text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Tallinna-Tartu liinil on Elroni ja Lux Expressi näol kaks tugevat tegijat olemas ning sõitjatel tihedad võimalused kahe linna vahel reisida. Rongireisijate arv on Tallinn-Tartu vahel kogu aeg kasvanud ning kuigi inimesed leidsid Go Busi helesinised bussid kenasti üles, kasutavad nad meelsasti ka muid kiireid liikumisviise, mistõttu otsustasime liini sulgeda," teatas AS-i Gobus juhatuse esimees Andrei Mändla.
Gobus esitas maanteeametile taotluse lõpetada reisid pärast 1. juuli viimaseid õhtuseid sõite. Kõik reisijad, kel on piletid kauemaks ette ostetud, saavad piletiraha tagasi, kui annavad endast märku Gobusi infotelefonile 12012.
Gobus ostis möödunud aasta oktoobris 1,8 miljoni euro eest seitse uut Scania bussi Tallinn-Tartu liini teenindamiseks, mis suunatakse nüüd teistele Eesti kaugliinidele.
"Tallinna-Tartu liin on kogu Go Busi tegevusest vaid väike osa ning igapäevaselt liini teenindanud kuus bussi hakkavad sõitma muid Eesti marsruute ning tellimusvedusid," ütles Mändla. "Samuti pakume liinil sõitnud juhtidele tööd mujal kontsernis kas teistel liinidel või juhuvedudel."
"Järgmisel aastal hakkab Go Bus teenindama Tartu linnaliine ning vedude maht kasvab tublisti. Juba praegu sõidame maaliine nii Tartumaal, Põlvamaal, Lääne-Virumaal, Saaremaal kui ka Järvamaal. Seetõttu otsustasime panustada edaspidi Tartu piirkonna liiniveosse tugevamal ja professionaalsemal moel just kohalikul tasandil," ütles Mändla.
Gobus AS kuulub ettevõttele AS Go Group, mille omanikud on Tiit Pruuli ja Marcel Vichmann. | Gobus lõpetab juulist Tallinna-Tartu liini teenindamise | https://www.err.ee/835783/gobus-lopetab-juulist-tallinna-tartu-liini-teenindamise | Bussifirma Gobus teatas maanteeametile soovist loobuda 2. juulist Tallinna-Tartu bussiliini teenindamisest seoses tiheda konkurentsi ja bussivõrgu restruktureerimisega. |
Eelmise aasta 26. novembri õhtul põles Sillamäel Gagarini tänaval viiekorruselises elumajas neljandal korrusel asuv korter.
Kustutustööde käigus leidsid päästjad 30-aastase mehe surnukeha, mis saadeti ekspertiisile. Ekspertiisi käigus selgus, et mehe surm saabus tema suhtes kasutatud vägivalla tagajärjel.
30. novembril peeti kahtlustatavatena kinni kaks meest, kes võeti prokuratuuri taotlusel ja Viru Maakohtu loal vahi alla.
Süüdistuse kohaselt peksid kaks 34-aastast meest 26. novembri õhtul ühise alkoholi tarvitamise käigus 30-aastast meest tema korteris.
Peksmise tagajärjel suri kannatanu sündmuskohal. Seejärel valasid mehed kannatanu kuriteo varjamise eesmärgil üle süüteainet sisaldava vedelikuga ning süütasid kannatanu põlema, mille tulemusena tekitasid korteris tulekahju. Korteri süütamisega seadsid mehed ohtu Gagarini tänaval asuva kortermaja elanike elu ja tervise.
Mõlemad süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistatud. Praegu viibivad mõlemad mehed vahi all. | Sillamäel toimunud tapmise kriminaalasi jõuab kohtusse | https://www.err.ee/835778/sillamael-toimunud-tapmise-kriminaalasi-jouab-kohtusse | Prokuratuur saatis üldmenetluses kohtusse eelmise aasta lõpus Sillamäel toimunud tapmise kriminaalasja. |
Ossinovski rääkis ERR-i raadiouudistele, et ta oli algusest peale veendunud, et Tartusse tselluloositehast tulla ei saa.
"Mina isiklikult olin üsna veendunud algusest peale, et sellist asja tulla ei saa. Kuna mõlemad koalitsioonipartnerid pidasid vajalikuks sellega edasi minna, siis ega me iseenesest uuringute vastu ei olnud. Aga, et see lõpptulemusena tähendab seda, et tehast sinna ei tule oli meile algusest peale selge," ütles Ossinovski.
"Tartu Emajõele seda tehast sellisena täna rajada kindlasti ei saa ja sellest tulenevalt ei ole mõtet ju ka kedagi lollitada," ütles Ossinovski.
Ossinovski sõnul kiidab ta IRL-i esimehe Helir-Valdor Seederi üleskutse tselluloositehase teemal heaks.
"Selles mõttes on meil kahtlemata sellise IRL-i äkilise meeleparanduse üle hea meel. Senini on ju keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitanud, et tehase rajamine ei kujuta endast erilist ohtu," lausus Ossinovski.
"Selge on see, et seda projekti on alustatud valest otsast. Kohalikest elanikest üle sõites selliseid projekte realiseerida kindlasti ei ole demokraatlikus ühiskonnas kohane," ütles ta veel.
Helir-Valdor Seeder ütles teisipäeval ERR-ile, et IRL-i eestseisus teeb valitsusele ettepaneku kaaluda alternatiivseid lahendusi Tartu piirkonda plaanitava tselluloositehase praegusele eriplaneeringule.
Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles, et tehast rajada soovivad ettevõtjad peaksid pakkuma avalikku arvamust ja Tartu kohaliku kogukonna arvamust arvestavaid lahendusi.
Tehase üks planeerijatest, ettevõtja Margus Kohava ütles ERR-i raadiouudistele, et nemad praegu poliitikute väljaütlemisi kommenteerida ei soovi ja ootavad valitsuselt selgemat seisukohta. | Ossinovski: sotsid olid algusest peale tselluloositehase vastu | https://www.err.ee/835776/ossinovski-sotsid-olid-algusest-peale-tselluloositehase-vastu | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski sõnul on sotsid algusest peale tselluloositehase Tartusse rajamise vastu olnud. Ossinovski tervitas IRL-i üleskutset valitsuses tselluloositehase eriplaneeringut puudutavad otsused ümber vaadata. |
Tänavusel turniiril 20. asetatud 2016. aasta Prantsusmaa lahtiste võitja sai kolmandas ringis 7:6 (1), 6:4, 6:4 jagu läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud hispaanlasest Jaume Munarist (ATP 155.).
Kolmandas ringis läheb Djokovic (ATP 22.) vastamisi teise hispaanlase, 13. paigutust omava Roberto Bautista Agutiga, kes oli 6:4, 7:5, 6:3 parem kolumbialasest Santiago Giraldost (ATP 315.).
Reketid pidi kokku pakkima 2010. aasta poolfinalist, tänavu 17. asetatud tšehh Tomaš Berdych, kes jäi avaringis 6:7 (5), 6:7 (8), 6:1, 7:5, 2:6 alla kodupubliku ees mängivale Jeremy Chardyle (ATP 86.).
Konkurentsist langes välja ka palju kõneainet pakkunud argentiinlane Marco Trungelliti, kes pääses viimasel hetkel õnneliku kaotajana põhitabelisse ja sõitis enne enda avamatši autoga Barcelonast Pariisi. Teises ringis pidi Trungelliti (ATP 190.) tunnistama itaallase Marco Cecchinato (ATP 72.) 6:1, 7:6 (1), 6:1 paremust. | Djokovic jõudis kolmandasse ringi, Berdych kaotas | https://sport.err.ee/835774/djokovic-joudis-kolmandasse-ringi-berdych-kaotas | Küünarnukivigastusest taastuv endine maailma esireket Novak Djokovic jõudis Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel kolmandasse ringi. |
Statistikaameti andmetel kasvas aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu ühe protsendi, kuid toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2017. aasta aprilliga võrreldes neli protsenti ning samavõrra kahanes ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu.
Martin Miido tõi ERR-ile ühe võimaliku põhjusena, miks toidupoodide müügitulu vähenes, välja asjaolu, et kui möödunud aastal olid munadepühad aprillis, siis sel aastal märtsikuus.
"Protsent, mis muutus, ei olnud suur, aga sellel on täiesti märkimisväärne mõju," kinnitas ta.
Teise mõjutajana tõi Miido välja, et kevade tulekuga hakkavad inimesed grillima ning ostavad rohkem lihatooteid ja salatimaterjale. Tänavune aprill oli aga jahe ning seetõttu jäid sellised ostud ka tegemata, mis mõjutas ka aprillikuist väiksemat müügitulemust.
Mihkel Nestor rääkis, et aasta algus on jaekaubanduses pakkunud üllatuse oodatust nõrgema käibekasvu poolest.
"Nimelt ootas analüütikute konsensus maksuvaba miinimumi reformi tõttu hüppelist tarbimise kasvu. Nüüdseks on möödunud aga juba kolm kuud, mil reform oleks pidanud tarbijakäitumist mõjutama, kuid jaekaubanduse müügitulu kasvab endiselt viie protsendi tempos, mis on isegi pisut aeglasem mullusest," selgitas ta.
Nestor tõi välja, et inflatsiooniga korrigeeritud jaekaubanduse mahuindeksi kasvu poolest oli "rekordiks" veebruar kolmeprotsendilise tõusuga, märtsis jäi müük püsihindades samale tasemele 2017. aasta sama kuuga ja aprillis piirdus kasv ühe protsendiga.
Maksureform jäi inimestele segaseks
Ühest vastust, miks pole maksureform tarbimises peegeldunud, on analüütiku sõnul raske anda. Säästude ehk majapidamiste pangakontol oleva raha kasvutempo on aastases võrdluses kiirenenud juba rohkem kui kümne protsendini.
"Üks hüpotees on aga ka see, et maksuvaba miinimumi summa määramisel on paljud inimesed käitunud konservatiivselt ja valinud pigem väiksema summa, et mitte riskeerida võimalusega, et järgmisel aastal tuleb tulumaksutagastuse asemel riigile hoopis raha juurde maksta," pakkus ta välja. "Maksureformi olemus jäi paratamatult inimestele üsnagi segaseks, mida peegeldas ka samasse aega jäänud tarbijakindluse vähenemine."
Toidukaupluste müügitulu langus on Nestori hinnangul pigem pikaajaline tendents, sest aina suurem osa toiduainete müügist koondub teise jaekaubanduse haru alla - selliste spetsialiseerimata kaupluste alla, kus on ülekaalus toidud, joogid ja tubakatooted, teisisõnu supermarketid. Samas on ka selle haru müük olnud püsihindades valdavalt languses.
"Et sissetulekud on samal perioodil jõudsalt suurenenud, siis ei saa välistada, et selles peegeldub alkoholiaktsiiside pärssiv mõju. Kütusemüüjate tulemused pole varasematel kuudel kindlasti kehvad olnud, kuid nafta hinna kallinemine omab tarbijakäitumisele mõju kindlasti," märkis Nestor. | Toidukaupade müügi kahanemise taga võisid olla munadepühad | https://www.err.ee/835757/toidukaupade-muugi-kahanemise-taga-voisid-olla-munadepuhad | Kuigi jaekaubanduse müügitulu aprillis veidi kasvas, siis toidupoodides see vähenes ning Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuhi Martin Miido sõnul võis see olla seotud munadepühadega. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles, et üllatuslikult ei ole maksuvaba miinimumi reform hüppelist tarbimise kasvu kaasa toonud. |
Ähvardus on vastuseks kriitikale, et Duterte režiim ei ole vastanud piisavalt jõuliselt Hiina tegevusele vaidlusalusel territooriumil.
"Alles eile õhtul ütles president, et kui mu sõduritele seal liiga tehakse, võib see olla mu viimane piir," ütles julgeolekunõunik Hermogenes Esperon.
"Või kui meie inimestele Pag-asa saarel liiga tehakse. Me ei ütle, et läheme sõtta, aga kui nad meid rõhuvad, võib see meid sundida, sest me ei lase end rõhuda," lausus ta.
Pag-asa, mida tuntakse rohkem Thituna, on suurim Lõuna-Hiina mere vaidlusalusel alal asuvatest saartest, kus paikneb Filipiinide sõjavägi.
Opositsioonisaadik Gary Alejano väitis kolmapäeval kongressis, et Hiina mereväe helikopter kimbutas mai algul Filipiini sõdureid Second Thomase atollil, mis on samuti Manila käes.
Filipiini laevastik saatis kummipaadi varustusega atolli asuva baasi poole, kuid Hiina helikopter lähenes sellele ohtlikult, ütles Alejano.
Välisminister Alan Peter Cayetano ütles, et Filipiinid esitasid juhtumi kohta protesti ja probleem lahendati "vaikselt".
Hiina pretendeerib suurele osale maavararikkast merest, mis on tiheda liiklusega kaubatee. Viimastel aastatel on Peking hakanud nõudlema saari ja atolle, mida Filipiinid peavad enda omaks. | Filipiinide president ähvardas Lõuna-Hiina mere pärast sõtta minna | https://www.err.ee/835770/filipiinide-president-ahvardas-louna-hiina-mere-parast-sotta-minna | Filipiinide president Rodrigo Duterte ähvardas riigi sõtta viia, kui tema sõdurid peaksid vaidlusalusel Lõuna-Hiina merel viga saama, ütles riikliku julgeoleku nõunik kolmapäeval. |
Prokurör taotles AS Imprest juhatajale Timo Hermlinile ja tsehhi meistrile Kaili Raagale tingimisi üheaastast vangistust kolmeaastase katseajaga ning AS-ile Imprest juriidilise isikuna rahalist karistust 100 000 eurot.
Kaitsjad leidsid, et kõik süüdistatavad tuleb õigeks mõista.
Süüdistuse järgi põhjustasid süüdistatavad oma tegevusetusega ja töötervishoiu- ja tööohutusnõute eiramisega inimesele raske tervisekahjustuse.
Süüdistuse kohaselt tekitasid süüdistatavad oma tegevusetusega olukorra, kus töötaja asus tööle ohtlikku töökeskkonda ning lõikas järkamissaega otsast oma vasaku käelaba.
Õnnetus juhtus 2016. aasta 14. jaanuaril, kuis järkamissaega töid teinud freesimishalli 49-aastane puidupingitöölide käsi jäi lõiketerade tsooni ningtema käsi jäi pressi ja sae vahele kinni.
Järkamissael puudusid kaitsekatted, mis oleksid välistanud töötaja käte asetamise lõiketerade tsooni.
Kohus langetab otsuse 4. septembril. | Firma juhte ähvardab töömehega juhtunud õnnetuse tõttu tingimisi vangistus | https://www.err.ee/835768/firma-juhte-ahvardab-toomehega-juhtunud-onnetuse-tottu-tingimisi-vangistus | Prokurör taotles kolmapäeval Viru maakohtus puidufirma juhtidele töömehega juhtunud õnnetuse tõttu tingimisi vangistust, firmale taotles prokurör suurt rahalist karistust. |
26-aastane Mägi on üks kahest startijast, kel tänavu sel distantsil veel tulemus puudub. Lisaks talle jookseb esimest korda ka valitsev maailmameister Karsten Warholm Norrast.
Veelgi enam jälgitakse ehk aga Katari esindajat Abderrahman Sambat, kes kuu alguses koduses Dohas põrutas tõketega staadioniringi koguni 47,57-ga, mis tähistab viimase kaheksa aasta nobedaimat minekut.
Veel tulevad starti türklane Yasmani Copello (tänavune tippmark 48,31), ameeriklane T.J. Holmes (48,67), keenialane Nicholas Bett (48,88), itaallane Mario Lambrughi (48,99), ameeriklane Kerron Clement (49,37) ja itaallane Jose Reynaldo Bencosme De Leon (49,65).
Mägi isiklik rekord on tunamullu Rio de Janeiro olümpial joostud 48,40. Eelmisel aastal jäi parimaks juuli alguses Lausanne'is näidatud resultaat 48,94. | Rasmus Mägi hooaeg saab Roomas avapaugu | https://sport.err.ee/835763/rasmus-magi-hooaeg-saab-roomas-avapaugu | Kahekordne Eesti aasta meessportlane Rasmus Mägi teeb neljapäeva õhtul Roomas peetaval kergejõustiku Teemantliiga etapil 400 meetri tõkkejooksus hooaja avaetteaste. |
"Olen kindel, et meie sõdurid on saanud hea missioonieelse väljaõppe ning soomlaste tagatud korralik tehnika ja relvastus annavad kindlustunde, et järgnevad kuus kuud saavad olema edukad," ütles Eesti kontingendi ülem major Kristjan Leimann.
"Rutiinsed ülesanded ei ole rasked ja ainuke väljakutse on harjuda eestlaste jaoks natuke liiga kuuma vahemere äärse kliimaga," lisas major.
15. maist on Liibanonis kohal olnud uue kontingendi staabiohvitserid, allohvitserid ja rühma juhtkond, kes on juba oma teenistusülesandeid alustanud.
Lühikese treeningutsükli järel alustab ka ESTPLA-25 kogu koosseisus oma teenistusülesannete täitmist, milleks on Iisraeli-Liibanoni vahelisel kontrolljoonel patrullid, vaatlus- ja kontrollpostide mehitamised ning muud rahuvalvealased ülesanded, mille käigus tehakse koostööd Soome, Iiri ja Liibanoni relvajõududega.
Eelmise Liibanoni kontingendi kaitseväelased saabusid Tallinna kolmapäeva hommikul.
Eesti kaitseväelaste teenistuskohaks on Beirutist ligikaudu 115 kilomeetri kaugusel Lõuna-Liibanoni Bint Jubayl piirkonnas paiknev ÜRO tugipunkt 2-45.
ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv Eesti kontingent ESTCON-8 koosneb jalaväerühmast Estpla-25 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kontingendi tuumikuks olev jalaväerühm on moodustatud Scoutspataljoni baasil. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast. | Järgmine Eesti rahuvalvajate kontingent alustas teenistust Liibanonis | https://www.err.ee/835762/jargmine-eesti-rahuvalvajate-kontingent-alustas-teenistust-liibanonis | Kolmapäeva varahommikul jõudis oma teenistuskohta Lõuna-Liibanonis Eesti rahuvalvajate uus kontingent, mille liikmed vahetavad välja seal novembrikuust Soome-Iiri pataljoni koosseisus teeninud Eesti kaitseväelased. |
Eestlannad alustasid Küprose vastu oluliselt särtsakamalt kui päev varem, said kiirelt 3:0 ette ja poolaja keskpaigaks juhtisid pärast Teele Utsali karistusviset juba 9:1. Kaitses seisis Eesti hästi ja enamus vastaste raskelt positsioonilt tehtud visetest langes SK Tapa väravavahi Gerda Staali saagiks.
Osavalt leidsid Martin Noodla hoolealused joonelt Anastassia Volkovat ja Anastasia Londakut ning kui sealt väravaid ei tulnudki, teeniti karistusviskeid, mida Utsal raudse järjekindlusega võrku saatis – avapoolajal viis korda. Peagi oli vahe kahekohaline ja kuigi Küpros sai poolaja lõpul mängu paremini sisse, tegi Karina Mere täpne vise poolajaseisuks 19:8.
Teise pooltunni algul viskasid mõlemad tiimid paar väravat enne kui Eesti kaitse uuesti lukku keeras. Noodla kasutas kõiki mängijaid ja proovis neid erinevatel positsioonidelgi, kuid mängupilt ei muutunud. Eestlannad jooksid hästi kiirrünnakutesse, mida päev varem Belgia vastu pea üldse ei lubatud ja eriti Selma Rein realiseeris neid hea protsendiga.
Eduseis ainult kasvas ja olles Küprost üle tosina minuti kuival hoidnud, juhtis Eesti pärast Karina Adissova viset 29:10. Mõned minutid enne lõppu kasvatas Greete Märtson edu esmakordselt 20-väravaliseks ja ehkki vastased vähendasid vahet, tõi Märtsoni järjekordne täpne vise viimastel sekunditel tabloole lõpunumbriteks 34:14.
Eesti parimaks valisid korraldajad täna põlvalanna Reini, kes oli ka Eesti resultatiivseim kümne väravaga. Utsal tabas kuus, Volkova neli, Adissova ja Diana Vassiljeva kolm, Märtson ja Mia-Marii Tedrekull kaks korda ning Londak, Mere, Rutt Kahre ja Tuuli Ilus lisasid ühe värava.
Otsustavas alagrupimängus on neljapäeval Eesti vastaseks Moldova, kes avapäeval alistas Küprose 30:22 (15:12). Eeldades, et Belgia alistab meie neiude vastase suurelt, võib Eestile poolfinaalipääsuks viimases mängus piisata isegi viigist. Peatreener Noodla sõnul on Moldova kindlasti mängitav vastane.
"Kui Küpros oli selline ühtlane võistkond, siis Moldoval on paar eredamat kuju, kellele peame tähelepanu pöörama ja kelle vastu tuleb taktikaliselt õnnestuda. Aga ma ei näe mingit põhjust, miks me ei võiks võita. Nüüd tuleb taastuda ja tüdrukud peavad hoolimata suurest võidust jalad maas hoidma," sõnas Noodla.
"Täna oli ikka hoopis teine pilt," tunnistas Eesti koondise peatreener. "Tegime korraliku analüüsi, vaatasime koos mängijatega eelmise mängu video üle, osutasime lihtvigadele ning leppisime kokku, et neid enam nii palju ei tee. Ja müts maha – tüdrukud pidasid plaanist kinni. Samuti polnud enam reisiväsimust, üks mäng oli selja taga ning nii mõistsin mina võistkonda paremini ja nemad omakorda mind." | U-18 käsipallineiud alistasid ülekaalukalt Küprose | https://sport.err.ee/835759/u-18-kasipallineiud-alistasid-ulekaalukalt-kuprose | Bosnia ja Hertsegoviinas jätkus kuni 18-aastaste neidude IHF/EHF Women's Trophy turniir. Teises mänguvoorus näitas Eesti koondis, et avapäeva kaotus Belgiale painama ei jäänud ja alistas Küprose selge ülekaaluga 34:14 (19:8). Otsustavas alagrupimängus on Eesti vastaseks neljapäeval Moldova koondis. |
Kust tekkis vajadus luua New Wind Jazz Orchestra (NWJO)?
Olin seda plaani haudunud umbes neli aastat. Ma mäletan, et see sai alguse ühest bigbändide festivalist, ühest laagrist Imatras Soomes, kus mängisime toona Big Band Tartuga. Seal juhendasid meid Soome parimad dirigendid, kes andsid mängida oma repertuaari. Need arranžeeringud tundusid nii värsked ning kandsid endas midagi, mida ma polnud kunagi kogenud. Hiljem festivalil mängisid mitmed väga kõva tasemega bändid, kelle hulgas oli ka Soome lipulaev UMO Jazz Orchestra. Kogedes seda kõike seal bigbändide pesas, olin justkui armunud. Armastus kandub siiamaani ning on tänaseks süvenenud veel rohkemgi. Kõik teavad Eestis juba 20 aastat tegutsenud Estonian Dream Big Bandi. Olen neile kogu aeg alt ülesse vaadanud ning ahhetanud, kui võimas see bigbändi on. Nüüd tekkiski soov seda ka ise teha ning luua Dream BB kõrvale veel üks. Ma arvan, et see on ainult positiivne, kui Eestis on professionaalsetest muusikutest koosnevaid bigbände rohkem kui üks. Mõnes Ameerika või Euroopa kõrgkoolis on neid ainuüksi kuus ja nõudlus on suur. Eks tahtmine Eesti bigbändindust kasvatada ning levitada inimestele on ka üks suur eesmärk.
Kes on NWJO muusikud? Miks just nemad?
Iga mängija kahjuks bigbändi mängijaks ei sobi. Mängijalt on selleks vaja kannatlikkust, töökust, virtuoossust, kompromissivõimet, ühtset mõtlemist ning tahet areneda, õppida uusi asju. Eestis on väga populaarne panna neljaliikmeline endanimeline bänd kokku, teha plaat ja tuur. See on sooloartisti karjääri tegemine – kõik väga normaalne ning teen seda ka ise. Bigbänd aga nõuab ühtset kambavaimu ning seal ees ei ole üks inimene, vaid see on kollektiiv, mis töötab ainult siis, kui kõik 17 mängijat endast sada protsenti annavad. Kohe on tunda, kui kuskilt midagi logiseb ja bänd lonkab. Olen tohutult õnnelik, et mängijad, kellega ma rääkisin, ja kes nõustusid selles projektis mängima, jagasid ka minu visiooni seda orkestrit teha. Üksi ei saaks ma absoluutselt sellega hakkama.
On antud kaks väga edukat kontserti – kellega ja kuidas tunded siiani on?
Väga positiivne on olnud tõesti meie suur start selle orkestriga. Jaanuari lõpus tegime kontserdi Soome bigbändi skene juhtiva figuuri Antti Rissaneni ja tema loominguga ja nüüd mai keskel tekkis suur võimalus teha koostööd trummariga, keda ilmselt iga bigbänd maailmas sooviks endale trumme mängima – legendaarse Vanguard Jazz Orchestra trummar John Rileyga. Koos sai mängitud väga nõudlikku kava kuulsa Buddy Richi Big Bandi repertuaarist. Mõlemad kontserdid on olnud väga meeleolukad ning inimesi on kontserdil käinud väga palju. Tunded on olnud ülevad, et pikalt unistatud ja nüüd tegutsema hakanud bigbändil on olnud niivõrd edukas algus. Loodame, et suudame rahva huvi veel pikalt hoida üleval, kuna iga uus projekt, kontsert on meie jaoks ka väga eriline.
Mis on ees ootamas lähiajal?
Enne suvepausile minekut oma minihooajalt on ees üks suur kontsert Philly Joe's jazziklubis 6. juunil, kui külla tuleb helilooja Anthony Branker Ameerikast. Ta toob meie kavasse oma loomingu, mis on väga nüanssiderohke ning äärmiselt kaasahaarav. Ühtlasi avame selle kontserdiga rahvusvahelise festivali Visioon.
Mis on suuremad plaanid tulevikus?
Tulevikuks on loomulikult plaanid suured. Septembris on ees kontsert Raul Söödi ja tema omanäolise loominguga, veel jõuame sügisel juba oma esimesele konkursile Soome ja rohkem kontserte väga eriliste külalistega. Hoiatan siinkohal ära, et meie esimene helikandja ei ole enam kaugel. | Lauri Kadalipp: igaüks bigbändi mängijaks ei sobi | https://menu.err.ee/835753/lauri-kadalipp-igauks-bigbandi-mangijaks-ei-sobi | Juba pool aastat on avalikkusele kõmuainet pakkunud New Wind Jazz Orchestra, kes on andnud kaks menukat kontserti Antti Rissaneni ja John Riley juhtimisel. Bigbändi ellukutsuja on Noore Jazzitalendi 2018 auhinnaga pärjatud Lauri Kadalipp. |
Mullu MM-i järel kergejõustikuga lõpparve teinud kaheksakordne olümpiavõitja loodab olla osa meeskonnast sõpruskohtumises U-19 võistkonna vastu.
"Ma tahan saada paremaks, näha vaeva oma unistuse nimel nii palju, kui ma suudan. Loodetavasti meeskond näeb minus midagi ja annab mulle mängimiseks võimaluse," rääkis Bolt.
Strömsgodseti treener Jostein Flo ütles, et Boltile anti mängimiseks särk numbriga 9.58, mis tähistab tema maailmarekordit 100 meetri jooksus ja lisas, et võimalus mängida on olemas.
Flo märkis veel, et Strömsgodseti mängijad olid üllatunud, kui nägid maailma kiireimat meest kolmapäeval oma riietusruumi sisenemas. "Me ütlesime neile, et meile tuleb uus mängija ja ta on väga kiire. Seejärel avanes uks ja sisenes Bolt. Mängijad olid šokeeritud ja ei suutnud oma silmi uskuda," ütles Flo.
Strömsgodseti klubil on oma side ka Eestiga, sest 1999. aastal mängis meeskonnas Eesti koondise kaitsja Marek Lemsalu.
Märtsis treenis Manchester Unitedi fänn Bolt ka Bundesliga klubis Dortmundi Borussia. | Marek Lemsalu endine koduklubi proovib Usain Bolti võimeid | https://sport.err.ee/835744/marek-lemsalu-endine-koduklubi-proovib-usain-bolti-voimeid | Mitmekordne olümpiavõitja Usain Bolt alustas treeninguid Norra jalgpalliklubi Strömsgodseti juures. See on järjekordne samm lähemale tema unistusele saada professionaalseks jalgpalluriks. |
Ülemöödunud nädalal teatas Valge Maja, et on jõudnud Hiinaga esialgsele leppele ning riigid lubasid lõpetada üksteise kaubandussõjaga ähvardamise. Teisipäeval teatati aga, et märtsis väljakuulutatud piirangute kallal tehakse endiselt tööd ning, et nende jõustumist võib oodata juuni teises pooles.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Hua Chunying kritiseeris neid arenguid. "Rahvusvahelistes suhetes vähendavad kõik kannapöörded ja oma sõnadele vastu rääkimised riigi tõsiseltvõetavust," sõnas ta, ärgitades USA-d jätkama kõnelusi lepituse vaimus.
"Hiina ei taha tülitseda, kuid me ei karda ka kaubandussõda. Vastame kõigele ja kui USA tahab vastutustundetult käituda, võtab Hiina paratamatult kasutusele karmid meetmed," lisas ta.
USA valitsus teatas teisipäeval 25-protsendilisest impordimaksust "tööstuslikult tähtsale Hiina tehnoloogiale" ja uutest piirangutest investeeringutele ning ekspordile Hiinasse.
Valge Maja teatel puudutab tollimaks 50 miljardi dollari ulatuses "Made in China 2025" programmi raames toodetud kaupasid ning täpne nimekiri neist avalikustatakse 15. juunil.
Varasemalt on Trump lubanud ka, et kui Hiina nendele tollimaksudele vastab, kehtestab USA omakorda tollimaksud veel 100 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele. | Hiina kritiseeris USA "heitlikku kaubanduspoliitikat" | https://www.err.ee/835751/hiina-kritiseeris-usa-heitlikku-kaubanduspoliitikat | Hiina kritiseeris kolmapäeval USA "heitlikku kaubanduspoliitikat", pärast seda kui president Donald Trump teatas, et valmistub taas Hiinale kaubanduspiirangute seadmiseks. |
Allase tulemus andis talle võistlusel neljanda koha. Seda kohta hoidis ta stardist kuni finišijoone ületamiseni. "Esimese ringi jooksin ühe minutiga, 800 m vaheaeg tuli 2.01, kolmas ring vajus 63 sekundi peale. Lõpus olin kange, aga suutsin vähemalt algse tempo taastada. Lõpusirgel kerkis lätlane Alberts Blajs mulle kõrvale, kuid jõudsin viimastel meetritel kiirendada ja positsiooni kaitsta," rääkis Allase ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Tema varasem 1500 m isiklik rekord oli 3.51,00.
Olavi Allasel on veidi kahju, et 3.50 piir jäi alistamata. "Ega väga palju neid võistlusi raisata pole. Samas esimese stardi kohta on päris normaalne tulemus. Selline pingutus on hetkel ikka kehale veel pisut võõras. Loodetavasti läheb järgmiste startidega tunne kergemaks," arvas Allase.
Naiste 800 m jooksus sai Helin Meier viienda koha ajaga 2.10,99, mis on samuti Eesti tänavuse hooaja tippmark. Meieri isiklik rekord on 2.09,96, mille ta jooksis möödunud aasta juunis Valmieras.
Meeste 1500 m tulemused
1. Bernard Koros, Keenia 3.43,41
2. Stanislav Maslov, Ukraina 3.44,68
3. Siarhei Platonau, Valgevene 3.47,04
4. Olavi Allase, Eesti 3.50,25
5. Alberts Blajs, Läti 3.50,59
6. Rolands Jierķis, Läti 3.56,94
7. Janis Razgalis, Läti 3.59,76 | Olavi Allase jooksis Lätis isikliku rekordi ja Eesti hooaja tippmargi | https://sport.err.ee/835752/olavi-allase-jooksis-latis-isikliku-rekordi-ja-eesti-hooaja-tippmargi | Olavi Allase võistles 31-kraadise kuumusega Lätis Riia karikavõistlustel kergejõustikus, kus püstitas 1500 m jooksus isikliku rekordi ja Eesti tänavuse hooaja tippmargi 3.50,25. Senine hooaja tippmark 3.51,09 kuulus Kaur Kivistikule. |
Dokumentaalfilmi aluseks on mitu paralleelselt arenevat perelugu. Filmitegijad jälgisid peaaegu nelja aasta jooksul 5-aastaselt eesti lasteaeda läinud Ksenijat ja Emiliat, eesti kooli eelistanud 7. klassi õpilast Marki ning sunniviisil Eestist lahkuma pidanud abiturient Vitalit.
Hirmud ja kõhklused, lootused ning frustratsioon, toimetulekud ja äpardused, lõimumine ning isolatsioon, keel ja identiteet – film püüab mõista probleeme, millega venekeelsed lapsed ning nende vanemad rinda pistavad. Hoolimata ohust oma identiteeti kaotada, üritavad filmi peategelased meeleheitlikult eestikeelsesse ühiskonda integreeruda.
Film "14 käänet" on ETV ekraanile 30. mail kell 21:35. | Kultuuriportaal soovitab: Marianna Kaadi dokumentaalfilm "14 käänet" ETV-s | https://kultuur.err.ee/835750/kultuuriportaal-soovitab-marianna-kaadi-dokumentaalfilm-14-kaanet-etv-s | 30. mail jõuab ETV ekraanile režissöör Marianna Kaadi 2017. aasta dokumentaalfilm "14 käänet", mis jälgib venekeelsest perest pärit laste lõimimust Eesti laste sekka. |
Eesti Energia haldusdirektor Urmas Uiboaid ütles ERR-ile, et hankega soovib Elektrilevi rentida kaasaegset, tänapäevastele keskkonnanõuetele vastavat, efektiivset büroopinda, millel on madalad halduskulud.
"Uude büroohoonesse on plaan paigutada nii täna Kadaka teel paiknev Elektrilevi peakontor kui ka Elektrilevi mitmel erineval büroopinnal paiknevad üksused. Uue üüripinna kasutusele võtmisega prognoosime hoida 10 aasta jooksul kokku ligikaudu 2 miljonit eurot," rääkis Uiboaed.
Hankedokumentides märgib Eesti Energia, et soovib kuvandada uut büroohoonet kui Elektrilevi-nimelist hoonet ja sõlmida katkestamatu üürilepingu kümneks aastaks.
Üüripind peab vastama vähemalt energiatõhususklassile B ning hoonel peab olema võimalikult suur, vähemalt 500 ruutmeetrit ühe korruse pinda.
Hoones või hoonest 300 meetri raadiuses peab paiknema minimaalselt 100 istekohaga toitlustuskoht, mis ei kuulu hankes esitatava üüripinna hulka.
Hankija tahab, et hoones või selle vahetus ümbruses oleks vähemalt 300 parkimiskohta, minimaalselt 110 ruutmeetrine kinnine soe garaaž operatiivteenuse sõidukitele ja töövahenditele.
Lisaks peab hoone asuma kindlas piirkonnas, mis on kuvatud kaardil: | Elektrilevi tahab üüripinnale kolides hoida 10 aastaga kokku 2 miljonit eurot | https://www.err.ee/835746/elektrilevi-tahab-uuripinnale-kolides-hoida-10-aastaga-kokku-2-miljonit-eurot | Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi soovib riigihankega üürida 6000 ruutmeetri suurust bürood, et 2020. aasta sügiseks halduskulude kokkuhoiu nimel ühele pinnale kolida. |
Tartu arutelu pealkiri on "The World in Turmoil: Where's the Next Front?" ehk "Maailm muutuste keerises: kus on järgmine rinne?". Nii selle arutelu kui ka kogu konverentsi töökeel on inglise keel.
Konverentsi tänavust esinejate seas on Eesti juurtega Austria president Alexander Van der Bellen. Veel kuuluvad osalejate hulka USA armee Euroopa ülemjuhataja LtGen. Christopher Cavoli, Portugali kaitseminister José Alberto de Azeredo Lopes, USA asevälisminister Euroopa ja Euraasia küsimustes Wess Mitchell, McCain instituudi direktor ja USA eriesindaja Ukraina läbirääkimistel Kurt Volker ning USA erukindral David H. Petraeus.
Konverentsi täpsema päevakavaga saate end kursis hoida Lennart Meri konverentsi kodulehel.
Lennart Meri konverentsi korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koos Lennart Meri Sihtasutusega. | Otse neljapäeval kell 11: Lennart Meri konverentsi avalik arutelu Tartus | https://www.err.ee/835747/otse-neljapaeval-kell-11-lennart-meri-konverentsi-avalik-arutelu-tartus | Sel nädalal toimub kaheteistkümnes Lennart Meri konverents "Järgmised sada aastat / The Next Hundred Years", mis on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ja vaatleb tulevikku läbi minevikuprisma, tuues Eestisse taas Euroopa ja maailma juhtivad poliitmõtlejad ja tegevpoliitikud. Konverents algab neljapäeval kell 11 avaliku arutelupaneeliga Tartu Ülikooli aulas, kus kõlavaid mõtteid saab otsepildis jälgida ERR.ee vahendusel. |
Rünnaku eest võttis pärastlõunal vastutuse äärmusrühmitus ISIS, vahendas Reuters.
Reutersiga kontaktis olnud võimuesindajad, kes suures siseministeeriumi hoonetekompleksis viibisid, avaldasid juba alguses veendumust, et tegu on mässuliste korraldatud rünnakuga.
Siseministeeriumi pressiesindaja Najib Danish kinnitas hiljem rünnaku toimumist ja selgitas, et ründajaid oli olnud kümmekond ning juhtunu käigus hukkus üks ja sai viga viis politseinikku. Muuhulgas on teada, et rünnaku algust tähistanud plahvatuse korraldas enesetaputerrorist.
Ametnike sõnul ründajatel ministeeriumi olulisematesse honnetesse tungida ei õnnestunud, sest peamiste hoonete ja sissepääsu vahel on palju vaba maad, kus võimalikke ründajaid õnnestus kiiresti tõrjuda.
Käesoleval aastal on riigi pealinnas toimunud juba mitmeid ulatuslikke terrorirünnakuid, milles on hukkunud kokku sadu inimesi. Rünnakute eest on vastutust võtnud nii Taliban kui ka ISIS, kes omavahel samuti vaenujalal on.
Samuti on teada, et võimud olid viimastel päevadel juba kõrgendatud valmisolekus ja oodati Talibani "keerukaid rünnakuid". Aprillis teatas Taliban nn kevadise suurpealtungi algusest.
Oktoobris toimuvad riigis valimised ning eriti ISIS on korraldanud terrorirünnakuid kohtades, kus inimesed end valijaks registreerimas käivad. | Afganistani võimud lõid siseministeeriumi hoonet tabanud rünnaku tagasi | https://www.err.ee/835673/afganistani-voimud-loid-siseministeeriumi-hoonet-tabanud-runnaku-tagasi | Kolmapäeval plahvatas Afganistani pealinnas Kabulis autopomm siseministeeriumi hoonetekompleksi lähistel ning julgeolekujõududel tuli pidada tulevahetust ründajatega. |
Kohaliku meedia teatel pole Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) endisel tippametnikul õnnestunud pärast parlamendis esindatud erakondade esindajatega kohtumist nende piisavat toetust saavutada ning seetõttu võib Mattarella otsustada isegi selle kasuks, et jätab ajutise valitsuskabineti moodustamise ning selle parlamendile esitamise vahele ning kuulutab juba juuli lõpuks välja erakorralised valimised, vahendavad BBC, Politico, Reuters.
Poliitiline kriis, võimalikud uued valimised ning tõenäosus, et nendel saadab populismis süüdistatud euroskeptilisi erakondi veelgi suurem edu, on toonud kaasa ärevuse finantsturgudel ning tekitanud küsimusi isegi eurotsooni, vähemalt Itaaliat sisaldavad euroala, tuleviku kohta.
Näiteks Itaalia kaheaastase riigivõlakirja intress kerkis viimati ühe päeva jooksul nii palju 1992. aastal ning eurotsooni aktsiaid tervikuna tabas teisipäeval halvim kauplemispäev pärast 2016. aasta augustit. Mõne analüütiku hinnangul meenutab see meeleoluolusid, mis eelnesid eurotsooni kriisile aastatel 2010-2012.
Itaalia president Sergio Mattarella kasutas pühapäeval oma põhiseaduslikku õigust ega kiitnud heaks üht ministrikandidaati - raevukalt euroskeptilise majandusteadlase Paolo Savona saamist rahandusministriks.
Riigipeal on Itaalia põhiseaduse kohaselt üsna suur võim ja eelkõige on tema oluliseks rolliks olla finantssüsteemi ja rahvusvaheliste lepete garant. Kuigi ta oli andnud heakskiidu nii plaanitavale koalitsioonile, peaministrikandidaadile kui ka ülejäänud ministrikandidaatidele oli Savona kandidatuur tema jaoks siiski samm, mida ta teha ei soovinud, sest Savona kui rahandusministri esilekerkimine oli juba varem turgudel rahutust tekitanud.
Selle otsuse peale teatas peaministrikandidaat Giuseppe Conte loobumisest ning valitsuskoalitsiooni loomises kokku leppinud erakonnad Liiga ja Viie Tähe Liikumine (M5S) kritiseerisid teravalt riigipead ja kutsusid üles talle umbusaldust avaldama.
Mattarella omakorda tegi ajutise valitsuse moodustamise ülesandeks tehnokaadist Cottarellile, kes aga parlamendis tõenäoliselt toetust ei pälvi ja see tähendab, et erakorralised valimised leiavad aset juba hiljemalt sügisel, kuid nagu viimased allikatele toetuvad uudised edastavad, võivad valimised juba varem toimuda.
Seega hetkel pole Mattarella otsus soovitud rahunemist kaasa toonud, sest paljude analüütikute hinnangul annab see protestiparteidele veelgi rohkem püssirohtu kampaania tegemiseks ja väitmaks, et president ja senine võimueliit justkui eelistab finantsturgude huve valijatele tahtele.
Nii M5S-i liider Luigi Di Maio kui ka Liiga juht Matteo Salvini on pühapäeva järel kutsunud oma toetajaid rahumeelselt meelt avaldama - näiteks suur meeleavaldus on plaanis 2. juunil Roomas. Praktikas on aga vähetõenäoline, et erakonnad asuvad pikka ja keerulisse võitlusse presidendi tagandamiseks, sest uutel valimistel võib neid saata edu ja seega on lootust oma senist positsiooni parandada.
Viie Tähe Liikumine teeb veel ühe katse, Savona kandidatuurist loobutakse?
M5S-iga lähedalt seotud allikas teatas hiljem uudisteagentuurile Reuters, et märtsikuistel valimistel suurimaks parteiks tõusnud erakond kavatseb teha veel ühe katse koos Liigaga koalitsioonivalitsust sõlmida. Ehk sisuliselt tähendaks see seda, et loobutakse presidendi poolt tagasi lükatud 81-aastase Savona esitamisest rahandusministri kandidaadiks.
Allika sõnul üritavad erakonnad nüüd jõuda kompromissini ja esitada majandus- ja rahandusministriks uue kandidaadi.
Sellisest võimalusest andis märku ka Cottarelli kõige värskem kommentaar, mida saab tõlgendada kui vihjet, et tehnokraatliku ajutise valitsuse asemel on oodata siiski valijatelt mandaadi saanud poliitikute valitsust.
"Uued võimalused poliitilise valitsuse sünniks on esile kerkinud. Sellises olukorras ja arvestades ka pingeid finantsturgudel on toonud kaasa selle, et ootan edasisi arenguid," ütles Cottarelli uudisteagentuurile ANSA.
Samas Liiga juht Matteo Salvini, kellele arvamusküsitlused on näidanud toetuse kasvu, ei paistnud seda stsenaariumi siiski toetavat ning andis teada, et Itaalias tuleks kiiremas korras korraldada uued valimised. Salvini ütles ajakirjanikele, et mida kiiremini valimised toimuvad, seda kiiremini õnnestub ka praegusest segadusest üle saada.
Küll aga tundus Salvini toetavat võimalust, et paar kuud on ametis siiski ajutine valitsus, sest juulikuised valimised oleksid tema sõnul Itaalia hooajatöötajate jaoks liiga segavad.
Seega kutsus Salvini president Mattarellat üles esimesena selgitama, kuidas praeguses olukorras edasi liikuda. Liigaga seotud allikas omakorda kinnitas, et erakond ei hakkaks blokeerima samme, mis võimaldaksid lahendada praeguse hetke kriitilisemaid küsimusi.
Samal ajal rääkis Salvini olulisemate nõunike hulka kuuluv Giancarlo Giorgetti, et Liiga pole siiski valmis loobuma Savona kandidatuurist ehk sisuliselt ainsast takistusest, mis kahe erakonna koalitsioonivalitsuse ette kerkis.
Ootamatu läbimurre patiseisu lahendamiseks võib küll leevendada finantsturgude lähiaja ärevust, küll aga ei lahendaks see laiemat muret, mida mitmel pool Euroopas ja ka maailmas kahe euroskeptilise partei valitsuse asjus tuntakse.
Uuringud: Liiga toetus on valimistega võrreldes kasvanud
Kolmapäeval avaldatud IPSOS-uuringust, mille on tellinud ajaleht Corriere della Sera, selgub, et toetus paremäärmusluses süüdistatud erakonnale Liiga on võrreldes märtsikuiste valimistega märkimisväärselt kasvanud.
Arvamusküsitluse kohaselt toetaks Liigat 25,4 protsenti valijatest, mis on ligi kaheksa protsendipunkti rohkem kui 4. märtsil toimunud valimistel.
Erakonna M5S toetus püsib 32,6 protsendi juures.
Teine, esmaspäeval avaldatud uuring oli näidanud, et Liiga toetus on tõusnud lausa 27.5 protsendini ja M5S-i toetus on langenud omakorda 29,5 protsendini.
Mõlemal juhul oleks neil kahel erakonnal parlamendienamus, kui nad otsustaksid uuesti koalitsiooni looma hakata.
Itaallased toetavad parteilistest eelistustest hoolimata eurotsoonis jätkamist
Samal ajal pole Itaalia puhul siiski miski veel kindel, nendib Politico, sest mõne kuu jooksul võib veel palju juhtuda. Esiteks võivad itaallased küll soovida hääletada end senise võimueliidi vastastena näidanud parteide poolt, kuid samas pole enamus riigi elanikkonnast siiski huvitatud tõsisest finantskriisist ja tegelikust lahkumisest eurotsoonist.
Ehk kui lähikuudel populismis süüdistatud erakondade võimaliku võidu mõju majanduses ja rahanduses ka tegelikult väljenduma hakkab, ei saa nende valimisedu ilmtingimata garanteerituks pidada.
Politico: Itaalia tegelik euroreferendum
Väljaandes Politico ilmunud arvamusartiklis aga prognoositakse, et eelseisvatest erakorralistest valimistest võib kujuneda sisuliselt referendum eurotsoonis jätkamise teemal. Selle asjaolu mõju on hetkel raske prognoosida ning see võib euroskeptilisi parteisid nii soosida kui ka nende edu ka ohjeldada.
Ehk kuigi arvamusküsitlused näitavad Liiga ja M5S-i populaarsust, näitavad uuringud ka seda, et eurot kui sellist itaallased samal ajal toetavad ning neid, kes sooviksid liiri naasmist on siiski vähe.
Küll aga soovivad itaallased paremaid sotsiaalteenuseid, madalamaid makse ja rikkalikumaid toetusi ning kõike seda korraga. Ning riigijuhte, kes suudaksid neid veenda, et võlgades riik seda endale lubada ei saa, pole Itaalias hetkel kuskilt võtta. Pigem on probleemiks on see, et vajadust valusaid reforme ellu viia on kohalikud poliitikud selgitanud mitte kui riigile endale hädavajalikku sammu, vaid kui kaugete "Brüsseli bürokraatide" poolt kehtestatud sundi.
Nagu finantsturgude reaktsioon on praeguseks näidanud, ei pruugi lõppkokkuvõttes isegi niivõrd palju rolli mängida see, mida Itaalia parteid, eelkõige euroskeptilised erakonnad, eurotsooni teemal plaanivad ja mida valijad soovivad, vaid investorid võivad juba enne valimistulemuste selgumist põgenema hakata.
Vähetähtis pole ka see, et uutel valimistel peavad vahepeal raskeid koalitsioonikõnelusi pidanud Liiga ja M5S hakkama uuesti teineteisega võistlema ja seda veel olukorras, kus nad on ka teineteise peamisteks rivaalideks.
Samas tundub, et erakorralisteks valimisteks on valmis ka ülejäänud parteid.
"See oleks parim, kui valimised toimuksid võimalikult kiiresti, juba juulis," lausus senise vasaktsentristliku võimuerakonna ehk Demokraatliku Partei senatifraktsiooni juht Andrea Marcucci. | Allikad: M5S kavatseb teha veel ühe katse Itaalias valitsust moodustada | https://www.err.ee/835661/allikad-m5s-kavatseb-teha-veel-uhe-katse-itaalias-valitsust-moodustada | Itaalia presidendi Sergio Mattarella poolt peaministrikandidaadiks määratud Carlo Cottarelli kohtus kolmapäeval uuesti riigipeaga, et arutada võimalikke edasisi samme ajutise tehnokraatliku valitsuse moodustamisel. Samal ajal on uuesti kerkinud esile võimalus, et koalitsioonivalitsust moodustada üritanud parteid teevad veel ühe katse. |
Iga ettevõtte kliendibaasis leidub arvestatav hulk nn surnud hingi - inimesi, kes on teenust kas üksikuid kordi või kunagi ammu aktiivselt kasutanud, ent praegu end teenusepakkujaga enam seotuna ei tunne.
25. mail kätte jõudnud mihklipäev, mis ajaks klientidelt oodati oma isikuandmete töötlemise loa uuendamist, harvendas ettevõtete otsekontaktide ridu ilmselt kõvasti - inimesed annavad loa uudiskirju ja müügipakkumisi saata üldjuhul vaid neil ettevõtetel, kelle teenuseid jätkuvalt soovivad kasutada. Nii kukuvad surnud hinged andmebaasidest välja, ehkki ettevõtete lootus endisi kliente taas teenuste tarbimisele meelitada läheb sellega luhta - kui ei saa reklaami saata, ei pruugi endisele kliendile ettevõtte olemasolu enam meeldegi tulla.
Ainus sisuline vastus
ERR uuris kümmekonnalt ettevõttelt, palju otsekontakte nad alates 25. maist kaotanud on. Vastused olid kas põiklevad ja kõigest muust kõnelevad või hoidusid ettevõtted vastamisest sootuks ka korduva meeldetuletuse peale (Taxify, Astri Kaubandus, Sportland).
Vaid üks küsitletud ettevõte rääkis konkreetsete arvude varal, kui palju nende kontaktide hulk vähenenud on, selleks oli Tallinnas tegutsev spordiklubi Reval-Sport. Ehkki ainus arvuline näide, võib see oma proportsioonidelt olla üsna tõepärane ka teiste puhul.
Klubi turundusjuht Helen Partasjuk-Sootla ütles, et klubi saatis uuendamise tingimused nii aktiivsetele kui ka mitteaktiivsetele klubiliikmetele, kokku umbes 24 000 inimesele.
"Umbes 5000 klubiliiget on nõusoleku andnud. Võttes arvesse, et aktiivseid klubiliikmeid meil ongi selline arv, siis peame tulemust väga heaks," ütles Partasjuk-Sootla.
Sellega ei plaani ettevõte aga piirduda, kuivõrd kõik loodetud kliendid oma nõusolekut andnud veel ei ole.
"Me loodame, et kõik ikkagi teevad seda. Kindlasti tuletame seda meelde juunikuu alguses. Meie koduleht annab klubiliikmetele automaatselt teate, et inimene peab tingimustega tutvuma," selgitas klubi turundusjuht, kuidas nad kontaktide arvu kasvatada püüavad.
Salastatud andmed
CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt kommenteeris ERR-ile, et nende ettevõtte juriidilised partnerid olid juba seni kehtinud portaali kasutustingimuste loomise ajal seaduseuuendusi ette näinud, mistõttu nad ei pidanud oma tingimustes suuri muutusi tegema.
"Pigem tuli täpsemalt kirjeldada tööportaali funktsioone ja võimalusi. Kasutajad on seni uuendused ilusti vastu võtnud, kuna mõistavad, et uus seadusemuudatus on ikkagi kasutaja enda huvides, et hoida andmeid turvalisena ja muuta andmetöötlus läbipaistvamaks," ütles Auväärt. Nii nagu varemgi, on kasutajatel soovi korral võimalik oma konto sulgeda ja paluda andmete töötlemise lõpetamist – sama võimalus oli ka enne 25. maid."
Paljud nende registreeritud klientidest aga jätsid oma andmete töötlemisele tingimuste uuenemisel nõusoleku andmata või palju neil üldse kliente on, CV Keskus aga ei avaldanud.
"Registreeritud klientide arve kahjuks välja tuua ei saa, kuna tegemist on ärisaladusega," põhjendas ta.
Sarnaselt CV Keskusele varjab oma statistikat ka Apollo raamatupoodide kett.
"Täpset statistikat kliendiandmete suunal veel teha jõudnud ei ole, kuid nimetatud andmeid me kahjuks ka edapidi väljastada ei soovi," kommenteeris Apollo Kauplused OÜ ostu- ja turundusjuht Helena Hyldahl napilt pärast korduvat palvet vastata.
"Apollot mõjutab Euroopa Liidu 25. mail jõustuma hakanud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) sarnaselt kõigi teiste ettevõtetega.
Oleme täiendanud oma privaatsustingimusi ja vaadanud antud nõuetest lähtuvalt üle ettevõtte protseduure," lisas Hyldahl.
Vastamata küsimused
Ka ülejäänud olid valmis rääkima küll sellest, kuidas nad isikuandmeid kaitsevad, ent mitte, palju kliente oma nõusoleku andmata jättis.
If Kindlustus saatis enne isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumist teavituse isikuandmete töötlemise põhimõtete uuendamisest üle 100 000 erakliendile Eestis, ent kindlustusfirma nõustumist ei küsinudki.
"Kindlustuse tavapärased andmetöötlustoimingud ei eelda tegelikult kliendi eraldiseisvat nõusolekut, kuivõrd isikuandmete töötlemine lepingu sõlmimise ja täitmise eesmärgil ongi juba vastavalt määrusele iseseisev õiguslik alus andmete töötlemiseks. Seega meie puhul oli tegu üksnes oma klientidele isikuandmete töötlemist puudutava info edastamisega ning me ei nõudnud klientidelt selle kohta eraldi kinnitust," selgitas If Kindlustuse juhatuse liige Artur Praun.
"Uue määruse tajutav mõju avaldub ennekõike klientidega suhtlemises, kuivõrd me pöörame nüüd varasemaga võrreldes suuremat tähelepanu näiteks telefoni teel suhtlemise korral isiku tuvastamisele, samuti ühe isiku poolt teise isiku nimel kindlustusasjade ajamisel dokumenteeritud volituse olemasolule. Muus osas, mis on seotud kindlustuslepingu täitmisega, olulisi muudatusi kliendisuhtluses ei kaasne," kirjeldas Praun üldmääruse mõju nende tööle alates selle jõustumisest.
Kindlustusfirma ei jätnud üldmääruseks valmistumist viimasele hetkele, vaid alustas ettevalmistustega juba 2016. aastla.
"Kõige mahukam osa nendest protsessidest puudutas süsteemide arendust, mis on seotud isikuandmete anonümiseerimise ja kustutamisega. Samuti vaatasime üle ka kõik meie teised äriprotsessid, et tagada määrusele vastav isikuandmete töötlemine," kirjeldas Praun.
Lisaks loodi Ifis grupiülene andmekaitse osakond, mille töötajate ülesanne on jälgida, et kõigis riikides, kus ettevõte tegutseb, järgitaks üldmääruse reegleid.
Hulgimüüjatelt toidu kojuveoga tegelev kullerfirma FreshGo alustas tegevust alles aastavahetuse paiku, seega neil aastatepikkust klientuuri tekkida pole jõudnud. Siiski jättis ka FreshGo vastamata, palju neil kliente on ja paljud neist nõusolekut oma andmete kasutamiseks ei andnud.
"Seoses GDPR-i jõustumisega vaatasime oma protsessid üle, uuendasime privaatsustingimusi ja saatsime kõikidele oma klientidele ka vastava teate," jäi ettevõtte IT-juht Harri Moritz oma vastuses napiks, lisades, et kliendiandmete kaitse on neil alati tagatud olnud.
Piletilevi juhataja Jaanus Beilmann ütles, et nende ettevõte on aegade algusest kogunud klientide sooviavaldusi elektroonilise uudiskirja saamiseks GDPR-iga kehtestatud põhimõtetest lähtuvalt.
"Kliendid on uudiskirja saamiseks avaldanud ise soovi. Seetõttu ei ole Piletilevil olnud põhjust oma uudiskirja klientidele selliseid massilisi nõusoleku küsimisi saata," põhjendas Beilmann.
"Oleme ettevõttesisese dokumentatsiooni ja isikuandmete töötlemise sisemised reeglistikud uuendanud. Sisuliselt see Piletilevi töös midagi ei muuda, sest oleme nende põhimõtete järgi töötanud juba väga pikka aega," kirjeldas Beilmann, mis nende jaoks üldmääruse kehtestamise järel muutus. | Ettevõtted varjavad privaatsustingimuste uuendamisel kaotatud klientide arvu | https://www.err.ee/835712/ettevotted-varjavad-privaatsustingimuste-uuendamisel-kaotatud-klientide-arvu | 25. maiks klientidelt EL-i üldmääruse kehtimahakkamise tõttu andmete töötlemise nõusolekut küsinud ettevõtted ei soovi avaldada, palju otsekontakte nad adressaatide passiivsuse tulemusel kaotasid. |
Tallinnas käib hooga igakevadine koolivalikutrall. Igav ja leierdatud teema enamikele, kuid puudutab igal kevadel umbkaudu 5000 Tallinna peret. Teiste hulgas esmakordselt ka kirjutajat.
Haridusameti juht on hiljuti välja öelnud, et amet on hädas fiktiivsete sissekirjutajatega – näiteks Gustav Adolfi Gümnaasiumi puhul olevat ligikaudu pooled avaldustest sellised, et koolikoha taotleja ei ela tegelikkuses kooli lähedal. Põhimõtteliselt on kohti piisavalt: GAGi esimestesse klassidesse esitati umbes 300 avaldust ja kui pooled nendest on haridusameti sõnul fiktiivsed, siis peaksid ülejäänud 150 ju oma kodulähedase kooli saama (avatakse 5 esimest klassi, haridusamet määras 20 last lisaks). Aga ei, ei saanud Piret Tali oma last eelistatud kodukohakooli, ei saanud ka meie.
GAGi direktor Hendrik Agur on samuti nentinud, et ollakse hädas fiktiivsete sissekirjutajatega, kuid see tulevat justkui lihtsalt alla neelata kui süsteemi miinuspool. Aga miks? Miks me peame sellega leppima?
Minu pere jaoks on kogu see trall ja protsess uus. Meie vanemad ei pidanud end fiktiivselt 7 km kaugusele alevikku sisse kirjutama, et kodulähedasse kooli saada. Oleme Kalamaja buumi eelsed noored, kes lõid siin toimunud muutuste ja arengute keskel 10 aastaga kodu ja pere. Saime oma lapsele koha lasteaias tänu sellele, et poole aasta pealt tekkis võimalus lasteaias uued ruumid korda teha. Jõudsime tunda rõõmu selle üle, et neile, kes oma kodulähedastesse lasteaedadesse napilt mahuvad, on ehitatud uus piirkonnakool, kuhu mahutatakse igal aastal 4-6 klassitäit.
Kuid nüüd selgub, et nad ei saa minna oma kodukooli, sest määrus eelistab fiktiivseid sissekirjutajad.
Kohendame siis määrust vastavalt ning tegeleme haridusametis (ja koolis) esmajärjekorras nende taotluse esitanutega, kes piirkonnas kauem elanud ja laseme esimesena neil oma koolieelistuse öelda. Ning alles seejärel, kui jääb kohti üle, tegeletaks nendega, kes otsustanud oma elukohta hiljuti muuta (olgu see siis fiktiivselt või mitte). Võimaldab seda ju ka praegune Tallinna Linnavalitsuse vastav määrus, kuigi kohmakalt.
Hetkel on olukord selline, et määruse järgi on eelistatud seisuses fiktiivsed sissekirjutajad, sest haridusamet valib esmalt koha neile, kes elavad koolile füüsiliselt lähemal (lisaks vennad-õed samas koolis). Ükskõik kui kaua sa Kalamajas elanud oled – niipea kui oled ühe meetri valitud kodukoolist kaugemal kui keegi äsjane fiktiivne sissekirjutaja, oled samal pulgal Pirita või Nõmme elanikuga. Olgugi, et kool paistab sinu kodutänavalt.
Määruses on aga täiendus: kui kooli on soovijaid rohkem kui koolil on õppekohti, arvestatakse isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Vaadates haridusameti juhi viidet fiktiivsetele sissekirjutajatele ning samas artiklis toodud haridusameti esindaja ütlust, et GAGi oli taotlejaid 320 (umbes 2-3 korda rohkem kui kohti), oleks pidanud ka GAGi puhul võrdlema registrikandeid. Kuid haridusameti hariduskorralduse osakonna peaspetsialisti sõnul läks seda määruse osa (registrisse kandmise aega) vaja ainult 21. Kooli juures ning samast artiklist loeb välja, et GAGi puhul pole seda tehtud.
Me päriselt elame siin piirkonnas koos kooliminevate laste ja vanematega ning näeme, et reaalsed näited lähevad kohati vastuollu haridusameti selgituste ja määrusega. Meil on siin neid, kes hiljuti teinud sissekirjutuse muudatuse sada meetrit koolile lähemale ja saanud tänu sellele koha soovitud koolis. On selliseid kooli suunatuid, kelle õde või vend õpib ikkagi mujal, on neid, kes elavad kaugemal ning neid, kes elavad tegelikkuses selgelt lähemal teisele koolile, kuid "suunatud" kaugema kooli nimekirja. On neid, kelle puhul amet esmalt (vahemaa tõttu) eksis ning on vaide rahuldanud. Aga hea küll.
Kui ma otsustan vahetult enne lapse kooli minekut kolida Viljandisse, siis leitakse mulle koolikoht seal, kus on vaba koht. Mis on täiesti mõistetav, kui oled oma töö tõttu või muul põhjusel otsustanud mujale kolida. Kui vahetan elukohta, siis on see minu otsus ja vaba valik ning ei saa eeldada, et minu kolimisega jäetakse mõni kohalik elanik eelistatud koolikohast ilma.
Head ametnikud ja koolijuhid, pöörame selle mõtteviisi (määruse) üheselt mõistetavalt selliseks, et esmalt saavad valida oma kodulähedase kooli need, kes piirkonnas kauem elanud. Siin pole vaja logaritme. Piisab sellest, kui tegeletakse nende taotlustega teisejärgulisena, milles esitaja elukoht on hiljuti muutunud. Lihtne.
Lisaks vajab muidugi kaasajastamist kogu see protsess, mis on praegu vanemate eest varjatud ning nähtav ainult ametnikele ja mõnele koolitöötajale. Vaja oleks läbipaistvamat süsteemi, kasvõi sarnaselt ülikooli sisseastumise loogikale: näed oma kohta n-ö jooksvas tabelis koos oma elukoha registreerimise aja jm vajalike andmetega.
Hetkel ma veel ei tea, mis koolis laps 1. septembril kooliteed alustab. Ma ei tea, kas see, kuhu laps lõpuks satub, on halb või hea valik, kuid tean, et paari aasta pärast kooliteed alustav teine laps tuleb vajadusel koos vanemaga kirjutada sisse kõrvaltänavasse sõbra juurde. •
* Nimi on toimetusele teada, kuid kuna autori lapse koolikoha määramise protsess on veel pooleli, avaldame artikli erandkorras anonüümselt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Lapsevanem: Tallinnas peaks kodukooli määrates lugema eelkõige sissekirjutuse aeg | https://www.err.ee/835736/lapsevanem-tallinnas-peaks-kodukooli-maarates-lugema-eelkoige-sissekirjutuse-aeg | Tallinna koolikohtade jagamise kord on läbipaistmatu ja ebaõiglane ning tuleks muuta üheselt selliseks, et esmalt saavad kodukooli need, kes on piirkonnas kauem elanud, kirjutab lapsevanem*. |
Kahekordne Prantsusmaa lahtiste finalist Halep on olnud maailma edetabeli tipus viimased seitse kuud. Möödunud aastal kaotas Halep finaalis lätlanna Jelena Ostapenkole. Üks favoriitidest turniiri võidule on Kvitova, kes on võitnud liivaväljakuil 13 matši järjest. Kolmandas ringis kohtub ta Eesti esireketi Anett Kontaveitiga.
Neljanda asetusega Elina Svitolina pääses samuti edukalt kolmandasse ringi peale rutiinset 6:3, 6:4 võitu Viktoria Kuzmova üle. | Esireket Halep pääses Prantsuse lahtiste avaringis ehmatusega | https://sport.err.ee/835739/esireket-halep-paases-prantsuse-lahtiste-avaringis-ehmatusega | Maailma esireket Simona Halep teenis avaringis ehmatusvõidu Alison Riske üle seisuga 2:6, 6:1, 6:1. Kahekordne Wimbledoni võitja Petra Kvitova pälvis aga teises ringis kindla 6:0, 6:4 võidu hispaanlase Lara Arruabarrena üle. |
Politsei kinnitas, et hommikul kella 8.40 ajal tulistati Aizsaulesi tänaval valges maasturis sõitnud meest. Tõenäoliselt tehti lasud mööduvast autost, kirjutab Läti ringhääling.
Sotsiaalmeedias on levinud ka video sellest, kuidas sündmuskoha lähistel põleb hiljem üks kaubik.
Sündmuskohal tegutsevad endiselt politsei eksperdid ning võimud on kutsunud pealtnägijaid üles politseiga kontakteeruma.
Läti finantssektorit on viimasel ajal räsinud mitmed skandaalid ja pankrotimenetlused. LTV saade "De Facto" teatas märtsis, et Bunkus oli seotud ühe kurikuulsa pankrotimenetlusega, mis puudutas panka nimega Trasta komercbanka (TKB). Nimetatud panka süüdistati ulatuslikus rahapesus ja pankrotist alguse saanud kohtuprotsessid kestavad endiselt edasi.
Bunkuse tapmist kinnitas hiljem Läti siseminister Richards Kozlovskis, kelle sõnul oli mõrva motiiv tõenäoliselt seotud ohvri ametialase tegevusega. | Riias tapeti päise päeva ajal tuntud pankrotihaldur | https://www.err.ee/835706/riias-tapeti-paise-paeva-ajal-tuntud-pankrotihaldur | Läti politsei teatas kolmapäeval, et nad uurivad Riia sõjaväekalmistu lähedal aset leidnud mõrva. Läti ringhäälingu andmetel oli mõrvatud isikuks tuntud panktrotihaldur ja advokaat Mārtiņš Bunkus ning hiljem kinnitas seda ka siseministeerium. |
Riho Terras ütles ERR-ile, et küberohud ei piirdu geograafiliste piiridega ning on vaja leida uusi lahendusi ohtudega toime tulekuks. Ta ei nõustunud aga, et selleks oleks vaja senine julgeolekumudel üle vaadata.
"Ma arvan, et neid asju saab teha, aga ka põhinedes vanadel kokkulepitud süsteemidel. Ei ole kindlasti vaja mitte uut NATO-t, vaid seda, mis meil on, paremaks teha," sõnas Terras.
Ta lisas, et Tallinnas paiknev küberkaitsekoostöö keskus on juba teel sinnapoole, et geograafilisi piire ületada, näiteks tehakse koostööd Euroopa Liidu riikidega, nagu näiteks Soome, Rootsi ja Austriaga, kes NATO-sse ei kuulu.
"Oleme ka tihedas koostöös näiteks Jaapani, Austraalia ja Singapuriga, mis ainult näitab seda, et see juba toimib. Siit edasi ongi see tee, mida mööda peaksime minema."
Ka president Toomas Hendrik Ilves tõi NATO küberkaitsekoostöö keskuse oma kõnes eeskujuks. Samas sõnas ta, et julgeolekumudel vajaks laiemat ümber mõtestamist.
President Toomas Hendrik Ilvese lausus täna Tallinnas toimunud rahvusvahelisel küberkonflikti konverentsil, et füüsiline distants on konfliktiolukordades muutunud ebaoluliseks, mistõttu tuleks luua uus kaitseorganisatsioon, mis oleks geograafia asemel väärtuspõhine, ühendades liberaalseid demokraatiaid üle maailma. Perspektiivikate riikidena tõi Ilves välja näiteks Austraalia, Jaapani, Uruguay ja Tšiili.
"Nii saame me ohtudele paremini vastu seista. See saab küll olema keeruline saavutada, kuid alternatiivid on halvemad," ütles Ilves. | Riho Terras: küberohtude vastu võitlemiseks pole uut NATO-t vaja | https://www.err.ee/835732/riho-terras-kuberohtude-vastu-voitlemiseks-pole-uut-nato-t-vaja | Kaitseväe juhataja Riho Terras sõnas vastuseks Toomas Hendrik Ilvese välja pakutud küber-NATO kontseptsioonile, et uut julgeolekuorganisatsiooni pole vaja ning küberohtude vastu saab ka praegusele julgeolekuarhitektuurile põhinedes. |
Võistluse viimatised kolm etappi on Team Brunelile vägagi edukad olnud, sest ka üle-eelmisel etapil saavutati võit ning eelmisel teine koht. "Seadsime endale eesmärgiks olla parem praeguste suurimate konkurentide Dongfeng Race Teami ja MAPFRE meeskondadest. Võit on loomulikult tore, boonuseks veel etapilt saadud lisapunkt ning pealejäämine lõpuheitluses AkzoNobeli tiimiga - oleme väga õnnelikud. Meie edasine siht on saavutada üldvõit," sõnas skipper Bouwe Bekking.
Newport - Cardiffi etapil teise koha saanud samuti Hollandi võistkond team AkzoNobel finišeeris võitjast vaid neli minutit ja viis sekundit hiljem. Mõned tunnid enne finišit juhtis team AkzoNobel veel mõnesajameetrise nominaalse edumaaga, kuid Bristoli kanalis valitsenud tugevas hoovuses ja nõrgas tuules õnnestus Team Brunelil parem minek leida ning liidrikoht ära napsata. Küll aga tegi team AkzoNobel sel etapil vägagi silmapaistva soorituse - purustati Ericsson 4 tiimi poolt 2008. aastal Volvo Ocean 70 jahil püsitatud 24 tunniga läbitud distantsi rekord. Uus tippmark on 602,51 meremiili 24 tunniga. Kolmandana ületas Cardiffis finišiliini hiinlaste Dongfeng Race Team.
Kokkuvõttes moodustavad esikolmiku üheksa etapi järel Dongfeng Race Team, hispaanlaste MAPFRE ning Team Brunel, kusjuures esimest ja kolmandat kohta lahutab vaid kolm punkti.
Võistluse eelviimane, kümnes etapp stardib 10. juunil ning selle käigus purjetatakse Cardiffist Rootsi Göteborgi.
Üldjärjestus ja punktitabel üheksa etapi järel hetkeseisuga:
1. Dongfeng Race Team - 60 punkti
2. MAPFRE - 59 punkti
3. Team Brunel - 57 punkti
4. team AkzoNobel - 48 punkti
5. Vestas 11th Hour Racing - 36 punkti
6. Sun Hung Kai/Scallywag - 29 punkti
7. Turn the Tide on Plastic - 26 punkti
Volvo Ocean Race on purjetamise märgiline võidusõit ümber maailma ja professionaalsete meeskondade ülim proovikivi. Võidusõit sai alguse 1973. aastal Whitbread Round the World Race nime all ning senise 12 sõidu jooksul on osavõtjaid kogunenud üle 2000 purjetaja. 2017-2018 võidusõit algas Alicantes, Hispaanias 22. oktoobril ja lõppeb Haagis, Hollandis 2018. aasta juunis. Võistlusdistants koosneb üheteistkümnest etapist kokku üle 45000 meremiiliga (üle 83000 kilomeetri), mis viivad purjetajad 12 suurlinna kuuel kontinendil. Volvo Ocean Race peetakse üheks mentaalselt ja füüsiliselt raskeimaks võistluseks maailmas. | Ookeanipurjetamise üheksanda etapi lõpetas esimesena Team Brunel | https://sport.err.ee/835734/ookeanipurjetamise-uheksanda-etapi-lopetas-esimesena-team-brunel | Volvo Ocean Race purjetamisvõistluse üheksanda etapi võitis Hollandi jahi Team Brunel meeskond, kes läbis üle Atlandi ookeani USA-st Suurbritanniasse kulgenud marsruudi kaheksa päeva, kaheksa tunni, 39 minuti ja 53 sekundiga. |
Lisaks superkangelasefilmide ja üldse laiemalt ulmefilmide kuldajastule võime praegu nautida ajalooaineliste seiklusseriaalide tõusulainet. Väite kinnituseks maksab loetleda viimastel aastatel tehtud äärmiselt ajastutruu kunstnikutöö – dekoratsioonide ja kostüümide ning CGIga sarju nagu "Black Sails", "Outlander" või "The Terror". Tänapäeva eufemistlikus kultuuriilmas ei nimetata neid lihtsalt enam "ajalooliseks seikluslooks", vaid sedasorti telekonservidele on antud väärikam nimi period drama.
Kummalisel kombel ühendab selliseid seriaale kerge müstikaelemendi lisamine ajaloolis-autentsele olulistikule ning žanrite segamine. Varasem põlatud nišipoiss ulme on hiilinud tuppa ja varjub hämaratesse nurkadesse, et ootamatul hetkel oma etteaste sooritada. Aga kui see üldise esoteerikahullusega ühte jalga käiv moevool igasse loosse müstikat lisada välja arvata, unustada, on loetletute näol tegu üpris naturalistlik-realistlikus võtmes esitatud karmide ajalooseiklustega.
Merede Leviaatan
Käesoleva telesarja loojaiks on Steven Knight ("Peaky Blinders") ja Tom Hardy koos oma kirjamehest isa Chips Hardyga. Produtsentide loetelust võib lisaks peaosalisele Tom Hardyle leida veel Ridley Scotti nime, kes viimastel aastatel tihti ajalooainelistesse telesarjadesse on panustanud.
"Varasem põlatud nišipoiss ulme on hiilinud tuppa ja varjub hämaratesse nurkadesse, et ootamatul hetkel oma etteaste sooritada."
"Tabu" jutustatud loo keskmes on Briti Ida-India kompanii, omaaegses mõistes transkontinentaalne suurkorporatsioon, mille asutasid Londoni kaupmehed 1600. aastal kauplemiseks Indiaga või siis Ida-Indiaga nagu India subkontinenti ja Indoneesia saarestikku tollal nimetati, eristamaks seda Lääne-India saartest Kariibi mere basseinis.
Sarnaseid aktsiaseltse, kaubakompaniisid eksisteeris varauusajal kümneid ja kümneid, mõnes riigis olid need valitsuse asutatud ja kuulusid kroonile, mõnes jälle oli tegu eraettevõtetega. Oma Ida-India kompaniid olid lisaks inglastele olemas prantslastel, hollandlastel, taanlastel, rootslastel, portugallastel jt. Aga samuti tegutsesid nendega tihti vihases rivaliteedis Lääne-India kompaniid, brittidel olid olemas ka veel Guinea kompanii, Kuninglik Aafrika kompanii, Moskoovia kompanii, Hudsoni lahe kompanii – kõik siis kauplemiseks vastavate kaugete ja äriliselt ahvatlevate piirkondadega. 17. sajandi lõpus püüdis oma Lääne-India kompaniid Tobago saare paremaks haldamiseks luua ka Kuramaa hertsogiriik, kuid katse ebaõnnestus ja saar müüdi 1690. aastal maha.
Seriaali algul naaseb 1814. aastal kaupmehest isa matusteks Londonisse kümme aastat Lääne-Aafrikas seigelnud ja ammu surnuks peetud kadunud poeg – Tom Hardy kehastatud James Keziah Delaney, nooruses Ida-India kompanii teenistuses olnud ja hiljem Guinea süngeis džungleis erinevate aafrika nõidustega kokku puutunud mees, kelle tema isa on määranud oma varanduse pärijaks. Pärandi, mille keskseks tombuks on Põhja-Ameerika mandri Vaikse ookeani rannikul Vancouveri saare Nootka väina ääres olev indiaanlastelt ostetud strateegilise tähtsusega maatükk, millele ihuvad hammast nii Briti kroon, Ida-India kompanii kui ka parajasti inglastega sõjajalal olevad noored Ameerika Ühendriigid.
Sündmuste ja suhete rägastik
Hardy kehastatud peategelane ei kavatse aga maatükki ühelegi huvitatud osapoolele müüa ning plaanib selle abil üles ehitada oma isa vireleva kaubakompanii, sattudes nii otsesesse konfrontatsiooni Ida-India kompanii direktorite nõukoguga, mida juhib võimukas sir Stuart Strange (Jonathan Pryce'i võrratus kehastuses), kes on ammu arvestanud, et neil õnnestub Nootka maatükk kerge vaevaga omandada.
Lisades, et pärandist ootamatult ilma jäetud peategelase poolõel on vennaga olnud minevikus intiimsuhe ning noor James Delaney teenis omal ajal Ida-India kompanii salajastel orjalaevadel just Stuart Strange'i otseses alluvuses ning et ta avastab, et tema isa ei surnudki loomulikku surma, vaid mürgitati või et ootamatult ilmub välja tema isa lesk, kellest keegi midagi ei teadnud, on siin vaatajaile juba vägagi mitmekihiline ja keerukas sündmuste ja suhete rägastik lahti laotatud.
Moodne ja progressiivne kriitika läänes ongi juba jõudnud seriaali ära klassifitseerida kui ajaloolisse konteksti tõstetud parabooli, kui kriitika tänapäevaste transnatsionaalsete suurfirmade vastu. Oma tera tõtt selles võib ju olla, kuna Briti Ida-India kompanii kujutas toona, oma hiilgeajal 19. sajandi esimesel poolel endast tõesti parajat riiki riigis – suurem osa inglaste valdusi Indias ei kuulunud ju Briti kroonile, vaid olid just selle kaubakompanii eravalduses (ja seda kuni sipoide mässuni 1857. aastal, misjärel Briti impeerium kompanii ja selle valdused riigistas), kompaniil oli Indias ääretult võimekas ja suur eraarmee, märksa suurem ja efektiivsem kui sealsed Inglise valitsusväed. Aga kompaniil oli juhtiv roll ka Hiinaga toimunud oopiumi ja tee kaubandusmonopolis ning hilisemates oopiumisõdades.
Nõnda ongi "Tabu" ajalooline kontekst üsna faktitruu, kuigi konkreetsed sarja peategelased nii kompanii poolt kui vastu on väljamõeldud isikud. Ka suurriikide tüli Nootka väina pärast on ajalooline, kuigi see toimus tegelikult paarkümmend aastat varem.
"Moodne ja progressiivne kriitika läänes ongi juba jõudnud seriaali ära klassifitseerida kui ajaloolisse konteksti tõstetud parabooli, kui kriitika tänapäevaste transnatsionaalsete suurfirmade vastu."
Nende ajalooprotsesside taustal arenev isiklik lugu on aga moodsale seriaalimaastikule tüüpiliselt hästi šokeeriv oma jõhkruses, brutaalse vägivalla eksponeerimises ja sünkmornide värvide poolest. Vist isegi ei pea enam eraldi välja tooma, et sarja algustiitrid on visuaalselt ja heliliselt suurepäraselt lahendatud – me oleme sellega viimasel kümnendil juba nii ära harjunud, et pigem vääriks äramainimist teistsugune lahendus.
Üliporine London ja tipptasemel näitlejatööd
Ka 1814. aasta Londoni geograafia, hoonestuse ja olme loomisel ning esitlemisel ei ole sarja kunstnikud ja arvutivõlurid värvide ja – peamiselt siiski – pori pealt kokku hoidnud: tegelased sõltumata nende sotsiaalsest staatusest käivad riides üsna kulunud ja poristes ning lääbakates riietes.
Kui mõni tegelane korraks ka tänavaporri tõugatakse, ei takista see tal järgmisel hetkel samades riietes ja olekus mõnda kõrgklassi majja pidulikule vastuvõtule sisenemast. Läikivates ja sädelevates klantsriietes nagu Hollywoodi filmis pole selles sarjas vist küll keegi, kompaniidirektorist printsregendini välja.
Neist rääkides: alati kui mõnes sarjas teeb kaasa tõeline filmi- ja telelegend, on oht, et ta varastab sarja ära. Tema karisma on nii särav, et varjutab tihti kõik ülejäänu. Ülitugevate lugude ja visuaaliga seriaalide puhul pole see mure vast nii tõsine, aga adutav ikkagi, olgu näitena mainitud "Westworldi" ja sir Anthony Hopkinsit või Ed Harrist. Sama lugu on Jonathan Pryce'i kehastatud kompaniidirektoriga "Tabus". Kui ta kaadris on, siis ta oma ilmete ja hääle ning žestidega ka stseenis absoluutselt domineerib.
Aga võrratuid näitlejatöid jagub sarja veel palju. Isegi sel määral, et kui peategelast kehastav tribalistlikult sugestiivne Tom Hardy ei kuulu just lemmikute hulka (nagu siinkirjutaja puhul), ei sega see ometi üldse seriaali nautimist. Suurepäraselt säravad siin keemikust lõhkeaineekspert Tom Hollander ("Öine administraator", "Kariibi mere piraadid", "Üks inimsüda"), Oona Chaplin ("Troonide mäng", "Sherlock") peategelase sensuaalse ja mõistatusliku poolõena, Michael Kelly ("Kaardimaja", "Sopranod") mitmekordset mängu mängiva kirurgi ja salakuulajana, Jason Watkins ("Poirot: Kellad", "Doctor Who", "Surma õukond") printsregendi erasekretärina ning Nicholas Woodeson ("Pelikani memorandum", "Skyfall", "Rooma") Delaney pereadvokaadina.
Kõrvalosadest tõuseb nauditavaimana esile aga printsregent ja hilisem kuningas George IV Mark Gatissi pea äratundmatus rollilahenduses, mis polstri- ja grimmikihtide poolest meenutas enim "Sherlocki" jõuluepisoodis nähtud ülikerekat Mycroft Holmesi.
"Sarja pikendamise välkotsust mõjutas enim tõsiasi, et seriaal saavutas BBC iPlayeri vaatajanumbrites kõigi aegade kolmanda tulemuse "Sherlocki" ja ühe koduvägivallast rääkiva auhinnatud teledraama järel."
Sari jõudis Inglismaal ja Ameerikas ekraanidele jaanuaris-veebruaris 2017 ning juba möödunud aasta märtsis teatati, et tellitud on ka teine hooaeg, mis peaks näitama peategelaste edasisi seiklusi Uues maailmas. Igatahes oli sarja stsenarist Steven Knight veel möödunud aasta lõpul hõivatud käsikirja kirjutamisega ning avaldas lootust, et kõige varem võiksid teise hooaja võtted alata millalgi 2018. aastal. Sarja pikendamise välkotsust mõjutas enim tõsiasi, et seriaal saavutas BBC iPlayeri vaatajanumbrites kõigi aegade kolmanda tulemuse "Sherlocki" ja ühe koduvägivallast rääkiva auhinnatud teledraama järel.
Enne teise hooaja valmimist jõuab sarja ehk ka mõni kodumaine telekanal kavva võtta, hetkel on see vaadatav näiteks Viaplays. | Arvustus. Lääne-Aafrika nõidusega transkontinentaalse hiidkorporatsiooni vastu | https://kultuur.err.ee/835722/arvustus-laane-aafrika-noidusega-transkontinentaalse-hiidkorporatsiooni-vastu | Sari
"Tabu" (Taboo, 2017–)
BBC One/ FX |
Jamboni sõnul oli ohvriks mees, kellega ründaja oli tutvunud vanglasoleku ajal. Mõrva pani Herman toime tömbi esemega lüües, vahendasid Reuters, BBC ja Yle.
Teisipäevane rünnak Liège'is algas sellega, et Herman pussitas kõigepealt selja tagant kaht naissoost politseinikku, sai kätte ühe korrakakaitsja teenistusrelva ning laskis siis mõlemad politseinikud maha. Seejärel tulistas ta surmavalt üht mööduvas autos viibinud noormeest.
Edasi põgenes kurjategija lähedal asunud koolihoonesse ning võttis seal töötanud naissoost koristaja pantvangi. Herman tapeti kohale rutanud politseinike poolt tulevahetuse käigus, kusjuures tulistamises sai haavata mitu politseinikku.
Siseminister Jambon märkis, et kooli koristajast naisterahvas tegutses kangelaslikult, sest tal õnnestus oma jutuga pantvangistajat rahustada ning sellega võis naine hoida ära teisi inimohvreid.
Naist külastasid haiglas nii Jambon, peaminister Charles Michel kui ka kuningas Philippe. Naine on haiglas eelkõige juhtunuga seotud šoki tõttu, eluohtlikke vigastusi tal ei ole.
Lisaks kiitsid võimud ka sündmuskoha lähistel asunud kohviku juhti, kellel õnnestus kohe rünnaku alguses oma kliendid kiiresti turvalisse kohta toimetada. Nimelt oli kahe teenistuspüstoliga relvastatud ründaja tulnud pärast korrakaitsjate tapmist kohvikusse lisaohvreid otsima.
Prokuratuur uurib juhtunut kui terroristlikke mõrvu
Prokuratuur kinnitas kolmapäeval, et juhtunut uuritakse kui terroristlikul motiivil sooritatud mõrvu. Hetkel soovitakse kõigepealt jõuda selgusele, kas ründaja tegutses üksi.
Prokuratuuri esindaja märkis, et ründaja tegutses vastavalt äärmusrühmituse ISIS propagandajuhistele, milles kutsutakse toetajaid üles just nimelt politseinikke noa abil ründama ja hankima enesele nii korrakaitsjate tulirelvi edasiste rünnakute sooritamiseks.
Hermani puhul on ka teada, et rünnates karjus ta islamiäärmuslaste seas levinud araabiakeelset hüüdlauset " Allahu Akbar" ehk "Jumal on suur".
Miks viibis ründaja vabaduses? Kas põhjuseks oli äärmuslus, psüühikahäire või narkojoove?
Märkimisväärne ja kohalikus meedias ka kriitikat kaasa toonud asjaolu on see, et Herman oli alles esmaspäeval vanglast kahepäevasele puhkusele lubatud.
Mees kandis karistust varguste ja narkokuritegude eest ning pidi vabanema 2020. aastal, kuid allikate kinnitusel oli märke sellest, et ta oli vanglasoleku ajal radikaliseerunud. Esimest korda sattus Herman vanglasse 2003. aastal.
Seega uurivad võimud samaaegselt nii seost äärmuslusega, Hermani psühholoogilist seisundit kui ka võimalust, et ta oli narkootiliste ainete mõju all.
Meedias aga küsitakse, miks selline mees ikkagi vanglast puhkusele lasti ning miks on võimalik, et vanglas õnnestub äärmuslastel nii lihtsalt uusi järgijaid värvata.
Vanglasüsteemi eest vastutav justiitsminister Koen Geens tunnistas prantsuskeelsele ringhäälingule RTBF antud intervjuus, et tunnistab oma vastutust seoses sündmustega Liège'is.
Siseminister Jambon omakorda tunnistas RTL-i raadiole, et 31-aastase belglasest narkodiileri puhul oli märke radikaliseerumisest ja et Hermani nimi oli käinud vägivaldseid islamiäärmuslasi käsitlevatest julgeolekuraportitest läbi nii 2016. kui ka 2017. aastal. Samas rõhutas minister, et Hermanit pidasid võimud seni nendes ringkondades marginaalseks tegelaseks.
"On märke sellest, et ta oli vanglas radikaliseerunud, kuid kas see oli ka põhjus, mis ajendas teda neid kuritegusid sooritama? Võib ka olla, et tal ei olnud enda arvates enam midagi head loota, sest ta oli juba eelmisel õhtul kellegi tapnud, tema psüühiline seisund ja asjaolu, et nagu paistab, oli ta narkootikumide mõju all," rääkis siseminister.
Belgia võimud on olnud kõrgendatud valmisolekus alates 2015. aasta Pariisi ja 2016. aasta Brüsseli terrorirünnakutest, mille eest võttis vastutuse äärmusrühmitus ISIS.
2011. aastal leidis Liège'i linnas aset vahejuhtum, kui relvastatud mees tappis neli ja haavas rohkem kui 100 inimest enne seda, kui ta end ise maha lasi. Kuigi tookord oli ründajaks marokolasest Belgia kodanik, ei olnud põhjuseks ilmselt islamiäärmuslik terrorism, vaid ründaja isikliku elu probleemidest alguse saanud vägivallapuhang. | Liège'i ründaja oli tapnud inimese ka päev varem | https://www.err.ee/835730/li-ge-i-rundaja-oli-tapnud-inimese-ka-paev-varem | Belgia siseminister Jan Jambon kinnitas kolmapäeval, et teisipäeval Liège'i kesklinnas kaks politseinikku ja ühe tsiviilisiku tapnud 31-aastane belglane Benjamin Herman oli inimese tapnud ka eelnenud päeval. |
Regulatsioon muutus jaanuarist, sest töövaidluskomisjoni varasemate aastate praktikas ei leidnud kinnitust eeldus, et nõude suurus ja vaidluse keerukus on võrdelises seoses.
Veel mullu pidi suurema kui 10 000 eurose nõudega inimene otsima abi kohtusüsteemist, kuhu jõudis aastas ligi 400 tööõigusega seotud hagi.
Nüüd on inimestel võimalik kohtuhagi asemel suuremate nõuete puhul ka töövaidluskomisjoni poole pöörduda. Seda võimalust on mai lõpuks kasutanud 45 inimest.
Eelmise aasta viie kuuga esitati töövaidluskomisjonidele 1164 töövaidlusavaldust, tänavu 993. Seega avalduste üldarv sellest muutusest kasvanud ei ole, öeldi tööinspektsioonist ERR-ile.
"Põhjalikumaid järeldusi saame teha pigem aasta möödudes, nägemaks, kui palju see muutus töövaidluste valdkonda mõjutab," ütles inspektsiooni teabeosakonna juht Kristel Abel.
Kaheksandik nõudeid kirjalikus menetluses
Uue seadusega lisandusid ka alternatiivsed vaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol.
Kui rahalise nõude kogusumma ei ületa 6400 eurot, võib töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt ja omal algatusel menetleda sellise rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses.
Kirjalikus menetluses on tänavu viie kuuga 134 juhtumit ehk ligi 13 protsenti laekunud avaldustest. | Töövaidluskomisjoni on üle 10 000 euro suuruseid nõudeid laekunud 45 | https://www.err.ee/835731/toovaidluskomisjoni-on-ule-10-000-euro-suuruseid-noudeid-laekunud-45 | Käesolevast aastast jõustunud töövaidluste lahendamise seadus kaotas ära rahalise nõude 10 000 euro suuruse ülempiiri, mis on töövaidluskomisjonile toonud senini 45 varasemat piirmäära ületavat nõuet. |
Neljamehelises jooksikutegrupi finišis edestas Hyeongmin Räime klubikaaslast Benjamin Perryt ja Sergei Tvetcovit (UnitedHealthcare Pro Cycling Team).
Üheksa sekundit hiljem lõpetanud peagrupis sprintis Räim end kolmandaks ja kirja seega seitsmenda koha.
"Minu eesmärk oli sõitu enamasti rahulikult võtta ning meeskonnal oli plaan lõpupoole tõusunukkidel gruppi tükeldada," kirjutas Räim võistlusjärgselt sotsiaalmeedias. "Peale 40 km sai meeskonnakaaslane eest ära, kuigi päris selline plaan meil ei olnud, et nii väikse jooksikutegrupiga eest minema sõita. Wilier ja Nippo hoidsid terve päev vahet 40 sekundi kuni ühe minuti ja 30 sekundi vahel. Meil jäi üle ainult oodata ning 30 km enne lõppu hakkaski toimuma. Kolm meest sõitsid ette järele, kahju, et meie poisid selle maha magasid. Seejärel läks ca kümne meheline grupp, kus ka mina sees. Seal oleval Nippo mehel läks laskumisel kumm ning tema tiimikaaslased tõmbasid asja kokku. Jooksikud jäidki üheksa sekundiga ette. Seitsmes koht ei ole midagi säravat isiklikus vaatevinklis, kuid vast päeva parim osa oli see, et tõusunukil tundsin end üsna hästi."
Neljapäeval sõidetakse velotuuril 202,6 kilomeetri pikkune etapp Cheonanist Yeongjusse. Velotuur lõpeb pühapäeval Soulis. | Mihkel Räim alustas Korea velotuuri seitsmenda kohaga | https://sport.err.ee/835727/mihkel-raim-alustas-korea-velotuuri-seitsmenda-kohaga | Koreas alanud velotuuri 184,6 km pikkuse avaetapi Gunsanist Cheonani võitis Choe Hyeongmin (Geumsan Insam Cello). Mihkel Räim (Israel Cycling Academy) sai protokolli kirja seitsmenda tulemuse. |
"Kindlasti siit väga palju just ei selgu, sest tegemist on lühikese kirjaga, milles öeldakse, et Reformierakonna juhatus on kinnitanud tegevuskava. Üheltpoolt selle kavaga hoitakse erakonna kulutused kontrolli all ja teiseks kogutakse täiendavalt annetusi ja liikmemakse," kommenteeris komisjoni aseesimees Kaarel Tarand ERR-ile.
"See ei ava detailsemalt selle tegevuse sisu ja reaalsuses me näeme, et pärast seda, kui erakonnad avaldavad teise kvartali aruande, et millised muutused siis tegelikult kvartali jooksul on toimunud," lisas ta.
Tarandi sõnul võib Reformierakond teoreetiliselt oma rahalist seisu parandada parlamendierakondadele mõeldud riigieelarvelise toetusega, juhul kui seda millekski muuks ei kulutata. Samas on lähenemas riigikogu valimised ja selle tarbeks on vaja teha ettevalmistavaid kulutusi.
"Ma iseenesest arvan, et meie praegu kehtivate reeglite raamistikus, kus valdav osa kõikide erakondade tuludest tuleb riigieelarvest, on ka Reformierakonna finantsprobleemid lahendatavad. Ja küllap need sinna nulli ja positiivse netovara tasemele tagasi jõuavad," lausus Tarand.
"Me võtame selle kirja teadmiseks ja me peame ära ootama juuli alguseni, kui teise kvartali majandusaruanded tulevad. Siis on näha, kas mingisugune progress on toimunud," sõnas Tarand.
Tarand rääkis, et seadus ei kohusta järelevalvekomisjoni veel midagi tegema.
Reformierakonna peasekretär Kert Valdaru kirjutas vastuskirjas ERJK-le, et 17. mai seisuga on 2018. aasta esimese viie kuu jooksul erakonna tulud ületanud kulusid ja negatiivne netovara vähenenud -393 505 eurole "Seega oleme kindlad, et meie majandamine on jätkusuutlik," seisis kirjas.
Valdaru rõhutas, et valimiste-eelsel perioodil kasvab erakonnale annetamine. "Seega saame varasemast kogemusest tulenevalt prognoosida, et suudame erakonna positiivse majandusseisu saavutada ka pärast 2019. aastal toimuvaid riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisi," selgitas Valdaru. | Reformierakond esitas ERJK-le napi selgituse seoses kehva rahaseisuga | https://www.err.ee/835724/reformierakond-esitas-erjk-le-napi-selgituse-seoses-kehva-rahaseisuga | Reformierakond saatis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile selgituse seoses oma rahalise seisu parandamisega. |
Kontaveit läks avasetti 3:0 juhtima, aga hakkas siis ka ise eksima. Taktikat mitmekesistanud Dulgheru pääses mängu tagasi ja jõudis viigiseisuni 5:5. 12. geimis õnnestus Kontaveidil aga sett geimi teiselt murdelt võita.
Teises setis vähendas Kontaveit tuntavalt oma lihtvigade arvu ja hoopis rohkem hakkas eksima ründavamaks muutunud Dulgheru. Matši saatuse otsustasid rumeenlanna kaotatud servid kuuendas ja kaheksandas geimis.
Statistika (Kontaveit - Dulgheru):
Ässad 3 - 0
Topeltvead 4 - 0
Esimese servi õnnestumise % 62 - 75
Punkte 1. servist (%) 59 - 55
Punkte 2. servist (%) 56 - 41
Äralöögid 31 - 11
Lihtvead 31 - 27
Kogupunktid 72 - 64
Järgmises ringis läheb Kontaveit vastamisi turniiri favoriitide hulka kuuluva tšehhitar Petra Kvitovaga (WTA 8.), kes oli parem hispaanlannast Lara Arruabarrenast (WTA 91.) 6:0, 6:4.
Anett Kontaveit - Alexandra Dulgheru:
Avaringis loovutas Kontaveit ameeriklannale Madison Brengle'ile seti, kuid võitis siiski ühe tunni ja 42 minutiga 6:1, 4:6, 6:2. Eestlanna tegi koguni 51 äralööki ehk enam kui pooled kogupunktidest (93).
Dulgheru avaringi matš jäi pühapäeva õhtul pooleli ja jätkus päev hiljem. Ka tema loovutas seti, kuid alistas siiski ameeriklanna Christina McHale'i 5:7, 7:6, 6:3. Aega kulus selleks aga märgatavalt enam ehk kolm tundi ja kümme minutit.
Favoriidikoorma saab üsna hõlpsalt seada Kontaveidi õlgadele, sest kvalfikatsioonist alustanud Dulgheru on viimasel nädalal pidanud kolm kolmesetilist kohtumist. Samuti on tema taastumisaeg avaringi matšist olnud lühem. | Anett Kontaveit pääses Prantsusmaal kolmandasse ringi | https://sport.err.ee/835638/anett-kontaveit-paases-prantsusmaal-kolmandasse-ringi | Prantsusmaa lahtiste naisüksikmängu teises ringis alistas Anett Kontaveit (WTA 24.) rumeenlanna Alexandra Dulgheru (WTA 159.) 7:5, 6:2. |
Cyrillus Kreegi reekviem on Eesti muusikaloo esimene reekviem. Teose loomist alustas helilooja 1925. aasta sügisel ja lõpetas kaheksaosalise reekviemi partituuri 27. septembril 1927, mõni kuu enne oma 38. sünnipäeva. Samas vanuses oli lahkunud ka tema sõber Peeter Süda, kelle mälestuse jäädvustamiseks võis Kreek reekviemi kirjutamise ette võtta.
Reekviemi esiettekanne toimus 20. oktoobril 1929 Estonia kontserdisaalis Juhan Aaviku juhatusel. Sündmuseks kujunes reekviemi ettekanne X üldlaulupeol 1933. aastal. Teos kõlas helilooja eluajal kaheksa korda, viimati 18. veebruaril 1940, kui Estonia kontserdisaalis tähistati tema 50. sünnipäeva. Kreegi reekviem on kirjutatud eestikeelsele tekstile, võttes aluseks Schultz-Bertrami 19. sajandil tõlgitud W. A. Mozarti Requiemi teksti. See ligi 40 minuti pikkune suurvorm on kirjutatud segakoorile ja orkestrile, praegustel kontsertidel esitavad teost kõrgelt tunnustatud kollektiivid - Rahvusooper Estonia poistekoor, Tartu poistekoor ja Uue Tänava Orkester, dirigent Kaspar Mänd.
Eduard Tubina tähtsaim vokaalsuurteos "Reekviem langenud sõduritele" (1950/1979) (kirjutatud meeskoorile, aldile, orelile ja löökpillidele) tuli esiettekandele 17. mail 1981 Stockholmis autori juhatusel – see oli üldse viimane kord, kui Tubin dirigeeris. 1979. aastal antud intervjuus tunnistas Tubin, et kirjutas selle teose RAM-ile ning andis partituuri üle koori kunstilisele juhile Gustav Ernesaksale.
Esiettekanne Eestis sai võimalikuks siiski alles 1989. aastal, kuna nii helilooja kui ka mõlemad tekstiautorid (Henrik Visnapuu ja Marie Under) olid pagulased ning nõukogude ideoloogiaaparaadi arvates peeti teoses meeles ka "valel poolel" sõdinud sõdureid. See on tõsine ja dramaatiline, kuid samas väga intiimne teos. Tubin, kes oli kogenud kahe maailmasõja koledusi, pühendas reekviemi kõigi mõttetult hukkunud sõdurite mälestuseks. Praegustel kontsertidel esitavad teost Eesti Rahvusmeeskoor, Iris Oja (alt), Indrek Vau (trompet), Anto Õnnis ja Kristjan Mäeots (löökpillid) ning Piret Aidulo (orel).
Kontserdid kõlavad 13. juunil kell 18 Tartus Pauluse kirikus, 14. juunil kell 18 Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 15. juunil kell 21 Kuressaare spordikeskuses. Kontsertidega mälestatakse juuniküüditamise ohvreid. | Rahvusmeeskoor mälestab juuniküüditamise ohvreid kahe märgilise reekviemiga | https://kultuur.err.ee/835721/rahvusmeeskoor-malestab-juunikuuditamise-ohvreid-kahe-margilise-reekviemiga | Eesti Meestelaulu Seltsi eestvedamisel kannavad Eesti Rahvusmeeskoor, Rahvusooper Estonia poistekoor, Tartu poistekoor ning Uue Tänava Orkester juunikuus ette kaks Eesti muusikaloo jaoks olulist reekviemi, et avaldada sellega austust juuniküüditamise ohvritele ja nende omastele. 13., 14. ja 15. juunil kõlavad Eduard Tubina reekviem "C" ETW 25 ja Cyrillus Kreegi "Reekviem c-moll". |
Ladinapäraste rütmidega pala pajatab sügavamatest tunnetest. "See laul räägib kadunud armastusest. Viibisin mõned aastad tagasi pikemat aega Mallorcal, kus kohtasin keevaverelist tantsijannat, kes minust igasuguse eestlasliku külmuse lahti sulatas. Kuid nagu iga hea asjaga, pidi seegi lõppema. Laul räägibki tunnetelaviinidest, mis mind lõunamaistel rännakutel ikka ja jälle tabasid," sõnas Popivalemi lipukandja Jaan Vihalemm.
Koostööst uute tegijatega Boom Boom Brothers, rääkis Jaan, et sattus nendega kunagisse Volume stuudiosse samaaegselt lindistama. "Selgus, et meie arusaam tõelisest muusikast ühtis niivõrd, et juba tunni aja möödudes pärast tutvumist vahetasime Instagrami kasutajatunnuseid," lausus ta.
Suve jooksul on Popivalemil plaanis inspiratsiooni ammutada seikadest, mis trükimustal ei ilmu, kuid mida saab vaid muusika vahendusel edastada. | Popivalem juhatab suve ladinapärase singliga sisse | https://menu.err.ee/835720/popivalem-juhatab-suve-ladinaparase-singliga-sisse | Tartu poeet Popivalem tuli välja suve täis lembelauluga "Sa oled mu maailm". |
Möödunud hooajal Floraga Eesti meistriks tulnud ja 27 väravat löönud Sappinen siirdus tänavu talvel laenule Belgiasse, kus ta erilist võimalust ei saanud. "Arvan, et olen mentaalselt kindlasti mitu korda tugevem ja see ongi põhiline erinevus," võrdles Sappinen Soccernetiga rääkides ennast praegu ja enne välismaale siirdumist.
Hetkeseis on, et Belgia klubis ta ei jätka, kuid tuleviku osas püsivad endiselt õhus küsimärgid. "Seda on veel natuke vara öelda, aga agent tegeleb sellega, mitte mina," jäi Sappinen lakooniliseks. Teada on, et tema vastu tuntakse endiselt huvi mitmelt poolt Euroopast ning Florasse naasmine pole esimene prioriteet.
Küll aga asub ta koondisepausi järel taas oma pikaaegse koduklubiga treenima: "Enne Balti turniiri tegin Floraga kaks trenni ja niikaua, kui ei ole midagi, teen Floraga trenni." | Sappinen: veel on vara öelda, mis minust saab | https://sport.err.ee/835719/sappinen-veel-on-vara-oelda-mis-minust-saab | Eesti U-21 koondise kapten, viimased kuud Belgia esiliigas Beerschotis leiba teeninud Rauno Sappinen ütles, et ta ei tea veel, mis tema tulevikust edasi saab. |
Jupiteri 69st kuust leiduvat ühel vett. Oletatavalt võiks see toetada eluvorme. Selliste sõnadega, mis viitavad Jupiteri kuule Europale, juhatatakse meid vaatama Kornél Mundruczó ulmemaigulist pagulasfilmi. Kujund kõlab humanistlikult ja ilusalt ning võiks lubada pagulaskriisi teemadel hingeminevat filmi. Kuid "Jupiteri kuu" võtaks üsnagi hästi kokku iseloomustusega: Alfonso Cuaroni "Inimlapsed" (Children of Men, 2006) kohtub "Jussikese seitsme sõbra" ja leviteeriva araablasega.
Aryan on üks paljudest põgenikest, kes kodumaalt Süüriast Euroopasse proovivad saada. Ületades Serbia ja Ungari piiri, satuvad nad piirivalve tule alla. Pineva avamängu käigus, kus me peategelane kistakse sõna otseses mõttes läbi tule ja vee, põgeneb Aryan viimaks metsa. Ta peale satub aga kirvenäoga politseinik Lazlo, kes Aryani mõtlematult kolm korda rindkerre tulistab ja metsa vedelema jätab. Siis juhtub, aga midagi, mis saab aluseks kogu filmile. Mingi märterliku ime läbi tõuseb Aryan õhku, kaamera koos temaga ja nad teevad metsa kohal paar peadpööritavat tiiru. Seejärel potsatab Aryan all kõrguva vahtra otsa.
Sahkerdamised Budapestis
Avastseen kulgeb katkematult, justkui ühe kaadrina, ning koos kergelt düstoopse miljööga tuletab meelde Alfonso Cuaroni "Inimlapsi" või László Nemesi "Sauli poega", kuid oma üledramatiseerituses jätab kergelt maneristlik-jäljendava, isegi õpilasfilmiliku mulje. Sestap mõjub juba algus kergelt võõristavalt. Järgnevad sündmused kulgevad aga aina eriskummalisemalt, üks banaalsem kui teine.
Aryani korjab üles pagulaslaagris toimetav arst Gabor Stern, kes teenib lisaraha põgenikele illegaalselt pabereid sahkerdades. Avastades Aryani ingelliku ande, näeb Stern selles võimalust veel raha kokku kraapida ning ta asub noore põgenikuga mööda Budapesti ringi tuuritama. Stern demonstreerib teda erinevatele tegelastele, kes kõik ta müstilisi võimeid nähes kopsaka summa Sternile tasku pistavad: meil on rikas mafiosnik, narkomaan, arhitekt jne. Film kulgebki sellises "Jussikese seitsme sõbra" või väikeprintslikus vormis segatuna trillerlike nüanssidega, sest paha võmm Lazlo ajab endiselt Aryani taga, et oma süüdimatut käitumist piiriületusel varjata.
Mida selle kompotiga siis öelda tahetakse? Enam-vähem kõike ja korraga. "Jupiteri kuus" on pisut igaühele – nii suhtedraamat, terrorismi, leviteerimist kui vana head autodega kihutamist. Põhiline joon näib olevat aga Ungari pagulaspoliitika vastane kriitika ning kuis kõige selle taga on kristlike väärtuste ja moraalitunnetuse kadumine.
Ungari uus taassünd
Kogu narratiiv näib peidetud Sterni sümboolsesse karakterisse. Filmi alul kohtab Stern kaht Jehoova kuulutajat, kelle küsimuse peale "Millesse sa siis usud, kui mitte Jumalasse?", vastab arst: "Ungari uude taassündi." Veidi hiljem kostab Stern ühele patsiendile: "Ära täna jumalat, vaid mind." Kuid filmi jooksul hakkab Sterni külm ateistihing sulama ning patukahetsuslik valgus sinna asemele pugema. Ilmneb, et Stern olla kunagi purjuspäi ühe patsiendi narkoosi üledoosi tõttu tapnud ning just tema vanematele ta parasjagu valuraha kokku kraabibki. Vanemad aga keelduvad arsti rahast. Sterni karakterisse on proovitud sumada kogu Ungari südametunnistust, mis oma vaimupimeduses sõjapõgenikest abipalujaid näib lämmatavat.
Kuid õnneks suudab lendav pagulane Sterni silmi avada. Aryan tundubki olevat rohkem funktsionaalne tegelane. Peale selle, et ta leviteerida oskab, siis mingit karakterikompleksust temas ei leidu. Kuid ta lennuvõime näib Sterni usku taastavat ja mis peamine – kogu Budapestis harrast imetlust äratavat. Linateose lõpul, pärast suurejoonelist tulevahetustseeni, kargab Aryan kõrge hotelli ülakorruse aknast välja ning hõljub vaakumlikus vaikuses majade kohal. Kogu linn peatub all ja vaatab ilmaimet. Avaneb filmis varem kõlanud tsitaat – teinekord tuleb lihtsalt peatuda ja üles vaadata.
Kaameratööd võib kiita
"Jupiteri kuu" ambitsioonikuse ja liigse sümbolitiheduse kõrval on teine probleem puuduv žanritunnetus. Film hõljub draamast komöödiasse samasuguses kaaluta olekus kui peategelane. Mingitel küllaltki tõsistel hetkedel suudetakse ilmale tulla täiesti jaburate banaalsustega, mis tegevuse õhustiku pea peale pööravad. Näiteks viimases tulevahetusstseenis kõmmutatakse Stern auklikuks, ta jõuab koos Aryaniga lifti varjuda ning võtab siis selles pinevusvoos aja maha ja hakkab mõnus-pateetiliselt suitsu pahvima. Eks sõjafilmides ole neid viimased suitse nähtud küll ja muidu tunduvad need täitsa loomulikuna, ent selles sündmustekäigus mõjub stseen kuu pealt kukkununa. Kuid eks kogu see film ole veidi kuu pealt kukkunud.
Kui nüüd midagi positiivset ka öelda, siis kaameratöö on kohati täitsa tore. Ehkki pea alaspidi pööritavad lennukaadrid kergelt südame läikima ajasid ja hetketi hakkas see alati liikuv kaamera esteetilise liialdusena tunduma. Oma headest kavatsustest hoolimata jääb "Jupiteri kuu" armastatud kategooriasse: nii halb, et juba hea. Tõtt-öelda oli ta päris lõbus vaatamine ja nüanss, et kogu dialoog on mitte just eriti veenvalt peale loetud, annab asjale fellinilikult neorealistlikku vunki juurdegi. | Arvustus. Kuu pealt kukkund kaadrike | https://kultuur.err.ee/835716/arvustus-kuu-pealt-kukkund-kaadrike | Uus film kinos
"Jupiteri kuu"
Lavastaja Kornél Mundruczó
Näitlejad Merab Ninidze, Zsombor Jéger, György Cserhalmi jt.
3/10 |
Põhja-Korea Töölispartei keskkomitee asejuht ja Kimi parem käsi kindral Kim Yong-chol kohtub New Yorgis USA välisministri Mike Pompeoga, märkisid ametnikud.
Trump kinnitas Twitteris kindrali tulekut ja kiitles, et Washingtonil on suurepärane meeskond kõnelusteks, millega loodetakse leida lahendus põlisvaenlaste tuumavastasseisule. President loodab endiselt, et läbirääkimised toimuvad 12. juunil Singapuris.
"Praegu leiavad aset tippkohtumise ja muuga seotud kokkusaamised. Põhja-Korea aseesimees Kim Young-chol on teel New Yorki. Kindel vastus minu kirjale, tänan!" kirjutas Trump.
Trump kohtub 7. juunil Washingtonis ja Jaapani peaministri Shinzo Abega, ütles Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders.
"Alates presidendi 24. mai kirjast Põhja-Korea liidrile Kim Jong-unile, on põhjakorealased asunud tegutsema," lisas ta.
"Ühendriigid jätkavad aktiivselt valmistumist president Trumpi oodatavale tippkohtumisele liider Kimiga Singapuris," lisas ta.
Vene välisminister sõidab Põhja-Koreasse
Vene välisminister Sergei Lavrov sõidab neljapäeval Põhja-Koreasse, et arutada selle riigi tuumaprogrammi ja kahepoolset koostööd, teatas Vene välisministeerium.
"Vene välisministri Sergei Lavrovi ametlik visiit Korea Demokraatlikku Vabariiki leiab aset 31. mail," on öeldud välisministeeriumim kolmapäevases avalduses.
Diplomaadid arutlevad ka teiste oluliste rahvusvaheliste küsimuste üle, teatas välisministeerium.
Aprillis kohtus Põhja-Korea välisminister Ri Yong-ho Lavroviga Moskvas.
Vene välisministri visiit leiab aset enne kavandatavat tippkohtumist USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni vahel. Washington tahab Põhja-Korea sanktsioonide tühistamiseks Pyongyangilt tuumaarsenalist loobumist.
Lavrov: Põhja-Korea peab tuumarelva vastu saama julgeolekutagatised
Vene välisminister Sergei Lavrov ütles, et Korea olukorra lahendamine peab päädima mitmepoolsete läbirääkimistega nõndanimetatud kuuiku osalusel, tuumarelvast loobumine aga piirkonna julgeolekutagatistega.
"Selle protsessi lõppjärgus, nagu pakutigi Vene-Hiina teekaardis Põhja-Korea olukorra lahendamiseks, on möödapääsmatud mitmepoolsed läbirääkimised, kus osaleksid kindlasti kõik kuus riiki, kes juba ammu selles protsessis osalevad," ütles Lavrov kolmapäeval Primakovi konverentsil.
"Korea poolsaare tuumavabaks muutmist peab saatma kogu Kirde-Aasia piirkonna rahu ja püsikindlust tagava mehhanismi loomine," rõhutas Vene välisminister.
Rääkides eelseisvast visiidist Põhja-Koreasse, märkis Lavrov, et selle käigus "on tema jaoks väga kasulik mõista Põhja-Korea naabrite suhtumist kõikidesse nendesse küsimustesse".
Lavrov: Venemaa kutsub Iraani ja USA-d läbirääkimistelaua taha
Moskva kutsub Washingtoni üles alustama Teheraniga läbirääkimisi ja arvab, et USA on võtnud suuna Iraani isoleerimisele, et sundida too oma poliitikat muutma, lisas Lavrov.
"Praegu kahjuks on USA võtnud muu hulgas suuna Iraani isoleerimisele, arvestusega see kuidagi kägistada ja sundida oma poliitikat muutma," sõnas Venemaa välisminister.
"Üks esitatavatest tingimustest on, et Iraan muudab oma käitumist piirkonnas. See on sama kui meid palutaks muuta oma käitumist kõikjal, enne kui meiega hakatakse tavakombel rääkima. Vaja on istuda läbirääkimiste laua taha," rõhutas ta.
Ministri sõnutsi ei ole Venemaa nõus hinnangutega, mis tuginevad teesile, et Iraan on kõikide piirkonna hädade allikas: nii Süürias, Palestiinas, Liibanonis, Iraagis kui mujal, mainitakse veel hulka riike.
Lavrov rõhutas "islami lõhe täielikku hukatuslikkust ja suurt ohtlikkust, sest enamiku Pärsia lahe monarhiate ja Iraani suhted on jõudnud juba usulõheni, kus sunniidid ja šiiidid on muudetud surmavaenlasteks, mis on väga kahetsusväärne". | Põhja-Korea tippkindral suundub USA-sse Pompeoga kohtuma | https://www.err.ee/835714/pohja-korea-tippkindral-suundub-usa-sse-pompeoga-kohtuma | Kõrge Põhja-Korea ametiisik suundus kolmapäeval Pekingist Ühendriikidesse kõrgetasemelistele kõnelustele enne kavandatavat tippkohtumist Donald Trumpi ja Kim Jong-uni vahel. |
Värske video režissöörideks on Tommy Cash ja Anna-Lisa Himma, operaator on CJ Kask.
Loo produtsentideks on A. G. Cook, Tommy Cash ja felicita, kes soojendab Tommy Cashi ka suvisel soolokontserdil, mis toimub 8. juunil Pirita kloostri varemetes. | Tommy Cash kehastub loo "Lil Molly" videos kõikvõimalikeks tegelasteks | https://menu.err.ee/835681/tommy-cash-kehastub-loo-lil-molly-videos-koikvoimalikeks-tegelasteks | Eesti räppar Tommy Cash avaldas muusikavideo loole "Lil Molly", mida ta esitas aasta alguses ka Eesti Filmi- ja Teleauhindade galal. |
Kohus selgitas, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb üldreeglina tõlgendada süüdistatava kasuks ning sellest võib mööda minna riigikohtu lahendi järgi vaid juhul, kui näiteks süüdistatav on tahtlikult muutnud olustikku, koristanud sündmuskohta jne, ütles maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane ERR-ile.
Antud juhul hävinesid kuriteo jäljed ning ei kogutud vahetult tõendeid mitme erineva ametkonna tegevusetuse tõttu, mitte aga süüdistatava süül.
Sündmuskohale saabus kiirabi, kes ei tuvastanud, et mees on tapetud, vaid märkis, et surma põhjus on teadmata ning ei kutsunud sündmuskohale politseid.
Hädaabisse tehtud kõnele, milles teavitati, et toimunud on tapmine, ei reageeritud ja politsei kohale ei tulnud.
Perearst, vaatamata sellele et surma põhjus oli teadmata, ei määranud surnukehale lahangut ning tapetu jõudis krematooriumisse.
Kohtueelsel uurimisel ei kontrollinud uurijad ühtegi süüdistatava väidet.
Prokurör märkis, et tõendiks on verepritse süüdistatava särgil, kuid samas ei tehtud kindlaks, kelle veri särgil on.
Kuna korterist leitud padjapüürilt tuvastati ka süüdistatava poja verd, ei saa välistada, et tegemist ei ole üldse tapetu verega, märkis kohus.
Kohus tõdes, et kohtueelne uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik ning puudusi kõrvaldada ei õnnestunud.
Kohus tegi esildised kolmele ametkonnale - Tallinna Kiirabile, Põhja prefektuurile ja terviseametile, et vältida analoogseid situatsioone tulevikus.
Süüdistuse kohaselt lõi 53-aastane kriminaalkorras karistamata naine Tallinnas Valdeku tänaval asuvas korteris tahtlikult oma 44-aastasele elukaaslasele noaga kaela unearteri piirkonda ning põhjustas tema surma.
Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud.
Kohtuotsuse saab vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus. | Kohus mõistis naise oma elukaaslase tapmises tõendamatuse tõttu õigeks | https://www.err.ee/835711/kohus-moistis-naise-oma-elukaaslase-tapmises-toendamatuse-tottu-oigeks | Harju maakohus mõistis kolmapäeval 53-aastase naise õigeks oma elukaaslase surnuks pussitamise süüdistuses, kuna naise süü jäi eri ametkondade tegevusetuse tõttu tõendamata. |
"Seekordse raamatu teevad eriliseks just pildid. Lugeja ees on värskete illustratsioonidega romaan, mis annab Tammsaare sõnaväele juurde lummava pildiväe," sõnas romaanile järelsõna kirjutanud Maarja Vaino. "Olen kindel, et noore kunstniku Mark Antonius Puhkani isikupärased pildid võidavad vaatajate südame kiiresti."
Illustratsioonid valiti välja 2015. aastal toimunud illustratsioonivõistlusel. Juba võistluse väljakuulutamise ajal oli plaan anda sel puhul välja "Tõe ja õiguse" I osa pidulik uustrükk 2018. aastal, mil möödub 140 aastat A. H. Tammsaare sünnist. Nüüd on juubeliväljaanne ilmunud Eesti Keele Sihtasutuses kirjastusel.
Esitlusega koos avatakse Viru Keskuse Rahva Raamatu IV korrusel näitus, kus on väljas illustratsioonide originaalid. "Kui raamatutes saavad kokku kirjandus ja kunst, siis on patt jätta viimane peitu raamatukaante vahele. Illustratsioonide üks eesmärk anda lugejale võimalus raamatuga suhestuda ka pildikeele kaudu ning Mark Antonius Puhkani illustratsioonid kannavad uue "Tõe ja õiguse" mõtlemapanevat sisu väga hästi edasi," kommenteeris Rahva Raamatu turundusjuht Ingrid Karell.
Näitus jääb Viru Keskuse Rahva Raamatu IV korrusel avatuks 31. juulini.
Esitlusel kõnelevad raamatute illustreerimisest, selle mõjust ja tähendusest kunstiteadlane Mari Laaniste ning kirjandusteadlane Maarja Vaino.
Sõna saab illustratsioonide autor Mark Antonius Puhkan. | Mari Laaniste ja Maarja Vaino esitlevad "Tõe ja õiguse" I osa juubeliväljaannet | https://kultuur.err.ee/835710/mari-laaniste-ja-maarja-vaino-esitlevad-toe-ja-oiguse-i-osa-juubelivaljaannet | Täna kell 16.00 esitletakse Viru Keskuse Rahva Raamatus "Tõe ja õiguse" I osa illustreeritud juubeliväljaannet. |
Loo salvestas ja mixis Siim Ülavere, masterdas Tanel Roovik. Produtsendiks on Andre O.
Tänaseks on Nulbu andnud mõned üksikud kontserdid, tema esimene esinemine oli aprilli lõpus täismajale antud kontsert Erinevate Tubade Klubis. Suvel astub Nublu üles ka Sweet Spot festivalil Kultuurikatla pargis. | Räppar Nublu avaldas uue loo koos Reketiga | https://menu.err.ee/835704/rappar-nublu-avaldas-uue-loo-koos-reketiga | Möödunud aastal Soundcloudis kiiresti tuntust kogunud räppar Nublu avaldas esimese koostööloo "Mina ka", kus astub lisaks temale üles ka Reket. |
Eelmise aasta sügisel Itaaliasse siirdunud Kuusmaa oli üks kuuest oma meeskonna mängijast, kes kogus kahekohalise punktisaagi, kui tõi 12 silma. Gabriele Di Camillo viskas parimana 20 punkti, kirjutab Korvpall24.ee.
Roma Stella Azzurra U-14 meeskond kohtub järgmisena Palestrina meeskonnaga ning selle kohtumise võitja pääseb üleriigilisele finaalturniirile. Palestrina alistas oma poolfinaalis Alfa Omega 71:64. | Kaspar Kuusmaa ja Stella Azzurra on Itaalias finaalturniiri lävel | https://sport.err.ee/835709/kaspar-kuusmaa-ja-stella-azzurra-on-itaalias-finaalturniiri-lavel | Kaspar Kuusmaa ja Roma Stella Azzurra U-14 korvpallimeeskond on veel vaid ühe sammu kaugusel Itaalia meistrivõistluste üleriigilisest finaalturniirist, kui regionaalse Final Four turniiri poolfinaalis alistati nädalavahetusel 100:71 Roma HSC. |
Sotsiaaldemokraat Vakra kirjutas esmaspäeval partei kodulehel avaldatud postituses, et vähe on teada fakt, et täna kehtiv seadus lubab Narva elektrijaamades piiramatult puitu ahju ajada ning saada selle eest erakordselt heldet toetust ehk lausa 54 eurot megavatt tunni eest.
Ainus põhjus, miks seda Varka sõnul praegu ei tehta, on see, et puudub üldkoosoleku ehk rahandusministri vastav suunis.
Eesti Energiast öeldi ERR-ile, et erinevalt Vakra poolt väidetust ei ole kehtiva elektrituru seaduse kohaselt ükski Narva elektrijaamade plokk siseriikliku taastuvenergia toetuse kõlbulik.
Seda põhjusel, et toetust võimaldatakse kehtiva seaduse kohaselt elektri ja soojuse koostootmisega tegelevatele seadmetele 12 aasta jooksul pärast tootmise alustamist.
"Sellistele nõuetele vastavaid seadmeid täna Narva jaamade koosseisus ei ole. Seega ei saanud sotsiaaldemokraadid teha ka ettepanekut, mis Narvas taastuvenergia tootmise lõpetaks. Valdavalt jäätmepuitu kasutatakse Narvas nii praegu kui ka edaspidi ilma, et selle eest siseriiklikku toetust makstaks," ütles energiaettevõtte meediajuht Kaarel Kuusk.
Siin läks teil sassi.
Kehtiv seadus lubab koostootmisjaamadele maksta toetust 12 aasta jooksul tootmise alustamisest.
Narvas vaid BEJ 11. plokis, sest vaid sealt köetakse Narva linna. Foster Wheeleri poolt renoveeritud plokid, EE 8. ja BEJ 11. valmisid aastal 2005. Arvutage! https://t.co/dL2tuX1njG
— Kalle Palling (@KallePalling) May 29, 2018
See fakt ei vasta tõele. Vakral on ( jälle) asjad sassis.
— Andres Tropp (@andrestropp) May 29, 2018 | Eesti Energia ei saa jäätmepuidu põletamise eest toetust, mida väidab Vakra | https://www.err.ee/835707/eesti-energia-ei-saa-jaatmepuidu-poletamise-eest-toetust-mida-vaidab-vakra | Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra väide, et Eesti Energia saab puidu ahju ajamise eest heldet toetust, ei vasta Eesti Energia kinnitusel tõele. |
Sarnaselt teistele imetajatele ei meenuta inimese alge esimestel nädalatel peale munaraku viljastamist aregu lõpptulemust kuigi palju. Esmapilgul võib see paista juhusliku rakukämbuna ka lootelehtede tekkimisel, mis jaotavad selle kolmeks kihiks. Ometigi on juba siis selge, milline saab olema organismi ehitus. Vesilikega tehtud katsetes avastati juba 1924. aastal, et selle eest vastutavad nn organiseerija-rakud. Sama nähti hiljem teiste loomadega tehtud katsetes.
Samal viisil inimeste arenguüksikasjade uurimine oli aga keelatud eetilistel kaalutlustel. Kokkulepitud reeglite järgi tohib lasta inimembrüotel katsetes areneda vaid 14 elupäevani. New Yorgis asuva Rockefelleri ülikooli teadlased eesotsas Ali Brivanlouga nägi lahendust kimäärides. Sarnaselt Vana-Kreeka legendidele koosnevad need mitme erineva liigi rakkudest. Lõvi pea, mao saba ja kitse kerega hiigelelukate asemel jäävad need tavaliselt ilmetuks rakukämbuks. Nüüd kirjeldatud katsetes iirdas Brivalou kana embrüotesse inimeste rakkudest koosnevad kogumid.
Tüvirakke saab sundida vastavalt vajadusele kemikaalide ja kasvufaktoritega arenema ükskõik milliseks teiseks keharakuks. Sel korral olid tulemuseks rakukogumid, mis meenutasid noort embrüot täpselt selles faasis, kus võtavad kuju lootelehed. Libaembrüote mõnedes rakukämpudes avaldusid samad geenid, mis teiste liikide organiserija-rakkudes. Tegu oli esimese korraga, kui tüvirakkudest on kasvatatud organiseerija-rakud.
Rakukämbu hiljem närvisüsteemiks saavasse kanaembrüo piirkonda siirdades määratleti selles teine arengutelg. Samuti hakkasid inimrakkude mõjul moodustuma embrüos närvisüsteemi alged. See võimaldabki teadlastel järeldada, et teiste loomade arengu juures tähtsad organiseerija-rakud on olemas ka inimestel.
Eetilises mõttes ebamugavate küsimuste vältimiseks lasti kimääridel areneda vaid 48 tundi. Inimeste rakud moodustasid neist kõige rohkem kümme protsenti. Päris nimembrüote uurimist ei asendada Brivalou hinnangul mitte miski. Sellegipoolest võiksid kirjeldatud mudeliga tehtavad katsed aidata tema sõnul paremini mõista, mis juhtub inimembrüos pärast selle emaka limaskestale pesastumist. Sellest omakorda võib olla abi raseduse katkemise põhjuste üksikasjalikumal mõistmisel.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Inimese-kana kimäärid avavad võimaluse inimese varajase arengu uurimiseks | https://novaator.err.ee/835708/inimese-kana-kimaarid-avavad-voimaluse-inimese-varajase-arengu-uurimiseks | Kana embrüosse inimrakkude siirdamine aitab paremini mõista, miks hakkavad kehaosad, organid ja koed arenema just seal, kus need seda teevad ja mis pidi organism üleüldse kasvada võiks. |
Lincoln on sarjas kehastanud Rick Grimesi selle esimesest osast peale 2010. aastal, vahendas Independent.
Lincoln mängib veel sarja kuues osas, mis linastuvad selle aasta lõpus. Sarja peategelasena jätkab Norman Reedus, kes mängib Darylit. Lincoln pole ise uudist ametlikult kommenteerinud.
Veebilehe Collider andmetel ei saa Ricki tegelaskuju oma viimases osas surma, vaid lihtsalt lahkub.
Fännid on mures veel ühe peategelase, Maggie Rhee võimaliku lahkumise pärast. Maggiet kehastab teisest hooajast näitleja Lauren Cohan, kes võib hakata mängima ABC uues komöödiasarjas "Whiskey Cavalier". Seni pole teada, kas Cohanit saab näha sarja järgmises, üheksandas hooajas.
"Elavad surnud" on USA õudusdraamasari, mille produtsent on Frank Darabont. Telesari põhineb samanimelisel graafilisel novellil, mille autoriteks on Robert Kirkman, Tony Moore ja Charlie Adlard. Sari räägib zombidest, kes on maailma vallutanud ning vähestest ellujääjatest, kes nendega võitlevad.
Elavad surnud" jõudis USA-s teleekraanidele 31. oktoobril 2010. aastal telekanalil AMC. Kanal on kõrge vaadatavuse tõttu sarja igal aastal pikendanud. | "Elavate surnute" peategelane Andrew Lincoln lahkub sarjast | https://menu.err.ee/835703/elavate-surnute-peategelane-andrew-lincoln-lahkub-sarjast | "Elavate surnute" ("The Walking Dead") staar Andrew Lincoln lahkub pärast üheksat aastat sarjast. |
Kaua sa muusikat teinud oled juba, umbes 15 aastat?
Esimesed katsetused olid vist kuskil 13-14 aastaselt, praegu päike paistab, arvutamisega tegeleda ei viitsi, aga jah, ilmselt ta sinna 15+ aasta kanti jääb. Enamus sellest ajast võib aga ilmselt sellise passiivse tegelemise alla kanda.
Sellele vaatamata väga paljud sind veel ei tea. Miks nii on läinud, et pärast 15 aastat tegutsemist oled sa ikka üsna tundmatu?
Ei tea, raske öelda. Laiem tuntus kui selline pole tegelikult kunagi mingiks eraldi eesmärgiks ka olnud ja ei ole seda nüüdki. Aga võimalik, et selle tundmatuse taga on näiteks mingisugune kombinatsioon ebasihipärasest ja kaootilisest tegutsemisest ning võib-olla ka oskamatusest või teataval määral ka soovi puudumisest enda muusikat kuskile üleliia palju peale pressida. Ja ega tegelikult pole see muusika ise ka teab mis laiatarbekaup. Pigem ikkagi selline nišikas. Seega, nagu välismaal öeldakse, it is what it is.
Kas sa arvad tõesti, et sul on vaid mõnikümmend kuulajat, nagu sa "Muusikanõukogus" ütlesid?
"Praegu vaatan, et Rasmus the Rassakas, ja mõtlen, et what the fuck, mis asi see veel on."
See oli pigem võrdluseks toodud näide. See, et see number ilmselt natukene suurem on, sellega olen enam-vähem kursis. Aga üldiselt ma sellise laikide ja klikkide lugemise ning populaarsuse võistlusega kaasa minna ei soovi. Mulle meedib, et on inimesi, kellele mu muusika korda läheb, ja alati on tore, kui see info kuidagimoodi ka minuni jõuab. Aga see, kui suur see number on, kas see on 10, 100 või 1000, see minu elus hetkel midagi oluliselt ei muuda.
Albumi "Viive sünnipäev" ajal olid sa pseudonüümi Rasmus the Rassakas taga, nüüd on su artistinimeks James Wolfgang Rassakas. Kas need kaks projekti on täiesti erinevad asjad ja sa hoiadki neid teadlikult lahus?
Seda nime asja küsitakse päris palju ja ma ei oska kunagi midagi väga vastata, ajan iga kord lihtsalt mingit häma. Peaks vist mingi standard vastuse mõtlema.
Aga jaa, sellega on umbes nii, et aja jooksul on lihtsalt need eesliited mingitel teadmata põhjustel muutunud ja tundub, et mitte just alati paremuse poole. Mingi uitmõte oli korra ka täiesti teise nime alt see uus materjal teha, aga samas ei olnud vist too hetk ka mingit paremat nime siis kuskilt võtta, seega nii ta läks. Suht läbimõtlemata, nagu ikka. Hetkeemotsioon või mitte midagi.
Praegu vaatan, et Rasmus the Rassakas, ja mõtlen, et what the fuck, mis asi see veel on, või mis albumikujundus see selline on, mingid India tüübid kuskil on tossu sees. Noh, jah, ei tea, pöörased 2010ndate algusaastad ilmselt. Ja sama palju küsitavusi on endal ka vanema materjali muusika ja sõnalise osa kohta. Üle poole sellest on praegu enda jaoks ikka suhteliselt piinlik kuulamine. Aga mingi teatava käekirja tunneb ikkagi ära ja mingeid nüansse siit-sealt olen nüüd ka uue plaadi laividesse kaasa võtnud.
"Viive sünnipäevaga" seoses tuli meelde, et tahtsin tegelikult selle albumi nimeks panna "Anu Sääritsa uued dressid", aga siis mingid konservatiivsemad jõud kuskil väljaspool jäid ikkagi peale ja läks teisiti.
Autor: Siim Lõvi/ERR
Kas sa üritad muusikat enda isikust lahus hoida? Sinu muusikupersona on midagi muud kui päris sina ise?
Ilmselt küll, aga ei saaks väga öelda, et ma sellega aktiivselt tegeleks. Muusika on see, mille järgi mind üldjuhul teatakse, kasvõi enda tutvusringkonnas. Aga sellesmõttes küll, et kõik, mis ma nendel kolmel albumil öelnud olen, ei ole kindlasti minu seisukohast. Seega mingi persona on ilmselt olemas, aga pigem on neid mitu ja suhteliselt keeruline oleks rääkida mingist läbivast joonest, kui esimese ja viimase plaadi vahe on olnud üle 12 aasta. Paratamatult on muutunud nii ajad, elu kui ka mina ise ja need personad sellega seoses.
Sinu eelmisest plaadist "Viive sünnipäev" on möödas kaheksa aastat, vahepeal sa eriti muusikat avaldanud ei ole, kui mõned üksikud lood kogumikel välja arvata. Kas "Lõuna-Rakvere Underground, Vol. 1" oli terve selle aja töös?
Pigem mitte. Aktiivne töö kestis ilmselt umbes aasta. Kuskil eelmise aasta varakevadel hakkasin mingeid taustu sellise pilguga vaatama, et midagi kõrvale panna, sest midagi ikkagi nagu koguneb vaatamata sellele, et aktiivselt asjaga ei tegele. Ja suvel sai ka päris palju muusikat tehtud. Aga sügisel jäid nad kuidagi seisma, kuni talvel tekkis jälle mingi energia ja aeg. Aga siis oli pigem küsimus too hetk, kas nad instrumentaalidena välja anda või proovida teha neile ka mingid sõnad.
Ja noh, siis ma proovisingi. Midagi sai.
Kas sa vahepeal jätsid muusika täiesti selja taha ja ei tegelenud sellega üldse?
""Viive sünnipäevaga" seoses tuli meelde, et tahtsin tegelikult selle albumi nimeks panna "Anu Sääritsa uued dressid"."
Mingi periood vist oli jah, aga täpselt ei mäleta. Erinevatel hetkedel on saanud siin ja seal erinevate muude asjadega tegeletud ja alati ei pruugi seda aega muusikaga tegelmiseks nii palju üle jääda. Eriti, kui pole enda jaoks päris selgeks mõeldud, et kellele või miks seda muusikat siis ikkagi teha või mis muusikat ja nii edasi. Tundub, et aja jooksul loksus kõik ise paika, sest mingi teatav sisemine tiksumine sinna muusika tegemise suunas on ikkagi endiselt sees ja kui ta ise aeg-ajalt tuleb, siis ei ole hakanud ka kätt vägisi ette panema.
Samamoodi pole ka kunagi üleliia seda pressinud, et peaks tingimata uusi lugusid tegema ja välja andma, et keegi justkui ootaks midagi või ma tunneks mingit kohustust kogu aeg uut muusikat teha.
Rääkimata sellest, et sentigi see sulle sisse niikuinii ei too.
Tõsi, aga pole ka kunagi eesmärk olnud. Hobidele reeglina makstaksegi ise peale.
Üldiselt tundub, et ei tasu asjadega tegelemisel nende üle liiga palju mõtlema või analüüsima jääda. Kui ma võtaksin kas elus või muusikas süvitsi ette küsimused, miks ma seda teen, kellele, kus ja mida, siis ma suure tõenäosusega millegi tegemiseni välja ei jõuakski. Ainuke variant minu puhul tundub olevat vältida ülemõtlemist ja teha asju puhtalt hetkeemotsiooni ja tunnetuse pealt ja kui lõpuks tundub, et võiks ka teistele näha või kuulata anda, siis nii olgu.
Mulle kuulajana tundub, et sinus võistlevad kaks poolt, ühelt poolt oled sa räppar, teiselt poolt oled aga produtsent. Tänu sellele sa oled vist üks väheseid räppareid Eestis, kes teab, et võiks rohkem vait olla ja ei pea kogu aeg nii palju mögisema. Kas sulle meeldib, kui sind räppariks peetakse?
Kuna see, kelleks keegi teine mind peab, väljub mu kontrolli alt, siis pole mul siin ka midagi väga sekka öelda. See räppari kuvand on kindlasti olemas ja ega ta väga vale ilmselt ka pole, aga ise pean ennast tänapäeval identiteedikriisis olude sunnil pigem ilmselt produtsendiks, kui need kaks varianti niimoodi lauale asetati.
Kui ma hakkaks sama nimega nüüd ainult instrumentaalmuusikat tegema, siis ikkagi leiduks publikus keegi, kes karjuks: "pritsi riimi". Või et tee mingit 15 aastat vana lugu. Ei tee.
See on minu arust suurim räpparite häda, et peab kogu aeg nii palju rääkima, ei jõua kuulajana seda tekstimassiivi läbi töötada.
Disainis on selle asja nimi white space ehk selleks, et midagi saaks üldse esile tulla, on vaja mingid nüansid tahaplaanile või hoopis tühjaks jätta.
Muusikas on seda vähe, eriti hip-hopis.
"Tundub, et selle üle 15 aastaga on tekkinud teatav keeleline tunnetus ja eks ma selle pealt siis toimetan."
Nõus, aga oleneb paljuski esitajast ja kontekstist. Osade asjade puhul on mul nii, et piisab ainult sellest, et keegi teeb suu lahti ja saan kohe aru, et ei viitsi edasi kuulata. Näiteks kui mingi pseudo-kõvatamise suhtumisega tatikas, kes võtab ennast ja oma muusikat jube tõsiselt, hakkab targutama, kuidas elu käib, ja kuna ta kade ei ole, siis nii muuseas õpetab lahkelt ka teisi elama.
Samas kui midagi on ägedalt tehtud, siis see ei häiri mind ja suudan vajadusel ka lobast välja lülitada, kuulata mingit üldist vaibi ja tausta.
Minu jaoks on see olukord, kui vokaalist saab instrument.
Jah, täpselt, nagu see selle mõminalaine puhul vahel on. Siis sa lülitad end välja, ta lihtsalt on seal ja ta tekitab mingi meeleolu. Ingliskeelses räpis on kuidagi lihtsam välja lülitada, kui keegi lauslollust räägib, eesti keeles hakkab kuidagi rohkem harja ja kõrva.
Kuidas sa üldse oma praeguse käekirjani jõudsid? Sellist udu house 'i ja minimastliku räpi kombot ei leia minu arust Eestist ega isegi maailmast. Või on sul ikkagi mingid eeskujud?
Otseselt vist ei ole, muusikaliselt on kindlasti mingeid mõjutusi nendest elektroonilistest asjadest, mis mulle endale meeldivad, aga kui ma muusikat teen, siis ma ei mõtle, et nüüd hakkan näiteks house 'i tegema. Mu käekiri produtsendina on ilmselt kuidagi orgaaniliselt katse-eksituse meetodil kujunenud ja sellepärast ei ole see ka võib-olla päris stiilipuhas house, pigem mingi sellelaadne ollus.
Sõnalise poolega on ilmselt ka midagi taolist. Tundub, et selle üle 15 aastaga on tekkinud teatav keeleline tunnetus ja eks ma selle pealt siis toimetan.
Kas sulle võrdlus Reketiga meeldis? Oli meelitav?
Ma ei tea, pigem vist üllatav. Aga ma olen seda võrdlust ka mujalt kuulnud paar korda. Ise näppu peale ei oska panna, aga eks me mõlemad sellised pikad, modellivälimusega mehed ja noh, eks räpp on räpp. Seega arusaadav.
Mis mulje sulle praegu Eesti räpimaastik üldse jätab? Mulle tundub, et need suured n-ö plaadifirmaräpparid on tahaplaanile jäänud ja põnevad asjad toimuvad just Soundcloudis?
Üldiselt nõus, aga väga ei vastandaks. Mulle meeldib, et nii palju erinevat kraami on ja see Soundcloudi laine on väga äge mu meelest - palju värsket lähenemist ja uusi tegijaid. Samas ei tea, kas neil uutel tegijatel on üldse sellist ambitsiooni, et sinna jõuda, kuhu need n-ö räpi suured nimed teenitult jõudnud on.
Hetkeseis on äge ja tegelikult jääb sinna vahele, kõrvale ja äärealadele ka veel mingi hulk teisi tegijaid, kes nendesse kategooriatesse ei mahu. Seega tundub, et nii palju eriilmelist räppi polegi varem vist Eestis kunagi tehtud ja see, et räpp on Eestis kõige populaarsem muusika hetkel, on ka okei. Pigem see kui, nojah, las ta jääb.
Kust sa ise kõige rohkem uue muusikani jõuad?
Youtube ja Soundcloud ongi vist põhilised, enamik asjad on kuskil brauseri bookmark -listis. Tegelikult ma üliaktiivselt uut muusikat ei otsi, mingid asjad jõuavad sõprade-tuttavate kaudu.
Seega sa väga palju plaate ei kuula?
Jah, niimoodi ei otsi küll. Aasta alguses ma olen vaadanud osad kokkuvõtvad aastatabelid üle, mingid asjad kuulan läbi, nii palju kui jõud üle käib. Ja tavaliselt midagi olen sealt ikka ka leidnud, aga see tähelepanu defitsiit ja keskendumisvõime kahanemine pärsib seda päris tugevalt.
USA-s andis Migos välja topeltplaadi, Rae Sremmurd kolmikplaadi. Huvitav, kuidas inimesed viitsivad selliseid plaate läbi kuulata.
"Üldiselt otsin muusikast vist teatavat eskapismi, mingit sellist suhtumist või vaibi, mida hall argipäev ei paku."
Huvitav jah. Mulle endale tundub ka, et albumi formaadi aeg on pigem vist läbi, pigem peaks võib-olla singlitele ja EP-dele keskenduma. Neli lugu, suurem amps eeldab juba kalendris aja broneerimist. Endal vähemalt küll.
Eelmisel aastal ilmunud King Krule'i albumiga "The OOZ" oli umbes midagi taolist. Ootus plaadi suhtes oli suur, aga nähes 19-loolist tracklist 'i tekkis teatav võbelus ja pidin mitu nädalat hoogu võtma, et asi korralikult süvenetult läbi kuulata.
Sellesmõttes jah, ajad ei soosi väga süvenemist. Infomüra on nii suur ja väsitav ning kõiksugu peenelt disainitud tähelepanulõksusid on liiga palju sisse söönud end ellu. Peaks vist restardi tegema.
Kui sa juba King Krule'i välja tõid, siis sa võid veel nimesid välja tuua, kes sulle läbi aegade meeldinud on.
Eestis näiteks eelmisel aastal meeldis mulle väga Neuronphase'i album "212", super õhtune tiksumine, täiega minu teema. Üldse on Eesti underground elektroonilises muusikas palju meelepärast: Nikolajev, Kask, Kadajane, Rando Arand, Köster jne.
Muust maailmas läks paar aastat tagasi peale näiteks Rihanna "ANTI". Veits nagu, et kõige isikupärasem muusika võib tegelikult olla samal ajal ka kõige popim popmuusika. Et ei osanud too hetk isegi underground 'ist midagi sellist vastu panna.
Üldiselt otsin muusikast vist teatavat eskapismi, mingit sellist suhtumist või vaibi, mida hall argipäev ei paku. Samast liinist võib ehk välja tuua ka Lana Del Rey "Ultraviolence" ja "Honeymoon". Kuigi jah, pole ilmselt väga esinduslik näide.
Rocki ka kuulad?
Pigem vähe, aga "Muusikanõukogus" Zahiri uus lugu toimis väga hästi. King Krule meeldib ka. Pigem on lihtsalt see, et ei ole ise süvitsi läinud selles teemas, aga mingit tõrget ees ei ole.
Sa ei ütle, et rock on surnud?
Ma ei tea, võib-olla on. Pole piisavalt kursis, et saaks kaasa rääkida (naerab).
Kuigi me rääkisime, et albumiformaat ei ole nii relevantne, siis "Lõuna-Rakvere Underground, Vol. 1" kuulates tundub küll, et tegemist on üsna kontseptuaalse plaadiga, kus meeleolud voolavad ühtlaselt. Kas sul oli kohe plaanis sellise meeleoluga plaat teha?
Paratamatult sa pead mingi selektsiooni tegema, lugusid ja taustu oli rohkem, aga mingid asjad jäävad sõelale. Ta on kompotina ilmselt ühtlane, sõnades on depressiivse talve mõjutusi ja taustade mõttes on see ka pigem öömuusika. Kui praegu hakata teist plaati tegema, siis ilmselt see meeleolu oleks teine. Samas, kurat seda teab.
Sinu lugude pealkirjades on ka annus huumorit. Kui palju sa üldse üritad muusikas nalja teha?
Pole vist kunagi sellist otsest eesmärki muusikaga nalja teha olnud, aga teatav huumor on alati sellega vist kaasas käinud, jah. See, kui ei võeta ennast ega ka loodavat muusikat liiga tõsiselt, on näiteks ka üks asi, mis mulle selle uuema aja Soundcloudi räpi juures meeldib. Kui keegi ütleb, et neile ei meeldi ta muusika, siis nad kehitavad pigem õlgu ja ütlevad "ok", samal ajal kui mingid tõsipead vanakooli mehed oleks valmis taolises olukorras asjadele füüsilise käigu andma. Justkui muusika ja nende enda vahel peaks tingimata alati võrdusmärk olema. Aga pigem vist ei pea.
Autor: Siim Lõvi/ERR
Kas sa oled ka hella hingega? Arvustused lähevad väga korda?
Pigem ei ole, aga arvustused lähevad ma arvan korda küll. Ka teie portaalis ilmunud arvustust oli tore lugeda. Mõnus, keegi mõistab, saab aru, läheb korda. Aga samas on täitsa okei ka, kui kellelegi ei meeldi, ei peagi. Loogiline.
On keegi väga halvasti ka öelnud?
Ei ole väga kuulda olnud. Välja arvatud esimesel päeval, kui plaat ilmus, siis Hooligan Hamlet pani uudise üles Facebooki ja siis seal all kohe esimene kommentaar oli mingilt tüübilt, kelle nimi oli vist Urmas Wu, et "Mis kuradi saast see veel on, miks sellist jama toodetakse?". Siis korra mõtlesin küll, et kurat, Urmasele Wu-Tang Clan'ist ei meeldi, peaks vist plaadi maha võtma. Aga hiljem läks paremaks, jäi ikkagi üles.
Enne rääkisime huumorist, aga sinu lugudes on ka ühiskonnakriitikat. Kas sa arvad, et hip-hop võiks ühiskonnal kätt pulsil hoida, kas see on vajalik? Kui me loeme Lääne muusikakriitikat, siis seal keskendutaksegi viimasel ajal ainult sellele, kes julgeb ikka rohkem Trumpi-kriitikat teha.
Võib-olla, aga mingi piirini, sest formaadi ja samas ka kuulajaskonna tõttu ei saa väga süvitsi minna. Tuleb paratamatult lihtsustada, sest kui sa tahad väga poliitilist ja ühiskonnakriitilist asja teha, siis selleks on muusikas üsna limiteeritud võimalused. Lihtne on öelda, et poliitikud on lollid ja sina oled see tark, kes vaatas Youtube'is paar dokumentaali ja nüüd laseb selle pealt enda arvates retsi ühiskonnakriitikat. Reaalsus on see, et enamik sotsiaalseid probleeme on nii keerulised, mitmetahulised ja nüansirikkad, et ükski räpilugu seda väga välja ei kanna ja ega keskmine kuulaja seda ka hooma.
Kui midagi tõsiselt ühiskonnas häiriks ja ma tunneks, et see on minu asi sellega tegeleda ja sellele oma elu pühendada, siis muusika pigem vist ei oleks see formaat.
Räägiks vahepeal Rakverest ka, kust sa pärit oled. Regionaalpoliitiliselt vaadates on Rakvere kõige müstilisem muusikaline kants, kus on aastakümneid tehtud muusikat, mis ei sobitu muu Eesti muusikaeluga väga kokku. Mis teil seal toimub?
"Ideaalmaailmas ainult muusikaga tegelekski, aga hetkel ma ei näe, kuidas see võimalik saaks olla."
Hetkel vist ei toimu väga midagi. Tundub, et see skene, mis meil veel rohkem kui kümme aastat tagasi oli väga elujõuline, on nüüd suhteliselt hääbumas. Rakvere alternatiivse muusika skene kõrghetk jääb ilmselt sinna 13-15 aasta taha, kusagil 2000. aastate alguse kanti. Need inimesed, kes asju too hetk vedasid, neil on elus uued prioriteetid ja tegemised, ning neid noori, kes asja üle võtaks ja uuele tasemele viiks, ei ole ka kahjuks peale tulnud. Nii palju, kui seal praegu midagi toimub, siis vist eelkõige selle arvelt, kui keegi vanemast generatsioonist viitsib vahel nostalgiast midagi korraldada.
Aga sellist regulaarsust ja neid inimesi, seda nii muusika, tegijate kui ka peo külastajate osas, enam sellisel kujul ei ole. Selles mõttes oli äge sellel ajal üles kasvada. Praegu mõtlen, et kui oleks noor abiturient ja alternatiivsema muusikamaitsega, siis üleliia palju variante see ööelu vist hetkel ei paku...
Samas plaadifirma Lejal Genes ikka veel tegutseb?
Jah, aga samamoodi õhinapõhiselt ja pigem vist inertsist, et kui kellelgi saab mingi materjal valmis, siis antakse välja.
Avaldasid plaadi CD'l ja digis, aga vinüüli ei mõelnud välja anda?
Välja anda on lihtne, ma võin kassetina ta ka välja anda, aga mis neist edasi saab, see on juba keerulisem. Tõenäoliselt jäävad kätte. CD'd saab vähemalt seinaplaatidena kasutada või loopida, disc golfi mängida (naerab).
Siin Sveta Baaris olid ka leti peal plaadid olemas.
Jah, ma vaatasin, et keegi ostnud polnud (naerab).
Andsid Spotify's oma värske albumi ka instrumentaalidena välja. Kas sulle tundub, et see töötab ilma riimideta sama hästi?
Ma arvan küll. Minu isiklik arvamus on, et kõigi hip-hop plaatide standard võiks see olla, et saad kuulata ka ainult biite. Sõnadega muusika suunab sind kuulajana liigselt ühte kohta, võib-olla mulle meeldib see biit, mõtlen sama ajal mingeid muid asju, aga kui see möla tuleb, siis on seda raske ignoreerida. Tähelepanu läheb natukene ikka sinna suunda või käsitletavale teemale, mis alati ei pruugi mu enda soovidega ühtida.
Plaadi nimi on "Lõuna-Rakvere Underground, Vol. 1", mis justkui tähendab, et varsti peaks tulema ka vol. 2. On see mõte juba peas?
Iseenesest vist võiks, sest nii muusika kui ka sõnade mõttes on teatav tunnetus olemas ja võib-olla ka mingi loomingulise kõrghetke laadne olukord käes. Nüüd ongi küsimus, kas see raisku lasta või proovida midagi edasi teha. Energia sellega tegelemiseks käib paraku aga lainetena, lisaks on muidugi küsimus, et mida nüüd muusikaliselt teha.
Kui midagi teha, siis minu jaoks peab see olema eelmisega võrreldes mingil määral ikkagi next level, mingit n-ö "vana head" väga ei viitsi. Aga ilmselt kui hakkaks kohe uut tegema, siis tuleks see praeguse plaadiga küllaltki sarnane, sest lihtsalt enda maitse on hetkel selline. Midagi kardinaalselt teistsugust teha lihtsalt selle pärast, et ta teistsugune oleks, pole ka väga mõtet. Seega peaks vist pigem laskma settida.
Praegu on üldse lahtised ajad, seega ei tea, mis saama hakkab. Vaatab jooksvalt. Ideaalmaailmas ainult muusikat tegelekski, aga...
Kui 200 kuulajat on, siis on see vist üsna raske.
Hetkel ma ei näe jah, kuidas see võimalik saaks olla. Meil seal Lõuna-Rakveres seda kodanikupalka ka ei ole. Seega, tuleb ilmselt teiste asjadega tegeleda.
Sa andsid nüüd uue plaadi ilmudes ka mõned laivid, mida sa polnud samuti aastaid teinud. Oli hirmus ka uuesti pärast nii pikka pausi rahva ette astuda?
"Ma olen DJ-puldi taga, muudmoodi väga ette ei kujutaks hetkel, et olen laval ja seisan kuskil ees."
Ei olnud väga, kuigi esimene Tallinn Music Weeki esinemine oli üsna rabe. Sõnad olid peas ja valmis ainult poolenisti, aga see on nüüd ajaga paremaks läinud. Viimane kontsert oli juba üsna okei, sellega võis juba ise rahule jääda. Tegin kava natukene ümber ja tõin tiba vanemaid lugusid ka uues võtmes sisse.
Selle uue materjaliga on huvitav see, kuidas täita ära need kohad lugudes, kus sõnu ei ole. Osades lugudes võib see auk olla ligi 5 minutit, kui kõik vaatavad ja ootavad, et pritsi riimi.
Mis sa teed siis?
Passin niisama. Tallinn Music Weeki esinemisel tuli mul meelde, et mul on kotis üks efektividin, mille taha ühendasin ja see toimis suht hästi. Paljudele ilmselt tundus, et see oligi nii mõeldud, aga tegelt suht igavuse pealt improviseeritud lahendus, okei, järgmise sõnadega kohani on 5 minutit aega, ühendasin selle vidina külge ja hakkasin mingeid efekte kruvima. Veidi oli nagu stand-up, kus tüüp ei oska laval kuidagi olla, aga mingi hetk hakkab see kohmetus võib-olla hoopis asja kasuks töötama. Või siis mitte.
Sa mängid biite ise laivis?
Jah, ma olen DJ-puldi taga, muudmoodi väga ei kujutaks vist hetkel ette, et olen laval ja seisan kuskil ees. DJ paneb loo ja siis ma lihtsalt ootan, kõik vaatavad lavale ja ootavad. Ma ei tea, millega ma seda auku täidaks. Kui sa oled seal DJ-puldi taga, siis seal on piisavalt neid erinevaid nuppe, mida igavusest näppida, isegi kui need midagi ei tee. Ikka hea.
Ma tean, et sa ei vasta sellele küsimusele, aga mis teil seal Rakveres selle Grossi poe juures on?
Tuleb vaatama minna.
Kuula James Wolfgang Rassaka albumit "Lõuna-Rakvere Underground, Vol. 1": | James Wolfgang Rassakas: mu käekiri on kuidagi katse-eksituse meetodil kujunenud | https://kultuur.err.ee/835131/james-wolfgang-rassakas-mu-kaekiri-on-kuidagi-katse-eksituse-meetodil-kujunenud | Aprilli lõpus avaldas Rakvere produtsent Rassakas pärast kaheksa-aastast pausi uue albumi "Lõuna-Rakvere Underground, Vol. 1", kus ta peitub pseudonüümi James Wolfgang Rassakas taha. Istusime temaga Sveta baari terrassil maha, et uurida, mis ta vahepeal tegi ja kus tema muusikalised juured peituvad. |
Teisipäeval jätkati pooleli jäänud mängu kolmanda setiga. Kui esimesed kaks oli Nadal suutnud lõpuks enda kasuks pöörata, siis kolmandas jäi ta kohe geimidega 3:0 taha. Järgnenud 6:3 kaotusseisu suutis Nadal lõpuks ikkagi 7(11):6(9) geimivõiduks vormistada.
Teises ringis kohtub Nadal argentiinlase Guido Pellaga, kes võitis esimeses ringis Joao Sousat (ATP 49.) seisuga 6:2, 6:3, 6:4. | Nadal alistas vihma tõttu edasi lükkunud avamängus itaallase | https://sport.err.ee/835699/nadal-alistas-vihma-tottu-edasi-lukkunud-avamangus-itaallase | Rafael Nadal alustas oma 11. Prantsusmaa lahtiste tiitli püüdmist võidukalt itaallase Simone Bolelli (ATP 129.) vastu. Vihma tõttu edasi lükatud mängu tulemuseks oli lõpuks 6:4, 6:3, 7(11):6(9). |
Ilvese sõnul on füüsiline distants konfliktiolukordades muutunud ebaoluliseks. Seetõttu tuleks luua uus kaitseorganisatsioon, mis oleks geograafia asemel väärtuspõhine, ühendades vabasid demokraatiaid, mis seavad esile õigusriikluse põhimõtted, korraldavad vabasid ja õiglaseid valimisi ning mis tagavad oma kodanikele fundamentaalsed õigused ja vabadusd. Perspektiivikate riikidena mainis Ilves Austraaliat, Jaapanit ja Tšiilit.
"Nii saame me ohtudele paremini vastu seista. See saab küll olema keeruline saavutada, kuid alternatiivid on halvemad."
Ilves sõnas, et selline demokraatiate kogukond ei täidaks endas pelgalt kaitsefunktsiooni, vaid oleks signaaliks kogu ülejäänud maailmale, et on olemas väärtustel põhinev kogukond, mis ei koosne ainult nn lääneriikidest, vaid on üleilmne.
Ilves tõdes, et internetiajastu on muutnud läänemaailma kaitsearhitektuuri ning riigid seisvad ohtude ees, mis võivad tulla interneti teel isegi teisest maailma otsast.
"Riike on traditsiooniliselt rünnanud nende naabrid, mitte kaugel asetsevad vaenlased. See ei vasta enam tõele. Kõik haavatavad, olenemata piiridest või füüsilisest kaugusest."
Ilves rõhutas, et küberrünnakuid võib kasutada, ja on juba kasutatud, ründamaks nii demokraatlike ühiskondade valimisprotsesse ja avalikku arvamust, kui ka kriitilist taristut.
Vastused internetist tulenevatele ohtudele on olnud suuresti riiklikud, aga ka aeglased.
"Mitmepoolsed organisatsioonid nagu NATO või Euroopa Liit on olnud veelgi aeglasemad," tõdes Ilves.
Ilves lausus, et kuigi NATO on küberist tulenevaid ohte tunnistanud, on siiamaani vähe tehtud. Kuigi loodud on näiteks nii küberkaitse koostöö keskus Tallinnas kui ka sarnane strateegilise kommunikatsiooni oivakeskus Riias, on siiski NATO-s koostööst vajaka.
Ilves pidas oma kõne rahvusvahelise küberkonflikti konverentsi CyCon raames, mis tõi Tallinna pea 700 arvamusliidrit ja eksperti üle maailma arutlema küberjulgeoleku võtmeküsimusi. Konverentsi avas president Kersti Kaljulaid.
CyCon 2018 esinejate seas on ka Facebooki infoturbejuht Alex Stamos, USA merejalaväe ülem kindral Robert Neller, USA siseministeeriumi infoturbe juht Dr. John Zangardi, tunnustatud krüptograaf ja autor Bruce Schneier, Graphika direktor Camille François, Airbusi küberturbejuht Dr. Kevin Jones, riikide kübervõimekusi uurinud Sandro Gaycken, USA kaitsealaste teadusuuringute agentuuri DARPA informatsiooni innovatsiooni osakonna juht Dr Brian M. Pierce ja paljud teised. | Toomas Hendrik Ilves: tuleb luua küber-NATO | https://www.err.ee/835695/toomas-hendrik-ilves-tuleb-luua-kuber-nato | Lääneriigid peaksid looma kübermaailma ohtude vastu seismiseks uue väärtuspõhise kaitseorganisatsiooni, mida ei piiraks enam geograafilised piirid, sõnas Toomas Hendrik Ilves täna rahvusvahelisel küberkonflikti konverentsil CyCon. |
NB! Kolmapäeva õhtul selgus, et surnuks peetud Vene ajakirjanik Arkadi Babtšenko on tegelikult elus.
41-aastane Babtšenko oli läinud teisipäeval Kiievis poodi leiba ostma ning tema abikaasa leidis mehe peagi koduukse juurest haavatuna. Tulistamise tagajärjel raskelt haavata saanud Babtšenko suri kiirabiautos, vahendasid BBC, Unian, Meduza, Novaja Gazeta jt.
Meest oli mitu korda selga tulistatud ning politseijuht Andri Krištšenko sõnul rünnati ajakirjanik Babtšenkot tema erialase tegevuse tõttu.
Oma viimases sotsiaalmeediapostituses, mis oli tehtud vaid mõni tund enne rünnakut, oli Babtšenko meenutanud, kuid ta täpselt neli aastat tagasi napilt eluga pääses.
Tookord oli tal olnud kavas lennata koos Ukraina sõduritega helikopteriga konfilktitsooni olukorda jälgima, kuid kuna õhusõidukis ei olnud piisavalt ruumi, teda lõpuks helikopteri pardale ei lubatud. Hiljem tulistasid Kremli-meelsed võitlejad aga sama helikopteri alla ning 14 Ukraina sõdurit hukkus. "Mul oli õnne. Teine sünnipäev, nagu selgus," nentis ta.
Babtšenko viimastele sõnastele viitas oma Facebooki-postituses ka peaminister Groisman. "See on Arkadi Babtšenko viimane postitus. Kümme tundi tagasi kirjutas ta oma teisest sünnipäevast. Ja siis nad tapsid ta."
"Ma olen veendunud, et Venemaa totalitaarne režiim ei andestanud talle tema ausust ja põhimõttekindlust. Ta oli Ukraina tõeline sõber, kes kirjutas Venemaa agressiooni kohta tõde," märkis Ukraina valitsusjuht. "Tapjad peavad saama karistuse."
Lavrov nimetas süüdistust osaks "Venemaa-vastasest kampaaniast"
Venemaa välisminister Sergei Lavrov lükkas kolmapäeval Groismani süüdistused tagasi ja teatas, et sellised väited on osa "Venemaa-vastasest kampaaniast".
Varem oli Venemaa välisministeerium teinud avalduse, milles nõuti, et Ukraina võimud juhtumit põhjalikult uuriksid. "Verised kuriteod ja täielik karistamatus on saanud Kiievi režiimi ajal rutiiniks," seisis avalduses.
Teisipäeval oli Venemaa uurimiskomitee teatanud, et alustab samuti juurdlust Venemaalt pärit Babtšenko tapmise asjus.
Ukraina esindajad on omakorda nimetanud Venemaa selliseid avaldusi küüniliseks propagandaks ja rõhutanud, et Kreml on olnud seotud ka paljude varasemate atentaatidega Ukrainas. Väljaanne Meduza on teinud ka ülevaate sellest, kuidas Vene riigimeedias on Babtšenko mõrva kajastatud ehk kui "järjekordset ajakirjaniku tapmist Ukrainas" ja "et kindlasti hakkab Kiiev selles kohe Venemaad süüdistama".
Kiievis on viimastel aastatel toimunud mitmeid edukaks osutunud atentaate tuntud isikute, sealhulgas Venemaalt lahkunud Kremli-kriitikute vastu.
Enim tähelepanu pälvinud juhtumiteks on näiteks Valgevene ajakirjaniku Pavel Šeremeti hukkumine autopommiplahvatuses 2016. aasta juulis, Ukraina sõjaväeluure ohvitseri Maksim Šapovali tapmine 2017. aasta juunis ning kunagise Vene riigiduuma saadiku Deniss Voronenkovi surnuks tulistamine 2017. aasta märtsis.
Babtšenko näol oli tegu legendaarse ajakirjaniku ja Kremli-kriitikuga
19-aastase juuratudengina kutsuti Babtšenko Vene armeesse ning ta teenis sõdurina mõlemas Tšetšeenia sõjas, mille kohta on ta hiljem avaldanud ka kriitilise memuaarideraamatu.
Hiljem sai temast ajakirjanik ja rindereporter, kes tegi kaastööd paljudele väljaannetele ning kritiseeris häälekalt ka Venemaa tegevust Ukrainas ja Süürias.
Ajalehes Guardian eelmisel aastal avaldatud arvamusartiklis kirjeldas ta pikemalt ka asjaolusid, mille tõttu ta otsustas lõpuks kodumaalt lahkuda, sest sealne olukord oli tema jaoks juba otseselt eluohtlikuks muutunud.
Esialgu kolis ta Prahasse, kuid hiljem asus elama Kiievis, kus tegutses eelkõige krimmitatarlaste telekanalis ATR.
Järelehüüdeid on avaldanud näiteks Novaja Gazeta ja Meduza. | Ukraina peaminister süüdistas Babtšenko tapmises Venemaad | https://www.err.ee/835689/ukraina-peaminister-suudistas-babtsenko-tapmises-venemaad | Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman süüdistas kolmapäeval Venemaad ajakirjanik Arkadi Babtšenko tapmises. |
sa olid mu elu
ma ei teadnud
et kellegagi saab nii
kokku kasvada
nii kokku kuuluda
sa olid mu elu
me ladusime oma armastuse
raamatuvirnadeks
ja tegime tast kassikarja
me ei osanud vahel enam
teistega rääkida
nüüd on see muutund
sulle vist eriti: mina ikka
veel ei oska rääkida
aga ma püüan
juba tuleb häält mu käredast kõrist
sa olid mu elu
õpetasid mulle nii palju asju
kuidas näha sind ja seda
maailma: ja õpetasid mind
vaikima ja teenima
ma olin enne ehk olnud kristlane
kunagi aga ma ei mõistnud lõpuni
seda kui bob dylan laulis
you gotta serve somebody
sa olid mu elu ja siis
mingil hetkel sai see
sinu jaoks otsa: ju sa said
siis suureks – mina ei saand
meie poisid – meie jäämegi
peeterpaanimaale kadund poisteks
ja ma olin rohkem peeterpaan kui
ta ise iganes
kõigi oma poolikute jägermeistripudelitega
sa olid mu elu ja ma lasin
ennast sinna langeda nagu
pehmesse patju täis voodisse
ja uskusin et see kestab igavesti
ja isegi nüüd
isegi praegu
on see nii valus
et toob mind hetkiti teadvusele
ja ma kardan
et sa oled ikkagi mu elu
ekstaole
ekstaole
oleks ta eks
ainult nii
aga asjad pole kunagi nii
nagu meie tahame
isegi kui see polnud muinasjutt
isegi kui ma seekord ei valetanud
ja sa olidki mu elu | Jürgen Rooste luuletus. Laul armastusele, mis teeb elust elamisväärse | https://kultuur.err.ee/835696/jurgen-rooste-luuletus-laul-armastusele-mis-teeb-elust-elamisvaarse | Värske luuletus |
"Võõrandatav tehnika on kaasaegsem ning aitab vabatahtlikel komandodel pakkuda oma kogukonnas tõhusamat päästeteenust ning paremini panustada ennetustegevustesse," ütles päästeameti nõunik Mart Haljaste.
Hetkel on vabatahtlike kasutuses olevate autode keskmine vanus 35 aastat, päästeamet loovutab põhiautod, mille keskmine vanus on 19,5 aastat.
Päästeameti partneriks on ligi 120 vabatahtlikku päästekomandot, kelle autotehnikapark vajab kaasajastamist.
Eelmisel aastal sai päästeamet Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastusel 46 põhiautot, 26 paakautot, 14 paakkonteinerit, kaheksa konteinerautot ja kolm maastikusõidukit, millest tulenevalt vabaneb kutselises päästeteenistuses ekspluatatsiooni aja ületanud arvestatav hulk päästeautosid. | Päästeamet annab vabatahtlikele 23 päästeautot | https://www.err.ee/835690/paasteamet-annab-vabatahtlikele-23-paasteautot | Päästeamet annab vabatahtlikele 23 Scania Rosenbauer tüüpi kasutatud põhiautot, mis on varem olnud operatiivteenistuses. |
Karika ülemisel äärel on graveering "Jalgpalli Balti turniir Eesti - Leedu Rakveres", keskmisel osal kiri "Parim mängija", jalgpall ja palli liikumise jälg, mis sümboliseerib jõudu, täpsust ja õnne.
Karika on graveerinud Rakvere klaasikunstnik Riho Hütt. Tema tööna valminud vitraažaknad Rakvere Kolmainu kiriku kooriruumis õnnistati sisse möödunud pühapäeval.
Eesti koondise parimat mängijat saab valida alates mängu avavilest kuni 90. minutini Eesti jalgpalli Facebooki lehel. | Eesti jalgpallikoondise parim mängija teenib erilise auhinna | https://sport.err.ee/835687/eesti-jalgpallikoondise-parim-mangija-teenib-erilise-auhinna | Rakveres peetava Eesti - Leedu Balti turniiri kohtumise Eesti koondise parim mängija teenib kohaliku klaasikunstniku Riho Hüti poolt graveeritud auhinna. |
Juhud, kus Eesti ettevõtted võtavad Eestis viibiva seadusliku välismaalase tööle, kuid ei registreeri töötamist politse- ja piirivalveametis ega maksa nõutavat vähemalt Eesti keskmist palka ja tööjõumakse, on suurenenud. Siseministeeriumi hinnangul viibib Eestis kuni 5000 ebaseaduslikku töötajat.
Siseminister Andres Anvelti (SDE) sõnul tuleb ebaseaduslikku töötamist vähendada, et suurendada ettevõtluses ausat konkurentsi, ühtlasi tõstab see ka riigi maksutulu.
"Kui jäetakse ainuüksi üks töötaja lühiajaliseks töötamiseks registreerimata ja ei maksta Eesti tööjõumakse, kaotab riik aastas vähemalt 3500 eurot maksutulu. Kokkuvõttes räägime aga miljonitest eurodest kaotatud rahast aastas," teatas minister pressiesindaja vahendusel.
Ühe ebaseadusliku töötaja kohta kaotab riik aastas vähemalt 3500 eurot maksutulu. Seetõttu on kavas suurendada sanktsioone illegaalse tööjõu kasutajatele 3200 eurolt kuni 32 000 euroni.
"Praegused sanktsioonid ei tööta. Kui ettevõte võidab maksmata jäetud maksude pealt rohkem kui trahvi saades, ei saa sellist trahvi küll mõjusaks pidada," märkis Anvelt.
Ühtlasi näeb riik ette riigihankemenetlusest kõrvaldamise kohustuse, kui tegemist on ettevõttega, keda on karistatud välismaalase Eestis töötingimuste rikkumise võimaldamise eest. Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb edaspidi juhul, kui alltöövõtja ei ole välismaalase töötamise reegleid täitnud, alltöövõtja asendada või leida muu viis töö teostamiseks. Plaanis on piirata selliste ettevõtete majandustegevust, kes võtavad välismaalasi järjepidevalt tööle seadustest kõrvale vaadates. Ühe sanktsioonina saaks rakendada majandustegevuse keeldu kindlaksmääratud ajaks.
Ettevõtlusliitude hinnangul võitleb valitsus ebaseadusliku tööjõu piiramisel põhjuste asemel tagajärgedega.
Laialdane tööjõupuudus on tekitanudki vajaduse renditööjõu järele. Tööandjate liidu juht Toomas Tamsar sõnas mai algul ERRile, et karmid karistused ei muuda midagi ja renditööjõu osakaal jätkab kiiret kasvamist.
Tamsar ütles, et kui Anvelti sõnul on renditööjõudu Eestis umbes 5000 inimest, siis ettevõtjate hinnangul küündib see pigem mõnekümne tuhande inimeseni.
"Keegi ei tea, kui suur see on. Aga arvan, et see osakaal jätkab kasvamist, sest see vajadus on nii suur tööjõu järele. See tähendab, et mida rohkem ta kasvab, seda rohkem makse jääb Eestil saamata," lisas ta.
Olukorda oleks tööandjate sõnul leevendanud lühiajalise Eestis töötamise elamisloa pikendamine kahele aastale, kuid valitsus nõustus seda pikendama vaid aastani.
Tamsari sõnul moodustab odavtööjõu puudujääk tööjõu vajadustest vaid viiendiku. Tegelikult on töökäsi puudu igas sektoris.
"See puudutab kõiki sektoreid. Ainus sektor, kus ma ei ole kuulnud tööjõupuudusest, on valitsussektor," märkis Tamsar.
Siseminister Andres Anvelt tutvustas teisipäeval riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil muudatusettepanekuid esimese lugemise läbinud välismaalaste seaduse eelnõule. | Anvelt tahab ebaseadusliku tööjõu kasutajate trahve kümnekordistada | https://www.err.ee/835625/anvelt-tahab-ebaseadusliku-toojou-kasutajate-trahve-kumnekordistada | Siseministeerium on võtnud ülesandeks ebaseadusliku töötamise vähendamise, et suurendada ettevõtluses ausat konkurentsi ja tõsta riigi maksutulu. Tööandjatele, kes kasutavad ebaseaduslikku tööjõudu, on kavas rakendada täiendavaid sanktsioone. |
"Monaco GP võitmine muutis teda mitu korda kallimaks," andis 2016. aasta maailmameister Nico Rosberg märku. Lewis Hamilton nõustus: "Ma olen kuulnud, et ta teenib vähem kui Max Verstappen, kuigi saavutab palju rohkem. Minu silmis on ta Red Bulli liider."
Red Bulli omanik Christian Horner ütles, et ta soovib Ricciardot näha oma meeskonnas ka järgmisel hooajal. "Daniel teab meeskonna plusse ja miinuseid ning ta näeb, kui hästi meeskond sobib talle. Ma loodan, et järgmise paari kuu jooksul lahendab ta kõik oma mured ja allkirjastab lepingu," ütles Horner.
Ricciardo võimalikult meeskonnad oleks veel Mercedes ja Ferrari. Red Bulli juht Helmut Marko ütles selle peale: "Daniel teab, et me soovime, et ta meiega jätkuks. Miks ta peaks minema Mercedesesse või Ferrarisse? Et olla seal number kaks sõitja?" | Red Bulli juht: Ferrari või Mercedes oleks Ricciardo jaoks vale samm | https://sport.err.ee/835682/red-bulli-juht-ferrari-voi-mercedes-oleks-ricciardo-jaoks-vale-samm | Red Bull annab selgeid vihjeid, et ta soovib näha Daniel Ricciardot jätkamas meeskonnas, kuid austraallane pole sellegi poolest veel uut lepingut järgnevaks hooajaks allkirjastanud. |
Südasuvine aktinäitus Pärnus hoiab traditsiooniliselt fookuses inimkeha ja hinge ilu ning harmooniat. "Igal suvel on väljapanekul olnud oma alateema. Olgu selleks siis ootused, unistused, tulnukad või meid kõiki ühendav meri, püüab aktinäitus tabada erinevaid alatoone mehe ja naise suhetes, mis annavad põhjust huvitavateks kunstilisteks lahendusteks," ütles korraldaja Mark Soosaar.
25. "Mees ja Naine" langeb kokku Soome, Leedu, Eesti, Poola ja Läti vabariikide neli korda suurema sünnipäevaga. "Meie riigid on meist vanemad, aga alasti ja avali inimene lõuendil, marmoris, fotol, videos tahab olla ikka nooruslik ja vooruslik," teatab näituse saatesõna.
Juubelinäituse puhul eksponeeritakse ka 25 aasta jooksul väljapanekul esinenud kunstnikelt Uue Kunsti Muuseumile annetatud teoseid.
Aktinäitust "Mees, Naine ja Meri" saab vaadata iga päev kell 9 - 21 kuni 2. septembrini 2018. | Pärnu aktid tähistavad veerandsadat aastat | https://kultuur.err.ee/835669/parnu-aktid-tahistavad-veerandsadat-aastat | 3. juunil avatakse Pärnu Uue Kunsti Muuseumis XXV rahvusvahelisele aktinäitus "Mees ja Naine". |
Lemsalu kavatseb näitusega luua üheaegselt reaalse ja muinasjutulise fantaasiamaailma, kaasates protsessi erinevaid rahvusvahelisi muusikuid ja performance 'i kunstnikke, kellest mitmega on ta ka varem koos töötanud. Loodud keskkonna eesmärk on luua terviklik emotsionaalselt laetud installatsioon, milles iga vaataja saaks ka ise osaleda. Näituseprojektiga hakkab töötama rahvusvaheline kuraatorite ja kirjutajate tiim.
"Oma varasemates teostes olen ma kujutanud liiga palju surma, mida on mind ümbritsevas maailmas niigi palju," kirjeldas Lemsalu oma plaane Veneetsia paviljoniks ja lisas, et kuigi võib olla naiivne mõelda, et ta sellest teemast nii lihtsalt lahti saab, siis teeb vähemalt proovi vaataja naerma panna. "Seda enam, et surm kannab Veneetsias nii või teisiti karnevalimaski."
Kris Lemsalu on omanäolise visuaalse keelega kunstnik, kes oma töödes kasutab kombineeritud tehnikaid ning võtteid keraamikast, installatsiooni- ja performance 'i kunstist. Teoste käivitavaks jõuks on tihti isiklikud läbielamised ja lood, mille põhjalt loob kunstnik laiemaid üldistusi võimaldavaid misanstseene. Lemsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Taani Disainikoolis ja Viini Kunstiakadeemias. Sel aastal pälvis ta riikliku kultuuripreemia esinemise eest Performa17 kunstibiennaalil New Yorgis, David Roberts Art Foundationi 10. aastapäeva sündmustel Londonis ja rahvusvahelise näitusetegevuse eest 2017. aastal.
Veneetsia biennaali Eesti paviljoni konkursile laekus sel aastal kuus projekti. Erandkorras kutsus žürii seekord kaks kunstnikku oma projektidega teise vooru edasi töötama. Kahe projekti põhjal selgitas välja võitja žürii, kuhu kuulusid Berliini KW Kunstikeskuse juhataja Krist Gruijthuisen, Soome kunstikeskuse Frame kuraator Taru Elfving ja Riia kim? Kaasaegse Kunsti Keskuse juhataja Valentinas Klimašauskas, Kultuuriministeeriumi esindaja Maria-Kristiina Soomre, KKEKi nõukogu liikmed Kaido Ole, Sirje Helme ja Rael Artel ja KKEKi juhataja ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo.
1895. aastast toimuv Veneetsia kunstibiennaal on vanim ning suurim rahvusvaheline kunstifoorum. Eesti osaleb oma paviljoniga Veneetsias alates 1997. aastast, seega on 2019. aasta paviljon järjekorras kaheteistkümnes. 58. rahvusvaheline Veneetsia kunstibiennaal toimub 11.05 - 24.11.2019, rahvusvahelise näituse peakuraatoriks on Londoni Hayward galerii direktor Ralph Rugoff.
2019. aastal leiab Eesti paviljoni näitus aset uues asukohas – Giudecca saarel, mis asub mõneminutilise sõidu kaugusel biennaali keskusest Giardinist. Giudeccal on asunud ja asub praegugi palju tööstushooneid, Eesti paviljoni näituseks kohandatakse ruumid endises paaditehases
Eelmisel Veneetsia kunstibiennaalil esindas Eestit Katja Novitskova näitus "Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud" (kuraator Kati Ilves) Palazzo Malipieros, mille edasiarendust on 10. juunini võimalik näha Kumu kunstimuuseumis. | Kris Lemsalu esindab Eestit järgmisel aastal Veneetsia kunstibiennaalil | https://kultuur.err.ee/835670/kris-lemsalu-esindab-eestit-jargmisel-aastal-veneetsia-kunstibiennaalil | Järgmisel aastal saab Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljonis näha Kris Lemsalu näitust, projekti tööpealkiri on "FUNTAIN". Eesti paviljoni näitus avatakse järgmise aasta maikuus Veneetsias, Giudecca saarel asuvas tööstushoones. |
Laid rääkis kolmapäeval pressikonverentsil, et kaheksa protsenti Eesti töötajaskonnast saab osaliselt või täielikult ümbrikupalka. Maksuamet on seadnud eesmärgiks, et see number oleks 2021. aastaks praegusest poole väiksem.
"Üks asi on meetmed, range kontroll ja karistused, aga tegelikult on kõik seotud inimeste hoiakutega ja hoiakutes nihke saavutamine on oluline teema," lausus ta ja tõi välja, et Eesti elanikest 62 protsenti on ümbrikupalga vastased.
"Ehk neli inimest kümnest arvab, et on päris okei, kui makstakse natuke ka ümbrikupalka. Meie eesmärk on see, et ümbrikupalga mittetolereerimine jõuaks 90 protsendi tasemele," lisas Laid.
Tema sõnul peaksid inimesed ümbrikupalgaga seoses nägema seost sellega, et kui me maksude maksmise ära lõpetame, võime ka oma riigi kokku pakkida, sest just tööjõumaksude arvelt rahastatakse pensione, eakaid, arstiabi ja haridust. Seega on vaja tekitada ühiskonnas solidaarsustunnet.
Laid märkis, et näiteks Soomes leiab 95 protsenti küsitletuist, et maksude tasumine on üks tema suuremaid kodanikukohuaseid, mis tagab, et riik pakub neid avalikke teenuseid, mille arvel terve Soome ühiskonnana püsib. Meil on sinna pikk tee minna, kuid maksuameti juht ei näe ka põhjust masendusse langeda, sest Eesti viie protsendi suurune maksuauk on Euroopas üks väiksemaid.
Ümbrikupalga riski suurendab see, et Eestis valitseb töökäte puudus ja suur palgasurve. Laidi sõnul ei jõua maksuamet kontrollida kõiki riskiga ettevõtteid ja ehkki ümbrikupalk lähtub tööandjast, on vastutus ka töövõtjal, kes seda on nõus vastu võtma. Selleks, et töövõtja panna vastutust tundma, võimaldab maksuamet näha, kui palju on nende eest tööjõumakse makstud ning kahtluse korral tööandjaga rääkida või teha muid valikuid.
"Senisest solidaarsem vastutus on üks teema, mida näeme, teist otsa pidi üsna kuum ja kiiret palgakasvu lubav tööjõuturg võimaldab töötajal teha valikuid, et ta ei tööta seal, kus makstakse ümbrikupalka," tõdes Laid ja lisas, et kui tahta kolme aastaga vähendada ümbrikupalga saajate hulka poole võrra, siis ainuüksi seniseid asju kiiremini, intensiivsemalt ja tugevamate karistustega tehes seda tulemust ei saavuta.
Ehitussektoris liigub maksuamet Laidi sõnul edasi tellija vastutusega töövõtuahelas ja töötajate elektroonilise registreerimisega. 1. juulist laieneb nõue, et hangetel pakkujad maksaksid oma töötajatele vähemalt 70 protsenti sektori keskmisest töötasust, ka esimese ringi allhankijatele ning mõelda tuleb ka selle üle, kas 70 protsenti on piisav.
Laenuvõtjate maksekäitumine võib sattuda luubi alla
"Kolmas oluline nõue, kuhu tahame pangaliidu ja krediidiasutustega koostöös jõuda, on see, et krediidi taotlemise oluline osa oleks ka inimese maksetõendi esitamine pangale," tõi maksuameti juht välja.
Ta selgitas, et kui eluasemelaenude puhul on pankade protsessid põhjalikumad, siis tavaliste väikelaenude, tarbimislaenude ja liisingute puhul võiks pank samuti nõuda maksuameti tõendit inimese tasutud maksude kohta, mitte jälgima üksnes regulaarset laekumist kliendi pangaarvetele.
"Meie toetame kõiki neid samme, mis teevad inimeste ja ettevõtete maksuandmed võimalikult avalikuks," rõhutas Laid.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts rääkis aprillis ettevõtjate seas läbi viidud küsitlusele tuginedes, et kõige suurem murekoht ümbrikupalga osas on jätkuvalt ehitus, järgnevad majutus ja toitlustus ning vaba aja veetmine. Ettevõtjad soovivad Paltsi sõnul näha tõhusamaid ja karmimaid kontrollmeetmeid.
Tema sõnul on ettevõtjad rahul, et nõue hangetel osalejatele maksta oma töötajaile vähemalt 70 protsenti sektori keskmisest töötasust seadusesse jõudis, kuid umbes pooled küsitletuist soovivad, et lävend võiks olla kõrgem, näiteks 80 või 85 protsenti.
Tööandja kaasvastutust ümbrikupalga eest pidasid küsiteltud Paltsi sõnul vajalikuks. "Tundub küsitluse tulemusel, et vähemasti ettevõtjad peavad seda vajalikuks ja toetavad, kui sellise seadusemuudatusega välja tullakse /.../ Ümbrikupalgal on alati maksja ja vastuvõtja, miks peaks olema vastutus ainult ühel poolel. Kui see aitab meid kõiki paremaks või keskkonda paremaks muuta, tuleks seda muidugi teha," lausus kaubanduskoja juht.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa tõi ühe põhjusena, miks ettevõtjad ebaausale teele lähevad, välja selle, et lühiajaliste töölepingutega töötavate inimeste puhul on surve palkadele üsna pöörane.
Tuleviku murekohana tõi ta välja jagamismajanduse ehk näiteks sellised restoranid, mis võtavad vastu inimesi kodudes. Sisuliselt tehakse tavapärase restoraniga samasugust tööd, kuid lahendamata on mitte ainult maksu-, vaid ka hügieeni-, turvalisus-, ligipääsetavus- ja alkoholimüügi küsimused.
"See on teema, millega meil ühiskond ja meie kontrollorganid tegelikult õige varsti kokku puutuvad," prognoosis Loodmaa.
Tema sõnul ei saa lahenduseks midagi väga uut välja mõelda, kuid maksuametiga tuleb tihedat koostööd teha, et nad saaks paremini kontrollida, ja teiseltpoolt tuleb kasvatada inimeste teadlikkust. Temagi rõhutas vajadust ümbrikupalga vastu võtja vastutuse kasvatamiseks. | Maksuamet tahab ümbrikupalga eest ka töötajad vastutama panna | https://www.err.ee/835655/maksuamet-tahab-umbrikupalga-eest-ka-tootajad-vastutama-panna | Ümbrikupalkade vastu võitlemiseks peab senisest solidaarsemalt vastutama ka töövõtja, sest kiiret palgakasvu lubav tööjõuturg võimaldab töötajal mitte töötada seal, kus makstakse mustalt, ütles maksuameti peadirektor Valdur Laid. Töövõtja suuremat vastutust peavad vajalikuks ka kaubandus-tööstuskoda ning hotellide ja restoranide liit. |
"Uus algus: iga ametist lahkumine toob kaasa uue väljakutse. Eesti 200 liikumine vajab maakondade suuna vedajat ja mul on rõõm anda sellele uuele algatusele hoogu juurde. Mul on nii maavanema, volikogu esimehe kui ka lihtsalt piiriäärse elanikuna nii kogemust kui ideid, mida tuleb teha," kirjutas Taro sotsiaalmeedias.
Taro sõnul vajab tuleviku Eesti juhtimine värsket õhku ja tuulutamist.
"Oleme Eesti 200 liikumisega valmis andma uut energiat selleks, et panna muutused veerema. Kui vaja, siis ka valimistega riigikogusse kandideerima. Maapiirkonnad vajavad tugevamat ja jõulisemat plaani, kuidas meie riik oleks igaühe jaoks olemas igas maanurgas," kirjutas Taro.
Igor Taro kuulus varem Isamaa ja Res Publica Liitu, kuid lahkus selle ridadest tänavu aprillis. | Igor Taro hakkab vedama Eesti 200 tegevust maakondades | https://www.err.ee/835675/igor-taro-hakkab-vedama-eesti-200-tegevust-maakondades | Esmaspäeval Põlva volikogu esimehe kohalt umbusaldatud Igor Taro teatas, et temast saab liikumise Eesti 200 maakondade suuna vedaja. |
"Robert tunneb, et vajab oma karjääris uut väljakutset," teatas agent Pini Zahavi. "Bayerni juhtkond on sellest teadlik."
Viimased neli hooaega Bayernis mänginud poolakas lõi tänavu 30 Bundesliga mänguga lausa 29 väravat. Kokku on tal selle klubi särgis 195 kohtumisega 151 tabamust.
Varem neli hooaega ka Dortmundi Borussia särki kandnud 29-aastasest ründemängijast on juba pikka aega huvitatud värske Meistrite liiga võitja Madridi Real. Samas tuntakse tema vastu huvi ka Inglismaa kõrgliigast.
Lewandowski agent Zavahi oli seotud ka ründaja Neymari maailmarekordilise üleminekuga möödunud suvel, kui brasiillane vahetas Barcelona särgis Pariisi Saint-Germaini vastu.
Järgmisel kuul peaks Lewandowski aitama Poola koondist ka MM-finaalturniiril Venemaal. Meeskond loositi H-alagruppi koos Colombia, Senegali ja Jaapaniga. | Agent: Lewandowski tahab Bayernist lahkuda | https://sport.err.ee/835665/agent-lewandowski-tahab-bayernist-lahkuda | Müncheni Bayerni ründaja Robert Lewandowski agendi sõnul soovib tema hoolealune Saksamaa suurklubist mujale siirduda. |
Pariisis näitab termomeeter 25 soojakraadi, aga peale poja sündi oma esimesel suure slämmi turniiril mängivat Williamsit ei paista see häirivat. "Ma tundsin ennast selles mustas kostüümis nagu võitleja, Wakanda kuninganna (filmist Must Panter - toim.)," ütles Williams. "Selles oli mugav mängida."
36-aastane tennisist lisas: "Ma olen alati elanud fantaasiamaailmas. Ma olen tahtnud alati olla superkangelane ja uus kostüüm andis mulle selleks võimaluse."
Williamsi sõnus aitas riietus tal toime tulla ka verehüübimisprobleemiga, mille ta avastas veebruaris ning mis oleks talle peaaegu elu maksma läinud. "See on vahva kostüüm, aga samas ka funktsionaalne ja ma saan probleemideta mängida," ütles Williams, kes viimati võitis Prantsusmaa lahtised tennisemeistrivõistlused 2015. aastal. | Serena Williams mustast kostüümist: tundsin ennast superkangelasena | https://sport.err.ee/835658/serena-williams-mustast-kostuumist-tundsin-ennast-superkangelasena | Serena Williams alistas Prantsusmaa lahtistel raskelt kulgenud mängus Kristina Pliškova seisuga 7:6 (4), 6:4. Võidumängus kandis Williams liibuvat musta kostüümi, milles tennisist tundis enda sõnul end superkangelasena. |
Euroopa Liidu nõuete järgi peavad kõik pärast 2020. aasta 31. detsembrit valmivad hooned vastama liginullenergiahoone (NZEB) nõuetele. Igal EL-i liikmesriigi on õigus määratleda täpsed NZEB hoone kavandamise kriteeriumid ja põhimõtted ning sellega ongi TTÜ teadlased professor Hendrik Volli eestvedamisel tegelenud.
TTÜ teadlased seadsid oma uuringus eesmärgi panna paika arvulised väärtused, millest pidada kinni liginullenergiahoonete fassaadide, avatäidete ehk uste ja akende, ning päikesevarjestuse planeerimisel. Need kriteeriumid on olulised, et ruumid ei kuumeneks hoones üle.
Uurimisprojekt jagunes kolmeks alateemaks:
Insolatsioon ehk ruumi pääseva otsese päikesekiirguse mõju liginullenergia hoonete energiatarbele ja ülekuumenemisele;
Erinevate päikesevarjestuste mõju;
Aknamudelite mõju liginullenergiahoonete energiatarbimisele.
Uuringust selgus, et liginullenergiahoonetesse ei ole mõistlik lasta otsest päikesevalgust. Selle all mõistetakse vähemalt 2,5 tundi lakkamatut päikesepaistet ruumi, mida seni on peetud otstarbekaks, sest see peaks hoonet kütma. Kuid tuleb välja, et sellega hoopis suureneb risk liginullenergiahoonete ülekuumenemiseks.
Aluseks tuleks võtta hoopis päevavalgusteguri kriteeriumid. Teisisõnu tähendab see, et kui insolatsioon iseloomustab otsest päikesekiirgust, siis päevavalgustegur iseloomustab hajuskiirgust ehk pilvist ilma.
Tööriist arhitektidele
Selleks, et analüüsida staatilise ning dünaamilise päikesevarjestuse erinevat mõju liginullenergiahoonetele, lõid teadlased uurimisgrupis tööriista, mida arhitektid ja insenerid saavad hõlpsalt kasutada tarkvaraliidesena ja nii lihtsustada juba projektides energiakao vähendamist.
Uuringu andmete järgi on tõhusam dünaamiline päikesevarjestus, mida saab vastavalt vajadusele automaatikaga reguleerida. Hendrik Voll selgitas, et nad töötasid välja arvutusmeetodi, millega määrata kindlaks ehitiste täpne fassaadiosa linnakeskkonnas. See võimaldab täita hoonele paistva otsese päikesevalguse nõuet.
"Nii on võimalik määrata, milline osa fassaadist vajab varjestamist, milline mitte. Lisaks saab selle põhjal otsustada, kas eelistada vertikaalset või horisontaalset varjestust," selgitas Voll.
Parim on neljakordne automaatne aken
Kolmanda alateema – liginullenergiahoonete aknamudelite – puhul tuleks lihtsustatud mudelitele eelistada detailseid aknamudeleid. Uuringust selgus, et väga oluline on arvesse võtta erinevate detailide kaalukust. Näiteks mängivad rolli aknamudelite täpsus, ehituskulud, energiahinnad, intressimäär ja inflatsioon.
Kõige rohkem energiat hoiavad kokku neljakordsed aknad, millel on automaatsed, täiustatud juhtimisalgoritmiga ribakardinad.
2020. aasta lõpust jõustuva Euroopa Liidu liginullenergiahoone ehitusnõuetes lähtutakse juba sellest teadusprojektist tulenevatest teadlaste soovitustest. Selle järgi tuleb Eesti liginullenergiahoones eelistada dünaamilisi päikesevarjestusi staatilistele, detailseid aknamudeleid standardakendele ning hoonete kavandamisel lähtuda päevavalgusteguri, mitte otsese päikesekiirguse kriteeriumidest. | TTÜ töötas välja kriteeriumid liginullenergiahoonete ehitamiseks Eestis | https://novaator.err.ee/835653/ttu-tootas-valja-kriteeriumid-liginullenergiahoonete-ehitamiseks-eestis | Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste uuringu tulemusena valmisid kriteeriumid, mille järgi tuleb Eestis pärast 2020. aastat valmivaid energiatõhusaid hooneid kavandada. Uuringu tulemusena valmis ka tööriist, mis aitab arhitekte ja insenere projekteerimisel. |
"Viimase kolme aastaga võeti Balti laevastiku relvastusse rannaraketikompleksid Bastion ja Val, operatiivtaktikalised brigaadi raketikompleksid Iskander, raketikompleksid S-400 Triumf, raketi-suurtükikompleksid Pantsir-S, droonikompleksid Forpost ja muid relva- ja sõjatehnikasüsteeme. Laevastiku merelennuväkke jätkub uute tänapäevaste mitmeotstarbeliste hävitajate Su- 30SM tarnimine," ütles Horun kolmapäeval ajakirjanikele.
Ta märkis samuti, et alates 2013. aastast on pealveelaevade ühendusse lisandunud sari uue põlvkonna projekti 20380 järgi ehitatud korvette, mis on relvastatud uusimate rakettidega, suurtüki-, seniit-, allveelaevatõrje- ja radarikompleksidega ja süsteemidega, mis võimaldavad lahendada merel mitmesuguseid ülesandeid.
"Osutatud tõsiasjad annavad tunnistust Balti laevastiku hoogsast ümberrelvastamisest Venemaa relvajõudude ümberrelvastamise riikliku programmi alusel, mis on kavandatud 2020. aastani," ütles Horun. | Venemaa Balti laevastik sai relvasüsteemid Iskander, S-400 ja Pantsir-S | https://www.err.ee/835652/venemaa-balti-laevastik-sai-relvasusteemid-iskander-s-400-ja-pantsir-s | Venemaa Balti laevastik on viimastel aastatel raketikompleksidega Iskander, õhutõrjesüsteemiga S-400 ja mitmeotstarbeliste korvettidega märgatavalt oma lahinguvõimet suurendanud, ütles laevastiku lahinguettevalmistuse osakonna ülem Valeri Horun. |
Võistluslinnak asub Rummu teel Pirita velodroomi väravas. Sulgemisele läheb Pirita-Kloostrimetsa ringrada. Kohalikele elanikele, kellel puudub alternatiivne marsruut, tagatakse koju pääsemine kogu ürituse vältel. Mähe ja Muuga elanikel on soovitatav kasutada ümbersõiduks Randvere teed. Siiski palume võimalusel vältida autoga võistluse ajal rajal liiklemist. Kui Te siiski olete sunnitud seda tegema, siis palume Teil suhtuda ratturitesse kõrgendatud tähelepanu ja mõistmisega ning võistlevatele ratturitele eranditeta teed anda, sest võistleva ratturi tähelepanu on hajutatud.
Filter Pirita Temposõit algab kümne kilomeetri individuaalse eraldistardiga, ratturid lähetatakse rajale ühekaupa 30-sekundiliste intervallidega. Kohe pärast viimase ratturi startimist algab viiekilomeetrine eraldistardist jooksuvõistlus. | Kolmapäeva õhtul on Pirital oodata liikluses suurt segadust | https://sport.err.ee/835651/kolmapaeva-ohtul-on-pirital-oodata-liikluses-suurt-segadust | Seoses kolmapäeval Pirital toimuva Filter tempokarikasarja kolmanda etapiga on liiklus ajavahemikus kell 17–21 piirkonnas tugevalt häiritud. |
Mõõtekabiinid paigaldas maanteeamet Hüüru silla piirkonda juba eelmise aasta lõpus, kuid viimased seadistused ja kohendused said valmis mais.
Hüüru kiiruskaamerad asuvad Tallinna–Paldiski maantee 15,1. ja 15,3. kilomeetril.
Üks kiiruskaameratest fikseerib Tallinna ja teine Paldiski poolt lähenevate sõidukite kiiruseid.
Mõlema kiiruskaamera tööpiirkonnas on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruskaamerate poolt fikseeritud rikkumisi menetleb politsei- ja piirivalveamet.
Antud koht on maanteeameti riskianalüüsist ohtliku lõiguna esile tulnud, riskianalüüs arvestab erinevaid teega seotud parameetreid ja toimunud liiklusõnnetusi.
"Riskianalüüsis hinnati ka kohapeal erinevaid võimalusi ohu vähendamiseks ning mõjusaimaks pidasime kiiruskaameraid," ütles maanteeameti piirkondliku liikluskorralduse talituse juhataja Erkki Vaheoja.
Tema sõnul tuli Hüüru sillale kiiruskaamerate paigaldamise ettepanek kohalikelt elanikelt ja politseilt.
2018. aastal täiendavaid kiiruskaameraid maanteeamet paigaldada ei plaani.
Kokku on nüüd riigiteedel 66 kiiruskaamera mõõtekabiini. | Harjumaal Hüüru külas alustavad tööd kaks kiiruskaamerat | https://www.err.ee/835647/harjumaal-huuru-kulas-alustavad-tood-kaks-kiiruskaamerat | Saue vallas Hüüru külas Hüüru silla piirkonnas alustavad neljapäeval tööd kaks uut kiiruskaamerat. |
On teemasid, mis aegajalt ikka meedias esile kerkivad. Üheks neist on matemaatika olulisus ning raskused selle omandamisel. Ikka ja jälle korduvad poolt- ja vastuargumendid, ikka ja jälle pikenevad sotsiaalmeedias vihased lõimed. Ühel pool tavaliselt mingil viisil matemaatika toel elus edenenud ja teisel sellega miskipärast kimpus olnud inimesed.
Proovin mõista mõlemat. Kuid ma pean ülioluliseks, et me mitte ei jätaks jonni. Kui inimesed ei saa aru, siis peab paremini õpetama. Kui on igav, tuleb teha huvitavamaks. Aga ei tohi loobuda matemaatika õpetamisest, sest "see on mõnedele raske". Järgnevas, põhjendan, miks.
Alustame keelest. Keel on viis väljendada mõtteid ja ideid. Mida väljendusrikkam keel, seda keerulisemaid ideid suudetakse väljendada. Mida rohkem suudame tabada keele nüansse, seda paremini suudame tabada mõtteid. Mida rohkem suudame tabada mõtteid, seda paremini mõistame inimest ja tema kultuuri.
Eestlasest aru saamiseks on keele mõistmine hädavajalik. Kogu sumeda suveöö ilu mahub röhatusse "öö". Ja nii me õpimegi inglise keelt nii kaaskodanikega suhtlemiseks kui ka selleks, et mõista angloameerika kultuuri. Mida mõistmata jääb mõistmatuks suur osa äris ja meedias toimuvat. Eks pursime vene keeltki oma suurest naabrist paremini aru saamiseks.
Muidugi ei ole kõik mõtted nüanssideni sõnades väljendatavad. Sestap ongi lisaks sõnades väljendatud keelele veel riiete ja žestide keel, ka kunst ja muusika. Ehk – me õpime tundma keeli saamaks tundma kultuure ning õpime tundma kultuure mõistmaks meid ümbritsevaid inimesi ning maailma laiemalt.
Ka matemaatika on üks sellistest keeltest. Ta on eriti sobilik väljendamaks abstraktseid ideid, toetamaks loogilisi arutlusi ning kirjeldamaks keerulisi seoseid. Kui on keel, siis on ka kultuur. Kui on kultuur, siis on ka selle kandja. Kelle keel on matemaatika?
Matemaatika on inseneride, teadlaste ja programmeerijate keel. Kõigist, kes koolis muusikat õpivad, ei saa muusikuid. Siiski suudab hea muusikaõpetaja anda neile läbi muusika sissevaate Bachi ja Mozarti ja ehk ka Pärdi mõttemaailma. Samuti ei kasuta osa õpilasi ealeski trigonomeetria nüansse ja unustavad valemid peagi. Kuid hea matemaatikaõpetaja suudab läbi nonde struktuuride lasta õpilasel kiigata matemaatikute kupli alla.
Noodid ja valemid ununevad, aga jääb kogemus harjumuspärasest erinevast kummalisest ja ehk põnevast maailmast. Haridus on see, mis jääb järele pärast õpitu unustamist.
Siinkohal on muidugi paslik küsida, et "milleks meile programmeerijad ja inseneride veider maailm?". Mis kasu on igasugu nohikute pähe piilumisest? Väidan, et kasu on päris praktiline. Need inimesed nimelt loovad meid ümbritsevat tehismaailma. Ja too maailm muutub üha keerulisemaks.
Tavalise supilusika valmistamisse on insenerid tõenäoliselt panustanud tuhandeid tunde disainides ja juhtides tootmisprotsessi, arendades kaevandustehnoloogiat ja tegeldes praktilise materjaliteadusega. Arvutist ei julge mõeldagi, internetist veel vähem.
Inimese edu sõltub kasvavalt tema võimest tehismaailmaga mitte ainult toime tulla, vaid seda ka oma hüvanguks kasutada ning taasluua. Kes suudab moodsast CNC tööpingist parema tulemuse välja võtta? Kes suudab külastajaid efektiivsemalt oma videoblogi poole suunata? Kelle kirjutatud programm teeb kiiremaid investeerimisotsuseid?
Kõik meid ümbritsevad insenertehnilised suursaavutused on inseneride, teadlaste ning tänapäeval üha rohkem ka programmeerijate kultuuri väljendused. Ilma seda kultuuri mõistmata jäävad meile mõistmatuks ka tema tulemid, ammugi ei ole võimalik tollesse kultuuri panustada.
Võib teha veel ühe sammu edasi. Matemaatikal on järjest rohkem öelda ka ühiskonnas toimuvate keeruliste protsesside kohta. Inimkonna kasvades ja globaliseerudes oleme tema toimimise kirjeldamisel jõudmas tavakeele piirideni. Järjest väiksem osa toimuvast on mõistetav põhiteadmisteta inseneeriast, arvutitest ja seega ka matemaatikast.
Kuidas ja kas ikkagi tehti statistikute abil Donald Trump ja Brexit? Milliseid töid on robotid lähiajal suutelised üle võtma? Kuidas ikkagi suudab üks programmeerija tekitada paari kuuga sadu miljoneid dollareid lisandväärtust? Need on praktilised küsimused, mis hakkavad lähitulevikus mõjutama konkreetsete valijate konkreetseid otsuseid valimisrakenduse juures. Kas me oleme selleks valmis?
Seega, matemaatikaõpet ei ole vaja, et abiturient suudaks une pealt arvutada poolnurga siinust. Kaugel sellest. Matemaatikaõpet on vaja, et kooli lõpetav noor suudaks mõista teda ümbritseva maailma toimimist ning panustada selle paremaks muutmisse. Milline noor ei tahaks maailma ära parandada? Ma usun, et me ei taha võtta neilt võimaluse seda päriselt teha. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Andres Kütt | Keelest, matemaatikast ja tulevikust | https://www.err.ee/835640/andres-kutt-keelest-matemaatikast-ja-tulevikust | Matemaatikaõpet ei ole vaja, et abiturient suudaks une pealt arvutada poolnurga siinust. Matemaatikaõpet on vaja, et kooli lõpetav noor suudaks mõista teda ümbritseva maailma toimimist ning panustada selle paremaks muutmisse, kirjutab Andres Kütt ajendatult Rain Kooli päevakommentaarist. |
Akordion on nii laia kasutusega pill, et sellega saab teha muusikat külasimmanist kaasaegse süvamuusikani, jazzist ja folgist sümfooniaorkestrini ning see pakub lõputuid võimalusi kauni muusika elavdamiseks. Jõhvi akordionifestivalil saab publik nautida kolme kontserti.
"Nagu kogu loodus toob praegu välja oma kaunimad õied, oleme ka meie akordionifestivali juba kaua ette valmistanud, et see nüüd, juuni algul, teoks saaks. Jõhvi on kaunis kant, mida tasub tulla avastama. Meie omalt poolt lisame loodusele imelise muusika," ütles akordionifestivali ja suvekooli kunstiline juht Henn Rebane.
1. juunil kell 19 saavad kuulajad Jõhvi kontserdimaja kammersaalis osa salongiõhtust "Raimond Valgre ja tema kaasaegsed", kus esinevad Henn Rebane ja Jüri Aarma. Henn Rebane mängib armastatud helilooja Raimond Valgre laule ja kõrvutab neid tema kaasaegsete heliloojatega Prantsusmaalt ja Saksamaalt ning Brasiiliast. Rännakuid kommenteerib Jüri Aarma.
2. juunil kell 14.30 saab Eesti kaevandusmuuseumi käikudes nautida kontserti "Helid maa all", kus esinevad akordionivirtuoosid Henri Zibo ja Mikk Langeproon. See on ainulaadne kogemus, mida võimaldab vaid Ida-Virumaa. Kontserdi kavas on M. Mussorgski katkend tsüklist "Pildid näituselt", P. Tšaikovski katkend balletist "Pähklipureja" ja O. Pane "Kõrvalepõige ja tango".
2. juuni õhtul kell 19 esineb Jõhvi kontserdimaja kammersaalis trio Šarm, kuhu kuuluvad rahvusvaheliste konkursside laureaadid Vladimir Stupnikov, Artur Adršin ja Arkadi Škvorov. Kontserdi "Virtuoosmuusika – originaalteosed ja seaded" temperamentses kavas kuuleb vaimuikaid ja stiilseid seadeid nii Mozarti "Väiksele öömuusikale" kui ka "Carmeni aariale", lisaks veel Straussi, Belmani, Makkoneni jt teoseid.
Jõhvi esimest akordionifestivali korraldavad Eesti kontsert ja Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool koostöös Eesti akordioniliidu, Eesti muusikakoolide liidu, Eesti kaevandusmuuseumi ja Jõhvi muusikakooliga. | Jõhvis toimub esimene akordionifestival | https://menu.err.ee/835632/johvis-toimub-esimene-akordionifestival | Nädalavahetusel toimub Jõhvis akordionifestival, mis pakub meistriklasse, seminare ning kontserte maa all ja maa peal. |
Džemilev, kes on ka Ukraina presidendi Petro Porošenko erisaadikuks krimmitatarlaste küsimustes, rääkis väljaandele Ukrinform, et sellisel viisil Krimmi poolsaarele asustatud inimesi võib olla praeguseks kuni miljon, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
"Seda peetakse aga sõjasaladuseks, sest nad teavad väga hästi, et see [rahvusvahelise õiguse kohaselt] kuritegu," selgitas ta.
Džemilev märkis, et praegu on Venemaa võimud asustanud alates 2014. aastast erinevatest Venemaa regioonidest Krimmi poolsaarele 850 000 kuni miljon inimest.
"Venemaa on praegu põhimõtteliselt kordamas sama strateegiat, mida kasutati Krimmi esimese okupeerimise käigus keisrinna Katariina II valitsusajal," lisas krimmitatarlaste liider. "Sellel ajal ei olnud võimalik inimesi massiliselt küüditada, sest raudteid veel ei olnud. Seega loodi inimeste jaoks võimatud elutingimused, et sundida neid iseseisvalt ära kolima. Selle tulemuseks oli see, et krimmitatarlastest sai kiiresti vähemusrahvus." | Krimmitatarlaste liider: Venemaa on asustanud Krimmi kuni miljon inimest | https://www.err.ee/835633/krimmitatarlaste-liider-venemaa-on-asustanud-krimmi-kuni-miljon-inimest | Krimmitatarlaste liider ja Ukraina rahvasaadik Mustafa Džemilev teatas, et Venemaa on pärast Krimmi poolsaare annekteerimist asustanud anastatud territooriumile tohutul hulgal inimesi Venemaa erinevatest regioonidest. |
Mihkel Suija Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist uuris hariliku korpsambliku (Xanthoria parietina (L.) Th. Fr.) fotobiontide varieeruvust Eestis ning tahtis teada, kas fotobiondi mitmekesisust saab seostada sambliku elupaiga ja/või stubstraadiga. Uurimus ilmus õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.
Sambliku moodustavad enamasti kottseened (Ascomycota) koos seeneniitide vahele põimitud üherakulise rohevetika või tsüanobakteriga. Selle sümbiootilise suhte domineerivamaks pooleks on seenkomponent, mis toitub rohevetika või tsüanobakteri fotosünteesiproduktidest, kuid mis ise pakub samal ajal oma partnerile kaitset välistingimuste ja kuivamise eest.
Harilik korpsamblik on kergesti ära tuntav oma kuldkollase värvuse poolest ning rohkearvuliste tumekollaste kuni oranžide viljakehade poolest, mis pisikeste ketastena katavad sambliku pinda.
Eestis on see samblik väga levinud ning kasvab liibuvalt erinevatel pindadel, sh puukoorel, puidul, kividel, aga ka betoonil. Erinevalt paljudest teistest samblikest on korpsamblik õhusaaste suhtes vähem tundlik ning seetõttu on ta linnas ning teede ääres üks sagedasemaid liike.
Hariliku korpsambliku fotosünteesiv partner on rohevetikas perekonnast Trebouxia. Perekonna Trebouxia esinadajad on üherakulised ümara kujuga rohevetikad, kellest mitu on võimelised kasvama ka looduses iseseisvalt, kuid vabalt elavana on neid siiski leitud väga harva.
Fotobiondi varieeruvuse peamisteks mõjuteguriteks arvatakse olevat olemasoleva liigifondi rikkus keskkonnas ning mükobiondi spetsiifilisus oma partneri suhtes. Rolli mängib ka sambliku paljunemisstrateegia - mittesugulisel paljunemisel kanduvad uude põlvkonda mõlemad partnerid koos, kuid sugulisel paljunemisel peab seeneeos kokku sattuma sobiliku fotosünteesiva partneriga, et saaks tekkida uus põlvkond.
Viimasel juhul on suurem tõenäosus partneri vahetuseks ning koos sellega ka suuremaks fotobiondi varieeruvuseks.
Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Mihkel Suija kogus neljast erinevast kohast ja erinevatelt substraatidelt 24 hariliku korpsamblikku, et uurida nende fotobiontide mitmekesisust. Kõigi uuritud korpsamblike fotobiondiks osutus perekonna Trebouxia esindaja.
Molekulaarsed meetodid võimaldasid autoril tuvastada nende hulgast kahe erineva liigi esindajad - Trebouxia arboricola Puymaly ja T. decolorans Ahmadjian. Kuigi mõlemate liikide puhul on tegu levinud samblike sümbiontidega, näitab töö autori esmamäärang nendele liikidele Eestile selgelt valdkonna vähest uuritust Eestis.
Lisaks liigilisele varieeruvusele leidus fotobiontide hulgas ka olulist liigisisest geneetilist varieeruvust. Kuigi autor uurimistöös praeguse valimiga olulisi seoseid fotobiondi varieeruvuse ja elupaiga vahel ei leidnud, siis teema edasine uurimine oleks oluline samm vähetuntud elurikkuse kirjeldamisel Eestis ning üldisemalt mõistmaks paremini samblikukoosluste kujunemise mustreid.
Kas teadsid et:
Samblike uurija Trevor Goward on öelnud, et samblikud on seened, mis on avastanud põllunduse.
Ajalooliselt on samblikke käsitletud krüptogaamidena ehk taimedena, mis ei paljune seemnetega. Alles tänapäevase mikroskoopia arenguga avastati nende dualistlik kooseluvorm.
Samblike klassifikatsioon põhineb nende seenkomponendil ning samblikke moodustavaid seeni nimetatakse lihheniseerunud seenteks.
Samblikud võivad moodustuda ka kolme organismi vahel - seenkomponent, fotosünteesiv rohevetikas ja lämmastikku siduv tsüanobakter.
Üks mükobiont võib moodustada välimuselt identseid samblikke erinevate fotobiondi liikidega.
Rohevetikad perekondadest Asterochloris ja Trebouxia on kõige sagedasemateks fotosünteesivateks partneriteks samblikes.
Mihkel Suija uurimistööd juhendasid Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpetaja Lauri Mällo ja Tartu Ülikooli Ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Ave Suija. Uurimistööd saab pikemalt lugeda õpilasteduse ajakirjast Akadeemiake. | Õpilasuurimus vaatas Eesti looduses vähetuntud fotosünteesivaid vetikaid | https://novaator.err.ee/835463/opilasuurimus-vaatas-eesti-looduses-vahetuntud-fotosunteesivaid-vetikaid | Samblikud on üks isepärane ja unikaalne kooseluvorm looduses, kus ühise organismina elavad koos seen (nn mükobiont) ja fotosünteesiv vetikas või tsüanobakter (nn fotobiont). Eestis on leitud ligikaudu 950 liiki samblikke moodustavaid ehk lihheniseerunud seeni, samas kui fotobiondi mitmekesisusest on palju vähem teada. |
Sihtmärkide seas olid droonide hoiupaigad, raketitöökojad ja sõjalised kompleksid, on öeldud sõjaväe avalduses.
Teisipäeval teatas Iisrael enam kui 35 sõjalise sihtmärgi ründamisest Gazas pärast seda, kui seda Palestiina enklaavi valitsev islamiliikumine Hamas ja rühmitus Islamidžihaad olid tulistanud Iisraeli pihta kümneid rakette ja mürske.
Teisipäeva jooksul tulistati Iisraeli umbes 70 raketti ja mürsku, millest paljud tegi õhutõrjesüsteem kahjutuks.
Vigastada sai kolm Iisraeli sõdurit, kannatanute kohta Gazas teateid pole.
Sireene ja plahvatus oli kuulda teisipäeval hilise õhtutunnini.
Teisipäeva hilisõhtul teatas Islamidžihaadi pressiesindaja relvarahuleppest, kuid Iisraeli sõjavägi seda ei kommenteerinud.
Harvaesinevas ühisavalduses võtsid Hamas ja Islamidžihaad raketi- ja mürsutule omaks, öeldes, et need on vastuseks Iisraeli rünnakutele.
Gaza-Iisraeli piiril on nädalaid kestnud meeleavaldusest ja kokkupõrgetes surma saanud üle saja palestiinlase. Pühapäeval hukksus Iisraeli rünnakus kolm Islamidžihaadi liiget.
Hamasi kõrge ametnik teatas relvarahust Iisraeliga
Kõrge Hamasi ametnik teatas kolmapäeval relvarahukokkuleppest Iisraeliga pärast rängimat konflikti eskaleerumist poolte 2014. aasta sõjast saadik.
Hamasi asejuht Gazas Khalil al-Hayya ütles, et viimastel tundidel on sekkunud mitu vahendajat ning on saavutatud kokkulepe relvarahuks Gazas. Hayya sõnul kavatseb Hamas kokkulepet järgida juhul, kui ka Iisrael seda teeb.
Relavarahu saavutamisest rääkis varem ka rühmitus Islamidžihaad.
Islamidžihaad kuulutas välja vaherahu Iisraeliga
Palestiina äärmusrühmitus Islamidžihaad teatas teisipäeva hilisõhtul Egiptuse vahendatud vaherahu sõlmimisest Iisraeliga.
"Iisraeliga jõuti kokkuleppele vaherahus," teatas rühmituse eestkõneleja uudisteagentuurile AFP.
Islamidžihaadi esindaja väitel on vaherahule pühendunud ka Gaza sektoris valitsev islamiliikumine Hamas.
USA taotles teisipäeval Iisraeli ründamisega seoses ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralist istungit. Julgeolekunõukogu peaks kogunema kolmapäeval, et arutada Gaza sektorist korraldatud rünnakuid. | Iisrael andis löögi veel 25 Hamasi objekti pihta | https://www.err.ee/835602/iisrael-andis-loogi-veel-25-hamasi-objekti-pihta | Iisrael teatas, et andis ööl vastu kolmapäeva õhulöögi veel 25 Hamasi sõjalise objekti pihta Gaza sektoris. |
Nädalavahetusel Tallinnas, Maardus ja Jõelähtmel sõidetaval enduro maailmameistrivõistlustel on kohal selle ala maailma paremik. Rajad saavad olema nii ülesõitudel kui ka katsetel väga põnevad ja väljakutseid täis. Laupäeval on huvilistel võimalus ennast sarnastes tingimustes tsiklite ja jalgratastega proovile panna, kui toimub Lost in Woods moto-velo orienteerumine, mille kontrollpunktid on Enduro Tallinn GP katsete läheduses. Kirsina tordil on võistluse start ja finiš, mis asuvad Tallinna Lauluväljakul, kust lähevad rajale ka maailmameistrivõistlustel osalejad.
Lost in Woods näol on tegu rogaintüüpi (aeg-) orienteerumisega, kus võistleja eesmärk on planeerida endale teekond nii, et oleks võimalik koguda maksimaalne arv kontrollpunkte (KP), kuid jäädes samal ajal korraldaja poolt sätestatud kontrollaja sisse. Kontrollaeg mootorratastele on neli tundi ja jalgratastele kolm tundi.
Mootorratastele antakse start laupäeval kell 12, jalgrattad asuvad rajale veerand tundi hiljem. Orienteerumise punktid on pandud maha nii, et võistlejad saaksid näha ka Enduro Tallinn GP võistlejaid, seega ideaalne võimalus veeta päev värskes õhus koos võistlusmomendiga ja saada osa ajaloolisest motosündmusest Eestis.
Võistlus toimub nii avalikel teedel kui ka metsaradadel, kuid mistahes olukorras peab käitumine olema vastavuses Eesti Vabariigi liiklusseadusega. Osaleda saab ükskõik millise tänavalegaalse mootorrattaga, kuid peab arvestama, et rada kulgeb erinevatel maastikel, mistõttu peab lähtuvalt mootorratta iseloomust valima kontrollpunktide läbimiseks sobiva raja.
Maxxis FIM enduro maailmameistrivõistluste etapp Enduro Tallinn GP toob Eestisse enduro MM-sarja tippsõitjad. MM-sarjast võtab osa üle 100 sõitja, kuid koos erinevate võistlusklassidega on Tallinnas võistlustules ligi 200 sõitjat. | Tallinna Endurol saab ennast proovile panna moto-velo orienteerumises | https://sport.err.ee/835628/tallinna-endurol-saab-ennast-proovile-panna-moto-velo-orienteerumises | Tallinnas sõidetava Enduro MM-sarja etapi raames saavad huvilised ennast proovile panna moto-velo orienteerumises |
Kommunikatsiooniminister Sam Basil teatas, et pornograafiat ja desinformatsiooni postitavad isikud selgitatakse välja, vahendas BBC.
Samuti andis minister mõista, et vajaduse korral võib riik kutsuda ellu konkureeriva sotsiaalmeediateenuse.
Kuigi vaid 10 protsenti Paapua Uus-Guinea elanikkonnast omab ligipääsu internetile, soovib valitsus näidata end selle valdkonna reguleerimisel proaktiivsena.
Valitsus soovib kuu aja pikkuse keelu jooksul analüüsoida seda, kas ja kuidas on ka mujal maailmas teravat kriitikat pälvinud Facebook rikkunud 2016. aastal vastu võetud küberkuritegevuse vastast seadust.
Minister Basil selgitas Paapua Uus-Guinea ajalehele Post-Courier, et kuu aja jooksul on võimalik koguda piisavalt informatsiooni tuvastamaks isikud, kes end libakontode taha peidavad. Samuti lubas ta välja selgitada need kasutajad, kes pornograafiat ja desinformatsiooni levitavad.
"Me saame kaaluda ka võimalust luua uus sotsiaalmeediavõrgustik paapua Uus-Guinea kodanikele, mida saaks kasutada tegelike kasutajakontodega," selgitas ta ja lausus, et kohalikke arendajaid ühendades oleks riigi kodanikele sobivama platvormi loomine täiesti võimalik. | Paapua Uus-Guinea keelustab Facebooki ja kaalub oma platvormi loomist | https://www.err.ee/835624/paapua-uus-guinea-keelustab-facebooki-ja-kaalub-oma-platvormi-loomist | Paapua Uus-Guinea võimud otsustasid keelata riigi territooriumil sotsiaalmeediateenuse Facebook. Keeld kehtib kuu aega ning selle aja jooksul on plaanis selgitada välja libakontod ning analüüsida Facebooki mõju Paapua Uus-Guinea ühiskonnale. |
Eelmisel aastal oli keskmine teise samba pensionimakse 58,22 eurot kuus. Kindlustusandjatel on teise samba pensioni saavate inimeste igakuisteks makseteks reserve kogusummas üle 70 miljoni euro. Aastaga on see summa suurenenud 12 miljoni euro võrra.
Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuhi Merle Kollomi hinnangul on teine sammas mõeldud eelkõige täiendamaks esimest sammast.
"Tänastel noortel jääb kogumiseks rohkem aega ja ka tuleviku pensionimaksed saavad seeläbi suuremad. Eluaegsed pensionimaksed on mõeldud selleks, et tagada pensionärile igakuine stabiilne sissetulek kuni tema surmani," ütles Kollom.
"Tänavu jõustusid mitmed teise samba väljamakseid puudutavad seadusemuudatused, et avardada valikuvõimalusi. Fondipensionidele alternatiivi pakkuva tähtajalise pensionilepingu on kliendid väga hästi vastu võtnud. Mitmed inimesed, kes ei soovi pensioniperioodil investeerimisriski võtta, on seda võimalust aktiivselt kasutamas," sõnas Kollom.
2001. aastal käivitunud pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. Esimene sammas ehk riiklik vanaduspension peab tagama kõigile minimaalse äraelamise ning seda makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust.
Teise samba ehk kohustusliku kogumispensioni kaudu kogub töötav inimene kaks protsenti brutopalgast pensionifondi ja saab riigilt lisaks neli protsenti. Kolmas sammas ehk täiendav kogumispension võimaldab inimesel ise määrata sissemaksete suuruse ning pensioni väljavõtmise aja ja viisi.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) liikmetest teevad teise samba pensionikindlustuse väljamakseid Compensa Elukindlustus, ERGO ning SEB Elu- ja Pensionikindlustus. | Kogumispensioni teise samba väljamaksed ületasid ühe miljoni euro piiri | https://www.err.ee/835623/kogumispensioni-teise-samba-valjamaksed-uletasid-uhe-miljoni-euro-piiri | Tänavu esimeses kvartalis ületasid kohustusliku kogumispensioni teise samba väljamaksed esimest korda ühe miljoni euro piiri. Pensioni maksti kokku 6290 inimesele ning väljamaksed kasvasid 23 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. |
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2017. aasta aprilliga võrreldes seitse protsenti, teatas statistikaamet.
Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta aprillis.
Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas aastaga 13 protsenti. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 11 protsenti) ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv kaheksa protsenti).
Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2017. aasta aprilliga võrreldes neli protsenti. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas mõju eelmise aasta aprilli kõrge võrdlusbaas ning toidukaupade jätkuv hinnatõus.
Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu, mis veebruaris ja märtsis kasvas, pöördus aprillis langusesse ning vähenes eelmise aasta aprilliga võrreldes neli protsenti. Nende ettevõtete müügitulu vähenemisele avaldas mõju mootorikütuse hinnatõusu kiirenemine.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu üks protsent. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine kaks protsenti.
2018. aasta nelja kuuga (jaanuar–aprill) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes üks protsent. | Jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis suurenes | https://www.err.ee/835621/jaekaubandusettevotete-muugitulu-aprillis-suurenes | Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes tänavu aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades üks protsent, aprillis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 560,4 miljonit eurot. |
2017. aasta esimese kvartaliga võrreldes vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel, teatas statistikaamet.
Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid veonduse ja laonduse, põllumajandus-, metsandus- ja kalandus- ning energeetikaettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim kaubandus- ning haldus- ja abitegevusettevõtted.
Ettevõtted müüsid 2018. aasta esimeses kvartalis kaupu ja teenuseid 13,7 miljardi euro eest ehk kaheksa protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Enim suurenes aastaga müügitulu kinnisvara tegevusalal.
Ettevõtlussektori müügitulus on suurim osatähtsus kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtetel, kelle müügitulu kasvas möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes vastavalt neli protsenti ja seitse protsenti.
Ettevõtete kulud olid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes üheksa protsenti, sh tööjõukulud kaheksa protsenti suuremad. Hõivatute arv kasvas aastaga kaks protsenti ja töötatud tundide arv üks protsent.
Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5500 eurot kvartalis, mis on kolm protsenti suurem kui aasta varem samal ajal.
2018. aasta esimeses kvartalis investeerisid ettevõtted 490 miljonit eurot, mida on 15 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal.
Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suurimad investeerijad olid kinnisvara-, töötleva tööstuse ning põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtted, kes kokku tegid üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest.
2017. aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenesid investeeringud ehitistesse, arvutisüsteemidesse ning maasse. Vähenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. | Ettevõtlussektori kasum vähenes esimeses kvartalis aastaga viis protsenti | https://www.err.ee/835620/ettevotlussektori-kasum-vahenes-esimeses-kvartalis-aastaga-viis-protsenti | Ettevõtlussektori kogukasum oli tänavu esimeses kvartalis 584 miljonit eurot ehk viis protsenti vähem kui aasta varem samal ajal. |
"Tänane [kontsert] oli test. Sellega on küsimus lahendatud," lisas ta praeguseks juba kustutatud säutsudes, vahendas Pitchfork. "Ma tahan lihtsalt üksi olla, minu prioriteedid on täiesti pekkis. Nad on olnud pekkis juba mõnda aega. Mul on vaja aega olla eemal, hüvasti."
Eelmisel nädalal teatas TDE tegevjuht Anthony "Top Dawg" Tiffith, et SZA jääb turnee paarilt kontserdilt kõrvale. "Tema häälepaelad on paistes ja ta peab oma häält hoidma, et vältida püsivaid kahjustusi," ütles ta avalduses. Oma avalduses teatas SZA, et ta on toetunud steroididele, et oma viimase aja tuurigraafikuga toime tulla. "See [häälepaelte kahjustumine – toim] ei juhtunud üleöö," ütles ta. | SZA teatas, et ta hääl on püsivalt kahjustatud | https://menu.err.ee/835618/sza-teatas-et-ta-haal-on-pusivalt-kahjustatud | Paistes häälepaelte tõttu TDE Championship Touri kontsertturneelt kõrvale jäänud SZA teatas kolmapäeval pärast New York City Madison Square Gardenil lavale naasmist Twitteris, et tema hääl on püsivalt kahjustatud. |
Mängu alustas paremini Copenhagen ning Nõmme jäi kiirelt kaotusseisu kui taanlased realiseerisid kolmandal minutil väravaks nurgalöögi. Nõmme vastas aga kiirelt kui Indrek Palmi kauglöögi suunas värava ees peaga väravavõrku Rando Rand viigistades seisuks 1:1. Mäng jätkus Nõmme pallivaldamisega ning vastaste kaitsesse tõmbumise kasutas enesekindlalt ära väravavaht Vaiko Tammeväli, kes oma karistusala joonelt kauglöögi liiva põrkest otse Copenhageni väravasse virutas. Vaid paar minutit hiljem püüdis vastaste audiviske Tammeväli ning algatas kiire vasturünnaku, mille Verner Uibo terava löögiga realiseeris 3:1 eduseisuks. Esimese kolmandiku lõpuhetkedel vilistas kohtunik vea Nõmme karistusalas Hindrimäe vastu vastase kinni hoidmise eest ning määras penalti, mille taanlaste ründaja külmavereliselt posti kõrvale lõi seisuks 3:2.
Teisel kolmandikul püsis mänguseis muutumatuna pikalt. Lõpuks suutis Nõmme mees Hindrimäe hea sööduga leida vastaste karistusalas Randi, kes võitluses kahe vastaste kaitsjaga suutis palli lõpuks osavalt pöördelt väravavahile püüdmatult võrku lüüa seisuks 4:2. Kolmandal kolmandikul jätkus võitluslik mäng, kus kohtunikud vilistasid mitmeid vigu mõlemale poole. Viimast kolmandikkul oli mängitud juba seitse minutit kui taanlased teenisid nurgalöögi, millele järgnenud olukorras mängis osavalt vastaste mängija, kelle takistamisel tegi vea Mäeorg. Rikkumist karistas kohtunik kollase kaardi ning järjekordse penaltiga. Taas realiseeris taanlane penalti ning vähendas Nõmme eduseisu minimaalseks 4:3. Vaid minut hiljem olid aga aktsioonis taas nõmmekad ning hea viskega leidis Tammeväli vastaste karistusala joonel Saharovi, kes osavalt endale palli rinnaga ette mängis ning üle pea löögi värava lati alla virutas. Mängu lõpuni oli jäänud kaks minutit kui taanlaste kapten käärlöögi üritamisel tabas jalaga Randi pead. Kohtunik vilistas vea ohtliku mängu puhul ning karistas seda punase kaardiga.
Copenhagen jätkas mängu ühemehelises vähemuses. Taanlastel õnnestus mängu lõpuminutitel veel paar ohtlikku pealelööki teha, kuid Tammeväli oli väravaraamides kindel ning lõpuvile kõlades olid tablool Nõmme võidunumbrid 5:3.
Kahe võiduga tõusis Nõmme alagrupis esikohale, kuna alagrupi teises kohtumises suutis suursoosik Lissaboni Sporting Hollandi meeskonna BS Egmond alles lisaajal alistada. Võiduga tagas Nõmme endale ühtlasi edasipääsu 16 parima hulka. | Nõmme tegi rannajalgpalli Euroopa karikasarjas ajalugu | https://sport.err.ee/835616/nomme-tegi-rannajalgpalli-euroopa-karikasarjas-ajalugu | Nõmme BSC OIyBet pidas teisipäeval teise kohtumise Euroopa rannajalgpalli meistrite klubide karikaturniiril Euro Winners Cup ning võitis 5:3 tulemusega Taani klubi Copenhagen BSC. Kaks võitu alagrupis pole Eesti klubid varem saavutanud ning tegemist on selles mõttes ajaloolise võiduga. |
Superstar & Star on Ameerika Ühendriikides tegutsev kodudisko ja glamuurse lo-fi-funki kuningas, kelle muusikat on välja andnud festivali Kalana Saundi taga seisev Eesti plaadifirma Porridge Bullet. Kariibi juurtega vokalisti ja tantsijat Superstar & Stari toetab laval muusikaliste taustadega inglasest tantsumuusikasepp Tapes. Muusikud saabuvad Tallinnasse ühise Euroopa turnee raames.
Teine peaesineja, PLO Man, on Berliinis pesitsev DJ ja produtsent, kes on andnud oma nägemusega uue hingamise deep house 'i muusikale. Plaadifirma Acting Press boss on kõrgelt hinnatud ja ekstraklassi maitsega DJ ning astub EKKMis üles tunde kestva maratonsetiga.
Kontsertidega astuvad Kalana Saund eelfestivalil lavale ka eksperimentaalmuusik Mihkel Kleisi klubimuusikaprojektiga Ratkiller ja uue kooli jungle 'it viljelev duo Kitchen Brothers.
DJdena kuuleb ja näeb puldi taga veel Raul Saaremetsa, Lill Slimmi ja Tapesi.
Muusikaõhtu algab juba varakult – kell 19.00, kui EKKMi hoovis käivitub live -programm. Plaadimuusikat valitakse Kalana Saundi eelsündmusel alates südaööst.
Kalana Saund 2018 põhifestival toimub 26.–29. juulini Sõru sadamas, Hiiumaal. Esimest korda kuuleb sel suvel festivalil ka välismaiseid artiste, kellest seni festivali poolt välja kuulutatutest on tuntumad nimed Lone, Dashychira ja Jimmy Winkles.
Kogu kava teeb festival teatavaks järgmisel nädalal. | Kalana Saund korraldab sel laupäeval Tallinnas eelfestivali | https://kultuur.err.ee/835615/kalana-saund-korraldab-sel-laupaeval-tallinnas-eelfestivali | Laupäeval 2. juunil toimub EKKMi hoovis ja katuste all juulikuus Hiiumaal Sõru sadamas aset leidva Kalana Saundi eelfestival. Eelpeo piiri tagant saabuvad külalisesinejad on Superstar & Star featuring Tapes ning PLO Man. |
Vaata arutelu salvestust UTTVst või Novaatorist!
Arutelus peeti intelligentsuse all silmas inimese sisemist potentsiaali oma eluga hästi hakkama saada. See tähendab lisaks n-ö puhtale intelligentsusele ka inimese töökust, iseloomuomadusi – näiteks avatus uutele olukordadele, ekstravertsus ja teised Suure Viisiku komponendid – ning emotsionaalset intelligentsust.
"Kui küsimus oleks püstitatud nii, et kas me oleme sündinud lollina, oleks vastus kindlasti jah," märkis Tõnu Esko, Eesti Geenivaramu asedirektor humoorikalt. "Lapsi vaadates on selge, et varajases eas pole nad kuigi nutikad ja läheb aega, et arenedes nende taiplikkus välja hakkaks paistma."
Arutelu pealkirjale "Sündinud lolliks? Geenide mõjust intelligentsusele" saaks Esko arvates vastata "nii ja naa". Ta selgitas, et siiski on võimalik n-ö lolliks sündida. See võib juhtuda näiteks siis, kui inimese kehas on kujunenud midagi halvasti, mis ei lase genoomis peituval potentsiaalil avalduda.
Geenide ja keskkonna vahel on alati vastastikune koosmõju.
Kuigi geenid ja pärilikkus mängivad inimese ja tema elutee kujunemisel väga olulist rolli, ei saa keskkonda kõrvale jätta. "Rusikareegel on, et pool tuleb geenidest ja pool tuleb keskkonnast," selgitas Esko, "ning geenide ja keskkonna vahel on alati vastastikune koosmõju."
Väga varases eas on geenidest tähtsam hoopiski last ümbritsev maailm: mänguasjad; lapsevanemad; mida saab suhu pista; mida õppida. Mida vanemaks laps saab, seda suurem on geenide osakaal.
Geenide osatähtsus kasvab
Vaimsed võimeid on üks kõige enam geenide poolt määratud tunnustest. Geenide osatähtsus kasvab aja jooksul: kui lapseeas võivad geenid määrata näiteks 20% sisemisest võimekusest, on ülikooli jõudes geenide osakaal inimese käekäigu mõjutamisel juba ligi 80%.
Postimees kirjutas mõnda aega tagasi ajakirjas Nature Human Behaviour ilmunud teadusaartikli põhjal loo "Nõukaajal määrasid suhted, praegu maksavad anne ja töökus". Sama teadusartiklit tutvustas lugejatele ka ERR Novaator pealkirjaga "Vabas Eestis sündinute edu sõltub geenidest enam kui nõukaajal sündinutel". Selle taustal uuris Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Heidy Meriste Tõnu Eskolt, kuidas saab geenide mõju sõltuda poliitilisest olukorrast.
Esko selgitas, et siinkohal on tegemist sellesama geenide ja keskkonna vahelise suhtega.
Geenide osatähtsus on kasvanud, sest keskkond on vaba ning su enese püüdlikkus määrab, kui hästi sul läheb.
Geenide osatähtsus oli toona väiksem, kuna keskkond (sh ka poliitiline keskkond) määras inimese elutee ja võimalused ette ära. "Hoolimata sellest, kui head olid su võimed, ei saanud sa ülikooli minna, kui sinu perekonnast oli keegi Siberisse saadetud," sõnas Esko. "Nüüd on ühiskondlik olukord teine. Geenide osatähtsus on kasvanud, sest keskkond on vaba ning su enese püüdlikkus määrab, kui hästi sul läheb."
"Head" ja "halvad" geenid
Geenide mõju uurimiseks on vaadeldud, kui palju "heade" ja "halbade" geenidega mehi ning naisi jõudis ülikooli. Näiteks 1935. aastal sündinud meestest pääses, olenemata pärilikust materjalist, ülikooli 30%, naistest 10%. Hilisematel aastatel on geenid hakanud suuremat rolli mängima. 1985ndal aastal sündinute hulgast pääses "heade" geenidega meestest ülikooli 30%, "halbade" geenidega mehi vaid 10%. Nii "heade" kui ka "halbade" geenidega naistest sai õppimisvõimaluse 30%.
See illustreerib hästi, kuidas varasemalt pärssis keskkond soovi ja võimekust õppida. Ühiskonna areng, soorollide ja mõtteraamide muutumine võimaldavad geenidel paremini avalduda.
Muidugi on "head" ja "halvad" geenid piltlik väljend ning ehk pole selline lahterdamine ka päris täpne. "Võib tunduda, et ainult 10% halbade geenidega mehi jõudis ülikooli, aga nad siiski jõudsid ülikooli," sõnas Tõnu Esko. "Geenide mõju suurenemine annab eeskätt tunnistust võrdsetest võimalusest: sa saavutad nii palju, kui tahad saavutada."
Kõik vaimset võimekust ja intelligentsust mõjutavad geenid ei ole veel teada.
Esko rõhutas, et kõik vaimset võimekust ja intelligentsust mõjutavad geenid ei ole veel teada. "Me teame 1600 piirkonda genoomis ja neis sisalduvaid geene, mis on mingil viisil seotud sisemise potentsiaaliga elus edasi jõuda. See on vaid 12,5% kõigist geenidest, seega on pilt ebatäiuslik."
Tööd tuleb teha
Kuid kas geenid võivad meid tõesti lootusetusse olukorda panna, nii et tõesti võib öelda, et olemegi "sündinud lolliks"?
Esko vastas, et igal geeni nukleotiidil on erinev kvaliteet. "Võib olla, et mingi osa genoomist on kahjustunud ja see takistab kogu selles peituva võimekuse rakendamist. Sisemist potentsiaali ei saa realiseerida, kuna oluline tükk su puslest on puudu. Nii võivad genoomis tekkinud vead pärssida kognitiivset funktsioneerimist."
Kuigi pärilikkusaine ja keskkond mõjutavad meid, tuleb ka ise vaeva näha.
"Head geenid" ei tähenda aga tingimata, et saaks loorberidele puhkama jääda. Kuigi pärilikkusaine ja keskkond mõjutavad meid, tuleb ka ise vaeva näha. Esko tõi näite ajaloost: üks Tšehhi isa treenis oma kolme tütart, et neist saaksid male suurmeistrid. "Ta ostis kõik maleraamatud, mis maailmas olemas olid, ja treenis oma tütreid iga päev. Kahest tütrest saidki male suurmeistrid," rääkis geeniteadlane.
Tudengipäevade raames toimunud arutelul tuletas Tõnu Esko paslikult meelde, et hoolimata heast pärilikkusainest tuleb eksamisessiooni ajal õppida, ilma selleta ei saa. "On uuringuid, mis ütlevad, et oma ala eksperdiks saamiseks tuleb sellega tegeleda 10 000 tundi. Aga kui sa oled juba ülikooli jõudnud, siis oma geenide pärast muretsema ei pea. Päris halvasti nendega ei ole!" | Tõnu Esko: head geenid ei tähenda, et võid loorberitele puhkama jääda | https://novaator.err.ee/835456/tonu-esko-head-geenid-ei-tahenda-et-void-loorberitele-puhkama-jaada | Võimekus elus edasi jõuda sõltub nii geenidest kui ka keskkonnast. Tartu Ülikooli eetikakeskus arutles koos geeniteadlase Tõnu Eskoga, kuivõrd sõltub inimeste intelligentsus tema geenidest. |
Ettepaneku üürilepingu pikendamiseks tegi linnavalitsusele Kesklinna vanem Vladimir Svet ning põhjendas seda sellega, et tegemist on omamoodi kauba- ja maamärgiga nii linlaste kui ka turistide jaoks, kirjutab Postimees.
Ka ettevõtlust kureeriv Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu sõnas otsust kommenteerides, et senise rendilepingu pikendamise kasuks otsustuskorras kõneles, et OÜ Starmaker on pikaajalise üürnikuna Olde Hansast kujundanud Tallinna jaoks olulise paiga.
Osaühing tasub ruumide kasutamise eest 24,50 eurot ruutmeetri kohta, kokku 10 160,15 eurot kuus ning seda on ligi 850 eurot rohkem kui lõppeva üürilepingu järgi.
Vanalinnas asuvate üle 100-ruutmeetriste teeninduspindade üürihind on 10 kuni 35 eurot ruutmeetri kohta ehk Olde Hansa rendihind vastab vanalinna turuhindadele. | Tallinna linn laseb Olde Hansal jätkata | https://www.err.ee/835613/tallinna-linn-laseb-olde-hansal-jatkata | Tallinna vanalinnas 18 aastat tegutsenud kuulus Olde Hansa restoran saab ka järgmised kümmekond aastat linna rendipinnal edasi tegutseda, kuna linnavalitsus peab restorani vanalinna sümboliks ning loobus rendipinnale avaliku konkursi tegemisest. |
Kõnealused ministrid kiitsid Torra otsuse heaks, et regioon pääseks võimalikult kiiresti poliitilisest ummikseisust.
"Me oleme alati tahtnud olla osa lahendusest ja mitte probleemist. Soovime võimalikult kiiresti Kataloonia valitsuse moodustamist," teatasid ministrid Torra ametkonna vahendusel.
Torra lükkas eelmisel kolmapäeval valitsuse ametissevannutamise edasi, sest Madrid ei olnud nõus nelja ministriga, kes on kas vangis või eksiilis. Torra mõistis siis Hispaania valitsuse blokaadi avalduses hukka ja teatas, et on palunud oma meeskonnal uurida, milliseid meetmeid on ummikseisu lahendamiseks võimalik rakendada.
Hispaania keskvalitsus võttis Kataloonia oktoobris pärast nurjunud iseseisvusdeklaratsiooni otsejuhtimise alla.
Madrid lõpetab Kataloonia otsevalitsemise alles siis, kui seal on ametis uus regionaalvalitsus.
Torra nimetas algselt ametisse valitsuse, milles olid kaks eelmise presidendi Carles Puigdemonti valitsuse vangistatud eksministrit ja kaks endist ministrit, kes pagesid koos Puigdemontiga välismaale.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy nimetas Torra katset neid nelja ministrit valtsusse võtta järjekordseks provokatsiooniks. | Kataloonia president moodustas uue regionaalvalitsuse | https://www.err.ee/835610/kataloonia-president-moodustas-uue-regionaalvalitsuse | Kataloonia president Quim Torra allkirjastas teisipäeval määruse, millega nimetas ametisse valitsuse, kus pole enam ministreid, kes on kas vangis või eksiilis, teatas tema ametkond. |
"Tegemist on suure distributsiooni ja maaletoomisega tegeleva ettevõttega, mis on suuteline varustama meie toodetega kaubandusvõrku üle Venemaa ja tegema tööd brändi arendamiseks nii võtmeklientide, suurte kaubandusklientide, kui ka horeca sektoris. Näiteks Soome Altia gruppi esindab ta Venemaal samamoodi ja nüüd ka Livikot," ütles AS Liviko juhataja Janek Kalvi BNS-ile.
Kalvi tõdes, et distribuutori vahetus on suurtel turgudel nagu Venemaa keeruline ja aeganõudev protsess ning uue koostööpartneri otsimisel arvestati sellega, et bürokraatia ja vajalikud protseduurid võtavad aega, enne kui saab müüma hakata.
"Näiteks kooskõlastused selleks, et neile väljastatakse Venemaa maksumärke meie toodete importimiseks. See on pikaldane protsess, teadsime, et nii on, aga tundsime, et meil on restarti vaja Venemaal," märkis Kalvi.
Venemaa siseturule on Liviko seadnud eesmärgiks jõuda paari aastaga tasemele, kus müüakse aastas umbes 200 000 liitrit või 400 000 pudelit premium klassi alkoholi. Samas ei tehta Venemaal koostööd ainult Nesco gruppi kuuluva Joiaga. "Näiteks rummi oleme müünud ühele partnerile, aga Venemaa suunas on meie jaoks prioriteediks Vana Tallinna kaubamärk ja see on kõige suurem äri," ütles Kalvi.
Siseturust eraldi segmendina vaatleb Liviko Venemaal duty-free turge, lennujaamasid ja piirikaubandust, kuhu müüakse umbes samas mahus nagu siseturule.
Paralleelselt Venemaa edasimüüjaga peeti läbirääkimisi Skandinaavias distribuutori leidmisega ning möödunud nädalal sõlmiti koostööleping Arcus grupiga, mis hakkab alates juunist Liviko tooteid turustama Taanis, Norras, Rootsis ja Soomes.
"Ootus on praegu väga kõrge, et me leiame Skandinaavias ja Venemaal lähitulevikus päris palju tegevust," ütles Kalvi.
AS Liviko on 1898. aastal asutatud alkoholi tootja ja -maaletooja. Liviko teenis 2016. aastal 129,7 miljoni euro suuruse käibe juures 4 miljonit eurot kasumit. | Liviko vahetas Venemaa-suunal Vana Tallinna ekspordipartnerit | https://www.err.ee/835608/liviko-vahetas-venemaa-suunal-vana-tallinna-ekspordipartnerit | AS Liviko sõlmis ekspordi edendamiseks koostöölepingu Nesco gruppi kuuluva edasimüüjaga Joia, mis hakkab Venemaal turustama Vana Tallinnat ja muid Liviko premium kaubamärke. |
6 mõtet Beth Noveckilt:
1) Digitaalsete riigiteenuste pakkumisega ei kaasne automaatselt demokraatliku kultuuri paranemine ja see ei parandada võimalusi panna valitsusaparaati oma otsuste eest vastutama.
2) Isegi digitaalses maailmas esirinnas olevaid riike valitsetakse suuresti samamoodi kui saja aasta eest – riigiteenistujaid üritatakse kaitsta kahjulike väliste mõjude eest.
3) Kaasaegsed tehnoloogilised lahendused võimaldavad püüelda avatud valitsuse poole, mis on ühtaegu läbipaistev, kaasav ja koostööaldis.
4) Eksperdid pole müstilised mütoloogilised kujud valitsuskabinettides, vaid teatud vallas on seda igaüks. See arvamus loeb.
5) Riiki ja ühiskonda kirjeldavatele andmetele peaks olema ligipääs kõigil selle kodanikel. See võimaldab leida kergemini vanade probleemide lahendamiseks uudseid lahendusi.
6) Erasektor saab aidata riigiaparaati uute tehnoloogiliste lahenduste ja tööriistade pakkumisega, kuid Google'ist, Facebookist jt ei tohi saada digitaalse maailma seadusloojad.
Interneti suhtes algselt tuntud optimism on asendunud vähemalt osaliselt usaldamatuse ja paranoiaga. Küberruumi sisu polariseerub ja paljude riikide kontroll interneti üle tugevneb. Kas meil on üleüldse lootust, et kalliks peetud ühendatuse kasvu saab kasutada ka õilsate eesmärkideni jõudmiseks, sh demokraatia parandamiseks?
Internet on kohe kindlasti kasvatanud seda, kui tihedalt me omavahel seotud oleme. Esimest korda ajaloos on ühel inimesel võimalus ühenduda ükskõik kelle teisega. See on viinud muidugi ebasoovitavate tagajärgedeni. Üks hea ajakirjanik kirjeldas virtuaalset ruumi avaliku saunana. See soodustab kõigi pisikute kasvu ja levikut.
"Meil olid suured lootused, et kasvanud ühendatus viib demokraatliku utoopiani, demokraatia tugevnemiseni, tõelise isevalitsemise, tähendusrikkamate otsusteni kui kunagi varem. Tegelikult oleme näinud paljuski vastupidist."
Meil olid suured lootused, et kasvanud ühendatus viib demokraatliku utoopiani, demokraatia tugevnemiseni, tõelise isevalitsemise, tähendusrikkamate otsusteni kui kunagi varem. Tegelikult oleme näinud paljuski vastupidist – populistlikke kandidaatide tõusu, paljudel juhtudel demokraatia vähikäiku. Muidugi, valitsemine on läbipaistvam. See pole kasvatanud aga ilmtingimata meie võimet panna võimulolijaid oma tegude eest vastutama. Kõik internetile pandud lootused ei ole realiseerunud.
Eestit toodakse koos paljude riikidega esile kui head näidet teenuste digitaliseerimisest. Tervishoiuteenused, bussisõidu eest tasumine ja juhiloa taotlemine on muutunud kiiremaks ja tõhusamaks. See on suurepärane – me hoiame aega kokku. Kuid see ei tähenda automaatselt demokraatia tugevnemist, demokraatliku kultuuri paranemist, seaduste suuremat austamist või valitsuse mandaadi suurenemist.
Seda võis ju oodata. Me oleme lõppude-lõpuks inimesed ja võtame oma vead kaasa ka internetti. Sel peavad olema omad tagajärjed.
Seda võis oodata. Kuid küsimus pole inimloomuse ja inimkonna nõrkuses, vaid varasema ajastu jaoks loodud poliitilistes asutustes. Me pole tehnika arengut arvesse võttes arenenud samal viisil, kui töötavad institutsioonid. On üks asi väljastada juhiluba elektrooniliselt, mitte näost-näkku kohtumisel. Kuid tehnika areng on muutnud ka seda, mida valitsusaparaat teha võiks.
"Oleme veetnud enam kui sada aastat professionaalse riigiteenistuse loomiseks, mis on suletud, ülejäänud maailmast isoleeritud. See võis paista saja aasta eest hea ideena."
Valitsejate roll peaks olema vestluse suunamine palju laiema ühiskonna osa hulgas, et leida probleemidele innovatiivsemaid ja tõhusamaid lahendusi. Me pole selleks väga hästi valmis. Oleme veetnud enam kui sada aastat professionaalse riigiteenistuse loomiseks, mis on suletud, ülejäänud maailmast isoleeritud. See võis paista saja aasta eest hea ideena mitmel põhjusel. Riigiteenistujad olid parimad, kõige targemad ja haritumad, neil oli ligipääs parimale informatsioonile. Me tahtsime neid kahjulike mõjude eest kaitsta.
Internetiga teame aga, et suletud süsteemid pole info hankimiseks kõige paremad. Ükskõik kus koolis poliitik-ametnik käis, pole valitsusaparaat kõige parem, andmepõhisem, innovatiivsem ja sel pole vastust igale probleemile. See ei ole mõeldud kriitikana kellegi üksiku suhtes, kes valitseb. Mitte keegi pole üksinda kõiges meister. Meil on vaja saada parimat informatsiooni ja teame, et meil on luua mehhanismid avalikkuse huvide kaitsmiseks, olles samal ajal uutele ideedele ja informatsioonile avatud.
Töötasite mõned aastad Valges Majas ja olite seal üks avatud valitsuse idee suuri edendajaid. Mis on avatud valitsus Teie definitsiooni järgi? Eestis meeldib meile end e-teenuste leviku tõttu esile tõsta kui väga läbipaistvat riiki, kuid sellega ei peaks ilmselt piirduma.
Seda nimetame e-valitsuseks. Teenuste digitaliseerimise mõttes on jõudnud Eesti kaugemale kui keegi teine. See on väga hea, kuid see ei tähenda üldse avatud valitsust. Avatud valitsus vastab kolmele tunnusele.
Esiteks on see avatum ja läbipaistvam. Seda mitte teenuste, vaid info mõttes, mida see loob ja kogub. See laieneb andmetele, mis pärinevad ettevõtetest, mida valitsus reguleerib, majandusest ja keskkonnast. Riik pakub neid allalaaditavas formaadis täiesti tasuta ükskõik kellele, kes seda tahab. Põhjus on taas selles, et valitsuse enda vahendid selle info kasutamiseks on piiratud.
Infole ligi pääsevad üliõpilased, ettevõtjad, ajakirjanikud saavad kasutada seda valitsuse paremini vastutusele võtmiseks ja parandamiseks. Kuid seda saab kasutada ka vana probleemi paremini lahendamiseks. Näiteks luua rakendus bussiaja teada saamiseks või kõige väiksema nakatumisriskiga haigla leidmiseks. Me ei pea toetuma kõigi nende teenuste saamiseks riigile. Isegi kui räägime digitaalsetest teenustest, on neist alati puudus. Andmete kättesaadavuse paranemisega saavad lahendada selliseid probleeme rohkemad inimesed.
"Valitsus peab tahtma saada inimestelt informatsiooni, kodanikega suhelda ja neile selgitada, kuidas poliitikaid kujundatakse. Meil pole sellega palju kogemusi isegi kõige digitaliseeritumates riikides."
Teiseks peab olema tegu kaasava valitsusega, mis peab küsimusi küsima. See peab tahtma saada inimestelt informatsiooni, kodanikega suhelda ja neile selgitada, kuidas poliitikaid kujundatakse. Meil pole sellega palju kogemusi isegi kõige digitaliseeritumates riikides. See ei tähenda ka ainult seda, kuidas traditsiooniliselt inimestega nõu peetakse ja nende hoiakuid välja selgitatakse. Selle peale ütlevad inimesed sulle tavaliselt lihtsalt, et nad pole millegagi rahul. Sellest ei piisa.
Positiivne näide on näiteks Rio linn, mis hakkas uurima, kuidas vähendada Zika viirust levitavate sääskede hulka. Ära viimata prügisse kogunes vesi, milles sääsed paljunesid. Esmapilgul keeruka probleemi lahendamiseks läks tarvis kohapeal elavate inimeste arvamusi.
Mõne aasta eest üritasime USA patendiametis välja selgitada, kas mõni leiutis on uus ja väärib patenti. Kui küsid seda teadus- ja inseneritaustaga inimestelt, annavad nad sulle selles osas paremat nõu kui inimesed valitsusstruktuurides. Sama kehtib isesõitvate autode kohta. Taksojuhtidel, jalakäijatel, tehnikainimestel kõigil on pakkuda midagi kasulikku, kuidas seda tõhusamalt reguleerida. Selleks tuleb küsida aga õigeid küsimusi.
Kolmas tunnus läheb lihtsast osalemisvõimaluse andmisest kaugemale. Paljud taolised protsessid eeldavad lahenduste leidmisel inimeste aktiivsemat rolli. Ühes Mehhiko linnas võeti kasutusele mehhanism, mille kohaselt peab valitsus seaduse järgi mitte ainult kodanikega probleemi lahendamisel nõu küsima, vaid looma nende juurutamiseks ka tegevuskava. Seega ei teki lõpptulemusena mitte kuigi kasulik soovitus, vaid päris plaan, kuidas ideed päriselus rakendada. Järgmine tasand on kaasavad eelarved, mis eeldavad kollektiivset tegutsemist.
Lühidalt: avatud valitsus on läbipaistev, kaasav ja koostööaldis. Need põhimõtted tõlgenduvad praktikateks ja platvormideks, mis muudavad selle reaalseks.
Selle loogika järgi taandub avatud valitsus nii masside tarkusele kui ka ekspertide teadmistele. See on kulunud näide, aga Brexiti ajal ütlesid mõned, kelle nimesid ma ei nimeta, et meil on ekspertidest kõrini. Kuidas avatud valitsuse praktikaid sellise eelhäälestatusega ühiskonnas juurutada saab?
Laialt levinud vaate kohaselt peaks eksperdid nõudmise peale olemas olema, kuid mitte kõige tipus. Mure ekspertidest koosneva valitsuse, eliitide valitsuse pärast pole uus. Me oleme ju kõik näinud, kui palju need eksperdid vigu teevad, nad ei oska ennustada valimistulemusi, ei näinud ette Brexitit. Nad tegid halbu majandusotsuseid... Ekspertide idee kui sellise suhtes on tekkinud tõsine usaldamatus.
Selle tulemusena on tõusnud esile populistlikud kandidaadid, kes suudavad korraldada asju enda sõnul paremini kui eksperdid. Ohumärgina näeme, et paljud need kandidaadid pole alternatiivid ainult praegusele asjade korraldusele, vaid nad pakuvad alternatiivi ka põhiseaduslikele õigustele, vähemuste kaitsele ja õigusriigile. Peaksime selle pärast muret tundma.
"Eksperte ei nähta tihti kodanike, vaid müstiliste mütoloogiliste kujudena, kel on kraad juuras või avalikus halduses. Nad istuvad kusagil mõttekojas või valitsusasutuses. Tegelikult on aga meil kõigil jagamisväärilisi ekspertarvamusi."
Mul on ekspertide mitte usaldamisega aga suurem probleem. Neid ei nähta tihti kodanike, vaid müstiliste mütoloogiliste kujudena, kel on kraad juuras või avalikus halduses. Nad istuvad kusagil mõttekojas või valitsusasutuses. Ja siis on kõik teised – meie.
Tegelikult on aga meil kõigil jagamisväärilisi ekspertarvamusi. Tallinnas elades on sul teadmine, mida tähendab Tallinnas elamine. Diabeeti või Alzheimeri tõbe põdedes tead täpselt, mis see tähendab. Hariduse ja kogemuste põhjal tekib asjatundlikkus iga ameti puhul. Seda tuleks jagada, kui vajab lahendamist mõni seda puudutav probleem.
Selle üks hea näide on Ida-Euroopa üks suurim pank. Sberbanki tegevjuht kasutab avatud innovatsiooni mudelit. Ettevõtte töötajad pakuvad välja, kuidas luua uusi tooteid ja teenuseid. Näiteks õnnestus neil väga kiiresti leida viis, kuidas tagada inimestele pangakaardi kättesaamine ühe päeva jooksul. Mõne aasta eest teatas sama tegevjuht, et on säästnud avatud innovatsiooni pealt miljard dollarit.
Seda saab laiendada teistele vald- ja kogukondadele. Me oleme kõik eksperdid. Me oleme targad ja suudame teha rohkem, kui vaid kord aastas hääletada.
Kuidas me inimesed oma ideesid jagama paneme? Otsedemokraatiat meenutav süsteem on tore, lahe ja võimaldab ühtlasi eliidile koha kätte näidata, aga tundub, et selle jaoks ei ole praegu turgu. Lihtsam on hääletada näiteks nn populistliku kandidaadi poolt, kes ise korra majja lööb. Kas asi on üldises mentaliteedis või tehnilistes lahendustes?
Viie aasta eest oleksin vastanud, et meil pole selleks platvorme. Nüüd on aga terve hulk selleks otseselt ülevõetavaid lahendusi või neid, mida tuleb kergelt kohandada ja parandada. Need on võrdlemisi odavad.
"Kui lood lihtsalt veebilehe, kuhu saab kasti sisse arvamuse kirjutada või jah/ei nuppu vajutada, ei vii see sind lahendusele lähemale"
Seega on meil ilmselt kultuuriliselt veel õppida, kuidas olla aktiivne, küsida küsimusi ja saadud tagasisidega arvestada. Kui lood lihtsalt veebilehe, kuhu saab kasti sisse arvamuse kirjutada või jah/ei nuppu vajutada, ei vii see sind lahendusele lähemale. See ei aita sul luua toimivat munitsipaalkorterite süsteemi, bussiliine ümber korraldada või disainida kulutõhusat kvaliteetset erahaiglate võrgustikku.
Keerukate küsimuste puhul eeldatakse sageli, et seda küll avalikkusele arutada anda ei saa. Ma arvan vastupidist. Mida keerukam probleem, seda ebatõenäolisemalt paisub see konfliktiks väärtuste tasandil. Selleks peab lõhkuma aga suured probleemid väiksemateks paremini hoomatavateks küsimusteks. Abi on ka suurandmetest. Näiteks mobiilidega on palju kergem vajadustele paremini vastavate bussiliinide loomiseks uurida, kas ja kus keegi liigub.
Esiteks suudame konsultatsioonidega probleemi ennast palju paremini mõista. Seejärel saame luua protsessi probleemi lahendamiseks. Taaskord inimeste abiga. See eeldab neile taustainfo andmist ja tegutsemisruumi määratlemist. Vastu saab kasulikud vastused. Sul ei ole vaja ilmtingimata 100 000 vastust, vaid kümmet erinevat lahendust. Sellist süsteemi rakendades on tulemuseks aktiivsem valijaskond ja vastutustundlikum valitsus.
Kui kaugele me sellega minna saame? Üks asi on otsustada, kas istutada puuderida vasakule või paremale poole tänavat, teine asi töötada välja edukas välispoliitika.
Peamine oskus on leida probleem. See ei ole sama kui väljakutse. Üks selline väljakutse on Zika. Kui aga küsid, miks sääskede paljunemist soodustavat prügi piisavalt sageli üles ei korjata, on see probleem. Seda annab lahendada. Zika puhul ei teaks ma isegi, kust alustada. Samamoodi ei saa teha seda välispoliitika või majandusega. Isegi nn päris eksperdid, kellel on süsteemist parem ülevaade, tõmbavad tegelikult väikesi kangikesi.
Väljakutse väikesteks lahendatavateks probleemideks lõhkumisel saab kõigega hõlpsamalt tööd teha. Inimesed tegelevad nendega meelsamini. Tervishoiukulutuste vähendamine või isesõitvate autodega ei suuda seda väljakutsena keegi teha.
See on üks kitsaskohtadest. Tihtipeale ei tea keegi täpselt, mida on vaja teha. Nii pöörduvad valitsused sageli ettevõtete poole, kes pakuvad lihtsat lahendust. Näiteks on vaja meil tegeleda isesõitvate autodega – selle jaoks on meil ju Uber! Vastutusest loobudes pole võimalik aga meil endal tulemust kontrollida ja usaldus kannatab. See on probleem nii valitsusele kui ka tavainimesele.
Avatud valitsus toetub suuresti suurandmetele, mille kuvand pole vähemalt praegu kõige parem. Äsja hakkas kehtima uus Euroopa üldine andmekaitsemäärus, mis võiks sundida inimesi küsima, mida kõike varem nende andmetega tehti. Miks peaksid usaldama nad taas süsteemi, mis kasutab aktiivselt inimeste isiklike tegemiste tõttu sündivaid andmeid?
Inimesed on muutunud andmete väärkasutamise tõttu suurfirmade poolt ebalevaks nii selle osas, kellega kui ka mis viisil me andmeid jagame. Kuid teame samas, et mõnede meie tervishoiuprobleemide lahendamiseks peame midagi vastu andma. Riiklik tervishoiusüsteem ei saa eksisteerida, kui me ei tea, kes on haiged või kas oled vaktsineeritud. Nii on selle informatsiooni kogumine seaduses sätestatud. Mõnel juhul saame seda seaduse tasandil teha.
Samuti teame, et saaksime mõningaid probleeme ja selle põhjuseid kergemini lahendada, kui inimesed oleksid altid oma andmeid jagama. Meil on kogemusi, kuidas inimeste andmeid valitsusaparaadi eri osade vahel mõistlikul viisil jagada. Ent selle kõrval on tekkinud struktuure, kus pole andmete jagamine lihtne.
USA-s on üheks valukohaks sage vanglakaristuse määramine. Paljud inimesed peaksid minema tegelikult psühhiaatriakliinikusse. Nad ei kuulu vanglasse. Suunamise lihtsustamiseks peaks ühendama politsei andmebaasid paremini vaimset tervist puudutavate registritega. See seondub meie kohutava relvaprobleemiga. Muidugi, vaimse tervise valdkond on tervikuna alarahastatud jne, kuid oluline osa probleemist on tingitud andmete vähesest jagamisest.
Inimeste andmete jagamist puudutav õiguslik raamistik on loodetavasti esimene samm, mis võimaldab neil sellega nõustuda. Loodetavasti on nad valmis seda rohkem tegema, kui mõistavad selle eeliseid. Isiklikult liitusin näiteks hiljuti terviseuuringuga, mille tulemused on vabalt kättesaadavad. Mitte ainult selle uuringu tegijad, vaid tulevikus saavad minu anonümiseeritud andmeid kasutada kõik. Teen seda, sest mõistan kasu, mida teadus ja tervishoid sellest saab. Teistel võib olla teine arvamus, kuid minu arvates on seal juures hariduslik tahk.
Lühikeses plaanis peaksime järeldama, et avaandmed on anonüümsed andmed. Need käivad terve rahvastiku, keskkonna, majanduse ja muu kohta. Need peaksid olema kõigile kättesaadavad, et langetada paremaid otsuseid. Kuidas saaksin aidata luua transpordistrateegiat, kui ma ei tea, palju on teedel autosid? Selliste andmete jagamises pole mingit ohtu.
USA-s on era- ja avaliku sektori täidetavad ülesanded ning nende pakutavad teenused rohkem läbi põimunud kui näiteks mitmel pool Ida-Euroopas ja Põhjamaades, olgu selleks tervishoid või vangide eest hoolt kandmine. Kas ja kui palju erasektoril avatud valitsuse juurde asja on?
Muidugi, valitsusaparaat ei saa luua ise kõiki tööriistu ja tehnoloogiaid, mida see kasutab. Minu arvutil jooksis avalikus sektoris töötades Windows ja kasutasime kõnede tegemiseks Skype'i. Tarvitasime kirjaklambreid ja toole, mille valmistamine oli kellelegi kuskil mujal tööd andnud. Keegi ei hakka selle üle kurtma. Küsimus on selles, kas erasektori hoolde võiks usaldada valitsuse põhifunktsioonide täitmise.
"Argumente, kuidas suudaksid nad paremini hääletamist korraldada või juhiluba väljastada, võib hakata ilmselt kuulma varsti ka Facebooki, Amazoni ja Google'i esindajate suust. Kuid otsuste langetamine, mängureeglite seadmine selles osas, kuidas me valitseme, peab jääma täielikult avalikkuse kätesse."
Reagani-Thatcheri aegadel ja uuskonservatiivse nükke ajal üritati muuta riiki õhemaks. Arvati, et turg aitab leida lahenduse ühiskondlikele probleemidele. Me oleme näinud, et tõhususe ja efektiivsuse mõttes pole andnud koolide ja vanglate erakätesse andmine selliseid tulemusi, nagu me lootsime. See ei pakkunud piisavat turvalisust ning taganud piisaval määral isikuvabaduste ja kodanikuõiguste kaitset. Turu eesmärk on maksimeerida omaniku kasumit, mitte teenida avalikku huve. Seega arvan, et valitsuse roll avalikkuse usalduse kindlustamise juures on väga oluline.
Erasektor on väga innovatiivne. See saab aidata tehniliste lahenduste ja platvormide pakkumisega. Sel on ka vastused, kuidas me mõningaid asju tegema peaksime. Erasektori töötavad targad inimesed, kuid avalikkuse huvides seaduste ja poliitikate loomine on valitsuse põhifunktsioon. Me ei saa seda kelleltki teiselt tellida. Seega peame erakätes välja töötatud platvormide sagedasemal kasutamisel kindlustama, et need on läbipaistvad, riigi kontrolli all ja nendega ei saaks manipuleerida. Ma ei tahaks ise kindlasti näha, kuidas Facebook valitsuse üle võtab.
Mainisin juba varem Sberbanki. Sama ettevõtte üritab ja on juba hakanud teatud valitsusaparaadi funktsioone üle võtma. Näiteks viisid nad Moskva lähedal läbi pilootkatse maaregistri teenuste pakkumiseks. Nad suudavad seda enda sõnul teha kiiremini, odavamalt ja paremini kui valitsus. See võib tõsi olla. Argumente, kuidas suudaksid nad paremini hääletamist korraldada või juhiluba väljastada, võib hakata ilmselt kuulma varsti ka Facebooki, Amazoni ja Google'i esindajate suust. Surve erasektori poolt erinevate digitaalsete teenuste pakkumiseks kasvab.
Kuid otsuste langetamine, mängureeglite seadmine selles osas, kuidas me valitseme, peab jääma täielikult avalikkuse kätesse. Kui otsustame peale debatti, et mõne küsimusega võiks tegeleda erasektor, ei saa see tulla mõnede ühiskonnaliikmete arvelt. Facebook või Google võib sind küll juhiloa saamisel aidata, kuid selle eelduseks ei saa olla nende platvormiga liitumine. Seda puudutavad andmed ei saa kuuluda Facebookile ega Google'ile.
Näeme praegu, et kuidas valitsused kohustusi erasektorile annavad, sest nad ei suuda ise sellega tegeleda. Alamehitatud ja kitsikuses vaevlevad valitsused ütlevad rõõmsalt: "Oi, kui tore Google, võta muidugi Toronto selle osa arendamine enda peale. Meil on raha vaja ja me ei oska tahta isegi andmeid, mida sa meilt saad ja hiljem rahaks muudad". See on tõsine mure ja me pole sellisteks vestlusteks valmis.
Noveck pidas loengu Tallinnas 29 – 30. mail toimuval e-valitsemise konverentsil. | IT-ekspert: rahvas oskab teha rohkem, kui korra aastas hääletada | https://novaator.err.ee/835605/it-ekspert-rahvas-oskab-teha-rohkem-kui-korra-aastas-haaletada | Argielu mugavamaks muutva e-riigi ja digitaalsete teenuste arendamise kõrval kipub ununema, et samal ajal pole sisuliselt riigi valitsemine viimase saja aasta jooksul muutunud, leiab Beth Simone Noveck, New Yorgi ülikooli valitsemislabori juht ja Obama endine tehnoloogianõunik. |
Tõnu Kaalep (12.11.1966 - 27.05.2018) kirjutas Ekspressi kultuurilisas Areen kolumne Jakob Karu nime all, vahendas Eesti Ekspress. | Suri graafiline disainer Tõnu Kaalep | https://kultuur.err.ee/835607/suri-graafiline-disainer-tonu-kaalep | Pühapäeval suri graafiline disainer Tõnu Kaalep, Eesti Ekspressi visuaalse identiteedi looja, toimetuse hing ja teravaim kriitik, kauaaegne kujundaja ja Areeni juhataja. |
Kell 7.38 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tallinna-Narva maantee ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ristmikul, kus 25-aastane mees ei andnud BMW-ga vasakpööret tehes teed otse liikunud Toyota Avensisele, mida juhtis 51-aastane mees. BMW-s olnud 23-aastane naine toimetati Rakvere haiglasse.
Kell 11.02 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Maardu linnas Põhjaranna teel Kroodi vaidukiti mahasõidul, kus 61-aastane mees sõitis Renault Magnumiga teelt välja kraavi ja paiskus katusele. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 11.04 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Kose vallas Kanavere külas Kanavere-Hiie teel, kus alkoholijoobes 45-aastane mees kaldus Opel Astra Caravaniga vastassuunda ja põrkas kokku Renault Trafficuga, mida juhtis 41-aastane mees. Opeli juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglase.
Kell 17.51 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Karsti tänava, Kadaka puiestee ja Mäepealse tänava ristmikul, kus 28-aastane naine sõitis Škodaga ristmikule ning põrkas kokku peateel liikunud Nissan Qashqaiga, mida juhtis 27-aastane naine. Nissani juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse ning Škoda juht Pelgulinna sünnitusmajja. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 18.28 juhtus liiklusõnnetus Ida-Virumaal Toila alevikus Merepuiesteel, kus 16-aastane neiu sõitis jalgrattaga otsa Volkswagen Passatile, mida juhtis 45-aastane mees. Rattur toimetati Ida-Viru Keskhaiglasse kontrolli.
Kell 20.56 juhtus liiklusõnnetus Järvamaal Türi vallas Türi-Arkma tee 3. kilomeetril fooride ja liiklusmärkidega reguleeritud Taikse raudteeülesõidul, kus 44-aastane mees sõitis Mercedes-Benziga ette Tallinna-Viljandi reisirongile. Kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduauto kraavi katusele. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga seitse inimest | https://www.err.ee/835604/liikluses-sai-viga-seitse-inimest | Teisipäeval juhtus kuus raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku seitse inimest. |
Ajalehtede ja ajakirjade kojukandega tegelev Express Post tekitas mõne päeva eest oma klientides elevust, kui postitas neile juhendi, milles esitatud nõuded postkasti korrektsele tähistusele jäid paljude klientide jaoks segaseks.
Postiettevõtte kojukandevõrgu haldur Rene Ottesson rõhutab, et tegemist pole mitte uute kojukandetingimustega, vaid postiseadusest tulenevate nõuetega, mida nad on pisut põhjalikumaks timminud, ning see postitati üksnes neile, kelle postkasti tähistus praegu tingimustele ei vasta.
Põhiline viga, mida inimesed teevad, on, et tähistavad postkasti oma nimega, ent mitte aadressiga. Kuna aga perioodikaväljaanded pole tähistatud nime, vaid aadressiga, ei oska pidevalt voolav kojukandekaader lehte õigesse postkasti panna, kui sellel aadress puudub. Seejuures pole nime näitamine postkastil jätkuvalt keelatud, ent aadress kohustuslik.
"Nimi pole postkastil oluline, sest lehti postitatakse aadressipõhiselt. Meil töötab üle 450 inimese, ei saa eeldada, et iga lehekandja tunneb inimesi isiklikult ja postitab tellitud väljaanded nimede põhjal," põhjendas Ottesson ERR-ile.
"Püüdsime seda teha selgesti mõistetavalt, et inimene saaks oma postkasti ära märgistada vastavalt juhendile," viitas Ottesson puudulikult tähistatud postkastide omanikele saadetud selgituskirjale.
Ettevõte võttis tingimuste täpsustamise ette karmistunud isikuandmete kaitse nõuete tõttu. Kui praegu näevad lehekandjad omale postipakki komplekteerides ka klientide nimesid, siis peatselt kuvab süsteem neile üksnes aadresse, mistõttu võib juhtuda, et klient, kelle postkastil on üksnes nimi, jääb saadetisest ilma, sest kandja ei tea, kuhu seda postitada.
Kortermajade puhul probleemi ei esine, neil kõigil on korterinumber nõuetekohaselt postkastil olemas, ent eeskätt on kojukandefirmal mure hajaasustusega maapiirkondades, kus üksnes nime esitamine postkastil on pigem reegel kui erand. Sageli on postkastid talumajadest ka eraldi, näiteks teeotsa peal või bussipeatuses kõrvuti rivis.
"Mõnedel lehekandjatel on mälu, milline klient kus elas, aga seda ei saa eeldada," rõhutas Ottesson. "Kui tööle tuleb uus inimene, siis ta otsib aadressi järgi klienti ja ei tea temast midagi."
Pisut esineb probleemi ka paarismajade ning ridaelamutega, neist viimased peaksid oma postkastile panema boksi- või korterinumbri või -tähe, et leht või ajakiri õigesse kasti maanduks.
"Korrusmajade elanikud ei pea mitte midagi tegema. Jutt käib ikkagi hajaasustusest ja paarimajadest," rõhutas Ottesson.
Valesti tähistatud postkasti teenindamine lõppeb
Ottessoni sõnul oli praegune teavituskiri esimene. Nüüd ootab Express Post tulemusi ja vaatab mõne aja pärast üle, kas kliendid on oma postkastid märguande peale korrektselt tähistanud. Kui muutusi endiselt pole, saadetakse uus meeldetuletus uue tähtajaga.
"Lähimas tulevikus lehekandja enam kliendi nime süsteemis ei näe. Siis võib juhtuda, et klient lehte ei saa. Me üritame saada kliendiga kontakti, et selgitada talle suuliselt seda, miks on postkasti märgistus oluline," kirjeldas Ottesson järgnevat.
"Juhul, kui meil ei õnnestu kliendiga kontakti saada, siis tema tellimus peatatakse - see on kooskõlastatud kirjastustega -, et ta ei peaks tellimuse eest tühja maksma. Kui klient esitab pretensiooni, miks ta tellitud väljaannet ei saa, siis palutakse tal postkast õigesti märgistada ja seejärel ta tellimus aktiveeritakse taas," selgitas Express Posti esindaja.
Mis ajast täpselt klient tellimustest ilma jääb, Express Posti esindaja öelda ei osanud, ent kinnitas, et pigem lõpetavad nad seadust mitte täitvate klientide tellimuste kojukande suve lõpuks.
Miks teeb teavitustööd just Express Post, aga mitte riiklik postiettevõte Omniva, kes allub samuti postiseadusele, põhjendas Ottesson sellega, et kahel ettevõttel on kummalgi oma kojukandesüsteemid ning oma süsteemi muutmise on ette võtnud just Express Post.
Rämpspostist ei vabane
Ehkki inimene võib vale märgistuse korral ilma jääda tellitud postist, siis aadressita ehk rämpspostist, nagu reklaamlehed jms, ei päästa ka valesti märgistatud postkast.
Ottessoni sõnul vabastatakse inimene rämpspostist siis, kui ta paneb postkastile vastava kleebise, sest muidu nad ei tea, kas inimene seda soovib või ei. Näiteks hajaasustuses Express Post reklaammaterjale laiali ei kannagi.
"Tendents on üldiselt pooleks – kes soovib ja kes ei soovi. Näiteks kui korteriühistu tellib kõikide elanike jaoks keeldumise kleebise, siis umbes pooled ikkagi soovivad reklaami," tõi ta esile. | Express Post hoiatab: kes postkasti korrektselt ei tähista, jääb tellimuseta | https://www.err.ee/835401/express-post-hoiatab-kes-postkasti-korrektselt-ei-tahista-jaab-tellimuseta | Valesti tähistatud postkastide omanikele õige tähistuse kohta märgukirja postitanud kojukandefirma Express Post hoiatab: pärast järgmise meeldetuletusega esitatud tähtaega lõpetab ettevõte inimese eest tellimuse ja sellega ka kojukande. |
Välisreisil SEB deebetkaardi kaotanud tallinlane pani kodumaale naastes oma pangakaardi kinni ning tellis uue. 7. mail tellitud uus pangakaart sai valmis aga alles 24. mail - kui tegemist olnuks ainsa konto ja pangakaardiga, oleks kolm nädalat kaardi valmimise märguannet oodanud klient päris hädas olnud, seda enam, et uue kaardi valmimise tähtaega seda tellides teada ei saa. Seejuures kaarti koju tellida ei saanud, klient pidi sellele pangakontorisse ise järele minema.
SEB kommunikatsioonijuhi Julia Piilmanni sõnul on pangakaardi kohalejõudmise aeg reeglina kümme tööpäeva ehk umbes kaks kalendrinädalat, ent olenevalt kontori asukohast võib kaart saabuda kohale ka tunduvalt varem.
"Tallinna kliendid saavad oma uue pangakaardi kätte reeglina nelja-viie pangapäeva jooksul. 17-päevalist tähtaega on raske kommenteerida, siin on kindlasti tegu erijuhtumiga, mida peab eraldi uurima. Tegu on kohe kindlasti suure erandiga," ütles Piilmann ERR-ile.
Samuti kinnitas Piilmann, et alati ei pea postkontorisse järele minema.
"SEB saadab küll oma klientidele pangakaarte postiga, kuid teeme seda ainult neile klientidele, kellele kaardi saatmine postiga on turvaline ja protsess on jätkusuutlik: näiteks kliendil peab olema internetipank, kus ta saab uut kaarti turvaliselt aktiveerida. Töötame selle kallal, et tulevikus veelgi rohkem kaarte jõuaksin klientidega posti kaudu," lubas ta.
Kolmest tööpäevast kümneni
Kui SEB-s on reegel, et pangakaart tuleks kätte saada kümne tööpäeva jooksul, siis Luminor on märksa kliendisõbralikum: uue pangakaardi väljastamine kadunud pangakaardi korral on tagatud kolme tööpäeva jooksul alates kaardi tellimisest.
"Keskmine ooteaeg uue kaardi puhul on neli tööpäeva, asenduskaardi puhul kolm tööpäeva pärast kaardi tellimist. Pikim ooteaeg on meil olnud viis tööpäeva," täpsustas Luminori kommunikatsioonijuht Hedwig Meidra.
Teisisõnu, Luminorist saab pangakaardi kätte kuni nädalaga ja soovi korral saadab pank kaardi kliendile postiga koju.
Ka Eesti suurimas pangas Swedbankis võib uue kaardi kättesaamine võtta mõningatel juhtudel aega kuni kümme tööpäeva. Pika ooteaja korvamiseks saab aga kaardi kaotanu esmalt asenduskaardi.
"Kuni uue kaardi saabumiseni on kliendil endale võimalik esindusest kohe saada n-ö ajutine pangakaart, millega saab Swedbanki sularahaautomaatidest sularaha välja võtta," ütles Swedbanki kommunikatsioonijuht Maare Uus, lisades, et poes maksta asenduskaardiga siiski ei saa.
"Uus pangakaart, mis saadetakse kliendile posti teel, jõuab kohale tavaliselt kuni viie tööpäeva jooksul, Tallinnasse võib ka varem jõuda. Postiga saates jõuab kaart kohale tavaliselt viie tööpäeva jooksul ning esindusest kaardi kättesaamine võib aega võtta maksimaalselt kümme tööpäeva," selgitas Uus Swedbanki tähtaegu.
Swedbank saadab postiga kõiki kaarte, välja arvatud alaealistele avatud pangakaarte. "Ka see kitsendus on meil plaanis 2018. aasta jooksul kaotada," lisas Uus samas. | Pankade kaardiväljastuse ooteajad erinevad kordades | https://www.err.ee/835427/pankade-kaardivaljastuse-ooteajad-erinevad-kordades | Pangakaardi kaotuse korral võib klient jääda pahaaimamatult mitmeks nädalaks ilma maksevahendita, sõltuvalt sellest, millise panga klient ta on. Nimelt erinevad tähtajad uue pangakaardi väljastamisel pangati kordades. |
Sarja tootev meelelahutusfirma ABC Entertainment liigitas nalja rassistlikuks ja tühistas koheselt kogu sarja. Ettevõtte avalduses nimetati nalja muu hulgas kohutavaks ja vastumeelseks, mis on vastuolus firma väärtustega.
"Jarrett on nagu Moslemivennaskond ja "Ahvide planeet " oleksid saanud lapse," kirjutas teletäht suhtlusvõrgustikus.
Barr kahetses hiljem Twitteris oma postitust ja nimetas seda halvaks naljaks. Ühtlasi teatas teletäht, et lahkub sotsiaalvõrgustikust.
"Palun andeks Valerie Jarretilt ja kõikidelt ameeriklastelt. Kahetsen oma halba nalja tema poliitika ja välimuse kohta. Oleksin pidanud teadma paremini," märkis Barr.
Sarja taastulekuhooaja osad on tänaseks kõik eetris käinud. | USA telekanal ABC lõpetas populaarse sarja Roseanne rassistliku nalja tõttu | https://www.err.ee/835603/usa-telekanal-abc-lopetas-populaarse-sarja-roseanne-rassistliku-nalja-tottu | USA telekanal ABC teatas ülipopulaarse telesarja Roseanne lõpetamisest pärast seda, kui selle täht Roseanne Barr tegi suhtlusvõrgustikus Twitter nalja ekspresidendi Barack Obama abi Valerie Jarretti üle. |
USA suursaadik Gruusias Elizabeth Rood ütles, et Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on osa Gruusia territooriumist ning USA peab nende piirkondade iseseisvuse tunnustamist Gruusia territoriaalse terviklikkuse rikkumiseks.
Roodi sõnul kutsub USA ka Venemaad, Nicaraguat, Venezuelat ja Naurut muutma oma otsust nende piirkondade tunnustamisest.
Euroopa Liidu delegatsiooni juht Gruusias Janos Herman ütles pärast kohtumist Gruusia välisministeeriumis, et EL mõistab Süüria sammu hukka.
EL toetab kindlalt Gruusia territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust selle riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning on selge, et EL mõistab hukka Süüria otsuse, millega rikutakse rahvusvahelist õigust, sõnas ta.
Euroopa Liit jätkab jõupingutusi, et saavutada konfliktide rahumeelne lahendamine, lisas Herman. | USA ja EL taunisid Süüria otsust tunnustada Abhaasiat, Lõuna-Osseetiat | https://www.err.ee/835562/usa-ja-el-taunisid-suuria-otsust-tunnustada-abhaasiat-louna-osseetiat | USA ja Euroopa Liit taunisid Süüria teisipäevast otsust tunnustada Gruusia separatistlikke piirkondi Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena ning kutsusid Damaskust sellest otsusest taganema. |
Teise järjestikuse võidu noppinud Liverpool avas skoori teisel poolajal, kui Trent Alexander-Arnoldi täpsest tsenderdusest sai jala valgeks vahetusest sekkunud Diogo Jota. Neli minutit hiljem kahekordistas Mohamed Salah külaliste eduseisu, 3:0 lõppskoori vormistas oma mängu teise ja hooaja kaheksanda värava löönud Jota.
Liigatabelis tõusis veebruaris ja märtsis seitsmest mängust kuus kaotanud Liverpool viiendale positsioonile, olles nüüd kogunud 49 punkti. Neljandat kohta hoidev Chelsea jääb kahe silmaga kaugusele, selja taha jäävad ühe mängu vähem pidanud West Ham United (49) ja Tottenham Hotspur (48). Arsenal on 42 silmaga üheksas. | Võidukas Liverpool kerkis viiendaks | https://sport.err.ee/1608164908/voidukas-liverpool-kerkis-viiendaks | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas alistas valitsev meister Liverpool laupäeva õhtul Londoni Arsenali võõrsil 3:0. |
Kohtumise ainus värav sündis mängu 38. minutil, kui Thomas Mülleri suurepärase eeltöö järel sai jala valgeks Leon Goretzka.
Teise poolaja alguses sattus Bayern suure surve alla, kui Leipzig lõi mitmeid ohtlikke momente. Võõrustajad ei suutnud aga ühtki head võimalust väravaks vormistada ning kümnest pealelöögist koguni kaheksa läksid raamidest mööda.
Liigatabelis kasvatas Bayern võidu tulemusena edu Leipzigi ees seitsmele punktile. Kolmandat kohta hoidev Wolfsburg, kes võitis samal ajal Kölni 1:0, jääb maha juba kümne silmaga.
Hooaja lõpuni jääb üheksa vooru.
Teised tulemused:
Augsburg - Hoffenheim 2:1
Leverkuseni Bayer - Schalke 2:1
Dortmundi Borussia - Frankfurdi Eintracht 1:2
Mainz - Bielefeldi Arminia 1:1 | Bayern alistas võimalusi raisanud Leipzigi ja kasvatas edu | https://sport.err.ee/1608164902/bayern-alistas-voimalusi-raisanud-leipzigi-ja-kasvatas-edu | Saksamaa jalgpalli meistrivõistlustel teenis laupäeval olulise võidu tiitlikaitsja ja tabeliliider Müncheni Bayern, kes alistas lähima jälitaja RB Leipzigi võõrsil 1:0. |
Barty, kes triumfeeris ka eelmisel Miami turniiril 2019. aastal, alustas finaali kindlalt, võites avaseti kolm esimest geimi, murdes seejuures Andreescu servi. Kanada esinumber Andreescu suutis seejärel küll omakorda servimurde ja kahe geimivõiduga vastata, ent lõppsõna jäi Bartyle, kes kindlustas teise settpalliga 6:3 võidu.
Ka teist setti alustas slämmivõitja Barty kolme järjestikuse geimivõiduga, murdes kahel korral Andreescu servi. Seejärel vajas hüppeliigest väänanud Andreescu aga meditsiinilist pausi ning ehkki 2019. aasta US Openi võitja naasis veel väljakule, oli kanadalanna sunnitud matši pärast neljandat geimi katkestama.
Miamis 12. järjestikuse võidu noppinud ja esimest korda tiitlit kaitsnud Bartyle oli tegemist austraallanna kümnenda WTA turniirivõiduga. Ühtlasi sai maailma esireketist Naomi Osaka järel alles teine naine sel hooajal, kes suutnud päästa matšpalli ja võita hiljem kogu turniiri. Üllatuskaotusele oli Barty lähedal oma esimeses matšis, kus võitis slovakitar Kristina Kucovat 6:3, 4:6, 7:5.
Not the way she would have wanted to win it, but the top seed makes it 12 straight victories at Miami Gardens @ashbarty | #MiamiOpen pic.twitter.com/QoNRYnPVvQ
— wta (@WTA) April 3, 2021 | Barty kaitses Miamis tiitlit, Andreescu sai vigastada | https://sport.err.ee/1608164893/barty-kaitses-miamis-tiitlit-andreescu-sai-vigastada | Kõrgetasemelise Miami WTA tenniseturniiri finaalis võidutses Ashleigh Barty (WTA 1.), kes sai Bianca Andreescult (WTA 9.) 6:3, 4:0 eduseisul loobumisvõidu. |
Üks voor enne põhiturniiri lõppu on Vilniuse VHC Šviesal 38, Servitil 35 ning Dragunasel ja mängud lõpetanud Varsa-Stronglasasil 32 punkti. Finaalturniirile pääsenud neliku selja taga paiknevad Kehra ja Granitas-Karys 26 ning Viljandi 25 silmaga.
Serviti kontrollis ega lubanud vastaseid kordagi juhtima
Ainsa Eesti klubina finaalturniirile pääsu kindlustanud Serviti jättis koju kamaluga kogemust Eston Varuski, Henri Sillaste ja Kristjan Muuga näol, aga ka pisivigastusega kimpus oleva Alfred Timmo. Vastastelgi puudus nende liider, Balti liiga snaiprite tabelis 65 tabamusega kolmandat kohta hoidev Žygimantas Micevičius.
Kohtumine algas väravatevaeselt, eriti hästi toimetas kaitses Serviti, lubades kodumeeskonnal kuue minutiga ühe värava visata. Rünnakul kõik sama hästi ei sujunud, ent Sander Sarapuu viis põlvalased siiski 6:3 juhtima ja 15. minutil tegi Otto Karl Kont 8:4. Korraks lubati Varsa-Stronglasas ühe värava kaugusele, kuid poolajaks juhtis Serviti 14:11.
Teine pooltund kulges omapäraselt, sest esimesed 16 minutit visati väravaid kordamööda ehk vahe püsis kahe-kolme peal. Muutus tuli 47. minutil, mil Ülljo Pihus tabas seisuks 22:18. Paaril korral sai Serviti ka kuueväravalise edu ja vormistas lõpuks 28:23 võidu. Pihus, Tõnis Kase ja Mathias Rebane tabasid neli korda, vastastel viskas Vilius Juozaitis kümme väravat.
Võimsa alguse teinud Kehra sai kümneväravalise võidu
Kahe finaalturniirilootused minetanud meeskonna vastasseis Kehras algas kodumeeskonna poolelt võimsalt. Siim Normak tõrjus kõik, mida Kaunase Granitas-Karysi pallurid tema suunas teele saatsid ja rünnakul polnud puudulikust mängutunnetusest märkigi. Nii Sigmar Seermann kui ka Janar Mägi tabasid kaks korda ning Sergio-Silver Kreegimaa tegi 5:0.
Edu vaid kasvas – Seermann tegi kiirrünnakust 8:1, David Mamporialt tuli 10:2 ja 23. minutil kasvatas Daniil Gumjanov edunumbrid kahekohalise arvuni, realiseerides karistusviske seisuks 15:5. Puhkepausile minnes juhtis Kehra 18:9 ja jätkas teisel pooltunnil esialgu sama hooga.
Suurim edu saabus 44. minutil, kui Mihkel Vaher seisuks 25:12 viskas. Siis aga tegi Granitas kümne minutiga 8:1 vahespurdi ja põgusalt muutus olukord närviliseks. Täpne karistusvise Gumjanovilt ja värav Indrek Normakult rahustasid selle uuesti ning Kehra edu kasvas kaheksale.
Lõpuvile kõlades olid Kehra võidunumbrid 31:21. Kreegimaa ja Gumjanov viskasid viis, Normak, Vaher ja 51. minutil punase kaardiga eemaldatud Seermann neli väravat. Vastaste täpseimad olid Andrius Montvilas ja Vladas Tomkevicius viie tabamusega.
Suurepärane võitlus tõi Viljandile viigipunkti
Viljandi HC sai tänavuse Leedu karikavõitja Klaipeda HC Dragunase vastu pärast paarinädalast pausi tagasi väravasuule Rasmus Otsa, ent tugevnenud oli ka treeneripink. Seal abistas peatreener Marko Koksi põhjanaabrite juures hooaja lõpetanud Eesti koondise mängujuht Kristo Voika.
Kohtumine algas mõlemapoolse agressiivse kaitsega, kuid eriliselt oli rünnakul hädas Viljandi, sest avaväravani jõuti alles 12. minutil. Selleks ajaks juhtis Dragunas 4:0, kuid mulke nii lihtsalt ei murra. Vaikselt tuldi mängu tagasi, vähendati vahet ja enne poolajavilet jõuti Hendrik Koksi tabamuse järel korraks 11:11 viiginigi.
Leedukad läksid riietusruumi napi eduseisuga, aga Viljandi väljus sealt veelgi kõvema võitlusvaimuga. Oliver Ruut viis kodumeeskonna 35. minutil esmakordselt juhtima, realiseerides kiirrünnaku seisuks 14:13. Uuesti sai Dragunas ette, parimal juhul kolme väravaga.
Üks murdemomente saabus kümme minutit enne lõppu, kui leedukad jäid eemaldamiste tõttu üheks minutiks platsile suisa kolmekesi. Mikk Varik viigistas 21:21 ja viis järgmise rünnakuga mulgid ette. Jälle olid Dragunasel vastused olemas ning 58. minutil juhiti 26:24. 70 sekundit enne lõppu tabas Mihkel Lõpp, millele järgnes Otsa suurepärane tõrje.
Andrei Basarab tõi 25 sekundit enne lõpuvilet tabloole 26:26 viigi ja Dragunas väravani ei jõudnud. Võitluslikku viiki panustasid Ruut ja Varik nelja ning Koks, Aleksander Pertelson ja Sergei Rodjukov kolme tabamusega. Dragunase täpseim oli Lukas Juškenas seitsme väravaga. | Põlva ja Kehra teenisid Balti liigas võidulisa, Viljandi mängis viiki | https://sport.err.ee/1608164872/polva-ja-kehra-teenisid-balti-liigas-voidulisa-viljandi-mangis-viiki | Käsipalli Balti liiga põhiturniiri viimast nädalavahetust alustasid Eesti meeskonnad edukalt. Põlva Serviti alistas võõrsil Alytuse Varsa-Stronglasasi 28:23 (14:11), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper oli kodus 31:21 (18:9) üle Kaunase Granitas-Karysist ning Viljandi HC tegi 26:26 (11:12) viigi Klaipeda Dragunasega. |
Pikenenud põhihooaja tõttu selgusid finalistid ühe poolfinaalkohtumise põhjal.
HC Panter sai tulemusega 6:1 poolfinaalis jagu HC Everestist. Teise kolmandiku keskel juhtis Panter 3:0, kui Everest viskas oma esimese ja ainsa värava. Seejärel lisas Panter aga veel kolm tabamust ja võitis kindlalt.
Võõrustajaklubi eest skooris Andrei Paršin. HC Pantrite ridadest said väravapunkti kirja Silver Kerna, Paul Sillandi, Ilja Urušev, Mihkel Võrang, Dominik Tobola ja Marten Põldmets.
Teine poolfinaal toimus valitseva Eesti meistri Välk 494 koduhallis, kuhu sõitis jõudu katsuma Narva PSK. Kuigi külalised asusid avaminutitel kohtumist juhtima, tuli Välk 1:4 kaotusseisust välja ning vormistas mängu lõpptulemuseks 6:4.
Välk 494 väravate autoriteks olid Ivan Akimov (2), Nikita Garanin, Harri Koll, Dmitri Šapovalov, Fedor Gusõnin. Piirilinlaste eest sahistasid võrku Georgi Vassiljev, Aleksandr Bogdanov, Nikita Kirillov ja Vladlen Antševski.
Finaali esimene kohtumine peetakse pühapäeval. | Jäähoki karikavõitja selgitavad Välk 494 ja Panter | https://sport.err.ee/1608164863/jaahoki-karikavoitja-selgitavad-valk-494-ja-panter | Tänavuses meeste jäähoki Eesti karikavõistluste finaalis lähevad vastamisi põhiturniiri võitnud Tartu Välk 494 ning HC Panter. |
Sons of Kemet "Hustle (feat. Kojey Radical)"
Briti jazzansambli Sons of Kemet album "Your Queen Is A Reptile" oli kahtlemata üks 2018. aasta parimaid plaate, värske singliga on aga bänd võtnud täiesti uue suuna. Alles on arhailine jazzhingus, mille peale Kojey Radical lausub oma nõiduslikku vokaali, kuid üllataval kombel hoiab lugu käimas just omamoodi reivibiit. Küll aga pole siin midagi elektroonilist, tantsumuusika skeemid on mängitud välja naturaalpillidega. Mitmekihiline ning erakordselt veider muusikaline pärl.
Basside "Fuck It Up (feat. SOPHIE)"
Kuigi produtsent Sophie lahkus traagiliselt meie seast aasta algul, jätkab tema muusikaline pärand üha kasvamist. Nüüd on Miami produtsentide duo avaldanud singli "Fuck It Up", mis on üsna klassikaline maksimalistlik popmuusika: siin on põmmutavad bassid, EDM'ist laenatud huilged-hõiked ja macho -vokaal. Loo paneb aga eriti särama Sophie nihestatud pop-produktsioon. Loodetavasti on selliseid koostöid kellelgi veel sahtlis ootel...
Iggy Azalea "Brazil"
Austraalia muusiku Iggy Azalea muusika on kui rämpstoit: me saame ju ratsionaalselt hinnates aru, et ei peaks sellist jama näost sisse ajama, aga aeg-ajalt ei suuda sellele ikkagi vastu panna. Tema värske singel "Brazil" segab mõjutusi ballroom 'ist ja reivist ning valab selle kõik üle lämmatava kitšiga, aga mis siis? Bassid on head ja flow toimib, seega võin seda häbitult nautida.
Pote "Young Lies (feat. Damon Albarn)"
Noore Prantsuse produtsendi Pote värske singel "Young Lies" segab meisterlikult troopilisi rütme ja moodsat tantsumuusikat, nende kahe vahel on leitud täpne tasakaal. Pote autorielektroonikale annab mõnusalt lisavindi juurde ka Damon Albarn oma veniva uduvokaaliga. Just nii peakski popmuusika 2021. aastal kõlama.
Hardy Caprio & Lost Girl "Million Rings"
Üks neid lugusid, mis tekitab isu lennukisse istuda ning reisida kiiremas korras Londonisse. Räppar Hardy Caprio ja vokalist Lost Girl, kellest ma varem suurt midagi ei teadnud, valavad sellesse loosse kokku läbilõike Briti muusikakultuuri uuest ja vanast: siin on katkendeid UKG klassikast, aga samas on see produtseeritud uue laine reeglite järgi. Väljas on küll veel vaid paar soojakraadi, kuid "Million Rings" paneb uskuma, et suvi pole enam kaugel.
St. Vincent "The Melting of the Sun"
Kui St. Vincenti paljukiidetud eelmine singel "Pay Your Way In Pain" kõlas minu jaoks liiga kliiniliselt, siis värske lugu "The Melting of the Sun" on psühhedeelne ballaad, mis ei püsi justkui hetkekski paigal. Annie Clark üritab ühendada omavahel pahupidi pööratud funk' i ja bobdylanliku singer-songwriter meelsuse. Loo võtmeks on aga just tema enda vokaal, mis liigub registrist registrisse hämmastava sujuvusega.
Lane 8 "Is This Our Earth?"
Denveri produtsent Lane 8 on teinud nii väga raju tantsukütet kui ka eklektilisemat kraami, värske singel "Is This Our Earth?" kuulub pigem sinna teise gruppi. Ühest küljest on siin 1980. aastate kosmose-elektroonika saunde, kuid ta mängib nendega täiesti omamoodi ja üllatavalt. Psühhedeelia, mis teeb tiiru kosmoses ja maandub siis lõpuks ikkagi tantsupõrandale.
Tommy Cash "Zuccenberg (feat. Suicideboys & Diplo)"
Värske singel "Zuccenberg" pole kindlasti Tommy Cashi karjääri kõige põnevam lugu, aga siin on siiski piisav kogus hullust ja mõnusat PC Musicu laadis tulevikupopi meelsust. Eriti märkimisväärne on aga see, et üks Eesti artist on teinud koostööd maailma ühe suurima produtsendi Diploga, kes nädal varem avaldas loo koos Major Lazeriga. Tehke järgi!
Brockhampton "Count On Me"
Ma ei tea, kas ainult mulle tundub, aga Brockhamptoni tüübid hakkavad kuidagi maha rahunema. Varasemad hullus ja stiihia asendub vähehaaval kaalutletud ja lihvitud iluga. Värske singel "Count On Me" vajaks vaid väikselt lisatõuget ja see võiks olla top 40 tasemel vedel pop-RnB. Praegu on aga siin veel sees väike knihv, mis annab sellele eristava varjundi.
Little Snake "Fallen Angels (feat. Flying Lotus)"
Muusika alapealkirjaga "bad trip". Ma ei kujuta isegi ette, kuidas produtsent Little Snake midagi nii ebanormaalselt veidrat valmis meisterdas. Siin kohtuvad täiesti jaburad poolused: plahvatuslik hüperpop seguneb trance 'i ja industrial' iga, kõik see on aga veel lisaks blenderis ühtlaseks pudruks lastud. Aga mida muud oodatagi loost, mis ilmub Brainfeederi alt ja kus lööb kaasa weird shit meister Flying Lotus isiklikult?
Iglooghost "Pure Grey Ghost"
Sarnasel lainel jätkame. London produtsendi Iglooghosti kogu looming on justkui ühe ja sama motiivi edasiarendus, kuid ka pärast kõigi tema plaatide kuulamist ei suuda ma seda kontseptsiooni lahti murda. Siin on suhkruvatist pop-vokaali ja täiesti hullumeelseid elektroonilisi tuumaplahvatusi, ent see kõik on täpselt paika seatud, Iglooghosti loomingus on stiihiale vaatamata teatav joonlauaga aetud täpsus. Värske album "Lei Line Eon" lisab sinna juurde veel orkestreerituse, ning kokku tuleb midagi vapustavalt ilusat.
Dogpatrol "Shit Hits the Fan"
Kui Sneaker Social Club midagi välja annab, siis enamasti ei pea pettuma. Produtsendi Dogpatrol värske EP tipphetk on kahtlemata avalugu "Shit Hits the Fan", mis algab kui by the book NUKG bänger, kuid sinna hiilib tasapisi sisse ebainimlikult madal bassiliin. Ma ei mäleta, millal nii sügavat bassi viimati kuulsin, aga see töötab kuradima hästi. Kujutage seda lugu ette kuskil ööklubis võimsa helisüsteemiga...
Refreshers "Moving Up Dub"
Ühest küljest on muidugi patt valida moodsa jungle 'i meistri Refreshersi uuelt EP-lt "Way U Smile" kõige rahulikum lugu, kuid veidram kombel hakkab just see ambient-dub meistriteos "Moving Up Dub" kõige paremini tööle. Kogu lugu on justkui pikk sissejuhatus, päriselt midagi juhtuma ei hakkagi, kuid selles ongi võti: see on lummav autorielektroonika, mis suudab oma väheste vahenditega luua võimsa terviku.
Nils Frahm "Lighter"
Kui rääkida moodsa klassikalise muusika ja elektroonika kokkupuutepunktist, siis tundub juba naeruväärne tuua välja Nils Frahm. Muidugi, ta on olulisi asju teinud, kuid kas tema teoseid võivad veel üllatada? Rahvusvahelisel klaveripäeval avaldas ta aga albumi "Graz", kuhu on koondatud teosed tema karjääri algusaegadest. Elektroonikat on siin minimaalselt, lihtsalt üks mees ja klaver, ning see lööb sajaga pahviks. Avaloos "Lighter" hakkavad näiteks pausihetked sama hästi tööle kui muusika ise...
Dry Cleaning "Her Hippo"
Ma ei tea, mis UK popmuusikas 2021. aastal juhtus, aga tundub, et igal nädalal ilmub mõni post-punk ansambel, kelle plaadist kõik kriitikud räägivad. Sel nädalal on see siis Dry Cleaning ja nende kauamängiv "New Long Leg". Midagi on siin plaadil justkui imelikku: muusika läheb oma rada, laulja Florence Shaw vokaal teeb parimas spoken word traditsioonis midagi hoopis muud. "Her Hippo" on aga üks põnevamaid lugusid, kus on vähem punki ja rohkem popilikku lusti.
Erki Pärnoja & Collegium Musicale "Alla Tiibade Varju"
Rõõm on tõdeda, et Erki Pärnoja tõestab jälle, kuivõrd laia ampluaaga muusik ta tegelikult on. Rockbändist Ewert & The Two Dragons jazzprojektideni nagu Mainekk, sealt edasi pseudo-filmimuusikaliku sooloprojektini ning nüüd koorimuusika. Koostöös Collegium Musicalega valminud "Anima Mea" on tõeliselt võimas, kuid eraldi väärib sealt välja tõstmist umbes kaheminutiline vahepala "Alla Tiibade Varju", mis ehitab lühikese ajaga lummava atmosfääri.
Olivia Rodrigo "Deja Vu"
Kui keegi oskaks mulle seletada, kuidas sai Olivia Rodrigo suhteliselt mittemidagiütlevast singlist "Driver's Licence" maailma suurim lugu, siis oleksin selle selgituse üle väga tänulik. Pigem saanuks ma aru, kui tema värske lugu "Deja Vu" oleks tabelite tippu murdnud: see on millimeetri täpsusega välja arvestatud pophitt, mis ootab poolteist minutit otsekui rammestunult ja lendab siis täie hooga käima. Ma usun, et see lugu teeb veel suuri asju.
Facta "Diving Birds (feat. Parris)"
Londoni produtsendi Facta värske album "Blush" mängib huvitavas vahealas: ühest küljest on seal pehmed rütme, mis võiksid anda alust nimetada seda tantsumuusikaks, kuid teisalt on see produtseeritud tihedaks ühtlaseks uduks, mis sobib pigem kevadel metsas jalutamiseks. Plaadi säravaim pärl on lugu "Diving Birds" koos produtsendiga Parris, kuhu vähehaaval lisandub uusi kihte ning kõik muutub üha ilusamaks.
Nicole Dollanganger "Whispering Glades"
Värske Nicole Dollangangeri singel "Whispering Glades" toob mulle meelde Karen O muusika filmile "Where The Wild Things Are". Muusikast on lahustatud kõik üleliigsed elemendid ning järgi on jäänud õhkõrn meloodia, mis on tepitud ingellikku vokaaliga. Lugu, mis on nii ilus, et valus hakkab.
Laurence Guy "Love Theme for the Morning After"
Lõpetuseks taas pisut peomeeleolu. Produtsent Laurence Guy värske singel "Love Theme for the Morning After" võtab aluseks lo-fi house 'i, aga arendab selle säravamaks ja kirkamaks. Siin on ühelt poolt rohkelt sädelust, kuid see kõik kõlab justkui paksu vatiteki alt. Veider komplekt, mis toimib imehästi. Ja lõppude-lõpuks räägib loo nimi juba kõik ära: love theme for the morning after. Tähistagu see siis midagi iganes.
Kuula kõiki lugusid: | Nädala parimad lood | Erki Pärnoja, Tommy Cash, Sons of Kemet jt | https://kultuur.err.ee/1608164710/nadala-parimad-lood-erki-parnoja-tommy-cash-sons-of-kemet-jt | Pühadele vaatamata ilmus ka sel nädalal rohkelt põnevat muusikat: oli ootamatuid pop-pärle ja rajumat tantsukütet, aga üllataval kombel jäi eriti palju näppu just sillerdavat kevademuusikat. |
Lamboti sõnul sujus Sõle keskuses vaktsineerimine hommikust kuni keskpäevani plaanipäraselt, aga alates keskpäevast ja eriti alates kella neljast kogunes keskuse juurde mitusada inimest, sest meediakanalites levis info, et Sõle keskuses on vabu vaktsineerimisaegu.
"Tõesti, neid, kellele vaktsiin mõeldud on, 65+ vanus või 60+ kaasuvate haigustega, neid inimesi pole nii palju olnud ja me oleme kommunikeerinud. Nüüd on meie vaktsineerimiskeskuse juurde kogunenud väga-väga palju inimesi. Tegeleme sellega praegu, kuidas inimesed viisakalt koju tagasi saata," rääkis Lambot.
Lamboti sõnul ei tasu loota, et pühapäevalgi nooremad inimesed vaktsineerima pääsevad. "Ainult need ajad, mis õigele sihtrühmale broneeritud, on saada, palun kasutage neid aegasid ja muidu ei tasu koguneda," lausus Lambot.
Lamboti sõnul on Confido vaktsineerimisvõimekus samas suurem, kuid broneeringute arvu suurendamiseks tuleks enne läbi mõelda, kuidas lubatakse inimestel koguneda.
"See ei ole meie kui meditsiinitöötajate ülesanne ja proovime praegu olukorda koha peal lahendada," nentis Lambot.
Lamboti sõnul on vaktsineerimisele end broneerinud inimesed väga kohusetundlikult ka kohale tulnud. Reedel jättis tulemata vaid kümmekond inimest.
Kallas: veel natuke kannatust
Peaminister Kaja Kallas tegi laupäeval pöördumise, kus kutsus üles inimesi üles kannatlikkusele ning lubama enne ära vaktsineerida eakad ja riskirühma kuuluvad inimesed.
"Tänane (laupäevane – toim.) päev vaktsineerimiskeskustes on näidanud, kui suur on meie inimeste soov end vaktsineerida ning mõistan seda soovi. Paraku, nagu teada, on vaktsiine praegu piiratud hulgal ning meditsiinisüsteemi vastupidamiseks on oluline, et esmajärjekorras saaksid vaktsineeritud meie eakamad ja riskirühmad. Palun kõigilt, kelle kord hetkel käes pole, veel natuke kannatust – peatselt saabub ka teie vaktsineerimisaeg," lausus Kallas.
"Seniks saate kaasa aidata, jagades infot vaktsineerimisvõimaluste kohta oma lähedaste ja tuttavate-naabritega, kes vanuse või kaasuva haiguse poolest vaktsiini kohe saada võiksid," lisas Kallas. | Sõle keskuse juurde kogunenud broneeringuta inimesed tekitasid segaduse | https://www.err.ee/1608164794/sole-keskuse-juurde-kogunenud-broneeringuta-inimesed-tekitasid-segaduse | Laupäeval meediakanalites levima hakanud info, et Sõle keskuses saab vaktsineerida ka vanusest olenemata, tekitas pärastlõunal keskuse ümber suure segaduse, ütles ERR-ile Confido meditsiinikeskuse juht Kadi Lambot. |
Viigiliselt lõppenud avaveerandi järel saavutas Kalev/TLÜ poolajaks küll seitsmepunktilise edu, ent lagunes pärast vaheaega täielikult. Kolmandal veerandil suudeti TalTechi 34 punktile vastata vaid 13 silmaga ja kokkuvõttes jäädi vastastele alla 22 punktiga.
TalTechi parimana viskas pingilt sekkunud Toomas Raadik 23 punkti. Oliver Metsalu panustas võitu 19 silmaga, 14 punkti tõid Erik Keedus ja Indrek Kajupank. Kalev/TLÜ resultatiivseim oli Tyler Robinson 21 punkti ja kümne lauapalliga.
Eesti meistrivõistluste arvestuses jätkab TalTechi kümne võidu 13 kaotusega viiendal kohal. Kalev/TLÜ on kolme võidu ja 20 kaotusega viimane ehk seitsmes. | Teisel poolajal lagunenud Kalev/TLÜ sai TalTechilt kindla kaotuse | https://sport.err.ee/1608164845/teisel-poolajal-lagunenud-kalev-tlu-sai-taltechilt-kindla-kaotuse | Korvpalli Eesti-Läti liigas kaotas Tallinna Kalev/TLÜ laupäeval TalTechile 74:96 (23:23, 22:15, 13:34, 16:24). |
Zaitsev täitis Tokyo olümpia B-normi 100 m vabaltujumises ajaga 50,00, mis andis talle ka esikoha. Olümpia B-normiks sel alal on 50,03. Meeste 100 m vabaltujumise teine oli Cevin Anders Siim ajaga 51,08 ja kolmas Alex Ahtiainen ajaga 51,19.
Meeste arvestuses 50 m liblikas kindla esikoha napsanud Zaitsevil õnnestus võimsa ajaga 23,64 ära täita MM-i B-norm ning A-normist jäi vaid sajandik puudu. Meeste 50 m liblikas tuli teiseks Cevin Anders Siim ajaga 24,59 ja kolmandaks Alex Ahtiainen ajaga 24,62.
Meeste 50 m rinnuliujumise võitja Joonas Niine täitis maailmameistrivõistluste B-normatiivi läbides ala ajaga 27,95. Ralf Roose tuli sel alal teiseks ajaga 29,11.
Hommikuses eelujumises täitis Christopher Palvadre ära Euroopa meistrivõistluste normi läbides 50 m rinnuli ajaga 29,33.
Naiste 200 m vabaltujumise võitis Laurika Lint ajaga 2.06,88. Eestlastest jõudis pjedestaalile ka Heleri Zirk, kes saavutas teise koha ajaga 2.09,09.
Meeste 200 m rinnuliujumises jõudis eestlastest pjedestaalile Markus Arm, kes tuli kolmandaks ajaga 2.24,69. Martin Allikvee, kelle lõpuaeg oli küll kiirem olümpia B-normist, diskvalifitseeriti.
Naiste 100 m rinnulis oli kiireim Maria Romanjuk ajaga 1.10,14. Eestlastest jõudis pjedestaalile ka Simona Rasmann, kes tuli kolmandaks ajaga 1.14,39.
Armin Evert Lelle tuli meeste 100 m selilis teisele kohale ajaga 56,89 ja Alan Smok kolmandale kohale ajaga 58,76.
Aleksa Gold võttis kindla võidu 200 m selilis ajaga 2.13,93. Ühtlasi ületas ta sel alal juba teistkordselt ka olümpia B-normatiivi. Teisena lõpetanud Veronika Olemi aeg oli 2.16,33 ja kolmanda lõpetanud Katriin Hansalu aeg 2.25,84.
Meeste 200 m liblikujumise kiireim oli Dmitri Astrelin ajaga 2.07,54. Teise koha saavutas Robin Lill ajaga 2.23,48.
Naiste 100 m liblikujumise võitis Alina Vedehhova ajaga 1.01,46. Eestlastest jõudis pjedestaalile ka Aurelia Roos, kes saavutas kolmanda koha ajaga 1.05,38.
Meeste 400 m vabaltujumise võitis Kaspar Helde ajaga 4.05,94, teiseks tuli Georg Filippov ajaga 4.07,82 ja kolmandaks Artjom Alihodzin ajaga 4.19,25.
Naiste 50 m vabaltujumise võitis Aleksa Gold ajaga 26,07. Eestlastest jõudis pjedestaalile ka Elisabet Mätlik, kes saavutas kolmanda koha ajaga 26,42.
Meeste 200 m kompleksujumise võitis Rostislav Sumedov ajaga 2.05,73.
Naiste 400 m vabaltujumise võitis Karolin Victoria Kotsar ajaga 5.11,31. Teise koha saavutas Violanta Gurjanova ajaga 5.19,79 ja kolmanda koha Laura Tammik ajaga 5.31,58.
Naiste 50 m selilis tuli Laura-Liis Valdmaa teisele kohale ajaga 30,37 ja Veronika Olem kolmandale kohale ajaga 31,15.
Naiste 800 m vabaltujumise võitis Mari-Liis Maas ajaga 9.46,10, teiseks tuli Elis Treial ajaga 9.52,09 ja kolmandaks Grete Tsäro ajaga 10.07,47. | Daniel Zaitsev täitis Riias olümpia B-normi | https://sport.err.ee/1608164839/daniel-zaitsev-taitis-riias-olumpia-b-normi | Riias peetava ujumisvõistluse esimesel päeval täitis Daniel Zaitsev ära nii olümpia B-normi kui ka MM-i B-normi. |
Cagliaris peetud kohtumise mõlemad väravad sündisid teisel poolajal: 54. minutil skooris Miguel Veloso söödust Antonin Barak, üheksandal üleminutil sai Daniel Bessa söödust jala valgeks Kevin Lasagna.
Algkoosseisu kuulunud Ragnar Klavan vahetati välja 61. mänguminutil. Eesti keskkaitsja teenis 25. minutil kollase kaardi.
Liigatabelis jätkab Cagliari 22 punktiga 18. kohal. Püsimajäämise tagav 17. koht jääb hetkel ühe silma kaugusele, ent tabelinaaber Torino on pidanud kaks kohtumist vähem.
Teised tulemused:
Milan - Sampdoria 1:1
Atalanta - Udinese 3:2
Benevento - Parma 2:2
Genoa - Fiorentina 1:1
Lazio - Spezia 2:1
Napoli - Crotone 4:3
Sassuolo - Roma 2:2 | Cagliari sai järjekordse kaotuse, Klavanile kollane kaart | https://sport.err.ee/1608164803/cagliari-sai-jarjekordse-kaotuse-klavanile-kollane-kaart | Itaalia jalgpalli kõrgliigas teenis Ragnar Klavani koduklubi Cagliari hooaja 17. kaotuse, jäädes laupäeval 0:2 alla Verona Hellasele. |
Reedesel etapil kolmandaks tulnud Räim kaotas laupäeval võitjale 14 minutit ja 18 sekundit. Üldarvestuses langes Eesti rattur 35 koha võrra, asudes nüüd 43. positsioonil (+14.24).
Etapi võitis üldliidriks tõusnud Anatoli Budjak (Spor Toto Cycling Team; 3:10.00). Talle järgnesid kolumblane Carlos Quintero (Terengganu Cycling Team; +0.06) ja ukrainlane Vitali Butš (Salcano Sakarya BB Team; +0.19).
Velotuur lõppeb pühapäeval peetava 139,3-kilomeetrise Konya etapiga. | Räim lõpetas Türgis eelviimasel etapil viiendas kümnes | https://sport.err.ee/1608164779/raim-lopetas-turgis-eelviimasel-etapil-viiendas-kumnes | Türgis jätkuval Tour of Mevlana (2.2) velotuuril sai Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski) eelviimasel etapil (Konya-Sille; 113,6 km) 48. koha. |
Chelsea, kes oli uue peatreeneri Thomas Tucheli käe all seni püsinud kaotuseta, läks küll 27. minutil Christian Pulisici tabamusest mängu 1:0 juhtima, kuid vaid kaks minutit hiljem jäädi arvulisse vähemusse, kui keskkaitsja Thiago Silva teenis teise kollase kaardi. Võõrustajate jaoks halvenes olukord veelgi avapoolaja lõpus, kui Mattheus Pereira viigistas teisel üleminutil seisu ja viis kaks minutit hiljem külalised 2:1 juhtima.
Kohtumise teisel poolajal lõi West Bromwich veel kolm väravat: esmalt sai jala valgeks Callum Robinson, peatselt pärast teda skooris Mbaye Diagne seisuks 4:1. 71. minutil lõi Mason Mount küll Chelsea eest ühe värava tagasi, aga Callum Robinsoni teine tabamus esimesel üleminutil vormistas mängu 5:2 lõppskoori.
Kümne mängu järel esimese kaotuse saanud Chelsea jätkab liigatabelis 51 punktiga neljandal kohal. West Bromwich Albion on kaheksa vooru enne hooaja lõppu 21 silmaga 19., jäädes püsimajäämise tagavast 17. kohast seitsme punkti kaugusele.
Teised tulemused:
Leeds United - Sheffield United 2:1
Leicester City - Manchester City 0:2 | Tabeli eelviimane meeskond lõi Chelseale viis väravat | https://sport.err.ee/1608164791/tabeli-eelviimane-meeskond-loi-chelseale-viis-varavat | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas teenis pühapäeval üllatusvõidu tabeli eelviimane meeskond West Bromwich Albion, kes alistas võõrsil Londoni Chelsea 5:2. |
Elektrilevi varahalduse valdkonna juhi Rasmus Armase sõnul olid möödunud talvel ilmaolud väga keerukad, mille tulemusena tekkis Kagu-Eestis palju voolukatkestusi.
"Ilmaolud olid keskmisest keerukamad, ladestunud lumemaht ja jäite maht olidki väga suured ja raskendasid mis tahes liikumist. Sellist olukorda elektrivõrgus väga tihti ei juhtu. Oma liinide ehitamisega me arvestame pikaajaliste normidega, et millisele lume või jäite või tuule koormusele võrk vastu pidama peab," lausus Armas.
Armas kinnitas, et uute investeeringutega muudetakse elektrivõrk töökindlamaks.
"Vahetame maste, vahetame tugesid ja ka juhtme vahetamisega kogu võrk muutub tugevamaks ja on sedavõrra töökindlam. Aasta alguses olnud olukord oli väga suur väljakutse eelkõige rikke likvideerimise partneritele, et üldse rikkekohani jõuda ja siis seda parandama hakata," lausus Armas.
Võrgu uuendamisel peetakse silmas iga piirkonna eripära.
"Iga investeeringu kohta me hindame ikka eraldi. Tehakse konkreetse piirkonna spetsiifikast lähtuv lahendus, vaadatakse piirkonda laiemalt, selle võimalikke arenguid tulevikus ja kaalumiskohti arvestades leitakse parim lahendus konkreetsesse asukohta," rääkis Armas.
Armas ütles, et Eesti hajaasustusega maapiirkonnas jätkatakse õhuliinide uuendamist.
"Kogu Eesti kontekstis me hajaasustuse piirkonnas näeme, et õhuliini lahendus on mõistlikum lahendus, see võimaldab võrku töökindlamaks saada ja teha seda mõistlikuma kuluga kui see nii-öelda kõige maa alla viimine oleks. Hajapiirkondades näeme, et õhuliini lahendus on see, mida me jätkuvalt kavatseme kasutada ja mis toob klientidele tegelikult rohkem kasu," lausus Armas. | Elektrilevi muudab hajapiirkondades õhuliinid ilmastikukindlamaks | https://www.err.ee/1608164785/elektrilevi-muudab-hajapiirkondades-ohuliinid-ilmastikukindlamaks | Elektrilevi muudab hajaasustusega piirkondades elektrivõrgu taristu ilmaoludele vastupidavamaks. Sellega peaks vähenema Kagu-Eestis jäitevihma või tormi tõttu tekkinud rikete arv. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.