text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Korduskohtumine toimub nädala pärast Berni külje all Gümlingenis värskelt avatud Mobiliar Arenal. Selle paari võitjat ootab järgmises ringis eurosarjade debütant, alles mullu suvel asutatud Moskva Spartak, kes avahooajal tuli Venemaa meistrivõistlustel hõbedale ning jõudis karikafinaali.
Serviti osaleb eurosarjas juba 18. hooaega järjest. Kahel korral jõuti 16 tugevama hulka, hooajal 2006/07 läbiti edukalt kolm ringi just EHF Cupil ja jäädi kaheksandikfinaalis alla Hispaania klubile Iruni CD Bidasoa. Mullu alistati EHF Cupi avaringis Horvaatia klubi HRK Gorica, kuid kaotati siis hiljem veerandfinaali pääsenud sama riigi Našice RK Nexele.
"Kui võrrelda, siis oleme vast samas seisus nagu mullugi," sõnas Serviti peatreener Kalmer Musting. "Gorica vastu me veel liiga head mängu ei näidanud, aga sealt edasi läks vorm ülesmäge. Eks meil oma murekohad ole, sest Carl-Eric Uibo ja Martin Grištsuk on vigastatud, Sergei Ljubtšenkole teeb selg haiget ning Hendrik Varul läbib kaitseväeteenistust, ehkki mängule ta tuleb."
Eesmärgid on Servitil igal eurohooajal samad. "Pole ju mõtet mängima minna kui edasi ei tahaks pääseda," kinnitas Musting. "Võtame mänge ükshaaval ja keskendume oma tegemistele. Meie puhul sõltub palju kaitsest ja väravavahist ning tehnilise praagi miinimumini viimisest – siis tuleb ka tulemus."
BSV Bern on kolmekordne Šveitsi meister, tõsi viimati hooajal 1984/85. Mullu kaotati poolfinaalis mängudega 0:3 hilisemale meistrile Thuni Wackerile. Edukalt on Bern esinenud eurosarjades, kus jõutud kahel korral Challenge Cupi poolfinaali. Hooajal 2005/06 alistati teel sinna avaringis HC Tallas 40:22 ja 38:17.
Šveitsi klubi elas kahe hooaja vahel üle pea totaalse muutumise, aga mitte koosseisu osas. Lisaks uuele spordihallile on klubil uus logo ja uus nimigi, sest varem mängiti BSV Bern Muri nime all. Neljapäeval õhtul alustas Bern kodusaalis liigahooaega ja tegi 27:27 (14:10) viigi tiitlikaitsja Wackeriga.
Aleksandar Stevici juhendatav Bern palkas suvel klubiajaloo esimese täisprofi, kui leping sõlmiti 29-aastase sakslase Matthias Gerlichiga. 204 sentimeetrit pikk vasaksisemine viskas Wackeri vastu kaheksa väravat. Lisaks toodi meeskonda Bosnia-Hertsegoviina koondise väravavaht Edin Tatar ning suuresti toetutakse veel kogenud Pedro Spinolale Portugalist ja Jakub Szymanskile Tšehhimaalt, kel mõlemal vanust 35 aastat.
"Tunnistan, et saime loosiga kõva vastase, kes tuleb Põlvasse väga positiivse fooni pealt. Uues saalis, 1500 pealtvaataja silme ees tegid viigi mulluse meistri ja Meistrite liiga tiimiga. Videopilti pole näinud veel, aga nii Gerlich kui Tatar tegid hea mängu, nagu kolmaski uus mees, vasakäär Marco Strahm," teadis Musting. | Põlva Serviti võõrustab eurosarja avamängus BSV Berni | https://sport.err.ee/857830/polva-serviti-voorustab-eurosarja-avamangus-bsv-berni | Laupäeval tehakse algust käsipalli Euroopa klubikarikasarjadega. Eesti klubidest asub esimesena võistlustulle meistermeeskond Põlva Serviti, kes osaleb tugevuselt teises sarjas ehk EHF Cup nime kandval võistlusel. Serviti stardib esimeses valikringis Šveitsi klubi BSV Berni vastu, kohtumine algab Mesikäpa hallis kell 18. |
Minister Stephane Travert ütles, et on arutanud meedias kammkarbisõjaks kutsutud arenguid ka oma Briti ametivenna George Eustice'iga ja asja osas proovitakse järgmisel nädalal leppeni jõuda.
Prantsuse kaluritele teeb meelehärmi, et Briti kammkarbipüüdjad tegutsevad Seine'i jõesuudme lähistel, kuivõrd riikide erinevad regulatsioonid tähendavad, et kohalikud kalurid ei tohi oktoobrist maini seal kammkarpe püüda, samas kui Briti omad võivad.
Usutluses Europe 1 raadiojaamale mõistis Travert vägivalla hukka ja palus Briti kaluritel hoiduda vaidlustatud alale sisenemast. "Kuna ma kaitsen Prantsuse kalamehi ja meie kalatööstust, palusin oma Inglise kolleegil kindlaks teha, et inglise kalurid hoiavad eemale piirkonnast, kus konfliktid aset leidsid. Seda kuniks me peame kõnelusi ja leiame olukorrale lahenduse," rääkis ta.
Normandia piirkonna kalandusjuhi Dimitri Rogoffi sõnul toimuvad kõnelused kolmapäeval Londonis. Seejuures süüdistas ta Briti kalureid seaduslünga kuritarvitamises. Nimelt on varasema leppe alusel lubatud seal kammkarpe püüda alla 15-meetristel Briti alustel. "See on lünk, mida me oleme hukka mõistnud juba viis aastat," ütles ta uudisteagentuurile AFP.
Aastaid kestnud tüli eskaleerus teisipäeval, kui viis Briti kalalaeva sattusid heitlusesse tosinkonna Prantsuse alusega umbes 12 meremiili kaugusel Prantsuse rannikust. Konfliktist hakkasid ringlema videoklipid ka meedias, kus võis näha kalalaevu üksteist rammimas ja neil seilanud kalamehi teineteist kivide ja solvangutega pildumas. | Prantsusmaa minister: Briti kalurid hoidku praegu meie kammkarpidest eemale | https://www.err.ee/857827/prantsusmaa-minister-briti-kalurid-hoidku-praegu-meie-kammkarpidest-eemale | Prantsusmaa põllumajandusminister ärgitas reedel Briti kalamehi hoidma eemale vaidlusalusest kammkarbirikkast piirkonnast, kus sel nädalal tekkis vastasseis kahe riigi kalurite vahel. |
Juhtum sai alguse, kui monopolidevastase teenistuse Arhangelski büroo sai käesoleva aasta aprillis kaebuse seoses ühe välireklaamiga, mida kaebajad pidasid seksistlikuks ja naiste suhtes solvavaks, kirjutavad Meduza, Moscow Times jt.
Odavaid kortereid pakkuva Akvilon Investi välireklaamil oli pilt naisest, kes oma rinnaümbermõõtu mõõdab ning jurues kiri "Meil on väikesed hinnad ja palju komplekse".
Käesoleva nädala teisipäeval tegi FAS-i komisjon otsuse ja nentis, et Akvilon Invest oli reklaamiga tõesti föderaalset reklaamiseadust rikkunud. Otsuses lisati, et reklaamis edastati "naiste suhtes solvavat kuvandit".
Meedia tähelepanu ning erinevate naisõiguslaste ja muude organisatsioonide kriitika pälvis aga otsuses sisalduv lause: "Ekspertide nõukogu leidis, et reklaam viitab naiste puhul esinevatele füüsilistele defektidele (väikesed rinnad)".
Akvilon Invest on ka varem vastuoluliste reklaamidega silma paistnud. Näiteks oli neil kunagi aastavahetuseteemaline reklaam, mis kujutas tüsedamat naisterahvast ning mille peal oli kirjas lause "Isegi allahindlus on pärast pühi paksem". | Venemaa föderaalamet leidis, et väikesed rinnad on "füüsiline defekt" | https://www.err.ee/857822/venemaa-foderaalamet-leidis-et-vaikesed-rinnad-on-fuusiline-defekt | Venemaa föderaalne monopolidevastane teenistus (FAS) jõudis üht juhtumit menetledes järeldusele, et väikeste rindadega naistel on "füüsiline defekt". |
Seoses paavsti eeloleva visiidiga on paslik meenutada, mida tähendab kristlus üldse ja lääne kristlus eriti Euroopa identiteedi loomisele ja tänapäeva Euroopa kultuurile. Nendele küsimustel, vähemalt osaliselt, leiame vastuse hiljuti ilmunud Leszek Kołakowski raamatus "Naeruvääristatud Jeesus" [1]. Kołakowski arutleb teemal, mida tähendab Jeesus Euroopale ja milline oleks Euroopa ilma Jeesuseta. Leszek Kołakowski ei ole teoloog, vaid filosoof. Skeptiku ja agnostikuna ei kuulunud ta ühessegi konfessiooni ning analüüsib kristlust ja selle tähendust kui fenomeni, vältides igasuguseid teoloogilisi põhjendusi. Leszek Kołakowski oli filosoof. Tema filosoofiliste vaadete analüüs on väljaspool minu kompetentsi. Ent ta oli rohkem kui filosoof – ta oli suur mõtleja. Ma ei ole sugugi kõigi tema mõtetega päri ja see käib ka tema kristluse käsitluse kohta. Minu arvates vääriksid suuremat tähelepanu lunastuse ja armastusega seotud asjaolud. Kuid olen talle tänulik selle eest, kes ta oli ning mida ta jõudis teha ja öelda.
[1] Leszek Kołakowski. Naeruvääristatud Jeesus. Kaksteist esseed. Koostanud ja tõlkinud Hendrik Lindepuu. Halliste: Hendrik Lindepuu kirjastus, 2017
Leszek Kołakowski (1927-2009)
Kołakowskit lugedes tuli mulle meelde üks teine raamat – nüüdisaja ühe juhtiva võitleva ateisti Richard Dawkinsi "Luul jumalast". Dawkins alustab peaaegu nagu Kołakowski ja kutsub lugejat ette kujutama maailma ilma religioonita. Erinevalt Kołakowskist oleks tema arvates selline maailm aga imeliselt hea paik. Kujutage ette, kutsub Dawkins üles, et ei ole enesetaputerroriste, 11. septembri plahvatusi New Yorgis, 7. juuli plahvatusi Londonis, ristisõdu, nõiajahti, püssirohukeldri vandenõu, India jagamist, Iisraeli-Palestiina sõdu, serblaste, horvaatide ja moslemite hävitamist; juutide tagakiusamist Kristuse tapmise pärast, Põhja-Iiri konflikti, aumõrvu, teleevangeliste. Kujutage ette, et ei ole muistseid mälestussambaid õhkivaid taliibe, jumalateotajate avalikku hukkamist, naiste piitsutamist selle eest, et väike osa nende ihust on avatud võõrale pilgule.
Siinkohal tuleb meelde tuletada, et raamatu aluseks on Dawkinsi stsenaariumi järgi tehtud dokfilm, mille pealkiri oli "Kõige kurja juur?" Ehkki pealkiri ei ole Dawkinsilt endalt ja ta ise ei pidanud seda eriti õnnestunuks, on filmi sõnum täiesti selge: kõige kurja juur on religioon ning sellest tuleb võimalikult ruttu ja radikaalselt loobuda.
Kogu ajaloo jooksul olevat religioon takistanud teaduse ja kunstide arengut ja seda eriti kesk- ja renessansiajal. Tundub, et see väide on selges vastuolus tegelikkusega, tolle aja suurimad kultuuritegelased olid eranditult kui mitte vaimulikud, siis vähemalt sügavalt religioossed inimesed ning see puudutab ka selliseid kuulsaid religiooni märtreid nagu Giordano Bruno ja Galileo Galilei. Seda vastuolu seletab Dawkins lihtsalt: esiteks halvad traditsioonid ja neil põhinev halb (st religioosne) haridus ning teiseks raha: kes maksab, see tellib muusika, kirik oli aga rikkaim tellija. Vastav lõik on nii ilmekas, et tsiteerin seda tervikuna:
"Iga kord kui religiooni arvele kantakse Sixtuse kabel või Raffaeli "Maarja kuulutamine", tuleb meeles pidada, et ka suured kunstnikud peavad millestki elama ja nad võtavad vastu tellimusi, kust aga saavad. Mul ei ole põhjust kahelda, et Raffael ja Michelangelo olid kristlased – see oli nende ajal peaaegu ainuvõimalik, kuid see fakt on peaaegu juhuslik. Kiriku tohutu varandus oli sellest teinud peamise kunstide patrooni. Kui ajalugu oleks läinud teisiti ja Michelangelolt oleks tellitud suure teadusmuuseumi laemaaling, kas ei oleks ta siis loonud midagi vähemalt sama inspireerivat kui Sixtuse kabel? Kui kurb, et me ei kuule iialgi Beethoveni "Mesosoikumi sümfooniat" või Mozarti ooperit "Paisuv universum". Ja kui kahju, et me oleme jäänud ilma Haydn'i "Evolutsiooni oratooriumist" <…>. Lähenedes väitele teisest küljest, mis oleks saanud siis – hirmutab mind mu naine – kui Shakespeare oleks pidanud täitma kiriku tellimustöid? Me oleksime kindlasti kaotanud "Hamleti", "Kuninga Leari" ja "Macbethi". Ja mille me oleksime asemele saanud?" [1]
[1] Richard Dawkins. The God delusion. London etc.: Bantam Press, 2006, 86-87
Giotto di Bondone. Juuda suudlus (1304-1306)
Moodsa lääne inimesena näeb Dawkins raha võimu liialdatult: keskaegsele kunstnikule oli kirikus maalimine tihtipeale auasi ja askees. Giotto, keda peetakse esimeseks renessanslikuks kunstnikuks, töötas peaaegu eranditult frantsiskaani kloostrite ja kirikute heaks ja nimelt sellepärast, et püha Franciscus oli talle nii südamelähedane ning kui me räägime kiriku rikkusest, siis frantsiskaanid polnud kindlasti kõige rikkam tellija. Ma ei räägi juba kuulsatest ikonograafidest nagu Andrei Rubljov, kes olid ise mungad ning oma meistriteoste eest mingit materiaalset tasu ei saanud. Vastupidi, ikoonide maalimine on ränk askees, millele eelneb paastu ja palvetamise periood. Kuid öeldu ei käi üksnes kunstnike kohta. Mikołaj Kopernik, vaimulik ja kanoonilise õiguse doktor, oli kahel oma eluperioodil piiskopikohustuste täitja, mis oli materiaalse kindlustatuse seisukohalt väga tõhus. Oma teadusuuringuid, mis ei piirdunud sugugi üksnes astronoomiaga, finantseeris ta ise, rahalises mõttes tähendas teadus talle mitte sissetulekut, vaid väljaminekuid; liikumapanevaks jõuks ei olnud tema puhul mingid väljaspoolt tulnud tellimused, vaid janu tõe järele, mis viis ta nii teoloogiasse kui ka teadusesse.
Huvitaval kombel ei kiirusta heliloojad ka praegu, kui kirik pole enam ammu monopoolne kunstide sponsor (tegelikult polnud ta seda ka kesk- ja renessansiajal), looma "Evolutsiooni oratooriume", ka teadusmuuseumite laemaalingud ei saa millegipärast konkureerida Sixtuse kabeliga – kas siis ei ole aine ise nii haarav või on ateistlik kunst religioossega võrreldes nii degradeerunud. Pealegi tuletan igaks juhuks meelde, et praegugi loovad kunstnikud ja heliloojad väljapaistvaid teoseid liturgilisel või muul religioossel ainel, ning sugugi mitte sellepärast, et kirik neile maksab, vrd kas või Arvo Pärdi loomingut. Tõeline kunst – ja see ei käi üksnes religioosse kunsti kohta – on ennekõike askees ja alles siis, ehkki sugugi mitte alati, ka rahateenimisvõimalus.
Eraldi tahaks öelda paar sõna Shakespeare'i kohta. Mul hakkab kahju inimesest, kes ei taju Shakespeare'i pidevaid kristlikke alltekste. Kui rääkida ainuüksi "Hamletist", siis selle ehk kuulsaima monoloogi "Olla või mitte olla" tõlgendamine muutub väga primitiivseks, kui selles mitte märgata viiteid meie isa palvele ja Ketsemani hingevõitlusele. Muide, väga peenelt tajus seda Boriss Pasternak oma luuletuses "Hamlet", mis avab "Doktor Živago" luulekogu.
Amblett (17. sajandi taani manuskript)
Shakespeare'i "Hamleti" puhul aga on meil unikaalne võimalus võrrelda Shakespeare'i käsitlust mittekristliku algtekstiga, mille pani kirja Saxo Grammaticus (11.–12. saj.). Selle Hamlet (Amleth) ei tundnud kõhklust ega vaevelnud moraaliprobleemide küüsis. Seal, kus Shakespeare'i tegelane mõtiskleb selle üle, kas olla või mitte olla, seksib Saxo Grammaticuse Amleth neiuga, kellest saab Ophelia prototüüp. Amlethi ainus mure on siin, et keegi ei saaks sellest teada, sest ta teeskles hullu. Ka ei kõhkle ta hetkegi kätte maksmast, tema viivitus on seotud sellega, et tal ei ole selleks head võimalust. Amleth korraldab jõhkraid tapatalguid, tükeldades mõõgaga oma onust kasuisa ning põletades elusalt tema õukondlased. Pärast seda valitseb ta ilma igasuguste süümepiinadeta kaua ja õnnelikult. Ma ei räägi juba sellistest episoodidest nagu Claudiuse palvetamine. Sündmustiku kondikava on Shakespeare'il sama mis Saxol, kuid tegelaste psühholoogia, nende motivatsioonid on hoopis teistsugused. Ilma kristliku taustata ei ole võimalik mõista, miks Hamlet kättemaksuga viivitab või miks Opheliat ei saa matta pühitsetud mulda. Muidugi pole Shakespeare'i tekstid sõna otseses mõttes religioossed ning kindlasti ei kirjutanud ta neid kiriku tellimusel. Veelgi enam, kristliku dogmaatika seisukohalt on paljud Shakespeare'i mõtteavaldused vähemalt riskantsed. Ent pole kahtlust, et Shakespeare kuulub kristlikku kultuuriruumi ning tema teoste vähegi adekvaatne mõistmine pole võimalik väljaspool kristlikku sümboolikat, kõike seda, mida Kołakowski käsitleb kristliku fenomenoloogia lahutamatu osana.
Richard Dawkins on andekas ja kirglik publitsist. Teda on huvitav kuulata, paraku kaotavad kirja pandult tema mõtted suure osa oma veenvusest. Tõepoolest, kui Jumalat pole olemas, siis milleks raisata palju energiat ja paberit tõestamaks, et kristlaste, juutide ja moslemite Jumal on väga ebameeldiv, lausa kuritegelik tüüp. Dawkins ilmselt ei pane tähele, et tema argumentatsioon meenutab karikatuursel viisil üht keskaja teoditseiat: kui Jumal on definitsiooni järgi kõikide hüvede kogum, siis peab ta eksisteerima, kuna eksisteerimine on parem kui mitteeksisteerimine. Dawkins küll seda otseselt ei ütle, kuid tema loogika järgi tuleb välja, et kuna Jumal on nii halb, siis ta ei saa eksisteerida.
Dawkinsi arutlus on teravmeelne, kuid asjatundmatu. Pealegi ei ole ta oma arutlustes päris aus. Näiteks kui ta kirjutab muistsetest mälestussammastest, mida õhivad taliibid, jätab ta ütlemata, mis mälestussambad need on. Need aga on hiiglaslikud Buddha kujud, mille kindlasti ei rajanud ateistid tulevase teadusmuuseumi jaoks. Dawkinsi tviitidest leiab aga veelgi naljakamaid asju. Näiteks kirjutas ta, et moslemi barbarid hävitasid Timbuktu hindamatu pärandi. Tõepoolest, need, kes hävitasid unikaalsed manuskriptid, olid moslemitest barbarid, täpsemini, Boko Harami liikmed. Asi on aga selles, et nendest üliväärtuslikud raamatutest ja muudest dokumentidest suurema osa, koraani eksemplarid, lõid samuti moslemid. Islami kultuur üldse, aga keskaegne eriti oli läbinisti religioosne ja see puudutas ka Timbuktus hävitatud kunsti-, meditsiini- või astronoomia teemalisi traktaate. Igal juhul ei toeta see traagiline juhtum arusaama islami lausbarbaarsusest.
Põletatud raamatud ja muistsed manuskriptid Timbuktus (2013)
Dawkinsi raamat tekitas suure poleemika ning kristluse apologeedid heitsid talle ette teoloogia mittetundmist. See etteheide on õigustatud vaid osaliselt. Oma kriitikutele vastas Dawkins, et ateism ei vaja teadmisi teoloogias, nagu ka nt päkapikkude mitteuskumine ei nõua teadmisi päkapikuloogias. Vastus on dawkinslikult teravmeelne ja pealiskaudne. Päkapikkude mitteuskumine ei nõua spetsiaalseid teadmisi, ent kui inimene kuulub päkapikuvastasesse seltsi, kui ta pühendab oma elu päkapikkude paljastamisele ja kirjutab raamatuid sellest, kui halvad need päkapikud tegelikult on, peaks ta ilmselt veidi tundma ka ainest. Siiski on Dawkinsi raamatust kasu, kuigi arvatavasti mitte päris selline, mida lootis autor. Ma ei tea, mitmel religioossel inimesel on Dawkins silmad avanud, nii et neist said ateistid. Kõik positiivsed vastukajad tema kirjutistele on nende autorite sulest, kes niigi Jumalat ei usu. Küll aga on tema raamat kasvatanud huvi religiooni ja kristliku kirjanduse vastu. Siin võime me toetuda statistikale. Dawkinsi raamat ilmus 2006. aastal ja sai bestselleriks. Samal aastal kasvas USAs ateistliku kirjanduse läbimüük 50%, samas kui Pühakirja läbimüük kasvas 150%.
Tuleme nüüd Kołakowski juurde. Filosoof ei hakka tõestama, et väljapaistvad kunstiteosed ja kuulsad arhitektuurirajatised on nii või teisiti seotud kristlusega. Need asjad on niigi selged, nad on tähtsad, kuid nad on tagajärjed. Kołakowski aga püüab välja selgitada põhjused.
Kõigepealt tuleb rõhutada, et Kołakowski käsitlusel ei ole mingit pistmist teoloogiaga. Eriti puudutab see radikaalset protestantlikku piiblikriitikat, mis roogib kristlusest välja kõik imed ja muud tavamõistusele vasturääkivad seigad. Kuid ta heidab kõrvale ka teoloogia tervenisti, tema käsitluse keskmes on Kristus ise kui euroopaliku kultuuri alus, aga mitte teoreetilised konstruktsioonid:
" Ma jätan kõrvale ka teoloogia – kristoloogilised vaidlused on köitev ajalooline teema, aga ma ei pea oma küsimuste üle mõtiskledes neid arvesse võtma. Ja sõnastan nüüd lühidalt need oma küsimused. Kas meie kultuur elaks selle üle, kui unustaksime Jeesuse? Kui Jeesus aetakse meie maailmast välja, kas see maailm kukub siis kokku? Miks me vajame Jeesust?" (Naeruvääristatud Jeesus, lk 119)
Kołakowskit huvitab Jeesuse fenomen Euroopa kultuuris kogu oma täiuslikkuses, kõikide imede ja pärimuslugudega:
" Ma mõtisklen sellisest Jeesusest, nagu ta euroopalikus tsivilisatsioonis on avaldunud, toetun sellele, millisena teda paljude sajandite jooksul on nähtud, sealhulgas hõlmates ettekujutusi ja stereotüüpe, mis on meile tuntud mitte üksnes Uuest Testamendist, vaid ka lõputult hulgalt piltidelt, kujudest kirikutes, jutlustest, kirikutraditsioonidest, isegi jõululauludest. Ma pean siis silmas sellist Jeesust, millisena ta on olemas kõigi meie mälus, kes me oleme selles kultuuris elanud ja uskunud. <...> Ma pean silmas tõelist Jeesust, see tahendab: tõeliselt, tegelikult ja lahutamatult meie ajaloos kohalolevat. See kohalolek hõlmab kõiki tema sõnu, kõiki imesid, palveid ja õpetusi." (lk 118)
Kołakowski ei lähe lihtsat teed, ei hakka näitama, kui tähtis on Kristus ja kristlus Euroopa kunstis või kirjanduses. Need on tagajärjed, kuid teda huvitavad põhjused. Ja need on tema meelest järgmised. Esimest nimetaksin ma traagiliseks optimismiks. Nii iga üksikisiku elu kui ka Päikesesüsteemi või kogu universumit ootab lõpp, ja see memento mori on üks kristliku maailmavaate olulisemaid komponente. Kuid see ei tähenda ei meeleheidet, budistlikku ükskõiksust ega ka epikuurlikku hedonismi, vaid toob endaga kaasa pideva mõtiskluse elu mõtte üle ja vastutuse iga läbielatud hetke üle.
Sellega on lahutamatult seotud teine komponent: transtsendentaalsus. Kõik inimlikud institutsioonid, kogu sotsiaalne elu, kõik see, mida Püha Augustinus nimetas maiseks riigiks, on olulises, ehkki nähtamatus seoses taevariigiga. Ka kõige ateistlikumad riikluse arhitektid Euroopas lähtuvad sellest, et nende praegune valitsemine ei ole veel ideaalne. Ideaal tuleb alles saavutada. Tundub, et selliste riikluse teoreetikute ja valitsejate intentsioonides pole midagi kristlikku, kuid juba mudelil enesel, et maine elukorraldus peab alluma ideaalsele mudelile, on kristlikud juured. Veelgi enam, kui analüüsida näiteks kommunistlikke projekte sisuliselt, siis ei ole raske leida neis kristlike doktriinide parafraase, ehkki tavaliselt on tegu nende moonutatud ja lausa perverssete transformatsioonidega (vrd ka "tuhandeaastase riigi" kontseptsiooni Natsi-Saksamaal).
Ka kolmas aspekt on tihedalt seotud eelmistega. See on püha ja profaanse vastandamine:
" Me puudutame siin võtmeküsimust ja samas kristliku kultuuri väga valulikku punkti: sacrum 'i ja profanum 'i omavahelist suhet ja pinget. See, et sellised pinged on olemas, on paratamatu, need tulenevad juba asja enda olemusest, sellest lihtsast põhjusest, et sacrum on meile tuntud profanum 'i vormi ümberpandult, sest me elame oma kehas, maailmas ja ühiskonnas." (lk 131)
Jällegi, nagu eelmiste vastandite puhul, on olulised mõlemad poolused: vastandumine ise pole vähem tähtis kui kumbki nendest. Ehkki elul on suurem väärtus kui surmal, taevariigil suurem väärtus kui maisel riigil ja sakraalsel suurem väärtus kui profaansel, ei saa kristlikust kultuurist elimineerida vastanduse vähemväärtusliku osa. Kui Euroopa kultuur kaotab täielikult oma sakraalse tähenduse ja transtsendentsuse mõõtme – ja nimelt seda taotlevad Kristuse naeruvääristajad – lakkab ta olemast. Euroopast jääb alles vaid geograafiline mõiste, kultuuriline tühermaa (kui kasutada Ossip Mandelštami väljendit). Kuid peaaegu sama vastuvõetamatu on klerikalism, milles kõik maine on halvustavalt maha surutud, milles maine võim on samas ka vaimne võim. Kołakowski järgi ei saa teokraatia olla kristlik projekt. "Keisrile keisri oma, Jumalale Jumala oma" tähendab mitte üksnes seda, et keiser pole Jumal, vaid ka seda, et Jumal ei ole keiser. Keisrile ei tohi anda seda, mis on Jumala oma, aga ka Jumalale ei saa omistada keisri oma.
Oma põhimõttelise pluraalsuse poolest eristub Euroopa kultuur islami totaalsusest:
" Teokraatia on islamimaailma probleem, kus religiooni ja riigi lahutamise idee pole kunagi juurdunud ja sellele ei leia ka koraanis põhjendust. Ent see ei ole enam kristliku maailma probleem." (lk 133)
Kristlus ei ole totalitaarne religioon, ei ole olemas spetsiifilist kristlikku loodusteadust, meditsiini ega juurat, ning selle poolest eristub ta mitte üksnes islamist ja judaismist, vaid ka näiteks konfutsiaanlusest. Kuid samasuguseid tendentse on täheldatud ka ilmalikes totalitaarsetes ideoloogiates (vrd aaria füüsikat Natsi-Saksamaal või marksistlikku bioloogiat ja keeleteadust kõrvuti imperialistliku küberneetika keelustamisega Nõukogude Liidus). Euroopa kultuur on kristlik, st me võime Kołakowski vaimus öelda, et kristlus on selle sakraalne alus, samas kui sekulaarne ja ennekõike juriidiline alus on pärit antiigist: Euroopa on kristliku kultuuri ja Rooma seaduse ala. Kristlus (vähemalt pärast Augustinust) ei tõuka eemale paganlikku tarkust – üks tähtsamaid katoliiklikke filosoofilisi koolkondi on tomism (nüüdisajal ennekõike uustomismi variandis), mis käsitleb kristlust läbi aristotelliku prisma. Ma ei räägi juba kristlikust kunstist ja arhitektuurist, mis orgaanilise osana integreerivad endasse antiigi pärandit.
Tuleksin aga nüüd veel korraks Dawkinsi unistuse juurde, maailma juurde, kust oleksid kadunud kõik religioonid. Mul ei ole vaja oma kujutlusvõimet eriti pingutada, kuna elasin sellises maailmas pool oma elust. Ja see on küll maailm, mida ma kõige vähem igatsen ning kõige vähem soovin oma lastele ja lastelastele. Dawkins toob nimekirja religiooni kuritegudest. Ehkki nimekiri pole kaugeltki ammendav, on see muljetavaldav. Religioonide arvele võib ajaloos tõepoolest kirjutada palju kuritegusid. Ja mul pole vähimatki soovi ega vajadust neid õigustada. Kuid ilma religioonita maailm pole vähem, vaid on sootuks rohkem vägivaldne. Ja ma ei hakka siin mingit nimekirja tooma. Pealegi on siin üks huvitav aspekt: religioonist vabanenud ühiskonnad loovad otsekohe omaenda parareligioossed institutsioonid, talitused ja kombestiku. Selle kohta kirjutab Kołakowski:
" Sel grotesksel kombel saab teoks vastandite ühtsus: kaotatud sacrum kehastub türanlikeks iidoliteks, kaotatud profanum saab võimu nende üle, kes selle hävitasid, ja teeb neist oma teenrid. Tagajärjed on samasugused: näilisuse diktatuur – ei sacrum ega profanum ei ole hävitatavad, sest mõlemad on tegelikud ja seega vältimatud. Võib üht või teist nõrgendada, võib nende ilminguid keelata, aga muuta seda, mis on tegelik, in nihilum, on inimese jaoks sama võimatu, kui luua seda ex nihilo." (lk 131)
Prantsuse revolutsiooni käigus tapeti vaimulikke, rüüstati kirikuid ja kloostreid. Ning peaaegu kohe hakati nende varemetel looma Mõistuse templeid, kus sooritati rituaale Mõistuse, Tarkuse ja teiste parajumaluste auks. Kommunistlikus Nõukogude Liidus olid usklike ristikäikude asemel töölisklassi demonstratsioonid, ikoonide ja kirikulippude asemel olid partei- ja valitsusjuhtide pildid (NB! Ka surnute omad) ning transparendid loosungitega. Ning suure impeeriumi tähtsaimale väljakule ehitati tsikuraadikujuline rajatis, kus säilitati profaanse riigi rajaja profaanset laipa.
Mõistuse jumalanna Mõistuse templis (1793)
Üks ilmekas näide on aga kristluse keelustamine Mehhikos. Antiklerikalismi laine tekkis juba 1820. aastate lõpul. Pärast 1854. aasta revolutsiooni moodustus valitsus, mille juhtfiguurid olid progressiivsed vabamüürlased. Varsti võeti kirikult ära omandiõigused. Pärast lühiajalist prantslaste valitsemist pani Juáreze valitsus katoliku kiriku praktiliselt lindpriiseisu. Katoliiklaste tagakiusamine ja nendevastane füüsiline vägivald toimus mitmes laines, millest iga järgmine oli eelmisest tugevam ning mis kestsid kuni 1946. aastani. Samal ajal toimusid aga Mehhikos mitmed valitsusvastased rahvaülestõusud. Kui valgustatud riigieliit, milles mängisid suurt rolli ateistid ja vabamüürlased, olid kiriku radikaalsed vastased, siis nende vastu võitlev lihtrahvas oli krüptokatoliiklik (nüüdisaegse statistika järgi on üle 90% mehhiklastest katoliiklased). Muide, Mehhiko vaimset atmosfääri annab suurepäraselt edasi Graham Greene'i romaan "Vägi ja au" (tõlgitud ka eesti keelde). On huvitav, et katoliku kirikust vabaks jäänud koht ei jäänud tühjaks. Selle asendas surmakultus ja uuspaganlik mütoloogia, mille juuri otsiti põlisameeriklaste kristluse-eelsest kultuurist.
Isa Francisco Vera keelust hoolimata pühitses Missat (1927)
Ülespoodud katoliiklased
See pole ISIS, vaid Mehhiko valitsussõdur cristero peaga
Ning lõpetuseks. Kristlus on paradoksaalne.
" See, et Galilea juudi nõrkadest, kallite sõrmustega kaunistamata kätest kerkis uus maailm, see on käsitamatu, kui vaatame sellele Jeesuse ajajärgu perspektiivist. Selle muutuse juureks – kristlik maailm on selles punktis alati üksmeelel olnud – on armastus. Mitte armastuse idee kaudu, vaid armastuse jagamise kaudu: armastus kui fakt, kui tõeline energia, mille Jumal valas maailma ja mille peegelduseks on see pisku, mida inimesed kannavad endas – kahvatu, ebatäiuslik ja kurjaga segatud peegeldus, aga alati elav. Mäejutlus ei ole moraalne "õpetus"; kui see oleks üksnes seda, siis miks kuulajad, aga samuti ka pärast neid sündinud põlvkonnad oleksid pidanud võtma tõsiselt neid veidraid, teostamatuid ja võimatuid õpetusi? Aga, nagu ütleb evangeelium, õpetas Jeesus mitte nõnda nagu kirjatundjad, vaid nagu see, kellel on meelevald (Mk 1, 22). Teisisõnu, kuulajad võtsid Jeesust kui prohvetit, võtsid tema sõnu Jumala sõnumina. Ja selline Jumala sõna ei ole mitte üksnes siduv tõde, vaid me nõustume sellega, sest mõistame selle vääramatut õigsust: see annab jõu, mis muudab hinge, see võimaldab hingel asuda talle määratud eluteele – ja kui ta sellele teele ei astu, siis tunneb ta vähemalt süüd. Mäejutlus ei olnud piibli tõlgendus ega selle korrigeerimine, samuti mitte eetiline süsteem: see oli tegu, mille kaudu sai armastus külvatud maailma." (lk 156-157)
Juba Tertullianus (2.-3. sajand) rõhutas seda paradoksi: Jumala poeg on surnud, kuna see on mõttetu. Maetuna ärkas ta ellu, mis on võimatu. Jumala poeg suri, mis on kindel, kuna see on absurdne. Kristus, vaeses perekonnas sündinud, väga lihtsat elu elanud ja häbiväärselt piinarikast surma surnud inimene, sobib ehk kõige vähem universumi looja ja selle valitseja tiitlit kandma. See on lihtsalt naeruväärne. Tema üle naerdi Tema eluajal, Teda mõnitasid Rooma sõdurid, Teda naeruvääristasid haritud filosoofid, neoplatoonikud, gnostikud ja teised. Tema üle naersid valgustatud pead uuel ja uusimal ajal, Teda naeruvääristatakse ka praegu.
Peab olema suur vajadus ja tung, et sajandeid järjest ikka ja jälle naeruvääristada kedagi, kes naeruvääristajate meelest ei kujuta endast mitte midagi. | Mihhail Lotman: Kristuseta Euroopa | https://kultuur.err.ee/857820/mihhail-lotman-kristuseta-euroopa | Professor Mihhail Lotman kirjutab oma blogis kristluse tähendusest Euroopa kultuurile. |
Kõik alagrupid:
A-alagrupp:
Leverkuseni Bayer, Ludogorets, FC Zürich, Larnaca AEK
B-alagrupp:
Salzburg, Glasgow' Celtic, Leipzig, Rosenborg
C-alagrupp:
Peterburi Zenit, FC Kopenhaagen, Bordeaux, Praha Slavia
D-alagrupp:
Anderlecht, Fenerbahce, Zagrebi Dinamo, Trnava Spartak
E-alagrupp:
Arsenal, Sporting, Karabahh, Poltava Vorskla
F-alagrupp:
Olympiakos, AC Milan, Real Betis, F91 Dudelange
G-alagrupp:
Villarreal, Viini Rapid, Moskva Spartak, Glasgow' Rangers
H-alagrupp:
Lazio, Marseille, Frankfurdi Eintracht, Limassoli Apollon
I-alagrupp:
Besiktas, Genk, Malmö, Sarpsborg
J-alagrupp:
Sevilla, Krasnodar, Standard Liege, Akhisarspor
K-alagrupp:
Kiievi Dünamo, Astana, Stade Rennes, Jablonec
L-alagrupp:
Chelsea, PAOK, Barõssavi BATE, Mol Vidi
Esimesed Euroopa liiga mängud peetakse 20. septembril. | Tamm ja Sarspborg said Euroopa liigas mängitava alagrupi | https://sport.err.ee/857823/tamm-ja-sarspborg-said-euroopa-liigas-mangitava-alagrupi | Reedel loositi Euroopa liiga alagrupid. Teiste seas pääses alagrupivooru mängima ainsa eestlasena Joonas Tamm ja tema koduklubi Sarpsborg, kes alistas play-off mängudes kahe mängu kokkuvõttes Tel Avivi Maccabi. |
Lahyani käitumine jääb paljudele arusaamatuks, aga Kyrgios usub, et see ei mõjutanud tema mängu käiku, kuna enda sõnutsi ei kuulanud ta pukikohtuniku nõuandeid. Sellel hetkel oli Kyrgios kaotanud avaseti ning teises setis jäänud 0:3 kaotusseisu.
"See on naeruväärne. Ta ei õpetanud mind," püüdis 23-aastane tennisist selgitada väljakul toimunut. "Mul ei ole treenerit olnud juba aastaid. Tema sõnadel ei olnud minu mängule mitte mingisugust mõju. Ma ei ole kindel, kas see oli julgustuseks, aga ta ütles mulle, et ma meeldin talle ja see mäng ei näe hea välja. Ma ei tundnud ennast mängu jooksul hästi ning ma teadsin seda ise ka."
Kyrgios loodab, et kohtunik ei saa oma teo eest karistada, sest usub, et mees ei tahtnud halba. Kohtumise 6:4, 6:7 (6), 3:6, 0:6 kaotanud prantslane Pierre-Hugues Herbert nõudis aga pukikohtuniku vastutusele võtmist.
Kolmandas ringis kohtub australlane maailma teise reketi Roger Federeriga.
Never seen this before. Umpire had to get out of his chair and beg Nick Kyrgios to start trying in his match. pic.twitter.com/nk9k56yTrB
— Eric Hubbs (@BarstoolHubbs) August 30, 2018 | VIDEO | Pukikohtunik läks kohtumise ajal tennisistile õpetussõnu jagama | https://sport.err.ee/857819/video-pukikohtunik-laks-kohtumise-ajal-tennisistile-opetussonu-jagama | Hooaja viimasel suure slämmi turniiril ehk US Openil ronis meeste üksikmängu teise ringi matši ajal oma toolilt alla pukikohtunik Mohamed Lahyani, et jagada 30. asetusega Austraalia tennisistile Nick Kyrgiosele mõned õpetussõnad. |
Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsus 2016. aasta lõpus ellu okupatsioonikahjude hindamise komisjoni, mille ülesandeks oli töötada välja soovitused, mil moel kahjude hindamisega edasi minna.
Esialgu tänavu aprillis valmima pidanud lõppraport anti justiitsministeeriumile üle sel nädalal.
Poolteist aastat kestnud töö tulemusena analüüsis komisjon meetodeid, millega teised riigid oma okupatsioonikahjusid on kokku arvutasid ja andsid soovituse kahjude väljaarvutamise ning väljanõudmisega kindlasti edasi minna.
Komisjoni esimees, ajaloolane Toomas Hiio rääkis ERR-ile, et nad andsid töö tellijale ehk justiitsministeeriumile ülevaate, kuidas seda tööd seni on tehtud ja teemat adresseeritud.
"On tellitud ka üks õiguslik aruanne võimalustest, kuidas sarnaseid asju eri riikide vahel on minevikus tehtud," lisas Hiio.
Urmas Reinsalu kokku kutsutud komisjoni kuuluvad lisaks Toomas Hiiole veel Tartu ülikooli ajaloolased Olaf Mertelsmann ja Aigi Rahi-Tamm. Justiitsministeeriumi esindajana osales komisjoni töös vanglate asekantsler Priit Kama.
Vaatamata sellele, et Läti ja Leedu on oma okupatsioonikahjud juba kokku arvutanud, komisjon arvutustööga ei tegelnud.
"Lätlased tegid oma uurimistöö läti keeles. Sellised arvud on ühel või teisel viisil ikkagi hinnangulised ja tahaks vähemalt aru saada, kuidas nad selle arvuni on jõudnud," põhjendas Hiio, miks nad lätlaste metoodikat üle vaadata ja sellest snitti võtta ei saanud.
Kahjusumma jõudmiseni polnudki komisjonil plaanis jõuda. See peaks jääma tasustatud töörühma teha, kui see poliitilisel tahtel sünnib. Komisjon käis koos ühiskondlikel alustel.
"Numbrid on väga lõplikud asjad," põhjendab Hiio, miks nad hoidusid hinnasiltide kirjutamisest. Selle töö jätaks ta töörühmale, kuhu peaksid kuuluma muuhulgas majandusteadlased. "On väga mõistlik ja arukas seda tööd jätkata. Tegelikult ei olegi võimalik teistmoodi, sest kahju on ju põhjustatud ja keegi peab selle hüvitama."
Seega seisab kahjude kokkuarvutamine alles ees, juhul kui ministeerium otsustab sellega edasi minna. Siiani pole Reinsalu valitsuselt selleks poliitilist mandaati saanud. Millised on Reinsalu plaanid - kas jätkata kahjude kokkuarvutamist ja see seejärel Venemaale tasumiseks esitada või lükata komisjoni töö sahtlisse paremaid aegu ootama -, ERR enam kui nädala jooksul teada ei saanudki. Viimaks lubas minister Reinsalu anda kommentaari järgmisel nädalal.
Komisjoni töö aluseks oli riigikogu 2004. aasta otsus uurida edasi repressioonidega tekitatud kahju, et nõuda nende hüvitamist.
Valitsuse teised liikmed on korduvalt öelnud, et ei poolda Venemaa õrritamist kahjunõude esitamisega, ent justiitsminister on teemaga omal käel ikka edasi läinud. 2016. aasta lõpus nimetas välisminister Sven Mikser (SDE) Reinsalu tegevust sooloks ja kinnitas, et "Eesti riigil ei ole kavatsust esitada okupatsioonikahjude nõudeid Venemaale".
Sotside esimees Jevgeni Ossinovski kinnitas üle, et nende arvamus ei ole vahepeal muutunud.
Ka peaminister Jüri Ratas (KE) on öelnud, et Reinsalul puudub selles tegevuses valitsuse mandaat. | Okupatsioonikahjude hindamise komisjon soovitab kahjunõudega edasi minna | https://www.err.ee/857808/okupatsioonikahjude-hindamise-komisjon-soovitab-kahjunoudega-edasi-minna | Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ellu kutsutud okupatsioonikahjude hindamise komisjon soovitab oma lõpparuandes kahjude kokkuarvutamise ja kahjunõude esitamisega Venemaale edasi minna. |
Esialgsetel andmetel pussitas üks mees kaht inimest ning politseinikud tulistasid seejärel pussitajat, vahendas Reuters.
Nii pussitaja kui ka kannatanud viidi vigastatutena haiglasse, kinnitas politsei.
Telekanali AT5 andmetel eelnes pussitamisele mingi vaidlus ja tüli. | Amsterdami raudteejaamas avasid politseinikud tule pussitaja pihta | https://www.err.ee/857818/amsterdami-raudteejaamas-avasid-politseinikud-tule-pussitaja-pihta | Hollandi võimud teatasid reedel, et Amsterdami peamises raudteejaamas leidis aset intsident, mille käigus olid politseinikud sunnitud avama kahtlustatava pihta tule. |
Selle aasta algusest kerkis alampalk 470 eurolt 500 euroni ning ühtlasi kergendas see lasteaialaste vanemate kukrut, sest lasteaia kohatasu on valdavalt miinimumpalgaga seotud.
Neljapäeval teatasid ametiühingud ja tööandjad, et on jõudnud kokkuleppele tõsta alampalk tulevast aastast 540 euroni. See tähendab ühtlasi, et uuest aastast kasvab lasteaiatasu enamikus paigus veelgi.
Tallinnas on linnavolikogus 2015. aastal vastu võetud määrusega paika pandud, et vanemal tuleb ühe lapse kuutasuks lasteaias maksta miinimumpalgast 12,2 protsenti moodustav summa. Kui lasteaias on ujula, on kohatasu 13,4 protsenti alampalgast.
Sel aastal on lasteaia kohatasu Tallinnas 61 eurot ja ujulaga lasteaias 67 eurot kuus. Kui alampalk tõuseb 540 euroni, tõuseb kohatasu tallinlastele 65,88 euroni ning ujula puhul 72,36 euroni. Samas katab Tallinna linn sõimerühmaealiste laste toidukulu 1,80 eurot ja lasteaiarühmas käivate laste toidukulu kahe eurot päevas.
Tartu linnavolikogu on kehtestanud lasteaia kohatasuks 15 protsenti alampalgast, kuid seal otsustas linnavolikogu ülemöödunud aastal, et kohatasu ei määrata kehtiva miinimumpalga, vaid eelmise aasta alampalga põhjal.
Tartu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Kaspar Kreegimäe ütles ERR-ile, et niisugune süsteem on neil käibel tänini. Seega tõuseb järgmisel aastal kohatasu, mis seni oli 70,5 eurot kuus, tuleval aastal 2018. aasta alampalga ehk 500 euro alusel 75 euroni kuus. Summale lisandub toiduraha.
"Söögiraha on iga lasteaia enda otsustada läbi hoolekogu," selgitas Kreegimäe.
Väiksemates kohtades on lasteaia kohatasu sageli lapsevanemale rahakotisõbralikum. Näiteks Paides tuleb lapsevanemal tasuda 7,5 protsenti miinimumpalgast, Kuressaares üheksa protsenti alampalgast, Võrus linnas aga 17 eurot kuus. | Alampalga tõus kergitab paljudes kohtades lasteaia kohatasu | https://www.err.ee/857804/alampalga-tous-kergitab-paljudes-kohtades-lasteaia-kohatasu | Ametiühingud ja tööandjad on kokku leppinud, et järgmisel aastal võiks alampalk tõusta seniselt 500 eurolt 540 euroni kuus. Kuna lasteaedade kohatasuks on enamikus Eesti paigus määratud kindel protsent alampalgast, siis tähendab selle tõus ka kohatasu automaatset kerkimist. |
Perezil kulus kiireima ringi läbimiseks 1.34,00. Teist aega näitas Ferrari piloot Kimi Räikkönen (+0,550) ja kolmandat Perezi meeskonnakaaslane Esteban Ocon (+0,593). Eelmisel etapil Belgias võidutsenud Sebastian Vettel (Ferrari) sõitis esimesel vabatreeningul neli ringi ning sai kirja 17. aja, 1.37,867. Tiitlikaitsja ja sarjas liidrikohta hoidev Lewis Hamilton sai kuue ringi jooksul kirja 11. aja. Perezile kaotas Hamilton 2,546 sekundit.
Teine vabatreening peetakse reede õhtul algusega kell 16. Kolmas vabatreening on laupäeval kell 13 ja kvalifikatsioon kell 16. Põhisõit toimub pühapäeval kell 16.10.
Kaheksa etappi enne hooaja lõppu on neljakordsel maailmameistril Hamiltonil kogutud 231 punkti. Teisel kohal on Vettel 214 ja kolmandal Räikkönen 146 punktiga.
FP1 CLASSIFICATION (90/90 MINS):
Sergio Perez takes the top spot in the opening session
Both @ToroRosso 's in the top 6... #ItalianGP???????? #F1 pic.twitter.com/f6yiIPMKRH
— Formula 1 (@F1) August 31, 2018 | Force India piloodid näitasid Itaalia GP esimesel vabatreeningul head hoogu | https://sport.err.ee/857809/force-india-piloodid-naitasid-itaalia-gp-esimesel-vabatreeningul-head-hoogu | Vormel-1 MM-sarja 14. etapil Itaalias märjal Monza ringrajal näitas esimesel vabatreeningul kiireimat aega Force India Mercedes piloor Sergio Perez. |
Kui ametlikul tasandil räägiti palju kahepoolsest kaitsekoostööst, Euroopa julgeolekuarhitektuurist ja Euroopa Liitu puudutavatest küsimustest, siis sotsiaalmeedias pälvis muuhulgas tähelepanu ka Macroni ja tema Soome kolleegi Sauli Niinistö neljapäevane kohvipaus Helsingi Kauppatori välikohvikus, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.
Turuplatsil tehtud fotosid on nimelt jagatud sotsiaalmeedias naljakas kontekstis, milles vihjatakse prantslaste üliarenenud maitsemeelele, mis puudutab toidu- ja joogipoolist.
Selle foto juures on näiteks tekst: "Kas te nimetate seda kohviks?"
"Kutsutteko te tätä kahviksi?" Kuva: @TPKanslia pic.twitter.com/vd47yDTb3a
— Saara Nevala (@smnevala) August 30, 2018
"See ilme, kui inimene maitseb esimest korda elus soome kohvi."
When you discover coffee tastes different in Finland. pic.twitter.com/BgqZoI6FVE
— VeryFinnishProblems (@SoVeryFinnish) August 30, 2018
Helsingin Sanomat selgitas ka välja, millist kohvi presidendid tegelikult jõid. Nimelt jõid nii Macron kui ka Niinistö Juhla Mokka tumedat rösti mustalt.
Seda, kas Macroni reaktsioon kohvi maitsele tegelikult oli, ei osanud kohviku müüja Erika Niskanen kommenteerida.
Kauppatorilla presidentti @Niinisto tarjosi presidentti @EmmanuelMacron:ille torikahvit! pic.twitter.com/1gwl29XU25
— TPKanslia (@TPKanslia) August 30, 2018 | Macroni ja Niinistö kohvipaus tekitas sotsiaalmeedias huumorilaine | https://www.err.ee/857807/macroni-ja-niinisto-kohvipaus-tekitas-sotsiaalmeedias-huumorilaine | Käesoleval nädalal külastas Soomet Prantsusmaa president Emmanuel Macron ning muidu väga sõbralikus meeleolus kulgenud visiit sai humoorikat vastukaja ka sealses sotsiaalmeedias. |
Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm ütles reedel ERR-ile, et ametis on jõutud eelprojekti rahastus läbi arutada
"Järgmiseks etapiks on konkreetse koostööleppe sõlmimine eelprojekti tehnilise kirjelduse koostamiseks ning eelprojekti hange. Projekteerimistööde maksumus jääb poole miljoni ja miljoni euro vahele," kirjeldas Urm.
Urm lisas, et planeeringutes on trass kajastatud ja on ka üks eskiislahendus tehtud. "Vaatame need veel üle ja joonistame täpsemalt need teed paika."
Alguse saaks Tallinna väike ringtee Smuuli tee ja Suur-Sõjamäe tee ristmikult ja läheb läbi Rae vallas asuvast Peetri alevikust, siis ristub Tallinna-Tartu maanteega ja jõuab välja Viljandi maantee Valdeku tänava ristmikule.
Urmi sõnul pole maanteeametil veel kokkulepet, et mis lõigus tee hakkab kuuluma Tallinna linnale, milline osa jääb riigile. Ta lisas, et see tuleb enne eelprojekti sõlmimist kokku leppida. "Sellest sõltuvad ka need nõuded, mille tee valdaja projekteerijale esitab."
Praegu on Urmi sõnul raske öelda, kas tee ehitamisel saab arvestada ka Euroopa Liidu rahadega, lisades, et välistada seda ei saa.
Hanke ringtee projekteerimise osas tahab maanteeamet välja kuulutada aasta lõpus. "Sellele võib kuluda kaks aastat, siis järgneb maade omandamise protsess hing põhiprojekti koostamine, reaalne tööde alustamise aeg on aastatel 2023 või 2024," sõnas Urm.
Tallinna linnapea Taavi Aas ütles ERR-ile, et pealinn ja ümberkaudsed vallad on sellest projektist huvitatud ja valmis sinna panustama. "Mille üle on hea meel, et trassi kulgemine saab lõplikult paika. Siis on vaja selgeks rääkida, et kas see läheb lennuraja alt läbi või ümber lennujaama territooriumi. Kui need paigas saab edasi hakata rääkida maksumusest," rääkis Aas.
Kui palju ringteest jääb riigi ja palju linna hallata, sõltub Aasa sõnul trassi kulgemisest. "Meil on soov, et riik projekti panustaks, sest seda teed hakkavad kasutama lisaks tallinlastele ja ümbruskonna valdade elanikele ka teised Eesti elanikud," lausus linnapea. | Maanteeamet valmistub Tallinna väikese ringtee eelprojekti koostamiseks | https://www.err.ee/857787/maanteeamet-valmistub-tallinna-vaikese-ringtee-eelprojekti-koostamiseks | Maanteeamet kavatseb Tallinna väikese ringtee eelprojekti hanke selle aasta lõpus välja kuulutada, tee ehitamine algaks praeguste plaanide kohaselt viie või kuue aasta pärast. |
Venemaa laskesuusatamise alaliit nimesid ei avalikusta, kuid märkis, et kolm neist võistlusspordiga enam ei tegele ja üks neist ei kuulu koondisesse. Uued kahtlusalused võeti vahele vanade dopinguproovide järeltestimisega. IBU testib vanu proove seoses paljastustega McLareni raportis
Venemaa meedia andmetel on dopingupatuste hulgas olümpiavõitjad Svetlana Sleptsova ja Jevgeni Ustjugov. Lisaks veel Aleksandr Petšenkin ja Aleksandr Tšernõšov.
Jekaterina Glasõrina teenis IBU-lt juba varasemalt kaheaastase võistluskeelu. Olga Zaitseva, Olga Viluhhina ja Jana Romanova said võistluskeelu Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt ja nende Šotsi olümpiamängude tulemused tühistati. | Veel nelja Venemaa laskesuusatajat kahtlustatakse dopingu tarvitamises | https://sport.err.ee/857801/veel-nelja-venemaa-laskesuusatajat-kahtlustatakse-dopingu-tarvitamises | Rahvusvaheline Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU) teatas neljapäeval, et veel neli Venemaa laskesuusatajat on rikkunud antidopingureegleid. |
Reinsalu soovib kohtutäiturite süsteemi täielikult reformida, sest täitureid on tema hinnangul liiga palju, süsteem on hajutatud ja ebaefektiivne ning nende tulud erinevad kordades, ka täiturite praktika erineb.
Teisisõnu soovib justiitsminister praeguse anarhia lõpetada ja korraldada süsteem kiirkorras täiesti ümber. Reinsalu ettepanek valitsusele on menetleda eelnõu kiireloomulisena, loobudes seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamisest. See võimaldaks jõustada süsteem võiks jõustuda kõige varem 2021. aasta kevadest.
Nii tegi Reinsalu valitsusele ettepaneku anda riiginõuete sundtäitmine hoopis maksu- ja tolliameti pädevusse, millega riigile kaasneb õigus teha nn esmaseid täitetoiminguid riiginõuete sissenõudmiseks, nagu keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto ja rahaliste nõuete arestimine. Kohtutäiturile saadetaks nõuded sundtäitmiseks vaid juhul, kui võlgniku varast pole piisanud nõude täitmiseks või kui tal on vara, mida realiseerida. Riik lõpetab ka ettemaksu tasumise täituritele, kuivõrd nad saavad oma tasu vara võõrandamisest.
Kohtutäituritele jääks aga eranõuete sundtäitmine ehk elatisvõlgade jms väljanõudmine ja (mh riiginõuete) vara müügi korraldamine.
Riigi nõuete sundtäitmise menetlemine hakkaks toimuma üldjuhul lisandumise järjekorras. Selleks, et riik saaks jälgida nõuete järjekorrast kinnipidamist, soovib Reinsalu luua justiitsministeeriumi haldusalasse nõuete ja arestide registri, kuhu jookseksid kokku nii riigi kui kohtutäituri menetluses olevad nõuded. Selle registriga saaksid tutvuda ka need, kelle vastu nõuded on pööratud, et teada, millised on nii nõuded kui nende täitmise järjekord.
Vähem täitureid, suurem töötasu
Uue süsteemi jõustumisel väheneks oluliselt kohtutäiturite arv. Kui praegu on neid 44, siispärast reformi jääks järele vaid kaheksa kuni kümme täiturit, kes teenindaksid kogu Eestit. See tähendab, et täitureid sunnitaks avama teeninduspunkte ka kaugemates piirkondades vajalikul arvul tööpäevadel nädalas. Kokkuvõttes peaks ümberkorraldus tagama täituritele piisava töö ja piisava tasu.
Kui kohtutäitur on väikesest tasust alamotiveeritud, ei pinguta ta ka oma töö tegemiseks, nii et nõuded aeguvad. Näiteks väiksemate nõuete puhul piirduvad täiturid vaid pangakontode, töötasu ja pensioni arestiga.
Kui veel 2015. aastal jäi aegumise tõttu sisse nõudmata kokku 1,26 miljonit eurot, siis 2017. aastal oli see summa juba 1,9 miljonit eurot. Seega jäi riigile mullu laekumata ligi kaks miljonit eurot. Uuest süsteemist loodab ministeerium ka riigi nõuete laekumise vähemalt 50-protsendilist paranemist, nii et riigieelarve võidaks sellest keskmiselt 600 000 aastas. Seda peab riik reaalseks süsteemi täielikul käivitumisel, võib juhtuda 2024. aasta lõpuks.
Kuivõrd vabakutselised kohtutäiturid vabanevad riiginõuete haldamisest, jääb neile rohkem ressurssi üle eranõuete efektiivsemaks täitmiseks.
Praegu erinevad kohtutäiturite käibed kümnekordselt. Näiteks 2016. aastal oli suurim täituri käive 1,9 miljonit eurot, väikseim aga 67 000 aastas. Nõnda ei suuda kõik täiturid teenida ka kasumit, sellal kui teised elavad prisket elu (suurimat kasumit teeniva täituri maksustatav tulu oli ligi 480 000 eurot). Liiga väikesed käibed ei võimalda kohtutäiturite büroodel aga investeerida tööprotsesside edendamisse ega tegelda keerukamate juhtumitega, mis võtavad enam aega ja on seega kulukamad.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei saa jätkusuutlikuks ja konkurentsivõimeliseks pidada nende täiturite tööd, kes teenivad netosummana alla 4000 euro kuus, mistõttu peaks täituri aastakäive olema minimaalselt 80 000 eurot aastas, kuivõrd ta peab maksma teenistuselt ise nii tööjõumaksud kui tulumaksu. Vähemalt 80 000 euro suurust kasumit teenis 2015.-2016. aastal 19 täiturit. See on viinud olukorrani, kus mõni täitur pole väljamõistetud summasid edastanud nõude esitajale, vaid kasutanud raha sisuliselt oma büroo ülalpidamiseks. Justiitsministeerium pelgab selliste juhtumite kuhjumist.
Ka täiturite töömeetodid ja sellest johtuvalt töö tulemused on väga erinevad: mõni teeb katseid võlgu kätte saada vaid üks-kaks korda aastas päringuid teevad, sellal kui teine saadab automaatseid päringuid igapäevaselt või iganädalaselt. Ka seadust tõlgendavad ja selle järgi tegutsevad täiturid väga erinevalt. See on toonud riigile suure halduskoormuse: pidevalt peab tegelema täiturite tegevust puudutavate kaebustega, läbi viima distsiplinaarmenetlusi jne. See tähendab suurt kõrgepalgaliste (töötasuga 2000 eurot bruto kuus) ametnike hulka, kes täiturite tööd kontrollivad. Uue süsteemi korral tahaks riik vähemalt ühe sellise töökoha kokku hoida.
Lisaks ootab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda, et riik neile uusi sissetulekuallikaid looks, selle asemel et tõsta liikmetasusid, millest koda ministeeriumi hinnangul ära peaks elama.
Ainuüksi riigi nõuete sundtäitmiseks tasuvad võlgnikud praegu kohtutäituritele kokku 3,5 miljonit eurot aastas, ent reformikava kohaselt peaks see vähenema üle nelja korra, 827 000 euroni aastas. See peaks jätma võlgnikele rohkem raha alles nende vastu suunatud nõuete täitmiseks.
Uue süsteemi teenindamiseks rajatav IT-arendus läheb maksma umbes neli miljonit eurot. | Reinsalu asus kohtutäiturite süsteemi ennaktempos ümber korraldama | https://www.err.ee/857752/reinsalu-asus-kohtutaiturite-susteemi-ennaktempos-umber-korraldama | Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) plaanib kohtutäiturite tasustamise ebaefektiivse ja laialivalguva süsteemi kiirkorras, ilma heaks tavaks kujunenud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamiseta reformida. Selle läbiviimisel peaks praegusest 44 kohtutäiturist jääma alles umbes kaheksa, kes hakkaksid tegelema valdavalt eranõuetega, riiginõuded aga läheksid maksu- ja tolliameti kätte. |
Esmakordselt kohtusid õed omavahel 1998. aastal Austraalia lahtistel meistrivõistlustel. Toona võitis 17-aastane Venus 16-aastast Serenat. Vahepeal on Venus võidelnud erinevate vigastustega ning Serena oli suurest tennisest aasta aega eemal, kuna tal sündis tütar Olympia.
Kuuekordne US Openi võitja Serena naasis võistluskarusselli selle aasta märtsis. Juba aasta alguses tuli tal rinda pista vanema õega Indian Wellsi tenniseturniiril, kus tal tuli õe paremust tunnistada kolmandas ringis. Seejärel jõudis 23-kordne suure slämmi turniiri võitja Prantsusmaa lahtistel neljandasse ringi, kuid langes seal konkurentsist. Wimbledonis jõudis Serena juba finaalini, kuid tunnistas seal Angelique Kerberi paremust. Peale seda turniiri on ta enne US Openit võitnud aga vaid ühe matši.
Venus on US Openil kroonitud kaks aastat järjest võitjaks, aastatel 2000 ja 2001. Kusjuures 2001. ja 2002. aastal mängisid finaalis vastamisi just õed omavahel. Peale Indian Wellsi edukat turniiri ei ole Venus enda mängu tänavu veel leidnud. Nii Austraalia kui ka Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel kaotas Venus juba avaringis. Wimbledonis piirdus tennisist kolmanda ringiga. Oma 38 eluaastaga on Venus US Openil naiste põhitabelis vanim mängija.
Omavahelistes kohtumistes on Serena võitnud 17 korral ja Venus 12 korral. 16 korda 29-st on õed kohtunud suure slämmi turniiril. US Openil on õed vastamisi olnud varasemalt viiel korral ning siingi on Serena võitnud kolmel korral Venuse kahe vastu. Viimati kohtusid Serena ja Venus omavahel 2017. aastal Austraalia lahtiste finaalis, kus Serena oli võites kaheksandat nädalat rase.
Serena ja Venuse kohtumise võitja läheb 1/8-finaalis vastamisi Kaia Kanepi ja Rebecca Petersoni omavahelise kohtumise võitjaga. | Õed Williamsid lähevad juba 30. korda omavahel vastamisi | https://sport.err.ee/857793/oed-williamsid-lahevad-juba-30-korda-omavahel-vastamisi | Hooaja viimasel suure slämmi turniiril ehk US Openil kohtuvad 30. korda karjääri jooksul õed Serena ja Venus Williams. |
Stéphane Pauwels, kes on töötanud nii Belgia kui Prantsusmaa telekanalites, peeti kinni suure politseioperatsiooni raames, vahendas BBC.
Relvastatud rööv, mida meedias on nimetatud ka sissetungiks eluruumidesse, leidis aset 2017. aastal Brüsseli lähedal asuvas ja jõukama elanikkonna poolest tuntud Lasne väikelinnas, vahendas BBC.
Rööv oli osa laiemast kuritegelikust tegevusest, mis puudutas nii relvastatud rööve, sissemurdmisi ja narkokaubandust ja mida Belgia politsei ning prokuratuur on uurinud juba mitmeid kuid.
Kokku on selle juurdlusega seoses kinni peetud viis inimest.
50-aastane Pauwels peeti kinni teisipäeval ning kolmapäeval oli ta juba kohtus, kus talle esitati süüdistus ning kus ta ka kautsjoni vastu vabadusse pääses.
Täpsemalt süüdistatakse teda selles, et ta oli kaasosaline vägivaldses, grupiviisilises ja relvastatud röövis, mis leidis aset öösel.
Väidetavalt on jalgpalliajakirjanik selgitanud, et tema elukaaslase endine abikaasa oli neid ahistanud. Seetõttu oli ta edastanud mehe nime ühele oma kolleegile, kes oli siis korraldanud sissetungi väidetava ähvardaja koju.
Süüdistus ei viita sellele, et Pauwels oleks sissetungis ka ise osalenud või selle ajal sündmuskohal viibinud või vägivaldseid tegusid sooritanud.
Pauwelsi tööandjaks olev telekanal RTL-TVI teatas, et on praegusel hetkel töölt eemaldatud.
Reaktsioon Belgia sotsiaalmeedias on olnud vastandlik - osa inimesi on Pauwelsit kritiseerinud, teised aga on talle toetust avaldanud. | Belgia võimud esitasid vutiajakirjanikule süüdistuse relvastatud röövis | https://www.err.ee/857792/belgia-voimud-esitasid-vutiajakirjanikule-suudistuse-relvastatud-roovis | Belgia võimud on esindanud riigi ühele tuntumale jalgpallikommentaatorile süüdistuse osalemises relvastatud röövis. |
Seda, et Weber võiks Merkeli arvates olla nn Spitzenkandidat, kinnitas Politicole Saksamaa konservatiivide mõjukas liige.
Kodumaal kuulub Weber Merkeli Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) Baieri liidumaa sõsarparteisse Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU).
Saksa väljaanne Focus kirjutas, et Merkel olevat andnud rohelise tule pärast seda, kui ta oli teemat arutanud CDU/CSU juhtivate liikmetega ning kohtunud Berliinis ka EPP presidendi Joseph Dauliga.
Saksamaa valitsus teatas kommentaariks, et mingit otsust pole siiski veel langetatud.
Ühe EPP allika sõnul teatab Weber soovist pürgida EPP kandidaadina järgmiseks Euroopa Komisjoni presidendiks tuleva nädala kolmapäeval toimuval EPP kohtumisel. | Politico: Merkel näeb järgmise Euroopa Komisjoni presidendina Weberit | https://www.err.ee/857771/politico-merkel-naeb-jargmise-euroopa-komisjoni-presidendina-weberit | Väljaande Politico andmetel on Saksamaa liidukantsler Angela Merkel andnud nõusoleku plaanile, et paremtsentriste ühendava Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni juht europarlamendis, sakslane Manfred Weber saaks EPP kandidaadiks Euroopa Komisjoni presidendi kohale. |
Veerandfinaali vastane, 33-aastane venelane Kravtšuk, on teinud Moskvas kaks järjestikust head turniiri jõudes nii möödunud kui ülemöödunud nädalal finaali, vahendab Tennis.ee.
Avasett kuulus kindlalt Kravtšukile, kes murdis Ivanovi pallingu kolmandas ja seitsmendas geimis ning võitis 6:2. Teist setti alustas paremini Ivanov ja asus 3:0 juhtima. Kravtšuk viigistas 3:3 ja edasi hoidsid mõlemad oma servid kuni kümnendas geimis õnnestus Ivanovil murdepall võidelda ja see 6:4 võiduks realiseerida.
Otsustavas setis kaotas Ivanov kohe oma servigeimi. Teine geim kujunes kohtumise pikimaks (20 punkti), Ivanov võitles välja ka kaks murdepalli, kuid ei suutnud neid realiseerida. Geimivõidust sai Kravtšuk mängukindlust juurde ja asus 4:0 juhtima. Ivanov võitles vapralt, päästis kaks matšpalli, kuid sellest seisust välja rabeleda ei õnnestunud ja kaotas seti 2:6.
Kohtumine kestis kaks tundi ja 38 minutit. Ivanov lõi kolm ja Kravtšuk kuus serviässa. Murdepallidest realiseeris Ivanov seitsmest kaks ja Kravtšuk kaheksast viis.
Avaingis alistas Ivanov Aleksandr Igošini (ATP 819.) 6:4, 6:3 ja teises ringis esimese paigutusega Aleksandr Žurbini (ATP 400.) 7:6 (0), 6:1.
Paarismängus on Ivanovi partneriks Mihhail Fufõgin, kellega nad eelmisel nädalal Moskvas turniiri võitsid. Esimeses ringis alisatasid Aleksandr Igošin / Jan Sabanini 7:6 (5), 6:2 ja veerandfinaalis Deniss Matsukevitš / Leonid Mazo 6:3, 6:1.
Poolfinaalis oli vastasteks järgmine Vene paar Bogdan Bobrov / Maksim Ratniuk, kuid nende käest saadi 2:6, 4:6 kaotus. | Ivanovi jaoks sai turniir Moskvas läbi veerandfinaalis | https://sport.err.ee/857782/ivanovi-jaoks-sai-turniir-moskvas-labi-veerandfinaalis | Vladimir Ivanovi (ATP 818.) mängud Moskvas 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril on selleks korraks peetud. Üksikmängus katkes teekond veerandfinaalis, kus tuli Konstantin Kravtšukilt (ATP 566.) kolmes setis vastu võtta 2:6, 6:4, 2:6 kaotus. Paarismängus jäi laeks poolfinaal. |
Kliinikumi nõukogu esimees Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et Eelmäe meeskonna ees on suur väljakutse. "Tartu ülikooli kliinikumil on Eesti ainukese ülikoolihaiglana väga suur vastutus Eesti meditsiini arengus. Tipptasemel kliinikum peab tegema head koostööd nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel, olema meditsiinis patsiendikeskse mudeli järjekindel elluviija ning ihaldatud töökoht arstidele, õdedele ja teistele tervishoiuvaldkonna spetsialistidele," ütles Klaas.
Dr Andres Kotsar on sündinud 20. jaanuaril 1974. aastal Tartus. Ta lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal 1998. aastal, seejärel internatuuri ning uroloogia eriala residentuuri 2004. aastal. Ajavahemikul 2004–2014 töötas ta uroloogina Tampere haiglas ning aastatel 2004–2009 läbis ta Tampere ülikoolis doktorantuuri, mille lõppedes 2009. aastal kaitses doktoridissertatsiooni teemal A Biodegradable Urethral Stent with New Braided Configuration and Drug-eluting Properties.
Dr Kotsar töötab alates 2015. aastast Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhatajana ning samast ajast ka ülikooli kliinilise meditsiini instituudi uroloogia dotsendina. Dr Kotsar on avaldanud 14 teadusartiklit uroloogia valdkonnast.
Marek Seer on sündinud 25. oktoobril 1975. aastal Tõrvas. Ta on lõpetanud Tallinna Meditsiinikooli õeteaduse erialal 2002. aastak ning on Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistrant. Marek Seer on töötanud aastail 2005–2008 tervishoiuametis erakorralise meditsiini osakonna juhatajana ning aastast 2008 on Marek Seer Valga haigla juht.
Maret Tark on sündinud 23. detsembril 1959. aastal Tartus. Ta lõpetas Eesti Maaülikooli ettevõtluse ja ärijuhtimise eriala aastal 1987. Tark oli aastail 1980–1990 Tartu Informatsiooni ja Arvutuskeskuse insener. Seejärel, aastatel 1995–1998 Tartu Maarjamõisa haigla peaökonomist, 1999–2003 Tartu Ülikooli kliinikumi ökonoomikateenistuse direktor ning alates 2004. aastast finantsteenistuse direktor. Tark oli aastail 2009–2017 SA Eesti Tervishoiu Pildipanga nõukogu liige, alates 2003. aastast on ta SA Tartu Kiirabi nõukogu liige.
Kati Korm on sündinud 22. juunil 1972. aastal. Ta õpetas 1995. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna. Korm on kliinikumis töötanud alates aastast 2003: informaatikateenistuse projektijuhina, süsteemianalüütikuna ning alates aastast 2005 arendusosakonna juhatajana.
Senise juhatuse liikmete Urmas Siiguri, Mart Einasto ja Hannes Danilovi volitused lõppevad tänavu 30. septembril. Juhatuse liikmete volitused kehtivad viis aastat. | Tartu Ülikooli kliinikumi juhatus jätkab uues koosseisus | https://www.err.ee/857778/tartu-ulikooli-kliinikumi-juhatus-jatkab-uues-koosseisus | Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogu valis kliinikumi juhatuse uued liikmed, kelleks on ravijuht dr Andres Kotsar, haldusjuht Marek Seer, finantsjuht Maret Tark ja infotehnoloogiajuht Kati Korm. Senisest juhatusest ei jätka juulis juhatuse esimeheks valitud Priit Eelmäe meeskonnas keegi. |
Škoda Tallinn sportlikud kolleegid panid kokku meeskonna, et kogeda üheskoos seda, mida Ratasepp peatselt üksi omal nahal kogeda saab. Nii on meeskond loonud endale treeningpäeviku ning jaganud tiimiliikmete vahel igapäevaselt täispika triatloni distantsid. Suureks väljakutseks on meeskonnale kindlasti aeg. Tööinimestele kohaselt tuleb neil sportimiseks aeg leida väljaspool tööpäeva.
Ratasepa sõnul on Škoda Tallinna initsiatiiv parim viis anda inimestele aimu, kui meeletu ettevõtmine 20-kordne ultratriatlon tegelikult on. "Kõrvaltvaatajale jäävad need distantsid hoomamatuks. Kui inimene neid kilomeetreid omal nahal läbi ei tee, siis jäävadki kilomeetrid pelgalt numbriteks. Kindlasti on mul katsumusel suureks abiks teadmine, et ma ei pane ennast proovile üksi. Loodetavasti Škoda Tallinna eeskujul julgevad ka teised väljakutse vastu võtta ning üheskoos minuga 20 järjestikusel päeval triatlone läbida. Mul jääb üle ainult edu ja vastupidavust soovida. "
Meeskond astub väljakutsele vastu, sest nad usuvad, et ühtse tiimina, teineteist toetades saavad nad sellega hakkama. "Kogu meeskond on motiveeritud sportlikust ettevõtmisest osa võtma. See on enamikule nii isiklikuks eneseületuseks kui ka meeskonna proovilepanekuks. Lisaks tõstab see spordiusku," lisas meeskonna esindaja Agata Rosenberg.
Meeskond finišeerib katsumusega 20. septembril. Selleks ajaks on seltskond üheskoos läbinud 76 km ujudes, 3600 km rattal ning 844 km joostes. Rait Ratasepp alustab hooaja põhikatsumust 23. septembril Fuerteventural. | Ultratriatleet Ratasepa eeskujul läbitakse Eestis 20-kordne ultratriatlon | https://sport.err.ee/857777/ultratriatleet-ratasepa-eeskujul-labitakse-eestis-20-kordne-ultratriatlon | Rait Ratasepal on jäänud veidi enam kui kolm nädalat, et astuda vastu oma praeguse spordielu suurkatsumusele - läbida 20 järjestikusel päeval 20 täispikka triatlonit. Ratasepa enneolematust katsumusest inspireerituna võtab aga seltskond spordisõpru vastu väljakutse ning alustab juba laupäeval Tallinnas 20-kordse ultratriatloni läbimist. Meeskonnana tuleb neil iga päev kokku läbida 3,8 km ujumist, 180 km ratast ning joosta maraton. Ja nii 20 päeva järjest. |
Enne revisjoni oli näiteks 2014. aasta Eesti SKP jooksevhindades 19,77 miljardit eurot, kuid pärast revisjoni 1,5 protsendi võrra enam ehk 20,06 miljardit eurot. 2017. aasta SKP kasvas revideeritult varasemalt 23 miljardilt eurolt 23,62 miljardi euroni ehk 2,7 protsenti.
Iga-aastasel revisjonil uuendas statistikaamet seekord 2014. aasta rahvamajanduse arvepidamise näitajad pakkumise ja kasutamise tabelite põhjal ning 2016. aasta näitajad statistikaameti aastaküsimustike põhjal. Olulisim neist on ettevõtte kompleksne kalendriaasta aruanne (EKOMAR). Uuenduste tõttu suurenes 2014. aasta SKP 1,5 protsenti ja 2016. aasta SKP 2,8 protsenti, teatas statistikaamet.
Nimetatud andmeallikate põhjal tehtud muudatuste tõttu tuli ümber arvutada ka 2015. ja 2017. aasta näitajad. Nende aastate SKP aheldatud väärtused suurenesid vastavalt 0,2 protsenti ja 1,6 protsenti. 2017. aasta on omakorda 2018. aasta näitajate alus, seega uuendati ka 2018. aasta mais avaldatud 2018. aasta esimese kvartali SKP näitajaid. | Statistikaamet revideeris varasemate aastate SKP kolm protsenti suuremaks | https://www.err.ee/857774/statistikaamet-revideeris-varasemate-aastate-skp-kolm-protsenti-suuremaks | Statistikaamet revideeris Eesti eelmiste aastate sisemajanduse koguprodukti (SKP) statistikat, mille tulemusena suurenes Eesti SKP ligi kolme protsendipunkti võrra varasemate arvutustega võrreldes. |
Modric võitis auhinna Ronaldo ja Liverpooli mängija Mohamed Salah' ees. Modrici punktide kogusaldoks jäi 313 punkti, mis oli 90 võrra rohkem kui Ronaldol, kirjutab Soccernet.ee.
Ronaldo agent Jorge Mendes otsustas selle peale võtta sõna ja kutsus UEFA otsust "naeruväärseks ja häbiväärseks". Mendes lisas, et Ronaldo võidu puhul ei tohiks ühtegi küsimust olla, kuna ta on oma positsioonis parim.
Juventuse tegevjuht Giuseppe Marotta andis samuti teada, et on pettunud UEFA otsuses. "Tulemata jäämine oli Cristiano isiklik otsus, mida me austame," teatas Marotta Sky Sportsile. "Oleme selle otsuse üle väga kriitilised, kuna auhind vastab Meistrite liigale, mitte MM-ile ja minu arvates andis Cristiano Ronaldo Meistrite liiga parimad emotsioonid ja väravad." | Ronaldo agent raevus, kuna mängija ei võitnud UEFA parima mängija tiitlit | https://sport.err.ee/857773/ronaldo-agent-raevus-kuna-mangija-ei-voitnud-uefa-parima-mangija-tiitlit | 33-aastane Cristiano Ronaldo ei ilmunud parima mängija valimisele kohale, kuna tema asemel võitis auhinna horvaatlane Luka Modric. |
Planeedi temperatuur on tõusnud mõne kraadi võrra minevikus. Kuigi osa liikidest suri selle mõjul välja, suutis neist suurem osa nendega kohaneda või vahetas oma elupaika. Praeguse perioodi muudab aga eriliseks temperatuuritõusu kiirus. Atmosfääri CO2 sisalduse senises tempost kasvades võib tõusta planeedi keskmine õhutemperatuur aastaks 2100 ligikaudu 4–5 °C võrra.
"Sisuliselt pressitakse ühte-kahte sajandisse muutused, mis võtsid minevikus 10–20 tuhat aastat. Neid on juba praegu näha. Näiteks pole USA lääneranniku maastikupõlengute järel tagasikasvava metsa liigiline koosseis samasugune kui kümneid aastaid varem," viitas uurimuse juhtivautor Stephen Jackson, USA geoloogiateenistuse geofüüsik. Teisisõnu on hakanud bioomide ehk makroökosüsteemide piiride juba praegu nihkuma.
Planeeti tervikuna ootavate muutuste hindamiseks palusid Jackson ja tema kolleegid kümnetelt töörühmadelt üle terve maailma. Teadlastel paluti panna kokku piirkonda kirjeldavad paleoökoloogilised andmed kahe ajaperioodi kohta. Neist esimene kattis 20 000 aasta tagust aega, mil algas planeedi põhjapoolkeral liustike taganemine. Teine ajaperiood algas 1800. aastast ehk enne nüüdisaegse kliimasoojenemise algust. Selleks ajaks oli jõudnud Maa soojeneda 4–7 °C.
Muutustest taimestikus ja makroökosüsteemides andis aimu näiteks järvesetetes talletunud õietolm ja taimefossiilid. Kokku tegi töörühm järeldusi 595 andmekogumiku alusel.
Analüüsi kohaselt muutus 67 protsendi uuritud piirkondade, eestkätt kõrgemate laiuskraadide bioom temperatuuritõusu mõjul märkimisväärselt. Veel 26 alal toimunud muutused olid mõõdukad. "Muutuste ulatus langes samas paigas nähtud temperatuuritõusuga väga hästi kokku," viitas Jackson. Sarnaselt toonasele ajale soojenevad kõige kiiremas tempos Arktika ja Lähis-Arktika.
Töörühma analüüsi kohaselt on tõenäosus sama ulatuslikuks bioominiheteks samas tempos kasvuhoonegaase õhku paisates 60 protsenti. Pariisi kliimalepet järgides, mille kohaselt hoitaks planeedi keskmise õhutemperatuuri kerkimist alla 2 °C, langeks see alla 45 protsendi. Suur osa muutustest oleks näha juba 21. sajandil, ent need jätkuksid ka uuel sajandil. "Sel on potentsiaali kliimasoojenemist võimendada, sest osa pinnases talletunud süsinikust võib paiskuda selle tulemusel uuesti atmosfääri," lisas geofüüsik.
Mis täpselt planeedi erinevate piirkondades toimuma hakkab, teadlased veel põhjalikumalt ei uurinud. Samas võib mineviku põhjal võib muu hulgas oodata, et okaspuumetsad hakkavad asenduma lehtmetsadega. Tammedest ja laialehelistest puudest koosnevad metsade asemel hakkab nägema rohkem rohumaid. Rannikukooslusi ähvardab aga otseses mõttes vee alla jäämine.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Planeedi taimestik võib kliimamuutuste mõjul tundmatuseni muutuda | https://novaator.err.ee/857770/planeedi-taimestik-voib-kliimamuutuste-mojul-tundmatuseni-muutuda | Kliimasoojenemise jätkudes võib järgmise paarisaja aasta vältel teisega asenduda kolm neljandikku planeedi makroökosüsteemidest, selgub maailma eri paigus töötava 42 teadlase ühisuurimusest. Muutuste kiirus ähvardab vähendada liigirikkust ja kahjustada inimeste heaolu. |
"Võistlused on alati rasked, kuid asjad tulid hästi välja. Kui venelanna (hõbemedalist Anastassia Tatalina) tegi viimasel laskumisel kahekrodset corki, siis oli selge, et midagi kergelt ei tule," tunnistas Kelly Delfi Spordile.
Võistlusjärgsel pressikonverentsil tunnistas Sildaru, et vigastusest paranemine on olnud väga raske, aga õnnelikuks teeb teda see, et saab taas suusatada ja võistelda.
Sildaru treenerist isa Tõnis lisas: "Tänasel päeval me veel täie koormusega trenni ei tee. Pigem on Kelly jaoks olnud raske see, et päevast-päeva on tulnud teha taastusharjutusi ja samal ajal saavad teised olla lumel ja suusatada. Pigem see on olnud raske, et lumel on saanud vähem olla."
Sildarule tõi kuldmedali finaalsõidu esimene katse, kus ta kogus 95,20 punkti. Hõbemedali teenis venelanna Anastasia Tatalina, kes kogus viimaselt katselt 90,00 punkti ja pronksmedali sai kaela jaapanlanna Kokone Kondo tulemusega 87,00 punkti. | Tõnis Sildaru: praegu me veel täie koormusega ei treeni | https://sport.err.ee/857765/tonis-sildaru-praegu-me-veel-taie-koormusega-ei-treeni | Kelly Sildaru krooniti Uus-Meremaal Cardronas toimuvatel freestyle suusatamise juunioride maailmameistrivõistlustel naiste pargisõidus teistkordselt maailmameistriks. |
Kui ülejäänud riigis on Süüria valitsusväed koos Venemaa ja Iraaniga opositsiooni üle juba enamjaolt võidu saavutanud, on Idlibi provintsis Assadi-vastase opositsiooni käes endiselt märkimisväärne piirkond. Suurpealetungi näol võib sisuliselt olla tegu Süüria kodusõja viimase suurema lahinguga, vahendasid BBC, Vox jt.
Algavale suurpealetungile Idlibi provintsis viitab ka Damaskuse ja Moskva üha teravnev retoorika.
Näiteks teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et "terroristid, kes kasutavad tsiviilisikuid inimkilpidena" tuleb Idlibi provintsist minema pühkida.
Nii Lavrov kui ka tema Süüria kolleeg Walid Muallem on väitnud, et opositsioon olevat valmistumas keemiarünnakuks, mille korraldamises siis Damaskust süüdistada. Venemaa on ka varem väitnud, et ohvriterohked keemiarelva kasutamised, mida laialdaselt peetakse Assadi vägede kätetööks ning mis on toonud kaasa ka lääneriikide, eelkõige USA karistusoperatsioone, olevat hoopis Assadi vastaste lavastatud.
Kremli-kriitikud on omakorda Lavrovi äsjaseid sõnu kommenteerinud tõdemusega, et Moskva valmistab tõenäoliseks Assadi järjekordseks keemiarünnakuks juba õigustusi ette.
Idlibi provintsis elab umbes kolm miljonit inimest ning ÜRO andmetel viibib seal teiste seas ka umbes 10 000 al-Nusra ja al-Qaeda džihaadivõitlejat. Viimased tuleb De Mistura sõnul küll alistada, kuid mitte tuhandete tsiviilelanike elude hinnaga.
Oluline on ka see, et Idlibi provintsi on põgenenud ka muudest piirkondadest pärit mässulised ja nende perekonnad ning pärast Idlibi vallutamist Assadi vägede poolt poleks nendel inimestel enam kuhugi edasi evakueeruda. Väidetavalt on Venemaa üritanud põgenevate inimeste majutamise teemal sõlmida mingit kokkulepet Türgiga, kuid Ankara pole nõus veel rohkem põgenikke vastu võtma.
Seega üritab ÜRO veel meeleheitlikult vältida tsiviilelanike kannatusi, mida sai Süürias varem näha Aleppos, Raqqas ja Ida-Ghoutas. Seitse aastat kestnud kodusõjas on hukkunud või jäänud teadmata kadunuks rohkem kui 400 000 inimest ning umbes pool elanikkonnast on olnud sunnitud oma kodudest põgenema. | Assad ja Venemaa valmistuvad suurpealetungiks, ÜRO hoiatab katastroofi eest | https://www.err.ee/857755/assad-ja-venemaa-valmistuvad-suurpealetungiks-uro-hoiatab-katastroofi-eest | ÜRO erisaadik Süürias Staffan de Mistura hoiatas, et kui president Bashar al-Assadi valitsusväed riigi loodeosas mässuliste vastu suurpealetungi alustavad, võib puhkeda ulatuslik humanitaarkriis. Diplomaadi sõnul tuleks kiiremas korras luua humanitaarkoridorid, mida põgenevatel tsiviilelanikel oleks võimalik kasutada. |
Tube & Berger on kahe lapsepõlvesõbra Arndt Rörigi ja Marco Vidovizi ühine projekt, mis sai alguse 2003. aastal. Noorena koos punkbändides mänginud, vaimustusid nad millenniumi vahetudes 90ndate house- ja techno -muusikast ning leidsid end peatselt plaadimängijate tagant. Saanud käe valgeks ka muusika produtseerimises, andsid nad teisel tegutsemisaastal ameerika lauljanna Chrissie Hynde'iga välja loo "Straight Ahead", mis lennutas nad Billboardi tantsumuusika edetabelis tippu ning tõi neile üleilmse edu, mis pole tänini vaibunud.
Muusikud ütlevad, et nende loomingut iseloomustavad värske saund, sügavad bassiliinid ja väike kogus irooniat. Sarnast muusikat tutvustavad nad ka läbi enda rahvusvahelise plaadifirma Kittball Records. Ühes DJ Juliet Sikoraga asutatud plaadifirma kaudu on tänaseks ilmavalgust näinud enam kui sada reliisi, teiste seas ka suvel laineid löönud Tube & Bergeri versioon loost "E'Samba", mis jõudis nii mitmete edetabelite tippu.
"Katel peosarja eesmärk on tutvustada Eesti publikule elektroonilist ja underground muusikat. Soovime tuua Tallinnasse artiste, kes pole veel Eestis esinenud, küll aga on vallutamas või juba vallutanud kogu ülejäänud maailma. Sedasi valisimegi hooaega avama Tube & Bergeri, kes on hetkel üks kuumimaid house -nimesid maailmas," räägib Marek Falgot, üks Katel peosarja eestvedajatest ja Bombossa Brothers liikmetest.
Lisaks Tube & Bergerile astuvad unikaalses kontsertkohas üles samal õhtul üles Bombossa Brothers, Majamasin residendid (Raadio 2) ja DJ Taavet Bristol.
Stiilinäide: | Peosari Katel avab uue hooaja Tube & Bergeri kontserdiga | https://menu.err.ee/857750/peosari-katel-avab-uue-hooaja-tube-bergeri-kontserdiga | Läinud aastal Kultuurikatlast alguse saanud peosari Katel on pooleteise aasta jooksul toonud pealinna mitmeid nimekaid house- ja techno-muusika artiste. . septembril avab peosari teise hooaja saksa deep house- duo Tube & Bergeri ülesastumisega. |
Eamets rääkis ERR-i raadiouudistele, et kasv on toimunud juba päris pikka aega, kuid mingil hetkel muutuvad sellised kasvud langusteks.
"Ma ei näe praegusel hetkel mulli või väga suurt probleemi. Aga fakt on see, et ükski tõus ei ole igavene," lausus ta.
Eametsa sõnul panevad kaks asja juba pikemat aega enamikku majanduseksperte muretsema - investeeringute langus, ehkki see on olnud väike, ning tootlikkuse väga madal kasv.
"See tähendab seda, et kui tööjõuühiku kulu kasvab ehk palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus, siis väga paljud odavad töökohad viiakse Eestist ära. Mis pikas perspektiivis on ju positiivne, et meil tulevad kallimad töökohad asemele, aga lühemas perspektiivis tekitavad probleemi, et mis me teeme nende inimestega, kes töötuks jäävad. Täna see veel väga suur teema ei ole," tõdes professor.
Küsimusele, millised on suurimad ohud, mis võiksid Eesti majanduskasvu peatada, vastas ta, et maailmapoliitika mõjud jõuavad Eestisse suure ringiga.
"Kõigepealt reageerib mingitele otsustele Euroopa majandus, eelkõige Saksa majandus, siis läbi Saksa majanduse mõjutab see kõvasti Skandinaavia majandust, Rootsit ja Soomet ning siis jõuab see laine lõpuks Eestisse. Nii et kiireid muutusi siin läbi väliskeskkonna ei tule," rääkis Eamets. "Mina julgen pakkuda, nagu olen seda ka varem öelnud, et sel aastal ja ilmselt ka veel järgmisel näeme väga ilusaid kasvunumbreid."
Kasvu taga on oluliseks teguriks struktuurifondid ehk Euroopa Liidu raha, mis on Eametsa sõnul ka ehitussektorile väga suure tõuke andnud.
"Seda jätkub veel julgelt selleks ja järgmiseks, natuke ka ülejärgmiseks aastaks. Nii et ma ei näe, et homme meil kriis ukse peale koputaks," lisas ta.
Statistikaameti andmetel oli Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 3,7 protsenti. Kuuendat kvartalit järjest panustas majanduskasvu enim ehitusvaldkonna lisandväärtuse kasv. | Eamets: majanduskriis lähiajal uksele ei koputa | https://www.err.ee/857741/eamets-majanduskriis-lahiajal-uksele-ei-koputa | Kiire majanduskasv jätkub nii sellel kui ka järgmisel aastal ning kriis lähiajal veel uksele ei koputa, prognoosis Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets. |
"Me kutsume ameeriklasi lõpetama oma pööraste eestkostealuste eest seismise Aasovi merel ja alustama sisulist dialoogi Ameerika vanglatesse lukustatud Vene kodanike üle," teatas Vene diplomaatiline esindus oma Facebooki lehele riputatud avalduses.
Vene saatkonna sõnul väljendas USA välisministeerium oma pressiesindaja Heather Nauerti suu läbi muret "laevade õigustatud inspekteerimise kohta Aasovi merel".
"Ei mingeid vahistamisi, kinnipidamisi, lihtsalt inspektsioonid. On märkimisväärne (et mõista topeltstandardite poliitikat), et "sadadest" alustest ei mainitud ühtegi nimepidi. Välisministeerium vältis teadlikult seda teadlikult, et summutada fakte Ukraina piraatluse kohta," teatas saatkond.
Vene saatkond mainis Vene kalalaeva kinnipidamist Ukraina piiripatrulli poolt 25. märtsil Aasovi merel. "Selle meeskond koosneb Krimmi kaluritest, kes ei määratle ennast Ukraina kodanikena."
Esindus süüdistas Ühendriikide välisministeeriumit vaikimises ka Vene tankeri Mehhanik Pogodini kohta, mida Ukraina võimud hoiavad alates 10. augustist Hersoni sadamas.
"USA võimud jätkavad uute alusetute süüdistuste esitamist Venemaale, et juhtida tähelepanu kõrvale jõhkratelt inimõigusrikkumistelt selle satelliitriikides (näiteks inimõigusaktivisti Aleksandr Gaponenko tagakiusamine ja kohtu alla andmine Lätis), rääkimata Ühendriikidest endast. Me räägime Vene kodanike röövimisest USA pinnal selleks, et neid kohtu alla anda, millele järgnevad psühholoogiline surve ja eelnevalt ära otsustatud süüdimõistmine," seisis saatkonna avalduses.
Nauert taunis neljapäeval rahvusvahelise laevaliikluse ahistamist Venemaa poolt Aasovi merel. "Venemaa on alates aprillist sundinud viivitama sadu kommertslaevu ja on viimastel nädalatel takistanud vähemalt 16 laeval Ukraina sadamatesse jõuda," sõnas ta ja kutsus Venemaad sellist tegevust lõpetama. | Vene saatkond kutsus USA-d Ukraina toetamisest loobuma | https://www.err.ee/857739/vene-saatkond-kutsus-usa-d-ukraina-toetamisest-loobuma | Vene saatkond Washingtonis süüdistas USA välisministeeriumit vaikimises Ukraina "piraatluse kohta Aasovi merel" ja kutsus Ühendriikide võime loobuma oma "pööraste eestkostealuste" toetamisest. |
"Kuigi Kärdla lennuvälja rajakate on uuendatud ja Tallinn-Kärdla-Tallinn lennuühenduse saab homsest taastada, ei ole veel kõik planeeritud uuendustööd lõppenud," teatas lennuettevõtte Transaviabaltika esindaja Rene Must.
Kärdla lennujaama informatsiooni kohaselt ei tööta septembrikuus veel lennuvälja navigatsioonitulede süsteem.
"Lennukid maanduvad sel perioodil Kärdla lennuväljal visuaallähenemise režiimis. Eelpool toodu võib eelkõige ilmastikuolusid silmas pidades tingida võimalikke lendude hilinemisi või tühistamisi," nentis Must ja palus lennuettevõtte nimel reisijatelt mõistvat suhtumist ning kannatlikku meelt. | Veel lõpetamata remonditööd võivad häirida lennuühenust Hiiumaaga | https://www.err.ee/857740/veel-lopetamata-remonditood-voivad-hairida-lennuuhenust-hiiumaaga | Laupäevast, 1. septembrist taastub Hiiumaaga lennuühendus, mis kaks nädalat Kärdla lennuvälja remondi tõttu peatunud oli. Küll aga pole remont lõplikult valmis, mistõttu võib ette tulla lendude hilinemist või tühistamist. |
Tänavu tähistab Uue Maailma asumifestival oma 12. sünnipäeva ning suurejooneliselt nagu ikka – lavalt kuuleb head muusikat, tänavad on täis melu, sporti, kauplejaid ja kodukohvikuid. Festivali peakorraldaja Raido Jaan Rei sõnul on muudab selle aasta kahtlemata eriliseks Eesti Vabariigi 100. sünnipäev, mil kõik kohalikud kogukonnad valivad sobivaid hetki juubeliaasta tähistamiseks.
"Uue Maailma kogukonnas tähistame juubeliaastat varasemast pidulikumalt. Seekordsel tänavafestivalil astub üles laval ja tänavatel ligi 30 esinejat, pakkudes külastajatele toredaid etteasteid ja võimalusi avastada uusi noori kollektiive. Samuti oleme Koidu pargis sel aastal üles seadnud väga sisutiheda programmiga laste- ja noorteala, kus jätkub tegevusi nii suurtele kui ka väikestele sõpradele," selgitas Rei. Lisaks leiab tänavatelt maitsvat tänavatoitu, värsket Peipsiäärset sibulat, originaalset käsitööd ning saab jalga puhata mõnes toredas kodukohvikus.
Peakorraldaja sõnul antakse tänavafestivalil start ka keskkonnasõbraliku liikumise kuule ning kohal on Prügihunt, kes õpetab prügi sorteerima. "Uue Maailma tänavafestivali liigubki tegelikult selles suunas, et õpetada ja tõsta inimeste teadlikkust olulistest teemadest läbi erinevate mängude ja töötubade. Usun, et ühel päeval jõuame sinna, mil saame teha täielikult jäätmevabafestivali ning jagada oma teadmisi ka teistele kogukondadele," kommenteeris Rei.
Korraldajad kutsuvad inimesi külastama tänavafestivali samuti keskkonnasõbralikult. Külastajaid ootavad nii rattaparklad kui ka mugav ühistranspordiühendus. Mitmed tänavad on Uue Maailma asumis aga liiklusele suletud. | Tallinnas toimub taas Uue Maailma festival | https://menu.err.ee/857737/tallinnas-toimub-taas-uue-maailma-festival | Sel nädalavahetusel on Tallinnas Uue Maailma asum taaskord tänavafestivali ja jalakäijate päralt. |
USA president Donald Trump teatas käesoleva aasta mais Riikliku Tulirelvade Assotsiatsiooni (NRA) iga-aastasel konverentsil, et relvaomanikel pole tugevamat liitlast kui tema ja Vabariikliku Partei kontrolli all olev kongress. Statistika aga näitab, et relvatootjate jaoks pole tegu erilise õnnistusega, nendib Wall Street Journal.
Pärast Trumpi võitu 2016. aasta presidendivalimistel on tulirelvade müük märkimisväärselt langenud, eriti suures languses on olnud sõjaväe automaatrelva M16 tsiviilversiooni AR-15 müük. Langus on relvatootjate jaoks isegi nii masendav, et viimased on seda nimetanud "Trumpi languseks" ("Trump slump").
Olukorra põhjuseks on see, et relvatootjad on vahepealsetel aastatel koorinud kasumist selle pealt, et paljud relvaomanikud on Demokraatliku Partei võimu ajal kartnud, et relvakandmist- ja müüki puudutavaid reegleid muudetakse karmimaks ning seega on paljud ostnud tulirelvi igaks juhuks ehk "enne kui ära keelatakse".
Nähtust sobib hästi iseloomustama just eelpool mainitud AR-15. Tegemist on relvaga, mida on kasutanud mitmed massitulistajad, ning pärast massitulistamisi on nende relvade müük peaaegu alati tõusule pööranud. See ei tulene mitte sellest, et inimesed tahaksid massitulistamistest kuidagi eeskuju võtta, vaid eelkõige relvaentusiastide hirmust, et selle relva müümine võidakse ära keelata.
Trumpi võimulesaamise ja Kongressi vabariiklaste kontrolli all püsimise tõttu on aga tarbijate mure kadunud ning seega on nö hirmust motiveeritud turg ära kadunud. | Trumpi ametiaeg on USA relvatootjatele tõsise hoobi andnud | https://www.err.ee/857733/trumpi-ametiaeg-on-usa-relvatootjatele-tosise-hoobi-andnud | President Donald Trumpi ametiaeg on USA relvatootjatele tõsise hoobi andnud, sest ameeriklased, kes ei karda enam relvamüüki puudutavate reeglite karmistamist, ei näe enam vajadust nii palju ja nii ruttu endale uusi tulirelvi soetada. |
Norra tiim Sarpsborg võitis eelmisel nädalal avakohtumise 3:1 ning just Tamme põhjustatud penalti läbi sündinud vastase võõrsilvärav oli neljapäeval määravaks saamas. Nimelt läks Maccabi 52. minutil juhtima ja duubeldas 60. minutil seisu. See 2:0 skoor hoidis kahe mängu kokkuvõttes seisu viigis ning eelis oli Norras sahistanud Tel Avivi satsil. Ent 80. minutil kinkis Iisraeli klubi Sarpsborgile penalti, mille Ole Jörgen Halvorsen võrku saatis. See viis norrakad paari kokkuvõttes taas ette ja lõpuvile kõlades ka edasi, vahendab Soccernet.ee.
Tamm jättis kohtumise mängukeelu (ja kerge lihasvigastuse) tõttu vahele.
Euroopa liiga alagruppide loosimine toimub reedel kell 14. | Joonas Tamme koduklubi jõudis Euroopa Liiga alagrupiturniirile | https://sport.err.ee/857731/joonas-tamme-koduklubi-joudis-euroopa-liiga-alagrupiturniirile | Eesti koondise keskkaitsja Joonas Tamme koduklubi Sarpsborg kaotas Euroopa liiga play-off'is võõrsil Tel Avivi Maccabile küll 1:2, ent pääses kahe matši kokkuvõttes 4:3 võiduga alagrupiturniirile. |
Ehkki Turu-uuringute eelmine avaliku arvamuse küsitlus toimus tervelt kaks kuud tagasi, pole vahepealsed kuumad suvekuud põhimõttelisi muutusi erakondade jõuvahekordadesse kaasa toonud. Kuid kui vaadata pikemat trendi kogu esimese poolaasta vältel, võib mõned olulisemad tendentsid siiski välja tuua.
Juunis oli kahe liidri, Keskerakonna ja Reformierakonna, toetus võrdne. Nüüd on erakondade toetuse pingereas taas esikohale tõusnud Keskerakond, kuigi edumaa Reformierakonna ees pole nii suur, et seda statistiliselt oluliseks pidada. Kui vaadata esimesi ja teisi eelistusi koos, ongi võimalike valijate toetusbaas mõlemal erakonnal 36 protsenti.
Küll aga näha erinevus võrreldes aasta alguse küsitlustega. Reformierakond on võrreldes oma kevadise tipptoetusega (aprillis oli see 33 protsenti) poolehoidjaid järjest kaotanud ning augustis oli valijate osakaal vaid 25 protsenti. Keskerakonna toetus on aga püsinud ühtlaselt kõrgel tasemel (26-28 protsenti) juba neli aastat järjest, augusti toetus oli 27 protsenti.
Kui sellist kõrget toetust on suudetud nii kaua hoida – nii opositsioonis kui ka valitsuses olles, vaatamata "kolme õe" rünnakutele ning vastuoludele Narva volikoguga –, võib eeldada, et see õnnestub ka valimisteni jäänud poole aasta jooksul. Ehkki kerge see eesseisval kirglikul poliitikasügisel kindlasti ei ole.
Kaja Kallas ja oravate anomaalia
Reformierakonna kevadist tulemust võib pidada anomaaliaks, mille põhjustasid Kaja Kallase erakonna juhiks valimisega kaasnenud ülearused ootused. Tekib muidugi küsimus, mida Kallas siis oleks pidanud valijate arvates kohe pärast esimeheks tõusmist saavutama – kukutama Keskerakonna ning ise peaministri toolile istuma?
Kuid kindlasti oleks avalikkus oodanud rohkem infot selle kohta, mis suunas erakonnas asjad liiguvad. Paraku otsustas Kallase juhtimisel tegutsev erakond suvel madalat profiili hoida: tegeleti programmi koostamisega ja küllap oli erakonna uuel juhtkonnal vaja end ka erakonna sees kehtestada.
Valimisteni on veel pool aastat ning Reformierakonna võimetes mõjukat kampaaniat korraldada pole põhjust kahelda. Kuigi tuleb arvestada, et neid tavapäraseid valimisratsusid, mille toel seni valimisvõidule on kapatud, enam ei ole.
Keskerakond ei ole enam see koll, kelle võimulepääs valijaid hirmust kangestuma paneks. Jüri Ratas juhib valitsust ning ligi kolmandik Eesti inimestest näeks teda meelsasti sellel kohal jätkamas – seda on rohkem, kui on Keskerakonna valijate osakaal. Kaja Kallast näeks aga peaministri ametis vaid 22 protsenti kodanikest, mida on vähem kui on Reformierakonnal valijaid.
On mõistetav, et europarlamendis on Kaja Kallas harjunud pidama poliitilisi debatte tsiviliseeritud viisil ning küllap sooviks ta ka Eestis sarnast stiili hoida. Näiteks on Kallas lubanud, et ta väldib valimiskampaanias nn vene kaardi kasutamist. Paraku soosib Eesti senine poliitkultuur pigem rämedamat laadi retoorikat.
Ma ei arva sugugi, et Kaja Kallas peaks hakkama Mart Helmega võidu räuskama, et selle abil oma usutavust peaministrikandidaadina tõsta. Kui Kallas otsustati erakonna etteotsa valida, siis tulekski seda fakti trumbina kasutada: et tegemist on esimese reaalse naissoost peaministripretendendiga. Teiste erakonnajuhtidega kukepoksi harrastada tal ei sobigi, kuid samas peaks tema valimissõnumid olema seda enam sisukad ja muljetavaldavad. Eks sügisel saame näha ja kuulda.
EKRE – "kõik ühe, üks kõigi vastu"
Teine selgeküsitlustest selgunud tendents on EKRE populaarsuse jätkuv kasv. Sellele erakonnale annaks oma hääle juba 19 protsenti valimiseelistust väljendanud valijaist. EKRE liidrite avalikud ülesastumised jäävad tsiviliseeritud poliitilisest debatist kaugele. Küllap tegeletakse ka EKRE-s valimisprogrammi erinevate osade kokkupaneku ja viimistlemisega, kuid igapäevaselt on nende esinemised sõjakalt loosunglikud, pakkudes ühiskonnaelu probleemidele lihtsaid ja löövaid (kuid realiseerimatuid) lahendusi.
Leidsin hiljuti "Sirbist" Mihkel Kunnuse artiklist vaimuka uudissõna "neomats", väljendamaks matsi ja vurle igipõlist vastasseisu Eesti kultuuris. Mulle tundub see sõna sobilik ka EKRE populaarsuse imagoloogilisi juuri väljendama. Eestlaseid on ikka pigem matsirahvaks peetud – alles laulsime lauluväljakul sellest, kuidas me iga saksa ees juba mütsi ei kergita ega küüru selga ei tõmba. Kuna meie poliitikasse on tõepoolest siginenud ülearu palju igasugu vurlesid, mõned neist lausa Euroopa Liidus tähtsaid otsuseid langetamas, siis ongi üks EKRE populaarsuse tõusu põhjustest soov Toompeal ja mujal resideeruvatele vurledele koht kätte näidata ning nad malakaga riigivõimu kantsist välja ajada.
EKRE kuulutab end olevat kõigi vastu, sest väidetavalt on kõik teised nende vastu. See on kasulik kuvand võimuga rahulolematute kodanike enda usku kallutamiseks. Paraku on ühiskond sedavõrd keeruline süsteem, et kui selle ühe osa kallal kirve ja kuvaldaga toimetama hakata, võib teised süsteemi osad lootusetult nässu keerata.
Vabaerakonna lips läbi
Võrreldes juuniga on paar protsenti toetust kasvatanud ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9 protsendilt 11 protsendile). Sotsid jõudsid suvel avalikkuse huviorbiiti Urve Palo pretsedenditu otsusega üleöö nii erakonnast kui ka ministriametist lahkuda. Selle taustal küdes erakonnasisene võimuvõitlus Jevgeni Ossinovski ja Indrek Saare vahel. Kas väike toetuse tõus ongi tingitud just neist, avalikkuse tähelepanu pälvinud sündmustest või saab olema tegemist püsivama trendiga, näitavad järgmised küsitlused.
Napilt 5 protsendi valimiskünnisel püsib Isamaa – näib, et erakonna nime lühemaks ja löövamaks muutmine ei ole neid sealt kõrgemale aidanud.
Valimiskünnise lähedale on tõusnud roheliste toetusprotsent (4), Vabaerakond aga piirdub vaid kaheprotsendilise toetusega.
Vabaerakonnale ei julge vist keegi poliitikavaatelejatest pikka iga ennustada. Rohelistel võiks ju tänu erakordselt olulisele keskkonnateemale potentsiaali olla, kuid puuduvad tuntud liidrid, kes suudaks roheliste põhimõtteid avalikkusele veenvalt tutvustada. Aktiivsemad keskkonna teemadel sõna võtvad aktivistid (Eesti Looduse Fond, Eesti Metsa Abiks, Roheline Liikumine) ja keskkonnaprobleemidega tegelev akadeemiline kogukond hoiavad ennast parteipoliitikast eemale. Samal ajal võtavad keskkonna-teemasid oma relvastusse ka teised erakonnad. Artur Talviku loodud MTÜst "Parem Ilm" saaks erakonnaks muutumise korral roheliste jaoks kindel häälteröövel.
Kui Talviku algatusse luua erakond, mis tegelikult erakond ei olegi, võib suhtuda skeptiliselt, siis tõsisemalt tasub võtta juba kevadel poliitikasse sisenenud ühenduse Eesti 200 kavatsusi. Erakonnaks muutumise puhul võtaksid nad tõenäoliselt üle Vabaerakonnast vabaneva niši ning võivad hääli röövida ka Reformierakonnalt ja sotsiaaldemokraatidelt. Seda, et veendunud Keskerakonna või EKRE toetajad selle, peamiselt liberaalseid vaateid esindava ühenduse pool hääletaksid, ei tasu ilmselt karta. Ent ka Eesti 200-l jääb väga napilt aega, et leida enda ridadesse tuntud isikuid ja vähemtuntumaid avalikkusele tutvustada. • | Juhan Kivirähk: 10 trendi Eesti poliitikas | https://www.err.ee/857729/juhan-kivirahk-10-trendi-eesti-poliitikas | Keskerakond suudab oma kõrget toetust hoida valimisteni, Reformierakonnal pole valijate hirmutamiseks vanu kolle, mis saab aga EKREst, sotsidest, Isamaast, rohelistest ning Eesti 200st? Juhan Kivirähk kommenteerib esimese poolaasta poliitilisi toetustrende. |
Väljaanne viitab oma artiklis enda kätte jõudnud töötervishoiudokumentidele, mis kajastavad perioodi jaanuarist maini ning näitavad, et alkoholiga seotud probleemide arv on Soome lennufirmas kasvanud.
Näiteks on dokumentidest näha, et ligi kümnel juhul saadeti töötaja alkoholisõltuvuse ravile. Samas tunnistatakse dokumentides, et nende juhtumite näol olevat tegu vaid "jäämäe tipuga".
Finnairi juhatusse kuuluv osakonnajuht Eveliina Huurre tunnistas ajalehele, et alkoholiprobleemide arvu kasvu teemat on ettevõttes arutatud.
Helsingin Sanomat väidab ka, et näiteks mais arutati Finnairis meetmeid, kuidas alkoholiintsidente ennetada ehk saada juhtumile jälile "enne kui meeskond vahetusse saabub"
Alkoholi tarvitamine lennuliikluses pälvis suuremat avalikku tähelepanu augusti keskel, kui Rooma lendama pidanud Finnairi reisilennuki kapten saabus tööle Helsingi Vantaa lennujaama alkoholijoobes.
Politseipatrull tuvastas kaptenil 1,5-promillise joobe ning Finnair vallandas mehe päevapealt.
Helsingin Sanomat kirjutab, et Finnairis on tööl purjus peaga viibimise suhtes nulltolerants, kuid hetkel uurib firma võimalusi, kuidas oma töötajate suhet alkoholiga veelgi karmimalt reguleerida. | Ajaleht: Finnairis on üha hullemaks muutuv alkoholiprobleem | https://www.err.ee/857728/ajaleht-finnairis-on-uha-hullemaks-muutuv-alkoholiprobleem | Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et lennufirma Finnair personali seas on üha tõsisem alkoholiprobleem. |
37-aastane šveitslane võitis ühe tunni ja 56 minutit kestnud kohtumise seisuga 7:5, 6:4, 6:4. Kolmandas ringis kohtub Federer austraallase Nick Kyrgiosega (ATP 30.), kes sai jagu prantslasest Pierre-Hugues Herbertist (ATP 75.) seisuga 4:6, 7:6 (8:6), 6:3, 6:0.
Federer on US Openil võidutsenud viis korda järjest aastatel 2004 – 2008 võites seejuures 41 järjestikust matši. Peale seda on ta finaali jõudnud vaid kahel korral. Aasta hiljem tunnistas ta argentiinlase Juan Martin del Potro paremust ja 2015. aastal sai finaalis šveitslasest jagu Novak Djokovic (ATP 6.). Rekordilise kuuenda tiitli võitmine on Federeri sõnul tema üks suurimatest eesmärkidest. US Openi profiturniiri ei ole varem keegi nii palju võitnud.
Küsimusele, kas 2009. aasta Federer võidaks 2018. aasta Federeri vastas tennisist: "Ma väga loodan, et see teine võidaks, sest ma tunnen, et ma olen arenenud viimastel aastatel palju. Ma olen rohkem valmis tennisist kui toona."
Oma kolmandat tiitlit püüdev Djokovic alistas teises ringis ameeriklase Tennys Sandgreni (ATP 61.) seisuga 6:1, 6:3, 6:7 (2:7), 6:2. Federeriga võivad nad kohtuda veerandfinaalis. | Federer astus rekordilise kuuenda US Openi tiitli poole sammu lähemale | https://sport.err.ee/857727/federer-astus-rekordilise-kuuenda-us-openi-tiitli-poole-sammu-lahemale | Roger Federer (ATP 2.) jätkas hooaja viimasel suure slämmi turniiril ehk US Openil rekordilise kuuenda turniirivõidu püüdmist mugava võiduga prantslase Benoit Paire (ATP 56.) üle. |
Uue hoone, mille peaprojekteerija on Salto Arhitektuuribüroo OÜ ning ehitaja Ehitustrust AS, avab uksed järgmisel sügisel.
Tänavu alustab ülikool ka Tallinnas järjepideva õpetajahariduse 100. aastapäeva tähistamist. Tõeline juubeliaasta on aga 2019, mil möödub sada aastat Tallinna Õpetajate Seminari asutamisest. Tõsi, õpetajaharidus moodustab praegusest Tallinna Ülikoolist vaid murdosa. | Ülikool avab õppeaasta parklapeoga | https://menu.err.ee/857726/ulikool-avab-oppeaasta-parklapeoga | Tallinna Ülikoolis, kus täna algusega kell 12 peetakse avaaktus, alustab tänavu õpinguid 2263 uut tudengit. Aktus ja sellele järgnev pidu peetakse tänavu ülikooli Mare maja esises parklas, kuna tavalises peopaigas ehk siseõues käivad ehitustööd – siia kerkib uus Ursa maja. |
Teema sai alguse, kui Kenyatta vastas küsimusele, mis puudutas Keeniast varastatud raha, mis asub Briti pankades ning mis nüüd peaks kodumaale naasma. Vastates meenutas Kenyatta ka Johnsoni kunagist visiiti Keeniasse, vahendas Guardian.
"Eelmisel aastal, kui te mäletate, välisminister, siis Boris... eee, Boris, Boris Johnson - see jalgrattaga tüüp - oli siin," rääkis Keenia president pressikonverentsil peaminister May kõrval seistes.
Johnson pälvis Londoni linnapeaks olles palju meediatähelepanu muuhulgas sellega, et saabus sageli tööle jalgrattal.
Peaminister Theresa May paistis omakorda Brexiti-järgse kaubanduse edendamiseks mõeldud Aafrika ringreisil olles silma oma tantsussammudega.
Esimest kora tantsis ta koos kohalike koolilastega Lõuna-Aafrika Vabariigis...
ning nüüd tegi seda ka Keenias. | Keenia presidendil ei tulnud Johnsoni nimi meelde: "see jalgrattaga tüüp" | https://www.err.ee/857719/keenia-presidendil-ei-tulnud-johnsoni-nimi-meelde-see-jalgrattaga-tuup | Neljapäeval visiidile saabunud Briti peaministrit Theresa Mayd võõrustanud Keenia president Uhuru Kenyatta paistis olevat unustanud ära endise välisministri Boris Johnsoni nime ning kasutas poliitiku nimetamiseks väljendit "jalgrattaga tüüp". |
Ühe tunni ja 43 minutit kestnud mängu võitis Tsurenko seisuga 6:4, 6:2 ning see on tema karjääri suurimaks võiduks. Edu tõi 29-aastasele Tsurenkole energilisem ja agressiivsem mäng.
"Ma ei olnud üldse närvis," ütles Tsurenko võistlusjärgses intervjuus. "Ma tundsin head meeskonnavaimu ja kõikide pealtvaatajate head energiat. Ma kuulsin publikut oma nime hüüdmas palju."
Esimest korda on kaks parima asetusega mängijat suure slämmi turniiril välja langenud juba enne veerandfinaale. Lisaks Wozniackile on Louis Armstrongi staadionil pidanud tunnistama vastaste paremust maailma 12. reket Barbine Muguruza ja Kaia Kanepile alla vandunud maailma esireket Simona Halep.
Kolmandas ringis kohtub Tsurenko Eesti esireketist Anett Kontaveidist jagu saanud Katerina Siniakovaga. | Teise asetusega Wozniacki langes US Openil konkurentsist | https://sport.err.ee/857721/teise-asetusega-wozniacki-langes-us-openil-konkurentsist | Uhiuus Louis Armstrongi staadion pakkus viimase nelja päeva jooksul järgmise suurüllatuse, kui hooaja viimasel suure slämmi turniiril ehk US Openil pidi teise asetusega ja Austraalia lahtiste meistrivõistluste tšempion Caroline Wozniacki tunnistama Lesia Tsurenko paremust (WTA 36.). |
Möödunud aastal Meistrite liiga võitjaks kroonitud JYP Jyväsküla läks juhtima juba esimese kolmandiku järel, mil tablool seisid numbrid 2:1. Järgmisel kolmandikul lõi Jyväskylä veel kolm väravat, mis pani Slovakkia klubi keerulisse olukorda. Ühe värava autoriks oli ka Rooba.
Meistrite liiga B-alagrupi teises kohtumises võidutses Tšehhi klubi Plzen kodus šveitslaste Lugano üle seisuga 3:2. | Robert Rooba alustas Meistrite liiga hooaega võidukalt | https://sport.err.ee/857716/robert-rooba-alustas-meistrite-liiga-hooaega-voidukalt | Eesti jäähokikoondislane Robert Rooba ja JYP Jyväskylä alustasid Meistrite liiga hooaega võidukalt. Võõrsil alistati Slovakkia klubi HC05 Banská Bystrica seisuga 6:1. |
Teises kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,4 miljardit eurot.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 1,4 protsenti. Võrreldes 2017. aasta teise kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aga 3,7 protsenti.
Kuuendat kvartalit järjest panustas majanduskasvu enim ehituse tegevusala lisandväärtuse kasv. Sellele järgnes üha tugevnev töötlev tööstus, mille panus oli viimase kolme aasta suurim.
Olulisemateks panustajateks olid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus ning info ja side.
Peamisteks majanduskasvu pidurdajateks olid põllumajandus, metsandus ja kalandus, energeetika ja haldus- ja abitegevused, märkis statistikaamet.
Sisenõudlus suurenes 4,5 protsenti. Jätkuvalt pidurdab sisenõudlust kapitali kogumahutus põhivarasse, mis langes 0,8 protsenti, märkis statistikaamet.
Investeerimistegevus on vähenenud kõigis põhivaraliikides kogu mittefinantsettevõtete sektoris. Seevastu ülejäänud sektorites võis näha kapitali kogumahutuse kasvu.
Eratarbimise kasvutempo oluliselt ei muutunud, püsides 4,0 protsendi juures.
Kaupade ja teenuste teise kvartali eksport kasvas 5,9 protsenti. Esimese kvartali langusest taastunud kaupade eksport kasvas 5,0 protsenti. Enim mõjutas seda arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning puittoodete eksport.
Kiirenevalt kasvavat teenuste eksporti mõjutasid enim arvutiteenused ning laondus ja veondust abistavad tegevused.
Kaupade ja teenuste import suurenes 7,0 protsenti, teenuste import seejuures koguni 11,0 protsenti.
Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli teises kvartalis 3,6 protsenti.
Vaatamata kiirenenud majanduskasvule, ei olnud olulisi muutusi tootlikkuse näitajates. Tootlikkus tunni kohta kasvas vaid 0,7 protsenti. Tootlikkus hõivatu kohta kasvas 1,0 protsendi võrra. Tänu veidi aeglustunud palgakasvule aeglustus tööjõu ühikukulu kasv, mis esimeses kvartalis oli 4,3 protsenti. | Eesti majanduskasv kiirenes teises kvartalis | https://www.err.ee/857711/eesti-majanduskasv-kiirenes-teises-kvartalis | Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv oli 3,7 protsenti, teatas statistikaamet. |
Küsimusele Lembergsi mõjust Roheliste ja Talurahva Liidule ja valitsusele vastas Kučinskis, et algusest saadik on olnud Lembergsiga kokkulepe, et peaministri valitsus töötab ja langetab otsuseid sõltumatult.
Iganädalastel Roheliste ja Talurahva Liidu juhatuse kohtumistel lubab formaat aga igal partneril kriitikat teha ja debattides osaleda.
"Enam ei ole neid metsikuid formaate, mida me varem kasutasime. (Esmaspäevad) on aeg debattideks ning ta on mind küllalt palju kritiseerinud. Mõnikord on tema nõuanded olnud head, kuid enamasti mitte. Seega, mis mõju ...." vahendas Ir Kučinskise sõnu.
"Juhtida valitsust ja mitte olla otsuste langetaja ei ole mulle vastuvõetav mudel. Seega on valitsus see, mis otsuseid teeb," rõhutas Kučinskis.
Vastates korduvatele küsimustele suurärimehe ja poliitiku Lembergsi mõju kohta, ütles peaminister, et see on vähenenud.
Lembergs on olnud alates 2008. aastast uurimise all seoses korruptsiooni ja rahapesuga. | Läti peaminister: Lembergsi poliitiline mõjuvõim on vähenenud | https://www.err.ee/857714/lati-peaminister-lembergsi-poliitiline-mojuvoim-on-vahenenud | Läti sadamalinna Ventspilsi linnapea ning võimukoalitsiooni kuuluva erakonna Läti ja Ventspilsi Eest liidri Aivars Lembergsi poliitiline mõjuvõim on vähenenud, ütles Roheliste ja Talurahva Liitu kuuluv peaminister usutluses nädalalehele Ir. |
"Ralph Fiennes, Ian McKellen, Benedict Cumberbatch on kõigile tuntud filminäitlejad ning teatrilaval tulevad nende suurepärased näitlemisoskused veelgi paremini esile. Kuid lisaks nendele suurnimedele on NT Live sügishooaja lavastusest muidugi veel arvukalt tuntud näitlejaid, keda ka Eesti publik teab, kuigi ehk kohe mitte nimeliselt," märkis Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod. "Näiteks Mark Gatiss, kes mängib muuhulgas Sherlocki sarjas Holmes'i venda Mycrofti või Jonny Lee Miller, kes on mänginud nii filmis "Trainspotting" kui ka ühte peaosalist sarjas "Sherlock New Yorgis"."
Neljapäeval, 18. oktoobril saab näha vanameister Ian McKelleni liigutavat kuningas Leari osatäitmist, mis salvestatud otse väljamüüdud Londoni West Endi lavalaudadelt. Jonathan Munby lavastatud tükis, mis on paljude meelest kõige meisterlikum tragöödia, mis kunagi kirjutatud, näeme, kuidas kaks vananevat isa - üks neist kuningas, teine tema õukondlane – tõukavad eemale oma lapsed ja oma pimeduses vabastavad halastamatute ambitsioonide ja reetmise tornaado, sest perekond ja riik kistakse vägivaldsesse võimuvõitlusse.
Mary Shelley kuulsaima romaani "Frankenstein" lavastust näeb 1. novembril Coca-Cola Plazas ja 5. novembril Ekraanis ja Centrumis. 2011. aastal etendunud täielikult väljamüüdud näidendist sai rahvusvaheline sensatsioon, millest on maailma kinodes osa saanud peaaegu pool miljonit inimest.
Oscari pälvinud Danny Boyle'i lavastatud ("Trainspotting", "Rentslimiljonär") näidendis Frankenstein astuvad üles Benedict Cumberbatch koletisena ja Jonny Lee Miller (telesari "Sherlock New Yorgis", "Trainspotting") Victor Frankensteinina. Põneva ja hirmutava klassikalise loo läbivateks teemadeks on vastutus teaduses, vanemliku hooleta jätmine ning aegumatu teema - hea ja kurja iseloom.
8. novembril lavastub "Julie" peaosades Vanessa Kirby (The Crown, Mission: Impossible- Fallout) ja Eric Kofi Abrefa (The Amen Corner). Tegemist on August Strindbergi näidendi "Preili Julie" ja Polly Stenhami stsenaariumi järgi lavastatud uusversiooniga, mis on aga endiselt šokeeriv ja aktuaalne.
Tükis korraldab metsik ja vallaline Julie hilisöise peo, mille käigus lahvatab võimumäng, mis muutub kiiresti metsikuks võitluseks ellujäämise nimel.
Mitu auhinda võitnud lavastus "George III hullumeelsus" on kõige esimene Londoni rahvusteatri ülekanne Nottingham Playhouse'ist ning Forum Cinemas Coca-Cola Plazas näeb selles salvestust neljapäeval, 13. detsembril. See on Suurbritannia ühe kõige armastatuma draamakirjaniku Alan Bennetti (The History Boys, The Lady in Van) kirjutatud eepiline näidend, mille esiettekanne oli 1991. aastal ning mis kohandati hiljem ka filmiks, mis sai BAFTA auhinna. Uues lavastuses mängivad muuhulgas ka Olivieri auhinna võitjad Mark Gatiss (Sherlock, Wolf Hall) nimiosas ja Adrian Scarborough (Gavin ja Stacey, Upstairs Downstairs, After the Dance).
Aasta on 1786 ja kuningas George III on kõige võimsam mees maailmas. Kuid sedamööda kuidas kuninga mõistus dramaatilises tempos koost laguneb, ähvardavad auahned poliitikud ja salakaval Walesi prints tema võimu õõnestada.
Uue aasta 10. jaanuaril linastuv "Antonius ja Kleopatra" on Shakespeare'i poliitikast, kirest ja võimust tulvil tragöödia, milles mängivad kuulsat saatuslikku paari Ralph Fiennes ja Sophie Okonedo. Lavastajaks Simon Godwin.
Caesar ja tema mõrtsukad on surnud ning nüüd valitseb kindral Marcus Antonius. Kuid sõjas lõhestatud impeeriumi ääremaadel armus mees Egiptuse kuninganna Kleopatrasse ning nüüd järgneb traagiline võitlus pühendumuse ja kohustuse vahel, mis kõik võib lõppeda sõjaga.
Forum Cinemas on näidanud London National Theatre'i otseülekandeid ja salvestusi kinodes alates 2009. aastast. Eesti publikuni vahendab HD formaadis lavastusi Tallinnas Coca-Cola Plazas, Tartu kinos Ekraan ja Viljandi kinos Centrum. | Londoni rahvusteatri lavastused jõuavad taas Eesti kinno | https://menu.err.ee/857510/londoni-rahvusteatri-lavastused-jouavad-taas-eesti-kinno | Alates oktoobrist saab Tallinna, Tartu ja Viljandi kinodes otseülekannete salvestustena nautida tõelisi suurlavastusi "Kuningas Lear", "Frankenstein" ning "Antonius ja Kleopatra". Coca-Cola Plazas saab näha veel lisaks lavastusi "Julie" ja "George III Hullumeelsus". |
Erakonna peasekretär Joonas Laks märkis, et osade, praegu juhatusse mitte kuuluvate liikmete soov aktiivsemalt ja konkreetsemalt ainukese rohelist ilmavaadet esindava partei juhtimise töösse panustada on olnud juba mõnda aega teada ja tunda.
"Nüüd anname selleks ka juriidilise väljundi. Pole saladus, et valimisvõitlus on juba alanud, ning tänavune kampaania pakub meile eriti suure väljakutse. Info kiireks ja tõhusaks vahetuseks on suur vajadus kaasata seni juhatusse mitte kuuluvaid, kuid aktiivseid erakonna liikmeid. Soovime lähtuda mitte alt üles juhtimisprintsiibist, vaid kaasata kõiki oma liikmeid. Selleks on aga abijõude vaja."
Roheliste volikogu esimees Kaspar Kurve märkis, et praegune juhatus on küll juhatuseväliselt andnud võimaluse täita ülesandeid ja võtta vastutust igaühel, ka volikogu liikmetel. "Operatiivsete otsuste tegemise juures olemiseks peab aga siiski ka juhatuse tasemel tööd tegema. Juhatusse kandideerima on oodatud nii valimispiirkondade esinumbrid, ringkondade juhid kui ka programmitoimkondade liikmed."
Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova avaldas lootust, et kõik aktiivsed naised on erakonnas valmis juhatuse töösse lülituma, sest naiste suurem osavõtt otsuste tegemisel on tähtis nii maailma, Eesti kui erakonna mastaabis.
Roheliste erakorraline üldkoosolek, kus kinnitatakse riigikogu valimiskampaania kandidaadid ja võetakse vastu põhikirja muudatused, uuendatakse üldprogramm ja kinnitatakse valimisplatvorm, toimub 1. detsembril. | Roheliste volikogu kiitis heaks juhatuse laiendamise | https://www.err.ee/857706/roheliste-volikogu-kiitis-heaks-juhatuse-laiendamise | Roheliste volikogu kiitis heaks juhatuse ettepaneku laiendada 1. detsembril erakorraliselt kokku kutsutaval üldkogul juhatuse koosseisu praeguselt üheksalt liikmelt kuni 15 liikmele. |
Klaas ütles ajalehele, et on Tartu volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehele Mihkel Leesile sellekohase ettepaneku teinud ja Lees on kinnitanud valmisolekut ametisse asuda.
Lees on töötanud sotsiaalministeeriumis ja haridusministeeriumis ministri nõunikuna ning olnud peaminister Andrus Ansipi nõunik. Praegu töötab Lees Tartu ülikoolis sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislaboris projektijuhina.
Leesi eelkäija abilinnapeana Tiia Teppan esitas kuu keskel lahkumisavalduse. | Tartu võimalik uus abilinnapea on Mihkel Lees | https://www.err.ee/857702/tartu-voimalik-uus-abilinnapea-on-mihkel-lees | Tartu uueks sotsiaalvaldkonna abilinnapeaks on saamas reformierakondlane Mihkel Lees (31), kelle kandatuuri kavatseb linnapea Urmas Klaas esmaspäeval tutvustada piirkonna juhatusele ja kolmapäeval fraktsioonile, kirjutab Tartu Postimees. |
"Oleme rõõmsad selle üle, et alates 1. septembrist saame taas Tallinnasse ja Tartusse sõita alla kahe tunni!" teatas Elron. "Suur tänu Eesti Raudteele, kes taastas Tartu juhtimiskeskuse töö just kooli alguseks."
Mai keskel sai põlengus kannatada Eesti Raudtee Tartu jaama liiklusjuhtimiskeskuse piirkonna liiklusjuhtimissüsteem. Selle järel läks raudtee-ettevõte sel suunal üle käsitsi rongide liiklusjuhtimisele. | Elroni rongid saavad taas Tallinnast Tartusse alla kahe tunni sõita | https://www.err.ee/857701/elroni-rongid-saavad-taas-tallinnast-tartusse-alla-kahe-tunni-soita | Eesti Raudtee on taastanud mitme kuu eest põlengus hävinud Tartu juhtimiskeskuse ning tänu sellele kahaneb 1. septembrist Tallinna-Tartu liinil Elroni ekspressrongide sõiduaeg alla kahe tunni. |
Vastavas linnavalitsuse korralduse eelnõus seisab, et puuduvad avalik huvi ja linnaehituslikud eeldused, mis toetaksid Järvevana tee 7a kinnistu hoonestamist, kirjutab Äripäev.
Linnamäele firmade kaudu kuuluval Axis UPI OÜ-l on Järvevana tee ja Ülemiste järve vahel kitsa soolikana 56 000 ruutmeetri suurune kinnistu, kuhu ettevõte kavandab 48 kolme- kuni kaheksakorruselist hoonet.
Tallinna linnaplaneerimise ametile esitatud detailplaneeringu algatamisettepaneku järgi plaanitakse kinnistule linnavilla tüüpi elamuid ning ärihooneid. Kokku peaks sinna tulema kuni 315 korterit ning kuni 668 parkimiskohta. | Tallinn ei soovi Margus Linnamäe kinnisvaraarendust Ülemiste ääres | https://www.err.ee/857700/tallinn-ei-soovi-margus-linnamae-kinnisvaraarendust-ulemiste-aares | Kinnisvara-, meedia- ja ravimiärimehe Margus Linnamäe soov ehitada Järvevana tee ja Ülemiste järve vahele jäävale kinnistule elamud ja ärihooned ei saanud Äripäeva teatel Tallinna linnavalitsuselt toetust detailplaneeringu algatamiseks. |
Kui aktiivselt juhitud pensionifondide aastane tootlus erineb sõltuvalt fondivalitsejast tugevalt, kõikudes -1 protsendist +8,6 protsendini, siis indeksifondide muutuskõver on kõigil ühetaoline, jäädes aastases tootluses marginaalsete erinevustega 9-10 protsendi vahemikku.
"Pensioni II samba indeksifondide põhiline idee ongi, et investeeritud on suurmatesse globaalsetesse ettevõtetesse üle maailma, seal on esindatud nii USA, Euroopa, Aasia kui ka muu. See on nende fondide pikaajaline starateegia, millega kogu maailma eduga kaasa sõita, seal ei tehta väga kitsaid strateegiaid," selgitas indeksifondide ühetaolisust Eesti Naisinvestorite Klubi asutaja ja Tuleva kogukonna juht Kristi Saare.
Kuivõrd Tuleva vahendab just madala juhtimistasuga indeksifonde, on Kristi Saare ise mõistagi indeksifondide usku ja investeerib ka isiklikult just neisse.
"Ma usun ajaloolist investeerimistarkust. Aktiivselt juhitud fondides on ka palju indeksifondidesse investeeritud, nii et need on ka vaikselt indekseeritud, aga samas võetakse nende eest mitu korda rohkem raha," viitab Saare aktiivselt juhitud fondide kõrgematesse valitsemistasudesse.
Samas möönab Saare, et kui kukuvad aktsiaturud, kukuvad ka indeksifondide tootlused, sest need reageerivad täpselt turu muutustele: "Indeksifondide korral sõidad ülessõitva turuga kaasa. Ilusad tootlused lõppevad ära aga kohe siis, kui maailmamajandus teises suunas liigub."
Ka Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse dotsent ja investor Tõnn Talpsepp ütleb, et indeksifondid järgivad aktsiaturgude keskmist tootlust. Ehkki fondivalitsejad kasutavad pisut erinevaid indekseid, siis laias laastus liiguvad need ikka sarnaselt, vastavalt turu keskmisele trendile.
"Kui turul läheb hästi, läheb indeks üles, nii et nad liiguvad turuga samas tempos. Kui turul läheb kehvemini, siis tootlused kukuvad," võtab Talpsepp lühidalt kokku. "Indeksi- ja tavaliste fondide vahe on selles, kuidas nad riski võtavad. Indeksifondid võtavad turu keskmise. Teisel juhul aga fondijuht otsustab, kas võtab suurema või väiksema riski."
Talpsepa sõnul on praegu märgata, et aktiivselt juhitud fondide juhid on oma investeerimisotsustelt konservatiivsemaks muutunud, hoiavad riske madalamatena, ehkki turul läheb väga hästi.
"Kui turud peaksid kukkuma hakkama, siis kukuvad aktiivselt juhitud fondid ehk veidi vähem," hindab Talpsepp.
Indeksifondide ligi kümneprotsendise tootluse on Kristi Saare sõnul tinginud asjaolu, et põhimõte on fondi kogunenud raha maksimaalselt turgudele investeerida, mitte hoida kontodel vaba raha. Seevastu aktiivselt juhitud II samba pensionifondides, mille investeerimisotsuseid võtab vastu inimene, hoitakse vaba raha sageli pikalt arvel, kuniks otsitakse sobivaid aktsiaid või võlakirju, millesse investeerida.
"Kui hoiad vara rahas, siis temaga otseselt midagi ei juhtu," möönab Saare.
Milline fond tagab kõrgeima pensioni?
Kuivõrd üheaastase tootluse pealt on ennatlik teha järeldusi, kumb fond - kas aktiivselt või passiivselt juhitud - on pikas perspektiivis tootlikum ehk otsustamaks, kas tormata oma seniset pensionifondi indeksifondi vastu vahetama, soovitavad investorid heita pilku börsiindeksite trendidele tagantjärele.
Talpsepp soovitab vaatluse alla võtta vähemalt ühe majandustsükli pikkuse aja, nii et vaatlusfaasis oleksid sees nii tõus kui langus, näiteks ühe majandustsükli keskelt järgmise tsükli keskpaigani. Veel parem oleks aga jälgida pikemat, kümne- või lausa 30-aastast ajalugu.
"Empiirilised uuringud on näidanud, et indeksifondid on pensionikogujatele mõistlikum valik just haldustasude tõttu. Nimelt teenustasud on indeksifondide puhul oluliselt väiksemad. Pikas perspektiivis võiksid indeksifondid olla investorile mõistlikum valik, sest haldustasud mängivad just pikas perspektiivis olulist rolli. Maailmas keskmiselt jäävad aktiivselt juhitud fondide tootlused indeksifondidele alla," ütleb Talpsepp.
Saare on sama meelt. "Kui vaadata investeerimisajalugu, siis võib eeldada, et pikas plaanis teevad indeksifondid parema tootluse. Oluline komponent on haldustasud - kui nende kogukulu alla 0,5 protsendi, siis teeb see võrreldes indeksifondidega juba ühe protsendi iga-aastase tootluse vahelt, aga 30 aasta plaanis on see juba väga-väga suur summa raha," põhjendab Saare.
Kristi Saare möönab, et mõned väga suurepärase strateegiaga fondid võivad indeksifonde pikas perspektiivis ka ületada, aga selliseid fonde pole palju, kes seda pikas, vähemalt viie kuni kümne aasta perspektiivis teha suudaksid.
"Turu keskmist nad ei suuda pikas perspektiivis lüüa," võtab Saare kokku.
"Pidu" hakkab lõppema
Ehkki ennustamine on tänamatu töö, leiab Talpsepp, et praegune "pidu" ei kesta enam kaua.
"Oleme tsükli tõusu lõpufaasis, aga kas see kestab pool või kaks või rohkem aastat, näitab elu," ütleb Talpsepp. "Kui intressimäärad on hakanud juba tõusma, siis see ka mingil hetkel pidurdab seda majanduskasvu. Fondijuhid on ju ka pigem ettevaatlikud - pigem on võetud vähem riski, sest on arvestatud, et millalgi pidu lõppeb," ütleb Talpsepp.
Allikas: Pensionikeskus.ee | Indeksifondide aastasest tootlusest ei maksa pikaajalisi järeldusi teha | https://www.err.ee/857495/indeksifondide-aastasest-tootlusest-ei-maksa-pikaajalisi-jareldusi-teha | Ehkki II pensionisamba passiivselt juhitud indeksifondid näitavad ligi kümneprotsendilist aastast tootlust, mille kõrval enamik aktiivselt juhitud fonde kahvatub, ei maksa sellest kaugeleulatuvaid järeldusi teha - kui kukub turg, kukuvad ka indeksifondid. |
Tegu oleks esimese korraga sel kümnendil, kui riik ajakirjanikud nende töö käigus tehtu eest kohtu alla annab, kirjutab ajaleht.
Lusti prokuratuuri silmis seadusega pahuksisse viinud juhtumid leidsid aset mullu augustis ja oktoobris.
Lust väidab, et ei lähe prokuratuuriga mingi hinna eest kokkuleppele ja kavatseb asja kohtusse jõudes end ise esindada: "Kui ma tõesti osutun siin kurjategijaks, siis ajakirjanduse tööpõld inimeste paljastamisel läheb ikka väga kitsaks."
Asja juhtiv Põhja ringkonnaprokurör Natalja Lebed enne süüdistuse esitamist ametlikke kommentaare ei jaga. | Prokuratuur läheb Katrin Lusti vastu kohtusse | https://www.err.ee/857698/prokuratuur-laheb-katrin-lusti-vastu-kohtusse | Postimehe andmetel esitab prokuratuur septembris kriminaalsüüdistuse TV3 saate "Kuuuurija" võttemeeskonnale eesotsas saatejuht Katrin Lustiga, keda kahtlustatakse kahel juhul eluruumi tungimises. |
Aleksandr Peresunko viskas kaks väravat ja andis ühe resultatiivse söödu. Värava ja resultatiivse söödu said kirja Igor Merežko, Vadim Mazur, Vitali Ljalka, Eugeni Fadjejev ja Mihhail Simtšuk.
Järgmiseks aastaks tõuseb A-gruppi Poola meeskond, kes kogus nelja mänguga 11 punkti. Teiseks tuli Jaapan (9), kolmandaks Ukraina (7), neljandaks Eesti (3) ja teise divisjoni langes Serbia (0).
Enne mängu:
Laupäeval teenis Eesti turniiri esimese võidu, kui Serbia alistati 4:2 (2:1, 1:0, 1:1). Võiduga kindlustati ühtlasi B-gruppi püsimajäämine.
Pühapäevases turniiri viimases mängus kohtub kolm punkti kogunud Eesti nelja punkti peal oleva Ukrainaga, kui Eestil õnnestuks kohtumine võita, lõpetaks koondis turniiri kolmanda kohaga. Võitja otsustavad pühapäeval Jaapan ja Poola.
Ukraina alustas turniiri 7:0 võiduga Serbia üle, järgnes karistusvisete järel saadud 2:3 kaotus Poolale ja 2:8 allajäämine Jaapanile. | Eesti jäähokikoondis lõpetas MM-turniiri suure kaotusega | https://sport.err.ee/1608583042/eesti-jaahokikoondis-lopetas-mm-turniiri-suure-kaotusega | Eesti jäähokikoondis kaotas Poolas MM-i esimese divisjoni B-grupi turniiril Ukrainale 0:8 (0:1, 0:4, 0:3) ja lõpetas neljandal kohal. |
Meestest jõudsid finaali TalTech spordiklubi ja Viimsi Pinx. Põhiturniiril viimase mängupäevaga võitjaks tulnud TalTech sai oma esimese meistritiitli, alistades vastase kindlalt 4:0. Poolfinaalis alistati kahe viimase aasta meister Viljandi Sakala.
"See on TalTechi lauatennise grupp, mida me oleme paar-kolm aastat vedanud. Treeningud on korralikult tehtud, mängijate valik on okei, meil on sellel aastal võistkond hästi komplekteeritud," lausus TalTechi treener ja mängija Vallot Vainula ERR-ile.
"Meie välismängija, ma arvan, on üks tugevamaid välismängijaid üldse, kes Eesti liigades viimase 20 aasta jooksul mänginud on. Selles mõttes kõik jooksis paika ja lõpus tuli ära."
Naiste finaal kujunes pingelisemaks. Ka seal jõudis finaali TalTech, kelle ridades mängib tänavune individuaalne meister Airi Avameri, vastaseks Aseri spordiklubi, mida mängiva treenerina tugevdas omal ajal noorte EM-ilgi medaleid võitnud Tatjana Tšistjakova. Aseri tuli võitjaks kaotusseisust, võites lõpuks 4:3.
"Ma kohe algusest teadsin, et tuleb väga raske mäng. Väga raske ja pingeline, võib lõppeda nii meie kui ka nende kasuks," sõnas ta. "No lihtsamini oleks jah võinud, aga selline võit on alati magusam. Eriti, kui sa tuled kaotusseisust välja."
Hõbeda võitnud TalTechile oli see naiste seas ajaloo esimene medal. | Selgusid lauatennise võistkondlikud meistrid | https://sport.err.ee/1608583222/selgusid-lauatennise-voistkondlikud-meistrid | Lauatennise meistriliigas ja naiste liigas peeti pühapäeval võistkondlikke meistrivõistlusi. Võidud võtsid TalTechi ja Aseri spordiklubid. |
Mõlemad väravad löödi avapoolaja lõpus: 40. minutil skooris Assan Ceesay ja 45+3. minutil Nikola Boranijasevic. Mets veetis terve kohtumise varumeestepingil.
Hooaja keskel Zürichi liitunud Mets on käinud Šveitsi kõrgliigas väljakul üheksa korda, andnud ühe väravasöödu ja saanud kaks kollast kaarti.
1896. aastal asutatud FC Zürich on tulnud Šveitsi meistriks 13 korda, enne tänavust triumfi kergitati viimati meistrikarikat 2009. aastal.
Šveitsi kõrgliigas jääb hooaja lõpuni veel neli vooru. | Karol Mets tuli Šveitsi meistriks | https://sport.err.ee/1608583240/karol-mets-tuli-sveitsi-meistriks | Eesti jalgpallikoondislase Karol Metsa kodulubi FC Zürich alistas Šveitsi meistriliiga 32. vooru kohtumises võõrsil Baseli 2:0 ja kindlustas meistritiitli. |
Isikliku rekordi (8299) graafikuga võrreldes ei alustanud Rosenberg võistlust kõige paremini, miinuspunktid tulid nii 100 m jooksus (10,85) kui kaugushüppes (7.07). Ni kuulitõukes (15.12, isiklik rekord) kui kõrgushüppes (1.95) võitis ta aga punkte tagasi, kuid lõpetas päeva 400 m jooksus kirja länud 49.54-ga, mis on ligi poolteist sekundit kehvem aeg kui mullu juunis Tallinnas rekordvõistluse käigus joostud tulemus.
Teist päeva alustas Rosenberg isikliku rekordiga, kui läbis 110 meetrit tõkkeid ajaga 14,80, seejärel võttis ta kettaheites 46.46-ga alavõidu, kuid paraku heitis ta rekordvõistluse käigus ligi kaks ja pool meetrit rohkem.
Teivashüppes jäi Rosenbergile kirja algkõrgus 4.55 ehk ehk ligemale pool meetrit vähem kui isiklik rekord. Rosenberg ületas kõrguse teisel üritusel, kolm katset kõrgusel 4.75 ebaõnnestusid.
Odaviskes maandusid Rosenbergil kõik üritused ühte auku ehk ca kümne meetri kaugusele isiklikust rekordist: 50.92 - 51.33 - 50.19.
Viimase ala ehk 1500 meetri jooksu lõpetas Rosenberg ajaga 4.40,27 ning tuli kokkuvõttes 7848 punktiga neljandaks.
Esikolmik ületas 8000 punkti piiri: esimeseks tuli norralane Markus Rooth (8307) ja teiseks samuti norralane Sander Aae Skotheim (8298) ning kolmandaks itaallane Dario Dester (8109).
Risto Lillemets oli avapäeva järel 4078 punktiga seitsmes, kogutud punktisummaga kaotas ta isikliku rekordi (8156) graafikule 22 silmaga. Plusspunkte tuli 100 m jooksus (10,90) ja kuulitõukes (14.68), miinuspunkte kõrgushüppes (1.95) ja 400 m jooksus (49,74). Kaugushüppe tulemus 7.11 oli Lillemetsal sama mis eelmise aasta mais Götzises.
Paraku ei saanud Lillemets 110 m tõkkejooksus tulemust kirja. | Kristjan Rosenberg tuli Itaalias neljandaks, tulemus jäi alla 8000 punkti | https://sport.err.ee/1608582949/kristjan-rosenberg-tuli-itaalias-neljandaks-tulemus-jai-alla-8000-punkti | Eesti kümnevõistleja Kristjan Rosenberg tuli Itaalias Grossetos toimunud jõuproovil 7848 punktiga neljandaks. Risto Lillemets katkestas pärast tõkkejooksu nulli ja Taavi Tšernjavski juba kaugushüppe järel. |
Kuusk alistas pühapäeval oma avamatšis Gruusiat esindava Arina Kornejeva 15:9 ja sai seejärel 10:9 jagu itaallannast Federica Isolast.
Kaheksandikfinaalis läks ta vastamisi koondisekaaslase Erika Kirpuga, kes alistas esmalt ameeriklanna Francesca Bassa 15:9 ja teises ringis 15:12 tema kaasmaalase Catherine Nixoni. Kuusk võitis matši 15:11.
Veerandfinaalis kaotas eestlanna lõuna-korealannale Sera Songile 12:15.
16 parema sekka pääses ka sakslanna Alexandra Ehleri 15:10 ja Prantsusmaa vehkleja Aliya Luty 15:10 seljatanud Nelli Differt. Tema vastaseks kaheksandikfinaalis oli kahekordne olümpiahõbe, lõuna-korealanna Choi In-Jeong. Differt kaotas 7:15.
Irina Embrich alistas avaringis 15:8 itaallanna Giulia Rizzi, kuid kaotas siis brasiillannale Nathalie Möllhausenile sama skooriga.
Turniiri võitis Choi, kes alistas fnaalis prantslanna Auriane Mallo 15:14. Poolfinaalis sai Choi jagu Songist 11:10 ja Mallo ameeriklannast Katharine Holmesist 15:9. | Kristina Kuusk lõpetas Kairo GP-etapi veerandfinaalis | https://sport.err.ee/1608583081/kristina-kuusk-lopetas-kairo-gp-etapi-veerandfinaalis | Kairos jätkuval epeevehklemise GP-etapil jõudis eestlannadest kaheksa parema hulka Kristina Kuusk, kus kaotas korealannale Sera Songile 12:15 ja sai seitsmenda koha. |
"Täna hommikul lahkus peale rasket haigust minu abikaasa Benno Beltšikov. Juunis oleks Benno saanud 75-aastaseks. Jagasime ühist eluteed kokku üle 40 aasta kestnud armastava abielu vältel. Ilma temata ei oleks mind. Jään Bennole igavesti tänulikuks kõige eest, mis meie elus oli. Me olime õnnelikud inimesed ja elasime ilusat elu," teatas Beltšikovi abikaasa Anne Veski.
"Soovin tänada arste ja meditsiinipersonali, kes andsid oma parima. Ärasaatmisest kuulevad sõbrad selleks sobilikul ajal ja vormis. Head inimesed, palun austada minu leina ja privaatsust," kirjutas Veski. | Suri muusikamänedžer Benno Beltšikov | https://www.err.ee/1608583195/suri-muusikamanedzer-benno-beltsikov | Pühapäeval suri 74-aastasena peale rasket haigust muusikamänedžer Benno Beltšikov. |
Bagnaia ja Quartararo olid terve nädalalõpu ülejäänutest üle ja hõivasid ka kvalifikatsioonis kaks kõrgemat kohta. Parimalt kohalt teele läinud Bagnaia oli esimesena ka esimeses kurvis, kuid sõidu lõpuosas hakkas Quartararo talle survet avaldama.
25-aastane Bagnaia pidas aga vastu ja teenis hooaja esimese etapivõidu. Eelmise hooaja viimasest kuuest etapist oli itaallane teeninud neli esikohta. Tänavu polnud ta varem aga pjedestaalile jõudnud.
Kaheksa hulka sõitsid Jerezis veel hispaanlane Marc Marquez (Honda; +12,676), austraallane Jack Miller (Ducati; +12,957), hispaanlane Joan Mir (Suzuki; +13,934), jaapanlane Takaaki Nakagami (Honda; +14,929) ja itaallane Enea Bastianini (Ducati; +18,436).
MM-sarja üldarvestuses kasvatas Quartararo edu Aleix Espargaro ees seitsmele punktile (vastavalt 89 ja 82 silma). Kolmandal-neljandal kohal asuvad 69 punktiga Bastianini ja hispaanlane Alex Rins (Suzuki).
MotoGP hooaeg jätkub kahe nädala pärast Le Mans'is asuva Bugatti ringraja etapiga. | Bagnaia tõrjus Quartararo rünnakud ja sai hooaja esimese võidu | https://sport.err.ee/1608583156/bagnaia-torjus-quartararo-runnakud-ja-sai-hooaja-esimese-voidu | Mootorrataste ringrajasõidu MM-sarjas võitis Jerezi ringrajal toimunud hooaja kuuenda etapi itaallane Francesco Bagnaia (Ducati), kellele järgnesid prantslane Fabio Quartararo (Yamaha; +0,285) ja hispaanlane Aleix Espargaro (+10,977). |
Romandia velotuur lõppes 15,84-kilomeetrise individuaalse temposõiduga (Aigle - Villars), kus parimat aega näitas Vlassov (33.40), kellele järgnesid sakslane Simon Geschke (Cofidis; +0.31) ja šveitslane Gino Mäder (Bahrain - Victorious; +0.36).
Taaramäe näitas paremuselt seitsmendat aega (+1.25), aga seni üldliidri positsiooni hoidnud austraallane Rohan Dennis (Jumbo-Visma) oli alles 22. (+2.12).
Edukas temposõit kergitas Vlassovi kolmandalt kohalt velotuuri üldvõitjaks ja tegemist on tema karjääri ilmselt kaalukaima esikohaga.
Teiseks kerkis Mäder (+0.50) ja kolmandaks Geschke (+0.55). Muidu kõva temposõitjana tuntud Dennis langes kaheksandaks (+1.54) ja Taaramäe lõpetas 33. kohal (+6.55).
Punktiarvestuses võitis velotuuri britt Ethan Hayter (Ineos Grenadiers), mägede kategoorias lätlane Toms Skujinš (Trek - Segafredo) ja noorte seas hispaanlane Juan Ayuso (UAE Team Emirates). | Taaramäe sai temposõidus seitsmenda koha, velotuuri võit Vlassovile | https://sport.err.ee/1608583129/taaramae-sai-temposoidus-seitsmenda-koha-velotuuri-voit-vlassovile | Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) tuli UCI kõrgeima kategooria velotuuril viimasel päeval seitsmendaks. Etapi ja üldvõidu teenis venelane Aleksandr Vlassov (Bora - Hansgrohe). |
Kodulehel toimunud hääletusele olid üles seatud R2-s praegu eetris olevad saatejuhid, kellest mõned on raadiokuulajate meeli lahutanud juba aastakümneid, teised lühemat aega. Ka enim hääli saanud saatejuhtide esikümnes on nii legende kui ka noori tegijaid, hommikujuhtidest reisisellideni, melomaanidest rääkimata.
Kümme enim hääli saanud saatejuhti tähestiku järjekorras
Andrus Kivirähk – "Rahva oma kaitse" (T kell 20)
Bert Järvet – "Hommik!" (E-R kell 6.30-10.00)
Ivo Tšetõrkin – "Reispas"s (P kell 15.05)
Koit Raudsepp – "Koit Raudsepp" (E-R kell 18.-20)
Madis Aesma – "Meloturniir", "XX sajandi popmuusika" (L kell 12.05 ja 14.05)
Margus Kamlat – "Hommik!" (E-R kell 6.30-10.00)
Mart Juur – "Rahva oma kaitse" (T kell 20)
Marta Püssa – "Marta püssa", "Reedene Draiv" (E-N kell 15.15, R kell 15.15)
Peter Napoliello - "Mindbender" (P kell 9.05)
Robin Juhkental – "R2 Pulss", "Hommik!" (E-R kell 12.15)
Kõik R2 saated on järelkuulatavad kodulehel r2.ee ja mobiiliäpis. | Raadio 2 kuulajate lemmik-saatejuhid on selgunud | https://menu.err.ee/1608583123/raadio-2-kuulajate-lemmik-saatejuhid-on-selgunud | Raadio 2 kutsus sünnipäevanädalal kuulajaid hääletama, kes on praegu kõige parem R2 saatejuht maailmas. Sünnipäeval, 1. mail avaldati ka kümme kõige enam hääli saanud saatejuhtide nimed. |
Šotimaa läbis eksimusteta kogu turniiri, sest alagrupis alistati kõik üheksa vastast ja poolfinaalis saadi jagu Saksamaast 8:3.
Finaalis õnnestus šotlastel kohe esimeses voorus teenida koguni neli punkti, mis pani võidule aluse, kuigi matši keskel suutis Šveits tulla 2:7 kaotusseisust 6:7 peale.
Saksamaa paar Pia-Lisa Schöll - Klaudius Harsch sai pronksikohtumises jagu Norrast (Maia ja Magnus Ramsfjell) 7:5.
Eesti paar Marie Kaldvee - Harri Lill lõpetas MM-i 14. kohal.
Šotimaa segapaar tuli kurlingu maailmameistriks ka mullu, kuid siis kuulusid tiimi Jennifer Dodds ja Bruce Mouat. Selle mängu ajaloo edukaim koondis on seitsme esikohaga Šveits. | Šotimaa kaitses segapaaride MM-il tiitlit | https://sport.err.ee/1608583105/sotimaa-kaitses-segapaaride-mm-il-tiitlit | Kurlingu segapaaride MM-il Genfis tuli maailmameistriks Šotimaa paar Eve Muirhead - Bobby Lammie, kes alistas finaalis Šveitsi tiimi Alina Pätz - Sven Micheli 9:7. |
Imeilus hiljuti renoveeritud Tamsalu kultuurimaja on nii asukoha kui ka tehniliste võimaluste poolest kooridele suurepärane koht koos laulmiseks. Äsjasel konkursil said siiski sellele vaatamata paraja õppetunni publik, koorid ja loodetavasti ka korraldajad.
Kammerkooride festival on pika traditsiooniga ja määrab oma võidupunktide tabeliga järgmiseks paariks aastaks nii kooride kategooriad kui ka edasised loomesihid. Tänavust festivali jäävad ilmestama naiskooride rohkus ja minu arvates ka ettelaulmiseks valesti valitud saal.
Kammerkoorid olid veel mõne aasta eest väga heas toonuses. Suurte segakooride hiilgeaeg jääb peaaegu poole sajandi ja veel kaugemagi aja taha, kammerkooridel oli aga alles äsja kuldne põli: väljundeid jagus, repertuaari sündis, toetusteks kirjutati sadu projektitaotlusi ja naksakaid koosseise tekkis üsna kenakesti. Koroonaaja vintsutused on aga jätnud kogu kooriliikumisele suured armid ja kammerkooridki pole siin mingi erand. Kõige keerulisem on pärast viirusepelgust ja Zoomi-vaimustust saada lauljad (eriti meeslauljad) uuesti lauluproovi. Ju siis on naised härjal sarvist kinni hakates olnud söakamad ja tulnud pandeemia pandud põntsuga kabedamalt toime. Tõesti, naislauluseltsil on ka väga menukad konkursid, ent kammerkooride festivalil osalenud kümnest koorist olid suisa seitse naiskoorid.
A-kategoorias laulis võidu neli koori ja B-kategoorias esines kuus kollektiivi. Kohe peab ütlema, et kõik koorid olid erakordselt südid ja muusikakunstile pühendunud. Peale konkursipinge tõi ju festival võimaluse üle pika aja esineda. Esineda, mõistate! Ainuke, millega minu meelest alt mindi, oli saalivalik ja väga mitmed probleemid, mis konkursitulle astunuid kimbutasid, olidki seotud just ruumiga. Jah, lauldi ju ära ja tehti muusikat ja kõik nagu vaja, aga olematu akustika ja kasvav õhupuudus kraapisid pagunid maha nii mõnegi esineja kuuelt.
1970ndate keskpaigas nurgakivi saanud Tamsalu kultuurimajas on pärast renoveerimist suisa luksuslikud võimalused: väiksemaid saalikesi on mitu, peale selle lükandustega poolitatav saal (seal toimus ka konkurss) ning pidulik (teatri)saal, kus 173-ruutmeetrisel laval toimuvat saab saalist jälgida 310 istekohalt. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on teatavasti laulnud nii suures saalis (koos kammerorkestriga) kui ka väiksemas, avatud lükandustega saalis. Seekord olid lükanduksed millegipärast suletud. Julgen oletada, et avatud lükandustega saalis oleksid koorid kõlanud paremini, õhupuudust poleks tekkinud ja ehk oleks moodustunud mingigi akustiline tugi. Väikese saali laval anti enne konkurssi küll prooviminutid, kuid kui saal tuli publikut täis, oli esinemisolukord sootuks teine. Loomulikult saab alati öelda, et kõigile kehtisid ühesugused tingimused ja konkursisituatsioon ongi selline, aga ikkagi jääb mõte – mis oleks, kui … Las see mõte jääda siis edaspidi mõtlemiseks.
Laulmist jagus terveks päevaks. "Oli ilusaid hetki," tahaksin öelda nagu mu õpetaja Silvia Mellik. Jaa, oli ilusaid hetki. Oli lummavaid sooritusi, oli tervikutunnetust, oli väga maitsekalt koostatud kontserdikavu, oli üllatajaid – kõike oli.
Konkurss oli pühendatud Mart Saare 140. sünniaastapäevale ning tema teoste hulgast oli mõlemal kategoorial esitada vabalt valitud a cappella teos. A-kategooria kohustuslik laul oli Thomas Tallise "If ye love me", B-kategooria kooride tarvis oli kammerkooride liidu juhatus otsustanud ettelaulmiseks valida Karin Tuule (Kuulpak) Kihnu rahvaviisi ainetel loodud "Unelaulu". Sellest alustamegi.
Karin Tuule muusika on koorilauljale väga kohane. Koorilauluga rohkem kui sina peal noorema põlvkonna helilooja loomelabor on peagi viiendat hooaega lõpetav kammerkoor Encore. "Unelaul" tundub peale vaadates lihtne, kuid laulus on karisid, mille ületamiseks on vaja nii päästepaati kui ka purjenööri. Pealegi on laulul väga selge karakter (hällutamise laul), millest sai nii mõnegi esituse puhul kogemata sõjamarss. Jah, sõda mõjutab meid kõiki. Ka kooride kavad olid sel korral tõsisema sisuga ja pigem sissepoole suunatud repertuaariga – suurt hõiskamist ega pralletamist ei võtnud üles keegi.
B-kategooria võitja Rae Kammerkoor (loodud 2008. aastal, dirigent Ingrid Orumaa) viis koju ka parima noore dirigendi preemia. Koori tugevus on meesrühm: mehed on ühtlase vokaaliga ja annavad kogu koorile toeka mahlase vundamendi. Mõned kummalised komistused (näiteks naisrühm läheb kogu rühmaga laulu rütmist omaette tempos loksuma või Saare laulu teksti lubamatult pehme artikulatsioon) kuhtuvad koori üldist voogavat ja sümpaatset vokaalikäsitlust kuulates. Lauljad olid ise ka laval nii õnneliku olemisega.
B-kategoorias teiseks tulnud kammernaiskoor Lu (loodud 2013. aastal, dirigent Reeda Toots) oli selle konkursi üks meeldivamaid üllatajaid. Sisukas kava esitas lauljatele ka krõbedaid nõudmisi ja nii tekkisid kuulates küsimused: mis värvi peaks ikkagi olema Kodaly vokaliis ja kas see värv võiks olla veel ühtlasem? Kui suunurgad on allapoole, kipub ka vokaal jääma tuhmiks. Aga see on ju köömes. Kohustuslik laul oli vaat et lavastatud, koori diktsioon loomulik ja kadudeta, Mart Saare "Lindude laul" (pälvis eripreemia) tasub korra noodist üle laulda, et harmooniad oleksid väga täpsed. Panin tähele, et selle koori lauljatest ei naeratanud mitte keegi – konkurss on ikkagi tõsine asi.
B-kategoorias kolmanda koha pälvinud Nõmme kultuurikeskuse noorte naiste koor Kevad (asutatud 2006. aastal, dirigent Õnne-Ann Roosvee) tuli lavale ebahariliku (ent miks mitte!) avateosega (Rahmaninovi "Bogoroditse Devo") ja nende Mart Saare "Lindude laul" oli ilusa tiivasirutusega. Kohustuslikus laulus oleksin oodanud natukene pehmemat sopranit ja pikemad klastrid karjusid õhupuuduse tõttu. Esituse üldpilt oli veenev ja lisapunktid annan dirigendile delikaatse hääleandmise eest: hinnatud kontsertmeistrina andis Roosvee klaveril koorile häält tundega, mis tegi juba hääleandmise omamoodi teose eelmänguks. Pealegi ei kolistanud dirigent siis kontsade plõksides koori ette, vaid liikus hääletult.
B-kategoorias esines veel kammerkoor Crede (loodud 1987. aastal, dirigent Kristina Sildos), mis nuuksus juba esimestest akordidest hääleseade järele, sellest omakorda olid põhjustatud intonatsiooniprobleemid ja ähmased fraaside lõpud-algused. Selle koori juures äratas mu tähelepanu aeg-ajalt tekkiv vinüülplaadi efekt, kui nende helipilt viirastuslikult lainetas.
Tallinna ülikooli kammer-vilistlasnaiskoor Helia (loodud 2014. aastal, dirigent Linda Kardna) joondus teeneka dirigendi käe all konkursi esimeseks esinejaks ja see on alati väga raske ülesanne (eriti hommikul!). Vahest siis sellest ka pisut rabe ja krampis olek ning vokaalne ebaühtlus? Seevastu Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoor (asutatud 1992. aastal, dirigent Ülle Sakarias) tundis end laval kindalt. Nende puhul võis tajuda, kui teraselt kauaaegse laulmiskogemusega daamid üksteist kuulavad. Ent ka siin jäin ootama naeratust – ei ühtegi!
A-kategooria esikoha pälvis segakoor Vox Populi (asutatud 2006. aastal, konkursi parimaks nimetatud dirigent Janne Fridolin), kes alustas väljapeetud vanamuusika interpretatsiooniga ja näitas seejärel koori eri võimeid, samuti väga häid soliste ja koori häälerühmade timmitud tasakaalu. Õnnestunud Mart Saare laulu "Jaan läheb jaanitulele" kõrval tundus viimane teos küll liiga korduva materjaliga, aga mis sellest. Koori ja dirigendi koostöö oli väga klaar ja nauditav: nappide vahenditega suutis Fridolin välja tuua kõik maiuspalad, mis tuleb sellises olukorras ette näidata.
A-kategooria teist kohta jäid jagama kaks koori: Elleri tütarlastekoor (asutatud 2010. aastal, dirigent Külli Lokko) ja kammernaiskoor Musamari (asutatud 2019. aastal, dirigent Ode Pürg), mõlema osas tundsin teatud raskust. Külli Lokko on mind alati heas mõttes jahmatanud timmitud kontserdikavadega, kuid sel korral oli liiga suur panus pandud piano -nüansis laulmisele ja akustikale – oodatud lotovõitu ei tulnud. Musamari koori noor ambitsioonikas dirigent püüdis aga kõike liiga innukalt oma kontrolli all hoida, mistõttu Mart Saare "Lindude laulu" ajal tuli kevadiste värvukeste asemel silme ette hästi toidetud koduhani ning Saare "Meie elu" oleks ehk eeldanud pisut loomulikumat vokaali. Mine võta kinni, mis see õige on. Mõlemad koorid pakkusid ka naiskoorile seatud segakoorilaulu, mis minu kõrvale jäid siiski võõraks.
A-kategooria kolmandaks platseerunud kammernaiskoor Sireen (asutatud 2011. aastal, dirigent Lodewijk van der Ree) piinles Arvo Pärdi teost esitades tõelises õhupuuduses, selle kõrval laabus veeraneluslikke oskusi nõudev Mart Saare komplitseeritud "Sa ise läksid kaugele" hingestatud ettekanne. Kohustusliku laulu (pälviti eripreemia) ebamaise kergusega esituse järel tuli Tormise tsükkel, mille osade vahel oleks ehk võinud hääli anda mõni laulja, mitte meesdirigent.
Kammerkooride festivalil peeti ka kaks loengut, millest üks katkes kahjuks läbimõtlemata päevakava tõttu väga huvitava koha peal. Festivali lõppkontsert, seevastu, anti suures saalis, kus žürii esimees Jaan-Eik Tulve õhtu lõpuks ütles, et armastusjanus maailmas möödus päev täis armastust muusika vastu.
Nii ootamatult see otsa saigi. Tamsalu kultuurimajast lahkujaid saatsid jäised vihmapiisad ja vastikult külm tuul, justkui puhutaks hingamiseks tagasi kogu õhk, mida konkursisaalis nappis. Põsel sulav vihmapiisk kinnitas, et kooslaulmine teeb hinge soojaks. | Arvustus. Konkurss kingakarbis ehk Kui seda seina ees ei oleks | https://kultuur.err.ee/1608583099/arvustus-konkurss-kingakarbis-ehk-kui-seda-seina-ees-ei-oleks | XVI Eesti kammerkooride festival 24. IV Tamsalu kultuurimajas.
Koroonaaja vintsutused on jätnud kogu kooriliikumisele suured armid ja kammerkooridki pole siin mingi erand, kirjutab Sirp. |
Pärast avamängu 7:2 purustustööd Fääri saarte vastu ning 2:2 viiki Kasahstani vastu, kes alistati penaltiseerias, piisas eestlastele viimases mängus turniirivõiduks igasugusest võiduskoorist, kirjutab Soccernet.ee.
Ats Sillaste hoolealused ei jätnud midagi juhuse hooleks, kui Imre Kartau, Mihhail Jumankin ja Maksim Kalimullin viisid nad juba vaheajaks 3:0 juhtima. Teisel poolajal lõi Kalimullin oma teise värava ning jala sai valgeks ka Maksim Laskov. | Viis väravat löönud Eesti U-17 jalgpallikoondis võitis koduse turniiri | https://sport.err.ee/1608583093/viis-varavat-loonud-eesti-u-17-jalgpallikoondis-voitis-koduse-turniiri | Lõuna-Eestis rahvusvahelist sõprusturniiri võõrustanud Eesti U-17 jalgpallikoondis lõpetas mängud 5:0 võiduga Uus-Kaledoonia üle, mis kindlustas neile ka turniirivõidu. |
Esimeses setis kaotas Kanepi neljandas geimis oma servi ja kuigi ta suutis koheselt samaga vastata, murdis Pegula ka kaheksandas geimis ning võitis avaseti 36 minutiga 6:3.
Avasetis oli eestlanna esimese servi õnnestumise protsent 55 (Pegulal 63), ta võitis avaservilt 50 ja teiselt 31 protsenti mängitud punktidest. Sealjuures ei õnnestunud tal päästa ühtegi murdepalli, samal ajal pööras Pegula neljast murdepallist enda kasuks kolm.
Teises seti alguses loovutas Kanepi oma pallingu kahel korral ja jäi 1:4, 0:40 kaotusseisu, ent võitis siis viis punkti järjest ja suutis vastu murda. Paraku kuulusid kohtumise kaks viimast geimi ameeriklannale ja ta pääses kolmandasse ringi, kus tuleb vastaseks 6:1, 6:1 kuuenda asetusega ameeriklanna Danielle Collinsi alistanud endine maailma neljas reket Bianca Andreescu.
Kanepil ei õnnestunud lõpuks viiest murdepallist päästa ühtegi, ta tegi tund ja kaheksa minutit kestnud mängu jooksul kaks topeltviga ja lõi kaks ässa. Esimene serv õnnestus eestlannal 53-protsendiselt, esimeselt servilt võitis ta 46 ja teiselt 36 protsenti mängitud punktidest. | Kanepi kaotas Madridi tippturniiri teises ringis ameeriklannale | https://sport.err.ee/1608583075/kanepi-kaotas-madridi-tippturniiri-teises-ringis-ameeriklannale | Madridis jätkuval kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril kaotas Eesti teine reket Kaia Kanepi (WTA 55.) teises ringis 12. asetatud ameeriklannale Jessica Pegulale 3:6, 3:6. |
Getter Saare resultatiivse penalti ja Merily Toomi viigivärava järel mindi vaheajale seisul 1:1, aga teise poolaja võitis Flora koguni 5:0: 54. minutil lisas Saar oma teise tabamuse, 63. minutil oli täpne Jessika Uleksin, kümme minutit hiljem Mari Liis Lillemäe, 84. minutil vormistas Saar oma kübaratriki ja 89. minutil tõi tabloole lõppskoori Jaanika Volkov.
Flora on hooaega alustanud nelja võiduga, tiitlikaitsja väravate vahe on 21:1. Saku on kolmest mängust võitnud kaks, sama on suutnud ka JK Tallinna Kalev.
Eelmisel hooajal võitis Flora 24-st mängust 22 ja Saku 21. Kolmandaks jäänud Tallinna Kalevi naiskond kaotas neile vastavalt 25 ja 21 punktiga. | Flora lõi teisel poolajal Sakule viis väravat ja kindlustas esikohta | https://sport.err.ee/1608583072/flora-loi-teisel-poolajal-sakule-viis-varavat-ja-kindlustas-esikohta | Eesti naiste jalgpallimeistrivõistlustel alistas FC Flora pühapäeval koduliiga suurima konkurendi Saku Sportingu 6:1. |
Kell 15.30 algaval oksjonil, mille ülekanne jõuab vaatajani Facebookis, lähevad enampakkumisele Eestis vändatud filmidega seotud eksklusiivsed esemed.
Osta saab näiteks "Harry Potteri" staari Tom Feltoni autogrammiga esemeid, "Vanamehe filmis" kasutatud nukku, Indrek Hargla autogrammiga "Apteeker Melchiori" raamatuid, õudusfilmi "Karv" peanaha mulaaži ja raamitud plakatit, "Teneti" lauamängu ja T-särki, Tanel Toomi autogrammiga "Tõe ja õiguse" plakatit, filmist "Omerta 6/12" pärit märulipolitsei kiivrit ja kostüüme, peagi ekraanile jõudva korvpallifilmi "Kalev" pusasid, "Lotte" mänguasja, "Kuuenda saladuse" smaragdsõrmust ja palju muud.
Esemed on välja pannud Eesti filmitegijad ja -stuudiod. Oksjonit juhib Mart Sander.
Saadud tulu annetab festival mittetulundusühingule Slava Ukraini, kes paneb kokku ja toimetab Ukrainasse humanitaarabisaadetisi.
Haapsalu kultuurikeskuses toimuv oksjon juhatab ühtlasi sisse festivali lõputseremoonia, kus kuulutatakse välja võitjad ja näidatakse filmi "Kurjad surnud 2". | HÕFF-i heategevusoksjonil saab osaleda ka otseülekande vahendusel | https://kultuur.err.ee/1608583066/hoff-i-heategevusoksjonil-saab-osaleda-ka-otseulekande-vahendusel | Pühapäeval toimuval Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali lõpuoksjonil, mille tulu läheb Ukraina toetuseks, saab osaleda ka otseülekande vahendusel. |
Barcelona võttis 22. aprillil toimunud poolfinaali avamängus ülikindla võidu, kui Wolfsburg alistati koduväljakul lausa 5:1. Saksamaa naiskond andis laupäeval katalaanidele lahingu ja läks Tabea Wassmuthi ning Jill Roordi väravatest tund aega kestnud mängu järel 2:0 ette, aga enamaks suuteline polnud ja nii pääses koondskooriga 5:3 edasi Barcelona.
Hiljem toimunud teise poolfinaali kordusmängus võitis Lyon Ada Hegerbergi ja Wendie Renardi tabamustest 2:1 põlist rivaali Pariisi Saint-Germaini ja pääses samuti koondskooriga 5:3 edasi. Pealinna klubi ainsa värava lõi laupäeval Marie-Antoinette Katoto, kes sahistas Lyoni võrku ka kuus päeva varem toimunud avamängus.
Viimasel kümnendil Euroopa naiste jalgpalli valitsenud Lyon on seitsmekordne Meistrite liiga võitja, 2015. aastal täisprofessionaalseks saanud Barcelona Femeni jõudis esmakordselt Meistrite liiga finaali 2019. aasta kevadel, aga siis sai Lyon Hegerbergi kübaratriki toel 4:1 võidu. Mulluses finaalis alistas Barcelona 4:0 Chelsea.
Naiste Meistrite liiga finaal peetakse tänavu 21. mail Torino Juventuse staadionil. | Meistrite liiga finaali jõudsid tiitlikaitsja ja turniiri varasem valitseja | https://sport.err.ee/1608583060/meistrite-liiga-finaali-joudsid-tiitlikaitsja-ja-turniiri-varasem-valitseja | Tänavuses naiste jalgpalli Meistrite liiga finaalis kohtuvad tiitlikaitsja FC Barcelona ning enne neid viis järjestikust tiitlit võitnud Lyoni Olympique. |
Natalie Pudalov sündis 1980. aastal Venemaal. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kolis tema pere elama Iisraeli, kus ta õppis Jeruusalemma kunsti- ja disainiakadeemias. Illustratsioonile spetsialiseerus Pudalov vahetusõpingute ajal Saksamaal Stuttgardi kunsti- ja disainiakadeemias.
Kunstnik teadis juba ülikoolis, et soovib edaspidigi tegeleda tekstide illustreerimisega. Vahetult pärast õpingute lõpetamist külastas ta rahvusvahelist Bologna lasteraamatumessi, kus tema armastus raamatukunsti vastu kasvas veelgi. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle vabakutselise illustraatorina ning on oma looming eest pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.
Kunstniku stiili iseloomustab humoorikus, absurdsus ja eripärane vaatepunkt. Ideid kogub ta mitmesugustest allikatest, mille hulka kuuluvad loetud raamatud, külastatud näitused ja vaadatud filmid. "Kuid kõige rohkem inspireerib mind loodus, mida armastan üle kõige," lausus Pudalov. Tema humoorikat ja loodusest inspireeritud loomingut saavad huvilised lastekirjanduse keskuses avatud näitusel uudistada.
Näitusi saab imetleda keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18 ja L 11–16. | Lastekirjanduse keskuses saab imetleda Iisraeli kunstniku Natalie Pudalovi näitust | https://kultuur.err.ee/1608583048/lastekirjanduse-keskuses-saab-imetleda-iisraeli-kunstniku-natalie-pudalovi-naitust | Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatakse teisipäeval eripärase käekirjaga Iisraeli illustraatori Natalie Pudalovi isikunäitus. |
Kolmekordne maailmameister Marin rebestas mullu juunis põlve ristatisidet ning ei saanud seetõttu Tokyos kaitsta oma Rio olümpiavõitu. 28-aastane hispaanlanna naasis võistlustulle alles sel nädalal kodupubliku ees Madridis, kui alustas EM-i 21:10, 21:6 võiduga tšehhitari Katerina Tomalova üle.
Teises ringis võitis Marin 21:7, 21:8 ukrainlannat Marija Utlitinat, turniiri raskeim mäng oli hispaanlanna jaoks veerandfinaalis, kus ta alistas taanlanna Line Höjmark Kjärsfeldti 21:11, 14:21, 21:17. Poolfinaalis oli Hispaania sulgpallitäht 21:14, 21:13 üle türklannast Neslihan Yigitist ja kulla sai ta kaela pärast 21:10, 21:12 võitu šotlanna Kirsty Gilmouri üle.
"Olen üliõnnelik, aga asi pole EM-kulla võitmises See, et sain väljakule naasta ja oma hooaja esimesel turniiril mängida, on tähtsam," sõnas maailma edetabelis vigastuspausi tõttu kuuendaks langenud Marin. Hispaanlannale oli see kuuendaks EM-tiitliks. "Pidin oma mängu parandama, mõnede võitudega enesekindlust leidma. Sain sellega siin turniiril hakkama. Naudin seda lugu oma tiimi, sõprade ja perekonnaga ning esmaspäeval hakkame jälle peale."
Kristin Kuuba jäi kaheksandikfinaalis alla Gilmourile, paarismängus langesid Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel konkurentsist teises ringis. Meeste üksik- ja paarismängus ning segapaarismängus jäi eestlaste laeks esimene ring.
Meeste üksikmänguturniiri finaalis läksid vastamisi kaks taanlast, Tokyo olümpiavõitja Viktor Axelsen alistas 21:17, 21:15 Anders Antonseni ja võitis oma kolmanda EM-tiitli. | Ligi aastaselt vigastuspausilt naasnud Hispaania täht kaitses EM-tiitlit | https://sport.err.ee/1608583033/ligi-aastaselt-vigastuspausilt-naasnud-hispaania-taht-kaitses-em-tiitlit | Madridis laupäeval lõppenud sulgpalli Euroopa meistrivõistlustel krooniti kodupubliku ees naiste üksikmängu võitjaks Carolina Marin, kes naasis turniiril ligi aasta kestnud vigastuspausilt. |
"Eesti rahvusbibliograafiasse (ERB) on registreeritud teavikuid alates 15. sajandist. Kõik teosed on kas eestikeelsed või eestlaste ja Eestiga seotud ning järgemööda jõuavad need digiteerimisse," rääkis digiteerimiskeskuse juhataja Signe Tõnisson.
Kui märtsi lõpu seisuga oli Eesti rahvusbibliograafiasse registreeritud raamatute kirjeid 295 830, siis autoriõiguste alt on nendest vabanenud 48 387 teost, millest digiteeritud on suhteliselt väike osa. Kuid digiteeritud materjalide hulgast leiab näiteks 1936. aastal välja antud lasteraamatu " Hiina saladus".
Valik huvitavaid või humoorikaid vanema aja tekste ja visuaale inimeste elust ning mõtlemisest asub RaRa veebis väljavõttena. Sealt leiab näidendeid, luuletusi, käsiraamatuid, üleskutseid, jutustusi, õppematerjale vms. Näiteks saab aimu, millist inglise muinasjuttu räägiti lastele aastal 1913.
Aastal 2022 on rahvusraamatukogu eesmärgiks seatud miljoni lehekülje digiteerimine, millest autoriõiguste alt vabanenud teosed moodustavad vaid ühe väikse osa. Digiteerida on plaanis Eestis alates 1984. aastast ilmunud päevalehti, Eesti postkaarte, eksliibriseid, nõukogude perioodi raamatuid, pisitrükiseid jt rahvusbibliograafiasse kantud teavikuid.
EODOPEN projektis osalemine võimaldab digiteerida autoriõiguste alt vabanenud raamatuid inimeste soovide alusel.
Kokku on rahvusraamatukogus digiteeritud üle viie miljoni lehekülje, mis on ligikaudu 22 protsenti materjalist. | Digiriiulile võib jõuda üha rohkem unustatud lugemishitte | https://kultuur.err.ee/1608583015/digiriiulile-voib-jouda-uha-rohkem-unustatud-lugemishitte | Igal aastal digiteerib enam kui 3,5 miljonit teavikut omav rahvusraamatukogu DIGARis tuhandeid unustatud raamatuid, mille hulgast võib leida nii avastamata kui ka taasavastamist väärivaid pärle. Tänavu on plaanis digiteerida kokku miljon lehekülge. |
Bochum haaras Sebastian Polteri ja Gerrit Holtmanni väravatest juba kaheksandaks minutiks 2:0 edu, aga Norra täht Erling Haaland realiseeris avapoolajal kaks penaltit, vormistas 62. minutil oma kübaratriki ja viis kodumeeskonna omakorda 3:2 juhtima.
Bochum suutis kohtumise lõpu siiski enda kasuks pöörata, kui esmalt viigistas Jürgen Locadia 81. minutil ning neli minutit hiljem tõi Miloš Pantovici tabamus neile väärtusliku 4:3 võidu. Sama skooriga sai laupäeval võidu veel üks külalismeeskond, kui Freiburg alistas võõrsil Hoffenheimi.
Tiitli juba kindlustanud Müncheni Bayern kaotas võõrsil Mainzile 1:3, Köln oli Augsburgist üle 4:1, Bielefeld - Hertha, Stuttgart - Wolfsburg ja Union - Greuther Fürth lõppesid skooriga 1:1.
Bayern on kaks vooru enne hooaja lõppu kogunud 75 punkti, Dortmundil on teisena 63 silma. Põnev heitlus käib eurokohtade nimel: nii Bayeril kui Freiburgil on 55 punkti, Leipzigil viiendana 54, Kölnil kuuendana 52 ja Unionil seitsmendana 51 punkti. Meistrite liiga alagrupiturniirile pääsevad neli parimat, viiendana lõpetaja saab mängida Euroopa liiga alagrupiturniiril ja kuues meeskond Konverentsiliigas. | Haalandi kübaratrikk ei päästnud Dortmundi kaotusest | https://sport.err.ee/1608583021/haalandi-kubaratrikk-ei-paastnud-dortmundi-kaotusest | Saksamaa jalgpalli kõrgliigas sai laupäeval üllatuskaotuse Dortmundi Borussia, kes jäi koduväljakul 3:4 alla tabeli teises pooles olevale Bochumile. |
Saksa meedia pühapäevase info kohasel võib ka Saksamaa toetada Venemaa sanktsioonide kuuendas paketis naftaembargot. Otsus võimaliku impordikeelu osas peaks tulema lähipäevil.
"Euroopa Liit räägib järjest jõulisemalt Venemaa nafta piiramisest. Esmajärjekorras puudutab see Euroopa rafineerimistehaseid, kus toodetakse toornaftast mootorikütuseid ning keemiatööstuse toorainet. Venemaa nafta asendamine teiste piirkondade toornaftaga tähendab uute lepingute sõlmimist ning pikemaid logistikaahelaid ja seetõttu kulukamaid transpordikoridore," kommenteeris võimalikku embargot kütusemüüja AS Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna.
Tema sõnul on Leedu ja Soome rafineerimistehased järjepidevalt teatanud Venemaa nafta osakaalu vähendamisest oma tootmises. "See tähendab, et embargo korral tootmise seiskumist ja kütuse puudust ei tohiks tekkida," sõnas Kärsna.
"Kuid endiselt tarbitakse Venemaa naftat mitmes Euroopa rafineerimistehases ja keemiatööstuses ning embargo kehtestamisel on vaja kiiresti leida asendus, mis muudab nafta hinna volatiilseks," rääkis Kärsna. Rahunemine võib saabuda ühe-kahe kuuga, kuid hind jääb tema sõnul kindlasti kõrgemale tasemele kui täna.
"Samas on Euroopa riigid järjest rohkem pöördunud jätkusuutlike kütuste tootmise ja tarbimise soodustamise suunas ning tänane olukord on kindlasti andnud täiendava tõuke selle turu arengule. Alexela on juba kümmekond aastat tegelenud alternatiivsete kütustega: avanud CNG tanklad ja alustanud kohaliku autokütuse ehk biometaani tootmist. Kindlasti on see (bensiinihinna tõus - toim.) tõukeks ka e-mobiilsusele," märkis Kärsna.
Kütusefirma Neste Eesti hinnangul mõjutavad kütuse hinda lähiajal peale Ukraina sõja ka muud sündmused, kuid väga palju sõltub siiski sellest, kuidas suudetakse Venemaa nafta nõudluse kukkumisest tekkinud tühimikku täita.
"Seni teadaolevalt on suletud Venemaa toornafta tootmist enam kui üks miljon barrelit päevas ning juhul, kui ei leidu jätkuvalt Vene naftale ostjaid (näiteks Aasiast), võib tootmiskärbe ulatuda kuni kolme miljoni barrelini päevas. Lähiajal eeldatakse, et toornafta hinnad jätkavad kasvu ja see tõstab ka valmistoodangu hindu, aga kuidas turg täpsemalt käitub, on täna võimatu prognoosida," vahendas Neste hinnangut kommunikatsioonijuht Risto Sülluste.
Tema sõnul avaldavad turgudele mõju Hiina Covid piirangud, sest nende tõttu võib nafta nõudlus väheneda. "Koroonapuhang Pekingis ajendas eelmisel nädalavahetusel korraldama massitestimist, samal ajal on Shanghais Covid-19 piiranguid veelgi pikendatud," lisas Sülluste.
Bensiinihind püsis pühapäeval suuremates Eesti tanklates 1,83-1,88 euro juures. | Vene nafta impordikeeld võib bensiini hinda kergitada | https://www.err.ee/1608583006/vene-nafta-impordikeeld-voib-bensiini-hinda-kergitada | Üha tõenäolisemaks muutub võimalus, et Euroopa Liidu Venemaa-suunaliste sanktsioonide paketi osaks saab ka naftaembargo. Eesti ekspertide hinnangul muudaks impordikeeld ja tarnijate asendamine nafta hinna maailmaturul kõikuvaks, kuid kütuse puudust tekkida ei tohiks. |
Kreida leivaisa Skövde haaras Rootsi esiliigas liidripositsiooni, kui alistas matši eel esikohal paiknenud Eskilstuna skooriga 2:1, vahendab Soccernet.ee.
Skövdel on nüüd laupäevasest alistatust üks punkt rohkem: viie vooru järel on klubil kirjas 13 silma. Eesti koondise poolkaitsja panustas võitu täismänguga ning teenis teisel üleminutil kollase kaardi.
Rootsi esiliiga liidrikoht ei ole Kreida jaoks midagi uut. Mullu tuli ta oma tollase leivaisa Helsingborgiga võistlussarja võitjaks, kuid kahe hooaja vahel lõppes laenuleping ning Rootsi kõrgliigasse jäi eestlasel minemata. | Kreida aitas koduklubi Rootsi esiliiga liidriks | https://sport.err.ee/1608583012/kreida-aitas-koduklubi-rootsi-esiliiga-liidriks | Eesti jalgpallikoondislane Vladislav Kreida aitas Skövdel Rootsi esiliigas kerkida liidripositsioonile. |
"u.Q." on muidugi film, mis kõneleb peamiselt muusikust ja muusikast, kuid lisaks on sellel kanda ajastufilmi vastutav taak. Mitmete hargnevate teemade ja alažanride kaudu on selles koos mitu lugu, mitu maailma ja mitu filosoofilist prismat, mis kohati panevad tõmbama suisa paralleele religiooniga. Kirgastumine läbi kannatuste näiteks.
Ligi poolteist tundi vältav dokumentaalfilm teeb tagasivaate muusik Uku Kuudi (08. VII 1966 – 22. IX 2017) keerdkäikudest kubisevale karjäärile ja lühikeseks jäänud elule. See on kaunikesti halastamatu lugu, mis toob esile üsna ebameeldivaid ja kohati suisa vastikuid seiku. Selles mõttes pole tegemist kindlasti pühapäevahommikuse kiidusaatega, kus meenutatakse ainult head ja väga head. Inimloomus on paraku juba selline, et vabatahtlikke pühakuid leidub meie hulgas harva ja kui leidubki, siis enamasti on nende elud nii tülgastavalt positiivsed, et nende peale ei viitsi keegi aega raisata. Kui mitte keegi muu, siis vähemasti iga ajakirjanik, lavastaja ja režissöör teab omadest kogemustest suurepäraselt, et üdini positiivsetest inimestest tulevad äärmiselt igavad lood. Paradoks, aga tõsi.
Küllaltki vastuoluline Uku Kuut on selles mõttes filmikangelaseks täiesti ideaalne valik. Ma ei suuda samas ära imestada, kui selektiivne on inimese mälu. Ausalt öeldes oli mul näiteks suurepäraselt meeles Uku soe jazz-funk-electro -album "Santa Monica" (2006), kuid peast olid nagu peoga pühitud ajalehti ja telesaateid täitnud temaga seotud skandaalid sajandi algusest, kus suurepärane ja omalaadne muusik esines majanduslikust mania grandiosa 'st täidetud eheda ambitsioonika kauboikapitalistina. Pikajuukselisest, pärast Eesti taasiseseisvumist koos emaga otse unistuste maalt Ameerikast taas kodumaale naasnud, maailma kurjust alahindava pilguga lillelapsest oli korraga saanud moodsas ülikonnas ja klanitud soenguga müstilist palka teeniv ning halastamatult kalkuleeriv majandusmees, kellele ei ole mingi probleem kuu ajaga krediitkaardi 80 000 krooni suurune limiit laiaks lüüa.
Ekstsentriline Uku Kuut on koos eriti ekstsentrilise ema Marjuga kuidagi alati kulgenud vastu peavoolu. Ukust ei saa kõnelda kuidagi nii, et ei tuleks jutuks tema ema Marju Kuut aka Maryn E. Coote. Suurepäraste vokaalsete võimetega Marju Kuuti nimetas 1965. aastal mainekas ajakiri Down Beat Nõukogude Liidu parimaks jazzilauljaks ning sellise ema puhul on nii otseselt kui kaudselt muusikasse sündimine iseenesestmõistetav. 1980. aastal abiellus Marju välismaalasega ning kolis koos teismelise pojaga Rootsi. Ema ja poja lahutamatu tandem meenutab teatud määral kontrakultuurist üle võetud poosi kapitalistliku ühiskonna kui sellise vastu, ent kogu asja teeb paradoksaalseks see, et selline poos on võimalik ainult vabas ühiskonnas. Samas on raske ette kujutada reaalset mõju 16-aastasele tundliku loomuga noormehele, keda ema saadab kõikjal, kaasa arvatud bändiproovis.
Teisest küljest täiendasid ema ja poeg muusikutena teineteist. Olen sageli mõelnud, et mis oleks juhtunud, kui 1980-ndate lõpul mõneks ajaks koos Ukuga USAsse kolinud Maryn oleks seal juhtunud olema õigel ajal õiges kohas ning trehvanud õigete produtsentide otsa. Coote saaks perfektselt hakkama nii kaverite kui ka originaalidega, veaks välja nii jazz' i kui ka pehme gruuviga r'n'b.
Tõepoolest, mis oleks juhtunud? Küsisin seda kunagi ühes plaadiarvustuses, kus luubi all oli Maryni suurepärane album "Maskeraad", mis annab ülevaate tema hilisemast loomeperioodist. Stiilipuhas outsider soul-funk-r'n'b oli täpipealt see, mis nii selle kui ka mitmed Uku albumid välja andnud Washington DC leibeli Peoples Potential Unlimited (PPU) bossil Andrew Morganil pulsi pekslema võtab. Minu üllatuseks sain ühel ööl väga liigutava kirja Marynilt eneselt, kes möönis muuhulgas, et tegelikult pole ta üldse diiva tüüp ja Los Angeleseski oleks ta tahtnud Ameerika mustadele hoopis background 'i-lauljaks saada, sest talle meeldis alati harmoonias laulda. Aga läks nagu läks.
"u.Q." on ajastutruu atmosfääri saavutamise huvides filmitud 8 mm filmilindile, VHS- ja BETA-kassettidele. Kogu lugu on niisiis juba visuaalselt tänase digiajastu kastist pisut väljas ning päris kindlasti on see hea lahendus portreteerimaks meest, kes elas ja oli samuti kastist väljas. Filmis näeb mõistagi arhiivikaadreid Uku Kuudist, ent puuduva materjali taasloomiseks on kasutatud veidi üllatuslikult hoopis lavastatud kaadreid, kus poega ja ema erinevatel aja- ning eluetappidel kehastavad peamiselt tegevmuusikud, teiste hulgas Maria Minerva ja Mart Avi. Tegemist on praegu väga moes olevate ajaloofilmide nipiga, kus teadlastele ja arheoloogilistele leidudele sekundeerivad parimate teadmiste kohaselt lavastatud ajastutruud stseenid. Nende puhul tekib muidugi alati küsimus, et kui autentse kraamiga tegemist on. Ka "u.Q." puhul ei saa lahti küsimusest, et kas dokumentalistikasse ei lõiku sisse juba lavastuslik ning fiktiivne dimensioon. Keegi selle juures ju ei viibinud ning nii on ka keeruline suhestuda väikese Uku ja Marju Sotšis veedetud, taaslavastatud kaadritesse. Esimesel vaatamisel võivad pealegi ehtsad dokumentaalkaadrid segi minna lavastatuga ja pole päris kindel, kas see on parim võimalik lahendus.
"u.Q." puhul pole üheselt mõistetav, kas tegu on muusikafilmi, portreeloo või ajastudokumentaaliga. Osalt kattuvad kõik need teemad ja ausalt öeldes on tegemist väga kurva filmiga. Kosmopoliitset elu elanud Uku ei kuulunud õigupoolest kuhugi ja ega tema muusikagi esindanud mingit sõnumit, konkreetset generatsiooni või maailmavaadet. Film on monteeritud intensiivseks ja sama kiire ning kohati seostamatutest fragmentidest koosnev oli ka portreteeritava enda elu. Filmi loojad viskavad õhku veel ühe üsna huvitava ja sünge teooria. Muusikale selja pööranud ning taasavastatud kodumaal esiotsa kapitalismi kõiki hüvesid edukalt nautinud meest tabas lõpuks ebaõnn ja jube haigus, mis sai lõppeda ainult surmaga. Tal diagnoositi neurodegeneratiivne haigus ALS, mis tähendas põhimõtteliselt seda, et kontroll kadus keha üle ajapikku täielikult, ent mõistus püsis endiselt selge. Just selles seisundis leidis liikumisvõimetu Uku taas muusika või siis muusika tema, kuidas võtta.
"u.Q." meenutab, kui suhteline kõik selles eluks kutsutud üürikeses viivus on. Ja et raha ei tee õnnelikuks. Ning jutustab sellest, mis jääb alles siis, kui enam mitte midagi pole jäänud. See on omamoodi kurb ja väga inimlik mõistulugu muusika kaotamisest ja selle taasleidmisest.
Dokumentaalfilm "u.Q." Režissöör-stsenarist Ivar Murd, operaatorid Uku Kuut, Ivar Murd ja Margus Õunapuu. Produtsent Margus Õunapuu. Isikud filmis: Lukas Tolk, Ruben Tolk, Florian Wahl, Mart Avi, Rain Tolk, Helina Risti, Maria Minerva, Heidy Purga, Marju Kuut (Maryn E. Coote) jt. | Arvustus. "u.Q." – kurb ja inimlik mõistulugu muusika kaotamisest ja selle taasleidmisest | https://kultuur.err.ee/1608582994/arvustus-u-q-kurb-ja-inimlik-moistulugu-muusika-kaotamisest-ja-selle-taasleidmisest | Ivar Murdi portreefilmi "u.Q." puhul on lõppude lõpuks keeruline öelda, kas tegemist on müstifikatsiooni või pigem demüstifikatsiooniga. Hea kunsti üks definitsioone ongi see, et ta ei anna kätte neid ainumaid õigeid vastuseid, vaid pigem näitab nendeni teed, kirjutab ajakiri Muusika. |
Madridis 2016. ja 2017. aastal võidutsenud rumeenlanna sooritas Hispaania tähe vastu 21 äralööki ja tegi 14 lihtviga, võites kohtumise tunni ja 14 minutiga 6:3, 6:1. Sealjuures päästis Badosa teises setis seisul 0:5 veel kaks matšpalli.
Halep kohtub kolmandas ringis 14. asetatud 18-aastase ameeriklanna Cori Gauffiga, kes võitis Kasahstani tennisisti Julia Putintseva (WTA 44.) vastu avaseti 35 minutiga 6:1 ja murdis teise seti kolmandas geimis, kuid loovutas siis kolmel korral järjest oma servi ja kaotas teise seti 2:6. Otsustavas setis lubas ameeriklanna seisul 4:3 taas murda, aga vastas siis ise samaga ja võitis lõpuks kahe tunni ja 21 minutiga.
Maailma kümnes reket Ons Jabeur alistas kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud venelanna Varvara Gratševa (WTA 73.) kahe tunniga 7:5, 0:6, 6:4, tema vastaseks kolmandas ringis on 11. asetusega olümpiavõitja Belinda Bencic, kes vajas tšehhitari Karolina Muchova (WTA 67.) 6:3, 4:6, 7:5 alistamiseks pea kolme tundi. | Maailma teist reketit võitnud Halep pääses Madridis edasi | https://sport.err.ee/1608582991/maailma-teist-reketit-voitnud-halep-paases-madridis-edasi | Madridis jätkuval kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril lülitas endine esireket Simona Halep (WTA 21.) laupäeval konkurentsist maailma edetabeli teise naise Paula Badosa. |
Teaduste akadeemia missioon, mitmetele mõneti ootamatult, on panustamine riigi ees seisvate suurte probleemide lahendamisse. Möödunud aasta (2021) oli juba teine, mil kogu maailma toimimist varjutas kroonviiruse pandeemia.
Ühiskonda toetasid sel raskel ajal teadlased üle kogu maailma, kes muu töö kõrval tegid valmis mitu vaktsiini. Aasta algul käis võidujooks, kes saab esimesena õla alla panna. Ühiskond reageeris sellele uue sõnaga: eliitvaktsineeritu.
Vaid pool aastat hiljem kadus hoog ja paljud pidasid õigeks vaktsineerimisest loobuda või vaktsiinide vastu sõna võtta. Ei puudunud ka need, kes arvasid, et see kõik on üldse üks suur pettus ja vandenõu.
Väga harva saab keerukaid probleeme lahendada nii, nagu Aleksander Suur Gordioni sõlme mõõgaga läbi raiudes. Akadeemikuid ja nende kolleege jätkus selles heitluses mitmele rindele. Krista Fischeri oskus kuivast statistikast välja võluda inimelusid päästvaid lahendusi oli riigile selles võitluses tugevaks toeks. Mart Ustavi juhtimisel jõuti kroonviirust tõkestava ninaspreini. Jarek Kurnitski kõneles väsimatult ventilatsiooni tähtsusest kroonviirusest jagusaamisel.
Terve aasta kroonviirusega heitlemist tegi selgeks, et isegi ulatuslikest piirangutest ja suure osa kaasteeliste vaktsineerimisest ei piisa, et see viirus minevikku jääks.
Tarvis on märksa laialdasemat lähenemist. Sellist, kus igaühe panus loeb, olgu see siis kodanik või institutsioon. Aga ka sellist, kus passiivsele viirusest hoidumisele (nt end maski taha peites) või nõusolekule oma õlg (vaktsineerimiseks) alla panna lisandub oskus ja võimekus viirus meie lähedusest elimineerida.
Loomulikult on vaktsineerimine üks peamisi vahendeid pandeemia kontrolli all hoidmiseks. Sellele peab liituma nii inimeste kui institutsioonide vastutustundlik käitumine. Kui neile lisanduks viiruse eemaldamine korraliku ventilatsiooni kaudu või selle elimineerimine näiteks ultraviolettkiirgusega, oleks me šansid palju paremad. Nii sündis V3-väljakutsete vanik: vaktsineerimine, vastutus ja ventilatsioon.
Seadused pole kivisse raiutud
Teaduste akadeemia üks seadusjärgseid ülesandeid on panustamine teadus- ja arendustegevust puudutavate õigusaktide ettevalmistamisse. Enamasti on selle ülesande täitmine piirdunud üksikute soovitustega nendesse seadustesse ja määrustesse, mis akadeemilist valdkonda vaid riivamisi puudutavad.
Viimati oli akadeemia tõsiselt õigusloomesse kaasatud neli aastat tagasi (2018), mil koostati kõrgharidusseadus ja nelja avalik-õigusliku ülikooli seadused. Nüüdseks juba kaks aastat tagasi (2020) alustati teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uue versiooni koostamist. See pole enam järjekordne kohendus, vaid uus täistekst, mis raamistab ka innovatsiooni korraldamise ja mis mõjutab kogu Eesti teadust ja kõrgharidust eeldatavasti aastakümnete vältel.
"Arvasime, et ligipääs rahastusinstrumentidele peaks olema seotud asutustes tehtava teadustöö kvaliteediga."
Pidasime mõistlikuks reguleerida ainult minimaalselt vajalik ning luua lubav ja soosiv, mitte keelav raamistik. Arvasime, et ligipääs rahastusinstrumentidele peaks olema seotud asutustes tehtava teadustöö kvaliteediga.
Sõnastasime kolm akadeemia seisukohalt olulist teemat. Esiteks, kogu teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteem peaks toimima kooskõlas, olema mõistlikult dimensioneeritud ja eelkõige suurendama Eesti konkurentsivõimet.
Teiseks, seadus peaks soodustama teadlaste karjäärimudeli arengut.
Kolmandaks, seaduse tasemel tuleks sõnastada teadusnõustamise raamistik. Mitte see, kelle käest nõu küsitakse, vaid see, kuidas otsustatakse, kelle käest küsitakse, milline mandaat nõustajale antakse, kuidas nõuandmise protsess üles ehitatakse ja milline on osaliste vastutus.
Viimane teema tõukub akadeemia seadusest. Akadeemia on Eestis ainus institutsioon, millel on seaduse tasemel mandaat ja sellega ka kohustus teadusnõustamiseks.
Täidame seda kohustust meelsasti. Saaksime aga toimida märksa paremini siis, kui selle protsessi peamised jooned oleksid seaduses lahti kirjutatud. Näiteks nii, nagu on Hispaanias: et otsustajatel on kohustus nõu küsida. Mis muidugi ei tähenda kohustust saadud nõu arvesse võtta.
Igati tulemuslikuks kujunes värske akadeemiku Marek Tamme vedamisel töörühma tegevus, mille eesmärgiks oli täita sisuga uues teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035 kokkulepitud fookusvaldkond "Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum".
Selle fookusvaldkonna sünd ei olnud lihtne. Märgilise otsusena on nüüd esimest korda Eesti riiklikus teadus- ja arendustegevuse strateegias tõstetud kultuuri ja ühiskonna uurimine eraldi valgusvihku.
Riik ja ühiskond vajavad vahel tuge
Teaduste akadeemiate üks olemuslikke rolle kogu maailmas on riigi ja ühiskonna toetamine. Kuidas seda teha, on jäetud suures osas me enese otsustada. Seadus näeb ette vaid mõned juhtlõngad. Selles kontekstis on järjest olulisemaks muutunud inimestega rääkimine. Mitte lihtsalt salongivestlus, vaid selgitamine, mida tähendavad teadustulemused ja kuidas neist võiks paljudele kasu sündida.
Esmakordselt toimus Eesti Kultuuri Koja aastakonverents teaduskonverentsina akadeemia saalis. Teist aastat järjest jõudsid Eesti Televisiooni ekraanile kolme minuti loengute seeria võiduloengud. Akadeemia egiidi all jätkus Viitna seminaride sari parimatele õppurteadlastele ja teadushuvilistele.
Akadeemikute kommentaarid ja arvamusartiklid on oodatud kõigis klassikalise meedia kanalites. Jaak Aaviksoo kujunes rahvusringhäälingu uudisteportaali püsiautoriks. Mitmete juba aastaid kestvate ettevõtmiste ritta astus augustis igalaupäevane "Teadlase pilguga" veerg Postimehes.
Osaliselt saab sellist tüüpi ettevõtmiste edukust mõõta inimeste ja institutsioonide mõjukuse hindamise kaudu. Eesti Päevalehe mõjukate nimistus edestas Krista Fischer isegi meie kõige eredamat tähte Arvo Pärti. Kuigi sellist tüüpi järjestused on selgelt müügiartiklid, on õigus ka William Lockeʼil, kes on kirjutanud: "Kõik selliste järjestuste varjuküljed on palju vähem olulised kui see, et sellistel järjestustel on oluline tähendus." 1
Eesti noorte teaduste akadeemiaga (ENTA) assotsieerumise protsess kestis peaaegu terve aasta. Eestis otsustati ENTA luua teaduste akadeemiast eraldi. Sellel on mitmed head küljed. On väga hea, et nende hääl on sõltumatu. Sest nemad saavad ju elada selles tulevikus, mida praegu ehitame.
Noorema põlvkonna mured ja proovikivid erinevad sageli neist, mida peavad prioriteetseks etableerunud teadlased. Maailma kogemus näitab, et edukad on sellised noorte teaduste akadeemiad, kes peavad tihedat sidet oma eakamate kolleegidega, kuid kellel lastakse tegutseda oma veendumuste alusel ja oma visioonidele tuginedes.
Mitme aasta eest käivitati mõttekoda Academia Pernaviensis. Nüüd jõuti akadeemia, Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna ja Pärnu linnavalitsuse koostööni. Ühiselt katsume näidata Pärnu (kooli)noortele, kui vinge on teadusmaailm ja ärgitama neid selles kaasa lööma.
Regionaalse teadustegevuse edendamise kõrval püüame toetada Pärnu õpilaste osalemist riiklikul õpilaste teadustööde konkursil. Esimene suurem üritus toimus akadeemia peegelsaalis just naljapäeva eel.
Mõni asi jäi kripeldama. Kevadel käivitati keskkonnaministeeriumi ja riigikogu majanduskomisjoni vedamisel mõte visandada riikliku vesinikustrateegia alused.
Ideaalis oleks see sisaldanud ülevaate vesinikutehnoloogiate hetkeseisust, nende kasutamise võimalustest Eesti tööstuses, transpordis ja majanduses ning seadmete maksumusest praegustes hindades, maksumuse muutumise hinnangutest, aga ka prognoosi selle kohta, millal vesinikutehnoloogia eri aspektid muutuvad konkurentsivõimeliseks turutingimustel. Sinna juurde Eesti asjaomaste instantside ja nende prognoositava võimekuse "kaart" vesinikutehnoloogia kasutusele võtmiseks.
Oleks proovitud identifitseerida väärtusahelad, samuti riskid, ohud ja võimalused klassikaliste SWOT-analüüside stiilis. Ehk oleks osatud ka visandada valikute palett, perspektiivsed argumendid, ära märgitud rumalad tõkked ja tehtud plaan, kuidas sõnastada lubav õiguskeskkond.
Läks aga teisiti. Suve algul otsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et saadakse ise hakkama. Teekaardist, mis pidi valmis saama 2021. aasta lõpuks, ei ole suurt midagi teada. Üldiselt on igas asjas ka midagi head. Võib-olla oleksime selle analüüsiga hätta jäänud.
Nüüd on enam-vähem selge, et teised (riigid) on stardipauku kuulnud, nii Euroopa Liidu rohepöörde kokkuleppe kui ka kliimapaketi "Eesmärk 55" ("Fit for 55") näol ja juba jooksevad. Meil ärgitavad mõned ärksamad, et peaksime nendega vähemalt silmsidet hoidma.
Lõime kõvasti kaasa välisministeeriumi algatuses taotleda Arktika nõukogu vaatlejastaatust. Arktika ei ole meist liiga kaugel. Kui tahame mõista ja prognoosida kliimamuutust ja selle mõju Eestile, peame tingimata teadma, mis toimub Arktikas. Tagantjärele on selgunud, et see protsess jäi sügisel seisma Venemaa plaanide tõttu Ukraina jõuga oma võimu alla võtta.
Sirguv teadusdiplomaatia
Traditsiooniliselt on Eesti teaduste akadeemia rahvusvahelisel tasemel osalenud mitmesuguste võrgustike või konsortsiumide liikme ja kaaspanustajana. Või siis on keegi isikuna mõnda võrgustikku panustamas või mõne institutsiooni vedaja. Näiteks Maarja Kruusmaa Euroopa Komisjoni seitsme peateaduri seas, varasematel aastatel Jüri Engelbrechti töö Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA presidendina ja Mart Saarma tegevus Euroopa teadusnõukoja (ERC) asepresidendina.
Viimasel kahel aastal on lisandunud nii uusi ülesandeid, kohustusi kui ka vastutust. Oleme institutsioonina kahe üleeuroopalise võrgustiku eesistujad. Juunis 2020 anti meile üle Euroopa riikide peateadurite foorumi (ESAF) eesistuja roll. Tegemist on peaaegu kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide peateadurite võrgustikuga, kuhu on kutsutud peale Euroopa riikide peateadurite ka Šotimaa ja Walesi peateadurid.
Euroopa Komisjoni vaates on ESAF üks olulisemaid osalisi kasvavas üleeuroopalises riikliku teadusnõustamise süsteemis. Praegu käib intensiivne arutelu ESAF-i rolli täpsustamise üle, sest sel suvel planeerib Euroopa Komisjon kokku panna vastava (esialgu majasisese) poliitikadokumendi.
Novembris 2021 asusime täitma rahvusvahelise teadusnõukoja (International Science Council, ISC) Euroopa sektsiooni eesistuja funktsioone.
ISC on kahe niigi suure organisatsiooni ICSU (reaal- ja loodusteadusega tegelevate organisatsioonide ühendus International Council of Scientific Unions) ja sotsiaal- ja humanitaarteaduste akadeemiaid ühendava sõsarorganisatsiooni International Social Science Council (ISSC) ühinemise kaudu (2018) kasvanud väga suureks. Seetõttu hakkavad järjest määravamat rolli mängima regionaalsed ühendused. Sellised on plaanis käivitada Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias.
Eestile on kahe eesistumise kombinatsioon haruldane võimalus ärgitada sõsarakadeemiaid oma riigile järjest paremat nõu andma, jagada ja saada parimat kogemust ning hoida akadeemiate juhtide kohtumiste tegevuskavas meile esmatähtsaid päevakorrapunkte. Harjutasime seda juba eelmisel suvel Baltimaade, Soome ja Hamburgi teaduste akadeemiate presidentide nõupidamisel.
Piiludes tulevikku
Akadeemia arengukava mõte on mitte niivõrd plaanide kivisse raiumine, kuivõrd katse prognoosida, kuidas saaksime riigile ja ühiskonnale kasulikud olla ja millised on meie võimalused.
"Akadeemial pole täidesaatvat organit, mis saaks ellu viia riigi soovid või akadeemikute unistused."
Seetõttu on lähtekoht mõneti teistsugune kui paljudel teistel sama laadi dokumentidel. Akadeemial pole täidesaatvat organit, mis saaks ellu viia riigi soovid või akadeemikute unistused. Seetõttu on uues arengukavas iga mõtte ja isegi iga lause taga kindlad inimesed, olgu siis valitud liikmed või kantselei töötajad, kes on valmis panustama. Samuti on seal esitatud mõtetel vähemalt minimaalne materiaalne tugi või ressurss.
Siia alla kuuluvad ka läbirääkimised riigikogu kultuurikomisjoni ja haridus- ja teadusministeeriumiga akadeemia seaduse lihtsustamiseks. Praeguses seaduses on kirjas mitmed aspektid, mida juba kaua seaduse tasemel ei reguleerita ja mõned ilmselt vananenud sätted. Akadeemia toimimise alustes ei ole kavas muudatusi teha. Pigem sõnastame seaduse nii, et akadeemia saaks vajaduse korral toimida märksa operatiivsemalt.
Sõja süsimust vari
Eelmise aasta lõpul katsusin ära arvata, mis võiks olla akadeemia suurim tuleproov. Siis tundus, et suurim probleem tuleneb kroonviiruse pandeemiast. Selle kaudse tagajärjena murenes ühiskonna sidusus ja mõranesid inimsuhted.
Ka hästi korraldatud ja tehniliselt nauditavad ülekanded või virtuaalüritused ei asenda näost näkku suhtlemist. Kroonviirusest sel moel varjutatud ja kahemõõtmeliseks surutud maailmas on keerukas säilitada Eesti kollektiivse aju roll, nagu Margus Maidla on akadeemia toimimist võtnud iseloomustada. 2
Kroonviiruse pandeemia oli nii motivaator, päästik kui ka relv mitmes muus aspektis. Nende ühiseks nimetajaks on arvamuste ulatuslik polariseerumine. Selle üheks väljundiks on vaktsineerimisvastasus ja selle sõsaraks fundamentaalne metsade kaitsmine.
Sotsiaalteadlased ütlevad üksmeelselt, et sellist tüüpi probleemide allikas ei ole see, et ühiskond saab teadlaste sõnumitest valesti aru. Probleem on hoopis selles, et usaldus riigi institutsioonide vastu on kahanemas. Siis tõrgutakse kuulamast, mida riik ütleb. 3 Arvasin, et akadeemiale toetudes saaks seda protsessi pidurdada ja usaldust kasvatama hakata. Isegi kui see on vaid unistus, oleks see vähemalt üks ilus ja akadeemia vääriline unistus.
Vabariigi 104. aastapäeval (24. II 2022) selgus, kui sinisilmne olin olnud. Tegelikkus oli julm. Venemaa sissetung ja praeguseks täiemõõduline sõda Ukrainas on mitte lihtsalt rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste reeglite alustalade räige rikkumine, vaid kohutav õudusunenägu Euroopa südames, mis iga päevaga läheb üha jõhkramaks.
Meie positsioon ISC Euroopa rühma ja ESAF-i eesistujana andis võimaluse minna mitu sammu edasi agressori sõnalisest hukkamõistust. Kutsusime akadeemiaid ja riikide peateadureid üles oma valitsusi nõustades rõhutama vajadust ühendada riikide jõud. Koos tegutsedes saame aidata Ukrainat võitluses omaenda ja ka meie tuleviku eest, kasutades kõiki võimalusi agressori nõrgendamiseks ning arendades kiiresti selliste protsesside mõistmist, mis võivad viia seda tüüpi eskalatsioonideni.
See meie maailma sisse murdnud õudus näitas ka selgelt, kus on lüngad meie teadmistes ja väljakutsed akadeemiatele. Akadeemiad ei saa võidelda tulejoonel, kuid nad peavad andma oma riikidele ja valitsustele parimat nõu.
Vajame palju rohkem teadmisi, et eri kultuurides tuvastada, jälgida ja prognoosida protsesse ja otsustusahelaid. Peame õppima, kuidas ennetavalt reageerida, et selliseid kohutavaid juhtumeid juba eos vältida. Lootuses, et meie silmad näevad veel aega, mil agressor on saanud teenitud karistuse ja konflikt ise saanud ajaloo osaks.
1" All the things wrong with rankings matter considerably less than the plain fact that rankings matter." William Locke, The institutionalization of rankings: managing status anxiety in an increasingly marketized environment. Kogumikus Jung Cheol Shin, Robert K. Toutkoushian, Ulrich Teichler (toim), University Rankings: Theoretical Basis, Methodology and Impacts on Global Higher Education. Raamat seeriast The Changing Academy – The Changing Academic Profession in International Comparative Perspective, nr 3. Springer, Dordrecht, Netherlands 2011, 201–228, lk 221.
2 Margus Maidla, Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. 75 aastat – 75 akadeemikut. Incorp Holding OÜ, 2014.
3 Reiner Grundmann, COVID and climate: Similarities and differences. – WIREs Climate Change 2021, 12, e737. | Tarmo Soomere: heitlusest kroonviirusega suure sõja lävepakuni | https://www.err.ee/1608581752/tarmo-soomere-heitlusest-kroonviirusega-suure-soja-lavepakuni | Akadeemiad ei saa võidelda tulejoonel, kuid nad peavad andma oma riikidele ja valitsustele parimat nõu, kirjutab Tarmo Soomere algselt Sirbis ilmunud kommentaaris. |
Liverpool alistas päeva esimeses mängus Naby Keita 19. minuti väravast võõrsil minimaalse eduga Newcastle'i ja pani Manchester City mõneks ajaks pinge alla, kuid tiitlikaitsja vastas kindlalt ja võitis Rodri, Nathan Ake, Gabriel Jesusi ning Fernandinho tabamustest Leedsi 4:0.
Hooaja lõpuni on jäänud neli mängu, Manchesteri meeskonnal on 83 ja Liverpoolil 82 punkti. Cityt ootavad koduliigas ees mängud Newcastle'iga (kodus), Wolverhamptoniga (võõrsil), West Hamiga (võõrsil) ja Aston Villaga (kodus). Liverpool peab mängima Tottenhamiga (kodus), Aston Villaga (võõrsil), Southamptoniga (võõrsil) ja Wolverhamptoniga (kodus).
Teised laupäevased tulemused:
Aston Villa - Norwich 2:0
Southampton - Crystal Palace 1:2
Watford - Burnley 1:2
Wolverhampton - Brighton 0:3 | Tiitlit jahtivad Liverpool ja City laupäeval ei vääratanud | https://sport.err.ee/1608582973/tiitlit-jahtivad-liverpool-ja-city-laupaeval-ei-vaaratanud | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas olid laupäeval võidukad nii Manchester City kui Liverpool, kes peavad meistritiitli nimel tulist heitlust. |
Levadia läks Liliu, Zakaria Beglarišvili ja Maximiliano Ugge väravatest vaheajale kolmeväravalises eduseisus, Bogdan Vaštšuk tõi 62. minutil tabloole 4:0 ja viimase viie minutiga sahistasid Transi võrku veel Frank Liivak ja Artjom Komlov.
Pärnu Rehepapi kunstmuruväljakul 222 pealtvaataja ees toimunud mängus lõi ainsa värava Kaspar Paur, kes realiseeris 68. minutil penalti. Sealjuures suutis Pärnu väravavaht Hendrik Vainu ühe penalti tõrjuda, kui pareers veerandtunnise mängu järel Igor Subbotini 11 meetri karistuslöögi.
Tabeliliidrina jätkab kõik kümme mängu võitnud Flora, ühe kohtumise enam pidanud Levadia kaotab neile kahe punktiga. Kaljul on kolmandana 26, Transil kuuendana 11 ja Vaprusel eelviimasena kolm silma. | Levadia kostitas Transi lausa kuue väravaga | https://sport.err.ee/1608582955/levadia-kostitas-transi-lausa-kuue-varavaga | Jalgpalli Premium liigas peeti laupäeval kaks kohtumist. Tiitlikaitsja FCI Levadia alistas Sportland Arenal Narva Transi 6:0, Nõmme Kalju võitis võõrsil Pärnu Vaprust 1:0. |
"Raamatukogude aastal on oluline näidata, milliseid erinevaid teenuseid ja võimalusi meie raamatukogud pakuvad," ütles raamatukogude aasta projektijuht Liina Valdre. "Paljudes paikades ongi raamatukogu ainuke avalik ruum, kus on võimalik erinevate hobidega tegeleda. Tantsimine on nendest mitmetest võimalustest ainult üks väljund, aga on ka käsitööringe, keelekohvikuid, lugemisklubisid, robootikatunde ja palju muud," lisas Valdre.
Kõik sõpruskonnad, grupid, kollektiivid ja organisatsioonid on oodatud raamatukogude aastat tähistama tantsuaktsioonist osa võttes. Selleks tuleb tantsusammud selgeks õppida, jäädvustada oma tants videopildis, jagada seda Facebookis märksõnaga #raamatukogudeaasta2022 ja saata video [email protected].
Koreograafia on loonud Kertu Valjala, muusikaks on Singer Vingeri laul "Teadagi". | Õppevideo: raamatukogude aasta tantsuaktsioon paneb raamatusõbrad tantsima | https://menu.err.ee/1608582706/oppevideo-raamatukogude-aasta-tantsuaktsioon-paneb-raamatusobrad-tantsima | 29. aprillil sai avapaugu raamatukogude aasta tantsuaktsioon "Raamatukogude aastal tantsuga", millest saab osa võtta teema-aasta lõpuni. Raamatukogudes pakutavatele hobitegevustele tõmmati tähelepanu rahvusvahelisel tantsupäeval ühise tantsimisega. |
Viimastel eelkõnelustel Euroopa Liidu kuuenda sanktsioonipaketi üle oli Berliin selgelt embargo kehtestamise poolt, rääkisid agentuurile EL-i diplomaadid nädalavahetusel Brüsselis. Euroopa Liidu otsus kehtestada Venemaale naftaembargo on seega muutunud palju tõenäolisemaks, kirjutab Saksa väljaanne.
Naftaembargo piduriteks peetakse nüüd Ungarit, Austriat, Slovakkiat, Hispaaniat, Itaaliat ja Kreekat. Diplomaatide sõnul on Slovakkia ja Ungari olnud seni kiirele impordikeelule vastu, sest nende sõltuvus Venemaa naftatarnetest on suur. Lõuna-Euroopa riikides kardavad tarbijad aga embargojärgset hinnatõusu.
Saksamaa meelemuutuse põhjuseks on tõenäoliselt hiljutised edusammud alternatiivsete naftatarnijate otsimisel, kirjutas Die Zeit. Majandusminister Robert Habeck (Rohelised) teatas teisipäeval, et Saksamaa sõltuvust Venemaa naftast vähendati kaheksa sõjajärgse nädalaga 35 protsendilt 12 protsendini.
Naftaembargo suur küsimus oli aga see, kui pikaks kujuneb üleminekuperiood. Mõnedel andmetel on kavas teha Euroopa Komisjonile ettepanek lubada Venemaa nafta importi sügiseni või isegi talveni.
Lähipäevad näitavad ilmselt, kuidas embargoplaanid jätkuvad. EL-i komisjon eesotsas Ursula von der Leyeniga soovib kuuenda sanktsioonide paketiga edasi minna nii kiiresti kui võimalik.
Saksamaa meelemuutus võib tulla üllatusena ka Eesti poliitikutele. Veel nädala alguses ütles Saksamaal riigijuhtidega kohtunud peaminister Kaja Kallas, et Saksamaalt ei paista tulevat embargot Venemaa naftale või gaasile. | Saksa meedia: Saksamaa toetab Vene nafta impordikeeldu | https://www.err.ee/1608582952/saksa-meedia-saksamaa-toetab-vene-nafta-impordikeeldu | Saksa pressiagentuuri andmetel toetab Saksamaa valitsus Euroopa plaane kehtestada Venemaa naftale impordikeeld, kirjutas väljaanne Die Zeit pühapäeval. |
Festivalil astuvad mõisa peasaalis ning väiksemais ruumes publiku ette kümme esinejat Islandilt, Inglismaalt, Soomest ning Eestist.
Esimese festivalipäeva üheks olulisemaks esinejaks on Reykjavikist pärit YAGYA, kes segab oma muusikas nii jaheda kõlaga elektroonikat kui Islandist hoopis erineva ja päikselisema kliimaga kultuuriruumist pärit dub -mustreid. Yagya lendab Laupast edasi mainekale Montreali elektroonilise muusika peole Mutek.
Teise festivalipäeva õhtu tähtsündmus on Inglismaa ühe ajalooliselt vanima linna Winchesteri space -rock-elektroonika duo JAYETAL etteastet. Jayetal on muuseas soojendanud elektroonilise muusika legendi Gary Numani ja möödunud aastal esinesid nad briti hiigelfestivalil Glastonbury.
Jõekaldal peesitades ei tasuks endast lasta mööda voolata ka Soomest, Turku linnast pärit esinejal MARJA AHTIl, kelle etteaste pakub matemaatilise täpsusega mõõdetud helivalemeid ning põhjamaist askeetlikkust. Teine Soome artist, sügaval metsas elav JUHA-MATTI RAUTIAINEN manab oma helimaastikke aga basskitarri abil.
Samuti kuuleb festivalil kohalikke heliloojaid nagu ARGO VALS, GALAKTLAN, KIRIKMÄE (esitleb loogilist järge möödunud aastal ilmunud albumile "Rawberry Files"), LAURI-DAG TÜÜR, EXIT SAFE MODE ning WOLDEMARE.
Lisaks kontsertidele leiavad festivali raames aset öised raamatulugemised, esmakordselt presenteeritakse festivali raames "Aeg maha" roheala, kus toimub näiteks HELMUT KOOLI ambientmuusikaviktoriin. | Kukemuru Ambient toob helilaineid Islandilt, Soomest ja Inglismaalt | https://kultuur.err.ee/835754/kukemuru-ambient-toob-helilaineid-islandilt-soomest-ja-inglismaalt | Kuues Kukemuru Ambient leiab aset 3. ja 4. augustil Järvamaal, Pärnu jõe kaldal asuvas Laupa mõisas ja mõisapargis. |
Eesti majanduse väljavaates märgitakse, et kuigi kasv peaks tulevatel aastatel tugevaks jääma, on oodata selle aeglustumist jätkusuutlikumale tempole, kuivõrd majandus on saavutamas oma täisvõimsust ning puudu on jäämas tööjõust.
Kasvu toetavad endiselt maksureformist ja palgatõusu kiirenemisest tulenev eratarbimise suurenemine, samuti investeeringute ja euroala majanduse taastumine. Negatiivsete riskidena tuuakse raportis välja geopoliitilised pinged ning tööjõupuudusest tulenev palgasurve, mis võib vähendada konkurentsivõimet.
Eesti tarbijahinnad peaksid sel aastal kasvama 2,8 protsenti ja tuleval aastal 2,5 protsenti, võrreldes 2,8-protsendilise kasvuga möödunud aastal.
Maailmamajanduse kasvuks prognoosib OECD sel aastal 3,8 protsenti ja tuleval aastal 3,9 protsenti. Läti majanduskasvuks prognoositakse vastavalt 4,1 protsenti ja 3,6 protsenti ning Leedu omaks vastavalt 3,3 ja 2,9 protsenti. | OECD prognoosib Eesti majanduskasvuks tänavu 3,7 protsenti | https://www.err.ee/835788/oecd-prognoosib-eesti-majanduskasvuks-tanavu-3-7-protsenti | OECD värske prognoosi kohaselt aeglustub Eesti majanduskasv mulluselt 4,8 protsendilt tänavu 3,7 protsendile ning tuleval aastal 3,2 protsendile. |
Kahe riigi välisministrid ütlesid esmaspäeval pärast kõnelusi Brüsselis, et läbirääkimised aastakümneid kestnud nimetüli lõpetamiseks jõudnud lõppjärku.
"Me oleme leppe alustes ja põhimõtetes kokkuleppele jõudnud," lausus Zaev kolmapäeval ajakirjanikele.
Ta lubas täiendavat infot, kui on pidanud telefonikõne Kreeka ametivenna Alexis Tsiprasega, mis on kavas kolmapäeva õhtul või neljapäeval.
Nimevaidlus ulatub 1991. aastasse, mil Skopje kuulutas end endisest Jugoslaaviast iseseisvaks.
Ateena on vastu naaberriigi põhiseaduslikule nimekujule Makedoonia Vabariik, sest Kreekal on oma põhjaprovints nimega Makedoonia ja ta kardab Skopje võimalikke territoriaalnõudmisi. Kreeka vastuseisu tõttu liitus Makedoonia 1993. aastal ÜRO-ga nime all Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia ( FYROM ), mida ta kannab tänini.
Kreeka soovib, et nimemuutust toetaks ka põhiseadusmuudatus "erga omnes" ("kohaldatav kõigile") põhimõttel, mis tähendab selle universaalset kehtimist nii Makedoonias kui väljaspool.
Nimetüli on pidurdanud Makedoonia lootusi ühineda Euroopa Liidu ja NATO-ga, sest Kreeka saab panna mõlemale veto.
Referendumi uue nime üle saab läbi viia pärast seda, kui Makedoonia parlament on leppe ratifitseerinud, ütles Zaev ja lisas, et see peaks juhtuma umbes kuu aja jooksul.
"Me tahame anda Kreekale piisavalt aega, et saata NATO-le kiri" enne 11.-12. juuli tippkohtumist, lisas ta.
Kõne all on muu hulgas nimed Uus-Makedoonia ja Ülem-Makedoonia. Ühe kõrge Makedoonia valitsusametnike sõnul on Ülem-Makedoonial suuremad väljavaated. | Makedoonia paneb uue nime rahvahääletusele | https://www.err.ee/835845/makedoonia-paneb-uue-nime-rahvahaaletusele | Kokkuleppel Kreekaga Makedooniale valitud uus nimi pannakse rahvahääletusele, ütles peaminister Zoran Zaev kolmapäeval. |
Austraalia lahtiste võitjal Wozniackil kulus vaid 54 minutit, et alistada 6:1, 6:0 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud hispaanlanna Georgina Garcia Perez (ATP 219.).
Kolmandas ringis läheb Wozniacki vastamisi prantslanna Pauline Parmentier'ga (WTA 74.), kes sai veidi üle kolme tunni kestnud kohtumises 6:7 (2), 6:4, 6:2 jagu enda kaasmaalannast Alize Cornet'st (WTA 34.).
Valitsev US Openi tšempion, ameeriklanna Sloane Stephens (WTA 10.) oli 6:2, 6:2 parem poolatar Magdalena Frechist (WTA 136.) ja läheb nüüd vastamisi itaallanna Camila Giorgiga (WTA 57.), kes alistas 6:0, 6:3 kolumbialanna Mariana Duque-Marino (WTA 112.).
Avaringis Kaia Kanepi konkurentsist välja lülitanud 14. asetusega venelanna Daria Kasatkina sai 6:3, 6:3 jagu belglanna Kirsten Flipkensist (WTA 65.), kolmandas ringis läheb ta vastamisi kreeklanna Maria Sakkariga (WTA 38.), kes üllatas 23. asetatud hispaanlanna Carla Suarez Navarrot, võttes 7:5, 6:3 võidu. | Wozniacki loovutas teises ringis vaid ühe geimi | https://sport.err.ee/835844/wozniacki-loovutas-teises-ringis-vaid-uhe-geimi | Naiste tennise maailma edetabelis teisel real paiknev taanlanna Caroline Wozniacki pääses Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel probleemideta kolmandasse ringi. |
Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik ütles, et otsus on tehtud teadmises, et 0-eurose piletihinna korral on riik andnud lubaduse doteerida maakonnasisest bussitransporti sihtotstarbeliselt ja jätkusuutlikult põhimõttel, et olemasolev liinikilomeetrite arv ei vähene ja toimub ka liinivõrgu areng.
Hiiumaal on riigidotatsiooniga seotud kolm transpordiliiki: bussi-, lennuki- ja parvlaevaühendus.
"Neist eluliselt olulisemaks on nii hiidlaste kui Hiiumaa majanduse jaoks kindlasti parvlaevaühendus," rõhutas Viidik.
"Seetõttu on väga oluline, et kohaliku bussitranspordi lisarahastuse kõrval toetaks riik jätkuvalt ka parvlaevaliiklust nõnda, et oleks tagatud nii aastaringne liinigraafiku tihedus ja pileti hind ei tõuseks," lisas ta. | Hiiumaa vallavolikogu nõustus tasuta ühistranspordiga | https://www.err.ee/835843/hiiumaa-vallavolikogu-noustus-tasuta-uhistranspordiga | Hiiumaa vallavolikogu otsustas kolmapäevasel istungil teha maanteeametile ettepaneku kehtestada Hiiu maakonna avaliku liiniveo lepingute alusel toimuvatele bussiliinidele piletihind 0 eurot. |
Kaks esimest geimi võitis Eesti skooriga 25:17 ning kolmas 25:20. Eesti koondise jaoks tegi mängu erilisemaks see, et tegemist oli Gheorghe Cretu 100. mänguga Eesti koondise peatreeneri ametis, neist on nüüd võidetud 70.
Eesti koondise parim oli Robert Täht 14 punktiga, Kristo Kollo ja Timo Tammemaa lisasid kumbki üheksa punkti.
Neljast mängust neli võitu saanud Eesti on 12 punktiga alagrupis kindel liider. Järgmisena minnakse 3. juunil võõrsil vastamisi Belgiaga. | Eesti võrkpallikoondis võttis Cretu juubelimängus kindla võidu | https://sport.err.ee/835839/eesti-vorkpallikoondis-vottis-cretu-juubelimangus-kindla-voidu | Eesti meeste võrkpallikoondis jätkab Euroopa liiga Kuldliigas kaotuseta, Rootsist oldi võõrsil kindlalt üle 3:0. |
Orel tegi taaskord väga stabiilse seeria, heites kõigil kuuel katsel üle 68 meetri, rekordiheite tegi ta neljandal katsel, saades kirja 69.68. Senine Oreli nimel olnud Eesti rekord oli 2016. aasta detsembris heidetud 68.71.
Eestlannad võtsid Oslos koguni kaksikvõidu, sest teise koha sai Kati Ojaloo 66.75-ga.
Meeste kuulitõukes sai Jander Heil 18.21-ga teise koha, võitis norralane Marcus Gunnarson Thomsen 18.75-ga. Teivashüppes sai Robin Nool 5.00-ga samuti teise koha, kahe mehe konkurentsis võttis võidu norralane Pal Haugen Lillefosse 5.20-ga. | Anna Maria Orel heitis Eesti rekordi ja täitis EM-normi | https://sport.err.ee/835838/anna-maria-orel-heitis-eesti-rekordi-ja-taitis-em-normi | Vasaraheitja Anna Maria Orel püstitas Norra pealinnas Oslos peetud võistlusel Clean Air Games Eesti rekordi ja täitis ühtlasi ka Berliini EM-i normi. |
Võidupilet osteti Pärnus Suurejõe Selverist.
Eelmine Bingo loto jackpot võideti 18. aprillil, siis oli võidusummaks 258 755.80 eurot. Võitjaks osutus tookord tartlanna, kes ostis oma pileti Tartu bussijaama R-kioskist.
Esimese nelja kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks 2,7 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja ligi 7,5 miljoni eurot, sealhulgas 1,8 miljoni euro eest kiirloteriide võite. | Bingo lotoga võideti ligi 161 000 eurot | https://menu.err.ee/835836/bingo-lotoga-voideti-ligi-161-000-eurot | Kolmapäevasel Bingo loto loosimisel võitis üks õnnelik lotomängija jackpoti summas 160 988.20 eurot. |
Eesti asus 23. minutil Henrik Ojamaa väravast juhtima, 42. minutil oli täpne Mattias Käit. Ojamaale oli see Eesti koondise eest esimene värav.
See oli Eesti ja Leedu 48. omavaheline kohtumine ja mõlemal on nüüd kirjas 20 võitu, kaheksal korral on mängitud viiki.
Järgmine kohtumine toimub Eestil Lätiga 2. juunil kell 18 Riia Daugava staadionil, ka seda mängu näeb ERR-i kanalite vahendusel otseülekandes. | Eesti alustas Balti turniiri 2:0 võiduga Leedu üle | https://sport.err.ee/835639/eesti-alustas-balti-turniiri-2-0-voiduga-leedu-ule | Eesti jalgpallikoondis alistas Balti turniiri avamängus Rakveres 2:0 Leedu. |
Veebruaris otsustas Stockholmi arbitraažikohus, et Gazprom peab maksma Ukraina riiklikule gaasifirmale Naftogaz 2,6 miljardit dollarit ning taastama pärast mitmeaastast pausi gaasitarned Ukrainasse. Gazprom keeldus selle tegemisest ning kaebas nõude edasi.
Nüüd otsustas Naftogaz aga pöörduda otsuse jõustamiseks Šveitsi poole, kus nii Nord Stream 1 kui ka 2 on ametlikult registreeritud.
"Oleme alustanud Gazpromi varade - Nord Stream 1 ja 2 aktsiad Šveitsis - võõrandamist," teatas Naftogazi peadirektor Juri Vitrenko Facebookis. Ukraina president Petro Porošenko sõnul kaalub Naftogaz ka Gazpromi varade võõrandamist Hollandis ja Ühendkuningriigis.
Gazprom kinnitas teates Vene uudisteagentuurile, et Naftogaz on astunud Šveitsis ettevõtte vastu samme ning et Gazprom kavatseb oma õigusi kaitsta.
Nii Nord Stream 1 kui ka 2 on ametlikult registreeritud Šveitsis ning enamusosalus neis kuulub Gazpromile. | Kiiev tahab võõrandada Nord Stream 2 aktsiaid | https://www.err.ee/835823/kiiev-tahab-voorandada-nord-stream-2-aktsiaid | Kolmapäeval lõi taas lõkkele Ukraina ja Venemaa gaasitüli, kui Kiiev teatas, et on astumas samme Nord Stream 2 aktsiate võõrandamiseks, et jõustada Stockholmi arbitraažikohtu otsust. |
"On käes aeg see teema käsile võtta," ütles Macron ametnikele Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) iga-aastasel foorumil Pariisis. "Kaubandussõja ähvardused ei lahenda midagi. Kaubandussõda on alati selline, millest kaotavad kõik: meie tööstused, põllumehed ja tarbijad."
EL teeb lobitööd USA terase- ja alumiiniumitariifidest alalise erandi saamiseks ning Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström peab kolmapäeval ja neljapäeval Pariisis selleteemalisi kõnelusi Ühendriikide kaubandusministri Wilbur Rossi ja kaubandusesindaja Robert Lighthizeriga.
Märtsis kiitis Ühendriikide president Donald Trump heaks 25-protsendilise imporditariifi terasele ja 10-protsendise alumiiniumile, tehes ajutise erandi mõnedele USA liitlastele, nende seas Mehhiko, Kanada ja Euroopa Liit. Erand EL-ile saab läbi mai lõpus ning blokk on teatanud valmisolekust kehtestada tariifide jõustumisel ka vastumeetmed.
"Meie ülesanne on leida kollektiivne vastus," ütles Macron, lisades, et ainult reformitud WTO saab selle raamistiku anda.
Prantsuse presidendi sõnul peaksid USA, Euroopa Liit, Hiina ja Jaapan algatama reformiprojekti enne novembri lõpus ja detsembri alguses peetavat G20 tippkohtumist Argentinas.
"Meil ei ole muud valikut peale elujõulise multilateralismi kaitsmise jõuliselt ja energiliselt. See on ainus, mis suudab suveräänsuse ja koostöö lepitada," lausus ta.
USA tariife kritiseerides ütles Macron: "Tugev riik on see, mis järgib seadust; peab kinni reeglitest, mida ta aitas luua; ja peab oma sõna".
Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire esines varem kolmapäeval üleskutsega WTO-d reformida.
"Me jagame teatud muresid teatud mitmepoolsete organisatsioonide vigase toimimise pärast, sealhulgas WTO, mida on väljendanud näiteks ka Ühendriigid," ütles Le Maire OECD kohtumisel Pariisis, lisades, et WTO on vajalik organisatsioon ja selle toimimine tuleks põhjalikult üle vaadata. | Prantsusmaa: WTO-d tuleks reformida | https://www.err.ee/835772/prantsusmaa-wto-d-tuleks-reformida | Prantsuse president Emmanuel Macron kutsus kolmapäeval pidama läbirääkimisi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reformimiseks, korrates oma majandusministri samalaadset üleskutset. |
Zverev alistas kolm tundi ja 28 minutit kestnud kohtumises 2:6, 7:5, 4:6, 6:1, 6:2 serblase Dušan Lajovici, kes asub maailma edetabelis 60. real.
Kolmandas ringis läheb Zverev vastamisi 26. asetusega bosnialase Damir Džumhuriga (ATP 29.), kes sai 6:3, 6:3, 5:7, 1:6, 7:5 jagu moldovlasest Radu Albotist (ATP 97.)
Dimitrovil kulus neli tundi ja 22 minutit, et saada jagu maailma edetabelis 57. real paiknevast noorest ameeriklasest Jared Donaldsonist. Dimitrovi võidunumbrid olid lõpuks 6:7 (2), 6:4, 4:6, 6:4, 10:8.
Järgmisena läheb Dimitrov vastamisi 30. paigutusega hispaanlase Fernando Verdascoga (ATP 35.), kes oli kindlalt 6:3, 6:2, 6:2 parem argentiinlasest Guido Andreozzist (ATP 108.).
Üsna ärevalt algas teise ringi kohtumine ka 8. asetatud belglase David Goffini jaoks, kui ta jäi vabapääsmega põhitabelisse pääsenud prantslase Corentin Moutet' (ATP 141.) vastu avasetis 2:5 kaotusseisu, kuid võitis lõpuks seti 7:5 ja kaks järgmist juba kindlalt 6:0 ja 6:1.
Endine maailma neljas reket, nüüd 19. asetatud jaapanlane Kei Nishikori (ATP 21.) pidas samuti viiesetilise mängu, saades lõpuks 6:3, 2:6, 4:6, 6:2, 6:3 võidu prantslase Benoit Paire'i (ATP 51.) üle.
Nishikori järgmine vastane on kodupubliku lemmik Gilles Simon (ATP 65.), kes alistas 1:6, 7:6 (3), 6:4, 6:1 turniiril 12. asetatud ameeriklase Sam Querrey (ATP 15.). | Zverev ja Dimitrov olid teises ringis suurtes raskustes | https://sport.err.ee/835822/zverev-ja-dimitrov-olid-teises-ringis-suurtes-raskustes | Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel pääsesid nii teisena asetatud sakslane Alexander Zverev kui neljandana paigutatud bulgaarlane Grigor Dimitrov teises ringis ehmatusega. |
Kodus juhtis Eesti Rootsi vastu geimidega 2:0 ja kolmandas geimis oli neil ka seitse matšpalli, aga lõpuks kaotati siiski 2:3.
Korduskohtumises võitsid rootslannad kodupubliku ees avageimi 25:20, teises oli 25:18 parem Eesti ning kolmandas jäi 25:21 peale Rootsi. Neljandas geimis oli rootslannadel kolm matšpalli, kuid Eesti võitis geimi lõpuks 27:25. Otsustavas geimis oli Eesti parem 15:6.
"Kõik oli peegelpildis võrreldes Rakverega. Seekord tulime meie väga raskest seisust välja," vahendab volley.ee Eesti koondise peatreeneri Andrei Ojametsa sõnu. "Mängu otsustas see, et suutsime vastuvõtuga paremini hakkama saada ja ise lüüa teravamat servi. Eriti tõstaks esile Anu Ennokit, kes oli rünnakul suurepärane ja tegi väga-väga hea partii ning oli võistkonna liider."
Kogu mängu lõikes olid Eesti parimad Anu Ennok 18 (+15) ja Nette Peit 16 (+2) punktiga. Ennoki rünnakuefektiivsus oli tervelt 65%. 25 tõstest lõi ta rünnakul maha 17 palli. Kokku lõi Eesti naiskond 13 serviässa, neist neli läksid Peidi arvele.
Rootslannade parim oli ettearvatult Isabelle Haak 30 punktiga (+19). Tema rünnakuefektiivsus oli 46%.
Eesti naiskonna nurgaründaja Anu Ennok kommenteeris mängu nii: "Algus oli väga närviline, aga neljanda geimi võit oli meie jaoks väga oluline ja viiendas otsustas see, et saime kohe alguses paremini minema. Meie vastuvõtt oli täna kindlasti oluliselt parem kui eelmises mängus, kaitses ja blokis saime kindlasti rohkem käsi vahele. Terve tiimina mängisime täna paremini."
Rootsile oli see kolme võidu kõrvale esimene kaotus, Eestil on nüüd kirjas samuti kolm võitu ja üks kaotus. Rootsi on üheksa punktiga endiselt alagrupis liider, Eesti on kaheksa punktiga teine.
Järgmisena läheb Eesti 3. juunil võõrsil vastamisi Šveitsiga. | Matšpallid päästnud Eesti võrkpallinaiskond võttis Rootsilt revanši | https://sport.err.ee/835819/matspallid-paastnud-eesti-vorkpallinaiskond-vottis-rootsilt-revansi | Eesti naiste võrkpallikoondis sai Euroopa liiga Hõbeliigas revanši, alistades võõrsil Rootsi naiskonna 3:2. |
Tõenäoliselt sel hooajal Meeke'i enam MM-sarjas ei näe, aga järgmisel hooajal võib ta uue võimaluse saada, kirjutab Autosport. "Praegu pole me temaga veel ühenduses olnud, aga pole kahtlustki, et Kris Meeke on sõitja, kes on võimeline rallisid võitma," ütles Hyundai tiimiboss Alain Penasse. "Ta on väga kiire, aga samas pole ta stabiilne – oleme näinud, kuidas tema karjäär käib üles-alla. Ta on nagu Jari-Matti Latvala – mitte kõige stabiilsem sõitja, aga võib aasta jooksul üks-kaks rallit võita."
"Kaalume kõiki sõitjaid, eriti neid, kes on vabad. Praegu on natuke vara öelda, eks vaatame," kinnitas Penasse, et neil huvi on.
Juba enne Meeke'i vallandamist ütles Toyota tiimipealik Tommi Mäkinen, et oleks huvitatud tulevikus Meeke'i palkama.
Autosport uuris ka Fordi bossilt Malcolm Wilsonilt, kas britt võiks endale Fordis koha leida, kuid Wilson vastas, et on enda sõitjatega väga rahul. | Meeke'i vastu tunnevad huvi nii Toyota kui Hyundai | https://sport.err.ee/835813/meeke-i-vastu-tunnevad-huvi-nii-toyota-kui-hyundai | Eelmisel nädalal Citroeni rallimeeskonnast rohkete avariide tõttu vallandatud Kris Meeke'i palkamisest on huvitatud nii Ott Tänaku tööandja Toyota kui ka Hyundai meeskond. |
20-aastane Raisma (ATP 734.) pidi avaringis tunnistama endast viis aastat vanema venelase Filipp Davõdenko (ATP 1088.) 6:3, 6:3 paremust.
Samuti valikvõistlustelt alustanud Davõdenko realiseeris 14 murdevõimalusest viis, Raisma kasutas viiest murdepallist ära kaks. Mängitud punktidest võitis Raisma 53 ja Davõdenko 66. | Raisma langes Tšehhis konkurentsist | https://sport.err.ee/835807/raisma-langes-tsehhis-konkurentsist | Tšehhis peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Kenneth Raisma piirdus seal ühe mänguga. |
Selle meenutamiseks tuleb lugeda riigikogu istungite stenogrammi. 11. oktoobril 2017 küsis parlamendi infotunnis EKRE saadik Arno Sild minister Palolt, milline on valitsuse seisukoht kavandatava puidurafineerimise hiigeltehase küsimuses, sest "inimesed on väga mures, kas ikka on õige samm meie väikeses riigis nii suurejoonelist tehast ehitada".
Palo meenutas vastuse alguses, et ligi pool Eestist, 49 protsenti meie territooriumist, on kaetud metsaga ja see on Eesti üks olulisemaid loodusvarasid
"Väga-väga oluline on, et kui me seda loodusvara kasutusele võtame, siis me seda ka maksimaalselt väärindaksime. Aga murekoht on selles, et Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu metsabilansi andmetel eksporditi 2015. aastal 83% okaspuu paberipuidust ja 63% lehtpuu paberipuidust seda väärindamata. Need on tohutult suured arvud. Üle 80%, veel kordan, okaspuu paberipuidust ja üle 60% lehtpuu paberipuidust me lihtsalt raiume maha ja viime ümarpuiduna Eestist välja," rääkis Palo.
"See on midagi sellist, mida juhtuda ei tohiks, sest me viime oma suure rikkuse välja ja müüme väga odavalt maha, sellest ise väga palju kasu saamata. Sellepärast on valitsus öelnud, et me väga ootame, et Eestisse tuleks selliseid investeeringuid, mis metsaressurssi paremini väärindaksid, et meie inimesed saaksid sellest rohkem kasu, meie jõukus kasvaks ja me ei oleks sellise odava ekspordiga tegelev riik. Kui sellest tehasest rääkida, siis võib öelda, et seal kasutataks just kuuske, mändi, kaske ja haaba ning seda väärindataks mitu korda enam, nii et me kõik sellest lõppkokkuvõttes võidaksime ja saaksime rikkamaks."
Seepeale küsis saadik Arno Sild, kas see pole liiga suur tehas, sest pool toormest tuleb importida Lätist või kuskilt mujalt.
Minister Palo rahustas teda: "Praegu on tegu puhtalt erasektori investeeringuga. Riigil ei ole plaanis sinna ise investeerida. Seda esiteks. Teiseks, kui erasektor on seda äriplaani kokku pannud, siis ma olen seda nende käest korduvalt küsinud. Tõesti, nad arvestavad tooraine hankimisel Eesti praeguste raiemahtudega. See tähendab, et neil ei ole mitte mingit õigustatud alust arvata, et kuna neil on toorainet palju vaja, siis Eestis hakkab keegi nende pärast raiemahtu suurendama. Ei hakka. Nad arvestavadki sellega, et nad peavad osa puidust importima, täpselt nii nagu Soome või Rootsi impordivad praegu Eestist. Meie huvi on see, et Eestis oleks see tehas, kus puitu väärindatakse. Sellest on võita ka meie metsaomanikel. Kui nad praegu müüvad oma puitu saekaatritele, kes ostavad seda odavalt, sest nad väärindavad seda vähem ja viivad selle Eestist ümarpuiduna välja, siis selline tehas, kus puitu rohkem väärindatakse, saab ise lõpptoodangu eest kõrgemat hinda ja saab ka toorainet kõrgema hinnaga osta. Lõppkokkuvõttes võidavad sellest ka praegused metsaomanikud."
Urve Palo oli optimistlik tselluloositehase rajamise osas ka jaanuaris 2017. Tõsi, siis Postimehega rääkides ei olnud veel teada, et tehas võiks tulla Tartu lähedale.
Urve Palo ütles Postimehele, et uue suurtehase rajamine on mastaapne ja märgilise tähendusega projekt, mis on Eesti majandusarengule oluline investeering.
"Kahtlemata peab sellisele projektile tähelepanu pöörama kogu valitsus. Ma ei kahtle, et tänane valitsus on selleks valmis," märkis minister.
Palo sõnul ei ole puidurafineerimistehases loodavad töökohad odavad, vaid pigem väärtusahelas kõrgemal kohal, mis omakorda nõuab koolitatud spetsialiste ning automatiseeritud töökeskkonda.
Lisaks rõhutas minister, et kuna Eesti mets on üks meie olulisemaid varasid, siis on selle maksimaalne väärindamine väga oluline.
"Parim, mida riik selliste projektide puhul teha saab, on mitte protsesse pidurdada ja tagada stabiilne ärikeskkond."" | Palo mullu sügisel: sellest tehasest me kõik võidaksime ja saaksime rikkamaks | https://www.err.ee/835801/palo-mullu-sugisel-sellest-tehasest-me-koik-voidaksime-ja-saaksime-rikkamaks | Kuigi sotside esimees Jevgeni Ossinovski ütleb nüüd, et sotsid olid algusest peale Emajõe-äärse tselluloositehase vastu, siis on see ebaõige üldistus. Sotsiaaldemokraadist ettevõtluse- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo toetas tehase ehitamist veel mullu sügisel. |
Teises ringis alistas turniiril 25. asetatud Kontaveit 7:5, 6:2 rumeenlanna Alexandra Dulgheru (WTA 159.).
"Raske mäng, aga sain võidu kätte. Samas ei tekkinud kordagi hirmu, et võiksin kaotada," sõnas Kontaveit Delfile ja Eesti Päevalehele. "Esimeses setis, kui 5:2 edu käest andsin, olin enda peale pisut pahane, aga teadsin, et võin ka tema serve võita."
"Dulgheru oli tundmatu vastane, ei teadnud, mida oodata. Läks aega tema mänguga harjuda ja lahendusi leida," lisas Kontaveit.
Kolmandas ringis läheb Kontaveit vastamisi maailma edetabelis 8. real paikneva tšehhitari Petra Kvitovaga, kes on liivaväljakuil võitnud järjest 13 mängu. "Kvitovaga mängisin just äsja ja kaotasin. Tegin kaotusest oma järeldused ja proovin seekord tema nõrgad kohad üles leida ja oma mängu peale suruda," sõnas eestlanna järgmise mängu kohta.
Kohtumine peetakse eeldatavasti reedel. | Kontaveit mängust Kvitovaga: proovin seekord tema nõrgad kohad üles leida | https://sport.err.ee/835800/kontaveit-mangust-kvitovaga-proovin-seekord-tema-norgad-kohad-ules-leida | Eesti esireket Anett Kontaveit jõudis Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel esmakordselt kolmandasse ringi. |
Eriti palju on uut musta muusikat. 20-aastane Briti laulja Jorja Smith annab 8. juunil välja debüütalbumi "Lost & Found", mis üksikute singlite põhjal on kahtlemata selle aasta oodatumaid plaate, ning värskeim lugu "February 3rd" annab ootustele ainult hoogu juurde. Sama kehtib Anderson .Paak i puhul, kelle viimane plaat "Malibu" oli minu 2016. aasta lemmikalbum, kuid tundub, et ta läheb veel paremaks - "Bubblin" on kindlasti tema seni karjääri tipphetk.
Soundcloudis tuhnijatele ja KAYTRANADA fännidele on Teedra Moses i loo "Be Your Girl" remix kindlasti tuttav, kuid nüüd on see lõpuks jõudnud ka Spotify'sse ja saanud sellega justkui "päris muusika" tärmini külge. Võiks vabalt kõigis raadiotes läbi suve kõlada. Remix'idest võib välja tuua ka Nightmares on Wax i pala "Deep Shadows" töötluse Moodymanni poolt ja Leon Vynehall i "English Oak (Chapter VII)" uusversiooni Gerd Jansoni käe alt.
Eelmise nädala lõpus tulid korraga kaks suur hip-hop albumit - A$AP Rocky"Testing" ja Pusha T"Daytona", mis mõlemad lahknevad praegusest trap-hop lainest, teevad asju täiesti oma reeglite järgi ning väärivad seetõttu igati tähelepanu. A$AP Rocky plaadi üks põnevamaid lugusid on "Tony Tone", laisalt veerev lugu, kus bassid hoiavad pinget üleval. Pusha T albumi tipphetk on "Come Back Home", mis segab kavalalt Vince Staplesi laadis peoräpi ja sulni soul 'i.
Eesti muusikast tuli samuti põnevat hip-hopi - Tommy Cash i värske lugu "Lil Molly" jätkab üsna tuttavat rada, ei kuulu kindlasti tema tugevamate lugude hulka, kuid produktsiooni ja biidi poolest sobib hästi moodsasesse räpitaevasse. Seni üsna tundmatu Eesti produtsent Jazzy Bubblez avaldas esikalbumi "Henny Kravitz", mis on siinsel hip-hop maastikul täiesti uus asi - avalugu "Maikel Korse" toob kohe kõik trumbid mängu, tasemel biidi peale naljavokaaliga lämisemine toimib üllatavalt hästi.
Täieliku üllatuse pakkus Parliament, andes täiesti ootamatult pärast 38 aastast pausi välja uue, 23 (!!!) loo pikkuse giga-albumi. Ja see ei ole mingi vanade meeste retrojauramine, vastupidi, "Medicaid Fraud Dogg" on ilmselt üks viimase aja moodsamaid räpiplaate. Lugu "Backwoods" on mõnusalt pehme veeremine, aga seal plaadil on tegelikult käredamat teemat ka.
Kõiksugu rohkem ja vähem tuntud tantsumuusikat on playlist'ist samuti hulgaliselt, aga märkimist väärib kindlasti Disclosure 'i uus singel "Ultimatum" - märk sellest, et nad ei ole enam oma pop-house 'i mudeli juurde naasenud, vaid teevad täiesti tõsiseltvõetavat asja ega lahjenda seda kuidagi. Suvehitt. | Nädala playlist: suvi toob päikselist räppi jahouse'i | https://menu.err.ee/835787/nadala-playlist-suvi-toob-paikselist-rappi-ja-house-i | Kuumad ilmad ei näi lõppevat, mistõttu tasub kõik kollimuusika varud vaikselt sügist ootamata jätta ja keskenduda just päikselistele ning mõnusatele suvelugudele. Neid on sel korral rohkelt. |
"Eesti Koolispordi Liidu jaoks on sedapuhku tegu juba viiendate maailmameistrivõistluste korraldamisega. 1995. aastal toimusid koolinoorte maailmameistrivõistlused orienteerumises, 2009. aastal kergejõustikus, 2014. aastal murdmaasuusatamises ning 2016. aastal 3x3 korvpallis. Siiani oleme korraldatud suurvõistlustele vaid positiivset tagasisidet saanud. Rahvusvaheline toetus julgustas meid taaskord seda vastutusrikast ülesannet võtma," ütles EKSL-i president Lauri Luik.
"EKSL-i peamine eesmärk on edendada tervislikke eluviise ja sporti koolinoorte hulgas. Peame oluliseks koolispordi arendamist ka rahvusvahelisel tasandil. Oma võimete proovilepanek ülemaailmses konkurentsis on noortele kahtlemata ainulaadne ja unustamatu kogemus. Lisaks võistlemisele kõrges konkurentsis on rahvusvahelised võistlused kultuuriliselt harivad ja silmaringi laiendavad," sõnas Luik.
EKSL-i peasekretäri Madis Pettai sõnul on enam kui 900 osavõtjaga rahvusvahelise koolinoorte tiitlivõistluse korraldamine Eestis väljakutse mitte ainult EKSL-le, vaid meie spordistruktuurile tervikuna, mis annab hea võimaluse näidata väikese riigi tugevusi. "Koolinoorte maailmameistrivõistlused orienteerumises toimuvad koostöös Eesti Orienteerumisliiduga. 2017.aastal Tartus toimunud täiskasvanute orienteerumise MM-i edukas läbiviimine Eesti Orienteerumisliidu ja orienteerumisklubide poolt annab meile kindluse õnnestuda tuleval aastal võistluse läbiviimisel samal tasemel . Eesti koolinoorte koondisele on kodused tiitlivõistlused aga taaskord suureks võimaluseks hästi esineda ja püüda kõige kirkamaid medaleid."
ISF on ülemaailmne koolispordiföderatsioon, kuhu kuulub 104 liikmesriiki. | Koolinoorte orienteerumise MM toimub 2019. aastal Lõuna-Eestis | https://sport.err.ee/835795/koolinoorte-orienteerumise-mm-toimub-2019-aastal-louna-eestis | Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) president Lauri Luik ja Rahvusvaheline Koolispordi Föderatsiooni (ISF) president Laurent Petrynka allkirjastasid lepingu, mille kohaselt toimuvad koolinoorte orienteerumise maailmameistrivõistlused 2019. aasta mais Lõuna-Eestis. |
Lisaks Laanele kuulusid portaali hinnangul sümboolsesse viisikusse Peristeri tagamees Keydren Clark, Holargose tagamees Dimitrios Kompodietas, Holargose äär Rashard Bell ja Peristeri tsenter Gaios Skordilis, vahendab Korvpall24.ee.
Bell hinnati ka play-off'ide kõige väärtuslikumaks mängijaks ja aasta ääremängijaks ning Clark sai hooaja parima mängija ning parima võõrmängija nimetuste osaliseks.
25-aastane Laane sai klubi ainsa võõrmängijana kirja 33 kohtumist ning kogus keskmiselt 32,2 minutit, 13,4 punkti, 5,1 resultatiivset söötu, 3,2 lauapalli ja 1,4 vaheltlõiget mängus. | Tuntud korvpalliportaal valis Laane Kreeka esiliiga parimate hulka | https://sport.err.ee/835790/tuntud-korvpalliportaal-valis-laane-kreeka-esiliiga-parimate-hulka | Korvpalliportaal eurobasket.com hindas Eesti koondise mängujuhi Rait-Riivo Laane tegemisi tänavusel hooajal Kreeka A2 liigas nii kõrgelt, et valis ta aasta sümboolsesse esiviisikusse ning liiga parimaks tagamängijaks. |
Laias laastus jaguneb uni REM ja mitte-REM uneks. Viimane moodustab ööst suurema osa ja jaguneb omakorda mitmeks staadiumiks. Neist ühes, sügava une faasis laenglevad üheaegselt ja tugevalt miljonid ajurakud. Ärkveloleku ajal ei juhtu midagi taolist mitte kunagi. Uuringute kohaselt taasesitatakse sellel ajal päeva jooksul tekkinud mälujälgi. Näiteks aktiveeruvad ajurakud roti ajus samas järjestuses, kui tegid need seda samal päeval labürindis joostes.
See aitab mälestusi kinnistada, tugevdada ja seostada eelnevate mälestustega. Samas faasis teeb aju ka kogetust üldistusi. Korduvate sündmuste nagu sünnipäevade puhul jäävad seetõttu neist seetõttu paremini meelde korduvad elemendid nagu kook või kingitused. "Neid elemente esindavad piirkonnad aktiveeruvad ajus tugevamalt," selgitas Penny Lewis, Cardiffi ülikooli ajuteadlane. Kohal olnud külaliste täpne nimekiri kaob seevastu mälust kiiremini. Lõpptulemusena kujunebki sünnipäevast kindel kontseptsioon.
Kuigi seda juhtub pidevalt, on see Lewise ja tema kolleegide sõnul eriti intensiivne just süvaunes. Sellel ajal on mälestusi, fakte ja muud infot pikemaajaliselt talletav ajukoor ja päeva jooksul kogutud mälestusi salvestab merihobukujuline hipokampus seotud omavahel kõige tihedamalt. Välja käidud teooria ühe läbiva ideena sunnib aju keskosas asuv piirkond uute mälestuste varasemaga seostamiseks ajukoort taasesitama just nendega seotud temaatiliselt mälestusi. Näiteks neid sünnipäevi, mida pidasid inimesed töö või sõbra vanaema juures.
Kiirete silmaliigutuste poolest tuntud REM-une ajal on pilt aga vastupidine. Erinevad ajukoore osad löövad laenglema näiliselt täiesti juhuslikult. Samal ajal ujutatakse aju üle atsetüülkoliiniga. Ühend takistab hipokampuse ja ajukoore vahelist suhtlust. Ajurakkude omavahelised ühendused saavad sel ajal mõlemas ajuosas kergemini tekkida, nõrgeneda ja tugevneda.
Lewise ja ta kolleegide sõnul võimaldabki see kokkuvõtlikult leida teadvustamatult seoseid esmapilgul täiesti erinevate nähtuste vahel. Näiteks näha nende omavahelise seose kerge tugevnemise läbi teatavaid paralleele tähe ümber tiirlevate planeetide ning aatomituuma ümber tiirlevate elektronide vahel. Mitte-REM uni aitab tuvastada parasjagu olulised kontseptsioonid ja ideed. REM uni need aga omavahel ühendada. Mõnikord võib sellest näiliselt ületamatu probleemi lahendamiseks piisata.
Seejuures läbib aju samu staadiumi öö jooksul mitu korda. Mitte-REM- ja REM-uni vahelduvad keskmiselt iga 90 minuti tagant. "Sarnaselt võivad töötada sama probleemi kallal mitu teadlast, aeg-ajalt teineteisega oma tulemusi jagada ja siis selle kallal uuesti omaette töötada. Nii mitu korda," laiendas Lewis. Seega tuleks keerukate probleemidega silmitsi seistes kasuks öösel korralikult magada. Kastist välja mõtlemist nõudvate lahenduste puhul ei tohiks sama loogika alusel liigselt kiirustada.
Ajuteadlane nentis, et teooria kõik osad pole eksperimentaalselt tõestatud. Näiteks ei leidu veel kuigi palju otseseid tõendeid, et hipokampus paneb ajukoores laenglema tõesti need rakud, mis esindavad uue mälestusega seotud mälestusi. Ajukahjustusega patsientide uurimisel on samas leitud, et mõned inimesed saavad elus hakkama ka ilma REM-uneta.
Teisalt viitavad Lewise värskemad katsed, et katsealuseid erinevates unestaadiumites äratades mäletavad nad sündmusi tõesti veidi teistmoodi. Tulemusi pole aga veel avaldatud eelretsenseeritud teaduskirjas. Tulevikus tehtavates katsetes plaanivad nad aga ühte või teist unestaadiumi alla suruda või nende mõju võimendada ning uurida, kuidas mõjutab see inimeste probleemide lahendamise oskust.
Senikaua võib aga lihtsalt teadmiseks võtta, et näiliselt lahendamatu probleemide ees seistes võib olla kasulik aeg maha võtta ja magama minna.
Uurimus ilmus ajakirjas Trends in Cognitive Science. | Uus teooria selgitab, kuidas uni loominguliste ideedeni viib | https://novaator.err.ee/835825/uus-teooria-selgitab-kuidas-uni-loominguliste-ideedeni-viib | Uni aitab näha probleeme värske pilguga ja leida kohati täiesti ennekuulmatuid lahendusi. Seda on näidanud varasemad eksperimendid. USA ajuteadlased on käinud välja nüüd uue teooria, mille kohaselt aitab uudsete lahendusteni jõuda selle erinevate faaside vastastikmõju. |
Teisipäeval allkirjastasid kolme balti riigi asutuste esindajad ühiste huvide deklaratsiooni, mis on unikaalne sündmus CERNi ajaloos. Mitte kunagi varem ei ole CERNi liikmed või liikmeks astuda soovijad moodustanud ühist konsortsiumi, et CERN-i suunalisi tegevusi koordineerida ja arendada koostööd nii osakeste füüsika valdkonnas kui tehnoloogiasiirdes ja innovatsioonis.
Ühiste huvide deklaratsiooni allkirjastamisega on CERNi Balti grupp (CBG) ametlikult asutatud kaasates suurimad regiooni teaduskeskused – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Riia Tehnikaülikool (RTÜ), Läti Ülikool, Riia Stradinš Ülikool, Kaunase Ülikool ja Vilniuse Ülikool.
Konsortsiumi esimeheks valiti RTÜ professor Toms Torims ning aseesimeheks KBFI vanemteadur Mario Kadastik. Sündmuse juures viibis ka CERNi rahvusvaheliste suhete direktor Charlotte Warakaulle. CERN toetab igakülgselt algatust ning on äärmiselt positiivselt meelestatud sellise pretsedenditu koostöö ülesnäitamise osas.
"Antud konsortsiumi loomine on signaal nii CERNi juhtkonnale kui Balti regiooni poliitikutele, et regiooni T&A asutused on väga huvitatud koostööst CERNiga. Näeme selles suurt potentsiaali kaasata koostöösse efektiivselt lisaks T&A asutustele ka Balti regiooni tööstust ning suurendada tudengite huvi reaalteaduste vastu. CBG ei ole loodud ainult teaduskoostöö edendamiseks vaid ka innovatsiooni ja tööstussuhete arendamiseks ning ka ühiste poliitiliste huvide eest seismiseks. See panustab kindlasti ka Eesti võimekusse CERNi täisliikmena oma hüvede eest paremini seista" ütles aseesimees Mario Kadastik.
Kolmest Balti riigist on Leedu juba CERNi assotsieerunud liikmeks astunud ning Eesti ja Läti on esitanud oma sooviavaldused saada täisliikmeteks. Riikide liitumisprotsessid on tänaseks käimas ning selle edukaks lõpule viimiseks ning edaspidiseks regiooni arendamiseks on kindlasti vaja panustada nii teaduses, tööstuses kui ka poliitilisel tasandil.
Järgmine CERNi Balti grupi üldkoosolek toimub septembris Tallinnas, alarühmade koosolekuid toimub ka vahepealsel perioodil nii Vilniuses kui CERNis. | Balti ülikoolid ja teadusasutused loovad Balti koostöögrupi CERNis | https://novaator.err.ee/835785/balti-ulikoolid-ja-teadusasutused-loovad-balti-koostoogrupi-cernis | Eesti, Läti ja Leedu ülikoolid ning teadusasutused on ametlikult loonud CERNi Balti grupi, et teha koostööd Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) juures. |
HSG Krefeld mängib küll aste allpool ehk Saksamaa kolmanda liiga läänetsoonis, kuid mänguaja ja arengu jaoks vajas Roosna uut väljakutset. "Eks me otsisime agendiga tegelikult ikka võimalust teises liigas edasi mängida, aga ei leidnud head lahendust. Õnneks on Krefeldi näol tegu tugeva klubiga, kelle plaan on järgmise kahe aasta jooksul kindlasti teise liigasse tõusta," selgitas Viljandi HC kasvandik.
Roosna uus tööandja on alles 2013. aastal Königshofi DJK SV Adleri ja Uerdingeni SC Bayer 05 ühinemisel tekkinud klubi. Krefeld on viimased viis hooaega mänginud kolmanda liiga läänetsoonis ning tänavu lõpetati neljandana. Tabeli teisest astmest jäädi vaid nelja punkti kaugusele, ent tervel hooajal vaid ühe viigi 29 võidu kõrvale saanud ja 2. Bundesligasse kerkinud TuS Ferndorfist oldi 15 silma tagapool.
Krefeld läheb uuele hooajale ka uue peatreeneriga, sest juhendamise võtab üle 49-aastane taanlane Ronny Rogawska. "Olen tänastelt klubikaaslastelt palju häid asju Krefeldi kohta kuulnud ja uus treener on omal ajal näiteks koos Michael Hegemanniga mänginud ja olnud ka meie praeguse mängujuhi Justin Mülleri ekstreener ning mõlemad ütlesid, et tegu on väga hea treeneriga noorele mängijale," sõnas Roosna.
Teine hooaeg Essenis lõpeb Roosnal laupäeval, kuid rahule noor paremäär sellega ei jäänud. "Klubil oli edukas hooaeg, kuus vooru enne lõppu kindlustasime liigasse jäämise ja praegu oleme üheksandal kohal. Isiklikus plaanis oli tegu väga raske aastaga, mänguaega sain hooaja jooksul väga vähe," tunnistas tänavu 2. Bundesligas 30 väravat visanud Roosna.
"Siirdumine Krefeldi on omamoodi samm tagasi, ent vahel tuleb sellinegi teha, et siis uuesti edasi liikuda," lisas Eesti koondislane. "Esseni-aeg oli keeruline ja rahule ma sellega jääda ei saa. Vähene mänguaeg ja treeneri usaldamatus kõigutasid ka enesekindlust, ehkki saadud kogemused on hindamatud ja tervikuna olid need kaks aastat väga õpetlik periood mu elus." | Eesti käsipallikoondise paremäär Karl Roosna siirdus HSG Krefeldisse | https://sport.err.ee/835782/eesti-kasipallikoondise-paremaar-karl-roosna-siirdus-hsg-krefeldisse | Kaks viimast aastat Saksamaa 2. Bundesligas Esseni TUSEM-it esindanud Karl Roosna siirdub uueks hooajaks HSG Krefeldi ridadesse. Aprilli algul 21-aastaseks saanud Eesti rahvuskoondise paremäär sõlmis noore ja ambitsioonika klubiga üheaastase lepingu. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.