text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu peavad hetkel neid arutelusid kiirendatud korras. Ma olen veendunud, et enne Põhjamaade suve algust, mis on juunis, enne seda on see tõend ka reaalselt olemas, seaduslikul alusel," rääkis Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Hololei esmaspäeval ERR-ile.
Euroopa Komisjon, millel on Euroopa Liidus seadusandliku algatuse õigus, esitas roheline digitõendi ettepaneku 17. märtsil ning selle jõustumiseks peavad oma heakskiidu andma nii Euroopa Parlament kui ka liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu. Neljapäeval otsustas Euroopa Parlament, et käivitab digitõendi määruste vastuvõtmiseks kiirmenetluse.
"See peab hõlbustama Euroopa Liidus turvalist ja vaba liikumist COVID-pandeemia ajal. Digitõend kinnitab, et selle omanik on COVID-i vastu vaktsineeritud, tema testitulemus on negatiivne või et ta on COVID-ist tervenenud," selgitas Hololei. Tõend saab kättesaadavaks nii elektrooniliselt, kui luuakse sellekohane mobiiltelefoni rakendus, aga sama moodi peab see kättesaadav olema ka paberil.
"Eesmärk on, et suveks reisimine mingilgi määral taastuks. Mitmed Euroopa riigid - Kreeka, Küpros, Horvaatia -, mille majandused sõltuvad väga palju turismist, on olnud siin kõige aktiivsemad. Nende jaoks on üle-euroopaliste tõendite olemasolu on väga tähtis," tõdes Hololei. Aga samuti ootavad ka lennuettevõtted väga, et reisimine avaneks, lisas ta.
Ehkki veel mõni aeg tagasi loodeti, et algavate lihavõttepühade ajaks saab reisimist juba rohkem lubada, siis nüüd on mitmes riigis taas näha nakatumise tõusu ning seetõttu on hoopiski uusi piiranguid kehtestatud, rääkis Hololei. "Nii, et kindlasti lihavõttepühade ajal aktiivset reisimist ei ole ette näha. Aga kõik praegu loodavad, et juuni ja ma isiklikult loodan, et pigem Lõuna-Euroopa suveks [Lääne- ja Lõuna-Euroopas on peamine suvepuhkuste kuu august - toim.] on olukord natuke rohkem normaliseerunud," ütles ta.
Kuidas täpselt tõendil olevat infot hakatakse kasutama, sõltub paljuski reisimist korraldavatest ettevõtetest, rääkis Hololei. "Sest nagu me praegugi Euroopas reisime, siis tuleb registreerimisel tõestada negatiivse PCR-testi tulemuse olemasolu ja põhjust, miks kuhugi sõidad. Tulevikus võib eeldada sama - et lennukile saada, pead lihtsalt tõestama seda, et sul on kas koroona läbi põetud, PCR-test tehtud või oled vaktsineeritud."
Samas rõhutas Hololei korduvalt, et vaktsineerimine ei saa mitte mingil juhul olla eeltingimuseks kodanike vabale liikumisele Euroopa Liidus. "Sellist diskrimineerimist ei ole Euroopas kuidagi mõeldav rakendada," kinnitas ta.
"Euroopa Komisjon eeldab, et kui meil on olemas usaldusväärne ja üle-euroopaliselt toimiv digitõend, siis see võimaldaks koordineeritud ja mittediskrimineerivat lähenemist ja seda, et ühtset dokumenti, mida aktsepteeritaks EL-i sees, saaks soovi korral laiendada ka Euroopa Majandusruumi riikidele ehk veel neljale riigile [Norra, Island, Liechtenstein, Šveits - toim.]," selgitas Hololei.
Ta lisas, et oluline on ka selliste dokumentide vastastikune tunnustamine rahvusvaheliselt. "Kui räägime lennundusest, siis need arutelud käivad ka Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO). Mul on viimastel päevadel olnud kõnesid ka Ameerika Ühendriikide lennuettevõtete juhtidega ja põhiline teema on just nimelt see, kuidas turvaliselt avada maailma kõige olulisem lennundusturg ehk Atlandi-ülene lendamine. Loomulikult eeldab see, et mõlemal poolel on vastavad tõendid, mida ka aktsepteeritakse. Ma arvan, et roheline digitõend on siin väga heaks aluseks sellele ja see on positiivne, kui seda ka Euroopas täielikult tunnustatakse," rääkis Hololei.
Hololei kinnitas ka, et käivitunud on digitõendi tehnilise lahenduse väljatöötamine, ehkki selle lõpliku valmimise eelduseks on õigusliku aluse olemasolu. Ta lisas, et tehnilise platvormi loomisel osalevad tema teada ka Eesti ettevõtted. "Me oleme Eesti poolt justnimelt eeskäija, kes on töötavaid lahendusi välja pakkunud. Mul on ka endal olnud kontakte Eesti ettevõtetega ja ma saan aru, et nende koostöö ka Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ja muude organisatsioonidega, ka Euroopa Komisjonis, on täiesti käimas. Ja ma olen kindel, et nad suudavad oma efektiivse panuse anda," rääkis ta.
Kindlasti peab digitõend olema kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR), rõhutas Hololei. | Hololei loodab koroonapassi käivitumist suvepuhkuste ajaks | https://www.err.ee/1608159349/hololei-loodab-koroonapassi-kaivitumist-suvepuhkuste-ajaks | Euroopa Liidu kõrgeim transpordiametnik Henrik Hololei loodab, et märtsi keskel käivitatud algatus digitõendi loomiseks, mis sisaldab infot inimese vaktsineerituse või koroonatesti kohta, saab suvepuhkuste ajaks kasutusvalmis. |
Libe ja Juhkentali sõnul käsitletakse olulisi teemasid, kuid kindlasti mitte liiga tõsises võtmes. "Saates on teemad, millest inimesed räägivad ja on tavaliste inimeste jaoks olulised," ütles Libe. "Tuleb ka noppeid pehmematest teemadest nagu popkultuur ja meelelahutus."
Varasemalt Vikerraadios hommikuprogrammi juhtinud Libe on rõõmus, et saab naasta raadiomajja ning Raadio 2-te. "Mulle väga meeldib raadiot teha ja praegu oli sobiv hetk, nii et mul on hea meel, et Kristo Rajasaare helistas ja pakkus seda mulle," rääkis Libe. "Raadio 2 seltskond on väga lahe ja toimetus on tore."
TV3 saadet "Märgatud Eestis" juhtiv Libe kinnitab, et raadiosse tuleku tõttu teletööle punkti ei pane. "Teleplaane on päris palju - "Märgatud Eestis" jätkab sügisel ja teisi ideid on ka."
Juhkental juhib praegu Raadio 2 hommikuprogrammi, kuid sõnas, et päevakajalise saate tegemine on kindlasti huvitav. "Kajastame aktuaalseid teemasid ja akuutseid muresid ning kutsume saatesse põnevaid külalisi," rääkis Juhkental ning lisas, et teemade puhul proovitakse leida huvitav vaatenurk ning oma osa võiks tema sõnul saates olla ka huumoril.
"R2 Pulss" alustab 5. aprillil ja on Raadio 2 eetris E-N kell 12:15-14:00. | Taavi Libe ja Robin Juhkental võtavad uues saates luubi alla päevakajalised teemad | https://menu.err.ee/1608159172/taavi-libe-ja-robin-juhkental-votavad-uues-saates-luubi-alla-paevakajalised-teemad | Raadio 2 uut päevakajalist saadet "R2 Pulss" hakkavad juhtima vaheldumisi Taavi Libe ja Robin Juhkental. |
Karina Korgi naiskond Vorderland viigistas Austria kõrgliigamatšis Neulengbachiga 1:1. Liigatabelis jätkab Vorderland 12 peetud kohtumise järel kümne naiskonna hulgas seitsmendal kohal. Eestlanna jälgis kohtumist vahetuspingilt, kirjutab Soccernet.ee.
Vlada Kubassova ei kuulunud koosseisu, kui tema koduklubi Napoli jäi Serie A madinas Empoli vastu juba 12. minutiks 0:2 kaotussseisu, asus 69. minutil 3:2 juhtima, kuid lasi enda võrku siiski veel ühe palli ning kohtumine lõppes 3:3 viigiga. Eestlanna naiskond jagab 17 vooru järel liigatabelis üheksa punktiga 10.-11. kohta.
Siiski ei jäänud eestlannad võõrsil võitudeta - Heidi Melise koduklubi Ternana võttis Serie C kohtumises suure 4:0 võidu Monreale Calcio üle. Ternana jätkab 11 naiskonna konkurentsis seitsmendal positsioonil. | Melise naiskond võitis, Kubassova ja Korgi omad viigistasid | https://sport.err.ee/1608159295/melise-naiskond-voitis-kubassova-ja-korgi-omad-viigistasid | Pühapäeval käisid jalgpalliväljakutel kolme välismaal mängiva eestlanna koduklubid. Saldoks jäi üks võit ja kaks viiki. |
Kes ootab filmist põnevat, meeldejäävat ning originaalsest stsenaariumi, siis "Outside the Wire" pole kindlasti teile. Režissöör Mikael Hafströmi linateos räägib loo tulevikumaailmast, kus inimsõdurite kõrval on lahinguväljal oluline roll kanda ka sõdurikujulistel droonidel. Aga mis saab siis, kui tehisintellekt hakkab ise otsuseid tegema? Kuigi filmi taotlus kõlab igati tõsiseltvõetavalt, pudeneb ambitsioonikas süžee üsna kiirelt laiali ning järgi jääb lihtsalt üks ulmeline action -film.
Lugu kategooriast "robotid võtavad maailma üle" on ebaoriginaalsuse musternäide, aga õnneks ei üritagi "Outside the Wire" mängida intellektuaalsete väärtuste peale. Tahtmata luua hetkel soostereotüüpe, on tegu ikkagi klassikaline nn meestefilmiga. Ekraanil müttavad higised mehed, kõmmutavad üksteist südametult, löövad jalaga näkku ja ütlevad tuusa näoga suursuguseid jaburusi. Tõsi, filmis on ka mõni naistegelane, aga nii põhilised pahad kui ka head on ikkagi macho -mehed. Seega kaks tundi higist nõretavat testosterooni.
Küll aga on igati rõõmustav, et "Outside the Wire" jääb oma loodud maailmale kindlaks ning töötab lõputule action 'ile vaatamata ka kõigiti korraliku düstoopiana. Just see lohutu maastik, kus kogu tegevus toimub, suudab filmi ka pinnal hoida ning aitab seda eristada tuhandetest samalaadsetest. Võimalik, et filmi päästab ka fakt, et kinosaalid on kogu maailmas suletud: kui sellega oleksid konkureerimas suurema eelarvega rämps- action, siis ei paneks ilmselt "Outside the Wire'it" keegi isegi tähele.
Kas ma mäletan kahe kuu pärast, et seda filmi vaatasin? Ei. Kas ma tahan mäletada, et ma seda vaatasin? Pigem mitte. Kas see kõik tähendab, et mul oli vaatamise ajal igav? Muidugi mitte, "Outside the Wire" on nõdrameelne žanrikino, mille suurim tugevus on tugevuste puudumine. Vaadake siis, kui soovite pretensioonitult meelt lahutada. | Kodune kultuurisoovitus | Naiivne B-film "Outside the Wire" | https://kultuur.err.ee/1608159241/kodune-kultuurisoovitus-naiivne-b-film-outside-the-wire | Viimasel ajal ronivad koroonaviiruse tõttu voogedastusplatvormidele ka filmiauhindadele nomineeritud linateosed, aga ei tasu unustada: straight-to-video mudel on alati teeninud ennekõike madalakvaliteedilist žanrikino. Aasta algul Netflixi jõudnud "Outside the Wire" on just midagi sellist. |
Kahe Hiina liiga viimase klubi omavahelises kohtumises kogus Arnett Moultrie Nanjing TX MK tiimi 105:93 võidumängus Jiangsu vastu 45 minutiga suisa 37 punkti (kahesed 10/17, vabavisked 17/25) ja liiga uut rekordit märkivad 34 lauapalli (neist 12 ründelauast), kirjutab Korvpall24.ee.
Lisaks sai ameeriklane kirja ka kolm korvisöötu, kaks vaheltlõiget, kolm blokki ja seitse pallikaotust. Efektiivsusnäitajaks andis see kõik 55.
Pärast Kalev/Cramos mängimist Permi Parmasse ja sealt Hiina liigasse siirdunud Moultrie tänavuse hooaja klubi Nanjing on nüüd kogunud koos oma viimase vastasega võrdselt kaheksa võitu ja 39 kaotust ning tabelis jagatakse viimast ja eelviimast ehk 18.-19. kohta.
Arnett Moultrie in last night's win:
✅37 PTS (10-17 FG, 17-25 FT)
✅34 REB
✅3 AST, 3 BLK & 2 STL in 44 MIN @amoultrie became the 8th #CBA player pouring in 30+30 in franchise history and set the new record for MOST REBOUNDS!! @GoJiangsu @el_baloncesto @hoopnut @HailStateMBK pic.twitter.com/tDwW8iPd89
— CGTN Sports Scene (@CGTNSportsScene) March 29, 2021
Loe pikemalt Korvpall24.ee -st. | Endine Kalev/Cramo mängija sai Hiinas hakkama ajaloolise saavutusega | https://sport.err.ee/1608159292/endine-kalev-cramo-mangija-sai-hiinas-hakkama-ajaloolise-saavutusega | Hooajal 2018/19 BC Kalev/Cramo Eesti meistriks aidanud 30-aastane ameeriklasest suur äär Arnett Moultrie on tänaseks jõudnud välja Hiina kõrgliigasse, kus sai pühapäeval hakkama ülivõimsa ja ajaloolise saavutusega. |
Rootsit on traditsiooniliselt juhtinud kaks poliitilist blokki: vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid ja parempoolsed modertaadid, teatas The Times.
Parempoolsed moderaadid kaaluvad nüüd pärast järgmise aasta septembris toimuvaid valimisi teha koostööd SD-ga.
Moderaatide juht Ulf Kristersson ütles, et ta on valmis andma SD-le mitu ministeeriumi.
"Peame arutama, mis probleemid on. Kuid oleme juba leidnud mitmeid küsimusi, milles meie seisukohad on sarnased," ütles Kristersson.
Parempoolseid erakondi ühendab soov sotsiaaldemokraat Stefan Lofven peaministri kohalt kukutada, ütles SD esimees Jimmie Akesson.
SD asutati 1980. aastate lõpus Rootsi parempoolsete aktivistide poolt, mitmed olid sealhulgas Waffen SS-i veteranid. Peavoolupoliitikud on seni vältinud koostööd SD-ga.
SD on endiselt immigratsioonivastane, kuid viimastel aastatel on partei püüdnud kujundada mõõdukamat kuvandit. Erakonnast on välja visatud kümneid liikmeid, kes on teinud rassistlikke avaldusi. Samuti on SD loobunud pikaajalisest poliitikast viia Rootsi välja Euroopa Liidust.
Hiljutised küsitlused näitavad, et parempoolne koalitsioon võib Rootsis saavutada pärast valimisi parlamendis enamuse. | Rootsi paremäärmuslased võivad pärast valimisi saada valitsusse | https://www.err.ee/1608159298/rootsi-paremaarmuslased-voivad-parast-valimisi-saada-valitsusse | Rootsi parempopulistlik erakond Rootsi Demokraadid (SD) alustas kõnelusi parempoolsete moderaatidega, mis võib SD viia pärast järgmisi valimisi valitsusse. |
25. jaanuaril 1921. aastal esietendunud Karel Capeki näitemängus "RUR. Rossum's Universal Robots" esimest korda kasutatud sõna juubelit tähistatakse legendaarse telelavastusega "Rops" ja telemängufilmiga "Elektrooniku seiklused".
Telelavastus "Rops" jõudis ETV eetrisse 1983. aastal. Jaan Tombi nimelise rahvateatri lavastus põhineb Boris Kaburi samanimelisel küberneetilisel lastenäidendil, mis käsitleb tavalise koolipoisi ja tema robotist teisiku vahekorra kaudu südametunnistuse ja hea ning halva suhtelisuse probleeme. Teose alltekstiks on nõukogude ühiskonda iseloomustanud robotlikult skemaatilise mõtlemise absurdsus.
Jaan Tombi nimelise rahvateatri lavastuse peaosades on vennad Vahur ja Valmor Leisalu, kõrvalosades Piret Viisimaa, Liina Tennosaar ja Anne Reemann – kolm viimast on teatrikunstiga seotud siiani. Näidendi lavastas Ellu Puudist. Haapsalus toimuvale linastusele tulevad "Ropsi" fenomenist ja selle kohast oma elus on rääkima oodata mitut asjaosalist.
HÕFF-il tuleb näitamisele ka režissöör Konstantin Bromberg 1979. aastal valminud kolmeosalise muusikalise telemängufilm "Elektrooniku seiklused", mis põhineb Jevgeni Veltistovi 1964. aastal ilmunud jutustusel "Elektroonik – poiss kohvrist",
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival toimub tänavu 4. kuni 6. juunini. Osa festivali programmist jõuab ka veebikino ekraanile, millele saab kaasa elada üle Eesti. Kogu kava avalikustatakse 6. mail. | HÕFF tähistab sõna "robot" juubelit | https://kultuur.err.ee/1608159280/hoff-tahistab-sona-robot-juubelit | Sõna "robot" 100. sünnipäeva puhul teeb Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival kummarduse legendaarsetele lapsrobotitele Ropsile ja Elektroonikule. |
12. jaanuaril teatati häirekeskusele põlengust Lüganuse valla Männiku hooldekodus. Tulekahjus hukkus kolm hooldekodu elanikku ning põlengu asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlus.
Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri Liina Pikma sõnul on kogutud andmetele tuginedes alust arvata, et suure tõenäosusega tekkis tulekahju rikkega elektripaigaldise kasutamise tagajärjel.
"Rike seisnes ühe toa välisseina pistikupesas olnud kruviklemmi ja sellega ühendatud juhtmesoone halvas ühenduses. Tulekahju tekkimist muul põhjusel ei saa küll lõpuni välistada, kuid arvestades tulekahju arengut ning selle järgselt tuvastatud kahjustuste tekkimise asjaolusid on see vähetõenäoline," ütles Pikma.
Kriminaalmenetluse käigus ei ole seni tuvastatud selliseid rikkumisi, mis annaksid alust kahtlustada kedagi ohutusnõuete tahtlikus või teadlikult hooletus eiramises.
Päästeameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Marti Siim sõnas, et hoone elektripaigaldisi kontrollis elektriettevõte viimati 2015. aastal ning alanud aastal oli plaanitud uus kontroll.
Ka päästeamet on aastatega hoonet korduvalt kontrollinud. "Tuvastatud rikkumised ei ole olnud tõsised ning need on kõrvaldatud," ütles Siim.
Siimu sõnul oli hoones automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, mis on mõeldud tulekahju kiireks avastamiseks ning helisignaaliga inimeste teavitamiseks.
"Nimetatud süsteem ei olnud häirekeskusega liidetud ja kõnealusel juhul ei pidanudki olema. Küll aga tagaks kirjeldatud lahendus selle, et süsteem edastab info võimalikust tulekahjust otse häirekeskusesse ning tulekahjust teavitamine ei sõltu asjaolust, millal keegi päästjad välja kutsuda saab. Hoonetes, kus võivad viibida abivajajad, on mõtlemise koht, kuidas info tulekahjust päästjateni kõige kiiremini jõuaks," ütles Siim.
Kasutades asjatundjate ja ekspertide erialaseid teadmisi selgitatakse Lüganuse juhtumi najal välja, milliseid meetmeid tuleks tarvitusele võtta taoliste õnnetuste vältimiseks edaspidi ning kas Männiku hooldekodu õnnetus ja selle traagilised tagajärjed oleksid olnud välditavad. | Lüganuse hooldekodu põlengu põhjustas tõenäoliselt elektriseadme rike | https://www.err.ee/1608159283/luganuse-hooldekodu-polengu-pohjustas-toenaoliselt-elektriseadme-rike | Tänavu jaanuaris Lüganuse vallas toimunud ja kolme inimese surmaga lõppenud hooldekodu põlengu tekkepõhjus oli tõenäoliselt hoone ühes toas olnud rikkega pistikupesa kasutamine, teatas Viru ringkonnaprokuratuur. |
Eelnõu kohaselt saaks edaspidi edastada nakkushaiguste registrisse epideemia tõrjeks hädavajalikke andmeid. Kui praegu on registris andmed ainult haige kohta, siis edaspidi plaanitakse sinna kanda ka negatiivse proovi andnud isiku ja lähikontaktsete andmed kui ka see, kas inimene on vaktsineeritud. Andmete kiire kättesaamine ühtsest süsteemist lihtsustaks nii terviseameti kui perearstide tööd.
Kui sotsiaalministeerium toob eelnõus välja, et praegu on andmed killustatud erinevates andmekogudes ning ühtses riiklikus süsteemis oleks andmed paremini hoitud, siis andmekaitse inspektsioon sellega ei nõustu.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Pille Lehise sõnul võib seadusest tulenevalt säilitada andmeid vaid seni, kuni andmekogu kasutamise eesmärgid on täidetud. Kogutavates andmetes valmistab inspektsiooni jaoks muret, et kogutakse inimeste kohta väga täpseid andmeid ja samal ajal on neid väga palju.
Ühtlasi plaanib riik säilitada andmeid pseudonüümitult, mis võimaldaks neid hiljem vajadusel isikutega taas kokku viia. Inspektsiooni hinnangul võiks nii mahukat andmekogu säilitada väid täiesti anonüümselt.
"Kogutav andmekoosseis on lai – sealhulgas rahvus, sotsiaalmajanduslik olukord, andmed töökoha ja ameti kohta ja lisaks sellele nakatumisega seotud andmed. Teine mure on see, et kui kõiki neid andmeid kogutakse nakatunute, lähikontaktsete ja negatiivse koroonatesti tulemuse saanute kohta, tähendab see sisuliselt kogu Eesti elanikkonda," rääkis Lehis.
Eelnõus pole välja toodud ka kui kaua plaanib riik pandeemiaga seotud andmeid säilitada.
Analüüsimiseks vajalikud andmed võiksid olla anonüümsed
Küsimusi võib tekitada ka see, miks plaanib riik säilitada infot näiteks negatiivse testitulemuse kohta. Sotsiaalministeerium märgib eelnõu seletuskirjas, et negatiivse tulemuse säilitamine on oluline juhul, tegemist oli valepositiivsega, samas ka seetõttu, et negatiivse testi andnud on vabastatud isolatsioonikohustusest. Ühtlasi vajab terviseamet haiguse levikumustrite väljaselgitamiseks infot, kas lähikontaktseid on viiruse osas testitud.
Kui riik soovib aga kasutada andmeid näiteks puhtalt praeguse pandeemia analüüsi jaoks, siis võib neid säilitada anonüümselt. Sellisel juhul ei kehtiks andmekogule ka andmekaitse nõuded.
Andmekaitse inspektsiooni juhi hinnangul on alati mõistlikum koguda ja säilitada ühes andmebaasis korraga vähem andmeid. Riik plaanib samas kogutud andmeid pseudonüümitud kujul ka edaspidi kasutada, et koroonaolukorrast õppida ja järgnevateks sarnasteks olukordadeks valmistuda.
"Andmekaitse ja andmeturbe vaatenurgast on alati riskid paremini maandatud, kui andmed ei ole ühes kohas, vaid erinevates andmekogudes. Kui ühe andmekoguga midagi juhtub, siis lekke puhul peab arvestama, et mida suurem on andmekoosseis, seda suurem on tekkinud kahju. Samamoodi, kui andmekoguga peaks juhtuma mingi tehniline rike, mis takistab andmete kasutamist, siis kui selles andmekogus on palju elutähtsaid andmeid korraga, on palju suurem tõenäosus, et nende andmetega seotud teenuseid on rohkem ja teenuste osutamise peatumine on laiaulatuslikum," märkis Lehis. | Liiga põhjalik koroonaandmebaas tekitab andmekaitse inspektsioonile muret | https://www.err.ee/1608159271/liiga-pohjalik-koroonaandmebaas-tekitab-andmekaitse-inspektsioonile-muret | Eesti Päevaleht kirjutas esmaspäeval, et sotsiaalministeeriumis koostatud koroonaandmebaasi loomine võib seadusesse jõuda jaanipäevaks. Andmekaitse inspektsioon tunneb muret, et eelnõuga soovib riik koguda üheaegselt väga põhjalikke andmeid kogu Eesti elanikkonna kohta, mis võivad olla näiteks andmelekke korral hiljem isikuga seostatavad. |
Saksamaa meistriliigas tagas finaalikoha Martti Juhkami koduklubi VfB Friedrichshafen. Poolfinaali teises mängus alistati Lüneburg sama tulemusega nagu avamänguski ehk 3:2 (25:20, 24:26, 25:20, 18:25, 15:11). Õlavaluga hädas olev Juhkami tegi kaasa osaliselt ja panustas viis punkti (-1). Teine finalist on Eesti rahvusmeeskonna peatreeneri Cedric Enardi juhendatav Berliini Recycling Volleys, kes alistas poolfinaalis Düreni, vahendab volley.ee.
Küprosel sai läbi Kevin Saare ja Taavi Nõmmistu liigahooaeg, mõlemad võitlesid 6.-9. koha eest. Saar aitas Nicoasia Apoelil viimases mängus alistada 3:0 (25:18, 25:13, 25:18) Frenarouse meeskonna, tuues kolme geimiga 20 punkti (+14) ja valiti mängu parimaks. Saare tööandja teenis liigas kuuenda koha. Nõmmistu ja Famagusta Nea Salamis said viimases kohtumises kirja 3:0 (25:21 25:17 25:23) võidu Lambouse üle, statistikat kohtumisest kahjuks pole. Nõmmistu koduklubi lõpetas hooaja seitsmenda kohaga.
Prantsusmaal peetakse põhiturniiri mänge. Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete alistas lõppenud nädalal 3:1 (25:22, 20:25, 25:23, 25:20) Toulouse'i, Kreek tõi üheksa punkti (+4). Markkus Keele tööandja Nice pidi tunnistama Poitiers' 3:0 (25:13 25:19 25:22) paremust, Keel sekkus vahetusest ja tõi lõpuks lisaks mängu juhtimisele ka 1 punkti. Tabelis on Sete 39 punktiga üheksas, Nice 18 silmaga 13. Meeste esiliigas alustas Henri Treiali tööandja Saint-Nazare poolfinaalseeriat Mende vastu. Avamängus saadi 3:0 (25:17 25:22 25:14) võit, Treial panustas üheksa punkti (+6).
Prantsusmaa naiste meistriliigas sai 3:2 (23:25, 25:11, 27:25, 20:25, 16:14) võidu Liis Kullerkannu ja peatreener Lorenzo Micelli tööandja Le Cannet' Volero, alistades Istres'i. Kullerkann ei mänginud. Kristiine Miilen ja Nancy Vandoeuvre tunnistasid Saint-Raphaeli 3:1 (25:21 16:25 25:19 25:15) paremust. Miilen sekkus hetketi ja skoori ei teinud. Polina Bratuhhina-Pitou tööandja Terville'i Florange alistas 3:1 (23:25 25:9 25:20 25:13) rahvusnaiskonna abitreeneri Alessandro Orefice juhendatava Venelles'i Pays D'Aix, Bratuhhina-Pitou mängis vähe ja tõi ühe punkti. Tabelis on Terville 41 punktiga neljas, Le Cannet 40 punktiga viies, Venelles 34 punktiga seitsmes ja Nancy 32 punktiga üheksas.
Hispaanias pääsesid Mart Naaber ja CV Teruel poolfinaali, kus vastaseks Almeria meeskond. Veerandfinaali teises ja kolmandas mängus saadi Manacori vastu 3:0 (29:27 25:15 25:19) ja 3:1 (19:25 25:22 25:18 25:12) võidud. Naabrilt vastavalt neli (+3) ja kaheksa punkti (+5).
Kataris alustasid Oliver Venno ja SC Police Amir Cupi. Veerandfinaalis saadi 3:1 (25:13 22:25 25:13 25:17) võit Al Khori üle, Vennolt 19 punkti (+16). Poolfinaalis on vastaseks Al Arabi.
Itaalia naiste meistriliigas pääses Kertu Laak ja Chieri naiskond mängudeta veerandfinaali, sest vastane Casalmaggiore ei saanud koroonaviiruse tõttu kaheksandfinaale mängida. Veerandfinaalis on vastaseks Monza.
Kreekas pidi samuti koroonaviiruse poolt laastatud Thessaloniki PAOK (Andri Aganits) tunnistama Kifisase 3:2 (23:25 25:19 23:25 25:19 15:8) paremust, statistika pole saadaval. Tabelis on PAOK 25 punktiga neljas.
Poolas kaotas Timo Tammema ja Robert Tähe koduklubi Rzeszowi Asseco Resovia teise veerandfinaalmängu Belchatowi Skra vastu 0:3 (20:25, 21:25, 22:25) ning kaotas seeria 0:2. Tammemaa tõi kolm punkti (-2), Täht on vigastatud ja jõudis juba kodumaale.
Austrias jätkasid Laura Parts ja tema koduklubi VC Tirol mängudega kohtadele 5.-8., kus vastaseks Klagenfurt. Lõppenud nädalal tuli tunnistada vastase 3:2 (23:25 25:18 25:22 22:25 15:10) paremust, Parts panustas 19 punkti (+14). Avamängus saadi samuti 2:3 kaotus. | Nädal piiri taga: Juhkami pääses Saksamaal finaali, Naaber Hispaanias poolfinaali | https://sport.err.ee/1608159277/nadal-piiri-taga-juhkami-paases-saksamaal-finaali-naaber-hispaanias-poolfinaali | Piiri taga mängivate Eesti võrkpallurite nädal tõi nii edu kui tagasilööke. |
Kokku kirjeldati Eestis eelmisel nädalal AstraZeneca vaktsiini saanutel kõrvaltoimeid 178 juhul, Pfizer/BioNTechi vaktsiinil 47 juhul ja Moderna vaktsiinil neljal juhul.
Valdavalt oli tegemist lihtsate kõrvaltoimetega. Seitsmel vaktsineerimisel esines tõsisemaid kõrvaltoimeid.
Pfizer/BioNTechi vaktsiini puhul teatati ka kümnest vaktsineeritud inimese nakatumisest koroonaviirusesse, neist üks suri.
Üldpilt - kõrvaltoimeid 1,16 protsenti
Koroonavaktsiinidega on terviseameti andmetel Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 29. märtsi hommik tehtud 255 219 doosi. Neist 155 023 doosi on tehtud Pfizer/BioNTechi, 13 902 Moderna ning 86 294 AstraZeneca vaktsiiniga.
Ravimiametile on sellel perioodil saadetud 2959 kõrvaltoime teatist ehk 1,16 protsenti kasutatud vaktsiinidoosidest.
Neist 886 teatist on seoses Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty, 43 teatist Moderna ja 2030 teatist AstraZeneca vaktsiiniga.
Perioodil 22. märts kuni 29. märtsi hommik esitatud kõrvaltoime teatiste hulk vaktsiinide kaupa. Autor/allikas: Terviseamet
Pfizer/BioNTechi vaktsiin Comirnaty - 47 teatist
47 teatisest 36 olid naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, üheksa teatist olid meestel esinenud kõrvaltoimete kohta.
Tõsiseid reaktsioone kirjeldati kahes teatises:
- Hilist tüüpi allergiline reaktsioon mitmeid tunde pärast vaktsineerimist, mis vajas haiglaravi. Patsient on paranemas.
- Kraniaalnärvide hulgihaigusseisund (topeltnägemine, parema näopoole tuimus) kolm päeva pärast vaktsineerimist. Patsient vajas haiglaravi. Haigusseisunud kestis umbes kuu ning patsient on praeguseks paranemas.
Vaktsiini ebaefektiivsust (haigestumist COVID-19 haigusesse) kirjeldati kümnes teatises, neist ühel juhul 79-aastane raskete kaasuvate haigustega mees suri.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati neelamisraskust, alatemperatuuri, tasakaaluhäireid, hingamisraskust, tundlikkushäireid, kurguvalu ja häälekähedust, nohu, astmahoogu, vererõhu tõusu, nahapunetust, kõhuvalu ja puhitust.
Moderna vaktsiin - neli teatist
Eelmisel nädalal saadetud kõik neli teatist olid naistel esinenud kõrvaltoimete kohta.
Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati vererõhu tõusu.
AstraZeneca vaktsiin - 178 teatist
178 teatisest 120 olid naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, 57 meestel esinenud kõrvaltoimete kohta. Ühel juhul on sugu teadmata, sest patsiendi teatis edastati müügiloa hoidja kaudu.
Tõsiseid ja ravi vajanud reaktsioone kirjeldati viies teatises:
- Oksendamine, mis allus ravimitele.
- Kahel juhul tekkis hüpertensiivne kriis (vererõhu järsku ja oluline tõus) vaktsineerimise järgselt tavapäraste kõrvaltoimete foonil (palavik, peavalu, iiveldus jne). Mõlemal juhul oli vajalik haiglaravi. Patsiendid paranesid.
- Allergiline reaktsioon (kõriturse), mis vajas ravi. Patsient paranes.
- Kopsuarteri trombemboolia 18 päeva pärast vaktsineerimist. Patsient vajas haiglaravi ja on paranemas.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati vererõhu tõusu, ninaverejooksu, igemete veritsust, hematoomide teket, seljavalu, kõhuvalu, kurguvalu, nohu, alatemperatuuri, ärevust, tundlikkushäireid, silmade valu ja silmade valgustundlikkust, tasakaaluhäiret, hingamishäireid, lihasspasme, veenilaiendite valu ja põletikku, | Eelmisel nädalal tõi vaktsineerimine seitse tõsisemat kõrvaltoimet | https://www.err.ee/1608159265/eelmisel-nadalal-toi-vaktsineerimine-seitse-tosisemat-korvaltoimet | Eelmisel nädalal tehtud vaktsineerimistest oli tõsiseid kõrvaltoimeid kokku seitsmel juhul - neist kaks olid seotud Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty ja viis AstraZeneca vaktsiiniga. |
VTV ostis neil aastatel peadirektorile Tytti Yli-Viikarile iluteenuseid kokku 4729 euro eest. Yli-Viikarile osutati seejuures 918 euro eest stiiliteenuseid, mis polnud otseselt seotud ühegi tööülesandega.
2019. aasta veebruaris tasus VTV Yli-Viikari arve 744 euro ulatuses. Selle tulemusena maksti kinni kolm peadirektori käiku stilisti juurde.
"Need arved olid seotud juuste kujundamise, riietumise ja muude visuaalsete väljendustega," ütles VTV ressursidirektor Tuula Sandholm
Sandholmi sõnul oli kulutuste eesmärk toetada Yli-Viikari edu filmimisel ja avalikel esinemistel.
VTV esitatud andmetest selgub, et aastatel 2019-2020 osutati Yli-Viikarile stiiliteenuseid kokku 1902 euro eest.
2020. aastal ostis VTV stilistina tuntud Raili Hulkkoneni ettevõttelt 744 euro eest jumestus- ja stiiliteenuseid. VTV ost on kirjas majandusaasta aruandes. Samal päeval osteti Sydämen Pohjasta Oy-lt 210 euro eest tipptasemel juuksuriteenuseid. Arve peal oli märge "Tytti Yli-Viikari juuksurikülastus".
VTV ei kommenteerinud, kas amet peab asjakohaseks, et ligi 5000 eurot riigi raha on kulutatud iluteenustele.
Sandholm teatas varem, et VTV-s on kõigil töötajatel võimalik kasutada stiiliteenuseid oluliste avalike esinemiste jaoks. Sandholmi sõnul on samas seni iluteenuseid ostnud ainult tegevjuht.
Soome keskkriminaalpolitsei teatas, et alustas VTV tegevuse osas eeluurimist. Kahtlusaluseid on kaks.
Yle teatel teeb Soome parlamendi juhatus teisipäeval parlamendile ettepaneku eeluurimise ajaks Yli-Viikariga tööleping peatada.
Soome parlamendi juhataja Anu Vehviläinen ei soovinud esmaspäeval VTV tegevust kommenteerida. Ta lubas küsimustele vastata teisipäeval. | Soome meedia: riigikontroll ostis peadirektorile iluteenuseid riigi rahaga | https://www.err.ee/1608158872/soome-meedia-riigikontroll-ostis-peadirektorile-iluteenuseid-riigi-rahaga | Soome meedia teatel ostis kohalik riigikontrolli amet (VTV) aastatel 2018-2020 oma peadirektorile 4729 euro eest iluteenuseid. |
Pärnusse multifunktsionaalse, aasta ringi kasutatava spordiväljaku, sh jalgpalli sisehalli rajamine otsustati 2021. aasta riigieelarve seaduse menetlemise raames Kultuuriminister edastas jaanuaris ka toetuse kasutamiseks seatud tingimused, mis olid koostatud koos Eesti Jalgpalli Liiduga. Linna poolt saadetud taotlus vastas üldjoontes tingimustele, v.a halli asupaik.
Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn märkis, et tingimusega nähti ette, et "toetatav jalgpallihall peab asuma koolide ja/või teiste haridusasutuste vahetus läheduses (u 500 m) ning arvestama võimalikult hästi ligipääsetavuse jt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega."
Pärnu linna esitatud taotluses oli aga jalgpallihall planeeritud Pärnu linnas aadressile Rehepapi 3.
"Sellele lähim haridusasutus on Pärnu Ülejõe Põhikool aadressil Tallinna maantee 40a, mis asub meie andmetele ja maa-ameti geoportaali kaardirakenduse tuginedes umbes 1 km kaugusel," märkis Pürn.
Ta lisas, et ministeeriumi poolt seatud jalgpallihalli asupaika puudutava tingimuse eesmärk on anda haridusasutustele võimalus korraldada jalgpalliväljakul ja hallis õppetunde treeningtegevuse vaatest vähempopulaarsetel aegadel ehk hommikul ja päeval, mis aitaks jalgpallihalli tõhusale kasutamisele kaasa.
"Meie hinnangul on haridusasutusel keeruline teha koolipäeva raames õppetunde spordirajatises, mis asub kilomeetri kaugusel, sest õpilastel – eriti noorematel – võtaks sinna minek liiga palju aega," märkis asekantsler.
Linnapea: kesklinnas pole piisavalt ruumi
Jalgpallihalli asukoht Pärnu Ülejõe põhikooli suhtes. Autor/allikas: Pärnu LV
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius vastas, et Pärnu kesklinna koolide läheduses ei ole multifunktsionaalse halli rajamiseks piisavalt ruumi.
"Näiteks algatati aastaid tagasi Pärnu Mai kooli juurde jalgpallihalli detailplaneering, kuid see sumbus planeeringuvaidlustesse ning pole täiendava halli rajamiseks võimalik."
Ta lisas, et Pärnu linna koolide juures on reeglina kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks olemas nii võimla kui ka välistaadion, kuid nende koolide juures puudub reeglina võimalus täiendava suuremahulise spordiobjekti rajamiseks.
Linnapea märkis, et Pärnu linn alustas 2020. aastal jalgpallikeskuse rajamist Ülejõe piirkonda Rehepapi 3 kinnistule, kuhu tuleb kolm jalgpalliväljakut. Kosenkraniuse hinnangul oleks mõistlik jalgpallihall just sinna rajada.
"Ülejõe piirkonnas on kesklinna ja rannapiirkonnaga võrreldes vähe sporditaristut ning samas piisavalt vaba maad, sellist suurt pindala vajavate, spordikeskuse loomiseks. Loodav keskus kahe väliväljaku ja pneumohalliga parandab väga suurel määral nii jalgpallurite treening- ja võistlustingimusi kui loob võimalusi aastaringseteks multifunktsionaalseteks tegevusteks ka laste- ja haridusasutustele."
Kosenkranius lisas, et Rehepapi jalgpallikeskus on hästi ligipääsetav nii ühistranspordiga (linnaliinide bussipeatus on umbes 250 meetri kaugusel), jalgsi ja kergliiklusvahenditega ning ka autoga.
"Pärnu linn alustas ka Härma tänava väljaehitust, mis parandab veelgi ligipääsu jalgpallikeskusele. Pärnu Ülejõe kooli juurest hallini on mööda kohalikele tuttavaid tänavaid u 500m (Google Maps järgi mööda Vastla tänavat 492 m)," lisas ta. Linnapea sõnul on uus keskus linna jaoks perspektiivses piirkonnas, näiteks on juba linnale esitatud taotlus samasse piirkonda tennisehalli ehitamiseks.
Kavandatud pneumohalli asukoht Rehepapi 3 kinnistul. Autor/allikas: Pärnu LV
2020. aastal alguse saanud jalgpallihallide rajamine Eesti maakondadesse jätkub ka käesoleval aastal. 2020. aastal eraldati jalgpallihallide tarbeks kuus miljonit eurot, mis jaotati võrselt Tartu, Viljandi, Rapla ja Haapsalu vahel, kusjuures iga kohalik omavalitsus pidi omalt poolt panustama vähemalt poole miljoni euroga. 2021. aastal jaotatakse jalgpallihallidele mõeldud kuus miljonit võrdselt Jõhvi, Rakvere, Kuressaare ja Pärnu vahel. | Pärnu tahaks jalgpallihalli rajada linnasüdamest eemale Ülejõe piirkonda | https://www.err.ee/1608159235/parnu-tahaks-jalgpallihalli-rajada-linnasudamest-eemale-ulejoe-piirkonda | Riik annab ka tänavu raha nelja jalgpalli sisehalli rajamiseks, kuid selle üheks tingimuseks on, et hall peab asuma koolide vahetus läheduses. Pärnu soovib oma jalgpallihalli rajada Ülejõe piirkonda, põhjendades seda sellega, et kesklinnas pole koolide juures piisavalt ruumi. |
Eestlastest viskas kõige rohkem punkte Joonas Riismaa, kes tõi Pistoia 80:82 kaotusmängus võõrsil Ferrara vastu 12 silma, vahendab Korvpall24.ee.
Riismaa alustas teist kohtumist järjest algviisikus ning viibis platsil 28 minutit. Tema arvele kogunes lisaks 12 punktile (kahesed 3/4, kolmesed 2/5, vabavisked 0/1) ka kaks lauapalli, üks resultatiivne sööt, üks vaheltlõige ja üks pallikaotus. Riismaa on nüüd viimasest viiest mängust neljas visanud vähemalt 10 punkti.
Kaotuse sai kirja ka Mikk Jurkatamme koduklubi Cento Benedetto XIV, kes jäi võõral väljakul 68:91 alla eestlase endisele leivaisale Ravennale. Kohtumist pingilt alustanud Jurkatamm viskas 15 mänguminutiga kaheksa punkti (kahesed 2/3, kolmesed 1/4, vabavisked 1/1).
Paremini läks Rain Veidemani koduklubil Mantova Stingsil, kes alistas külla sõitnud Piacenza Assigeco 75:69. Algviisikusse kuulunud Veideman sai mänguaega 32 minutit, mille jooksul viskas ta kaks punkti (kahesed 1/3, vabavisked 0/2).
Võidurõõmu sai tunda ka Hugo Erkmaa, kelle koduklubi Trapani alistas võõrsil 81:75 Bergamo meeskonna.
Erkmaa sekkus pingilt mängu neljaks minutiks, kuid selle ajaga punktiarvet avada ei suutnud (kolmesed 0/1).
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Riismaa viskas taas kahekohalise arvu punkte | https://sport.err.ee/1608159262/riismaa-viskas-taas-kahekohalise-arvu-punkte | Itaalia esiliigas käisid pühapäeval väljakul neli Eesti korvpallurit. Eestlaste saldoks kujunes kaks võitu ja kaks kaotust. |
"Masstestimist võiks teha ka kõrge nakkustasemega piirkondades, praegu näiteks Lasnamäel. Sellest oleks praeguselt tasemelt alla tulekuks abi küll ja tuleks kiiresti kaalumisele võtta," ütles professor Fischer eelmisel nädalal.
Svet on enda sõnul kahe käega selle idee poolt ning masstestimise peaks võimaluse korral korraldama veel kevadel. "Minu seisukoht, et see võiks kindlasti olla pilootprojekt Eestis ja selline investeering kindlasti tasuks ära. See on väga vajalik," lausus ta.
"Selle eesmärk olekski eelkõige suve päästmine. Lähtuvalt sellest oleks seda mõistlik teha juba kevadel. See on eelkõige logistiline projekt, see nõuab ka logistilisi ettevalmistusi. Võimalik et peame kaasama ka teisi asutusi väljastpoolt tervishoidu," rääkis linnaosavanem.
Sveti hinnangul võiks Lasnamäega samal ajal viia läbi masstestimise ka näiteks Tallinna Haabersti linnaosas, kus nakatumisnäitaja on samuti kõrgel olnud.
"Aga siin on põhiküsimus tööjõud ja ressurss ning mitte raha. Et oleks tervishoiutöötajaid, abistavat personali. Kasutada saab linna taristut, nagu on ka varem tehtud. Omalt poolt oleme valmis tegema kõike, mis meie võimuses," kinnitas Svet.
Sveti sõnul on vajalik ka inimestele selgitamine, miks seda tehakse ning kuidas aitab masstestimine kaasa viiruse leviku piiramisele.
Ideed arutatakse teadusnõukojas
Tööjõud võib saada peamiseks takistuseks, miks sellises ulatuses masstestimist nagu 120 000 elanikuga Lasnamäel pole võimalik Eestis läbi viia, ütles terviseameti asejuht Mari-Anne Härma.
"Masstestimisel on tervisetöötajate ressurss kriitiline, praegu haiglates needsamad inimesed, kes teevad ületunde, suunatakse testimisse. Praegu me kasutame neidsamu õdesid, kes haiglas on öövahetuses, päeval testimispunktides," nentis ta.
Härma möönis, et masstestimine annaks Lasnamäel tõenäoliselt efekti.
"Teadusnõukojas on seda arutatud, kuid pole seni leitud põhjendust, et seda tasuks teha. Aga see ei olnud kindlasti viimane kord, kui seda arutati, tõstatame täna (esmaspäeval – toim.) uuesti selle teema," lausus Härma.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lausus, et kui teadusnõukoda ja terviseamet teevad valitsusele masstestimise läbiviimise ettepaneku, siis valitsus seda ka arutab.
Slovakkias mullu oktoobri lõpus ja novembri alguses läbiviidud masstestimise järel langes seal nakatumisnäitaja enam kui 50 protsenti. Saadud kogemus muutis antigeeni kiirtestid Slovakkia riikliku testimisstrateegia osaks, mis aitab kohalike epidemioloogide sõnul ohjeldada koroonapandeemia kolmandat lainet. | Svet: Lasnamäe masstestimise eesmärk oleks suve päästmine | https://www.err.ee/1608159250/svet-lasnamae-masstestimise-eesmark-oleks-suve-paastmine | Krista Fischeri väljapakutud kogu Lasnamäe elanikkonna masstestimine on väga mõistlik ettepanek ja vajalik ettevõtmine, et saada koroonaviiruse levik Tallinna suurimas linnaosas kontrolli alla, ütles ERR-ile Lasnamäe vanem Vladimir Svet. |
"On olnud üksikuid juhtumeid välisriikides, kus inimesed on jäänud hätta, sest on reisi ajal haigestunud koroonaviirusesse," ütles ministeeriumi pressiesindaja Kristina Ots.
Ta tõi näiteks juhtumi, kus Mehhikost puhkusereisilt naasnud seltskonnast haigestus üks inimene ning seetõttu pidi tema koroonapositiivsena ning ülejäänud rühm lähikontaktsetena Prantsusmaal vahemaandumist tehes eneseisolatsiooni jääma. "See tõi kaasa lisakulutused majutusele," märkis Ots.
Lisaks on olnud ka teistest riikidest naasmisel juhtumeid, kus testi tulemus on positiivne või testi kehtivusaeg möödunud ning uute testide tegemine nõudnud planeerimata raha- ja ajakulu, vajaduse soetada uued lennupiletid või muud hädavajalikku.
"Välisministeerium saab siinkohal abi osutada vahendades eelkõige teavet selle kohta, millised on riikides piirangud, milliseid teste nõutakse," tõdes ministeeriumi pressiesindaja ning rõhutas, et riik hättajäänud reisijatele raha ei anna, vaid võib seda vahendada.
"Rahaline abi peab tulema reisija lähedastelt, sõpradelt-tuttavatelt, tööandjalt või kui neilt ei ole võimalik saada kogu vajaminevat summat, siis tuleb pöörduda puuduoleva raha saamiseks reisija kohaliku omavalitsuse poole," selgitas Ots.
Välisministeeriumi esindaja rõhutas, et reisile minnes on äärmiselt oluline teha reisikindlustus ja jälgida, et see kataks ka COVID-19-ga seotud kulutusi nagu võimalik haigestumine ja ravikulud välisriigis või reisitõrge seoses haigestumisega.
"Kuna reeglid ja nõuded muutuvad kiiresti, soovitame reisimisest ja puhkamisest välismaal hoiduda," ütles Ots.
Ta soovitas inimestel kindlasti vaadata ka välisministeeriumi kodulehel asuvat teavet riikide piirangute kohta leheküljelt Reisi Targalt ning tutvuda ka seal asuvate juhistega olukorraks, kui reisil raha otsa saab. | Ministeerium: koroonaga nakatumine reisil toob lisakulusid | https://www.err.ee/1608159238/ministeerium-koroonaga-nakatumine-reisil-toob-lisakulusid | Välisministeeriumi teatel on viimasel ajal esinenud juhtumeid, kus reisil olnud Eesti inimesed on nakatunud koroonaviirusega ning seetõttu pidanud isolatsiooni jääma ja ootamatuid kulusid kandma. |
"Kahjuks jah," vastas Nauseda BNS-i küsimusele, kas ta nimetaks Putinit tapjaks, nagu seda tegi USA president Joe Biden.
Nauseda lisas, et Leedu pole riik, kes jääb oma naabruses jõhkrat inimõiguste rikkumist nähes ükskõikselt tagaplaanile.
USA president Joe Biden vastas märtsi keskel jaatavalt ajakirjaniku küsimusele, kas Putinit võib tapjaks pidada. Venemaa kutsus seejärel oma suursaadiku Washingtonist Moskvasse konsultatsioonidele. | Leedu president: Putinit võib tõesti tapjaks nimetada | https://www.err.ee/1608159229/leedu-president-putinit-voib-toesti-tapjaks-nimetada | Leedu president Gitanas Nauseda ütles esmaspäeval, et Venemaa presidenti Vladimir Putinit võib küll tapjaks nimetada. |
Mehhikos peetaval Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi piirkonna kvalifikatsiooniturniiril oli mängus kaks olümpiapääset. Võõrustaja Mehhiko tagas endale koha Tokyo olümpiale 2:0 võiduga Kanada üle, Honduras lõpetas USA lootused. Mehhiko ja Honduras selgitavad omavahel ka kvalifikatsiooniturniiri võitja, kuigi olümpiapilet on mõlemal taskus.
Viimati pääsesid USA mehed olümpiamängudele 2008. aastal, kui Pekingis saadi üheksas koht.
Ühtlasi on nüüd selgunud kõik olümpiamängudel mängivad meeste koondised: lisaks võõrustajale Jaapanile asuvad võistlustulle Prantsusmaa, Saksamaa, Rumeenia, Hispaania, Uus-Meremaa, Egiptus, Elevandiluurannik, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Saudi Araabia, Lõuna-Korea, Argentina, Brasiilia ning Honduras ja Mehhiko. | USA jäi kolmandat korda järjest olümpialt eemale | https://sport.err.ee/1608159214/usa-jai-kolmandat-korda-jarjest-olumpialt-eemale | USA kuni 23-aastaste meeste jalgpallikoondis jäi kolmandat korda järjest olümpialt eemale, kaotades kvalifikatsiooniturniiril 1:2 Hondurasele. |
Poliitikud olid juba enne koroonaviiruse epideemia puhkemist mures, et Euroopas, Aasias ja Kanadas on liiga kõrged kinnisvarahinnad. Madalad intressimäärad hoidsid nõudlust suurena, teatas The Wall Street Journal.
Koroonaviiruse epideemia tõttu võtsid riigid kogu maailmas kasutusele stiimuleid, mille käigus pumpasid majandusse juurde veel triljoneid dollareid. Samuti töötab nüüd rohkem inimesi kodus, mis on muutnud nende tarbimisharjumusi.
Mitmed poliitikud soovivad hoida intressimäärasid edasi madalal, et majandus saaks taastuda koroonaviiruse epideemiast. Siiski on paljud poliitikakujundajad mures, et inimeste laenukoormus võib kasvada liiga suureks.
Taani keskpank hoiatas hiljuti, et epideemia ajal kasvanud odava raha hulk ja inimeste kokkuhoid viivad selleni, et laenuralli jätkub ja kinnisvara hinnad tõusevad.
"On selge, et kinnisvarahindade kasvamine 5-10 protsenti aastas ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik," ütles Taani keskpanga asepresident Karsten Biltoft.
Hiina reguleerivad asutused püüavad kinnisvaraturgu jahutada, kuid sellest on olnud vähe kasu. Näiteks Shenzeni linnas tõusid kinnisvara hinnad viimase aastaga 16 protsenti.
Uus-Meremaal karmistasid ametiasutused hiljuti hüpoteeklaenude standardeid.
"Austraalias Sydneys on hüpoteeklaenude nõudlus nii suur, et mitmed pangad näevad vaeva, et piisavalt laenu anda. Hüpoteegitaotluse menetlemise aeg on mõnel juhul pikenenud mõnelt päevalt enam kui kuule," ütles Shore Financiali krediidinõunik Christian Stevens.
"Olukord on täiesti hull. Me pole kunagi olnud nii hõivatud ja ei paista, et see lähiajal aeglustub," lisas Stevens.
OECD andmetel kasvasid 37 jõukas riigis kinnisvarahinnad 2020. aasta kolmandas kvartalis rekordilisele tasemele.
"Siiski ei karda eksperdid, et kordub 2008. aasta kinnisvaramulli lõhkemine. Suur osa maailmas tehtavatest kinnisvaratehingutest on tingitud reaalsest nõudlusest, mitte spekuleerimisest. Paljud pered soovivad suuremaid kinnistuid, kuna nad töötavad rohkem kodus," teatas The Wall Street Journal.
"Tegemist on ülemaailmse trendiga, inimesed on epideemia tõttu oma elustiili muutnud," ütles Knight Franki elamuuringute juht Kate Everett-Allen.
Kinnisvarahindade kasv muutis majaomanikud rikkamaks ja julgustas neid rohkem kulutama ja ehitama. Arendajad samal ajal loovad rohkelt pakkumisi.
Kopenhaageni kinnisvaramaakleri Michael Stausholmi sõnul on ta sel aastal müünud kolme kuuga rekordilised 45 kodu.
"Paljud inimesed tahavad oma raha tellistesse panna," ütles Stausholm. | Kinnisvarahinnad jätkavad terves maailmas pöörast kasvu | https://www.err.ee/1608159208/kinnisvarahinnad-jatkavad-terves-maailmas-poorast-kasvu | Kinnisvarahinnad kasvavad kiiresti kõikjal maailmas ja valitsused kardavad kinnisvaramulli tekkimist. Erinevad riigid on muutnud regulatsioone, et kinnisvaraturgu jahutada. |
Selver pidas poolfinaalis tulise seeria Saaremaa Võrkpalliklubiga, minnes seeriat mängudega 2:0 juhtima, ent kaotas lõpuks seeria 2:3. Selveri peatreener Rainer Vassiljev sõnas pronksiseeria eel, et kuigi poolfinaali kaotuse järel oli raske hetk, vaadatakse juba uute mängude poole. "Meeste motiveerimine pole kindlasti teemaks, kindlasti on meil isu, et pronksi nimel võidelda. Pärast rasket seeriat oli muidugi raske, aga õnneks saame nautida spordi seda poolt, et homme on uus päev ja uued võimalused," sõnas Vassiljev. "Trenni on hetkel keerulisem teha kui mängida, sest mängudes on rohkem emotsiooni sees. Kerge ei saa olema, aga võitleme maksimaalselt, et pronksi võita."
"Pärnu meeskonda olen mina terve hooaja pidanud korralikuks meeskonnaks. Neil on sisu olemas igas mõttes ja kvaliteeti samuti, kindlasti on neilgi medali eest mängides motivatsioon kõrgel," lisas peatreener.
Pärnu VK pidi poolfinaalis tunnistama Tartu Bigbanki paremust, kaks esimest kohtumist Pärnu kaotas, kolmandast tuli loobuda, sest mõlemad Pärnu sidemängijad haigestusid. Pärnu meeskonna juhendaja Avo Keel teab, mida peab tema meeskond edu saavutamiseks parandama. "Medalit tahavad ju kõik ja seda ma ei arva, et Selver oleks poolfinaalist nii murtud, et motivatsiooni ei leiaks. Vaadates meie omavahelisi mänge ja kõiki mänge kokku, siis Selver on seni kindlamini esinenud. Nüüd tuleb selline miniseeria ka ja seda paremad nende šansid on," ütles Keel.
"Kaitses üles toodud pallide osas meie ja meist eespool olevate klubide numbrid väga palju ei erine. Meie murekohaks on kõrgete pallide realiseerimine, selles jääme me neile alla ja kui tahame selles seerias edu saavutada, peame seda osa parandama," lisas juhendaja, kelle sõnul on neil kõik mehed mänguvalmis.
Pronksiseeria peetakse kahe võiduni. Teine mäng peetakse 1. aprillil Pärnus ning vajadusel kolmas mäng 4. aprillil Tallinnas.
Finaalseeriat juhib 1:0 Tartu, seeria teine mäng toimub kolmapäeval kell 19. | Selver ja Pärnu alustavad Eesti meistrivõistluste pronksiseeriat | https://sport.err.ee/1608159199/selver-ja-parnu-alustavad-eesti-meistrivoistluste-pronksiseeriat | Esmaspäeval kell 19 pannakse pall mängu võrkpalli Eesti meistrivõistluste pronksiseerias, kus Tallinna Selver võõrustab avamängus Pärnu Võrkpalliklubi. |
Credit Suisse ei täpsustanud, mis riskifondiga tegu on, mis pankasid see veel mõjutab ja mis täpselt juhtus.
Meedia vahendab, et riskifond oli New Yorgis registreeritud Archegos Capital Management.
"Seoses fondi suutmatusega neid lisatagatise nõudeid täita, on Credit Suisse ja veel mitu panka alustanud protsessi neist positsioonidest loobumiseks," teatas pank.
Ärileht Financial Times kirjutas, et Archegosil oli suur riskipositsioon ViacomCBS ja mitme Hiina tehnoloogiafirma aktsia suhtes ja seda räsis kõvasti USA meediagrupi aktsiate läinudnädalane langus.
Credit Suisse'i teatel ei ole veel selge, kui suur kahju panka tabab, kuid sellel võib olla väga märkimisväärne mõju panga esimese kvartali tulemustele.
Nomura teatas reedel, et "juhtunud on sündmus", mis võib tekitada selle USA tütarfirmale kaks miljardit dollarit kahju. Kõnealust klienti ei nimetatud ja pank lisas, et juhtunu ei ohusta Nomura ja selle USA tütarfirma tegevust ega majanduslikku usaldusväärsust. | Pangad hoiatavad kahju eest seoses USA riskifondi maksejõuetusega | https://www.err.ee/1608159157/pangad-hoiatavad-kahju-eest-seoses-usa-riskifondi-maksejouetusega | Šveitsi suurpank Credit Suisse teatas esmaspäeval, et seda võis tabada "väga märkimisväärne" kahju seoses USA-s baseeruva riskifondi maksejõuetusega, samas kui Jaapani pank Nomura teatas, et võib USA klienti tabanud "sündmuse" tõttu kaotada kaks miljardit dollarit. |
Kui kaksikutebuumi teket nenditi uuringutes juba varem, siis äsjane teadustöö heitis esimest korda valgust selle üksikasjadele. Teadlasrühm kogus sündimuseandmeid 165 riigist ehk 99 protsendi maailma elanike kohta aastatel 2010–2015. Uuritud riikidest 112 kohta vaatasid nad võrdluseks ka 1980–1985 aastate sündimuseandmeid, vahendab Gizmodo.
Analüüs näitas, et kui 1980. aastatel sündisid maailmas tuhandest sünnitusest kaksikud üheksal juhul, siis läinud kümnendil sündis tuhande sünnituse kohta 12 juhul kaksikuid. Teisisõnu, kaksikuid sünnib nüüdseks kolmandiku võrra rohkem. Põhja-Ameerikas on tõus olnud veel järsem, sest seal moodustasid kaksikute sünnid aastatel 2010–2015 kõigist sündidest 3,4 protsenti.
Laias laastus sünnib praeguseks maailmas igal aastal umbes 1,6 miljonit kaksikut. Uurijate sõnul on kaksikute hulk maailmas tõusnud enneolematult kõrgeks nii absoluut- kui ka suhtarvudes.
Kaksikute sünnitamise kunst
Pole saladus, et kehaväline viljastamine kergitab mitmikute sünnitõenäosust. Nimelt siirdatakse selle protseduuri käigus patsiendile mitu viljastatud embrüot, et rasedus õnnestuks tõenäolisemalt. Samas osutavad uue uuringu autorid, et oma osa võivad mängida teisedki viljatusravi võtted, nagu munasarjaturgutus või kunstlik viljastamine. Teiseks kipub rohkem kaksikuid sündima vanematel naistel ja rikastes riikides sünnitavadki naised nüüdseks üha hilisemas eas.
Kui pea kõikjal maailmas sünnib kaksikuid võrreldes 1980. aastatega praeguseks rohkem, leidsid uurijad Lõuna-Ameerika näol erandi. Seal sünnib kaksikuid praegu isegi 1980. aastatega võrreldes veidi vähem. Samas sünnib kõige rohkem kaksikuid Aafrikas, kus nende sündide suhtarv jäi läbi aastate ühtmoodi kõrgeks. Uurijate sõnul on selle taga aafriklaste geneetiline eripära, mistõttu sünnib neil rohkem kahemunakaksikuid.
Paraku on kaksikute ilmaletoomine nii emale kui ka imikutele endile tavalisest sünnitusest ohtlikum. Aafrikas, kus vastsündinute suremus on niigi suurim maailmas, kaotavad paljud pered ühe oma kaksikutest juba imikueas. Rikkamates riikides jääb küll rohkem vastsündinuid ellu, kuid terviseriskid kaksikute sünnitamisel on samad.
Mis kaksikute sündide tõusutrendi jätkudes edasi saab, pole veel selge. Autorid oletavad samas, et kaksikute osakaal hakkab ajapikku jälle taanduma. Kehavälise viljastamise käigus siirdavad kliinikud naistele üha sagedamini ainult ühe viljastatud embrüo ja rakendavad muidki meetmeid, mis peaks kaksikute sünni tõenäosust vähendama.
Samas võivad kaksikute osakaalu vähenemise Põhja-Ameerikas ja Euroopas tasandada Aasia ja Aafrika riigid, kus naised pöörduvad väheneva viljakuse tõttu üha sagedamini viljatusravi poole. Uurimisrühm plaanib kaksikute sünde jälgida 2020. aastate keskpaigani.
Uuring ilmus ajakirjas Human Reproduction. | Uuring: maailma on tabanud kaksikutebuum | https://novaator.err.ee/1608159145/uuring-maailma-on-tabanud-kaksikutebuum | Värske rahvusvahelise uuringu järgi on viimase 40 aasta jooksul kõikjal maailmas hakanud sündima üha rohkem kaksikuid. Autorid oletavad, et kaksikute suure sündimuse taga võivad olla nii kunstlik viljastamine kui ka üha hilisemas eas sünnitavad emad. |
Pühapäeval alistas Rootsi 3:0 Kosovo ning seejärel uuriti Ibrahimovicilt, kas ta mängib ka kolmapäevases maavõistlusmängus Eesti vastu. "Olen koondises selleks, et minust maksimum välja pressida. Olen siin teistega võrdsetel tingimustel. Minu keha tunneb end hästi," vahendab Soccernet.ee Ibrahimovic sõnu.
"Zlatan saab koondist aidata mis tahes viisil. See on väga hea, kui ta on väljakul," kommenteeris peatreener Andersson, kes on Ibrahimovici panusega väga rahul, aga eelistab mänguaega anda nendele, kes ei kandnud MM-valiksarjas Gruusia ja Kosovo vastu põhiraskust. "Zlatan võib alustada pingil, aga võib alustada ka väljakul."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
Eesti ja Rootsi maavõistluse otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kolmapäeval, 31. märtsil kell 18.40. | Zlatan Ibrahimovic mängib ilmselt ka Eesti vastu | https://sport.err.ee/1608159142/zlatan-ibrahimovic-mangib-ilmselt-ka-eesti-vastu | Viieaastase pausi järel Rootsi koondisesse naasnud ja MM-valiksarjas kahe mänguga kolm väravasöötu andnud Zlatan Ibrahimovic ütles, et on kolmapäevaseks sõprusmänguks Eesti vastu valmis, kui peatreener Janne Andersson soovib talle mänguaega anda. |
Selgus, et Eesti vetest püütud kaladest 87 protsenti kuulusid rohelisse ehk kestliku kala kategooriasse. Punasesse ehk ohustatud liikide tsooni kuulus üks protsent kaladest. "Eesti kalandus on küllaltki kestlik. See, kuidas Eesti kutselised kalurid püüavad, on loodusele hea," kommenteeris raporti koostanud keskkonnaantropoloog Joonas Plaan, kes on Eesti Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert ja projektijuht.
Eesti kutselist kalandust, mille kaudu jõuavad poelettidele meie igapäevased söögikalad, hinnati Maailma Looduse Fondi kasutatava metoodika abil. "Esiteks uuritakse seda, kuidas liigil läheb looduses, milline on selle arvukus ja tervis. Teiseks hinnatakse püügimeetodeid ja nende keskkonnasõbralikkust. Näiteks on eriti laastava toimega põhjatraaliga püük, mis hävitab kogu merepõhjas ettejääva ökosüsteemi. Kolmandaks hinnatakse seda, mis moodi kalandust majandatakse. Siia kuulub näiteks see, kuivõrd reguleeritakse kalapüüki teadlaste soovituste järgi," selgitas Plaan.
Päris pilvitu taevas siiski ei ole. Plaan selgitas, et kuigi kestliku kala osakaal on tõusnud, siis ühtlasi on kasvanud liikide arv, kellel nii hästi ei lähe. Nende liikide hulka kuuluvad näiteks lest, kammeljas ja luts, kes kõik on liikunud punasesse tsooni. "Eesti kutselise kalanduse teeb roheliseks suuremahuline räimepüük, mis moodustab ligikaudu 60 protsenti kogu püütavast kalast," lisas Plaan.
Murekohaks tursk ja angerjas
Positiivse üldpildi taustal torkab silma tursa olukord, kes on Läänemere kalapüügis kilu ja räime kõrval majanduslikult üks olulisemaid kalu. Plaan rõhutab, et juba aastakümneid on tursapüügi lubatud mahud Läänemere piirkonnas olnud liiga kõrged. Raporti koostaja sõnul on seda soosinud poliitikute otsused, kes järjepidevalt pole võtnud kuulda teadlaste selgitusi.
"Eesti vetes on tursa arvukus alates 1970. aastatest languses. Suurt tursapüüki meil enam ei toimu. Kaks tonni turska, mis ikkagi välja püütakse, leiab aset kaaspüügi kujul, ehk see on kala, mis jääb kinni teiste liikide püüdmiseks üles seatud võrkudesse," selgitas Plaan.
Veelgi keerulisem on seis angerjaga, mis on üleilmselt kriitiliselt ohustatud liik. Erinevalt teistest kalaliikidest pärineb kogu angerja populatsioon Põhja-Atlandi edelaosas olevast Sargosso merest, kus angerjad kudemas käivad. Seejärel rändab angerjas üle Atlandi ookeani Euroopa rannikule, kus teda püütakse klaasangerja staadiumis Biskaia lahest. Püütuid angerjaid asutatakse populatsiooni turgutamise eesmärgil ümber teistesse veekogudesse, sealhulgas Võrtsjärve.
Plaan rõhutas, et pikaaegne angerja ümberasustamine ei ole andnud soovitud tulemusi. "Mitmed teadusuuringud on näidanud, et angerja asustamisel ei ole looduskaitseliselt mitte mingi tõhusust. Ainuke asi, mis ta teeb, on see, et see toetab kalandust ja kohalikke kalamehi," kommenteeris Plaan.
Võrtsjärve on angerjat asustatud alates 1950. aastatest ning sellest on saanud väga oluline püügikala kohalike kalurite jaoks. Kui Võrtsjärvest püütavast kalast moodustab angerjas umbes 12 protsenti, siis sissetulekute lõikes annab angerjapüük üle 40 protsendi.
"See on keeruline olukord, sest angerjapüügi äkiline lõpetamine Võrtsjärvest annaks kohalikele rannakaluritele tugeva hoobi. Me peame mõtlema, kuidas Võrtsjärve kalandus saaks jätkusuutlikult toimida olukorras, kus angerjapüük üks hetk lõpeb," selgitas teadlane.
"Tervikuna läheb paljudel Läänemere populatsioonidel siiski aina paremini, seda muu hulgas seetõttu, et aina rohkem kuulatakse teadlasi ja looduskaitseorganisatsioone," oli Plaan optimistlik. Ta soovitas süüa rohkem kohalikku kala ja eriti väikest kala ehk kilu ja räime, sest nende liikidel läheb eriti hästi. | Eesti kalandus on kestlik, aga murekoht on tursk ja angerjas | https://novaator.err.ee/1608159160/eesti-kalandus-on-kestlik-aga-murekoht-on-tursk-ja-angerjas | Eestimaa Looduse Fondi 2019. aasta püügiandmete põhjal tehtud analüüs näitas, et valdav enamus Eesti kutseliste kalameeste poolt püütavatest kaladest on kestlikud. Kuigi peamiselt püütakse looduslikult heas seisus olevaid kalu, on põhjust muretseda tursa ja angerja pärast. |
Kas 11 on palju või vähe? Sõltub. Kui need 11 on soojapügalad ja on jaanuarikuu kesköö, siis on 11 palju. 11 on vähe, kui vaatame sama termomeetrit mõnel juulikuisel keskpäeval. Kontekst on oluline.
ERR teatas, et 15. märtsiga alanud nädalal "tõi vaktsineerimine 11 tõsisemat kõrvaltoimet" 1. Kas seda on palju või vähe? Tüüpiliste talve- ja suvetemperatuuride kohta on meil välja kujunenud taustateadmised. On ülearune selgitada, et +11°C on juuli keskpäeva kohta haruldaselt külm. Kuigi olgem ausad, meedia kuulutaks seda pealkirjades sellegipoolest.
Kui räägime vaktsiinide, ravimite, raviprotseduuride või üleüldiselt sekkumisprogrammide mõjust ja kõrvalmõjust, siis peaksime ka neid puudutavat infot esitama samasuguste innukate kommentaaridega. Kas 11 tõsiste terviseprobleemide all kannatavat inimest on palju? Kas neid on liiga palju?
Paralleelmaailmasid saab konstrueerida
Kui me tahame teada mõne programmi või sekkumise mõju, siis oskavad paljud välja pakkuda viisi, kuidas seda välja selgitada: mõõdame olukorda enne ja olukorda pärast programmi ja siis võrdleme tulemusi.
Vaadake riigihangete portaali, see kubiseb enne-pärast-formaadis mõjule hinnangu andmise palvetest. Enne-pärast lähenemise probleem on, et kui me saame vastuse, näiteks 11, siis me tegelikult ikka ei tea, mida see tähendab. Meil on vaja paralleelmaailma, kus seda programmi või vaktsiini ei ole, aga kõik muu on sama. Nii saaksime teada, kas ilma selle sekkumiseta – või antud juhul vaktsiinita – oleks tulemus olnud ka 11 või sellest piisavalt erinev.
Selliseid paralleelmaailmasid saab konstrueerida. Üks usaldusväärseimaid viise on neid luua juhuslikustatud kontrolluuringute abil. Uuringusse kaasatud inimesed jaotatakse gruppidesse ja seda tehakse loterii alusel. Osad saavad vaktsiini või osalevad meid huvitavas programmis. Teised elavad oma elu edasi nii nagu varem 2.
Loterii tagab selle, et võrdlusgrupid on võimalikult sarnased. Näiteks, et ühes grupis ei oleks inimesed, kel on rohkem kroonilisi haiguseid kui teise gruppi kuulujatel.
Kui lubate mulle kiire ääremärkuse, siis see sarnaste võrdlusgruppide puudumise probleem on Eestis laiaulatuslik, nagu võite järeldada viitest riigihangete registrile. Ütleme, et me juhtume hindama töötute tööhõive parandamiseks loodud sekkumist.
Me peame veenduma, et programmi ei satuks vaid need, kes on eriliselt motiveeritud tööle naasma või on muul viisil teistest töötutest erinevad. Loterii on tähtis eeldusel, et meil huvi on teada, kas riikliku programmi, sh vaktsiini, edukus tuleneb sekkumisest endast, mitte osalejate omadustest.
Aga tagasi nende 11 inimese juurde, kes kannatasid pärast vaktsiini saamist. Kas me peaksime muretsema? Jah, nende üheteistkümne inimese pärast küll. Aga vaktsiinide pärast?
Lähedasem paralleelmaailm neile, kes on juba saanud vaktsiini, koosneb neist, kes seda veel saanud ei ole. Selliseid gruppe loodi teadusuuringute käigus, mis mõõtsid vaktsiinide turvalisust ja tõhusust. Uuringutes jaotati inimesed juhuslikult kahte gruppi, ühed said vaktsiini ja teised mitte. Et hinnata, kas 11 terviserikke tõttu kannatavat inimest on palju, peame uurima, kui palju on mittevaktsineeritute seas neid, kelle tervis sarnaselt tõsiselt kannatab.
AstraZeneca/Oxfordi 3, Moderna 4 ja Pfizer/BioNtechi 5 uuringutes osales kokku 80 510 inimest. Tõsiseid kõrvalmõjusid tekkis nendes kolmes uuringus osalenutest 278-l. Neist 119 ei saanud tegelikult vaktsiini ja ülejäänud 159 said. Ehk teisiti öeldes: tõsiseid kõrvalmõjusid tekkis 39 igast 10 000 uuringu käigus vaktsineeritust.
Kui Eestis oli 11 inimest, kel vaktsiini saamise järel tekkis tõsine terviseprobleem, siis palju oli neid inimesi, keda samal ajal vaktsineeriti ja kel selliseid terviserikkeid ei tekkinud? Ma ei osanud seda täpselt välja selgitada, sest küllap on ravimiametil raske hinnata, millise perioodi vaktsineeritute pealt need 11 juhtumit kujunenud on. Pakun siinkohal välja hinnangu.
Meie vaktsineerimise kulg viimasel kolmel nädalal olnud võrdlemisi sarnane. Kolmel esimesel märtsi nädalal tehti keskmiselt 38 081 vaktsineerimist 6, st esimesi ja teisi doose kokku.
Kui eeldada, et 15. märtsi nädalal ravimiametile teada antud kõrvalmõju juhtumid tekkisid enamasti neil, keda märtsis vaktsineeriti ja et kõrvalmõjud võivad tekkida nii pärast esimest kui ka teist doosi, siis tõsiseid kõrvalmõjusid tekkis kolmel inimesel iga 10 000 vaktsiini saaja kohta.
"Me ei saa põhjaliku uurimiseta öelda, et vaktsiin põhjustas sümptomeid ja samuti pole kindel, palju on neid, kelle tervisehädast ravimiamet veel kuulnud ei ole."
Tuletagem meelde, et me vaktsineerime hetkel vanemaealisi ja neid, kel on kroonilisi haiguseid. Ehk teisisõnu neid, kel on suur tõenäosus tõsiselt haigestuda ja seda sõltumata vaktsiinist. Me ei saa põhjaliku uurimiseta öelda, et vaktsiin põhjustas sümptomeid ja samuti pole kindel, palju on neid, kelle tervisehädast ravimiamet veel kuulnud ei ole.
Tõsised terviseprobleemid on muidugi murettekitavad. Et aru saada, kas risk vaktsiinide läbi võimalikku kahju tekitada väärib kasu, mis tekib vaktsineerimise abil viiruse leviku piiramisest, peame taas vaatama paralleelmaailma, kus me inimesi ei vaktsineeri. Võtame näiteks Eesti, kus on palju neid inimesi, keda pole veel vaktsineeritud.
Peame ka meeles pidama, et siin ei ole grupikuuluvus enam juhuslik, vaid sõltub vanusest, tervisest ja ka isiklikest valikutest. Terviseamet hindab, et haiglaravi vajab umbes 6,4 protsenti COVID-19 haigestunud inimestest 7, haiglasse niisama ei satuta ja ma teen eelduse, et nende 6,4 protsendi COVID-19-haige seisund on vähemalt tõsine.
Kui vaktsiinid võisid Eestis märtsi keskel põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid igal kolmel 10 000 inimesest – mäletate, põhjuslik seos ei ole kindel –, siis 15. märtsiga alanud nädalal haigestunud 10 308 inimesest põeb seda tõenäoliselt tõsiselt, st haiglaravi vajades, läbi 660 ehk 640 iga 10 000 inimese kohta.
See vahe on enam kui kahesajakordne. Õieti on see näitaja madalam kui täiesti ilma vaktsiinideta maailmas. Meie seekordne paralleelmaailm ei olnud juhuslik ega kontrollitult eraldatud. Vaktsiini saanute maailm tuleb mittesaanutele appi, sest vaktsiini saamine leevendab haiguse kulgu ja nende 660 asemel oleks ilma vaktsiinideta rohkem haiglaravi vajajaid.
Tühimiku täidavad mured ja hirmud
Me ei ole harjunud selliseid võrdlusi tegema, ega ka otsima. See on olnud pigem teadlaste ja analüütikute pärusmaa. Isegi meile on see keeruline: mul võttis see ülevaade tunde, sest andmeid tuli erinevatest allikatest kokku otsida ja ajuti ise arvutada.
See pole mõistlik: esiteks pruugi ma kõiki nüansse oma kalkulatsioonides arvestada osata ja teiseks on need andmed ja teadmised kuskil kellegi peas ja ehk dokumentideski juba olemas. Need peaksid olema kättesaadavamad, arusaadavamad, kasutajasõbralikumad. Ajakirjanikel pole luksust kulutada tunde, et oma artikleid kirjutada.
Ajapuuduses läbimõtlematud ja sensatsioonilised pealkirjad toovad küll lugejaid, kuid võivad teha seda rahva tervise arvelt. 11 on kõigest neutraalne arv, kuni me seda mõtestada püüame. Kui me ei loo andmetele tähendusi empiirika abil, siis täidavad selle tühimiku mured, hirmud või soovmõtlemine.
Kontekstualiseerimine aitaks ühiskonda pookida valeinfo vastu ja seeläbi tõstaks meie usaldust mitte ainult vaktsiinide vaid ka teaduse ja laiemalt riiklike programmide suhtes.
Meil kõigil tuleb õppida informatsioonis paremini orienteeruma ja need, kes seda juba oskavad – teadlased, valdkonnaeksperdid ja riigiametid, sh terviseamet, teadusnõukogugi – saavad pakkuda tuge ja materjale, kuidas arve tõlgendada neile, kes infot avalikkusele edastavad. Rahvusringhäälingul ja teistel, kelle soov on tasakaalustatult informatsiooni edastada, on omakorda õigus andmetele konteksti nõuda ja kohustus seda esitada.
1 Nael, M. (2021, märts 22). Eelmisel nädalal tõi vaktsineerimine 11 tõsisemat kõrvaltoimet. ERR.
2 Tunnistan, et see on lihtsustatud. Vahel nad ei tea, et nad elavad elu edasi nagu varem, näiteks seetõttu, et nad said platseebot ehk mõjuaineta ainet, vaktsiinide puhul sageli spetsiaalset soolavett. Vahel nad teavad, et nad ei sattunud katsegruppi ja ka sel teadmisel võib olla oma mõju.
3 Voysey, M., Clemens, S. A. C., Madhi, S. A., Weckx, L. Y., Folegatti, P. M., Aley, P. K., Angus, B., Baillie, V. L., Barnabas, S. L., Bhorat, Q. E., Bibi, S., Briner, C., Cicconi, P., Collins, A. M., Colin-Jones, R., Cutland, C. L., Darton, T. C., Dheda, K., Duncan, C. J. A., … Zuidewind, P. (2021). Safety and efficacy of the ChAdOx1 nCoV-19 vaccine (AZD1222) against SARS-CoV-2: An interim analysis of four randomised controlled trials in Brazil, South Africa, and the UK. The Lancet, 397(10269), 99–111.
4 Baden, L. R., El Sahly, H. M., Essink, B., Kotloff, K., Frey, S., Novak, R., Diemert, D., Spector, S. A., Rouphael, N., Creech, C. B., McGettigan, J., Khetan, S., Segall, N., Solis, J., Brosz, A., Fierro, C., Schwartz, H., Neuzil, K., Corey, L., … Zaks, T. (2021). Efficacy and Safety of the mRNA-1273 SARS-CoV-2 Vaccine. New England Journal of Medicine, 384(5), 403–416.
5 Polack, F. P., Thomas, S. J., Kitchin, N., Absalon, J., Gurtman, A., Lockhart, S., Perez, J. L., Pérez Marc, G., Moreira, E. D., Zerbini, C., Bailey, R., Swanson, K. A., Roychoudhury, S., Koury, K., Li, P., Kalina, W. V., Cooper, D., Frenck, R. W., Hammitt, L. L., … Gruber, W. C. (2020). Safety and Efficacy of the BNT162b2 mRNA Covid-19 Vaccine. New England Journal of Medicine, 383(27), 2603–2615.
6 Terviseamet. (2021). Covid-19 vaktsineerimise üleriigiline andmestik.
7 Terviseamet. (2021, märts 22). COVID-19 andmed seisuga 22.03.2021. | Maris Vainre: kuidas me teame, et vaktsiinid on piisavalt ohutud? | https://www.err.ee/1608159019/maris-vainre-kuidas-me-teame-et-vaktsiinid-on-piisavalt-ohutud | See, kas midagi tundub meile piisavalt mõjus ja ka ohutu, sõltub meie taustateadmistest. Teadlased, valdkonnaeksperdid ja ajakirjanikud saavad aidata inimestel teha tõenduspõhiseid valikuid, argumenteerib Maris Vainre. |
Marini sõnul arutab Soome valitsus piirangutest väljumisplaani järgmisel nädalal. Plaan esitatakse kõige hiljemalt ülestõusmispühadeks.
"Piiride avamine peab olema ohutu, et riiki ei siseneks uusi koroonamutatsioone," ütles Marin.
Marini sõnul on piiril tehtavad koroonatestid ja negatiivse testi tõestused ohutu piiriliikluse nurgakivi. Siiski testidest ainult ei piisa.
Marini sõnul on Soome sisenemiseks vajalik ka kohustusliku karantiini rakendamine.
Mitmed Euroopa riigid on välja toonud plaanid, kuidas koroonapiirangud kaotatakse. Näiteks Taanis on ühiskonna avamiseks koostatud detailne plaan. | Marin: riiki sisenejad peavad minema kohustuslikku karantiini | https://www.err.ee/1608159082/marin-riiki-sisenejad-peavad-minema-kohustuslikku-karantiini | Soome peaminister Sanna Marin tegi esmaspäeval ettepaneku, et riiki sisenejad peavad tulevikus minema kohustuslikku karantiini. Marini sõnul ainult negatiivsest koroonatestist ei piisa. |
Soomes lõppes Eesti pallurite hooaeg sel korral varakult. Eelmisel nädalal jäid meistrisarja veerandfinaalseerias kaotajaks nii Kristo Voika kui ka Ott Varik. Poolfinaali jõudis siiski Helsingi Dicken, kus abitreeneriks Valdar Noodla. Dicken alistas kindlalt Voika koduklubi Helsingi IFK, olles kahes mängus parem 36:14 (18:4) ja 34:22 (18:16).
Kristo Voika: hakkan treenima koondisemängudeks
HIFK-i suurte kaotuste üheks põhjuseks oli kindlasti meeskonna parima snaipri Voika puudumine. "Loobusin veerandfinaalidest perekondlikel põhjustel – detsembris sündinud imearmas pisitüdruk vajas mind kodus. Olles nüüd nädala temaga kodus veetnud, saan aru, et tegin õige otsuse," sõnas tänavu Soomes 107 väravat kõmmutanud Voika.
"Hooaeg HIFK-iga oli minu jaoks isegi pisut üllatav. Ei oodanud, et olen skoorimises Soome liiga tipus. Samas oli see veidi kasutu, sest paljudes mängudes jäi ikka paar väravat võidust puudu. Hindan hooaja kokkuvõttes rahuldavaks. Nüüd pärast väikest puhkust alustan treenimist, et olla koondisemängudeks Austria ja Saksamaa vastu vormis," sõnas Voika.
Varik oli Siuntio IF-i särgis heas hoos, visates kolme mänguga veerandfinaalseerias 20 väravat. SIF jäi aga mängudega 1:2 alla põhiturniiri tagapool lõpetanud Grankulla IFK-le. Otsustav kohtumine kaotati laupäeval kodusaalis 29:32 (14:19), hooajaga 102 väravat visanud Varik sai kirja kaheksa tabamust.
Magusa võidu noppis Rumeenia meistrisarjas Bukaresti Steaua, alistades ACS HC Buzau 28:27 (14:14). Viimast minutit kaotusseisus alustanud pealinlaste võiduvärava viskas Nemanja Grbovic koos lõpusireeniga. Martin Johannson sai Steaua särgis protokolli ühe tabamuse.
Tšehhis lõppes kõrgliiga põhiturniir. Martin Grištšuk ja Praha HC Dukla alistasid möödunud nädalal põhiturniiri võitnud HCB Karvina 28:26 (12:12), ent jäid siis 29:30 (16:15) alla Nove Veseli TJ Sokolile. Grištšuk viskas kahe mänguga neli väravat. Dukla lõpetas kolmandal astmel ja kohtub veerandfinaalis HK FCC Mesto Lovosicega.
19 tabamust Roobalt, võiduvärav Molkovalt ja draamakuninga tiitel Patrailile
Edukas oli möödunud nädal Mait Patraili jaoks. Teisipäeval sai Rhein-Neckar Löwen EHF Euroopa liiga kaheksandikfinaali avamängus väärtusliku 27:25 (13:14) võidu võõrsilt Horvaatia klubi Našice RK Nexe üle. Ühe värava visanud Patrail oli oluliselt tähtsamas rollis laupäeval, kui Löweni koduleht nimetas eestlase mänguülevaate pealkirjas "draamakuningaks".
Nimelt alistasid "lõvid" Saksamaa Bundesligas kodusaalis TSV GWD Mindeni 29:27 (14:14), kusjuures võõrustajate kaks viimast tabamust viimase 100 sekundi jooksul kirjutati just Patraili arvele. Kokku kolm väravat ja ühe resultatiivse söödu kirja saanud kaheksakordse Eesti parima käsipalluri koduklubi jätkab Bundesligas neljandal kohal.
Samas eurosarjas, kus Patrailgi, mängis kaheksandikfinaali avamängu ka Moskva CSKA ning jäi võõrsil 31:33 (15:18) alla taanlaste GOG Handboldile. Dener Jaanimaa viskas CSKA kasuks viis väravat. Laupäeval sai CSKA kindla võidu Venemaa kõrgliigas, olles 36:24 (21:10) üle Tšeljabinski Dinamost. Jaanimaa viskas kolm väravat ja andis kaks resultatiivset söötu.
Tõelises skoorimishoos on viimastel nädalatel Nice'i Cavigal Handballi paremäär Jürgen Rooba. Eelmisel nädalal tabas ta Prantsusmaa esiliigas vastavalt 12 ja seitse korda, kuid punktilisa nizzalased ei teeninud. Napilt jäädi alla nii JS Cherbourg'ile 31:32 (15:16) kui ka Valence HB-le 29:31 (14:17).
Ehkki Rooba püstitas hooaja isikliku skoorirekordi, ei kuulu nädala resultatiivseima Eesti mängija "auhind" talle. Alina Molkova tabas 13 korda, visates ka võiduvärava 40 sekundit enne lõppu, kui CHEV Diekirch alistas Luksemburgi meistriliigas HB Museldalli 25:24 (15:12). Molkova ületas sellega ka saja liigavärava piiri, olles kümne kohtumisega kirja saanud 104 tabamust. | Võõrsil mängivad Eesti käsipallurid viskasid nädalaga pea 70 väravat | https://sport.err.ee/1608159073/voorsil-mangivad-eesti-kasipallurid-viskasid-nadalaga-pea-70-varavat | Välismaal mänginud Eesti käsipallurid viskasid seitsme päevaga kokku 69 väravat, eestlaste osalusel peetud 15 kohtumisest koguni kümme lõppes ühe võistkonna ühe- või kaheväravalise paremusega. |
Kas Eesti kultuur on elujõulisem kui kunagi varem? Ma ei pea silmas koroonaviirusest tingitud hetkeolukorda, vaid üldisemalt vaadates.
Elu on päris palju, jõudu pisut vähem. Postmodernismiga tulnud ja siiani mõju avaldav kriitikavaba suhtumine kunstisse ("hea kirjandus" on suhteline mõiste, igaüks võib olla kunstnik ja nii edasi) on paratamatult viinud ka keskpärasuse võidukäiguni. Nõudlikkust, enesekriitikat ja kriitikat on vähevõitu. Aga ju siis on kultuuri vaimuseis praegu selline, natuke heaoluühiskonna nägu.
Mis tõsisemat muret teeb, on eestikeelse ja –meelse humanitaarteaduse taandumine, mille üks põhjusi on pikka aega kestnud alarahastus, teine probleem aga selles, et paljude uurijate silmad on olnud rahvusvahelisel horisondil ja see on lükanud Eesti-keskse ainese tagaplaanile.
Alles aasta tagasi avaldas Aado Lintrop valusa arvamusloo "Grammi hind", mille põhjal ei saa rääkida rahvusliku humanitaarkultuuri elujõust, vaid pigem appikarjest.
Oskate midagi erilist esile tõsta loetust, vaadatust või kuuldust? Kes on olnud nutikas, tark ja tubli?
Pean möönma, et viimasest ajast ei tule ühtegi kunstilist vapustust meelde. Aga alati ei peagi midagi väga erilist olema, oluline on ka kultuuri jätkuvus kui selline.
Olukord koduvabariigis ja maailmas soosib tubaseid tegevusi. Mida soovitate lugeda? Või siis vaadata või kuulata?
Ma jään endale ikka truuks ja soovitan lugeda uue kirjanduse kõrvale ka klassikat – headel raamatutel ei ole "parim enne" tähtaega, nende puhul ei ole oluline, millal nad on välja antud. Eesti keeles on nii oma kui ka tõlkeklassikat laias valikus, üks raamat parem kui teine.
Tahaksin teada, mis on teie hinnangul olulised tekstid –romaanid, luuletused või midagi muud –, mis tuleks eesti keelde tõlkida?
Eesti keelde on viimastel aastakümnetel tõlgitud tohutul hulgal head ilu- ja mõttekirjandust, rohkem kui üks inimene tegelikult suudaks süvenenult lugeda. Nii et pigem tuleks mõelda, kust alustada juba olemasoleva tõlkemassiivi läbi närimist.
Kuidas teil endal läinud? Mis tehtud ja mis teoksil, nagu kunagi küsiti?
Muuseumidel eelmisel ja sel aastal ülearu hästi ei ole läinud, sest oleme pidanud uksi päris palju kinni hoidma ja avatud ajal ei ole jälle tohtinud gruppe vastu võtta, turiste ei liigu, üritusi ei või korraldada... Teisest küljest on see võimaldanud tegelda rohkem sisuliste asjadega, mis on mulle päris hästi meeldinud. Vähem argist sahmerdamist.
Nii et loodetavasti saame kevadel Vilde muuseumi uksed avada uue püsiekspositsiooniga, Tammsaare muuseumis valmib suurem näitus Tammsaare "Juuditist" (näidend ilmus sada aastat tagasi 1921. aastal), samuti tegelen "Juuditi" kommenteeritud väljaande ettevalmistamisega, teeme seda koos religiooniloolase Jaan Lahega.
Töös on kaks pikemat artiklit Loomingule ja teisi kirjatöid, samuti videoettekanne Undi loomingust, mis läheb eetrisse Mati Undi muuseumist, jätkan kirjandussaate "Loetud ja kirjutatud" tegemist ja nii edasi. Samuti teeme juba ettevalmistusi sügisese Kirjandustänava festivali tarbeks.
Rõõmu teeb, et saime kirjanike muuseumidega valmis "Tähtteose kiirkursuse" videod, mida saab vaadata ka ERR-i kultuuriportaalist ja lehelt kirjanikemuuseumid.ee.
Aitame poliitikuid ikka ka. Kes võiks olla tulevane Eesti vabariigi president?
Sellele küsimusele oleks suurem mõte vastata siis, kui saaks presidendivalimistel ka ise tavakodanikuna oma hääle anda. | Maarja Vaino Eesti kultuurielust: elu on päris palju, jõudu pisut vähem | https://kultuur.err.ee/1608159043/maarja-vaino-eesti-kultuurielust-elu-on-paris-palju-joudu-pisut-vahem | ERR-ile antud intervjuus kinnitas Tallinna kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino, et Eesti kultuurielu läheb viimasel ajal vägisi heaoluühiskonna nägu, aga muredele kõrval on siiski ka rõõmsamaid arenguid. |
Reedel osales Pompeo vabariiklaste üritusel USA osariigi Iowa pealinnas Des Moinesis. Tegemist oli Westside'i konservatiivide klubi üritusega, mille eesmärk on aidata vabariiklastel võita järgmise aasta kongressivalimised.
"Ükski riikliku profiiliga poliitik ei külasta Iowat, mille eesmärk poleks presidendiks kandideerimise spekulatsioonide õhutamine," väitis The Times.
Iowa koosolekut läks kajastama ka telekanali C-Spani meeskond "Tee Valgesse Majja 2024".
"Oleme ometi Iowas, kus toimuvad esimesed põhivalimised (vabariiklaste presidendikandidaadi valimised)," teatas Pompeo.
Pompeo pole kunagi varjanud oma ambitsioone saada presidendiks. 2019. aastal küsiti, kas ta kandideerib kunagi presidendiks. "Ameerika on andnud mulle kohutavalt palju. Ja kui ma arvan, et saan Ameerikat aidata, siis ma olen USA jaoks valmis kõike tegema," vastas Pompeo toona.
Pompeo oli Donald Trumpi administratsiooni välisminister. Tema juhtimisel viidi ellu " Ameerika ennekõike" diplomaatiat. Pompeo on sõjaväeveteran, kes oli USA osariigi Kansase rahvasaadik kongressis. Enne välisministriks saamist töötas ta USA Luure Keskagentuuri (CIA) peadirektorina.
Küsitluste järgi on kõige populaarsem vabariiklane hetkel Donald Trump. Trump pole aga veel teatanud uuesti kandideerimisest. | Pompeo vihjas, et osaleb järgmistel USA presidendivalimistel | https://www.err.ee/1608159034/pompeo-vihjas-et-osaleb-jargmistel-usa-presidendivalimistel | USA endise presidendi Donald Trumpi administratsiooni välisminister Mike Pompeo vihjas reedel, et kandideerib vabariiklaste partei presidendikandidaadiks. |
Väljavõtmise avalduse saab soovi korral ka nelja kuu jooksul tähtajast tagasi võtta, märtsi lõpuks esitatud avaldusi saab tagasi võtta juuli lõpuni.
Rahandusministeerium on prognoosinud, et teisest sambast võib lahkuda ligikaudu 25-30 protsenti liitunutest ehk umbes 200 000 inimest.
Kui veel märtsi alguses oli teisest sambast lahkujate keskmine vanus 39 eluaastat, siis praeguseks on see kerkinud 41 peale. Väljujatest 52 protsenti moodustavad naised ja 48 protsenti mehed.
Teisest sambast lahkumise avaldustest 73 protsenti on esitatud eesti keeles ja 27 protsenti vene keeles, 317 avaldust on esitatud ka inglise keeles.
Märtsi lõpuks avalduse esitanud saavad teise sambasse kogunenud raha kätte tänavu septembris. Kui esitada avaldus peale 1. aprilli, saab raha kätte järgmises perioodis, ehk tuleva aasta jaanuaris.
Teisest sambast lahkujale makstakse korraga välja kõik sinna kogunenud raha, kust arvestatakse maha 20 protsenti tulumaksu ehk pensionifondi kogutud summast jõuab arvele viiendiku võrra vähem raha.
Täpne arvele jõudev summa sõltub sellest, mis hinnaga fondihaldur pensionifondi osakud müüb, see oleneb finantsturgudest.
Raha välja võtmiseks avalduse esitamine on tasuline ja tasud võivad pankades erineda.
Raha välja võttes peatub ka edasine sissemaksete tegemine teise sambasse. Uuesti saab teise sambaga liituda 10 aasta pärast ning elu jooksul saab kogumispensioni raha välja võtta kuni kaks korda.
Neil, kes soovivad teise samba maksed peatada, kuid plaanivad edasi investeerida pensioni investeerimiskontol, tuleb esmalt avada pangas pensioni investeerimiskonto, seejärel esitada avaldus uute sissemaksete ja/või pensionifondi kogutud raha kandmiseks pensioni investeerimiskontole. Selleks saab hakata avaldusi esitama aprillis. | Esimeses järgus soovib teisest sambast lahkuda 17 protsenti liitunutest | https://www.err.ee/1608159046/esimeses-jargus-soovib-teisest-sambast-lahkuda-17-protsenti-liitunutest | Pensionikeskuse andmetel on praeguseks esitanud avalduse teisest pensionisambast lahkumiseks 129 681 inimest ehk 16,9 protsenti teise sambaga liitunutest. Septembris teise samba kätte saamiseks saab avaldusi esitada märtsi lõpuni. |
Mis on sinu jaoks televisioonis töötamise võlu?
Mulle meeldib reporteritöö juures see, et saan olla kohal. Praegusel ajal on see muidugi natuke keerulisemaks läinud, aga sellele vaatamata pean kohale minema. Mind kindlasti võlub ka see, et ma ei saa töötada kodukontorist.
Veel meeldib see, kuidas lood hakkavad jooksma. Pildi, õigete pauside, muusika ja ajastamisega saab tekitada väga suure emotsiooni. Vahel vaatan, mida režissöörid minu lugudega on teinud, ja mõtlen imestusega, kuidas nad neid nii hästi lahendada oskavad.
Kunagi rääkisime lavaka lõpetanud sõbra Mihkliga, et kui teen lugu, siis see on nagu väikene lavastus. Valin endale tegelased ja mul on lugu, mida tahan n-ö lavale või eetrisse tuua. Otsin nõkse ja proovin selle vaataja jaoks tööle saada. Proovin saada materjali töötama, see tähendab inimesed rääkima. Sama toimub teatris - seal tuleb saada näitlejad mängima. Selles võrdluses on kindlasti palju vasturääkivusi, aga mulle meeldib mõelda, et nende kahe maailma vahel on väga palju sarnasusi.
Mulle meeldib veel see, et inimesed on ekraanil päris. Mulle meeldib lehest lugeda hästi kirjutatud lugusid, aga sealt ei saa inimest nii otseselt tunnetada. Kui raadios räägib keegi tõsise häälega, ei pruugi samuti esimese hooga aru saada, et tegemist on näiteks sarkasmiga. Teleri vahendusel toimub aga peaaegu nagu päris vestlus, kus inimene räägib oma lugu vaatajale läbi ekraani. Seda arvesse võttes tundub tele mulle mingis mõttes kõige ausam meedium. Kuigi vahel öeldakse, et saame teles kõike välja lõigata, mida me ka vajadusel teeme. Näiteks kui keegi koperdab või teeb pause. Need inimesed, kes räägivad päriselus konarlikult, saab teles teha kuldseteks rääkijateks. Kokkuvõttes tundub mulle sellegipoolest, et inimese olemus tuleb televisiooni vahendusel kõige paremini välja.
Mis on teles töötamise proovikivid?
Iga päev on proovikivi. Iga päev toob kaasa asju, mida ei oska ette aimata. Samal ajal on see ka võlu, sest teeb töö põnevaks.
Minu jaoks on vist kõige keerulisem saavutada see, et inimesed julgeksid rääkida. Et nad saaksid ekraanil paista ausad ja rääkida oma päris lugu. See nõuab ajakirjanikult energiat ja oskuseid, et allikad triks-traks mingite küsimuste, jutuajamise või suhtlemisega avada. Võime ju mõelda, et kui raske see rääkimine ikka on, kuid tegelikult on see väga väsitav. Vahel tunnen, kuidas ma füüsiliselt pingutan, et saada lugu kätte. See ei tähenda, et ma teeksin mingit akrobaatikalugu. Vahel on keerulisemaid lugusid tehes ka lihtsalt rääkimine suur pingutus.
Oluline on tajuda, et lugu ei läheks liiga spetsiifiliseks või teistpidi, ei jääks liiga üldiseks. Kõike peab olema parasjagu. See on suur vastutus. Uudistes on loo pikkus kõige rohkem kaks minutit ja see on nii lühike aeg! Selle juures peab vaatama, et kõik pooled oleksid esitatud, sisu oleks selge ja konkreetne. Vahel helistab Tallinnast toimetaja ja ütleb, et võta veel 30 sekundit maha, kuigi olen niigi kõik ää'd, öö'd ja hingamispausid kärpinud.
"Ringvaatesse" tööle minnes tundusid kaheksa kuni kümne minuti pikkused lood luksus. Praegu tunnen, et ka sellesse aega mahtuda on küllaltki keeruline. See saade on minu arvates väga hea ja meil on suurepärased toimetajad. Vaatan neid ja mõtlen, et suureks saades tahan olla nende moodi. Olen toimetusse kõige hiljem tulnud ja surun ennast olema"Ringvaate" saate taseme vääriline. Igal õhtul otsustab 100 000 ja rohkem vaatajat kell seitse teleka käima panna. Libastumisi endale lubada ei saa. Nagu me "Ringvaates" ikka ütleme – peaasi et on huvitav!
Teles on vist nii, et hommikul lähed ja õhtuks peab eetrisse jõudma. Kõrvalt vaadates tundub, et pidevalt on aega puudu. Milline aeg on sinu jaoks kõige kiirem?
Telehooaeg käib septembrist maini. Mulle tundub, et septembrist kuni jõulunädalani on kogu aeg kiire. Õigemini kogu aeg on tempo peal, aga ma ei nimetaks seda tohutult kiireks ajaks."Ringvaates" on hea tava iga nädal teha kaks kuni kolm lugu, mis tähendab kaheksa kuni kaksteist lugu kuus. Kui numbriliselt mõelda, siis ei ole see palju. Tempo kerib kiireks kogu tööprotsess kokku: mõtled teema välja, lepid kokku, käid võttel, paned loo kokku ja samal ajal tegeled ka järgmise nädalaga.
Sul on vahepeal ka erisaateid, näiteks viimati "Eesti laul". Kuidas nende tegemine töötempot mõjutab?
Eks see ikka ajab töö kiiremaks. Kuu aega tagasi ühel neljapäeval oli Eesti Laulu esimene poolfinaal, kust me tegime otsesaate. Sellele järgnes laupäeval teine poolfinaal koos otsesaatega. Samal ajal valmistasime ette finaalieelset saadet, mis oli 45 minutit pikk, ja lisaks sattus samasse aega 24. veebruar, kuhu tegime ordenisaajate lugusid. Kui paljud asjad langevad kokku, siis töötad ööd ja päevad, sest eeter jõuab kätte. Kui on olnud kiired ajad, siis on see minu enda lollusest, et olen asju liiga palju edasi lükanud ja need kuhjuvad.
Kes on telemaja ruudulises fuajees käinud, siis seal on seinal suurelt Mati Talviku lause: "Telesaade ei saa kunagi valmis, telesaade läheb eetrisse." Täpselt nii see ongi.
Kas vahel on nii, et plaanid küll kõik ära, aga lõpuks kisub asi ikka kiiva?
Ikka on, jah. Imelik oleks, kui kogu aeg kõik hästi välja tuleks. Esimesena meenuvad tehnilised möödapanekud. Näiteks mikrofon ragiseb intervjuus kõige parema koha peal ja seda kohta ei saa kasutada. Alguses tundus naljakas, kui helimees palus võttepaigas külmkapi intervjuu ajaks välja võtta. Mõni külmkapp tõesti vajab väljavõtmist! Pärast toimetuses tänan helimehi, sest meil on ilus ja puhas heli.
Mäletan ühte lugu jäähallis, kui enne intervjuu algust silus masin uisuväljakut. Helimees ütles, et see müriseb nii õudselt, ja kahtles, kas on hea mõte intervjuud samal ajal teha. Mina ärgitasin, et teeme-teeme! Pärast monteerides kuulsin, et see müra oli kohutav. Lugu ära saates mõtlesin, et režissöör hammustab mul pea otsast ja ütleb, et seda ei saa kasutada. Läbi selliste hetkede olen õppinud oma kärsitust talitsema.
Hiljuti oli juhus, kus operaator kustutas kogemata väga olulise materjali, millega olin mõelnud sisustada pool saadet. Keegi ei ole sellistes olukordades süüdi, lihtsalt paljude halbade asjade kokkulangevus. Kustusid emotsiooniintervjuud, mida uuesti ei lavasta. Pidime saateplaani teistmoodi üles ehitama.
Nende olukordade pealt õpid ja midagi katastroofilist pole olnud. Mul on seni hästi läinud, sest ükski saade pole minu pärast ära jäänud.
Kui lugude peale veel mõelda, siis kas on mõni, mis sulle eriti hinge on läinud?
Meenutan siiani, et kui tegime juubelilaulupeol tule tulemist, siis kogu see kuu oli üks vapustav ettevõtmine. Ühe leegi vedamine ümber Eestimaa ei pruugi tunduda kõige huvitavama asjana, mida teles näidata. Tegelikult nägime nendes paikades, kui suur asi on tule saabumine kohalike inimeste jaoks ja kui toredasti nad on ette valmistunud. Saime kokku unustamatute inimestega ja saadet teha oli nii põnev. Terve see aeg oli üks suur elamus.
Selle aasta lugudest läks mulle hinge iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus, kelle kohta ma ei osanud arvata, et ta on nii sümpaatne ja intelligentne. Hiljuti sattusin kogemata vaatama, kuidas möödunud aastal sai parimaks meesnäitlejaks Karol Kuntsel. Ta on nii soe, südamlik ja väga hea rääkija. Millegipärast polnud ta seni eriti palju intervjuusid andnud. Mulle on jäänud väga südamesse, et saime temaga tähtsa auhinna saamisest loo teha.
Muidugi mäletan ka Süüria poiss Wisami, kes elab Türil ja kelle suurim unistus on kolida Säreverre. Meenub ka lavkajuht Õie, kes sai presidendi käest ordeni. Nende piiritu headus ja jaks on nii siirad. Eelmise aasta kevadel tegin lugu ühest viienda klassi poisist Johannesest, kes oli oma koolitööks teinud lauamängu "Võidujooks viirusega", ja olin täiesti vaimustuses, kui lahe mõte see oli. Inimesed mõtlevad geniaalseid asju välja ja teevad need valmis. Kui ma saan nende loo rohkemate inimesteni viia ja sellega teisi inspireerida, siis see on kõige parem tunne. Mulle on kõige rohkem meeldinud teha tavaliste inimeste lugusid. Väiksemate kohtade inimesed, kes ei ole kogu aeg ekraanil, on minu jaoks alati kuidagi eriti erilised.
Kõik need lood paistavad pigem positiivsed. Meedia ja konflikti tagaajamine – mis sina sellest arvad?
Peaasi, et me ainult sellele ei keskenduks. "Ringvaates" lähtume sellest, et oleks huvitav. Kui endal ei ole huvitav, siis miks peaks kellelgi teisel olema. Me ei otsi, et keegi peaks teisele tingimata ära panema. Arvan, et eriti praegusel ajal oleks vaja näidata, et ka häid asju on olemas. Tunnen ennast vahel süüdi, et minu töös ei ole suuri konfliktseid lugusid. Ma ei taha enda kohta isegi öelda, et olen ajakirjanik, sest vahel tundub, et ajakirjanikud töötavad Eesti Ekspressis, paljastavad rikkumisi ja kajastavad lugusid, mis toovad kaasa seadusemuudatusi. Nemad on päriselt ühiskonna valvekoerad. Mina oma lugudega ei ole ühiskonna valvekoer. Tunnen, et olen lugude jutustaja või muinasjutuvestja. Konflikti kajastatakse palju ja suures plaanis on see tore, kui mingid tülid saavad tänu ajakirjandusele lahenduse.
Eestis on palju tuntud teletegijaid. Kas sul on keegi, kellelt õpid ja keda eriliselt jälgid?
See kõlab klišeena, aga kõik teles töötavad inimesed on mulle eeskujuks. Minu kõrvaltoas on "Ringvaate" vastutav toimetaja Kai Väärtnõu, keda vaatan imetlusega iga päev. Lisaks Grete Lõbu ja Marko Reikop, kes on suurepärane duo ja ka eraldi fantastilised saatejuhid: kiire reaktsiooni ja heade küsimustega. Meiega sama koridori peal töötab ka Anu Välba. Tema on pärit Torist ja mina Tootsist. Tunnen, et meil on mingi piirkonna side (naerab). Anu on inimhingede avaja. Ma ei tea mitte kedagi, kes ei tahaks Anu Välbale intervjuud anda. Mu üks lemmikrežissööre on Eva Katariina Taimre, kellel on põhjatud teadmised ja kellega koos on mul õnn olnud töötada. Vahel tunnen, et mul on liiga palju inimesi, kelle moodi tahan suureks saades olla.
Sa ütlesid alguses, et oled televisiooni mõttes veel noor. Tavaliselt noored ikka unistavad. Millest sina unistad?
Ülikooli minnes unistasin "Aktuaalses kaameras" töötamisest ja saingi sinna. Seal olles hakkasin mõtlema, et "Ringvaade" on ikka nii lahe saade, mõne aja pärast Kajar Kase helistas ja kutsus mind sinna. Mulle meeldib, et saan praegu teha palju erinevaid asju. Unistan, et saaksin võimalikult palju erinevaid asju proovida. Unistan, et "Ringvaade" püsiks vähemalt sama kaua, nagu ta juba olnud on. Et inimesed seda ikka vaataksid ja neile meeldiksid meie lood. | Heleri All ajakirjanikutööst: mina ei ole ühiskonna valvekoer, olen muinasjutuvestja | https://menu.err.ee/1608159013/heleri-all-ajakirjanikutoost-mina-ei-ole-uhiskonna-valvekoer-olen-muinasjutuvestja | Neljandat aastat televisioonis töötav Heleri All särab pea iga päev teleekraanil, jutustades reporterina lugusid saadetes "Ringvaade", "Aktuaalne kaamera" ja "Maahommik". Tartu ülikooli veebiajakiri Peegel uuris lähemalt Heleri töö proovikivide kohta. |
"Kohe algusest hakkasin omas tempos sõitma. Esimese tõusu järel vajusin umbes 25. kohale. Sealt liikusin tasapisi järgneval ringil mõned kohad ettepoole. Kolmanda ringi teises pooles toimus väike ärakukkumine ning pidin end koguma, kuid viimase ringi teisel poolel leidsin uue hingamise ja lähenesin taas eesolijatele," kirjeldas Mõttus. "Kahjuks sain eelviimasel tõusul mingi oksa tagakahvli vahele, mistõttu pidin hetkeks seisma jääma ja teised eest laskma. Lõppkokkuvõttes andis tänane võistlus ikkagi pigem positiivseid emotsioone järgnevateks sõitudeks."
Teise eestlasena stardis olnud Meier võttis sõidu kokku järgmiselt: "Täna erilist värskust polnud, sest öö ei möödunud hästi, suurema osa ajast ei tulnud lihtsalt und. Lisaks ei teadnud ma, mitu ringi sõidul tehakse ja kuna viimasele ringile minnes kella ei lastud, siis jäi finišis teiste tüdrukutega spurt tegemata."
Sõidu võitis poolatar Maja Wloszczowska, Meier kaotas talle 12.46,1 ja Mõttus 13.12,8. | Meier ja Mõttus jõudsid Hispaanias olümpiakrossis 20 parema sekka | https://sport.err.ee/1608158992/meier-ja-mottus-joudsid-hispaanias-olumpiakrossis-20-parema-sekka | Mari-Liis Mõttus (Haanja Rattaklubi) ja Maaris Meier (Maiatos) osalesid Hispaanias olümpiakrossi võidusõidul XCO Internacional Ciudad de Arnedo 2021. Meier lõpetas päeva 16. ja Mõttus 18. kohal. |
Haigekassa ootas möödunud nädalavahetusel Narvas, Sillamäel ja Narva-Jõesuus 70-aastaseid ja vanemaid inimesi vaktsineerima, kokku oli plaanis teha kolmes asukohas ligikaudu 2000 doosi Moderna vaktsiini.
Narva-Jõesuus ja Sillamäel vaktsineeriti 434 inimest. Planeeritud oli 500.
Narva perearstikeskus vaktsineeris 320 inimest planeeritud 400-st. Ning Narva haigla vaktsineeris 514 inimest planeeritud 800-st.
Samas jätkub vaktsineerimine ka esmaspäeval ja teisipäeval, kus ajad on juba broneeritud.
Selle kampaaniaga sai vaktsineeritud ka Narva-Jõesuu hooldekodu, mis oli viimane hooldekodu, kus vaktsineerimisega ei oldud alustatud.
Kokku vaktsineeriti seal 132 inimest, kellest hooldekodu kliente oli 88 ehk ca 60 protsenti koosseisust). Vaktsineeriti ka 44 töötajat, viis töötajat olid vaktsineeritud varem. Seega on hooldekodus kokku vaktsineeritud 49 töötajat, mis on 70 protsenti isikkoosseisust. | Viimase hooldekoduna vaktsineeriti ka Narva-Jõesuu hooldekodu | https://www.err.ee/1608159025/viimase-hooldekoduna-vaktsineeriti-ka-narva-joesuu-hooldekodu | Nädalavahetusel vaktsineeriti Narvas, Sillamäel ja Narva-Jõesuus ligi 1300 eakat vanuses 70 ja vanemad, vaktsineeritute seas oli ka Narva-Jõesuu hooldekodu, kus vaktsineerimisega ei oldud ainsana Eestis veel alustatud. |
Kuigi viimase kolmekümne aasta jooksul on tutvustatud, katsetatud ja näidatud uusi lähenemisviise näitlemisele, ruumile, kehale, ajale, rütmidele, tööprotsessidele, teatri funktsioonile või isegi teistsugustele inimsuhete võimalustele selles masinavärgis, maandub arutelu uue teatri üle sageli tõdemusele, kas laval vilksatas vahepeal midagi videolaadset või mitte.
Jätkuv video fetišeerimine ei ole õigustatud. Video on lihtsalt üks vahend – tema olemasolu ega ka puudumine ei defineeri mitte midagi. Ekraanil millegi näitamine võib, kuid ei pruugi olla märk nüüdismeetodist, sest omaaegsest avangardsest märgist on juba ammu saanud teatris samasugune harjumuspärane tööriist nagu prožektor, helid või tekst. Nüüdisteatri lavastajad võtavad video kasutusele siis, kui nad peavad seda sisuliselt põhjendatuks; kellelegi ei ole video enam elamus, sellega töötamine ei aja pulssi üles ning kulisside vahele ei kogune nüüdisteatri austajad, et võlutult vaadata, kuidas laval süttib projektori punane tuluke. Videoga töötajatele on see normaalsus, mitte erilisus. Vahel ei pane nad seda isegi tähele.
Seetõttu on keeruline video kasutamist üksipulgi põhjendada. Ta on üks lahutamatu osa tervikust ja kui hakata eraldi pajatama videost, peaks samamoodi hakkama lahkama, miks ikkagi teatris kasutatakse valguskiirt, žestikulatsiooni või stseenide puänteerimist. Teater on tervik ja tema lammutamine üksikosadeks väga kaheldav. Siinkohal võikski panna punkti.
Ent formaat nõuab, et tuleks siiski vastata küsimusele, mis on säärase ebaõiglaselt nüüdisteatri võrdpildiks saanud lihtsa vahendi head omadused. Proovime. Esiteks võimaldab video lisada lavastusse kihistusi. Ütleme näiteks, et eeslaval nõkutatakse süžeed arendada, tagalaval ekraanilt näeme aga karakteri alateadlikke hirme või seda, mida teevad teised tegelased samal ajal kaugel maanurgas. Tekib mitmeplaaniline tervik, kus vaatajale pakutakse korraga nii nähtavat kui ka nähtamatut, erisuguseid ruume ja isegi aegu, me ei kõnele enam fenomenist "siin ja praegu", vaid "siin, seal, siin ja praegu, hetk tagasi, kohe varsti". Sel pole midagi pistmist moodsuse, tehnoloogia või erakordse avangardsusega, vaid tegemist on endiselt loo jutustamisega, lihtsalt veidi teistsugusel kujul.
Teinekord jällegi avab kaameraga tegelaste jälgimine laval mingisuguse uue perspektiivi: me näeme lavalist sündmustikku mitte ainult läbi oma silmade, vaid ka mõne karakteri vaatepunktist. Meie istume endiselt seal, kus me istume, ent ekraanil näeme korraga, kuidas seda kõike näeb, tajub ja kogeb üks lavaolijaist, ütleme näiteks keegi Mihhail. Me astume nüüd Mihhaili sisse, vaatame kõike läbi tema silmade ja saame paremini aru, kuidas ta tajub sel hetkel kellegi Antsu agressiooni. See on hea viis mitte ainult perspektiivi ja subjektiivsuse lisamiseks, vaid ka empaatia kasvatamiseks.
Teinekord aitavad videolahendused luua hoopis atmosfääri ning nende funktsioon on võrreldav ruumi hämardumisega. Või siis on kaamera laval olija dialoogipartner: ta suhtleb kaameraga, mitte vaatajatega, kuid seeläbi suhtleb ikkagi ka meiega, lihtsalt ühtaegu suurendatult ja samal ajal võõrandunult. Video võib nihestada tähendusi, lisada abstraktsiooni või tuua hoopis sisse realismi, ta võib olla nii illustreeriv, tähistav kui ka iseseisev, tuues teatrisse senise stiihia kõrvale veel uutmoodi visuaalsust või virtuaalsust. Näitlejale võib video kasutamine olla ka raske ülesanne: ta peab vaheldumisi mängima laval teatraalselt ja kaamera ees filmilikult, või siis vastupidi, või siis üldse mitte registreid vahetama. Tekib teistsugune kohandumine, lülitumine, taju ja energia. Salapärastel asjaoludel on nii kõnelenud mõned näitlejad.
Muidugi ei tähenda see, et kõigile peaks video kangesti meeldima. Elu on lühike ja peale asjatundlikult soolatud toidu suudavad vähesed asjad kõigile ühtmoodi peale minna. Olen kuulnud väidet, et video ei ole autentne, aga teater on – video on liiga tehnoloogiline, võõrandab meid teatrikogemusest, publiku ja näitleja vahel on ebameeldiv läätsekujuline filter. Raske on sellele vastu vaielda. Ehk saabki öelda ainult järgmist: teatris on videolahendus samuti orgaaniline osa meie autentsest teatrikogemusest, ta ei muuda teatrit filmiks, küll aga lisab sellele õnnestumise korral meeldivaid kihistusi. Kui autentsus elas üle prožektorite süttimise ning helilindilt tuleva kauge kajaka karjumise, elab ta üle ka videopildi. Elab üle, sest see sobib. | Eero Epner. Uus teater – Video | https://kultuur.err.ee/1608159028/eero-epner-uus-teater-video | Videost on teatris saanud samasugune märk nagu Jaan Toomiku purkidest kunstis. Öeldakse "nüüdisaegne teater", aga mõeldakse: "video". Või vastupidi, nähakse laval videot ja arvatakse, et nüüd ongi uus teater, kirjutas Eero Epner Sirbis. |
"Tõepoolest oleme arutamas riigipea võimaliku töövisiidi üle [Moldovasse] mai lõpus – juunis. Moldova on Euroopa Liidu idapartnerlusriigina meie jaoks oluline, seal on hetkel pöördelised ajad ning me saame nendega jagada oma riigi ülesehitamise kogemust," ütles presidendi kommunikatsiooninõunik Taavi Linnamäe ERR-ile.
Tema sõnul on Moldovas praegu olulised nii e-riigi, korruptsioonivastase võitluse, õigusriigi ja kodanikuühiskonna arengu teemad ning Eesti kogemust neis valdkondades hinnatakse kõrgelt.
"See on mõneti ka meie moraalne kohustus – jagada oma õppetunde ja kogemusi, nii nagu oleme seda teinud Gruusias, Ukrainas ja teistes Ida-Euroopa riikides, kus suuremad reformid käsil või silmapiiril. Meie e-Riigi Akadeemia tegutseb seal päris aktiivselt, samuti Idapartnerluskeskus," selgitas Linnamäe.
Novembri lõpus valiti Moldova presidendiks reformimeelseks peetav Maia Sandu, kellel seisab ees ränkraske töö – puhastada riik korruptsioonist ja aidata Moldova välja Euroopa kõige vaesema riigi staatusest.
Siiski oleneb Kaljulaidi Moldova-visiidi teoks saamine ja selle programm paljuski sellest, milline on sel ajal viirusolukord, lisas presidendi kommunikatsiooninõunik esmaspäeval ERR-ile.
Märtsi algul sai avalikuks, et president Kaljulaid plaanib aprillis külastada Afganistani ning soovib selleks enda ja delegatsiooni liikmete vaktsineerimist.
2. ja 3. märtsil tegi ta kahepäevase töövisiidi Lätti ja Leetu, et tähistada Eesti-Läti ja Eesti-Leedu diplomaatiliste suhete sajandat aastapäeva.
5. märtsil sai Kaljulaid Põhja-Eesti Regionaalhaiglas koroonaviiruse vastase vaktsiini süsti ning 8. märtsil tegi ta ühepäevase töövisiidi Hispaaniasse.
Teadaolevalt on praegu ettevalmistamisel presidendi riigivisiit Austriasse, mis peaks toimuma aprilli lõpus. | Kaljulaid kaalub Moldova külastamist | https://www.err.ee/1608158989/kaljulaid-kaalub-moldova-kulastamist | President Kersti Kaljulaid võib minna kevadel töövisiidile Moldovasse. |
Sule sõnul olid haiglad juba reedel valmis, et nädalavahetusel tuleb juurde haiglaravi vajavaid patsiente, sest senised prognoosid on olnud täpsed.
"Prognoosid on sisse töötatud ja toimivad vea piirides hästi. Loodame, et see 725 jääbki kõige kõrgemaks numbriks. Kindel selles muidugi olla ei saa," lausus ta.
Sule sõnul on nädalavahetuse suurem haiglapatsientide arv loogiline, sest raviotsuseid tehakse siis vähem, mis tähendab, et ka haiglast kirjutatakse vähem inimesi välja.
"Haigla töötsükkel on selline, et tööpäevad on intensiivsemad. Reedel, kui kõik haiglad valmistuvad nädalavahetuseks ja on teada, et palju inimesi on sisse tulemas, siis haiglad pannakse valmis, et oleks mugav suurt hulka teenindada. See tähendab, et nädalavahetusel haiglasse võetavate number on alati suurem kui väljakirjutatute number. Nädala alguses läheb edasi tavapärane ravitsükkel ja siis saame teha raviotsuseid, mis on kaalutletud ja mis võimaldavad rohkem patsiente välja kirjutada," selgitas Sule.
Sule sõnul pole ühe nädala tõusudest-langusest suurt järeldust võimalik teha, küll on positiivne see, et koroonasse haigestumine väheneb korraga kõigis vanusegruppides.
"Kui oleks mingis grupis tõus, näiteks noorte seas, siis see tähendaks omakorda hilisemat haigestumise tõusu vanemate hulgas. Kui langus on ühtlane, siis on põhjust loota, et üldine langus saab väljenduma ka haiglaravi vajamises," lausus Sule.
Samas on jätkuvalt kõrge väga raskete haigusjuhtude hulk, intensiivravi vajab esmaspäeva seisuga samuti rekordarv, 71 patsienti. "Ülikeerulisi haigusjuhte on palju," nentis Sule.
Sule sõnul on olukord praegu kõige lootustandvam Saaremaal, kus haigestumine on langenud nõndavõrd palju, et seal kaalutakse COVID-voodikohtade vähendamist.
"Lootus on, et ka Harjumaal hakkab haigestumus vähenema," märkis Sule. | Sule: haigestumine langeb praegu kõigis vanusegruppides | https://www.err.ee/1608158953/sule-haigestumine-langeb-praegu-koigis-vanusegruppides | Esmaspäevane haiglaravi vajavate COVID-haigete rekordarv – 725 – jääbki loodetavasti rekordiks, positiivseks prognoosiks annab alust tõsiasi, et haigestumine väheneb korraga kõigis eagruppides, ütles intervjuus ERR-ile terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule. |
Mitmed Batley gümnaasiumi lapsevanemad protestisid eelmisel nädalal kooli juures mitu päeva. Nende lapsed ütlesid, et kooliõpetaja näitas neile usuõpetuse tunnis Muhamedi karikatuuri.
Batley gümnaasiumi õppealajuhataja Gary Kibble palus eelmisel nädalal vabandust "sobimatu" pildi kasutamise pärast. Väidetavalt oli pilt pärit Prantsusmaa satiiriajakirjast Charlie Hebdo.
Pilti näidanud õpetaja tööleping on uurimise ajaks peatatud. Tema tööle ennistab toetab aga nüüd vähemalt 55 000 inimest. Allkirjade kogumist alustasid sama kooli õpilased.
"Karikatuure on näidatud ka teistes tundides, teiste õpetajate poolt," ütles Batley gümnaasiumi lapsevanem.
"Minu tütar nägi karikatuuri eelmisel aastal ja seda näitas teine õpetaja. See õpetaja on koolis üks parimaid, noor ja mitte üldse rassistlik," lisas lapsevanem.
Petitsiooni alustanud õpilased ütlesid, et karikatuur oli mõeldud alustama arutelu, kuidas rassism välja näeb. "Õpetaja arvas, et rassismi olemust tuleb näidata, et me mõistaks seda. Oleme jälginud, kuidas õpetaja kaitseb klassis kõiki religioone ja me ei usu, et ta on kuidagi rassistlik," teatasid õpilased.
Karikatuuri näidanud õpetaja pole mitu päeva saanud koju minna.
"See, et õpetaja pidi peitu minema, oli väga häiriv," ütles kohalik ametnik Robert Jenrick.
Suurbritannia võrdõiguslikkuse komisjoni juhataja Kishwer Falkneri sõnul ei tohiks meeleavaldused laste hariduse omandamist häirida. Samuti leidis Falkner, et õpetaja identiteeti jagavad inimesed seavad õpetaja ohtu.
"Kooli juhtkond tegutseb ja neid tuleb selles usaldada. Õpetaja identiteedi jagamine on lihtsalt vastuvõetamatu," ütles Falkner. | Tuhanded britid tahavad, et karikatuuri näidanud õpetaja saaks tööle naasta | https://www.err.ee/1608158941/tuhanded-britid-tahavad-et-karikatuuri-naidanud-opetaja-saaks-toole-naasta | Üle 50 000 inimese kirjutas Suurbritannias alla avaldusele, et õpilastele prohvet Muhamedi karikatuuri näidanud õpetaja saaks ametisse naasta. |
Panter pidi teist mängu järjest vastu võtma kaotuse, jäädes 5:6 alla Vipersile. HC Panter läks kohtumist seitsmendal minutil Mihkel Võrangu väravast juhtima, kuid Deniss Kontseus, Nikita Filippenko ja Rico-Marder Velja viisid Vipersi 3:1 ette.
Kaksikvennad Daniel ja David Baranek seadsid taas viigi jalule ja 57. minutil viis Ilja Urušev Pantri taas juhtima, aga 17 sekundit enne normaalaja lõppu viigistas Erik Potšinok seisu.
Lisaajal tõi Vipersile võidu Kontseus.
Vipers lõpetas hooaja üheksa punkti ja viimase ehk viienda kohaga, Panter teenis 18 punktiga pronksi. Eesti meistriks tuli taas Tartu Välk 494 ja hõbedal lõpetas Everest. | HC Panter kaotas lisaajal HC Vipersile, aga võitis pronksi | https://sport.err.ee/1608158938/hc-panter-kaotas-lisaajal-hc-vipersile-aga-voitis-pronksi | Jäähoki Eesti meistriliigas ehk Coolbet hokiliigas tõmmati joon alla põhihooajale, kus viimases mängus alistas HC Vipers kodujääl lisaajal HC Pantri. |
Sparks (esimese nimega Halfnelson) alustas tegevust 1968. aastal, kui vennad Maelid – laulukirjutaja ja klahvpillimängija Ron Mael ning solist Russell Mael –õppisid California ülikoolis filmi- ja teatrikunsti. Neli aastat hiljem andsid nad bändile nimeks Sparks ning ilmusid esimesed kaks albumit.
USA-s nad esialgu aga suurt populaarsust ei saavutanud, mistõttu kolisid vennad UK-sse ning see oli bändi mõistes õige samm. 1974. aasta albumiga "Kimono My House" said nad üheks glam-rock 'i säravaimaks täheks David Bowie ja Roxy Musicu kõrval. Sellelt albumilt pärinev singel "This Town Ain't Big Enough for Both of Us" jõudis UK singlite edetabelis 2. kohale. Oma briti perioodil andsid nad välja veel kolm albumit.
Oluliseks pöördepunktiks osutus tutvumine produtsendi Giorgio Moroderiga, kes produtseeris Sparksi 1979. aasta albumi "No. 1 in Heaven". Kuigi edaspidi on bänd eksperimenteerinud erinevate stiilidega, on süntesaatorid jäänud nende muusika lahutamatuks osaks. 1983. aastal ilmunud plaat "In Outer Space", mille pealt leiab hitid "Cool Places", "All You Ever Think About is Sex" ja "Popularity", jõudis ka Baltikumi muusikafännideni ning bändile tekkis juurde arvestatav hulk kuulajaid. 1980. aastad olid Sparksile väga produktiivne aeg, välja anti lausa seitse albumit.
1990. aastatel leidsid vennad end aga loominguliselt ristteelt ning andsid kümne aasta jooksul välja vaid kaks albumit. 1994. aastal ilmus "Gratuitous Sax & Senseless Violins", mille suurimaks hitiks sai "When Do I Get To Sing "My Way". 1997. aastal tuli välja album "Plagiarism", kuhu olid koondatud cover -versioonid nende enda lugudest koostöös selliste artistidega nagu Faith No More, Erasure ja Jimmy Somerville.
Peale loomingulisi otsinguid 1990. aastatel jõudis bänd uuel sajandil tagasi oma teele. 2002. aastal esitlesid nad albumit "Lil' Beethoven", millel süntesaatorid imiteerivad keelpilliorkestri ning koori helisid ning kus eksperimenteeriti nii rütmiliselt kui ka verbaalselt. 2006. aastal ilmus plaat nimega "Hello Young Lovers", 2009. aastal "The Seduction of Ingmar Bergman" ning 2015. aastal album koostöös ansambliga Franz Ferdinand.
2017 tõi endaga kaasa albumi "Hippopotamus" ning 2020. aasta plaadi nimega "A Steady Drip, Drip, Drip". Kokku on Sparks salvestanud 24 stuudioalbumit, ühe live ning ühe koostööalbumi koos Franz Ferdinandiga.
Kuula Sparksi seni viimast albumit: | Ansambel Sparks esineb 2022. aastal Eestis | https://kultuur.err.ee/1608158923/ansambel-sparks-esineb-2022-aastal-eestis | Ansambel Sparks esineb 4. mail 2022. aastal Tallinnas Alexela kontserdimajas, viimati esinesid nad Eestis 2008. aastal Rabarockil. Bänd esitleb Eestis oma albumit "A Steady Drip, Drip, Drip" (2020). |
"Koroonaviirus SARS-CoV-2 ei ole veel oma patogeenset potentsiaali lõpuni kasutanud. Järgmine etapp on põllumajandus- ja lemmikloomade nakatumine," ütles Vene teaduste akadeemia Gamaleja epidemioloogia- ja mikrobioloogia instituudi direktor Aleksandr Gintsburg usutluses ajalehele Izvestija.
"Kui me suudame aasta jooksul inimesed vaktsiinide abil kaitsta, siis samal ajal algab koduloomade nakatumine, aga keegi ju ei taha oma lemmikloomast ilma jääda. Seepärast jäävad meie ümber pidevalt selle patogeeni kolded, patogeen ise hakkab samal ajal evolutsioneeruma," rääkis Gintsburg.
Seepärast tuleb olla valmis selle viiruse pikaajaliseks püsimiseks, lisas teadlane. | Vene teadlane: pandeemia järgmiseks etapiks võib olla loomade nakatumine | https://www.err.ee/1608158926/vene-teadlane-pandeemia-jargmiseks-etapiks-voib-olla-loomade-nakatumine | Koroonaviirus võib pärast inimeste hulgas kontrolli alla saamist hakata laiemalt levima lemmikloomade ja põllumajandusloomade hulgas, hoiatas Vene koroonavaktsiini Sputnik V väljatöötanud instituudi juht. |
21-aastane Ruusuvuori (ATP 83.) sai 22-aastasest Ymerist (ATP 95.) kaks tundi ja 19 minutit kestnud matšis jagu 4:6, 6:1, 7:5.
Alles teist korda Masters-sarja turniiril mängiv Ruusuvuori mängib koha eest veerandfinaalis Itaalia tõusva tähe, 19-aastase Jannik Sinneriga (ATP 31.), kes alistas ligi kolmetunnises mängus 4:6, 7:6 (2), 6:4 venelase Karen Hatšanovi (ATP 22.). Otsustavas setis oli Sinneril esimene murdepall seisul 4:4 ja itaallane kasutas selle ka ära.
Turniiril esimesena asetatud venelane Daniil Medvedev (ATP 2.) pidi samuti võidu nimel kõvasti vaeva nägema – Medvedev sai Austraaliat esindavast Alexey Popyrinist (ATP 86.) üle kahe ja poole tunni kestnud matšis jagu 7:6 (3), 6:7 (7), 6:4, seejuures päästis Popyrin teises setis kolm matšpalli.
Kaheksandikfinaalis läheb Medvedev vastamisi ameeriklase Frances Tiafoega (ATP 58.), kes alistas 1:6, 7:5, 6:3 serblase Dusan Lajovici (ATP 26.).
Kaks aastat tagasi Miami Mastersi poolfinaalis Kanada tõusva tähe Felix Auger-Aliassime'i (ATP 18.) alistanud USA servikahur John Isner (ATP 28.) kordas võitu ka tänavu, jäädes kolmandas ringis servilahingus peale 7:6 (5), 7:6 (5). Isner servis 16 ässa, Auger-Aliassime sai kirja 11 ässa. Kummalgi polnud mängujooksul ühtegi murdepalli.
Kaheksandikfinaalis mängib Isner hispaanlase Roberto Bautista-Agutiga (ATP 12.), kes alistas 4:6, 6:3, 6:2 sakslase Jan-Lennard Struffi (ATP 42.).
Ülemise tabelipoole viimase kaheksandikfinaalpaari moodustavad ameeriklane Taylor Fritz ja Kasahstani esindav Aleksandr Bublik.
Bublik (ATP 44.) oli 6:4, 6:4 üle austraallasest James Duckworthist (ATP 104.), Fritz (ATP 32.) sai 6:4, 3:6, 6:1 jagu britist Cameron Norrie'st (ATP 56.). | Soome esireket jõudis Miamis kaheksandikfinaali | https://sport.err.ee/1608158908/soome-esireket-joudis-miamis-kaheksandikfinaali | Miami Mastersi teises ringis maailma seitsmenda reketi Alexander Zverevi konkurentsist välja lülitanud Soome esireket Emil Ruusuvuori jätkas võidulainel, alistades Rootsi esinumbri Mikael Ymeri. |
Veebruari alguses pikalt vigastuspausilt naasnud ja tänavu alles kolmandat turniiri mängiv Andreescu (WTA 9.) sai kaks tundi ja 45 minutit kestnud matšis 7:6 (4), 6:7 (2), 6:4 jagu ameeriklanna Amanda Anisimovast (WTA 32.).
Kaheksandikfinaalis läheb Andreescu vastamisi käimasoleva hooaja ühe edukaima mängija, hispaanlanna Garbine Muguruzaga (WTA 13.), kes oli raskustes venelanna Anna Kalinskajaga (WTA 115.). Muguruza võitis ligi kolm tundi kestnud kohtumise lõpuks 4:6, 6:3, 6:4, tulles otsustavas setis välja 0:3 kaotusseisust.
Turniiril neljandana asetatud ameeriklanna Sofia Kenin (WTA 4.) pidi tund ja 49 minutit kestnud mängus tunnistama tuneeslanna Ons Jabeuri (WTA 30.) 6:4, 4:6, 6:4 paremust. Seejuures oli Jabeur varem kaotanud Keninile kõik neli senist omavahelist mängu.
Jabeur läheb kaheksandikfinaalis vastamisi maratonnaise Sara Sorribes Tormoga (WTA 58.) – hispaanlanna viimasest 18 mängust koguni 12 on olnud enam kui kahetunnised, viimati alistas ta kahe ja poole tunniga 6:1, 3:6, 6:2 Jelena Rõbakina (WTA 23.). | Andreescu ja Muguruza said raske võidu, Kenin kaotas | https://sport.err.ee/1608158881/andreescu-ja-muguruza-said-raske-voidu-kenin-kaotas | Miamis jätkuval kõrgeima kategooria WTA tenniseturniiril selgusid kõik kaheksandikfinalistid. Bianca Andreescu ja Garbine Muguruza said mõlemad kolmesetilises mängus võidu, Sofia Kenin aga kaotas. |
Viimastel nädalatel on rohkesti kõneainet andnud Euroopa fondid, eriti taasterahastu (RRF) 1. Rahastu mahust 20 protsenti tuleb suunata digipöörde ja 37 protsenti rohepöörde toetamiseks. Kultuurivaldkonna seisukohalt on kõige olulisem, et taasterahastu puhul on ühtlasi antud tungiv soovitus kasutada sellest 2 protsenti kultuurivaldkonna hüvanguks. Euroopa muusikainstitutsioonide esindajad saatsid hiljuti riigijuhtidele ka sellekohase avaliku meeldetuletuskirja. Paraku ei ole sel teemal seni olnud kuigi palju avalikku arutelu – ka paljudes teistes Euroopa riikides.
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor Kristjan Hallik, ettevõtte Shiftworks juht ja Tallinn Music Week'i asutaja Helen Sildna, Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme ning innovatsioonikonsultant ja avaliku-erasektori koostöös nurjatute probleemidega MKMi haldusalas toimetava Accelerate Estonia strateeg Sten-Kristian Saluveer mõtisklevad, kuidas sobivad kokku rahastu tingimused ja kultuurivaldkond. Kuna ainuüksi digipööre on nii lai ja kultuurivaldkonnas vähe tähelepanu saanud teema, tuleb rohepöördest ja Euroopa fondidest rääkida mõni teine kord. Lühidalt: läbimõeldud digipöördeks ja sellesse investeerimiseks ongi kultuurivaldkonnas tagumine aeg.
Kõik on nõus, et koroonapandeemia põhjustatust taastumiseks on vaja raha, aga digi- ja rohepööre tekitavad ühiskonnas endiselt vaidlusi. Miks peab digipööret mainima kultuuriga samas lauses?
Sten-Kristian Saluveer: Digiteerimine on tänapäeva kultuuri, ühiskonna ja majanduse lahutamatu osa. Digitaalsus loob kultuurile tegutsemisvõimalused, teisipidi võimaldab kultuur kui uudseid mõtteid ja ideid loov protsess ja ühisolemine kõikvõimalikke digilahendusi – see on väga sümbiootiline suhe.
Euroopa ja riikide tasandil ei ole digitaalkultuuri kuni lähiajani mõtestatud strateegilise valdkonnana. Siiani pole teadvustatud, et kultuur on tööstuspoliitika osa – alles nüüd on see esimest korda radaril. Osaleme kõik digikultuuri protsessides, aga ka poliitika kujundamise tasemele võiks jõuda arusaamine, et sellega peab tõsiselt tegelema ja sel on meie elus kanda mõjus roll. Selle küsimusega on siiani tegeletud ainult siis, kui on vaja mõnd võimsat organisatsiooni või ka ettevõtet reguleerida või piirata, ja suuresti keereldakse ümber suurte Ameerika platvormide nagu Facebook või Google, kes kujundavad peale meie andmeidentiteedi ka meie digitaalset kultuuriidentiteeti. Paar põlvkonda on kasvanud digitaalelu sisse – see suur ühiskondlik muutus tabas meid 1990ndatel –, aga terve põlvkond noori kultuuritarbijaid ja kultuuris osalejad on juba n-ö digipõliselanikud, kelle elust kulgeb märkimisväärne osa digiruumis.
Need teemad on praegu aktuaalsed, sest Eesti kultuuri- ja kultuuriga seotud majanduspoliitikas ei ole seni kujunenud arusaama, kuivõrd suurt rolli mängib kultuuri ökosüsteemis digitaalsus. On räägitud ainult lihtsatest ja taktikalistest küsimustest, näiteks, kas Eesti kultuuripärandit peaks digitaliseerima või mitte, ja seda juttu mäletan umbes 1996. aastast. Põhiseaduspunkt kuus ütleb, et Eestis räägitakse eesti keelt. Väga suur osa meie elust toimub nutiseadmetes, aga need ei räägi siiani meiega eesti keeles.
Milliseks kujuneb Eesti digikultuur ja millist digitaalse kirjaoskuse taset selleks vajame? Lihtne näide on internetitrollindus ja libauudised, mille vastu aitab digikirjaoskus ja digihügieen. Igapäevaelu osaks on saanud ka voogedastus ja digikunst, mis on praegu väga aktuaalne. Loomulikult on tähtis ka majanduslik aspekt. Peab mõistma andmepõhisust ja platvormistumist, olgu tegu muusika valdkonna Spotify või filmivaldkonna Netflixi või millegi muuga. Need kultuuri, tehnoloogiat ja majandust siduvad nähtused on juba tänapäeva reaalsus, see ei ole mingi ulme.
Otsuseid, milline hoiak Eesti kultuuriruumis ja kultuurisektoris nende teemade suhtes kujundada, kuidas sellega edasi liikuda, on edasi lükatud väga kaua. Meil ei ole enam luksust seda teha kahel põhjusel. Koroona-aasta on eskaleerinud järgmise kümne aasta arengu kuue kuu sisse. Protsessid digisuunal leidsid aset juba varem, aga karjuv vajadus voogedastuse, näitustel osalemise, digikontsertide järele on nüüd ja praegu, seda ei saa ignoreerida. Teiseks on meil juba ka väga selge põlvkondlik vahe. Digipõliselanikud nagu minu 11aastane poeg hüppavad sujuvalt Kumu näituselt Youtube'i, sealt edasi Twitchi ja Fortnite'i laadis keskkonda, et vaadata mõnd kontserti. Küsimus on selles, kas ja miks heidame nad meie praeguse arusaama järgi kujundatud ja ajale jalgu jäävast kultuuriruumist välja.
Digipööre on väga suur interdistsiplinaarne teema, mis väljub selgelt kultuuriministeeriumi haldusalast. See on oluline kogu riigivalitsemise tasandil. Tänapäeval ei ole häbiasi rääkida kultuuris digitaalsusest. Miks räägitakse riigi tipptasemel majandusest ja digitaristust, mida MKM väga jõudsalt arendab, saamata aru, et loovus ja oskused selle kujundamiseks – näiteks tootedisaini vallas – tulevad kultuurisektorist?
Sirje Helme: Kunsti seisukohalt tuleb rääkida digitehnoloogiast laiemalt. Sellest räägiti kunagi väga tõsiselt ja kultuurivaldkonnas ilmselt esimesena. 1995. aastal korraldas Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus esimese konverentsi "Interstanding", mille teema oli interaktiivsus. Neid konverentse peeti kokku neli korda ning seal osalesid väga tõsised teoreetikud üle maailma. Peamine küsimus oligi selles, mida see uus virtuaalne maailm tähendab just kunstile ja kultuurile, ja kõik olid väga entusiastlikud. Kõikvõimalikke teooriaid loobiti õhku. Lähtepunkt oli selline, et virtuaalsus tõi meile uue piirideta maailma – fantastiline! Järgmine kord, 1997. aastal, kui tegime konverentsi uuesti koos Hollandi teadlastega, oli selge, et virtuaalsest vabast maailmast ei ole enam mõtet rääkida. Juba oli internet ära jagatud. Suuri platvorme nagu Facebook ja Google veel ei olnud, aga need tulid ka varsti. Olin ise tookord suur entusiast, sest me kõik ootasime siis, et kunst või kultuur võtaks juhtpositsiooni. Läks vastupidi ja nüüd räägime, et kultuur võiks ka kaasa tulla.
Virtuaalvabaduse algidee oli üleilmne puhang, aga kultuuri mõttes jäädi kaotajaks. On palju põhjusi, miks kultuur ei saanud seda protsessi juhtida. Muuseumides ja arhiivides maandus protsess kultuuripärandi digiteerimisena, kuid see on vaid uute võimaluste üks tahk. See on normaalne, et seda tehakse. Uues tehnoloogias on arhiveeritud läbi paljude sajandite, lihtsalt meie käes on palju paremad võimalused, mis tähendab ühtlasi seda, et digiteerimine kehtib ainult mõned aastad. Kahe-kolme aasta pärast on uued vahendid, eelmine ei kõlba, tuleb uuesti teha. Muuseumile on see suur rahaline koormus, sest kõik, mis on 15 aastaga digiteeritud, ei kõlba suures osas enam.
Tookordne ettekujutus oli, et kunst ise väljub virtuaalruumi. Tegelikult võtsid selle võimaluse kõige edukamalt ja kiiremini üle just arvutimängud: mida rohkem mängumaailm areneb, seda parem on selle visuaalne keel. Kunstnik kui üksiktegija ei saa mitte kunagi enda kätte selliseid tehnoloogilisi võimalusi, et selles ruumis üksinda tegutseda. Keeruline küsimus, miks valis suur hulk muuseume, mis võtsid suure rõõmuga vastu digimaailma võimalused, just nimelt lahenduse midagi ekraanil näidata, et külastajad saaksid seda näppida ja mingeid materjale juurde saada, aga see tegelik iva, elu virtuaalruumis, on siiani puutumata. Tõepoolest, kunsti loodi ka netiruumis ja netikunsti oli ka Eestis.
1996. aastal, kui praegusest elust ei olnud veel ettekujutust, olid paljud digimaailmaga seotud küsimused juba väga teravalt püstitatud, eeskätt kultuuri seisukohalt. Maailm on sellest ajast kohutavalt muutunud. Tollal oli Rotterdam ja üldse Holland väga suur uue meedia keskus, aga meie koostöö ja eesti kunstnike alggrupikese vaimustus lõppes just selle šoki tõttu, et utoopiline suhestatus virtuaalmaailmaga osutus läbikukkumiseks. Kogu järgnenud edasiminek baseeruski majandusel, pangandusel, müümisel, ostmisel ja meeletult suurel rahal, nii et ega kunstnikel siin suurt teha ei olnud.
On ettekujutus, et kultuuri on põhimõtteliselt võimalik nautida reprodutseerituna: säilita, reprodutseeri ja saad mingi elamuse. Aga vaatan muuseumi seisukohalt: mida sa mobiilist või mujalt ekraanilt pilti vaadates saad? Kas see on informatsioon, meelelahutus või lihtsalt üks hetk teise kõrval?
Saluveer: Oleme uhked oma e-riigi lahenduste üle, aga ka eesti kunsti ning Arvo Pärdi, Kristjan Järvi ja teiste üle, kuid need kaks poolt ei saa omavahel kokku, kuigi väga paljud kuulavadki Arvo Pärdi muusikat Spotifyst. Nagu Linnar Viik ütles: e-riik maksab kodanikule kümme eurot kuus. Kui paneksime sinna juurde ühe või kaks eurot ja lisaksime riikliku digikultuurivõimekuse, siis oleks juba väga hästi.
Helen Sildna: Muusikavaldkond oli üks esimesi, mille toimimine ja ärimudelid muutusid digitaalse ülemineku tõttu. Kõigepealt tuli CD ja lükkas troonilt vinüülid, sellest tekkis uut tüüpi ärimudel muusika levitamiseks. Järgmiseks asendus CD failijagamisega, probleemiks sai piraatlus. Nüüd oleme jõudnud voogedastusajastusse: voogedastusteenuse kasutaja saab muusikat ainult laenata, mitte päriseks osta. See on toonud suure muutuse – oleme jõudnud kasutajakesksesse maailma. Kui valdkondade arendajatena oleme harjunud mõtlema loojakeskselt või väärtuse arendaja keskselt, siis tehnoloogia on sundinud meid mõtlema hoopis teistmoodi. Tänapäeva kasutaja on harjunud, et saab kõik näpuvajutusega kätte sel hetkel, kui tema seda soovib.
Uus kasutajakeskne maailm toob kaasa suure mõttemuutuse. Sellistele väikestele turgudele nagu Eesti annab see teoreetiliselt parema võimaluse olla osa üleilmsest kultuuriloomest, uks on n-ö rohkem avatud, et ka Eestis loodu pääseks rahvusvahelises kultuurielus mõjule. Aga konkurents digimaastikul on tihedam kui kunagi varem ja turg on killustunud. Muusikas ei teki enam rahvusvahelisi megastaare, kes püsivad tipus aastakümneid.
Küllap see on müüt, et kasutaja tahab iga päev valida kõigi maailma valikute seast. Kasutaja tahab aina rohkem hästi kureeritud sisu ja tuleb rohkem rääkida sellest, mis väärtuse lisab sinna kultuuriorganisatsioon ja spetsialisti vaade. Tehisintellekti kureeritud maailm taastoodab eelkõige iseenda mulli. Oleme jõudmas ajastusse, kus kõik on saadaval, aga väärtus tekib seal, kus tõuseb esile kvaliteetne hästi kureeritud sisu. Eestile on ajastus mitmes mõttes hea. Meil on riigis kompetents, kellega koos võiksime osata paremini töötada. Platvorm meie kultuuritegijatele ja loojatele on digitaalselt olemas. Oleme jõudmas aega, mil autentsed ja omanäolised identiteedid hakkavad hinda minema. Ja kasutajate janu soovituste järele Spotifys või Netflixis loob natuke uut tüüpi olukorra. Meil on kõik eeldused olemas. Tuleb vaid lahtised otsad kokku siduda ja sooritada ka Eesti kultuuris digipööre, mis on üleilmselt loomesektoris juba ammu käivitunud. Peame püüdma selle kaotatud aastakümne ruttu tasa teha. Eesti maine põhineb praegu suuresti digiedulool, aga millegipärast ei ole kultuur suutnud tehnoloogiasektoriga suhestuda ega kasutada seda kompetentsi, mis on meil enam-vähem naaberkontorites käeulatuses.
Kristjan Hallik: Kultuuril on roll ühiskonda mõtestada, reflekteerida, mingitele teemadele tähelepanu pöörata. Teine pool on digivahendite kasutamine. Kipume natuke need teemad segi ajama. 1990ndatel oli digivahendite abil kultuuri mõtestamist küll, muusikas näiteks Lepo Sumera, kes tundis suurt huvi elektronmuusika vastu ja asutas muusikaakadeemia juurde elektronmuusika stuudio. Need on just sellised otsingud, kuidas kasutada digilahendusi mõtestatud sisu loomiseks. Rahastuse poolelt on oluline lahku lüüa, kas räägitakse olemasoleva kultuuri digilahenduste arendamisest või otsitakse just kultuurisisu digimaailmas.
Olen viis-kuus aastat tuleviku kontserdimaja teemal mõtisklenud. Keegi ütles huumoriga pooleks, et vahel on vaja ehitada maja, et e-lahendusi näidata. Näiteks e-kontserdimaja puhul saaksime e-riigi või e-lahendused kultuurikontekstis välja tuua. Oluline on muidugi silmas pidada, et e-lahendused ei oleks eesmärk omaette, vaid täiendaksid kvaliteetse akustikaga saali lisavõimalustega. Analoogia saab tuua arhitektuuri ja muusika kokkukõlamisest või siis mitte. Kui ühel hetkel jõuti Berliini Filharmoonia kontserdisaalini, siis see oligi vajaduspõhine: kunstnikud leidsid, et tol ajal kirjutatud muusika ei suhestunud enam vanade kontserdisaalide arhitektuuriga. Niipalju kui olen kuulnud, toimus kunstis sama protsess võib-olla 10–20 aastat varem, kui hakati otsima robustsemaid ruume, sest ka tolleaegne kunst ei sobinud vanade galeriidega. Maailmas ei ole väga palju näiteid, et muusikategemise keskkond on täidetud tänapäevaste ja tõesti tulevikku vaatavate lahendustega. Ka praegu ehitatakse pigem standardseid kontserdisaale. Aga kui luua tulevikku vaatav keskkond, siis see tekitab kohe ka olukorra, kus heliloojad ja kunstnikud hakkavad neid võimalusi kasutama ja tänu sellele tekib uut loomingut, mis mõtestab digikultuuri.
Helme: Kureeritud sisu on ka kunsti teema. Võime vaadata digikogudest töid küll ja küll, aga muuseumi asi ongi sellele teoste massiivile sisu anda. Eile järsku taipasin, et ma ei taha raadiost muusikat kuulata. Igatsen elava muusika järele. Kuidas sellega jääb?
Hallik: Kui on termin "rohepesu", siis peaks vältima ka kultuuri- või digipesu, et meil ka edaspidi jätkuks analoogkultuur. Kõik ei pea olema digitaalne. Sisu peaks jääma alati kõige olulisemaks, digilahendused saavad seda toetada. Tihtipeale kipuvad rahastusmudelid ja eurotoetused väga jõuliselt sisse sõitma ka kultuuripoliitikasse. Üks oht võib olla see, et kui väga jõuliselt digi- ja roheteemadesse sukeldume, siis võib digi- ja roheteemaline vorm hakata sööma sisu.
Helme: Miski ei asenda füüsilist kohalolekut. Näiteks, kui kunstimuuseum paneb välja vana 8mm kaameraga filmitud performance 'i, siis on vahe digivariandiga suur. Need on nagu kaks eri teost. Paljud kunstiteosed on ka üles ehitatud lõhna või füüsilise meeldivuse ja ebameeldivuse peale. Sinu vastas on materjal, mis tekitab emotsiooni. On asju, mida vähemalt praegu veel digiteerida ei saa. Eeldame, et see kohalolekukultuur ei kao, ja vaatame pigem, kuidas saada kiiresti areneva digimaailma osaks. Minu meelest peaks seda vaatama koos filosoofilise poolega: mida see tähendab, kuhu ja mismoodi me läheme, mis meist saab ja nii edasi.
Hallik: Hiljuti toimus maailma suurim üritus mängukeskkonnas Fortnite. See oli kontsert, kus osales üle 12 miljoni inimese oma avataridega. Kui nüüd järjest rohkem selliseid üritusi kolib mängukeskkondadesse, siis on ääretult oluline, et ka Eesti kultuuriga seotud sarnased ettevõtmised oleksid kuidagi mõtestatud ja et meie loojad oleksid ka seal kuidagi esindatud. Kui me praegu ei valmistu selleks, et eesti kultuur oleks ka 50 aasta pärast digitaalselt kättesaadav, siis võime jääda üleilmselt kaotajaks ja tarbime 50 aasta pärast kõik Aasia loojate maailma.
Saluveer: Ka "Eesti digikultuuri manifestis" on öeldud, et sellega on palju tööd, aga küsimus on, kuidas tuua see teema radarile. 2 Filosoofiline mõtestustasand eeldab keele ja rahvuse ehk eesti tervikliku kultuuriruumi arengut – kuhu me tahame liikuda? Siin on tõesti küsimus, kas näiteks valitsus räägib suurte platvormidega keeleküsimuse läbi, mis on hirmsasti oluline – me ei saa seda ignoreerida, sest kui pole eesti keelt, siis pole ju eesti meelt.
Siis on taristu küsimus. Riiklikult on reguleeritud taristu ja majandusliku mõjutaja tasemel: eelmisel aastal on olnud pingutuse mõttes 80% protsenti taristut, 20% vaatajat-kuulajat-kogejat, kuigi peaks olema vastupidi. Taristu peab olema kättesaadav, aga mitte primaarne. Ei saa taandada osalusprotsessi selleni, et kui pole eksporti, siis pole taristut. Me pöörame liiga palju rõhku triviaalsetele küsimustele ning kuraatori ja kogeja tasand on strateegias täiesti kõrvale jäetud.
Viimane aspekt ongi kureerimine ja oskused, kuidas tagada taristu valdkonnas kõige parem inimese kaasatus, kunsti ja muusika või muu kultuurivormi vaataja liikumine. Need oskused ei mahu enam ühegi klassikalise oskuste kogumi alla ja me peamegi need oskused tagama. Samad küsimused on ka teistel riikidel. Meil on siin võimalik edumaa ja me peame olema ka kultuuripoliitikas proaktiivsed ja vaatama tulevikku, minema julgelt interdistsiplinaarsuse peale välja.
Rahas ei ole küsimus. Eestis öeldakse ikka, et raha ei ole, aga raha on Euroopas ja ka erasektoris. See on suhtumise ja julgelt ukse lahtitegemise küsimus: oleme valmis katsetama, teades, et risk on suur, aga väga suur on ka tulu. Riik peab aru saama, et üks meede ei lahenda midagi. Oleme uues protsessis, mis vajab pidevat hoolt ja asjatundjate kaasamist. Seni ei ole julgetud teadvustada, et digikultuuriga on probleem ja meil ei ole lahendusi. Üks ministeeriumiametnik ütles mulle, et me ei oska sellega tegeleda. Meil ei ole enam luksust mitte õppida. Eelkõige on vaja teha otsus, et digiteema on oluline. Praegu ei kajastu see üheski dokumendis. Praeguses kultuuripoliitikas pole seda teemat olemas – peale selle, et rahvusarhiivi peaks digiteerima.
Sildna: Põhiküsimus ongi, millises olukorras saab innovatsioon üldse toimuda. Innovatsioon ja uued formaadid on ju alati plaanivälised. Kui asutuste ja ametnike tööaeg on – eriti kriisi ajal – olemasolevate protsesside haldamisega üle kuhjatud ja kui keegi ei ole reserveerinud kas või 20% lisaaega uut tüüpi ülesandepüstitusele või protsessidele, uutmoodi tiimide ja partnerite kaasamisele, siis iseenesest innovatsiooni või digipööret ei tule. Kõik hakkab pihta otsusest ja prioriteedist. Kui tahta oma organisatsioonis või kultuuriministeeriumi haldusalas uuendusi, siis peaks reserveerima näiteks 20% ajast, aga ka ressursist selle tarvis. Muutus tuleb, kui sellele aega ja tähelepanu pühendada. Kui seda ei tee, ei juhtu kindlasti midagi. Juhusele loota ei maksa.
Saluveer: Olen nõus. Minna territooriumile, kus ei ole lihtsalt loetavaid tibusid – betoon, osalejate arv jne – on bürokraadi hirm. Aga kõike ei pea reguleerima ministeeriumist käsu korras, ei pea muutusi eirama, kui puudub kompetentsus. Meil on Eestis, aga on ka rahvusvahelise kogemusega teadlasi ja eksperte, kes seda valdkonda mõistavad. Võiks kokku kutsuda mõttekoja või programmi, et teha valdkonnale selgeks ja kättesaadavaks, mida see praeguses arengukõveras vajab. Startup Estonia ja Accelerate Estonia näitel idusektoris selline riigi ja kogukonna dialoog innovatsioonis toimib. Praegu on vaja raha ja taristut, aga edaspidi vajame tõenäoliselt julgeid ideid hinnata oskavaid eksperte ning sügavamaid arutelusid digiteerimisega seotud kultuuri-, ühiskonna- ja riigivalitsemisprotsesside üle.
Hallik: Kui tulla asutuste tasemele, siis ei ole me oma õhukese riigi üle rõõmsad. Tihtipeale on kultuuriasutustest IT-osakond üldse välja arvatud – ei olegi inimest, kes seda teemat veaks. Ja tegelikult meil ju king pigistab üleüldise digikirjaoskuse koha pealt. Kui see on kehv, siis ei tule ka tellimust nendel teemadel edasi liikuda. Kõigepealt on vaja see korda saada ja siis liigub kogu digivaldkond edasi.
Sildna: Me ei ole veel maininud andmeanalüüsi. Digimaailm pakub tohutu võimaluse oma publikut tundma õppida, aga meie oskused analüüsitud andmete kaudu publikuni jõuda on väga puudulikud. Kõikidel kultuuriorganisatsioonidel on oma uudiskirjad või kanalid, mille kaudu publikuga suhelda. See on tohutu ressurss, sest kultuuribrändide või -asutuste eripära on, et meil on kohati üsna lojaalsed külastajagrupid. Seega, meie käsutuses on tohutu võimalus oma kliente ja publikut palju paremini tundma õppida. Niisugune info on väärtus, mis aitab meil ka uut tüüpi sponsorkoostööni jõuda, sest mõnel tootel või teenusel on palju raskem ustavaid fänne või jälgijaid koguda kui kultuuribrändil.
2020 oli digikultuuriaasta ja avalikkusele jäi mulje, et suurem osa selle sisust tuli poolkogemata, tänu koroonale. Mis oli selle suur sõnum?
Saluveer: Minu meelest läks see sõnum koroonaolukorras kahjuks kaduma, kuigi oli huvitavaid algatusi. Väga oluline aspekt, mida digitaalsus võimaldab, on osaleja suur kaasatus. Seni on olnud kultuuriprotsesside keskmes väga selgelt autor: keegi loob ja toodab, vahendajate kaudu jõuab see kasutajani. Digitaalses ruumis tekib kultuuriväärtus just kureeritusest ja n-ö vastuvõtmisest – see tekib eelkõige just kasutaja kaasatusest, mitte eranditult autorist.
Kurb on see, et digikultuuriaastast ei sündinud pealtnäha mitte midagi kultuuripoliitiliselt pikaajalist, see ei mõjutanud radikaalselt Eesti ühiskonda. Praeguses digiolukorras, kui ei olegi proovitud mõtestada osalusprotsesse osalejate ja kasutajate järgi, on tekkinud paradoksaalne olukord. Minu laps on digipõliselanik, kes orienteerub sujuvalt digikeskkondades, mina saan hakkama, aga näiteks minu emal puudub selles digitaliseeritud maailmas juurdepääs kultuurile. Ta tahaks vaadata Bergmani filme või osta e-raamatuid, aga oskuste ja praeguste kultuuriteenuste barjäär on kõrge. See ongi riikliku teenusedisaini küsimus: kuidas tagada ka meie Eesti kultuuri tüvimaterjalidele juurdepääs kõikidele ühiskonna liikmetele. See ei ole pelgalt digiteerimise küsimus, vaid puudutab seda, kuidas on tagatud kvaliteet, juurdepääs ja osalus. On väga suur vahe, kas meil on miski arhiivis digiteeritud või on miski digitaalselt osaletav, kogetav ja kättesaadav.
Kuidas see osalus tagada? Riik hea teenusepakkujana peaks sellega tegelema laialdasel ja interdistsiplinaarsel tasemel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud Eesti e-riigi taristu tulevane plaan ja kahtlemata see ongi mingi sisend Euroopa fondidesse, aga kultuurisektori vajadusi ning protsesse mulle teadaolevalt sinna sisse planeeritud ei ole, kuna valdkonnast pole selget visiooni.
Sildna: Näiteks ERR on digikultuuri kättesaadavuses Jupiteriga astunud suure sammu edasi. Aga peaksime aru saama, et digikultuur ei pea olema a priori tasuta. Jah, see peab olema kõigile ühiskonnagruppidele kättesaadav, aga peame ka kaitsma oma asutusi ja loojaid. See on valus teema, sest voogedastusteenustega tekkis tohutu vaakum: autoriteni ei jõudnud tulud enam sellisel viisil, nagu oldi harjunud. Avaõigusliku raha ülesanne ei ole vaid teha kõik tasuta kättesaadavaks, sest see rikub meie turu ära, erategijad ja autorid ei saa teistest allikatest enam oma töö eest õiglast tasu. Me kõik loome koos turgu, kus tegutseda, kujundame ühiselt klientide ja publiku harjumusi.
Helme: Digikultuuri kättesaadavus ei pea ega saagi olla tasuta, sest kõik meie organisatsioonid, ka need, mida riik osaliselt toetab, peavad teenima 50–60 protsenti omatulu. Kui Eesti muuseumid hakkasid koroona esimese laine ajal tegema e-tuure, siis oli see justkui üldrahvalik kättevõtmine: tehti kõik selleks, et saaks ikkagi kultuuri tarbida. Praeguseks on selge, et teataval tasemel digikultuuri pakkumiseks on vaja sellesse tehniliselt kõrgel tasemel panustada ja selle eest raha vastu saada. Kuid see pole lihtsalt äri küsimus, sest tekivad emotsionaalsed, psühholoogilised ja muud küsimused. Tegelikult me ei tea, kas ja mis põhjusel on inimesed valmis neid tarbima. Paraku on normaalne mõelda neist kui toodetest ja mitte enam kui rahvuslikust ühisüritusest – see on küll tore mõtteviis, aga ei pea seda kultuurisfääri kaua üleval. Keegi ei armasta rääkida kultuurist kui tootest, aga kui räägime loovmajandusest, siis mõned kultuuritegevuse osad on tooted. On ju normaalne, et kui ostame e-poest toote, siis maksame selle eest.
Kultuuri puhul ei ole tähtis ainult reprodutseerimise võimekus, kuigi on tõsi, et kui me ei ole digimaailmas kättesaadavad, siis jääme üleilmsest voolust välja. Digipööre puudutab ka kultuuriorganisatsioonide infrastruktuuri, toimimismudeleid. Lihtsaim näide: me kõik teeme eraldi digitaalseid programme, mis aitavad müüa üritusi, korjata vajalikku informatsiooni, korrastada statistikat, suhelda publikuga. Sellised programmid on väga kallid, ometi nokitseme kõik eraldi. On üritatud luua valdkonnaüleseid müügiprogramme, aga minu teada pole sellega eriti kaugele jõutud.
Sildna: Palju räägitakse, millised on päriselus antud kontserdi digivõimalused, aga pandeemia-aastal tegeleti hädaabiga. Kõik tegid võimalikult kiiresti väikese eelarvega, mida suutsid, aga see ei olnud veel arendustegevus. Kustutati inimeste nälga, püüti kuidagi olla pildil ja mitte lihtsalt tegevust lõpetada. Nüüd peaks digitaalse live -esituse kogemuse pulkadeks lahti võtma ja hoopis teisel tasandil tööle panema. Aina rohkem tundub, et kaks ühes lahendus – tavaline lava ja set-up – ei ole uus väärtus digiplatvormil. Et see kogemus midagi erilist pakuks, peaks see olema üles ehitatud hoopis teistsuguse kunstilise kontseptsiooniga. Ma ei tea, kas tuleks lisada liitreaalsust ja teatrivaldkonna kompetentsi, aga kuidagi tuleks luua visuaalne keskkond, nii et see pakuks ekraanilt vaadates midagi uut. Päris live -kogemus, kus sa istud saalis ja kuuled iga pillimängija hingetõmbeid, on just sellisena unikaalne. Nende salvestuste kvaliteet on tohutult oluline, aga oleks vaja välja töötada ka täiesti uued digitaalsed esitusvormid, mis mängivad juba teistele meeltele.
Hallik: ERSO TV-kontsertide asjus ka just arutati, mis vormis oleks optimaalne midagi lisada, sest ka meie lõime selle võimekuse hoo pealt. See on globaalne miljoni dollari küsimus – kuidas panna klient õiglast hinda tasuma. Aastate jooksul on palju arutatud, millises vormis kultuuritarbimisele finantse juurde tuua. Oli ka üks idufirma, kes viis omal ajal suurürituste ülekandeid võimalikult laia tarbijaskonnani, müües sinna sponsorlepinguid. Rahastus tuligi tänu sponsorlepingutele ja kuna need olid üleilmsed, olid seal suured summad taga. Eestis on telekommunikatsiooniettevõtted oma kanalite arendamisega poolel teel selleni, et vähemalt mingis vormis digikultuuri ülekandeid kinni maksta, aga oleme alles teeraja alguses. Mängumaailmas on raha andmine tehtud lihtsaks, meil oleks ka vaja Eestis tekitada ühine mugava makselahendusega platvorm. Praegu on vaja teha liiga palju hiireklikke, see on ebamugav – inimene, kes tahaks kultuuritarbimise eest maksta, kukub võib-olla poolel teel ära.
Eelmisel aastal tegid üle maailma suured organisatsioonid nagu Berliini Filharmoonikud ja Metropolitan Opera oma arhiivid lahti ja tekitasid veel eriti selle tunde, et kõike peaks saama tasuta. Väiksematel organisatsioonidel oli ka seetõttu keerulisem oma ülekannete eest raha küsida. Oleme ERSO TVga võtnud seisukoha, et sümboolne tasu on vajalik. Kui varem olid rohkem pildil orkestrid, kes plaadistasid palju või käisid turneedel, siis nüüd kasvas ootamatult nende tähtsus, kel oli kohe võimekus kontserte voogedastada. See võimekus oli majas võtta ringhäälingu orkestritel või neil, kelle salvestamine või ülekandmine oli ringhäälingu üks oluline ülesanne. Nemad olid pildis, paljud teised orkestrid siis ei tegutsenudki, kuna oleksid pidanud hakkama nullist voogedastust üles ehitama.
Lihtne on kättesaadavaks teha vana, autoriõiguse alt vaba kultuuri, aga tänapäeva kultuuri kättesaadavaks tegemine jääb sageli autoriõiguse jms taha. Neid küsimusi ei suudeta lahendada. Kuidas selle teemaga edasi minna?
Sildna: Mitmed tehnoloogiaettevõtted, kes on tahtnud muusikavaldkonnaga koos ühisettevõtmisi luua, on samuti põrganud selle vastu. Nad ütlevad, et kuulge, teie autorikaitsemehhanismid on liiga keerulised. Selleks et saada viieminutilise loo kasutamise kokkulepe, tuleb maksta teatud tasud ja asuda keerulistesse läbirääkimistesse kuni viie organisatsiooniga. Lihtsam on sellega mitte tegeleda. Lihtsam on osta sobiv loojupp online-kataloogist. Viimasel kümnel aastal pole olnud ühtegi muusikakonverentsi, kus poleks räägitud arhiivide ühildamisest, digitaalsest globaalsest ühendatud arhiivist ja autorite ühingute koostööst. Ma ei usu, et keegi selle ühildamiseni päriselt jõuabki. Kogu see valdkonna äristruktuur on välja kujunenud aastate jooksul kihtide kaupa. Ka Euroopa digitaalse ühisturu suured raskused olid seotud sellega, et õigused on litsentseeritud riikide kaupa erinevalt, mitte üleilmselt ega üle Euroopa. Nende õigustega töötamine on paras käsitöö, aga see süsteem on aastate jooksul üles ehitatud meie autorite kaitseks, nii et ei saa lihtsalt olla kriitiline ja öelda, et jube tüütu.
Helme: Ma ei näe ka eriti häid lahendusi. Kuigi ka meile on öeldud, et võiksime kõik oma digiteeritud tööd vabaks lasta ja igaüks võiks neid kasutada, siis me ei saa seda teha, sest on autorikaitse ja mina olen väga selle poolt, et autor saab tasu. Autorid peavad ju ka millestki elama ja võib-olla isegi sellest elust rõõmu tundma.
Sildna: Litsentseerimisõigused on praegu muusikavaldkonnale väga oluline tuluallikas. Muusikat litsentseeritakse filmidesse, näitustele, teatrisse, reklaamidesse jne, see on osa helilooja või lookirjutaja elatisest.
Hallik: Süvamuusika valdkonnas tulevad mängu veel kirjastusõigused. Kirjastused arenevad samm-sammult edasi, aga töö digiteerimine ja diginoodid võtavad aega. Meil tulevad noodipakid Omnivaga iga nädal kuskilt Euroopast või Ameerikast kontorisse ja siis saadame need tagasi. Lõpuks on ikkagi küsimus, kuidas autor ja teda toetavad kirjastajad lõpptarbija käest raha kätte saavad. See protsess võiks olla väga palju lihtsam.
Interpreetidega on ka kokkulepped tihti ajalised: näiteks kolm kuud või aasta on kontserdi video veebis üleval. Lõpuks oleks kõige lihtsam selline lahendus, et kui inimene vajutab play-nuppu, siis sealt juba tiksubki mõistlik summa esitajale, autorile ja kirjastajale. Arvan, et siis oleksid kõik rõõmsad.
See on digikultuuri sügavam tasand. Peale publikuga suhtlemise on vaja ka sellised teemad ära lahendada. Küllap see järgmise 50 aasta jooksul laheneb – lihtsalt, ei tea, kas see laheneb loojale soodsalt või müüjale soodsalt või juba müügiplatvormi omanikule soodsalt. Praegu on muusikas päris karm: kui üleilmsed platvormid on oma tingimused seadnud ja loojateni, eriti väikese tarbijaskonnaga riigi loojateni, raha eriti ei jõua, siis on väga palju küsimusi. Saan aru, et filmisektor teeb praegu tugevat tööd, et ka suurtele platvormidele jõuda, aga see maksab võib-olla pärast hoopis teistpidi kätte.
Sildna: Digimaastik on kaasa toonud ka teatava demokratiseerumise või suurtest ettevõtetest sõltumatuse kihi. Nende autoritega, kes on oma õigused lepingutega sidunud, ongi mängureeglid juba paigas. Tänapäeva uutel loojatel on võimalus oma õigused loovutada hoopis teisel viisil või jätta õigused endale, kuigi sel juhul peab tal olema väga võimekas tugistruktuur. Õiguste omanikul lasub enamasti ka kohustus neid õigusi autori kasuks aktiivselt esindada ehk müüa. Ükski lugu ei müü end ise ka siis, kui on digitaalselt kättesaadav. Piltlikult öeldes on aga nüüdsest võimalik midagi teistmoodi teha. Keerulisem on ajalugu ümber kirjutada.
Saame aru helilooja, esitaja, fonogrammiõiguste omaja vaatest. Kõik peavad oma töö eest tasu saama. Aga mõtleme korra uuesti kas või Steni 11aastase poja peale, kes elabki digimaailmas. Kui talle ei ole tänapäeva eesti kultuur kättesaadav, siis ta valib lihtsalt midagi muud. Mida selles olukorras teha? Kas ootame 50 aastat, kuni probleem iseenesest laheneb?
Helme: See ei ole tehnoloogiline probleem, vaid laiem kultuurifilosoofiline küsimus. See on väga keeruline, aga seda ei tohiks kõrvale jätta. Samal ajal kui lahendame praktilisi küsimusi, kes kellele maksab ja kuidas raha kätte saada, tiksub teine küsimus, mis puudutab suuremaid kultuuriprotsesse. Keeran teema korraks üle võlli. Digikultuur ju eeldab, et kaovad riigid-rahvad ja jääbki üksainus suur platvorm – siis toimib see kõige paremini. Praegu me ise oma jutuga komistame iga väikese kivikese otsa – miks seda ei saa, miks teist? Aga kui neid kivikesi ei ole, kas siis olekski kõige parem? Ma tõesti ootan laiemat arutelu, mitte ainult paratamatust tulevikust, kus me peame osalema ja kus on kasulik olla. Arutleda tuleb ka näiteks inimese kui bioloogilise olendi sobivusest digimaailma ja kultuuri dimensioonist selle uue maailma sees.
Sildna: Me ei ela enam ühte formaati pidi töötavas korrastatud maailmas, kus kõik allub ühele reeglipärale. Mainisin enne muusikatööstuse murrangulisi muutusi, aga tegelikult on need formaadid või kihid ka praegu osaliselt alles. Mõni muusik müüb ainult vinüüle ja on leidnud publiku, kes vajab täpselt seda. Kuskil on kontserdiorganisatsioon, kes ei tee põhimõtteliselt kunagi ühtegi digitaalset kontserti, sest ta armastab live-kogemust, ja see on ka okei. See mitmekesine maailm ongi ilus. Oluline on see, et suudaksime otsustada, kuidas kõiki neid kihte targalt ja teadlikult kasutada. Kui nüüd Euroopa fondidest oleks võimalik digipöörde jaoks raha taotleda, siis see ei tähenda, et kõik peavad minema sellele rajale. Aga oleks hea, kui riik soodustaks seda, et võiksime olla pädevad kõikidel tasanditel, ja eks siis igaüks otsustab, mis tema kunstilisele väljundile sobib ja mis teda inspireerib. Meie kultuuriruum on rikkam, kui on neid, kes jäävad analoogi juurde, ja neid, kes teevad midagi täiesti pöördelist digikunstis. Õnneks keegi ei sunni meid midagi tegema, aga võime kaotada võimalusi, kui oma oskustes ja väljundites muust maailmast maha jääme.
Kuidas näete digipöörde seost Euroopa fondidega?
Saluveer: Oluline on, et me ei valaks raha betooni ega digibetooni, vaid arendaksime tõesti oskusi – see on ka uute rahastusstrateegiate eesmärkidena välja toodud. Teiseks ei ole Eestis eriti arutatud, milleks need fondid on mõeldud. Mõte on nende fondide abil avada uusi võimalusi, arendada ühiskonda ja teadust. Ka Euroopa komisjon soovitab, et fondid võiksid avada uusi perspektiive, mis toovad kasu aastate jooksul. Soome on juba otsustanud, et osa kultuurile mõeldud kahest protsendist lähebki uute lahenduste loomiseks ja rakendamiseks. Need on suure riskiga lahendused, mida ei ole veel kättesaadava teenusena olemas: autorite digitaalne tasustamine, andmeanalüütika kultuurivaldkonnas, selleks vajalike taristute ja muude projektide loomine. Riik peaks olema avatud just sellele, et kasutada fonde tulevikus vajalike uute lahenduste loomiseks. Ka Eesti vastavad teadustööd ja uurimused leiavad siis kultuurivaldkonnas rakendamist.
Sildna: See on üks võimalus tuua meie valdkonda lisaressurss, mille abil n-ö tirida ennast tulevikku. Oleme kultuurivaldkonnas olnud natuke liiga mures ja kaitses, sest konkureerime kõik sellel väljal sama riigieelarve rea piires ja sellepärast meil ei olegi tuleviku jaoks kunagi ressurssi. Kultuurieelarve on kogu aeg juba ette broneeritud baastegevustele. Nüüd on tõesti esimest korda ajaloos erakordne taasterahastu – ei ole ju sellist pandeemiatki olnud Euroopa Liidu ajaloos. Eestisse tuleb taasterahastu kaudu 1,1 miljardit eurot. Kultuurisektorile on ülioluline kasutada seda hetke ja põhjendada see 2% ka meie sektori arendustegevuseks ära. Edasi tuleb peale raha panustada ka aega, teha mõttetalgud ja ettevalmistustööd ära, sest kui mõelda, millal meil veel tekib selline võimalus, siis tõenäoliselt mitte kunagi. Kui me selliseid erakordseid hetki ei oska enda kasuks tööle panna, siis on see kogu valdkonnale suur kaotus ja maha visatud võimalus.
Hallik: Lisavõimalusi peab kindlasti kasutama. Väga selgelt peab siis teadvustama, et Euroopa vahenditega kaasnevad teemad ei sõidaks julmalt sisse ka teiste meetmete lähtekohtadesse, nagu vahel on juhtunud.
Helme: Euroopa fondide ülesehitus on keeruline ja sealt raha kätte saada on omaette teadus. Saime aru, et kultuuri ennast ei ole rahastu tingimustes nimetatud, aga digi- ja rohepöörde kaudu on võimalik ka kultuurile raha saada.
Saluveer: Siin peitub ääretult oluline ja päevakajaline küsimus. Praegu peab kultuurivaldkond rahandusministeeriumile põhjendama, miks peaks digiteemal kultuurile raha andma. Teistes riikides on vaade teistsugune: konsultandid ja fondide kommunikatsioon annab teada võimalusest ja kultuurivaldkonnale seletatakse, kuidas teha suure innovatsioonivõimekusega projektide käivitamiseks parim taotlus. Meie kultuurivaldkond peab praegu "häkkima" ennast rahandusministeeriumi plaanidesse – et mõelge nüüd välja, kuidas teie saate. Vastukaaluks, "Horizon Europe'i" raames on juba võimalik käivitada katseprojekte uudsete lahenduste rakendamiseks kultuurisektoris ning seal kasutatakse ka konsortsiumi põhimõtet, mille saaks üle võtta rahalise võimekusega suurettevõtete ja innovatiivsete väiketegijate koostöö stimuleerimiseks.
Valdkond ei saa enam areneda nii, et vaadake, siin on mingi abstraktne meede ja teie tulge tehke sinna rakendus peale. Uue meetme juurutamisega peavad olema välja pakutud ka rakendusmeetmed ja sobivus keskkonda.
Kõik fondid ei pea olema suunatud ekspordile ja käibele. Riik saab inimeste ja valdkonna käest tasuta suure väärtuse ja sellel on hind. Pealegi on täiesti ebarealistlik vaadata koroonaolukorras ekspordinäitajaid. Kritiseerin seda uut ettepanekut: meil on üks miljon ja seda loomemajandusmeedet saavad kasutada ettevõtted, kelle käive on 200 000 eurot ja igakuine käive 20 000 eurot. Eestis ei olegi enam selliseid kultuuriettevõtteid, kellel on praegu või tulevikus selline käive. Praeguses olukorras tuleks kujundada seda poliitikat tõesti selle kaudu, et õppimisel on hind ja sellel on väärtus, vaadata tuleks pehmeid väljundeid ning konsortsiumipõhiselt läheneda. Kui paraneb inimeste töö ja kogemuste kvaliteet, on ka fondid otstarbekalt kasutatud.
Ma teadvustan täielikult, et riik on mures, kas euroraha kasutatakse otstarbekalt. Riik saab uue rahastuse raames luua pretsedendi, kus luuakse Eesti suurettevõtjate ja kultuurisektori koostöö võimalused. Kui näiteks Eesti Energia või VKG leiab, et neil on võimalik kultuuri kaudu luua väärtust, siis Eesti Energial on raha, aga innovatsioon tuleb kultuurisektorist. Konsortsiumi koostöö kaudu luuakse ühisvastutus: suur mammut saab väikese sääse käest vajaliku sutsu. Üheskoos liigub asi edasi ja ka riigi risk on maandatud. Üritada leida eranditult meetmest lähtuvalt ettevõtteid, kes vastavad pelgalt majanduslikele kriteeriumidele, pole otstarbekas: see pingestab turusituatsiooni, mitte ei leevenda, ja seda eelneva loomemajanduse meetme kogemus tõestas. Pelgalt ekspordi kinnisideest tuleb üle saada, kuna lähitulevikus ei ole eksport enam peamine edu kriteerium, rohkem tuleb arvesse võtta intellektuaalomandit, patente jm digitaalloomet. Riigi tasandil tähendab see ainult üht väikest meetme lause muutust: ei otsita üksikettevõtteid, vaid partnerite konsortsiume. Kogu mure rahastuse ja meetmetele vastavuse pärast oleks lahendatud.
1 RRF – Recovery and Resilience Facility ehk taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, osa Euroopa majanduse taastekavast, mille toel kõrvaldada koroonapandeemia põhjustatud sotsiaalne ja majanduslik kahju. Taasterahastu summa Eestile on 1,106 miljardit eurot. https://ec.europa.eu/info/strategy/recovery-plan-europe_et
2 Eesti digikultuuri manifest. Koost Indrek Ibrus, Marek Tamm, Katrin Tiidenberg. Tallinna Ülikool, 2020, 174 lk. | Sirje Helme: digikultuuri kättesaadavus ei pea ega saagi olla tasuta | https://kultuur.err.ee/1608158887/sirje-helme-digikultuuri-kattesaadavus-ei-pea-ega-saagi-olla-tasuta | Maria Mölder arutles Sirbis koos mitmete tuntud Eesti kultuuritegelastega, mil moel peaks Eestis lahendama digipöörde ning mida tähendaksid sellest tulenevad muutused nii tarbijale kui ka autoritele. |
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 74, haiglaravi vajab 725 patsienti, mis on 25 võrra enam kui pühapäeval. Intensiivravil on 71 patsienti (pühapäeval 69), neist juhitaval hingamisel 51 (pühapäeval 49).
Ööpäeva jooksul suri 11 koroonaviirusega nakatunud inimest – 89-aastane naine, 86-aastane mees, 81-aastane naine, 78-aastane naine, 75-aastane mees, 74-aastane mees, 71-aastane naine, 70-aastane mees, 68-aastane naine, 61-aastane mees ja 60-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 879 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 367 inimesel. 262 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 44, Lääne-Virumaale 33, Tartumaale 31, Läänemaale 15, Järva-, Pärnu-, Rapla-, ja Viljandimaale 14 uut positiivset testi. Valgamaale lisandus kaheksa, Jõgevamaale seitse, Põlvamaale kuus, Saaremaale neli, Võrumaale kaks ja Hiiumaale üks uut nakkusjuhtu. 10 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1364,2 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,4 protsenti.
Vaktsiinisüste tehti ööpäevaga 536, neist 488 olid esimesed vaktsiinisüstid.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 194 358 inimesele, kaks doosi on saanud 60 861 inimest. | Ööpäevaga tuvastati 584 koroonapositiivset, suri 11 inimest | https://www.err.ee/1608158854/oopaevaga-tuvastati-584-koroonapositiivset-suri-11-inimest | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3308 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 584 ehk 17,7 protsenti testide koguarvust. |
Kristian Kullamäe ja Palma kaotasid koduväljakul peetud tasavägises kohtumises Breoganile 76:74 (25:18, 18:20, 14:17, 19:19), vahendab Korvpall24.ee.
21-aastane Kullamäe viskas algviisiklasena 28 minutiga 13 punkti (kahesed 4/4, kolmesed 1/5, vabavisked 2/2), võttis ühe lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, tegi ühe vaheltlõike, neli pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Jaan Puideti ja Martin Paasoja koduklubi Real Valladolid jäi võõrsil alla Tau Castellole 87:79 (21:23, 22:20, 27:19, 17:17).
Eestlased kohtumisele üles antud polnud. Valladolidi parimana viskasid 12 punkti nii Reed Timmer, Jan Pantzar kui Johan van Zegeren.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kullamäe ja Palma kaotasid tasavägises kohtumises tabeliliidrile | https://sport.err.ee/1608158842/kullamae-ja-palma-kaotasid-tasavagises-kohtumises-tabeliliidrile | Hispaania esiliigas järgmisesse vooru jõudnud Kristian Kullamäe koduklubi ning Jaan Puideti ja Martin Paasoja leivaisa pidid tunnistama vastase paremust. |
Riigikogu EKRE fraktsiooni juht Henn Põlluaas ütles ERR-ile, et esimese haiguspäeva hüvitamine ei ole mõistlik, sest "see paneb väga suure surve riigieelarvele. Ja kahtlemata tekitab võimaluse selle kuritarvitamiseks." Lisaks olevat "pärast kriisi selle tagasipööramine väga keeruline." Tõsi, Põlluaas ilmutas näpuotsaga ka empaatiat: väikesepalgaliste inimeste jaoks olevat nimelt tegu ilusa ideega.
Põlluaas jagas oma mõtteid ajal, mil Eesti koroonastatistika troonib maailma tipus ja oli saanud selgeks, et rohkem kui kaks nädalat kehtinud ranged piirangud ei ole loodetud tulemust toonud, nakatumine püsib meil endiselt kõrgel tasemel, inimesed aina haigestuvad ja surevad.
EKRE saadikurühma esimehe ülesastumine tuletas mulle meelde Mart Helme raevuka etteaste eelmise aasta sügisel. Riigikogu arutas siis sotsiaaldemokraatide eelnõu, mille eesmärk oli muuta haigushüvitise maksmise korda nii, et inimesed jääksid kergemate haigusnähtudega kohe koju ega läheks tööle viirust levitama.
Just siseministri ametist taandunud Helme lajatas riigikogu kõnepuldist: "See on puhas kommunistlik seaduseelnõu, sest ta nõuab jälle valitsuselt lisaressursi suunamist." Oma vihast pulbitsevas kõnes suutis Helme nimetada oma riigikogu kolleege veel ka poolearulisteks.
Olgu öeldud, et toona oli viirusesse haigestumine kõrgem kui kunagi varem. 18. novembri seisuga oli viimase 24 tunni jooksul antud 274 positiivset testitulemust. Tagantjärele saab öelda, et meie eelnõu kohese seadustamise ja elluviimise korral ei vaataks me praegu otsa kordades jõhkramatele koroonanäitajatele.
Sotsiaaldemokraadid tegid oma ettepaneku juba septembris, aga eelmine valitsus venitas ligi neli kuud haiguspäevade hüvitamise otsusega. Ikka ja jälle kõlas vastuseks, et me "mõtleme ja arutame," mis päädis lõpuks sellega, et alates 1. jaanuarist toimub hüvitamine teisest haiguspäevast. Praegune kibe tõde on, et see selgelt hiljaks jäänud meede on osutunud ka ebapiisavaks.
Mis puudutab Põlluaasa, siis ju ei anna talle asu Mart Helme mõisahärra staatus. Mõisahärraks ihaleja ei vaevugi mõistma nende inimeste muresid, kes teenivad temast seitse korda vähem ega saa kaugtööd teha.
"Praegusel ülikriitilisel ajal, mil kõigist koroonakolletest rohkem kui pooled on töökohakolded, tuleb teha kõik selleks, et nakkuskordaja langema hakkaks."
Kui alampalga saaja on sunnitud kergete haigustunnuste või lähikontaktsena paariks nädalaks koju jääma, siis tähendab see talle pea saja euro suurust kaotust. Riina Sikkut on tabavalt öelnud, et see on inimeste trahvimine selle eest, et nad meie kõigi huvides kodus püsivad. Ja nii võtabki osa inimesi riski ja läheb tööle, sest pere tahab toitmist ja üür ning liisingud maksmist. Praegusel ülikriitilisel ajal, mil kõigist koroonakolletest rohkem kui pooled on töökohakolded, tuleb teha kõik selleks, et nakkuskordaja langema hakkaks.
Vaktsineerimise tempo hoogustamise kõrval aitab viirust kõige tõhusamalt alistada see, kui riik maksaks koroonapositiivsetele ja võimalikele nakkusohtlikele inimeste isolatsioonis olemise kinni. Lahendus on käeulatuses, riigikogu heakskiitu ootab sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis näeb ette, et selliste töötajate haiguslehed kuuluvad alates esimesest haiguspäevast saja protsendi ulatuses hüvitamisele. Meie eelnõu kergendaks oluliselt ka tööandjate koormat.
Uus valitsus kipub aga astuma vana valitsuse reha otsa ega soovi seda sammu jäärapäiselt teha, kuigi koalitsioonipoliitikud on laial rindel eesotsas Jüri Ratasega tunnistanud, et haiguspäevade hüvitamine on efektiivne relv võitluses viirusega. Samal ajal kiitis mitu ministrit Tallinna linna algatust maksta tallinlastest töötajatele esimese haiguspäeva eest valuraha ja soovitas sama teed minna ka teistel omavalitsustel.
Erinevalt paksu rahakotiga Tallinnast pole paljudel Eesti valdadel ja linnadel selleks lihtsalt jaksu. Minu üleskutse valitsusele on, et ärge veeretage riigi ülesandeid omavalitsuste kaela ega suurendage veegi piirkondlikku ebavõrdsust.
Lõpetuseks mõni sõna ka Põlluaasa väidetest. Sotsiaaldemokraatide haiguspäevade eelnõu ei pane eelarvele suurt koormust, rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt oleks selle sammu hind 8,5 miljonit eurot ehk vaid 1,3 protsenti lisaeelarve mahust.
Tuletan meelde, et eelmise aasta lisaeelarvega pudistati palju suuremaid summasid siia-sinna laiali. Läinud kevadel maksti inimestele ajutiselt hüvitist kolme haiguspäeva eest ja mingit kuritarvitamise lainet ei olnud. Mingit seaduse tagasipööramise probleemi ei esine samuti, sest meie eelnõu puudutab ainult neid, kes peavad COVID-19 diagnoosiga või lähikontaktsena koju jääma. | Lauri Läänemets: mõisahärra mentaliteet ei anna madalapalgalistele armu | https://www.err.ee/1608158830/lauri-laanemets-moisaharra-mentaliteet-ei-anna-madalapalgalistele-armu | Vaktsineerimise tempo hoogustamise kõrval aitab viirust kõige tõhusamalt alistada see, kui riik maksaks koroonapositiivsetele ja võimalikele nakkusohtlikele inimeste isolatsioonis olemise kinni, kirjutab Lauri Läänemets. |
Läinud neljapäeval saadeti Fukushimast Tokyo poole teele olümpiatuli. Jooksjad kannavad loitva tõrviku läbi 47 jaapani prefektuuri. XXXII suveolümpia algust tähistav tuli peaks Tokyos süttima 23. juulil.
Jah, üle 50 protsendi jaapanlastest on seda meelt, et Tokyo mängud ei peaks tänavu toimuma, ometi näib, et olümpiamedalid plaanitakse sel suvel ikkagi mängu panna.
Meenutan, et seni on mängud ära jäänud 1916., 1940. ja 1944. aastal – kahe maailmasõja sunnil. Mida tähendab olümpialt eemalejäämine medalivormis sportlasele, sellest võiks jutustada näiteks Jüri Tamm – temal jäi Nõukogude Liidu initsieeritud boikoti tõttu käimata 1984. aasta Los Angelese suvemängudel.
Nii või teisiti – praegu heideldakse olümpiakohtade nimel. On hea uudis, et olümpiaõiguse võitles välja meie epeenaiskond, mis tähendab, et Eesti saab individuaalturniiril välja panna kolm naist.
Ja veel. Risto Lillemetsa viies koht kergejõustiku sise-EM-il ja Karel Tilga kõigi aegade neljas summa seitsmevõistluses tuletas meelde, et Tokyo kümnevõistluses on hetkeseisuga õigus kaasa teha kolmel eestlasel – Maicel Uibol, Johannes Ermil ning Janek Õiglasel. Uibo ja Erm täisid olümpianormi (8350 punkti) n-ö õigel ajal ehk 2019. aastal, Õiglase 8371 punkti 2017. aastal ei lähe küll arvesse, ent temale annab hetkel olümpiakoha edetabelikoht – 2019. aasta MM-il saadud kuuenda koha eest.
Ja olümpianormi täitmisi võib ju juurde tulla – miks mitte Lillemets, miks mitte Tilga...
Meie niigi madalseisus hulpiva jalgpalli asjusse sekkus jõuliselt COVID. Samas meie SOS-koosseisul kõige hullemini ei läinudki. Kui enne kohtumist Tšehhiga vasardas peas 0:8 Mainzis Saksamaa vastu, siis sellist õudust me õnneks kogema ei pidanud.
Tõsi, välja lõid vanad hädad, hõre ja auklik karistusala sealhulgas. Ja kahju, et mõningat lootust tekitanud mängus Valgevenega astusime allakäigutrepile 77. minutil, pärast Karl-Rudolf Õiguse eemaldamist. Jah, meile löödi kahe mänguga kümme, aga meiegi lõime neli...
Ma ei arva, et otsus koondise kodumäng Tšehhiga Eestist mujale viia midagi oluliselt muutis. Jah, selle üle on diskuteeritud. Samas pole sügavat mõtet tagantjärele tark olla. Ilmselt oli terviseameti otsustajatel veel meeles, et mullu märtsis lubati Kuressaares pidada koroonat külvanud võrkpalli euromäng. Märtsis 2021 tehti teistsugune otsus.
Brasiillase Fredo ja mitme muu treeneri lugude taustal tahaks aga loota, et asjade kulg ei piirdu lühiajalise kampaaniaga, millele järgneb aastatepikkune vaikus. Sport pole muude eluvaldkondade kõrval midagi eraldiseisvat. Elu on elu, tõde jääb juriidilisele õigusele liiga tihti jalgu. Seda lihtsalt peab märkama ja tegutsema.
Lõpetuseks. "See oli minu viga," ütles Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kui oli otsustatud leevendada tema varem välja kuulutatud lihavõtteaegset karmi lockdown 'i. See oli küll poliitiliselt laetud, ent samas väga inimlik tõdemus: jah, see oli minu viga, ma eksisin. Eestis pole ma vahetult kogetud pea 30 iseseisvuse-aasta jooksul ei "mina" ega "meie" vormis midagi sellist kuulnud ei mõttehiiglastest poliitikute ega eri valdkondade tippametnike suust. Jääb mulje, et siinsed mõttehiiglased peavad end eksimatuks. | Karuksi kommentaar: Eesti SOS-koosseisul kõige hullemini ei läinudki | https://sport.err.ee/1608158803/karuksi-kommentaar-eesti-sos-koosseisul-koige-hullemini-ei-lainudki | Teenekas raadioajakirjanik Tiit Karuks võttis "Spordipühapäeva" kuukommentaaris kokku märtsi spordisündmused, keskendudes peamiselt Tokyo olümpiale ja jalgpallikoondise MM-valikmängudele, aga ka spordis lahvatanud ahistamisskandaalidele. |
"Nädalavahetusel Teheranis allkirjastatud leping kindlustab kahe riigi staatuse strateegiliste partneritena," ütles Hiina välisminister Wang Yi.
Wang avaldas samuti Iraanile toetust seoses USA sanktsioonidega.
Wang nimetas Washingtoni sanktsioone Teherani vastu ebaseaduslikuks ja ebainimlikuks.
"Meie suhteid Iraaniga ei mõjuta praegune olukord. Meie suhted on püsivad ja strateegilised. Iraan otsustab oma rahvusvahelise poliitika iseseisvalt, ega ole nagu mõned riigid, kes muudavad oma positsiooni ühe telefonikõnega," lisas Wang.
Iraani president Hassan Rouhani sõnul on tegemist väga olulise kokkuleppega.
Iraani-Hiina kokkulepe sõlmiti vaid mõni päev pärast Pekingi kehtestatud vastu lääneriikide poolt kehtestatud sanktsioone. Lääneriigid kritiseerisid Pekingi tegevust uiguuride kohtlemisel Xinjiangi läänepiirkonnas ja kehtestasid mitmele Hiina ametniku suhtes sanktsioonid.
"Sanktsioonid aitavad kaasa, et teostada suuremat rahvusvahelist kontrolli Xinjiangi genotsiidi inimsusevastaste kuritegude suhtes. Kutsume üles Hiinat lõpetama inimõiguste rikkumisi," ütles USA välisminister Antony Blinken.
Iraani suhtes kehtivad juba pikka aega tugevad USA sanktsioonid. Sanktsioonid kehtestas USA endine president Donald Trump, kes loobus 2015. aasta sõlmitud tuumakokkuleppest.
Lepingu raames suurendab Hiina oma investeeringuid Iraani infrastruktuuri ja riigi energiasektorisse.
Hiina impordib Iraanist päevas umbes 306 000 barrelit naftat. Tänu uuele lepingule Pekingi import Iraanist tõenäoliselt suureneb.
Hiina telekommunikatsioonifirma Huawei arendab samuti Iraani 5G internetivõrku. Rootsi ettevõte Ericsson loobus eelmisel aastal USA sanktsioonide tõttu Iraani 5G sidevõrgu rajamisest.
Iraan eksperimenteerib samuti krüptovaluutaga, mille eesmärk on rahvusvahelisel kauplemisel hiilida mööda USA dollari kasutamisest. | Hiina ja Iraan sõlmisid strateegilise koostöölepingu | https://www.err.ee/1608158770/hiina-ja-iraan-solmisid-strateegilise-koostoolepingu | Hiina ja Iraan sõlmisid nädalavahetusel 25 aasta pikkuse koostöölepingu. Leping annab Pekingile Lähis-Idas strateegilise tugipunkti. |
Tõsiasjale, et inimkonna arvukuse ja heaolu kasvul on piirid, osutas ühena esimestest inglise majandusteadlane Thomas Robert Malthus enam kui kakssada aastat tagasi. Veidi vähem kui 50 aasta eest avaldas Rooma Klubi oma mõjuka raporti "Kasvu piirid".
Mõlemad käsitlused pidasid kasvu peamise piirajana silmas ressursside lõplikkust, ometi on (majandus)kasv jätkunud ja ilmselt jätkub ka edaspidi. Sest ressursid ei saa kunagi otsa, vähemasti mitte selles mõttes nagu seni on silmas peetud.
Otsa hakkab saama hoopis meie elukeskkond, sest see ei suuda enam inimkonna heitmetega toime tulla. Neist (hetkel) kõige kriitilisema mõjuga on (fossiil)kütuste põlemisel tekkiv süsihappegaas, mis viib kliimasoojenemiseni. Skeptikutest hoolimata on see arusaam üleilmselt aktsepteeritud, viimase paari kümnendi jooksul on mõistetud ka selle probleemi vältimatust ja akuutsust – midagi tuleks kohe ette võtta.
Kriisidele omaselt on kliimakriiski sünnitanud suure hulga häälekaid vilepuhujaid ja süüdlaste otsijaid ning mida valjemini kõlab nende hääl, seda rohkem leidub neidki, kel lihtsad lahendused välja pakkuda. Viimased omakorda leiavad üha enam aktivistidest toetajaid, kes asuvad otsustajaid survestama ja tulemusena ... saame entusiastide marsid.
Sõnastatakse uljad ja üllad eesmärgid, haaratakse kätte loosungid "Viisaastak kolme aastaga!" ja asutakse teele. Iga päev toob uudiseid, millal mõni linn, ülikool või advokaadibüroo kliimaneutraalseks muutub. Kui asi ei liigu, maksab maksumaksja peale, et kasvaks energiamets või kaetaks põllud ränipaneelidega.
Kahjuks on see probleem, millega me silmitsi seisame väga palju tõsisem ning pakutud lihtsad lahendused tähendavad üldjuhul vaid oma "probleemi" metsa alla sokutamist – tapuaiast jõkke ja sealt edasi ookeani või Euroopa õuest Hiinamaale ja Aafrikasse. Maakera on aga ühine. Selle nähtuse nimi on rohepesu.
Tõsi, üldine esmane siht – süsinikuheite jõuline vähendamine – on ilmselt õige ja iga samm selles suunas tervitatav, kuid tuleb tunnistada, et seni pole kaugeltki selge isegi lõppeesmärk, rääkimata teest kuidas selleni jõuda. Ei tea me õieti sedagi, mis on üldse meie võimuses.
Loodusseadused ütlevad, et areng ehk korrastatuse kasv on võimalik vaid läbi korratuse hoopis suurema kasvu kuskil mujal. Ümbersõnastatult – iga organism toodab prügi ja kõige rohkem saastab kõige arenenum. See peaks tähendama, et kogusaaste vähendamiseks on ainus tee nn kestlik kahanemine (inimeste arvus ja tarbimises).
Kas selline (taand)arengu otsus on üldse inimeste võimuses? Kas see on soovitav? Kes jääb sellisel juhul ellu ja kes jääb mällu?
Kui ei, siis areng/kasv jätkub ja saastamine kasvab ning ainus võimalus on luua tehnoloogiaid, mis viiksid saaste meie ja meie eksistentsi võimaldava looduse jaoks piisavalt kahjutule kujule.
"Lewis Carrolli sügavamõttelise sõnastuse kohaselt peame ka paigalpüsimiseks üha kiiremini jooksma."
Kui fantaseerida, siis tuumajäätmed peaks saatma Päikesele ja soojusheite avakosmosesse. See on võimalik vaid olulise täiendava energiaressursi kasutuselevõtu korral. Kokkuvõtvalt – saastega võitluseks vajame rohkem ja paremat energiat, eelkõige elektrienergiat. Lewis Carrolli sügavamõttelise sõnastuse kohaselt peame ka paigalpüsimiseks üha kiiremini jooksma.
Järeldus on ühemõtteline – energia maksab ja meil tuleb harjuda vajadusega maksta saaste utiliseerimise eest oluliselt, ilmselt palju kordi rohkem, kui me praeguste saastemaksude ja keskkonnatasudega selleks kogume. Kas me oleme selleks valmis? Ilma selle valmisolekuta on kõik lahendused üks suur enesepettus.
Paratamatu hinnatõus tekitab tõsiseid sotsiaalseid probleeme, ent mis ilmselt kõige tõsisem, tekitab ja juba on tekitanud kasvavaid pingeid arenenud ja arenevate riikide vahele. Pariisi habras kliimakokkulepe annab veidi lootust, aga välistatud pole selle kokkukukkumine just kulude õiglase jaotuse pinnalt: ühed ei taha (võõraid?) kulusid kanda ja teised ei suuda.
Edasiliikumist takistab ka usaldusväärse metoodika puudumine energia ja teiste toodete elueakulude, sh saaste, arvestamiseks. Erinevad metoodikad võimaldavad täiesti erinevaid järeldusi pakutavate lahenduste "kliimaneutraalsust" puudutavalt. Ilmekaks näiteks on Euroopa Komisjoni biokütuste käsitluse heitlikkus – kord on ja kord ei ole roheline.
Ebakindlal kontseptuaalsel ja praktilisel alusel on ka paljukiidetud ringmajanduse ja taaskasutuse propageerimine. Tasuks tõsiselt analüüsida, kui keskkonnasõbralik selline lähenemine igal konkreetsel juhul tegelikult on. Kahtlus on asjakohane alati, kui vana asja kasutuselevõtt on praktikas oluliselt kallim kui uue muretsemine.
Usaldamatust külvab ja raskendab seeläbi üleilmse keskkonnamure sisulist lahendamist läbimõtlematu (või omakasuliselt läbimõeldud?) riiklike dotatsioonide ja toetuste poliitika. Väljendugu see siis jäätmete piiritaguses utiliseerimises, musta elektri impordis või pelletite põletamises tuhandete kilomeetrite kaugusel puude kasvukohast.
Eelöeldu mõte pole eitada või pisendada kliimakriisi tõsidust, suisa vastupidi. See on soov osutada probleemi keerukusele ja hoiatada entusiastlike, ent pealiskaudsete ja kohati ka silmakirjalike lahenduste eest. Nii satume pigem vihma käest räästa alla.
Tark ei torma. Vajame vastutustundlikke otsuseid, mis põhinevad teadmistel ja vastastikusel usaldusel, need aga nõuavad mitte ainult palju tööd, vaid ka aega. Ainsaks lahenduseks on seega liikuda edasi samm-sammult, aega kaotamata ja raskustele vaatamata. Ning otsustades täna vaid seda, milles kindlus ja selgus olemas, jättes järgnevad otsused targemasse homsesse. | Jaak Aaviksoo: entusiastide marsid probleeme ei lahenda | https://www.err.ee/1608158779/jaak-aaviksoo-entusiastide-marsid-probleeme-ei-lahenda | Kuigi koroonakriis on oma vahetu loomu tõttu kliimakriisi varjutanud, on viimane mõõtmatult tõsisem väljakutse. Vajame vastutustundlikke otsuseid, mis põhinevad teadmistel ja vastastikusel usaldusel, need aga nõuavad mitte ainult palju tööd, vaid ka aega, kirjutab Jaak Aaviksoo. |
Kahel korral Tähtede mängul mänginud 27-aastane Drummond mängis kaheksa aastat Detroit Pistonsis. Mullu liitus ta Cleveland Cavaliersiga, kuid paar päeva tagasi lepiti kokku Drummondi lahkumises, kuna ta pole Cavaliersi eest väljakul käinud veebruari keskpaigast. Drummondi vastu tundis suurt huvi ka Bostoni Celtics, aga mängumees eelistas tiitlikaitsjat.
Lakersil on praegu vigastusega väljas LeBron James, kel jäi hüppeliigesevigastuse tõttu vahele juba viies mäng järjest.
Esimene veerandaeg Magicuga kulges tasavägiselt, teisel veerandil asus Lakers 13 punktiga juhtima, kuid poolajapausile mindi vaid viiepunktilises paremuses. Kolmandal veerandil sai Lakers vahepeal ka kaheksapunktilise edu sisse, aga veerand lõppes viigiseisul 69:69. Viimase veerandi esimestel minutitel pääses hoopis Magic mõne punktiga ette, aga kuuendast minutist haaras Lakers uuesti juhtohjad ja enam edu käest ei andnud.
Dennis Schröder oli võitjate parim 24 punktiga, Kyle Kuzma lisas 21 punkti ja võttis 11 lauapalli. Magicu ridades püstitas Dwayne Bacon karjääri punktirekordi, visates 26 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Phoenix 97:101 la.
Toronto – Portland 117:122
Denver – Atlanta 126:102
LA Lakers – Orlando 96:93 | Lakers sai raske võidu ja uue mängija | https://sport.err.ee/1608158782/lakers-sai-raske-voidu-ja-uue-mangija | Korvpalliliigas NBA alistas Los Angeles Lakers kodusaalis 96:93 Orlando Magicu. Vahetult enne mängu algust teatas klubi ka uuest mängijatest – Lakersiga liitus Andre Drummond. |
Kümnendalt kohalt alustanud Mir liikus tõusvas joones ja oli lähedal pjedestaalikohale, kuid sõitis viimases kurvis rajalt välja ning Johann Zarco ja Francesco Bagnaia said temast mööda.
Vinales tõusis esikohale kaheksa ringi enne lõppu ja suutis edu hoida. "Start ei läinud väga hästi, aga tundsin, et võin siiski hea sõidu teha," ütles Vinales. "Proovisin olla väga tark, väga rahulik ja õigel hetkel vajutada."
Teisena lõpetaski Zarco, kolmas oli Bagnaia ja Mir pidi leppima neljanda kohaga.
Karjääri üheksanda etapivõidu võtnud Vinales asus ka MM-sarja juhtima. MotoGP järgmine etapp peetakse sel nädalavahetusel samuti Kataris. | MotoGP hooaja avaetapi võitis Vinales | https://sport.err.ee/1608159184/motogp-hooaja-avaetapi-voitis-vinales | Mootorrataste ringrajasõidu MotoGP sarja hooaja avaetapil Kataris võttis võidu Maverick Vinales. Tiitlikaitsja Joan Mir kaotas viimasel ringil pjedestaalikoha. |
Avamängus Bosnia ja Hertsegoviinale kaks väravat löönud Pukki realiseeris Ukraina vastu 89. minutil penalti, tuues Soomele viigi. Minut varem vähemusse jäänud Ukraina värava lõi 80. minutil juunior Moraes.
Pukki on Soome eest nüüd löönud 30 väravat, Soome kõigi aegade edukaim on Jari Litmanen 32 väravaga.
Samal ajal sai Prantsusmaa esimese võidu, alistades 2:0 Kasahstani. Ousmane Dembele viis prantslased võõrsil 19. minutil juhtima, 44. minutil lõi Sergei Malõi omavärava. 75. minutil oli Prantsusmaal penalti, mida läks lööma Kylian Mbappe, kuid väravavaht tõrjus.
Prantsusmaa on nüüd nelja punktiga D-alagrupi liider, järgnevad Soome ja Ukraina kahe punktiga.
Eelmises MM-valiksarjas esimest korda end finaalturniirile murdnud ja väikseima riigina MM-il mänginud Island on seekordset valiksarja alustanud kahe kaotusega. Viimati jäädi võõrsil 0:2 alla Armeeniale. Alagrupis hoiab Island eelviimast ehk viiendat kohta, viimane on Liechtenstein, kes lasi Põhja-Makedoonial endale viis väravat lüüa.
Lisaks Armeeniale sai teise võidu ka Saksamaa, alistades Serge Gnabry 17. minuti väravast võõrsul Rumeenia.
Kolmapäeval maavõistlusmängus Eestiga kohtuv Rootsi alistas võõral väljakul 3:0 Kosovo. Rootslased asusid juhtima 12. minutil, kui Zlatan Ibrahimovici söödu saatis väravasse Ludwig Augustinsson. 35. minutil suurendas Alexander Isak eduseisu ning 70. minutil vormistas Sebastian Larsson lõpuseisu, realiseerides penalti. Teisel üleminutil jäi Kosovo ka vähemusse, sest Bernard Berisha teenis nelja minuti sees kaks kollast kaarti.
Sama alagrupi teises mängus alistas Hispaania samuti võõrsil 2:1 Gruusia, kes jäi ka lõpuminuteil vähemusse, kui Levan Shengeliale näidati punast kaarti. Gruusia asus 44. minutil Hvitša Kvaratškelia väravast juhtima, 56. minutil viigistas Ferran Torres seisu ning võiduvärava lõi alles teisel üleminutil Daniel Olmo. Mõlemale hispaanlaste väravale andis söödu Jordi Alba.
Alagrupi liider on Rootsi kuue punktiga, Hispaania on nelja punktiga teine.
Taani võttis koguni 8:0 võidu Moldova üle ja jätkab F-alagrupis täiseduga liidrikohal.
Tulemused:
B-alagrupp
Gruusia – Hispaania 1:2
Kosovo – Rootsi 0:3
C-alagrupp
Bulgaaria – Itaalia 0:2
Šveits – Leedu 1:0
D-alagrupp
Kasahstan – Prantsusmaa 0:2
Ukraina – Soome 1:1
F-alagrupp
Taani – Moldova 8:0
Austria – Fääri saared 3:1
Iisrael – Šotimaa 1:1
I-alagrupp
Albaania – Inglismaa 0:2
Poola – Andorra 3:0
San Marino – Ungari 0:3
J-alagrupp
Armeenia – Island 2:0
Põhja-Makedoonia – Liechtenstein 5:0
Rumeenia – Saksamaa 0:1 | Pukki tõi Soomele taas viigipunkti, Island jätkab võiduta | https://sport.err.ee/1608158743/pukki-toi-soomele-taas-viigipunkti-island-jatkab-voiduta | Jalgpalli MM-valiksarjas teenis Soome koondis teise viigipunkti, mängides võõrsil 1:1 Ukrainaga. Taas oli Soome kangelane Teemu Pukki. |
6. augustil esilinastuvas filmis teevad kaasa Margot Robbie, Taika Waititi, Idris Elba, Pete Davidson, Viola Davis ja John Cena, kirjutab NME.
Filmis saadetakse salk ohtlikule missioonile, kus iga vale samm võib lõppeda surmaga. | Ilmus "Suitsiidisalga" uue filmi treiler | https://kultuur.err.ee/1608158719/ilmus-suitsiidisalga-uue-filmi-treiler | 2016. aasta hittfilm "Suitsiidisalk" ("The Suicide Squad") saab James Gunni käe all uue versiooni. Hiljuti ilmus ka filmi esimene treiler. |
Algviisikusse kuulunud Laane sai mänguaega 32,9 minutit ja viskas 26 punkti (vabavisked 1/3, kahesed 2/3, kolmesed 7/8), olles sellega enda meeskonna parim. Lisaks võttis ta neli lauapalli, andis kolm korvisöötu, tegi kaks vaheltlõiget, kuus pallikaotust jakaks2 isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjate parim oli David Joseph 24 punkti ja seitsme lauapalliga.
Turniiritabelis on Miercurea Ciuc kahe võidu ja 16 kaotusega eelviimasel ehk 13. kohal. Voluntari on 13 võidu ja viie kaotusega kolmandal positsioonil.
Järgmise mängu peab Miercurea Ciuc ära 2. aprillil, kui vastamisi minnakse Bukaresti Steauaga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | 26 punkti toonud Rait-Riivo Laane kerkis üleplatsimeheks | https://sport.err.ee/1608158704/26-punkti-toonud-rait-riivo-laane-kerkis-uleplatsimeheks | Rait-Riivo Laane koduklubi Miercurea Ciuc kohtus Rumeenia korvpalli kõrgliigas pühapäeval Voluntari CSO-ga ning leppida tuli 62:74 (17:24, 12:16, 9:21, 24:13) kaotusega. |
Pašinjani tagasiastumist on nõutud sellest peale, kui ta novembris allkirjastas Venemaa vahendatud vaherahu Aserbaidžaaniga pärast kuuenädalast Mägi-Karabahhi sõda.
Armeenia rahvuslased süüdistavad Pašinjani halva rahuleppe sõlmimises ja rahvusliku alanduse põhjustamises. | Armeenia peaminister astub aprillis tagasi | https://www.err.ee/1608158716/armeenia-peaminister-astub-aprillis-tagasi | Armeenia peaminister Nikol Pašinjan astub aprillis ametist tagasi, ent kavatseb siiski jätkata peaministri kohusetäitjana juunikuiste erakorraliste valimisteni. |
Del Rey avaldas albumi 19. märtsil ning ainuüksi seitsme päevaga müüdi albumi vinüüli 16 700 korral, kirjutab NME.
Kuigi "Chemtrails Over The Country Club" on selle sajandi kõige kiiremini müüv naisartisti vinüül, hoiab üleüldse kõige kiiremini müüva vinüüli rekordit Arctic Monkeyse album "Tranquility Base Hotel + Casino".
Del Rey uusim album on vallutanud ka Ühendkuningriigi albumite kuulatavuse edetabeli. Tegemist on Del Rey viienda esikoha albumiga, mis tähendab, et nüüd on tal Ühendkuningriigis sama palju esikoha albumeid kui Celine Dionil. Rohkem esikohti on haaranud vaid Madonna, Kylie Minogue, Barbra Streisand ja Taylor Swift. | Lana Del Rey uut vinüülalbumit on müüdud rekordiline kogus | https://menu.err.ee/1608158698/lana-del-rey-uut-vinuulalbumit-on-muudud-rekordiline-kogus | Laulja Lana Del Rey uusim album "Chemtrails Over The Country Club" on nüüd Ühendkuningriigis selle sajandi kõige kiiremini müüv naisartisti vinüülalbum. |
"Kolmanda seti alguses eksisin lihtsatel löökidel, kinkides punktid Mertensile ja ta sai sellest energiat," ütles Kontaveit Delfile. "Kõik oli pisiasjades kinni. Teises setis hakkas Mertens eksima, kuid kolmandas sai taas mängu tagasi. Ta on tark tennisist, sundis mind agressiivsusele, lööma täpsemalt, kui pidanuks kusjuures ta teadis ette, kuhu ma löön ja jooksis sinna ette. Sellest tulevadki vead."
Kontaveit otsustas pärast Miami turniiri koju tulla ja mitte jätkata USA turneed.
"Vaatasin, et Charlestoni turniirid lõpevad kõigest paar päeva enne seda, kui Euroopas algab liivaväljakute hooaeg, sestap tulen koju ja valmistun selleks. Järgmisena mängin aprilli keskel Stuttgardis," avaldas Kontaveit oma edasised plaanid. | Miamis välja langenud Kontaveit jätab USA turnee pooleli | https://sport.err.ee/1608158689/miamis-valja-langenud-kontaveit-jatab-usa-turnee-pooleli | Miami tenniseturniiri kolmandas ringis kolmes seti Elise Mertensile alla jäänud Anett Kontaveit tunnistas, et paar väikest viga läksid talle kalliks maksma. |
"Kui pandeemia ei vaibu, siis kindlasti oleme valmis langetama otsuseid, et valimisi edasi lükata, aga ma arvan, et suudame sügiseks olla olukorras, kus valimised saavad toimuda õigeaegselt," ütles Postimehele riigikogu esimees ja Keskerakonna juht Jüri Ratas, lisades, et järjest olulisemat rolli mängib valimistel elektrooniline hääletamine.
Reformierakonna hinnangul saab valimiste edasilükkamist kaaluda ainult äärmisel juhul, aga nemad seda ei poolda ning erakond panustab elektroonilisele hääletamisele ja vaktsineerimisele.
Opositsiooniliidri Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna esimees Martin Helme kinnitas, et nemad ei ole mitte mingil juhul nõus koroonaviiruse ettekäändel valimisi edasi lükkama ning vajadusel tuleb valimiste läbiviimiseks leida muud lahendused, näiteks teha oluliselt rohkem ja selle võrra väiksema rahvahulgaga valimisjaoskondi.
Õiguskantsleri asetäitja ja vabariigi valimiskomisjoni liikme Olari Koppeli sõnul ei näe kehtivad seadused ettegi võimalust ei kohalike ega teiste valimiste edasilükkamiseks või ärajätmiseks pandeemia tõttu.
Teemapüstitus tõukus asjaolust, et Soome kaheksa erakonna peasekretärid tegid märtsi alguses koroonaviiruse levikule viidates rahuaja oludes pretsedenditu otsuse valimised edasi lükata. Soome kohalikud valimised toimuvad nüüd 18. aprilli asemel 13. juunil. | Kohalike volikogude valimiste edasilükkamine pole tõenäoline | https://www.err.ee/1608158686/kohalike-volikogude-valimiste-edasilukkamine-pole-toenaoline | Parlamendierakondadest on pandeemia tõttu kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste edasilükkamisele kindlalt vastu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Reformierakond ning vaid Keskerakond on valmis seda vajadusel kaaluma. |
Agentuuride teadete kohaselt on nüüd laeva asendit võimalik muuta. Esialgu pole siiski teada, millal taastub kanalis tavapärane laevaliiklus. Ammugi pole teada, kaua kulub aega tõkestuse tagajärjel tekkinud 450 laevast koosneva liiklusummiku lõppemiseks.
400-meetrine Ever Given on kanaliga põiki kinni olnud juba möödunud teisipäevast saadik ning on peatanud laevaliikluse mõlemas suunas. | Suessi kanalisse kinni jäänud kaubalaev saadi osaliselt lahti | https://www.err.ee/1608158671/suessi-kanalisse-kinni-jaanud-kaubalaev-saadi-osaliselt-lahti | Suessi kanalisse möödunud nädalal kinni jäänud kaubalaev saadi osaliselt lahti, teatavad uudisteagentuur Bloomberg ja Wall Street Journal. |
Täielikult on USA-s vaktsineeritud üle 50 miljoni ameeriklase, kokku on tehtud 143 miljonit süsti. Vaktsineerimiste hulk on iga päev kasvanud ja koos sellega ka surve majanduse taasavamiseks. California osariigis Sonoma linnas kogunes üle pika aja esimest korda grupp vanemaid inimesi, et nautida koos veini ja süüa restoranis.
"Ma saan minna välja, nautida oma sõprade seltskonda ja näha inimesi, keda pole terve aasta näinud," rääkis Sonoma vaktsineeritud elanik Tom Sheehan.
Terviseametnike hinnangul peavad inimesed aga endiselt olema äärmiselt ettevaatlikud, sest viimase kahe nädala jooksul on 44 osariigis nakatunute arv kasvanud.
"Uued tüved mängivad siin rolli, aga praegune olukord ei ole tekkinud ainult nende tõttu. Tõenäoliselt näeme kevadvaheaja ja piirangute leevendamise mõju. Seda on teinud mitu osariiki. Ma arvan, et see on olnud ennatlik," ütles Valge Maja meditsiininõunik Anthony Fauci.
Viimase nädala jooksul on eelkõige sattunud kriitikatule alla Florida osariik, kus kevadvaheaja tähistajad ummistasid randu, tänavaid, hotelle ja baare. Osariigi kuberner Ron DeSantis ei näe aga turistides probleemi ja kavatseb hoopis föderaalvalitsuse kruiisilaevade keelu tõttu kohtusse kaevata.
"Kõik töötab, välja arvatud kruiisiliinid, sest föderaalvalitsus ei luba neil seilata," ütles Florida kuberner, vabariiklane Ron Desantis..
DeSantis soovib, et kruiisilaevad saaksid uuesti tööd alustada juunis, senine keeld peaks kehtima novembrini. | USA-s on koroonaviirusega nakatumine taas tõusuteel | https://www.err.ee/1608158656/usa-s-on-koroonaviirusega-nakatumine-taas-tousuteel | USA-s on koroonaviiruse vastu vaktsineerimine olnud küll tempokas, kuid vaatamata sellele on viimase kahe nädala jooksul nakatunute arv 44 osariigis kasvanud. Terviseametnike hinnangul on mänginud rolli nii uued tüved kui ka ennatlik piirangute leevendamine. |
Kui andmekaitse inspektsioon (AKI) detsembris avastas, et e-apteegist saab pahatahtlikkuse korral välja uurida suvalise inimese retseptiravimite loetelu, piisas vaid tema isikukoodi teadmisest, tegi ta apteegipidajatele ettekirjutuse ning keelas päevapealt sellise praktika, et vältida turvaaugu kurjalt ärakasutamist. Sestpeale ei ole saanud e-apteegis retseptiravimit lunastada ei näiteks oma alaealisele lapsele ega liikumispuudega emale. Teisisõnu, teise inimese eest retsepti välja ostes peab olema tõendatav või kontrollitav, et selleks on olemas kas volitus või esindusõigus, mitte see ei oleks e-apteegis vaikimisi eelduseks teise inimese retseptiinfo kuvamisel.
Sotsiaalministeerium on oodanud, et e-apteegid teeksid ära vajalikud IT-arendused, mis võimaldaks teisele inimesele retseptiravimeid turvaliselt välja osta, nagu liidestused rahvastikuregistri ja patsiendiportaaliga.
"Riik saab muuta e-teenuseid mugavamaks seoses kesksete lahendustega. E-apteekide platvormide arendusi peavad tegema ettevõtjad ise. Näiteks esindusõiguse kontrollimise lihtsustamiseks alaealiste puhul peame mõistlikuks rahvastikuregistris olevate andmete liidestamist retseptikeskusega. Ka patsiendiportaalis saab volituste andmise koha teha visuaalselt kergemini leitavaks. Volituse või täiendavate küsimuste esitamise lahtrid saavad arendada aga e-apteegi platvormi pidajad ka ise," on kommenteerinud ERR-ile sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere.
Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL) aga leiab, et apteegid üksinda selliseid arendusi kindlasti teha ei saa.
"Apteek ei saa minna rahvastikuregistrisse, paluda kellegi andmeid. Apteekidele tuleks need õigused sellisel juhul ka anda. Tegu on kalli arendusega, ka seal tulevad andmekaitseküsimused kohe mängu, et andmed turvaliselt liiguks," ütleb EPAL-i tegevjuht Ly Rootslane.
Ta põrgatab palli tagasi riigi poolele - liidestused peaks ära tegema riigiinstitutsioonid, haigekassa ja TEHIK. AKI peab need omakorda heaks kiitma.
"See ootab sotsiaalministeeriumi otsust, mis asjad käima lükkaks," ütleb Rootslane.
AKI õigusnõunik Liisa Ojangu ütleb, et seaduslikel esindajatel peaks olema võimalik teise inimese eest ravimit välja ostes valida roll, nii nagu digiloos selleks võimalus on loodud. See aga vajab liidestuse väljaehitamist, et e-apteek seda rakendada saaks.
"Liidestus rahvastikuregistriga on vaja ära teha – seda saab teha sotsiaalministeerium. Miks seda seni tehtud ei ole või milles seisneb raskus seda teha, seda AKI ei tea kommenteerida," ütleb Ojangu.
Rahvastikuregistri liidestus on ainult pool rehkendust, mis lahendab alaealiste eest retseptide väljaostmise mure. Teine pool on kellegi volitamine enda eest retsepti välja ostma ja puudutab paljusid, alates eestkostel olevatest inimestest hooldekodus viibivate vanuriteni, kelle eest võib vaja minna retseptiravimite väljaostmist. Tegelikult puudutab see ka füüsilisi apteeke, sest samad andmekaitseprobleemid esinevad sealgi.
Ly Rootslane selgitab, et apteegid on ravimite väljakirjutamisel vaid andmete lõppkasutajad.
"Arsti töölaual valmib retsept kõigi vajalike andmeväljadega ja selle retsepti alusel väljastab apteek patsiendile ravimi. Kogu süsteemi reguleerivad riiklikud andmekogud. Retseptikeskus on välja ehitatud nii, et rakendatakse erinevaid kontrolle, kus inimene saab väljendada oma tahet, kes võib retsepti välja osta. Retseptile läheb külge info, milline on volituse liik ja retseptikeskus kontrollib, kas see on täidetud. Enamasti läheb külge "avalik retsept", seda on kõige lihtsam hallata," selgitab Rootslane.
Ehkki see võimalus on olnud juba üle kümne aasta, möönab Rootslane, et volituste määramine ei ole praktikas tööle rakendunud, kuna ei arstid ega patsiendid pole sellest võimalusest tegelikult teadlikud: "Volitusega retsepte on väga vähe."
Nõnda ongi kõik retseptid e-apteekides vaikimisi avatuks loetud, mis tähendab, et iga inimene, kes läheb ravimit teise eest välja ostma, võib vaikimisi seda teha - retseptikeskus väljastab apteekrile retseptide info ega kontrolli, kas patsiendiportaalis on selleks volitus olemas. Seega kas väljaost teise inimese poolt ka retsepti omaniku tahet väljendab, pole sisuliselt üle kontrollitud.
Sotsiaalministeerium pakub välja, et teise inimese tahte kontrollimiseks saaksid e-apteegid luua oma platvormile lahtrid, kus esitatakse täiendavaid küsimusi, mis võimaldavad veenduda, et inimene tõesti esindab teise inimese soovi need ravimid välja osta.
"Samuti on välja pakutud, et platvormi pidaja võiks arendada koha, kuhu saaks üles laadida näiteks pdf-is volikirja. Sest ka käsikirjalise volitamise võimalus peab inimestel säilima, kuna digivõimekus on inimestel erinev," ütleb sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere.
EPAL peab selliseid lahendust kohmakaks.
"Ei ole ju loogline, et enne, kui lähen e-apteeki, pean saatma kusagile näiteks paberil volituse. Seda saaks teha palju lihtsamini ning vajalik lahendus on riigi poolt tegelikult juba loodud, kuid seda hetkel lihtsalt ei rakendata. Retsepti volituse koht on patsiendiportaalis sügaval nurga taga. Seega tuleks olemasolev süsteem korralikult rakendada, muidu jäävad inimesed lihtsalt ravimitest ilma," ütleb Rootslane.
Seetõttu on EPAL välja käinud ettepaneku seadusemuudatuseks, et retseptid oleksid "avatud" ehk volitamine oleks võimalik vaikimisi. Teisisõnu: taastataks endine olukord, kus igaüks võib neid teise eest välja osta, kui just patsient teisiti ei määra.
AKI hinnangul ei ole õige, et retseptid on retseptikeskuses vaikimisi avalikud.
"Kahjuks ei ole retseptikeskuse väljaarendamisest saati pööratud tähelepanu sellele, miks selline valik sinna retseptide juurde üldse loodi – avalik, privaatne, volitatud. Valikuvõimalus on praktikasse jäetud täiesti juurutamata. Seega esmalt on võimalik retseptikeskus tööle panna nii, nagu see ilmselt algselt mõeldud oli. Retseptikeskuse vastutav töötleja on haigekassa, mis kuulub sotsiaalministeeriumi haldusalasse," ütleb AKI õigusnõunik Liisa Ojangu.
Ta tõdeb samuti, et volituste andmine digiloos on keerukas ja "ära peidetud".
"Volituste andmine tuleks teha lihtsaks ja kättesaadavaks, nii et igaüks, kes vähegi arvutiga ümber käia oskab, saaks sellega hakkama," leiab Ojangu.
"Seda me oleme ka lubanud teha nii ruttu, kui see kriisiolukorras on võimalik," ütleb sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere.
EPAL on ühe lahendusena pakkunud välja, et retseptikeskus saaks rahvastikuregistrist andmed kätte, nii oleks võimalik laste ravimid e-apteegist välja osta. See näeks välja nii, et e-apteeki sisse logides kuvataks inimesele kõigi tema alaealiste laste retseptid automaatselt. Selle tehnilise lahenduse peaks aga välja töötama haigekassa, kelle registrisse retseptikeskus kuulub.
"Praegu on nii, et kui patsient teeb portaalis volituse ära, siis see ei liigu kuidagi apteeki edasi. See seisab riigi taga, me ei saa seda infot patsiendiportaalist kuidagi pärida. Retseptikeskus ei lae seda infot alla, vaid teeb päringu, kas see volitus on reaalselt ka olemas," ütleb Rootslane.
Viimati arutati riigiga küsimust detsembris, kõigile sobivat lahendust leidmata.
"Me oleme ise initsiatiivi üles näidanud, aga asi on jäänud selle taha, et ühest lahendust ei ole," ütleb Rootslane.
E-apteegid ootavad riigilt keskset ja pikaajalist lahendust, keegi ei taha liidestusi ainult oma apteegile ehitada - see on kallis töö, pealegi patsiendi jaoks koormav, sest see tähendaks, et iga apteegi jaoks tuleks eraldi volitused anda. Riigi IT-arendus aga saaks selle keskselt ära lahendada.
Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere pakub e-apteekidele välja eeskätt juba olemasolevaid lahendusi ja nende arendusi.
"Juba praegu on patsiendiportaalis võimalik määrata retseptiõiguslikke isikuid ning e-apteek saab sealt volitatust kontrollida. Seda võimalust saavad e-apteegi pidajad oma kodulehtedel inimestele reklaamida," pakub ta.
Lisaks saab ettevõtja seadusest tuleneva esindusõiguse kontrollimiseks liidestuda X-tee kaudu rahvastikuregistriga.
"Sealtkaudu saab taotleda ligipääsu rahvastikuregistri andmetele, mida konkreetse teenuse pakkumiseks on vaja. Seda võimalust kasutavad näiteks pangad," ütleb Eespere.
Ta lisab, et riigi andmekogude ja registrite puhul saab riik muuta ladusamaks seadusest tuleneva esindusõiguse kontrollimise. | E-apteegid põrgatavad palli riigile tagasi: ootame pikaajalist lahendust | https://www.err.ee/1608155890/e-apteegid-porgatavad-palli-riigile-tagasi-ootame-pikaajalist-lahendust | Kui sotsiaalministeerium ütleb, et teisele inimesele retseptiravimi väljaostmine e-apteegis seisab apteegipidajate taga, kes pole selleks turvalist IT-lahendust välja töötanud, siis proviisorid ütlevad, et nemad enne kulukaid arendustöid ette ei võta, kui riik keskset lahendust omalt poolt välja ei tööta. |
Rünnakud said alguse juba neli päeva tagasi.
"Eelmisel kolmapäeval imbus terroristide rühm Palmasse ja alustas tegevust, mille tulemuseks on kümnete kaitsetute inimeste tapmine," ütles kaitseministeeriumi eestkõneleja Omar Saranga pressikonverentsil.
Saranga sõnul mõrvati seitse inimest varitsusest, kui neid parajasti hotellist evakueeriti.
Hukkunute seas on ka välismaalasi, kuid esialgu pole nende arv ega päritolu selge. Siiani on teada vaid, et tapetud on üks Lõuna-Aafrika Vabariigi kodanik.
"Viimase kolme päeva jooksul on valitsuse julgeolekujõud seadnud esikohale inimeste päästmise," sõnas Saranga.
Teadmata arv terrorirühmituse Al-Shabaab islamiste hakkas kolmapäeval ründama gaasikeskuseks olevat linna, kus töötab ka palju välismaalasi. Linnahotellist evakueeriti ligi 200 gaasiettevõtte töötajat, kes toimetati Pembasse. Rannikulinnas elab umbes 75 000 inimest, kellest paljud on samuti vägivalla eest põgenenud.
Oma gaasiprojekti peatamisest regioonis teatas Prantsuse energiafirma Total.
Ühe töölise sõnul on linn hävitatud ja mitu inimest surnud. Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch (HRW) teatas, et tunnistajate sõnul lebasid mitmed surnukehad tänavatel ja võitlejad tulistasid inimeste pihta valimatult.
Palma asub umbes kümne kilomeetri kaugusel veeldatud maagaasi projektist Afungi poolsaarel Tansaania lähistel.
Äärmusrühmituse Al-Shabaab juht kutsus laupäeval ehk vähem kui kaks nädalat enne Djibouti presidendivalimisi üles ründama "Ameerika ja Prantsuse huve" selles riigis.
Lauapäeva hilisõhtul avalikustatud videos siunas Abou Obaida Ahmad Omar Djibouti presidenti Ismail Omar Guellehit, kes on võimul alates 1999. aastast ning võidab ilmselt 9. aprillil toimuvatel presidendivalimistel viienda ametiaja.
Äärmuslaste juht süüdistas Guellehit Aafrika Sarve muutmises "sõjaväebaasiks, kust plaanitakse ja viiakse ellu kõik Ida-Aafrika moslemitevastased sõjad". | Islamivõitlejad tapsid Mosambiigi põhjaosas rünnakutes kümneid inimesi | https://www.err.ee/1608158647/islamivoitlejad-tapsid-mosambiigi-pohjaosas-runnakutes-kumneid-inimesi | Mosambiigi põhjaosas asuvas Palma linnas tapsid islamivõitlejad koordineeritud rünnakutes kümneid inimesi, teatas pühapäeval riigi kaitseministeerium. |
"Pärast pikka kaalumist oleme otsustanud oma Joygunsi tuuri Rapla, Tartu ja Tallinna kontserdid edasi lükata. Kurvastamiseks pole siiski põhjust - anname uutest toimumisaegadest teada esimesel võimalusel," teatasid mehed sotsiaalmeedias.
Reedel teatas bänd uued kontserdikuupäevad:
P, 10.05.2020kell 18.00 Alexela kontserdimaja, Tallinn
L, 16.05.2020 kell 19.00 Vanemuise väike maja, Tartu
P, 31.05.2020 kell 18.00 Sadolini spordihoone, Rapla | Eplik ja Võigemast otsustasid Joygunsi kontserdid edasi lükata | https://menu.err.ee/1062723/eplik-ja-voigemast-otsustasid-joygunsi-kontserdid-edasi-lukata | Vaiko Eplik ja Priit Võigemast on otsustanud oma kooliaegse bändi Joyguns tuuri ülesastumised tühistada. |
Argentina valitsus kinnitas neljapäeva õhtul, et koroonaviirusest tuleneva ohu tõttu ei saa ralli planeeritud ajal toimuda. Otsusega nõustusid ühehäälselt nii Rahvusvaheline Autoliit (FIA), WRC promootor kui Argentina ralli korraldaja Automovil Club Argentino (ACA).
"See olukord valmistab meile pettumust, aga seisame ülemaailmse probleemi ees, mis on meist suurem. Mõistame, et praegu peame kaitsma kõigi tervist," sõnas ACA president Carlos Garcia Remochi.
WRC teatel jälgitakse pingsalt ka teisi kavas olevaid MM-rallisid. Argentina rallile peaksid järgnema mai keskel toimuv Portugali ralli ning seejärel juuni alguses kavas olev Sardiinia MM-etapp.
"Kahetseme, et peame ralli edasi lükkama ning teeme kõigi osapooltega koostööd, et leida selle toimumiseks uus aeg," kinnitas promootor Oliver Ciesla. | Ametlik: Argentina ralli lükatakse edasi, sõitjaid ootab kahekuuline paus | https://sport.err.ee/1063205/ametlik-argentina-ralli-lukatakse-edasi-soitjaid-ootab-kahekuuline-paus | 23.-26. aprillil toimuma pidanud Argentina MM-ralli lükatakse koroonaviiruse tõttu edasi. |
Elukorralduse muutus puudutab muu hulgas koole, kultuurielu ja laevareise. Korraldada ei tohi avalikke üritusi.
"Valitsuse absoluutne prioriteet on kaitsta kujunenud olukorras Eesti inimeste tervist," rõhutas peaminister Jüri Ratas (Keskerakond). "Eriolukord on vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista. Riik peab saama kodanikele anda selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi, mis aitaksid viiruse levikule piir panna."
Peaminister lisas, et üksnes riigi tegevusest kriisist ülesaamiseks enam ei piisa. "Oleme jõudnud olukorda, kus iga inimene peab panustama rahvatervise kaitseks. Mõistan ebamugavust, mida eriolukorra väljakuulutamine meile kõigile tekitab, kuid kaalul pole ainult inimeste tervise, vaid ka elude kaitse."
Samuti ütles Jüri Ratas, et kuna viiruse levik on kompleksne nähtus, millel on mõju paljudele erinevatele Eesti eluvaldkondadele, siis nõuab sellega tegelemine erakorralisi meetmeid. "Rahvatervise kõrval on eelkõige oluline tagada viiruse levikuga seotud majanduse probleemidega seotud olukordade tõhus ja operatiivne lahendamine," lausus peaminister.
"Viiruse levikust põhjustatud hädaolukorda ei ole võimalik enam lahendada ilma hädaolukorra seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata," lisas ta.
Ettepaneku kuulutada välja eriolukord tegi valitsuskomisjon, mida juhib peaminister. Valitsuskomisjon koguneb uuele istungile reedel, 13. märtsil.
Homme kell 9 toimub Stenbocki majas pressikonverents, kus osalevad peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning sotsiaalminister Tanel Kiik. ERR-i portaal näitab pressikonverentsi otseülekandes.
ERIOLUKORRA MEETMED
∙ Avalikud kogunemised
- Keelatud on kõik avalikud kogunemised.
∙ Õppetöö haridusasutustes
- Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb koolides peatada tavapärane õppetöö ning viia see üle kaug- ja koduõppevormile.
- Kõikides algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides valmistada ette homme, 13. märtsil asutusesisene infopäev, kus jagatakse juhiseid ja materjale õppetöö edasiseks korraldamiseks.
- Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus.
- Erivajadustega õppurite haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi.
- Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja.
- Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb peatada huvihariduse andmine.
- Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.
∙ Piir ja rahvusvaheline reisilaevaliiklus
- Piiriületuspunktides kehtestatakse sanitaarkontroll tuvastamaks inimeste koroonaviiruse haigussümptomeid.
- Samuti peavad inimesed riiki sisenemisel hakkama täitma ankeete, et oleks võimalik kindlaks teha nende viibimise päritolu.
- Lennujaamades ja sadamates kehtestatakse sanitaarkontroll ning viiakse sisse ankeetide täitmise nõue sarnaselt maismaa piiripunktidele.
- Liinil Tallinn-Stockholm-Tallinn tuleb peatada kruiisireiside müük.
- Koostöös laevafirmaga töötatakse välja ja rakendatakse meetmed viiruse leviku piiramiseks.
∙ Riskipiirkonnad
- Sotsiaalministeerium ja välisministeerium vaatavad igal hommikul üle, mis on kõrge ja keskmise riskiga piirkonnad maailmas.
- 12. märtsi seisuga on need riigid: Hiina, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa vastavad departemangud, Saksamaa liidumaad, Tirooli liidumaa Austrias, Jaapan, Singapur ja Hispaania – Madrid, Kataloonia ja Baskimaa. Nendest riikidest tulevad Eesti elanikud ja välisriigi kodanikud peavad olema kaheks nädalaks karantiinis.
∙ Muu elukorraldus
- Raamatukogud jäävad avatuks vaid piiratud ulatuses.
- 1. maini suletakse külastajatele muuseumid ja kinod. Etendused, kontserdid ja konverentsid on keelatud.
- 1. maini on keelatud spordivõistlused.
- Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes hakkab kehtima külastuskeeld. | Valitsus kuulutas välja eriolukorra | https://www.err.ee/1063213/valitsus-kuulutas-valja-eriolukorra | Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti. |
Eesti Maadlusliit ja Eesti Spordiselts Kalev andsid teada, et 3. – 4. aprillil planeeritud 33. Kristjan Palusalu memoriaalturniir jäetakse ära. Antud võistlust ei lükata edasi 2020. aasta hilisemale kuupäevale.
Eesti Judoliit andis aga teada, et seoses Võru Spordikeskuse sulgemisega ei toimu 14. märtsil Võrus B-klassi ja juunioride Eesti meistrivõistlusi. Võistlus korraldatakse võimalusel sügisel. | Eesti Maadlus- ja Judoliit otsustasid samuti võistlused ära jätta | https://sport.err.ee/1063222/eesti-maadlus-ja-judoliit-otsustasid-samuti-voistlused-ara-jatta | Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga otsustasid Eesti Maadlusliit ja Eesti Judoliit eesootavad võistlused ära jätta. |
Rahvusvahelin Autoliit (FIA) ja F1 sari pole ametlikult etapi edasilükkamist kinnitanud. Küll aga teatas neljapäeva hommikul McLareni meeskond, et nende töötajal avastati koroonaviirus ning seetõttu jätavad nad Austraalia GP vahele.
Olukord muutub väga kiiresti ja otsus Austraalia GP edasi lükata mõjutaks tervet tulevat vormel-1 hooaega. Nii FIA kui ka F1 on sattunud olukorra käsitlemise suhtes kriitikanoolte alla. Näiteks valitsev maailmameister Lewis Hamilton oli väga üllatunud, et maailmas valitsevat olukorda arvestades üritatakse võistlust siiski korraldada. Seda enam, et ülejäänud võistluseid jäetakse järjest ära.
Kuigi esialgu taheti korraldada reedest vabatreeningut ja seejärel otsustada, siis võeti BBC andmetel kell 2 öösel kohaliku aja järgi vastu otsus võistluse läbiviimisest loobuda.
Tõsise kahtluse all on ka Bahreini GP toimumine 22. märtsil. | BBC: Austraalia GP-etapp lükatakse edasi | https://sport.err.ee/1063220/bbc-austraalia-gp-etapp-lukatakse-edasi | Sel nädalavahetusel peaks toimuma vormel-1 MM-sarja avaetapp Austraalias Melbourne'i ringrajal, kuid BBC-i andmetel lükatakse võistlus koroonaviiruse ohu tõttu edasi. |
Saaremaa Võrkpalliklubi võõrustas koduväljakul Itaalia klubi Milano Powervolley, kellele jäädi alla 0:3 ja 1:3. Kolmapäeval teatas meeskond klubi koduleheküljel, et liikmete haigestumise tõttu pandi võistkond karantiini.
"Saime mitmest allikast teada, et hiljutisel reisil Kuressaarde puutusime kokku mitme inimesega, kellel on tuvastatud koroonaviirus," kirjutas klubi sotsiaalmeedias. "Seetõttu korraldasid tervishoiutöötajad kogu meeskonnale karantiini hoolimata sellest, et neil pole koroonaviiruse süptomeid.
Itaalia meedia andmetel haigestus Milano meeskonna ridades viis meeskonnaliiget. Lisaks tõi Itaalia meedia välja, et koroonaviirusesse on haigestunud kohtunik, kes veerandfinaalmängu vilistas. | Saaremaal käinud võrkpallikohtunik haigestus koroonaviirusse | https://sport.err.ee/1063218/saaremaal-kainud-vorkpallikohtunik-haigestus-koroonaviirusse | Eelmisel nädalal Saaremaal kahte võrkpalli Challenge Cupi veerandfinaali kohtumist vilistanud Serbia kohtunik haigestus koroonaviirusse. |
EELK peapiiskop Urmas Viilma andis teada, et kogudustes, kus pühapäevasel või nädalasisesel jumalateenistustel osaleb tavapäraselt enam kui 100 inimest on jumalateenistuse ära jätmise alternatiiviks täiendavate jumalateenistuste läbiviimine samal päeval või nädala sees selleks, et hajutada inimeste kogunemist samal ajal ainult ühele teenistuse.
Seda alternatiivi võib kasutada ainult nendes kogudustes, kus on tagatud koguduse liikmete ja teiste inimeste operatiivne informeerimine alternatiivsetest teenistustest. Nendes kirikutes on oluline, et vabatahtlikud abilised või koguduse töötegijad piiraksid saja osaleja täitumisel uute inimeste sisenemise kirikusse.
Samuti otsustas konsistoorium pidada kõikides EELK kogudustes vahemikus 13. märts kuni 25. märts avalike missade asemel sõnajumalateenistusi.
Samal ajal säilib eraviisilise pihi ja armulaua vastuvõtmise võimalus, mille soovist saab anda koguduse õpetajale teada. Koguduse õpetajal tuleb korraldada armulaua jagamine oblaadi veini sisse kastmisega ja inimesele otse keelele asetamisega. Rangelt tuleb jälgida, et armulauariistad ja jagaja käed oleks eelnevalt puhtad, vajadusel desinfitseeritud.
Jumalateenistustel osalejaid tuleb juhendada, et nad üksteist tervitades või rahusoovi edastades väldiksid füüsilist kontakti ning piirduksi suulisele tervitusele lisaks peanoogutuse või kummardusega. Samuti tuleb kirikupinkidesse istuvatel inimestel hoida üksteisega distantsi umbes üks meeter.
Konsistooriumi teatel tuleb kõigis EELK kogudustes teavitada inimesi ka võimalustest lähinädalatel kirikusse tulemise asemel osaleda pühapäevasel jumalateenistusel raadio või interneti kaudu. Kogudustes tuleb jagada vastavat täpsustavat infot raadiokanalitest (Pereraadio ja Raadio 7) ja internetilehekülgedest, kus pühapäevaseid jumalateenistusi üle kantakse.
Täpsemalt saab EELK Konsistooriumi soovitustest oma kogudustele lugeda siit. | EELK lükkab enam kui 100 osalejaga kirikusündmused edasi või jätab ära | https://www.err.ee/1063216/eelk-lukkab-enam-kui-100-osalejaga-kirikusundmused-edasi-voi-jatab-ara | EELK Konsistoorium otsustas, et nendes kogudustes, kus on eeldada, et jumalateenistusel või mõnel teisel kiriklikul sündmusel osaleb 100 või enam inimest, tuleb jumalateenistused, ametitalitused, kontserdid, konverentsid, seminarid, koolitused vms edasi lükata või ära jätta. |
Kogudustes, kus pühapäevasel või nädalasisesel jumalateenistustel osaleb tavapäraselt enam kui sada inimest, on jumalateenistuse ära jätmise alternatiiviks täiendavate jumalateenistuste läbiviimine samal päeval või nädala sees selleks, et hajutada inimeste kogunemist samal ajal ainult ühele teenistuse, teatas EELK.
"Nendes kirikutes on oluline, et vabatahtlikud abilised või koguduse töötegijad piiraksid saja osaleja täitumisel uute inimeste sisenemise kirikusse. Kirikusse mitte pääsejate ees tuleb vabandada ja neile selgitada olukorra tõsidust. Samuti tuleb kõiki tulijaid informeerida võimalusest osaleda alternatiivsetel jumalateenistustel," seisab korralduses.
Korralduse järgi peab jumalateenistustel osalejaid juhendama, et nad üksteist tervitades või rahusoovi edastades väldiksid füüsilist kontakti ning piirduksid suulisele tervitusele lisaks peanoogutuse või kummardusega. Kirikupinkidesse istuvad inimesed peaksid hoidma üksteisega vähemalt meetrist distantsi, teatas EELK.
Lisaks korraldas EELK pidada kõikides kogudustes vahemikus 13. kuni 25. märts avalike missade asemel sõnajumalateenistusi.
"Samal ajal kinnitada inimestele, et säilib eraviisilise pihi ja armulaua vastuvõtmise võimalus, mille soovist saab anda koguduse õpetajale teada. Koguduse õpetajal korraldada armulaua jagamine oblaadi veini sisse kastmisega ja inimesele otse keelele asetamisega. Rangelt jälgida, et armulauariistad ja jagaja käed oleks eelnevalt puhtad, vajadusel desinfitseeritud," seisab korralduses.
Nendes EELK kogudustes, kus on eeldada, et jumalateenistusel või mõnel teisel kiriklikul sündmusel osaleb sada või enam osalejat, tuleb vastavad jumalateenistused, ametitalitused, kontserdid, konverentsid, seminarid, koolitused või muu suurem üritus edasi lükata või ära jätta.
Kogudused peaksid lisaks tõsiselt kaaluma kuni märtsikuu lõpuni ka väiksemate kokkusaamiste – laulukooriproovide, piiblitundide, leeritundide, vestlusringide, palvetundide ning muude rühma- ja ringitundide ära jätmist või edasilükkamist, seisab korralduses. | EELK soovitab jumalateenistusi kuulata raadiost ja mitte kirikusse tulla | https://www.err.ee/1063215/eelk-soovitab-jumalateenistusi-kuulata-raadiost-ja-mitte-kirikusse-tulla | Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistoorium andis kogudustele korralduse soovitada inimestel lähinädalatel kirikusse tulemise asemel osaleda pühapäevasel jumalateenistusel raadio või interneti kaudu. Ära jäetakse kõik teenistused ja muud sündmused, kus osalejaid sada või rohkem. |
"Meie esmane prioriteet on eksponentide ning külastajate ohutus, seega hoolimata kõikidest Terviseameti poolt edastatud soovitustest, mida me samuti rakendasime, on ainus vastutustundlik otsus nii suurt sündmust mitte teha," selgitas messi eestvedaja Rauno Kais Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioonist. "Samadel kaalutlustel jääb ära ka pühapäeval Sõmerpalus asuvas Adrenalin Arena sisehallis toimuma pidanud noorte motokrossivõistlus."
EMF on suhtluses suurimate eksponentidega ning arutluse all on võimalus korraldada üritus 2020. aasta teises pooles.
Tallinn Motor Show puhul on tegemist Baltikumi suurima motomessiga, mida eelmisel aastal külastas ligi 12000 inimest Eestist ja lähiriikidest. | Tallinna motomess jääb ära | https://sport.err.ee/1063214/tallinna-motomess-jaab-ara | Seoses epidemioloogilise olukorraga Euroopas on korraldajad otsustanud Tallinn Motor Show 2020 messi ära jätta. |
Seega on äsja konverentsi parimate mängijate sekka valitud Kotsari hooaeg ja kogu ülikoolikorvpalli karjäär suure tõenäosusega lõppenud, kuna South Carolina ei pääsenud sel hooajal NCAA finaalturniirile ehk märtsihullusele. Gamecocksi kaitse kindel tugisammas Kotsar tegi viimasel ülikooliaastal oma parima hooaja, kui sai 31 mängus keskmiselt 30,5 minutiga kirja 11,2 punkti, 6,3 lauapalli, 2,3 resultatiivset söötu, 1,5 vaheltlõiget ja 1,1 blokeeritud viset, kirjutab Korvpall24.ee.
South Carolina korvpallimeeskonna peatreeneri Frank Martini sõnul vigastas Kotsar end treeningul, kui lahtise palli järele viskuva eestlase parema õlaga põrkas kokku meeskonnakaaslane Jalyn McCreary. "Röntgen oli korras, nüüd oodatakse MRT-uuringu tulemusi," ütles Martin pressikonverentsil, mis toimus kolmapäeval pärast Nashville'is peetud visketrenni.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Finaalturniir jäeti pooleli, vigastatud Kotsari NCAA karjäär on ilmselt läbi | https://sport.err.ee/1063212/finaalturniir-jaeti-pooleli-vigastatud-kotsari-ncaa-karjaar-on-ilmselt-labi | South Carolina Gamecocksi üks liidreid Maik-Kalev Kotsar vigastas teisipäevasel treeningul õnnetult paremat õlga, mistõttu sattus tema osalemine NCAA kagukonverentsi (SEC) finaalturniiril kahtluse alla. Neljapäeval otsustati aga teiste liigade eeskujul koroonaviiruse leviku tõttu kagukonverentsi turniiri edasised mängud sootuks ära jätta. |
Eesti Ujumisliidu korraldatavaid võistlused ei toimu kuni 10. aprillini. 4. aprillil toimuma pidanud Nooresarja III etapp lükkub hetkel teadmata ajaks edasi. Edasiste võistluste staatus selgub vastavalt olukorra arengule. Samuti soovitatakse Eesti Ujumisliidu liikmesklubidel lükata edasi võistluste korraldamine sellel perioodil.
Eesti Tennise Liit on otsustanud ära jätta kõik ETL egiidi all toimuvad laste ja noorte turniirid. Korraldajatega ja treenerite koguga arutatakse läbi, millised turniirid leiavad uue aja ja millised jäävad ära. Ainsa erandina mängitakse lõpuni täiskasvanute karikavõistlused, mis on juba alanud. | Ujumisliit ja Tennise Liit teevad samuti võistluspausi | https://sport.err.ee/1063208/ujumisliit-ja-tennise-liit-teevad-samuti-voistluspausi | Eesti Ujumisliit ja Eesti Tennise Liit teatasid, et seoses koroonaviiruse levikuga ning tuginedes valitsuse, Eesti Olümpiakomitee ja terviseameti avalikele soovitustele, otsustati mängud peatada. |
NHL-i volinik Gary Bettmann teatas avalduses, et küsimus liiga mängud ajutiselt peatada tekkis päevakorda peale korvpalliliiga NBA sarnast otsust. Lisaks diagnoositi Utah Jazzi prantslasest keskmängijal Rudy Gobert'il koroonaviirus. Bettman tõi välja, et NHL-i meeskonnad jagavad tihti samu ruume NBA mängijate ja personaliga, mistõttu pole mängude läbiviimine enam kohane.
"Me jätkame ülemaailmsete tervise nõuannete järgimist ja julgustame kogu NHL-i kogukonda suhtuma koroonaviirusesse ettevaatlikult," ütles Bettman, tuues välja, et vajadusel peaksid inimesed nõustuma vabatahtlikult ka karantiinis viibimisega. "Meie eesmärk on jätkata mängudega nii pea kui võimalik."
NHL-i liigas mängivad 24 USA ja seitse Kanada meeskonnda. Play-off'id toimuvad traditsiooniliselt aprilli alguses. | NBA eeskujul peatati ajutiselt ka NHL-i hooaeg | https://sport.err.ee/1063201/nba-eeskujul-peatati-ajutiselt-ka-nhl-i-hooaeg | Jäähokiliiga NHL teatas neljapäeval, et peatab teadmata ajaks kõik mängud tõkestamaks koroonaviiruse levikut. |
Nakatunuga lähedalt kokku puutunud inimesed selgitab välja ja nendega suhtleb terviseamet. Tartu ülikooli hoonetega seotud edasised toimingud otsustab ülikooli rektoraat koos hoonet kasutavate üksuste juhtidega.
Ülikool soovitab tungivalt oma töötajatel ja üliõpilastel jätta ära kõik välisreisid ning end tõbiselt tundvatel inimestel kodus püsida.
Neljapäeva pärastlõunal kinnitas terviseamet kahe uue COVID-19 viirusesse nakatanu lisandumise Tartus. Kokku on neljapäeva õhtu seisuga Eestis kinnitatud juhtumeid 19. | Tartu ülikooli üliõpilasel tuvastati koroonaviirus | https://www.err.ee/1063190/tartu-ulikooli-uliopilasel-tuvastati-koroonaviirus | Täna avastati ühel Tartu ülikooli meditsiinivaldkonna üliõpilasel koroonaviirushaigus COVID-19. Üliõpilane viibis õppetööl teisipäevast kolmapäevani, teatas Tartu ülikool. |
Minneapolises pidanuks peetama nii naiste kui meeste vabatehnika sprindid.
MK-etapil osalema pidanud koondised viibivad hetkel Kanadas Quebecis, kus eeloleval nädalavahetusel on samuti kavas MK-sarja suusasõidud.
Murdmaasuusatamise hooaeg pidi esialgsete plaanide kohaselt lõppema järgmisel nädalavahetusel Kanadas Canmore'is, ent ka see MK-etapp otsustati ära jätta. See tähendab, et Quebecis toimub ühtlasi murdmaasuusatamise MK-sarja finaaletapp. | Murdmaasuusatamise MK-etapid Minneapolises ja Canmore'is jäetakse ära | https://sport.err.ee/1062582/murdmaasuusatamise-mk-etapid-minneapolises-ja-canmore-is-jaetakse-ara | Rahvusvaheline Suusaliit FIS teatas neljapäeval, et tingituna koroonaviiruse levikust ja reisikeelust Ameerika Ühendriikidesse, jäetakse ära 17. märtsile planeeritud Minneapolise MK-etapp murdmaasuusatamises. Neljapäeva õhtul tuli uus teade, et ära jäetakse ka 20.-22. märtsil Kanadas Canmore'is toimuma pidanud MK-etapp. |
"Korvpalliliit suhtub tekkinud olukorda täie tõsidusega ning on otsustanud peatada mängud kõikides liigades. Jälgime olukorda jooksvalt ning teeme edasised otsused lähtuvalt valitsuse ja terviseameti seisukohtadest," kommenteeris Eesti Korvpalliliidu president Jaak Salumets.
Mängud on seega peatatud järgmistes liigades: Eesti-Läti korvpalliliigas, Saku I ja II liigas, naiste korvpalli meistriliigas, naiste esiliigas, G4S noorteliigas, rahvaliigas ja seenioride liigades.
Korvpalliliit soovitab inimestel jälgida oma tervislikku seisundit ning tutvuda terviseameti juhistega.
VTB Ühisliiga järgnevate mängude kohta hetkel informatsioon puudub. Neljapäeval mängis BC Kalev/Cramo kodusaalis publikuta Lokomotiivi vastu. 22. märtsil peaks klubi võõrustama Permi Parmat ja 29. märtsil Nižni Novgorodi. | Korvpallihooaeg peatatakse teadmata ajaks | https://sport.err.ee/1063186/korvpallihooaeg-peatatakse-teadmata-ajaks | Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga otsustas Eesti Korvpalliliidu juhatus, et kõik alaliidu egiidi all toimuvad võistlused peatatakse. |
"Meeskonnad olid ühisel otsusel, et ajutiselt peatada hooaeg," ütles Don Garber avalduses.
MLS-i 25. hooaeg sai avavile alles veebruari lõpul, kuid arvestades ülemaailmset pandeemiat ja inimeste tervise tähtsust, otsustati minna 30-päevalisele pausile. Lisaks on USA jalgpalliliit peatanud meeste- ja naistekoondise märtsi- ja aprillikuu mängud.
"Me usume tugevalt, et arvestades ülemaailmset olukorda, siis on see parim otsus," ütles USA jalgpalliliidu peaarst George Chiampas. | Sorga ja United pooldasid koos teiste MLS-i klubidega hooaja peatamist | https://sport.err.ee/1063180/sorga-ja-united-pooldasid-koos-teiste-mls-i-klubidega-hooaja-peatamist | Põhja-Ameerika profiliigas MLS peatatakse mängud 30 päevaks, et tõkestada koroonaviiruse levikut. See tähendab, et väikese puhkuse teenib ka DC Unitedis mängiv Erik Sorga. |
TS Laevad juhatuse esimees Jaak Kaabel ütles, et nii Virtsu- Kuivastu kui ka Rohuküla-Heltermaa liinil tohib praegu ülesõidu ajaks sõidukitesse.
Neil, kes siiski soovivad saada toitlustust, teha sisseoste või külastada tualetti, palutakse järgida hügieeninõudeid ning terviseameti soovitusi.
"Omalt poolt oleme kõikidele oma laevadele paigaldanud dosaatorid desinfitseerimisvahendiga käte puhastamiseks ning tihendanud ruumide koristussagedust," ütles Kaabel.
Parvlaevade reisijate salongi ekraanidelt on võimalik lugeda terviseameti informatsiooni koroonaviiruse kohta ning soovitusi nakkuste ennetamise osas. | TS Laevad: viirusperioodil on võimalik parvlaevareisil jääda sõidukisse | https://www.err.ee/1063179/ts-laevad-viirusperioodil-on-voimalik-parvlaevareisil-jaada-soidukisse | Praegusel viiruste perioodil võimaldatakse parvlaevareisijatel nii Virtsu- Kuivastu kui ka Rohuküla-Heltermaa liinil jääda ülesõidu ajaks sõidukitesse, teatas ettevõte. |
Etapi võitis itaallane Niccolo Bonifazio (Team Total Direct Energie) ajaga viis tundi, 18 minutit ja kaks sekundit. Teise koha sai hispaanlane Ivan Garcia Cortina (Bahrain - McLaren) ja kolmanda slovakk Peter Sagan (Bora-Hansgrohe). Võitjaga sai sama aja 68 ratturit.
Kokkuvõttes paremate seas muutusi ei toimunud. Kollases liidrisärgis jätkab sakslane Maximilian Schachmann (Bora-Hansgrohe). Taanlane Sören Kragh Andersen (Team Sunweb) kaotab talle 58 sekundiga ja austerlane Felix Grossschartner (Bora-Hansgrohe) ühe minuti ja ühe sekundiga. Kangert jätkab 15. kohal, kaotades liidrile ühe minuti ja 31 sekundiga.
Velotuuri kuuendal etapil sõidavad ratturid 161,5 kilomeetrit Sorguesi linnast Apti. Mitmepäevasõit lõpeb pühapäeval. | Kangert lõpetas Pariisi-Nice'i velotuuril taas peagrupis | https://sport.err.ee/1063172/kangert-lopetas-pariisi-nice-i-velotuuril-taas-peagrupis | Prantsusmaal jätkuval Pariisi-Nice'i velotuuril oli viiendal võistluspäeval kavas pikim, 227-kilomeetrine etapp (Gannat - La Cote-Saint-Andre). Tanel Kangert (EF Education First) lõpetas võistluse peagrupis, 31. kohal. |
Meeste meistriliigas on medalid varasemalt välja mängitud, kuid käesoleval hooaajal jääb meeste karikavõitja välja selgitamata. Samuti ei selgitata välja üldist naiste ja laste meistrivõistluste paremusjärjestust.
Otsust tehes lähtus liidu juhatus ennekõike sportlaste ja pealtvaatajate heaolust ja soovist mitte riskida tervisega. Soovitame kõigil meeskondlike treeningkogunemiste asemel keskenduda individuaalsetele treeningutele.
"Eesti meistrivõistluste lõpetamine oli väga raske otsus, kuid mõeldes inimeste tervisele jätame ära meie selle hooaja mängimata mängud. Aitäh kõigile senise hooaja eest," kommenteeris Eesti Jäähokiliidu president Rauno Parras. | Eesti hokiliit lõpetab reedest hooaja | https://sport.err.ee/1063169/eesti-hokiliit-lopetab-reedest-hooaja | Eesti Jäähokiliidu juhatus pidas erakorralise koosoleku, kus otsustas, et käesolev hooaeg loetakse lõppenuks alates 13. märtsist. Sellest tulenevalt on alates reedest lõppenud naiste, noorte ja laste Eesti jäähoki meistrivõistlused. |
Filipp Kirkorov otsustas ise kontserdi ära jätta ning suure tõenäosusega astub ta Tallinnas oma fännide ette oktoobris.
Artmusic Kontserdiagentuur annab täiendavalt teada, millised on võimalused kontserdipiletite vahetamiseks või tagasi ostmiseks.
Samuti on lahtine 15. märtsil Tondiraba jäähallis toimuma pidanud Venemaa staari Polina Gagarina kontsert.
Valitsus vaagis samuti Kirkorovi reedese Tallinna-kontserdi võimalikkust
Ka valitsus otsustas neljapäeval arutada kontserdi keelamist. Riigikogu liikmed Kristen Michal ja Vilja Toomast avaldasid neljapäeval parlamendi istungil muret Kirkorovi kontserdi toimumise kohta.
Peaminister Jüri Ratasele esitatud küsimuses tunnistas Michal, et peab õigeks üle 100 inimesega toimuvate ürotuste tühistamist. "Aga mida sellise üritusega? Tallinnale kuuluvas Tondiraba hallis homme /.../ 7500-kohalises saalis on kontsert tulemas ja seal on veel suurüritusi tulemas. Kas riik suudab anda sõnumi, et sellistele üritustele, kuhu tulevad väliskülalised igalt poolt mujalt, saaks ka joone alla, võimalikult konkreetselt?" sõnas Kristen Michal.
Jüri Ratas tõdes, et väliskülalisi hõlmavad suuremad koosviibimised tuleks tõesti lükata aasta teise poolde. "See küsimus, mis te küsite väga konkreetselt ühe kontserdi kohta – üksikjuhtum, samas väga suur üksikjuhtum. Ma usun, et selle üksikjuhtumi osas ka täna püüame siis arutelu peale lõunat avada."
Ratas kinnitas, et siseruumides toimuv suurüritus ei aita viiruse tõkestamisele tõesti kuidagi kaasa, pigem soodustab seda. Isiklikku arvamust avaldades lisas peaminister hiljem Vilja Toomastile, et tema hinnangul pole Filipp Kirkorovi kontserdi toimumine õigustatud. "Täna ma ütlen siit austatud kõnetoolist välja, et mina arvan, et teha selline kontsert tänases seisus ei ole õige, ma arvan, et see on vale. Kui te küsite nüüd, kus see juriidiline alus on, siis see juriidiline alus on paljuski selles, mis me oleme siin viimase tunni jooksul arutanud, et kas Eesti peaks eriolukorra välja kuulutama või mitte." | Filipp Kirkorovi kontsert Tondiraba jäähallis jääb ära | https://menu.err.ee/1062625/filipp-kirkorovi-kontsert-tondiraba-jaahallis-jaab-ara | Reedel Tallinnas Tondiraba jäähallis toimuma pidanud Venemaa megastaari Filipp Kirkorovi kontsert jääb koroonaviiruse ohu tõttu ära. |
- Eesti liiga mängudega jätkatakse suletud uste taga (ettepanek sai Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B klubide ühise heakskiidu).
- Premium liiga mängude korraldamiseks luuakse akrediteerimissüsteem, mille alusel pääsevad staadionile vaid mängus osalejad ja otseselt korraldusega seotud isikud, kuid mitte rohkem kui sada inimest kokku.
- Coolbet saaliliiga play-off mängud toimuvad suletud uste taga, mängudele lubatakse vaid meeskonnad.
- Kõik Eesti Jalgpalli Liidu egiidi all toimuvad noorte tegevused jäetakse ära: piirkondlikud treeningud, koondiste kogunemised ja liigamängud kuni U-19 vanuseni.
- Kõik muud turniirid (sh naiste Balti liiga mäng) jäetakse ära.
- Mängueelne kätlemine jäetakse ära kõikidel mängudel.
- Viirusekolde tekkimisel mängupaigas on võimalik sinna planeeritud mängud viia üle teisele staadionile.
- Mängijate/treenerite nakatumisel on võimalik liigamängude ärajätmine ja/või olulised muudatused meistrivõistlustel.
- Kõik Eesti Jalgpalli Liidu töötajate välislähetused tühistatakse.
- A. Le Coq Arenal kui jalgpallurite ja jalgpalliinimeste kogunemispaigas luuakse vajalikud ennetavad meetmed viiruse levimise võimaluse minimiseerimiseks ja antakse kõigile jalgpalliklubidele juhtnöörid olukorras käitumiseks.
- Eesti meeste koondise 26. ja 31. märtsiks planeeritud maavõistlused saavad toimuda vaid suletud uste taga, kui vastasvõistkond/vastasvõistkonnad Eestisse reisivad. Mängude toimumisel tehakse eraldi otsus välismaalt Eesti koondisesse kutsutavate mängijate kaasamise kohta ning luuakse akrediteerimissüsteem, mille alusel pääsevad staadionile vaid mängus osalejad ja otseselt korraldusega seotud isikud, kuid mitte rohkem kui sada inimest kokku. Kui 26. märtsi maavõistlus toimub, siis on tegemist tavalise maavõistlusega, mitte Aleksandr Dmitrijevi lahkumismänguga, nagu algselt planeeriti.
- U-21 koondise osalemine 29. märtsil EM-valikmängus Bulgaarias saab aset leida vastavalt Eesti riigi, Bulgaaria riigi ja UEFA kehtestatud tingimustele.
- Kuna olukord muutub ja areneb kiiresti, siis kõik vastu võetud otsused kehtivad kuni järgmise vastava otsuseni. | Täiskasvanute jalgpalliliigad jätkuvad suletud uste taga, teised tegevused jäävad ära | https://sport.err.ee/1063158/taiskasvanute-jalgpalliliigad-jatkuvad-suletud-uste-taga-teised-tegevused-jaavad-ara | Neljapäeval tegi Eesti vabariigi valitsus teatavaks meetmed koroonaviiruse leviku piiramiseks, millest lähtuvalt võttis Eesti Jalgpalli Liidu juhatus erakorralisel koosolekul vastu järgmised otsused: |
Vehklemisklubi Tallinna Mõõk on juba teada andnud sel laupäeval (14.03.2020) Sõle Spordikeskuses toimuma pidanud Tallinna lahtiste meistrivõistluste ja U-14 vanuseklassi võistlussarja Tulevik III etapi ärajäämisest. Seoses tänase EVL juhatuse otsusega lükkuvad edasi ka järgmised võistlused:
28.03.-29.03.2020 – Anastassia Cup (D-klass)
18.04.2020 – Eesti täiskasvanute MV
19.04.2020 – Eesti D-klassi MV
Eesti Vehklemisliit jälgib hoolega sündmuste edasist käiku ja tegutseb sellele vastavalt. Hetkel ei ole võimalik öelda, millal ülal mainitud võistlused toimuda saavad. Prioriteet number üks on inimeste tervis. | Vehklemisliit lükkas edasi kõik märtsi- ja aprillikuu võistlused | https://sport.err.ee/1063154/vehklemisliit-lukkas-edasi-koik-martsi-ja-aprillikuu-voistlused | Lähtudes Eesti Olümpiakomitee ja Spordimeditsiini Sihtasutuse soovitustest spordiorganisatsioonidele seoses Covid-19 viiruse leviku tõkestamisel, tegi Eesti Vehklemisliidu (EVL) juhatus erakorralise otsuse – lükata edasi kõik märtsi- ja aprillikuus EVL egiidi all toimuma pidanud võistlused. |
Esimesena jäi ära sel nädalal algama pidanud Indian Wellsi turniir, mida peetakse suure slämmi turniiride järel tähtsuselt viiendaks tenniseturniiriks. Nüüd teatati, et ära jääb ka 23. märtsil alganud Miami turniir, mis oli nii meestele kui naistele kõrgeima kategooria turniir.
Miami-Dade'i maakonna juht Carlos A. Gimenez teatas enda avalduses, et kuna osariigis on COVID-19 viiruse tõttu hädaolukord, on ta sunnitud kõik massiüritused ära jätma, nende seas ka Miami tenniseturniiri, MIA 5 km jooksu, lisaks lükatakse edasi NASCAR-i etapp.
Nii Indian Wellsis kui Miamis pidi kaasa tegema ka Eesti esireket Anett Kontaveit, kes on aga nüüd juba tagasi kodumaal.
Meeste profitennise katuseorganisatsioon ATP teatas, et COVID-19 viiruse tõttu tehakse ATP ja ATP Challengeri kalendrites kuuenädalane võistluspaus ja enne aprilli lõppu ühtegi turniiri ei toimu. Ka rahvusvaheline tenniseliit (ITF) teatas, et enne 20. aprilli ei toimu ITF-i egiidi all ühtegi võistlust.
Naistennisiste ühendav WTA pole sarnast avaldust teinud, küll aga on praeguseks teada, et lisaks Miami turniirile jääb naistel ära ka esmaspäeval Mehhikos algama pidanud Guadalajara turniir, 6. aprillil USA-s algama pidanud Charlestoni turniir ning samuti 6. aprillil Kolumbias algama pidanud Bogota turniir. | Miami tenniseturniir jääb samuti ära, ees ootab pikk mängupaus | https://sport.err.ee/1063110/miami-tenniseturniir-jaab-samuti-ara-ees-ootab-pikk-mangupaus | Koroonaviiruse ulatuslik levik mõjutab üha enam spordivõistlusi. Tennise profiturniire ootab ees mitmenädalane paus, viimati teatati kõrgetasemelise Miami turniiri ärajäämisest. |
"Praegu on meil eesmärk rääkida läbi kõik võimalikud ettevalmistused, mis asutused saavad ise teha, et olukord oleks nende asutustes ja nende ettevõetud sündmuste ajal nii külastajalele kui ka töötajatele turvaline," ütles Tõnis Lukas ja lisas, et samuti räägivad nad läbi fintantseerimismudelid, kuidas kompenseerida asutustele saamata jäänud tulu. "Arutame ka võimalike olukordade kestvust, kui keegi kuulutab iseseisvalt etenduste ärajäämise või muuseumi kinnioleku, siis kui kaua see võiks kesta, et siin oleks mingi ühtlane mudel."
Samuti kinnitas Lukas, et kuigi kultuuriministeeriumil erilisi reserve ei ole, siis riik vastavate meetmete osas toetab asutusi. "Kindlasti on vaja luua sellised reservid, mis saamata jäänud tulu kompenseeriksid." | Tõnis Lukas: on vaja luua reservid, mis kompenseeriksid asutuste saamata jäänud tulu | https://kultuur.err.ee/1063153/tonis-lukas-on-vaja-luua-reservid-mis-kompenseeriksid-asutuste-saamata-jaanud-tulu | Kultuuriminister Tõnis Lukas kutsus 12. märtsil kokku erakorralise koosoleku, et vahendada kultuuriasutuste juhtidele ja esindajatel värsket infot seoses koroonaviiruse kiire levikuga ning panna paika edasine plaan. ERR-ile antud intervjuus kinnitas ta, et kindlasti tuleb leida võimalused, kuidas kompenseerida asutustele saamata jäänud tulu. |
Kell 21 algav "Aktuaalne kaamera" teeb kokkuvõtte neljapäeva olulistest sündmustest ja stuudiosse tuleb selgitusi jagama peaminister Jüri Ratas.
Lisaks ETV-le näitab uudistesaadet täispikkus ka ETV2, seda koos viipekeelse tõlkega. | Neljapäevast "Aktuaalset kaamerat" vahendab viipekeelse tõlkega ETV2 | https://www.err.ee/1063144/neljapaevast-aktuaalset-kaamerat-vahendab-viipekeelse-tolkega-etv2 | ETV2 vahendab neljapäeval, 12. märtsil, erandkorras viipekeelseid uudiseid kahel ajal. Lisaks tavapärastele viipekeelsetele uudistele kell 19.25 saab viipekeelse tõlke ka "Aktuaalne kaamera" kell 21. |
"UEFA kutsub videokonverentsina kokku erakorralise koosoleku 55 liikmesriigi esindajaga, et arutada, mis saab koroonaviiruse valguses Meistrite ja Euroopa liiga mängudest ning kas on mõistlik suvine jalgpalli EM lükata aasta võrra edasi," kirjutas UEFA pressiteates.
Prantsusmaa ajalehe sõnul peaks UEFA sel koosolekul teatama Meistrite ja Euroopa liiga peatamisest ning võimalusest lükata jalgpalli EM 2021. aastasse. UEFA võttis endale aega teisipäevani, et koostada edasine tegevusplaan.
EM-i edasilükkamine nõuab täiendavaid läbirääkimis ka FIFA-ga, sest 2021. aasta suvel on juba plaanis pidada klubide MM-i. Esialgu pidi EM-finaalturniir toimuma 12. juunist 12. juulini. | Prantsusmaa ajaleht: jalgpalli EM võidakse lükata aasta võrra edasi | https://sport.err.ee/1063142/prantsusmaa-ajaleht-jalgpalli-em-voidakse-lukata-aasta-vorra-edasi | UEFA võtab teisipäeval vastu otsuse, mis saab Meistrite ja Euroopa liiga mängudest ning jalgpalli Euroopa meistrivõistlused võidakse lükata 2021. aastasse. |
Euroopa meistriks krooniti ukrainlanna Jekaterina Behh (1; 24.50,2). Teise koha teenis prantslanna Laura Boucaud (0; +21,4) ja kolmanda venelanna Anastasia Ševtšenko (0; +33,5).
Eesti parimana sai Lisbeth Liiv 64. koha, kaotades nelja möödalasu juures võitjale viie minuti ja 30,7 sekundiga. Demi Heinsoo (4; +6.41,8) sai 73. ja Gerda Narusk (5; +9.58,7) 80. koha.
Laskesuusatamise EM jätkub Austrias laupäeval teatesõitudega. | Eesti neiud juunioride EM-il sprindis paremate hulka ei jõudnud | https://sport.err.ee/1063136/eesti-neiud-juunioride-em-il-sprindis-paremate-hulka-ei-joudnud | Laskesuusatamise juunioride Euroopa meistrivõistlustel Austrias Hochfilzenis ei mahtunud eestlannad naiste 7,5 km sprindis paremate hulka. |
Samuti palub liit kaotada erisoodustusmaks ning vabastada hotellid ja restoranid käibemaksust kalendriaasta lõpuni.
"Teame, et kukkumine on 60-70 protsenti ja see puudutab ka järgmisi kuid. Piltlikult öeldes on välisnõudlus ära kukkunud," ütles ERR-ile Hotellide Liidu tegevjuht Maarika Liivamägi, lisades, et selle nädala esmaspäevani oli tunda langust peamiselt Tallinnas, kuid praeguseks puudutab langus majutusettevõtteid üle Eesti.
EHRL juhatuse esimehe Peter Roose sõnul on hotellid ja restoranid eeskujulikud terviseameti suuniste järgijad, sest see on osa majutusasutuste ja toitlustuskohtade olemusest.
"Paraku ei ole see hetkel argument, sest kui pole lende ja üritusi, ei ole vaja ka nende teenindajaid. Situatsioon muutub niivõrd kiiresti, et ei saa välistada, et juba uuel nädalal näeme esimesi päris tühje majutusasutusi." | Hotellid ja restoranid paluvad valitsusel töötukassa reservid avada | https://www.err.ee/1063132/hotellid-ja-restoranid-paluvad-valitsusel-tootukassa-reservid-avada | Eesti majutus- ja toitlustusasutusi ühendav Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) on esitanud valitsusele pöördumise, milles on palub sundpuhkusel või karantiinis olevate töötajate töötasu kompenseerida töötukassa reservidest. |
Maakondlike etapi korraldajatel palub Eesti Kergejõustikuliit samuti lähtuda Terviseameti soovitustest ning kõigil võistlustel osalejatel nendest punktidest kinni pidada. | Märtsi lõpus toimuma pidanud TV 10 Olümpiastarti III etapp jääb ära | https://sport.err.ee/1063128/martsi-lopus-toimuma-pidanud-tv-10-olumpiastarti-iii-etapp-jaab-ara | Eesti Kergejõustikuliit otsustas 28. märtsil Tartus toimuma pidanud TV 10 Olümpiastarti 49. hooaja III etapi ära jätta, seoses COVID-19 haigust põhjustavast koroonaviirusest tingitud riskidega ja Terviseameti vastavasisulise ettepanekuga. |
Keskpank jättis püsivõimaluse intressimääraks -0,50 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraks 0,00 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimääraks 0,25 protsenti, ehkki osa analüütikuid olid oodanud intressilangetust.
ECB otsustas teha ajutiselt soodsamaks TLTRO III laenuprogrammi tingimused. "See toetab laenamist neile, kes on koroonaviiruse levikust enim mõjutatud, eriti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid," teatas keskpank.
Lisaks sellele kulutab ECB tänavu osana varaostuprogrammist riigi- ja ettevõtete võlakirjade kokkuostmisele täiendavad 120 miljardit eurot.
ECB langetas ka kapitalipuhvri reegleid, et julgustada pankasid viirusekriisi ajal laenamist jätkama, ja muutis soodsamaks TLTRO III laenuprogrammi tingimusi. Keskpanga teatel lubatakse kapitalipuhvritel langeda ajutiselt alla lubatud määra.
Lagarde ärgitas valitsusi viirusešokiga tegelema
Lagarde ütles neljapäeval, et koroonaviiruse pandeemia on majandusele suur šokk, mis vajab valitsuste ja finantsliidrite koordineeritud vastust.
Ta kordas pressikonverentsil oma üleskutset valitsustele kasutada eelarvepoliitika võimalusi majanduse turgutamiseks ehk investeerida ja raha majandusse suunata.
"Koroonaviirus COVID-19 levik on olnud suur šokk maailmamajanduse ja euroala kasvuväljavaatele," ütles ta pressikonverentsil pärast ECB teadet uutest ergutusmeetmetest.
"Isegi kui see on lõpuks ajutine, on sellele märkimisväärne mõju majandustegevusele," märkis Lagarde.
"Väikefirmade toetamiseks palutakse valitsustel ja kõigil teistel poliitilistel institutsioonidel võtta aegsaid ja suunatud meetmeid," ütles ta.
"Eriti on vaja ambitsioonikat ja koordineeritud fiskaalpoliitilist vastust, et toetada ohus ettevõtteid ja töötajaid," ütles Lagarde.
Euroopa Keskpangalt oodati tegusid
Euroopa Keskpangalt (ECB) oodatakse neljapäeval, et see demonstreerib oma võimekust vastata koroonaviiruse kriisile ja toetada euroala majandust sarnaselt teistele keskpankadele, mis kriisi tõttu tegudele on asunud.
"Turgude langemine, firmade rahavoo kokkukuivamine ja finantsstabiilsuse ohtu sattumine COVID-19 tõve tõttu tähendab, et see on ECB presidendi Christine Lagarde'i "suur katsumus"," ütles Pictet Wealth Managementi strateeg Frederik Ducrozet.
"Turgudel on vaja kaitselülitit, mis töötab," lisas ta.
Enne ECB neljapäevast rahapoliitika nõukogu istungit on baasintressi erakorralistel istungitel langetanud juba Inglismaa Pank ja USA Föderaalreserv.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) endine juht Lagarde võrdles teisipäeval Euroopa valitsusjuhtidega vesteldes praegust olukorda varasemate kriisidega nagu 2008. aasta rahanduskriis, ütles allikas EL-ist.
"Lagarde oli kaalutletud ja rääkis mõjust, mitte kollapsist," lisas allikas.
ECB hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on juba -0,5 protsenti, mistõttu pole keskpangal palju ruumi kärpida intressi rohkem kui 0,1-0,2 protsendi võrra.
"Unustage intressid," ütles Allianzi peaökonomist Ludovic Subran Twitteris. "Kõik pilgud on tõelistel meetmetel finantssüsteemi kaitsepookimiseks: likviidsusabi, parem järelevalve ja sildmeetmed nõrkadele pankadele, mida mõjutavad laenutagasimaksete viivitused."
Analüütikud on pakkunud välja olemasoleva TLTRO kava sarnase plaani, mille järgi laenatakse pankadele tingimustel, mis on seda soodsamad, mida rohkem pangad reaalmajandusele laenavad.
ECB siseasjadega kursis olev allikas ütles AFP-le, et väikese- ja keskmise suurusega firmadele suunatud TLTRO laadne programm võib laual olla. | Euroopa Keskpank vastas koroonaviiruse ohule uute sammudega | https://www.err.ee/1063100/euroopa-keskpank-vastas-koroonaviiruse-ohule-uute-sammudega | Euroopa Keskpank vastab majandust ohustavale koroonaviiruse pandeemiale uue rahatrükiga, finantsvara ostetakse kokku täiendavalt 120 miljardi euro eest. Intressimäärad jätab keskpank senisele tasemele. |
Mullu detsembris algatatud eelnõu kohaselt ei pea alates sellest aastast enam igasse kütuseliitrisse biokütust lisama, vaid tarnija otsustab ise, kuidas ta poolaasta lõikes biokütuse kohustust kõige tõhusamini täidab.
Teise muudatusena võetakse kasutusele statistikaga kauplemise e-andmebaas, nii et tarnijad saavad läbipaistvalt biokütuse lisamise kohustuse miinimumosakaalu ületavat statistikat müüa neile, kel on selle järele vajadus.
Majanduskomisjoni liige Mihhail Korb (Keskerakond) ütles riigikogus, et komisjon on eelnõu kaks korda arutanud ja kohtunud ka turuosalistega.
Kokku laekus eelnõule seitse muudatusettepanekut. Keskerakonna tehtud ettepanek puudutas seda, et eelnõu seletuskirjast jäi mulje, nagu ei hõlmaks see tramme ja trolle. Majandusministeerium nõustus, et kuna trammid ja trollid on maanteetranspordi osa, siis tuleb lubada ka nende statistikaga kaubelda ning seletuskirja tehti selle kohta täpsustus.
Statistikaga kauplemiste osas otsustas majanduskomisjon, et 2020. aasta poole aasta statistika kauplemise aruande asemel võiks rakendada aastast aruandlusperioodi. Lisaks puudutas üks muudatusettepanek ka seaduse jõustamist, mis senise kava kohaselt pidi olema 1. märts 2020. Uueks jõustamisajaks määrati 1. aprill.
Kõik muudatused leidsid kinnitust ja riigikogu lõpetas eelnõu teise lugemise.
Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus toimuma riigikogu täiskogus järgmisel kolmapäeval. | Kütuse biolisandikohustust leevendav eelnõu läbis riigikogus teise lugemise | https://www.err.ee/1063101/kutuse-biolisandikohustust-leevendav-eelnou-labis-riigikogus-teise-lugemise | Riigikogus läbis neljapäeval teise lugemise eelnõu, millega muudetakse kütusele biokomponendi lisamise kohustus paindlikumaks ja antakse tarnijale õigus ise otsustada, kuidas ta poolaasta lõikes kohustust kõigee tõhusamini täidab. |
"Pärast õppuse Defender Europe 2020 raames toimuva tegevuse põhjalikku analüüsi, ja praeguse koroonaviiruse epideemia puhangu valguses, muudame õppusi, vähendades USA-poolset osavõtjate arvu," öeldi teates.
Sõjaväelaste tervis on esmatähtis ning osalejate arvu vähendamine aitab nakkuse levikut pidurdada, samal ajal "rakendades maksimaalseid jõupingutusi edendamaks meie liitu ja partnerlust ning tugevdamaks valmisolekut kriiside ja olukordadega toimetulekuks".
Aprillis ja mais peetavast õppusest peaks osa võtma 18 riiki 37 000 sõjaväelasega.
USA plaanib paisata Euroopasse õppusel osalema kuni 20 000 sõjaväelast. Lisaks neile võtab õppusest osa umbes 9000 USA sõjaväelast, kes juba paiknevad Euroopas. | USA võib vähendada õppusel Defender Europe 2020 osalejate arvu | https://www.err.ee/1063124/usa-voib-vahendada-oppusel-defender-europe-2020-osalejate-arvu | USA plaanib Euroopas kiiresti leviva uue koroonaviiruse tõttu vähendada õppusel Defender Europe 2020 osalevate ameeriklastest sõjaväelaste arvu, ütles Ühendriikide Euroopa väejuhatus pressiteates. |
"Baltika senine tegevjuht Mae Leyrer ja juhatuse liige Maigi Pärnik-Pernik on viinud ellu ettevõtte strateegilise pöörde esimesed sammud ning annavad lähikuudel juhtimise üle uuele meeskonnale, kes keskendub müügitulu kasvatamisele," teatas ettevõte.
Baltika nõukogu esimehe Jaakko Salmelini sõnul on Baltika strateegilise pöörde esimesed sammud edukalt ellu viidud. Ettevõte suutis vähendada püsikulusid 1,1 miljoni euro võrra, muuta tootmisprotsessi, optimeerida brändi- ja poeportfelli ning positsioneerida uusi olusid arvestades Baltika kaubamärgid.
"Järgmiste eesmärkide täitmine eeldab spetsiifilist rahvusvahelise moeäri kompetentsi ja sellest tõukuvalt on senine juhatus otsustanud anda kohustused üle uuele tiimile," ütles Salmelin.
Leyreri hinnangul on viimasel aastal ellu viidud muudatused eelduseks Baltika restruktureerimise õnnestumiseks.
"Liitusin ettevõttega eelmisel aastal 14 kuuks sõlmitud lepinguga, arvestades, et see on piisav periood strateegilise pöörde esimeste sammude elluviimiseks ja ennekõike püsikulude vähendamiseks. Annan kindla tundega teatepulga üle uuele juhatusele," ütles Leyrer, kelle sõnul ei oleks tema kahes riigis elamine pikaajaliselt jätkusuutlik.
Maigi Pärnik-Perniku, kes on ettevõtte juhtimisse panustanud viimased kaheksa aastat, praegune leping lõpeb märtsis, kuid ta pikendab seda kaheks kuuks, et anda koos Leyreriga kohustused üle uuele juhatusele.
Salmelin tõstab esile uue juhatuse esimehe Flavio Perini, kes on elanud ja töötanud nii Itaalias, Poolas kui ka Prantsusmaal, pikaajalist kogemust rahvusvahelise haardega moeäris. "Flavio Perinil on üle 20 aasta kogemust moebrändidega ning ettevõtete restruktureerimisega," märkis Salmelin.
Flavio Perini on töötanud mitmes rahvusvahelises ettevõttes - Original Marines, SMYK, Prenatal SPA, Artsana Group SPA, Levi Strauss & Co, Okaidi Italy, Jacadi Paris ja H&M. Tal on kogemus ettevõtete restruktureerimisega, muutuste juhtimisega ning brändijuhtimisega Ida-Euroopas, Lähis-Idas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas. | Baltika saab uue tegevjuhi | https://www.err.ee/1063121/baltika-saab-uue-tegevjuhi | Rõivatootja ja -müüja Baltika uueks juhatuse esimeheks saab aprillis Flavio Perini, kelle eestvedamisel komplekteeritakse ka ülejäänud juhatus. |
Siseminister Mart Helme sõnul on koostöö Lugnaga hästi laabunud. "Hindan kõrgelt tema panust siseturvalisuse valdkonna arendamisel. Lugna on tugeva missioonitundega tippjuht, kes on pühendunud oma valdkonna ja organisatsiooni arendamisele. Usun, et meie hea koostöö jätkub," ütles Helme.
Uuel ametiajal on Lugna sõnul tema suurimaks väljakutseks siseturvalisuse kõrge taseme hoidmine ka järgmisel kümnel aastal. "Oleme seadnud endale olulisimad fookused, milleks on inimeste kaasamine, sihistatud ennetus, kriisideks valmisolek ja infotehnoloogiline võimekus. Need on suunad, mis sisustavad minu järgmise ametiaja," märkis kantsler.
Lauri Lugna on siseministeeriumi kantsler alates 2015. aasta augustist. Avalikus teenistuses on ta töötanud 16 aastat, sellest üle 13 aasta ametikohtadel siseministeeriumis.
Juhtimiskogemust on Lugnal ligi 12 aastat. Tal on Tartu Ülikooli bakalaureusekraad avaliku halduse erialal ning Leuveni Ülikooli magistrikraad poliitikas ja sotsiaalteadustes. | Siseministeeriumi kantslerina jätkab Lauri Lugna | https://www.err.ee/1063122/siseministeeriumi-kantslerina-jatkab-lauri-lugna | Valitsus otsustas pikendada siseministeeriumi kantsleri Lauri Lugna ametiaega. Lugna teine ametiaeg algab augustis. |
Veebikonverentsil otsivad teadlased ja keeleeksperdid vastust küsimustele, mida tähendab keel isikliku, kollektiivse ja kultuurilise identiteedi kandjana ning kuuluvuse märgina. Samuti, kui tähtis on emakeel rahvusliku eneseteadvuse kujundamiseks.
Algselt oli plaanis enne konverentsi viia rahvusraamatukogu saalis läbi ka avalik Vikerraadio e-etteütluse kirjutamine. Selle asemel kirjutavad raamatukogu töötajad etteütlust endale kõige mugavamas kohas, jagades kaastöötajatega isefotot ehk selfit.
Rahvusraamatukogu peab oluliseks enda töötajate ning külastajate tervist. Igapäevatöös jälgib raamatukogu valitsuse, terviseameti ja teiste ametkondade soovitusi. Seetõttu jätab raamatukogu ära kõik lähikuudeks plaanitud enam kui 100 osalejaga üritused.
Tõbistel lugemishuvilistel palub raamatukogu kasutada digikanaleid digar.ee (digiteeritud materjalid), dea.digar.ee (ajalehed ja ajakirjad) või portaal.nlib.ee (rahvusraamatukogu otsinguportaal). Rahvusraamatukogust saab raamatuid ka elektroonselt laenutada, tellides neid raamatukappi, kust saab oma lugemisvara kätte ja tagastada 24 tundi ööpäevas. Täpsemalt saab selle kohta lugeda raamatukogu kodulehelt.
Konverentsi kava:
10.30—11.00 Vikerraadio e-etteütlus
11.00—11.10 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo avasõnad
11.10—11.40 Keelevalik: ratsionaalsus ja esteetika
Anna Verschik, keeleteadlane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor
11.40—12.10 Baltisakslased ja eesti keel: huvi, vajadus ja kohustus
Olev Liivik, ajaloolane, Eesti Mälu Instituudi vanemteadur
12.10—12.40 Kas kultuur vajab sisekõnet?
Maarja Vaino, kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor
12.40—13.10 Keele meelest?
Nicolas Lotman, Tallinna Reaalkooli õpilane
13.10—13.40 Aeg meid (ja eesti keelt) muutnud on. Keelepaleust otsimas
Tõnu Tender, keeleteadlane, Eesti Keele Instituudi direktor
13.40—14.10 Sõnaõud ja riimijõud
Henry "Genka" Kõrvits, räppar
Emakeelepäeva kõnejuht on kirjanik Karl Martin Sinijärv.
Konverentsi ettekannete otseülekannet on võimalik jälgida rahvusraamatukogu Facebookis. | Emakeelepäeva konverents toimub koroonaviiruse tõttu virtuaalselt | https://kultuur.err.ee/1063120/emakeelepaeva-konverents-toimub-koroonaviiruse-tottu-virtuaalselt | Algselt enam kui 250 registreerunuga Rahvusraamatukogu traditsiooniline emakeelepäeva konverents toimub 13. märtsil virtuaalselt, et vähendada esinejatele ja külalistele koroonaviiruse levimisega seotud riske. |
Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski sõnul algas tellimuste kasv viimase kahe nädala jooksul, kuid käesoleval nädalal on senised rekordid kahekordistunud ning neljapäevaks juba kolmekordistunud.
"Oleme ettevõtte siseselt värvanud abijõudu kauplustest tellimusi komplekteerima, et leevendada kojutarne aegades tekkinud defitsiiti – esimesed vabad kojutarneaknad Harju- ja Raplamaa teeninduspiirkonnas on alles esmaspäeval, Tartu- ja Pärnumaa teeninduspiirkonnas saab kauba kõige esimesena kätte praeguse seisuga homme õhtul," ütles Veski neljapäeval BNS-ile.
Töötajate koormus võib Veski sõnul ajutiset kasvada, kuid vaid neil, kes end ise vabatahtlikult appi pakuvad.
Kullerite tööaega tavapärasega võrreldes aga muuta ei saa. "Kullerite tööaeg on vaieldamatult see, kus me mingeid erisusi tavaolukorraga ei saa teha – kaubikujuht vajab ettenähtud puhkust, et oma tööd nõutud tasemel teha. Kui töötaja tuleb lattu komplekteerima oma vabal päeval ja omal soovil, lähevad tema töötunnid kirja ületundidena ja tasustatakse 1,5-kordselt," lisas ta.
Ettevõtte töötajatele antakse praegusel ajal samu juhiseid nagu tavalise gripiviiruse puhangu ajal. "Oleme oma kulleritega vestelnud ja rõhutanud paanikast olulisemat: piisav puhkus, kvaliteetne toit ja värskes õhus liikumine hoiavad immuunsüsteemi tugevana, ent selle juurde käib ka üldine igapäevahügieen. Nagu kõikide viiruste puhul on ka praegu ennetavaks abinõuks hoiduda lähikontaktist silmnähtavalt haigestunud inimestega," märkis Veski.
E-Selveri kulleritel on kohustus pesta käsi pärast igat veoringi ning kasutada desinfitseerimisvahendeid, mis on selleks puhuks kaubikusse paigaldatud. Kulleritele on antud soovitus vältida võimalusel suuremaid üritusi ja distantseerida silmnähtavalt haigustunnustega inimestest.
Prisma: koju tellitakse hügieenitarbeid ja kauasäilivat toitu
Prisma Peremarketi e-poe tellimuste arv on koroonaviiruse puhangu ajal hüppeliselt kasvanud, peamiselt tellitakse hügieenitarbeid ja kauasäilivat toitu.
"Kuna tellimuste arv on hüppeliselt kasvanud, siis on tarneaknad Tallinnas kuni pühapäevani broneeritud. Tartus on hetkel esimene vaba tarneaeg reedel," ütles Prisma pressiesindaja BNS-ile.
E-Prisma juhataja Helga Kumeli andmeil on viimastel päevadel märkimisväärselt kasvanud esmaste hügieenitarvete ja desinfitseerimisvahendite ning pika säilivusajaga toiduainete müük. "Prisma annab oma poolt parima, kuid meie komplekteerijad töötavad praegu juba üsna oma võimete piiril," lisas ta.
Ühtlasi on oluliselt kasvanud ka keskmise ostu suurus, mis on nüüd varasemaga võrreldes 30-40 protsenti suurem.
Coopi e-pood töötab mitmes vahetuses korraga
Coopi e-poe tellimuste maht on viimastel nädalatel koroonaviiruse leviku tõttu järjest kasvanud ning e-pood töötab täies mahus maksimaalse võimekuse juures ehk mitu vahetust korraga.
"Kõik kaubagrupid on olemas ning pidevalt tuleb uut kaupa ka peale. Esimesed vabad tarneaknad on pühapäeval," ütles Coopi kommunikatsioonijuht BNS-ile.
"E-poe kullerid on varustatud desinfitseerimisvahenditega ning juhendatud kasutama ettevaatusabinõusid viiruse vältimiseks. Kullerite tööpäevad on varasemaga võrreldes sama pikad ehk tarneaknad on samad mis varemgi, kuid mahtude suurenemise tõttu võib kohaletoimetamisel esineda hilinemisi," lisas ta.
E-poe kuller helistab alati enne kauba üleandmist kliendile ette ning sellisel juhul palub ettevõte kliendil kullerit informeerida, kui ta on viiruse kandja või karantiinis.
Prisma Peremarketi e-poe tellimuste arv on koroonaviiruse puhangu ajal hüppeliselt kasvanud, peamiselt tellitakse hügieenitarbeid ja kauasäilivat toitu. Ühtlasi on ka keskmise ostu suurus kasvanud varasemaga võrreldes 30-40 protsenti.
E-Selveri tellimuste hulk on praeguseks kolmekordistunud. Selver on ettevõtte siseselt värvanud abijõudu kauplustest tellimusi komplekteerima, et leevendada kojutarne aegades tekkinud defitsiiti.
Maxima Grupile kuuluv veebipood Barbora lisas koroonaviiruse leviku tõttu klientidele võimaluse saada e-poe kaupa kätte kontaktivaba kohaletoimetusega.
Terviseameti labor tuvastas kolmapäeval neli koroonaviirusesse nakatunut, kokku on haigus Eestis seni tuvastatud 17 inimesel. | E-poodide tellimuste hulk on koroona tõttu mitmekordistunud | https://www.err.ee/1062670/e-poodide-tellimuste-hulk-on-koroona-tottu-mitmekordistunud | Seoses koroonaviiruse levikuga Eestis on e-kaupluste tellimuste hulk hüppeliselt tõusnud, E-Selveri tellimuste hulk on praeguseks kolmekordistunud. |
Kõige populaarsemaks kategooriaks osutus tudengifilmi kategooria, kuhu esitati 12 lühifilmi, järgnes mängufilmi kategooria 11 lühifilmiga.
Kõiki filmifestivalile esitatud muusikavideoid, dokumentaalfilme, sketše, animafilme, mängufilme ja tudengifilme on võimalik vaadata filmifestivali filmiriiulist, kus saab näha ka eelmiste aastate töid.
Tallinna Polütehnikumi filmifestivali galaõhtu toimub 2. aprillil kell 18.00 Apollo kinos. Sündmusel tehakse teatavaks kõigi filmifestivalil esindatud kategooriate
võitjad ning SMS-hääletuse teel selgitavad publik kinosaalis ja veebiülekande vaatajad välja tänavuse aasta filmifestivali peavõitja.
Otseülekannet näeb ERR Menu portaalist. | Tallinna Polütehnikumi filmifestivalile esitati 35 lühifilmi | https://menu.err.ee/1063112/tallinna-polutehnikumi-filmifestivalile-esitati-35-luhifilmi | Tallinna Polütehnikumi filmifestivalile laekus tähtajaks kokku 35 lühifilmi. |
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas koroonaviiruse puhangu ametlikult pandeemiaks ja süüdistas haiguse levikus valitsuste tegevusetust.
Aasia aktsiaturud, mis olid juba sügaval miinuses WHO teate järel, kukkusid veel enam Trumpi teate peale.
Tokyo Nikkei 225 langes 4,4 protsenti, olles nüüd kahanenud hiljuti saavutatud tipust üle 20 protsendi. Sydney ASX 200 kukkus 7,4 protsenti, ehk enim alates 2008. aasta rahanduskriisist.
Hongkongi börs langes 3,7 protsenti ja Shanghai 1,5 protsenti, seejuures on Hiinas nakatumine uude viirusse aeglustunud.
Soul, Singapur ja Jakarta kukkusid üle kolme protsendi, samas kui Mumbai kukkus üle kuue protsendi ja Wellingtn viis protsenti. Taipei börs oli 4,3-protsendises languses.
Manila börsi kukkus kümme protsenti ja seal peatati ajutiselt kauplemine, kui teatati et Filipiinide presidenti Rodrigo Dutertet testitatakse igaks juhuks uue viiruse suhtes ja tema rahandusminister ja keskpanga juht lähevad karantiini. Päeva lõpetas Manila turg 9,7 protsenti madalamal.
Ka Bangkokis tuli ette kümneprotsendine langus, mille tõttu kauplemine peatati.
Euroopas algas teisipäev samuti negatiivselt. Londoni FTSE 100 ja Pariisi CAC 40 kukkusid kumbki 4,5 protsenti ning Frankfurdi DAX 30 kahanes viis protsenti.
Varasel kauplemisel olid languses ka Pärsia lahe börsid. Ar-Riyad langes üle nelja protsendi.
Samuti olid languses naftahinnad. Nii Põhjamere brendi kui WTI barrelihind kahanes ühel hetkel umbes kuus protsenti, enne kui kaotust mõneti tasa tehti.
"Me oleme nüüd silmitsi terve maailma karantiini minemisega," ütles Vanda Insightsi juht Vandana Hari. "Naftanõudlus peaks järsult kukkuma ja kõik varasemad naftatarbimise prognoosid on nüüd asjakohatud."
Pariisi ja Frankfurdi börs kukkusid üle kümne protsendi
Pariisi ja Frankfurdi börs kukkusid pärastlõunal üle kümne protsendi, kui Euroopa Keskpank (ECB) teatas ergutusmeetmetest seoses viirusekriisiga, kuid ei langetanud intressi.
Pariisi CAC 40 kukkus 10,2 protsenti 4142,13 punktile ja Frankfurdi DAX 30 langes 10,3 protsenti 9360,58 punktile.
USA turud avanesid 7-protsendilise langusega, kauplemine peatati
Wall Streetil peatati neljapäeval peagi pärast turu avanemist ajutiselt kauplemine, kuna turgudel jätkus tohutu müügilaine seoses koroonapandeemia majandusmõjuga.
Kauplemine peatati 15-minutiks kui indeks S&P 500 kukkus seitse protsenti 2549,05 punktile.
Tööstusindeks Dow Jones kukkus 7,2 protsenti 21 856,91 punktile ja tehnoloogiaindeks Nasdaq 7 protsenti 7393,25 punktile.
Tallinna börs kukkus avatunnil üle seitsme protsendi
Neljapäeval avanes Tallinna börs ülemaailmse languse taustal laiapõhjalise kukkumisega, indeks OMXT langes 7,09 protsenti 1103,52 punktile. Avatunnil tehti kokku 2290 tehingut 1 685 494 euro väärtuses.
Suurimat käivet tehti LHV Groupi aktsiaga, mis langes 6,45 protsenti 11,6 eurole. 302 tehingu käive oli 277 500 eurot.
Käibelt järgnes Tallinna Sadama aktsia, mis langes 245 tehingu ja 258 300 euro suuruse käibega 5,46 protsenti 1,73 eurole.
Suurim langeja oli Ekspress Grupi aktsia, mis kukkus 15,92 protsenti 0,66 eurole. Nimetusega tehti 15 tehingut 1400 euro väärtuses.
Kolmapäeval oli Tallinna börsil laiapõhjaline languspäev, indeks OMXT langes 3279 tehingu ja 2 044 747 euro suuruse käibega 2,9 protsenti 1187,77 punktile. | Maailma aktsiaturud on neljapäeval taas vabalanguses | https://www.err.ee/1062656/maailma-aktsiaturud-on-neljapaeval-taas-vabalanguses | Maailma aktsiaturud ja naftahinnad kukkusid neljapäeval taas kolinal pärast USA presidendi Donald Trumpi teadet kuuajasest reisikeelust Euroopa ja USA vahel. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.