text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
"Kuna kevadine koroonakriis ei võimaldanud üritusi tavapärasel kujul korraldada, pidime leidma teistsuguse lahenduse. Täna saame öelda, et kriis aitas meil viia ellu plaani, mida olime oma meeskonnas juba mõnda aega kaalunud - pakkuda tänapäeva maailmas väga levinud virtuaalformaati ka meie osalejatele," ütleb Klubi Tartu maratoni ürituste peakorraldaja Indrek Kelk.
"Äsja lõppenud virtuaaljooksu ja -sõidu tagasiside põhjal näeme, et kaugosalusega üritus pakub rõõmu nendele, kes maratoni põhipäeval mingil põhjusel starti tulla ei saa. Olgu põhjuseks siis kas asjaolu, et toimumiskoht on liiga kaugel, kuupäev ei sobi, või hoopiski see, et lihtsalt ei soovita või julgeta suures massis koos sportida," lisab ta.
"Virtuaalvõistlusel osalemiseks tuleb valitud distants läbida etteantud ajavahemikus ning saata oma spordilogi korraldajatele. Kõiki lõpetajaid ootab medal, mis saadetakse osalejatele postiga. Lisaks saab ürituse kodulehelt alla laadida ja soovi korral välja printida stardinumbri ning diplomi. Osalustasud on samad nii põhipäeval starti tulles kui ka virtuaalüritusel kaasa tehes. Niiviisi saame tagada, et maratoni põhipäevad jätkuvad spordisõprade pidupäevadena, mis toovad üheskoos rajale tuhandeid liikumisharrastajaid," selgitab Kelk.
Esimene Kuubiku üritus, mida on võimalik läbida kas põhipäeval kohapeal või siis kaugosalusena, on augustikuine 14. Tartu rulluisumaraton. Mõlemal juhul on valikus kolm distantsi: 42, 21 ja 10 km. Virtuaalsõidu periood nendele, kes soovivad valitud distantsi läbida endale sobival ajal ja meelepärases asukohas, on vahemikus 13. august kuni 23. august. Maratoni põhipäev on 23. august, lastesõidud toimuvad ainult põhipäeval kohapeal.
Ka hooaja kahe viimase osavõistluse, Tartu rattaramaratoni ning Tartu linnamaratoni programm täieneb virtuaalse formaadiga. Rattamaratoni virtuaalsõitu saab sõita 10.-20. septembrini, maratoni põhipäev on 20. september. Tartu linnamaratoni toimumiskuupäev on 3. oktoober, sellele eelnevalt saab 24. septembrist 3. oktoobrini osaleda virtuaaljooksul. | Kuubiku sarja üritustel saab edaspidi osaleda nii kohapeal kui ka virtuaalselt | https://sport.err.ee/1105002/kuubiku-sarja-uritustel-saab-edaspidi-osaleda-nii-kohapeal-kui-ka-virtuaalselt | Sel kevadel eriolukorra tõttu virtuaalselt toimunud Tartu maastikumaraton ning Tartu rattaralli tõid spordiradadele tuhandeid harrastajaid. Et pakkuda ka edaspidi osalemisvõimalust nendele, kes maratoni põhipäeval starti tulla ei saa, otsustasid korraldajad täiendada kõiki Tartu maratoni Kuubiku sarja üritusi virtuaalformaadiga. |
Saada meile pilte sellest, kuidas oma jaaniõhtut veedad, et saaksime üheskoos teha ülevaate terve Eesti meeleolukaimatest jaanihetkedest.
Pilte ootame aadressile [email protected]. | Saada meile pilte oma jaaniõhtust | https://menu.err.ee/1105049/saada-meile-pilte-oma-jaaniohtust | Sel aastal koroonaviiruse leviku tõttu suuri jaanipidusid ei toimu, kuid väiksemas ringis on siiski võimalik tähistada. |
Kopterid alustasid lendu Ämari lennubaasist kell 12 ning olid Tallinna kohal kell 12.20.
Rakvere jõudsid kopterid 12.55, Põltsamaale 13.25, Tartusse 13.45, Otepääle 15.15, Viljandisse 15.40, Pärnusse 16.05, Kihnu 16.20, Kuressaarde 18, Kärdlasse 19.15, Vormsile 19.25 ja Haapsalu 19.30.
Eesti õhuväe kopterite esmane ülesanne on nii õhuväe kui ka teiste väeliikide väljaõppe toetamine. Lisaks sellele sooritatakse luure-, otsingu-, side-, patrull-, transpordi, meditsiinilise evakuatsiooni ja VIP-lende.
Õhuväe koptereid on korduvalt kasutatud ametiabi raames abistades politseid liiklusjärelvalves, konvoide eskortimisel ja kadunud inimeste otsingutel. Samuti on aidatud päästeametit metsa- ja maastikupõlengute kustutamisel vaatlusplatvormina.
Robinsonid Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR | Õhuväe kopterid lendavad võidupüha eel Eesti kohal | https://www.err.ee/1105047/ohuvae-kopterid-lendavad-voidupuha-eel-eesti-kohal | Esmaspäeval teevad õhuväe neli kopterit Robinson R44 homse võidupüha puhul ühise formatsioonilennu ümber Eesti. |
Võta oma lumememm sügavkülmast välja ja saada tast pilt aadressile [email protected], et saaksime panna kokku galerii jaanipäeva nautivatest lumememmedest. | Üleskutse: on aeg lumememmed sügavkülmast üles otsida ja neist pilti teha | https://menu.err.ee/1105039/uleskutse-on-aeg-lumememmed-sugavkulmast-ules-otsida-ja-neist-pilti-teha | Priit Kuusk ehk Wend meisterdas veebruaris lumememme, kelle ta siis sügavkülma jaanipäeva ootama pani. Mitmed ERR-i lugejad tulid algatusega kaasa ja meisterdasid ka enda sügavkülmikusse lumememmesid. Nüüd on aga aeg need sealt üles otsida. |
Eesti Maaülikooli värske doktor Joanna Tamar Storie käis Lätis esimest korda 2000. aastal ning kolis kaheksa aastat hiljem päriselt Lätti. Storie sõnul avanes tal niimoodi hea võimalus jälgida kõrvalt siinse postsovetliku põllumajandusmaastiku muutusi.
"Esimest korda Lätti tulles oli minu jaoks hämmastav näha toonekurgi ja heinakuhjasid," ütleb värske doktor. "Mida aeg edasi, seda rohkem asendusid heinakuhjad hiiglaslike heinapallidega. Samas, huvitaval kombel ilmusid kuhjad ühel vihmasemal aastal jälle välja. Järelikult on oskus inimestel endiselt olemas ning rasketel aastatel kuluvad traditsioonilisemad oskused marjaks ära."
Viimaste kümnendite jooksul nägi Storie, kuidas esmalt jäeti põllumaa sööti ning tootmishooned lagunema, siis aga võeti need eurotoetuste mõjul jälle pisitasa kasutusse. Eesti ja Läti põllumassiivides näeb ta ühtaegu nii kolhoosipärandit kui ka uute euroopalike suurte põllutöömasinate mõju. Hiljaaegu on maa maastikupilti ilmunud biokütuste tehased ja tohutud piimalehmalaudad.
"Lätis tunneb maainimese auto kaugelt ära, sest see on teetolmust kahevärviline."
Nii Eestis kui ka Lätis kasvab maaelanikkond nädalavahetustel. Storie sõnul reedab maale saabunud linlase viimase auto värv. "Eestis on teede olukord parem ja eks Lätiski liigub asi paremuse poole. Sellegipoolest tunneb Lätis maainimese auto kaugelt ära, sest see on teetolmust kahevärviline," kirjeldab sotsiaalgeograaf.
Koroonakriis tõstis maaläheduse kilbile
"Eestlastele ja lätlastele meeldib tihti looduses viibida, aga nüüd on värskes õhus viibimine muutunud eriti tähenduslikuks," kirjeldab Joanna Storie koroonakriisiga kaasnenud muutusi. Nii-öelda rohealad ehk maakohad ja pargid ning sinialad ehk rannad ja tiigid mõjuvad inimesele rahustavalt. Neis paigus saab värsket õhku hingata, trenni teha ja päevitades D-vitamiini varusid täiendada. "Looduses käimine oli kohalikele oluline varemgi, aga nüüd muutus see elutähtsaks. Loodus kosutab vaimu ja keha ning maakodu on pelgupaik viiruse eest," seletab Storie.
Siitkandi inimesi iseloomustab värske doktori sõnul üleüldse maalähedus. Kohalikus maakogukonnas on erinevalt paljudest lääneriikidest säilinud oskus ise köögivilju kasvatada ning metsast seeni ja ravimtaimi korjata. "Jätkusuutlikkus on Eesti ja Läti maainimestele DNAsse kodeeritud, vähemalt praegu," märgib Storie. Ta loodab, et eriolukorra järel mõistavad inimesed ise oma oskuste väärtust ega unusta maalähedust ka aegadel, mil seda otseselt vaja ei lähe.
"Jätkusuutlikkus on Eesti ja Läti maainimestele DNAsse kodeeritud, vähemalt praegu."
Maa-elanikud ise väärtustavad sotisaalgeograafi sõnul sealset rahu ja vaikust, samuti teatavat vabadust. "Paraku ei piisa sellest kõigest, kui sissetulek ei võimalda viisakalt ära elada," tõdeb ta. Ehkki aastaaegadest sõltuvad maainimesed kohanevad muutustega üsna hästi, on maal elades siiski raske linnas tööl käia ning kiiret elutempot hoida. Storie oletab, et koroonakriis võib olukorda muuta.
"Olen kohanud üksjagu inimesi, kes sooviks tagasi maale kolida," ütleb Storie, "aga paraku ei suuda nad maal endale rahuldavat elukvaliteeti tagada." Koroonakriis näitas samas ära, et kaugtöö maakodust on paljude jaoks tegelikult täiesti tehtav. Storie sõnul kaitses ta ise oma doktritööd samuti maakohast veebisilla vahendusel.
Kultuuriliselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt kujundatud kohad
Kohakujundusprotsessid on Joanna Storie sõnul protsessid, mis kujundavad maastikku kas füüsiliselt, sotsiaalselt või kultuuriliselt. "Näiteks Seto kultuuri taastulemine Kagu-Eestis muutis sealset kultuurimaastikku. Setodel tekkis muutuse järel teatav eneseuhkus," toob ta näite. Samuti on Setomaal tekkinud tugev külakogukondade võrgustik, mis toetab kohalikke omanäoliste (kultuuri)toodete valmistamisel.
"Eestis ja Lätis saavad inimesed vähemalt aru, kuidas üks tomat päriselt maitsema peaks."
Storie enda kodukandis Ergli piirkonnas Lätis, hakkas üks kohalik talupidaja hiljaaegu e-poe kaudu oma maheveise liha müüma. Nüüdseks müüb ta ka lamba- ja kitsejuustu ning erinevaid mahlu. "Nii kujuneb suvalisest kohast kindel koht mahetoidu tootmiseks," kirjeldab värske doktor. "Tootmine on veel lapsekingades, aga edu ja tuntuse korral on tootjal potentsiaali muuta seda, kuidas inimesed tema maakohta tajuvad."
Sotisaalgeograaf toob teisegi näite, kuidas Läti tundmatust ääremaast sai tegus loomemajanduskeskus. Udenszimesi külas hakati korraldama iga-aastast heinafestivali, kus sai imetleda heinast tehtud kujusid. Festivali tuules tekkisid külakesse töötoad, väikesed klaasiettevõtted ja teised loomepaigad, päädides kohaliku loomeinkubaatori sünniga.
Storie sõnul hindavad eestlased ja lätlased mahetooteid kõrgelt ka madala sissetuleku korral. Mujal maailmas on mahetooted rohkem jõukate ja kõrgharitute huviorbiidis. "Eestis ja Lätis saavad inimesed vähemalt aru, kuidas üks tomat päriselt maitsema peaks. Samuti armastavad neist paljud vanaema tehtud hapukurke, isegi kui nad ise kurke kasvatada või valmistada ei oska," ütleb ta.
Elutähtsad teenused on maaelu võti
"Ma arvan, et maainimesed ei eeldagi linnaeluga võrdseid hüvesid, aga paremaid hoolekandeteenuseid igatsevad nad küll," tõdeb Joanna Storie. Elutähtsate teenuste puudus ning vähenev rahvastik muudavad maaelu Eestis ja Lätis üha stressirohkemaks. Ehkki kohalikud on Storie sõnul head kohanejad, võib neilgi varsti tilkuda viimane tilk karikasse.
Eeskätt teeks maainimeste elu lihtsamaks see, kui neil oleks hõlbus ligipääs haridusele, tervishoiule ja muudele munitsipaalteenustele. "Eks tasuta bussid aitavad ka, aga neist oleks rohkem abi, kui bussiga saaks ligi elutähtsatele teenustele või kohaliku raamatukogu kaudu võrguteenustele. Seda isegi siis, kui teenus on kättesaadav ainult mõnel päeval nädalas," seletab Storie.
"Ma arvan, et maainimesed ei eeldagi linnaeluga võrdseid hüvesid, aga paremaid hoolekandeteenuseid igatsevad nad küll."
Taaskord märgib sotsiaalgeograaf, et koroonakriis näitas, kuidas maaelu võiks toimida. "Hüvede keskustesse koondamise asemel oleks parem neid hoopis hajutada," ütleb ta. "Nii saaks rohkem eri vanuses maainimesi hüvedele ligi." Põllupidajad vananevad ehk kohaliku toidutootmise seisukohalt oleks maal kättesaadav arstiabi oluline investeering. Samuti tagaks maakoolide võrgustik, et põllupidajate lapsed ei koli nii kergekäeliselt linna.
"Me vajame tugevaid toidutootjate võrgustikke, mida omakorda toetaks õitsev kogukonnaelu, et tagada ka kriisidele vastu pidavad linnad," võtab Storie mõttekäigu kokku. Samuti märgib ta, et maainimesed tahavad, et neid kuulataks.
"Maal valitseb tunne, et suuri otsuseid langetatakse linnades ning linnainimesed ei mõista maainimeste vajadusi," ütleb värske doktor. Mure on paraku kõikjal Euroopas ühine. Storie tõdeb, et kui Eesti ja Läti inimesed praegusel moel linna kolimist jätkavad, kaob varsti ka nende praegune üsna maalähedane elutunnetus.
Joanna Tamar Storie kaitses oma doktoriväitekirja"Kui rahu ja vaikus pole küllalt – uurimus kogukondade väljakutsetest Eesti ja Läti ruraalmaastikes. When peace and quiet is not enough: Examining the challenges communities face in Estonian and Latvian rural landscapes" Eesti Maaülikoolis 19. juunil videosilla vahendusel. | Doktoritöö: vaikus ja rahu on toredad, aga maainimesed vajavad eluks enamat | https://novaator.err.ee/1105038/doktoritoo-vaikus-ja-rahu-on-toredad-aga-maainimesed-vajavad-eluks-enamat | Eestlaste ja lätlaste eluviis on Lääne-Euroopaga võrreldes veel suhteliselt maalähedane. Siinsed inimesed hindavad maakodu vaikust ja rahu, kasvatavad ise toidutaimi ning käivad marjul ja seenel. Siiski, ainult eelnimetatu inimesi maal ei hoia. Maainimesed ei oota linnaga võrdseid hüvesid, kuid tunnevad puudust elementaarsetest teenustest, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst. |
"Olen Sangaste Valgete teede rattarallil väga startida tahtnud varemgi, aga kohustuslik klubikalender ei ole seda siiani võimaldanud. See aasta on aga hoopis teistmoodi aasta ja kuna olen kodus, siis loomulikult löön kaasa. Tegu on kõige erilisema ja ägedama maanteesõiduga Eestis ja kuna kasutan ka ise kruusateedel sõitu treeningute rikastamiseks, siis ei ole kruusaralli mulle ka täiesti võõras teema," kommenteeris Taaramäe.
"Mingeid erilisi eesmärke ma endale selleks võistluseks ei sea. Selja taga on perioodid raskete treeningutega ja tippvormis ma praegu kindlasti ei ole. Lähen eelkõige sõitu nautima, et oleks lahe ja lõbus. Tahan oma osalemisega tunnustada korraldajate ponnistusi selle erilise auraga sõidu alles hoidmisel ja edasi arendamisel."
Sangaste Valgete teede rattaralli on omanäoline võidusõit, mis liigitub küll maanteerattasõidu alla, kuid rada on vürtsitatud asfaldilõikude vahele pikitud kruusalõikudega. Rada kulgeb Sangaste–Karula–Lüllemäe kandi maaliliselt looklevatel väikestel teedel. Stardi ja finišipaik asub kuulsa Sangaste lossi ees.
Rallil on valikus on kolm distantsi: 79,5 km meeste eliitklassile, 67,5km naistele ja harrastajatele ja 23,2 km pikkune matka- ja noortesõit. Pikemal distantsil on kokku kuus, keskmisel viis kruusalõiku ja lühemal rajal üks kruusalõik pikkusega 5,9 km. Kui pikemad rajad eeldavad oma raskuse tõttu jalgrattaga tõsisema sinasõpruse olemasolu, siis 23 km pikkune matkadistants on sobilik ja jõukohane igale rattasõbrale.
Eelregistreerimine Sangaste Valgete teede rattarallile kestab 25. juunini. | Rein Taaramäe stardib esmakordselt Valgete teede rattarallil | https://sport.err.ee/1105033/rein-taaramae-stardib-esmakordselt-valgete-teede-rattarallil | Eeloleval laupäeval sõidetaval Sangaste Valgete teede rattarallil stardib esmakordselt ka Rein Taaramäe. |
Suur telepidu "Terve Eesti jaaniõhtu" alustab Eesti Televisioonis 23. juunil kell 18.45 ja pakub traditsiooniliselt parimat peomuusikat, lõbusaid mänge ja kohtumisi hiliste õhtutundideni välja. Viimsi vabaõhumuuseumist tervitavad saatejuhid Margus Saar ja Grete Lõbu ning koos nendega Kukerpillid ja hulk tuntud eestlasi Tõnis Niinemetsast Jan Uuspõlluni. Viimsist põikab ETV ka suvepealinna, kus annavad kontserdi Lenna ja Taukar koos üle linna laiali paigutatud Pärnu Linnaorkestriga. Jaaniõhtul kuuleb muljeid, kuidas Taukar põlevatel sütel käib, Lenna Setomaal pidu peab ja kuhu põgeneb jaanipäeva veetma Märt Avandi. ETV jõuab sel õhtul aga ka mitmetesse teistesse Eestimaa paikadesse. Näiteks käib Urmas Vaino ehtsas Võrumaa suitsusaunas ja Hannes Hermaküla õpib koos Kaido Höövelsoniga ohutult lõket tegema.
Vikerraadio täidab jaaniõhtu parima kodumaise muusikaga, mille tänavu on valinud kuulajad. Sajandi tantsulugude edetabel kõlab Vikerraadios 23. juunil algusega kell 19 ja alates 24. juuni keskpäevast. Veebihääletusel anti kokku 30 337 häält, populaarseimate laulude seas on nii Eesti muusika kullafondi kuuluvaid lugusid kui ka tänapäevaseid hitte. Meeleolukat õhtut veab Vikerraadios Jaan Elgula.
Klassikaraadios kõlavad jaaniajal luulesaated, jaanilaulud ja rahvamuusika. Jaanilaupäeval, 23. juunil kell 19 on eetris Juhan Viidingule pühendatud lavakava "Igavene juuni". Saate kokkuseadjad on Miina Pärn, Teele Pärn ja Priit Põldma. 24. juunil kell 22 loeb Tõnu Õnnepalu oma luulepäevikut "kevad ja suvi ja...". Kaasa laulavad Esna mõisapargi linnud, oja ja mõisa uksed, trepid, toad ning vanad klaverid.
Raadio 2 pühendab jaanipäevale terve eetripäeva ja seda juba algusega kell 8.05 hommikul. Kella kahest kaheksani on otse-eetris lustlik maratonsaade Kristo Rajasaare ja Margus Kamlati juhtimisel.
Ka Raadio 4 pakub pühade ajal mitmekülgset programmi tuues 23. juunil kuulajateni põnevaid fakte ajaloost, vestlusi huvitavate inimestega ja muidugi palju head muusikat igale maitsele.
Võidupühal ja jaanipäeval on ETV+ eetris pühadeteemalised saated ja dokumentaalfilmid ning head Eesti mängufilmid "Seltsimees laps" ja "Supilinna Salaselts".
Raadio ja tele kõrval on jaanimeeleolus ka ERR-i uus veebikanal Jupiter. Suvisteks pühadeks on Jupiteri lehel kuulamiseks-vaatamiseks tundide kaupa muusikat kantrist rockini, ballaadidest diskoni. Meeleolukat peovalikut saab aadressil jupiter.err.ee vaadata-kuulata just igaühele sobival ajal.
ETV2 täidab pühad kultuuripärlitega teatrietenduste ning filmide näol. 22. juunil kell 21.30 on eetris eestimaalaste ühistööna valminud dokumentaalfilm "Pööripäev", seejärel aga Endla teatri menulavastus "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 23. juunil kell 21.30 pakub ETV2 elamust Linnateatri etendusega "Hecuba pärast" ning 24. juunil saab taasvaadata lemmikuid nagu "Pisuhänd", "Nukitsamees" ja "Noor pensionär". | ERR toob jaanipäeva meeleolud kodudesse tele, raadio ja veebi vahendusel | https://menu.err.ee/1105035/err-toob-jaanipaeva-meeleolud-kodudesse-tele-raadio-ja-veebi-vahendusel | Rahvusringhäälingu kanalid on kokku pannud kirju eriprogrammi, mille saatel koduseid jaanipidusid pidada. |
Žalgirisega liitus prantslane alles veebruaris ja jõudis pidada vaid kolm ametlikku mängu, aga otsustas nüüd, et talle jalgpallist aitab. Teate lõpetamisest lasi välja just Leedu klubi, N'Gog ise pole otsust kommenteerinud, kirjutab Soccernet.ee.
"Muidugi tuli tema otsus kõigile ootamatult. David mängis mitmes Euroopa suurklubis, aga lõpp juba paistis ja ta otsustas, et tahab kohe lõpetada," märkis Žalgirise mänedžer Vilma Venslovaitiene klubi kodulehele.
Aprillis 31. sünnipäeva tähistanud ründaja alustas karjääri PSG-s (esindusmeeskonnas 2006-2008) ja liikus edasi Liverpooli (2008-2011). Inglismaa kõrgliigas jõudis ta esindada veel Bolton Wanderersi ja Swansea Cityt, kodumaal Reimsi. Karjääri parimad aastad veetis N'Gog aga juba Kreekas, Šotimaal ja Ungaris, kuni talvel Leetu välja jõudis.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Liverpooli kunagine talent lõpetas pärast nelja kuud Leedus karjääri | https://sport.err.ee/1105005/liverpooli-kunagine-talent-lopetas-parast-nelja-kuud-leedus-karjaari | Karjääri algusaastatel Pariisi Saint-Germainis (PSG) ja Liverpoolis mänginud ründaja David N'Gog (31) teatas Vilniuse Žalgirisele, et tõmbab profikarjäärile joone alla. |
Õiguskantsler kirjutas, et tema poole pöördus inimene, kes juhtis tähelepanu töötuskindlustuse seadusele, mille kohaselt ei saa oma põhitöö kaotanud inimene taotleda töötuskindlustushüvitist, kui tal on ettevõtluskonto.
"Leian, et töötuskindlustuse seadus piirab liialt ettevõtluskonto kasutaja õigust töötuskindlustushüvitisele ja on vastuolus omandipõhiõigusega (põhiseaduse § 32)," kirjutas õiguskantsler.
"Kuna riigikohus on juba tunnistanud sarnase regulatsiooni nn juhatuse liikmete töötuskindlustuse asjas põhiseadusvastaseks, pöördun otse riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ja palun komisjonil kaaluda seaduse muutmise eelnõu algatamist. Kui komisjon leiab, et seadus on põhiseaduspärane, palun seda põhjendada," lisas õiguskantsler.
Õiguskantsler andis sotsiaalkomisjonile ka teada, et ootab selle vastust hiljemalt 28. septembriks 2020. | Õiguskantsler: seadus piirab liialt ettevõtluskonto kasutaja õigust töötuskindlushüvitisele | https://www.err.ee/1105022/oiguskantsler-seadus-piirab-liialt-ettevotluskonto-kasutaja-oigust-tootuskindlushuvitisele | Töötuskindlustuse seadus piirab liialt ettevõtluskonto kasutaja õigust töötuskindlustushüvitisele ja on vastuolus omandipõhiõigusega, leiab õiguskantsler Ülle Madise riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas. |
Urmas Vadi, Elu mõttetusest. Toimetanud Triinu Tamm. Kujundanud Anu Kookla ja Peeter Laurits. Kolm Tarka, 2019. 174 lk.
Urmas Vadi lühilugude kogumik on meelelahutuse ning ängi ere ja mitmepalgeline kooslus. Lugude tegelased valdavalt kokku ei puutu, kuid teos mõjub siiski terviklikult. Sündmused nende elus – või pigem üsna sündmustevaesed elulood – on haledad ja naeruväärsed, Vadi autoripositsioon irooniline, paiguti humoorikaski.
Pealkiri "Elu mõttetusest" tundub esmapilgul liiga pretensioonikas. Juba esimesed leheküljed avaldavad aga oma mõttepinge ja sugestiivsusega nii sügavat muljet, et see küsimus osutub ülearuseks. "Elu mõttest" oleks sama hästi sobinud, vastandid antud juhul mitte ainult ei täienda teineteist, vaid on püsisuhtes. Kuigi raamatus räägitakse rasketel teemadel, on seda lihtne lugeda lugude lühiduse, aga ka sisulise selguse tõttu.
Ka autoripositsioon ei jäta liiga pretensioonikat muljet, ehkki teose jutustaja on kogu tänase Eesti elu kroonik. Pettunud inimeste küla all, millest kroonik pajatab, tuleb ju mõista kogu tänapäeva Eestit, täpsemalt läbilõiget sellest, sest Vadi tegelased ei ole äärmuslikud tüübid, vaid lihtsad inimesed meie kõrvalt. Enamasti on tegu keskealiste, keskmise sissetulekuga inimestega ning spetsiifilise keskeakriisiga: suur osa elu on elatud, tahaks mingeidki tulemusi näha, aga tulemused on nirud või puuduvad üldse. Nende inimeste elu ei ole haruldane, vastupidi, see on halastamatult eluline. Loosunglikult on sõnastatud üks raamatu juhtmõte "Võtame elust miinimumi!" (lk 153), kuid selline vabatahtlik valik on raamatus erandlik, enamikul tegelastel ei lastagi elult üle miinimumi võtta. Kui keegi on ootamatult terve päeva väga õnnelik, hakkab ta kahtlema, kas ta pole mitte surnud (lk 173).
Raamat on algusest lõpuni tragikoomiline. Koomika avaldub situatsioonides. Inimvihkaja ei suuda Facebooki mõjul ühel hommikul enam oma loomust järgida, võtab vastu kõik sõbrakutsed ja laigib isegi kassipilte, kuni saabub selgus: "Miks see Facebook inimesega niiviisi teeb!" (lk 29). Vana mees läheb haiglasse vaatama oma infarkti saanud naist. Ta armastab teda, kuid öelda suudab vaid: "Noh … Sul on nii palju igasugu voolikuid ja juhtmeid küljes … sa oled nagu robot" (lk 50). Mees, kellelt teine mees on naise üle löönud, otsib võimalust selle teisega kokku saada, et esitada põletav küsimus "Aga miks sa mind kunagi ei laigi?" (lk 133).
Traagiline on eelkõige üldine taust. Väikeste inimeste hingel on ka väikseid muresid raske taluda – täpselt nagu lapsel rasket kohvrit tõsta. Autori iroonia tuleneb elu realiteetidest ega ole taotluslik. Tähtsal kohal on raamatus tegelaste omavahelised mittemõistmised, kommunikatsioonihäired, sageli isegi kartus neid häireid põhjustada. Need mõjutavad isegi abikaasasid ja sõpru, rääkimata pealiskaudsematest tuttavatest.
Tegelaste üldise iseloomustamise lähtekohaks võib võtta tuntud palve: armas jumal, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust neil alati vahet teha. Vadi tegelastel on meelekindlust ja julgust, kuid puudub tarkus, mistõttu esimesed kaks leiavad sageli rakenduse, mis pole sihipärane. Näiteks hakkab inimene lapsest peale koguma raha, väärtpabereid, väärismetalli ja kinnisvara, et elu oleks veidigi lihtsam. Lõpuks tuleb välja, et ei olnud (lk 18).
Krooniku positsioon eeldab objektiivsust. Vadi suhtumine tegelastesse on ühtmoodi kiretu: ta vaatab kõike kõrvalt, teda ei seo nendega miski. See pole siiski raasugi igav, sest tegelased ise on nii huvitavad.
Kunstnik Anu Kookla ja Urmas Vadi köitsid osa "Elu mõttetuse" tiraažist nahka.
Sille Annuk / Postimees / Scanpix
Vormilt on raamat omapärase range struktuuriga. Lood lõpevad tavaliselt mingi kokkuvõtva fraasiga (kommentaariga), mis ühtaegu selgitab, ent esitab ka uusi küsimusi. Näiteks külastab ajalootudeng endist professorit, kelle abikaasa on hiljuti surnud. Professor: "Jah, suri ära ja nüüd on hea rahulik olla" (lk 85).
Vadi proosaraamatud ja trükitud näidendid on olnud senimaani huvitavad, aga raskepärased. Leidliku või vähemalt ootamatu lõpplahenduseni on jõutud üsna keerulist ja aeganõudvat rada mööda. Sageli on tundunud, et väärikale lõpule on ohverdatud üsna palju eelnevast, liialdatud saladuslooride ja lugeja-vaataja eksitamisega. "Elu mõttetusest" on igasugusest keerutamisest vaba. Ühel tegelasel tuleb keset päeva kange uni peale. Ta läheb magama oma välja üüritud korterisse, sest teab, et üürnik on päeval tööl. Lahkudes jätab üürnikule voodi servale tahvli šokolaadi, mille tekkimist üürnik seletada ei suuda. Järgneb kokkuvõte: "Aga vaat, las midagi jääda ka saladuseks" (lk 119). See on tõesti üks väheseid asju, mis raamatus saladuseks jääb, sest Vadi täpne kirurgikäsi kisub kõik varju otsivad probleemid enamasti päevavalgele.
Nagu kroonikates või päevikutes ikka juhtub, on mõne päeva ja inimese tarvis vaja rohkem ruumi, mõnele piisab paarist reast. Vadi sissekanded jäävad enamasti poole lehekülje kanti, aga leidub ka lühemaid ning pikemaid. Kõik tekstid pole siiski võrdse tasemega. Leidub anekdootlikkust, puänti puändi pärast. Korduv ning eraldi lehekülgedele asetamisega rõhutatud lause "Kogu aeg tuleb nutt peale" jääb kuidagi õhku rippuma. Need on aga pisiasjad. Kõik muu jätab sedavõrd läbimõeldud ja sügava mulje, nagu oleks elu mõttetuse skeemide ja avaldumisvõimaluste otsimine Vadi enda elu mõte.
Sel juhul on ta selle leidnud. ""Kas nii ma surengi?" Pikk piinlik paus. "Ei, nii ma elan"" (lk 66).
Mõttetu elu paratamatu jätk on mõttetu surm. Paljudes lugudes on see side välja toodud. Paljudes lugudes valmistutakse surmaks – põhjalikult ja südamega, kuid märkimisväärseid edusamme tegemata. Vana naine peab selleks, et teda ilusaks peetaks, enne ära surema. Juba esimeses loos täheldab küla, nüüd juba suurlinna vanim elanik oma ebatavaliselt pikaks veninud elu kohta: "Nojah, aga mis see muudab?" Isegi järgnev abielupaari karakteristika viib elu mõttetuse konstateerimiseni: ""Riin on minu kõige parem sõber, ta on mu elu armastus, ja ta on ka seksuaalselt atraktiivne. Me oleme Riinuga ühtne meeskond. Meil on ühine rahakott, me panustame võrdselt pereellu, koristame koos, võrdselt tegeleme lastega"" (lk 45). Sõnad, ainult sõnad …
Pettunud inimeste küla elanikud esindavad tänapäeva keskmise eestlase väärtusi, hoiakuid ja sihte. Nad tahavad anda ühismeedias võimalikult palju laike ja jagada postitusi, nad tahavad selle eest ise võimalikult palju laike ja jagamisi vastu saada. Nälgivatele ugandalastele jõuludeks kanade saatmine, varjupaigast koerte võtmine või ainult kasutatud riiete kandmine ei ole jätkusuutlikumad ideed. Sellistest inimestest polegi palju tahta. Eluga rappaminek pole raamatus juhuse või ebaõnne süü, vaid loogiline areng.
Siiski ei ole raamat üdini pessimistlik. Elada saab ka teisiti, mõttega – selleks on palju võimalusi. Esiteks muidugi kirjutada sama hea raamat või veel parem kui Vadi oma. Või maalida mõni väga ilus pilt või aretada uus omanimeline lillesort. Van Goghi elust räägitakse tänapäevani – ja mitte sellepärast, et ta oma kõrva peast lõikas, vaid ikka maalide pärast, kõrv on ainult kirss tordil.
Erandlik lugu on "Loomalood. Kääbussiga", kus elu mõte või mõttetus on üsna kõrvaline asi. Mure allikas on sea nimi, mis langeb juhuslikult või tahtlikult kokku naabripere väikese tütre omaga. "Kõik järgnevad päevad käisin ringi nagu kuutõbine, mu peas vasardas: kuidas kurat nad võisid meie tütre nime panna oma seale! Ka naine oli mul nagu arust ära, vahel puhkes ta isegi meie tütart vaadates nutma, kuigi meie Marelle on lihtsalt üks pisike kaheaastane tüdruk ega teadnud midagi, mis tuuleiilid ja tormihood käisid üle tema väikese heleda pea" (lk 136). Kui muidu on raamatus palju pinget, aga vähe konflikte, siis see tõuseb esile mõlema poolest, samuti ootamatute süžeepöörete tõttu. Tegu on ka kogumiku pikima jutuga (10 lk).
Kuna Vadi on vähemalt sama palju dramaturg kui proosakirjanik, tuleb esitada küsimus: kas "Elu mõttetusest" kõlbaks dramatiseerimiseks ja lavaletoomiseks? Minu meelest kõlbab küll. Vadi kroonik on ühtaegu tegelane ja jutustaja nagu Antonio Banderase Ché "Evita" filmis. Siin leidub lavastust koos hoidvaid tegelasi ja lugusid, eriti muidugi väga piinlik ja jabur armukolmnurk Riinu, Mardi ja Kalle vahel, aga ka kurb naine sädemeid pilduvas voodilinas ning tema abikaasa Andres, krooniku kolleeg Karl, kes kirjutab küll ainult naistest, jne. Jutustaja kuju abil saaks ükskõik kui erinevad lood takistusteta omavahel siduda. "Elu mõttetusest" on ju ka raamatuna tervik.
"Elu mõttetusest" on täiesti uus tase ja omaette nähtus nii Vadi senises loomingus kui ka eesti kirjanduses üldse. Kas just tüvitekst, aga ladvatekst kindlasti.
""Ma nägin unes, et ma suren ära, ja sel hetkel, kui ma ära surin, sain ma teada, et mitte mingit järgmist elu ei tulegi."
"Ega ei tulegi. Katsu nüüd uuesti magama jääda"" (lk 49). | Arvustus. Võtame elust miinimumi! | https://kultuur.err.ee/1105023/arvustus-votame-elust-miinimumi | Urmas Vadi tegelased siplevad keskeakriisis: suur osa elu on elatud, tahaks mingeidki tulemusi näha, aga tulemused on nirud või puuduvad üldse, märgib Veiko Märka Sirbis. |
"Ei, Venemaal ei ole territoriaalseid nõudmisi oma naabritele," sõnas Peskov vastuseks ajakirjanike sellekohasele küsimusele.
Putin ütles varem, et peab õigeks otsust teha Venemaa Föderatsiooni põhiseaduses muudatusi, mis võimaldavad tugevdada Venemaa suveräänsust ja terviklikkust.
Putin ütles telekanalis Rossija 1 eetrisse läinud filmis "Venemaa. Kreml. Putin", et praegu kehtiv Venemaa põhiseadus võeti vastu ägeda sisepoliitilise kriisi tingimustes, kui tankid tulistasid parlamenti ja Moskvas olid ohvritega kokkupõrked.
Presidendi sõnul on praegu Venemaal stabiilne poliitiline olukord. Ta juhtis tähelepanu ka mõnedele momentidele Venemaa suveräänsuse küsimuses.
"Nõukogude Liidu moodustamisel pandi kirja õigus välja astuda, aga kuna ei pandud kirja protseduur, tekib küsimus: kui üks või teine vabariik astus Nõukogude Liidu koosseisu, kuid sai oma pagasisse suure hulga Vene maid - traditsioonilisi, ajaloolisi, Vene territooriumeid, aga pärast otsustas koosseisust lahkuda? Las siis lahkub sellega, millega tuli, ja ei tassiks kaasa kingitusi vene rahvalt," seletas Putin.
Putin märkis, et selle kohta ei olnud midagi kirja pandud.
"Ma olen absoluutselt veendunud selles, et me teeme õigesti, et võtame vastu muudatused kehtivasse põhiseadusesse," võttis Putin jutu kokku. | Kreml: Venemaal ei ole territoriaalseid nõudmisi oma naaberriikidele | https://www.err.ee/1105018/kreml-venemaal-ei-ole-territoriaalseid-noudmisi-oma-naaberriikidele | Venemaal ei ole territoriaalseid nõudmisi oma naaberriikidele, ütles president Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov esmaspäeval. |
"Tulemus oli ootuspärane arvestades, et kümme nädalat ei saanud mingit trenni teha," ütles kokkuvõttes neljandaks tulnud Biene pärast võistlust. "Esimesel päeval hoidsin end tagasi ja ootasin, millal niiöelda sein vastu tuleb ehk ära väsin," jätkas ta. Laupäeval tegi sõidu raskemaks ka ligi 30-kraadine kuumus, pühapäeval oli ilm pilves ja sooja kõigest 20 kraadi. Kuid väga hullu väsimust ei tulnudki ja kuna teisel päeval oli ainult üks ring endurot, otsustasin, et täna võin ju pingutada ka."
Esimesel päeval oli Biene lätlaste Ivo Steinbergsi ja Edgars Silinši järel E-2 klassis kolmas ja üldarvestuses viies. Teisel päeval oli ta enduro tulemusi arvestades E-2 klassi ja ka üldarvestuse kiireim. Pühapäeval sõideti ka lõpukross, kuid siin lasi Biene peale paari esimest ringi Steinbergsil ja Silinšil eest ära sõita ning hoidis kindlalt kolmandat kohta: "Väsimus oli siis juba peal, nad on nii kõvad krossimehed, ei olnud mõtet hullu panna. Pealegi läks krossis arvesse koht, mitte aeg."
Kahe päeva peale kokku sai Biene avaetapilt Madonast E-2 klassis teise ja üldarvestuses neljanda koha. "Kokkuvõttes on tunne peale võistlust hea, täpselt see, kus praegu tahaksin olla."
RedMoto Racing (Andres Kukk, Rene Jerbach, Priit Biene, Aare Pere, 104 punkti) sai klubide arvestuses lätlaste CEC I.S.Racingu (Ivo Steinbergs, Andris Grinfelds, Janis Rasmanis, Aleksandrs Cernagins, 107 p) järel teise koha, kolmandaks tuli tasavägises heitluses Motosports Racing Team (Läti, 102 p).
Enduro Eesti ja Balti meistrivõistluste järgmine etapp toimub 18.-19. juulil Saaremaal. | Priit Biene tegi pika treeningpausi järel õnnestunud võistluse | https://sport.err.ee/1105000/priit-biene-tegi-pika-treeningpausi-jarel-onnestunud-voistluse | Endurosõitja Priit Biene (RedMoto Racing, Yamaha) tegi peale kahekuulist treeningpausi nädalavahetusel Lätis Madonas toimunud Balti ja Eesti meistrivõistluste avaetapil õnnestunud võistluse. |
22. juuni hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi kaheksa inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu.
Praeguseks on haiglates lõpetatud 383 COVID-19 haigusjuhtumit. Tervenenud on 1765 inimest. Neist 1354 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (76,7 protsenti), 411 inimese puhul (23,3 protsenti) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, st ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on kokku tehtud enam kui 103 000 esmast testi, nendest 1981 ehk 1,9 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.
Lätis ei lisandunud teist päeva järjest ühtegi uut koroonanakkust
Lätis ei lisandunud teist päeva järjest ühtegi uut koroonanakkust, tehti 1163 esmast testi, teatas haiguste kontrolli ja ennetamise keskus esmaspäeval.
Viimase ööpäeva ei hospitaliseeritud ka ühtegi COVID-19 patsienti.
Haiglates on ravil üheksa koroonahaiget, neist üks on raskes seisundis.
Lätis on kinnitust leidnud 1111 haigestumist uude koroonaviirusesse, COVID-19 on nõudnud 30 inimese elu. Haigusest on paranenud 903 inimest.
Leedus lisandus ööpäevaga kolm koroonaviirusse nakatumist
Leedus leidis viimase 24 tunniga kinnitust kolm uut koroonaviirusse nakatumist, kokku on riigis registreeritud 1801 nakkusjuhtu, teatas terviseministeerium esmaspäeval.
Hetkel on Leedus COVID-19-haigeid 240, 162 inimest on isolatsioonis.
Leedus on COVID-19 tõttu surnud 76 inimest, veel kümme koroonaviirusse nakatunut on surnud teistel põhjustel.
Alates 1. juunist on Leedus leidnud kinnitust 21 välismaalt riiki toodud koroonajuhtu. | Teist päeva järjest ööpäevaga uusi positiivseid teste ei lisandunud | https://www.err.ee/1104991/teist-paeva-jarjest-oopaevaga-uusi-positiivseid-teste-ei-lisandunud | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 285 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, teist päeva järjest ei lisandunud ühtegi positiivset testi. |
Partei Nõmme piirkonna juht Tiit Terik ütles BNS-ile, et Kalev Kallo kohtumenetlus oli jutuks ka piirkonna juhatuse koosolekul.
"Suhtume sellesse tõsiselt," ütles Terik. "Kalev Kallol on võimalus ennast kaitsta kõikides kohtuastmetes. Seni lõplikku lahendit ei ole. Kui tema osas jõustub otsus, mõjutab see kindlasti edasisi arenguid. Ka täna töötab ta parlamendis ja mingeid piiranguid ka mittetulundusühingus tegutsemiseks ei ole."
"Kallo, kes on ühtlasi olnud erakonna asutajaliikmete hulgas, nimi esitati ühe võimaliku kandidaadina," lausus Terik. "See, kas ta on oma kandideeritavale kohale sobilik inimene ja selleks kongressi delegaatide piisava toetuse saab on eraldi küsimus."
Kalev Kallo kaebas esimeses kohtuastmes süüdimõistmise edasi ja maakohus peaks otsuse tegema esmaspäeval.
Tallinna Nõmme piirkonna juhatus otsustas möödunud teisipäeval, et toetavad 22. augustil peetaval Keskerakonna kongressil Jüri Ratase jätkamist parteijuhina. Samuti otsustasid nad erakonna juhatuse kandidaatideks esitada Tiit Teriku, Mihhail Kõlvarti, Tanel Kiige, Eha Võrgu, Valeri Lõõniku, Kalev Kallo ja Lauri Laatsi. | Kalev Kallo kohtumenetlus keskerakondlasi ei häiri | https://www.err.ee/1105001/kalev-kallo-kohtumenetlus-keskerakondlasi-ei-hairi | Kuigi Keskerakonna üks asutaja Kalev Kallo on erakonna endise juhi Edgar Savisaare korruptsioonikaasuses esimeses kohtuastmes kriminaalkorras süüdi mõistetud, näevad Keskerakonna Tallinna Nõmme piirkonna liikmed teda jätkuvalt meelsasti erakonna juhatuses. |
Kui pühapäeval teatas positiivsest koroonaproovist bulgaarlane Grigor Dimitrov (ATP 19.), siis esmaspäeval lisandus nakatunute sekka horvaat Borna Coric (ATP 33.)
Horvaatia linnas Zadaris peetud turniir jäeti pühapäeval pärast Dimitrovi positiivset testi pooleli.
Eelnevalt olid tennisistid võistelnud Serbias Belgradis, kus Djokovic, Dimitrov, austerlane Dominic Thiem (ATP 3.) ja sakslane Alexander Zverev (ATP 7.) ühiselt jalgpalli ja korvpalli mängisid ning hiljem ööklubis pidutsesid.
Maailma esireket Novak Djokovic keeldus Zadaris koroonaproovi andmast, öeldes, et teeb seda Belgradi naastes. | Djokovici korraldatud turniiril tuvastati teinegi koroonapositiivne | https://sport.err.ee/1104995/djokovici-korraldatud-turniiril-tuvastati-teinegi-koroonapositiivne | Maailma esireketi Novak Djokovici korraldatud Aadria tenniseturniiri Zadari osavõistluse osalejatest on koroonaviirusesse nakatunud juba kaks tipptennisisti. |
Hooldekodu juhataja Vanda Birnbaum ütles ERR-ile, et ühtegi nakatunut enam patsientide ega töötajate seas ei ole. Praegu kehtivad Birnbaumi sõnul veel teatud külastuspiirangud, kuid 1. juulist on plaan ka need lõpetada.
"Kui on pöörndunud inimesed mõjuva põhjusega, miks nad hiljem ei saa lähedasi külastada, siis oleme erandkorras neid sisse lasknud," ütles Birnbaum.
Pandeemia tõttu Birnbaumi sõnul hooldekodu edasises töös mingisuguseid töökorralduslikke muudatusi plaanis ei ole, jätkub tavapärane töörütm.
Lihula Südamekodus haigestus koroonaviirusesse 21 patsienti ja viis töötajat. Viirusega suri kolm patsienti.
Viirus jõudis hooldekodusse suure tõenäosusega ühe töövestlusel käinud Tammiste hooldekodu töötaja kaudu. | Kõik Lihula hooldekodu patsiendid ja töötajad on viirusest terveks saanud | https://www.err.ee/1104989/koik-lihula-hooldekodu-patsiendid-ja-tootajad-on-viirusest-terveks-saanud | Lihula Südamekodu hooldekodu patsiendid ja töötajad on koroonaviirusest paranenud ning hooldekodu naaseb varasema töörütmi juurde 1. juulil. |
"Pigem Türgis ei jätka. Lähen mujale. Mul on hetkel üks konkreetne pakkumine laual, aga kas selle vastu võtan, saab selgeks lähipäevil," vahendab Võrkpall24.ee Venno kommentaare.
Venno siirdus Türki mängima 2015. aastal ning esindas viie hooaja jooksul Ankara Ziraat Bankasi, Ankara Maliye Milli Piyango ja Istanbuli Galatasaray ridu. Edukaimaks kujunes tartlase jaoks hooaeg 2018/19, kui ta võitis Galatasaray ridades CEV Cupil ja Türgi karikasarjas hõbeda ning Türgi kõrgliigas pronksi.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Oliver Venno Türgis ei jätka | https://sport.err.ee/1104990/oliver-venno-turgis-ei-jatka | Eesti võrkpalli rahvusmeeskonna diagonaalründaja Oliver Venno (30) karjäär ei jätku Türgi kõrgliigas. |
Mais oli kinnisvaraturg tavapäraselt aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligi 36 protsenti kõikidest tehingutest. Järgnesid Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Võru maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla viie protsendi, teatas maa-amet.
Tänavune mai kinnisvaraturg erineb tavapärasest maist ning kuigi tehingute arv on eelmise kuuga võrreldes kasvanud, siis tavapärased mahud ei ole taastunud.
Tehinguaktiivsus on näidanud paranemise märke, kuid palgakasvu aeglustumine, selle seiskumine või mõnes valdkonnas isegi palkade vähenemine, tekitab kinnisvaraturul ebakindlust ja takistab nõudluse taastumist kriisieelsele tasemele.
Eluruumina müüdud korteriomandite koguarv oli mais eelmise aasta maiga võrreldes ligi 40 protsenti väiksem, sealhulgas on kahanenud kõigi kolme suurima keskuse ehk Tallinna, Tartu ja Pärnu tehingute koguarv. Olulisi hinnamuutusi ei ole aga toimunud ja korteriomandi ruutmeetri keskmine hind püsib kõrgemal kui aasta tagasi samal ajal.
Tänavu mais oli Tallinna korteri keskmine ruutmeetrihind 2188 eurot, olles aprilli tasemest viis protsenti ning eelmise aasta maist 12 protsenti kõrgem. Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind oli mais 1691 eurot, mis oli eelnevast kuust üheksa protsenti ja aastases võrdluses 21 protsenti kõrgem. Pärnu linna korterite keskmine ruutmeetrihind oli mais 1518 eurot, püsides eelmisest kuust 25 ja aastatagusest ajast 8 protsenti kõrgemal.
Korteriomandite hinnale on mõju avaldamas ka tehingute struktuur – uute korteritega tehti mais aastases võrdluses ligi kuus protsenti ning pealinnas 12 protsenti rohkem tehinguid.
Samamoodi püsib aastatagusest ajast kõrgemal uute korterite keskmine ruutmeetrihind, mis oli mais Eestis keskmiselt 2422 eurot ja Tallinnas 2794 eurot. Uute korterite statistikat ilmestab vähemalt osaliselt asjaolu, et osa müügikokkuleppeid on tehtud enne viiruse levikust tingitud kriisi kohale jõudmist.
Eelmise aasta maiga võrreldes tehti hoonestamata maadega 1,5 protsenti rohkem tehinguid ja hoonestatud maadega ligikaudu seitse protsenti vähem tehinguid. | Kinnisvaraturu aktiivsus mais langes | https://www.err.ee/1104986/kinnisvaraturu-aktiivsus-mais-langes | Tänavu mais toimus Eesti kinnisvaraturul ligi 3500 tehingut, mis oli 30 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Tehinguid oli küll tavapärasest vähem, kuid nende koguarv on alates aprillist siiski kerkinud ja aprilliga võrreldes kasvas tehingute arv mais 23 protsenti. |
Näiteks tuleb näitamisele üheks maailma parimaks komöödiaks peetud "Džässis ainult tüdrukud" (1959) ja Eestis omal ajal radari alt läbi läinud 90ndate film-noir "Tallinn pimeduses" (1993) ja Alejandro Jodorowsky avangardistliku 1950ndate kunsti avastusretk "Lõputu poeesia" (2016). Endale sobiva filmi leiavad juulikuu kavast nii romantikud ja unistajad, kui ka küünikud ning realistid.
Suvise kino avaõhtul, 1. juulil kell 20:30 näeb Elektriteatris Eesti kinodes seni nägemata mustvalget versiooni filmist"Parasiit". See on režissöör Bong Joon-ho isiklikult kokku pandud eriväljalase. Mustvalgena kujutas režissöör filmi ette juba enne legendaarset Oscarite võitu möödunud aastal. Nimelt lapsena Lõuna-Koreas üles kasvades ei lubanud Bong Joon-ho ema teda kinno, sest kartis baktereid. Nii vaatas tulevane režissöör olulisi filme oma kodusest mustvalgest telerist.
Lapsepõlve radadele viib kinopubliku kell 18 linastuv õhtu avafilm "Seisa mu kõrval" (1986), Rob Reineri versioon Stephen Kingi lapsepõlveloost, milles sõpradega koos läbi elatud seiklus osutub elu muutvaks kogemuseks. Lapsepõlve suvedes kogetu jätab jälje kogu eluks isegi siis, kui suureks saamine ei ole alati lihtne.
Suvine vabaduseiha on filmivalikusse toonud veel mitu suureks kasvamise lugu. Brian Welshi"Biitides" lähevad noored peategelased kauaoodatud illegaalsele reivile, millest saab märgiline hetk nende elu- ja ajaloos. Täiskasvanute ja laste maailma põrkumist näitavad eri nurkade alt ka Wes Andersoni "Kuutõusu kuningriik", südamlik lugu kahest teismelisest armunust 1965. aastal ning Taika Waititi vaimukas "Jänespüks Jojo", mis vaatab natsi-Saksamaad läbi lapse pilgu. Kõigis neis filmides on filmitegijatel õnnestunud leida tasakaal huumorimeele ning tõsiste teemade vahel. Ikka ja jälle ühendab peategelasi sügav sõprus, mille vastu täiskasvanud ei saa.
Samuti jõuavad suurele ekraanile kodumaiste koguperefilmide kullafondi kuuluvad, ent tänapäeval kinos harva linastuvad "Nukitsamees" ja "Lammas all paremas nurgas", mille tegelased peavad hakkama vastu halvale ja seisma iseenda eest.
Suvine filmivalik Elektriteatris toob ekraanile mitu erinäolist armastuse lugu, mis soost, vanusest, varalisest seisusest või seksuaalsest sättumusest hoolimata on kõik kirglikud, julged ja vürtsikad. Helgete toonidega filmides "Parimad aastad me elus" ja "Ilusaimad ajad" vaatavad küpsed armastajad tagasi noorena kogetud tunnetele, samas kui filmi"Meie kaks" peategelased Nina ja Madeleine on pidanud oma armastust aastakümnete kaupa oma perekondade eest varjama.
Kaunite kunstidega tegelemine toob kokku samasoolised armastajad filmides "Ja siis me tantsisime" ning"Põleva tütarlapse portree". Mõlemad tundliku käega tehtud filmid on kantud armastusest ja ilust ning maailmas hinnatud queer- filmidena. Soomlaste "Koerad ei kanna pükse" näitab aga, et hingevalu võidakse ravida ka kõige ettearvamatute vahenditega. Õnne ja väärilise partneri leidmisest räägib Jane Austeni romaani uusekraniseering "Emma".
Kes otsib suvel kinost aga pretensioonitut, ent stiilset meelelahutust, leiab seda Quentin Tarantino filmist"Ükskord Hollywoodis", mis teeb auavalduse Hollywoodi filmitööstuse kuldajale. Uskumatut segu vampiirifilmidest, spagetivesternist ja tänasest indie-muusikast pakub Iraani underground -tükk "Tüdruk läheb öösel üksi koju". Võitluskunstide isa Jackie Chani saab oma parimas vormis näha 80ndate märulikomöödias "Kung Fu eine ratastel". Avastamist ootab 90ndate kodumaine film noir"Tallinn pimeduses", mis on tõenäoliselt kõige mõjukam kodumaine film, millest paljud kunagi midagi kuulnud polegi.
Nagu ikka, pakub kinoekraan võimalusi kohtuda põnevate isiksustega dokfilmide vahendusel. Kes võinuks arvata, et maailmakuulus prantsuse laulja ja näitleja Charles Aznavour oli kirglik filmiamatöör? Mis teeb Quentin Tarantinost filmilavastaja, kellega kõik tahavad koos töötada ning kelle karjääris pole ühtegi möödalaskmist? Miks kasutab moemaailma suurnimi Jean Paul Gaultier loomingus kõrvuti mängukarusid ja sadomasoesteetikat? Kuidas sai psühholoogiaprofessorist ja akadeemikust Jordan Petersonist akadeemiline rockstaar ja oht progressiivsele ühiskonnakorraldusele? Sellistele küsimustele annavad vastuse suvekuude dokumentaalfilmid.
Enne kinno tulekut on oluline silmas pidada, et viiruse leviku ennetamiseks tuleb sel suvel hoida lugupidavat vahet teiste saalis viibijatega. Kui pereliikmed ja sõbrad võivad istuda kõrvuti, siis võõraste inimestega tuleb distantsi hoida. Piki-ja laiuvahet saab hoida nii enda kõrval kui ka ees istujatega. "Julgelt võib jätta enda ümber ka mitu tooli tühjaks," ütles Elektriteatri eestvedaja Andres Kauts, kes kinnitas, et igale linastusele müüakse kuni 60 piletit ehk pool Elektriteatri saali mahust.
Kinos maski kandma ei pea. Kes seda siiski soovib, saab kassast tasuta maski. Elektriteatri korraldajad leiavad, et ühe inimese vabadus maski mitte kanda ei vähenda teise inimese vabadust maski kanda ja vastupidi. "Igaühesse, kes on valmis enda ja teiste kaitseks maski kandma, on põhjust suhtuda lugupidavalt," rõhutas Kauts. Samuti on Elektriteatris olemas desinfitseerimisvahendid käte jaoks kassas, tualettides ja kinosaalis kohvikulaual.
Elektriteatris on kõigi seansside vahel tund aega pausi, et vajalikud pinnad desinfitseerida ning saali tuulutada. Tunnine vahe tagab selle, et erinevate filmide külastajad ei pea omavahel kokku puutuma.
Elektriteatri kinosaal pakub lõõskava päikese eest varju seitsmel päeval nädalas. Iga päev linastub kaks filmi. Kino asub Tartu Ülikooli endises kirikuhoones Tartu vanalinnas aadressil Jakobi 1. | Elektriteater avab kinouksed elutantsuga | https://kultuur.err.ee/1104975/elektriteater-avab-kinouksed-elutantsuga | Tartu Elektriteater avab kinouksed 1. juulil. Suvine hooaeg toob kinoekraanile elutantsu selle kogu keerukuses – ekraanil näeb ilu ja valu, armastust ja sõprust. |
Saksamaa lõikab tänavu aastaid konservatiivsena hoitud eelarvepoliitika vilju. Reserve ja laenuraha jagub mitte ainult jooksvate eelarvekulude tarbeks, vaid ka investeeringuteks rohepöördesse ja digimajandusse. Nimelt on Saksamaa eelarve püsinud ülejäägis alates 2014. aastast ning nüüd on saabunud õige aeg toetada koroonaviirusest mõjutatud majandust jõuliste ja eesmärgipõhiselt sihitud abipakettidega.
Saksamaa majanduspoliitika eesmärk on saavutada enamat kui lihtsalt lühiajalise nõudluse stimuleerimine. Kahtlemata on enamus toetuspaketist suunatud tarbimise, sotsiaaltoetuste ning ettevõtluse likviidsus- ja käibelaenude tarbeks. Samal ajal on fookuses ka tulevikku suunatud investeeringud kliimaneutraalsemasse majandusse ja digitaliseerimisse, et püsida uute tehnoloogiate ekspordi osas konkurentsivõime edetabelite tipus.
Tööstuse järsk kahanemine ning uute tellimuste vähesus viitavad Saksamaa ja Eesti majanduslanguse sügavusele, õigustades kiireid ja jõulisi riigipoolseid samme nõudluse ja pakkumise toetamiseks.
Aprill kujunes Saksamaal tööstuse jaoks paljuski sarnaselt Eestile tõenäoliselt ehk üheks suurema aastalangusega kuuks. Tööstuse maht kahanes aprillis aastatagusega võrreldes rekordilised 30 protsenti (Eestis 17), mis on isegi suurem kuine langus kui globaalse finantskriisi haripunktis (-24 protsenti 2009. aasta aprillis).
Taastumine tuleb keskmisest kiirem
Tööstuse langus Saksamaal oli sarnaselt Eestiga laiapõhjaline, puudutades ootuspäraselt enim autotööstust, kus tootmismahtude aastalangus küündis aprillis koguni 92 protsendini. Kiirema aastakasvuga harudeks olid Saksamaal valdavalt esmatarbekaupadega seotud harud sh toiduaine-, farmaatsia-, keemia- ja mäetööstus.
Paljuski sarnaseid arenguid kogesime ootuspäraselt Eestiski, sest koroonaviirusest ajendatud tarbijate käitumine oli Euroopa riikides suhteliselt sarnane.
Alates maist enamikes arenenud riikides COVID-19 piirangud leevenesid ning see on avaldanud juba esmast positiivset mõju tööstuse kindlustundele ja väljavaatele. Mais näitas esmakordselt elavnemise märke isegi Euroopa uute autode müük, kahanedes aprilli 78 protsendi asemel nüüd 57 protsenti.
Tööstuse mahtude taastumine võtab samas paratamatult aega, arvestades, et osad mõjud jõuavad kohale viiteajaga ning maailmamajanduse langus kokku küündib erinevatel hinnangutel tänavu koguni kolme kuni kuue protsendini. Kriisieelsete mahtudeni jõuavad arenenud riigid seejuures alles 2022. aastal.
OECD värske majandusprognoosi kohaselt jääb Euroopa suurima eksportööri Saksamaa majanduslangus mitte ainult euroala keskmisest mõnevõrra väiksemaks, vaid ka taastumine saab olema keskmisest kiirem ning seda eratarbimist toetavate tööturu meetmete, valitsuse kulutuste ja investeeringute koosmõjuna.
Riigi täiendav tugi palgatoetuste ja investeeringute elavdamisel, sh teadus- ning arendustegevusse, võimaldab ettevõtetel tulla kriisist välja konkurentsivõimelisena.
Varasemate aastate korras riigirahandus ja mõõdukas võlakoormus pakuvad nüüd Saksamaale eeliseid võrreldes nende riikidega, kellel on eelarvevahendeid vähem, et investeerida majanduse struktuursetesse muutustesse ja rahvusvahelisse konkurentsivõimesse. Saksamaa abipakettides leiab huvitavaid tulevikku suunatud arendustegevusi, millest näiteks üks hõlmab taastuvenergiaid.
Üks oluline kasvuvaldkond rohepöörde puhul on üleminek keskkonda säästvamale majandamisele, mis hõlmab nii energia tootmist, transportimist ja salvestamist kui ka senisest efektiivsemat kasutamist ehk energiakokkuhoidu läbi nutikate energiavõrkude ja energiasäästu.
Saksamaa rohepöörde puhul on põhjust välja tuua ennekõike kavandatavad investeeringud energia- ja transpordisektorisse, sh kasvab elektri-ja hübriidautode osakaal ning koos sellega vajadus investeerida näiteks kiirlaadimise võrkudesse, aga ka laiemalt elektriautode tehnoloogiasse, mille puhul joonistub välja järk-järguline üleminek taastuv- ja roheenergia laiaulatuslikumaks kasutamiseks majanduses.
Kui praegu on transpordi puhul jätkuvalt eesrinnas fossiilsed kütused, siis globaalselt on võetud suund elektri- ja surugaasil toimiva transpordi toetamise suunas, mis saastab linnaõhku diiselmootoritest vähem.
Ka Eestit ootavad ees rohelised valikud
Linnaplaneeringute tegemine, mis peavad arvestama energia- ja transpordivõrkude tulevikutrendidega, ei muutu lähitulevikus lihtsamaks. Näiteks elektriautode osas ei selgu niipea ühte kindlat võitjat, vaid erinevad tehnoloogiad jätkavad omavahel konkureerimist.
Igal juhul vajavad tuleviku rohelisemad linnad paremaid energiavõrke ning tõenäoliselt peavad tanklad pakkuma elektriautode kiirlaadimisvõimaluste kõrval võimalust vesiniku- ja gaasiautode tankimiseks.
"Eestil tuleb rohemajanduse poole liikudes ja pikemaajalisi taristuinvesteeringuid kavandades paratamatult arvestada uute tehnoloogiatega."
Vesinikutehnoloogia on selgelt tegemas arenguhüpet ja sellest annavad märku ka selliste suurettevõtete nagu Amazon investeeringud sellesse. Eestil tuleb rohemajanduse poole liikudes ja pikemaajalisi taristuinvesteeringuid kavandades paratamatult arvestada uute tehnoloogiatega, mida arendavad suurriigid.
Saksamaa valitsus võttis hiljuti vastu vesiniku (H2) strateegia, et vähendada majanduse süsinikdioksiidi heitmeid ja leida kivisöe ja tuumaenergiale täiendavaid kuluefektiivseid alternatiive.
Kindlasti jäävad Euroopas olulist rolli etendama traditsioonilised energiaallikad, sh maagaas, mida tuleb importida. Samal ajal avanevad huvitavad võimalused taastuvenergia lahenduste maksumuse alanedes. Päikese-, tuule- ja bioenergia kõrval nähakse võimalust arendada välja vesinikupõhiseid tehnoloogiaid, et toota veest rohelist energiat. Märtsis valminud abipaketis on selleks ette nähtud üheksa miljardit eurot.
Euroopa majandused pöörduvad järgmisel aastal taas kasvule ja võib arvata, et koos sellega avanevad ka võimalused investeerida üha rohkem eelarvevahendeid kliimaneutraalsemasse majandusse.
Tõenäoliselt näeme ka Eestis järgmisel kümnendil sarnaselt Saksamaale rohkem elektriautosid, sest need trendid on globaalsed. Norra avas kevadel esimese vesinikutankla, seega võidujooks tehnoloogiate ja tootjate vahel saab COVID-i abipakettidest vaid hoogu juurde. Pandeemia on lihtsalt kiirendanud mitmeid arenguid, mis viivad uue kvaliteedini. | Tõnu Palm: Saksamaa roheline U-pööre | https://www.err.ee/1104969/tonu-palm-saksamaa-roheline-u-poore | Pariisi kliimalepe näitas, et rohepööre ei tule kergelt. Saksamaa majanduse taastumispakett sisaldab arvestatavaid investeeringuid rohepöördesse ja kliimaneutraalsesse majandusse, millest saab pikemaajalisem trend terves Euroopas, kirjutab Tõnu Palm. |
Enne koroonaviirusest tingitud mängupausi järjest Rooma Laziole ja Torino Juventusele kaotanud Inter läks eilset kohtumist juhtima kümnendal minutil, mil skoori avas Romelu Lukaku. Võõrustajate teise värava lõi 33. minutil Lautaro Martinez.
Sampdoria eest sai teisel poolajal jala valgeks Morten Thorsby.
Pühapäeval teenis võidulisa veel ka Atalanta, kes alistas kodus Sassuolo kindlalt 4:1.
Liigatabeli liidrina jätkab 26 mängust 63 punkti kogunud Juventus. Järgnevad Lazio (62), Inter (57), Atalanta (51), Roma (45) ja Napoli (39).
Itaalia meistrivõistlustel jääb veel pidada 12 vooru. | Milano Inter naasis koroonapausilt võidukalt | https://sport.err.ee/1104936/milano-inter-naasis-koroonapausilt-voidukalt | Itaalia jalgpalli meistrivõistlustel pidas oma esimese kohtumise pärast enam kui kolmekuulist pausi Milano Inter, kes sai kodus jagu Sampdoriast 2:1. |
Metsas tehtavate mõõtmiste kõrval on nende inventeerimisel kasutatud üha sagedamini ka kaugelt tehtavaid mõõtmisi. Muu hulgas on leidnud rakendust lennukitelt tehtavad fotod, satelliidipildid ja viimasel ajal droonidelt tehtud ülesvõtted.
Eesti Maaülikoolis õppiv Arumäe tõi doktoritöös välja, et Eesti Maa-amet teeb kaks korda aastas ka suurt osa riigist hõlmavaid aerolaserskaneerimismõõtmisi. Aastast 2008 alustatud mõõtmiste tulemusel on Eesti üks väheseid riike maailmas, kus on vabalt kasutada mitmekordselt kogu riiki kattev ALS andmestik.
Arumäe uuris, kas laseriga tehtavate mõõtmistega saab hinnata elusa võrastiku alguskõrgust, biomassi ja võrastiku katvust ning fenoloogia mõju katvusele. Lõpuks lootis ta koostada Eesti metsadesse sobivate struktuuri- ja takseertunnustega prognoosimudeli.
Tulemuste põhjal sobivad metsa kõrguse hindamiseks eeskätt suvel kogutavad andmed. "Kui suviste andmete järgi ei sõltu kõrguse hinnang oluliselt lehtpuuliikide osakaalust puistus, siis kevadiste ALS andmete kasutamisel peaks kõrguse hindamiseks lähendama leht- ja okaspuudele eraldi mudeli parameetrid," selgitas Arumäe.
Doktoritöös väljatöötatud ALS-põhine kasvava metsa tagavara mudel järgib Arumäe sõnul loogikat, et metsa tagavara on otseselt seotud mõõdetud kõrguse ja metsa tihedusega. Tiheduse hindamiseks aerolidari andmetelt kasutatakse nivoopõhist punktide suhtearvu ehk katvushinnangut. "Selleks, et mõista, kui täpselt saab võrastiku katvust hinnata lidarmõõtmiste põhjal, kasutasime välimõõtmistel poolsfäärkaameraid erineva tihedusega metsades," selgitas värske doktor.
Uuring andis paljulubavaid tulemusi metsade kõrguskasvu hindamiseks ja ka väiksemate häiringute tuvastamiseks. "Kombineerides kogu riiki katva ALS andmestiku näiteks erinevate satelliitandmetega, on võimalik töös välja pakutud meetodite abil anda igal aastal kogu Eesti metsaressursside ülevaade. Ühtlasi lihtsustavad tulemused takseerkirjelduste loomist ja edaspidi saavad taksaatorid keskenduda metsas rohkem neile tunnustele, mida kaugseire abil on raske mõõta," lisas Arumäe.
Doktoritöö juhendaja oli dotsent Mait Lang, oponent professor Petteri Packalen Ida-Soome Ülikoolist. Doktoritööga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace. | Doktoritöö: kaugmõõtmised annavad Eesti metsatagavarast täpse pildi | https://novaator.err.ee/1104968/doktoritoo-kaugmootmised-annavad-eesti-metsatagavarast-tapse-pildi | Suvel aerolidariga saadud andmetega saab määrata metsa kõrgust ligilähedaselt sama täpselt, kui metsas kohapeal tehtud mõõtmiste alusel, selgub Tauri Arumäe kaitstud doktoritööst. |
"Meil on nüüd pankade, investorite, võlausaldajate ja kohtu toetus strateegilise pöörde elluviimiseks. Baltika on seni olnud ja jääb ka edaspidi oluliseks osaks Eesti majandusest ning me koondame kogu oma jõu ettevõtte kasumlikuks muutmiseks," ütles Baltika vastne juht Flavio Perini.
Määrus, millega kava kinnitati, on koheselt täidetav. Võlausaldajatel on õigus määrust vaidlustada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
"Me kindlasti tegeleme ettevõtte võtmevaldkondade ümberpööramisega, et reageerida kiiremini, olla kaasaegsem, paindlikum ning struktuurilt õhem. Töötame aktiivselt tooteportfelliga, et see oleks nooruslikum, stiilsem ja lahedam ning pälviks ostjate tähelepanu. Mõtleme koostööle ülikoolide ning iduettevõtetega, kes aitaks meil luua innovaatilise ja unikaalse ostukeskkonna, mis tagab suurepärase kogemuse kõikidele meile klientidele üle maailma," ütles Perini.
"Kindlasti, nagu on juba teinud teised suured jaeärid, teeme vajalikud toimingud, et hinnata meie füüsiliste poodide võrgustikku ning hoogustada kõikide kanalite kaudu rahvusvahelist müüki. Olen kindel, et võime muutuda üsna pea kasumlikuks, mis võib omakorda olla esimeseks suureks tähiseks teel rahvusvahelisele kasvule," lisas ta.
Baltika Grupp on suurim rõivadisaini ettevõte Baltikumis, omades 79 kauplust Eestis ja naaberriikides ning andes grupiüleselt tööd 495 töötajale. Baltika Grupp arendab ja opereerib rõivabrände Monton, Baltman ja Ivo Nikkolo. | Kohus kinnitas Baltika saneerimiskava | https://www.err.ee/1104965/kohus-kinnitas-baltika-saneerimiskava | Raskustes rõivafirma Baltika teavitas esmaspäeval börsi, et kohus on kinnitanud ettevõtte saneerimiskava. |
Kui Euroopa Liidu komisjoni president Ursula von der Leyen 2019. aasta lõpus ametisse astus, esines ta kohe otsustava avaldusega: üleminek rohelisemale majandusele saab olema kallis, aga mitte midagi tegemine läheb veel kallimaks (European Commission 2019b).
Ega see mingi uudis ei olnud. Teadlased on hoiatanud tohutult suurema hulga kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise tagajärgede eest juba aastakümneid. Läbi valu ja vaeva jõuti 2015. aastal ülemaailmselt ka Pariisi kokkuleppeni, millega riigid võtsid endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid ning hoida sellega maakera temperatuuri tõus alla kahe kraadi (keskkonnaministeerium 2017).
Teine asi, et selle nimel seatud riiklikud eesmärgid seda saavutamas ei ole ning juba Pariisi kokkuleppes endas oli kirjas, et eesmärke tuleb iga viie aasta järel (alates aastast 2023) kohendada ambitsioonikamaks. See aeg on varsti käes, aga senistegi kohustuste saavutamisega on mure suur. Nii globaalselt kui ka Euroopa Liidus (EL).
Lootus vähem saastada
EL tervikuna ei ole maailmas suurim saastaja, aga siiski kolmas: suurim on Hiina ligi 30 protsendiga 2 koguheitmest, järgneb USA 15 protsendiga ning EL-i heitmed moodustavad umbes üheksa protsenti.
Ülejäänud saastajatel võib olla ökojalajälg inimese kohta suur (siia kuulub kahjuks ka Eesti), aga kogumahus jäävad nad alla. Seega on EL-i osakaal maailmas piisavalt tähtis ning ka ajalooline vastutus suur, kuuluvad ju EL-i mitu maailma esimest tööstusriiki, kes saastamise laviiniga algust tegid ning sellest ka majanduslikku tulu lõikasid.
Lisaks on EL oma unistustes võimsa majandusblokina teedrajav ning innovaatiliselt lipulaev. Tegelikkus jääb küll sellest maha, kuid just murdelised ajad ja uued väljakutsed võivad pakkuda vajaliku tõuke tähelennuks – eestlasele võiks siin meenuda tiigrihüpe.
Seega leiavad paljud, et enne järgmist suurt kliimakonverentsi COP26 3 (hetkel on see koroonaviiruse tõttu nihkunud aastasse 2021) on ülemaailmselt hädavajalik – aga ka meile endile majanduslikult kasulik – EL-i kliimamuutustega võitlemise ambitsiooni tõsta, et ülejäänud maailmale eeskuju näidata.
Lootus on, et kindel poliitiline kurss fossiilkütuste vähendamisele innustab ettevõtteid panustama teadus- ja arendustegevusse ning toob turule täiesti uued tooted, loobki uue majanduse.
Paraku pole kaugeltki kõik EL-i liikmesriigid oma riiklikes tegevuskavades valmis panustama lootustele. Samuti on taastuvenergeetika ajalooline osakaal, selle võimalikud allikad, suurtööstuse struktuur, riigieelarvelised võimalused jne väga erinevad.
EL-is on riike, kes varakult asusid oma saastet piirama ja on tänapäeval tehnoloogiliselt esirinnas just rohepöördes. Samas on teadagi liikmesriike, kes alles suhteliselt hiljuti said hakata oma demokraatlikke valikuid tegema, kus sissetulekud on keskmisest madalamad ja sõltuvus fossiilkütustest suur.
Ka ei ole EL-is kokkulepet, kas loobuma peaks ka tuumaenergiast või kas üleminekukütusena võiks panustada gaasile, mis on vähem saastav kui nafta või süsi ja mida on võimalik toota ka taastuvatest allikatest.
Veelahe ei jookse siin tingimata Lääne- ja Ida-Euroopa vahel, vaid sõltub pigem liikmesriikide ajaloolistest oludest ja sisepoliitikast, mis ka naabritel võib olla väga erinev. Nii plaanib näiteks Soome jätkata tuumaenergiaga, kuid Rootsi on poliitiliselt deklareerinud sellest loobumist. Sama tegi juba aastaid tagasi Saksamaa, kuid seda ei kavatsegi Prantsusmaa.
Kõige häälekam põhimõtteline tuumaenergia vastane on Austria, Ungari ei kujuta aga oma energeetikat ilma tuumakütuseta ette. Ühe sõnaga – ehkki teadmistest kliimamuutuste tagajärgede kohta puudu ei olnud, üksmeelt tegevuste või oma eesmärkide tõstmise kohta EL-is veel eelmisel aastal ei paistnud.
Suund rohepöördele
Appi tuli uus valimistsükkel, mis algas 2019. aastal. Euroopa Parlamendil (EP) olid suured plaanid saada komisjoni presidendiks keegi oma ridadest, mõne fraktsiooni kandidaat. Kindlasti polnud parlamendil mingit kavatsust hääletada komisjoni presidendi poolt, kes pole piisavalt pühendunud rohepöördele.
"Brüsselile tavapärases vägikaikaveos seekord ükski EP kandidaat aga liikmesriikide toetust ei leidnud."
EP liikmeid ei kammitse üldiselt mured, kuidas leida oma poliitilistele lubadustele tuluallikad (see jäetakse liikmesriikide valitsustele ja rahvusparlamentidele). EL-i eelarvevaidlustes seisab EP alati suurema kulutamise poolt ning saab endale lubada olla selgemalt ideoloogiline. Brüsselile tavapärases vägikaikaveos seekord ükski EP kandidaat aga liikmesriikide toetust ei leidnud.
Ursula von der Leyen astus liikmesriikide juhtide ehk ülemkogu poolt nimetatuna mängu kompromisskandidaadina, n-ö musta hobusena, kellel polnud pikemaks kampaaniaks aega. Ta pidi ülilühikese aja jooksul leidma võitu tõotava oma teema. Selleks sai igati mõistlikult rohepööre.
Olukorras, kus EL-is oli tolleks ajaks juba mitmeid liikmesriike, kus noored olid kliimamuutustega võitlemist nõudes tänavale tulnud, aga teistes polnud sellest veel märkigi, tuli tekki ühtlasemaks sikutada. EL ongi selleks loodud, et olla ühiselt tugevam. Majanduse ümberstruktureerimine kõigi oma kulude ja ähvardava tööpuudusega on hirmutav väljavaade.
Aga kliimamuutuste tagajärjed on veel hirmutavamad. Ursula von der Leyen tõotas kohe, et EL abistab kõige suuremate probleemidega liikmesriike ning seisab nn õiglase ülemineku eest. Ta käis selle nimel välja isegi rahanumbri – viis miljardit.
Kui Ursula von der Leyen valituks osutununa kogu komisjoni tööle pani, et lubadused teoks teha, selgus muidugi õige varsti, et esiteks on viiest miljardist kaugelt liiga vähe ja teiseks pole sedagi kerge leida.
Esialgne lubadus sai liha luudele nn finantsvõimenduse läbi – otse eelarvest liikmesriikidele erinevatest fondidest makstavale toetusele lisanduvad investeerimisprogrammid ja soodsad laenud EL-i pankadelt, mis kokku kasvatasid kasutatava rahanumbri ilusa triljonini.
See on siiski alles komisjoni ettepanek, mille peavad heaks kiitma nii liikmesriigid kui ka EP. Ja hetkel on EL-i järgmise seitsme aasta eelarveraamistik üldse oraste peal, sest viirusekriis nõuab majanduses täiesti uusi meetmeid, mis on EL-i senised eelarvereeglid pea peale pööranud. Võimalik, et roheleppe EL-i kulude kokkulepet ei tule veel mitu aastat.
Aga kondikava ja tegevuste suunad on meil roheleppe näol nüüd olemas. 2019. aasta detsembris andsid riigi- ja valitsusjuhid ka ilma täpsete arvutusteta oma nõusoleku, et EL saavutab kliimaneutraalsuse aastaks 2050 (Euroopa Ülemkogu 2019).
Paratamatult toob see kaasa eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitmeid 100 protsenti. See on senisest tunduvalt ambitsioonikam siht (Eesti seni kehtiv riiklik eesmärk aastast 2017 on nt 80%).
Kõik liikmesriigid jäid nõusse, et see on vajalik, ehkki kõik pole ühteviisi veendunud, et see on nende riigis võimalik. Kui see kusagil osutub üle jõu käivaks, tuleb mõnel teisel sellevõrra rohkem teha, saavutada nn miinusheide, st absorbeerida heitmeid rohkem kui tekitada. Ehkki teoorias võimalik, on siiski selge, et suurimate saastajate märkimisväärse panuseta ei jõua ka kõik teised kokku nulli.
Teiste sõnadega – mõnele on eesmärk raskem saavutada kui teistele ning neid tuleb aidata, kuid eesmärgile pühenduma ja pingutama peavad kõik ühtmoodi. Ees seisavad klassikalised kokkulepped koormajagamise kohta. Komisjon on juba esitanud kliimaseaduse ettepaneku, mille alusel riiklikud eesmärgid saavad kontrollitavaks ja kohustuslikuks, erinevalt senisest.
Kui nende alusel arvutatav EL-i üleminekutrajektoor ei ennusta piisavat tulemust, tuleb riiklikku eesmärki tõsta. Saatan peitub detailides ja on kerge ette kujutada tuliseid vaidlusi selle üle, kes teeb piisavalt ja võimetekohaselt ja kes mitte. Rääkimata sellest, kellel üldse on neis asjades sõnaõigus, sest kindlasti kraamitakse lagedale ka rahvusliku suveräänsuse mõiste.
Aga siinkohal tasub meenutada Ursula von der Leyeni kuldseid sõnu ametisse astudes: kui me midagi ei tee, läheb see palju kallimaks (European Commission 2019b). Katastroofi ennetamine on mõttekam tagajärgede likvideerimisest, kui see ülepea peaks võimalik olema.
Tasub ka tsiteerida teadlasi vanas ja õnneks peaaegu kadunud vaidluses kliimamuutuste inimtekkelisuse kohta: häda meile, kui kliimamuutused ei peaks olema inimese poolt kaasa aidatud – siis ei õnnestu meil kaskaadidena rulluvaid sündmusi, alates riikide uppumisest kuni täieliku kõrbestumiseni ja näljahädadeni, mitte kuidagi takistada (vt kõikvõimalike ennustatavate hädade ja arvutatud kahjude kohta faktilehte "What if we do not act?" (European Commission 2019b)).
Roheleppega nõustumise üheks eelduseks oli komisjoni teisenenud narratiiv. Klassikaline roheline ideoloogia asendati pragmaatilise lähenemisega majandusele – rohepöördes tuleb näha majanduskasvu võimalust.
Kui kusagilt töökohad kaovad, siis teisal tekivad. Pole ime, et rohepöörde kõrval on Ursula von der Leyeni komisjoni teine prioriteet digipööre. See on samasugune, või õigemini juba eelmine revolutsiooniline muudatus majanduses. Ka siin muretsetakse palju võimalike kaotajate pärast.
Aga riikide ja EL-i kui terviku vastutus on üleminekut võimalikult palju leevendada. Kindlasti on siin oma roll otsetoetustel, aga veelgi rohkem tingimuste loomisel uuele ettevõtlusele.
Kusagile pole kadunud klassikalised "rohelised" eesmärgid – säilitada elurikkus ja vähendada saastet, kuid sama tähtis on uue, puhtama majanduse rajamine, mille nurgakiviks on loodusvarade tõhusam kasutamine ja ringmajandus. Et ühiskonnas on pea võimatu leida valdkonda, millel puuduks igasugune seos majandustegevusega, siis on ka roheleppe vihmavari erakordselt ulatuslik.
Lubatud kliimaneutraalsus aastaks 2050 eeldab konkreetseid sihtarve kasvuhoonegaaside vähendamiseks nii energeetikas kui transpordis, nii põllumajanduses kui ehitustegevuses, nii tööstuses kui jäätmemajanduses. Seda peavad toetama sihitatud investeeringud, teadus- ja arendustegevus, uus seadusandlus nii maksustamises kui ka kaubavahetuses, mis omakorda tähendab kokkuleppeid kolmandate riikidega.
Kaubanduspoliitika kõrval on võimsaks vahendiks oma partnerite kaasatõmbamisel EL-i ulatuslik arengukoostöö kogu maailmas, aga eriti naabruspoliitika raames. Seetõttu sisaldab rohelepe 1 ka eraldi peatükki EL-i ülemaailmsest tegevusest.
Teekaart
Arusaadavalt poleks äsja ametisse valitud komisjon iialgi jõudnud kõigi selliste seadusandlike ettepanekutega valmis saada 2019. aasta detsembriks, mil Ülemkogu kliimaneutraalsuse otsuse langetas. Küll pandi koos roheleppega lauale teekaart (vt lisa), millal valdkondlikud algatused tulevad. Eriti oodati kliimaseadust.
See ettepanek tuligi õigeaegselt juba märtsis 2020, kuid ei sisalda palju rohkemat Ülemkogu poliitilise otsuse seadusandlikust vormistusest. Analüüsi selle kohta, kas ja kui palju tuleks tõsta EL-i kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki aastaks 2030, nii et kliimaneutraalsus aastal 2050 realistlik tunduks, lubab komisjon sügiseks 2020 ning konkreetseid ettepanekuid 2021. aasta juunis.
Arvulised ja kohustuslikud eesmärgid saavadki olema liikmesriikidele kõige raskemad kokku leppida nii omavahel kui ka EP-ga, kes on kindlasti palju ambitsioonikam. Nii et järgmise aasta suvest läheb tuliseks. See-eest võib loota, et EL-il õnnestub ilmselt sügisele 2021 nihkuvale COP26 konverentsile vastu minna paremini ettevalmistatult ja ühtsemana kui varem.
Seniks tegeleme valdkondlike poliitikatega. Kliimaseadusele annavad sisu järgmised komisjoni teatised küll ringmajanduse, küll tööstuse, küll ehituse kohta. Samuti tuleb üle vaadata eelmisi keskkonnateemalisi regulatsioone, et need ka uut eesmärki teeniks. Võimalik, et muudatusi tuleb teha süsinikdioksiidi kauplemissüsteemis.
"Isegi praegune tervisekriis pole komisjoni eriti rajalt lükanud ning ajakavast on küllalt hästi kinni peetud."
Põllumajandussektorile lähenetakse terviklikult, et kogu toiduahel oleks kestlik, seetõttu on see poliitika saanud ilusa pealkirja "Talust toidulauani" ("From Farm to Fork"). Vt lisatud teekaarti teatiste sisu ja ajakava kohta. Isegi praegune tervisekriis pole komisjoni eriti rajalt lükanud ning ajakavast on küllalt hästi kinni peetud.
Teine asi, kas liikmesriigid oma pakiliste igapäevamurede kõrval suudavad tempot hoida. Seadusandluse vastuvõtmise eelduseks on Nõukogu ning EP-i seisukohtade kujundamine komisjoni algatuste kohta ning nende omavahelised läbirääkimised.
Esialgu pole uudsetel videokonverentsidel suudetud suurt muud midagi käsitleda kui otseselt koroonaviirusega seotut, Nõukogu läbirääkimisi EP-iga (nn triloogid) pole peale kriisiküsimuste üldse veel proovitud, ka pole EP veel muudel teemadel hääletanud.
Kuivõrd ka rahvusvaheline kliimakonverents ning sellega seonduvad ettevalmistavad kohtumised on järgmiseks aastaks nihkunud, siis kliimateemade ajasurve EL-is on hetkeks leevenenud. Samas on komisjon kindlalt öelnud, et fookus roheleppele ei tohi kuidagi hajuda. Igasugused kriisid lähevad ükskord mööda, aga kliimamuutused kahjuks ei pidurdu.
Roheleppe roll kriisist väljumisel
Majanduskriisist väljumisel oleks tark silmas pidada, et kui taastumine ei arvesta rohepöörde vajadusi, siis pole see õige taastumine. Mis mõttega pöörduda tagasi ohjeldamatu saastamise juurde või loobuda alternatiivsete energiaallikate loomisest, kui sellisel majandusel niikuinii tulevikku ei ole, nagu ülal esile toodud?
Sama sisuga kirjale kirjutasid juba sügavas kriisiolukorras alla 13 liikmesriigi (Austria, Kreeka, Saksamaa, Taani, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Luksemburgi, Hollandi, Portugali, Rootsi) peaministrid, kes EL-is on juba pikemat aega kliimateemadel veduri rollis olnud. Hiljem ühinesid ka Kreeka, Slovakkia, Sloveenia, Malta. Kuid ka Eesti peaminister Jüri Ratas on ülemkogul alla jooninud roheleppe olulist rolli kriisist väljumisel.
Tuntud tarkusetera ütleb veidi küüniliselt, et head kriisi ei tohi lasta raisku minna. Kui mugavustsoonis on keeruline teha radikaalseid muudatusi, siis seiskunud tööstustel tasub mõelda just murdelistele sammudele, mis võivad tuua eelise turul ning kiirema konkurentsivõime taastamise.
Riik võib mõelda investeeringutele valdkondades, kuhu panustamine lööb mitu kärbest ühe hoobiga. Eestis arutataksegi ehitussektori elavdamist laenuraha abil – mõjub soodsalt tööhõivele, soojustatud majad on palju energiatõhusamad ning seega teenivad heitmete vähendamise eesmärki, elanike soojaarved saavad aga taskukohasemaks.
Tulevikus võiks mõelda diislikütusel töötavate busside asendamisele kohe uudse vesinikutehnoloogiaga, jättes gaasi vahele ja kasutades tuuleparkide rohelist elektrit. Sellekohane arendustegevus on Eestis päris hästi edenenud.
Komisjoni ettepandud õiglase ülemineku mehhanism lubab rahalist leevendust kitsaskohtadele. Eesti murepiirkond on muidugi Ida-Virumaa kogu oma kompleksses sõltuvuses põlevkivi kaevandamisest.
Ettepaneku rahanumbrid otsetoetuste vormis ei kata kuidagi saamata jäävat tulu, kuid tuleb ka endale aru anda, et need tulunumbrid pärinesid kriisieelsest maailmast. Põlevkivist elektri tootmise tõhusus ei sõltu mitte ainult süsinikdioksiidi heitme kvoodisüsteemist ja kvoodihinnast EL-is, vaid ka nt aina odavnevast taastuvenergiast Läänemere regioonis või nafta hinnast maailmaturul.
Samuti tuleb arvestada riiklikke kulutusi keskkonnakahjude kõrvaldamiseks ja palju muud. Ka pole muidugi teadmata, et ühel päeval saab põlevkivi lihtsalt otsa. Igal valitsusel on raskevõitu mõelda 100-150 aasta perspektiivis, kuid Eesti riiklikud arengukavad energeetikas üleminekuga alternatiividele siiski arvestavad.
Praegu on õige aeg kasutada viimseni ära selleks antav EL-i abi, millest ju alles aasta eest õieti unistadagi ei osatud. Et teoreetilised rahasummad ka päriselt meieni jõuaksid, selleks seisab ees veel hulk tööd – esiteks Eestil konkurentsis teiste liikmesriikidega üldmahu osas ning teiseks heade kohalike projektide koostamisel, milles peavad kaasa lööma nii kodanike ühendused, omavalitsused kui ka riigi ametkonnad, et igakülgselt ja koosmõjus saaksid arvestatud maakonna ja riigi vajadused.
See töö ei erine palju tavapärasest EL-i tõukefondide kasutamisest, milles Eesti on ikka silma paistnud kui liikmesriik, kes suudab väljavõideldud raha ka päriselt ja ettenähtud aja jooksul töösse rakendada. Otsetoetustest mitmekordselt suuremad summad aga, mis tehakse kättesaadavaks investeerimisprogrammide ja pankade kaudu, nõuavad juba uut mõtlemist. See on šanss täiesti uutele ettevõtetele, suure tõenäosusega läbimurdelistes tehnoloogiates. Eestile võiks see uus tiigrihüpe kontimööda olla küll.
Komisjoni 2020. aasta tööprogramm annab täiendavat selgust 2020. aastaks kavandatud asjakohaste meetmete ajakava kohta.
Kasutatud allikad
European Commission. (2019a). Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions: The European Green Deal, COM(2019) 640 final. Brussels. "The European Green Deal". – https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/european-green-deal-communication_en.pdf
European Commission. (2019b) What if we do not act. European Green Deal. Factsheet, 11 December. – https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/fs_19_6715
Euroopa Ülemkogu. (2019). Järeldused, 12. detsember. EUCO 29/19. Brüssel. – https://www.consilium.europa.eu/media/41776/12-euco-final-conclusions-et.pdf
(2017). Pariisi kokkulepe. – https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvahelised-kokkulepped/pariisi-kokkulepe
1 Kasutan rohelepet tähistamaks Euroopa rohelist kokkulepet "The European Green Deal" (European Commission 2019a).
2 Liikvel on ka uuemaid arvandmeid, kuid kõikehõlmav statistika pärineb praegu aastast 2017.
3 COP (Conference of Parties) tähistab ÜRO 1992. aastal vastu võetud kliimamuutuste raamkonventsiooni kõigi osaliste iga-aastast konverentsi. Järgmine konverents COP26 pidi toimuma novembris 2020 Glasgows. | Kaja Tael: kust tuleb Euroopa Liidu rohelepe ja milles me kokku lepime | https://www.err.ee/1104959/kaja-tael-kust-tuleb-euroopa-liidu-rohelepe-ja-milles-me-kokku-lepime | Majanduskriisist väljumisel oleks tark silmas pidada, et kui taastumine ei arvesta rohepöörde vajadusi, siis pole see õige taastumine, kirjutab Kaja Tael algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris. |
Väravaterohke avakolmandik lõppes seisul 3:2. Rauno Nõmmiko viis hilisema võidumeeskonna teisel minutil juhtima ja kuigi Edwin Stüf suutis seitsmenda minuti keskel viigistada, taastas Rasmus Munskind Auguri kaheväravalise edu kõigest 15 sekundit hiljem ning kaheksanda minuti keskel kahekordistas eduseisu Nõmmiko. Thunderi avakolmandiku teise värava eest hoolitses 11. minutil Aleksei Titenok.
Kevin Sooaluste tõi 14. minuti alguses tabloole viigiseisu, kuid teise kolmandiku viimasel minutil viis Auguri taas juhtima Leo Kuuse.
Otsustaval kolmandikul suutis Henry Remmelgas seisu viigistada (4:4), kuid Rasmus Munskindi ja Kristian Marmori väravad vastavalt 31. ja 32. minutil tõid 6:4 võidu Augurile.
Augur/Enemat mängis koosseisus: Rauno Rahnik, Rasmus Munskind, Kristian Marmor, Sander Lepik, Joosep Juha, Tarmo Kink, Ragnar Rump, Rauno Nõmmiko, Joonas Laurits, Kaspar Kotter, Marten Mütt, Leo Kuuse.
Thunder/Arvutitark mängis koosseisus: Roland Rink, Ervin Stüf, Kevin Sooaluste, Edwin Stüf, Bruno Roosnurm, Aleksei Galkin, Henry Remmelgas, Gregor Sedrik, Aleksei Titenok, Priidu Nurmik, Margus Koppel, Erol Kigaste.
Coolbet rannaliiga kõrgliigaga tehakse algust 4. juulil Pärnus. | Tarmo Kink ja SK Augur võitsid rannajalgpalli superkarika | https://sport.err.ee/1104937/tarmo-kink-ja-sk-augur-voitsid-rannajalgpalli-superkarika | Pühapäeval avati Kakumäel rannajalgpallihooaeg, kui Superkarika võitis SK Augur Enemat, kes alistas BSC Thunder/Arvutitark võistkonna tulemusega 6:4. |
Algselt oli plaat plaanitud lõppakordiks lauluvalikuga kolmest Jaagu loometee säravast etapist, mis kulges koostöös ansambliga Lainer, seejärel retroprojekt Kollane Allveelaev G ning lõpuks üliedukas "kolme tenori" tuur "Las jääda kõik, mis hea" koos Tõnis Mägi ja Ivo Linnaga.
Just sellisena ongi kokku pandud 21 lauluga CD "Naerata". Kuid järjest enam tekkis koostajal Olavi Pihlamäel tunne, et viimane plaat jääks kuidagi lõpetamata, kui see ei sisaldaks Jaagu kaasaegsete Eesti autorite loomingut.
Nii sündis kaksikplaadi idee ja nüüd on samade kaante vahel ka teine CD "Põhjanael", kus ainult Eesti heliloojate looming: 24 laulu 13 autorilt, nende seas Jaagu eakaaslased Olav Ehala, Andres Valkonen ja Rein Rannap.
Leidub näiteks Olav Ehala poolt 1975. aastal salvestatud ja ainult kord telesaates esitatud ning seejärel helilooja koduarhiivis varjul olnud laul "Mind hoida ei saa". Ka plaadi nimilaul "Põhjanael" Andres Valkonenilt on omal ajal kirjutatud muusikafilmi "Pingul keel" jaoks, kuid millegipärast filmimiseni ei jõudnudki. Nüüd lõpetab see hoogne laul plaadi.
Kokku on kahel plaadil 45 pala, millest osa on tuntud, kuid esineb ka lugusid, mis aastate tolmuga kaetud ja vajavad taas meelde tuletamist. Kui "Naerata" on tempokas ning rockilik, siis "Põhjanael" on koostatud peamiselt lüürilistest lauludest, et esile tuua Jaaku võrratu romantikuna, kommenteeris Pihlamägi.
Üheksal (tegelikult kümnel) eestikeelsel kogumikplaadil on kokku 203 Joala lauldud laulu, millest kümmekond on saanud Jaagult ka teise hingamise, ehk salvestatud aastaid hiljem uuesti. Neist 203st loost 86 on Eesti autorite looming, 117 teiste riikide heliloojatelt ning on rahvusvaheliste hittide kaverid.
Siin meeldetuletuseks Jaak Joala 2016. aastal alustatud plaadiseeria
J – Suveöö
A – Alles eile
A – Minu elu (ansambliga Radar)
K – Unustuse jõel
J – Taas on päev (koos ansamblitega Kristallid ja Virmalised)
O – See kaunis maa (pühendatud Eesti 100)
A – Ma joobun õnnest (duetid)
L – Arm mu ainus aare
A – Naerata (2CD)
Nende plaatide läbimüügi tulemusena on Jaak Joala auhinnatud neljal korral Kuldse plaadiga. | Jaak Joala 70. sünniaastapäevaks ilmub rekordmahukas topeltalbum | https://menu.err.ee/1104947/jaak-joala-70-sunniaastapaevaks-ilmub-rekordmahukas-topeltalbum | Jaak Joala 70. sünniaastapäevaks 26. juuniks ilmub eestikeelne kogumikplaat Jaagu lauludega "Naerata", mida esitletakse Vikerraadio otsesaates ERR-i I stuudios 26. juunil kell 14-16. |
Kuressaares toimuv Eesti, Läti ja Leedu presidentide kohtumine on osa iga-
aastasest traditsioonist, mis sai alguse juba 1991. aastal ning kohtumise
võõrustajaks on Balti koostöö juhtriik, teatas Eesti presidendi kantselei. Eesti prioriteetideks Balti koostöös on sel aastal regionaalne julgeolek, küberkoostöö, ühenduvused, kliimamuutused ja keskkonnaküsimused.
President Kaljulaidi välisnõuniku Lauri Kuusingu sõnul arutavad
presidendid ka pandeemia-aegset ning kõikidel tasanditel toimunut sisukat
koordinatsiooni, mida võib hinnata kriisiaja välispoliitiliseks edulooks.
"See tõi meid kindlasti üksteisele veelgi lähemale ning suurendas omavahelist usaldust, mille pinnalt on hea käsitleda ka mõningaid lahtisi sõlmküsimusi, nagu näiteks energeetika ja transport, kus koostöö on vältimatu, kõigile kasulik ja regiooni julgeolekut suurendav," lausus Kuusing.
Kuressaares toimub 25. juunil avalik vastuvõtutseremoonia keskväljakul, kolme riigipea kohtumine ja pressikonverents. Samuti istutavad Läti ja Leedu presidendid puud Kuressaare lossiparki ning riigipead külastavad koos Kaali meteoriidikraatrit.
Kohtumispaigaks sai valitud Kuressaare, et tõmmata tähelepanu siseturismi
võimalustele Balti riikides ning kutsuda inimesi üles sel suvel kõigi
kolme riigi kauneid kohti avastama. | Balti riikide presidendid kohtuvad 25. juunil Kuressaares | https://www.err.ee/1104951/balti-riikide-presidendid-kohtuvad-25-juunil-kuressaares | 25. juunil kohtuvad Kuressaares Balti riikide presidendid Kersti Kaljulaid, Egils Levits ja Gitanas Nauseda, et arutada koostööd Euroopa Liidus, regionaalset julgeolekut, keskkonnaküsimusi ning pandeemia õppetunde. |
Bulgaarlane Dimitrov osales nädalavahetusel Djokovici korraldatud Aadria tenniseturniiri Zadari osavõistlusel, kus tundis ennast laupäeval mängus Borna Corici vastu kehvasti ja lendas koheselt Horvaatiast koju Monacosse.
Serbias Belgradis toimunud osavõistluse ajal mängis Dimitrov Djokovici, Dominic Thiemi ja Alexander Zvereviga jalgpalli, hiljem lõbutseti ühiselt ööklubis. Zadaris võtsid tennisistid näiteks osa korvpallilahingust.
Dimitrovi positiivsest proovist hoolimata maailma esireket end Horvaatiast testida ei lasknud, öeldes, et ei tema ega keegi tema lähikondlastest pole ilmutanud haiguse sümptomeid. Djokovici sõnul plaanib ta lasta enda testida Belgradi naastes, kus võtab ühendust epidemioloogiga ja enda arstiga.
Serblase treener Goran Ivaniševic lasi end koroonaviiruse osas testida kolm päeva tagasi ning tema test osutus negatiivseks.
Koroonaviiruse peiteperiood on kaks kuni 14 päeva, keskeltläbi viis päeva. | Koroonahaigega koos sportinud ja pidutsenud Djokovic keeldus testimisest | https://sport.err.ee/1104944/koroonahaigega-koos-sportinud-ja-pidutsenud-djokovic-keeldus-testimisest | Meeste tennise maailma esireket Novak Djokovic, kes sportis hiljuti üheskoos pühapäeval positiivse koroonaproovi andnud Grigor Dimitroviga, keeldus Horvaatias viibides koroonatestist. |
CERNi nõukogu otsustas algatada tehnilise ja rahandusliku ekspertuuringu saja kilomeetri pikkuse ringtunneli rajamise kohta ka just selsamal Eestile tähtsal päeval, reedel, 19. juunil.
Uus superpõrguti läheks maksma vähemalt 21 miljardit eurot ja valmiks arvatavasti sajandi keskpaiku, mitte enne aastat 2040.
Esialgu hakataks seal omavahel põrgutama elektrone ja nende antiosakesi positrone — suurel kiirusel ja hulgakaupa, et tekiks rohkesti Higgsi bosoneid, mille omadusi saaks siis senisest põhjalikumalt uurida.
Hiljem, sajandi teises pooles hakataks põrgutama prootoneid, nagu seda teeb ka praegune Suur Hadronite Põrguti LHC, mille tunnelis muide põrgutati enne prootoneid samuti elektrone ja positrone.
Kui aga LHCs kiirendatakse prootoneid energiani 16 teraelektronvolti, siis uues põrgutis saaksid nad sisse koguni sada teraelektronvolti.
Nõukogu otsus algatada tehniline ja rahanduslik uuring ei tähenda veel siiski, et hiigelehitus ka tegelikult teoks saab. Uuring peaks valmima aastaks 2026 või 2027.
Seejärel tuleb ka Euroopa riikide valitsusi veenda vajalikke miljardeid eurosid välja käima — ja kerge see kindlasti ei ole, eriti kui praeguses Suures Hadronite Põrgutis, mida on kavas käitada veel 2030. aastate keskpaigani, ei avastatagi peale Higgsi bosoni enam midagi uut ja põnevat.
Samas oleks füüsikutele uut võimsat masinat kangesti vaja, sest neid närib kuri kahtlus, et praegune elementaarosakeste standardmudel ei ole tegelikult päris õige — aga mis tal täpselt viga on, seda nad võib-olla ilma väga energilise põrgutamiseta teada ei saagi.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35. | CERN kavandab sajakilomeetrise osakestepõrguti rajamist | https://novaator.err.ee/1104940/cern-kavandab-sajakilomeetrise-osakesteporguti-rajamist | Euroopa Tuumauuringute Keskus CERN, mille 27 kilomeetri pikkuses ringtunnelpõrgutis avastati kaheksa aasta eest Higgsi boson ja mille assotsieerunud liikmeks Eesti reedel sai, soovib hakata rajama uut ja veel võimsamat osakestepõrgutit. |
Talgute korraldajad koos tunnustatud loojatega töötasid saabunud loomingu põhjalikult läbi ning avaldavad kõigile autoritele siirast tänu ja tunnustust. Laulupeo kunstiline toimkond kaalub laekunud tööde hulgast kolme või nelja teose kavasse lisamist ning samuti tantsupeo kunstiline toimkond leidis neli muusikapala, millele hakatakse XIII noorte tantsupeo tantse looma.
Toimkondade kinnitusel on esmakordselt toimunud talgute suurim väärtus enneolematult laiapõhjaline kaastöö ja inspiratsioon, mis jääb kindlasti XIII noortepeo kava ilmestama.
XIII noorte laulupeo peadirigent Pärt Uusbergi sõnul on hea meel tõdeda, et omaloomingu korjetalgud tekitasid tugevat resonantsi ning talgutele saadeti nii palju kaastöid. "Mõneti isegi ajalooline asjaolu, et just selle talgu formaadi kaudu on seekord laulupeo kavva jõudmas suisa kolm-neli teost," ütles Uusberg.
"Varem korraldatud uudisloomingu konkursi saagiks on olnud null kuni üks teost," lisas Uusberg. "Põhjus peitub ilmselt selles, et omaloomingu korjetalgutele oli võimalus saata ka juba varem kirjutatud, kuid seni veel laulupidudel esitamata teoseid. Olgugi, et kunstiline toimkond üritab küll olla kursis kõige olemasolevaga, mille seast valida repertuaar, ei ole see paraku võimalik. Just talgud andsid võimaluse autoritel saata oma teoseid, et need jääksid silma ka laulupeo loojatele."
XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani sõnul oli talgutele saabunud loomingu rohkus tantsupeo meeskonnale väga toredaks üllatuseks. Kurrikoff-Herman ütleb, et loomekorje talgud on tantsupeo repertuaari kokkupanemisele andnud väga hea uue vaate.
"Laekunud tööd olid meile toeks just hetkel lavastuse loomise ning repertuaari otsimise faasis oleva peo ettevalmistuse protsessis. Leidsime pillilugusid, mis inspireerisid meid ja millele hakatakse nüüd lastele-noortele tantsude loomiseks lugusid seadma," selgitas pealavastaja.
XIII noortepeo peadirigent ja pealavastaja on rõõmsad ja tänulikud, et nii paljud autorid üleskutsega liitusid, oma loominguga kunstilisi toimkondi inspireerisid ning XIII noorte laulu- ja tantsupeo repertuaari kujunemisel osalesid. Üldjuhid usuvad, et sellised korjetalgud, kus loomeinimestel on võimalus peo sõnumile ja sünnile niivõrd vahetult kaasa rääkida, võiksid ka edaspidi olla laulu- ja tantsupeo traditsiooniline osa.
XIII noorte laulu- ja tantsupeo omaloomingu korjetalgud toimusid aprillis ja mais. Talgutele saadetud teoste hulgast tegid valiku XIII noorte laulu- ja tantsupeo kunstilised toimkonnad koos heliloojate Tauno Aintsi, Tõnu Kõrvitsa ja luuletaja Doris Karevaga.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 1.–3. juulil 2022 Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil. | Omaloomingu korjetalgud toovad XIII noortepeo kavva ohtralt teoseid | https://kultuur.err.ee/1104938/omaloomingu-korjetalgud-toovad-xiii-noortepeo-kavva-ohtralt-teoseid | XIII noorte laulu- ja tantsupeo kunstilised toimkonnad korraldasid sel kevadel ajaloo esimesed laulu- ja tantsupeo omaloomingu korjetalgud, et anda kõigile võimalus osaleda tulevase noortepeo repertuaari kujundamisel. Talgutele laekus kokku 541 teost 228 autorilt. |
"See tragöödia peaks panema meid mõtlema selle peale, kuidas muuta Ida-Tallinna peamine magistraal ehk Laagna tee turvalisemaks," teatas linnaosavanem Svet.
Svet möönis, et toimunu asjaolud on veel selgumisel, kuid praeguse info põhjal võib järeldada, et avarii peapõhjusteks olid kiiruseületamine ja ohtlik manööver.
"Kuna kiiruspiirangut Laagna teel rikutakse regulaarselt, ei näe ma muud tõhusat võimalust selle probleemi lahendamiseks, kui kaamerate paigaldamine sellel teel," sõnas Svet.
Svet lisas, et Laagna tee ohutus vajab veel terviklikumat analüüsi, mis aitaks leida täiendavaid võimalusi liiklusturvalisuse tagamisel.
Laagna teel toimunud õnnetuses hukkus kaks inimest ja mitmed said tõsiselt vigastada. Juhtunu üksikasjade selgitamiseks alustati kriminaalmenetlust. Politsei palub kõigil, kes nägid Laagna teel juhtunud liiklusõnnetust pealt, anda sellest teada 112 või kirjutada aadressil [email protected]. | Lasnamäe vanem: Laagna tee vajab kiiruskaameraid | https://www.err.ee/1104939/lasnamae-vanem-laagna-tee-vajab-kiiruskaameraid | Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet on seisukohal, et laupäeval Laagna teel aset leidnud avarii valguses on vaja sellele tänavale panna kiiruskaamerad. |
Külalised asusid kohtumist juhtima 50. mänguminutil, mil Vincius Juniori teenitud penalti realiseeris Reali kapten Sergio Ramos. Mõni minut hiljem sai Ramos ise vigastada ja oli sunnitud väljakult lahkuma.
Real kahekordistas eduseisu 70. mänguminutil, mil jala sai valgeks Karim Benzema. Ehkki võõrustajate mängumees Mikel Merino lõi veel seitse minutit enne normaalaja lõppu ühe värava tagasi, lahkus võidupunktidega pealinnaklubi.
Et Reali suurrivaal ja tiitlikaitsja Barcelona ei suutnud reedel Sevilla vastu enamat väravateta viigist, on kahel klubil nüüd võrdselt punkte – 65. Et omavahelistes mängudes on parem olnud Real, tõusid Zinedine Zidane'i hoolealused kõrgliiga liidriteks.
Hooaja lõpuni jääb veel kaheksa vooru. | Madridi Real kasutas ära Barcelona komistamise ja tõusis liidriks | https://sport.err.ee/1104933/madridi-real-kasutas-ara-barcelona-komistamise-ja-tousis-liidriks | Hispaania jalgpalli kõrgliigas tõusis pühapäeval liidripositsioonile Madridi Real, kes alistas võõrsil Real Sociedadi 2:1. |
Tartu Postimees kirjutas, et enampakkumise võitis märtsi lõpus 94 250 euro suuruse aastatasu lubadusega Indrek Hiisjärve ettevõte OÜ Hild Grupp. Ettevõte teatas nüüd, et loobub pakkumusest ning saadetud kirjas viidati koroonaviirusele ja muutunud majandusolukorrale.
Tartu linnavalitsusele tundus hoones parkimiselt sellise tulu teenimine, et katta ehitushind ja maksa hoonestusõiguse tasu, ebarealistlik, ka ettevõte oli tundmatu. Tartu abilinnapea Reno Laidre ütles, et esmaspäeval linnavalitsuses arutatava eelnõu sisu on konkursi lõpetamine, lahendust see veel välja ei paku. | Tartu parkimismaja oksjoni võitja loobus | https://www.err.ee/1104934/tartu-parkimismaja-oksjoni-voitja-loobus | Vabaduse puiestee äärde vähemalt 200-kohalise parkimismaja rajamiseks kuulutas Tartu linnavalitsus Osta.ee keskkonnas välja hoonestusõiguse enampakkumise, mille võitja loobus nüüd pakkumusest. |
Statistikaameti juhtivanalüütik Eveli Šokman ütles, et aprilliga võrreldes mõjutas tootjahinnaindeksit keskmisest rohkem hinnatõus kütteõlide tootmises ja elektrienergiaga varustamises, mida tasakaalustas hinnalangus plasttoodete, puittoodete ning elektroonikaseadmete tootmises.
"Kui aprillis oli suur mõju piimatoodete tootmise hinnalangusel, siis mais sama valdkonna hinnatõusul," täpsustas Šokman.
Eelmise aasta maiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning elektroonikaseadmete, kütteõlide ja puittoodete tootmises. Samuti hinnatõus mäetööstuses, tekstiili ja metalltoodete tootmises.
Ekspordihinnaindeks tõusis aprilliga võrreldes 0,4 protsenti.
Kõige rohkem tõusis elektrienergia, keemiatoodete ja jookide hind ning langes mootorsõidukite lisaseadmete ja varuosade, tekstiiltoodete ning rõivaesemete hind. Võrreldes 2019. aasta maiga langes ekspordihinnaindeks 8,2 protsenti.
Impordihinnaindeks langes aprilliga võrreldes 1,1 protsenti. Keskmisest enam langes keemiatoodete, naftasaaduste ja nahktoodete ning jalatsite hind, tõusis aga elektrienergia, elektroonikatoodete ning toormetsa hind. Võrreldes 2019. aasta maiga langes impordihinnaindeks 9,2 protsenti. | Tootjahinnaindeksi üheksa kuud kestnud langus peatus | https://www.err.ee/1104932/tootjahinnaindeksi-uheksa-kuud-kestnud-langus-peatus | Tööstustoodangu tootjahinnaindeks kasvas aasta mais võrreldes aprilliga 0,1 protsenti ja langes võrreldes eelmise aasta maiga -3,9 protsenti, teatas statistikaamet. |
Keskkaitsja Nikita Baranovi tööandja Alaškert sai Armeenia kõrgliiga 24. voorus aga olulise 3:1 (2:1) võidu Jerevani Ararati üle. Baranov jälgis matši pingilt. Liigatabelis on Alaškert 40 punktiga kolmandal kohal. Hooaja lõpuni on veel üks voor ning võimalik on püüda ka teist kohta, mis jääb kahe silma kaugusele, vahendab Soccernet.ee.
Vasakkaitsja Ken Kallaste leivaisa Tychy tegi Poola esiliiga 27. voorus 1:1 viigi tabeliliidri Podbeskidziega. Kallaste koosseisu ei kuulunud. Tychy jätkab 18 võistkonna konkurentsis 11. kohal.
Vasaku ääreründaja Henrik Ojamaa koduklubi Lodzi Widzew sai Poola tugevuselt kolmandas liigas 4410 pealtvaataja ees üliraske 3:2 võidu, kui Poznani Lechi duubli vastu suudeti kaheväravalisest kaotusseisust välja tulla. Algkoosseisus alustanud Ojamaa sai 17. minutil kollase kaardi, kui jooksis pallikaotuse järel vastasega jalad kokku. Puhkama vahetati ta 53. minutil, kui Widzew oli veel 1:2 kaotusseisus.
Liigatabelis on Widzew 54 punktiga liider. Katowice jääb neist maha kolme silmaga. Esiliigasse tõusevad hooaja lõpus otse kaks parimat, kolmas kuni kuues koht mängivad üleminekumänge. Kolmandat positsiooni edestab Ojamaa klubi viie punktiga.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Ojamaa ja Baranovi koduklubid jätkasid võidukalt | https://sport.err.ee/1104931/ojamaa-ja-baranovi-koduklubid-jatkasid-voidukalt | Eesti jalgpalluritest välismaal said möödunud nädalavahetusel võidurõõmu tunda Nikita Baranov ja Henrik Ojamaa. |
Jaanuari keskel mõistis Harju maakohus riigikogu liikme Kalev Kallole altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasa aitamise ja altkäemaksu vahendamise eest tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse kaheaastase katseajaga
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern taotles 18. mail ringkonnakohtus Kallo süüdimõistmist ka Keskerakonnale keelatud annetuse tegemise episoodis ning talle ühe aasta ja kuue kuu pikkust vangistust, millest tal tuleks kohe ära kanda kolm kuud ning karistuse ülejäänud osa jääks kanda tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.
Pern taotles ettevõtja Vello Kunmani süüdimõistmist ametkäemaksu andmises ja talle tingimisi üheaastase vangistuse mõistmist. Ettevõtja Aivar Tuulbergile taotles juhtiv riigiprokurör altkäemaksu andmise eest kaheaastast vangistust, millest tal tuleks kohe ära kanda kolm kuud ning üljäänud karistus jääks kanda tingimisi.
Pern taotles ka menetluses Savisaarelt arestitud 80 000 euro konfiskeerimist riigituludesse.
Ühtlasi leiab prokurör, et ettevõtja Alexander Kofkini materjalid tuleb saata maakohtule tagasi uue otsuse tegemiseks.
Juhtiva riigiprokuröri hinnangul tuleks maakohtu otsus tühistada kriminaalmenetluse kulude osas ning mõista süüdistatavatelt välja menetluskulud.
Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus ka Kallo kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande, kes taotles Kallo õigeksmõistmist kogu süüdistuse ulatuses. Samuti taotles kaitsja Kallo menetluskulude enda kanda jätmise ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Eesti vabariigilt Kalev Kallo kasuks välja menetluskulud kogu ulatuses.
Tuulbergi ja Kunmani kaitsjad palusid jätta prokuröri apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Jaanuari keskel mõistis maakohus korruptsioonikaasuses kohtu all olnutest süüdi vaid Keskerakonna veterani Kalev Kallo. Ettevõtjad Aivar Tuulbergi ja Vello Kunmani mõistis kohus õigeks. Ärimees Alexander Kofkini osas lõpetas kohus menetluse aegumise tõttu.
Kohus mõistis Vello Kunmani altkäemaksu andmise süüdistuses õigeks ja kohus mõistis riigilt tema kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud 39 310 eurot ja 57 senti. Kohus mõistis Aivar Tuulbergi altkäemaksu andmise süüdistuses õigeks ja mõistis riigilt tema kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud 116 269 eurot ja 72 senti.
Aleksander Kofkini suhtes otsustas kohus kriminaalmenetluse lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ja mõistis riigilt tema kasuks välja õigusabikulud 79 197 eurot.
Kohus vabastas aresti alt Edgar Savisaarele kuuluva sularaha 80 000 ja see kuulub Savisaarele tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel. Samuti mõistis kohus riigilt Savisaare kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud 3237 eurot.
Mullu oktoobris lõppenud kohtuvaidluses kinnitasid kõigi kohtualuste kaitsjad, et prokuratuuri süüdistus on tõendamata ja nende kaitsealused pole kuritegusid toime pannud.
Mullu 18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder pidi tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigile sunniraha 200 000 eurot.
Ühtlasi tegi kohus mullu juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei oli avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele. See ka sündis ning Keskerakonnal tuli tasuda riigituludesse 25 000 eurot.
2018. aasta detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.
2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro. | Ringkonnaohus teeb Savisaarega seotud korruptsiooniasjas otsuse | https://www.err.ee/1104927/ringkonnaohus-teeb-savisaarega-seotud-korruptsiooniasjas-otsuse | Mai keskel Keskerakonna eksjuhi ja kunagise Tallinna linnapea Edgar Savisaarega seotud korruptsioonisüüasja vaaginud Tallinna ringkonnakohus langetab otsuse esmaspäeval - prokurör taotles Kalev Kallole ja ettevõtja Aivar Tuulbergile osaliselt reaalset vanglakaristust. |
Enefit Greeni juhatuse liikme ja finantsjuhi Veiko Räime sõnul mõjutasid ettevõtte 2019. aasta majandustulemusi enim varasem Nelja Energia omandamine, head tuuleolud, tuuleparkide kõrge töökindlus ning kasvanud taastuvenergia kogutoodangu maht. Tänu sellele tõusid ettevõtte tulud koos taastuvenergia toetuse ja muude ärituludega aastaga kokku 94 protsenti 151,5 miljoni euroni.
"Enefit Greeni ja Nelja Energia ühendamine oli edukas ning ületas seatud eesmärke. Ühtlasi iseloomustab 2019. aastat meie jaoks mitu olulist tehingut. Juunis allkirjastasime lepingu Poolas 20 päikesepargi omandamiseks, millega sisenesime Poola taastuvenergia turule. 2019. aasta lõpuks jõudsime 20 päikesepargist üle võtta 18. Viimase kahe päikesepargi osas on tehingu lõpule viimine hetkel töös. Lisaks müüsime oktoobris osalused Vinni ja Oisu biogaasi koostootmisjaamades AS-ile Infortar, et hoida fookust Enefit Greeni peamistel ärisuundadel, milleks on taastuvenergia tootmine tuulest, päikesest, biomassist ja segaolmejäätmetest," selgitas Räim.
Enefit Greeni 2019. aasta kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes aastaga 124 protsenti 90,3 miljoni euroni, ärikasum sellest kasvas 140 protsenti 49,5 miljoni euroni.
"Lihtsustasime muuhulgas 2019. aastal oluliselt Enefit Greeni juriidilist struktuuri, refinantseerisime ettevõtte laenuportfelli ning tegelesime üleüldiselt kulude optimeerimisega. Koondatult oli nendel sammudel majandustulemustele täiendav positiivne mõju," lisas Räim.
Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul näeb ettevõte suurimaid kasvuvõimalusi tuuleparkide arendamises, mida täiendavalt toetab päikeseenergia lahenduste arendamine.
Enefit Green tootis 2019. aastal rekordilised 1,197 teravatt-tundi taastuvelektrit, mis moodustas üle viiendiku kogu Eesti Energia kontserni elektritoodangust. Toodetud taastuvelektrist enamik ehk 1023 gigavatt-tundi tuli tuulest, 164 gigavatt-tundi koostootmisjaamadest ning 9 gigavatt-tundi päikesest. Enefit Greeni 2019. aasta soojusenergia toodanguks kujunes 573 gigavatt-tundi.
Taastuvenergia toodangu suurenemine aitab kaasa Eesti Energia kontserni strateegilisele eesmärgile toota 2024. aastal 43 protsenti elektrist ja soojusest taastuvatest allikatest.
Enefit Green on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia ettevõte, millele kuuluvad neljal turul – Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas kokku 20 tuuleparki, 4 koostootmisjaama, 36 päikeseelektrijaama, pelletitehas ja hüdroelektrijaam. | Enefit Green sai mullu 37 miljonit eurot puhaskasumit | https://www.err.ee/1104923/enefit-green-sai-mullu-37-miljonit-eurot-puhaskasumit | Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni tulud ulatusid 2019. aastal 151,5 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 90,3 miljonit eurot ja puhaskasum 36,8 miljonit eurot. |
Ida-Uusimaa politsei sai reede öösel väljakutse Helsingist ligi 40 kilomeetrit põhjapool asuvasse Nurmijärvele, kus üks mees oli valanud teise mehe kütusega üle ja siis põlema süüdanud. Politsei leidis sündmuskohalt kannatanu, kelle kogu keha oli saanud põletushaavu.
Kohalolijad rääkisid politseile, et kahtlustataval oli olnud enne ohvriga vaidlus, mille järel viskas kahtlustatav ohvrile kütust ja hetk hiljem pani põlema. Pärast seda kahtlusalune lahkus sündmuskohalt.
Kannatanu viidi vigastustega haiglasse ravile. Uurimist juhi kriminaalpolitseinik Mikko Kiiski ütles, et kannatanu oli mees kolmekümnendates eluaastates. Politsei kahtlustab teise mehe süütamises 1967. aastal sündinud Eesti meest. Kannatanu rahvust politsei ei öelnud.
"Tema teo motiiv täpsustatakse eeluurimisel, kuid tundub, et vägivallatseja tegutses hetke kapriisi ajendil ja ka alkohol mängis selles oma rolli," ütles politseinik Kiiski.
Ta lisas, et politsei viib läbi uurimise, mille käigus uuritakse sündmuste käiku üksikasjalikumalt, kuulatakse üle osapooled ja tehakse muid uurimistoiminguid.
"Asja uuritakse kavandatud tapmise paragrahviga. Kahtlustatav on kinni peetud ja viib vahi all," ütles Kiiski.
Politsei sõnul annavad nad vajadusel lisateavet, kui uurimine seda võimaldab. | Eesti mees pani Soomes teise mehe jaaniööl põlema | https://www.err.ee/1104921/eesti-mees-pani-soomes-teise-mehe-jaaniool-polema | Alkoholi tarvitanud 1967. aastal sündinud Eesti mees pani jaaniööl Soomes Nurmijärvel põlema teise mehe, kirjutas Helsingin Sanomat. |
Kas te olete positiivne inimene?
Ma arvan küll, et olen positiivne.
See ülestunnistus mõjub ehmatavalt, kas te ei arva?
(Üllatunult) Ei, ma ei arva. Tänapäeval, kriiside ja ärevuse ajastul on ikka oluline olla positiivne. Viimastel aastatel näeb üliõpilaste seas järjest rohkem ärevust ja ärevamaid küsimusi maailma tuleviku kohta. Nii on oluline otsida tegutsemise viise, mis ei lase ahastada ja tegevusetusesse jääda.
Mulle näib, et koroona-ajal on negatiivsus parem kui positiivsus.
Miks te nii arvate?
Sest kui koroona-ajal öelda kellelegi, et ta on positiivne, siis...
(Puhkeb naerma)
... on ta haigestunud.
Kui nii võtta, siis muidugi.
Aeg muudab sõnade tähendust?
Jah, kindlasti.
Ka inimeste ja sündmuste tähendust?
Jah, muidugi, aeg muudab ajaloo tähendust kogu aeg.
Siin ongi võibolla ajaloolastele üks viimase paarikümne aasta suuremaid muutusi – mineviku enese, mineviku faktide uurimise kõrval tegelevad nad arutlemisega selle üle, kuidas ajalugu on eri aegades ja eri kohtades väga erinevalt mäletatud. Ühtlasi küsivad nad seejärel, miks see nii on?
Maailmas langevad praegu monumendid, sest paljudes riikides meenub rassismivastastele meeleavaldajatele, et need ajaloolisteks kujudeks valatud mehed on sajandeid tagasi vägivallaga maid ja rahvaid haaranud. Millise pilguga teie seda vaatate?
Ajaloolasena vaatan huvitunud pilguga. Sest sõda monumentide ümber käib ühelt poolt selle pärast, mis maailmas on seoses kolooniate ja orjandusajalooga juhtunud, aga teistpidi on see sõda selle ümber, kuidas ma ajalugu peaksin mäletama.
Kui nende monumentide üle [praegu] sõditakse, siis sõditakse tegelikult ajaloo hilisemate kujutiste üle.
Kas see nüüdne sõda monumentidega on midagi, mis varem või hiljem tuli ära pidada? Ka Euroopas.
Nüüd on see eskaleerunud, aga sõda monumentide, tänavanimede, linnaruumi ja kohanimede nimetamise ümber – see on käinud ju pidevalt. Kui Eesti Vabariik loodi, siis 1920-ndatel võeti tsaari-aegseid monumente maha, Peeter I monumendist [Tallinnas] tehti legendi järgi münte, paljusid tsaari-aegsete nimedega tänavaid nimetati ümber... Samamoodi on see toimunud ka muudes maades.
Kirjanik Tõnu Õnnepalu küsib viimases "Pööningus", et üleüldse, kuidas saab minevik, saati veel ammune, meid enam ohustada? Milline on teie vastus?
Tuleksin tagasi mõtte juurde, et minevik on minevik, sellisena nagu ta on kunagi toimunud.
Minevik on meile tõesti kättesaamatu ja nii ta meid enam ei ohusta. Aga sõjad käivad ju selle ümber, millised mineviku sündmused, kangelased või antikangelased on tänapäeval olulised sümbolid.
Keda tõstetakse erinevate riikide või kogukondade jaoks pjedestaalile, keda kasutatakse sümbolina ühiskondlikes vaidlustes? Kuidas ühes või teises riigis ajalugu õpetatakse, kuidas oma identiteeti ümber ehitatakse? Ja teistpidi, kui rääkida koloniaal- ja orjandusajaloost, siis on see kindlasti mõjutanud, millised on erinevate rasside ja rühmade ühiskondlik positsioon ja võimalused tänapäeval. Või on Euroopa kolonialism mõjutanud, milline on endiste kolooniate olukord praeguses maailmas. See ei ole alati kaugeltki hea.
Ajaloolane ja ajaloo mõtestaja David Vseviov selgitas hiljuti ERR-ile, rääkisime siis Teise maailmasõja lõpu erinevatest tähendustest, et minevikku kujundab olevik. Seega pole probleem mitte ajaloos, vaid meis endis, praegu elavates inimestes?
Jah, David Vseviovil on täiesti õigus. Ajaloolased rõhutavad viimasel ajal järjest enam: me kujundame pidevalt ümber pilti minevikust, arusaama minevikust. See muutub vastavalt sellele, millised on oleviku vajadused, unistused, ka konfliktid.
Kuidas praegune sõda monumentidega kujundab ümber ajalugu, seda saame näha või mõista paremini umbes kümne aasta pärast.
Leopold, belglaste kuningas [1865-1909], on nüüd kurjuse kehastus. Kas piiskop Albertil on ikka koht Riias pjedestaalil?
See on omamoodi põnev teema, Eesti ajaloo võrdlus koloniaalmaadega. Arvan, et need arutelud on Eestis veel pidamata.
Kui mõtleme Belgiale, siis tõepoolest, Leopold II monumente on maha võetud, ta on tõusnud uuesti valgusvihku. Belglased on oma koloniaalajaloo ja koloniaalsüüga viimasel ajal pidevalt tegelenud. Hiljuti avati Brüsselis uue ekspositsiooniga nende koloniaalmaade muuseum, mis arutleb põhjalikult, kuidas koloniaalajalugu mäletada.
Eestis on õhus idee, et võiksime võrrelda ristisõdu, Eesti vallutamist keskajal ning asumaade koloniseerimist, aga selle mõttega peaks veel tegelema, seda veel arutama.
Piiskop Albert rajas küll 1201 Riia linna, aga ta oli Liivimaa vallutaja ja praeguse Eesti ala alistaja. Mõõga ja ristiga, vere ja pisaratega. Mis me teeme, kas võtame ta kuju maha?
(Muigab) Seda peaks Riias küsima ennekõike lätlastelt.
Need vaidlused koloniaalmaade vallutajate kujude ümber Ameerikas ja Euroopas, on tõukunud kogukondade konfliktist. Euroopa riikides elavad endistest asumaadest pärit inimeste kogukonnad tunnevad end riivatuna endiste koloniaalisandate kujudest või muuseumidest. Ja teiselt poolt tulevad paremradikaalsed või ultrarahvuslikud liikumised, kes heroiseerivad koloniaalisandaid või orjakaubitsejaid.
Jällegi, see tõukub teravast konfliktist kogukondade erineva ajalootõlgenduse vahel.
Piiskop Alberti puhul ei ole Eestis ega Lätis sellist konflikti. Ma ei näe, et Eestis oleks niisuguse konflikti teke ka võimalik.
Toomas Sildami intervjuu Linda Kaljundiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
President Toomas Hendrik Ilves ütles veebruaris 2007: "Iga riik ja rahvas peabki oma võite meeles pidama ja tähistama." Aga kuidas olla nii suuremeelne ja mõistev, kui mõni neist võitudest oli meie kaotus?
See on küsimus, mida ajaloos on palju küsitud: kuidas vältida, et – nagu Walter Benjamin (1892-1940, Saksa filosoof, sotsioloog, kirjanduskriitik ja publitsist, toim) ütles – ajalugu kipub olema võitjate ajalugu, ja ohvrid unustatakse.
Ikka võimalikult mitmehäälselt ja mitmekülgselt tuleb ajalugu meeles hoida. Vaatame, kuidas on viimasel ajal räägitud sõjaajaloost muuseumites, dokumentaalfilmides, ajalooraamatutes – ikka erinevaid osapooli välja tuues. See võiks olla üks lahendus.
Folklorist Marju Kõivupuu kasutas äsja Vikerraadios, rääkides samuti praegusest monumentide langemisest, väljendit "ajaloo tsenseerimine". Ajaloolastele pole võimalik ajalugu tsenseerida, aga rohkematele inimestele saab minevikus toimunu tähendust muuta küll.
Võibolla ajaloo tsenseerimise mulje tekib inimestel ka sellest, et kui monumente maha võetakse...
Siis need tsenseeritakse välja?
Just, keegi nagu kustutatakse ajaloost ära. Arvan, et see ei ole ka paljude ameeriklaste eesmärk, kes võitlevad nende monumentide mahavõtmise eest, sest nad ei võta neid ajaloost välja, vaid pjedestaalilt maha. Monument tõstab kellegi väärtuslikuks, sümboli staatusesse.
Ameerikas, Euroopas või mujal maailmas ei peaks praegused üleskutsed koloniaalajalugu ümber mõtestada piirduma ainult monumentide mahavõtmisega. Ega sellest ole üksi abi. Ajaloost tuleb rääkida, otsides uusi viise, kuidas rääkida koloniaalajaloost, ka orjanduslikust ajaloost Ameerikas.
Monumentide mahavõtmisele peab järgnema arutelu kooliõpikutest muuseumideni. Vaja on laiemat dialoogi ühiskonnas.
Kuidas teile meeldib Prantsuse presidendi Macroni enesekindlus, kui ta lubas: "Vabariik ei pühi ajaloost ühtki jälge ega nime. Vabariik ei võta maha ühtki kuju, vaid vaatab rahulikult meie ajaloole ja mälule."?
See oli Macroni poolt üsna jõuline avaldus. Ta ütles ka, et toetab rassismivastaseid proteste, kuid samas leiab, et tuleb austada politseid. Temale oleks monumentide mahavõtmine riigi nõrkuse näitamine.
Aeg annab vastuse, kas see teeb Prantsuse riigi tugevamaks. Julge, enesekindel, tugev riik võib võtta ka seisukoha, et jah, me oleme avatud oma ajaloo üle rääkima, võime võtta isegi mõne monumendi maha. Sellest kramplikult kinni hoida... Kas see on õige, seda me näeme.
13 aastat tagasi küsitlesite Eesti Ekspressile koos ajaloolase Marek Tammega Cambridge'i ülikooli emeriitprofessorit Peter Burke'i ja meenutasite tema arutlust, et erinevalt võitjatest ei saa kaotajad endale mineviku unustamist lubada. Kas siin võib olla üks president Macroni enesekindluse põhjendus?
Siis võib küsida, kas Macron näeb prantslasi võitjana või kaotajana. Presidendiks olemise vältel on ta pidanud Prantsusmaa koloniaalminevikuga heitlema mitmel korral, näiteks seoses muuseumitega, et kui palju ja millisel moel tuleks anda tagasi kolooniatest röövitud vara.
Arvan, et ja Prantsusmaal on koloniaalmineviku mäletamine veel hästi lahtine ja läbi vaidlemisel.
Peter Burke arvas, et kui sa tunned end kuuluvat kaotajate hulka, siis sa elad minevikku pidevalt uuesti läbi.
Peter Burke rõhutas, kuidas kaotajaid jääb ajalugu kummitama, nad ei saa sellest lahti lasta.
On rahvaid, kes loovadki enda identiteeti kaotuste ja traagilise ajaloo ümber. Eesti puhul võiksime samuti küsida – kumb see siis on, kas eestlasel on võitja või kaotaja identiteet?
Kuidas teile tundub?
Ajaloolised identiteedid on vastuolulised ja keerulised, neis võib olla mõlemat [koos]. Eesti puhul rõhutatakse isegi praegu, ka Nõukogude aja mõju tõttu, läbi pika orjaöö ja muistse vabadusvõitluse kaotamise, läbi Jüriöö ülestõusu kaotamise ja läbi Mahtra sõja kaotamise ohvriks olemist.
Traagiline ohvri mentaliteet on meil tõesti tugev, mis seostub ka 20. sajandi raske ajalooga – Nõukogude okupatsioon, Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotamine jne. Tõesti, see kõik kokku oleks justkui kaotajate identiteet.
Aga teistpidi, muistse iseseisvuse kaotamise lugu omandas oma lõpliku kuju pärast Vabadussõja võitu. See on lugu sajandeid kestnud võitlusest iseseisvuse eest, kus võidud mängivad samuti suurt rolli – Vabadussõja võit ja hiljem iseseisvuse taastamine, NSV Liidust lahkulöömine...
Nii on siin [Eesti puhul] nii kaotuste kui ka võitude rõhutamist.
Toomas Sildami intervjuu Linda Kaljundiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Aga praegu, me oleme ju võitjate poolel?
Praegu, jah, kindlasti. Kas just kindlasti, aga sajandeid kestnud raskustest ja keerulistest naabritest hoolimata on Eesti iseseisvust õnnestunud alal hoida, uuesti taastada – see on selline... valitsev identiteet.
Kuid teistpidi ei ole kuskile kadunud soov rõhutada enda ohvrirolli. Näeme ju Eestis debatte, et Nõukogude repressioone Ida-Euroopa rahvaste üle tuleks teadvustada globaalsemalt ja osade arvates võrdsustada natsi-Saksamaa inimsusevastaste kuritegudega. Ka orjaöö-lood ja metafoor, et eestlased on orjarahvas, ei ole kuskile kadunud.
Seda võiks laiendada ja mõelda, kuidas eestlased mõtlevad endast seoses Euroopa kolooniate ajalooga. Kuidas sellega suhestuda? Siin ei nähta ennast võitjatena, vaid üldine arusaam on pigem, et meil ei ole sellega midagi pistmist, olime ise ka koloniseeritud, see ei ole meie süü. Euroopa orjandusajaloo suhtes positsioneeritakse end kas neutraalselt või kaotajate poolele.
Kuigi juunis 2020 võiks Eestil ja eestlastel olla rohkem võitjate tugevust?
Kas võitjate tugevust... Võiks olla rohkem enesekindlust ja valmisolekut ajaloo erinevate teemadega tegelemisel. Kui võitja tugevust mõõta...
Ma ei mõelnud tugevuse all ülbust.
... võiks seda mõtestada valmisolekuna ajaloo üle avatult rääkida ja tunnustada ka teisi nägemusi ajaloole ja teiste kogukondade erinevaid mälestusi. Võibolla mõelda ka selle ütle, et eestlastegi ajaloomälu ei ole ühtne, siin on samuti erinevate kogemustega inimesi, ühiskondlikke rühmi.
Avatust võiks olla rohkem, ja julgust.
Professor Burke ütleks vist selle peale, et me kõik näeme minevikku oleviku silmadega.
Sellest ei ole kindlasti pääsu. Seda peaks laiemalt teadvustama, eriti kuna kooliharidus on traditsiooniliselt õpetanud minevikku minevikuna, selle asemel, et taibata ja diskuteerida, miks me täna mäletame minevikust neid või teisi sündmusi ja tegelasi. Võiksime arutada, et ehk on Eesti minevikust unustatud mingid teemad, mille mäletamine või meeldetuletamine, nendest rääkimine võiks tuua midagi kasulikku ja huvitavat tänasesse päeva.
Tuleb teil mõni selline teema meelde?
Näiteks Nõukogude aja argielu meenutamine. 1990-ndatel keskendus selle perioodi uurimine ka ajaloolaste poolt paljuski repressioonidele, mis kindlasti oligi vajalik ja möödapääsmatu. Selle kõrval jäi aga varjule inimeste enda ajalugu ja elukogemused Nõukogude ajal. On huvitav vaadata, kuidas sellega kõigepealt hakatigi rohkem tegelema ajakirjanduses ja muuseumites, tooma esile argieluga seotud mälestusi, meenutusi, kogemusi, mis võimaldas inimestel paremini oma elulooga ja oma mälestustega toime tulla ning neid suhestada avaliku diskussioonimäluga.
See on mäletamiskultuur?
Jah, nii võiks nimetada küll. Ajaloo mäletamine ei ole ainult ajaloolaste asi, vaid seal osalevad muuseumid, kunst, teater, kirjandus, kooliharidus... See on lai väli.
Toomas Sildami intervjuu Linda Kaljundiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Me mäletame ja seletame erinevalt isegi asju, mida oleme koos läbi elanud.
Seda on viimasel ajal palju uuritud, kuidas lähimineviku kollektiivne, ühiskondlik meenutamine kujundab ümber inimeste endi mälestusi. Ütlesite, et mäletame sündmusi erinevalt, kuigi võime olla osalenud samas sündmuses. Nii kindlasti ongi.
Teisalt on uurijad sõjamälestuste puhul näidanud, et mehed osalesid samas sõjas, võibolla sõdisid koos, aga kogesid sõda erinevalt, kuid hiljem on nende mälestused muutunud sarnasemaks tänu sellele, kuidas sõda on kujutatud sõjafilmides. Või inimeste mälestused Siberisse küüditamisest, mida on alates 1990-ndatest hakatud rohkem koguma ja üles kirjutama – on näha, kuidas inimesed mõtestavad oma kogemusi, võttes eeskujuks erinevaid ilukirjandusteoseid. Nii võivad nad hakata mäletama ka asju, mida nad ise ei ole kogenud.
Ja siis on olukorrad, nagu näiteks Interliikumise miiting 15. mail 1990 Toompeal, töölismalevate sissetung valitsuse ja parlamendi sisehoovi. Tollasel eestikeelsel ajakirjanikul ja NSV Liidu sõjatehase Dvigatel töölisel on sellest samast päevast totaalselt erinev mälestuspilt ja emotsioon.
Kindlasti on erinev. Ja nende mälestuspilt täna võib olla mõjutatud sellest, kuidas nad on harjunud seda sündmust nägema. Eesti ajakirjanikul võivad tema mäletamises olla tähtsamal kohal hetked või fraasid, mida on hiljem rohkem korratud, näiteks filmides. Ka Dvigatelis töötanud inimesel võib olla meenutustes tähtsamal kohal midagi, mis on tema kogukonna kultuurimälus rohkem esil.
Hiljuti vaatasime tudengitega Eesti iseseisvuse taastamise aega, arutasime, et tegelikult oleks maru huvitav, kui kogutaks laiemalt ka Interrindes olnud inimeste mälestusi. See on veel kogukond, kes on elus...
Osaliselt.
Osaliselt, jah, mitte enam kõik. Mis veelkord näitab, et asjaga tasuks tegeleda. Nüüd on võibolla ka piisavalt palju aega möödas, et koguda nende mälestusi. See oleks Eestile julguse või enesekindluse mõõdupuu, et seda poolt ka uurida.
Kas mineviku erinev seletamine on põhjus, miks eesti- ja venekeelsel kogukonnal on raske omavahelist silda ületada?
Kindlasti mitte ainult see, siin on palju muid põhjuseid, erikeelsest haridusest ja ruumilisest segregeerumisest on olnud palju juttu.
See ei pea tingimata nii olema. Siin on palju, mida saab teha rohkem ja paremini, et tekiks dialoog. Kindlasti tuleb tegeleda ka konfliktsete teemadega. Teise maailmasõja mälestus on erinev, seda ei ole lihtne muuta, aga võibolla ei ole halb selle üle debateerida.
Teistpidi tasuks otsida ühiseid teemasid. Näiteks kirjandusteadlane Epp Annus on rääkinud, et Nõukogude-aegse argielu ja kodukultuuri kogemus oleks midagi, mida annaks uurida eestlaste ja venelaste ühise ajaloomälu teemana. Ülepea tuleks anda eestivenelaste ajaloole ja mälestustele rohkem häält, koguda rohkem siia Nõukogude aja erinevatel perioodidel tulnud inimeste elulugusid. Meil on [neist] vähe materjali, seda ongi vähe kogutud, ei ole olnud suuri näitusi eestivenelaste ajaloost, pole olnud ka palju uurimisprojekte.
See kõik looks aga pinda ühistele teemadele ja aitaks eestivenelaste identiteeti ja oma ajalugu rohkem siinse piirkonnaga seostada.
Toomas Sildami intervjuu Linda Kaljundiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
"Miks meile läheb nõnda korda Pronkssõdur Tõnismäel, ent meid ei eruta sugugi Nevski katedraal Toompeal?" Mida te praegu vastaksite Marek Tammele, kes suvel 2007 teile antud intervjuus selle küsimuse sõnastas?
See on jälle ajaloo olevikulisus. Nevski katedraal Toompeal on erinevatel perioodidel tekitanud eestlaste hinges vägagi suurt ärevust.
Sõjaeelses riigikogus arutati, kas seda katedraali ei peaks lammutama.
Jah, see on tsaariaja lõpus [1900. aastal] püstitatud, tekitas ka suurt ärevust baltisakslaste seas, kes oleksid samal kohal näinud näiteks Lutheri monumenti.
Nagu ütles Nevski katedraali ehitamise algataja, Vene keisririigi Eestimaa kuberner Sergei Šahhovskoi, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus".
See on kindlasti tsaaririigi identiteedi, Vene kultuuriruumi, õigeusu võimu sümbolina sinna ehitatud. Aga ei ole halb, et see meid ülemäära ei eruta ja endast välja ei vii.
Jällegi, ega monumendid, ehitised, väljakud, tänavad, linnade nimed iseenesest ei erutagi, nende ümber peab olema konflikt. Tuntud Austria kirjanik Robert Musil [1880-1942] on öelnud hästi, et ei ole midagi nähtamatumat, kui üks monument. Eesti ja veel enam muu maailma linnad on lõputult täis igasugu monumente, valdavalt mehi ratsahobustel, kellest enamikku ei pane me üldse tähele. Eestis on lisaks pronkssõdurile terve rida Nõukogude-aegseid monumente, mis meid eriti ei eruta.
Ajaloolased on monumentidega viimasel ajal palju tegelenud ja mõned neist on öelnud, et ei ole paremat vahendit millegi ära unustamiseks, kui see, et raiud ta monumenti. Monument üksinda ei hoia ajaloolist sündmust või tegelast rahva meeles, sinna ümber on vaja ka muud tegevust.
Või monumentaalset konflikti.
Või monumentaalset konflikti, jah.
Konflikt on kõige vastuolulisem, kuidas midagi saab ühiskonnas päevakajaliseks. Aga kui mõtleme positiivselt, et mingi ajalooline tegelane oleks kollektiivses mälus olulisel kohal, siis ega ainult monumendist aita. Teda peab korduvalt meelde tuletatama, veel parem, kui erinevates kultuurilistes vahenduskanalites – filmis, teatris, kirjanduses, erinevate rituaalide kaudu... Suured mälupaigad sünnivad nii. Ainult monumendist kellegi meeles hoidmiseks ei piisa.
Toomas Sildami intervjuu Linda Kaljundiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Narvas tõrgub kohalik linnavõim muutmast Eesti Töörahva Kommuuni (novembrist 1918 kuni jaanuarini 1919 Narvas tegutsenud Nõukogude Venemaa organiseeritud Eesti Vabariigi vastane moodustis, toim) kahe tegelase järgi nimetatud tänavate nimesid. Mida teie narvalastele soovitaksite, kas Daumani ja Tiimanni tänavad jätta või ümber nimetada?
Mina arvan, et sellised konfliktid on hea võimalus debatiks ja aruteluks. Sel kevadel oleme ju palju kuulnud, et patt on head kriisi raisku lasta.
Ka ajalookonflikti puhul peaks kasutama võimalust selle üle arutada kohapeal, nii oleks kõige parem. Minna siit Tallinnast õpetama, mida nad peaksid tegema, ei ole tingimata kõige mõistlikum. Aga et korraldada kohapeal sisulist arutelu, see oleks suur väljakutse, mida võiks proovida.
Aga kui Narva linnavõim tahaks nimetada need tänavad kahe käsu korras ajateenijana Afganistani sõtta viidud ja seal langenud Narva noormehe, Sergei Fjodorovi ja Vjatšeslav Aleksejevi järgi?
Isiklikult arvan, et Afganistani sõja [1979-1989] kogemus või üldisemalt Nõukogude sõjaväes teenimise kogemus ja erinevad konfliktid, kuhu sellega satuti, võiks olla üks ühine eesti-vene mälupaik, mida Eesti ühiskonnas pole väga palju arutatud ja mõtestatud.
Kui nad [Narvas] ainult nimetaksid [tänavad nende sõdurite järgi] ja edasi unustatakse, siis resoneerib see ainult Narvas, aga parem, kui tekiks laiem debatt. Veel toredam oleks eestivenelaste Afganistani sõjas osalemise mälestuste kogumine ja arutelu, kuivõrd võiks selline jagatud mälestus luua ühiseid mälupaiku ja jagatumat, seotumat ajaloolist identiteeti eestlaste ja Eesti venelaste vahel.
Suvel 2007 olite häiritud, et teadlastelt nõutakse üha enam riigitruudust ja kõlavad etteheited "punaprofessoritele". Kuivõrd te tunnete praegu Eestis soovi ühe ja õige ajalookäsitluse ja mineviku tõlgendamise järele?
2007, seoses Pronkssõduri kriisiga, muutis väga teravaks küsimuse, kas ja kuidas peaks olema riiklikult määratud, milline Eesti ajalugu peab olema.
See üks ja õige?
Üks ja õige... See tuli väga teravalt välja ka 2012, kui aasta lõpus ilmus Eesti ajaloo II köide, mis käsitles keskaega ja sündis suur poleemika, miks ei ole ristisõdu käsitletud muistse vabadusvõitluse võtmes ja miks Jüriöö ülestõusule on nii vähe tähelepanu osutatud. Siis ma tunnetasin jälle teatud ootust, et meil peaks olema justkui üksainus ja õige Eesti ajalugu.
Aga kui vaatan, mis praegu Eestis toimub, nii ajalooraamatute kui ka ajaloo õpetamise vallas koolis ja ülikoolis, muuseumites, ka ajakirjanduses, siis mulle tundub, et meie ajalookultuur läheb järjest mitmekesisemaks. Väga positiivne, et tuleb erinevaid hääli. Viimasel ajal tundub, et ka Eestis on kunstnikud tegelenud väga hästi sellega, et toonud välja erinevate inimeste mälestusi ja ajaloo kogemusi, kes on peavoolu ajaloos jäänud tahaplaanile.
Muidu meie ajaloopilt mitmekesisemaks ei lähe, kui neid erinevaid kogemusi ja hääli välja ei tooda.
Toomas Sildami intervjuu Linda Kaljundiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR | Ajaloolane Linda Kaljundi: Eestis ei ole kadunud soov rõhutada enda ohvrirolli | https://www.err.ee/1104820/ajaloolane-linda-kaljundi-eestis-ei-ole-kadunud-soov-rohutada-enda-ohvrirolli | Ajaloolane Linda Kaljundi, kes sügisel võtab kunstiakadeemias emeriitprofessor David Vseviovi koha kanda, arutleb, miks langevad Ameerikas ja Euroopas monumendid. Kas kukkuma peaks ka piiskop Albert Riias? Kas eestlastel on võitja või kaotaja identiteet? Mida teha Narva tänavanimedega? Küsis Toomas Sildam. |
Trump ja Putin kohtusid Helsingis 2018. aasta suvel.
Boltoni raamat tuleb müüki järgmisel teisipäeval.
Boltoni sõnul tõi Niinistö Trumpile välja mitmed soovitused Venemaa ja selle kohta, kuidas Putiniga suhelda. Niinistö tuletas Trumpile muu hulgas meelde, et Putin on võitleja ja rünnaku korral peaks Trump seetõttu vastu lööma.
Niinistö toonitas, et Putinit tasub kohelda austusega, sest kui usaldus juba saavutatakse, siis võib Venemaa president olla taktitundelisem.
Raamatu kohaselt hoiatas Niinistö Trumpi nagu poksimatšis osalejat, et USA president ei tohiks sammugi järele anda. Boltoni sõnul ütles Niinistö oma sõnavõtu lõpus, et kasakad võtavad selle, mis on halvasti kinnitatud.
Raamatu andmetel küsis Trump kohtumisel Niinistölt, kas Soome soovib NATO-ga liituda. Niinistö oli selle peale andnud keeruka vastuse ehk ei öelnud jah ega ei, vaid jättis niiöelda ukse lahti.
Pärast seda oli Niinistö jätkanud oma juttu Putinist ja öelnud Trumpile, et Venemaa president ei ole rumal ja ei ründa NATO riike. Samas oli Niinistö Krimmi osas tõdenud, et ei usu selle tagastamisesse Putini poolt.
Bolton toob oma raamatus välja ka muid üksikasju Putini ja Trumpi kohtumise kohta.
Boltoni sõnul hilines Putini lennuk ja Venemaa president lasi nagu tavaliselt teistel oodata.
"Ma lootsin, et Trump saab sellest piisavalt pahaseks ja on Putini vastu tavapärasest karmim," kirjutab Bolton. Endise julgeolekunõuniku sõnul kaalusid nad kogu kohtumise tühistamist, kui Putin oleks piisavalt palju hiljaks jäänud.
Trumpi sõnul rääkis Putin suurema osa ajast ja ta ise kuulas. Samuti kinnitas kohalolev tõlk, et Putin rääkis pea 90 protsenti kohtumise ajast.
Uudisteagentuur STT taotles pühapäeval presidendikantselei kaudu intervjuud Niinistöga, et ta saaks Boltoni väiteid kommenteerida.
Kohus keeldus laupäeval tõkestamast Boltoni vastuolulise raamatu välja andmist.
Trumpi eksnõunik kirjeldab oma mälestustes presidenti korrumpeerunud ja ebapädevana ning väljavõtteid sellest on juba meedias avaldatud.
Kohtunik Royce Lamberth kirjutas, et nähtavasti ei saanud Bolton Valgelt Majalt kirjalikku heakskiitu, et tema mälestused ei sisalda salastatud infot.
"Ehkki Boltoni ühepoolne tegutsemine kergitab tõsiseid küsimusi riikliku julgeoleku kohta, ei ole valitsus tõendanud, et selle avaldamise peatamine on asjakohane meede," leidis kohtunik. | Boltoni raamat: mida selgitas Niinistö Trumpile enne kohtumist Putiniga | https://www.err.ee/1104918/boltoni-raamat-mida-selgitas-niinisto-trumpile-enne-kohtumist-putiniga | USA presidendi Donald Trumpi endine julgeolekunõunik John Bolton selgitab oma vaidlusaluses uues raamatus, kuidas Soome president Sauli Niinistö andis Trumpile enne kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga olukorrast ja taustadest ülevaate. |
Serbia Progressiivse Partei (SNS) kogub umbes 60 protsenti häältest, millega saadakse 187 kohta 250-kohalises parlamendis. Serbia Sotsialistlik Partei jäi teisele kohale umbes kümne toetusprotsendiga.
Serbias peeti pühapäeval Euroopa esimesed parlamendivalimised pärast koroonaepideemia puhkemist ja seal oli oodata võimuerakonna võitu killustunud opositsiooni üle.
Mõjuvõimas riigipea ise ei kandideerinud, kuid ta on seisnud Serbia Progressiivse Partei (SNS) valimiskampaania eesotsas. Paremtsentristlike populistide valimisloosung oli: "Aleksandar Vucic – meie laste nimel".
Vucic kuulutas juba oma erakonna valimiste võitjaks.
"Ma olen rahvale tänulik selle ajaloolise toetuse eest," ütles Vucic.
Varem peaministriametit pidanud Vucici populaarsust suurendas edukas toimetulek koroonapuhanguga.
Seitsme miljoni elanikuga Serbias nakatus koroonaviirusse 12 800 ja suri 260 inimest. Serbia suutis rangete piirangutega viiruse levikule piiri panna ja asus neid leevendama juba mai algul. Hiljuti lubati koguni 16 000 inimest jalgpallimatši vaatama.
Mitu suuremat opositsiooniparteid otsustasid valimisi boikoteerida ning süüdistasid valitsust demokraatia vähikäigus Vucici võimu ajal. Väiksemad opositsioonierakonnad kandideerisid, kuid vaid üksikud neist suudavad ületada parlamenti pääsemiseks vajaliku kolme protsendi künnise.
Kaks tundi enne valimisjaoskondade sulgemist oli osalusprotsendiks 45,5, mis on seitse protsenti väiksem 2016. aasta valimistest. | Serbia valitsuspartei võtab valimistel ülekaaluka võidu | https://www.err.ee/1104917/serbia-valitsuspartei-votab-valimistel-ulekaaluka-voidu | Serbia presidendi Aleksandar Vucici valitsuspartei võtab pühapäevastel parlamendivalimistel ootuspäraselt ülekaaluka võidu, selgus esialgsetest tulemustest, kui kokku oli loetud umbes 60 protsenti häältest, |
Esimeses voorus Rootsiga 0:0 mänginud Hispaania asus küll kohtumist 25. minutil Alvaro Morata tabamusest juhtima, aga 54. minutil Robert Lewandowski viigistas.
Kohe oli Hispaanial võimalik uuesti ette minna, aga Gerard Moreno lõi penalti posti.
Kahe vooru järel on E-grupi liider neli punkti kogunud Rootsi. Järgnevad Slovakkia kolme, Hispaania kahe ja Poola ühe punktiga.
Viimases voorus kohtuvad Slovakkia - Hispaania ja Rootsi - Poola.
E-alagrupp
Hispaania
25' Morata,
1
90:00
Poola
54' Lewandowski,
1
Enne mängu:
Oma EM-finaalturniiri seni ainsas mängus pidi Poola Peterburis peetud mängul tunnistama Slovakkia 2:1 paremust. Poola superstaari Robert Lewandowski sõnul jagas meeskond vähe söötu ning seetõttu jäid mitmed head võimalused kasutamata. Hispaaniat peab poolakas eesoleva kohtumise ja suisu kogu turniiri üheks favoriidiks, keda võib heal päeval hammustada küll.
Kohtumises Slovakkiaga lõi Poola ainsa värava Moskva Lokomotivi mängija Maciej Rybus.
Mäng leiab aset Sevillas ning Hispaania koondis on koduväljakul võitmatuna püsinud viimased 14 mängu, kuid EM-finaalturniiri esimesel mängul pidid hispaanlased leppima 0:0 viigiga Rootsi vastu.
E-alagruppi juhib kahe mängu ja ühe võiduga Rootsi, talle järgneb samade tulemuste, aga ühe vähema punktiga Slovakkia. Erinevalt Rootsist ja Slovakkiast on Hispaanial ja Poolal peetud vaid üks mäng. Ühe viigipunktiga paikneb kolmandal positsioonil Hispaania ning punktideta Poola on viimane. | Hispaania jätkab EM-il viigilainel | https://sport.err.ee/1608252444/hispaania-jatkab-em-il-viigilainel | Jalgpalli EM-finaalturniiri E-grupi teise vooru kohtumises tegid Hispaania ja Poola 1:1 viigi. Mõlemad jätkavad kahe vooru järel võiduta. |
Kui esimeses poolfinaalis alistas Türgi 3:2 Eesti, siis teise finaalkoha eest võitlesid Ukraina ja Belgia. 2017. aasta tšempion Ukraina võttis kindla 3:0 (25:15, 25:19, 25:22) võidu.
Eesti ja Belgia läksid vastamisi ka alagrupifaasis, kui eestlased mõlemal korral võitjana välja tulid. Kolmanda koha matš algab pühapäeval kell 18.00. Finaali algusaeg on 21.00. | Kuldliiga finaalis mängivad Ukraina ja Türgi, Eesti vastaseks taas Belgia | https://sport.err.ee/1608252672/kuldliiga-finaalis-mangivad-ukraina-ja-turgi-eesti-vastaseks-taas-belgia | Võrkpalli Euroopa Kuldliiga finaalis mängivad võidu eest Ukraina ja Türgi. Kolmanda koha kohtumises lähevad vastamisi Eesti ja Belgia. |
Eesti koondise liider sel nädalavahetusel - Rasmus Mägi - saavutas 400 meetri tõkkejooksus väga kindla võidu. Oma põhialal tegi ta hooaja neljanda stardi ja neljandat korda jooksis kiiremini 49-st sekundist. Laupäevane võiduaeg oli 48,82 ning teisena lõpetanud hollandlast Nick Smidti võitis Mägi enam kui sekundiga.
Rasmus Magi powered to a 48.82 clocking to win the 400m hurdles at the European Team Championships First League in Cluj-Napoca.
Head over to the European Athletics website to watch the event live! #ETCH2021 pic.twitter.com/bkTxOKjEim
— European Athletics (@EuroAthletics) June 19, 2021
Lisaks Eestile, Hollandile ja võõrustajale Rumeeniale võistlevad esiliigas veel üheksa riigi koondised - Soome, Rootsi, Norra, Kreeka, Türgi, Tšehhi, Šveits, Valgevene ja Belgia.
Tugevas seltskonnas tuleb Eesti koondisel vältida kahe viimase võistkonna hulka jäämist, et mitte langeda teise liigasse. Praegune punktiseis väga lootustandev pole, sest mitmetel aladel on tulemused jäänud loodetust kehvemaks. Seitsmenda koha punktid tõi Eestile Karl Erik Nazarov 100 meetri jooksus ning Adam Kelly vasaraheites. Oma jooksu lõpetas Nazarov viiendana ajaga 10,53.
Esimese võistluspäeva järel on Eesti 79 punktiga viimasel ehk 12. kohal. Rumeenia jääb 15 ning päästev kümnes koht ja Belgia juba 42 punkti kaugusele. Esimene on Holland 175 silmaga, teist kohta hoiab 160,50 punktiga Tšehhi.
Avapäeva üks paremaid tulemusi oli hollandlanna Femke Boli võiduaeg 400 meetri jooksus 50,37, mis on Euroopa hooaja tippmark ja Hollandi rekord. | VIDEO | Mägi tõi Eestile alavõidu, aga Eesti koondise seis EM-il on kehv | https://sport.err.ee/1608252666/video-magi-toi-eestile-alavoidu-aga-eesti-koondise-seis-em-il-on-kehv | Eesti kergejõustikukoondis võistleb Rumeenias Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel eesmärgiga esiliigasse püsima jääda. Rasmus Mägi võitis 400 meetri tõkkejooksu, kuid üldarvestuses on Eesti viimane. |
Manchester City eest mänginud De Bruyne põrkas Meistrite liiga finaalis kokku Chelsea keskkaitsja Antonio Rüdigeriga ning haiglas tehtud uuringute järel selgus, et De Bruynel tuvastati murtud ninaluu ja mõra silmakoopas.
Euroopa meistrivõistluste esimeses kohtumises Venemaa vastu Manchester City staar kaasa ei teinud, kuid teises voorus Taani vastu oli tema teeneid hädasti vaja. Belgia kaotas esimese poolaja 0:1 ning tõi De Bruyne teiseks poolajaks mängu päästma.
Olnud üheksa minutit väljakul viibinud, andis De Bruyne resultatiivse söödu Thorgan Hazardile ning 70. minutil lõi poolkaitsja ise Eden Hazardi söödust värava, tuues Belgiale olulised kolm punkti.
ESPN-ile antud intervjuus sõnas De Bruyne, et pole Meistrite liiga finaalis saadud vigastusest endiselt taastunud ning tõenäoliselt läheb täielikuks tervenemiseks veel mitu kuud aega. "Ma ei tunne oma näo vasakul poolel mitte midagi. Nagu oleks hambaarsti vastuvõtult tulnud," ütles De Bruyne.
Täielikuks taastumiseks võib belglase sõnul minna veel pool aastat, sest närvid said kõvasti kannatada. De Bruyne on siiski rahul, et saab juba platsil olla. "Mu mäng oli okei," sõnas 29-aastane poolkaitsja tagasihoidlikult. "Olin duellides vahel pisut ettevaatlik, aga see on normaalne. Mul on hea meel, et saan meeskonda aidata, aga kas olen valmis 90 minutit mängima? Pole õrna aimugi. Oleme edasipääsu taganud, seega vaatame kuidas mu keha pärast Soome mängu reageerib" | Vigastusest taastuv De Bruyne: ma ei tunne endiselt oma näo vasakut poolt | https://sport.err.ee/1608252636/vigastusest-taastuv-de-bruyne-ma-ei-tunne-endiselt-oma-nao-vasakut-poolt | Belgia jalgpallikoondise EM-il Taani vastu võiduni vedanud Kevin De Bruyne pole näovigastusest siiski veel täielikult taastunud, kuid on õnnelik, et saab sellest hoolimata mängida. |
Esimeses voorus Saksamaa 1:0 alistanud Prantsusmaa suutis Ungari küll surve alla panna ning väravate löömiseks ka ohtralt võimalusi tekitada, kuid skoori avas esimese poolaja lisaminutitel hoopis Ungari. Teisel poolajal lõi Prantsusmaa küll viigistas, kuid võiduväravani ei jõudnudki.
Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps sõnas, et vääriti võitu, kuid jääb lõppkokkuvõttes tulemusega rahule. "Arvestades meie ootusi ei ole see piisavalt hea. Nad lõid värava oma ainsast võimalusest, aga võtame viigipunkti vastu," sõnas Deschamps. "Ungari tegi elu mängu. Palju õnne neile," lisas prantslane. | Deschamps ei jäänud realiseerimisega rahule, kuid võtab viigipunkti vastu | https://sport.err.ee/1608252615/deschamps-ei-jaanud-realiseerimisega-rahule-kuid-votab-viigipunkti-vastu | Prantsusmaa jalgpallikoondis ei suutnud EM-il üllatuslikult Ungarist jagu saada, kuid Budapestis tehti 1:1 viik. Prantsusmaa peatreener Didier Deshamps ei jäänud mõistagi meeskonna realiseerimisega rahule. |
Avamängus Prantsusmaale 0:1 kaotanud Saksamaa kasuks lõid väravad Kai Havertz ja Robin Gosens, lisaks saadi kaks tabamust Portugali omaväravatest (Ruben Dias ja Raphael Guerreiro).
SKoori avas tegelikult esimese veerandtunni lõpus Cristiano Ronaldo ja lõppseisu vormistas teise poolaja keskel Diogo Jota.
Kahe vooru järel on Prantsusmaal neli, Saksamaal ja Portugalil kolm punkti ning Ungaril üks punkti.
Viimases voorus kohtuvad Portugal - Prantsusmaa ja Saksamaa - Ungari.
F-alagrupp
Portugal
15' Ronaldo, 67' Jota,
2
90:00
Saksamaa
35' Dias (ov), 39' Guerreiro (ov), 51' Havertz, 60' Gosens,
4
Portugali jalgpallikoondis alustas EM-finaalturniiri Budapestis saadud 3:0 võiduga Ungari üle, kuigi Raphael Guerreiro lõi kohtumise avavärava alles 84. minutil. Kaks tabamust lisas meeskonna kapten Cristiano Ronaldo.
Saksamaa läks F-alagrupi esimeses voorus vastamisi valitseva maailmameistri Prantsusmaaga ning kaotas Mats Hummelsi 20. minutil sündinud omaväravast 0:1.
Portugal ja Saksamaa mängisid omavahel viimati sakslaste triumfiga lõppenud 2014. aasta MM-finaalturniiril, siis võttis Saksamaa alagrupiturniiril lausa 4:0 võidu. Kübaratrikiga sai hakkama ka tänavu koondises olev Thomas Müller, ühe värava lõi Hummels.
F-alagrupi viimases voorus mängib Portugal Budapestis Prantsusmaaga ning Saksamaa saab Münchenis võõrustada Ungarit. | Saksamaa võitis EM-i resultatiivseima mängu | https://sport.err.ee/1608252405/saksamaa-voitis-em-i-resultatiivseima-mangu | Saksamaa jalgpallikoondis alistas EM-finaalturniiri F-alagrupi teise vooru kohtumises Portugali 4:2 ja kerkis tabelis teisele positsioonile. |
Kohtumist alustas paremini Türgi, asudes 4:0 juhtima ning Eesti sai punkte esialgu vaid tänu türklaste eksimustele servil. Ajapikku eestlased kosusid, tegid kaotusseisu tagasi ning läksid ise juhtima. Esimese geimi võit 25:20 Eestile.
Teises setis läks taas Türgi juhtima, kuid Eesti võitis 0:2 kaotusseisust seitse punkti järjest ja loovutas türklastele kokkuvõttes vaid 13 punkti. Pärast Eesti jõudemonstratsiooni võtsid Türgi pallurid end siiski kokku ja võitsid ise kaks tasavägist geimi 25:22 ja 23:25, viigistades mänguseisu.
Kolmandas ja otsustavas geimis domineeris algusest peale Türgi, minnes 4:0 ette. Eesti võitles küll mängu tagasi ja jõudis veel punkti kaugusele, kuid viigistada ei suudetudki. Esimene matšpall päästeti, kuid teise lõid türklased maha ja kindlustasid ise 3:2 (20:25, 13:25, 25:22, 25:23, 15:13) võiduga koha finaalis, kus vastaseks tuleb kas Belgia või Ukraina.
Eesti mängis Türgiga Kuldliiga poolfinaalis ka 2019. aastal ning ka siis pidid eestlased vastaste paremust tunnistama. Kaks aastat tagasi võitis Türgi 3:1 (25:23, 25:22, 25:21, 28:26). | Eesti võrkpallikoondis mängis eduseisu maha ja kaotas Kuldliigas Türgile | https://sport.err.ee/1608252627/eesti-vorkpallikoondis-mangis-eduseisu-maha-ja-kaotas-kuldliigas-turgile | Kuldliigas Final Four 'i jõudnud Eesti koondis pidi poolfinaalis tunnistama Türgi 3:2 paremust. |
Piirkonda on uuritud kuus aastat. Nafta asub valdavalt 8000 meetri sügavusel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Uuringute põhjal eeldatakse, et Taklamakani kõrbe all, kus avastus tehti, võib naftat ja gaasi kokku olla enam kui 17,8 miljardit tonni, mis teeb sellest Hiina suurima nafta ja gaasi leiukoha.
Tarimi nõgu kuulub Uiguuride autonoomsele piirkonnale. | Hiinas avastati hiiglaslik nafta- ja gaasiväli | https://www.err.ee/1608252582/hiinas-avastati-hiiglaslik-nafta-ja-gaasivali | Hiina võimude teatel on Xinjiangi lõunaosas Tarimi nõos kõrbe südames avastatud uus hiiglaslik nafta- ja gaasiväli. |
Vatikani teatel kiitis paavst Franciscus laupäeval heaks dekreedi, milles tunnustati Schumani kangelaslikke tegusid.
Robert Schuman oli endine Prantsusmaa pea-, rahandus- ja välisminister pärast teist maailmasõda. Aastal 1950, olles toona välisministri ametis, töötas ta välja plaani Euroopa majandusliku ühtsuse suurendamiseks, lootuses, et see aitab edendada ka rahu.
Schuman suri 1963. aastal, olles esimene Euroopa Parlamendi eelkäija president.
Paavsti otsus tähendab seda, et katoliiklased võivad kutsuda Shumanit kõrgeauliseks. See on üks mitmest sammust tavaliselt küllaltki pikal teel, mille tulemuseks võib olla pühakuks kuulutamine.
Euroopa Komisjoni kodulehel kirjeldatakse Schumanit ühena Euroopa ühtsuse esiisadest, nimetades teda Euroopa integratsiooni arhitektiks.
Vatikan kirjeldas Schumanit katoliiklasena. "Avalikku elu elava mehe tegude taga oli mees, kes elas seespidiselt sakramentide järgi, kes võimalusel läks abee juurde, kes mõtiskles pühasõna üle, enne kui vormis selle oma poliitilisteks väljaütlemisteks," seisis avalduses.
Robert Schuman sündis 1886. aastal Luksemburgis Saksamaa annekteeritud aladel. Ta isa oli prantslane ja ema Luksemburgist ning sündides oli ta Saksamaa kodanik. Pärast esimest maailmasõda, kui alad Prantsusmaale tagastati, sai Schumanist Prantsuse kodanik.
Schuman oli advokaat ja Prantsuse parlamendi alamkoja liige. 1940. aastal, pärast Natsi-Saksamaa okupatsiooni algust, võttis gestaapo Schumani kinni, kuid tal õnnestus 1942. aastal põgeneda. Euroopa Komisjoni kodulehel oleva elulookirjelduse põhjal tegutses ta ka Prantsuse vastupanuliikumises.
Pärast sõda oli Schuman nii Prantsusmaa rahandus-, pea-, välis- kui ka justiitsministri ametis.
9. mail 1950. aastal pidas ta kõne, milles kutsus Euroopa riike tihedamale koostööle, et edendada ühiseid majandushuve. Taoline koostöö, eriti Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, muudaks tema sõnul järjekordse sõja Euroopas mõeldamatuks ja võimatuks.
Tema plaan tõi kaasa Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomise 1952. aastal, mis oli 1958. aastal loodud ühisturu eelkäija.
Mullu Schumani deklaratsioonina tuntuks saanud kõne 70. aastapäeval kiitis paavst Franciscus riigimehe pärandit. Franciscus ütles, et sellest hetkest algas "suur stabiilsuse ja rahu periood, mida naudime tänaseni". | EL-ile aluse panija Robert Schuman liigub kanoniseerimise suunas | https://www.err.ee/1608252606/el-ile-aluse-panija-robert-schuman-liigub-kanoniseerimise-suunas | Prantsuse riigimees Robert Schuman, kes sillutas teed praeguse Euroopa Liidu loomisele, liikus edasi katoliku kirikus kanoniseerituks saamise suunas. |
Kalev asus Flora duubelmeeskonna vastu juba 6. minutil Reinhard Reimaa tabamusest juhtima ning pooltunnil duubeldas Markus Vaherna eduseisu. Teise poolaja esimesel minutil vähendas Andreas Kiivit küll vahet, kuid Ramol Sillamaa kaks tabamust ja Mark Petrovi värav tõid 5:1 võidu Kalevile. Seejuures jättis Kalevi ründaja Ats Purje realiseerimata ka penalti. 11-meetri karistuslöögi püüdis Ingmar Krister Paplavskis.
Flora U-21 ja Kalevi kohtumine täispikkuses:
Tartu Annelinna kunstmurul viigistasid kaks Tartu meeskonda. Rain Näkk viis Welco 18. minutil juhtima, ent 80. minutil viigistas Tammeka U-21 Martin Jõgi tabamusest.
Welco on kaheksa mänguga kogunud kaks punkti ning on Esiliigas viimasel ehk kümnendal kohal. Tammeka U-21 võistkond on viie punktiga üheksas, kuid mänginud ühe kohtumise vähem. Tallinna kalev on 19 punktiga liider, Flora kaheksa punktiga seitsmes. | Kalev alistas suurelt Flora, Welco ja Tammeka tegid Tartu derbis viigi | https://sport.err.ee/1608252609/kalev-alistas-suurelt-flora-welco-ja-tammeka-tegid-tartu-derbis-viigi | Tallinna Kalev võitis jalgpalli Esiliigas neljanda mängu järjest, alistades Tallinna FC Flora U-21 meeskonna 5:1. Tartu meeskondade vastasseisus tegid Welco ja Tammeka duubelvõistkond 1:1 viigi. |
Häirekeskus sai reedel kell 16.39 teate, et Elva vallas oli jalgratturi ja sõiduauto kokkupõrge. Laupäeva öösel suri jalgrattaga sõitnud ja liiklusõnnetuses raskeid vigastusi saanud 81-aastane naine haiglas.
Traagiline liiklusõnnetus juhtus Tartumaal Elva vallas Viljandi - Rõngu maantee 60. kilomeetril. 43-aastane kaine ja juhtimisõigusega naine liikus sõiduautoga Audi A6 Viljandi suunas. Audile keeras praeguse informatsiooni põhjal ette eelnevalt samas suunas paremal teeservas jalgrattaga sõitnud naine. | Elva vallas hukkus liiklusõnnetuses jalgrattur | https://www.err.ee/1608252585/elva-vallas-hukkus-liiklusonnetuses-jalgrattur | Reedel Tartumaal Elva vallas toimunud liiklusõnnetuses hukkus jalgrattur. |
Juuni alguses Tallinna Legioniga koostöö lõpetanud Gussev alustas põhikoosseisus ning enda sõnul vigastusest täielikult taastunud. "Olen praegu Kaljuga nädal aega trenni teinud. Seda, mis tulevikus tuleb, veel ei tea," ütles Gussev Soccernet.ee-le. "Mul oli ka pakkumine Soomest Kakkonenist, aga jään sel aastal arvatavasti Eestisse."
Premium liiga hooaega jätkab Kalju 25. juunil Tallinna Flora vastu ning Levadia 26. juunil FC Kuressaare vastu. Sõprusmängus lõid Kalju väravad Igor Subbotin ja Aleksandr Volkov. Levadia eest oli täpne Strahinja Krstevski.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Legionist lahkunud Gussev tõmbas sõprusmängus selga Nõmme Kalju särgi | https://sport.err.ee/1608252534/legionist-lahkunud-gussev-tombas-soprusmangus-selga-nomme-kalju-sargi | Reedel Maarjamäel toimunud sõpruskohtumises alistas Nõmme Kalju 2:1 FCI Levadia. Võitjate poolel tegi mängu kaasa ka Legionist lahkunud Maksim Gussev. |
Prantsusmaa lahtistel kolmandas ringis konkurentsist langenud Kontaveiti ootab Eastbourne'is juba avaringis ees paras pähkel. Eestlanna vastaseks on 35-aastane Kuznetsova, kes 2007. aastal maailma edetabelis 2. kohta hoidis. Venelannast kümme aastat noorem Kontaveit on 2019. aastal jõudnud WTA edetabelis 14. positsioonile.
Omavahel on mängitud kahel korral. 2018. aastal võitis Roomas eestlanna 7:5, 7:5 ning kaks aastat hiljem samas kohas Venemaa tennisist 4:6, 7:5, 6:3. Muruväljakutel minnakse aga esimest korda vastamisi, sest Roomas mängitakse saviliival.
Kontaveiti või Kuznetsovat ootab võidu korral järgmises ringis ees Bianca Andreescu (WTA 7.) ja Madison Keysi (WTA 28.) vahelise mängu võitja. | Kontaveit mängib Eastbourne'i avaringis tugeva venelannaga | https://sport.err.ee/1608252561/kontaveit-mangib-eastbourne-i-avaringis-tugeva-venelannaga | Eesti tennise esireket Anett Kontaveit (WTA 29.) läheb Eastbourne'i turniiril avaringis vastamisi kunagise maailma teise reketi Svetlana Kuznetsovaga (WTA 39.). |
Eelmisel GP-l liidripositsioonilt katkestama pidanud Max Verstappen on jätkuvalt heas hoos ning loodab Prantsusmaal võiduga pettumustvalmistava Bakuu etapi unustada. Kvalifikatsioonis sõitis hollandlane välja kiireima ringiaja ning alustab põhisõitu esimeselt positsioonilt. Tema järel stardivad Mercedese sõitjad Lewis Hamilton ja Valtteri Bottas.
Q3 CLASSIFICATION
Your final order from qualifying in Le Castellet! #FrenchGP #F1 pic.twitter.com/MqleoSupFF
— Formula 1 (@F1) June 19, 2021
Eelmisel aastal jäi Prantsusmaa GP koroona tõttu ära, kuid nii 2018. kui ka 2019. aastal võitis Hamilton. Üldarvestuses on briti sõitja 101 punktiga teine, temast nelja punkti kaugusel on just Verstappen. Hollandlase meeskonnakaaslane Sergio Perez hoiab 69 punktiga kolmandat kohta. | Prantsusmaa GP-d alustab parimalt stardipositsioonilt Verstappen | https://sport.err.ee/1608252540/prantsusmaa-gp-d-alustab-parimalt-stardipositsioonilt-verstappen | Vormel 1 Prantsusmaa GP kvalifikatsioonis näitas kiireimat minekut Red Bulli piloot Max Verstappen, kes alustab pühapäeval põhisõitu Lewis Hamiltoni ja Valtteri Bottase ees. |
Attila Fiola viis avapoolaja üleminutitel Budapestis mänginud ungarlased juhtima ja Antoine Griezmannil õnnestus 66. minutil viigistada, aga võidutabamuseni Prantsusmaa ei jõudnud.
Avamängus Saksamaad 1:0 võitnud Prantsusmaa seis on siiski kena. Ungari kaotas esimeses voorus lõpuminutite väravatest Portugalile 0:3.
F-alagrupp
Ungari
45+2' Fiola,
1
90:00
Prantsusmaa
66' Griezmann,
1
Enne mängu:
Nii Prantsusmaa kui Ungari on seni pidanud ühe kohtumise - Prantsusmaa alistas 1:0 Saksamaa ja Ungari pidi tunnistama Portugali 0:3 paremust.
Peale Portugalile alla jäämist võttis Ungari peatreener Marco Rossi kaotuse enda peale, tunnistades, et läks alt koosseisu ja asetusega. Enne kaotust Portugalile püsis Ungari võitmatuna 11 mängu järjest.
Kodupubliku ees mängiv Ungari tahab edasipääsemise võimaluse säilitamiseks kindlasti maailma teist rahvust võita, sest lisaks kõik ülejäänud kolm riiki on tugevad jalgpalliriigid ja õnnele loota ei saa. | Ungari üllatas viigiga Prantsusmaa vastu | https://sport.err.ee/1608252411/ungari-ullatas-viigiga-prantsusmaa-vastu | Jalgpalli EM-finaalturniiri F-grupis üllatas Ungari teises voorus 1:1 viigiga turniiri kõige suurema favoriidi Prantsusmaa vastu. |
Luterliku Maailmaliidu (LML) 50-liikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad esindajad maailma seitsmest piirkonnast, valis lõpphääletusel kahe kandidaadi vahel. Anne Burghardti kõrval kandideeris Zimbabwe Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulik dr Kenneth Mtata.
LML-i peasekretäri valimiskogu tööd juhatanud Kanada Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Susan Johnson tõstis mõlema kandidaadi puhul esile häid juhiomadusi, hingehoidlikku tundlikkust ja suuri kogemusi tööks Luterliku Maailmaliidu 148 liikmeskirikuga, mis tegutsevad 99 riigis.
Anne Burghardt töötab praegu EELK Konsistooriumi rahvusvaheliste ja oikumeeniliste suhete nõunikuna ja EELK Usuteaduse Instituudi arendusjuhina. Ühtlasi teenib ta EELK vikaarvaimulikuna peamiselt Lääne-Harju praostkonna kogudusi.
Aastaid on Burghadt töötanud ka LML-i peakorteris Genfis, vastutades muu hulgas kirikute vaheliste rahvusvaheliste oikumeeniliste suhete korraldamise eest. Tema ja ta abikaasa, samuti EELK vaimuliku Matthias Burghardti peres kasvab kaks last.
Anne Burghardt esitasid LML-i peasekretäri kandidaadiks tema kodukirik ja Ungari Evangeelse Luterliku Kirik.
LML-i Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna asepresident, EELK peapiiskop Urmas Viilma kommenteeris, et kogu piirkonnast ei ole kuigi kerge leida teist nii suure rahvusvahelise töö kogemusega võimekat teoloogi kui Anne Burghardt, kes sobiks esindama Ida-Euroopa piirkonna vastuolulise minevikuga luterlikke kirikuid ja siinset kirikutraditsiooni.
"Anne Burghardt on lisaks oma rahvusvahelise töö kogemusele ka suurepärane teoloog ja hea vaimulik, kes omab parimat kompetentsi teoloogilise hariduse ja oikumeenilise töö valdkonnas, mida uues positsioonis on väga vaja. Andsin sügisel rõõmuga allkirja tema kandidaadiks esitamise kirjale," sõnas peapiiskop Viilma.
Burghardti vastaskandidaat Kenneth Mtata töötab Zimbabwe Kirikute Nõukogu peasekretärina ja omab samuti suurt töökogemust LML peakorteris Genfis.
LML-i peasekretäri koht vabaneb tänavu 1. novembril liidu praeguse peasekretäri Martin Junge ametivolituste lõppemisega tema enda soovil. Tšiili luteri kiriku vaimulik dr Martin Junge on töötanud LML-i peasekretärina alates 2010. aastast.
Peasekretärile kui osaduskonna tegevjuhile lisaks on luterlaste osaduskonnal president ja seitse asepresidenti. Presidendina tegutseb 2017. aastast Nigeeria Luterliku Kiriku peapiiskop Panti Filibus Musa. | Eesti vaimulik valiti Luterliku Maailmaliidu peasekretäriks | https://www.err.ee/1608252531/eesti-vaimulik-valiti-luterliku-maailmaliidu-peasekretariks | Maailma 77 miljonit luterlast ühendavat maailmaliitu valiti laupäeval juhtima Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulik Anne Burghardt. |
Pärast avavoorus Horvaatia 1:0 alistamist tegi Inglismaa väravateta viik ajaloolise rivaali Šotimaa vastu, mille järel meeskonda mannetu mängu eest kõvasti kritiseeriti. Koondise peatreenerit Gareth Southgate'i kiideti kolme aasta eest peetud maailmameistrivõistlustel selle eest, et ta suutis meeskonnalt pinged maha võtta ja Inglismaa poolfinaali viia.
15 aastat tagasi koondise peatreenerina töötanud Steve McClaren sõnas, et vana ja tuttav probleem on tagasi. "Inglismaa mängis kartlikult. Nad ei tahtnud eksida ja mängisid turvaliselt ning ei olnud piisavalt agressiivsed," ütles McClaren Sky Sportsile. "Esimese mängu järel kriitika tõttu pahaseks saanud Šotimaa mängis vihaselt. Meie olime kogu 95 mängiminuti jooksul passiivsed. Selles koosseisus on kahtlemata olemas meeskond, mis suudab Euroopa meistriks tulla. Gareth peab selle meeskonna üles leidma," lisas McClaren.
Endine Inglismaa koondise keskkaitsja Rio Ferdinand sõnas, et avamängus saadud võit viis inglaste lootused liiga kõrgele. "Ma tõstan käe üles ja tunnistan, et olin elevil. Sattusime kõik pisut liiga hoogu. Muidugi tuleb emotsionaalne olla ja meeskonda toetada, aga siis koidab reaalsus," ütles Ferdinand. "Vaatasin Horvaatia mängu Tšehhi vastu. Olgem ausad, me alistasime kespärase ja vananeva Horvaati tiimi. See ei ole sama meeskond, kes maailmameistrivõistlustel finaali jõudis," lisas endine koondislane.
Inglismaa on kahe vooru järel D-alagrupis nelja punktiga teisel kohal. Tšehhil on sama palju punkte, ent parem väravate vahe. Horvaatia ja Šotimaa on kogunud ühe viigipunkti. Viimases voorus lähevad vastamisi Inglismaa ja Tšehhi ning Horvaatia ja Šotimaa. | Endine Inglismaa peatreener: meeskond kardab mängida ja eksida | https://sport.err.ee/1608252522/endine-inglismaa-peatreener-meeskond-kardab-mangida-ja-eksida | Endise Inglismaa jalgpallikoondise peatreeneri Steve McClareni sõnul takistab meeskonda EM-il hirm, mis on ka eelmistel suurturniiridel jalgpalli sünnimaa mängu halvanud. |
Rektor Mart Kalm tõdes, et valdav enamus eesti disainereid, arhitekte ja sisearhitekte on õppinud EKA-s ning neil on hea meel väärtustada oma vilistlaste töid, ent Aulo Padar oli ka aastaid sisearhitektuuri osakonna dotsent ja armastatud õppejõud.
"Kui meil fuajees on juba legendaarse sisearhitektuuri professori Väino Tamme Pegasuse kohviku toolide koopiad, siis sobib nende kohale tema õpilase Padari lühter suurepäraselt," rõõmustas Kalm.
Aulo Padari sõnul oli plaanitud kesksesse algsesse Turisti kauplusesse diskoruumid, kuhu katusevalgust ei soovitud. "Oli hoopis umbne betoonlagi konstruktiivsete betoonkiirtega, mis lausa nõudsid ümmargust lühtrit ruumi keskele. Lühtri all paiknes suur koosolekute laud, millele asetati müüdavaid suveniire väliskülalistele," meenutas sisearhitektuuri legend ja suurkuju Aulo Padar
EKA õppejõu, Aulo õpilase ja pikaaegse sõbra, Sille Pihlaku sõnul on taasriputamise näol tegu märgilise sündmusega, väärtustamaks nõukogudeaegset sisearhitektuuri. "Interjöörid on kiired vahetuma. Tihti ei püsi nad kauem kui paarkümmend aastat ja nii leidsimegi Turisti külastades lühtri pimedast keldrist. Aulo rõõmustas, sest see on lisaks käsipuudele üks väheseid interjöörielemente, mis veel säilinud. Arhitektidena peame väärtustama detaili sama palju kui linnaruumilist mahtu. Seetõttu on mul hea meel, et harides tulevasi ruumiloojaid, on meil võimalus neile erinevaid sisearhitektuuri väärtusskaalasid näidata," ütles Pihlak. | Ööklubi keldrist leitud kunagise kaupluse Turist lühter kaunistab nüüdsest EKA aatriumi | https://menu.err.ee/1608252516/ooklubi-keldrist-leitud-kunagise-kaupluse-turist-luhter-kaunistab-nuudsest-eka-aatriumi | Aegade hämarusse vajunud kauplus Turisti interjöör oli omal ajal eriskummaline ruum, kuhu möödakäijad sisse vaadata ei tohtinud ning kus katuseaknad ja tehisvalgustus moodustasid peamise valgusallika. Nüüd on praeguse ööklubi keldrist taasavastatud lühter leidnud uue lae Eesti kunstiakadeemia peahoone Kotzebue tänava poolses aatriumis. |
Möödunud hooajal mängis Hamburg vaid Saksamaa kõrgliigas, kus jõuti veerandfinaali. Kotsar kuulus meeskonna liidrite hulka, visates Bundesligas keskmiselt 14,8 punkti. 24-aastane eestlane võttis mängu kohta keskmiselt ka 6,6 lauapalli. | Kotsar mängib järgmisel hooajal tugevuselt teises eurosarjas | https://sport.err.ee/1608252510/kotsar-mangib-jargmisel-hooajal-tugevuselt-teises-eurosarjas | Selgusid järgmisel hooajal korvpalli Euroliiga ja EuroCupi sarjades mängivad meeskonnad. Tugevuselt teises eurosarjas EuroCup mängib uuel hooajal ka Eesti koondise keskmängija Maik-Kalev Kotsar ja tema koduklubi Hamburg Towers. |
Nii uudisteagentuur CNN kui BBC ringhääling teatasid, et Ühendriikide sinod otsustas panna kokku dokumendi, milles soovitatakse keelata armulauale pääs presidendile ja teistele abordi pooldajatele.
Kirikukogus hääletas selle poolt 168 osalejat ja vastu oli 55. Biden ise kommenteeris küsimust vaid lühidalt.
"See on eraviisiline asi ja ma ei usu, et see juhtuks," ütles Biden Valge Maja pressikonverentsil.
Katoliku kiriku abordivastasuse ja demokraatide poliitiliste põhimõtete vastuokslikkus on nõudnud Bidenilt avalikel sõnavõttudel abordist rääkides äärmiselt tasakaalustatud lähenemist.
Biden on öelnud, et on usulistel põhjustel isiklikult abordi vastu, kuid keeldunud seda laiendamast poliitikasse.
Biden on tuntud veendunud katoliiklasena, kes osaleb regulaarselt kiriku tegevuses. | Bideni seisukohad abordi küsimuses pälvisid kiriku hukkamõistu | https://www.err.ee/1608252513/bideni-seisukohad-abordi-kusimuses-palvisid-kiriku-hukkamoistu | Ühendriikide katoliiklasest president Joe Biden on seisukohtadega abordi küsimuses pälvinud oma kiriku hukkamõistu. |
Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 84 uut koroonaviiruse juhtu ja suri kaheksa haiget, teatas laupäeval haiguste ennetamise ja kontrolli keskus.
Läti viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on nüüd 108,8. Viimati oli näitaja nii madal mullu oktoobris.
Ööpäevaga tehti 8341 COVID-19 testi, millest üks protsent oli positiivseid.
Pandeemia algusest alates on Lätis tuvastatud 136 736 koroonaviirusega nakatumist.
Soomes tuvastati 115 uut nakatunut
Soomes tuvastati viimase ööpäevaga 115 uut koroonanakkuse juhtu, teatas laupäeval terviseamet.
Kahe viimase nädalaga on registreeritud kokku 1118 nakatunut, mis on 738 võrra vähem kui sellele eelnenud kahenädalasel perioodil.
Kokku on Soomes pandeemia algusest tuvastatud ligi 94 300 nakatunut.
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 75 uut koroonanakkuse juhtu
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 75 uut koroonanakkuse juhtu, suri neli koroonasse nakatunud inimest, teatas laupäeval statistikaamet.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 elaniku kohta on 72,8. Positiivsete testide osakaal viimase seitsme päeva jooksul on üks protsent.
Leedus on alates pandeemia algusest registreeritud 278 328 koroonanakkuse juhtu, surnud on 4364 koroonahaiget.
Haigusest on paranenud 213 838 koroonanakkusega inimest. | Lätis suri ööpäevaga kaheksa koroonasse haigestunut | https://www.err.ee/1608252459/latis-suri-oopaevaga-kaheksa-koroonasse-haigestunut | Lätis tuvastati ööpäevaga 84 koroonajuhtu, suri kaheksa haigestunut. Soomes tuvastati ööpäevaga 115 koroonajuhtu. |
D'Hulst sõnas Belgia meediale, et Kuldliiga poolfinaal on mõnes mõttes keerulisemgi kui finaal. "Ukrainal on suurepärased mängijad, näiteks Oleg Plotnitski Perugia tiimist. Ja ärge unustage, et just nemad võitsid meid viimase EM-i play-off' is. Ukraina on väga tugev meeskond, mis viimasel ajal hästi mänginud. Selles mõttes oleksin eelistanud kõigepealt Eestiga mängida," sõnas D'Hulst. Samas tunnistas kogenud sidemängija, et kui tahta turniir võita, tuleb kõigist jagu saada.
Alagrupifaasis alistas Eesti võrkpallikoondis Belgia 3:2 ja 3:1, kuid D'Hulst siis vigastuse tõttu kaasa ei teinud. Belgia sidemängija sõnul on seisund iga päevaga paremaks läinud, kuid tippvormis ta veel pole. "Final Four tuli minu jaoks ausalt öeldes nädal aega liiga vara," ütles D'Hulst.
Eesti poolfinaalmäng Türgi vastu algab laupäeval kell 18.00. Ukraina ja Belgia kohtumine toimub sama päeva õhtul algusega kell 21.00. Finaal ja kolmanda koha mäng peetakse pühapäeva õhtul. | Belgia sidemängija oleks Kuldliigas eelistanud Eesti vastu mängimist | https://sport.err.ee/1608252507/belgia-sidemangija-oleks-kuldliigas-eelistanud-eesti-vastu-mangimist | Võrkpalli Kuldliigas mängitakse laupäeval poolfinaalkohtumised, kus vastamisi lähevad Ukraina ja Belgia ning Eesti ja Türgi. Belgia koondise sidemängija Stijn D'Hulst sõnul oleks ta eelistanud Eesti vastu mängimist. |
Ramos võitis Realis oldud aja jooksul viis La Liga tiitlit, kaks Copa del Reyt ja neli Meistrite liiga tiitlit. Välismaa meedia andmetel ei tahtnud Ramos Madridi Realist lahkuda ja klubi tegi esialgu hispaanlasele üheaastase lepingupakkumise, kuid võttis selle tagasi.
Kolmest Ramose vastu huvi tundnud suurklubist peetakse vähim tõenäoliseks Prantsuse hiidu PSG-d, sest klubi pidas Ramose palgasoovi liiga kõrgeks. Hispaania väljaande sõnul soovib Ramos teenida 12 miljonit eurot aastas. Prantsuse klubi kahtlevat ka Ramose vormi sobivuses.
Välismaa meedia andmeil peab Ramos põhjalikumalt läbirääkimisi Manchester Unitedi ja Sevillaga, kuid kas üks kahest tippklubist möödunud hooajal vigastustega kimpus olnud ja karjääri lõpetamise poole liikuva Hispaania legendi oma ridadesse värbab, näitab aeg. | Lepinguta Ramosest on huvitatud nii Manchester United, PSG kui ka Sevilla | https://sport.err.ee/1608252501/lepinguta-ramosest-on-huvitatud-nii-manchester-united-psg-kui-ka-sevilla | 35-aastane jalgpallur Sergio Ramos on peale 16 aastat Real Madridis mängimist klubist lahkumas ja vanameistrist on huvitatud nii mõnigi Euroopa tippklubi. |
Uuringu sihtrühmaks oli vanuses 15–60 Eesti elanikkond.
Suhtumine tasuliste voogedastusteenuste suhtes on võrreldes eelmise aastaga muutunud soosivamaks – kasvanud on nende hulk, kes leiavad, et 7 eurot kuutasu säärase teenuse eest on soodne; nad kas juba kasutavad mõnda sellist teenust või plaanivad seda teha. Suhtumise muutus peegeldub ka käitumises: Eestis tuntuima ja eelistatuima voogedastusteenuse Spotify tasulise versiooni kasutajate osakaal on aastaga märgatavalt kasvanud: 2018. aastal oli see 37% ning 2021. aastal on see juba 56% kõigist Spotify kasutajatest.
Eestlaste eelistatuim seade muusika kuulamiseks on jätkuvalt autoraadio, olgugi et võrreldes 2018. aastaga on kasutajate arv langenud 55 protsendilt 43 protsendile. Oluliselt on langenud CD-plaadi kuulamine autos. Eesti Esitajate Liidu juhi Urmas Amburi sõnul on trendi üheks põhjuseks see, et autotootjad ei paigalda autodesse enam CD-mängijaid. Igapäevaselt kuulavad telefonist muusikat keskmisest rohkem 15–29aastased, arvutist kuni 39aastased, autoraadiot 40+ aastased ja mehed, tavaraadiot 40+ aastased ja eestlased.
Uuringust selgus, et 94% eestlastest kuulavad muusikat iganädalaselt, keskendunult kuulab muusikat igapäevaselt 32% inimestest.
58% eestlastest kulutab igakuiselt raha muusikale, millest enim kulub kontserdipiletite ostuks. Kaks kolmandikku eestlastest on valmis ka veebikontserdi eest tasuma – 42% vastanutest on valmis maksma kuni 5 eurot, 26% kuni 15 eurot. Kontsertide külastamine on pandeemia tõttu viimasel aastal langenud 93%.
"Olgugi, et arusaadavatel põhjustel on kontsertide külastamine sel aastal drastiliselt vähenenud, on praegu juba näha, et pileteid on palju müügis ja korraldamise tahe on suur. Loodan, et järgmisel või kahe aasta pärast siin kohtudes on need numbrid jälle pandeemiaeelsel tasemel või kõrgemalgi," kommenteeris Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt.
Uuringu "Eesti elanike muusikakuulamise harjumused" eesmärk on mõista Eesti inimeste harjumusi ja eelistusi muusika kuulamise osas ning anda seeläbi kohalikule muusikasektorile kasulikku sisendit oma igapäevaseks tööks.
Uuring toimus mais 2021. | Tasulisi voogedastusplatvorme kasutab muusika kuulamiseks neljandik eestlastest | https://menu.err.ee/1608252480/tasulisi-voogedastusplatvorme-kasutab-muusika-kuulamiseks-neljandik-eestlastest | 11. juunil Tallinnas Von Krahli teatris esmakordselt toimunud Eesti muusikaturu fookuspäeval tutvustati äsjailmunud eestlaste muusikakuulamise harjumuste uuringut, millest selgus, et neljandik eestlastest kasutab muusika kuulamiseks tasulisi voogedastusplatvorme. Sarnaste platvormide tasuta versioone kasutab üle kolmandiku eestlastest. |
Salamana treener Heiko Staacke ütles, et spordis ei mängi rahvuslik taust rolli. "Spordi kaudu on alati võimalus integreeruda - on palju erinevaid inimesi erineva taustaga ja saab luua uusi kontakte. Sport on integreerumisel alati esirinnas," ütles ta.
"2011. aastal oli kodus Süürias ülestõus ja kui alguses oli kõik korras, siis aasta hiljem oli olukord kohutav. Käis sõda ja pidev pommitamine, seal oli võimatu elada. Sellepärast otsustasin, et võtan oma naise ja lapse ning põgeneme Süüriast," kirjeldas Salamana Süüriast lahkumise tagamaid.
Wessam elas Süüria pealinna Damaskuse kandis koos naise ja tütrega. Enne naftafirmas töötamist õppis ta mõnda aega kõrgemas turismiinstituudis. Nüüd elab ta koos naise ja kolme lapsega Saksamaal Saarbrückenis. Ta esindas Süüriat Londoni olümpiamängudel.
Põgenike koondis osaleb olümpiamängudel teist korda. Seal võistlevad sportlased, kes erinevatel põhjustel ei saa oma kodumaad esindada ja on sunnitud mujal elama ning treenima. Rio olümpial kuulus koondisesse 10 sportlast, Tokyosse sõidab juba 29 sportlast.
Tokyo olümpiamängud algavad 23. juulil. | Põgenike koondislane: poksin kõikide maailma põgenike eest | https://sport.err.ee/1608252492/pogenike-koondislane-poksin-koikide-maailma-pogenike-eest | 2015. aastal Saksamaale põgenenud Süüria poksija Wessam Salamana ütles Tokyo olümpia eel, et kui varem esindas ta oma kodumaad Süüriat, siis nüüd esindab ta kõiki maailma põgenikke. |
Ettepaneku üle hääletatakse järgmisel kuul Tokyos toimuval ROK-i istungil. Heakskiidu korral tõuseks mängudel võisteldavate spordialade arv kaheksani, kusjuures suusamägironimises võistleks 48 sportlast.
Mõõtu võetaks meeste ja naiste sprindi- ning individuaalvõistlusel ja segateatevõistlusel.
Eeltoodud viiel alal võisteldi juba 2020. aasta Lausanne'i noorte taliolümpial, kus võitis enim medaleid Itaalia.
ROK tõi põhilise põhjusena, miks ala peaks olümpia kavasse kuuluma, välja suusamägironimise hüppeliselt kasvava populaarsuse Euroopas.
Spordiala hõlmab endas suusatades või suuski kandes mägiradadel ronimist ja laskumist.
2026. aasta taliolümpia lõplik programm selgub 2022. aasta juunis. | 2026. aasta taliolümpiamängude programmi on lisandumas uus spordiala | https://sport.err.ee/1608252477/2026-aasta-taliolumpiamangude-programmi-on-lisandumas-uus-spordiala | Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) tegi juhatusele ettepaneku lisada 2026. aasta Milano taliolümpia spordialade sekka suusamägironimine. |
"Tartu piirkonna juhatus peab minu avaldust menetlema ja saatma edasi erakonna eestseisusele, mis homme valitakse, eestseisus peab selle rahuldama," rääkis Olesk ERR-ile.
Oleski sõnul tegi ta otsuse erakonnast peale suurkogu lahkuda juba möödunud sügisel ja informeeris sellest ka erakonna esimeest Helir-Valdor Seederit. "Suurkogu toimub homme ja selle lõpul saabki piirkonna juhtus minu lahkumisavalduse. Selle sisu teab erakonna esimees juba neljapäevast," sõnas Olesk.
Erakonna suurkogu kogunemist ootas Olesk juba aasta algul, järgmise variandina oleks tema sõnul olnud sobilik valida uusi juhte sügisel. Praeguse korralduse puhul on tema sõnul probleemiks, et mitmed põhimõttelised küsimused on läbi arutamata.
"Ma ei kauple oma senise erakonnaga, ma ei lähe kuskile mujale. Ma olen konservatiiv, aga mitte niisuguses koosseisus, kus väga vähesed teavad, mis asi konservatiivsus on, milleks ta kohustab ja kus erakond ei ole enam tervik ja minu arvates seda tervikut taastada ei ole enam võimalik," rääkis Olesk.
"Igaüks, kes tunneb kultuurimälestuste rekonstrueerimist, teab väga hästi, kui mingi müür on katki, siis katkised kohad asendatakse uute kividega. Erakond vajab väga radikaalset uuenemist, aga erakond ei tohi selle juures olla harali. Praegu on minu hinnangul juba pikemat aega on, selle kõige objektiivsemaks tõendiks on populaarsus valijaskonnas viie protsendi ümber, mis on püsinud juba aastaid nii. Keegi peab selle viie protsendi eest vastutama," sõnas ta.
Oleski sõnul pole realistlik, et erakond koostab peale suurkogu mõne tunniga plaani olukorra lahendamiseks ja populaarsuse kasvatamiseks. Seni pole tema sõnul erakonna liikmeteni sellist programmi jõudnud.
"See, et Isamaa on igavene, see ei kõlba isegi mitte parteiajaloo loengute pidamisse. See, kui tahetakse, et isamaa oleks juba käesoleva kuu lõpul kõigest mõne päevaga väga populaarne, see on halb ulmejutt. See, et homme õhtul kell seitse kuni üheks uus eestseisus istub maha ja paneb programmilised punktid paika, ei ole teostatav," rääkis Olesk. "Programm lükkub edasi. Järelikult lükkub edasi ka erakonna haraliolek," lisas ta. | Peeter Olesk lahkub Isamaast: erakond on mõranenud | https://www.err.ee/1608252468/peeter-olesk-lahkub-isamaast-erakond-on-moranenud | Alates 1993. aastast Isamaasse kuulunud kirjandusteadlane ja poliitik Peeter Olesk esitas erakonnale lahkumisavalduse. Oleski hinnangul on erakond mõranenud ja vajab radikaalset uuenemist, kuid seni pole selle nimel tööd tehtud. |
Horfordi kolm hooaega juhendanud Brad Stevens ütles, et mees mängis Bostonis pallides äärmiselt tähtsat rolli. "Tema võime meeskonnakaaslasi oma kogemuste ja juhtimisega suunata annab suurepärase täienduse," ütles Stevens.
Walker liitub meeskonnaga, kes lõpetas eelmisel hooajal läänekonverentsi tagasihoidlikult, kuid kus näitas potentsiaali noor ründav kaitsja Shai Gilgeous-Alexander, kes tõi Thunderi eest keskmiselt 23,7 punkti mängus.
31-aastane Walker teenib järgmise kahe hooaja jooksul vähemalt 73 miljonit dollarit. Pärast seda, kui mees aitas Celticsil eelmisel hooajal NBA mullis idakonverentsi finaali jõuda, piirdus ta põlveliigese vigastuste kiuste 43 mänguga. Ta jättis vahele ka väljalangemisvooru kaks viimast mängu Brooklyn Netsi vastu. | Celtics vahetab Walkeri Horfordi vastu välja | https://sport.err.ee/1608252465/celtics-vahetab-walkeri-horfordi-vastu-valja | NBA klubi Boston Celtics loobub mängujuht Kemba Walkerist, saates ta Oklahoma City Thunderisse ja toob sealt vastu kogenud Al Horfordi. |
Viktor Kossakovski "Gunda" on ilmselt üks traagilisemaid filme, mis sel aastal me kinodesse jõudnud. Selles filmis ei astu üles ühtegi inimest, kuid me näeme maailma, mille inimene on loonud, et hoida käigus oma tarbimisiha. Gunda on emis, kes kasvatab ühes kuudis kümmetkonda põrsast, talitades nendega nii nagu üks emis seda õigeks peab. Pooleteise tunni sisse mahub Gunda ühe pesakonna lugu, episoodidena ka kõrvalepõiked maailma piire avastavatest kanadest ning kevadel esimest korda aasale pääsevaist lehmadest ja mullikaist. Kõik nad peavad omal moel toime tulema piirangutega, mida inimene on nendele seadnud ja mis, kahjuks küll, on neile koduks. Kõige sümboolsem on ehk ühejalgse kana katse end aiaaugust läbi suruda, sinna, kus piire nähtavasti ei ole.
Kossakovski armastab vaadelda, kuid ta pole lihtsalt dokumentalist, kes tundetu masinana nähtu jäädvustab. Kossakovski filmides on alati sees emotsionaalne väärtus, mis oma tagasihoidlikul moel ootamatutes kohtades ilmneb. Selle väärtuse leiab Kossakovski just vaadeldes ja lubades ka oma vaatajal sama protsessi läbi teha. Sellest ka ajaliselt pikad kaadrid, mis justkui jäljendaks kohaolekutunnet. Kanade, lehmade, sigade jälgimine on rahustav ja kodune - seda teab igaüks, kes koduloomadega mingis eluetapis kokku puutunud. Sind usaldavad elukad ajavad omi asju, mõni toimekam ja tarmukam kui teine, igaühel oma iseloom, karakter. Rõõmu ja kurbust tunnevad nad samadel põhjustel kui teisedki elusolendid - rõõmu toovad soojus, turvalisus, toit, seltskond ning kurbust see, kui neist peab ilma jääma. Kossakovski ei kirjuta oma tegelastele montaažiga ega pealeloetud tekstiga sisse inimesele arusaadavaid tõlgendusi, ta ei tõlgi nende tegevust inimkeelde nagu seda tehakse loodusfilmides või kogupere loomafilmides. Kossakovski laseb neil olla ja inimesel ise sellest olemisest oma järeldusi teha.
Kossakovski teene seisneb selles, et ta annab neile vaikivatele ja urbaniseerunud inimesele ka märkamatutele kaaslastele võimaluse vastu vaadata, ta annab neile näo. Loomade pilgus, mis kaamerasse suunatud on uudishimu, üllatus, küsimus, kuid see on ka süüdistus nende olude eest, kuhu me oleme need loomad pannud. Noorte lehmade ja pullimullikate vabadust piirab aed, me teame nende saatust, nemad seda ei tea. Emaarmastusega kasvatatud põrsastest ilma jääva Gunda lugu on siinjuures kõige traagilisem.
Mida me neile loomadele siis võimaldame vastutasuks nende elu eest? Mis on siis inimlikkus, kas kehtib see mõiste ainult oma liigikaaslaste kohta? Või kas pole inimlikkuse kõige ilmsem väljendus just selles, et osatakse hoolida ka muust loodusest?
Need on suured küsimused ja sellepärast on "Gunda" ka suur film. Veiste majesteetlikkus, kanade aristokraatlikkus ja sigade inimlikkus ei olegi antud juhul pelgalt epiteedid. | Arvustus. "Gunda" annab loomale võimaluse inimest vastu vaadata | https://kultuur.err.ee/1608252453/arvustus-gunda-annab-loomale-voimaluse-inimest-vastu-vaadata | Uus dokumentaalfilm kinodes
"Gunda" (2020)
Režissöör Viktor Kosakovskiy |
Turniiril jagatakse välja 3 individuaalkohta meeste arvestuses ja 2 kohta naiste arvestuses. Lisaks on võimalik kvalifitseeruda ka võistkondlikult - saada on 3 kohta meeste võistkondlikus arvestuses ja 3 naiste võistkondlikus arvestuses.
Mehi esindavad Pariisis vaid Karl Kivilo ja Märt Oona, mistõttu meeskondlikult olümpiale pürgida ei saa.
Naiste arvestuses võistlevad Pariisis Laura Nurmsalu, Reena Pärnat ja Triinu Lilienthal ning kolmik püüab ka võistkondlikku olümpiakohta. Naiskond jäi 2016. aastal olümpiakohast napilt ilma, kuid toonasest tiimist on ka sel korral olümpiale püüdlemas Laura Nurmsalu ja Reena Pärnat. Triinu Lilienthal on naiskonnas esimest korda, kuid Triinul on ette näidata 2020. aasta juunioride MM-i 8. koht.
Olümpiakvalifikatsioon Pariisis toimub reedest esmaspäevani.
Olümpiamängud avatakse 23. juulil. | Eesti sportvibu laskjad asuvad viimaste olümpiapiletite nimel võistlustulle | https://sport.err.ee/1608252432/eesti-sportvibu-laskjad-asuvad-viimaste-olumpiapiletite-nimel-voistlustulle | Eesti olümpiakoondis võib veel suureneda, kui vibusportlased on olümpia kvalifikatsiooniturniiril Pariisis edukad ning lunastavad pääsme Tokyosse. |
"Kui ma esimest korda selle loo põhja kuulsin, tuli mul silme ette üks mu lemmiklauljaist - Whitney Houston. Mulle meeldib selle loo kulgemine ja meeleolu," iseloomustas Helen.
Video filmiti Vääna-Jõesuus, režisöör on Toomas Tatar. "Lähtusin Heleni soovidest ja ka enda kujutelmast, kuidas võiks video kulgeda. Mulle meeldis väga Heleniga koos töötada, ta tegi selle väga lihtsaks," jagas oma emotsioone Toomas Tatar.
Lauli viisi autor on Renae Rain, sõnad on kahasse kirjutatud Heleni ja Janne Saarega. | Helen andis koos videoga välja suvise loo "Sädemed" | https://menu.err.ee/1608252423/helen-andis-koos-videoga-valja-suvise-loo-sademed | Helen Randmetsa uus lugu on järjekorras viies ja valminud taas koostöös Rob Montese ja Jason Hunteriga. |
Neli aastat pika NBA hooaja tõttu Sloveenia koondisest eemal olnud 22-aastane Luka Doncic tõi 10 punkti, andis lausa 17 korvisöötu ja võttis seitse lauapalli. Sloveenia resultatiivseim oli Klemen Prepelic, tuues 31 punkti.
Horvaatia poolel tegi üle viie aasta esimese kohtumise koondisesärgis kaasa Mario Hezonja, kes tõi 37 punkti ja noppis 10 lauapalli.
Olümpia avatseremoonia toimub 23. juulil, korvpalliturniiriga tehakse algust järgmisel päeval. | Neli aastat koondisest puudunud Doncic andis naasmismängus 17 korvisöötu | https://sport.err.ee/1608252426/neli-aastat-koondisest-puudunud-doncic-andis-naasmismangus-17-korvisootu | Sloveenia korvpallikoondis alistas olümpiaeelses kontrollmängus Horvaatia seisuga 97:88. |
Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari kuulub žüriisse Miesi auhinna nõuandva komitee esindajana.
Sõltumatud Euroopa arhitektuurieksperdid, rahvuslikud erialaliidud ja auhinna nõuandev komitee esitasid auhinnale seekord kokku üle 500 objekti. Et auhinna üleandmine lükkus edasi, siis suurenes ajaga lisaks nominatsioonide koguarvule ka Eesti objektide arv. Kokku on neid kaheksa: Fotografiska (Salto arhitektid), Haapsalu linnus (KAOS arhitektid), Suure-Jaani tervisekoda (Arhitekt Must ja Kuup Disain), Maidla loodusvilla (b210), Võru keskväljak (Stuudio Tallinn), kõrgepingeliini disainmast Soorebane (PART), sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone (3+1 arhitektid) ning Tartu Lodjakoda (Salto arhitektid).
Auhinda annab välja Barcelonas tegutsev Mies van der Rohe Fond. Traditsioon sai alguse 1987. aastal, 2001. aastal sai Mies van der Rohe Auhinnast Euroopa Liidu ametlik arhitektuuriauhind. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia 60 000 eurot. Lisaks peapreemiale annab fond välja ka noore arhitekti eripreemia.
Euroopa kaasaegse arhitektuuri auhinna 2022. aasta žürii esimees on Tatiana Bilbao (arhitekt omanimelises büroos ja õppejõud Yale'i arhitektuurikoolis), žüriisse kuuluvad veel Francesca Ferguson (ajakirjanik ja kuraator, festivali MakeCity algataja); Mia Hägg (arhitekt, asutanud innovaatilise avaliku eluruumi büroo Habiter Autrement). Samuti kuuluvad sinna Georg Pendl (arhitekt, Euroopa Arhitektide Nõukogu president), Spiros Pengas (endine Thessaloniki abilinnapea); Marcel Smets (arhitekt, linnaplaneerija ja teoreetik).
Triin Ojari on töötanud Eesti arhitektuurimuuseumis teadurina 1995–2000 ja aastast 2014 direktorina. Aastatel 2000–2013 oli ta arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja. Ojari on arhitektuurimuuseumi direktorina rahvusvahelise arhitektuurimuuseumide ühenduse ICAM juhatuse liige, Miesi Euroopa arhitektuuriauhinna nõukoja liige. Kureerinud näituseid ning publitseerinud kaasaegse arhitektuuri ja linnaplaneerimise teemalisi artikleid. | Arhitektuuriloolane Triin Ojari nimetati Miesi kaasaegse Euroopa arhitektuuriauhinna žüriisse | https://kultuur.err.ee/1608252420/arhitektuuriloolane-triin-ojari-nimetati-miesi-kaasaegse-euroopa-arhitektuuriauhinna-zuriisse | 20. sajandi moodsa arhitektuuri suurkuju Ludwig Mies van der Rohe järgi nime saanud Euroopa Liidu Miesi auhind antakse välja iga kahe aasta tagant parimale Euroopa arhitektuuriteosele. Žüriisse kuuluvad arhitektid, kriitikud, tellija esindajad, Euroopa Arhitektide Liidu president. |
"Kahtlemata on tegemist küsimusega, mis ei tekita ülemäära suurt entusiasmi, kuid on selge, et tänase maksukoormusega jäävad paljud olulised küsimused kas lahenduseta või muutuvad probleemkohad aastatega veelgi teravamaks," sõnas Ratas.
"Kriisi ajal nägime eriti selgelt, kuivõrd oluline on tugev turvavõrk ning riigi toetus ettevõtetele ja Eestimaa inimestele. Ka nüüd, mil õhus on lootust, et meid räsinud kriis saab seljatatud, oleks vale arvata, et abi pole enam vaja. Vastupidi, kriis osutas veelgi paremini, kus on arenguruumi, millised on meie nõrkused," sõnas ta.
Ratase sõnul seisab Keskerakond jätkuvalt astmelise tulumaksu kehtestamise eest. Uusi makse silmas pidades tuleb Ratase hinnangul tõsiselt kaaluda tervise- ja tööminister Tanel Kiige poolt välja pakutud hoolduskindlustusmaksu rakendamist, millega kaetaks konkreetselt vaid hoolekandega seotud kulud.
"Näiteks kaheprotsendiline maks jaotatuna töövõtja ja tööandja vahel annaks olulise positiivse tõuke murele, mis kimbutab kümneid tuhandeid Eestimaa peresid ühel või teisel ajahetkel – kuidas tagada enda lähedase väärikas vananemine ning hool," rääkis Ratas.
"Julgemalt tuleks meil arutada aga ka ettevõtte tulumaksu üle. Nii on juba täna G7 liidrid kokku leppinud ettevõtte tulumaksu osas, mis põhimõtteliselt tähendaks globaalselt 15-protsendist ettevõtete tulumaksu. See tähendab Eesti jaoks erandi küsimist või maksusüsteemi vastavusse viimist kokkulepituga," ütles Ratas.
Ka Euroopa Liidu rohelepe annab Ratase sõnul maksustamisele uue paradigma.
"Probleemiks on jätkuvalt OÜtamine. Kui ikkagi juhatuse esimehe ainus sissetulek on dividenditulu oma firmast, siis on selge, et see tulu tuleb maksustada sotsiaalmaksuga," rääkis Keskerakonna esimees.
Varamaksude puhul tuleks Ratase sõnul arutada eelkõige kinnisvara- ja automaksu üle. "Kinnisvaramaksu puhul võiksime lähtuda maamaksu loogikast, et inimese kodu on maksuvaba, aga muu omandatud kinnisvara pealt tuleks maksta." | Ratas: kaaluda tuleb hoolduskindlustusmaksu ja sotsiaalmaksu dividendidelt | https://www.err.ee/1608252414/ratas-kaaluda-tuleb-hoolduskindlustusmaksu-ja-sotsiaalmaksu-dividendidelt | Keskerakonna esimehe ja riigikogu esimehe Jüri Ratase sõnul tuleb avada maksudebatt. Ratas rääkis erakonna volikogul peetud kõnes, et kaaluda tuleb hoolduskindlustusmaksu rakendamist ja osaühingutest palgana välja võetavatelt dividendidelt tuleks maksta sotsiaalmaksu. |
Hashimoto lausus, et korralduskomiteele on tehtud ettepanek pealtvaatajaid mitte lubada, sest siis oleks infektsioonirisk publiku seas olematu. Mitmed professionaalsed spordiliigad ja suurüritused on aga tõestanud, et ka kümnete tuhandete pealtvaatajatega võib siiski ohutult üritusi läbi viia.
"Kuni jagub inimesi, kes soovivad areenidele kaasa elama tulla, on meie, korraldajate ülesanne igasugused riskid kõrvaldada ja rahvale võimalusi otsida. Soovin, et võimalikult paljud inimesed saaksid olümpiamänge vaadata ning me töötame selle nimel lõpuni välja," ütles Hashimoto.
Korraldajad on juba keelanud pealtvaatajad välisriikidest ning langetab otsuse kohaliku publiku lubamise kohta juuni lõpuks.
Tokyo olümpiamängud algavad 23. juulil. | Olümpiamängude juht: oleme saanud soovitusi, kuidas pealtvaatajaid lubada | https://sport.err.ee/1608252393/olumpiamangude-juht-oleme-saanud-soovitusi-kuidas-pealtvaatajaid-lubada | Tokyo olümpiamängude korralduskomitee presidendi Seiko Hashimoto sõnul on võtta mitmeid häid näiteid praeguse aja spordist, kus publik on turvaliselt staadionile paigutatud. |
Valtteri Bottas (Mercedes) ja MM-sarja juht Max Verstappen (Red Bull) suurendasid Le Castellet'is treeningutel üle äärekivide sõitmisega märgatavalt meeskondade remondiarveid.
"Auto on kahjustada saanud ja oleme üsna kindlad, et Max ei sõitnud meelega raja äärde," ütles Red Bulli meeskonna mänedžer Jonathan Wheatley raadio vahendusel võistlusdirektor Michael Masile. "Tundub, et see on sõitjatele lihtsalt suur trahv väikese valearvestuse eest. Meetri jagu liiga laialt sõitmine maksab 100 000 naela (116 400 eurot)." kommenteeris Wheatley paranduste maksumust. | Vormel-1 meeskonnad on Prantsusmaa MM-raja äärekividega rahulolematud | https://sport.err.ee/1608252378/vormel-1-meeskonnad-on-prantsusmaa-mm-raja-aarekividega-rahulolematud | Vormel-1 sarja konkurendid Mercedes ja Red Bull kaebasid ühiselt Prantsusmaa MM-etapi ringraja teise pöörde äärekivide põhjustatud kulukate kahjustuste üle. |
Enim uusi positiivseid testitulemusi laekus Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 13 inimesel. Ida-Virumaale lisandus neli, Tartumaale kolm, Raplamaale kaks, Hiiumaale, Järvamaale, Lääne-Virumaale, Pärnumaale, Saaremaale, Viljandimaale ja Võrumaale üks.
Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Ühel juhul rahvastikuregistri järgne elukoht puudus.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 53,65 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 1,4 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid seitse, haiglaravi vajab 50 patsienti. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 67 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 35 inimest (70 protsenti). Ööpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei lisandunud.
Ööpäeva jooksul manustati 14 040 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 540 837 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 391 171 inimesel.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 67,1 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal. | Ööpäevaga lisandus 30 positiivset testi | https://www.err.ee/1608252360/oopaevaga-lisandus-30-positiivset-testi | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3921 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 30 ehk 0,8 protsenti testide koguarvust. |
Kui tänasel päeval minna välismaale puhkusele kohalikku keelt rääkimata, pole see enam probleem. Võimalik on kõneleda oma nutitelefoni, mis seejärel selle teksti automaatselt ära tõlgib ning ettegi loeb.
Tõlge pole, tõsi, siiski veel vigadeta. Eriti, kui tõlkida mõnest väikeriigi keelest, nagu seda on eesti keel. Ühtlasi on nutiseade meist veel võrdlemisi eraldiseisev. Me hoiame nutitelefoni käes, räägime selle sisse, piidleme, kas telefon sai meist ikka õigesti aru, vajadusel parandame, ning seejärel ootame vastust. Ning nii iga lause järel.
Tulevikus kaob selline pinev ekraani vaatamine ning tõlke ootamine ära. Tallinna Ülikooli digitehnoloogia instituudi doktorant ja nooremteadur Kais Allkivi-Metsoja sõnas, et lähikümnenditel piir inimeste ja masinate vahel järk-järgult hägustub. Laiemasse kasutusse jõuavad mitmesugused kehal kantavad seadmed ning tehnoloogia kolib pihust prillidesse ja kõrvaklappidesse.
Ta ütles, et masintõlge on tänu tehisnärvivõrkudele teinud mõne viimase aastaga suure arenguhüppe. Samuti arendatakse kõneleja häält jäljendavaid kõnesünteesi rakendusi ja suuliigutusi matkivaid arvutimudeleid.
"Suure tõenäosusega saame siis omavahel vestelda ilma arugi saamata, et kõneleme eri keeli. Kaaslase jutt kostub, nagu räägiks ta meie keeles – ja seda omaenda häälega. Isegi tema suu liigub vastavalt," ütles Allkivi-Metsoja.
"Kaaslase jutt kostub, nagu räägiks ta meie keeles – ja seda omaenda häälega. Isegi tema suu liigub vastavalt," ütles Allkivi-Metsoja.
Kais Allkivi-Metsoja kuulub 52 riigi teadlasi koondavasse võrgustikku "Keel inimmasina ajastul" ("Language in the Human-machine era"), mis uurib uute ja alles esilekerkivate tehnoloogiate mõju keeltele ja ühiskonnale. Maikuu lõpus ilmus võrgustikult ka uus raport. mis annab populaarteadusliku ülevaate keeletehnoloogia hetkeseisust ning tõenäolistest tulevikusuundadest.
Allkivi-Metsoja selgitas, et keeletehnoloogias on tuleviku muusikaks liitreaalsus, kus tegelikku keskkonda täiendab virtuaalne sisu. "Nutiprillid võimaldavad silme ees näha näiteks kaardirakenduse juhiseid. Sarnaselt on võimalik kuvada silme ette ka näiteks masintõlget," ütles ta.
Keeleuurija sõnul on tulemas kaks suuremat muutust. Esiteks see, et tehnoloogia vahendab, tõlgib ja toimetab reaalajas keelt. Nii seda, mida me kõneleme ja kirjutame, kui ka seda, mida me kuuleme ja loeme. Teisalt aga on tehnoloogia ise aina enam meie vestluspartneri rollis.
Masinatega kõnelemine on mingil määral võimalik juba tänapäeval, näiteks telefonis pesitseva virtuaalse assistendiga rääkides. Tulevikus muudab virtuaalreaalsus aga väga tõenäoliseks selle, et saame juttu ajada vestlusrobotitega, kellele on antud inimese välimus.
See võib kasulik olla näiteks keeleõppes võõrkeelse suhtluse harjutamiseks. "Vestlusrobot imiteerib näiteks itaallast, juhul, kui me õpime itaalia keelt, ja virtuaalreaalsus võimaldab luua meie ümber ka keskkonna, mis meenutaks meile Milanot või Roomat," selgitas Allkivi-Metsoja.
Ta ütles, et kõneroboteid kasutatakse tulevikus tõenäoliselt ka lihtsalt ajaveetmiseks. "Robotitest võivad tinglikult saada meie sõbrad, kes löövad näiteks kaasa vestlustes, kus osalevad nii inimesed kui ka robotid. See kõik tähendab, et tulevikus on väga keeruline eristada sellist kõne ja kirjalikku teksti, mis on inimese loodud, ja kõnet-teksti, mille loomises on osalenud arvuti," ütles ta.
Virtuaalreaalsus võimaldab tulevikus rännata kas või Milanosse, kus inimese välimusega virtuaalassistent itaalia keelt õpetaks, selgitas Allkivi-Metsoja. Autor/allikas: stem.T4L/Unsplash
Kas usaldame arvutile enda eest rääkimise?
Seda, et kõnetehnoloogia arenedes võõrkeelte õppimise vajadus täielikult möödanikku vajuks, keeleteadlased ei arva.
Londonis paikneva Imperial College'i masinõppe õppejõud Marek Rei ütles, et otsene vajadus tulevikus võõrkeeli õppida kaob paljudel tõesti ära ning hakkama saab ka eesti keelega. Nii näiteks saab välismaale reisida inglise keelt oskamata.
See aga ei tähenda, et keelte õppimine ei oleks mõistlik. Häid põhjuseid keelte õppimiseks leiab Rei sõnul kindlasti. "Kui lähed näiteks välismaale ja tahad sealt endale partnerit leida, siis ei saa sa elu lõpuni jääda temaga Google Translate'i kaudu suhtlema," ütles ta.
"Kui lähed näiteks välismaale ja tahad sealt endale partnerit leida, siis ei saa sa elu lõpuni jääda temaga Google Translate'i kaudu suhtlema," ütles Marek Rei.
Seda, et tulevikus enam võõrkeelte õppimisel mõtet ei oleks, ei arva ka Kais Allkivi-Metsoja. Küll aga võivad tema sõnul muutuda põhjused, miks keeli õpitakse. "See võib muutuda rohkem ajutreenimise hobiks, sest keelte õppimine arendab ju meie kognitiivset võimekust," sõnas ta.
Lõppkokkuvõttes taandub kõik sellele, kuivõrd me tehnoloogia saadud tõlget usaldame. "Praegu on kindlasti mõtet võõrkeeli õppida ja neid on mõtet õppida alati, sest see, kuidas inimene keelt kasutab, on ju ikkagi teistmoodi kui see, kuidas arvuti keelt genereerib. Kas me tahame anda siis kogu keeleloome üle arvutitele? Tõenäoliselt mitte," ütles Allkivi-Metsoja.
Võõramaised seadmed eesti keelt ei mõista
Siri virtuaalassistent ilmus iPhone 4S telefonile 2011. aastal ning on praegu olemas 21 keeles. Väiksematest keeltest on Siri norra, soome ja taani keeles. Autor/allikas: Omid Armin/Unsplash
Väiksematesse keeltesse, nagu näiteks eesti keelde, jõuab tehnoloogia tavaliselt korraliku viitega. Google'i ja Amazoni virtuaalsed assistendid, mis võimaldavad inimestel häälkäskluste abil nutiseadmetega kõneleda, ilmusid inglise keeles turule juba enam kui viis aastat tagasi. Eesti keeles neid rakendusi praegu aga veel ei ole.
Ka kümme aastat tagasi turule tulnud Apple'i virtuaalsel assistendil Siril puudub praegu eestikeelne tugi ning see on saadaval vaid umbes paarikümnes keeles.
Kais Allkivi-Metsoja ütles, et kuigi eesti keel ei ole tehnoloogise toe poolest üldse halvas seisus, kujutab selline mahajäämus keelele siiski ohtu. "On oht, et kui tehnoloogiad on eesti keeles kehvemini kasutatavad, siis hakatakse aina enam tarvitama ja eelistama nende inglisekeelset kasutajaliidest. Siis hakkab eesti keele kasutusvaldkond vaikselt kokku kuivama, sest on mingisugused seigad meie igapäevaelus, kus me väldime oma emakeele kasutamist," ütles ta.
Ka Tallinna Tehnikaülikooli Tarkvarateaduse instituudi vanemteadur Tanel Alumäe oli sarnasel meelel. Kuigi pikas plaanis on võimalus, et eestlased ei pea keeletehnoloogia arenedes võõrkeeli üldse õppimagi, Alumäe seda ei uskunud. "Pigem usun ma, et need nutiseadmed ja inglise keele pealetung tähendavad siiski teatud ohtu eesti keelele," ütles ta.
Ta tõi välja, et suurte välismaiste ettevõtete, nagu näiteks Google'i või Amazoni, rakenduste probleem on see, et nende süsteemid on kinnised. "Isegi, kui meil oleks väga hea eesti kõnetehnoloogia ja meil oleks inimesed, kes on kompetentsed, siis meil puudub võimalus sellistesse seadmetesse eesti keele tuge lisada," ütles ta. Ta lausus, et praegu saab seda tavaliselt teha vaid seadme tootja.
"Isegi, kui meil oleks väga hea eesti kõnetehnoloogia ja meil oleks inimesed, kes on kompetentsed, siis meil puudub võimalus sellistesse seadmetesse eesti keele tuge lisada," ütles Tanel Alumäe.
Keeletehnoloog ütles, et võimalik lahendus oleks ehk seadusandlik. Seadmetel ei pea küll olema eesti keele tugi, aga kolmandatel osapooltel, nagu näiteks teadlastel, peab olema võimalus see tugi lisada. "Praegu me võime metsikult arendada seda eesti keele tehnoloogiat, aga seda sinna nutikõlarisse panna ei saa. Me ei saa arendada ka eesti keelset nutikõlarit, sest see nõuaks sadades miljonites investeeringuid ja sadu teadlasi," ütles ta.
Marek Rei oli optimistlikum ning lausus, et kuigi praegu võivad ingliskeelsed rakendused eestikeelsetest viis või kümme aastat ees olla, siis see vahemaa tulevikus tõenäoliselt väheneb. "Me oleme ingliskeelega jõudnud sellisesse staadiumisse, kus süsteemid toimivad juba päris hästi. Nüüd töötab üpris suur kogukond selles valdkonnas juba selle kallal, kuidas neid süsteeme laiendada ka teistele keeltele, kus ei ole nii palju andmeid," ütles ta.
Üha rohkem hakkab Rei sõnul tulema rakendusi, mis ei ole konkreetselt eesti keele jaoks, vaid mis toetavadki väga paljusid erinevaid keeli.
TTÜ kõnetuvastus trumpab välismaised konkurendid üle
Rei tõi välja, et selleks, et me tulevikus välismaise külmikuga vahetult ja tõhusalt kõneleda saaksime, on vaja põhimõtteliselt kaht asja. Ühelt poolt on vaja head eesti keele kõnetuvastust, mis meie emakeelse kõne tekstiks muudaks. Teisalt on vaja head eesti-inglise tõlget.
"Kui need jupid on ära lahendatud ja süsteemi sisse integreeritud, siis ma ei näe erilist probleemi, et miks mitte ka külmikuga tulevikus eesti keeles kõneleda," ütles ta.
Selleks, et külmik meile vastu kõneleks on aga vastupidi vaja head inglise-eesti tõlget ning kõnesünteesi, mis eestikeelse teksti ehedaks kõneks muudaks.
Eestikeelset kõnesünteesi arendavad Eestis välja nii Eesti Keele Instituut kui ka Tartu Ülikool. Välismaal tegelevad sellega veel näiteks Google ja Microsoft.
Rei toob välja, et peamine piirang eestikeelsete süsteemide loomisel ongi eestikeelsete andmete vähesus. Inglise keele jaoks on tihti andmed olemas, eesti keele jaoks aga mitte.
Kõige lihtsam lahendus olekski andmeid lihtsalt massiliselt eesti keelde tõlkida. "Kuna masintõlge on juba päris hea, siis me saame võtta mingi andmekogu, selle masintõlkesüsteemist läbi lasta ja eesti keelde panna. Siis treenime mudeli selle peal," ütles ta.
Eestikeelset kõnetuvastust arendab lisaks Google'ile ja Microsoftile ka Tanel Alumäe juhitud töörühm Tallinna Tehnikaülikoolis. Lisaks arvutite ja seadmetega suhtlemisele võimaldab kõnetuvastus ka näiteks dikteerida dokumente või transkribeerida kõne- ja videosalvestusi.
Alumäe sõnul arenevad maailma kõnetuvastusprogrammid kümne aasta jooksul tõenäoliselt nii kaugele, et nendega võib juba teha ka koosolekute protokolle. "See on minu jaoks kui püha graal kõnetehnoloogias. Koosolekuid on palju, need on tüütud ja keegi peab need protokollid tegema. Kui meil oleks selline masin, mis neid protokolle hästi ja kvaliteetselt teeks, siis see hoiaks ikka väga palju aega kokku," ütles ta. Alumäe sõnas, et selle tehnoloogia välja töötamisega maailmas juba aktiivselt töötatakse.
Seda, kaua läheb aega, et tehnikaülikooli kõnetuvastus spontaansest kõnest juba raskusteta aru saaks, on Alumäe sõnul keeruline öelda. "Kui me kümme aastat tagasi ootasime seda, et kõnetuvastus jõuaks sinna, et see suudaks raadiosaateid või riigikogus ette kantud kõnet suhteliselt hästi transkribeerida, siis täna tahame ka seda, et see suudaks spontaanset kõne kirja panna. Selle tuvastamine on palju vigaderohkem," ütles ta.
Ta lausus, et probleem on see, et mida paremaks kõnetuvastus läheb, seda rohkem on selle edasiseks kvaliteedi parandamiseks vaja ka treeningandmeid. Treeningandmetes on kõne ja siis sellele vastav inimese kirja pandud tekst ilma vigadeta. Selliste andmete tootmine on aga kallis ja ajamahukas.
"Selleks, et kõnetuvastuse kvaliteet paraneks kümme protsenti ehk vigu läheks kümme protsenti vähemaks, selleks on meil vaja kümme korda rohkem andmeid," ütles Tanel Alumäe.
"Selleks, et kõnetuvastuse kvaliteet paraneks kümme protsenti ehk vigu läheks kümme protsenti vähemaks, selleks on meil vaja kümme korda rohkem andmeid," ütles ta. Praegu kasutavad TTÜ teadlased eesti keele jaoks umbes 700 tundi treeningmaterjali.
Alumäe ütles, et viimastel aastatel on tehtud suuri läbimurdeid selles osas, kuidas ära kasutada teiste keelte transkribeeritud kõnet, selleks, et luua väheste treeningressurssidega keeltele kõnetuvastusmudeleid. See tähendab, et kui masin oskab juba näiteks hiina või hispaania keelt, siis oleks talle ka ka lihtsam eesti keelt õpetada.
Alumäe tõi välja, et tänu sügavatele närvivõrkudele ja arvutusvõimsuse kasvule on viimastel aastatel kõnetuvastusprogrammide areng olnud ülikiire.
Novaator proovis omal käel, kuivõrd täpne TTÜ kõnetuvastusprogramm on ning luges programmile rahulikul kiirusel ette esimesed neli lõiku Anton Hansen Tammsaare "Tõest ja õigusest". Programm eksis vaid üksikute sõnadega, kirjutades näiteks "lömitas" asemel "Lümitas" ning "kolmekümnelist" asemel "kolme kümnelist". Kõnetuvastus jäi hätta ka kirjavahemärkidega, suure ja väikese algustähega, ega suutnud teksti erinevateks lõikudeks jagada.
Keel võib tehnoloogia tõttu vaesuda
Kais Allkivi-Metsoja tõi välja, et arengud keeletehnoloogias hakkavad peale keele kasutamise mõjutama ka keele struktuuri. Ta möönis, et juba praegu avaldab keelekasutusele mõju see, et suur osa tekste, millega inimesed kokku puutuvad, on vähemalt osaliselt arvuti loodud.
Ta selgitas, et arvutite kasutatavad keelemudelid prognoosivad statistika alusel, milline sõna peaks eelnevale kõige tõenäolisemalt järgnema. Nii hakkavad sagedaimad keelemustrid masintõlkes ja tekstikorrektorite antud soovitustes üha korduma.
"Olen Google'i rakendustes ingliskeelset teksti kirjutades avastanud, et kui jään korraks mõttesse, pakub rakendus hallis kirjas välja, millise sõnaga võiksin lauset jätkata. Mind on mõned korrad see lausa häirinud. Võib-olla ma tahtsingi just seda sõna kasutada, kuid mõttega, et masin juba teab, mida öelda tahan, pole lihtne harjuda," kirjeldab Allkivi-Metsoja isiklikku kogemust.
Sõnad ja väljendid, mis on keeles kõige sagedasemad, võivad muutuda veelgi sagedasemateks.
"Mõned korrad olen ka need hallis kirjas kirjutatud pakutud soovitused vastu võtnud ja siis järele mõelnud, et kui paljud inimesed seda juba teevad, siis hakkab see lõpuks tegelikult ju taastootma ühesuguseid keelekasutuse mustreid," lausus ta.
See tähendab, et need sõnad ja väljendid, mis on keeles kõige sagedasemad, võivad muutuda veelgi sagedasemateks. Kui keeleõppes ja avalikus kommunikatsioonis tasubki lihtsamaid ja sagedamaid väljendeid eelistada, siis üldiselt teeb selline keelekasutuse ühtlustumine keelele pigem karuteene, ütles Allkivi-Metsoja.
"Tulemuseks võivad olla väga ühetaolised tekstid, just nagu valemite järgi loodud poplaulud, mida on raske üksteisest eristada," nentis ta. Ta lisas, et sellistele mõjudele tuleb tähelepanu pöörata pigem vara kui hilja. | Eestlased võivad kõnetehnoloogia arenedes anduda inglise keelele | https://novaator.err.ee/1608251658/eestlased-voivad-konetehnoloogia-arenedes-anduda-inglise-keelele | Tuleviku nutiprillid muundavad välismaise vestluskaaslase jutu murdosa sekunditega emakeelseteks subtiitriteks. Nutikõrvaklapid aga toovad kuulajani automaatse sünkroontõlke. Ometigi võib kõnetehnoloogia areng teha eesti keelele karuteene, juhul, kui eestikeelsete lahenduste kvaliteet ingliskeelsetega sammu ei suuda pidada, ütlesid keeletehnoloogid. |
Ürituste projektijuhi Merike Puura sõnul on pärast aastast vaheaega vabaõhumuuseum külastajatele taas avatud ka aasta valgeimal õhtul.
"Kuigi tänavu veel eelmiste aegade mastaabis jaanipidu Rocca al Mare kõrgel kaldapealsel ei peeta, saab siin ometi osa heast muusikast, kaunist loodusest ja maitsvast toidust. Sajandivanuste traditsioonide ja jaanikommetega saab tutvuda mööda taluõuesid jalutades ning lõkketule valgust nautida koos pere või väiksemate seltskondadega. Jaaniõhtu on aeg, mis ühendab inimesi ja mil hoitakse traditsioone," sõnas Puura.
Muuseumit elavdavatest jaaniõhtu tegevustest saab 23. juunil osa kell 17–22. Mööda külateid ja õuesid kulgedes saab osa traditsioonilistest jaanikommetest: mängitakse vanu mänge ning pannakse proovile osalejate leidlikkus ja ramm, köetakse sauna ja tutvustatakse vihtlemiskombestikku. Kuulda saab jaaniõhtu imelugusid, meelde tuletada vanarahvatarkusi, õppida uhkeid paelu ja lillepärgasid punuma ning ennustada mehelemineku õnne.
Jaaniõhtul võib sattuda ka tsaariaegsele külajaanikule, põlisele üheperejaanitulele, 1930. aastate jaanipeole ning kolhoosirahva jaanikule. Ajastute meeleolu aitavad luua Pritsu Brass, Törts ja Leigarid.
Jaanilõkked on süüdatud külaväljakul, kiigeplatsil, Roosta talu õuel ja kõrtsi ees. Muuseum jääb avatuks südaööni. | Vabaõhumuuseumis saab jaaniõhtu jalutuskäigul aimu erinevatest ajastutest | https://menu.err.ee/1608252354/vabaohumuuseumis-saab-jaaniohtu-jalutuskaigul-aimu-erinevatest-ajastutest | Eesti Vabaõhumuuseum kutsub 23. juunil osa saama elavate pildikeste ja muusikaliste vahepaladega jaaniõhtu jalutuskäigust. Eri ajastute õhustikku loovad ansamblid Pritsu Brass, Törts ja rahvakunstiansambel Leigarid. |
38-aastased vanameistrid alustasid turniiri edukalt, alistades avavoorus Martin Amori ja Silver Süldi krobelisest avageimist hoolimata kindlalt 2:1 (6:11, 11:4, 8:2). Teises voorus kohtuti paljukordsete Eesti rannavollemedalistide Urmas Piigi ja Argo Arakuga. Olgugi et Kanguril õnnestus mitmel korral 45-aastane Arak kõrge ja võimsa blokiga kinni püüda ning Esna jooksis kaitses mõned pealtnäha võimatuna tunduvad pallid üles, võtsid kokkuvõttes 2:0 (11:8, 11:3) võidu ikkagi Piik ja Arak, kirjutab Võrkpall24.
Kolmandas ja ühtlasi otsustavas voorus, kus selgus alagrupi teine edasipääseja, asusid Kangur ja Esna avageimi Karl Rinaldo ja Martti Keele vastu küll mitme punktiga juhtima, ent kaotasid lõpuks matši 0:2 (10:12, 7:11).
Kokkuvõttes jäid Kangur ja Esna jagama turniiril 9. kohta.
Võrkpall24 uuris pärast turniiri Kangurilt ja Esnalt, millal mehed üldse viimati koos võistlusolukorras väljakul olid? "Võtab mõtlikuks!" muigas Esna. "See oli kümmekond aastat tagasi Kabli turniiril, kus me teenisime esikoha. Kui see Kabli turniir veel toimub, siis me andsime täna tormihoiatuse!"
"Mina olen tippvormis, aga Sten on roostes," jätkas ka Kangur lõõpimist. "Sten kahjuks vedas alt. Aga ei ole hullu, uus ja huvitav on jälle liiva sees mütata. Järgmine kord läheb natuke paremini."
Meestest võidutsesid taas koondislased Dmitri Korotkov ja Timo Lõhmus, naistest Maret Kuuse ja Merilyn Jõearu.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Kangur pani oskused proovile kõrgetasemelisel rannavõrkpalliturniiril | https://sport.err.ee/1608252348/kangur-pani-oskused-proovile-korgetasemelisel-rannavorkpalliturniiril | 38-aastane TalTechi ja Eesti koondise korvpallur Kristjan Kangur osales koos endise Eesti võrkpallikoondise libero Sten Esnaga Kloogaranna vollefestivali A-taseme turniiril. |
2016. aasta olümpiamängudelt skandaaliga lahkunud 36-aastane Lochte lõpetas 200 meetri kompleksujumise seitsmendana, kuid lausus ajakirjanikele, et olümpialt eemale jäämine ei ole kõige lõpp. "Mul on ujumises veel palju saavutamata, olgu see siis basseinis või basseinist väljaspool ujumist edendades," ütles Lochte.
Lochte ees pääsesid olümpiale seliliujumises võidutsenud 25-aastane Ryan Murphy ja 22-aastane Michael Andrew, kes võitis 200 meetri kompleksujumise ja kvalifitseerus olümpiamängudele ka 100 meetri rinnuliujumises. Murphy sai võidurõõmu tunda juba Rio olümpial, kui võitis nii 100 kui 200 meetri seliliujumises kuldmedalid. | Kuuekordne olümpiamedalist tunnistas katsevõistlusel noorte paremust | https://sport.err.ee/1608252339/kuuekordne-olumpiamedalist-tunnistas-katsevoistlusel-noorte-paremust | Ööl vastu laupäeva selgitasid ameeriklased välja olümpiakoondislasi, kuid kogenud ujuja Ryan Lochte valikusse ei mahtunud. |
Crouser, kes ehitas koroonaviiruse leviku tippajal olude sunnil endale koju treeningväljaku, kirjutas endast 2,5 aastat vanema rekordi oma nimele olümpiamängude katsevõistluse esimesel päeval, meie aja järgi ööl vastu laupäeva.
Uus maailmarekord tagas ka koha olümpial. Rio olümpiamängudel võitis 28-aastane ameeriklane 22.52 meetriga kuldmedali.
Crouseri sõnul oli uue maailmarekordi püstitamine nagu tohutu raskuse tõstmine. "Ma olen alates 2017. aastast teadnud, et olen selleks võimeline," ütles ta.
Senine rekord püstitati 20. mail 1990, kui Randy Barnes saatis kuuli 23.12 meetri kaugusele. Selle aastani kuulus Barnesi nimele ka sisemaailmarekord, kuid selle võttis Crouser oma nimele möödunud sisehooajal.
Katsevõistlusel saavutas Crouseri järel teise koha 2019. aasta Doha MM-i võitja Joe Kovacs ning kolmanda koha Payton Otterdahl. | USA kuulitõukaja püstitas võimsa maailmarekordi | https://sport.err.ee/1608252324/usa-kuulitoukaja-pustitas-voimsa-maailmarekordi | Ameeriklane Ryan Crouser ületas USA-s Eugene'is toimunud olümpia katsevõistlusel 31 aastat püsinud kuulitõuke maailmarekordi, püstitades uueks kõigi aegade tippmargiks 23.37 meetrit. |
Reformierakonna koondkeskmine toetus juunis oli 26 protsenti. Mais oli see 28, aprillis 29 protsenti ja märtsis 30 protsenti. Ehk alates märtsist on Kaja Kallase juhitava erakonna koondkeskmine toetus langenud neli protsenti.
Teisel kohal oli juunis EKRE 22 protsendi suuruse koondkeskmise toetusega ehk kahe populaarsema partei toetuste vahe on neli protsenti. Mais oli EKRE koondkeskmine toetus 20, aprillis 21 ja märtsis 19 protsenti. Ehk EKRE koondkeskmine toetus on märtsist kasvanud kolm protsenti.
Kolmandal kohal on 19 protsendi suuruse koondkeskmise toetusega Keskerakond. Sama suur on see toetus olnud alates märtsikuust, kõikudes küll eri uuringufirmade küsitlustes.
Parlamendivälise Eesti 200 koondkeskmine toetus oli juunis 14 protsenti, mida on protsendipunkti võrra vähem kui maikuus, aga protsendipunkti võrra enam kui aprillis.
Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on viimastel kuudel õnnestunud oma koondkeskmist toetust tõsta. Juunikuus tõusis see 10 protsendile, maikuus oli see üheksa ja aprillis seitse protsenti.
Isamaa koondkeskmine toetus oli juunis kuus protsenti ja kuu varasemaga võrreldes see ei muutunud. Samas langes Isamaa toetus Emori küsitluses alla valimiskünnise neljale protsendile, kuid seda korvas Turu-uuringute küsitluses toetuse tõus seitsmele protsendile.
Roheliste koondkeskmine toetus oli kaks ja Tulevikuerakonnal üks protsent. Need näitajad kuu varasemaga võrreldes ei muutunud.
Mullu augustis hakkas ERR-i uudisteportaal uuringufirmade ettepanekul avaldama erakondade agregeeritud ehk koondkeskmisi toetusi, mis haaravad enda alla kolme Eestis regulaarselt erakondade toetusi mõõtva uuringufirma küsitlusi. Arvestades võimalikke statistilisi veapiire, võivad uuringufirmade (Norstat, Turu-uuringute AS ja Kantar Emor) individuaalsed tulemused erineda kuni kolm protsenti.
Uuringufirmad viivad küsitlusi läbi ka erinevate metoodikatega: Norstat teeb valdavalt telefoniküsitlust, kuid lisab sinna juurde ka veebipaneeli. Turu-uuringute AS küsitleb pooled inimesed näost-näkku ja pooled veebis, uuest aastast pooled telefoni teel ja pooled veebis. Emor viib küsitluse läbi veebipaneelis. Erinevate uuringufirmade küsitlusi kokku võtvad agregeeritud reitingud on kasutusel paljudes riikides. | Koondkeskmised reitingud: Reformierakonna edu EKRE ees vähenes | https://www.err.ee/1608251472/koondkeskmised-reitingud-reformierakonna-edu-ekre-ees-vahenes | Kolme uuringufirma koondkeskmiste reitingute järgi on populaarseim erakond Reformierakond, kuid langeva toetuse tõttu on peaministripartei edu EKRE ees vähenenud. |
Kärdla sadamas kell 13 toimunud regati avamisel tervitasid purjetajaid Hiiu vallavanem Hergo Tasuja, kes avaldas rõõmu, et Kärdla sadamas just selline võistlus toimub. Jahtklubi Dago klubiülem Kai Kallas ja Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas. Käesoleva aasta Kärdla Race on Hiiumaa kõigi aegade suurim purjeregatt, kus on osalemas 192 noort purjetajat. Avakõnedes kiideti suurepäraseid tingimusi Kärdla sadamas.
Tareste lahel puhus reedel tugev, kuid pagiline lõunatuul kiirusega 6-12 m/s. Purjetajad pidid pagide leidmisel ja tuulepöörete kasutamisel olema eriti terased, sest tuul oli muutlik. Kõigis klassides peeti reedel kavas olnud kolm võidusõitu.
Optimist klassis läks kolme sõidu järel juhtima kõik sõidud võitnud Martin Rahnel kahe punktiga. Teisel kohal on Kaur Vesberg nelja punktiga ja kolmas Ann Carolin Victoria Vürst seitsme punktiga.
Zoom 8 klassis läks juhtima kaks sõitu võitnud Karmel Elis Purje kahe punktiga. Teisel kohal on ühe sõiduvõidu korjanud Britta Maipuu nelja punktiga ja kolmandal kohal Juta Koov kuue punktiga.
Laser 4.7 klassis võitis kaks sõitu Pert Salundi ja asus juhtpositsioonile kahe punktiga. Teisel kohal on ühe sõidu võitnud Karel Ratnik kolme punktiga ja kolmandal positsioonil asub lätlane Emils Amsils.
Laupäeval algavad võistlussõidud kell 11 ja plaanis on pidada neli sõitu. | Kärdla Race algas päikesepaiste ja tugeva tuulega | https://sport.err.ee/1608252321/kardla-race-algas-paikesepaiste-ja-tugeva-tuulega | Garmin purjetamise Eesti karikasarja kolmandal etapil alustasid reedel Kärdlas purjetamist noorte ühepaadid Optimist, Zoom8 ja Laser 4.7. Regatti asusid oma klassis juhtima Martin Rahnel, Karmel Elis Purje ja Pert Salundi. |
Eesti oli sellest otsusest teatanud juba varem.
Sukeldumistel keskendutakse Rootsi ametnike sõnul uuele augule laeva keres.
"Millal ja kuidas auk tekkis? Kas see tekkis enne või pärast uppumist?" küsis SHK juht Jonas Bäckstrand reedesel pressikonverentsil.
Otsuse tingis mullu sügisel näidatud dokumentaalfilm Estoniast, milles olid kaadrid varem teadmata suurest august laeva keres. Sukeldumisroboti abil hangitud videomaterjal on filmitud 2019. aastal.
Rootsis vastu võetud seadusmuudatus lubab juuli algusest taas Estonia vraki juurde sukelduda.
Bäckstrandi sõnul on kavas uuesti uurida ka õnnetuse käigus lahti tulnud vöörivisiiri. Uurimisel arvestatakse versiooniga, et uus auk on tekinud aluse põhjavajumisel.
Sukeldumised algavad 8. juulil ja kestavad kümme päeva. Tööd tehakse vahetustega ööpäevaringselt. Vrakist tehakse 15 000-25 000 pilti, et luua nende abil 3D mudel.
Uuringute läbiviimisest samal perioodil oli varem teatanud ka Eesti. Põhimõttelise otsuse eraldada vraki uurimiseks kokku kolm miljonit eurot tegi Eesti valitsus kabinetinõupidamisel tänavu märtsis.
Bäckstrand jagas kriitikat, et õnnetuses ellujäänuid selle järel ei küsitletud. Nüüd on seda tehtud.
"Oleme juba küsitlenud paljusid inimesi, kuid palju usutlusi on veel tegemata," lausus Bäckstrand. Tema sõnul on küsitletuid paarkümmend ning umbes kümmet inimest usutletakse veel.
Õnnetuse uurimist ennast ei ole siiski veel uuesti avatud. Seda tehakse alles siis, kui on saadud uusi andmeid, mis annavad selleks põhjust.
Uurijate 1997. aasta lõpparuande kohaselt põhjustas katastroofi tormis lahti rebenenud vöörivisiir, mis tõmbas kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mille tõttu pääses vesi autotekile. Oletused kokkupõrkest teise alusega või plahvatusest on siiski visalt elus.
Parvlaev Estonia uppus 1994. aasta 28. septembril teel Tallinnast Stockholmi. Õnnetuses sai surma 852 inimest, neist suurem osa rootslased. Eluga pääses 137 pardalolijat.
See oli kõige hullem rahuaegne laevakatastroof Euroopa vetes ja ohvriterohkeim Euroopa laeva hõlmav laevahukk alates Titanicu uppumisest 1912. aastal.
Õnnetuse järel leppisid Soome, Rootsi ja Eesti kokku laevavrakki puudutavas hauarahus. Sellega on hiljem liitunud ka teisi riike. | Rootsi: parvlaeva Estonia vraki juurde sukeldutakse uuesti suvel | https://www.err.ee/1608252297/rootsi-parvlaeva-estonia-vraki-juurde-sukeldutakse-uuesti-suvel | Parvlaeva Estonia vraki juurde korraldatakse sel suvel uusi sukeldumisi, teatas reedel Rootsi riiklik õnnetuste uurimise amet (Statens haverikommission – SHK). |
Kahe klubi konkurentsis kuulutatakse välja parimad kolmes võistlusklassis, kokku osaleb 14 võistlejat vanuses 12-17 eluaastat. Pirita Majandusgümnaasiumi spordikompleksis võistlevad meistritiitli eest spordiklubi Rullest ja rull-iluuisuklubi Fox esindajad kolmes võistlusklassis - Espoir (2003/2004 a), Youth (2001/2002 a) ja Cadet (1999/2000 a).
Ajakava:
17.00 Võistluste avamine (Esinevad „Hõberebased“)
17.10 Cadet lühikava (4)
17.35 Youth lühikava (4)
18.00 Espoir (6)
18.40 Cadet põhikava (4)
19.10 Youth põhikava (4)
Esineb noorte kvartett kavaga "Mängutoos"
Esineb juuniorite kujunduisutamise rühm kavaga "Libahunt"
20.00 Autasustamine | Pirital toimuvad rull-iluuisutamise Eesti meistrivõistlused | https://sport.err.ee/94908/pirital-toimuvad-rull-iluuisutamise-eesti-meistrivoistlused | Laupäeval, 26. novembril toimuvad Eesti meistrivõistlused rull-iluuisutamise üksiksõidus. |
25-aastane Hälvin teenis lühikava eest kohtunikelt 53,36 punkti (tehniline hinne 29,36, MM-norm on 27). Tegemist on tema isikliku rekordiga, senine parim tulemus ISU võistlustel oli septembris saadud 48,31 punkti. Vabakava eest sai ta 91,54 punkti, mis tähistab samuti uut isiklikku tippmarki. Senine rekord oli tal 87,53 punkti.
Gerli Liinamäe hoidis lühikava järel 46,62 punktiga 15. kohta, kohe tema järel oli 44,18 punktiga Kristina Škuleta-Gromova (isiklik rekord). 38,49 punkti teeninud Johanna Allik oli 19. ja 36,01 punkti saanud Jelizaveta Leonova 22. kohal. Lõpuks pälvis Liinamäe 14. (129,47 punkti), Škuleta-Gromova 16. (126,24), Johanna Allik 17. (121,85) ning Leonova 22. (96,53) koha.
Lühikava järel oli venelannadel kolmikjuhtimine – esikohta hoidis 63,85 punktiga Stanislava Konstantinova, teine oli 60,78 punktiga Serafima Sahanovitš ja kolmas 59,93 punktiga Natalja Ogoreltseva. Lõpuks võidutses Konstantinova 186,97 punktiga ning teine oli Sahanovitš 177,35 punkti. Lühikava kaheksandalt kohalt tõusis kolmandaks ameeriklanna Bradie Tennell 168,98 punktiga. Ogoreltseva langes viiendaks. Kokku oli võistlustules 25 naisüksiksõitjat.
Meeste üksiksõidus püstitas Samuel Koppel lühikavas samuti isikliku rekordi, olles 62,72 punktiga üheksas. Daniel Albert Naurits oli 50,91 punktiga 17 osaleja seas 13. kohal. Vabakavaga tõusis Koppel koha võrra seitsmendaks, punkte kogus ta 185,19. Naurits aga langes ühe positsiooni võrra ning sai 163,17 punktiga 14. koha.
Ka meeste seas oli lühikava järel kolmikjuhtimine venelastel – esikohal oli 75,66 punktiga Anton Šulepov, teine 71,39 punktiga Roman Savosin ja kolmas 70,27 punktiga Pavel Vjugov. Vabakava tõstis 218,06 punktiga esimeseks Savosini. Šulepov langes 209,04 punktiga teiseks ning neljandalt positsioonilt kerkis poodiumile ameeriklane Andrew Torgashev 201,45 punktiga. Vjugov oli neljas.
Paarissõidus sai Tallinnas esikoha Venemaa paar Alina Ustimkina – Nikita Volodin 167,78 punktiga, jäätantsus võidutses samuti Venemaa duo Jelena Ilinõhh – Ruslan Žiganšin 185,19 punktiga. Eesti paaridest said Katerina Bunina ja German Frolov 21 osaleja seas 116,27 punktiga 17. koha ning Marina Elias ja Guido Kapp 97,03 punktiga 21. koha. | Isikliku rekordi püstitanud Hälvin sai Tallinnas 12. koha | https://sport.err.ee/94867/isikliku-rekordi-pustitanud-halvin-sai-tallinnas-12-koha | Tallinnas peetaval rahvusvahelisel iluuisutamisvõistlusel, ISU Challengeri sarja kuuluval Tallinn Trophyl sai Helery Hälvin naiste üksiksõidus isiklikku rekordit tähistava 144,90 punktiga 12. koha. Senine tippmark oli Hälvinil selle aasta jaanuarist 135,02 punkti. |
"Jah, Sebastien proovis eile meie masinat, kuid ma ei saa praegu midagi täpsemat öelda," lausus Toyota tiimipealik, soomlasest eksmaailmameister Tommi Mäkinen Autospordile. "Loomulikult me ka rääkisime omavahel."
Toyotal on kaks sõitjat juba palgatud, kellest Juho Hänninen teeb 2017. aastal kaasa täishooaja. Lisaks Ogier'le võib meeskonnaga liituda ka sarnaselt prantslasele viimati Volkswageni rooli keeranud soomlane Jari-Matti Latvala. Toyota probleemiks on aga masinate vähesus. "Meil on kevadeni kasutada ainult kaks autot, millest üks kuulub Juhole," lisas Mäkinen.
Toyotalt väidetavalt 10 miljoni euro suuruse pakkumise saanud Ogier'd ootab reedel Inglismaa põhjaosas Cumbrias ees testisõit M-Spordi Fordiga, kelle rivistusse võib tulevaks aastaks naasta Ott Tänak. | Ogier testis Toyotat, jaapanlasi vaevab autode nappus | https://sport.err.ee/94907/ogier-testis-toyotat-jaapanlasi-vaevab-autode-nappus | Neljakordne autoralli maailmameister Sebastien Ogier testis eile Hispaanias märjal asfaldil ja kruusal tuleval hooajal MM-sarjaga liituva Toyota Yarise mudelit. |
Suurepärase mängu tegi Märt Tammearu, kes tõi 22 punkti ja jäi 16-ga plussi. Pallur sai kohtumise jooksul 38 tõstet, millest ta lõi punktiks 17. Lisaks kolm punkti blokiga ja kaks pallingul. Kahekohalise saldoni jõudsid Eesti poolel ka Tony Tammiksaar (13) ja Rasmus Meius (11 punkti). Mõlema mängija efektiivsusnäitaja oli +6, vahendas Volley.ee.
Kahe võistkonna suurim erinevus oli omavigades. Rünnakul eksis Eesti noortekoondis nelja geimi jooksul vaid kolm korda, Valgevene mängijad 14. Kogu mängu peale tegime meie 24 omaviga, millest ligi pooled (11) tulid kaotatud teises geimis. Valgevene näitaja oli 38.
Eile kolmes geimis Poolale alla jäänud noormehed lähevad homme kell 19.00 vastamisi Venemaa eakaaslastega.
Peeter Vahtra käe all mängivad 2002/2003 sündinud tütarlapsed pidid Venemaal Anapas toimuval turniiril vastu võtma teise 0:3 kaotuse, ent kui avapäeval saaid Venemaa vastu vaid 22 punkti, siis Ukrainaga mängides lõppesid geimid 17:25, 15:25, 12:25. Homme kell 14:00 mängivad neiud Poolaga.
Noormeeste koondisesse kuuluvad: Jan Solovjov, Henry Holm, Märt Tammearu, Karl-Erik Villems, Andreo Karuks, Rasmus Meius, Richard Voogel, Robin Alba, Iljan Helendi, Timo Lõhmus, Tony Tammiksaar, Mattias Rahuoja. Treeneriteks on Toomas Jasmin ja Raigo Tatrik.
Neidude koondises mängivad: Brittany Tool, Kätriin Põld, Anna Gontšarova, Hanna Liisa Hanga, Ragne Rahuoja, Helen Loos, Maren Mõrd, Laura Laas, Emma-Stiina Rohtla, Anny-Li Abel, Laura Kaur, Lizet Tüvi. Võistkonna peatreener on Peeter Vahtra. | Eesti noormehed avasid EEVZA turniiril võiduarve | https://sport.err.ee/94906/eesti-noormehed-avasid-eevza-turniiril-voiduarve | Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni (EEVZA) meistrivõistluste teisel päeval alistas Toomas Jasmini ja Raigo Tatriku käe all mängiv 2001/2002 noormeeste koondis 3:1 (25:23, 16:25, 25:15, 25:14) Valgevene. |
Läti välisminister Edgars Rinkevičs ütles Seimi Euroopa asjade komisjonile, et Läti on valmistanud ette riikliku seisukoha, kaitsmaks oma huvisid Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkimistel viimase liidust lahkumise protsessis.
Brexit hakkab mõjutama Läti eelarvet 2019. aastal, kui Ühendkuningriik lõpetab EL-i eelarvesse maksete tegemise ning teised liikmesriigid peavad seda kompenseerima hakkama. Selle prognoosi kohaselt suurenevad Läti maksed EL-i eelarvesse 32 protsenti ehk 80-83 miljonit eurot aastas ning EL rahastus Lätile jääks muutmata.
Vastavalt teistsugusele prognoosile, mida Läti välisministeerium peab kõige tõenäolisemaks, väheneb EL-i eelarve umbes 5 protsenti ehk Ühendkuningriigi osaluse suuruses. Eelarvekulusid kärbitaks vastavalt, mis vähendaks Läti rahastust 52-56 miljonit eurot 2019. ja 2020. aastatel.
Kolmanda stsenaariumi kohaselt jääks ühenduse eelarve 1 protsendile EL-i sisemajanduse koguproduktist, kuid see vähendaks eelarvet veel enam, mis tähendaks, et Läti rahastus väheneks 177-200 miljonit eurot aastas.
Prognoosidesse ei ole sisse arvestatud teisi otseseid või kaudseid majanduslikke mõjusid. | Prognoosi kohaselt kaotab Läti seoses Brexitiga 52-56 miljonit | https://www.err.ee/577983/prognoosi-kohaselt-kaotab-lati-seoses-brexitiga-52-56-miljonit | Läti on vaadelnud erinevaid stsenaariume, mis võivad järgneda Ühendkuningriigi lahkumisele Euroopa Liidust ning kõige tõenäolisema prognoosi järgi väheneb Euroopa Liidu toetus Lätile 52-56 miljoni euro võrra aastatel 2019 ja 2020. |
Olukorda saadeti rahustama 250 politseiametnikku ja päästetöötajat. Võimude andmetel osales rahutustes vähemalt 1500 migranti, kellest umbes 40 võeti vahi alla.
Politsei lasi vägivalla ohjeldamiseks käiku veekahuri ja kummikuulid. Meeleavaldajad süütasid autorehve ja vastasid kivirahega.
Harmanli sisserändajate vastuvõtukeskus asub Türgi piiri lähedal. Kuuldavasti oli värske rahulolematuse põhjuseks keeld, mille kohaselt ei tohtinud migrandid keskusest meditsiinikontrolli ajal lahkuda.
Keskuses viibib umbes 3000 migranti, kellest suur osa on Afganistani päritolu.
Kohaliku politsei pressiesindaja Nina Nikolova ütles, et rahvarahutused vallandas "hiljuti kehtestatud keeld, mis ei lubanud migrantidel lahkuda keskuse territooriumilt varasemalt kindlaks määratud meditsiinilise läbivaatuse ajal," lisas Nikolova.
"Olukord saadi praeguseks kontrolli alla. Protestijate ja riikliku põgenikeagentuuri vahel käivad läbirääkimised."
Keskuses elab üle 3000 inimese. Seal toimus meeleavaldus ka oktoobris, kui mitusada afgaani nõudsid luba jätkata reisi Lääne-Euroopasse. Bulgaarias on hetkel kinni umbes 13 000 migranti, kes enamjaolt pärit Afganistanist. | Bulgaaria sisserändajate laagris sai kähmluses viga kuus politseinikku | https://www.err.ee/577993/bulgaaria-sisserandajate-laagris-sai-kahmluses-viga-kuus-politseinikku | Bulgaaria suurimas sisserändajate vastuvõtukeskuses Harmanlis puhkesid neljapäeval rahvarahutused, milles sai viga vähemalt kuus politseiametnikku, teatasid võimuesindajad. |
Leedulaste parimaks osutus Paulius Jankunas 23 punkti, 9 lauapalli ja 4 vaheltlõikega. Kevin Pangos lisas Žalgirise kontosse 19 punkti. Bambergi resultatiivseim oli Daniel Theis 15 punktiga.
Kolmanda järjestikuse võidu teenis aga Tel Avivi Maccabi, olles võõrsil 80:73 (24:20, 20:17, 21:12, 15:24) üle Pireuse Olympiakosest. Positsiooni parandas ka kodus Belgradi Crvena zvezda 100:79 (21:21, 26:19, 27:24, 26:15) alistanud Istanbuli Anadolu Efes.
Täna juba väljakul käinud meeskondadest on sel hooajal kõige edukamad olnud Maccabi ja Olympiakos, kellel mõlemal on kirjas viis võitu. Crvena zvezda ja Anadolu Efes on alistanud neli, Žalgiris kolm ning Brose kaks vastast. | Kaunase Žalgiris võttis Euroliigas hooaja kolmanda võidu | https://sport.err.ee/94905/kaunase-zalgiris-vottis-euroliigas-hooaja-kolmanda-voidu | Korvpalli Euroliiga üheksandas voorus sai Kaunase Žalgiris kodus 86:72 (18:22, 29:17, 24:16, 15:17) jagu Bambergi Brosest. |
Rünnak toimus Bagdadist umbes saja kilomeetri kaugusel Hilla lähistel tankla ja restorani juures, kus oli teetõke, vahendas BBC.
Rünnaku ajal oli seal palju inimesi, kes naasid Arbaeeni palverännakult Karbala linnas. Enamik hukkunuist olid Iraanist ja Afganistanist pärit šiiidid. Rünnaku sihtmärgid olidki ilmselt bussid, milles viibisid šiia palverändurid.
Vastutuse rünnaku eest võttis ISIS, väites, et plahvatuses hukkus ja sai vigastada 200 inimest. | Iraagis hukkus enesetapurünnakus ligi 80 inimest | https://www.err.ee/577972/iraagis-hukkus-enesetapurunnakus-ligi-80-inimest | Iraagis hukkus veokipommirünnakus 77 ja sai vigastada 40 inimest, teatasid julgeolekuametnikud. |
"Ei, ma ei saa sellest aru, kui Venemaal avaldatakse arvamust, et NATO laienemine Kesk- ja Ida-Euroopas on provokatsioon," ütles Stoltenberg Oxfordi ülikoolis kõneledes.
Stoltenberg märkis, et iga riik valib ise oma tee.
"Mitte NATO ei laiene, vaid Poola, Eesti, Läti, Leedu ja Ungari väljendasid ise oma tahet ühineda alliansiga," seletas peasekretär.
Stoltenberg toonitas, et Venemaal ega ka mingitel teistel riikidel pole õigust otsustada naaberriikide saatuse üle.
"Venemaa peaks rahunema ja leppima sellega, et naabrid võivad ise oma tee valida," lisas peasekretär. | Stoltenberg soovitas Venemaal NATO laienemist rahulikult võtta | https://www.err.ee/577992/stoltenberg-soovitas-venemaal-nato-laienemist-rahulikult-votta | NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et ei nõustu Moskva seisukohaga, mille kohaselt on alliansi laienemine provokatsioon. |
Eestlase õhulennu pikkuseks mõõdeti 105,5 meetrit, mis andis 79,4 punkti. Viimasena pääses lõppvõistlusele norralane Joachim Hauer 112-meetrise hüppe eest teenitud 93,3 silmaga, edestades 41. koha saanud soomlast Jarkko Määttät vaid 0,1 punktiga.
Kvalifikatsiooni valitsesid poolakad Maciej Kot ja Dawid Kubacki, kes hüppasid vastavalt 141,5 (149,3 punkti) ning 138 (147,3) meetrit. Kolmas oli austerlane Manuel Fettner 139,5 (144,3) meetriga. MK-sarja mulluse hooaja kümme paremat pääsesid otse lõppvõistlusele. | Martti Nõmme MK-sarja hooaja avaetapil kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud | https://sport.err.ee/94902/martti-nomme-mk-sarja-hooaja-avaetapil-kvalifikatsioonist-edasi-ei-paasenud | Soomes Rukal alanud suusahüpete MK-sarja hooaja avaetapil sai Martti Nõmme kvalifikatsioonis 59 mehe konkurentsis 46. koha ning põhivõistlusele ei pääsenud. |
Poolaja võitis Viimsi 14:13 ning teisel poolajal asusid võõrustajad vaikselt vahet kasvatama. Viimasel kümnel minutil tegi Viimsi 5:2 lõpuspurdi ning koduliigas esimese kaotuse saanud Servitil ei õnnestunud enam vastasele ohtlikuks saada.
Viimsi parimana viskas Rail Ageni 9 väravat. Aleksander Oganezov ning Tarmo Ulla lisasid 7 tabamust. Roman Aizatullov oli 8 väravaga Serviti edukam.
Liigatabel: Põlva Serviti (16 punkti/9 mängu); Viimsi/Tööriistamarket (16/10); Kehra/Horizon Pulp&Paper (14/10); Viljandi HC (10/9); SK Tapa (6/9); HC Tallas (2/10) Aruküla (2/9). | Põlva Serviti sai meistriliigas hooaja esimese kaotuse | https://sport.err.ee/94900/polva-serviti-sai-meistriliigas-hooaja-esimese-kaotuse | Eesti meeste käsipallimeistrivõistlustel sepistas üllatuse Viimsi/Tööriistamarket, kes alistas kodus tiitlikaitsja Põlva Serviti 33:26. |
Mikser meenutas saates "Kahekõne", et kui ta esimest korda valitsusega 2002. aastal ühines, oli Reformierakond tõstnud ukse taha Isamaaliidu ja praeguste sotside eelkäija Mõõdukad.
"Päris mitmed ministrid Mart Laari teisest valitsusest - Laar ise, Jüri Luik ja Toomas Hendrik Ilves - olid palehigis palju aastaid töötanud selle nimel, et Eesti saaks Euroopa Liitu ja NATOsse. Me olime jõudnud lävepakule ja siis koalitsioonipartner mingil sisepoliitilisel ajendil tõstis nad nii-öelda toast välja," rääkis ta.
"Kindlasti oli põhjust pettumuseks, võib-olla teatavaks kibestumiseks, aga sel hetkel suutsid need inimesed panna Eesti huvid oma isiklikest pettumustest palju kõrgemale. Ja mina toona, tulles valitsusse siis veel Keskerakonna liikmest kaitseministrina, tundsin näiteks Jüri Luige ja Toomas Hendrik Ilvese toetust päris palju, sellest oli päris palju abi," nentis Mikser.
Paar aastat hiljem valitsusest lahkudes sai ta enda sõnul kogeda vastupidist protsessi, kui see sama Siim Kallase valitsus oli töötanud palehigis, et läbirääkimised Euroopa Liiduga liitumiseks saaks positiivse lõpptulemuse.
"Me tegime selle ära ja siis tuli vastu referendum. Ja nüüd üks poliitik, kes oli vahepeal jäänud opositsiooni (Mikser kinnitas hiljem, et peab silmas Keskerakonna endist esimeest Edgar Savisaart - toim), otsustas, et kui läksid pulgad, mingu ka trumm, et tõmbame vee peale ka sellele Euroopa Liiduga liitumisele," lausus Mikser.
Savisaar ei suutnud tema sõnul rahvuslikke, üldriiklikke huve isiklikust kibestumisest kõrgemale panna.
"Kui vaatame tänaseid võimult lahkujaid, on paslik küsida, kas nad käituvad nii nagu omal ajal võimult langedes käitusid Luik, Laar ja Ilves või nad käitusid nagu käitus võimu kaotades Savisaar?" sõnas välisminister.
Mikser ütles, Jürgen Ligile viidates et kui Eesti välisminister kirjutab Twitteris säutsu, kus iga teine sõna on "riigikukutajad", ei maksa arvata, nagu seda välisriikides ei loetaks. Ta lisas, et Eesti on küll inforünnakutega harjunud, aga tavaliselt tulevad need kuskilt väljastpoolt.
"See, kui need tulevad meie endi keskelt, on kindlasti mõnes mõttes ootamatu ja ebameeldivalt ootamatu," nentis ta. | Mikser võrdles võimu kaotanud reformarite käitumist Savisaarega | https://www.err.ee/577988/mikser-vordles-voimu-kaotanud-reformarite-kaitumist-savisaarega | Vastne välisminister Sven Mikser (SDE) võrdles võimult lahkuva Reformierakonna jutte Eesti vasakpöördest ja kursimuutusest Keskerakonna endise juhi Edgar Savisaare kunagise suutmatusega panna rahvuslikke huve isiklikest kõrgemale, kui ta üritas Eesti liitumist Euroopa Liiduga väärata. |
Miilen (usutluses Soome uudistekanalile): "Võit on hea, viiegeimises mängus eriti. Mäng oli heitlik. Randmevigastus, mille eelmises mängus sain, eriti tunda ei andnud, võisin täie jõuga mängida."
WoVo peatreener Teemu Mäkikyrö: "Esimeses geimis unelesime ja vastane kasutas selle ära. Teise geimi keskpaiku hakkasime mängima võrkpalli ja vedasime lõpuni välja. Krissu (Miilen – volley.ee) täitis täna peaosa. Olime lähedal kolmepunktilisele võidule, aga võinuks ka null-kolm kaotada."
Tabelijuht on 18 punktiga LP Viesti, WoVo on 12 punktiga viies. | Miilen oli Soomes jälle mängu paremate hulgas | https://sport.err.ee/94899/miilen-oli-soomes-jalle-mangu-paremate-hulgas | Võrkpalli naiste Soome meistrisarjas oli Kristiine Miilen taas auhinnasaajate hulgas. Rovaniemi WoVo eilses võidumängus LP Kangasala üle tõi ta võistkonna resultatiivseimana 27 punkti (+15), sellest viis blokis ja kolm pallingul. Geimid 3:2 (-18, 26, 21, -23, 10). |
Testidega üritatakse välja selgitada, kas tegemist on Euroopas leviva linnugripi tüvega H5N8, öeldi ameti teates.
Lindude seas leviv H5N8 pole teadaolevalt inimestele nakkav.
Evira soovitas inimestel hoida kasvatatavad linnud sisetingimustes. | Ahvenamaal tuvastati linnugripp | https://www.err.ee/577990/ahvenamaal-tuvastati-linnugripp | Soomes Ahvenamaal leiti linnugrippi, teatas toiduohutusamet Evira neljapäeval. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.