text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Rahvaliigas hakkavad võidu nimel heitlema Keila JK, Põhja-Tallinna JK Volta, FC Nõmme United ja JK Naished. Naiskonnad mängivad esmalt omavahel läbi kaks korda kodus-võõrsil süsteemi alusel. Põhiturniiri mängud lõppevad hiljemalt 10. veebruariks ning sellele järgnevad poolfinaalid.
Kõik neli naiskonda pääsevad poolfinaalidesse, kus turniiritabeli esimese koha omanik võõrustab neljanda koha omanikku ning teise koha omanik kolmanda koha omanikku.
Naiste saalijalgpalli rahvaliigal on seni olnud kolm võitjat, kui parima koha on saavutanud Kuusalu Kalev, FC Cosmos ning kahel korral JK Saarepiiga. | Naiste saalijalgpalli rahvaliiga alustab novembri lõpus | https://sport.err.ee/877091/naiste-saalijalgpalli-rahvaliiga-alustab-novembri-lopus | Naiste saalijalgpalli rahvaliiga hooaeg algab novembri lõpus ning võistlustest võtab osa neli naiskonda. |
16. oktoobril märgati Miiduranna sadamas sadamakai vahetus läheduses kivide vahel tugevate lagunemistunnustega surnukeha. Tänaseks on DNA ekspertiis andnud kinnituse, et tegemist on mullu novembris Tallinnas kadunud 1963. aastal sündinud Soome kodaniku Ariga, teatas politsei kolmapäeval.
Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit kinnitas, et politsei viis läbi hulga tegevusi saamaks teada, kus mees liikus ja kellega suhtles vahetult enne kadumist.
"Täna on keeruline öelda, mis viis mehe surmani. Meil ei ole lõplikku kindlust selles osas, miks, kuidas ja millistel asjaoludel mees vette sattus. Kohtuarsti kinnitusel ei ole võimalik täpset surma põhjust määrata, sest surnukeha on vees pika aja jooksul tugevalt kahjustada saanud. Siiski andis surnukeha leidmine meile võimaluse varasemad toimingud ning versioonid üle vaadata. Kahe päeva jooksul oleme kogu juhtumiga seotud info üle kontrollinud ja surma põhjus on veel ebaselge. Suhtleme Soome kolleegidega ning juhul, kui uut infot laekub, saame surma asjaolusid täiendavalt selgitada," ütles Saarniit.
Mees lahkus mullu 24. novembril kell 22.28 üksinda Kochi Aitadest ning kõndis lähedalasuva ööbimiskoha suunas. Kadumise hetkel alustas Eesti politsei mehe otsinguid.
Otsingute raames kontrollisid politseinikud mehe ööbimiskohta Tallinnas ning tema viimaseid teadaolevaid liikumisteid linnas. Mehe pilti näidati meelelahutusasustuste ja söögikohtade töötajatele, juhuks kui keegi on meest näinud. Politseinikud kontrollisid ka laevade reisijate nimekirju, veendumaks, et ta ei ole Eestist lahkunud.
Politseinikud positsioneerisid ka mehe telefoni ning küsisid välja tema pangakaardi väljavõtte. Mehe pangakaarti polnud kadumise hetkest kasutatud ning tema mobiiltelefon oli 25. novembri varahommikust välja lülitatud.
Viimane positsioneering näitas Tallinna sadama piirkonda. Mees jäi viimasena turvakaamerate vaatevälja Admiraliteedi basseini juures. Kaamerast on näha, kuidas muidu peegelsile meri hakkab kella 23 paiku lainetama. Basseini kontrollisid 29. novembril tuukrid ja 7. detsembril Eesti merevägi sonarite abil. Aasta lõpus ja 2018. aasta jaanuaris otsisid Läti ja Soome vabatahtlikud samuti meest sonariga, kuid tulemuseta, seisab politsei pressiteates. | Kadunuks jäänud Soome ametiühingutegelase surnukeha leiti Miidurannast | https://www.err.ee/877083/kadunuks-jaanud-soome-ametiuhingutegelase-surnukeha-leiti-miidurannast | Tallinnas mullu novembris kadunuks jäänud Soome ametiühingutegelase Ari Saarilammi surnukeha leiti Viimsist Miiduranna sadamast. |
Finaalturniiril viimati 2015. aastal võidutsenud Djokovic oli endast kümme aastat nooremast maailma viiendast reketist tund ja 15 minutit kestnud mängu järel üle 6:4, 6:1. "See ei olnud hiilgav tennis, aga võit on võit," tõdes serblane. "Ma ei servinud väga hästi, aga ta tegi palju lihtvigu [33 - toim.], mis aitasid mul võita."
Djokovic pääseb poolfinaali, kui täna õhtul toimuvas kohtumises võidab John Isner Marin Cilicit. Gustavo Kuerteni grupi viimases voorus kohtub Djokovic Ciliciga ja Zverev mängib Isneri vastu, serblane püsib grupis ainsana kaotuseta. | Djokovic astus Londonis ühe jalaga poolfinaali | https://sport.err.ee/877080/djokovic-astus-londonis-uhe-jalaga-poolfinaali | Maailma esireket Novak Djokovic alistas Londonis toimuval ATP finaalturniiril sakslase Alexander Zverevi ning astus suure sammu poolfinaali suunas. |
Kettunen andis positiivse dopinguproovi pärast 25. aprillil toimunud Eesti-Rumeenia kohtumist jäähoki I divisjoni B-grupi maailmameistrivõistlustel Leedus. Sportlast kontrolliti vastavalt Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) koodeksile. Tuvastatud dopinguaineks on klenbuterool.
Kettuneni tegevus hokimängijana, mis on seotud Rahvusvahelise Jäähokiföderatsiooni (IIHF) võistluste või muude tegevustega, on peatatud perioodiks 28.05.2018 - 27.05.2022. Kettunenil on IIHF-i otsus võimalik edasi kaevata Rahvusvahelisse Spordiarbitraaži.
"Eesti hoki normideks on aus ja puhas sport ning Eesti Jäähokiliit taunib keelatud ainete kasutamist," teatas Eesti Jäähokiliit oma pressiteates. | Eesti jäähokikoondislane andis positiivse dopinguproovi | https://sport.err.ee/877076/eesti-jaahokikoondislane-andis-positiivse-dopinguproovi | Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon avaldas täna, et Eesti jäähokikoondist esindanud Marko Kettuneni 25. aprillil antud dopinguproov osutus positiivseks. Lisaks A-proovile osutus positiivseks ka B-proov. |
Eesti on rikkam kui kunagi varem. Tänavu on Eesti elu edendamiseks Riigikogu ja valitsuse käsutuses 40 korda rohkem raha kui 25 aastat tagasi. See on olnud erakordne areng.
Riigieelarve 256 miljonist eurost aastal 1993 on saanud praeguseks 10,6 miljardit. Sellest ligi kümnendiku on meile andnud toetuseks teiste Euroopa riikide maksumaksjad. Kui uskuda Rahandusministeeriumi prognoosi, ületab Eesti riigieelarve nelja aasta pärast 12 miljardi euro piiri.
Võin kinnitada, et see raha on raamatupidamises korralikult arvel ning mullused riigi majandustehingud olid olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega.
Millele ja miks riik raha kulutab?
Jah, kindlasti on meie ühiste maksumiljardite kohta hea teada, et paberid on korras ja rehkendus on õige. Aga keerulisemad on lood selle mõistmisega, millele ja miks riik raha kulutab ning kuidas see Eesti arengut mõjutab.
Iga-aastane riigieelarve seadus on järjest vähem arusaadav ja informatiivne. Probleem on ammune ning Riigikontroll on juba aastaid jaganud parlamendi ja avalikkuse muret, et riigieelarve mõistmiseks peavad olema põhjalikud raamatupidamisteadmised ja palju aega, et kõrvutada erinevaid mahukaid rahanduslikke materjale.
Riigieelarve ei tohiks aga olla pelgalt raamatupidamisdokument, vaid see peaks andma aluse teha juhtimisotsuseid. Eelarve peaks olema hoob riigi strateegilise arengu suunamiseks.
Paneb tõsiselt mõtlema, kuidas saavad Riigikogu liikmed kasutada reaalsuses oma õigust teha soovi korral riigieelarve seadusse muudatusi, kui näiteks investeeringud või toetused on seaduses välja toodud iga valitsemisala eelarve ühe kulureana.
Miks anti 72 miljonit eurot just lennundusele?
Vastuseks sellele küsimusele ütlevad ilmselt paljud, et riigieelarve kulud on ju lahti kirjutatud riigieelarve seletuskirjas. Aga ka siin on vähemalt kaks probleemi.
Esiteks ei ole riigieelarve seletuskirjal seaduse jõudu.
Ja teiseks võib seletuskiri küll investeeringud, toetused ja muud kulud asutuste ja objektide kaupa välja tuua, kuid samas on valitsusel täielik õigus eraldada raha tegelikult hoopis teistele objektidele ja asutustele, kui seletuskirjas nimetatud. Seda piirini, kuni jäädakse riigieelarve seaduses sätestatud summade ja ridade piiridesse.
Olen nõus, et kindlasti on vaja eelarve kasutamisel paindlikkust, et iga väikese asja pärast ei peaks hakkama seadust muutma. Aga mõnikord võib olla tegu üsna põhimõtteliste otsustega.
Toon näite – sügisel kolm aastat tagasi otsustas valitsus Estonian Airi pankrottiminekuga paralleelselt asutada kaks uut lennundusvaldkonna ettevõtet ja eraldas selleks veidi enam kui 72 miljonit eurot. Toonastest majandus- ja taristuministri käskkirjadest on teada, et algselt oli see raha kavas anda teistele riigi äriühingutele. Riigieelarve seaduse vastu ei eksitud, sest Riigikogu oli andnud blanko-heakskiidu finantseerida riigi äriühingute tegevust teatud summa ulatuses, määratlemata täpsemalt raha saajat ning otstarvet.
Aga küsimus jääb – kas Riigikogul oleks pidanud olema seisukoht, kas rahastada just riiklikku lennuettevõtet või suunata see raha näiteks raudtee, elektrivõrkude või muu taristu parendamisse.
2019. aasta riigieelarve seletuskirjast saab näiteks teada, et Riigikogu eelarvest eraldatakse kahele inimesele parlamendiuuringute stipendiumiks 1300 eurot uurija kohta. Samas pole näiteks selgitatud, milleks vajab Eesti Energia riigieelarvest aktsiakapitali 143 miljonit eurot.
Üha arusaamatum eelarvepilt
Riigieelarve seaduse ja seletuskirja arusaadavusega seondub ka küsimus – kuidas saaks Riigikogu, mis peaks ju olema riigi strateegiliste arutelude keskpunkt, osaleda riigieelarve kui riigi aasta tähtsaima strateegilise dokumendi koostamises.
Rahandusministeerium on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud, et eelarveotsused peaks järjest enam tehtama kevadel, kui koostatakse riigi nelja aasta eelarvestrateegiat. Sügisel menetletava riigieelarve puhul peaks vaid täpsustama detaile.
Teisalt menetleb Riigikogu just riigieelarvet, mitte riigi eelarvestrateegiat, mis on valitsuse monopol. Ehk siis eelnimetatud käsitluse järgi on Riigikogu roll tegeleda detailidega.
Veidi utreeritult – kas see tähendab, et Riigikogu arutleb dokumendi üle, mille põhimõtteline sisu on tegelikkuses ära otsustatud?
Kas Riigikogu roll eelarve asjus peakski piirduma sisuliselt nn regionaalsete investeeringutega? Valikute küsimus.
Aasta-aastalt üha arusaamatumaks ja tehnilisemaks muutunud eelarvepilt esindab aina tugevamalt mõtteviisi, mis ei ole sobiv sisuotsuste tegemiseks ega lähtu paraku tavamõistuslikust lihtsusest, selgusest ja arusaadavusest.
Miks see kõik nii on?
Aga sellepärast, et riigikogu on ise nii otsustanud.
Õppigem läinud sajandi 20ndatest aastatest
Pakun siinkohal välja mõtte, kuidas Riigikogu saaks eelarve kujundamisel ja tagasiside andmisel täita sisulisemat rolli.
Riigikogus võiks rahanduskomisjoni ja valdkondliku komisjoni avalikel ühisistungitel toimuda igal sügisel põhjalikud kuulamised, kus ministrid, ministeeriumi valdkonnajuhid, kantslerid, asekantslerid ja ametite juhid annaksid ülevaate olukorrast, plaanidest ja rahastamisvajadusest.
Selle põhjal saaks Riigikogu väljendada valitsusele oma arvamust ülejärgmiseks aastaks koostatava eelarvestrateegia ja eelarve kohta. Näiteks öelda, et üht või teist programmi ei ole vaja ja raha tuleks suunata kuhugi mujale.
Sellised kuulamised toimusid muide Eesti parlamendis eelmise sajandi 20ndatel aastatel, kui täitevvõim ei olnud veel domineerivas seisundis.
(Lühendatult riigikontrolör Janar Holmi kõnest riigikogus 14. novembril 2018 riigi vara kasutamise ja säilimisega seotud probleemidest) | Riigikontrolör Holm: parlament leidku hoovad riigieelarve kujundamiseks | https://www.err.ee/877064/riigikontrolor-holm-parlament-leidku-hoovad-riigieelarve-kujundamiseks | Parlamendi praegune roll järgmise aasta riigieelarve arutamisel on tegeleda ainult detailidega, mitte aga põhimõtteliste valikute üle otsustamisega, tõdeb riigikontrolör Janar Holm. |
Sel pühapäeval, 18. novembril, kui Läti Vabariik tähistab 100. aastapäeva, ootab ERM kõiki lõunanaabritele pühendatud pidupäevale. Päev tipneb läti folk-rokkansambli Auļi kontserdiga.
Sünnipäeva puhul on lätlastele sissepääs ERM-i näitustele prii. Kell 11 (eesti keeles) ja 14 (läti keeles) toimub tasuta giidituur, mis keskendub Eesti ja Läti kokkupuutekohtadele ERM-i näitustel.
Avatud on läti kunstnike näitused "Lauluemad" ja "Ma olen introvert", toimub laat ja restoran Pööripäev pakub bufees erimenüüd. Lisaks saab jälgida Läti Vabariigi 100. aastapäeva pidustuste ülekannet.
Kell 17 algab muuseumi sillaalal suur pidu, kus esineb läti torupilli- ja trummiansambel Auļi. Koos kõikide külalistega saadetakse videosilla kaudu Lätti ka ühine tervitus. Pidu jätkub ansambliga Teandēms trijatā. | ERM tähistab pühapäeval Läti sünnipäeva kontserdiga | https://menu.err.ee/877060/erm-tahistab-puhapaeval-lati-sunnipaeva-kontserdiga | Läti sünnipäevanädalale Eesti rahva muuseumis (ERM) paneb punkti lõunanaabrite folk-rokkansambel Auļi. |
"See ei olnud kerge otsus," kirjutas poolatar oma Facebooki lehel. "Olen tänulik nii paljude eriliste mälestuste eest. Kahjuks ei suuda ma enam treenida ega mängida nii nagu varem ja arvestades oma tervist ning profitennise suurt koormust, pean tunnistama, et ma ei suuda omaenda nõudmistele vastata. Jätan hüvasti profikarjääriga, kuid mitte tennisega."
Karjääri jooksul 20 WTA turniiri võitnud Radwanska jõudis 2012. aastal esimese Poola tennisistina suure slämmi turniiril (Wimbledonis) finaali ning kerkis järgmisel nädalal maailma teiseks reketiks. 2015. aastal võitis ta WTA finaalturniiri ja nimetati aastatel 2011-2016 kuuel korral järjest WTA fännide lemmikmängijaks. | Endine maailma teine reket lõpetas 29-aastasena karjääri | https://sport.err.ee/877061/endine-maailma-teine-reket-lopetas-29-aastasena-karjaari | Endine WTA tabeli teine reket, poolatar Agnieszka Radwanska, otsustas 29-aastasena profikarjäärile joone alla tõmmata. |
Alljärgnevas tabelis toob rahandusministeerium välja esialgse ja ligikaudse hinnangu, milline oleks sotsiaalmaksu lae kehtestamise mõju riigieelarvele suurusjärkudena erinevate lagede suuruste juures, kasutades maksu- ja tolliameti sotsiaalmaksulaekumise mikroandmeid ning rahandusministeeriumi viimast majandusprognoosi. Uuemate andmete põhjal oleks võimalik anda täpsem hinnang, mis siin esitatust erineb, aga seda rahandusministeeriumil hetkel ei ole.
Rahandusministeeriumi teatel kaasneb sotsiaalmaksu lae kehtestamisega mitmeid olulisi mõjusid. Vastavalt sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele väheneb pensioni- ja ravikindlustussüsteemi laekuv raha. Ning seda ilma selleta, et vastavalt väheneks riigipoolne pensioni- või ravikulu tegemise kohustus. Tulevane pensionide maksmise kohustus küll väheneb, kuid alles väga pikas perspektiivis ning vähem kui tulu, kuna tulevased pensioniõigused sõltuvad ka staažist, mitte ainult teenitud palgast. Sotsiaalmaksulae kehtestamisega kaasneb seega vajadus nimetatud sotsiaalkindlustussüsteemide rahastamise suurendamiseks või kulude kokkuhoiuks.
Samuti muutuks Eesti maksusüsteem regressiivsemaks, mis tähendab, et võrreldes praegusega maksaksid rikkamad oma sissetulekust väiksema osa maksudeks, või teistpidi, vaesemad maksaksid suhteliselt suurema. Praxis tõi hiljuti välja: "Eesti maksudebattides on pakutud teiste riikide eeskujule toetudes sotsiaalmaksule lae kehtestamist, kuid tähelepanuta on jäänud asjaolu, et nendes maksusüsteemides kehtib enamasti ka astmeline tulumaks."
Sotsiaalmaksulae kehtestamise eesmärk jääb rahandusministeeriumi hinnangul üldiselt segaseks, kuid peamiselt oodatakse täiendavaid kõrgepalgalisi töökohti ja otseseid välisinvesteeringuid ja nendest tulenevat majanduslikku lisandväärtust. Teiste riikide kogemuse põhjal märgib rahandusministeerium, et nii väike maksusoodustus hõivet oluliselt ei mõjuta. Pole tõendeid selle kohta, et kõrgepalgaliste hõive oleks maksumuudatuste suhtes tundlikum kui teiste hõive. Pigem suudavad kõrgepalgalised edukalt vastavalt maksukohustuse muutustele oma tulu suuremana või väiksemana näidata, muutmata töökoormust. Maksumuudatused mõjutavad eelkõige madalapalgaliste hõivet.
Meede on täiendavate töökohtade loomiseks rahandusministeeriumi hinnangul halvasti sihistatud, kuna mõjutab peaasjalikult juba olemasolevaid töötajaid, sealjuures on suur osa neist ettevõtete tippjuhid. Kõrgepalgalisele tööjõule on loonud maksusoodustusi mitmed Skandinaavia riigid, kuid seda oluliselt täpsema sihitusega võrreldes üldise maksusoodustusega. Soodustused on suunatud eelkõige ajutiselt riiki saabuvale kõrgepalgalisele tööjõule ning seda konkreetsete kriteeriumide alusel. Probleemiks on seal osutunud see, et maksusoodustusi kasutavad eelkõige suured finantsettevõtted, mis suudaksid vajaminevat tööjõudu hankida ka ilma maksusoodustuseta.
Lisaks märgib rahandusministeerium, et Läti kogemus sotsiaalmaksu lae kehtestamisel alates 2014 aastast oli samuti problemaatiline. Lae kehtestamise järgsetel aastatel täiendavaid kõrgepalgalisi töökohti ei lisandunud, nende arv vähenes 2 protsendi võrra. Läti pole siiani sotsiaalmaksulage kaotanud, kuid selle asemele loodi 2016. aastal kõrgepalgaliste solidaarsusmaks, mis on maksumääralt võrdne sotsiaalmaksu määraga ning seda tasutakse töötasult, mis ületab sotsiaalmaksu ülempiiri.
Välismaiste ettevõtete Eestisse laienemise ja uute kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse toomise osas on rahandusministeeriumi teatel nii rahvusvahelisi uuringuid kui ka Eestisse tulnud välisinvestorite küsitlusi, mis viitavad sellele, et maksukoormus pole üldiselt ettevõtete asukohavalikul kõige tähtsamate kriteeriumide seas. Maksukoormusest olulisem on ministeeriumi teatel majanduskeskkonna stabiilsus, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, madalad palgad ning muude sisendite kulu.
Keskerakond tegi kolmapäeval ettepaneku kehtestada sotsiaalmaksulagi tasemel neli Eesti keskmist palka. Erakonna hinnangul võiks see meede tuua Eestisse lisatöökohti ja korrastada majanduskeskkonda. | Keskerakonna sotsiaalmaksulagi võiks maksma minna 70 miljonit eurot | https://www.err.ee/877058/keskerakonna-sotsiaalmaksulagi-voiks-maksma-minna-70-miljonit-eurot | Rahandusministeeriumi kiirhinnangul võiks Keskerakonna välja pakutud neljakordse keskmise palga tasemel sotsiaalmaksu lae kehtestamine maksma minna umbes 70 miljonit eurot aastas ja sellest võiks puudutada 5500 töölepingut. Madalam lagi võiks maksma minna kuni 170 miljonit eurot aastas. |
IUCN ütles ohustatud liikide "punast nimekirja" uuendades, et üldise vaalapüügikeelu tõttu on heeringavaala populatsioon 1970. aastate keskpaigast alates peaaegu kahekordistunud ja täiskasvanud isendeid on nüüdseks umbes 100 000. See lubab kanda heeringavaale "ohustatud" loomade kategooriast "haavatavate" kategooriasse.
"On suur kergendus näha arvukust taas tõusmas," ütles IUCN-i vaalaliste töörühma juht Randall Reeves.
Mägigorilla tõsteti mitme riigi looduskaitsjate ühiste pingutuste tulemusena "kriitiliselt ohustatud" liikide rühmast "ohustatute" kategooriasse.
Viimati anti mägigorillade populatsioonile hinnang 2008. aastal, siis oli neid umbes 680 isendit. Kümne aastaga on nende inimahvide arvukus tõusnud üle 1000, mis on kõigi aegade kõrgeim registreeritud näitaja, ütles IUCN.
Idagorilla alamliik mägigorilla elab kahes kohas Kongo Demokraatlikku Vabariiki, Rwandat ja Ugandat läbival piiratud alal umbes 800 ruutkilomeetril.
Uuendatud punases nimekirjas on 96 951 taime- ja loomaliiki, neist 26 840 on hävimisohus. | Heeringavaala ja mägigorilla arvukus on tänu looduskaitsjatele tõusnud | https://novaator.err.ee/877057/heeringavaala-ja-magigorilla-arvukus-on-tanu-looduskaitsjatele-tousnud | Hävimisohus heeringavaala ja mägigorilla arvukus on tänu looduskaitsjate pingutustele kasvanud, teatas Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) kolmapäeval. |
"Ma ei saa hetkel öelda, peame läbi rääkima," selgitas Kotenko oma situatsiooni Transis portaalile Soccernet.ee. "Ma ei ole veel otsustanud, mida edasi teen, aga jõudu ja tahet on. Mängida tahaks ja ikka jätkan, aga ei tea, kus täpselt."
Trans lõpetas Premium liiga hooaja neljandana, kohast esikolmikus jäi lahutama 22 punkti. "Väga raske on Tallinna meeskondade vastu mängida," kinnitas Kotenko. "Kui võrdleme meie mängijaid, olukorda, tingimusi nendega, siis võib öelda, et imet ei juhtunud. Kalju on meister ja meie oleme omal kohal. Me ei väärinud kolmandat või teist kohta." | Kotenko: mängida tahaks, aga ei tea veel, kus | https://sport.err.ee/877054/kotenko-mangida-tahaks-aga-ei-tea-veel-kus | Viimasel kahel hooajal Narva Transi esindanud Artur Kotenko märkis, et ei tahaks veel kindaid käest võtta, kuid tuleva hooaja mängupaiga suhtes puudub selgus. |
Viie aasta eest sai Gasser esimese naisena hakkama double cork 900-ga. 2018. aastal PyeongChangi OM-il Big Air'is kuldmedali võitnud Gasser on ka maailmameister ja kahekordne X-Mängude kuldmedalist. Möödunud suvel võitis ta maineka ESPY auhinna.
@annagassersnow becomes the first woman to ever land a triple cork! Whoah! Congrats Anna! ????: @sventhorgren's Insta story. #snowboarding #snowboarderxxx #snowboarder
A post shared by Snowboarder Magazine (@snowboardermag) on Nov 13, 2018 at 12:03pm PST | VIDEO | Olümpiavõitjast lumelaudur sooritas ajaloolise hüppe | https://sport.err.ee/877051/video-olumpiavoitjast-lumelaudur-sooritas-ajaloolise-huppe | Austerlannast Anna Gasserist sai teisipäeval esimene naislumelaudur, kes sooritanud triple cork hüppe. |
Jugoslaavia või Jugo diskot mõjutas tugevalt Ameerika ja Euroopa saund. Millised olid sinu arvates need elemendid, millega jugoslaavlased ise sellesse saundi panustasid, mis võimaldas sel iseloomulikul Jugo diskol tekkida? Keel kõrvale jätta.
Ma ei ütleks, et muusikas endas oleks olnud selgelt eristuv kohalik eripära, mis oleks seda tolle aja Lääne diskomuusikast väga eristanud. Teistmoodi oli ehk see, et muusikat tegid peamiselt tunnustatud heliloojad ja arranžeerijad, kes kirjutasid lugusid olemasolevatele ning uutele lauljatele. Vähem tegid seda uued tegijad, kes alles avastasid diskosaundi ja tahtsid olla Jugoslaavias selle saundi eestvedajad. Elektroonika ja biitide kasutamine või aeg-ajalt lihtsalt ootamatute laulusõnade ning meloodiate loomine oli ilmselt üks natuke eristav uudsus, kuid kõik see oli juba Lääne diskomuusikas olemas.
Mis muudab Jugo disko skeenest praegu rääkimise oluliseks või asjakohaseks? Miks mitte rääkida millestki muust? Näiteks rokkmuusikast.
Selle vastu on kindlasti teatud huvi ja just paljud Lääne teadlased on viimastel aastatel huvi tundnud kõige idablokist ning Jugoslaaviast pärineva, sotsialistliku, kommunistliku jne vastu. Paljudel tolle aja kunstidel, kunstivormidel on täna juures teatud retrohõng. Vanade, unustatud või alahinnatud minevikuasjade avastamine on midagi, mida teevad üle maailma erinevate huvidega inimesed. Jugoslaavia disko on vaid väike osa sellest, mis Jugoslaavia oli. See on teema, mida mulle meeldiks nimetada n-ö paremaks minevikuks ehk naasmiseks millegi juurde, mis on tänapäeval kaotsi läinud või mingil moel unustatud, aja ja viimase 30 aasta sündmuste poolt alla neelatud. Seega on oluline sellest praegu rääkida, nii nagu oleks oluline rääkida muudest asjadest meie minevikus. See on osa meie ajaloost ja pärandist ning seda ei tohiks unustada.
Kuidas peegeldus see aspekt, et piirid olid lahti ja Jugoslaavia oli nn sotsialistlik paradiis jne muusikas endas?
"Välismaa bändid nagu Boney M ja isegi The Rolling Stones käisid regulaarselt Jugoslaavias kontserte andmas ning plaadifirmad andsid välja välismaiste albumite litsentseeritud versioone. Inimesed teadsid, millised muusikatrendid Läänes valitsevad, nii et kohalik tootmine pidi vastama publiku kõrgetele ootustele."
Nagu ma enne ütlesin, siis see muusika järgis tavaliselt reegleid, mis see žanr endaga Läänest kaasa tõi, ja see kõlas väga kaasaegselt. Seda tehti Jugoslaavias selliselt, et see kõlaks nii kaasaegselt ja aktuaalselt kui võimalik, sest inimestel oli juurdepääs välismaa muusikale. Välismaa bändid nagu Boney M ja isegi The Rolling Stones käisid regulaarselt Jugoslaavias kontserte andmas ning plaadifirmad andsid välja välismaiste albumite litsentseeritud versioone. Inimesed teadsid, millised muusikatrendid Läänes valitsevad, nii et kohalik tootmine pidi vastama publiku kõrgetele ootustele. Samuti oli suur eelis see, et artistid said vabalt Lääne riikidesse reisida ja välismaa muusikutega koostööd teha ning oma muusikat välismaa stuudiotes salvestada. Seda juhtus palju ja see aitas kindlasti kaasa sellele, et muusika kõlaks nii kaasaegselt kui võimalik.
Kui me räägime Nõukogude Liidu riikidest, siis diskomuusikat tehti ka seal. Mis moodi sinu arvates Nõukogude Liidus ja Jugoslaavias tehtud diskomuusika üksteisest erines?
Ausalt öeldes pole ma Nõukogude Liidu diskomuusikaga väga kursis. Kui mõelda mõnele näitele, mis mul praegu meelde tulevad, siis võiks arvata, et Jugoslaavia diskomuusika kõlas natuke kaasaegsemalt. Aga ma usun, et Nõukogude muusikal oli oma eripära ja seda võib kuulda salvestustelt, tunnetada atmosfääris, õhus. Ilmselt instrumentide tõttu, sest Nõukogude liidus ei olnud muusikutel juurdepääsu kõrgetasemelistele seadmetele. Mitte, et Jugoslaavias oleks olnud sama lai valik instrumente nagu Lääne muusikutel, kuid neil olid siiski paremad tingimused ja võimalused kui Nõukogude muusikutel. Kui vaadata vanu pilte, siis näeb palju Lääne brändinimedega instrumente, mis riiki imporditi või salaja üle piiri toimetati. Sellel oli oma mõju, ka lindi kvaliteedil, mida kasutati salvestamiseks ja materjalil, millest pressiti vinüüle jne. Näiteks Jugotonil Jugoslaavias olid ühed parima kvaliteediga vinüülid kogu Euroopas, sest nende pressid tulid Saksamaalt, Inglismaalt jne. Mitmete asjade puhul oli Jugoslaavias kasutusel Lääne standardid, mis polnud paljudele inimestele Nõukogude liidus kättesaadavad.
Nõukogude liidus kaverdati palju Lääne hitte. Kuidas oli sellega Jugoslaavias?
Ma ütleks, et originaallugusid oli rohkem kui kavereid. Sa kuulsid kõige populaarsemaid lugusid, nagu "Vamos a la playa" [Itaalia diskoduo Righeira 1983. aasta hitt – toim], aga ma ütleks, et enamus lugusid olid kohalikud – midagi uut, midagi teistsugust. Selle saab siduda ehk eelmise küsimusega, et ma arvan, et Nõukogude liidus olid kaverid laiemalt levinud kui originaalmaterjal. Ma ei tea, võib-olla sa tead paremini. Aga võimalik, et kavereid tehti siin [endises Nõukogude Liidus – toim] sagedamini kui originaallugusid.
Kuidas tehti muusikat ja sündisid popstaarid nn sametkardina taga [viide Jugoslaavia disko kogumiku pealkirjale "Socialist Disco: Dancing Behind Yugoslavia's Velvet Curtain 1977–1987", millega mõeldakse sealse raudse eesriide puudumist – toim]?
See on lai teema. Ma arvan, et nagu igal pool mujalgi. See tähendab, et meil oli kõik vajalik olemas – plaaditööstus, suurepärased muusikud ja meedia, kes seda kõike jälgis. See ilmselt ei olnud väga erinev sellest, mis toimus teistes riikides. Kui keegi oli esinemises, laulmises või pillimängus andekas, näitasid nad seda tavaliselt mõnes talendi- või tele show s. See andis võimaluse karjäärile hoog sisse saada, kui meedia ja plaadifirmade esindajad juhtusid neid märkama. Kuid diskoskeenest rääkides on huvitav vaadata, et sinna olid kaasatud väga erinevad artistid. Näiteks juba tunnustatud staarid nägid diskot kui trendi, millega eksperimenteerida. Nad proovisid seda, kuid naasid peagi oma põhistiili juurde, mida nad oskasid paremini. Samal ajal oli meil ka jalgpallureid, kes laulsid diskolugusid ja andsid välja plaate. Peale selle oli meil Playboy-tüdrukuid, kes laulsid. Näitlejaid, kes laulsid. Nii et see skeene oli tõesti segu kõigest ja ma ei oska tõesti öelda, milline oli loogika selle taga ja kuidas selline segu võimalikuks sai. Näiteks, kes veenis jalgpallurit, et ta sõlmiks plaadilepingu või miks ta valis just disko ja mitte rokkmuusika. See oli päris imelik.
Kes see jalgpallur oli?
See jalgpallur oli Ivica Šurjak ja ma küll ei tea, mis positsioonil ta mängis, kas ta oli ründaja, kaitsja või midagi muud [Šurjak oli poolkaitsja – toim], aga ta mängis Horvaatia teiseks suurima linna klubis Hajduk Split. See oli populaarne klubi, üks neljast suuremast Jugoslaavia klubist.
Yugon [praegune Croatia Records – toim] oli riigi rahastatud plaadifirma. Kuidas, kui üldse, mõjutas see selle alt välja antud muusikat?
Üldiselt tegelikult vähe, sõltub teatud ajahetkest, aga ka sellest, kuidas Jugoton tegelikult töötas. Jugoton asutati 1947. aastal ja pärast sõda võeti Lääne standardid kasutusele peaaegu ettevõtte kõigis aspektides – vinüülide pressimisest dokumentatsiooni ja arhiivi ning masterlintide säilitamiseni. Aastatel pärast sõda anti välja kas folkmuusikat või mingisuguseid revolutsioonilisi lugusid, mida kasutati nende inimeste moraali tõstmiseks, kel tuli oma riik nullist üles ehitada. Nii et eelis anti arusaadavalt ideoloogilisele muusikale, ja seejärel folgile, või millele iganes, mis oli tol hetkel popp, šlaagrile või jazzmuusikale.
"Neid sotsiaalseid rühmi, keda patriarhaalne ühiskonnakord kõige enam alla surus, mõjutas diskoga kaasnenud avatus ja seksuaalsus kõige enam. Esimest korda muutus diskokultuuri fookuses olnud naine valivaks subjektiks ja mitte ainult objektiks, kes ootab klubi pimedas nurgas, et mehed tema juurde tuleksid ning teda tantsima paluksid."
Kuid mis veelgi olulisem – kuigi Jugoton oli riigi loodud plaadifirma, siis riik tegelikult selle tegevust ei rahastanud. See oli vägagi turule orienteeritud ja kuigi teatav sisemine enesetsensuur oli juhtudel olemas – näiteks laulusõnad, mida ei peetud sobivaks avaldada või plaadikaaned, mis pidid vastama standarditele ja olid ehk liiga julged – andsid nad tõesti välja seda, mida inimesed tahtsid. Nad olid väga kaasaegsed ja Jugoslaavia suurim ning kvaliteetseim plaadifirma. Iga artist, kes midagi tähendas, avaldas selle alt vähemalt ühe singli. Nii et 50. aastate lõpus ja 60. aastate alguses, kui riik üha rohkem avanes, siis Jugoton järgnes sellele ning andis välja kohalikke tõlgendusi tollase Lääne sissetulevast muusikast. 80. aastatel, kui riik oli veelgi enam avatud, siis see tsensuur, mis riigitasandil eksisteeris, mõjutas eelkõige trükimeediat, raamatuid ja igat sorti kirjastajaid. Näiteks mõned plaadikaaned 80. aastatel, mida kümme aastat enne seda oli peetud šokeerivaks, võeti turul probleemideta vastu. President [Josip Broz] Tito oli 1980. aastal juba surnud ja riik lähenes oma loogilisele lõpule. Institutsioonid ei toiminud päris nii nagu nad seda olid teinud. 80. aastatega kaasnes ka uus tehnoloogia ja mitmete inimeste sõnul oli neil raske hoida üleval ranget tsensuurisüsteemi, isegi kui nad seda tahtsid.
Nõukogude Liidus oli lääne muusika ja sellest mõjutatud kohalik muusika viis kogeda, kuidas vabadus ning tegelik õitseng olema peaks. Mis on sinu meelest Jugoslaavia disko peamine funktsioon ja kasu jugoslaavlastele, kellel ei tulnud kokku puutuda samasuguste piirangutega nagu nõukogude inimestel?
Peamine asi, mida disko Jugoslaaviasse tõi, oli sotsiaalne muutus meeste ja naiste vahelistes suhetes. Selles, kuidas nähti naise seksuaalsust. Samuti suhtes Jugoslaavia etniliste vähemustega, nagu rumeenlased, romad või mustlased. Neid sotsiaalseid rühmi, keda patriarhaalne ühiskonnakord kõige enam alla surus, mõjutas diskoga kaasnenud avatus ja seksuaalsus kõige enam. Esimest korda muutus diskokultuuri fookuses olnud naine valivaks subjektiks ja mitte ainult objektiks, kes ootab klubi pimedas nurgas, et mehed tema juurde tuleksid ning teda tantsima paluksid. Naistele mõjus see vabastavalt, et nad said nende uute rütmide järgi tantsida ja omale tantsupõrandalt partnereid valida jne. Seega uus arusaam naisest, kes on oma seksuaalsuses avatum, muutus ühiskonnas vastuvõetavaks. Ma mainisin vähemusi. Paljud romad ja albaanlased käisid aktiivselt tantsuklubides. Ma ei tea, kas see oli oodatud või ootamatu, aga on fakt, et nad olid ühed parimad tantsijad ja võitsid tantsuvõistlustel sageli esikohti. Nii et, mida disko tol ajal tõepoolest muutis, oli see, et see ei pööranud mingisugust tähelepanu identiteetidele ja erinevustele rahvuste, religioonide ega sotsiaalse staatuse vahel. See kõrvaldas osa diskrimineerimisest, mis ühiskonnas eksisteeris, mis kahjuks pärast sõda 90. aastatel muutus taaskord tõelisuseks.
Mis muutus Jugoslaavia muusikaskeenes pärast Jugoslaavia lagunemist?
Esiteks tekkis sellest uuest olukorrast 90. aastatel palju uusi artiste ja nad hakkasid äkitsi tegema laulusõnade poolest väga patriootlikku muusikat. See toimus muidugi 90. aastate alguses sõja ajal ja see oli mõneti oodatav ning ka vajalik, et vägede ja inimeste moraali sõja ajal Horvaatias ning Bosnia ja Hertsegoviinas tõsta. Hiljem, kui olukord hakkas enam-vähem stabiliseeruma, muutusid peamiselt turuosad, mis mõistagi mõjutas kogu tööstust, sest nüüd hakkasid suured plaadifirmad oma poode sulgema ja varasem 20 miljoni inimesega ühisturg oli nüüd lagunenud väiksemateks riikideks. See ühisidentiteet, mis selle hetkeni eksisteeris, murenes nüüd lihtsalt tükkideks. Näiteks, kui kellelegi Horvaatias meeldis Serbia muusika, ei saanud nad seda ajal enne internetti legaalselt osta. Nii et see tegi kõigi jaoks asjad keeruliseks. Muidugi mõjutas see mitmeid muusikapoode, kuid ka arvukalt erinevaid ansambleid ja lauljaid, kes andsid oma loomingut välja endise föderatsiooni teistes riikides. Näiteks, pool või kolmandik Yugotoni kataloogist koosneb tegelikult Makedoonia, Bosnia, Montenegro, Serbia, Sloveenia lauljatest ja muusikutest. Nii et see tõi kaasa taolise segaduse. Jugoslaavias läksid kõik kõigi juurde. Horvaadid läksid Serbiasse plaate välja andma ja vastupidi. Nüüd see lõppes ja tõi kaasa probleeme institutsioonide ja intellektuaalomandi ning salvestuste autoriõigustega.
Peale selle langesid märkimisväärselt albumite tiraažid. Muutus majanduses ja tehnoloogias – vinüülide ning kassettide müük vähenes – tõi kaasa uued, väiksemad erarahastusega plaadifirmad, nii et muusika väljaandmine muutus liberaalsemaks ja endised riigile kuulunud plaadifirmad hakkasid kaduma. Tehnoloogia areng 90. aastate lõpus, CD-de müügi ja hiljem digiformaatide kasv aitas levida ka piraatlusel, mis esitas kohalikule plaaditööstusele omad väljakutsed. Uus meedia muutis ka seda, kuidas end muusikaga kursis hoiti. Traditsioonilisel meedial, nagu televisioonil ning raadiol või plaadifirmadel endil oli publiku maitsele aina väiksem mõju. Peale selle hakkasid vastiseseisvunud riigid peale suruma omaenda etnilist muusikat ja kõik hakkasid mingil hetkel sissepoole sulguma. See on üldine ülevaade sellest, millega muusikavaldkond üldiselt silmitsi seisis, olenemata sellest, millisest endisest Jugoslaavia riigist me räägime. Mis puudutab muusikat või saundi, siis see jäi selliseks nagu see olnud oli – välismuusika mõjud tulid ja läksid, tekkisid mõned uued žanrid, mis järgisid lihtsalt välismaa trende. Mitmed vanad staarid jätkasid oma karjääri ja säilitasid oma positsiooni. Võimalik, et mõned neist ei läinud Horvaatiast enam Serbiasse laulma, kuid nad ei kaotanud koduriikides väga palju oma populaarsusest. Tekkisid ka uued muusikud. Nii et teatud moel jäi muusika samaks, kuigi mitmed asjad selle ümber muutusid.
Kas sa ütleksid, et identiteet ja rahvus muutus pärast Jugoslaavia lagunemist uuesti oluliseks?
Muusikas sõltub see sellest, kelle käest küsida. Kui sa küsid seda horvaatidelt – ma olen horvaat, aga ma ei mõtle nagu keskmine horvaat, sest ma olen muusikas liiga sügavalt sees, et seda sel moel vaadata. Horvaadid hakkasid pärast seda teatud moel Serbia muusikat boikottima. Okei, olid mõned artistid, kes olid neutraalsed enne ja pärast lagunemist, kuid üldiselt horvaadid ignoreerisid Serbia muusikat ja on huvitav, et serblased ei andnud Horvaatia muusika osas kunagi alla. Kui sa tuled Serbiasse, siis sa kuuled raadiost, ka Sloveenias, tõenäoliselt 60 protsenti ajast Horvaatia artiste. Horvaatias on võimalik Sloveenia, Serbia või Bosnia muusikat vahel ehk kuulda. Aga Horvaatias ei ole see probleem ainult serblaste või kellegi kolmandaga. See on üldine probleem raadiotoimetajatega, kes valivad sagedamini pigem välismaa kui Horvaatia muusikat. Nii et probleem tuleb sealtpoolt.
"Näiteks juba tunnustatud staarid nägid diskot kui trendi, millega eksperimenteerida. Nad proovisid seda, kuid naasid peagi selle juurde, mida nad oskasid paremini ja mis oli nende peamine stiil. Samal ajal oli meil ka jalgpallureid, kes laulsid diskolugusid ja andsid välja plaate."
Pärast seda, kui olukord stabiliseerus, siis läksid mõned artistid näiteks Horvaatiast Serbiasse laulma ja kontserte andma, sest kõik oli möödunud ning me olime saavutanud lõpuks teatud normaalsustaseme. Pealegi, raha on raha. Mitmed inimesed on vanaks jäämas, neil oli 70. ja 80. aastatel hitte, nii et miks mitte seda ära kasutada, kuni see on veel võimalik. Serbia publik ootab väga, et mõned Horvaatia artistid tuleksid ja neile laulaksid. Mõnedele neist on tehtud isegi pööraseid pakkumisi sadade tuhandete eurode väärtuses, et nad tuleksid ja annaksid kontserte, mis müüdaks pärast piletite müügiletulekut viie päevaga välja. Mõned neist teevad seda, teised mitte. See sõltub artistidest endist. Ühed ütlevad, et see ei loe enam, teised ütlevad, et see loeb väga, aga nagu mitmete otsuste puhul igapäevaelus, pole enamikul neist sooja ega külma. Muusika on muusika. Nad mõistavad seda keelt, see on põhimõtteliselt sama keel. Eriti vanemate põlvkondade jaoks, kes kasvasid koos selle muusikaga üles. See on osa nende nostalgiast, nende noorusest. Nad tahavad seda muusikat alati kuulata, olenemata sellest, kus see tehti ja kes seda laulab.
Kui kiindunud on nn jugosfääri inimesed endise Jugoslaavia muusikapärandisse?
Praegu on kõik hoopis teistsugune võrreldes sõjaajaga. Kui see kõik toimus, siis inimesed suures osas distantseerisid end Jugoslaavia pärandist, sealhulgas muusikast. Näiteks horvaadid ei tahtnud kuulata midagi, mis tuli Serbiast, sest see meenutas neile endist liitu. Aga mida aega edasi, seda paremini hakkasid inimesed mõistma ja ümber hindama seda, mida minevikus tehti. Paljud neist lugudest ja lauljatest tõusevad kaasaegse produktsiooniga võrreldes kvaliteedi poolest tõesti esile, ja mitte ainult kvaliteedi poolest, vaid nad eksisteerivad teatud kollektiivses mälus, mida sama põlvkonna inimesed jagavad. Ma toon sulle näite. Augustis suri üks Horvaatia populaarsemaid lauljaid, ta oli 78-aastane ehk mitte liiga vana, kuid see oli oodatav, sest tal oli aasta aega vähk olnud. Ta alustas oma karjääri 70. aastate alguses ja ma ei valeta, kui ma ütlen, et see oli üks suurimaid ühiseid nostalgiahetki, mille tunnistaja ma olen olnud kõigi nende aastate jooksul. Inimestel kõikidest eelmistest Jugoslaavia riikidest oli midagi öelda, saata oma kaastunne, oma lein, kuna neil kõigil oli mõne tema looga mingisugune side. Teda armastati võrdselt endise liidu igas nurgas ja kõikide riikide raadiojaamad pühendasid oma saated talle. Üks Horvaatia raadiojaam ei mänginud midagi peale uudiste ja tema muusika kolm päeva järjest, kui see juhtus. Nii et mõnede artistide pärand on väga tugev ja see tekitab inimestes suurt nostalgiat. Me võime öelda, et see on kogu muusika, kõigi žanrite ja võib-olla ehk üldiselt tunnustatud popmuusika puhul nii.
Lääne popkultuuris on tekkinud huvi sotsialistliku pärandi vastu, seda eriti noorte inimeste hulgas. Mida sa arvad sellest paradoksist, et nüüd on pooled vahetunud ja Lääs vaatab inspiratsiooni ning mõju otsingute osas Ida poole?
Jah, ma mainisin seda natuke ka esimeste küsimuste puhul. Ma arvan, et inimestel on teatud teemade avastamiseks erinevad motiivid. See on kindlasti positiivne, et noored inimesed on minevikust ja teistest kultuuridest huvitatud. Võib vaielda, kas arenenud Läänt ajendab sellele sarnane lugu või tunne, aga kuivõrd maailm muutub iga päev aina väiksemaks ja kõik on aina kättesaadavam, on inimestel lihtsam seda sümpaatiat nende rohkem-vähem suletud Ida-Euroopa riikide suhtes väljendada. Inimestel on see vajadus ja nad peavad seda selle tundmatu avastamisega realiseerima. Nad Läänes ei ole sellistes tingimustes ega ühiskonnas kunagi elanud, nii et see on ilmselt osaliselt põhjus, miks inimesed praegu Ida nii palju uurivad. Ma teen seda isegi. Ma eelistan minna Balti riikidesse, selle asemel, et minna näiteks Hispaaniasse. Ma olen Eestis käinud kaks korda, aga ma ei ole kunagi käinud Portugalis ega Belgias.
Kuidas endise Jugoslaavia muusikaskeene tervis ja heaolu praegu on? Millised on peamised trendid selles piirkonnas ja erinevused endiste Jugoslaavia riikide vahel?
Üldiselt rääkides läheb sel kõigest olenemata hästi. Peavoolu muusika on peamiselt igav ja taastoodab ennast nagu ikka ning igal pool. Kõige huvitavamad asjad toimuvad kuskil põranda all, kus sa võid valida põhimõtteliselt ükskõik millise stiili ja leiad küllaltki suure ning ainult sellele pühendunud kogukonna. See on ainult minu isiklik kogemus Horvaatias. Nii palju, kui olen kuulnud ja näinud, siis see on enam-vähem nii kõigis viies-kuues endises liiduriigis. Võib-olla mitte igal pool. Näiteks Montenegro, Kosovo ja Makedoonia on ülejäänutest veidi eraldi. Bosnia ja Hertsegoviina samuti. Kuid Horvaatias, Serbias ja Sloveenias leiad kõike, mida tahad. Sloveenias eriti on kõike alates eksperimentaalmuusikast kuni selleni, mida ise soovid. Rokk, hip-hop, folk ja elektrooniline muusika on kõige enam armastatud ning kuulatud. Neil kõigil on oma kerge kohalik eripära, mis tuleneb keelelistest erinevustest, kohalikust muusikatraditsioonist ja sotsiaalsest olukorrast, kuid see on siiski osa suuremast, ühisest ajaloolisest muusikalisest mõjust. Populaarse lõuna-slaavi muusika või Balkani popi juures on väga spetsiifiline toon, mida leiab kõigist neist riikidest, keeltest ja žanritest. See on lihtsalt viis, kuidas endise Jugoslaavia heliloojad popmuusikat teevad. See on see kollektiivne mälu kõigi kõrvus ja peas. Selleks, et lood oleksid kaubanduslikult vastuvõetavad ja edukad, peab neil olema elemente, millega meie kõigi kõrvad on harjunud. Mõned erilised väiksed mikrosõlmed, mis puudutaksid meie kõrvas lihtsalt õiget nooti ja paneksid meid seda lugu kohe armastama. Erinevustest olenemata on neis ka midagi ühist ja see jääb samaks seniks, kuni need Balkani hõimud seal elavad, žanritest ning tulevatest-minevatest mõjudest sõltumata.
***
Petar Pečur on aktiivne muusik, produtsent ja raadiosaadete juht ning ta peamised huvi- ja tegevusalad on helisalvestiste digitaliseerimine, taastamine ning säilitamine ja eriti endise Jugoslaavia muusika diskograafia, selle uurimine ning katalogiseerimine. Ta töötab Horvaatia ja Balkani maade suurima plaadifirma Croatia Records (varem Jugoton) toimetaja ja koguhoidjana. | Jugo disko – nähtus, mis pani sotsialismiparadiisis laulma nii profijalgpallurid kui ka Playboy-tüdrukud | https://kultuur.err.ee/876949/jugo-disko-nahtus-mis-pani-sotsialismiparadiisis-laulma-nii-profijalgpallurid-kui-ka-playboy-tudrukud | Laupäeval toimus Tartus psühhodisko V rahvusvaheline konverents "West of the East", mille peaesineja oli Petar Pečur Horvaatiast, kes andis loengu endise Jugoslaavia ehk sotsialismileeri "lääne" diskomuusikast. Vahetult enne seda rääkis Pečur ka ERR kultuuriportaalile sellest nähtusest, mis tõi endises liiduriigis elukutseliste muusikute kõrval lavale ka profijalgpallurid ja Playboy-tüdrukud. |
Sõjalise mobiilsuse lauaõppuse eesmärk oli leida viise bürokraatia vähendamiseks ning taristu ja transpordi kasutusvõimaluste parandamiseks olukordades, kus on vaja liigutada suurel hulgal vägesid.
Riikidel on selles valdkonnas erinev kogemus ning õppuse käigus jagasid ministrid neid kogemusi omavahel. Tuvastati kitsaskohti, kuid tehti ka uusi ettepanekuid edasiseks tegevuseks sõjalise mobiilsuse parandamisel.
Kaitseminister Jüri Luige sõnul on selline õppus Eestile eriti oluline, sest NATO vägede meile jõudmise kiirus on otsustava tähtsusega.
Ministrid tõdesid, et äsja Norras toimunud suurõppus Trident Juncture, kus osales 31 riigist 50 000 sõdurit ja ohvitseri, oli suurepärane võimalus harjutada reaalsuses kriisiaegset vägede liigutamist Euroopas.
Lisaks käsitlesid Põhjala Grupi kaitseministrid kohtumisel ÜRO rahuvalveoperatsioonide reformide hetkeseisu ja tulevikku.
Luige sõnul toetab Eesti ÜRO rahuvalveoperatsioonide reformimist ning initsiatiivi " Action for Peacekeeping". "ÜRO-l on maailmas rahu tagamisel ainulaadne roll. Et tulla toime muutuvate väljakutsetega, peavad ÜRO operatsioonidesse panustavad riigid uuendama ka oma lähenemist," ütles Luik.
Eilse Põhjala-Balti kaitseministrite Euroopa kaitsealgatuste arutelu juhatas kaitseminister Jüri Luik sisse avaldusega, et Eesti toetab ambitsioonikaid eesmärke, mille saavutamisel saavad Euroopa riigid ühiselt sõjaliselt tugevamaks.
"Seejuures peab kaitsekoostöö Euroopas toetuma olemasolevale julgeolekuarhitektuurile, eelkõige NATO-s tehtavale. Ettepanekud, millega püütakse dubleerida NATO-s tehtavat koostööd, ei lähtu meie kollektiivsetest huvidest," ütles Luik. | Oslos toimus Põhjala Grupi sõjalise mobiilsuse lauaõppus | https://www.err.ee/877049/oslos-toimus-pohjala-grupi-sojalise-mobiilsuse-lauaoppus | Kaitseminister Jüri Luik osales teisipäeval Oslos Põhja- ja Baltimaade kaitseministrite kohtumisel, kus arutati regionaalse julgeoleku küsimusi ja erinevate Euroopa kaitsealgatuste tulevikku, ning kolmapäeval Põhjala Grupi kaitseministrite kohtumisel, kus viidi läbi sõjalise mobiilsuse lauaõppus ja arutati ÜRO rahuvalvemissioonide reformimist. |
Piike hakkavad ristama Sven Mikser, Urmas Paet, Enn Eesmaa, Urmas Reinsalu, Mart Helme ja Andres Herkel. Saatejuhid on Andres Kuusk ja Anna Pihl.
"Esimene stuudio" on eetris kell 21.40 ETV-s. | Kell 21.40: "Esimeses stuudios" vaieldakse julgeolekuküsimuste üle | https://www.err.ee/877044/kell-21-40-esimeses-stuudios-vaieldakse-julgeolekukusimuste-ule | Riigikogu Valgest saalist läheb õhtul kell 21.40 eetrisse "Esimese stuudio" saade, mille tänane teema on julgeolek. |
Kaitseminister küsis eestlaste käekäigu kohta kuumas Malis ja soovis neile sõduriõnne, vahendas Sõdurileht.
Estpla-26 teenistus Malis lõppeb detsembris, mil selle vahetab välja jalaväerühm Estpla-28.
Eelmise nädala reedel külastas Eesti jalaväerühm Malis patrulli käigus kohalike omakaitseüksuse kontrollpunkti Gao linnast kirdes, kus kontrolliti kohalike võitlejate dokumente ning tutvuti nende tegevusega.
Rühmaülem nooremleitnant Janek Baiduža sõnul on Malis erinevaid relvarühmitusi nii palju, et selleks, et aru saada, kes on kes, tuleb tihtipeale neile lihtsalt juurde minna ja üksusega juttu ajada. "Seda gruppi polnud me varem näinud ja kuna nendel puudus igasugune sümboolika, tegime peatuse ja veendusime nende taustas," ütles nooremleitnant Baiduža.
Vihmaperioodi lõppedes on varem raskesti läbitavad teed taas sõidetavad ja seetõttu tuleb eestlastel patrullides rohkem kontrollida alasid Gao linna lähiümbruses, kus puututakse kokku ka kohalike omakaitseüksustega.
2015. aasta suvel sõlmitud Bamako rahukokkulepe jättis kohalikele, enamasti kogukonna kaitseks loodud relvarühmitustele, õiguse kanda relvi, tingimusel, et need toetavad keskvalitsust. Lisaks kohalikele omakaitseüksustele patrullivad alas ka ÜRO ja Mali armee üksused, mistõttu on relvastatuid gruppe linna ümbruses kümneid ja nende tuvastamine keeruline protsess.
Jalaväerühma Estpla-26 on esimene Eesti üksus Prantsusmaa juhitud mässutõrjeoperatsioonil Barkhane, mille eesmärk on toetada Saheli riikide (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega. Lisaks Eestile osaleb operatsioonil Suurbritannia, mis toetab prantslasi helikopteritega ja Hispaania, kes panustab transpordilennukitega. | Eesti üksus kohtus Malis Prantsuse kaitseministriga | https://www.err.ee/877042/eesti-uksus-kohtus-malis-prantsuse-kaitseministriga | Teisipäeval külastas Gao välibaasi Malis Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly, kes kohtus oma ringkäigul ka patrulliks valmistuva Eesti rühmaga. |
Ka jõululaupäevale järgneval pühadeperioodil töötavad kauplused lühendatud graafiku alusel, teatas ettevõte.
"Meile on väga oluline, et meie enda töötajad saaksid rahulikku pühadeperioodi oma pere ja lähedaste seltsis veeta," ütles AS-i Selver juhatuse liige Kristi Lomp.
Tavapäevadel töötavad suurimad Selverid kella 8-23, väiksemad kella 22-ni. 24. detsembril on kauplused avatud kella 9-19. Esimesel jõulupühal, 25. detsembril on Selverid avatud kella 10-21 ning teisel jõulupühal, 26. detsembril kella 9-21.
Aasta viimasel päeval avatakse kauplused tavapärase töögraafiku alusel ja suletakse kell 21. Uue aasta esimesel päeval avab Selver kõik kauplused kell 12 ning sulgeb kell 21.
Rimi sulgeb 24. detsembril kõik kauplused juba kell 18. Lahtiolekuaegades tulevad muudatused ka aastavahetusel.
Coop lühendab kaupluste lahtiolekuaegu sõltuvalt piirkondlikust ühistust, mõnes ühistus võidakse kauplus pühade ajal hoopis sulgeda, ütles Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.
"Kui palju ühe või teise kaupluse lahtiolekuaega lühendatakse, sõltub juba konkreetsest ühistust ja konkreetsest kauplusest. Näiteks on osa kauplusi plaanis sulgeda kell 16, osa kauplusi kell 18 ning osa kauplusi hoida 1. jaanuaril hoopiski suletuna," ütles Miido.
Maxima kauplused on suletud aasta esimesel päeval, mis on kaupluste töötajate jaoks ainus kollektiivne puhkepäev aastas. Jõuluperioodil on Maxima kauplused 24. detsembril üle Eesti avatud kuni kella 19-ni, 25. detsembril on poed avatud 10-20. 26. detsembril on Maxima avatud tavapärastel aegadel ja 31. detsembril on kauplused avatud 8-21.
Prisma kauplustekett on pühade eel aga teise suuna valinud. Oktoobri lõpus teatas ettevõte, et avab 21.-23. detsembril kõik oma Tallinnas, Tartus ja Narvas asuvad hüpermarketid ööpäevaringselt. Põhjenduseks toodi soov anda inimestele võimalus teha oma viimase hetke söögi- ja kingiostud neile kõige paremini sobival ajal.
Lisaks juba praegu ööpäevaringselt avatud Sikupilli, Mustamäe ja Lasnamäe Prismale, on vahetult enne jõule 24 tundi avatud ka Kristiine ja Rocca al Mare Prisma Tallinnas, Annelinna ja Sõbra Prisma Tartus ning Narva Prisma.
Alates 24. detsembrist jätkub Prismades tavapärane töörütm ehk ööpäevaringselt jäävad avatuks Sikupilli, Mustamäe ja Lasnamäe Prisma. Need kolm hüpermarketit on lahti ka aastavahetusel. | Ka Selver ja Maxima sulgevad jõululaupäeval poeuksed varem | https://www.err.ee/876953/ka-selver-ja-maxima-sulgevad-joululaupaeval-poeuksed-varem | Selver ja Maxima on otsustanud järgida konkurent Rimi eeskuju ning oma poed 24. detsembril varem kinni panna. Kui Rimi sulgeb uksed juba kell 18, siis Selver ja Maxima tund aega hiljem ehk kell 19. |
Ameerika filmiinstituudi sündmusel AFI fest pidid linastuma Nicole Kidmani uus film "Destroyer" ja Viola Davise uus linateos "Widows". Tippnäitlejaid oodati enne filmide linastumist punasele vaibale, kuid pidulikud sündmused tühistati, et austada neid, kes on kannatanud California põlengute tõttu, vahendas BBC.
Filmi "Destroyer" levitaja Annapurna Pictures esindajad ütlesid ametlikus teadaandes, et avaldavad kaastunnet kõigile ohvritele, kes on põlengute tõttu kannatama pidanud. "Me oleme tohutult tänulikud kõigile, kes on päästetööde käigus oma eluga riskinud," seisis teadaandes.
Filmikompanii 20th Century Fox otsustas tühistada filmi "Widows", mille autoriks on Oscarivõitja Steve McQueen, linastusürituse. Filmistuudio esindaja avaldas, et ürituseks kuluma pidanud raha annetatakse katastroofi tagajärgedega võitlemiseks.
Põlengutes on hukkunud 48 inimest, kuid kadunud on veel kümneid.
Lisaks neile filmidele tühistati Hollywoodis Mark Wahlbergi komöödia "Instant Family" ja Sandra Bullocki trilleri "Bird Box" punase vaiba üritused.
Põlengutes on kodud kaotanud mitmed USA kuulsused, nende hulgas Miley Cyrus ja Lady Gaga. | Hollywoodis tühistati kahe filmi punase vaiba linastused | https://menu.err.ee/877040/hollywoodis-tuhistati-kahe-filmi-punase-vaiba-linastused | Hollywoodis tühistati kahe filmi punase vaiba linastused, austades sel viisil California maastikupõlengute ohvreid. |
Kontsertõhtu "Musica Baltica" etenduspaik on Théâtre de Caeni suur saal. Esinevad Orchestre Régional de Normandie, Orchestre de l'Opéra de Rouen Normandie ning Chœur de Chambre de Rouen. Juhatab Jean Deroyer (sünd. 1979), noorema põlve prantsuse dirigent, selle regionaalorkestri peakülalisdirigent. Deroyer tegutseb pealinnas Pariisis praegu muusikadirektorina ka Eestis uue muusika festivalil käinud ansambli Court-Circuit juures ja viimastel aastatel on ta palju esinenud tippkollektiiviga Ensemble Intercontemporain, samuti Pariisis.
Seekordne, 15. novembri kava kolme maa heliloojate loomingust näeb välja selline: läti helilooja, peamiselt koorimuusika autorina tuntud Ēriks Ešenvaldsi "Only in sleep", leedu helilooja ja koorijuhi Vytautas Miškinise "4 motets en mémoire de Duruflé", siis järgnevad mõned valitud numbrid Veljo Tormise suurtsüklist "Unustatud rahvad", kuulsaima lätlase Pēteris Vasksi "Vox Amoris" ning lõpetamas Arvo Pärdi "Da pacem Domine" Jordi Savalli tellituna koorile ja keelpilliorkestrile ning Arvo Pärdi poolt Rooma rahvuslikule Santa Cecilia akadeemiale loodud muusika "Cecilia, vergine romana" segakoorile ja orkestrile 2000. aastast. Baltimaadele pühendatud üritus on sealses meedias kenasti reklaamitud. | Kontsert "Musica Baltica" kõlab Balti riikide juubelite puhul Prantsusmaal Caenis | https://kultuur.err.ee/877039/kontsert-musica-baltica-kolab-balti-riikide-juubelite-puhul-prantsusmaal-caenis | Juba pikemat aega äratab rahvusvahelist tähelepanu Põhjamaade kultuurile ja muusikale pühendatud festival "Les Boréales" Prantsusmaal Caenis. Esimene festival sai teoks aastal 1992, ja nüüd otsustati tänavusel juubelite aastal mitmel puhul osaleda ka Balti riikide iseseisvuse tähistamisel. Kava, mis kantakse ette 15. novembril, teevad eranditult vaid Prantsusmaa muusikud. |
2015. aasta riigikogu valimistel oli ta Vabaerakonna kandidaat. "Isamaa jõudis lihtsalt oma pakkumisega ette ja otsustasin pakkumise vastu võtta. Olen nende seas ka varem valimistel osalenud," ütles Jääger kolmapäeval ERR-ile.
Isamaaga liituda Jääger ei kavatse. "Mul on nõukogude ajast saadik vastumeelsus igasuguste ühinemiste vastu, nagu kaelarätt seotaks kaela."
Millisel positsioonil hakkab ringkonna nimekirjas olema, seda Jääger öelda ei osanud, kuid Isamaa plaanide kohaselt arvatavasti üsna kõrgel kohal. "Ma sain 2015. aastal rohkem hääli kui Maire Aunaste," lausus Jääger.
Isamaa nimekirja esinumber Aunaste kogus 679 häält, Jääger 986.
Jääger, kunstnikunimega Merca, rääkis, et tema ambitsioon poliitikas oleks saavutada see, et muudetaks haigekassa raviraha jagamise korda. "Kogu raha ei peaks minema ühisesse supikatlasse, vaid midagi peaks jääma iseenda otsuse alusel kasutamiseks. Näitaks hambaravi korral." | Merle Jääger vahetas Vabaerakonna Isamaa vastu | https://www.err.ee/877038/merle-jaager-vahetas-vabaerakonna-isamaa-vastu | Näitleja ja luuletaja Merle Jääger kandideerib kevadel toimuvatel riigikogu valimistel Võru-, Valga- ja Põlvamaal Isamaa nimekirjas. |
Kõige sagedamini saavad pangatähed kahjustada laste, koduloomade, pesu pesemise ja niisketest tingimustes sularaha hoiustamise tulemusena.
Eesti Pank vahetab rahatähed ümber, kui sellest on säilinud rohkem kui pool. Tahtlikult rikutud või kahjustatud pangatähti välja ei vahetata.
Kui pangatäht või münt saab kahjustada, siis tuleks sellega pöörduda mõnda kommertspanga kontorisse või Eesti Panga muuseumipoodi.
Kahjustatud sularaha saadetakse Eesti Panka ekspertiisi, kus tehakse kindlaks, kas tegemist on õige rahaga ning kas kahjustatud raha kuulub ümbervahetamisele ja hüvitamisele.
Eesti Panga ülesanne on hoolitseda selle eest, et pankade kaudu ringlusse lastav sularaha oleks kvaliteetne.
Selleks kontrollib Eesti Pank iga päev raha käibekõlblikkust. Kulunud ja määrdunud pangatähed hävitatakse ning nõuetele vastav raha saadetakse taas ringlusse. | Keskpank on tänavu vahetanud välja üle 6000 kahjustunud pangatähe | https://www.err.ee/877011/keskpank-on-tanavu-vahetanud-valja-ule-6000-kahjustunud-pangatahe | Käesoleva aasta kümne kuuga jõudis Eesti Panka 6927 kahjustatud pangatähte ja 21 münti. |
Avaringis alistas Glinka kindlalt 6:1, 6:2 vabapääsmega põhitabelisse saanud mehhiklase Rodrigo Guzmani. Teises ringis on Glinka vastaseks 15. asetatud hollandlane Christian Lerby, kes sai esimeses mängus 6:2, 1:0 eduseisul loobumisvõidu.
Koos rumeenlase Cezar Cretuga osaleb Glinka ka paarismängus. Kolmandana asetatud duo alistas avamängus 6:2, 6:3 Mehhiko-Kanada paari Rodrigo Pacheco Mendeze ja Michael Younani.
Boliivias alanud 2. kategooria ITF-i noorteturniiril oli Saara Orav samuti avaringis võidukas, alistades 6:3, 6:0 läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud peruulanna Lucia Gonzalese.
Teises ringis läheb Orav vastamisi seitsmendana asetatud venelanna Jekaterina Vinnikuga, kes sai avamängus 2:6, 0:6, 6:4 jagu vabapääsmega põhitabelisse saanud boliivlanna Carolina Velazquezest.
Koos hollandlanna Clarine Lerbyga osales Orav ka paarismängus, kus tuli avaringis kaotus vastu võtta. | Glinka ja Orav olid ookeani taga võidukad | https://sport.err.ee/877034/glinka-ja-orav-olid-ookeani-taga-voidukad | Mehhikos peetaval 1. kategooria ITF-i noorteturniiril jõudis Daniil Glinka teise ringi. |
Võistluse raames on oodatud kõik lood, sõltumata sellest, kas tegemist on juba tuntud artistiga või täiesti uue tegijaga. Piiranguks ei ole ka keel, rahvus, vanus ega sugu. Konkurss on inspireeritud noortesarjast "Miks mitte?!", kus peategelane tahab samuti räppariks saada.
"Räpp on vallutanud nii Eesti kui kogu maailma ja meie siin raadios tahaksime vahetult näha ja tunda, kuidas Eesti inimesed omakorda räpi ära vallutavad. Just sellepärast säärase väljakutsega lagedale tulimegi," tutvustas ettevõtmist Bert Järvet, kelle pärastlõunane saade saab konkursi staabiks. "Nüüd on mõned nädalad aega, et oma lugu purki saada ja meile saata, detsembri alguses läheb otse-eetris lahti suuremat sorti kuulamispidu koos kohalike muusikakorüfeede ja võimsa auhinnakotiga."
Konkursi peapreemiaks on võimalus külastada Euroopa suurt hip-hop festivali, kuulaja lemmikule antakse 4 kahepäevast passi Elvas toimuvale Eesti hip-hop festivalile koos majutusega kämpingus. Lisaks antakse välja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku eripreemia väljapaistva sotsiaalkriitilise loo eest.
Lugusid on võimalik esitada aadressil r2p.ee. Samal aadressil saab alates 3. detsembrist hääletada laekunud lugude poolt. Võitjad kuulutatakse välja 13. detsembril. | Tule räppima: Raadio 2 alustab räpivõistlusega "Sina ka" | https://menu.err.ee/877007/tule-rappima-raadio-2-alustab-rapivoistlusega-sina-ka | 14. novembrist alates on võimalik osaleda Raadio 2 räpivõistlusel "Sina ka", mille raames kutsutakse kõiki inimesi end loominguliselt väljendama ning panema oma tunded räpiformaati. |
"Kui juba minu jutt õudust tekitas, siis ära jumala pärast Matti uut raamatut loe!" hoiatas mind Walkeri endine doktorant Eti Ben-Simon. Sünnipäevale vahetult järgnenud varahommikule intervjuu ajastamine tundus juba eos halva mõttena. Vestluse lõpuks sain aimdusele kinnitust. Ben-Simoni ja Walkeri värske teadustöö põhjal pidin trotsima terve järgnenud päeva sotsiaalset tõrjutust. Unepuudus paneb inimesed teistest eemale hoidma ja tekitab nakkavat üksildustunnet.
Pool elu une tähtsust uurinud Matthew Walkeri viimaste aastakümnete teadustulemustega maalitav pilt osutus vastavalt hoiatusele veel oluliselt süngemaks. Professor sunnib oma viimases raamatus kahetsema nii teismelisena väljas veedetud öid, õhtu hakul joodud kohvitassi kui ka veiniklaasi käes hoidnud rasedale andmata jäänud hoiatust.
Raamatu tervikuks siduv sõnum võib olla seega mõjus isegi inimesele, kes puutub unepuuduse kahjulikkust käsitlevate teadustöödega kokku päevast päeva. Kõrgenenud diabeedi- ja vähirisk, mälu- ja viljakusprobleemid, depressioon ning aju arenguhäired – need on vaid mõned leht lehe järel lugeja ette rulluvatest unepuuduse tagajärgedest. Kokkukuhjatud tervisehädad põhjendavad päevas kaheksa tundi magamise vajadust paremini kui kunagi varem.
Vähesema une tõttu tekkida võivatele süümepiinadele vaatamata pole "Miks me magame: Une ja unenägude vägi" patroniseeriv. Kainelt esitletud faktid ja aastakümnete pikkusele teadustööle toetuv teos on kirjutatud piisavalt haaravas stiilis, et ei sunni kahtlema isegi Walkeri enesereklaami tõelevastavuses. Väidetavalt magavad professori loengus käivad tudengid semestri lõpuks enda sõnul öö kohta keskmiselt 42 minutit kauem.
"Miks me magame: Une ja unenägude vägi" on seeläbi suurepärane võimalus viia sõnumit une tähtsusest veel laiemate massideni. Ideaalses maailmas kasvab suurenud teadlikkuse mõjul ühiskonna tolerantsus ja inimeste empaatiavõime. Imik ei hakka öösel karjuma kiusu, vaid nende une eripära tõttu. Poole lõunani põõnavad teismelised pole lihtlabaselt laisad. Paindlikud töögraafikud on öökullide tööviljakuse tõstmiseks ja potentsiaali realiseerimiseks hädavajalikud. Rääkimata sellest, et väljapuhanuna on inimesed teaduslikult kinnitatult lahkemad.
Raamatu viimastes peatükkides unekvaliteedi antavad soovitused on erinevalt paljudest tervise edendamise kampaaniatest praktilised ja pragmaatilised. Sellega tasakaalustab Walker oma hootisi spekulatsioone, mida teadus ega ajakirjandus otseselt ei toeta. Kohati flirdib katse kirjeldada terve planeeti kimbutava unepuuduse olulisust fanatismiga. Piltilikult ja otseselt, inimeste väsimus võis olla küll Tšornobõli tuumakatastroofi üks oluline, kuid mitte ainus põhjus.
Ainsa suurema miinuspoolena on "Miks me magame: Une ja unenägude vägi" loetav isegi liiga ladusalt, hoides inimesi üleval ammu pärast keskööd. Tõsi, nagu mainis Walker ise, oma roll võib olla hoopis mõned tunnid varem joodud pooles tassis kohvis ja ajavahestressis.
Täiendavad plusspunktid teenib tõlkija Triin Olveti, teadustoimetaja Jaan Aru ja konsultandi Evelin Raie koostöö. "Miks me magame: Une ja unenägude vägi" ilmub eesti keeles detsembris.
9/10
Matthew Walker
"Miks me magame: Une ja unenägude vägi"
Argo | Arvustus. "Miks me magame?" ehk kuidas tööandjale hilinemist õigustada | https://novaator.err.ee/877035/arvustus-miks-me-magame-ehk-kuidas-tooandjale-hilinemist-oigustada | Ajuteadlase Matthew Walkeri une olulisusele pühendatud teose voodikaaslaseks võtmine tekitab hommikul süümepiinu. |
Sassari hoiab Serie A2 B-grupis kuue vooru järel üheksa punktiga neljandat kohta, Camerano on nelja silmaga kümnendal positsioonil. Juhib täisedu 12 punktiga Rubiera Secchia, vahendab Käsipall24.ee.
Sassari järgmiseks vastaseks on 18. novembril võõrsil Ferrara United, kes paikneb seitsme silmaga viiendal tabelireal. | Sassari alistas Pinnoneni superesituse toel Camerano | https://sport.err.ee/877033/sassari-alistas-pinnoneni-superesituse-toel-camerano | Itaalia käsipallimeistrivõistluste esiliigas sai Sassari Raimond kodus Mikk Pinnoneni 12 tabamuse toel 41:21 (19:14) jagu ASD Cameranost. |
"Kuna minu oponendi Kristen Michali tegevus ei meenuta enam liberaali, vaid EKRE käremeelseid rahvuslasi, siis mõtlesin, et saadan talle ka Martin Helme ja Mart Helme stiilis musta kaabu," kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias.
Kaljulaid tuletas meelde, et just Michal pidas nn lipusõda Tallinna volikogus ja ründas ETV+ peatoimetajat kodakondsuse teemal.
"Loodan, et see hoiab ta pea kenasti soojas järgmised neli aastat, kui nad EKREga koos opositsioonis istuvad. Edu valimistel, Kristen!" kirjutas Kaljulaid. | Valimisvõitlus: Kaljulaid saatis konkurent Michalile musta kaabu | https://www.err.ee/877028/valimisvoitlus-kaljulaid-saatis-konkurent-michalile-musta-kaabu | Eelolevatel riigikogu valimistel Põhja-Tallinnas Keskerakonna esinumbrina kandideeriv Raimond Kaljulaid saatis sama piirkonna Reformierakonna esinumbrile Kristen Michalile kingituseks musta kaabu, vihjates konkurendi ekrestumisele. |
Rühmitused, nende hulgas ka Gazat valitsev Hamas, teatasid ühisavalduses, et peavad relvarahust kinni nii kaua, kui Iisrael seda teeb.
"Tänu Egiptuse pingutustele sai võimalikuks relvarahu vastupanuliikumise ja sionistliku vaenlase vahel," öeldi avalduses.
"Vastupanuliikumine austab seda deklaratsiooni nii kaua, kui sionistlik vaenlane seda austab."
Türgi kutsus varem päeval Iisraeli lõpetama otsekohe rünnakud Gaza sektori vastu ning kannustas rahvusvahelist kogukonda tegutsema, kuna vägivalla eskaleerumine ähvardab paisuda täiemahuliseks konfliktiks.
Gazas on viimase ööpäeva jooksul Iisraeli õhulöökides surma saanud seitse palestiinlast.
Iisraeli õhulöögid ning Gaza sektorist lähtuv palestiina äärmusrühmituste raketi- ja miinipildujatuli ähvardasid läita uue sõja kahe poole vahel.
Vastastikused rünnakud ägenesid pärast Iisraeli eriüksuste pühapäevast erioperatsiooni Gaza sektoris, mille käigus said surma seitse palestiina äärmuslast ja üks Iisraeli kolonel.
Iisraeli sõjaväe teatel on armee korraldanud esmaspäeva pärastlõunast teisipäeva hommikuni Gazas õhurünnakuid 100 palestiina äärmusrühmituste objekti pihta vastuseks rohkem kui 370 enklaavist tulistatud raketile.
Kuveit ja Boliivia kutsusid Gaza vägivallaga seoses kokku ÜRO Julgeolekunõukogu.
Netanyahu õigustas Gaza relvarahuga nõustumist
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu õigustas kolmapäeval otsust nõustuda relvarahuga, et teha lõpp viimaste aastate rängimatele vastastikustele rünnakutele Gaza sektori äärmusrühmitustega.
"Kriisiolukorras, kui tuleb langetada julgeoleku seisukohast üliolulisi otsuseid, ei saa üldsust alati teavitada kaalutlustest, mida tuleb vaenlase eest varjata," ütles Netanyahu.
"Meie vaenlased palusid relvarahu ja nad teadsid väga hästi, miks," sõnas ta.
Egiptuse vahendusel sõlmitud relvarahu on põhjustanud kriitikat Netanyahu valitsuses ning sellega ei ole rahul ka Gaza sektori läheduses elavad iisrallased, kes soovivad karmimaid samme Gazat valitseva Hamasi vastu.
Iisraeli kaitseminister astub Gaza relvarahu tõttu tagasi
Iisraeli kaitseminister Avigdor Lieberman teatas kolmapäeval tagasiastumisest teravate lahkhelide tõttu Gaza relvarahuleppe küsimuses.
Liebermani sõnul on relavarahu Gaza rühmitustega "terrorile kapituleerumine".
"Praegu teeme me riigina seda, et ostame lühiajalise vaikuse hinnaga, mis teeb riiklikule julgeolekule pikaajalist tõsist kahju," lisas ta.
Liebermani sõnul astub ka tema juhitud rahvuslaste erakond Yisrael Beitenu valitsuskoalitsioonist välja, millega jääb koalitsioonile parlamendis vaid ühekohaline enamus.
Ta kutsus korraldama ennetähtaegseid valimisi.
"Me peame kokku leppima valimiste kuupäeva nii kiiresti kui võimalik," ütles ta ajakirjanikele.
Järgmised valimised peaksid toimuma 2019. aasta novembris, kuid Liebermani tagasiastumisega suureneb ka võimalus, et korraldatakse ennetähtaegsed valimised, kirjutas AFP.
Peaministri võimuerakonna Likud ühe ametniku sõnul võtab Netanyahu kaitseministri portfelli ajutiselt endale. "Praegu, julgeoleku mõttes tundlikul ajal, pole mingit kohustust korraldada valimisi," ütles anonüümsust palunud ametnik.
Yisrael Beitenul on 120-liikmelises parlamendis viis saadikukohta. | Gaza rühmitused sõlmisid Egiptuse vahendusel Iisraeliga relvarahu | https://www.err.ee/876910/gaza-ruhmitused-solmisid-egiptuse-vahendusel-iisraeliga-relvarahu | Gaza sektori palestiina äärmusrühmitused teatasid teisipäeval Egiptuse vahendusel Iisraeliga relvarahu sõlmimisest, et takistada vägivalla eskaleerumist täiemahuliseks sõjaks. |
2016. aastal nii Austraalia kui USA lahtistel triumfeerinud ja aasta maailma esireketina tõusnud Kerberil oli mullu märksa kehvem aasta, kui ta langes nii Prantsusmaa kui USA lahtistel juba avaringis konkurentsist ning kukkus aasta lõpuks edetabelis 21. positsioonile.
Eelmise aasta novembris lõpetas Kerber koostöö Torben Beltziga ja palkas enda uueks juhendajaks belglase Wim Fissette'i, kes on varem treeninud ka Kim Clijstersit, Sabine Lisickit, Simona Halepit, Viktoria Azarenkat, Petra Kvitovat, Sara Erranit ja Johanna Kontat.
Fissette'i abiga jõudis Kerber tagasi tippvormi, võites alustuseks jaanuaris Sydney turniiri ning suvel triumfeeris ta Wimbledonis, alistades finaalis Serena Williamsi.
Seetõttu tuli paljudele üllatusena, et edetabelis teiseks tõusnud Kerber teatas enne WTA finaalturniiri algust, et lõpetas Fissette'iga koostöö, kuna nende nägemus tuleviku osas ei ühtinud.
Nüüd avaldas Kerber, et alustab uueks aastaks valmistumist 42-aastase Schüttleri juhendamisel. Schüttler on viimane Saksamaa meestennisist, kes slämmiturniiril finaali jõudnud – 2003. aasta Austraalia lahtistel pidi ta tunnistama Andre Agassi parimaks. Maailma edetabelis jõudis Schüttler viienda kohani. Lisaks on tal ette näidata Ateena olümpiamängude hõbemedal paarismängust.
"Ootan juba pikisilmi võimalust Angelique'iga tema karjääri selles staadiumis töötada," ütles Schüttler pressiteate vahendusel. "Ta on näidanud, et on tõeline tšempion. Loodetavasti saan enda kogemustega tema niigi tugevasse tiimi värskust tuua."
Wim Fissette aga asus taas juhendama Azarenkat. | Kerber palkas treeneriks endise Saksa tippmängija | https://sport.err.ee/877027/kerber-palkas-treeneriks-endise-saksa-tippmangija | Mullu pisut mõõnas sipelnud, kuid tänavuse hooaja maailma edetabeli teisel real lõpetanud sakslanna Angelique Kerber nimetas enda uueks treeneriks endise Saksa tippmängija Rainer Schüttleri. |
Tegemist on sellel nädalal juba teise poliitikuga, kes kutsub üles rakendama nö Saksamaa ennekõike strateegiat ning analüütikute hinnangul laenas Kramp-Karrenbauer sellega vahendeid USA presidendi Donald Trumpi tööriistakastist ja eemaldus erakonna konservatiivsemat tiiba meelitades Merkeli vaoshoitust retoorikast. Trump on kasutanud kampaanias hüüdlauset "Ameerika ennekõike" ehk " America first", vahendas Bloomberg.
"Ükskõik kui võluvad prantslased ka pole, siis Prantsusmaal on alati ja üle kõige teemaks Prantsusmaa huvid," rääkis Kramp-Karrenbauer kolmapäeval Berliinis toimuval konverentsil. "Te peate seda teadma ning meil peavad olema esikohal ja ennekõike meeles Saksamaa huvid."
Täpsemalt vastas CDU peasekretär oma väljaütlemisega Pariisist laekunud etteheidetele, mille kohaselt pidurdab Merkeli valitsus president Emmanuel Macroni plaane eurotsooni reformi asjus.
Kramp-Karrenbauer andis mõista, et macron ei peaks oma langenud reitingus Saksamaad süüdistama. "Olukord, kus Macron end Prantsusmaal leiab on eelkõige seotud siseriiklike probleemidega, mitte küsimusega, kuidas Saksamaa vastab tema Euroopa ideedele," lausus ta.
Kramp-Karrenbauer on üks kolmest poliitikust, kelle CDU liikmed võivad 7. detsembril toimuval kongressil oma uueks juhiks valida. Teised kaks on Merkeli poolt aastate eest kõrvale lükatud poliitik, jurist ja ärimees Friedrich Merz ning tervishoiuminister Jens Spahn. | Bloomberg: Merkeli "mantlipärija" kasutas Trumpi meenutavat retoorikat | https://www.err.ee/877025/bloomberg-merkeli-mantliparija-kasutas-trumpi-meenutavat-retoorikat | Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli liitlane ja Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) võimalik järgmine juht Annegret Kramp-Karrenbauer kinnitas teisipäeval, et on valmis kaitsma Saksamaa huve Prantsusmaa vastu. |
Pärast Eesti iseseisvumise taastamist hakati õigusjärgsetele omanikele tagastama maid ja talusid – seda tuli teha kiiresti, et maa ei oleks peremeheta. Nii maa tagastamisel kui ka erastamisel mõõdistas maamõõtja piiri, määras kõlvikud ja koostas maatüki plaani. Maaüksusi moodustati ka plaanimaterjali alusel ilma mõõdistamiseta.
Tänapäevane tehnoloogia võimaldab maa-ametil kasutada erinevaid andmeallikaid ja see võimaldab viia vajalikke maatoiminguid läbi senisest lihtsamalt, kiiremalt ja taskukohasemalt.
Nii muutub tulevast aastast võimalikuks maatüki osaline mõõdistamine, mis varem võimalik ei olnud.
See tähendab, et maatoimingute tegemisel ei pea maamõõtja mõõdistama enam kogu maatükki, vaid üksnes muudetavat piirilõiku.
Osaline mõõdistamine aitab lahendada praktilise elu vajadusi, näiteks kui naabrid soovivad muuta omavahelist piiri, et saavutada otstarbekam maakasutus või kui tegelik maakasutus ja ametlik piir ei lähe omavahel kokku. Samuti aitab see parandada maareformi läbiviimisel tekkinud vigu.
Juhul kui uusi piire ei ole vaja üldse looduses tähistada, lihtsustub maatükkide liitmine ja jagamine selliselt, et maa-amet saab nimetatud toimingu sobivate alusandmete korral läbi viia elektrooniliselt, ilma maa mõõdistamiseta.
Maaomanikud tasuvad vajadusel omavahel hüvitised ja notari poole pöörduma ei pea.
Maaomanik saab oma maaüksuse andmetega tutvuda geoportaalis. | Maa-amet uuendab katastriandmeid, piir looduses ei muutu | https://www.err.ee/877023/maa-amet-uuendab-katastriandmeid-piir-looduses-ei-muutu | Maa-amet kaasajastab ning muudab täpsemaks oma katastriandmed, piir looduses ei muutu, kuid maaomanike jaoks lihtsustub näiteks naabermaatükkide vahelise piiri muutmine, maatüki liitmine ja jagamine. |
"Tean, et ma ei lähe [esimesele MK-etapile] Rukasse. Ja tegelikult ma ei tahagi, ilma naljata," ütles Northug Norra Rahvusringhäälingule (NRK). "Kahtlane, et üldse enne jõule MK-sarjas võistlen ja ka Tour de Skile minek on kahtlane – selleks peaksid 40-50 meest enne "ei" ütlema. Lisaks arvan, et ka MM-ile pääsemine on raske."
Ka eelmine hooaeg oli Northugile äärmiselt keeruline ja ta pidi PyeongChangi olümpiat teleri vahendusel järgima. Paljud kahtlevad, kas 32-aastane kahekordne olümpiavõitja ja 13-kordne maailmameister on üldse võimeline enam tippu naasma. Ja nüüd kipub ka Northug ise kriitikutega ühel nõul olema. "Mul on endasse väga vähe usku. Tean, mida on eduks vaja ja seda tööd ei ole ma sel aastal ära teinud. Kaotasin suve jooksul umbes 250 treeningtundi, see on 80-90 protsenti sellest, mida pidanuksin tegema. Vorm on ajalooliselt halb," tõdes ta. "Selleks on palju aega vaja, et suudaksin sel hooajal kiiresti suusatada."
Northugi sõnul mõistab ta, et MM-koondisesse pääsemine on suur väljakutse, aga ta on selle siiski enda peamiseks eesmärgiks seadnud. "Minu ainus võimalus on sprint, aga siis pean jaanuaris näitama, et olen võimeline medali võtma. Kui ma seda näidata ei suuda, pole mõtet minnagi," nentis Northug.
Northug avaldas, et on treeningul vormi testinud noore komeedi Johannes Hösflot Kläbo vastu ja jäänud alati alla. "Võistlesin Johannesega oktoobris Moldes, kaotasin talle 22 sekundiga. Seega tean, kus ma praegu omadega olen ja kuhu pean jõudma," ütles Northug. | Kehvas vormis Northug: mul on endasse väga vähe usku | https://sport.err.ee/877021/kehvas-vormis-northug-mul-on-endasse-vaga-vahe-usku | Sel nädalavahetusel on kavas Norra murdmaasuusatajate traditsiooniline hooaja avavõistlus Beitostölenis. Nende üks suuremaid staare Petter Northug on aga algava hooaja osas üsna pessimistlikult meelestatud. |
Kohus pole veel otsust teinud ning tõenäoliselt arutatakse teemat veel paar nädalat, vahendas Yle.
Ettevõtte Airiston Helmi taga seisev 54-aastane venelane nõuab politsei poolt konfiskeeritud raha tagasi, sest need olevat seaduslikku päritolu.
Mehe esindaja Kari Uoti lükkas tagasi ka meedias levivad väited, justkui oleks juhtumiga seotud Vene riik.
Venelase näol on selles juhtumis tegu kolmanda kahtlustatavaga, keda pole vahi alla võetud. Ülejäänud kahe kahtlustatava - üks neist Venemaa kodanik, teine Eesti kodanik - eeluurimise ajal vahi all pidamist on kohus pikendanud. Viimati tegi kohus pikendamisotsuse teisipäeval.
Vabaduses viibivat venelast kahtlustatakse politsei teatel aga samuti rahapesus, raamatupidamiskuriteos ja maksupettuses raskendavatel asjaoludel.
Airiston Helmi juhtumi eeluurimine kestab politsei hinnangul veel kuid ning keskkriminaalpolitsei saab juurdluse raames abi ka kaitsepolitseilt (Supo) ja Soome kaitseväelt.
Juhtum on pälvinud suurt meediatähelepanu seoses septembris Turu saarestikus toimunud ebatavaliselt ulatusliku suuroperatsiooniga ning seoses väidetega, et juhtumi niidid viivad Vene luure tegevuseni Soome territooriumil, millele Helsingi majanduskuritegude seadusesätteid kasutades vastu astus. | Airiston Helmi juhtumi kahtlustatav nõuab konfiskeeritud raha kohtus tagasi | https://www.err.ee/877018/airiston-helmi-juhtumi-kahtlustatav-nouab-konfiskeeritud-raha-kohtus-tagasi | Päris-Soome esimese astme kohus arutab praegu taotlust, mille kohaselt nõuab Venemaa kodanikust mees Airiston Helmi juhtumi raames konfiskeeritud 3,5 miljoni euro sularaha tagastamist. |
Aastaid ei olnud rootslaste jaoks küsimus, kes tiitli võtab – Zlatan Ibrahimovic teenis oma esimese autasu 2005. aastal ja kui järgmise võitis Freddie Ljungberg, siis alates 2007. aastast läks koguni kümme järjestikust kuldset palli Ibrahimovici koju, vahendab Soccernet.ee.
Mullu lõpetas ründaja valitsusaja aga kogenud keskkaitsja Andreas Granqvist ja nüüd pärjati tema ametivend Lindelöf, kes aitas Rootsi koondisel suvisel MM-il veerandfinaali jõuda ja on end sügisel Manchester Unitedi põhimeheks mänginud.
"See tähendab mulle väga palju. Olen väga uhke," märkis Lindelöf Aftonbladetile. "See on auhind, millega ma koos üles kasvasin, vaadates Zlatanit aasta-aastalt võitmas. On raske uskuda, et olen siin." | Ibrahimovic jäi teist aastat järjest Rootsi parima tiitlita | https://sport.err.ee/877015/ibrahimovic-jai-teist-aastat-jarjest-rootsi-parima-tiitlita | Rootsi aasta parimale jalgpallurile antav Guldbollen läks tänavu Manchester Unitedi keskkaitsjale Victor Lindelöfile. |
Kohus karistas 38-aastast meest ühe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega.
10. novembri hilisõhtul sai politsei kõne ühelt liiklejalt, kes märkas Tapa vallas sõidukit ning kahtlustas, et selle juht on joobes. Loetud minutite pärast pidasid Rakvere politseinikud kinni Volkswagen, mille roolis oli joobes 38-aastane mees.
Politseinikud tuvastasid mehel kriminaalse alkoholijoobe, samuti puudus mehele kehtiv juhtimisõigus.
Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Joel Alla sõnul näitab juhtum ilmekalt, kui oluline on märkamine ja sekkumine.
"Üks kõne võib olla kriitilise tähtsusega. Veel kord suur tänu sellele hoolivale inimesele, kes joobes juhist koheselt teada andis. Sellised kõned aitavad meie liiklust turvalisemaks teha ja ära hoida võimalikke raskeid liiklusõnnetusi. Muret tekitab aga see, et autos oli kaks reisijat, kes mitte ei takistanud joobes juhti rooli istumast, vaid olid vabatahtlikult nõus sellise juhiga sõites oma elu ohtu seadma. Auto juhtimine joobeseisundis on vastutustundetu tegu ning sellised sõidud võivad lõppeda väga traagiliselt," märkis ta.
Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ain Tali sõnul oli mees vähem kui kuu aega tagasi tunnistatud joobeseisundis juhtimises süüdi ning talle mõistis kohus karistuseks tingimisi 10 kuud vangistust ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.
"Kuna isik ei teinud varem mõistetud karistusest õigeid järeldusi, taotlesin kohtus reaalse vangistuse mõistmist," lisas Tali.
Sel aastal pidasid Ida prefektuuri politseinikud kinni üle 1001 joobes juhi, neist üle 160 kõrvaldati liiklusest tänu numbrile 112 laekunud kõnedele.
Ida prefektuuris kinni peetud juhtidest 453 olid kriminaalses joobes. Joobes sõidukijuhid põhjustasid Lääne- ja Ida-Virumaal tänavu 53 liiklusõnnetust, milles hukkus üks inimene ja sai vigastada 22 inimest. | Kohus saatis autoroolist kriminaalses joobes tabatud mehe vangi | https://www.err.ee/877014/kohus-saatis-autoroolist-kriminaalses-joobes-tabatud-mehe-vangi | Viru maakohus mõistis autoroolist kriminaalses joobes tabatud mehe ligi kaheks aastaks vangi. |
"Mitte kusagil ei ole sotsiaalmaksu lage ilma järsult astmelise tulumaksuta, mis võtab maksumaksjalt ära märksa rohkem," ütles Ligi. "Keskerakond ja järelikult ka [kolmapäeval Keskerakonna ridades kandideerimisest teatanud endised reformierakondlased Imre] Sooäär ja [Andrei]Korobeinik nõuavad seega ka astmelist tulumaksu."
See tähendab Ligi hinnangul, et Keskerakond ning Sooäär ja Korobeinik on ka vastu ühtlasele 500 eurosele tulumaksuvabale miinimumile ja pooldavad ka kõrgemaid aktsiise ning sotsiaalmaksu tõstmist.
"Sotsiaalmaksus on meie valik madalam sotsiaalmaksu mäãr, aga Keskerakond tõstis isegi seda ühe protsendipunkti," rääkis Ligi.
"Keskerakonna pensioni, tervishoiu ega muud lubadused ei jäta sotsiaalmaksu laeks mingit võimalus, samuti ei jäta selleks võimalust nende kriitika maksuvaba miinimumi tõstmise vastu – kuna see teenivat rikkaid," lisas Ligi.
Keskerakond tuli kolmapäeval välja ettepanekuga kehtestada Eestis sotsiaalmaksule lagi nelja keskmise palga tasemel. See tooks Keskerakonna hinnangul riiki rohkem kõrgepalgalisi töökohti ja vähendaks stiimulit ettevõtetest tulu dividendidena välja võtta. | Ligi: Reformierakond toetab sotsiaalmaksumäära ühtlast langetamist | https://www.err.ee/877010/ligi-reformierakond-toetab-sotsiaalmaksumaara-uhtlast-langetamist | Endise rahandusministri ja Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi sõnul eeldab Keskerakonna plaan kehtestada sotsiaalmaksule lagi järsku astmelist tulumaksu ja Reformierakond toetab pigem sotsiaalmaksumäära ühtlast langetamist. |
Sinu muusika on samal ajal nii avangardne jazz kui ka moderne tantsumuusika, sellist kombinatsiooni kohtab väga harva. Millised on sinu muusikalised juured?
Minu muusikaline taust tuleneb paljuski vanemate muusikamaitsest. Isa oli punkar ja ema hipi, seega kokku tuli hea segu pungist, dub 'ist, popist ja elektroonilisest muusikast isa poolt ning jazzist, psühhedeeliast ja folgist ema poolt.
Minu enda avastused said alguse hip-hopi ja rockiga, kust liikusin edasi funk 'i, soul 'i ja jazzi juurde. Pärast seda keskendusin rohkem elektroonikale ja klubimuusikale, alustasin Saksa technoga ja kui kolisin Londonisse, kuulasin Briti bassimuusikat. Laiemalt on mind alati tõmmanud rütmid, sõltumata sellest, millise muusikaga on tegemist.
Kirjelda oma esimesi eksperimente saksofoniga. Viis, kuidas sa saksofoni mängid, ei sarnane millegagi, mida ma varem kuulnud olen.
Alustasin saksofoni mängimist teismelisena lihtsalt selleks, et mul oleks mingi instrument, mille abil muusikat õppida. Ma tegin jazzieksami ja jätsin saksofoni mitmeks aastaks kõrvale, sest kuigi mulle meeldis improvisatsiooniline pool, siis vihkasin õppimist ja eksamiformaate, mis tapsid minu armastuse selle pilli vastu.
Pärast seda keskendusin rohkem elektroonilisele produktsioonile, ehitades poplugusid klubimuusika reeglite järgi, aga mind tüütas selle protsessi steriilsus, mistõttu katsetasin jämmimist koos teise saksofonimängijaga. Ma võtsin need muusikalised fragmendid, mis selle sessiooni käigus salvestasime, ja tegelesin nendega kodus edasi. Kahe tunniga oli mul käes umbes pool debüütalbumi"The Purge" materjalist.
Uus meetod andis mulle võimaluse luua tekstuure ja muusikalisi kilde koheselt, kasutades selleks nii rikkalikku muusikainstrumenti nagu saksofon, tänu millele polnud vaja ka põhjalikku helitöötlust. Mõistsin, et minu sõrmede ja suu abil on kõik võimalik.
Kuigi ma olen teismelisena veidi muusikat õppinud, siis minu tehnika on pigem treenimata, ma keskendun täpsuse asemel konkreetsetele helidele, tekstuuridele ja energiale.
Kuidas sa selle kõlapildini jõudsid? Kas olid mingid eeskujud, keda jäljendasid?
Jäljendamine on ilmselt kõige hullem asi, mida üks loominguline inimene teha saab, sest siis asendad eksperimenteerimise lihtsalt kordusega, ükskõik kui alateadlik see ka poleks. Tähtis on lubada teatud mõjutusi teistel artistidelt, näha nende tugevaid külgi, kuid kedagi ei tohi tõsta iidoli staatusesse. Enda stiilini jõutakse läbi raske töö ja enesekindluse, minu stiil näiteks on alati muutumises, kuid mingid teatud jõujooned on kujunenud välja läbi improvisatsiooni.
See, et ka minu kontserdid on improviseeritud, hoiab kogu protsessi enda jaoks huvitavana ning ka kuulajad saavad täiesti unikaalse elamuse.
Kuidas sündis album "Monuments"? Minu arvates on see üks põnevamaid muusikalisi teoseid viimastest aastatest.
See on suur kompliment ja ma olen meelitatud. "The Purge" oli minu saksofonimängu loominguliseks aluseks ja plaadi "Monuments" peal lihvisin seda ja katsetasin veelgi enam. Samuti pakkusid mulle siis huvi pikemad lood, mis nõuavad kuulajalt rohkem tähelepanu.
"Monuments" peal tuleb välja ka sama idee, mida ma üritan anda edasi oma kontsertidel: lugudel tuleb lasta moonduda ja üha uusi külgi näidata, kuid säilima peab emotsionaalne fookus.
Kuidas reageerivad inimesed sinu muusikale klubides? Võib olla päris huvitav, kui keegi proovib tantsida sinu muusika järgi, sest rütmide loomise asemel tegeled sa rohkem nende lõhkumisega.
Ma olen mänginud klubilavadel, aga väga harva klubikontekstis, kuigi see on midagi sellist, mida olen alati tahtnud proovida. Need kontserdid, kus publik seisab püsti, muutuvad luupide abil väga rütmikaks ja klubilikuks. Tihti ma tunnen, et ehitangi intensiivsust sarnaselt klubimuusikaga ning inimesed tõepoolest tantsivad minu muusika järgi, see tekitab hea tunde.
Samas sul on õigus, ma lõhun pidevalt neid tantsulisi motiive ja ehitan uusi asemele.
Kuidas kulges koostöö produtsent Joy Orbisoniga?
Koostöö temaga oli täiesti erinev kõigist varasematest, mida olin teinud, sest kui minu muusika tõukub improvisatsioonidest, siis klubimuusika on väga komponeeritud ja metoodiline. Joy Orbisonil pöörab suurt tähelepanu detailidele, teda huvitavad just need küljed produktsiooni ja kompositsooni juures, mille peale mina närvi lähen.
Hetkel teen klubimuusika raames koostööd produtsendiga JAY, kes on osa technokambast SIREN. Loodetavasti avaneb tulevikus võimalus töötavad veel paljude produtsentidega.
Kes on hetkel sinu lemmikartistid?
Palju on põnevat muusikat, aga minu lemmikud on Silver Waves, Alis, Sofheso, Zoë Mc Pherson, Coby Sey, Shiva Feshareki ja Alpha Maid. Palju kuulan ka James Ferraro loomingut.
Uuel albumil "Assimilation" oli sinu eesmärgiks tõsta esile koostööformaati, sa segasid oma muusikalise visiooni teiste artistide käekirjaga. Kas selline meetod oli sooloalbumite kõrval keeruline?
Tegelikult on duoformaat isegi lihtsam, sest teise inimese energia on stuudios väga inspireeriv. Sarnane tõusude ja mõõnade ning muusikalise moondumise olukord, mis tekib koostööde puhul, on väga iseloomulik ka minu soolomaterjalile. Ühtlasi tahtsin ma uuel plaadil arendada helipaletti, lisades sinna vokaale ja rütmipille.
Kuhu asetub sinu looming eksperimentaalse muusika skeenes?
Ma ei ole kõige õigem inimene sellele vastama. Minu meeskond on Londonis, aga ma ei taha end siduda mingi žanri ega skeenega. Muusika räägib iseenda eest ning ma tahan inimesi oma loominguga proovile panna ning üllatada.
Kuula Ben Vince'i albumit "Assimilation": | Ben Vince oma muusikalistest juurtest: mu isa oli punkar ja ema oli hipi | https://kultuur.err.ee/876456/ben-vince-oma-muusikalistest-juurtest-mu-isa-oli-punkar-ja-ema-oli-hipi | 16. novembril annab Tallinnas klubis Kopli 2 kontserdi eksperimentaalne saksofonist Ben Vince, kes murrab oma loomingus piire jazzi ja tantsumuusika vahel. Intervjuus ERR-ile rääkis ta nii oma juurtest kui ka muusikalistest katsetustest. |
Reinsalu viitas ka akadeemik Lauri Mälksoo seisukohale, et kuigi dokument ütleb, et ta on mitteõiguslikult siduv, on selles mitmeid kohti ja aspekte, mida hiljem siiski hakatakse normatiivsetena kasutama.
Sarnasele seisukohale on Reinsalu teatel jõudnud ka rahvusvahelise õiguse teadlane Rene Värk.
Minister on palunud justiistministeeriumil analüüsida leppe teksti. Justiitsministeeriumi hinnangul on olemas oht, et lepe hakkab mõjutama rahvusvahelist tavaõigust. Leppest on kokku koondatud 23 eraldi kohustust riikidele, mis tulenevad leppe eesmärkidest.
"Austria föderaalvalitsuse hinnangul on selles leppes konkreetselt 17 küsimust, mis reguleerivad neid migratsioonivaldkondi ulatuslikumalt ja kaugemalt kui Austria kehtivad seadused. Lisaks sellele tuleb tähelepanu juhtida, et kuigi lepe on formaalses deklaratsioonis ei ole õiguslikult siduvana käsitletav tekstiliselt, on siiski lepe koostatud selliselt, et on ette nähtud nii monitooringu- kui kontrollimehhanism leppest tulevate kohustuste realiseerimiseks," lisas Reinsalu.
Justiitsministri hinnangul tasub Eestil kui seni konservatiivset migratsioonipoliitikat ja kodakondsuspoliitikat hoidnud riigil niisugustes küsimustes, mis rahvusriiki puudutavad, säilitada iseostsustamise pädevus.
Peaminister Jüri Ratas ütles, et valitsus lahendab küsimuse neljapäevasel kabinetinõupidamisel. "Oleme kokku leppinud, et homme peale lõunat, kui kabineti nõupidamine algab, on teema arutelu all. Ja kindlasti me selle otsuse ka homme langetame."
"Kui raamistiku kohta öelda, siis ma arvan, et see hirmutamine, et keegi hakkab siia nüüd hirmsasti sõitma, me peame vaatama ikkagi ka seda, et raamistik pöörab tegelikult erilist tähelepanu haavatavate gruppide, nagu naised ja lapsed, kaitsele. Välisministeerium on öelnud, õiguslikku siduvust leppel ei ole," lisas Ratas. | Reinsalu: ÜRO rändelepe võib osutuda siduvaks | https://www.err.ee/877006/reinsalu-uro-randelepe-voib-osutuda-siduvaks | Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles kolmapäeval parlamendi ees, et ÜRO rändelepe võib läbi rahvusvahelise tavaõiguse muutuda Eestile siduvaks. |
Premium liiga koha nimel asuvad heitlusse tänavu kõrgliiga üheksanda kohaga lõpetanud FC Kuressaare ning esiliigas neljanda koha pälvinud FC Elva, kes jäi iseseisvate klubide heitluses alla vaid Maardu Linnameeskonnale.
Seoses Tartu FC Santose esiliiga kohast loobumisega mängivad esiliiga ja esiliiga B üleminekumänge ka Keila JK ning Lasnamäe FC Ajax, kes olid vastavates liigades üheksandal kohal.
Premium liiga üleminekumängud:
Laupäev, 17. november kell 13.00 FC Elva – FC Kuressaare, Elva linnastaadion
Laupäev, 24. november kell 13.00 FC Kuressaare – FC Elva, Kuressaare linnastaadion
Esiliiga üleminekumängud:
Laupäev, 17. november kell 13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Keila JK, Kohtla-Järve Spordikeskuse staadion
Laupäev, 24. november kell 13.00 Keila JK - Kohtla Järve JK Järve, Keila kunstmuruväljak
Esiliiga B üleminekumängud:
17. november kell 13.00 Tabasalu JK – Lasnamäe FC Ajax, Tabasalu Arena
24. november kell 13.00 Lasnamäe FC Ajax – Tabasalu JK, Ajaxi staadion | Jalgpalli tippliigade üleminekumängud algavad sel laupäeval | https://sport.err.ee/877003/jalgpalli-tippliigade-uleminekumangud-algavad-sel-laupaeval | Tippliigade üleminekumängudega tehakse algust sel nädalavahetusel. Laupäeval, 17. novembril toimuvad avavaatused ning otsustavad korduskohtumised leiavad aset nädal hiljem, 24. novembril. |
Juba traditsiooniks saanud konverents toimub kahes osas. Esimeses saab kuulata peaesinejate lugusid ja teises arutluspaneele välismaal elamisest ning töö ja hobi ühendamisest. Esinejatena astuvad üles Andreas Veispak (Euroopa Komisjon,Copernicuse kosmoseprogramm) ja Ede Schank Tamkivi (Eesti 2.0 tegevjuht), paneelides jagavad oma kogemusi Jürgen Klemm, Indrek Pällo, Raul Saks, Kerttu Tänav, Susan Luitsalu ja Hando Jaksi.
Konverentsi modereerivad Saskia Lii Bergmann ja Margo Loor.
Ajakava
13-13.05 - Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi avasõnad
13.05-13.35 - Andreas Veispak
13.35-14.20 - 1. arutluspaneel "Võimalused ja väljakutsed välismaal?"
Jürgen Klemm, Indrek Pällo, Raul Saks
14.20- 14.40 - vaheaeg
14.40 - 15.10 - Ede Schank Tamkivi
15.10-15.55 - 2. arutluspaneel "Kuidas teha oma kirest karjäär?"
Susan Luitsalu, Kerttu Tänav, Hando Jaksi
15.55 - Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi lõpusõnad | Neljapäeval kell 13: TIK-i vilistlased jagavad kogemusi ja inspiratsiooni karjääriks | https://www.err.ee/876998/neljapaeval-kell-13-tik-i-vilistlased-jagavad-kogemusi-ja-inspiratsiooni-karjaariks | Neljapäeval korraldab Tallinna Inglise Kolledž ettevõtlikkuse ja inspiratsioonikonverentsi, kus TIK-i tänased edukad vilistlased räägivad oma tegemistest ning jagavad kogemusi ja nõuandeid noortele. Inspiratsiooniüritust saab algusega kell 13 vaadata otsepildis ka portaalis ERR.ee. |
Eesti koondise mängija ja Eesti Invaspordi Liidu peasekretäri Signe Falkenbergi sõnul oli eestlaste eesmärgiks saavutada alagrupis küll esimene koht, kuid see unistus kustus kohe pärast esimest mängu Slovakkiaga. "Olime enda arvates mänguks Slovakkiaga valmis, aga ilmselt kusagil alateadvuses istus ikka veel täpset kaks aastat tagasi samas kohas saadud kaotus – miks muidu meie esimene mäng oli rabe ja otsiv. Tulemuseks valus kaotus 5:7," rääkis Falkenberg.
Ta lisas, et pärast esimest kaotust püüti küll hoida teist kohta ja järgnevatel päevadel võetigi võidud 8:3 inglaste ja 12:4 Sloveenia üle, kuid mängus Tšehhiga jäädi napilt alla 5:6. Viimane suureskooriline 10:4 võit Türgi üle ei parandanud aga enam kohta alagrupis.
Koondise treeneri Erkki Lille kinnitusel on eestlastel endiselt võimalus pääseda kvalifikatsiooniturniiri kolme parema hulka, kes tagavad koha maailmameistrivõistlustel. "Järgnev mäng on otsustava tähtsusega, vajame edasipääsuks MM-ile võitu Rootsi üle. Meie võistkond on teinud tublit tööd, õhtul on meil omad võimalused, mida peame ära kasutama," märkis treener.
Eesti võistkonna koosseisu kuuluvad Signe Falkenberg, Mait Mätas, Andrei Koitmäe, Ain Villau ja kapten Viljar Villiste, koondise treeneri on Erkki Lill ja abitreener Sulev Lokk.
Turniiri võitjad selguvad 15. novembril ja 14 võistkonnast pääseb MM-ile edasi kolm. Maailmameistrivõistlused toimuvad 2019. aasta märtsis Šotimaal Stirlingis, kus omavahel võtavad mõõtu maailma 12 parimat võistkonda ning jagatakse ka 2022. aastal toimuvate Pekingi paralümpiamängude punkte. | Eesti jõudis ratastooli-jääkeegli MM-il kvalifikatsioonis veerandfinaali | https://sport.err.ee/876993/eesti-joudis-ratastooli-jaakeegli-mm-il-kvalifikatsioonis-veerandfinaali | Soomes ratastooli-jääkeegli maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonis osalev Eesti koondis pääses kuue parema hulka ja saavutas alagrupis kolmanda koha, tagades sellega edasipääsu veerandfinaali. Kuuest mängust võideti neli. Kolmapäeva õhtul ootab pääsu eest poolfinaali mäng Rootsiga. |
Žürii sõnul joonistab "Nõukogude hipid" tugevate peategelaste abil Nõukogude Liidu hipiliikumisest ja selle poliitilistest tagajärgedest mõjusa pildi, selgitades seda sotsiaalset nähtust ka muusikalise poole pealt.
"Nõukogude hipide liikumine on hästi konteksti toodud, seda ka seoses Venemaa praeguse olukorraga. Filmis näidatakse muljet avaldavaid pilte ja intervjuusid, mis annavad mõista, et sarnased arengud toimusid ka Lääne riikidest väljaspool, kus 1968. aastast ja selle tagajärgedest on räägitud paljudes formaatides, ning samal ajal annab see panuse ka popmuusika historiograafia tärkavasse dekoloniseerimisse," märkis žürii. | Terje Toomistu "Nõukogude hipid" võitis Hamburgi filmimuusikafestivalil auhinna | https://kultuur.err.ee/876992/terje-toomistu-noukogude-hipid-voitis-hamburgi-filmimuusikafestivalil-auhinna | Terje Toomistu dokumentaalfilm "Nõukogude hipid" võitis Hamburgi filmimuusikafestivalil Unerhört! poparhiivi auhinna (Pop Archive Award). |
Peaministri kolmapäevane sõnavõtt kinnitab varasemaid kahtlusi, et 16 vabakaubandusleppes osalevat riiki ei suuda sel aastal täita oma varem seatud eesmärki ja kokkuleppeni jõuda.
Regionaalne kõikehõlmav majanduspartnerlus (RCEP) hõlmaks 16 Kagu-Aasia riiki, nende seas ka Hiinat ja Indiat. Kokku moodustavad need 40 protsenti maailmakaubandusest.
Lee sõnul on kõnelustel tehtud edusamme, kuid riigid ei ole suutnud veel kõiki erimeelsusi lahendada.
Kohtumisel RCEP-s osalevate riikide juhtidega ütles Lee, et lepe saadaks maailmale tugeva signaali vabakaubanduse kohta ning, et edasised viivitused tähendaksid kaotatud võimalusi. | Kagu-Aasia vabakaubanduslepe lükkub edasi 2019. aastasse | https://www.err.ee/876991/kagu-aasia-vabakaubanduslepe-lukkub-edasi-2019-aastasse | Kagu-Aasia riikide vabakaubanduslepe lükatakse edasi 2019. aastasse, ütles Singapuri peaminister Lee Hsien Loong Singapuris toimuval Kagu-Aasia riikide ühenduse ASEAN tippkohtumisel. |
"Sotsiaalmaksu lagi tuleb," ütles Keskerakonna riigikogu valimisplatvormi töörühma juht ja peaminister Jüri Ratase büroojuht Tanel Kiik. Kuigi arutelud veel käivad, mis see täpne summa olema peaks, on ettepanek kehtestada see nelja keskmise palga tasemele, lisas ta.
Sotsaalmaksu lae sidumine keskmise palgaga oleks Kiiki sõnul selle tõttu hea, et siis ei peaks seda pidevalt muutma ja ta kasvaks automaatselt.
Sotsiaalmaksu lae kehtestamisel on Kiiki hinnangul kaks positiivset omadust.
Esmalt tekiks ettevõtel stiimul tuua kõrgepalgalisi töökohti Eestisse. Eriti just näiteks IT-sektoris kuid ka muid kõrgepalgalisi ja juhtivaid töökohti. Täna on siin maksukoormus väga kõrge ja pigem stiimul neid töökohti Eestist välja viia, märkis Kiik.
Teine positiivne aspekt sotsiaalmaksu lael oleks Kiiki sõnul vähenev stiimul tulu ettevõtetest välja viia näiteks dividendide kaudu. Kui täna on levinud seis, et ettevõtete omanikud maksavad endale küll mingis summas palkasid, võetakse tihti suurem osa tulust välja kord aastas dividendena, märkis Kiik. Tema sõnul võiks sotsiaalmaksu lae kehtestamine vähendada stiimulit nii toimida ja pigem omanikel endale kõrgemaid palku maksta. See annaks parema ülevaate palkadest ja samuti stabiliseeruks maksulaekumine, sest palkadelt tasutakse makse igakuiselt.
Kiik rääkis, et sotsiaalmaksulae kehtestamine sobitub Keskerakonna programmi kuna partei põhimure on, et madala ja keskmise sissetulekuga inimesed teeniksid rohkem. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine tooks riiki raha juurde ja selle tõttu võimaldaks parandada vähemkindlustatud inimeste heaolu, ütles kiik.
Kolmapäeval ütles Keskerakonna juht Jüri Ratas, et partei on kõvasti muutunud ja neili aastat tagasi ei oleks sotsiaalmaksu lae kehtestamisest rääkimine Keskerakonnas olnud isegi mõeldav.
Lisaks on kava kohaselt detsembris kokku saaval Keskerakonna majandusprogrammis jätkuvalt sees veel ka astmelise tulumaksu kehtestamise idee, kuid milline see täpselt võiks olla, ei ole veel selge, rääkis Kiik.
Sotsiaalmaksu lae kehtestamine tähendab seda, et piiri ületava palga pealt ei peaks ettevõte enam maksma 33-protsendilist sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu tuleks jätkuvalt tasuda kuni laeni. Samuti tuleks tasuda muid tööjõumakse.
Eestis keskmine palk oli käesoleval aasta teises kvartalis 1321 eurot ja seega neljakordne Eesti keskmine palk 5284 eurot. Neljakordse sotsiaalmaksu lae kehtestamisel tuleks näiteks 10 000 eurot kuus teeniva inimese pealt maksta praeguse keskmise palga juures 1556 eurot vähem sotsiaalmaksu kuus. | Keskerakond kehtestaks nelja keskmise palga tasemel sotsiaalmaksu lae | https://www.err.ee/876990/keskerakond-kehtestaks-nelja-keskmise-palga-tasemel-sotsiaalmaksu-lae | Keskerakond on valmivasse majandusprogrammi kirjutanud kava kehtestada sotsiaalmaksu lagi enam kui neljakordset Eesti keskmist palka saavatele inimestele. See tähendaks, et enam kui neljakordse Eesti keskmist palka ületava osa pealt tööandja enam ei peaks tasuma 33-protsendilist sotsiaalmaksu. |
Maanteel sõitnud inimesed võtsid ühendust politseiga ning ohutuse tagamiseks peatati ajutiselt liiklus B3 maanteel, vahendas Der Spiegel.
Võimud selgitasid välja, et loomad olid põgenenud ühest tsirkusest, millel on lähistel talvelaager. Peagi saabus kohale ka tsirkuse töötaja, kes kaamelid tagasi laagrisse viis.
Loomad pälvisid Saksamaa sotsiaalmeedias palju tähelepanu ning palju spekuleeriti seal selle üle, kas kaamelid tõi kohale supermarketis pakutav suur allahindlus. | Saksamaa supermarketi juurde saabus seitse kaamelit | https://www.err.ee/876987/saksamaa-supermarketi-juurde-saabus-seitse-kaamelit | Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Bergeni linna lähistel said liiklejad esmaspäeva õhtul näha ebatavalist vaatepilti - ühe Lidli supermarketi parklas seisis seitse kaamelit. |
Huvitava kokkusattumusena selgitasid samad riigid võitja ka tänavusel jalgpalli MM-finaalturniiril. Mäletatavasti jäi siis 4:2 peale Prantsusmaa. Tennises küll sellist lõppskoori ei saa olla, aga kas Prantsusmaa suudab ka selles vastasseisus võidu võtta?
Mullu Lille'is kodupubliku ees kümnenda Davis Cupi karika võitnud Prantsusmaa ridades ei tee kaasa edetabeli põhjal nende kolm tugevamat mängijat – kõrvale jäävad nii Richard Gasquet (ATP 26.), Gael Monfils (ATP 29.) kui ka Gilles Simon (ATP 30.).
Prantsusmaa esinumber on 24-aastane Lucas Pouille (ATP 32.). Just tema oli see, kes mulluses finaalis võitis otsustava viienda kohtumise ja tõi Prantsusmaale üldvõidu. Teise numbrina on praegu üles antud Jeremy Chardy (ATP 42.), lisaks kuuluvad tiimi paarismängu edetabelis 20 parema seas olevad Pierre-Hugues Herbert (üksikmängus edetabeli 55., paarismängus 17.) ja Nicolas Mahut (üksikmängus 195., paarismängus 15.). Meeskonna viies liige on pikalt vigastuspausilt naasnud ja edetabelis 261. kohale langenud Jo-Wilfried Tsonga.
Horvaatiat juhivad nende absoluutsed tipud – esinumber on maailma seitsmes reket Marin Cilic ja teine number on edetabelis 12. real paiknev Borna Coric. Meeskonna ülejäänud kolm mängijat on eelkõige paarismängijad. Franko Skugor on üksikmängus edetabelis 489. ja paarismängus 28. kohal, Mate Pavic on paarismängus maailma kolmas ja Ivan Dodig 35. number.
Kõigi aegade edetabelis jagab Prantsusmaa enda kümne tiitliga Suurbritanniaga kolmandat kohta, Horvaatia on aga seni Davis Cupil triumfeerinud vaid korra – 2005. aastal. Lisaks toonasele ja tänavusele on Horvaatia veel korra finaalis mänginud, kui 2016. aastal jäädi alla Argentinale.
Varem on Prantsusmaa ja Horvaatia Davis Cupil kohtunud kahel korral. 2004. aastal Metzis peetud avaringi matšis jäi Prantsusmaa peale 4:1, kaks aastat tagasi võitis aga Horvaatia poolfinaalmatši 3:2. Toona võitis Cilic mõlemad enda üksikmängud ja võidutses seejärel koos Dodigiga paarismängus.
118 aastat tagasi esimest korda peetud Davis Cupil selgub võitja 106. korda. Pärast tänavust hooaega läbib Davis Cup uuenduskuuri ja järgmisest aastast võisteldakse uue formaadi järgi. | Horvaatia tuleb tiitlikaitsja Prantsusmaa vastu parimas koosseisus | https://sport.err.ee/876986/horvaatia-tuleb-tiitlikaitsja-prantsusmaa-vastu-parimas-koosseisus | Viimast korda vana formaadi järgi peetava tennise Davise karikasarja võitja selgitavad järgmisel nädalavahetusel Prantsusmaa ja Horvaatia. Puhtalt paberil on soosik Horvaatia, kes läheb Lille'is peetavale matšile enda parimas koosseisus. |
Albert Camus ' looming on tõlgitud eesti keelde peaaegu täies mahus, kuid meie teatrid on sellest suuresti mööda hiilinud. Kui rääkida konkreetselt tema näidendist "Caligula", siis üheksakümnendate algul lavastas seda Vanemuises Linnar Priimägi, kuid pärast seda polegi see meie teatrilavale jõudnud. Seetõttu tuleb rõõmustada ja tänulikki olla, et lavastaja Lennart Peep on leidnud endas julguse seda Mustas Kastis lavastada. Kuid kes teab, võib-olla ei olegi sel 1930ndate lõpus kirjutatud näidendil meile tänapäeval palju ütelda? Mõned vaatajad, kellega pärast etendust kõnelema sattusin, paistsid sedamoodi arvavat.
Camus'd peetakse enamasti eksistentsialistiks ja absurdistiks. Eksistentsialism on teatud mõtte- ja kirjandusvool, mis saab võimalikuks õhtumaade traditsioonilise moraali, traditsiooniliste (eelkõige kristlike) väärtuste murenemise ja kokkulangemise taustalt, ja mille esiisadeks võib õigusega pidada Schopenhauerit, Kierkegaardi, Nietzschet ja Dostojevskit. Mõnevõrra piiritletuma ja selgema kuju, koos selle nimetuse enda käibele tulekuga, võtab eksistentsialism aga teise ilmasõja eelsel ning sellele vahetult järgneval ajal Prantsusmaal ja selle põhiesindajateks peetakse enamasti Jean Paul Sartre'i ja Simone de Beauvoiri.
Kuid ka Albert Camus, kes seda silti ei filosoofilistel ega idiosünkraatilistel põhjustel kunagi omaks ei võtnud, tegeleb oma loomingus vääramatult eksistentsialistlike, eksistentsifilosoofiliste küsimustega nagu inimese surelikkus, inimeksistentsi mõte, elu absurdsus vaikivas, külmas ükskõikses maailmas ja inimese mäss sellise maailma vastu. Niisiis, kas pole need teemad ehk täna enam aktuaalsed? Juba küsimus ise tundub mõnevõrra naeruväärne. Kuni kestab eksistents ja nii kaua kui inimesed seda reflekteerivad ja tematiseerivad, ning inimesed on surelikud olendid, jäävad need küsimused aktuaalseks. Seejuures on muidugi selge, et ajalooline situatsioon pole enam päris sama mis teise ilmasõja eel- ja järelõhtul. Meie killustatud iroonilises postmodernistlikus maskeraadimaailmas, kus valitseb identiteetide, rollide ja ideede paljus, võib "Caligula" jäägitu monomaaniline kirglikkus ja paatoslik põlemine mõjuda kummastavalt, kuid mitte halvas mõttes. Ja pigem meie, iroonikute, kahjuks.
Caligula oli ajalooline isik, Rooma keiser aastail 37–41, kelle kohta mõni allikas väidab, et kuue esimese valitsuskuu jooksul olnud ta suursugune ja üllas valitseja, kuid seejärel ühtäkki hullunud ning muutunud erakordselt vägivaldseks, julmaks, sadistlikuks, perversseks despoodiks. Camus' näidendis toimub see muutus pärast Caligula õe ja armukese Drusilla surma, mis lükkabki kogu näidendi sündmustiku käima. Caligula armastas Drusillat (nii õe kui armukesena, kuid intsesti teema pole antud juhul oluline), ent ei suutnud teda kogu oma võimutäiuses surmast päästa.
Caligula kogeb esmakorselt inimese surelikkust ja mõistab, et loodusel on ükskõik, kas oled keiser, keisri armuke või ori, ja kui palju keegi kedagi armastab ning soovib surma küüsist vabastada – varem või hiljem surevad kõik, nii on looduse seadus. Teisisõnu, ta tajub ületamatut lõhet inimese soovide, ihade, väärtushinnangute ja looduse ükskõiksuse, osavõtmatuse, indeferentsuse vahel. See konflikt – inimese võimatute soovide põrkumine looduse külma ja hoolimatu paratamatuse vastu – ongi tegelikult kogu Camus' loomingu algimpulss ja näidendis sümboliseerib seda kättesaamatu kuu.
"Meie killustatud iroonilises postmodernistlikus maskeraadimaailmas, kus valitseb identiteetide, rollide ja ideede paljus, võib "Caligula" jäägitu monomaaniline kirglikkus ja paatoslik põlemine mõjuda kummastavalt, kuid mitte halvas mõttes. Ja pigem meie, iroonikute, kahjuks."
Caligula hakkab looduse ükskõiksuse vastu mässama, kuid see on üks kummaline mäss, milles mässaja samastub sellega, mille vastu ta mässab. Psühholoogilises mõttes on see usutavam, kui sageli arvatakse. Andes vaba voli absoluutsele vägivallale ja julmusele ning hävitades kõik inimliku – sõpruse, armastuse, kaastunde, hoolivuse jne, – ei tee Caligula midagi muud, kui jäljendab looduse ükskõiksust ning teostab selle loogikat. Ehk siis: tema inimsust hävitavad vägivallateod on mõeldud tõestama, et kõik on tegelikult ükskõik. See kosmiline indiferentsus ilmnes lavastuses tabavalt lõpus esile manatud kosmose või galaktikate kujundi kaudu. Olgu aga öeldud, et Camus näidendi autorina ja moralistina sellist Caligula mässu muidugi heaks ei kiida – tema järgi tuleb looduse ja saatuse vastu küll mässata, kuid mitte teisi inimesi, inimsust hävitades, vaid, vastupidi, teisi inimesi sümpatiseerides ja nendega koostööd tehes, inimsusele ja inimlikkusele truuks jäädes.
Võimalik, et näidendi lõpus mõistab seda osalt ka Caligula ise. Eelöeldut arvesse võttes tuleks olla ettevaatlik paralleelide tõmbamisel (ühe intervjuu põhjal paistab see olevat olnud lavastaja üks taotlusi) Caligula vägivallapoliitika ja kaasaegse poliitika vahele – Caligula julmus ei ole strateegilis-utilitaristlik, see on filosoofiline. Tõsi, niivõrd kui kaasaegse poliitkultuuri küünilisus läheb tagasi sama väärtuskriisini, mis teeb võimalikuks igasuguse eksistentsialismi, võib kaudseid seoseid muidugi märgata.
Lavastus on aga õnnestunud. Mitmed huvitavad sümbolid ja viited teistelegi Camus' tekstidele muudavad selle võrdlemisi paljutahuliseks. Caligula liigub näiteks laval ringi suure kera või palliga, mis sümboliseerib päris mitut asja. Kõigepealt muidugi Sisyphose müüdist pärit kivirahnu, mida Sisyphos peab jumalate määratud karistusena mäest üles tõukama, kuid mis ikka jälle alla veereb, ja nõnda lõpmatuseni. See kera märgib niisiis inimeksistentsi absurdset korduvust ja kannatust, mida on eksplitsiitselt rõhutatud lavastuse avatseenis. Kuid kui meenutame Camus' essee "Sisyphose müüt" lõppu, leiab Sisyphos selles absurdses tegevuses teatava vabaduse: suhtuda ebaõiglasse saatusse ühel või teisel viisil. Kuid see on ränk vabadus. Ja viimaks sümboliseerib see kera vabadusega otse seotud võimu, võimutäiust – lavastuses on see sageli hukkamise ja vägivalla instrumendiks.
Ka kõikvõimalikud vägivaldsed seksuaalaktid, ja neid leidub seal palju, toimuvad kera vahendusel. Korraks tunduski, et võibolla on lavastus võrreldes teksti endaga mõnevõrra üleseksualiseeritud, kuid nähtavasti see nii siiski pole, sest seksuaalvägivallas väljendub vägivalla ja võimu "essents" puhtaimal kujul, vägivallaobjekti alandus ja vägivallatseja võimukus saavutavad seal kõige dissümmeetrilisema suhte. Ühesõnaga, vägivalda on lavastuses kujutatud piisavalt veenvalt ja kujukalt, nii et kohati polnudki seda eriti meeldiv vaadata. Lavastuses leidub üldse mitmeid võimsaid stseene. Eriti paistab silma jumalakiitmine teise vaatuse alguses, kus Caligula laseb end pühitseda jumalanna Veenuseks. Stseeni heli- ja valgusemäng on pea täiuslik.
"Korraks tunduski, et võibolla on lavastus võrreldes teksti endaga mõnevõrra üleseksualiseeritud, kuid nähtavasti see nii siiski pole, sest seksuaalvägivallas väljendub vägivalla ja võimu "essents" puhtaimal kujul."
Lavastuse lõpp (mitte see mainitud kosmose või galaktikate kujund, vaid sellele eelnev) tekitas aga küsimusi ja tundus mitte-camuslik ja ka mitteeksistentsialistlik. Lõpustseenis lausub Caligula pärast maist surma, otsekui mingis teispoolsuse tühjas ruumis, teatavas tühjuse transtsendentsis, sõnad "ma elan veel". Nende sõnadega lõpeb ka Camus' näidend, kuid vahe on selles, et näidendis lausub Caligula sõnad vahetult enne surma ehk siinpoolsuses. See on mõneti oluline, sest kogu kristluses ja teisteski religioonides keskset rolli mängivat surmajärgsuse ja teispoolsuse ootust ja lootust peab Camus nagu ka enamik teisi eksistentsialiste pelgalt antropotsentriliseks illusiooniks ja võltslohutuseks.
Mõni sõna ka näitlejatöödest. Kaarel Targo Caligulana oli üldjuhul veenev ja tuli selle keerulise rolliga päris hästi toime, kuid kergelt häirima jäi asjaolu, et ta kujutas Caligulat läbivalt liiga emotsionaalse ja neurootilisena. Caligula karakter on mõnes mõttes vaieldamatult ülitundlik, kuid samal ajal on tas ka midagi lõputult külma ja ükskõikset. See üleminek ühelt pooluselt teisele ja mõnel puhul koguni nende samaaegne kooseksisteerimine võiks olla kujukam. Laura Niilsi tugevale ja sugestiivsele näitlejatööle Caesonia rollis ei ole aga midagi ette heita. Ka kõik teised näitlejad, eriti Märt Koik Heliconina, seisid ülesannete kõrgusel. Niisiis teatrisse, lugupeetud lugeja! | Arvustus. Kõik on ükskõik | https://kultuur.err.ee/876974/arvustus-koik-on-ukskoik | Must Kast
Albert Camus' "Caligula"
tõlkija Ott Ojamaa
lavastaja Lennart Peep
lava- ja kostüümikunstnik Maarja Paabunen
videokunstnik Kärt Petser
valguskujundaja Karolin Tamm
helikujundaja Karl Petti
näitlejad Kaarel Targo, Karl Edgar Tammi, Karl Robert Saaremäe, Kristian Põldma, Kristjan Lüüs, Laura Niils, Martin Tikk, Märt Koik, Silver Kaljula
Esietendus 8. novembril Tartus |
Otsus pakkuda igale oma töötajale võimalust valida enda maitsele vastav revolver on ajendatud soovist edendada enesekaitset ja meeskonnavaimu, selgitas Hortonville'i linnas asuva firma BenShot kaasomanik Ben Wolfgram USA Today teatel.
Firmas töötab täistöökohaga 16 töötajat, nende seas ka mitu veterani. Samas on firmas ka neid, kes pole seni tulirelvast ühtegi lasku teinud, märkis kaasomanik.
Wolfgrami sõnul on tegu esimese korraga, kui mõni firma sellise jõulukingi ideega välja tuleb ning tema kinnitusel on töötajad plaanist vaimustuses.
Firmas töötav Chelsea Priest selgitas, et kink annab talle enesekindlust ning suurendab tema julgeolekut.
Esialgu otsustas kaks töötajat kingist loobuda, kuid nemad on nüüd oma otsust muutmas pärast seda, kui läbisid ettevõtte poolt pakutud relvakoolituse.
USA-s on debatt tulirelvade ja neid puudutavate reeglite ning seaduste üle saanud taas suuremat tähelepanu seoses 27. oktoobril Pittsburghi sünagoogis ja 7. novembril Californias Thousand Oaksis toimunud massitulistamistega. Wisconsini osariigis toimus viimati suurem sarnane juhtum kaks kuud tagasi, kui Middletonis haavas relvastatud mees ühes tarkvarafirmas nelja kolleegi. See juhtum lõppes sellega, et politsei lasi tulistaja lõpuks maha.
Wolfgram ütles, et tema töökeskkonna turvalisuse pärast ei muretse, sest tegu on väikese firmaga ja kõik töötajad tunnevad üksteist.
"Meil saab olema kogu personal relvastatud. Ma arvan, et see on päris hea asi," lausus ta. | Wisconsini firma kingib igale töötajale jõuludeks tulirelva | https://www.err.ee/876979/wisconsini-firma-kingib-igale-tootajale-jouludeks-tulirelva | USA-s Wisconsini osariigis tegutsev klaasitööstusettevõte kingib igale oma töötajale jõuludeks tulirelva. |
Serblane tüüris kevadel Fulhami nelja-aastase vaheaja järel tagasi kõrgliigasse, kuid tänavune hooaeg pole väga hästi läinud – 12 mängust on võidetud vaid üks, kahel korral on mängitud viiki ja üheksas mängus on saadud kaotus. Viie punktiga on Fulham tabelis viimasel ehk 20. kohal.
Fulhami esimehe Shahid Khani sõnul langetas ta Jokanovici vallandamise otsuse vastumeelselt, kuid tõdes, et muutust oli vaja. "Ma ei tahtnud sellist teadet Slavisa kohta teha ja sooviksin, et olukord oleks selline, kus ma ei peaks seda tegema," lausus Khan. "Aga meie teekond sel hooajal siis mind sellise otsuseni ja ma tean, et see on meie mängijate, kogu klubi ja toetajate jaoks õige otsus."
67-aastane Ranieri viis 2016. aastal Leicester City Inglismaa meistriks, seejärel juhendas ta Prantsusmaa klubi Nantes'i. Inglismaal on ta varem olnud ka Chelsea peatreener.
"Me ei saanud teha muudatust enne kui mingi plaan oli paigas. Seetõttu oli oluline, et Claudio kaliibriga treener võttis meie pakkumise vastu," sõnas Khan. "Claudio on riskivaba ja end juba Premier League'is tõestanud treener. Ta on täpselt see, keda praegu Fulhamis vajame."
"Tema saavutus Leicester Cityga on sõna otseses mõttes legendaarne. Ja kui veel vaadata, kuidas tal läks Chelsea ja teiste Euroopa suurte klubidega, on ilmselge, et meiega liitub erakordne jalgpalliinimene," lisas Khan. | Fulham vallandas peatreeneri, uueks juhendajaks sai Ranieri | https://sport.err.ee/876975/fulham-vallandas-peatreeneri-uueks-juhendajaks-sai-ranieri | Inglismaa jalgpalliklubi Fulham teatas, et lõpetas koostöö senise peatreeneri Slavisa Jokanoviciga ning uueks juhendajaks nimetati itaallane Claudio Ranieri. |
Arengu Eest/Poolt tegi president Raimonds Vējonisele ettepaneku nimetada uus peaministrikandidaat.
Erakonna esimehe Daniels Pavļutsi kirjast parteikaaslastele selgub, et JKP liidrit on teavitatud otsusest peatada osavõtt Bordānsi juhitavast valitsusest.
Ka Rahvuslik Liidu ja Uue Ühtsuse esindajad kinnitasid, et ei võta enam valitsuse moodustamise kõnelustest osa.
Vējonis tegi Bordānsile valitsuse moodustamise ettepaneku eelmisel kolmapäeval ja andis selleks aega 21. novembrini. President ütles siis, et ebaõnnestumise korral nimetab ta järgmise kandidaadi.
Bordāns: valitsuse moodustamise lasid põhja oligarhilised erakonnad
Läti valitsuse moodustamise lasid põhja vanad oligarhilised erakonnad, ütles uuskonservatiivide peaministrikandidaat Jānis Bordāns hiljem kolmapäeval.
Ta rõhutas, et üksikud erakonnad ei üritanudki süüvida uuskonservatiivide valitsusdeklaratsiooni.
Lätil tuleb mõnda aega elada ilma "muutuste valitsuseta", ütles Bordāns, lisades, et uuskonservatiivid töötasid esimesest päevast peale aktiivselt valitsusplaani kallal ja koostasid mitu dokumenti, mille alusel saanuks rääkida eelseisvatest ülesannetest.
Bordāns palus juba president Raimonds Vējonisiselt audientsi, et talle olukorda selgitada.
Küsimusele, kas uuskonservatiivid jäävad nüüd opositsiooni või on valmis arutama osalemist koalitsioonis, ta esialgu ei vastanud. | Kolm Läti erakonda lahkub Bordānsi juhitavatelt valitsuskõnelustelt | https://www.err.ee/876962/kolm-lati-erakonda-lahkub-bord-nsi-juhitavatelt-valitsuskonelustelt | Kolm Läti erakonda - Arengu Eest/Poolt, Rahvuslik Liit ja Uus Ühtsus - on otsustanud lahkuda valitsuse moodustamise kõnelustelt, mida juhib Uue Konservatiivse Partei (JKP) esimees Jānis Bordāns. |
Trippier sai vigastada laupäevases 1:0 võidumängus Crystal Palace'i vastu. Lisaks Tottenhami mängijale jääb koondisest eemale ka ürndaja Danny Welbeck, kellele tehti murtud pahkluu tõttu teine operatsioon.
Inglismaa kohtub USA-ga neljapäeval ja Horvaatiaga 18. novembril. | Tottenhami kaitsja jääb Inglismaa koondise mängudest vigastuse tõttu eemale | https://sport.err.ee/876948/tottenhami-kaitsja-jaab-inglismaa-koondise-mangudest-vigastuse-tottu-eemale | Inglismaa kõrgliigaklubi Tottenhami mängija Kieran Trippier jääb vigatsuse tõttu eemale Inglismaa koondise mängudest USA ja Horvaatia vastu. |
Raporti kohaselt on USA jõudnud ajastusse, kus ollakse suures võimuvõitluses Hiinaga ning üha enesekindlama Venemaaga. Selline olukord on esitanud USA domineerimisele pretsedenditu väljakutse nii majanduslikult kui ka sõjaliselt, vahendas Axios.
Muuhulgas nenditakse raportis, et USA sõjaline üleolek on kahanenud määrani, kus USA-l võib tekkida raskusi võitmisega või võidakse isegi kaotada Hiina või Venemaa vastu peetav sõda. Ning USA üleoleku kahanemisega suureneb omakorda sõja tõenäosus.
"Rivaalid ja vastased esitavad Ameerika Ühendriikidele väljakutseid mitmetel rinnetel ja paljudes valdkondades. Ameerika võimekus kaitsta oma liitlasi, partnereid ja omaenda kriitilise tähtsusega huve on üha suurema kahtluse all. Kui riik ei tegutse kohaselt nende asjaolude parandamiseks, on tagajärjed tõsised ja püsivad," kirjutatakse raportis.
"Autoritaarsed võistlejad - eriti Hiina ja Venemaa - pürgivad regionaalse hegemoonia poole ja taotlevad võimekust kasutada võimu globaalselt. Nad tegutsevad järjekindlalt relvastumisega, mille eesmärgiks on neutraliseerida USA tugevusi. Iraani ja Põhja-Koreaga seotud ohud on suurenenud, sest need riigid on arendanud tipptasemel relvastust ning kasutanud loovalt asümmeetrilisi taktikaid."
Eksperdid rõhutavad, et mitmetes regioonides kasutatakse paljude poolt töövahendina nn halli tsooni agressiooni ehk ähvardamist ning survestamist sõja ja rahu vahele jäävas ruumis. Samuti on kasvanud oht, mida kujutavad mitteriiklikud organisatsioonid, eriti islamiäärmuslikud rühmitused. Üle kogu maailma on aga arenenud tehnoloogia võimaldanud senisest sagedamini esitada USA sõjalisele jõule väljakutset ohtlikumal moel.
"Lõpetuseks, tulenevalt poliitilisest halvatusest ja mõlema suurpartei poolt tehtud otsustest... on Ameerika märkimisväärselt oma kaitsevõimet nõrgendanud," nenditakse dokumendis. | Raport: USA julgeolek on viimaste aastakümnete suurimas ohus | https://www.err.ee/876969/raport-usa-julgeolek-on-viimaste-aastakumnete-suurimas-ohus | USA riiklik julgeolek on viimaste aastakümnete suurimas ohus, väidab juhtivate julgeolekuanalüütikute raport, mille koostamiseks saadi ülesanne USA kongressilt. |
Riigihangete registrist peavad läbi käima kõik riigihanked, nii kohalikud kui ka rahvusvahelised. Seetõttu puutuvad sellega kokku kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused, riigi äriühingud, erialaliidud kui ka kõik pakkujad ehk suur osa erasektorist, kes hangetel osalevad. Kui süsteem tõrgub, halvab see kogu hangete korralduse.
Rahandusministeerium tuli 23. oktoobril välja täiesti uue riigihangete registriga, mis erineb oma ülesehituselt ja loogikalt vanast suurel määral. Lisaks ülesehituslikule loogikale on kasutajad sestpeale olnud hädas ka programmeerimisvigadega. Üleminekuaega vanalt registrilt uuele ministeerium ei jätnud.
"Kuna järkjärguline üleminek seda tüüpi kliendiportaali ning nii laiaulatuslike muudatuste puhul oleks tähendanud pikast üleminekuperioodist tingitud täiendavat segadust ja ka suuremat maksumust, tegime otsuse minna uuele süsteemile üle ühekorraga. Paralleelselt kahe registri kasutamine oleks kasutajate jaoks olnud oluliselt ebamugavam ja ebapraktilisem," kommenteeris ministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Estella Põllu.
Ühest riigiasutusest kurdeti ERR-ile, et uusi hankeid on võimatu registrisse üles panna, sest ükski funktsioon ei tööta. Samas pole õnnestunud ka infotelefoniga kontakti saada, sest teised samasugused hädalised ripuvad liini otsas. Ootejärjekord on tunnine.
"Lahenduses on vead sees - nõutakse pakkumise avaldamisel, et pane keeled, milles saab pakkumisel osaleda, aga keelevaliku lahtreid pole. Seetõttu ei saa aga hanget avaldada," kirjeldas üks kasutaja ERR-ile oma kogemust.
Oma murega tõrkuva süsteemi pärast on riigiasutus ka süsteemi eest vastutava rahandusministeeriumi kantsleri poole pöördunud.
Rahandusministeerium on vaatamata punasele abiliinile seisukohal, et uus register on hästi käivitunud ja hästi vastu võetud.
"Uus register on käivitunud edukalt ja oleme saanud kasutajatelt positiivset tagasisidet, et see on eelmisest registrist parem nii kasutuskogemuse kui ka funktsionaalsuste poolest," kommenteeris Põllu.
"Samas on olnud ka tagasisidet, et ei osata konkreetses olukorras lahendust leida või ei saa kasutajatoega ühendust. Aga eks me arvestasime, et iga uus asi nõuab harjumist ja nüüd on kasutajatugi saanud juurde ka lisaressursse, et kõik pöördujad oma küsimustele võimalikult kiiresti vastused saaksid," ütles Põllu.
Tema sõnul on kasutajate pöördumiste peamiseks põhjuseks asjaolu, et tegevused on uues registris nii hankija kui pakkuja vaates korraldatud teisti kui varem.
"Näiteks tuleb pakkumuse esitamiseks moodustada pakkujal registris meeskond, kusjuures muudatuse põhjuseks oli pakkujate soov piirata ettevõttesiseselt juurdepääsu pakkumuste sisule. Kuigi registri arendusprotsessi olid kaastatud nii hankijate kui pakkujate esindajad, ei suuda testgrupp kunagi kõigi kasutajate soove ja tegevusloogikat lõpuni ette näha," põhjendas Põllu muret.
Lisaks sellele, et kasutajad ei saa hakkama uues registris hanke alustamisega, on palju probleeme ka vanast registrist hangete ületoomisega. Ministeerium möönab probleeme.
"Kuigi eelmises registris alustatud hangete andmete ülekandmisel uude registrisse esines nii andmete suure mahu tõttu kui seoses uue registri muutunud ja lisandunud funktsioonidega mõningaid probleeme, siis on need tänaseks suures osas lahendatud ning väiksemad tõrked lahendame jooksvalt. Kõik vanas registris olevad andmed on säilinud ja neid saab vajadusel taastada. See aga ei tähenda kindlasti seda, et varem alustatud hanked tuleks lõpetada ja uuesti alustada – vajadusel aitab kasutajatugi siin küsimustele lahendused leida," kinnitas Põllu. "Nagu öeldud, loodame kõik probleemid juba lähiajal koostöös rahandusministeeriumi infotehnoloogikeskuse ja AS-iga Nortal ära lahendada."
Rahandusministeeriumi statistika näitab, et uue registri kasutuselevõtmise järgsetel nädalatel registris esitatud pakkumuste arv vastab tavapärasele pakkumuste arvule vanas registris.
Lisaks abitelefonile on ministeerium koostanud kasutajate jaoks ka KKK-rubriigi, kust peaks leidma vastuse enam levinud muredele, ning nõustab ka e-kirja teel. Lisaks on üles laetud õppevideod. Samuti korraldas ministeerium uue registri kasutamise koolitusi. | Abiliin kõnedest punane: uus riigihangete register tõrgub, kasutajad hädas | https://www.err.ee/876952/abiliin-konedest-punane-uus-riigihangete-register-torgub-kasutajad-hadas | Rahandusministeerium käivitas kolm nädalat tagasi uue riigihangete registri, millega kasutajad nüüd töö käigus ilmnenud vigade tõttu hädas on. Ka infoliinilt nõu küsida on keeruline, sest kõneootejärjekord on teiste abiküsijate tõttu terve tund, kurdavad kasutajad. |
Suurürituse korraldamise tahtmine on viimastel aastatel vähenenud, kuna sündmuse kulud on kasvanud. Kanada Olümpiakomitee andis teada, et rahvahääletuse tulemus valmistab pettumust, aga seda tuleb austada. 2026. aasta taliolümpiamängude korraldajamaa tehakse teatavaks järgmise aasta juunis.
Lisaks Calgaryle on korraldamissoovist taganenud Šveits ja Sion, Jaapan ja Sapporo ning Austria ja Graz. Rahvusvaheline Olümpiakomitee on soovijate hulgast ise kustutanud Türgi ja Erzurumi. Ka suveolümpiamängude korraldamise huvi on vähenenud. 2024. aasta kandidatuurist on loobunud Saksamaa Hamburg ja USA Boston. Samuti on taganenud oma soovist Itaalia Rooma ning Ungari Budapest, kus 260 000 inimest kirjutas alla olümpiakorraldamise vastasele petitsioonile.
Calgarys on taliolümpiamänge korraldatud 1988. aastal. Järgmised talimängud toimuvad nelja aasta pärast Hiinas Pekingis. | Calgary elanikud taliolümpiat oma kodulinna ei soovi | https://sport.err.ee/876964/calgary-elanikud-taliolumpiat-oma-kodulinna-ei-soovi | Kanada linna Calgary elanikud hääletasid 2026. aasta taliolümpia korraldamise vastu enam kui 56% häältega. See tähendab, et edasi kandideerivad sellele õigusele Rootsi pealinn Stockholm ning Itaalia linnad Milano ja Cortina D'Ampezzo. |
Eelmise nädala lõpus pidasid Ida prefektuuri politseinikud kinni kaks meest, keda kahtlustatakse väljapressimises ning kohtu loal võeti üks neist vahi alla.
Ööl vastu 7. novembrit võtsid Ida-Virumaal Sirgala külas kaks meest relvaga ähvardades ja vägivalda kasutades 33-aastaselt mehelt ära talle kuuluva BMW.
Samal päeval kell 10 andsid politseinikud Jõhvi-Vasknarva teel autot juhtinud mehele peatumismärguande ning pidasid kahtlustatavad kinni.
Mõlemale mehele esitati kahtlustus väljapressimises, mis on toime pandud grupis ning vabaduse võtmisega.
Jõhvi politseijaoskonna juht Andreas Kliimant sõnas, et info kiire laekumine häirekeskusele aitas juhtumi lahendamisele oluliselt kaasa.
"Kannatanu andis juhtunust viivitamatult teada ning see võimaldas politseinikel operatiivselt sündmusele reageerida ja kuumadel jälgedel kahtlustatavad kinni pidada," lisas Kliimant.
"Relvaga ähvardamine ja vägivallatsemine on tõsised kuriteod ning politsei jaoks on esmatähtis ohud võimalikult kiiresti kõrvaldada ja kahtlustatavad ühiskonnast ajutiselt eemaldada. Juhtumitele, kus pannakse toime raske isikuvastane kuritegu, reageerib politsei väga tõsiselt ja suurte jõududega," märkis ta.
Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Lauri sõnul taotles ta meeste vahistamist, kuna prokuratuuri arvamusel püsib oht, et vabaduses viibides võivad mehed jätkata uute kuritegude toimepanemist.
"Üks kahtlustatavatest, 35-aastane mees, on varasemalt kriminaalkorras karistatud, vanglast vabanes ta tänavu juunis ning kuriteo pani ta toime katseajal. Teine kahtlustatav, 33-aastane mees, ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud," lisas Laur. | Kohus vahistas väljapressimises kahtlustatava mehe | https://www.err.ee/876966/kohus-vahistas-valjapressimises-kahtlustatava-mehe | Viru ringkonnaprokuratuuri taotlusel vahistas kohus mees, keda kahtlustatakse väljapressimises. |
Kuidas te ise hindate, kuivõrd on venna tegevus uurijana teid mõjutanud või ideid andnud? Kui, siis mil moel? Millisena tajute enda ja venna tegevuse ühisosa?
Rein Undusk: Tõsiasi, et läksin Tartu ülikooli eesti filoloogiat õppima, oli kahtlemata venna eeskujust ajendatud. Samas, mäletan, oli ka see mu enda kindel ja pikaaegne otsus. Ma ei läinud sinna mitte niivõrd huvist eesti keele ja kirjanduse vastu, vaid eelkõige ikka soovist kirjutada teksti – mida see pidi tähendama, teadis tollal ja teab vist praegugi vaid vanajumal ise, kuid igal juhul andsid Jaani juba tollal valminud tekstid ("Etüüdid tekstist" (1), "Tüpoloogia. Keel. Metastilistilised tüpoloogiad" (2)) mulle aimu selle tahtmise suunast. See pidi ikka olema kõvasti rohkemat kui üks kirjandusuurimus. Nii et mingid mu algsed tahtmised ja hoiakud on peegeldunud kindlasti vennas. Kui oleks tollal olnud võimalik, oleksin võib-olla üritanud minna õppima filosoofiat, aga ma ei tea, kas Jaangi endale enamate võimaluste juures oleks eesti filoloogia valinud.
Jaan Undusk: Vend Rein on püüdnud leida kultuuri mõtestamiseks oma mõistesüsteemi ja alustada asju ikka mõnest teisest otsast, mitte sealt, kust mina olen juba läbi käinud. Aga siis märkan ikka ja jälle, et puutume erinevatest suundadest tulnuna mingites strateegiliselt olulistes punktides kokku. Tema kirjutab näiteks lõpmatusest, aga mina oksüümoronist kui müstilisest keelekasutusprintsiibist, mis taotleb kokkupuudet keelevälise reaalsusega. Midagi on selles suunitluses ju sugulaslikku. Meie vahel on mõnes põhimises asjas ilmselt vaikivaid kokkuleppeid. Ma arvan, et need ulatuvad kaugemale tööst kirjandusteadlase või kultuuriteoreetikuna, lähevad välja eluliselt oluliste seikadeni, eetika, maailmavaate elementideni.
Rein: Mu jaoks on kirjutamine alati seostunud eeskätt teatava sõnade ülesleidmise protsessiga, mille eelduseks on vastava meeleseisundi või hetketaju saavutamine. See võib vahel olla väga keeruline, aga kui see meeleseisund on käes, siis ma ideede pärast enam eriti ei muretse. Jaani rikkalik ja elegantselt vormitud ideede galerii on muidugi suurepärane avanguteoreetiline abiline, kaasaarvatult gambiitide osas.
Jaan: Kui tahaksid veel näiteid, siis oleks üks võimalikke ühisosasid absoluutsete ja relatiivsete väärtuste vahekord kultuuris. On juba aastakümneid olnud hea akadeemilis-poliitiline pruuk rõhutada põhikategooriate suhtelisust, konstrueeritavust, muudetavust, olgu siis tegu rahvustunde, ajaloo või sugudega. Suhted on alati suhtelised, juba keel annab vastuse ette. Kes nõnda ei arva, see on essentsialist, vaat et häbimärgistatud. Mina nõnda ei arva, ja tundub, et ka mu vend mitte. Inimese suhetes maailmaga peavad leiduma mingid absoluudid. Kõik küll kogu aeg miskitmoodi muutub, aga muudetavust ei saa võtta printsiibiks. Inimene peab leidma üles ka oma vastutuse. Mingid kohad, kust enam edasi ei minda. Need tuleb avastada ja siis neile mingi väljendus anda. Mis võib kesta aastaid ja jääda pooleli, põhjustada pahameelt, ilkumist, teadusmajapidamise tuiksoonest eemaldumist. Inimene, kel on tagauks pidevalt lahti, on lõppkokkuvõttes ka igav.
Rein: Põhiline ühisosa ongi see, et me mõlemad läksime ülikooli kirjutama teksti, mitte õppima eesti keelt ja kirjandust. See, mis tekstist välja on tulnud, on individuaalse andekuse, mõistuspärasuse, hullumeelsuse, tervise ja erinevate väliste asjaolude summa. Nende kõigi parameetrite osas me oleme erinevad. Jaan on väga tugeva looja-minaga professionaalne kirjutaja. Aeg-ajalt jääb mulje, et ta tahab kõike tekstiks ära teha. Mina elan pigem meeleseisundi defitsiidis. Ja selle asemel et nautida hea teksti katkematust, tunnen vahel head meelt, et olemisel on sõnad all. Pigem saadan kõik kuu peale, kui et lasen kõik ära tekstiks teha.
Kas olete tundnud ka vajadust või soovi sihilikult vennast eristuda, püüda, et lähenemised ei kattuks?
Jaan: Minu eelis on olla vanem ja võib-olla ka seetõttu pole mul sellist küsimust tekkinud. Aga ausalt öelda pole mul seda tekkinud ka kellegi teisega. Ei mingit hirmu kedagi tahtlikult või tahtmatult imiteerida või – kasutades Harold Bloomi mõistet – mõjuängi (ingl anxiety of influence). See tuleneb ilmsesti sellest, et mul on suur usaldus hästi edeneva teksti algupärasusse. Mitte nõnda, et tekst alati hästi edeneb, kaugeltki mitte, mõnikord oled kui öises tiigis, ei uju, ei upu, ka välja ei saa. Aga kui tekst käima läheb ja vedama hakkab, siis tasub tema tõmmet usaldada. Mitte keegi ei kirjuta kusagil maailmas teist sellist teksti. Ja mitte keegi ei saa seda sinu eest ära näpata. Muidugi, varastada saab üksikuid mõtteid või häid formulatsioone. Aga humanitaarse teksti väärtus on enamasti siiski terviklikus mõttekäigus, mõttekulus, mõtteastes ja -astenduses, selles, kuidas üks mõte tipa-tapa jõuab mingi teise mõtte juurde ja kuidas sealt viiakse süütenöör koos kolmanda manu. Mitte filosoofia, postulaadid, vaid filosofeerimine on nauditav ja tunnetuslikult rikas. Seda copy-paste-meetodil ei saavuta. Ja seda ei saa sa ise kelleltki ega keegi sinult näpata. Seepärast pakuvad kohtumised teiste mõtlejatega strateegiliselt olulistes punktides hoopis rõõmu. Kui näed, et kaks tükki on ausalt arutledes jõudnud enam-vähem ühte kohta, siis on see jõudu andev, mitte pärssiv. Ja kui need kaks sama ausalt edasi arutlevad, siis lahknevad nende teed paratamatult taas. Ühesõnaga, eristumine, ei vennast ega autoriteedist, pole mingi probleem. Koos käidud lõigud on nagu jalutuskäigud rohelusse, alati meeldiv meenutada.
Rein: Pean ütlema, et eristumise soov on mulle võõras. Võimalik, et ma ei ole imagoloogilise probleemini oma elus veel jõudnud (tõsi, prillid tellisin küll erinevalt Jaanist endale kitsaraamilised), kuid üldiselt on mind alati enam huvitanud inspiratsioon. Ja inspiratsioonil pole mu meelest erinevusega suurt pistmist, see sünnib ikka üksnes kokkukõla tajumisest, ükskõik kui varjatud see ka ei ole. Erinevus on maise elu pärisosa, see on, võiks isegi öelda, totaalne. Mõned muusikud ütlevad, et elevandi kõrva peale astumine pole võimalik. Jutt jutuks, tõsi on see, et oma kontsertkooris nad mind näha ei soovi. Ja saate nüüd isegi aru, et kui ma selle erinevuse omaks võtan ja seda omalt poolt suurendama hakkan, siis riisun ju endalt ka lootuse osaleda siiski ühel suuremal kontserdil, mis kunagi ehk siiski leiab aset? See oleks absurdne, sest võrduks igasuguse inspiratsiooni hävitamisega.
Mida peate oma tegevuse põhiteljeks? Ja kuidas see selliseks kujunes?
Jaan: Ega midagi kõrgemat, keerulisemat ja huvitavamat ole kui inimliku eneseteostuse loogika, psühholoogilised mustrid, mille varal otsitakse teed läbi õhu. Loom läheb otse, inimesel on justkui pööritus sees. Juba ülikooliajal sõnastasin ühes kirjas sõbrale oma huvide psühholoogilise dominandi. Aga see jaguneb mitmesse harru: isiksused kui psühholoogilised mehhanismid (näiteks kirjutava inimese psühhograafia), kultuurid kui psühholoogilised mehhanismid (näiteks baltisaksa ja Eesti kultuuriruumi "ajalooline anatoomia"), kultuuriülesed psühholoogilised mehhanismid (näiteks üldine teksti- ja kirjandusfilosoofia). Need harud võivad ühes kirjutises kohtuda. Hindan kõrgelt teoreetilise mõtlemise ja kultuuriloolise eruditsiooni segunemist, kuni nende omavahelise sulandumiseni.
Rein: Meenub, et Jaan on mind kunagi nimetanud monomaaniks. See määratlus on ses mõttes täpne, et Üks on vist olnud mu põhitelg tõesti. Ühe-temaatika põhjalikum väljaarendamine leidis mõtteajaloos aset Platoni, neoplatoonikute ja varakristluse väitlusväljas. Küsimus oli selles, kas on võimalik konstrueerida asjade suhtes selline vaatepunkt, mis võimaldab neist rääkida ilma neid mingis osas eitamata. Teatavasti kui me ütleme, mis miski on, siis me määratleme üht asja teise (s.o erinevuse) läbi, st eitame temas samaaegselt miskit tema osa. Neoplatoonikud leidsid, et kui selline Üks on, tuleb see üldse asetada väljapoole olemist, kristlased aga püüdsid seda oma kolmainsusliku jumala paradoksi abil hoida kinni olemise sees. Teisisõnu, küsimus on selles, kas elevandi kõrva peale astumine on marginaalne või totaalne. Ja see omakorda on oluline, sest kui marginaalne (kristlased), siis kontsert toimub, kui totaalne (neoplatoonikud), siis jääb kontsert ära.
Vennad Unduskid oma ema Lindaga jaanipäeval 2017 Vääna-Jõesuu rannas. Foto: Maarja Undusk, erakogu
See Üks, mida olen oma kirjatükkides nimetanud lõpmatuseks (infiniitsuseks), aga mida võiks teatavatel tingimustel kutsuda ka suuremeelsuseks (kuus riigimeest on suuremeelsed, kui suudavad kokku leppida ühe eesistuja suhtes), on mind paelunud kui potentsiaalne kultuurikirjelduslik konstant, mis lubab modereerida kultuuriteksti n-ö avaral väljal. Platoni Ühe-otsingud (ja tema "Parmenidese" kolm esimest hüpoteesi) läksid varakristluses sujuvalt üle kolmainsuse põhjendusse ja kui filosoofia hakkas uusaja koites end teoloogiast lahti mängima, pidi ta ümber sõnastama ka oma suhte kolmainulise Jumalaga. Arvan, et kultuur kannab endas alati teatavat transtsendentsuse soovi (vajadust möönda, et asjade tõelised tähendused asuvad kuskil kaugemal), aga selle perspektiivi vormid varieeruvad ja võib juhtuda, et mingil ajahetkel asetuvad transtsendentsus ja ratsionaalsus kultuuris ka üsnagi kohakuti. Usun, et kultuurile tervikuna ei ole see kasulik.
Tunnistan, et tunnen praegu liialt suurt meeleseisundi defitsiiti, et olla optimistlik selle omal ajal alustatud projekti lõpule viimise osas.
Jaani telg on see, et ta on võimeline hästi kirjutama väga erinevatel teemadel. Hästi kirjutamine tähendab empiirilise tõsiasja läbivalgustamist selle psühhofüsioloogilises tingituses ühes selle tõsiasja asetamisega kultuuri vaimuloolisele kaardile. Eeskätt tähendab see aga kujundi loomist, millel tunneme kaheldamatult ära Jaan Unduski näo, aga mis vaatamata sellele justkui segavale asjaolule viib meid lähemale tõele. Sest nii naljakas kui see ka pole, tõde on kujundlik. Miks, ei tea. Mulle meeldivad kujundid seetõttu, et nad on sellised mõnusad kivised kohad, kuhu mõte võib vihmases Eesti ilmas alati kindla peale astuda.
Saan aru, et Jaan on nüüd ühe seltskonnaga nõuks võtnud kaevuda eestikeelse kirjakultuuri eellukku. Kahtlane värk, on seal midagi leida… Aga nii näib mulle seetõttu, et ma pole algtekstidega elus suurt tegelenud, vaid olen ikka eelistanud rafineeritud kontsentraate. Kes originaali ei püüa, jääb igavesti teiseks. Loodetavasti leiavad nad eesti kirjakultuuri põuest väärt ainet, millest saab valmistada mõjusat ekstrakti.
Jaan, üks mind palju mõjutanud tekst Sinu asjade hulgast (eriti ülikooli ajal) oli "Etüüdid tekstist", mis ilmus Akadeemias ja minu teada pole hiljem kuskil uuesti ilmunud. Kuidas Sa ise seda praegu hindad?
Jaan: Enamik mu mitmel pool ja mitmes keeles ilmunust pole autorikogumike kaante vahele jõudnud, olen olnud laisk sellise korraldustööga tegelema. Aga samas peaks mu kogutoodang oma hoiakult temaatilisele kirevusele vaatamata olema üsnagi terviklik. Kirjutan otsekui peatükke mingisse raamatusse, mille täpset pealkirja ma enam või veel ei mäleta. Märkan, et eri aegadel kirjutatu vahel leidub mõtlemise pidevusest tulenev side, iga töö haagib end kuidagi varasemate külge. Ei vaheta tekste välja, vaid kirjutan tinglikult sedasama mingist otsast edasi. Printsiip on see, et iseendal säiliks ettearvamatuse taju. Mitte nii, et künnad igal kevadel üles ühe ja sellesama põllu, vaid ikka nii, et ader on jälle kuskil kuradima kadakajuure taga kinni.
Mõnesid varasemaid kirjatöid võib nimetada lootetekstideks, sest neis on kompaktselt koos mitmeid hiljem arendatud motiive: "Tüpoloogia. Keel. Metastilistilised tüpoloogiad", "Mõistmine kui pidevus" (3), "Etüüdid tekstist". Need olid usutunnistused, mis tuli kirja panna, enne kui järgneva juurde minna. Ühe kallal tuli piinelda nagu pikal sünnitusel, pooleli jätta ei saanud; teine tuli lupsti välja. Ka need pole hiljem kusagil kaante vahel ilmunud, aga mitte seetõttu, et oleksin nad hüljanud. Ei, nad on ornamendis kindlalt paigas, alles sel aastal andsin loengu "Etüüdid tekstist" ainetel ja võisin veenduda, et minu vaatevinklist on kõik nii kui enne: näiteks, et teksti harmoonilisus ja teksti energia võivad olla väga erinevad suurused.
Ma olen vist selline, kes ei vaheta asju või inimesi meeleldi teiste vastu välja. Seda, mis on saanud elu osaks, tuleb kaasas tassida; seda, mis pole selleks saanud, pole mõtet hakata ka muu vastu vahetama.
Rein, üks Su omapäraseid tekste on bakalaureusetöö "Arheoloogiline ja eshatoloogiline motiiv A. H. Tammsaare tekstis" (1996) (4), mis osalt jätab lausa rafineeritud poeetilise teksti mulje. Minu teada hiljem pole Sa päris sellist poeetikat/metoodikat oma kirjutistes kasutanud – kas oled nõus? Kuidas Sa seda teksti praegu hindad?
Rein: Selle teksti valmissaamisel oli oma osa külaskäikudel Tartusse Harald Peebu juurde tema Hurda tänava korteris ja õues (ning alati osavõtlikul Külvi Pruulil, kes oli seal ikka lahkelt kohvitassi ulatamas). Viisin sinna aeg-ajalt mingeid valmissaanud tekstijuppe, kuid üleliia palju me tööst ei rääkinud ja Harald ütles ka, et tal on nägemine tegelikult väga vilets. Räägin seda siin selleks, et sõnastada fraas (usun, et Harald ei solvuks selle peale) – pimesi usaldamine võib elus olla vägagi usaldust loov asjaolu. Ja tekste, nagu enamus asju siin elus, ei tehta mitte millegi muu kui usalduse pealt.
Samal suvel, peale kaitsmist, kohtasin Toomas Liivi, kes ütles, et oli lugenud, et talle meeldis, ja kutsus Roosikrantsi (s.o Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusse).
Tollal, 1990-ndate algul oli Tartu kirjandustudengite seas tugev heideggerluse lummus. See töö on kirjutatud selle lummuse foonil. Nimetan siin heideggerluseks argumentatsiooni viisi, kus kõik otsad peidetakse lõppeks ära keelde. Pikalt viibinud töö kirjutamine sai alguse umbes punktis, kus sain aru, et Tammsaare "tegelased" võib laias laastus jagada kaheks: ühel pool on need, kes üritavad maailmas teatavat märgi- ehk kirjaeelset teadasaamisakti (Jussid, ussid ja pussid), ja teisel pool need (Andres), kes saavad aru, et maailm seisab tegelikult kirja peal. See Tammsaare kiri sai siis justkui mu enda kirjaks ja lisaks tekkisid huvitavad konnotatsioonid Derrida ja Piibliga. Nii et rullus lahti selline päris mõnus mitmeplaaniline kirjutamissituatsioon, mida vist naljalt enam kätte ei saa. Teostus jätab soovida, aga ma ei mõtle sellest tekstist üldse mitte halvasti. Teatav annus heideggerlust kuulub ikka tekstitegemise juurde. Küsimus on lihtsalt proportsioonides. Kihvt oleks muidugi kirjutada tõsiteaduslik arutlus, millest keegi ei saa aru, et see on heideggeriaani bluff. Aga nagu juba mõista antud, mulle meeldib keele maju ehitades mõelda päris majadele, ja vastupidi.
Kuidas te tajute, kui suur peaks olema humanitaarteadlase side parajasti aktuaalsete ühiskondlike ja kultuuriliste teemadega? Kes on suure ajalise haardega kultuuriuurija (nagu te mõlemad olete) "implitsiitne lugeja" – kas see peab tingimata olema kaasajas või kirjutate n-ö igaviku palge ees?
Jaan: Ma arvan, et iga teadlane peaks tegelema teemadega, mis talle endale on eluliselt olulised. Ja leidma lähenemisteid, mis tema oma kirgi üles kütavad. Väga vinge, kui lehetäide uurijana lahendatakse ühtlasi põletavaid elufilosoofilisi probleeme.
On alati hea, kui arukas inimene suudab avaldada julgeid ja veenvaid seisukohti oma erialavälistel ühiskondlikel teemadel. Me kõik tahaksime olla sellised ja me kõik tahaksime selliseid rohkem kuulda võtta. Ja mitte lugeda poliitikute lõputuid enesekordusi. Aga ega see julge ja veenva seisukoha kujundamine just lihtne ülesanne ole. Võtkem näiteks selline pirukas nagu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Ühelt poolt on see partei kuulsaks saanud oma jõhkravõitu loosungitega, mille provokatiivsus on läbinisti ebaeluline; nendega pole suutelises poliitikas suurt midagi pihta hakata. Teisalt on see hetkel vist ainus partei Eestis, kes suudab näidata oma olemasolu vältimatust, see tähendab, ta on poliitilise võimekuse proovikivi kõigi teiste jaoks, niisiis väga eluline nähtus. Iga poliitilise pretensiooniga jõud peab astuma matile ja näitama, kuidas ta EKRE-ga hakkama saab. Aga EKRE on viinud mati niivõrd hellale pinnale, et aus kahevõitlus temaga tähendab riskeerimist oma mainega. Ja nii tehaksegi vaid põlastusžeste, tegelikult – ei sekkuta olukorda. Ning Eesti riigi tugielanikkonna mitmetele valupunktidele vajutamine on jäänud põhiliselt EKRE osaks. Sellega tuleb EKRE-le hinnangut andes arvestada ja see on tõsine jutuajamine.
Rein: Astusin eesti filli 1986. aastal, s.o ajal, mil sinna kogunesid olude sunnil veel need erinevad logose armastajad, kes on end nüüdseks edukalt ära jaganud sotsioloogia, teoloogia, psühholoogia ja muude distsipliinide vahel. Kui ajaloolased suundusid tollal peatselt tänavale poliitikat tegema, siis eesti fillid küll järgnesid neile, kuid minu jaoks on Eesti poliitilise vabaduse idee jäänud ikka mingis olulises osas filoloogiliseks ideeks tunnetada eesti keeles sõna kogu tema eksistentsiaalsel skaalal. Eesti humanitaarteadlase ühiskondlik angažeeritus tähendab panustamist sellesse eesti sõna eksistentsiaalsesse pingutusse, mitte pelgalt mingit ideoloogilist või päevakajalist kaasarääkimist.
Mulle meeldivad suured teemad, kuid igaviku palge ees seismisele eelistan reaalseid inimpilke. Mõnest pilgust võib olla hea abi mõne teksti sünnil. Kuid üldiselt ma eriti palju ei looda ja möönan, et su teksti ainus lugeja oled võib-olla sa ise. Kõik muu on kokkulepe, selle täitmine, selle rikkumine… ning kohvijoomine.
Jaan: Sa küsisid humanitaari töö igavikulise aspekti kohta. Põhiline on see, et hea humanitaarne tekst säilitab ajas oma inspiratsiooni. Olen palju tuge saanud just varasemate aegade mõtteproosast.
Psühholoogilise uudishimu rahuldamiseks uurin inimtegevuse teatavaid produkte – põhiliselt tekste, mille kohta kirjutan oma teksti. Samal ajal teadvustan endale, et minu uuringute edukuse üks tagatisi on ühtlasi see, kui esindusliku inimtegevuse produkti ma ise seda tehes valmis küpsetan. Teisisõnu, humanitaarias peab uurival tekstil enesel olema potentsiaali saada uuritavaks tekstiks – inimtegevuse representatiivseks jäljeks. Ta ei ole mitte ainult informatsiooni kandja, vaid peab huvi pakkuma ka inimtegevuse produktina. Ma tean, et see pole paljudele vastuvõetav (selles nähakse ohtu teksti "teaduslikkusele"), kuid see on minu valdav kogemus. Seetõttu ma seda primaar- ja sekundaartekstide jaotuskava, mida õppetöös kasutatakse, ei salligi. Selles elab eelarvamus, et luuletus on kirjakultuuris igal juhul esmasem selle luuletuse kohta paberile pandud esseest. Aga nii see ei ole, ühelgi tekstil pole žanriprivileegi. Iga luuletus põhineb teistel luuletustel ja iga luuletuse saab üle kirjutada. Võib kergesti juhtuda, et sekundaartekst osutub tähtsamaks inimtegevuse produktiks kui tema primaartekst. Ja kui me neid mõisteid veel edasi kasutame, siis võibki sõnastada humanitaarteadlase ülesande: sekundaarteksti kirjutamine primaartekstiks. Ehkki, nagu öeldud, need mõisted on haridusbürokraatia eksitavad leiutised.
Kas kirjandusteadlane peab olema ka filosoof? Kas kirjandusteadus saab olla filosofeerimise vorm?
Jaan: Jah, see peaks tulenema kõigest eelnevast.
Rein: Kirjandusteadlane ei pea olema filosoof. Sest vastasel korral peaks diskursivalvur hakkama temas protsentuaalselt kindlaks määrama filosoofi ja kirjandusteadlase määra, mis omakorda eeldab mõlema tüübi ekvivalendi ettevalmistamist. Segadust ja tööd kui palju. Ja üleüldse mulle ei meeldi eri keelte miksimine. Oleks minu teha, annaksin igaühele ühe instrumendi kätte ja käsiksin kogu maailm sellel pillil kuuldavale tuua. Infiniitsust maises ilmas ei väljendata mitte paljususe läbi, vaid oma piiratuse tunnistamisega. Kust järeldub, et kirjandusteadlase filosoofia on tema kirjandusele truuks jäämise korrelaat. Eesti asi on sündinud eesti kirjast ja eesti kiri on juba peaaegu sama hea kui eesti mõte. Ei ole vaja muretseda asjade pärast, mis toimuvad niikuinii. Tuleb lihtsalt pühapäeva hommikul kirikusse minna.
Ilmus Keele ja Kirjanduse novembrinumbris 2018.
Akadeemia 1992, nr 5, lk 974–1012; kirjutatud palju varem.
Keel ja Kirjandus 1985, nr 9, lk 513–522; nr 10, lk 595–604; 1986, nr 1, lk 1–9; nr 2, lk 68–78.
Akadeemia 1989, nr 4, lk 711–732.
Vt R. U n d u s k, Arheoloogiline ja eshatoloogiline motiiv A. H. Tammsaare tekstis. – Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kangroni. (oxymora 1.) Toim J. Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1997, lk 59–126. | Usutlus vendade Unduskitega | https://kultuur.err.ee/876963/usutlus-vendade-unduskitega | Rein Undusk tähistas juulis oma 50. sünnipäeva, Jaan Undusk saab novembris 60. Neil mõlemal on oma eriline koht eesti kirjandusteadusliku mõtte loomises. Sünnipäevade puhul usutles neid Aare Pilv, kolleeg Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest. Kokku- ja lahkukõlad ei tulene vahetust vastastikmõjust: intervjueeritavad vastasid küsimustele eraldi kirja teel, siin on vastused kokku pandud. |
Nagu nimigi mõista annab, siis viib Tartu Maraton Vintage osalejad tagasi möödunud sajandisse. "Eestimaa talvist laulupidu on sõidetud peaaegu 60 aastat ja vastloodud Tartu Maratoni Vintage annab võimaluse minna rajale retrovarustusega selliselt, et see ei hakka otseselt takistama liikumist," rääkis suusamaratoni peakorraldaja Indrek Kelk.
Tänapäevased klassikajäljed on nii kitsad, et ei võimalda vanaaegsete puusuuskadega suusatada, ilma et suusk ja suusaside raja külgedesse ei takerduks. Selle vältimiseks hakkab Tartu Maratoni rajal olema vähemalt üks suusajälg tavapärasest sedavõrd palju laiem, et seal on võimalik sõita klassikalisega puusuusaga kuni tänapäevaste suuskadeni välja.
Ajastu, mida korraldajad osalejate suusavarustuse ja riietuse näol peegeldada tahavad on kõik, mis jääb eelmisesse sajandisse. Kui aga keegi suudab valmis meisterdada või soetada veelgi vanema suusavarustuse, siis on ta suusapeole igati oodatud. Mida retrom, seda vingem!
"Tartu Maratonil on väga palju osalejaid, kellel oleks vaja uusi ergutusi, et silm ikka edasi säraks ja entusiasm säiliks. Just vana suusa ja sinna juurde kuuluva ajastu riietusega Tartu Maratonile tulek, olek ja läbimine on elamus, mida tahame pakkuda inimestele, kelle jaoks tavalise plastiksuusaga sõitmine on liiga igapäevane ja vähe emotsioone pakkuv," ütles Kelk.
Vintage-suusatajad lähevad rajale koos põhidistantside (63 ja 31 km) suusatajatega. Et seltskonda koondada, teevad korraldajad retrosõitjatele eraldi stardigrupi. Kui suusatajal on varasemate tulemuste põhjal õigus startida ka eestpoolt, siis seda on tal võimalik soovi korral ikkagi teha.
Osalejatel on eraldi ajastutruud stardinumbrid ja finišis ootab vastava kujundusega diplom. Lisaks loositakse retrosõitjate vahel välja mitmeid ägedaid auhindu. | Vana hea retro - Tartu Maraton naaseb kuldaegadesse | https://sport.err.ee/876960/vana-hea-retro-tartu-maraton-naaseb-kuldaegadesse | Kolm kuud enne suusatalve suursündmust ehk 46. Tartu Maratoni on põhjust välja hõigata ürituse peamine uuendus. Nimelt stardib üheskoos põhisõitudega esmakordselt Tartu Maraton Vintage. |
Valitsus langetas otsuse kolmapäeval, peaminister Andrej Babiš oli kindlat vastuseisu väljendanud juba varem, öeldes, et lepe seab ohtu Tšehhi julgeoleku ja suveräänsuse.
ÜRO riigid kiitsid rändeleppe (Global Compact for Migration) heaks juulis 18 kuud kestnud läbirääkimiste järel. Ametlikult võetakse lepe vastu 10.-11. detsembril Marokos Marrakechis peetaval konverentsil.
Lepe sisaldab 23 eesmärki seaduslike rändevõimaluste loomiseks ning migreeruvate inimhulkadega paremaks toimetulekuks olukorras, kus maailmas on liikvel umbes 250 miljonit inimest ehk kolm protsenti maakera rahvastikust.
Tšehhi peaministri sõnul on lepe mittesiduvusest hoolimata ohtlik juba sellepärast, et "määratleb migratsiooni kui põhilist inimõigust".
Babiš märkis, et leppe vastu on ka USA, Austria ja Ungari. | Tšehhi jääb ÜRO rändeleppest kõrvale | https://www.err.ee/876958/tsehhi-jaab-uro-randeleppest-korvale | Tšehhi valitsus otsustas jääda kõrvale ÜRO rändeleppest, millest peaks saama esimene migratsiooni haldamiseks mõeldud ülemaailmne dokument. |
Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05. | "Loetud ja kirjutatud" vaatab Lätti | https://kultuur.err.ee/876955/loetud-ja-kirjutatud-vaatab-latti | Seekord tuleb kirjandussaates "Loetud ja kirjutatud" juttu Läti kirjandusest. Stuudios on eesti kirjanduse läti keelde tõlkija Maima Grīnberga. |
USA teadlased tegid 2015. aasta kevadel enam kui 177 000 kreeka koolilapse ja -noore hulgas küsitluse, et saada andmeid nende uneaja ning toitumisharjumuste kohta. Selgus, et lapsed, kes magasid öösel liiga vähe:
Ei söönud ka hommikusööki;
Sõid rohkem kiirtoitu;
Sõid regulaarselt maiustusi;
Veetsid rohkem aega ekraane vaadates;
Olid ülekaalulised.
"Keskmiselt 40 protsenti koolilastest magas soovitatud normidest vähem," ütles uuringu juhtivautor Labros Sidossis, New Jerseys asuva Rutgersi Ülikooli kinesioloogia ja tervise instituudi direktor.
Ameerika Unemeditsiini Akadeemia avaldas 2016. aastal järgmised soovitused laste uneajale:
4–12kuused imikud peaksid magama ööpäeva jooksul kokku 12–16 tundi, seda kokku erinevate uinakute vältel.
1–2aastased lapsed peaksid koos päevauinakutega magama 11–14 tundi ööpäevas.
3–5aastased lapsed peaksid ööpäevas koos päevauinakutega magama 10–13 tundi.
6–12aastased lapsed peaksid ööpäevas magama 9–12 tundi.
13–18aastased teismelised peaksid ööpäevas magama 8–10 tundi.
Need soovitused on tehtud tuginedes erinevatele uuringutele, milles on ilmnenud uneaja pikkuse seos parema keskendumisvõime, tervisekäitumise, õppimise, mälu, emotsionaalse tasakaalu jmt. Määratud normidest rohkem magamisel võib vastavas eagrupis tekitada ka vastupidiseid ilminguid, näiteks vaimse tervise probleeme või ülekaalulisust.
Kuid tuleme tagasi kreeka lastel tehtud uuringu juurde.
Artiklist tuleb välja, et liiglühikest ööund esineb poistel rohkem kui tüdrukutel, vastavalt 42,3 ja 37,3 protsendil uuritutest.
Ebapiisava ööunega teismelised tegid ka vähem aeroobset trenni ning olid vähem füüsiliselt aktiivsed. Siinkohal võib muidugi küsida, kas nende ööuni jäi just ebapiisava füüsilise koormuse tõttu lühemaks, sest keha, mis ei ole füüsiliselt väsinud, ei taha ka nii palju magada.
Teadlasi üllatas aga just väiksemat aeroobset treeningut puudutanud uuringutulemus. Aeroobne treening suurendab pikaajalist vastupidavustreeningu võimekust, see aga eeldab, et kehas on piisavalt energiat vastupidavustreeninguks. Selliseid energiavarusid taastab aga keha ühtlasi magades.
"Seega, lapsed, kes magavad hästi on võib-olla ka just une tõttu päeva jooksul füüsiliselt aktiivsemad ning neil on suurem aeroobse tegevuse võimekus," selgitas Sidossis.
Kesisemad energiavarud aga võivad omakorda tekitada isusid näiteks süsivesikurikaste (kiir)toitude ja maiustuste järele, millest keha saab kergesti kätte energiat.
Selle uuringu, nagu paljude teiste une ja tervisekäitumise seoseid otsivate teadustööde puhul võib kriitiliselt küsida, mis on põhjus ja mis tagajärg, kuid üks on kindel: laste ja teismeliste une pikkusel on mõju tervisele.
Uuringu autorid annavadki seetõttu soovituse: lapsevanemad, õpetajad ja tervishoiutöötajad peavad senisest enam pöörama tähelepanu sellele, kui palju laps ööpäevas magab, sest kui uni ja tervisekäitumine on omavahel tihedalt seotud, siis kasvavad ebatervislikud une-, toitumis- ja liikumisharjumused sisse juba lapsepõlves ning pikas perspektiivis kasvavad niimoodi peale haiged põlvkonnad.
Artikkel ilmus ajakirjas Journal of Clinical Sleep Medicine. | Kesine uni kallutab lapsed sööma kiirtoitu ja maiustusi | https://novaator.err.ee/876954/kesine-uni-kallutab-lapsed-sooma-kiirtoitu-ja-maiustusi | Värske uuring seob napiks jääva uneaja laste ja noorte kehvade toitumisharjumuste ja ekraaniajaga. Mõistagi on tegu mõneti suletud ringiga, sest ka kehva ja lühikese une taga on omakorda ebakvaliteetne toit ja liigne ekraaniaeg. |
Tudengeid Vilniuses juhendava EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praksi sõnul on töötoa eesmärk eksperimenteerida Eestile omase tüpoloogia – saunaga, jõudes mõne päeva jooksul ideest toimiva prototüübini.
"Saunaruumi loomine esitab sisearhitektidele ja ruumidisaineritele mitmeid väljakutseid: lisaks tavapärasele inseneeriale ja baasfunktsionaalsusele peab korralikult toimiv saun arvestama ka ehitusfüüsika ja ergonoomikaga. Seetõttu peame EKA sisearhitektuuri osakonnas sauna oivaliseks õppeülesandeks – Vilniuse kunstiakadeemia tuli meie ideega kiiresti kaasa. Vana ja põhjamaadele omase ehitisetüübina on saunal oluline roll ka arhitektuuriajaloolise näitena. Töötoa nelja intensiivse päeva jooksul valmiva sauna põhiliseks materjaliks on puit, mis on kombineeritud Vilniuse Kunstiakadeemia kõrval olevate betoonmüüridega," selgitas Praks.
Vilniusse ehitatav saun pole esimene, mille sisearhitektuuri osakond on valmis ehitanud. Aastaid asus Tallinna vanalinnas Nunne tänaval toonases sisearhitektuuri osakonna sisehoovis kilest saun, mis enda ümber arvuka saunaklubi koondas. Lisaks sellele ehitati osakonna rahvusvaheliste suvekoolide raames Soomaale kaks ujuvsauna, millest esimene veeskamisel põhja läks, aga aasta hiljem, 2017. aastal valminud saun VALA võõrustab jätkuvalt Soomaad avastavaid matkajaid. VALA kõrval kõrgub käesoleva aasta augustist Soohotell, kus kõik soovijad pärast saunatamist ööd saavad veeta.
SAUN / Vilnius / 2018
EKA sisearhitektuuri osakond ja Vilniuse Kunstiakadeemia (VKA)
Asukoht: https://goo.gl/maps/LdAVWw1PgAv
Juhendajad: Hannes Praks, Andrea Tamm (EKA); Rokas Kilčiauskas, Audrius Dimavičius (VKA)
Tudengid: Kaarel Kuusk, Päär-Joonap Keedus, Eeros Lees, Monica Mustjõgi, Kelli Puusepp, Elis Rumma (EKA); Rimtė Raudeliūnaitė, Gabrielė Šidlauskaitė, Giedra Virbickaite, Ieva Glumac, Agnė Rubytė, Aurelija Kniukštaitė (VKA)
Toetajad: Eesti Vabariik 100, Eesti Suursaatkond Vilniuses | EKA sisearhitektuuritudengid ehitavad Vilniusse sauna | https://kultuur.err.ee/876947/eka-sisearhitektuuritudengid-ehitavad-vilniusse-sauna | Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond korraldab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul Leedu pealinnas Vilniuses koos sealse kunstiakadeemiaga töötoa, mille käigus projekteerivad ja ehitavad osakondade tudengid koos Vilniuse kesklinna sauna. Nelja päeva jooksul valmiva sauna pidulik avamine toimub 15. novembril kell 18. |
Juba mõnda aega on Eestis olnud probleemiks ettevõtjad, kes jätavad oma majandustegevusega võetud kohustused võlausaldajate kanda.
Selleks kasutatakse erinevaid skeeme, mida iseloomustab asjaolu, et juriidilisest isikust võlgniku varatuks muutmise järel asendatakse juhtorganite liikmed isikutega, kes on varatud ja tegelikkuses ühingu juhtimises ei osale ehk nn tankistidega.
Eesti võlausaldajate liidu andmetel tegutseb Eestis aktiivselt umbes 700 tankisti, kellega on seotud enam kui 10 000 äriühingut koguvõlaga 355 miljonit eurot.
Tankistide teenuste kasutamise vähendamiseks kaotab eelnõu võimaluse võõrandada osaühingute osalusi olukorras, kus osaühingul on täitmata talle seadusega kehtestatud aruandluse kohustus.
Tänavu novembri seisuga on 192 763 osaühingust ja aktsiaseltsist tähtaegselt
majandusaastaaruande esitamata jätnud 44 032 osaühingut ja aktsiaseltsi.
Samuti piiratakse vangistusseaduse tähenduses kinnipeetavate võimalust osaleda äriühingu juhatuses, seda asendavas organis ning nõukogus.
Lisaks võimaldatakse kohtumäärusega piirata teatud juhtudel korduvalt pankrotimenetluse raugemise põhjustanud isikutel kuni üheks aastaks keelata tegutseda juhatuse või seda asendava organi liikme või likvideerijana.
Kehtiva õiguse alusel pole sisulisi takistusi äriühingus osaluse võõrandamiseks, mistõttu on äriühingu omanikel tihti lihtsam ja odavam ettevõtja võõrandada "likvideerimisteenust" osutavale isikule, kui tegeleda äriühingu vabatahtliku likvideerimisega või selle pankrotimenetlusega.
Praktikas on levinud olukord, kus majanduslike raskuste korral kogu äriühingu likviidne vara "kanditakse välja" ning seejärel võõrandatakse osalus kolmandale isikule, kes pakub varjatult äriühingu "suretamise" teenust.
Pärast osaluse müügiprotsessi nimetatakse äriühingu juhatusse tankist. Üldjuhul on see isik varatu ning on saab nn tankistiteenuse eest tasu. Levinuma käitumismudeli järgi ei esita tankist majandusaasta aruandeid eesmärgiga lasta äriühing sundlõpetada.
Justiitsministeeriumi kavandatav muudatus annab kohtule õiguse keelata isikul tegutseda kuni ühe aasta jooksul äriühingu juhatuse või seda asendava organi liikmena või likvideerijana, kui:
1) juriidilise isiku, mille juhatuse või seda asendava organi liige isik on, pankrotimenetlus jääb välja kuulutamata raugemise tõttu ja
2) pankrotiavaldust selle pankroti väljakuulutamiseks, mille raames juhatuse või seda asendava organi liikme või likvideerijana tegutsemise keeldu soovitakse kehtestada, ei ole esitanud võlgnik ise ja
3) sama isik on kuulunud määruse tegemisele eelneva kolme aasta jooksul vähemalt kolme juriidilise isiku juhatusse või seda asendavasse organisse, mille pankrotimenetlus on jäänud välja kuulutamata raugemise tõttu, kusjuures võlgnikud ei ole esitanud ise pankrotiavaldust ja
4) on põhjendatud kahtlus, et juhatuse või seda asendava organi liige ei täida ka tulevikus juriidilise isiku seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust.
Seadus on planeeritud jõustuma 2020. aasta juunist. | Eesti ettevõtluse 700 tankisti saavad peagi tegutsemispiirangu | https://www.err.ee/876942/eesti-ettevotluse-700-tankisti-saavad-peagi-tegutsemispiirangu | Justiitsministeerium töötas välja äriseadustiku muutmise, et vähendada tankistide kasutamist Eesti ettevõtluses ja parandada üldist ärikultuuri taset. |
Navalnõi püüdis teisipäeval lennata Prantsusmaale, et võtta osa Euroopa Inimõiguskohtu istungist teda puudutavas kohtuasjas, kuid Moskva lennujaamas teatati, et kohtutäiturid on tal keelanud Venemaalt lahkuda.
Kolmapäeva hommikul postitas Navalnõi aga foto endast lennujaamas ja ütles, et tohib siiski riigist lahkuda.
Navalnõi selgitas, et kohtutäiturid jätsid ta teavitamata otsusest nõuda 31 000 dollarit kahjutasu tsiviilhagiga seoses, kuid ta maksis raha kohe ära. | Navalnõi teatas, et võimud lubasid tal Venemaalt lahkuda | https://www.err.ee/876940/navalnoi-teatas-et-voimud-lubasid-tal-venemaalt-lahkuda | Vene opositsionäär Aleksei Navalnõi ütles kolmapäeval, et pärast esialgset keeldu lubati tal Venemaalt lahkuda. |
Kotsar ja South Carolina võõrustasid hooaja kolmandas mängus Norfolk State'i meeskonda, kes alistati skooriga 81:64. Algviisikus alustanud Kotsar mängis 23 minutit, viskas kaheksa punkti (kahesed 4/4), võttis neli lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, pani ühe bloki ning tegi kaks pallikaotust ja kaks viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Jürgensi koduülikool Oral Roberts võõrustas hooaja neljandas mängus California Baptisti võistkonda. Oral Roberts kaotas kohtumise 69:70 ning jätkab NCAA hooaega ühe võidu ja kolme kaotusega. Algkoosseisus alustanud Jürgens sai 34 minutiga kirja kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/2), kolm lauapalli, neli resultatiivset söötu ning tegi ühe pallikaotuse ja ühe vea.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Kotsar aitas South Carolina võiduni | https://sport.err.ee/876934/kotsar-aitas-south-carolina-voiduni | Läinud öösel olid USA üliõpilasliigas NCAA-s võistlustules kahe eestlase koduülikoolid – Maik-Kalev Kotsar ja South Carolina Gamecocks teenisid võidu, Carlos Jürgens ning Oral Roberts Golden Eaglessaid aga valusalt napi kaotuse. |
Eksperdid märkisid Belgradis 8.-9. novembrini toimunud julgeolekukonverentsi ajal Newsweekile, et Euroopasse, NATO idatiivale oleks Venemaa agressioonile vastu seismiseks vaja alalisi USA sõjalisi üksusi.
"Ma leian, et praegu on puudu USA sõjalisest kohalolekust Balti riikides. Ja ma arvan, et see on väga halb. See ei tähenda, et me ei oleks Eestis tänulikud selle eest, et meil on Briti pataljon, mida praegu on toetamas Taani, nad on suurepärased liitlased. Kuid lihtne tõsiasi on see, et Ameerika sõdurite sõjalise heidutuse väärtus on suurim maailmas," selgitas Sakkov.
"Kui Venemaa relvajõud või poliitiline juhtkond ütleb NATO, siis nad mõtlevad Ameerika Ühendriike. Ning mõnes mõttes oleks iga hind, mis kaasneks USA vägede suurema kohaolekuga NATO idatiival, täiesti tühine võrreldes sellega, kui ollakse sõjas Venemaa Föderatsiooniga. Me peame tegelema palju rohkem heidutamisega läbi vägede paigutamise, mitte ainult kaitseks valmistumisega," jätkas ta.
NATO Euroopa ametnikud kinnitasid Newsweekile, et nad toetaksid täielikult otsust avada Poolas alaline USA sõjaväebaas. Septembris Washingtoni külastanud Poola president Andrzej Duda tegi sellise ettepaneku ka avalikult ning käis välja isegi idee nimetada baas president Trumpi järgi. Märtsis aga viis Poola ellu oma ajaloo suurima relvastushanke, mille raames ostetakse USA-lt raketisüsteeme Patriot.
Nii praegused kui ka endised Euroopa ametnikud selgitasid, et USA kohalolek oleks eriti teretulnud nüüd, kui Trumpi administratsioon kavatseb loobuda keskmaa-tuumarelvastuse leppest (INF - Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty). Venemaa on korduvalt jäänud vahele selle leppe rikkumisega, kuid võimalus, et Moskva jätkab Euroopa naabreid ohustavate relvade koondamist, leppe tühistamise korral tõenäoliselt suureneb. Mõned eksperdid on hoiatanud ka uue võidurelvastumise eest.
Hoolimata olulisest rollist, mida USA Euroopas mängib, on osa eksperte ka märkinud, et Euroopa Liit peab tegema NATO institutsioonidega tihedamat koostööd Euroopa julgeoleku suurendamisel.
"Kui vaadata kübervaldkonda - jättes kõrvale desinformatsioonioperatsioonid - kui vaadata traditsioonilisi küberrünnakuid, mille pärast me muretseme, rünnakud meie riiklikult tähtsa infrastruktuuri vastu ja nii edasi, siis paljud vahendid selliste asjadega tegelemisel, ei ole NATO vahendid, need on vahendid, mis EL-il on või mida EL arendab. Euroopat katva elektritaristu vastupidavusega tegelemine ja nii edasi," selgitas Ian Bond mõttekojast Center for European Reform.
"Üks asi, millele NATO-l ja EL-il tuleb lahendus leida, on see, kuidas need kaks koos paremini tegutsema panna. Meil on praegu rohkem kui 70 ühist tegevust, kus NATO ja EL koostööd teevad, kuid meil on ikka veel pikk tee minna enne, kui nad ladusalt koos töötama hakkavad," lisas Bond.
Trump on paistnud silma sellega, et on süüdistanud NATO liitlasi ebapiisavates kaitsekulutustes. Sakkovi hinnangul ei tee see aga USA-st ebausaldusväärset partnerit.
"See meenutab mulle seda, mida Mark Twain ütles Richard Wagneri muusika kohta - "See on parem kui see kõlab". Kui te kuulate või loete, mida Trump säutsub, siis kõlab see halvasti. Kuid selles osas, mis sisu puudutab, liiguvad asjad hästi edasi," lausus Sakkov. | Eesti julgeolekuekspert rääkis Newsweekile Twainist, Wagnerist ja Trumpist | https://www.err.ee/876936/eesti-julgeolekuekspert-raakis-newsweekile-twainist-wagnerist-ja-trumpist | Väljaandega Newsweek rääkinud julgeolekueksperdid, sealhulgas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor Sven Sakkov, leiavad, et USA presidendil Donald Trumpil on õigus, kui ta ütleb, et Euroopa vajab NATO ja Ameerika Ühendriikide sõjalist tuge rohkem kui midagi muud. |
Kai Realo, kuivõrd nafta hind muudkui langeb, siis miks posti otsas on hinnad hakanud hoopis ülespoole ronima? Ja millal see langus, kui üldse, meieni jõuab?
Eks nad on ikka langenud selle kõrge tasemega võrreldes.
Nüüd küll korrigeerus diisli hind kõrgemale, sest hakkasime müüma talvist, seda arktilist diislit, kuna Eestis ei tea iial, millal see pakane tuleb ja pigem karta kui kahetseda. Eestis me läheme alati üle arktilisele diislile talvel ja see on kallim, ta on lihtsalt tihedam ja võiks öelda, et seal on seda head kraami rohkem sees.
Aga põhimõtteliselt, kui see nafta ikkagi jätkab langust, siis kandub see kohe üle ka lõpptoodetesse ehk bensiini ja diislisse ehk ta tuleb riburadapidi alla siis. Täna on bensiin siin 1,349, siis me nägime alles mõned nädalad tagasi neid peaaegu 1,4 lähedal. Eks ta tuleb ikka alla.
Üleeilsega võrreldes on postihind nüüd natuke kerkinud, ehkki nafta hind on järjest langenud.
No nafta hind on teinud siin ikka jõnkse üles ja alla, eks see ootab praegu ikkagi seda, et kuhu ta siis stabiliseerub. Alles eelmise nädala lõpus läks ta korraks üles, nüüd ta on tulnud alla. Ega nii kiiresti need asjad ei käi. Täna ikkagi turud jälgivad ja me müüme lõpptoodangut, me ei müü naftat – me müüme ikkagi seda, mida keegi on juba valmis tootnud ja müüme seda selle hinnaga, millega ta maailmaturul müügil on. Päris nii üks-ühele need valmistooted ja nafta ei liigu minutipealt. Aga ei ole vaja muretseda, kindlasti langevad hinnad, kui nafta langeb ja tooted langevad!
Millal võib see langus postideni jõuda?
Vaat seda ma küll praegu peast ei oska öelda, sest üldjuhul selline varu on jaamades ja terminalides ikka mõnepäevane. Aga eks üsna kiiresti paneb konkurents asja paika. Meie huvides on ikka müüa odavat kütust, meie huvides ei ole müüa kallist kütust - keegi ei osta seda nii palju, kui me tahaks. | Kütusemüüja kerkinud hinnast odavneva nafta taustal: ärge muretsege, küll nad langevad! | https://www.err.ee/876926/kutusemuuja-kerkinud-hinnast-odavneva-nafta-taustal-arge-muretsege-kull-nad-langevad | Ehkki nafta hind on viimasel ajal suurel kiirusel allapoole sööstnud, ei ole see kütuste postihinnas veel kajastunud. Teisipäeval kütusemüüjad hoopis tõstsid hindu. Circle K Eesti juht Kai Realo rahustab, et nafta hinna langus kajastub peagi kindlasti ka mootorikütuste müügihinnas. |
Töötus püsis madal ja on sarnane majandusbuumi aastatele. Tööhõive ja tööjõus osalemise määr on kõrgemad isegi buumiaastatega võrreldes. Vanemaealiste tööhõive on rekordiliselt kõrge, lisas amet.
Tööturu näitajad eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oluliselt ei muutunud. Siiski on statistikaameti teatel märkimisväärne, et jätkuvalt kasvab vanemaealiste ehk 50–74-aastaste aktiivsus tööturul.
Vanemaealiste tööhõive määr kasvas kolmandas kvartalis 59,1 protsendini, mis on selle sajandi kõrgeim. Vanemaealiste tööjõus osalemise määr oli 61,3 protsenti ja töötuse määr 3,6 protsenti. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 50–74-aastaste hõivatute arv suurenes 4500 võrra ja töötute arv vähenes 3000 võrra.
Tööturu aktiivseima vanuserühma ehk 25–49-aastaste näitajad kolmandas kvartalis oluliselt ei muutunud, nende tööjõus osalemise määr oli jätkuvalt kõrge ehk 88,1 protsenti.
Noorte ehk 15–24-aastaste tööjõus osalemise määr oli 46 protsenti. Kuigi noorte tööjõus osalemise näitaja on viimastel aastatel püsinud stabiilne, siis tänavu kolmandas kvartalis selles vanuserühmas hõivatute arv vähenes ning töötute arv suurenes, märkis statistikaamet.
Kolmandas kvartalis oli hõivatuid 666 600, mis on sama palju kui aasta tagasi. Samas on märkimisväärselt kasvanud osaajaga hõivatute arv. Tänavu kolmandas kvartalis oli täistööajaga töötajaid 588 000 ja osaajaga töötajaid 78 600.
Aastaga on osaajaga töötajate arv kasvanud 7100 võrra ning täistööajaga töötajate on arv sama palju vähenenud. Kõige rohkem töötavad osaajaga noored ja vanemaealised. Eelmisel aastal töötas osaajaga iga viies 15–24-aastane ning iga seitsmes 50–74-aastane.
Tööturul mitteaktiivseid oli kolmandas kvartalis 273 400. Suurima osa mitteaktiivsetest moodustasid pensioniealised, keda oli selles arvestuses 82 800, õpingute tõttu tööturult eemale jääjaid, keda oli 63 300, ning haiguste või vigastuste tõttu tööturult eemale jääjaid, keda oli 61 200.
Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga on 4000 võrra suurenenud nende inimeste arv, kes olid mitteaktiivsed haiguste või vigastuste tõttu. Õpingute tõttu tööturult eemale jäänute arv on vähenenud 3400 võrra.
Põhjus võib statistikaameti hinnangul olla selles, et noortel on tööl ja koolis käimist kergem ühildada. Samuti on vähenenud mitteaktiivsete pensioniealiste arv 5100 võrra, seda ilmestab ka 50–74-aastaste kasvav aktiivsus tööturul. | Tööhõive ja tööjõus osalemise näitajad ületavad buumiaegseid | https://www.err.ee/876932/toohoive-ja-toojous-osalemise-naitajad-uletavad-buumiaegseid | Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 5,2 protsenti, tööhõive määr 68,2 protsenti ja tööjõus osalemise määr 72,0 protsenti, seejuures kasvab jätkuvalt vanemaealiste aktiivsus tööturul, teatas statistikaamet. |
VIDEO | Pallipoiss sai Meistriliiga nädala tipphetkede edetabelis esikoha | https://sport.err.ee/876929/video-pallipoiss-sai-meistriliiga-nadala-tipphetkede-edetabelis-esikoha | Möödunud nädalal peeti võrkpalli Credit24 Meistriliigas vaid üks kohtumine. Nädala parima hetke pakkus seekord üllataja, kelleks oli Saaremaa pallipoiss. | |
Hudžand kaotas meistriks tulnud Istiklolile viie punktiga ja edestas kolmandaks jäänud Kuktošit 16 punktiga, kirjutab Soccernet.ee.
Viimases voorus alistas Hudžand tänu Farhod Tohirovi kübaratrikile Kuktoši 3:1. Matrossov kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 88. minutil, kui kõik väravad olid löödud. | Matrossov ja Hudžand võitsid Tadžikistanis hõbeda | https://sport.err.ee/876923/matrossov-ja-hudzand-voitsid-tadzikistanis-hobeda | Pühapäeval lõppes hooaeg Tadžikistani kõrgliigas. Aleksei Matrossovi koduklubi Hudžand teenis teise koha. |
Veskimägi ütles, et praegu on Eesti väga hea majanduskasvu faasis, välisnõudlus on suur ja paljudel ettevõtetel läheb ka eksporditurgudel hästi.
"Arvestades seda, et ka laenuintressid on olematud, siis on ettevõtjatel võimalus investeerida ja laieneda, kuid selleks on vaja täiendavat tööjõudu. Sellest tulenevalt on ära kasutatud kõik võimalused, mis Eesti tööturul võtta on ja tendents on liikunud selles suunas, et inimesi hakatakse ülesostma, sest igaüks tahab majanduskasvu enda kasuks keerata. Täna ongi see probleem, et meil ei ole tööjõudu ja sellest tulenevalt on ka väga palju välistööjõudu kaaasatud. See probleem on väga pika vinnaga olnud ja see hakkab peale haridusest," märkis ta.
"Kui poliitikud ütlevad, et me pole nõus odavat tööjõudu siia tooma, siis minul tekib alati küsimus, kes selle odava töö siis ära teeb, kui Eesti inimene ei taha seda tööd teha," nentis ta.
Veskimägi hinnangul on tööjõupuuduse tekitanud tasuta kõrgharidus, sest minnakse õppima krergeid valdkondi, millega tööturul hiljem rakendust ei leia.
"Meil on 25-27 protsenti neid, kes lähevad kutseõppesse ja kõik ülejäänud saavad minna tasuta kõrgharidust omandama. Seda teemat on tööandjad väga palju poliitikutega arutanud, haridusreformi kutse- ja kõrghariduses, aga pilt on tegelikult see, et meil on väga lihtne minna kõrgharidust omandama mõtlemata sellele, kas see valdkond on tööturul üldse nõutav," ütles Veskimägi. | Enn Veskimägi: Eesti tööjõupuuduse probleem algab hariduspoliitikast | https://www.err.ee/876924/enn-veskimagi-eesti-toojoupuuduse-probleem-algab-hariduspoliitikast | Mööblitootja Standard omaniku Enn Veskimägi sõnul on Eesti probleemiks, et siin pole piisavalt tööjõudu ja see tuleneb sellest, et hariduspoliitika ei lähtu vajadustest. |
Esinejaid toetavad näitusel välja pandud Valter Ojakääru tiibklaver, Gennadi Podelski pianiino ning Eesti esimene süntesaator Varioola.
Eesti Muusika Kuulsuste Koja kohtumisõhtute sari on juba 12 korda toonud publiku ette muusikud, kelle tegevus on mõjutanud Eesti levimuusika ajalugu. Igal kohtumisel saab otsestest allikatest kuulda seda, kuidas on sündinud legendid, laulud, ansamblid, tähed meie muusikataevas ja mis tegelikult Eesti levimuusika tagatubades toimus.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus "Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu" räägib Eesti levimuusika kujunemisest alates esimesest heliplaadist 1901. aastal kuni Eurovisiooni võiduni 2001. aastal. Saja aasta sisse mahuvad säravad staarid, "Horoskoop", isetehtud pillid, "jazz luudel", pungi kõrgaeg, laulev revolutsioon jpm. | Eesti Muusika Kuulsuste Kojas kohtuvad Eesti tuntuimad klahvpillimängijad | https://menu.err.ee/876915/eesti-muusika-kuulsuste-kojas-kohtuvad-eesti-tuntuimad-klahvpillimangijad | 28. novembril kell 19.00 toimub Eesti Muusika Kuulsuste Koja kohtumisõhtu "Mustvalged", kus publiku ette astuvad klahvpillimängijad Olav Ehala, Sven Grünberg ja Margus Kappel. Õhtut juhib Sten Teppan, muusikaliselt toetab Otsakooli noortebänd. |
Seejuures skooris Joe Thornton oma 400. NHL-i värava ja Erik Karlsson andis 400. NHL-i resultatiivse söödu. Thornton oli täpne kolmanda perioodi 14. minutil peale seda kui Joe Pavelski oli viigistanud kohtumise 4:4-le. Sharks läks kohtumist juhtima kohe avakolmandiku järel seisuga 3:0, kuid teisel perioodil viigistas Predators skoori ning läks ise otsustaval kolmandikul kohtumist 4:3 juhtima.
Sharksi eest viskasid veel väravad Marcus Sorensen ja Antti Suomela. Väravavaht Martin Jones tõrjus edukalt 30 väravavakatset. Predatorsi eest olid täpsed Filip Forsberg, Rocco Grimaldi, Craig Smith ja Ryan Ellis. Väravavaht Juuse Saros tõrjus 32 väravavakatset.
Tulemused:
New Jersey Devils - Pittsburgh Penguins 4:2
New York Islanders - Vancouver Canucks 5:2
Philadelphia Flyers - Florida Panthers 1:2
Buffalo Sabres - Tampa Bay Lightning 2:1
Detroit Red Wings - Arizona Coyotes 6:1
Minnesota Wils - Washington Capitals 2:5
Edmonton Oilers - Montreal Canadiens 6:2
Los Angeles Kings - Toronto Maple Leafs 1:5
San Jose Sharks - Nashville Predators 5:4 | VIDEO | Thornton ja Karlsson jõudsid Sharksi võidumängus uute tähisteni | https://sport.err.ee/876914/video-thornton-ja-karlsson-joudsid-sharksi-voidumangus-uute-tahisteni | Jäähokiliigas NHL alistas San Jose Sharks läinud ööl kodujääl mängides Nashville Predatorsi väravaterohkes kohtumises tulemusega 5:4. |
2015. ja 2016. aastal vähenes tunduvalt ka põllumajandusloomade arv Eestis, kuid ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist Marju Sammul märkis, et antibiootikumide koguse langustrendi näitab just koguse ja loomade arvu võrdlus. Kui aga rääkida antibiootikumide kasutamise jõulisemast piiramisest, siis selles osas on Eesti Marju Sammuli sõnul Euroopas pigem mahajääjate seas.
"Mõnede antibiootikumide rühmade puhul me tõesti peaksime natukene tööd tegema ja vähendama nende kasutamist, näiteks kolmanda-neljanda põlvkonna tsefalosporiinid, polümüksiinid, fluorokinoloonid. Nende kasutamist veterinaarmeditsiinis tuleks kindlasti vähendada, sest need on hädavajalikud, väga-väga olulised antibiootikumid humaanmeditsiinis ja kui me kujundame resistentsuse nende antibiootikumide vastu veterinaarias, siis lõppkokkuvõttes see maksab nö kätte meile endile, et meil ei ole enam ühel hetkel haiglas antibiootikume, millega väga raskeid infektsioone ravida," selgitas Eesti Maaülikooli kliinilise veterinaarmeditsiini projektijuht Birgit Aasmäe.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson selgitas lisaks, et üle maailma koguneb üha enam andmeid selle kohta, et kui ka loomakasvatuses antibiootikume kasutada, siis seal selekteeruvad välja antibiootikumiresistentsed bakterid ja resistentsus levib mõne aja pärast ka inimest nakatavatesse bakteritesse.
"Me ei saa inimesi enam ravida. Et kui me räägime inimeste ravist, siis Eesti on olnud kasutamise osas antibiootikumidel üks Euroopa vähesema kasutamisega riike ja ka resistentsuse tasemed on meil üldiselt madalad, aga nüüd viimastel aastatel me oleme ikkagi väga paljudele haigustekitajatele nägemas üha kiiremat resistentsuse tõusu," märkis Tenson.
Väga üldise lahendusena näevad nii Tenson kui Sammul ravimiametist antibiootikumide kasutamise vähendamist. Sellele aitaks kaasa nii loomade elutingimuste parandamine kui täpsem diagnostika nii veterinaar- kui inimmeditsiinis.
"Me loodame, et meile tekivad sellised kiire diagnostika meetodid, et me saame öelda, kes see nakkustekitaja täpselt on ja millise antibiootikumiga teda ravida. Sellepärast, et kui me ravime vale antibiootikumiga, siis me ei ravi seda nakkust, vaid meie kehas elavad teised bakterid lihtsalt on selle selektsiooni surve all ja muutuvad antibiootikumile resistentseks ja sellega see resistsentsus jälle levib," ütles Tenson.
Birgit Aasmäe peab vajalikuks tsentraalset andmebaasi, kuhu loomaarstid antibiootikumide kasutamise kohta regulaarselt aru annaksid.
"Maaeluministeeriumi mikroobide resistentsuse vähendamise tegevuskavas on see asi küll õnneks ette nähtud, nii et loodame, et lähitulevikus see andmebaas luuakse, et selle põhjal me saaks detailselt analüüsida olukorda ja saaksime midagi ette võtta vajadusel. Aga kui meil algandmeid ei ole, siis antud hetkel väga palju teha ei saagi." | Antibiootikumide vähendamisel loomade ravis on Eestil veel arenguruumi | https://novaator.err.ee/876913/antibiootikumide-vahendamisel-loomade-ravis-on-eestil-veel-arenguruumi | Veterinaarravimite müügiandmed näitavad, et loomade ravis kasutatavate antibiootikumide kogus Eestis kasvas kuni 2014. aastani. Eelmiseks aastaks oli see langenud kaheksa aasta taguse aja tasemele, kuid siiski on Eestil selles valdkonnas kõvasti arenguruumi. |
On 1989. aasta suvi. Õed Paula ja Laura sõidavad väikelinna täditütardele Maijale ning Lindale külla. Järelevalveta tüdrukukesed naudivad vabadust, matkivad täiskasvanute elu, viskuvad pea ees hulljulgetesse seiklustesse ja satuvad pahandustesse. Paula lapsepõlvelugu tugineb tõsielusündmustel ja toimub ajal, kui Läti astub esimesi samme vabaduse poole. | Kultuuriportaal soovitab: "Paradiis '89" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/876905/kultuuriportaal-soovitab-paradiis-89-etv2-s | ETV2 ekraanile jõuab Läti 100. sünnipäeva puhul režissöör Madara Dišlere 2018. aasta linalugu "Paradiis '89". |
Kohtumiselt kõrvale jäänud Draymond Greeni asendanud Jonas Jerebko tegi kaksikduubli, visates kohtumise jooksul 14 punkti ja võttes 13 lauapalli. Green ei saanud mängul kaasa teha, kuna käitus esmaspäevases lisaajal kaotatud kohtumises Los Angeles Clippersi vastu meeskonda kahjustavalt. Kolmandalt järjestikusest mängust jäi eemale ka vigastust raviv Stephen Curry.
Esimese poolaja lõppedes juhtis kohtumist Atlanta Hawks 52:49, kuid seejärel hakkasid kolmeseid tabama Jerebko, Klay Thompson ja Quinn Cook, kes pöörasid mängu enda kasuks. Võitjate resultatiivseim oli 29 punktiga Durant. Thompson lisas 24 ja Cook 18 silma. Vastaste parim oli 22 punktiga Taurean Prince.
Golden State Warriors hoiab läänekonverentsis 12 võidu ja kolme kaotusega esikohta. Talle järgneb Portland Trail Blazers ja Denver Nuggets. Idakonverentsi esikolmikusse kuuluvad Toronto Raptors, Milwaukee Bucks ja Philadelphia 76ers.
Tulemused:
Cleveland Cavaliers - Charlotte Hornets 113:89
Denver Nuggets - Houston Rockets 99:109
Golden State Warriors - Atlanta Hawks 110:103 | Curry ja Greenita mänginud Warriorsile tõi võidu tugev kolmas veerand | https://sport.err.ee/876908/curry-ja-greenita-manginud-warriorsile-toi-voidu-tugev-kolmas-veerand | Korvpalliliigas NBA alistas Golden State Warriors läinud ööl kodusaalis Atlanta Hawksi tulemusega 110:103. |
Ajakirjanik sooritas kohalike võimude hinnangul seaduserikkumise, töötades Wall Street Journali reporterina Türgi kurdialadel. Karistus määrati artikli eest, mis rääkis Türgi armee sõjategevusest riigi kaguosas ja ilmus 2015. aasta augustis.
Kohtuotsus sai rahvusvahelise kriitika osaliseks ja Soome kutsus sellega seoses vestlusele Türgi suursaadiku. Vanglakaristuse tühistamist on nõudnud ka Euroopa Liit.
Eelmisel aastal saatis Soome president Sauli Niinistö Albayraki juhtumiga seoses kirja Türgi riigipeale Recep Tayyip Erdoğanile. Siseminister Kai Mykkänen vestles ajakirjaniku saatusest Türgi siseministri Süleyman Soyluga.
Türgi prokuratuuril on 15 päeva aega tühistamisotsus edasi kaevata.
Albayrak ise nimetas otsust positiivseks edasiminekuks, kuid avaldas lootust, et see ei jäta varju jätkuvaid probleeme, mis ajakirjanikel Türgis töötades ette tuleb.
"Kuigi see on suur kergendus pärast kolme aastat üleelamisi, siis ma loodan, et tegemist ei ole vaid Türgi suhtekorralduskampaaniaga, mille eesmärgiks on parandada riigi kuvandit läänes," ütles ajakirjanik. | Türgi tühistas Soome ajakirjaniku vanglakaristuse | https://www.err.ee/876880/turgi-tuhistas-soome-ajakirjaniku-vanglakaristuse | Soome ajakirjaniku Ayla Albayraki vanglakaristus Türgis tühistati, teatas teisipäeval väljaanne Wall Street Journal. Albayrak tunnistati süüdi "terrorismipropaganda levitamises" ja mõisteti eelmisel aastal kaheks aastaks vangi. |
Peale etendust tähistatakse Vaba Lava Narva avamist kontserdiga, millele lähevad müüki eksklusiivsed 100 piletit. Laval on Tõnis Mägi, Marju Länik, Jarek Kasar jpt koos Estraadiraadioga, konferansjee on Peeter Volkonski.
Teater R.A.A.A.Mi "Transiit. Peatage muusika" on muusikaline dokumentaallavastus eesti muusikute gastrollidest Nõukogude Liidus. Lavastus tugineb muusikute ja muusikaga seotud inimeste intervjuudel (sh Tõnis Mägi, Anne Veski, Peeter Volkonski, Ivo Linna, Tõnu Trubetski). Lavastaja on Dmitri Jegorov (Venemaa), laval astuvad üles Ivo Uukkivi, Jarek Kasar, Veiko Tubin, Martin Kõiv, Marten Kuningas, Pavel Botsarov ja Steffi Pähn.
Töö lavastusega on kestnud kaks ja pool aastat. Lavastuse autorid vestlesid ca 50 Eesti muusikainimesega – lauljatega, heliloojatega, muusikutega, produtsentidega, tehnikutega, kriitikutega.
Lavastaja Dmitri Jegorov, dramaturg Dmitri Jegorov ja Andres Popov, kunstnik Konstatin Solovjov, multimeedia on lavastusele loonud Natalja Naumova. Mängivad Ivo Uukkivi (tekst, löökpillid), Jarek Kasar (tekst, vokaal, klahvpillid), Veiko Tubin (tekst, akordion), Martin Kõiv (tekst, kitarr), Marten Kuningas (tekst, vokaal, kitarr), Pavel Botsarov (tekst, vokaal) ja Steffi Pähn (tekst, vokaal, bass). | Etenduskunstide nädal Narvas avatakse dokumentaallavastuse ja kontserdiga | https://kultuur.err.ee/876900/etenduskunstide-nadal-narvas-avatakse-dokumentaallavastuse-ja-kontserdiga | Vaba Lava Narva teatrikeskus avatakse etenduskunstide nädalaga. Avapauk antakse 1. detsembril esietenduva Venemaa lavastaja Dmitri Jegorovi muusikalise dokumentaallavastusega "Transiit. Peatage muusika". |
Venemaa eitas esmaspäeval, et on GPS-i häireid korraldanud, vahendasid ERR-i teleuudised ja Yle.
Norra kaitseministeeriumi teatel olid häirete eest vastutavad Koola poolsaarel asuvad Vene üksused.
Häired mõjutasid ka Soomet ja Soome lennuteenistus andis lennuettevõtetele esimest korda hoiatuse ulatuslikest GPS-i häiretest. | Norra kaitseministeerium: GPS-i häirinud signaal tuli Koola poolsaarelt | https://www.err.ee/876901/norra-kaitseministeerium-gps-i-hairinud-signaal-tuli-koola-poolsaarelt | Norra kaitseministeerium kinnitas ajakirjandusele, et äsjaste NATO õppuste ajal GPS-i häirinud signaal tuli Koola poolsaarelt. |
Tõenäoliselt peab kõigepealt lahkuma aga sisejulgeoleku nõuniku asetäitja Mira Ricardel - tema vallandamist olevat nõudnud esimene leedi Melania Trump.
Nielseni lähenevast vallandamisest teates esimesena oma allikatele viidates Washington Post, Kelly teemast teatas NBC ning esileedi ja nõuniku Ricardeli väidetavad tüli kajastas Wall Street Journal.
Rahvusliku julgeoleku nõuniku John Boltoni poolt Valgesse Majja toodud Ricardel on allikate sõnul kogunud mõne ametis oldud kuu jooksul ridamisi vaenlasi, karjudes alluvate peale ja punudes intriige endale ebasümpaatsete Valge Maja töötajate vastu. Muuhulgas olevat ta tülitsenud ka kaitseminister James Mattise ja Pentagoni ametnikega.
Allikate sõnul on president Trump tahtnud juba tükk aega lahti saada ka sisejulgeolekuminister Nielsenist, kes ei ole tema arvates piisavalt karmistanud sisserändepoliitikat. Kui Nielsen vallandatakse, toob see kaasa ka Nielseni liitlase Kelly lahkumise.
ABC Newsi on Kelly tulevik olnud ebakindel juba mõnda aega, Trump on muuhulgas kurtnud Kelly väidetavate poliitiliste mängude üle. | Trump kavandab lähiajal Nielseni ja Kelly välja vahetamist | https://www.err.ee/876899/trump-kavandab-lahiajal-nielseni-ja-kelly-valja-vahetamist | USA president Donald Trump plaanib lähiajal välja vahetada sisejulgeolekuministri Kirstjen Nielseni, samuti on kavas lahti lasta Valge Maja personaliülem John Kelly. |
Kaupluses on müügipinda 2300 ruutmeetrit ning valikus üle 20 000 toote, teatas ettevõte.
"Uus hüpermarket asub logistiliselt väga hea koha peal, kus ristuvad Peterburi tee ning Lagedi tee," ütles Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Arro. "Ühtlasi on tegemist ka ainukese suurema tee äärde jääva kauplusega enne Narva jõudmist."
Peterburi tee keskusesse tulevad veel Benu Apteek, Jardin Lilled, Caramira lemmikloomapood, Liha Expert lihapood ja Pizza Levi Caffee. Lisaks Itella Smartposti ja Omniva pakiautomaadid.
Rimi Eesti Food AS-i kauplused kuuluvad Rootsi kapitalil põhineva Rimi Baltic AB kaupluste hulka, mille ainuomanikuks on ICA Gruppen AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 266 kauplust, sealhulgas 82 hüpermarketit (neist 15 Eestis). Rimi annab Eestis tööd ligi 2700 inimesele. | Rimi avab Tallinnas Peterburi teel arvult 15. hüpermarketi | https://www.err.ee/876898/rimi-avab-tallinnas-peterburi-teel-arvult-15-hupermarketi | Rimi avab kolmapäeval Tallinnas Peterburi teel oma arvult 15. hüpermarketi. |
Viktoriini eesmärk on tutvustada põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele geograafia erinevaid uurimissuundi ning rakendusvaldkondi. Sel nädalal esitatakse teisipäevast neljapäevani põhikooliõpilastele üks ja gümnaasiumiõpilastele kaks küsimust nii loodusgeograafiast, inimgeograafiast kui ka kartograafiast.
Küsimused ilmuvad iga päev kell 8 EGEA-Tartu veebilehel ja ERR Novaatoris.
Vastamiseks on aega samal päeval kella 19.00ni. Õiged vastused avaldatakse koos järgmise päeva küsimusega.
Veebiviktoriini teise päeva küsimused on kartograafia valdkonnast.
Kellaaeg ja kellakeeramine on viimasel ajal olnud Euroopas küllaltki kuum teema. Tihti peame mõnda teise riiki reisimisel arvestama selle geograafilisest asukohast tulenevalt ka kellaaja erinevusega. Samuti pole alati lihtne ülesanne välja mõelda näiteks seda, et mis kell on kõige targem kokku leppida Skype'i vestlus tööandjaga Austraaliast? Või et miks pikkasid vahemaid lennukiga rändavad inimesed kurdavad jet lag i ehk ööpäevase rütmi segimineku üle?
Ajavööndite vajadus oli tihedalt seotud kasvava transpordivajadusega ja kommunikatsiooniga industrialiseerimisperioodil. Briti raudteefirmad hakkasid omaks võtma Greenwich Mean Time'i (GMT), mis aitas transpordigraafikuid koordineerida. Globaalsel tasandil kehtestati ajavööndid 20. sajandi alguses, kuna oli tarvis ühtset süsteemi, mille alusel korraldada navigatsiooni, laevandust, transporti ja kaubandust. Ajavööndid puudutavad me kõigi elusid ühel või teisel moel ja tuleb tõdeda, et kartograafial ja kaarditundmisel on olnud oluline roll nende kujunemisel.
1) Teoreetiliselt võiks Eesti kuuluda kahte erinevasse ajavööndisse. Kust peaks see piir potentsiaalselt kulgema ja miks me ikkagi ühtset kellaaega kasutame?
2) Kui Kiribati riigile kuuluv Vaikse ookeani saar Kiritimati tähistab uut aastat 01.01.2019 kell 00:01, siis mis on samal hetkel kellaaeg Howlandi saarel, mis asub samuti Vaikses ookeanis?
Vastuse leiab EGEA-Tartu lehelt. Tutvu ka eelmise päeva küsimuste ja vastustega. | Veebiviktoriin kartograafiast ja kellakeeramisest | https://novaator.err.ee/876777/veebiviktoriin-kartograafiast-ja-kellakeeramisest | Rahvusvaheline geograafianädal toimub 2018. aastal 11.–17. novembrini. Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu korraldab selle raames juba kolmandat korda kooliõpilastele mõeldud veebiviktoriini. |
Eesti B-koondise mängud, mis on viimastel aastatel aset leidnud novembris pärast hooaja lõppu, tahetakse sel aastal pidada jaanuaris. Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht selgitas hiljuti, et planeeritakse kahte mängu ajavahemikus 3.-11. jaanuar, kirjutab Soccernet.ee.
Koondise peatreeneri Martin Reimi sõnul on üks potentsiaalseid vastaseid suvel maailmameistrivõistlustel mänginud Maroko, kes vahetult enne Venemaale sõitmist Eestiga Tallinnas kohtus ja 3:1 võitis. "Täpselt ei tea, kes vastased on - Marokost on olnud juttu kui ühest võistkonnast, kellega me kodus mängisime. See kant on, aga ma ei ole kindel, kui täpne see info on," rääkis Reim.
Kaks aastat tagasi käis koondis turneel Kariibi mere saartel ja mullu Okeaanias. Kümnendi alguses mängiti nii Lõuna- kui Põhja-Ameerikas ja korduvalt on käidud Lähis-Idas, mis sarnaselt Aafrikale sobib Reimi sõnul mängijatele ajavööndi poolest oluliselt paremini. Ka reisi novembrist jaanuarisse kolimine rõõmustab peatreenerit.
"Novembri lõpp on tavaliselt olnud päris pingeline ja kui eeldatavalt on tegemist B-koondisega, siis väga paljud mängijad tulevad just Eesti ja Soome liigast. Hooaja lõppedes läheme sinna väga väsinud võistkonnaga, tavaliselt on ka pikad reisid," selgitas Reim.
"See oht, mis tekib vigastuste näol, ei tasu riskimist. Kui meil oli võimalus seda aega muuta, siis on parem, kui mängijad saavad välja puhata, alustada ettevalmistust ja siis tulla koondise juurde. Et Skandinaavia koondised käivad samuti jaanuari alguses turneedel peamiselt oma liiga mängijatega, on ka sealt lihtsam mängijaid saada. Paljudes liigades on jaanuaris pausikuu ja kui on mitu mängu, siis saame üheks mänguks kedagi ka mujalt juurde võtta, kui vajadus tekib." | Eesti võib aasta alguses uuesti Marokoga kohtuda | https://sport.err.ee/876887/eesti-voib-aasta-alguses-uuesti-marokoga-kohtuda | Eesti rahvuskoondist võib jaanuaris oodata uus kohtumine Marokoga, avaldas peatreener Martin Reim. |
Sulgemise põhjus peitub müügitulemustes, mis neil kolmel poel on juba aastaid miinusmärgiga, kirjutab Tartu Postimees.
"Kui kolme poe seitsme aasta kahjum läheneb juba 140 000 eurole, siis sel viisil pole võimalik ühistul jätkusuutlikult areneda," ütles ühistu juht Hando Ivask. | Elva tarbijate ühistu paneb kolm poodi kinni | https://www.err.ee/876896/elva-tarbijate-uhistu-paneb-kolm-poodi-kinni | Elva tarbijate ühistu sulgeb uue aasta alguses Annikoru, Hellenurme ja Nõuni kaupluse. |
Teisipäeva õhtul õhtul said ministrid lepingu kavandi kätte, kolmapäeva pärastlõunal arutatakse seda valitsuse istungil, vahendasid ERR-i teleuudised.
Opositsioonis olevad leiboristid teatasid, et ei toeta ühtki kokkulepet, mis ei anna Suurbritanniale samasugust majanduslikku kasu nagu praegu Euroopa Liidus olles.
Peaminister Theresa May saavutatud lepingut on teravalt kritiseerinud ka Brexiti eestkõneleja Boris Johnson.
"Selle kokkuleppe järgi jääme me tolliliitu. Me jätkame suures osas ka ühisturul. See tähendab vasallriigiks muutumist. Esimest korda tuhandeaastase ajaloo jooksul ei ole parlamendil sõnaõigust riigi seaduste üle. Selline asjade seis on üsna uskumatu," kommenteeris Johnson.
"Oleme korduvalt rõhutanud, et vajame tolliliitu Euroopa Liiduga ja tugevaid sidemeid ühisturul. Probleem on aga selles, et peaminister ei ole pidanud läbirääkimisi rahva huvides. Ta on lähtunud sellest, millele on lootust valitsuses heakskiit saada. Aga tõenäoliselt ei ole see Suurbritannia jaoks kõige õigem kokkulepe," sõnas omakorda leiboristide Brexiti-variminister Keir Starmer. | Briti valitsus arutab Brexiti leppe mustandit | https://www.err.ee/876890/briti-valitsus-arutab-brexiti-leppe-mustandit | Suurbritannia ja Euroopa Liidu läbirääkijad jõudsid teisipäeva õhtul Brexiti asjus tehnilise kokkuleppeni. Briti opositsioon ja ka osa valitsuspartei liikmeid ei ole lepinguga siiski rahul ja on lubanud hääletada parlamendis selle vastu. |
Veskimägi rääkis usutluses Eesti Päevalehele, et selle aasta neljanda kvartali hinnahüpe tasemele 40+ eurot/MWh on pigem anomaalia ning juba
Juba praegu on 2019.–2020. aasta elektri hinna prognoos 40 või 40– eurot/MWh tasemel.
"Hinnahüpe tulenes suuresti sellest, et kuskil 10 TWh elektrit aurustus kevadel Norras õhku. Seega sellest hinnahüppest lähtudes ei saa me teha mitte mingeid pikaajalisi järeldusi," märkis ta.
Tema sõnul on vaja elektri hinda tasemel umbes 50 eurot/MWh, et hakataks investeerima uutesse elektritootmisvõimsustesse.
"Praegune hinnatase, kus osa elektritootmise kulusid ei peegeldu hinnas, võtab võimaluse ehitada konventsionaalseid elektrijaamu. Selliseid jaamu on aga süsteemis vaja selleks, et tuli põleks igal hetkel, mitte ainult siis, kui päike paistab või on väga tuuline," ütles ta.
"Eleringi mure ei ole mitte kõrged hinnad, vaid see, et hind võib tulevikus olla liiga madal, mis ei võimalda teha investeeringuid uutesse elektrijaamadesse, ja see on tarbijate elektriga varustamisel probleem," ütles Veskimägi. | Eleringi juht: meie mure ei ole elektri kõrge, vaid liiga madal hind | https://www.err.ee/876889/eleringi-juht-meie-mure-ei-ole-elektri-korge-vaid-liiga-madal-hind | Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul ei võimalda elektri madal hind investeerida. |
Kohus määras eelistungil esimesed istungid 3. ja 4. jaanuaril, ütles maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane ERR-ile.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo ja Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse töötajad pidasid Oleg Martovoi ja veel seitse meest kinni tänavu kevadel.
Riigiprokuratuur süüditab mehi kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis tegeles narkootikumide ning salaalkoholi käitlemisega.
Süüdistuse kohaselt moodustasid Oleg Martovoi ja Eduard Košljakov 2016. aasta septembri lõpus kuritegeliku ühenduse, mis tegeles Baltikumis ja Skandinaavias salaalkoholi käitlemisega ning suures koguses erinevate narkootikumide müümisega.
Lisaks eelmistele said süüdistuse Marko Süvaoja, Oleg Martovoi vanem vend Sergei Martovoi, Aleksei Karpov, Timofei Solomatov, Aivar Tartu ja Albert Tsoi.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo ja uurimist juhtis riigiprokuratuur. | Oleg Martovoi astub kohtu ette uuel aastal | https://www.err.ee/876885/oleg-martovoi-astub-kohtu-ette-uuel-aastal | Harju maakohus määras narkoäris süüdistatava jõugu ja selle juhtimises süüdistatava Oleg Martovoi kohtuprotsess jaanuarisse. |
Kell 7.50 juhtus liiklusõnnetus Raplamaal Märjamaa vallas Märjamaa-Valgu maantee 13. kilomeetril, kus 24-aastane mees sõitis Volkswagen Passatiga otsa teele kukkunud puule, kaotas kontrolli sõiduki üle ja sõitis otsa vastassuunavööndis peatunud Mercedes-Benz B170-le. Volkswagen paiskus kokkupõrkest teelt välja. Mercedese kõrval teepeenral seisnud 48-aastast naist tabas liiklusõnnetuses õhku paiskunud tuvastamata objekt. Kannatanu toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 7.55 juhtus liiklusõnnetus Narvas Kerese tänaval, kus 71-aastane mees sõitis Hyundai Getziga reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud 14-aastasele poisile. Poiss pöördus hiljem Narva haiglasse.
Kell 12.20 juhtus liiklusõnnetus Narvas Fama tänav 9 maja juures, kus 56-aastane naine sõitis Hyundai Atozega reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud 20-aastasele naisele. Sõidukijuht toimetas viga saanud jalakäija Narva haiglasse.
Kell 16.30 juhtus liiklusõnnetus Anija vallas Jägala-Käravete maantee 39. kilomeetril, kus 10-aastane poiss hakkas mopeediga sooritama vasakpööret ja keeras ette mopeedist möödasõitu teinud bussile Mercedes-Benz Evosbus, mida juhtis 61-aastane mees. Mopeedijuht sai vigastada ja kiirabi viis ta Tallinna lastehaiglasse.
Kell 18 juhtus liiklusõnnetus Narvas Tallinna maanteel, kus 69-aastane mees ei hoidnud Mercedes-Benz E320 CDI-ga ees liikunud sõidukiga piisavat pikivahet ja sõitis tagant otsa Volkswagen Passatile, mida juhtis 61-aastane mees. Volkswageni juht toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.
Kell 18.26 juhtus liiklusõnnetus liiklusõnnetus Maardus Keemikute tänaval, kus 22-aastane mees sõitis Chrysler Voyageriga otsa tõukerattal reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 10-aastasele tüdrukule. Laps toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 19.04 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 118. kilomeetril, kus tumedate riietega 61-aastane mees seisis sõidurajal ja sai löögi bussilt Scania Irizar, mida juhtis 61-aastane mees. Jalakäija hukkus.
Kell 19.39 juhtus liiklusõnnetus Narvas Kreenholmi tänaval, kus 20-aastane mees sõitis BMW 520-ga reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud 77-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Ida-Viru keskhaiglasse. | Liikluses sai kuus inimest viga ja üks hukkus | https://www.err.ee/876882/liikluses-sai-kuus-inimest-viga-ja-uks-hukkus | Teisipäeval juhtus üle Eesti seitse raskemat liiklusõnnetust, milles sai vigastada kuus inimest ning üks hukkus. |
"Küsimus polnud selles, et astronoomid poleks üritanud Barnad' süsteemist varem planeete otsida. Nad jäid lihtsalt tühjade kätega. Nende tulemused, kes suutsid midagi leida, olid pehmelt öeldes vastuolulised," märkis planeeti kirjeldava töö juhtivautor Ignasi Ribas.
Näiteks teatas tähte jälginud astronoom Piet van de Kamp eksoplaneetidele viitavate märkide nägemisest juba 1960. aastatel. Hollandlane kaitses tulemusi järgmise neli kümnendit. 2012. aastaks oli astronoomide kogukond veendunud, et tähe lähistel ei tiirle ühtegi planeeti. Tõenäoliselt taandus signaal kehvasti puhastatud teleskoobile.
Paari aasta eest tuli Ribas kolleegidega aga mõttele, kuidas eristada tähe jälgimisel kogutud andmete seast veelgi tähelepandamatuid eksoplaneete. See hõlmas seitsme erineva instrumendiga 20 aasta vältel kogutud andmete piltlikult kokku õmblemist. "Kui mõnele võib järjest juba nii paljude numbrite lugemine peavalu tekitada, võin kinnitada, et statistilises mõttes oli kaheksa erineva andmekogu ühildamine oli võrreldav väga tugeva peavaluga," meenutas de l'Espai Teadusinstituudi astronoom ERR Novaatorile antud intervjuus.
Pikem ajavahemik võimaldas eemaldada andmetest tähe enda aktiivsusest, taustatähtedest ja juhuslikumat sorti protsessidest tingitud muutused Barnad' tähelt Maani jõudvas valguses. Planeedi jäetud jälg paistis välja üha paremini.
Kuigi planeetide mass on võrreldes tähtede omaga suhteliselt väike, piisab nende raskusväljast, et tirida tähte veidi enda poole. Maalt vaadatuna kaasneb sellega tähe regulaarne võbelemine. Maa suunas liikudes on tähelt pärinev valgus kergelt punakam, Maast eemaldudes sinakam. Mida kogukam ja tähele lähemal tiirleb planeete, seda suurem on nähtav muutus. Tundlikumad instrumendid suudavad täheldada valgusaastate kaugusel asuvate tähtede liikumiskiiruses inimese käimiskiirusi võrreldavaid muutusi.
"Tänu Barnad' tähe lähedusele suutsime märgata Maast umbes kolm korda kogukamat planeeti, millel kulub tähe ümber tiiru tegemiseks ligikaudu 233 päeva," selgitas Ignasi Ribas. Varem on radiaalkiiruse meetodiga leitud nii kaugelt ainult gaasihiide. Maavälise elu otsimise mõttes pole praegu rõõmustamiseks põhjust. Barnad' täht on Päikesest oluliselt tuhmim. Nii langeb planeedile Maast umbes viis korda vähem valgust. Tugeva kasvuhooneefektita jääks selle pinnatemperatuur 150 kraadi alla vee külmumispunkti.
Samas pole Ribasi sõnul alust ka meeleheiteks. "Tehtud mõõtmised pole veel nii täpsed, et välistada täielikult tähele lähemal asuvate, kuid väiksemate planeetide olemasolu," märkis astronoom ja lisas, et süsteem pakub astronoomidele võimalusi teada-tuntud mõõtmistehnikate lihvimiseks. Täiendavaid tulemusi võivad anda järgmise põlvkonna hiidteleskoobid.
Kui ka see läbi kukub ja inimkond tähtedevahelist sondi ehitada ei kavatse, jääb üle vaid oodata. "Barnad' täht on kõige kiiremini liikuv täht meie lähiümbruses. Umbes 10 000 aasta pärast asub see Päikesest 3,75 valgusaasta kaugusel ja selleks ajaks võib uusi plaane teha," muigas Ribas.
Kokku on avastanud teadlased viimase kümnekonna aastaga veidi enam kui 3800 eksoplaneeti. Neist kõige lähemal asuva planeedi, Proxima Centauri b'ni jõudmiseks kulub Päikesesüsteemist teele asunud valgusel 4,2 aastat.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Päikesesüsteemi lähedalt leiti uus eksoplaneet | https://novaator.err.ee/877118/paikesesusteemi-lahedalt-leiti-uus-eksoplaneet | Päikesest ainult kuue valgusaasta kaugusel asuva Barnad' tähe ümber tiirleb eksoplaneet. Värske leid kinnitab astronoomide võimekust leida teiste tähtede lähistelt planeete, mille aasta pikkus on võrreldav Maa omaga |
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes päevaga lausa neli dollarit ja 24 senti, jäädes pidama tasemel 55,69 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind alanes neli dollarit ja 65 senti, lõpetades päeva tasemel 65,47 dollarit barreli eest.
Nafta hinnad on viimase kuu jooksul odavnenud umbes viiendiku võrra seoses ületootmise ja USA sanktsioonide arvatust pehmema mõjuga Iraani toornafta ekspordile.
Analüütikute hinnangul on naftahinna tõusule pööramiseks vaja OPEC-i ja Venemaa poolt täiendavaid samme.
Eesti kütusemüüja: kõik on võimalik
Eesti kütusemüüja Alexela juhatuse liikme Alan Vahti sõnul kütusehindu äärmiselt keeruline prognoosida.
"Sellises olukorras nüüd hinnata, mida see hind teeb – kas langeb 1,25 eurole või jõuab 1,6 euroni – väga keeruline on prognoosida selles turbulentsis, mida me oleme näinud," ütles Vaht BNS-ile.
"Me oleme väga huvitavas turusituatsioonis, kus ühest küljest ma ütleks, et [Donald] Trump väga selgelt kontrollib kütuse globaalset turgu läbi Iraani. Ta on väga osavalt mänginud "kütusemalet" ja neid käike hästi sättinud. Kui maikuus otsustati Iraanile sanktsioonid peale panna, otsiti toetust Saudi Araabiast, et need kasvataksid oma tootmist asendamaks Iraani toornafta eemale jäämist, mida Saudi Araabia ja OPEC ka tegid," rääkis Vaht.
Trump tõmbas sisuliselt teistel vaiba jalge alt ära sellega, et tegi kaheksale riigile, kes ostsid Iraani naftat, leevendusi. "Neile tehti kuuekuuline pikendus oma tarneallikate asendamiseks, et leida asendus Iraani naftale ja sellega tekitati olukord, kus kütusehinnad hakkasid väga jõuliselt kukkuma," märkis Alexela juhatuse liige.
Vahti sõnul soovis Trump madalaid kütusehindu, kuna olid USA vahevalimised.
"Nüüd, kus valimised on möödas, oleme endiselt selles olukorras, kus Trumpil on suurem mõjuvõim kütusehindu määrata, kui on seda täna OPEC-il. Piisab sellest, kui Trump sooviks karmimaid meetmeid Iraanile, siis kütusehind tõuseb," ütles Vaht.
Samas jääb selgusetuks Trumpi soov, et hinnad edasi langeksid. "See pole ka USA kildanafta tootjatele kasulik – mäletame, kui 2014. aastal hinnad kokku kukkusid ja kildanaftatootjad seetõttu pankrotti läksid. Kui vaadata tänavu esimese poolaasta kildanafta tootjate tulemusi, siis see rahavoog on 3,9 miljardi dollariga miinuses," märkis Vaht.
"Kui Venemaa ja OPEC ei saavuta kokkulepet ehk tootmist ei suudeta kärpida ja samal ajal USA naftatootmine muudkui suureneb, siis on küsimus täna see, et kas tuleb uus kütusehindade kokkukukkumine, mida nägime 2014, sest ka toornafta varud on globaalselt hakanud kasvama – taas üle viie aasta keskmise taseme, mis oli üks peamisi põhjusi, miks OPEC otsustas 2016. aasta novembris kärpida tootmist 1,8 miljoni barreli võrra," ütles ta.
Turuolukorra keerulisust ilmestab Vahti sõnul teiselt poolelt ka see, et USA toodab naftat rekordilainel, saavutades 11,6 miljoni barrelise võimsuse päevas. Samas on Venemaa olnud väga kriitiline Saudi Araabia otsuse peale hakata tootmist kärpima, sest Venemaale ei meeldi see, et nad ühtäkki kaotavad oma liidripositsiooni naftatootmisvõimsuse poolest USA-le.
Pärast maikuist otsust, kui USA Iraanile sanktsioonid kehtestas, oli kauplejatel veendumus, et hind liigub ülespoole 100 dollarit barrelist ja selle panustati. | Nafta hinnad jätkasid kiirenevas tempos langust | https://www.err.ee/876878/nafta-hinnad-jatkasid-kiirenevas-tempos-langust | New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel liikusid nafta hinnad teisipäeval kiirenevas tempos allapoole. |
23. järjestikuse võidu võtnud Osaka (WTA 2.) sai kaheksandikfinaalis jagu belglannast Elise Mertensist (WTA 17.), kes oli eelmises ringis konkurentsist lülitanud Eesti esireketi Anett Kontaveidi. Osaka võitis Mertensit tunni ja 24 minutiga 6:3, 6:3.
Jaapani esinumber Osaka haaras avasetis 3:0 edu, kuid võitis kokkuvõttes alles seitsmenda settpalliga. Teises setis jäi neljakordne slämmivõitja 2:3 kaotusseisu, aga võitis siis neli järjestikust geimi, murdes kahel korral Mertensi servi ning kindlustades matšivõidu.
Kaheksa parema seas ootab Osakat ees Läti teine reket Anastasija Sevastova (WTA 57.), kes alistas neljandas ringis horvaatlanna Ana Konjuhi (WTA 338.) tund ja 42 minutit väldanud matšis 6:1, 7:5. | Võimsas hoos Osaka lülitas Mertensi konkurentsist | https://sport.err.ee/1608159544/voimsas-hoos-osaka-lulitas-mertensi-konkurentsist | Kõrgetasemelisel WTA tenniseturniiril Miamis jõudsid esmaspäeva õhtul veerandfinaali Naomi Osaka ja Anastasija Sevastova. |
2011. aastal Madridi Atleticost Cityga liitunud Agüero on löönud 384 mänguga 257 väravat. Argentina koondislane skooris 2012. aastal hooaja viimases mängus üleminutitel kuulsa värava, mis tõi Cityle meeskonna esimese Inglismaa meistritiitli 44-aastase vaheaja järel.
Kokku on 32-aastane Agüero Cityga Inglismaa meistriks kroonitud neljal korral. Lisaks on argentiinlane koos Manchesteri meeskonnaga võitnud viis liigakarikat ja ühe Inglismaa karika.
Manchester City teatas, et plaanib klubi kodustaadioni ette püstitada Agüero monumendi. Ka püstitatakse monumendid Vincent Kompanyle ja David Silvale. | Manchester City ründelegend lahkub hooaja lõpus klubist | https://sport.err.ee/1608159541/manchester-city-rundelegend-lahkub-hooaja-lopus-klubist | Manchester City jalgpalliklubi kõigi aegade parim väravakütt Sergio Agüero teatas, et lahkub hooaja lõpus lepingu aegudes meeskonnast. |
"Patsientide vähenemist hetkel veel ei tunneta. Kui hakkab ruumi tekkima osakonda, siis saab seda väitma hakata," ütles Rakvere haigla juht Ain Suurkaev Virumaa Teatajale.
Rakvere haigla koroonaosakondades oli esmaspäevahommikuse seisuga tavapalatis 30 haiget, vaba oli üks koht. Intensiivravi neljast kohast oli täidetud kaks.
Rakvere haigla avas märtsi alguses teise nakkusosakonna. | Rakvere haigla koroonaosakonnad on täis | https://www.err.ee/1608159538/rakvere-haigla-koroonaosakonnad-on-tais | Rakvere haigla koroonaosakonnad on täis, mistõttu pidi ühe patsiendi saatma juba edasi Tartu Ülikooli Kliinikumi. |
Eesti korvpalliliidu pressiteate kohaselt ilmnesid ühel Tarva meeskonnaliikmel 28. märtsil haigusnähud.
Esmaspäeval, 29. märtsil tehti isikule koroonaviiruse kiirtest ja see osutus positiivseks. Klubi saadab mängija esimesel võimalusel PCR-testile.
Kohtumise uus võimalik toimumisaeg on veel selgumisel. | Kalev/Cramo ja Rakvere Tarva kohtumine lükkub edasi | https://sport.err.ee/1608159514/kalev-cramo-ja-rakvere-tarva-kohtumine-lukkub-edasi | 30. märtsil toimuma pidanud Eesti-Läti korvpalliliiga kohtumine BC Kalev/Cramo ja Rakvere Tarva vahel on Eesti Korvpalliliidu kriisi töörühma otsusega edasi lükatud. |
Valge Maja teatel tähendab riikliku immuniseerimiskampaania laiendamine, et 90 protsendil täiskasvanutest asub vaktsineerimispunkt viie miili kaugusel nende elukohast. | USA täiskasvanutest saab 90 protsenti peatselt võimaluse vaktsineerida | https://www.err.ee/1608159508/usa-taiskasvanutest-saab-90-protsenti-peatselt-voimaluse-vaktsineerida | USA presidendi Joe Bideni administratsioon teatas, et 19. aprilliks saab 90 protsenti riigi täiskasvanutest võimaluse end koroonaviiruse vastu vaktsineerida. |
Laupäeva hilisõhtul peeti Tartu Ülikooli Raatuse tänava ühiselamus koroonapiirangutest hoolimata taas rahvarohket pidu, naabrid kutsusid pralletajatele politsei..
Korrakaitsjad said väljakutse Raatuse ühiselamusse 27. märtsi õhtul. Täpsemalt andis helistaja teada, et ühes toas käib lärmakas pidu, kus rikutakse ilmselt viiruspiiranguid. Samal ajal ilmusid peost postitused Instagrami rakendusse.
Tartu politseijaoskonna politseikapten Siim Linnard ütles, et ühiselamu peo lärm oli läinud nii valjuks, et seda oli kosta isegi elamule lähenenud patrullsõidukisse, ent politsei pärale jõudes lõpetati pidu hoobilt.
Info vahejuhtumist edastatakse terviseametile, kes otsustab, mis peolistest edasi saab.
Eelmise aasta 9. aprillil leidis samas ühiselamus aset rahvarohke pidu, mille järel kasvas hüppeliselt majas koroonaviirusega nakatunute hulk ning kõik elanikud pandi eriotsusega karantiini. | Tartu Raatuse ühiselamus peeti piiranguid rikkudes taas rahvarohket pidu | https://www.err.ee/1608159469/tartu-raatuse-uhiselamus-peeti-piiranguid-rikkudes-taas-rahvarohket-pidu | None |
Selver, kes jäi poolfinaalis mängudega 2:3 alla Saaremaale, oli Tartu Bigbankile kaotanud Pärnust parem numbritega 25:21, 25:23, 25:20.
Võitjate parimaks punktitoojaks osutus Renee Teppan, kelle kontole jäi 14 silma. Andrus Raadik panustas 11 punktiga. Pärnu resultatiivseimana kirjutati Kristaps Platacsi kontole 14 punkti.
Kahe võiduni peetav pronksiseeria jätkub neljapäeval Pärnus. | Tallinna Selver alustas pronksiseeriat kindla võiduga | https://sport.err.ee/1608159466/tallinna-selver-alustas-pronksiseeriat-kindla-voiduga | Võrkpalli Eesti meistrivõistluste pronksiseeria esimeses mängus alistas Tallinna Selver kodus Pärnu Võrkpalliklubi 3:0. |
Alates 1. aprillist ei pea nendest riikidest saabujad Küprosel karantiini jääma ega vaja sissesõiduks eraldi luba. Siiski nõutakse tulijailt viimase 72 tunni jooksul tehtud negatiivset koroonatesti.
16 ohutuks liigitatud riigi hulgas on näiteks Ühendkuningriik, Venemaa, Iisrael, Araabia Ühendemiraadid, Ukraina, Liibanon, Egiptus, Valgevene, Serbia, USA ja Katar.
Britid võivad alates 1. maist Küprosele sõita täiesti vabalt, kui nad on vaktsineeritud.
Siiski ootab Küpros, et turistid kannaksid maske, hoiaksid suhtlusvahemaad ja järgiksid muid kohapealseid piiranguid.
Turism moodustab Küprose SKT-st 15 protsenti ja 2020. aastal langesid sektori tulud 85 protsendi võrra.
Küpros on kahel korral kehtestanud üleriigilised piirangumeetmed ning võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesmaadega on sealsed koroonanumbrid küllalt tagasihoidlikud. Alates pandeemia algusest on tuvastatud umbes 45 000 nakatumist ja 250 koroonasurma. | Küpros avab end 16 riigi turistidele | https://www.err.ee/1608159460/kupros-avab-end-16-riigi-turistidele | Küpros avab end 16 riigile, kuulutades teiste seas koroonaohututeks oma suurimad turismipartnerid Suurbritannia, Venemaa ja Iisraeli, teatas terviseministeerium esmaspäeval. |
Australlanna kohtus neljandas ringis maailma 15. reketi Viktoria Azarenkaga, olles valgevenelannast tund ja 54 minutit väldanud matšis parem 6:1, 1:6, 6:2.
Austraalia esinumber võitis avasetis 1:1 viigiseisu järel viis järjestikust geimi, kuid kaotas seejärel omakorda teise setis viis esimest geimi. Otsustavas setis läks Barty 2:0 ette, kuid lubas siis vastasel viigistada. Lõppsõna jäi aga siiski maailma esireketile, kes võitis matši viimased neli geimi ning vormistas kolmanda matšpalliga võidu.
Järgmises ringis ootab Bartyt ees seitsmenda asetusega valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 8.), kes alistas tšehhitar Marketa Vondroušova tunni ja üheksa minutiga kindlalt 6:1, 6:2.
Pääsme veerandfinaali lunastas ka ukrainlanna Elina Svitolina (WTA 5.), kes sai kaks tundi ja 25 minutit kestnud kohtumises numbritega 2:6, 7:5, 7:5 jagu tšehhitarist Petra Kvitovast (WTA 10.). | Ehmatusega pääsenud maailma esireket jõudis Miamis veerandfinaali | https://sport.err.ee/1608159454/ehmatusega-paasenud-maailma-esireket-joudis-miamis-veerandfinaali | Kõrgetasemelisel Miami tenniseturniiril kindlustas esmaspäeval naiste üksikmängus koha kaheksa parema seas maailma esireket ja turniiri tunamullune võitja Ashleigh Barty. |
Euroopa ravimiamet andis Johnson & Johnsoni vaktsiinile heakskiidu märtsi keskel.
Ravimifirma otsus võimaldab hoogustada vaktsineerimiskampaaniat Euroopas, kus seni on inimesi kaitsepoogitud koroonaviiruse vastu Pfizer/BioNTechi, Moderna ja AstraZeneca vaktsiiniga. | Jansseni vaktsiin jõuab Euroopasse 19. aprillist | https://www.err.ee/1608159424/jansseni-vaktsiin-jouab-euroopasse-19-aprillist | USA farmaatsiahiid Johnson & Johnson teatas, et hakkab oma tütarfirma Janssen Pharmaceutica ühedoosilist koroonavaktsiini saatma Euroopasse alates 19. aprillist. |
C-vahegrupis parandas tabeliseisu Mestre (5-11), võttes tugeva viimase veerandaja toel kodus 81:72 (20:24, 17:19, 17:16, 27:13) võidu Giulianova Basketi (7-9) üle. Kohtumise algfaasis 13:0 spurdist innustust saanud külalised hoidsid kerget initsiatiivi kuni neljanda veerandaja alguseni. Viigiseisul 69:69 (3.25 lõpuni) tabas Kaspar Kitsing veerandaja jooksul teise kaugviske ning rohkem Mestre eduseisu enam käest ei andnud, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Kaspar Kitsing viskas 17 mänguminutiga üheksa punkti (kahesed 1/1, kolmesed 2/3, vabavisked 1/2), millest seitse tõi just otsustaval veerandajal. Kitsingu arvele jäi veel kolm lauapalli, üks sööt, vaheltlõige ja kaks pallikaotust. | Otsustavaid viskeid tabanud Kaspar Kitsing aitas koduklubi taas võidulainele | https://sport.err.ee/1608159412/otsustavaid-viskeid-tabanud-kaspar-kitsing-aitas-koduklubi-taas-voidulainele | Pühapäeval peetud Itaalia tugevuselt kolmanda (Serie B) korvpalliliiga vahegruppide 3. vooru kohtumistes said võidupunktid kirja Mait Petersoni leivaisa Agrigento ning Kaspar Kitsingu koduklubi Mestre. |
Erik Grigorjev viis külalised kontrarünnakust kuuenda minuti keskel juhtima, kuid Juhan Kondike suutis 14. minutil viigistada ja minut hiljem oli täpne Kenn Laas. Vaheajaks juhtis kodumeeskond 2:1.
Semen Fedotov suutis 33. minuti keskel viigistada, kuid Aleksandr Pruttšenko viis 35. minutil Ravensi taas juhtima. Taas oli vastus olemas Fedotovil, kes lõi Grigorjevi söödust viigivärava 37. minuti keskel.
Narva võiduvärava eest hoolitses 39. minutil omakorda Fedotovi söödust Erik Grigorjev ning viimase tabamuse lõi Narva vastase tühja väravasse 46,2 sekundit enne lõpusireeni, kui oma kübaratriki vormistas Fedotov.
Narva – Ravens seeria otsustav kohtumine toimub uuel nädalal piirilinnas. Jalgpalliliit avalikustab täpse toimumisaja esimesel võimalusel. Teises poolfinaalseerias on vastamisi Viimsi FC Smsraha – FC Cosmos, kui avavaatuse võitis Cosmos laupäeval penaltiseerias. Cosmos ja FC Smsraha on taas vastamisi tuleval laupäeval kell 18.00. | Narva tuli välja raskest seisust ja viigistas poolfinaalseeria | https://sport.err.ee/1608159364/narva-tuli-valja-raskest-seisust-ja-viigistas-poolfinaalseeria | Narva United FC tuli saalijalgpalli kõrgliigas välja kaotusseisust ja viigistas poolfinaalseeria. Ravens asus küll kahel korral mängu juhtima ning omas 35. minuti tabamuse toel 3:2 eduseisu, kuid kaotas lõpuks 3:5. |
Aastaid tagasi käis kunstnik Holger Loodus polaarjoone taga, kus vaatles süürlaste teekonda läbi arktilise Venemaa Euroopasse. Sellest mäkketõusule sarnanevast teekonnast sündis 2017. aasta näitus "Teekond maailma lõppu". Nüüdseks on toonane kogemus omandanud kindlad kontuurid ja esile on kerkinud kõrge, astanguliste nõlvadega inimtekkeline mägi, mis sarnaneb purgatooriumile.
"Taasluues neid vanu nõlvakuid" kujutab protsessi, kus ajaloost tuntud nägemuslik universumi kuvand demüstifitseerub ja muutub massidele suunatud produktiks. Näitusel on kasutatud itaalia luuletaja Dante Alighieri poolt 14. sajandi alguses loodud purgatooriumi mäe motiivi, mida kunstnik oma pilgu läbi kaasajastab. Holger Looduse eesmärgiks on vaadelda, kuidas müstilisest objektist kaob selle moraliseeriv sisu, nii et see muutub kergelt vastuvõetavaks atraktiivseks disainiobjektiks. Selle protsessi käigus avanevad aga täiesti uued perspektiivid.
Holger Looduse isikunäitus "Taasluues neid vanu nõlvakuid" on esimene Kogo galerii 2021. aasta näituste programmis nimetusega "Ökoloogia – ökonoomia", mis toob kokku erinevad hääled, et rääkida keskkonna ja majanduse valupunktidest.
Näitus koosneb õlimaalidest, fotodest, projektsioonist ja objektidest. Näitusega kaasneb trükis Holger Looduse poolt koostatud visuaalse materjaliga ning kunstniku, kuraatori ja kirjaniku Tanel Randeri tekstiga.
Kohapeal on kaks paari teatribinokleid, millega saab vaadelda ka teoste detaile. Galerii lõi koostöös kunstniku Holger Loodusega audiogiidi (leitav www.kogogallery.ee avalehelt), mis avab teoste tausta ja näituse konteksti ning mida kunstihuvilised enda telefonist kuulata saavad.
Näituseruum on valgustatud ööpäevaringselt kolmapäevast pühapäevani.
Holger Looduse isikunäitus "Taasluues neid vanu nõlvakuid" Autor/allikas: Marje Eelma | Kultuuripunkt | Holger Looduse isikunäitus "Taasluues neid vanu nõlvakuid" Kogo galeriis | https://kultuur.err.ee/1608159361/kultuuripunkt-holger-looduse-isikunaitus-taasluues-neid-vanu-nolvakuid-kogo-galeriis | Seekord langeb "Kultuuripunkt" kaardil Tartus Kogo galeriis, kus on loodud võimalus läbi akende näha Holger Looduse isikunäitust "Taasluues neid vanu nõlvakuid". |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.