text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Esimest korda sellel aastal toimunud Peetri Jooks sai osalejatelt väga positiivse hinnangu. Jooksu korraldusele anti Marathon100 keskkonnas hindeks 9,84 punkti, mis on kõrgem kui ühelegi teisele tänavu Eestis toimunud maanteejooksu võistlusele antud hinnang.
Võrreldes selle aastase jooksuga on tehtud mitmeid uuendusi. Apollo Kino heategevusjooksu ja noortejooksu distantsid on nüüdsest 5 km pikkused ning mõlemal distantsil võetakse ka aega. Eestis esimest korda on eraldi distantsina jooksul 5 km „lapsevankri jooks“, mis on mõeldud kõikidele lastevanematele, kes sooviksid võistlusest osa võtta koos oma väikelapsega. "Lapsevankri jooksu" saab läbida nii joostes kui kõndides. Põhijooksu distantsiks on endiselt 10 km. | Algas registreerimine 2017. aasta Peetri jooksule | https://sport.err.ee/94897/algas-registreerimine-2017-aasta-peetri-jooksule | Tänasest on avatud registreerimine 2017. aasta Peetri Jooksule, mis toimub 19. augustil Rae Vallas Peetri alevikus. |
Streigi tõttu jäid ära neljapäevased Tallinn-Frankfurt-Tallinn liini lennud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tühistatud on ka reede hommikul kell 6.05 startima pidav lend, mis pidanuks Tallinnasse naasma kell 13.25. Samuti on tühistatud kaks õhtust lendu.
Saksa lennufirma Lufthansa pilootide streik jätkub reedel kolmandat päeva.
Kokku jääb ära 830 lendu, mis mõjutab umbes 100 000 inimese reisiplaane.
Piloodid teatasid, et streik pikeneb laupäeva südaööni. Laupäeval avaldab streik mõju kõigile pikamaalendudele.
Ametiühing Vereinigung Cockpit on alates 2014. aasta aprillist korraldanud palgavaidluse tõttu 14 streiki. Piloodid nõuavad iga-aastast keskmist 3,66-protsendist palgatõusu, mis kataks tagasiulatuvalt ka eelmised viis aastat. Ametiühingu sõnul on pilootide palgad sel perioodil püsinud samal tasemel, samas kui ettevõtte tulu ulatub miljarditesse eurodesse.
Ettevõte pakkus 2,5-protsendilist palgatõusu. | Lufthansa streigi tõttu jäävad ära ka reedesed Tallinna liini lennud | https://www.err.ee/577979/lufthansa-streigi-tottu-jaavad-ara-ka-reedesed-tallinna-liini-lennud | Lufthansa pilootide streik mõjutab ka reedel lende liinil Tallinn-Frankfurt-Tallinn. |
Gabala kaotas kell 18 alanud kohtumises belglaste Brüsseli Anderlechtile 1:3, kuid Zenjov Aserbaidžaani klubi koosseisu ei kuulunud, vahendas Soccernet.ee.
Gabala on juba varem minetanud ka edasipääsulootused, olles hetkel tabelis nulli peal. Anderlecht juhib turniiritabelit 11 punktiga. Koos eelringidega on Zenjov tänavu Euroopa liigas löönud neli väravat ja andnud kolm väravasöötu. Oma viimane matš peetakse 8. detsembril Saksamaal Mainziga. | Vigastatud Zenjov jäi viimasest Euroopa liiga kodumängust eemale | https://sport.err.ee/94896/vigastatud-zenjov-jai-viimasest-euroopa-liiga-kodumangust-eemale | Viimasest Eesti koondise valikmängust vigastuse tõttu eemale jäänud Sergei Zenjov ei saanud täna osaleda ka oma koduklubi Gabala viimases Euroopa liiga alagrupiturniiri kodumängus. |
Venelased pole suutnud mängijatele palka maksta, kes võivad nüüd vabalt klubi vahetada, teatas Eurobasket.
Parma on tänavu kaotanud kõik kuus senipeetud kohtumist, teiste hulgas jäädi kodus alla ka Kalev/Cramole. Venelaste loobumise järel jääks liigasse 12 meeskonda. Näiteks mullu oli osalejaid 16. | Uustulnuk Permi Parma võib Ühisliiga hooaja pooleli jätta | https://sport.err.ee/94895/uustulnuk-permi-parma-voib-uhisliiga-hooaja-pooleli-jatta | Tänavu suvel korvpalli VTB Ühisliigaga liitunud Permi Parma võib majanduslike raskuste tõttu juba enne aasta lõppu hooaja pooleli jätta. |
Santos ning FARC-i juht Rodrigo Londono allkirjastasid 310-leheküljelise dokumendi pealinnas Bogotas Coloni teatris.
Colombia valijad lükkasid 2. oktoobril ootamatult tagasi valitsuse ja FARC-i vahel sõlmitud rahuleppe varasema versiooni.
Muudetud lepe esitatakse nüüd kongressile ja rahvahääletusele seda ei panda.
Aastal 1964 asutatud Colombia suurim sissirühmitus FARC ja Rahvuslik Vabastusarmee (ELN) on kaks viimast vasakpoolset sissirühmitust, mis osalevad relvakonfliktis, milles on riigis enam kui 50 aasta vältel surma saanud üle 260 000 ja kadunuks jäänud 45 000 inimest. | Colombia president ja FARC allkirjastasid rahuleppe uue versiooni | https://www.err.ee/577980/colombia-president-ja-farc-allkirjastasid-rahuleppe-uue-versiooni | Colombia president Juan Manuel Santos ja sissirühmitus Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) allkirjastasid neljapäeval rahuleppe uue versiooni. |
Hansen kohtus neljapäeval Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi, peasekretäri Sirje Lippe, Eesti Olümpiakomitee asepresidendi Jüri Tamme ning täitevkomitee liikmete Erki Noole ja Gerd Kanteriga. Nõupidamistel arutati Euroopa kergejõustikuelu puudutavaid muudatusi, fookuses oli tiitlivõistlustele kvalifitseerumise uuenev süsteem ja võimalikud ideed mitmevõistluse võistluskava muutmiseks.
Svein Arne Hansen märkis, et Euroopa Kergejõustikuliidu presidendina on tal huvitav kohaliku spordielu eestvedajatega kohtuda. „Tänane kohtumine Eesti spordi- ja kergejõustikujuhtidega oli väga emotsionaalne ja ideederohke! Mina tunnengi eestlasi kui häid ideede generaatoreid ning ka täna pakkusid nad välja mitmeid huvitavaid võimalusi, kuidas tõsta meie armastatud spordiala atraktiivsust ja avatust. Mitu mõtet plaanin siit viia meie Euroopa võistluste komisjoni arutelule,“ rääkis Hansen.
Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi ütles, et koostöö Euroopa katusorganisatsiooniga võimaldab kaasa rääkida ja osaleda sisuliste otsuste tegemises. „Kui hakatakse muutma meie jaoks ajalooliselt niivõrd olulist ala nagu mitmevõistlus või uuendama tiitlivõistlustele kvalifitseerumise süsteemi, siis on Eesti kergejõustiku jaoks eluliselt oluline olla nendes diskussioonides sees ja teha oma seisukohad kuuldavaks,“ ütles Teigamägi. „Eriti head meelt teeb Hanseni visiidi puhul see, et meie kergejõustiklaste tänavust silmapaistvalt tugevat hooaega on märgatud väljaspool Eestitki ning sportlasi on tunnustama saabunud Euroopa alaliidu president isiklikult.“
Reedel osaleb Euroopa kergejõustikujuht Eesti Kergejõustikuliidu volikogu koosolekul. Samal õhtul Kultuurikatlas toimuval hooaja lõpuüritusel „Eesti kergejõustikuauhinnad 2016“ annab ta koos kultuuriminister Indrek Saare ja Eesti Olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaaga üle autasud Eesti parimatele, lisaks Euroopa Kergejõustikuliidu treeneritöö auhinna ja organisatoorse töö auhinna.
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa hinnangul on kergejõustiku Euroopa juhi külaskäik suur tunnustus nii alaliidule kui kogu Eesti spordile. „20% kõigist suveolümpial osalevatest sportlastest moodustavad kergejõustiklased, mis teeb sellest suurima olümpiaala. Olles Euroopas märgatud ja kaasatud ala rahvusvahelisse juhtimisse, mõjutatakse nii ka kogu Eesti spordi kuvandit. Teadmine eestlaste oskusest sporti korraldada levib aladeüleselt ja ühe ala õnnestumisest võidavad ka teised,“ rääkis Sõõrumaa.
Sõõrumaa lisas, et Eesti kergejõustik on rahvusvahelise märkamise igati välja teeninud. „Kergejõustikukoondise suurus ja tugev esinemine – neli esikuuiku kohta olümpial - on selge kriteerium hindamaks spordiala edukust ja arengupotentsiaali,“ ütles Sõõrumaa. | Euroopa Kergejõustikuliidu president tunnustab Eestit eduka hooaja puhul | https://sport.err.ee/94894/euroopa-kergejoustikuliidu-president-tunnustab-eestit-eduka-hooaja-puhul | Eduka hooajaga silma paistnud Eesti kergejõustiku tunnustamiseks saabus Tallinnasse Euroopa Kergejõustikuliidu president Svein Arne Hansen, kes kohtub siin Eesti spordijuhtidega ning annab reede õhtul koos kultuuriminister Indrek Saarega üle auhinnad aasta kergejõustiklastele. |
Programmi alustab spordipsühholoog Aave Hannus, kelle ettekande pealkiri on „Jalgpallitreeneri habras jalgealune“. Jalgpalliajaloolane Indrek Schwede annab ülevaate kodumaisest vutist ja legendaarne väravavaht Mart Poom räägib oma karjäärist.
Päeva teises pooles saab aga näiteks teada, kui suureks probleemiks on kihlveopettused jalgpallis, kas õhinapõhine jalgpalliportaal on kvaliteetsem kui klassikalise meedia toodang ning kuidas hinnata Eesti spordireporterite keelekasutust.
Ajakava:
Laupäev, 26. november
10.00 Kogunemine ja kohv
10.30 Aave Hannus „Jalgpallitreeneri habras jalgealune“
11.00 Indrek Schwede „Eesti jalgpall läbi aegade“
13.00 Lõunapaus
14.00 Mart Poom „Minu karjäär jalgpallis“
15.00 Kohvipaus
15.30 Mihkel Uiboleht „Kihlveopettused jalgpallis: kui suur probleem see on?“
16.00 Dannar Leitmaa/Kasper Elissaar „Soccernet: tegijate suurest tahtmisest sündinud portaal“
16.30 Priit Pullerits „Miks jalgpallist mitte põlema minna?“
17.00 Kalle Voolaid „Ja kas tõesti on reielihas praegu Aaron Ramsey ära tõmmanud? ehk mõningaid mõtteid spordireporterite keelekasutusest” | Tartus toimuval jalgpallikonverentsil astub üles ka Mart Poom | https://sport.err.ee/94893/tartus-toimuval-jalgpallikonverentsil-astub-ules-ka-mart-poom | Laupäeval, 26. novembril toimub Tartus asuvas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis (Rüütli 15, Tartu) esinduslik jalgpallikonverents. |
White Hart Lane'i ehitustööde tõttu Meistrite liiga mängudeks Wembleyle kolinud Tottenham Hotspur pole Inglismaa koondise rahvusstaadionil edukas olnud, sest kaotatud on nii Monacole kui ka Leverkuseni Bayerile. Üleeile jäi Tottenham Monacole ka võõrsil alla ning minetas edasipääsulootused. Kui viimases voorus suudetakse Londonis vältida kaotust Moskva CSKA-le, pääsetakse Euroopa liigasse.
"Mängijad peavad keskenduma väljakul toimuvale ja meil tuleb Wembleyl ennast koduselt tunda," lausus Pochettino. "Järgmisel hooajal peame kõik kodumängud Wembleyl ja nüüd on hea aeg sellega harjumiseks."
Tottenham kavatseb tuleval hooajal oma kodustaadioni White Hart Lane'i maha lammutada ning selle asemel uue 60 000 istekohaga areeni rajada. Tottenham on Wembleyl aga pidanud kaheksa aasta jooksul kuus kohtumist, mis kõik kaotanud. | Tottenham jätkab mängimist enda jaoks õnnetul staadionil | https://sport.err.ee/94892/tottenham-jatkab-mangimist-enda-jaoks-onnetul-staadionil | Inglismaa jalgpalliklubi Tottenham Hotspuri peatreeneri Mauricio Pochettino sõnul peab meeskond ka võimalikud Euroopa liiga kohtumised Wembleyl. |
Hamiltoni tabas otsustava võidukihutamise eel valus kaotus, kui lahkus mehe kauaaegne sõber ja mentor Aki Hintsa, kes oli McLareni arst ja füüsilise ettevalmistuse instruktor 2007. aastal, mil Hamilton tuli esimest korda maailmameistriks.
"Ma tahan võita Aki mälestuseks ja see on mulle andnud lisajõudu," sõnas Hamilton. "Kui ta võitles elu eest, siis suhtlesime pärast võidusõite ning nüüd pühendaksin võidu talle."
Hamiltoni meelest on elu tihtilugu ebaõiglane. "On jubedusi korda saatnud vange, kes surevad rahulikult une pealt, heategija lahkub aga piinadega," võrdles Hamilton. "Kui Akiga pärast Brasiilia etappi kohtusin, siis kuulasime muusikat ja nägin teda naermas."
Varem Etioopias ja mujal Aafrika kriisikolletes arstina töötanud Hintsa liitus McLareniga, kui seal sõitis tema soomlasest kaasmaalane Mika Häkkinen. Eelmisel teisipäeval vähki surnud Hintsa oli 58 aastane. | Sõbra ja mentori surm süstis Hamiltonile viimaseks etapiks lisamotivatsiooni | https://sport.err.ee/94891/sobra-ja-mentori-surm-sustis-hamiltonile-viimaseks-etapiks-lisamotivatsiooni | Pühapäeval selgitavad Mercedese piloodid Abu Dhabis vormel-1 sarja maailmameistri. Enne viimast etappi juhib sakslane Nico Rosberg briti Lewis Hamltoni ees 12 punktiga. |
"Soome algatus on oluline, osaleme aktiivselt nii Soome kui ka teiste partneritega oivakeskuse asutamise aruteludes. Keskuse lõplik kontseptsioon ja osalemise tingimused ei ole selgunud. Seetõttu ei ole Eesti veel otsustanud, millised on meie võimalused keskuse töös osaleda," ütles BNS-ile riigikantselei koordinatsioonibüroo juht Kristjan Prikk.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles samuti, et Eesti ei ole veel otsustanud keskusega liituda, kuid seda võimalust analüüsitakse, lähtudes keskuse tulevastest ülesannetest ja Eesti suutlikkusest panustada. Ta lisas, et oivakeskuse idee on alles algusjärgus.
Eelmise nädala neljapäeval leidis aset esimene kohtumine, kus Soome tutvustas oma ettepanekut rahvusvahelise hübriidohtudega tegeleva keskuse loomiseks lähemalt. Ideega tutvumiseks võttis kohtumisest osa välisministeeriumi esindaja.
Ajaleht Helsingin Sanomat väitis esmaspäeval, et Eesti on üks hübriidohtude oivakeskusega liitujatest. Lehe väitel hakkavad keskuse töös lisaks Soomele osalema Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Eesti, Läti, Leedu, Hispaania, Rootsi ja Poola.
Tuleval aastal tegevust alustav keskus hakkab paiknema Soome pealinnas. | Eesti pole veel otsustanud hübriidohtude keskuses osalemist | https://www.err.ee/577969/eesti-pole-veel-otsustanud-hubriidohtude-keskuses-osalemist | Kuna tuleval aastal Soomes tegevust alustava hübriidohtude oivakeskuse lõplik kontseptsioon ja selles osalemise tingimused pole veel selgunud, pole ka Eesti otsustanud,kas ja mil moel keskuses töös osaleb. |
"Ei tasu nii põnevil olla. Kui meil on millestki teatada, siis ka teatame," rahustas Liverpooli peatreener Jürgen Klopp huvilisi. "Gerrardile on uks alati avatud, kui ta ise asjast huvitatud on. Ma olen kindel, et ta on treeneritööst huvitatud ja me tahame teda aidata."
36-aastane Liverpooli kõige kauaaegsem kapten Gerrard võitis klubiga Meistrite liiga ja UEFA karikasarja, kaks Inglismaa kaks Inglismaa karikat ning kolm liigakarikat. Liverpoolis mängis ta 18 aastat, enne kui siirdus USA-sse Los Angeles Galaxysse karjääri lõpetama. | Liverpooli peatreener: Gerrardile on uks alati avatud | https://sport.err.ee/94890/liverpooli-peatreener-gerrardile-on-uks-alati-avatud | Täna teatas endine Liverpooli ja Inglismaa jalgpallikoondise poolkaitsja Steven Gerrard karjääri lõpetamisest. Praegu õpib mees treeneritööd ning võib naasta oma endisesse koduklubisse. |
''Kui keha vaadata, siis räägib see biokeemia keelt – olgu nendeks valgud või ensüümid. Võimekus biovedelikke uurida ja analüüsida on seetõttu ülioluline. Higi näis olevat suurepärane alguspunkt, kuna seda saab koguda naha pinnalt erilise vaevata. Selles peituv informatsioon on äärmiselt mitmekesine,'' selgitas sensorit kirjeldava uurimuse vanemautor ja pehme elektroonika üks pioneere John Rogers Ameerika Ühendriikides asuvast Northwesterni ülikoolist.
Ajakirjas Science Translational Medicine ilmunud töös kirjeldatava plaastri abil saab mõõta üheaegselt eralduva higi kogust, selle aluselisust ning glükoosi ja kloriidi suhtelist sisaldust. ''Glükoosi saab siduda mitmete haiguslike seisunditega, näiteks madala veresuhkru taseme ja diabeediga. Laktaat annab aimu hapniku puudujäägist lihastes. Higi happelisus aga üldisest hüdratsioonist. Kloriid on sportlike tegevuste juures oluline elektrolüüt. Samuti seostub see tsüstilise fibroosiga,'' avas Rogers biomarkerite valimise tagamaid.
Ühekordne plaaster imeb naha pinnalt higi tillukeste kapillaaride kaudu, mis juhivad selle seadme keskel asuvatesse tillukestesse reservuaaridesse. Õõnsustes paiknevad ensüümid muudavad omakorda biomarkerite toimel oma värvust. Nii saab pealiskaudselt keha seisundit hinnata juba palja silmaga. Täpsemaks analüüsiks tuleb appi võtta kaameraga nutitelefon. ''Meil pole muidugi hetkel nutirakendust, mis aitaks kasutajatel tulemusi tõlgendada, kuid see on juba kortsude silumine ja me tegeleme sellega,'' muigas teadlane.
Seadme piire kombiti nii rühma siseruumides jalgrattaga sõitnud uurimisaluste peal kui ka USA suurima rattamaratonil. Sõltuvalt eralduvast higi hulgast peab seade vastu kuni kuus tundi. See ei tohiks aga Rogersi hinnangul kasutajaid eriliselt heidutada. ''Plaastrit disainides pöörasime selle prognoositavale lõpphinnale väga palju tähelepanu. See jääb kindlasti alla dollari,'' lisas keemik. Turule võiks seadeldis käimasolevaid välikatseid ning ettevõtete ja sõjaväe huvi arvestades hiljemalt kahe aasta pärast.
Lähitulevikus võiks sarnasel viisil analüüsida ka mitmeid teisi biomarkereid. Peamiseks piduriks on praegu sobilike nendega reageerivate ainete nappus. ''Sul on vaja midagi, mis huvipakkuvate ühenditega reageeriks, kuid samas muutuks selle käigus märgatavalt ka selle värvitoon. Keemia on päris keerukas ja tavaliselt läheb sul tarvis pigem kemikaalikokteili. Kuid see on huvitav väljakutse,'' mõtiskles Rogers. Alternatiivseks oleks vaja muuta pilti keerukamaks muu hulgas juhtmete, elektroodide ja akudega või tarida proovid sootuks laborisse.
Rogersi hinnangul võiks tulevikus kombineerida esitletavat lahendust ka tema poolt loodud pehme elektroonikaga. Viimaste funktsionaalsus ulatub täpsest nahatemperatuuri mõõtmisest, vere liikumiskiiruse hindamise ja pulsilainete mõõtmiseni. ''See on päris sirgjooneline. Lähiväljatehnoloogia, mis võimaldab vahetada pisiseadmetel nutitelefoniga juhtmeteta andmeid ja hankida samal viisil ka energiat, kasvatab meie võimekust oma kehaseisundit reaalajas jälgida hüppeliselt,'' lisas keemik. | Nutiplaaster hoiatab ületreenimise eest | https://novaator.err.ee/259887/nutiplaaster-hoiatab-uletreenimise-eest | Tänapäeval laialt levinud aktiivsusmonitorid mõõdavad peaasjalikult südame löögisagedust ja ööpäevaringset aktiivsust. Uut tüüpi kehale kleebitavad nutiplaastrid võiksid aga käigupealt anda eralduva higi põhjal anda aimu ka sellest, millal on õige aeg juua vett või tarbida lisaks elektrolüüte. |
Riigpea tegi sellise avalduse, kui selts jagas preemiaid ning lavale saabus kaks poissi - viieaastane Timofei ja üheksa-aastane Miroslav _, kes olid pälvinud televisoonis tähelepanu oma heade geograafialaste teadmistega. Eriti hästi tundsid nad erinevate eksootiliste riikide pealinnu ning selles vallas otsustas neid proovile panna ka Putin ise, vahendasid Svoboda, RT jt.
Kõigepealt küsis president Timofeilt, millise riigi pealinnaks on Ouagadougou. Poiss andis õige vastuse ja ütles, et selleks riigiks on Burkina Faso. Putin soovis seejärel teada, millist nime see riik varem kandis. Kui laps kogeles, et "Ülem, aga rohkem ei mäleta", täpsustas Putin kiitvalt, et riigi nimeks oli "Ülem-Volta".
Seejärel jõudis kätte Miroslavi kord ja viimane teatas, et ta teab kõikide riikide piire ja pealinnu. "Aga kus lõpeb Venemaa?" küsis seepeale Putin. Laps vastas, et "seal, kus on Beringi väin ja piir USA-ga".
"Vale, Venemaa piir ei lõpe mitte kuskil!" teatas Putin selle peale naeratades, kuid lisas kohe: "Kuid see on nali."
Putin on ka varem geograafiaseltsiga lähedast koostööd teinud ning nende teadlastega koos ekspeditsioonidel käinud. Kõige rohkem tähelepanu on pälvinud üritused, mille raames on Putin Mustas meres koos allveearheloogidega sukeldumas käinud ning ajaloolisi amforaid "leidnud". Hiljem on isegi Kremli ametnikud tunnistanud, et amforateleidmise näol oli tegemist meediatrikiga.
Vestlus poistega saab videos alguse 51.42. | Putin geograafiaseltsi üritusel: Venemaa piir ei lõpe mitte kuskil | https://www.err.ee/577974/putin-geograafiaseltsi-uritusel-venemaa-piir-ei-lope-mitte-kuskil | President Vladimir Putin teatas Venemaa Geograafia Seltsi üritusel, et "Venemaa piir ei lõpe mitte kuskil". |
Põhjuseks polnud Helsingborgi kehvad tulemused, vaid see, et 45-aastast Larssoni ja tema Helsingborgis mängivat 19-aastast poega Jordanit ründasid pühapäeval maskides kurjategijad.
Endine Helsingborgi, Glasgow Celticu, Barcelona ja Manchester Unitedi ründaja Larsson asus majandusraskustesse sattunud Helsingborgi etteotsa 2015. aasta jaanuaris. | Rünnaku ohvriks sattunud Rootsi jalgpallilegend pani treeneriameti maha | https://sport.err.ee/94889/runnaku-ohvriks-sattunud-rootsi-jalgpallilegend-pani-treeneriameti-maha | Pärast üleminekumänge Halmstadiga Rootsi jalgpallimeistrivõistluste kõrgliigast välja kukkunud Helsingborgi peatreener Henrik Larsson pani ameti maha. |
"Ma suhtlesin MK Donsi presidendiga," ei varjanud Gerrard. "See ametikoht on kindlasti huvitavaks väljakutseks, kuid ma pole selleks veel valmis. Ma vajan aega, et otsustada oma tuleviku üle."
Gerrard omandab Euroopa jalgpalliliidu UEFA treenerite A-litsentsi ning Suurbritannia meedia on mehe pannud juba Glasgow Celticu, Newcastle Unitedi ja Liverpooli juhendajateringi. MK Dons mängib aga Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas, kus vireleb väljakukkumistsoonis. | Sportlaskarjääri lõpetanud Gerrardile pakuti juba uut ametit | https://sport.err.ee/94888/sportlaskarjaari-lopetanud-gerrardile-pakuti-juba-uut-ametit | Täna tippspordiga lõpparve teinud endisele Inglismaa jalgpallikoondislasele Steven Gerrardile pakuti Milton Keynes Donsi peatreeneri ametikohta. |
Linnahalli renoveerimine on poliitiline otsus. See tähendab, et esmalt linn ja nüüd ka riik on otsustanud kunagise maamärgi, kuid nüüd nukralt laguneva ja varisemisohtliku majalahmaka igal juhul ise renoveerida. Kümmekond aastat lootis linn leida hoonele investorit, teatades aeg-ajalt läbimurretest läbirääkimiste protsessis, kuid rikkad kosilased jäid alati saabumata.
Niisiis teatas Tallinn juba kevadel otsusest muinsuskaitse alla kuuluva hoone renoveerimisest omal käel, et pealinnas oleks olemas 5000 istekohaga kaasaegne kontserdi- ja konverentsisaal, mis tõstaks Tallinna atraktiivsust rahvusvaheliste konverentside ja kõrgetasemeliste klassikaliste kontsertide korraldamise kohana.
Juunikuus valminud ehituskonstruktsioonide ekspertiisi otsuses seisis, et linnahall on hästi säilinud ning hoone rekonstrueerimine ja uuesti kasutusele võtmine on võimalik. Linnavalitsus on järgmise aasta eelarvesse plaaninud kolm miljonit eurot, millega peaks valmima ehitusprojekt.
Samas ei ole linn tellinud hoonele tasuvusuuringut ega äriplaani, et selgitada välja, kaua tuleb hoonele peale maksta ning kas ja millal võiks see end ära tasuda, samuti milliseks kujunevad püsikulud ning kes oleksid hoone peamised kasutajad, palju oleks reaalne seal aastas üritusi korraldada jne. ehk kõik need aspektid, millest alustab ettevõtja, enne kui "kopa maasse lööb". Linna (ega nüüd ka riiki, kuivõrd uus valitsus otsustas õla alla panna) tasuvus ei huvita. Linnahall äratatakse uuele elule maksumusest ja kaasnevatest kuludest sõltumata.
Ka see, kui suureks koguneb renoveerimise kogumaksumus ja iga-aastased ülalpidamiskulud, selgub alles pärast projekti valmimist.
"Hetkel käib projekteerimise lähteülesande koostamine, alles selle käigus selgub rekonstrueeritud-renoveeritud linnahalli ruumiprogramm ja renoveerimise umbkaudne kogumaksumus, samuti tulevased kasutusvõimalused, tasuvus ja äriplaan jms," kirjeldati ERR-ile Raepressist.
Ka seda, kuidas jagunevad kulud linna ja riigi vahel, pole veel teada.
"Tallinna seisukohalt on riigi osalemine sellise märgilise tähtsusega objekti taastamises ja taaskasutuselevõtus mõistagi igati tervitatav, ent riigi ja linna koostöö ja riigi toetuse osakaal ja muud üksikasjad selguvad alles algavate arutelude ja läbirääkimiste käigus - hetkel on tegemist üksnes koalitsioonileppesse kirjutatud põhimõttelise seisukohaga linnahallile riigi õlg alla panna," kinnitati Raepressist.
Ka rahandusministeeriumi pressiosakonnast anti teada, et täpsemat infot plaani kohta veel ei ole.
"Kinnisvarainvesteeringuid puudutavad otsused teeb valitsus riigi eelarvestrateegiaga. Eelarvestrateegia kinnitab valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust ehk aprilli lõpul. Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta," oli ministeeriumi napp kommentaar.
Linna plaani kohaselt kuulutatakse aasta lõpul välja hange projekteerija leidmiseks. Projekteerimine lõppeb ja renoveerimistööd algavad järgmise aasta sügisel, täielikult uuendatud linnahall avatakse eeldatavasti 2019. aasta hakul.
Linnahall kui arhitektuurimälestis tuleb rekonstrueerida vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ja ehituskonstruktsioonide ekspertiisile, mistõttu ei kavandata rekonstrueerimisprojektiga hoonele olulisi laiendusi või välisilme muutmist, küll aga on tõenäoline, et jäähalli ei säilitata. | Linnahalli renoveerimistööd algavad enne tasuvusuuringut | https://www.err.ee/577957/linnahalli-renoveerimistood-algavad-enne-tasuvusuuringut | Koalitsioonilepingus on eraldi punktina välja toodud otsus investeerida Linnahalli renoveerimisse. Kui varem oli linnahalli renoveerimine puhtalt Tallinna linnavalitsuse otsus ja kulu, siis nüüd võttis uus valitsus selle ka enda kohustuseks. Kas tegemist on uue püsikulu või investeeringuga, pole siiski veel selge, sest tasuvusuuringu ja äriplaaniga asutakse tegelema pärast ehitusprojekti valmimist. |
EL-i liidrid on juba alates 2014. aastast kutsunud Ukrainat üles korruptsiooni vähendama ja teisi reforme läbi viima, vahendasid BBC ja Reuters.
Kriitikute sõnul ei ole aga muutused olnud piisavad ning nad süüdistavad president Petro Porošenkot korrumpeerunud ametnike toetamises.
EL-i liidrid ja Ukraina president püüavad neljapäeval jõuda kokkuleppele tihedamates sidemetes, kuid edusammud on takerdunud EL-i eriarvamustele selles osas, kui kaugele minna korruptsiooni ja konflikti kinni jäänud riigiga.
Tippkohtumise eel oli Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk optimistlik. "Kolm aastat EuroMaidanist. Ukraina on president Petro Porošenko juhtimisel õigel teel. EL-i toetus on tugev," kirjutas ta Twitteris.
Brüsselis toimuv tippkohtumine keskendub reformide edusammudele ning laual on ka lubadus anda ukrainlastele viisavaba reisimise võimalus.
Ukraina loodab aga, et kohtumise prioriteet oleks hoopis Venemaa tegutsemine Ukraina territooriumil. "Ma arvan, et fookus peaks olema olukorral Donbassis, Venemaa agressioonil, sanktsioonide pikendamisel," ütles Ukraina välisminister Pavlo Klimkin tippkohtumise eel. Tema sõnul tuleb Venemaad sundida austama 2015. aasta alguses sõlmitud rahukokkuleppeid.
Ukrainas arvavad osad, et EL ei ole näidanud üles oma piisavat tuge vastasseisus Venemaaga ning on mures, et USA presidendiks valitud Donald Trumpi lubadus parandada suhteid Moskvaga tuleb Ukraina arvelt.
Transparency Internationali andmetel on korruptsioon Ukrainas levinum kui Venemaal. Kaks nädalat tagasi lahkus Odessa kuberneri ametist endine Gruusia president Mihhail Saakašvili, kelle sõnul toetas Porošenko korrumpeerunud ametnikke, kes õõnestasid tema püüdlusi Odessas reforme läbi viia.
Mõni päev varem olid ametnikud sunnitud uue korruptsioonivastase seaduse alusel paljastama oma suure rikkuse. | EL kutsub Ukrainat üles korruptsiooniga suuremaid edusamme tegema | https://www.err.ee/577955/el-kutsub-ukrainat-ules-korruptsiooniga-suuremaid-edusamme-tegema | Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisel on neljapäeval luubi all Ukraina edusammud korruptsiooniga võitlemisel. |
Tegemist on mittesiduva resolutsiooniga, kuid parlament kutsub selles Euroopa Komisjoni ja liikmesriike algatama Türgi käimasolevate liitumisläbirääkimiste ajutist külmutamist.
Europarlament rõhutab aga, et jääb ka edaspidi toetama Türgi seotust EL-iga.
Resolutsioon võeti vastu 479 poolthäälega, 37 rahvaesindajat hääletas vastu ja 107 jäi erapooletuks.
EL-i ja Türgi vahelised pinged süvenesid seoses Ankara repressioonidega pärast 15. juuli riigipöördekatset.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles juba kolmapäeval ärritunult, et Euroopa Parlamendi hääletusel Türgi liitumiskõneluste külmutamise kohta pole Ankara jaoks mingit väärtust.
Islami Koostööorganisatsiooni Konverentsi kõnelustel esinenud Erdoğani sõnul pole hääletuse tulemusel "meie (Ankara) silmis mingit väärtust".
EL-i riigid on väljendanud muret seoses massiliste vallandamiste ja vahistamiste ning meediavastaste repressioonidega pärast putši. Kinni on peetud ligi 37 000 inimest.
Europarlamendi hääletusel ei ole Türgi staatusele otsest mõju, sest kõik liikmesriigid peale Austria on seni pooldanud liitumiskõneluste jätkamist, kuid see annab järjekordse hoobi suhetele, mis hakkasid jahenema juba mõne aja eest.
Türgi ja EL lubasid märtsis rändekriisi lahendamises kokku leppides liitumiskõnelusi hoogustada.
Yildirim: ELiga oldi nagunii juba pealesunnitud suhetes
Türgi peaministri Binali Yildirimi sõnul pole Euroopa Parlamendi otsusel külmutada liitumisläbirääkimised Türgiga mingit tähtsust, sest Türgi sidemed Euroopa Liiduga on nagunii juba pealesunnitud.
"Eeldame, et ELi liidrid seisavad sellise visioonipuuduse vastu," kommenteeris Yildirim Reutersi teatel hääletustulemust.
"Euroopa Liit peaks otsustama, kas tahab oma tulevikuvisooni jätkata koos või ilma Türgita," lisas peaminister. | Euroopa Parlament toetas Türgi liitumiskõneluste külmutamist | https://www.err.ee/577947/euroopa-parlament-toetas-turgi-liitumiskoneluste-kulmutamist | Euroopa Parlament hääletas neljapäeval Türgiga peetavate liitumiskõneluste külmutamise poolt riigpöördejärgsete repressioonide tõttu. |
Inglismaa jalgpalliliit määras mehele kolmemängulise võistluskeelu selle eest, et ta ründas laupäevases Leicesteri 1:2 kaotusmängus Watfordile küünarnukiga Valon Behramit. Olukord jäi väljakukohtunikul nägemata, kuid jalgpalliliit langetas otsuse pärast video vaatamist.
Seega peab 26-aastane poolkaitsja vahele jätma mängud Middlesbrough, Sunderlandi ja Manchester City vastu. Leicester hoiab turniiritabelis 14. kohta ning väljakukkumistsoonist lahutab neid kaks punkti. Märksa paremini on neil läinud Meistrite liigas, kus voor enne põhiturniiri lõppu on alagrupis kindlustatud esikoht. | Leicester City tugitala sai kolmemängulise võistluskeelu | https://sport.err.ee/94887/leicester-city-tugitala-sai-kolmemangulise-voistluskeelu | Valitseva Inglismaa jalgpallimeister Leicester City peab järgmises kolmes mängus hakkama saama poolkaitsja Danny Drinkwaterita. |
"Ball" on korraga kosmiliselt hoomamatu, orkestraalselt võimas ning ka sajandal kuulamisel üllatusi pakkuv. Seal on vokaal, mis justkui meenutakse inglise keelt, kuid tegelikult on see lihtsalt läänelikkuse illusioon. Väljamõeldud keeles lämin, mida küll kahjuks ükski taasesitus ei ole sama hästi edasi kandnud - ise olen näinud kontserdil Artur Talvikut selle looga maadlemas, kuid pigem nägi see välja nagu kehv "Su nägu kõlab tuttavalt" paroodia.
Žanriliselt täiesti määramatu lugu, mis näitab, kui palju saab peita ühe heal juhul neli minutit kestva loo sisse. Timpanid, vilinad, kriisked, huilged. Pea igal kuulamisel tuleb kananahk ihule. Videos nähtav materjal ei näita küll täpselt neid hetki, kus lugu tegelikult filmis kõlas, kuid annab oma visuaali. | Päeva video: Sven Grünberg - "Ball" | https://kultuur.err.ee/314773/paeva-video-sven-grunberg-ball | Täna 60. sünnipäeva tähistav Sven Grünberg on kahtlemata üks olulisemaid Eestist pärit muusikuid ning kunagi ei tee paha tema säravamaid lugusid üle kuulata. "Ball" on kindlasti üks neist. |
Coop Eesti arendusdirektori Priit Petersoni sõnul on uuendatud kaupluses kasutatud toidukaupluste maailma kõige uuemaid trende. Nimelt on esmakordselt loodud hüpermarketisse eraldi teekond nö lõunasöögi ostjatele koos iseteenindusliku nutikassa lahendusega, ilma et peaks tervet kauplust läbi käima.
Uue kontseptsiooni hulka kuulub ka Eesti väiketalunike sortiment ning Coopi Eesti ühistute kodumaised omatooted.
Uuenenud Maksimarketis on ümber tehtud ka toidu ja tööstuskaupade paigutused. „Oleme enam kui 5000 ruutmeetrisel müügipinnal loonud n-ö osakonnad, et kliendil oleks lihtsam sedavõrd suure sortimendiga kaupluses orienteeruda,“ selgitas Peterson.
Lasnamäe Maksimarketis alustati ulatuslike renoveerimistöödega septembri lõpus, investeeringute maht oli suurusjärgus kaks miljonit eurot. Lisaks kauplusele renoveerib keskuse omanik ka hoone fassaadi, mis valmib detsembri alguses. | Coop avas esimese uue kontseptsiooniga poe | https://www.err.ee/577965/coop-avas-esimese-uue-kontseptsiooniga-poe | Coop Eesti avas Lasnamäel uudse kontseptsiooniga Maksimarketi, mis võimaldab valmistoiduostjal teha oma valikud ilma kogu poodi läbimata. |
Septembris teatas McLaren, et asendab 36-aastase briti belglase Stoffel Vandoornega. Button nimetati küll varusõitjaks, kuid mehel oli otsus juba langetatud. "Ma ei taha Abu Dhabisse minna mõttega, et võib-olla see ei olegi minu viimaseks stardiks, kuigi on," tunnistas eksmaailmameister. "Mul on leping ka järgmiseks hooajaks, kuid praeguse seisuga ei taha ma 2018. aastal sõita."
Button pikendas septembris lepingut kindluse mõttes. "Siis ma ei teadnud, kas mul tekib soov vormel-1 sarjas jätkata," meenutas Button. "Kui oleksin siis lepingust loobunud, kuid tahtnuks nüüd edasi sõita, siis tundnuks ma ennast halvasti. Praeguse seisuga teen pühapäeval oma viimase stardi, kuid kes teab, äkki mu mõtted kunagi muutuvad."
Button alustas vormel-1 karjääri 2000. aastal Williamsis ning mehel on praeguse seisuga kirjas 304 GP-etappi. | Jenson Button lõpetab pühapäeval vormel-1 karjääri | https://sport.err.ee/94886/jenson-button-lopetab-puhapaeval-vormel-1-karjaari | McLareni vormel-1 meeskonna piloodi Jenson Buttoni sõnul teeb ta pärast pühapäeval Abu Dhabis toimuvat hooaja viimast etappi tippspordiga lõpparve. |
Pisut varem esitleti ministrikandidaate president Dalia Grybauskaitėle, kes kavatseb neljapäeval kandidaatidega kohtuda.
Kaitseministriks saab eeldatavasti senine asevälisminister Raimundas Karoblis.
Välisministriks peaks jääma edasi sotsiaaldemokraat Linas Antanas Linkevičius.
Siseministriks pakutakse Vilniuse kohtunikku Eimutis Misiūnast.
Rahandusministriks kavandatakse keskpanga finantsteenuste ja turuseire osakonna juhatajat Vilius Šapokat.
Majandusministrikandidaat on senine Jonava rajooni juht sotsiaaldemokraat Mindaugas Sinkevičius.
Haridus- ja teadusministriks kandideerib teadusseirekeskuse juht Jurgita Petrauskienė, justiitsministriks sotsiaaldemokraat Darius Petrošius.
Keskkonnaministrikandidaat on looduskaitseorganisatsioonide liidu esimees Kęstutis Navickas, energeetikaministriks kandideerib praegune Leedu energeetikaatašee Brüsselis Žygimantas Vaičiūnas.
Kultuuriministriks pakub Skvernelis näitlejatari ja kustuuridiplomaati Liana Ruokytė Jonssonit.
Sotsiaal- ja tööministri kohale asub eeldatavasti 38-aastane sotsiaalteadlane, Vilniuse peapiiskopkonna hoolekandeorganisatsiooni Caritas juht Linas Kukuraitis.
Kommunikatsiooniministri ametisse esitati majandusteadlane, senine energeetikaminister Rokas Masiulis.
Tervishoiuministriks peaks saama biomeditsiinidoktor Aurelijus Veryga.
Transpordiministriks kandideerib senine energiaminister Rokas Masiulis.
Põllumajandusministriks on esitatud endine põllumajanduskoja esimees, talunik Bronius Markauskas.
President määras Skvernelise peaministriks sel nädalal ja ta peab kahe nädala jooksul esitama oma valitsuse koosseisu ja programmi.
Pikemat ülevaadet uuest Leedu võimuliidust saab lugeda SIIT. | Leedu peaministrikandidaat esitas presidendile ministrite koosseisu | https://www.err.ee/577964/leedu-peaministrikandidaat-esitas-presidendile-ministrite-koosseisu | Leedu peaministriks määratud Saulius Skvernelis tegi neljapäeval teatavaks oma valitsuse ministrikandidaadid. |
Andrea Chapini romaan "Koduõpetaja" on kirjutatud kõigi teadaolevate, õpitavate ja jäljendatavate kirjutamisreeglite järgi. Jääb mulje, nagu oleks autor käinud mõnel kursusel või isegi koolis ning lõpetanud selle hea hindega. Lisaks on ta põhjalikult tudeerinud Shakespeare´i elu ja loomingut. Tegemist on meelelahutuskirjandusega. Õnneks pärliga. Hoolsalt lihvituga.
Kirjutamisreeglite all pean silmas eelkõige psühholoogilist karakterijoonist, mis sõltuvalt tegelase fookuskaugusest võib olla kas lihtsam või keerukam. Iga lehekülg peab sisaldama nii otsest kui kaudset kõnet, iga ütluse järel olgu märgitud ka see, kes ütles, eelistavalt koos mõne iseloomuliku detailiga ütleja välimusest või meeleolust, võimalusel mõlemast. Ruum olgu tihedalt täis: hääli, samme, minejate ja tulijate kehi. Aga ka asju, mille vahel tegelane ruumi punktist teise rändab. Alasti kõne, ütlejata või aimatava ütlejaga teksti, kasutatagu vaid hädakorral. Või siis, kui fantaasia on lõpukorral (mis pole taunitav).
Võimalikult kärmelt peab plõksuma vedru, mis paneb liikuma tegevuse. Iga peatükk olgu nagu õngekonks, mille külge kinnitatud sööt, saladus või küsimus, meelitades lugejat alla neelama järgmist peatükki. Mis saab, mis juhtub. Need on meelelahutuse martsipanid. Keel räägib lugu, ennast alla neelamata või veristamata (viimane paneks keele kähisema).
Teose tegevusaeg on 1590. Peategelaseks Katharine de L´Isle, keskealine naine, kes on tulekahjus kaotanud vanemad ning kelle on enda juurde elama võtnud onu Edward. Ka oma mehest on Katharine ilma jäänud.
Äsja toimunud mõrvast – tapetud on preester – vapustatud Katharine leiab kabelist laual lebava mehe, kes, nagu selgub, on kuulnud pealt jutustust, mida räägib omaette Katharine, meenutades sõnu, millega kadunud isa on oma tütart iseloomustanud. Enda teada pole Katharine kõva häälega rääkinud ning ka eelnev kirjeldus sellele ei vihja. Sel juhul on mehel võluvõime elada ka mujal kui iseenda kehas. Tollesama pea märkamatu torkega on tehtud algust teemaga, mis läbib kogu teost ja nimelt kirjanduse ja elu seostest. Meie Katharine mõistagi armub saladuslikku mehesse. Kõik stiilitasandid töötavad selle heaks, et lugeja Katharine omaks võtaks ning tema saatusele kaasa elama hakkaks. Kõik see on taoliste ajalooliste põnevike, krimisoustiga vürtsitatud teoste puhul üsna tavaline. Lugejale pakutakse teadmisi ajast, kus "meied" elavad. Sedasi on üles ehitatud ka Umberto Eco "Roosi nimi".
Nagu Shakespeare, sest tema see mõttelugejast võõras mõistagi on, on ka Katherine pärit katoliiklikust perest, mille liikmed aga peavad oma usuasju ajama salaja, käima missal maa alla ehitatud kabelis, sest alanud on protestantlik reformatsioon, mis jätnud veriseid jälgi maa ajalukku. Nagu varem vihjatud ja nüüd kohe ka üle korratud, on Chapin ajalootundmises priimus. Sujuvalt on vajalik info raamatu lehekülgedele laiali laotatud:
"Aga sagedaste üleminekutega katoliikluselt protestantismile ning vastupidi keelati aeg-ajalt mõned pidustused ära, äratati uuesti ellu, neid peeti ja loobuti taas. Sellised tavad nagu poisi riietamine missarüüsse püha Nikolause ööl ja lapspiiskopi pidulik talutamine ühest majast teise suruti maha ja elustati üksnes selleks, et need teist korda ära keelata." (lk 249)
Juba ainuüksi sellest lühikesest katkendist ilmneb autori erihuvi, anne ja tundlikkus. Ja nimelt – r i i e t a m i n e. Kõrvuti tühja ruumi füüsiliseks muutmisega (raamatus pole ühtki tegelast, kes lihtsalt kuhugi läheks ja kohale jõuaks või seal juba varem kohal poleks ja rääkimiseks suud ei paotaks, kui minnakse või tullakse, siis tingimata "kössis", "laug ripakil", "nägu mõtteis", "kergelt longates" vms, on tegelaste rõivastamine teine tähelepanu ja analüüsi vääriv aspekt. Tõepoolest, juba raamatu algulehekülgedest peale torkab silma (ja jääb meelde) tegelaste rikkalik garderoob. Tundub, nagu pelgaksid nii nemad kui autor alastust, olgu või osalist, selle näol, et seljas on paljalt pintsak või seelik. Ei, sellist asja ei sallita. Toon siinkohal paar näidet: ""Palun alandlikult andestust," ütles Will tuppa tormates. Ta kummardas. Ta ei kandnud keepi, mütsi ega krookkraed (NB nagu eelmisel korral – minu lisandus). Tema vammus oli savikarva ja vaid mõnede värvilaikudega, tema krae oli linasest riidest ja ääristatud peene pitsiga." (lk 153)
Ning kümmekond lehekülge hiljem:
"Mees /Shakespeare/ oli üleni mustas – vammus, põlvpüksid ja sukad. Et tema riietuses polnud muud värvi, nägi ta välja tõsine ja karm.
"Kate," tervitas ta.
Tema hääl oli õrn, Katherine tundis seda oma nahaga.
"Su kostüüm räägib usuvahetusest," ütles Katherine." (lk 167)
Kuivõrd tegelaste rõivaid armastatakse vähemalt samavõrd, vast isegi enam kui näoilmeid, ja mitte ainult peategelaste puhul, siis on kerge tekkima järeldus, nagu oleks taoline ülerõivastamine tingitud mõnest psühhoanalüütilisest tegurist. Järele mõeldes aga tuleb sellised mõtted siiski pseudokontseptsioonide hulka arvata. Meenutagem tollest ajast säilinud maale, nende kõnelemist, vaataja poole pöördumist otsese kõnega: "Vaata, sellised me oleme, mitte ainult meie näod ei räägi, vaid ka krookkraed ja kätised, nööbid ja puhvpüksid. Riided on meie teine ihu ja hing!"
Osanuks Katherine paremini lugeda Shakespeare´i sädelevais rõivais peituvat sõnumit, poleks teda vast tabanud järjekordne ränk saatuse löök. On ju selgemast selge, et samuti kui poeedil pole usku, siis pole tal ka armastust. Igal juhul mitte sellist nagu üks armastav naine ootaks ja loodaks. | Arvustus. Veatu raamat rikkaliku garderoobiga | https://kultuur.err.ee/314796/arvustus-veatu-raamat-rikkaliku-garderoobiga | Uus raamat
Andrea Chapin
"Koduõpetaja. Romaan William Shakespeare´ist"
Inglise keelest tõlkinud Malle Klaassen
Eesti Raamat |
Statistika kohaselt saab iga kahe ja poole päeva tagant Kolumbias üks naine oma partneri käe läbi surma, vahendas Spordipartner.ee.
Quinatana hinnangul on taolise olukorra üheks põhjuseks Kolumbias vohav macho-kultuur. „Mehed võivad samuti laste eest hoolt kanda. Oluline on õppida mähkmeid vahetama,“ märkis 26-aastane sportlane, kes on enda sõnul pisitütre Mariana sirgumisel aktiivselt kaasa löönud. | Vuelta võitja võitleb lähisuhtevägivalla ja soolise ebavõrdsuse vastu | https://sport.err.ee/94885/vuelta-voitja-voitleb-lahisuhtevagivalla-ja-soolise-ebavordsuse-vastu | Valitsev Hispaania velotuuri võitja Nairo Quintana üritab rattasõidu kõrval ka maailma paremaks muuta. Nimelt pingutab Movistari rattur selle nimel, et tema kodumaal Kolumbias paraneks olukord lähisuhtevägivalla ja soolise ebavõrdsuse vallas. |
Praeguse tootmismahu juures maksab Estonian Cell aastas 400 000 eurot maagaasi aktsiisi, olles sellega Eesti üks suurimaid maagaasi aktsiisi tasujaid. Samas kui valitsus tõstab maagaasi aktsiisi 2020. aastaks 134 protsenti nagu plaanitud, tuleks ettevõttel hakata aastas tasuma enam kui 900 000 eurot, kirjutas Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe rahandusministeeriumile.
Lahe toob kirjas välja, et selles mahus maagaasiaktsiisi rakendamine muudaks sisutuks ettevõtte kõik senised investeeringud energiaefektiivsusesse ja jätkusuutlikkuse taastamisse.
"Nimelt on 2015. aasta lõpu seisuga 19 miljoni euroses kumulatiivses kahjumis olev ettevõte viimastel aastatel investeerinud 17 miljonit eurot majandustulemuse parandamisse, et hoida ära ettevõtte pankrotistumine. Nimetatud investeeringutest oli 11 miljonit eurot suunatud biogaasi tootmiskompleksi, et vähendada maagaasi sisseostukulu," kirjutas juhataja.
Lahe ütles, et sellise koormuse panek ühele tööstusettevõttele on siseriiklikult ebaproportsionaalne ja rahvusvahelise majanduse kontekstis selgelt konkurentsivõimet kahjustav võrreldes Eestis asuvat tööstust konkureerivate Euroopa ja lähiriikide energiaintensiivse tööstustega.
Seetõttu teeb Estonian Cell ettepaneku kavandatud ulatuses maagaasi aktsiisi tõus ära jätta või täiendada seaduseelnõud regulatsiooniga, mis kehtestaks energiaintensiivse suurtööstuse konkurentsivõime tagamiseks maksulae direktiivist lähtudes.
Uus valitsus tõstab maagaasi aktsiisi võrreldes kehtiva määraga 2018. aastal ligi poole võrra, samas 2020. aastaks tõuseb aktsiis praegusega võrreldes lausa 134 protsenti.
Kui praegu moodustab maagaasi aktsiis tuhande kuupmeetri kohta 33,77 eurot, siis tuleval aastal tõuseb see 40,52 euroni ehk ligi 20 protsenti. Ülejärgmisel aastal tõuseb aktsiis 50,65 euroni ja 2019. aastal 63,32 euroni. Suurim hüpe toimub 2020. aastal, mil aktsiis tuhande kuupmeetri gaasi kohta tõuseb 79,14 euroni, selgub rahandusministeeriumi tabelist. | Estonian Cell: gaasi aktsiisitõus muudaks me investeeringud mõttetuks | https://www.err.ee/577963/estonian-cell-gaasi-aktsiisitous-muudaks-me-investeeringud-mottetuks | Haavapuitmassitootja Estonian Cell AS soovib 2,3-kordse maagaasi aktsiisitõusu ärajätmist või suurtööstustele mõeldud maksuerandi kehtestamist, kuna vastasel korral muutuksid ettevõtte senised investeeringud energiaefektiivsusesse sisutuks. |
Ilmar Kruusamäe (1957) alustas maalimisega üliõpilasaastail. 1976. aastast on ta osalenud Tartu Ülikooli Kunstikabineti tegevuses. Alates 1980. aastast on Kruusamäe vabakutseline kunstnik. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige (1988), Eesti Maalikunstnike Liidu liige (1996), Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige (1999) ning kunstnike rühmituse Kursi Koolkond asutajaliige (1988).
Kruusamäe on tuntud eelkõige hüperrealistina. Tema teoseid on omandanud kõik suuremad Eesti kunstimuuseumid ning ka mitmed akadeemilised kultuuriasutused. Suur osa Kruusamäe tuntumaid teoseid on erakogudes, samuti leidub ta maale mitmete välismaiste muuseumide kogudes. Korternäitusel on eksponeeritud läbilõige Kruusamäe loomingust. Eksponeeritud on õlimaalid ja pliiatsijoonistused.
"Näitusel eksponeeritakse Ilmar Kruusamäe loomingut alates 70ndate lõpust. Maalid ja joonistused pärinevad erinevatest kümnenditest, millest tuleneb ka teoste visuaalne erinevus, mis omakorda teeb näituse vaatamise huvitavaks nii noorele publikule, kes tutvuvad Kruusamäe loominguga esimest korda kui ka neile, kellele Ilmari varasemad teosed pakuvad nostalgilist äratundmisrõõmu," avas Voronja galerist Raul Oreškin näituse tagamaid.
Varnjas vanas paadikuuris 2014. aasta suvel galerii avanud Kaili Kask ja Raul Oreškin leidsid, et peavad galeristidena andma oma panuse kunstielu rikastamisse ka Tartus, olles kunstnike ja nende muredega kokku puutudes teadlikud Tartus valitsevast näitusepindade nappusest.
Sarja eesmärgiks on viia kunstiteosed anonüümsetest galeriiruumidest oma loomulikku keskkonda, tavaliste inimeste kodudesse.
Ilmar Kruusamäe näitust saab perekond Pulgese kodus Tartus, Tähtvere linnaosas, Veski 2a, näha kuuel päeval: 25.-27. novembrini ja 2.-4. detsembrini. Reedel kell 18-21 ning laupäeval ja pühapäeval kell 12-16. | Voronja korternäitus esitleb Ilmar Kruusamäe loomingut | https://kultuur.err.ee/314790/voronja-korternaitus-esitleb-ilmar-kruusamae-loomingut | Kolm suve Peipsi veerel, Varnja külas tegutsenud Voronja galerii kolib talveks linna ja avab Tartus taas korternäituste sarja. Näitused avatakse erinevates kodudes ja on enamasti vaatamiseks üleval vaid paar päeva. Järjekorras üheksas korternäitus avatakse reedel 25. novembril kell 18 perekond Pulgese kodus Tähtveres (Veski 2a), kus esitletakse Ilmar Kruusamäe loomingu läbilõiget. |
Hofer rääkis oma plaanist neljapäeval BBC eetris olnud intervjuus, vahendas Politico.
Veel suvel kinnitas Hofer, kes oli varemgi võimalikust ELi referendumist rääkinud, et ei poolda siiski Austria lahkumist Euroopa Liidust.
Varem on tema vastaskandidaat Alexander van der Bellen öelnud, et ELi liikmesuse referendumist rääkides mängitakse tulega. Arvamusküsitluste järgi pooldas suvel austerlastest 30 protsenti liidust lahkumist ja 52 protsenti oli selle vastu.
Austrias toimuvad korduspresidendivalimised 4. detsembril. Maikuiste valimiste tulemused tühistati konstitutsioonikohtu otsusega, sest häälte kokku lugemisel ja posti teel antud häälte menetlemisel oli ebakorrapärasusi. Toonased valimised võitis napilt van der Bellen, kelle juured on seotud Eestiga.
Nimelt põgenesid van der Belleni Pihkvas elanud vanavanemad 1919. aastal lastega bolševike eest Eestisse. Tema isa Aleksander sai 1934. aastal Eesti kodakondsuse. 1941. aastal asus ta koos oma teise abikaasa, eestlanna Alma Sieboldiga ümber Saksamaale. Saksa põgenikelaagrist jõudsid nad lõpuks Viini, kus sündis nende poeg Alexander. Viinile läheneva Punaarmee eest põgenes perekond Lääne-Austriasse Tirooli maakonda Kaunertali, kus Alexander üles kasvas.
Arvamusküsitluste kohaselt on Hoferi ja van der Belleni toetus praegugi üsna võrdne.
Austrias on presidendiamet üsnagi tseremoniaalne. Samas on presidendil õigus saata laiali parlamendi alamkoda ehk riiginõukogu ja algatada üldvalimisi. | Austria presidendikandidaat tahab ELi kuulumise referendumile panna | https://www.err.ee/577959/austria-presidendikandidaat-tahab-eli-kuulumise-referendumile-panna | Austria Vabaduspartei (FPÖ) presidendikandidaat Nobert Hofer ütles, et sooviks korraldada riigis referendumi Euroopa Liidu liikmesuse üle, juhul kui liit pärast Suurbritannia lahkumist tsentraliseeritumaks muutub. |
Lisaks Arpile sai sõna Palestiinat hiljuti külastanud Eesti Päevalehe ajakirjanik Piia Osula.
Otseülekanne algas kell 18.00 ja edenes kahes osas.
Teine osa siin:
Esimene osa siin:
Vaata filmi siit: | Otseülekanne lõppenud: Arp Müller esitles oma uut dokfilmi Palestiinast | https://kultuur.err.ee/314789/otseulekanne-loppenud-arp-muller-esitles-oma-uut-dokfilmi-palestiinast | Mondo kutsus neljapäeva õhtul külla Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjaniku Arp Mülleri et arutada, mida ta suvel Palestiinas dokfilmi tehes nägi ja koges. Kohtumisõhtust tegi sotsiaalmeediasse otseülekande ERR-i kultuuriportaal. |
Trumpi presidendiks pühitsemise meeskonda kuuluv Anthony Scaramucci ütles BBC-le, et Elton John esineb jaanuaris Washingtonis, kui Trump ametisse vannutatakse.
Muusiku esindajad on väite kindlalt tagasi lükanud. "Selles ei ole mingit tõde," ütles superstaari esindaja.
Elton Johni etteaste oleks olnud paljudele üllatav, sest muusik toetas valimiskampaania ajal avalikult Trumpi vastaskandidaati Hillary Clintonit. "Meil on Valgesse Majja vaja kedagi inimlikku, mitte barbarit," on kuulus muusik öelnud. Valimiskampaania ajal kasutas Trump loata Elton Johni laulu "Rocket Man and Tiny Dancer". | Elton John kinnitas, et ei esine Trumpi ametisse pühitsemisel | https://menu.err.ee/293227/elton-john-kinnitas-et-ei-esine-trumpi-ametisse-puhitsemisel | Sir Elton Johni esindajad on kinnitanud, et muusik ei laula USA tulevase presidendi Donald Trumpi ametisse pühitsemisel. |
Nõmme Kalju FC U21 võistkonna 17-aastane väravavaht Henri Perk viibib perioodil 20.-24. november testimisel Itaalias Serie B klubis Ascolis, vahendab Kalju kodulehekülg.
Juba teist korda Itaaliasse kutsutud Perk treenib nelja päeva jooksul koos Ascoli esindus- ja duubelvõistkonnaga. "Olen väga rahul sellise võimalusega ja üritan seda maksimaalselt ära kasutada. Annan Ascolis endast parima ja kui oma asjad hästi ära teen, siis tuleb loodetavasti ka tulemus," sõnas Perk.
"Itaalia mainekas klubi Ascoli pöördus Nõmme Kalju poole omal initsiatiivil. Henri jättis esimesel Itaalias viibitud testimisel Frosinones hea mulje ning see on tekitanud huvi tema vastu ka teistes klubides," kommenteeris Nõmme Kalju noortetöö üks eestvedajatest Kristen Viikmäe.
Nõmme Kalju president Kuno Tehva lisas: "Kuigi Kalju kõige nähtavam osa on püramiidi tipus asuv esindusmeeskond, oleme panustanud rohujuuretasandil väga palju klubi noortetöösse. Mõistagi pole see tee olnud meie jaoks kerge ja Eesti oludes on raske väga suuri asju korda saata kuid sellele vaatamata oleme teinud arengus selge sammu edasi. Nõmme Kalju nimi pole Euroopas enam võõras ja ma usun, et praokil olevast uksest saame lähitulevikus nii mõnegi andeka jalgpalluri suurde jalgpalli viia."
Ascoli mängib hetkel Itaalia tugevuselt teises liigas, Serie B-s. Ascoli ilmselt tuntuim endine mängija on Saksamaa legend Oliver Bierhoff, kes mängis klubis aastatel 1991-1995. Klubis on mänginud ka Eesti koondislane Enar Jääger, kes aastal 2009 tegi Ascoli eest kaasa 5 liigamängu.
Tartu FC Santose kasvandik ja esindusmeeskonna noor mängumees Markus Soomets viibib käesoleval nädalal Itaalias, et ennast näidata Serie B klubile ACD Virtus Entella. Laupäeva õhtul Itaalia poole lendu alustanud Soomets viibib klubi juures kuni 26. novembrini, vahendab Santose kodulehekülg.
Koos Soometsaga sõitis Itaaliasse ka Santose esindusmeeskonna abitreener Janar Sagim, kes nurises natukene väljaku üle. "Kes vanal Annelinna kunstmurul mänginud, see teab... Kuid klubi ise on professionaalne, näiteks eilse [st. 21. novembri - toim.] treeningu juures oli 3 treenerit ja 2 füsioterapeuti."
Virtus Entella on asutatud 1914. aastal ja hetkel hoiab meeskond Serie B tabelis kõrget seitsmendat kohta. | Itaalia esiliigaklubid huvituvad noortest Eesti jalgpalluritest | https://sport.err.ee/94882/itaalia-esiliigaklubid-huvituvad-noortest-eesti-jalgpalluritest | Kaks noort Eesti jalgpallurit viibivad hetkel Itaalia tugevuselt teise liiga ehk Serie B juures testimisel. |
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (Народный комиссариат внутренних дел СССР, venekeelne lühend НКВД ehk NKVD) oli 1934. aastal moodustatud julgeolekuasutus, mis oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB eelkäijaks. Asutus oli seotud suure osaga Nõukogude Liidule omistatud massilistest hukkamistest ja muudest inimõiguste rikkumistest.
Arhiivi näol on tegemist ajaloolane Andrei Žukovi kogumikuga "Nõukogude Liidu riiklike julgeolekuorganite kaadrikoosseis. 1935-1939“, mille koostamiseks kulus 15 aastat.
Käesolev andmebaas puudutab aastaid 1935-1941 ehk kogu Suure Terrori perioodi. Suureks Terroriks ehk Ježovštšinaks nimetatakse diktaator Jossif Stalini eestvedamisel aastatel 1936-1938 toimunud poliitiliste repressioonide kampaaniat, mille tagajärjel tapeti või represseeriti miljoneid inimesi.
Andmebaasi peamisteks allikateks on NKVD isikkoosseisu puudutavad dokumendid, mille põhjal selguvad näiteks ametisoleku aeg, auastmed, autasud ja ka ülesanded. Samuti on andmebaasi koostamisel kasutatud ka muid allikaid - näiteks Teise maailmasõja päevil hukkunud või kadunuks jäänute andmeid ning represseeritute isikuandmeid. | Memorial avaldas 40 000 NKVD töötaja isikuandmed | https://www.err.ee/577960/memorial-avaldas-40-000-nkvd-tootaja-isikuandmed | Ajaloo ja inimõigustega tegelev Vene mittetulundusühing Memorial avalikustas oma veebilehel andmebaasi, kuhu on kantud ligi 40 000 NKVD töötaja isikuandmed. |
Väga ilmekalt illustreerivad seda teemat PÖFFil kaks debüütfilmi, mõlemas on peategelaseks naine. Võib arvata, et režissöörid on läinud ses suhtes kavalalt mugavat teed, luues kandva konflikti naisest kurjategija kaudu.
Homme, kell 18.30, Tartus, Cinamonis linastuv Stefano Amatucci film "Caina" räägib Sitsiilias kaldale uhutud immigrantide laipadega tehinguid tegevast naisest (Helmi Dridi). Tema ülesandeks on surnukehad koristada, saades tasu puhtalt ühiku pealt. Inimesed on taandunud numbriteks, mille pealt teenida, inimlikkus ja halastus on asendunud ellujäämise ja kohanemisega.
Mõnevõrra leebem on Iraani režissööri Soheil Beiraghi filmi "Mina" tegelaskuju Mirzai, keda mängib võrratu Leila Hatami. Beiraghi ehitabki filmi üles eelkõige Hatami sarmile. Tema tegelaskuju Mirzai on muusikaõpetaja, kes süütu ameti kõrval tegeleb inimsmugeldamisega ja identiteedivõltsingutega. Mirzai aitab neid, kes soovivad Iraanist põgeneda edasi Läände, samas on aga tallegi inimene ühik, kes talle sisse toob.
Me ei saa teada, miks Mirzai sellega tegeleb, "Mina" keskendub faasile, mil uurijate ja jälgijate ring Mirzai ümber tõmbub üha enam koomale ning ta tegevusruum muutub üha ahtamaks. Mirzai tegelaskuju meenutab Gena Rowlandsi Gloriat John Cassavetese samanimelisest filmist (1980). Nii Gloria kui ka Mirzai on pikas mantlis sirge selja ja tõtliku sammuga kõigutamatud naised, kes teostavad end meeste maailmas.
Imagoloogiliselt võib Mirzai tegelaskuju tagasi viia Lauren Bacallile ja Marlene Dietrichile, kuid see on vaid väline kuvand. Kui arvestada seda, et islamis on naise roll taandatud traditsiooniliselt kodule ja lastekasvatamisele, siis Mirzai on sellele täielik vastand. Kodu mõistet tema jaoks ei eksisteeri – elukohti vahetab ta uurijate eest põgenemiseks, ühtlasi ta juhib, suunab, otsustab, tema alluvad on mehed ja need, kelle üle ta otsustab, on samuti mehed. Lõpuks on aga meestemaailm see, mis ta tegevuse lõpetab. "Mina" lavastuslik vorm on üpris tavapärane – pikad episoodid, mida kannavad dialoogid ja Hatami näitlejameisterlikkus. Hatami peidab Mirzai pealtnäha kivise ilme taha ärevust ja ebakindlust, allasurutud teadlikkust valitud tee peatsest tupikust. Samas on selle Iraani femme fatale 'i peentes näojoontes halastamatut arukust, mis laseb arvata, et ta igast olukorrast suudab välja tulla. Beiraghi "Mina" on näide muutuvast iraani kinost, sellest, kuidas noored filmitegijad võtavad üle läänemaailma kinokunsti võtteid ja kuvandeid ning ka sellest, kuidas sealne kino žanriliselt areneb.
Filmi saab näha veel kahel korral – täna Mustamäe Apollos, kell 20.30 ja homme Solarise Apollos, 20.15.
Homme kinos Artis kell 17.15 on aga veel kord võimalus vaadata Bulgaaria režissööri Ralitza Petrova esimest täispikka mängufilmi "Jumalata" ("Bezbog"). Ka siin on peategelaseks naine, kes äritseb isikutunnistustega, kuid pilt on hoopis halastamatum. Petrova film on samuti tugeva lokaalse eripäraga, kuid vastupidi Beiraghile rõhutab Petrova trööstitust ja kõledust. "Jumalata" on masendav lugu hooldusõest Ganast, kes varastab hoolealustelt vanakestelt isikutunnistusi, et need edasi müüa.
Südametunnistus hakkab Ganat piinama pärast ühe vanakese surma, keda politsei süüdistab rahapesus. Ganana oma esimese rolli teinud luuletaja Irena Ivanova loob äärmiselt elulise tegelaskuju. Ganas puudub igasugune atraktiivsus, suhe meestega piirdub oma kuritöökaaslase Alekoga jagatud morfiiniseanssidega. Madalapalgalisele hooldusõe kohale tõugatuna ei näe Gana endal muud väljavaadet, kui võtta süsteemilt ise seda, mida talle ei võimaldata. Vanakeste ID-vargus on Ganale kättemaks esivanematele, kes pole suutnud seda maailma paremaks muuta. Side minevikuga on üks filmi võtmelisi allteemasid, Gana toidab ja kasib mineviku varemeid, lootust paremale tulevikule ei paista kusagilt.
"Jumalata" ongi maailm, kus kõik hea on ära olnud, järele on jäänud vaid kasutatud ja kulunud urgas, ummik, millest võtab viimast korruptiivne riigiaparaat. Filmi algupärane pealkiri "Bezbog" on laiema tähendusega kui selle tõlge laseb arvata. Nimelt on Bezbog reaalne kuurortlinnake Bulgaaria pealinna Sofia lähedal. Ta on tuntud eelkõige taliturismi hooajal, millele filmis ka viidatakse. Seega on "Bezbog" ka julge sotsiaalne kriitika valitsuse aadressil, mis ei suuda lahendada tõrjutuse ja ääremaastumise probleeme. Irena Ivanova mängib Ganat amatööri jaoks imekspandava sisseelamisega, esitletava karakteri sisemiste läbielamiste kujutamine on isegi parem kui professionaalsetel näitlejatel. Siin tuleb ilmselgelt esile kino kui omaette esitlusmeediumi eripära – suures plaanis valetada ja teeselda ei saa, sa pead tundma seda, mida esitad. "Bezbog" on lubavaks debüüdiks seega nii režissöörile kui ka peaosatäitjale, auhindu on film saanud juba mitmel festivalil.
Need on mõned soovituslikud väljavõtted PÖFFi viimaste päevade kavast. Eksootilist kino näeb aasta pärast jälle. Aitäh, PÖFF! | Tõnu Karjatse PÖFFikomm: viimased soovitused | https://kultuur.err.ee/314783/tonu-karjatse-poffikomm-viimased-soovitused | Pimedate Ööde Filmifestival hakkab selleks korraks läbi saama. Tänavusel PÖFFil on olnud üheks läbivaks teemaks pagulasprobleem, koduta inimesed, kes otsivad oma kohta. Alateemana jooksevad sisse kriminaalid, kes olukorda ära kasutavad. |
Koos siseminister Hanno Pevkuriga läksid siseministeeriumist ka kolm poliitilist ametnikku - siseministri abi Heli Teder ning nõunikud Väino Linde ja Erik Salumäe. Linde ja Salumäe brutopak oli 2700 eurot, Tederil 1500 eurot, teatas ministeeriumi pressiesindaja neljapäeval BNS-ile.
“Seoses välisminister Jürgen Ligi lahkumisega lahkub ka tema poliitiline nõunik Evert Rööpson, tema palk oli 1965 eurot," ütles välisministeeriumi pressiesindaja. Kokku on viimase 17 aastaga välisministeeriumis erinevate Reformierakonna ministritega töötanud 12 nõunikku, lisas ministeeriumi esindaja.
Rahandusministeeriumist riigihaldusministri kohalt lahkunud Arto Aasaga lahkusid ka tema nõunikud Madis Timpson ning Irma Toobal, kelle brutopalgad olid vastavalt 2700 ja 1750 eurot.
Majandusministeeriumist lahkunud minister Kristen Michali nõunikud olid Kätlin Atonen ja Hannes Virkus, kelle brutopalk oli vastavalt 2200 ja 1500 eurot.
Samas ministeeriumis töötanud sotsiaaldemokraadist ettevõtlusmistri Liisa Oviiri nõunik oli Maris Sild, kelle brutopalk oli 2000 eurot.
Haridus- ja teadusministeeriumist lahkusid koos minister Maris Lauriga kaks ministri nõunikku - Mihkel Lees ja Allan Allmere, mõlema palk oli 2200 eurot.
Maaeluministeeriumist lahkusid koos minister Urmas Kruusega tema nõunikud Evelin Oras ja Kairi Loomet, kelle ametipalgad olid vastavalt 2200 ja 2100 eurot. | Koos Reformierakonna ministritega kaotas töö ka 12 nõunikku | https://www.err.ee/577956/koos-reformierakonna-ministritega-kaotas-too-ka-12-nounikku | Valitsusvahetusega ministrikohtadest ilma jäänud Reformierakonna poliitikutega koos pidi ministeeriumitest lahkuma ka 12 poliitilist nõunikku või abi. |
Myanmari ehk Birma relvajõud on tapnud rohingyasid Arakani osariigis, nii et paljud vähemuse esindajad on põgenenud naaberriiki Bangladeshi, ütles UNHCR-i kohaliku esinduse juht John McKissick BBC-le.
Kuigi Bangladeshi ametlik poliitika ei luba illegaale üle piiri lasta, on sealne välisministeerium kinnitanud, et neilt on varjupaika taotlenud juba tuhanded rohingyad ning veel tuhanded inimesed on kogunenud piiri äärde.
McKissick leiab, et probleemi tuleb hakata lahendama selle algpõhjusega tegeldes. Tema sõnul hakkas Myanmari sõjaväe- ja piirivalvepolitsei rohingya vähemust kollektiivselt karistama pärast seda, kui oktoobris tapeti üheksa piirivalvurit ning osa poliitikuid süüdistas selles rohingya mässulisi.
Julgeolekujõud on põgenikeagentuuri esindaja sõnul tapnud mehi ja lapsi, vägistanud naisi, põletanud ja rüüstanud maju.
"Bangladeshi valitsusel on väga raske öelda, et piir on lahti, sest see julgustaks Myanmari valitsust jõledusi jätkama ning neid (rohingya vähemust - toim) välja tõrjuma, kuni nad on saavutanud oma lõppeesmärgi puhastada Myanmar moslemivähemusest," lausus McKissick.
Kolmapäeval kutsus Bangladeshi välisministeerium Myanmari suursaadiku välja, et väljendada oma sügavat muret nende sõjaväe tegevuse kohta Arakani osariigis.
Selle nädala alguses avaldas organisatsioon Human Rights Watch (HRW) satelliidipildid, mis nende teatel näitasid üle 1200 kodu hävitamist rohinyade külades viimase kuue nädala jooksul. | ÜRO: Myanmari võimud tegelevad etnilise puhastusega | https://www.err.ee/577953/uro-myanmari-voimud-tegelevad-etnilise-puhastusega | Myanmari relvajõud üritavad moslemitest rohingya vähemust oma territooriumilt välja tõrjuda ning tegelevad etnilise puhastusega, teatas ÜRO põgenikeagentuur. |
Teisipäevases Meistrite liiga kohtumises Lissaboni Sportinguga vigastas Bale hüppeliigese kõõluseid ja vahetati 58. minutil pingile. Kui algselt arvati, et Bale'i taastumisaeg piirdub kolme nädalaga ja waleslasel tuleb loobuda 3. detsembri El Clasicost Barcelonaga, siis operatsioon pikendab taastumisaega kordades.
Real on 12. vooru järel 30 punktiga Hispaania meistrivõistluste liider. Teisel kohal asuv Barcelona jääb maha nelja punktiga. | Gareth Bale'i võistuspaus venib lausa kolmele kuule | https://sport.err.ee/94880/gareth-bale-i-voistuspaus-venib-lausa-kolmele-kuule | Madridi Reali tähtmängija Gareth Bale peab järgmisel teisipäeval heitma operatsioonilauale ja jääb jalgpallist kuni kolmeks kuuks eemale. |
Ovetškin oli täpne korra igal kolmandikul ja viimane tabamus tähendas, et ta on tänavu visanud tosin väravat. St. Louis suutis aga viimase 75 sekundiga visata kaks väravat, aga päästvat kolmandat enam mitte.
Edmonton Oilersi noor tähtmängija Connor McDavid viskas viimasel kolmandikul värava ja andis kaks resultatiivset söötu ning tema klubi alistas võõrsil Colorado Avalanche'i 6:3 (2:2, 0:1, 4:0).
Pittsburgh Penguins oli Sidney Crosby kahe värava toel 6:1 (0:1, 5:0, 1:0) üle New York Rangersist.
Perekondlikel põhjustel paar nädalat mängudest eemal olnud New Jersey Devilsi ründaja Mike Cammalleri viskas värava ja jagas kolm tulemuslikku söötu ning aitas klubi 5:4 (0:3, 3:1, 1:0, 0:0, 1:0) võiduni Toronto Maple Leafsi üle.
Tulemused: Buffalo - Detroit 1:2 kv, New Jersey - Toronto 5:4 kv, NY Rangers - Pittsburgh 1:6, Washington - St. Louis 4:3, Columbus - Calgary 0:2, Minnesota - Winnipeg 3:1, Tampa Bay - Philadelphia 4:2, Nashville - Dallas 5:2, Colorado - Edmonton 3:6, Phoenix - Vancouver 1:4, Dallas - Chicago 2:1, LA Kings - NY Islanders 4:2. | Ovetškini hooaja esimene kübaratrikk tõi Washingtonile võidu | https://sport.err.ee/94884/ovetskini-hooaja-esimene-kubaratrikk-toi-washingtonile-voidu | Jäähokiliigas NHL viskas Aleksandr Ovetškin karjääri 16. kübaratriki ja esimese sel hooajal ning Washington Capitals alistas kodus St. Louis Bluesi 4:3 (1:0, 1:1, 2:2). |
''Bdellovibrio aitab nakkusest võitu saada immuunsüsteemiga külg-külje kõrval kahjulikke baktereid kugistades. See suudab Shigellat tõrjuda isegi puuduliku immuunsüsteemiga kalade organismis. Muidugi mitte nii tõhusalt, kuid Bdellovibrio ei too samal ajal peremeesorganismile mingit kahju,'' sõnas Serge Mostowy, ajakirjas Current Biology ilmunud uurimuse üks vanemautoritest ERR Novaatorile antud intervjuus.
Shigella põhjustab maailmas igal aastal enam kui 160 miljonit haigusjuhtu. Tavainimeste jaoks on see sageli tuntud reisi ajal avalduva (verise) kõhulahtisusena, mida saadab tihti palavik. Eeskätt arengumaades viib nakkus aga puuduliku arstiabi tõttu umbes miljoni inimese surmani. Käsikäes laineva ravimresistentsusega on bakter muutumas üha tõsisemaks probleemiks aga ka vanades tööstusriikides. Aastaid esmajärjekorras raviks kasutatud antibiootikumidest sageli enam ei piisa.
Uute antibiootikumiklasside leidmine on samal ajal pidurdunud. Nii uuritakse haigusi tekitavate bakterite tõrjumiseks üha sagedamini ka ebatraditsioonilisemaid lahendusi – näiteks baktereid õgivaid baktereid. ''Teame, et Bdellovibrio suudab ära tunda gram-negatiivseid baktereid. Streptokokkide ja teiste gram-positiivsete ning mikrobakterite vastu neist kasu poleks. Küll aga näiteks kolibakterite vastu. Rääkimata sellest, et antibiootikumresistentsusest rääkides on Shigella bakterid juba ise murettekitavad,'' lisas Imperial College Londonis autofaagiat uuriv Mostowy.
Kui näiteks salmonelloosi tekitamiseks läheb tarvis vähemalt tuhandet organismi sattunud Salmonella bakterit, siis shigelloosi haiguskolde loomiseks võib piisata juba kümnest bakterist. Sobivatel tingimustel võib nende arv kahekordistuda vähem kui tunniga. ''Nakkuse tõrjumiseks manustasime piirkondlikult korraga umbes 10 000—100 000 Bdellovibriot. Nende arvukus võib seejärel vastavalt Shigella arvukusele tõusta ja langeda ehk mõneti on tegu end ise alal hoidva tsükliga,'' andis uurimuse esimene autor Alexandra Williams aimu bakterite arvukusest.
Sebrakaladega tehtud katsetes suutis Bdellovibrio vähendada Shigella arvukust kuni 4000 korda. Kalade elumus kolm päeva pärast nakatumist kasvas selle tulemusel 25 protsendilt 60 protsendini. ''See ei tule vaid bakterite endi poolt toiduks tarvitavate mikroobide arvelt, vaid paistab, et selle tulemusel organismi vabanevad Shigella riismed viivad ulatuslikuma immuunvastuseni,'' arutles Mostowy.
Kuldset reeglit, kui palju röövbaktereid soovitud tulemuse saamiseks kasutada tuleb, veel pole. Seda peavad näitama edasised uuringud. ''Ent võib oletada, et see sõltub tugevalt sellest, millisest haigustekitajast lahti saada üritatakse, patsiendi immuunsüsteemist ja nakkuse ulatusest,'' lisas Williams. Ravi edukust mõjutavaid muutujaid on palju.
Kõrgemate loomade immuunsüsteem ei reageeri seejuures Bdellovibriole väga tugevalt. Sebrakaladega tehtud katsetes vabanes immuunsüsteem neist tavaliselt ilma Shigella kohaloluta tavaliselt paari päeva jooksul. ''Terapeutilises mõttes on see ainult positiivne. Sa ei tahaks, et kehale mitteomased bakterid püsiksid selles nädalaid pärast nakkuse kõrvaldamist,'' lisas Willis. Seejuures on eelnevalt Bdellovibriot leitud näiteks inimlaste soolestikus. Tõsi, nende arvukus pole olnud kunagi väga kõrge.
''Kas ma kujutan ette, et paneme me Bdellovibrio jogurti sisse, et see aitaks meie imuunsüsteemil kahjulike bakterite vastu võidelda? Ei! Kuid nende terapeutiliselt haavandite ja piirkondlike nakkuste ravimiseks ei tohiks olla täiendavate loom- ja kliiniliste katsete järel väga kauge tulevik. Eriti praegu, kui teame, et vajadus antibiootikumravi trotsivate bakterite hävitamiseks on selgelt olemas,'' rõhutas Mostowy. | Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe | https://novaator.err.ee/259889/roovbakterid-havitavad-ravimresistentseid-mikroobe | Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks. |
Savisaar kirjutas neljapäeval on Facebooki lehel, et sai jalaga Helsingis esimesed sammud tehtud ja tänas annetajaid. Ka lisas Savisaar foto, kuidas ta kahel jalal seisab.
Kriminaaluurimisega seoses Tallinna linnapea kohalt tagandatud Savisaart tabas 2015. aasta märtsis ränkraske haigus, elu päästmiseks tuli tal ampulteerida jalg. | Savisaar katsetas Helsingis kunstjalga | https://www.err.ee/577958/savisaar-katsetas-helsingis-kunstjalga | Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar sai bioonilise jalaproteesi. MTÜ Jalg Alla kogus annetajatelt selleks kolme kuu jooksul kokku ligi 23 000 eurot. |
Muistne linn asub Niiluse jõe ääres, muistse Abydose linna ning sealse Seti I templi lähistel, vahendasid Yle ja BBC. Rohkem fotosid saab vaadata SIIT.
Väljakaevamiste käigus on varemetest leitud majade jälgi, kivist tööriistu, potikilde ning suuri hauakambreid. 15 hauakambri puhul on alust arvata, et nendesse maetud isikute näol oli tegu kõrgest soost isikutega.
Ajaloolased usuvad, et Vana-Egiptuse algperioodil õitsenud linnas elasid olulised ametnikud ja ehitusmeistrid, kes olid seotud pühaks peetud Abydose linnas asuvate templite ja kuninglike hauakambrite ehitamisega. Uued varemed võivad ekspertide hinnangul anda uut teavet nii Abydose kui ka kogu Vana-Egiptuse varasema ajajärgu kohta.
Leid tehti ajal, kui Egiptuse turismitööstus on seoses viimaste aastate pingeliste poliitiliste sündmuste ja terrorismiga madalseisus. | Egiptuses leiti muistne linn, mis võib olla vanem kui 5000 aastat | https://www.err.ee/577962/egiptuses-leiti-muistne-linn-mis-voib-olla-vanem-kui-5000-aastat | Egiptuse arheoloogid on leidnud muistse linna varemed, mis võivad olla rohkem kui 5000 aastat vanad. Mõnede hinnangute kohaselt võib linna vanus ulatuda isegi 7000 aastani. |
Aasta on 2006.
Kohe aasta algul lahvatab Vene-Ukraina gaasitüli, Venemaa soovib gaasi eest rohkem raha, Ukraina ei taha maksta. Gasprom lubab 1. jaanuaril peatada gaasitarned Ukrainasse. Alustatakse tööd internetikeskkonnaga nimega Twitter. Üks Twitteri loojatest, Dorsey, teeb 21. märtsil esimese postituse ja kirjutab: "just setting up my twttr". Juulis toimub õhtusel tipptunnil terve rida pommiplahvatusi Mumbai rongides. Eestis on asjad rahulikumad, aga siiski, lahvatab skandaal. "Pealtnägija" saates tuleb ilmsiks, et president Arnold Rüütli järeltulijad on Kadrioru lossis korraldanud orgia. Tavaliselt tehakse sellised asju vanemate suvilates, aga kui olla presidendi järglane, siis on suvilaks Kadrioru loss. Koguva külas taasavatakse Juhan Smuuli monument. Tuul sasib Smuulil juukseid, ta pilk on suunatud merele, nägu kurb, nagu oleks kast viina koos Pobedaga merre jäänud.
Sügiseks vaibub ka Kardioru orgiaskandaal. Sest uueks presidendiks saab Toomas Hendrik Ilves. Nüüd on uued teemad, kas Ilves ikka on õige eestlane, mõnele ei meeldi tema kikilips, kolmas ei saa aru, miks ta kogu aeg peab nätsu närima?
Kel on tellitud Loomingu Raamatukogu, sellele kolksatab postkasti Hasso Krulli raamat "Loomise mõnu ja kiri", teised peavad poodi või leheputkasse minema. Kogu see raamat on üks pikk essee loomisest ja mõnust ja kirjast. Võimalik, et Krullile ei meeldi tänapäeva Eesti elu ja sellepärast pöördub ta iidamasse-aadamasse eesti vanarahva kosmoloogia poole. Tegelikult ega seal kah midagi teistmoodi pole. Kui Kadriorus on orgiad, siis ka Krullil on seal tekstis selline tegelane nagu trikster. Triksteriga võis tutvust teha juba siis, kui Krull tõlkis raamatujagu Winnebagode lugusid. See Trikster on kiimaline elukas, alatu ja saama peal väljas. Samas on ta tihti ka maailma loomisega seotud. Krull leiab, et eesti trikster on Vanapagan.
Aga mis see Krulli loomine ja kiri ja mõnu on? Ajalehes Sirp võtab oma arvustuses Tõnu Viik selle kokku:
"Kosmoloogilise mõõtme tõttu kattub lugulaulu rütm maailma loomise rütmiga, ning “mõnu” tähistabki seda suure loomise rütmiga kaasaminekut, sünkroniseerimist maailma loomise ja lugulaulu esitamise protsesside vahel... “Kiri” on Hasso Krullil kõik see, mis esitab ennemuistse algkuju silmaga nähtavate märkidena. Enne sõnade ja tähtede kirja kujutati arhetüüpe sümbolite ja tähendusmärkidega – näiteks nende mustritega, mida võib näha meie arheoloogilistel leidudel, kirveskirjadel ja ka õllekannudel."
Paljud arvavad, et Krulli on keeruline lugeda, tegelikult ei ole, ta võib ka päris lihtsalt öelda selle loomise ja mõnu kohta: "Kõik, mida tehakse mõnuga, sujub võrratult kergemini ega nõua liigset pingutust, sest loomise vägi on mõnu poolel."
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. | 90 raamatut 90 päevaga. Hasso Krull, "Loomise kiri ja mõnu" | https://kultuur.err.ee/314784/90-raamatut-90-paevaga-hasso-krull-loomise-kiri-ja-monu | 90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist. |
"Vincenzo oli suur rattur, kuid meeskondade vahetamine on profispordis normaalne," lausus Vinokurov. "Meie eesmärgid on jäänud samaks – võita suurtuure. 2016. aastal saime 34 võitu ja viimase kümne aasta jooksul oleme pälvinud esikoha kaheksal suurtuuril. Nüüd loodame võita Giro koos Fabioga."
Astana ratturid laagerdavad laupäevani Itaalias, kus kergete treeningute kõrval tegeletakse meditsiinilise ülevaatuse, meediaga suhtlemise ja varustuse proovimisega. Mõned sportlased on juba proovinud uusi Argon 18 rattaid, kuid tõsiste treeningutega tehakse algust Hispaanias Calpes. 11. detsembril toimub Astanas meeskonna esitlus, vahendab Rattaprofid.ee.
Tour de France’il panustab Astana praeguse seisuga 31-aastasele taanlasele Jakob Fuglsangile. "Ta pole Astana särgis (individuaalselt) ühtegi sõitu võitnud, sest on end alati end teiste nimel ohverdanud. Ta näitas oma võimeid Rio olümpial hõbemedalit võites. Seega väärib Fuglsang võimalust," selgitas Vinokurov.
Fuglsang oli viimati võidukas 2012. aasta 8. juulil, kui ta RadioShack-Nissanit esindades Austria tuuri üldvõidu pälvis. 2013. aasta Touril saavutas Fuglsang seitsmenda koha. | Tour de France’il on Astana liidriks mees, kes pole neli aastat ühtegi võitu saanud | https://sport.err.ee/94881/tour-de-france-il-on-astana-liidriks-mees-kes-pole-neli-aastat-uhtegi-voitu-saanud | Astana mänedžer Aleksandr Vinokurov usub, et Kasahstani klubi jätkab sama vahvalt ka pärast nelja aasta jooksul kolm suurtuuri võitnud Vincenzo Nibali lahkumist Bahrain-Meridasse. Astana liidrina nähakse Fabio Arut, kes keskendub järgmisel hooajal Giro d’Italiale ja Vueltale. |
Seda kinnitas ERR-i portaalile valitsuse pressiesindaja Rasmus Kagge. Ta ütles, et büroos jätkavad majandusnõunikuna Martin Lindpere, julgeolekunõunikuna Kadri Peeters ja välisnõunikuna Rein Tammsaar.
Büroost lahkusid keskkonna-, justiits- ja sisepoliitikanõunik Janis Kukk, sotsiaal- ja hariduspoliitika nõunik Kristiina Sild, seisukohtade ja sõnavõttudega tegelev Liina Vahtras ja Toomas Kiho, kes annab peaministrile nõu ajaloo, regionaalteemade ning tähtpäevadega seonduva osas. | Peaministri bürood hakkab juhtima Tanel Kiik | https://www.err.ee/577948/peaministri-burood-hakkab-juhtima-tanel-kiik | Peaminister Jüri Ratase bürood hakkab Kairi Uustulndi asemel juhtima Tanel Kiik, kes viimased paar aastat töötas Jüri Ratase nõunikuna riigikogus. |
42-aastane King kaotas esimese ringi kohtumises Sam Craigie vastu vaheajaks tulemusega 1:3, kuid pärast pausi muutus see kohe 1:4-ks, sest King oli oma mänguvahendi maha unustanud ja sai karistada.
Probleem seisnes ühes kiil paiknenud sponsorilogos, mis tuli eemaldada ja seeõttu läks King seda vaheajal turniiri peakontorisse tegema. "Võtsin tassikese teed, sõin banaani ja unustasin kii sinna maha," kommenteeris King hiljem. "Siis tulin tagasi areenile ja mõtlesin, et "isver, kus mu kii on?"
Mängijat karistati ühe freimi kaotusega ja King arutles hiljem, kas tal oleks olnud võimalik seda vältida. "Kui ma oleks Samilt kiid laenuks küsinud ja seejärel palunud luba tualetti minna, siis äkki poleks mind karistatud?" arutles kogenud snuukrimängija.
"Ma olen kolme päeva jooksul teinud kaks asja, mida ma pole teinud terve oma karjääri jooksul - võitnud reitinguturniiri ja unustanud oma kii maha," sõnas King pärast 2:6 allajäämist. "Oli halb päev, aga väga hea nädal - snuukri mõistes mu elu parim."
Päris nurja Kingi mäng siiski ei läinud, sest kohe pärast eksimust tegi ta järgmises freimis suurepärase 141-punktise seeria ja kui see jääb turniiri parimaks, teenib ta 5000 naela auhinnaraha. | Kogenud snuukrimängija unustas kii maha ja langes esimeses ringis auti | https://sport.err.ee/94877/kogenud-snuukrimangija-unustas-kii-maha-ja-langes-esimeses-ringis-auti | Äsja karjääri esimese reitinguturniiri võitnud snuukrimängija Mark King sattus suurturniiril UK Championshipil sekeldustesse, kui unustas mänguvahendi maha ja kaotas freimi. |
Unian kirjutas FSB pressiteatele tuginedes, et 22. novembril võttis FSB Sevastopoli linnas kinni endise Musta mere laevastiku staabiohvitseri, teise järgu reservkapteni Leonid Parhomenko.
FSB teatel täitis Parhomenko Ukraina kaitseministeeriumi luurepeakorterist saadud ülesannet koguda ja edastada salajasi andmeid Musta mere laevastiku tegevuse kohta. Parhomenko suhtes algatati krimiaalasi seoses riigireetmisega.
Ukraina kaitseministeerium selgitas Unianile, kuidas FSB Krimmis "diversante" otsib. Ministeeriumi pressiesindaja Andri Lõssenko lükkas tagasi info, nagu oleks Ukraina spioon kinni peetud. Ta ütles, et Vene luureteenistus on läinud väga lihtsat teed pidi.
"Nad kasutavad lihtsalt andmebaasi, mis jäi annekteeritud Krimmi territooriumile ja puudutab nende endiste sõjaväelaste isikuandmeid, kes olid seotud sõjaväeteenistusega või kuulusid Ukraina relvajõududesse või Venemaa Musta mere laevastikku. Nende jaoks ei tähenda see midagi, nad kasutavad seda lihtsalt ära. Järjekordselt kuulutatakse endised sõjaväelased reeturiteks, spioonideks ja diversantideks," nentis Lõssenko.
Kreml: Ukraina jätkab provokatsioone
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles Lenta.ru teatel neljapäeval, et Ukraina jätkab oma provokatsioone, seda ka Krimmis.
"Vene eriteenistused teevad seda, mida nad peavadki tegema," ütles Peskov vastuseks ajakirjaniku küsimusele, millega on seotud Ukraina heaks õõnestustegevuses kahtlustatavate Vene ja Ukraina kodanike kinnipidamiste arvu kasv viimasel ajal.
Kremli pressiesindaja keeldus kommenteerimast Leonid Parhomenko kinnipidamist 22. novembril. | FSB teatel peeti Sevastopolis kinni spionaažis kahtlustatav endine mereväeohvitser | https://www.err.ee/577952/fsb-teatel-peeti-sevastopolis-kinni-spionaazis-kahtlustatav-endine-merevaeohvitser | Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) teatel võtsid nad annekteeritud Krimmis kinni järjekordse Ukraina spiooni, kes oli väidetavalt saanud Ukraina kaitseministeeriumilt ülesande koguda teavet Musta mere laevastiku tegevuse kohta. |
Messi tegi eilses Meistrite liiga kohtumises kaks korda skoori ja Barcelona võitiski 2:0. Pärast tabamust esimesel poolajal realiseeris argentiinlane 55. minutil ka 11 meetri karistuslöögi.
Messi on tänavu Meistrite liigas tabanud üheksa korda ja on selles arvestuses liiga kindel liider. Põhiturniiri esimese viie vooruga on seda nelja võrra rohkem kui paremuselt teisel Edinson Cavanil (PSG).
Vaata graafikut (tumepunasega väravad Meistrite liigas, sinisega klubide MM-il, kollasega UEFA superkarikamängudes):
???? #Messi has now reached 100 goals for Barça in international competition. Congratulations, Leo! ???????? #FCBLive #ForçaBarça pic.twitter.com/lg0aNDfJru
— FC Barcelona (@FCBarcelona) November 23, 2016
Argentiinlase eilne esimene värav tähistas ühtlasi 400. tabamust, mille Barcelona on löönud oma praeguse peatreeneri Luis Enrique käe all. Neymari antud sööt tähendas talle aga hooaja seitsmendat resultatiivset söötu, millest rohkem pole ühel hooajal keegi suutnud. Sama palju aga Xavi (hooajal 2008/2009), Mesut Özil (2010/2011) ja Zlatan Ibrahimovic (2012/2013). | GRAAFIK | Messi jõudis Barcelona eest sajanda väravani rahvusvahelistes sarjades | https://sport.err.ee/94883/graafik-messi-joudis-barcelona-eest-sajanda-varavani-rahvusvahelistes-sarjades | Viis korda maailma parimaks jalgpalluriks valitud Lionel Messi lõi Barcelona eest rahvusvahelistes liigades juba sajanda värava. |
Üks probleem on niisiis lihtsate asjade väljendamine kantseliitlikus nonsenss-keeles. Teine on teatud sõnade ülekasutamine, nii et need lõpuks peaaegu tähenduse kaotavad – olgu või näiteks sõna "nautima" (mida kõike me naudime!).
Kuid täna tahaksin rääkida hoopis neist sõnadest, mis mõjutavad avalikku ruumi oma hinnangulise sisuga.
Üks selline sõna jäi hiljuti silma ERR-i kultuuriportaalis, mis avaldas Vikerkaares ilmunud Marek Tamme artikli "Uusreaktsionäärne mõtlemine".
Loo eesmärgiks on autori sõnul iseloomustada ja kaardistada trendi, mida ta nimetab "uusreaktsionäärse mõtlemise esiletõusuks". Tamm rõhutab, et ta ei taha anda hinnangut, kas nähtus on hea või halb.
See väide panigi imestama just keelelisest aspektist. Ajaloolased peaksid olema nii keele- kui kontekstitundlikud. Tuleb osata olla ka allikakriitiline ning sõnavara tunnetamine on üks osa sellest oskusest. Mind on näiteks tihti pannud muigama mõned Jaak Urmeti sõnavõtud, mis on üsna ilmselt kantud nõukogulikust, võiks isegi öelda – stalinlikust retoorikast, kuigi teema ei tarvitse olla selle ajastuga üldse seotud. Urmeti kirjandusloolase huvi kindlate ajaperioodide vastu kajastub ka tema sõnavaras.
Samuti paistab kajastuvat Marek Tamme valitud terminoloogias tema lugemisvara. Kes tuleb üldse tänapäeval sellisele mõttele, et kasutada Eesti kontekstis hõlmava terminina väljendit "reaktsionäär"? Lääne pool võidaks seda ju teha, sest seal ei ole selja taga poole sajandi pikkust nõukogude režiimi. Aga Eestis on. Ning seetõttu on eesti keeles sõnal "reaktsionäär" ühemõtteline tähendus ja kontekst. Reaktsionäär tähendas nõukogude ajal sisuliselt kohtuotsust. Reaktsionäärid olid tagurlased, kes takistasid progressi ega jaganud revolutsioonilisi ideid. Reaktsionäär oli sõimusõna, mille kasutamise eesmärgiks oli diktatuuriühiskonnas "valede" seisukohtadega inimese moraalne või ka füüsiline hävitamine.
Seda silmas pidades pisut üllatas, et ajaloolasena ei taju Tamm oma sõnavalikus konteksti ega adu, et niisugune termin seab selle tarvitaja imelikku valgusse. Meil nimelt ei ole diktatuurivõimu ega ka selle võimu vastaseid, meil on pluralism, arvamuste paljus. Sellesse olukorda selline diktatuurilõhnaline sõna hästi ei sobi. Tahtlikult või mitte, aga kord kasutusele võetuna mõjub valitud termin selgelt hinnangulisena ning röövib objektiivsuse viigilehe ka ülejäänud kirjutiselt.
Sest uusreaktsionäär on järelikult samamoodi "uustagurlane", "uuspimedusejünger" ja "uusobskurant" – need on vasted, mis sõnale "reaktsionäär" annab sünonüümisõnastik. Muide, mitmed sõjaeelsed sõnaraamatud mõistet "reaktsionäär" veel ei tunne. Mis omakorda viitab selle sõna tugevale seosele marksistlik-leninliku ideoloogiaga.
Seetõttu tuleks sõnu kasutades ikka enne mõelda, siis öelda. Sõnade võim võib olla suur. Ja meenutada tasub ka seda, mida öeldakse ameerika kohtusüsteemis: "Kõike, mida ütlete, võidakse kasutada teie vastu." | Maarja Vaino: sõna võib pöörduda ütleja vastu | https://kultuur.err.ee/314786/maarja-vaino-sona-voib-poorduda-utleja-vastu | Huvitav on jälgida, kuidas meie avalikus ruumis käitutakse sõnade ja terminitega. Hiljuti loodi klišeeväljendite parodeerimiseks isegi ühe poliitiku nimeline ümmarguste vastuste robot. Kantseliidi vohamisele ametlikus kõnepruugis on tähelepanu pööranud ka keelehooldus ning lühikest aega haridusministri ametit pidanud Jürgen Ligi, kes kutsus ametnikke üles rääkima keerulistest asjadest lihtsalt ja arusaadavalt. |
Sven Grünberg ütles, et üks 60-aastane elutsükkel on nüüd täis saanud ja algab uus. "Sel puhul on tavaks teha kokkuvõtteid, vaadates tehtule, kuid vaadates muidugi ka ette, sest eluliinid ei peaks lihtsalt ära vajuma või seiskuma, vaid püüdlema uute kvaliteetide poole," tõdes ta ja lisas, et kontsertidel kuuleb läbilõiget sellest, mida ta on teinud neljakümne aasta jooksul, alates muusikast, mille ta kirjutas ansamblile Mess veel muusikakoolis õppimise ajal.
Olulise teetähisena on kontsertide kavas esiettekandel Buddha tekstidele (Dhammapada 1. peatüki ainetel) loodud teos "Seadmused“ Rahvusmeeskoori esituses. Lisaks katkendeid plaatidelt "Milarepa", "Prana Symphony", filmidest "Hukkunud Alpinisti hotell” ja "Hundiseaduse aegu” ning teleseriaalist "Wikmani poisid" Mitmed teosed kõlavad kontserdilaval esmakordselt.
Sven Grünberg sai laiemale üldsusele tuntuks oma ansambliga Mess. See progerokigrupp oli omas žanris teerajajaks kogu endises Nõukogude Liidus ja just selle koosseisuga toimus 1975. aastal Grünbergi esimene autorikontsert.
Samuti oli Grünberg elektroonilise muusika esmaloojaks Eestis ja üheks esimeseks toonases Nõukogude Liidus, kus kogus laialdast tunnustust muusikaga filmile “Hukkunud Alpinisti hotell”. Sel perioodil valmis tal Nõukogude Liidu esimene elektronmuusika autoriplaat “Hingus” (1981). 1993. aastal valmis Saksa plaadifirmas Erdenklang album “Milarepa” ja 1995. aastal “Prana Symphony”, mille muusika ja laulude ainuesitajaks-loojaks on Grünberg. 2013. aastal tegi Grünberg kontsertkava “Vaadates sisse” ansamblile Vox Clamantis ja kammeransamblile, millest on ilmumas nii heliplaat kui ka DVD.
Tänaseks on Grünberg loonud muusika kaugelt üle sajale filmile. Tuntumad neist on “Hukkunud Alpinisti hotell”, “Wikmani poisid”, “Naksitrallid”, “Leiutajateküla Lotte”, “In the Realm of the Lotos”, “Lotte ja kuukivi saladus”, “Detsembrikuumus” ja “Õlimäe õied”.
Kontserdid toimuvad:
N 24. november kell 19 Pärnu kontserdimaja
L 26. november kell 19 Estonia kontserdisaal
P 27. november kell 16 Vanemuise kontserdimaja | Sven Grünberg tähistab sünnipäeva kolme autorikontserdiga | https://kultuur.err.ee/314785/sven-grunberg-tahistab-sunnipaeva-kolme-autorikontserdiga | 60. sünnipäeva tähistav helilooja Sven Grünberg annab kolm autorikontserti Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Esinejate hulgas on Eesti Rahvusmeeskoor, keelpillikvartett Prezioso, Ott Lepland jpt. |
Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles, et kõik sõltub olukorrast, haigusest ning patsiendi ja perearsti suhtest. "See ju ongi meie perearstisüsteemi eelis, et arst tunneb patsienti sünnist saadik, teab seda peret ja oskab hinnata, kas neile võib antibiootikume telefoni teel kirjutada või mitte," rääkis Lutsar.
Üks perearstidest, kellega ERR sel teemal suhtles, kinnitas, et tema on antibiootikume telefoni teel välja kirjutanud küll, aga see on eelkõige kogemuse ja sisetunde küsimus ning sõltub sellest, kui taibukas on arst ja patsient.
"Kui tuttav ja usaldusväärne inimene kirjeldab mulle täpselt, et tal on klassikalise angiini leid ning ma tean, et ta on arukas ja oskab seda kirjeldada, siis ma ei näe mingit põhjust kutsuda teda oma kurku näitama," selgitas perearst. Siiski märkis ta, et esmasele haigele ta antibiootikume telefoni teel kindlasti välja ei kirjuta, ainult erijuhul, kui on pikalt vinduv, korduv ja krooniline haigus.
Arstiteadlane ja perearst Marje Oona avaldas lootust, et antibiootikumide telefoni teel väljakirjutamine ei ole siiski perearstide töö igapäevane osa. Tema hinnangul peab angiini korral perearst ikka oma silmaga veenduma, kas patsiendil on angiin, sest sarnase pildi võib mõnikord anda ka viiruslik kurgupõletik. "Ma ise ei suutnud oma praktikast meenutada juhtu, kus ma oleksin angiini ravi telefoni teel määranud, aga muidugi on igal reeglil erandeid," märkis Oona.
Iga kõrvapõletik kohe antibiootikumravi ei vaja
Antibiootikumide telefoni teel väljakirjutamise kõrval on teine omaette küsimus see, millal üldse on mõistlik antibiootikume välja kirjutada – pigem kohe, pigem hiljem? Kujutame ette olukorda, kus lastehaigla erakorralise meditsiini osakonda tuuakse esmase kõrvavaluga laps, kelle vanemad nõuavad antibiootikumide väljakirjutamist. Millised on sellisel juhul arsti kaalutluskohad?
"Üldised soovitused on, et alla 2-aastastele lastele oota-ja-vaata lähenemine ei sobi, küll aga sobib see vanematele lastele. Aga kui võtame näiteks lapseea otiidi ehk keskkõrvapõletiku, siis siin sageli sõltub lapse vanusest, millal peaks antibiootikume kohe andma hakkama ja millal võiks nendega oodata," rääkis Lutsar.
Oona märkis samuti, et kõrvapõletiku puhul ei ole antibiootikumiravi tõesti alati vaja ning eriarstid ja erakorralise meditsiini osakond soovitavad vastavatel juhtudel kõrvapõletiku korral eelkõige jälgivat taktikat. Samas lisas temagi, et kindlasti on kõrvapõletikke, mille korral on vaja kohe alustada antibiootikumraviga.
"See on arstlik otsus, mis võtab arvesse tervikpilti – patsiendi vanust, haiguse kulgu ja raskusastet. Teaduslikult on uuritud ka tüsistuste tekkimise riski kõrvapõletikule kohese antibiootikumravi rakendamise ja jälgiva taktika vahel, ja tüsistuste risk ei ole jälgiva taktika korral suurem."
Usalda oma arsti
Tasub üle korrata: antibiootikumid saavad toimida ainult siis, kui mikroobid on olemas ehk kui on, keda hävitada. Viiruseid antibiootikumid ei tapa. Kurguhaigused algavad tavaliselt viirusliku nakkusega. "Igaks juhuks antibiootikumide võtmine, eriti hingamisteede haiguste korral, mis on suures osas viiruste põhjustatud, on ohtlik, kuna viib lõpptulemusena antibiootikumi resistentsuse tekkeni ühiskonnas," selgitas Lutsar.
Kuigi Eestis on resistentsuse levik tänu antibiootikumide kasutamise heale järelvalvele ja teavitustööle kontrolli all, peavad Lutsari sõnul eestlased olema siiski antibiootikumide kasutamisel tähelepanelikud.
"Peame meeles pidama, et päris uue toimemehhanismiga antibiootikume lähiajal tulemas ei ole. Nii et igaks juhuks antibiootikumide võtmist ma küll kohe kindlasti poolda. Neid tuleb võtta ikka ainult siis, kui ilma nendeta ei saa. Usaldage oma arsti." | Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus | https://novaator.err.ee/259880/antibiootikumiretsepti-saamine-telefoni-teel-on-vastastikuse-usalduse-kusimus | Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa. |
Konkurentsiamet on teinud samalaadsed ettepanekud 2010. aastal ja 2012. aastal.
Liinilubade andmise piirangud on ameti hinnangul sõnastatud ühistranspordiseaduses ebakonkreetselt ning kas turg avada või jätta suletuks on jäetud maanteeameti otsustada.
Kaugbussiliine opereerivad eraettevõtjad turutingimustel, mistõttu ei peaks riik konkurentsiameti hinanngul uute liinide avamist piirama, vaid kehtestama ühetaolised nõuded kõigile vedajatele, selle asemel et nõuda uutelt vedajatelt alati paremaid või vähemalt samaväärseid tingimusi.
Ameti hinnangul seab kehtiv korraldus olemasolevad ja uued vedajad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, eelistades turul juba tegutsevaid vedajaid. Nii olemasolevad kui ka uued vedajad peavad saama turule siseneda ja seal tegutseda aga samadel tingimustel. Selle ilmekaks näiteks on Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva liinid, kus ühel vedajal on üle 70-protsendiline turuosa.
Vaba konkurentsi rakendamise tulemuseks oleks vedajate ühetaoline kohtlemine, aga ka soodsamad piletihinnad tarbijale, on amet veendunud.
Maanteeametist teatati ERR-ile, et kuna konkurentsiameti ettepanek jõudis nendeni alles eile, võtab dokumendiga tutvumine aega, mistõttu ei ole seisukohta veel kujundatud. | Konkurentsiamet kordas ettepanekut avada bussiturg | https://www.err.ee/577945/konkurentsiamet-kordas-ettepanekut-avada-bussiturg | Konkurentsiamet tegi ettepaneku avada kaugbussiliinide turg vabale konkurentsile. Liinilubade andmise piirangud, mille järgi puudub selgelt põhjendatud vajadus, tuleks ameti hinnangul tühistada. Maanteeamet tutvub ettepanekuga ega kommenteeri veel. |
"Väga lihtne on sinna sattuda, et sa teed sama asja, mida võivad paljud teised teha. Mõnes mõttes on teadlik valik, et sa tahad eristuda. Samas on see ka see, mida ma ise tahan, ja mida ma pärast superstaarisaate võitu ootasin," rääkis Pootsmann Vikerraadio saates "Stuudios on Sten Teppan".
Pootsmanni sõnul on lihtne minna sama teed pidi nagu paljud teised ning see pole midagi halba. Samas püüab noor muusik olla sammuke erinev.
Kuigi uus album on valminud peamiselt Sheripovi käe all, on plaadil tunda ka Pootsmanni enda käekirja. "Kui juba võtta sõnade poolest, siis mul on poole parem laulda laule, kus ma olen ise saanud enda lugu jutustada. Seos on poole paremini tuntav nende lugudega," selgitas Pootsmann, miks ta oma plaati täielikult ekspertide kätte ei usaldanud.
Plaat valmis Pootsmanni hinnangul aga hästi lihtsalt ja orgaaniliselt ning on terviklikum kui tema möödunud aastal ilmunud debüütplaat. "Esimene album oli segu väga paljudest erinevatest asjadest. Kuna Sten on selle kogu asja produtsent, siis ma aiman, et see viimane album on terviklikum. Hästi paljud on seda öelnud ka. Ma arvan, et hea tervik tuli seekord," kiitis Pootsmann ise.
Uut albumit esitleb Pootsmann juba 7. detsembril koos bändiga. "Bänd ja mina oleme ise väga motiveeritud tegema seda asja. Kui on motivatsiooni, tuleb ikka väga lahe asi kokku," kiitis Pootsmann.
Aasta lõpus on oodata ka paari jõulukontserti. Üllatuslikult saab Pootsmann üheks esinemiseks kokku Eeva Talsiga. "Me anname väikse, erilise, hubase kontserdi Viljandis," paljastas Pootsmann. | Jüri Pootsmann: väga lihtne on teha sama asja, mida paljud teised | https://menu.err.ee/293233/juri-pootsmann-vaga-lihtne-on-teha-sama-asja-mida-paljud-teised | Superstaarisaate ja Eesti Laulu konkursi võitja Jüri Pootsmann tuli välja värske albumiga "Täna", mis on valminud koostöös Sten Sheripoviga. Pootsmann tunnistas, et püüab Eesti muusikamaastikule tuua uut hingamist. |
Arévalo jälgib meest, kelle naine ja isa said surmavalt viga ühes äpardunud pangaröövikatses. José (Antonio de la Torre) on otsustanud pangaröövlid üles otsida, ta viib oma kättemaksu läbi omal viisil, kasutades ära ka äsja vanglast vabanenud Curro perekonda. "Pika vihaga“ on eelkõige põnevik, kuid Arévalo ehitab oma esimese täispika filmi eelkõige psühholoogilise draama, mitte niivõrd märulifilmi reegleid arvestades. Arévalo hoiab filmi tempot tagasi, avades tasapisi tegelaste karakterid ja tegutsemismotiivid, vägivald juhatatakse sisse kerge pingetõusuga ning siis see on möödapääsmatu. Kättemaksuingel José on oma verise missiooni ohver, nurkasurutud õnnetu mees, kes ei näe muud kui veendumust enese õiglus jalule seada. Tal on küll kinnisidee, millest juhindub, kuid samas on temas ka inimlikkust, mis lubab oma tegudes kahelda. Lõpuni läheb ta vaid siis, kui pääsu enam pole. Seni näitlejatööd teinud Arévalo uuribki José karakteris seda murdepunkti, mil tavalisest, oma pere ja kodu armastavast mehest saab kurjategija.
Ühtviisi õnnetu on nii kättemaksja kui ka tema ohvrid. Üks mõtlematus on kaasa toonud teise ja vägivald tekitab uut vägivalda. Arévalo jaotab psühholoogilise pinge osavalt kolme tegelase vahel – kättemaksu ihkav José, vanglast vabanenud Curro (Luis Callejo), kes oli ka ainuke pangaröövlite kambast, kelle politsei kinni nabis, ja tema naine Ana (Ruth Diaz). Arévalo seab esiplaanile Ana ja José suhte, mis on vaid kattevari emotsionaalsele puudujäägile nende mõlemi elus, põhjused selleks varisuhteks on erinevad ja vastakad on ka motiivid – Ana soovib välja pääseda kuritegelikust ringist, millesse ta kauaaegne elukaaslane end mähkinud, José aga soovib Ana kaudu sellesse ringi siseneda, et oma agendat teostada. Arévalo ei moraliseeri, ta näitab kuritegusid, mille tagajärgi ei saa leevendada, seeläbi taunib autor igasugust vägivalda, olgu see siis füüsiline või vaimne, veendes vaatajat, et ei vägivallal ega ka petmisel pole õigustust.
Arévalo "Pika vihaga“ on hea näide Euroopa kinost ja Hispaania filmikunsti jõulisusest. Arévalo kasutab pikki stseene, dialoogi ja dokumentaalfilmide tehnilist võttestikku. Filmikeelelt võib seda kõrvutada Nicolas Winding Refni varajase filmiga "Pusher“ (1996), mis erineb tema hilisematest töödest autentse olustikutruuduse poolest. "Pika vihaga“ on film neile, kes hindavad psühholoogilist thrillerit ja armastavad Euroopa filmikunsti. Taas kord tuleb tõdeda, et see on film, mis võiks joosta ka meie kinode tavalevis, kuid mis ei pääse kassaedu tagavate romantiliste komöödiate kõrval löögile.
Vaata filmi "Pika vihaga" treilerit: | Tõnu Karjatse PÖFFikomm: jõuline Hispaania kino | https://kultuur.err.ee/314787/tonu-karjatse-poffikomm-jouline-hispaania-kino | 24. novembril kell 18.15 linastub Solarise Apollo kinos Hispaania lavastaja Raul Arévalo kättemaksudraama "Pika vihaga“, mis on Tõnu Karjatse sõnul hea näide Euroopa psühholoogilisest thrillerist. |
"Mul on olnud imeline karjäär ja ma olen tänulik iga momendi eest Liverpoolis, Inglismaa koondises ja Los Angeles Galaxys," sõnas Gerrard ametlikus teates. "Olen tuleviku osas põnevil ja tunnen, et mul on endiselt midagi jalgpallile anda - ükskõik mis kujul," jätkas Gerrard. "Hetkel võtan aja maha, et erinevaid võimalusi kaaluda ja peagi teatan, milline järgmine samm olema saab."
36-aastane Gerrard veetis suurema osa karjäärist Liverpoolis (1998-2015), esindades meeskonda Inglismaa liigas üle 500 korra ja võites Meistrite liiga (2005), kaks Inglismaa karikat (2001, 2006), kolm liigakarikat (2001, 2003, 2012) ja UEFA karika (2001). Mullu lahkus ta Põhja-Ameerika liigasse MLS Los Angeles Galaxy ridadesse.
2005. aasta maailma parima jalgpalluri valimistel teenis ta kolmanda koha valiti samal aastal UEFA poolt aasta klubijalgpalluriks. Inglismaa liigas valiti ta 2006. aastal parimaks mängijaks kaasmängijate poolt.
Inglismaa koondist esindas Gerrard aastatel 2000-2014 kokku 114 korda ja lõi 21 väravat. Nende sisse jääb ka kaks kohtumist Eestiga 2008. aasta EM-valiksarjas: 6. juunil 2007 A. Le Coq Arenal ja sama aasta 13. oktoobril Wembleyl. Mõlemad mängud võitsid inglased 3:0 ja neist teises usaldati Gerrardile ka kaptenipael.
Gerrardi enda lemmikvärav Inglismaa kõrgliigas, 2005. aastal Middlesbrough' vastu: | Steven Gerrard lõpetas jalgpallurikarjääri | https://sport.err.ee/94879/steven-gerrard-lopetas-jalgpallurikarjaari | Liverpooli ja Inglismaa jalgpallikoondise endine mängumees Steven Gerrard teatas vutikarjääri lõpetamisest. |
"Meie, siseministeerium, algatame tuleva aasta algusest kõikidelt Venemaale saabuvatelt välismaalastelt sõrmejälgede võtmise," ütles Gorovoi föderatsiooninõukogu põhiseadus- ja kaitsekomisjoni ühisistungil.
Ta ütles, et Vene sise- ja välisministeerium arutavad seda küsimust väliskolleegidega, nende seas ka Sõltumatute Riikide Ühendusest (SRÜ-st). | Venemaa tahab kõikidelt saabuvatelt välismaalastelt sõrmejälgi võtta | https://www.err.ee/577944/venemaa-tahab-koikidelt-saabuvatelt-valismaalastelt-sormejalgi-votta | Vene siseministeerium tahab 2017. aastast muuta kohustuslikuks sõrmejälgede võtmise kõikidelt riiki saabuvatelt välismaalastelt, ütles aseseiseminister Aleksandr Gorovoi neljapäeval. |
Corden on tuntud oma ülipopulaarse autokaraoke seeria kaudu ("Carpool Karaoke"), kus temaga koos on üles astunud staarid nagu Adele, Elton John, Lady Gaga, Michelle Obama jpt, kirjutab BBC.
Olles ka ise mitmete auhindadega pärjatud, on 38-aastane Cordon ületanud vaatajanumbreid just oma karaokesaadetega, mis on Youtube' is kogunud enam kui kaks miljardit vaatamist.
Mees ise on oma uut väljakutset nimetanud ülimaks auks. "See on suurim ja väärikaim muusikaauhinna gala ning ma olen uskumatult õnnelik, et saan olla osa sellisest imelisest õhtust," kommenteeris ta.
Grammy auhindu jagatakse 12. veebruaril Los Angeleses. | Grammy auhinnagalat juhib koomik James Corden | https://menu.err.ee/293224/grammy-auhinnagalat-juhib-koomik-james-corden | 2017. aasta Grammy auhinnagalat juhib briti näitleja ja koomik, USA telesaate "The Late Show" eestvedaja James Corden. |
"Peab tunnistama, et eelmisest valitsusest lahkunud Reformierakond, eriti mõnede väga tähtsates ametites olnud poliitikute suu läbi oma kibestumust välja elades on tekitanud mainekahju," rääkis IRL-i juhist kaitseminister Margus Tsahkna.
"Kinnitan üle istuva kaitseministrina ja ka ühe koalitsioonierakonna esimehena, et Eesti välispoliitika suund ei muutu, ei muutu ka julgeoleku- ja kaitsepoliitika suund. Meie ülesanne on kõigi oma partneritega suhelda, mida me teeme aktiivselt. Meie diplomaadid välisteenistuses kui ka kaitse- ja julgeolekuvaldkonnast on kõigi meie partneritega pidevas ühenduses," lausus ta.
Siseminister Andres Anvelt ütles isiklikule arvamusele tuginedes, et uue koalitsiooni vastased tegutsesid professionaalselt.
"On väga arusaadav, et see ei olnud spontaanne arvamusavaldus kuskil ühes või teises meediaväljaandes, kus mõni kolumnist kirjutab. Minul on jäänud isiklikult mulje, et see tuli mitmest kohast, erinevast paigast ja väga süsteemselt. See näitab professionaalset tegevust. Eesti riigi maine on kindlasti olnud kahjustatud ja selle nimel tuleb töötada," rääkis Anvelt. | Tsahkna ja Anvelt: Eesti sai valitsuse vahetumisel mainekahju | https://www.err.ee/577939/tsahkna-ja-anvelt-eesti-sai-valitsuse-vahetumisel-mainekahju | Olukord, kus välismeedia käsitles valitsuse vahetamist kui läänemeelse valitsuse kukkumist, tekitas paratamatult Eestile mainekahju, leidsid valitsuse pressikonverentsil ministrid Margus Tsahkna ja Andres Anvelt. |
Trump märkis, et pärast pikka valimiskampaaniat on emotsioonid ja haavad riigis veel värsked. Nüüd on aga tema sõnul aeg asuda erimeelsusi ja lõhesid ravima, kuigi ta tunnistas samas, et pinged ei parane üleöö.
"Meid ootab ees võimalus teha ajalugu, tuua Washingtoni tõelisi muudatusi, tõelist turvalisust meie linnadesse ning tõelist õitsengut meie kogukondadesse, sealhulgas vaesematesse linnaosadesse," sõnas vabariiklaste kandidaadina riigipeaks valitud kinnisvaraärimees.
Happy Thanksgiving to everyone. We will, together, MAKE AMERICA GREAT AGAIN!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) November 24, 2016
Let us give thanks for all that we have, and let us boldly face the exciting new frontiers that lie ahead. Happy Thanksgiving. pic.twitter.com/yH6LYdS2ts
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) November 24, 2016
Tänupüha (Thanksgiving) tähistatakse Ameerika Ühendriikides novembri neljandal neljapäeval ning algselt oli see viljasaagi eest tänamise pühaks. Tegemist on perekondliku pühaga, mil üheks peamiseks piduroaks on kalkun.
Möödunud sajandi teises pooles sai üheks traditsiooniks ka see, et ametis olev president annab tänupüha eel armu (kahele) kalkunile. Seda tegi kolmapäeval ka president Barack Obama, kes andis armu kahele Iowas üles kasvatatud kalkunile - Taterile ja Totile. | Video: Trump kutsus tänupühatervituses üles ühtsusele | https://www.err.ee/577949/video-trump-kutsus-tanupuhatervituses-ules-uhtsusele | USA presidendiks valitud Donald Trump tegi tänupüha puhul videopöördumise, milles kutsus ameeriklasi üles ühtsusele. |
Keskmine brutokuupalk oli juulis 1126 eurot, augustis 1101 eurot ja septembris 1129 eurot, teatas statistikaamet.
Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata langes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 2,6 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 38,6 protsenti, kuid tõusid võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 10,8 protsenti.
Mediaanpalk 52 euro võrra kõrgem
Maksu- ja tolliameti arvutuste kohaselt kasvas mediaanväljamakse möödunud aasta sama ajaga võrreldes 52 euro võrra ehk 785 euroni kuus.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
Väljamakseid tehti 562 553 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 4446 võrra vähem.
Keskmine palk kõrgeim side- ja finantsalal
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,1 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes seitse protsenti, jäädes esimese kvartali aastakasvuga ehk 7,2 protsenti ja teise kvartali aastakasvuga ehk 7,3 protsenti suhteliselt samale tasemele.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk ehk 6,7 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.
Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses.
Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk peaaegu kõigil tegevusaladel, kuid mitte mäetööstuses. Kõige enam tõusis brutokuupalk aastaga haldus- ja abitegevuses ehk 18,3 protsenti ning kinnisvaraalases tegevuses ehk 15,3 protsenti.
Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügiga seotud tegevustes ehk 12,7 protsenti, info ja side tegevusalal 10,2 protsenti ning muudes teenindavates tegevustes 9,8 protsenti.
Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ehk 8,6 protsenti. Keskmisest kiirem palgakasv esines ka kohalikes omavalitsustes ehk 7,7 protsenti, kus brutokuupalgad on madalaimad. Kõige aeglasem brutokuupalga aastakasv esines riigile kuuluvates asutustes ehk 3,9 protsenti.
Maakonniti oli tänavu kolmandas kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1253 eurot) ja Tartu (1105 eurot) maakonnas ning madalaim Põlva (808 eurot), Jõgeva (843 eurot) ja Saare (852 eurot) maakonnas.
Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu maakonnas egk 9,6 protsenti, samas Hiiu ja Rapla maakonnas brutokuupalk aastaga veidi vähenes.
Palgastatistika uuringu alusel oli tänavu kolmandas kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8 protsenti väiksem kui eelmises kvartalis ja 2,1 protsenti väiksem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis.
Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam kinnisvaraalases tegevuses ehk 12,2 protsenti, mäetööstuses 11,2 protsenti ning finants- ja kindlustustegevusalal 11,2 protsenti.
Ainsad valdkonnad, kus aasta jooksul on toimunud töötajate arvu väike kasv, on info- ja side, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.
Tänavu kolmandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1508 eurot ja tunnis 10,5 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 7,1 protsenti. | Keskmise palga kasvu aeglustumine kolmandas kvartalis jätkus | https://www.err.ee/577915/keskmise-palga-kasvu-aeglustumine-kolmandas-kvartalis-jatkus | Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis 1119 eurot ehk 7,1 protsenti enam kui möödunud aasta samal ajal, kuid 3,8 protsenti vähem kui tänavu eelmises kvartalis. Mediaanpalk aga kasvanud pole. |
"Me suhtleme praegu koos erakonna juhtkonnaga ja küsime aru nendele küsimustele, millele vastuseid veel ei ole antud," ütles Laurson ERR-i portaalile.
Peeter Laursoni sõnul ei meeldi neile see, et Keskerakonnaga liitu minnes on IRL mitmetest oma väärtustest ja põhimõtetest loobunud. "Mõned olulised asjad, mis meie erakonnale on aastaid tähtsad olnud, on jäänud seekord hoopis [koalitsioonilepingust] välja," lisas Laurson.
Üks olulisemaid asju, mis neid häirib on Keskerakonna koostööleping Ühtse Venemaaga. "Ma ei saa aru, miks me selles osas nii kergelt järgi andsime ja ei nõudnud selle tühistamist," sõnas ta. Samuti maksumuudatused, mis Laursoni sõnul ei ole inimestele kasulikud.
Laurson rääkis, et ta saatis ka erakonna juhatusele ja volikogule kirja, et ta ei toeta selle koalitsiooni moodustamist.
Lotman: valitsusliidule oleks pidanud heakskiidu andma IRL-i suurkogu
Mihhail Lotman kirjutas oma kodulehel, et saatis erakonna siselisti ja eestseisuse liikmetele pöördumise selgituste saamiseks, miks mindi valitsusliitu Keskerakonnaga loobudes sealjuures paljudest väärtustest ja põhimõtetest.
"Me peame tunnistama, et oleme oma valijaid petnud. Kogu riigikogu valimiste kampaania ajal hirmutasime me valijaid Keskerakonnaga, lausa demoniseerisime seda, veelgi enam, hoiatasime Reformierakonna kui Keskerakonna potentsiaalse koalitsioonipartneri eest. Ja nüüd äkki kõik muutus," seisus Lotmani kodulehel.
"Ma olen veendunud, et nii radikaalse kannapöörde puhul jääb fraktsiooni ja eestseisuse heakskiidust väheks (mis pealegi ei olnud minu andmete järgi konsensuslik). Seda oleks pidanud tegema Suurkogu," lisas ta.
Pöördumisele kirjutasid alla ka erakonna Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson ja erakonna volikogu ja aukohtu liige Jaanus Barkala.
Kaaluvad lahkumist?
ERR-i andmetel plaanib Mihhail Lotman seetõttu erakonnast lahkuda, ent kinnitama ta seda nõus veel ei olnud. "Ma ei tahaks kommenteerida sel teemal," ütles ta.
Küsimusele, kas ühtegi avaldust Lotman veel teinud ei ole vastas ta, et veel mitte. "Veel ei ole. See on minu isiklik otsus," sõnas Lotman.
Laursoni sõnul ta erakonnast lahkumist ei plaani, vaid kavatseb võidelda. "Mina kavatsen praegu võidelda, et erakond jääks konservatiivseks," ütles ta.
"Kui inimesed tunnevad, et nende maailmavaated ei sobi kokku enam sellega, kuhu nad on astunud, siis võib selline asi kõne alla tulla, aga praegu ei plaani me otseselt kuhugi minna. Me plaanime selgitusi saada ja võimalusel see erakond õigele teele tagasi juhtida," lausus Laurson. | Lotman ja Laurson kritiseerivad IRL-i liitu Keskerakonnaga | https://www.err.ee/577941/lotman-ja-laurson-kritiseerivad-irl-i-liitu-keskerakonnaga | Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed Mihhail Lotman ja Peeter Laurson kritiseerivad partei minemist valitsusse Keskerakonnaga, kellel on leping Venemaa võimuparteiga Ühtne Venemaa. Nende hinnangul on IRL sealjuures loobunud oma väärtustest ja põhimõtetest. |
RGR Airon OÜ tegevjuht Artemi Beljajev ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et tulumaksuvaba miinimumi tõus võimaldab ettevõtjatel madalapalgaliste töötajate palgakasvu mõneks ajaks peatada.
"Öeldakse, et positiivne mõju kestab kaks-kolm aastat. Ma ise arvan, et seda jagub üheks aastaks," ütles Beljajev. Seevastu kõrgemapalgalised, keda tulumaksuvabastus positiivselt ei puuduta, ei mõista palgatõusu peatamist.
Ka ettevõtte Baltic Electrical Installations OÜ juhatuse liige Ruslan Ševtšuk toetab tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ideed.
"Selleks, et konkurentsis püsida ja mitte kaotada hädavajalikke spetsialiste, pean kaaluma erinevaid seaduslikke viise, et alandada ettevõtte maksukoormust. Näiteks maksta dividendide näol preemiat. Seetõttu vähendab tulumaksuvaba miinimum mu ettevõtte kulusid," selgitas Ševtšuk.
Ševtšuk toetab ka koalitsiooni ideed alandada dividendidelt makstavat tulumaksu 20 protsendilt 14 protsendile. See aitab tema hinnangul teha ettevõttesse mahukamaid investeeringuid.
NTT AS-i omanik Oleg Uglov jäi oma hinnangutes uutele maksuplaanidele tagasihoidlikumaks: "Nende meetmete mõju ärile ja inimestele saab hinnata alles mõne aasta pärast, sest kaasnevat kasu on keeruline välja arvutada."
Uglov loodab, et uus valitsus parandab majanduse väljavaateid. "Märgid stagnatsioonist olid eelmise valitsuse ajal selgelt näha. Vaatame, mida uus valitsus teeb. Neil on võimalus kõike muuta," kommenteeris Uglov. "Mulle meeldib, et kavatsetakse alandada dividendidelt makstavat tulumaksu. See on investeoritele, eriti välismaistele, tugevaks stiimuliks."
Töötajad tegelikku palgasuurust ei taju
Ettevõtjad kurdavad, et Eestis on kogu sotsiaalne vastutus ainult nende kaelas.
"Eelmise valitsuse plaan oli alandada sotsiaalmaksu kokku ühe protsendi võrra. See poleks kellelegi midagi andnud. Meil kahjuks maksab suure osa sotsiaalmaksust ettevõtja, töötaja kanda on jäetud ainult väike osa töötuskindlustusmaksest. Sellega toodavad meie valitsejad üksnes vastutustundetuid maksumaksjaid. Poliitikutele on muidugi kasulik selliseid valijaid omada. Kui töötajad näeksid kogu palgafondi, mis on väljamakstavast summast poolteist korda suurem, hakkaksid nad huvituma, kuhu nende raha läheb. Miks on nii suure maksukoormuse juures haigekassa eelarves ikkagi nii suur auk? Kui inimesed hakkavad küsimusi esitama, hakkavad nad ka teistmoodi valima," leiab Beljajev.
"Tõepoolest, inimene ei näe kogu oma töötasu. Teda huvitab ainult, palju ta kätte saab," ütleb Uglov. Uglovi hinnangul on Eesti tööjõud pisut liiga kallis, mistõttu on ettevõtetele tasuvam kaasajastada oma tootmist: vähem inimesi, rohkem masinaid. | Tulumaksuvaba miinimumi tõus peatab palgakasvu | https://www.err.ee/577951/tulumaksuvaba-miinimumi-tous-peatab-palgakasvu | Mitmed madalapalgalise töötajaskonnaga ettevõtjad näevad tulumaksuvaba miinimumi tõusus võimalust peatada kuni paariks aastaks palgatõusud, kuivõrd inimeste sissetulek tõuseb maksuvabastusest niigi. See jätab neile rohkem raha alles investeeringuteks, mida senine palgasurve pole võimaldanud piisavalt teha. |
Elena Poznjak-Kõlar (sündinud 24. novembril 1936) asus Vanemuise teatrisse balletisolistina tööle 1955. aastal, lisaks on ta tegutsenud lavastaja assistendina ning seadnud tantse operettidele. Hetkel peab ta repetiitori ametit ning on enda poolt 1994. aastal asutatud Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli juhataja.
Tema meeldejäävamad ja silmapaistvamad rollid on olnud Esmeralda ("Esmeralda", 1957), Tiina ("Tiina", 1958 ja 1984), Anitra ("Peer Gynt", 1959), Jeanne d’Arc ("Orléans´i neitsi", 1962), Muusa ("Paganini", 1963), Ööbik ("Ööbik", 1967), Printsess ("Muinasjutud": "Puuprints", 1969), Ester ("Romeo, Julia ja pimedus", 1970), Giselle ("Giselle", 1970), Nele ("Miniatuurid: Till Eulenspiegel", 1970), Piret ("Merineitsi", 1974), Mariula ("Zemfira", 1981), Naine ("Eleegia", 1988) jpm.
1969. aastal omistati Elena Poznjakile ENSV teenelise kunstniku aunimetus ja 1983. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetus. 2006. aastal pälvis ta Tartu Kultuurkapitali aastapreemia, 2010. aastal Eesti Riikliku Valgetähe V klassi teenetemärgi ning 2016. aastal Tartu Tähe teenetemärgi.
"Ljalja ausalt, targalt ja armastusega tehtud töö on kaugele näha ka väljaspool lavalummust," teatas Vanemuine, tehes sügava kummarduse, tänades ja soovides õnne. Õnne kultuuriportaali poolt ka! | Elena Poznjak-Kõlar 80. Vanemuine tähistab kauase balletisolisti juubelit | https://kultuur.err.ee/314778/elena-poznjak-kolar-80-vanemuine-tahistab-kauase-balletisolisti-juubelit | Täna, 24. novembril on Vanemuise kauaaegse balletisolisti ja repetiitori Elena Poznjak-Kõlari 80. sünnipäev. Vanemuine tähistab seda sel pühapäeval, 27. novembril ballett-farsi "Don Juan" etendusega suures majas. |
Õhurünnak leidis aset Süüria põhjaosas ööl vastu neljapäeva, kohaliku aja järgi umbes kella 3.30. Täpset sündmuskohta Türgi armee ei maininud, vahendas Yle.
Õhurünnaku ajal oli parajasti käimas Türgi vägede juhitud Süüria mässuliste operatsioon Eufrati kilp, mille eesmärgiks on tõrjuda Türgi piiri lähistelt eemale nii äärmusrühmituse ISIS kui ka kurdide omakaitseväe YPG võitlejad.
Ankara kinnitusel evakueeriti haavata saanud sõdurid sündmuskohalt kiirelt minema Türgi lõunaosas asuvatesse haiglatesse. Kokku on Eufrati Kilbi käigus langenud vähemalt 15 Türgi sõdurit, suurem osa neist on tapetud ISIS-e poolt, kuid ühe langenu puhul on süüdistatud ka kurdi võitlejaid.
Kui süüdistus paika peab, on tegu esimese korraga, kui Süüria valitsusväed on pärast 24. augustil alanud operatsiooni Türgi sõdureid tapnud.
Varem teatasid Türgi meediaväljaanded, et Türgi sõdureid ründasid Al-Babi lähistel ISIS-e võitlejad. Türgi toetatud mässuliste poolt piiratud Al-Bab on ISIS-e suurim järele jäänud kants Aleppo provintsis.
Damaskus pole veel Türgi väiteid kommenteerinud. Varem on president Bashar al-Assadi valitsus Türgi toetatud mässuliste operatsiooni teravalt kritiseerinud ja nimetanud seda Süüria suveräänsuse jõhkraks rikkumiseks. | Ankara süüdistab Süüria valitsusvägesid kolme Türgi sõduri tapmises | https://www.err.ee/577943/ankara-suudistab-suuria-valitsusvagesid-kolme-turgi-soduri-tapmises | Türgi relvajõud teatasid neljapäeval, et tõenäoliselt Süüria valitsusvägede poolt korraldatud õhurünnakus sai kolm Türgi sõdurit surma ja 10 haavata. |
Raudseppa esindav vandeadvokaat Vahur Kivistik esitas riigikohtule teistmisavalduse, kuid riigikohus ei pidanud seda põhjendatuks ja arutusele ei võtnud.
Teistmisavalduse alusel võib riigikohus kriminaalasja uuesti vaagida, kui leiab, et selles on ilmnenud uusi asjaolusid.
Mullu detsembris jäi Raudsepp lõplikult süüdi oma kliendi kihutamises valeütluste andmisele. Riigikohus ei rahuldanud Raudsepa kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe kassatsioonkaebust ning jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata.
Riigikohtu otsusel kriminaalasja uuesti arutanud Tallinna ringkonnakohus tunnistas mullu 11. juunil Raudsepa süüdi ja mõistis talle rahalise karistuse 4500 eurot.
Ringkonnakohus arutas Raudsepa kriminaalasja uuesti, kuna riigikohus leidis mullu kevadel, et varasemalt oli ringkonnakohtus tema süüasja arutanud ebaseaduslik kohtukoosseis.
2014. aasta novembris rahuldas ringkonnakohus Lääne ringkonnaprokuröri Merike Lugna kaebuse ning tühistas varasema Pärnu maakohtu otsuse Raudsepa õigeksmõistmises.
Algselt oli koos Raudsepaga kohtu all ka Leonard Špongholts, kuid tema osas eraldas kohus materjalid eraldi menetlusse.
Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistas Raudseppa Špongholtsi kihutamises valeütluste andmisele ühes narkosüüasjas, milles mees oli tunnistaja.
Špongholtsi süüdistab prokuratuur lisaks valeütluse andmisele narkokuriteos, varguses ja omavolilises sissetungimises.
Süüdimõistva otsuse tõttu arvas advokatuur Raudsepa tänavu kevadel advokatuurist välja. | Kriminaalkuriteos süüdi jäänud eksadvokaat tahtis oma kriminaalasja uut vaagimist | https://www.err.ee/577942/kriminaalkuriteos-suudi-jaanud-eksadvokaat-tahtis-oma-kriminaalasja-uut-vaagimist | Mullu detsembris kriminaalkuriteos lõplikult süüdi jäänud ja seetõttu advokatuurist välja arvatud endine advokaat Alla Raudsepp soovis oma kriminaalasja uut vaagimist, kuid edutult. |
Johansson ühtki väravat ei visanud, aga teenis juba viiendal minutil kollase kaardi.
Viimased neli mängu võiduta püsiv Steaua asub 13 mänguga kogutud 18 punktiga tabelis seitsmendal kohal. Dinamo on 32 punktiga liider Dobrogea Sudi (33) järel teine. | Johanssoni koduklubi püsib Rumeenias neli mängu võiduta | https://sport.err.ee/94876/johanssoni-koduklubi-pusib-rumeenias-neli-mangu-voiduta | Eesti käsipallikoondislase Martin Johanssoni koduklubi Bukaresti Steaua kaotas Rumeenia kõrgliigas koduväljakul teisele pealinnaklubile Bukaresti Dinamole 19:22 (9:11). |
Võrreldese septembriga ollakse siiski aga kaheksa kohta kõrgemal, sest siis asuti 130. tabelireal. Eelmine aasta lõpetati aga esisajas, täpsemalt 93. kohal.
Viimasesse perioodi mahub kolm mängu: 1:8 kaotus MM-valiksarjas võõrsil Belgiale, 1:1 viiki St. Kitts ja Nevisega ning 1:0 võit Antigua ja Barbuda üle.
Võrreldes lähinaabritega on Eesti endiselt viimane, sest Soome asub 93., Leedu 106. ja Läti 112. kohal. Idanaaber Venemaa aga 55. positsioonil.
Meie MM-valikgrupikaaslastest on Belgia viies, Bosnia ja Hertsegoviina 27., Kreeka 42., Küpros 116. ja Gibraltar 205.
Esikümme: 1. Argentina, 2. Brasiilia, 3. Saksamaa, 4. Tšiili, 5. Belgia, 6. Kolumbia, 7. Prantsusmaa, 8. Portugal, 9. Uruguai, 10. Hispaania. | Eesti jalgpallikoondis kukkus maailma edetabelis kolm kohta | https://sport.err.ee/94875/eesti-jalgpallikoondis-kukkus-maailma-edetabelis-kolm-kohta | Täna avaldatud jalgpalli maailma edetabelis langes Eesti meeste koondis võrreldes eelmise korraga kolm kohta ja paikneb nüüd 122. positsioonil. |
ABC News avaldas sel puhul video Los Angelese liiklusest, kus on näha vaid punaste ja valgete tulede voolu liikluses.
Aerial footage shows bumper-to-bumper traffic in Los Angeles as Americans travel for Thanksgiving. https://t.co/WIlmnXjFaI pic.twitter.com/NcyvavZDIY
— ABC News (@ABC) November 23, 2016
Eurooplaste jaoks tähendab tänupüha enamasti seda päeva, kus ameeriklased küpsetavad kalkunit. Ameeriklaste endi jaoks on kalkuni kõrval üha olulisemaks läinud suur ostlemispäev pärast tänupüha nimega must reede, mil poed kõige suuremad allahindlused välja panevad. | Tänupühade õhtune autodevool pakub kaunist vaatepilti | https://menu.err.ee/293223/tanupuhade-ohtune-autodevool-pakub-kaunist-vaatepilti | Täna tähistavad ameeriklased traditsioonilist tänupüha. |
Augud põrgatavad maavärinat
Selleks on katsetatud näiteks ühtlaste vahedega pinnasesse silinderjate aukude kaevamist. Korrastatud paigutus hajutab laastavaid pinnalaineid, pannes need omavahel liituma ja üksteist summutama.
Ühe õnn on teiste õnnetus – kuigi eelkirjeldatud viisil kujundatud maalapile jääv ala on kaitstud, on ümbritsevad alad peegelduvate lainete tõttu veelgi suuremas ohus. Lisaks tekitavad maavärinad väga suure ulatusega võnkeid. Nii suure amplituudiga võnkeid, et need võivad puuraukude kaitsekilbist sellega põrkumata mööduda.
Aukude asemel mets
Londoni kuningliku kolledži matemaatikud katsetavad koostöös Prantsusmaa partneritega teistsugust lahendust kasutades selleks puid. Puud toimivad resonaatoritena, võnkudes teatud sagedustel isegi suure amplituudiga laine puhul. Kui puud teatud viisil paigutada, suudavad need suunata seismiliste pinnalainete energia sügavale pinnasesse, kaitstes sel moel lainete kahjulike mõjude eest.
Kirjeldatud lahendus põhineb metamaterjalidel, tehislikul resonaatorite paigutusel, millel on ebatavalised neelduvad omadused. Metamaterjalidest “nähtamatuse mantleid” on kasutatud juba selleks, et muuta väga väiksed objektid valguslaineid ümber suunates silmale nähtamatuks. Nüüd saaks luua sarnaseid suuremõõdulisi versioone ja muuta hooned puude võnkumise abil maavärinatele “nähtamatuks”.
Metsad kaitsevad hooneid
Sellisel moel saaks ümbritseda näiteks ajaloolise lossi või tuumaelektrijaama metsaga ja suunata seismilised lained ümber kaitstava ala või pinnasesse. Hoone jääks sel juhul täiesti puutumata.
Aasta algul demonstreeris teadlaste rühm, et tihedad männimetsad käituvad loodusliku seismilise metamaterjalina. Katsete käigus tekitati vibratsioon ja mõõdeti selle mõjusid seismomeetriga. Ilmnes, et võnkuvad puud pakuvad paikset kaitset teatud sagedusega pinnalainete eest.
Looduslikus metsas täheldasid teadlased, et puude ebaühtlane kõrgus ja nendevahelised tühimikud pakuvad kaitset laiema sageduste ulatuse eest kui puude ühtlane paigutus. Kui mets kujundada nii, et selle kõrgus serva suunas kahaneb,kataksid nad veel laiema seismilise võnkesageduse.
Kaitse ka tehisliku värina eest
Teadlased kutsuvad seda “metakiiluks”, kuna kaitsva metsa kõrgus kahaneks serva suunas samamoodi nagu kiil ühest servast aheneb. Metakiilu võiks luua päris puudest või siis postidest, mis toimiks tehislike resonaatoritena. Metakiilud suudavad tõhusat kaitset pakkuda vaid kahest suunast tulevate lainete vastu, kuid teadlased loodavad ka selle mure lahendada.
Metakiile saaks kasutada igapäevasemate murede lahenduseks, hooneid ohustavate vibratsioonide tõrjumiseks. Üks näide on raudteed ümbritsevad alad, metamaterjali oleks võimalik paigutada rööbastee ja majade vahele jäävale alale, nii et lained suunataks pinnasesse või piirkonda, kus need võivad vaibuda.
Seismilised metamaterjalid huvitavad enim neid, kes otsivad kaitset tektoonilise maavärina eest. Itaalia teadlased korraldavad sarnaseid eksperimente, kus resonaatorid on paigutatud pinnasesse, mitte selle peale.
Kuningliku kolledži teadlased uurivad viisi, kuidas ka puuraukude süsteemi teha tõhusamaks. Teadlasrühm taotleb patenti selle lahenduse versioonile, mis toimib nende väitel isegi seismilistel lainepikkustel. Mõnedes maailmajagudes esineb väga väikseid, kuid üsna regulaarseid maavärinaid. Aastate möödudes tekitavad need hoonekahjustusi. Kui on teada, mis suunast maavärinad tavaliselt tulevad, on võimalik nende majade läheduses pinnast töödelda, puuraugud teha, nii et värinad peegelduvad lihtsalt kuhugile eemale. Selline lahendus võiks huvitada majaomanikke, kindlustusfirmasid ja ehitusettevõtteid. | Metamaterjal kaitseb maavärina eest | https://novaator.err.ee/259888/metamaterjal-kaitseb-maavarina-eest | Sarnaselt heli ja valgusega levivad ka maavärinad lainetena. Juba on loodud materjale, mille struktuur mõjutab heli ja valguse levikut. Nüüd töötavad teadlased aga selle kallal, et luua nendest struktuuridest suuremad versioonid, mida saaks kasutada maavärina leviku kontrollimiseks. |
Ametiühingu DPolG (Deutsche Polizeigewerkschaft im DBB) juht Rainer Wendt rääkis ajalehele Passauer Neue Presse (PNP), et Saksamaa õigussüsteem on liiga nõrk, et tegeleda tuntud kurjategijatega, vahendas The Local.
"Tänapäeval tähendab mõiste "seaduse kogu jõuga" tihti seda, et me kogume seaduserikkujatelt isiklikke andmeid ja siis lasevad kohtunikud neil minna," nentis ta ja tõi näidetena esile kaks hiljutist juhtumit.
Esmaspäeval tegi Nordrhein-Westfaleni liidumaal asuva Wuppertali kohus otsuse, mille kohaselt ei rikkunud grupp islamiste seadust, kui nad algatasid nn šariaadipolitsei tänavapatrullid, mille raames nad käisid tänavatel "patustajaid" korrale kutsumas ehk kutsusid inimesi üles joomisest, hasartmängudest ja muusika kuulamisest hoiduma.
Täpsemalt seisnes otsus selles, et kohtu hinnangul ei rikkunud seitse süüdistatavat seadusesätet, mis keelab poliitilise vormiriietuse kandmise. Nimelt kandsid "šariaadipolitseinikud" oranže veste kirjaga "Šariaadipolitsei". Meesterühma organisaatoriks peetakse tuntud moslemivaimulikku Sven Laud ehk Abu Adami, kes vahistati mullu detsembris süüdistatuna Süürias võitlevate terrorirühmituste toetamises.
Kohtuotsus tehti vaid nädal pärast seda, kui politseinikud tegid mitmel liidumaal ööpäevad läbi tööd, et korraldada reide islamistlike ringkondadega seotud paikades.
"See on uskumatu ja laastav signaal," rõhutas Wendt ja lisas, et politseinikud tunnevad, et õigussüsteem on neid täielikult reetnud.
Ametiühingujuht tõi teise näitena esile möödunud pühapäeval toimunud juhtumi Hamelni linnas, kus mees sidus oma lapse ema köiega auto taha ning lohistas ohvrit siis mööda kesklinna tänavaid. Naine sai eluohtlikke vigastusi ning viibib praegu Hannoveri haiglas kunstlikus koomas.
Wendti sõnul oli 38-aastane mees tuntud seaduserikkuja, kellel oli pikk kuriteoregister ning tema tulevane ohver oli alles paar päeva enne juhtumit mehe kohta politseile avalduse teinud.
"Küllap leidub kohtunik, kes leiab, et selle mehe puhul on suur võimalus, et ta end parandab," märkis ametiühingujuht. | Saksa politseinike ametiühingu juht: õigussüsteem on meid reetnud | https://www.err.ee/577890/saksa-politseinike-ametiuhingu-juht-oigussusteem-on-meid-reetnud | Saksamaa suuruselt teine politseinike ametiühing kritiseeris teravalt riigi õigussüsteemi pärast seda, kui Wuppertali kohus tegi otsuse, mille kohaselt ei rikkunud tänavatel nn šariaadipatrulle korraldanud islamiäärmuslased seadust. |
Detsembris annab Teater NO99 trupp Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastustega "NO43 Kõnts" ja "NO51 Mu naine vihastas" kokku 8 külalisetendust sealse skeene ühe olulisema teatri, Philippe Quesne'i juhitud Nanterre Amandiers laval. Selline peamiselt külalisetendusi hõlmav turnee on seni Eesti teatrite puhul harukordne nähtus.
Külalisetendused statsionaarsetes teatrites on mõneti isegi olulisem viis Euroopa teatrielus osalemiseks kui teatrifestivalid. Lavastused, mis on valitud teatrite hooajaprogrammidesse, sulanduvad loomulikumalt kohalikku kultuuriellu. Pariisi satelliitlinnas Nanterre'is asuv teater Nanterre Amandiers on prantsuskeelses Euroopas silma paistmiseks üks paremaid paiku. Muidu tsentraliseerituse poolest tuntud Prantusmaal on teatrimaastik jõuliselt detsentraliseeritud ja nii asuvad riigi parimad teatrid tihti mujal kui Pariisi kesklinnas.
Nanterre'i teatrit Amandiers juhib Prantsusmaa rahvusvaheliselt vaieldamatult tuntuim lavastaja Philippe Quesne. Enne teda juhtis sama teatrit legendaarne Patrice Chereau. Teater NO99 esineb Nanterre'is pikalt: 5 etendust Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastust "NO51 Mu naine vihastas" (2/3/4/5/6 detsembril) ja seejärel 3 etendust "NO43 Kõntsa" (9/10/11 detsembril). Teater NO99 kõrval on Nanterre Amandiers 2016/2017 hooaja programmis prantsuse poeetilise sõnateatri korüfee Claude Régy, Richard Maxwell New Yorgist, filmilavastajana tuntud Apichatpong Weerasethakul Taist ning koreograafialegendid Luchinda Childs ja Anne Teresa de Keersmaeker.
Enne Nanterre Amandiers'd külastab Teater NO99 sügisturnee lavastusega "NO51 Mu naine vihastas" veel kahte linna prantsuskeelses teatriruumis. 24. ja 25. novembri õhtul astutakse üles prantsuskeelses Belgias Charleroi' Palais de Beaux-Arts'is ning 28. ja 29. novembril Põhja-Prantsusmaal Villeneuve d'Ascq'is üleregionaalsel Next Festivalil, mille programmis on Teater NO99-ga kõrvuti Belgia koreograaf Alain Platel, ruumi-installatsioone loov Antwerpeni trupp Berlin, aga ka lavastajad Kornél Mundruczó Ungarist või Milo Rau Šveitsist. | NO99 turnee jätkub külalisetendustega Belgias ja Prantsusmaal | https://kultuur.err.ee/314777/no99-turnee-jatkub-kulalisetendustega-belgias-ja-prantsusmaal | Järgmised kolm nädalat mööduvad Teater NO99'l prantsuskeelse kultuuriruumi lavadel. Brüsselis Flaami Kuninglikus Teatris alanud pikk sügisturnee viib edasi Prantsusmaale. |
Kui seni oli tegemist läbivalt helesinise kostüümiga, siis 2017. aastal hakatakse võistlema variandis, mille alumine osa on must. Samuti tekivad õlavarrele ja reiele kollased sõõrid. Nii suuri muudatusi pole Astana alates 2010. aastast võistlusvormi disainis teinud.
Lisaks esitleti eile tuleva hooaja Argon 18 võistlusrattaid.
Vaata pilte:
The new look of AstanaProTeam for 2017 with @GiordanaCycling What is your opinion? We like it so much! pic.twitter.com/mmMrI8dm11
— Astana Pro Team (@AstanaTeam) November 23, 2016
Enjoy here our @bettiniphoto gallery from today's media meeting at the first training camp of the 'Season 2017' pic.twitter.com/7SRNIFjSfq
— Astana Pro Team (@AstanaTeam) November 23, 2016
Also, our newcomer @MorenoMoser is popular #AstanaProTeam pic.twitter.com/4ahyw4vU5y
— Astana Pro Team (@AstanaTeam) November 23, 2016
What do you think of our new @Argon18bike for 2017 season? Looks great! #AstanaProTeam pic.twitter.com/SB3jbYyokP
— Astana Pro Team (@AstanaTeam) November 23, 2016 | FOTOD | Tanel Kangerti koduklubi muutis võistlusvormi välimust | https://sport.err.ee/94873/fotod-tanel-kangerti-koduklubi-muutis-voistlusvormi-valimust | Tanel Kangerti profiklubi Astana muudab järgmisel hooajal võistlusvormi disaini. |
Antwerpen alistas teistkordselt 3:0 (25:17, 25:18, 25:18) Wevelgemi meeskonna ja jõudis karikavõistlustel poolfinaali. Maaseiki Noliko oli sama resultaadiga (25:15, 25:20, 25:20) võõrsil üle Leuveni klubist. Selles paaris toimub korduskohtumine järgmisel kolmapäeval. Veel enne seda seisab laupäeval aga ees põnevuskohtumine, kui eestlaste koduklubid lähevad omavahel Maaseikis vastamisi, vahendab Volley.ee.
Tšehhi meistriliigas tegi võimsa partii Henri Treial. Temporündaja tõi sulustamisega kolm punkti, rünnakul tegutses ta aga 80-protsendiliselt, lüües kümnest tõstest maha kaheksa. Kõik see aitas koduklubi ČEZ Karlovarsko Libereci klubi vastu 3:0 (25:21, 25:21, 25:20) võidule. Turniiritabelis on Karlovy Vary meeskond seitsmest mängust kogutud viie võiduga teine. Järgmine kohtumine seisab ees esmaspäeval, mil minnakse vastamisi Odolena Vodaga. | Andres Toobali koduklubi jõudis Belgia karikasarjas poolfinaali | https://sport.err.ee/94872/andres-toobali-koduklubi-joudis-belgia-karikasarjas-poolfinaali | Eile õhtul olid Belgia karikasarjas mänguhoos mõlemad meie meeste klubid. Võidu sai nii Andres Toobali kodumeeskond Antwerpeni Callant TopVolley kui Taavi Nõmmistu Maaseiki Noliko. |
Eesti naiskond jagab Türgi naiskonnaga B-grupis 2.-3. kohta seitsme võidu ja kahe kaotusega. Alagrupi liider on Ungari võistkond, kellel on ette näidata kaheksa võitu ja üks kaotus. B-grupis tuleb Eesti naiskonnal jõuda kahe parema hulka, et kvalifitseeruda järgmiseks aastaks A-gruppi.
Eesti naiskonna treeneri Erkki Lille sõnul on B-grupi tase väga ühtlane ja kõik mängud olnud ülimalt tasavägised. "Curling areneb jõudsalt kõigis Euroopa riikides ning vastased ei anna kergelt alla. Tuleb mängida oma mängu ja uskuda oma visetesse," kommenteeris Lill. Tema sõnul liigub Eesti naiskonna mäng tõusvas joones ja visked lähevad järjest paremaks. "Igal juhul on võistkonna liikmed näidanud väga suurt pingetaluvust, sest võidud ei tulnud kergelt. Tunnetame ka paljude kaasaelajate tuge kodus ja kaugemal," lisas ta.
Täna algab turniir Eesti naiskonna jaoks sisuliselt algusest peale ning võetakse üks mäng korraga. Eesti aja järgi kell 16.30 kohtub naiskond Türgi esindusega.
Eesti meeskond kaotas Ungarile punktidega 7:9 ning B-gruppi edasi jäämiseks tuleb meestel mängida vähemalt üks lisamäng, kus vastaseks on Prantsusmaa. Hetkel asub Eesti meeskond B-grupis 7. kohal kahe võidu ja viie kaotusega.
Eesti curlingunaiskonda kuuluvad Triin Madisson, Kristiine Lill, Lembe Marley ja kapten Maile Mölder. Naiskonna treener on Erkki Lill. Curlingumeeskonnas mängivad Ingar Mäesalu, Johan Karlson, Tanel Toomaväli ja kapten Martin Lill. Meeskonna treener on Graeme Adam.
Euroopa meistrivõistlustel osaleb kokku 46 võistkonda. Euroopa meistrid curlingus selguvad 26. novembril. B-divisioni kaks parimat võistkonda tagavad endale pääsu 2017. aastal Euroopa meistrivõistluste A-divisioni. | Eesti naiskond pääses curlingu EM-il järgmisesse vooru | https://sport.err.ee/94871/eesti-naiskond-paases-curlingu-em-il-jargmisesse-vooru | Eesti curlingunaiskond jätkas Euroopa meistrivõistlustel võitude seeriaga Inglismaa ja Leedu üle ning kvalifitseerus B-grupist järgmisesse vooru. Otsustavas alagrupimängus alistas Eesti naiskond Läti esinduse punktidega 10:6. |
"Ma ei kandideeri järgmisel aastal kolmandaks ametiajaks Euroopa Parlamendi presidendiks, ma kandideerin Saksa parlamenti oma partei SPD esinumbrina Nordrhein-Westfaleni liidumaal," ütles Schulz, viidates sotsiaaldemokraatidele.
60-aastase Schulzi plaanidest teatasid enne tema avaldust ka Saksa meediaväljaanded.
Sotsiaaldemokraate juhib praegu asekantsler Sigmar Gabriel, kuid tema ei ole rahva hulgas kuigi populaarne.
Schulzist on räägitud ka kui võimalikust välisministrist Frank-Walter Steinmeieri asemel, kes lahkub presidendiks kandideerides järgmise aasta algul ministriametist.
"Igatahes ei ole veel otsustatud", kellest saab Merkeli vastaskandidaat kantsleri kohale, ütles Süddeutsche Zeitung.
Merkel teatas pühapäeval, et kandideerib neljandaks ametiajaks liidukantsleriks. SDP on lubanud esitada oma kandidaadi jaanuari lõpuks. | Schulz lahkub europarlamendi esimehe kohalt, et Saksa valimistel osaleda | https://www.err.ee/577932/schulz-lahkub-europarlamendi-esimehe-kohalt-et-saksa-valimistel-osaleda | Saksa poliitik Martin Schulz teatas neljapäeval otsusest lahkuda Euroopa Parlamendi esimehe kohalt, et naasta Saksa poliitikasse järgmisel aastal, mil toimuvad üldvalimised. |
Põhjuseks oli see, et ajakirjanikud soovisid selgitusi väidete kohta, et valitsus on rikkunud eesistumisega seoses riigihankeid puudutavaid reegleid ning võimaldanud ka muid korruptiivseid skeeme, vahendasid Politico, Euractiv ja ajaleht Dennik.
Skandaal sai alguse sellest, et välisministeeriumi endine töötaja, 26-aastane Zuzana Hlávková süüdistas ministeeriumi korruptsioonis ja hanketingimimuste rikkumises eesistujariigiks olemise ajal.
Pühapäeval korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International blogis avaldatud kirjutises väitis Hlávková, et välisministeerium kulutas liiga palju eesistumisega seotud kultuurisündmuste peale, sealhulgas läks väga kalliks Slovakkia eesistumist sümboliseeriva logo tellimine. Muuhulgas väitis ta, et kahe kulukaks osutunud hanke võitjaks oli ettevõte, mis olevat lähedalt seotud peaministri sotsiaaldemokraatliku parteiga SMER. Võit hangetel saavutati vaid paar nädalat enne sel kevadel toimunud parlamendivalimisi.
Slovakkia valitsus lükkas pressiteates süüdistused tagasi ja märkis, et endine töötaja Hlávková kommenteerib teemasid, millega ta ei ole oma kunagise madala ametikoha tõttu kursis, mis pole seotud tema kunagiste tööülesannetega ning mis puudutavad pikemat aega kui tema karjäär ministeeriumis. Samas on teada, et Hlávková kuulus just nimelt sellesse töörühma, mis tegeles eesistumisega seotud kultuurisündmustega.
"Mõned teist on räpased, Slovakkia-vastased prostituudid, ja ma jään nende sõnade juurde. Te ei informeeri, te võitlete valitsusega," pahandas peaminister Fico pressikonverentsil.
Ka välisminister Miroslav Lajčák, kes viibis Ficoga samal pressikonverentsil, lükkas korruptsioonisüüdistused tagasi. "Kõik oli seadusega kooskõlas ja eesistumiseks mõeldud eelarve vahendid jäävad isegi täies mahus kasutamata," märkis ta.
Meedia hinnangul on ministrite ärritumine loogiline, sest seni oli Slovakkia eesistumine kulgenud ilma suuremate viperusteta. | Slovakkia peaminister nimetas ajakirjanikke "räpasteks prostituutideks" | https://www.err.ee/577931/slovakkia-peaminister-nimetas-ajakirjanikke-rapasteks-prostituutideks | Euroopa Liidu eesistujariigiks oleva Slovakkia peaminister Robert Fico kaotas kolmapäeval enesevalitsuse ja nimetas gruppi endaga suhelnud ajakirjanikke "räpasteks, Slovakkia-vastasteks prostituutideks". |
Saadet juhib Peeter Helme.
"Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05. | Kiwa räägib kunsti piiridest | https://kultuur.err.ee/314776/kiwa-raagib-kunsti-piiridest | Sel nädalal on Vikerraadio kirjandussaate "Loetud ja kirjutatud" stuudios kunstnik, helilooja, kuraator ja kirjanik Kiwa, kes räägib kirjanduse ja kunsti piiridest ning eksperimentaalsest kirjandusest. |
Võistlusel viienda asetusega Must esimese geimi kvalifikatsioonist põhivõistlusele pääsenud malaisialasele kaotas, kuid suutis vastase üle mängida järgmises kahes geimis ning võita 50 minutit kestnud pika mängu 16:21, 21:14, 21:13.
Teises ringis ootab Musta ees noor taanlane 19-aastane Rasmus Gemke, kes maailma edetabelis eestlasest paarsada kohta tagapool. | Raul Must alustas MK-etappi Šotimaal võiduga | https://sport.err.ee/94870/raul-must-alustas-mk-etappi-sotimaal-voiduga | Glasgows GP sarja võistlusel sai Raul Must esimeses ringis võidu Malaisia mängija Woon Kok Hongi üle ja pääses kolmekümne kahe parima hulka. |
Viimasele lugemisele järgnenud hääletusel toetas eelarvet 59 saadikut ja vastu hääletas 36.
Istung eelarve ja sellega seotud seaduste arutamiseks algas kolmapäeval kell 9 hommikul ja kestis umbes 20 tundi.
2016. aasta eelarvega võrreldes kasvavad järgmisel aastal tulud 664 miljonit eurot ja kulud 680 miljonit.
Peaminister Māris Kučinskis ütles, et eelarve tähistab tahet astuda esimene samm radikaalsete reformide suunas.
"See eelarve ei ole kõlavateks metafoorideks, see põhineb koalitsioonipartnerite võimekusel ja tahtel saavutada kompromisse, soovil astuda esimesed sammud radikaalsete reformide poole mitmes valdkonnas. Me läheme sinna, kus me pole kunagi varem olnud. Astugem see esimene samm üheskoos!" ütles Kučinskis.
Läti kaitse-eelarve kasvab 2017. aastal 98 miljoni euro võrra 1,7 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Läti on lubanud tõsta 2018. ja 2019. aastaga kaitsekulutused 2 protsendini SKP-st.
Miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal praeguselt 370 eurolt 380 eurole. | Läti seim kinnitas 2017. aasta riigieelarve | https://www.err.ee/577930/lati-seim-kinnitas-2017-aasta-riigieelarve | Läti parlament kinnitas ööl vastu neljapäeva 2017. aasta riigieelarve, milles tuludeks on kavandatud rohkem kui kaheksa miljardit eurot ja kuludeks 8,4 miljardit. |
Tähelepanuväärne on see, et kuigi valitsusametnikud lubasid ajalehel kirja koopiaga tutvuda, oli suur osa kirja sisust tsenseeritud ning seega jääb osa Löfveni sõnumist uuele USA presidendile avalikkuse jaoks saladuseks, vahendas The Local.
"Õnnitlen Teid Rootsi valitsuse poolt Ameerika Ühendriikide presidendiks valimise puhul," alustas Löfven kirja. "Rootsi väärtustab ulatuslikku koostööd meie riikide vahel. Meie pikaaegsed suhted said alguse kaua aega tagasi ning need põhinevad ühistel huvidel."
Kaks järgmist lõiku on aga ametnikud musta värvi alla peitnud ning järgmises loetavas lõigus kirjutab Rootsi peaminister juba järgnevat: "Ma loodan, et Rootsi ja Ameerika Ühendriigid saavad jätkata laialdaste ja põhjalike kahepoolsete suhete arendamist meie riikide vahel. Austusega, Stefan Löfven."
Aftonbladeti kinnitusel põhjendasid valitsusametnikud salastamist väitega, et üle kriipsutatud lõigud võivad avalikustamise korral segada Rootsi välissuhteid.
Sarnast põhjendust kasutati novembri alguses, kui välisministeeriumist saadeti Aftonbladetile kaks Washingtoni saatkonna poolt koostatud raportit, mis analüüsisid nii Trumpi kui ka Hillary Clintoni võidu mõju USA-Rootsi suhetele. Ka nende raportite sisu oli osaliselt kinni kaetud, et vältida "Rootsi ja teise riigi suhete kahjustamist", kusjuures Trumpi puudutavas raportis oli oluliselt rohkem tsenseeritud lauseid kui Clintoni omas.
Ajaleht juhib tähelepanu ka sellele, et näiteks kunagise peaministri Fredrik Reinfeldti poolt 2012. aastal Barack Obamale saadetud õnnitluskiri avalikustati täies mahus.
Löfven ootas pikka aega võimalust rääkida Trumpiga ka telefoni teel, kusjuures tema Taani kolleegil Lars Lokke Rasmussenil õnnestus seda teha juba tükk aega tagasi. Rasmusseni puhul on teada ka see, et viimane rääkis Trumpiga üsna pikalt julgeolekust.
Rootsi meedias aga spekuleeritakse praegu, et tõenäoliselt puudutasid kinni kaetud lõigud Venemaad ja seda, mida võivad järeleandmised Moskvale tähendada Rootsi julgeoleku jaoks.
Löfvens brev till Trump är inte maskat pga fjäsk. Statsministern konsekvensbeskriver vad eftergifter till Ry kan betyda för rikes säkerhet. pic.twitter.com/YGMtajTGGl
— Peter Larsson (@Herravaldet) November 23, 2016
Löfven ja Trump pidasid telefonivestluse kolmapäeval
Rootsi peaminister Stefan Löfven vestles Trumpiga telefoni teel kolmapäeval ja sai temalt kutse isiklikule kohtumisele tulevase Ühendriikide visiidi ajal, vahendas BNS valituse teadaannet.
Löfven õnnitles Trumpi valimisvõidu puhul ning rõhutas Rootsi ja Ühendriikide heade suhete tähtsust.
Trump kinnitas omakorda, et näeb kõiki võimalusi tiheda koostöö jätkumiseks.
Peaministri pressinõunik ütles ajalehele Aftonbladet, et algatus telefonivestluseks tuli Trump poolelt ja USA visiiiti pole veel kavandatud. | Rootsi peaministri õnnitluskiri Trumpile on osaliselt salastatud | https://www.err.ee/577889/rootsi-peaministri-onnitluskiri-trumpile-on-osaliselt-salastatud | Rootsi ajaleht Aftonbladet avaldas õnnitluskirja, mille peaminister Stefan Löfven saatis USA presidendivalimised võitnud Donald Trumpile. Telefoni teel rääkisid Trump ja Löfven kolmapäeval. |
Kitsing viibis väljakul üheksa minutit, piirdus kahe punktiga (kahesed 1/2, kolmesed 0/1), võttis kaks lauapalli, kaotas korra palli ja tegi kaks viga. Tema kasuteguriks jäi 1, pluss-miinus reiting oli meeskonna kehvim (-18).
Tabeliseis A-grupis: 1. Monaco 5-1, 2. Banvit 5-1, 3. Aris 4-2, 4. Nymburk 3-3, 5. Frankfurt 3-3, 6. Ironi Nahariya 2-4, 7. Domzale 1-5, 8. Bakken Bears 1-5. | VIDEO | Bakken Bears kaotas Meistrite liigas, Kitsingult tagasihoidlik mäng | https://sport.err.ee/94869/video-bakken-bears-kaotas-meistrite-liigas-kitsingult-tagasihoidlik-mang | Kristjan Kitsingu koduklubi Aarhusi Bakken Bears kaotas korvpalli Meistrite liiga põhiturniiri kuuendas ringis kodus Iisraeli klubile Ironi Nahariyale 71:90 (21:21, 14:21, 11:24, 25:24). |
Kihlveopettuseks on näiteks juhtum, kus sportlased, treenerid või kohtunikud panustavad eelnevalt kokku lepitud tulemusele, näiteks vastaste võidule ja üritavad meelega kaotada.
Tulenevalt kohtupraktikast saab täna selliste pettuste eest karistada üksnes väärteokorras.
Seadusega tehakse muudatus väärteo koosseisus ja sätestatakse, et väärteokoosseis rakendub vaid neil juhtudel, kui sellega ei panda ühtlasi toime karistusseadustikus sätestatud kelmuse koosseisu.
Lisaks taastatakse seadusega Eesti lipu all rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostavatel laevadel võimalus korraldada oma pardal kuni 1000 euro suuruse võidufondiga loteriisid sagedamini kui üks kord nädalas.
Muudatus oli vajalik, sest tänavu 1. jaanuarist jõustus hasartmänguseaduse säte, mis võimaldab korraldada loteriisid võidufondiga alla 1000 euro üksnes üks kord nädalas.
Samuti keelatakse seadusega toto ehk kihlveo korraldamine, kus ennustatakse loterii tulemusi.
Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. | Hasartmänguseaduse muudatus võimaldab kihlveopettuste eest karistada kriminaalkorras | https://www.err.ee/577929/hasartmanguseaduse-muudatus-voimaldab-kihlveopettuste-eest-karistada-kriminaalkorras | Riigikogu kiitis neljapäeval heaks hasartmänguseaduse muutmise seaduse, mis loob võimaluse karistada kihlveopettuste toimepanijaid kriminaalkorras. |
Erakonna riigikaitseküsimuste eest vastutav kõneisik Hans Wallmark ütles Financial Timesile, et Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel tegi tõenäolisemaks selle, et Rootsi taotleb NATO-ga liitumist, vahendas Euobserver.
"Hetkel peame me toetuma isikule, kelle eesmärkidest on väga keeruline aru saada. Seega on argumendid Rootsi NATO-liikmesuse poolt tänase seisuga veelgi tugevamad," selgitas Wallmark.
Mõõdukas Koalitsioonipartei ning tema võimalikud paremtsentristlikud liitlased oleksid võimelised praeguste reitingute kohaselt pärast 2018. aastal toimuvaid valimisi valituse moodustama.
Toetus NATO-ga liitumisele on Rootsis tõusuteel
Göteborgi ülikooli kevadel avaldatud iga-aastase uuringu kohaselt on esimest korda uuringu ajaloos Rootsis NATO-ga liitumise toetajaid rohkem kui vastaseid.
Ülikooli SOM (Society Opinion Media) instituudi korraldatud arvamusuuringu kohaselt toetas eelmisel aastal NATO-ga liitumist 38 protsenti rootslastest. Vastaseid oli 31 protsenti.
Rootsi puhul on oluliseks muutuseks ka see, et eelmisest aastast on kogu paremtsentristlik opositsioon hakanud avalikult NATO-ga liitumist toetama.
Praegu valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid on aga endiselt liitumise suhtes skeptilised, kuigi ka nende poliitikud on näiteks Venemaa teemal öelnud, et riik peab oma kaitsevõimet märkimisväärselt tõstma - üks samm selles vallas oli näiteks otsus taastada relvajõudude kohalolu strateegilise tähtsusega Gotlandi saarel. Samuti on hakatud tegema oluliselt rohkem avalikku sõjalist koostööd Ameerika Ühendriikidega
Näiteks mai lõpus ratifitseeris Rootsi parlament NATO võõrustamisleppe (HNSA), milles on sätestatud tingimused NATO tegutsemiseks Rootsi territooriumil. Näiteks annab HNSA NATO-le võimaluse transportida sõjatehnikat läbi või üle Rootsi territooriumi, kuid seda saab teha ainult Stockholmi vastava kutse korral. | Rootsi opositsioon: Trumpi võit muudab NATO-ga liitumise veelgi aktuaalsemaks | https://www.err.ee/577928/rootsi-opositsioon-trumpi-voit-muudab-nato-ga-liitumise-veelgi-aktuaalsemaks | Hetkel opositsioonis olev Mõõdukas Koalitsioonipartei, mis on Rootsi peamiseks paremtsentristlikuks erakonnaks, andis teada, et viimaste rahvusvaheliste sündmuste valguses on vajadus liituda NATO-ga veelgi suurem. |
Mälestis kõneleb selle perioodi kirikuvahetusliikumisest, kui Eesti muutus religioosselt mitmekesisemaks ja õigeusu kirikud hakkasid kerkima ka maapiirkondades. Paljud õigeusu kirikud on praeguseks hävinud või varemeis, olemasolevates hoonetes aga pole enamasti säilinud terviklikke ikonostaase koos sama kujunduslahendusega aujärjetaguse maaliga.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on väga tähtis, et kaitse alla võeti terviklik kujunduslahendus. "Ehkki Kolga-Jaani Püha Nikolause kiriku sisustus on 1870. aastate küllaltki tüüpiline lahendus, on see tänapäevaks muutunud harulduseks," kinnitas Jänes.
Kolga-Jaani õigeusu kirik rajati 1870. aastatel arhitekt G. Scheli tüüpprojekti põhjal. Samal ajal valmis kirikusisustuse terviklahendus, kuhu kuulub puidust ehisdekooriga pildisein ja ikoonid ning ikonostaasi taga altarruumis paiknev aujärjetagune maal koos raamistusega. Kokku on mälestise koosseisus 19 sakraalset pilti, mida ümbritsevad kaunistustega puitkonstruktsioonid.
Kunstimälestisi on mälestiste hulgas üldse kõige arvukamalt, kokku 13 434, selle hulgas on kõige rohkem just kirikuvara. Sellisel viisil komplektse tervikuna polnud seniajani ükski ikonostaas kaitse all. Ettepaneku kiriku sisustuse kultuurimälestiseks tunnistamiseks tegi Muinsuskaitseamet, kes pidas silmas objekti ajastu- ja paigatruudust, unikaalsust ja terviklikkust. Kultuurimälestiseks tunnistamine võimaldab selle omanikul taotleda riigieelarvelist toetust asja hooldamiseks ja korrastamiseks. | Kolga-Jaani kiriku ikonostaas tunnistati kultuurimälestiseks | https://kultuur.err.ee/314774/kolga-jaani-kiriku-ikonostaas-tunnistati-kultuurimalestiseks | Kultuuriminister allkirjastas käskkirja, millega tunnistatakse kultuurimälestiseks Kolga-Jaanis asuva Püha Nikolause kiriku ikonostaasi ehisekooriga konstruktsiooni, ikoonid ja aujärje taguse maali koos raamistusega. See on silmapaistev tervik 19. sajandi teise poole kirikusisustusest. |
Prantslane proovis Jaapani autotootja masinat Kataloonia teedel: kõigepealt asfaldil ja pärastpoole ka kruusal. Sõidu järel mainis Ogier, et parandamist vajab Toyota vedrustus. Samas ta lisas, et kokkuvõttes autol siiski potentsiaali on, vahendab Ilta-Sanomat.
Kuulujuttude kohaselt plaanib Toyota teha Ogier'le helde pakkumise ehk umbes kümme miljonit eurot aastas. Seda oleks kahe-kolme miljoni võrra rohkem kui prantslane teenis sarjast tagasitõmbunud Volkswagenis.
Toyota kõrval jahib Ogier' algkirja ka Forde kasutav eratiim M-Sport, kelle Fiestat peaks prantslane nädala lõpus väljaande Autosport andmetel proovima Walesi või Põhja-Iirimaa teedel. | VIDEO | Toyotat proovinud Sebastien Ogier nägi masinas potentsiaali | https://sport.err.ee/94868/video-toyotat-proovinud-sebastien-ogier-nagi-masinas-potentsiaali | Endale järgmiseks hooajaks töökohta otsiv autoralli valitsev maailmameister Sebastien Ogier testis eile tuleval aastal MM-sarjaga liituva Toyota Yarist. |
Tõenäoliselt ilmub esimene number juba järgmisel kuul, vahendavad AFP, veebiportaal Meedia ja The Local.
Skandaalsete karikatuuride tõttu tähelepanu pälvinud Charlie Hebdo sai üle kogu maailma tuntuks pärast seda, kui islamiäärmuslastest terroristid, vennad Said ja Cherif Kouachi, ründasid 2015. aasta jaanuaris nädalalehe Pariisis asuvat toimetust ning tapsid seal 12 inimest, nende seas ka peatoimetaja Stephane Charbonnier' ja mitu legendaarset karikaturisti.
Saksamaal osteti umbes 70 000 eksemplari nädal aega pärast rünnakut ilmunud Charlie Hebdo eriväljaannet ning hüüdlause "Mina olen Charlie" (prantsuse keeles "Je suis Charlie") levis laialdaselt ka Saksa ühiskonnas. Prantsuskeelset väljaannet ostetakse Saksamaal iga nädal umbes 1000 eksemplari.
Charlie Hebdo pressiesindaja ütles, et detsembris ilmuva esimese saksakeelse numbri tiraaž on umbes 200 000 ning satiirileht hakkab maksma 4 eurot.
Saksakeelses versioonis on peamiselt karikatuurid ja tõlked prantsuskeelsest väljaandest, kuid toimetajatel on kavas hakata üha rohkem tootma ka originaalset saksakeelset sisu. | Satiirileht Charlie Hebdo hakkab ilmuma ka saksa keeles | https://www.err.ee/577891/satiirileht-charlie-hebdo-hakkab-ilmuma-ka-saksa-keeles | Tuntud Prantsuse satiirileht Charlie Hebdo hakkab peagi ilmuma ka Saksamaal ja saksa keeles. |
Keskmine palk tõusis, kuid kasv on aeglustunud
Statistikamet teatas, et selle aasta kolmandas kvartalis tõusis keskmine bruto-kuupalk 1119 euroni. See tähendab eelmise aasta sama ajaga võrreldes veidi enam kui seitsmeprotsendilist tõusu. Samas nentis amet, e keskmise palga kasv on aeglustunud.
Keskmine bruto-tunnipalk oli kolmandas kvartalis 6,6 eurot. Reaalpalk ehk summa, milles on arvesse võetud ostujõudlust, tõusis võrreldes eelmise aasta sama ajaga aeglasemalt kui brutokuupalk ehk 6,7 protsenti.
Kõrgeimad palgad on endiselt info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses.
Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ja kohalikes omavalitsustes.
Pankade koodikaardid muutuvad järgmiste aastate jooksul kasutuks
Eesti pangad peavad Euroopa direktiividele vastavalt kliente põhjalikumalt turvastama, see tähendab, et 2018. aasta alguseks muutuvad paroolikaardid kasutuks. Pankade hinnangul on Eestis kasutusel ligi pool miljonit kaarti.
Tõenäoliselt ei vasta aga praegu kasutuses olevad paroolikaardid karmimatele nõuetele ja uutele maksulimiitidele. See tähendab, et summad, mida saab paroolikaardiga üle kanda, muutuvad väiksemaks. Samas ei kao paroolikaardid täielikult, nendega võib vaadata konto seisu ja teha maksimaalselt 10-euroseid pisiülekandeid. Praegu kehtib paroolikaardile 200-eurone maksepiirang.
Kaarte peetakse ebaturvaliseks, sest koode on lihtne varastada.
Kokkuleppekihlveod võrdsustatakse kriminaalteoga
Riigikogus läheb kolmandale lugemisele valitsuse algatatud hasartmängu-seaduse muutmise eelnõu, mis loob võimaluse karistada kriminaalkorras kihlveopettuste toimepanijaid.
Kihlveo-pettus on näiteks juhtum, kus sportlased panustavad eelnevalt kokku lepitud tulemusele, näiteks vastaste võidule ja üritavad meelega kaotada. Praegu saab selliste pettuste eest karistada vaid väärteo korras. Eelnõuga taastatakse ka Eesti lipu all rahvusvahelist reisijate-vedu tegevatel laevadel võimalus korraldada pardal kuni tuhande euro suuruse võidu-fondiga loteriisid sagedamini kui üks kord nädalas.
Jahimeestel hakkab sigade Aafrika katkuga võitlemisel jaks otsa saama
Sigade Aafrika katkust vabanemiseks on vaja külma talve ning metssigade arvu vähendamist miinimumini. Viimase eesmärgi täitmiseks puudub jahimeestel aga motivatsioon, vahendas Jane Saluorg raadiouudistes.
Värsked andmed Sigade Aafrika katku levikust kõnelevad selgelt keelt - algselt ainult Lõuna- ja Kagu-Eestis levinud viirushaigusesse on tänaseks nakatunud kogu Mandri-Eesti. Eesti maaülikooli professor Arvo Viltropi sõnul on katkust puutumata veel ainult Muhu saar ja Hiiumaa.
"Katk ei haara territooriumi mitte vaibana, vaid kolletena. Osa karju nakatub, teine osa jääb nakatumata," selgitas Viltrop. Nakatunud kari küll sureb ära, kuid jätab keskkonda maha viiruse, millega on lihtne kokku puutuda neil karjadel, kes esialgu haigusesse ei nakatunud.
Tundub, et tegemist on surnud ringiga. Siiski lisab professor, et kodusigade hulgas hakkab olukord stabiliseeruma, sest seapidajate arv jääb järjest väiksemaks ja väheneb ka problemaatiliste talude absoluutarv. Samas püsib risk kodusigade nakatumiseks seni, kuni katk pole kadunud metssigade hulgast.
Seega tuleks Viltropi sõnul hävitada ka viimased, hinnanguliselt 1500 järelejäänud metssiga. "Selle saavutamine on problemaatiline. On näha, et jahimeeste motivatsioon ei ole aga piisav," märkis ta.
Keskkonnaagentuuri elusloodusosakonna juhtivspetsialist Peep Männil tõdeb samuti, et jahimeeste tahe on pigem hoida kõrget metssea arvukust, sest kui sigu on rohkem, saab neid rohkem küttida, mis omakorda tähendab, et proteiini ei pea ostma poest ja ka jahiedukus on suurem.
Raadio 2 hommikuprogrammis näidati Eesti kalleimat kella
Hommikuprogrammis oli külas saate "Kapist välja" toimetaja Anne Vetik, kes kutsus endaga kaasa Aegaon Watches looja Kristjan Rabi. Eesti disainerid toodavad Maarjamaa kalleimaid kelli, mille hind on enam kui 7000 eurot.
Sel pühapäeval kell 11.15 on ETV saate "Kapist välja" teemaks meestele loodud disaintooted.
Ilmateade: päeva peale pilvisus hõreneb
Ennelõunal on pilves ilm ja sajab vihma, kohati on udu. Pealelõunal lääne poolt alates sadu lõpeb ja pilved hõrenevad. Tuul pöördub edelast läände ja loodesse ning tugevneb 7-12, puhanguti 15, rannikul 10-15, puhanguti 22 m/s. Õhutemperatuur on 2..5°C.
Allikas: Ilmateenistus | 5 uudist, mida täna hommikul teada | https://www.err.ee/577926/5-uudist-mida-tana-hommikul-teada | Tere hommikust! Neljapäeva, 24. novembri hommiku ülevaade ERRi uudistest on siin. |
Kui Viljandi Vibesi üks eesmärk on tutvustada head uut Eesti muusikat, siis eesoleva kontsertõhtuga astutakse selle teostamiseks suur samm edasi. Kuigi Vibes on teinud videoid tuntumate artistidega, näiteks Curly Stringsi ja Frankie Animaliga, siis tänane kontsert toob Tallinna publikuni täiesti avastamata Viljandi artistid, Nebula Flowersi ning Twice the Stringsi.
2016. aasta alguses Judith Partsi loomingust sündinud koosseisu Nebula Flowers iseloomustab eksperimenteerimine, vabadus, akustiliste pillide nagu viiul ja vibrafon segamine süntesaatoritega ning ekspressiivne vokaal.
Twice the Strings on intelligentset popmuusikat viljelev bänd, kelle helikeelest kostub nii karmimaid rokk-bluusi noote, kui ka varmalt valitud meloodilisust. Kahe laulva kitarristi, Kelly ja Jaan-Eeriku sümbioosi kaudu sünnib muusika, millele lisavad värvi omaloomingulised tekstid ja põnevad lavakarakterid. | Viljandi Vibes toob muusikaarmastajateni põneva kontserdi | https://menu.err.ee/293220/viljandi-vibes-toob-muusikaarmastajateni-poneva-kontserdi | Akustiliste live-sessioonide poolest tuntust kogunud Viljandi Vibes tuleb internetiavarustest välja. Kontsert põnevate esinejatega toimub juba täna õhtul Tallinnas, Kultuuriklubis Kelm. |
Algkoosseisus alustanud Kotsar viibis väljakul 23 minutit, viskas kümme punkti (kahesed 4/7, vabavisked 2/2), haaras viis lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu ja tegi kolm viga. Meeskonna parim oli 21 punktiga tagamees Sindarius Thornwell.
Sarnaselt South Carolinale on viie võiduga alistanud ka Rauno Nurgeri ülikool Wichita State, kes oli parem LSU-st 82:47 (46:19).
Nurger pääses platsile 11 minutiks, viskas seitse punkti (kahesed 0/2, kolmesed 2/3, vabavisked 1/2), võttis neli lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, blokeeris ühe pealeviske, kaotas korra palli ja tegi kaks viga. Wichita State'i parim oli 15 punktiga Markis McDuffie. | VIDEO | Kotsar viskas kümme punkti ja South Carolina sai NCAA liigas võidu | https://sport.err.ee/94866/video-kotsar-viskas-kumme-punkti-ja-south-carolina-sai-ncaa-liigas-voidu | Maik-Kalev Kotsari ülikool South Carolina teenis NCAA liigas viienda võidu, alistades kodus Michigani meeskonna 61:46 (33:27). |
Sven Grünberg on helilooja, muusik, budistlik mõtleja, Dalai-laama maaletooja, isa – kui nimetada mõnd rolli tema elus. Muidugi on ta ka poeg, abikaasa, vend, õppejõud, inimene. Ta on isiksus oma väljakujunenud maailmavaatega. Vaatamata kokkupuudetele budismiga, on ta karmi ütlemisega mees, kes samas on oma seisukoha või hinnangu eest valmis ka vastutama.
Mõne aasta eest elas Grünberg üle raske südameoperatsiooni ja hakkas elule teise pilguga vaatama. "Bonus Track” portreteerib teda operatsioonijärgsel ajal, mil ta jätkuvalt loob uut muusikat, hoolitseb, et varasem looming saaks veatult talletatud, kasvatab oma eelkooliealist tütart ja korraldab juba kolmandat korda Tema Pühaduse XIV Dalai-laama vastuvõttu.
Filmi "Bonus Track" stsenaristid on Margit Keerdo-Dawson ja Riho Västrik. Režissöör Riho Västrik, monteerija Lauri Laasik, helilooja Sven Grünberg, helirežissöör Ekke Västrik.
"Bonus Track" on ETV ekraanil 24. novembril kell 22:10. | Kultuuriportaal soovitab: Sven Grünbergist rääkiv dokfilm "Bonus Track" ETV-s | https://kultuur.err.ee/314772/kultuuriportaal-soovitab-sven-grunbergist-raakiv-dokfilm-bonus-track-etv-s | 24. novembril on ETV ekraanil Riho Västriku dokumentaalfilm "Bonus Track", mis räägib Sven Grünbergi elust raske südameoperatsiooni järgsel ajal. |
Karjakin oli kohtumise jooksul eduseisus ja Carlsen jäämas ajahätta, aga norralane kaitses meisterlikult ja valgetega Karjakin ei suutnud võitu vormistada. Viigiga lepiti pärast 74. käiku.
Male maailmameister selgitatakse 12 partiiga ehk järelejäänud kolmest partiist vajab Karjakin vähemalt üht võitu ja üht viiki või kolme viiki. | Male MM-tiitlimatš jätkub Karjakini juhtimisel | https://sport.err.ee/94865/male-mm-tiitlimats-jatkub-karjakini-juhtimisel | Male MM-tiitlimatši üheksas partii lõppes viigiga ja kolm partiid enne lõppu juhib väljakutsuja Sergei Karjakin maailmameister Magnus Carlseni vastu punktidega 5:4. |
Esimest hooaega NBA-s mängiv Bertans tegi ühtlasi oma suurliiga karjääri edukaima mängu, tabades kõik kolmepunktivset ja kogudes rekordilised 11 punkti. Kulpe on ta pannud 11 kohtumisega juba neli.
Tänavu kõik kaheksa võõrsilmängu võitnud Spurs alistas Hornetsi 119:114 (30:28, 29:32, 25:24, 35:30). | VIDEO | Vastase pealtpanekule kulbi pannud lätlane tegi NBA-s karjääri parima mängu | https://sport.err.ee/94864/video-vastase-pealtpanekule-kulbi-pannud-latlane-tegi-nba-s-karjaari-parima-mangu | Korvpalliliiga NBA sündmusterohkel mänguõhtul paistis silma ka San Antonio Spursi lätlane Davis Bertans, kes blokeeris Charlotte Hornetsi ääremängija Spencer Hawesi pealtpanekukatse. |
Ühtlasi püstitas Love sellega NBA esimese veerandaja rekordi. Ta jäi kolme punkti kaugusele Klay Thompsoni ühel veerandajal visatud punktide arvult, kui viimane loopis mullu jaanuaris ühes mängus kolmandal perioodil 37 silma.
Ülejäänud veerandaegadel Love palju punkte ei lisanud, neid jäi tema arvele lõpuks 40. LeBron James aitas meeskonda kolmikduubliga: 31 punkti, kümme lauapalli, 13 resultatiivset söötu. Cleveland tervikuna püstitas ta klubi rekordi tabatud kolmepunktivisete osas - rõnga läbis 20 sooritust, neist kaheksa avaveerandil Love.
Portlandile ei olnud abi ka mängujuht Damian Lillardi 40 punktist ja 11 resultatiivsest söödust.
Suurepärase mängu tegi ka Clevelandi kevadine konkurent NBA finaalist, Golden State Warriors, kes alistas kodus Los Angeles Lakersi 149:106 (41:26, 39:23, 26:29, 43:28). Ühtlasi püstitati klubi rekord resultatiivsete söötude osas - 47 ühes mängus.
Seitse kaugviset taganud Warriorsi tähe Stephen Curry nimele jäi 31 punkti ja üheksa tulemuslikku söötu. Kevin Durant toetas teda 28 ja Klay Thompson 26 silmaga. Draymond Green aitas omasid 11 resultatiivse sööduga.
Õhtu resultatiivseim mängumees oli 45 punktiga New Orleans Pelicansi äär Anthony Davis, kes viskas 45 silma ja haaras kümme lauapalli ning aitas Pelicansi koduareenil 117:96 (31:26, 22:24, 36:18, 28:28) võiduni Minnesota Timberwolvesi üle.
Seitsmenda võidu järjest teenis San Antonio Spurs, kui alistas võõrsil Charlotte Hornetsi 119:114 (30:28, 29:32, 25:24, 35:30). Kawhi Leonardi arvele jäi 30 punkti.
Tulemused: Philadelphia - Memphis 99:104, Charlotte - San Antonio 114:119, Orlando - Phoenix 87:92, Cleveland - Portland 137:125, Indiana - Atlanta 85:96, Brooklyn - Boston 92:111, Detroit - Miami 107:84, Houston - Toronto 102:115, Dallas - LA Clippers 104:124, Utah - Denver 108:83, New Orleans - Minnesota 117:96, Golden State - LA Lakers 149:106, Sacramento - Oklahoma City 116:101. | VIDEOD | Hiilgav Kevin Love viskas NBA esimese veerandi punktirekordi | https://sport.err.ee/94863/videod-hiilgav-kevin-love-viskas-nba-esimese-veerandi-punktirekordi | Korvpalliliigas NBA viskas Kevin Love esimesel veerandajal lausa 34 punkti ja aitas Cleveland Cavaliersi kodus 137:125 (46:31, 35:29, 31:32, 25:33) võiduni Portland Trail Blazersi üle. |
Plaadifirma üks vedajatest Martin Jõela rääkis, et Velly Joonase plaat on Froteel järjekorras seitsmes, mistõttu ollakse juba harjunud, et uuesti ülesleitud lood välismaal tähelepanu äratavad ja näiteks Soundcloudis kuulamisi koguvad. "Kõige üllatavam on isegi see, et ka Eestis on lugu uuesti avastatud, kuulatud ja mängitud palju laiemas muusikakuulajate ringis. See tähendab, et tegelikult on lugu hakanud elama väljaspool meie vinüülplaati," selgitas Jõela Menule.
"Stopp, Seisku Aeg!" pole silma jäänud aga ainult Eesti muusikagurmaanidele. Laulu on mänginud DJ-d maailma erinevates paikades, Slovakkiast Suurbritanniani. Alles 11. novembril kõlas pala BBC raadioeetris Tom Ravenscrofti saates.
"Meile on muidugi oluline, et enda jaoks tähtsad muusikud ja DJ-d on plaati mänginud või lemmikute edetabelites üles lugenud. Eks erilisim on olnud foto, kus tuntud DJ ja raadiosaatejuht Gilles Peterson plaati enda käes hoiab," rääkis Jõela. See sama kuulus Briti DJ on nõukogude perioodi Eesti lauljatari pala mänginud ka BBC Raadio 6 eetris.
Frotee teine eestvedaja Erki Pruul tõdes, et mida suurem tähelepanu, seda rohkem plaati ostetakse ja see annab võimaluse plaadifirmat edasi arendada. Aga loomulikult on oluline ka teine moment. "Frotee plaadifirmale on alati olnud olulised ka lood muusika taga. Näiteks kuidas keerulises ühiskondlikus olukorras muusikat loodi ja levitati. Velly Joonase näol on tegemist artistiga, kes oli vähetuntud isegi siin ja kelle loomingust on säilinud ainult mõned lood, seega on meie jaoks olnud põnev näha, kuidas muusikalises mõttes outsider kuulsust kogub," ütles Pruul.
Stopp, Seisku Aeg!
Velly Joonase "Stopp, Seisku Aeg!" on tegelikult kaver ABBA kuulsa lauljatari Frida loost "I See Red". Hämmastaval kombel on Velly versioon loost Youtube’is populaarsemgi kui Frida originaal. Kui Velly lool on 68 000 vaatamist, siis Frida ametlikul Youtube’i kanalil on "I See Red" saanud 24 000 vaatamist.
Kuigi Jõela sõnul on ka originaalversioon väga hea, siis eestikeelne tekst kõlab välismaalasele eksootilisena. "Võib-olla kerge amatöörlikkus pillimängus lisab just selle õige koguse sarmi. Kuid lõpuni ei tea seda meiegi," rääkis Jõela Velly versiooni fenomenist.
Nüüd juba mingis ringkonnas hitiks kujunenud Velly loo taasavastas Jõela esimest korda Klassikaraadio saatest "Nyyd-muusika. Eesti on kaugemal veel", mille koostas Berk Vaher, kelle teadmisi unustatud Eesti popmuusikast nimetab Jõela hindamatuteks.
Hoolimata üllatavast menust pole Velly Joonas ise loo salvestusega väga rahul. "Eks tegu on noorte amatöörmuusikutega, kuid ta andis loa plaadi tegemiseks. Ja kui plaat oli valmis, oli tal endalgi hea meel, sest keegi oli sõitnud talle külla Pärnumaale, et plaatidele autogrammi küsida. Ta ütleb, et poleks uskunud, et nii palju kuulajaid on sellel lool," tõdes Jõela.
Erki Pruul lisas, et tegelikult on loo selline edu ka tema enda jaoks natuke üllatav. "Olin kindel, et plaati saadab edu, aga et sellest saab meie kõige populaarsem reliis, seda ma ei uskunud. Aga eks rajad olid juba sisse aetud ja mõnes mõttes iga järgmise plaadiga järjest lihtsam tähelepanu saada," tõdes ta. Muusikaarmastajad ostavad Pruuli sõnul Frotee plaate ka ainult eelkuulamislõikude põhjal.
Pruul lisas, et Velly Joonase plaat pole siiski esimene, mille tiraaži Frotee läbi on müünud. "Tegelikult on sellest kujunenud isegi juba suhteliselt meeldiv rutiin meie jaoks. Saame peaaegu iga päev päringuid ühe või teise meie läbimüüdud plaadi taaspressimise kohta, aga see ei ole meie jaoks teema," selgitas ta. Pigem võetakse positiivset vastukaja kui märki, et ollakse õigel teel ja keskendutakse uute plaatide väljaandmisele. "Oleme ju seadnud eesmärgiks anda välja ainult seda muusikat, mis oma plaadikogust veel puudu, mitte võimalikult suuri koguseid läbi müüa," selgitas Pruul.
Veel sel aastal ilmub Frotee alt Sven Grünbergi animafilmide muusika plaat. "Oleme selle plaadi ettevalmistamisele kulutanud siiani ülekaalukalt kõige rohkem aega, üle pooleteise aasta. Aga lubame, et see kõik on ootamist väärt, sest üldse esimest korda saavad heliplaadile legendaarsed "Naksitrallid", "Klaabu", "Linalakk ja Rosalind" ning paljud teised armastatud multifilmide teemad," ütles Pruul.
Velly Joonas - "Stopp, Seisku Aeg!"
Frida - "I See Red" | Nõukogude laulja Velly Joonase unustatud pala elab läänemaailmas uut elu | https://menu.err.ee/293208/noukogude-laulja-velly-joonase-unustatud-pala-elab-laanemaailmas-uut-elu | Möödunud aastal avaldas plaadifirma Frotee helikandjal Velly Joonase 1980ndate algul kirjutatud loo "Stopp, Seisku Aeg!". Palast, mis omal ajal jäi vaid Eesti Raadio arhiividesse, on nüüd saanud hitt, mida hindavad DJ-d üle maailma. |
Otsustavaks kujunes viimane veerandaeg, kus Gran Canaria tegi 75:72 seisult lausa 13:0 spurdi ja sellest Venemaa klubi enam ei taastunud.
Algviisikus alustanud eestlase arvele jäi kümme punkti (kahesed 2/6, kolmesed 2/3), kuus lauapalli, kaks resultatiivset söötu, üks vaheltlõige, kaks pallikaotust ja kaks viga. Tema kasutegur oli kümme.
Nižni Novgorodi resultatiivseimad olid Kenneth Boynton 19, Ivan Strebkov 18 ja Deandre Kane 13 punktiga. Võitjatele tõi Kyle Kuric 18 silma.
Gran Canaria on ühtlasi viie võidu ja ühe kaotusega A-grupi liider. Järgnevad Cedevita (4-2), Lietkabelis (3-3), Nižni Novgorod (2-3) ja MZT Skopje (0-5). Edasi ei pääse üksnes grupi viimane. | Vastaste 13:0 spurt sai Siim-Sander Vene klubile eurosarjas saatuslikuks, eestlaselt hea mäng | https://sport.err.ee/94862/vastaste-13-0-spurt-sai-siim-sander-vene-klubile-eurosarjas-saatuslikuks-eestlaselt-hea-mang | Eesti korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Nižni Novgorod kaotas Eurocupi sarjas võõrsil Gran Canariale 87:98 (17:20, 24:23, 26:27, 20:28). |
Merike Hallik on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia keraamika eriala 1990. aastal. Ta on tegutsenud nii vabakutselise kunstnikuna kui ka kunstiõpetajana. Näitustel osaleb alates 1998. aastast.
Arvukate kodu- ja välismaiste grupinäituste kõrval on tal olnud 12 isikunäitust, millest viimane hetkel "Framille" galeriis, Soomes.
Käesoleval näitusel tegeleb kunstnik looduse vormimise ja mõtestamisega kondiportselanis, tekitades erinevad variatsioonie pindadest ja faktuuridest, mis kajastuvad osaliselt dekoratiiv- ning osaliselt tarbevormides. Materjalile omane läbikumavus koos valgusega loob erilise atmosfääri, mis annab edasi hetki oma kordumatuses, tundeid ja mälestusi. Igas töös on oma lugu, aja kiires kulgemises mälusoppi talletatud hetk.
Õrna ja valge kondiportselani erinevatest pindadest tekkiva lummuse esiletoomiseks on kunstnik kasutanud musta pigmenti, mis massi sees tekitab uusi varjundeid. Kunstniku sõnul on portselan õrn ja habras materjal, mis vihjab vaatajale, et õrn võib olla ka meid ümbritsev elu ja et peab olema piisavalt tarkust näha, hoida ja igal hetkel kohal olla.
Kõik tööd on teostatud aastatel 2015-2016. | Merike Hallik vormib ja mõtestab loodust kondiportselanis | https://kultuur.err.ee/314771/merike-hallik-vormib-ja-motestab-loodust-kondiportselanis | Täna avatakse HOP galeriis Merike Halliku näitus "Variatsioonid". |
Festivali pika ajaloo jooksul on inimeste muusikamaitset avardanud ligi üle tuhande esineja nii kodumaalt, lähinaabrite juurest kui ka sellistest eksootilistest paikadest nagu Alaska, Niger, Senegal, Lõuna-Korea, Mauritaania ja Afganistan. Hulgaliselt muusikaelamusi pakkuva muusikapeo korraldajad kutsuvad inimesi tänavuse programmi koostamisel kaasa rääkima. "Korraldame hääletuse, kus kõigil soovijatel on võimalus enim rahvast hullutanud ansamblite hulgast oma lemmik valida. Anname endast parima, et kolm kõige rohkem hääli saanud esinejat suvisel festivalil rahvast taas rõõmustaksid. See oleks meie kingitus maailma kõige paremale publikule," selgitas Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa.
Nimekirjas on sellised tuntud ja armastatud esinejad nagu: Omiri, Trilok Gurtu, Tsuumi Sound System, Jan Blake, Antti Paalanen, Genticorum, Garmarna, Frikar, Bruce Molsk, Fernardo Stern, Väsen, Esma Redźepova, Altan, Aleksey Arkhipovsky, Otava Yo, Ansambel Tbilisi, Frigg, Andrei Mongush. Hääletus toimub ürituse kodulehel, kus on kirjas ka täpsed hääletusreeglid. Oma hääle saab anda 2. detsembri südaööni.
XXV Viljandi pärimusmuusika festival toimub Viljandis 27.-30. juulil 2017. Suvise muusikasündmuse teema on "Uut ja vana", mis annab ainest ka ürituse 25. juubeliks. | Rahvas saab oma lemmikud Viljandi folgile tagasi kutsuda | https://menu.err.ee/293219/rahvas-saab-oma-lemmikud-viljandi-folgile-tagasi-kutsuda | Eesti pärimusmuusika keskus korraldab XXV Viljandi pärimusmuusika festivali ja kutsub rahvast programmi koostamisel kaasa rääkima. |
"Mina tean, et laenuruumi on 40 miljonit, nemad lubavad võtta üle 100 miljoni aastas, mis kõik ju kuhjub, koormab ja tõstab ebaefektiivsete kulutuste osa," ütles Ligi usutluses Maalehele.
Ligi sõnul kaotab uue võimuliidu maksupoliitikast keskklass, kellele on tehtud spetsiaalne kõrgem maksuaste ning see on väga halb signaal, kui suhtuda maksuvabadusse kui millessegi, mis ühiskonna edasiviijate kulumiinimumile ei kehti, kelle maksumäär võib olla üle 30 protsendi teatud vahemikus.
"Siiani oleme lähtunud lihtsast tõest, et tasuvam majandus on see, mis tõmbab kõigi palgad kaasa. Ja tipud on need, kes loovad töökohti. Valitsuse programm on aga hoida kinni mittetootlikust ja vaesest majandusest. Näidata trääsa neile, kes on saanud parema hariduse, võib-olla töötavad mitmel kohal ja loovad teistele töökohti," märkis Ligi.
Ligi sõnul on Eesti oma maksusüsteemi siiani ehitanud rahvusvaheliste ekspertide soovituste järgi, kes ütlevad, et tööjõumaksud on liiga kõrged. "Nüüd sotsiaalmaksu tõstetakse. Saime suure vaevaga alustada sotsiaalmaksu langetamisega, nüüd see tõstetakse tagasi. Töö maksukoormuse langetamise asemele on tulnud vaesuse subsideerimine," nentis Ligi.
Ligi sõnul ei taha ta võimuliidu maksuerandite lubaduste teksti isegi vaadata, sest see on niivõrd ebameeldiv. "Seal on ebapraktilisus ja ebausutavus. Erandid on metsikult kallid, korruptiivsed ja ebaefektiivsed. Oleks väga oluline hoida maksumäärad madalal ja mitte koormata kedagi üle, et osalust oleks võimalikult palju. Aga maksuvabastustega me ei jõua alumiste kümnendikeni. See on pettus, kui tegeleme "palgavaesusega" ja tühistame vajaduspõhised lastetoetused, aga tegeliku vaesuse ja majanduse sisu parandamisega jätame tegelemata," tõdes Ligi. | Jürgen Ligi: Ratase valitsus hoiab kinni vaesest majandusest | https://www.err.ee/577918/jurgen-ligi-ratase-valitsus-hoiab-kinni-vaesest-majandusest | 2010. aastal areneva Euroopa parimaks rahandusministriks tunnistatud Jürgen Ligi (RE) on seisukohal, et uus koalitsioon tahab maksuvabastustega ajada sotsiaalpoliitikat, kuid see ei toimi. |
Postimees kirjutab, et 2012. aasta algul toonase EAS-i juhi Alajõe ministeeriumisse saadetud kirjast leiab kõike muud kui presidendi ja tema abikaasa käsitlemist kõigi teistega võrdväärsete kodanikena.
Ermamaa omaniku Evelin Ilvese abikaasa Toomas Hendrik Ilvese teistkordne presidendiks valimine oli Alajõe kirja järgi piisavalt ettenägematu asjaolu, et lasta projekti eesmärgi saavutamata jäämine kinni maksta maksumaksja kaukast, märkis leht.
Ehkki Ermamaa sai raha Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programmist, tundis Alajõe huvi, kas majandusministeerium peab põhjendatuks katta tagasinõue Phare programmist, mille eesmärk oli hoopis toetada Ida-Euroopa riike enne ühinemist Euroopa Liiduga.
Toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts sai sellise ettepaneku peale pahaseks ja käskis selle kohe tagasi võtta, ühtlasi teatas Parts EAS-i nõukogule, et kui ministrile tehakse selliseid ebaeetilisi ettepanekuid, siis otsigu nõukogu endale uus juhtkond.
Praegune riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe on ERR-ile öelnud, et 2012. aastal kaaluti ja hinnati otsust kuude kaupa. "See oli keeruline otsus ja usun, et tol hetkel tegime juriidiliselt õige otsuse ja me jätsime tegelikult selles samas otsuses võimaluse seda tagasinõude määra uuesti hinnata," märkis ta.
Riigikogu esimees Eiki Nestor on seisukohal, et Alajõe ei pea EAS-i skandaali tõttu praegusest ametist lahkuma. | Leht: EAS püüdis Ärmat päästa riigi rahaga | https://www.err.ee/577919/leht-eas-puudis-armat-paasta-riigi-rahaga | 2012. aastal uuris EAS-i toonane juht Maria Alajõe võimalust jätta presidendi abikaasa Evelin Ilvese firmale Ermamaa makstud 190 000 euro suurune toetus täielikult Eesti maksumaksja õlule. |
"Tere töötab väga hästi, ettevõte töötab väikeses jooksvas kasumis ja mingeid makseprobleeme ei ole. Maksud on deklareeritud ja ajatatud. Ettevõte täidab kohustusi ajatatud graafiku järgi," ütles Tere juhatuse liige Aivar Rehe Eesti Päevalehele.
Rehe usub, et on Teres suutnud taastada töörahu ja töised suhted piimatootjatega, makstes piima eest jooksvalt ja keskmiselt 27–30 senti liitrilt.
"Piima kokkuostuhind on sügisel tõepoolest kõvasti tõusnud. Praegu ostab Tere päevas kokku umbes 120–150 tonni piima. Seda on Tere tootmisvõimsusega võrreldes muidugi väga-väga vähe, eriti kui arvestada, et ainuüksi Põlva tehas võiks iga päev vastu võtta 1000 tonni piima," nentis ta.
Rehe sõnul on nad Tere omaniku Oliver Kruudaga rollid väga selgelt ära jaganud ehk tema ei sekku Kruuda läbirääkimistesse uue omaniku leidmiseks ja Kruuda ei sekku tehaste operatiivjuhtimisse.
"Igal õhtul kella 21–22 vahel arutame siiski kiired ja päevakajalised küsimused läbi," ütles Rehe.
Kui Tere nõukogu uus esimees, pankrotihaldur Maire Arm kõrvaldas Kruuda ettevõtte juhatuse liikme ametist, võeti Tere omanikult Kruudalt ka ligipääs firma ruumidesse.
Terel on nõudeid kokku 48,3 miljoni euro eest, laenuvõlg moodustab sellest ligi 36 miljonit eurot. | Leht: Tere piimatööstuse maksuvõlg suureneb hoolimata stabiilsest kasumist | https://www.err.ee/577914/leht-tere-piimatoostuse-maksuvolg-suureneb-hoolimata-stabiilsest-kasumist | Avalikest andmetest selgub, et piimatööstuse Tere maksuvõlg riigile on oktoobri lõpust kuni praeguseni suurenenud 1,2 miljoni euro pealt 1,9 miljoni euro peale, smas väidab Tere juhatuse liige Aivar Rehe, et ettevõte täidab kohustusi kindlalt ajatatud graafiku järgi. |
Linda Line'i laevad ei välju, kui tuule kiirus on merel 15 m/s ja laine kõrgus üle kahe meetri.
Tallinna-Helsingi liinil teenindavad reisijaid kiirkatamaraanid Karolin ja Merilin. | Linda Line tühistas kõik neljapäevased reisid | https://www.err.ee/577920/linda-line-tuhistas-koik-neljapaevased-reisid | Tallinna-Helsingi liini kiirlaevadega teenindav Linda Line tühistas neljapäeval kõik reisid. |
Häirekeskus sai kell 20.35 teate tulekahjust Kaevurite puiesteel asuvas kortermajas, kus ühes kolmanda korruse korteris põles praht.
Kustutustööde käigus toodi korterist välja 41-aastane mees, kellele kiirabi andis kohapeal esmaabi.
Kustutustööd lõpetati kell 21.22. | Korteripõlengus sai mees viga | https://www.err.ee/577921/korteripolengus-sai-mees-viga | Ida-Virumaal Kohtla-Nõmme alevikus sai kolmapäeva õhtul korteripõlengus mees viga. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.