text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Mängu algus möödus põhiturniiri võitnud tiitlikaitsja TalTechi kontrolli all, kui pärast teist tehnilist vaheaega juhiti 18:13. Seejärel õnnestus külalistel mänguseis 22:22 viigistada ja seisul 24:23 geimpallini jõuda, kuid geimi lõpp kuulus 27:25 tulemusega võõrustajatele. Avageimis toimis korralikult koduvõistkonna vastuvõtt, vastasest paremini lõikas ka rünnak – esimeses geimis oli TalTechi vastuvõtt 45%, põhiturniiri kolmandana lõpetanud Võrul 35%. Rünnakuid realiseeris külalisvõistkond 45-protsendiliselt, võõrustajate näitaja oli 47%, vahendab volley.ee.
Tasavägist heitlust jätkus ka teise geimi, kus võrulannad suutsid 14:16 kaotusseisust koguda seitse järjestikus punkti ja asuda 21:16 eduseisu. Otsustavatel punktidele juhtpositsioonis läinud külalised enam eduseisu käest ei andnud ja viigistasid 25:21 geimivõiduga mänguseisu. Mõlemad võistkonnad olid võrreldes eelmise geimiga rünnakul efektiivsemad, kui Võru lahendas rünnakuid 72- ja TalTech 50-protsendiliselt.
Kolmandas geimis külalised enda mängu üles ei leidnud, leppides kindla 11:25 kaotusega. Märksõnaks sai võrulannade rünnakuefektiivsus, mis langes võrreldes teise geimiga 47 protsenti 25-ni. Ka TalTech oli võrreldes eelmise geimiga rünnakul kahvatum, realiseerides 44% tõstetest, kuid pallingu vastuvõtul tehti parem sooritus – 56% (kahes esimeses geimis 45 ja 42%).
Ka neljandas geimis külalised TalTechile vastu ei saanud, mis tähendas 16:25 kaotust ja TalTechi 3:1 (27:25, 21:25, 25:11, 25:16) võitu.
Kadi Kullerkann tõi võitjatele 26 punkti, näidates 51-protsendilist rünnakuefektiivsust ja jäädes 16-ga plussi. Nette Peit toetas koduvõistkonda 18, mängu parimana seitse ässa löönud Julija Mõnnakmäe 11 ja Silvia Pertens kümne punktiga.
Enim blokipunkte (6) kogunud Eliise Hollas lõpetas Võru naiskonna ridades mängu 19 (+16), Mari-Liis Graumann 16 ning Haide Haring ja Aigi Jukk võrdselt kümne punktiga. Rünnakul olid lõpuks võitjate edunumbid 48%-41% ja pallingu vastuvõtul 49%-29%. Blokis kogusid võõrustajad kaheksa ja külalised üheksa ning pallingul vastavalt 14 ja üheksa punkti.
Kolme võiduni peetav seeria jätkub 7. aprillil kell 18 Võru Spordikeskuses ja 10. aprillil kell 14 TalTech Spordihoones. | Võru andis kõva lahingu, kuid favoriit TalTech ei murdunud | https://sport.err.ee/1608164776/voru-andis-kova-lahingu-kuid-favoriit-taltech-ei-murdunud | TalTech/Tradehouse ja Famila/Võru Võrkpalliklubi tegid algust kolme võiduni peetava naiste võrkpalli Eesti meistrivõistluste finaalseeriaga, mille avavaatus kuulus koduvõistkonnale 3:1. |
"Kõik laevad, mis alates Ever Giveni kinnijäämisest kanali otstes ootasid, on selle praeguseks läbinud," kinnitas kanaliameti juhataja Osama Rabie avalduses.
Hiiglaslik konteinerlaev päästeti lahti esmaspäeval ning selleks ajaks oli kanali otstesse kogunenud ootele üle 400 laeva. | Suessi kanaliamet: laevade ummik on likvideeritud | https://www.err.ee/1608164773/suessi-kanaliamet-laevade-ummik-on-likvideeritud | Egiptuse Suessi kanaliamet teatas laupäeval, et pea nädala põiki Suessi kanalis kinni olnud konteinerlaeva Ever Giveni põhjustatud mitmesaja laeva ummik on likvideeritud. |
Võitjate poolel tegi hea mängu Andri Aganits, kes kogus 13 punkti. Eestlane realiseeris üheksast tõstest viis, lisaks kanti temporündaja arvele suisa viis ässa ja kolm blokki. Bram Van Den Dries oli PAOK-i resultatiivseim 23 punktiga, kirjutab Võrkpall24.ee.
Meistritiitli suunas liigub kindlalt Pireuse Olympiakos, kes hoiab 42 punktiga esikohta. Syrose Foinikas, Panathinaikos ja PAOK jätkavad võitlust teise koha nimel, olles kogunud vastavalt 30, 28 ja 27 punkti. | Aganits säras PAOK-i võidumängus | https://sport.err.ee/1608164764/aganits-saras-paok-i-voidumangus | Andri Aganitsa koduklubi Thessaloniki PAOK jätkab Kreeka võrkpalli kõrgliigas võitlust hõbemedali nimel, alistades nelja tugevama meeskonna finaalgrupis reedel võõrsil 3:2 (-17, 23, 18, -19, 14) Ateena Panathinaikose. |
SPAL sõitis külla tabeli kolmandale Interile ja tegi nendega võõrsil 0:0 viigi. Algkoosseisus alustanud Piht sai kirja täismängu. A-koondisest vigastuse tõttu eemale jäänud keskpoolkaitsja Georgi Tunjovi SPAL-i koosseisu ei kuulunud. Interi ridadest jäi eemale ka noor ründaja Oliver Jürgens, kes mängib tavapärselt U-18 võistkonna eest, kirjutab Soccernet.ee.
Keskpoolkaitsja Martin Vetkal jäi pingile, kui AS Roma kaotas võõrsil avapoolaja väravast 0:1 Genoale.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Vetkal sai Itaalias kaotuse, Piht mängis Interi vastu kõik minutid | https://sport.err.ee/1608164755/vetkal-sai-itaalias-kaotuse-piht-mangis-interi-vastu-koik-minutid | Itaalia Primaveras ehk noorte U-19 jalgpalliliigas olid laupäeval võistlustules mitmed eestlaste koduklubid. Kõige paremini läks Paide Linnameeskonnast SPAL-is laenul oleval ründajal Kristofer Pihtil. |
Kohtumise ainsa värava lõi 39. minutil Eduard Golovljov, millega avas Narva Trans tänavuse hooaja võiduarve. Esimeses koduses meistriliiga kohtumises tuli 1:5 alla vanduda Paide Linnameeskonnale ning Pärnu Vaprusega lepiti 1:1 viiki. Nõmme Kalju sai kirja aga hooaja esimese kaotuse, sest avakohtumises saadi 1:0 jagu TJK Legionist.
Eelmisel hooajal kohtusid Narva Trans ja Nõmme Kalju meistriliigas kolmel korral ning kõikidel kordadel oli võidukas Kalju.
Liigatabelis on Narva Trans ühe võidu, ühe viigi ja ühe kaotusega kolmas. Esimest ja teist kohta hoiavad Tallinna FCI Levadia (2-0-0) ja Paide Linnameeskond (2-0-0). Nõmme Kalju on ühe võidu ja ühe kaotusega kuues. | Nõmme Kalju alistanud Narva Trans teenis hooaja esimese võidu | https://sport.err.ee/1608164740/nomme-kalju-alistanud-narva-trans-teenis-hooaja-esimese-voidu | Jalgpalli Premium liiga neljandas mänguvoorus alistas JK Narva Trans Sportland Arenal peetud kohtumises Nõmme Kalju FC tulemusega 1:0. |
Markus Mölder alustas veerandfinaali kindla setivõiduga Maxime Dubouchi üle, kuid sama kindlalt kaotas ta kaks järgmist setti ja sellega kohtu kohtumise tulemusega 6:1, 0:6, 1:6, kirjutab Tennisnet.ee.
Elisabeth Iila mängis koos itaallanna Emma Vallettaga paarismängu poolfinaalis, kus nad kaotasid neljandana asetatud paarile Carla Galmiche - Natacha Schou tulemusega 4:6, 6:7. | Eesti tennisistid langesid Tuneesias konkurentsist | https://sport.err.ee/1608164731/eesti-tennisistid-langesid-tuneesias-konkurentsist | Tuneesias Sousse'is toimuval juunioride ITF-i 4. kategooria turniiril langesid reedel konkurentsist kõik Eesti mängijad. |
Valge Tüdruk kehastab võimendatud versiooni tänapäeva noorest, kes kipub unustama inimlikke väärtuseid. Kuidas sa Valget Tüdrukut veel defineeriksid?
Pigem kehastab Valge Tüdruk stereotüüpi, mida nähakse targa ja võimeka tänapäeva naise asemel. Valge Tüdruk on teadlik oma kapitalistlikest privileegidest ning rõhub loomingus nende tähtsusetusele. Ta sündis vastuolulisuse suguühtest.
Lisaks Valgele Tüdrukule on sinu kutsumuseks tants ja etenduskunstid. Oled loonud telesaate "Maagiline metamorfoos", mis tegeleb reaalsuse dissonantsiga, ning rääkinud tsitaadist kui reaalsuse kehtestamise viisist. Mis teemad sind sütitavad?
Mind sütitab karjuv ignorantsus. Eelkõige puudutavad mind sellised teemad nagu feminism, LGBTQ+, integratsioon, inimõigused laiemas pildis ja see, kui keegi neist teemadest ei räägi, kuigi kõik teavad, et asi on lappes. Miks on teised valged tüdrukud vait?
Juba välja toodud projektid kasutavad sõnumi edastamiseks üsnagi erisuguseid meediumeid: muusika, digitaalne platvorm ja sari. Kas oledki pigem meediumite vallas katsetaja või on see tingitud praegusest olukorrast?
Katsetamine eri võimaluste ja lahendustega on kaasaja kunstis keskne teema, igatsen väga vahetut eksperimenteerimist. 2. aprillil annab Valge Tüdruk platvormil elektron.live oma esimese live-kontserdi. Kuna päevad enne seda toimub artistil iluoperatsioon, tuleb sellest kontserdist jällegi ka meediumiväline väljakutse.
Valge Tüdruku loost tuleb välja, et su iidoliks on Ariana Grande. Kes on Elina Masingu iidolid?
Suureks eeskujuks on isiksused, kes on leidnud mooduse balansseerida keskteel, emotsionaalsuse ja professionaalsuse vahel. Toimivad ja lakkamatult arenevad süsteemid on väga inspireerivad, isegi kui need on ajast maas, näiteks haridussüsteem, mis taotleb pidevat kasvu ja loob korrapärasust. Mind on inspireerinud pikalt austria etenduskunstnik Florentina Holzinger ja vene skandalist Instasamka. Lisaks prantsuse artist Christine and the Queens albumiga "La vita nuova". Eesti kontekstis on mul palju eeskujusid, viimasel ajal eriti Henri Hütt etteastetega Made in Estonia Maratonil ning Marta Vunsh lõputööga "Eestis elavate vene noorte inimõiguste aktivistide motivatsioon ja eesmärgid". | Elina Masing: Valge Tüdruk kehastab stereotüüpi, mida nähakse targa ja võimeka tänapäeva naise asemel | https://kultuur.err.ee/1608164728/elina-masing-valge-tudruk-kehastab-stereotuupi-mida-nahakse-targa-ja-voimeka-tanapaeva-naise-asemel | Tantsija, koreograaf, lavastaja ja hiljuti näitlejana debüteerinud Elina Masing, kes on varasemast tuntud ka kooslusest 5HORSES, tutvustas Mariliis Mõttusele antud intervjuus oma muusikalist alter ego Valge Tüdruk. |
24-aastane Nigeeria jalgpallikoondislane on Leicester City ridades skoorinud 117 kohtumise jooksul 32 korral. Meeskonnaga liitus ta 2017. aastal Manchester Cityst.
"Siin klubis on olnud hea olla. Muidugi pole lihtne, aga siin on.. palju toredaid inimesi ja nad muudavad mu olemise Inglismaal koduseks. Ma tunnen end siin oodatult," rääkis Iheanacho.
Inglismaa kõrgliigas hoiab Leicester City hetkel 56 punktiga kolmandat kohta. Laupäeval võõrustab meeskond Manchester Cityt. | Leicester City ridades 32 väravat löönud Nigeeria ründaja pikendas lepingut | https://sport.err.ee/1608164719/leicester-city-ridades-32-varavat-loonud-nigeeria-rundaja-pikendas-lepingut | Leicester City ründaja Kelechi Iheanacho pikendas meeskonnaga lepingut 2024. aastani. |
Vestlussaade "Ita ForEver" (2006)
4. aprillil kell 19.30
"Ita Ever on Eesti Eleonora Duse, Katharine Hepburn, Sophia Loren," on öelnud Eino Baskin. "Ja sellepärast, et need näitlejad on võimelised mängima absoluutselt kõiki naisi. Ita Ever särab Eesti Draamateatri laval, eesti filmides ja telesaadetes täispingega alates 1953. aastast. 2006. aastaI, Ita Everi 75. sünnipäeval vestlesid juubilar ja Anu Välba elust, ajast ja teatrist.
Lavastus "Roosiaed" (1979)
4. aprillil kell 20.35
Enn Vetemaa etenduse lavastas Draamateatris Voldemar Panso, kunstnik Mari-Liis Küla, näitejuht Merle Karusoo, muusikaline kujundus Peeter Volkonskilt. Osades Ita Ever, Tõnu Aav, Aino Talvi, Heino Mandri, Velda Otsus, Urmas Kibuspuu, Aksel Orav ja Laine Mesikäpp.
Intervjuusaade "Olete te õnnelik, Ita Ever?" (1985)
4. aprillil kell 22.05
Mikk Mikiveri intervjuu Ita Everiga. Näeme katkendeid lavarollidest: Ustinja Karpovna - A. Misharin "Seoses üleminekuga teisele tööle", Nasta - A. Dudarev "Reamehed", senjoora Frola - L. Pirandello "Nii see just ongi", ema Anna - J. Kruusvall "Pilvede värvid", Maria - A. Tšehhov "Kolm õde".
"Igihaljas vaatemäng. Ita Everi show" (1981)
4. aprillil kell 22.25
Legendaarse komöödiashow sketšide peaosas on igihaljas Ita Ever. Kaasa teevad Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu, Anne Paluver, Jaanus Orgulas, Helle-Reet Helenurm, Eneken Aksel, Ivo Eensalu, Ene Järvis, Karl Kalkun, Guido Kangur, Kaljo Kiisk, Luule Komissarov, Enn Kraam, Aare Laanemets, Marje Metsur, Mikk Mikiver, Endel Simmermann, Eero Spriit, Vello Viisimaa.
Autorid Priit Aimla ja Eero Spriit. Pildiline teostus Eero Spriit, Toomas Lepp, Peep Laansalu, Liina Pihlak, Jaanus Ling ja Reet Linna.
Portreesaade "Estraaditähestik: Ita Ever" (1979)
4. aprillil kell 23.20
Portreesaade näitleja Ita Everist. Lavatähega koos teevad saates kaasa Eino Baskin, Urmas Kibuspuu ja Veljo Käsper. Lisaks estraadinumbritele näete katkendeid mõnestki Ita Everi filmist.
Mängufilm "Naine kütab sauna" (1978)
5. aprillil kell 00.00
Lugu töölisnaisest, kelle perekond on purunenud, kes oma igapäevases elus puutub kokku mitut laadi kalkusega, kuid jääb sellest hoolimata moraalseks võitjaks tänu oma tervele ellusuhtumisele ja optimismile. Osades Ita Ever, Aarne Üksküla, Katrin Välbe, Heino Mandri, Lisl Lindau jt. Helilooja Veljo Tormis, režissöör Arvo Kruusement. | ETV2 teemaõhtuga tähistatakse Ita Everi 90. sünnipäeva | https://menu.err.ee/1608164716/etv2-teemaohtuga-tahistatakse-ita-everi-90-sunnipaeva | ETV2 teemaõhtu on 4. aprillil pühendatud legendaarsele näitlejale Ita Everile, kes tähistas 1. aprillil oma 90. sünnipäeva. Eetrisse jõuavad nii intervjuusaated kui ka mängufilmid-lavastused, kus Ever mänginud on. |
Pingilt mängu sekkunud Vehmanen viibis platsil veidi vähem kui kuus minutit ning ühtegi pealeviset ei teinud. Eesti ja Soome topeltkodakondsusega mängumehe arvele jäi üks korvisööt ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Seeria kolmas mäng toimub esmaspäeval, 5. aprillil Tamperes.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Vehmaneni koduklubi viigistas Soome kõrgliigas poolfinaalseeria | https://sport.err.ee/1608164707/vehmaneni-koduklubi-viigistas-soome-korgliigas-poolfinaalseeria | Kiur Thomas Vehmaneni koduklubi Kauhajoki Karhu Basket alistas Soome kõrgliiga poolfinaalseeria teises kohtumises Tampere Pyrintö 91:75 (19:18, 28:16, 26:21, 18:20). Nelja võiduni peetav seeria on nüüd viigis 1:1. |
13. aprillil algab moslemite paastukuu ehk ramadaan, mille ajal ei tohi islamiusulised päevavalguse ajal süüa ega juua. Lisaks veel paljudele piirangutele ei tohi sel ajal Saudi Araabias ka jalgpalli mängida.
"Välismängijatele antakse esmalt viis päeva vabaks. Võimaluse korral sooviksin sel ajal külastada elukaaslasega mõnda naaberriiki, minna näiteks Bahreini, Dohasse või Dubaisse," avaldas Mets intervjuus Delfile.
"Seejärel alustatakse taas treeningutega, kuid seda tehakse alles hilisõhtul pärast päikese loojumist. Hiljuti oli meil trenn õhtusel ajal ja sooja oli koguni 38 kraadi. Elus esimest korda kogesin tunnet, et tuul enam ei jahutanud, vaid tegi olukorra hoopis hullemaks. Samal ajal on näha, et ka kohalikel on raske, mitte ainult eurooplastel," lisas Mets. | Moslemite paastukuu tähendab Metsa jaoks kuuajast mängupausi | https://sport.err.ee/1608164704/moslemite-paastukuu-tahendab-metsa-jaoks-kuuajast-mangupausi | Eesti koondise keskkaitsja Karol Mets lõpetas hiljuti kümnepäevase isolatsiooni kodumaal, kuna puutus rahvuskoondises kokku koroonapositiivsega. Saudi Araabias ootab Al Ettifaqi mängijat peagi ees kuupikkune mängupaus. |
Kaasaegse fragmentaarium-romaani idee sündis autoril impulsist kirjutada ühel juuliõhtul kiri tundmatule meiliaadressile. Sellisel hetkel uutesse olukordadesse sukeldudes on lootust, et minevik jääb selja taha. Kui asjad muutuvad keerulisemaks, siis läbid neid, et jõuda kuhugi lihtsamasse paika. Jõuadki sinna, aga peale tuleb kohutav tunne, et kahtled kõiges. Hakkad otsima korduvaid mustreid minevikust, millest oled kinni hoidnud ja toonud need kaasa oma päikesepoolsesse tuppa. Ning siis on vaja lapsepõlvest pärit oskust end vabaks keerutada. On vaja uut punast kleiti ja julgust silma vaadata möödunud ajale. Tuleb edasi minna ja astuda vanema ja teadlikumana samasse jõkke.
2019. aastal avaldas Piret Bristol luulekogu "Lilled Vabakal", mis oli nomineeritud ka Kultuurkapitali kirjandusauhinnale. Bristoli viimane romaan "Roosi tänav" ilmus 2018. aastal. | Piret Bristol avaldas uue romaani "Päikesepoolses toas" | https://kultuur.err.ee/1608164695/piret-bristol-avaldas-uue-romaani-paikesepoolses-toas | Kirjastus Ilmamaa andis välja kirjanik Piret Bristoli uue romaani "Päikesepoolses toas", teose on toimetanud Iti Tõnisson ja kujundanud Andres Rõhu. |
Tegemist on kõige madalama nakatunute arvuga alates eelmise aasta novembrist.
Lätis on pandeemia algusest saadik registreeritud 103 867 koroonanakkuse juhtu, surnud on 1923 koroonahaiget.
Viimase ööpäevaga tehti 4324 koroonatesti, neist 6,5 protsenti osutus positiivseks.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on 352,2.
Soomes tuvastati ööpäevaga 422 uut koroonanakkuse juhtu
Soomes tuvastati viimase ööpäevaga 422 uut koroonanakkuse juhtu, teatas laupäeval terviseamet.
Viimase kahe nädalaga on haigusjuhtusid registreeritud 8215, mida on 1214 võrra vähem, kui sellele eelnenud kahe nädala jooksul.
Kokku on Soomes tuvastatud ligi 79 100 koroonaviirusega nakatumist.
Koroonaviirusesse nakatumine on riigis vähenemas. Kui kahe viimase nädala jooksul oli nakatumus 100 000 elaniku kohta 148, siis sellele eelnenud kahe nädala jooksul oli see pisut üle 170.
Leedus tuvastati ööpäevaga ligi tuhat uut koroonanakkuse juhtu
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 985 uut koroonanakkuse juhtu ja suri seitse COVID-19 haiget, teatas laupäeval statistikaamet.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on 364. Positiivsete koroonatestide osakaal viimase seitsme päeva jooksul on 6,2 protsenti.
Leedus on alates pandeemia algusest andnud positiivse koroonatesti 218 878 inimest, neist on surnud 3602. | Lätis lisandus ööpäevaga 279 koroonajuhtu, suri üks inimene | https://www.err.ee/1608164692/latis-lisandus-oopaevaga-279-koroonajuhtu-suri-uks-inimene | Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 279 uut koroonanakkuse juhtu ja suri üks COVID-19 haige, teatas laupäeval haiguste ennetamise ja kontrolli keskus. |
"On halb üllatus, et huvi vaktsineerimise vastu on olnud seni arvatust leigem," ütles ERR-ile terviseameti pressiesindaja Imre Kaas.
Kaas märkis, et vaktsiinitalgute jaoks planeeriti algselt 24 700 vaktsiinidoosi. Nüüd on aga tõenäoline arvestada, et ära jõutakse teha umbes 20 000 vaktsiinisüsti.
Neist perearstidele anti välja 6000 doosi ja eriarstiabile 18 700.
Kõige enam eraldati Harjumaale – 11 800, Tartumaale – 4700 ja Lääne-Virumaale – 2000 doosi.
"Hetkel ei ole eesmärk kõiki doose pühapäevaks ära süstida, kui selleks on vaja seatud risikirühmadest või vanusegruppidest kõrvale kalduda. Perearstikeskused ja partnerid saavad jätkata neile eraldatud dooside süstimisega ka järgmisel nädalal," ütles Kaas.
Kaasi sõnul selgub lõplikult pühapäeval, kui suur osa vaktsiinidest süstitakse järgmisel nädalal.
"Vaktsiinitalgute tarvis planeeriti suurem kogus, et sihtgrupi hõlmatust märgatavalt kasvatada. Tellijad olid juba eelnevalt teadlikud, et saavad neid doose kasutada vastavalt vaktsineerimiskavale ka hiljem kui käesolev nädalavahetus, kui osa neist peaks jääma kasutamata," selgitas Kaas.
Reedese päeva jooksul tehti 3935 vaktsineerimist. Imre Kaas lisas, et laupäeval ja pühapäeval tuleb vaktsineerima ilmselt suurem hulk inimesi.
Kiik: peame keskenduma kokkulepitud sihtrühmadele
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ta ei kiida heaks Medicumi isetegevust vaktsineerimise eapiiri 50-aastani langetamisel ning jätkata tuleks kokkulepitud sihtrühmade vaktsineerimisega.
"Ma pean siiski õigeks seda, et me jääme kokkulepitud reeglite juurde. Sellised ühepoolsed aktsioonid ei ole põhjendatud. Praegu on oluline jõuda justnimelt eakateni, teha selle nimel tööd ja kui mingid vaktsiinidoosid jäävad nädalavahetusel üle, siis nende vaktsineerimisega saab jätkata nädala sees," rääkis Kiik.
"Me näeme, et meil on Eesti riigis vajanud üle 6000 inimese haiglaravi, me teame, et domineeriv osa neist on kõrgemas vanuses. Ka täna haiglaravil olevatest inimestest on 70 protsenti 60+ vanuserühmas. Oluline on justnimelt seda sihtrühma vaktsineerida ja Covid-19 haiguse vastu kaitsta," rõhutas ta.
"Küll me jõuame ka nooremate inimesteni," lisas Kiik veel.
Nädalavahetuse vaktsineerimistalgute kohta ütles Kiik, et tagasiside on olnud positiivne ja huvi on olnud pigem kõrge, kuigi on veel vabu aegu.
Kiik rääkis, et järgmisel nädalal jõuab Eestisse 27 000 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini. | Osa nädalavahetuseks plaanitud doosidest võivad minna kasutusse järgmisel nädalal | https://www.err.ee/1608164662/osa-nadalavahetuseks-plaanitud-doosidest-voivad-minna-kasutusse-jargmisel-nadalal | Nädalavahetuse vaktsiinitalguteks planeeritud umbes 4000 AstraZeneca vaktsiinidoosi võivad kasutusse minna järgmisel nädalal, sest huvi vaktsineerimise vastu on seni olnud oodatust leigem. |
Aasta võrra edasi lükkunud Tokyo suveolümpiamängud peaksid algama 23. juulil. Lähikuudel toimuvad mitmetel spordialadel otsustavad valikvõistlused ja kui Eesti vehklejad said hiljuti pinged maha, siis paljude Eesti sportlaste jaoks seisavad tähtsad hetked alles ees.
Stuudios on Johannes Vedru ja Juhan Kilumets, Tokyo-perspektiividest räägivad teiste seas sõudja Kaspar Taimsoo, vibulaskja Reena Pärnat, ratsutaja Dina Ellermann ja ujumistreener Toni Meijel. | "Spordipühapäevas" tuleb juttu Eesti võimalustest olümpiakohtade püüdmisel | https://sport.err.ee/1608164686/spordipuhapaevas-tuleb-juttu-eesti-voimalustest-olumpiakohtade-puudmisel | Millistel spordialadel on Eestil veel reaalne olümpiakohti püüda ja kuidas sportlaste võimalusi hinnata? Vikerraadio "Spordipühapäev" pakub kuulajatele mitmekesise ülevaate erinevate olümpiaalade tegijate praeguse seisu kohta. Saade on eetris pühapäeval kell 18.15. |
Lõppseis 90:75 Szekszardile tähendab seda, et finaali pääses mängudega 2:0 Szekszardi Atomerömü. Kadri-Ann Lassi koduklubi hakkab mängima kolmanda koha peale. Teist poolfinaali Soproni Basketi ja Aluinventi DVTK vahel juhib 1:0 Sopron, kirjutab Korvpall24.ee.
Lass viibis väljakul 15 minutit, mille jooksul viskas seitse punkti. Lisaks noppis eestlanna kaks lauapalli ja jagas ühe korvisöödu.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Lassi koduklubi hakkab Ungaris mängima kolmanda koha peale | https://sport.err.ee/1608164674/lassi-koduklubi-hakkab-ungaris-mangima-kolmanda-koha-peale | Ungari kõrgliigas peeti reede õhtul Györi Ülikooli ja Szekszardi Atomerömü vahelise poolfinaalseeria teine kohtumine, kus jäi peale tulemusega 90:75 (20:16, 26:16, 20:15, 24:28) Szekszardi Atomerömü. |
2016. aasta vormel-1 maailmameister Rosberg märkis reedesel testipäeval ajakirjanikele, et ta sooviks oma meeskonda Rosberg Extreme Racing juhtida pigem nagu Mercedese tiim, kellega ta tiitli võitis, kui vanamoeline Williams.
Maastikusõidusarjas Extreme E osaleb üheksa võistkonda ning Rosbergi tiimis teevad kaasa kolmekordne rallikrossi maailmameister Johan Kristoffersson ja Molly Taylor. Seejuures on igas võistkonnas üks mees- ja üks naissõitja.
"Mulle meeldib Johani ja Molly juures enim nende koostöö. Nii palju vastastikust austust ja soovi ühise eesmärgi nimel pingutada," ütles Rosberg.
Lisaks Rosbergile on sarjas oma tiimi välja pannud Lewis Hamilton ja Jenson Button. Hamiltoni võistkonda kuulub üheksakordne autoralli maailmameister Sebastian Loeb, kelle auto töötas testvõistlusel suurepäraselt. "Probleeme polnud, auto on väga kiire," ütles prantslane.
Extreme E on Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) sanktsioonidega lubatud maastikusõidusari, mis kasutab elektrilisi maastureid võistlemiseks maailma kaugemates piirkondades, näiteks Gröönimaal või Nepalis.
"Võistlussari on suurepärane võimalus tõsta inimeste teadlikkust kliimasoojenemisest," ütles Rosberg. "Peale vormelisõitja karjääri lõpetamist olen pühendunud jätkusuutlikule tehnoloogiale, seega kahe kire ühendamine pakub mulle meeletult head meelt."
Laupäeval ootab võistlejaid ees neli kvalifikatsioonvõistlust ning pühapäeval poolfinaal ja finaal. | Endine vormel-1 maailmameister harjub uues sarjas uue rolliga | https://sport.err.ee/1608164668/endine-vormel-1-maailmameister-harjub-uues-sarjas-uue-rolliga | Nädalavahetusel algab Saudi Araabias rahvusvaheline maastikusõidusari Extreme E, kus saab oma aastate pikkust vormel-1 sarja kogemust proovile panna meeskonna omanikuna endine maailmameister Nico Rosberg. |
Kas Eesti kultuur on elujõulisem kui kunagi varem? Ma ei pea silmas koroonaviirusega seotud hetkeolukorda, vaid üldisemalt vaadates.
No praegune suluseis paneb ilmselgelt paugu... Eesti kultuur on mitmes mõttes tipus, ma usun, et meie ajal elavad mõned kõige paremad kirjanikud üldse. Pefrormance 'is, nüüdisteatris ja -tantsus sünnib ägedaid-rahutuid asju. Teatrit armastavad ikka veel pea kõik, kuigi ega see nüüd kõik seal ka imeline pole.
Meil on rahuaja ja majandusliku rahutuseaja kohta väga hea seis loojate mõttes. Ühiskonnas ja tehtu väärtustamise mõttes on asi kordades nadim, tõusevad mingid kahepalgelised väikekodanlikud-võltsmoraalsed maailmavaated, šovinistikud-autoritaarsed tendentsid on tagasi, natuke mängiks me nagu uuesti läbi 1930. aastaid. Aga kunstnikule peaks siuke surutis ja pinge muidugi olema takkatõukeks, sütituseks, kui just ühiskonna suletus teda depressiooni ja teovõimetuks ei aja...
Oskate midagi erilist esile tõsta loetust, vaadatust või kuuldust? Kes on olnud nutikas, tark ja tubli?
Uue põlvkonna kirjutajad ja näitlejad ja tantsijad on ägedad. Sel suvel nägin Baltoscandalil palju väärt kraami, palju sellist, mis annab tulevikuks lubadusi. VAT-teatris olen ägedaid tükke näinud – sellega seoses, uue põlvkonna Viljandi taustaga näitlejates on kuradiäge põlemine! Al Paldroki veetud performance 'i-lained on ikka ägedad.
Tõnis Vilu "Tundekasvatust" lugesin just, ja Ivar Silla kogu "Kohane matus", Genka uued palad sattusid ette – Genkal on oskus olnud end uuesti luua, tegelaskujude ja kõnelemisviisidega mängida.
Värskest Rõhust leian ikka midagi lugeda, tõsi, varem loksutasid nad natuke rohkem üle kalda, praegu on kuidagi turvalisem ja sissepoole rohkem.
Kalli Talonpoika salvestusi kuulasin just, raju energia, hull tüüp, vabaduse ja puhtuse tunne on ta loomingus...
Olukord koduvabariigis ja maailmas soosib tubaseid tegevusi. Mida soovitate lugeda? Või siis vaadata või kuulata?
Kolepalju on vanu asju, mida praegu poolsunnitult-poolvabatahtlikult vangis istudes olen vaadanud. Kogu USA wrestling -kultuur ja ajalugu on põnev, eriti kui märgata, et selle alguse juures viibisid puht eesti mehed ka (Hackenschmidtil ja Lurichil on kõva panus selle n-ö teatraal- või võltsmaadluse tekkimisel USA-s). Praegu seal maailmas toimuv on tsirkuse ja teatri mõttes põnev, eriti uues kompaniis AEW (All Elite Wrestling), mis vastandub mingis mõttes vanale "peavoolule" ning pakub põnevaid tegelaskujusid ja lugusid.
Lisaks leiab netist koomiksiajalugu, lisandusi Marveli ja DC universumitele, mida meil on raske kätte saada – see kõik on ju nagu vanade mütoloogiate uuesti läbi mängimine. Muidugi, ma arvan, et tõelised koomiksifännid teavad juba kõiki neid lugusid ja tegelasi, aga see maailm on lõpmatu, et kui ma praegu otsustaks pühendada oma allesjäänud elu ainult sellele, siis vist ikka ei piisaks, et kõigest kõike teada... Ühesõnaga: ei, see pole minu tee, vaid lihtsalt üks viis maailma sümbolite tabamiseks.
Friigifilme vaatan vahel, selliseid verisemaid, rämedamaid või napakaid natuke. Neid vaimse tervise mõttes ei soovita. Küll aga oli hingele hea leida netist kultusseriaali "Monk" osi, Monk on meie ajastu tegelaskuju: bakteriofoobne, kõigefoobne tegelikult, enesekeskne hulluke, aga geniaalne!
Raamatuvirnad õnneks ei kahane, vaid kasvavad kuidagi imeläbi, raamatupuuduse üle ma ei kurda. Mul on muidugi tunne, et nendes kodudes, kus päriselt praegu oleks vaja raamatuid ja lugeda-lugeda-lugeda, neid raamatuid enam nii palju ei ole. Mis teha. Siis peab laenama ja hankima. Raamatud on parim narkots, luule on kõige kõvem laks, kangem kraam ses maailmas...
Muideks, tahaks teada, et mis teie hinnagul on olulised tekstid, romaanid, luuletused ja mis muu žanr, mis tuleks eesti keelde tõlkida?
Mul on endal oma suured lemmikud, keda ma tahan rohkem tõlkida eesti keelde, William Blake'i "Süütuse ja kogemuse laulud" on mul suur unistus, äkki kunagi ma küünin selleni. Robert Burns'i luule. Jack Kerouac muidugi. Malcolm Lowry luule tahaksin kogunisti eesti keelde panna, tal vist too üks kogu ongi.
Sama soomlastega: Jarkko Laine ja Sirkka Turkka asju olen nokerdanud ja teeks veel. Mul on kahjuks kaduma läinud osa tõlkeid, mis ma tegin 1990. aastate Turu parnassist ja Joni Pyysalost, ning nullindate Helsingi "noortest vihastest naistest", neid taastaks või otsiks üle, teeks ühe kogumiku. Ühesõnaga on mul endal hulk tõlkimismõtteid. Ja Eestis on nii imelisi tõlkijaid, et nende tööd lihtsalt tuleb oodata ja imetleda: praegu on mul kõige kannatamatum ja pinevam soov lugeda Despentes'i "Vernon Subutex'i" kolmandat ja viimast osa, mida Maria Esko praegu tõlgib.
Aga üleüldiselt: inimesed peaksid tundma looduslugu ja ajalugu, et ei leviks napakad vandenõuteooriad ning ebausk. Peaks teadma Piibli koostamise, kujunemise ja tõlkimise ajalugu ja tausta, Koraani saamislugu, peaks tundma loomade elu, et saada aru meie ühiskonnast, seksuaalsusest ja nii edasi.
Tõsi, lolluse vastu raamatutega ei võitle. Lollile on raamat nagu küüslauk vampiirile. Või kui, siis saab ta ilmselgelt alati selle vale raamatu kätte, nagu asjaolud praegu näitavad. Mis on "vale raamat"? No siukene, kus valetatakse mingitel muudel kaalutlustel kui kunst. Siukseid on palju, neid on Leninil ja Hitleril (erinevalt Lenininist, kes oli grafomaan, Hitler eriti kirjutada ei osanud, küll olid nad velled hanitamises ja inimese ärapetmises), sellepärast ei tohiks neid muidugi peita ja varjata – kõik, kes saavad natuke seda jama näppida, saavad aru, et see on auguga sokk ja vettinud, tallata saabas ja mitte filosoofia ega kirjandus ega midagi väärtuslikku...
Kooliharidust peaks tugevdama, kriitilist mõtlemist ja lugemist, õpetama demagoogia läbinägemist, analüüsi, faktikontrollimise meetodeid. Haridus peaks tegema võimatuks igasuguste ajupesu- ja kättemaksuparteide tõusu.
Kuidas teil endal läinud? Mis tehtud ja mis teoksil, nagu kunagi küsiti?
Mul tuleb just neil päevil välja uus luulekogu "Signaal surnud tähelt", mis on mulle endale väga tähtis, mingis mõttes ühe peatüki lõpp ja manifest elamisest-armastamisest-olemisest. Lõpetasin Haavikko juppide tõlkimise soome keelest – meil tuleb suure kamba luuletajatega välja tema kogutud luuletuste raamat, seda projekti on vedanud Elo Viiding ja Piret Saluri, ma olen õnnelik, et mul ka natuke väike näpp tolles katlas sees on.
Siim Aimlaga kirjutame uusi asju, saaks neid sõna- ja heliteoseid vaid lavale tuua! Hing ihkab tagasi lavadele, muidugi, kaamera ees taidlemine on mul tunduvalt nõrgem, pealegi on kaamera ees tehtud kultuuri juba kuradipalju. Ma saan muidugi maailmast ja asjaoludest praegu aru. Tegelikult on mul juba järgmised oma raamatud ka käsil, aga jummel teab, kuidas-mis järgmiseks. Ja kas neid maailmal vaja on.
Aitame poliitikuid ikka ka. Kes võiks olla tulevane Eesti vabariigi president?
Tarmo Soomere väljatulek oli sümpaatne, pean temast lugu. Samas Marina Kaljurand oli eelmine kord mulle armsaim kandidaat ja oleks seda vast tänini, kui talle ühiskondlik-poliitilisel pinnal selge toe leiaks. Ma ei tea, kas see on praeguse jõudude vahekorra puhul võimalik.
Üldiselt pean poliitikutest enim lugu neist, kes ei taha seal väga olla, kes ei ihka võimu, kes on võimul vastutahtsi ja saavad aru, et see on ränk kohustus. Kõik need trügijad, male- ja kaardimängurid, nartsissistid ja ussirohumüütajad, neil ei peaks võimule asja olema!
Aga muidugi, nad toda mängu just mängivad nii, et see jääks ainult neile, et mõtlevad ja südametunnistusega inimesed lauast ära koliks, mängu jätaks. Võimul, jah, võimul peaks olema põhimõttekindlad inimesed, kes ei tahaks seal olla, kes oleks seal kohusetundest ja parimate püüdlustega, kes ei trügiks ega trambiks teisi jalge alla, aga kes näeksid tulesid, mille järgi ehk orientiiri hoida.
Kõige hirmsamad, kohutavamad on need, kes teavad, "kuidas asjad päriselt on", ja lubavad kõik teised ka oma verevahust umbluud uskuma panna. | Jürgen Rooste: lolluse vastu raamatutega ei võitle | https://kultuur.err.ee/1608164659/jurgen-rooste-lolluse-vastu-raamatutega-ei-voitle | Indrek Kuus vestles sel korral kirjanik Jürgen Roostega, kes kinnitas, et on viimasel ajal viinud end kurssi nii wrestling 'u kui ka koomiksite ajalooga. |
Kogu elu Eestis on koroonaviiruse kiire leviku tõttu miinimumi keeratud. Poed on suletud, kultuuriasutused kinni, inimestel soovitatakse pigem kodudes püsida. Maskide kandmine siseruumides on kohustuslik, vähehaaval taastatakse ka 2+2 reeglit. Tundub, et võitlus koroonaviiruse vastu käib aktiivselt, aga on siiski kohti, kus miski varemmainitust ei kehti. Näiteks bussides.
Kui veel möödunud aastal tegid mõned bussifirmad sümpaatse käigu, et inimesi paigutati bussidesse malelaua meetodil ja püüti neid kuidagigi hajutada, siis tänaseks on see kõik ammu unustatud. Nakatunute numbrid on (vähemalt!) kümnekordistunud, aga bussides pole sellest ühtki märki. Jah, võin ju mõista majanduslikku aspekti, et tahaks ikka viimse kui sendi välja pigistada, aga hetkel pole enam isegi näha pingutust koroonaviiruse seljatamiseks.
Viimastel nädalatel on käinud aktiivne diskussioon selle üle, kas hiiglaslik Depo ehituspood tohib ikkagi lahti olla või mitte. Usun, et selles hoomamatus angaaris ringi seigeldes on tõenäosus mõne inimesega kasvõi hetkeks kokku sattuda olematu, aga kuidas on näiteks Tallinn-Kuressaare bussis?
Neljaks tunniks pannakse üksteise kõrvale istuma võõrad inimesed, ühtki tühja kohta ei jäeta (või siiski, bussijuhi seljatagust kaitstakse mõne tühja istmereaga!), enamikes bussides pole desinfitseerijaid, samuti ei kontrollita tegelikult kordagi, kas keegi maski kannab. Küll aga käib bussijuht enne väljumist vaatamas, kas kõigil on turvavööd kinnitatud...
Võime seda nimetada hellitavalt koroonaeelse elu simulaatoriks, aga samavõrd vääriks see hoopis koroonainkubaatori nime. Viimane kogemus näitas lausa, et lisaks täispoogitud bussile ja mitmetele inimestele, kes täiesti ükskõikselt jõlkusid bussis ringi ilma maskita, nautisid mõned erilised entusiastid tagapingis mõnuga ka vägijooki. Aga muidugi, mida sa ikka ära teed, kui baarid on kinni ja teadusnõukoda soovitab koosviibimisi vältida? Ainus võimalus ongi pidu korraldada bussis.
"Teenusepakkuja poolt on eriti laisk pakkuda välja ainult mõtteid, mis tähendavad kliendi jaoks piletihinna kasvamist poole võrra."
Bussifirmad kehitaksid nende etteheidete peale kindlasti õlgu ja ütleksid, et igal kliendil on ju võimalus osta enda kõrval olev istekoht poole hinnaga välja. Aga kas see on päriselt lahendus? Äkki võiks siis samamoodi teatrid ja kinod homsest avada ja inimestele öelda: tahad tunda end saalis turvaliselt, osta terve rida välja! Ma ei laida ühtki lahendust lõplikult maha, aga teenusepakkuja poolt on eriti laisk pakkuda välja ainult mõtteid, mis tähendavad kliendi jaoks piletihinna kasvamist poole võrra.
Palju räägitakse kultuuriasutuste raskest seisust ning valitsus eraldab neile kriisiabiks miljoneid eurosid, aga äkki võiks suunata fookuse ka ühistranspordile? Üks asi on Tallinna-siseselt bussiga kümmekond minutit sõita, teine asi on Eesti-sisestes liinides tunde mitmekümne inimesega justkui umbses akvaariumis koos istuda. Neil hetkedel nädala lõpus, kui liikumine läheb aktiivsemaks, oleks igati kohane avada lisaväljumisi ning paigutada inimesed bussidesse niiviisi, et oleks võimalik tunda end turvaliselt ja näha austust kliendi suhtes.
Kahjuks on aga suund vastupidine. Üks tuntud Eesti bussifirma teatas märtsis hoopis seda, et reisijate arv on vähenenud ja nad sulgevad ajutiselt kümned väljumised. Võin mõista, et nädala sees on inimesi vähem ja tühjalt sõitmine on ebaratsionaalne, aga kas koroonapandeemia valguses on võimalik asju enam nii üheplaaniliselt hinnata?
Sellisest käitumisest tekibki aga olukord, kus tipphetkedel on bussid paratamatult paksult rahvast täis ning kaugemate sihtkohtade puhul pole kahjuks võimalik ka teisi tühjemaid väljumisi eelistada. Klient surutakse nägupidi koroonalompi, kui pisut utreerida.
Äkki võiks mõningad kitsaskohad koroonapiirangutes uuesti üle vaadata? Isiklikult usun, et nii Depo kui ka mitmed teised suured ehituspoed võiksid vabalt lahti olla ning sellest ei juhtuks mitte kõige vähematki, küll aga on iga täismüüdud buss justkui viitsütikuga pomm. Siinkohal tasub igati ka meenutada, et märgiline antikangelane ehk Eesti esimene koroonahaige jõudis siia just bussiga. | Kaspar Viilup: sõit bussiga kui koroonaeelse elu simulaator | https://www.err.ee/1608164644/kaspar-viilup-soit-bussiga-kui-koroonaeelse-elu-simulaator | Tahate meenutada, kuidas elasid inimesed enne koroonapandeemiat? Üks variant on vaadata vanu pilte ja videosid ning tuhnida mälestustes, aga palju elamuslikum on sõita mõne Eesti-sisese bussiliiniga, kirjutab Kaspar Viilup. |
Trapani otsustas tasavägiselt kulgenud mängu saatuse viimasel veerandajal, kui külaliste üheksa punkti vastu visati 24 silma. Vahetusmängijate pingilt sekkunud Erkmaa pääses platsile 11 minutiks, mille jooksul tõi kolm punkti (kolmesed 1/1) ja hankis ühe lauapalli. Lisaks patustas eestlane kahe pallikaotusega ja tegi ühe isikliku vea, vahendab Korvpall24.ee.
Trapani resultatiivseimana viskas ameeriklane LaMarshall Corbett 26 punkti, neist 12 viimasel veerandajal. Kaotajate parimana tõi tema kaasmaalane Nik Raivio 19 punkti ja kümme lauapalli.
Nii Trapanil kui ka Milano Uranial on üks mäng enne hooaja esimese faasi lõppu kirjas 13 võitu ja 12 kaotust, millega ollakse oma alagrupis vastavalt viiendal ja kuuendal kohal.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Erkmaa sai Trapani võidumängus lähirivaali vastu käe valgeks | https://sport.err.ee/1608164656/erkmaa-sai-trapani-voidumangus-lahirivaali-vastu-kae-valgeks | Itaalia esiliigas sai reedel väärt võidu kirja Hugo Erkmaa koduklubi Trapani, kes alistas külla sõitnud Milano Urania 79:64. |
Sünnipäeva tähistati ka eetris: "Vikerhommikus" olid külas kolleegid Anne Erm ja Heli Teedla ning saates "Kajalood" rääkis ühiskonnateadlane Juhan Kivirähk, et Vikerraadio loomise üks argumente leidis kinnitust auditooriumiuuringutest: kuulajad ootasid I programmi kõrvale kergema sisuga raadiokanalit.
Proovi viktoriini siin. | Vikerraadio tähistab 54. sünnipäeva viktoriiniga | https://menu.err.ee/1608164650/vikerraadio-tahistab-54-sunnipaeva-viktoriiniga | Vikerraadio tähistab 3. aprillil oma 54. sünnipäeva. Tähtpäeva puhul tegi Urmas Vadi kingitusena viktoriini, kus on võimalik oma teadmised Vikerraadiost proovile panna. |
26-aastane Cox võitis Rio de Janeiro olümpiamängudel vabamaadluses pronksmedali kaalukategoorias 86 kg. Seejärel krooniti ta 2018. ja 2019. aastal maailmameistriks, peale mida pidi ta 2020. aastal jätkama kaalukategoorias kuni 97 kg.
"Cox ei jõudnud kvalifikatsioonvõistluseks sobivasse kehakaalu ning jääb vastavalt reeglitele sellest eemale," seisis USA maadlusliidu avalduses põhjendus, miks Cox kuni 97 kg kaalukategooriast kustutati.
Kuna Cox oli üks peamisi medalikandidaate Tokyo olümpiamängudel, tuli uudis suure üllatusena. USA maadleja on püsinud alistamatu alates 2018. aasta juulist, mille järel on ta võitnud 26 järjestikust kohtumist. | Kahekordne maailmameister ei jõudnud sobivasse kaalu ja jääb OM-ilt eemale | https://sport.err.ee/1608164635/kahekordne-maailmameister-ei-joudnud-sobivasse-kaalu-ja-jaab-om-ilt-eemale | Kahekordne maailmameister J'den Cox lootis Tokyo olümpiamängudelt võita teise vabamaadluse medali, kuid jäi kaaluprobleemide tõttu eemale OM-kvalifikatsioonivõistlusest. |
Venemaa, Ukraina, OSCE ja Donbassi kahe isehakanud rahvavabariigi tunnustamata juhtide Minski kokkuleppe (5. september 2014) rakendusmeetmete paketi allkirjastamisele 12. veebruaril 2015 on järgnenud madala intensiivsusega konflikt, mille käigus hukkunud rohkem Ukraina sõjaväelasi kui vahetult pärast konflikti puhkemist Ukraina lõuna- ja idaosas. 1
Ometi ei ole see fakt takistanud paljusid Läänes käsitlemast praegusi ebakindlaid olusid uue status quo -na. Tegelikult ei saavutatud Minskis sõlmitud kokkuleppega midagi enamat kui väga vaieldavat vaherahu, mida pidevalt eiratakse. Vaatamata järgnenud arvukatele läbirääkimistele, sealhulgas kahele tippkohtumisele, ei ole lahkarvamused kokkulepe sisust ja sellega kaasnevatest kohustustest karvavõrdki vähenenud.
Lisaks veendumusele, et selline ongi nüüd status quo, on juured alla võtnud teinegi uskumus – nimelt, et Venemaa on selle olukorraga rahul ja püüab seda ratifitseerida. See uskumus tugineb kahele paikapidavale ja kahele ekslikule oletusele.
Esimese paikapidava oletuse järgi ei saa Ukraina taastada nn eraldatud aladel (отдельные районы) ega riikidevahelisel piiril kontrolli Venemaa nõusolekuta seni, kuni Venemaa on see, kes neid kontrollib. Teiseks, et seni, kuni kestab selline olukord, on päevakorrast maas Ukraina liitumine NATO-ga.
Esimene ekslik oletus on aga see, et Venemaa eesmärgid piirduvad nende saavutustega. Vastupidi, endise presidendi Dmitri Medvedevi sõnul oli isegi Boris Jeltsini ajal Venemaa peamine eesmärk "ühtlustada kahe riigi areng", mida 2014. aastani püüti saavutada jõulise diplomaatia ja leebe sundusega, seejärel aga hübriidsõja kaudu.
Kremli arvates tagavad Minski lepped nn rahvavabariikidele koha Ukraina võimustruktuurides ja annavad neile de facto vetoõiguse Ukraina põhikursi üle otsustamisel. See ei ole aga vastuvõetav Ukrainale. Senini on samal arvamusel ka Ukraina nn Normandia partnerid Prantsusmaa ja Saksamaa, samuti USA.
Seega on vaherahust kujunenud Venemaale ärritav takistus teel oma eesmärkide poole. See ebakõla paljastab teise eksliku oletuse õõnsuse: kuni toimib diplomaatia ja räägitakse omavahel, ei puhke uuesti ka konflikt. Kuid diplomaatiline paigalseis ei tähenda sama, mis konflikti "külmutamine".
Zelenski konralik algus
Hoolimata suurest eufooriast väljaspool Venemaad tegi Kreml pärast Vladimir Zelenski presidendiks tõusmist 2019. aasta aprillis järelduse, et Zelenski on nõrk, tema administratsioonis valitsevad lahkhelid ning teda saab ära kasutada Venemaa huvides.
Peaaegu kohe ilmnes, kuivõrd erinev on Zelenski leplik lähenemine Petro Porošenko põikpäisusest. Kuigi Ukraina välisministeeriumi ja relvajõudude spetsialistele see ei meeldinud, sai Moskvaga suhtlemise kanalite haldajaks diplomaatilise kogemuse ja sõjaväelise pädevuseta Zelenski kantseleiülem Andri Jermak. 22. juulil 2020. aastal sõlmitud "täielik ja üleüldine" relvarahu tingimustel, mis Ukraina relvajõudude hinnangul olid sandistavad ja teostamatud, vaid kinnitas Kremlile Zelenski koostöövalmidust. 2
Mingil põhjusel aga Zelenski suhtumine muutus, ja sama võib öelda ka Saksamaa ja Prantsusmaa kohta. Nüüdseks on teada, et 2019. aasta detsembri tippkohtumise eel koostas Riiklik Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu viis stsenaariumit Minski ummikust väljumiseks. Kuigi neid ei ole endiselt avaldatud, võisid need olla põhjuseks, miks Zelenski tundis end tippkohtumisel nii enesekindlalt.
Aneurüsmi eemaldamine
Alles hiljaaegu, 2021. aasta jaanuaris teatas endine president Leonid Kravtšuk, Viktor Medvedtšuki mantlipärija kolmepoolses kontaktrühmas, et Medvedtšuki osalemine Ukraina pantvangide vabastamises lõpetatakse.
See oli julge samm. Juba mitu kuud oli Medvedtšuk Venemaa toetusel Zelenskile peale surunud Hobsoni valikut: nõustuda vangide vahetamisega tema juhtimisel ja nii, et see oleks talle poliitiliselt kasulik, või peatada kogu protsess, mis oleks kahjustanud Zelenski nii humanitaarseid eesmärke kui ka tema populaarsust.
Kuid need sammud tähistasid kõigest Medvedtšuki hädade algust. Alates ajast, mil endine president Leonid Kutšma nimetas ta 2002. aastal vastumeelselt oma administratsiooni juhiks, oli Medvedtšuk Ukraina poliitilises süsteemis nagu aneurüsm ajus: ohtlik seal hoida, aga veelgi ohtlikum eemaldada. Pealegi, Ukraina on de facto Venemaaga sõjas, aga Vladimir Putin on Medvedtšuki tütre ristiisa.
USA rahandusministeerium kehtestas 17. märtsil 2014 Medvedtšukile sanktsioonid tema osalemise pärast tegevustes või poliitikas, mis ohustab Ukraina rahu, turvalisust, stabiilsust, suveräänsust või territoriaalset terviklikkust. Samal päeval kehtestas sanktsioonid ka Kanada. 3 Sellest hoolimata määras kolm kuud hiljem president Porošenko ta koos Kutšmaga Ukraina esindajaks vastasutatud kolmepoolses kontaktrühmas.
19. veebruaril tegi aga Riiklik Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu midagi mõeldamatut. Pärast Zelenski otsust keelustada kolm Venemaa-meelset telekanalit, mis kuulusid Medvedtšuki liitlasele Taras Kozakile, arestiti kogu Medvedtšukile ja tema naisele kuuluv vara terrorismi rahastamise (st riigireetmise) tõttu. 4
"Vastuseks Ukrainas toimunule avaldas Putini kõneisik Dmitri Peskov arvamust, et Ukraina võib kaaluda konflikti lahendamist sõjalisel teel."
Jättes kõrvale isiklikud sidemed, oli see Kremlile suur löök, sest Medvedtšuk, tema erakond ja osalus meedias olid kujunenud Ukraina kursi muutmise põhihoobadeks. Vastuseks Ukrainas toimunule avaldas Putini kõneisik Dmitri Peskov arvamust, et Ukraina võib kaaluda konflikti lahendamist sõjalisel teel. 5
Saksamaa, Prantsusmaa ja USA
Kolmas muutus on Saksamaa ja Prantsusmaa, kahe Normandia partneri ilmne kaldumine Ukraina poolele. Merkel andis esimesest sammust selles suunas märku juba 2019. aasta detsembri tippkohtumisel, kui ta toetas selgelt Zelenski nõuet muuta Minski leppe mitut võtmetähtsusega poliitilist tingimust. Andri Jermak teatas 4. märtsil Minski kokkuleppe uuest teekaardist, mille esitasid ühiselt Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina ning millega astuti vastu Venemaa nõudmisele, et Minski lepped tuleb ellu viia neis kirjalikult kokkulepitud tingimustel.
Neljas uus suundumus, mis tähtsuselt ei jää teistele sugugi alla, on Joe Bideni administratsiooni ametisse astumine. USA välisministeeriumis 4. veebruaril peetud kõnes saatis Biden Venemaale selge sõnumi, et "Venemaa tegevusega leppimise päevad Ühendriikides on lõppenud". Millised teod võivad neile sõnadele järgneda ajal, mil Washingtoni põhitähelepanu on suunatud Hiinale, on kahtlemata küsimus, mille üle venelased nüüd pead murravad.
Venemaa relvajõudude järelduse on hästi kokku võtnud Pavel Felgengauer: Lääs peab Venemaaga hübriidsõda mitmel rindel – Valgevenes, Ukrainas, Aleksei Navalnõi küsimuses. Ja Venemaa ei tohi istuda kaitses, vaid peab andma aktiivselt vastulööke. 6
Hoiatavad märgid
Pärast Minsk-2 allkirjastamist on sõjaoht õhus olnud mitu korda, kuid ükski juhtum ei ole olnud usutav ega kandnud vilja. Viimased mõõkade ristamised erinevad aga varasematest. Venemaa on hakanud kaotama poliitilist initsiatiivi, kuid temas sõjaline jõud on siiski hirmuäratav. Kombinatsioon poliitilisest hädavajadusest ja sõjalistest võimalustest ei tõota aga kunagi head.
Alates jaanuarist on tärganud mitu ohumärki. Millele need viitavad?
Lavrovi pressikonverents 18. jaanuaril. Pärast kinnitamist, et Prantsusmaa ja Saksamaa lihtsalt ei suuda (või ei taha) mõjutada oma "hoolealuseid" (подопечных) Kiievis, esitas Venemaa välisminister Sergei Lavrov ultimaatumi: kui olukord (установка) [ei muutu], muudab Venemaa vajadusel oma tegevust. Sellega kooskõlas pakkus Kremli-meelne analüütik Igor Šatrov hiljutise Karabahhi konflikti lahendusele sarnaselt välja Venemaa rahuvalvajate sisseviimise. 7
Üleskutsed annekteerida Donetski rahvavabariik. 28. jaanuaril trumpas Margarita Simonjan, Vene riigitelevisiooni RT (Russia Today) peatoimetaja, Donetski rahvavabariigi juhtide foorumil "Vene Donbass" konverentsi korraldajad üle, teatades: "Donbassi elanikud tahavad elada oma kodus ja olla osa suurest külluslikust kodumaast … Emake Venemaa, võta Donbass koju!" 8
Hiiliv eskaleerumine. Veidi pärast relvarahu jõustumist 2020. aasta juulis hakkasid Venemaa ja tema mahitatud jõud piki kontaktjoont üha enam kasutama droone ja snaipereid. Siiski, mõne nädala püsis lahingutegevus veel varasemast tagasihoidlikumana.
Alates aastavahetusest on aga snaiperirühmade arv mitmekordistunud (10–12 rühma on paigutatud ümber otse Venemaalt), rünnakud on sagenenud ning veebruariks olid sõjalised operatsioonid juba pidevad. Alates 27. juulist 2020 on lahingutegevuses hukkunud 45 Ukraina sõjaväelast, neist 21 käesoleval aastal. 3. märtsil teatas Donetski rahvavabariigi nn omakaitse ennetavate löökide alustamisest kaitseks "Ukraina terrori" vastu. 9
Kuum infosõda. Viimastel nädalatel on Venemaa meedias üha sagedamini kajastamist leidnud kaks teemat, üks tontlikum kui teine: Ukraina koondab jõude otsustavaks rünnakuks ja Venemaa annab kindlasti purustava vastulöögi, mis seab ohtu Ukraina kui riigi püsimise (mida propagandist Vladimir Solovjovi sõnutsi olevat öelnud Putin). Mitu Venemaa sõjaeksperti räägivad nüüd otsesõnu Ukraina välja tõrjumisest Aasovi mere piirkonnast ja vägede viimisest Dnepri äärde. 10
Venemaa loogika
Arvestades eelnevat, mida võib pidada kõige vähem ja kõige enam tõenäolisemaks?
Kõigist võimalikest stsenaariumidest kõige vähemtõenäoline on Donbassi annekteerimine. Kui see peaks juhtuma, kaotab kehtivuse Venemaale soodsate tingimustega Minski kokkulepe. Sama tagajärg oleks rahvavabariikide taasühendamisel Ukrainaga Venemaa tingimustel. Venemaa kaotaks sellega kõige otsesemad hoovad, millega tulevikus mõjutada Ukraina arengut. Kahtlemata just neil põhjustel ütles Peskov koheselt ja teravalt lahti Simonjani öeldust. 11
Venemaa täieulatuslike sõjaliste operatsioonide ehk 2014. aasta suve ja 2015. aasta talve sündmuste kordumise tõenäosus ei ole päris olematu, kuid seda on siiski raske uskuda. Sellel oleks kolm takistust. Esiteks, nagu on öelnud Ukraina ekspert Mihhail Žirohhov, peavad sissetungivad väed vältima linnu ja looduslikke tõkkeid, mistõttu jääb vaid paar-kolm kohta, kus on võimalik vägesid sisse viia.
Lisaks ei soodusta laiaulatuslike operatsioonide alustamist saabuv porine aastaaeg (распутица). Teiseks nõuaks selline operatsioon sadade tankide osalemist, nende kütusega varustamiseks vajaminevaid arvukaid tankereid oleks aga raske varjata. Fotoluure andmetel viitavad Rostovist Ukrainasse suunduvate vägede kolonnid kohalikele operatsioonidele, mitte sügavale üle piiri tungimisele.
Kolmandaks ei ole Ukraina väed kõikidele puudustele vaatamata nii nõrgad, nagu nad olid 2015. aastal, ja suudaksid osutuda korralikku vastupanu, nagu on märkinud Mihhail Samus.
Kõige tõenäolisem stsenaarium oleks kohapealse olukorra järsk ja laastav eskaleerumine, mis võib päädida Venemaa nn rahuvalvajate sisseviimisega. Sergei Garmaši arvates võib eesmärk olla "uue reaalsuse" kehtestamine ja piirkonna arengu ümberkujundamine. Seejuures võidakse vähemalt näiliselt säilitada olemasolev territoriaalne jaotus, kuid see looks võimaluse taasalustada sõjalisi operatsioone kohe, kui Moskva seda vajalikuks peab. 12 Lisaks osutavad sellele kõik täheldatud tõendid ehk Venemaalt vägede kohaletoimetamine ja kohalike jõudude mobiliseerimine.
Siiski on selleks vaja veenvat ettekäänet ehk Ukraina rünnakut (mis võib olla ka nn vastuabinõu, millele alates 4. märtsist on üles kutsunud Kravtšuk). Provokatsiooni kavandamine ongi praeguse pingete vaikse võimendamise tõenäoline eesmärk. 2017. aastal hoiatas nüüdseks erru läinud GRU kindral artikli autorit, et Venemaa võib rahuvalvajad sisse viia, kui Ukraina ei täida oma kohustusi. Toona peeti seda võimalust teostamatuks. Nüüd hinnatakse võimalusi teisiti.
Venemaa Föderatsiooni kaitseminister Sergei Šoigu hiljutine nädalavahetus Putiniga taigas viitab, et selline operatsioon võib aset leida lähinädalatel. Igal juhul ei läinud Šoigu taigasse selleks, et rääkida meteoriitidest, juua õlut ja jalutada metsas, nagu võib lugeda Vene meediast. 13
Konflikti hoogne eskaleerumine võib kindlasti koondada kogu Ukraina ja hoogustada Lääne toetust Ukrainale, kuid see ei vähenda olukorra pingestumise tõenäolisust. Praegu ei ole märkigi sellest, et kogemused võiksid kõigutada arusaama, et [Ukraina] jõuga sundimine vennalikesse suhetesse on ainus viis, mis ajaloo vältel tõhusaks on osutunud. 14
Kuuldused sõjast võivad aga ka vaibuda, nagu on juhtunud varem. Kui mitte, ei tohiks see tulla kellelegi üllatusena.
Viited
1 Kuigi Prantsusmaa ja Saksamaa kokkulepet ei allkirjastanud, pidasid president François Hollande ja liidukantsler Angela Merkel selle üle läbirääkimisi nii Ukraina president Petro Porošenko kui ka Venemaa president Vladimir Putiniga. Nn Donbassi rahvavabariikide esindajatel puudus igasugune roll läbirääkimistes, milles nad ka ei osalenud.
2 Vt Ukraina ekspertide arvamust ""Donbassis täielik relvarahu" ehk probleemid — üksikasjalikult", Ukrinform, 23. juuli 2020, https://www.ukrinform.ua/rubric-polytics/3069095-povne-pripinenna-vognu-na-donbasi-abo-problemi-v-detalah.html
3 USA rahandusministeerium, https://www.treasury.gov/press-center/press-releases/Pages/jl2326.aspx; Kanada valitsus, "Sanctions List", https://www.canada.ca/en/news/archive/2014/03/sanctions-list.html
4"NSDC hits sanctions on Putin's ally Medvedchuk", UNIAN, 19. veebruar 2021, https://www.unian.info/politics/medvedchuk-nsdc-sanctions-putin-s-ally-in-ukraine-11328020.html
5"Peskov kommenteeris Kiievi kehtestatud sanktsioone Medvedtšukile " [ Песков прокомментировал введенные Киевом санкции против Медведчука ], gazeta.ru, 20. veebruar 2021, https://www.gazeta.ru/politics/news/2021/02/20/n_15645092.shtml
6"Donbass: uus sõda või kohapealne operatsioon? Miks on ägestunud konflikt Ida-Ukrainas?" [ Донбасс: новая война или локальная операция? С чем связано обострение на востоке Украины? ] BBC Russian Service, 11. märts 2021, https://www.bbc.com/russian/features-56365032
7 Igor Šatrov, "Donbass: Lavrov ähvardab Macroni ja Merkeli nende peidukohast välja tirida" [ Донбасс: Лавров пригрозил достать Макрона и Меркель "из-под коряги" ] Svobodnaya Pressa, 20. jaanuar 2021, https://svpressa.ru/politic/article/287551/
8"RT juht Simonjan Donetskis: Emake Venemaa, võta Donbass koju" [ Глава RT Симоньян в Донецке: "Россия-матушка, забери Донбасс домой" ], Radio Svoboda, 28. jaanuar 2021, https://www.svoboda.org/a/31074432.html
9"TCG spokesman discloses death toll in Ukraine Army in Donbas since latest truce", UNIAN, 27. märts, https://www.unian.info/war/donbas-tcg-spokesman-discloses-death-toll-in-ukraine-army-since-latest-truce-11368303.html
10 BBC, op.cit.
11"Peskov kommenteeris Simonjani sõnu Donbassi Venemaaga liitmise kohta" [ Песков прокомментировал слова Симоньян о включении Донбасса в состав России ], gazeta.ru, 29. jaanuar 2021, https://www.gazeta.ru/politics/news/2021/01/29/n_15551876.shtml alt="↩" draggable=false role=img class=emoji v:shapes="_x0000_i1035">
12 Sergiy Garmaš, Ukraina nädalalehes [ Dzerkalo Tyzhnya/Zerkalo Nedeli ] ' alt="↩" draggable=false role=img class=emoji v:shapes="_x0000_i1036">
13"Taigas: Vladimir Putin ja Sergei Šoigu veetsid nädalalõpu Siberis" [ В тайге. Владимир Путин и Сергей Шойгу провели выходные в Сибири ], 21. märts 2021, https://rg.ru/2021/03/21/vladimir-putin-i-sergej-shojgu-proveli-vyhodnye-v-sibiri.html
14 Vladislav Surkov, "Surkov: reaalsuse vastu tegutsemine on mulle huvitav" [ Сурков: мне интересно действовать против реальности ], Aktual'nye Kommentarii, 26. veebruar 2020, https://actualcomment.ru/surkov-mne-interesno-deystvovat-protiv-realnosti-2002260855.html | James Sherr: kuuldused sõjast - Venemaa üllatab taas Ukrainas? | https://www.err.ee/1608164632/james-sherr-kuuldused-sojast-venemaa-ullatab-taas-ukrainas | Kuum infosõda, hiiliv eskaleerumine ning teised hoiatavad märgid ja arengud viitavad sellele, et Venemaa valmistub uueks rünnakuks Ukraina vastu. Kas oodata on Donbassi annekteerimist, täieulatuslikke sõjalisi operatsioone või Venemaa "rahuvalvajate" paigutamist Ukrainasse, kirjutab James Sherr algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris. |
Ööpäeva jooksul suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest – 65-aastane naine, 68-aastane naine ja mees, 74-aastane mees, 76-aastane mees, 78-aastane mees, 80-aastane naine, 90-aastane mees, 95-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 931 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 58, haiglaravi vajab 687 patsienti. Reedel vajas haiglaravi 681 inimest.
Intensiivravi vajavate patsientide arv pole reedesega muutunud, see on 73 inimest. Juhitavat hingamist vajavate inimeste arv aga kasvas kolme võrra 49-ni.
Koju saadeti 31 inimest, 10 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 334 inimesel. 248 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 37, Pärnumaale 31, Ida-Virumaale 27, Rapla- ja Lääne-Virumaale 17 ning Järvamaale 11 uut positiivset testi. Viljandimaale lisandus kaheksa, Jõgeva- ja Põlvamaale seitse, Võrumaale viis, Läänemaale neli ning Saaremaale kaks uut nakkusjuhtu. Hiiumaale ja Valgamaale ei lisandunud ühtegi uut nakkusjuhtu. 12 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1122 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 18,6 protsenti.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 214 921 inimesele, kaks doosi on saanud 68 025 inimest.
Ööpäevaga tehti 3935 vaktsiinisüsti. | Ööpäevaga lisandus 519 positiivset koroonatesti | https://www.err.ee/1608164626/oopaevaga-lisandus-519-positiivset-koroonatesti | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2947 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 519 ehk 17,6 protsenti testide koguarvust. Suri üheksa inimest. |
Juunis 50. sünnipäeva tähistava itaallase koduklubi alistas poolfinaalis 3:1 (-24, 16, 20, 18) Jekaterinburgi Uralotška, mida juhendab legendaarne maailmarekordimees, 82-aastane Nikolai Karpol. Kaliningradi Lokomotiivi mäng tugineb peamiselt oma mängijatel, välismaalt on hangitud juurde hollandlasest sidemängija ja sakslasest diagonaalründaja, kirjutab Võrkpall24.ee.
Kaasanis toimuva kuue naiskonna finaalturniiri esikohamatšis mängib Euroopa paremikku kuuluv Kalingradi naiskond Moskva Dünamoga, kes alistas teises poolfinaalis Kaasani AK-Barsi 3:0 (23, 20, 16). Kullamäng algab laupäeval kell 16.
Loe rohkem portaalist Võrkpall24.ee. | Eesti võrkpallikoondise treener jõudis Venemaal finaali | https://sport.err.ee/1608164623/eesti-vorkpallikoondise-treener-joudis-venemaal-finaali | Mais taas Eesti võrkpalli rahvusmeeskonnaga liituv üldfüüsilise ettevalmistuse treener, alati heatujuline ja abivalmis Mirko Fasini on jõudnud Venemaa meistrivõistlustel Kaliningradi naiskonnaga finaali. |
ERR küsis opositsioonierakondadelt, mida tuleks kindlasti arvestada kui jõuab kätte aeg riiki taas avama hakata.
"Ma juhin tähelepanu sellele, et meil on uued viiruse tüved peale tulemas, kusjuures on oht, et näiteks Aafrika tüvi võib olla AstraZeneca vaktsiinile resistentne. Järelikult on äärmiselt oluline piiridel testimine. Kindlasti on vajalik ka ulatuslikuma massilise testimise, sealhulgas kiirtestide kasutuselevõtt, et viiruse lisakollete puhul oleks võimalik kiiresti reageerida," ütles Reinsalu ERR-ile.
Reinsalu sõnul ei tohiks oodata kuni kõik on vaktsineeritud, vaid viirus tuleb alla suruda veel enne seda.
Piirangute kaotamine peaks tema sõnul toimuma nii-öelda plokkide kaupa. "Esmane ja kõige kriitilisem on loomulikult koolilapsed," märkis ta.
Haiglaravi koormuse asemel soovitab Reinsalu näidikuna vaadata nakatumiskordajat.
"Mitte, et ta ei oleks oluline, aga haiglaravikoormus on tagajärg. Selle vea tegigi ju valitsus jaanuari lõpul, et ta seadis eesmärgiks haiglaravikoormuse, saades aru, et see on tagajärg. Põhjus oli viiruse levik ühiskonnas. Järelikult keskne indikaator on viiruse levik, ehk nakkekordaja tase tase," rääkis Reinsalu.
"Kui on näha, et viirus vähem levib ühiskonnas, siis on võimalik hakata viilude kaupa ühiskonda jälle avama," lausus Reinsalu.
"Sellest johtuvalt on tähtis ka, et milline on üldine nakatumise levik. Need on omavahel seotud. Üks asi on kui palju on nakkekordaja, kui palju inimene edasi kannab viirust, teine on, et kui palju viirust üldse on," sõnas Reinsalu.
Sikkut: vaja on haiguspäevade heldemat hüvitamist
Sotsiaaldemokraatide esindaja Riina Sikkut nimetas kolm teemat, mis peaks tagama selle, et peage ei tabaks Eestis ka kolmas viiruse laine.
"Et seekord läheks Eestis teisiti, on vaja kolme asja: ennetusmeetmeid, testimist-isoleerimist ja õigeid käitumuslikke stiimuleid. Esiteks tuleb piirata viiruse leviku võimalusi – kõrge vaktsineerimisega hõlmatus, kätepesu, maskid-visiirid olukordades, kus vaja, ventilatsioonisüsteemid korda, hästi toimiv Hoia rakendus, kiirtestid jne. Teiseks laialt kättesaadav testimine, süstemaatiline ja väga hoolikas lähikontaktsete kindlakstegemine ning nende isolatsioonis püsimine. Kolmandaga on kõige keerulisem – kuidas kindlustada see, et inimestel poleks vajadust ega huvi testimisest hoiduda, nakkust varjata ega reegleid rikkuda?" rääkis Sikkut.
Sikkuti sõnul saaks seda tagada heldema haiguspäevade hüvitamisega. "Haiguspäevade hüvitamine peab olema heldem, muidu tekib soov vältida testimist ja isolatsiooni jäämist," sõnas ta.
"Aga kuidas luua töötajate ja klientide jaoks ohutu töökeskkond olukorras, kus info vaktsineerimise kohta on delikaatne terviseinfo, mida pole õigust küsida ja kohustust jagada? Kuidas leppida kokku, et regionaalsete piirangute puhul ei toimuks viiruse üle-eestilist laialiviimist? Kuidas tagada, et teenuse osutajat ei diskrimineerita seetõttu, et ta pole vaktsineeritud, aga samas ei satu ka kellegi elu ja tervis ohtu? Me ei saa jaguneda vaktsineeritute ja vaktsineerimata ühiskonnaks, kus kehtivad eraldi õigused ja reeglid," lõpetas Sikkut. | Reinsalu: haiglakoormuse asemel tuleks mõõdikuna vaadata nakatumiskordajat | https://www.err.ee/1608164617/reinsalu-haiglakoormuse-asemel-tuleks-moodikuna-vaadata-nakatumiskordajat | Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu rõhutas, et piirangutest väljumisel on haiglakoormuse asemel olulisem indikaator nakatumiskordaja tase. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut pakkus välja, et kolmandat lainet aitaks vältida haiguspäevade heldem hüvitamine. |
Meeskonna vedas võidule esiründaja Rafa Mir, kes kasvatas isikliku saldo kahe tabamusega nüüd kahekohaliseks. Seejuures püsib Huesca rünnak suuresti ainuisikuliselt tema õlul, sest hooaja jooksul on jala valgeks saanud küll veel tervelt tosin meest, ent ühelgi pole kirjas üle kolme tabamuse. Mir on kodumaal laenul Inglismaa kõrgliigaklubist Wolverhamptonist, kes plaanib temast uuel hooajal põhimeeskonna mängijat teha, kirjutab Soccernet.ee.
Seekord sündis Miri esimene värav tsenderduse järel õiges kohas olemisest ja jala pallile vastu panemisest. Teine oli aga tõeline kunstiteos - kiire vasturünnaku lõpetas Mir efektse varbatõstega üle vastu rutanud väravavahi.
Miri tabamused aitasid Huesca viimaselt kohalt kõrgemale, ehkki punkti kaugusele jäävatel Eibaril ja Alavesil on mõistagi võimalus nädalavahetusega taas neist mööduda.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Hispaania punane latern kergitas end vähemalt üheks õhtuks koha kõrgemale | https://sport.err.ee/1608164605/hispaania-punane-latern-kergitas-end-vahemalt-uheks-ohtuks-koha-korgemale | Tippliigadest juhatas nädalavahetuse üheainsa mänguga sisse Hispaania La Liga, kus seni tabelipõhjas istunud Huesca alistas 2:0 Levante ja kerkis vähemalt korraks pingereas kõrgemale. |
Oma esimese Masters 1000 turniiri võidu poole sammuv 26. asetusega Hurkacz ei lasknud venelasel kordagi oma mängurütmi leida ning teenis võidu ühe tunni ja 28 minutiga.
"Finaali jõudmine tähendab mu jaoks palju. Ma võitsin küll hooaja alguses Masters 250 turniiri, kuid peale seda on mul olnud palju raskeid matše," rääkis Hurkacz. "Olen õnnelik, et olen jälle hästi mänginud ja proovin oma mängu veelgi parandada. Tahan saada veel paremaks mängijaks."
Finaalis kohtub poolakas 21. asetusega 19-aastase itaallase Jannik Sinneriga, kes alistas poolfinaalis tulemusega 5:7, 6:4, 6:4 maailma 12. reketi, hispaanlase Roberto Bautista Aguti.
"Me mängisime eelmisel nädalal Dubais paarismängu koos, nüüd oleme üksteise vastu siin finaalis - tuleb vägev lahing!" avaldas Hurkacz.
Finaalmatš toimub pühapäeval Eesti aja järgi kell 20. | Maailma 8. reketi alistanud poolakas kohtub finaalis paarismängukaaslasega | https://sport.err.ee/1608164599/maailma-8-reketi-alistanud-poolakas-kohtub-finaalis-paarismangukaaslasega | Miamis jätkuval meeste Masters-sarja tenniseturniiril pääses teisena finaali 24-aastane poolakas Hubert Hurkacz (ATP 37.), kes alistas maailma kaheksanda reketi Andrei Rubljovi tulemusega 6:3, 6:4. |
Endine välisminister Mike Pompeo taunis mullu Haagis paiknevat kohut, mis tema sõnul ei järgi üldtunnustatud standardeid, ning kehtestas selle Gambiast pärit peaprokurörile Fatou Bensoudale nii finantssanktsioonid kui viisakeelu.
Pompeo samm oli vastuseks juurdlusele, mille Bensouda käivitas väidetavate sõjaroimade suhtes, mida Ühendriikide sõdurid olevat Afganistanis toime pannud.
Kohus ajas USA veel rohkem vihale, kui asus uurima Iisraeli väidetavaid sõjakuriteguseid Palestiina aladel.
Välisminister Antony Blinken kinnitas, et Ühendriigid ei nõustu endiselt kohtu sammudega Afganistani ja Iisraeli osas, "kuid need juhtumid oleksid läbi suhtluse kõigi ICC protsessi osalistega saanud parema lahenduse, kui sanktsioonide kehtestamisega".
Biden tühistas Trumpi täitevkorralduse, kõrvaldades lisaks sanktsioonid ka ICC kõrge ametiisiku Phakiso Mochochoki vastu ning teiste kohtu liikmete viisakeelud.
Juunis ametist lahkuva Bensouda koha võtab üle Briti inimõigusadvokaat Karim Khan, kes saab nüüd ähvardavate sanktsioonide koormata tööle asuda.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriikide ühenduse juht Silvia Fernandez de Gurmendi avaldas lootust, et otsus "annab märku uuest etapist sõjakuritegude karistamatuse vastu võitlemisel".
Prantsusmaa, mis nagu teisedki Euroopa liitlased olid eelmise USA vabariiklaste administratsiooni käigust rabatud, tervitas seda sammu ja lubas ICC-le toetust.
"See otsus on suurepärane uudis kõigile, kes on pühendunud võitlusele karistamatuse vastu ning multilateralismile ja seaduste ülimuslikkusele rajatud rahvusvahelise korra eest," ütles välisminister Jean-Yves Le Drian.
Blinkeni sõnul on teda julgustanud ka reformid kohtus, mida ennast on samuti uuritud siseküsimuste, sealhulgas kohtunike palkadega seoses. Ta meenutas, et Ühendriigid on toetanud konkreetseid rahvusvahelisi kohtualgatusi, et tagada vastutus sõjakuritegude või inimsusevastaste kuritegude eest, sealhulgas Balkanil, Kambodžas ja Rwandas.
Blinken märkis, et USA julgeolekuhuvide kaitsmiseks ja edendamiseks tuleb muu maailmaga suhelda.
Kuigi USA demokraadid on ICC suhtes toetavamad, jäävad Ühendriigid endiselt eemale Rooma statuudist, millega Rahvusvaheline Kriminaalkohus loodi. | Blinken: USA tühistab Trumpi kehtestatud sanktsioonid ICC prokurörile | https://www.err.ee/1608164590/blinken-usa-tuhistab-trumpi-kehtestatud-sanktsioonid-icc-prokurorile | USA teatas reedel, et tühistab president Donald Trumpi administratsiooni kehtestatud sanktsioonid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) peaprokurörile, kutsudes ühtlasi üles koostööaltimale suhtele. |
Kuberneri täitevkorraldus keelab valitsusasutustel anda välja ükskõik milliseid "standardiseeritud dokumente", mis tõendavad, et isik on COVID-19 vastu immuniseeritud.
Korraldus keelab ka eraettevõtetel Floridas nõuda klientidelt ükskõik missugust dokumenti, mis tõendab vaktsineerimist või siis immunsust COVID-19-st tervenemise järel.
DeSantis, kelles nähakse võimalikku tulevast presidendikandidaati, leiab, et nõndanimetatud COVID-19 vaktsiinipassid ahendavad isikuvabadusi ja kahjustavad patsiendi privaatsust.
Varem sel nädalal märkis DeSantis, et seesugused valitsuse kehtestatud nõudmised erasektorile oleks lubamatud.
"Te tahate minna kinno. Kas te peate seda näitama? Ei. Tahate minna mängu vaatama? Ei. Tahate minna teemaparki? Ei. Me ei toeta seda," lausus ta esmaspäeval pressikonverentsil.
Washington Post kirjutas hiljuti, et president Joe Bideni administratsioon on piirangute leevendamiseks valmistudes asunud koostama juhtnööre sellisteks passideks.
Taolise dokumendi üle on arutletud ka rahvusvaheliselt seoses püüdlustega taastada reisimine ja turism.
Hiina käivitas vaktsiinipasside süsteemi märtsis. Kodanikud saavad uued tõendid alla laadida ja kasutada neid riigist väljumisel ja sisenemisel. Need ei ole kohustuslikud ja on mõeldud üksnes Hiina kodanikele.
Euroopa Liit on samuti koostamas ettepanekut digitaalse "rohelise" vaktsiinipassi kasutuselevõtuks, mis võimaldaks turvaliselt blokis või välismaal reisida.
Turismist sõltuvas 21 miljoni elanikuga Floridas on praeguseks vähemalt ühe doosi vaktsiini saanud ligi kuus miljonit inimest.
Esmaspäevast alates on vaktsineerimine võimaldatud kõigile täiskasvanud elanikele.
Florida on olnud piirangute tühistamisel ja tavapärase elu taastamisel USA osariikide seas teenäitaja. | Florida keelab isikuvabadustele viidates vaktsiinipassid | https://www.err.ee/1608164587/florida-keelab-isikuvabadustele-viidates-vaktsiinipassid | Florida vabariiklasest kuberner Ron DeSantis keelas reedel isikuvabadustele viidates selles USA kaguosariigis vaktsiinipassid. |
Kõige kindlama võidu noppis reedel Peterburi Zenit, kes lubas Lyonil kolmandal veerandajal visata vaid kuus punkti ja alistas külalised lõpuks 87:53. Austin Hollins ja Billy Baron tõid võitjatele 15 punkti.
Madridi Real juhtis otsustaval veerandajal Pireuse Olympiakose vastu ka 17 punktiga ja võitis kohtumise Gabriel Decki 18 punkti toel 72:63. Valencia jäi Berliinis sealse Alba vastu viimase veerandaja alguses kümnepunktilisse kaotusseisu, kuid lõpetas mängu 9:3 spurdiga ja võitis lõpuks 90:86. Heas hoos oli Klemen Prepelic, kes tabas üheksast viskest kuus ja kogus 24 punkti ning seitse korvisöötu.
Põhiturniiri võidu kindlustas Barcelona, kes oli Fenerbahcest üle 82:73. Kyle Kuric oli katalaanide resultatiivseim 16 punktiga, üleplatsimeheks kerkis Fenerbahcele 19 silma toonud Marko Guduric. Tabelis teisel kohal olev Moskva CSKA noppis neljanda järjestikuse võidu, kui alistas 97:72 linnarivaali Himki. 16 punkti viskasid CSKA kasuks Iffe Lundberg ja Johannes Voigtmann, viimase arvele jäi ka üheksa lauapalli.
Koha Euroliiga play-off 'is on kindlustanud Barcelona (24-9), CSKA (22-10), Anadolu Efes (22-11), Milan (20-13), Fenerbahce (20-13) ja Müncheni Bayern (20-13). Kahele viimasele kohale peavad jahti Real (19-14), Zenit (18-14), Baskonia (18-15) ja Valencia (18-15). Paremusjärjestuse selgitamisel kasutatakse omavaheliste mängude tulemusi, Baskonia alistas kahel korral Reali, kuid kaotab Zenitile kolme punktiga.
Põhiturniiri viimases voorus mängib Baskonia Valenciaga, esimese omavahelise kohtumise 29. detsembril võitis Raieste koduklubi 71:70. | Baskonia lähirivaalid võitsid ja tegid eestlase klubi elu keeruliseks | https://sport.err.ee/1608164278/baskonia-lahirivaalid-voitsid-ja-tegid-eestlase-klubi-elu-keeruliseks | Korvpalli Euroliigas kirjutasid Sander Raieste koduklubi Baskonia lähirivaalid tabelisse võidu ja muutsid põhiturniiri lõpu äärmiselt põnevaks. |
Äsja Erik Sorga Ameerikasse müünud Flora eest alustas täna ründes meeskonda naasev Rauno Sappinen ja debüüdi sai kirja ka Markus Soomets, kellega veel lepingut sõlmitud ei ole. Koosseisus oli ka Paide Linnameeskonnast ostetud Henri Välja, kes jäi täna veel pingile, vahendab Soccernet.ee.
55. minutil läks korra Šveitsi meistriks kroonitud Luzern siiski juhtima, kui Fracesco Margiotta palli Ingmar Krister Paplavskise külje alt võrku lükkas. Kõigest kaheksa minutit hiljem viigistas kaptenipaela kandnud Märten Kuusk Konstantin Vassiljevi nurgalöögist seisu.
Florale tõi võidu Vlasi Sinjavski, kelle väravat kirjeldati Flora sotsiaalmeedias järgmiselt: "[Sinjavski] avaneb vasakule äärele ja saab jooksu, murrab kasti, konksutab ühe kaitsja pikali ja lükkab palli väravasse. Joonelt klaarida püüdnud kaitsja annab pallile ainult hoogu juurde."
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Kuusk ja Sinjavski lõid Sorga maha müünud Flora Šveitsi kõrgliigaklubi vastu võidule | https://sport.err.ee/1021722/kuusk-ja-sinjavski-loid-sorga-maha-muunud-flora-sveitsi-korgliigaklubi-vastu-voidule | Valitsev Eesti meister FC Flora pidas täna oma aasta esimese kontrollkohtumise, kui võõrsil alistati 2:1 Šveitsi liigas kaheksandal kohal asuv FC Luzern. |
B-alagrupis on vastasteks Suurbritannia (30.01), Taani (31.01) ja Island (01.02). Sama valikturniiri A-alagrupi moodustavad Rootsi, Poola, Sloveenia ja Ukraina.
MM-ile tagavad koha turniiri kolm paremat meeskonda – mõlema alagrupi võitjad ning teise koha omanike vahel peetava pronksimatši võitja. Uuenenud süsteemi järgi peetakse Euroopas kolm valikturniiri, igaühelt pääseb MM-ile kolm koondist.
2020. aasta detsembris 16 meeskonna osalusel peetavat finaalturniiri võõrustav valitsev maailmameister Soome valikturniiril ei osale. Aasia-Okeaania tsoonile on ette nähtud neli ja Põhja-Ameerikale kaks kohta.
Eesti koondis on osalenud kõigil senisel 12-l MM-finaalturniiril. Parimaks saavutuseks on 2010. aasta seitsmes koht. 2018. aasta detsembris Tšehhis mängitud MM-ilt naasti kümnenda kohaga.
Meeskonna koosseis MM-valikturniiriks:
Väravavahid Rainer Kalde (Jõgeva SK Tähe/Olivia), Daniel Vaigur (Kais Mora IF, Rootsi).
Väljakumängijad Andrei Polovnikov, Stenver Savi, Sander Savi, Oliver Savi, Morten Talviste, Egert Unga, Gerdo Unga, Kermo Uue, Ken Pähn (kõik Sparta team Automaailm), Tanel Kasenurm, Kaspar Kallion (Ääsmäe), Roman Pass (Ad Astra Sarnen, Šveits), Patrik Kareliusson (Djurgardens IF IBS, Rootsi), Patrik Markus (Djurgardens IF IBS, Rootsi), Victor Öberg (Team Thorengruppen SK, Rootsi), Rasmus Bolander (AIK Innebandy, Rootsi), Rickard Rydell (FBI Tullinge), Artur Okružko (FBK Valmiera, Läti).
Peatreener Risto Lall, treener Jonas Thomsson, statistik Henrik Lennermark, maššöör Toomas Juhanson, esindajad Annika Tammus ja Piret Paas | Selgus Eesti meeste saalihokikoondise koosseis MM-valikturniiriks | https://sport.err.ee/1021756/selgus-eesti-meeste-saalihokikoondise-koosseis-mm-valikturniiriks | Maailma edetabelis kümnendal kohal paiknev Eesti meeste saalihokikoondis osaleb Euroopa tsooni MM-valikturniiril, mis mängitakse 2020. aasta 30. jaanuarist 2. veebruarini Taanis Fredrikshavenis. |
Eelmises EM-tsüklis – mille finaalturniir algab homme Austrias, Norras ja Rootsis – tõusis Mait Patraili puudumisel Eesti koondise kandvaks jõuks teine Saksamaal palliv vasaksisemine. Karl Toom viskas valikturniiri teises faasis kuue mänguga Sloveenia, Hollandi ja Läti võrku 29 palli, kerkides meeskonna parimaks snaipriks.
"Minu mänguaeg võib küll nüüd väheneda, aga Maidu tagasitulek annab meie tiimile väga palju juurde nii kogemuste kui meeskonnavaimu poolelt. Olen Maiduga koos vaid paar koondisemängu teinud, sedagi mitu aastat tagasi. Seega ootan väga tema liitumist ja näpunäiteid, sest mul on temalt kindlasti palju õppida," arvas Toom käsipalliliidu pressiteate vahendusel.
Sügisestest MM-valikmängudest jäi Toom jalavigastuse tõttu eemale. "Nüüdseks on hüppeliiges terve, sain enne lühikest puhkust klubis juba rohkelt mänguaega ning sellega on enesekindlus ja stabiilsus kõvasti paranenud," tunnistas igapäevaselt Saksamaa 2. Bundesliga klubis TV Emsdetten palliv vasaksisemine.
Eesti koondis treenib Käärikul kaks korda päevas, nii jõu- kui pallisaalis. "Oleme paar jõutreeningut teinud, aga need on pigem toonuse tõstmise ja vigastuste ennetamise iseloomuga. Palliga keskendutakse tehnilise ja taktikalise poole arendamisele," kirjeldas Eesti meeskonna kehalise ettevalmistuse ja füsioteraapia eest vastutav Margus Parts.
"Mängijad saabusid laagrisse küllalt erineva vormi pealt. Mõnel oli veel detsembri lõpul liigamänge, teised olid kuu aega puhanud. Nii pidime küllalt personaalselt lähenema ning peatreener Thomas Sivertsson teab seda ja arvestab nii mängijate endi kui füsioterapeudi arvamusega," lausus Parts.
"Esmamuljed laagrist on suurepärased. Kääriku on väga mõnus ja kõigi võimalustega koht treeninguteks. Saame nii käsipallipoolt kui tiimi ühtsust arendada. Trenniväliselt tegime meeskonnaga ühise saunaskäigu ning platsi ja jõusaali kõrval käivad meil võitlused nii lauatennises kui kaardimängudes," sõnas Viljandi spordikooli kasvandik Toom.
Mängijate tervislik seisukord on hea, ainsana taastub aasta lõpul kimbutanud vigastusest Andris Celminš. "Kanna või isegi jalatalla probleem, mis Andrist häiris, on taandumas, aga koormustega peame ettevaatlikud olema. Teistel palluritel esineb ikka pisiprobleeme, kas siis õla või alaseljaga, aga midagi tõsist pole," kinnitas Parts.
"Tervikuna on meeskond heas seisus, seda nii füüsiliselt kui mentaalselt. On näha ja tunda, et koondis tahab võitude teele naasta. Tundub, et kaotustejada pole meestele liigselt mõjunud. Pigem õhkub kõigist soov võita nii enda, tiimi kui treeneri jaoks, sest Thomase arusaam käsipallist meeldib kõigile," selgitas Parts.
"Olen Eesti koondise juures nelja erineva peatreeneriga töötanud ja loomulikult lähenevad kõik erinevalt. Kui Kalmer Musting ja Rein Suvi nõudsid karmimat distsipliini, siis Riho-Bruno Bramanis varem ja Sivertsson nüüd lubavad mängijatele rohkem vabadust. Mis muidugi ei tähenda, et keegi seda kurjasti ära kasutaks," sõnas üle kümne aasta koondise juures olnu. | Karl Toom: ootan väga Patraili liitumist ja näpunäiteid | https://sport.err.ee/1021677/karl-toom-ootan-vaga-patraili-liitumist-ja-napunaiteid | Euroopa meistrivõistluste valikmängude ootuses Eesti käsipallikoondis rabab juba kolmandat päeva tööd Käärikul, kus neljapäeval lõpeb ettevalmistuse esimene laager. Muljeid ühistest avapäevadest jagavad Karl Toom ja meeskonna füsioterapeut Margus Parts. |
Harry ja Meghan tegid uudise teatavaks Instagrami vahendusel, tunnistades, et on juba pikalt otsust kaalunud ja loobuvad kuningliku perekonna seeniorliikmeks olemisest. Ühtlasi kavatsevad nad ise hakata oma sissetuleku eest vastutama.
Kuninglik paar teatas, et olenemata otsusest jätkavad nad tööd heategevuslike fondide toetamiseks. "See on suuresti tänu teie toetusele viimastel aastatel, et julgeme sellise muutuse ellu viia," kirjutasid nad.
Harry ja Meghan plaanivad edaspidi oma aega jagada Suurbritannia ja Põhja-Ameerika vahel. "See tasakaal kahe riigi vahel aitab meil kasvatada oma poega austama kuninglikku traditsiooni, millesse ta sündis, kuid annab ka võimaluse perel keskenduda oma uuele elupeatükile ja heategevusele."
Paar rõhutas, et jätkab kuninganna toetamist ning koostööd kuningliku perekonna liikmetega, nende hulgas Harry isa prints Charlesi ja venna prints Williamiga.
Harry ja Meghani sõnul jagavad nad rõõmuga ka edusamme uuel teekonnal. "Kuni selleni palume, et võtaksite vastu meie tänud jätkuva toetuse eest," seisis postituse lõpus.
Paar tegi teate avalikuks pärast hiljutist Kanada visiiti ning hoolimata üllatavast uudisest on Harryt ja Meghanit ees ootamas tihe aasta. Sel aastal plaanivad nad luua heategevusfondi Sussex Royal ning Harry jätkab tööd jätkusuutliku turisminduse projekti arendamisel.
Harry ja Meghan abiellusid 2018. aasta mais, eelmise aasta 6. mail sündis perre poeg Archie Mountbatten-Windsor.
View this post on Instagram
"After many months of reflection and internal discussions, we have chosen to make a transition this year in starting to carve out a progressive new role within this institution. We intend to step back as 'senior' members of the Royal Family and work to become financially independent, while continuing to fully support Her Majesty The Queen. It is with your encouragement, particularly over the last few years, that we feel prepared to make this adjustment. We now plan to balance our time between the United Kingdom and North America, continuing to honour our duty to The Queen, the Commonwealth, and our patronages. This geographic balance will enable us to raise our son with an appreciation for the royal tradition into which he was born, while also providing our family with the space to focus on the next chapter, including the launch of our new charitable entity. We look forward to sharing the full details of this exciting next step in due course, as we continue to collaborate with Her Majesty The Queen, The Prince of Wales, The Duke of Cambridge and all relevant parties. Until then, please accept our deepest thanks for your continued support." - The Duke and Duchess of Sussex For more information, please visit sussexroyal.com (link in bio) Image © PA
A post shared by The Duke and Duchess of Sussex (@sussexroyal) on Jan 8, 2020 at 10:33am PST | Harry ja Meghan taanduvad kuninglikust elust | https://menu.err.ee/1021742/harry-ja-meghan-taanduvad-kuninglikust-elust | Sussexi hertsog Harry ja hertsoginna Meghan teatasid, et astuvad kõrvale kuninglikust elust ja hakkavad end jagama Põhja-Ameerika ja Ühendkuningriigi vahel. |
Ly Piir (neiupõlvenimega Rooba) alustas iluuisutamisega 1944. aastal Vaike Paduri juhendamisel. 1951. aastal tuli jäätantsus (koos Elmar Jäägeriga) ja 1955. aastal üksiksõidus ja paarissõidus (koos Raul Merilainiga) eesti meistriks.
Sportlaskarjääri jooksul ja pärast seda töötas ta mitmel pool treenerina, sealjuures ka Ukrainas ja Soomes. Lisaks on ta kuulunud iluuisutamisföderatsiooni presiidiumi, tegutsenud kohtunikuna ja andnud välja erialast kirjandust.
"Olen isegi imestanud, miks ma valisin iluuisutamise. Selles on süüdi ikka Sonja Henie ja Vaike Paduri. Käisin Reaalkooli kõrval liuväljal, kus Vaike esines, ma käisin vaatamas ja olin vaimustatud," meenutas veebruaris 87-aastaseks saav Piir 2017. aastal ETV saates "Prillitoos."
"Ema kasvatas mind üksinda, isa oli surnud, ja emal ei olnud võimalik uiske osta. Aga ma võimlesin ja olin spordiga koos. Vaike seal mind kohtaski. Küsis, kas ma uisutada oskan. Ütlesin, et oskan küll, kuigi ei osanud, aga mõtlesin, et ta kutsub mind ja õpetab. Ja ta kutsuski! Ütlesin, et mul ei ole uiske ja ta ütles, et kingib mulle. Aga ainult uisud. Ma keerasin need suurte suusasaabaste alla ja läksin."
"Loen oma saavutusteks õpilaste saavutused. Mina ei olnud suur sportlane. Olin paarissõidus ja jäätantsus Eesti meister," lisas ta.
Ly Piir oli Eesti jalgpallikoondise taasiseisvumise järgse aja esimene peatreeneri Uno Piiri abikaasa. | Suri iluuisutreener Ly Piir | https://sport.err.ee/1021735/suri-iluuisutreener-ly-piir | 89 aasta vanuselt suri teenekas iluuisutreener Ly Piir. |
"Samas saab põllumajandussektor omalt poolt anda panuse, et kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda," märkis Aller rääkides kasvuhoonegaaside vähendamisest põllumajanduses.
Eelkõige on seda tema sõnul võimalik teha läbi happeliste muldade neutraliseerimise, sõnnikukäitluse parendamise, taastuva energia kasutamise ja energiasäästu ning täppisväetamise.
"Selleks, et hinnata olukorda põllumajandusettevõtetes ja hinnata erinevate praktikate ja tehnoloogiate mõju kliimamuutustele, tuleb läbi viia auditeid, uuringuid ja pilootprojekte. Kõigi nende väljakutsetega toimetulekuks vajab põllumees ka olulist riigi poolset tuge," ütles Aller.
Riigi eelarvestrateegia aruteludeks valmistab maaeluministeerium ette täpsema kava, milliseid investeeringuid on sektoris selleks vaja.
Ratas: kliimapöördest ei jää puutumata ükski sektor
Peaminister Jüri Ratase (KE) sõnul ei jää kliimapöördest puutumata ükski sektor ning majanduskonkurentsis püsimiseks tuleb targalt tegutseda kohe. "Me peame uuendama oma majandust ja arendama tehnoloogiaid nii, et see tooks kasu kõigile. Põllumajandus peab muutuma keskkonnahoidlikumaks ning rohetehnoloogiad peavad saama meie tuleviku majanduskasvu vundamendiks," sõnas peaminister Ratas.
Ta rõhutas, et juba tänavuse riigi eelarvestrateegia arutelul peab väga tugevalt arvestama kliimapoliitikaga.
Keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andsid komisjonile ülevaate rohetehnoloogiate terviklikust arendamisest. Investeeringud sellesse valdkonda aitaksid kaasa keskkonnahoidlike lahenduste arendamisele ja kasutusele võtmisele teaduses ning ettevõtluses.
Keskkonnaministeerium valmistab ette rohetehnoloogia meetmepaketi
Keskkonnaminister Rene Koka (EKRE) sõnul motiveerib rohetehnoloogia arendamine maksimaalselt ära kasutama taastuvaid materjale ja energiaallikaid. "Eestil on eeldusi, et uute lahenduste väljatöötamisega silma paista ka rahvusvahelisel tasemel. Meie tugevus on nutikus ja ülemaailmsed edulood IT valdkonnas, samuti puhas elukeskkond ning keskkonda väärtustavad eestlased. Riigipoolne läbimõeldud rohetehnoloogiate meetmepakett aitab headel ideedel realiseeruda," ütles keskkonnaminister.
Keskkonnaministeerium valmistab koostöös teiste ministeeriumidega selle aasta riigi eelarvestrateegia protsessiks ette tervikliku rohetehnoloogia meetmepaketi ettepaneku.
Kliima- ja energiakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.
Sel korral osalesid istungil lisaks tavapärasele koosseisule maaeluminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. | Aller: kliimamuutused avaldavad põllumajandusele järjest suuremat mõju | https://www.err.ee/1021733/aller-kliimamuutused-avaldavad-pollumajandusele-jarjest-suuremat-moju | Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai kolmapäeval ülevaate põllumajanduse kliimameetmetest ja rohetehnoloogiate arendamisest. Maaeluministri Arvo Alleri (EKRE) sõnul avaldavad kliimamuutused põllumajandussektorile järjest suuremat mõju. |
Kolmapäeval ootas rallimehi katsumuse seni pikim päev (453 km), kus Peterhansel oli edukaim ajaga 4:04.34, edestades Al-Attiyahit (+2.26) ja Sainzi (+7.18). Hispaanlane andis viimase saja kilomeetri jooksul konkurentidele üle nelja minuti ära.
Kokkuvõttes vähenes Sainzi edu Al-Attiyahi ees kolmele minutile ja kolmele sekundile. Kolmandaks kerkinud Peterhansel kaotab liidrile 11 minutit ja 42 sekundiga.
Saudiaraablane Yazeed Al-Rajhi (Toyota) ja argentiinlane Orlando Terranova (Mini) jäävad esikolmikust juba enam kui kümne minuti kaugusele.
Kahekordne vormel-1 maailmameister Fernando Alonso, kes esmaspäeval lõhkus masina ja kaotas seetõttu kõvasti aega, ei olnud paremate tempos ka kolmapäeval, kus kaotust Peterhanselile kogunes 26 minuti jagu. | Peterhansel sai esimese etapivõidu, Sainzi edu kahanes | https://sport.err.ee/1021732/peterhansel-sai-esimese-etapivoidu-sainzi-edu-kahanes | Dakari ralli neljandal võistluspäeval näitas kõige kiiremat minekut prantslane Stephane Peterhansel (Mini) ja kerkis esikolmikusse. Üldliider Carlos Sainz (Mini) andis lähimale konkurendile Nasser Al-Attiyahile (Toyota) eduminuteid ära. |
Argentina heitles grupi võidu nimel Horvaatiaga, keda õnnestuski kindlalt kolm-null alistada.
Üksikmängudes oli Guido Pella parem Marin Cilicist 7:6 (7:1), 6:3 ja Diego Schwartzmann Borna Coricist 6:2, 6:2.
Järgnenud paarismängus alistasid Maximo Gonzalez ja Andres Molteni 3:6, 6:3, 10:2 Ivan Dodigi ja Nikola Mektici.
Kaheksa parema hulgas läheb Argentina kokku Venemaaga. Selle paari võitja kohtub nelja hulgas kas Serbia või Kanadaga.
Tabeli alumisel poolel mängivad Suurbritannia - Austraalia ja Belgia - Hispaania.
ATP karikaturniiri peetakse esimest korda. Tegemist on esimese ATP võistkondliku turniiriga pärast viimati 2012. aastal toimunud World Team Cupi nimelist võistlust. | ATP karikaturniiril selgusid veerandfinalistid | https://sport.err.ee/1021729/atp-karikaturniiril-selgusid-veerandfinalistid | Meeste profitennise ATP karikaturniiril Austraalias said kolmapäeval paika kõik veerandfinalistid. E-grupis teenis esikoha Argentina. |
"See ei ole niisugune soolikaorgia. Ta eristub võib-olla selle poolest, et eriti palju ei räägita esimesest maailmasõjast, aga see on film sõjast ja inimestest," selgitas Alla, lisades, et Mendes toob filmis inimeste loo väga nappide vahenditega välja, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Filmi keskmes on esimese maailmasõda, mille haripunktis antakse kahele noorele Briti sõdurile ülesanne. Nad peavad kiiresti üle vaenlase territooriumi minema, et kohale viia teade, mis hoiaks ära surmava rünnaku rohkem kui tuhandele sõdurile.
"Ei pea kartma erilisi rõlgusi. See on siiski film sõjast, kus inimesed üksteist tapavad ja siis vaatad seda ja küsid miks," selgitas Alla.
Film on pälvinud palju tähelepanu eelkõige isikupärase pildikeele ja meisterliku kaameratöö eest. | Hendrik Alla: "1917" pole soolikaorgia | https://kultuur.err.ee/1021696/hendrik-alla-1917-pole-soolikaorgia | Kinodesse jõudis parima draamafilmi Kuldgloobuse võitnud Sam Mendese mängufilm "1917", mille eest Mendes sai ka parima lavastaja Kuldgloobuse. Filmikriitik Hendrik Alla sõnul teeb filmi mõjuvaks kaameratöö, mis tekitab vaatajas tunde justkui viibiks sõja keskel. |
"See on tõsine eksperiment," kinnitas Maezawa sotsiaalmeediakanalis YouTube, lisades, et soovib selle sammuga ärgitada teadlaste huvi. Maezawa on varasemalt propageerinud kodanikupalga ideed, mida makstaks igale riigi kodanikule olenemata tema professionaalsest tegevusest või positsioonist tööturul. Tema sõnul on kodanikupalga kehtestamine oluline arvestades tulevikku, kus uus tehnoloogia võib suures osa ühiskonnast tööta jätta.
"Kodanikupalk tähendab minimaalset sissetulekut inimestele, et tagada nende turvatunne. See, mida Maezawa pakub, on hoopis midagi muud," ütles uurimisinstituudi Dai-ichi Life vanemökonomist Toshihiro Nagahama Reutersile.
Maezawa plaanib anda tema Twitteri kontot jälgiva seitsme miljoni inimese hulgast juhuslikult valitud tuhandele inimesele miljon jeeni (9000 dollarit).
Maezawa müüs novembris 900 miljoni dollari eest oma moekaupu internetis pakkuva ettevõtte Zozo Inc.
Maezawa valiti esimeseks inimeseks, kes saab võimaluse erisikutele kosmoselende korraldava ettevõtte SpaceX raketiga ümber Kuu lennata.
Väljaanne Forbes hindas 2019. aasta juunis tema varanduse suuruseks 1,8 miljardit dollarit, millega ta oli Jaapani rikkuselt 17. inimene. | Jaapani miljardär jagab 9 miljonit dollarit oma jälgijatele Twitteris | https://www.err.ee/1021688/jaapani-miljardar-jagab-9-miljonit-dollarit-oma-jalgijatele-twitteris | Jaapani miljardär Yusaku Maezawa otsustas jagada üheksa miljonit dollarit tuhandele oma jälgijale Twitteris, et uurida sotsiaalse eksperimendi käigus, kas see suurendab nende õnnetunnet. |
Eesti meediaettevõtete liidu veebilehel avaldatud andmetel langes Postimehe keskmine tiraaž mullu detsembris 38 900 eksemplarile. Aastaga on tiraaž kahanenud ligi 9 protsenti.
Postimehe paberlehe tiraaž langes esmakordselt alla 40 000 eksemplari mullu aprillis. Tollane peatoimetaja Peeter Helme põhjendas siis langust hooajalisusega ning avaldas arvamust, et kampaaniat tehes tiraaž taastub, kuid langus hoopis jätkus.
Aasta varem, 2018. aasta detsembrikuus oli Postimehe trükiarv 42 600 ehk 3700 võrra enam. Kui võtta ajalooline perspektiiv, siis Postimehe detsembrikuine 38 900 tiraaž on ligilähedaselt sama, mis nende konkurendil Eesti Päevalehel 2008. aasta juunis.
Postimees Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu ütleb, et paberlehe tiraažid kahanevad digitellimuste arvelt.
"Meie puhul on nii tiraaži kui ka paberlehe tellijate langust mõjutanud tugev digitellijate kasv, 2019. aastal kolmekordistasime Postimehe digitellijate arvu. Meie digitellimusega saab ligipääsu ka meie gruppi kuuluvate maakonnalehtede tasulisele sisule," kommenteeris Raudsalu.
Täpseid digitellijate andmeid ta aga ei avaldanud.
"Oleme meediaettevõtete liidus kokku leppinud, et digitellimuste statistikat kõigi liikmesväljaannete osas hakkab tulevikus avaldama liit tsentraalselt. Liikmesettevõtted ise eraldi oma digitellijate statistikat avaldama ei hakka," põhjendas ta.
Eesti meediaettevõtete liidul oma liikmete digitellimuste varasemat statistikat ei ole. Seda hakati koguma alles kolm kuud tagasi, kuid kuna tegemist oli testperioodiga, pole kõik andmed omavahel võrreldavad, kommenteeris liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Ta lisas, et plaan oli küll neid tänavuse aasta algusest avalikustama hakata, kuid see vajab esmalt nõukogu otsust, mida veel pole.
Eesti Päevalehe tiraaž oli mullu detsembris 13 500 eksemplari. Aasta varem oli lehe trükiarv 15 500 ehk 2000 võrra enam. Tiraaž langes aastaga seega 13 protsenti.
Eesti Päevalehte välja andva Ekspress Meedia tegevjuht Argo Virkebau kommenteeris tiraaži langust sellega, et paberlehe jaemüük on olnud tagasihoidlik, mistõttu vähendati just nende tiraaži.
"Müügikohtadesse pole mõtet niipalju lehti viia. Paberlehe tellimused on enam-vähem stabiilsed - minimaalne langus," selgitas Virkebau. "Võrdlesin ka Postimehe tiraažidega. Nende protsendiline langus on praktiliselt sama."
Postimehe väljaandja aga näeb oma lehte paremas seisus.
"Konkurentidest on protsentuaalselt siiski suurim tiraažilangus Eesti Päevalehel. Samas, tiraažide võrdlemine ei näita täit pilti, tiraaže on võimalik kunstlikult suurendada. Mitmed meie konkurendid teevad aasta lõpus erinevaid lisatiraaže, horoskoobid jms. Kõik see, aga moonutab reaalset pilti," tõi Raudsalu esile.
Ka Päevaleht kergitab oma loetavust digitellimuste abil. Virkebau sõnul kasvab digitellimuste hulk ääretult kiirelt, mistap lehe paber- ja digitellimused kokku on kiires kasvus.
"Üha rohkem näeme, et Eesti Päevalehe kliendid vahetavad pabertellimuse digi vastu," ütles Virkebau.
Päevalehe digitellimuste arvu ja kasvu ta aga ei avaldanud.
Päevalehtede arvestuses oli aasta viimasel kuul suurima tiraažiga Õhtuleht. Detsembris trükiti Õhtulehte 42 900 eksemplari. Aasta varem ehk detsembris 2018 oli Õhtulehe tiraaž 44 200 ehk aastaga kasvas lehe tiraaž 700 eksemplari võrra.
"Õhtulehe kontekstis on tellijate arv ja jaemüük kenasti püsinud aastases võrdluses. Jaemüük oli iseäranis tugev detsembris. Nende kahe teguri koosmõjul on ka tiraažiarv olnud heal tasemel ja teisi turuosalisi edestanud. Õhtulehes on hea sisu ja selle tõestuseks ongi tellijate arvu ja jaemüügi püsimine," kommenteeris edu Õhtulehe Kirjastuse juht Erik Heinsaar.
Õhtuleht tegi detsembris ka reklaamikampaaniat, jagades postkastidesse tasuta ajalehti. Heinsaar aga kinnitab, et aasta viimase kuu hüppelist tiraažikasvu ei saa selle arvele kirjutada.
"Ma ei tahaks ärisaladusest tulenevalt täpsustada selle osa detailset suurust ja jagamise piirkondi, aga võin öelda, et mingis sümboolses koguses teeme seda aktsiooni (tasuta lehtede jagamine - toim) igakuiselt - peamiselt reklaamiklientide huve silmas pidades ehk otsepostile kui reklaamitootele konkurentsi pakkumiseks ja ka tellimuste saamise kampaaniateks," kommenteeris Heinsaar. "Aga see ei tähenda, et see alatiseks nii jääb. Selle ärajätmisel oleks ka pelgalt kosmeetiline mõju kuisele keskmisele tiraažile - see tähendab, et [tasuta jagatavad] kogused ei ole kuu mõistes suured."
Digitellijaid oli Õhtulehel detsembri lõpu seisuga ca 12 600, mis teeb aastaseks kasvuks umbes kolm protsenti.
"Need on kõik maksvad tellijad," rõhutas Heinsaar.
Ta täpsustas, et aasta jooksul lõpetas väljaanne ka ühe paketikoostöö, mis tõi kaasa 700 tellija kaotuse.
"Kui vaadata baasi kasvu ilma selle paketikoostöö lõpetamise ühekordse mõjuta, oli kasv tegelikult suurem. 2020. aastalt ootame ca kümneprotsendist kasvu digitellijate arvus," ütles Heinsaar.
Majanduslehe Äripäev paberlehte trükiti detsembris 6700 eksemplari, mida on 600 võrra vähem kui aasta varem.
Nädalalehtedest lõpetas Maaleht aasta 54 000 tiraažiga. Samas oli enamiku aastast lehe tiraaž ligi 15 000 eksemplari võrra väiksem ning aasta viimasel kuul viis tiraaži üles horoskoopide avaldamine, nagu iga aasta detsembris-jaanuaris lehel juba tavaks on saanud.
Teise suure üleriigilise nädalalehe Eesti Ekspressi tiraaž oli detsembris 24 100. Aasta varem detsembris oli ajalehe trükiarv 1000 võrra suurem.
Maakonnalehtedest ületasid 10 000 tiraaži kaks ajalehte - Tartu Postimees 15 100 eksemplari ja Pärnu Postimees 11 300 eksemplariga. Kolmandal kohal oli Sakala tiraažiga 7600. Kõigi tiraažid on püsinud väikeste kõikumistega üsna stabiilsena.
Ajakirjadest oli Telelehe tiraaž detsembris 35 800, Kroonikal 29 900 ja Naistelehel 26 100. Neist esimese tiraaž on püsinud stabiilsena, teised on mõnevõrra langenud. Kroonika langes esimest korda alla 30 000 piiri (aasta varem detsembris 30 300), ka Naistelehe tiraaž on aastaga langenud 2100 eksemplari. | Enamik ajalehetiraaže jätkas mullu kukkumist | https://www.err.ee/1021012/enamik-ajalehetiraaze-jatkas-mullu-kukkumist | Möödunud aasta tõi tiraažide langemise kõigile päevalehtedele, välja arvatud Õhtuleht. Ehkki lehed räägivad selle asemel digitellijate suurest kasvust, ei soovita konkreetseid andmeid siiski avaldada - vaid kõigiti kasvus olev Õhtuleht oli valmis andmeid avaldama. |
Mitu aastat tagasi võrdlesime kogemusi Narva ja Kuressaare kolledžite vahel. Lihtne kokkuvõte nii meie võrdluse kui varasemate uuringute põhjal ütleb, et ainuüksi kõrgharidust pakkuva asutuse olemasolu regioonis toetab selle regiooni arengut. Kolledžite konkreetsem roll on kas mingi kohaliku ressursi võimendamine või kohaliku probleemi leevendamine. Narva kolledž loodi riigi ja Tartu Ülikooli kokkuleppel paljuski selleks, et leevendada olukorda venekeelsetes koolides. Õpetajaid nagu oli, aga nad ei olnud Eesti haridussüsteemiga kuigi tihedalt seotud. Ei osanud nad keelt ega teadnud ka Eesti elust laiemalt. Sellised õpetajad ei ole valmis noori toetama Eestis edukalt hakkama saamisel. Niisiis avati õppeasutus, mille peamine ülesanne oli õpetajakoolitus. Hiljem lisandusid veel erialad, mida just selles regioonis vajalikuks peeti. Näiteks minu jaoks olulisim – eriala, mille programmijuht olin – kohaliku omavalitsuse korraldus. Seda eriala enam ei õpetata, sest kriitiline mass sai saavutatud ja nüüd piisab avaliku halduse erialadest Tallinnas ja Tartus. Tegime nii head tööd, et meid ühel hetkel polnud enam vaja. Kõlab ebaratsionaalselt, aga see ongi paljuski regionaalse kolledži olemus.
Sageli ei mõisteta, mille poolest regionaalsed kolledžid teistest teaduskondadest ja instituutidest erinevad. Mõista võiks aga selleks, et olemasolevat ressurssi kolledžite näol nutikamalt rakendada. Seda nii ülikooli, regiooni kui tervikuna Eesti heaks. Kui me teeks kõike sedasama, mida mõni instituut, lihtsalt kuskil perifeerias, siis võiks meid kohe kinni panna. Meilt ei ole mõtet oodata ka täpselt samasuguseid tulemusi nagu mõnelt instituudilt. Midagi saame teha piiratult, midagi muud teeme seevastu paremini.
Ülikooli kolme rollina on sõnastatud teadus, õpetamine ja ühiskonna teenimine. Nende tähtsuse järjekord on ajaloo jooksul muutunud ja piirid kolme osa vahel pole selged. Ka ühiskonna teenimisest saab rääkida läbi kõigi kolme. OECD on sõnastatud ühiskonna teenimise tegevuste lahterdamiseks järgnevad dimensioonid: teadmiste loomine, teadmiste ülekandmine ja "muu".
Teadmiste loomine regioonis
Teadust peab tegema iga akadeemiline töötaja, see on selge. Teadust teha instituudis, kus sind ümbritsevad kolleegid, kes teevad midagi sarnast ja sind mõistavad, on tõhusam. Saab teha koostööd ning vastastikku üksteist rikastada. Narva kolledžis olen ma avaliku halduse valdkonnas üksi. Muidugi saan teha koostööd kolleegidega Tartus, aga füüsiliselt lähestikku olemine annab palju juurde. Regioonides on loomulikum teha just selle regiooni jaoks vajalikke rakendusuuringuid. Kahjuks rakendusuuring ei anna mulle selle klassifikaatoriga publikatsioone, mida on vaja enese tõestamiseks akadeemilises maailmas. Regionaalsetes kolledžites on "päris" teadustöö maht mõnevõrra väiksem kui teaduskondades, kus jällegi ühiskonna teenimise erinevad võimalused on selle võrra vähem esindatud. Tuleb meeles pidada, et regionaalsete kolledžite loomine ise on üks osa sellest, kuidas ülikoolid ühiskonda teenivad.
Üliõpilastööd ei lahterdu ilmtingimata teaduse alla, aga siin kontekstis on need olulised. Üliõpilastööde puhul pean silmas näiteks lõputöid, mis on selgelt suunatud või seotud kohalike organisatsioonide või teemadega. Lisaks sellele saab lõputööde retsensendiks paluda oma ala asjatundjaid, mis loob erialale tuntust ning kasvatab nende inimeste hulka, kes meie tegemistega kursis on. See on seotud õppekava arendusega. Liitlased, kes meisse usuvad ja meid tunnevad, võivad olla toeks kõige üllatavamal moel.
Teadmiste ülekandmine regioonis
Teadmiste ülekandmine on kõik see, mis puudutab õppetööd. See on õppekava arendus, õpetamise meetodid, õpetamise vormid, õpetajad, õppijad, täienduskoolitused, õpetamise sisu. Õppekava arenduses tuleb mõelda situatsioonile tööturul. Meie regioonis näiteks tööpuudusele. Meie erialad ei peaks olema nii teoreetilised, et lõpetajad oma teadmisi rakendada ei oskaks. Samuti ei tohiks erialad olla ülemäära kitsad, mis tööotsinguid piiraks.
Regionaalse kolledži ülesanne on hariduse võimaldamine võimalikult laiale sihtrühmale, sh ka neile, kes nn peamajas ei saaks õppida. Põhjuseid on erinevaid, enamasti sotsiaal-majanduslikud. Regionaalse kolledži olemasolu ise avab õppimisvõimalusi rohkematele. Lisaks saab õppimisvõimalusi avardada täienduskoolituste ja e-õppega, mis toetab põhiõpet. E-õpe on kolledžis olulisel kohal. Regiooni inimeste majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast tulenevalt meie tudengid töötavad ja elavad pereelu. Tendents, mis esineb sagedamini just Ida-Virumaal ja nõuab paindlikke õppimisvõimalusi, mida kvaliteetne e-õpe kindlasti pakub.
Siinkohal on paslik mainida ka üliõpilaste värbamist. Eelkolledž, koolide külastused, külalistunnid jm tõstavad usaldust kolledži hariduse ja konkreetse eriala vastu. Kohaliku omavalitsuse korralduse erialal andis mõni täiendkoolitus ametnikele mõtte oma õpinguid tasemeõppes jätkata. Avalikud loengud ja üritused, mh valimiseelsed debatid, tõid kokku inimesi, kes olid huvitatud regiooni arengust. See oli nende jaoks võimaluse asju arutada. Mõnikord päädisid needki üritused sisseastumisega vastavale erialale. Lisaks kohalikele, kes meie jaoks kõige loomulikumaks sihtrühmaks, kutsusime siia ka õppureid kaugemalt. Üliõpilaste värbamine teistest piirkondadest on kasulik ka kohalikele õppuritele, sest suureneb võimalus kellegagi eesti keeles suhelda. Mõni kaugeltnurga üliõpilane võib siia jäädagi. Kindlasti paraneb arusaam regioonist, ükskõik kuhu lõpetaja hiljem tööle asub.
Oleme teinud ka palju õppesõite. Õppesõidud aitavad kinnistada õpitut, kuid aitavad vähendada ka tõrget mujale regiooni tööle või praktikale minemiseks. Praktikakohad olid üle Eesti. Ikka võimaliku lõhe ületamiseks ja inimeste paremaks lõimimiseks. Praktika juhendamine polnud tasustatud, aga viimastel aastatel pakkusime omapärast preemiat. Pakkusime juhendajatele võimalust meie täienduskoolitusi või aineid kokkulepitud mahus läbida tasuta. Niiviisi saime partnereid teadmistega toetada.
Erilised nõudmised õppejõududele
Tuleb mõista, et mitte igaüks pole valmis töötama perifeerias. Ja mitte igaüks pole valmis mõistma, et Narva üliõpilastest suur osa õpib emakeelest erinevas keeles. Kolledži õppejõud vajavad lõimitud aine- ja keeleõppe oskusi ja seda oleme jõudumööda arendanud. Õppe sisus ei tohi teha järeleandmisi. Samas, kui tudengitel on liiga raske, võidakse loobuda. Järelikult on vaja toetada. Aga mitte õpitud abituseni, vaid läbimõeldult ja jätkusuutlikult. Toetamine ei ole sama, mis poputamine. Pigem vastupidi, me tagame turvalise keskkonna oma mugavustsooni piiride nihutamiseks. Lisaks aine ja keeleõppe ühildamisele peame pidevalt pakkuma ka õpitu rakendamise oskust, sh kõikvõimalikke üldpädevusi, sest väga paljud siinkandi koolid neid veel väga edukalt ei arenda. Aga neid oskusi on tööl vaja.
Mõnikord peab programmijuht pikalt ja veenvalt külalisõppejõule selgitama, miks ta ei tohi eestikeelsel erialal venekeelsetele üliõpilastele ainet vene keeles õpetada. "Aga nad ei saa ju aru," ei ole argument. "Nii tore on jälle vene keelt praktiseerida," ei ole samuti. Kui meie ei pea sõna, et õpetame eesti keeles, kuidas saame eeldada, et tudengid eesti keele selgeks saavad? Mõnikord mõni üksik õppejõud on teinud tudengite keeleoskuse põhjal julma järelduse üldise akadeemilise võimekuse kohta. Nendest õppejõududest ei saa meie liitlasi. Nemad ei mõista, et astuda ülikooli õppima uut eriala teises keeles on julgustükk, mida enamik eestikeeleid üliõpilasi ei pea läbi tegema. See on teadlik otsus oma elu keeruliseks teha. Need tudengid on teinud valiku, et nad tahavad areneda, meie asi on neid selles toetada. Sama kehtib külalisõppejõudude osas, kes on meile käima jäänud. Olgem ausad, neist keegi ei tee seda ainult raha pärast. Ainuüksi sõiduaeg on ratsionaalses mõttes kohutav raiskamine. Aga nad tulevad siia missioonitundest, soovist meid meie eesmärkide saavutamisel toetada ja paremini tundma õppida.
Kuressaare kolledži näitel jõudsime kunagi tõdemusele, et kui erialaõppejõud on kohalik ja aktiivne, siis tuleks tema õppe- ja teadustöö koormust optimaalsena hoida, et tal jätkuks aega ja energiat ka kohalikku ellu panustamiseks ja partneritega suhtlemiseks. See tõdemus kehtib ka Narva kohta. Suur osa teadmisest kantaksegi üle töötajate kaudu. Mitte ainult koolimaja seinte vahel, vaid ka erinevatel üritustel väljaspool kolledžit.
Mida öelda meie põhikohaga töötajate kohta, kes vaatamata Tallinna või Tartu tõmbele siia tööle on jäänud? Arvate, et siia tullakse või jäädakse parema elu nimel? Mõelge uuesti. Mul tuli reaalselt pisar silma, kui Tartus olles mainis kolleeg soovi kaubamajast läbi minna, sest seal müüakse midagi sellist, mida Narvas ei müüda. Ma kardan, et ei suuda seda tunnet adekvaatselt edasi anda. Siinkohal saaks rääkida kõigist neist kontsertidest, mis toimuvad üle Eesti ja meieni ei jõua. Siin saaks rääkida kinost, kus peab tähelepanelikult otsima, mis päeval ilma venekeelse dublaažita filmi saab vaadata. "А это жизнь, это карма, привет, город Нарва." Päriselt, see on tõesti meie igapäevaelu siis, kui pidu on läbi, ööbikud koju lennanud ja meie jääme.
Kogukonda ühendavad lisategevused
"Muu" on kogukonnale suunatud tegevused, mis pole väga otseselt erialadega ja põhitegevusega seotud. Kolledž aitab vormida kodanikuühiskonda ja kogukonda. Töötajate endi kompetents levib kõige loomulikumalt kogukondlike tegevuste kaudu. Mingitel perioodidel on olnud nii, et paljudel kolledži töötajatel on olnud n-ö pet project või tööväline lisategevus. Kellel teatrietendused, kellel kirjandusklubi, spordiüritused, keelekohvikud, tandemõpe, kontserdid, väärikate ülikool, mälumängud, linnaekskursioonid, majatuurid, raamatuesitlused, nihelemise töötoad, linna ajalugu tutvustavad trükised. Igaühest endast on sõltunud, kas ta on selleks ka mingi projekti kirjutanud ja natuke lisaraha saanud või on seda puhtalt entusiasmist teinud. Just hiljuti ühel regiooni tuleviku arutelul mainiti, et meie kultuuriüritused ühendavad kogukonda. Ma ise tegin kümme aastat Lasteülikooli. Pidevalt ei jaksa, aga periooditi on see tore. Pidevalt kõike tehes poleks ühel hetkel enam värskust ja ka põhitöö võib kannatama hakata. Narva kolledž on selle poolest super töökoht, et ükski idee ei jää loa saamise taha toppama. Kui keegi tahab midagi teha, pole ükski direktor öelnud, et ei tohi. See isegi kõlab naeruväärselt.
Muide, lasteülikool on olnud hea näide liitlaste kasvatamisest. Lisaks sellele, et Eesti teadlaskond sai võimaluse oma tegemisi arusaadavas keeles ja Narva puhul isegi kahes keeles tutvustada. Mitte ükski lektor kümne aasta jooksul ei saanud lasteülikooli loengu eest raha. Aga tasustada oli võimalik projektijuhi aja ja teadmistega. Tegin väga sageli lektoritele linnaekskursioone. Arusaadavalt on kasu mitmekülgne ja kahepoolne. Meie saime endale inimese, kes tänu mitmetunnisele ekskursioonile meid paremini mõistab ja võib-olla kunagi sobival hetkel hea sõnaga toetab.
On ka lihtsam viis kogukonda toetada. Ülikool saab oma ruume pakkuda. Läbi kõikvõimalike suuremate ja väiksemate ürituste ja ettevõtmiste saab toetada kogukonna ühtsust, arenemissoovi, uudishimu, erksust, kokkuhoidmist. Kõige selle "muu" kohta soovitan lugeda kolleeg Anna Markova magistritööd.
Ülikooli ühiskonna teenimine kolledžites on kõige tõhusam erialade põhiselt. Alates erialade valikust, lõpetades erialaga seotud üritustega, mille vahele jäävad teadus, õppemeetodid, lõputööde teemad, arendusprojektid, täiendkoolitus, koostöö partneritega jpm. Ratsionaalsest vaatenurgast võib väita, et erialadega mitteseonduv ühiskonna teenimine pigem killustab kolledži tegevusi, hajutab eesmärke ning pole seetõttu jätkusuutlik. Paraku pole ratsionaalsest vaatenurgast regionaalseteks kolledžiteks üldse põhjust. Ratsionaalsem oleks kõike õpetada ühes kohas, mitte mööda väikest riiki laialipaisatult. Ratsionaalne oleks mitte panustada regionaalarengusse, vaid kutsuda kõiki Tallinnasse elama. Regionaalsete kolledžites pole midagi ratsionaalset.
Aet Kiisla on olnud Tartu Ülikooli Narva kolledži avaliku halduse õppejõud aastast 2006, kelle töö ja hobid on omavahel nii läbi põimunud, et piiri nende vahele on raske tõmmata. Õppejõutöö kõrvalt on ta läbi viinud erinevaid projekte, millest vast olulisim on olnud Lasteülikool. Toetab Ida-Virumaa liikuma kutsuvaid koole, korraldab jooksuvõistlusi ja osaleb maakondliku spordiliidu juhatuses. | Aet Kiisla: täiesti ebaratsionaalne Narva Kolledž | https://kultuur.err.ee/1021680/aet-kiisla-taiesti-ebaratsionaalne-narva-kolledz | Tartu Ülikooli Narva Kolledž tähistas möödunud aastal oma 20 tööaasta täitumist, aga milleks on üldse vaja, et oleks elu väljaspool Tallinna ja Tartut, küsis Aet Kiisla Müürilehes. |
Teisipäeval teatas politsei, et kurjategijad petsid Raplamaalt elavalt inimeselt välja üle poole miljoni euro. Ohvrile pakuti telefonitsi investeerimisvõimalust ning ta kandiski raha välismaisele kontole.
Rapla jaoskonna vanemuurija Tanel Alasmaa ütles ERR-ile, et kannatanu kandis raha üle kuu aja jooksul väiksemate summade kaupa. Tegemist oli kannatanuga seotud ettevõtte rahaga.
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre rääkis, et telefonitsi investeerimisvõimalust pakkudes raha välja petmine on üle maailma kasutatav skeem, mis jõudis Eestisse paar aastat tagasi, kuid hoogustus mullu suvel.
Skeemitajad on hästi kursis maailma majandusega - krüptorahabuumi ajal räägiti ohvritele võimalusest krüptorahadesse investeerida, nüüd aga rõhutakse majandusbuumile, mistõttu olevat õige aeg investeerida.
"Sellised telefoni teel tehtavad kelmused on ühed peamised ja populaarsemad üldse ja teised on interneti teel. Selliseid erineva stiiliga kõnesid saadakse üle maailma ja kelmid on väga head," tõdes Tambre.
Lisaks on registreeritud kümneid juhtumeid, kui inimene kaotas lisaraha pärast seda, kui "maakler" lubas aidata tagastada esialgset investeeringut. Sellisel puhul on inimene juba aru saanud, et teda on petetud, aga talle lubatakse, et kui ta veel 10 000 eurot üle kannab, saab ta kogu panustatud raha koos tootlusega tagasi. Lõpptulemusena jääb ohver viimastestki säästudest ilma.
Kannatanute profiili pole Tambre sõnul võimalik öelda - neid on igast soost ja vanusest.
"On nii mehi kui naisi, vanemaid ja nooremaid ja praeguseks hetkes on juba 169 inimest eelmisel aastal, sel aastal ei näita see vaibumismärke," lausus ta.
Rohkem on "investeerimisvõimaluse" kasutajaid olnud keskealiste hulgas vanuses 55-64 ning ka 22-34-aastaste seas.
Pettuse põhitundemärk on see, et tegu on venekeelse kõnega. Jutt võib olla erinev, kuid pöördumine on venekeelne ning ohvriteks on langenud ka need, kelle vene keele oskus on väga nigel.
"Kui te saate venekeelse telefonkõne, teile pakutakse investeerimist, kindlustust või midagi muud ja kohe palutakse raha üle kanda, siis suure tõenäosusega on tegemist kelmusega," lausus kriminaalbüroo juht.
Tema sõnul viiakse ohver enamasti lõpuks selleni, et ta teeb ise ülekande, kuid on ka juhtumeid, kus seda tehakse inimese eest. Arvuti ülevõtmise ja programmi installeerimise palve esitatakse peaaegu kõigile.
Eestisse tehakse neid petukõnesid vene keelt kõnelevatest riikidest. Kõned tulevad interneti kaudu ja neid numbreid on võimalik telefonis blokeerida. Numbritest politsei teavitamisest ei ole paraku kasu, sest Tambre sõnul lubavad süsteemid numbri ära vahetada ja uuesti helistada. Ta soovitas need kõned lihtsalt kinni vajutada või number blokeerida.
Neil, kes on sellise pettuse ohvriks langenud, tasub Tambre sõnul kindlasti politsi poole pöörduda. Kui ka inimene on ise raha üle kandnud, ei tähenda see, et tegu ei oleks kuriteoga, sest inimene on viidud sellise tegevuseni ja kelmuse koosseis on ikkagi täidetud.
2019. aastal moodustas politseile teadaolev kahjusumma üle 3,4 miljoni euro. Enim kahju kannatasid Harju, Pärnu ja Ida-Viru maakonna elanikud, kuid pettasaanuid on peaaegu kõikidest maakondadest. | Telefonitsi on aastaga petuskeemi õnge langenud 169 inimest | https://www.err.ee/1021667/telefonitsi-on-aastaga-petuskeemi-onge-langenud-169-inimest | Politseil on eelmise aasta algusest kuni praeguseni andmed 169 pettusejuhtumi kohta, kus telefonitsi ohvriga ühendust võtnud kurjategijad on neilt raha välja petnud. Keskmine kahjusumma on olnud 11 000 eurot. |
Korvpall24.ee portaal uuris vägevaks õhuakrobaadiks tituleeritud Smithi kohta Kalev/Cramo 96:61 võidumängu järel Valmiera üle klubi mänedžerilt Kaarel Sibulalt.
Sibul avaldas, et Smithi agendilt tuli info, et kodumaal ennast ravinud ameeriklane on uue nädala keskel minemas arsti juurde uuringutele. Kui tohtrid otsustavad, et mees on traumast täielikult taastunud ja annavad omapoolse rohelise tule, siis on Smith valmis koheselt tagasi Eestisse lendama.
Sibula sõnul on talle kinnitatud, et neli kuud tagasi kätt vigastanud Smith pole USA-s istunud tegevusetult ning proovinud ennast vormis hoida. Kuna aga katkine käsi on mehe treeninguid kindlasti oluliselt piiranud, siis Smithi reaalset olukorda saab hinnata alles siis, kui ta Tallinnasse peaks jõudma. | Hooaja eel viga saanud Zach Smith võib juba uuel nädalal Kalev/Cramosse naasta | https://sport.err.ee/1021672/hooaja-eel-viga-saanud-zach-smith-voib-juba-uuel-nadalal-kalev-cramosse-naasta | BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonna tegemistega ennast pingsamalt kursis hoidvad korvpallifännid on märganud, et meeskonna nimekirjast pole seni maha võetud hooaja alguses Kaunase Žalgirisega peetud kontrollmängus käeluu murdnud ameeriklast Zach Smithi. Põhjus on selles, et 24-aastast ja 203 cm pikkust tsentrit on tõenäoliselt isegi klubisse tagasi oodata. |
"Vastavalt teisipäevasel koosolekul sõlmitud kokkuleppele me 13. jaanuaril streiki ei alusta," kinnitas streigi ärajäämist kooli õpetajate esindaja Mariliis Randmer.
Teisipäeval lepiti vallavõimude ja kooli õpetajate esindajate koosolekul kokku, et kui vallavanem ja koolijuht saavad kokkuleppele läbirääkimiste alustamiseks, siis jätavad õpetajad planeeritud streigi ära.
Korra õpetajad siiski streikisid, 17. detsembril toimus tunniajane hoiatusstreik.
Lüganuse hariduskriis algas 28. novembril, kui Lüganuse vallavolikogu aseesimees Enno Vinni palus uurida volikogus opositsiooni kuuluva Kiviõli 1. keskkooli direktori Heidi Uustalu võimalikku poliitilist tegevust koolis.
5. detsembril otsustas vallavalitsus üksmeelselt, et Heidi Uustalu vallandamine on piisavalt põhjendatud. Heidi Uustalu on otsuse kaevanud kohtusse.
9. detsembril saatsid Kiviõli 1. keskkooli õpetajad ja hoolekogu esindajad vallavavalitsusele kirja, nõudes direktori ennistamist.
Oma nõuete toetuseks korraldasid õpetajad 17. detsembril tunniajase hoiatusstreigi. Samal õhtul toimunud Lüganuse vallavolikogu koosolekul andsid opositsiooni esindajad sisse umbusaldusavalduse volikogu esimehele Dmitri Dmitrijevile, aseesimehele Enno Vinnile ja vallavalitsusele eesotsas vallavanem Viktor Rauamiga.
23. detsembril ei tulnud umbusalduseks vajalikke lisahääli mitte kokku saanud opositsiooni esindajad volikogu istungile ning umbusaldused muutusid üksmeelseks toetusavaldusteks.
28. detsembril toimunud rahvakoosolekul käidi välja mõte, et kooli direktor Heidi Uustalu võiks jätkata direktorina vähemalt õppeaasta lõpuni.
Seda ideed toetas ka kooli vilistlane, põhikohaga riikliku lepitaja ametit pidav Meelis Virkebau.
30. detsembril esitasid õpetajad vallavalitsusele teate, et kui nende nõudmist direktori vallandamine tühistada ei täideta, alustavad nad 13. jaanuaril tähtajatut streiki.
7. jaanuaril toimunud kriisikoosolekul lepiti kokku mõlemale poolele sobinud ettepanekus, et vallavanem Viktor Rauam ja ekskoolijuht Heidi Uustalu alustaks läbirääkimisi võimaliku tööle naasmise asjus. Valmisolekut läbi rääkida väljendas ka Heidi Uustalu. | Kiviõli 1. keskkooli õpetajad ei hakka streikima | https://www.err.ee/1021671/kivioli-1-keskkooli-opetajad-ei-hakka-streikima | Kiviõli 1. keskkoolis esmaspäeval, 13. jaanuaril algama pidanud streik jääb ära, kuna vallavanem Viktor Rauam ja detsembri alguses ootamatult vallandatud koolijuht Heidi Uustalu leppisid kokku, et kohtuvad reedel ning arutuse alla tuleb Heidi Uustalu võimalik jätkamine kooli juhina. |
Maavärina kolle asus 10 kilomeetri sügavusel Borazjani linnast 17 kilomeetrit kagus ja maa värises Eesti aja järgi kell 5.19 kolmapäeva hommikul, edastas USGS oma veebilehel.
Iraani riikliku uudisteagentuuri IRNA teatel oli tõukeid Bushehris tunda.
Teateid kahjust tuumajaamale ei ole, kuid vigastada sai seitse inimest, kellest kolm toimetati haiglasse, vahendas IRNA.
"Kriisimeeskond on piirkonnas ja hindab kahju hoonetele," ütles Bushehri kriisikeskuse juht Jahangir Dehghani.
Värin tuli täpselt kaks nädalat pärast 5,1 magnituudiga värinat samas piirkonnas, mis ei toonud endaga ohvreid ega purustusi.
Bushehri tuumajaama võimsus on tuhat megavatti. Jaama ehitas Venemaa ja Iraanile anti see ametlikult üle 2013. aastal.
2016. aastal hakkasid Vene ja Iraani firmad ehitama Bushehri jaamale veel kaht tuhande megavatist reaktorit, mille ehitus peaks võtma kümme aastat.
Iraani naaberriigid on väljendanud muret tuumajaama ohutuse ja lekete pärast, kui piirkonda peaks tabama suurem maavärin. | USGS: Iraani tuumajaama piirkonda raputas maavärin magnituudiga 4,5 | https://www.err.ee/1021665/usgs-iraani-tuumajaama-piirkonda-raputas-maavarin-magnituudiga-4-5 | Iraani raputas kolmapäeval maavärin magnituudiga 4,5, mille kese jäi riigi ainsast Bushehri tuumajaamast vähem kui 50 kilomeetri kaugusele, teatas USA geoloogiateenistus (USGS). |
Kui Täht tegi sõpruskohtumises oma senise Perugia-karjääri parima mängu ja kogus 24 punkti (+20), siis Hoogendoorn realiseeris 21 tõstest vaid neli ja lõpetas mängu seitsme punktiga (+2), vahendab Võrkpall24.ee.
"Meil on hetkel käsil tugev treeningperiood ning taolisel hetkel pakub nii kuulsa meeskonna nagu Belchatowi alistamine kahtlemata rõõmu," sõnas 28-aastane Hoogendoorn pärast mängu klubi kodulehe vahendusel. "Olin ise kohtumise alguses raskustes ega suutnud rütmi leida, kuid kogu meeskond mängis võitluslikult. Ma tahaksin eraldi välja tuua Tähe, kes mängis väga hästi. Mul on tema üle hea meel."
Perugia peab järgmise ametliku mängu alles 16. jaanuaril võõrsil Verona vastu.
Loe rohkem portaalist Võrkpall24.ee. | Perugia diagonaalründaja kiitis eestlast: tahaksin Tähe eraldi välja tuua | https://sport.err.ee/1021664/perugia-diagonaalrundaja-kiitis-eestlast-tahaksin-tahe-eraldi-valja-tuua | Itaalia tippklubi Perugia esmaspäevases 3:1 võidumängus Poola hiiu Belchatowi Skra üle kuulus Robert Tähe kõrval kuulus algkoosseisu teiste hulgas ka Hollandi diagonaalründaja Sjoerd Hoogendoorn, kes asendas Serbiaga OM-kvalifikatsiooniturniiril osalevat Aleksandar Atanasijevici. |
Hamburgis on kohtu all 93-aastane Bruno Dey, kes oli aastatel 1944-1945 SS-Totenkopfverbände liikmena valvuriks Stutthofi koonduslaagris ning keda süüdistatakse rohkem 5000 inimese massimõrvale kaasa aitamises. Mees ise on kinnitanud, et esiteks polnud tal sisuliselt mingit valikut ning teiseks polevat ta olnud teadlik enda ümber toimvast massimõrvast, vahendas ajaleht Times.
Kuigi Dey vastu on tunnistusi ja kaebusi esitanud mitmed isikud, tuli kohtuprotsess ajutiselt peatada, kui selgus, et ühe kaebaja lugu ja taust on suure tõenäosusega väljamõeldis.
USA-s Floridas elav 76-aastane Moshe Peter Loth väitis, et sattus Stutthofi koonduslaagrisse beebina ning et samas koonduslaagris tapeti gaasikambris tema vanaema.
Lothi sõnul oli tema emapoolne vanaema Anna juut, kelle andis võimudele välja viimase natsist ning SS-i liikmest abikaasa Hans. Loth ise olevat sündinud koonduslaagri juures asunud psühhiaatriahaiglas ajal, mil tema ema Helenet seal kinni hoiti. Samuti olevat väikelapsega tehtud seal ka erinevaid meditsiinilisi eksperimente.
Kui 1945. aastal Nõukogude väed peale tungisid, oli Helene andnud väikese lapse ühele poola naisele. Ema ja poeg kohtusid uuesti alles 1959. aastal.
Lothi sõnul sai ta oma tegelikust taustast teada alles 1999. aastal pärast ema surma. 2001. aastal registreeris ta oma vanaema surma ka Iisraelis asuvas Yad Vashemi keskuses.
Väljaanne Der Spiegel asus Lothi tähelepanuväärset lugu aga detailsemalt uurima erinevates Saksamaa ja Poola arhiivides. Peagi hakkas selguma, et lisaks sellele, et Lothi jutt ei pruugi paika pidada, pole tal tõenäoliselt üldse juudi rahvusest esivanemaid. Tema vanaema surmatunnistus näitas nimelt, et naine suri Stutthofist kaugel Fürstenwerderi väikelinnas. Tema ema oli tõepoolest koonduslaagri juures rasedana kinni peetud, kuid põhjuseks polnud mitte juudi rahvus, vaid "hariduslikud põhjused" ning naine lasti pärast nelja nädala möödumist vabadusse. Loth ise külastas Stutthofi koonduslaagri asukohta esimest korda ilmselt alles 2002. aastal.
Kohtunik Anne Meier-Göring teatas nüüd, et protsess peatatakse, et Lothi puudutavaid asjaolusid täpsemalt kontrollida. Kriminaalõiguse professor Cornelius Nestler, kes kuulub ka ise Dey vastu kaebuse esitanute hulka, avaldas arvamust, et Lothi lugu võib hakata varju heitma kogu kohtuprotsessile.
Kui Lothi vastu esitatud süüdistused väljamõeldiste rääkimises lõpliku kinnituse saavad, jäävad kohtuprotsessilt kindlasti meelde grotesksena mõjuvad hetked, kus Loth ratastoolis süüdistatava juurde läks, teda kallistas ning talle "tehtud tegude eest andestas".
Lothi esindavad advokaadid teatasid omakorda, et nende klient oli kogu elu otsinud oma tegelikku identiteeti ning et sageli tuli tal toetuda suulistele tõenditele, milles tal polnud põhjust kahelda. "Kõike ei saa dokumentidega tõendada," seisis advokaatide avalduses. | Koonduslaagri valvuri kohtuprotsess peatus tunnistaja väljamõeldiste tõttu | https://www.err.ee/1021630/koonduslaagri-valvuri-kohtuprotsess-peatus-tunnistaja-valjamoeldiste-tottu | Saksamaal toimuv kohtuprotsess Stutthofi koonduslaagri endise valvuri üle tuli katkestada, sest ühe kaebaja tunnistus osutus suure tõneäosusega täielikuks väljamõeldiseks. |
"Taevavalvurite" finaalsaates Rasmus Värgi ja Silver Lullaga vastamisi olnud Ott ise oma võitu ette näha ei osanud. "Enne, kui võitja väljakuulutamiseks kokku saime, arvasin, et võidab Silver. Kui aga kohtunikud ütlesid, et võidab osaleja, kes oli olnud läbi saadete kõige stabiilsem ülesannete lahendaja, siis arvasin, et võidab Rasmus. Lõpuks läks hoopis teistmoodi," kirjeldas oma mõtteid saates parimaks lennujuhi kandidaadiks valitud Ott Arumeel.
Saatesse kandideeris Ott sooviga midagi oma elus muuta. "Sel hetkel, kui kandideerisin, oli mul soov oma elus midagi muuta ja uut proovida. Otsus töökohta vahetada oli tagantjärele õige. See aitas ka muudest kinnihoidvatest teguritest lahti saada ja annab praegu võimaluse kiiremini areneda ning targemaks saada," sõnas Arumeel, kelle sõnul saab ta lennujuhina tunda ennast justkui uue inimesena, palju õppida ja enda maailmapilti avardada.
Ebamugavad olukorrad, kuhu muidu ei satu
Arumeele sõnul laiendas saates osalemine silmaringi oodatust rohkem ning oma otsust ta ei kahetse. "Mulle meeldis, et sain ennast panna ebamugavatesse olukordadesse, kuhu muidu ei satu. Näiteks seista keset suurt stuudiot, ere valge valgus paistab peale, lahendad ülesannet, mis näib kerge, aga on samas ikkagi keeruline või mingisuguse trikiga. Samal ajal seisab ümberringi kümme inimest saatemeeskonnast, kes kõik teavad lahendust ja vaatavad sind sellise näoga, et "kas sa tõesti ei oska seda lahendada"," kirjeldas Arumeel. Ta lisas, et just sellistes olukordades sooritusele keskendumine ja pärast iseenda tegevuse kommenteerimine oli tema jaoks üks kõige õpetlikumaid nüansse.
Arumeel nentis, et saates läbitud testid ei ole võrreldavad lennujuhtide koolitusel õpituga, kuna testid olid kujundatud peamiselt selleks, et anda kohtunikele teadmine, kelle pingetaluvus ja probleemide lahendamise oskus on sellisel tasemel nagu lennujuhi õppes vaja on.
Üheks meeldejäävaimaks ülesandeks oli Arumeelele kindlasti ilma kellata kaks tundi tühjas ruumis istumist, eesmärgiga sealt ruumist lahkuda siis, kui kaks tundi on täis. "Kuna ma varem ei ole midagi sellist teinud, siis ei teadnud, mida oodata ning kas oskan ilma kellata aega arvestada. Kui aeg ruumis lõpuks täis sai, oli tunne selline, et ei tahagi sealt ära minna, kuna nii ägedad mõtted jooksid peas, mida oleks tahtnud edasi mõelda," meenutas Arumeel. Ta usub, et igaühele tuleb kasuks aeg-ajalt nii-öelda mitte midagi tegemine, kus ollakse vaid oma mõtetega.
Peagi jätkub õpe Eesti õhuruumis
Saate võit tõi lisaks Otile veel neljale taevavalvurile võimaluse minna 22-nädalasele lennujuhtimise väljaõppele Taani, mida viib läbi lennukoolitusettevõte Global ATS Denmark IVS. "Kuna mulle selline klassikaline koolis käimine pigem ei meeldi, siis olid ka teatud kahtlused, kas ma tahan minna jälle klassiruumi istuma ja reegleid pähe õppima. See kahtlus hajus aga kiiresti esimeste õppetundide käigus," julgustas Arumeel ka teisi oma elus kannapöördeid tegema ning uusi väljakutseid vastu võtma.
"Esimesed kaks kuud õppisime teooriat, mis koosnes laias laastus teemadest nagu meteoroloogia, lennuki toimimine, lennundusseadused, lennujuhtimiseks vajalikud seadmed, navigatsioon ja inimfaktori mõju. Ehk saime teadmised, mis tulevad kasuks edasises lennujuhiõppes ning ka tulevasel töökohal," sõnas Arumeel. Ta rõhutas, et kuigi esialgu keskenduti teooriale, siis oli programmis ka mitmeid külastusi Roskilde ja Kopenhaageni lennujuhtimiskeskustesse.
"Väljaõppe teises pooles on meie kasutada ca poole Taani suurune ehk ka umbes poole Eesti suurune õhuruum, kus peame lennujuhtimissimulaatoris nii maanduvaid, tõusvaid kui ka ülelendavaid lennukeid ohutult ja võimalikult sujuvalt suutma juhtida. Samuti oli meil võimalus päris reisilennuki simulaatoris proovida lennukiga lendamist piloodina, mis andis võimaluse näha, mida teevad piloodid ja kui palju on neil tööd, kui meie lennujuhtidena neid suunata üritame," lausus tulevane lennujuht, kes on saanud juhikabiinis lennata kaasa ka Taani-sisestel reisilendudel.
Koolitusel Taanis ollakse veebruari keskpaigani, misjärel tulevad taevavalvurid tagasi Eestisse ja jätkavad kuue kuu pikkust praktilist üksusekoolitust Lennuliiklusteeninduse AS-is (EANS), kus lennujuhiõpilased teevad tööd kohaliku instruktori järelevalve all ning kohanevad reaalse Eesti õhuruumi ja oludega. Pärast edukat õppe- ja praktikaaega ootab taevavalvureid ees töökoht EANS-is.
Saate peavõitu ehk ümbermaailmareisi Arumeel veel realiseerinud ei ole. "Mu unistused reisimise osas muutuvad peaaegu iga päev, alati tahaks ju sinna, kuhu ei saa. Kindlasti on aga auhinna näol nüüd motivaator põnev ja mitmekülgne reis välja mõelda," rõõmustas Arumeel. | "Taevavalvurite" võitja hakkab peagi juhtima lende Eesti õhuruumis | https://menu.err.ee/1021617/taevavalvurite-voitja-hakkab-peagi-juhtima-lende-eesti-ohuruumis | Eestis esmakordselt uusi lennujuhte otsida aidanud telesaade "Taevavalvurid" pakkus närvipinget nii saates osalejatele kui ka televaatajatele. Saate võitjaks valitud Ott Arumeel peab siiani kõige huvitavamaks testiks ilma kellata kahe tunni pikkuse aja mõõtmist. |
Lisaks Bruce Wayne'i/Batmani kehastavale Robert Pattinsonile ("Good Time", "The Lighthouse") ja komissar Jim Gordonit kehastavale Jeffrey Wrightile astuvad filmis üles ka Andy Serkis ("Black Panther") Alfred Pennyworthi rollis, Zoe Kravitz Selina Kyle'i/Kassnaise rollis, Paul Dano Mõistataja rollis, John Turturro ("The Big Lebowski") Carmine Falcone'i rollis ning Peter Sarsgaard ("Green Lantern") ja Jayme Lawson, kelle rolle pole veel avalikustatud. Colin Farrell hakkab kehastama aga ühte pahalast Pingviini.
Woke up jet lagged at 10pm thinking I was late. 4:45am now. Off to Gotham.????
— Jeffrey Wright (@jfreewright) January 5, 2020
Reevesi Batmani-lugu on kirjeldatud tegelaste-keskse projektina, mille fookus on Batmani kogemustel detektiivina. Ta on ka öelnud, et filmis võib oodata näha tervet plejaadi pahalasi, vahendab ComingSoon.net.
Running down the Thames today and see this! ???? #Batman #Gotham #Thames #London #Filming #movies pic.twitter.com/KAaqQRi8zg
— JordanLee???? (@100Jordanlee) January 5, 2020
"The Batman" peaks kinodesse jõudma 25. juunil 2021. | Algasid Robert Pattinsoniga Batmani-filmi võtted | https://kultuur.err.ee/1021628/algasid-robert-pattinsoniga-batmani-filmi-votted | Komissar Jim Gordoni rolli astuv ja Emmyga pärjatud näitleja Jeffrey Wright teatas Twitteris, et Matt Reevesi lavastatud "The Batmani" võtted on ametlikult alanud. Meediasse on ilmunud ka esimesed fotod võtteplatsilt Londonis, mis annavad aimu, milline Robert Pattinsoni kehastatud Batmaniga Gotham välja näeb. |
Tegemist on esimeste fotodega, mis annavad aimu, milline Cameroni pikalt ettevalmistatud film olema hakkab. "Avatari" esimene osa ilmus 2009. aastal ja lõi laineid kinodes üle maailma, olles aastaid enimteenivate filmide tabeli eesotsas. Eelmisel aastal võttis "Avatarilt" tiitli "Tasujad: Lõppmäng" ("Avengers: Endgame"), vahendas Independent.
Juba mitmeid aastaid on teada, et Cameron töötab "Avatari" järjefilmide kallal, millest esimene jõuab kinno järgmisel aastal.
Kuni praeguseni polnud Cameron avaldanud aga kaadreid tulevastest filmidest, mistõttu põhjustasid avaldatud fotod Pandorast sotsiaalmeedias tormi.
In the #Avatar sequels, you won't just return to Pandora — you'll explore new parts of the world.
Check out these brand new concept art pieces for a sneak peek at what's to come. pic.twitter.com/bfZPWVa7XZ
— Avatar (@officialavatar) January 7, 2020
Kui paljud fännid olid rahul Cameroni nägemusega, siis mõned olid üllatunud, et selle maailma loomine nii palju aega on võtnud. On neidki, kelle arust näeb Pandora välja nagu väljavõte mõnest videomängust.
James Cameron releases new concept art images for 'Avatar 2' pic.twitter.com/5iLveXtyhA
— deep hell dot com (@DEEPHELLDOTCOM) January 8, 2020
Cameron plaanib välja tulla nelja "Avatari" järjefilmiga, esimene neist ilmub 2021. aasta 17. detsembril. Kuna järjefilme on filmitud samaaegselt, peaksid filmid jõudma kinodesse võrdlemisi lühikese aja tagant.
Cameron avaldas, et üheks põhjuseks, miks filmivõtted on takerdunud, on veealune motion capture süsteem, mida tema tiim on aastaid täiustanud. Cameroni sõnul pole midagi taolist varasemalt tehtud.
"Avatari" järjefilmides mängivad vanad tegijad Sam Worthington, Zoe Saldana ja Sigourney Weaver ning uued tulijad Kate Winslet, Vin Diesel, Jermaine Clement, Michelle Yeoh ja Edie Falco. | James Cameron avaldas esimesed kaadrid "Avatari" järje filmimaailmast | https://menu.err.ee/1021622/james-cameron-avaldas-esimesed-kaadrid-avatari-jarje-filmimaailmast | Filmitegija James Cameron avaldas esimesed kaadrid sellest, milline hakkab välja nägema "Avatari" filmimaailm Pandora kümme aastat pärast esimese filmi ilmumist. |
Vanda Juhansoo (1889–1966, kuni 1939 Johanson) oli portselanimaalija ja mööblikujundaja, tuntud tekstiilikunstnik ja käsitöömeister, rändur, polüglott, särav kunstiõpetaja, kodukujundaja, naiskäsitöö aktiivne edendaja, soroptimist ja aiapidaja, keda teati veel Valgemetsa "nõiana". Vanda Juhansoo oli Ateneumi kunsttööstuskooli vilistlane ja seega üks esimesi eesti kõrgharitud naiskunstnikke 20. sajandi alguses. Tema kaasaegsed ja Ateneumi koolikaaslased olid Eesti naiste õigusi nõudnud ja haridusteed rajanud keraamikud Juuli Suits ja Alma Koskel-Johanson aga ka vaibakunsti viljelenud maalikunstnikud Oskar Kallis ja Adamson-Eric.
Vanda Juhansoo elukäik erines algusest lõpuni tavalisest. Ahja kandist Musta rentnikumõisast pärit Vanda omandas keskhariduse kodus ning suundus 1909. aastal Helsingisse keraamikat ja mööblikujundust õppima. Kuigi Vanda eriala oli keraamika ja mööblikujundus, pälvis ta õpilasena tunnustuse ja reisistipendiumeid just tikanditega. Nii kujunesidki Vanda suved järgmise ligi kolmkümne aasta kestel Euroopas reisimise ajaks. Juhansoo osales 1912. aastat kuni 1945. aastani mitmesugustel näitustel oma tikitud linikute ja kardinatega, sh 1939. aasta esimesel eesti naiskunstnike näitusel. Pärast II maailmasõda Vanda enam näitustel ei osalenud ega avaldanud käsitööajakirjades oma mustreid. Selle asemel pühendus Vanda joonistusõpetaja ametile ja laste kunstiringide juhendamisele Tartus.
Juhansoo elule, loomingule ja pärandile tagasi vaadates kerkivad küsimused: milliste valikute ees seisid naiskunstnikud 20. sajandi alguse Eestis? Millised võimalused olid naistel kunstile pühenduda? Kas tööstusrevolutsiooni järgse 20. sajandi alguse Eesti tarbekunstnikel oli võimalik end teostada? Miks säilitavad Vanda Juhansoo teoseid pigem etnograafilised mäluasutused kui kunstiga tegelevad institutsioonid või kuidas sai Vandast "Valgemetsa nõid", mitte mainekas tarbekunstnik? Neid küsimusi silmas pidades püüame paremini mõista, kuidas on kujunenud tarbekunsti roll kunstiajaloos ning teha kunstiajalukku ruumi juurde, et säravad kunstnikud ja isiksused nagu Vanda Juhansoo ja tema kaasaegsed ajaloopildile uuesti ära mahuksid.
Vanda Juhansoo kunst oli selline, mis on pahatihti kadunud jälgi jätmata. Aed on metsaks kasvanud, maja saanud uued peremehed ning paljud tekstiilid on hävinud. Siiski on näituse koostajad püüdnud erinevatest muuseumidest leitud Vanda Juhansoo loodud esemete, akvarellide, aga ka fotode ja mälestuste abil taastada seda kadunud lummavat maailma, mida Vanda kõikjale enda ümber olevat osanud luua.
Näituse koostasid Rebeka Põldsam ja Andreas Kalkun Eesti Kirjandusmuuseumist. Graafiliselt kujundas Stuudio Stuudio. Avatuks jääb 1. märtsini. | Näitus küsib, kas kunstnik või kummaline naine | https://kultuur.err.ee/1021624/naitus-kusib-kas-kunstnik-voi-kummaline-naine | Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatakse 18. jaanuaril näitus "Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine?". |
"Eelmine hooaeg oli üks keerulisemaid kogu senise karjääri jooksul. Esimese hooga ühtegi olümpiakrossi suunitlusega tiimi pakkumist polnud ja teised võimalikud variandid polnud piisavalt põnevad," rääkis Loo. "Novembris sai Trinx Factory Teami loomine lõplikult kinnitatud. Kalender oluliselt varasemate aastatega võrreldes ei erine. Minu enda jaoks on kõige olulisemad sõidud Austrias toimuvad Euroopa meistrivõistlused ja Saksamaal peetavad maailmameistrivõistlused."
Meeskonna kalendrisse kuuluvad järgmisel hooajal kõik MK-etapid ja Itaalia karikasari. Valitseva Eesti meistriga kuuluvad klubisse veel itaallased Eva Lechner, Lucia Bramati ja Luca Pescarmona. | Martin Loo sõlmis Itaalia klubiga profilepingu | https://sport.err.ee/1021623/martin-loo-solmis-itaalia-klubiga-profilepingu | Läbi aegade Eesti üks edukaim maastikurattur Martin Loo kirjutas alla aastasele lepingule Itaalia profiklubiga Trinx Factory Team. |
USA rahandusministeerium kehtestas 9. detsembril niinimetatud Magnitski seaduse alusel sanktsioonid mitmele füüsilisele ja juriidilisele isikule Euroopas, Aasias. Nende seas on Lembergs ja temaga seotud asutused.
Kolmapäevast lõpetati kõik finantstehingud Lembergsiga seotud Ventspilsi arenguameti, Ettevõtluse Arendamise Agentuuri ja Läti Transpordiettevõtluse Liiduga.
Lembergsile endale lubati alles jätta üks konto hüvitiste ja pensioni vastuvõtmiseks, maksude maksmiseks ja ostude tegemiseks poes. | Läti pangad ei teeninda enam kolme Lembergsiga seotud organisatsiooni | https://www.err.ee/1021615/lati-pangad-ei-teeninda-enam-kolme-lembergsiga-seotud-organisatsiooni | Läti pangad lõpetasid kolmapäevast USA sanktsioonide alla sattunud Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsiga seotud organisatsioonide teenindamise. |
Uudist Horta surmast kinnitas tema esindaja, kuid ei täpsustanud 45-aastase mehe surma põhjust, vahendas BBC.
"Inetu Betty" oli 2006. aastal alguse saanud komöödiaseriaal, mille peaosaline America Ferrara pälvis rolli eest ka teleauhinna Emmy. Seriaal kestis 2010. aastani. Seriaali aluseks oli Kolumbia komöödiaseriaal "Yo soy Betty, la fea".
Kuuba-Ameerika päritolu Horta sündis Miamis ja lõpetas New Yorgi ülikooli filmi erialal. Horta läbimurre saabus 1998. aastal, kui ta kirjutas stsenaariumi õudusfilmile "Urban Legend". 2007. aastal sai ta "Inetu Betty" eest Kuldgloobuse parima komöödiasarja kategoorias.
Ferrera kommenteeris et on Horta surmauudise tõttu šokis ja murtud. Naine postitas foto endast ja Hortast Instagrami, öeldes, et mehe loomingulisus tõi paljude teiste ellu rõõmu.
View this post on Instagram
I'm stunned and heartbroken to hear the devastating news of Ugly Betty creator, Silvio Horta's death. His talent and creativity brought me and so many others such joy & light. I'm thinking of his family and loved ones who must be in so much pain right now- and of the whole Ugly Betty family who feel this loss so deeply.
A post shared by America Ferrera (@americaferrera) on Jan 7, 2020 at 4:54pm PST
Ferrera kehastas seriaalis Betty Suarezt, naiivset ja ebatrendikat Mehhiko-Ameerika ajakirjanikku, kes asus tööle mainekasse New Yorgi moeajakirja. "Ma mõtlen tema perekonnale ja armsamatele, kes on praegu suures valus. See kaotus oli suur kogu "Inetu Betty" meeskonnale," lisas Ferrera. | 45-aastaselt suri seriaali "Inetu Betty" looja | https://menu.err.ee/1021614/45-aastaselt-suri-seriaali-inetu-betty-looja | 45-aastaselt suri seriaali "Inetu Betty" ("Ugly Betty") looja Silvio Horta. |
Tiitlikaitsjana läheb võistlustulle Hispaania, kelle kõrval võib suurimateks favoriitideks pidada Taani ja Prantsusmaa koondiseid. Ka Eestil on teatud mõttes oma mees kohal, kui Urmo Sitsi on EHF-i delegaadina turniiril õigust mõistmas.
Võistkonnad on jagatud kuute neljaliikmelisse alagruppi, kust igast grupist saab edasi järgmisesse ringi kaks tiimi. Tiitlikaitsja Hispaania alagrupist leiame ka turniiril esmakordselt osalevad Hollandi ja meie lõunanaabrid lätlased. Läti koondise, kelle koosseisus pallib HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi ridades mängiv Uvis Strazdinš, edasipääsemine tuleb aga olema väga keeruline, kuna lisaks eelmainituile kuuleb nende gruppi nelja aasta tagune Euroopa meister Saksamaa.
"Õppeprotsess finaalturniiril õigust mõistvate inimeste jaoks on olnud väga pikk. Iga kuu on elektroonilisse keskkonda tulnud erinevad videod ning eraldi on keskendutud just kehalistele ja psühholoogilistele võimetele," kommenteeris Sitsi pikka ettevalmistust. "Tänapäeva käsipallis on pinge suur ning seekord on kohtunikel pidevalt võimalus näiteks psühholoogia eriala inimeselt nõu küsida."
Suurimad võimalused ajalugu teha on turniiril Taanil ja Prantsusmaal, kes mängivad vastavalt E- ja D-grupis. Taanist saaks võidu korral üks kahest riigist, kes on hoidnud oma käes korraga nii olümpia, maailma kui Euroopa tiitlit (taanlased tulid 2016. aastal olümpiavõitjaks ja 2019. aastal maailmameistriks). Kusjuures oleks nende võidu korral äsja maailma parimaks käsipalluriks valitud Mikkel Hansenil võimalus kirjutada end ajalukku hoides enda käes kõikide turniiride parima mängija tiitlit. Taanlastele loositi vastasteks Ungari, Island ja Venemaa.
Prantsusmaa ridadest leiame neljakordse maailmameistri, kolmekordse Euroopa tšempioni, kahekordse olümpiavõitja Nikola Karabatici, kes on pidanud enim kohtumisi suurturniiri ajaloos (60). Kui prantslased peaksid kuue aastase vahe järel tiitli oma kätte tagasi võtma, saaks mehest esimene mitte-rootslasest mängija, kes selle karika neli korda pea kohale tõstnud. Lisaks saaks nende treenerist Didier Dinartist esimene mees, kes võitnud Euroopa meistrivõistlused nii mängija kui juhendajana. Prantsusmaa alagrupis osalevad veel Norra, Portugal ning Bosnia ja Hertsegoviina.
"Suurimat tähelepanu pööratakse sel turniiril joonemängijale ja tema vastu mängimisele ning juhtumitele, mis puudutavad pea piirkonna kontakte," ütles Eesti delegaat trendide kohta. "Kuna kasutusel on ka palju uut tehnoloogiat, näiteks elektrooniline aja maha võtmine, kohtunike teatud olukordade järelvaatamine ning tuled värava küljes, mis näitavad aja lõppemist, siis on palju keskendutud ka nendele."
Üks korraldajamaa, Euroopa meistrivõistluste ajaloo edukaim riik, Rootsi, mängib ühes alagrupis Sloveenia, Šveitsi ja Poolaga. Kuna finaalmängud toimuvad nende kodupubliku ees, loodavad rootslased kindlasti parandada eelmise turniiri hõbemedalit ühe koha võrra. Teisele võõrustajariigile, Austriale, oli loosiõnn ehk kõige soosivam, kuna nemad on ühes turniiri kõige nõrgemas grupis koos Tšehhi, Põhja-Makedoonia ning Ukrainaga. Viimases alagrupis läheb Horvaatia kokku Valgevene, Serbia ja Montenegroga.
"Loomulikult olen eri Euroopa meistrivõistlustel osalevate võistkondade mänge jälginud, kuid minu positsioon on selline, kus pean jääma täielikult erapooletuks ning kõik tiimid on minu jaoks võrdsed," vastas Sitsi pärimisele, kas ka tema turniiri favoriite võiks välja tuua.
Euroopa meistrivõistluste finaalturniir käsipallis toimub 9. - 26. jaanuar ning võitjad selgitatakse viimasel nädalavahetusel Stockholmis pea 30 tuhandelise publiku ees. Urmo Sitsi esimene kohtumine delegaadina on 10. jaanuari Norra ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline matš. | Käsipalli EM-finaalturniiri eelvaade: Taani läheb rekordiraamatuid ümber kirjutama | https://sport.err.ee/1021613/kasipalli-em-finaalturniiri-eelvaade-taani-laheb-rekordiraamatuid-umber-kirjutama | Neljapäeval tehakse algust läbi aegade suurimate Euroopa meistrivõistlustega käsipallis, kui Austrias, Norras ja Rootsis toimuval finaalturniiril osaleb esmakordselt 24 riiki. |
Kuuenda asetusega hispaanlanna servis matši jooksul kümme ässa ja võitis 80% esimese servi punktidest. Kohtumine kestis kokku tund aega ja 23 minutit.
"Vastane hakkas kogu aeg järjest paremini mängima ja lõpuks olime üsna tasavägised," kommenteeris kahekordne suure slämmi turniiri võitja Muguruza kohtumist. "Mul on hea meel, et ma suutsin selle mängu võita, sest iga matš on oluline ning eriti hooaja alguses on hea saada võite võimalikult palju."
Veerandfinaalis kohtub hispaanlanna Kasahstani mängija Zarina Diyasega, kes alistas venelanna Anna Blinkova tulemusega 6:1, 6:7 (9), 6:4.
Viienda asetusega venelanna Jekaterina Aleksandova alistas teel veerandfinaali eelmise aasta finalisti Peng Shuai 7:6 (7), 6:1. Võidukas oli veel ka Wang Qiang, kes võitis valgevenelannat Aliaksandra Sasnovitši 6:4, 0:6, 7:6 (5). | Üle pika aja kaks matši järjest võitnud Muguruza jõudis Shenzhenis veerandfinaali | https://sport.err.ee/1021611/ule-pika-aja-kaks-matsi-jarjest-voitnud-muguruza-joudis-shenzhenis-veerandfinaali | Shenzheni turniiril alistas Garbine Muguruza (WTA 35.) teel veerandfinaali ameeriklase Shelby Rogersi (WTA 174.) tulemusega 6:1, 7:6 (2). See on peale mulluseid Prantsusmaa lahtisi esimene kord, kus hispaanlannal õnnestub võita kaks matši järjest. |
Konkurentsiamet soovitas oma ettepanekus sätestada notaritasudele seniste fikseeritud määrade asemel ülempiir ehk piirhinnad, nii et notarid võiksid soovi korral pakkuda ka maksimumist soodsama hinnaga teenust või kliendiga ise sobivas tasus kokku leppida.
Soovituse eesmärk on, et tarbijal tekib võimalus valida notarite vahel, kes pakuvad sama toimingu teostamist erineva hinnaga. Muudatuse tulemusel avaldab konkurents survet hindade alandamiseks kallite kinnisvaratehingute tõestamisel ja muude seesuguste kulukamate toimingute puhul. Lisaks tagab hinnakonkurents senisest suurema läbipaistvuse notari valikul.
Notaritasud on seaduses fikseeritud, kuid neist teenitav tulu ei laeku mitte riigieelarvesse, vaid läheb notarite kulude katmiseks ja nende kasumiks. Analüüsi andmetel teenib Eesti keskmine notar umbes kolm, suurima sissetulekuga notar aga ligi viisteist riigikohtuniku palka. Notarid saavad nii palju teenida üksnes seetõttu, et riigil puudub kontroll notaritasude kulupõhisuse üle. Vabaturu tingimustes ei oleks selline teenistus võimalik. Hinnakonkurentsiga tekib kliendil võimalus saada erinevatelt notaritelt hinnapakkumisi. Praegu teenivad notarid suuremate kinnisvaratehingute tõestamiselt suurt tulu ja alla seaduses sätestatud määra ei ole neil lubatud tasu võtta.
Piirhindade rakendamine ei halvenda konkurentsiameti hinnangul mingil moel ligipääsu notari ametitoimingutele. Sotsiaalselt taskukohasetele toimingutele hinnakonkurentsi ei teki ja neid osutatakse jätkuvalt piirhinnaga.
Amet esitas justiitsministeeriumile ja notarite kojale saadetud analüüsis põhjendused, miks muudatus ei kahjusta notarite tegevuse jätkusuutlikkust, sõltumatust, toimingute kvaliteeti ega kättesaadavust vähekindlustatud inimeste jaoks.
Konkurentsiamet tõdeb oma analüüsis, et nad ei ole pädevad määratlema, milline on notari sissetulekute õiglane tase, kuid nende arvutused näitavad, et notarid teenivad ülikasumeid, samuti on notarite sissetulekud väga ebaühtlased. Suurimad erinevused ei tule esile mitte maakonna kaupa, vaid Tallinna notarite vahel.
Näiteks 2016. aastal teenis Eesti suurima sissetulekuga notar 726 287 eurot (käibest on lahutatud kulud) ja väikseima sissetulekuga notar 2981 eurot. 2017. aastal oli suurima sissetulekuga notari aastateenistus 797 220 eurot ja väikseima sissetulekuga notaril 7986 eurot. Keskmiselt teenisid notarid 2016. aastal 132 697 ja 2017. aastal 155 571 eurot. Need tasud jäävad samasse suurusjärku suuremate riigiettevõtete juhtide töötasudega.
Justiitsministeerium on saanud ettepanekuga tutvuda juba pool aastat, ent mingit edasiminekut teemaga veel ei ole. Ministeeriumi pressiesindaja teatas oma napis vastuses, et teema vajab analüüsimist, kuid selleks oleks neil esmalt vaja saada ülevaade notarite mullusest teenistusest, mis peaks nendeni jõudma kevadel. Alles seejärel saab asuda küsimust analüüsima.
"Iga-aastaseid statistilisi ülevaateid notarite tasudest me ei tee, kuid analüüsi jaoks on neid andmeid tõenäoliselt vaja. Küsida saame neid siiski alles kevadel, kui on saabunud tulude deklareerimise tähtaeg," selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik. "Justiitsministeerium analüüsib notaritasude muutmise küsimust esimesel poolaastal. Kui analüüs on valminud, siis selle pinnalt saame otsuseid teha."
Notarite koda on vastu
Notarite koda asus kohe seisukohale, et nemad süsteemi muutmist ei poolda. Nende hinnangul kaasneks sellega paljude klientide jaoks teenuse kallinemine, seda eeskätt just madalama maksumusega notaritehingute puhul.
Konkurentsiamet aga leidis oma suvises analüüsis, et notarite koja hinnangus oli jäänud tähelepanuta, et kõikidele tasudele jääb kehtima ülempiir, mistõttu ei saa see taskukohaste notaritasude aluseid õõnestada. Seetõttu ei puudutaks soovitus ka tasusid, mille osutamiselt notarid praegu kasumit ei teeni. Seega vastupidiselt koja hinnangule ei muutu ameti soovituse rakendamise korral seni fikseeritud hindadega ametitoimingud inimese jaoks kallimaks, sest hinna ülempiir jääks kehtima ma edasipidi.
Üks keskne vastuväide notarite hinnakonkurentsile oli see, et osa toiminguid on seaduses sätestatud alla kulupõhise hinnaga ning neid rahastatakse kasumlike
toimingute arvelt. Konkurentsiamet möönis ristsubsideerimise sotsiaalset otstarvet ning leidis, et tarbija jaoks taskukohase hinnaga toimingute osaline rahastamine notari jaoks kasumlike toimingute arvelt võib olla põhjendatud. Komisjoni analüüsis viidati võimalusele rakendada ristsubsideerimise asemel muid toetusskeeme, mis tagaksid suurema läbipaistvuse ja õiglasema tulemuse, sest küsimus pole mitte selles, kas ristsubsideerimine täidab oma sotsiaalset eesmärki, vaid selles, kas sellega saab õigustada hinnakonkurentsi keeldu.
Konkurentsiamet ei nõustunud ka koja esitatud hinnanguga, et madalama hinnataseme juures pikeneksid kahjumlike teenuste ooteajad notari juurde ehk notarid eelistaksid kasumlikumaid tehinguid ja ülejäänud tehingud lükataks kaugemasse tulevikku või keeldutaks neist sootuks, sest käed rüpes istumine, oodates soodsamaid tehinguid, on notari jaoks igal juhul kulu. | Ministeerium pole notaritasude süsteemi muutmise ettepanekut veel analüüsinud | https://www.err.ee/1021526/ministeerium-pole-notaritasude-susteemi-muutmise-ettepanekut-veel-analuusinud | Konkurentsiamet tegi pool aastat tagasi justiitsministeeriumile ja notarite kojale ettepaneku fikseeritud notaritasude süsteemi muutmiseks, mis võimaldaks notaritel ise oma hinnakirja kehtestatava ülempiirini kujundada ja turu sedasi konkurentsile avada. Notarid on senise süsteemi muutmise vastu, ka justiitsministeeriumis ei ole asi edenenud. |
St Moritz peab ennast tänapäevase talispordi sünnilinnaks, kuid soe ilm ei muuda noorte olümpiamängude korraldamist kergeks. Šveitsi väikelinnas asuval järvel on talimängude võistlusi peetud varasemaltki, 1928. ja 1948. aastal, kuid seekord anti kiiruisuvõistluste korraldamiseks roheline tuli vaid loetud hetked enne suursündmuse avamist.
Kui järvejääga läks hästi ning korraldajad said kergendavalt ohata, siis Les Diableretis sundisid soojakraadid ja paduvihm tooma mäesuusanõlval finiši paarsada meetrit kõrgemale. "Tänu vihmale, mis on sadanud viimased 24 tundi, on muutunud mäesuusanõlv võistluse korraldamiseks ebasobivaks," andsid korraldajad teada. "Peale mitmeid teste ja nõupidamisi otsustasime muuta finiši asukohta."
Noorte taliolümpiamängud kestavad 22. jaanuarini. | Soe ilm kimbutab noorte taliolümpiamängude korraldajaid | https://sport.err.ee/1021607/soe-ilm-kimbutab-noorte-taliolumpiamangude-korraldajaid | 9. jaanuaril Lausanne'is algavate noorte taliolümpiamängude korraldajatele põhjustab peavalu soe ilm. Kui Šveitsi linnas St Moritzas asuv järv kinnitati kiiruisutamiseks siiski kõlbulikuks, siis mäesuusanõlval toodi finiš paarsada meetrit kõrgemale. |
Iraan andis täna öösel raketilöögi Iraagis asuvate USA baaside pihta, nimetas seda enesekaitseks, vastuseks kindral Solemaini tapmisele ameeriklaste droonirünnakus Bagdadis möödunud reedel ja lisas, et nende jaoks on see juhtum lõppenud. Kas on?
Sõltub USA vastusammudest, USA vaatevinklist on kindlasti positiivne, et polnud ameeriklastest ohvreid. Samas, tegu on Iraani sõjalise agressiooniga Iraagi territooriumi ja USA baaside pihta. Mingi deeskalatsiooni soov näib siiski olevat kõigil. Esialgu on minule kõige olulisem teadmine, et Eesti kaitseväelased selles kannatada ei saanud.
Väga kõrgelt tuleb hinnata meie poiste professionaalsust, aga ka väekaitsemeetmeid, mida USA rakendas, sest eelmisel õhtul viidi kõik kaitseväelased Al-Asadi baasist välja, turvalisemasse kohta. Praegu on nad tagasi.
Rahvusvaheline koalitsioon on aga Iraagi sõjaväelaste väljaõppe peatanud, esialgu ajutiselt, baasi ei lasta iraaklastest kursante ja instruktorid ei käi baasist väljas, nende põhitegevus on praegu vägede ja baasi kaitsmine. Arvestades ülipingelist olukorda Iraagis, on see õigustatud lähenemine.
Seni arvasid paljud sõjalise ja diplomaatilise taustaga allikad, et Iraanil on erakordselt riskantne langetada otsus minna USA relvajõudude, USA saatkondade või üldse USA kodanike vastu. Iraan tegi seda. Miks ta tegi seda?
Iraanile oli oluline demonstreerida, et kuna kindral Solemaini oli Iraani riigi esindaja, siis ka vastulöök pidi tulema Iraani riigi poolt ja Iraani riik võttis selle kohe omaks. Samas sooviti ilmselgelt vältida inimohvreid.
Tuleb muidugi tunnistada, et see löök demonstreeris Iraani sõjalist võimekust, sest nende ballistilised raketid tabasid – mõne erandiga – suhteliselt täpselt geograafilist punkti, mida nad sihtisid.
Näib, et nüüd tahab Iraan sellele kõigele joone alla tõmmata.
Usute, et on võimalik joon alla tõmmata?
Väga raske ennustada. Võimalik, et USA annab omakorda vastulöögi ja eskalatsioon jätkub. Teine võimalus, et püütakse vältida täiemahulist sõda, mis ei ole kellegi huvides.
Aga on selge, et meil tuleb ära oodata USA presidendi avaldus seoses Iraani rünnakuga.
Kas USA konsulteerib oma sammude üle rahvusvahelise koalitsiooni liikmetega Iraagis?
Kindlasti konsulteerib ja oluline on, et meie koalitsioon, kuhu kuulub üle 80 riigi Soomest Austraaliani, oleks ühtne.
Mida Eesti soovitaks USA-le, kui keegi meie arvamust küsiks?
USA on selle koalitsiooni juhtriik ja muidugi on oluline teada, milline on nende käitumismudel ja edasine strateegia. On ka tähtis, millise seisukoha võtab Iraak, sest rünnati ju Iraagi territooriumi.
Ja oluline on taanlaste tegevus, kuna meie kaitseväelased teenivad Al-Asadi baasis taanlaste üksuse koosseisus.
Kogu olukord on seal äärmiselt keeruline ja raskesti ette aimatav, kuigi Eesti on Iraagi saatusega olnud seotud pikka aega – 16 aastat. Meenutan, et läksime sinna tagasi, Iraagi valitsuse palvel, kui 2014. aastal ISIS ründas ja oli Bagdadi eeslinnades. Iraagi armee jooksis laiali ja ainsad, kes said ISIS-e vastu, olid põhiliselt üksused, kes praegu tulistavad Ameerika sõjaväebaase.
Meie ülesanne on anda sõjalist väljaõpet Iraagi armeele, et nende rahvuslik armee, mitte paramilitaarid, oleks seal kõige tugevam stabiliseeriv jõud.
Kuidas teile tundub, kas USA president Donald Trump ja tema nõunikud mõistsid kogu keerukust, mis hakkab lahti rulluma pärast seda, kui ameeriklaste droonirünnak tapab Bagdadis 3. jaanuaril Iraani ülimõjuka kindral Soleimani?
Mul on raske öelda, kuidas analüüs USA-s täpselt toimus. Fakt on see, et ameeriklased tegid oma valiku usus, et see on preventiivne löök, mis aitab ära hoida edasisi rünnakuid USA rajatiste ja kodanike vastu.*
Konteksti mõttes ütlen, et hiljutised telekaadrid, mis näitasid, kuidas šiiitide grupid tungisid Bagdadis üle USA saatkonna välise müüri, süütasid väravahoone ja oleksid võinud vabalt tungida ka saatkonna territooriumile – need on Ameerika psühhe jaoks väga valulised kaadrid.
Sest tuleb meelde USA Teherani saatkonna vallutamine 1979. aastal?
Ja tuleb meelde abitus, mida toonane USA administratsioon tundis, kui nende saatkond oli üle võetud, 52 diplomaati või ametnikku pantvangistatud ja oli väga raske selles olukorras midagi teha.
USA-Iraani suhete meeletu pinge ulatubki tegelikult sellesse aega, kui revolutsiooniline šiiitide religioosne režiim, mida siis juhtis ajatolla Homeini, hakkas ühelt poolt mõnitama ameeriklasi ja teiselt poolt hakkas revolutsiooni teadlikult eksportima šiiitide gruppide kaudu mujale Lähis-Idas.
Rahvusvahelisse õigusesse ei tasu vist kindral Soleimani tapmise puhul sukelduda?
Miks? Riikidel on enesekaitse õigus, sellega on kõik nõus. Kuidas täpselt seda õigust rakendatakse, sõltub erinevatest oludest. Väide, et USA kaitses ennast [kindral Soleimani rünnates] on minu jaoks vettpidav.
Kui olete tähele pannud, siis suur vaidlus on küsimuse üle, kas see oli vältimatu oht, mille puhul kõik nõustuvad, et riigil on vajadus ennast kiiresti kaitsta. USA ütleb, et tegemist oli vältimatu ohuga, mis põhineb luureandmetel. Millised need andmed on, siin peame usaldama Ameerika liitlasi, nagu teises olukorras usaldavad nemad meie andmeid.
Üldiselt on ikkagi nii, et kellel jõud, sellel õigus?
(Paus) Loomulikult on USA relvastuse ülekaal massiivne iga teise riigi vastu maailmas...
Kuid vaatame seda droonirünnakut nii, et president Obama kasutas sama vahendit üle 500 korra, huvitaval kombel ei olnud rahvusvahelises avalikkuses selle kohta suurt kriitikat. Ameeriklased sõnastavad oma õiguse sekkuda nii, et kui riik, Obama puhul Afganistan, ei soovi või ei suuda ise tegeleda ohuga, on USA sunnitud sellega tegelema.
President Obama ei andnud kunagi käsku tappa teise riigi kõrge esindaja, kelleks kindral Solemaini kahtlemata Iraanis oli?
USA deklareeris juba mõnda aega tagasi, et üksus, mida kindral Solemaini juhtis, on terroristlik organisatsioon.
Eesti on selgelt valinud USA otsuste ja tegutsemise tingimusteta toetamise, või eksin ma?
Eesti seisab oma liitlase, Ameerika Ühendriikide kõrval.
Olete ka mõelnud, et vaat kui tore, et kindral Soleimani ei läinud Bagdadisse mullu ööl vastu teisipäeva, 15. oktoobrit, sest samal ajal hakkas lennujaamast kesklinna poole sõitma Iraagis töövisiiti alustanud Eesti kaitseminister Jüri Luik?
(Muigab) Ma olen selle peale mõelnud. Loomulikult on mul hea meel, et nende kahe kuupäeva vahel on mainimisväärselt pikk aeg.
Aga meie visiit andis Iraagi ellu palju ja kasulikku sissevaadet, aitas mõista konteksti. Oli ka väga oluline kohtuda seal teenivate Eesti kaitseväelastega.
Mida teie vastate, kui küsitakse, et kas teiste riikide juhtide mõrvamine on lubatud vaid USA-le või ka näiteks Venemaale?
Kõik olukorrad on võrreldamatud, antud juhul polnud see mõrv, vaid sõjaline löök. Iraani tegevus hoidmaks ja laiendamaks oma mõju teistes riikides mitmesuguste paramilitaarsete rühmituste ja üksuste abil – see ei ole avalik sõda, kuid on kindlasti sõjaline konflikt. Kuidas sa neile rühmitustele vastu seisad? On ju mõeldamatu, et USA peaks kõigi nendega lahinguid Lähis-Ida erinevates riikides...
Ja siis ongi nii, et keegi maandub kusagil kolmandas riigis, antakse sinna täpne raketilöök ja selle riigi valitsus saab toimunust teada teleuudistest?
Sõna "keegi" kasutamine antud kontekstis ei ole kohane. Jutt on inimesest, kelle ülesanne Iraani sõjaväelises süsteemis oli spetsiaalselt militantlike rühmituste õhutamine ja ka juhtimine. Oli teada, et kui kindral Qasem Soleimani ilmub teise riiki ja kohtub sealsete paramilitaarsete üksuste juhtidega, siis hakkab asju juhtuma. Ta oli ikkagi reaalselt väga negatiivse Lääne-vastase, ka Iraagi stabiilsuse vastase tegevuse koordinaator.
Niisiis, oleme maailmas, kus sellised asjad juhtuvad, et pahad püütakse kätte saada, ükskõik milliste vahenditega ja ükskõik kus?
Me oleme sellises maailmas, kus pahad püütakse kätte saada ja seda tehakse erinevate vahenditega.
Ideaalis on muidugi nii, et informeerid kohaliku riigi valitsust, kes võtab tarvitusele vajalikud abinõud, politsei arreteerib pahalise jne. Iraagi tegelikkust arvestades see variant laual ei olnud, mida näitab ka asjaolu, et kindral Soleimani vastuvõtja oli Iraagi paramilitaarsete üksuste PMU asejuht, kes tegelikult ei allu Iraagi valitsuse kontrollile.
Mullu oktoobris – kui teie olite kolm päeva Bagdadis – tundus, et võrreldes Afganistaniga on Iraagil palju rohkem lootust jalule tõusta ja sealse piirkonna normaalseks riigiks saada. Aga nüüd?
Ei ole kahtlust, et Iraagi juhtkonnal ja rahvusvahelisel koalitsioonil on vaja tõsiselt läbi mõelda, mis saab edasi. Suurt ebastabiilsust, ka viimastel kuudel, on olnud seal palju, mõelgem või ulatuslikele meeleavaldustele Bagdadis.
Samas arvan, et Iraagi valitsus tegi õigesti, kui kutsus koalitsiooniväed Iraaki, selleks oli praktiline vajadus. Esiteks, Iraagi kaitsevägi vajas nõustamist. Teiseks, vaadates tagasi 2014. aastasse, iraaklased ei oleks saanud ISIS-e üksuste vastu ilma ameeriklaste õhujõudude toetuseta.
Jah, aga nüüd ei taha Iraagi parlament enam võõrvägesid võõrustada ja on nende õigus niimoodi arvata.
Nende õigus on niimoodi arvata. Nad ka võtsid [5. jaanuaril] vastu resolutsiooni, mis kutsub Iraagi valitsust tegema samme, mis lõpuks viiksid rahvusvahelise koalitsiooni lahkumiseni. Vaidlusi oli palju, isegi šiiitide poliitikute vahel, edasine jäeti Iraagi valitsuse otsustada.
Nende valitsuse suur mure on ISIS-e tagasitulek. Mil viisil hakkab valitsus parlamendi mittesiduvat resolutsiooni ellu viima, pole kaugeltki selge. Iraagi valitsus ei ole veel andnud märke, millises suunas nad tahaksid liikuda. Iraani rünnak on kindlasti täiendav faktor.
Osa meie liitlasi ja partnereid juba evakueerivad Iraagist oma sõdureid. Eesti midagi sellist praegu ei kavatase?
Ei, hetkel ei kavatse, aga hindame pidevalt olukorda. Nagu NATO operatsioonide puhul, kasutame ka Iraagis lahendust "koos läksime ja koos lahkume". Me soovime, et koalitsioon jõuaks Iraagi valitsusega kokkuleppele, kuidas edasi tegutseme. Juhtroll on iraaklaste käes, meie oleme nende maal, läksime sinna nende kutsel ja nemad peavad nüüd võimalikult selgelt ütlema, kuidas nad tahavad, et rahvusvaheline kogukond Iraaki edasi toetaks ja aitaks.
Ka Iraagi parlamendis prooviti leiutada kompromisse, et kas sinna jäävad ainult nõunikud ja osa lahinguväeosi viiakse minema...
See ei ole mõeldav. Ainult nõunikud, ilma toetusjõududeta, Iraaki ei jää.
Jah, selliste aruteludega petavad iraaklased iseennast. Kõigi nõunike ja instruktorite julgeolek sõltub USA vägede sõjalisest toetusest. Ma ei näe siin keerukaid kompromisse rubriigis "ühed lähevad, teised jäävad".
Põhimõte on seega – kas jäävad kõik või lahkuvad kõik?
Laias plaanis, jah, see on meie seisukoht. Eelmine kord lahkusime Iraagist seetõttu, et nende valitsus ei soovinud enam pikendada võõrvägede seal viibimise lepet, mille kõige olulisem osa oli immuniteet meie sõduritele. Et nad ei alluks Iraagi kohtuvõimule, vaid Eesti õigusemõistmisele. Arvan, et kõigile on arusaadav, miks seda on vaja.
Kas USA ja üldse NATO liitlaste üksused saavad jääda Iraaki vastu kohaliku valitsuse tahet?
Ei. On ilmselge, et Iraagi valitsusel on nendes küsimustes juhtroll.
President Trump ähvardas, et USA ei lahku Iraagist ilma, et "nad meile selle eest tagasi maksaksid". Kas teised NATO liitlased arvavad samamoodi, et Iraak peaks neile 16 aastat tagasi USA ja Briti juhtimisel alustatud sõja eest maksma?
Mina ei ole liitlaste vahel kuulnud mingeid arutelusid sel teemal. Meie, ka ameeriklased, teeme nii, nagu Iraak soovib. Olen kindel, et kõik ISIS-e vastase koalitsiooni üle 80 riigi, alates Soomest ja lõpetades Austraaliaga, kutsutakse lähemal ajal kokku, et uut olukorda arutada.
Kui õigustatud on teie arvates Trumpi pillatud ähvardus, et kui USA ei lahku Iraagist sõbralikult, siis kehtestab Washington Bagdadile "sanktsioonid, mille sarnaseid nad ei ole varem näinud" ja, et "Iraani-sanktsioonid paistaksid nende kõrval mõnevõrra taltsad".
Selle pingelise olukorra ajal on väga palju asju jõuliselt ja värvikalt öeldud ja kommenteeritud.
Eesti koos paljude Euroopa ja ka Lähis-Ida piirkonna riikidega on võtnud hoiaku, et konflikti tuleb püüda võimalikult deeskaleerida. Meie hinnangul soovib USA sedasama. Üks deeskaleerimise vahend on see, et midagi ei tehta emotsiooni pinnalt. Nii on väga positiivne, et ka Iraagi parlamendi resolutsioon kui poliitiline tahteavaldus ei sea [võõrvägede lahkumiseks] tähtaegu, andes võimaluse mitte paanitseda, mitte kihutada, vaid rahulikult mõelda, kuidas me edasi toimime.
Kas Eesti nõustub selles kuumaks pööravas vaidluses Saksa välisministri Heiko Maasiga, kelle arvates "õigem oleks veenda Iraaki mitte ähvarduste, vaid argumentidega, mida on palju, kuid mõistagi jääb viimane sõna Iraagile".
Argumendid on alati kõige parem arutelu vorm. Iraaklased on meie liitlased, sõbrad, nemad on meid sinna kutsunud.
Muidugi ei olnud Iraagi rahva palav soov näha võõrvägesid oma territooriumil. Kui aga ühe riigi – piltlikult öeldes – eeslinnades seisavad ISIS-e terroristlikud paramilitaarsed üksused, kelle puhul on teada nende hirmus käitumine tsiviilisikutega, siis oli Bagdadis kõigile selge, et ainus võimalus ISIS-ele vastu saada on rahvusvaheliste jõudude abil.
Diplomaat Marin Mõttus kirjutas ERR-is, et praeguse vastasseisu "telg, hõõguv säsi ja ka peamine lahinguväli saab tõenäoliselt olema Iraagis". Arvate samamoodi?
Arvan samamoodi. Iraak on muutunud keskpunktiks, kus kõik vastandlikud jõud omavahel kokku põrkavad. Pikka aega oli konflikti raskuspunkt Süürias, nüüd liikus see Iraaki.
Muidugi on ka teisi nõrga keskvõimuga riike, mille puhul on võimalik, et konflikt lööb hõõguma või taastekib, sest šiiitide paramilitaarsed rühmitused omavad seal suurt mõju. Näiteks Liibanon, kus Hezbollah, hiiglaslik paramilitaarne jõud, on saanud väga olulise poliitilise ja sõjalise positsiooni. Teine näide on Jeemen, kus keskvõimu äärmine nõrkus tekitas sõjalise konflikti ja šiiitidest huti mässulised said tugeva positsiooni.
Iraan aga on harjunud tegutsema varjus, kasutades kõikvõimalikke katteid.
Eestil ei ole võimalik ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena tegutseda varjus.
Eestil ei ole võimalik New Yorgis varjus tegutseda. Me ise soovisime saada ÜRO Julgeolekunõukogu [ajutiseks] liikmeks, teadsime ette, et meil tuleb arutada väga pingelisi poliitilisi olukordi. On muidugi tähelepanuväärne, ja seda me ette ei teadnud, et esimene kriisiolukord tekkis meie esimesel tööpäeval ÜRO Julgeolekunõukogus.
*Näiteks USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine juht David Petraeus avaldas arvamust, et Iraani revolutsioonikaardi kindrali Qasem Soleimani tapmine oli kaugelt suurem asi, kui terrorivõrgustiku Al-Qaeda kunagise liidri Osama bin Ladeni tapmine Pakistanis mais 2011 USA eriüksuste rünnakus. (Toim) | Kaitseminister Luik: näib, et nüüd tahab Iraan sellele joone alla tõmmata | https://www.err.ee/1021441/kaitseminister-luik-naib-et-nuud-tahab-iraan-sellele-joone-alla-tommata | Mis maailm see on, kus enesekaitse tähendab sõjalist täppislööki teise riigi kõrge esindaja vastu kolmanda riigi pinnal? Ja kuidas see tekitab rahvusvaheliste suhtete maavärina, mille epitsentris on kuus Eesti kaitseväelast? Kaitseminister Jüri Luik selgitab. |
Lõpututes uusversioonides pole enam ammu midagi üllatavat. See on kommertskinode iganädalane reaalsus, kuid värske "Vimm" viib selle nii tüütu idee veel kaugemale. Jaapani lavastaja Takashi Shimizu alustas 2000. aastate algul õudusfilmisarja "Ju-On", mille kolmas osa kandis nime "Ju-On: The Grudge". Ameerika suurstuudiod võtsid Shimizul sabast kinni ning 2004. aastal lavastas ta ka samanimelise Ameerika versiooni, millele valmis ka mitu järge. Suhteliselt suvalisest rämpsõudukas sai aga kiiresti kultusteos, kui selle korjas üles paroodiasaaga "Scary Movie".
Hüppame nüüd aga ajas üle kümne aasta edasi ning jõuame 2020. aasta algusesse. Meie ette on nüüd jõudnud Jaapani õudusfilmi Ameerika uusversiooni uusversioon. Kas võiks arvustuse juba siinkohal lõpetada? Ilmselt küll.
Aga kui veidi sügavamale minna, siis on värske "Vimm" tõesti täpselt see, mida teistkordsest uusversioonist oodata võiks. Nii stuudiol, näitlejatel kui ilmselt ka režissöör Nicolas Pescel on sellest filmist täiesti ükskõik – see on lihtsalt palgatöö, sama hästi võiks kaste virna laduda või kullerina pitsat kohale viia. Nagu ütlesid saekaatrimehed "Vanamehe filmis: töö on töö. Ja tõesti, see paistab "Vimmast" igal hetkel välja, sest sisemist põlemist ei ole näha isegi neil hetkedel, kui koll vaatajale näkku hüppab.
Seejuures ei ürita ma väita, et selles Jaapani juurtega õudusloos poleks potentsiaali. Kummitava maja ülekasutatud alažanris on sedalaadi valge näoga lollakalt häälitsevad tegelased üsna unikaalsed, samuti pole "Vimmas" tühja müstifitseerimist ja venitamist, vaid kollid pakuvad katkematut terrorit. Kas see polegi mitte põhiline, mida vaataja õudusfilmist otsib? Kahjuks pole need pealtnäha lubavad tingimused üheski Ameerika versioonis piisavalt hästi paika timmitud.
"Vimm" ("The Grudge") Autor/allikas: Sony Pictures / outnow.ch
Kõige kurvem on see, et "Vimma" värske taaselustus soovib nii väga oma eellasi kopeerida, et võtab selle käigus üle ka varasemate versioonide probleemid. Näiteks on Nicolas Pesce otsustanud, et sarnaselt eelmiste filmidega lõhub ta selge narratiivi ja paneb filmi kokku hektilistestest katkenditest, mis toimuvad eri aegadel. Kui Jaapani lavastajal oli selge visioon, mida ta enda loodud horror -maailmas teha saab, siis antud juhul lõhub lineaarsuse kaotamine lihtsalt filmi rütmi ja terviklikkuse. Ajajoonte vaheldumine ei oma sisulist väärtust, vaid mõjub pigem tüütu ja väsitavana, sest tehislikult on mitmed narratiivsed elemendid lihtsalt pooleks lõigatud: üht näidatakse filmi algul, teist võib-olla 40 minutit hiljem.
Kui 2004. aasta versiooni plussiks oli eneseiroonilisus – vaevalt suutis üldse mõni vaataja neid kolle tõsiselt võtta, pigem ajasid need juba eos naerma –, siis antud juhul on see foon täielikult kadunud. Õudus on marutõsine ja erakordselt tume, mistõttu on põhirõhk pandud ka ehmatuskohtadele. Ma ei hakka eitama, mitmel korral võpatasin isegi, kuid need hirmud ei tekkinud mitte sisulistest aspektidest, vaid kõige tavalisematest jump-scare 'idest. Keerame heli maha, filmime mittemidagiütlevat pimedust 15 sekundit ja siis virutame suvalise karjatuse täie hooga kõlaritesse. See kõik on okei, kui neid hetki toetab ka mingi kõhe lugu, kuid antud juhul pani ehmatuskohtade vahele jääv jorutamine pigem magama.
Üllataval kombel oli Pesce eelmine film "Piercing" täiesti sõge psühhothriller, mis lonkas ehk samuti loojutustuse poolest, kuid virutas vähemalt täie hooga ribidesse oma ootamatu hulljulgusega. Pöörase indie -filmi juurest jõudis režissöör suure stuudioõudukani ja lahustas sellega ka kõik selle, mis tema juures varem põnevat oli.
Ainus päriselt huvitav aspekt filmi juures on finaal, mis tuleb ootamatult, pakub väikese üllatuse ja lõpeb siis nii järsku, et vaataja jääb hetkeks segadusse. Oleks kogu film olnud nii julge hooga ja terava montaažiga, võinuks sellest isegi asja saada – praegusel kujul on see aga lihtsalt üks ebavajalik suvaõudukas, millega žanrifännid oma õõvanälga pisut leevendada saavad. Väga loodan, et leige vastuvõtt nii kriitikute kui publiku poolt tähendab, et see jääb viimaseks katseks seda vildakat saagat uuesti elule tuua. Rohkem poleks tõesti enam vaja punnitada. | Arvustus. "Vimm" kui kiretuse musternäide | https://kultuur.err.ee/1021311/arvustus-vimm-kui-kiretuse-musternaide | Uus film kinolevis
"Vimm" ("The Grudge")
Režissöör: Nicolas Pesce
Osades: Tara Westwood, Junko Bailey, David Lawrence Brown, Zoe Fish, John Cho jpt.
3/10 |
"Täiemastaabiline sõda ei oleks USA poolt hea lahendus. Ma olen ise olnud eelmisel kümnendil kriitiline nii Afganistani sõja, Iraagi sõja kui ka Liibüa kohta. Sõja alustamine ei ole ühelgi korral täitnud oma eesmärki. Kui 2003 Iraagi sõda algas, oli raskuspunkt vallutada riik kiiresti ja purustada Saddam Husseini režiim. Aga selle saavutamine ei andnud sõjas võitu. Selle tagajärjel suurenes Iraani mõjuvõim, sealhulgas Iraagis. Ja kerkis esile algul Al-Qaeda ja hiljem ISIS. Need ei olnud ju sõja eesmärgid! Selles kontekstis küsin, mis oleks uue sõja eesmärk? Ehk USA peaks otsest sõjalist invasiooni vältima - see oleks suur viga," rääkis Kunnas ERR-ile.
Kunnase sõnul ei ole mõtet võrrelda USA ja Iraani sõjalist võimekust lineaarses mõttes.
"Kas Iraan oleks sõjaliselt vallutatav? Seda ei saa vaadata nii lineaarselt, et kellel on rohkem vägesid. Kui võrdleme USA ja Talibani sõjalist võimekust, siis see suhe on kümneid kordi veelgi rohkem USA kasuks, aga kas see tähendab seda, et sõda Afganistanis on võidetud?" küsis Kunnas.
Möödunud ööl USA ja koalitsioonijõudude Iraagis asuva baasi ründamist Iraani poolt pidas Kunnas üllatuslikuks, sest Iraan on sellistes asjades kasutanud varem võõraid käsi ehk oma liitlasi Lähis-Idas.
"Ehk alustame Süüria valitsusvägedest, Hezbollah´st, Jeemeni šiiitidest mässulistest. Iraanil on küllalt käsilasi, keda ta on varem kasutanud oma räpasteks tegudeks. Aga seekord vastas Iraan ise. See oli mulle mõningane üllatus, sest oletasin, et Iraan toimib sama mustri järgi, nagu varem."
Et baasi rünnakus hukkunuid polnud, näitas Kunnase sõnul USA head eelhoiatussüsteemi.
"Hea on ka see, et Eesti kaitseväelased on elus ja terved ning nendega ei ole midagi juhtunud. Kas me peaksime oma mehed Iraagist kohe ära tooma? Üldiselt on meil olnud tavaline käitumine kõikidel sõjalistel operatsioonidel, et me ei tee üksi mingeid ennatlikke otsuseid. Ilma partnerite ja juhtriik USA-ta konsulteerimata. Jah, me oleme võidelnud kõigis neis sõdades, kandnud suhteliselt raskeid kaotusi. Aga me peaks jätkama sama joont, kui tahame, et ka liitlased meid sõjalise konflikti korral aitaksid," sõnas Kunnas.
Laaneots ei usu Iraani valmidust suureks sõjaks
Endine kaitseväe juhataja ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots (Reformierakond) ei usu, et läinud ööl Iraagi kahe baasi pihta raketilöögid andnud Iraan tegelikult suureks sõjaks valmis on.
Laaneots rääkis ERR-ile, et Al-Asadi ja Irbili baasile korraldatud rünnnakute taga on tegelikult Iraani eriüksused, mis kuuluvad Iraani revolutsioonikaarti. "Nad on muidugi praegu õhku kõvasti täis, ähvardavad, et kui veel mingi vastulöök tuleb, siis viiakse see tegevus ka USA kontinendile. Ma hästi ei usu seda kõike," rääkis Laaneots. Ühtlasi ei usu ta seda, et Iraan on valmis suureks sõjaks. "Ta teab väga hästi, et siis tehakse kõik maatasa."
Rääkides Eesti kaitseväe instruktoritest Iraagis ja võimalikest edasitest sammudest nende osas, tuletas Laaneots meelde, et Eesti kuulub koalitsiooni ning nüüd on USA kui selle juhtivriigi otsustada, mis koalitsioonijõududega edasi saab. Vastavat otsust oodatakse USA presidendilt Donald Trumpilt kolmapäeva pärastlõunal. Laaneots viitas aga veel teisipäeval president Trumpi öeldud sõnadele, et kui Iraak hakkab koalitsioonivägesid riigist lahkuma sundima, langeb Iraak ise sanktsioonide alla.
Iraagi parlament kutsus pühapäeval riigi valitsust lõpetama koalitsiooni üksuste viibimine riigis, ent Laaneotsa sõnul on küsitav selle otsuse legitiimsus. Esiteks seepärast, et selles tegemises osalesid ainult šiiidid, sunniitidest saadikuid ja saadikuid teistest usulahkudest sellel parlamendiistungil ei olnud.
"Teiseks, seda otsustab ikkagi Iraagi valitsus, mitte parlament, mida n-ö külalisvägedega teha, kas paluda nad välja saata või mitte. Kolmas aspekt on Iraagil see, et nad on püsti hirmul, eriti seal elavad sunniidid, et kui koalitsioonijõud lahkuvad Iraagist, siis on nad kahe tule vahel: ISIS on ärganud uuesti üles ja teiseks läheb siis kogu Iraak Iraani mõju alla," rääkis Laaneots, lisades, et see oli tapetud kindrali Qasem Soleimani unistus, et saada oma kontrolli alla nii Süüria kui Iraak, et tekitada suur šiiitide riik. | Kunnas: täiemahuline sõda Iraani vastu oleks USA-le suur viga | https://www.err.ee/1021595/kunnas-taiemahuline-soda-iraani-vastu-oleks-usa-le-suur-viga | Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, reservkolonelleitnant Leo Kunnas (EKRE) leiab, et USA teeks suure vea, kui alustaks täiemahulist sõda Iraani vastu. Eesti mehi Iraagist ära tooma Kunnas ei kiirustaks, sest selline otsus tuleks langetada partnerite, sh juhtriik USA-ga konsulteerides. |
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahter ütles, et hinnarallit veab uute korterite suur osakaal tehingutest. "Möödunud aastal osteti emotsioonide ajel mitmeid kallima otsa kortereid turuhinnast veidi kõrgema tasemega. Sellised ostud tehti reeglina ilma pangalaenuta ja omavahenditest. Selline trend iseenesest räägib üht-teist majanduse ja kinnisvaraturu kohta," rääkis Vahter.
Vahter lisas, et möödunud aasta kordas tehingute arvu poolest 2018. aastat, mis viitab nõudluse stabiliseerumisele. "Koos majanduse üldise käekäiguga on ka järgmisel aastal oodata pealinna kinnisvaraturul kerget hinnatõusu. Liiga kõrged hinnad pole tegelikult kellegi huvides ning koos majanduse jahtumisega peaksid hinnad siiski ühel hetkel pidama jääma," prognoosis Vahter.
Aasta viimasel kuul tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1131 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 175 miljonit eurot, mis on 13,4 protsenti rohkem kui eelmisel kuul ja 27,4 protsenti enam kui mullu detsembris.
Detsembris müüdi Tallinnas 837 korterit, mis on 10,3 protsenti enam kui mullu samal ajal. Pealinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis kuuga 4,5 ning mullusega võrreldes 11,2 protsenti. Kalleim korter müüdi 600 000 ning odavaim 1000 euroga.
Detsembris müüdi Tallinnas 33 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on viie võrra enam kui varasemal kuul. Kalleim eramu müüdi 800 000 ning soodsaim 100 euro eest.
Möödunud kuul müüdi viis elamumaa krunti, mis on novembriga võrreldes kuue võrra vähem. Kalleim krunt maksis 270 000 ning odavaim 35 000 eurot.
Aasta lõikes kasvas Tallinna korteri ruutmeetri keskmine tehinguhind 2018. aastaga võrreldes 7,4 protsenti 1978 euroni.
"Praeguseid trende vaadates võib öelda, et pealinna korter on hea investeering, ükskõik, millises linnaosas see ka ei asu. Kasvu on näha kõikjal ja mitmete kinnisvaraanalüütikute hinnangul ootab ees taas stabiilne kasvuaasta," ütles kinnisvaraportaali City24.ee juhataja Karin Noppel-Kokerov.
"Kunagine hirm, et kui hakatakse uusi kortermaju ehitama, siis nõukogudeaegsed magalad tühjenevad, ei ole realiseerunud."
Kõige suurem ruutmeetri keskmine hinnatõus on maa-ameti andmetel möödunud aastal olnud väikeste korterite (30-41 ruutmeetrit) segmendis, küündides ligi 10 protsendi ehk 1980 euroni. | Kolmandat kuud järjest sündis Tallinna korterituru hinnarekord | https://www.err.ee/1021601/kolmandat-kuud-jarjest-sundis-tallinna-korterituru-hinnarekord | Tallinna korteri ruutmeeter maksis detsembris keskmiselt 2153 eurot, mis on 11 protsenti kõrgem kui mullu samal ajal ning ühtlasi kõigi aegade rekord, edastas kinnisvarafirma 1Partner maa-ameti tehinguülevaadetele tuginedes. Uus hinnarekord sündis kolmandat kuud jutti. |
Temposõidu maailmameister Dennis alustas võistlust kiirelt, kuid peale poolt võistlusmaad pidi ta liidrikoha loovutama tiitlikaitsjale Durbridge'ile, kes edestas finišis konkurenti 18 sekundiga. Kolmanda koha teeninud Harper kaotas võitjale ühe minuti ja 52 sekundiga.
Naiste klassis võidutses Sarah Gigante (Team TibcoSilicon Valley Bank), kes edestas Grace Browni (Mitchelton-Scott) üheksa ja Emily Herfossi (Roxsolt Attaquer) kümne sekundiga. | Temposõidu maailmameister jäeti taas kodustel meistrivõistlustel kullata | https://sport.err.ee/1021596/temposoidu-maailmameister-jaeti-taas-kodustel-meistrivoistlustel-kullata | Austraalia temposõidu meistrivõistlustel pälvis esikoha kolmandat aastat järjest Luke Durbridge (Mitchelton-Scott), kes edestas selle ala maailmameistrit Rohan Dennist (Team Ineos) ja World Touri debütanti Chris Harperit (Jumbo-Visma). |
USA režissööri Jeremy Workmani filmi "Maailm jalge ees" peategelane Matt jättis oma töökoha, müüs ära korteri ja on juba kaheksa aastat elanud vagabundi elu, jalutades New Yorgi lõpututel tänavatel, parkides, kalmistutel, randades – kõikjal, kuhu pääseb jalgsi. Ta satub ebatavalistesse paikadesse ja kohtub värvikate inimestega, kogedes iga päev selle hiiglasliku metropoli positiivset energiat.
Vaimukas linateos on korraga armastusavaldus New Yorgile ja meeldetuletus meile kõigile, kui vähe on vaja selleks, et tunda elust rõõmu ja avastada kogu aeg midagi uut.
8. jaanuaril kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse aastaid New Yorgis elanud ja töötanud ajakirjanik Neeme Raud.
Hooaeg jätkub mulluse Pärnu filmifestivali auhinnafilmide seansiga. Ekraanile jõuavad festivali võidufilm "Summa" ja parim lühifilm "Radwan". Esimeses veedab 90-aastane Poola kunstnik Andrzej Strumiłło maalilises looduses oma vanduspäevi, kui talle tuleb külla noor naiskunstnik, kes alles otsib elu mõtet. Teine portreteerib Poola karismaatilist filmi- ja teatriheliloojat Stanisław Radwanit, kes ammutab inspiratsiooni inimesi ümbritsevatest argihelidest.
Kreeklanna Marianna Economou tragikoomilises filmis "Tomatid ja Wagner" viskavad väljasureva külakese elanikud kinda Kreekat räsivale majanduskriisile, kasvatades mahedalt väga vana tomatisorti, mille kasvu ergutatakse Wagneri muusikaga. Kas masstootmisele orienteeritud maailm aga vajab sellist eksklusiivset kaupa? Linateos esindas Kreekat ka tänavusel mitteingliskeelse filmi Oscari võistlusel.
Ameeriklase Rob Garveri film "Seda ütles Pauline Kael" portreteerib legendaarset kriitikut, kelle arvamust ootas ja kartis kogu ingliskeelne filmimaailm. "Rituaalid vees" elab kaasa Snorri Magnússonile, kes ujutab Islandi lumiste mägede vahel imikuid, pannes nad nagu muuseas sukelduma ja oma peopesal seisma. Hea tuju on garanteeritud!
Kirjanik Tove Jansson ja kunstnik Tuulikki Pietilä veetsid 25 aastat oma suvesid Soome lahes asuval tillukesel Klovharu saarel, kaasas filmikaamera. Soome režissöörid Kanerva Cederström ja Riikka Tanner on toona filmitust kokku pannud poeetilise linateose "Haru, üksildaste saar".
Kunsti- ja arhitektuuriteemalistest filmidest jõuavad ekraanile Sydney ooperimaja projekteerinud Taani arhitekti Jørn Utzoni, Lõuna-California modernistlike kõrbevillade autori Richard Neutra, Maailma Kaubanduskeskuse ja paljude teiste kõrghoonete ehitusinseneri Leslie E. Robertsoni, abstraktse kunsti eelkäija Hilma af Klinti ja Euroopa värvifotograafia pioneeri Harry Gruyaerti portreed.
Kokku jõuab talvisel hooajal ekraanile 13 dokumentaalfilmi. Hooaeg lõpeb 25. märtsil, kui linastub Kanada film "Antropotseen. Inimese ajajärk", mis vaatleb, kuidas inimkond on muutnud meie planeedi atmosfääri ja bioloogilist mitmekesisust. Visuaalselt lummavas linateoses on ülesvõtteid kõigilt kuuelt kontinendilt. | Kumu filmitalv algab ebatavalise armastusavaldusega | https://kultuur.err.ee/1021588/kumu-filmitalv-algab-ebatavalise-armastusavaldusega | Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide talvise hooaja juhatab 8. jaanuaril sisse film mehest, kes otsustab läbi kõndida kõik New Yorgi tänavad – kokku üle 14 000 kilomeetri. |
"Olukord on päris hea - olen tagasi mäel, võistlused lähenevad. Kindlasti sooviks olla paremas vormis, aga ma arvan, et samm-sammult lähen paremaks ja loodetavasti tulevad esimesed võistlused välja," rääkis esimeselt kolmelt MK-etapilt puudunud Ilves. "Ma väga loodan, et saan kohe hea alguse - hüpped tulevad välja ja suudan omal tasemel ära suusatada. Kohta on raske välja öelda. Teistega võrreldes väga hull pole ja nad on täiesti maailma tipus praegu. Loodan, et suudan Norra poiste kandadel olla."
Norra koondis on eestlase hästi vastu võtnud. "Nad on väga sõbralikud olnud ja nüüd ütlesid ka, et äge, et ma olen tiimis tagasi," jätkas Ilves. "Koos kuuks ajaks võistlema minna on äge. Ma loodan, et neil läheb hästi ja mul läheb hästi."
Lisaks Ilvesele alustab MK-hooaega ka norralane Magnus Krog, kes sarnaselt eestlasele Norra meistrivõistlustel kukkus. | Ilves hooaja esimese MK-etapi eel: loodan, et suudan Norra poistel kandadel olla | https://sport.err.ee/1021586/ilves-hooaja-esimese-mk-etapi-eel-loodan-et-suudan-norra-poistel-kandadel-olla | Eesti kahevõistlejat Kristjan Ilvest ootab sel nädalal peale kukkumist ja väikest võistluspausi ees esimene MK-etapp Itaalias Val di Fiemmes. |
Sõnaga "psühholoog" kangastub paljudele kujutlus nõustajast või terapeudist, kelle juurde minnakse viimases hädas, ehk isegi silmad maas.
Sellel pildil on mitu asja valesti ja kõigist neist me seekord ei räägi. Näiteks ei räägi me sellest, kuidas psühholoogi juurde minek ei tohiks olla kuidagi häbiväärsem kui perearsti külastus. Ega sellest, et lisaks vaimse tervise parandamisele oskavad psühholoogid seda ka arendada.
Väärarusaam, millest me räägime, on psühholoogia seostamine vaid ühe inimesega silmast silma tehtava tööga.
Me loodame selle müüdi kummutada, näidates, kuidas psühholoogia uurimistulemuste ja meetodite tundmisest on abi ka neile, kes loovad süsteeme, milles inimesed tegutsevad – maksusüsteemi, tervishoiusüsteemi, haridussüsteemi ja muid taolisi. Juttu tuleb psühholoogia rakendamisest poliitikakujunduses.
Poliitikad – seadused ja muud regulatsioonid – loovad raamid, milles ühiskond toimib. Paljud neist raamidest on muuhulgas mõeldud inimeste käitumist mingis suunas mõjutama. Poliitikakujundaja võib näiteks tahta, et autojuht järgiks piirkiirust või et ettevõtja täidaks oma maksukohustusi.
Taoliste käitumist mõjutavate poliitikate kujundajate ees seisavad vähemalt kolm psühholoogiasse puutuvat ülesannet.
Esiteks on poliitikakujundajal kasulik aru saada, kuidas reguleeritav käitumine üleüldse tekib. Teiseks tasub tal tunda võtteid, millega saab inimeste käitumist ilma väe ja võimuta mõjutada. Ning kolmandaks on poliitikakujundajal hea teada, kuidas mõõta poliitikate mõju psühholoogilisel tasandil.
Kõigi nende ülesannete juures on abi psühholoogiast ja teistest käitumisteadusest, kus on välja töötatud rida kasulikke mudeleid, mõjutusvõtteid ja mõõdikuid.
Käitumise realistlik mudeldamine
Paljude regulatiivsete vigade taga võib märgata poliitikakujundajate ekslikke arusaamu sellest, kuidas inimeste psüühika toimib. Näiteks soovib Eestis 2019. aastal võimule tulnud valitsuskoalitsioon anda kogumispensioni II sambaga liitunud inimestele võimaluse sellest süsteemist väljuda.
Jättes kõrvale selle plaani maailmavaatelised, riigirahanduslikud ja poliitilised plussid ja miinused, peegeldab reformi eestkõnelejate retoorika ebarealistlikku arusaama sellest, kuidas inimesed finantsotsuseid langetavad.
Näiteks näivad reformijad eeldavat, et inimesed käsitlevad pensionisambasse kogunenud vahendeid mitte kasutatava rahana vaid investeeritava säästuna. Kui see oleks tõsi, oleks tõesti loogiline eeldada, et reform tekitab inimeste peades vaid ühe ja kasuliku küsimuse – kas kogutud summat kasvatada jätkuvalt olemasolevas pensionifondis või kuskil mujal.
Psühholoogile on aga selge, et inimese jaoks on raha siiski raha, ja seega ei küsi kodanikud endalt pelgalt, kuidas pensionikontol olevat raha investeerida, vaid ka seda, kas seda üldse investeerida või hoopis millelegi vajalikule kulutada.
Seda tõdemust kinnitab Suurbritannia kogemus, kus 2015. aastal anti alates 55. eluaastast võimalus pensionisäästud enda kontrolli alla võtta. Reformile järgnenud kahe aasta jooksul otsustasid veerand selle võimaluse kasutajatest kogu oma raha investeerimise asemel kulutada – näiteks kodu remontimiseks, puhkamiseks, auto ostuks või oma laste toetamiseks (Financial Conduct Authority 2018).
"Seega võib pensioni laiaulatuslikku ärakulutamist pidada planeerimisveaks, mida aitaks ennetada võimalikult realistliku psüühika mudeli kasutamine poliitika oodatava mõju analüüsil."
Kuigi mõne inimese jaoks võib pensionisäästu ärakulutamine olla ratsionaalne tegevus, on see enamiku jaoks ebaratsionaalne ja jääb seega pensionipoliitika eesmärkidest välja. Seega võib pensioni laiaulatuslikku ärakulutamist pidada planeerimisveaks, mida aitaks ennetada võimalikult realistliku psüühika mudeli kasutamine poliitika oodatava mõju analüüsil.
Realistliku psüühika mudeli kohaselt on säästude kergekäeline kasutuselevõtt ootuspärane, kuna inimestele on iseloomulik alles tulevikus kättejõudvate tagajärgede süstemaatiline alahindamine võrreldes siin ja praegu kogetavate samaväärsete tagajärgedega (Berns et al. 2007; Uusberg et al. 2019).
Ehk lihtsamalt öeldes, parem varblane peos kui tuvi katusel! Näiteks ei olnud enamik mängulises eksperimendis osalejatest nõus ootama 20 sekundit, et lisada oma kontole 15 senti, kui neile pakuti nüüd ja kohe 9 senti (Lane et al. 2003).
Tulevikuväärtuse kerge alahindamine on sageli mõistlik, sest oodatud tuleviku saabumises ei saa ju kunagi päris 100 protsenti kindel olla. Aga see evolutsioonilises mõõtkavas kasulik kalduvus ei aita orienteeruda tänapäevastes keerukates finantsteenustes.
Nii ongi finantskäitumise eksperdid juba aastaid rõhutanud, et säästmist puudutavate poliitikate kujundamisel tuleks lähtuda realistlikust, erinevaid otsustuskaldeid sisaldavast psüühika mudelist (Benartzi, Thaler 2007; Riitsalu 2018).
Realistlike psüühika mudelite kasutatavus ei piirdu ainult finantskäitumisega. Viimastel kümnenditel on poliitikakujundus läbimas üldisemat paradigmanihet, mille südames on inimkäitumise mudeli vahetus.
Mudel ratsionaalsest agendist – homo economicus est –, mida majandusteadlased algselt praktikas piisavalt täpseks pidasid, on asendumas realistlikumate mudelitega impulsiivsemast, emotsionaalsemast ja kontekstitundlikumast inimesest (Vlaev et al. 2011).
Seda paradigmanihet seostatakse suuresti majandusteaduste Nobeli teeninud psühholoogi Daniel Kahnemani ja tema varalahkunud kolleegi Amos Tversky töödega, millest räägib ka eesti keeles ilmunud "Kiire ja aeglane mõtlemine" (Kahneman 2017).
Kahnemani, Tversky ja nende suurte mantlite paljude pärijate töö tulemusel pakuvad praegused käitumisteadused poliitikakujunduses kasutatavaid mudeleid väga erinevate käitumiste mõistmiseks. Taoliste mudelite väljavalimiseks, ja vajadusel rätsepatööna kohandamiseks, tasub poliitikakujundajal appi kutsuda psühholooge ja teisi käitumisteadlasi.
Käitumise jõuvõteteta mõjutamine
Teine psühholoogia kasutusvaldkond poliitikakujunduses on käitumise mõjutamine, mille teadusliku uurimisega tegeleb mõjutamispsühholoogia.
Näiteks uurivad mõjutamispsühholoogid seda, millised sõnumiedastaja omadused mõjutavad sõnumi tõsiseltvõetavust (Wilson, Sherrell 1993). On leitud, et üldiselt lasevad inimesed end veenda erapooletutel ekspertidel, endaga sarnastel ja atraktiivsetel inimestel ning mingis mõttes võimupositsioonil olijatel.
Neist klassikalistest teadmistest on abi tänaseni. Näiteks on ka Eestis murettekitav laste vaktsineerimata jätmine, mille üheks põhjuseks on arstide ja teiste ekspertide arvamuse hämmastavalt piiratud mõju vaktsineerimisvastaste käitumisele (Brewer et al. 2018).
Seda paradoksi aitab mõista tähelepanek, et vaktsineerimisvastaste meelest on eksperdid küll pädevad, aga erapoolikud – erihuvide esindajad, keda ei saa usaldada. Mõjutamispsühholoogiast on teada, et taoline tajutud erapoolikus võib nullida tajutud erialase pädevuse mõjujõu.
Vaktsineerimiskäitumist mõjutama mõeldud poliitikate loomisel on seega oluline võita tagasi kõhklevate lapsevanemate usaldus.
Mõjutamispsühholoogia üheks viljakamaks panuseks võib pidada süvenemise tõenäosuse mudelit, mis seletab, miks loogilistel argumentidel on lootus mõjule pääseda vaid siis, kui auditooriumil on tahe ja võimalus neist süvenenult mõelda (Petty, Cacioppo 1986).
Tahte või võimaluse puudumisel toimivad argumentide asemel mitmesugused reklaami- ja müügimaailmast tuttavad nipid ja trikid (eesti keeles annab neist hea ülevaate Cialdini 2014).
Taoliste trikkide hulka kuulub näiteks humoorikast reklaamklipist tingitud hea tunde ülekandumine klipi lõpus kuvatud kaubamärgile (isegi kui nali brändiga sugugi ei seostu). Või vaevumärgatav tänuvõlgu olemise tunne, mille on äratanud müügimehe pakutud komm või pastapliiats, ning mis muudab kingisaaja õige pisut vastuvõtlikumaks kingitusele järgnevale ettepanekule, näiteks liituda pakutava teenusega.
Taolised mõjutusvõtted toimivad enamasti märkamatult ja teadvustamatult, automaatsete psühholoogiliste protsesside tasandil.
"Digiteerunud ja sotsialiseerunud meediast saabub üha enam atraktiivseid sõnumeid, mis võivad võistluses publiku tähelepanu nimel trumbata olulisemaid ideid."
Süvenemise tõenäosuse mudeli aktuaalsus on digiajastul ainult kasvamas. Digiteerunud ja sotsialiseerunud meediast saabub üha enam atraktiivseid sõnumeid, mis võivad võistluses publiku tähelepanu nimel trumbata olulisemaid ideid.
Seega tasub kommunikatsioonile lootval poliitikakujundajal silmas pidada, et oluliste sõnumite maksvusele pääsemiseks tuleb tagada sihtrühma võimalus ja seesmine vajadus sõnumit mõista.
Mõistmisvõimaluse parandamine algab enamasti lihtsustamisest ja visualiseerimisest. Mõistmisvajaduse parandamiseks saab kanda hoolt, et põhjus, miks sõnum sihtrühmale oluline on, oleks ka selgelt välja öeldud. Nii ühe kui teise ülesande lahendamiseks võib poliitikakujundaja taaskord head nõu saada protsessi kaasatud käitumisteadlastelt.
Mõjutamispsühholoogia viimast kümnendit on domineerinud Richard Thaleri ja Cass Sunsteini poolt "müksamiseks" või "nügimiseks" (nudging) ristitud lähenemine, mis seisneb inimeste käitumise mõjutamises nende ees seisvate valikute kujundamise kaudu (Thaler, Sunstein 2018).
Näiteks on teada, et salatileti paigutamine enne prae- ja magustoiduletti muudab inimeste menüü tervislikumaks ning mänguväljakute ja kergliiklusteede ehitamine elurajoonide lähedale nende eluviisi aktiivsemaks (Freeland et al. 2013).
Müksamist võib pidada ka seniseid mõjutamispsühholoogia saavutusi integreerivaks lähenemiseks (Dolan et al. 2012). Müksamise efektiivsus leidis hiljuti kinnitust ka Eestis, kui maksu- ja tolliamet parandas ehitussektori tööjõumaksude laekumist 5–6 protsenti mõjutamispsühholoogia põhimõtetest lähtuvalt koostatud e-kirja abil (Vainre et al. 2019).
Kirja mõju hindamiseks võrreldi kirja saanud ettevõtete maksulaekumisi laekumistega kontrollrühmalt, kes kirja ei saanud. Viis-kuus protsenti võib tunduda esmapilgul väikese muutusena, kuid kuust kuusse kumuleerudes, ja eriti võrreldes müksamisele tehtud kulutustega, on maksulaekumise muutus rahasse arvutatuna suur.
Tänu poliitikauuringute keskuse Praxis ja Kantar Emori teavitustööle on Eesti riigiasutused integreerimas müksamist oma poliitikakujundusarsenali. Võrreldes selle arsenali ülejäänud koostisega pakub müksamine atraktiivset keskteed potentsiaalselt hambutuks jääva informeerimise ja potentsiaalselt bumerangiefekti vallandava ülereguleerimise vahel.
Müksamine lubab isiku otsustusvabadust märkimisväärselt piiramata toetada valikuid, mis viivad konsensuslike väärtusteni nagu tervis, jõukus või õnn (Thaler, Sunstein 2003).
Sellegipoolest võib müksamisega kaasneda eetiline risk, sest sihtrühmalt mõjutuse saamiseks nõusolekut küsida on tavaliselt keeruline. Seda riski on võimalik maandada peamiselt kolmel moel.
Esiteks saab poliitikakujundaja tagada piisava läbipaistvuse, mis võimaldab inimestel mõjutusvõtetest teadlikuks saada ja neid soovi korral eirata. Teiseks saab poliitikakujundaja veenduda, et planeeritav mõju on sihtrühma huvides. Kolmandaks tuleks liikuda selles suunas, et müksamise suund ühtiks inimeste väärtuste ja eesmärkidega.
Samasugused või teravamadki eetilised küsimused tekivad aga enamiku poliitikakujundusmeetmete puhul ning müksamine on sageli eelistatum suunamisviis.
Psühholoogilise mõju mõõtmine
Hea poliitikakujunduse võõrandamatu komponent on meetmete mõju analüüs. Ka selles etapis on psühholoogiast abi, eriti kui lisaks nähtavale käitumisele on tarvis mõista poliitika mõju varjatud psühholoogilistele nähtustele nagu hoiakud, stereotüübid või mõttemustrid.
Kuivõrd iga teaduse eelduseks on usaldusväärne mõõtmine, leiab varjatud psühholoogiliste nähtuste usaldusväärseid mõõdikuid justnimelt psühholoogide arsenalist. Laboritingimustes saab selleks kasutada tehnoloogilisi abivahendeid nagu silmaliigutuste, kehast pärinevate biosignaalide või ajuaktiivsuse analüüs.
Poliitikakujundamise kontekstis on kõige väärtuslikumad aga ilmselt psühholoogide kogemused usaldusväärsete küsimustike koostamisel.
Ühelt poolt võib varjatud psühholoogiline nähtus, näiteks stereotüüp sooliste erinevuste kohta, poliitikakujundajat huvitada, sest see on poliitika käitumusliku lõppeesmärgi, näiteks palgalõhe vähendamise põhjuslikuks eelkäijaks.
On teada, et palgalõhesse panustab muuhulgas naiste väiksem osakaal kõrgepalgalistel juhtivatel ametikohtadel. Selle osakaalu väiksusesse panustavad omakorda soolised stereotüübid – näiteks alusetu uskumus, et naiste isiksus ei sobi juhirolli (Ellemers 2018).
Seega poliitika, mille eesmärk on vähendada palgalõhet, võib üheks oma sihiks võtta ka soostereotüüpide muutmise. Taolise poliitika tõhususe hindamiseks on lisaks palgastatistikale tarvis mõõta ka stereotüüpe, milleks psühholoogid on välja töötanud rea usaldusväärseid vahendeid (vaata nt Allik et al. 2010).
"Majandusliku lisaväärtuse kasv, mõõdetuna näiteks sisemajanduse koguproduktina, ei ole piisav kriteerium erinevate otsuste langetamisel."
Teiselt poolt võivad varjatud psühholoogilised nähtused poliitikakujundajat huvitada ka poliitika lõppeesmärgina. On üha selgemaks saamas, et majandusliku lisaväärtuse kasv, mõõdetuna näiteks sisemajanduse koguproduktina, ei ole piisav kriteerium erinevate otsuste langetamisel.
Selle kõrval on oluline mõõta ka inimeste heaolu, millel on nii objektiivseid komponente (näiteks tervishoiuteenuse kättesaadavus), kui ka olemuslikult subjektiivseid komponente (näiteks rahuolu oma tervisega).
Subjektiivse heaolu erinevate komponentide määratlemisel ja mõõtmisel on psühholoogias samuti pikk traditsioon, mida saab ka poliitikakujunduses rakendada (Kööts‐Ausmees, Realo 2015).
Psühholoogide ja teiste käitumisteadlaste nõu tasub küsida ka siis, kui uuritav nähtus pole tingimata psühholoogiline, kuid uurimismeetodiks on küsimustikud, näiteks seireuuringud, mida riik regulaarselt tellib.
Psühholoogid on uurinud seda, kuidas saadud vastused sõltuvad küsimuste sõnastusest. Näiteks on suur vahe, kas küsida inimeselt otse, kas tema arvates on mehed võimekamad kui naised, või esitada talle mitmeid kaudsemaid väiteid, millega nõustumise määra saab valida, nagu "Meestel ja naistel on erinevad võimed".
Ka vastused küsimusele "Kas teie poliitilised vaated on vasak- või parempoolsed?" võib peegeldada suuresti erinevate vastajate erinevaid arusaamu vasak- ja parempoolsusest, või seda, kuidas nende lemmikpartei ennast positsioneerib, hoolimata vaadete tegelikust sisust.
Isegi eelkooliealiste laste põhjendusoskused on mõjutatud sellest, kuidas nende käest midagi küsida – miks- ja mida-küsimuste vastused sisaldasid kõige rohkem selgitusi mingi nähtuse kohta (Säre et al. 2019).
Psühholoogidel on meetodeid nende riskide maandamiseks, sealjuures küsimustike pikkust kontrolli all hoides (Konstabel et al. 2017). Eestis on juba häid kogemusi taoliste meetmete rakendamisel seireuuringutes (Kaare et al. 2009), mis annab julgust edasisteks katsetusteks.
Mudelid, mõjutamine ja mõõtmine terviklikus sekkumisprogrammis
Oleme toonud eraldiseisvaid näiteid sellest, kuidas psühholoogia teadussaavutusi ja uurimismeetodeid saab rakendada poliitikakujunduseks vajalike inimkäitumise mudelite loomisel, käitumise mõjutamisel ja poliitikameetmete mõju mõõtmisel.
Nende ideede kokkuvõtteks pöördume näite juurde, kus kõik kolm psühholoogiapõhist poliitikakujundusetappi – mudeldamine, mõjutamine ja mõõtmine – võeti kasutusele Eesti liikluse turvalisuse suurendamiseks (Eensoo et al. 2004; Eensoo et al. 2005; Paaver et al. 2006; Eensoo et al. 2010; Paaver et al. 2013; Eensoo et al. 2018; Luht et al. 2019).
Kirjeldatavate liiklusuuringute ja sekkumisprogrammi eestvedajaks oli professor Jaanus Harro uurimisgrupp psühholoogia instituudist ja seda tehti koostöös Maanteeametiga. Nende uuringute raames on pööratud palju tähelepanu ka riskeeriva käitumise ja impulsiivsuse bioloogilistele markeritele, kuid käesolevas artiklis me bioloogilist poolt ei käsitle.
Liiklusvigastuste vähendamine on oluline eesmärk kõikides mõistlikes riikides. Kuigi palju annab ära teha investeeringutega taristusse ja turvalisematesse sõidukitesse, vajab tähelepanu ka inimliku eksituse arvestatav roll liikluskahjude tekitamisel (Makeham 2000).
Vigu teevad muidugi kõik, kuid enam vigadealtid on impulsiivsemad inimesed, kes armastavad põnevust ja seiklusi, kuid teevad kahjuks ka kiireid läbimõtlemata otsuseid, mis võivad liikluses valusalt kätte maksta.
Seiklusjanulisemad inimesed kipuvad ka rohkem alkoholi tarvitama, mis võib liikluses väljenduda purjuspäi juhtimisena. Seejuures ei ole impulsiivsus ainult kahjulik omadus – selle adaptiivne osa kirjeldab nii elamustejanu, mis uudishimulikke inimesi edasi viib, kui ka kiiret mõtlemist-reageerimist, kus hoolimata vigadest infotöötluses kiirusest pigem võidetakse.
Mitteadaptiivne osa aga koosneb kehvast võimest enda impulsse kontrollida-pidurdada ning mõtlematusest, kus tegutsetakse arvestamata tagajärgedega.
Eespool visandatud impulsiivse käitumise mudeli põhjal loodi spetsiaalne küsimustik ning asuti kontrollima mudeli kehtivust Eesti andmetel.
Selles etapis valis arvuti Eestis mootorsõidukijuhi lubasid omavate meeste hulgast (mehed panevad toime rohkem tõsiseid liiklusrikkumisi) juhuslikult välja kokku ligi tuhat inimest, kellelt edasisteks uuringuteks luba küsiti (Eensoo et al. 2004; Eensoo et al. 2005; Paaver et al. 2006).
Moodustus mitu gruppi: kiirust kuni 20 km/h ületanud juhid – kiirustajad, rohkem kui 20 km/h piirkiirust ületanud – kihutajad, alkoholijoobes juhtimisega vahele jäänud – joobes juhid, ning kontrollgrupp, kus eelnimetatud rikkumistega politseile vahele ei oldud jäädud.
Selgus, et natuke piirkiirust ületanud juhid olid kontrollrühmaga üsna sarnased oma impulsiivsuse profiili poolest, kuid kihutajatel oli väga kõrge adaptiivne impulsiivsus ja joobes juhtidel seevastu mitteadaptiivne impulsiivsus.
Järgmiseks keskenduti küsimusele, kas riskeerivat käitumist liikluses on võimalik psühholoogilise sekkumisega mõjutada? Selle faasi eesmärgiks oli leida sobiv komplekt psühholoogilisi võtteid, mis võiks panna inimesi enda impulsiivsust teadvustama ja sellest järeldusi tegema nii, et see tulevikus käitumises väljenduks.
Sihtrühmaks, kellele sekkumine disainida, valiti esmaste juhilubade taotlejad autokoolides, sest nad pole veel välja kujunenud autojuhid ja neid annab paremini mõjutada. Värsked juhid on võrreldes staažikamatega ka suhteliselt liiklusohtlikumad. Väljatöötatud lühisekkumine autokoolide esmaste juhilubade taotlejatele koosneb koolitusest ja grupitööst, mis võtab kokku aega 1,5 tundi (Eensoo et al. 2010; Paaver et al. 2013).
Sekkumine toetub teaduslikult tõendatud teraapiavõtetele, mida ka kliinilised psühholoogid oma igapäevatöös patsientidega kasutavad. Selles on sõnumitoojateks-loengupidajateks psühholoogid ehk inimkäitumise eksperdid.
Sekkumises esitatakse sõnumid lihtsas ja arusaadavas keeles, välditakse moraali lugemist ning rakendatakse grupiarutelusid. Temaatika muudetakse personaalselt oluliseks.
Programmi efektiivsuse mõõtmise etapis jagati 25 autokoolis üle Eesti koolitusgrupid juhuslikult katsegrupiks, kes läbisid lisaks tavakoolitusele ka väljatöötatud impulsiivsuskoolituse ning kontrollgrupiks, kes läbisid vaid tavakoolituse (Paaver et al. 2013).
Uuringu ligi 1900 osalejat on praeguseks jälgitud mitme aasta jooksul. Ka nelja ja poole aasta pärast oli näha, et impulsiivsuskoolituse saanud inimesed sattusid oluliselt vähem liiklusõnnetustesse (18% vs. 23%), tegid vähem liiklusrikkumisi, eriti kiiruseületamisi (11% vs. 14%), ning istusid alkoholijoobes autorooli poole harvem võrreldes lühisekkumist mitte läbinud sõidukijuhtidega (Eensoo et al. 2018).
Need tulemused olid nii muljetavaldavad, et metoodika liitsid oma tavaprogrammi paljud autokoolid Eestis ja ka Mercedes Benz Driving Academy USA-s ja Kanadas.
Seega koolitati lühiprogrammi edastama autokoolide tavapärased õpetajad-lektorid ja nüüdseks on teada, et programm toimib endiselt (Luht et al. 2019). Seega on võimalik korralikult planeeritud ja hästidisainitud põgusa psühholoogilise sekkumise abil liiklusriski oluliselt vähendada.
Kokkuvõte
Poliitikate õnnestumine või ebaõnnestumine sõltub sageli sellest, kui hästi on poliitikakujundaja tabanud inimese toimimise põhimõtteid. Üks viis neid põhimõtteid tabada on lähtuda realistlikest psüühika mudelitest, mis peegeldavad käitumisteaduse uusimaid saavutusi.
"Seepärast tasub poliitikakujundajal huvipakkuvaid psühholoogilisi nähtusi ka mõõta, kasutades tänapäevaseid käitumisteaduslikke lähenemisi ja instrumente."
Enamasti mudelist üksi aga ei piisa, sest universaalsusele pretendeeriv mudel võib jätta tähelepanuta mõne olustikule ja olukorrale unikaalse tunnuse. Seepärast tasub poliitikakujundajal huvipakkuvaid psühholoogilisi nähtusi ka mõõta, kasutades tänapäevaseid käitumisteaduslikke lähenemisi ja instrumente.
Sageli jääb mudeli ja mõõtmise vahele ka katse mõjutada inimeste käitumist tervislikumas, säästlikumas või muus mõttes ratsionaalsemas suunas. Käskude ja keeldude asemel võib selleks piisata mõnest mõjutamispsühholoogilisest võttest.
Kui lugejas tärkas huvi psühholoogia-alase pädevuse kaasamiseks poliitikakujundusse, siis koostööpartnereid ei pea kaugelt otsima. Eesti psühholoogid on maailmas tipptasemel nii teadlaste kui ka praktikutena ja seda ilmselt tänu pikaajalisele psühholoogiateaduse traditsioonile Tartu ülikoolis ning mudeli teadlane-praktik soosimisele.
Viimane tähendab seda, et õpetame psühholoogiatudengitele teadusmaailmas orienteerumist, et nad hiljem praktilisele tööle suundudes kriitilised ja teaduspõhised oleksid, ning julgustame töötajaid ühendama teadusetegemist näiteks lektori-, kliinilise psühholoogi või nõustajatööga. Seega käib töö teadlikult selle nimel, et meil leiduks inimesi, kes oleksid tugevad nii teoorias kui ka praktikas.
Teooria ja praktika ühendamine on viinud paljude käegakatsutavate tulemusteni, millest siinsesse teksti mahtusid vaid kaks näidet. Tartu psühholoogide impulsiivsuskoolitus autokoolides demonstreerib, kuidas läbimõeldud psühholoogiline sekkumine võib säästa vara ja elusid ning seda pikaajaliselt.
Maksulaekumist suurendanud müksav e-kiri näitab, kuidas mõjutamispsühholoogia võib toimida ka kontekstis, kus enamasti mõeldakse vaid jõuvõtetele – kuigi karistusmeetmed puudusid, täitsid paljud inimesed oma kodanikukohustusi hoolsamalt.
Seega oleks mõistlik inimkäitumise mõjutamist planeerides kaasata psühholooge, sest sekkumise või muutuse disainimine saab põhineda vaid hetkeolukorra tagamaade ja üldiste inimkäitumiste printsiipide suurepärasele tundmisele.
Psüühika toimimise spetsialistid suudavad paljude teiste elualade spetsialistide vaadet täiendada inimkäitumist mudeldades ja seda jõuvõtteid kasutamata kujundades ning sekkumiste psühholoogilist mõju mõõtes. Olgu teaduskoostöö või vilistlaste kaudu, Tartu ülikooli psühholoogia instituut on tegutsemas selle nimel, et psühholoogia mudelid, mõjutusvõtted ja mõõdikud oleksid Eesti poliitikakujundajale kättesaadavad.
Kasutatud allikad
ALLIK, J., MÕTTUS, R., REALO, A. (2010). Does National Character Reflect Mean Personality Traits When Both are Measured by the Same Instrument? – Journal of Research in Personality, 44, 62–69. DOI: 10.1016/j.jrp.2009.10.008.
BENARTZI, S., THALER, R. (2007). Heuristics and Biases in Retirement Savings Behavior. – Journal of Economic Perspectives, 21, 81–104. DOI: 10.1257/jep.21.3.81.
BERNS, G. S., LAIBSON, D., LOEWENSTEIN, G. (2007). Intertemporal Choice – Toward an Integrative Framework. – Trends in Cognitive Sciences, 11, 482–488. DOI: 10.1016/j.tics.2007.08.011.
BREWER, N. T., CHAPMAN, G. B., ROTHMAN, A. J., LEASK, J., KEMPE, A. (2018). Increasing Vaccination: Putting Psychological Science into Action. – Psychological Science in the Public Interest, 18(3), 149–207. DOI: 10.1177/1529100618760521.
CIALDINI, R. B. (2014). Mõjustamise psühholoogia. Teooria ja praktika. Tallinn: Pegasus.
DOLAN, P., HALLSWORTH, M., HALPERN, D., KING, D., METCALFE, R., VLAEV, I. (2012). Influencing behaviour: The Mindspace Way. – Journal of Economic Psychology, 33, 264–277. DOI: 10.1016/j.joep.2011.10.009.
EENSOO, D., PAAVER, M., HARRO, J. (2010). Factors Associated with Speeding Penalties in Novice Drivers. – Annals of Advances in Automotive Medicine, 54, 287–294. PMCID: PMC3242569.
EENSOO, D., PAAVER, M., HARRO, M., HARRO, J. (2005). Predicting Drunk Driving: Contribution of Alcohol Use and Related Problems, Traffic Behaviour, Personality and Platelet Monoamine Oxidase (MAO) Activity. – Alcohol Alcohol, 40(2), 140–146. DOI: 10.1093/alcalc/agh135.
EENSOO, D., PAAVER, M., PULVER, A., HARRO, M., HARRO, J. (2004). Low Platelet MAO Activity Associated with High Dysfunctional Impulsivity and Antisocial Behavior: Evidence from Drunk Drivers. – Psychopharmacology, 172(3), 356–358. DOI: 10.1007/s00213-003-1664-y.
EENSOO, D., PAAVER, M., VAHT, M., LOIT, H. M., HARRO, J. (2018). Risky Driving and the Persistent Effect of a Randomized Intervention Focusing on Impulsivity: The Role of the Serotonin Transporter Promoter Polymorphism. – Accident Analysis and Prevention, 113, 19–24. DOI: 10.1016/j.aap.2018.01.021.
ELLEMERS, N. (2018). Gender Stereotypes. – Annual Review of Psychology, 69, 275–298. DOI: 10.1146/annurev-psych-122216-011719.
FINANCIAL CONDUCT AUTHORITY. (2018). Retirement Outcomes Review Final Report. MS16/1.3. – https://www.fca.org.uk/publication/market-studies/ms16-1-3.pdf.
FREELAND, A. L., BANERJEE, S. N., DANNENBERG, A. L., WENDEL, A. M. (2013). Walking Associated with Public Transit: Moving Toward Increased Physical Activity in the United States. – American Journal of Public Health, 103(3), 536–542. DOI: 10.2105/AJPH.2012.300912.
KAARE, P-R., MÕTTUS, R., KONSTABEL, K. (2009). Pathological Gambling in Estonia: Relationships with Personality, Self-Esteem, Emotional States and Cognitive Ability. – Journal of Gambling Studies, 25, 377–390. DOI: 10.1007/s10899-009-9119-y.
KAHNEMAN, D. (2017). Kiire ja aeglane mõtlemine. Tallinn: Tänapäev.
KONSTABEL, K., LÖNNQVIST, J-E., LEIKAS, S., VELÁZQUEZ, R. G., QIN, H., VERKASALO, M., WALKOWITZ, G. (2017). Measuring Single Constructs by Single Items: Constructing an Even Shorter Version of the "Short Five" Personality Inventory. – PLOS ONE, 12, e0182714. DOI: 10.1371/journal.pone.0182714.
KÖÖTS‐AUSMEES, L., REALO, A. (2015). The Association between Life Satisfaction and Self-Reported Health Status in Europe. – European Journal of Personality, 29, 647–657. DOI: 10.1002/per.2037.
LANE, S. D., CHEREK, D. R., PIETRAS, C. J., TCHEREMISSINE, O. V. (2003). Measurement of Delay Discounting Using Trial-By-Trial Consequences. – Behavioural Processes, 64, 287–303. DOI: 10.1016/S0376-6357(03)00143-8.
LUHT, K., TOKKO, T., EENSOO, D., VAHT, M., HARRO, J. (2019). Efficacy of Intervention at Traffic Schools Reducing Impulsive Action, and Association with Candidate Gene Variants. – Acta Neuropsychiatrica, 31(3), 159–166. DOI: 10.1017/neu.2019.2.
MAKEHAM, P. (2000). Traffic Education Strategy. – H. Holst, A. Nygren, A. Andersson (Eds.). Transportation, Traffic Safety and Health: Human Behaviour. Berlin Heidelberg: Springer-Verlag, 133–162.
PAAVER, M., EENSOO, D., KAASIK, K., VAHT, M., MÄESTU, J., HARRO, J. (2013). Preventing Risky Driving: A Novel and Efficient Brief Intervention Focusing on Acknowledgement of Personal Risk Factors. – Accident Analysis and Prevention, 50, 430–437. DOI: 10.1016/j.aap.2012.05.019.
PAAVER, M., EENSOO, D., PULVER, A., HARRO, J. (2006). Adaptive and Maladaptive Impulsivity, Platelet Monoamine Oxidase (MAO) Activity and Risk-Admitting In Different Types of Risky Drivers. – Psychopharmacology, 186, 32–40. DOI: 10.1007/s00213-006-0325-3.
PETTY, R., CACIOPPO, J. (1986). The Elaboration Likelihood Model of Persuasion. – Advances in Experimental Social Psychology, 19, 123–205. DOI: 10.1016/S0065-2601(08)60214-2.
RIITSALU, L. (2018). Taking the Path of Least Resistance in Managing Personal Finances for the Longer Term. – Journal of Management and Change, 36/37(1/2), 55–67.
SÄRE, E., TULVISTE, T., LUIK, P. (2019). The Function of Questions in Developing a Preschooler's Verbal Reasoning Skills during Philosophical Group Discussions. – Early Child Development and Care, 189(4), 555–568. DOI: 10.1080/03004430.2017.1331221.
THALER, R. H., SUNSTEIN, C. R. (2003). Libertarian Paternalism. – American Economic Review, 93, 175–179. DOI: 10.1257/000282803321947001.
THALER, R. H., SUNSTEIN, C. R. (2018). Nügimine: viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni. Tallinn: Tänapäev.
UUSBERG, A., VAINIK, U., KREEGIPUU, K. (2019). Can't Wait or Want It Now? Impulsivity Relates to the Immediacy Rather than the Delay Sensitivity Aspect of Temporal Discounting. – A. Realo (Ed.). In Praise of an Inquisitive Mind: A Festschrift in Honour of Jüri Allik on the Occasion of his 70th Birthday. Tartu: University of Tartu Press, 18.
VAINRE, M., AABEN, L., PAULUS, A., KOPPEL, H., TAMMSAAR, H., TELVE, K., KOPPEL, K., BEILMANN, K., UUSBERG, A. (2019). Effective Nudges for Increasing Employer Tax Compliance: A Fieldwork-Informed Pragmatic Randomised Controlled Trial. DOI: 10.31234/osf.io/vua5n.
VLAEV, I., CHATER, N., STEWART, N., BROWN, G. D. A. (2011). Does the Brain Calculate Value? – Trends in Cognitive Sciences, 15, 546–554. DOI: 10.1016/j.tics.2011.09.008.
WILSON, E., SHERRELL, D. (1993). Source Effects in Communication and Persuasion Research: A Meta-Analysis of Effect Size. – Journal of the Academy of Marketing Science, 21, 101–112. DOI: 10.1007/BF02894421.
** Eelretsenseeritud artikkel.
** Andero Uusberg on Tartu ülikooli psühholoogia instituudi afektiivse psühholoogia vanemteadur ja Kariina Laas Tartu ülikooli psühholoogia instituudi juhataja. | Andero Uusberg ja Kariina Laas: kuidas psühholoogia abil poliitikaid kujundada? | https://www.err.ee/1021575/andero-uusberg-ja-kariina-laas-kuidas-psuhholoogia-abil-poliitikaid-kujundada | Psühholoogia uurimistulemuste ja meetodite läbimõeldud kasutamisega võib säästa nii riigi vara kui ka inimeste elusid, kirjutavad Andero Uusberg ja Kariina Laas algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud artiklis*. |
USA föderaalne lennundusamet FAA keelas juba varem tsiviillennud Iraani ja Iraagi õhuruumis ning Pärsia lahe kohal, vahendasid CNN, Reuters ja Yle.
Saksamaa lennufirma Lufthansa kinnitas, et jätab ära lennud Frankfurdist Iraani pealinna Teherani ja Arbili Iraagi Kurdistanis. Air France kinnitas, et on peatanud oma lennukite liikumise läbi Iraagi ja Iraani õhuruumi. Ka Soome lennufirma Finnair andis kolmapäeval teada, et kavatseb lähiajal vältida Iraagi ja Iraani õhuruumi ning Dubaisse suunduvate lendude jaoks valitakse pikem marsruut.
Venemaa föderaalne lennundusagentuur Rosaviatsia andis Vene lennufirmadele korralduse vältida Iraagi, Iraani, Pärsia lahe ja Omaani lahe õhuruumi.
Euroopasse suunduvate lendude marsruutide muutmisest on teatanud ka näiteks Singapore Airlines, Malaysia Airlines ja EVA Air. | Paljud lennufirmad asusid vältima Iraani ja Iraagi õhuruumi | https://www.err.ee/1021581/paljud-lennufirmad-asusid-valtima-iraani-ja-iraagi-ohuruumi | Mitmed rahvusvahelised lennufirmad on teatanud, et nad kas juba lõpetavad või plaanivad lõpetada lennud Iraani õhuruumis. Lennufirmade kartused on tingitud sõjaliste pingete suurenemisest, eriti möödunud ööl aset leidnud Iraani raketirünnakutest Iraagis paiknevate USA vägede vastu. |
Hispaania ja Jaapani avamängus alistas Robert Bautista Agut (ATP 10.) 6:2, 6:4 Go Soeda (ATP 119.) ning paarismängus said Nadal - Pablo Carreno Busta jagu Jaapani duost Soeda - Ben McLachlan tulemusega 7:6 (5), 6:4, 10:6. Hispaania ei kaotanud alagrupiturniiril ühtegi matši.
Lisaks Hispaaniale on koha kaheksa parema seas kindlustanud veel Serbia, Suurbritannia, Venemaa, Horvaatia ja Austraalia. Lisaks jõuavad veerandfinaalidesse kaks paremat teise koha meeskonda.
Serbia võitis kolmapäeval 2:1 Tšiilit, kui Dusan Lajovic (ATP 34.) alistas Nicolas Jarry (ATP 77.) 6:2, 7:6 (3) ja maailma teine reket Novak Djokovic sai jagu Christian Garinist 6:3, 6:3. Paarismängus võitis Tšiili duo serblasi tulemusega 6:3, 7:6 (2).
E-alagrupis alistas Poola meeskond Austria tulemusega 2:1, kui 22-aastane Hubert Hurkacz võitis üllatuslikult maailma neljandat reketit Dominic Thiemi tulemusega 3:6, 6:4, 7:6 (5). Avamängus alistas 20-aastane poolakas Kacper Zuk (ATP 448.) Dennis Novaki (ATP 105.) tulemusega 5:7, 7:6 (3), 6:3.
ATP karikaturniirist võtavad osa 24 riiki, kes on jagatud kuude alagruppi. Mängud peetakse kolmes Austraalia linnas Brisbane'is, Perthis ja Sydneys. | Nadal aitas Hispaania ATP karikaturniiril kaheksa sekka | https://sport.err.ee/1021579/nadal-aitas-hispaania-atp-karikaturniiril-kaheksa-sekka | Austraalias esimest korda peetaval meeste tennise ATP karikaturniiril pääses kaheksa parema hulka Hispaania, kui Rafael Nadal (ATP 1.) alistas jaapanlase Yoshihito Nishioka (ATP 72.) tulemusega 7:6 (4), 6:4. |
Josing rääkis ERR-ile, et praegune majanduskasv on tulnud natuke eripärastest sektoritest. Näiteks kolmanda kvartali suure majanduskasvu taga oli viljaeksport ja head maksulaekumised.
"Kui vaadata reaalsektoreid, tööstust ja ehitust, siis seal me ikkagi näeme, et ettevõtetel on raskem turul, seal me ei räägi väga suurest eduloost," tõdes ta.
Praegune inflatsiooninumber on viimase kolme aasta madalamaid, viimasel kolmel kuul oli 12 kuu inflatsioon alla kahe protsendi. Kui vaadata nende numbrite sisse, siis tegelikult on mõned inimestele olulised grupid nagu toit ja mootorikütus Josingu sõnul kallinenud. Ta märkis, et aastatagusest on kallimad näiteks lihatooted ning leiva- ja saiatooted.
"Iga sellise hinnatõusu või -languse osas peame rääkima väga konkreetsetest põhjustest, ei saa öelda, et on üks selge trend. Lihatoodete osas kindlasti mõjutab maailmaturul toimuv, loomakatkud ühes või teises riigis mõjutavad ekspordi-impordikoguseid ja nõudlust. Sealiha hind on tõusnud ja see mõjutab ka valmistooteid," selgitas Josing.
Leiva- ja saiatoodete osas on pilt aga põnevam, sest on näha, et sortiment tõmbub Eestis kokku ja hinnad teiseltpoolt tõusevad.
Palju kõigub köögivilja hind, kuid selle kohta ütles konjunktuuriinstituudi juht, et kui Eestis on midagi tarbijale soodsat ja head osta, on need just köögiviljad. Nende hind on reeglina madal - lahtise kartuli kilogramm maksab 30 sendi ringis, porgandil 30-40 senti. Kui kartul kuue sendi võrra kallineb, ongi kohe 20-protsendiline hinnatõus.
"Põhimõtteliselt ma ei näe seal midagi traagilist tarbija jaoks, köögivili on hästi kättesaadav," tõdes ta.
Josing lisas, et väiksem hinnatõus on tarbija jaoks kergem, aga reaalmajanduse jaoks võib see kanda informatsiooni, et lähiaasta jooksul räägime majanduskasvu aeglustumisest.
Samas tõi ta välja, et Eesti hinnatase on Euroopa Liidu keskmisest veel ligi 20 protsenti odavam, nii et konvergentsiruumi on meil veel küll. Teiseks on Eestis olnud väga kiire palgakasv ja reeglina veab see ka hinnakasvu.
"Päris inflatsiooni puudumist me küll lähiaastateks ei prognoosi, enne oli probleemiks võib-olla natuke liiga kiire hinnatõus," sõnas Josing ja lisas, et praegune hinnatõus, 1,8 protsenti 12 kuuga on Eesti jaoks väga mõistlik ja sobilik.
Eesti Pank prognoosib edasiseks pigem vaoshoitud hinnatõusu
Möödunud aasta viimasel kuul olid Eesti tarbijahinnad 0,3 protsenti väiksemad kui novembris. Eesti Panga vanemökonomist Natalja Viilmanni sõnul tõid kõige suuremad muutused tarbijahindadesse kaasa veetariifide langus Tallinnas, elektri ja sideteenuste odavnemine ja alkoholaktsiisi odavnemise järelmõju.
"Möödunud aasta oli paljudele ettevõtetele keerukas. Töötajate palku tuli tõsta, aga hindu paljud ettevõtted samal ajal kergitada ei saanud. Probleemid olid eriti ilmeka eksportijate jaoks, sest välisturgudel ollakse valdavalt hinnavõtjad. Ekspordihindade ulatuslik langus ja mitme valuutakursi odavnemine euro suhtes pingestasid olukorda tuntavalt," ütles ta pressiteate vahendusel.
Vanemökonomisti sõnul näeme lähikuudel aastase inflatsioonimäära suuremat kõikumist, kuid hinnatõus jääb endiselt pigem vaoshoituks.
"Peamised riskid on eelkõige seotud naftahindade edasise arenguga ning üldisemalt palga- ja hinnakujunduses tekkinud survega. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb 2020. aasta keskmine tarbijahindade kasv alla kahe protsendi," lausus Viilmann. | Josing: kallinenud on mitmed inimestele olulised kaubagrupid | https://www.err.ee/1021558/josing-kallinenud-on-mitmed-inimestele-olulised-kaubagrupid | Viimase kolme kuu inflatsiooninumbreid vaadates võib öelda, et kallinenud on mitmed inimestele olulised grupid nagu mootorikütus, lihatooted ning leiva- ja saiatooted, ütles konjunktuuriinstituudi juhataja Marje Josing. |
"Osalussaal on mõeldud üksnes ja ainult näitusteks, mille taga on inimesed, kes igapäevaselt muuseumitöö või näituste kureerimisega ei tegele, küll aga on neil huviala, mõni oluline teema või idee, mida nad soovivad jagada," märkis ERM-i näituste talituse produtsent Kata Maria Metsar ja lisas, et selle aasta märksõna on koostegemine, st oodatud on ideed, mis tutvustavad ühistegevuste erinevaid vorme.
Praegu on ERM-i osalussaalis näitus kodalukkudest, oma järge ootavad Tartu maraton ja Muhu sukad. Uusi ideid saab esitada ERM-i veebilehel kuni 19. aprillini 2020. Idee, millest saab näitus, selgub rahvahääletuse teel. Võitja kuulutab ERM välja 12. mail 2020 ja näitus avatakse veebruaris 2021.
Näituseideede konkurssi korraldab ERM kuuendat aastat, toimunud on üheksa oma-näitust. | ERM kutsub näitust tegema | https://kultuur.err.ee/1021547/erm-kutsub-naitust-tegema | Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema konkursil "Oma näitus 2020", mille parimast ideest sünnib muuseumi osalussaalis näitus. Näituse valmimist toetab ERM nõu, tehniliste vahendite ja kuni 5000 euroga. |
Mane mahtus esikolmikusse neljandat aastat järjest, kuid kuulutati mandri parimaks esmakordselt. Salah on võidutsenud kahel (2017, 2018) ja Mahrez ühel korral (2016), kirjutab Soccernet.ee.
Mane võitis hooajal 2018/19 Liverpooliga Meistrite liiga. Ta on säranud ka käimasoleval hooajal, olles löönud Inglismaa kõrgliigas 19 mänguga 11 väravat.
"Olen selle auhinna üle tõeliselt õnnelik ja uhke. Jalgpall on minu töö, ma armastan seda," kommenteeris Mane.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Aafrika aasta jalgpalluriks valiti esmakordselt Mane | https://sport.err.ee/1021566/aafrika-aasta-jalgpalluriks-valiti-esmakordselt-mane | Aafrika 2019. aasta parima jalgpalluri tiitli pälvis Liverpooli ründaja Sadio Mane (Senegal), edestades klubikaaslast Mohamed Salah'd (Egiptus) ja Manchester City ääremängijat Riyad Mahrezi (Alžeeria). |
Prokuröri sõnul jättis mees aastatel 2014-2016 oma veebilehtedel alkoholiga äritsedes tasumata 1,6 miljonit eurot makse, vahendas STT.
Mehel oli kaks veebilehte, kus ta äritses muuhulgas alkoholi ja sigarettidega. Veebilehtede kaudu sooritatud ostud toimetati ostjatele koju kätte.
Meest süüdistatakse maksupettuses ja alkoholiseaduse rikkumises. Prokurör taotleb mehelt riigile tekitatud kahju välja mõistmist ja ettevõtluskeeldu. | Eestist hangitud alkoholiga äritsenud soomlane anti kohtu alla | https://www.err.ee/1021554/eestist-hangitud-alkoholiga-aritsenud-soomlane-anti-kohtu-alla | Soomes süüdistatakase soomlasest meest Eestist hangitud alkoholiga äritsemises ja selle tegevuse pealt maksude tasumata jätmises. |
"Meid rahustab ikka tõesti teadmine, et meie tragöödiate keskel on ka teisi tragöödiaid, millest meid on säästetud." Ahastus, igatsus ja õige natuke lootust. Sellisele toonile tuleb häälestuda Prantsuse romaanikirjaniku Michel Houellebecqi uude romaani "Serotoniin".
Endiselt eristuva käekirja ja keelekasutusega kirjaniku töö ilmus Prantsusmaal täpselt aasta tagasi. Eesti keeles nägi teos ilmavalgust eelmise aasta lõpus. Houellebecqi ennegi tõlkinud Indrek Koff on teinud taas imelist tööd ning säilitanud, kui mitte rõhutanud raamatu tahumatut eripära.
"Mul on veel aega." Nii arvas "Serotoniini" peategelane noorena, peab aga viiekümnendale eluaastale lähenedes kibestusega tõdema, kuidas elu tast mööda on voolanud. Sealhulgas armastus, milleks nooruses polnud piisavalt aega või isegi tahtmist. Nüüd avastab ta, et on viimane aeg tegutseda.
Florent'i lugu algab hetkest, kui ta saab aru, et midagi peab muutuma. Ta otsustab nurka surutud olukorrast väljuda põgenemisega. Lahkuda enda reaalsusest ning alustada uuelt lehelt. Küll aga avastab ta õige pea, et olenemata suurtest jõupingutustest, jälitavad teda probleemid ja hingevalu ükskõik kuhu ta ka ei läheks. Enda probleemide eest ära joosta ei saa.
Autor on põgenemise teekonna lugejale ette kandnud robustsel ja ilustamata viisil, kus keskealine mees kohtub erinevates asukohtades isemoodi inetute episoodidega ning avastab, et need kõik lähtuvad mingil määral temast endast. Teos viib meid ka Florent'i elu eri etappidesse, avades järk-järgult tema ummikuni viivaid radu.
Depressioonikülvaja
Peategelane mõistabki, et ükskõik kui kaugele või kui eraldatud asukohta ta ei läheks, tema halvem pool ei jää temast sammugi maha. Niigi depressiivne elu matab ning peategelane üritab "küllastumist" vältida 21. sajandi viisil - manustades järjest tõhusamaid doose antidepressante. Peagi mõistab ta, et üks tablett ei suuda kedagi õnnelikuks muuta ning muutus peaks algama endast. Nüüd aga ei julge mees enam oma tõelist "mina" näha, sest lootus ja võimalus uuesti alustada puuduvad.
Raamat on kirjutatud houellebecqlikult otsekoheses keeles ning kogu elu ilu ja valu on lugejate jalge ette laotud. Algselt pelgalt külma ja depresiivsuse piiri peal kõndivana tunduv teos süveneb teemasse seda murendades ning muutub ajapikku ühe katkise hinge järk-järguliseks lagunemiseks, küsides lugejalt ränki küsimusi. Kas üksikule ja katkisele inimesele on õnneotsingul lubatud rohkem? Millisel hetkel meie empaatiavõime Florent'ist ära pöördub?
Oma raske psühholoogilise sisuga paneb teos mõtlema tõsiasja üle, et sarnases olukorras on kindlasti rohkem inimesi, kui me oskame arvata. Depressioon on tänapäeva maailmas arginähtus, mille all ei kannata ainult raamatust paralleeli tuues keskealised, vaid ka täiskasvanuelu algusaastaid "nautivad" noored.
Houellebecqi stiil haarab, aga tema mõttevärskusega kaasas käia ei ole kunagi mugav. Florent'i enesepõletus kandub otsekohese esituse tõttu hõlpsalt lugejani, Houellebecqi puhul ei saa öelda, kas raamat meeldis, sest pigem ta puudutab valusalt.
Õnnetu põllumajandus
Lugu on aga mitmetahuline ning ei kõnele ühe mehe keskeakriisist, vaid väljendab isikliku kihi kõrval autori nägemust Prantsusmaa ühiskondlikest valukohtadest. Houellebecq on peategelase traagika oskuslikult sidunud Prantsusmaa 21. sajandi põllumajanduse problemaatikaga, mille lõpuni mõistmiseks peaks kindlasti maa ajaloo ja hetkeolukorraga paremini kursis olema, kui romaan seda võimaldab.
Nii tundub esmalt, et kohtame raamatus kaht erinevat liini, kuid järjest enam ilmneb, et need ei ole vaid juhuslikult paralleelseteks seatud. Kaks peateemat, õnnetu keskealine mees ja Prantsusmaa põllumajandus liiguvad enesehävituslikult teadmata suunas.
Välist efekti leidub Houellebecqi uusimas ehk isegi varasemast vähem, nüansse ja sügavust aga seda enam. | Arvustus. Houellebecq kündmas depressioonipõldu | https://kultuur.err.ee/1021540/arvustus-houellebecq-kundmas-depressioonipoldu | Uus raamat
Michel Houellebecq
"Serotoniin"
Tõlkinud Indrek Koff
Sari "Moodne aeg"
Varrak |
Aastavahetusel ületas meediakünnise vaidlus Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala ümbritsevate, varem kaitstavateks planeeritud metsade raie seaduslikkusest. Mina kui maastiku- ja metsaökoloog näen veel tõsisemat probleemi.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rõhutas oma vastulausetes korduvalt, et tegu on vananeva majandusmetsaga ning ümbruses on juba piisavalt linnukaitsealasid.
Loodust ongi mõtet kaitsta seal, kus liigid ja loodusväärtused veel esinevad. Linnukaitsealad mõlemal pool Pärnu jõge näitavad, et Kurgja piirkonnas paikneb ainuke tänini säilinud Vahe-Eesti metsavööndi ala, mis ühendab Soomaa massiivid teisel pool Pärnu jõge paiknevate nn Vändra metsadega.
Selles võib igaüks ise veenduda, avades Maa-ameti geoportaalis oleva aerofoto ning jälgides loodest kirdesse kulgevat metsade-soode vööndit.
Piirkonnas tuleks rangelt kaitstavate metsade pindala veelgi tõsta ning ülejäänud metsades rakendada püsimetsanduse võtteid. Kogu Kurgja metsaala, nii Pärnu jõest lõunas kui ka põhjas asuvate linnukaitsealadeni, tohiks majandada vaid niivõrd, kuivõrd see ei kahjusta erinevate kasvukohatingimustega rohekoridoride terviklikkust.
"Eesmärk on terviklik metsamassiiv ja selle säilitamine, võimaldamaks liikidele elu- ja rändetingimusi iidses, siiani säilinud metsakoridoris."
See tähendab jälgimist, et puistute vanemates vanusklassides ei esineks maastikul katkestusi, esindatud oleksid kõik looduslikult omased puuliigid ja metsale omased substraadid - vanad puud, jäme surev ja kõdunev puit, looduslik heterogeensus jne. Eesmärk on terviklik metsamassiiv ja selle säilitamine, võimaldamaks liikidele elu- ja rändetingimusi iidses, siiani säilinud metsakoridoris.
Majanduslikus võtmes tähendab see lubatud raievanuse ja –diameetri tõstmist; põhiliselt hooldava ja valikraie kasutamist, kohati on võimalik ja ehk isegi vajalik rakendada häilraieid või kuni ühe hektari suurusi lageraieid. Raie ja väljavedu tohib läbi viia vaid külmunud pinnasel või kuivusperioodil ning väljaspool linnuliikide aktiivse tegutsemise aega.
Eesti riigi kodanikuna on mul tõesti kahju, et äsja tähistatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale järgneb meie riikluse ja kultuuri arenemisele aluse loonud suurkuju kodumaastike järjekordne muutmine.
Loodusuurijana tuleb mul nentida, et omariiklus ja suurtalude teke põhinesid uute loodusalade kasutuselevõtul, samuti kohati röövellikul metsaraiel 19.-20. sajandil. Praegu aga dokumenteerime just seetõttu Eesti metsade ja kogu looduskeskkonna kiirelt kahanevat liigirikkust ja vähenevat stabiilsust, samaväärsena taastumise võime vähenemist.
RMK saab, võiks ja peaks näitama head tahet tulevikumetsanduse kujundamisel, säilitades Kurgja metsa rohekoridori, kus keskkonda säästev majandamine ning metsa kõrvalkasutuse igakülgne arendamine oleksid teistele piirkondadele eeskujuks sarnaselt ajaloolisele Carl Robert Jakobsoni asutatud Kurgja talule toonases põllumajanduses.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Anneli Palo: Kurgja metsaraied ohustavad metsade maastikulist terviklikkust | https://www.err.ee/1021525/anneli-palo-kurgja-metsaraied-ohustavad-metsade-maastikulist-terviklikkust | Kogu Kurgja metsaala, nii Pärnu jõest lõunas kui ka põhjas asuvate linnukaitsealadeni, tohiks majandada vaid niivõrd, kuivõrd see ei kahjusta erinevate kasvukohatingimustega rohekoridoride terviklikkust, kirjutab Anneli Palo. |
Peale Brisbane'i turniiri avaringi kaotust valmistab see uudis Šarapovale kindlasti heameelt. Austraalia lahtiste korraldaja Craig Tiley avaldas, et vabapääse võimaldab endisel maailma esireketil ja viis korda suure slämmi turniiridel võidutsenud venelannal parandada edukamalt oma maailma edetabeli kohta.
"Austraalia lahtistel põhitabelis võistelda on imeline," ütles Šarapova. "Mul on olnud sel turniiril imelisi kogemusi alates finaali võitmisest kuni väga valusate kaotusteni. Uus võimalus nende emotsioonide kogemiseks on väga eriline."
Aasta esimene suure slämmi turniir algab 20. jaanuaril. | Šarapova teenis Austraalia lahtistele vabapääsme | https://sport.err.ee/1021542/sarapova-teenis-austraalia-lahtistele-vabapaasme | 2008. aastal Austraalia lahtised meistrivõistlused võitnud endine maailma esireket Maria Šarapova (WTA 147.) teenis tänavusele turniirile vabapääsme. |
Organiseerijad eraldasid vabapääsme Arkea-Samsicile, kuhu kuuluvad staaridest Nairo Quintana, Nacer Bouhanni ja Warren Barguil, ning B&B Hotels-Vital Conceptile, mille koosseisust leiab Bryan Coquardi ja Pierre Rollandi. See on esimene kord, kui B&B Hotels-Vital Concept Prantsusmaa suurtuuril sõidab. Wild card'i st jäi ilma teiste seas Circus–Wanty Gobert, kirjutab Spordipartner.ee.
Teoreetiliselt on võimalik, et Touril stardib koguni viis Eesti ratturit, sest osalejate hulgas on ka EF Education First (Tanel Kangert), Bora-Hansgrohe (Martin Laas) ja Israel Start-Up Nation (Mihkel Räim ja Norman Vahtra). Tour algab 27. juunil Nice'is ja lõppeb 19. juulil Pariisis.
Pariis-Nice'i velotuurile teenisid vabapääsme Team Total Direct Energie, Nippo Delko Provence ja Arkea-Samsic. Dauphine tuuril pääsevad starti B&B Hotels-Vital Concept, Circus-Wanty Gobert ja Arkea-Samsic. | Selgusid Tour de France'il osalevad meeskonnad | https://sport.err.ee/1021539/selgusid-tour-de-france-il-osalevad-meeskonnad | Tour de France'i korraldajad avaldasid need 22 meeskonda, kes stardivad tänavusel jõuproovil. Lisaks automaatselt koha taganud World Touri klubidele tagas eelnevalt pääsme ka mullu teise divisjoni võitnud Rein Taaramäe tööandja Team Total Direct Energie. |
Näitusel on esindatud kahe kunstniku autonoomsed projektid, mida ühendab Metropol galeriis üks teema. Jevgeni Umanski fotoinstallatsioon ja Jekaterina Bõkova objekt-album-fotoraamat ei ole sõna otseses mõttes juutidest, vaid pigem esitab kunstilist nägemust nendest inimestest. Vaataja ei näe piltidelt otseselt juutide elu ega traditsioone, vaid ainult kummalist laadi peegeldusi sellel teemal - huligaansest grafiti ja pseudodokumentatsioonist kuni jutustavate lugudeni inimestest, kes otsivad oma kohta elus - ajutist peatumispaika - ja meenutab ainult metafoorselt juudi "igavese" ekslemise teemat.
Kaliningradlane Jevgeni Umanski huvitub kaasaegse ühiskonna uurimisest ja kriitikast ning töötab erinevate sotsiaalsete kontekstidega. Loovuses kasutab ta anonüümsete autorite esteetilisi ilminguid ja kunstilist peegeldust: grafiti ja tänavakunst, aga ka massimeediumid, reklaamitehnoloogiad, luues lähtematerjalile oma tõlgenduse.
Jekaterina Bõkova Peterburist kasutab peameediumina fotograafiat, kombineerides seda heli ja tekstiga. Tema teosed keskenduvad enamasti rutiinile, mälule, igapäevaelule ja meie suhetele üksteisega ning asjadele, mis meid ümbritsevad.
Vaskjala residentuuris olles töötab ta uue raamatuga, mis räägib inimestest, kes ei leia oma kohta päikese all.
Avamine 11. jaanuaril kell 18 Metropoli galeriis (Vana – Kalamaja 46). | Vene kunstnikud avavad Metropolis näituse juutidest | https://kultuur.err.ee/1021528/vene-kunstnikud-avavad-metropolis-naituse-juutidest | Vaskjala loomeresidentuuris resideeruvad Peterburi ja Kaliningradi kunstnikud Jekaterina Bõkova ja Jevgeni Umanski avavad Tallinnas galeriis Metropol näituse "Juudid Metropolis". |
Austraalia ja Kreeka esimeses kohtumises alistas John Millman (ATP 48.) Michail Pervolarakise (ATP 486.) tulemusega 4:6, 6:1, 7:6 (1). Paarismängus olid Chris Guccione ja John Peers 6:3, 6:4 üle Markos Kalovelonisest ja Petros Tsitsipasest.
"Me tulime Brisbane'i oma tööd tegema, seega tänane tulemus oli ilus," ütles Austraalia meeskonna kapten Lleyton Hewitt. "Mängu kvaliteet oli fantastiline. Ma usun, et terve koondis võib esimeste kohtumiste üle uhked olla."
F-alagrupist pääses seega kaheksa parema hulka Austraalia (3), kelle selja taha jäid Kanada (2 p), Saksamaa (1) ja Kreeka (0).
C-alagrupis alistas Belgia 2:1 Bulgaaria, kuid sellest edasi pääsemiseks veel ei piisanud. Kahe võidu ja ühe kaotusega jõudis kaheksa parema hulka Suurbritannia, kuid samuti kahe võidu ja ühe kaotusega Belgial on võimalus edasi pääseda kahe parema teise koha pälvinud meeskonna hulgas.
D-alagrupis võitis Itaalia viimases kohtumises Ameerika Ühendriike tulemusega 3:0. Sellega pälvis saapamaa kokkuvõttes Venemaa järel teise koha. Kolmanda koha sai Norra meeskond ja neljanda kõik kohtumised kaotanud USA.
ATP karikaturniirist võtavad osa 24 riiki, kes on jagatud kuude alagruppi. Mängud peetakse kolmes Austraalia linnas Brisbane'is, Perthis ja Sydneys. Edasi kaheksa parema hulka pääsevad alagruppide võitjad ja kaks paremat teise koha meeskonda. | Kyrgios alistas tasavägises kohtumises Tsitsipase | https://sport.err.ee/1021536/kyrgios-alistas-tasavagises-kohtumises-tsitsipase | Austraalias esimest korda peetaval meeste tennise ATP karikaturniiril alistas Nick Kyrgios (ATP 29.) kodupubliku ees kreeklase Stefanos Tsitsipase (ATP 6.) tulemusega 7:6 (7), 6:7 (3), 7:6(5). Selle võiduga aitas Kyrgios Austraalia 3:0 võiduni Kreeka üle ning alagrupiturniir lõpetati täisedu ehk kolme võiduga. |
Vaatamata kaotusele tegi Kotsar suurepärase esituse, jõudes oma ülikoolikarjääri kolmanda kaksikduublini. Algviisikus alustanud eestlane viibis väljakul 36 minutit ning viskas selle ajaga oma meeskonna parimana 18 punkti (kahesed 7/12, vabavisked 4/4), võttis kümme lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu ja tegi sama palju vaheltlõikeid. Negatiivse poole peale jäid kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Tasavägiselt kulgenud mängu avapoolaja kaotas South Carolina 37:40. Kaks minutit ja 43 sekundit enne lõppu tõi Kotsari kahene South Carolina veel viie punkti kaugusele (68:73), ent see jäi ka kodumeeskonna viimaseks korviks.
Järgmise mängu peab South Carolina sel laupäeval, kui võõrsil minnakse vastamisi Tennessee meeskonnaga.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Kotsar tegi South Carolina kaotusmängus NCAA-karjääri kolmanda kaksikduubli | https://sport.err.ee/1021517/kotsar-tegi-south-carolina-kaotusmangus-ncaa-karjaari-kolmanda-kaksikduubli | Maik-Kalev Kotsari kodumeeskond South Carolina Gamecocks pidas läinud öösel USA üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis oma hooaja esimese konverentsisisese mängu, kui 68:81 jäädi alla Florida Gatorsile. |
Teatri kunstilise juhi Mirko Rajase sõnul oli eelnev aasta jätkuvalt sisuliste arengute teenistuses.
"Oleme viimastel aastatel teadlikult võtnud repertuaari lavastusi, mis on ülesehituse ja teemade poolest olulised nii meie peamisele sihtgrupile kui ka näitlejatele ja lavastajatele, kuid milles ilmtingimata ei domineeri nuku- ega visuaalteater," ütles Rajas.
"Eriilmeliste väljendusvahendite kasutamine ning lavastusliikide kombineerimine võikski olla üks noorele vaatajale suunatud teatri osa ning selle tasakaalu otsimise teel me praegu oleme. Olen tänulik meie toetavale kollektiivile ja vaatajatele."
Teatrijuht Joonas Tartu sõnul oli aasta keskmine saalide täituvus 90 protsenti ja mitmel kuul ligi 100 protsenti. "Suur publikuarv ei ole eesmärk omaette, kuid on näha, et meie teatri professionaalne ja hoidev õhkkond ning eesmärk pühenduda sisulisele läheb teatrikülastajale korda."
Eelmisel aastal jõudis NUKU teatri publiku ette seitse uuslavastust. Lisaks toimus kevadel Leino Rei kunstilisel juhtimisel rahvusvaheline nuku- ja visuaalteatrifestival NuQ Treff, kus võis näha 21 lavastust maailma nuku- ja visuaalteatriparemikust.
"Vapruse värinad" (2019). Pildil Mart Müürisepp, Risto Vaidla. Autor/allikas: Andres Roosileht
"Oleme otsinud läbivalt sisu ja vormi dialoogi ning püüdnud seda tervikpildiks ühendada kolmel paralleelsel liinil – programm, mis rikastaks kohalikku teatripilti, visuaalteatri mõtestamine ja festivalil etendunud lavastuste analüüs ning praktiline meistriklass, mis inspireeriks ja arendaks meie oma teatri inimesi," ütles Rei.
NUKU muuseumi juhi Maria Uski sõnul kasvas lasteaia- ja kooligruppide huvi nii töötubade kui ka õppeaineid teatri kaudu käsitlevate lõimtundide vastu. Igapäevategemiste kõrval alustas NUKU muuseum uute ettevõtmistega, muu hulgas muuseumikogu uurijatele kättesaadavaks tegemisega.
"Loominguliselt mitmekülgse aasta jooksul käivitasime programmid kolmandatest riikidest Eestisse asunud inimeste kultuurilise kohanemise toetamiseks nukuteatrikunsti abil," ütles Usk. "Koostööprojektis Ukraina kultuuriseltsiga sündis ukraina- ja eestikeelne lavastus "Seal, kus kodu". Aasta lõpust hoiab muuseumis toimuval silma peal suurim teatrilaval mänginud nukk – läbi kolme korruse ulatuv 7-meetrine Gulliver."
"Momo" (2019). Pildil Doris Tislar. Autor/allikas: Gabriela Liivamagi
NUKU teatris tegutseva noorte autorite dramaturgialaboratooriumi esimese hooaja tulemusena loeti avalikult ette Silvia Urgase ja Oliver Bergi debüütnäidendid. Sügisel lükati koostöös Eesti Draamateatriga käima noorte kriitikalaboratoorium. Tänavu jaanuaris toimuvad järjekordsed NUKU teatri noortestuudio sisseastumiskatsed.
Kevadhooajal on plaanis neli uuslavastust: noortele ja täiskasvanutele toob Mihkel Kohava (EMTA lavakunstikool) veebruaris lavale August Kitzbergi "Tuulte pöörises" Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli 29. lennu lõpulavastusena, aprillis jõuab esietenduseni vanusele 12+ suunatud lavastus lavastajalt Renate Keerdilt. Priit Pärna "Tagurpidi" tõlgendus vanusele 7+ esietendub Leino Rei lavastajakäe all mais ning suvelavastus on Jaanika Juhansoni näidendivõistlusel auhinnatud "Kummituste suvi", mille toob Kernu mõisa küünis lavale Mirko Rajas.
NUKU teater on noore vaataja teater, mille repertuaaris leiab lavastusi ka väikelastele ja täiskasvanutele. Teatri juurde kuuluvad nukuteatrikunsti muuseum ning rahvusvaheline nuku- ja visuaalteatrifestival NuQ Treff. | NUKU teater ja muuseum jõudsid 2019. aastal enam kui 105 000 külastajani | https://kultuur.err.ee/1021513/nuku-teater-ja-muuseum-joudsid-2019-aastal-enam-kui-105-000-kulastajani | NUKU teater andis 2019. aastal 609 etendust kokku ligi 85 000 inimesele. Lisaks etendus visuaalteatrifestivali NuQ Treff raames 21 lavastust maailma nuku- ja visuaalteatriparemikust. NUKU muuseumi külastas ligi 21 000, seega ühtekokku jõudis NUKU 2019. aastal üle 105 000 külastajani. |
Mullu liigakarika võitnud City ei andnud esimesel poolajal Unitedile võimalustki ning asus Bernardo Silva, Riyad Mahrezi ja omavärava löönud Andrea Pereira tabamustega kohtumist 3:0 juhtima. Teisel poolajal lõi ainsa värava Unitedi mängija Marcus Rashford.
Neljapäeval kohtuvad teises poolfinaalis Leicester City ja Aston Villa. | Linnarivaali alistanud Manchester City astus suure sammu finaalile lähemale | https://sport.err.ee/1021512/linnarivaali-alistanud-manchester-city-astus-suure-sammu-finaalile-lahemale | Inglismaa liigakarika poolfinaali avamängust väljus võitjana Manchester City, kes alistas linnarivaali Unitedi tulemusega 3:1. |
Davis kaotas tasakaalu, kui üritas kaitsta Julius Randle'i jõudmist korvi alla. Kolmanda veerandi lõpuni jäi sel hetkel kaks minutit ja 45 sekundit. Peale kukkumist jätkas Davis küll mängimist, kuid seejärel otsustavaks neljandikuks enam palliväljakule ei naasnud. Lakers teatas hiljem, et tegemist on põrutusega. Sellise vigastuse ravimiseks kulub tavaliselt neli nädalat.
Davis viskas kohtumise jooksul viis punkti, võttis kuus lauapalli ja andis viis korvisöötu. Meeskonna resultatiivseim oli 31 punkti, viie lauapalli ja viie korvisööduga LeBron James. Vastaste parim oli 19 silma visanud RJ Barrett.
Tulemused:
Cleveland - Detroit 113:115
Toronto - Portland 99:101
Brooklyn - Oklahoma City 103:111 (la)
Memphis - Minnesota 119:112
Phoenix - Sacramento 103:114
LA Lakers - New York 117:87 | Lakers teenis koduväljakul kindla võidu, Davis sai vigastada | https://sport.err.ee/1021507/lakers-teenis-koduvaljakul-kindla-voidu-davis-sai-vigastada | Korvpalliliigas NBA võidutses läinud ööl koduväljakul mänginud läänekonverentsi liider Los Angeles Lakers, kes alistas New York Knicksi tulemusega 117:87. Kolmandal veerandil jäi meeskond ilma oma tähtmängjast Anthony Davisest, kes kukkus kõvasti sabakondi peale ega naasnud seejärel enam mängu. |
"The Slow Rush" ilmub 14. veebruaril plaadifirma Interscope/Fiction alt. Varem on Tame Impala jaganud albumilt lugusid "Posthumous Forgiveness", "Borderline" ja "It Might Be Time".
Tame Impala on juba ka teatanud, et läheb albumiga ka kahele tuurile: esimesena koos Clairoga märtsis ja seejärel koos Perfume Geniusega kevadel ja suvel, vahendab Pitchfork. | Tame Impala avaldas uue loo eelolevalt albumilt | https://kultuur.err.ee/1021506/tame-impala-avaldas-uue-loo-eelolevalt-albumilt | Tame Impala jagas neljandat lugu oma eelolevalt albumilt "The Slow Rush". Loo pealkiri on "Lost in Yesterday". |
"Otsest põhjust, mis sundinuks mind lõpetama, polnud. Ei ole ka nii, et sport oleks minu jaoks kuidagi ebameeldiv. Saan lihtsalt aru, et võistlemine ei pakkunud enam suurt emotsiooni ega toonud sära silmadesse. Noore Merili unistused pole enam minu tegelikud unistused," rääkis Beilmann intervjuus Delfi Spordile.
"Alguses oli mõte, et jätkan spordiga kevadeni, kuid siis mõistsin, et venitamisega hakkaksin oma spordivälise elu eesmärke saboteerima. Praegu tundus lõpetamiseks õige aeg," tõdes Beilmann, kelle uued eesmärgid on seotud õpingutega TalTechis ja tulevase tööeluga. Tõsi, seda, kus ärindust õppides saadud teadmisi rakendada, ta veel ei teadnud.
Lühikeseks jäänud karjäärist tõi Beilmann esile 2014. aastal juunioride EM-il segateates saadud pronksmedali ja kogu sportimisega kaasneva protsessi. "Hing jääb mul ju spordi juurde ja kui tekib aasta või kahe pärast soov uuesti proovida, on see võimalus olemas," arvas ta. | Meril Beilmann tegi tippspordiga ootamatult lõpparve | https://sport.err.ee/1021501/meril-beilmann-tegi-tippspordiga-ootamatult-lopparve | Laskesuusataja Meril Beilmann jõudis jõulude ajal äratundmisele, et tippsport ei too enam sära silmadesse. |
Teised suured bürood viitavad klientide konfidentsiaalsusele ja kasutavad võimalust jätta vastamata.
"Üldiselt on meie vastas olnud kõige suuremad," ütles ravimiameti õigusnõunik Andrus Varki, kes on esindanud ametit 2007. aastast saadik kohtuasjades üle 70 korra ja sageli on tulnud piike ristata ka Linnamäe huvidega.
Ent mitte ainult Varki, vaid ka anonüümseks jäävad tippadvokaadid kinnitavad, et Linnamäe ettevõtted annavad juba aastaid tööd mitmele advokaadibüroole. Ühe tuntud advokaadibüroo endine töötaja ütleb, et Linnamäe haare büroodes on kõigile teada. Ärimees on taganud endale seisundi, kus mõjukamad advokaadid on temaga seotud ega saa huvide konflikti tõttu vastaseid kaitsta ega nõustada.
Linnamäe lemmik paistab olevat Ellex Raidla, mis nõustas mullu oktoobris Piletilevi ostutehingut ja detsembris IM Arvutite müüki Linnamäe äriimpeeriumile, samuti on Ellex Raidla juhtivpartner Ants Nõmper kohtus kaitsnud Linnamäe töötajat Katrin Lusti ja esindanud kohtus proviisoriapteegi sildi taga tegutsevaid Türi Apotheka apteeke, et Benu ei saaks luba väikelinnas nendega konkureerida. Samuti on ta kaitsnud Tallinnas viis Apotheka apteeki avanud Anne Apteegid OÜ-d.
Apothekat on kohtus esindanud ka advokaadibüroo Rask ja Eversheds Sutherland Ots & Co, viimase partner Toomas Pikamäe (endise riigikohtu esimehe Priit Pikamäe vend) esindab kohtus Linnamäe kinnisvaraettevõtet Axis UPI OÜ ja on esindanud Apothekat ravimiameti vastu kurikuulsas PERH-ist väljatõstmise juhtumis.
Linnamäe äride esindamisega on seotud veel advokaadibüroo TRINITI, Derling Primus, büroo FORT Legal, COBALT, Soraineni büroo ja Lextal.
Advokatuuri esimees Jaanus Tehver aga ei pea Linnamäed õigusemõistmise turu hegemooniks, öeldes, et advokaadibüroosid on palju ja Linnamäe ei saaks neid kõiki kokku osta. | Pea kõik suuremad advokaadibürood on Margus Linnamäe teenistuses | https://www.err.ee/1021500/pea-koik-suuremad-advokaadiburood-on-margus-linnamae-teenistuses | Eesti advokaatide seas on avalik saladus, et ärimees Margus Linnamäe mõju ulatub peaaegu kõigisse suurematesse advokaadibüroodesse: 18 suurema käibega büroo seas on ainult üks, Sirel ja Partnerid, mille juhtivpartner Jüri Sirel kinnitas Eesti Päevalehele, et neil pole Linnamäega seotud äriühingutega huvide konflikti. |
USA toornaftatehingute peamine indeks WTI tõusis New Yorgi börsil esmalt üle 4,5 protsendi kartuste suurenemise tõttu naftatarnete pärast Lähis-Idast, kus pinged on haripunktis.
Hiljem hakkas WTI järk-järgult langema ja oli Eesti aja järgi kell 5 hommikul 63,63 USA dollari tasemel barreli eest ehk 0,93 protsenti kõrgemal kui enne raketirünnakut.
Londoni Põhjamere brendi hind oli samal kellaajal 69,34 dollari peal barreli eest, olles kerkinud 1,10 protsenti.
Kulla hind reageeris raketirünnakule rohkem kui kaheprotsendise tõusuga, kerkides esimest korda viimase kuue aasta jooksul üle 1600 dollari tasemele untsi eest, kuid langes hiljem veidi. | Iraani raketirünnak USA vägede vastu Iraagis kergitas nafta hinda | https://www.err.ee/1021497/iraani-raketirunnak-usa-vagede-vastu-iraagis-kergitas-nafta-hinda | Maailmaturu nafta hinnad reageerisid kolmapäeval Iraani raketirünnakule USA vägede vastu Iraagis järsu tõusuga, kuid taandusid seejärel mõnevõrra. |
Narva piiripunkti pühadeaegne ummistumine on tavaline ja ennustatav nähtus. Kui tavapäevadel käib Narvas üle piiri umbes 12 000 inimest, siis uusaastapühadeaegu piiriületajate hulk kahekordistub. Näiteks 3. jaanuaril, mil Vene turistid Eestisse saabusid, tõusis piiriületajate arv Narvas rekordiliselt üle 25 000 inimese.
Piiripunkti läbilaskevõime suurendamiseks suunatakse sõiduautosid veokite terminali ja tuuakse piirile lisajõude, kuid nagu märkis Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi, tekivadki ummikud tavaliselt siis, kui suurem hulk inimesi ühekorraga piirile jõuab.
"Igal taristul on omad piirid, kus ta lihtsalt füüsiliselt rohkem vastu võtta ei suuda. Et kui meil oleks kogu aeg ühtne voog, siis tegelikult ei olekski piiril probleeme ja kõik oleksid rahul. Tänane näide, kus inimesed hakkavad välja sõitma, kuni keskpäevani on piiripunkt rahulik, aga praeguseks on sadakond autot juba järjekorras, virtuaalses loomulikult," rääkis Püvi.
Püvi sõnul võiks piiriületajad näiteks Venemaale sõidu kavandada ennelõunale, siis on lootust ummikuid vältida ja kindlasti tasuks silmas pidada, et Narvas on piirieelse ooteala läbimine kohustuslik. Kohe piirile tükkivate autode tagasisaatmine röövib piiriteenistujate aega ja lisab piiripunkti töösse mõttetut segadust.
Narva piiripunkt on kõige tihedama liiklusega piiripunkt Eestis. Aastas ületab Narvas piiri üle nelja miljoni inimese. Piiriületajate arvu kasvule aitas kaasa ka Venemaa, mis eelmisel aastal Peterburi külastamiseks tasuta elektroonilised viisad kehtestas. Peterburi pääsemiseks kasutavad Narva piiripunkti lisaks eestlastele nüüd ka lätlased ja leedulased. Samas, nagu märkis Indrek Püvi, praegust olukorda piiril elektroonsed viisad eriti ei mõjutanud.
"Eks mõnevõrra ole suurendanud piiriületust, kuid mitte jaanuaripühade kontekstis. Pigem see puudutab rohkem Eesti Vabariigi pühasid, kui meie enda inimesed käivad väljapoole ja sellised muud vabad ajad, nädalavahetused. Hetkel elektrooniline viisa ei ole tekitanud meile probleeme nende pühade kontekstis."
Peterburi turismiameti andmeil on alates eelmise aasta oktoobrist Peterburi külastamiseks esitatud umbes 100 000 elektroonilise viisa taotlust ja viimase kolme kuu jooksul on Peterburis e-viisaga käinud üle 60 000 turisti. | Vene turistide vool lööb Narvas piiriületuse rekordeid | https://www.err.ee/1021496/vene-turistide-vool-loob-narvas-piiriuletuse-rekordeid | Vene turistide sissevool toob Narva piirile ummikuid ja uusi piiriületuse rekordeid. Piirivalve soovitab Narva kaudu Venemaale sõites valida reisiks ennelõunase aja, sest õhtul võib piiril oodata pikk järjekord. |
Selline samm konservatiivses riigis, kus samasooliste liite ei tunnustata, on suunatud demokraatia säilitamisele, ütlesid vasakparteide juhid.
Kolmest parteist koosneva alliansi Lewica (Vasak) liidrid ütlesid, et nad valisid Biedroni, kuna ta toetab selgelt naiste õigusi, õigusriiki ning kiriku ja riigi lahusust ehk kõike seda, mida parempoolne erakond Seadus ja Õiglus (PiS) on õõnestanud pärast võimule tõusmist 2015. aastal.
Biedronil "on selged vaated ilmalikule riigile, sotsiaalküsimustele, Euroopa Liidule, vabaduse küsimusele, seal hulgas naiste teemadel," ütles Demokraatliku Vasakliidu (SLD) liider Wlodzimierz Czarzasty.
44-aastane Biedron seisab valimistel silmitsi praeguse parempoolse presidendi Andrzej Dudaga, keda peetakse favoriidiks ja keda toetab ka homovastase retoorikaga PiS.
Tal tuleb kandideerida ka liberaali Malgorzata Kidawa-Blonska vastu, keda toetab juhtiv opositsioonierakond Kodanikeplatvorm (PO) ning keda peetakse Duda peamiseks rivaaliks.
Biedron juhib erakonda Wiosna (Kevad), üht kolmest vasakparteist Lewicas, mis pääses oktoobris peetud üldvalimistel Poola parlamenti, võites 460 kohast 49.
Praegu Euroopa Parlamendi saadiku ametis olev Biedron oli varem Poola parlamendisaadik ja riigi põhjaosas asuva Slupski linna meer. Ta on pikka aega võidelnud geisuhete tunnustamise eest.
Lisaks on Biedron lubanud sulgeda 2035. aastaks kõik söekaevandused, et vähendada sudu, mis ekspertide hinnangul põhjustab 38 miljoni elanikuga riigis aastas umbes 50 000 enneaegset surma. | Poola vasakparteid esitavad presidendikandidaadiks geipoliitiku | https://www.err.ee/1021489/poola-vasakparteid-esitavad-presidendikandidaadiks-geipoliitiku | Poola vasakparteid otsustasid teisipäeval esitada avalikult homoseksuaalse europarlamendi saadiku Robert Biedroni kandidaadiks mais peetavatele presidendivalimistele. |
Mitsotakis kinnitas, et Kreeka jätkab koostööd IMF-iga, kuid "riigina, mis on väljunud IMF-i karmist järelevalveraamistikust".
Kontori sulgemises nähakse sümboolset kinnitust Kreeka väljumisele kolme abipaketi programmidest, mis lõppesid 2018. aasta augustis.
Mitsotakis tegi uudise teatavaks pärast Washingtonis peetud kõnelusi IMF-i uue juhi Kristalina Georgievaga. | Kreeka: IMF sulgeb lähikuudel oma kontori Ateenas | https://www.err.ee/1021488/kreeka-imf-sulgeb-lahikuudel-oma-kontori-ateenas | Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) sulgeb oma kontori Ateenas lähikuudel, teatas peaminister Kyriakos Mitsotakis teisipäeval. |
Kahe aasta eest EM-turniiril pronksmedali võitnud kodumeeskond Poola, alustas turniiri 3:1 võiduga Portugali üle. Samas alagrupis võitis veel Ukraina 3:2 Kreekat
Soomes Tamperes peeti ka C-alagrupi esimesed mängud. Soome alustas turniiri võiduga 3:1 Põhja-Makedoonia üle. Samas alagrupis võitis Türgi 3:1 Venemaad ja Hollad oli 3:0 üle Hispaaniast.
Eesti koondise järgmine mäng toimub 4. septembril Slovakkiaga. | Tiitlikaitsja Serbia alustas EM-turniiri võidukalt | https://sport.err.ee/1608326831/tiitlikaitsja-serbia-alustas-em-turniiri-voidukalt | Võrkpalli EM-turniiril mängiti Poolas A-alagrupi esimsesd mängud. 2019. aasta EM-turniiril võidutsenud Serbia võitis 3:1 Belgiat. |
Turniiril neljandana paigutatud Zverevil kulus vaid tund ja 14 minutit, et alistada hispaanlane Albert Ramos-Vinolas (ATP 48.) 6:1, 6:0, 6:3.
Clinical. @AlexZverev advances to Round 3 in 74 minutes. #USOpen pic.twitter.com/7wYP9JrQTJ
— US Open Tennis (@usopen) September 2, 2021
22. asetatud ameeriklane Reilly Opelka pidi pisut kauem vaeva nägema, kuid sai siiski kolmesetilise võidu – ligi kaks ja pool tundi kestnud matšis sai ta 7:6 (1), 7:5, 6:4 jagu itaallasest Lorenzo Musettist (ATP 60.). | Zverev pikendas võiduseeria 13-mänguliseks | https://sport.err.ee/1608326282/zverev-pikendas-voiduseeria-13-manguliseks | Tokyo olümpiavõitja Alexander Zverev jõudis ülikindla võiduga USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel kolmandasse ringi. Zverev on nüüd võitnud 13 matši järjest. |
"Need mängud aitavad mul tasavägistel hetkedel kindlamalt mängida. Olen väga palju mänginud, aga tunnen, et olen rasketest mängudest ära taastunud. Keha on värske. Need on mulle mängukindlust andnud ja see ongi see, mida ma Clevelandi otsima läksin," rääkis Kontaveit Delfile pärast 6:4, 6:1 võitu šveitslanna Jil Teichmanni üle New Yorgis.
"Ilm oli natuke tuuline. Ei olnud nii ilus mäng, aga pidin täna hästi servima," jätkas Kontaveit. "Mind aitas see, kui esimeses setis servimurde kätte sain ja seti võitsin - see andis mulle kindlust juurde ja võttis temalt seda ära. Mida pikem pallivahetus, seda suurem eelis mul oli." | Kontaveit: võidud on mulle mängukindlust andnud | https://sport.err.ee/1608326276/kontaveit-voidud-on-mulle-mangukindlust-andnud | Clevelandi WTA turniiri võitnud ja US Openil kolmandasse ringi jõudnud Anett Kontaveit pole kaotust tunnistanud järjest seitsmes mängus. Nii ilusat seeriat näitas ta viimati 2017. aasta suvel, kui võitis Den Boschis oma esimese tiitli ja jõudis Wimbledonis kolmandasse ringi. |
Barty oli poolteist tundi kestnud mängus 6:1, 7:5 üle 18-aastasest taanlannast Clara Tausonist (WTA 78.). Endisele juunioride maailma esireketile Tausonile oli see esimene US Openi põhiturniir.
Tokyo olümpiavõitja, turniiril 11. asetatud šveitslanna Belinda Bencic alistas veidi üle tunni kestnud kohtumises kindlalt 6:3, 6:1 itaallanna Marta Trevisani (WTA 106.).
10. paigutatud tšehh Petra Kvitova alistas 7:6 (4), 6:2 kaasmaalanna Krystina Pliškova (WTA 115.) ja läheb nüüd vastamisi 17. asetusega kreeklanna Maria Sakkariga, kes oli 6:4, 6:2 parem tšehhitar Katerina Siniakovast (WTA 53.).
Turniiril 24. asetatud hispaanlanna Paula Badosa aga langes konkurentsist, jäädes 4:6, 4:6 alla venelanna Varvara Gratšjovale (WTA 82.). 21-aastase venelanna järgmine vastane on tema kaasmaalanna, 14. paigutusega Anastassia Pavljutšenkova, kes sai 6:2, 5:7, 6:2 jagu slovakitarist Anna Karolina Schmiedlovast (WTA 93.). | Barty ja Bencic võtsid teises ringis kindla võidu | https://sport.err.ee/1608326267/barty-ja-bencic-votsid-teises-ringis-kindla-voidu | USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel olid nii maailma esireket Ashleigh Barty kui värske olümpiavõitja Belinda Bencic teises ringis võidukad. |
Tšerepovetsi Severstali eest liigadebüüdi teinud Roobal kulus ainult viis minutit, et visata ka oma esimene värav KHL-is. Seega sai Roobast esimene eestlane, kes on nii mänginud kui ka skoorinud KHL-is.
28. sünnipäeva tähistava Rooba värav viigistas kohtumise Peterburi SKA-ga 1:1-le ning selle seisuga ka esimene kolmandik ka lõppes.
Есть первый в истории КХЛ гол от эстонского хоккеиста!
С днем рождения, Роберт Рооба ! pic.twitter.com/LQVJoBhYIb
— КХЛ (@khl) September 2, 2021
Teise perioodi järel oli Severestali edu 2:1, viimasel kolmandikul aga viskas SKA kaks väravat ja võttis võõrsil 3:2 võidu.
Järgmise matši peab Rooba koduklubi 5. septembril, kui kodus võõrustatakse Minski Dinamot.
Rooba liitus Severstaliga maikuus kui ta sõlmis KHL-i klubiga üheaastase lepingu. Eelmisel hooajal mängis Rooba Soome jäähokiliigas JYP-i eest, kus ta viskas viiekümne üheksas kohtumises kolmkümmend väravat ja andis üksteist väravasöötu. | Sünnipäevalaps Robert Rooba tegi KHL-is ajalugu | https://sport.err.ee/1608326228/sunnipaevalaps-robert-rooba-tegi-khl-is-ajalugu | Eesti jäähokikoondislane Robert Rooba tegi neljapäeval ajalugu kui temast sai esimene eestlane, kes on KHL-is väljakule saanud. |
Värsked singlid ja peagi ilmuv album on sissejuhatuseks 2022. aasta mais Londonis toimuvale kontserdile ABBA Voyage, kus lavale esineb kümneliikmeline ansambel, kelle saatel astuvad üles virtuaalsed versioonid bändi liikmetest. Benny Anderson, Anni-Frid Lyngstad, Agnetha Fältskog ja Björn Kristian Ulvaeus on kontserdi jaoks nooremaks muudetud, laval esinevate hologrammide loomiseks kulus mitmeid kuid.
Eelmine ABBA album "The Visitors" ilmus 1981. aastal ning aasta pärast seda teatas ansambel laialiminekust. Ansambel tuli uuesti kokku 2018. aastal, kui nad teatasid ka plaanist uuesti muusikat välja anda.
Kuula uusi lugusid:
"I Still Have Faith In You"
"Don't Shut Me Down" | ABBA avaldas pärast 39 aastat kestnud pausi kaks uut lugu | https://menu.err.ee/1608326237/abba-avaldas-parast-39-aastat-kestnud-pausi-kaks-uut-lugu | Legendaarne Rootsi ansambel ABBA andis pärast 39 aastat kestnud pausi välja kaks uut lugu, mis jõuavad ka 5. novembril ilmuvale uuelt albumile "Voyage". |
Vigastuse tõttu on Mbappe sunnitud vahele jätma Prantsusmaa koondise järgmised kaks kohtumist Ukraina ja Soome vastu.
"Kylian Mbappe tundis eilse kohtumise lõpus valu oma paremas sääres. Mängija naaseb oma koduklubi juurde ja ühtegi uut mängijat tema asemele ei kutsuta," märkis Prantsusmaa jalgpalliföderatsioon oma avalduses.
Prantsusmaa jätkab D-alagrupis kaheksa punktiga esikohal, teisel kohal on nelja punktiga Ukraina. Prantsusmaa koondise järgmine kohtumine on laupäeval Ukraina vastu. | Kylian Mbappe sai vigastada | https://sport.err.ee/1608326240/kylian-mbappe-sai-vigastada | PSG ja Prantsusmaa koondise ründaja Kylian Mbappe vigastas eileõhtuses MM valiksarja kohtumises Bosnia vastu oma säärelihast, vahendab Reuters. |
Eesti noortekoondistes mänginud Engelbrecht tegi debüüdi kõrgliigas hooajal 2016/17 Audentese Spordigümnaasiumi õpilastest koostatud G4S Noorteliiga ridades. Seejärel on ta vigastusi trotsides peamiselt mänginud esiliigas, esindades näiteks KA Tallinna Kalev/TLÜ ja Kadrina Karude meeskondi, kirjutab Korvpall24.geenius.ee.
Itaalia Serie C on jaotatud kaheks osaks – Serie C Gold on kõrgem tase ja liigasüsteemi tugevuselt neljas level, Serie C Regionale on regionaalne liigatase.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee. | 22-aastane eestlasest tsenter hakkab mängima Itaalia madalamal liigatasemel | https://sport.err.ee/1608326210/22-aastane-eestlasest-tsenter-hakkab-mangima-itaalia-madalamal-liigatasemel | Algavaks hooajaks Itaalia tugevuselt neljanda liiga Serie C Gold tasemele naasev korvpalliklubi Bellizzi Basket teatas, et meeskonda tuuakse tugevdama 22-aastane ja 205 cm pikkune eestlasest keskmängija Hendry Engelbrecht. |
Ta hoiatas, et see võib vallandada põhiseadusvastase kaose.
Bideni sõnul on ülemkohtu otsus enneolematu rünnak naiste põhiseaduslike õiguste vastu.
"See (Texase) seadus on nii äärmuslik, et isegi ei luba erandeid vägistamise või intsesti korral," lausus ta.
Abordiõiguse eest võitlevad kodanikuühendused pöördusid esmaspäeval seaduse tühistamiseks ülemkohtusse.
Kohus ei langetanud kolmapäeval otsust 24 tunni eest jõustunud seaduse põhiseaduslikkuse kohta, kuid viitas "keerulistele ja uutele protseduurilistele küsimustele", mille tõttu otsustati jätta seadus edasiste kohtumenetluste ajaks jõusse.
Seadus, mille Texase vabariiklasest kuberner Greg Abbott mais allkirjastas, keelab abordi pärast seda, kui on võimalik kuulda loote südamelööke, ehk tavaliselt kuuendal rasedusnädalal, mil paljud naised ei teagi veel, et ootavad last.
Seetõttu on seda hakatud nimetama "südamelöökide seaduseks".
Abort pole lubatud ka siis, kui rasedus sai alguse intsesti või vägistamise tagajärjel. Ainus erand on oht ema tervisele.
Seaduses on ka säte, mille alusel ootab ebaseaduslikest aborditegijatest teatajaid rahaline tasu.
Samalaadsed seadused on vastu võtnud rohkem kui kümnes vabariiklaste juhitavas konservatiivses osariigis, aga kõigil juhtudel on kohtud nende jõustumise peatanud. Aluseks on 1973. aasta ülemkohtu otsus, mis kinnitab naise õigust aborti teha. Selle alusel on abort lubatud 22.-24. rasedusnädalani.
Biden ütles, et ta käivitab kogu valitsust hõlmava jõupingutuse, et "näha, milliseid samme saab föderaalvalitsus astuda tagamaks, et naistel on Texases ligipääs turvalistele ja legaalsetele abortidele". | Biden taunis ülemkohtu otsust mitte blokeerida Texase abordiseadust | https://www.err.ee/1608326219/biden-taunis-ulemkohtu-otsust-mitte-blokeerida-texase-abordiseadust | USA president Joe Biden taunis neljapäeval ülemkohtu otsust mitte blokeerida Texase osariigi abordiseadust, mis keelab kõik abordid pärast kuuendat rasedusnädalat. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.