text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Liberaaldemokraatide eelmine juht Tim Farron astus esimehe kohalt tagasi nädal aega pärast 8. juuni erakorralisi parlamendivalimisi, kus erakond parandas küll eelmiste valimistega võrreldes oma positsiooni, kuid jäi konservatiivide ja leiboristidega võrreldes siiski endiselt tahaplaanile. Liberaaldemokraatide üheks peamiseks valimislubaduseks oli uue Euroopa Liidu liikmesust puudutava referendumi korraldamine, vahendas Politico.
74-aastane Cable oli ainus kandidaat, kes neljapäevase lõpliku valiku ajal liberaaldemokraatide juhiks pürgis, sest tema võimalikud konkurendid olid selleks hetkeks juba kandideerimisest loobunud.
Cable lubas, et viib erakonna poliitilise debati keskmesse ning rõhutas, et liikmeskonna kasv on andnud parteile tohutult palju uut energiat.
Liberaaldemokraatide uue esimehe sõnul ei suuda praegune valitsus tagada enda poolt lubatud "valutut Brexitit" ning hoiatas, et riigil tuleb teha ettevalmistusi EL-ist lahkumisest loobumiseks (to prepare for an exit from Brexit).
"Theresa May tahab viia Suurbritannia tagasi 1950. aastatesse, Jeremy Corbyn aga tahab viia tagasi 1970. aastatesse," nentis Cable. "Mina pakun optimistlikku ja alternatiivset programmi, mis annaks riigile jõudu 2020. aastateks ja kauemaks."
Cable oli aastatel 2010-2015 konservatiivide ja liberaaldemokraatide koalitsioonivalitsuses äri- ning innovatsiooniministriks. Briti parlamenti valiti ta esmakordselt 1997. aastal. | Briti liberaaldemokraatide uueks juhiks sai eksminister Vince Cable | https://www.err.ee/608641/briti-liberaaldemokraatide-uueks-juhiks-sai-eksminister-vince-cable | Briti liberaaldemokraadid valisid neljapäeval oma uueks esimeheks rahvasaadiku ja endise äri- ning innovatsiooniministri Vince Cable'i. |
Tallinna kesklinna vanema Taavi Puki sõnul võiks Skoone bastion ja seda ümbritsevat ala lähitulevikus kujundada üleminekualaks - boheemlaslikust Põhja-Tallinnast konservatiivsemasse vana- ja kesklinna.
"Baltijaama ala on minemas ideekonkursile ja ümberkujundamisele,” rääkis linnaosa vanem regiooni arenguplaanidest ERR-ile.
Kuigi üldist ideekonkursi veel pole, on Puki sõnul hetkel plaan rajada bastionile ühisaiad, parandada jalgsiliiklemise olukorda ning anda eraettevõtetele sisustamiseks nõlva sees olevad maa-alused varjendid.
Samas näeb ta, et alles võiks jääda Skoone roheline ilme ning bastionist mere poole asetsev jalgpalliväljak. “Kindlasti on neid, kes ütlevad, et sinna saaks ju suurepärase kinnisvara arenduse teha, aga Tallinna seisukoht on, et see peaks olema roheala ning selleks ka jääma.”
Linnavalitsuse soov on muuta ümbrus jalakäijatele sõbralikuks. “Üks unistus, mida Tallinn kaua on vaaginud, on see, et sadamast oleks võimalik tulla vanalinna ilma kordagi teed ületama,” rääkis Pukk. Ta pakkus liikumise hõlbustamiseks välja idee ühendada Vanalinn ja Skoone jalakäijate sillaga.
Võimalusena näeb ta ka Rannamäe tee sulgemist autoliiklusele ning pühendada see ainult jalakäijatele. “Ühes lahenduses sellest räägiti,” sõnas Pukk.
Aktiivne arendus on kavas ette võtta nelja aasta pärast
Lahendus, millele linnaosa vanem Pukk viitas, on välja pakutud Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühises koostööprojektis Baltic Urban Labiga. Viimase puhul on tegemist ettevõtmisega, milles tegeletakse Põhja-Tallinna linnaruumi uuendamisega.
Ühisprojekti raames korraldab linn aeg-ajalt koos Baltic Urban Labi ja kõrgkoolidega töötubasid, kus analüüsitakse piirkonna probleeme ning pakutakse neile erinevaid lahendusi. Samas tehakse projekti raames kindlaks ka tingimused ja ootused, mida piirkonna arengulahendustes arvestada tuleb.
“Tõenaoliselt on kõige mõistlikum vaadata üle need ideed, mis siiani on kokku kogutud: Baltic Urban Labi, kõikde ülikoolide ja teiste teiste asjast huvitatute ettepanekud - kas nendega edasi minna? Tõenäoliselt tuleb pidada uuesti mõttetalguid ja parim lahendus leida,” arutles Pukk.
Arenguteni plaanitakse jõuda umbes nelja aasta pärast. “Vähemalt siis on visioon kindel ja sellega minnakse edasi,” sõnastas Pukk oma mõtteid tulevikust.
Mõned muutused hakkavad toimuma juba varem ja bastionile rajatakse istutuskastide näol kogukonnaaiad. “Sellel kevadel valiti kastid välja, hetkel on ettevalmistav periood,” kirjeldas Pukk.
Aialapid annavad igale tallinlastele võimalus kasvatada endale aiasaadusi. | Tallinna Skoone bastioni arendus - roheala koos aiamaadega | https://www.err.ee/608639/tallinna-skoone-bastioni-arendus-roheala-koos-aiamaadega | Tallinna Kesklinna valitsus võtab lähiaastatel ette Skoone ala arenduse, muuhulgas on sinna plaanis rajada aialapid ja avada bastioni muldkehas asuvad varjendid. |
Huvilistel oli võimalik külastada esmakordselt pealinna külastanud The Tall Ships Races laevasid, mis polnud varem Tallinna väisanud. "Kuna maailma suurim õppepurjekate regatt jõuab Läänemerele iga nelja aasta tagant, siis lähimal ajal selline suurejooneline vaatepilt Tallinna lahel ei kordu," lisas Aini Härm.
Nagu igal aastal, tundsid külastajad ka tänavu kõige enam huvi just mereliste tegevuste vastu. "Nelja päeva jooksul kasutati väga palju sadamate vahel sõitvat meretaksot ja erinevate alustega tehti suurel arvul lõbusõite lahel," lausus Tallinna merepäevade projektijuht Tõnno Piigli. "Mereparaad meelitas merele ja kaldale palju inimesi ja see kinnitab taaskord, et oleme mererahvas," lisas ta.
Tõnno Piigli tõdes, et lisaks merelistele tegevustele ja purjelaevadele kogus palju populaarsust ka esmakordselt kavas olnud innovatsiooniala. "Robootika töötoad osutusid väikeste tehnikahuviliste seas ülimalt popiks," lausus ta. "Palju huvi tekitas külastajates ka U-CAT allveerobot, mis Admiraliteedi basseinis ringi ujus ning purjelaevade veealust osa uuris. Kõik vee all toimuv oli videopildis suurel ekraanil kõigile huvilistele näha."
Tallinna merepäevad toimusid tänavu 15. kuni 18. juulini. Sellel aastal peeti merepidu koguni neljal päeval, sest pealinna külastas maailma suurim õppepurjeregatt The Tall Ships Races.
Kokku leidis Tallinna merepäevade sündmusi viiest sadamast: Vanasadam ja Lennusadam ning partnersadamatena Haven Kakumäe, Noblessneri sadam ning Pirita jahisadam, sündmuseid jagus aga ka Kalasadamasse. | Tallinna merepäevad kogusid üle 180 000 külastuse | https://menu.err.ee/608640/tallinna-merepaevad-kogusid-ule-180-000-kulastuse | Tallinna merepäevad kogusid nelja päeva jooksul üle 180 000 külastuse, pakkudes inimestele nii merereise kui ka hulgaliselt kontserte. |
Eesti Olümpiakrossi karikasari on üle-eestiline jalgrattakrosside võistlussari, mis koosneb seitsmest etapist ning vältab aprillist septembrini. Eesti Olümpiakrossi karikasarja formaat on klassikaline olümpiakross (ingl k. cross-country olympic) ehk XCO.
Olümpiakross märgib võistluse formaati, kus sõidetakse lühikesel 4-6 km pikkusel tehnilisel ringil ning
raja läbimine nõuab võistlejatelt häid rattavalitsemise oskusi ning paneb proovile füüsilise suutlikuse.
Tegemist on kõige tähtsama maastikurattasõidu alaga maailmas – XCO formaadis võidusõit on ainsa
MTB alana kaasaegsete suveolümpiamängude kavas.
Esimest korda sõideti olümpial XCO formaadis aastal 1996 Atlantas, kus stardis oli ka 27-aastane
Alges Maasikmets. Esimese olümpiakulla võitis toona Bart Brentjens, Maasikmets pidi võistluse
katkestama. Teist ja seni ka eestlastest viimast korda osales olümpiamängudel 2004. aastal Ateenas
Sigvard Kukk, saavutades 45 lõpetaja seas 41. koha. Tegemist on ainukese tulemusega, mis on
eestlastel maastikurattakrossis olümpiamängudelt saadud. Ükski Eesti naisrattur pole olümpiale
maastikukrossis kvalifitseerunud.
XCO kui võistlusformaat on Eestis olnud pikemat aega rahvamaratonide varjus. Samal ajal on tegemist
maailmas ja ka Skandinaavias äärmiselt populaarse ja väärika alaga. Võistluste hea jälgitavuse ja
meelelahutuslikkuse tõttu on ala ise väga atraktiivne ja kutsub publikut raja äärde sõitjatele kaasa
elama.
Loodava sarja eesmärk ongi luua Eestisse konkurents ja tingimused maastikusõidu kuningliku ala
arenguks ning valmistada ette noori ja võimekaid poisse ja tüdrukuid edukateks startideks väljaspool
Eestit.
Eesti Olümpiakrossi karikasarja etapid ja peakorraldajad 2018:
1. etapp - 22. aprill, Pirita, Tallinn - Jaanus Prükkel
2. etapp – 26. mai, Jõelähtme, Harjumaa - Meelis Välk
3. etapp - 1. juuli, Rakvere - Mehis Leigri
4. etapp – 7. juuli, Äkkeküla, Narva - Vova Vsivtsev
5. etapp – 12. august, Lähte, Tartumaa - Rene Mandri
6. etapp – 26. august, Kütiorg, Haanja - Tarmo Mõttus
7. etapp – 2. september, Valgehobusemäe, Järvamaa - Alari Kannel | Eestis käivitatakse uus rattavõistluste sari | https://sport.err.ee/608622/eestis-kaivitatakse-uus-rattavoistluste-sari | Kaheksa tuntud Eesti rattaklubi koostöös Eesti Jalgratturite Liiduga loovad ühiselt alates 2018. aastast Eestisse uue võistlussarja – Eesti Olümpiakrossi karikasarja. |
Kuuele Yamaha VX Deluxe jetile paigaldati päästetöödeks vajalik lisavarustus ning sõidukid paiknevad Jõhvi, Kunda, Muuga, Keila, Tõstamaa ja Kihelkonna päästekomandos, teatas päästeamet.
Päästeameti päästetöö osakonna ekspert Erkki Põld ütles, et sel aastal on jettidega reageeritud juba kuuele sündmusele, kõige rohkem on väljakutsetel käinud Muuga jett.
Päästejettide eelised võrreldes paatidega on eelkõige kiiruses, nii veeskamise puhul kui ka kannatanuni jõudmisel. Kõik see lühendab elupäästeahelat ning muudab päästetöid efektiivsemaks.
Merepääste on politsei- ja piirivalveameti vastutusalas, kuid päästeamet osaleb otsingu- ja päästetöödel kaldalähedaselt merealalt. Päästeameti vastutusalas on päästetööde teostamine siseveekogudes. | Päästeamet võttis esmakordselt kasutusele päästejetid | https://www.err.ee/608637/paasteamet-vottis-esmakordselt-kasutusele-paastejetid | Päästeamet võttis merepäästevõimekuse suurendamiseks esimest korda kasutusele päästejetid. |
Linkin Park "In the End"
Bändi läbilöögisingel, mis viis neid 2001. aastal USA singlitabelis kaheksandale kohale. Kuigi tegemist on nende kontsertidel enimmängitud looga ning ka ansambli ühe tunnusmärgiga, siis Chester Benningtonile lugu tegelikult ei meeldinud ning ta ei soovinud seda lisada albumile "Hybrid Theory". Lõpuks see siiski sinna jõudis ning tagas plaadile kõrged tabelikohad.
Linkin Park "Numb"
Kui plaat "Hybrid Theory" näitas välja rohkem nu metal it ja asus pigem kommertsist eemal, siis "Numb" ja album "Meteora" liikusid juba rohkem rahva poole. USA singlitabeli 11. koht ning plaatinumplaat Ameerikas, samuti mitmed kuldplaadid kõikjalt maailmast. Loo edu viis selleni, et 2004. aastal sündis uusversioon "Numb/Encore" koos Jay-Z'ga.
Linkin Park "What I've Done"
2007. aastal oli Linkin Park tipus. Ilmus nende kolmas album "Minutes to Midnight", mis jõudis albumimüügitabelites esikohale pea kõikjal maailmas, kogudes ka mitmekordseid plaatinum- ja kuldplaadi staatuseid. "What I've Done" on bändi läbi aegade suurima kommertseduga singel, samuti näitab see selgelt bändi kõlapildi muutumist kergemaks.
Linkin Park "Burn It Down"
Viienda stuudioalbumi "Living Things" ajaks oli olukord muusikamaailmas muutunud - voogedastuskeskkonnad hakkasid jõudu koguma ning plaadimüüginumbrid ei olnud enam nii suured. Linkin Park oli küll igal oma plaadil uut rada otsinud, kuid viies plaat ning eriti just esisingel "Burn It Down" viisid nad tantsumuusikani. Raadiosõbralik lugu ning nende karjääri kaheksas singel, mida müüdi Ameerikas miljon eksemplari.
Linkin Park "Talking to Myself"
Chester Benningtoni surmapäeval avaldatud singel, mis oli ka nende 2017. aasta mais ilmunud seitsmendal albumil "One More Night". Bändist, mis 2000. aastate alguses esindas nu- ja rap-metal i liikumist kommertsi, on viimasel albumil saanud popbänd, kes segab enda loomingusse EDMi ja moodsat hip-hopi. Ajad on muutunud, bänd on muutunud. Kriitikud suhtusid uude plaati leigelt ning kuigi albumimüügitabelites on mõnel pool maailmas kõrgeid kohti saavutatud, on ka müüginumbrid varasemast madalamad. | Meenuta: viis olulisemat Linkin Parki lugu läbi aegade | https://menu.err.ee/608636/meenuta-viis-olulisemat-linkin-parki-lugu-labi-aegade | Bändi Linkin Park laulja Chester Bennington sooritas 20. juulil enesetapu. Meenutame seetõttu bändi olulisemaid lugusid läbi aastate, andes läbilõike pea kahekümne aasta pikkusest karjäärist ning seitsmest stuudioalbumist. |
Pompeo ütles Colorado osariigis iga-aastasel Aspeni julgeolekufoorumil, et tema hinnangul sekkus Venemaa USA läinudaastastesse presidendivalimistesse.
"Nad peavad kasulikuks iga võimalust meie elu raskemaks teha," ütles CIA direktor, nimetades USA-Vene suhteid keerulisteks.
Süüriast rääkides ütles ta, et on näinud minimaalselt tõendeid sellest, et Venemaa oleks riigis ellu viinud tõsist strateegiat äärmusrühmituse ISIS vastu. Väited sellest, et Venemaa on olnud Süürias USA liitlane, ei ole kooskõlas kohapeal toimuvaga.
Pompeo avaldas samas lootust, et Ühendriigid ja Venemaa suudavad leida kohti, kus terrorismi vastases võitluses koostööd teha.
Venemaa jääb tema sõnul Süürias tegutsema, sest tahab säilitada oma mereväebaasi Süüria Tartusi sadamas Vahemere ääres.
CIA direktor ei suuda enda sõnul ette kujutada stabiilset Süüriat eesotsas president Bashar al-Assadiga, kes on tema hinnangul "iraanlaste marionett".
Iraan on Pompeo sõnul suutnud praeguseks luua Süürias endale "kindla toetuspunkti".
USA presidendi Donald Trumpi valitsus otsib võimalusi Lähis-Idas domineerida püüdva Iraani tagasitõrjumiseks, lausus ta.
CIA direktor kritiseeris ka Iraani tegevust kuue suurriigiga sõlmitud tuumaleppest kinnipidamisel, öeldes, et islamivabariik käitub "halva üürilisena". Ühendriigid teatasid esmaspäeval, et Teheran peab leppest küll kinni, aga ei austa selle vaimu.
President otsib Pärsia lahe äärsete monarhiate ja Iisraeliga võimalusi ühistegevuseks Iraani tagasitõrjumisel, lausus CIA direktor.
Iraani ei ole võimalik veenda tuumaleppest kinni pidama järeleandmistega, sõnas Pompeo. Ta lubas, et USA võtab peagi kasutusele uue strateegia Iraaniga toimetulemiseks. "Te näete põhimõttelist muutust poliitikas" Iraani suunal, lausus ta.
CIA direktor nimetas Wikileaksi taas vaenulikuks luureagentuuriks
Pompeo nimetas Wikileaksi taas vaenulikuks luureorganisatsiooniks ja ütles, et see aitab Venemaad.
"Ma ei armasta Wikileaksi," ütles Pompeo ja selgitas: "On tulnud aeg nimetada Wikileaksi mitteriiklikuks vaenulikuks luureorganisatsiooniks, mida toetavad tihti sellised riigid nagu Venemaa".
CIA direktor hoiatas, et tema arvates " üritab Wikileaks alandada USA-d igal võimalikul viisil".
Kuulajaskonnast tulnud küsimusele Wikileaksi sekkumise kohta USA valimiskampaaniasse, vastas CIA direktor: "Loomulikult sekkusid nad ja sekkusid juba varem, enne seda".
Vaatlejad pöörasid tähelepanu tõsiasjale, et USA valimiskampaania ajal, mil Wikileaks avaldas demokraatide kandidaati Hillary Clintonit piinlikku olukorda seadvad kirjad, säutsus praegune president Donald Trump: "Ma armastan Wikileaksi". | CIA direktor: Venemaa püüab igal võimalusel USA-d häirida | https://www.err.ee/608627/cia-direktor-venemaa-puuab-igal-voimalusel-usa-d-hairida | USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktori Mike Pompeo sõnul ei ole Venemaal plaanis Süüriast vägesid välja tõmmata ning Moskva püüab igal võimalusel Ühendriikide elu raskemaks teha. |
Hõõgpirnis muundatakse elektrienergia valguseks kõrge temperatuuriga ja pidevat spektrit kiirgava volframhõõgniidi vahendusel. Sealjuures muundatakse 95 protsenti hõõgpirni valgusest soojuseks.
Halogeenpirnid on inertgaasiga (nt argoon, ksenoon) täidetud hõõgpirnid ja võrreldes tavaliste hõõgpirnidega on nende energiasääst ligikaudu 45 protsenti.
Nn säästupirnid on olemuselt hõõgpirni välimusega luminofoorpirnid ehk madalrõhu-gaaslahenduspirnid, kus elavhõbedaaurus tekitatakse kaarlahendus. Neil on pikk süttimisaeg ja nad sisaldavad väikeses koguses elavhõbedat, mistõttu on nad keskkonnale ohtlikud.
LED ehk valgusdiood on tahke pooljuht, mis muundab elektrienergia otse valguseks. Valgusdioodpirnid on väga väikese energiatarbe ja pika tööeaga. Nad säästavad elektrienergiat tavalise hõõgpirniga võrreldes kuni 90 protsenti.
Karina Sein võrdles oma kodu elektrienergia kulu kahel aastal. 2012. aastal kasutati veel säästulampe, kuid ülejärgmiseks aastaks olid kõik säästulambid LED-pirnide vastu välja vahetatud.
Karina arvutas energiakulu muutuse igas kuus ja terve aasta kohta. Kuna kodus oli elektritarbijaid palju ja kogu energiakulust üksnes valgustite energiakulu leida oli keeruline, lisas Karina oma uurimistöösse teoreetilised arvutused selle kohta, kui kiiresti LED-lampide kasutuselevõtt võrreldes hõõgpirnide ja säästupirnidega end ära tasuks.
Ta leidis, et kuigi säästupirnid ja LED-pirnid maksavad praegu enam-vähem ühepalju, räägib viimaste kasuks pikem kasutusaeg ja väiksem koormus keskkonnale.
Samuti on LED-pirnide hind langemas, mis teeb nende kasutamise veelgi otstarbekamaks.
Tegu on väga elulise uurimustööga, kust võib näpunäiteid oma kodukulude vähendamiseks leida igaüks.
Kas teadsid et:
Umbes neljandik hoone energiakulust läheb valgustusele.
Kõige energiasäästlikum on kasutada sisse-ehitatud valgusallikaga LED-valgusteid.
LED-valgusti tööiga on kuni 50 000 tundi, mis toob kokkuhoiu ka hoolduskulu arvelt.
LED-lampidel on ka puudusi. Neid ei saa kasutada kuumas ruumis, ülevalgustamise korral on oht silmade tervisele ning LED-valguse violetne-sinine värvusosa takistab unehormoonide tootmist ja võib nii tekitada unehäireid.
Karina Seina õpilasuurimust juhendasid Tartu ülikooli teadlased Erkki Tempel ja Kalev Uiga. Pikema artiklikesega saab tutvuda veebiajakirjas Akadeemiake. | LED või säästupirn – kumb on parem? | https://novaator.err.ee/608632/led-voi-saastupirn-kumb-on-parem | Karina Sein Miina Härma gümnaasiumist võrdles oma uurimistöös LED-pirne hõõgpirnide ja säästupirnidega. Pikem ülevaade uurimusest ilmus veebiajakirjas Akadeemiake. |
Mehhiklased olid neljandas veerandfinaalis Hondurasest paremad tänu Rodolfo Pizarro neljanda minuti väravale 1:0. Eilses esimeses mängus oli eelmise korra finalist Jamaika üle Kanadast 2:1 (6. Shaun Francis, 50. Romario Williams - 61. Junior Hoilett).
Kahes esimeses veerandfinaalis võttis favoriit oma: Costa Rica alistas Panama 1:0 (77. ov Anibal Godoy) ja üle-eelmine võitja USA sai jagu El Salvadorist 2:0 (41. Omar Gonzalez, 45+2. Eric Lichaj).
Homsetes poolfinaalides mängivad Costa Rica - USA ja Mehhiko - Jamaika. | Mehhikol piisas Gold Cupi poolfinaali jõudmisest ühest väravast | https://sport.err.ee/608631/mehhikol-piisas-gold-cupi-poolfinaali-joudmisest-uhest-varavast | Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere tsooni (CONCACAF) jalgpalliturniir Gold Cup on jõudnud poolfinaalideni. Viimasena tagas koha nelja hulgas tiitlikaitsja Mehhiko. |
Käesoleval hooajal mägironija tüüpi mehel võite pole, kuid mullu võitis ta Japan Cupi ning saavutas Il Lombardial kuuenda ja Poola tuuril kümnenda koha, vahendab Rattauudised.ee.
Teiseks uueks tulijaks on Tšehhimaa rattur Jan Hirt, kellele on viimased kolm aastat palka maksnud CCC Sprandi Polkowice. Enne seda kuulus 26-aastane mees Leopard-Treki ja Etixxi ridadesse. Hirti tänavuseks parimaks saavutuseks on kolmas koht Horvaatia tuuril. Mullu pälvis ta Austria velotuuril etapi- ja üldvõidu ning oli aasta varem seal kolmas.
Astanas jätkab 2018. aastal Tanel Kangert, lahtised on aga suurtuuride liidri Fabio Aru plaanid. | Tanel Kangerti klubi värbas kaks uut meest | https://sport.err.ee/608628/tanel-kangerti-klubi-varbas-kaks-uut-meest | Tanel Kangerti koduklubi Astana palkas uueks hooajaks kaks uut ratturit. Üheks täienduseks on 26-aastane itaallane Davide Villella, kes on kogu oma senise profikarjääri kuulunud Cannondale-Drapaci koosseisu. |
22. juulil antakse kontsert St Blasieni Toomkirikus. Kontsertidel kõlab eesti heliloojate looming - Rudolf Tobias, Arvo Pärt, Pärt Uusberg, aga ka saksa heliloojaid nagu Reger ja Schütz. Mõlemal kontserdil tuleb ettekandele Erkki-Sven Tüüri kooriteos "Missa brevis" ja Tõnu Kõrvits/Doris Kareva "Linnuteelaev" (Saksamaa esiettekanne).
"Lõuna-Saksamaal laulame esmakordselt. Teadmine, et Rhein Vokal festivali kontsert Maria Laach kloostris on väljamüüdud, tekitab ette juba hea tunde, samas ka lisab vastutust. Ootused meie esinemisele on kõrged," ütles koori dirigent Endrik Üksvärav.
Tänavune suvi on kooril tihe, kokku annab Collegium Musicale sellel suvel 14 kontserti. Juuli lõpus asutakse EV100 programmi raames teele Soome ja Venemaale unustatud rahvaste radadele.
Tallinnas tegutseva Collegium Musicale repertuaar ulatub renessansist kaasaega, erilisel kohal on eesti heliloojate looming (Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Tõnu Kõkrvits, Pärt Uusberg jt). Lisaks a cappella teostele esitatakse suurvorme.
Koor on teinud koostööd erinevate dirigentidega: Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Aapo Häkkinen (FIN), Kaspars Putninš (Läti), Jos van Veldhoven (Holland), Simon Carrington (UK), Darrel Ang (Singaur/Prantsusmaa), Mihhail Gerts jt. Samuti selliste orkestrite ja ansamblitega nagu Helsingi barokkorkester, Rascher Saxophone Quartet, Tallinna Kammerorkester, Tallinna barokkorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Corelli Barokkorkester, barokkorkester Barrocade (Iisrael), Iisraeli sümfooniaorkester Rishon Letzion ja Jeruusalemma sümfooniaorkester.
2017. aasta toob koorile kontsertreisid kuues välisriigis - Iisraelis, Hollandis, Poolas, Saksamaal, Venemaal ja Soomes (kahel korral). | Collegium Musicale osaleb Rhein Vokal festivalil Saksamaal | https://kultuur.err.ee/608638/collegium-musicale-osaleb-rhein-vokal-festivalil-saksamaal | Sellel nädalavahetusel on kammerkoor Collegium Musicale Saksamaal, kus antakse kaks kontserti, seal hulgas 23. juulil kõrgetasemelisel Rhein Vokal festivalil Maria Laach kloostris. |
Zopp alistas avaringis India esindaja Alex Solanki (ATP 2002.) 7:6 (7:0), 6:2 ja seejärel teises ringis veidi lihtsamalt sakslase Kai Wehnelti (ATP -) 6:1, 6:1.
Veerandfinaalis läheb eestlane kokku belglase Christopher Heymaniga (ATP 466.). | Jürgen Zopp jätkas Saksamaal 6:1, 6:1 võiduga | https://sport.err.ee/608623/jurgen-zopp-jatkas-saksamaal-6-1-6-1-voiduga | Jürgen Zopp (ATP 480.) on Saksamaal Kasselis peetaval 25 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril jõudnud kaheksa tugevama hulka. |
25-aastane Tamme sai klubi teatel valitud meeskonda tema mitmekülgsete mänguoskuste poolest. "Temast on suur abi rünnakul ja kindlasti muudab ta ka meeskonna servivastuvõttu stabiilsemaks," teatasid saarlased pressiteate vahendusel.
"Rauno enda sõnul ootab ta juba väga hooaja algust ning on äärmiselt põnevil liiga uustulnuka, kuid väga esindusliku meeskonna särgis mängimisest."
Kevadel Selveriga Eesti meistriks kroonitud Tamme on esindanud ka Eesti koondist ka näiteks 2015. aastal EM-il 11. kohta võites ja mullu Euroopa liigas triumfeerides. | Saaremaa Võrkpalliklubiga liitus Rauno Tamme | https://sport.err.ee/608620/saaremaa-vorkpalliklubiga-liitus-rauno-tamme | Saaremaa Võrkpalliklubi on käed löönud eelmisel hooajal Tallinna Selveris mänginud nurgaründaja Rauno Tammega, kes on eelnevalt pallinud veel ka Tartus, Võrus ja Rakveres. |
Ühe löögi kaugusel liiderkolmikust on parima inglasena Paul Casey ja lõuna-aafriklane Charl Schwartzel. Tulemus kolm alla par 'i on kirjas inglastel Richard Blandil ja Ian Poulteril, ameeriklastel Charley Hoffmanil ja Justin Thomasel ning hispaanlasel Rafael Cabrera-Bellol ja kanadalasel Austin Connellyl.
Liidrist nelja löögi kaugusel on tiitlikaitsja ja Rio de Janeiro olümpiahõbe Henrik Stenson ning maailma esinumber Dustin Johnson ja neljakordne suurturniiride võitja Rory McIlroy läbisid avapäeva 71 löögiga ehk ühega üle par 'i. | British Openi avapäeval haarasid juhtohjad kolm ameeriklast | https://sport.err.ee/608619/british-openi-avapaeval-haarasid-juhtohjad-kolm-ameeriklast | Golfi suurturniiri British Openit juhivad avapäeva järel ameeriklased Brooks Koepka, Matt Kuchar ja Jordan Spieth, kes kõik on saanud tulemuse viis alla par 'i. |
Prantslane oli tegemas oma päeva viimast sõitu, kui tabas teel olnud kivi, kihutas vastu puud ja lõhkus vedrustuse. Ogier ise pääses vigastusteta, aga kahjud olid nii suured, et meeskond ei saanud masinat enam reedeks ja laupäevaks korda, vahendab Autosport.com.
Imagen de la salida de pista sufrida en la jornada de hoy por Sebastien Ogier mientras preparaba el #RallyFinland #WRC via @RallyeSport pic.twitter.com/j25udcyB5d
— RallyCentrum (@RallyCentrum) July 20, 2017
Reedel pidi testima waleslane Elfyn Evans ja laupäeval Teemu Suninen. Soomlane saab ehk ralli eel siiski kasulikke kilomeetreid koguda, sest võistkond loodab talle õigeks ajaks asendusauto hankida. Evans läheb rallile vastu eelnevalt Soome teid proovimata.
Ott Tänakut ei tohiks tiimikaaslase õnnetus mõjutada, kuna eestlasel olid vajalikud testikilomeetrid juba eelnevalt läbitud.
Soome ralli on kavas 28.-30. juulil. Mullu teenis esikoha britt Kris Meeke (Citroen), enne seda kaks korda järjest soomlane Jari-Matti Latvala (Volkswagen) ja 2013. aastal Ogier (Volkswagen). | Ogier' väljasõit rikkus M-Spordi testipäevad | https://sport.err.ee/608616/ogier-valjasoit-rikkus-m-spordi-testipaevad | Neljakordne autoralli maailmameister Sebastien Ogier sooritas neljapäevasel testipäeval Soome teedel avarii, mistõttu ei saa M-Spordi võistkonna testinädal jätkuda. |
Kas eestlased on kinorahvas?
Eestlased on kinorahvas, seda võib kindlalt väita, sest eestlased käivad väga aktiivselt kinos. Kui Euroopas keskmiselt käib inimene kinos alla kahe korra aastas, siis Eestis jääb see kusagil kolme korra alla, seega eestlane on tihe kinoskäija.
Kuidas on võrdlusena Läti ja Leedu? Kas on need numbrid sarnased, kas trendid on samad?
Läti, Leedu ja Eesti on väga erinevad turud. Eestis, nagu ma ütlesin, käib inimene kinos ligi kolm korda aastas, kui me vaatame aga Tartut, siis seal käib inimene lausa neli korda aastas kinos keskmiselt. Lätis ja Leedus jääb see number kahe kanti, umbes sama Euroopa keskmisega. Siin on aga ka see, et me ei saa võrrelda ainult seda elanikku, vaid peame vaatama ka infrastruktuuri. Kui Eestis on tulnud kinosid juurde, siis see tõstab kinokülastavust, Lätis-Leedus pole aga kinosid juurde tulnud, see tingib ka selle stagnantse olukorra turul. Ma arvan, et iga uus kino tõstab ka kinokülastusi.
Mis on tinginud selle, et meil linastub meeletult palju uusi filme? See number on praeguseks kordades suurem isegi Soomest, kus on ekraane palju rohkem.
Eestis on tõesti filmide arv väga suur, mis linastub, aga samas on siin ka palju ekraane, kus neid näidata. Siin samas Coca-Cola Plazas on 11 kinosaali, seega me saame näidata rohkem filme kui kuue saaliga kino ning kuna eestlane on kinohuviline, siis ta on nõus vaatama ka nädala jooksul rohkem kui ühe filmi ära. Mida kirevam see programm on, seda kasulikum on see tarbijale.
Eks oma töö on ka levitajatel, Eestis on levitajad väga aktiivsed, meile pakutakse väga palju filme, meile tuuakse väga palju filme ning levitajad on ka nõus neid filme toetama meedias, et see film potentsiaalse vaatajani jõuaks.
Millised on Eestis kinotrendid, mida inimesed kõige rohkem vaatavad? Me näeme, et tabelites on "Kiired ja vihased" ja animatsioonid, aga kas võib mingeid üldistusi teha?
Üleüldiselt kõige populaarsemad on perefilmid ja animatsioonid, praegusel hetkel on kinodes "Mina, supervaras 3", mis saab tõenäoliselt aasta kõige suuremaks filmiks, põhjuseks on kindlasti see, et seda tuleb vaatama kogu pere, mis kasvatab kinokülastuste arvu filmide lõikes.
Teiselt poolt on populaarsed ka kõik action-filmid, nagu ka "Kiired ja vihased", mida mainisite, on Eesti publiku seas väga populaarsed. Kui tuleb järgmine osa, siis see saab jälle sinna kinoedetabelisse, ma olen selles enam kui kindel.
Siiski, mida rohkem perefilme välja tuleb, seda rohkem rahvas kinos käib.
Kui me vaatame kinotööstust, kas on tunda, et on midagi muutumas? Kas tehakse rohkem 3D-filme või ka see hakkab ära kaduma?
3D osas ma ei julge ennustada mingit suurt murrangut, ma arvan, et 3D saab hoo uuesti sisse siis, kui tuleb ilma prillideta 3D. Ma ei tea, millal see tuleb.
James Cameron räägib, et äkki "Avatar 2" juures.
Jah, ma väga ootan seda, see saab olema revolutsiooniline.
Äärmiselt hea meel on selle üle, et kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks ja kodumaise filmi osakaal on ka kinokassas kasvanud. Kui me võrdleme praegu Leeduga, siis seal on juba aastaid kodumaine film väga tugev ning kui me vaatame aasta lõpus TOP3, siis Leedus on seal alati ka üks kodumaine film. Eestis me oleme ka sinna jõudnud, meil on olemas "Klassikokkutulek", "Supilinna salaselts" ja "1944", tugevad filmid on tulnud ja õnneks tuleb neid veel. Kodumaised filme tullakse kinno vaatama, see on trend.
Forum Cinemas on liikunud nüüd ka Viljandisse, kus avati kino. Kuidas viljandlased selle vastu on võtnud ning kust selline otsus tuli?
Viljandi kindlasti ei jää ainukeseks kinoks, mida me avasime ja plaanime avada, aga eks see initsiatiiv tuli ka Viljandi meest poolt, see ei olnud ainult meie otsus. Seda sai ka pikalt kaalutud, kas minna Viljandisse või mitte, kus on alla 20 000 elaniku, kogemust eelnevalt ei olnud. Tänaseks võin öelda, et kino on käivitunud üle ootuste hästi ja Viljandi klient on selle kino omaks võtnud. See annab kindlust juurde, et minna teisi linnu avastama.
Kas mingil hetkel võib Netflix ja teised voogedastuskeskkonnad hakata mõjutama kino või need on kaks täiesti erinevat asja?
Netflixi ohust ja hirmust on kinorahvas rääkinud päris pikalt, juba alates sellest, kui Netflix tuli Euroopasse. Kuidas ja kas ta mõjutab, seda on väga raske öelda, kindlasti on Netflix kogunud populaarsust ka Eestist ning seda vaadatakse, eriti just sarju, kuigi sarjade kino otseselt ei konkureeri, aga seal on ka lai filmivalik.
Mina julgen väita, et Netflix on kasvatanud filmi vaatamist kui sellist, inimesed vaatavad filmid ära kinos, aga vaatavad ka Netflixist ka lisaks. Ma arvan, et seal on oma nišš Netflixile ja kinole samamoodi.
Kas Eestis on veel kinode poolt arengupotentsiaali? Kas inimesed saaksid veel rohkem kinos käia?
Inimesed saaksid alati veel rohkem kinos käia. Inimeste kinokülastavus ei sõltu otseselt kinode arvust, see annab võimaluse kinos käia, aga kõik sõltub ikkagi filmides, Seni kuni tehakse häid uusi filme, jätkub kindlasti kinodele ka kliente. | Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks | https://kultuur.err.ee/608534/forum-cinemas-baltic-tegevjuht-kristjan-kongo-kodumaised-filmid-on-muutunud-kinodes-tugevamaks | 20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga. |
Matš peetakse sel korral A. Le Coq Arenal, kuna Levadia kodune Kadrioru staadion on hõivatud.
Mängupaigast tähtsam on küsimus, kas Narva suudab taas sekkuda kullaheitlusesse ja röövida Levadialt vajalikke punkte. Viimati olid meeskonnad vastamisi 30. mail piirilinnas, kus väravad jäid löömata. Viimasest kümnest omavahelisest mängust on Levadial kirjas viis ja Narva Transil kaks võitu, kolm mängu on lõppenud viigiga.
"Tegime FC Flora vastu kaks korralikku mängu ning mul on väga kahju, et piirdusime viikidega. Ees ootab uus mäng JK Narva Transiga, kes on tugev vastane ning näitab alati hambaid," selgitas FC Levadia peatreener Igor Prins. "Peame jätkuvalt rünnakul teravad olema, palju momente looma ja need ka ära kasutama. Samuti peame kaitses hoolikad olema ning mitte lubama vastasel kontrarünnakutel nõelata. Eesmärgiks on loomulikult kolm võidupunkti."
Aime Marcelin Gando Biala rõhutas Levadia enesekindlust: "Läheme mängule vastu enesekindlalt ja selge kavatsusega võita. Eelmises omavahelises mängus Narvas jäid väravad löömata, nüüd tahame kindlasti vastasest paremad olla."
Narva Transi peatreener Adiam Kuziaev on samuti enesekindel: "Oleme hetkel keskendunud mängueelsele ettevalmisetusele. Meeskond töötab täies mahus ja olen kindel, et saame liiga liidrite elu raskeks teha."
Poolkaitsja Ioan Yakovlev: "Vaatamata vastase staatusele hakkame mängima ainult võidule, anname endast parima, et vajalik tulemus saavutada. Levadias on palju kogenud ja kvaliteetseid mängijaid, kolm punkti saada kindlasti pole kerge, aga usun, et meil on piisavalt oskusi, et seda teha."
Trans peab hakkama saama mängukeeldu kandva Tanel Tambergita.
Matši kohtunikebrigaadi kuuluvad Kristo Külljastinen, Hannes Reinvald, Jaan Roos ja Dmitri Kirilov. | TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans | https://sport.err.ee/608614/tana-otse-a-le-coq-arenal-kohtuvad-levadia-ja-trans | Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler. |
Videoton läks mängu 37. minutil Danko Lazovici pealöögist juhtima, aga viis minutit pärast teise poolaja algust teenisid külalised Igor Subbotini vastu tehtud veast penalti, mille koondise ründaja Artjom Dmitrijev ka realiseeris.
Kokkuvõttes oli Videoton siiski üritavam pool: pealelöögid 17:9, neist raamidesse 9:3.
Ungarlased lähevad järgmises ringis vastamisi Prantsusmaa suurklubiga Bordeaux' Girondins'iga. Eesti meeskondade jaoks on eurohooaeg lõppenud. | Nõmme Kalju lõpetas eurosarja viigiga | https://sport.err.ee/608612/nomme-kalju-lopetas-eurosarja-viigiga | Nõmme Kalju viigistas jalgpalli Euroopa liiga teise eelringi kordusmängus võõrsil Szekesfehervari Videotoniga 1:1, kuid langes avamängus saadud 0:3 kaotuse tõttu ikkagi konkurentsist. |
29. juulil tähistatakse 73 aasta möödumist Sinimägede lahinguist. "Poliitilised kõned on olnud kogu aeg ühesugused. Vanad mehed on neist väsinud," ütles ürituse korraldaja Mauri Kiudsoo Õhtulehele.
Ajaleht märkis, et kui varasematel aastatel on tervitused saatnud nii näiteks Mart Laar kui ka Margus Tsahkna Isamaa ja Res Publica Liidust, siis tänavu on lood teisiti - esitamisele tuleb vaid üks päevakohane ettekanne näitleja Merle Jäägerilt.
Kiudsoo märkis, et Eesti valitsuse esindajatest pole tegelikult Sinimägede lahingu mälestusüritusel keegi mitte kunagi käinud. "Küll aga on pöördumisi ette loetud.“ | Sinimägede veteranid tüdinesid poliitikute kõnedest | https://www.err.ee/608609/sinimagede-veteranid-tudinesid-poliitikute-konedest | Sinimägede lahingut meenutaval mälestusüritusel tänavu veteranide soovil poliitikuid kõnelema ei lasta ja nende pöördumisi ette ei loeta. |
Võidusamba taguse seina Komandandi tee poolel asuva kaldtee nõlvapoolsel küljel olev uus graniitkiviplaatidest ääris võib saada rulatajate sõitmise tagajärjel kahjustatud, selgub hanketeatest.
Selleks, et tagada uute graniitkiviplaatidest äärise säilivus, tuleb graniitkiviplaatidele paigaldada rulatajate sõitmise takistamiseks arhitektuuriga haakuv tõkestus.
Hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks on madalaim hind. | Vabadussõja võidusamba juurde tulevad rulatõkked | https://www.err.ee/608605/vabadussoja-voidusamba-juurde-tulevad-rulatokked | Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja riigihanke Tallinnasse Vabadussõja võidusamba maa-alale rulatõkete paigaldamiseks. |
"Parkimist korraldaval ettevõttel tuleb enne teatise saatmist veenduda, et seos sõiduki ja seda telefonilt parkinud inimese vahel on jätkuvalt olemas," ütles andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Maire Iro BNS-ile,
"Näiteks kui selgub, et auto on vahepeal maha müüdud, ei ole eraparklat haldaval firmal õigus auto endist omanikku uue omaniku parkimistega seoses tülitada ega anda talle infot teise inimese maksmata leppetrahvide kohta," lisas Iro.
"Kasutades mobiilse parkimise võimalust, peab inimene arvestama, et seda tehes sõlmib ta parkimist korraldava ettevõttega lepingu ning ettevõttele jääb info tema telefoninumbri ning auto registreerimismärgi kohta. Neid andmeid võib ettevõte kasutada ka hilisemate parkimistega seoses, näiteks leppetrahvist teavitamiseks või selle sissenõudmiseks," märkis inspektsiooni esindaja.
"Inimesel on alati õigus küsida, miks arvab ettevõte, et tal selle konkreetse sõidukiga seos on ning millisest allikast tema andmed pärinevad," rõhutas ta samas.
"Kui leppetrahv jääb maksmata, on parkimiskorraldajal õigus edastada telefoninumber ja sõiduki registreerimisnumber inkassoteenuse osutajale. Ent ka inkassoteenuse osutaja peab enne teatise saatmist veenduma, et nõuab leppetrahvi sisse ikkagi õigelt inimeselt ega edasta infot täitmata nõuete kohta kellelegi kolmandale," võttis andmekaitse inspektsiooni esindaja teema kokku. | Inspektsioon: parkimistrahvi saates peab olema kindel auto omanikus | https://www.err.ee/608604/inspektsioon-parkimistrahvi-saates-peab-olema-kindel-auto-omanikus | Parkimisfirmad peavad enne trahviteate saatmist arvatava autoomaniku mobiiltelefonile veenduma, et number, millele teade saadetakse kuulub inimesele, kes on endiselt parkimiskorda rikkunud auto omanik. |
Möödunud kuul otsustasid võlausaldajad, et IMF annab Kreekale raha alles siis, kui riigile antakse piisavalt võlaleevendust.
Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) direktorite nõukogu kiitis juuli alguses kompromissina heaks 8,5 miljardi eurose laenuabi andmise Kreekale, et see saaks täita oma laenukohustusi. Pärast võlaleevendust ulatub ESM-i Kreekale antud finantsabi 39,4 miljardi euroni, samas kui laenupaketi kogumaht on 86 miljardit eurot. Varasema kahe laenupaketi väärtus oli kokku 240 miljardit eurot.
IMF on nõudnud Euroopa võlausaldajatelt uusi otsuseid Kreeka võlakoorma kergendamiseks. | IMF kiitis põhimõtteliselt heaks laenuprogammi Kreekale | https://www.err.ee/608603/imf-kiitis-pohimotteliselt-heaks-laenuprogammi-kreekale | Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kiitis neljapäeva hilisõhtul "põhimõtteliselt heaks" uue 1,5 miljardi euro (1,8 miljardi USA dollari) suuruse laenuprogrammi Kreekale, kuid koheselt raha ei eraldata, edastas teiste seas väljaanne Financial Times. |
"Meil läheb väga hästi ISIS-e vastu. ISIS langeb kiiresti, väga kiiresti," ütles Trump.
Trump lubas eelmisel aastal presidendivalimiste kamapaania ajal kiiret võitu ISIS-e üle.
Kuigi džihadistide Iraagis ja Süürias purustamise strateegia järgib suuresti eelmise presidendi Barack Obama administratsiooni samme, on Trump andnud Ühendriikide komandöridele kohapeal suuremad volitused õhujõudude appikutsumiseks ja kiirete otsuste langetamiseks.
ISIS on viimase kahe aasta jooksul kandnud suuri kaotusi. Varem sel kuul kaotasid nad oma peamise tugipunkti Iraagis Mosuli linna.
Jõulised sõjalised operatsioonid Süüria linna Raqqa tagasivõtmiseks ISIS-elt on põhjustanud kriitikat, et Trumpi administratsioon pöörab vähem tähelepanu tsiviilelanike kaitsmisele.
Süüria valitsusväed vallutasid nädala alguses Raqqa linnast lõunas pühasõdalastelt mitu küla ja naftavälja. Raqqast lõunas asuvad alad piirnevad läänes Aleppo, lõunas Homsi ja idas Deir Ezzori provintsiga. Viimasest on suur osa endiselt ISIS-e käes.
USA toetusega Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF) võitlevad pühasõdalastega Raqqa linnas.
Raqqa provintsis läbis umbes 250 kohalikku USA instruktorite väljaõppe ning liitub julgeolekujõududega aladel, mis hõivatakse äärmusrühmituse ISIS käest.
Viimase grupi lõputseremoonia toimus Süürias Ain Issa linnas. Julgeolekujõudude uued liikmed hakkavad teenima kontrollpunktides ning tuvastama ISIS-e sisseimbujaid ja pomme.
Loodava üksuse suurus peaks ulatuma umbes 3500 liikmeni. Hetkel on väljaõppe läbinud umbes 800 isikut, kes on saadetud Raqqa provintsis viide piirkonda. | Trumpi hinnangul on ISIS kiiresti kokku varisemas | https://www.err.ee/608602/trumpi-hinnangul-on-isis-kiiresti-kokku-varisemas | Äärmusrühmitus ISIS on väga kiiresti kokku varisemas, ütles USA president Donald Trump neljapäeval, külastades Pentagoni sõjalise strateegia arutelu puhul. |
Barcelona läks riietusruumi tänu Luis Suarezi ja Neymari tabamustele kaheväravalises eduseisus, kirjutab Soccernet.ee. Alaves lagunes teise poolaja keskpaigas täielikult: katalaanid kõmmutasid kaheksa minutiga nende väravasse kolm palli, ühe lisas Alavesi enda mees Alexis.
Alavesil on võimalus magusaks revanšiks mai lõpus, kui Barcelonaga leiab aset taaskohtumine. Nimelt selgitavad samad meeskonnad Hispaania karikavõitja.
Laupäeva hilisõhtuks tõusis liiga liidriks taas Madridi Real, kes alistas võõral väljakul Osasuna 3:1. Esimesel poolajal oli täpne Cristiano Ronaldo, teisel poolajal kindlustasid külalismeeskonna võidu Isco ja Lucas.
Bilbao Athletic oli kodus 2:1 parem La Coruna Deportivost, Betis ja Valencia leppisid väravateta viiki.
Madridi Realil on tabeliliidrina 49 silma, kaks mängu enam pidanud Barcelonal on neist üks punkt vähem. Kolmandal kohal olev Sevilla jääb Realist kuue punkti kaugusele. | Karikafinaali soojendusmäng kujunes Barcelona peoks | https://sport.err.ee/242763/karikafinaali-soojendusmang-kujunes-barcelona-peoks | Hispaania jalgpalli meistriliigas teenis hooaja 14. võidu Barcelona, kui võõral väljakul alistati Deportivo Alaves koguni 6:0. |
Esimeses üksikmängus jäi Maileen Nuudi 2:6, 3:6 alla Tamira Paszekile, teises üksikmängus kaotas Maria Lota Kaul 3:6, 6:2, 0:6 Barbara Haasile.
Paarismängus saavutasid eestlannad võidu, kui Valeria Gorlatš ja Nuudi alistasid Julia Grabheri ja Pia Konigi 7:5, 7:5. | Eesti tennisenaiskond kaotas Austriale 1:2 | https://sport.err.ee/242770/eesti-tennisenaiskond-kaotas-austriale-1-2 | Eesti tennisenaiskond lõpetas Tallinki tennisekeskuses toimunud Föderatsiooni karikavõistluste Euro-Aafrika tsooni esimese tugevusgrupi turniiri 1:2 kaotusega Austriale. |
Sildarul oli juba enne olemas kutse pargisõidu võistlusele. Norra X-mängud 8.-11. märtsini Hajfellis.
Võistlustele kutse saanud sportlaste nimekirja saab näha SIIN. | Kelly Sildaru sai Norra X-mängudele kutse ka Big Airis | https://sport.err.ee/242769/kelly-sildaru-sai-norra-x-mangudele-kutse-ka-big-airis | Aspeni X-mängudel kahel korral pargisõidus võidutsenud ning ka Big Airi hõbemedali võitnud Kelly Sildaru sai Norra X-mängudele kutse ka Big Airi võistlusele. |
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) erivaatlusmissioon (SMM) registreeris jaanuari viimastel päevadel 50 tsiviilisikute vigastada saamise juhtu, millest üheksa olid surmavad, ütles Hug pressikonverentsil.
See juhtus tema sõnul kontaktjoone lähistel paikneva raskerelvastuse tõttu, mis tulnuks sealt ammu ära viia.
Donbassis on sõjategevus hoogustunud alates Vene presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi telefonikõnest 28. jaanuaril, ehkki otsest seost sündmuste vahel ei ole võimalik kinnitada.
Viimastel päevadel on OSCE registreerinud 450-500 relvarahu rikkumise juhtu.
Vaatlejate hinnangul võib vaenutegevuse hoogustumise taga olla Putini soov testida USA uue valitsuse reaktsiooni. | OSCE: jaanuari lõpupäevil hukkus Donbassis üheksa tsiviilisikut | https://www.err.ee/582319/osce-jaanuari-lopupaevil-hukkus-donbassis-uheksa-tsiviilisikut | Donbassis sai 29. jaanuarist veebruari alguseni surma üheksa ja vigastada 41 tsiviilisikut, ütles OSCE vaatlusmissiooni juht Alexander Hug laupäeval. |
Mõlemad Liverpooli väravad sündisid esimese poolaja alguses, kui 16. ja 18. minutil oli täpne Sadio Mane. Ühtlasi oli võit Liverpoolile Inglismaa kõrgliigas selle aastanumbri sees esimeseks.
Päeva esimeses mängus oli Londoni Arsenal Alexis Sanchezi 34. ja 90+3. minuti väravatest 2:0 üle Hull Cityst. Juan Mata 32. ja Anthony Martiali 60. minuti tabamused andsid Manchester Unitedile 2:0 võidu Watfordi üle, Everton ei suutnud Middlesbrough vastu enamat väravateta viigist.
Liigatabelis hoiab esikohast kinni 59 punkti kogunud Londoni Chelsea, Tottenhamil ja Arsenalil on 50 ning Liverpoolil 49 silma. Pühapäeval Bournemouthile külla sõitval Manchester Cityl on võimalus tõusta Chelsea järel teisele kohale.
Teised tulemused:
Stoke City – Crystal Palace 1:0
Sunderland – Southampton 0:4
West Ham – West Bromwich Albion 2:2 | Klavan sekkus Liverpooli võidumängu vahetusest | https://sport.err.ee/242764/klavan-sekkus-liverpooli-voidumangu-vahetusest | Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan sai Liverpooli 2:0 võidumängus Tottenham Hotspuri vastu mängida kümmekond minutit. |
20-aastase Warholmi tulemus 34,92 on sama kiire kui lõuna-aafriklase Llewellyn Herberti 1999. aastal joostud aeg.
„Pean ütlema, et olen väga rahul,” vahendab NRK Warholmi sõnu. „Jooks algas üsna kiire tempoga ja pidin finišis kõvasti vaeva nägema, aga sellest oli ka kasu.”
400 meetri tõkkejooksjana tuntud Warholm saavutas möödunud suvel Amsterdamis toimunud Euroopa meistrivõistlustel kuuenda koha, Rasmus Mägi jäi toonasest finaalist välja. Rio olümpiamängudel jooksid Warholm ja Mägi samas eeljooksus, siis edestas riigirekordi 48,49 jooksnud norralane eestlast 0,06 sekundiga. | Rasmus Mägi konkurent kordas maailmarekordit | https://sport.err.ee/242762/rasmus-magi-konkurent-kordas-maailmarekordit | Norralane Karsten Warholm kordas Tamperes toimunud Norra, Rootsi, Islandi ja Soome ühisel sisevõistlusel 300 meetri tõkkejooksu maailmarekordit. |
Päeva põnevusmatšis oli Tehnikaülikooli võistkonnal korduvalt võimalus kohtumine enda kasuks pöörata ja kümnemänguliseks veninud kaotusteseeriale punkt panna, vahendab volley.ee. Avageimis jäi neil näiteks kasutamata neli geimpalli. Kolmandas omati 17:15 eduseisu, ent lätlased noppisid järjest neli punkti ja kallutasid sealt geimi ka enda kasuks. Neljandas TTÜ siiski ei murdunud ja spurtis 4:0 ja 8:2 ette ning hoidis saavutatud liidripositsiooni lõpuni.
Otsustav vaatus algas tasavägiselt ja tuliselt, kui 4:4 seisul teenis Läti võistkonna nurgaründaja Armands Āboliņš punase kaardi ja lisas sellega Tehnikaülikooli võistkonna saldosse punkti. Sealt edasi oli initsiatiiv nende käes ja ässpalling viis nad pooltevahetusele 8:6 eduseisus. Vahe aina kasvas ja 13:9 oli juba igatahes nooreks võiduks. Paraku tabasid TTÜ-d noore võistkonna hädad, kus tehti ise järjepanu lihtsaid eksimusi ja vastased pääsesid tagasi mängu. Kaks korda järjest löödi rünnak auti ja korra lendas palling võrku. Hingestatud tegevusega päästeti küll korduvalt matšpalle, ent lõpuks oldi Armands Āboliņši vastu siiski võimetud ja matš lõppes skooriga 18:16.
Kohtumise lõpetanud pallur oli ka 25 punktiga mängu edukaim. Andris Zadovskis lisas 22. TTÜ-l sekkusid vahetusmängijatepingilt väga hästi Mihkel Nuut ja Richard Orutar, kes asendasid Oscar Leemetsa ja Dmitri Korotkovi. Mõlemad pallurid kogusid 15 punkti. Edukaim oli aga 21-ga temporündaja Ragnar Kalde, kelle arvele läks kaheksa (!) edukat blokeeringut ja efektiivsusnäitajaks kujunes +17. Just blokimäng oli TTÜ relvaks. Sulustamisega teeniti harvanähtav kogus punkte ehk suisa 24!
Teise Eesti klubina mängis täna kodupubliku ees Selver Tallinn, kes alistas RTU/Robežsardze 3:0 (25:23, 25:20, 25:11). Püstihädas olid lätlased rünnakuga, kus punktiks löödi vaid iga neljas tõste. Vastuvõtul oli nende positiivne näitaja 55,7 protsenti, ent ideaalne vaid 16,4. Selveri numbrid olid vastavalt 76,7 ja 51,2. Võitjate parim oli 18 punktiga Lincoln Williams, kes jäi 11-ga plussi.
Turniiritabelis ei lubanud valitsevat Eesti meistrit kaugemale Pärnu Võrkpalliklubi, kes alistas möödunudkevadise ühisliiga finaalmatši korduses võõrsil Biolars/Jelgava 3:1 (25:23, 25:21, 20:25, 25:13). Pärnu mängis praktiliselt Taavet Leppiku ja Tamar Nassarita, kes said tänases mängus peaaegu puhkepäeva. Esimene käis kahel korral vastuvõttu tugevdamas ja teine korra servimas. Diagonaalründaja Hindrek Pulk panustas võitu 19 punkti ja jäi kümnega plussi, Aleksandrs Kudrjašovs ja Toms Švāns lisasid kumbki 14. Suvepealinna võistkonnal on 19 mänguga koos 46 punkti, Selveril ühe enampeetud matši juures 50. Kohad tabelis vastavalt teine ja kolmas.
Kumbki ei pääsenud aga lähemale sarja liider Bigbank Tartule, kes oli Vilniuses sealsest Flamingost üle 3:0 (25:21, 25:19, 25:18). Vastaste tavapärane punktikahur Robert Juhnevic hoiti taas üsna kuival, kui leedulane tõi vaid neli punkti, lüües 13 tõstest punktiks kolm. Tartu meeskonna punktisaagi eest hoolitsesid enim Bradley Robert Gunter (19) ja Toms Vanags (13).
Kuigi Rakvere Võrkpalliklubi oli kaks põhimeest puudu (Romet Priimägi, Tanel Uusküla), ei lasknud Lääne-Virumaa võistkond ennast sellest härida ja alistas Šiauliai Elga võõrsil 3:0 (25:22, 25:20, 25:22). Siim Põlluäär tõi võitjatele 14 punkti, realiseerides 18 tõstest edukalt pooled. Kevin Saar toetas kümne, vanameister Kristjan Jürima üheksa ja Kaupo Kivisild kaheksa punktiga. Tänased tulemused tähendavad, et homme kell 18:00 on Vilniuses mängus sarja neljas koht. Flamingo on kogunud 20 mänguga 40 punkti, Rakvere 19-ga 37. Tabeliseisu mõttes ülimalt intrigeerivat mängu näeb otseülekandes Leedu Delfi vahendusel.
Edukas oli ka play-off koha eest võitlev Järvamaa Võrkpalliklubi, kes noppis võõrsil tabeli punase laterna ASK/Kuldīga vastu hädavajalikud kolm punkti skooriga 3:1 (22:25, 25:21, 25:21, 28:26). Kesk-Eesti võistkonda vedas enim 16-ga plussi jäänud Virko Vantsi, kelle arvele kogunes 22 punkti. Kõva panuse andsid ka temporündajad Martti Rosenblatt ja Martin Ruul, kes kogusid vastavalt 14 (+12) ja 11 (+ 9) punkti. Rosenblatt lõi punktiks seejuures 60 ja Ruul koguni 90 protsenti tõstetest. Järvamaa on kogunud 22 punkti, kaheksandat kohta jagavatest Ozolniekist ja RTU-st lahutab neid neli punkti. Homme madistatakse Jelgavaga, kel kaukas 20 punkti. | Eesti võrkpalliklubid teenisid Balti liigas võidulisa | https://sport.err.ee/242761/eesti-vorkpalliklubid-teenisid-balti-liigas-voidulisa | Eesti klubidele oli täna Balti liigas edukas päev, sest kõik kuus meie võistkonda teenisid tabelisse punktilisa. Väga lähedal oli ka olukord, kus saaksime rõõmustada kuue võidu üle, ent paraku jäi TTÜ ülimalt haaravas kohtumises koduväljakul Poliurs/Ozolniekile alla 2:3 (28:30, 25:18, 20:25, 25:15, 16:18). |
IMPORTANT:
Tomorrow's men's pursuit start time has been moved from 14.45 to 15.00! #Hochfilzen2017
— IBU World Champs (@IBU_WC) February 11, 2017 | Pühapäevase meeste jälitussõidu algusaega lükati veerand tundi edasi | https://sport.err.ee/242760/puhapaevase-meeste-jalitussoidu-algusaega-lukati-veerand-tundi-edasi | Pühapäeval Hochfilzenis toimuva laskesuusatamise MM-i meeste 12,5 km jälitussõidu algusaega lükati 15 minuti võrra edasi. Otseülekanne algab ETV-s kell 15.50. |
De Luna kihlatu, õpetajaametit pidav omaaegne modell Anu Wahar kinnitas Publikule, et mees suri 10. veebruari varahommikul kell 7:17.
Wahar kirjeldas Publikule Joeli kui täie tervise juures olevat meest. "Ta oli terve nagu purikas ja siinkohal saan "tänada" ainult Eesti meditsiini," jäi naine napisõnaliseks ning lisas, et konkreetsemat surma põhjust esialgu veel öelda ei oska.
Joel De Luna saabus Eestisse 1997. aastal ning temast sai siin tuntud seltskonnategelane.
De Luna on kandnud ka vanglakaristust narkoäris osalemise eest. | Suri laulja Joel De Luna | https://menu.err.ee/294324/suri-laulja-joel-de-luna | Suri Hispaania juurtega, pikalt Eestis elanud muusik ja tantsija Joel De Luna. |
Naiste U-23 vanuseklassi 60 m ja 200 m jooksu meistrikullad võitis Võru KJK Lõunalõvi sportlane Õilme Võro. 60 m jooksus võidu toonud tulemusega 7,54 hoiab ta Eesti hooaja absoluutses edetabelis Ksenija Balta (7,34) järel teist kohta. Euroopa sise-EM-i normi märgivad numbrid 7,42. 200 meetris andis meistritiitli aeg 24,48.
Päeva põnevaima lahingu pakkusid pöidlahoidjatele U-20 kaugushüppe kahes viimases voorus Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Johannes Erm (SK Leksi 44) ja Vitali Rubenkov (NPSK Narvic). Pingelise heitluse võitis Hausenberg 7.36-ga, hõbeda teenis Rubenkov U-20 EM-i normi tähistava 7.35-ga ja pronksi Erm 7.28-ga. EM-i normi täitnute tabelis on Hausenberg juba rahvusvahelisel mitmevõistlusel hüpatud 7.35-ga.
Teivashüppes andis Hausenbergile meistritiitli 5.00 ületamine. Juunioride Euroopa meistrivõistluste norm (4.90) on sellel hooajal jõukohaseks osutunud juba neljale noormehele: Hausenbergiga võrdse tulemuse on varem hüpanud Sander Moldau (Rakvere KJK ViKe), kes täna piirdus 4.70 ja vend Martini järel kolmanda kohaga ning Robin Nool (SK Elite Sport); täpselt on nõutud normist jagu saanud Raul-Alar Haak (SK Elite Sport).
800 m jooksu võitis uue Eesti juunioride siserekordiga 1.54,30 KJK Atleetika noormees Deniss Šalkauskas. Täpselt kümne aasta vanuse rekordi (1.54,47) omanik oli Madis Vestel.
Kaks alavõittu võttis ka Jan-Martin Vandrecht Kose KJK-st, kes jäi alistamatuks U-23 vanuseklassi 200 m jooksus (22,56) ja kaugushüppes (7.29)
U-23 meeste kuulitõukes osutus kindlaks võitjaks Viljandi KJS Sakala esindaja Jander Heil 17.05-ga Koigi KJK sportlase Kert Piirimäe (16.71) ees. Mõlemad võistlevad U-23 vanuseklassis, kus heitevahendiks 7,26 kg kuul, esimest aastat.
Homme algavad võistlused Tartu Ülikooli spordihoones kell 12.00. | Šalkauskas püstitas siserekordi, Võro ja Hausenberg said kaks alavõitu | https://sport.err.ee/242759/salkauskas-pustitas-siserekordi-voro-ja-hausenberg-said-kaks-alavoitu | U-23 ja U-20 vanuseklasside Eesti juunioride talviste meistrivõistluste esimene päev tõi Õilme Võrole ja Hans-Christian Hausenbergile kaks alavõitu, Deniss Šalkauskas püstitas 800 m jooksus uue Eesti U-20 vanuseklassi siserekordi. |
9. kiiruskatse (31,60 km). Tänak alustas päeva katsevõiduga, kui eestlane sõitis välja aja 13.45,5 ning edestas meeskonnakaaslast Sebastien Ogier'd (Ford) 2,6 ning belglast Thierry Neuville'i (Hyundai) 3,8 sekundiga. Kokkuvõttes eestlane oma kohta ei parandanud ning jätkab kolmandana. Ogier tõusis koha võrra neljandaks, mööda Kris Meeke'ist (Citroen).
10. kiiruskatse (15,87 km). Katse toimumine on sattunud ohtu, kui pealtvaatajaid pole saadud kontrolli alla. "Inimesed 10. kiiruskatse raja ääres, te peate teelt lahkuma. Kui ei lahku, siis jääb katse ära," kirjutas Rootsi ralli oma ametlikul Twitteri kontol.
IMPORTANT SAFETY INFORMATION: People at SS10, you need to move away from the road. If not, the stage will be cancelled. #RallySweden
— Rally Sweden (@RallySweden) February 11, 2017
Kui publik oli kontrolli alla saadud, siis lasti võistlejad ka rajale ning Tänak näitas taas kõige kiiremat aega. Eestlane edestas finišis Neuville'i 0,1 ning Ogier'd 0,9 sekundiga. Loomulikult nii väikesed ajavahed üldarvestuses midagi ei muutnud. "Ma tunnetasin autot hästi, järjekordne hea esitus minu poolt," vahendas Rootsi ralli ametlik Twitteri konto eestlase sõnu.
11. kiiruskatse (14,27 km) start kell 11.08. Ka sellel katsel on antud publikule hoiatus teelt lahkuda.
ADDITIONAL INFORMATION: People at SS11, you also need to move away from the road. Stage needs to be clean 30 minutes before! #RallySweden
— Rally Sweden (@RallySweden) February 11, 2017
Täna juba kolmanda järjestikuse katsevõidu võttis Tänak, kes 3,4 sekundiga edestas Latvalat ja 3,8 sekundiga Neuville'i. "Väga stabiilsed tingimused on. Mul on Ogier'ga väga suur lahing käimas," vahendas Rootsi ralli ametlik Twitteri kanal Tänaku sõnu meeskonnasisese heitluse kohta.
12. kiiruskatse (31,60 km). FIA soovitusel otsustati see katse ära jätta, kuna sama raja eelmisel läbimisel tõusid keskmised kiirused ohtlikult kõrgeks. Tänak tegi 137,8 km/h keskmise kiirusega tänapäevase WRC sarja rekordi.
Due to safety reasons after analyzing the average speeds on SS9, SS12 Knon 2 is cancelled. This after recommendations from FIA. #RallySweden
— Rally Sweden (@RallySweden) February 11, 2017
13. kiiruskatse (15,87 km). Esimest korda oli laupäeval kiireim Jari-Matti Latvala, edestades Tänakut 1,1 ja Neuville'i 1,2 sekundiga. Ogier jäi Latvalast neljandana maha 2,2 sekundit.
14. kiiruskatse (14,27 km). Päeva eelviimasel kiiruskatsel näitas parimat minekut Neuville, kellele järgnesid Ogier (+3,3) ja Tänak (+5,7). Latvala kaotas belglasele 11,7 sekundit. Kõrgest konkurentsist langes aga seni viiendal kohal olnud Kris Meeke, kes sõitis katse käigus teelt välja.
Üldarvestuses vähendas Tänak Latvalaga vahet 4,3 sekundini, liidrist Neuville'ist jääb eestlane maha 47,6 sekundit.
15. kiiruskatse (1,90 km). Ralli liidrit Neuville'i tabas uskumatu ebaõnn, kui ta sõitis päeva viimasel katsel teelt välja ning kaotas Hyundai meeskonna sõnul ratta. Katsevõidu võttis Daniel Sordo, kes edestas Ogier'd 0,3 ja Tänakut 0,4 sekundiga.
See tähendab, et enne viimast päeva tõusis ralli liidriks Jari-Matti Latvala, kes edestab Ott Tänakut kõigest 3,8 sekundiga.
SS14 #Neuville went off and lost a wheel. #WRC #RallySweden
— Hyundai Motorsport (@HMSGOfficial) February 11, 2017
Such a big shame for the rally leader, @thierryneuville. He has a broken steering. pic.twitter.com/68Z7pxF5AK
— Rally Sweden (@RallySweden) February 11, 2017
Seis 15/18 kiiruskatse järel: 1. Jari-Matti Latvala Toyota 2:04.59,3 2. Ott Tänak Ford + 3,8 3. Sebastien Ogier Ford + 16,6 4. Dani Sordo Hyundai + 1.39,5 5. Craig Breen Citroen + 2.04,5 6. Elfyn Evans Ford + 3.44,7
7. Hayden Paddon Hyundai + 5.00,2
8. Stephane Lefebvre Citroen + 5.37,0 | Tänak tõusis Neuville'i ebaõnne tõttu teiseks, vahe liidriga on neli sekundit | https://sport.err.ee/242733/tanak-tousis-neuville-i-ebaonne-tottu-teiseks-vahe-liidriga-on-neli-sekundit | Rootsis jätkuval autoralli MM-etapil lähevad Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) viimasele võistluspäevale vastu teiselt kohalt, sest liider Thierry Neuville sõitis laupäevase võistluspäeva viimasel katsel teelt välja. |
1/32-finaal:
Nelli Paju pääses edasi 15:7 võiduga itaallanna Alice Clerici vastu, Julia Beljajeva võitis 15:8 ungarlannat Laura Szabo't, Irina Embrich sai 15:7 jagu ungarlannast Kata Mihalyst ning Kristina Kuusk oli 15:10 parem poolatarist Jagoda Zagalast.
Ainsana pidi kohe avaringis meie vehklejatest kaotuse vastu võtma Erika Kirpu, kes jäi tasavägises heitluses 14:15 alla ukrainlannale Feybi Dzhoan Bezhurale.
1/16-finaal:
Eesti koondislaste omavahelises heitluses sai Irina Embrich 15:7 jagu Kristina Kuusest. Julia Beljajeva pääses edasi tänu 15:8 võidule ameeriklanna Amanda Sirco üle. Kaotuse pidi vastu võtma ka Nelli Paju, kes jäi 7:15 alla Tuneesia vehklejale Sarra Besbesile.
1/8-finaal:
Beljajeva sai vastaseks ukrainlanna Olena Krõvõtska ning oli temast üle 11:10. Embrich alistas itaallanna Roberta Marzani 15:9.
1/4-finaal:
Veerandfinaalis alistas Beljajeva poolatari Kamila Pytka 15:10, Embrichi vastaseks oli Ukraina esindaja Dzhoan Feybi Bezhura, kellele eestlanna pidi 12:13 alla vanduma.
Poolfinaal:
Beljajeva alistas tuneeslanna Sara Besbesi 15:10 ning pääses finaali! Seal on tema vastaseks prantslanna Lauren Rembi.
Finaal:
Beljajeva alistas finaalis prantslanna 12:8! | Julia Beljajeva võitis Legnano MK-etapi | https://sport.err.ee/242742/julia-beljajeva-voitis-legnano-mk-etapi | Itaalias toimuval naiste epeevehklemise MK-etapil võidutses Julia Beljajeva. Põhitabelisse jõudis viis Eesti koondislast, kaheksa parema hulka pääses ka Irina Embrich. |
2017. aasta Eesti õpilasfirmade laat toimus korraga nii Kristiine kui ka Rocca al Mare keskustes. Päeva jooksul selgitas Eesti tippspetsialistidest koosnev žürii välja kahe laada parima toote ja teenuse. Hinnati õpilasfirmade müügitehnikat ning boksikujundist ja tunnustati laada suurima käibe teinud õpilasfirmat.
Laadale on saabunud õpilasfirmad Belgiast, Moldovas, Rootsist, Soomest ja Lätist. Neist viimased kolm osalevad laadal lisaks ka Kesk-Läänemeremaade ühisõpilasfirmade programmi Central Baltic Enterprise without Borders raames. Need on õpilasfirmad, kelle juhtkond on kokku pandud mitme eri riigi noortest.
Lisaks on laadal suur hulk Ida-Virumaa JA Eesti ning USA saatkonna koostöös loodud inglisekeelses ettevõtlusõppe programmis osalevaid noori.
Laada avamisel esinesid Rocca al Mare keskuses kõnega USA suursaadik James D. Melville ning Riigikogu aseesimees ning JA Eesti õpilasfirma programmi vilistlane Taavi Rõivas, kes liitus ka laada žüriitööga. Kristiine keskuses võtsid sõna haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhataja Jaanus Mutli.
Sihtasutus Junior Achievement Eesti on 25 aastat olnud suurim ettevõtlushariduse pakkuja Eesti koolides. Ettevõtte programmide alusel omandab ettevõtlusharidust aastast rohkem kui 12 000 õpilast 184 Eesti koolis algklassidest gümnaasiumini.
Selgusid päeva parimad firmad
Eesti õpilasfirmade laadal, mis ühtlasi kandis ka Euroopa õpilasfirmade laada ja Marketplace 2017 Tallinn aunimetust, selgusid ka päeva parimad firmad.
Kristiine keskuses valiti kõige paremaks tooteks Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi noorte ÕF Lämp, kes toodab puidust valmistatud disainilampe.
Rocca al Mare keskusest pälvis sama auhinna ÕF Festera Hugo Treffneri Gümnaasiumist, kes pakub oma klientidele innovaatilisi biojäätmeid lagundavaid prügikaste.
Parima teenuse auhind läks Kristiine keskuses seekord õpilasfirmale Laps Kooli Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist, kes vähendab läbi iseloodud äpi lapsevanemate aega ja tipptunni ummikuid.
Rocca al Mare keskuses tunnustati sama preemiaga ÕF Crufty Tallinna Reaalkoolist, kes toob kunsti läbi enda loodud veebipoe koju kätte rohkemate inimesteni.
Parima müügipreemia pälvisid Kristiine keskuses õpilasfirma Natür Rakvere Reaalgümnaasiumist ning Rocca al Mares ÕF Portwa Tallinna 21. Koolist.
Stiilipreemia pälvisid õpilasfirma Leivapoisid Vanalinna Hariduskolleegiumist ning minifirma Unikad.
Parimateks rahvusvaheliseks Kesk-Läänemere maade õpilasfirmadeks valiti õpilasfirma U-cloud.
Lisaks jagati suur hulk eripreemiad. | Seekordne õpilasfirmade laat purustas rekordeid | https://menu.err.ee/294323/seekordne-opilasfirmade-laat-purustas-rekordeid | 11. veebruaril avati Tallinnas Eesti õpilasfirmade laat, kus osales 230 õpilasfirmat, kellest kolmkümmend olid kohale saabunud välisriikidest. |
Kristjan Ilves lõpetas suusahüppevooru esikohal ning suutis murdmaarajal liidrikohta hoida. Ta edestas finiśis teiseks jäänud austerlast Bernhard Flaschbergerit 14,9 sekundiga ning kolmandaks jäänud poolakat Adam Cieslari 22,8 sekundiga.
Han Hendrik Piho startis murdmaarajale 41. kohalt ning suutis murdmaarajal oma positsiooni 20 koha võrra parandada, lõppedades võistluse 21. kohal. Han teenis selle võistlusega teised kontinentaalkarikasarja punktid.
Kail Piho startis murdmaarajale 49. kohalt ning lõpetas võistluse 33. kohal. Andreas Ilves lõpetas võistluse 41. kohal, olles hüppevooru järel 51. kohal.
Kristjan Ilves sõitis välja päeva 10. aja, Han Hendrik Piho 11. aja, Kail Piho 17. aja ning Andreas Ilves 23. aja.
Pühapäeval peetakse Eisenerzi etapi teine võistlus. | Kristjan Ilves võitis kontinentaalkarikasarja võistluse | https://sport.err.ee/242758/kristjan-ilves-voitis-kontinentaalkarikasarja-voistluse | Täna Eisenerzis peetud kahevõistluse kontinentaalkarikasarja etapi laupäevase võistluse võitis Kristjan Ilves. Han Hendrik Piho lõppetas 21. kohal ning teenis hooaja teised sarja punktid. |
2014. aasta valimiskampaania oli hea, ütles Juncker raadiojaamale Deutschlandfunk. "Teist kampaaniat ei tule, sest ma ei esita ennast teist korda kandidaadiks."
Kauaaegne Luksemburgi peaminister Juncker (62) astus Euroopa Komisjoni presidendina ametisse 2014. aasta 1. novembril. Enne seda juhtis ta pikka aega eurotsooni rahandusministreid koondavat eurogruppi.
Üks isik võib Euroopa Komisjoni presidendina töötada kaks viieaastast ametiaega.
EK presidendi kinnitab Euroopa Liidu Nõukogu ettepanekul ametisse Euroopa Parlament.
Juncker sai komisjoni presidendiks Suurbritannia ägedast vastuseisust hoolimata. Briti eelmine valitsus pidas tema vaateid liiga föderalistlikeks. | Juncker ei kandideeri teiseks ametiajaks EK presidendiks | https://www.err.ee/582308/juncker-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-ek-presidendiks | Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatas laupäeval, et ei kavatse kahe aasta pärast teist ametiaega taotleda. |
Enamik kuritegelikke ühendusi tegeles ebaseadusliku uimastiäri, varguste, sissemurdmiste, pettuste ning salakauba- ja relvaäriga.
Samuti tabati 2016. aastal 12 rahvusvahelist kriminaalset grupeeringut Lätis ja välismaal, vahistati 61 isikut, nende seas 38 välismaalast, kellest enamik olid pärit Leedust, Venemaalt ja Valgevenest.
Suur osa neist grupeeringutest tegeles autovarguste, rahapesu, ebaseadusliku uimastiäri ning relvastatud röövidega. | Läti politsei purustas mullu 623 kuritegelikku grupeeringut | https://www.err.ee/582304/lati-politsei-purustas-mullu-623-kuritegelikku-grupeeringut | Läti kriminaalpolitsei purustas eelmisel aastal 623 kuritegelikku grupeeringut, mida on 120 võrra rohkem kui aasta varem, teatas politsei laupäeval. |
Finiši järel lumele vajunud norralane lebas kümme minutit maas, enne, kui ta meedikute ja Norra tiimi toel tõusta suutis.
Norra laskesuusaliidu spordidirektor Morten Aa Djupviku sõnul viidi Svendsen koheselt arstlikku kontrolli. „Ta oli kontaktivõimeline ja vastas meie küsimustele,” sõnas koondisekaaslane Ole Einar Björndalen, kelle arvates võis Svendsenit tabada vedelikupuudus.
„Ma ei usu, et me Svendsenit homses jälitussõidus näeme,” vahendab NRK laskesuusaeksperdi Torgeir Björni sõnu. „Ta oli endaga täiesti läbi.”
Svendsen måtte få legehjelp – falt om i målområdet etter VM-sprinten. https://t.co/b6zCAAt7ua pic.twitter.com/ImPMeySPlX
— NRK Sport (@NRK_Sport) February 11, 2017
Hegle Svendsen kollapset - fikk medisinsk hjelp https://t.co/kWoQ4NVelk
— VG Sporten (@vgsporten) February 11, 2017 | End hingetuks sõitnud Svendsen vajas finišis arstiabi | https://sport.err.ee/242751/end-hingetuks-soitnud-svendsen-vajas-finisis-arstiabi | Austrias Hochfilzenis jätkuval laskesuusatamise MM-il sõideti täna meeste 10 km sprindidistants, mille võitis sakslane Benedikt Doll. MK-sarjas kuuendal kohal olev Emil Hegle Svendsen leppis 36. kohaga ning vajas finišisse jõudes ka arstiabi. |
Juncker ütles pühapäeval Deutschlandfunk raadios eetrisse minevas intervjuus, et kahtleb, et ülejäänud 27 liikmesriiki suudavad hoida ühist rinnet kui nad räägivad läbi Suurbritannia lahkumise üle Euroopa Liidust, vahendas Reuters.
"Teised 27 liikmesriiki ei tea veel seda, kuid britid teavad väga hästi, kuidas nad sellega tegelevad," ütles ta. "Nad võivad lubada riigile A üht, riigile B teist ja riigile C kolmandat ning lõpptulemus on see, et ühtset Euroopa rinnet ei ole," lisas Juncker.
Ta rõhutas, et Suurbritannia ei tohi pidada läbirääkimisi kaubanduskokkulepete üle seni, kuni ta on Euroopa Liidu liige. | Juncker kahtleb EL-i ühtsuses Brexiti-läbirääkimistel | https://www.err.ee/582305/juncker-kahtleb-el-i-uhtsuses-brexiti-labiraakimistel | Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kahtleb, kas Euroopa Liit suudab jääda Brexiti-kõnelustel ühtseks. |
Mõlemad lasketiirud puhaste paberitega läbinud Kõiv kaotas sakslasele finišis 1.26,4. Puhtalt lasid ka Doll ja Bö, pronksile tulnud prantslane Martin Fourcade eksis kahel korral ja kaotas Dollile 23,1 sekundit.
Neljanda koha sai ameeriklane Lowell Bailey (0; +29,5), viiendaks tuli tšehh Ondrej Moravec (1; 30,7) ning kuuendaks bulgaarlane Krasimir Anev (0; 33,5). Vanameister Ole Einar Björndalen tegi ühe möödalasu ning sai 38,4-sekundilise kaotusega kaheksanda koha.
Jälitussõitu pääses ka kolm möödalasku teinud Roland Lessing, kes kaotas võitjale 1.59,3 ning sai 52. koha. Kolmanda eestlasena stardis olnud Kalev Ermits sai 78. koha (3; +2.52,2).
12,5 km pikkune jälitussõit on ETV ekraanil homme, 12. veebruaril algusega kell 15.50. Enne seda jõuab Eesti televaatajateni ka otsepilt naiste 10 km jälitussõidust, ülekanne algab kell 11.20. | VAATA UUESTI | Puhtalt lasknud Kauri Kõiv sai MM-i sprindis 29. koha | https://sport.err.ee/242729/vaata-uuesti-puhtalt-lasknud-kauri-koiv-sai-mm-i-sprindis-29-koha | Austrias Hochfilzenis jätkuval laskesuusatamise MM-il võidutses meeste 10 km sprindidistantsil sakslane Benedikt Doll, kes edestas teiseks jäänud norralast Johannes Thingnes Böd kõigest 0,7 sekundiga. Parima eestlasena sai Kauri Kõiv 29. koha ning pääses koos 52. koha saavutanud Roland Lessinguga ühtlasi ka homsesse jälitussõitu. |
WoVo alistas Pieksamäki Volley 3:1 (-24, 17, 21, 23), vahendab volley.ee. Mõlema naiskonna treenerid kiitsid kohtumise heaklassiliseks. WoVo peatreener Teemu Mäkikyrö leidis, et tema naiskonnalt oli see koguni hooaja parim. Edu aluseks luges ta 14 serviässa. Võiduka naiskonna parimaks hinnati taas Kristiine Miilen. Viljandi spordikooli kasvandik tõi 19 (+9) punkti. 36-st tõstest lõi ta punktiks 16 (44%).
Tabelijuht on ülekaalukalt 54 punkti kogunud Hämeenlinna PK, Rovaniemi naiskond tõusis koha võrra ja on seitsmes. | Miilenilt koduklubi parim punktisumma, naiskond tõusis koha võrra | https://sport.err.ee/242750/miilenilt-koduklubi-parim-punktisumma-naiskond-tousis-koha-vorra | Rovaniemi WoVo naiskond võitleb Soome meistrivõistlustel koha eest esikuuikus, paraku laekub punkte visalt. Kümnest viimasest mängust on kaheksa kaotatud. Kolmapäeval õnnestus koduväljakul ligi viiesajale pealtvaatajale rõõmu valmistada ja tabelis kohta parandada. |
Tsipras ütles oma võimupartei Syriza kohtumist avades, et on kindel lahenduse leidmises kõnelustel kreeditoridega päev pärast seda, kui läbirääkimised Kreeka ja Euroopa laenuandjate vahel lõppesid Brüsselis tulemusteta.
Kreeka vaidleb juba mitu kuud Euroopa Liidu laenuandjate ja IMF-iga võlaleevenduse ja eelarve-eesmärkide üle. Tüli on raputanud turge ja andnud alust uuteks spekulatsioonideks Kreeka võimaliku lahkumise üle eurotsoonist.
Kreeka peaminister kutsus IMF-i kurssi muutma. "Ootame IMF-ilt võimalikult kiiresti prognoosi korrigeerimist...et arutelud saaksid jätkuda tehnilisel tasandil," lausus ta.
Tsipras kutsus Saksa kantslerit Angela Merkelit keelitama rahandusminister Wolfgang Schäuble´it, et viimane lõpetaks "püsiva agressiivsuse" Kreeka vastu.
Eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloemi sõnul saavutati Brüsselis kõnelustel Kreeka rahandusministri Efkleidis Tsakalatose ja EL-i ja IMF-i ametnikega edu.
Kreeka valitsus peab suvel tegema laenu tagasimakseid seitsme miljardi euro ulatuses. Selleks vajab Ateena kokkulepet kreeditoridega, mis võimaldaks riigil saada 86 miljardi euro suuruse kolmanda abipaketi raames järjekordse laenumakse.
Vaatlejate sõnul on oluline murda kõnelustel jätkuv patiseis enne Hollandi parlamendivalimisi 15. märtsil ja Prantsuse presidendivalimiste esimest vooru 24. aprillil. Kui Hollandis ja Prantsusmaal peaksid võimule tulema paremäärmuslased, muutuks Kreeka laenumaksetes kokkuleppele jõudmine märksa keerulisemaks.
Dijsselbloem hoiatas reedel siiski, et eurotsooni rahandusministrite järgmise kohtumise ajaks 20. veebruaril ei ole läbimurret oodata. "Sellel kohtumisel hindame edusamme," ütles ühtlasi Hollandi rahandusministrina tegutsev Dijsselbloem. | Tsipras: IMF ja Saksamaa lõpetagu tulega mängimine | https://www.err.ee/582303/tsipras-imf-ja-saksamaa-lopetagu-tulega-mangimine | Kreeka peaminister Alexis Tsipras manitses laupäeval Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF) ja Saksamaad "lõpetama tulega mängimist" seoses riigi võlakriisiga. |
Doris Kudre suutis juunioride arvestuses tänasel lühirajal (9 km) välja sõita väga hea 6. koha (+1.33), jäädes medalist ilma vaid 30 sekundiga. Epp Paalberg oli 20. (+8.20) ja Kaisa Rooba 23. (+10.31).
Noormeeste seas eestlastel nii säravat tulemust täna välja sõita ei õnnestunud ja Georg Caius Kutsar oli parimana 20. (+10.33), Kevin Hallop oli 31. (+13.42) ja Andres Rõõm 32. (+13.56).
Meeste 12,2 km pikkusel rajal oli eestlaste parim Even Toomas, kes kaotas võitjale veidi üle 4 minuti ja oli 20. Euroopa meistriks tuli venelane Kirill Veselov kaasmaalase Andrei Grigorjevi ja soomlase Ville Petteri Saarela ees. Rimmo Rõõm oli 32. (+13.38) ja Andres Saal 38. (+15.31). Margus Hallik, Ilmar Udam ja Mattis Jaama tulemust kirja ei saanud.
Naiste 11 km pikkusel rajal oli taas teistest selgelt parem rootslanna Tove Alexandersson, kellele järgnes neljaliikmeline venelannade armee eesotsas Maria Ketškina ja Alena Trapeznikovaga. Evely Kaasiku oli parima eestlasena 26. (+11.27). Daisy Kudre tulemus tühistati. Tähelepanuväärne on, et naiste esimesed 19 kohta jaotasid omavahel Rootsi, Venemaa ja Soome sportlased. Palju tühistamisi nii meeste kui naiste seas oli tingitud keelatud järve ületamisest, mida polnud selgelt kaardile märgitud ja tekitas sportlaste seas segadust.
Noorte Euroopa meistrivõistlustel mahtus täna esikahekümne hulka vaid Sander Pritsik 16. kohaga (+9.15), Ragnar Rooba oli 25. (+13.31) ja Siim Turban 35. (+25.22). Kaarel Vesilinnu tulemus tühistati. Tüdrukute seas oli Mari Linnus 30. (+17.48).
Homme on suusaorienteerumise tiitlivõistluste viimane päev, kui toimuvad teatevõistlused. | Doris Kudre sai suusaorienteerumise juunioride MM-i lühirajal kuuenda koha | https://sport.err.ee/242749/doris-kudre-sai-suusaorienteerumise-juunioride-mm-i-luhirajal-kuuenda-koha | Soomes Imatral jätkusid täna suusaorienteerumise Euroopa meistrivõistlused lühiraja distantsidega.Täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustega samaaegselt toimuvad ka juunioride maailmameistrivõistlused ja noorte Euroopa meistrivõistlused. |
Kodumeeskonna viis 50. minutil juhtima Piotr Zielinski, lõppskoori vormistas 68. minutil Emanuele Giaccherini, kellele see oli esimeseks liigaväravaks Napoli särgis.
Võit tõstis Napoli vähemalt homseni Serie A teiseks. Liidrina jätkab 57 punkti kogunud Juventus, Napolil on 51 silma – üks enam kui homme tabeli eelviimase Crotonega kohtuval Romal. | Genoa alistanud Napoli tõusis Serie A-s teiseks | https://sport.err.ee/242748/genoa-alistanud-napoli-tousis-serie-a-s-teiseks | Itaalia jalgpalli kõrgliigas kohtusid eilses ainsas kohtumises Napoli ja Genoa. Koduväljakul mänginud Napoli võttis 2:0 võidu. |
Keskkonnakaitseameti teatel on tegu olnud ühe suurema teadaoleva massilise kaldaleuhtumisega saareriigi ajaloos. Kümned vabatahtlikud on läinud vaalu päästma, vahendas BBC.
Reedel hukkus üle 300 pilootvaala, kui meedikud ja kohalikud inimesed püüdsid osasid vaalu hoida elus neid veega jahutades.
Loodetakse, et laupäeval randa uhtunud ellujäävad vaalad saab merre tagasi liigutada pühapäeval järgmise tõusuvee ajal.
Siiani pole selge, miks vaalad Golden Bay lähistel viie kilomeetri pikkusele rannaribale saabuvad. Ühe teooria kohaselt ajavad vaalad rannikule haikalad, sest ühelt surnud vaalalt leiti hammustuse jäljed.
Herb Christophers Uus-Meremaa keskkonnakaitse ametist ütles BBC-le, et vaalad püüdsid minna ümber Lõunasaare, kuid teelt eksides sattusid nad rannale. Madalamates vetes on vaaladel kajalokatsiooni kasutamine raskendatud.
Ekspertide sõnul saadavad rannale uhutud vaalad välja hädakutsungi, mis meelitab kohale teised vaalad, kes siis samuti mõõna ajal rannale jäävad. Mõnikord on rannale saabuvad vaalad aga lihtsalt vanad, haiged või vigastatud.
Uus-Meremaa keskkonnakaitseameti pressiesindaja Andrew Lamason märkis, et pilootvaalad, kes tagasi merre liigutati, olid märgistatud, kuid viimati rannale jõudnud vaalad ei olnud, mis tähendab, et tegemist oli uue vaalade rühmaga.
Lamasoni sõnul "tapsid keskkonnakaitsetöötajad 20 vaala humaanselt, kuna nad olid väga kehvas seisus". Ametnikud otsivad ka võimalusi, kuidas oleks parim viis hukkunud vaalad hävitada.
Esimesed 400 vaala uhtusid rannale neljapäeva õhtul, kuid siis olid tingimused päästeopratsiooni algatamiseks liiga ohtlikud. | Uus-Meremaa rannale uhtus veel enam kui 200 pilootvaala | https://www.err.ee/582302/uus-meremaa-rannale-uhtus-veel-enam-kui-200-pilootvaala | Uus-Meremaal suutsid vabatahtlikud laupäeva hommikuks päästa enam kui 400 rannale uhutud pilootvaalast umbes sada, kuid laupäeval saabusid rannale veel 240 vaala. |
Punased on võitnud viimasest kümnest mängust kõigest ühe (karikasarjas alistati Plymouth Argyle). Meeskonna kehv vorm on nad Premier League'i tabelis langetanud viiendale reale, kui hooaja lõpuni on jäänud 14 mängu, kirjutab Soccernet.ee.
Sakslasest loots on järele jäänud mängude suhtes äärmiselt optimistlik: "Nõustun, et ühel hetkel meie hoog rauges, kuid minu unistus on võita järgmised 14 mängu - selle nimel ma teen tööd. Pärast neid mänge teeme otsuseid, mis aitavad meid järgmisel hooajal. See on plaan."
Täna võõrustab Liverpool teisel kohal paiknevat Tottenham Hotspuri. Pall pannakse mängu kell 19.30. | Jürgen Klopp: minu unistus on võita järgmised 14 mängu | https://sport.err.ee/242743/jurgen-klopp-minu-unistus-on-voita-jargmised-14-mangu | Liverpooli peatreener Jürgen Klopp tunnistas, et nad on viimastes mängudes esinenud kehvasti, kuid unistab, et tema hoolealused võidavad kõik järgnevad mängud. |
Urmet Kook märkis, et teenetemärkide üle arutledes ei tohiks kindlasti naeruvääristada või halvustada neid, kes autasu pälvisid. "Ja kui hakkame rääkima, et näe, need ei saanud, siis omakorda devalveerime neid, kes said," tähendas Kook saates.
Vale on Koogi sõnul arusaam, et autasude üle otsustab president ainuisikuliselt. "Kandidaadid esitatakse organisatsioonide ja huvigruppide poolt, selle vaatab üle teenetemärkide komitee," selgitas Kook.
Kuna on pahandatud selle üle, et ordenisaajate seas polnud pea üldse vene rahvusest inimesi, siis Koogi hinnagul peaks Eesti vene kogukond vaatama üle, kas nende seast keegi üldse esitas nimesid, kes võiks teenetemärgi pälvida.
"Nimekiri oli traditsiooniline, seal oli teada-tuntud vanema põlvkonna kultuuritegelasi. Kindla peale minek," iseloomustas Kook tänavust ordenisaajate nimekirja.
Merilin Pärli meenutas, et igal aastal leidub neid, kes kukuvad valikut kritiseerima, küll leitakse, et seekord andis president ordeneid liiga vähe või hoopis palju. "Kriitikaga peaks tagasi hoidma," sõnas Pärli. Ta lisas, et selles torkas silma, et naisi oli seekord ordenisaajate hulgas päris palju.
Saatejuht Mirko Ojakivi tähendas, et väga jabur oleks, kui teenetemärkide saajaid hakatakse valima kindla korra alusel: mehi ja naisi peab olema võrdselt, ettevõtjaid peab olema kümme, setud ja mulgid peaksid saama jne.
Kõik tõdesid, et küllap saab olema huvitav, kui Eesti Vabariik tähistab tuleval aastal 100. aastapäeva, sest tegu pole n-ö tavapärase tähtpäevaga. | "Rahva teenrid": ordenisaajate nimekirja kritiseerimine pole ilus | https://www.err.ee/582300/rahva-teenrid-ordenisaajate-nimekirja-kritiseerimine-pole-ilus | Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud rahvusringhäälingu ajakirjanikud leidsid, et president Kersti Kaljulaidi kinnitatud tänavuste teenetemärkide saajate nimekiri üllatusi ei sisaldanud. Ka toonitasid nad, et nimekirja avalik kritiseerimine on kohatu. |
1.
Aastal 399 eKr sammub Sokrates kohtusse, et vastata süüdistustele, mille kohaselt ta olevat „jumalate looja“ ja et ta teeb „uusi jumalusi, vanadest aga ei pea lugu.“ 1 Jõudnud kohtu lävele, kohtab Sokrates Euthyphroni, kes suundub oma isa kohtusse andma. Euthyphron selgitab, et ta isa olevat tahtmatult surma saatnud oma orja ning et ükski inimene ei tohiks tapmise korral puhtalt pääseda, olgu see kas või tema enda vanem. Sokrates vastab üllatunult, et Euthyphron peab olema tõeliselt vaga mees ning tundma vagaduse tähendust selle põhjani, et astuda enneolematu samm oma isa vastu – ja veel orja surma tõttu! Euthyphron jääb muidugi nõusse, kinnitades, et teab tõepoolest vagaduse sügavaimat tähendust. Õpeta mullegi, palub Sokrates, et oleksin võimeline end kohtus kaitsma; on ju mulle esitatud süüdistus vagadusetuses. Loomulikult ma jagan sinuga, Sokrates, mida tähendab vagadus, vastab Euthyphron.
Esiteks üritab viimane määratleta vagadust oma praeguse teguviisi toel: vagadus on see, et ma annan inimese tapmise eest kohtusse, sest ükski inimene ei tohiks kelleltki elu võttes süütuks jääda. Sokrates ei jää loomulikult vastusega rahule, sest üldist mõistet ei ole võimalik ühe teo alusel määratleda; meil on tarvis universaalset määratlust, mille kohaselt saaks hinnata igasuguste tegude vagadust. Niisiis, kuidas jõuda universaalsema definitsioonini? Euthyphron pakub välja, et vagadust tuleks määratleda kui midagi, mis on jumalatele meelepärane. Juba parem, tunnistab Sokrates, aga siiski ei ole me jõudnud päriselt lõpuni, sest üks jumal võib teisega olla tülis ning talle võivad meelepärased olla hoopis teistsugused teod kui esimesele jumalale. Ei, me ei ole veel jõudnud universaalse definitsioonini.
Kolmanda võimalusena, olles juba Sokratese surkimisest peaaegu meeleheitele viidud, paneb Euthyphron ette, et peaksime vaga all mõistma seda, mis on kõigile jumalatele meelepärane, ehk seda, milles jumalad on üksmeelel. Sokrates küsib aga Euthyphronilt, kas too on kindel, et jumalatele on ühed teod meelepärased, sest need on vagad, või on need vagad lihtsalt seetõttu, et on jumalatele meelepärased? Ühesõnaga: kas määratlus ei ole mitte tsirkulaarne? Kui on jõutud punkti, millest Euthyphron enam edasi minna ei oska, ulatab oma abistava käe Sokrates ning pakub välja, et vagadust võiks mõista ühe õigluse alaliigina. Ent siingi jooksevad vestluskaaslased peaga vastu seina: kuidas eristada vagadust õiglusest? Kas mitte kõik vagad teod ei ole õiglased ning kõik õiglased teod vagad? Tundub, et universaalse – ja seejuures täpse – vagaduse definitsiooni sõnastamine osutub võimatuks, vähemasti Sokratese ja Euthyphroni piiratud vaimuomaduste raames. Sokratese nõudmine – defineeri vagadus! – jääb vastuseta ning dialoogipartnerid lahkuvad teineteisest, olles jõudnud apooriasse, ummikusse ehk otsustamatuse seisundisse.
2.
Võiks öelda, et apooria ehk olukord, mille ebakindlust ei ole võimalik ühes kindlas lahenduses lahustada, on see, mille põhjalt on nii võimalik kui ka vajalik poliitika. Mida teha olukorras, kus otsustamine kindlaksmääratud printsiipide ja kriteeriumide alusel ei ole võimalik? Kuidas hinnata seda, kas mingi tegu on õiglane või mitte? Kui Euthyphroni isa oleks surma saatnud kodaniku ehk vaba mehe, kas oleks üldse üles kerkinud küsimus Euthyphroni tegutsemise vagadusest või oleks ta isa otsemaid vahi alla võetud ja süüdi mõistetud? Poliitilisust tuleb siinkohal mõista laialt, otsustusena otsustamatuse olukorras ehk seal, kus meil ei ole etteantud kriteeriume, mille järgi eelistada üht otsust teisele. Seetõttu võib tehtud otsust nimetada hegemooniliseks: selle kehtestamisega on välistatud teiste potentsiaalsete otsuste esilekerkimine. Kuid otsus tuleb vastu võtta ning selle kaudu ka vastutus oma tegude eest. Vaatamata sellele, et ei jõuta vagaduse määratluseni, peab Euthyphron otsustama, kas anda oma isa kohtusse või mitte. Ometi jääb alati hinge närima kahtlus: kas tehtud sai ikka õige otsus, kas oleks võinud ehk valida teistmoodi, kas minu tegutsemise tagajärjel jäi miski olemata, tegemata, sündimata? Seega jääb otsustamatuse kummitus ka pärast otsustust teo üle hõljuma.
Just siin, sellises apoorias, mida ei ole võimalik lõplikult lahendada, on Jacques Derrida näinud dekonstruktivistliku mõtlemise tuuma. Mida tähendab dekonstruktsioon? Lihtsalt öeldes võetakse koost lahti need otsustused, mis on praeguseks juba (peaaegu) universaalsena ning iseenesestmõistetavana vastu ja käibele võetud. Selles mõttes on Derrida mõtte trajektoor vastupidine Sokratese omaga: kui viimane üritab välja jõuda lõpliku ja universaalse definitsioonini, siis Derrida leiab, et enesestmõistetavast (ja universaalsest) peab taas saama vaidlusobjekt. Kuidas on jõutud sellise otsuseni, et kehtestada just selline tähendus, mida me praegu võtame enesestmõistetavana? Milline on selle otsustuse siseloogika? Kas sellest loogikast saab leida vasturääkivusi, mis seavad otsustuse (üld)kehtivuse kahtluse alla?
Dekonstruktsioon ei seisne niisiis mitte ainult teatud otsustuste ning üldkehtivate tähenduste kahtluse alla seadmises, vaid ennekõike otsitakse sisemisi vasturääkivusi ja vigu, mis viivad välja apooriani. Tegemist on niisiis juba tehtud otsuse n-ö algsituatsiooni taasloomisega ehk taasluuakse otsustamatuse olukord, millelt otsus on tehtud. Oma raamatus „Apooriad“ võtab Derrida kriitilise vaatluse alla näiteks Martin Heideggeri arusaama inimese ja surma vahekorrast. 2 Heideggeri järgi on inimene ainuke, kes sureb, kuna just tema on võimeline kogema surma kui sellist; inimene elab „surma poole“ ning saab surmalt oma eksistentsile mõtte. Inimene on ainsana võimeline tajuma iseenese eksistentsi piire ehk seda punkti, kus teda enam ei ole. Derrida aga küsib: kuidas on võimalik, et see punkt – surm – annab inimese eksistentsile mõtte, kui see tähistab ühtlasi ka sellesama eksistentsi võimatust? Surm on ju ometi täieliku, tervikliku, piiritletud, lõpuni viidud eksistentsi võimatus? Inimene ei sure kunagi siis, kui tal on „oma elu elatud“, kui ta on kõik teinud, mis ta oma elus tegema pidi. Ta sureb alati kas liiga vara – olles liiga vähe elanud ja kogenud – või liiga hilja, juba kannatades. Eksistents ei ole ega saa kunagi olla „täielik“ või „täiuslik“. Surm tähistab ka selle täielikkuse, lõpuleviiduse võimatust ehk seda punkti või piiri, mida inimesel ei ole võimalik omastada, oma eksistentsi haarata. Surma ei ole võimalik omandada. Omaenese piire ei ole võimalik omandada.
Seekaudu näitab Derrida, et Heideggeri eristus inimese kui surma poole elava ning teiste elusolendite kui lihtsalt kärvajate vahel ei ole koherentne ning et tema otsustus pidada inimest ainsaks, kes tõepoolest sureb, on tehtud otsustamatuse olukorras. Teisisõnu, tegemist on poliitilise otsusega ehitada oma filosoofiline antropoloogia üles tõelise suremise ja lihtlabase kärvamise eristusele.
Loomulikult ei pea ega olegi mõtet allutada igasuguseid lausungeid ja otsustusi dekonstruktsioonile. Ei Derrida ega poststrukturalistide ja -modernistide eesmärk ole olnud sugugi öelda, et meil ei ole millelegi toetuda, et maailma ei ole olemas, et kõik on suhteline või muud selletaolist. Niisiis, tuleb teha otsus, milles on mõtet kahelda ning milles ei ole. Häda on aga selles, et ka seda otsust ei saa teha teisiti kui apooria tingimustes ehk otsustamatuse olukorras. Ka see otsus peab olema poliitiline (ja mitte sugugi loogiline).
3.
Umbkaudu 2400 aastat pärast seda, kui olid ajanud juttu Sokrates ja Euthyphron, lähevad Homer ja Bart Simpson road trip ’ile. Nagu alati, satuvad nad igasugusesse jamasse, kust nad lõpuks puhta nahaga pääsevad. Marge küsib taaskohtumisel Homeri käest nõudlikult, kas too vedas Barti jälle mingisse jamasse. Homer vastab: „Defineeri Bart.“ Mulle tundub see seik „Simpsonitest“ iseloomustavat praegust poliitilist peataolekut, lühidalt: me oleme sunnitud pidevalt ja aina uuesti defineerima Barti, selle asemel et talle lihtsalt osutada.
Kui Homer palub Marge’ilt, et too defineeriks Barti, ei ole tegemist sugugi samalaadse küsimusega kui Sokratese esitatud „mis on vagadus?“ või Derrida esitatud „kas me ikka saame inimese eksistentsi määratleda tema ainulise suhte alusel surmaga?“. Sokrates ja Derrida arutlevad mõistete üle, mille tähendust ei ole ülepea võimalik üheselt määratleda. Ometi on teatud tähendused omandanud domineeriva staatuse, s.t tõestaatuse. Vagaduse ja inimese määratlemisel peame kasutama tähendusi, mis on aegade jooksul valitsevaks kujunenud. Inimene erineb teistest loomadest, sest on võimeline enesele esitama surma ja ajalisust; vagadus viitab alati jumalatele. Me ei saa näpuga näidata inimese ja loomade, surma ja kärvamise eristusele; me ei saa näpuga näidata vagadusele.
Kui Homer palub Marge’ilt, et too defineeriks Barti, siis on tegemist diversiooniga, kõrvalepõikega sellest, millest tahetakse rääkida ning millest on tarvis rääkida. Homeri palve Bart defineerida on küsija kõrvalejuhtimine probleemidelt millelegi, mida ei ole tarvis küsimuse alla seada. Tegemist on meelelahutusega. Bart on siinsamas, sinu kõrval, vaata. Küsimus ei ole animeeritud tegelaskuju ontoloogilises staatuses. Võiksime lihtsalt näidata näpuga, et näed, siin ta on ja see ta on.
Sama lugu on n-ö tõejärgse diskursusega. Olgu selleks rahvahulk Trumpi ametisse vannutamisel või rahahulk, mille Suurbritannia Euroopa Liidule saadab, me saame neile lihtsalt näpuga näidata ning öelda, vaadake, siin ta on ja see ta on. Siin ei ole tarvis arutada tähenduste ja definitsioonide üle, on tarvis vaid osutada. See, mida tõejärgsusena kirjeldatakse, on kõige lihtlabasemate faktide eitamine, faktide, mis ei ole isegi mitte sotsiaalselt konstrueeritud, mida ei saa isegi nimetada normiks, mida saaks seetõttu kahtluse alla seada ja dekonstrueerida. Normid – nt milline on „õige mees“ või „õige naine“ või „keskealine valge mees“ – on need, mille tõesust on mõtet dekonstrueerida ning viia apooriasse.
See, mida teevad Trump ja tema „mõtte“-kaaslased, on pigem psühholoogiline mäng, mille eesmärk on panna potentsiaalsed vastased eneses kahtlema, kusjuures ennekõike selles kõige tavapärasemas ja igapäevasemas, millega nad harjunud on. Hiljuti ilmus Guardianis artikkel, kus kirjeldati sellist käitumist ja suhtlusviisi mõistega gaslighting, ning mulle tundub, et see on palju pädevam määratlus kui „tõejärgsus“. 3 Gaslighting kujutab endast manipuleerimise üht vormi, mille eesmärk on panna teine kahtlema nii oma mälus, maailmatajus kui ka tervemõistuslikkuses. Nimetatud on säärane käitumine Patrick Hamiltoni 1938. aasta näidendis „ Gas Light “ toimunu järgi: mees, kes üritab oma naist hulluks ajada, tumendab majas gaasivalgustid ning väidab, nagu oleks naine muutust ette kujutanud. Artikli autor Zoe Williams kirjutab: „Kui rakendada terminit poliitikas, võiksime tõejärgset poliitikat mõista pigem silmamoondusena: sa väidad, et ma ütlesin nii, aga ma ei öelnud seda. Seega oled sa hull, sa oled hüsteeriline, sa oled lumehelbeke, sa kujutad asju ette. Poliitilised paralleelid on fundamentaalsed: universaalsete inimõiguste kaitseks kõnelemine meenutab paljuski olukorda, kui tuleb tõestada oma tervemõistuslikkust – kui seda on tarvis teha, oled juba kaotanud.“
Lühidalt ja kokkuvõtteks: Trumpi jutt on tahtlik eksitamine ja kõrvalejuhtimine, meie enese- ja maailmataju kahtluse alla seadmine. Siin ei ole midagi pistmist uue tõe mõistega või vajadusega mõtestada, mida tähendab tänapäeval teadmine. Küsimus ei ole epistemoloogias. Küsimus on pigem selles, kas me oleme võimelised säilitama selles lolluste tormis oma tervemõistuslikkuse ning võtma vastu otsustusi, mille kohta nüüd öeldakse, et neid on aina raskem teha, sest kõik olevat muutunud ebakindlaks. Ometi, ometi saame lihtsalt näpuga näidata: Bart on siin ja ta on see; me ei pea teda defineerima hakkama. Olulisim on mitte lasta end tõmmata sellesse mängu, kus me peame hakkama igat ilmselgelt osutatavat detaili kahtluse alla seadma. Seetõttu tuleb ka lihtlabast ja jultunud valetamist nimetada valetamiseks, mitte ülendada vale näiteks „alternatiivseks faktiks“. 4
1 Platon, Euthyphron. Rmt: Teosed I. Ilmamaa, Tartu 2003, lk 389–414.
2 Jacques Derrida, Aporias, Stanford University Press, Stanford 1993.
3 Zoe Williams, From Westworld to Homeland: pop culture’s obsession with gaslighting. – The Guardian 21. I 2017. https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2017/jan/21/gaslighting-westworld-archers-jessica-jones-homeland
4 Omaette küsimus on vahendid ja viis, kuidas eksitamisi, valesid ja moonutusi levitatakse ning neid vastuvõtlike inimesteni toimetatakse. Praegu ei saa enam rääkida massimeediast tavapärases tähenduses kui meediast, mis esitab kõigile inimestele maailmast ühesuguse pildi – see ei ole enam peamine reaalsustaju kujundaja. Ühismeedia ja Suurbritannia ELi referendumi ning USA presidendivalmiste seoste kohta vt Hannes Grassegger, Mikael Krogerus, The Data That Turned the World Upside Down. – 28. I 2017.
http://motherboard.vice.com/read/big-data-cambridge-analytica-brexit-trump | Ott Puumeister: kuidas defineerida Bart Simpsonit? | https://kultuur.err.ee/315787/ott-puumeister-kuidas-defineerida-bart-simpsonit | See, mida tõejärgsusena kirjeldatakse, on kõige lihtlabasemate faktide eitamine, faktide, mis ei ole isegi mitte sotsiaalselt konstrueeritud, mida saaks seetõttu kahtluse alla seada ja dekonstrueerida. |
Senine Rytase juhendaja Tomas Pacesas otsustas ametist lahkuda, kuna meeskonna tulemused pole olnud piisavalt heal tasemel. Leedu liigas ollakse 15 võidu ja 7 kaotusega hetkel kolmandal real ning Eurocupis jäädi vahegrupiturniiril omas grupis kolmandaks ning play-offi ei pääsetud.
56-aastane Kurtinaitis töötas pärast eelmisel korral Rytasest lahkumist aastaid Moskva Himki eesotsas ning viimati juhendas lühiajaliselt Itaalia klubi Cantu. | Vilniuse Lietuvos rytase peatreeneriks sai taas Rimas Kurtinaitis | https://sport.err.ee/242738/vilniuse-lietuvos-rytase-peatreeneriks-sai-taas-rimas-kurtinaitis | Leedu korvpalliklubi Vilniuse Lietuvos rytase peatreeneritoolile naaseb legendaarne Rimas Kurtinaitis, kes sama ametikohta hoidis ka aastatel 2008-10. |
Kui aastakümneid kehtis tõstmises reegel, et võrdse tulemuse juures saab määravaks kehakaal (kes kergem, see võidab), siis alates 2017. aastast see nägemus enam ei kehti. Võrdse tulemuse puhul vaadatakse esimese asjana katsete arvu ja sealt edasi muid parameetreid, kirjutab Delfi Sport.
Teiseks suuremaks muudatuseks on naistele ühe kehakaalu lisandumine. Kui varasem üliraskekaal oli +75 kg, siis nüüd asendub see kaalukategooriatega -90 kg ja +90 kg. | Tõstespordis läbi viidud reeglimuudatusega kaotati ära kehakaalu faktor | https://sport.err.ee/242745/tostespordis-labi-viidud-reeglimuudatusega-kaotati-ara-kehakaalu-faktor | Rahvusvaheline Tõstespordiliit (IWF) võttis 2016. aasta lõpus vastu mitu kardinaalset reeglimuudatust. Neist kõige pöördelisem on kehakaalu faktori kaotamine. |
"Türgi väed ja sellega liidus olevad mässulised sisenesid Eufrati kilbi operatsiooni raames linna lääneossa ja võtsid mitu piirkonda oma kontrolli alla," teatas vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus, lisades, et Türgi väed ja mässulised peavad linnas IS-i võitlejatega ägedaid lahinguid.
Türgi-Süüria piirist 25 kilomeetrit lõunas asuv Al-Bab on piiramisrõngas alates esmaspäevast, kui Süüria režiimiväed ja liitlased lõikasid linnast lõunas ära viimase seda IS-i Süüria kantsi Raqqaga ühendava tee.
Reedel olid valitsusväed vaid 1,5 kilomeetri kaugusel Al-Babi lõunaservast. Türgi ja mässulised piiravad Al-Babi idast, läänest ja põhjast.
Türgi alustas pretsedenditut sõjalist operatsiooni Süürias 24. augustil, puhastades kiiresti piiriäärsed alad IS-ist. Muuhulgas hõivati Jarabulus, Al-Rai ja Dabiq. Seejärel operatsiooni hoog peatus ning alates detsembrist on sõjategevus koondunud Al-Babi ümber.
Uudisteagentuuri Dogan andmeil on alates operatsiooni algusest hukkunud 66 Türgi sõdurit, enamik neist IS-i rünnakutes.
Al-Bab on IS-i valduses alates 2014. aastast, kui rühmitus hõivas Süürias ja Iraagis suured alad ja kuulutas välja "kalifaadi".
Veebruari keskel toimuvad Astanas taas rahukõnelused
Kasahstani välisministeerium teatas laupäeval, et Süüria valitsuse ja opositsiooni esindajatele saadeti kutse palvega osaleda 15. ja 16. veebruaril Astanas kohtumisel.
"Kohtumisele on kutsutud "Süüria valitsuse ja relvastatud opositsiooni delegatsioonid, Jordaania valitsuse esindajad, ÜRO peasekretäri Süüria erisaadik Staffan de Mistura ning vaatlejatena USA esindajad," seisab teates.
23.-24. jaanuaril peeti Astanas esimene Süüria rahukõneluste voor pärast Venemaa, Türgi ja Iraani vahendusel 29. detsembril saavutatud relvarahulepet. Süürias kehtib alates 30. detsembrist relvarahu, mis ei hõlma äärmusrühmitusi Islamiriik ja Fateh al-Shami Rinne. | Türgi väed ja mässulised sisenesid Süürias Al-Babi linna | https://www.err.ee/582301/turgi-vaed-ja-massulised-sisenesid-suurias-al-babi-linna | Türgi väed ja Ankara-meelsed Süüria ülestõusnud sisenesid laupäeval Süüria põhjaosas äärmusrühmituse Islamiriik (IS) viimasesse kantsi Al-Babi, teatasid aktivistid. |
Kohaliku Kataloonia raadio andmetel otsustas trahvi määrata klubi juhatus koostöös kreeklasest peatreeneri Georgios Bartzokasega, kes ka ise oma rahakotti sama summa väärtuses kergendab.
Euroliigas on Barcelona praeguseks kogunud vaid 8 võitu ja koguni 14 kaotust ning tabelis ollakse alles 12. kohal ning play-offidest jäädakse juba kolme võidu kaugusele.
Hispaania liigas on klubi 13 võidu ja 5 kaotusega põhiturniiri tabelis hetkel kolmandal real, liidrist Madridi Realist jäädakse maha kahe võiduga. | Barcelona klubi juhtkond trahvis halbade tulemuste tõttu mängijaid 5000 euroga | https://sport.err.ee/242735/barcelona-klubi-juhtkond-trahvis-halbade-tulemuste-tottu-mangijaid-5000-euroga | Tänavusel hooajal suurte probleemidega maadelnud Hispaania korvpalliklubi Barcelona otsustas kõigile mängijatele halbade tulemuste eest määrata 5000 euro suuruse rahatrahvi. |
Kot näitas võidumeestest kahes voorus stabiilsemaid esitusi, kui sai suurel mäel kirja vastavalt 139 ja 138 meetrised õhulennud. Prevc lendas avavoorus päeva pikimad 143 meetrit, kuid suutis teisel hüppel vaid 134 meetrit.
Kolmandana tõusis pjedestaalile 137 ja 139 meetrised õhulennud teinud austerlane Stefan Kraft, kes jäi maha 2,7 punktiga.
MK-sarja üldliider poolakas Kamil Stoch pidi täna leppima alles 18. kohaga, kui sooritas 129 ja 120 meetrised hüpped.
Kui 27 etapist on peetud 18, on Stoch MK-sarja juhtimas 1080 punktiga, teisel kohal olev norralane Daniel Andre Tande, kes täna sai seitsmenda koha, on kogunud 989 ning kolmandal real paiknev Kraft 980 silma. | Sapporo MK-etapil suusahüpetes jagasid esikoha Kot ja Prevc | https://sport.err.ee/242746/sapporo-mk-etapil-suusahupetes-jagasid-esikoha-kot-ja-prevc | Jaapanis, Sapporos laupäeval peetud suusahüpete MK-etapil läks võit jagamisele, kui nii poolakas Maciej Kot, kui ka sloveen Peter Prevc kogusid võrdselt 260,2 punkti. |
46-aastane Itoudis töötas 13 aastat Ateena Panathinaikoses legendaarse Željko Obradovici abilisena ning alustas tipptasemel peatreenerikarjääri alles 2013. aastal.
Alates 2014. aastast on kreeklane juhendanud Venemaa tippklubi Moskva CSKA-s ning võitnud nendega Euroliiga (2016) ja kahel korral VTB Ühisliiga (2015 ja 2016).
Seni juhendas Kreeka koondist 49-aastane Fotis Katsikaris, kes sai ametis olla aastatle 2014-16. | Kreeka korvpallikoondis on saamas endale peatreeneriks väga nimekat meest | https://sport.err.ee/242740/kreeka-korvpallikoondis-on-saamas-endale-peatreeneriks-vaga-nimekat-meest | Kreeka spordimeedia teatas laupäeva hommikul, et väidetavalt on riigi korvpalliliit jõudnud kokkuleppele Moskva CSKA peatreeneri Dimitris Itoudisega, et viimane hakkaks juhendama ka Kreeka koondist. |
Kontserdil toimub mõtteline jalutuskäik pildisaalis Modest Mussorgski klaveripalade tsükli "Pildid näituselt" saatel ja kõlab Johani sõbra Pärt Uusbergi teose esiettekanne.
Eesti Kontserdi ja ETV populaarse telekonkursi “Klassikatähed“ finalist Johan Randvere on Eesti lavade üks nõutumaid pianiste. Ta on osalenud rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel ning andnud kontserte Eestis, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis.
14. veebruaril on võimalus klaverivirtuoosi täispikka sooloõhtut võimalik kuulata Estonia kontserdisaalis. Kontserdikavas kõlab neoklassitsistliku helikeelega Jaan Räätsa klaveriteos "Tokaata" ja sõbrapäeva puhul esitab Johan ka ühte oma lemmikteost - Percy Grangeri variatsioone armastuse dueti teemal Richard Straussi ooperist "Roosikavaler". Suurmeistrite kõrval tuleb esiettekandele Eesti ühe armastatuima noore helilooja Pärt Uusbergi teos, mis on kirjutatud ja pühendatud spetsiaalselt Johan Randverele. | Pianist Johan Randvere annab sõbrapäeval soolokontserdi | https://kultuur.err.ee/315786/pianist-johan-randvere-annab-sobrapaeval-soolokontserdi | Hiljuti Itaalias kõrgetasemelisel Livorno klaverikonkursil hinnalise koha võitnud pianist Johan Randvere annab sõbrapäeval soolokontserdi Estonia kontserdisaalis. |
Kui alagrupiturniiri esimeses mängus jäädi 66:70 alla Zagrebi Cibonale, siis teises mängus tunnistati Sevilla Real Betisi paremust 82:83. Võidukorvi viskasid vastased neli sekundit enne normaalaja lõppu, kirjutab Delfi Sport.
Kullamäe sai mänguaega 16 minutit, viskas 3 punkti (visked väljakult 1/3, vabavisked 1/1) ja andis 2 korvisöötu. Bayerni tulemuslikum oli 28 punkti ja 11 lauapalliga 206cm pikkune serblane Marko Pecarski.
Sevilla meeskonnas hiilgas 30 punkti ja 14 lauapalliga 2.02 pikk leedulane Tomas Balciunas.
Täna, Eesti aja järgi algusega kell 21.30, kohtub Bayern alagrupi suursoosiku Madridi Realiga. | Kullamäe ja Müncheni Bayern said Euroliiga noorteturniiril teise napi kaotuse | https://sport.err.ee/242744/kullamae-ja-muncheni-bayern-said-euroliiga-noorteturniiril-teise-napi-kaotuse | Kristian Kullamäe ja Müncheni Bayerni U-18 korvpallimeeskond teenisid Hispaanias Malaga lähistel toimuval Euroliiga noorteturniiril teise napi kaotuse. |
"Venemaal pole juriidilist alust Snowdeni väljaandmiseks," ütles mehe advokaat alates 2013. aastast Anatoli Kutšerena.
USA telekanal NBC tsiteeris reedel kõrgemat USA ametnikku, kelle sõnul kaalub Venemaa Snowdeni USA võimudele üle andmist president Donald Trumpi poolehoiu võitmiseks.
Snowdeni advokaat USA-s Ben Wizner sõnas telekanalile, et pole sarnastest kavatsustest teadlik.
"See jutt on kõigest spekulatsioon. Keegi tegeleb soovmõtlemisega," ütles Kutšerena. Snowden elab Venemaal "täiesti seaduslikult", lisas ta.
Snowden lekitas meediale suure hulga USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) materjale, mis kutsusid esile rahvusvahelise skandaali. Muu hulgas selgus et NSA kuulas pealt 35 riigipea, sealhulgas Angela Merkeli telefonikõnesid.
Snowden saabus Venemaale 2013. aastal ja sai seal varjupaika ja elamisloa, mida on pikendatud. USA nõuab tema kohtu ette ilmumist.
"Tegemist on selge tõendusega sellest, et ma ei teinud koostööd Vene luurega," ütles Snowden Twitteris. "Mitte ükski riik ei anna välja oma spioone, kuna teised hakkaksid kartma, et on järgmised." | Snowdeni advokaat nimetas teated väljaandmisest spekulatsiooniks | https://www.err.ee/582299/snowdeni-advokaat-nimetas-teated-valjaandmisest-spekulatsiooniks | Teated Edward Snowdeni väljaandmisest Vene võimude poolt on spekulatsioon, sõnas USA luure keskagentuuri endise töötaja advokaat laupäeval. |
Üksnes vahel harva tuleb keegi kirjanduses lagedale objektiga, mis mõjub varasema foonil äärmuseni ebatavalise, isegi ennustamatuna, ning mis peibutab oma ebatõenäolisuses ühtlasi jõuliselt ümber mõtestama kirjanduslike väljendusvõimaluste ja kirjandusliku kogemuse kui niisuguse parasjagu kehtivaid piire. Mul on tunne, et vähemalt eesti kirjanduses on Tõnis Tootseni hiljutine debüütromaan „Esimene päev“ üks seda sorti objekt. Juba puhtalt materiaalse olemisega see ühtaegu kütkestab ja paneb vakatama, mõjub esmapilgul (ja see pole antud juhul sugugi vähetähtis) kui ka lähemal lugemisel otsekui küllusesarvena – nähtusena, mille kohta inglise keeles pruugitakse positiivset rahutust märkivat väljendit „an embarrassment of riches“, liiga palju häid asju. Sisult suurejooneline eesti düstoopia ning vaimult peaaegu kinnismõtteliselt kirglik ja kriitiline maailmavaatetekst, ilmutab see vormi poolest pidurdamatut keelemängulist kirjutamismõnu, maksimalismile lähenevat hõlmamisambitsiooni ning paranoilisuseni süsteemset viimistluslikku üksikasjalikkust.
Esmase uudishimu rahuldamiseks olgu öeldud, et ligi 600 leheküljega romaani tegevustik algab 2034. aasta katastroofijärgses Tallinna vanalinnas. Peategelane Toomas on sinna jõudnud kusagilt Võru kandist, pärast pikka ja vaevalist rännakut läbi katastroofieelselt hierarhiliselt tsoonideks liigendatud Eesti. Toomas otsib võimalusi, kuidas tuua vanalinna kui kunagisse kõige privilegeeritumasse esimesse tsooni ka viletsatesse tingimustesse kodutallu ootama jäänud ema. Selles võimalike välisvaenlaste eest barrikadeeritud ruumis ning viletsates tingimustes ellujäämise eest võitlevas ja uut algust üritavas ühiskonnas puutub ta kokku peamiselt kahe ringkonnaga. Ühelt poolt kirjanike, kunstnike, filosoofide, mesinike, ususektantide jne võrdlemisi mitmekesise ja heterogeense seltskonnaga, kelle igapäevaste tegemiste taustafooniks paistab olevat lakkamatu filosofeerimine maailma ja inimeksistentsi olemuse üle ning seda toestav või sellest lähtuv psühhedeelikumide tarbimine. Teiselt poolt käib ta läbi (parema väljendi puudumisel) tehnokraatide hästi organiseeritud ja homogeense seltskonnaga, kelle eesmärk on taastada katastroofieelne tehnoloogiline võimekus, et see ühiskonna uue ülesehitamise välise egiidi all oma võimuahnete ambitsioonide teostamise teenistusse rakendada. Nende kahe ringkonna maailmavaatelisel konfliktil põhineb üldjoontes kogu romaani sisuline dünaamika.
Raamat kui materiaalne tõsiasi
Kes on „Esimesele päevale“ pilgu heitnud või seda korra käes hoidnud, saab aru, et enne kui ta seda lugemagi jõuab hakata, on Tootsen seadnud ta jõuliselt oma raamatu kui materiaalse tõsiasja ette: enne kui lugeja jõuab selleni, millest romaan räägib, seisab ta vältimatumalt kui teiste kirjandusteoste puhul silmitsi sellega, kuidas see raamat on. Tõnis Tootsen on kirjutanud oma teose ise. Seda muidu nii triviaalsena mõjuvat väljendit tuleb antud juhul lugeda sõna-sõnalt, sõna otseses mõttes. „Esimene päev“ on faksiimileraamat: paljude illustratsioonidega põimuv tekst on autori enese käega läbi kirjutatud ja joonistatud – otsekui sümboolse tagasipöördumisena trükikunstieelsesse aega ei ole siin kasutatud tavalist arvutifonti. Tootsen on iga eksemplari personaalselt töödelnud: lisanud kleebiseid, kiipe, ajaleheväljalõikeid, ostutšekke jms; põletanud mõningate lehekülgede servi, kinnitanud punase järjehoidjanööri külge padrunihülsi. Rääkimata ilmsest asjaolust, et niisuguse nähtusena on see teos nii või teisiti eesti kirjanduses ainulaadne, ning hoolimata autori kusagil välja öeldud kinnitusest, et kõikide raamatute „tekst on sama“, tekitab selline lähenemine juba lehitsemisel tunde, et iga raamat on vähemalt minimaalsel määral unikaalne.
Peale selle, et tegu on põhiolemuselt kirjandusteosega, kujutab „Esimene päev“ endast niisiis ka kaante vahele köidetud kunstiobjekti, kirjandusteost kui omamoodi terviklikku kunstiteost, mida võib enne lugema hakkamist tüdimuseta tundide viisi lapata ja uurida (ma ei imestaks, kui suur hulk lugejaid sellega piirdubki, sest olla kunstiobjekt on kindlasti „Esimese päeva“ üks autonoomseid funktsioone). Juba sel üldtasandil hõivab vorm lugeja omaenese materiaalsusega, lähendab ta märksa rohkem kui n-ö harilik šriftikirjandus enesele kui materiaalsele objektile, aktiveerib ta meelelisemalt ja kehalisemalt, kui teevad seda pelgalt mustad sõnad valgel paberil, seab teosega sisse harjumuspärasest väga erineva suhtluse.
See ei tähenda sugugi, et materiaalse vormi või kujunduslike elementidega poleks eesti kirjanduses varem ohtralt mängitud: Kivisildniku „Märja Viktori“ (1989) luuletuste all jookseb autori enese elektrokardiogramm; toona (või praegugi?) kõige mahukam eesti uudiskogu, peaaegu kuubikukujuline „Nagu härjale punane kärbseseen“ (1996) pulbitseb kavatsusest riiulil võimalikult palju ruumi okupeerida; 14NÜ kultuslikud ning kunagi „Esimese päevaga“ võrreldavalt ebatõenäolisena tundunud ribaraamatud demonstreerisid oma eksperimentaalsuses veenvalt, et ettekujutust või arusaama raamatust kui niisugusest on võimalik radikaalselt teisendada. Enne Tootsenit pole aga tehtud midagi sedavõrd totaalsel, narratiivse romaanivormi skaalal ning mitmekesisusega, mille juures individuaalne loovus ületab kiiresti (esialgse) kontseptuaalsuse. Võiks ju ka väita, et samasugust läbikirjutatust ilmutavad formaadilt esmapilgul näiteks samuti suuresti käsitööna sündinud koomiksikunst, graafilised romaanid või lasteraamatud. Erinevalt graafilistest romaanidest on „Esimese päeva“ raskuskese aga kindlalt tekstil ja teksti enese illustratiivsusel ning lasteraamatutega võrreldes moodustavad tekst ja illustratsioon siin liiga hübriidse (ja liiga mustvalge) vahevormi.
Ühtlasi on siinkohal paslik põgusalt esile tõsta hiliseimad ilmingud eesti eksperimentaalsemas kunstiajakirjanduses. MTÜ Uus Materjal andis kunstiprojektina välja ajakirja Uus Materjal (2014), mis ilmus viiekiloses betoonkastis. Selle seest võis leida muusikat, videoid, kunstiteoseid, väljaprinditud kruvisid ning esmajoones erinevatele uutele materjalidele trükitud ohtraid arutlusi uusmaterialismi seni veel võrdlemisi visalt selgineva mõiste üle. Sama projekti teine väljaanne Uus Number (2016) ilmus betoonkastile vastukaaluks raamatuna õhulise padja sees. Neist installatsioonilaadsetest objektidest õhkub postmodernse tekstikesksuse ja ületähistamise suhtes („kõik on tekst“) teatavat produktiivset skepsist ning tahet vaagida ja nihestada kontseptuaalsuse ja materiaalsuse vahekorda nüüdiskultuuris.
Autori käekiri
Tootseni romaanis avalduva vorminihke keskmes on üleminek arvutifondilt käekirjale: tõepoolest, ka väljendit „autori käekiri“ saab selle romaani puhul kasutada sõna otseses, mitte metafoorses mõttes. Klassikalist semiootilist eristust kasutades võiks öelda, et võrreldes arvutifondiga, mida selle määratuses ja korduslikus ühetaolisuses tajutakse peaaegu täienisti sümbolilisena, on käekirja ikooniline aspekt märksa jõulisem – õigemini, käekiri on ikoonilistele võimalustele loomuldasa märksa paremini avatud. Selle ikoonilisusega kaasnevad lisavõimalused, mida Tootsen avastab oma romaanis loovalt ja otsinguliselt ning järjekindla süsteemsusega. Ühelt poolt individualiseerib käekirja ikooniline aspekt kirja kui niisuguse, sest viimasel piirjoonel, s.t potentsiaalselt, ei pruugi peaaegu ükski kirjatäht olla ühegi teisega identne – see identsus on otsekui suurima võimaliku määrani sattumuse küsimus. Tänapäeva kirjanduses juba üdini harjumuspärane arvutifont, kui tahes leidlik, ilus või huvitav see ka poleks, mõjub käekirja isiklikkuse kõrval selles valguses läbinisti impersonaalse, lausa anonüümsena.
Teiselt poolt tõestab Tootseni raamat, et ehkki kiri on olemuselt sümboliline märk ning pilt olemuselt ikooniline märk, võivad käekiri ja illustratsioon kvalitatiivselt teineteisele lähemal seista ning teineteisega paremini ühilduda kui käekiri ja arvutifont omavahel (ehkki mõlemad on põhiolemuselt sümbolilised). Just käekirja ikoonilise potentsiaali ongi Tootsen ära kasutanud: käekirja ikoonilise aspekti sujuv ühilduvus illustratsiooniga võimaldab tal omatahtsi nii kitsendada, suunata kui ka visuaalselt rikastada teksti enese sisulisi tõlgendusvõimalusi ja lugeja ettekujutust loomaailmast. Kui käekirjaga ära harjuda (selleks tuleb lugeda umbes kümme lehekülge), on kindlustatud tavapärasest täiesti teistsugune, aistinguliselt väga mitmekesine ja meeleliselt kaasahaarav lugemiskogemus. Leidlikke lahendusi on raamatus palju ja nende sõnadeks konverteerimine on paratamatult energiamahukas töö.
Ühe sagedase võttena laseb Tootsen sõnadel või laiematel tekstiüksustel peegeldada kujundlikult oma tähendust: näiteks seltskonna ülemeelikust tähistavad sõna „ohjeldamatult“ eri suundades laiali voolavad tähelõpmed (V, 23:49) 1; kui arutlus käib triipkoodide üle, moodustavad kolmel real kohakuti asetuvad sõnad triipkoodi kujutise (VII, 08:59); sama lugu on veekeerisega arutluses eksistentsi olemuse üle (III, 18:27); teisal markeeritakse fooride vilkumist sõnasiseste rütmistavate kaldkriipsudega („et val/gus vil/guks foo/ri/des“, II, 23:43) jne. Need, parema väljendi puudumisel piltsõnad kujutavad seda, mida tähendavad, vähendades seeläbi sõnade abstraktsusastet, ent tugevdades lugeja meelelist hõivatust loomaailmaga. Seda suurendavad veelgi teose rohked illustratsioonid, mille juures on tähelepanuväärne, et need pole enamasti vormistatud rangelt eraldi üksustena, vaid on tihtipeale tekstiga läbi põimitud ning moodustavad mõnelgi pool sellega ühtse terviku. Needki määravad otsustavalt vaimusilmas tekkiva stilistilise pildi Tootseni postapokalüptilisest Tallinnast, ärgitavad seda teatud filmilikul viisil ette kujutama.
Väiksemaid nõkse, mis lugemiskogemuses läbivalt kaasa mängivad, on veelgi. Kõne on romaanis markeeritud kahel viisil: tavalist dialoogi märgivad kolmnurgakujulised jutumärgid, ent peategelase sisekõnet (mida siin on ohtralt) tähistavad omalaadsed sisekõnemärgid, lehekülje servadest võrsuvate haruliste pikselöökide kolmnurgakujulised koondlõpmed, mõtted kui välgusähvatused. 2 Vene aktsenti on väljendatud kirillitsas kirjutatud eesti keelega. Kui tegevus toimub päeval, on see esitatud musta tekstina valgel paberil, kui öösel, siis vastupidi; aga kui näiteks pimedasse tuppa tulvab hetkeks natuke valgust, vahetatakse mitut rida hõlmava kiirena vastavalt registrit (nt XXI, 14:26).
Harjumuspärast lugemiskogemust teisendab „Esimese päeva“ huvitav ajaarvamine. Romaani tegevus toimub kolmeteistkümnel päeval (need päevad pole järjestikused ning paranoilisem pilk tuvastab, et sisukorras on iga päeva number kahe eelmise summa), ent leheküljenumbrite asemel on iga lehekülje all servas ära toodud tegevuse toimumise täpne kellaaeg. Seeläbi teadvustab lugeja kogu aeg väga jõuliselt sündmustiku ajalist mõõdet – sellegagi on siin mitut puhku loovalt ja mänguliselt ümber käidud. Ühe pika psühhedeelse rännaku ajal hakkavad muidu elektronkella formaati imiteerivad numbrid järk-järgult voolama ning seejärel hägustuma (V, 18:09–18:24); kui peategelasel pole parasjagu kellaajast aimu, on ajaraam lehekülje all üldse tühjaks jäetud (suur osa CCXXXIII päevast); kui ta ei tea, kas on õhtu või hommik, aga seina peal on numbrikell, vaheldub ka leheküljest lehekülge hommikune aeg õhtusega.
Kõikidele eeltoodud võtetele lisanduvad „Esimeses päevas“ raamatu n-ö puhtmateriaalsed aksessuaarid: kui Graalist (ilmselt Von Krahli postapokalüptiline ekvivalent) ostetakse süüa, on leheküljele kinnitatud 2034. aastast pärinev „autentne“ kassatšekk (L, 09:12); kui Raekoja platsile sajab maha tihke tuhapilv, sajab üks põlenud servadega ajaleheriba ka Tootseni köite vahele (CXLIV, 10:40) jne. Kontseptuaalse järjekindluse ja otsingulise mängulisuse niisugune segu võiks veenda, et „Esimene päev“ on huvitavate eksperimentide varasalv – vormilt mitte küll Sterne’i „Tristram Shandy“ või Danielewski „Lehtede maja“ lähisugulane, aga väga kauge nõbu ehk ikkagi.
Düstoopiline maailmaehitamine
Kriitilisemal lugejal võib tekkida küsimus, miks on otsus langetatud just niisuguse vormi kasuks – miks just käekirjaline faksiimileromaan ning kas see end ka sisuliselt õigustab? Mul on tunne, et õigustab, ja seda sellepärast, et romaani kolm keskset registrit (katastroofijärgne düstoopia, filosoofilised arutelud ja psühhedeelsed rännakud) on kõik olemuslikult niisugused, et lõikavad sellest vormist omal kombel kasu. Esiteks aitab see sisustada, nüansseerida ja isikupärastada romaanituleviku maailmaehituslikku aspekti, mis on igasuguse düstoopia kirjandusliku mõjujõu üks määravaid kandetalasid.
Eestis on viimaks hakanud laiemat kõlapinda leidma ja institutsionaalset tunnustust pälvima postapokalüptiliste ja düstoopiliste ulmeraamatute noor, kuid juba mõnda aega elujõuline traditsioon. Jäämäe veealusest osast kerkivad teiste seast esile Mari Järve „Esimene aasta“ (2011), Rein Põdra „Laev“ (2012), Siim Veskimehe „Lõputu juuni“ (2012), Maniakkide Tänava „Mehitamata inimesed“ (2013), Egert Rohtla „Rovin Vox. Teekond läbi bluusipõrgu“ (2013) jne. Ent 2016. aasta oli Atwoodi väljendit kasutades „uputuse aasta“. Andris Feldmanise romaan „Viimased tuhat aastat“ võitis Betti Alveri debüüdipreemia, „Esimese päeva“ kõrval on ilmunud veel Margus Haava „Kuidas lõhnab kuri“, Mairi Lauriku „Süsteem“, Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana „Saladusliku Tsaari“ IV osa „Kui rumalad surid“ ja Steven Vihalemma „6ism2e_dpi_error:_unsupported_personality“. Ehkki see valimik koosneb vägagi eriilmelistest ja erineva kirjandusliku tasemega teostest, oleks kindlasti aeg hakata eesti düstoopiale ja postapokalüptikale suuremat analüütilist tähelepanu pöörama, sest ajastule, mille keskse tundestruktuurina armastatakse esile tõsta kestvat ja hõlmamatut kriisiseisundit, on düstoopia peaaegu realismilaadne kõverpeegel.
Üksikasjalikkus, millega Tootsen kirjeldab katastroofijärgse Tallinna vanalinna ühiskondlikke ja tehnilisi aspekte, on mõnes mõttes võrreldav Robert Kurvitza „Püha ja õudse lõhnaga“ (2013). Kurvitza romaanis kannab küll maailmaehituslikkuse eest hoolt esmajoones kirjelduste filigraanne süntaks, leidlik leksikaalne mitmekesisus ning vaatepunktide vaheldamisest tekkiv õhuline avatus, „Esimeses päevas“ on paljugi sellest pigem käsitöölise loovuse ning teose visuaalse miljöö rida. Neid kaht romaani eristab muidugi see, et Kurvitz tõepoolest loob uue maailma, Tootsen pikendab tuletuslikult praegust. Sellest lähtuvalt paelub „Püha ja õudse lõhna“ juures väga jõuliselt teatav ulmeline võõrusvaru, kujutelm sellest, mida too maailm veel võiks pakkuda, „Esimese päev“ köidab aga esmajoones kõige kohaloleva sünesteetilise mitmekesisusega.
Lisaks teadusulmes võrdlemisi levinud tsoonidüstoopia struktuurile (vt lähikirjeldust XXXIV, 14:12–14:18) ning mahukale katastroofijärgse olustiku ja atmosfääri kirjeldusele (EMP-kilpidest, virtuaalreaaluse simulaatoritest, voolugeneraatoritest, raadiolaineid ja radiatsiooni blokeerivast Kuplist jne kuni Toompeale sisse seatud kanala ja hüdropoonaia, majakatustel viljeldava mesinduse ja Paksus Margareetas tegutseva Vaikijate sektini välja) esitatakse siin väga üksikasjalik versioon, millise (peaasjalikult halvaendelise) tõhususeni võivad areneda kommunikatsiooni-, infotöötlus- ja jälgimistehnoloogiad. Nii ei puudu romaanis ka selge (ühiskonna)kriitiline agenda: paljud postapokalüptilised romaanid funktsioneerivad muu hulgas kriitilise sirg- või kõverjoonelise pilguna olevikule ja praegustele tendentsidele, milles on potentsiaalseid katastroofialgeid. „Esimeses päevas“ ei öelda meile täpselt, milles seisneb Eestit (või kogu maailma?) tabanud katastroof, ent vihjeid globaalkapitalismi, kõrgtehnoloogia ja rahvuspopulismi hämarale abielule leiame siit küll, samuti osutusi, et ühiskondlikke toimeprintsiipe korrigeerimata võidakse end leida otseteelt järgmise katastroofi poole.
Ent loomaailma düstoopiline kokkuseade ei funktsioneeri „Esimeses päevas“ sugugi n-ö omaette eesmärgina (kahtlustan, et nii mõnedki žanrikirjanduse fetišistid võivad seetõttu selles pettuda). Katastroofijärgne, mõnevõrra seisakuline ja isoleeritud ajalooline vanalinn on siin ühtlasi aegruum, kus pidada lakkamatuid arutlusi, vestlusi ja mõtisklusi maailma ja inimeksistentsi olemuse ja ulatuse üle. Siinkohal meenub mulle vältimatult üks teine eelmisel aastal ilmunud romaan, Andris Feldmanise „Viimased tuhat aastat“, Tõnis Hallaste väljendit kasutades „postapokalüptiline, ent mitte postkataklüsmiline“ tulevikunägemus: Maa elanikkond on vähenenud kümnelt miljardilt kolmele, sest masinad on asendanud inimtööjõu ja hoolitsevad inimeste eest igakülgselt, see on aga toonud kaasa inimliigi elutahte drastilise allakäigu. Esmapilgul jääb mulje, et sedavõrd leidlikule stsenaariumile vaatamata võiks muidu individuaalsetele inimsuhetele keskendatud romaani arendus välja kanda ka täiesti igapäevases, peaaegu realistlikus võtmes (seetõttu kahtlustan, et ka selle romaani puhul on kitsalt žanrikirjanduslik tõlgendusvalik otstarbetu ja eksitav). Sümboolset postapokalüptilist ümberpaigutamist tulevikku läheb siin tarvis üksnes ja ainult selleks, et puhastada igapäevaaskeldustest välja küllaldaselt eristuv refleksiooniruum, mis mõjub autonoomsena märksa jõulisemalt.
Tühjuse ja täiuse vaheline tants
Tootseni romaani teeb eriliseks see, et düstoopiline register jääb tihtipeale pikaks ajaks tagaplaanile (kompositsiooniliselt kohati võib-olla liigagi pikaks, vt mitmekümneleheküljelist lõiku läbi XIII ja XXI päeva), et teha teed peategelase, Kunstniku, Luuletaja, Rattafilosoofi jt maailmavaatelistele sisekaemusele – see igavikuline arutlusruum on ühtlasi omamoodi utoopiaruum üldise ajaloolise düstoopia sees. Ühel hetkel leiab Toomas, et ta „ei jõudnud ära imestada, kui palju nurgafilosoofe vanalinnas leidus“ (XXI, 16:34) ning see tõdemus käib kindlasti ka suure osa „Esimese päeva“ tegelaskonna kohta. Ajalikust ajatuni, kaitsekulutuste ja teaduskulutuste kunagise vahekorra üle vaagimisest (XXI, 14:26) vabadusest ja vanglast lähtuvate põhifilosoofiate eristuseni (XIII, 19:16); õunakoogi kosmilisest kujunemisloost (XXXIV, 15:03) vana, uue ja Tõeliselt Uue suheteni (LV, 19:00); nüüdisaja ülekiirendatusest (LV, 18:13) „inimevolutsiooni algtõukajateni“ (LV, 18:08); virtuaalsete suhtlusplatvormide tasalülitavast mõjust (LV, 19:44) ajaarvamise ajaloo peaaegu entsüklopeedilise kokkuvõtteni (XXI, 14:21 jj) – see loetelu siin on osaline ja üsnagi sattumuslik.
Ma ei taha kõigi nende arutelude taga seisvat ilmavaadet kuidagi lakooniliselt tasapindseks tõlgendada, ent mul on tunne, et kogu seda peaaegu kinnismõtteliselt vohavat mitmekesisust toestab algimpulsina alaline soov lepitada igapäevast ja igavikulist, pugeda sisse kõikvõimalike vastaspooluste vahelisse ühisossa ning tuua see siis esile. Kõige paremini väljendub see minu silmis ühes kokkuvõtvas tõdemuses: „teadvus tekib otse tühjuse ja täiuse vahel, vibreerib olematuse ja olemasolu vahelises tantsus“ (XXI, 17:34).
Suur osa Tootseni romaanist keerleb selle tantsu ümber ning käekirja ikooniliste võimaluste avastamine, sellega põimuvad illustratsioonid ja paiguti lisatud leidlikud joonised mängivad selles tantsus muidugi kaasa – muudavad selle loomuldasa orgaanilisemaks ja vähem abstraktseks. Arutluste ja mõttemängude ohjeldamatuselt on „Esimene päev“ võrreldav Arne Merilai „Türann Oidipusega“ (2009), ehkki Merilai intrigeeriva intellektuaalse mängu asemel iseloomustab Tootsenit pigem nooruslik paikapanemise vunk, ning Enn Kasaku „Vaba pattulangemise seadusega“ (2009), ehkki viimasest õhkuv kaheldamatu eruditsioon on Tootseni otsingutega võrreldes valatud stiililt vaesemasse vormi.
Selle kõrval, mida „Esimese päeva“ puhul võib veendunult nimetada autori käekirjaks, on romaanis täheldatav ka omanäolise, keelemänguliselt barokse kirjandusliku stiili kohalolu: „Kõik ongi märgilise laenguga. Ütleme, kui mõni mõte või tunne on nagu võililleseeme ämblikuvõrgus või kuldne terendus piimjas udus või ootamatuks purdeks murdunud puu või tormine tõusulaine või oksaaugu tolmune valgusvihk või käest lupsanud kala või küpseks kerkinud kook, siis kas tõesti oleks nii pöörane oletada, et võililleseemned ja virvatulukesed ja puud ja tõusulained ja valgusvihud ja koogid ja kalad ONGI mõtted ja tunded? Unes ju on! Me mõtleme selles, mida oleme näinud ja kogenud. Niisiis mõtlemegi kivides ja kalades, nende asjatoimetustes, hoovustes ja poolustes“. Vokaalid helisevad, alliteratsioonid-assonantsid rütmistavad, loeteluvoolul ei paista lõppu. Paljudes kohtades on midagi lõunaeestilikult isemõtlevat, lüürilist ja hingestatult looduslähedast, ent osutustega Uku Masingule, Fred Jüssile ja teistele reedab autor oma sümpaatiad isegi. Mõnikord kukub selline mänglevus välja kas liiga lihtsustatult või liiga konstrueeritult, s.t keelemõnu tõmbele järeleandmise asemel on hakatud sellele ise hoogu juurde andma ning sestap riskeeritud mõningase ebakirjanduslikkusega. Kuid viimase teeb vähemalt antud juhul vähem märgatavaks raamatu enese kunstiline vorm, mis on keelelise loomismõnuga kongeniaalses vastavuses.
Nii võikski lõpuks küsida: kuidas mõjuks „Esimese päeva“ tekst siis, kui see oleks vormistatud harjumuspärase šriftikirjanduse kujul? Kahtlustan, et mõned kompositsioonilised momendid tõuseksid rohkem esile: võib-olla on siin liiga palju sisekõnet; võib-olla hakkaksid rohked arutelud ja nendega kaasnevad lookatkestused kurnama; võib-olla mõjuksid kõik need mitmekesised mõtisklused tervikuna kuidagi ühetaolisemana, sest igal tegelasel on küll oma filosoofia, aga märksa vähem oma häält; võib-olla saaks suure osa tuleviku ajalugu sedastavast tegelaskõnest konverteerida jutustaja kirjeldusteks. Ent kui üldse, siis just „Esimese päeva“ puhul pole minu sellesuunalised hüpoteesid kuigi legitiimsed, sest niimoodi taandaksin otsustavalt teose vormistuse jõulise mõju lugemiskogemusele.
Igal juhul on Tootsenis küllaga ka n-ö šriftikirjaniku ja romaanikirjaniku potentsiaali. „Esimene päev“ ilmutab nii vormiliselt leidlikkuselt, keeleliselt loovuselt kui ka ilmavaateliselt sisekaemuselt selget nooruslikku tahet „kõik mängu panna“. Romaan on ambitsioonikalt maksimalistlik ja seegi on eesti kirjanduses harukordne. Tänuväärses kokkuvõtteartiklis „Post-sõnastik XXXIV. Maksimalism“ on Janek Kraavi kirja pannud maksimalismi peamised tunnusjooned: 1) maht, 2) entsüklopeedilisus, 3) dissonantne mitmehäälsus, 4) diegeetiline üleküllus, 5) terviklikkus 6) kõiketeadev jutustaja, 7) „paranoiline kujutlusvõime“, 8) intersemiootilisus, 9) eetiline seisukoht, 10) „hübriidne realism“. 3 Nende tunnuste ja tunnustega kaasnevate täpsustuste osas on „Esimeses päevas“ järeleandmisi tehtud ehk üksnes kolmanda ja kuuenda juures. See raamat on ebatõenäoliselt külluslik objekt ja niisugusena väga nauditav.
1 Kirjutise viitesüsteemis on järgitud Tootseni romaani vormistust: Rooma number tähistab päeva ning koma järel on esitatud täpne kellaaeg, mis asendab raamatus lehekülje numbrit.
2 Need mõjuvad otsekui vastusena Valdur Mikita kunagisele „Metsikus lingvistikas“ esitatud üleskutsele leiutada kõikvõimalikke uusi kirjavahemärke.
3 Janek Kraavi, Post-sõnastik XXXIV. Maksimalism. – Sirp 18. XI 2016. | Arvustus. Kirjandus kui käegakatsutav kogemus | https://kultuur.err.ee/315785/arvustus-kirjandus-kui-kaegakatsutav-kogemus | Uus raamat
Tõnis Tootsen
"Esimene päev"
Mõttelõke
576 lk. |
78 punktiga konverentsi liidrikohta hoidev Minnesota Wild pidi kodujääl Tampa Bay Lightningu vastu kauem vaeva nägema, kui 2:1 (0:0, 1:1, 0:0, 1:0) võit suudeti võtta alles pärast karistusviskeid. Normaalajal viskas võitjate poolel värava Nino Niederreiter ning otsustava karistusviske realiseeris soomlane Mikko Koivu.
73 silmaga konverentsis teisel positsioonil paiknev Blackhawks alistas võõrsil 5:2 (1:0, 1:1, 3:1) Winnipeg Jetsi. Võitjate poolel jõudsid väravani Artjom Anisimov, Marian Hossa, Patrick Kane, Duncan Keith ja Artemi Panarin. | NHL: Läänekonverentsi liidrid said juurde võidupunktid | https://sport.err.ee/242734/nhl-laanekonverentsi-liidrid-said-juurde-voidupunktid | Jäähokiliigas NHL käisid reedeses kahes kohtumises jääl läänekonverentsi kaks parimat klubi Minnesota Wild ja Chicago Blackhawks, kes mõlemad said kirja ka võidupunktid. |
“Efterglow” on teine singel Erki Pärnoja teiselt sooloalbumilt, mis ilmub märtsis. Inspireeriv pala on helitaustaks värskele lühifilmile, mille autoriks on Ingel Vaikla.
Pärnoja selgitas, et alates tema eelmise albumi “Himmelbjerget” avaldamisest kuuleb ta tihti, et tema muusikat peetakse filmimuusikalikuks. "Selline tagasiside ilmselt panigi aluse mu kinnisideele muusika ja visuaali koostööst," sõnas ta ja selgitas, et kui “Efterglow” valmis sai, siis teadis ta, et just sellele loole peaks tegema muusikavideo. "Mul olid oma kujutluspildid, mis sisaldasid Eesti halli ilma, üht vana meest ning tema silmi. Tahtsin, et silmad saaksid jutustada oma loo ning heliriba oma loo. Tahtsin midagi, mis ei ole üheselt mõistetav, vaid annaks ruumi kujutlusvõimele.”
Tänu heale sõbrale jõudis Erki Pärnoja video autori Ingel Vaiklani ning ühiselt otsustati, et Ingel saab filmitegijana vabad käed. “Mulle meeldis mõte sellest, et annan oma loomingu vabaks. Annan oma loo teisele kunstnikule, et näha kuhu see tema viiks, mida see inspireeriks teda tegema,” selgitab Erki. Filmi peaosaliseks valis Ingel Erki juttude põhjal Erki enda vanaema, kes natukese veenmise peale dokumentaalis osalema nõustus.
“Minu vanaema kaasamine sellesse projekti tegi kogu asja minu jaoks nii palju väärtuslikumaks kui lihtsalt üks muusikavideo olla saaks. See oli minu võimalus õppida oma vanaema inimesena paremini tundma. Me kõik oleme ju kuulnud mõnd lugu oma vanaemadelt, aga kui hästi me neid lugusid tegelikult teame? Kui hästi tunneme oma esivanemaid päriselt, inimestena?” arutles Erki. “Ma ei käinud võtetel kaasas, et Ingel saaks vabalt ja rahulikult kõiki asju oma äranägemise järgi teha. Tahtsin, et see oleks tema projekt. Samuti sai sellest minu vanaema oma projekt. Ma olen väga uhke ta üle, et ta nõus oli.” | Erki Pärnoja uue singli "Efterglow" põhjal valmis lühifilm | https://menu.err.ee/294319/erki-parnoja-uue-singli-efterglow-pohjal-valmis-luhifilm | 10. veebruaril ilmus Erki Pärnoja uus lugu “Efterglow”, mis on teine singel tema märtsis ilmuvalt samanimeliselt albumilt. Lugu on aluseks ka Ingel Vaikla lühifilmile “Efterglow”, mida esitleti nädal varem kinos Sõprus. |
Valitsus otsustas, et teeb ettepaneku ühendada omavahel Toila (Kohtla-Nõmme, Kohtla, Toila), Illuka ja Alutaguse (Mäetaguse, Iisaku, Tudulinna, Alajõe) vald, jättes Jõhvi haldusreformist puutumata. Valitsuse juures oleva haldusreformi komisjoni ettepanek oli liita Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme Jõhviga ning Illuka tulevase Alutaguse vallaga.
"See on absurd ja ma ei toeta seda," sõnas Mäetaguse volikogu esimees Veljo Kingsep, kes ei osanud veel eile öelda, mil moel sellele kavale reageeritakse. Ta aga ei välistanud ka valitsuse vastu kohtusse minekut.
"Sellist pauku poleks küll oodanud," ütles Iisaku volikogu esimees Priit Palmet, kui valitsuse otsusest kuulis. Palmet märkis, et ju vaatas valitsus kaardilt, et kus 5000 elanikku täis pole, seal tuleb mehaaniliselt kokku liita. “Või on see lihtsalt ajendatud poliitilisest tahtest tulevikus Jõhvi ja Kohtla-Järve kokku liita.
Tudulinna volikogu esimees Andrus Valdre tõdes, et oli uudisest kuuldes sõnatu. “Huvitav, kes see ajugeenius on, kes selle peale tuli,” arutles ta. Valdre sõnul pole Tudulinnal midagi ühist Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmmega. “Need on linnalised vallad, mis toimivad hoopis teisiti kui meie hõreda asustusega piirkond,” sõnas ta.
Illuka volikogu esimees Paul Kesküla ütles Põhjarannikule, et nad ei kavatse alla anda oma soovis iseseisvalt edasi tegutseda. “Meie sõdime nagunii edasi, aga nüüd on lihtsalt lisandunud veel üks rahulolematu, sest ilmselt pole Alutaguse vald ka sellise lahendusega nõus.” Kesküla sõnul taotlevad nad valitsuselt erandit ja kui seda ei tule, läheb vald riigi vastu kohtusse.
Toila volikogu esimees Roland Peets seevastu peab valitsuse otsust positiivseks. “Sellega tekib piisavalt suur vald, et sünniks sünergia,” sõnas ta. Peetsi sõnul oleks loogiline, et uue, ligi 10 000 elanikuga valla keskus hakkab asuma Jõhvis. “Ma ei kujuta ette, et see võiks olla Tudulinnas või Toilas.” Küsimusele, miks ta rahul on, kui tegelikult soovisid Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme ühineda Jõhviga, vastas Peets: “Loomulikult tahtsime, aga praegu peaks minu arvates Jõhvi ise rohkem mõtlema sellele, mis toimub.”
Korb: valitsus soovib Ida-Virumaale suurt ja tugevat valda
Riigihalduse minister Mihhail Korb põhjendas Põhjarannikule valitsuse otsust sellega, et tegu on valdadega, mis ei täida 5000 elaniku kriteeriumi, kuid valitsuse eesmärk on moodustada suur ja tugev vald, mis on suuteline lahendama Ida-Virumaale omaseid probleeme. "Jõhvi on oma olemuselt linnaline omavalitsus ning seetõttu otsustati teha ettepanek moodustada seda ümbritsev, suur maaomavalitsus. Valla keskuse peavad omavalitsused ise kokku leppima," ütles Korb.
Eelmisel sügisel lõpetas Jõhvi aasta kestnud ühinemisläbirääkimised Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmmega põhjendusel, et see pole Jõhvi huvides ning võib lõppeda Jõhvi liitmisega Kohtla-Järve linnaga. Kolm valda jätkasid kõnelusi Jõhvita, kuid neil jäi seadusega kehtestatud elanike arvust paarsada puudu. Vallad pöördusid regionaalhalduse ministri Mihhail Korbi poole sooviga, et nad sundliidetaks Jõhviga, kuna viimane on nende omavalitsuste jaoks loogiline keskus.
Mullu pärast valitsusevahetust ütles Mihhail Korb Põhjarannikule: “Jõhvil on lihtne: ta täidab kriteeriumi, ta ei peagi midagi tegema.” Ent samas mainis ta, et loogiline oleks vaadata Jõhvi tulevikku ka Ahtme naabruse perspektiivist. “Jõhvi tutvustas täna oma arvamust, nad oleksid õnnelikud, kui Toila nendega ühineks. See on probleemide sõlm, mida tuleks harutada,” sõnas Korb mullu novembris. Ta nentis, et Jõhvi on seetõttu erilises olukorras, et tegemist on regionaalkeskusega.
Valitsus otsustas teha ka ettepaneku vabatahtlikust liitumisest loobunud Lüganuse valla liitmiseks Kiviõli ja Sondaga ning Sillamäe liitmiseks ühisomavalitsuseks Narva-Jõesuu ja Vaivaraga. | Ida-Viru vallajuhtidele tuli valitsuse otsus suurvallast ootamatult | https://www.err.ee/582298/ida-viru-vallajuhtidele-tuli-valitsuse-otsus-suurvallast-ootamatult | Ida-Virumaa omavalitsusjuhtidele tuli valitsuse otsus kaheksa maakonna valla ühendamiseks ootamatusena, kirjutab ajaleht Põhjarannik. |
USA meediakanal ESPN avaldas reedel, et Knicksi omanik James Dolan, kellega Oakley'l on olnud pikemat aega kana kitkuda, otsustas Oakley'le peale panna Madison Square Gardenisse sisenemise keelu. Samuti lasti lahti ka areeni turvapealik.
Dolan kommenteeris ESPN-i raadiosaatele, et see keeld on hetkel ilma ajalise määranguta, kuna nad soovivad oma mängupaiga hoida "mugava ja turvalise keskkonnana".
Dolani sõnul käitus Oakley Knicksi kaotusmängus Los Angeles Clippersi vastu pealtvaatajana täiesti vastuvõetamatult, kui karjus solvanguid ja roppusi.
53-aastane Oakley, kes omal ajal mängis 10 aastat Knicksi särgis ning on klubi fännide poolt palavalt armastatud endine mängumees, on tema suunas visatud süüdistusi eitanud ning kavatseb anda uuel nädalal oma pressikonverentsi. | Mängult välja visatud ja arreteeritud endine NBA staar sai saalikeelu | https://sport.err.ee/242739/mangult-valja-visatud-ja-arreteeritud-endine-nba-staar-sai-saalikeelu | Mõned päevad tagasi New Yorgis kuulsas Madison Square Gardenis turvameestega käsikähmlusse sattunud ning seejärel arreteeritud endine New York Knicksi korvpallur Charles Oakley sai Knicksi kodumängudele eluaegse sisenemiskeelu. |
Eestlane alustas algviisikus ning kogus 30 minutiga 8 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 2/3), 9 lauapalli, 3 korvisöötu, 2 vaheltlõiget, 3 pallikaotust ja ühe isikliku vea.
Võitjate poolel kogus Yannick Anzuluni 12 punkti ja 14 lauapalli ning Quinton Upshur ja Tom Liden lisasid kumbki 17 silma. Jämtlandi poolel tõi Mike Bruesewitz 18 punkti ja 10 lauapalli. | Puidet tegi Rootsi liiga liidri vastu korraliku mängu, kuid Jämtland leppis kaotusega | https://sport.err.ee/242736/puidet-tegi-rootsi-liiga-liidri-vastu-korraliku-mangu-kuid-jamtland-leppis-kaotusega | Rootsi korvpalli meistriliigas pidid Jaan Puidet ja Jämtland reedel tunnistama liiga liidri BC Lulea 89:78 paremust. |
Tiirmaa võeti maha juba hüppevoorus ning protokolli läks tema nime taha märge SCE 4, mis tähendab diskvalifitseerimist hüpperiiete reeglitele mittevastamise tõttu. Sarnane saatus tabas ka soomlast Jim Härtulli.
Etapi võitis kodupubliku rõõmuks jaapanlane Akito Watabe, kes edestas 4,0 sekundiga šveitslast Tim Hugi ja 12,3 sekundiga sakslast Manuel Faissti. | Karl-August Tiirmaa diskvalifitseeriti Sapporos, võit läks jaapanlasele | https://sport.err.ee/242737/karl-august-tiirmaa-diskvalifitseeriti-sapporos-voit-laks-jaapanlasele | Jaapanis, Sapporos laupäeval toimunud kahevõistluse MK-etapil ei saanud ainsa eestlasena stardis olnud Karl-August Tiirmaa tulemust kirja sest ta diskvalifitseeriti. |
Kaitsemuistendite uurimist alustas Hiiemäe üle 20 aasta tagasi, keskendudes esialgu katkupärimusele ja eelkõige sellele, kuidas käsitletakse surma ja hirmuga seotud teemasid. Folkloristiga vestles Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.
“Tol ajal huvitas mind rohkem hirmupool. Kuid ma uurisin neid hirmsaid teemasid lõpuks liiga palju, ühel hetkel jõudsin sadistliku folkloori uurimiseni ja siis tuli enesekaitse mõttes selline kaitse vaatenurk esile,” kirjeldas ta. Nii hakkas ta uurima hoopis seda, kuidas inimesed end hirmude eest kaitsevad ja kuidas nad tekitavad endas tunde, et seesugustes olukordades jäädakse siiski olukorra peremeheks.
Kaitsemehhanismide mõiste on Hiiemäe sõnul mitmeti mõistetav. Ta toob näite, et psühholoogias on Sigmund Freud selgitanud kaitsemehhanisme kui inimesele omast reageerimisviisi, mis on universaalne. “Mina uurisin aga just seda, kuidas see kultuuriliselt erineb ja kui palju see sõltub inimese usundilisest taustast.”
Näkid, vaimud, ufod ja tulnukad
Usundilised kaitsemehhanismid sõltuvad konkreetsest ajastust. Näiteks kardeti veel sada aastat tagasi näkke ja kratte, tänapäeval on need olendid asendunud näiteks UFO-de ja tulnukatega.
“Kui sada aastat tagasi nähti taevas lendavat valget objekti, arvati, et eks see kratt ole, kes lendab varandust tooma. Nüüdisajal taevas midagi sellist märgates ei mõtle isegi mitte üks inimene tuhandest, et see võiks olla kratt. Ikka tekivad mõtted UFO-dest või salateenistuste sõjanduslikest objektidest."
“Kui sada aastat tagasi nähti taevas lendavat valget objekti, arvati, et eks see kratt ole, kes lendab varandust tooma. Nüüdisajal taevas midagi sellist märgates ei mõtle isegi mitte üks inimene tuhandest, et see võiks olla kratt. Ikka tekivad mõtted UFO-dest või salateenistuste sõjanduslikest objektidest. Inimeste hirmud muutuvadki ajas ja kultuurides, samamoodi muutuvad kaitsemehhanismid,” lisas ta.
Hiiemäe mõistab kaitsemehhanismide all usundilistest tõekspidamistest lähtuvaid käitumis- või mõtlemisviise, mis aitavad inimesel end hirmutavas olukorras turvalisemalt tunda. “Minu eesmärk on välja selgitada, kas sellele inimesele tundub, et need mehhanismid aitavad teda või ei ole neist abi.” Näiteks kui inimene kõnnib surnuaiast läbi ja teeb ristimärgi ette, siis kas see tekitab temas kindlama tunde või mitte. Mõne teise inimese puhul seesugune mehhanism ei tööta ja tuleb midagi muud ette võtta – näiteks hoida pihus talismani või loota väledatele jalgadele.
Hiiemäe eristab doktoritöös kahte sorti mehhanisme: teadlikult kasutatav kaitsemaagia ning alateadlikumad käitumis- ja sõnastamisviisid. Teadlikult kasutatav kaitsemaagia on näiteks ristimärgi tegemine, meieisapalve lugemine, amulettide ja talismanide kaasas kandmine, kolm korda üle vasaku õla sülitamine jne. “Selliseid rituaale on väga palju ja neid tekib aina juurde, sest meile jookseb koju kätte kogu maailma meedia. Nii võtame üle ka teiste kultuuride võtteid.”
Näiteks ei pruugi eestlane enda kaitsmiseks lugeda enam eesti loitsu, vaid kasutab hoopis india mantrat, mis on lisandunud kohati võrdväärsena meie vana pärimuse kõrvale. “Võimaluste hulk on mitmekesistunud ja nii võtame muuhulgas üle ka välismaised hirmud.”
Teine kaitseviiside valdkond on alateadlikum. “Kuigi nende viiside kasutaja ei pruugi endale teadvustadagi, et ta seda teeb, siis on kõrvalt vaadates ja analüüsides siiski märgata korduvaid käitumisviise.”
Üks kõige levinumaid enesekaitsemooduseid peitub ainuüksi viisis, kuidas kogemusi sõnastatakse ja jutuvormis mõtestatakse. Näiteks läheb inimene üksinda öisesse metsa ja tunneb ühel hetkel, et keegi jälitab teda. “Õudne hirm tuleb peale, ta läheb muudkui paanikaga võideldes edasi ja jõuab lõpuks metsast välja. Siis selgub, et ta nägi iseenda varju, sest kuu paistis ja nii tekkis tunne, nagu mingisugune vari jälitaks teda.”
Hiiemäe on täheldanud, et selliseid kogemusi hiljem teistega jagades võidakse neile anda teistsugune värving. Inimene võib end metsas olemise hetkel tunda väga abitu ja hirmununa, kuid tihti lisab ta seda lugu edasi rääkides juhtunule juurde huumorinoodi, paisutab mõnda pisiasja üle ja esitab seda lõpuks siiski vaatenurgast, nagu ta oleks olnud olukorra peremees. “Seesugune olukorra sõnastamine aitab luua tunde, et ta ei jäänud olukorrale abitult alla, vaid haldas olukorda ja teadis, mida teha.”
Hiiemäe jaoks oli kaitsemaagia uurimisel kõige üllatuslikum see, kuivõrd kõikehõlmav selle kasutamine tegelikult on. “Kui vaadata tagasi vanimatele figuraalsetele arheoloogilistele leidudele Eestis või mujalgi, siis on arheoloogid sageli oletanud, et neil oli mingisugune kaitsemaagiline tähendus.”
“Näiteks sada aastat tagasi ujuma minnes tuli vette visata mingisugune ohver, vette tuli kas või sülitada, et veevaim või näkk oleks lepitatud ja et inimene saaks ilma uppumist kartmata vette minna.”
“Kaitse on ilus sõna ja neid rituaale tehes tunnebki inimene end kaitstult. Samas vihjab kaitsmine ikkagi sellele, et kusagil on rünnak, sest muidu ei peaks end kaitsma.” Inimeste alateadvuses on jätkuvalt hirm ootamatuste ja rünnakute ees ning seetõttu tuntakse, et end tuleb kuidagi kaitsta.
Rituaalid muutuvad ajas
Paljud kaitserituaalid püsivad aastasadade jooksul praktiliselt muutumata, sealsamas osad neist kaovad. “Näiteks sada aastat tagasi ujuma minnes tuli vette visata mingisugune ohver, vette tuli kas või sülitada, et veevaim või näkk oleks lepitatud ja et inimene saaks ilma uppumist kartmata vette minna.” Tänapäeval on seesugune komme asendunud näiteks päästevesti või kätiste kandmisega ehk kaitseprintsiip on säilinud, selle mehhanism ja põhimõte ise ei ole kuigi palju muutunud.
Hiiemäe sõnul mõjutab meedia väga otseselt inimeste käitumist ja uskumusi. “Kui mõnikümmend aastat tagasi algasid UFO-jutud, siis jõudis meediasse jutt sellest, et need laevad on sigarikujulised. Pärast seda hakkasid kõik nägema sigarikujulisi UFO-laevu.”
Teaduri arvates on väga huvitav, kuidas inimeste meediast mõjutatud uskumused võivad hakata suunama nende tegelikku käitumist. “Näiteks Slender Man, kes tekkis ulmehuviliste veebisaidil. Seal korraldati võistlus, kes mõtleb välja kõige kõhedust tekitavama ja üleloomulikuma olendi.” Nii tuligi keegi välja Slender Man’iga, kes on kõhetu, varjukogu moodi, pikk ja peenike mees ning tema läheduses tekib Slender Man’i haigus. “Haigus väljenduvat selles, et inimesed kaotavad mõistuse, muutuvad vägivaldseks jne.” Inimesed hakkasid saatma korda kuritegusidki, öeldes, et Slender Man käskis neil nii teha.
Seesuguse nähtuse taga on Hiiemäe sõnul huvitav psühholoogia – inimestes võivadki olla varjatud pinged ja seega vajavad nad ettekäänet, et need pinged päevavalgele tuua. “Minu arvates on sel põhjusel oluline uurida usundiliste kaitsemehhanismidega seotud teemasid: kuidas sellised mehhanismid tekivad ning inimeste mõtlemist ja käitumist mõjutavad. See aitab meil inimeste käitumist paremini mõista ka näiteks mõne suure kriisi või epideemia tulekul.”
Ohule on tarvis anda kuju ja vorm
Silmaga nähtamatu ja kõikehõlmavana tunduva ohu puhul on pärimus püüdnud seda kuidagi määratleda, et see hoomatavamaks muuta. Näiteks katkupärimuses on epideemiale antud enamasti inimese või loomana ilmuva Katkuvaimu kuju, mis võimaldas selguse selle üle, millisena, kust suunast ja millal võiks oht saabuda.
“Arvati, et Katkuvaim käib ringi inimese kujul, kepp käes, ning keda ta puudutab, see sureb. Katkuvaim käib enamasti öösel ja seega oli kaitseviis järgmine: tuli heita põrandale põhu sisse magama nii, et seal, kus on ühe inimese pea, on teise inimese jalad.” Kui katk astub keset ööd sisse ja näeb inimesi vaheldumisi magamas, arvab ta, et tegemist on sigadega ja läheb ära.
“Üks arst ütles mulle selle kohta, et tegelikult võis sel väga mõistuspärane põhjus olla, miks nii tehti. Sel moel magades oli veidi vähem võimalust hingeõhu kaudu toimuvaks nakatumiseks. Seega võib ka kõige kummalisemana kõlava uskumuse taga olla loogiline tekkepõhjus.” Hiiemäe lisas, et talle on eesti pärimustekste uurides hakanudki silma eelkõige see, et eestlaste kaitsemehhanismide puhul võib märgata palju mõistuspärast.
“Eestlastel on toimetulev suhtumine. Kui on oht, tuleb kasutada ükskõik mida, olgu see siis kristlusest, paganlusest, vanast või uuest usundist, budismist või esoteerikast, aga kui on vaja, tuleb abi otsida. Ei mingit liigset hala.”
Mentaalsed ohukaardid
Hiiemäe kirjutas oma doktoritöös ka mentaalsetest maakaartidest ehk sellest, kuidas tajub inimene vastavalt oma hirmudele mingit maastikku või piirkonda ohtliku või ohuna. “Kui järele mõelda, siis paljudel inimestel on kindlad trajektoorid, kuidas nad liiguvad näiteks oma kodulinnas. Kõndides tekib vahel tunne, et mingil põhjusel ei tohi ühest kohast minna ja pean teistkaudu minema.” Vahel toimub see objektiivsetel ajenditel, näiteks, et üks tee on paremini valgustatud, teistel juhtudel aga loogilist põhjust ei ole. Seesugused valikud toimuvad justkui iseenesest, kuid kui neid analüüsida, selgub, et ka need on seotud mingisuguste usundiliste eelteadmistega.
“Üks inimene rääkis mulle, kuidas ta ei käi Tartus mööda ühte teatud tänavat, sest seal olevat kunagi toimunud autoavarii ja seal kummitab. Ta ise ei näinud seda ja oli kuulnud sellest kellegi käest, kuid ka seesugused teadmised võivad alateadlikult mõjutada inimese teekonnavalikut,” rääkis teadur.
Kui vanasti räägiti, et metsas elab metsavaim ja teati täpselt, millisest kohast alates algab metsavaimu ala, kus tuleb kasutada kasutada erilisi kaitseabinõusid, siis nüüd kehtib sama näiteks pimedate autoparklate ja ohtlike kiirteelõikude osas.
Hiiemäe sõnul on oluline uurida, missugused teadmised määravad meie käitumist, sest nende tõttu võime vahel jätta märkamata hoopis reaalsema ohu, mida me ära ei tunne. “Nende sissejuurdunud mudelite kirjeldamine aitab märgata, kui valikulised sellised mehhanismid tegelikult on. Otstarbekam oleks tajuda kogu ümbritsevat, mitte pöörata tähelepanu ainult valitud hetkedele sellest.”
Mõnikord saavutatakse kaitsemehhanismide abil end ohtlike olukordade eest kaitstes ka vastupidine efekt. “Nii kummaline kui see ka ei ole, aga turvalisuse tagamise huvides kirjeldame vahel elu hirmsamaks, kui see on. Selleks, et end siis nendesamade hirmude eest kaitsta.”
Reet Hiiemäe. (Foto: Andres Tennus)
Reet Hiiemäe kaitses 4. jaanuaril väitekirja "Folkloor kui mentaalse enesekaitse vahend: usundilise pärimuse pragmaatikast" doktorikraadi taotlemiseks folkloristika erialal. Teda juhendas eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk, oponeerisid teadur Piret Paal (Hospiits DaSein) ja vanemteadur Merili Metsvahi (Tartu ülikool). | Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees | https://novaator.err.ee/260265/kaitsemaagia-tagab-turvalisuse-meie-endi-valjamoeldiste-ees | Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas. |
Tabelis kolmandal kohal paikneva Olympiakose poolel kogus Georgios Printezis 17 punkti ja 10 lauapalli ning Matt Lojeski arvele jäi 12 silma. Hetkel 10. positsiooni hoidva Žalgirise edukaim oli 11 punkti ja 5 sööduga Lukas Lekavicius.
Tänavuse esimese võõrsilvõidu sai tabelis viimasel kohal paiknev Istanbuli Galatasaray (7-15), kes oli 69:62 parem hispaanlaste Barcelonast (8-14). Alex Tyus tõi võitjatele 19 punkti ja 9 lauapalli, Blake Schilb kogus 16 silma, 9 lauapalli ja 5 söötu ning Jon Diebler viskas 14 punkti. Kaotajate poolel viskas Alexander Vezenkov 18 ja Petteri Koponen 15 punkti.
Istanbuli klubide omavahelises heitluses sai Darüssafaka (11-11) kodusaalis 72:65 jagu Fenerbahcest (14-8). Will Clyburn tõi võitjatele 20 punkti, Ante Zizic kogus 14 silma ja 10 lauapalli ning Brad Wanamaker 12 punkti ja 11 söötu. Kaotajate edukaim oli 18 punkti toonud Bogdan Bogdanovic, Bobby Dixon ja Ekpe Udoh kogusid võrdselt 14 silma ja 5 lauapalli. | VIDEO | Žalgirise võitudeseeria Euroliigas lõppes Olympiakose vastu | https://sport.err.ee/242732/video-zalgirise-voitudeseeria-euroliigas-loppes-olympiakose-vastu | Korvpalli Euroliigas lõppes reede õhtul Leedu klubi Kaunase Žalgirise (9-13) kolmemänguline võitudeseeria, kui võõrsil kaotati 64:73 kreeklaste Pireuse Olympiakosele (16-6). |
"Tuleb hakata nägema meie venekeelsetes kaasmaalastes tõepoolest kaasmaalasi, mitte aga siia ei tea milliste eesmärkidega sattunud tulnukaid, kelle peatsele lahkumisele loodetakse,“ ütles Allik Postimehele antud usutluses.
Alliku väitel tekiks nii positiivne motivatsioon omandada eesti keel, eriti kui keeleõpe toimuks eestlastest õpetajate juhendamisel eesti keele tundides. "Mitte aga katsetena eesti keelt nõrgalt valdavate venelastest õpetajate abil õpilastele ajalugu või geograafiat eesti keeles selgeks teha, mida nad loomulikult võtavad vastu kui hariduslikku diskrimineerimist," leidis Allik.
Samuti ütles Allik, et neile kodakondsuseta venelastele, kes pole veerand sajandi jooksul soovinud saada Venemaa kodanikeks, tuleks anda lihtsustatud korras Eesti kodakondsus: "Peamine sellega kaasnev hirm, et Eestis tuleks võimule Keskerakond, on toimunud juba niikuinii, nii et meie karmist kodakondsuspoliitikast pole ka selles suhtes mingit kasu olnud."
Välispoliitikas soovitab Allik loobuda põhimõttest, et kõik tänase Venemaa vaenlased on Eesti sõbrad: "Sel juhul mõjuksid meie etteheited Venemaa sise- või välispoliitikale tunduvalt usutavamana ka meie venekeelse elanikkonna silmis." | Jaak Allik: sundintegratsioon tuleb lõpetada | https://www.err.ee/582294/jaak-allik-sundintegratsioon-tuleb-lopetada | Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse liikme Jaak Alliku hinnangul tuleb niinimetatud vene küsimuse lahendamiseks Eestis lõpetada ähvarduste ja keeleinspektsiooni kontrollreidide abil toimetatav sundintegratsioon. |
Oli 3. august 2016. Kell 16.35 helistatakse mulle kiirabist, et öelda: „Teie isa ei pidanud seda teekonda vastu“ – suvilast, kus ta kanderaamil viimaseks jäänud teele saatsin. Pärast linna jõudmist ja emaga kohtumist oli Mart Taniel esimene inimene, kellega tahtsin seda olukorda jagada. Vaid viie päeva eest olime linnas juhuslikult kokku saanud, rääkinud õhtust hommikusse ja veel poolde päevagi sõprusest, kõigist keerukustest inimeste suhetes, armastuses, ka just nimelt oma vanematest. Tõmmanud ennast ribadeks nii kaudses kui peaaegu otseseski tähenduses. Mart vastas mu teatele sõnadega: „See on kummaline, kui vähe surmast teada on, enne kui see sind lähedalt puudutab. Muidu nagu mingi kulutatud käibefraas. Ma pole kindlasti päris endine pärast ema minekut. Võiks ju öelda midagi, aga mulle jäi mulje, et surm toob ise kõik, mis vaja. Heas ja halvas mõttes. Hiljem jääb hea.“ Olin selleks hetkeks jõudmas ka enda tunnetega samasse kohta ja nii sai Mardist osaline minu senise elu ehk olulisimas pöördepunktis.
Nüüd on 3. veebruar 2017 ja ootan Marti pubis Chicago, diktofon laua peal, tõukeks Rainer Sarneti äsja esilinastunud film „November“, mille lummavad kaadrid panid mu aru saama, et jällenägemine on edasilükkamatu. Me pole kohtunud täpselt pool aastat.
Meie viimasel kohtumisel jahmatas mind teadasaamine, et sul puudus enne peda filmikursusele astumist aastal 2000 absoluutselt igasugune kaamerakogemus. Seda ma ei osanud küll ühelgi juhul arvata. Räägi, kuidas sa otsustasid filmi õppima minna. Mida enne seda olid teinud?
Oh, ma just tulles mõtlesin selle peale, et olen 40aastane mees ja ei tahaks enam kooliskäimisest rääkida.
Mind see huvitab. Oled ikkagi oma põlvkonna kõige väljapaistvam filmioperaator. Kuidas sa enda tekitasid?
No ma räägin sulle siis. Et ma olen kulturnike ja kunstnike perest, siis oli mingisugune pisik antud. Tegin mingit bändi, aga eneseteadlikkus oli suhteliselt nullilähedane. Ajastu surve nägi ette, et tuleb minna majandust õppima. Olen see põlvkond, kellele öeldi, et see on tuleviku ala. Ma isegi ei teadnud, mis asi on majandus, ja see samm ei olnud mul sugugi kuidagi läbi mõeldud. Tegin keskkooli lõpus spurdi, õppisin matemaatikat, reaalained hakkasid mulle jubedalt meeldima. Sain TTÜ majandusse sisse. Ma ei näinud selles erialas mitte midagi muud, kui et pidin ju kuhugi minema. Üritasin korralik kodanik olla ja, ma ei teagi, ehk emale rõõmu valmistada. Õnneks niipalju ma laisk olen, et pärast kolme aastat majanduses sain aru, et pole mõtet. Tegelikult lubamatult pikk aeg, kolm aastat lihtsalt vegeteerida. Kiire ka nagu polnud, siiani pole.
Siis juhtus aga selline lugu, mis mulle siiamaani kohutavalt meeldib. Mu ema töötas Mustpeade majas, kus korraldati mingisuguseid keskaegseid teemapäevi. Kasutati küll igasugu näitlejaid, aga osatäitjatest oli puudus ja mina pidin kehastama mingit marssalit, kes juhatab rongkäiku. Niisiis läksin, keskaegne kostüüm seljas, emale appi ja kohtasingi seal peda naisi, Marje Jurtšenkot ja Katrin Kissat telerežiist, nemadki olid palutud keskaegsetes kleitides üritusest osa võtma. Pärast, jootudel, tegid peda naised mulle kahekesi sellise kujundtantsu, et mõtlesin, kust küll tulevad sellised inimesed, kes selliseid tantse tantsivad. Ma ei olnud midagi sellist varem näinud. Ja selgub, et olen ikkagi ettevõtlik inimene – uurisin välja. Sellest õhtust tean, et selliseid tantse õpitakse pedas, ja et parasjagu olingi „majanduskriisis“, siis hakkasin uurima pedasse sisseastumise asju – tahtsin ka telerežiisse. Jällegi, ma ei mõelnud, et mis minust saab, kui olen selle läbi teinud, hetkel tundus see mõnus, olla Kissa lähedal. Jumal tänatud, et Toomas Lõhmuste adus esimese kursuse lõpuks ära, et minu koht ei ole seal, ning soovitas mul mujale vaadata. See oli kohutavalt valus, sest ma olin just oma arust leidnud koha, kuhu kuuluda. Muidugi nad viskasid mu sealt lõpuks välja ja siis, lihtsalt viha pärast, läksin korrus kõrgemale ja astusin sisse järgmisele erialale – filmioperaatorite kursusele. See leevendas natuke valu, sain olla vähemalt samas majas. Kissa oli mul abiks ka sisseastumisel, tema tegi isegi mu sisseastumiseksami fotoseeria.
Oo, oled pettusega üle selle läve astunud!
Ma viisin end kiiresti kurssi, õppisin fotografeerimise ära, nii et seal olid siiski mõned minu pildid ka. Järgnes jälle igavapoolne kolmeaastane protsess, kui ma ei viitsinud eriti koolis käia, kohutav piin oli teha neid ainetöid. Kuid ma organiseerisin endale koha FAMUsse, Praha filmikooli. Seal juhtus tegelikult esimest korda midagi, millest on mõtet rääkida. Nimelt oli meil kursus, kus kokku 19 režissööri ja üks operaator. Kõik oli palju põnevam, olid stuudiod ja filmikaamerad. Sain veeta seal mõnusa ja tiheda aasta ning film hakkas mulle huvi pakkuma. Kui sealt tagasi tulin, oli veel see aeg, et kui olid käinud välismaal õppimas, siis olid siinpool tehtud mees. Kohe võtsid mul nööbist kinni Andres Maimik ja Kuukulgur Film, kutsusid enda juurde. Jumala eest, see oli vinge praktika. Endiselt tehti kõike filmi peale, käisin korra nädalas kopteriga Helsingis värve määramas, tajusin kogu seda suurt vastutust. Ka eelarve osa oli sel ajal n-ö ebaproportsionaalne: raha oli palju ja teha sai kõike. Reklaame tehes sai harjutada puhtalt käsitööd, tutvuda vana kooli meestega, kes rääkisid, kuidas valgust pannakse. Mõni aeg hiljem sai lõpuks ka kool lõpetatud ja elu oli alanud.
Kas üldse või mil määral sa tänapäeval kommertstellimusi täidad?
Erinevatel põhjustel olen sellest enam-vähem vabaks saanud. Meie vana armastus Kuukulguriga kestab. Vahel harva teen reklaame, kui nad helistavad, et kas saaksin tulla. Reklaamitööd on esiteks praktika, võimalus katsetada ja easy money. 2008. aasta majanduskriisi ajal jäid koos ideedega mannetuks ka eelarved. Töö muutus nühkimiseks, ideede mõttes ei tulnud enam midagi uut. Mul poleks midagi selle vastu, kui saaksin pidulikult öeldes lühivormi teha, et oleks huvitav ja lahe
Mind ei häiri reklaami olemus, küll on see aga komplektis minu erialaga muutunud mingiks lipitsevaks ja pealetükkivaks kommunikatsiooniks. Peeter Laurits käis Facebookis välja mõtte kaotada ära müratekitav välireklaam, pidades silmas eelkõige elukeskkonna puhtust. See oli nii armas, kui õilis oli tema mõte ja kui palju ta leidis selle peale mahategemist. Ü he hetkega ja koos juurtega seda suhtlusvormi vist välja ei tõmba.
Reklaame, samuti dokke ei tehta vist isegi pungi pärast enam filmilindile, mängufilme veel siiski.
Meil ongi seoses järgmise filmiga „Põrgu Jaan“ praegu üleval küsimus, kas teha filmi peale või videosse. Lavastab Kaur Kokk, noor poiss, teeb debüüdi. „Eesti Vabariik 100“ filmikonkursi eelarvest anti viiele filmile korralik toetus. Nii-öelda riiklik tellimus, sünnipäevakingitused. Ja kuidagi olen ma sinna sattunud Kauriga koos. Nüüd on isegi üle aasta seda asja arendatud ja järgmisel kuul on võtted.
Lugu on sellest, et ühe küla rannast leitakse mees, kellel on mälukaotus, ta ei tea, kes ta on. Küla elanikud proovivad oma äranägemise järgi talle justkui saatust külge kinnitada – kes ta olla võiks. Küsimus on, mille ta iseendale valib või mida uskuma hakkab.
Võtteperiood kestab koos pausidega kaks kuud.
See dilemma, film versus digi, on iseenesest äge ja fundamentaalne. Kuidas te vaagite ja otsustate?
See, kas me saame filmile teha, on ikkagi raha küsimus. Ma olen iseenesest minetanud filmi fetišeerimise. Digikaamerad on mõnusaks läinud ja pole justkui häda midagi. Suurema osa oma töödest olen seni saanud filmile teha. See on rangem distsipliin, kus asjal on teatud konkreetsus. Sellist varianti nagu digiformaadis, et las lint jookseb, justkui pole – piirangud nõuavad olukorraga arvestamist. Samuti töötad justkui pimedalt, videos saad kohe pildi üle vaadata. Filmi puhul hoiad nädala pöidlaid pihus, et oleks materjal õnnestunud. Kuigi film on ka mõnus n-ö veniv materjal, millega on väga raske eksida. Pole küll juhtunud, et laborist tuleks totaalne praak. Minul sellist kogemust pole.
Mis seal veel on, tunnetuslikumat?
See on puhas pinna esteetika. Filmi iseloom, see, kuidas pilt on edasi antud, on minu meelest loomulikum, ent erinevus videoga on nüüdseks ka jõudsalt kahanenud. Kui eriti peenelt seletada, siis on minu meelest filmilindi puhul asi mingite ülemiste toonide edasiandmises. Seal on midagi sellist kurvilist ja ilusat. Pilt jääb alati tervikuks.
Olin kuidagi nördinud pildikvaliteedi lameduse üle, kui nägin esimest korda David Lynchi „Siseimpeeriumi“, 1 mis meeldib mulle iseenesest teosena väga. See oli tema esimene puhtalt digitaalselt teostatud film. Sattusin ka lugema tema väljaütlemist, et pärast seda ei taha ta enam filmilinti nähagi, kuna tööprotsess on digis sedavõrd hõlpsam, paindlikum, kiirem.
See oli vaata, millal. Olid ajad, kus üritati igasuguste vahenditega sellest vaesest videopildist välja timmida mingisugunegi pehmelt „filmilik“ tulemus. Järeltöötlusega, mingite filtrite või trikkidega. See teema on nagu vaibunud. Praegu filmivad inimesed 4K-mobiiltelefonidega ja tahavadki näha iga viimast kui väikest detaili.
Mul on isegi teatav lein, et seoses igasuguste digiajastu foto- ja videokujutiste kõikjal olemise ja lihtsalt lämmatava ohtrusega on kaamera loodud visuaalse kujundi väärikus põhimõtteliselt justkui kadunud. Seda on lihtne teha: väga demokraatlik, igaüks saab luua. Kui mina pildiloomega alustasin, olin naljakalt veendunud selles, et hea fotograaf on staatuse poolest justkui aristokraat. Nüüd on isegi selliseid oma töid, millega olen sada protsenti rahule jäänud, järjest raskem eksklusiivsena tajuda, nagu tundsin varem.
Ma saan väga hästi aru, millest sa räägid – mingi üllatus on puudu. Mul käib miski kerest läbi, kui film kaameras keerleb. Filmil on materjalina mingi iseloom, mida sa vähemalt tegemise hetkel ei kontrolli. Pärast resultaati vaadates näeksid justkui midagi, mida pole kunagi varem olemas olnud. Endal ka lahe vaadata. Digitehnoloogiaga on üldine teadlikkus kaamerast aga meeletult kasvanud. Muide, mul on ka „Novembris“ oma 4K-mobiiltelefoniga ja fotoaparaadiga filmitud kaadrid sees.
Eks operaatorite seas on ka selline standardküsimus, et millega filmid. See on nagu meeste ja autode maailm. Ja kui ütled õige vastuse, saad justkui õlapatsutuse, et noh, siis on hea pilt!
Milline see õige vastus siis praegu on?
ARRI on teinud nüüd sellise videokaamera, mis teeb peaaegu filmipilti. Nad on saavutanud lõpuks piisava ulatuse, tundlikkuse ja pehmuse.
Veel mõni aeg tagasi oli peaaegu sedasi, et isegi režissööri ei lastud kaamera ligi. See oli täiesti ühe mehe valdkond. Operaator teadis. Ja kui ütles, et enam ei saa filmida, siis enam ei saanud. Praegu võiks põhimõtteliselt hakkama saada ka nii, et produtsent rendib kaamera ja kõik ongi olemas. Ma küll ei arva, et hakkan mängust välja jääma. Teatud esteetika saavutamiseks tuleb muidugi vahendeid valida. Kui film on piisavalt pikk, siis jõuad oma esteetika kehtestada ükskõik millise kaameraga. Loodan, et minu tegevus kaameraga on olulisem kaamerast endast.
Kuigi olen ka ise kaamerapõhine autor, pole tehnika mulle mingisugune fetiš. Tehnika ei kipu minuga ka üldse hästi läbi saama. Ma pean sellega alati võitlema ja tundub, et kuskil on mingisugune nõiamoor, kes istub süsteemis sees ja teeb kõik võimaliku selleks, et tehnika mulle vastu ei tuleks. Või et isegi õnn ei naerataks.
Seda pean ma ütlema, et olen üsna tehnikainimene, jagan sellest päris palju.
Okei, tehnika on vahend esteetika loomisel. Räägime konkreetselt „Novembri“ näitel. Ma arvan, et seal on palju kaadreid, mis saavad, vastik väljend, aga Eesti filmiloos ikooniliseks.
Too mõni välja, mind täitsa huvitab. Tahaks ka teada, mis meelde jäi?
Lendav lehm, hunt lumel, mõisapreili uneskõndimine öisel katusel, kindlasti näiteks koolnute ilmumine metsas puude vahelt …
See ei ole tagasihoidlikkus, aga need asjad juhtuvad tänu sellele, et selline võimalus on antud. Kui ütled, et on meeldejäävad kaadrid, siis tuleb au anda ikkagi kõigepealt Rainer Sarnetile, kes on sellist maailma ette kujutanud ja andnud mulle seda kirjeldades võimaluse vaimustuda. Impulss tuli temalt ja mina mõtlesin välja lahenduse parimas usus, et see sobib. Teatud piirini saab sellest ka rääkida ja milleski kokku leppida. Rainer andis mulle päris vabad käed. Muide, praegu läheb „Novembri“ kajastuses rohkem auru siiski filmi sisulisele poolele ja mul on selle üle ainult hea meel. Muidu oleks see kõige halvem klassikaline variant, et räägitakse hea operaatoritööga eesti filmist, mis on ise ilge pask. Sellel filmil ei tundu vähemalt esialgse kajastuse põhjal sellist staatust olevat. Kaameratöö sõltub väga palju sellest, kuidas autor operaatori häälestab. Mina olen ju ka instrument tema käes. Olen sellega tegelnud juba kümme aastat ja lõpuks on külge jäänud komme kogu aeg vaadata ja näha. Pigem otsin väljastpoolt filmi, ma olen suhteliselt niru filmivaataja. Märkan kogu aeg midagi visuaalselt huvitavat, aga see võib pakkuda küll mulle mingisuguse esteetilise hetke, kuid ei asetu parasjagu mitte kuhugi. Kuni lõpuks on käes õige aeg ja ma leian konteksti, kuhu see võiks sobida. Siis tuleb need pildid kuidagi üle kanda ja lõpuks ellu äratada.
Lähme tagasi „Novembrisse“. Esilinastuse avakõnedest sain aru, et tootmisperiood oli ääretult pikk. Kui pikk?
Kuuskümmend võttepäeva ja lausa kümme aastat. Algas see ju esimese katsetusega Konimois Filmi all, see läks aia taha. Ma nägin seda saagat kõrvalt, kuigi ei olnud sugugi esimene valik selle filmi operaatorina. Ma olen nüüd kohutavalt õnnelik, sest mõtlesin toona kogu aeg, et tahaks seda teha. Ja Rainer on lihtsalt selline mees, kellega koos mulle meeldib filme teha.
Oled olnud viljakas tandemina koos Rainer Sarneti, aga ka Veiko Õunpuuga: Veikoga koostöös on tehtud „Tühirand“ (2006), „Sügisball“ (2007), „Püha Tõnu kiusamine“ (2009) ja „Free Range“ (2013), Raineriga „Idioot“ (2011) ja „November“. Kuidas see koostöö teil nii hästi klapib?
Ma arvan, et see vajab selgitamist. Õunpuu ja Sarnet pole kumbki filmiinimesed. Mõlemad on teinud ka näiteks teatrit. Minu meelest on filmiinimene see, kellele on filmitöö garanteeritud. See on tema amet, millega ta endale teatavas valdkonnas sees olles elatis teenib. Seda ei taha ainult tema, vaid seda tahab ka valdkond. Vajalik inimene õiges kohas – Eesti oludes peaaegu võimatu. Filmitegija amet tähendab Eestis kindlusetust, tervisekindlusetust ja muud. Tuleb olla entusiast, aga sellest hoolimata on palju neid, kes tahavad siin etendada justkui Hollywoodi tööstuse skeemi, et me oleme siin kõik filmitegijad ja me ajame siin filmiasja. Rainer ja Veiko on aga mehed, kellel on vajadus millestki rääkida, film kui formaat on seejuures iseenesest sekundaarne. Kui öelda täpselt, siis mulle meeldib autorifilm: kõigepealt tuleb autor ja siis film.
On vist olemas ka lihtsalt film, tootena. Rainer ja Veiko on suutnud eemale jääda sellest suurest filmitööstuse (kui Eesti kontekstis üldse seda sõna kasutada) sees laveerimisest. Tõenäoliselt olen teinud kuskil mingi õige ja õnneliku valiku, et olen nendega kokku saanud. Tänu neile olen saanud teha unikaalseid ja isiklikke asju, mis pakuvad huvi ja pinget, mõtlemata filmindusele üldiselt. Tegelikult on päris lahe alles siis, kui teed koos näiteks kolmandat filmi. Esimene on üksteise tundmaõppimine. See häälestamine on põnev ja jääb lõpuni kestma. Püüd aru saada, kuidas räägitut ekraanile tuua. Meil on inimesena päris palju kokkupuutepunkte. Meil on midagi rääkida ka väljaspool filmi, see on suur asi. Rainer on isiksusena nagu laegas – kunagi ei tea, mis sealt tuleb. Raineri skaala ulatub lüürilisest romantikust kuni tülgastava jätiseni. Tal on hallide vahetoonide asemel pigem äärmused. See ongi tema kirglikkus, mis tuleb mulle üle, tuli ka „Novembrit“ tehes. Samuti vaimustab mind näiteks Jaan Toomik, kellega olen koos töötanud. Ma ei tahaks ka seda liiga suureks mängida, aga see on kõikide laadide ja stiilide algus – vaimustumine.
Räägi „Novembri“ tegemisest ka enesekeskselt.
Üleüldiselt tekib film terviklikust võttegrupist, kus kõik saavad aru, mida nad teevad, ja tahavad seda teha. Ma olen selline romantiline pragmaatik. Ma olen laisk ega suuda välja mõelda suurt kontseptsiooni kuni filmimise hetkeni. Siis on mul piisavalt aega reageerida sellele, mis minu ümber lõpuks on kokku tulnud, alustades loost ja režissööriga maha peetud vestlustest. Oluline on võttekoht ise: tahan alati, et see on päris ruum. Me oleme ka välja sõelunud sellised inimesed, kes saavad nendes küsimustes üksteisest aru. Jaagup Roomet on üks nendest, tema on ka peaaegu kõigi mu filmitud asjade kunstnik. Valgustaja Taivo Tenso töö sõltub Jaagupist – Taivo pole ilma Jaagupita keegi, nagu ka mina. Ruumi sisenedes tekib mul teatav taju ja ma ei oska öelda, mille alusel teen otsuse, kuhu suunas vaadata või mida silmas pidada. Minu laadis on romantilist ja mingis mõttes isegi klassikalist lähenemist kaadrile. Ma tahan kaadrisse sügavust ja et oleks huvitav. Mind ei paelu puhtalt kontseptuaalsus. Filmitegemine peaks olema kogu aeg selline rõõmus mäng. Üks oluline aspekt on see, et usalduse äratundmise hetkest peale ei ole mul painet ega krampi. Ma võin ka üle sõita kõigest varem räägitust. Kui kohapeal tundub, et algne plaan pole õige, siis võib seda muuta. See on ju ka autorifilmi teema – sa lased filmil sündida.
„Novembris“ on üks kaader, kus katk on võidetud ja Rea Lest saab aru, et see polegi talle võit, vaid pigem kaotus. Otsustasime filmida Rea suurt plaani klassikalist tagasisõitu kasutades, samal ajal kui tardunud inimesed tema ümber püsti kargavad ja taamal uksest välja jooksevad. Kaameraga Reast vaikselt eemale sõites – Rea on muidugi fantastilise näoga, sellest täitsa piisaks – juhtus korraga midagi ettenägematut: ukse avanedes lõi valgus niimoodi objektiivi, et kaader läks justkui põlema. Kogu Rea sisemaailm väljendub ühtäkki visuaalses keeles. Ma ei saa isegi öelda, et oleksin selle kaadri filminud, sest ma ei osanud seda juhust oodata. Olen selles küsimuses peaaegu et esoteeriline: kui ootamatusi ei juhtu, siis on midagi valesti.
Mina ütleksin, et su kaameramaailm on küll spontaanne, isegi eklektiline, kuid tõepoolest klassikasse juurdunud.
Ma tahan ikkagi garanteerida, et Marlene Dietrich näeb ilus välja.
Kuidas oli töötada pika filmi peal mustvalges režiimis?
Meil vahelduvad filmis suvel ja talvel tehtud võtted, mis on tavaliselt probleem. Kui lugu toetab, siis võtab mustvalge asjad nii kokku, et kõik sobib: keerad suviselt heleda katuse veelgi heledamaks ja mõjubki juba nagu lumi. Raineri käest küsiti intervjuus, kuidas oli võimalik, et puud on härmas, jääpurikad ripuvad ja inimene läheb jõkke sisse. Kas külm ei olnud? Ma olen tahtnud juba ammu kuskil infrapunakaamerat kasutada. Jõudsin ära oodata: nüüd see leidiski minu meelest õige koha. Eraldiseisvana annab see tõesti jõuliselt ülesoolatud efekti, aga selles kontekstis on perfektne. Nii on võimalik ka jõkke minna.
Ma pean suureks saavutuseks seda, kui mitu asja jookseb kokku. Ma saan aru, et kunst on ülim eesmärk, aga kunsti tehakse mingites praktilistes tingimustes. Päris nii ei ole, et vaadatakse võttekohas, mis saab. Mingi filmimistehnika tuleb ju kohale tellida. Valgustaja Taivo Tenso, kellega olen teinud enamiku olulisi asju, on olnud ka ise fotograaf ja läheneb filmile kaadripõhiselt. Filmi tehes hakkavad välja paistma inimesed, kes tegelevad kaadriga. Ja seda ka pärast kuutkümmet võttepäeva ja iga kaadriga. Inimesed, kes tegelevad filmi korraldamisega, on üldise orgunni rahvas. Valgustamine on väga tehniline asi: kuhu tõstukid, mis kaabel mille külge, kui suured lambid, kas elektrit on üldse piisaval määral. Saavutame esimeste katsetuste käigus mingi õhustiku, millega oleme mõlemad rahul, aga kuidas hoida seda koherentsena stseeni vältel? Taivo on see, kes selle eest hoolitseb ja teeb pooled asjad nii vaikselt ära, et ma isegi ei tea. Ma ei saaks muidu hakkama, kui mul poleks sellist inimest kõrval, kellel on kohe lahendus pakkuda. Olen ta nii närvi ajanud, et temasugune tolerantne inimene on käskinud mul välja mõelda, mida ma õieti tahan. Kahtlemine pole ju võõras ja otsima võiks ju jäädagi, aga Taivo annab mulle otsustamiskindlust. Mingis mõttes on mul väga selged piirid ees, mida ma teha saan, ja need koosnevad võttekohast, kraananoole pikkusest ja minu meeleolust. Valik ei olegi nii lõputu.
Kuidas sa üleüldse hoiad võttel ideaalide ja reaalsuse tasakaalu? Minu meelest ei ole sa isiksusena just eriti diplomaatiline, aga töötad meeskonnas väga efektiivselt.
Et kuipalju romantik ja kuipalju pragmaatik? Võib öelda, et mul on mingi väljakujunenud skeem: ma lasen vist kõigil viimase hetkeni praadida ja kummalisel kombel teemegi kõik vajaliku ära, kui aeg on küps. Olukorras, kus ma ei tea ka ise, mis värk on, olen ma kohutavalt halb info edastaja. Mul on alati kiusatus arvestada juhusega ja hoida kõik viimase hetkeni lahti. Andku sõbrad mulle kõik andeks, see ongi minu meetod. Olen õnneks töötanud siiani meeskonnaga, kus ei pea ennast kehtestama, vaid režissöör usaldab mind. Pean ütlema, et selle eest hoolitseb väga palju meie hoidja ja kaitsja produtsent Kissa, kes paneb meie kamba kokku. Suur osa filmitegemisest algab mõtlemisest, kellega on inimesena võimalik koostööd teha, mitte oskuste või selle järgi valides, kes on mõnel alal kõva mees. Tegemise käigus tekkivad pinged on aga vältimatud ka parimal juhul. Seegi tuleb sellest, et kõik tahavad parimat. Grimeerija ei vihasta muidugi kunagi režissööri peale, seda ei juhtu. Tõelised kannatused leiavad aset vaid paari-kolme inimese vahel.
Millise hinnangu annad „Novembrile“ kui tervikule?
Ma ei saa mingit hinnangut anda, sest film on liiga lähedal, ma ei näe seda. See on enam-vähem üks esimesi filme, kus ma olin ettevalmistusperioodil pühendatud ka režiiküsimustesse. Pilt ja lugu olid meie vestlustes lahutamatud. Teatud mõttes algab film sellest, kellega sa räägid ja milliste lausetega. Ideaalis teevad lavastaja ja kaameramees need laused koos. Selle filmi käisime koos läbi nii, et olime justkui kaks vaatajat, kes elavad seda filmi oma vaimusilmas läbi. Kui selgub, et pilt domineerib üle sisu, on see punane tuluke – järelikult olen vahele seganud ja võib-olla üle pingutanud.
Filmil on oma väljendusvahendid, millest üks on pilt. Võiks ju olla kiiduväärt, kui lugu suudetakse jutustada vaid pildi abil?
Autorifilmide lavastaja peab valdama pilti. See ongi point. Keegi ei saa talle siis öelda, mida rõhutada või näidata, mis peab olema suures plaanis. Lavastajal on kohutav vastutus, ta vastutab kõige eest. Mina pole kunstnik, ma lahendan teiste ideid. Mul sellist vastutust ei ole. Ma olen nagu korrespondent. Tahaksin olla operaatorina märkamatu. Mulle on see ebaõnnestumine, kui öeldakse esimese asjana, et operaatoritöö oli hea. Loomulikult võin ma fännata oma kaadreid üksi kodus palju tahan.
Kas sa teed seda? Oled sa mõnikord eneseimetlusest oimetu?
Absoluutselt olen, aga selleks on vaja ajalist distantsi. Raineri „Idioodi“ vaatasin alles hiljuti üle. See on viis aastat vana film ja päris mõnus on distantsilt vaadata. Loodan, et sain sellele pihta, mida Rainer öelda on tahtnud. Nagu öeldud, huvitavad mind ideed rohkem kui kaameratöö. Vaadatakse ju filmi, mitte operaatoritööd.
Mis sul järgmisena soolas on? Kas juhtub ka seda, et ei saa huvitavat pakkumist vastu võtta, kuna aeg on nii täis broneeritud?
Tavaliselt koondubki nõudlus ühele ajahetkele ja peab tegema valiku. Seoses ühe suhteliselt edukaks kujunenud Vene koostööfilmiga „Intiimsed kohad“ 2 tekkis mul sel suunal hea klapp ja ma teeks nendega hea meelega veel filmi. „Põrgu Jaani“ võtete järel ongi plaanis üks uus film „Mees, kes üllatas kõiki“. Sellega taheti alustada Kauri filmiga samal ajal, aga tuldi meile vastu ja sätiti graafikut.
Kas tahad seda uut filmi teha materjali pärast või Venemaa seose tõttu?
T undus, et mõistame lavastaja Nataša Merkulovaga teineteist hästi, kuigi tema ei räägi inglise keelt ja minu vene keel on suht puine. Koostöö oli fantastiline, sest rääkida saime vaid lihtsas keeles, aga meie tajumaailm klappis: operaatorile perfektne ülesanne rääkida sellistes tingimustes sellest, mis on kaadris. Me ei saa seletada, et kaadris on tuhatoos ja õlleklaas ja milline on nende omavaheline suhe, ei saa langeda niiöelda eksitavasse plämasse, kuna meil puuduvad tuhatoosi ja õlleklaasi suhte kirjeldamiseks sõnad. See toob suhtlusse justkui suurema selguse. Režissöör tahaks ju asjale läheneda sisuliselt ja mina pean talle ütlema, mis on võimalik, mis mitte, aga kuna keel oli puudlik, saime rääkida ainult konkreetsetest asjadest, tekitamata üleliigseid ootusi, et mis seal kaadris kõik veel hakkab olema. Selleks et kaadrisse tekiks suhe, on vaja midagi muud – sellele eelnevaid ja järgnevaid kaadreid.
1 „Inland Empire“, David Lynch, 2006.
2 „Интимные места“, Aleksei Tšupov ja Natalja Merkulova, 2013 | Mart Taniel: mul on alati kiusatus arvestada juhusega ja hoida kõik viimase hetkeni lahti | https://kultuur.err.ee/315783/mart-taniel-mul-on-alati-kiusatus-arvestada-juhusega-ja-hoida-koik-viimase-hetkeni-lahti | Mark Raidpere tegi Sirpi mahuka intervjuu filmi "November" operaatori Mart Tanieliga. |
"Matši ajal tekkis ühe sissepääsu juures ummik ... see takistus põhjustas 17 inimese surma, haiglasse on toimetatud 56 vigastatut," lausus politsei pressiesindaja. Ajakirjanduse andmeil on osa ohvreist lapsed.
Inimesed üritasid pääseda staadionile, kui selle värav oli juba suletud, sest 8000 inimest mahutavad tribüünid olid juba täitunud.
Elevandiluurannikul Abidjanis hukkus 2009. aastal sarnases õnnetuses 19 inimest. Ghanas Accras sai staadionil puhkenud paanika tagajärjel 2001. aastal surma 127 pealtvaatajat. | Angola jalgpallistaadionil hukkus 17 inimest | https://www.err.ee/582295/angola-jalgpallistaadionil-hukkus-17-inimest | Angola põhjaosas Uige linnas hukkus reedel staadionil puhkenud rüsinas 17 jalgpallifänni, hulk pealtvaatajaid sai vigastada, osa neist tõsiselt. |
Greeni arvele kanti kohtumises 12 lauapalli, 10 korvisöötu, 10 vaheltlõiget, 5 blokki, kuid vaid 4 punkti.
See on NBA-s esmakordseks juhuseks, kui kolmikduubel tehakse vähema kui 10 punktiga ning vaid korra varem on suudetud teha kolmikduubel, kus on kogutud vähemalt 10 lauapalli, 10 söötu ja 10 vaheltlõiget.
Ühtlasi sai Greenist ka esimene mängija, kes NBA-s suutnud ühes mängus koguda vähemalt 10 vaheltlõiget ja 5 kulpi, alates hooajast 1973/74, kui neid statistilisi näitajaid hakati ametlikult kirja panema.
10 vaheltlõiget on ka Warriorsi jaoks uus klubi rekord ning viimati nähti NBA-s kahekohalist vaheltlõigete numbrit 2009. aasta jaanuaris, kui sellega sai hakkama praeguseks karjääri lõpetanud Portland Trail Blazersi tagamees Brandon Roy.
Warriorsi peatreener Steve Kerr polnud kiitusega kitsi: "Protokoll räägib enda eest. Draymond domineeris mängu. See oli kõige domineerivam etteaste, mida ma olen näinud ning ta viskas vaid 4 punkti."
Kui Green oleks suutnud vähemalt 6 punkti lisaks tuua, siis oleks temast saanud viies mängija ajaloos, kes suutnud teha üliharva nähtava nelikduubli. | VIDEO | Warriorsi ääremängija kogus ajaloolise kolmikduubli | https://sport.err.ee/242731/video-warriorsi-aaremangija-kogus-ajaloolise-kolmikduubli | Korvpalliliigas NBA tegi reedel ajalugu Golden State Warriorsi (45-8) ääremängija Draymond Green, kes oma klubi 122:107 võidumängus Memphis Grizzliesi (33-23) vastu kogus kolmikduubli, mis ei sisaldanud punkte. |
Võitjate poolel tõusis resultatiivseimaks pingilt sekkunud ääremängija James Johnson, kes tõi 26 silma, 8 lauapalli ja 3 blokki, Goran Dragic kogus 21 punkti ja 5 korvisöötu ning Tyler Johnsoni kontole jäi 18 silma ja 6 lauapalli. Netsi parim oli 30 punkti ja 8 lauapalli kogunud Brook Lopez.
Vaatamata pikast võitudeseeriast on Miami klubi idakonverentsi tabelis 24 võidu ja 30 kaotusega alles 10. kohal. Viimasest play-off kohast lahutab neid hetkel küll vaid üks võit. Brooklyn Nets on 9 võidu ja 45 kaotusega ülikindlalt NBA kõige kehvem meeskond.
Reede õhtu kujunes senise karjääri parimaks 21-aastasele Serbia keskmängijale Nikola Jokicile, kes viskas karjääri kõrgeimad 40 punkti (visked väljakult 17/23), haaras 9 lauapalli ja jagas 5 korvisöötu, kui tema koduklubi Denver Nuggets (24-29) alistas võõrsil 131:123 New York Knicksi (22-33). Carmelo Anthony vastas kaotajate poolel 33 silma ja 6 lauapalliga.
40-punkti joone ületasid reedel veel kaks noort superstaari. 42 punkti ja 13 lauapalli kogunud Anthony Davis aitas New Orleans Pelicansil 122:106 võita Minnesota Timberwolvesi. Karjääri kõrgeimad 41 punkti, 8 lauapalli ja 6 söötu kirja saanud kreeklane Giannis Antetokounmpo meeskond Milwaukee Bucks tunnistas aga koduväljakul Los Angeles Lakersi 122:114 paremust.
Tulemused:
Brooklyn - Miami 99:108
Detroit - San Antonio 92:103
New York - Denver 123:131
Memphis - Golden State 107:122
Milwaukee - Lakers 114:122
Minnesota - New Orleans 106:122
Washington - Indiana 112:107
Phoenix - Chicago 115:97
Sacramento - Atlanta 108:107 | VIDEOD | Miami Heat sai 13. järjestikuse võidu, Jokic ja Antetokounmpo viskasid karjääri punktirekordi | https://sport.err.ee/242730/videod-miami-heat-sai-13-jarjestikuse-voidu-jokic-ja-antetokounmpo-viskasid-karjaari-punktirekordi | Korvpalliliigas NBA jätkus Miami Heati meeskonna üllatav võidukäik, kui juba 13. järjestikuse võidu saanud Heat alistas võõrsil 108:99 Brooklyn Netsi, kellel on käimas vastupidine seeria - see oli nende 12. järjestikune kaotus. |
"Ravikanep märksõnana ehk kanepi tarvitamine valu leevendamise otstarbel on oluline teema. Eestis on see ju tegelikult võimalik, aga arstid ei ole kuigi altid kannabinoide sisaldavaid ravimeid valuravimina välja kirjutama. Meil on loodud regulatsioon, mille alusel on võimalik ravikanepit riiki sisse tuua," rääkis Ossonovski usutluses Eesti Päevalehe nädalalõpuväljaandele LP.
Ossinovski lausus, et arstid ei ole valmis neid retsepte välja kirjutama, millega oleks võimalik ravim kätte saada. "Olen sellest rääkinud mitme arstiga, kes omavahel ütlevad, et toetavad, aga teema on liiga polariseeriv ja keeruline ka arstide ringkondades, mistõttu on parem sellest hoiduda," ütles Ossinovski.
Eestis vajab ravikanepi kasutamise teema Ossinovski hinnagul veel settimist. "Ütlen avalikult ja siiralt: kui spetsialistid lepivad selles kokku, olen mina valmis lihtsustama sedasorti ravimite sissetoomise korda. Möönan, et meie meditsiinisüsteemis pööratakse valule natuke liiga vähe tähelepanu. Valu leevendamiseks tuleb leida rohkem võimalusi, kui seni tehtud on," ütles Ossinovski.
Kanepi legaliseerimise kohta märkis Ossinovski, et tasub jälgida ja hinnata teiste riikide kogemust. "Samas on täiesti selge, et sedasorti otsustel peab olema laialdane ühiskondlik heakskiit. Praegused küsitlused näitavad, et meil seda pole. Täpsemalt öeldes on selles küsimuses erakordselt suur vanuseline lõhe. Vanavanemate ja küllap ka vanemate põlvkonna veendumuse järgi ei tuleks kanepi legaliseerimine üldse kõne alla," tõdes minister. | Ossinovski sõnul pole ta kanepi suhtes jäigal positsioonil | https://www.err.ee/582297/ossinovski-sonul-pole-ta-kanepi-suhtes-jaigal-positsioonil | Tervise- ja tööminister, sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski on valmis ravikanepi maaletoomise tingimusi leevendama, kui eksperdid seda pooldavad. |
"See ralli on tuntud selle poolest, et kohtade nimel käib väga tasavägine heitlus ja tundub, et sel aastal pole mingi erand. Meil on kõik kolm autot esikümnes ning olen kindel, et viimasel kahel päeval näeb põnevaid heitlusi," kommenteeris Wilson pressiteate vahendusel.
"Me nägime reedel Tänaku poolt väga tugevat päeva teist poolt. Hommikul oli meil küll tehnilisi probleeme, mis läks talle aega maksma, seega, pjedestaalikohal olemine on tema poolt väga tugev saavutus."
"Ogier' jaoks oli väga raske päev, kuna ta pidi katsetele startima esimese autona. Ta aga ei loobu kunagi võitlusest ning olen kindel, et laupäeval paneb ta eespool olevad sõitjad kõva surve alla," lisas Wilson. | Malcolm Wilson: Tänak tegi reedel väga tugeva päeva teise poole | https://sport.err.ee/242728/malcolm-wilson-tanak-tegi-reedel-vaga-tugeva-paeva-teise-poole | Autoralli MM-sarja teisel etapil Rootsis on Ott Tänak (Ford) reedeste kiiruskatsete järel kolmas. Liidrist Thierry Neuville'ist (Hyundai) jääb eestlane maha 49,7 sekundit. M-Spordi tiimipealik Malcolm Wilson on seniste asjade käiguga üldiselt rahul. |
Rooba värav 57. minutil jäi kohtumise viimaseks. Kaks väravat sepistas teisel perioodil Henri Kanninen, ühe tabamuse sai kirja veel Arttu Likola, kirjutab Delfi Sport.
Jyväskylä jätkab liigatabelis neljandal kohal. Normaalajal on sel hooajal 49-st kohtumisest võidetud 22, lisaajal 6. Kaotusi on normaalajal tulnud sisse 13, lisaajal 8. | Peapõrutusest paranenud Rooba viskas tagasitulekumängus kohe värava | https://sport.err.ee/242727/peaporutusest-paranenud-rooba-viskas-tagasitulekumangus-kohe-varava | Peapõrutusega eemal olnud Robert Rooba pidas JYPi meeskonna eest Soome jäähoki kõrgliigas kolme kuu jooksul esimese mängu, visates 4:0 (0:0, 2:0, 2:0) võidumängus SaiPa vastu värava. |
Kanepi murdis kohe avageimis Petersoni servi ja läks siis 2:0 juhtima. Seisul 3:1 oli tal taas Petersoni servil kaks murdepalli, aga neid ei õnnestunud tal ära realiseerida. Seisul 5:3 läks Peterson enda servil 40:0 ette, aga Kanepi viigistas ja teenis ka esimese settpalli, mida ta kätte ei saanud. Tasamängul hakkas aga vihma sadama ja kohtunik peatas mõneks ajaks mängu. Tagasi väljakule naastes realiseeris Kanepi teise settpalli ja võitis seti 6:3.
Teine sett algas kuue järjestikuse servimurdega kuni lõpuks seitsmendas geimis suutis Kanepi pallingut hoida. Seisul 5:5 oli Petersonil Kanepi servil kaks murdepalli, aga tal ei õnnestunud neid ära kasutada. Seisul 6:5 teenis Kanepi esimese matšpalli, kuid ta ei suutnud seda realiseerida ja matš läks kiiresse lõppmängu, kus Kanepi läks 5:0 ette ja võitis lõpuks 7:3.
Kanepi tegi kaks tundi kestnud mängu jooksul ühe topeltvea, Peterson servis kaks ässa ja tegi kolm topeltviga. Äralöökidest teenis Kanepi 23 ja Peterson 20 punkti, lihtvigu kogunes eestlannal 37 ja rootslannal 32. Mängitud punktidest võiti Kanepi 85 ja Peterson 76.
Kanepi realiseeris 16 murdevõimalusest viis, Peterson kasutas kuuest murdepallist ära kolm.
Kanepile on see karjääri jooksul kaheksas kord jõuda suure slämmi turniiril kaheksandikfinaali ja koguni neljas kord US Openil. Mäletatavasti mullu jõudis ta veerandfinaali. Seni on tal kaheksandikfinaalidest kirjas kuus võitu ja üks kaotus, selle ühe kaotuse sai ta Serena Williamsilt, kes on ka nüüd tema järgmine vastane – Kanepi läheb neljandas ringis vastamisi Serena Williamsiga, kes oli kolmandas ringis parem enda vanemast õest Venusest.
KANEPI-PETERSON:
Avaringis alistas Kanepi maailma esireketi Simona Halepi 6:2, 6:4 ja teises ringis 21-aastase šveitslanna Jil Belen Teichmanni 6:4, 6:3. Möödunud aastal jõudis Kanepi US Openil veerandfinaali, kus ta tunnistas ameeriklanna Madison Keysi paremust. Keys jõudis finaali, kus temast sai jagu kaasmaalane Sloane Stephens.
23-aastase Rootsi tennisisti isa Mart Peterson lahkus 1990. aastal koos enda abikaasa Annelie ja Rebecca vanema õe Beritiga Eestist. Rebecca Peterson on ka Eesti esireketi Anett Kontaveidi hea sõber.
Peterson alistas US Openi teises ringis maailma 884. reketi Vania Kingi 7:5, 6:1. Kaia Kanepi ja Rebecca Peterson pole varasemalt tenniseväljakul omavahel kohtunud. | Kanepi jõudis US Openil kaheksandikfinaali, kus kohtub Serena Williamsiga | https://sport.err.ee/857757/kanepi-joudis-us-openil-kaheksandikfinaali-kus-kohtub-serena-williamsiga | Kaia Kanepi (WTA 44.) alistas aasta viimase suure slämmi tenniseturniiri ehk US Openi kolmandas ringis Eesti juurtega rootslanna Rebecca Petersoni (WTA 61.) 6:3, 7:6 (3). |
Iiri välisminister Simon Coveney kohtub lühivisiidil Tallinnasse välisminister Sven Mikseriga.
Kohtumisel arutatakse Eesti ja Iirimaa suhteid, Euroopa Liidu tulevikku, sealhulgas Brexitit, julgeolekuolukorda Euroopas, Ukraina küsimust ja transatlantilisi suhteid.
Eestit on varem külastanud Iirimaa president Mary McAleese, kahel korral peaminister Bertie Ahern ning korra peaminister Leo Varadkar.
Eesti president, peaminister ja välisminister on Iirimaad korduvalt külastanud. | Eestit külastab esmakordselt Iiri välisminister | https://www.err.ee/857892/eestit-kulastab-esmakordselt-iiri-valisminister | Järgmise nädala kolmapäeval teeb esmakordselt Eestisse visiidi Iirimaa välisminister. |
Eestlane jäi alla kvalifikatsioonis esimese asetuse saanud prantslasele Valentin Royer'le 6:7 (5:7), 2:6. Seejuures oli Glinka esimeses setis kiires lõppmängus 5:1 ees, aga mängis edu maha. | Glinka piirdus USA lahtistel ühe matšiga | https://sport.err.ee/857903/glinka-piirdus-usa-lahtistel-uhe-matsiga | Eesti tennisist Daniil Glinka kaotas USA lahtiste poisteturniiri kvalifikatsiooni avaringis. |
"Ei, meil ei ole kokkulepet," ütles Freeland ajakirjanikele pärast lühikest neljandat kohtumist USA kaubandusesindaja Robert Lighthizeriga.
USA ja Kanada esindajad on pidanud Washingtonis kõnelusi uuendatud NAFTA leppe üle enne reedest tähtaega, mis jätaks Ühendriikide kongressile 90 päeva aega see enne 1. detsembrit heaks kiita.
USA ja Mehhiko vahelised kõnelused leppe muutmise osas jõudsid lõpuni esmaspäeval. USA ja Mehhiko tahavad kõnelustega NAFTA muutmise üle lõpule jõuda enne seda, kui Peña Nieto asemel saab 1. detsembril Mehhiko uueks presidendiks Andrés Manuel López Obrador.
Trudeau: hea kokkulepe USA ja Mehhikoga NAFTA osas on väga võimalik
Kanada peaministri Justin Trudeau ütles reedel, et on "väga võimalik" jõuda heale kokkuleppele kaubanduskõnelustel USA ja Mehhikoga.
"Me teame, et on väga võimalik saavutada kokkulepe, mis toimib kõigi huvides," sõnas ta ja lisas, et Kanada on oma punased jooned Põhja-Ameerika vabakaubanduleppe (NAFTA) osas selgelt välja öelnud.
NAFTA kehtib 1994. aastast ning kõnelused selle muutmise üle algasid eelmisel aastal, kui USA president Donald Trump ähvardas sellest lahkuda, nimetades lepet väga halvaks ja Ühendriikidele kahjulikuks. | Freeland: Kanada-USA lepet NAFTA üle veel ei ole, kõnelused jätkuvad | https://www.err.ee/857709/freeland-kanada-usa-lepet-nafta-ule-veel-ei-ole-konelused-jatkuvad | Kanada välisminister Chrystia Freeland ütles neljapäeva hilisõhtul, et kokkulepet Ühendriikidega Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu (NAFTA) muutmises ei ole veel saavutatud, kuid kõnelused jätkuvad reedel. |
Sarnaselt Euroopale algab Rahvuste liiga ka CONCACAF-i tsoonis ning Bermudat ootab 9. septembril ees kohtumine Arubaga, vahendab Soccernet.ee.
"Ootan juba väga, et saaks poistega kohtuda. Oma riiki esindada on suur au," sõnas ta Royal Gazette'ile. "Meid ootavad ees väga tähtsad mängud." 26-aastane Leverock on oma riiki kokku esindanud kaheksal korral.
Bermuda peab esmalt kolm kohtumist kvalifikatsioonis - lisaks Arubale kohtutakse sügisel ka Sint Maarteni ja El Salvadoriga, kevadel lõpetatakse tsükkel Dominikaani vastu. Nende kohtumiste järgi pannakse paika CONCACAF-i Rahvuste liiga kolm tugevusgruppi, mis algab järgmisel sügisel. | Narva Transi mängija sai koondisekutse | https://sport.err.ee/857891/narva-transi-mangija-sai-koondisekutse | Narva Transi keskkaitsja Dante Leverock teenis kohtumiseks Aruba vastu kutse Bermuda koondisesse. |
Viie sekundi kaugusel järgnenud grupi eesotsas olis slovakk Peter Sagan (BORA - Hansgrohe) ja Alejandro Valverde (Movistar).
Velotuuri üldliider Rudy Molard lõpetas mainitud grupis ja säilitas punase liidrisärgi. Teiseks kerkis Valverde, kes kaotab prantslasele 47 sekundiga.
Etapa 7 | Stage 7 #LaVuelta18
???????? Vive el último kilómetro de la victoria de @tonygallopin gracias a @CarrefourES
???????? Live the last km. of Gallopin's victory thanks to @CarrefourES #CarrefourConLaVuelta pic.twitter.com/NgGm6iJqet
— La Vuelta (@lavuelta) August 31, 2018
Tihedas seltskonnas järgnevad sakslane Emanuel Buchmann (BORA - Hansgrohe; +0.48), britt Simon Yates (Mitchelton-Scott; +0.51) ja Gallopin (+0.59).
Homsel etapil (Linares - Almaden; 195,1 km) sarnaselt tänasele väga suuri mägesid ei ole, aga üks kolmanda kategooria tõus tuleb ratturitel siiski võtta. | VIDEO | Prantsuse jalgratturi rünnak tõi Vueltal etapivõidu | https://sport.err.ee/857873/video-prantsuse-jalgratturi-runnak-toi-vueltal-etapivoidu | Hispaania velotuuri seitsmenda etapi (Puerto Lumbreras - Pozo Alcon; 185,7 km) võitis prantslane Tony Gallopin (AG2R La Mondiale), kes sõitis kolm kilomeetrit enne lõppu mõnekümneliikmelise grupi eest ära. |
Pika sirge lõpus keeras skandinaavlase Sauber DRS-i vea tõttu äkki vastu seina ja käis mitu korda üle katuse. Masinast olid järel vaid riismed, aga Ericsson pääses ehmatusega.
FP2 had just begun... then ???? #ItalianGP???????? #F1 pic.twitter.com/Zpx4NzvC7K
— Formula 1 (@F1) August 31, 2018
Intsidendi tõttu katkes sessioon paarikümneks minutiks, kuid seejärel jätkati ja parimat aega näitasid Ferrarid. Sebastian Vettel sõitis välja aja 1.21,105 ja Kimi Räikkönen kaotas talle 0,270 sekundiga.
Ferraride järel olid järgmised Mercedesed: Lewis Hamilton kaotas Vettelile 0,287 ja Valtteri Bottas 0,698 sekundiga. Viies-kuues olid Red Bulli sõitjad Max Verstappen ja Daniel Ricciardo.
FP2 CLASSIFICATION: @ScuderiaFerrari have the edge #ItalianGP???????? #F1 pic.twitter.com/iUOn7wpwT5
— Formula 1 (@F1) August 31, 2018 | VIDEO | Rootslane elas Monzas üle karmi avarii | https://sport.err.ee/857867/video-rootslane-elas-monzas-ule-karmi-avarii | Vormel-1 MM-etapil Monzas juhtus teisel vabatreeningul jõhker avarii rootslase Marcus Ericssoniga. |
Katsetest vältida füüsilise piiri teket EL-i liikmesriigi Iirimaa ja Suurbritannia Põhja-Iiri provintsi vahele pärast brittide lahkumist EL-i ühisturult on saanud suurim katsumus kokkuleppe saavutamise teel.
Barnier kiitis pärast Briti Brexiti-ministri Dominic Raabiga kohtumist edusamme mõnes julgeolekuküsimuses, kuid hoiatas, et tõsised lahkhelid valitsevad veel šampanja ja Stiltoni juustu ning Iiri saare küsimuses.
EL on välja pakkunud, et Põhja-Iirimaa võiks jääda pärast Brexitit ühenduse ülejäänud 27 liikmesriigiga liitu, sest nii oleks võimalik hoiduda piirikontrolli taastamisest ja Iiri rahuprotsessi ohtuseadmisest.
London näeb EL-i ettepanekus Suurbritannia territooriumi tükeldamise katset ja on teinud ettepaneku, et riik võiks tervikuna jääda 2021. aasta lõpuni mõnes valdkonnas EL-iga seotuks. | Barnier: Iiri piiri küsimus võib Brexiti-leppe nurjata | https://www.err.ee/857865/barnier-iiri-piiri-kusimus-voib-brexiti-leppe-nurjata | Keeruline Iiri piiri küsimus võib veel Brexiti-kokkuleppe nurjata, hoiatas Euroopa Liidu läbirääkija Michel Barnier reedel pärast kõnelusi Briti kolleegiga ja rõhutas, et lahenduse leidmiseks tuleb kiiresti tööle hakata. |
EOK asepresidendi ja tippspordikomisjoni esimehe Tõnu Tõniste sõnul otsustati lülitada toetusnimekirjadesse tavapärasest enam sportlasi. "Algamas on Tokyo olümpiamängudele kvalifitseerumise periood ning millal siis veel avanssi anda kui mitte praegu. Loomulikult hoiame sportlaste käekäigul kätt pulsil aastaringselt ning põhjendatud juhtudel uuendame toetusnimekirju jooksvalt. Ka nendesse nimekirjadesse on sõltuvalt lähikuudel peetavate tiitlivõistluste tulemustest tõenäoliselt oodata muutusi," ütles Tõniste.
Vastavalt suvise olümpiaettevalmistusprogrammi põhimõtetele saavad sportlased toetust sportlike saavutuste alusel. A-taseme, mis tagab sportlasele igakuiselt 2500-eurose palgafondi ja 2200-eurose ettevalmistustoetuse, annab olümpia- või MM-i medal või Euroopa meistritiitel, kusjuures olümpiavõitjate ja maailmameistrite palgafond on suurem – 4000 eurot. A-taseme sportlasi on uues nimekirjas 1. septembri seisuga kokku üksteist kolmelt spordialalt: sõudjad Tõnu Endrekson, Allar Raja, Kaspar Taimsoo ja Kaur Kuslap, maadleja Heiki Nabi ning vehklejad Nikolai Novosjolov, Erika Kirpu, Irina Embrich, Kristina Kuusk, Julia Beljajeva ja Katrina Lehis. Maailmameistripalka saavad mulluse vehklemisnaiskonna liikmed.
B-taseme toetuse teenib kohaga olümpiamängude esikümnes, MM-i esikaheksas või EM-i kahvatumat värvi medaliga. Uues nimekirjas on neid sportlasi 1. septembri seisuga üheksa viielt alalt: kergejõustiklased Magnus Kirt, Ksenija Balta ja Janek Õiglane, laskja Peeter Olesk, maadleja Epp Mäe, tõstja Mart Seim ning vehklejad Sten Priinits, Peeter Turnau ja Jüri Salm. B-taseme sportlase igakuine palgafond moodustab 1600 eurot ja ettevalmistustoetus 1400 eurot.
EOK tippspordikomisjoni eriotsusega hakkavad seitse maailma paremikku kuuluvat Eesti sportlast, kes süsteemi kohaselt peaksid alates septembrist saama C-taseme toetust, erandkorras teenima B-taseme ettevalmistustoetust 1400 eurot kuus: kergejõustiklased Martin Kupper, Rasmus Mägi ja Maicel Uibo, sõudja Andrei Jämsä, triatlonist Kaidi Kivioja ning maadleja Helary Mägisalu, sama erand kehtib talialadelt ka freestyle -suusataja Kelly Sildarule.
C-taseme toetuse määrab EOK tippspordikomisjon sportlastele, kellel tiitlivõistlustelt viimase kahe aasta jooksul kõrget kohta ette näidata pole, kuid kelles nähakse perspektiivi jõuda lähiaastatel vähemalt maailma esikümnesse. Komisjon määras C-taseme igakuise ettevalmistustoetuse 600 eurot kokku 52, kusjuures osad toetused lähevad ala sees sportlaste vahel jagamisele. Kokku hakkavad C-taseme toetust saama täies mahus või jagatuna 57 sportlast.
Nagu sportlased saavad toetust vastavalt oma tulemustele, saavad ka A- ja B- taseme sportlaste treenerid samamoodi toetust vastavalt oma treenitava sportlase tasemele. Lisaks saavad tippspordikomisjoni poolt valitud treenerid C-taseme toetust. A-taseme sportlase treener saab kuus 1500 eurot toetust, B-taseme sportlase treener 1200 eurot ja valitud C-taseme sportlaste treenerid 600 eurot. Alates septembrist on A-taseme toetust saavaid treenereid kuus, B-taseme treeneritoetusi makstakse välja kaheksa ja C-kategooria treenerite toetusi 26.
Samuti uuendas EOK tippspordikomisjon noorte saavutusspordi toetussüsteemi nimekirja, mis on Eestis ainus sihtsuunitlusega nimeline toetus noorsportlastele. Tõniste sõnul on ka toetust saavate noorte nimekiri pikem kui kunagi varem. "Seda nii sportlaste arvu kui ka spordialade võrra. Teeb rõõmu, et noorte seas on potentsiaali nii palju ja ulatuslikult, kusjuures toetusesaajate seas on arvukalt oma vanuseklassi rahvusvaheliste tiitlivõistluste medaliste," lausus Tõniste.
EOK-lt toetust saavad 14-22-aastaseid noorsportlasi on nüüd suvealadelt 93, neile lisanduvad septembri lõpuks veel noored tennisistid. Toetuse suuruseks on 500 eurot kvartalis, kokku 2000 eurot aastas, toetused makstakse välja kvartaalselt. EOK uuendab toetust saavate noorsportlaste nimekirja aastaringselt vastavalt sportlaste arengule ja tulemustele ning kui sportlane langeb enne uue kvartali algust toetusnimekirjast välja, lõpetatakse ka toetuse maksmine.
Olümpiaettevalmistusprogrammi kuuluvate sportlaste ja treenerite nimekirjad leiate siit.
Noorte saavutusspordi toetussüsteemi sportlaste nimekirjad leiate siit.
Olümpiaettevalmistusprogrammi kuuluvate treenerite nimekirjad leiate siit.
Talialade toetusnimekirjad vaatab EOK tippspordikomisjon üle veebruari jooksul ning uued nimekirjad hakkavad talialadel kehtima 1. märtsist.
EOK tippspordikomisjoni kuuluvad Tõnu Tõniste, Jaan Talts, Erki Nool, Anna Levandi, Jaak Mae, Jaan Kirsipuu, Aavo Põhjala, Jaanus Kriisk, EOK sekretariaadis vastutab tippspordi eest spordidirektor Martti Raju. | EOK kinnitas suvealadel uued toetusesaajate nimekirjad | https://sport.err.ee/857864/eok-kinnitas-suvealadel-uued-toetusesaajate-nimekirjad | Eesti Olümpiakomitee tippspordikomisjon kinnitas olümpiaettevalmistuse programmist ning noorte saavutusspordi toetussüsteemist toetust saavate suvealade sportlaste ja treenerite uued nimekirjad, mis hakkavad kehtima 1. septembrist. |
Eesti sisearhitektide liidu seekordsele aastapreemia konkursile laekus tähtajaks, 31. maiks 55 tööd. Võitjad valis viieliikmeline žürii, koosseisus sisearhitekt Päivi Meuronen (Soome), arhitekt Villem Tomiste, sisearhitekt Jan Graps, sisearhitekt Rene Safin ja kunstiajaloolane Krista Kodres.
"Aastapreemiate võistlusele esitatud tööde mitmekülgsus ilmestas tänapäeva, mil hakkame jõudma selleni, et kvaliteetne siseruum on iseenesestmõistetav. Tööde rohkus ja nende kirevus juhtis tähelepanu tervikliku ruumi olemuse otsimise või lavastamise vajalikkusele sisearhitektuuris. Imeliste interjööride vahetul kogemisel ühel suvisel žürii ekskursioonipäeval paljastus tänane sisearhitektuur kui pieteeditundeline protsess, seda nii renoveerimiste, nii vanade kui päris uute keskkondade edasi ehitamise näol kui ka hooned, mis on justkui terviklikud ruumilaborid," kommenteeris Tomiste.
Aastapreemia 2018 nominendid tööde konkursile laekumise järjekorras on:
1. Kulla leerimaja - Liis Tarbe (Karlerik Tarbe)
2. Maarjamäe loss - Raili Paling, Kadri Kaldam, Kärt Loopalu; arhitektuur Raivo Kotov, Olga Batuhtina, Alo Sidorov, Andrus Kõresaar (KOKO arhitektid)
3. Lutheri masinasaal - avaliku ala, büroode sisearhitektuur ja arhitektuur Hanno Grosschmidt, Tomomi Hayashi, Liis Voksepp, Marianna Zvereva, Anna Endrikson, Jüri Nigulas, Andres Ristov, Sander Treijar (Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur); kohvik, näituseala ja istumisalade sisearhitektuur Kadri Tamme (Kadri Tamme Sisearhitektuur)
4. Suvemaja Kakumäel - Karolin Kõll; arhitektuur Rasmus Tamme, Kristina Oolu (ARS Projekt)
5. Lusthoone saun - Peeter Pere, Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid)
6. Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseumi kinosaal - Kariina-Kristiina Kaufmann, Kadi Karmann, Peeter Klaas, Ville Lausmäe (VL sisearhitektuur); arhitektuur Anto Savi, Margus Soonets, Jürgen Lepper, Maiu Hirtentreu (BOA Arhitektid)
7. Eramu Viimsis - Kärt Tähema; arhitektuur Mateusz Kuo Stolarski (Tamizo Architects)
8. Äripäeva kontor - Hannelore Kääramees, Illimar Truverk, Tiiu Saal, Kaur Käärma (Arhitekt 11)
9. Eramu Nõmmel - Riina Harik (Saha In); arhitektuur Emil Urbel, Andrus Mark (Arhitektibüroo Emil Urbel)
10. Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseumi püsiekspositsioon - Tarmo Piirmets, kaasa töötasid Inna Fleišer, Jekaterina Zakilova; arhitektuur Anto Savi, Margus Soonets, Jürgen Lepper, Maiu Hirtentreu (BOA Arhitektid)
11. Näitus "Uude Maailma! Eesti arhitektid Torontos" - Lembit-Kaur Stöör, Silver Liiberg (ÖÖ-ÖÖ Arhitektid)
12. Peetri pink - Taso Mähar
13. Näitus "Mõeldes labürindist" - Raul Kalvo, Helen Oja
14. Laste Vabariik - Aet Ader, Karin Tõugu, Mari Hunt, Kadri Klementi, Mari Möldre, Helena Koop, Nele Šverns (b210)
15. Näitus "Sada aastat kiilu all" - Janno Roos, Andres Labi (Ruumilabor)
16. Restoran Härg - Ines Käärma, Aap Piho
17. Creative Fuel kontoripinnad - Tomomi Hayashi, Mari Põld, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve
18. Näitus ja raamat "Uus Vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" - Jüri Kermik
19. Tüüne-Kristin Vaikla doktoritöö "Re-purposing Space: the Role and
Potential of Spatial Intervention" - Tüüne-Kristin Vaikla
20. Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ruumid - Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla (Vaikla Studio), Mikk Meelak (Platvorm); kaasa töötasid Ann Mirjam Vaikla, Kaia Tungal, Kadri Tikerpuu, Elo-Liis Parmas (Vaikla Studio), Raul Kalvo, Marti Kaljuvee, Mikk Pärast, Andreas Wagner, Agnes Ratas (Platvorm)
21. Palverännumaja - Toomas Adrikorn, Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann, Laura Ojala (KAOS Arhitektid)
22. Sfäär Resto - Ott Kangur
Preemiate võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna ühisel pidulikul aastapreemiate auhinnatseremoonial 6. detsembril Salme kultuurikeskuses, kus lisaks aastapreemiate žürii valikule kuulutatakse välja ESL-i juhatuse ja Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna väljaantav Vello Asi nimelise tudengipreemia saaja.
Nominentidest koostatakse virtuaalne ühisnäitus ja antakse välja raamat "Ruumipilt 2018".
ESLi aastapreemiaga kaasneb meene, mille autoriks on Bruno Tomberg, ning rahaline preemia, mille väljaandmist toetab Eesti kultuurkapital.
Sisearhitektuuri preemiaid antakse välja järjekorras juba 41. korda. | Selgusid sisearhitektide liidu aastapreemia nominendid | https://kultuur.err.ee/857863/selgusid-sisearhitektide-liidu-aastapreemia-nominendid | Selgusid Eesti sisearhitektide liidu (ESL) aastapreemia 22 nominenti, neli preemiasaajat ja kaks äramärgitud tööd. |
"Mida tihedamaks läheb konkurents, seda rohkem on vaja toota ja jaotada raha, mida on vaja jagada. See ilmselt tingib olukorra, et ei ole kõigile anda ja mis puudutab Eesti teletootmist, siis millega peab arvestama, on publiku hulk ja vaatajaskond," arutles Kuld Vikerraadio saates "Owe Peterselli show".
Kulla sõnul on Eestis kombeks teha sarju ja filme kavalalt, kompaktselt ja võimalikult odavalt. "Kuskil tuleb see raha ja kvaliteedi suhte piir ette, kust tagasi ei tohiks astuda. Siis sa hakkad juba mitte ainult turule liiga tegema, vaid ka iseendale liiga tegema. Sellega ma olen ka kokku puutunud," avaldas ta.
Kulla uus seriaal "Miks mitte?!" jõuab ETV eetrisse 20. oktoobril ja on eetris esmaspäeviti kell 20.00 õhtul.
Kümneosaline lühisari räägib 18-aastasest Annast, lõpuklassi kogelevast nohikust, kes unistab saada rajuks ja kuulsaks räppariks, samal ajal, kui terve maailm ootab, et Anna läheks kuulekalt ülikooli reaalaineid õppima. Anna otsustab osaleda räppar Genka korraldatud karmis räpilahingus, mille peaauhinnaks on plaadileping ja kohene surematu kuulsus. Seda kõike saadavad lisaks sekeldused Anna vanema venna Gustaviga, kes on ennast tahtmatult ohtliku grupeeringuga sidunud.
Sarja peaosas särab noor ja andekas Pirte Laura Lember, kes kehastab Kulla sõnul natuke nagu iseennast. "Tema lõpetas praegu keskkooli, ta on samaealine ja oma eluga samas faasis, et mis siis nüüd edasi. Räpparit temast ei saa ilmselt, aga mine tea," tutvustas Kuld noort talenti.
Seriaalis lööb kaasa ka vabakutseline näitleja Grete Klein, kes mängib peategelase töökaaslast. "Ta on värvika elukogemusega naisterahvas," avaldas Grete.
Grete on produtsent Ergo Kulla elukaaslane ning nad on koostööd teinud varemgi sarjas "Padjaklubi". "See oli tegelikult väga suur juhus, et Grete üldse Kassikulla produktsiooni mängima sattus. Ma üldse ei olnud omal ajal tema kandidatuuriga nõus. Üks produktsioonikaaslane pakkus teda välja, et on ju üks selline tore tegelane, meil oli vaja blondiini. Ma olin täiesti kategooriliselt vastu, lõpetage ära, mingi ilmatüdruk, ma olin täiesti kindel, et tema oskused on null, meil ei ole mõtet aega raisata," avaldas Kuld.
Kuna ühel hetkel joosti ajaga aga liiva, anti Gretele võimalus ning ta sai endale rolli sarjas. "See kohalolek, ütleme nii, et seda vahel isegi ei näe päris näitlejate puhul, kuidas ta on võimeline sellesse olukorda adapteeruma ja nii kiirelt reageerima. Mulle tundus, et sellel inimesel puudub sisuliselt lavanärv," kiitis Kuld näitlejannat, kes pole tegelikult ühtegi näitekooli lõpetanud.
"Miks mitte?!" jõuab ETV eetrisse oktoobris. Sarja on loonud Martin Algus ja Ergo Kuld. Näitlejad: Anna - Pirte Laura Lember, Maarja Jakobson, Indrek Taalmaa, Lauri Nebel, Grete Klein, Ivo Reinok, Henry Kõrvits, Ott Kiivikas, Riho Kütsar, Janek Joost jt. | ETV uue noortesarja peaosaline otsib oma elus sama, mida tema tegelaskujugi | https://menu.err.ee/857852/etv-uue-noortesarja-peaosaline-otsib-oma-elus-sama-mida-tema-tegelaskujugi | Sügisel tuleb ETV eetrisse uus hoogne noortesari "Miks mitte?!". Sarja üks loojatest on ettevõte OÜ Kassikuld osanik Ergo Kuld, kes rääkis seriaalide hetkeseisust Eestis ning tutvustas peagi linastuvat noortepõnevikku. |
Võrreldes esimese kvartaliga oli kasvuks 0,9 protsenti ja sisemajanduse koguprodukt (SKP) küündis teises kvartalis 7,3 miljardi euroni, teatas riigi statistikaamet.
Sektorite lõikes näitas suurimat kasvu metsandus- ja raietööstus, mille toodang kerkis jooksevhindades 38 protsenti, tulenevalt nõudlusest Euroopa turgudel. Samuti oli kasv suur ehitussektoris, kus kasv ulatus 32 protsendini. Hoonete rajamine kasvas 48 protsenti ja tsiviilehitus 28 protsenti.
Tootmissektoris oli aastaseks kasvuks 4 protsenti, seejuures kasvas 10 protsenti kummi- ja plastikutoodete tootmine. Jaesektor laienes kokku 6 protsenti, majutus- ja toitlusteenused 6 protsenti ja informaatika- ja kommunikatsiooniteenused 16 protsenti.
Võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga suurenesid majapidamiste kulutused toidukaupadele 3 protsenti, transpordile 6 protsenti ja meelelahutusele nin kultuurile 11 protsenti. Majutuse puhul aga kulutused langesid 1 protsendi.
Kaupade ja teenuste import kerkis kvartalis aastaga 5 protsenti, samas kui eksport kerkis 7 protsenti. Seejuures ületas eksport importi 54 miljoni euroga. | Läti majandus kasvas teises kvartalis 5,3 protsenti | https://www.err.ee/857861/lati-majandus-kasvas-teises-kvartalis-5-3-protsenti | Läti majandus kasvas teises kvartalis võrreldes mullu sama ajaga hooajaliselt ja kalendripäevadega tasandamata andmetel 5,3 protsenti. |
Järgmise aasta MM-i piirkonnas toimuvatel MK-etappidel oli esimese alana kavas tavarajavõistlus, mis tähendas meestele 13,6 km ja naistele 9,3 km pikkust katsumust füüsiliselt väga raskel paljude soodega mägimaastikul.
Kuu alguses toimunud MM-i tavarajal 11. koha saanud Timo Sild ei olnud enda sõnul taastunud äsjasest reisist Kanadas toimunud Põhja-Ameerika meistrivõistlustele: "Ma ei ole transatlantilisest lennust kaugeltki veel taastunud." 35. koha toonud jooksu kohta oli tal seetõttu vaid lühike kommentaar: "Tänasel maastikul, mis oli füüsiliselt äärmiselt raske, puudus igasugune minek."
Lauri Sild alustas vaheaegade järgi võistlust kiiresti ning oli poolel rajal veel 24., kuid jäi Timost lõpuks maha 24 sekundiga ning oli 36.. Kristo Heinmann kaotas Timole natuke alla kolme minuti ning oli 46. MK-debüüdi teinud Reigo Teervalt oli 100. Võistluse võitis tavaraja norralasest maailmameistri Olav Lundanesi ees rootslane Gustav Bergman. Kolmanda koha sai Matthias Kyburz Šveitsist.
Naiste võistlustel näitas enam kui kolmeminutilise võiduga ülemvõimu hiljutine sama distantsi maailmameister ning MK-sarja liider rootslanna Tove Alexandersson. Sarnaselt meestele oli ka Eesti naiskoondislaste vahel tihe rebimine – nädal tagasi esimest korda tavarajal Eesti meistriks tulnud Laura Joonas edestas 82-minutilise jooksu järel Annika Rihmat vaid 29 sekundiga. Joonase ja Rihma kohad olid vastavalt 45. ja 50. Kerstin Uiboupin oli 54., jäädes Laura Joonasele alla kahe minuti ja viie sekundiga. Marianne Haug oli 64. ning Maiki Maalberg 82.
Alexanderssoni järel oli teine norralanna Kamilla Olaussen ning kolmas Karolin Ohlsson Rootsist.
Laupäeval jätkatakse Norras uue formaadiga, kui ennelõunal joostakse proloog ning õhtul viitstardist finaalvõistlus. Pühapäeval on kavas teatevõistlused. | Timo Sillale MK-etapilt 35. koht | https://sport.err.ee/857860/timo-sillale-mk-etapilt-35-koht | Norras alanud orienteerumise MK kolmanda ringi esimesel osavõistlusel oli Timo Sild 35. |
AIU andmetel jäi mees vahele anaboolse steroidi epitrenbolooniga, aga ei täpsustatud, millal täpselt sportlane proovi andis.
24-aastane kergejõustiklane jäi mullusel Londoni MM-il alla üksnes lõuna-aafriklasele Luvo Manyongale (tulemused vastavalt 8.44 ja 8.48). Aasta varem Rio de Janeiro olümpial oli ta neljas.
Lisaks kaugushüppele on Lawson ka väljapaistev sprinter. Mullu jooksis ta 100 meetris isiklikuks rekordiks 10,03 ja tuule abil on lipanud ka 9,90. Kaugushüppes on ta saanud kirja 8.58. | Maailma kaugushüppetipp põrus dopinguga | https://sport.err.ee/857853/maailma-kaugushuppetipp-porus-dopinguga | Kergejõustikus dopingu vastu võitlev ühendus AIU teatas, et mullu MM-il meeste kaugushüppes hõbemedali võitnud ameeriklane Jarrion Lawson on andnud positiivse proovi. |
Soome ja Saksamaa rallid olid Tänaku jaoks väga edukad. Ta võitis 41 kiiruskatsest 18 ja tuli mõlemal juhul kindlalt esikohale. Hooaja lõpuni jääb nüüd neli etappi.
"Tunne, et on veel mõned kohad, kus võime edasi areneda ja oleme uute lahenduste nimel kõvasti tööd teinud," jätkas eestlane. "Ma ei tea, millal täpselt nad valmis saavad, aga näeme kohti, kus võime edasi areneda."
"Mootor on hea, nägime seda rohkem Saksamaal kui Soomes. Asi on rohkem pöördemomendis ja kiirenduses. Kui need paika saame, siis oleme nobedamad ja võin tunda end autos veel mugavamalt."
Tänaku sõnul võib Toyotat kõige rohkem arendada kere poole pealt. "Meile meeldiks, kui auto töötaks paremini erinevates tingimustes. Kui on kena ja kuiv, siis on asjad korras, aga keerulisemates tingimustes jääme veidi hätta."
Toyota võistkonna bossi Tommi Mäkineni sõnul tehakse kere kallal juba kõvasti tööd. "Loodame selles valdkonnas rohkem teadmisi saada," ütles soomlane. "Oleme tegelenud ülekande ja keskdiferentsiaaliga ning vaatame nüüd lähemalt vedrustust ja geomeetriat - näis, kas saame targemaks." | Tänak: ma ei tunne endiselt, et see oleks päris minu auto | https://sport.err.ee/857851/tanak-ma-ei-tunne-endiselt-et-see-oleks-paris-minu-auto | Ott Tänak on küll võitnud Toyotaga kaks MM-rallit järjest, aga tahab enamat. "Ma ei tunne endiselt, et see oleks päris minu auto," sõnas ta väljaandele Autosport. |
Läinud aastal anti Eestis välja 65 maavarade geoloogilise uuringu luba, mida on ligi kaks korda enam kui varasematel aastatel. Uusi uuringuloa taotlusi üha lisandub. Kokku ootab otsust 89 taotlust, neist 20 Pärnumaal ja 30 Harjumaal, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Eriti aktiivsed on kaevandusettevõtted Jõelähtme vallas, kus alates läinud aasta suvest on tehtud 12 uuringuloa taotlust.
Praegu on Jõelähtmel kaevanduslubadega kaetud 80 hektarit. Uusi uuringuloataotlusi on aga koguni 550 hektari peale.
Maavarade OÜ juhatuse liige Jan Johanson selgitas, et erinevalt paljudest Eestis tehtud taotlustest, pole siin kaevandajate suurel huvil otsest seost riiklike ehitusplaanidega, vaid piirkonna senised lubjakivimaardlad hakkavad lihtsalt tühjaks saama.
"Tuleb leida uusi alternatiive, et ehituslubjakiviga oleks võimalik ka tulevikus majandustegevust varustada. See on tekitanud surve Jõelähtmele, mis on Tallinnast ida poole kõige lähem omavalitsusüksus," rääkis ta.
Maavarade OÜ on ka mitme Jõelähtme vallas tehtud uuringuloataotluse taga ning Jan Johanson tõdeb, et kui taotlus tehakse, siis ikka lootusega ükskord kaevandama hakata.
"Kui me võtame sellisel 30-hektarilisel uuringualal lubjakivi uuringu, siis maksab see suurusjärgus 50 000 kuni 100 000 eurot. See on väga suur investeering ja ettevõte võtab ikkagi suure riski, teades, et uurimine ei tähenda automaatselt kaevandamist," ütles Johanson.
Jõelähtme vald aga seisab uuringutele vastu. Nimelt usub vallavanem Andrus Umboja, et kui uuringuluba juba antakse, siis pole ka kaevandamisluba kaugel. Ja uusi lubjakivimaardlaid vald pelgab.
"Jõelähtme valla elanikud on nende kaevandustega elanud siin juba pea poolsada aastat. Häda on selles, et kaevanduslubasid väljastatakse 30 aastaks ja siis neid jälle pikendatakse. Sisuliselt see tähendab elada permanentselt kaevanduskeskkonnas, kus on müra ja tolm. Inimesed ei jaksa enam sellises olustikus elada. Ja kui sul hakkab karjäär justkui ammenduma, siis tuleb välja, et sinna kõrvale on esitatud uus taotlus, millega taotletakse jälle 30 aastaks kaevandamise luba," selgitas Umboja.
Vallavanemal pole usaldust ka riigi vastu. Nimelt seisab riik tema hinnangul pigem kaevandajate poolel ning valla arvamust uuringu- ja kaevanduslubade andmisel arvesse ei võeta.
Pahameel on kerkinud eriti Ruu küla ümber, kus nii vald kui ka kohalikud aktivistid tõrjuvad juba enam kui kümme aastat kaevandusettevõtet Väo Paas. Läinud aastal kehtestas vald Ruu küla ümbruses koguni looduskaitseala.
"Võtsime selle kaitse alla, aga käime praegu kohut ja kaevandusettevõte riigi toetusel ei pea õigeks seda looduse kaitsmist kohaliku omavalitsuse poolt," ütles Umboja.
Nii uuringu- kui kaevanduslube väljastab Eestis keskkonnaamet. Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme ütleb, et kui kohalik omavalitsus seisab loa andmise vastu, siis võibki loa andmata jätta.
"Muidugi siin tekib see olukord, et kui riigi huvi ületab kohaliku omavalitsuse huvi, siis me võime minna sellest nii-öelda mööda. Ja praktikas näeb see välja selline, et pöördume majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, et nad annaks teada, kas on lähematel aastatel tulemas mõnda suurt taristuobjekti, mille raames on kvaliteetset ehituskivi vaja ja kas selle karjääri avamine või mitteavamine on riigi jaoks tähtis või mitte," rääkis Nurme.
Ja kui ministeeriumite hinnangul on ülekaalukas riigi huvi olemas, pakutakse kaevandajale võimalust anda otsustamine keskkonnaametilt valitsuse kätte. Seni on valitsus pidanud tegema alla kümne niisuguse otsuse aastas. Kuid seoses omavalitsuste vastuseisu ja üha suurema kaevandajate poolse huviga võib valitsuse otsust nõudvaid konflikte kõvasti juurde tulla, tõdeb Nurme.
"Me oleme ka keskkonnaministeeriumiga rääkinud, et kuidas me lahendame olukorra. Praegusel hetkel on need numbrid, mis me oleme saatnud või saatmas, tavapärased. Aga kui need muutuvad, siis me peame omavahel läbi arutama, et mis, kas ja kuidas me edasi läheme."
Martin Nurme peab tõenäoliseks, et valitsuse kätte jõuavad ka mitmed Jõelähtme vallas tehtud uuringuloa taotlused.
"Uuringud ei ole üldjuhul vastuolus riigi huviga, sest riik tahaks teada, kus mis maavara asub," märkis Nurme.
Küll aga rõhutab ta, et isegi, kui kaevandusettevõtted saavad Jõelähtmes uuringuload, siis kaevanduslubadeni on sealt veel pikk maa. Ning siin tuleb mängu varustamiskindluse mõiste, mis ühelt poolt määrab riigi huvi kaevanduste vastu, kuid teisalt seab sellele ka piirid.
"Kui meile tuleb hästi palju taotlusi, aga varustuskindlus, see tähendab, et kümne aasta varu on antud piirkonnas tagatud, siis ta on üldjuhul vastuolus riigi huviga. Kui ta on vähem kui kümme aastat 50 kilomeetri raadiuses, siis on olukord, kus me võime mõelda, kas me saame sinna loa anda või mitte. Aga kui tulebki hästi palju taotlusi ja varustuskindlus on tagatud, siis see on keeldumise aluseks," selgitas Nurme.
Kokkuvõttes tähendab see, et kardetud 550 hektaril Jõelähtmel tõenäoliselt kaevandama ei hakata ning seda ka juhul, kui omavalitsus kaevandamise poolt oleks. Lisaks tõdeb Maavarade OÜ juhatuse liige Jan Johanson, et kui omavalitsus väga tõsiselt vastu seisab, siis ei kipu ka ettevõtted valitsuse otsust ootama ning pigem otsivad uue koha.
"See ongi selline pigem välistatud meetod. Tihtipeale, kui asjad juba nii kaugele lähevad, siis sellega kaasnevad tegelikult ka erinevad muud kohtuvaidlused. Kui sa tahad kuskil tegutsema hakata, siis on ka väga oluline, et sa kohaliku kogukonnaga hästi läbi saad," ütles Johanson.
Seda, kui suur osa Jõelähtme vallast lubjakivimaardlaks tehakse, näitavad lähiaastad. Mis aga puudutab paremat kohta, siis vallavanem Andrus Umbojal on mõte olemas - nimelt jäetakse tema hinnangul arutult palju lubjakivi ehitiste ja teede alla.
"Minu meelest on siin üks väga drastiline näide Tallinna linna territooriumil, kus Väo kaevanduses riik kergekäeliselt on lubanud ehitada aktiivse maavaravaru peale kaubanduskeskuse. See on põhimõtteliselt täiesti väär käsitlus. Oleks võinud sealt alt võtta kõigepealt välja paekivi, selle maavara Eesti riigi hüvanguks ära kasutada ja siis ehitada kaubanduskeskuse sinna augu põhja," arvas Umboja. | Jõelähtme pelgab kaevandusfirmade suurt huvi valla paekivi vastu | https://www.err.ee/857845/joelahtme-pelgab-kaevandusfirmade-suurt-huvi-valla-paekivi-vastu | Huvi Jõelähtme vallas paekivi kaevandada on nii suur, et kui kõik uuringuloataotlused kaevanduslubadeni jõuaks, kasvaks valla karjääride pindala ligi seitse korda. Vald on uuringute vastu ning usub, et riik seisab ettevõtete poolel. |
Tallinna ringkonnakohus otsustas reedel jättis Keskerakonna ja Paavo Pettai apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna halduskohtu tänavu juunis langetatud otsuse muutmata, edastas kohtute pressiesindaja. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäid nende endi kanda.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kohustas möödunud aasta juulis Keskerakonda kandma 30 päeva jooksul riigieelarvesse keelatud annetuse suurusega 220 000 eurot . Komisjon asus seisukohale, et Pettai poolt Keskerakonnale 2011. aastal üle kantud 250 000 euro suurusest summast 220 000 eurot ei olnud kinnisasja mõttelise osa müügilepingu alusel tasutud ostuhind, vaid annetus erakonnale.
Kohus luges tuvastatuks, et annetuse tegijaks oli juriidiline isik ja seetõttu vastavalt erakonnaseadusele ei tohtinud erakond annetust vastu võtta, vaid oli kohustatud tagastama selle annetuse tegijale või vastava võimaluse puudumisel kandma selle riigieelarvesse, nagu antud juhul komisjon ka tegi.
Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega.
Ringkonnakohtu otsuse võib riigikohtusse edasi kaevata 1. oktoobriks. | Kohus jättis Keskerakonna ja Pettai kaebused 220 000 euro nõudes rahuldamata | https://www.err.ee/857844/kohus-jattis-keskerakonna-ja-pettai-kaebused-220-000-euro-noudes-rahuldamata | Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata Keskerakonna ja Paavo Pettai apellatsioonkaebused, milles nad soovisid erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse tühistamist. |
Üle 40 aasta USA pealinnas elanud ja töötanud kuuekordse senaatori sark pannakse välja Kapitooliumi rotundis, kus rahvas saab temaga hüvasti jätta.
Laupäeval möödub McCaini matuserongkäik Vietnami sõjaveteranide memoriaalist ja sark viiakse Washingtoni rahvuskatedraali, kus leiab aset ametlik matusetalitus.
McCaini palvel peavad seal kõne kaks ekspresidenti - demokraat Barack Obama ja vabariiklane George W. Bush.
McCain maetakse pühapäeval USA mereväeakadeemia kalmistule Marylandi osariigis Annapolises.
Valgele Majale ja McCaini perekonnale lähedaste inimeste sõnul on president Donald Trumpil, kes pilkas McCaini Vietnami sõjas vangilangemise tõttu, palutud kõigist neist sündmustest eemale jääda.
Reedesel Kapitooliumi tseremoonial peab kõne asepresident Mike Pence. Mujal asendavad Trumpi teised ametnikud. Neljapäeval kohtus kaitseminister James Mattis McCaini perekonnaga Marylandis Andrewsi õhujõudude baasis, kuhu senaatori sark toimetati. | Washington jätab senaator John McCainiga hüvasti | https://www.err.ee/857843/washington-jatab-senaator-john-mccainiga-huvasti | Washington jätab reedel hüvasti laupäeval surnud vabariiklasest senaatori ja sõjakangelase John McCainiga. |
Viimati kuu aja eest väljakul käinud 23-aastane Mõttus esindas Tulevikku kokku 20 Premium liiga mängus ja seda stabiilse algkoosseisumängijana. Pingilt sekkus ta vaid viimaseks jäänud viigimängus Tallinna Kaleviga. Soccernet.ee -le ta oma otsust pikalt ei kommenteerinud, nentides vaid, et lahkus isiklikel põhjustel.
Tuleviku president ja abitreener Raiko Mutle ei osanud olukorda täpsemat selgust tuua. "Mõttus andis väga lühikese omapoolse selgituse ja pärast seda pole me suutnud temaga enam kontakti saada. Meie jaoks on see natuke segane asi. Ei tahaks üht ega teist arvata," ei soovinud ka tema mängija lahkumist pikalt meedias lahkama hakata.
Tulevik küll täiendas end suvise üleminekuakna jooksul FC Florast laenule toodud Kristjan Kase ja Herol Riibergiga, aga tabeliseis pole paremuse poole liikunud. Jätkuvalt paiknetakse üheksandal kohal, mis hooaja lõppedes tähendaks üleminekumänge. | Tuleviku poolkaitsja lahkus meeskonnast ilma pikema jututa | https://sport.err.ee/857842/tuleviku-poolkaitsja-lahkus-meeskonnast-ilma-pikema-jututa | Premium liiga esimeses ringis Viljandi Tuleviku fännide lemmikuks valitud Tauno Mõttus otsustas meeskonna juurest lahkuda. |
Jah, selge veega veealused rohelised aasad õõtsuvad lainete rütmis Eesti rannikumeres täpselt samamoodi nagu National Geographicu loodusfilmideski. Nähtavus võib olla üle viie meetri ja vee all on liikumas lestakalu, ümarmudilaid, ogalikke, tobiaid, millimallikaid, garneele ja kõikvõimalikke teisi elukaid. Suvi oli sel aastal teaduspoolest soe ja nii sain brittide ergutamisel ka ise esimesed snorgeldamised ja vabasukeldumised järele proovitud – tõepoolest, vee all on mida vaadata:
Veealustel mererohuväljadel registreeriti sukeldujate poolt taimede katvus ja olulised keskkonnaparameetrid enne kui proovide kogumisele asuti. Video: Raymond Ward ja Peter Taylor.
Kui korrektne olla, siis oli tegemist lausa Brightoni Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli ühisprojektiga, selgub Tartu zooloogide ajaveebist Zooloogid 2.0:
Mererohuväljad talletavad süsinikku
Britid uurisid süsinikuringet ja seda kui palju süsinikku talletatakse iga-aastaselt mererohuväljadesse (nii taimedesse kui settesse) – selleks kogusid nad sukeldudes nii sette- kui taimeproove, mille süsinikusisaldust hiljem laboris analüüsitakse. Raymond Ward Brightoni Ülikoolist selgitas, et mererohuväljade võime süsinikku settesse talletada on hämmastavalt suur.
Me kõik teame, et suur hulk süsinikku on talletatud meie metsadesse ja soodesse, kuid veealused "reservuaarid" on veel suuresti teadmata – see võib olla aga oluline info näiteks süsihappegaasi sidumise võime hindamisel. On teada, et sooaladel on suur CO 2 sidumise võime ja seetõttu tuleb vältida nende kuivendamist; kui nüüd aga selgub sama veealuste mererohuväljade osas, siis tuleb edaspidi nende piirkondadega seotud tegevusi hoopis teise pilguga hakata vaatama.
Brightoni Ülikooli teadlane Raymond Ward kogub mererohuproovi. Autor: Peter Taylor, Raymond Ward.
Samal ajal kui britid sukeldusid, filtreerisime meie koos Eesti Maaülikooli teadlase Arvo Tuvikesega merevett läbi planktonivõrgu (40 mikromeetrise võrguava suurusega), et uurida pinnavees leiduvaid mikroplastikuid. Lisaks tõid sukeldujad ka merepõhjast eraldi setteproovi mikroplastikute analüüsiks.
Eesti rannikumereski leidub mikroplastikuid
Mitte keegi ei tea veel kui palju Eesti rannikumeres, vees ja setetes, mikroplastikuid leidub ja meie soov on seda teada saada. Mikroplastikud on viimase aastakümnega teravalt keskkonnateadlaste huviorbiiti tõusnud ja seniste uuringute põhjal võib väita, et probleem on terav – nii nagu pole planeedil kohta, mis poleks inimtekkelistest toksilistest ainetest mõjutatud, pole ka kohta, kus mikroplastikuid ei leiduks. Planktonorganismide ja kalamaimude poolt sisse sööduna on nende kahjulik mõju nii mehhaaniline kui ka toksiline: vees leiduvad rasvlahustuvad toksilised ained seonduvad suure eripinnaga mikroplastikutega ja nii saavad neist justkui väikesed mürgigraanulid. Neid on veel raskem leida ja võimatum loodusest kätte saada kui suuremamõõtmelist plastikprügi.
Praeguseks on proovid jõudnud laborisse ja ootavad analüüsimist, mis võib olla veel tükk maad pikem, väsitavam ja keerulisemgi kui nende kogumine merepõhjast.
Mikroplastikute mereveest eraldamiseks toimub vee pumpamine läbi planktonivõrgu. Autor: Randel Kreitsberg
Kokku töötasime kahe nädala jooksul 15 proovipunktis ümber Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi – lisaks proovidele saime tõsise koguse suvist päikest, kohtusime hallhüljestega, võitlesime herilastega ning tutvusime mitmete paadimehe jaoks huvi pakkuvate ankrukohtade ja väikeste sadamatega.
Ka paljusid Eestimaa randasid kummitanud upwellinguga kohtusime. Kui Vormi lõunarannikul Rumpo lähistel sukeldudes oli veetemperatuuriks 21 kraadi, siis kümme kilomeetrit eemal, Vormsi saare lääneküljele Hari kurku jõudnuna arvasime esiti, et kajaloodi sensor valetab kui vee temperatuuriks viis kraadi näitab. Selgus, et siiski mitte. Püsivad tuuled olid pindmise veekihi minema kandnud ja põhjakihtide jäine vesi oli madalatel rannaaladel. Suvise sukeldumisvarustusega (õhuke märgülikond ja puuduvad mütsid-kindad) vee alla sukeldunud britid tegid tavapärase tunni asemel kõik tööd ära pea poole kiiremini. Õnneks oli pärast vee peal olles võimalik end ligi-vahemerelises kuumas taas üles soojendada.
Välitööd suvises Eestis on kahtlemata üheks põhjuseks, miks bioloogiat õppima asuda ja loodusteadlase karjääri kaaluda. Ma pole tükk aega nii paljudes ilusates kohtades telkinud ja nii palju merre loojuvat päikest näinud kui seekordsete välitööde aegu.
Tänavuaastane suvi soosis loodusteadlaste välitöid - nii ka Väinamerel seilates. Autor: Randel Kreitsberg | Kuidas Eesti meres sukeldudes teadust teha? | https://novaator.err.ee/857834/kuidas-eesti-meres-sukeldudes-teadust-teha | Suvi on bioloogide jaoks tihe välitööde periood ning Eesti niidud, metsad, järved ja mered on täis loodusteadlasi, kes midagi mõõdavad või koguvad. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli keskkonnauurijad võõrustasid sel suvel kaks nädalat briti sukeldujaid ja merebiolooge – külastasime Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse mererohuväljasid. |
"Tähistasime ikka tütrega koos, tema on sama vana kui Eesti rekord, kuid mitte täpselt kuupäevaliselt. Minu nimel olev 5000 m Eesti rekord 13.17,2 (joostud 1976. aastal – toim.) jääb kindlasti püsima vähemalt sajaks aastaks. 10 000 m rekordit on lihtsam ära lüüa, sest 27.40,61 ei ole nii võimas aeg. Küll need andekad jooksjad ükskord sünnivad ja selle ära löövad. Arvan, et oma paarkümmend aastat läheb aega veel," ütles Sellik ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Sellik ise pidas palju kõvemateks rekorditeks 1973. aastal Ülo Kriisa poolt joostud Eesti juunioride 3000 m rekordit 8.04,6 ja Selliku enda nimel olevat ning samal aastal joostud 3000 m Eesti juunioride siserekordit 8.17,6.
Enn Sellik jooksis 10 000 m Eesti rekordi 1978. aasta 29. augustil Prahas EM-il, kuid medalile sellega ei jõudnud piste tõttu ning jõudis üle lõpujoone kaheksandana. "Maksapiirkonda lõi piste, see rikkus jooksu ära ja kaotasin viimase ringiga palju. Ebaõnn, ega midagi teha ei ole. Oleksin vabalt võinud kulla pärast võidelda, oleks esikolmikusse saanud. Oma kümmekond sekundit läks ajas ka kaduma," meenutas Sellik.
Selliku juhendamisel harjutavad praegu Eesti paremikku kuuluvatest jooksjatest Andi Noot, Olavi Allase ja Argo Jõesoo. "Andiga on nii, et vaatame, kas saame talle õige ravi õietolmuallergia vastu. Proovime veel ühe aasta, eks siis selgub, kas õnnestub jooksumaailmas midagi ära teha. Olavil on veel arenguruumi. Argo peaks kevadeks uuesti vormi saama," arutles Sellik. | Enn Selliku joostud 10 000 m Eesti rekord sai 40-aastaseks | https://sport.err.ee/857839/enn-selliku-joostud-10-000-m-eesti-rekord-sai-40-aastaseks | Enn Selliku joostud 10 000 m Eesti rekord 27.40,61 sai kolmapäeval 40-aastaseks. |
Võisiku mõisnik Timotheus von Bock oli nii oma aja kui ka kogu meie ajaloo särav täht. Unistada 19. sajandi alguse Liivimaal vabadusest, võrdsusest ja vendlusest võis vaid täiesti pöörane mees, kuid uskuda, et Venemaa keiser need unistused ellu viib, võis vaid hull.
"Viimati nooruses loetud romaani aasta eest uuesti lugedes kerkisid minu jaoks esile täiesti uued aktsendid ning vaatenurgad. Ja mis peamine – teksti aktuaalsus polnud kuhugi kadunud. Mõistsin kui hämmastavalt suur kuristik laiutab ka tänapäeval humanistlike ideaalide ja tegelikkuse vahel. Usun, et "Keisri hullu" aeg on jälle käes," ütles lavastaja Rein Pakk.
Krossi dramatiseeringut on tänast teatrikeelt ja -külastajat silmas pidades Pakk täiendanud. Vaataja leiab end küsimuste eest, mille jätavad õhku nii autor kui ka lavastaja. Kas Bock oli hull või ta mängis hullu? Kust võttis Bock oma julguse? Miks keiser teda surmast säästis? Kust jookseb aususe ja hullumeelsuse piir?
Pakk tõdes, et üks peamisi põhjuseid, miks ta "Keisri hullu" lavastamise ette võttis, on tegelaskujude psühholoogiliselt rikas kolmemõõtmelisus. "Või nagu Tšehhov ütles "ümarus". Krossi loodud karakterid on enamikest ajalooromaanide tegelastest vaimulaadilt oluliselt rikkamad. Näitlejatel on, mida mängida," lisas ta.
Laval on Tanel Jonas (Teater Vanemuine), Elina Purde, Helgur Rosenthal, Jekaterina Novosjolova, Andres Mähar (Teater Vanemuine), Kaia Skoblov, Mart Toome (Tallinna Linnateater) ja Raivo E. Tamm.
Esietendus on 5. oktoobril ERMi teatrisaalis (Muuseumi tee 2, Tartu; B-sissepääs). Etendused kümnel korral oktoobrist detsembrini.
Jaan Krossi dramatiseeringus on "Keisri hullu" varem lavale toodud kahel korral – 1984. aastal Mikk Mikiver Eesti Draamateatris ning Peeter Tammearu ja Jaak Allik 2006. aastal Ugala Teatris. | ERM Teater toob sügisel lavale Jaan Krossi "Keisri hullu" | https://kultuur.err.ee/857167/erm-teater-toob-sugisel-lavale-jaan-krossi-keisri-hullu | Oktoobris jõuab Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis publiku ette Rein Paku lavastus "Keisri hull", mis põhineb Jaan Krossi samanimelisel ajaloolisel romaanil. Timotheus von Bocki kehastab Tanel Jonas. |
"Idapiiri ehituse näol on tegu suure investeeringuga, millel on oluline mõju Eesti lähiaastate riigieelarvele. Riigikontroll soovib esimese ülevaate idapiiri ehituse kavandamisest, tänapäevase piiri kontseptsiooni siseselt erinevate lahenduste value-for-money -põhisest kaalumisest ja valitsusele ja Riigikogule otsuste tegemise alusena esitatud materjalide terviklikkusest kokku panna 2019. aasta jaanuari lõpuks või veebruari algupooleks," kirjutas Holm siseminister Andres Anveltile.
Holmi sõnul saab nii anda infot riigikogu koosseisule, kelle ametiaja jooksul on idapiiri väljaehitamise kava arutatud ja see käivitatud. Samuti on Holmi hinnangul oluline anda valitsusele võimalikult põhjalik teave idapiiri projektiga seonduva kohta enne riigi uue eelarvestrateegia kinnitamist maikuu lõpus.
"Riigi eelarvestrateegia arutelu olulisust järgmise aasta kevadel on rõhutanud idapiiri rahastamise kontekstis ka peaminister. Auditeerimise tulemusel on riigikontrollil üheskoos heade partnerite – siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalveametiga – võimalik anda riigikogule ja avalikkusele kindlus, et aeg, raha ja inimtöö, mida idapiiri rajamisse investeeritakse, annab parimal viisil oodatud tulemuse."
Holmi sõnul käsitleb riigikontroll lähiaastatel idapiiri rajamise protsessi eri aspektidest, muu hulgas hinnates ka kavandatud hooldus- ja ülalpidamiskuludega seonduvat, uue piirilahendusega seonduvat pikaajalist personalivajadust ning võrdlust praeguse olukorraga jms.
Holmi kiri on vastus siseminister Andres Anvelti kirjale, mis oli omakorda ajendatud Holmi veel varasemast kirjast ja kriitikast idapiiri rajamise alternatiivide puudumise osas. Kursjuures ettepaneku, et riigikontroll võiks hakata idapiiri rajamist auditeerima, tegi esimesena just siseminister oma kirjas.
Siseministeeriumi andmetel kujuneb Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri taristu ja tehnilise seire süsteemi ehitamise maksumuseks 11 aasta jooksul orienteeruvalt 250,3 miljonit eurot, millele lisanduvad hooldus- ja ülalpidamiskulud aastani 2026 – täiendavalt 70 miljonit eurot. Kokku seega 320 miljonit eurot. | Riigikontroll hakkab idapiiri rajamist auditeerima | https://www.err.ee/857837/riigikontroll-hakkab-idapiiri-rajamist-auditeerima | Riigikontroll alustab septembris idapiiri rajamise kohta auditit, mille esimese ülevaate loodab valitsusele ja riigikogule valmis saada 2019. aasta veebruariks, teatas riigikontrolör Janar Holm kirjas siseministrile. |
Itaalia koalitsioonivalitsus, mis koosneb populismis süüdistatud erakondadest Liiga ja Viie Tähe Liikumine (MS5), on avalikkuse surve all, kuivõrd valimiskampaanias lubati lõpetada pikaajaline kasinuspoliitika, samas kimbutab riiki endiselt üüratu võlakoorem, mis küündib 132 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kõrgem on see näitaja euroalas vaid Kreekas.
"Me ootame tõsiseid strukturaalseid jõupingutusi," ütles Moscovici usutluses Itaalia ärilehele Il Sole 24 Ore, lisades, et riigivõla ohjamine on Itaalia enda huvides.
Samuti hoiatas ta, et kui Itaalia 2019. aasta eelarve puudujääk peaks ületama 3 protsenti SKP-st, tooks see kaasa "probleemid, mida me ei taha isegi ette kujutada". Sellele eelnes Itaalia asepeaministri Luigi Di Maio teisipäevane sõnavõtt, kus ta ütles, et tuleva aasta defitsiit võib selle piiri ületada.
Moscovici rääkis ka, et Euroopa Komisjonil on plaanis lähiajal alustada riigieelarve osas Itaaliaga kõnelusi, kuid nentis, et need võivad kujuneda keerukaks, kuidvõrd Itaalia valitsus on korduvalt võtnud sõna liidu seatud kasinuspoliitika vastu. | Brüssel: Itaalia peab riigivõla vähendamisega rohkem vaeva nägema | https://www.err.ee/857833/brussel-itaalia-peab-riigivola-vahendamisega-rohkem-vaeva-nagema | Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici kutsus reedel Itaaliat üles tuleva aasta eelarves nägema enam vaeva riigivõla vähendamisega. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.