text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Eesti Võrkpalli Liidu juhatus otsustas, et kuni 1. aprillini ei toimu Eestis ühtegi EVF-i egiidi all korraldatavat võrkpalliturniiri.
Otsus puudutab nii naiste kui meeste Eesti meistrivõistlusi, nooremate vanusegruppide turniire, rahvusvahelisi võistluseid, aga ka harrastajate turniire. Samuti kutsub võrkpalliliit klubisid ja treeninggruppe järgima terviseameti soovitusi ning võimalusel tegema treeningutesse pausi.
"Edasised otsused langetab alaliit vastavalt lisanduvale informatsioonile ning valitsuse ja terviseameti juhistele. Vajadusel oleme valmis moratooriumit pikendama, aga loodame siiski, et olukord muutub lähinädalatel paremaks ning lubab võrkpallihooaega siiski aprillis, hiljemalt mais jätkata" selgitas olukorda võrkpalliliidu peasekretär Helen Veermäe.
Eesti Käsipalliliidu (EKL) juhatus pidas erakorralise koosoleku, kus srutati käsipallialaste tegevuste ja võistluste korraldamist tekkinud olukorras ning jõuti ühisele seisukohale: peatada kõik EKL-i võistluskalendris olevad ametlikud võistlused.
Esialgselt lükatakse kõikide võistluste toimumine vähemalt kolme nädala võrra edasi. Sel ajal EKL-i juhatus hindab olukorda ning hiljemalt kahe nädala pärast otsustab edasiste tegevuste osas.
EKL-i ametlike võistluste hulka kuuluvad Eesti meistrivõistlused meestele meistriliigas ja esiliigas, naistele meistriliigas ning erinevate vanuseklasside meistrivõistlused noortele, lisaks Miniliiga võistlused ning minikäsipallifestival.
Mainitud ajaperioodil ei toimu ka rahvus- ja järelkasvukoondiste tegevusi.
Pärast Läti ja Leedu kolleegidega konsulteerimist otsustati peatada ka meeste Balti liiga mängud kuni edasiste otsusteni.
EKL kutsub üles kõiki liikmesklubisid läbi mõtlema klubisisesed tegevused koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, et vältida sportlaste ja treenerite haigusesse nakatumist. | Eesti võrkpalli- ja käsipalliliit otsustasid hooajad peatada | https://sport.err.ee/1063116/eesti-vorkpalli-ja-kasipalliliit-otsustasid-hooajad-peatada | Eesti Võrkpalli Liit ning Eesti Käsipalliliit teatasid, et seoses koroonaviiruse levikuga ning tuginedes valitsuse, Eesti Olümpiakomitee ja terviseameti avalikele soovitustele, otsustati mängud peatada. |
"Hetkel oleme saatnud kõik oma üksused kodusele tööle, nii Tallinnas kui maakondades," ütles Postimehe Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu neljapäeval ERR-ile.
Tema sõnul on Postimehe uus hoone Tallinnas praktiliselt tühi, seal on mõned üksikud inimesed, kellel pole võimalust kodus töötada. "Aga kõik need, kellel vähegi on võimalust kodus töötada, on kõik saadetud koju," rõhutas ta.
Sama rääkis ka Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald Ekspress Meediast. "Nagu oleme täna ka ise sellest teada andnud, et meil on kodukontor," ütles ta, lisades, et see puudutab kõiki Ekspress Meedia töötajaid. "Me oleme siin kolmel korrusel kõik kodukontoris ja algab ruumide desinfitseerimine. Ja alates esmaspäevast hakkavad inimesed tööle naasma," rääkis Soonvald.
Ka Postimees Grupi väljaannete töötajad naasevad esmaspäeval, ütles Raudsalu.
Mõlemad juhid kinnitasid, et kodus töötamine ei peaks uudistemahtu vähendama ning loomulikult ilmuvad kõik lehed vastavalt graafikule.
"Ega ju tegelikult suures plaanis meie tööks kontoris istumine ülioluline ei ole. Kokkuvõttes on meie töö ju arvutis ja seda saab teha kus iganes. Peaasi, et on korralikud internetiühendused, korralikud arvutid. Kõik meie süsteemid on nii üles ehitatud, et saab töötada nii kontorist kui eemalt," rääkis Raudsalu. Töökohale peavad tulema ainult telesaadete tegijad, kes aga püüavad viia majaväliste inimeste intervjuudeks majjatoomise miinimumini, lisas ta.
"Me teeme kõik selle nimel, et meie töö sisu, kiirust, kvaliteeti ja kvantiteeti ei muudaks. Kahtlemata rutiinid muutuvad, aga tihti ka praegu nädalavahetustel inimesed töötavad kodus. Kindlasti meie lugeja-vaataja-kuulaja ei tunne seda, et inimesed töötavad kodunt. Tänapäeval on võimalik seda teha väga ladusalt ja meil on kõik tingimused selleks olev olemas. Me oleme alati olnud valmis, et selline hetk võib tulla mis iganes põhjusel," rääkis ka Soonvald.
Tema sõnul on ettevõte teinud selleks ka vajalikud tehnilised ümberkorraldused. "Tänase hommiku jooksul on viidud inimestele, kellel puuduvad vastavad arvutid, need koju ja meie IT-osakond tegeleb selle nimel, et see oleks võimalikult valutu," ütles Soonvald.
Alates neljapäevast töötab kodus ka suurem osa Õhtulehe töötajatest. "Meil oli stsenaarium, et peame mingi aeg kodukontorist tööd tegema, läbi arutatud, ja eile tuligi see otsus teha," ütles Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov. Ta lisas, et suurem osa töötajatest naaseb tööle esmaspäeval, pressipeol või pressifoto näituse avamisel käinud inimesed 23. märtsist.
Lehe või ajakirjade ilmumist see muudatus ei mõjuta.
Ekspress Meedias puudutab kodukontorisse üleminek umbes 300 inimest Postimees Grupis umbes 600 inimest.
"See on mõnes mõttes ka hea test meie jaoks, et kuidas me siis sellise kaugtööga hakkama saame," tõdes Raudsalu.
Soonvaldi sõnul algab toimetuse kolme korruse ruumides desinfitseerimine. Raudsalu rääkis, et Postimees Grupis on koristusfirmaga kokku lepitud, et nad teevad regulaarselt mitu korda päevas pindade puhastamist.
Eesti Meediaettevõtete Liit teatas kolmapäeval, et 6. märtsil toimunud pressipeol viibinud inimesel tuvastati koroonaviirus. Kuna haigusnähud ilmnesid sel inimesel alles 7. märtsil, pole teised üritusel viibinud lähikontaktsed ega pea karantiinis viibima. | Erameediamajad saatsid töötajad kodukontorisse | https://www.err.ee/1062676/erameediamajad-saatsid-tootajad-kodukontorisse | Eesti kahe suurema erameediamaja Postimees Grupi ja Ekspress Meedia toimetused on kuni esmaspäevani tühjad, kuna mõlemad jätsid oma ajakirjanikud kodukontorisse. Sarnane töökorraldus kehtib ka Õhtulehes. |
ERR piirab ajutiselt külaliste pääsu majadesse, et tagada turvalised töötingimused oma töötajatele ja programmide jätkumine ilma suuremate tõrgeteta.
Ajutiselt piirab ERR publikuga saadete toimumist, näiteks reedel toimuv "Klassikatähtede" otsesaade toimub erandkorras ilma publikuta. Samuti on ajutiselt peatatud kogu programmiväline tegevus ERR-i ruumides, sealhulgas kontserdid ja lauluproovid.
Alates 13. märtsist on ERR-i hoonetesse piiratud sissepääs ka külalistele, näiteks on avalikkusele suletud kolmes hoones asuvad kohvikud.
ERR-i programmide tegevus jätkub plaanipäraselt ja ERR-i ajakirjanikud seisavad hea selle eest, et päevakajaline info jõuaks inimesteni nii veebi, raadio kui ka teleprogrammide vahendusel.
"Rahvusringhääling hoiab muutuvatel oludel silma peal ning viib vajadusel sisse täiendavad muudatused töökorraldusse, et tagada häireteta ajakirjanduslik töö kõikides kanalites," ütles juhatuse esimees Erik Roose. | ERR tagab kõikide programmide töö jätkumise | https://www.err.ee/1063106/err-tagab-koikide-programmide-too-jatkumise | Eesti Rahvusringhääling (ERR) teeb töökorralduslikke muudatusi, et tagada ERR-i programmide tegevuse jätkusuutlikkus. |
Esikoht kuulus favoriitidele, Venemaa I võistkonnale, kus sõitsid Alena Trapeznikova ja Sergei Gorlanov (46.14). Selge vahega tuli nende järel hõbedale Rootsi (+00.52) koosseisus Markus Lundholm ja Magdalena Olsson. Pronksi eest heitlesid terve võistluse Eesti ja Soome. Medali saatus otsustati umbes poolteist kilomeetrit enne finišit, kui Mattis Jaama valis üle-eelviimasesse KP-sse minekuks vahetult tema ees sõitnud Soome esinumbrist, sprindi pronksmedalistist Tuomas Kotrost erineva teevaliku ning julge risk õigustas end: see andis Jaamale viimaseks kilomeetriks otsustava kuuesekundilise edumaa. Finišis jäi Eestit esikohast lahutama 1.36, Soomet 1.42.
"Oleme mõlemad Mattisega väga rahul, oli väga äge võistlus: tehniline, pingeline. Oma sõitudega olen samuti väga rahul: pääsesin esimesel ringil kohe võistlejate etteotsa, sain teha oma sõitu, enesetunne hea, vigu ei teinud, oli lahe mees-mehe vastu võistlus," kommenteeris Daisy Kudre.
"Daisy tuli avavahetuselt teisena, ainult neli sekundit Trapeznikovast maas, minu eesmärk oli edu hoida. Teine vahetus sujuski mul suurepäraselt: tempo oli hea, vigu ei teinud. Neljandas vahetuses nii sujuvalt ei läinud, kohe esimesse kontrollpunkti minnes tegin suurel kiirusel paralleelsituatsiooni vea, mille ajalist suurust ei teagi. Kartsin korraks, et olen edu maha mänginud ja oleme medalimängust väljas. Õnneks suutsime siiski püsida liidreid püüdvas pundis, võistlus jätkus ja kõik sujus edasi paremini. Lõpp hea, kõik hea," jäi Jaama rahule.
Kokkuvõttes kinnitasid mõlemad, et said kirja mitte ainult oma parima sprinditeate tulemuse, vaid tegid täna ka läbi aegade parima soorituse, kuna nii väike pole neil vahe võitjatega kunagi olnud. "Rada sobis meile hästi, ka suusad olid meil täna taas väga head. Kõik läks hästi," ei hoidnud pronksmedalistid finišis rõõmuemotsioone tagasi.
Homme on Hantõ-Mansiiskis suusaorienteerumise Euroopa meistrivõistlustel puhkepäev ning nädalavahetusel ootavad ees veel kaks rasket võistluspäeva: laupäeval tavarada ning pühapäeval teatesõidud. | Eesti võitis suusaorienteerumise EM-il teatesprindis pronksi | https://sport.err.ee/1063097/eesti-voitis-suusaorienteerumise-em-il-teatesprindis-pronksi | Venemaal Hantõ-Mansiiskis jätkuvatel suusaorienteerumise Euroopa meistrivõistlustel võitsid Daisy Kudre ja Mattis Jaama sprinditeates pronksmedali. |
Teater kinnitab, et juhindus selle otsuse tegemisel vanarahva tarkusest "Parem karta, kui kahetseda". Ühtegi võimalikku viirusekandjat või viirusekandjaga kokku puutunud isikut teatri kollektiivis teadaolevalt ei ole, küll aga on teater viimastel päevadel andnud publikurohkeid etendusi ja võõrustanud erinevaid rahvarohkeid sündmusi.
"Usume, et Ugala teatri publik jagab meie seisukohti. Hoiame publikut ja avalikkust teatri järgnevate sammude osas kursis kodulehe ja teatri infokanalite vahendusel. Edasiste otsuste langetamisel juhindub teater riigipoolsetest konkreetsetest juhistest," lisasid nad.
Ärajäävate etenduste piletid vahetab teater ümber hilisemateks kuupäevadeks või ostab tagasi. | Ugala teater peatab kuni esmaspäevani etendustegevuse | https://kultuur.err.ee/1063093/ugala-teater-peatab-kuni-esmaspaevani-etendustegevuse | Ugala teater võtab vastutuse nii oma kolleegide, külaliste kui ka Viljandi kogukonna ees ning teeb kõik endast oleneva, et Covid-19 viirusnakkuse leviku piiramisele Eestis kaasa aidata. Sellega seoses on Ugala teatri juhtkond otsustanud peatada etendustegevuse alates tänasest, 12. märtsist ja sulgeda kogu maja vähemalt kuni esmaspäeva, 16. märtsi hilisõhtuni. Otsus puudutab koduetendusi ja ka 16. märtsil toimuma pidanud etendusi Vanemuise teatris Tartus ja Endla teatris Pärnus. |
Kokku anti välja 12 auhinda 11 kategoorias, laureaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna peapreemia anti üle juba 31. jaanuaril Vaapo Vaherile Eesti kirjandusloo uudse läbivalgustamise eest kodukoha-armastusest sündinud mastaapses uurimistöös "Hiiumaa kirjanduse lugu", elutööpreemia pälvis Helga Nõu, kes on kirjutanud juba 1965. aastast nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele.
Kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2019. aastal ilmunud teoste eest:
Proosa (žürii: esimees Märt Väljataga, Katrin Hallas, Janika Kronberg, Mihkel Kunnus, Ene Paaver)
Mudlum "Poola poisid"
"Poola poisid" on nihutatud olustikuga võtmeromaan kultuurielust, ühe põlvkonna vaimsete pürgimuste tõusust ja taltumisest, milles sugestiivselt kujutatud miljöö ja inimsuhted vahelduvad lennukate debattidega maailma parandamise võimalikkuse üle.
Luule (žürii: esimees Märt Väljataga, Katrin Hallas, Janika Kronberg, Mihkel Kunnus, Ene Paaver)
Carolina Pihelgas "Valgus kivi sees"
"Valgus kivi sees" on süvenenud ja kujundlik raamat, luule sõna kõige paremas mõttes. Valgustab sügavalt inimese siseilma, kuid on ikkagi ligipääsetav. Tundlik ilma sentimentaalsuseta, aus ilma hinge pahupidi pööramata.
Esseistika (žürii: esimees Märt Väljataga, Katrin Hallas, Janika Kronberg, Mihkel Kunnus, Ene Paaver)
Linnar Priimägi "Luule ja tõde"
Raamatusse koondatud ligi nelja aastakümne jooksul loodud tekste iseloomustavad selgus, väljendusrikas täpsus ja nõudlikkus: nii autori enese, tema kriitika objektide kui ka lugejate suhtes.
Vabaauhind (žürii: esimees Märt Väljataga, Katrin Hallas, Janika Kronberg, Mihkel Kunnus, Ene Paaver)
Rein Kuresoo "Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed"
"Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed" on kaunis ja kurb raamat. Kurb seepärast, et käimas on kuues suur väljasuremislaine. Kuresoo on hea huumorisoonega muhe jutuvestja ja tema reisimuljeid toetab põhjalik ökoloogiline haridus.
Näitekirjandus (žürii: esimees Märt Väljataga, Katrin Hallas, Janika Kronberg, Mihkel Kunnus, Ene Paaver)
Ott Kilusk "Kirvetüü"
Säravalt setukeelne "Kirvetüü" on nagu ajakaev, kus uued ja vanad kihistused koos nähtavad ja kandvad. Näidend toob nähtavale ühe kummaliselt kaugena tunduva paiga ja elutunnetuse, 1990-ndad vaimu ja avaliku vaikusega ümbritsetud inimesed.
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde (žürii: esimees Kristiina Ross, Leena Tomasberg ja Olavi Teppan)
Siiri Kolka – László Krasznahorkai "Saatana tango", tõlge ungari keelest
See on suhteliselt noore tõlkija esimene iseseisev romaanitõlge, mis haarab lugeja kohe esimesest lausest raamatu apokalüptilise õhustikuga maailma ja kannab ta lummatuna läbi poris lunastust otsiva tantsu kuni viimase lauseni välja, ilma et pinge hetkekski langeks.
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde (žürii: esimees Kristiina Ross, Leena Tomasberg ja Olavi Teppan)
Frans van Nes – Jaan Kross "Strijd om de stad" (Rakvere romaan), tõlge hollandi keelde
Frans van Nes on varem kahasse Jesse Niemeijeriga tõlkinud Krossi "Kolme katku vahel", mis pälvis Hollandi meedias tunnustavat vastukaja.
Mõttekirjanduse tõlkeauhind (esimees Tiiu Hallap, Amar Annus, Toomas Rosin.)
Martti Kalda – Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus
"Manu pärimus" on ajavahemikus 3. sajandil eKr kuni 3. sajandil pKr Vana-Indias loodud tavaõiguse kogumik, mis on sügavalt mõjutanud ühiskonnakorraldust ja maailmavaadet Indias ning laiemalt Kagu-Aasias. Žürii soovis oma otsusega esile tõsta neid tõlkijaid, kes vahendavad eesti lugejale iidseid ja kohati väga harjumatuid mõttemaailmu, mille edasiandmine on keerukas ning nõuab palju eriteadmisi.
Laste- ja noorsookirjandus (žürii: esimees Krista Kumberg, Anu Kehman ja Priit Põhjala)
Jaanus Vaiksoo "King nr 39"
See, mis Vaiksoo raamatu juures võlub, on eluterve ja valdavalt positiivne vaade elule, pealetükkimatu huumor ja loo, mida ei käivita hea ja halva vastasseis, kaasahaaravus. Samuti leevendab Vaiksoo teos põuda, mis valitseb 5.-6. klassi poistele sobiliku kirjavara osas. Lapsed on arukad ja head, täiskasvanud lahked ning arusaajad. Autor koob sündmustikku sekka salapära, mõistatused leiavad lahenduse, kuid mitte kõikidele küsimustele ei anta üheseid vastuseid. Unistuste maailmast tuleb alati midagi reaalellu kaasa. Kas pole tore!
Venekeelse autori kirjandusauhind (žürii: esimees Marina Tervonen, Kalle Käsper, Tatjana Kuzovkina)
Ljudmilla Gluškovskaja " Печаль моя светла"/"Mu kurbus on hele"
Ljudmilla Gluškovskaja raamat on pühendatud elu-, mõtte- ja töökaaslasele ning on väga ebatavaline teos. Autor ei kirjelda sündmusi, toiminguid, käitumist, iseloomu traditsiooniliselt – ta teeb midagi enamat: vaatamata sellele, et ta kaasa on lahkunud, laseb ta nende ühisel vaimsel Matrixil edasi eksisteerida. Raamat on huvitava kompositsiooniga ja koosneks justkui kolmest kontsentreeritud ringist, millest kõige tähtsam ja sakraalsem on keskmine. Aga lugeja jõuab selleni alles siis, kui on tunginud läbi kahest eelnevast ringist. See teos on kahtlemata nähtus venekeelses kirjanduses.
Nelli Melts – elutöö – rohkem kui 30-aastane tegevus venekeelse kirjanduse valdkonnas
Nelli Melts, luuletaja ja tõlkija, on rohkem tuntud kui ajakirja "Tallinn" peatoimetaja ja kirjastuse "Aleksandra" eestvedaja. Ta on aktiivne kirjandusfestivalide ja -näituste (ka rahvusvaheliste) organiseerija ning neil osaleja – üks nendest, keda saab nimetada "kultuurisildade ehitajaks". Tema panus venekeelse kirjanduse valdkonda on hindamatu.
Artikliauhind (žürii: esimees Mart Velsker, Brita Melts ja Elle-Mari Talivee)
Agnes Neier ja Joosep Susi "Verbaalse ja visuaalse dialoog. Sissejuhatus lüürilise luule ja foto vastastikmõjusse"
Agnes Neier ja Joosep Susi tegelevad teemaga, mida Eestis varem uuritud pole. Nende artikkel on sissejuhatus lüürika ja fotokunsti vahekordade juurde, kuid see on midagi enamatki kui sissejuhatus. Konkreetsete tekstide ja piltide analüüsist kasvavad välja veenvad üldistused, millel on põhimõtteline tähendus ja mis võiksid olla lähtepunktideks edasisele teoreetilisele arutelule. | Selgusid kultuurkapitali kirjandusauhindade võitjad, preemiate üleandmine lükati edasi | https://kultuur.err.ee/1063091/selgusid-kultuurkapitali-kirjandusauhindade-voitjad-preemiate-uleandmine-lukati-edasi | Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid 2019. aasta teoste eest. Samas otsustati 14. märtsil toimuma pidanud preemiate üleandmine edasi lükata. Sündmuse toimumise kuupäev selgub edaspidi. |
"Mina ei kardaks eriolukorra välja kuulutamist, sest see annab meetmed, mida tavalises õigusruumis ei ole. Eriolukord ongi selleks loodud, et teda teatud tingimustel kasutada. Ja kui vaadata trende maailmas, siis see ei oleks ülereageerimine," väitis Koort, lisades, et "selliste olukordade välja kuulutamist ei peaks kartma, sest need annavad selge sõnumi, et me ei olegi enam tavaolukorras."
"Põhiseaduse kohaselt ei tohi kunagi inimese vabadust piirata rohkem, kui selleks on objektiivselt alust. Märgi või signaali andmiseks ei tohi ülemäära rangeid piiranguid kehtestada. Kui piirangud kehtestatakse, siis peavad need olema põhjendatud ja järgitud ning täidetud," vastas õiguskantsler Ülle Madise.
"Mis on valitsuse tegemistes puudu, on konkreetsus. On okei öelda, et kahenädalane karantiin ei ole mitte soovitus, vaid peategi kodus olema. Seda tuleb võtta pigem keeluna ringi liikuda kui soovitusena," lisas Koort.
Samuti tõi Koort esile valitsuse kriisikomisjoni info puudumist, selgitades, et kriisi ajal on oluline näidata rahvale, et kriisiga tegutsetakse ja rahvast hoolitakse.
"Ma loodan, et me suudame sellest kriisist õppida nii palju, et järgmisesse kriisi sisenedes oleksime märksa paremini ette valmistunud," ütles Koort, viidates meetmetele, mis on hädaolukorraks valmisolekul planeeritud, aga mida pole rahastatud ega ellu viidud. | Koort: eriolukorra välja kuulutamist ei tohiks karta | https://www.err.ee/1063090/koort-eriolukorra-valja-kuulutamist-ei-tohiks-karta | Kui vaadata maailma trende, ei oleks eriolukorra välja kuulutamine ülereageerimine, sest see annaks selge sõnumi inimestele, et me ei ole enam tavaolukorras, väitis sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort Vikerraadio saates "Uudis+". |
Kolmapäeval teatas samuti sarjas kaasa tegev Haasi võistkond, et nende neli liiget pandi karantiini, kuid hiljem selgus, et nende koroonaviiruse testid osutusid negatiivseks.
Vormel-1 sarja valitsev maailmameister Lewis Hamilton on avaldanud Austraalia GP toimumise osas pahameelt. "See on šokeeriv, et võistlus jätkuvalt kavas on. Ma ei suuda uskuda, et siin oleme," lausus britt neljapäevasel pressikonverentsil, lisades, et otsus võistlust mitte ära jätta on tema hinnangul tingitud rahalistest huvidest. | McLareni liikmel diagnoositi koroonaviirus, meeskond loobus Austraalia GP-st | https://sport.err.ee/1062705/mclareni-liikmel-diagnoositi-koroonaviirus-meeskond-loobus-austraalia-gp-st | Vormel-1 MM-sarja kuuluvas McLareni tehasemeeskonnas diagnoositi esimene koroonaviiruse juhtum, mistõttu otsustas meeskonda loobuda sel nädalavahetusel peetavast Austraalia GP-st. |
Finaaletapp pidi Holmenkolleni suusakeskuses toimuma 20.-22. märtsini, kuid korraldajad otsustasid koostöös omavalitsusega, et võistlus jäetakse ära.
"Korraldajatena olema mõistagi kurvad, kuid samal ajal mõistame seda otsust täielikult. Inimeste elu ja tervis on kõige tähtsamad," ütles korraldaja ehk Holmenkollen Skifestivali tegevjuht Kristin Vestgren Säteröy pressiteate vahendusel.
Sellele nädalalõpule kavandatud MK-sarja eelviimane etapp Soomes Kontiolahtis praeguse seisuga toimub, kuid ilma publikuta. | Laskesuusatamise MK-sarja viimane etapp jääb ära | https://sport.err.ee/1062724/laskesuusatamise-mk-sarja-viimane-etapp-jaab-ara | Norra laskesuusaliit teatas, et seoses koroonaviiruse levikuga on otsustatud ära jätta järgmisel nädalavahetusel Oslos toimuma pidanud laskesuusatamise MK-sarja finaaletapp. |
Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna peaspetsialist Kaia Savisto kinnitas ERR-i venekeelsele portaalile, et Subbmedia OÜ on teavitanud töötukassat üheksa töötaja koondamisest.
"Saime kolmapäeval juba teise teate, koondamine viiakse läbi 10. aprillist kuni 31. maini 2020," rääkis Savisto.
Subbmedia kaasomanik Mihhail Vladislavlev keeldus koondamist kommenteerimast.
Subbmedia asutajad on teleajakirjanikud Mihhail Vladislavlev ja Aleksandr Zukerman. 2018. aastal oli firma kasum ligi 30 000 eurot ja käive üle 402 000 euro ning ettevõttes oli 15 töötajat.
5. märtsil teatas PBK omanik Baltic Media Alliance (BMS), et katkestab igapäevase infosaate "Eesti uudised" tootmise, põhjendades seda riiklike ja õiguskaitseorganite ebaproportsionaalse majandusliku survega BMA-le.
Viimane uudistesaade jõuab televaatajateni 19. märtsil. Samuti peatatakse igapäevase Läti territooriumil eetris oleva infoprogrammi "Läti aeg" tootmine.
"Eesti uudised" on PBK eetris olnud alates 2004. aasta märtsist. | PBK "Eesti uudiste" tootja koondab üheksa inimest | https://www.err.ee/1062710/pbk-eesti-uudiste-tootja-koondab-uheksa-inimest | Põhitegevusena Pervõi Baltiskii Kanalile (PBK) uudiseid tootev Subbmedia koondab mai lõpuks üheksa töötajat, sest telekanal peatab alates 20. märtsist "Eesti uudiste" edastamise. |
ERR-i spordiportaal avaldab pöördumise täismahus:
"Eesti Vabariigi valitsus esitas täna käitumissoovitused, mis puudutavad otseselt ka spordirahvast. Need on antud soovituslikus vormis, aga peame endale aru andma, mida tähendab demokraatlikus ühiskonnas valitsuse soovitus – see on palju enamat kui lihtsalt soovitus.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee arstid, kes on maailma parimad, hindavad, et sportlastele ei ole Covid-19 koroonaviirus ohtlikum kui tavaline viirushaigus. Igasuguste viirushaiguste vältimine on sportlastele oluline, aga me peame silmas pidama laiemat eesmärki – tõkestada viiruse levimist. Covid-19 võib olla väga ohtlik eakatele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele.
Eesti Olümpiakomitee ja Spordimeditsiini Sihtasutus kutsuvad sportlasi, sporditöötajaid ja spordiorganisatsioone üles järgima järgmisi soovitusi:
Järgida väga hoolikalt rangeid hügieeninõudeid.
Kaaluda tungivalt nii välisreiside kui ka Eestis korraldatavate võistluste ja koosolekute korraldamise hädavajalikkust.
Lükata edasi võistluste ja muude avalike ürituste korraldamine ja nendel osalemine vähemalt kaks kuud, olenemata osalejate arvust ja toimumise kohast.
Reisides jälgida Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kodulehelt jooksvalt täienevaid käitumis- ja reisisoovitusi. Samuti tuleb reisides järgida riikide kohalike omavalitsuste poolt antud liikumispiiranguid.
Haigusnähtude ilmnemisel – palavik, nohu, köha, muud nähud - tuleb end koheselt isoleerida. Ei tohi väljuda elukohast, minna trenni ega võistlema ning tuleb limiteerida kokkupuuteid inimestega. Samuti tuleb võtta ühendust asukoha meditsiinitelefoniga – Eestis perearstiga, terviseameti infonumbriga või helistada hiljemalt 16. märtsist avatavale koroonaviiruse kriisitelefonile numbriga 1247.
Reiside ja võistluste edasilükkamine on meile harjumatu ja ebatavaline olukord, aga me peame valdkonnana tajuma oma vastutust. Meie jaoks on oluline nii sportlaste, nende lähedaste kui ka spordist muul moel osa saavate inimeste tervis. Tegu on force majore'iga ning meie kõigi ja igaühe panus on oluline - on see ärajäänud võistlussooritus või korraldatud võistluse ärajätmine. Inimeste tervis kaalub üles kõik muu.
Urmas Sõõrumaa, Eesti Olümpiakomitee president
Dr. Mihkel Mardna, Spordimeditsiini Sihtasutuse juhatuse liige ja Eesti olümpiadelegatsiooni arst" | EOK soovitab alaliitudel vähemalt kaheks kuuks spordivõistlused edasi lükata | https://sport.err.ee/1062715/eok-soovitab-alaliitudel-vahemalt-kaheks-kuuks-spordivoistlused-edasi-lukata | Eesti Olümpiakomitee ja Spordimeditsiini SA esitasid seoses jätkuva koroonaviiruse leviku ohuga seoses avalduse Eesti spordiorganisatsioonidele. Ühe punktina soovitatakse alaliitude spordivõistlused vähemalt kaheks kuuks edasi lükata. |
Harku vallavalitsuseni jõudnud info kohaselt kahtlustatakse mitmel elanikul koroonaviirust, seoses sellega valmistub vallavalitsus koroonaviiruse leviku tõkestamiseks rakendama ennetava meetmena valla koolide üleminekut koduõppele alates 16. märtsist kuni olukorra normaliseerumiseni, teatas valla esindaja.
Harku vallas tegutseb viis üldhariduskooli: Tabasalu Ühisgümnaasium, Vääna Mõisakool, Harkujärve Põhikool, Vääna-Jõesuu Kool ja Muraste Kool.
Samuti muudavad valla raamatukogud ajutiselt teenindamist. Lugemissaalid sulgevad uksed ja raamatute laenutamise tellimused võetakse vastu kirjalikult e-posti aadressil või telefoni teel. Raamatud saab kätte raamatukogu fuajees paiknevalt riiulilt ning raamatuid saab tagastada nii välisukse kõrvale kui ka fuajeesse paigaldatavasse tagastuskastidesse.
Kolmapäeval andis vallavalitsus suunise valla hallatavatele asutustele mitte planeerida järgneva kahe kuu jooksul lähetusi, reise ja ekskursioone terviseameti poolt määratud koroonaviiruse riskipiirkondadesse.
Harku vallavanem Erik Sandla palub elanikel säilitada rahu ja järgida terviseameti poolt jagatavaid suuniseid haigestumise vältimiseks ning jälgida valla infokanaleid.
Edasiste otsuste kohta teavitab vallavalitsus avalikkust iga kahe nädala tagant reedeti. | Harku vald sulgeb esmaspäevast alates koolid | https://www.err.ee/1062712/harku-vald-sulgeb-esmaspaevast-alates-koolid | Harku vallavalitsus otsustas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks sulgeda alates esmaspäevast viis vallas tegutsevat kooli ning piirab raamatukogude tegevust. |
Siimer eksis kummaski tiirus ühe korra ja kaotas kuldmedali võitnud sloveenile Alex Cisarile (0; 26.30,0) kahe minuti ja 51,9 sekundiga. Cisari järel tuli teiseks tšehh Vitezslav Hornig (1; +21,2) ja kolmandaks šveitslane Niklas Hartweg (0; +23,5).
18-aastane Tuudor Palm sai kirja 30. tulemuse, läbides mõlemad tiirud puhtalt. Kaotust võitjale kogunes kolm minutit ja 25,1 sekundit.
Markus Rene Epner oli 64. (1; +6.10,5) ja Robert Heldna 81. (4; +7.25,3). Mart Vsivtsev starti ei tulnud. | Siimer sai juunioride EM-il sprindis 24. koha | https://sport.err.ee/1062692/siimer-sai-juunioride-em-il-sprindis-24-koha | Laskesuusatamise juunioride Euroopa meistrivõistlustel Austrias Hochfilzenis sai Kristo Siimer meeste 10 km sprindis parima eestlasena 24. koha. |
Õiguskantsler saatis märgukirja rahandusminister Martin Helmele, väljendades muret kommertspankade praktika üle sulgeda oma klientide pangakonto ja keeldudes seda uuesti avamast või piirata inimeste ligipääsu internetipanga, kaardimaksete ja sularahaautomaadi teenustele. Selle murega on õiguskantsleri poole pöördunud mitmed inimesed, kellele pangad on keeldunud kontot avamast või selle sulgenud.
Tegemist on olnud näiteks piiratud täitemenetluse võlgnikega või on pangad põhjendanud keeldumist oma riskiisu või ärimudeli muutusega, mis ei lähtu kuidagi inimesest endast, nii et ta ei saa end selliste põhjenduste vastu ka kaitsta. Üldiselt aga ei ole pangad konto sulgemisotsust kliendile kuigi sisuliselt põhjendanud.
Õiguskantsleri hinnangul ei ole riskiisu vähenemine või ärimudeli muutumine piisav põhjendus kliendi konto sulgemiseks, sest iga inimene vajab ligipääsu põhimakseteenustele.
Pangakonto sulgemine paneb inimese raskesse olukorda, sest töötasu ei maksta sularahas, kui just tööandjaga selles eraldi kokku ei lepita, samuti ei saa enamike eluks vajalike teenuste eest (kommunaalteenused, lasteaiatasu jms) esitatud arvete eest maksta sularahas. Samuti piirab konto sulgemine inimese põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtusse, sest ka selleks tuleb tasuda pangaülekandega riigilõiv. Raskendatud on ka ettevõtlusega tegelemine, oma pere eest hoolitsemine ja muu, milleks seadus inimestele õiguse annab.
Õiguskantsler mõistab pankade soovi maandada riske, kuid rahapesu vastase võitluse nimel ei saa inimestelt võtta ligipääsu põhimakseteenustele ja õiguskaitsele ning panna alus nende sotsiaalsele ja majanduslikule tõrjutusele olukorras, kus sularahas kogu oma elu korraldada ei saa.
Seetõttu paneb õiguskantsler rahandusministrile ette muuta seadusi, et inimestele oleks tagatud ligipääs vähemalt ühele pangakontole, millega oleks tagatud kõik põhimakseteenused, sest see käib inimese põhiõiguste juurde.
Makseteenused on ka hädaolukorra seaduse tähenduses elutähtsad, nende toimepidevust korraldab Eesti Pank. Erilise tähtsusega on pangateenuse kättesaadavus kriisiolukorras - näiteks ulatusliku haiguspuhangu korral, milleks praegune koroonaviiruse levik ähvardab paisuda -, mil inimesel ei pruugigi olla muid võimalusi mingite ostude tegemiseks kui üksnes pangaülekandega. Seega ei saa näiteks karantiinis viibiv inimene ilma pangakontota teha ka oste e-apteegist või e-poest, et tagada ravimi- ja toiduvaru, rääkimata kommunaal- jm teenuste eest tasumisest.
Seaduse järgi kuuluvad elutähtsa makseteenuse osutajate loetellu Swedbank, SEB, LHV ja Luminor pank. Järelevalve tulemusel aga selgus, et üksnes üks SEB Pank tagab arestimata jäetud summade ulatuses inimestele kõik nõutud põhimakseteenused.
Ühest küljest on pankadel kohustus tagada klientidele ligipääs elutähtsale teenusele, teisalt aga võimaldab krediidiasutuste seadus pangal omale kliente valida. Taaskord on aga sellelegi õigusele seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga kitsendus. Nimelt on pangal kohustus sõlmida põhimakseteenuste osutamiseks leping Euroopa Liidus seaduslikult viibiva tarbijaga, kui viimasel on selle vastu põhjendatud huvi.
Seega kui pangal puudub inimese suhtes rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, inimene pole ka pettur, dokumendivõltsija, panganõudeid pidevalt rikkunu või ta pole kuritarvitanud panga usaldust, on pangal kohustus avada talle pangakonto.
Ka ei sobi rahapesu tõkestamine ettekäändeks pangakonto avamisest keeldumisel äriliselt vähem atraktiivsete klientide (nt täitemenetluse võlglased) tagasilükkamiseks. Pank peab tagama, et inimene saaks kasutada põhimakseteenuseid arestimata jäetud summa ulatuses. Seetõttu pole alust piirata ka täitemenetluse võlgniku õigust piirata makseid deebetkaardiga, ülekandeid internetipangas ja raha väljavõttu sularahaautomaadist.
EL-i direktiivi kohaselt on pangal õigus inimese taotlus konto avamiseks tagasi lükata vaid juhul, kui tal on juba vähemalt üks pangakonto näiteks mõnes teises samas riigis tegutsevas pangas olemas. Kui aga inimene on saanud teatise selle teise pangakonto sulgemise kohta, pole pangal õigust uue konto avamisest keelduda. Et aga Eesti pole seda direktiivi üle võtnud, pole pankadel ühelgi juhul alust keelduda konto avamisest, v.a põhjendatud rahapesu kahtluse korral. Konto peab olema tagatud ka inimesele, kes on töötu või kelle suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot. Ka ei tohi keeldumise aluseks olla sissetulekute väiksus või ebaregulaarsus, varasem halb laenumaksete tasumise distsipliin, võlad või madal eeldatav käive.
Pank peab oma keeldumist aga põhjendama inimesele kirjalikult, et inimesel oleks võimalik seda otsust vaidlustada. Üksiti on otsust näiteks kohtus võimatu vaidlustada, kui ära on lõigatud inimese võimalus teha ülekanne riigilõivu maksmiseks, mida see käik eeldab.
Õiguskantsler möönab, et pankadele kehtivad õigusaktid on vastuolulised - kui täitemenetluse seadustik põhimõtteliselt lubab võlgnikule konto avada ja maksekorralduse seadus selle välistab, kui kohtutäitur on käskinud konto arestida, siis võlaõigusseadus ei näe ette võimalust konto avamisest keelduda või seda sulgeda täitemenetlusalusel või maksuvõlgnikul, sest tagatud peab olema juurdepääs põhimakseteenustele.
Kindel on aga, et kontopiirangud suurendavad võlgniku finantsilist tõrjutust ja raskendavad võlgade tasumist. Eriti raskeks muutub selliste inimeste olukord laiaulatusliku kriisi korral. Ka väga kõrge riskitasemega inimesel peab olema võimalik avada pangakonto, on õiguskantsleri seisukoht.
Seetõttu peab õiguskantsler oluliseks üle vaadata seadused, mis lubavad pangakonto avamisest keelduda või seda sulgeda. Nii peaks sellise sooviga pank taotlema eelnevalt riigilt selleks luba, pakub õiguskantsler välja.
Võimalik on ka näiteks, et riik määrab pangad, kel on kohustus tagada kõigile tarbijatele piiratud põhimakseteenuste pakkumine. See kohustus võib laieneda kõigile elutähtsat teenust osutavatele pankadele ehk Swedbankile, SEB-le, Luminorile ja LHV-le.
Õiguskantsler palub rahandusministril esitada ettepanekud, kuidas tagada kõigile inimestele ligipääs pangakontole.
Pangad: tegemist on erandlike juhtumitega
Pangad õigustavad oma käitumist ohtrate karmistunud regulatsioonidega ehk sellesamaga, mida õiguskantsler ei pea piisavaks põhjuseks, nagu kliendi vara päritolu hindamine, rahapesu ja terrorismi tõkestamine jms.
"Peamiselt on kliendisuhte lõpetamise põhjused seotud sellega, et ettevõtte ärimudel ja koostööpartnerid ei võimalda pangal kliendi äritegevusest piisavalt aru saada. Samuti võib põhjuseks olla segane omandistruktuur, mis ei võimalda tuvastada tegelikku kasusaajat, negatiivne taustainfo, arveldused läbipaistmatute varifirmadega. Probleemiks võivad osutuda ka suured sularahamahud, mis ei ole vastavuses antud tegevusala tavapärase majandustegevusega, suured laenutehingud isikutega, kelle vara päritolu on ebaselge või on sanktsioonide rikkumise kahtlus. Esineb ka olukordi, kus klient keeldub pangale täiendavaid dokumente või selgitusi andmast või eraisiku kontol toimub äritegevus, mis tekitab küsimusi nii ettevõtte kui ka eraisiku kohta," loetles Swedbanki riskijuhtimise juht.
Vahtra selgitas, et Swedbank hindab kliendiga seotud riske nii kliendisuhte alguses kui ka regulaarselt selle vältel ning kui mõne ülaltoodud teguriga seonduvalt ilmnevad riskid (nt ei ole võimalik tuvastada, kes on tegelik kasusaaja, tehingud ei ole kooskõlas äritegevusega, on olnud kahtlaseid arveldusi offshore -firmadega jne), võib see kaasa tuua kontol toimuvate tehingute piiramise või otsuse ettevõtte arvelduskonto sulgemiseks.
Vahtra võtab omaks, et konto sulgemisotsuste põhjendamine klintidele on olnud napp.
"Eraisiku konto sulgemine on väga erandlik juhtum. Tavapärasem on piirangute seadmine konto kasutamisele. Konto sulgemise otsus ei ole kunagi lihtne. Võtame klientidega ka jooksvalt-ennetavalt ühendust näiteks seoses ettevõtte struktuuriga, kui see ei ole piisavalt selge või kui tekib küsimusi seoses ettevõtte tehingutega ning üldjuhul konto sulgemisele eelneb sarnane kirjavahetus. Konto sulgemise otsuse puhul anname kliendile võimaluse esitada täiendavaid dokumente," selgitas Vahtra. "Esimesed teavitused on tõepoolest olnud lakoonilisemad, aga praegu püüame siiski kliendile selgitada - kui see on võimalik -, mis otsust põhjustanud on. Samas sätestavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja rahvusvaheliste sanktsioonide seadused piirangud kliendile kahtlaste tehingute kohta info andmisel."
Lõpetuseks mainib ta, et kui tööandjaga saavutada kokkulepe, on töötajal õigus saada palka ka sularahas.
Luminor kontode sulgemise või avamise keeldumiste kohta statistikat ei avalda. Kuid keeldumisi või sulgemisi põhjendab pank "tunne oma klienti" põhimõtte järgimise nõudega - kui inimese taustast aru ei saa, ei soovita klienti ka teenindada. Teisisõnu, ikka seesama rahapesu ja terrorismi tõkestamise põhjendus, millest lähtumise seadus pankadele paneb ja millest lähtumise standardites pangad ühiselt kokku on leppinud.
"Klienti teenindades peame hindama erinevaid riske, arvestama tema tegevusvaldkonda, kasutatavaid teenuseid ning geograafilisi seoseid. Sellest lähtuvalt peavad pangad koguma klientidelt täiendavat teavet veendumaks, et erinevatest õigusaktidest tulenevad kohustused on täidetud. Juhul kui pangal ei teki peale kogutud andmete analüüsi veendumust, et erinevad seotud riskid on kaetud, on neil õigus finantsteenuseid mitte osutada," kommenteeris Luminor panga avalike suhete juht Karel Hanni. "Kliendi ja panga vaheline sujuv koostöö on meile väga oluline. Seetõttu peab ka pangakontot avada sooviv isik andma endast parima, et jagada pankadele vajalikku ning küsitud infot."
Hanni sõnul pingutavad pangad selle nimel, et klientidele kontrollimisega seotud protsesse lihtsamaks teha, kuid nad ei saa teha järeleandmisi rahapesu tõkestamisel ja kohalikele ning rahvusvahelistele regulatsioonidele vastavuse tagamisel.
Konto sulgemise või avamisest keeldumise põhjendusi aga detailselt kliendile avada ei saa.
"Arvestades üksikasjade rohkust, on klientidele kohati väga keeruline anda detailset infot selle kohta, miks nendega kliendisuhet ei alustata või see lõpetatakse," ütles Hanni.
LHV vasvatuskontrolli juht Ants Soone leiab, et Eestis on juurdepääs maksekontoga seotud teenustele küllaltki hästi tagatud, sest erinevalt mõnest teisest EL-i riigist pole mõnes teises pangas konto omamine siin aluseks kontoavamisest keeldumisele.
Ka LHV-s on kontode sulgemine või avamisest keeldumine aga pigem erand.
"Pigem on neid eraisikuid, kellega kliendisuhet ei soovita, siiski vähe. Eraklientidel, kes kasutavad maksekontoga seotud teenuseid palgalaekumiseks ja igapäevasteks tavapärasteks arveldusteks, pole põhjust karta kliendisuhte lõpetamist. Hoolsusmeetmete täitmisel on LHV-s olnud üksikjuhtumi põhiseid teenuse piiramisi, kuid oleme alati kliendiga olnud sellistel juhtudel suhtluses ja jaganud omalt poolt ka selgitusi, kui seda on olnud võimalik teha," selgitas Soone.
Ministeerium: kontode sulgemisi peab paremini põhjendama
Rahandusministeerium pole veel jõudnud tõstatatud probleemi analüüsida.
"See vajab laiemat arutelu, kuhu on hõlmatud ka teised turuosalised nagu pangad ja finantsinspektsioon," selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.
Küll aga asus ministeerium juba nädal tagasi seisukohale, et pangad peavad edaspidi kontode sulgemisotsuseid paremini põhjendama.
"Rahapesu vastase võitluse taustal oleme jõudnud kahjuks olukorda, kus meil on muutunud massiliseks kontode mitteavamine, sulgemine ja ülekannete mittetegemine – see on juba hakanud takistama Eesti ärikeskkonda ja tuleb kiiremas korras lahendada," sõnas rahandusminister Martin Helme. "Kavandatavad muudatused peaksid olukorda parandama ja motiveerima panku põhjalikult kaaluma, kas ja miks ei ole mõistlik kontot avada või kas ikkagi tuleks olemasolev konto sulgeda."
Muudatuste jõustudes peab pank nii eraisikuid kui ettevõtteid teavitama vastavatest põhjustest, miks kontot ei soovitud avada või miks senine kliendisuhe lõpetati, välja arvatud rahapesu kahtluse korral. Sellisel juhul ei tohi pank oma otsust põhjendada.
Rahandusministri ettepanekul menetletakse krediidiasutuste seaduse muudatusi riigikogu menetluses oleva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse raames.
Rahandusministeerium on edaspidi kavandamas ka regulatsiooni, millega soovitakse tõhustada finantsteenustega seotud vaidluste pidamist kohtuväliselt.
See võib tähendada eraldiseisva organi - finantsombudsmani - loomist või üksuse loomist mõne juba olemasoleva riikliku institutsiooni juurde, kuhu saaksid pöörduda nii eraisikud kui ettevõtted oma õiguste kaitseks seoses finantsteenustega. See peaks vähendama kohtusse pöördumise vajadust. | Inimesed hädas: pangad sulgevad nende kontosid, otsust põhjendamata | https://www.err.ee/1062597/inimesed-hadas-pangad-sulgevad-nende-kontosid-otsust-pohjendamata | Õiguskantsler on saanud kaebusi inimestelt, kellel kodupank on omavoliliselt konto sulgenud. Ilma kontota ei saa aga vastu võtta töötasu, teha makseid ega osta näiteks haigusega koju karantiini jäädes ravimeid või toitu. Pangad nimetavad selliseid juhtumeid harvaesinevateks. |
Suletud on Suurgildi hoone, Maarjamäe loss, Maarjamäe tallihoone, Filmimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum ning Särevi Teatrituba. Kõik märtsi plaaneeritud üritused, ekskursioonid ja haridusprogrammid jäävad seoses sellega ära.
Ürituste uutest toimumisaegadest antakse teada muuseumi kodulehel.
Eelmüügist ostetud ürituste piletid (etendus "Leek" 19. ja 23. märtsil, etendus "Tähemängud ja mängutähed" 14. märtsil, Eesti Muusika Kuulsuste Koja kohtumisõhtu ansambliga Metsatöll 18. märtsil ning mängufilmi "Georg" linastus 21. märtsil) ostetakse tagasi.
Ekskursioonide ja haridusprogrammide tellijatega võetakse operatiivselt ühendust. | Ajaloomuuseumi muuseumid on märtsi lõpuni kinni | https://kultuur.err.ee/1062697/ajaloomuuseumi-muuseumid-on-martsi-lopuni-kinni | Vastavalt Maailma Terviseorganisatsioon WHO hinnangule kuulutada koroonaviiruse COVID-19 olukord pandeemiaks ning Vabariigi Valitsuse antud soovitustele suleb Eesti Ajaloomuuseum nakkusohu vältimiseks uksed 31. märtsini. |
Teatri kassa ostab "Madama Butterfly" 12.03 ja 14.03 ärajäävate etenduste piletid tagasi või vahetab need ümber mõne teise etenduse piletite vastu.
Teater vabandab ebamugavuste pärast. | Vanemuise teatris jäävad ära ooperietendused | https://kultuur.err.ee/1062698/vanemuise-teatris-jaavad-ara-ooperietendused | Võttes arvesse Kultuuriministeeriumi ja Eesti Vabariigi valitsuse suuniseid rahvusvaheliste külaliste osavõtul toimuvate kultuuriürituste osas, jäävad Vanemuise teatris ära ooperi "Madama Butterfly" etendused täna, 12.03 ja laupäeval 14.03. |
Klubi mänedžer Kaarel Sibul teatas ERR-ile, et klubi juhtkond võttis pärast peaminister Jüri Ratase riigikogu ees tehtud poliitilist avaldust vastu otsuse, et publikut tänasel mängul saali ei lubata. Sibul rõhutas, et valitsuse tungivat soovitust mitte korraldada üritusi, kuhu kohale tuleb üle saja inimese, tuleb võtta tõsiselt.
BC Kalev/Cramo ja Lokomotivi vaheline mäng algab Kalevi Spordihallis kell 19. Liigatabelis hoiab Lokomotiv kolmandat ja Eesti meisterklubi kaheksandat kohta. | Kalev/Cramo Ühisliiga kohtumine peetakse kinniste uste taga | https://sport.err.ee/1062693/kalev-cramo-uhisliiga-kohtumine-peetakse-kinniste-uste-taga | BC Kalev/Cramo peab tänase korvpalli VTB Ühisliiga kohtumise Kubani Lokomotiiviga Kalevi Spordihallis kinniste uste taga. |
Lisaks kolmapäeva õhtul teada antud kahele saarlasele ja ühele tallinlasele lisandus viimaste analüüsidega nakatunu Tartust. Nakatunu saabus 7. märtsil Milano-Riia lennuga ning liikus isikliku transpordiga Tartusse. Terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonnajuhataja Martin Kadai ütles neljapäevasel pressikonverentsil, et kuna Saaremaal nakatunud pole ise riskipiirkonnas viibinud, said nad hüpoteesi kohaselt nakkuse kohapealt ja tõenäoliselt seoses saarel korraldatud võrkpalliüritusega.
Võru linnavalitsus teatas neljapäeval, et linna lasteaiad, koolid ja huvikoolid suletakse ennetavalt vähemalt teisipäeva õhtuni, kuna selgus, et linnas on viibinud üks koroonaviiruse kandja.
Neljapäeval kogunenud Võru linnavalitsuses lastega tegutsevate asutuste juhid otsustasid ennetava meetmena peatada Võru linna koolide, lasteaedade, huvikoolide, erahuvikoolide ja teiste avalikku teenust osutavad asutuste statsionaarse õppetegevuse kuni 17. märtsi õhtuni.
Võru linnavalitsus on soovitanud toimida solidaarselt ka erakoolidel ja mittetulundusühingutel.
"Otsus sai vastu võetud lähtuvalt asjaolust, et möödunud laupäeval, 7. märtsil toimus Võrumaal erapidu, kus osales ka üks tänaseks tuvastatud väljaspoolt Võrumaad pärit, ent sünnipäeval osalenud viirusekandja. Üritusel osales mitmeid piirkonna, sealhulgas avaliku sektori asutustega seotud inimesi," ütles linnapea Anti Allas. "Otsus sündis üksmeelselt allasutuste juhtidega."
Martin Kadai sõnul on Võru juhtum sedavõrd värske, et sellega alles tegeldakse ning selgitamisel on ka nakkuskontaktsete inimeste ring.
Ehkki sotsiaalmeedias kurdavad mõned inimesed, et neile on keeldutud koroonaviiruse testi tegemast, siis Kadai sõnul tuleb aru saada, miks me üldse testime: eesmärk on saada jälile, kui keegi on haige, et selgitada välja, kes on temaga lähikokkupuutes olnud ja teada, kas nakkushaige tuleb isoleerida. Kuna haigusele pole spetsiifilist ravi, pole leebemalt kulgeva tõve puhul ravi seisukohalt tegelikult tähtis, kas ta on gripis või koroonaviiruses.
"Kui nakkushaigus on laiemalt levinud, siis ei tee massilist testimist enam mitte ükski riik ja sellel pole enam praktilist mõtet, liigume üksikjuhtumi käsitluselt üldkäsitlusele. Riigid muudavad oma tegevusstrateegiat ja lähenemist sõltuvalt sellest, kui palju on haigus levinud," rääkis ta.
Ka pole testimine otseselt aegkriitline, sest kuni laborianalüüsi tulemusi oodatakse, käsitletakse inimest igal juhul võimaliku koroonaviirusesse haigestununa ja ta on kas kodus jälgimisel või isoleerituna haiglaravil.
Saaremaal on võetud palju proove, tulemused veel teadmata
Haiglad on Kadai kinnitusel juba üle kuu aja teinud ettevalmistusi, et olla valmis raskelt haigeid ravima. Kuhu haiglasse nakatunu viiakse, sõltub sellest, mis on ravi juhtiv näidustus. Kergemad haigusjuhud jäävad üldhaigla tasandile, aga kui koroonaviirus on põhjustanud raske viirusliku kopsupõletiku, viiakse haige kas Ida-Tallinna keskhaiglasse või Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Nakkuskahtlusega inimesi on Eestis jälgimisel üle 200 ja iga uue kinnituse saanud juhtumiga kasvab ka jälgimisel olevate lähikontaktsete arv. Saaremaal on seoses kolmapäeval kinnitatud juhtumitega palju proove võetud ja inimesed on ärevuses, kuid nende proovide tulemused ei ole laboris veel valmis.
Itaalia, kus on olnud palju surmajuhtumeid, on Kadai sõnul olnud õppetunniks, et rasked haigusjuhud ja ka surmad tulevad sealt, kus on äärmiselt kõrge keskmine vanus.
"Olemegi täna võtnud fookuse, et haiglad on peatanud külastused, käisime haiglatega läbi ka selle, kuidas tagada maksimaalne ohutus, et personal ei tooks haiglasse haigust sisse, tegime konkreetselt mõned ettepanekud," sõnas ta. "Oleme ka kohalike omavalitsuste ja sotsiaalministeeriumi kaudu rõhutanud, et kõik hoolekandeasutused peavad tagama, et on range külastuspiirang, ainult erandjuhtudel ja nakkusohutusnõuete täitmisel on külastus võimalik."
Terviseamet ei näe Saaremaa isoleerimisel mõtet
Kui Saaremaast peaks kujunema viiruseleviku keskkond, siis sellegipoolest ei oleks Kadai sõnul tark otsus saar isoleerida, sest inimestel on ikkagi põhivajadused.
"Peame selle haiguse puhul aru saama, et ühiskonnaelu, elutähtsad teenused peavad jätkuma. Me kõik tahame vett, sooja toitu, peavarju, elektrit, andmesidet. Selleks, et kõik toimiks, peavad inimesed tööl käima, me ei saa jätta oma inimesi sinna saatuse hooleks. Kui tahame selle haiguse raskeid juhte ja võimalikke surmajuhte ära hoida, peame keskenduma riskirühmadele ja tegema, mis meist sõltub," rõhutas ta.
Terviseameti sõnum elanikkonnale on see, et kui laps haigestub, ei tohiks teda vanavanematele hoida viia, vaid leida muud lahendused, tuleb olla tähelepanelik hügieeninõuete osas ja haigena kodus püsida.
"Saame ka aru, et selle haiguse edasi arenedes riigis ei saa me kõiki inimesi koju jätta. Meie ühiskond kukub kokku, kui kõik inimesed on äkki kodus ja keegi ei lähe tööle, kooli või mujale. Tuleb jooksvalt otsused ümber vaadata," tõdes Kadai.
Ta lisas, et laste puhul on haigussümptomid äärmiselt leebed ja eelduste järgi peaks kõige nakkusohtlikumad olema inimesed, kellel on haigussümptomid, ennekõike köha, avaldunud. Ühiskond peab aga toimima jääma.
Eestis tehtud 464 COVID-19 testi
Kolmapäeval tehti Eestis 45 analüüsi, alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 464 COVID-19 testi. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus nüüd terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja SYNLAB-i laborites. Lähimate päevade jooksul luuakse see võimekus ka Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.
Koroonaviiruse proov võetakse tervishoiutöötaja otsuse alusel, kes lähtub analüüsivajaduse määramisel juhudefinitsioonist ehk ilmnenud sümptomitest ja sellest, kas inimene on hiljuti viibinud haiguse leviku riskipiirkonnas või võib olla kokku puutunud koroonaviiruse kandjaga.
Terviseamet lähtub oma riskihinnangus WHO ja ECDC andmetest, riskihinnangutest ja -analüüsidest ning prognoosist.
Võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovitusi on tervisameti hinnangul koroonaviiruse kõrge riski piirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Keskmise riski piirkonnad on Saksamaa, (Nordhein-Westfalen, Baden-Wuerttemberg ja Baieri liidumaa), Prantsusmaa (Auvergne-Rhône-Alpes, Bourgogne-Franche-Comté, Grand Est, Hauts-de-France, Ile-de-France), Tirooli suusakuurordid Austrias, Hispaania (Madriid, Kataloonia ja Baskimaa), Jaapan ja Singapur. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.
Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse.
Kui inimene kahtlustab haigestumist koroonaviirusesse, tuleks nõu pidada kas oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral tuleks helistada hädaabinumbril 112.
Kindlasti ei tohiks minna abi otsima mõne haigla erakorralise meditsiini osakonda, sest sellisel juhul võib inimene võimalikku viirust edasi levitada teistele ruumis viibijatele. Inimestel, kes ootavad koroonaviiruse proovi tulemusi või kelle analüüs osutus positiivseks, tuleb nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.
Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Viirus levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha. | Koroonaviirus on Eestis tuvastatud 17 inimesel | https://www.err.ee/1062610/koroonaviirus-on-eestis-tuvastatud-17-inimesel | Terviseameti labor tuvastas kolmapäeval neli uut koroonaviirusega nakatunut, kokku on haigus Eestis seni tuvastatud 17 inimesel. Terviseameti hinnangul pole aga mõistlik juhtumite lisandumisel mõnd piirkonda isoleerida, sest kui keegi tööl ei käi, kukuks ühiskond kokku. |
Hispaania väljaande El Mundo sõnul diagnoositi ühel Madridi Reali korvpalluril koroonaviirus, misjärel saatis klubi nii oma korvpallurid kui ka jalgpallurid koju karantiini.
"Et kaks meeskonda jagavad klubi treeningkompleksi, järgime soovitusi panna korvpalli- ja jalgpallimeeskonnad karantiini," teatas Real klubi kodulehe vahendusel. "Oleme otsustanud ka treeningkompleksi sulgeda ja edastanud töötajatele soovituse püsida koduses karantiinis."
Madridi Reali jalgpalliklubi pidanuks reedel tühjade tribüünide ees kohtuma Eibariga, kuid see kohumine jääb nüüd ära. Lisaks jalgpalli kõrgliiga mängudele jäetakse ära ka Hispaania korvpalli meistriliiga kohtumised. | Madridi Reali mängijad pandi karantiini, kõrgliiga mängud tühistati kaheks nädalaks | https://sport.err.ee/1062686/madridi-reali-mangijad-pandi-karantiini-korgliiga-mangud-tuhistati-kaheks-nadalaks | Hispaania jalgpalli kõrgliiga La Liga võttis neljapäeval vastu otsuse tühistada kaheks nädalaks kõik mängud. |
"Lähtudes Vabariigi valitsuse suunistest annab ERSO teada, et orkestri lähiaja kontserdid jäävad ära," kirjutas ERSO sotsiaalmeedia ja lisas, et piletid vahetatakse ümber ERSO selle ja järgmise hooaja kontsertide piletite vastu. "Info täpsustub lähiajal."
"Teater jälgib tähelepanelikult olukorra arengut, valitsuse korraldusi ja terviseameti juhiseid, igasugustest muudatustest anname kõigis oma kanalites jooksvalt teada," kinnitas Rahvusooper Estonia Facebookis.
Eesti Kontsert jätab kuni 31. märtsini ära kõik suurkontserdid ja väliskülaliste kontserdid
Lähtudes vabariigi valitsuse soovitusest jätta koroonaviirusega seoses lähiajal ära kõik enam kui 100 osavõtjaga avalikud üritused jätab Eesti Kontsert kuni märtsi lõpuni ära kõik suurkontserdid ja välisesinejate kontserdid Tallinnas ning Tartu Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajades.
"Meie publiku, esinejate ja töötajate tervis on meie jaoks esmatähtis ning nii võtsime täna vastu otsuse jätta ära kõik kontserdid oma suurtes saalides kuni selle kuu lõpuni. Juba müüdud kontsertide piletid ostame loomulikult tagasi, kuid palume kõigil tutvuda tagasiostu korraga Eesti Kontserdi kodulehel ja Facebookis," selgitas Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.
Ühtlasi on Estonia kontserdisaal kuni 31. märtsini (kaasa arvatud) suletud. Tartu Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajades jäävad märtsi lõpuni ära kõik Eesti Kontserdi korraldatavad üritused, kõigi teiste sündmuste puhul tuleks ühendust võtta ürituse korraldajaga.
Ära jäävad järgmised Eesti Kontserdi kontserdid:
1) Madeleine Belli (USA) ja Concertgebouw (Holland) kontserdid "Tribuut. Ray Charles ja Stevie Wonder" Tartus 13. märtsil ja Tallinnas 14. märtsil;
2) Kontserdisarja "i nagu interpreet" kontsert (Robert Traksman, viiul, Marcel Johannes Kits, tšello, Rasmus Andreas Raide, klaver) 17. märtsil Estonia kontserdisaalis;
3) Kontserdisarja "Lõunamuusika" kontsert "Vene romanss". Priit Volmer (bass, Rahvusooper Estonia), René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia), Jaanika Rand-Sirp (klaver) 18. märtsil Estonia kontserdisaalis;
4) Kontserdisarja "i nagu interpreet" kontsert "Kummardus Georg Otsale" (Mati Turi, tenor, Martti Raide, klaver) 19. märtsil kell 19 Jõhvi kontserdimajas;
5) "Entel-tentel 50" kontsert 20. märtsil Pärnu kontserdimajas, 21. märtsil Vanemuise kontserdimajas, 22. märtsil Estonia kontserdisaalis ja 23. märtsil Jõhvi kontserdimajas;
6) Moskva Helikon-Opera kontsertlavastus "Mr. Georg Ots" 21. märtsil Alexela kontserdimajas;
7) Eesti Rahvusmeeskoori ja dirigent Grete Pederseni (Norra) kontsert 28. märtsil Estonia kontserdisaalis ja 29. märtsil Tartu Ülikooli aulas;
8) Ansambli Dialogos kontsert 24. märtsil Tallinna Suurgildi hoones ja 25. märtsil Pärnu kontserdimaja kammersaalis;
9) Sergei Tanejevi nimelise keelpillikvarteti (Peterburi) kontsert 31. märtsil Tallinna raekojas.
Lisaks jätab Eesti Kontsert kuni 1. aprillini ära kõik koolikontserdid üle Eesti.
Ära jäävate kontsertide piletid ostetakse tagasi 17. aprillini. | ERSO ja Eesti Kontserdi lähiaja kontserdid jäävad ära, Rahvusooper Estonia jätkab etendustegevust | https://kultuur.err.ee/1062675/erso-ja-eesti-kontserdi-lahiaja-kontserdid-jaavad-ara-rahvusooper-estonia-jatkab-etendustegevust | Eesti riiklik sümfooniaorkester teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et orkestri lähiaja kontserdid jäävad ära. Rahvusooper Estonia jätkab praeguse seisuga tavapärast etendustegevust. |
Euroliiga sõnul lähtuvad nad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kolmapäevasest otsusest kuulutada välja koroonaviiruse pandeemia. Lisaks peatati Euroliiga noorteturniirid ja EuroCupi võistlussari.
Otsusest kõik rahvusvahelised võistlused peatada teatas ka Rahvusvaheline Korvpalliliit FIBA, millest tulenevalt jäävad ära Meistrite Liiga, Europe Cupi, naiste Euroliiga kohtumised.
Regionaalsed liigad nagu VTB Ühisliiga ja Eesti-Läti liiga, aga ka kohalikud meistrisarjad, langetavad otsuse mängude ärajäämise asjus individuaalselt. | Korvpalli Euroliiga mängud lükati teadmata ajaks edasi | https://sport.err.ee/1062683/korvpalli-euroliiga-mangud-lukati-teadmata-ajaks-edasi | Korvpalli Euroliiga teatas neljapäeval, et tulenevalt suurest koroonaviiruse ohust lükatakse kõik kohtumised teadmata ajaks edasi. |
Täna arutati Vabariigi Valitsuses meetmeid Eesti elanike kaitseks ning välisministeerium on uuendanud reisisoovitusi Eesti elanikele ja Eestisse reisijatele. Eelkõige soovitatakse lähikuudeks reisiplaane mitte teha.
Välisministeeriumi sõnul on sihtkohas abi tagamine keeruline ning inimesed peaksid vältima reisimist ohu- ja riskipiirkondadesse. Samuti juhendatakse jätkuvalt ohupiirkondadest saabunud inimesi jääma kaheks nädalaks isolatsiooni ning teavitama oma perearsti.
Ühtlasi palutakse inimestel, kes vältimatult reisima peavad, registreerida oma reisid ning hoida silm peal olukorral ning piirangutel riigis, kuhu minnakse.
Koroonaviiruse ja selle ennetamise kohta saab lisainfoga tutvuda Terviseameti veebilehel. Terviseameti labor tuvastas kolmapäeval veel neljal eestlasel koroonaviiruse. Kokku on Eestis tehtud 464 proovi ning haigus on tuvastatud 17 inimesel.
Neljapäeva lõuna seisuga on välisministeeriumi lehel välja toodud koroonaviiruse riskipiirkonnad Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Keskmise riski piirkonnad on Saksamaa, (Nordrhein-Westfalen, Baden-Württemberg ja Baieri liidumaa), Prantsusmaa (Auvergne-Rhône-Alpes, Bourgogne-Franche-Comté, Grand Est, Hauts-de-France, Ile-de-France), Tirooli suusakuurordid Austrias, Hispaania (Madriid, Kataloonia ja Baskimaa), Jaapan ja Singapur. Lisaks ei soovita välisministeerium reisida Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse ja Egiptusesse ning seoses riiki sisenemise piirangute tõttu USAsse ja Iisraeli. | Välisministeerium soovitab lähikuudeks reisiplaane mitte teha | https://www.err.ee/1062662/valisministeerium-soovitab-lahikuudeks-reisiplaane-mitte-teha | Seoses koroonaviiruse levikuga soovitab välisministeerium inimestel lähikuudel reisimise vältimatust kaaluda ning reisiplaane lähikuudeks mitte teha. Samuti juhendatakse riskipiirkonnast Eestisse reisivaid välismaalasi oma reise edasi lükkama. |
27-aastane Kilde võitis sel hooajal vaid ühe MK-etapi, tõustes pjedestaali kõrgeimale astmele 14. veebruaril Austrias peetud ülisuurslaalomil. Viiel korral tuli Kilde teiseks, korra oli norralane kolmas. Kokku 1202 MK-punkti teeninud Kilde polnud varem MK-sarja üldarvestuses esikolmikusse mahtunud, tema seni parimaks tulemuseks oli seitsmes koht.
Kilde järel sai teise koha prantslane Alexis Pinturault (1148), kolmandana lõpetas norralane Henrik Kristoffersen (1041).
Naiste MK-sarja üldvõitjaks tuli 25-aastase vaheaja järel Itaalia mäesuusataja. Federica Brignone võitis hooaja jooksul viis MK-etappi, tuli viiel korral teiseks ja jäi korra kolmandaks. Brignone teenis kokku 1378 punkti ja edestas teiseks tulnud tiitlikaitsjat Mikaela Shiffrini (1225) ja kolmanda koha saanud Petra Vlhovat (1189). | Mäesuusatamise MK-sari sai koroonaviiruse toel üllatusvõitja | https://sport.err.ee/1062655/maesuusatamise-mk-sari-sai-koroonaviiruse-toel-ullatusvoitja | Rahvusvaheline Suusaliit FIS teatas, et mäesuusatamise MK-sarja viimased võistlused Rootsis, Sloveenias ja Itaalias jäetakse jätkuva koroonaviiruse ohu tõttu ära. Meeste MK-sarja üldvõidu pälvis sellest tulenevalt norralasest üldliider Aleksander Aamodt Kilde, naiste konkurentsis võidutses itaallanna Federica Brignone. |
"Härra Ratas! Hulk inimesi saab kurjaks, aga mina söandaks teil kätt suruda selle teksti peale, mida te ette lugesite, mina kirjutaks sellele alla," ütles reformierakondlane Jürgen Ligi oma küsimuse sisejuhatuseks.
"Hea peaminister Jüri! Ma tahan täiesti siiralt tunnustada sind tänase esinemise eest, see oli tõsine, selge, isegi võiks öelda sümpaatne," lausus Ligi erakonnakaaslane Valdo Randpere.
"Ma tahaksin ka soovida valitsusele jõudu ja ratsionaalset meelt. Kindlasti on mõistlik need ebamugavused ja piirangud ja väiksemad kahjud ära kannatada ja üle elada, selleks et ära hoida võimalik palju suurem kahju," ütes Aivar Sõerd.
"Hea peaminister! Ka mina soovin teile jõudu ja seda, et valitsus hoiaks tempot. Mida varem vajalikud otsused tehtud saavad, seda edukamad me tõenäoliselt riigi ja rahvana selles kriisis ka oleme," ütles Kristen Michal.
"Hea peaminister, suur aitäh, et tulite meile rääkima siia. See oli hädavajalik," lausus Maris Lauri.
"Lugupeetud Jüri Ratas! Teie avaldus oli mõistetav ja arukas," teatas Vilja Toomast.
"Lugupeetud peaminister! Ka mina tänan teid selle sisuka ja vajaliku sõnavõtu eest," ütles Mart Võrklaev.
" Lugupeetud peaminister! /---/ Ma väga soovin teile kella kaheseks istungiks, erikomisjoni istungiks, palju jõudu ja jaksu, et te võtaksite väga konkreetselt otsused. See tuleb praegu meile kasuks," rääkis Kristina Šmigun-Vähi.
"Lugupeetud peaminister, suur tänu tänase avalduse ja info jagamise eest, mida pakutakse ka viipekeeletõlke kaudu!" ütles Signe Kivi. Viipekeelset tõlget tunnustas ka Jüri Jaanson, kes siiski palus, et kõne tekst saadetakse ka Eesti Vaegkuuljate Liidule ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale, kes saaks seda oma sisevõrgustikus jagada.
Peaminister Ratas (Keskerakond) ütles riigikogu ees tehtud poliitilises avalduses, et valitsus moodustas koroonaviiruse levikuga soetud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni, mille tegevust juhib peaminister. | Riigikogu reformierakondlased tunnustasid Ratast | https://www.err.ee/1062652/riigikogu-reformierakondlased-tunnustasid-ratast | Riigikogu opositsiooni kuuluva Reformierakonna fraktsiooni saadikud tunnustasid neljapäeval poliitilise avaldusega esinenud ja siis riigikogu liikmete küsimustele vastama hakanud peaminister Jüri Ratast. |
Sõnas emakeel peituvad eeldused, millele me enamjaolt tähelepanu ei pööra. Näiteks kaldume arvama, et lapse ema keel on ka lapsele edaspidi kõige omasem ja et igaühel on vaid üks päris emakeel.
Virve-Anneli Vihman kutsub kuulajaid vaatama nendest eeldustest kaugemale ja arutlema emakeele mõiste üle. "Loengus peatume pikemalt keelekasutuse kontekstidel ja küsime, kuidas need mõjutavad keele omandamist, keelepädevust ja minapildi kujunemist. Samuti uurime, kuidas hoitakse ja antakse järgmistele põlvedele edasi eesti keelt praeguses mitmekesises ja mitmekeelses maailmas," sõnab ta.
Emakeelepäeva üritused jätkuvad 13. märtsil kell 10.30, mil saab kirjutada Vikerraadio korraldatavat e-etteütlust. 13. aastat peetava võistluse osalejate arv on aasta-aastalt mitmekordistunud ja mullu oli neid juba peaaegu 8000. Samuti toimub 13.–14. märtsil Tartu Ülikooli korraldatava emakeeleolümpiaadi lõppvoor. | Otse kell 14: emakeelepäeva loengul räägitakse emakeeltest mitmekeelses maailmas | https://kultuur.err.ee/1062645/otse-kell-14-emakeelepaeva-loengul-raagitakse-emakeeltest-mitmekeelses-maailmas | 12. märtsil kell 14 peab psühholingvistika dotsent Virve-Anneli Vihman Tartu Ülikooli peahoone aulas emakeelepäevale pühendatud loengu "Emakeeled". Kuulama on oodatud kõik keelehuvilised ning mitmekeelses keskkonnas elavad ja töötavad inimesed. |
Auhinnatud on:
Liisa Mudisti luulevalik (nr 61)
Liisa Mudisti luule on üles ehitatud kõla ja tähenduse pingestatusele, ühest tähest või häälikust võib kasvada välja teine, O-st saab ring, ringist pudrukauss, silmustest silmad. Mudisti debüütvalik on julge ja mänguline, sõnad kasvavad kokku ja lähevad lahku, tekstides kohtuvad vanaema ja Sylvia Plath. Luuletused on otsingulised, aga ometi tunnetuslikult terviklikud.
Peedu Saare romaanikatkend "Mailastest" (nr 58)
Esimesed peatükid Saare romaanist "Mailased" juhatavad lugeja noore mehe maailma, kus aastalõpu jahe meeleolu toob kaasa mälestusi, mis otsekui valguvad peale, kleepuvad külge, tulevad tagasi nagu tüütu kärbes. Peedu Saarel on kindlakäeline väljenduslaad, mis haarab oma mõtiskluste ja voogavusega.
Hele-Mai Viiksaare arvustus "Piim ja importmesi" (nr 58)
Hele-Mai Viiksaar vaatleb kriitilise pilguga Rupi Kauri instaluule fenomeni, puudutades nii autori poeetikat ja stilistikat kui ka tekstide sisemisi vastuolusid. See on terane arvustus, mis on korraga nii arutlev kui ka analüüsiv.
Mikk Grinsi läti luule tõlked (nr 59)
Läti on lähedal ja ometi nii kaugel. Mikk Grins koostas ja tõlkis luulevaliku kolmelt noorelt läti luuletajalt (Katrīna Rudzīte, Artis Ostups ja Justīne Janpaule). Tõlked on nõtked ja läbitunnetatud ning sööstavad "läbi nähtamatu vaheruumi, läbimadalrõhuala / ebaühtlase hingamise voolu, mille ristumistes / kõigub süda". | Värske Rõhk jagas aastaauhindu | https://kultuur.err.ee/1062642/varske-rohk-jagas-aastaauhindu | 10. märtsil anti kuuendat korda välja kirjandusajakirja Värske Rõhk aastaauhinnad 2019. aasta parimate kaastööde eest. Auhinnad jagunesid nelja kategooriasse: luule, proosa, kriitika ja vabaauhind. Otsused langetasid ajakirja toimetus ja kolleegium; auhindu toetab Eesti Kultuurkapital. |
"Kutsume üles võistluste korraldajaid ja kõiki sulgpallihuvilisi mõistvusele ja vastutustundlikule käitumisele, et aidata ennetada Eestis viiruse levikut. Selline käitumine on kõigi huvides ja aitab loodetavasti kiiremini jõuda tagasi tavapärase elurütmi ja korralduse juurde. Viiruse levikuga seotud arengud näitavad selgelt, et olukord võib veel mõnda aega halveneda ja seetõttu on kõigi ühiskonna liikmete panus ennetustegevuses olulise tähtsusega," seisab sulgpalliliidu avalduses.
"Sel perioodil mitte toimuvate võistluste edasi lükkamise võimalused või ärajäämine selguvad vastavalt olukorra arengutele. 10. aprillist edasiste võistluste staatus selgub aprilli alguses vastavalt sellel hetke olukorrast lähtuvalt."
"Klubide treeningtegevuse korraldamises palume lähtuda Terviseameti soovitustest ning kõigil treeningul osalejatel nendest samuti kinni pidada. Ehk kui ollakse käinud viiruse suurema levikuga piirkondades või kokku puutunud haigete inimestega, siis kahe nädala jooksul mitte treeningutel osaleda." | Sulgpalliliit peatas võistlushooaja | https://sport.err.ee/1062639/sulgpalliliit-peatas-voistlushooaja | Seoses koroonaviirusest tingitud olukorraga Eestis ja maailmas ning tuginedes Eesti Vabariigi valitsuse seisukohtadele otsustas Eesti Sulgpalliliidu juhatus, et Eesti Sulgpalliliidu kalenderplaani võistlused kuni 10. aprillini ei toimu. |
Tulenevalt peaminister Jüri Ratase poliitilisest avaldusest on tähelepanu all avalike ürituste korraldamise tingimused.
"Praeguse seisuga soovitame tungivalt ära jätta kõik suured rahvusvahelised kultuuri- ja spordiüritused. Oleme pöördunud nende korraldajate poole ja saanud üldiselt mõistvat tagasisidet. Avalike sündmuste lube palume mitte taotleda üle 100 osavõtjaga siseruumides toimuvatele ettevõtmistele," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.
"Praegu ei ole nõuet tegutsevate kultuuriasutuste, teatrite ja kinode, plaanipäraste etenduste ära jätmiseks, kui on tagatud tervisekaitsemeetmed. Samadel tingimustel võivad oma uksed lahti hoida muuseumid. Valitsuskomisjon arutab seda pärastlõunal. Anname otsustest kõigile asjaomastele teada võimalikult operatiivselt. Tänan kõiki asutuste juhte, töötajaid ja kultuuriasutuste külastajaid mõistmise eest," lisas kultuuriminister.
Võimalike muutuste kohta langetavad otsuse korraldajad või asutused ise Terviseameti ning valitsuse suunistele tuginedes. Kui korraldaja otsusel ära jääv või edasi lükatav sündmus on saanud toetust riigieelarvest, palub Kultuuriministeerium korraldajat sellest ministeeriumi teavitada. Küsimused, mis puudutavad riigilt saadud toetusi, lahendatakse iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. | Kultuuriministeerium kutsub kokku haldusala asutuste juhid | https://kultuur.err.ee/1062626/kultuuriministeerium-kutsub-kokku-haldusala-asutuste-juhid | Kultuuriministeerium kutsub täna, 12. märtsi õhtupoolikul kokku haldusala asutuste juhid, et luua parem selgus koroonaviiruse levikust tingitud probleemidest ja anda vastavad juhtnöörid. Ministeerium püüab koostöös asutuste juhtkondadega leida lahendusi, kuidas keeruline aeg seljatada. |
LEO LUKS: Palk ilma tööta?
(Humanitaar)teaduste näljutamise taga on proletariaadi alateadlik solidaarsus: töö on piin ja vaev ning on lubamatu, kui see on kellelegi puhas rõõm ja eneseteostus.
Pole ime, et turuusku liberaalid on kritiseerinud kirjaniku- ja kunstnikupalka selle määramise algusest saati. Samuti on igati arusaadav, et klikinäljas meedia peksab teema ümber mõnuga vahtu üles iga kord, kui see palk jutuks tuleb – on ju võõras rahakotis sorimine masse erutav teema, liiati kui jagatakse maksumaksjate raha. Tõnu Õnnepalu farsi mõõtkava võtnud kahekordne keeldumine talle määratud kirjanikupalgast on inimlikult igati mõistetav ning keelduja on selgitanud oma otsuse tundetagamaid põhjalikult, sh Sirbi veergudel. Kahtlemata annab Õnnepalu nõrkushetk ilkujatele ainult hoogu juurde, nii et kõik palgataotlejad peavad esmalt sisimas meedia hambusse sattumise stressitesti läbi tegema.
KRISTA KUMBERG: Ilus sarvedega loom ehk Lastekirjanduse peavoolu sees ja kõrval
Eesti lastekirjandus on nii ilus ja nii tugev, et võib põdra kombel enesele lubada aksessuaaregi, milleta küll vabalt hakkama saaks.
Algupärase lastekirjanduse üldpildis annavad tooni humoorikad lühijutud kas mudilase pildiraamatuks vormistatuna või hulganisti koos juba tragimale lugejale mõeldud kogumikes. Lapsed ootavad raamatult nalja ja põnevat sündmustikku, olgu siis fantaasiavõtmes või tõsielulist. Seda meie kirjanikud neile ka pakuvad. Peavoolu kõrval näitavad kasvutendentsi läbiva sündmustikuga raamatud, samuti teosed päris laste päris elust. Jätkuvalt on haruldased lood koolielust ja n-ö keskmisele vanuseastmele (V-VI klass) mõeldud raamatud, eriti sellised, mis hoiaksid algklasside lektüürist välja kasvanud poisse lugemise juures.
JAANIKA PALM: Kas laste tõlkekirjandus vajab päästmist?
Noored lugejad leiavad raamatud, mille puhul on sisu ja vormi põimingust sündinud kunst, kiiresti üles. Selliseid teoseid on mulluses tõlkeraamatusaagis mitmeid.
Mullu meil ilmunud Klaus Hagerupi "Tüdruk, kes tahtis päästa raamatuid" (tlk Riina Hanso) räägib kümneaastaseks saavast Annast, kes üle kõige kardab vananeda ja surra. Õnneks on ta leidnud toimiva viisi selle tõiga unustamiseks – lugemise. Kord raamatukogus saab tüdruk teada, mis juhtub teostega, mida keegi ei laena. Anna otsustab raamatud päästa ja viib koju kärutäie teoseid. Kuidas on lood aga mulluse tõlkekirjandusega? Kas see vajab üleskutset päästmisele või saab ise hakkama?
RAINER KUUBA: Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa
Praeguste lageraiemahtude puhul raiutakse vanu metsi eest ära suuremal pindalal, kui on selle kompenseerimiseks vananevaid keskealisi ja valmivaid metsi.
Kui eelmise nädala artiklis sai näidatud, kuidas riigimetsades on raieintensiivsus kasvanud suuremaks, kui see on olnud kogu möödunud saja aasta jooksul, siis selles artiklis on välja toodud andmed, millest nähtub, et samas mahus lageraietega kuigi kaua enam jätkata ei saa.
Riigimetsade praegust liigilist ja vanuselist jagunemist ei saa üks ühele võrrelda riigikontrolli auditi aegse jagunemisega, sest RMK-le kingiti möödunud kümne aasta jooksul juurde üle 200 000 hektari metsi, mis enne seda olid aastakümneid raietest puutumata.
MARGIT LANGEMETS: Sõnaveebi teine tulemine
EKI veebivara, täpsemalt keeleportaal Sõnaveeb, on äsja kasvanud väga suure tüki jagu: lisatud on üle 60 oskussõnastiku ja järjest lisanduvad ÕSi soovitused.
Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi eelmisel nädalal avalikkusele tutvustatud uues versioonis leiab kasutaja üle 60 oskussõnastiku, sinna on otsast hakanud jõudma ÕSi soovitused ning umbes 1000 sagedama sõna juurde on lisandunud mahukas sünonüümivalik. Samuti pakub Sõnaveeb nüüd kindlamat tuge eesti keele kui teise keele õpetajale, õppevara koostajale või kirjastajale.
PEETER OLESK: Doktor Heli Laanekask ja eesti filoloogia
"Eesti filoloog olla" on tänapäeva eesti teaduses väikeseks, seejuures kestvaks pidupäevaks ja soovitan väga sellest osa saada.
veebruaril tähistas 70. sünnipäeva filoloogiadoktor Heli Laanekask. Otse selle päeva lävel ilmus Emakeele Seltsi Toimetiste 77. köitena tema uurimuste ja käsitluste kogu pealkirja all "Eesti filoloog olla". Raamatu tiitellehel on ilmumisaastana märgitud küll 2019, aga ärgu lasku lugejad ja bibliograafid end sellest eksitada. Mõistmisega tuleb võtta ka teose kaanevärvi, mis on ebaakadeemiliselt roosakaslilla. Kas on palju palutud, et seltsi toimetistel oleks ühetaoline kujundus ning võimalikult ka samasugune formaat?
VALDAR PARVE: Koroona – nakkus emakeelde
Mis häda pärast tuua keelde kuningliku peakatte läänemeresoomelikule hääldusele võõras pseudoladinakeelne tõlge?
Kroonjas viirus ehk kroonviirus ehk pärgviirus, suutmata nakatada eestlase keha, nakatas eesti keele. "Koroona" meie keeles juba on. Tema kõrvale kukutati teine, mis sunnib eesti keele tõlkeprogrammide edendajaid muutma meie keele n-ö geene. Ta sunnib paisutama tõlkeprogramme lauseanalüüsi võrra, et arvuti teaks ja kasutaja saaks teada, kas teemaks on mäng või viirus. Ta ingliskeelestab eesti keelt.
STEN HALJAK: Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist
Anto Raukas, Arvi Liiva ja Arno Arrak on oma ala kogenud teadlased, keda peale pika karjääri seob veel üks veendumus – nad eitavad globaalset kliimasoojenemist või vähemasti inimtekkelist kliimasoojenemist. Arrak on 2011. aastal isegi avaldanud raamatu pealkirjaga "Mis soojenemine?" Arusaamatul ja äärmuslikul kombel maailma teaduse peavoolust lahti ütelnud Eesti teadlastel on siiski pooleldi õigus – tegemist ei ole tõepoolest kliimasoojenemisega, vaid hoopiski kliimasoojendamisega.
Sissehingatud silpe kuulamas. Janika Oras ja Taive Särg intervjueerisid Jeffers Engelhardti. Jeffers Engelhardt: "Pärimus, mida Eesti-alane humanitaaria aitab säilitada, on suunatud tulevikku, mil põlisuse ja eripära väärtus võib olla ennenägematu ja piiritu – see on igal juhul väärtus."
30. jaanuarist 7. veebruarini töötas Eesti kirjandusmuuseumi eesti rahvaluule arhiivis tuntud Ameerika etnomusikoloog Jeffers Engelhardt, kelle teadustöö on ilmekalt näidanud, et eesti muusikat kaugemalt vaadates leitakse uusi teemasid ja vaatenurki. Selles intervjuus tutvustab ta oma erialast tegevust, eelkõige religioosse muusika uurimist, ning mõtteid eesti keele, hääle ja laulu kohta, aga ka humanitaarteaduste kohta üldisemalt.
ANNI MARTIN: Maarjamäe memoriaalansambel kui nurjatu probleem
Kultuurilise trauma ilmingud on mälualal küll olemas, kuid sümboliteta, ruumielamuslik lahendus ning kaunis looduskeskkond ei ole kinnistanud selget ideoloogilist tähendust.
Aastatel 1960–2018 ilmunud meediatekstid Maarjamäe memoriaalansambli konstrueeritud tähenduse kohta näitavad selgelt, kuidas tähendus pärast ühiskonnakorra muutumist samuti teiseneb. See kinnitab, et memoriaali ümbermõtestamine on nurjatu probleem, mille leevendamisega on tegeletud juba 1990. aastatest saadik.
MARTTI PREEM: Kapital ja kultuur
Admiraliteedi basseini ääres jagub Porto Franco ehitusalale vaatamata maad ka ooperiteatri tarvis, mille võiks ehitada hoopiski avaliku ja erasektori koostöös.
Pärast hiljutist uudist Tallinki, Infortari ja Tallinna linna kokkuleppe kohta võtta lõpuks ette linnahalli taastamine võiks ehk tõesti nentida, et kapital on leidnud kultuuri ning tabanud ära, et mitmeotstarbeline kontserdi-konverentsi-ärikeskuse ja sadama sünergia võib tulevikus kapitaligi kasvatada.
Feminism on protsess. Reet Varblane intervjueeris Jenna C. Ashtonit. Jenna C. Ashton: "Kui keegi ütleb, et feminism on valmis, siis vaadaku oma sootsiumis pealispinna alla ja mõelgu nende naiste peale, kes kannatavad kõige rohkem."
Kumu Põhja- ja Baltimaade naiskunstnike konverentsi lõpetas Manchesteri ülikooli kultuuriinstituudi pärandiuuringute õppekava juhataja ja õppejõu Jenna C. Ashtoni väga kirglik ettekanne "Mida kunstnikelt õppida: ränne, võrdsus ja hool". Ashton ei ole pelgalt akadeemilise valdkonna esindaja, kuigi ta on uurinud pärandi, kunsti, aktivismi ja sotsiaalse õigluse kokkupuutepunkte ja on toimetanud kaheköitelise väljaande "Feminism ja muuseumid. Sekkumine, katkestus ja muutus" ("Feminism and Museums: Intervention, Disruption and Change"). Jenna C. Ashton on feminist ehk siis feministlik kunstnik, kuraator ja aktivist. Möödunud aastal asutas ta koos mitme teise naiskunstnikuga Manchesteris ühisateljee ja kunstigalerii ehk rahvusvahelise naiskunstnike keskuse.
Arvustamisel
Mark Fisheri "Kapitalistlik realism. Kas alternatiivi ei ole?"
XIII Tallinna talvefestival "Tõsta pilk ja ava süda"
Tõnu Kõrvitsa "Canticle of the Sun" ehk "Päikeselaul"
Viljandi Ugala "Triller", Rakvere teatri "Ilma sinuta", Laura van Bergemi ja Netti Nüganeni "Victoria saladus"
2 × Berliini rahvusvaheline filmifestival "Berlinale"
näitused "Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis" ja "Euroopa naiskunstnikud eksponeerivad oma töid Jeu de Paume'is" ning konverents "Naiskunstnikud Balti- ja Põhjamaade muuseumides"
näitus "Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant" | Sirbis: teaduse näljutamise taga on proletariaadi alateadlik solidaarsus | https://kultuur.err.ee/1062613/sirbis-teaduse-naljutamise-taga-on-proletariaadi-alateadlik-solidaarsus | Tutvustame 13. märtsi Sirpi. |
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kiik, Helme ja Reinsalu | https://www.err.ee/1062620/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-kiik-helme-ja-reinsalu | Valitsuse iganeljapäevasel pressikonverentsil osalevad sel nädalal sotsiaalminister Tanel Kiik, rahandusminister Martin Helme ja välisminister Urmas Reinsalu. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee. | |
Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhi Kati Kümniku sõnul kulus umbes kolmveerand hüvitistest pensionite maksmisele.
"Pensioniteks välja makstav summa on aasta-aastalt tõusnud," rääkis Kümnik ja lisas, et iga-aastasest pensionite indekseerimisest tulenevalt on kasvanud väljamakstavate pensionite osakaal kogu makstud hüvitistest.
Pensionitel on kõige suurem osakaal Ida-Virumaal, kus need moodustavad 82 protsenti maakonna hüvitistest. Kõige väiksema osakaaluga on pensionid Tartumaal (68 protsenti).
Peretoetusi maksti eelmisel aastal rohkem kui 168 000 perele 570 miljoni euro eest. Toetust saavate perede arv on aastaga umbes 8000 võrra kasvanud ning toetuste väljamakse 40 miljoni euro võrra.
Puudetoetused moodustavad kolm protsenti kogu väljamaksest ning toetusi sai eelmisel aastal 157 000 inimest 69 miljoni euro ulatuses.
Kõige rohkem hüvitiste ja toetuste saajaid on Harjumaal, kuhu jõuab üle kolmandik välja makstud summadest – 2019. aastal üle 1,04 miljardi euro. Järgnevad Ida-Virumaa rohkem kui 286 miljoni euro ja Tartumaa üle 277 miljoni euroga. Kõige väiksema elanike arvuga Hiiu maakonnale maksti hüvitisi ja toetusi kokku üle 18 miljoni euro.
Lisaks mainitud toetustele ja hüvitistele maksab sotsiaalkindlustusamet veel kahjuhüvitisi vägivallakuriteo ohvritele ja kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud olukordades, toetuseid represseeritutele ja tuumakatastroofi likvideerijatele, olümpiavõitja toetust ning sotsiaaltoetust Eestisse tagasi pöördujatele. | Sotsiaalkindlustusamet maksis eelmisel aastal toetusi üle 2,5 miljardi euro | https://www.err.ee/1062577/sotsiaalkindlustusamet-maksis-eelmisel-aastal-toetusi-ule-2-5-miljardi-euro | Sotsiaalkindlustusamet maksis 2019. aastal hüvitisi ja toetusi rohkem kui 678 000 inimesele kokku 2,5 miljardit eurot. Umbes kolmveerand sellest kulus pensionite maksmisele, ülejäänu arvestatavast osast moodustasid perehüvitised, puudetoetused ning muud toetused. |
Viimase aja arengud Pärnus on toimunud kosmilise kiirusega ning materjali oleks mitme arvamusloo jagu.
Juhtida koalitsiooni ühehäälelise enamusega, nagu plaanib EKRE, Keskerakonna ja valimisliidu Pärnu Ühendab võimuliit, on väga keeruline. See oli ka põhjus, miks suisa viimasel minutil Reformierakond ja Isamaa pakkusid valimisliidule võimalust luua koalitsioon, mis ka tegelikkuses seisaks Pärnu linna arengu eest. Valimisliit eelistas aga kutsuda oma koalitsiooni Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE).
Esimest korda testiti seda koalitsiooni kolmapäevasel Pärnu linnavolikogu istungil. Seal juhtus palju asju, mida on uudistekanalid vahendanud, aga mulle jäi kõige rohkem hinge põhimõtteline küsimus: milline on meie Pärnu, kas suunatud tulevikku või elab nõukogudeaegses nostalgilises minevikus? Kahjuks saime volikogu saalist vastuse, mis mulle küll eriti ei meeldi.
Pärnu volikogus pole ühtegi poliitilist jõudu, mis sõnades ei rõhutaks pidevalt noorte olulisust. Kõik lubavad noortele maad ja mered kokku. Sestap on kõnekas, et volikogu noortekomisjoni juhi kohale, mis koalitsioonilepingu järgi kuulub EKRE-le, seati kandidaadiks 43-aastane härrasmees. Opositsioonis olev Reformierakond pani vastaskandidaadiks volikogu kõige noorema liikme 20-aastase Laura Kiviselja.
Ma ei ole selles küsimuses ehk erapooletu, aga minu hinnangul polnud kahe kandidaadi kõned isegi mitte võrreldavad. Kes siis veel paremini teab, mida noored tegelikult vajavad, kui mitte noor ise?
Nagu ikka, oli isikute valimine salajane. Pärnu linnavolikogu 39 saadikust oli hääletuse ajaks saalis 18 opositsiooni ja 20 koalitsiooni esindajat. Hääletustulemused jahmatasid volinikke. Laura Kiviselg sai 19 häält ja EKRE vastaskandidaat ka 19 häält. Koalitsiooni niigi loetud häältest oli üks juba läinud oma teed.
Aga veel olulisem: saalis leidus vähemalt keegigi, kes kuulas oma südame häält, mitte partei käsku. Oli volinik, kes tegi valiku ja pani panuse tuleviku Pärnule. Ma ei tea täna, kes oli see julge, kuid siiralt tunnustan teda.
Kahjuks tuleb viigilise tulemuse puhul aga teha uus hääletus. Koalitsioon tegi liikmetele korraliku ajupesu ning seda "viga" enam ei korratud. Noortekomisjoni juhiks sai 43-aastane härra.
Kas ta tunneb ennast uues ametis õnnelikuna, eriti kui teab, et esmakordselt istus Raekoja rõdul kümmekond noort ning ülekannet jälgis ka sotsiaalmeedia vahendusel mitukümmend silmapaari. Noored ootasid kannatlikult oma võimalust, 20 volinikku aga andsid kindla sõnumi: meil siin noori otsustamise juurde vaja ei ole, te tulete meile meelde ainult siis, kui saabumas uued valimised. Ei saa Pärnust uue koalitsiooniga linna, kus noored on meie tulevik ja prioriteet.
"Jäi selline kehvavõitu tunne, et Pärnu on see auk, mis täidetakse inimestega, kes kuhugi mujale ei sobi."
Küll aga võtab Pärnu avasüli vastu pensionäre. Linnapea Romek Kosenkranius esitles volinikele oma uut meeskonnaliiget, kunagist EKRE maaeluministrit Mart Järvikut. Meest, keda isegi meie leplik peaminister lõpuks ei usaldanud ning kes pidi oma ametist loobuma. Jäi selline kehvavõitu tunne, et Pärnu on see auk, mis täidetakse inimestega, kes kuhugi mujale ei sobi.
Olen kahe ja poole aasta jooksul Pärnu opositsioonis olnud koos EKRE kohalike liikmetega ja kuigi meil on ka palju erimeelsusi olen kindel, et sellelt pingilt oleks leitud inimene, kes abilinnapea rolli vääriliselt kanda suutnuks. Tundub, et erakond kohalikke selles osas lihtsalt ei usalda.
Järviku isik on juba enne ametisse kinnitamist linnakodanikes ohtralt pahameelt tekitanud. Kui selle kohta aga linnapealt küsisime, et lasknud meer ei ennast sellisest pisiasjast häirida. Järelikult teda ei huvita linnakodanike arvamus, püha on vaid koalitsioonileping, mille alusel see ametikoht kuulub EKRE-le.
Mart Järvik teatas volikogu pulti minnes esimese asjana, et tema alati salvestab telefoniga kõik oma intervjuud. Aus ülestunnistus, hea teada. Kas see salvestamine on tal kombeks ka neljasilmavestlusel, näitab aeg.
Ise uurisin uuelt abilinnapealt konkreetseid meetmeid, mida ta plaanib ette võtta, et Pärnu linna elanike arvu kasvatada. Volinikuna on mul muretsemiseks piisavalt põhjust, sest kui Järvik 17 aastat Järvakandi valda juhtis, siis ta selles küsimuses edukas ei olnud. Statistiliselt oli Järvakandi üks neist omavalitsustest, mille elanike arv läbi aastate vähenes. Vastust ma loomulikult sellele küsimusele ei saanud ja ega ma ka lootnud seda saada.
Lõpetuseks: minu kodulinn on andnud kõigile pärnakatele selge sõnumi, siia on oodatud vaid elukogemusega ning materiaalselt vähekindlustatud pensionärid, mitte aga nooruse sära ja tahe. Kurb. | Irina Talviste: Pärnu uude võimukoalitsiooni tekkis juba esimene mõra | https://www.err.ee/1062617/irina-talviste-parnu-uude-voimukoalitsiooni-tekkis-juba-esimene-mora | Pärnu uus võimuliit on andnud kõigile linlastele selge sõnumi, et sinna on oodatud vaid elukogemusega ning materiaalselt vähekindlustatud pensionärid, mitte aga nooruse sära ja tahe, kirjutab Pärnu linnavolikogu liige Irina Talviste. |
Repsi sõnul kestis valitsuse hommikune istung 45 minutit ja lisaks koroonaviirusele oli veel teemasid, mistõttu otsustas valitsus, et kõik juriidilised nüansid nii hädaolukorra, eriolukorra kui erinevate meetmete ja lisategevuste vajalikkuse asjus arutatakse läbi valitsuse kriisitöörühmas, mis alustab neljapäeval kell 14.
Reps avaldas lootust, et hiljemalt kella 18-ks on juriidilised vajadused ära hinnatud ja valitsus oskab täpsemalt edasi minna.
Arutluse all on näiteks, kas viiruse Eesti-sisese leviku tõkestamiseks oleks vajalik veel jõulisem ürituste edasilükkamine; kas selleks on vaja eraldi keelustamist; kas inimeste liikumist on vaja keelustada.
Reps tõi näiteks, et kohalik omavalitsus sooviks Saaremaale saabumise piiramist ning ka mõned teised väiksemad vallad tahaks piirata inimeste liikumist, kuna neil pole tõenäoliselt nakkumisega nii suurt kokkupuudet.
"Mure on väga suur, aga hetkel lähenemine on siis selline, et kõigepealt vaatame, milliseid tegevusi on vaja lisada, kas on vaja rangemat keelustamise tasandit ja kas tänane vabariigi valitsus saab selliseid otsuseid teha või on vaja selleks mingisuguseid hädaolukordi või mingeid muid meetmeid juriidiliselt välja kuulutada."
Reps ise osaleb kell 12 elektroonilisel haridusministrite nõupidamisel, kus osaleb 20 Euroopa haridusministrit. Arutatakse, kui tõsiselt võetakse koolide sulgemist üleriigiliselt ja milliseid järgnevaid samme astuda.
Repsi sõnul kasvab tundidega lapsevanemate valmisolek koolide sulgemiseks, kuna inimesed soovivad hoida oma lapsi võimalikult väikses kontaktide hulgas. Olukord võib muutuda tundidega, aga praeguse seisuga õppetöö koolides esmaspäevast jätkub.
"Aga kui nakatumine Eesti-siseselt peaks saama rohkem kinnitust, siis peab valmisolek olema. | Valitsus murrab koroonakriisi ohjamisel pead juriidiliste nüansside üle | https://www.err.ee/1062615/valitsus-murrab-koroonakriisi-ohjamisel-pead-juriidiliste-nuansside-ule | Neljapäeva hommikul koos istunud vabariigi valitsus otsustas moodustada koroonakriisist tingitud olukorra juhtimiseks valitsuskomisjoni. Pärastlõunal koguneb valitsus taas, et arutada kriisi ohjamiseks vajalikke juriidilisi nüansse, ütles ERR-ile haridusminister Mailis Reps. |
RS viirustega seotud haigestumiste arv kasvas, moodustades 42 protsenti. Möödunud nädalal vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3710 inimest, neist 44 protsenti olid lapsed.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal püsis haigestumine stabiilsel tasemel.
Haigestumise kasvu täheldati põhiliselt väikelaste seas ning see oli seotud RS- viirusesse haigestumisega. Sagedamini nakatuvad alla kahe aasta vanused lapsed. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega.
Vanemaealiste vanusrühmas on haigestumised endiselt seotud peamiselt gripiviirusega.
Gripi situatsiooni tervikuna võib hinnata intensiivsuse alusel madalaks, kuid leviku veel laialdaseks. Haigestumine hakkas stabiliseeruma, kuid rääkida gripi lõpust siiski veel ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.
Laboratoorse kinnituse said 122 gripiviirust, neist 93 olid A- ja 29 B- gripiviirused.
Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hospitaliseerinud hooaja algusest 425 patsienti, haiglaravi vajanutest on 54 protsenti olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat. Viimase kolme nädala jooksul vajasid hospitaliseerimist valdavalt vanemaealised ja tööealised patsiendid.
Raskekujuliste gripijuhtude ehk intensiivravi vajavate gripijuhtude ülevaade põhineb Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida- Tallinna Keskhaigla, Tallinna Laste Haigla ja Narva Haigla andmetel.
Nimetatud nelja haigla andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud 19 inimest vanuses üheksa kuud kuni 85 eluaastat. Kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud patsiendid kuulusid riskirühmadesse. 14 inimest olid vanuses 65 ja vanem, kõikidel olid kaasuvad haigused. Põhiliseks riskifaktoriks on südameveresoonkonna haigused, järgnesid diabeet.
Kokku on hooaja algusest surnud kümme inimest, neist üks üheksakuune laps ja üheksa inimest 65-aastased või vanemad. Kõik lahkunud kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused. | Gripp on alanud hooajal Eestis nõudnud 10 inimelu | https://www.err.ee/1062614/gripp-on-alanud-hooajal-eestis-noudnud-10-inimelu | Ajal, mil kogu maailm räägib koroonaviirusest, on levimas ka tavaline gripp, mis on alanud haigushooajal nõudnud Eestis juba 10 inimelu. |
The Times raporti kohaselt ei plaani Inglismaa kõrgliiga hooaja lõppu edasi lükata ning mängud peetaks ilma pealtvaatajateta. Samuti ei näidataks kohtumisi ka pubides, et vältida suuremaid kogunemisi. Plaani rakendataks Briti väljaande andmeil siis, kui koroonaviiruse juhtumite arv Ühendkuningriigis ületab 500 piiri. Tänaseks on saareriigis viirusesse nakatunud umbes 450 inimest, surmajuhtumeid on kaheksa.
Inglismaa kõrgliigas on jäänud pidada veel üheksa vooru, kuid tabeliliider Liverpool on klubi ajaloo 19. meistritiitli kindlustamisest vaid kahe võidu kaugusel. Liverpool, kes viimati tuli Inglismaa meistriks 1990. aastal, on kogunud 29 mängust 82 punkti ja edestab tiitlikaitsja Manchester Cityt, kes on pidanud ühe mängu vähem, 25 silmaga. Eelmisel aastal, mil Liverpool võitis kuuendat korda Meistrite liiga, tuli meeskonna võiduparaadile ligi 750 000 inimest, kuid tänavu on säärased suured pidustused sattunud küsimärgi alla.
Liverpool peab järgmise mängu 16. märtsil, mil võõrsil kohtutakse linnarivaal Evertoniga. Seejärel võõrustatakse 21. märtsil Anfieldil Crystal Palace'it. | Liverpool võib ajaloolise meistritiitli võita tühjade tribüünide ees | https://sport.err.ee/1062612/liverpool-voib-ajaloolise-meistritiitli-voita-tuhjade-tribuunide-ees | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga ja madalamate divisjonide mängud võivad koroonaviiruse ohu tõttu peagi kolida kinniste uste taha. Sarnaselt on toiminud juba mitmed teised Euroopa jalgpalliliigad. |
Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) teatel tegi nende juhtkond sellise otsustas neljapäeva hommikul, et ennetavalt sõidukijuhte viiruse eest kaitsta, juhul kui see peaks hakkama kiiremini levima.
"Meetmed hakatakse rakendama alates tänasest päevast ja uued meetmed kehtivad kuni olukorra ohuhinnangu muutumiseni. Mõistame, et uued meetmed tekitavad ühistranspordi kasutajatele ebamugavusi, kuid loodame inimeste mõistvale suhtumisele," ütles TLT juhatuse esimees Deniss Boroditš.
Ühistranspordi pileteid saab bussides, trammides ja trollides jätkuvalt osta validaatori viipemaksega, internetist või mobiiltelefoniga.
TLT püüab kaitsta Tallinna ühistranspordi sõidukijuhte Autor/allikas: Priit Mürk/ERR | Tallinna bussides ei saa enam juhilt piletit osta ega esiuksest siseneda | https://www.err.ee/1062606/tallinna-bussides-ei-saa-enam-juhilt-piletit-osta-ega-esiuksest-siseneda | Koroonaviiruse leviku tõttu ei müü Tallinna busside, trammide ja trollide juhid enam pileteid ning reisijad ei saa enam ühistransporti esiuksest siseneda. Lisaks luuakse juhtide kaitseks sanitaartsoon esiuksest kuni esimese istmereani. |
Osa lasteaedu ja koole saatis kolmapäeval lapsevanematele laiali juhised, kuidas reisilt tulnuna käituda, ning muu hulgas paluti jätta 14 päevaks koju kõik need, kes ise või kelle pereliikmed on naasnud välisriigist.
"Kõik lapsevanemad, kes on lastega naasnud reisidelt, jätavad lapsed 14 päevaks koju, sealhulgas arvestada ka enda saabumist välismaalt ja kontakti lapsega!" seisis ühe lasteaia poolt vanematele edastatud ootuste loetelus.
"... palume õpilase 14 päevaks koju jätta, kui laps ise või keegi tema lähikondsetest on naasnud välisriigist," juhendas üks kool lapsevanemaid.
Segadust tekitas ka asjaolu, et kuna lasteaedade kodulehed kuuluvad linna veebihooldussüsteemi, nägi Tallinna Männi lasteaia kodulehele postitatud teade, kus rõhutati, et koju tuleb jääda ka kõigil näiteks Lätis, Soomes, Rootsis või Venemaal käinud lastel, välja nii, et selle otselingi kaudu avanud inimestele jäi mulje, nagu oleks tegu Tallinna linna ametliku teatega.
Tallinna linna ega ka haridusministeeriumi juhised tegelikult nii karmid ei ole.
"Mõned Tallinna lasteaiad avaldasid täna oma kodulehel eksitava info, et 14 päevaks tuleb koju jääda kõigil lasteaialastel, kes tulevad välisreisilt olenemata riigist. Täpsustame, et tänase seisuga on silmas peetud siiski vaid riskipiirkonnast saabujaid," seisis teates.
Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja Leini Jürisaar ütles ERR-ile, et kuskil tekkis mingi valestimõistmine ja linnapea Mihhail Kõlvart ei ole tegelikult sellist sõnumit välja andnud, nagu tuleks koju jätta kõik reisilt tulnud lapsed.
"Silmas peeti kriisipiirkondi, mis on terviseameti ja välisministeeriumi kodulehel üleval. Ja see on jätkuvalt soovituslik, ei saa ju teha kohustusi," selgitas ta ning lisas, et tegu on siiski tungiva soovitusega.
Jürisaare sõnul avas Tallinn just ka koroonaviiruse tõkestamise lehe, kust lasteaiad saavad oma sõnumiteks operatiivselt infot.
Ka haridusministeeriumi kodulehel on haridusasutustele jagatavate soovituste rubriigis öeldud, et 14 päevaks tuleks koju jääda neil, kes on hiljuti riskipiirkonnast saabunud.
Riskipiirkondadena käsitletakse Tallinnas nii terviseameti kui ka välisministeeriumi kodulehel nimetatud riike ehk Hiinat, Itaaliat, Iraani ja Lõuna-Koread, Jaapanit, Singapuri, Prantsusmaad ja Saksamaad. | Osa lasteaedu ja koole kannustab koju jääma ka väljastpoolt riskialasid saabunud lapsi | https://www.err.ee/1062589/osa-lasteaedu-ja-koole-kannustab-koju-jaama-ka-valjastpoolt-riskialasid-saabunud-lapsi | Nii mõnegi Tallinna lasteaia ja kooli lapsevanemate postkasti maabusid kolmapäeval kirjad, kus neile anti juhised jätta reisilt naasnud lapsed 14 päevaks koju sõltumata sellest, millisest riigist saabuti. Tallinna linn kinnitab, et karantiinisoovitus puudutab siiski üksnes riskipiirkonnast naasnuid. |
Rugani on esimene tippjalgpallur, kes positiivse diagnoosi saanud. Ehkki Rugani on tänavu Juventuse eest väljakul käinud vaid seitsmes kohtumises, kuulub ta kindlalt esindusmeeskonna ridadesse ning treenib igapäevaselt nendega. Kõigest mõne päeva eest istus ta pingil, kui Juventus võitis suletud uste taga peetud kohtumises 2:0 Milano Interit, vahendab Soccernet.ee.
Mis Itaalia kõrgliigast edasi saab, pole veel selge. Praeguseks on otsutatud, et kuni aprillini peetakse mängupaus. Itaalia alaliit FIGC teatas, et võimalikke variante arutatakse 23. märtsil toimuval koosolekul.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Torino Juventus: meie kaitsjal on koroonaviirus | https://sport.err.ee/1062602/torino-juventus-meie-kaitsjal-on-koroonaviirus | Itaalia jalgpallimeister Torino Juventus andis ametlikult teada, et nende kaitsjal Daniele Ruganil diagnoositi koroonaviirus. |
Elus püsimisest ja sigimisest sõltub edukus evolutsiooniareenil, seega tagab õigeaegne reageering kiskja rünnates suurema edu. Kuna valdavalt on liigid arenenud koos kiskjatega, on kisklus liikide kujunemisel olulist rolli mänginud. Tekkinud on dünaamiline tasakaal, kus kiskja ja saak on pidevas võidujooksus. Kiskja vältimiseks on mitmeid võimalusi. Neist üheks on kisklusvastane käitumine – pidev valvsus, ümbruse jälgimine ning õigeaegne põgenemine.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaitstud doktoritöös uuris Kunter Tätte, kas maapiirkonna ja linnalindude põgenemiskäitumine erineb ning milliseid trende võib täheldada Euroopas üldisemalt. Kümnete linnuliikide andmeid koguti Hispaania lõunarannikust Põhja-Soomeni – Eestis Tallinnas, Tartus, Rakveres ja nende lähiümbruses.
Evolutsiooniliselt on linn väga noor keskkond, kuid linnaeluga on kohanenud suur hulk liike. Kuna linnastumine on üleilmselt üha kiirenev, on sunnitud sealsete tingimuste ja võimalike uute kiskjatega kohanema ka paljud liigid. Seepärast on oluline teada, kas ja kuidas liigid on kohanenud, sest seda teades võime prognoosida nende ohustatust uute kiskjate ja linnaeluga kohanedes. Eriti oluline on see ohustatud liikide puhul, kelle looduslikud elupaigad on hävinud.
Põgeneda või mitte? Otsuse tegemiseks peab vares ümbrust jälgima, sest asjatu pagemine ei ole mõistlik. Autor/allikas: Marko Mägi
"Järgisin levinud metoodikat – lähenesin linnule rahuliku kõnnakuga nagu jalakäija tavaliselt. Nii on inimese põhjustatud häirumis- ja põgenemiskaugusi lihtne mõõta, tekitamata linnule liigset stressi. Arvestades, kui imelik mu käitumine võis kõrvalt paista, tunti minu tegevuse vastu huvi vähe, aga eks neid jõllitajaid leidus. Tegin doktorantuuri jooksul kokku umbes 2500 vaatlust, umbes kümme inimest tuli küsima, millega ma tegelen. Mul rippusid kaelas binokkel, laserkaugusmõõtja ja ankeet. Seetõttu peeti mind nii metsameheks, jooksuvõistluse korraldajaks või luurajaks," meenutas Tätte andmete kogumist.
Tätte sõnul olid välitööd tööst siiski pigem lihtne osa, sest tänu loodusfotograafiaga tegelemisele oskas ta linde otsida, vaadelda ja määrata. Pigem oli keeruline kiiresti ja lihtsalt arvesse võtta lindudele olulisi keskkonnatunnuseid, näiteks peidupaikade olemasolu. Raskeks läks siis, kui asi andmete analüüsimiseni jõudis, sest oli vaja otsustada, milliseid mõõdetud ja bioloogilisi tunnuseid kasutada.
Tätte töö näitab, et linnas on linnud julgemad, kuid samas ka valvsamad kui maapiirkonnas ning põhjapoolsete piirkonnade linnud on julgemad lõunapoolsetest. Vastupidiselt eeldatule viivitab aga valvsam lind nii linnas kui ka maal põgenemisega kauem, mis seab kahtluse alla senised uuringud, kus valvsust on kasutatud lindude hirmu mõõdupuuna.
Lisaks sai Tätte esmaseid eksperimentaalseid tõendeid, et linnud ei põgene ohu eest umbropsu, vaid hoiavad võimalikul ohul silma peal ka põgenedes. Nad ei põgene samasuunaliselt läheneva ohuga, mis suurendaks maksimaalset vahemaad ohuga, vaid eemalduvad ohu eest suunaga vasakule või paremale. Põgenemisviis ja põgenemisele kulutatud aeg muutuvad vastavalt ohutaseme muutustele.
Ohtlikus keskkonnas on suurem valvsus loogiline, et ohu korral õigeaegselt pageda. Inimene võib tahmatult looma hirmutunnet suurendada, mis võib muuta looma käitumist, halvemal juhul põhjustada asurkonna allakäigu. Senised hirmu-uuringud on keskendunud valvsuse ja põgenemiskauguse mõõtmisele. Tulemused toetavad ka varasemaid uuringuid linnu kehamassi, peidupaiga läheduse, seltsingu suuruse mõjust põgenemiskäitumisele.
Tätte doktoritöö aitab paremini ennustada, kuidas võib linnu hirmutunne seoses inimhäiringuga muutuda, mis aitab omakorda kaasa looduskaitseliste meetmete planeerimisele. Inimtegevuse tõttu või teiste muutuste tõttu võivad kolida aga isendid sobimatusse keskkonda, kus kisklusrisk on tavapärasest suurem. Ka kaudne oht sunnib kiskjat pidevalt jälgima ning võib lindu mõjutada, sest seda aega oleks võimalik kasutada toitumiseks. Edukaimad on need, kes suudavad ohtu adekvaatselt hinnata ja vastavalt käitumist kohandada.
Kuidas teadmisi lindude põgenemiskäitumisest rakendada?
Tätte sõnul on lindude põgenemiskaugusi kasutatud looduskaitseliselt. "Näiteks võrreldes põgenemiskaugusi erineva häiringuga aladel on võimalik kvantitatiivselt näidata, et teatud inimhäiring, (näiteks matkajad, mootorsõidukid, jahitegevus), suurendab loomade hirmu. On teada, et suurema hirmu korral kulutab loom rohkem aega valvsusele ja põgenemisele, vähem toitumisele. See võib aga kahandada sigivust, mis kokkuvõttes tähendab asurkonna kahanemist.
Teine rakendus oleks teadaoleva elupaiga ümbruse puhverala suuruse määramine ehk ala, kus inimtegevust tuleks piirata vältimaks loomade häirimist. Võtame näiteks hiljuti Eesti meedias kõneainet andnud raietegevuse kanakulli pesade läheduses. Senised uuringud, sealhulgas minu osalusel valminud tööd, on näidanud, et suuremad linnud on häiringute suhtes tundlikumad.
Kanakull kuulub haugaslaste sugukonda, mis on seniste andmete põhjal üks häirimistundlikumaid sugukondi lindude seas. Kirjanduse kohaselt põgeneb mittepesitsev haugaslane inimesest keskmiselt 150 meetri kauguselt, mistõttu, inimene tegelikult ei adu, et ta lindu häirinud on.
Siiski ei piisa puhverala arvutamisel keskmisest, vaid arvestada tuleb ka tundlikumate isenditega ja sinna veel väike varu juurde arvestada. Ilmselt tuleks sobilik puhverala suurus pigem 300 või enama meetri kanti. Selles valguses on kahetsusväärne, et mitmed hiljutised lageraied on Eestis toimunud oluliselt lähemal kui 100 meetrit kanakulli pesast.
Põgenemiskaugust ja selle muutumist on kasutatud ka loomade kohanemise uurimisel inimhäiringutega. Hetkel ei ole selge, miks mõne liigi esindajad inimhäiringutega aja jooksul harjuvad ja mõned tundlikumaks muutuvad. Selles vallas on veel mõnedki teadmata seaduspärad, mida põgenemist uurides on võimalik teada saada ning millest võiks olla kasu ennustamaks, millised liigid suudavad inimtegevusega kohaneda ja millised mitte."
Inimene, kes ei suundu otse vareste suunas, ei pruugi vareste tähelepanu pälvida, kuid siiski hoiavad nad möödujatel silma peal. Autor/allikas: Marko Mägi | Doktoritöö aitab ennustada inimeste tekitatavat muutust lindude hirmutundes | https://novaator.err.ee/1062600/doktoritoo-aitab-ennustada-inimeste-tekitatavat-muutust-lindude-hirmutundes | Hiljuti kaitstud doktoritöö aitab paremini ette näha, kuidas muutub lindude hirmutunne seoses inimhäiringuga, mis aitab omakorda kaasa looduskaitseliste meetmete planeerimisele. |
Uuringu üks autor, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg ütles, et emotsioonide regulatsiooni uuritakse sageli laboritingimustes, kus näiteks öeldakse inimesele ette, millise situatsiooni peale ta mõtlema peab. Näiteks: "Kujuta ette, et sa jõuad tööle ning sa oled oma võtmed koju unustanud," rääkis Uusberg. See on aga pisut eluvõõras lähenemine. Natuke parem oleks juba variant, kus inimene saab oma päeva kõige emotsionaalsemaid juhtumisi kirjeldada. Siin peab aga arvestama, et kõik inimesed elavad läbi erinevaid sündmusi.
"USA presidendivalimised andsid rahvusvahelisele töörühmale ainulaadse võimaluse vaadelda inimesi loomulikus keskkonnas, kus kõik kogevad sama sündmust"
USA presidendivalimised andsid rahvusvahelisele töörühmale ainulaadse võimaluse vaadelda inimesi loomulikus keskkonnas, kus kõik kogevad sama sündmust. Seda enam, et 2016. aasta valimised, mille võitis Donald Trump, ei jätnud külmaks pea mitte kedagi. Järelikult tekitas see inimestes palju emotsioone ning suure osa moodustasid just negatiivsed tunded.
Teadlased asusid uurima, kuidas inimesed oma emotsioone reguleerivad. Eesmärk oli teada saada, mida võtab tahtlikult või tahtmatult inimese psüühika ette siis, kui see kogeb midagi sellist, mida ta tegelikult tunda ei taha.
Uuringus osalejaid uuriti kaheksa päeva jooksul pärast valimisi ning vaadeldi nende emotsioonide muutumist. Selleks kasutati küsimustikku, mida pidid osalejad iga kahe päeva tagant täitma. Peamiselt keskenduti sellele, kui tugev on nende negatiivne emotsioon ning mida nad teevad selleks, et seda muuta. Täpsemalt vaadeldi kolme strateegiat, mida inimesed kasutavad, et negatiivseid emotsioone leevendada.
"Tähelepanu võib kõrvale juhtida ja mitte mõelda emotsioonile, panna telekast midagi toredat mängima või võtta raamat kätte. Teine asi, mida võib teha, on sorida selles mõtlemisprotsessis, mis emotsioonile eelneb ning püüda mõista, mis see on, millest häiring tekib ja püüda korrigeerida mõttevigu, mida inimene võib-olla paratamatult teeb. Võib-olla hindab ta üle, kui lootusetu see olukord on. Kolmas variant on aktsepteerimine, et niikuinii midagi muuta ei saa ja ma parem lepin selle olukorraga," rääkis Uusberg.
Jälgi emotsioone
"Üks ekslik järeldus, mida võiks teha on see, et igal inimesel on alati täielik kontroll oma emotsioonide üle"
Kuidas inimene emotsiooniga toime tuleb, on teataval määral inimese enda teha. Muidugi on sellel piirid, sest mõned emotsioonid on nii tugevad, et neid pole võimalik ise lõpuni reguleerida. Lisaks peab nentima, et kui mõni inimene suudab oma emotsioone reguleerida lihtsalt, siis teisel see nii hästi ei pruugi õnnestuda.
"Üks ekslik järeldus, mida võiks teha on see, et igal inimesel on alati täielik kontroll oma emotsioonide üle, aga see ei vasta meie uuringute järgi reaalsusele. Ekslik oleks ka vastandlik äärmus, et emotsioon on asi iseenesest ja mingit mõju inimesel sellele ei ole," ütles Uusberg. Ta lisas, et tõde on kuskil kahe äärmuse vahel ning sageli saavad inimesed oma emotsioone juhtida.
Mõtesta emotsioon ümber
Selgus, et emotsiooni ümbertõlgendamine oli uuritavas kontekstis tõhusam, kui selle aktsepteerimine või tähelepanu kõrvale juhtimine. See järeldus kinnitas ühtlasi ka laboritingimustes tehtud katsete tulemusi.
"Samas näitas uuring, et ümbertõlgendamine on lihtsam siis, kui emotsioon ei ole väga intensiivne. Kui ma olen millestki väga liigutatud, näiteks olen kellegi peale tulivihane, siis ei tundu väga veenev endale öelda, et see asi ei ole nii hull," ütles Uusberg. Seda järeldati ka uuringus, et mida intensiivsem oli tunne, seda väiksem oli tõenäosus olukorra ümbertõlgendamiseks.
Veel leiti, et kõige edukamad olid inimesed, kes proovisid sama perioodi jooksul enda emotsioonide juhtimiseks kõiki kolme varianti. "Võib mõelda nii, et kui on väga intensiivne tunne, siis võib veel ümber tõlgendamiseks vara olla, võib-olla on mõistlik alguses viia oma tähelepanu kuhugi mujale, kasvõi elulises olukorras, kus inimene loeb mõttes kümneni, kui ta on tulivihane. See viib tähelepanu korraks mujale ja võib toimida nii, et emotsioon tuuakse niivõrd palju alla, et hiljem hakkab ümber tõlgendamisest tolku olema," rääkis Uusberg. Seega neil inimestel, kes proovivad erinevaid strateegiaid, on suurem tõenäosus leida vastavalt emotsiooni faasile endale sobilik viis, kuidas sellega toime tulla.
Kokku osales uuringus 202 inimest, kellest 44 kasutasid peamiselt aktsepteerimist, 59 tähelepanu kõrvale juhtimist, 58 ümbertõlgendamist ja 41 osalejat kasutasid mingil määral neid kõiki. | Inimesel ei ole alati täielikku kontrolli oma emotsioonide üle | https://novaator.err.ee/1062590/inimesel-ei-ole-alati-taielikku-kontrolli-oma-emotsioonide-ule | Negatiivsete emotsioonidega toime tulemiseks on parem olukorda ümber hinnata, kui sellega leppida või muust mõelda. Nii selgus Tartu Ülikooli psühholoogiateadlaste osalusel valminud uuringust, kus vaadeldi inimeste negatiivseid emotsioone pärast 2016. aasta USA presidendi valimisi. |
"Loomulikult! See on väga loogiline. Kes siis veel kui mitte mina!" ütles Padar neljapäeval ERR-ile sellekohase küsimuse peale.
Tema sõnul tegid riigikogu kolleegid talle sellekohase ettepaneku ning neid on nii sotsiaaldemokraatide kui ka Reformierakonna saadikute hulgast, lisas Padar.
"Anname demokraatiale võimaluse. Riigikogu liige on ju valimiskabiinis üksinda, valimised on salajased," märkis Padar.
Riigikogu juhatus valitakse kord aastas, tänavu toimub see 26. märtsil.
Riigikogu juhatus - riigikogu esimees, riigikogu I aseesimees, riigikogu II aseesimees - koosneb kolmest riigikogu liikmest ja selle peaülesandeks on korraldada riigikogu tööd. 4. aprillil 2019 toimunud riigikogu juhatuse valimiste kohaselt onpraegu riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE), I aseesimees Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja II aseesimees Siim Kallas (Reformierakond).
Padar on olnud SDE esimees, rahandusminister ja kahel korral põllumajandusminister ning Euroopa Parlamendi saadik. | Padarist saab opositsiooni kandidaat riigikogu esimehe kohale | https://www.err.ee/1062581/padarist-saab-opositsiooni-kandidaat-riigikogu-esimehe-kohale | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) poliitik Ivari Padar esitatakse opositsiooni poolt riigikogu esimehe kandidaadiks, kui märtsi lõpus riigikogu juhatuse valimised toimuvad. |
"100 000 klubi" kokku 33 filmist koosnevat edetabelit troonib sinna eelmisel aastal võimsalt kerkinud "Tõde ja õigus", millel tihkelt kannul 11 aasta tagune megahitt "Avatar" ning "Klassikokkutuleku" esimene osa aastast 2016. Värskelt klubiga liitunud "Sipsik" jätkab kinolevis ning tõuseb tabelis kindlasti veel päris mitme koha võrra.
Kolmekümne kolme enim vaadatud filmi seas on animafilme lausa 15, sealhulgas koguni kõik viis "Jääaja" multikat, mõlemad "Lemmikloomade salajase elu" osad ning "Käsilased".
SAJA TUHANDE KLUBI
Koht
Pealkiri
Esilinastus
Vaatajaid
1
Tõde ja õigus
22.02.2019
267336
2
Avatar
18.12.2009
194327
3
Klassikokkutulek
19.02.2016
189244
4
Ice Age 3
01.07.2009
186682
5
Ice Age 4
04.07.2012
170696
6
Nimed marmortahvlil
01.11.2002
168743
7
Minions
03.07.2015
156176
8
Despicable Me 3
30.06.2017
148807
9
Bohemian Rhapsody
02.11.2018
147898
10
Eia jõulud Tondikakul
07.12.2018
147243
11
Talve
07.02.2020
146912
12
Klassikokkutulek 2
16.02.2018
146501
13
Frozen II
27.12.2019
141183
14
Ice Age 5
15.07.2016
133191
15
Titanic
06.03.1998
132850
16
Ice Age 2
07.04.2006
129834
17
Klassikokkutulek 3
25.01.2019
122146
18
The Secret Life of Pets
19.08.2016
121653
19
Hot Shots 1
05.03.1993
117776
20
Seltsimees laps
23.03.2018
116517
21
1944
20.02.2015
115599
22
The Lion King
19.07.2019
112606
23
The Secret Life of Pets 2
31.05.2019
109364
24
Incredibles 2
03.08.2018
107545
25
Pirates of the Caribbean 5
26.05.2017
106862
26
Shrek 4
04.06.2010
106841
27
Pirates of the Caribbean 2
12.07.2006
104765
28
Ice Age 1
25.10.2002
104325
29
Hot Shots 2
08.10.1993
102099
30
Boss Baby
14.04.2017
101765
31
Joker
04.10.2019
101670
32
Sipsik
21.02.2020
100488
33
The Grinch
30.11.2018
100257 | "Sipsik" liitus 100 000 klubiga | https://kultuur.err.ee/1062578/sipsik-liitus-100-000-klubiga | Kodumaine animafilm "Sipsik" on 11. märtsi seisuga kinodesse toonud juba üle 100 000 vaataja. "Sipsik" on alles kümnes Eesti film, mis liitus nn 100 000 klubiga. Sellesse seltskonda kuuluvad filmid, mis on Eesti taasiseseisvumisajal kinoekraanide ette üle 100 000 silmapaari meelitanud. |
Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" sõnab, et "ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkust tunnistada." See sõnum Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sulest on hämmastavalt päevakohane. Kunagi varem pole raha nii innukalt intellektuaalset kapitali ja tarku päid jahtinud. Tarkus ja raha koonduvad ning on mõistetav, et poliitikakujundajatel on huvi seda protsessi suunata.
Kas raha on see, mis paneb tarkuse tärkama või on tarkus see, mis meelitab kohale raha? Ilmselt mõlematpidi. Tarkuse- ja rahakapital on sarnased selles, et mõlema kogumine nõuab aega ja energiat.
Risk
Aja, energia ja raha investeerimine on omakorda seotud riskiga, et investeering ei teeni ennast tagasi.
Raha ja intellektuaalne kapital liiguvad küll ühes suunas, kuid ometi on nende käitumine selles koondumisprotsessis väga erinev. Rahakapital liigub kiirelt ja madalate kuludega. Intellektuaalne kapital seevastu aeglaselt ning viisil, mida on enamasti keeruline juhtida ja kontrollida. Iseäranis kehtib see viimane inimeste peades kantava kodeerimata teadmise (tacit knowledge) kohta.
Kuna raha liigub nobedamalt kui intellektuaalne kapital, on kiire majanduskasvu edulood seotud välisinvesteeringute jõulise sissevooluga. Nii oli see Kagu-Aasia tiigrite eduloos ja Nõukogude Liidu lagunemise järgses Kesk- ja Ida-Euroopas.
Alakapitaliseeritud majanduses teenib iga investeeritud rahaühik kopsaka tulu, kuid kapitali piirtootlikkuse kahanemise tingimustes saab investeeringu tulusust säilitada ja kasvatada üksnes inimkapitali ja sellega seotud tarkusvaru tugevdamisega.
Vastasel korral hoiavad odavat tööjõudu ja tooret otsivad investeeringud ressursse kinni madala lisandväärtuse tootmis- ja sissetulekulõksus või liiguvad ära sinna, kus kulud on madalamad.
Investeeringuid tootmisvõimsustesse saab finantseerida rahvusvaheliselt rahaturult, kuid tarkusesse, mis kasvab ja koguneb sammhaaval, tuleb investeerida kohapealset raha. Nii on see enamikes arenenud majandustes, et haridust, ülikoole ja teadust toetab oma riik või regioon. Eesti riik rahastab haridust ja teadust Eestis ning Euroopa Liit turgutab oma eelarvest Euroopa teadust ja innovatsiooni.
Teadmisvarust tõusev potentsiaal on see, mis annab riikidele, regioonidele ja institutsioonidele võime end ise defineerida ja kaasata ressursse sobivaimatel, pikaajalist heaolu silmas pidavatel, tingimustel. Teisisõnu naudivad tarkusest võimestatud riigid ja piirkonnad suuremat vabadust määrata oma tulevikku ja väldivad arengulõksu viivat rajasõltuvust.
Kuna teadmisi kogutakse sammhaaval ja praeguste teadmiste viljad korjatakse tulevikus, siis sõltub motivatsioon teadmistesse investeerida ettevaatavatest ajenditest.
Võtmetegur
Võtmetegur on see, kas praegustel investeeringutel teadmistesse on kõrge või madal oodatav tulu.
Stephen Redding (1996) 1 töötas välja mudeli, milles tõi välja strateegilise komplementaarsuse ehk täiendavuse printsiibi, mis avab seoseid ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringute ning töövõtjate teadmiste ja oskuste omandamise vahel.
Mõlemal investeeringul, nii teadus-ja arendustegevusse kui ka inimeste teadmistesse ja oskustesse, on positiivsed majanduslikud välismõjud (pecuniary externalities) ning neil on keskne roll majanduskasvu tõuketegurina endogeense kasvuteooria (endogenous growth theory) raamistikus.
Reddingi strateegilise komplementaarsuse mudel toob välja kaks võimalikku tasakaalulahendust – madala ning kõrge teadmismahukusega majandus. Esimene, ehk odava tööjõu majandus, piirdub madalama majanduskasvu ja sissetulekutasemega. Kuid teadmismahukas majandus naudib stabiilsemat kasvu ja kõrgemat jõukusetaset.
See, milline neist kahest tasakaalulahendusest peale jääb, sõltub täielikult investorite/ettevõtjate ning töötegijate vastastikustest ootustest.
Teadmismahukale kasvule orienteeritud majanduskeskkonnas valitseb nõudlus ja tulevikku suunatud ootus kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu järele.
"Et võimekat inimressurssi parimal ja tulutoovaimal viisil rakendada, investeerivad ettevõtjaid omakorda uue põlvkonna tehnoloogiate arendamisse ja kasutuselevõttu."
Neid ootusi adudes pühenduvad töötegijad innustatult kõrgetasemeliste teadmiste ja oskuste omandamisele. Et võimekat inimressurssi parimal ja tulutoovaimal viisil rakendada, investeerivad ettevõtjaid omakorda uue põlvkonna tehnoloogiate arendamisse ja kasutuselevõttu. Käivitub majanduse kasvurada.
Teadmismahukusele suunatud ootuste puudumisel jäävad töötegijate jaoks ajendid teadmisvaru kogumiseks ebapiisavaks. Inimkapitali kvaliteet ei kasva ning ettevõtjate ning investorite ootused kohanduvad vastavalt - keskendutakse keskmise keerukusega investeeringutele ja/või rakendatakse eilseid tehnoloogiaid.
Redding rõhutab, et avalikul sektoril ja poliitikakujundajatel on oluline roll investorite ja töövõtjate ootuste koordineerimisel, eesmärgiga suunata areng kõrge väärtuskasvu arengurajale. Näitena toob ta välja Lõuna-Korea, kus riiklik hariduspoliitika ning kaasnenud kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu jõuline kasv 1960. aastatel tõi kaasa investorite huvi kõrgtehnoloogiliste projektide juurutamise vastu.
Ootused
Kuidas siis kujundada ootusi ühiskonnas, mis soodustavad nii teadmiste pakkumist kui ka nõudlust teadmiste järele?
Kindlasti on siin kesksel kohal riigi panus hariduse, teaduse ja innovatsiooni arendamisse. Rahaliste stiimulite kõrval saab arengutõukeks kasutada ka kultuurilisi ja sotsiaalseid väärtusi ja hoiakuid. Viimaste seas on olulisel kohal juhtimiskultuuri arendamine, võrdsete võimaluste ja õiglase kohtlemise tagamine.
Edward P. Lazear (1981) 2 töötas välja mudeli, mis põhineb tulevikku suunatud ajenditel, tõstmaks töötajate motivatsiooni panustamaks tööviljakusse. Igasugune kohtlemine, mis kahandab töötajate huvi panustada praegusesse ja tuleviku töösse teeb karuteene majanduskasvule.
Teadmiste puhul ei saa kindlasti alahinnata kultuuri ja traditsiooni rolli. Teadmiste omandamisel on sügavalt inimlik mõõde, julgemalt väljendudes on õppimine inimeseks olemise viis. Siiski ei saa loota üksnes kultuurilise pärandi isekestvusele, sellele, et see on piisav teadmiste väärtustamisel.
Olemasolevate teadmiste alalhoid ja uute juurde õppimine on alati pingutust nõudvam kui unustamine ja ignoreerimine.
Kuna teadmistel on oluline positiivne sotsiaalne välismõju, sealhulgas ühiskonna turvatundele, inimeste tervisekäitumisele ja ühiskonna tasakaalustatud arengule tervikuna, siis on tunnetatav heaolu kasv majanduse kasvunumbrites mõõdetavast enamasti märkimisväärselt suurem.
Allikad
1 Redding, Stephen (1996) "The Low-Skill, Low-Quality Trap: Strategic Complementarities between Human Capital and R & D " The Economic Journal, Vol. 106, No. 435, pp. 458-470.
2 Lazear, Edward P (1981) Agency, Earnings Profiles, Productivity and Hours Restrictions. The American Economic Review, Vol 71 No 4, pp.606-620.
Kommentaar ilmub koostöös Eesti Kultuuri Koja korraldatava konverentsiga" Kultuur kui kapital". | Kadri Männasoo: tulevik tarkuse tunnistamisest | https://www.err.ee/1062556/kadri-mannasoo-tulevik-tarkuse-tunnistamisest | Tarkusest võimestatud riigid ja piirkonnad naudivad suuremat vabadust määrata oma tulevikku ja väldivad arengulõksu viivat rajasõltuvust, kirjutab Kadri Männasoo. |
Kõigist Euroopa Liidus hõivatud 15 - 64-aastastest töötajatest tegi 2018. aastal tavaliselt kodus tööd keskmiselt 5,2 protsenti. Samas Hollandis oli see näitaja 14, Soomes 13,3, Luksemburgis 11, Austrias 10, Taanis 7,8 ja Eestis 7,6 protsenti.
Kodukontoris töötamine oli harvem Ida-Euroopa riikides, näiteks Bulgaarias ja Rumeenias oli see praktiliselt tundmatu - neis töötas kodus ainult 0,3 ja 0,4 protsenti kõigist töötajatest, selgus samast.
Eurostati andmetest selgub ka, et vanemad inimesed kasutavad kodustöötamise võimalust rohkem kui nooremapoolsed. Ülemöödunud aastal töötas kodust 1,8 protsenti 15 - 24-aastastest töötajatest EL-is, 5 protsenti 25 - 49-aastastest ja 6,4 protsenti 50 - 64-aastastest.
Ise endale tööd andvatest inimestest töötas tavaliselt kodus 18,5 protsenti, palgatöötajatest ainult 3 protsenti. See näitaja oli kõrgeim Soomes (46,4 protsenti), Hollandis (44,5 protsenti) ja Austrias (43,6 protsenti).
Samuti selgus statistikast, et naised töötavad keskmiselt rohkem kodus kui mehed - vastavalt 5,5 ja 5,0 protsenti. Suurim vahe naiste kasuks on Prantsusmaal, Luksemburgis ja Maltal. Samas Hollandis, Taanis, Iirimaal ja veel viies riigis töötab kodus rohkem mehi kui naisi. | Eestis on kodustöötajaid 7,6 protsenti kõigist töötajatest | https://www.err.ee/1062562/eestis-on-kodustootajaid-7-6-protsenti-koigist-tootajatest | Koroonapandeemia vallandumisel on päevakorda tõusnud kodus töötamise võimalused. Eurostati avaldatud ülevaate kohaselt on Eesti üks kõrgeima kodustöötajate osakaaluga riike Euroopa Liidus. |
Kõik 21. märtsi kontsertetendusele "Mr. Georg Ots" Piletilevi müügikeskkonnast ostetud piletid ostetakse tagasi. E-pileti eest kantakse raha automaatselt tagasi ostja pangaarvele 7 tööpäeva jooksul. Piletilevi müügipunktidest ostetud piletid saab kuni 4. aprillini tagastada kõikidesse Piletilevi müügipunktidesse, välja arvatud Circle-K teenindusjaamades.
Eesti Kontsert vabandab ebamugavuste pärast ja loodab publiku mõistvale suhtumisele. | Moskva Helikon-Opera lavastus "Mr. Georg Ots" jääb ära | https://kultuur.err.ee/1062563/moskva-helikon-opera-lavastus-mr-georg-ots-jaab-ara | Seoses Moskva Helikon-Opera otsusega loobuda trupi tervise huvides ettevaatusabinõuna kõigist välislähetustest jääb laupäeval, 21. märtsil ära Alexela kontserdimajas toimuma pidanud Saaremaa ooperipäevade ja Moskva Helikon-Opera kontsertetendus "Mr. Georg Ots". |
Piirangud on esialgu mõeldud 30 päevaks ja on võimalus, et neid vajadusel pikendatakse, teatas välisministeerium.
Piirangutega ja nendes sisalduvate eranditega on täpsemalt võimalik tutvuda Valge Maja kodulehel.
Välisministeerium rõhutab neile, kes viibivad USA-s, et nad arvestaks viiruse tõkestamiseks rakendatavate meetmetega. Kui Eesti kodanikel tekib koju pöördumisega probleeme, siis palub ministeerium helistada konsulaarabi hädaabitelefonil: +372 53 01 9999 (24 h).
Seoses koroonaviiruse leviku kuulutamisega pandeemiaks soovitab välisministeerium tungivalt kaaluda kõigi välisreiside vältimatust. Riigid võivad kehtestada uued piirangud lühikese etteteatamisega ning oht sattuda karantiini või liikumiskeeldude mõjualadele võib tekkida ootamatult.
Põhjalikku reisiinfot leiab välisministeeriumi kodulehelt.
Lähemalt saab koroonaviirusest ja ennetamisest lugeda terviseameti lehelt.
Terviseameti riskihinnangu põhjal on koroonaviiruse riskipiirkonnad Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea. Lisaks riskipiirkondadele ei soovita välisministeerium reisida Jaapanisse, Singapuri, Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse ja Egiptusesse ning seoses riiki sisenemise piirangute tõttu USA-sse ja Iisraeli.
Riskipiirkonnas reisijatel ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge. Terviseamet soovitab inimestel, kes on viibinud viiruse levikupiirkonnas, Eestisse saabumisel viibida võimalusel 14 päeva kodusel režiimil. | Reisijatel USA-st lahkumiseks takistusi pole | https://www.err.ee/1062555/reisijatel-usa-st-lahkumiseks-takistusi-pole | Koroonaviiruse laieneva leviku tõttu kehtestab USA ulatuslikud reisipiirangud Schengeni alalt, sealhulgas Eestist riiki sisenevatele reisijatele, kes ei ole USA kodanikud. Piirang hakkab kehtima reede südaööst. Reisijate lahkumisele Ameerika Ühendriikidest piiranguid ei seata. |
"Kõik on hästi. Auto peaks toimima, insenerid on rahul, aga tõde selgub siis, kui kiiruskatsete aegu teame," vahendab Delfi Tänaku sõnu.
Neljapäeval ja reedel kuuendana rajale startiv Tänak muigas, et nii soodsat positsiooni pole tal kolm-neli aastat olnud. "Loodetavasti kasutame selle ära," sõnas ta, kuid lisas, et Mehhikos saab tee puhtaks pärast kahte sõitjat, seega ei saa ka Sebastien Ogier väga nuriseda.
Portugali kohalikul rallil ta Mehhiko jaoks palju juurde ei saanud, küll aga sõidukogemust. "Hispaanias toimunud testidel valmistusime Mehhikoks, Portugalis vaatasime kaugemale tulevikku."
Tänaku sõnul on tal kindlust küll, et Mehhikos korralikult gaasi suruda. "Loodetavasti saame algusest peale hea tunde sisse. Ja võit oleks kergendus, nagu alati." | Ott Tänak: võit Mehhikos oleks kergendus | https://sport.err.ee/1062547/ott-tanak-voit-mehhikos-oleks-kergendus | Ott Tänak on Mehhiko ralli eel optimistlik ja tunnistas, et esikoht oleks kergendus. |
Dallas võitis kohtumise avaveerandi nelja silmaga ja poolajaks kasvatati edu seitsmele. Kolmanda veerandi järel haarasid küll minimaalse edu külalised, aga võimsa viimase veerandi toel teenis Mavericks kokkuvõttes kindla 16-punktilise võidu.
Võitjate parimana sai võimsa kaksikduubliga hakkama 31 punkti visanud ja 17 lauapalli toonud Boban Marjanovic. Luka Doncic panustas võitu 28 silma ja üheksa korvisööduga. Denverile tõi enim punkte 25 punkti loopinud Jamal Murray.
Dallase ja Denveri omavaheline kohtumine oli vaid üks neljast NBA kohtumisest, mis ööl vastu neljapäeva peeti. Oklahoma City ja Utahi ning Sacramento ja New Orleansi omavahelised kohtumised tühistati, kui ühel Utah Jazzi mängijal diagnoositi koroonaviirus. Uudise järel peatas NBA liiga tegevuse teadmata ajaks.
Teised tulemused:
Philadelphia – Detroit 124:106
Atlanta – New York 131:136 la.
Miami – Charlotte 98:109 | Doncic ja Dallas alistasid Nuggetsi, Marjanovicilt võimas kaksikduubel | https://sport.err.ee/1062540/doncic-ja-dallas-alistasid-nuggetsi-marjanovicilt-voimas-kaksikduubel | Korvpalliliigas NBA teenis läinud öösel võidulisa Dallas Mavericks, kes alistas kodupubliku ees Denver Nuggetsi 113:97 (33:29, 24:21, 27:35, 29:12). |
"Majanduspoliitika eesmärk viiruse mõju leevendamisel on vähendada töötuse ja pankrottide kiiret kasvu," teatas keskpank. "Eesmärk on vähendada võimalust, et ajutised probleemid tekitavad inimestele ja ettevõtetele püsivat kahju.
Teiste sõnadega peaks majanduspoliitika eesmärk olema ära hoida ajutistest probleemidest tingitud pankrotilaine ettevõtete seas ja töötuse hüppeline suurenemine.
"2008.-2009. aasta kriisiga võrreldes on Eesti olukord parem, sest Eesti majanduses pole suuri tasakaalustamatusi ja nii majandus tervikuna kui ka finantssektor on tugevas seisus," märkis Eesti Pank.
Eesti Pank andis kolm soovitust valitsusele, kuidas majandust toetada:
- Toetavad sammud peaksid olema kiire mõjuga. Suure nakatunute arvuga riikide kogemus näitab, et viiruse mõju majandusele on äärmiselt kiire. Seega on kõige olulisem eelistada samme, mida saab kiiresti astuda ja millel on majandusele vahetu mõju.
- Toetavad sammud peaksid olema hästi sihitud. Esialgsed andmed viitavad, et viiruse mõju majandusharudele on erinev. Seetõttu on soovitav sammud sättida just viirusest rohkem mõjutatud sektorite või inimeste probleemide lahendamisele.
- Toetavad sammud tuleks plaanida ajutistena. Praeguse teadmise kohaselt on viiruse mõju majandusele ajutine. Seega oleks mõistlik, kui kõik sammud, olgu tulude või kulude poolel, oleksid ajutised. Sellest kriteeriumist ongi enamik riike oma majanduspoliitilise paketi kujundamisel lähtunud.
"Majandust toetavad sammud peaksid põhinema andmetel ja analüüsil," lisas keskpank. "Kuigi tihedasti uuenevad ja väikese viitajaga andmeid on Eesti majanduse kohta vähe, tuleks võimalikult palju pingutada, et neid andmeid koguda ja seejärel seda infot kasutada. Eesti Pank otsib koostöös pankadega võimalusi, et keskpanka laekuksid analüüsi tegemiseks andmed ettevõtete ja majapidamiste käitumise kohta maksete tegemisel tavapärasest kiiremini ja tihedamini." | Eesti Pank: oluline on majanduspoliitikaga vältida töötuse kiiret kasvu | https://www.err.ee/1062534/eesti-pank-oluline-on-majanduspoliitikaga-valtida-tootuse-kiiret-kasvu | Valitsuse majanduspoliitika eesmärk koroonaviiruse mõju leevendamisel on vähendada töötuse ja pankrottide kiiret kasvu, teatas Eesti Pank neljapäeval avaldatud hinnangus koroonaviiruse kohta. |
Saksa kohus lükkas Poola taotluse tagasi, viidates kahtlustele sealsete kohtute sõltumatuse suhtes, edastas väljaane Euobserver.com.
Karlsruhe kohus märkis, et on "suur tõenäosus" selleks, et väljaandmine oleks vähemalt praegu illegaalne seoses Poola justiitsreformi arengutega.
Poola valitseva partei Õigus ja Õiglus (PiS) algatatud justiitsreformid on pälvinud riigi opositsioonilt ja kohtunikelt ning Euroopa Liidus laialdast kriitikat, kuna neis nähakse soovi allutada kohtud politiilisele kontrollile. | Saksa kohus keeldus Poola olukorrale viidates kahtlusalust välja andmast | https://www.err.ee/1062536/saksa-kohus-keeldus-poola-olukorrale-viidates-kahtlusalust-valja-andmast | Saksa kohus keeldus esimest korda Poola õigusriigi olukorrale viidates sellele tagaotsitavat kahtlusalust välja andmast. |
Viiruse levik Jazzi mängumehel tuli ilmsiks vahetult enne Utahi mängu Oklahoma Cityga, misjärel jäeti kohtumine ära. Liiga ametnike sõnul ei viibinud nakatanud mängija sel ajal saalis.
"NBA peatab tänaste kohtumiste järel teadmata ajaks kõik mängud," kirjutas liiga avalduses. "Sel ajal tuvastame, millised on järgmised tarvilikud sammud jätkuva koroonaviiruse pandeemia valguses."
ESPN-i sõnul on viimase kümne päeva jooksul Utah Jazzi vastu mänginud mängijatel palutud jääda karantiini. See puudutab mängijaid Clevelandist, New Yorkist, Bostonist, Detroitist ja Torontost.
"Jätame ära spordisündmusi, keelame koolis ja tööl käimise. Peame hoopis 2020. aasta tühistama! On olnud rasked kolm kuud," kommenteeris Los Angeles Lakersi tähtmängija LeBron James toimuvat sotsiaalmeedias.
NBA play-off 'id pidid algse plaani kohaselt algama 18. aprillil. Otsuse järel mängud tühistada, teatas ka jäähokiliiga NHL, et kaalub järgmisi samme. | Utah Jazzi mängijal diagnoositi koroonaviirus, NBA hooaeg peatati | https://sport.err.ee/1062535/utah-jazzi-mangijal-diagnoositi-koroonaviirus-nba-hooaeg-peatati | Korvpalliliiga NBA teatas neljapäeval, et peatab teadmata ajaks kõik mängud, kui Utah Jazzi prantslasest keskmängijal Rudy Gobert'il diagnoositi koroonaviirus. |
Majandusanalüütikute hinnangul näitab tõusvate aktsiahindadega turu (nn bull market) lõpp ka laiemalt seda, et kunagisele finantskriisile järgnenud majanduse kasvamine on läbi saamas ning et langevate aktsiahindadega turg (nn bear market) võib kesta pikemat aega, vahendasid Wall Street Journal, Guardian ja Hill.
Tööstusindeks Dow Jones kukkus kolmapäeval 5,9 protsenti tasemeni 23 553,22 punkti. S&P 500 kukkus 4,9 protsenti ehk 2741,38 punktile. Tehnoloogiaindeks Nasdaq omakorda langes 4,7 protsenti tasemeni 7952,05 punkti. Dow Jones on näiteks 12. veebruariga võrreldes kukkunud juba 20 protsenti.
USA tähtsamate aktsiaindeksite järjekordne langemine sai kinnituse ajal, kui president Donald Trump oli parajasti Valges Majas kohtumas Wall Streeti tippjuhtidega. Sarnaseid kohtumisi on viimasel ajal toimunud veel seoses Trumpi administratsiooni sooviga USA majanduse seisu tugevdada.
"Enne koroonaviirust oli seis hea. Numbrid olid fantastilised. Nüüd oleme me komistuskivi otsa jõudnud. Me teeme midagi sellega, et sellest viirusest võimalikult kiiresti lahti saada," rääkis Trump kohtumisel. "Ma arvan, et nõudlus kasvab, kui see kadunud on."
Trump ei soovinud vastata küsimusele, et kas ta kaalub ka finantsabi löögi alla sattunud ettevõtetele näiteks lennunduses ja kildanaftatööstuses. Küll aga ütles ta, et annab plaanidest peagi teada. "Me peame lahendama probleemi, mille puhul neli nädalat tagasi keegi ei arvanud, et see probleemiks kujuneb," lisas ta.
Kohtumisel osalenud pangajuhid rõhutasid, et USA finantssüsteem on tugev. "See ei ole finantskriis," märkis näiteks Bank of America juht Brian Moynihan.
Majandusanalüütikud on veendunud, et langused aktsiaturgudel jätkuvad. "Ma ei prognoosi, et inimesed ostaksid olukorras, kus tornaado on veel aias pöörlemas," kommenteeris Moodys'e peaökonomist Mark Zandi, kelle arvates on majanduslangus USA-s tõenäolisem kui selle vältimine.
Föderaalreserv tuleb kokku järgmisel nädalal ning eelduste kohaselt kärbitakse intressimäärasid juba teist korda sel kuul, et innustada kulutamist ja investeerimist. Kuid ka see teade pole investoritele piisavat kindlust pakkunud.
Eriti tekitavad investorites muret, kuidas Valge Maja suudab tegelikkuses kriisiga toime tulla ja kuivõrd mõjutab seda kõike poliitiline patiseis Washingtonis. Näiteks Invesco juhtivstrateeg leidis, et investorid muretsevad, kas lõhestunud kongressis õnnestub üldse mingis plaanis kokkuleppele jõuda.
Mitmed majanduse elavdamiseks ja toetamiseks mõeldud sammud, millest Trump oma kolmapäeva õhtul tehtud telepöördumises rääkis, eeldavad praktikas kongressi heakskiitu. Suuremat rahastust ja tegutsemisvabadust võimaldaks eriolukorra kehtestamine, kuid selle sammu puhul kardab administratsioon, et see võib omakorda majandusele ja turgudele negatiivselt mõjuda.
Kõigele eelpool mainitule lisaks mõjutab turgusid see, mis praegu toimub naftahinnaga seoses.
JP Morgan Private Banki investeerimisspetsialist Patrick Schaffer selgitas, et investorid peaksid eeldama praeguse olukorra jätkumist. "Terava languse päevad vaheldumas terava tõusu päevadega. Selline piitsutamise tunne tõenäoliselt jätkub mõnda aega."
See tõdemus on kooskõlas näiteks asjaoluga, et veel kolm nädalat tagasi oli S&P 500 rekordiliselt kõrgel. Dow Jonesi puhul on viimase paari päeva jooksul olnud kuus päeva, kus on kukutud või kerkitud 1000 või rohkem punkti, varem on sellist asja juhtunud ajaloos kolmel korral. | Wall Streetil sai läbi rekordiliselt pikk tõusuaeg | https://www.err.ee/1062533/wall-streetil-sai-labi-rekordiliselt-pikk-tousuaeg | Kolmapäeval sai USA aktsiaturgudel ametlikult läbi rekordilised 11 aastat kestnud olukord, kus turul olid aktsiahinnad järjepanu tõusnud. Turgudel tekitavad ärevust nii koroonaviiruse mõju majandusele kui ka Saudi Araabia ja Venemaa tegevusest tulenev madal naftahind. |
"Valitsus ei kõhkle kasutamast kõik proportsionaalseid meetmeid, mis on vajalikud, et täiendavalt tõrjuda seda viirust meie riigi piiridelt ja takistada levikut Eesti sees. Eriolukord on üks võimalus, kindlasti valitsus täna arutab kõiki erinevaid võimalusi," ütles Reinsalu neljapäeva hommikul enne valitsuse istungit ERR-ile.
"Aga väga tähtis on see, et erasektor, inimesed, valitsusasutused - et me oleksime praegu koos võimelised langetama kõik need otsused ja mõistma nende otsuste tähendust lühikese aja jooksul, mille puhul need peaksid kehtima ja mis on vajalikud selleks, et see viirus täiendavalt ei leviks. Olukord muutub tundidega ja valitsus on võimeline ka selles uues olukorras omapoolseid reegleid kehtestama," kinnitas minister.
Reinsalu sõnul võiksid inimesed neist riikidest, kus koroonaviirus on märksa laiemalt levinud, arvestada sellega, et nad võidakse Eestisse tulle karantiini panna. "Minu hinnangul on vastutustundlik praegu öelda, et me palume nende riikide kodanikel, kus on viiruse ulatuslik levik, mitte Eestisse tulla. Me palume nendel inimestel, kes on teiste riikide kodanikud ja kes on kas nakatunud või olnud nakatunuga lähikontaktis, mitte Eestisse tulla. Neid võib oodata ees karantiin," ütles välisminister.
Minister rääkis, et valitsus hakkab neljapäeval arutama võimalikke täiendavaid piiranguid piiridel.
Reinsalu sõnul soovitab ta valitsusel piirata Eesti ametiisikute välissuhtlemist täieliku miinimumini. Tema sõnul jäävad ka ära järgmisel nädalal Eestis toimuma pidanud Balti riikide ja Saksa välisministri kohtumine, mis nüüd peetakse telefoni teel. Samuti lükkub edasi Prantsuse euroministri reis Eestisse.
Kommenteerides USA presidendi Donald Trumpi otsust katkestada lennuühendus Euroopa riikidega, märkis Reinsalu, et see ei puuduta siiski USA alalisi elanikke, ega Ameerika kodanikke ja samuti ka nende lähisugulasi. "Nende inimeste sisenemist Ameerika Ühendriikidesse ei ole piiratud. Samuti ei ole küsimärgi nende inimeste seal viibimine, kes on seal püsivalt, neid ei sunnita riigist lahkuma," märkis Reinsalu. | Reinsalu: palume koroona-ohtlike riikide kodanikel Eestisse mitte tulla | https://www.err.ee/1062531/reinsalu-palume-koroona-ohtlike-riikide-kodanikel-eestisse-mitte-tulla | Välisminister Urmas Reinsalu hoidus otsesõnu eriolukorra kehtestamist toetamast, kui ütles usutluses ERR-ile, et Eesti palub koroonast tugevalt haaratud riikide kodanikel mitte Eestisse tulla. |
Eestlase koduklubi läks kohtumist 54. mänguminutil nigeerlase Louis Ogana väravast juhtima, mis jäi ka mängu ainsaks tabamuseks. Antonov alustas mängu pingi pealt ning jäi sinna kohtumise lõpuni, vahendab Soccernet.ee.
Poolfinaali korduskohtumine leiab aset 22. märtsil. Positiivse tulemuse korral saab Ararat endale finaaliks vastu järjekordse Armeenia kõrgliigaklubi, kui teises poolfinaalis on vastamisi Urartu ja Noah.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Antonovi koduklubi alustas karikasarja poolfinaalseeriat võiduga | https://sport.err.ee/1062528/antonovi-koduklubi-alustas-karikasarja-poolfinaalseeriat-voiduga | Ilja Antonovi koduklubi Ararat-Armenia alistas karikavõistluste poolfinaalis kõrgliigaklubi Gandzasari 1:0. |
"Ühe tihedamini on käinud läbi kaebused, et haigusnähtudega inimestel keeldutakse testi võtmast, sest pole ju tuldud Itaaliast, Iraanist, Lõuna-Korest või Hiinast. Reaalsus on see, et ohutuid riike täna sisuliselt enam ei ole. Minu arvates tuleks koheselt asuda testima kõiki välisreisilt tulnud ja haigusnähtudega inimesi," leiab Punab.
Punab sooviks ka teada, kas Eesti võimekus teste teha on praeguseks kasvanud enamale, kui vaid mõnekümnele testile päevas.
"Siiralt loodan, et ettevalmistuseks antud paari kuu jooksul on loodud võimekus piisava mahuga viirustestimiseks. Kui see võimekus piirdub ka täna veel varem väljaöeldud mõnekümne testiga päevas, siis peaks keegi vastutust võtma."
Samuti leiab arst, et välisreisidelt tulnute suhtes ei saa enam rakendada vaid vabatahtlikku kahe nädala pikkust karantiini.
"Sõltumata vanusest. Siis poleks ka vaja igal asutusel eraldi kuulutada, et nad piiravad väliskomandeeringuid. See piiramine on täna elementaarne ennetav tegevus."
Kuna viiruse levik on meie lähiriikides kasvanud hoogsalt Rootsis, sooviks Punab teada, mida on meie juhtiv laevandusettevõte Tallink ette võtnud, et viiruse leviku tõkestamisele kaasa aidata.
Punabi hinnangul on terviseamet vähemalt oma kodulehel väljastatud infoga ajast ja sündmuste arengust mitu päeva maha jäänud ning rahvusvaheliste ürituste piiramise soovitusest üksi enam ei piisa.
"Paanika genereerimine pole vajalik, aga täna on olukord muutunud ja rakendatavad meetmed peavad muutuma vastavalt sellele. Teavitusfaasi töö tehti meil hästi! Loodan väga, et samaaegselt valmistuti ka järgmiseks etapiks. Meid päästab see, et oleme Euroopa ääremaa ja transpordi ummiksopp. Inimeste teadlikkus samuti suhteliselt hea. Aga kui asjaosalised oma strateegiat kiirelt ei muuda, siis on tõesti oht et me jookseme oma võimaluste lati alt läbi," resümeerib arst.
Kokku on Eestis praeguseks registreeritud 16 koroonaviirusesse nakatumise juhtu. | Arst: koroona teste tuleks teha kõikidele välisreisilt tulnud haigusnähtustega inimestele | https://www.err.ee/1062523/arst-koroona-teste-tuleks-teha-koikidele-valisreisilt-tulnud-haigusnahtustega-inimestele | Tartu Ülikooli meestekliiniku juhi Margus Punabi hinnangul tuleks koheselt asuda testima kõiki välisreisilt tulnud ja haigusnähtudega inimesi. |
Stuudio helipuldi rikke tõttu ei ole võimalik "Kofe+" otsesaatega eetrisse minna.
ETV+ tegeleb tehnilise rikke kõrvaldamisega, hommikuprogramm asendatakse ajutiselt teiste saadetega.
ETV+ vabandab televaatajate ees. | ETV+ ei saa edastada tehnilise rikke tõttu oma hommikuprogrammi "Kofe+" | https://www.err.ee/1062522/etv-ei-saa-edastada-tehnilise-rikke-tottu-oma-hommikuprogrammi-kofe | Rahvusringhäälingu venekeelse telekanali ETV + hommikuprogrammi "Kofe+" edastamine on neljapäeval tehnilise rikke tõttu häiritud. |
"Ametnikel kasutame juba ammu Windows 10 nagu Riigi Infosüstemide Amet on soovitanud. See tegevus (linnavalitsuse arvutite uuendamine - toim.) oli ammu tehtud, aga osad allasutused, kellel ei olnud nii kriitiline see Windows 10, siis nendel on nüüd hiljuti sellega tegeletud aga ma ei näe eriti, et see oleks meil väga palju probleeme valmistanud," rääkis Haapsalu linnavalitsuse infotehnoloog Aimar Lints.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et kuna Lääne-Nigula vallas on peamiselt Windows 10 kasutavad rendiarvutid, siis ei ole Windows 7 toe lõppemine muret teinud. Allasutustes on siiski tänaseni alles mõned vana operatsioonisüsteemiga arvutid.
"Võib-olla me räägime kümnekonnast arvutist, mis on jäänud veel uuendamata ja mis järgmise hankega välja lähevad kasutusest. Praegu ka need, mis on kasutusel on just ainult selle funktsiooniga, et näidata kuskil projektoriga midagi seina peale või mis ei oma mingit olulist tähtsust," lausus Lõhmus. Vallavanem lisas, et omavalitsuse olulistes süsteemides vana tarkvaraga arvuteid ei kasutata.
Tarkvara ettevõte Microsoft lõpetas tänavu jaanuaris operatsioonisüsteemi Windows 7 turbeuuenduste väljastamise ja soovitas kasutajatel üle minna uuemale Windows 10 tarkvarale. | Läänemaa omavalitsused on vabanenud operatsioonisüsteemist Windows 7 | https://www.err.ee/1062521/laanemaa-omavalitsused-on-vabanenud-operatsioonisusteemist-windows-7 | Läänemaa suuremate omavalitsuste kriitilistes infotaristutes ei kasutata enam operatsioonisüsteemi Windows 7, mille Microsoft jättis alates jaanuaris ettevõeta toeta. |
Enamik toodangust tuli ettevõtte Eestis ja Leedus asuvatest tuuleparkidest, mis tootsid 144 gigavatt-tundi elektrit, teatas ettevõtte pressiesindaja neljapäeval. Eelmise aasta veebruaris ulatus Enefit Greeni elektritoodang 141 gigavatt-tunnini.
Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul sai ettevõte rõõmustada tugeva tuule jätkumise üle ka veebruarikuus, mis oli jätkuks 165 gigavatt-tunnist kõigi aegade rekordtoodangut pakkunud jaanuarile. "Tänu soodsatele ilmaoludele saavutasime ka käesoleva aasta veebruarikuus kõrgema toodangu kui veebruaris 2019," kommenteeris Kärmas.
Lisaks tuuleparkidele sisalduvad Enefit Greeni veebruarikuu toodangutulemuses ka ettevõtte Eestis ja Poolas asuvate päikeseparkide, Iru, Paide, Valka ja Broceni koostootmisjaamade, Keila-Joa hüdroelektrijaama ning Ruhnu taastuvenergialahenduse toodangumahud, mis kokku andsid pea 16 gigavatt-tundi elektrit.
Lisaks elektrile tootsid Enefit Greeni Iru, Paide ja Valka koostootmisjaamad veebruaris ka pea 50 gigavatt-tunni mahus sooja, mis jäi jaanuarikuu tasemele.
Taastuvenergia toodangu suurenemine aitab kaasa Eesti Energia strateegilisele eesmärgile toota aastaks 2023 elektrit taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest 45 protsendi ulatuses.
Enefit Green on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia ettevõte, millele kuuluvad 20 tuuleparki Eestis ja Leedus, neli koostootmisjaama Irus, Paides, Valkas ja Brocenis, üks hüdroelektrijaam Keila-Joal, 36 päikeseelektrijaama Eestis ja Poolas ning pelletitehas Lätis. Ettevõte on regiooni üks suurimaid taastuvenergia tootjaid ning suurim tuuleenergia tootja. | Enefit Greeni veebruari elektritoodangust piisaks 54 000 majapidamisele aastas | https://www.err.ee/1062520/enefit-greeni-veebruari-elektritoodangust-piisaks-54-000-majapidamisele-aastas | Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green tootis tänavu veebruaris 160 gigavatt-tundi elektrit, mis on ligi 15 protsenti rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Toodetud elektrist jätkuks aastaks ajaks pea 54 000 keskmise tarbimisega majapidamisele. |
Hanks viibib Austraalias filmivõtetel. Tegu on filmiga, mis räägib laulja Elvis Presleyst ning Hanks kehastab seal laulja kunagist mänedžeri Tom Parkerit. Hanksile ja Wilsonile, kes on mõlemad 63-aastased, tehti kohapeal test pärast seda, kui nad kaebasid väsimuse ja väikese palaviku pärast, vahendasid Reuters ja Axios.
"Et teha asju õigesti, nagu maailmas praegu vaja on, tehti meile koroonaviiruse test ning meie puhul osutus see positiivseks," nentis Oscariga pärjatud näitleja oma teadaandes.
Hanks lisas, et teda ja tema abikaasat testitakse, jälgitakse ja isoleeritakse nüüd nii kaua kui vaja.
"Ega rohkem polegi teha, kui võtta päev korraga? Me anname maailmale edasistest arengutest teada," märkis Hanks lõpetuseks.
Filmistuudio Warner Bros teatas kommentaariks, et töötajate tervis on nende jaoks prioriteediks ning et Austraalia tervishoiuametnikega tehakse põhjalikku koostööd.
Näitlejapaari puhul on tegu esimeste laiemalt tuntud USA kodanikega, kes on saanud koroonaviiruse nakkuse. Seni on Ameerika Ühendriikides saanud ametliku kinnituse rohkem kui 1000 nakatumisjuhtumit. | Tom Hanks ja tema abikaasa nakatusid koroonaviirusesse | https://www.err.ee/1062516/tom-hanks-ja-tema-abikaasa-nakatusid-koroonaviirusesse | USA näitleja Tom Hanks teatas neljapäeval sotsiaalmeedias, et nii tema kui ka tema näitlejannast abikaasa Rita Wilson on Austraalias nakatunud koroonaviirusega COVID-19. |
"Me sulgeme kauplused, baarid, pubid ja restoranid. Kojuvedu on lubatud," ütles Conte telepöördumises.
Itaalias on haigestunud viirusse üle 12 000 inimese, ohvreid on vähemalt 827.
Euroopa Komisjoni president jätab ära visiidi Kreekasse, tegeleb viirusepandeemiaga
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas kolmapäeval, et pakiline töö seoses uue koroonaviiruse pandeemiaga sunnib teda ära jätma neljapäevale kavandatud visiidi Kreekasse.
"Ma otsustasin ära jätta minu sõidu homme Ateenasse," säutsus Von der Leyen Twitteris, viidates "olukorra arenemisele Euroopas seoses #COVID19-ga".
Ta lisas, et leppis migratsiooniküsimustele keskenduva visiidi ärajätmise kokku Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakisega.
"Ma keskendun Euroopa Liidu koordineerimisjõupingutuste käivitamisele, millest eile teada anti," ütles Von der Leyen.
Juventuse kaitsja Daniele Rugani haigestus koroonaviirusse
Itaalia jalgpalliklubi Torino Juventus kaitsja Daniele Rugani on nakatunud uude koroonaviirusse, teatas kõrgliiga Serie A kolmapäeval.
Torino klubi ütles avalduses, et 25-aastane Rugani andis koroonaviiruse COVID-19 suhtes positiivse analüüsi.
"Juventus aktiveerib praegu kõik seadusega nõutud isoleerimisprotseduurid, seal hulgas need, kes on olnud temaga kontaktis," lisas meeskond.
Juventus peaks järgmisel teisipäeval Torinos võõrustama Prantsuse klubi Lyoni Euroopa meistrite liiga kaheksandikfinaali teises kohtumises. Matš peetakse tühjadele tribüünidele. | Itaalia sulgeb kõik kauplused, välja arvatud toidupoed | https://www.err.ee/1062510/itaalia-sulgeb-koik-kauplused-valja-arvatud-toidupoed | Itaalia peaminister Giuseppe Conte ütles kolmapäeval, et riigis suletakse kõik kauplused, välja arvatud toidupoed ja apteegid, et piirata uue koroonaviiruse pandeemia levikut. |
USA relvajõudude kõneisik kolonel Myles Caggins selgitas, et kokku tabas Taji sõjaväebaasi 15 väiksemat raketti. Baas asub Bagdadist põhjas ning peamiselt kasutatakse seda väljaõppebaasina, vahendasid Reuters ja Axios.
USA ametnike hinnangul tulistati raketid veokile paigutatud Nõukogude Liidu/Venemaa päritolu raketisüsteemist Katjuša.
Pentagon pole veel teatanud, kes rünnaku korraldas, kuid varem on sarnaseid rünnakuid teinud Iraani poolt toetatud Iraagi šiiitide paramilitaarsed rühmitused nagu näiteks Kataib Hezbollah.
Detsembris toimunud Kataib Hezbollah rünnakus hukkus üks USA iraaklasest alltöövõtja. See rünnak käivitas väidetavalt sündmustejada, mis tõi lõpuks kaasa USA õhurünnaku, milles sai surma Iraani revolutsioonikaardi kindral Qasem Soleimani.
Seega ei saa välistada, et Iraani otsese seose korral võib äsjane rünnak tuua kaasa uue tõsisema pingete kasvu Washingtoni ja Teherani vahel.
USA välisminister Mike Pompeo ja tema Briti kolleeg Dominic Raab rääkisid sel teemal ka juba telefonis ning kinnitasid, et rünnaku korraldajad võetakse vastutusele. | Iraagis asuvat baasi tabas raketirünnak, hukkusid USA ja Briti sõdur | https://www.err.ee/1062513/iraagis-asuvat-baasi-tabas-raketirunnak-hukkusid-usa-ja-briti-sodur | Kolmapäeval tabas Iraagis asuvat ja USA sõjaväelasi majutavat sõjaväebaasi raketirünnak. Pentagoni kinnitusel hukkus rünnakus üks USA sõdur, üks Briti sõdur ja üks USA kodanikust alltöövõtja. |
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil odavnes 1,38 dollarit ehk 4,0 protsenti, sulgudes tasemel 32,98 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind langes 1,43 dollarit ehk 3,8 protsenti, jäädes püsima tasemel 35,79 dollarit barrelist.
USA tähtsamad aktsiaindeksid jätkasid kolmapäeval langemist. Tööstusindeks Dow Jones kukkus 5,9 protsenti, sulgudes tasemel 23 553,22 punkti. S&P 500 liikus allapoole 4,9 protsenti, 2741,38 punktile.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq aga langes 4,7 protsenti, sulgudes tasemel 7952,05 punkti. | Maailmaturu naftahinnad langesid vastu neljapäeva taas | https://www.err.ee/1062512/maailmaturu-naftahinnad-langesid-vastu-neljapaeva-taas | Maailmaturu naftahinnad langesid vastu neljapäeva taas, ka USA tähtsamad aktsiaindeksid jätkasid kolmapäeval langemist. |
Iraani esindaja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (CAO) juures Montrealis Farhad Parvaresh ütles, et mustad kastid saadetakse Kiievisse, kinnitasid allikad AFP-le.
Ukraine International Airlinesi reisilennuk Boeing 737 tulistati raketiga alla 8. jaanuaril peatselt pärast õhkutõusmist Teherani lennuväljalt teel Kiievisse.
Surma said kõik lend 752 pardal viibinud 176 inimest.
Kanada välisminister Francois-Philippe Champagne tervitas Iraani lubadust mustad kastid lõpuks üle anda, öeldes, et see on samm õiges suunas.
Ukraina suursaadik Kanadas Andri Ševtšenko tervitas samuti Iraani otsust, lisades, et vajaduse korral toimetatakse mustad kastid Prantsusmaale analüüsimiseks. | Iraan nõustus andma allatulistatud reisilennuki mustad kastid Kiievile | https://www.err.ee/1062511/iraan-noustus-andma-allatulistatud-reisilennuki-mustad-kastid-kiievile | Iraan lubas kolmapäeval ÜRO tsiviillennunduse agentuuri kohtumisel anda 8. jaanuaril Teheranis alla tulistatud reisilennuki mustad kastid Ukrainale või Prantsusmaale analüüsimiseks. |
Hiinas on nakatunud ühtekokku 80 793 inimest, COVID-19 ohvrite arv on 3619.
Haiglaravil on 14 831 inimest, paranenud on 62 793.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas viirusepuhangu kolmapäeval pandeemiaks. | Hiina uute nakatumiste näitaja langes rekordmadalale | https://www.err.ee/1062509/hiina-uute-nakatumiste-naitaja-langes-rekordmadalale | Hiina tervishoiuministeerium teatas neljapäeval 15 uuest nakatumisest koroonaviirusse, mis on rekordiliselt madal näitaja, ning 11 inimese surmast. |
Avamängu võõrsil 1:2 kaotanud PSG läks kolmapäeval Parc des Princes'i tühjade tribüünide ees juhtima 28. minutil, kui täpne oli Neymar. Otsustava värava lõi Prantsusmaa klubi kasuks avapoolaja esimesel üleminutil Juan Bernat. Dortmund lõpetas kohtumise kümnekesi, sest 89. minutil saadeti punase kaardi tõttu väljakult ära Emre Can.
Teises kolmapäevases veerandfinaalis nägi Anfieldile kogunenud publik, kuidas kodumeeskond Liverpool avaldas Madridi Atleticole vägevat survet ja tabas ka värava raame, kuid normaalajal jõuti sihile vaid ühel korral. Georginio Wijnaldumi tabav pealöök 43. minutil tähendas, et meeskonnad läksid koondskooriga 1:1 lisaajale.
Roberto Firmino viis neli minutit pärast lisaaja algust kodumeeskonna 2:0 juhtima, aga neli minutit hiljem kasutas Marcos Llorente ära Liverpooli väravavahi Adriani jämeda eksimuse ning lõi Joao Felixi söödu järel olulise võõrsilvärava. Liverpoolil oli nüüd edasi pääsemiseks vaja kahte väravat, aga hoopis Llorente nõelas kauglöögiga 105+1. minutil uuesti ning Alvaro Morata tabamus lisaaja lõpus viis koondskooriga 4:2 kaheksa parema sekka Atletico.
Enne kolmapäeva oli 25-aastane Llorente pärast Madridi Reali eest debüteerimist 2015. aastal klubikarjääri jooksul 99 kohtumises löönud ainult kolm väravat. | Atletico ootamatu kangelane kukutas tiitlikaitsja Liverpooli Meistrite liigast | https://sport.err.ee/1062468/atletico-ootamatu-kangelane-kukutas-tiitlikaitsja-liverpooli-meistrite-liigast | Jalgpalli Meistrite liigas selgusid kolmapäeva hilisõhtul kaks järgmist veerandfinalisti, kui Pariisi Saint-Germain alistas koduväljakul 2:0 Dortmundi Borussia ja Madridi Atletico lülitas lisaajal saadud 3:2 võõrsilvõiduga konkurentsist tiitlikaitsja Liverpooli. |
Paco Alcacer viis Villarreali 18. minutil juhtima, aga 39. minutil õnnestus Sergio Escuderol viigistada. Seis ei püsinud tablool kaua, sest avapoolaja üleminutitel lõi Pau Francisco Torres kodumeeskonna teise tabamuse.
Võitu Villarreal siiski ei saanud, kuna Munir El Haddadi 63. minuti värav tähendas lõppseisu 2:2. See oli Sevillale kolmas viik järjepanu.
Sevilla on 31 mänguga kogunud 53 punkti, mida on ühe võrra enam kui Madridi Atleticol, kel seisab teisipäeval ees võõrsilkohtumine Levantega. Viie punkti kaugusele jäävad Getafe ja Villarreal. | Sevilla viigistas kolmanda mängu järjest | https://sport.err.ee/1105161/sevilla-viigistas-kolmanda-mangu-jarjest | Hispaania jalgpalli kõrgliigas viigistas Sevilla võõrsil Villarrealiga ja püsib tabelis kolmandal positsioonil. |
Venno pallis Türgis mitu aastat väga edukalt nii koduliigas kui eurosarjades. Alates 2018. aastast esindas ta Istanbuli Galatasarayd, enne seda kuulus Maliye Milli Piyango ridadesse (2016-2018) ja Ankara Ziraat Bankasi ridadesse (2016-2016). Varem on ta esindanud Austria, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Montenegro ja Sloveenia klubisid, vahendab Volley.ee.
Kuigi huvi tunti Türgi kõrgliiga viimaste aastate ühe resultatiivseima mängija vastu ka Türgist, siis konkreetseks asi ei läinud. "Huvi tunti küll, aga nad ainult jutustasid, konkreetseks ei läinud kellegagi. Galatasaray võttis teise diagonaali ja mitu meeskonda veel. Äkki nad väsisid ära minust?" naeris mängija. "Ma ei tahtnud eriti kaua oodata ja kui kuulsin, et Police'i meeskonna treener mind väga tahtis, siis võtsin pakkumise vastu, Euroopas hakkas turg vaikselt kokku kuivama ka. Tundus hea ja kahtlemata väga huvitav variant," rääkis võrkpallur ja lisas, et väga palju ta eksootilisest kohast ei tea.
"Tean, et seal on kolm-neli tugevamat tiimi, kes pretendeerivad esikohale, Police nende seas. Tase peaks olema igati korralik, seal on paljud tipud mängimas käinud. Olen kuulnud, et Michal Finger hakkab seal ühes klubis mängima (Al-Arabis-toim). Klubid tavaliselt võtavad diagonaali ja nurga välismaalt, kohalikud on ka okei tasemel. Hetkel ma küll oma tiimikaastaste kohta midagi ei tea," avaldas Venno.
Lepingu sõlmis eestlane aastaks. "Saan mugavustsoonist välja ja uude kohta. Tean, et seal on hästi palav, muidu on üsna tundmatusse minek. Aga vähemalt on väga põnev koht, ootan suure huviga," lisas mängija. | Oliver Venno siirdub mängima Katari liigasse | https://sport.err.ee/1105154/oliver-venno-siirdub-mangima-katari-liigasse | Eesti rahvusmeeskonna diagonaalründaja Oliver Venno hakkab uuel klubihooajal mängima Katari pealinna Doha klubis Police SC, kes lõpetas eelmise hooaja teisel kohal. |
WNBA hooaeg peetakse pandeemia tõttu alatest juulist Floridas, kuhu kogunevad kõik naiskonnad. Neist igaüks peab põhiturniiri jooksul 22 mängu, millele järgnevad play-off 'id.
Eelmisel nädalal tõusid aga koroonanäitajad Floridas kõrgele ja seetõttu olid sunnitud end sulgema osariigi pesapalli- ja hokiareenid.
"See on üks raskemaid otsuseid, mille olen langetanud," lausus 26-aastane keskmängija, kes aitas oma koduklubi Connecticut Suni eelmisel hooajal finaalseeriasse.
"COVID-19 taasteke ja sellega seotud tundmatud asjaolud on tõstnud terviseriski ja ma ei tunne end sellises situatsioonis mängides mugavalt."
Bahamal sündinud Jones on teeninud aastate jooksul WNBA-s mitmeid tunnustusi ning eelmisel hooajal juhtis ta liigat nii lauapallide kui ka blokeeritud visete arvestuses.
Tegemist pole esimese korvpalluriga, kes algavast hooajast loobub. Juba varem on sama teatanud Atlanda Dreami tagamängija Renee Montgomery. Tema põhjendas seda küll vajadusega keskenduda sotsiaalse õigluse eest võitlemisele. | Tippkorvpallur otsustas koroonaviiruse tõttu algavast hooajast loobuda | https://sport.err.ee/1105148/tippkorvpallur-otsustas-koroonaviiruse-tottu-algavast-hooajast-loobuda | Ameerika naiste korvpalli profiliiga WNBA tähtmängija Jonquel Jones otsustas eeloleva hooaja koroonaviiruse ohu tõttu vahele jätta. |
"Alates homsest, 2020. aasta 23. juunist taasavatakse restoranid ja kohvikud pärast kolmekuulist pausi. Spordikeskused, ujulad ja meelelahutuskeskused avatakse samuti. Lisaks on taas võimalik osta pilet ja teha laevareis Moskva jõel," ütles Sobjanin oma veebiküljel.
23. juunist tühistatakse ka piirangud raamatukogude ja lasteaedade tööle. | Moskva taasavab restoranid, spordisaalid ja ujulad | https://www.err.ee/1105141/moskva-taasavab-restoranid-spordisaalid-ja-ujulad | Moskvas avatakse teisipäeval jälle restoranid, kohvikud, spordisaalid ja ujulad, teatas linnapea Sergei Sobjanin esmaspäeval. |
Tervishoiuminister Kiril Ananiev käskis alates esmaspäevast kõigis ühiskondlikes siseruumides kanda maske ning teatas ka rangemate liikumispiirangute kehtestamisest.
Bulgaarias kehtis märtsist maini kahekuuline eriolukord ning esialgu õnnestus tervishoiuametnikel viirusepuhangut kontrolli all hoida. Kuid pärast piirangute lõdvendamist kasvas nakkusjuhtumite arv 7.-22. juunini 640 võrra.
Worldometeri andmetel on riigis leidnud kinnitust 3905 koroonanakkust. COVID-19 on nõudnud 199 inimese elu. Haigusest on tervenenud 2074 inimest.
Musta mere ääres asuv riik, mis on suuresti sõltuvuses turismist, alustas suvehooaja päästmise lootuses kuurortide avamisega, kuid nakkusjuhtumite arvu tõus tühistab need plaanid.
Esimene tšarterlend Bulgaariasse sel hooajal, millega pidid saabuma Läti turistid, tühistati esmaspäeval. Bulgaaria Musta mere ääres asuva Burgase linna linnapea Dimitar Nikolov lisas, et veel 150 juulis Burgasesse suunduvat tšarterlendu tühistati. | Bulgaaria kehtestas pärast nakkusjuhtumite kasvu taas uued piirangud | https://www.err.ee/1105118/bulgaaria-kehtestas-parast-nakkusjuhtumite-kasvu-taas-uued-piirangud | Bulgaaria tervishoiuvõimud kehtestasid pärast COVID-19 nakkusjuhtumite arvu tõusu riigis taas viirusega seotud piirangud. |
"Põnevad uudised! Esimene ralli pärast pikka pausi pole enam kaugel. Mul on heameel teatada, et siis Hyundai i20 R5 elajaga on Viru rallil meie sõiduvahend," kirjutas 24-aastane Poom sotsiaalmeedias.
????Exciting news???? First rally after the big break ain't far nomore ➡️ Glad to announce that this Hyundai I20 R5 beast will be our go to ride for the upcoming Viru Rally !
Serviced by Redgrey Team ????⚪️ pic.twitter.com/cSYu6tVeGu
— Roland Poom (@RolandPoom) June 21, 2020
Tegemist on Poomi debüüdiga Hyundai roolis, viimased aastad on istunud erinevates Ford Fiesta masinates. Tänavu sõitis ta Fiesta R5 autoga Rootsi MM-rallil, kuid katkestas juba kolmandal kiiruskatsel.
EMV1 klassi masinaid on 4. juulil toimuvale rallile registreerunud kolm: Georg Gross - Raigo Mõlder (Ford Fiesta WRC), Roland Murakas - Kalle Adler (Ford Fiesta) ja Egor Kaur - Silver Simm (Ford Fiesta). | Roland Poom debüteerib Viru rallil Hyundaiga | https://sport.err.ee/1105138/roland-poom-debuteerib-viru-rallil-hyundaiga | Autoralli Eesti meistrivõistluste hooaja avaetapil ehk Viru rallil tuleb Roland Poom starti Hyundai i20 R5 mudeliga. Kaardilugejana jätkab Ken Järveoja. |
"Mul on raha, mida oma karjääri investeerida," lausus norralane väljaandele DirtFish. "Aga ma ei maksa sõitmise eest, kui ma ei näe selle auto või tiimiga edasiminekut."
"Ma olen valmis investeerima, kui sel on tulevikku. See peab mingeid uusi võimalusi looma. Praegu pole lihtne autot rentida, nii et võib-olla ootame järgmise aastani ja oleme valmis 2022. aastal."
"Fantastiline oleks näha mõnede tehasetiimide liitumist 2022. aastal, mis tooks rohkem sõitjakohti," jätkas ta. "Sest praegu ei ole kindlasti palju vabasid kohti."
Mikkelsen sõitis kõigepealt neli hooaega Volkswagenis, teenis kolm rallivõitu ja lõpetas kolmel korral MM-hooaja üldarvestuse kolmandal kohal (2014, 2015, 2016).
Pärast Saksamaa autotootja kiiret lahkumist jäi Mikkelsen 2017. aastaks kindla sõitjakohata, kuid 2018. ja 2019. aastal kihutas täisprogrammi Hyundai eest. Loodetud edu ei tulnud.
"Hyundai on väga selgelt Thierry Neuville'i jaoks tehtud auto. Minul oli sellega keeruline sõita, eriti asfaldil," lausus norralane.
"Aga mulle lisab enesekindlust see, et ma õppisin oma stiili Sebastien Ogier' pealt, kes võttis šnitti Sebastien Loebilt - ja kui Loeb tuli Hyundaisse, siis ka temal oli sellega asfaldil raskusi. Andke mulle auto, mis keerab [hästi] ja ma olen tagasi." | Mikkelsen on valmis hea võimaluse eest maksma | https://sport.err.ee/1105135/mikkelsen-on-valmis-hea-voimaluse-eest-maksma | Tänavuse hooaja eel tööta jäänud Norra rallipiloot Andreas Mikkelsen pole alla andnud ja plaanib MM-sarja naasta. Selle nimel on ta valmis ka raha välja käima. |
"Õnneks praegu sümptomeid pole. Loodan, et see jääb nii kuni taastumiseni," kirjutas 42-aastane poolakas, kes olümpiamängudelt võitis karjääri jooksul kolm hõbedat ja ühe pronksi.
"Protseduuridega on alustatud, sealjuures karantiiniga ja minuga lävinud inimeste informeerimisega," jätkas Malysz. "Kirjutan viirusest ka siin, sest tahan aidata teisi ja viiruse levikut peatada.
"Tähtis on, et kõik, kes minuga viimasel ajal kohtunud, laseksid end uurida ja võtaksid kasutusele ettevaatusabinõud. Ma järgin ohutusmeetmeid, aga tuleb välja, et sellest ei piisanud. Las see juhtum olla teile hoiatuseks - hoidke end ja olgem ettevaatlikud."
Poolas on koroonaviirus tuvastatud enam kui 32 000 juhul. Üle 1300 inimese on haiguse tagajärjel surnud. | Adam Malysz nakatus koroonaviirusesse | https://sport.err.ee/1105128/adam-malysz-nakatus-koroonaviirusesse | Neljakordne suusahüpete maailmameister ja neljakordne MK-sarja üldvõitja Adam Malysz andis sotsiaalmeedia vahendusel teada, et on nakatunud koroonaviirusesse. |
Kõigepealt teatas positiivsest koroonaviiruse testist bulgaarlane Grigor Dimitrov. Vähem kui ööpäev hiljem on nimekirja lisandunud horvaat Borna Coric ning Dimitrovi treener Christian Groh ja Djokovici füüsilise ettevalmistuse treener Marko Paniki, teatavad mitmed allikad.
"Tere kõigile. Ma soovin kõiki informeerida, et minu COVID-19 test oli positiivne," teatas Coric sotsiaalmeedias. "Ma soovin, et igaüks, kes on minuga viimastel päevadel kontaktis olnud, laseks end testida."
"Mul on väga kahju, kui olen kellelegi kahju teinud. Ma tunnen end hästi ja mul pole sümptomeid. Palun püsige turvaliselt ja terved. Armastan teid kõiki väga."
Turniiril osalenud mängijatest on negatiivsest proovist teatanud sakslane Alexander Zverev, venelane Andrei Rubljov ja horvaat Marin Cilic. Sellest hoolimata on kolmik lubanud kahenädalast eneseisolatsiooni.
Turniiri eestvedaja Djokovic keeldus Horvaatias proovi andmast ja lubas seda teha koju Belgradi jõudes.
Austraalia tennisist Nick Kyrgios viibutas konkurentide suunas häppu. "Puupäine otsus korraldada "näidisturniir". Kiiret paranemist, kaaslased, aga nii juhtub, kui protokollist mitte kinni pidada. See EI OLE NALI," kirjutas ta sotsiaalmeedias. | Djokovici korraldatud turniiri nakatunute arv kerkis neljani | https://sport.err.ee/1105124/djokovici-korraldatud-turniiri-nakatunute-arv-kerkis-neljani | Horvaatias Zadaris pooleli jäänud meeste tennise näidisturniiril osalejatest on juba kaks mängijat ja kaks treenerit haigestunud. |
Julien's Auctionsi esindaja sõnul on tegemist kõige kallimalt oksjonil müüdud kitarriga, kirjutab BBC. Varem oli rekordiline hind ligi nelja miljoni dollari eest müüdud Pink Floydi kitarristi David Gilmouri kitarril.
Cobaini kitarri alghind oli üks dollar, kuue miljoni dollariga soetas kitarri endale mikrofonide tootja Rode Microphones rajaja Peter Freedman. Freedman ütles, et plaanib kitarri maailmatuurile kaasa võtta ja koguda raha etenduskunstide toetuseks.
Kitarriga käib koos ka kitarrikast, mille Cobain kaunistas bändi Poison Idea postriga.
Kurt Cobaini kitarr Autor/allikas: Scanpix/AFP
Nirvana akustilist teleesinemist "MTV Unplugged" saates peetakse üheks maailma parimaks live -esituseks. Cobain suri viis kuud pärast saates osalemist. | Kurt Cobain'i kuulus kitarr müüdi oksjonil rekordilise summa eest | https://menu.err.ee/1105111/kurt-cobain-i-kuulus-kitarr-muudi-oksjonil-rekordilise-summa-eest | Kitarr, millel varalahkunud muusik Kurt Cobain 1993. aastal telesaates "MTV Unplugged" mängis, müüdi oksjonil kuue miljoni dollari eest. |
Jaanuaris 19. sünnipäeva tähistanud Lepik paistis mullu silma klubi U19 võistkonnas ja ülendati selleks hooajaks esindusmeeskonda, mis langes välja Superettanist ehk Rootsi esiliigast. Talvel sai eestlane ametliku debüüdi Rootsi karikavõistluste raames, vahendab Soccernet.ee.
Liigahooaeg algas aga pärast koroonapausi alles juuni keskel. Kui esimeses voorus inglasest peatreener Shaun Constable eestlast veel väljakule ei usaldanud, siis teises mängus tegi Lepik kaasa kõik 90 minutit ja lõi 34. minutil seisuks 2:0. Lõpuks võitis Brommapojkarna 3:1 ja jätkab täiseduga.
Lepik on sündinud Stockholmis ja alustas jalgpalliteed Täby FK-s, kust kolis 2017. aastal Brommapojkarnasse.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Eesti noortekoondislane lõi Rootsis liigadebüüdil värava | https://sport.err.ee/1105117/eesti-noortekoondislane-loi-rootsis-liigadebuudil-varava | Mullu Eesti U-19 koondist esindanud Kristoffer Grauberg Lepik tegi möödunud nädalal IF Brommapojkarna eest debüüdi Rootsi tugevuselt kolmandas liigas ja sahistas kohe võrku. |
Esialgsetel andmetel olid reisitulud aprillis seitse miljonit eurot, mullu samal ajal oli summa 544 miljonit ehk langus oli 98,7 protsenti, teatas keskpank.
"Saabuvate reisijate arv kahanes 96,2 protsenti ja keskmised kulud reisi kohta 62,2 protsenti," teatas pank.
Turism annab otseselt ja kaudselt umbes 20 protsenti Kreeka sisemajanduse kogutoodangust.
Väliskülastajad saavad lennata Ateenasse ja Thessalonikisse alates 15. aprillist, rahvusvahelised otselennud regionaalsetesse lennujaamadesse algavad 1. juulil. | Kreeka kaotas aprillis piirangute tõttu 99 protsenti reisituludest | https://www.err.ee/1105109/kreeka-kaotas-aprillis-piirangute-tottu-99-protsenti-reisituludest | Kreeka kaotas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu aprillis praktiliselt kogu reisimisest tuleneva tulu, teatas Kreeka Pank esmaspäeval. |
36-aastane jalgrattur üritas treeningul vältida otsasõitu haneparvele, mistõttu kukkus vastu tee ääres lebanud suurt kivi. Selle tagajärjel sai hollandlane peapõrutuse, kopsu- ja seljavigastusi, murdis mitu roiet ja rangluu.
"Asi näis väga tõsine," lausus Terpstra abikaasa Ramona väljaandele De Telegraaf. "Õnneks saabus kiirabi kiiresti ja nad said teda kohe aidata."
"Olukorra tõsiduse tõttu kutsuti helikopter, kes aga ei saanud teda kopsuvigastuse tõttu kohe ära viia. Kõigepealt pidid nad selle nii hästi kui võimalik korda tegema."
2014. aastal maineka Pariis-Roubaix ühepäevasõidu ja tunamullu Flandria velotuuri võitnud hollandlane on viimasel ajal mitu korda rängalt kukkunud.
Mullusel Flandria velotuuril pidi ta seetõttu sõidu pooleli jätma ja loobuma ka järgneval nädalal plaanis olnud Pariis-Roubaix mõõduvõtust. Uuesti kukkus ta Tour de France'il 11. etapil ja astus sadulast.
Ühepäevasõitudele keskendunud jalgrattur peab nüüd sõitmisest kuni kolmeks kuuks loobuma, mistõttu on naasmist oodata alles oktoobris, kuhu on koroonaviiruse pandeemia tõttu lükatud hooaja põhilised ühepäevasõidud. | Hollandi tipprattur pääses haiglast, suvel ta sadulasse ei istu | https://sport.err.ee/1105108/hollandi-tipprattur-paases-haiglast-suvel-ta-sadulasse-ei-istu | Eelmisel nädalal raskelt kukkunud Hollandi jalgrattur Niki Terpstra sai pühapäeval haiglast koju. |
Erisaates "Michael Kiwanuka öö" saab kuulata kahe tunni jagu Michael Kiwanuka muusikat. Saade algab esmaspäeva ööl vastu teisipäeva kell 00.00.
Oma karjääri alguses aitas Kiwanuka pigem teistel artistidel lugusid lindistada. 2011. aastal, kui tal oli välja antud vaid paar EP-d, soojendas ta aga juba Adele'i. Kiwanuka debüütalbum "Home Again" sai kriitikutelt palju kiita ning teine album "Love & Hate" kindlustas endale koha ka edetabelite tipus.
Muusiku uusim album kannab nime "Kiwanuka". The Guardian kutsub seda "üheks dekaadi säravaimaks albumiks" ning ajakiri Rolling Stone soovitab selle albumi kindlasti otsast lõpuni läbi kuulata. Albumi ilmumisele aitas kaasa Grammy võitnud produtsent ja muusik Danger Mouse, kes teeb koostööd mitmete A-kategooria nimedega. | Michael Kiwanuka edasi lükatud Tallinna kontserdi asemel on Raadio 2 eetris erisaade | https://menu.err.ee/1105099/michael-kiwanuka-edasi-lukatud-tallinna-kontserdi-asemel-on-raadio-2-eetris-erisaade | 22. juunil pidi Noblessneri valukojas toimuma briti muusiku Michael Kiwanuka kontsert, mis aga koroonaviiruse leviku tõttu lükkub 2021. aastasse. Raadio 2 eetris on kontserdi asemel erisaade. |
Dreyer'si esindaja ütles nädalavahetusel meedia vahendusel tehtud avalduses, et ettevõte toetab rassilist võrdsust ning tunnistab, et nimi Eskimo pole kohane, kirjutas The New York Times.
Meedia hinnangul on Dreyer'si otsus viimane märk survest muuta rassistlikke või muul viisil ebasobivaid tootenimesid.
USA-s on Eskimo Pie jäätise pakendil väike tumedajuukseline poiss, kellel peas karvane kapuuts.
Soomes müüakse Pingviini kaubamärgi alla kuuluvaid Eskimo pulgajäätiseid alates 1968. aastast, vahendas Yle.
Eskimo jäätiseid tootva Froneri Soome turundusdirektori Minna Brunbergi sõnul kaalutakse ka seal jäätise nime muutmist. "Me tunnistame selle küsimuse tõsidust ja see on praegu meie töölaual," ütles ta.
Brunbergi sõnul ei ole Eskimo jäätise ümbernimetamist pikalt arutatud ning kindlat plaani ega nime muutmise otsust veel pole.
"Võrdõiguslikkus on meie jaoks väga tähtis ning ükski inimeste rühm ei tohi kogeda kaubamärgi kujundamise läbi mingilgi moel ebavõrdsust. Sellest vaatenurgast me küsimust arutamegi," lisas ta. | USA-s peetakse Eskimo jäätiste nime sobimatuks, sama arutatakse ka Soomes | https://www.err.ee/1105096/usa-s-peetakse-eskimo-jaatiste-nime-sobimatuks-sama-arutatakse-ka-soomes | USA jäätisetootja Dreyer's Grand Ice Cream kaalub Eskimo Pie jäätise nime muutmist, kuna peab seda ebasobivaks. Sama on asunud arutama ka Soomes Eskimo-nimeliste jäätiste tootja. |
Meeste freestyle suusatamises on tavapärane, et pargisõitjad tegelevad peale oma ala ka Big Airi hüpetega ja rennisõitjad jäävad ainult enda liistude juurde. Praeguseks on kinnitatud plaan, et 2022. aasta Pekingi olümpiale pääsu hakkab ta püüdma kõigil kolmel alal, vahendab Eesti Päevaleht.
Punkte saab ta MK-sarjas hakata koguma 2021/22. hooaja esimesel etapil. "Selline on tõesti esialgne plaan. Piletijahti alustame järgmise aasta sügisel kõigil kolmel alal. Seejärel tuleb juba töö käigus vaadata, kas keskendudagi kõigile kolmele või midagi kõrvale jätta. Praegu on raske ennustada, millisel alal võiksid Henry võimalused kõige suuremad olla," avaldas Tõnis Sildaru.
Reaalselt aladele otsa vaadates on selge, et kõige keerulisem on läbi lüüa Big Airi hüpetes, kus üht elementi tuleb esitada võimalikult hästi. Henry Sildaru trump on pigem mitmekülgsus. | Henry Sildaru jahib kolme Pekingi OM-i pääset | https://sport.err.ee/1105093/henry-sildaru-jahib-kolme-pekingi-om-i-paaset | Augusti lõpus 14-aastaseks saav Henry Sildaru tahab aasta pärast hüpata MK-karussellile. |
Tegemist on Alcatel-Lucent'i neljanda koondamislainega nelja aasta jooksul pärast seda, kui Nokia 2016. aastal ettevõtte ostis.
Nokia teatel on koondamised teadusuuringute ja tugiosakondades osa üleilmsest kulude kärpimisest turukeskkonnas, kus surve hindadele on endiselt väga intensiivne.
"Meie eesmärk on tõsta efektiivsust ja parandada tootlikkust, et tugevdada oma konkurentsipositsiooni ja tagada grupi pikaajaline jätkamine," teatas Nokia avalduses. | Nokia koondab Prantsusmaa tütarfirmas 1200 töökohta | https://www.err.ee/1105092/nokia-koondab-prantsusmaa-tutarfirmas-1200-tookohta | Nokia plaanib koondada oma Prantsusmaa tütarettevõttes Alcatel-Lucent 1233 töökohta, vähendades oma töötajaid riigis kolmandiku võrra, teatasid Soome telekomifirma ja ametiühingud esmaspäeval. |
Süüdistuse järgi sai praegune Evertoni peatreener raha hooajal 2014/2015 Madridi Reali eesotsas olles ja varjas tulu maksuameti ees. Ancelotti ise pole juhtunut veel kommenteerinud.
Itaallane juhendas Reali alates 2013. aasta suvest kuni 2015. aasta kevadeni. Selle aja jooksul võitis klubi Meistrite liiga (2014) ja Hispaania karika (2014). | Hispaanlased süüdistavad Carlo Ancelottit maksupettuses | https://sport.err.ee/1105090/hispaanlased-suudistavad-carlo-ancelottit-maksupettuses | Hispaania prokuratuur süüdistab kuulsat itaalia jalgpallitreenerit Carlo Ancelottit ühe miljoni euro jagu maksudest hoidumises. |
Li ütles 22. Hiina-Euroopa Liidu tippkohtumisel, et Hiina soovib süvendada koostööd liiduga COVID-19 vaktsiini ja ravi väljatöötamises, vahendas Reuters.
Li sõnul loodab Hiina, et Euroopa Liit lõdvendab ekspordikontrolli meetmeid Hiina vastu. | Hiina peaminister: koostöö EL-iga on konkurentsist tähtsam | https://www.err.ee/1105088/hiina-peaminister-koostoo-el-iga-on-konkurentsist-tahtsam | Hiina peaministri Li Keqiangi sõnul kaalub koostöö Euroopa Liiduga üles konkurentsi, edastas Hiina riigi kesktelevisioon esmaspäeval. |
Räppar on tuntud oma lühikeste pealkirjade poolest ning "1-2" ei ole siinkohal erand. "Kõik naised, kellel täna õhtul meest pole kaasas, võtke leti äärde rivvi, palun väga, paariks loe!" räpib nublu, kes otsib suveks enda maamehest sõbrale naist. Sealt ka uue hiti pealkiri, sest need numbrid kostuvad loo jooksul rohkem kui üks või kaks korda.
Loo sõnade autor on nublu. Produtseerisid johnnyesco ja Ago Teppand ning miksis ja masterdas Ago Teppand. Video autor on Robert Parelo. Graafikaga aitas Henry Parelo ning valgusega Henrdik Saks. | Nublu avaldas uue videosingli "1-2" | https://menu.err.ee/1105086/nublu-avaldas-uue-videosingli-1-2 | Räppar nublu avaldas uue singli "1-2", millele valmis ka tantsuline muusikavideo. |
Kuna Eesti piir taasavati juunis Euroopa Liidu ning Schengeni riikidest ja Ühendkunigriigist saabuvatele haigustunnusteta reisijatele, saab festivalil näha enamikke varem välja kuulutatud esinejaid vastavatest riikidest. Kehtivate reisipiirangute tõttu ei saa festivalil esineda varem välja kuulutatud artistid Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Iisraelist ja Kanadast. Kogu programm on vastavalt ümber kohandatud ning enamik reisipiiranguga riikide artiste on asendatud uute esinejatega. TMW korraldustiim töötab praegu selle nimel, et festivalil saaks esineda tuntud USA bänd A Place To Bury Strangers.
Kokku esineb TMW 2020 muusikafestivalil 141 artisti 15 riigist. Enam kui 80 Eesti artisti pakuvad läbilõiget Eesti muusikavälja ja oma žanri paremikust. Muusikat teevad Trad.Attack!, Mari Kalkun, Kadri Voorandi ja Mihkel Mälgandi duo, Mingo Rajandi Kvintett, Collegium Musicale, Anna Kaneelina, Erki Pärnoja, Ajukaja, Mart Avi, Sander Mölder, Nikolajev, Yasmyn, Lexsoul Dancemachine, manna jt.
Festivali välisesinejate seas on Joensuu1685, Tapani Rinne ja Jarmo Saari Republic Soomest, Bendik Giske Norrast, Cabal Taanist, Chinchilla Inglismaalt, Tribes Of The City ja Carnival Youth Lätist ning The Devil's Trade Ungarist.
Selleks, et tagada külastajate ohutus, saab esmakordselt TMW ajaloos nautida osa õhtusest muusikaprogrammist ka vabas õhus. TMW muusikaprogramm koondub peaasjalikult Põhja-Tallinna Telliskivi Loomelinnakusse ja Noblessneri piirkonda. Lisaks Telliskivi Loomelinnaku peaväljaku vabaõhukontsertidele täitub TMW muusikaõhtutega suur osa loomelinnaku klubidest: Telliskivi F-hoone Must Saal, lokaal Kivi Paber Käärid ning Fotografiska keskus, kus muusikaõhtud avanevad ka laiendatud suveaeda. Põnevate kavadega on programmis ka Telliskivi vahetus naabruses asuvad Sveta Baar ja Kauplus Aasia ning Tallinna Kalju Baptistikoguduse kirik Kalamajas.
Noblessneri sadama piirkonnas paiknevad kolm muusikaprogrammi kontserdipaika: technoklubi Hall, Proto avastuskeskuse Nobeli saal ja Kai kunstikeskus. Samuti saab vabas õhus muusikat nautida klubi Hall Suvila paviljonis ning päevastel tasuta kontsertidel terrassidel ja hoovides üle linnaku.
TMW 2020 kavas on lisaks muusikaprogrammile konverents Eesti Kunstiakadeemias ja erinevad linnafestivali üritused. Laupäeval, 29. augustil ühendab TMW jõud Koplis toimuva kogukonnafestivaliga Koplifest, mille peaala asub Põhjala tehases. Festivali lõpetab pühapäeval, 30. augustil koostöös Lasnaideega tuur Lasnamäel ning piknik ja kontsert Laagna kogukonnaaias. Kogu festivali kava avalikustatakse järk-järgult suve jooksul.
TMW 2020 korraldatakse vastavalt antud perioodil avalikele üritustele kehtivatele reeglitele, mis aitavad vältida koroonaviiruse levitamist või sellesse nakatumist. Festivali kõigil üritustel jälgitakse, et osalev publik oleks piisavalt hajutatud ja hoiaks turvalist distantsi. Siseruumide täituvus on maksimaalselt 50 protsenti ja mitte rohkem kui 500 inimest, õues mitte rohkem kui 1000 inimest. Maandamaks nakkusohtu, piiratakse festivali passide müüki ja keskendutakse üksikpiletite müügile. Kõigis toimumispaikades on tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu. | Tallinn Music Week avalikustas uuendatud muusikaprogrammi Euroopa artistide ja välilavadega | https://menu.err.ee/1105081/tallinn-music-week-avalikustas-uuendatud-muusikaprogrammi-euroopa-artistide-ja-valilavadega | 27.–30. augustil Tallinnas toimuv rahvusvaheline uue muusika festival Tallinn Music Week (TMW) avalikustas uuendatud muusikaprogrammi. Festivalil esinevad välilavadel artistid Eestist ning Euroopa Liidu ja Schengeni piirkonna riikidest. |
Ungari jalgpalliliidu otsusega lõpetati naiste kõrgliiga hooaeg sel aastal enneaegselt, kui peetud oli 13 vooru. Meistrit sel hooajal välja ei kuulutatud ning ühtlasi ei langenud keegi järgmiseks hooajaks aste madalamale. Kuigi liigavõitjat ei selgunud, oli vaja siiski välja jagada koht sügiseseks naiste Meistrite liiga valikturniiriks. Selle koha eest said õiguse heidelda tabeli kaks esimest naiskonda, kelleks olid Inna Zlidnise tööandja Ferencvaros ja MTK Hungaria.
Kahe võiduni peetava seeria avakohtumises sai Ferencvaros kirja 3:2 võidu. Teises mängus võttis MTK revanši, kui koduväljakul alistati vastased 2:1. Seega läks võitja välja selgitamiseks vaja otsustavat kohtumist. Põnevast vastasseisust väljus 2:1 võiduga Ferencvaros ning kindlustas endale koha sügisel toimuval Meistrite liiga valikturniiril. Eesti koondise kaitsja, Zlidnis tegi Ferencvarose eest kõik kohtumised kaasa algusest lõpuni.
Soome naiste kõrgliiga hooaeg sai alguse 13. juunil ning praeguseks on kõigil naiskondadel selja taga kaks kohtumist. Pille Raadiku ja Signy Aarna koduklubi Aland United on kahe vooruga saanud tabelisse kirja ühe võidu ja ühe viigi. Avavoorus tegi Aland väravateta viigi TIPS-i naiskonnaga. Teises voorus sai eestlannade klubi tänu Aarna väravale kirja 1:0 võidu Turu Palloseura üle. Raadik sai mõlemas kohtumises kirja 90 minutit, Aarna vahetati esimeses mängus välja 58. minutil ning võidumängus viibis ta väljakul terve kohtumise. Kahe vooru järel hoiab Aland nelja punktiga tabelis viiendat kohta.
HJK naiskond on kahe mänguga teeninud samuti neli punkti, kui avakohtumises viigistati 1:1 PK-35 Helsingi võistkonnaga. Teises voorus alistati 2:1 Ilves. Koondise väravavaht Karina Kork jälgis mõlemat kõrgliiga kohtumist vahetusmängijate pingilt. Minuteid sai ta kirja HJK duubelnaiskonna eest, kui tuli väljakule teiseks poolajaks 3:1 võidumängus PK-35 duubli üle.
Varasemast on teada, et Itaalias jäeti enneaegselt pooleli naiste liigad. Lisette Tammiku ja Vlada Kubassova koduklubi Napoli hoidis Serie B-s katkestamise hetkel esikohta ning tõusis tänu sellele järgmiseks hooajaks kõrgliigasse. | Naiste koondislased välismaal: Ferencvaros teenis koha Meistrite liigas | https://sport.err.ee/1105079/naiste-koondislased-valismaal-ferencvaros-teenis-koha-meistrite-liigas | Koroonaepideemia järgselt on jalgpalliliigad üle Euroopa taas käivitunud ning naiste koondislaste koduklubid on liigahooaegadega erinevas staadiumis. |
"Oleme omalt poolt Euroopa Komisjonile vajalikud materjalid saatnud ja täpsustanud neid nagu Komisjon seda palus," ütles majandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Taavi Audo ERR-ile.
Ministeeriumi teatel palus riik veel esmaspäeval saadetud kirjas Euroopa Komisjonilt ka võimalikult kiiret tagasisidet.
Eesti riik alustas Euroopa Komisjoniga sel teemal konsultatsioone 4. juunil. Valitsus otsustas Nordicas aktsiakapitali 30 miljoni euro võrra suurendada juba aprilli lõpus, küll aga alustati siis välja selgitamist, kas tegemist oleks ebaseadusliku riigiabiga.
Ministeeriumi teatel on protsess on aegavõttev, kuna Euroopa Liidus on lennundusele riigiabi andmine väga reguleeritud ning erakordne, ning rahvusvaheline lennundus toimib turutingimustes. Vahepeal on ministeerium vastavalt Komisjoni soovidele paar korda riigiabi taotlust ka täpsustanud.
Nordicas aktsiakapitali suurendamise tingimuseks on Nordic Aviation Group AS-i, Regional Jet OÜ ning Transpordi Varahaldus OÜ ühendamine. Lisaks peab Nordica esitama plaani Tallinnast lendude taastamiseks.
Riik soovib ka Nordica tütarfirmas Regional Jet osta välja Poola LOT-i 49-protsendilise osaluse. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on varem öelnud, et riik plaanib osaluse välja osta vähem kui miljoni euroga, lõplik summa selgub läbirääkimiste käigus.
Estonian Air lõpetas tegevuse 2015. aastal pärast seda, kui selgusid Euroopa Komisjoni uurimise tulemused, mille kohaselt andis Eesti Estonian Airile ebaseadusliku riigiabi. | Nordica ootab jätkuvalt Euroopa Komisjonilt riigiabi luba | https://www.err.ee/1105084/nordica-ootab-jatkuvalt-euroopa-komisjonilt-riigiabi-luba | Nordica ootab Euroopa Komisjonilt jätkuvalt riigiabi luba, et riik saaks lennufirmat 30 miljoni euroga toetada. Ministeerium on palunud Komisjonilt loaga tegelemisel ka võimalikult kiiret tagasisidet. |
Kuna Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja Tallinna ringkonnakohtu 19. mai otsust riigikohtus ei vaidlustanud, siis jõustus õigeksmõistev kohtuotsus.
Tallinna ringkonnakohus jättis 19. mail muutmata üle 200 000 euro omastamises süüdistatud Tallinna TV eksjuhi Toomas Lepa ja tema kaassüüdistatavate Lea Kraavi, Valter Kraavi ja KVA Telecomi õigeksmõistmise.
Ringkonnakohus leidis, et maakohtu veebruarikuine otsus on seaduslik ja põhjendatud.
"Nii apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks," märkis kohus.
Ringkonnakohtu hinnangul puudub Toomas Lepa, Lea Kraavi, Valter Kraavi ja KVA Telecom OÜ tegevuses omastamise ja sellele kaasaaitamise koosseis. Samuti puudub Lea Kraavi tegevuses dokumendi võltsimise ja selle kasutamise koosseis, sest saated tegelikult toodeti ja need läksid ka eetrisse.
Tänavu 6. veebruaril mõistis Harju maakohus kõik süüdistatavad õigeks. Mullu novembri lõpus toimunud kohtuvaidluses taotles prokurör Leelet Kivioja Lepa süüdimõistmist ja talle tingimisi kaheaastase vangistuse mõistmist kaheaastase katseajaga. Lepa kaitsja Andres Simson leidis, et Lepp tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista.
Prokurör taotles KVA Telecom raamatupidajale Lea Kraavile omastamisele kaasaaitamise ja dokumendi võltsimise eest tingimisi üheaastast vangistust, millest arvestatakse maha tema eelvangistuses viibitud kaks päeva. Prokurör palus määrata talle üheaastase katseaja. Prokurör taotles KVA Telecom juhatuse liikmele Valter Kraavile omastamisele kaasaaitamise eest tingimisi üheaastast vangistust üheaastase katseajaga.
Juriidilise isikuna on kohtu all KVA Telecom OÜ, millele prokurör palus mõista rahalise karistuse 20 000 eurot.
Kraavide ja KVA Telecom OÜ kaitsja Mart Sikut leidis, et kõik kolm tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Leppa Tallinna TV juhina aastatel 2013–2016 näiliste tehingute abil enam kui 200 000 euro omastamises. Süüdistuse järgi kasutas Lepp omastamiseks KVA Telecom OÜ esitatud arveid, mis esitati saadete "Keskkonnanädal" ja "Vaba mõtte klubi" tootmise eest.
KVA Telecom OÜ-st kanti raha edasi omakorda juba Toomas Lepa kontrolli all olevasse äriühingusse Videomeedia OÜ, märkis süüdistus.
Süüdistuse järgi puudus KVA Telecomil endal võimekus neid saateid toota, samuti ei toimunud ka alltöövõttu Videomeediast ehk nii "Keskkonnanädal" kui ka "Vaba mõtte klubi" toodeti kasutades selleks Tallinna Televisiooni ruume, seadmeid ning operaatoreid.
Juriidilise isikuna sai süüdistuse KVA Telecom ning selle juhatuse liige Valter Kraavi ja raamatupidaja Lea Kraavi.
Algul oli samas kriminaalasjas ka Tallinna TV juhatuse eksliige Mart Ummelas, kuid tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteedi põhimõttel juba varem.
TTV eksjuhi Toomas Lepa sõnul on tema vastu suunatud süüdistused täiesti alusetud ning peale kaheaastast menetlust ei ole leitud tõendeid Tallinna TV-le kahju tekitamises. | Toomas Lepa õigeksmõistmine jõustus | https://www.err.ee/1105083/toomas-lepa-oigeksmoistmine-joustus | Tallinna TV eksjuhi Toomas Lepa ja tema kaassüüdistatavate Lea Kraavi, Valter Kraavi ja KVA Telecomi õigeksmõistmine jõustus, sest prokurör loobus asja viimisest riigikohtusse. |
Sügisel 38-aastaseks saav 190 cm pikkune Bulgaaria passiga serblane võitis Kalev/Cramos oma mõlemal hooajal Eesti meistritiitli, kuid lahkus seejärel 2019/20 hooajaks oma endisesse koduklubisse Minski Tsmokisse, vahendab Korvpall24.ee.
Minski tiim kogus enne koroonaviiruse tõttu hooaja katkestamist VTB Ühisliigas neli võitu ja oli tabelis viimasel positsioonil. Mirkovici roll meeskonnas oli üsna suur, kui 19 kohtumisega sai ta kirja keskmiselt 22,5 minutit, 11,2 punkti, 4,9 resultatiivset söötu ja 1,5 lauapalli.
Pieno Žvaigždes oli Leedu kõrgliigas katkestamise momendil kümne meeskonna hulgas kaheksa võidu ja 16 kaotusega seitsmendal kohal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kalev/Cramo kunagine tagamees hakkab mängima Leedus | https://sport.err.ee/1105078/kalev-cramo-kunagine-tagamees-hakkab-mangima-leedus | Aastatel 2017-2019 BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonnas mänginud kogenud tagamees Branko Mirkovic ei kavatse 37-aastasena veel ketse varna riputada ning tuleb uueks hooajaks taas Eestile veidi ligemale mängima, kui liitub Leedu kõrgliigatiimiga Pasvalyse Pieno Žvaigždes. |
Estonian Shorts on esimene eksklusiivselt lühifilmidele suunatud veebileht Eestis. Lehe eesmärk on kasvatada vaataja teadlikkust lühifilmidest ning tutvustada publikule värskeid hääli meie filmimaastikul. Kanal on vajalik töövahend saatkondadele kui väiksematele rahvusvahelistele festivalidele, kes otsivad paari aasta vanuseid filme või soovivad tutvuda autorite varasema loominguga. Seejuures toimib Estonian Shorts visiitkaardina Eesti autoritele.
Mitmed Estonian Shortsi leheküljelt leitavad filmid on osalenud rahvusvahelistel olulistel filmifestivalidel: Sundance, Annecy, Fredrikstad, Ottawa. Erinevalt tasulisest VOD-platvormist keskendub Estonian Shorts filmidele, mille festivali- ja kinolevi on selja taga. Lühifilm on oluline ning populaarsust koguv meedium, kus toimetab mitmeid omapärase käekirjaga režissööre. Tavalevis ja suurtel VOD-platvormidel jäävad lühifilmid aga sageli suurema tähelepanuta. Estonian Shorts eesmärk on pakkuda keskkonda, kus lühifilm saab esile tõusta.
Saab näha nii kogenud kui noorte režissööride loomingut. Esindatud on festivalidel auhindu kogunud animafilmid nagu "Manivald" (režissöör Chintis Lundgren), "Sounds Good" (Sander Joon) ja "Fatcula" (Martinus Klemet) ja lühidokid autoritelt nagu Heilika Pikkov, Taavi Arus ja Nora Särak. Lühimängufilmidest leiab platvormilt näiteks Janno Jürgensi "Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat" ja "Aasta täis draamat" ning Marta Pulga satiiriline lühifilm "Omad".
Lisaks filmidele keskendub lehekülg värskematele lühifilmiuudistele. Teabe saamiseks tasub silm peal hoida ka @estonianshorts Instagramil. Filmivalik Estonian Shortsi lehel täieneb jooksvalt. Lehel on ka mobiiliversioon.
Estonian Shorts platvormi haldab Eesti Filmi Instituut. Veebilehe on arendanud WWWstuudio. | Eesti Filmi Instituut avab lühifilmide veebilehe | https://kultuur.err.ee/1105074/eesti-filmi-instituut-avab-luhifilmide-veebilehe | Leht Estonian Shorts koondab viimaste aastate silmapaistvamad kodumaised lühifilmid, tuues kokku nii lühianimatsiooni, lühimängufilmi kui lühidokumentaalid. Leht on nii inglise kui eesti keeles, olles suunatud nii kodumaisele kui rahvusvahelisele publikule. Kõik filmid on vaatajale kättesaadavad tasuta. |
Vaatleja staatust taotlenud IMMAF-i pressiteate kohaselt oli sportliku vabavõitluse ehk MMA kohalikke harusid esindav organisatsioon täitnud kõik tarvilikud nõuded saamaks GAISF-i-poolse tunnustuse, ent nende avaldus lükati taaskord tagasi. Konkreetset põhjust selleks ei antud.
"Pärast põhjalikku arutelu leidsime, et GAISF-i nõukogu ei anna IMMAF-ile vaatlejastaatust. Jätkame aga jooksvalt teie avalduse hindamist ja langetame teie soovi korral tulevikus uue otsuse," seisis GAISF-i vastuses.
IMMAF-i juhi Densign White'i hinnangul on säärane tegutsemine vastuvõetamatu. "IMMAF-i kohtlemine on samavõrd šokeeriv kui ta on vanamoeline. Rahvusvahelist spordielu korraldaks otsekui "härrasmeeste klubi", mis kellegi ees ei vastuta ja mil puudub läbipaistvus. Me jätkame õigluse eest võitlemist."
2012. aastal asutatud IMMAF taotles 2016. aasta juunis Maailma Antidopinguagentuuri WADA liikmesust, kuid see lükati GAISF-i soovitusel tagasi. Esimest korda taotleti GAISF-i liikmesust 2016. aasta augustis, siis 2018. aasta mais ja nüüd kõige hiljutisemalt 2019. aastal.
IMMAF-i sõnul on säärane suhtumine nende organisatsiooni tingitud poliitilisest kallutatusest. Nimelt olla mitmed mõjuvõimsad olümpiaalade esindajad MMA suhtes kriitilised ja selle aktsepteerimise vastu aktiivselt lobitööd teinud.
IMMAF-i moodustavad enam kui saja riigi sportliku vabavõitluse organisatsiooni, kuid vaid 40 neist on tunnustatud kohalike spordiministeeriumite või olümpiakomiteede poolt. Ka Eestis pole siinne Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit Eesti Olümpiakomitee liige. | IMMAF: ROK ja teised võitlusalad ei soovi MMA-d spordina tunnustada | https://sport.err.ee/1105070/immaf-rok-ja-teised-voitlusalad-ei-soovi-mma-d-spordina-tunnustada | Rahvusvaheliste spordialaliitude katuseorganisatsioon GAISF lükkas möödunud nädalal kolmandat korda viimase nelja aasta jooksul tagasi rahvusvahelise sportliku vabavõitluse föderatsiooni IMMAF liitumisavalduse. |
Roosevelti pronkskuju Ameerika Loodusloomuuseumi ees kujutab endist presidenti ratsa mustanahalise ja põlisameeriklase kohal, kes mõlemad seisavad maas.
"Oleme näinud, kuidas maailma ja Ameerika tähelepanu on üha enam pöördunud monumentidele kui süstemaatilise rassismi võimsatele ja haiget tegevatele sümbolitele," teatas muuseum avalduses.
"Roosevelti kuju on olnud pikka aega vastuoluline hierarhilise kompositsiooni tõttu, kus üks figuur on ratsa ja teised kõnnivad jalgsi, mistõttu paljud peavad seda rassistlikuks."
New Yorgi linnavalitsus toetas muuseumi taotlust.
"Monument kujutab põlisrahvaid ja mustanahalisi alluvate ja rassiliselt alamatena," ütles linnapea Bill de Blasio. "Linn toetab muuseum taotlust, see on õige otsus ning aeg selle probleemse kuju eemaldamiseks on käes."
USA on haaratud protestidest rassilise ebavõrdsuse vastu, meeleavaldajad on ümber lükanud hulga rassistlikeks sümboliteks peetavaid kujusid. | New York eemaldab rassismisümbolina taunitud Roosevelti kuju | https://www.err.ee/1105071/new-york-eemaldab-rassismisumbolina-taunitud-roosevelti-kuju | New Yorgi võimud teatasid pühapäeval, et eemaldavad ekspresident Theodore Roosevelti kuju, mida on pikka aega taunitud rassistliku ja kolonialistliku sümbolina. |
Enim registreeriti eelmisel nädalal uusi töötuid, kelle viimane töökogemus oli kaubanduses, klienditeenindus ja toitlustuse, majutuse ning ürituste korraldus valdkonnas. Neile järgnesid ehitus, puhastusteenindus, majapidamine ning muu tööstuse ja tootmise valdkonnad.
Eelmisel nädalal lisandunud uutest registreeritud töötutest 25 protsenti olid oma viimaselt töökohalt koondatud. Koondatute osakaal võrreldes üle-eelmise nädalaga veidi suurenes, toona oli see 22 protsenti.
Registreeritud töötuse määr oli pühapäevase seisuga kõrgeim ehk 13,1 protsenti Ida-Virumaal ja madalaim ehk 4,5 protsenti Hiiumaal.
Eelmisel nädalal esitati töötukassale neli kollektiivse koondamise teadet, mille alusel plaanitakse koondada 102 inimest. Seda on ligikaudu kaks korda rohkem kui üle-eelmisel nädalal. Koondamisteate alusel koondatavaid oli siiski jooksval kuul vähem kui eelmise kuu samal perioodil.
Kokku oli esmaspäeva hommikuse seisuga määratud hüvitist 17 403 asutuse 136 521 töötajale, sealhulgas 27 648 inimest on saanud hüvitist ühe kuu eest ning 108 873 inimest on saanud hüvitist kahe kuu eest. Määratud hüvitiste kogukulu on 231 miljonit eurot. | Registreeritud töötute arv kasvas nädalaga protsendi võrra | https://www.err.ee/1105064/registreeritud-tootute-arv-kasvas-nadalaga-protsendi-vorra | Pühapäevase seisuga oli töötukassas töötuna arvel 51 342 inimest ja registreeritud töötuse määr oli 7,9 protsenti. Registreeritud töötute arv on nädalaga kasvanud 512 inimese ehk ühe protsendi võrra. Kuuga on registreeritud töötute arv suurenenud kolm protsenti. |
Ringkonnaprokurör Diana Helila ütles BNS-ile, et haiglas tehtud analüüsid avarii põhjustajal narko- ega alkoholijoovet ei tuvastanud.
"Juhtunu osas alustasime kriminaalmenetlust ja praeguseks kogutud andmetel oli õnnetuse hetkel BMW kiirus 200 km/h. Pühapäeval oli 20-aastane juht meedikute jälgimise all, esmaspäeval kuulavad politseinikud ta üle ning esitavad talle kahtlustuse. Teisipäeval esitab prokuratuur kohtule taotluse mehe vahistamiseks, sest meie hinnangul on mees ohtlik ning vabaduses olles võib ta jätkata kuritegude toimepanemist," ütles Helila.
"Soovime kõikidele õnnetuses viga saanutele jõudu paranemiseks. Praegustel andmetel on haiglas raskes seisus 32-aastane naine, kes õnnetuse hetkel bussiootepaviljonis seisis. Haiglas viibivad ka Volvo juht ja kõrvalistmel sõitnud 57-aastane naine, kellest viimane on üliraskes seisus," märkis ta.
Laupäeval kell 18.38 sai häirekeskus teate raskest liiklusõnnetusest Laagna teel, kus põrkasid kokku neli sõiduautot. Õnnetuses osalesid sõiduautod BMW, Volvo, Toyota ja Ford ning kõik autod sõitsid suunaga linnast välja Mustakivi silla poole.
Põhja prefektuuri operatiivjuht Raavo Järva ütles, et esimesena sõitis BMW otsa Fordile. Autode kokkupõrke tagajärjel hukkus sündmuskohal jalakäija, bussipeatuses seisnud naine. Päev hiljem suri haiglas Fordi roolis olnud mees.
Õnnetuses vigastatuid oli kuus, sealhulgas kõik autodes olnud viis inimest ja bussipeatuses surma saanud naise läheduses seisnud inimene.
BMW-s ja Toyotas oli mõlemas üks inimene, kes mõlemad said kergemaid vigastusi ja viidi haiglasse kontrolli. Fordis oli samuti üks inimene, ta sai raskelt viga ja viidi haiglasse, kus ta hiljem suri.
Volvos sõitsid kaks inimest, kellest üks on raskes seisus haiglas. Volvos olnud inimestega oli kaasas ka koer, kes õnnetuspaigast ära jooksis, kuid varjupaiga töötajatel õnnestus ta kätte saada.
Asjaolude selgitamise käigus ilmnes, et BMW-d juhtinud mehel ei ole juhtimisõigust. BMW-ga sõitnud juhti on liiklussüüteo eest viimati karistatud kolm aastat tagasi.
Juhtunu üksikasjade selgitamiseks alustati kriminaalmenetlust, mida juhib Põhja ringkonnaprokuratuur. | Prokurör taotleb kohtult Laagna avarii põhjustaja vahistamist | https://www.err.ee/1105062/prokuror-taotleb-kohtult-laagna-avarii-pohjustaja-vahistamist | Põhja ringkonnaprokuratuur taotleb teisipäeval Harju maakohtus laupäeval Tallinnas Laagna teel kahe inimese surma ja mitme inimese vigastustega nelikavarii põhjustanud noormehe vahistamist. Prokuratuuri teatel oli noormehe juhitud BMW kiirus õnnetuse hetkel 200 km/h. |
Festival toimub kultuuri- ja üritustepaiga Laev õuel.
Festivali külastajad kuulevad Linnavõnkel nii live-muusikat kui ka DJ-sette. Lavalaudadele astub näiteks Daniel Levi koos Sander Mölderiga. Lisaks esinevad Noep, Mick Pedaja, I Wear* Experiment, Sammalhabe ja Ellip. Väliskülalisena esineb festivalil Suurbritannia artisti Moniji.
Linnavõnkel ootab külastajaid lisaks muusikale mitmeid maitse- ja kunstielamusi. Pileteid müüakse 500 inimesele. | Tallinnas toimub sel suvel rändfestivali Võnge minifestival | https://menu.err.ee/1105054/tallinnas-toimub-sel-suvel-randfestivali-vonge-minifestival | Tänavu Mulgimaal toimuma pidanud rändav kultuurifestival Võnge lükkus täies mahus aasta võrra edasi. Ometigi ei jää sel suvel päriselt võnkumata, sest 15. augustil toimub Tallinnas minifestival Linnavõnge. |
Teniste lõi kolmapäevases mängus Haugesundi vastu viimastel minutitel õhuvõitluses Thore Pederseniga nii tugevalt pead kokku, et mõlemad said tõsise haava. Kuna Brann oli kolm mängusisest vahetuspausi ära kasutanud, tuli üleminutid vähemuses mängida, ent sellest hoolimata löödi enne lõpuvilet 2:1 võiduvärav, vahendab Soccernet.ee.
Matši järel viidi Teniste haiglasse, kus tehti talle mõned õmblused ja uuringud, mis näitasid, et midagi ülemäära hullu lahti ei ole. "Taijol läheb hästi," teatas klubi avavooru järel. Kõigest neli päeva hiljem paremkaitsja aga mõistagi veel Branni koosseisu ei kuulunud. Sellest hoolimata jagus Teniste tööandjal kannatust, et teise poolaja väravatest Vikingile koht kätte näidata.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Tõsise peahaava saanud Tenisteta mänginud Brann jätkas võidukalt | https://sport.err.ee/1105007/tosise-peahaava-saanud-tenisteta-manginud-brann-jatkas-voidukalt | Norra jalgpalli kõrgliiga teises voorus võttis Brann oma teise võidu, kui alistas kodus 3:0 Vikingi. Kolmapäeval vigastuse saanud Eesti koondislane Taijo Teniste jäi täna mõistetavalt kõrvale. |
Jupiteri jaanidisko koosneb neljast erinevast esitusloendist ja muusikat jagub umbes kuueks tunniks.
Jaanipäeva retrodisko esimene osa kannab nime "Päevabiit" ja seal kuuleb pop- ja rock-muusikat. Näiteks kõlavad "Päevabiidis" Anne Veski, Terminaatori, Ruja ja Apelsini lood.
Retrodisko teine osa on aga "Lõkkelõõm", kust leiab nii popi, kantrit kui ka rocki. Mitmed lood kõlavad näiteks Kukerpillide esituses.
Kolmas osa "Öödisko" koosneb tantsulistest disko lugudest nagu näiteks 2 Quick Starti "Olen loobuda sust proovinud" ning Jaak Joala ja Radari "Besame mucho".
Retrodisko neljas osa "Varavalgus" koosneb aga ballaadidest nagu näiteks Ruja "Vaiki kui võid".
Jupiteri jaanidiskot saab kuulata siit. | Jupiter tähistab jaanipäeva kuuetunnise jaanidiskoga | https://menu.err.ee/1105055/jupiter-tahistab-jaanipaeva-kuuetunnise-jaanidiskoga | ERR-i veebikanal Jupiter on jaanideks välja valinud enam kui 100 Eesti retrohitti, mille saatel meeleolukalt oma jaanipidustusi veeta. |
Suunamudijaks võib pidada sotsiaalmeedia rolli, kellena tegutsedes on võimalik saavutada majanduslik kasu, luua sotsiaalseid suhteid, ennast väljendada ja teostada. Ehkki tegijad peavad seda tööks, on suunamudimist reguleeritud Eestis vaid minimaalselt mõne reklaamiseaduse punktiga. Magistritöö raames uurisin suunamudija ameti tunnuseid lähtudes tegutsejate enda maailmapildist, tajudest ja hoiakutest.
Sisemised vastuolud
Amet on varajases arengufaasis, kus selle kõik osad ei ole veel paika loksunud ja seisukohad on kohati vastuolulised. Vastuolulisust peegeldab näiteks see, et suunamudimisest räägiti ühtaegu kui ärist, aga ka vabakutselisusest kui hobist. Isegi siis kui suunamudimist käsitleti hobina, kasutati töösõnavara ja kirjeldati seda kui pingutust.
Hobina käsitlemist võib pidada mulje loomiseks, teisalt ebakindluseks töö olemuse ja arengu suhtles, aga ka soovi vähendada riski avaliku läbikukkumise ees. Ei saa öelda, et suunamudimine on midagi õilsat ehk "Tee, mida armastad ja teeni raha". Siiski kujundatakse enesebrändi strateegiliselt, mille külge riputatakse erinevaid mainehalduslikke aspekte.
Intervjuudest selgusid ka mitmed probleemid, nagu ebapiisavaid hüved, sotsiaalmeedia platvormide muutlikkus, ebakindlad arenguvõimalused, tunnustuse puudumine, vaba eneseväljenduse kadumine, töötasu ja turuhinna ebamäärasus ning suhtlusraskused tööandjatega. Kuna probleemid on seotud vähemal või suuremal määral teise osapooltega, ei olene suunamudimise ameti välja kujunemine ainult tegutsejast endast.
Tööülesanded, õigused, vastutus
Suunamudijakarjääri algust kirjeldatakse juhuslikuna. Sellega loodetaks jätta mulje, et suunamudijaks saamine ei olnud teadliku pingutuse tulemus, ehkki intervjuu teistest osadest ilmnes tihti teadlik pingutus. Oluliseks peetakse autentsust, siirust, huumorimeelt, enesekindlust aga ka distsipliini ja loovust, mitte formaalharidust ega turundusalaseid teadmisi.
Suunamudijate tööülesanded on seotud asjaajamise, loovuse ja kommunikatsiooniga. Suunamudijad tajuvad vastutust säilitada terviklikku mina-pilti, samas teenida raha ja olla meele järele brändidele ja jälgijatele.
Oma õiguste osas pole suunamudijad ühel meelel. Osad tajuvad, et kehtivad seadused kaitsevad nende õiguseid piisavalt, teised tajuvad, et neid ei kaitse keegi. Õiguste kaitseks on mõnel juhul pöördutud kohtusse. Samas kaitstakse ennast tihti ise, pannes kommenteerijaid häbiposti ja kasutades ära jälgijaskonna poolehoidu. Tegemist võib olla eesmärgiga saada tähelepanu, kuid võib muutuda võimu ärakasutamiseks.
Suunamudimiseetika
Suunamudijate eetikat iseloomustab mitteformaalsus ehk eetikareeglid on enda poolt artikuleeritud. Samas astutakse enda eetikanormidest ka üle, näiteks kui see võib jälgijatega suhteid rikkuda.
Magistritöö autor Kristiina Niimeister. Autor/allikas: Erakogu
Suunamudijate eetika puhul saab paralleele tuua eelkõige reklaamindusega. Nii usuvad suunamudijad, et reklaamimiseks tuleb tooted ja teenused valida viisil, mis säilitab auditooriumi huvi ja usaldusväärsust. Eetiline ei ole reklaamida alkoholi, samuti rasestumisvastaseid tooteid, toidulisandeid, tubakatooteid, energiajooke, järelmakse ja kiirlaene. Toodete kohta ei tohi jagada valeinfot ega postitada varjatud reklaami, kuigi astutakse sellest mõnikord üle.
Kõige tugevamalt jäi kõlama turu solkimise probleemid, kus ebaeetiliseks peeti koostööde eest liiga vähe raha küsida või üldse tasuta tööd teha vaid toodete eest. Suunamudijad ei ole hindade osas ühisele arvamusele jõudnud.
Ebakindlus karjääritrajektoori osas
Suunamudijad loodavad edendada oma persoonibrändi ning kujundada järgmine ettevõte näiteks turundusagentuuriks või luua oma tootebränd. Suunamudimisest väljaspool nähakse teoreetiliselt ametikohti turunduses, kommunikatsioonis ja meediaväljaannete toimetustes.
Üldiselt aga ollakse karjääritrajektooride suhtes ebakindlad. Seda kinnitavad kogemused, et reaalseid tööpakkumisi on saanud vaid vähesed.
Põhjus võib olla selles, et tööandjad pole motiveeritud puuduva formaalhariduse ja iseseisvalt omandatud oskustega inimestele tööpakkumisi tegema. Seepärast tajuti mõnel juhul, et on vajalik edasi õppida. Samas on suunamudijad ise tavatööle naasmine suhtes ebakindlad, sest see läheb vastuolu suunamudijate põhimõtetega säilitada paindlikust ja vabadust.
Lõpetuseks
Suunamudijad ise arvavad, et amet vajaks teatud kujul reguleerimist seaduste korrigeerimise (reklaamiseadus), hea tava dokumendi või kommuuni loomise kaudu. Sellegipoolest pean oluliseks oluliseks ühingu loomist, kuhu saaks suunamudija oma murega pöörduda ning millest võiks olla reaalselt kasu õiguste eest seismisel ja ametkondadega suhtlemisel.
Ameti reguleerimine aitaks muuta ametit tõsiseltvõetavamaks nii suunamudijate enda kui ka brändide ja tuleviku tööandjate seas. Nii saaksid lapsed ja noored, kes soovivad saada suunamudijateks, siseneda töökeskkonda, mis ei ole nii ebakindel.
MagistritöÖ Kristiina Niimeister 2020 (PDF)
MagistritöÖ Kristiina Niimeister 2020 (Text) | Magistritöö: Eesti suunamudijad otsivad alles maailmas oma kohta | https://novaator.err.ee/1105046/magistritoo-eesti-suunamudijad-otsivad-alles-maailmas-oma-kohta | Suunamudimine kui sotsiaalmeedia amet on Eestis varajases arengufaasis, kus ameti kõik osad ei ole veel paika loksunud, selgub Tallinna Ülikooli BFM-is kaitstud Kristiina Niimeistri magistritööst. Ameti olemuse suhtes on kohati vastuolulised ka suunamudijate endi seisukohad. |
Kogu selle kisa juures, et mis ja kuidas vasakpoolsed kõik teevad: ma ei näe neid Eestis üldse (ka USAs on sellega jama, Bernie Sanders võiks vabalt olla Soome või Eesti poliitikas siuke pahemtsentrist ja Trumpil ei õnnestunud isegi kampaaniaga pääle suruda, et BLM oleks kuidagi üleriigiline Antifa projekt, no, ei olnud). Ühesõnaga: kus on see vasakpoolsus?
Vasakul äärel peaks olema minu arust need, kes eitavad eraomandit, pooldavad töörahva diktatuuri ja kogu tootmise kuulumist selle võimu alla, eitavad raha kui sellist – et kõik saavad oma jao vastavalt panusele töös/ühiskonnaelus (kuidas seda siis korraldada – talongide, millegi rahataolisega, töö eest kogutud punktidega, see on süsteemi küsimus!), pooldavad laste ühist, kollektiivset kasvatust perekonna asemel (kodanliku peremudeli kaotamist sellisel kujul), peavad rahvustest ülemaks töötava inimkonna solidaarsust, näevad kultuuri kasvatusliku ja propagandistliku ülesehitusvahendina (minu jaoks öäkkk!) jne jne. Need on vasakpoolsed!
Lisaks kuulub siia ka töötava rahva, rõhutud klasside vaenlaste füüsiline hävitamine, privileegidest ilma jätmine.
See on vasakäärmuslus! Aga ma ei näe vasakäärmuslike ideede toetajaid või eestkõnelejaid Eestis, isegi USAs ei näe! Küll olen näinud Hitleri ja ta kamraadide tsiteerimist-toetamist paremal äärel (samad tüübid tsiteerivad varjatumalt ka Leninit, aga see on ainult loomulik pask, sama kamp kõik), olen näinud mehi, kes hoiavad haakristiga õlapaela kodus raamaturiiulis koos "Minu kambaga" ( :) ) ja millegipärast on neil ka Koraan... Räägivad valge rassi ülemuslikkusest või paremusest, "pederastide" hävitamisest jne.
Tuletan meelde, et meie Hitlerjugendi vaste pilte relvadega, kus juba pääle toda ok-märgi skandaali Ruben Kaalep noorte keskel (osa 16-aastased), kõigil relvad käes!, näitab jälle toda ok-märki, seekord juba teadlikult. Kujutad ette, kui nt Feministeeriumi-tüdrukud poseeriks lasketiirus relvade ja roosade lippudega, mis kisa lahti läheks? Või mina, pesapallikurika ja revolvriga FB-pildil, kuidas ühiskond reageeriks?
Vasakäärele on Eestis pressitud praegu mõõdukad, kerged pahemsotsid ja feministlikud mõtlejad, teoreetilised vasakpoolsed, kes mõtlevad ühiskonna teistsugustest arenguvõimalustest. See, et Virgina Woolfi grupis on olnud natuke radikaalsemat raiumist, see on üldise poliitilise keelekultuuri muutuse tulem: kas mitte parempopulistid ei tahtud PC-kultuuri lammutamist, kas pole nad seda praktiseerinud, kas ei esita nad ühiskonnale topeltstandardeid, kui neile vastu lajatatakse samas stiilis, ja nad siis halavad?
Kas siis ei tohi nende kohta öelda "natsisiga" või "hitleripede" või "putini perselakkuja", sest nad solvuvad, kuigi n-sõnade ja p-sõnade (olin korraks poliitkorrektne jobu) jms kasutamine on kõigest sõnavabadus? Tuletan meelde, et igasugused autoritaarsed režiimid, mida parem äär ka toetab (autoritaarset, kontrollitud mõttemaailma kui sellist), on alati jõudnud raamatupõletamiste ja sõnavara teadliku suunamiseni ja kriitika keelamiseni ning kindla sõnaga häbimärgistamiseni ("kulak", "natsionaalkodanlik" jne on meile ajalooliselt valusad, tuttavad näited, nüüd samamoodi "sots", "feminist" jne, sama sitt uuesti). Maailma plaanis, jah, on ka vasakäärmuslasi, kelle tekstuaalne tehnika ei erine oluliselt tänasest parempopulismist, aga ma olen vägagi kindel, et see on uuel ajal kujunenud reaktsioonina praeguses ajahetkes ootamatule paremäärmusliku keele- ja meelelaadi tõusule, mitte aga leninlikul-stalinlikul rõvekasvupinnal.
Michelle Obama "when they go low, then we go high" on ilus, aga kommunikatsioonis jäävad kisakõrid ja sarjajad pääle, nii et võita paremtrollide armeed või vähemasti nende häält tasakaalustada, näidata, et nad ei saa ühiskonnas enamikku üle karjuda – on vaja vastuhääli, on vaja ka nt Bernie-bro-sid, on vaja selgelt äärmuslikku rohelist liikumist, mis praegu ka meil puudub, kõik on nii ettevaatlikud, aga maapind põleb juba talde all! Ei, ma ei taha tegelikult rohkem viha õhutada. Ma tahan lihtsalt öelda, et tsentristide-pahempoolsete surumine "vasakuäärmuslasteks" saab lõppeda ühiskonnale ainult väga halvasti.
Kus on see vasak äär, kes tahab eraomandi ja erafirmad kaotada ning klassivaenlased kõrvaldada ja haridussüsteemi ja kultuuri teha võimuatribuutideks? Kus nad on? Näidake mulle! Millises lasketiirus käivad harjutamas vasaknoored, keda juhib mees või naine, kes on käinud Venemaal Lenini-konverentsidel koos äärmuskommunistidega? Aga näe, keskteeliikumisena on meil paremalt tiivalt see sama asi võtta, avalikult Saksamaal neonatsikogunemistel (vabandust, Hitleri-konverentsidel) käinud radikaalsete ideedega noor ebakindel mees juhib noorte poliitilist liikumist, mis harjutab ja poseerib (peale skandaali enam küll pilte ei jagata) relvadega.
Kujutage tõesti korra ette, kui noored feministid või kasvõi mõni loomakaitsjateorganisatsioon (nende relvastumisest loomade kaitseks saaksin ma isegi aru) teeks sama: käiks laskmist harjutamas ja pildistaks seda? Kui Nihilisti tüübid tegid sarnaseid fotosid, siis oli seegi ebameeldiv, aga nende puhul oli see rõhutatult esteeditsev, gängstraräpiesteetikat matkiv jne, lisaks oli Nihilisti eesmärk rikkude norme ning nad müüsid seda kuvandit (ja kuigi neil oli poliitilist alget taga – ZA/UM –, siis eestvedajatel puudus poliitiline programm pääle isikliku kuvandi loomise ja müümise). Et siis piiride kompamine.
Kui sama asja teeb aga poliitiline parempoolne noorteorganisatsioon, me lihtsalt lepime?
No olgu, see pole tegelikult see üks asi, see on kõik kokku. Ma jään oma väite juurde: ma ei näe meil pahemäärmuslasi üldse, selle koha pääle on sunnitud praegu vasaktsentristid ja feministid ja kummalisel kombel ka seksuaalvähemuste eest seisjad (kuigi, mis neisse puutub parem-vasak skaala? seksuaalsus ju ei vali!), ja võib-olla veel mõni grupp.
Mis sotsiaaldemokraatidesse puutub, siis on nad praegu puhtad tsentristid, nõrga joone ja häälega toetamas parempoolset seadusandlust ja ma ei kujuta ette, kuidas nad järgmistel valimistel Eesti poliitikasse tagasi tulevad. Kus on Eesti sotsid, andke andeks, kus nad praegu on?... Neid ma "vasakule tiivale" üldse kaasa ei võtaks, sugude võrdset sissetulekut ja madala sissetulekuga gruppidele sotsiaalse turvalisuse tagamise püüdmist jms ei saa veel vasakpoolsuseks pidada, see kuulub kõigi tänaste normaalsete riikide juurde. Eesti sotsid on kaldunud ära paremale käele, sest nad ei julge olla kurakäel, kust tuleksid inimlikud muutused.
Nii et ärge nimetage sotse Eestis praegu vasakpoolseteks, nad on napilt sääl tsentris. Võrreldes sellega, mis inimestel vaja oleks. Mina ka, muide, ei ole sots, see ei peaks ka olema sõimusõna, aga tundub, et on praegu... | Jürgen Rooste kaheksa põhimõttelist tõeküsimust. 5) Vasakpoolsed: Püha Antifa, kes meid hävitab! | https://kultuur.err.ee/1104987/jurgen-rooste-kaheksa-pohimottelist-toekusimust-5-vasakpoolsed-puha-antifa-kes-meid-havitab | Jürgen Rooste kirjutab ERR-i kultuuriportaalis artiklisarja, kus räägib asjad ära, nagu nad on. Viiendas peatükis |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.