text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kohtumine kestis tund ja kümme minutit.
Avasetis oli Kontaveit enda servil väga kindel, Teichmann aga pidi rohkem vaeva nägema. Juba enda esimeses servigeimis päästis Teichmann kaks murdepalli. Lõpuks sai Kontaveit enda tahtmise kümnendas geimis, murdes šveitslanna pallingu ja võites seti 6:4.
Teises setis murdis Kontaveit kohe Teichmanni pallingu ja päästis enda servil murdepalli, asudes 3:0 juhtima. Siis võitis küll Teichmann kindlalt enda servigeimi, kui järgmised kolm geimi kuulusid taas eestlannale. Seejuures päästis Kontaveit viimaseks jäänud geimis kaks murdepalli ja vormistas võidu teisel matšpallil.
Seitsmenda järjestikuse võidu teeninud Kontaveit servis mängu jooksul kolm ässa ja tegi ühe topeltvea, Teichmann sai kirja ühe ässa ja kaks topeltviga. Äralöökidest teenis Kontaveit 20 ja Teichmann 19 punkte, lihtvigu aga kogunes šveitslannal märksa rohkem – 13 Kontaveidi seitsme vastu. Mängitud punktidest võitis Kontaveit 64 ja Teichmann 49.
Kontaveit realiseeris kuuest murdevõimalusest kolm ja päästis ise kõik neli murdepalli, mis Teichmann teenis.
Kolmandas ringis läheb Kontaveit vastamisi 7. asetatud poolatari Iga Swiatekiga (WTA 8.). Mullune Prantsusmaa lahtiste võitja pidi kaks tundi vaeva nägema, et alistada 3:6, 7:6 (3), 6:0 prantslanna Fiona Ferro (WTA 74.).
Varem on Kontaveit ja Swiatek mänginud kolmel korral, mängudega 2:1 juhib Kontaveit. Viimati olid nad vastamisi tänavuste Prantsusmaa lahtiste kolmandas ringis, kus Swiatek jäi peale 7:6 (4), 6:0.
Enne mängu:
Eelmisel nädalal Clevelandis enda karjääri teise WTA turniiri võitnud Kontaveidil on käsil kuuemänguline võiduseeria, US Openi avaringis oli ta kindlalt 6:3, 6:0 parem kümne aasta tagusest tšempionist Samantha Stosurist (WTA 186.). Seitsmendat korda US Openi põhiturniiril mängiv Kontaveit on seni kolmel korral avaringist edasi pääsenud ja siis pole ta kordagi teises ringis kaotanud. Tema parim tulemus US Openil on kaheksandikfinaal, nii kaugele jõudis ta aastatel 2015 ja 2020.
Teichmann alistas US Openi avaringis 6:3, 6:4 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud hispaanlanna Cristina Bucsa (WTA 161.), see oli alles tema karjääri teine võit slämmiturniiride põhitabelis. Esimese võidu sai ta samuti US Openil 2018. aastal. Seejuures kaotas ta toona teises ringis Kaia Kanepile.
Aasta esimeses pooles vigastustega võidelnud Teichmann jõudis üle-eelmisel nädalal kõrgetasemelisel turniiril Cincinnatis finaali, alistades teel nii Naomi Osaka, värske olümpiavõitja Belinda Bencici kui Karolina Pliškova. Finaalis pidi ta tunnistama maailma esireketi Ashleigh Barty paremust.
Kontaveit ja Teichmann on varem korra mänginud, kui mullu samas tennisekeskuses peetud Cincinnati turniiril jäi eestlanna peale 6:3, 6:4.
"Tema mängis hea turniiri Cincinnatis, mina Clevelandis, mõlemad oleme väga heas vormis, aga ma olen valmis raskes mängus lahingut andma, sest tunnen end iga päevaga väljakul üha paremini," ütles Kontaveit pärast avamängu. | Kontaveit sammus US Openil kindlalt kolmandasse ringi | https://sport.err.ee/1608325625/kontaveit-sammus-us-openil-kindlalt-kolmandasse-ringi | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 28.) alistas USA lahtiste tennisemeistrivõistluste teises ringis šveitslanna Jil Teichmanni (WTA 44.) 6:4, 6:1. |
36-aastase Millsapi liitumist Brooklyn Netsiga kinnitas ka mängija agent DeAngelo Simmons. Millsap veetis viimased neli hooaega Denver Nuggetsi ridades, kus ta mängis koos möödunud hooajal NBA kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Nikola Jokiciga.
Sel suvel sai Millsapist vabaagent, kes Charania sõnul sai pakkumisi lisaks Netsile ka Golden State Warriorsilt, Chicago Bullsilt ja Los Angeles Clippersilt. Uues koduklubis saab Millsap mängida koos selliste superstaaridega nagu Kevin Durant, James Harden ja Kyrie Irving.
Brooklyn Netsi hooaeg algab Eesti aja järgi 20. oktoobril kui kohtutakse tiitlikaitsja Milwaukee Bucksiga. | Kogenud mängumees liitub Brooklyn Netsiga | https://sport.err.ee/1608326192/kogenud-mangumees-liitub-brooklyn-netsiga | Neljal korral NBA tähtede mängul osalenud Paul Millsap liitub Brooklyn Netsiga, vahendab The Athleticu ajakirjanik Shams Charania. |
Pärast konsultatsioone valitsuses leidis peaminister, et 12-aastaste ja vanemate vaktsineeritus võiks ulatuda 80 protsendini. Praeguse hinnangu järgi võidakse piirangud tühistada oktoobris.
"Seejärel liiguksime sellise lähenemise juurde, kus potentsiaalsed haiguspuhangud surutakse sihipäraste ohjeldusmeetmetega väga lokaalselt maha. Me tahame hoida ühiskonda võimalikult avatuna," rääkis Marin.
Peaministri sõnul valmistatakse endiselt ette loobumist kahemeetrise ohutusvahemaa nõudest ja hiljemalt esmaspäeval on ses osas valitsuse erakorraline istung.
Parlament saaks ettepanekut arutama hakata teisipäeval suvevaheajalt naastes.
Ka justiitsminister Anna-Maja Henriksson kinnitas, et kahemeetrisest ohutusvahemaast loobumise osas on valitsus üksmeelne. | Marin: Soome koroonapiirangud võivad lõppeda hinnanguliselt oktoobris | https://www.err.ee/1608326174/marin-soome-koroonapiirangud-voivad-loppeda-hinnanguliselt-oktoobris | Soome peaminister Sanna Marin prognoosis neljapäeval, et koroonapiirangud võivad lõppeda hinnanguliselt oktoobris, kui vaktsineeritute osakaal tõuseb piisavalt kõrgeks. |
Lopez läks kolm kilomeetrit enne lõppu konurentidel eest. Sarja üldliider Primož Roglic (Jumbo-Visma) lõpetas udus sõidetud lõputõusul võistluse teisena ja kaotas võitjale 14 sekundiga, kolmandana lõpetas Lopeze tiimikaaslane Enric Mas Nicolau (+0.20).
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) lõpetas võistluse suures grupis ning sai 18. etapil 73. koha, kaotust võitjale kogunes 26 minutit ja üks sekund. Martin Laas lõpetas etapi 148. kohal, võitjale kogunes kaotust 40 minutit ja 54 sekundit.
Roglic edestab üldkokkuvõttes Nicolaud kahe minuti ja 30 sekundiga ning Lopezt kahe minuti ja 53 sekundiga.
Hispaania velotuuril jääb sõita veel kolm etappi. | Vuelta liidrina jätkab Roglic, etapivõit Lopezele | https://sport.err.ee/1608326165/vuelta-liidrina-jatkab-roglic-etapivoit-lopezele | Hispaania velotuuri 18. etapi (Salas - Altu d'El Gamoniteiru; 162,6 km) võitis Kolumbia rattur Miguel Angel Lopez (Movistar), kes asub üldarvetsuses kolmandal kohal. |
Millal lahkute kaitseministeeriumi asekantsleri kohalt?
Tegin avalduse omal soovil ametist lahkuda 1. oktoobrist. Olen kaitseministeeriumis töötanud 2000. aastast ja see on väga pikk aeg ühes organisatsioonis viibida.
Miks otsustasite juba pool aastat pärast kaitsevalmiduse asekantsleri kohale valimist ametist lahkuda? Kas see tuli omal soovil või kellegi survel?
See on kokkuvõttes puhtalt mu isiklik, enda inimlikust arenguvajadusest lähtuv otsus, põhjendus on leitav CV-st: olen ühes asutuses töötanud 21 aastat, juhiametis 14 aastat ja asekantsleri ametikohal kaheksa aastat. Kõik need numbrid teeksid iga organisatsioonikäitumise spetsialisti ärevaks.
Mind on kaitseministeeriumis nii pikalt kinni hoidnud ägedad kolleegid ja mul on tegelikult ka sel keerulisel ajal lihtne lahkuda, sest meie uus kantsler on väga võimekas ja energiline juht, kellel on siiras huvi oma valdkonna edendamise vastu. Kaitseministeerium jääb väga headesse kätesse. Mu töö on mulle väga meeldinud, kaitsevaldkonnas töötab värvikas ja naksakas seltskond, tulge siia kindlasti tööle.
Kas olete saanud pakkumise asuda mõnele muule kohale või millega edasi plaanite tegeleda?
Olen juba viimased 13 aastat teinud riigitöö kõrvalt täiskohaga kultuuriajakirjaniku tööd ja vähemalt viimased viis aastat olen mitu korda mõelnud valdkonnavahetusele, teen selle nüüd teoks. Lisaks kultuuriajakirjandusele aitan isal ja vennal ettevõtteid arendada. Oktoobrist läheb mu tööelu täiega edasi, veidi teistes rollides, mis mind innustavad arendama uusi oskusi ja küpsetama neid tahke mu isiksuses, mida pikk juhirollis oldud aeg on kängutanud. Olen kärsitu ja ma väga tänan kantsler Kusti Salmi, kes mu kärsituse ootamatut avaldumist sellisel keerulisel ajal nii küpselt aktsepteeris.
Olete sõnakas kultuuri- ja ühiskonnakriitik. Kas teil tekkis ministeeriumis vastuolusid just selle ühiskondliku tegevuse tõttu? Oli teie lahkumine seotud ka uue kantsleri Kusti Salmi ametisse asumisega?
Mu ühiskondliku tegevuse osas pole ma mingit poliitilist surve tundnud, isegi kui olen tabusid rikkunud, Eestis on tugev demokraatia ja ka teravate väljaütlemiste järel pole mind keegi millegagi survestanud. Olen meie riigi üle selles mõttes uhke.
Mis puutub Kusti Salmi, siis on ta üks ägedamaid uusi juhitüüpe tänases avalikus teenistuses ja temaga oli meil väga hea tiim. Me näeme asju ühtemoodi. Avalikus teenistuses peab olema tänasest märksa rohkem dünaamikat ja liikuvust. Kaitsevaldkonnas on seda tegelikult üsna palju, ka tulemustele orienteeritust näen kaitseministeeriumis rohkem kui mujal. Aga riigisekretäriga (Taimar Peterkop – toim) meil puudub ühistel väärtustel baseeruv partnerlus ja minu koha peal sedasi tulemuslikult tööd teha ei saa.
Ametkondade vahelist konkurentsi esineb ikka ja ma ei pea tegelikult õigeks, et tippametnikud omavahel meedias tülitsevad, tülid tuleb lahendada tööajal ja omavahel, eriti puudutab see julgeolekuvaldkonda. Meil töötavad riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas asised spetsid.
Teisest küljest, kui laiemalt vaadata, siis võib-olla ongi tippametnikkond riigikantseleis koosolekutel veidi liiga vähe tülitsenud viimastel aastatel üldistel riigivalitsemise teemadel. Ma ei pea tüli all silmas intriigitsemist ja kabinetipoliitikat, vaid raskete küsimuste ausat arutelu ja selle aruteluvõime säilitamist ka kriisiolukorras. Keset kõige suuremat kriisi kõlab ajaleheveergudel eneseõigustuslik ümin ja see ümin ei ole meid kokkuvõttes viinud väga heasse kohta. Koroonakriisi-eksami kukkusime haledalt läbi, aga õppetundide analüüsi asemel ja initsiatiivikuse asemel peame veidraid pressikonverentse, kus põhirõhk on selle tõestamisel, et keegi ei ole süüdi. Süükäitumisele ja riigi maine hoidmisele keskendumine on aga kriisi ajal kõige halvem strateegia.
Strateegiliste probleemide lahendamise tempo riigis on liiga madal ja selles ei tasu süüdistada poliitikuid. Tunnen tegelikult nii eelmise kui praeguse valitsuse poliitikute ees piinlikkust, sest nemad peavad klattima ametnike saamatust, peaminister peab ise tegema ametnike eest tööd, mida nad ei suuda teha normaalses tempos ega tulemuslikult.
Me avaliku teenistuse helistik vajab praegu otsustavat muutmist, et suudaksime muude kriisidega, mis koroonakriisile lisandunud on, hakkama saada. Ja selle helistiku määrab riigisekretär.
Ka kõige parem spetsialist panetub pärast viit aastat ühel ametikohal töötamist. Ka mina tunnen, et olen jäänud eluvõõraks ja panetunud ja vajan isiksuslikuks arenguks uusi väljakutseid uutes rollides.
Ja siin ei ole põhjus selles, et riigiametites oleks tööl rumalad või laisad inimesed. Vastupidi. Meil on väga haritud ja professionaalne ametnikkond ja seda olen kogenud nt ka NATO-s kolleegidega suheldes, et Eesti ametnikud on teiste riikide avalike teenistujatega võrreldes konkurentsivõimelised. Aga midagi on meie tippametnikonna strateegilise taseme dünaamikas valesti, mis sellel konkurentsivõimel ei võimalda avalduda. Eesti riigil puudub praegu toimiv käigukast. Üleilmseid kriise menetleme tavakorras.
Aga üldiselt, ametikohavahetusi fetišeeritakse üle, avaliku sektori juhid peavadki rohkem ja tihemini liikuma sektorite ja valdkondade vahel, sest nii kasvab mh Eesti ühiskonna sidusus ja see on ainuke asi, mis meil aitab iseseisva riigina vastu pidada. | Oidsalu: meil puudus riigisekretäriga ühistel väärtustel baseeruv partnerlus | https://www.err.ee/1608326105/oidsalu-meil-puudus-riigisekretariga-uhistel-vaartustel-baseeruv-partnerlus | 21 aastat kaitseministeeriumis töötanud Meelis Oidsalu ütles oma ootamatut lahkumist asekantsleri kohalt kommenteerides, et tal puudus riigisekretäriga ühistel väärtustel baseeruv partnerlus ja tema ametikohal nii tulemuslikult tööd teha ei saa. |
"Mul oli lõbus ja ma tegin seda omal moel," ütles 41-aastane Räikkönen, kes võitis 2007. aasta maailmameisteitiitli ning on sõitnud F1 sarjas rohkem etappe, kui keegi teine.
"Isegi kui ma saaks, ma ei muudaks mitte midagi."
Räikkönen on viimane Ferrari piloot, kes on võitnud maailmameistritiitli. Praegu sõidab ta Alfa Romeos ning pühapäeval teeb ta oma karjääri 342 stardi.
Räikkönen ütles, et tegi otsuse juba talvel ning soovib lihtsalt rohkem aega koos perega veeta.
"Ma ütleks, et F1 ei ole kunagi olnud mu elu. See on võtnud mu elust palju aega, aga see pole olnud kõige olulisem. Ma olen alati elanud elu ka väljaspool seda, ma teen tavalisi asju," sõnas Räikkönen. Ta ootab väga, et võistluskalender ei mõjutaks tema päevakava.
Räikönen tegi enda GP debüüdi Sauberi tiimis juba 2001. aastal.
"Elus on muid asju, lapsed käivad koolis ning lateaias. Ma ei taha, et pereelu sõltuks sellest, millal mul on võistlused, testisõidud või lennureisid. Hetkel ma ei taha sellele mõelda, mis ma edasi teen."
"Mul oli F1 sarjas lõbus. Ma olen õnnelik selle üle, mis ma saavutasin. Soovisin võita maailmameistritiitli ja jõudsin sellele mitmel korral väga lähedale ning Ferrariga suutsin selle saavutada. Ma olen õnnelik, et see just Ferraris olles juhtus"
Räikkonen lisas, et ta on kõige õnnelikum kodus koos perega olles. Ta on F1 sarjas olles saanud endale palju sõpru ja ta ei ole kindel, kas jääb vormeliga sõitmist igatsema.
"Ma olen seda nii kaua teinud seega ma kahtlen," ütles Räikkönen
Ta lisas, et plaanis lõpetada enne, kui ta sai 30-aastaseks. Nüüd saab ta aru, et tema karjääris on olnud mitmeid sobivaid hetki, kui ta oleks võinud lõpetada. | Räikkönen: vormel-1 sari pole kunagi olnud minu elus kõige tähtsam | https://sport.err.ee/1608326099/raikkonen-vormel-1-sari-pole-kunagi-olnud-minu-elus-koige-tahtsam | Soome vormelipiloot Kimi Räikkonen ütles neljapäeval, et F1 sari ei ole olnud tema elus kõige olulisem ning ta ei kahetse midagi. Tuleviku osas tal veel kindlat plaani pole. |
"Western Unionil on heameel jagada uudist, et taasalustab rahaülekande teenuseid Afganistani alates 2. septembrist, et meie kliendid saaksid taas saata raha ja toetada oma armsamaid," ütles panga pressiesindaja.
"Me mõistame meie klientide ja nende perekondade pakilisi vajadusi ja panustame nende toetamisse," lisas pressiesindaja.
Western Union loobub ka ülekandetasudest 3.-17. septembrini.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatas peatselt pärast Talibani võimuletulekut Afganistanis, et peatab abi sellele riigile, kuni sealne olukord selgineb. | Western Union taasalustas rahaülekandeid Afganistani | https://www.err.ee/1608326084/western-union-taasalustas-rahaulekandeid-afganistani | Washingtonis baseeruv arengupank Western Union teatas neljapäeval, et taasalustas rahaülekandeid Afganistani. |
Esmaspäeval toimunud viie setilises avaringi kohtumises ei olnud Andy Murray rahul Tsitsipase käitumisega, sest kreeklase tualettruumis käimise paus venis kaheksa minutiliseks. Murray arvates mõjutas see mängu lõpptulemust.
Maailma edetabeli kolmas reket Tsitsipas läks teise ringi kohtumises vastamisi Adrian Mannarinoga ning lahkus pärast kolmanda seti kaotamist taas seitsmeks minutiks väljakult. Staadionil olev publik vilistas kreeklase käitumise peale.
WTA mängijate nõukogusse kuuluv Stephens arvab, et sellised pausid ei ole ausad ning peavad lõppema.
"Tehakse palju reeglimuudatusi väiksemate asjade suhtes. Näiteks lühendati soojenduse aega minuti võrra," ütles Stephens. "Ma arvan, et reegleid tualetis käimise osas tuleb muuta."
"Kui keegi läheb tualettruumi kaheksaks minutiks ei ole see aus. Ma arvan, et see on hea, et sellest nüüd pressikonverentsidel ja sotsiaalmeedias räägitakse. Nii saab see juhtum palju tähelepanu ja selliseid alatuid võtteid enam ei kasutata," arvab Stephens.
Tsitsipas on korduvalt öelnud, et ta ei riku reegleid, sest tualettruumi kasutamisel ei ole ajalist piirangut.
28-aastane Stephens ütles, et pikk paus võib oluliselt mängukäiku muuta. | Stephens: Tsitsipas mängib ebaausalt | https://sport.err.ee/1608326042/stephens-tsitsipas-mangib-ebaausalt | 2017. aasta USA lahtiste teinnisemeistrivõistluste võitja Sloane Stephens ütles pärast kolmapäevast Stefanos Tsitsipase juhtumit, et mängijad, kes kasutavad pikki tualetipause mängivad alatut mängu. |
Soome kaks ametlikku keelt on soome keel ja rootsi keel. Paljud välismaalased kurdavad, et soome keelt on raske õppida, teatas The Guardian.
Paljud välistudengid lahkuvad riigist pärast kooli lõpetamist. Enamik tudengeid peab lahkumise põhjuseks bürokraatiat, kõrgeid makse ja keelelisi raskusi.
Soomes on väljakutseks ka see, et avalikus sektoris peab tihti valdama mitte ainult soome, vaid ka rootsi keelt.
Linnapea leiab, et probleemi lahendaks inglise keele kasutamise laiendamine.
"Helsingi võiks end nimetada ingliskeelseks linnaks, kus inglise keelt kõnelevatel inimestel poleks vaja soome ega rootsi keelt rääkida," ütles Vartiainen.
Vartiainen leiab, et inglise keelset haridust tuleb rohkem pakkuda juba lasteaias. "See on siiski riiklikul tasandil otsus, mida Helsingi linn ei saa otsustada," ütles Vartiainen.
Linnapea sõnul on Soomel ka mitmeid eeliseid. "Soome võib kliimakriisist kasu saada. Väike, turvaline ja loodusele orienteeritud Soome võib muutuda välismaalastele atraktiivsemaks paigaks," ütles Vartiainen. | Helsingi linnapea soovib linnas laiendada inglise keele kasutamist | https://www.err.ee/1608326072/helsingi-linnapea-soovib-linnas-laiendada-inglise-keele-kasutamist | Helsingi linnapea Juhana Vartiainen tunneb muret, et kõrgelt kvalifitseeritud rahvusvahelised töötajad ei jää keelenõuete tõttu linna elama. Linnapea soovitas, et Helsingi võiks end kuulutada ingliskeelseks linnaks, kus inglise keelt kõnelevatel inimestel poleks vaja soome ega rootsi keelt rääkida. |
Danhammeri surma kinnitas Iltalehtile tema endine abikaasa Paula.
Viimastel aastatel vaevasid Danhammerit terviseprobleemid.
Möödunud aastal siirdati talle uus maks. | Suri Soome ärimees Carl Danhammer | https://www.err.ee/1608326069/suri-soome-arimees-carl-danhammer | Suri Eestistki tegutsenud Soome ärimees Carl Danhammer. Ta oli 65-aastane. |
Kuu keskmine hind ulatus Eestis 87,03 euroni megavatt-tunni kohta, Lätis 87,32 euroni megavatt-tunni kohta ja Leedus 87,74 euroni megavatt-tunni kohta. Võrreldes eelmise aasta augustiga kahekordistusid hinnad kõigis kolmes Balti riigis, teatas Nord Pool.
Peamised hinnatõusu põhjustajad olid seejuures suurenenud tarbimine, tuuleenergia tootmise madal tase, Põhjamaade hüdroreservuaarides tavapärasest madalam tase, kütusehinnatõus ning enam kui kahekordistunud süsinikdioksiidi (CO2) hind turul.
Balti piirkonna elektrikäive Nord Pooli börsi järgmise päeva turul oli augustis kokku 3,2 teravatt-tundi, millest müügitehingud moodustasid 1,1 teravatt-tundi ja ostutehingud 2,1 teravatt-tundi.
Balti riikides tarbiti Nord Pooli andmeil lõppenud kuul kokku 2,2 teravatt-tundi elektrit, millest kohalik toodang kattis 40,6 protsenti. Möödunud aasta augustiga võrreldes kasvas tarbimine 2,7 protsenti.
Augustis imporditi Balti regiooni Rootsist 345 gigavatt-tundi elektrit ehk 12 protsenti vähem kui juulis. Soomest imporditi Baltimaadesse 691,1 gigavatt-tundi elektrit, mida oli 30 protsenti enam kui juulikuus. Poolast imporditi elektrit 105 gigavatt-tundi, mida oli 23 protsenti vähem kui kuu varem.
Venemaalt imporditi Balti regiooni augustis 292 gigavatt-tundi elektrit, sellest 201 gigavatt-tundi Vene-Läti piiri kaudu ja 91 gigavatt-tundi Kaliningradi-Leedu piirilt. Juuliga võrreldes vähenesid impordimahud kolmandatest riikidest 38 protsenti. | Elektri hind tõusis augustis Eestis rekordilise tasemeni | https://www.err.ee/1608326045/elektri-hind-tousis-augustis-eestis-rekordilise-tasemeni | Augustis tõusis elektrihind Eestis rekordilise tasemeni, kuuvõrdluses kasvasid hinnad Eestis 3,9 protsenti, Lätis ja Leedus aga langesid – vastavalt 1,1 ja 0,7 protsenti. |
Talavera U-19 mängib Hispaanias oma vanuseklassi kõige kõrgemas liigas seega piirkonna siseselt tuleb Lagusel mängima hakata ka näiteks Villarreali ja Valencia eakaaslaastega. Lagus on juba kuu aega Hispaanias hooaja ettevalmistust kaasa teinud ning selle aja jooksul osalenud juba ka mitmel klubi esindusvõistkonna treeningul, vahendab Soccernet.ee
Laguse viimane kohtumine Nõmme Unitedi eest leidis aset 28. juulil, mil viigistati FCI Levadia U-21-ga 1:1. Kokku pidas sai ta tänavu Esiliigas kirja üheksa kohtumist, millest kolmes hoidis oma seljataguse puhtana.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Nõmme Unitedi noor väravavaht siirdus Hispaaniasse | https://sport.err.ee/1608326012/nomme-unitedi-noor-varavavaht-siirdus-hispaaniasse | Nõmme United andis teada, et meeskonna 18-aastane väravavaht Georg Mattias Lagus siirdus Hispaania tugevuselt kolmanda liiga klubi CF Talavera de la Reina U-19 võistkonna juurde. |
Väljaande andmetel keelatakse sellega 183 piiriäärses asulas massiüritused, neisse ei pääse inimesed, kes seal ei ela, see puudutab ka ajakirjanikke. Rikkujaid trahvitakse või võetakse vahi alla.
Duda pidas äsja Valgevene piiril valitseva olukorra üle nõu kaitse-, välis- ja siseministriga.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki palus ennist Dudat kehtestada Valgevene piiril keerulise rändeolukorra tõttu eriolukord.
"Peame peatama selle agressiivse hübriidtegevuse, mis toimub Minskis kirjutatud stsenaariumi alusel, ja mida viivad ellu härra Lukašenko kaitsjad," ütles Morawiecki.
Poola asesiseminister Maciej Wasik rääkis varem, et iga päev üritab Poola tungida 100-250 inimest.
Ta rääkis, et Poola alustas kahe ja poole meetri kõrguse tara ehitamist umbes 180-kilomeetrisele lõigule 418 kilomeetri pikkusest Poola-Valgevene piirist. Sel lõigul üritavad migrandid kõige sagedamini Poola pääseda. Sinna saadeti piirivalvele appi ka 2000 sõjaväelast.
Lisaks seadsid Poola piirivalvurid mõningatele piirilõikudele üles okastraadi.
Valgevene piirivalvurid ei lase migrante Valgevenesse tagasi. Poola, Leedu ja Läti, kuhu nad üritavad aga pääseda, ei lase neid üle piiri, mistõttu puhkevad piiril tülid.
Poola ja Baltimaad: Lukašenko hübriidründab kogu Euroopa Liitu
Valgevene tegevus seadusvastase rände soodustamisel on "(Aleksandr) Lukašenko režiimi süsteemselt kavandatud ja korraldatud hübriidoperatsioon," mis on suunatud Poola, Baltimaade ja kogu Euroopa Liidu vastu, nentisid Baltimaade ja Poola kaitseministrid.
Leedu kaitseministeeriumi teatel jõudsid sellele seisukohale Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas, tema Läti ametivend Artis Babriks, Eesti kolleeg Kalle Laanet ja Poola minister Mariusz Blaszczak, kes kohtusid Sloveenias Ljubljanas EL-i kaitseministrite nõupidamisel.
"Seadusvastase rände kriisi haare laieneb – kuigi algul oli Lukašenko režiimi korraldatud hübriidrünnak suunatud Leedu vastu, on nüüd näha ka Läti ja Poola ründamist. Sellest võib saada julgeolekumure, mis puudutab mitte ainult meie piirkonda, vaid kogu Euroopa Liitu. Seetõttu peame selle tagasilöömiseks olema ühtsed ja tegutsema koos," ütles Anušauskas.
Teate kohaselt jõudsid Baltimaade ja Poola ministrid üksmeelele, et vastastikune solidaarsus on eriti tähtis Venemaa ja Valgevene ühisõppuse Zapad-2021 künnisel.
Ministrid pelgasid, et selle õppuse ajal võib Valgevene läbipaistvuse nappus ja ennustamatu tegevus tuua kaasa pingetõusu, provokatsioonid ja piirivahejuhtumid. | Meedia: Poola president kehtestas Valgevene piiril eriolukorra | https://www.err.ee/1608326036/meedia-poola-president-kehtestas-valgevene-piiril-eriolukorra | Poola president Andrzej Duda allkirjastas neljapäeval seadluse, millega kehtestas Valgevene piiril eriolukorra, kirjutab ajaleht Rzeczpospolita. |
Lappi kinnitas sotsiaalmeedias varasemalt ringlenud kuulujutte, et asub taas autorooli oktoobri alguses Soomes toimuval MM-rallil. Soomlane hakkab võistlema Toyota meeskonna eest, keda ta viimati esindas 2018. aastal.
"Toyotasse naasmine on justkui kojutulek," kirjutas soomlane sotsiaalmeedias ja lisas, et koos temaga naaseb ka kaardilugeja Janne Ferm.
Toyota paneb oktoobri alguses toimuval Soome MM-rallil välja kokku viis WRC-spetsifikatsiooniga autot. Lisaks Lappile stardivad Toyota eest ka Sebastien Ogier, Elfyn Evans, Kalle Rovanperä ja Takamato Katsuta.
Soome MM-rallilt pärineb Lappil ka seni parim tulemus, kui ta 2017. aastal võttis kodupubliku ees oma ainsa MM-ralli võidu. | Ametlik: Esapekka Lappi naaseb Toyotasse | https://sport.err.ee/1608326030/ametlik-esapekka-lappi-naaseb-toyotasse | Soome rallisõitja Esapekka Lappi ja Toyota meeskond kinnitasid neljapäeval, et 30-aastane rallisõitja naaseb võistlustulle Soomes toimuval MM-rallil. |
Kõige enam on esmaseid kaitsesüste teinud Portugalis elavad inimesed. Vähemalt ühe doosi on saanud kätte enam kui 84,1 riigi elanikest. Väikeseid saareriike kõrvale jättes on hõlmatus maailmas kõrgem vaid Araabia Ühendemiraatides.
Vaktsineerimiskuur on lõpetatud vaid veidi enam kui 74 protsendil* riigi elanikest. Koroonadiagnoosi saab seal 100 000 elaniku kohta päevas ligikaudu 20 inimest.
Peaaegu sama kõrge on vaktsiiniga hõlmatus Maltal. Erinevalt Portugalist on vaktsineerimiskuuri lõpetanud enam kui neli viiendikku riigi elanikest. Uute nakkusjuhtumite arv on seal Portugalist poole väiksem ja veidi enam kui 500 000 elanikuga saareriigis on sattunud augusti teises pooles koroona tõttu päevas haiglasse keskmiselt kaks inimest.
Kokku on suutnud enam kui 70 protsenti elanikkonnast esmaste kaitsesüstidega hõlmata üheksa Euroopa Liidu riiki.
Lisaks Maltale on enam kui 70 protsenti elanikest vaktsineerimiskuuri lõpetanud veel Taanis, Hispaanias ja Belgias. Kuigi viimase kolme nakatumisnäitaja on võrreldav Euroopa Liidu keskmisega, satub seal koroona tõttu haiglasse keskmisest oluliselt vähem inimesi.
Euroopa Liidus tervikuna on saanud esmase kaitse enam kui 287 miljonit inimest ehk üle 64 protsendi selle elanikest. Vaktsineerimiskuuri on lõpetanud ligi 57 protsenti. Kuigi uute hõlmatute arv vähenes ka sel nädalal, on vaktsineeritute osakaal siiski suurem kui näiteks USA-s.
Baltimaadest tunnevad endiselt koroonavaktsiini vastu kõige suuremat huvi leedukad. Saja inimese kohta on seal süsti saanud enam kui 59 ja ligi 54 vaktsineerimiskuur on lõpetanud.
Eestis ulatub vaktsineeritute osakaal elanikest napilt üle 55 protsendi ja vaktsineerimiskuur on lõpetatud 47 protsendil. Lätis on vaktsineeritute koguarv küll Eestist suurem, kuid suurema elanike arvu tõttu jääb nende osakaal elanikkonnast veel alla 45 protsendi.
Euroopa Liidu punased laternad on endiselt Rumeenia ja Bulgaaria. Neist viimases on lasknud end vaktsineerida vaid veidi üle 16 protsendi elanikest, kellest moodustavad omakorda suurema osa eakad. Vaktsineeritute osakaal on seal seega võrreldav näiteks Valgevene või Palestiinaga. Rumeenias jääb vaktsineeritute osakaal alla 30 protsendi.
Terve Euroopa Liidu peale on kokku seitse riiki, kus jääb vähemalt ühe vaktsiinidoosiga hõlmatus alla 50 protsendi.
Maailma suurematest ja mõjukamatest riikidest on lasknud end USA-s vähemalt ühe korra vaktsineerida 62,7 protsenti selle elanikest ehk üle 205 miljoni inimese. Seejuures on enam kui 174 miljoni ehk 53 protsendi vaktsineerimiskuur lõpetatud.
Hiina pole vaktsineeritute koguarvu avaldanud alates juuni algusest, kuid on teinud ligi 2,1 miljardi kaitsesüsti. Kui vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks läheb tarvis kaks süsti, on vaktsiiniga hõlmatud seega enam kui 74 protsenti selle elanikest.
Vaktsineerimistempo püsib kõrge ka Indias, kus on saanud vähemalt ühe süsti ligi 510 miljonit inimest ehk 38 protsenti riigi elanikest.
Venemaal on lasknud end vähemalt korra vaktsineerida enam kui 44 miljonit inimest ehk üle 30 protsendi riigi elanikest. Vaktsineerimistempoga pikalt esirinnas olnud Suurbritannia paistab silma ka praegu. Saja inimese kohta on seal vaktsineeritud enam kui 72 ja 64 vaktsineerimiskuur on lõpetatud.
Maailmas tervikuna on lasknud end vaktsineerida üle kolme miljardi inimese ehk kolmandik planeedi elanikest. Aafrikas on aga vaktsineeritud vaid iga 20.
Muudetud 2021/09/02 20.15 Artikli algses variandis oli toodud Portugali täielikult vaktsineeritud inimeste osakaaluks 57 protsenti, mis põhines teise doosi saanud inimeste arvul. Tegelik lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste osakaal on Jannseni vaktsiini dooside tõttu 74,2 protsenti. Toimetus kahetseb eksimust. | Graafik: koroonavaktsiini on saanud pea kaks kolmandikku EL-i elanikest | https://novaator.err.ee/1608326003/graafik-koroonavaktsiini-on-saanud-pea-kaks-kolmandikku-el-i-elanikest | Euroopa Liidus on lasknud teha endale vähemalt ühe koroona eest kaitsva süsti enam kui 64 protsenti selle elanikest ja suurem osa ühenduse liikmetest on hõlmatuse poolest esirinnas ka ülejäänud maailmas. Riigiti on vahed vaktsineerituses siiski endiselt suured. |
President Xi Jinping soovib tugevdada kompartei kontrolli äri, hariduse, kultuuri ja usu üle.
Võimud kardavad, et Lõuna-Korea ja Jaapani "naiselikest" meeslauljatest ja -näitlejatest eeskuju ammutavad Hiina popstaarid ei suuda innustada noori mehi maskuliinsust hindama.
"Teleprogrammid peavad hoiduma reklaamimast vulgaarseid internetikuulsusi ning kannustamast rikkuse- ja kuulsuseiha. Selle asemel tuleb edendada traditsioonilist hiina kultuuri, revolutsioonilist kultuuri ja arenenud sotsialistlikku kultuuri," teatas kompartei.
Kompartei kärpis hiljuti laste juurdepääsu veebimängudele ja püüab jagu saada üldsuse "ebatervest" huvist kuulsuste elu vastu. | Hiina keelab teleekraanidel naiselikud mehed | https://www.err.ee/1608326015/hiina-keelab-teleekraanidel-naiselikud-mehed | Hiina valitsus keelas neljapäeval televisioonis naiselike meeste näitamise ja andis telekanalitele käsu edendada revolutsioonilist kultuuri. |
30-aastane Benteke kommenteeris sel nädalal ajakirjale Voetbal enda panust Belgia jalgpallikoondisele, kus ei ole viimase 39 mängu jooksul 28 korral platsile saanud. "Ma tahan teada, mida [Roberto] Martinez minust tahab," ütles Crystal Palace'is mängiv ründaja.
"Kui sind kutsutakse rahvuskoondisse, siis eeldan, et eesmärk on enda riiki esindada. See on olnud minu vaade ja selle põhjal tahan lihtsalt teada, mida ta minust veel soovib. Tahaksin konstruktiivset vestlust koondise treeneri ja mängija vahel," ütles Benteke, kes lisas, et ei tahtnud jalgpalli EM-i ajal mänguajast rääkida, aga nüüd on selleks parem aeg.
Martinez ütles enne neljapäevast mängu Eesti vastu, et on ründajaga mänguaja küsimusi arutanud. "Me istusime maha ja vahetasime ideid," ütles Belgia peatreener. "Ma tahangi, et mängijad ei oleks rahul, kui nad ei mängi. Vastupidine ei oleks ka hea. Ma tahan, et nad tahaksid meeleheitlikult mängida ja ennast tõestada. Christian on seda alati näidanud." | Benteke on peatreeneriga vähese mänguaja asjus kõnelenud | https://sport.err.ee/1608325982/benteke-on-peatreeneriga-vahese-manguaja-asjus-konelenud | Belgia jalgpallikoondise peatreener Roberto Martinez ütles, et on kõnelenud ründaja Christian Bentekega, kes ei ole olnud rahul enda mänguajaga. |
"Endine president Martti Ahtisaari põeb Alzheimeri tõbe. Kaugele arenenud mälukaotuse tõttu saab ta igapäevaelus tuge perekonnalt ning viibib vahel hooldekodus. Tema perekond loodab, et Ahtisaari privaatsust austatakse," teatas Soome presidendi kantselei neljapäeval.
Haiguse tõttu taandub Ahtisaari täielikult avalikust elust.
2008. aastal sai Ahtisaari esimese soomlasena Nobeli rahupreemia. Enne presidendiks saamist oli Ahtisaari karjääridiplomaat.
2020. aasta märtsis nakatus Ahtisaari koroonaviirusega. Ta paranes viirusest 2020. aasta aprillis. | Soome endine president Martti Ahtisaari põeb Alzheimerit | https://www.err.ee/1608326006/soome-endine-president-martti-ahtisaari-poeb-alzheimerit | Soome endine president Martti Ahtisaari põeb Alzheimeri tõbe. Ahtisaari on 84-aastane ja oli Soome president aastatel 1994–2000. |
"Minu teada PPA-s tulemustasusid ja preemiaid viimastel aastatel ei olegi väga olnud," kommenteeris Jaani ERR-ile ettepanekut töötajad nendest ilma jätta.
Ta lisas, et 2020. aastal maksti preemiaid keskmiselt 45 eurot ühe töötaja kohta. "Summad on olnud väga väiksed ja pigem erandlikud."
Jaani tõi välja vajaduse leida lahendusi, kuidas siseministeeriumi haldusalas olevate asutuste töötajaid kaitsta. "Vaktsineerimine on äärmiselt oluline iseenda ja lähedaste kaitsmiseks, palun mõtleme kõik selle peale," sõnas ta.
Jaani rõhutas, et omavahel ei tohi segamini ajada vaktsineerimiskohustust ja riskianalüüsi, mida asutustes tehakse. "Riskianalüüs ei võrdu vaktsineerimiskohustusega," kinnitas ta ja lisas, et vaktsineerimiskohustust näiteks PPA-s ei ole.
Samuti selgitas Jaani, et ei pea õigeks vaktsineerimata inimeste kohest vallandamist, vaid esmalt tuleb riskianalüüsist lähtuvalt leida võimalus suunata töötaja vajadusel ümber teistsuguse iseloomuga tööle asutuse sees, kus analüüsi järgi ohtu teistele inimestele ega töötajale endale ei ole.
Vaktsineerimisega hõlmatuse olukorda pidas Jaani siseministeeriumi alluvuses olevates organisatsioonides väga heaks: PPA-s on vaktsineeritud umbes 80 protsenti ja päästeametis üle 75 protsendi töötajatest.
"Sellised asutused, kelle otsene tööülesanne on turvatunde pakkumine, siis on äärmiselt oluline, et need inimesed ka ennast kaitsevad," ütles Jaani. | Jaani ei näe vaktsineerimata politseinike lisatasuta jätmises probleemi | https://www.err.ee/1608325991/jaani-ei-nae-vaktsineerimata-politseinike-lisatasuta-jatmises-probleemi | Ehkki politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher leidis, et vaktsineerimata töötajad võiks jätta ilma tulemustasudest ja preemiatest, siis siseminister Kristian Jaani sõnul neid sisuliselt ei makstagi. |
Rahatarkus on täna ajakohasem kui eales varem, sest sügisel tuleb teisest pensionisambast lahkujatega turule 1,3 miljardit eurot. Teisest pensionisambast on loobunud ligi 160 000 inimest, kes seisavad kohe silmitsi küsimusega, kuidas nutikalt raha edasi kasutada. Uus saatesari "Rahamaraton" pakub nõu ja tuge alustavale investeerijale ning jagab juba seda teekonda alustanud inimeste kogemusi.
Avasaate keskmes on üldine rahatarkus ja vaatajale annakse väärt nõu, kuidas alustada oma rahaasjade kordategemist. Kuidas koostada eelarvet ja püstitada eesmärke, mida silmas pidada isiklikku kulude-tulude analüüsi tehes, mis asi on meelerahufond ning mida teada laenudest. Oma kogemusi jagavad investor ja rahatarkuse ekspert Liisi Kirch ning tudeng ja veebidisainer Kätriin Huttunen. Eksperdina jagab nõuandeid Kadri Mäsak ning isiklikku vaadet lisab Ivo Linna.
Viiest saatest koosnev "Rahamaraton" võtab igal neljapäeval luubi alla ühe konkreetse teema. Lisaks sissejuhatavale rahatarkusele käsitleb saatesari sel sügisel teemasid nagu investeerimisega alustamine, investeerimine aktsiatesse, kinnisvarasse ning krüptovarad ja ühisrahastus. Kogemusi ja nõu jagavad Kristi Saare, Jaak Roosaare, Tõnu Toompark, Kaarel Ots, Kadri Rämmeld, Mati Kaal, Egert Milder, Ott Kiivikas jt.
Režissöör on Elisa Avik, toimetaja Helen Saluveer, operaatorid Aivo Rannik, Robi Uppin, Raido Pedak, produtsent Maria Uppin.
"Rahamaraton" alustab ETV-s neljapäeval kell 22.05. | ETV uus saatesari "Rahamaraton" jagab praktilist rahatarkust | https://menu.err.ee/1608325979/etv-uus-saatesari-rahamaraton-jagab-praktilist-rahatarkust | Ekspertide sõnul oli õige aeg investeerimisega alustada eile. Või siis täna. Neljapäeval ETV ekraanil alustav saatesari "Rahamaraton" jagab nii inspiratsiooni kui ka praktilisi teadmisi rahast ja investeerimisest. |
Ralliportaal DirtFish kirjutas kolmapäeval, et Rovanperäle on driftimine meeldinud juba pikka aega, kuid Katsuta ühines temaga alles hiljuti. Jaapanlasest WRC sõitja ütles, et kasutavad Toyota autosid, mis driftimiseks loodud, et autoralli MM-sarjaks harjutada. "See on superlõbus! Ma olen käinud driftimas lume ja jää peal, aga mitte midagi sellist," ütles Katsuta.
"Need autod on täiesti pöörased. Nad on nii kerged ja meil on 1000 hobujõudu. 1000 hobujõudu!" lisas jaapanlane. "Pean võtma aega, et veidi õppida, aga see aitab kindlasti autoralli MM-sarjas võistlemisele kaasa. Olgu, autod on erinevad meie WRC Yarisest, aga see paneb sind ikka asju mõistma."
Katsuta ütles, et tahavad soomlasega õppida kõrvuti driftima "Ma pean veel harjutama, aga Kalle on selleks valmis," ütles jaapanlane, kes lisas, et Jaapanis on driftimine tõenäoliselt populaarsem kui autoralli.
First test day for our new @TOYOTA_GR drift cars! The drift #Supra feels epic! #ToyotaGAZOORacing #KR69 pic.twitter.com/liL92AbchD
— Kalle Rovanperä (@KalleRovanpera) August 31, 2021
Super fun day最高に楽しかった！ #TK18 #Drifting @TGR_WRC #GRYaris @redbullmotorJP @redbulljapan https://t.co/4fhgfGfslV pic.twitter.com/snXnQ7pHW1
— Takamoto Katsuta (@TakamotoKatsuta) August 31, 2021 | VIDEO | Kalle Rovanperä ja Takamoto Katsuta harjutasid driftimist | https://sport.err.ee/1608325946/video-kalle-rovanpera-ja-takamoto-katsuta-harjutasid-driftimist | Toyota autorallimeeskonna sõitja Kalle Rovanperä on pikalt olnud driftimishuviline ning on nüüd nakatanud ka enda tiimikaaslast Takamoto Katsutat, kes ühines soomlasega, et koos külge ette tõmmata. |
"Muusika aitab toetada isiksuse kujunemist. Sellepärast on tähtis, et muusikavaldkond oleks tugev – seda nii Eestis kui ka rahvusvahelises vaates," ütles Lille.
"Muusikavaldkond on olemuslikult väga mitmekesine. Meil on pika ajalooga kõrgetasemelisi kollektiive, riigi asutatud organisatsioone ja mitmekesisust loovaid eraõiguslikke organisatsioone, kelle tegevussuunad ja eesmärgid on erinevad. Suurem kogukondlikkus aitaks ka riigil välja töötada muusikakultuuri kestlikkuse tagamiseks sobivaid rahastamismudeleid ja toetussüsteeme."
Muusikuna on Ivo Lille olnud tegev nii klassikalise kui ka rütmimuusika valdkonnas, osalenud paljude ansamblite ja orkestrite töös ning kirjutanud ja produtseerinud muusikat. Ta on olnud Eesti interpreetide liidu, Eesti jazziliidu, Eesti autorite ühingu, Eesti esitajate liidu liige ja mitme muusikaagentuuri juht.
Saksofonistina on Ivo Lille kaitsnud magistrikraadi Helsingi kunstiülikooli Sibeliuse akadeemias ning doktorikraadi Eesti muusika- ja teatriakadeemias, kus ta on olnud õppejõud. 2017. aastast on Ivo Lille Tallinna Georg Otsa nimelise muusikakooli direktor.
Ivo Lille alustab kultuuriministeeriumi muusikanõunikuna tööd 11. oktoobril. | Kultuuriministeeriumi muusikanõunikuks saab Ivo Lille | https://kultuur.err.ee/1608325976/kultuuriministeeriumi-muusikanounikuks-saab-ivo-lille | Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku konkursi võitis Ivo Lille, kes alustab tööd oktoobris. Lille on muusik, kultuurikorraldaja ja muusikapedagoog, praeguseni on ta Tallinna Georg Otsa nimelise muusikakooli direktor. |
Koonderakonna toetus tõusis augustis umbes ühe protsendi võrra. Teisel kohal oli peaminister Sanna Marini kodupartei sotsiaaldemokraadid. Marini partei toetus oli 18,7 protsenti.
Kolmandal kohal oli 17,6 protsendiga Põlissoomlaste erakond. Erakond vahetas augustis ka esimeest. Esimehe vahetus partei toetust praktiliselt ei muutnud. Riikka Purra asendas partei juhina augustis Jussi Halla-ahostat.
"Põlissoomlased kaotasid toetust meesoost valijate seas, kuid suurendasid natukene naissoost valijate toetust," ütles küsitlusfirma Taloustutkimus uurimisdirektor Tuomo Turja.
Põlissoomlased olid jaanuaris kõige populaarsem erakond, nende toetus oli siis 21,9 protsenti.
Valitsuserakonna Vasakliidu toetus langes ühe protsendi võrra. Teise koalitsiooni erakonna roheliste toetus kasvas 0,5 protsenti. | Yle: Soome kõige populaarsem partei on Koonderakond | https://www.err.ee/1608325970/yle-soome-koige-populaarsem-partei-on-koonderakond | Soome rahvusringhäälingu Yle tellitud igakuise uuringu kohaselt oli augustis Soome kõige populaarsem partei Koonderakond, mille toetus oli 21,3 protsenti. |
Festivali kavas on nii nagu ka eelmistel aastatel esindatud erinevad kunstiliigid, mis annab võimaluse vaadelda Dovlatovi loomingut läbi kirjandus-, muusika- või teatriprisma. Programmis on loenguid ja etendusi, ekskursioone ja kontserte.
"Dovlatov hindas kõrgelt Dostojevski huumorit, ta pidas "Oakest" kõige naljakamaks asjaks, mida ta kunagi lugenud. Me otsustasime minna klassiku jälgedes – leida naljakat kõiges, mis meid ümbritseb, hajutada hirme iroonia abil," rääkis festivali kunstiline juht Jelena Skulskaja.
"Seepärast on meil palju veidrate pealkirjadega loenguid, mõned teatrietendused, irooniast küllastunud abstraktsete fotode näitus."
Skulskaja ütles, et nad avavad festivali kohas, kuhu püstitatakse Dovlatovi
mälestusmärk. Avamisel võtavad sõna festivali auesimees, Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev.
Festivali produtsent Igor Kotjuh kutsus üles mitte muretsema järjekordsest koroonaviiruselainest tingitud piirangute pärast.
"Sergei Dovlatovit oleks ilmselt lõbustanud fakt, et nähtamatu viirus suudab ära jätta olümpiamängud ja panna kinni piirid. Korraldajad on ohutusmeetmete peale mõelnud ja seetõttu on vastavalt valitsuse soovitustele festival planeeritud kammerlike ürituste sarjana," selgitas ta.
"Meie esinejad on peaaegu kõik Eestist, igaüks neist on oma ala tunnustatud spetsialist." Sellegipoolest on festivalil ka rahvusvaheline mõõde. Tallinnas esinevad vene kirjanduse soomendaja Jukka Mallinen ja vene moeloolane Marina Skulskaya. Peale selle toimub festivali raames telesild raamatupoega Globus (San Francisco, USA), millel osalevad kirjaniku lesk Jelena Dovlatova ning Sergei Dovlatovi sõbrad ja kolleegid kogu maailmast.
Festivali täielik kava ja info festivali kohta on saadaval Dovlatovi Päevade Facebooki lehel. | Dovlatovi Päevad tähistavad tänavu nii kirjaniku kui ka festivali juubelit | https://kultuur.err.ee/1608325964/dovlatovi-paevad-tahistavad-tanavu-nii-kirjaniku-kui-ka-festivali-juubelit | Järjekordsed Dovlatovi Päevad toimuvad 3.–5. septembrini ja tähistavad korraga kahte juubelit: kirjaniku 80. sünniaastapäeva ja festivali 10. toimumisaastat. |
Üksiku võistlusena sõidetavad KZ-klassi maailmameistrivõistlused on rahvusvahelise autoliidu FIA kardikomitee CIK-FIA poolt kureeritava spordiala aasta tähtsündmus. Läbi ajaloo on kardispordi maailmameistriteks kroonitud teiste seas sellised hilisemad vormelimaailma superstaarid nagu Alain Prost, Jarno Trulli, Fernando Alonso, Charles Leclerc, Max Verstappen ja Lando Norris.
Eestlastest astuvad Kristianstadi kardirajal peetaval suursündmusel võistlustulle Markus Kajak, Siim Leedmaa, Ken Oskar Algre, Kaspar Kallasmaa ja Kenneth Hildebrand. Traditsiooniliselt käivad kardispordi tippklassiga paralleelselt rajal ka FIA Karting Academy Trophy sõitjad, kus Eestit esindab tänavu Mark Dubnitski.
Markus Kajak ja Siim Leedmaa favoriidid
Enam kui 100 maailma parima kardisportlase seas astub Eesti selge esinumbrina võistlustulle Markus Kajak. Alles tänavuse hooaja alguses klassis KZ2 debüteerinud Kajak juhib Olerex Eesti kardispordi meistrivõistluste sarja täiseduga, olles pärast nelja sõidetud etappi ainus võistleja, kes pole üles korjamata jätnud ainsatki punkti.
Kajaku edukad esinemised Euroopa meistrivõistlustel pole rohke ebaõnne tõttu toonud küll loodetud tulemusi, kuid maailmaklassi kiirus on tal selgelt olemas. Tänu rohkele võistlustele on Tony Kart tehasetiimi kuuluval Kajakul maailmameistrivõistlusteks olemas ka hädavajalik kogemus.
"Keskendun praegu ainult enda sooritusele ja tööle tiimiga, tulemusele niivõrd ei mõtle," on Kajak enne ajasõite ja pärast esimesi vabatreeninguid tagasihoidlik. "Loomulikult on meie eesmärgiks finaali jõudmine ning töötame selle nimel põhjalikult. Võistlusnädalavahetus on aga pikk ning teeme samm-sammult kõik vajalikku, et lõpuks 36 parima sekka jõuda."
Ka teisel tänavusel klassi debütandil Siim Leedmaal on kardi kuninglikku klassi liikumine õnnestunud edukalt. Nii Eesti kui Soome meistrisarjast on ära toodud hulganisti poodiumikohti ning kiiruslikult on Leedmaa püsinud pidevalt võidu konkurentsis. Leedmaa puhul on trumbiks tema suurem vanus ning ühes sellega suurem võistluskogemus. Viimast tõestas ta vaimustavalt läinud nädalavahetusel sõidetud Eesti meistrivõistluste etapil Aravetel, kui tõusis viimaselt kohalt startinuna kiiresti mööda paljudest konkurentidest ja lõpetas võistluse neljandal kohal. Vähem tähtis pole siinjuures fakt, et ajasõitudes oli ta olnud Kajakust kiirem.
Markus Kajak Autor/allikas: Erakogu
Kogenud Kaspar Kallasmaa püüab tulemust, nooruke Ken Oskar Algre hangib kogemusi
Maailmatasemel võistlemises on Eesti võistlejatest kogenuim Kaspar Kallasmaa. Peamiselt just suurtele tiitlivõistlustele keskenduv Kallasmaa tänavu koduses meistrisarjas kaasa ei löö ning on seetõttu MM-i jaoks varasemalt hästi ette valmistunud.
"Võrreldes Kesk- või Lõuna-Euroopas sõidetud CIK-FIA võistlustega on etapp Rootsis meie ilmastikule ja rajaoludele oluliselt sarnasem, mis meie sõitjate jaoks on suureks eeliseks," ütles Kallasmaa. "Aasta otsa on kõvasti tööd tehtud, eriti veel augustikuus, kus võistluste kõrvalt ei olnudki ühtegi vaba päeva. MM-ilt korraliku tulemuse saamine peab nüüd olema see vili, mille nimel on pikalt tööd tehtud."
Kallasmaa on järjepidevalt osalenud lisaks MM-ile veel ka sarnase tasemega Euroopa meistrivõistlustel. "Euroopa meistrivõistlused näitasid ära, et meie teoreetiline tulemus võiks sinna top-20 lähistele jääda, lihtsalt intsidentidest on vaja hoiduda ning ära on vaja vormistada. Minu poolt täisgaas ja püüame parimat," ütles Kallasmaa.
Ken Oskar Algre jaoks on maailmameistrivõistlustel osalemine teiseks korraks. Läinud aastal võistles ta Portugalis klassis OK, tänavu on aga klass vahetunud KZ2 vastu. Hooaja alguse vigastus on aga ettevalmistuse ja võimsa masinaklassiga harjumise edasi lükanud, mistõttu minnakse MM-le kogemusi hankima, sest maailma parimatega koos rajal käimine on väärtuseks omaette.
"Naudin igat hetke, mil saan sellises konkurentsis kaasa lüüa. Eelmise aasta kogemus Portimaost näitas, kui väärtuslikud saavad maailma tippkonkurentsis hangitud kogemused olla. Need on mind palju edasi aidanud mitmetes valdkondades," ütles Algre pärast vabatreeninguid. "Teame tiimiga, kus me tänavu oma ettevalmistusega oleme, seega mingit survet peal pole. Kordaminekuks loeme selle võistluse igasuguse tulemuse korral."
Väga kogenud võidusõitjana astub eestlastest Rootsis võistlustulle veel Kenneth Hildebrand.
Kaspar Kallasmaa Autor/allikas: Tõnis Krikk
FIA Karting Academy Trophy seerias esindab Eestit Mark Dubnitski
Rahvusvahelise autoliidu FIA poolt ellu kutsutud FIA Karting Academy Trophy sari on mõeldud noortele talentidele võimaluseks silma paista. Võisteldakse paralleelselt Euroopa ja maailmameistrivõistluste etappidega ning võistlejaile on kasutada identsed kardid, mille osas saadakse teha vaid üksikuid muudatusi seadetes. FIA Karting Academy Trophy sarja saab iga riik nimetada omalt poolt võistleja, kuid selle eelduseks on riigi võistlejate varajasem osalemine CIK-FIA tiitlivõistlustel.
Tänavu esindab Eestit sarjas Mark Dubnitski. Mõne aasta tagune Eesti meister ning nüüd klassis OK-Junior võistleva Dubnitski on hooaja esimesel poolel näidanud head minekut ning kasuks tuleb ka värske võit Olerex Eesti meistrivõistluste etapilt Aravetel.
"Läheme võistlustulle hea enesetundega, sest oleme praeguseks suutnud likvideerida kõik senist hooaega kimbutanud puudujäägid. Konkurents on FIA Karting Academy Trophy muidugi meeletu, kuid seda me otsimegi - arengu jaoks pole parimat asja konkurentsist," ütleb Dubnitski neljapäeval enne ajasõite. "Varasemad võistlused on näidanud, et koht finaalis 36 parima seas on meie jaoks täiesti reaalne ning seda me püüdma lähemegi." | Kardispordi MM-il Rootsis on stardis kuus eestlast | https://sport.err.ee/1608325907/kardispordi-mm-il-rootsis-on-stardis-kuus-eestlast | Sel nädalavahetusel sõidetakse Rootsis Kristianstadis kardispordi maailmameistrivõistlused, kus võistlustulle asub koguni viis Eesti kardisportlast. FIA Karting Academy Trophy arvestuses tuleb rajale ka kuues Eesti kardisõitja. |
Majandus- ja innovatsiooniminister Aušrine Armonaite ootab, et neljapäevast kehtivat uut meedet võiks kasutada vähemalt 20 000 turisti.
"Keskmiselt kulutab turist Leedus 350 eurot. Mõistagi me loodame paljude turistide tulekut ja meie hinnangul võib see meede suurendada turistide arvu vähemalt 20 000 võrra," ütles minister pressikonverentsil.
Armonaite sõnul oodatakse eeskätt seda, et turistid jääksid Leetu pikemaks ajaks. "Statistika näitab, et inimesed veedavad Leedus 2,4 ööd ja Lätis üle nelja öö," täpsustas ta.
Esialgu kehtib see meede kuni 8. novembrini, kuid kui see osutub tõhusaks, siis võidakse seda pikendada.
Valitsuse turismiagentuuri juht Dalius Morkvenas ütles, et projektis osaleb üle saja majutusettevõtte, sealhulgas umbes 40 hotelli.
"Turist näeb internetti sirvides hüpikaknas eribännerit ja see pakub külastusvõimalust Leetu. Kui nad seda teha tahavad, tuleb neil oma e-posti- aadress jätta ja neile saadetakse broneerimiseks eraldi kood," selgitas ta.
Leedus peatus eelmisel aastal pool miljonit välisturisti, mida oli 73 protsenti vähem kui 2019. aastal. 2021. aasta esimesel poolel kahanes turistide hulk 30 protsenti võrreldes sama ajaga 2020. aastal. | Leedu pakub turistidele iga kolmanda hotelliöö tasuta | https://www.err.ee/1608325943/leedu-pakub-turistidele-iga-kolmanda-hotellioo-tasuta | Leedu valitsus kompenseerib lootuses riiki rohkem külastajaid meelitada turistidele iga kolmanda hotelliöö, eraldades selleks käesoleval aastal 750 000 eurot. |
Auhinna koju viinud Rumeenia päritolu Saksa filmilooja Alexander Nanau "Kollektiiv" on dokfilm sellest, kuidas ajakirjanikud uurivad 2015. aastal Bukaresti ööklubis puhkenud ja 64 inimelu nõudnud tulekahju. Uurimise käigus avastavad aga kohalikus tervishoiusektoris vohava korruptsiooni, mis viis palju rohkemate surmadeni kui põlengus. Film kandideeris ka kahele Oscarile (parim rahvusvaheline ja parim dokumentaalfilm).
Taani režissööri Thomas Vinterbergi "Järgmine ring" linastus kinodes möödunud sügisel ja kandideeris kahele Oscarile (parim rahvusvaheline film, parim režissöör) ning võitis Oscari parima rahvusvahelise filmi kategoorias. See on lugu väsinud gümnaasiumiõpetajatest, kes hakkavad enda peal tegema eksperimenti, et testida, kas väike promill veres mõjub hästi nende loomingulisusele ja sooritusele.
Poolaka Jan Komasa "Corpus Christi" on lugu 20-aastasest Danielist, kes vabaneb noorte kinnipidamiskeskusest ja leidnud tööd Poola külakeses asuvas saeveskis, pihib kohalikule preestrile oma soovist asuda hoopis usulisele teele. See on tema keerulist minevikku arvestades võimatu, ent ometi lähevad asjad nii, et peagi võtab ta koguduse üle. Film kandideeris 2020. aasta Oscaritel parima rahvusvahelise filmi kategoorias.
Euroopa filmiakadeemia ja Euroopa parlament annavad Lux filmiauhinda välja alates 2007. aastast. Preemiaga toetatakse Euroopa filmilevi, mistõttu valmivad nomineeritud filmidele kõigis ametlikes Euroopa liidu keeltes subtiitrid ning korraldatakse tasuta seansse. Alates 2021. aastast osaleb Euroopa parima filmi valimisel ka kinopublik.
PROGRAMM
E 6.09 kell 19.00 "KOLLEKTIIV"
T 7.09 kell 17.15 "JÄRGMINE RING"
K 8.09 kell 17.15 "CORPUS CHRISTI"
N 9.09 kell 17.15 "KOLLEKTIIV"
L 11.09 kell 15.00 "JÄRGMINE RING"
P 12.09 kell 15.00 "CORPUS CHRISTI"
Kõik seansid on tasuta. | Artises linastuvad Lux filmiauhinnaga pärjatud filmid | https://kultuur.err.ee/1608325889/artises-linastuvad-lux-filmiauhinnaga-parjatud-filmid | 6.–12. september on kinos Artis Lux filmipäevade päralt. Vaatajani jõuavad Lux publikuauhinna selle aasta võitja ja kaks nominenti. Iga filmi saab näha kahel päeval ja kõik filmid linastuvad vaid eestikeelsete subtiitritega. |
Künnap ja Sinijärv on üheskoos kultuuritegusid teinud üle kahekümne aasta. Vanadest aegadest, uutest raamatutest ja maailmaasjadest on öelda nii mõndagi. Juttu juhib ja kirjanikke küsitleb Vilja Kiisler. | Video: Kirjanikud keskpunktis: Karl Martin Sinijärv ja Asko Künnap | https://kultuur.err.ee/1608325928/video-kirjanikud-keskpunktis-karl-martin-sinijarv-ja-asko-kunnap | Rahvusraamatukogus jätkuvad tänavu 50-aastaseks saavate kirjanike ülesastumised Asko Künnapi ja Karl Martin Sinijärve vestlusega, mida saab jälgida otseülekandes ERR kultuuriportaalist. |
Kevadest saati on Tallinnas ja Tartus korraldatud vaktsineerimist muu hulgas suurtes kultuuri- ja spordihoonetes, mis ajutiselt vaktsineerimiskeskusteks on muudetud. Sotsiaalministeerium aga plaanib vaktsineerimise sügise jooksul tervishoiusüsteemi tagasi liigutada.
Mustamäel Kaja keskuses tegutseb vaktsineerimiskeskus praeguse plaani järgi 26. septembrini.
Tartus aga kolib seni A. Le Coqi spordihoonesse sisse seatud vaktsineerimiskeskus Tartu Ülikooli kliinikumi peamajja.
"Vajadusel avatakse uusi keskusi, töörühm jälgib siin pidevalt olukorda ning teeb vajadusel paindlikult otsuseid," kommenteeris sotsiaalministeeriumi COVID-19 vaktsineerimise töörühma kommunikatsiooninõunik Gea Otsa. "Pikemas perspektiivis liigub vaktsineerimine sujuvalt tervishoiusüsteemi tagasi – suvine kampaania vormis massvaktsineerimine ei saagi jääda igavesti kestma."
See tähendab, et suurte vaktsineerimiskeskuste sulgemisel jäävad tegutsema haiglate vaktsineerimiskabinetid, mis on olemas igas maakonnahaiglas ja kuhu saab minna ilma eelregistreerimiseta, laieneb vaktsineerimine apteekides, era- ja kiirkliinikutes, samuti üha enamate perearstide juures.
"Mobiilsete vaktsineerimisüksuste töö ja näiteks kaubanduskeskustes ja kultuurimajades vaktsineerimine jätkub kindlasti veel mõnda aega ehk kuni need ennast õigustavad ja inimesi, kes seal vaktsiini saada soovivad, on. Samuti jätkub, kuni nõudlust on, vaktsineerimine töökohtades – saadame vaktsineerijad kohale, kui on vähemalt viis kaitsesüsti soovivat inimest, info on tööandjatele ettevõtlus- ja erialaorganisatsioonide kaudu läinud," lisas Otsa. "Ehk et laiem võrgustik jääb seni, kuni on inimesi, kes vaktsiini vajavad. Eesmärk on jätkuvalt pakkuda vaktsineerimise võimalust mugavalt, kiirelt ja lähedal." | Vaktsineerimine liigub sügisel tervishoiusüsteemi tagasi | https://www.err.ee/1608325901/vaktsineerimine-liigub-sugisel-tervishoiususteemi-tagasi | Kampaania vormis vaktsineerimiskorraldus hüpikpunktides on lõpusirgel, koroona vastu vaktsineerimine liigub tervishoiusüsteemi tagasi. |
24. Tallinna rattamaratoni peakorraldaja Raivar Vaheri sõnul on end võistlusele kirja pannud juba üle 850 ratturi, keda tervitab eelmisest aastat tuttav rada. "Rada on täpselt sama, mis möödunud aastal ehk eelmisel aastal võistelnud ratturid saavad võrrelda, kuidas nende vorm aastaga muutunud on. Kes sel aastal esimest korda starti tulevad, saavad nautida mitmekülgset ja huvitavat rada Kõrvemaa hilissuvises looduses," kirjeldas Vaher, lisades, et lisaks 47 km põhisõidule toimub 17 km poolmaraton ja lastesõidud.
Bosch Eesti maastikurattasarja viimane sõit tõotab tulla põnev ning laupäeval autasustakase lisaks 24. Tallinna rattamaratoni võitjatele ka kogu sarja parimaid. Enne viimast sõitu hoiab liidripositsiooni Gert Jõeäär (Veloplus) 7494 punktiga, kohe tema järel Martin Loo (Redbike Team I) 7493 punktiga ning kolmandal kohal Taavi Kannimäe (Team Antsla) 7409 punktiga.
Naistest on esikohal hetkel Janelle Uibokand (Sportland Bottecchia Team) 7099 punktiga, teisel kohal Merili Sirvel (RR Riplased/Vitax) 7043 punktiga ning kolmandat kohta hoiab Mari-Liis Mõttus (Haanja Rattaklubi) 7035 punktiga.
Bosch Eestaastikurattasarja meeskond rõhutab, et seoses uute piirangutega saavad rattamaratonil osaleda vaid oma nakkusohutust tõendavad isikud. "Kontrollime stardinumbri väljastamisel ühe järgneva tingimuse kehtivust: vaktsineerimiskuuri läbimise tõendit, COVID-19 läbipõdemise tõendit ning negatiivse testitulemuse tõendit, mis on tehtud tervishoiuteenuse osutaja poolt. Samuti palume olla valmis esitama isikut tõendavat dokumenti," lausus Vaher. | Sel laupäeval selgub Eesti maastikurattasarja üldvõitja | https://sport.err.ee/1608325895/sel-laupaeval-selgub-eesti-maastikurattasarja-uldvoitja | Sel laupäeval peetakse Bosch Eesti maastikurattasarja viimane etapp, 24. Tallinna rattamaraton. Seoses uute piirangutega saavad rattamaratonil osaleda vaid oma nakkusohutust tõendavad isikud. |
Kui Peeter Sauterilt ilmub uus raamat, võib esimene reaktsioon pärast sirvimist olla "nojah, ikka seesama, loetud teda kah juba". Ei saa seda otseselt ette heita, Sauter on tõesti kirjutanud palju, aga see esmamulje oleks antud juhul siiski petlik. Sauteri ühe raamatu lugemisest ei piisa terviku tabamiseks kuidagi enam kui ühe päeva elamisest terve elu adumiseks. Ta loomingus on haruldast metoodilisust, mis võib olla lugejale varasemast küll tuttav, aga mille täpsus ei väsi üllatamast, isegi kui autor ise oma väsimust enam (ammuilmagi) ei varja.
Lugu on iseenesest lihtne ja klassikaline – kriisis abielupaar läheb lõunamaareisile, kust pääsemist küll ei oodata, pigem kiiret lõppmängu. Või siiski pääsemist? Kuigi milline see pääsemine enam oleks, kui algusest peale on selge, et asjad on talumatult kaugel ja koosolemisest on alles jäänud heal juhul neutraalne vaikus, halvimal – ja tavapärasel – juhul aga pidev nääklemine ja torkimine.
Samas pole mudel iseenesest sugugi nii väga klassikaline, kuna abielupaar koosneb pooltest, kes vaevalt iseendaga ka kõige elementaarsemal psüühilisel tasandil toime tulevad. Ka lõunamaa on sovetitolmu unustatud Bulgaaria kõigi oma pisikeste kurioosumitega, kuhu sai ostetud "kõik hinnas" reisipakett, mis peaks tagama üldjoontes meelepärase nädala kusagil odavas Varna hotellis (Star Hotel!), Musta mere embuses. Ja meelepärasus tähendab siinkohal peamiselt tasuta alkoholi, kusjuures alkohol on kindlasti teose üks peategelasi, mis poleks ju ka Sauteri puhul midagi uut, ainult et nüüdseks on see korduv kaasteeline oma peremeesorganismi vaikselt, aga tõhusalt lõplikult maha niitmas. Ja nagu õige eesti mees kunagi, ei tee ka Sauteri minategelane Peeter Sauter sellest suuremat numbrit, et ei suuda õigupoolest paari sammugi ilma hingeldamata ja puhkamiseks seinale toetamiseta astuda, rääkimata nii ilmvõimatust tegevusest nagu millegi söömine.
Sauter ei poe ammu tehislike kardinate taha, mis võiksid tegelikkust kuidagi varjutada, asetada pisut pehmematesse või siis nii-öelda viisakamatesse toonidesse. Selleski pole ju midagi seniolematut, aga kuidagi suudab "Surm Bulgaarias" ikka rebida värskete liigutustega kihte tegelikkuse varjukülgedelt, kuni alles ei jää midagi peale eredalt hõõguva tuuma, mille iva jääb küll sõnastamata. Seda lihtsal põhjusel, et iva ei saa sõnastada – kui iva üldse eksisteerib. On nagu on, kõlab "Surm Bulgaarias" ridadest läbi, ja ongi. Pole mõtet midagi juurde lisada, reaalsust ei ületa.
Kuigi ilmselgelt pole teksti Peeter Sauter see päris, reaalne Peeter Sauter. Kirjandus jääb alati kirjanduseks, ükskõik kui lähedale ta elule proovib jõuda. Mida lähemale jõaub, seda kaugemale jääb. Aga seda enam tunneb lugeja nende magnetpooluste vahel toimuvat hõõrdumist, seda enam tuleb elu tuim pühadus tuhast esile, seda heledamalt sähvatavad õrnusehetked lahutust sepitseva mehe ja naise vahel, kellest kumbki ise kirvest teise pea kohale pole nõus tõstma, sest mine tea, äkki üks naeratus võib siiski imet teha? Lõpuks pole ju rohkem vajagi.
Kaks asja, mida lugeja õige pea märkab ja mis eristavad samuti Sauteri värskeimat teost nii mõnestki ta eelnenust, on stiili rõhutatud nappus ja lõikudele sageli eelnevad itaaliapärased interpretatsioonijuhised stiilis presto, allegro, piano jne. Viimased annavad tekstile kindlasti ühe võtme lähenemiseks, kuid teksti stiil kehtestab end ise märksa jõulisemalt.
See ülim nappus, mis tähendab sagedasti maksimaakselt kolmest-neljast koosnevaid lihtlauseid, peegeldab nõtkelt minategelase mentaalset ja füüsilist seisundit, kus suurtest ideedest ja emotsioonidest on alles jäänud vaevalt fragmendid, üksteisega küll üsnagi vabas voolus seotud, aga siiski kinni oma eraldiseisvuses. Võimalikke põimlauseid lõhustatakse nii väikesteks juppideks kui võimalik – ikka selleks, et jõuda tuumani! Teisalt väldib Sauter üleliigseid tegusõnu, kuna teha pole niikuinii enam midagi, kõik teod on juba tehtud ja nüüd jääb üle vaadata, mis sellest sünnib või ei sünni.
Tähelepanuväärne selle kõige juures on jutustaja justkui kõigega leppiva meelelaadi tagant kumav põhjatu empaatia iga tegelase vastu, keda ta portreteerib. Ja selles on Sauter meister – väikesed olmedetailid, maneerid, silmapilgutused, kehahoiakud, psühholoogilised nurgatagused … kõik üksikasjad, mis äratavad teksti ellu, mis tõestavad, et kirjandus on võimeline elu peegeldama ja lugejas äratama äratundmist, vähemalt hetkekski, on "Reis Bulgaarias" särama löödud. Ja seda justkui muuseas, kuna ilmselt on see autoril juba paratamatult nii käe sees, et selle vastu ei saa midagi teha. See kirjutamine on olemisviis, omamoodi maania: "Istusin, rüüpasin, vaatasin. Julia sõi. Alati kena vaadata. Söömishäiretega inimesena sööb pühendunult, kiirustamata, töötab süstemaatiliselt. Mul kirjutades arvatavasti sama keskendunud nägu. Maaniad erinevad. Sisu sarnane. Julia sööb toitu, mina Juliat. Vaadates, teksti tehes. Söönuks saame." (lk 52)
Aga Sauter ei näri oma tegelasi lihtsalt läbi, et nad hoolimatult välja sülitada. Sauter laulab oma tekstidega neisse sattunud karakteritele oodi, isegi kui see ood pole komponeeritud ülevates harmooniates, vaid meenutab teinekord pigem kõrstsilaua jorutamist. Minategelane ei varja oma talupoeglikku vaimu, ei häbene seda, ei ürita seda kuidagi maskeerida ega teiselt poolt eksponeerida. Talupoeg on talupoeg, nii lihtsalt on.
See eristab Sauterit ka Bukowskist või Hemingwayst, kes ka siit tekstist teiste seas viidetena läbi põrkavad – Sauter ei võta mingit rokkstaari poosi ega karmi mehe rolli, kes kindla pilguga silmapiiri jälgib. Sauteri minajutustaja on tuttav luusija, kes õieti ei tahagi, et teda suurt tähele pandaks, aga kelle loomus paistab paratmatult silma, sellest ei pääse kuhugi. Nagu üks langenud kaastundeingel, kes on saatuse vimka tõttu saadetud elama üht elu alkoholismist räsitud inimkehasse. Jääb üle ainult imestada ja leppida – sest mis sa ikka pidevalt imestad.
Bukowski ja Hemingway pole kaugeltki ainsad nimed, kellega jutustaja dialoogi astub. Märgatav osa raamatust kulgebki teataval kultuurikommentaari radadel, kus nii välis- kui kodumaiste kirjanduslike nimede kõrval on kindel koht Eesti teatriilmal, mis Sauteri lavakoolitaustast tulenevalt ka arusaadav. Aga loomingulistest seostest märgilisem on nende mõtteliste kaasteeliste suhe surmaga, mis lehekülgede möödudes kasvab aina kombatavamaks reaalsuseks, kuni abstraktsioonidele enam ruumi polegi, kuna surm on juba liiga konkreetne. "Õpetus, mida ei sõnastatud. Aru ei saa, kui pole sealmaal. Pole mõte sõnastada. Sõnastamatu õpetus. Meenub, kui aeg saabub. Saad aru, et õpetati. Milles? Mitte milleski. Selles, et õpetust ei sõnastata. Ongi õpetus. Nüüd jõuab kohale. Kas ilma õpetamata poleks jõudnud? Kes neid õpetas? Ei tea. Kes ütleb, et pole luul. Vaevalt et vend nii arvaks. Aga ta pole kopsuintensiivis! Kust tean, mis arvab. Ega ta räägi." (lk 100).
Sealjuures raamatut läbiv hinna-teema toob paratamatult mõttesse ühe teise märgilise teksti eesti kirjanduses: Tõnu Õnnepalu "Hind". Tõnu nimi ja mõte jookseb Sauteri Bulgaaria-raamatust ka põgusalt, aga täpselt läbi ja omamoodi paralleel nende kahe teksti vahel on küll, isegi kui see paralleel tähendab pigem paralleelreaalsust. Kaks väga erinevat ja samas väga sarnast loomingulist lähenemist, mis jõuavad tahes-tahtmata samasse kohta välja. "Mis tähendas – kõik hinnas? Kaup muutub käigu pealt nagu autoremondis. Ilmneb uusi asju, uusi lisasid, uusi hindu." (lk 96)
Jah, hind selgub alles siis, kui talle otsa vaatad. Heal juhul. Mõnikord ei selgu isegi siis. Mõnikord, nagu minategelasel raamatu lõpus, tuleb auto hoopis uude remondikotta viia (kusjuures see autoremondi raam teose alguses ja lõpus on veel üks suurepärane võte!). Ja siis järgmisse ja siis järgmisse. Kuni masin võtab veel elu sisse. Sauteri "Surm Bulgaarias" seda kindlasti teeb. Ja nagu surmaga heal juhul ikka, toob ta elule veel vahetumalt lähedale kui enne Suure Kuristiku otsa vaatamist. Toob elu haprad kontuurid uues valguses esile. Sest olgugi näiliselt tegu sünge raamatuga, kumab sellest läbi karget ja kerget valgust. Ja seda "Surm Bulgaarias" viimaks ongi – kerge lugemine. Kõige paremas mõttes. | Arvustus. Peeter Sauter "Surm Bulgaarias": raamat nagu tegelikkus | https://kultuur.err.ee/1608325658/arvustus-peeter-sauter-surm-bulgaarias-raamat-nagu-tegelikkus | Uus raamat
Peeter Sauter
"Surm Bulgaarias"
Toimetanud Triinu Tamm
Loomingu Raamatukogu 2021
147 lk |
"Välisministeeriumil puuduvad endiselt Kabuli lennujaamast evakueeritute kohta täielikud andmed. Esialgsete hinnangute kohaselt jäid maha paljud afgaanidest viisataotlejad, kes peavad muretsema nüüd Talibani kättemaksu pärast," ütles ametnik Wall Street Journali teatel.
Afganistani jäi hinnanguliselt maha ka umbes 100–200 USA kodanikku.
Üks USA rohelise kaardi omanik ütles, et võttis ühendust välisministeeriumiga, kuid talle ei vastatud. Ta töötas Kabulis inglise keele õpetajana ja ta isa oli USA vägede tõlk.
"Ma peidan end. Viimase kahe nädala jooksul olen ainult kaks korda õues käinud," ütles anonüümseks soovinud jääda rohelise kaardi omanik.
President Joe Biden iseloomustas teisipäeval "erakordse eduna" USA korraldatud evakuatsiooni, mille käigus lennutati Afganistanist minema üle 120 000 inimese.
"Me viisime lõpule ühe ajaloo suurimaist õhusildadest," lausus Biden päev pärast USA vägede lahkumist Afganistanist. | USA välisministeeriumi ametnik: enamik tõlkidest jäi Afganistani maha | https://www.err.ee/1608325880/usa-valisministeeriumi-ametnik-enamik-tolkidest-jai-afganistani-maha | USA välisministeeriumi kõrge ametniku sõnul puuduvad endiselt täpsed andmed inimeste kohta, kes Afganistanist evakueeriti. Ametniku sõnul jäi enamik USA armee juures töötanud tõlkidest Afganistani maha. |
Jõesaar sai tulemuse kirja kuuest heitest kolmel ning tema parimaks jäi esimesel heitel saavutatud 44.07, mis on ligi üheksa meetrit halvem tema isiklikust rekordist.
Eestlane teisel katsel tulemust kirja ei saanud ning heitis kolmandal 43.35 ja neljandal 43.95. Viimased kaks katset, mis võistlejad pidid tegema kõvas vihmasajus, eestlasel ei õnnestunud ning lõplikuks tulemuseks jäigi 44.07.
Võistluse võitis kindlalt ameeriklane Jeremy Campbell, kes heitis ketta enda esimesel katsel 60,22 m peale. Teiseks jäi horvaat Ivan Katasunic, kes oli Campbelli kõrval ainus osaleja, kes sai tulemuseks üle 55. Pronksmedali põlvis britt Dan Greaves tulemusega 53.56, neljandana lõpetas ameeriklane David Blair tulemusega 53.18.
Eestlastest võistleb paraolümpiamängudel veel Matz Topkin, kes osaleb Eesti aja järgi reede varahommikul 50 m seliliujumise eelujumistes. Tokyo paraolümpiamängude lõputseremoonia toimub 5. septembril. | Egert Jõesaar saavutas paraolümpial kettaheites viienda koha | https://sport.err.ee/1608325874/egert-joesaar-saavutas-paraolumpial-kettaheites-viienda-koha | Tokyo paraolümpiamängudel saavutas Egert Jõesaar kettaheites viienda koha, kui sai vihmasaju kiuste toimunud finaalis kirja tulemuse 44.07. |
Võistkonnad jagati tugevusgruppide alusel kolme loosipotti. B ja C loosipottide võistkonnad ehk eelmise hooaja Saku I liiga, II liiga ja Rahvaliiga võistkonnad alustavad turniiri 1/16-finaalidest, meistriliiga klubid loositi otse kaheksandikfinaalidesse.
Juhul kui meistriliiga klubid ei väärata, läheksid veerandfinaalides kokku AVIS Utilitas Rapla - BC Kalev/Cramo, Tallinna Kalev/TLÜ - KK Viimsi, Pärnu Sadam -Tartu Ülikool Maks&Moorits ning Rakvere Tarvas - TalTech.
Kuni poolfinaalideni mängitakse seeriad kahe mängu kokkuvõttes (kodus-võõrsil), esimene mäng toimub nõrgema asetusega klubi koduväljakul.
Superkarika turniir kulmineerub nelja võistkonna finaalturniiriga 17.-19. detsembrini Tartus. Superkarikat korraldab Eesti Korvpalliliit koostöös MTÜ Rahvaliigaga.
Eesti korvpalli Superkarika loosi tulemused. Autor/allikas: basket.ee | Neljapäeval loositi korvpalli Superkarika asetused | https://sport.err.ee/1608325823/neljapaeval-loositi-korvpalli-superkarika-asetused | Neljapäeval loositi Tallinnas, L'embitu hotellis meeste korvpalli karikavõistluste ehk Superkarika asetused. Karikamängudel osaleb kokku 24 meeskonda. |
Traditsiooniks on saanud, et festivali programmis on tähelepanu all eri tähtpäevad. Sel aastal tähistab festival 160 aasta möödumist "Kalevipoja" ilmumisest, näitus "Narr ja narrikesed ilukirjanduses" on pühendatud August Gailiti 130. sünniaastale; ööülikooli avaliku salvestusega meenutab festival 100 aasta möödumist Ilmar Laabani sünnist jpm.
Tallinna kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino sõnas, et ühe erilisema sündmusena istutavad nad koos riigimetsa majandamise keskusega (RMK) septembri lõpus Põlvamaale Lukalaane alale 20 tamme ja 60 kuuske ning nimetavad selle Jaan Kaplinski metsatukaks.
"Algselt plaanisime seda aktsiooni luuletaja 80. aasta juubeli tähistamisena, nüüd on sellest saanud mälestusakt. Kuid temanimeline metsatukk võiks olla ajas päris püsiv."
Kuna istutamine jääb RMK hooleks, loovad korraldajad festivalile sümboolse puudesalu, kuhu on kohale toodud 20 istutamisele kuuluvat tamme ja teisi puid. Puudesalus saab Kristo Viidingu esituses kuulata ka Jaan Kaplinski luulet.
Elavatest klassikutest rääkides märkis Vaino ära ka Viivi Luige juubeli. "Toimub "Seitsmenda rahukevade" värske kordustrüki esitluse avalik salvestus ning festivali lõpusündmus on valgusmäng "Viivi Luige luule luigetiigil"."
Lastele meenutatakse festivalil eesti rahva ennemuistseid jutte, mis ilmusid 155 aastat tagasi F. R. Kreutzwaldi sulest. Festivalil saab muinasjutte kuulata Mirtel Pohla esituses, pilte joonistab jutu kõrvale Marja-Liisa Plats.
"Sel aastal on meil ka üks päris ootamatu kunstiprojekt tulekul," sõnas Vaino. "Tammsaare aeda ulatub ühe elektrialajaama sein, mida mõtlesime tänavakunstiga kaunistada. Kunstnikud valmistavad osa tööst ette, kuid lõpetavad oma teose alles festivalipäeva jooksul."
Õhtuhämaruses toimub traditsiooniline luulepiknik, kus astuvad üles Mehis Heinsaar ja Peedu Kass; festivali lõpetavad Eesti Noorsooteatri koori etteaste "Kalevipoeg" ning valgusmäng "Viivi Luige luule luigetiigil".
Päeva jooksul toimub kokku umbes 60 kirjandusega seotud sündmust – raamatuesitlused, vestlusringid, kohtumised kirjanikega, kontserdid, avalikud salvestused, viktoriinid jpm.
Ka sel aastal tähistatakse festivali käigus üks kirjanduslik paik. "Seekord saab mälestustahvli maja aadressil Poska 35, kus mõnda aega elas 185 aastat tagasi sündinud rahvusliku ärkamise suurkuju ja kirjamees C. R. Jakobson," märkis Vaino.
Mälestustahvli avamine on ühtlasi festivali avapauk, kus esineb ka pärimusmuusik Lauri Õunapuu.
Kirjandustänava festival toimus esimest korda 2017. aastal.
Koidula tänava ühes otsas asub Tammsaare muuseum, teises otsas Vilde muuseum ning keskpaigas eesti kirjanikele ehitatud kortermaja, kus elavad mitmed armastatud kirjanikud ning kus nüüd on avatud ka Mati Undi muuseum. Eelmisel aastal sai Faehlmanni ja Koidula tänava nurgal avatud Lugemispaviljon.
Festivali juhindub korraldamisel terviseametiga kokku lepitud piirangutest. Korraldajad soovitavad jälgida jooksvat infot Tallinna kirjanduskeskuse kodulehel ja tulla festivalile tervena. | Kirjandustänava festival pühendab Kaplinskile metsatuka | https://kultuur.err.ee/1608325769/kirjandustanava-festival-puhendab-kaplinskile-metsatuka | 11. septembril toimub viiendat korda Koidula tänaval Kadriorus Kirjandustänava festival, mille raames toimub kokku umbes 60 kirjandusega seotud sündmust ning muu hulgas rajatakse Põlvamaale Lukalaande ka Jaan Kaplinskile pühendatud metsatukk. |
Katkend:
Esimene peatükk
Lúftmentš
Kariloomade ülesostja poeg,
ümberlõigatud juut,
üksainus kohver käekõrval,
seisis paigal
nagu telefonipost
New Yorgi sadama kail number four.
Jumal tänatud, et ta pärale jõudis:
boruh ha-sem!
Jumal tänatud, et ta tulema pääses:
boruh ha-sem!
Jumal tänatud, et ta nüüd lõpuks ometi päral on,
siin, Ameerikas:
boruh ha-sem! Boruh ha-sem! Boruh ha-sem!
Kisakõrid lapsed,
pagasi all lookas pakikandjad,
krigisev raud ja kriuksuvad talid.
Keset kõike seda seisab
tema
liikumatult,
just laevalt maha astunud,
esimest korda jalas
kõige paremad kingad,
mida sai hoitud selleks puhuks, "kui ma Ameerikasse jõuan".
Ja nüüd ongi see aeg käes.
Seda aega, "kui ma Ameerikasse jõuan",
näitab suurelt valurauast kell
kõrgel
New Yorgi sadama torni otsas:
kell 7.25 hommikul.
Ta võtab taskust paberi ja pliiatsi
ja paneb kirja:
7 ja 25.
On kohe näha,
et tal käsi väriseb –
küllap erutusest
või võib-olla sellest,
et pärast pooltteist kuud meresõitu
on naljakas tunne
– " mis sa tuigud seal!" –
kahe jalaga kindla maa peal seista.
Pooleteisekuise meresõiduga
kaheksa kilo alla võtnud.
Habeme ette kasvatanud,
rabihabeme, sest kõik need
nelikümmend viis päeva,
mis ta võrkkiigest koile ja koilt tekile ja
jälle tekilt koile ja koilt võrkkiike vooris,
ei ajanud ta habet kordagi.
Le Havre'ist asus ta teele karsklasena
ja astus New Yorgis laevalt maha väljaõppinud napsisõbrana, kes
brändil ja rummil,
džinnil ja konjakil,
Itaalia veinil ja Iiri õllel
juba esimesest sõõmust vahet teeb.
Le Havre'ist asus ta teele ühtki kaardimängu oskamata
ja astus New Yorgis laevalt maha kihlvedude ja täringumängude meistrina.
Ta asus teele, uje, sõnaaher, endassetõmbunud,
ja astus laevalt maha kindlas usus, et ta teab maailma asjadest kõike:
prantslaste irooniast,
hispaanlaste lustist,
itaalia jungade sõgedast uhkusest.
Ta asus teele Ameerikast unistades,
ja astus nüüd laevalt maha Ameerikas
ja nägi seda ihusilmaga.
Boruh ha-sem!
Kui ta
sel külmal septembrihommikul
nagu telefonipost
New Yorgi sadama kail number four
seisis ja Ameerikat lähedalt vaatas,
paistis Ameerika kõige rohkem mängutoosi moodi:
kui üks aken lahti tehti,
pandi teine kohe kinni,
kui üks vanker ümber nurga pööras,
ilmus nurga tagant kohe välja teine,
kui üks kunde lauast püsti tõusis,
istus kohe lauda teine.
"Nagu oleks kõik ette paika pandud," mõtles ta
ja korraks oli
– tema peas, kus ta oli kuude kaupa Ameerikat ette kujutanud –
Ameerika,
päris Ameerika, mida ta nüüd ihusilmaga nägi,
ainult kirbutsirkus,
sugugi mitte aukartustäratav,
vaid vastupidi, hoopis naljakas.
Lõbus.
Ja just siis
sikutas keegi teda käsivarrest.
See oli sadamaametnik,
tume vorm seljas,
valged vuntsid ees, suur kaabu peas.
See sadamaametnik pani kirja
iga laevalt maha astuja nime ja numbri
ja esitas talle algelises inglise keeles lihtsaid küsimusi:
"Where do you come from?"
"Rimpar."
"Rimpar? Where is Rimpar?"
"Bayern: Germany."
"And your name?"
"Hajum Lehmann."
"I don't understand. Name?"
"Hajum…"
"What is Hayum?"
"My name is… Haj… Henry!"
"Henry, ok! And your surname?"
"Lehmann…"
"Lehman! Henry Lehman!"
"Henry Lehman."
"Ok, Henry Lehman:
welcome in America.
And good luck!"
Ja sadamaametnik pani templi:
"11. september 1844",
patsutas Henry Lehmanit õlale
ja läks kedagi teist kinni pidama.
Henry Lehman vaatas ringi:
laev, millelt ta maha oli astunud, Burgundy nimeks,
nägi välja nagu unne vajunud hiiglane.
Aga sadamasse sõitis juba teine laev,
mis kohe kai number four ääres sildub
ja veel 149 temasugust maha paneb:
võib-olla juuti,
võib-olla sakslast.
Võib-olla olid neil ka kõige paremad kingad jalas
ja üksainus kohver käekõrval.
Võib-olla olid nemad ise ka üllatunud, et neil värin sees on –
natuke erutusest,
natuke sellest, et neil jälle kindel maa jalge all on,
natuke sellest, et Ameerika,
päris Ameerika,
on lähedalt vaadatuna
nagu hiiglasuur mängutoos
ja võtab põlved nõrgaks.
Ta hingas sügavalt sisse,
haaras kohvri pihku
ja
kuigi tal polnud veel aimugi, kuhu minna,
astus
ka tema
kiirel sammul
mängutoosi,
millel nimeks Ameerika. | Loe katkendit Stefano Massini raamatust "Lehman Brothers" | https://kultuur.err.ee/1608325646/loe-katkendit-stefano-massini-raamatust-lehman-brothers | Kirjastus Varrak andis välja Stefano Massini raamatu "Lehman Brothers", mille tõlkis Margus Alvar. 2020. aasta sügisel esietendus "Lehman Brothers" ka Eesti Draamateatris. Avaldame teosest lühikese katkendi. |
Marten Murrand jõudis ainsa eestlasena üksikmängu poolfinaali, kui alistas Ivan Krementšutski (Ukraina) 6:3, 1:6, 6:2. Poolfinaalis kohtub Murrand austerlase Jan Kobierskiga, kes alistas turniiri veerandfinaalis Oliver Ojakääru 3:6, 6:3, 6:3, vahendab Tennisnet.ee.
Murrand osales ka paarismängus, kus alistasid partneri Markus Mölderiga kõigepealt võitsid teisena asetatud paari Oliver Ojakäär/Simon Mysliveci 1:6, 7:5, 10:7 ja seejärel ka Eesti täiskasvanute meistrivõistluste finaalpaari Alex-Andre Ojassalu/Indrek Soome 6:2, 7:5. Teisipäevases poolfinaalis võitsid Murrand ja Mölder paari Manvydas Balciunas/Tihhon Fjodorov 6:1, 6:2 ja jõudsid finaali.
Elisabeth Iila jõudis neidude üksikmängus veerandfinaali, kuid kaotas seal poolatar Anastasia Bozovale 4:6, 6:2, 0:6. Iila pääses aga partneri Nikola Daubnerovaga neidude paarismängus finaali, kui alistasid poolfinaalis teisena asetatud paari Ada Pietrzynska/Emilija Tverijonaite 6:2, 6:2. | Murrand jõudis Liepajas poolfinaali, kolm eestlast paarismängu finaalis | https://sport.err.ee/1608325760/murrand-joudis-liepajas-poolfinaali-kolm-eestlast-paarismangu-finaalis | Liepajas toimuval ITF-i kolmanda kategooria tenniseturniiril jõudis Marten Murrand üksikmängus poolfinaali ning paarismängus partneri Markus Mölderiga finaali. Neidude turniiril jõudis paarismängus finaali Elisabeth Iila. |
Allikul on põlvekedra dislokatsioon/nihestus ja arstide sõnul on taastumisaeg vähemalt kolm kuud. Täpsematele uuringutele pole ta veel jõudnud, et teada, kas nihestuse tagajärjel on ka teised koed kahjustada saanud, teatas alaliit.
Robert Tähe osas on seis sisuliselt sama nagu enne Läti mängu ehk et tema puhul vaadatakse päev-päevalt/jooksvalt/tunde järgi, kuidas ta treenida või mängida saab.
Märt Tammearul on randmepõrutus, sest maandus kukkudes halvasti käe peale. Kontroll näitas, et luud on õnneks terved, ent võimaliku sidemete kahjustuste osas veel selgust pole. | Karli Alliku jaoks on kodune EM-finaalturniir lõppenud | https://sport.err.ee/1608327560/karli-alliku-jaoks-on-kodune-em-finaalturniir-loppenud | Tallinnas peetavat võrkpalli EM-finaalturniiri valusa kaotusega Lätile alustanud Eesti võrkpallikoondis sai veel ühe halva uudise – Karli Alliku jaoks on turniir lõppenud. |
Bulgaarias vindub poliitiline kriis, mille tõttu ei ole riigil olnud juba mitu kuud valitsust.
Presidendil on riigipea ja relvajõudude ülemjuhatajana suuresti tseremoniaalne roll, aga ametist lahkuv president Rumen Radev, kelle taga on sotsialistid, on kriisi ajal ametikoha kaalu tõstnud.
Radevi populaarsus hakkas kasvama eelmisel suvel, kui ta toetas korruptsioonivastaseid massimeeleavaldusi konservatiivist peaministri Bojko Borisovi vastu, kes oli juhtinud riiki pea katkematult ligi kümme aastat.
Ajutine valitsus, mille Radev määras mais juhtima riiki uue valitsuse moodustamiseni, osutus ebatõhusaks, mis suurendas veelgi presidendi populaarsust.
Bulgaarias on olnud sel aastal kahed parlamendivalimised, aga tulemuseks on olnud nii killustunud parlament, et ükski erakond ei ole suutnud valitsust moodustada.
Radev on juba teatanud, et kandideerib teiseks viieaastaseks ametiajaks. Teda toetavad sotsialistid ja populistlik erakond Selline Rahvas on Olemas (ITN) eesotsas meelelahutaja Slavi Trifonoviga, mis võitis viimased parlamendivalimised juulis 24 protsendiga häältest.
Ükski teine erakond ei ole oma presidendikandidaati veel välja kuulutanud.
Sotsialistid on praegu ametis juulivalimiste järgse valitsuse moodustamisega, aga kuigi palju lootusi neile ei panda, sest teistel erakondadel on see katse nurjunud.
Ilmselt teeb Radev varsti teatavaks ka järgmiste parlamendivalimiste kuupäeva, võimalik, et need peetakse presidendivalimistega samal päeval. | Kriisis Bulgaaria korraldab 14. novembril presidendivalimised | https://www.err.ee/1608325820/kriisis-bulgaaria-korraldab-14-novembril-presidendivalimised | Bulgaaria presidendivalimised toimuvad 14. novembril, teatas neljapäeval parlament. |
Muusikavideo on salvestatud Westi kolmandal, Chicago Soldier Fieldi staadionil toimunud kuulamisüritusel ja kujutab momenti, kus koopia tema lapsepõlvekodust põlema süttib ja Marilyn Manson, Travis Scott, DaBaby, Don Toliver, Westside Gunn jt seda laval pealt vaatavad ning tema eksnaine Kim Kardashian valges pulmakleidis ringi kõnnib.
"Donda" pidi algul ilmuma 23. juulil pärast esimest avalikku kuulamisüritust, kuid West lükkas selle kuupäeva seejärel 6. augustile. Album jäi ilmumata ka sel kuupäeval ja selle lõpetamiseks seadis West ajutise elamise sisse Atlanta Mercedes Benz Stadiumile – samasse kohta, kus toimus esimene kuulamisüritus.
Pühapäeval väitis West, et Universal avaldas tema albumi vastu tema tahtmist, Universali siseasjadega kursis allikas nimetas seda avaldust pööraseks.
Neljapäeval toimunud kolmas ja viimane kuulamisüritus Chicagos tõi kaasa vastuolulisi reaktsioone, kuivõrd Marilyn Masonile on esitatud mitu süüdistust ahistamises ja DaBaby on meedia huviorbiidis olnud oma homofoobsete kommentaaride tõttu.
"Donda" on juba purustanud mitmeid voogedastusrekordeid. Nimelt tegi "Donda" uue rekordi, kui jõudis 24 tunniga Apple Musicu albumiedetabelis esikohale 152 riigis. Apple väitel kogus album esimese päevaga pärast ilmumist USA-s üle 60 miljoni kuulamise.
Uuel albumil teevad teiste hulgas kaasa The Weeknd, Jay Electronica, The Lox, Young Thug, varalahkunud Pop Smoke, Pusha T, Travis Scott, Lil Baby ja Kid Cudi. Westi eelmine album "Jesus Is King" ilmus 2019. aastal. | Kanye West avaldas muusikavideo uue albumi loole "Come to Life" | https://menu.err.ee/1608325520/kanye-west-avaldas-muusikavideo-uue-albumi-loole-come-to-life | Kanye West, kelle mitu korda edasi lükkunud album "Donda" pühapäeval lõpuks ilmus, andis neljapäeval välja ka muusikavideo albumi loole "Come to Life". |
"Me peame tegutsema oma klientide ja töötajate huvides ning laskma streigi seaduslikkuse üle vaadata," ütles Deutsche Bahni personalijuht Martin Seiler.
Neljapäeval alanud viiepäevane streik on Saksa raudteel kuu aja jooksul juba kolmas ning varasematest pikem. Streik peaks kestma järgmise nädala teisipäeva varahommikuni.
Deutsche Bahn tegi kolmapäeva õhtul teatavaks uued pakkumised vedurijuhtidele, kuid ametiühingud lükkasid need tagasi.
Raudteefirma on valmis tõstma vedurijuhtide palka 3,2 protsenti ja maksma kuni 600 eurot koroonahüvitist.
"Ükski inimene ega ametiühing sel planeedil ei saa seda pakkumist vastu võtta," ütles ametiühingu GDL esimees Claus Weselsky televisioonis.
"Meil on reisijatele halb uudis: streik jätkub," lisas Weselsky.
Nagu eelmistegi streikide puhul on käigus veerand tavapärastest pikamaarongidest ning 40 protsenti piirkondlikest ja linnalähirongidest.
Streike alustati 10. augustil ametiühinguliikmete 95-protsendise toetusega. | Deutsche Bahn läheb streikijate vastu kohtusse | https://www.err.ee/1608325814/deutsche-bahn-laheb-streikijate-vastu-kohtusse | Saksamaa raudteeoperaator Deutsche Bahn teatas neljapäeval, et pöördub kohtusse lõpetamaks rongijuhtide streigid. |
YouTube avas oma muusika voogedastusteenuse juba 2018. aastal. Algus oli vaevaline, kuid viimastel kuudel meelitas firma juurde miljoneid uusi tasulisi kasutajaid, teatas Financial Times.
YouTube Music maksab tarbijale 10 dollarit. Google tahab oma muusikateenuse muuta Spotify rivaaliks. Spotify teenus maksab samuti 10 dollarit.
"Google'i YouTube Musicu edu on silmapaistev. Nad saavutavad edu ka nooremate tarbijate seas, samuti arenevatel turgudel," ütles analüüsifirma Midia Research konsultant Mark Mulligan.
Spotify teatas augustis, et neil on 165 miljonit tasulist tellijat. Apple'il on 78 miljonit klienti ja Amazonil 68 miljonit klienti. Spotify alustas 2006. aastal, Apple Music 2015. aastal ja Amazon Music 2016. aastal.
YouTube'i edu ületas Wall Streeti analüütikute ootusi. Investeerimisfirma Morgan Stanley analüütikud eeldasid 2018. aastal aastal, et Youtube Music jõuab 2022. aastal vaid 25 miljoni tellijani.
YouTube on maailma suurim videosait. Platvormi videoid vaatavad miljardid inimesed terves maailmas. | YouTube'i tasulisel muusikateenusel on nüüd 50 miljonit tellijat | https://www.err.ee/1608325793/youtube-i-tasulisel-muusikateenusel-on-nuud-50-miljonit-tellijat | Videojagamisfirma YouTube'i tasulisel muusika voogedastusteenusel on nüüd 50 miljonit tellijat. YouTube'i emafirma Google konkureerib muusikaturul Amazoni, Apple'i ja Spotifyga. |
Neli Eesti meeskonda - Põlva Serviti, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper, Viljandi HC ja SK Tapa - on juba mitmeid aastaid liigas kaasateinud, aga Raasiku/Mistra ühineb liigaga sellest hooajast ning võõrustab Aruküla spordisaalis laupäeval Läti meistrit Dobele Tenaxit ning pühapäeval tiitlikaitsjat Klaipeda Dragunast.
Raasiku/Mistra peatreener Jüri Lepp ütles, et meeskond alustab hooaega kolme riigi tippklubidega, kui Eesti meistriliigas mängivad Põlva Servitiga. "Ongi hea - saame teada, mis puust me tehtud oleme. Hooaja ettevalmistus möödus töiselt ja edukalt ning trennis on pidevalt 20 mehe ringis," ütles Lepp.
"Meeskond on suve jooksul selgelt tugevnenud, sest Kehrast liitusid meiega mängujuht Vladislav Naumenko ja juba Celtnieksisse siirdunud, aga siis Eestisse naasnud väravavaht Viktor Nikolajev. HC Tallinnast tuli üle vasakäär Rauno Aus ja vigastusest on paranenud Sander Sven Annula," analüüsis treener meeskonda ning lisas, et meeskond proovib veel lisada kaks mängijat Ukrainast.
"Balti liigaga ühinemine oli meie jaoks loogiline arengujätk, sest kodustes sarjades jääks mängude arv väheseks. Eesmärke ei sea, aga tahame kõigile väärikalt vastu hakata," ütles Lepp.
Balti liiga tegevjuht Urmo Sits ennustab põnevat hooaega. "Algselt pidi sel hooajal osalema 14 klubi ja Riia Celtnieks oli veel viimase hetkeni olemas. Mängijate põud on aga Lätis tõsine ning klubide ühinemise järel otsustati lõpuks Balti liigast loobuda," ütles Sits.
Balti liigas mängitakse kaks ringi kodus ja võõrsil ning siis liiguvad põhiturniiri kaks parimat otse finaalnelikusse. Järgmised neli meeskonda jagavad ülejäänud kaks pääset veerandfinaalides.
Eesti klubidest alustavad Serviti ja Kehra hooaega Leedu pealinnas, kus kahel päeval kohtutakse vastavalt meistermeeskond Šviesa ja Balti liigasse naasnud HC Vilniusega. SK Tapa ja Viljandi HC peavad vaid ühe kohtumise - omavahel võetakse mõõtu Tapal. Mullu said omavahelistes mängudes kolm võitu mulgid, korra mängiti viiki.
Mulluse, koroonaviiruse tõttu vägagi katkendliku hooaja, lõpetas võitjana Klaipeda HC Dragunas. Põlva Serviti sai finaalturniiril kolmanda koha, Viljandi HC ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper jäid esimese-teisena finaalneliku ukse taha ning SK Tapa lõpetas debüüthooaja kaheksandal tabeliastmel.
Eesti klubide mängud Balti liigas sel nädalavahetusel:
4. september 14:00 SK Tapa – Viljandi HC (Tapa)
4. september 15:00 HC Vilnius – Põlva Serviti (Vilnius)
4. september 15:00 VHC Šviesa – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Vilnius)
4. september 17:00 Raasiku/Mistra – Dobele ZRHK Tenax (Aruküla)
5. september 14:00 Raasiku/Mistra – Klaipeda HC Dragunas (Aruküla)
5. september 14:00 VHC Šviesa – Põlva Serviti (Vilnius)
5. september 15:00 HC Vilnius – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Vilnius) | Käsipalli Balti liigas alustab rekordiliselt viis Eesti meeskonda | https://sport.err.ee/1608325748/kasipalli-balti-liigas-alustab-rekordiliselt-viis-eesti-meeskonda | Sel nädalavahetusel algab järjekordne käsipalli Balti liiga hooaeg, milles osaleb Eestist rekordiliselt viis meeskonda, kui 2021/2022 hooajaks ühineb liigaga Raasiku/Mistra. |
KAIA SISASK: "Pikka aega heitsin ma vara voodisse"
Tõlkijale ei ole keerulisemat teost kui Marcel Prousti "Kadunud aega otsimas". Hinnakem siis seda, et jõgiromaani mitu köidet on nauditaval kujul eesti keeles olemas ja lisagi tulemas.
Marcel Proust, Swanni poolel. Prantsuse keelest tõlkinud Tiina Ainola, toimetanud Kail Öhren ja Katrin Kern. Kujundanud Kail Öhren. Atlantis, 2020. 464 lk.
"Pikka aega heitsin ma vara voodisse." Niimoodi algab Marcel Prousti seitsmest köitest koosnev nn jõgiromaan "Kadunud aega otsimas". Prantslastel on see lause enam-vähem samamoodi pähe kinnistunud ja une pealt tsiteeritav kui meil Arno koolimajja jõudmine. Kui aga "Kevade" avalauset võiks võõramaalastele mõeldud keeleõpikus kasutada näitena eesti keele grammatiliste aegade kohta ("tunnid olid alanud" – enneminevik, enne õppuri saabumist lihtminevikus), siis Prousti aeg nii turvaliselt minevikust tulevikku ei kulge.
JAN KAUS: Maailm teetilgas
Kuidas saab miski olla me teadvuses ühtaegu päästmatult kadunud ja siiski kaheldamatult, peaaegu tajutavalt alles? Kuidas saab mäletades olla ühtaegu siin ja ometi mujal?
Marcel Proust, Swanni poolel. Prantsuse keelest tõlkinud Tiina Ainola, toimetanud Kail Öhren ja Katrin Kern. Kujundanud Kail Öhren. Atlantis, 2020. 464 lk.
Jorge Luis Borgese novellis "Aleph" märgib sõna "aleph" – see võib küll viia mõtted härjapeale ja meiegi ladina tähestiku esimesele tähele – täiuslikku ruumipunkti: "Jah, see on koht, kus on koos kõik maailma kohad, ilma et nad segi läheksid, iga nurga all nähtavad"."
See lõik meenus mulle, kui lugesin prantsuse romaanikirjaniku Marcel Prousti (1871–1922) seitsmeosalise romaanisarja "Kadunud aega otsimas" esimese raamatu "Swanni poolel" täismahus eestindust. Tiina Ainola ettevõtmine tuleb arvata viimase paari aasta kõige olulisemate tõlketegude hulka, samuti pean seda sündmuseks eesti kirjakultuuris – olgugi et siiani pole "Swanni poolel" ilmumine tugevat resonantsi tekitanud.
Armastage, kui suudate! Margit Arndt-Kalju ja Reet Varblase intervjuu Raul Meelega.
Raul Meel: "Õigem on luuletada, musitseerida, maalida ... armastada oma elu nii, nagu see loomulikult on. Siis ongi absoluutne nägemine asises, ihulises, hingelises ja vaimses."
Märtsis 80aastaseks saanud Raul Meel on meie avangardistliku kunsti klassikuid. Jaani kiriku ja Vabaduse galerii ühisnäitusel "On kallas kahel pool" on väljas kunstniku viimaste aastate suured sarjad, mida Eestis ei ole veel näidatud: Jaani kiriku galeriis "Kolgata" (akrüül, 2019, 54 tööd) ja "On kallas kahel pool" (2015–2019, 64 lehte) ning Vabaduse galeriis "Eesti identiteedid" (serigraafia, 1991. ja 2021, 120 lehte) ning valik digigraafikas plakateid. Neis sarjades, mis moodustavad kunstniku viimase aja loomingust vaid imeväikese osa, tuleb selgelt esile tema ilmavaade, aga ka praeguse aja haprus ja haavatavus. Neis avaldub suure elukogenenud meistri loominguline vabadus: minimalistlikus kujundikeeles, viimseni lihvitud korduvuses ja rütmis on ruumi ka vabale žestile, loomulikule eksimusele. Piisab vaid sõrmejäljest ehk näpumaalist, tühjusega täidetud raamatust, et märgata seda, mis praeguse aja kiiruses ja pealiskaudsuses jääb märkamata.
URMAS HÕBEPAPPEL: Hiina tehnodüstoopia
Ainus viis, kuidas Hiina moodi sülemlikule ühiskonnamudelile tõsiseltvõetavat alternatiivi pakkuda, on panna tehnoloogiaettevõtted oma tegude eest vastutust kandma.
Hiina ühiskonda ähvardab järsk demograafiline ja ökoloogiline kriis ning keskmise sissetuleku klaaslagi. Kuna tavapäraste poliitiliste ja majanduslike lahendustega ollakse lootusetult hiljaks jäänud, teeb Peking panuseid uutele tehnoloogiatele. Hiina tehnoloogiline areng on olnud kiire. Üheks riikliku investeeringuplaani tähelepanuväärsemaks tulemiks on kõrgelt arenenud tehnisintellektitehnoloogia ja sellele rajatud rakendusmaailm. Hiinas elab 1,4 miljardit inimest ja see on hea eeldus suurandmete kogumiseks. Just suurandmete hulgast sõltub tehisintellektirakenduste kvaliteet. Lisaks on Hiinas piisav tehnotaristu, hulganisti ambitsioonikaid noori ja kõrgetasemelisi ülikoole, kus tehisintellektitehnoloogiat õpetatakse ja edasi arendatakse. Ent peamine põhjus, miks Hiina tehisintellektitehnoloogia ja rakendused on kõrgelt arenenud, seisneb selles, et Hiina on üks enim võrgustunud ühiskondi maailmas.
SIIM PAUKLIN: Nihilismist pääsemise võimalikkusest
Inimorganism on geneetiliselt ja füsioloogiliselt üles ehitatud nõnda, et selles on nii egoistlikke kui ka altruistlikke impulsse, moraalsed ja käitumuslikud iseärasused on aga paljuski evolutsioonilise päritoluga.
Nihilismi mõiste pärineb ladinakeelsest sõnast "nihil", mis tähendab "eimidagi", kandes seega arusaama eitusest ning väärtuste puudumisest. Nihilism, negatiivne ellusuhtumine, on vähemalt Antiik-Kreekast peale tuntud igivana probleem. Esimesena kasutas tänapäevast "nihilismi" mõistet filosoofias väidetavalt Friedrich Heinrich Jacobi 1799. aasta tekstis "Avalik kiri Fichtele". Mitmed ajaloolased, sotsioloogid ja kirjanduskriitikud on väljendanud arvamust, et nihilistlik maailmakäsitlus iseloomustab praegustki aega.
KEIT PARTS: Ligipääsetavustõend ühiskonnas osalemiseks
Paljudele nii tavaline jalutuskäik pargis või kauba valimine poeriiulilt ei ole iseenesestmõistetav väga suurele hulgale inimestele.
Kolm aastat tagasi lepiti ruumiloome eksperdirühma aruandes kokku kaksteist kvaliteetse ruumi põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb edaspidi Eesti avalikku ruumi kujundada. Üks põhimõte selles loetelus on ligipääsetavus, mis tähendab ruumi kujundamist kõigile kasutajatele sobivaks ja nende võimalustega arvestavaks. Mis on aga ligipääsetavus, kes seda vajab ja kuidas jõuda ligipääsetava ühiskonnani? Need küsimused on Eestis siiani laiemalt läbi arutamata.
GRETE LIIS NAGELMANN: Hoovide potentsiaal
Kesklinnas saab poolavalikku väärtuslikku ruumi luua hoovidesse. Õu võiks parkla asemel olla mänguväljak, taskupark, kogukonnaaed ja palju muudki.
Siinses kliimas on hoovid olnud teisejärguline väliruum. Mööda on vaadatud tõsiasjast, et õu on võimalusrohke paik, mis väljakute ja platside kõrval rikastab ja mitmekesistab linna. Eestis ja lähinaabrite juures on sisehoovid taganud küll privaatsuse, aga ei ole soodustanud õues viibimist ja suhtlemist. Aeg on harjumusi muuta.
HELDUR SANDER: Puude tänavaelu
Mitte ainult kaunid – tänavapuud pakuvad varju, jahutust ja kaitset. Kuidas on kujunenud puude ja inimeste kooselu?
Sel suvel raiuti Haapsalus peatänava remondi kattevarjus maha pärnapuude allee. Viljandlased protestivad, sest sealgi on plaanis maha võtta pärnadest, tammedest ja vahtratest koosnev allee, et laiendada sõiduteed ja rajada kergliiklustee, lisaks veel pärnasid, mis jäävad ette parkla laiendusele. Linnatänavatel kasvavate puude elu sõltub inimestest. Kuidas on puude ja inimeste kooselu linnatänavatel tekkinud ja kujunenud?
URMAS KÕLJALG, MARTIN ZOBEL: Kliimamuutus ja elurikkuse hävimine on ühe ja sama mündi eri pooled
24. augustil avaldati Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja (edaspidi teadusnõukoda) soovitused* bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (edaspidi elurikkuse kokkulepe) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi kliimamuutuste kokkulepe) osaliste konverentsidele, mis toimuvad sel sügisel. Kuueteistkümnest põhjapanevast soovitusest seitsmes on käsitletud keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Peale selle on tähelepanu leidnud ühiskonnaelu korraldamine ja tervis. Vaatleme teadusnõukoja uurimistööd kokkuvõtvast dokumendist lähemalt elurikkusega seotud soovitusi
Arvustamisel
Narva Vabaduse festival
festival "Jazzkaar"
Estonia "Idomeneo"
XVII Tallinna kammermuusika festival
XXI rahvusvaheline Kohila keraamikasümpoosion
Sirje Runge installatsioon "Suur armastus / Kaunis lagunemine"
Misanzeni "Sitsi silentium"
Liisbeth Horni "Tõde ja õigus"
2 × animafestival "Animist" | Sel reedel Sirbis Raul Meel, Animist ja puude tänavaelu | https://kultuur.err.ee/1608325631/sel-reedel-sirbis-raul-meel-animist-ja-puude-tanavaelu | Tutvustame 3. septembri Sirpi. |
"Võrumaa ja Kagu-Eesti patrioodina on minu jaoks oluline, et piirkonna tähtsaim keskus Võru võtaks aktiivse rolli kogu Kagu-Eesti arengu vedurina. Võru linna tulevased juhid peavad seda liidrirolli endale selgelt teadvustama ning oma otsustes arvestama. See tähendab uut kvaliteeti Võru linna juhtimises, mida suudan omalt poolt kindlasti pakkuda," ütles Epler.
Epler lubab avada regulaarlennud Ridali ja Tallinna lennujaama vahel.
"Võru atraktiivsuse tõstmine noorte hulgas, head ühendused lähipiirkondade ja teiste Kagu-Eesti suuremate asulatega, bürokraatliku asjaajamise lihtsustamine ja ettevõtluse jaoks soodsa keskkonna kujundamine on vaid mõned olulised teemad, millega tuleb juba lähiajal tegeleda. Nende kõrval on mul aga üks unistus, mille elluviimise suunas kavatsen tegutsema asuda. Kagu-Eesti tuleb tuua Tallinnale lähemale ja minu arvates parim viis seda teha on regulaarlendude käivitamine Ridali ja Tallinna lennujaamade vahel," lisas Epler oma plaanide tutvustuseks.
Epler oli keskkonnaminister 12. novembrist 2020 kuni 26. jaanuarini 2021. Enne seda (2019–2020) töötas ta tollase rahandusministri Martin Helme nõunikuna. | EKRE linnapeakandidaat Võrus on Rain Epler | https://www.err.ee/1608325754/ekre-linnapeakandidaat-vorus-on-rain-epler | Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esinumber ja linnapeakandidaat Võrus on eelseisvatel kohalikel valimistel Rain Epler, kes soovib alustada regulaarlendudega Ridali ja Tallinna lennujaama vahel. |
Praegu ei ole organisatsiooni tööelus enam ammu küsimus selles, kas videokõne töötab, milline on helikvaliteet või kui kiiresti jõuavad olulised failid sinuni. See on hügieenifaktor. Nüüd on lakmuspaberiks see, kuidas hoida üleval inimlikku kontakti, luua hetki mõneminutilisteks spontaanseteks aruteludeks, just nagu toimuks need kontori koridoris või kohvinurgas.
Uskuge mind, ka enam kui tuhande inimesega organisatsioonis, kellest 70 protsenti töötab enamuse ajast igal pool mujal kui kontoris, ei juhtu see iseenesest. Olenemata isegi sellest, et oleme Elisas kaugtööd vabatahtlikult harjutanud ja praktiseerinud juba üle seitsme aasta. Tegelikult ei sünni mingit imet ka viie inimesega tiimis, kui jäädakse ootama ja vaatama, mis juhtub. Tõenäoliselt ei juhtu eriti midagi. Positiivset kindlasti mitte.
Ideaalne aeg asju teistmoodi teha
Mulle tundub, et viimase pooleteise aasta puhul on väga paljud keskendunud just olukorra negatiivsetele kaasmõjudele. Kahtlemata on tervisekriis halb ja seda ei sooviks kõige halvemas unenäos vaenlaselegi.
Samal ajal näen enda näitel, et pole olnud paremat võimalust era- ja tööelu lõimida. Koosolekud on muutnud efektiivsemaks. Meil on jäänud ära igapäevaselt vähemalt tunni võrra logistikat. Töö-, kooli-, lasteaiarutiin on hakanud võrreldes pandeemia algusaegadega paika loksuma ja loksub veelgi paremini paika, kui olukorra paranedes me viirusepiirangutest enam nii sõltuvad pole.
Kodustes oludes on sündinud väga palju innovaatilisi lahendusi, kuidas kõik toimima panna, et samaaegselt korraldada ära koosolek, koolitund ja lapse lõunapaus. Sama peab tegema ka organisatsioonis.
Praegu ongi superhea aeg panna ennast ettevõttena proovile ja teha asju teistmoodi. Sügisene rutiin on tagasi, suurem puhkusteperiood läbi ja oleks mõttetu langeda jälle täpselt samasse käidud ratta.
Jah, me oleme spontaansetest kohtumistest kohvimasina juures sisuliselt ilma. Jah, pole igapäevast vajadust end hommikul üles lüüa, et kontorisse minna. Pole enam neid hetki peale koosolekuid, kui saab veel kolleegiga kaks mõtet vahetada, sest tiimiliige on videokõneaknas juba kiirelt "lahku" vajutanud. Okei, ei ole. Aga kuidas neid siis asendada?
Innovatsioon sünnib juhuslikest kokkusaamistest
"Seega tuleb inimestega kokku saada olgu siis ekraanide vahendusel või eelistatuna silmast silma."
Ükski virtuaalne lahendus ei pruugi olla parem ega asendada vahetut suhtlust, kuid fakt on see, et innovaatilisus ja uued ideed tekivad juhuslikest kokkusaamistest ja mõttevahetustest. Seega tuleb inimestega kokku saada olgu siis ekraanide vahendusel või eelistatuna silmast silma. See on organisatsioonikultuuri ja töö toimivuse seisukohast äärmiselt oluline.
Seetõttu tuleb olla leidlikum ja ise neid juhuslikke mõttevahetusi planeerida ja kalendrisse lisada. Millal sa juhina näiteks käisid viimati oma tiimiliikmega vabas õhus kahekesi jalutuskäigul? Ja ma ei mõtle neid koosolekuid, millel arutasite vaid mõne projekti üksikasjalikke detaile, vaid pigem seda, kuidas kolleegil läheb.
Minu jaoks on saanud sellised sammukoosolekud oma tiimiliikmetega pea sama tavapäraseks kui Teamsi-kõne. Need on kalendris ja planeeritud ning need ei juhtu iseenesest. Need on teadlikult tekitatud.
Hästi on hakanud tööle ka virtuaalsed ja kõigile töötajatele üle veebi jälgitavad nn kohvinurgakohtumised pealkirjaga "Millest mõtled, X?". Need on lühikesed ja spontaansed arutelud, kus saavad kokku kaks organisatsiooni töötajat ning vestlevad maast, ilmast, elust-olust, eilsest filmiõhtust jne.
See on taas üks võimalus, kuidas tekitada sünergiat ja mõttevahetust, ilma et peaks olema meeletult asjalik ja tulema kokku selleks, et tööst rääkida. Muidugi pole tegu ideaalse lahendusega ega copy-paste 'iga füüsilises ruumis toimuvast juhuslikust ideedevahetusest, aga see on nutikas viis, kuidas luua üldse selliste olukordade tekkimiseks võimalusi.
Planeeritud planeerimatus
Niisiis ei saa me lihtsalt jääda ootele ja vaadata, mis juhtub. Juhuslikkus ja vahetus peab olema täna rohkem planeeritud kui kunagi varem. See, mis varem tundus, et juhtub kohvinurgas või kontori koridoris iseenesest, tuleb nüüd mõnevõrra pingutatumalt.
Usaldusväärne organisatsioon peab ise panustama oluliselt rohkem. Rohkem tuleb küsida küsimusi "Kuidas sul läheb?" ja "Millest mõtled?", aina enam tuleb plaanida juhuslikke hetki. Kõik selle nimel, et säiliks inimlikkus ning tekiks võimalusi uute ideede sünniks ja innovatsiooniks. | Sami Seppänen: innovatsioon sünnib juhuslikest kokkusaamistest | https://www.err.ee/1608325733/sami-seppanen-innovatsioon-sunnib-juhuslikest-kokkusaamistest | Hajusalt töötades, iga tiimiliige ise paigus, riigis või ajatsoonis, on organisatsioonidele ette pannud väga tähtsa ülesande: kuidas säilitada inimlikkus, spontaansus ja innovaatilisus. Niisama ootama jäädes see sülle ei kuku. Peame olema ettevõtete ja tööandjatena üha leidlikumad, kirjutab Sami Seppänen. |
Sabalenka pääses turniiri kolmandasse ringi, kui alistas 23-aastase Zidanseku 6:3, 6:1. Minut üle tunni väldanud kohtumises kukkus avasetis Sabalenka kõvasti ning pani seejärel mängupausidel pidevalt vigastatud käele jääd peale.
"Kartsin, et olin selle ära murdnud, see oli tõesti valus," ütles valgevenelanna pärast kohtumist ning lisas, et tundis matši ajal, kuidas ta käsi järjest enam paiste läks. "Olen väga õnnelik, et sain matši lõpetada. Mul on üks lisapäev, et aru saada, mis toimub ja proovin nii hästi taastuda, kui võimalik."
Sabalenka kohtub reedel ameeriklanna Danielle Rose Collinsiga (WTA 29.), kes alistas enda teise ringi kohtumises 20-aastase sloveenlanna Kaja Juvani (WTA 109.) 6:4, 6:2.
Naiste üksikmängus pääses kolmandasse ringi veel Prantsusmaa lahtised võitnud Barbora Krejcikova (WTA 9.), kes alistas ameeriklanna Christina Mchale'i (WTA 119.) veenvalt 6:3, 6:1.
Anett Kontaveidi paarismängu partner Darja Kasatkina (WTA 27.) lunastas samuti pääsme kolmandasse ringi, kui alistas Tokyo olümpiamängudel üksikmängus hõbemedali võitnud Marketa Vondrousova (WTA 82.) 3:6, 6:4, 6:4. Kasatkina kohtub järgmises ringis ukrainlanna Elina Svitolinaga (WTA 5.), kes alistas maailma 231. reketi Rebeka Masarova 6:2, 7:5.
2017. aastal US Openil meistriks tulnud ameeirklanna Sloane Stephens (WTA 66.) ning 17-aastane kaasmaalane Coco Gauff (WTA 23.) pidasid mängupäeva viimases kohtumises Arthur Ashe areenil lahingu, milles peale jäi Stephens, alistades noore Gauffi 6:4, 6:2. | Sabalenka pääses vigastuse kiuste US Openil kolmandasse ringi | https://sport.err.ee/1608325688/sabalenka-paases-vigastuse-kiuste-us-openil-kolmandasse-ringi | USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel pääses maailma teine reket Arina Sabalenka (WTA 2.) turniiri kolmandasse ringi, kuid vigastas kohtumises Tamara Zidansekuga (WTA 40.) kätt niivõrd, et kartis luumurdu. |
Texase seadus jõustus kolmapäeval. Seaduse vastased esitasid samal päeval kaebuse USA ülemkohtusse. Kohus ei rahuldanud kaebust. Viis kohtunikku olid vastu, neli poolt, teatas AP.
"Jõudsime järeldusele, et me ei kavatse rahuldada kaebajate kohtuasjas ühtegi jurisdiktsioonilist ega sisulist nõuet," teatas ülemkohus.
Neli liberaalset kohtunikku toetasid seaduse tühistamist. Nad avaldasid oma erimeelsust enamuse otsusega ka avalikult.
Abordiõigusekeskuse Center for Reproductive Rights juht Nancy Northup lubas jätkata Texase abordiseaduse vastast võitlust.
"Me oleme löödud, et ülemkohus keeldus blokeerimast seadust, mis rikub räigelt Roe vs Wade'i pretsedenti. Inimesed on paanikas, neil pole aimugi, kus ja millal nad saavad aborti teha. Texase inimesed peavad osariigist lahkuma, et saada põhiseadusega kaitstud tervishoiuteenuseid," ütles Northup.
USA ülemkohtu 1973. aastast pärineva murrangulise otsusega kaasuses Roe vs Wade seadustati abort üle kogu riigi.
Uue seaduse kohaselt pole hilisem Texases abort lubatud isegi siis, kui rasedus sai alguse intsesti või vägistamise tagajärjel.
"Hinnanguliselt on 85–90 protsenti neist, kes Texases aborti soovivad, vähemalt kuuendat nädalat rasedad, mis tähendab seda, et seadusega keelatakse pea kõik abordid," teatas Ameerika kodanikuõiguste liit ACLU.
Seaduses on ka säte, mille alusel ootab ebaseaduslikest aborditegijatest teatajaid rahaline tasu. | USA ülemkohus jättis Texase uue abordiseaduse jõusse | https://www.err.ee/1608325691/usa-ulemkohus-jattis-texase-uue-abordiseaduse-jousse | USA ülemkohus jättis kolmapäeval Texase uue abordiseaduse jõusse. Seadus keelab kõik abordid pärast kuuendat rasedusnädalat. |
Samas märgib aruanne, et nõrgestatud immuunsüsteemiga inimeste puhul tuleks täiendavate annuste kasutamist kaaluda juba esmase vaktsineerimise raames, teatas ravimiamet.
Vaktsiinide võimalikest lisaannustest rääkides on oluline eristada normaalse immuunsüsteemiga inimestele mõeldud booster -annuseid, mis tugevdavad varem tekkinud immuunvastust ning nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestele manustatavaid täiendavaid annuseid.
Täiendav vaktsiiniannus võib parandada immuunvastust immuunpuudulikkusega inimestel, näiteks siiratud elundiga inimestel, kelle immuunvastus jäi algse vaktsineerimisskeemi puhul tavapärasest madalamaks. Sellistel juhtudel tuleks täiendava annuse manustamise võimalust kaaluda juba praegu. Samuti tuleks kaaluda täiendava annuse manustamist ettevaatusabinõuna vanematele hapra tervisliku seisundiga inimestele.
Euroopa Ravimiamet (EMA) hindab praegu nii vaktsiinide täiendavaid kui ka booster -annuseid puudutavaid andmeid.
Vaktsineerimise korraldamise kohta annavad nõu ja teevad otsuseid riiklikud immuniseerimise töörühmad, võttes arvesse kohalikke tingimusi, sealhulgas viiruse ja selle tüvede levikut, vaktsiinide kättesaadavust ja riiklike tervishoiusüsteemide võimekust.
Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (ECDC) ja EMA jätkavad booster - ja lisaannuste kohta lisanduvate andmete kogumist ja hindamist. Liikmesriigid peavad valmis olema vaktsineerimisprogrammide võimalikeks muutusteks, kui ühes või mitmes elanikkonnarühmas täheldatakse vaktsiini tõhususe olulist vähenemist. | Aruanne: täielikult vaktsineeritutele ei ole täiendavat annust vaja | https://www.err.ee/1608325697/aruanne-taielikult-vaktsineeritutele-ei-ole-taiendavat-annust-vaja | Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) äsja avaldatud aruande kohaselt ei ole vajadust täielikult vaktsineeritud inimestele booster -annust manustada. |
Oidsalu kinnitas ERR-ile, et tõepoolest lahkub ta asekantsleri kohalt ning lubas õhtupoolikul täpsemaid kommentaare jagada.
Kaitsevalmiduse asekantsler tegeleb kaitseväeteenistuse (sh ajateenistuse), riigikaitsesse vabatahtliku panustamise ning kaitse- ja kriisivalmiduse teemade juhtimisega ning koordineerib kaitsevalmiduse ja kaitseväeteenistuse osakonna tööd.
Enne kaitsevalmiduse asekantsleri ametikohale asumist oli Oidsalu viimased viis aastat olnud riigikaitse planeerimise asekantsler.
Sellele eelnevalt töötas Oidsalu ka õigus- ja haldusküsimuste asekantslerina ning kaitseministeeriumi siseauditi, julgeoleku ja rahvusvahelise koostöö osakondades. | Meelis Oidsalu lahkub asekantsleri kohalt | https://www.err.ee/1608325694/meelis-oidsalu-lahkub-asekantsleri-kohalt | Veebruaris kaitseministeeriumis kaitsevalmiduse asekantsleri kohale asunud Meelis Oidsalu lahkub oma ametikohalt. |
Eesti rahvuskoondise sõitjad on olnud 17. kohal alates esmaspäeval alanud sõidu algust ning säilitasid koha ka kolmapäeval, mil nii Priit Bienel kui ka Jüri Triisal tuli üle elada mitmeid kukkumisi.
Biene kukkus ühel katsel kahesaja meetri jooksul kaks korda ning ütles, et ebaõnnestumised ajasid teda närvi. Triisa arvas omakorda, et teda hoidsid kõrgemad jõud, sest kahel katsel toimunud kukkumised oleksid mõlemad võinud õnnetult lõppeda.
Neljandal krossikatsel jäi eestlane kurvis tolmuvalli kinni ja kukkus, nägu ees, rajapiirde postide vahele. Püsti tõustes takerdus jalaraud pükstesse ja ta oleks peaaegu uuesti kukkunud. Päeva lõpus viiendal krossikatsel kukkus ta takistusel peaga vastu kive ja tundis püsti tõustes, et pea kumiseb. "Midagi mind täna päästis, et ma üldse ellu jäin," ütles Triisa.
Eestlastest oli Elary Talu (KTM, E3) kolmapäeval üldarvestuses 72., Priit Biene (Yamaha, E2) 80., Jüri Triisa (KTM, E3) 103. ja Toomas Triisa (Husqvarna, E1) 106.
Üldarvestuses jätkab ISDE-l liidrina hispaanlane Josep Garcia. Rahvusmeeskondadest juhib Itaalia Hispaania ja USA ees ning Eesti jätkab võistlust 17. kohal. | Mitu kukkumist üle elanud koondisesõitjad säilitasid ISDE-l 17. kohta | https://sport.err.ee/1608325679/mitu-kukkumist-ule-elanud-koondisesoitjad-sailitasid-isde-l-17-kohta | Eesti rahvuskoondise sõitjad elasid kolmapäeval küll üle mitmeid kukkumisi, kuid säilitasid sellegipoolest rahvusvahelise enduro kuuepäevasõidul (ISDE) 17. kohta. |
"Üks suurimaid probleeme eelarvedokumentide koostamise protsessis on infosüsteemi puudulikkus," ütles riigikogu majanduskomisjoni aseesimees, kahe valitsuse rahandusminister Sester (Isamaa) ERR-ile.
Sesteri sõnul on riigieelarve eelnõu ja seletuskirja koostamine suures osas automatiseerimata, mis tähendab, et kui valitsus teeb tihti otsuseid kuni viimase minutini enne eelarve üleandmist riigikogule, jääb ametnikel eelnõus ja seletuskirjas paranduste tegemiseks ja kooskõlastamiseks vaid mõni päev. "Ja need parandused tuleb teha käsitsi," lisas Sester.
Iga valdkonna minister kontrollib riigieelarves seda, kas talle eraldatud summad on õiged, aga koondnumbritel lisaks rahandusministeeriumile nii-öelda huvitatud kõrvaltvaatajat pole, kes kontrolliks arvutused üle, selgitas ta.
Eelarveprotsessi töökorraldusega seletas tekkinud vigu ka rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu: "2019. aastal valmistasime ette keerulist reformi minemaks üle tegevuspõhisele riigieelarvele. Taustal tähendas see väga palju suuremat andmemahtu ja keerulisemat metoodikat ning mudeleid. Paraku realiseerus mahukast reformist, käsitööst ja kiirustamisest tulenev vigade tekkimise risk."
Sesteri hinnangul peaks rahandusministeeriumis oma sisemised tööprotsessid üle vaatama. "Teades, kui palju unetuid öid kulub kogu rahandusministeeriumi eelarveosakonnal peale valitsuse viimase hetke poliitiliste otsuste tegemist, panustaksin ma protsessi kordategemisele ja eelarvepildi arusaadavamaks tegemisele, et tulevikus analoogseid vigu vältida," ütles ta.
Ministeerium juba tegeleb probleemide põhjustega
Sven Kirsipuu kinnitusel tuvastas ministeerium riigikontrolli esile toodud vead juba eelmisel aastal ja sellest tulenevalt on tänavu muudetud oma juhtimisstruktuuri, "et leevendada ebaühtlast ja kontsentreerunud töökoormust". Samuti on ministeerium täpsustanud sisemisi protsesse ja kontrollimetoodikaid vigade realiseerumise tõenäosuse vähendamiseks ning parendanud samal eesmärgil infosüsteemide võimekust, kinnitas asekantsler.
Lisaks toimub praegu analüüs eelarveliste infosüsteemide funktsionaalsuse suurendamiseks ja sünergia tekitamiseks, ütles Kirsipuu. Samuti planeerib ministeerium järgmisest aastast üleriigilise eelarveprotsessi lihtsustamist, tehes aasta jooksul kahe dokumendi ja otsustusprotsessi asemel riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koos sügisel.
"Kõik need muudatused on suunatud ka võimalike vigade arvu vähendamisele, kuid riigieelarve koostamise protsess jääb alati suure ajasurve all toimuvaks ja väga paljusid osapooli ning andmemahte sisaldavaks keerukaks protsessiks," tõdes asekantsler.
Riigikontrolli sel nädalal avaldatud aruanne näitas, et riigikogus seadusena vastu võetud 2020. aasta riigieelarve kõik koondsummad – tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud – on valed, sest eelnõu ette valmistanud rahandusministeerium on teinud sadade miljonite eurode ulatuses arvestus- ja arvutusvigu. Selle tulemusel on tulude ja kulude vahe riigieelarves näidatud 365 miljoni euro võrra tegelikust paremana. | Eksminister: riigikontrolli leitud vead eelarves tingis kiirustamine | https://www.err.ee/1608325673/eksminister-riigikontrolli-leitud-vead-eelarves-tingis-kiirustamine | Riigikontrolli sel nädalal esile toodud vead rahandusministeeriumi koostatud riigieelarves on peamiselt tingitud sealsest töökorraldusest ning ajapuudusest, tõdesid nii ministeeriumi asekantsler Sven Kirsipuu kui ka endine rahandusminister Sven Sester. |
Kunstlik valgus ei ole reeglina öise eluviisiga putukatele kasulik. Hiljutised uurimused on näidanud, et see häirib nii paaritumist kui ka tolmeldamist. Vähem on aga teada, kuivõrd võib öövalgus kahandada asurkondade suurust, sõnas uurimuse autor Douglas Boyes, kes on Ühendkuningriigi ökoloogia ja hüdroloogia keskuse entomoloog.
Koos kolleegidega võrdles Boyes 27 sarnast teelõiku, millest osa olid valgustatud ja teised mitte. Mitme kilomeetri kaugusele lendavate täiskasvanud ööliblikate asemel keskendusid teadlased röövikutele, kelle liikumisraadius piirdub paari meetriga. Kokku püüdsid nad ligi 2500 röövikut.
Kohtades, mis olid eredate leedvalgustite all, leidus 52 protsenti vähem röövikuid kui pimedates teelõikudes. Tuhmima valgusega naatriumlampidega valgustatud aladel oli röövikuid vähem 41 protsenti.
Samuti selgus, et valguse käes olevad röövikud olid tüsedamad, mis viitab teadlaste sõnul väärarengule. Kuidas leedvalgus täpselt röövikuid kahjustab, seda ei osanud Boyes veel ütelda.
Ühendkuningriigis on viimase 50 aasta jooksul ööliblikate populatsioon kahanenud kolmandiku võrra. Boyes selgitas, et kuna tänavalgustitega on riigi territooriumist kaetud vähem kui kolm protsenti, siis on valgusest enam mõjutanud liblikate arvukust elukohtade vähenemine ja kliimamuutus.
Teadustöö ilmus ajakirjas Science Advances. | Peibutav tänavavalgus kahandab ööliblikate arvukust | https://novaator.err.ee/1608325670/peibutav-tanavavalgus-kahandab-ooliblikate-arvukust | Eredad tänavavalgustid tõmbavad ööliblikaid ligi nagu magnet. Valgusevannis kümblemisel on aga liblikate populatsiooni ohustavad varjuküljed, selgub Inglismaal tehtud uurimusest. Seejuures näib olevat suurem mõju energiasäästlikematel leedlampidel. |
Varem lootsid teadlased, et selle näitajani jõudmisel õnnestub epideemia võita, kuid kiiresti levivad viirusetüved on neid ennustusi muutma sundinud. Praegu valdab teadlaste seas arvamus, et poogitute ja läbipõdenute hulk peab selleks jõudma 90 protsendini.
Viimase ööpäevaga sai esimese vaktsiiniannuse 4577, teise annuse 5395 inimest.
Leedus on vähemalt ühe koroonavastase vaktsiini saanud 1 664 246 inimest, täielikult on vaktsineeritud 1 514 850.
Praeguseks on vähemalt ühe annusega poogitud veerand 12–15-aastasi. | Leedus on vaktsineeritud 70 protsenti täiskasvanutest | https://www.err.ee/1608325667/leedus-on-vaktsineeritud-70-protsenti-taiskasvanutest | Leedus vaktsineeriti viimase ööpäevaga 9972 inimest ja vähemalt ühe vaktsiiniannuse saanud täiskasvanud elanikkonna hulk jõudis 70,1 protsendini, osutavad statistikaameti andmed. |
21-aastane Eesti koondise tagamängija oli suurepärases hoos, kui algrivistuses alustades kogus 33 minutiga 22 punkti (kahesed 5/10, kolmesed 2/5, vabavisked 6/8), kaheksa lauapalli (neist 3 rünnakul), neli vaheltlõiget ja kolm blokki. Efektiivsusteguriks oli eestlasel 24, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
2019. aastal sloveenide Ljublajana Olimpija ja horvaatide Zagrebi Cedevita ühinemisel tekkinud klubi on alates uuest hooajast koduks ka eelmisel hooajal BC Kalev/Cramo särgis säranud ameeriklasest tagamehele Marcus Keene'ile, kes viskas 11 punkti ning andis kuus resultatiivset söötu.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee. | Drelli tugev mäng viis Pesaro kontrollturniiril võiduka alguseni | https://sport.err.ee/1608325460/drelli-tugev-mang-viis-pesaro-kontrollturniiril-voiduka-alguseni | Henri Drell ja Pesaro korvpallimeeskond alustasid Horvaatias Opatijas peetavat kontrollturniiri Liburnija Cup vägeva võiduga, kui alistasid 109:105 Ljubljana Cedevita Olimpija meeskonna. |
23. juulil toimus Bideni ja Ghani telefonivestlus. Bideni ja Ghani vestlus kestis umbes 14 minutit.
Kahe presidendi kõne protokoll näitab, et Biden võis teada, et Taliban võib Afganistani kiiresti vallutada.
"Ma ei pea teile ütlema, et maailmas on ettekujutus, et Talibani-vastane võitlus ei lähe hästi. Ja hoolimata sellest, kas see on tõsi või mitte, me peame looma teistsuguse pildi," ütles Biden.
Telefonikõnes lubas Biden ka Ghani valitsust aidata.
"Me jätkame diplomaatilist, poliitilist võitlust, et teie valitsus mitte ainult ei jääks püsima, vaid et see edasi areneks," lubas Biden Ghanile. Samuti lubas Biden Ghanile USA õhujõudude toetust.
Psaki vältis kolmapäeval ajakirjanike küsimusi kõne kohta. "Ma ei kavatse arutada eraviisilisi diplomaatilisi vestlusi ega lekkinud telefonikõnesid," ütles Psaki.
Psaki väitis, et Bideni administratsiooni jaoks oli Talibani nii kiire võit ootamatu.
"President Biden ütles Afganistani juhtidele korduvalt, et nad näitaksid üles tahet, et nad on valmis võitlust jätkama," ütles Psaki.
Psaki lisas siiski, et Afganistani juhtkond varises kokku varem, kui Ghani riigist põgenes.
Mitmed vabariiklastest poliitikud on lekkinud telefonikõne sisu pärast vihased. Nõutakse Bideni tagasiastumist.
"Bideni valede tulemusel kaotasid 13 vaprat ameeriklast elu. Biden peab tagasi astuma," teatas Texase osariigi vabariiklasest kongressisaadik Ronny Jackson.
"Veel rohkem tõendeid, et Biden on reaalsest maailmast täielikult irdunud," ütles Georgia osariigi vabariiklasest kongressisaadik Jody Hice.
Psaki nimetas Bideni kõnet eraviisiliseks. Siiski nõudis Psaki veel 2019. aastal, et Donald Trumpi ja Vladimir Zelenski eraviisiline telefonivestlus tuleb teha avalikuks, teatas New York Post. | Biden võis teada palju varem, et Afganistani armee variseb kokku | https://www.err.ee/1608325652/biden-vois-teada-palju-varem-et-afganistani-armee-variseb-kokku | Valge Maja pressisekretär Jen Psaki keeldus kolmapäeval kommenteerimast president Joe Bideni ja Afganistani endise presidendi Ashraf Ghani vahelist lekkinud telefonikõnet. Telefonikõne sisu viitab, et Bideni jaoks polnud Afganistani armee kiire kokkuvarisemine üllatus. |
"Euroopa Liit tegeleb koostöös näiteks ÜRO ja Aafrika Liiduga Somaalias riiklike struktuuride tugevdamise ja julgeoleku tõhustamisega, aidates Somaalial võidelda nii piraatluse kui terrorismiga," ütles Intelmann välisministeeriumi edastatud pressiteate vahendusel. "Euroopa Liit on Somaaliale oluline doonor nii arengukoostöö kui ka humanitaarabi vallas."
Somaalia on riik Aafrika idaosas Aafrika Sarvel, mis paikneb strateegiliselt olulistel mere- ja kaubateedel ning külgneb Etioopia ja Keeniaga. Riigis tegutseb kolm Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsemissiooni.
Intelmann töötas 2017. aastast kuni selle aasta augusti lõpuni Eesti suursaadikuna Ühendkuningriigis. Aastatel 2014–2017 oli ta Euroopa Liidu delegatsiooni juht Libeerias.
Välisministeeriumis töötab Intelmann alates 1991. aastast. Aastatel 1999–2002 oli ta Eesti alaline esindaja Viinis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juures. Märtsist 2005 kuni 2011. aastani oli ta Eesti alaline esindaja ÜRO juures. Aastatel 2010–2011 oli Intelmann Eesti suursaadik Iisraelis ja juunist 2011 ühtlasi suursaadik Montenegros. 12. detsembril 2011 valiti ta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu assamblee esimeheks.
Euroopa Liidu esindusi juhivad praegu ka endine välisministeeriumi Euroopa Liidu küsimuste asekantsler Matti Maasikas, kes on EL-i suursaadik Ukrainas ning Euroopa Ülemkogu eelmise alalise eesistuja Donald Tuski välispoliitikanõunik Riina Kionka, kes nimetati 2019. aastal EL-i saadikuks Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Varem on praegune Eesti esinduse juht Euroopa Liidu juures Aivo Orav tegutsenud aastatel 2012–2016 EL-i suursaadikuna Põhja-Makedoonias. | Eesti diplomaat asus juhtima Euroopa Liidu esindust Somaalias | https://www.err.ee/1608325505/eesti-diplomaat-asus-juhtima-euroopa-liidu-esindust-somaalias | Senine Eesti suursaadik Ühendkuningriigis Tiina Intelmann juhib alates septembrist Euroopa Liidu esindust Somaalias. Intelmann on kolmas eestlane, kes praegu mõnda EL-i välisesindust juhib. |
Seadusmuudatused San Fransiscos ning New Yorkis tähendavad, et kõik üle 12-aastased inimesed peavad olema vaktsineeritud, et teatud üritustele ning toimumispaikadele pääseda. Nende paikade seas on välja toodud ka San Fransisco Chase Centeri (Golden State Warriors) areen ning Madison Square Garden (New York Knicks) ja Barclays Center (Brooklyn Nets) New Yorki osariigis.
Mõlema osariigi seadused teevad aga erisusi külastavatele spordiklubidele, kes ei pea olema täielikult vaktsineeritud, seega seadus mõjutab ainult eelmainitud kolme klubi. NBA teatas kolmapäeval, et nende klubide mängijatelt oodatakse täielikku vaktsineeritust, sest vastasel juhul ei lubata meeskondadel kodumänge mängida.
Liiga on teinud samme, et piirata koroonaviiruse võimalikku levikut ning on kohustanud muuseas kõikidel kohtunikel end vaktsineerida lasta. Samuti peavad olema vaktsineeritud kõik töötajad, kes mängijatega kokku puutuvad, sealhulgas treenerid ning areenitöötajad.
NBA treeninglaagrid algavad 28. septembril ja põhihooaeg algab Eesti aja järgi 20. oktoobril kell 3.20 öösel, kui kohtuvad Milwaukee Bucks ja Brooklyn Nets. | NBA ootab kolmelt klubilt täielikku vaktsineeritust | https://sport.err.ee/1608325445/nba-ootab-kolmelt-klubilt-taielikku-vaktsineeritust | Seoses USA-s New Yorki ja San Fransisco osariikides ellu viidud seadusmuudatustega, mis kohustavad ürituste korraldamiseks täielikku vaktsineeritust, teatas korvpalliliiga NBA kolmapäeval, et Golden State Warriorsi, New York Knicksi ja Brooklyn Netsi mängijad peavad olema vaktsineeritud, et koduväljakul mängida. |
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4684 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 474 ehk 10,1 protsenti testide koguarvust. Uutest nakatunutest 342 inimest ehk 72,2 protsenti olid vaktsineerimata. 132 nakatunut ehk 27,8 protsenti olid lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 174 inimesel. 111 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 73, Võrumaale 41, Viljandimaale 35, Pärnumaale 26 ja Põlvamaale 21 uut nakatunut. Valgamaale lisandus 17, Jõgevamaale 16, Saare- ja Ida-Virumaale 14, Läänemaale 12, Lääne-Virumaale 10, Raplamaale kaheksa, Järvamaale kolm ja Hiiumaale kaks uut nakkusjuhtumit. Kaheksal juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 352 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 7,8 protsenti.
Testitutest 1216 olid lõpetatud vaktsineerimiskuuriga, 3468 olid vaktsineerimata.
Ööpäeva jooksul avati 22 uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 131 patsienti, nendest intensiivravi vajab 16 patsienti, kellest omakorda on juhitaval hingamisel 11 inimest.
Haiglaravil viibivatest patsientidest 106 ehk 80,3 protsenti on vaktsineerimata (neist sümptomaatilise COVID-i tõttu vajab haiglaravi 95 inimest).
Ööpäeva jooksul suri kaks koroonaviirusega nakatunut, : 75-aastane ja 97-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 1295 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Haiglaravi on kokku vajanud 6,7 protsenti haigete üldarvust. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 70 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 99 inimest (75 protsenti).
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 728 888 inimesele, kellest 95 357 on pooleli oleva vaktsineerimisega, 633 531 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud.
Ööpäeva jooksul manustati 2361 doosi, kokku on manustatud 1 275 762 vaktsiinidoosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 64,5 protsenti. | Koroonaviirusega on haiglaravil 131 inimest | https://www.err.ee/1608325433/koroonaviirusega-on-haiglaravil-131-inimest | Neljapäeval oli koroonaviirusega haiglaravil 131 patsienti ehk kaheksa inimest enam kui päev varem, neist sümptomaatilise koroonaviiruse tõttu vajab haiglaravi 95 inimest ehk seitsme võrra enam kui kolmapäeval. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud eakat inimest. |
"Vaatamata sellele, et siidri kohta uuringuid leidub, on see veiniga võrreldes avastamata maa," ütleb Julia Rosend. Oma peagi kaitstavas doktoritöös püüdis ta siidrialast teadmistelünka täita.
Täpsemalt uuris Rosend, kuidas mõjutavad siidri kvaliteeti selle valmistamise erinevad tehnoloogilised tingimused. Sealjuures jälgis ta, millist mõju avaldavad tootmisvalikud kääritamiseks kasutatud pärmidele. "Minu töö fookus oli, kuidas saada pärm kõige rohkem estreid tootma," selgitab uurija. Estrid on pärmi ainevahetuse kõrvalsaadus, mis on Rosendi sõnul tähtsad just siidri eripära tajumisel – need lisavad joogile puuviljaseid lõhna- ja maitsenüansse.
Hea siidri saladus
Siidrit valmistatakse Julia Rosendi sõnul samamoodi nagu kõiki kääritatud jooke. "Võtad tooraine ehk siidri puhul õunad, pressid mahla välja, siis paned käärima," loetleb ta. Käärimapanekul on siidrimeistri valida, kas ta jätab õunte mikrofloora omapäi toimetama või ostab pärmi ja kääritab jooki selle abil.
Milline neist etappidest on hea siidri võti, sõltub doktorandi sõnul sellest, kellelt küsida. "Õunatootja ütleb sulle, et peab olema hea õun. Pärmitootja ütleb, et peab olema hea pärm. Siidrimeister teab, et sinna läheb ka armastus juurde. Õiget vastust ei ole," muigab ta.
"Õunatootja ütleb sulle, et peab olema hea õun. Pärmitootja ütleb, et peab olema hea pärm. Siidrimeister teab, et sinna läheb ka armastus juurde. Õiget vastust ei ole."
Oma töös vaatles Rosend sellegipoolest kõigi tootmisasjaolude mõju valmis siidrile. Näiteks õunasort mõjutab kääritusprotsessi eeskätt seeläbi, millised toitaineid see pärmile ellujäämiseks pakub. "Õun peab olema terve nii välimuse kui ka puu enda haiguste poolest," ütleb doktorant. Maitsele mõeldes kasutavad siidrimeistrid Rosendi sõnul vaid haruharva üht sorti, pigem eelistavad nad sortide segusid. "Niimoodi sa tagad, et happesuse, magususe ja tanniinide suhe on hea," põhjendab ta.
Õunte küpsusaste mõjutab siidrit samuti kahel moel, kuid igal juhul on küpsem õun Rosendi sõnul parem. "Esiteks, mida küpsem õun sul on, seda kergem on seda pressida ja seda rohkem sa mahla saad," seletab ta. Teiseks on küpsemas õunas rohkem suhkruid, mida pärm saab oma elutegevuse jaoks ära tarbida.
Mis pärmi endasse puutub, on siidrimeistril valida tavaliste poepärmide ja spetsiaalselt joogikääritamiseks aretatud pärmitüvede vahel. "Viimased on evolutsiooni mõttes rohkem harjunud kääritama madala pH ja madala lämmastiku sisalduse juures," sõnab Rosend. Mõni pärmitüvi annab tulemuseks kuivema siidri, mõne kääritusprotsess kujuneb aga lühemaks, sest pärm ei suuda kõrge alkoholisisaldusega keskkonnas elada.
Suurele pärmivalikule vaatamata kasutatakse doktorandi sõnul enim Saccharomyces cerevisiae tüve ehk tavalist pagaripärmi. Mõnikord mõjutab siidrimeistri valikut ka seadus. "Näiteks Prantsusmaal on siidriala hästi reglementeeritud, nii nagu veini puhul. Päris ükskõik mis pärmi siidri sisse ei saa panna," toob Rosend näite.
Mida villid, seda jood
Kui enne tuli juttu siidrivalmistamise toorainete mõjust lõpptulemusele, siis Julia Rosend pööras oma töös tähelepanu ka muudele valmistamistingimustele. Näiteks mõjutab siidrit mahla eeltöötlus, olgu siis selitamine või kontsentreerimine.
Selitamise eesmärk on eemaldada mahlast õunakoortes sisalduvad pektiinid. "Kui jätad pektiinid sisse, tuleb siider hägune. Võib-olla see atraktiivsuse mõttes pole kõige parem," tõdeb Rosend. Selitades lisab meister mahla sisse aineid, mis seovad pektiinid enda külge ja moodustavad mahla pinnale ärariisutavaid tükke. Teine võimalus oleks pektiinid mahlast välja filtreerida, kuid siin oletab uurija, et filtreerimine võib mahlast eemaldada ka pärmi fermentatsiooniaegseid toitaineid. "Kuna seda uuritud väga ei ole, ei julge ma kindlalt öelda, et see nii on," möönab ta.
"Metabolismi seisukohalt on hapniku kättesaadavus pärmile vajalik, et fermentatsiooni algfaasis luua endale soodsamad tingimused."
Kes otsustab siidrit valmistades mahla esmalt kontsentreerida, peab arvestama, et kontsentreerimise kõrge temperatuur võib muuta mahla koostist. "Näiteks minu artiklis oli nii, et kontsentreeritud mahl sisaldas rohkem aminohappeid, mis on jällegi pärmi toitaine," ütleb Rosend. Niisiis võib kontsentreerimine tema sõnul olla kääritamistehnoloogia vaatest hea valik. Siingi hoiatab doktorant, et kasutas uuringus vaid üht õunasorti, mistõttu võib kontsentreerimine teiste õuntega teisiti mõjuda. "Ma loodan, et minu uuring algatab sel teemal arutelu," ütleb ta.
Veel vaatles Rosend, kuidas mõjutavad siidrit hapniku olemasolu ja lämmastiku lisamine siidri valmistamise ajal. "Metabolismi seisukohalt on hapniku kättesaadavus pärmile vajalik, et fermentatsiooni algfaasis luua endale soodsamad tingimused," kirjeldab ta. Kui pärm saab hapnikku, toodab ta endale rasvhappeid ja streoole, mis toetavad pärmseent selle elutsükli jooksul. Oma töös nägi Rosend, et kui kääritamise alguses polnud hapnik kättesaadav, ei hakanud pärm kuigi hästi tööle. "Mina ütleks, et tehnoloogia seisukohalt natuke hapnikku võiks ikka olla," järeldab ta.
Lämmastiku lisamine on doktorandi sõnul aga mõnikord vajalik, kui selgub, et õunasort ei sisalda seda piisavalt. "Kui lämmastikku on vähe, ei käitu pärm nii hästi, nagu peaks," ütleb ta.
Niisiis mõjutavad kõik seni kirjeldatud asjaolud mahla käärimist ja seeläbi siidri kvaliteeti. "Kuidas sa neid kombineerid ja kuidas nendega mängid, on omaette kunst. Selle jaoks on olemas ka siidrimeistrid," tõdeb Rosend.
Pärmi elukvaliteet = siidri kvaliteet
"Nagu minu töö on näidanud, pärmide valikul võiks lähtuda sellest, mida pärmil on vaja, et ellu jääda," ütleb Julia Rosend kõigile siidrimeistritele. Kuna doktoranti huvitas eeskätt, kuidas saada pärmi estreid tootma, soovitab ta nüüd siidritootjatel läbi mõelda, millega nad oma pärmi käärimise ajal toidavad. "Tähtis pole otseselt lämmastikutase, vaid lämmastikuallikas, mida sa sinna sisse paned," osutab ta.
"Tähtis pole otseselt lämmastikutase, vaid lämmastikuallikas, mida sa sinna sisse paned."
Ehkki tööstuses on pärmi toitmiseks võimalusi palju, soovitab Rosend eelistada aminohappeid. "Minu sõnum oleks, et kui vaadatakse uuringuid ja tahetakse rakendada neid tööstuses, siis võib-olla tasuks mõelda natuke kastist välja," ütleb ta. Kui praegu arutletakse käärimisprotsessist rääkides lämmastiku-, hapniku-, suhkru- ja pärmitaseme teemadel, siis Rosendi sõnul võiks arutleda siidriprotsessi koostise üle täpsemalt. "Kui räägime suhkrutasemest, siis (on oluline), mis suhkrud seal sees on, kui lämmastikutase, siis mis on selle komponendid," toob ta näiteid ja tõdeb, et kvaliteedi tõstmiseks on võimalusi veel palju.
Mida üldse tähendab kvaliteetne siider, oleneb taaskord, kas küsitakse tootja või tarbija käest. Tootja mõõdab siidri tehnoloogilist kvaliteeti mõõdetavate parameetrite abil, mis näitavad, kuidas valmistusprotsess läks, ja kas jook sai tarbijale ohutu. "Tarbija enda seisukohalt on kvaliteet eelkõige atraktiivsus: mis värv on, kas mull on sees, mis lõhn on," võrdleb Rosend.
Nagu öeldud, on doktorandi sõnul veini kohta teada juba peaaegu kõik, aga siidri kohta teatakse veel vähe. "Loodan seega, et minu töö ja ka tulevaste siidrimeistrite töö annab siin hoogu juurde. Potentsiaal on suur, aga kahjuks see teema on avastamata," ütleb ta.
Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi doktorant Julia Rosend kaitseb doktoritööd "The Effect of Cidermaking Practices on Ester Production by Yeast" ("Siidri valmistamise tingimuste mõju estrite tootmisele pärmide poolt") 9. septembril Tallinna Tehnikaülikoolis. | Doktoritöö: Eesti siidritööstus võiks mõelda kastist välja | https://novaator.err.ee/1608325472/doktoritoo-eesti-siidritoostus-voiks-moelda-kastist-valja | Kui tootja jaoks tähendab kvaliteetne siider jooki, mis vastab kindlatele tehnilistele parameetritele, siis tarbija hindab märjukese lõhna, maitset, värvi ja kihisevust. Tallinna Tehnikaülikooli doktoritöö osutab, et tarbijale meelepärase siidri valmistamisel tuleb enim tähelepanu pöörata sellele, millega toidetakse mahla kääritavat pärmi. |
Erinevate muusikastiilidega läbi kolme aastakümne katsetanud multiinstrumentalist Jimi Tenor ja Kemist pärit teknomuusika esindaja Jori Hulkkonen on koostööd teinud pikka aega. Ühisel esinemisel Tartus põimib duo klubimuusika erinevaid tahke jazz 'ist ja funk 'ist kuni teknoni.
Kavas on ka mitmed plaadiesitlused. Maarja Nuut esitleb oma kolmandat sooloalbum 'Hinged', Kiwanoid esitleb peagi Mille Plateaux all ilmuvat albumit "Enter The Untitled", mis sisaldab Stockholmi Elektroonilise Muusika stuudios süntesaatoriga Buchla 200 salvestatud helidel põhinevat loomingut. Oma uut kassettalbumit "Road To Saturn" esitleb ka duo Lost Harbours & eleOnora, mille taga on Ühendkuningriigi päritolu Riias resideeruv muusik Richard Thompson ja Eleanora Tikas.
Veel on kavas Ukraina päritolu Tallinnas resideeruv Nikolaienko, kes esitab oma kevadel plaadifirma Faitiche all ilmunud albumi " " materjali, elektroakustiline vabaimpro duo Post Horn (Raul Keller ja Hello Upan), Taavi Tulev koos Liisa Kruusmäega, Kreatiivmootor viimatise albumi "Mentalbau" eeskavaga ning Tartust pärit Higher Ground stuudioga seotud erinevaid elektroonilise muusikastiile ambient 'ist teknoni ühendav Sai Kuule ja psühhedeeliagrupp Wrupk Urei.
Lisaks kontsertprogrammile võib Aparaaditehase kõrvalhoovis asuvas Ajuokse Avangaaris (Kastani 48F) näha ka üheks õhtuks avatava Martin Rästa "Kehatu" galerii pilootprojekti "Latent", mis moondab inimkõrvale kuuldamatu elektromagnetilise kiirguse kuuldavaks ruumilise heli kompositsiooniks ja avab ukse masinate omakeele heliväljale. Kehatu Galerii on projektipõhine uue meedia galerii, mis keskendub mittemateriaalsele kaasaegsele kunstile.
Ajakava
TARTU ERINEVATE TUBADE KLUBI
18.30 Taavi Tulev "Lõpmatus"
20.00 Maarja Nuut "Hinged" esitlus
21.00 Wrupk Urei
22.00 Kreatiivmootor
23.00 Jimi Tenor & Jori Hulkkonen (FI)
ARMASTUSE SAAL
19.15 Nikolaienko (ua)
20.30 Lost Harbours (uk) & eleOnora "Road To Saturn" esitlus
21.30 Post Horn
22.30 Kiwanoid "Enter The Untitled" esitlus
23.30 Sai Kuule
AJUOKSE AVANGAAR (Kastani 48F)
18.00 Martin Rästa "Kehatu" galerii pilootprojekt "Latent"
Sündmusele pääseb kehtiva Covid-19 vaktsineerimispassi või läbipõdemistõendi alusel. Nende puudumisel on võimalik uksel teha kiirtest.
Muusika ja helikunstifestival Üle Heli toimus esimest korda 2015. aastal Tallinnas. Üle Heli Tartus on festivali kõrvalprojekt, mis pidi esialgselt toimuma 22.--24.03.20, aga on toimunud koroona tõttu hajutatult Tartu Uues Teatris, kultuuriklubis Salong, Tartu kunstimajas ja Elektriteatris alates 24. oktoobrist 2020. | Laupäeval toimub Üle Heli festivali viimane episood | https://kultuur.err.ee/1608325478/laupaeval-toimub-ule-heli-festivali-viimane-episood | Laupäeval, 4. septembril toimub Tartus Aparaaditehases Üle Heli festivali viimane episood. Üle Heli Aparaaditehases on festivali põhisündmus, mille programm toimub Tartu Erinevate Tubade Klubis, Armastuse Saalis ja Ajuokse Avngaaris. Üks peaesinejaid on Jimi Tenori ja Jori Hulkkoneni improduo Soomest. |
Taiwani kaitseministeerium esitas parlamendile oma iga-aastase aruande Hiina sõjaväe kohta.
"Hiina võib Taiwani pihta suunata elektroonilisi rünnakuid. Hiina võib oma elektroonilise tegevusega häirida meie õhutõrje suutlikkust, mereväge ja vasturünnakute suutlikkust. See kujutab meile suurt ohtu," teatas aruanne.
Ministeerium hoiatas ka, et Hiina luure suutlikkus on tunduvalt kasvanud. Peking suudab jälgida sõjaväe liikumisi Taiwani ümbruses.
"Aruandes märgiti, et Hiina transport on endiselt laiaulatusliku sissetungi jaoks kehv. Raketirünnakutega on Hiina siiski võimeline tabama Taiwani sõjaväe juhtimiskeskusi," teatas aruanne.
Taiwani president Tsai Ing-wen seadis juba mitu aastat tagasi saareriigi kaitse tugevdamise oma administratsioonile esmatähtsaks.
Taiwan arendab aktiivselt kodumaist kaitsetööstust ja ostab üha rohkem sõjalist varustust USA-st. USA on ka Taiwani suurim rahvusvaheline toetaja.
Eelmine USA president Donald Trump soojendas suhteid Taipeiga, tülitsedes Hiinaga sellistel teemadel nagu kaubandus ja riiklik julgeolek.
Taiwan on de facto iseseisev alates 1949. aastast, kuid Hiina näeb seda enda provintsina ja on lubanud selle vajadusel jõuga tagasi võtta. | Taiwan: Hiina luure suudab jälgida saareriigi sõjaväe liikumist | https://www.err.ee/1608325499/taiwan-hiina-luure-suudab-jalgida-saareriigi-sojavae-liikumist | Taiwani kaitseministeerium teatas, et Hiina relvajõud suudavad jälgida saareriigi sõjaväe liikumist. Ministeerium hoiatas kasvava Hiina-ohu eest. |
Pressinõukogust lahkus selle senine esimees Gunnar Siiner. Siiner siirdus tööle Saaremaa Lihatööstusse müügidirektoriks, mille tõttu lahkus ta Saarte Hääle ja Kadi raadio peatoimetaja kohalt ning ka pressinõukogust.
Seoses sellega valib pressinõukogu oma liikmete seast septembrikuisel koosolekul uue esimehe.
Traditsiooniliselt kuulub pressinõukogu esimehe koht meediaväljaannete esindajatele ning aseesimehe koht muu valdkonna esindajatele. Pressinõukogu aseesimees on praegu riigikontrolli nõunik Toomas Mattson.
Lisaks temale ja Reiljanile kuuluvad pressinõukogusse Äripäeva uuriva toimetuse ajakirjanik Koit Brinkmann, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, advokaadibüroo Triniti advokaat Maarja Pild, Ekspress Grupi uuriva ajakirjanduse juht Tarmo Vahter, advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kadri Michelson, Postimehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap, Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm ning ERR-i veebiuudiste ja portaalide juht Urmet Kook.
Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. Pressinõukogu liikmed nimetab meediaettevõtete liit kaheks aastaks. Vastavalt statuudile saab üks isik olla pressinõukogus kaks tsüklit ehk neli aastat. | Pressinõukogu uus liige on Lääne Elu peatoimetaja Kaire Reiljan | https://www.err.ee/1608325496/pressinoukogu-uus-liige-on-laane-elu-peatoimetaja-kaire-reiljan | Pressinõukogu uueks liikmeks saab maakonnalehe Lääne Elu peatoimetaja Kaire Reiljan. |
Khudadadi esitas 17. augustil avaliku abipalve, milles avaldas lootust keerulisest poliitilisest olukorrast hoolimata Kabulist lahkuda ja esimese Afganistani naissportlasena paraolümpial osaleda. 22-aastane sportlane edastas Kabulist videosõnumi, milles rääkis, et tunneb end kui vangis ning ei saa naisena murevabalt kodust lahkuda. Ta tunnistas, et elab koos oma perekonna ja sugulastega, kellel on alatoidetud väiksed lapsed.
Khudadadi ning Afganistani kergejõustiklane Hossain Rasouli saabusid Tokyosse laupäeval pärast salajast evakuatsiooniprotsessi, mis viis võistlejad Pariisi, misjärel asusid nad Jaapani poole teele.
Kaks sportlast kohtusid olümpiakülla saabudes IPC presidendi Andrew Parsonsi ja teiste ametnikega, teatas IPC kommunikatsioonijuht Craig Spence pressikonverentsil. "Kohtumine oli äärmiselt emotsionaalne, ruumis valati palju pisaraid. See oli tähelepanuväärne, tõesti tähelepanuväärne kohtumine," ütles Spence.
Khudadadi kaotas neljapäevase taekwondo sessiooni esimeses matšis Usbekistani sportlasele Ziyodakhon Isakovale, kes ütles pärast kohtumist, et on õnnelik, et afganistaanlanna paraolümpiamängudele jõudis.
Khudadadi ning tema kaasmaalane Rasouli, kes võistles teisipäeval kaugushüppes, on avaldanud soovi meediaga võistlustel mitte suhelda. | Afganistanist põgenenud naissportlane osales paraolümpiamängudel | https://sport.err.ee/1608325487/afganistanist-pogenenud-naissportlane-osales-paraolumpiamangudel | Afganistani Taekwondo sportlane Zakia Khudadadi osales neljapäeva varahommikul Tokyo paraolümpiamängudel, saades nii esimeseks Afganistani naiseks, kes eales riiki võistlusel esindanud. |
Seekord sai president riigikogus ära valitud – tänu jumalale! Või siiski – pigem tänu nelja erakonna poliitikutele, kes järgisid põhiseadusesse kirja pandut. Erilise kiituse on mõistagi ära teeninud Kaja Kallas ja Jüri Ratas, kes olid kogu selle keeruka protsessi eestvedajad.
Opositsioonierakondade juhid püüdsid kritiseerides küll esialgu odavat populaarsust teenida ja iseenese tähtsust rõhutada, kuid lõpuks jäi riigimehelikkus ka nende puhul peale. Ainsana boikoteeris põhiseaduse kohaselt toimunud presidendivalimisi EKRE. Sellest erakonnast oleks olnud raske ka midagi enamat oodata.
Kui opositsiooni puhul võis esialgset vastandumist valitsuskoalitsioonile mõista, siis ajakirjanduse valdav pahatahtlikkus pani imestama. Selle asemel, et üritada presidendivalimistele kaasa aidata, keskenduti kõikvõimalike puuduste otsimisele, vältimatu ebaõnnestumise ettekuulutamisele ning rahva seas ebareaalsete ootuste õhutamisele.
Mida arvata poliitikaajakirjanikust, kes käib ühe erakonna esimehe juurest teise juurde ja aina pärib: "Kas teil oma erakonnas ei olnud piisavalt häid kandidaate, keda üles seada?". Seda, milleni viib iga erakonna keskendumine vaid oma kandidaadile, nägime piisavalt hästi 2016. aasta presidendivalimiste ajal ning oleme näinud ka varem.
Põhiseaduse mõte on leida erakondadeülene kandidaat, kelle poolt on valmis hääletama kaks kolmandikku riigikogu koosseisust. Ühelgi erakonnal parlamendis sellist enamust (õnneks) ei ole.
Kaeveldi selle üle, et valimised on "nõukaaegsed", kus valida midagi polegi, sest on vaid üks kandidaat. Tegelikult oli kandidaate siiski rohkem. Erakondade poolt "prooviti läbi" küll vaid kahte neist, kuid ettepanek kandideerimiseks tehti enamatele.
Mõned neist keeldusid, mõne puhul aga sai otsustavaks asjaolu, et riigikogus poleks neil olnud võimalik saada vajalikku hulka toetushääli. Seetõttu jäeti kõrvale ka ametis olev president Kersti Kaljulaid, kes kindlasti oleks väärinud võimalust jätkata.
Paraku ei ole ükski poliitiline amet eluaegne ning selle pidamine sõltub poliitilisest reaalsusest. Hääletamiseks riigikogu saali on mõtet viia ikkagi vaid see kandidaat, kellel on lootust valituks saada. Kas tema kõrval on üles seatud ka keegi teine, ei oma enam mingit tähtsust, kui erakonnad on omavahel ühe kandidaadi toetamises kokku leppinud.
Kersti Kaljulaidi välistamine tekitas kõige enam frustratsiooni sotsiaaldemokraatides, kes võrdlesid seda lausa Afganistani hülgamisega USA presidendi Bideni poolt. See mõtteavaldus oli küll sisult sama rumal nagu Mart Helme poolt Valgevene ja Põhja-Korea demokraatia Eestile eeskujuks seadmine.
Sotsiaaldemokraadid rõhusid sellele, et avaliku arvamuse küsitluste põhjal oli Kersti Kaljulaid kõige enam toetust leidnud kandidaat. Tundes avaliku arvamuse kujunemisloogikat, on see aga ametis oleva presidendi puhul igati loomulik ja ootuspärane.
Võrdluseks võib meenutada, et näiteks 2016. aasta presidendivalimiste eel pälvis avalikkuses suurima toetuse Marina Kaljurand (teada soovis mais 2016 järgmise presidendina näha 29 protsenti valimisealistest kodanikest), järgnesid Siim Kallas (14 protsenti), Indrek Tarand (üheksa protsenti) ja Edgar Savisaar (kaheksa protsenti). Mart Helmet ja Jaak Jõerüüti toetas viis protsenti, Arnold Rüütlit kolm protsenti; Urmas Paeti, Jüri Luike ja Allar Jõksi kaks protsenti ning Eiki Nestorit, Tunne Kelamit, Alar Karist ja … Kersti Kaljulaidi üks protsent kodanikest (küsitluse tegi Turu-uuringute AS Ekspress Meedia tellimusel 2016. aasta maikuus).
Kui aga Kaljulaid pärast valimiskogu äpardumist riigikogus presidendiks valiti, väljendas oma usaldust uuele presidendile juba oktoobris 2016 tervelt 48 protsenti elanikkonnast ning ebausaldusväärseks pidas presidenti vaid kümme protsenti (enam kui 40 protsenti oma hinnangut presidendile tema ametis oleku esimestel nädalatel veel öelda ei osanud).
Märtsis 2017 usaldas Kersti Kaljulaidi presidendina juba 66 protsenti elanikkonnast (ei usaldanud 17 protsenti). See aga on juba tavapärane presidentide usaldusväärsuse tase, mis esines nii Lennart Meri kui ka Toomas Hendrik Ilvese presidentuuri ajal. Vaid Arnold Rüütli usaldusväärsus oli tema presidendiks oleku ajal kõrgem, küündides mõnel kuul isegi üle 80 protsendi.
"Veel 1993. aasta kevadel ja suvel olid negatiivsed hinnangud Meri tegevusele positiivsete ees ülekaalus."
Presidendi institutsiooniga kaasas käiv kõrge usaldusväärsus ei ole midagi iseenesest mõistetavat, see kujunes välja esimese taasiseseisvumisjärgse presidendi Lennart Meri ametiajal. Kui Lennart Meri riigikogus presidendiks valiti, hindas tema tegevust heaks või väga heaks 31 protsenti ning halvaks või väga halvaks 30 protsenti elanikkonnast. Veel 1993. aasta kevadel ja suvel olid negatiivsed hinnangud Meri tegevusele positiivsete ees ülekaalus. Ning alles 1993. aasta sügisest alates hakkasid hinnangud presidendi tegevusele jõudsalt kasvama.
Alates 2000. aasta jaanuarist on kaitseministeeriumi tellimusel tehtud avaliku arvamuse monitooringut "Avalik arvamus ja riigikaitse", kus on küsimus ka riigi institutsioonide usaldusväärsuse kohta. Tänu selle monitooringu tulemustele saame jälgida Eesti presidentide usaldusväärsust alates Meri presidentuuri lõpuaastatest kuni praeguseni.
Lennart Meri, kes kujundas ja töötas sisse presidendi institutsiooni koos selle protseduuride ja tavadega ning saavutas 2000. aasta esimesel poolel koguni kolme neljandiku elanikkonna usalduse, andis teatepulga edasi järgmistele presidentidele, kes seda taset hoidsid.
Arnold Rüütli ajal tõusis presidendi usaldusväärsus isegi üle 80 protsendi, põhjuseks asjaolu, et Rüütli usaldus oli suur ka venekeelse elanikkonna seas, samal ajal kui näiteks Toomas Hendrik Ilvese puhul domineeris venekeelse elanikkonna seas usaldamatus usalduse üle.
Pole mingit põhjust arvata, et presidendi institutsiooni usaldusväärsus uue presidendi Alar Karise ametiajal traditsioonilisest tasemest madalamaks jääks. Eesti Vabariigi presidendi institutsioon on omandanud avalikkuse jaoks tähtsa koha, presidendilt oodatakse ühiskonnas oluliste teemade tõstatamist ja probleemidele tähelepanu juhtimist.
Küllap seetõttu tõusis ka seekordsete presidendivalimiste ajal taas esile presidendi otsevalimiste teema.
Vastav ettepanek oli arutusel juba 2013. aasta rahvakogus. Mäletatavasti toodi rahva tehtud ettepanekud rahvakogule arutamiseks koos ekspertide hinnangutega ning tookord jäi rahvakogu nõusse ekspertide välja käidud seisukohaga, et presidendi otsevalimised moonutaks liialt Eesti parlamentaarsele demokraatiale omast riigikorraldust ja võimude tasakaalu.
Katse presidendi otsevalimiste teel riigis osalusdemokraatiat tugevdada on vaid mõne poliitiku poolt rahvale pakutav petukaup. Riigikogul ja valitsusel on palju muid ja paremaid võimalusi, kuidas senisest enam võimestada vabakonda ning suurendada kodanike võimalusi riigis tehtavates otsustes kaasa rääkida.
See, kui rahvas saaks valida presidenti, ei muudaks Eestit mingil moel rohkem demokraatlikuks. Küll aga võiks presidendi otsevalimistega seotud suurte ootuste nurjumine tuua kaasa pettumuse ning kodanike veelgi suurema võõrdumise riigist.
Eesti Vabariigi presidentide usaldusväärsus
Lennart Meri algus (1992-1994, Emor)
Aastatel 1992–1994 korraldas Emor koos Läti ja Leedu partneritega võrdleva küsitluse "Baltic Omnibus", kus sisaldusid küsimused selle kohta, kui hästi või halvasti on oma tööga toime tulnud president, peaminister ja parlamendi esimees. Hinnang anti neljapallisel skaalal: väga hästi, hästi, halvasti, väga halvasti. Graafikul on toodud positiivsed ja negatiivsed hinnangud summeerituna.
Lennart Meri lõpp (2000-2001, Turu-uuringute AS)
Alates 2000. aastast on avaliku arvamuse küsitlustes küsitud hinnangut riigi institutsioonide usaldusväärsusele. Hinnang on taas neljapallisel skaalal: täielikult usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Graafikutel siin ja edaspidi on usaldavad ja mitteusaldavad hinnangud summeritud.
Arnold Rüütel (2001 – 2006, Turu-uuringute AS; Uuringukeskus Faktum OÜ)
Toomas Hendrik Ilves (2006 – 2016, Turu-uuringute AS, Saar Poll OÜ)
eestlased
muud rahvused
Kersti Kaljulaid (2016 – 2020, Turu-uuringute AS) | Juhan Kivirähk: Eesti Vabariigi presidentide usaldusväärsusest | https://www.err.ee/1608325370/juhan-kivirahk-eesti-vabariigi-presidentide-usaldusvaarsusest | Presidendi institutsiooniga kaasas käiv kõrge usaldusväärsus ei ole midagi iseenesest mõistetavat, see kujunes välja esimese taasiseseisvumisjärgse presidendi Lennart Meri ametiajal. Juhan Kivirähk annab ülevaate Eesti presidentide usaldusväärsust alates Meri presidentuuri lõpuaastatest kuni praeguseni. |
Prantsusmaa jäi kaotusseisu 36. minutil, kui Edin Džeko Bosnia ja Hertsegoviina ette viis. Neli minutit hiljem õnnestus Prantsusmaal aga viigivärav leida, kui Antoine Griezmann võrku sahistas. Teise poolaja kuuendal minutil saadeti prantsuse kaitsja Jules Kounde punase kaardi tõttu varakult riietusruumi ning kumbki meeskond pärast seda enam väravani ei jõudnud.
Prantsusmaa jätkab D-grupis kaheksa punktiga esikohal, teisel kohal on nelja punktiga Ukraina, kes on aga mänginud kahe punktiga Soomest kaks mängu enam. Bosnia ja Kasahstan on kolme mänguga samuti kaks punkti saavutanud.
Läti saavutas enda esimese võidu MM-i kvalifikatsiooniturniiril, kui alistas Gibraltari 3:1. Pärast väravavaba esimest poolaega said lätlased 50. minutil penalti, mille Vladislavs Gutkovskis realiseeris. Gibraltar võitles aga südikalt ning sai 71. minutil ka penalti, mille Tjay De Barr ära lõi. Lätil õnnestus siiski mäng võita, kui Gutkovskis lõi 85. minutil enda teise ning Andrejs Ciganiks lisas sellele veel neli minutit hiljem kolmanda.
G-grupis püsib Gibraltar ühegi võiduta viimasel kohal, Läti on nelja punktiga viies ning tihedas võitluses teise koha eest on kolm tiimi seitsme punkti peal (Holland, Montenegro, Norra). Grupiliider on Türgi, kes mängis kolmapäeval Montenegroga 1:1 viiki. Norra ning Holland mängisid samuti 1:1 viiki.
Taani pikendas enda edu F-grupis, kui alistas kolmapäeva õhtul Šotimaa 2:0. Mõlemad Taani väravad sündisid kahe minuti jooksul, kui 14. minutil jõudis Daniel Wass väravani ning Joakim Maehle lisas sellele 15. minutil.
Taani on alustanud kvalifikatsiooniturniiri laitmatult ning ei ole nelja mängu jooksul lubanud ühtegi väravat, kogudes maksimaalsed 12 punkti. Grupis hoiab teist kohta Austria ees Iisrael, mõlemal meeskonnal on neljast mängust seitse punkti.
A-grupis alistas Portugal 2:1 Iirimaa. Teises A-grupi kohtumises oli Luksemburg üle Aserbaidžaanist 2:1. Portugal on grupis kümne punktiga liider, teisel kohal on Serbia seitsme punktiga.
MM-i kvalifikatsiooniturniir jätkub neljapäeva õhtul. | Kümnekesi lõpetanud Prantsusmaa mängis Bosniaga viiki | https://sport.err.ee/1608325403/kumnekesi-lopetanud-prantsusmaa-mangis-bosniaga-viiki | Viimasel jalgpalli MM-il meistriks tulnud Prantsusmaa koondis jätkab pärast kolmapäeva õhtul peetud mänge valikturniiri alagrupis esikohal, kuid ei suutnud Bosnia ja Hertsegoviina paremat, kui 1:1 viik. Kolmapäeval saavutasid võidud ka Taani ja Läti, Holland ning Norra mängisid viiki. |
Laval on Elena Bražnik, Ukraina päritolu sopran, keda võis mõned päevad tagasi näha Vana Tallinn Galal solistina Mozarti "Idomeneos". Rahvusooper Estonia lavadel on ta laulnud näiteks Marfa rolli Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsjas" ja Micaëla rolli Bizet' "Carmenis".
Varem välja kuulutatud Maria Teatri solisti Avgust Amonovi asemel astub kontserdil üles Eestis resideeruv Kanada solist Luc Robert. Lüürilise tenorina on ta näiteks Don Jose rolli Bizet' "Carmenis" laulnud ooperiteatrites nii Frankfurdis, Leipzigis, Kaplinnas, Nizzas, Essenis, Helsingis kui ka Tallinnas ja Tartus.
Kolmas solist on bass Priit Volmer, kes on rahvusooper Estonia lauljana pälvinud korraga nii kolleegipreemia kui ka publikupreemia, lisaks on tema nimel mitmeid erialaseid tunnustusi.
Soliste saadab bänd, kus Lembit Saarsalu saksofonil, Olav Ehala klaveril, Toivo Unt bassidel ja Toomas Rull trummidel.
Kontserdi muusikaline juht ja arranžeerija on Toivo Unt.
Narva Ooperipäevad toimuvad kõiki tervisenõudeid arvesse võttes. Kontsertidele ja ooperisse tuleb kaasa võtta COVID-tervisetõend, selle puudumisel on võimalik festivali sissepääsu juures teha tasuline kiirtest. Alla 18-aastastelt tõendit ega testi tegemist ei nõuta.
Narva ooperipäevad tähistavad sel aastal oma 5. juubelisünnipäeva oma alatises toimumiskohas Kreenholmi manufaktuuris. | Narva ooperipäevad avab kontsert "Classics in Jazz" | https://kultuur.err.ee/1608325454/narva-ooperipaevad-avab-kontsert-classics-in-jazz | Neljapäeval algavad Narva ooperipäevad kontserdiga "Classics in Jazz". Solistid Elena Bražnik, Luc Robert, Priit Volmer ning jazz -ansambel annavad etenduse, kust ei puudu ei avamängud ega grande finale. |
Hiina merevägi harjutab regulaarselt sissetungi Taiwani saarele. Kolm liitlaste lennukikandjat hoiatavad, et Taiwani ründamisel võivad olla karmid tagajärjed, teatas Forbes.
Lennukikandjad tegutsevad Jaapani Okinawa saare lähedal. Seal on Suurbritannia lennukikandja HMS Queen Elizabeth ning ameeriklaste lennukikandjad USS America ja USS Carl Vinson.
"See kokkusaamine näitab, kui kiirelt ja sujuvalt suudavad USA ja Suurbritannia õhujõud koonduda ning korraldada keerukaid ühisõppusi," ütles USS America ohvitser Ken Ward.
Kokku on kolmel lennukikandjal ja nende saatelaevadel rohkem tulejõudu kui enamiku riikide laevastikel. Hiina mereväel on kaks lennukikandjat. Mõlemad on väiksemad kui USA lennukikandjad.
Hiina esimene lennukikandja, kolme kümnendi vanune Liaoning on ehitatud Nõukogude Liidus ning see osteti Ukrainalt 1998. aastal.
Teine, kodumaal valmistatud tüüp 001A põhineb Liaoningi konstruktsioonil ning see alustas merekatsetusi kolm aastat tagasi.
F-35 hävitajad sümboliseerivad liitlaste tulejõu võimsust. "Miski ei tule isegi lähedale. Tegemist on parimate lennukitega, mis suudavad tagada, et USA saab tegutseda kõikjal maailmas. Vastavalt rahvusvahelistele normidele ja seadustele," ütles USS America ohvitser Richard LeBron. | Võimas USA ja Suurbritannia laevastik kogunes Hiina lähedale | https://www.err.ee/1608325418/voimas-usa-ja-suurbritannia-laevastik-kogunes-hiina-lahedale | Hiina territooriumi lähedale kogunesid kolm USA ja Suurbritannia lennukikandjat. Kõik kolm lennukikandjat on varustatud moodsate F-35 hävitajatega. |
"Liis Lipre-Järma alustas peaministri välisnõunikuna tööd 1. juulil," ütles valitsuse pressiesindaja. Enne seda töötas uus välisnõunik välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste büroo direktorina ning oli ÜRO Julgeolekunõukogu Eesti tiimi juht.
Lipre-Järma alustas välisministeeriumis tööd 2007. aastal juriidilise osakonna Euroopa Kohtu büroo juristina. Aastatel 2010-2013 töötas ta New Yorgis Eesti esinduses ÜRO juures, 2014-2016 oli presidendi kantseleis välispoliitika nõunik ning 2016-2017 riigikantseleis valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik.
Lipre-Järma on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, täiendanud end juura erialal Saksamaal Konstanzi ülikoolis ning kaitsnud magistrikraadi Euroopa uuringute alal Šveitsis Baseli ülikoolis.
President Kersti Kaljulaid nimetas Kala suursaadikuks Iisraelis mai keskel. | Peaministri uus välisnõunik on Liis Lipre-Järma | https://www.err.ee/1608325409/peaministri-uus-valisnounik-on-liis-lipre-jarma | Peaministri senine välisnõunik Veikko Kala asus tööle Eesti suursaadikuna Iisraelis, tema koha võttis üle Liis Lipre-Järma. |
Kolmapäeval alistas Serbia Prantsusmaa, kui pärast esimest setti kaotusseisus olnud serblannad võitsid kolm järjestikust setti, et kindlustada pääse Euroopa meistrivõistluste poolfinaali. Serbia võitis kusjuures kolmanda seti lausa 25:7 ning kohtub poolfinaalis Türgiga, kes oli teisipäeva õhtul 3:0 parem Poolast.
Türgi ja Serbia kohtusid viimati selle aasta mais, kui türklannadel õnnestus kohtumine 3:2 võita. EM-i esimene poolfinaal toimub reede õhtul kell 18.00.
Teises kolmapäeval mängitud veerandfinaalis sai Itaalia naistekoondis kolme setiga kindlalt jagu Venemaast ning kohtub turniiri poolfinaalis Hollandi koondisega, kes vajas samuti ainult kolme setti, et mööduda Rootsist.
Itaalia ja Holland mängisid omavahel viimati selle aasta juunis, kui Hollandil õnnestus 3:2 võit pälvida. EM-i teine poolfinaal toimub reede õhtul kell 21.00. | Naiste võrkpalli EM-il selgusid poolfinalistid | https://sport.err.ee/1608325358/naiste-vorkpalli-em-il-selgusid-poolfinalistid | Kolmapäeva õhtul alustasid meestekoondised võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniire, kuid samal õhtul selgitasid naistekoondised enda turniiril välja poolfinalistid, kus kohtuvad reede õhtul Türgi - Serbia ning Holland - Itaalia. |
Mustmaa hakkab esialgu esindama Benfica U-17 võistkonda. "Olen lepingu ja uue katsumuse üle väga õnnelik, keskendunud jalgpallile ning annan endast maksimumi, et ka meestesse läbi lüüa," ütles noormängija.
"Meeskonnaga olen hästi sulandunud. Treeningud on vahel ka kaks korda päevas ning väga intensiivsed, mis on arusaadav, sest paljud mängijad on Portugali koondistes või mujal maailma koondistes," lisas Mustmaa, kes on esimene Harju JK mängija, kes välismaale siirdunud on.
Harju JK spordidirektor Lauri Nuuma õnnitles noormeest ning lisas, et tema liitumine Benficaga on suur tunnustus Harju JK-le ja inimestele, kes on mängijaga koos töötanud. "Meie ambitsioon on olnud luua parimatele mängijatele võimalus eneseteostuseks välismaal ja Kareli profilepingu sõlmimine Benficaga on oluline samm klubi arengus. Karel on saanud oma noore karjääri jaoks väga head võimalused jalgpallis läbi lüüa kõrgel tasemel," ütles Nuuma.
Mustmaa ühines Harjuga 2014. aastal ja alustas mängimist U-10 vanuseklassis, mängides läbi kõik noorte vanuseklasside esiliiigad Eestis ja jõudes 2021. aasta hooajaks välja ka Harju JK Laagri esindusmeeskonda. Eelmisel hooajal oli Mustmaa põhifookus esindusmeeskonnas mängimine ja treenimine. Sel aastal lõi ta Esiliiga B-s esindusmeeskonna eest kuues mängus neli väravat. | 16-aastane eestlane sõlmis Benficaga kolmeaastase lepingu | https://sport.err.ee/1608325349/16-aastane-eestlane-solmis-benficaga-kolmeaastase-lepingu | Jalgpalliklubi Harju JK Laagri teatas kolmapäeval sotsiaalmeedias, et nende 16-aastane mängija Karel Mustmaa on sõlminud kolmeaastase lepingu Portugali suurklubi Benficaga. |
Nii justiitsminister Maris Lauri kui ka riigihalduse minister Jaak Aab rääkisid ERR-ile, et tahe olukord Levadia jalgpallihalliga lahendada on olemas, kuid täpsemates detailides tuleb veel aru pidada.
Jalgpalliklubi Levadia on valmis loobuma plaanist rajada Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali lähedusse jalgpallihall, kui saaks selle rajamiseks sobiva kinnistu Piritale või Lasnamäele ning riik toetaks klubi administratiivhoone rajamist Maarjamäe jalgpallikeskuse territooriumile 800 000 euroga.
Lauri ütles, et esmalt peab ettepanek jõudma valitsuse päevakorda ning seejärel arutatakse, kui põhjendatud on just sellise rahasumma küsimine.
"Valitsuse huvi on, et halli sellele kohale ei tule," sõnas Lauri, kuid kinnitas, et mõistab ka, et vaja on kohta, kus jalgpalli sisetingimustes mängida.
Ka Jaak Aab kinnitas, et valitsuses on tahe olukord lahendada olemas. Ta lisas, et septembris arutatakse riigieelarvet ning siis võiks ka selguda, kas valitsus on valmis raha eraldama. | Valitsus on valmis arutama Levadiale rahaeraldust | https://www.err.ee/1608325361/valitsus-on-valmis-arutama-levadiale-rahaeraldust | Valitsus on valmis arutama, kuidas reageerida jalgpalliklubi Levadia ettepanekule, et riik võiks toetada klubi administratiivhoone rajamist 800 000 euroga. |
Eesti iseseisvuse taastamise käsitlemisel konkureerib kaks narratiivi. Teleoloogilise mündiga vaate kohaselt on meie vabadus õigluse paratamatu võit. Kodunemas on teinegi vaade, et meie uuendatud rahvuslik iseseisvus on tegelikult suur ime. Viimane lähenemine märgib leppimist ka sellega, et 1991. aasta augustis ei teostunud mingi "ajaloo suur plaan".
Meist sõltumatult avanes hoopis äkki võimalus millekski, mis näis terve mõistuse ja poliitiliste jõudude paigutuse vaatenurgast võimatu. Teiste sõnadega: ei olnud mingit ajaloo ainuõiget kulgemist. 20. augustil Eesti iseseisvuse taastanud ülemnõukogu istungi käsitlemine mingite eestivaenulike (ja oma laste tuleviku suhtes reetlike) poliitikute ja vankumatute õiglusjõudude viimsepäeva lahinguna on kõike muud kui ajalooline vaade neile päevadele.
Seda, et reaalpoliitika vaatenurgast sai 1991. aasta suveks unistuslikuna tunduvast äkki reaalsus, võib iseloomustada imena. Sündmuste käigu serveerimine kes-keda-võtmes ei kõnele uurimuslikust huvist. Hoopis suurema seletusliku jõuga näib olevat nägemus erinevate jõudude ansamblist.
Rein Taagepera on kasutanud ka sümfoonia metafoori. Seda ei tule mõista, nagu oleks ajaloo sümfoonia lihtsalt maha mängitud. Teos sündis alles selle esitamisel. 20. augustil sai taas tõeks filosoofide tõdemus, et ajalugu on "see, mida keegi tegelikult (just sellisena) polnud tahtnud ega oodanud". Sümfoonias kaasa löönud peamised pillirühmad EKP, Eesti Komitee ja Rahvarinne ei esindanud mingeid kindlaid eesmärgistatud jõudusid, vaid olid sama "ajaloolised", kui 20. augustil teoks saanud ime.
1988. aasta 16. novembril ülemnõukogus vastu võetud "Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest" oli omas ajas kaalukas poliitilise kommunikatsiooni meistriteos. Hent Kalmo:
"On tõsi, et sõna "suveräänsus" mitmetähenduslikkuse tõttu võisid selle taha liiduvabariikides koonduda väga erinevate vaadetega jõud kohalikust võimuladvikust põhimõttekindlate vabadusvõitlejateni. Asja algatajad või läbiviijad olid peamiselt võimul olevad kommunistid, kes mõistsid "suveräänsuse" all – üsna tagasihoidlikult – avaramat tegevusvabadust ja suuremat sõltumatust keskvõimu käskudest". 1
Mitte vähem ei hoolinud see leninlikku ajaloofilosoofiat hinnanud seltskond omaenda tulevikust. Veel 1991. aasta kevadel olid EKP liidrid kindlad, et sel parteil on Eestis tulevikku ja kommunistidel täita ajalooline roll. 2
EKP lõhenes küll impeeriumi- ja eestimeelseks, ent Vaino Väljase juhitud viimasedki sidusid oma tuleviku kestma jääva NSVL-iga. Partei tegevuskava rajanes mõistete "partei", "iseseisvus", "Eesti Vabariik" jne ujuva sisuga kasutamisel. End "iseseisvaks" parteiks kuulutanud rühmituse liikmed võisid jätkuvalt kuuluda ka NLKP-sse, iseseisva EKP liidrid NLKP aparaati jne!
EKP liidrite tulevikukindlus siiski murenes ning 1990. aasta detsembris rõhuti vajadusele kiirustada liidulepingu sõlmimisega. Jaanuaris 1991 tõdeti, et "NSV Liit selle endisel kujul ilmselt püsima ei jää". 1940. ja 1941. aasta sündmusi lihtsalt "vägivaldsena" käsitledes välditi sõnu "anneksioon" ja "okupatsioon".
Eesti tuleviku tagatist (ilma kordagi rahvusvahelise avalikkuse kaasamist mainimata!) näevad EKP liidrid "läbirääkimistes ja kokkulepetes" NSV Liidu valitsusega. 25. märtsil 1990 vastu võetud EKP programmi kohaselt on läbirääkimiste aluseks "kõigile eestimaalastele võrdsete kodanikuõiguste tagamine". 3
Eesti poliitilise subjektsuse tekitamine toimuvat etapiviisilise kauplemisena. "Vastuvõetavaks variandiks teel omariikluse taastamisele", nagu seda 1991. aasta kevadtalvel nähakse, võib üleminekuperioodil "olla Eesti riigi eristaatus rahvusvahelise õiguse subjektina ning tähtajalise kahepoolse riigilepingu alusel NSV Liidu või tema õigusjärglasega. Nimetatud staatus tagaks Eestile võimaluse väljuda praegusest majanduslikust ja poliitilisest kriisist, avaks perspektiivi lülituda ühineva Euroopa protsessi, katkestamata seejuures eluliselt vajalikke suhteid teiste praeguste vabariikidega".
Ideoloogiapõhised arutlused kaalus üles pragmatism. Leedu näitel toonitati, et Moskva on valmis majandusblokaadiks. EKP ideoloogide Rahvarindele "verd nõudva mõttelaadi" omistamine oli pahatahtlik väljamõeldis, mille eesmärk oli liikumise toetajate hirmutamine.
"Kuivõrd oli EKP juhtide võimuses impeeriumis käärivaid protsesse 1991. aastal mõjutada, on küsitav."
Kaasatust Moskva võimuaparaati pareeritakse/pehmendatakse kinnitusega, et "me ei müü oma riiklusideed maha, kui seisame võimaluse piires hea kogu Nõukogude Liidu poliitilise liberaliseerimise eest". Kuivõrd oli EKP juhtide võimuses impeeriumis käärivaid protsesse 1991. aastal mõjutada, on küsitav.
1990. aasta kevadel toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel pihustus EKP jälle. Sellest pudenenud Indrek Toome juhitud Vaba Eesti rühmituse vaates Eesti tulevikule jäid EKP positsioonid targu peidetuks. Ülemnõukogus "vabaeestlastest" jt võimuparteist pudenenutest moodustatud "Sõltumatute demokraatide" saadikurühma järjepidevus EKP eeskavadega oli ilmne.
Maailmavaateliste eelkäijate taktikaga sidus fraktsiooni mõistete "Eesti Vabariik", "sõltumatus", "iseseisvus", "suveräänsus" jne kasutamise mitmekihiline muster. Sedakaudu jäeti avatuks paljuvalentne sobitumine mis tahes tulevikustsenaariumisse.
Õigusliku fundamentalismi perspektiiv
Eesti ühe mõjukaima kodanikualgatuse, 1940. aastal annekteeritud Eesti Vabariigi kodanike esindusühenduse Eesti Kongress filosoofia toetus õigluse ja õiguse võidu paratamatuse alusideele ja seda ka rahvusvaheliste suhete kujundamisel (õiguslik fundamentalism).
Moraalse ja poliitilise argumendina oli Eesti Kongressil (mille valimist EKP ja ühendus Vaba Eesti boikoteerisid) kaalukas roll Eesti rahvusriikluse taassünni võimalusse usu süstimises. Kongressi kokkuastumisega pidi algama viimsepäeva lahing, mis lõpeb "okupatsiooniorgani", s.o ülemnõukogu laialiminekuga.
Eesti Kongressi alusidee lihtsuse veetlevuses peitusid aga ka selle peamised probleemid. Rein Taagepera on tõdenud, et kongressil puudus tegevuskava. Nn gorbamaania, aga ka poliitiline pragmatism ei toetanud kongressi alusideed, et rahvusvahelisest õigusest ja mõnede riikide (sh USA) poolt Baltimaade okupeerimise mittetunnustamisest saab Eesti taasiseseisvumise peamine hoob. Restitutsioonikava – Eesti kodakonduseta venelaste hiigelvähemuse vältimatu tekitamine – kohutas rahvusvahelist üldsust sedavõrd, et seda sisuliselt ignoreeriti.
1991. aasta kevadeks olid Eesti Kongressiga seotud illusioonid hajunud. Maailma avalikkus tunnustas partneritena vaid rahvaesindusi, mida tunnustas Kreml. Eesti Kongressi endagi usk oma missiooni murenes iga istungiga. 4
Mart Laari 1991. aasta alguses Postimehes avaldatud juhtkiri "Uuel aastal uue hooga" edastas tegelikult Hiiobi sõnumi. Nii ülemnõukogul kui Eesti Kongressil "tuleks tunnistada, et nad on oma ülesande – Eesti viimise iseseisva riigi taastamise teele ja selle teadvustamise nii itta kui läände – edukalt täitnud ning aeg on anda oma volitused uuele kõigi Eesti poliitiliste jõudude osavõtul valitud esinduskogule, mida võiks tinglikult nimetada Taastavaks Koguks".
Uue esinduskogu ülesannet nähti kahe probleemi lahendamises. Kongressi ja ülemnõukogu nappiva koostöö kõrval tuli tõdeda peamist: õigusliku järjepidevuse kaal on hiiglasliku tuumariigiga võrreldes tühine.
Samal ajal tõdeti (valdavalt vaikimisi), et nn tsiviilgarnisoni Eesti riikluse taastamisse kaasamata pole riiklusele tunnustuse saamiseks just palju väljavaateid. Utoopilise, mitmikkodakondsuse võimalust avatuks jätva ning ka venelastelt heauskset NSV Liidu kodakondsusest lahtiütlemist eeldav konstruktsioon oli mõttemänguline asendustegevus.
Liia Hänni: "Läbimurret ei toimu enne, kui on toimunud muutus N Liidu enda õiguslikus seisundis. Eelkõige seondub see kavandatava uue liidulepinguga, kuhu ilmselt ühineb 9 Liiduvabariiki pluss keskus. Kuus vabariiki on jäänud seisukohale mitte ühineda liidulepinguga." 5
Sama kindlalt spekuleerib Hänni ka N Liidu majanduse allakäigu ärakasutamise võimalusega. "Eestile pakub ka praegune olukord, kus N Liit vajab teiste riikide majandusabi, teatud võimalusi. Kui abi seatakse sõltuvusse näiteks N Liidu ja Balti riikide vahekorrast, siis võib juhtuda, et väline surve N Liidule võimaldab muutusi. Ennustati, et N Liidu toiduvarud ja teraviljaressursid saavad otsa aprilli lõpuks."
Panustatakse ka Jeltsinile. "Jeltsin on väljendanud selgelt toetust Balti riikide iseseisvumisele. Seda on kinnitanud ka leping, mille Eesti on sõlminud Vene Föderatsiooniga, kus kumbki pool tunnustab teise õigust realiseerida oma riiklik iseseisvus just sellistes vormides, nagu kumbki pool seda taotleb. Kui Jeltsin suudab jääda valimisvõitluses nendele positsioonidele, ja kui Jeltsin valitakse presidendiks, siis on lootust, et meie edasine suhtlus Venemaaga võib jätkuda joonel nagu siiani."
Jeltsini toetus restitutsiooniprojektile oli välistatud. Pealegi oli Eesti Komitee lepingu Jeltsini Venemaaga raevukalt õigustühiseks tunnistanud. Putšikatse läbikukkumise järel vajus EV restitutsioonilise taastamise eelduste haprusele veel kord kinnituse andnud Taastava Kogu kava unustusehõlma.
Impeeriumi demokratiseerimine
1991. aasta kevad ja suvi kinnitasid, et Moskva ja lääne vahel on kujunemas konsensus. Maailma avalikkus ei varjanud, et nende eluline huvi on Nõukogude impeeriumi stabiilsus. Islandi tollase välisministri Jon Baldvin Hannibalssoni mäletamisel püüti nn Balti küsimusest mööda vaadata isegi veel pärast 20. augustit. Sovetoloogide hulgas üle maailma süvenes aga veendumus, et suurriigi ebastabiilsusest pole pääsu. Kõneaineks oli ka Balti riikide võimalik tulevik.
Kõige tõenäosemaks peeti n-ö visisevat liberaliseerimist ehk järkjärgulist õigusriigiks kujunemist, kuid ei välistatud katastroofi (diktatuuri kehtestamist). Andrus Pargi 1990. aasta lõpul publitseeritud visiooni kohaselt oli NSV Liidu lagunemine möödapääsmatu. Selle käigus kujunevat midagi slaavi riikide konföderatsiooni taolist, millega Balti riike seovad lepingulised suhted.
"Endastmõistetavalt käsitlevad nii politoloogid kui ka USA ametiisikud Baltimaade iseseisvumist "setsessiooni" sõnavara kasutades."
"Konservatiivide" katsed perestroika t tagasi pöörata lükkavat impeeriumi lagunemise üksnes 5–10 aastat edasi. 6 Park nägi võimalust, et Baltimaad on juba kahe kuni nelja aasta pärast loonud omariikluse. Baltimaade "omariikluse" mõtestus nii Pargi kui ka ülejäänud sotsioloogide töödes välistab restitutsiooni! Endastmõistetavalt käsitlevad nii politoloogid kui ka USA ametiisikud Baltimaade iseseisvumist "setsessiooni" sõnavara kasutades. Balti rahvaste riikluse kandjatena nähti kogu elanikkonna poolt valitud ülemnõukogusid.
Nn reaalpoliitikas keskenduti aga jõuliselt status quo säilitamisele. USA valitsusnõunik Zbigniew Brzezinski sõnastas oma nägemuse Baltimaade tulevikust 1991. aasta juulis Tallinnas toimunud konverentsil. Brzezinski järgi võis "järgmise sajandi esimesel aastakümnel oodata sidemete edasist laienemist Euroopa ühenduse ja mõnede praeguse Nõukogude Liidu koosseisu kuuluvate riikide, eriti Balti vabariikide vahel. Balti vabariigid lähenevad mitmel viisil Euroopale. Baltikumi ja ülejäänud Euroopa vahel kujunevad välja mitmekülgsed koostöösidemed. Nii kauget tulevikku on muidugi üpris riskantne ennustada." 7
USA presidendi Georg Bushi 1991. aasta augusti algul selge sihiga teostatud NSV Liidu visiit päädis Baltimaade liidreid vapustanud "natsionaliste" hurjutanud ja separatistidega tõrelnud manitsuskõnega Kiievis. Seejuures vältis Bush avalikel esinemistel ja intervjuudes Baltimaadega seotud probleemide tõstatamist.
Euroopa poliitilised juhid ei välistanud Balti riikide lähenemist Euroopale. Vaikimisi (Rootsi valitsusjuht kinnitas seda Gorbatšovile expressis verbis) eeldati, et Balti riigid järgivad eraldumistaotlustes NSV Liidu seadusi.
Seda, et riikluse ülesehitamisse kaasatakse kõik siinsed püsielanikud, peeti endastmõistetavaks. Ja mitte ainult seetõttu, et silme ees olid Jugoslaavia kodusõjad ja venekeelsete eestkostjaks Baltimaadel hiiglaslik tuumariik. Reaalpoliitikud ei suutnud kujutleda stabiilset tulevikku etniliselt lõhestunud riikidele, mille elanikest kolmandik või rohkem jääb pikemaks ajaks asukohamaa kodakondsuseta.
1991. aasta suve üha ilmsemaks saanud valmistumine riigipöördeks (neostalinistide retoorikas omandas ka Eestis üha tähtsama koha lubadus Gorbatšov võimult kõrvaldada) mõjus paljudele masendavalt. Ajalehtede kaastööd olid üha sagedamini kantud murest, et "iseseisvusrong võib ära sõita".
Üha usutavam oli, et suurriikide ja Kremli, Gorbatšovi ja Bushi nõuandjate ühisnägemusena Baltimaade tulevikust kujundavad Eesti riikluse realistid, s.o EKP ja selle mantlipärijad kõige tõenäosemana tundunud stsenaariumi järgi: väljapressimise, sundkauplemise ja mitmesuguste lepinguliste vahevormide jadana. Putši läbikukkumine tühistas kõik need eeldused ja sundis tülika "Balti küsimuse" juurde naasma – ja seda kohati lausa läbi hammaste. Balti riigid seadsid nad valiku ette – omalt poolt olid nad oma iseseisvuse taastamiseks kõik võimaliku ju teinud.
Tollase poliitilise reaalsuse vaatenurgast on absoluutselt sisutu sõnastada Eesti iseseisvuse taastamise küsimus valikuna, millist riiki "keegi 20. augustil olevat tahtnud". Eesti riikluse tuleviku osas valitses vähemalt 1990. aasta märtsist rahvuslik konsensus: Eesti Vabariik tuleb taastada.
Režiimi kokkuvarisemine ja tekkinud võimuvaakum pakkus selle teokstegemiseks äärmiselt vähe tõenäose ja veel 1991. aasta suvel võimatuna tundunud väljavaate. Selles, et ülemnõukogus, kui silmas peetakse eestikeelseid saadikuid, sooviti elada vabal maal, sooviti endale ja oma lastele tulevikku Euroopas, pole kellelgi mõistuspärane kahelda.
Võti on NSV Liidu demokratiseerimine
Rahvarinde poliitilise strateegia alustalaks oli tõdemus, et Eesti tuleviku võti on NSV Liidu demokratiseerimine. See kujundas ka Eesti riikliku iseseisvuse taastamise strateegia. Retoorikas leidub sel strateegial puutepunkte ka EKP perestroika -meelse tiiva poliitikaga. Kuid kui EKP rajas oma väljavaate suures poliitikas kaasalöömiseks integreerumisele NLKP struktuuridega, siis Rahvarinne keskendus koostööle opositsiooniga, millest kujunes liikumine Demokraatlik Venemaa. Selle üheks eesmärgiks sai aga NLKP lammutamine.
Rahvarindel oli keskne roll ka järjepidevuslik-õigusliku poliitika põhistamises. Just Eesti ajaloolis-õigusliku argumentatsiooni jõud Eesti iseseisvuse taastamiseks motiveeris Eestimaa Rahvarinnet koos teiste Baltimaade rahvaliikumistega nõudma Moskvalt Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist.
Rahvusradikaalide kilbile tõstetud Eesti iseseisvuse taastamise õiguslik põhistatus omandas poliitilise kaalu (ka maailma avalikkuse silmis) MRP tühiseks ja kuritegelikuks tunnistamisega NSVL-i Rahvasaadikute Kongressi poolt 24. detsembril 1989. aastal. Paraku osutus see ajaloo plaanis Balti rahvaste vabadusvõitluses kaalukaks osutunud murdepunkt ka pöördepunktiks Kremli valmisolekus Baltimaadega kokkuleppele minna.
Rahvarinne säilitas kriitilise hoiaku sisenduse puhul, nagu oleks USA poolt Baltimaade okupeerimise mittetunnustamine meie iseseisvuse taastamise eest peetava võitluse peamine jõuõlg.
Rahvarinde poliitika lähtekohaks oli rahvusvahelises kontekstis ka kõigi suurriikide huvidega arvestamine. Baltikumi iseseisvumise võimalus seostati rahvusvaheliste lepetega, millega suuriigid garanteerivad nii Balti riikide julgeoleku kui ka NSV Liidu huvide kaitstuse Läänemere regioonis.
Deklaratsioon, et Eesti ei välista ka võimalust iseseisvuse ühepoolseks väljakuulutamiseks, kui NSV Liiduga läbirääkimistesse astumine ei peaks õnnestuma, teenis Moskva survestamist, kuid oli kavandatud ka praktilise vastusena läbirääkimiste üha enam ilmsesse ummikussejooksmisele.
Prognoos "seni, kuni Kreml suudab veel enda käes hoida reaalseid võimuatribuute, pole tal mingit põhjust isegi ainult deklaratiivselt vastu tulla Balti riikide iseseisvustaotlustele" osutus paikapidavaks.
Kremlit Baltimaadega tõelisi läbirääkimisi pidama motiveeriva jõuõla rolli seati horisontaalsidemete arendamine mureneva impeeriumi keskvõimuga üha enam huvide konflikti sattunud territooriumidega. Savisaare hinnangul võis ainult mõjukate liitlaste leidmine idas anda tõuke progressile "läbirääkimistel Eesti ja NSV Liidu keskvõimude vahel". 8
Iseseisvuse taastamise teine proovikivi oli muidugi venekeelse elanikkonna staatus. 1990. aasta märtsis heaks kiidetud Eesti Vabariigi taastamise kurss seda ei reguleerinud. Savisaarel jäi üle konstateerida: 600 000 mitte-eestlast on piisav jõud ja kuni neile pole midagi pakkuda, "ei ole poliitiliselt näha reaalseid võimalusi Eesti iseseisvumiseks. Sellest nõiaringist pääseb välja alles siis, kui õnnestub siinne Vene elanikkond kaasa tõmmata Eesti iseseisvumisprotsessi".
Moskva lähistel Novo-Ogarjovos 23. aprillil 1991. aastal sõlmitud nn "9 + 1" lepe andis tugeva tõuke impeeriumi murenemisele. Baltimaade esindajad keeldusid Gorbatšovi pakutud liidulepingut üldse arutamast. Kreml vastas pigistavate majanduslike ja poliitiliste meetmete kavandamisega.
Poliitiline polarisatsioon suurenes ja võis iga igal hetkel lahvatada. Üheks selle vallandajaks peeti ka üldisemalt 12. juuni presidendivalimisi Venemaal. Savisaare vaatenurgast oli Eesti riikliku iseseisvuse taastamine praktiline küsimus, seega ka küsimus, milline on Eestile iseseisvumiseks kõige sobivam aeg.
Vastus sellele anti 18. augustil alanud riigipöördega. Kõige mõjusamaks ja Eesti iseseisvuse taastamise seisukohalt kõige kaalukamaks strateegiliseks arvestuseks osutus panustamine impeeriumi demokratiseerimisse. Mitmete asjatundjate hinnangul etendas nn leping Jeltsiniga Eesti iseseisvuse taastamisel kaalukat, kui mitte otsustavat rolli. 9 Eesti välisminister sai Jeltsini allkirjaga tunnustuse faksiga 21. augustil. Jeltsini kiire seisukohavõtt mõjutas otsustavalt Põhjamaade, Saksamaa, Prantsusmaa jpt Euroopa Liidu riikide seisukohta.
1 Hent Kalmo, Suveräänsusdeklaratsiooni väärtusest. – Delfi 25. XII 2009.
2 Vaino Väljas. Rmt: Eestimaa Kommunistliku Partei XXI kongressi materjalid. 2. osa, 1991, lk 50-51.
3 Vt Eestimaa Kommunistliku Partei programm. Vastu võetud EKP XX kongressil 25. märtsil 1990; EKP XXI kongressi resolutsioon Eesti riiklikust arengust. Rmt: Eestimaa Kommunistliku Partei XXI kongressi materjalid. 1. osa. 26. jaanuar 1991, lk 50-51.
4 Tiit Pruuli, Eesti Kongressi hiilgus ja viletsus. – Postimees 27. V 1991.
5 Liia Hänni, Poliitiline olukord kodumaal. Ettekanne. 6. jaanuar 1991. –Ajakiri 1990, lk 5–11.
6 Andrus Park, From Perestroika to the Cold Civil War: Reflections on Soviet Disintegration Crises. – Proc. Estonian Acad. Sciences. Humanities and Social Sciences 1995, nr 44(3), lk 260–270.
7 Zbigniew Brzezinski, Kõne laulusildade ajal korraldatud Ida-Lääne majandussuhete konverentsil. – Poliitika 1991, nr 1, lk 7–11.
8 Edgar Savisaar, Ettekanne Rahvarinde III kongressile. Raamatus: Eestimaa Rahvarinde III kongress 13.-14. aprill 1991. Materjalide kogumik. Eestimaa Rahvarinne, Tallinn 1991, lk 6–24.
9 Jaakko Kalela, Ring sulgus. – Postimees 14. VIII 2021; Lauri Mälksoo, Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus. Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a –1991. a ja pärast 1991. a. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. | Rein Ruutsoo: 20. august 1991 – ime ja ajaloo kingitus | https://www.err.ee/1608324326/rein-ruutsoo-20-august-1991-ime-ja-ajaloo-kingitus | Eesti kodakondsuseta hiigelvähemuse tekitamine kohutas rahvusvahelist üldsust sedavõrd, et Eesti Kongressi tegevuskava sisuliselt ignoreeriti, kirjutab Rein Ruutsoo algselt Sirbis ilmunud ülevaates. |
Medvedev pääses turniiri kolmandasse ringi kindla 6:4, 6:1, 6:2 võiduga sakslase Dominik Koepferi (ATP 57.) üle. Venelane ei olnud matši jooksul kordagi kaotusseisus ning alistas Koepferi tunni ja 50 minutit väldanud mängus.
"Olen väga õnnelik, et sain siit vähem kui kahe tunniga läbi," ütles Medvedev pärast mängu. "Proovin igat matši kui väljakutset võtta ja mida rohkem karjääris võidan, seda paremini ennast tunnen."
Medvedev kohtub kolmandas ringis hispaanlase Pablo Andujariga (ATP 74.), kes alistas enda teise ringi kohtumises sakslase Philipp Kohlschreiberi (ATP 115.) 6:4, 6:3, 6:1.
Öösel vastu neljapäeva oli võidukas ka kreeklane Stefanos Tsitsipas, kes lunastas 6:3, 6:4, 7:6, 6:0 võiduga prantslase Adrian Mannarino (ATP 44.) üle pääsu turniiri kolmandasse ringi. Kreeklane lõi kaks tundi ja 45 minutit kestnud kohtumises lausa 27 ässa, kuid tähelepanu pälvis tema seitsmeminutine tualetipaus.
Kreeklane alistas turniiri avaringis kunagise maailma esireketi Andy Murray, kes kritiseeris Tsitsipase pikki tualetipause. Öösel vastu neljapäeva küsis prantslane Mannarino, et väljakule toodaks palle, millega saab harjutada, et keha täiesti maha ei jahtuks.
Tsitsipas kohtub kolmandas ringis 18-aastase hispaanlase Carlos Alcaraziga (ATP 55.), kes sai teises ringis 7:6, 4:6, 6:1, 6:4 jagu prantslasest Arthur Rinderknechist (ATP 83.).
Karmid ilmastikuolud mõjutasid ka katuse all mängitud matše
Kuigi US Openit võõrustavas Flushing Meadowsi kompleksis on kaks areeni, millel saab katuse peale panna, ei olnud ka sellest New Yorki tabanud äkkvihma vastu abi, sest Louis Armstrongi staadionil sadas vihm katuse vahelt läbi ning peatas seal toimuva kohtumise Kevin Andersoni ja Diego Schwartzmani vahel, kuni mehed said kohtumist jätkata pärast Tsitsipase ja Mannarino matši Arthur Ashe'i areenil.
Schwartzman alistas lõpuks Andersoni 7:6, 6:3, 6:4 ning kohtub turniiri kolmandas ringis slovaki Alex Molcaniga. Naiste üksikmängu matš Angelique Kerberi ning Anhelina Kalinina vahel lükkus neljapäeva peale.
Update. Getting worse pic.twitter.com/ezVe9mSfep
— Darren Cahill (@darren_cahill) September 2, 2021
Final update pic.twitter.com/INA8C7eIit
— Darren Cahill (@darren_cahill) September 2, 2021 | Tsitsipas lõi prantslasele 27 ässa, Medvedev võttis kindla võidu | https://sport.err.ee/1608325340/tsitsipas-loi-prantslasele-27-assa-medvedev-vottis-kindla-voidu | USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel meeste üksikmängus kolmapäeva öösel suurüllatusi ei sündinud, kui võidukad olid nii maailma teine reket Daniil Medvedev kui ka kolmas reket Stefanos Tsitsipas. |
Albumil ilmuvad teiste hulgas juba varem avaldatud "Cold Heart (Pnau Remix)" koos Dua Lipaga, "Chosen Family" koos Rina Sawayamaga ja "The Pink Phantom" Gorillazega, samuti varem tehtud kaverversioonid Metallica loost "Nothing Else Matters" ja Pet Shop Boysi loost "It's a Sin" koos Years & Yearsiga. Peale mainitu ilmub albumil ka "One of Me" koos Lil Nas X-iga, mis ilmub ka viimase eeloleval stuudioalbumil "Montero", vahendab Pitchfork.
Varem ilmumata lugude hulgas on albumil "I'm Not Gonna Miss You" hiljuti lahkunud Glen Campbelliga ja "Always Love You" koos Nicki Minaj'i ja Young Thugiga.
Elton Johnil oli parasjagu pooleli suur hüvastijätutuur, kui tuli pandeemia ja ta oli sunnitud selle pooleli jätma. Ta plaanib tuuri jätkata jaanuaris. | Elton Johni uuel albumil teevad kaasa Nicki Minaj, Young Thug, Dua Lipa jt | https://menu.err.ee/1608325334/elton-johni-uuel-albumil-teevad-kaasa-nicki-minaj-young-thug-dua-lipa-jt | Elton John annab välja uue albumi "The Lockdown Sessions", mis koosneb viimase 18 kuu jooksul tehtud kollaboratsioonlugudest ja kus teevad teiste hulgas kaasa Nicki Minaj, Young Thug, Dua Lipa jt. |
Toodang suurenes energeetikas 16 protsenti, töötlevas tööstuses kuus protsenti ning mäetööstuses 72 protsenti.
Statistikaameti analüütiku Helle Bunderi sõnul suurenes tootmine rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel.
"Eelmise aasta juulis ei olnud enam koroonapandeemia mõju täheldatav ja töötleva tööstuse tootmismahud jäid 2019. aastaga samale tasemele. Selle aasta juulis tootmismahud aga võrreldes kriisieelse ajaga juba kasvasid," selgitas Bunder.
Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas puidu töötlemine (6,4 protsenti), metalltoodete (10,2 protsenti), elektriseadmete (6,8 protsenti) ning ehitusmaterjalide (17,5 protsenti) tootmine.
Mahud vähenesid elektroonikaseadmete tootmises (18,1 protsenti) ja toiduainetööstuses (3,0 protsenti).
Juuniga sarnaselt võis mäetööstuses juulis täheldada head kasvu nii turba tootmises kui ka ehitusmaavarade kaevandamises.
Töötleva tööstuse toodangust 65 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osatähtsus oli suurim farmaatsia ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises.
Korrigeerimata andmetel kasvas toodangu müük ekspordiks võrreldes mulluse juuliga üheksa protsenti ja müük siseturule 18 protsenti. | Juuli tööstustoodang kasvas 10 protsenti | https://www.err.ee/1608325337/juuli-toostustoodang-kasvas-10-protsenti | Eesti tööstusettevõtted andsid juulis 10 protsenti rohkem toodangut kui 2020. aasta samas kuus, teatas statistikaamet. |
Pärdi Päevad avab neljapäeval toimuv Arvo Pärdi autorikontsert, kus esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel.
Pärdi Päevade festivali kavasse annavad kaaluka panuse Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti filharmoonia kammerkoor, Collegium Musicale, Vox Clamantis, Tallinna kammerorkester ja mitmed dirigendid ja solistid. Kavas on ka Tõnu Kõrvitsa ja Heino Elleri loomingut.
Tänavuse festivali külalissolist on Hollandi pianist Ralph van Raat, kes on pühendunud peamiselt klassikalisele nüüdismuusikale. Arvo Pärdi traditsioonilise sünnipäevakontserdi sisustab sel aastal Amsterdami vokaalansambel Gesualdo Consort.
Klassikaraadio kaudu jõuab kuulajateni kuus kontserdikava. Sündmusi vahendavad Lisete Velt ja Nele-Eva Steinfeld. Pikemalt avab festivali tegemisi neljapäeva (2.09) "Delta" saade, külla tuleb Tõnu Kaljuste ja intervjuu annab Klassikaraadiole ka festivali külalissolist Ralph van Raat.
Klassikaraadio ülekanded ja salvestused
N 2. september kell 19, Tallinna Jaani kirik
Pärdi Päevade avakontsert
Ralph van Raat (klaver, Holland) Maria Valdmaa (sopran), Raul Mikson (tenor), Rainer Vilu (tenor), Henry Tiisma (bass). Eesti filharmoonia kammerkoor, Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigent Tõnu Kaljuste
* Arvo Pärt – "Litany"
* Arvo Pärt – "Cantique des degrés"
* Arvo Pärt – "Lamentate"
R 3. september kell 19, Arvo Pärdi keskus Laulasmaal (salvestus)
Klänge Für Alina
Ralph van Raat (klaver, Holland)
* Hans Otte – Das Buch der Klänge I osa
* Arvo Pärt – Kaks sonatiini – Partiita
* Hans Otte – Das Buch der Klänge XI osa
* Arvo Pärt – "Aliinale"
* Arvo Pärt – "Variatsioonid Ariinuška tervekssaamise puhul"
* Arvo Pärt – "Für Anna Maria"
* Hans Otte – Das Buch der Klänge X osa
L 4. september kell 19, Tallinna toomkirik
Pärt ja Duruflé
Eesti filharmoonia kammerkoor, Pétur Sakari (orel, Soome), dirigent Tõnu Kaljuste
* Arvo Pärt (1935) – "An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten"
* Arvo Pärt – "The Deer's Cry"
* Arvo Pärt – "O Holy Father Nicholas"
* Maurice Duruflé (1902–1986) – Requiem, op. 9
T 7. september kell 19, Tallinna Jaani kirik
Sei La Luce
Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste
* Arvo Pärt – "Vater unser" (Tõnu Kõrvitsa seades)
* Arvo Pärt – "Cecilia, vergine romana" (Tõnis Kõrvitsa seades)
* Tõnu Kõrvits – "Sei la luce e il mattino" ("Sina oled valgus ja hommik")
N 9. september kell 19, Tallinna Jaani kirik
Maria Magdalena
* Henrik Ødegaard (1955) – Jesu dulcis memoria
* Arvo Pärt (1935) – "Sieben Magnificat-Antiphonen"
* Henrik Ødegaard – Neli osa tsüklist "Maria Magdalena" – Canticum trium puerorum – Psalm 148–150 – Canticum Benedictus – Hümn "Æterne Deus omnium"
* Arvo Pärt – "Zwei Beter"
* Arvo Pärt – "Zwei slawische Psalmen"
* Arvo Pärt – "I am the True Vine"
L 11. september kell 19, Tallinna Jaani kirik
Sünnipäevakontsert "Da Pacem Domine"
Vokaalansambel Gesualdo Consort Amsterdam: Monika Mauch, Nele Gramß (sopran), Marnix De Cat (alt), Charles Daniels, Harry van Berne (tenor), Harry van der Kamp (bass). Dirigent Harry van der Kamp. | Klassikaraadio vahendab kuut Pärdi Päevade kontserti | https://kultuur.err.ee/1608325322/klassikaraadio-vahendab-kuut-pardi-paevade-kontserti | Neljapäeval algavast muusikafestivalist Pärdi Päevad saab osa ka Klassikaraadio vahendusel. Kuulajateni jõuab kuus otseülekannet kontsertidelt, mille keskmes on ühel või teisel moel Arvo Pärdi muusika. |
Eelmistel kohalikel valimistel kandideeris Saar SDE Mustamäe esinumbrina ja sai 1143 häält.
Varem on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumber ja häälemagnet Nõmmel olnud Rainer Vakra, kes sai eelmistel kohalikel valimistel 3296 häält. Vakra siirdus aga Tallinna Soojuse juhiks ja lahkus SDE ridadest. Vakra lubas ka, et ei kandideeri kohalikel valimistel ühegi teise erakonna ridades.
Nõmmelt valitakse 79-liikmelisse pealinna volikogusse kaheksa liiget.
Indrek Saare sõnul on Nõmmel eriti olulised teemad keskkond ning teede ja tänavate ohutus kõikide liiklejate jaoks.
"Nii nagu ka mujal Tallinnas on sotsiaaldemokraatidele oluline, et Nõmme teed ja tänavad oleksid mugavad ja ohutud kõikidele liiklejatele – jalakäijatele ning rattasõitjatele teiste hulgas. Nõmme eristub paljudest teistest linnaosadest oma looduse ja metsade poolest ning on väga tähtis, et selline elurikkus püsiks seal ka edaspidi. Selle ning palju muu eest, nagu näiteks kohalike teenuste tõhusaks muutmine, plaanivad sotsiaaldemokraadid järgmised neli aastat linnavolikogus seista," ütles Saar.
Tallinna sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Raimond Kaljulaid lisas, et Indrek Saare kandideerimine Nõmmel näitab, kui oluliseks sotsid linnaosa ja Nõmme inimesi peavad.
"Tahame linnavolikogus neid esindada jõuliselt ja tõhusalt. Nõmme on meie erakonnale väga oluline piirkond. Eelmisel korral said sotsiaaldemokraadid Nõmmel rohkem hääli kui linna juhtinud Keskerakond. Sel korral soovime kindlasti oma positsioone Nõmmel kaitsta ja hoida," sõnas Kaljulaid.
17. oktoobril valitavas Tallinna linnavolikogus on 79 liiget. Neist Lasnamäelt valitakse 16, Mustamäelt 11, Põhja-Tallinnast 10, Kesklinnast samuti 10, Haaberstist üheksa, Kristiinest kaheksa, Nõmmelt samuti kaheksa ja Piritalt seitse volikogu liiget. | Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar kandideerib Nõmmel | https://www.err.ee/1608325325/sotsiaaldemokraatide-esimees-indrek-saar-kandideerib-nommel | Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar kandideerib kohalikel valimistel Tallinnas sotsiaaldemokraatide Nõmme nimekirja esinumbrina. |
Kardo Ploomipuu teenis oma viiendatel paraolümpiamängudel 100 m seliliujumises 9. koha ajaga 1.06,90. "Lootsin tulemust 1.04 või 1.05, aga hommikul tundsin, et ilmselt päris sellist tulemust täna ei tule," sõnas Ploomipuu pärast ujumist.
Võistlusi üldiselt kommenteerides, ütles Ploomipuu, et teda ei mõjutanud see, et tribüünidel polnud publikut. "Mind see ei mõjuta, et publikut pole, tunnen sellegipoolest, et olen paraolümpiamängudel. See aasta oleme saanud mitmeid võistlusi, kus pole pealtvaatajaid olnud. Seega pole hullu," lisas Ploomipuu.
100 m seliliujumise kiireim oli ukrainlane Maksim Krõpak, kes lõpetas ajaga 1.00,07. Ukrainlane edestas järgmist võistlejat eelujumises pooleteise sekundiga.
Matz Topkin sai oma paraolümpiamängude debüüdil 50 m vabaltujumises 14. koha ajaga 43,91. Enne starti sõnas Topkin, et Tokyosse jõudes jäi ta haigeks ning treeningutel on näha, et vorm ei ole seetõttu see, mis võiks olla.
Topkin osaleb veel reedel 50 m seliliujumises, mis on tema põhiala. "Homme tahaks finaali saada ja Kardost tahaks ka parema koha saada," sõnas Topkin pärast neljapäevast võistlust.
50 m vabaltujumises jõudsid kolm ujujat lõpuni ajaga alla 39 sekundi. Kiireim oli jaapanlane Takayuki Suzuki, kes lõpetas ajaga 38,25. Suzukile järgnesid iisraellane Ami Omer Dadaon (38,42) ja itaallane Luigi Beggiato (38,76).
Matz Topkin Tokyo olümpial. Autor/allikas: Gertrud Alatare
Neljapäeval, Tokyo paraolümpiamängude üheksandal võistluspäeval, võistleb ka kettaheitja Egert Jõesaar, kelle jaoks on need elu teised paraolümpiamängud. 2016. aasta Rio paraolümpiamängud tõid Jõesaarele kaheksanda koha tulemusega 46.61. Tema tänavune hooaja tippmark on 52.92.
Kettaheite finaal toimub Eesti aja järgi kell 13.05 ning ülekannet on võimalik vaadata Rahvusvahelise Paralümpiakomitee YouTube'i kanalilt. | Ploomipuu jäi esimesena finaalist välja, Topkin saavutas 14. koha | https://sport.err.ee/1608325313/ploomipuu-jai-esimesena-finaalist-valja-topkin-saavutas-14-koha | Tokyo paraolümpial oli neljapäeva varahommikul võistlustules kaks eestlast: Kardo Ploomipuu ja Matz Topkin. Ploomipuu jäi 100 m seliliujumises esimesena finaalist välja, kui saavutas ajaga 1.06,90 üheksanda koha, Topkin lõpetas 50 m vabaltujumises 14. kohal ajaga 43,91. |
Järgmised viis, aga võibolla isegi 10 aastat on Karis siinse poliitika keskpunktis, selle üks piksevarras, väravavaht ja kohtunik.
"Polariseerumine on suur mitte ainult rahva hulgas, vaid ka erakondlikult. Selle kokku õmblemine ei ole lihtne ülesanne, kuigi olen öelnud, et tahan seda teha. Ma kindlasti pingutan selle nimel," ütles Karis intervjuus, mida saab reedel Vikerraadiost kuulata ja ERR-i uudisteportaalist lugeda.
"Inimesed ei usalda oma partei sees ja parteide vahel, usaldamatus tekib valijate ja poliitikute vahel. Ja siis on kuskil arusaam, et riigikogu liikmed, valitsus ja president on eliit, kes on kuskil kaugel ja ei tahagi rahvast midagi teada," kirjeldas Karis, kuidas tema näeb umbusu levimist.
"Nii et võib-olla on üks [minu] ülesanne ka näidata, et eliidi mõiste ei tähenda tingimata, et oled kaugenenud kõigest, mis riigis toimub," vaatas Karis edasi 11. oktoobrist, kui annab riigikogus ametivande ja astub riigipea ametisse.
Maailmarändurist ettevõtja Tiit Pruuli näeb, et Eesti näkku on tekkinud viril grimass. Alar Karis nõustus temaga: "Jah, see grimass on tunnetatav. Igas valdkonnas, igas teemas, mis üles võetakse, lendab see kohe ju kaheks. Ei olegi diskussiooni kohta, et arutaks kõigepealt ja siis vaataks, kui kaugele me polariseerume, vaid kohe minnakse äärmustesse ja sealt kokku tagasi tuua on väga raske."
Isegi perekondades on inimesed läinud lahku erinevate teemade käsitlemisel, olgu see kasvõi vaktsineerimine, mis on rahvatervise osas väga oluline küsimus, tõdes Karis.
Valitud presidendi Alar Karise intervjuud ERR-ile saab kuulata reedel Vikerraadios kell 14.05 ja lugeda samal päeval ERR-i uudisteportaalist. | Valitud president Alar Karis: omavaheline umbusk poliitikas on suurenenud | https://www.err.ee/1608325112/valitud-president-alar-karis-omavaheline-umbusk-poliitikas-on-suurenenud | On siis nii, nagu kõrvalt vaadates tundub, et Eesti poliitikat iseloomustavad üksteise pidev kahtlustamine ja umbusaldamine, lisaks mängurlus? "Umbusk on tõesti suurenenud. Enam ei usaldata kedagi," vastab teisipäeval Eesti järgmiseks presidendiks valitud Alar Karis. |
Siiski ei saa kõik inimesed oma raha korraga kätte, vaid väljamakseid tehakse kogu septembrikuu jooksul. Väljamakseid tehakse juhuslikus järjekorras ja need ei sõltu avalduse esitamise ajast ega tähestiku järjekorrast.
Ühtlasi märgib pensionikeskus, et summa, mille inimene kätte saab, ei pruugi olla päris see, millega ta aasta alguses arvestas. Sõltuvalt muutustest finantsturgudel võivad pensioniosakute väärtused olla kas tõusnud või langenud. Lõplik summa pandi lukku 31. augusti seisuga.
Väljamaksete tegemisel peetakse kinni ka tulumaks 20 protsenti. Rahandusministeeriumi andmetel võetakse teisest sambast välja kokku ligi 1,3 miljardit eurot. | Pensionikeskus alustab teisest pensionisambast lahkunutele väljamakseid | https://www.err.ee/1608325304/pensionikeskus-alustab-teisest-pensionisambast-lahkunutele-valjamakseid | Neljapäeval alustab pensionikeskus teise pensionisamba väljamakseid neile, kes avaldasid selleks soovi enne märtsi lõppu. |
"Minu jaoks on see esimene kord valimistel kandidaadina kaasa lüüa ning ootan saabuvat teatava põnevusega. Kohaliku omavalitsuse asjades osalemine on justkui mõnevõrra kodanikukohus, sest kes siis ei tahaks, et tema kodulinnal hästi läheb," teatas Popov pressiteate vahendusel.
Ta lisas, et tal on olnud võimalus teha suurepärast koostööd Tallinna linna ning linnajuhtidega.
"Tegemist polnud mitte lihtsalt toredate vestlusringidega, vaid äärmiselt tõsiste probleemide lahendamisega. Kindel ja loogiline juhtimine kriisis ning tõhus töö vaktsineerimise korraldamisel näitas inimeste pühendumust ja professionaalsust," lisas Arkadi Popov.
Arkadi Popov rõhutas ka Tallinna Haigla projekti tähtsust.
"Minu jaoks on tõesti oluline, et Tallinna Haigla idee saaks reaalsuseks, et kahe juba vana haiglahoone asemel tekiks uus ja tipptasemel meditsiiniasutus. Selle saavutamiseks on vajalik ühine pingutus linnavolikogu ja linnavalitsuse poolt, vaja on suuri investeeringuid ning julgeid poliitilisi otsuseid. Mida tihedamad on inimeste read, kes saavad aru uue haigla vajalikkusest, seda parem meile kõigile. Minu eesmärk on olla selle teema advokaat, et kõik saaksid aru selle suurprojekti tähtsusest pealinna ja kogu Põhja-Eesti jaoks."
Möödunud aasta detsembrist Lääne-Tallinna Keskhaiglat juhtiv Arkadi Popov on varem juhtinud Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskust, möödunud aastal täitis ta terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhi ülesandeid.
Popov valiti 2020. aastal aasta kodanikuks, Postimehe aasta inimeseks ning aasta pressisõbraks. 2021. aastal pälvis ta Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi ja Tallinna linna teenetemärgi. | Arkadi Popov kandideerib Keskerakonna nimekirjas Tallinna linnavolikogusse | https://www.err.ee/1608325292/arkadi-popov-kandideerib-keskerakonna-nimekirjas-tallinna-linnavolikogusse | Lääne-Tallinna Keskhaigla juht, koroonakriisi esimesel aastal ka terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhina töötanud Arkadi Popov kandideerib Keskerakonna ridades Tallinna volikogusse Kesklinna valimisringkonnas. |
OTSE kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Kersna ja Aas | https://www.err.ee/1608325277/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-kallas-kersna-ja-aas | Kell 12 algaval valitsuse pressikonverentsil osalevad kava kohaselt peaminister Kaja Kallas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna. ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes. | |
Parvlaev Estonia eeluuringute raames on tänavu kavas veel enam kui miljoni euro eest riigihankeid. Ohutusjuurdluse keskuse juhi Rene Arikase sõnul võetakse hankijana appi riigifirma Eesti Energia.
"Meil endal võimekust hankeid läbi viia ei ole. Ja seetõttu tuligi leida partner, kellel on piisav võimekus ja kompetents, et viia läbi selliseid väga keerulisi rahvusvahelisi ühishankeid," rääkis Arikas.
Üks suuremaid eesseisvaid töid viib uurimislaevad uuesti Estonia juurde. Ferromagnetilise uuringuga otsitakse vraki ümbrusest ja uppumisteekonnalt üles kõik vähegi suuremad metallesemed.
"Eesmärk ongi tuvastada Estonia hukkumise teekond ja see, kas sealt hukkumise ajal mingeid metallesemeid eraldus," selgitas Arikas, kelle sõnul soovitakse merele minna niipea, kui tööde tegija on leitud.
"Kuna me samm-sammult läheneme sellisele sügistalvisele perioodile, siis väga suur faktor on ka ilm. Ehk kui palju ilm võimaldab selliseid uuringuid alustada ja läbi viia," lisas Arikas.
Digitaalsed ja füüsilised mudelid
Teine suurem töö on digitaalsete mudelite loomine. Juba tänaste andmete pinnalt saab valmistada laeva veega täitumise ja uppumise mudeli.
"Hetkel lähtume eelkõige 1997. aasta lõpparuandes toodud põhjustest ja simuleerime selle alusel laeva uppumist," rääkis Arikas. Tema sõnul soovitakse saada kinnitust, kas kõik senised järeldused kehtivad.
"Ja kui peaks ilmnema, et nende järelduste põhjal simulatsiooni tegemine mingil põhjusel ei anna meile täpset tulemust või ei ole võimalik, siis tuleb hakata vaatama, mis need põhjused on."
Mudelit koostades tuleb Arikase sõnul arvestada nii selle veega, mis pääses sisse vööri kaudu kui ka sellega, kus asetsesid laeva ventilatsiooniavad ning millised uksed laevas olid kinni, millised avatud. Teine digitaalne mudel tehakse selle kohta, mis sai laevast edasi pärast vee alla vajumist.
"Et kuidas see merepõhja vajumine toimus ja millised vigastused laeva kere sai merepõhja vajudes ja millised vigastused võisid tekkida juba hiljem merepõhjas lebades ja seal varingute käigus," selgitas Arikas.
Ohutusjuurdluse keskuse juht lisas, et lisaks digitaalsetele mudelitele tellitakse ka kaks füüsilist mudelit.
"Üks on selline laeva üldine mudel, mis on suhteliselt suure detailsuseastmega ja teine mudel kujutab laeva vööriosa ja millel oleks ka lahtikäiv vöörivisiir ja rambiosa," ütles Arikas. "Et me saaks ka võimalikult täpselt näidata, milline oli Estonia vööriehitis, kuidas seal erinevad detailid liikusid."
Arikas usub, et eeluuringute teise etapi põhitööd saavad tehtud juba sel aastal, kuid üht-teist jääb ka kevadesse. "Siis me võtame viimase sisendi eeluuringutest ja nendega läheme juba põhiuuringusse."
Põhiuuringute raames võetakse appi lasermõõdistus, et luua laevavrakist juba päris detailne 3-D-kujutis.
"Eeluuringute põhjal tuleb ka otsustada, kas ja milliseid objekte on meil merepõhjast vaja üles tuua täiendavateks uuringuteks. Seda eeldusel, et neid uuringuid pole võimalik merepõhjas teha. Eelkõige pean siin silmas kõike, mis on seotud Estonia vöörirambiga," lisas Arikas.
Mäggi: surnukehade hägustamine videokaadritel võtab aega
Eeluuringute raames plaanitakse hankida ka üksjagu kommunikatsioonitöid. Seda osa koordineerib juulis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse tööle läinud kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi.
"Ma veedan paar päeva nädalas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, tegeledes Estonia teemadega," ütles Mäggi.
Tema sõnul valmistatakse praegu ette hanget, et seada üles eraldi uuringuteteemaline veebileht. Ta lisab, et põhiline kasu oleks veebilehest just intensiivsematel uuringuperioodidel.
"Me ei näe seal mingisuguse ajaloolise tausta panemisega vaeva," rääkis Mäggi. "Me edastame seda uut infot, mida me oleme saanud ja mida on mõistlik ja ka võimalik avalikkusega kohe jagada."
Sealt veebilehelt leiab tulevikus ka merepõhjas üles võetud videokaadrid. Mäggi loodab, et kogu lubatud info jõuab avalikkuse ette veel sel aastal. Samas märkis ta, et enne peab sellega tublisti tööd tegema.
"Me hägustame kõik sellised kohad, kus on midagi delikaatset. Näiteks surnukehad. Aga me ei hakka seal midagi lõikama või monteerima, see lubadus kehtib," sõnas Mäggi.
Estonia vraki uurimistööd 15. juulil Autor/allikas: Madis Veltman/Postimees | Estonia vraki juurde minnakse tagasi kohe, kui leitakse partner uuteks uuringuteks | https://www.err.ee/1608324659/estonia-vraki-juurde-minnakse-tagasi-kohe-kui-leitakse-partner-uuteks-uuringuteks | Parvlaev Estonia eeluuringute teine etapp viib uurijad veel sel aastal uuesti mere peale. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse tööle läinud kommunikatsioonieksperdi Janek Mäggi sõnul avaldatakse seni ülesvõetud materjalid spetsiaalsel veebilehel. |
Valitsus otsustas möödunud aastal koroonaviirusest tuleneva kriisi tõttu peatada juulist 14 kuuks nelja protsendi maksed teise pensionisambasse.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotovi sõnul kompenseeritakse tegemata jäänud maksed aastatel 2023 ja 2024, mil tehakse kanded teise sambaga liitunute pensionikontodele.
"Esialgsete hinnangute kohaselt kulub riigil kummalgi aastal selleks umbes 138 miljonit eurot," ütles Fedotov.
Seoses riigi poolt maksete peatamisega said soovijad 2020. aasta oktoobris esitada avalduse ka oma palgalt makstava kaheprotsendilise kogumispensioni makse peatamiseks alates detsembrist. Seda võimalust kasutas Fedotovi sõnul 9575 pensionikogujat.
Neile, kes on otsustanud teisest sambast väljuda, maksab riik saamata jäänud raha kohe välja.
"Septembris kulub riigil maksete kompenseerimisele hinnanguliselt umbes 80,3 miljonit eurot ja 2022. aastal umbes 22 miljonit eurot," sõnas Fedotov.
Võttes kogutud raha välja, lahkub septembris teisest sambast 149 260 inimest. | Riik jätkab septembrist maksetega teise pensionisambasse | https://www.err.ee/1608325064/riik-jatkab-septembrist-maksetega-teise-pensionisambasse | Riik jätkab septembrist mullu 14 kuuks peatatud maksete tegemist teise pensionisambasse. Tegemata jäänud maksed kompenseerib riik inimestele 2023. ja 2024. aasta jooksul, tänavu maksab riik esialgu teisest sambast lahkujatele juurde 80,3 miljonit eurot. |
"Purdue lakkab eksisteerimast ja sisuliselt kogu selle põhivara antakse üle äsja asutatud ettevõttele, millel on avalik missioon opioidikriisi lahendamisega tegeleda," seisis ametlikus teadaandes.
Ravimifirma vastu oli vahepeal kohtus 23 osariiki ning rohkem kui 2000 linna ja omavalitsuspiirkonda, kes süüdistasid ettevõtet, et selle valuvaigisti OxyContin süvendas veelgi opioidikriisi eriti selle algusaastatel. | USA kohtunik kiitis heaks opioidikriisi põhjustaja Purdue Pharma lõpetamise | https://www.err.ee/1608325274/usa-kohtunik-kiitis-heaks-opioidikriisi-pohjustaja-purdue-pharma-lopetamise | USA föderaalkohtunik kiitis kolmapäeval heaks kava USA opioidikriisi süvendamises süüdistatud ettevõtte Purdue Pharma lõpetamiseks. |
Algul peeti läbirääkimisi laiendatud formaadis ja seejärel jätkasid presidendid kohtumist silmast silma.
"President Biden kinnitas kolmapäeval Ukraina liidrile Zelenskõile USA jätkuvat toetust Venemaa agressiooni vastu," edastas USA presidendi administratsioon teadaandes.
"USA pühendunud Ukraina suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja euroatlantiliste püüdluste toetamisele, kui riik seisab silmitsi Venemaa agressiooniga," sõnas Biden Zelenskõile.
Zelenskõi sõnul on Bideni visiit Ukrainasse oodatud
Zelenskõi ütles pärast, et osapooled arutasid enne ja pärast kohtumist muu hulgas ka Bideni tulevast visiiti Ukrainasse.
Zelenskõi sõnul on Bideni visiit väga oodatud.
"Ütlen ausalt, et see meenus mulle pärast kohtumist, et oli vaja USA presidendi visiidist üksikasjalikumalt rääkida. Kuid enne seda suhtlesid meie meeskonnad ja me suhtlesime visiidi osas telefoni teel. Ma arvan, et president Biden tuleb Ukrainasse," ütles Zelenskõi kolmapäeval Washingtonis toimunud pressikonverentsil.
"President Zelenskõi ja Ukraina on sellelt administratsioonilt saanud sama palju, kui mitte rohkem tähelepanu, kui mistahes teine Euroopa riik," kinnitas Bideni administratsiooni kõrge ametnik ajakirjanikele pärast kohtumist.
Zelenskõi märkis, et Biden on Ukrainat külastanud juba korduvalt.
"See on minu arvates tema seitsmes visiit. Ta on Ukrainas palju kordi käinud," ütles Zelenskõi. | Biden ja Zelenskõi kohtusid Valges Majas | https://www.err.ee/1608325271/biden-ja-zelenskoi-kohtusid-valges-majas | Washingtonis Valges Majas leidis kolmapäeval aset USA presidendi Joe Bideni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kohtumine, mis kestis üle kahe tunni. |
"Piiride poeetika" fookus langeb Teise maailmasõja järgsetele kümnenditele, mil Tretjakovi galerii alustas eesti kunstikogu loomisega. Neile teostele luuakse Eesti Kunstimuuseumi kogude abil regionaalne kunstiajalooline kontekst. Näitus on jaotatud viieks peatükiks: "Klassika", "Õpetaja ja õpilane: Elmar Kits ja Ülo Sooster", regiooni sümboliks olev "Meremaal", "Siin ja mujal" ning "Naiskunstnikud".
Näitusel esindatud kunstnikud: Eduard Wiiralt, Peet Aren, Eerik Haamer, Arnold Akberg, Aleksander Krims, Felix Randel, Rein Tammik, Elmar Kits, Ülo Sooster, Ando Keskküla, Jüri Okas, Lilli-Krõõt Repnau, Paul Sontag, Malle Leis, Anu Põder, Marge Monko, Dénes Farkas, Anna Škodenko, Krista Mölder, Ene-Liis Semper
Näitus "Piiride poeetika" on osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisest kultuuriprogrammist. Eesti Kunstimuuseumi välisnäituste kava algas eelmisel aastal koos Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise algusega, mille raames jõudis Eesti Kunstimuuseumi ja EV100 koostöös Brüsseli Bozari kunstikeskusesse eesti kaasaegse kunsti näitus "Ekraani arheoloogia" ning Rooma Galleria Nazionale d'Arte Moderna e Contemporaneasse näitus "Konrad Mägi". 2018. aasta alguses nägi Rahvusgaleriis Washingtonis ja seejärel juba Kumu kunstimuuseumis suurnäitust "Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades". Oktoobris avati Prantsusmaal Nantes'is koostöös Le Lieu Unique'i kunstikeskusega kaasaegse kunsti näitus "Üle voogava silmapiiri". 15. novembrist näeb Jaapanis Okuni pühamustuntud eesti kunstniku Kaljo Põllu graafikanäitust.
Näitus "Piiride poeetikas" on Moskvas Tretjakovi galeriis avatus 22. novembrist kuni 27. jaanuarini tuleval aastal. Avamisel esitletakse näitusega kaasnevat raamatut. | Moskvas Tretjakovi galeriis avatakse Eesti kunsti juubelinäitus | https://kultuur.err.ee/876919/moskvas-tretjakovi-galeriis-avatakse-eesti-kunsti-juubelinaitus | Moskvas Tretjakovi galeriis avatakse 21. novembril EV100 rahvusvahelise programmi raames näitus "Piiride poeetika". Eesti Kunstimuuseumi ja Riikliku Tretjakovi galerii koostöös sündinud näitus paneb kahe muuseumi kogude põhjal kokku Eesti kunsti kokkuvõtte läbi saja aasta. |
Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis kuuleb ettekandeid Tallinna kindlusrajatiste ajaloost alates kella 11st.
Sõna saavad:
arheoloog Villu Kadakas: "All-linna 15. sajandi müüritornide vanusest"
arheoloog Ragnar Nurk: "Kuidas tekkis Uus tänav? Kindlustustöödest ja linnaplaneerimisest rootsiaegses Tallinnas"
ajaloolane Robert Treufeldt: "Kui kindlustustele kavandati tänavaid ja parke. Tallinna kaitse nihkumine linnalt rannikule aastatel 1819-1856"
ajaloolane Ando Pajus: "Tallinna suurtükkidest linnamüüride kaitsel 16.-18. sajandil"
Loengud toimuvad kella 11–15, vaheaeg koos soojade jookide ja pirukatega kell 13.
Alustatakse ajarännuga 15. sajandisse, antakse teada esimese müüridevälise tänava, Uue tänava tekkeloost ja rootsiaegsetest kavadest linnaruumi kujundamisel. Uuritakse, millised olid kuulsad linna suurtükid, mis Taani kuninga aia all linna tööhoovis ehk marstallis valati. Astutakse ka 19. sajandisse, mil vanadele kindlustusaladele kavandati eluruume, tänavaid ja parke. | Neitsitornis pühendutakse kindlustele | https://kultuur.err.ee/876941/neitsitornis-puhendutakse-kindlustele | 17. novembril kuuleb Tallinna Linnamuuseumi kindlustustepäeval Neitsitornis loenguid linna ajaloost. |
Kristjan Tamm (ATP 1420.) pääses eestlastest ainsana üksikmängus teise ringi, kui sai tasavägises duellis jagu 21-aastasest šveitslasest Patrik Hartmeierist (ATP 1301.) 6:4, 5:7, 7:6 (4). Teises ringis oli ta vastamisi 22-aastase šveitslase Marc-Andrea Hüsleriga (ATP 392.). Maailma edetabelis endast tuhat kohta eespool oleva mängija vastu Tammel võimalust ei olnud ja vähem kui tunniga sai ta kirja 2:6, 1:6 kaotuse.
Paarismängus oli eestlastest konkurentsi jäänud Ivanov, kes võitis koos bulgaarlase Vasko Mladenoviga avaringis 7:6 (3), 6:2 Soome paari Aleksi Lofman - Jussi Tiainen. Veerandfinaalis kaotati teisele Soome paarile Hermanni Tiainen - Ilari Vesanen 5:7, 2:6.
Neljapäevast võistleb Eesti tenniseparemik Tere Tennisekeskuses traditsioonilisel aastalõputurniiril Alexela Masters. Kell 10 alustab A-alagrupp. Tiitlikaitsja Ivanov on vastamisi Alexander Georg Mändmaga ja Morten Ritslaid Carl Bret Parkoga. Pärast neid kohtumisi on kavas B-alagrupi mängud, kus ühel väljakul kohtuvad Siim Troost ja Johannes Seeman ning teisel Karl Kiur Saar ja Robin Erik Parts. | Tamm kaotas Soomes endast tuhat kohta kõrgemal olevale mängijale | https://sport.err.ee/877129/tamm-kaotas-soomes-endast-tuhat-kohta-korgemal-olevale-mangijale | Helsingis 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga Futures turniiril pudenesid alustanud kuuest eestlasest viimasena konkurentsist Kristjan Tamm üksikmängus ja Vladimir Ivanov paarismängus. |
Tänavu liigub PSG Prantsusmaal taas kindla meistritiitli suunas, kuid Meistrite liigas loositi nad kokku Liverpooli ja Napoliga ja kaks vooru enne alagrupiturniiri lõppu ollakse grupis kolmandad, kirjutab Soccernet. Alagruppi pidama jäämine on täiesti realistlik.
"Klubi ei ole kasvamist lõpetanud, aga mängijatena peame koos klubiga veel arenema, enne kui saame hakata mõtlema Meistrite liiga võitmisest - viimasest sammust," tunnistas 19-aastane Mbappe ESPN-ile. "Kui kõik täidavad oma osa, jõuame selleni loogiliselt. Meie potentsiaali arvestades on kindel, et ühel hetkel saab Meistrite liiga võitmisest suur siht." | Mbappe: PSG ei ole valmis Meistrite liigat võitma | https://sport.err.ee/877128/mbappe-psg-ei-ole-valmis-meistrite-liigat-voitma | PSG noor superstaar Kylian Mbappe tunnistas, et Prantsusmaa jalgpallihiid ei ole veel Meistrite liigas triumfeerimiseks küps. |
Parimaks naissumotoriks valiti samades kategooriates Eesti meistriks tulnud Kai Pähkel. Lisaks võitis Pähkel U-18 MM-il hõbe- ja U-23 EM-il pronksmedali ning tuli U-21 ja U-18 arvestuses absoluutkaalu Euroopa meistriks.
Parimaks meesjuunioriks nimetati Xsander Solbaja, parimaks naisjuunioriks Sandra Plamus, kelle treener Jüri Nisumaa pälvis ka parima juhendaja tiitli.
Kokku võideti 2018 aastal rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt 42 medalit (9 kulda, 6 hõbedat, 27 pronksi). | Kaido Höövelson valiti Eesti aasta parimaks sumomaadlejaks | https://sport.err.ee/877122/kaido-hoovelson-valiti-eesti-aasta-parimaks-sumomaadlejaks | Eesti Sumoliidu juhatus kinnitas 2018. aasta parimaks meessumotoriks askekaalus ja absoluutkategoorias Eesti meistriks tulnud Kaido Höövelsoni. |
Selveri edukaim oli 19 punktiga (+15) Oliver Orav, Timo Lõhmus panustas 13 punkti (+8). Selveri vastuvõtt oli 73%, rünnak 52%, blokipunkte teeniti seitse, nagu ka servipunkte (eksiti üheksal servil). Limbaži parimaks tõusis 14 punktiga (+6) Kristaps Smits. Lätlaste vastuvõtt oli 63%, rünnak 43%, blokipunkte kogunes neli ja servil löödi samuti neli ässa (eksiti 10 pallingul), vahendab volley.ee.
Selveril on nüüd 17 punkti ja sellega ollakse RTU/Robežsardze (18 punkti) ja Tartu Bigbanki (18 p) järel kolmandal kohal, möödudes Saaremaa VK-st (15 p).
Ka neljapäeval toimub üks mäng, kui Rakveres lähevad vastamisi Rakvere Võrkpalliklubi ja Pärnu Võrkpalliklubi. Reedel kohtub Selver kodus Pärnuga. | Selver tõusis Eesti-Läti ühisliigas kolmandaks | https://sport.err.ee/877267/selver-tousis-eesti-lati-uhisliigas-kolmandaks | Kolmapäeval toimus võrkpalli Eesti-Läti ühisliigas ehk Credit24 meistriliigas üks mäng, kui Tallinna Selver kohtus Lätis sealse Limbažiga. Heas hoos olev Selveri klubi võttis 3:0 (25:20, 26:24, 25:19) võidu ning kerkis liigatabelis kolmandaks. |
Lisaks Eesti aasta ratturiks valitud Kangertile, kes liitub USA klubiga EF Education First, vahetavad tööandjat Michael Valgren (Dimension Data), Oscar Gatto (Bora-Hansgrohe), Jesper Hansen (Cofidis), Moreno Moser (Nippo-Vini Fantini) ja Sergei Tšernetski (Caja Rural), kirjutab portaal Marathon100.
Ruslan Tleubajev ja Truls Korsaeth loobuvad tippspordist ning üheksa aastat Astana koosseisu kuulunud Andri Grivko ja Riccardo Minali pole oma järgmise aasta tegemisi veel avalikustanud.
Kasahstani klubi on seni teatanud üheksa uue ratturi värbamisest, koosseis peaks kujunema 29-meheliseks. Tuntumatest nimedest ühinevad Astanaga Ion ja Gorka Izagirre ning Manuele Boaro (Bahrain-Merida), Merhawi Kudus (Dimension Data), Davide Ballerini (Androni Giocattoli) ja Hernando Bohorquez (Manzana-Postobon). | Lisaks Kangertile lahkub Astanast hulgaliselt rattureid | https://sport.err.ee/877114/lisaks-kangertile-lahkub-astanast-hulgaliselt-rattureid | Tanek Kangerti senises koduklubis Astanas toimuvad märkimisväärsed muudatused - kahe hooaja vahel lahkub koguni kümme ratturit. |
May ütles pärast istungit tehtud avalduses, et arutelu oli raske, aga saavutatu on Suurbritannia huvides. "Valitsuskabineti ühine otsus oli siiski, et valitsus peaks leppekavandiga nõustuma," ütles May.
Ta lisas, et läbirääkimistel välja pakutud leppekavand oli parim võimalik variant, vahendas BBC.
Ta märkis, et see lepe võimaldab Suurbritannial võtta tagasi kontroll.
Barnieri sõnul on Brexiti osas tehtud otsustavaid edusamme
Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier ütles kolmapäeva õhtul, et Brexiti leppe osas on tehtud otsustavaid edusamme.
Suurbritannia peaminister Theresa May oli enne seda teatanud, et Ühendkuningriigi valitsus kiitis Euroopa Liiduga saavutatud lahkumisleppe kavandi heaks.
Barnieri sõnul kavatseb ta soovitada, et Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk kutsuks seoses edasiminekutega kokku erakorralise istungi.
Briti valitsuse istung leppekavandi arutamiseks kestis tunde
Briti valitsus alustas kolmapäeval Eesti aja järgi kell 16.00 istungit, millel arutati Briti ja EL-i läbirääkijate teisipäeval saavutatud lahkumisleppe kavandit.
Briti valitsuse poolt leppekavandile heakskiidu andmine võib viia veel sel kuul Suurbritannia ja EL ajaloolise erakorralise tippkohtumiseni, millel leppe sõnastus lõplikult paika pannakse.
May ütles enne valitsuse istungit parlamendis, et kavand tähendab briti rahva referendumil langetatud lahkumisotsuse elluviimist.
May kaitses kokkulepet parlamendi ees ja ütles, et lepe annab Suurbritanniale tagasi kontrolli oma seaduste ja piiride üle, kaitstes samas töökohti, julgeolekut ja Ühendkuningriigi terviklikkust. Briti valitsus on korduvalt öelnud, et riik lahkub Euroopa Liidu ühisturult ja tolliliidust.
Peaministri sõnul teeb see lõpu piiramatule immigratsioonile EL-ist ning võimaldab Suurbritannial ajada oma kaubanduspoliitikat.
Lepe sisaldab kaitsemeetmeid füüsilise Iiri piiri vältimiseks, kuid see jääb ajutiseks "kindlustuspoliisiks", kui tulevastes suhetes ei suudeta kokku leppida, lausus ta.
"Me tahame panna tulevased suhted paika 2020. aasta detsembri lõpuks," ütles May.
Opositsioonilise Tööpartei liider Jeremy Corbyn aga ütles parlamendis, et kokkulepe rikub peaministri enda seatud punaseid jooni ning läbirääkimised Brüsseliga on olnud kaootilised.
"Valitsus kulutas kaks aastat läbirääkimisteks halva leppe üle, mis jätab riigi umbmäärasele poolele teele," sõnas ta.
Brexiti toetajate leeri kuuluv konservatiiv Peter Bone kritiseeris samuti Mayd: "Te ei too Brexitit, mille poolt rahvas hääletas ning täna kaotate te paljude konservatiividest parlamendiliikmete ja miljonite valijate toetuse."
Suurbritannia lahkub EL-ist ametlikult 29. märtsil 2019 isegi siis, kui kõiki erimeelsusi Londoni ja Brüsseli vahel ei suudeta ületada.
2016. aasta juunis peetud referendumil hääletas 52 protsenti Suurbritannia valijaist riigi EL-ist lahkumise poolt. | May: Briti valitsus toetas Brexiti leppekavandit | https://www.err.ee/877112/may-briti-valitsus-toetas-brexiti-leppekavandit | Suurbritannia peaminister Theresa May teatas pärast tunde kestnud valitsuskabineti istungit, et valitsus toetas Euroopa Liiduga saavutatud Brexiti leppekavandit. |
Pärnu spordihallis toimunud kohtumises viskasid meeskonnad avaveerandil kahe peale vaid 16 punkti, kui Pärnu võitis selle 9:7. Poolajaks oli TalTech läinud aga 26:19 juhtima ning suurendas eduseisu teisel poolajal jõudsalt. Võõrustajad tabasid väljakult viskeid vaid 29-protsendiliselt (15/43), 18 kaugviskest läbisid korvirõnga kolm.
TalTechi kasuks viskas Toomas Raadik 17 punkti ja noppis kaheksa lauapalli, koguni 16 lauapalli võtnud Jaan Puidet lisas kuus punkti ja sama palju korvisööte. Pärnu resultatiivseimaks kerkis 14 viskest 4 tabanud Saimon Sutt, kelle arvele kogunes 12 punkti.
TalTech jätkab viie võidu ja nelja kaotusega seitsmendal kohal, Nelja võidu kõrvale kuuenda kaotuse saanud Pärnu on üheksas. | Pärnu suutis TalTechi vastu poolajaga visata vaid 19 punkti | https://sport.err.ee/877110/parnu-suutis-taltechi-vastu-poolajaga-visata-vaid-19-punkti | Eesti-Läti korvpalliliigas toimus kolmapäeval Eesti klubide osavõtul üks kohtumine, kui TalTech alistas võõrsil Pärnu Sadama 70:48. |
Et avamängust saadud 26-väravalist edu maha mängida olnuks valitseval Eesti meistril ja karikavõitjal keeruline, siis sõitis Serviti Viljandisse kaheksa palluriga ja abitreener Rein Suvi juhendamisel. Vastu asetus sama palju noori mulke, kelle keskmine vanus oli 17,1 eluaastat, ent kes esiliigas sel hooajal hästi esinenud.
Lühikesest pingist hoolimata oli külalistel platsil mitu Eesti koondislast ja kaks välismängijat ning kiirelt saadi 6:0 eduseis. Läks aega üle kuue minuti ning oli vaja peatreener Marko Koksi juhtnööre minutilise mõttepausi ajal, enne kui mõned päevad tagasi 16-aastaseks saanud Kevin Hunt kodumeeskonna skoori avas.
Ukrainlase Stanislav Holodjuki kaheminutilise karistuse ajal tabas kaks korda Aleksander Pertelson ja edasi tuli mõnda aega väravaid võrdsemas tempos. Poolaja lõpuminutid kuulusid siiski Servitile, kes läks puhkama 24:11 eduseisul. Teisel pooltunnil mängupilt ei muutunud, põlvalaste poolel said värava kirja kõik pallurid, ka väravavaht Jürgen Lepasson.
Henri Hiiend kasvatas 49. minutil vahe 20-väravaliseks ning kuigi Viljandi lõpetas 4:1 spurdiga, kujunes lõppskooriks 43:21. Hiiend, Holodjuk ja Hendrik Varul viskasid Serviti kasuks kaheksa, Sander Sarapuu seitse väravat. Viljandi SK paremad olid Pertelson seitsme, Hunt viie ja Oliver Ruut nelja tabamusega.
Serviti jääb ootama ülejäänud kolme veerandfinaali tulemusi ja pühapäeval Tartus toimuvat loosimist. Karikasarjast pudenenud Viljandi Spordikool võib aga heameelt tunda, et enne veel toimumata kohtumisi on karikavõistluste parim snaiper Aleksander Pertelson 33 tabamusega. 15-aastase noormehe lähimad jälitajad on kümne ja enama värava kaugusel.
Järgmised karikavõistluste veerandfinaalide kordusmängud:
15.11. 19:00 HC Viimsi/Tööriistamarket – Viljandi HC (avamäng 21:24)
18.11. 12:30 Tartu Ülikool – HC Tallinn (21:57)
18.11. 14:00 SK Tapa – Põlva/Arcwood (30:32) | Põlva Serviti kindlustas koha karikasarja finaalnelikus | https://sport.err.ee/877107/polva-serviti-kindlustas-koha-karikasarja-finaalnelikus | Sel nädalal peetakse Eesti meeste karikavõistlustel käsipallis veerandfinaalide korduskohtumised. Esimesena pääses nelja parema hulka Põlvas 1. ja 2. detsembril toimuvat finaalturniiri võõrustav karikakaitsja Serviti. Veerandfinaali kordusmängus oldi võõrsil üle Viljandi Spordikoolist 43:21 (24:11) ja kokkuvõttes saadi 84:36 võit. |
33-aastane Rooney lõpetas rahvusmeeskonna esindamise möödunud aastal, kuid Inglismaa jalgpalliliit soovis rekordimeest sel aastal sõprusmänguga austada. Nii kannab Inglismaa neljapäevases kohtumises USA vastu esimesel poolajal kaptenipaela Fabian Delph, teisel poolajal saab seda kanda numbri all 10 vahetusest mängu sekkuv Rooney.
119 koondisemänguga 53 väravat löönud Rooney lahkub kohtumise järel meeskonna juurest, kes hakkab valmistuma pühapäeval toimuvaks Rahvuste liiga vastasseisuks Horvaatiaga.
"Wayne'i jaoks on see suur õhtu ja on tähtis, et austaksime teda kõigi tema saavutuste eest," sõnas Delph pressikonverentsil. "Kui mind esmakordselt koondisesse kutsuti, oli Rooney kapten. Ta võttis mu vastu ja aitas mul sisse elada. Kui ta mängu sekkub, annan talle koheselt kaptenipaela tagasi." | Rooney kannab lahkumismängul Inglismaa kaptenipaela | https://sport.err.ee/877104/rooney-kannab-lahkumismangul-inglismaa-kaptenipaela | Inglismaa jalgpallikoondise ajaloo suurim väravakütt Wayne Rooney tõmbab koondisekarjäärile ametlikult joone alla kaptenipaela kandes. |
15. novembril Tartus, Dorpati Konverentsikeskuses toimuval t eadusfoorumil teadusEST2018 on seekord teemaks "Teaduse hindamise tavad ja unistused – kuidas murda vanu mõttemalle". ERR Novaator vahendab UTTV ülekannet ning hoiab pidevalt foorumil räägitul silma peal.
Teadusfoorum teadusEST on teadlastele suunatud iga-aastane info- ja arvamusvahetusüritus, kus räägitakse olulisematest arengutest Eesti teadusmaastikul ning arutletakse päevakajaliste küsimuste üle.
Seekordsel teadusfoorumil arutatakse, kuidas vähendada vastuolusid teaduse hindamisel ning millised abinõud oleksid selleks võimalikud uurimistoetuste andmise tingimustes ja hindamiskogude moodustamises.
"Teadustööde hindamine on vastutusrikas ja pikaajalise mõjuga tegevus. Sellest oleneb, millised uurimissuunad või uurimisrühmad saavad arenemiseks rahalist toetust. Teadusele eraldatud maksumaksja raha on piiratud ning seda tuleb kasutada võimalikult hästi, et ühiskond tehtavast tööst võimalikult palju võidaks. Seepärast on hindamise teemaline arutelu äärmiselt oluline," selgitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
Teadusfoorumil saavad sõna nii teadlased kui teaduse korraldajad, et dialoogis lahendusteni jõuda. Teadusfoorumi arutelu ja osalejate ettepanekud on sisendiks uurimistoetuste taotlemise ja hindamise korralduse üle vaatamisel. | Otseülekanne: foorum teaduse hindamisest | https://novaator.err.ee/877100/otseulekanne-foorum-teaduse-hindamisest | Kuidas suunata uurimistoetuste taotlejaid rohkem ühiskonnale oluliste teemade uurimisele ning toetada uuenduslikke ja piire murdvaid uurimisprojekte teadusharude koostöös? Kuidas võtta hindamisel arvesse mitmekesisust ja elusündmustest tekkinud pause karjääriteel? Kuidas tunnustada mittelineaarseid karjääriteid ning võtta rohkem arvesse teadlaste tulevikupotentsiaali? |
Julgeolekunõukogu toetas ühehäälselt Suurbritannia koostatud resolutsiooni sanktsioonide tühistamiseks, mis hõlmavad relvaembargot, reisikeelde, varade külmutamist ja sihitud piiranguid Eritreale.
Resolutsioonis kutsutakse Eritread ja Djiboutit jätkama jõupingutusi 2008. aastast pärineva piiritüli lahendamiseks ja palutakse Asmaral jagada infot kümne aasta eest kokkupõrgetes kadunuks jäänud Djibouti sõdurite kohta.
Prantsusmaa taotlusel hakkab julgeolekunõukogu saama iga poole aasta tagant ülevaadet Eritrea jõupingutuste kohta suhete normaliseerimiseks Djiboutiga. Aafrika Sarvel asuvas väikeriigis on sõjaväebaas nii Prantsusmaal, USA-l kui ka Hiinal.
Julgeolekunõukogu kehtestas Eritreale sanktsioonid 2009. aastal seoses väidetava toetusega islamistlikule äärmusrühmitusele al-Shabaab Somaalias. Asmara on süüdistusi tõrjunud.
Resolutsioonis tunnistati, et ÜRO vaatlejad "ei ole leidnud otsustavaid tõendeid Eritrea toetuse kohta al-Shabaabile", ja kuulutati, et selle vastuvõtmisega tühistati riigile kehtestatud sanktsioonid ja relvaembargo.
Eritrea ja Etioopia allkirjastasid juulis rahuleppe, mis tegi lõpu kaks aastakümmet kestnud vaenutegevusele naaberriikide vahel.
Rahulepe juhatas sisse palavikulise diplomaatia Aafrika Sarve piirkonnas, mille käigus sõlmisid Somaalia ja Eritrea aastakümneid kestnud vaenu järel diplomaatilised suhted ning suhteid on parandama asunud ka pikaajalised rivaalid Djibouti ja Eritrea.
Etioopia suursaadik ÜRO-s Taye Atske Selassie ütles kolmapäeval, et sanktsioonide tühistamine "pakub Eritreale kahtluseta palju võimalusi".
Ta ütles enne hääletust AFP-le, et sanktsioonide tühistamine võib aidata edendada Eritreas ka inimõiguste kaitset, mille puudumine on üks peamisi eritrealasi väljarändele sundiv tegureid.
Eritrea välisminister Osman Mohammed Saleh taunis septembris ÜRO Peaassambleel esinedes sanktsioone, nimetades neid "õigustamatuks, ja öeldes, et need on põhjustanud eritrealastele "arvestavat majanduslikku kahju" ja kitsikust.
Kunagine Etioopia provints, millele kuulus kogu riigi Punase mere rannajoon, Eritrea hääletas 1993. referendumil iseseisvuse poolt, kuid sattus naaberriigiga piiri demarkeerimisega seotud tülide tõttu peagi sõjajalale.
Etioopia jäi Eritrea eraldumisega ilma väljapääsust merele ning riik on sestsaadik toetunud merekaubanduses Djiboutile.
Eritrea valitsus on kasutanud Etioopia agressiooniohtu oma rahva rõhumiseks poliitikatega, mille seas on tähtajatu ajateenistus meestele, mida ÜRO on võrrelnud orjusega. | ÜRO Julgeolekunõukogu tühistas sanktsioonid Eritreale | https://www.err.ee/877101/uro-julgeolekunoukogu-tuhistas-sanktsioonid-eritreale | ÜRO Julgeolekunõukogu toetas kolmapäeval sanktsioonide tühistamist Eritreale pärast seda, kui riik asus normaliseerima suhteid naaberriikidega Aafrika Sarvel. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.