes 16 miljonit naela.
Hernandez liitus 2010. aastal Manchester Unitediga ja lõi 156 mänguga 59 väravat, viibis ka laenul Madridi Realis ning liitus kaks suve tagasi oma senise klubi Leverkuseni Bayeriga.
Saksamaal mehhiklase täht ei kustunud, vaid vastupidi - 76 mänguga jäi tema nimele 39 väravat. Mehhiko koondises on ta löönud praeguseks hetkeks 47 tabamust. | West Ham lööb käed endise Man Unitedi ja Madridi Reali ründetähega | https://sport.err.ee/608651/west-ham-loob-kaed-endise-man-unitedi-ja-madridi-reali-rundetahega | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas mängiv West Ham United on jõudnud kokkuleppele Mehhiko koondise läbi aegade edukaima väravaküti Javier Hernandezega. |
TOLM '17 sirutab end välja 21. ja 22. juulil Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM), hõivates kõik põrandad, seinad, katuse ja hoovi, et pühitseda elu läbi muusika ja kunsti. Hingestatud vintage -popi kandja Joel Sarakula Austraaliast soostus kultuuriportaali küsimustele vastama.
Millest mõtled, kui kontserdil laulad?
Üldiselt ma ei mõtle siis mitte millelegi. Laulmine on minu jaoks puhtfüüsiline tegevus. Aga ma püüan edasi toimetada loosse pandud emotsiooni ja kavatsust niipalju kui võimalik. Ma taasloon neidsamu tundeid laval.
Mis võib su keskendumist live -ettekandel segada?
Mind võib tabada laval kontrollimatutes naeruhoogudes. Mõnikord viivad selleni ansambliliikmete sisenaljad, hakkan itsitama, ning idee laval kõkutamisest ajab mind seejärel veel rohkem naerma. Nendes situatsioonides tunnen end ulaka marakratina. Naer on minu jaoks nagu emotsionaalne päästik, ma armastan seda. Seda öelnuna, palun ärge ajage mind TOLMu laval naerma.
Kas võiksid siinkohal ühe nalja visata?
Ei.
Kuidas sa muusikat salvestad?
Teen bändi arranžeeringute salvestamisel koostööd väga erinevate stuudiote ja produtsentidega Londonis ja Berliinis. Vokaale ja teisi lisaträkke salvestan üldiselt oma kodus. Vanasti ma töötasin lugude kallal pikalt, salvestasin hulganisti erinevaid take ´e. Nüüd aga püüan võnked võimalikult kähku kinni püüda. Nii kõlab paremini.
Tarkvara või riistvara?
Natuke mõlemat. Mõned minu kaasaegsed mõjutajad nagu Unknown Mortal Orchestra või Thundercat teevad trikke, mis oleks ilma tarkvarata mõeldamatud. Milleks oma loomingulisust piirata?
Räägi palun natuke oma muusikalisest taustast ja inspireerijatest. Millest oled oma loomingut ammutanud?
Sündisin Sydneys, Austraalias. Kaugeima mälestusena minu muusikalisest tegevusest kangastub lapsena vanemate majas telesaadete teemalugude harjutamine orelil. Ma võtsin klaveritunde ning lapsena armastasin džässi, aga ka poppi ja soul ´i jne. Teismeaastatel mõjutasid mind grunge ja nu metal, nii et mind ei saa süüdistada vaid vanakoolimuusika lembuses. Mõned lemmikud: The Beach Boys, Todd Rundgren ja Sly Stone.
Oled öelnud, et sulle väga meeldib Tallinn. Mis sulle siin meeldib?
Sealne maastik on hingemattev. Leidsin sealt haruldast ilu.
Oled palju mujalgi ringi reisinud. Kus kannavad inimesed kõige moekamaid rõivaid?
Itaalias. See on stiili ja moe päriskodu. Inimesed seal lihtsalt teavad, kuidas ennast presenteerida, isegi väiksemates linnades, isegi kui nad korraks sõbraga kohvitassi taga kokku saavad või poest piima ostavad. Selle koha pealt olen ma veidralt vanamoodne: mulle meeldib, kuidas vanemad inimesed riietuvad. Ja prillid, päikeseprillid – itaallastel on selles osas kisendavalt hea, mänguline maitse.
Mis on sinu lemmik heliakord?
Ebmin9. Selles on väga palju hinge ja omapära. Ja see on parim küsimus, mis mult eales intervjuus küsitud.
Mis on kõige pentsikum pööre, mille sinu muusika live ´is võtnud on?
Hiljuti mängisin Malmös, Rootsis. Esitasime seal lisapalana improviseeritud variandi ABBA loost "The Winner Takes It All". Publiku reaktsioon oli puhas rõõm, nad võtsid kätest kinni, hakkasid rituaalseid ringe moodustades tantsima. See oli väga paganlik, mitte isegi kummaline, aga armas ja ootamatu.
Kuidas lugusid kirjutad?
Tavaliselt olen ma liikumises, kui mingi idee või lugu mulle pähe prantsatab. Näiteks: jooksen, et bussi peale jõuda, ja järsku tabab mind mõni motiiv, meloodia või tekstifraas. Ma ei kirjuta seda kohe kunagi üles ega hakka peas ümisema. Kui see mul hiljem meeles on, siis alustan selle kallal edasist tööd.
Kuidas siis ikkagi on, kas keha valitseb vaimu üle või vastupidi?
Vaim on kavalpea. Sügavamal tasandil on keha aga veelgi kavalam ning laseb vaimul arvata, et see kontrollib keha.
Joel Sarakula esineb laupäeval, 22. juulil kell üks öösel EKKM-i auditooriumis. Stiilinäide: | Joel Sarakula: naer on minu emotsionaalne päästik | https://kultuur.err.ee/608677/joel-sarakula-naer-on-minu-emotsionaalne-paastik | Kunsti- ja muusikafestivali TOLM '17 peaesineja Joel Sarakula jaoks on laulmine puhtfüüsiline tegevus, ta fännab itaallaste prillikultuuri ning paljastab intervjuus muu hulgas oma lemmikakordi. Aga vaadake, et te Sarakulat EKKMi laval naerma ei aja, sest neid hooge võib olla raske peatada. |
Videokohtunik asub igas MLS-i mängus spetsiaalses putkas ja võib peakohtunikku hoiatada neljal puhul, mis mängu käiku oluliselt mõjutavad: väravasituatsioonid, penaltid, punased kaardid ja mängijate segiajamine kohtuniku poolt (näiteks kui antakse kaart valele mängijale).
Liiga teatel on kohtunikke vastavalt koolitatud ja uus süsteem läheb töösse 5. augustil. Videokohtuniku süsteemi on kasutatud juba ka Austraalia liigas ning algaval hooajal kavatseb seda esimese Euroopa suurliigana proovida ka Saksamaa Bundesliga.
MLS-i vastav teade tuli vähem kui 24 tundi pärast seda, kui Gold Cupi poolfinaalis näis ameeriklane Jozy Altidore hammustavat El Salvadori mängijat Henry Romerot õlast, aga kohtunik seda intsidenti ei märganud. | MLS hakkab paari nädala pärast kasutama videokorduseid | https://sport.err.ee/608635/mls-hakkab-paari-nadala-parast-kasutama-videokorduseid | Põhja-Ameerika jalgpalliliiga MLS võtab alates augustis kasutusele videokorduste süsteemi VAR, mida rahvusvaheline alaliit soovib rakendada ka järgmise aasta MM-finaalturniiril. |
Poolak ja Laius said oma vahesõidus viie paadi konkurentsis ajaga 6.34,64 neljanda koha. 500 meetri peal oli Eesti paat veel kolmas, aga poole maa peal langeti viimasteks. Lõpuks suudeti siiski 1,16 sekundiga Ukrainast ette jääda.
Koha poolfinaalis tagasid Itaalia (6.16,91) ja Uus-Meremaa (6.17,87). Eesti paatkonda edestas ka Hispaania (6.22,20). | Kahepaat jäi U-23 MM-il poolfinaalikohast kaugele | https://sport.err.ee/608630/kahepaat-jai-u-23-mm-il-poolfinaalikohast-kaugele | Eesti paarisaeruline kahepaat Johann Poolak - Marko Laius ei jõudnud Bulgaarias Plovdivis peetavatel U-23 maailmameistrivõistlustel poolfinaali. |
Yokozuna tiitliga mongol alistas selleks ozeki Takayasu ja möödus nii 2011. aastast rekordit vallanud Kaiost. Kui viimasel kulus selleks 23 aastat, siis Hakuho jõudis tippmargini vaid 16 aastat pärast oma esimest turniiri.
"Ma olen õnnelik, et sain fännidele selle võidu tuua," sõnas 32-aastane Hakuho, kelle nimel on ka ajaloos kõige rohkem turniirivõite. "Kui sa paned midagi sõnadesse, siis võib see tõeks osutuda. Samuti aitasid mind selle saavutuseni turniiri eel tehtud treeningud ja üldine kehaline seis."
Tulevikus plaanib Hakuho saada sumotreeneriks, aga see on komplitseeritud samm, kuna Jaapani profisumos pole selline samm välismaalastele lubatud. Ajaloo jooksul on kuus sumomaadlejat siiski oma kodakondsusest loobunud ja saanud Jaapani passi, sest riigis ei lubata topeltkodakondsust.
Kui Hakuho peaks sellise käigu astuma, tekitaks see kindlasti tema kodumaal Mongoolias pahameelt. Ka tema isa on seal rahvuskangelane, sest võitis 1968. aasta olümpial Mexico Citys maadluses hõbemedali, olles esimene olümpiapjedestaalile jõudnud mongol. | Baruto rivaalist sai kõigi aegade võidukaim sumomaadleja | https://sport.err.ee/608689/baruto-rivaalist-sai-koigi-aegade-voidukaim-sumomaadleja | Kaido Höövelsoni ehk Baruto omaaegne konkurent Hakuho püstitas profisumo rekordi, kui teenis ööl vastu tänast Nagoyas peetaval turniiril karjääri 1048. võidu. |
Karis avaldas toetust ettevõtlusminister Urve Palo väljaöeldule. “Julgen tunnistada, et seekord on minister Urve Palo õigel teel, pannes EXPO-l osalemise Dubais sõltuvusse ettevõtete panusest,” kirjutas ta sotsiaalmeedias ilmunud pöördumises.
Karise hinnangul tuleks eeskuju võtta Põhjamaadelt, kus sellist lähenemist praktiseeritakse.
“Põhjamaades see nii toimib ning Milano maailmanäitusel, erinevalt meist, neid näha ei olnud. Lihtsalt erasektor ei pidanud seal osalemist oluliseks,” tõi riigikontrolör võrdluseks. Samas nentis ta, et tollel hetkel polnud nendes maades just kõige paremad ajad majanduses.
Karis märkis, et Milano maailmanäituse kogukulud, milleks oli umbes viis miljonit eurot, on Dubais suurenemas seitsme miljonini.
Lisaks tuleks Karise meelest arutada, kui tasuv on üritusel osalemine meie ettevõtjate jaoks.
“Vaatamata sellele, et riigil on mõningane kogemus Jordaanias ja Omanis tegutsemisel, on sealne kant meile paljuski tundmatu. Meenutuseks, et 2010. aastal Shanghais käigu edukuse kohta andsid ametnikud mulle vastuse, et tegemist oli kauge ja paljuski võõra maaga,” tõi ta välja piirkonnaga seotud mõjusid. "Kui mõttekas on näiteks tori hobustega sealseid araabia traavleid üle trumpama minna.”
Ettevõtlusminister Urve Palo ütles kolmapäeval ERR-ile, et Eesti peab Dubai EXPO-l osalsemiseks plaane naaberriikidega ning toimuvad läbirääkimised erasektoriga, eesmärgiks kulukasse ettevõtmisese ka nende rahaline panus saada. | Riigikontrolör avaldas Palole EXPO küsimuses toetust | https://www.err.ee/608688/riigikontrolor-avaldas-palole-expo-kusimuses-toetust | Riigikontrolör Alar Karise sõnul tuleks Eesti osalemiseks Dubai EXPO-l ka ettevõtetel panustada, lisaks võiksid Baltimaad koostööd teha. |
Koryo Tours ja Young Pioneer Tours kinnitavad, et USA poolt kavandatav reisikeeld kuulutatakse ametlikult välja 27. juulil ning jõustub 30 päeva hiljem, vahendas BBC.
USA võimud pole veel teadet kinnitanud.
Young Pioneer Tours on Hiina firma, mis korraldas ka reisi, millel osales USA tudeng Otto Warmbier.
Cincinnatist pärit Virginia ülikooli tudeng Warmbier mõisteti märtsis 15 aastaks sunnitööle pärast seda, kui ta tunnistas pisarsilmi Põhja-Korea riigitelevisioonis, et üritas varastada propagandakirjaga lippu.
Käesoleva aasta juunis aga vabastas Põhja-Korea Warmbieri humanitaarkaalutlustel, sest noormees oli vangilaagris koomasse langenud. Raskes seisundis Warmbier suri 19. juunil oma kodulinnas.
Noormehe tõsise ajukahjustuse põhjus on endiselt ebaselge - kui Põhja-Korea väitel tekkis kooma haiguse tagajärjel, siis USA-s kahtlustatakse, et tegu oli tudengile vangilaagris osaks saanud halva kohtlemise või lausa vägivalla tagajärg.
Young Pioneer Tours teatas juba pärast Warmbieri surma, et seni ei ole ükski välismaalaste vahistamine Põhja-Koreas lõppenud nii traagiliselt ning lisas, et Warmbieri surm viis firma otsusele lõpetada Ameerika turistide toimetamine Põhja-Koreasse. | Turismifirmad: USA keelab peagi oma kodanikel Põhja-Koreasse reisida | https://www.err.ee/608683/turismifirmad-usa-keelab-peagi-oma-kodanikel-pohja-koreasse-reisida | Kahe Põhja-Koreasse turismireise korraldava ettevõtte väitel kehtestab USA peagi keelu, mille kohaselt ei tohi Ameerika Ühendriikide kodanikud enam Põhja-Koreasse reisida. |
23-aastane Malone põhjendas intervjuus BBC raadiole, et eesmärk on realistlik tänu tehnoloogia kiirele arengule. "Mu sihin aega 9,4 sekundit," lausus Rios 200 ja 400 meetri jooksu võitnud uus-meremaalane. "Järgmise kolme aasta pärast jooksen 100 meetrit kiiremini kui Usain Bolt."
"Seda ei juhtu paraolümpial ning mul pole mingit kavatsust joosta Usain Bolti või mõne teise kehaliselt terve inimese vastu. Kogu asi on jooksmises nende aegade vastu väljaspool reegleid ja tehnoloogiat piiravaid regulatsioone. Hetkel olen keskendunud just sellele."
Malone, kellelt 18-kuuselt amputeeriti mõlemad jalad, paneb panuse tehnoloogia arengule. "Kunstlikud kehad arenevad kiiremini kui bioloogilised. Üheksa-aastaselt olid mul nagu 16. sajandi piraadi jalad - puust, kummist, väga algelised."
"Alles viimase viie kuni kümne aasta jooksul on tulnud uued võimalused," jätkas Malone. "Kui tehisjalad lubavad joosta sama kiiresti kui kehaliselt terved inimesed, siis kuidas võiks asi välja näha 20 aasta pärast?"
Malone leiab motivatsiooni ka lapsepõlvest. "Kui sina oleksid mina ja sind oleks vanuses 5-15 kiusatud ning sul on võimalus kasutada tehnoloogiat millekski selliseks nagu ei kunagi varem, siis tahaksid seda kindlasti teha ja just seda ma teengi," rääkis ta saatejuhile. | Paraolümpialane lubas Bolti 100 meetri maailmarekordi üle joosta | https://sport.err.ee/608685/paraolumpialane-lubas-bolti-100-meetri-maailmarekordi-ule-joosta | Kahekordne paraolümpiavõitja Liam Malone usub, et võib mõne aja pärast joosta 100 meetrit kiiremini Usain Bolti kehtivast maailmarekordist 9,58. |
Ta vaatles oma kooli õpetajate suhtumist avatud materjalidega kontrolltöödesse ehk siis teadmiste kontrolli, kus õpilane võib õppematerjale kasutada.
Avatud materjalidega kontrolltööd ning eksamid on Eestis võrreldes traditsioonilise teadmiste kontrollimise viisiga vähe levinud. Neid kasutatakse mõnevõrra kõrgkoolides, kuid üldhariduskoolides on avatud materjalidega kontrolltööd pigem vähelevinud. Minu meelest võiks seda rakendada palju tihedamini.
Kindlasti on mõnes aines päheõppimine teatud määral vajalik, olgu õpitavaks valemid või aastaarvud. Ometigi tekib küsimus, kas peaaegu igaks kontrolltööks nõutav päheõppimine on õpilasele kasulik või vajalik? Päheõppimine ei eelda materjalist arusaamist ning pealegi ununeb nii õpitu väga kiiresti.
Selline kontrolltöö eeldab õpilaselt materjali head tundmist ja õpetajalt faktiteadmiste kontrollist erinevat küsimuste koostamisviisi. Autorit huvitas, kas ja kui sageli tema kooli õpetajad selliseid kontrolltöid teevad ning millised on nende meelest taoliste tööde head ja halvad küljed.
Avatud materjalidega kontrolltöö ei tähenda, et õpilased ei peagi õppima või end tööks ette valmistama. Vastupidi, selle puhul on vägagi oluline õppimise organiseerimine, hoolikas läbimõtlemine ning materjalist arusaamine. Seetõttu pakubki selline töö õpilase mõtlemisvõimele uut sorti väljakutset, sedastab Roosi Lilles.
Loomulikult peavad ka küsimused töös tavapärastest erinema ning faktide ülesütlemise asemel on vaja osata õpitut seostada, põhjendada ning rakendada.
Autorit huvitas, kas ja kui sageli tema kooli õpetajad selliseid kontrolltöid teevad ning millised on nende meelest taoliste tööde head ja halvad küljed. Andmeid kogus Roosi Lilles küsitlusega.
Ja mis selgus?
Selgus, et avatud materjalidega kontrolltöödesse suhtumine varieerub õpetajate seas suuresti ning kohati ei olda teadlikki, mida selline teadmiste kontroll täpsemalt endast kujutab.
Põhjusena, miks seesuguseid töid ei tehta või tehakse pigem harva, tõid õpetajad välja ajauuduse ja oskamatuse sellist tööd ette valmistada. Teised jällegi väitsid, et õpilasele on vajalik faktide päheõppimine ning üks õpetaja arvas ka, et selliste töödega ei peaks üle pakkuma.
Ühe õpetaja argument oli järgnev: „Töö peab olema väljakutse, mitte naljategemine.“ Siin kajastub tegelikult kaunis levinud arusaam, nendib töö autor, et õppimine toimub vaid siis, kui see on tõsine ja raske ning et need on ka kontrolltöö olemuslikud tunnused.
Õpetajad kipuvad ikka avatud materjalidega kontrolltöid ette kujutama kui õpikust vastuste otsimist, ilma teema sisulise mõistmiseta.
Õpetamisel on olulised mitmed üldisemad pädevused, nagu informatsiooni mõtestamine, tõlgendamine, õpitu kasutamine erinevates olukordades ja oma oskuste analüüsimine – millega enamik õpetajaid kohe nõustuks – aga igapäevaselt keskendutakse pigem faktiteadmistele.
Huvitav leid oli see, et küsitletud õpetajatest kõige pikema tööstaažiga õpetajad on need, kes teevad oma õpilastele aeg-ajalt avatud materjalidega kontrolltööde laadseid teadmistekontrolle teevad. Nende õpetajate tööstaaž jääb 27 ja 43 aasta vahele.
Avatud materjalidega kontrolltöö koostamine esitab õpetajale väljakutse
Avatud materjalidega kontrolltöö koostamisel peaks õpetaja meeles pidama, et ta ei kontrolli õpilase mälu, vaid tema oskust saadud informatsiooniga ümber käia. Küsimuste puhul on kõige olulisem keskenduda loovusele ning olukorra hindamisele ja kõige vähem kindlatele faktidele.
Õpetajad peaksid õpilastele kindlasti selgitama, mida avatud materjalidega kontrolltöö täpsemalt kujutab ning mille poolest see erineb tavalisest kontrolltööst. Seda tuleks teha kohe uut teemat käsitledes, et õpilased edaspidi tunnis tähele paneksid. Õpilasel ei tohiks tööks õppimine midagi keerulist olla, eeldusel, et ta keskendub tunnis ning saab aru. Lisaks tunnis õpitule peaks enne kontrolltööd kodus samuti teema üle kordama. Abiks tuleb kindlasti mõtlemine, mida õpetaja töös küsida võiks ning proovida sellele vastata.
Küsimused peaksid olema sellised, mis lubaksid õpetajal hinnata õpilase oskusi ning arusaamist antud teemast, mitte fakte, mida ta on pähe õppinud. Töös olev küsimus peaks õpilast haarama, seega ei tohiks see olla liiga keeruline, et õpilasel ei tekiks tunnet, et ta ei saa isegi aru, mida täpsemalt tegema peab.
Roosi Lilles vaatas, kuidas sobivad avatud materjalidega kontrolltööd Eesti hariduspoliitika eesmärkidega. Selgus, et avatud materjalidega kontrolltööd toetavad mitmeid riiklikus gümnaasiumi õppekavas olevaid eesmärke, näiteks iseseisvat õppimist ja õpitu kasutamist erinevates olukordades.
Kas teadsid et:
Avatud materjalidega töö ei ole mõeldud faktiteadmiste kontrollimiseks, vaid aitab arendada õpilase loovust ning kriitilist mõtlemist.
Kuigi enamiku õpilaste jaoks tähendab kontrolltööks õppimine konspekti mällu talletamist, siis tegelikult on oluline hoopis teemat läbinisti mõista.
Liiga paljude materjalide kasutamine võib osutuda pigem segavaks kui abistavaks.
Avatud materjalidega töö ei ole kergem kui tavaline faktipõhine kontrolltöö; kergem võib ta tunduda inimestele, kes on kehv mälu, mis põhjustab talle päheõppimisel raskusi.
Õpilasel ei ole võimalik konspektist või õpikust midagi otse maha kirjutada – lubatav materjal on õpilasele ainult abiks.
Üks sagedasemaid vigu, mida õpilased teevad, on selliseks tööks õppimata jätmine.
Nii mõnigi eksami või kontrolltöö sooritaja, olgu ta hästi või halvasti ette valmistanud, võib arvata, et mida rohkem materjali ta töö ajal kasutamiseks kaasa võtab, seda paremini suudab ta ka tööd teha. Tegelikkuses aga vajab ta hästi organiseeritud materjale, kust ta suudaks vajadusel hetkega vajaliku üles leida.
Roosi Lillese õpilasuurimust juhendas Anu Tuulmets ning uurimisartiklit saab pikemalt lugeda veebiajakirjas Akadeemiake. | Avatud materjalidega kontrolltöö pole kerge õpilasele ega õpetajale | https://novaator.err.ee/608682/avatud-materjalidega-kontrolltoo-pole-kerge-opilasele-ega-opetajale | Kontrolltöid tunneb Eesti kool hästi. Samas on arusaam kontrolltööst kaunis kitsas ja ei kasutata ära teadmiste kontrollimise vorme, mis vastaksid palju paremini praeguse aja nõuetele selles osas, kuidas on tegelikult mõttekas õppida ja mida on vaja hiljem teada või osata, kirjutab Tallinna Saksa gümnaasiumi õpilane Roosi Lilles. |
Ekspertide hinnangul on põhjuseks nii eurotsooni paranevad majandusnäitajad kui ka investorite vähenev kindlus USA majanduse edasise käekäigu suhtes, vahendasid CNBC ja Reuters.
Neljapäeval tugevnes euro dollari vastu viimase kahe aasta kõrgeima tasemeni ehk 1,1655 dollari tasemeni.
Tõus järgnes Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi teatele, et eurotsooni majandus näitab märke "vaieldamatust paranemisest".
Reedel tõus jätkus ning euro tugevnes juba 1,1668 tasemeni. Kusjuures vahetult pärast seda, kui Euroopa Keskpank teatas, et intressimäärasid ei muudeta, oli tasemeks veel 1,1488 dollarit euro eest. | Analüütikud: euro võib aasta lõpuks kerkida 1,20 dollari tasemeni | https://www.err.ee/608671/analuutikud-euro-voib-aasta-lopuks-kerkida-1-20-dollari-tasemeni | Analüütikute sõnul võib euro enne aasta lõppu USA dollari vastu oluliselt tugevneda ehk kerkida 1,20 dollari tasemeni. |
Treiel võitis viienda eeljooksu ajaga 13,94 ning kõigi jooksude peale kokku edestasid teda vaid rootslane Max Hrelia (13,59) ja isikliku tippmargi püstitanud britt Robert Sakala (13,62).
Edasi poolfinaali jõudsid ka kaks ülejäänud stardis olnud eestlast: Hans-Christian Hausenberg sai viimases eeljooksus kolmanda koha (14,31) ja Martin Moldau oli oma eeljooksus neljas, kuid teda päästis aeg 14,25.
Poolfinaalid joostakse täna õhtul Eesti aja järgi algusega kell 18.10. | Eesti tõkkesprinter näitas U-20 EM-i eeljooksudes kolmandat aega | https://sport.err.ee/608669/eesti-tokkesprinter-naitas-u-20-em-i-eeljooksudes-kolmandat-aega | Johannes Treiel pääses Itaalias Grossetos peetavatel U-20 Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus meeste 110 meetri tõkkejooksus eelringist kolmanda ajaga edasi. |
Aeg tiksub. Vaenlane piirab. Ainus väljapääs on üle mere. Mööduvad tunnid, mööduvad päevad. Võimalused kahanevad. Vaid teod loevad. Võit on ellujäämine. Aeg tiksub.
Ja Christopher Nolan ("Tähtedevaheline", "Pimeduse rüütli" triloogia, "Algus") lööb takti. Füüsiliselt mõjuvat rütmi, mis toob kinolinale ellujäämisloo keset Dunkirki rannal toimuvat liitlasvägede evakueerimisoperatsiooni teise maailmasõja ajal. See vähem kui kahte tundi pigistatud katkematut pinget kruttiv rütm moodustab sel nädalal kinodesse jõudnud "Dunkirki" tuuma, pakkudes kurnavuse ja kaasahaaravuse vahel pendeldava filmielamuse, millelaadset on suure eelarvega filmide kontekstis tänapäeval raske saada.
Seda tänu oma eristuvalt visuaalsele loojutustamisviisile, mis paneb kõrvale liigse selgitava ja tihti sõjafilmide puhul sentimentaalse dialoogi, ajaloolise kontekstualiseerimise ja karakterite tausta süüvimise ning toob esiplaanile teod ja eesmärgid. See tähendab, et "Dunkirk" haarab vaataja kaasa ellujäämise füüsiliste olukordade ja tegudega, mitte kutsudes teda samastuma tegelastega. See aga tingib tegelaste (ja seega näitlejate) jäämise nii sõja kui Nolani anonüümseteks vahenditeks. Loo teatud viisil jutustamise atribuutideks, ent siiski usutavateks ja stiilipuhasteks. Nolan tõstab fookusesse nende esituse füüsilisuse, kodeerides kõik vajaliku info nende tegudesse.
Film paneb vaataja esimesest kaadrist alates olukordadesse, kus mängus on elu ja surm, olgu selleks siis Dunkirkist põgenev sõdur, paadiga appi rutanud kodanik või evakuatsiooni turvav lendur. Elu, mida ohustab kauge ja enamasti nähtamatu vaenlane, mis avaldab ennast kuulide ja pommidena. Selle koosmõju pea anonüümseteks jäävate tegelaste ja suurejooneliste karjalike massistseenidega rõhutab sõja dehumaniseerivat olemust.
"Dunkirk" räägib ellujäämisest viisil, mis kutsub esile füüsilist reaktsiooni. Kaasahaaravus saavutatakse esiteks halastamatult manipuleeriva Hans Zimmeri helikujundusega, mis hoiab tiksuvalt, pulseerivalt ja lainetavalt pinget üleval, ent mõjub seejuures oma tüüpiliste elementide tõttu kohati klišeena, ja teiseks süstib kaasahaaravust ühest pingelisest olukorrast järgmisesse hüppav stsenaarium ja aja kulgemise kiirusega rütmistatud montaaž ja kaameratöö. Kuigi see loob kontseptuaalse terviku ja toetab pingele rajatud struktuuri, võib see mõjuda vaatajale liigagi füüsiliselt rõhuvana ja kurnavana.
Vaatajale nimelt ei anta hingamis-, seedimis- ega mõtlemisruumi. Ent on küsitav, kas see mastaapsus ja intensiivsus on õigustatud, kuna filmi ei näi saatvat ühtegi eesmärki, mis püüdleks kaugemale ajalooliste sündmuste (filmikeele poolest suurepärasest) visualiseerimisest. "Dunkirk" ei mõju nii hingematvalt kui Elem Klimovi "Mine ja vaata" või László Nemesi "Sauli poeg", mis on samuti oma lähenemise ja vormi poolest vägagi rõhuvad ja eristuvad, kuid mis on selgete eesmärkidega.
Mida aga "Dunkirki" saadab, on filmikunsti võimaluste täisväärtuslik realiseerimine ning visuaalse loojutustamise efektirohke edendamine. Film on oma žanri piires narratiivselt ambitsioonikas täiendus Christopher Nolani käekirja, mis rahuldab nii suurte vaatemängude maiaid kui filme tükkideni lahti puukivaid filmisõpru. Tormiliselt kaunis, tehniliselt meisterlik ja sisukas thriller, mis on loodud suurelt ekraanilt vaatamiseks. | Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass | https://kultuur.err.ee/608664/arvustus-dunkirk-visuaalse-loojutustamise-meistriklass | Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10 |
Tulistamist oli nii Donetski kui ka Luganski oblastis ning vastane kasutas ka raskerelvastust - lisaks käsitulirelvadele, granaadiheitjatele ja suure kaliibriga kuulipildujatele tulistasid nn separatistid ka 82 ja 120 mm miinipildujatest, vahendas Unian.
Viimased päevad on olnud Ukraina relvajõudude jaoks olnud tavapärasest ohvriterohkemad - möödunud ööpäeval langes viis ja sai vigastada kaheksa sõdurit. Üks sõdur langes aga vastase kätte vangi. Eelnenud ööpäeval aga langes lausa üheksa Ukraina sõdurit, haavatuid oli viis.
Suurem lahingutegevus leidis neljapäeval aset näiteks Krasnogorivka lähistel, kus Kremli-meelsed jõud kasutasid 122 mm suurtükke, tanke ja raketisüsteeme Grad. Lisaks Ukraina armee positsioonidele said tabamusi ka Krasnogorivka elamukvartalid.
Olukorra eskaleerumine on toimunud nädalal, mil isehakanud Donetski "rahvavabariigi" juht Aleksandr Zahhartšenko kuulutas välja "uue riigi" - Väike-Vene (Malorossija). Samuti möödus esmaspäeval kolm aastat Malaysia Airlinesi reisilennuki alla tulistamisest Donetski oblasti kohal.
Olukord Ukraina kaguosas 20. juuli seisuga. Täismahus kaarti saab vaadata SIIN. | Ukraina valitsusvägede jaoks on lõppev nädal olnud ohvriterohke | https://www.err.ee/608662/ukraina-valitsusvagede-jaoks-on-loppev-nadal-olnud-ohvriterohke | Ukraina terrorismivastase operatsiooni (ATO) staap teatas reedel, et möödunud ööpäeval tulistasid Kremli-meelsed jõud Donbassis valitsusvägede positsioone 29 korral. Aeg-ajalt olid Ukraina sõdurid sunnitud vastase pealetungi tõrjumiseks ka vastutule avama. |
Uue konto profiilipilt on Savisaare portreefoto ja kaanepilt Tallinna vaade. Töökohaks on on Savisaar märkinud, et ta on Tallinna linnapea.
Avalikke postitusi on Savisaare uuel kontol vähe, teiste hulgas on sinna postitanud mainekujunduse spetsialist Linnar Priimägi ja Rakvere homovastase võitluse aktivist Innele Õispuu.
Korruptsioonisüüdistusega kohtu all oleva Savisaare Facebooki konto võttis juuli alguses üle Türgi häkker Abdelrahman Ali, kes nõudis selle taastamise eest 800 dollarit lunaraha. | Edgar Savisaar tegi Facebooki uue konto | https://www.err.ee/608663/edgar-savisaar-tegi-facebooki-uue-konto | Poliitik Edgar Savisaar tegi endale uue Facebooki konto, sest kurjategija võttis juuli alguses ta vana konto üle. |
Esimese värava City võrku lõi 37. minutil Paul Pogba söödust värske ost Romelu Lukaku ning teise lisas paar minutit hiljem Jesse Lingardi söödust Marcus Rashford.
"Ma olen väga rahul," sõnas võitjate peatreener Jose Mourinho. "Ma olen kindel, et Pep [City peatreener Pep Guardiola] arvab sama. Kõige tähtsam oli, et mängijad said kõrgetasemelise treeningmängu."
Guardiola näis enim rahul olevat 17-aastase tulevikulootuse Phil Fodeni tegutsemisega, kelle teeneid plaanib sel hooajal veelgi kasutada. "Mulle pole sõnu selle kirjeldamiseks, mida nägin," ütles Guardiola. "Tema esitus oli täiesti teisel tasemel. Ta armastab seda klubi. Ta on City fänn. Ta on kingitus."
"Võib-olla jääb ta sel hooajal meiega, sest ta on väga eriline: loob võimalusi ja on alati parimal positsioonil," jätkas hispaanlane. | Manchesteri derbis paistis silma 17-aastane City poolkaitsja | https://sport.err.ee/608661/manchesteri-derbis-paistis-silma-17-aastane-city-poolkaitsja | Inglismaa suurklubid Manchester United ja Manchester City pidasid USA-s Houstonis hooajaeelse kontrollmängu, mille tulemusega 2:0 võitis Unitedi meeskond. |
"Kuna üksikute väljavalimine tutvustamiseks on alati kallutatud, siis kasutasin uude kontorisse kolimist ära ja tekitasin viimase paari aasta jooksul soetatud raamatutest temaatilise tihedusjaotuse ja lõikasin ära kõik need, mis jäid keskmisest kahe standardhälbe kaugusele. Need ongi minu raamatueelistused." tutvustab Vassil Tartu ülikooli vilistlasblogi vahendusel.
Kristjan Vassili raamatute normaaljaotus. Autor: Kristjan Vassil
Siit on puudu viis raamatut, mis on hetkel mul kotis või öökapil ehk lugemisel. Need on ka minu konkreetsemad lugemissoovitused:
Brynjolfsson, Erik, and Andrew McAfee. The second machine age: Work, progress, and prosperity in a time of brilliant technologies. WW Norton & Company, 2014.
Raamat annab hea ülevaade tehnoloogilisest arengust ning teguritest, mis on mõjutanud ning mis üha enam hakkavad mõjutama tööd, töökohti ning väärtuse loomist. Kuna masinad on järjest paremad inimtöö tegijad, siis on tehnoloogia mõju suurem kui kunagi varem, nii oma positiivsete (odavam ja rohkem) kui negatiivsete (suurem ebavõrdsus) külgedega. Või kas on? Kas adra, jalgratta, aurujõu, telegraafi vms mõju oli omal ajal väiksem kui algoritmi, masinõppe, tehisintellekti mõju täna?
Gerstner Jr, Louis V. Who says elephants can’t dance?: Leading a great enterprise through dramatic change. Zondervan, 2009.
Minu põlvkond jäi IBMi esimesest hiilgusest puutumata ja me kasvasime üles teadmises, et “suur sinine” oma müstiliste mainframe’i lahendustega on pigem kaduv nähtus. Tegelikkus osutus aga hoopis teistsuguseks. Lou Gerstneri raamat räägib suure rahvusvahelise ettevõtte turn-around loo, mis selgitab, kuidas tal õnnestus allakäigutrepil olev inertne globaalne suurettevõte efektiivseks ja kasumlikuks pöörata. Raamatu implikatsioonid on huvitavad igale suures organisatsioonis töötavale inimesele. Horowitz, Ben. The hard thing about hard things: building a business when there are no easy answers. Autor: Kristjan Vassil.
Horowitz, Ben. The hard thing about hard things: building a business when there are no easy answers. New York, NY: Harper Business, 2014.
Mistahes ettevõtte ehitamine on raske. Kui raske täpselt, seletab oma raamatus Andreessen Horowitzi asutaja Ben Horowitz. Loen seda raamatut aeg-ajalt üle selleks, et saada adekvaatne referentspunkt tajumaks adekvaatselt raskusi avalikus sektoris, sh ülikoolis, võrreldes raskustega erasektoris.
James, Gareth, et al. An introduction to statistical learning: with applications in R. Vol. 103. Springer Science & Business Media, 2013.
Fantastiline sissejuhatus masinõppe võtmemeetoditesse koos lihtsasti rakendatava R-i koodiga. Loen sellepärast, et meetodiraamatud aitavad mul üldiselt lõõgastuda, ning seda konkreetselt eelistan selleks, et õppida, kuidas keerulisi teemasid lihtsalt esitleda.
Verhofstadt, Guy. Europe’s Last Chance: Why the European States Must Form a More Perfect Union. Hachette UK, 2017.
Euroopa on vastamisi suurima kriisiga pärast teist maailmasõda – majanduse seisak, terrorirünnakud, Venemaa agressioon, pagulased – on üsna selge, et meie administratiivne võimekus vajab uusi ideid. Võimalik, et üsna drastilisi? Belgia endine peaminister ja Euroopa Parlamendi liige Guy Verhofstadt on tuntud oma poppide esinemiste poolest, milles ta esitas karme väljakutseid Victor Orbanile, Alexis Tsiprasele jt. Selles raamatus selgitab ta oma nägemust föderaalsest Euroopast ning missugune võiks olla selle mõju meie ees seisvatele väljakutsetele.
Head suvist lugemist!
Kristjan Vassil on omandanud TÜ bakalaureusekraadi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal (2006), TÜ magistrikraadi kommunikatsioonijuhtimise erialal (2007) ning ühtlasi sotsiaal- ja poliitikateaduste magistrikraadi Euroopa Ülikooli Instituudis (EUI, 2008).
Doktorikraadi omandas Vassil 2012. aastal Euroopa Ülikooli Instituudis poliitika ja ühiskonnateaduste alal .
Ta on vaieldamatu ekspert e-valimiste alal ja eelmisel aastal andis koostöös vabariigi valimiskomisjoni ja TÜ vanemteaduri Mihkel Solvakuga välja raamatu E-voting in Estonia: Technological Diffusion and Other Developments Over Ten Years (2005–2015).
Vassil on TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur ja alates 1. juulist 2017 TÜ teadusprorektor. | Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust | https://novaator.err.ee/608652/kristjan-vassili-5-suvist-raamatusoovitust | Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused. |
Viimasel veerandajal jänni jäänud leedulaste parimad olid Laurynas Birutis (17 punkti, 12 lauapalli) ja Martynas Echodas (12 punkti, 13 lauapalli). Võitjatele tõi Vasileios Charalampopoulos 21 silma ja üheksa lauapalli.
Alagrupis oli Leedu alustanud 92:79 võiduga Ukraina üle, kaotanud siis Iisraelile 88:94, kuid alistanud viimases mängus nulli peale jäänud Läti 89:61. Kaheksandikfinaalis võitis meeskond Sloveeniat 76:61.
Kreeka on olnud kodupubliku ees seni eksimatu, sealjuures alistati alagrupis tšehhid 41 ja rootslased 35 punktiga (!). Kaheksandikfinaalis võideti Montenegrot 56:49 ja nüüd minnakse nelja hulgas kokku Hispaaniaga, kes sai jagu Saksamaast 69:61 (17:15, 23:14, 13:14, 16:18).
Veerandfinaalis katkes ka Islandi korvpallurite imeline teekond, kui Iisraelile kaotati 54:74 (14:15, 20:26, 13:21, 7:12). Pääsuks finaali tuleb Iisraelil saada jagu Prantsusmaast, kes oli numbritega 86:67 (16:16, 17:16, 23:18, 30:17) üle Serbiast.
Selle vanuseklassi tiitlikaitsja on Hispaania, kuid ajaloo selgelt edukaim koondis viie esikohaga Serbia. Neli aastat tagasi Tallinnas peetud turniiri võitis Itaalia, kes seekord sai alagrupis kolm kindlalt kaotust. | Viimasel veerandil lagunenud Leedu järelkasv U-20 EM-il medalit ei saa | https://sport.err.ee/608655/viimasel-veerandil-lagunenud-leedu-jarelkasv-u-20-em-il-medalit-ei-saa | Kreekas peetavatel U-20 korvpalli Euroopa meistrivõistlustel langes veerandfinaalis konkurentsist Leedu järelkasv, kes jäi alla võõrustajate esindusele 72:76 (20:18, 18:23, 23:10, 11:25). |
Tööde teostamiseks korraldatud riigihanke võitis osaühingute ConArte ja Industrius ühispakkumine hinnaga 220 800 eurot koos käibemaksuga. Lepingu täitmise aeg on 20 kalendrikuud, teatas linnavalitsuse pressiteenistus.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on Tallinna haigla aastaid kestev projekt, mis on plaanis rajada Tallinna ja riigi ühistööna . "Tallinna haiglasse koonduks kogu aktiiviravi nii Ida- Tallinna kui ka Lääne- Tallinna keskhaiglast, samuti taastusravi. Soovime, et Tallinna haiglast kujuneks ideaalne sõbralik ja perekeskne arstiabi keskus kõigi tallinlaste jaoks," ütles Martinson.
Tallinna haigla mahulise ja ruumilise planeeringu eesmärk on rajada Tallinna haigla kompleks ühtse tervikuna ehk nn kampusena. See võimaldaks koondada ühtsesse keskusesse aktiivravi, meditsiinitehnika, erinevate erialade arstid, vähendada haigla kinnisvara haldus- ja hoolduskulusid ning tagada ühtne kriisijuhtimine.
Planeeringu koosseisus oleva detailplaneeringu eesmärk on moodustada planeeritavale alale jäävate kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel ärimaa, samuti ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid. Siis määratakse ehitusõigus kuni 6-korruselise Tallinna haigla kampuse ehitamiseks.
Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärk määrata üldised maakasutustingimused ja esitada heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on 27,52 hektarit. | Linnavalitsus alustas Lasnamäele Tallinna haigla planeerimisega | https://www.err.ee/608646/linnavalitsus-alustas-lasnamaele-tallinna-haigla-planeerimisega | Tallinna linnavaraamet allkirjastas lepingu Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ning Tallinna haigla mahulise ja ruumilise planeeringu koostamiseks. |
Samas on võrreldes 2016. aasta teise poolega on võltsingute arv sel aastal jäänud aga samale tasemele.
Tänavu avastati Eestis kõige rohkem 50-euroste pangatähtede võltsinguid – 188 võltsingut, mis moodustab 76 protsenti Eestis leitud võltsingute koguarvust. Euroalal tervikuna moodustavad ligikaudu 85 ptotsenti võltsingutest 20- ja 50-eurosed pangatähed, mida on umbes samas suurusjärgus aasta varasema ajaga võrreldes.
Võttes arvesse ringluses olevate europangatähtede hulka, on võltsingute arv väike nii Eestis kui ka euroalas. Täpsem ülevaade Eestis levitatud võltsitud eurodest on Eestis avastati ringlusest 2017. aasta esimesel poolel 247 võltsitud europangatähte, mida on ligi 10% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Eesti Pank märkis, et ehtsat pangatähte on võimalik igal inimesel ära tunda, kui kasutada lihtsaid võtteid pangatähe turvaelementide tuvastamiseks -selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada ning kahtluse korral võrrelda mõne ehtsa pangatähega.
Pangatähe turvaelemente ja nende tuvastamise viise on kirjeldatud uute pangatähtede veebilehel. Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes määrab kahtlasele rahale ekspertiisi, seisab Eesti Panga teates. | Võltsitud eurode avastamine on Eestis vähenenud | https://www.err.ee/608654/voltsitud-eurode-avastamine-on-eestis-vahenenud | Eestis avastati ringlusest 2017. aasta esimesel poolel 247 võltsitud europangatähte, mida on ligi kümme protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal, teatas Eesti Pank reedel. |
Eesti paar jäi tasavägises heitluses alla Türgi duole Safa Urlu - Murat Giginoglu 30:32, 21:17, 13:15. Matš kestis 57 minutit ja oli valikturniiri pikim. | Tiisaar - Nõlvak piirdusid EM-etapil ühe matšiga | https://sport.err.ee/608626/tiisaar-nolvak-piirdusid-em-etapil-uhe-matsiga | Mart Tiisaar ja Kusti Nõlvak kaotasid Ljubljanas peetud rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistluste kolmanda etapi kvalifikatsioonis kohe esimeses ringis. |
Täpsemalt vaatles ta seda, millised on põhilised omadused ja rollid, mida kahe erineva ajastu naise juures esile tuuakse ning millised naised on esiplaanil.
Ta leidis, et kui 1984. aasta persoonilugudes vaadeldud naised on n-ö tavainimeste hulgast ja keskendutakse nende ühele rollile, milleks on nt ema või töötaja, siis 2013. aasta Eesti Naise persoonilugude kangelased on tuntud inimesed ja intervjuudes vaadeldakse neid võimalikult erineva nurga alt, kaasates nii töö- kui pereelu, hobid ja seiku lapsepõlvest.
Võtame näiteks 1984. aasta jaanuarikuu Nõukogude Naise numbri. Esikaanel on Loo Keskkooli algklassiõpetaja Maie Lepik. Persooniloos räägib intervjueeritav endast kui emast, tütrest ja õpetajast ehk kui töötajast.
Sama aasta veebruarinumbris portreteeritakse Tartus elavat hinnatud stomatoloogia doktor Silvia Lumistet. Artikli fookus on temal kui emal ja vanaemal, mitte kui töötajal. Maikuu numbris on persoonilugu Ly Seppeliga, kus tagaplaanil on tema looming kirjanikuna, esikohal aga tema kui kolme tütre ema.
Samas 1984. aasta lõpunumbrites on portreteeritavateks Keila linna RSN Täitevkomitee esimees Aino Kullo ja vabariikliku naistenõukogu liige ja Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu aseesimees Silvi Teesalu. Mõlemate puhul on esikohal amet ja töised tegevused.
Kuidas on Naine 30 aasta vältel muutunud?
Hea paralleel on võtta 2013. aasta maikuu numbrist, kus portreteeritavaks oli Kristiina Ehin, kes on Ly Seppeli, 1984. aasta mainumbri portreteeritava, tütar. Kristiina Ehini puhul on esikohal tema kirjanikuks kasvamine, kuid ka kärgperes laste kasvatamine.
Sarnased elukutset ja isiklikku elu peegeldavad rollid tulevad 2013. aasta Eesti naise numbritest esile ka näitleja Leila Säälikuga ning Malle ja Katrin Pärnaga.
Muutus 30 aasta vältel on märgatav ennekõike selles, et 2013. aastal räägitakse portreteeritavatest rohkemate nurkade alt ja mitmekesisemalt kui 1984. aastal.
Eesti Naises olevad persoonilood on mitu lehekülge pikemad Nõukogude Naises olevatest lugudest, naistega räägitakse ka palju mitmekesisematel teemadel ning autor kajastab nii palju erinevaid tahke kui vähegi võimalik. Näiteks hobid, suhted meestega, lapsepõlv, eneseteostus, tervis ja suhted vanematega.
Kõikide puhul mainitakse kas oma lapsi või suhet emaga, tööd ning erilist tähtsust on pööratud mehe ja naise vahelisele suhtele. Märkimist väärt on ajakirjas kajastatavate naiste tuntus loojatena.
Kui Nõukogude Naises on artiklil kindel läbiv teema või joon, siis Eesti Naise lugudes näidatakse naisi nii mitmest erinevast küljest kui vähegi võimalik.
Selle uuringu puhul väärib esile tõstmist huvitav lähenemine, kus üksikisikute vaatlemise kaudu peegeldatakse ühiskonna arengut.
Kas teadsid et:
Meestega kõneldakse üldjuhul nende karjäärist, naistega samas saates aga perekonnast, hobidest jne.
Olles kõrgel ametikohal, rõhutatakse naise puhul ka palju tema sugu, justkui oleks see midagi erakorralist, et too sellisel ametil töötab.
Ajakiri Eesti Naine on laia temaatilise suunitlusega kõige vanem naisteajakiri Eestis, mille esmanumber ilmus aastal 1924.
Eliis Tischleri õpilasuurimust juhendas Ülle Salumäe ning täispikka uuringuartiklit saab lugeda veebiajakirjas Akadeemiake. | Ajakirjaanalüüs: kuidas on Naine 30 aasta vältel muutunud? | https://novaator.err.ee/608645/ajakirjaanaluus-kuidas-on-naine-30-aasta-valtel-muutunud | Eliis Tischler Gustav Adolfi Gümnaasiumist uuris naiste kujutamist meedias ning tegi seda 1984. aasta ajakirja Nõukogude Naine ja selle mõttelise järglase Eesti Naise 2013. aasta väljaande persoonilugude põhjal. |
"Kõik neli 2016. aasta suvel tarnitud gaasiturbiini on alates sellest ajast kohalikult modifitseeritud ja illegaalselt Krimmi toimetatud," teatas ettevõte.
Siemens teatas ka, et lõpetab elektritootmise seadmete tarne Vene riigi poolt kontrollitud klientidele. Ettevõtte divesteerib ka oma vähemusosaluse Vene ettevõttes Interautomatika, mis müüb elektrijaama kontrollisüsteeme. Lisaks sellele lõpetatakse Vene ettevõtetega sõlmitud elektritootmisseadete litsentsilepingud.
"Siemens võtab kasutusele lisakontrolli, mis ületab kaugelt seaduses ettenähtu," märkis ettevõte.
Pärast kinnitamist, et kaks Siemensi turbiini tarniti kaks nädalat tagasi Krimmi, teatas ettevõte, et alustab kohtuasja vastutavate isikute vastu.
Turbiinid tarniti algselt Krasnodari krai elektrijaama projektile Lõuna-Venemaal.
Krimmi poolsaarele kehtivad Euroopa Liidu sanktsioonid alates selle annekteerimisest Venemaa poolt 2014. aastal. | Siemens lõpetab suhted Vene ettevõtetega | https://www.err.ee/608644/siemens-lopetab-suhted-vene-ettevotetega | Saksa tööstuskonglomeraat Siemens teatas reedel, et katkestab ärisidemed Vene firmadega pärast kinnitamist, et mõned ettevõtte gaasiturbiinid jõudsid Venemaa poolt okupeeritud Krimmi. |
Pikamäe ütles ERR-ile, et kohtuvõimuvastased ründed algasid Poolas kohe pärast praeguse parlamendienamuse võimuletulekut, vallandades esmalt kriisi Poola konstitutsioonikohtu ümber.
"Tänaseks, kus valitsus on asunud endale allutama ka Poola ülemkohtu ja kohtute haldamise nõukoja tegevust, on selge, et tegemist on üleüldisema katsega piirata Poola kohtuvõimu sõltumatust tervikuna," nentis ta.
Pikamäe sõnul kohtus ta Euroopa ülemkohtute presidentide võrgustiku esimehena seoses Poolas toimuvaga märtsis Euroopa Komisjoni asepresidendi ja justiitsasjade voliniku Frans Timmermansiga ning Poola valitsuse tegevust tauniva seisukoha avaldas ka ülemkohtute presidentide võrgustik.
"Tänase seisuga, mil Poola parlamendi alamkoda on heaks kiitnud sisuliselt Poola ülemkohtu laialisaatmise seaduse, andes justiitsministrile õiguse otsustada ülemkohtunike jätkamise üle, on Euroopa Komisjon ilmselt lähemal kui kunagi varem Poola suhtes erakorralise õigusriigi kaitse menetluse käivitamisele," nentis Pikamäe.
"Olen ka varem öelnud, et kohtuvõimu sõltumatuse kallale kippumine on esimene märk demokraatia ohustamisest riigis. Poola, aga ka Ungari ja Türgi kohtusüsteemide ümber toimuv näitab selgelt, et õigusriik ei ole enesestmõistetav ning selle eest seismine on alati aktuaalne," ütles Pikamäe. | Pikamäe: Poola valitsuse katse piirata kohtuvõimu on murettekitav | https://www.err.ee/608642/pikamae-poola-valitsuse-katse-piirata-kohtuvoimu-on-murettekitav | Riigikohtu ning Euroopa Liidu kõrgemate kohtute presidentide ühenduse esimehe Priit Pikamäe sõnul on Poola kohtusüsteemi ümber toimuv äärmiselt murettekitav. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.