text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kell 8.27 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mustamäe teel, kus 41-aastane naine sõitis Toyota Corollaga tagant otsa 45-aastase naise juhitud Honda Civicule, mis omakorda paiskus tagant otsa ees peatunud Peugeot 508-e, mida juhtis 36-aastane mees ning Peugeot põrkas omakorda tagant otsa ees peatunud Opel Vectrale, mida juhtinud 29-aastane mees.
Ahelkokkupõrkes sai viga Toyota juht ja tema autos olnud kaheksa-aastane tüdruk ning Honda juht, kes kõik toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 16.24 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Viljandi maantee ja Liivametsa tänava ristmikul, kus 52-aastane naine sõitis Audi 80-ga ette peateel liikunud Peugeot Partnerile, mida juhtis 75-aastane mees. Mõlemad juhid toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 20.30 juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Rakke vallas Kapu-Rakke-Paasvere tee 6,9. kilomeetril, kus 50-aastase mehe juhitud Ford Focusele jooksis ette põder. Juht kaotas sõiduki üle kontrolli, sõitis teelt välja ja rullus katusele. Hiljem pöördus juht Viljandimaa haiglasse.
Kell 20.58 juhtus liiklusõnnetus Tartus Jaama tänava ja Sõpruse puiestee ristmikul, kus 47-aastane mees sõitis BMW 520-ga otsa fooriga reguleeritud ülekäigurajal sõiduteed ületanud 49-aastasele mehele. Jalakäija toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. | Liikluses sai vigastada seitse inimest | https://www.err.ee/577922/liikluses-sai-vigastada-seitse-inimest | Kolmapäeval juhtus üle Eesti kolm raskemat liiklusõnnetust, milles sai vigastada kokku seitse inimest, sealhulgas üks laps. |
18. minutil viis uruguailane Edinson Cavani Prantsusmaa meistermeeskonna juhtima, poolajale antud üleminutil viigistas penaltist seisu Olivier Giroud. Marco Verratti omavärav 60. minutil viis eduseisu juba Arsenali, kuid Lucas Moura tegi 77. minutil lõppseisuks 2:2.
Teises A-alagrupi kohtumises mängisid Basel ning Razgradi Ludogorets väravateta viiki.
B-alagrupis pakkusid tõelise põnevusetenduse Istanbuli Besiktas ning Lissaboni Benfica. Gonzalo Guedese 10., Nelson Semedo 25. ning Ljubomir Fejsa 31. minuti väravatest asus külalismeeskond juba esimesel poolajal kohtumist kolme väravaga juhtima, kuid teisel poolajal tuli Besiktas mängu tagasi.
58. minutil oli täpne Cenk Tosun, 83. minutil vähendas Ricardo Quaresma penaltist Türgi klubi kaotusseisu minimaalseks ning tagasituleku vormistas minut enne kohtumise lõppu Vincent Aboubakar, kes realiseeris Quaresma imetabase trikisöödu.
Teises B-alagrupi kohtumises Napoli ning Kiievi Dünamo väravaid ei löönud.
C-alagrupis oli Barcelona Lionel Messi 24. ning 56. (penaltist) minuti väravatest võõrsil 2:0 parem Glasgow Celticust ning kindlustas ühtlasi alagrupivõidu, Manchester City jäi Mönchengladbachi Borussia vastu 23. minutil Raffaeli löödud värava läbi kaotusseisu, kuid viigistas tänu David Silva esimese poolaja üleminuti tabamusele.
D-grupis kindlustas alagrupivõidu Madridi Atletico, kes alistas prantslaste Kevin Gameiro 55. ning Antoine Griezmanni 66. minuti väravatest 2:0 PSV. Kolmapäeval varem toimunud kohtumises oli Rostov üllatuslikult 3:2 parem Müncheni Bayernist.
Tabeliseisud:
A-alagrupp: Arsenal 11 punkti, PSG 11, Basel 2, Ludogorets 2.
B-alagrupp: Napoli 8, Benfica 8, Besiktas 7, Kiievi Dünamo 2.
C-alagrupp: Barcelona 12, Manchester City 8, BMG 5, Celtic 2.
D-alagrupp: Atletico 15, Bayern 9, Rostov 4, PSV 1.
E-alagrupp: Monaco 11, Leverkusen 7, Tottenham 4, CSKA 3.
F-alagrupp: Dortmund 13, Madridi Real 11, Sporting 3, Legia 1.
G-alagrupp: Leicester 13, Porto 8, Kopenhaagen 6, Brügge 0.
H-alagrupp: Juventus 11, Sevilla 10, Lyon 7, Zagreb 0. | Arsenal ja PSG mängisid viiki, Besiktas tuli välja kolmeväravalisest kaotusseisust | https://sport.err.ee/94861/arsenal-ja-psg-mangisid-viiki-besiktas-tuli-valja-kolmevaravalisest-kaotusseisust | Euroopa jalgpalli Meistrite liigas mängisid Londoni Arsenal ja Pariisi Saint Germain kolmapäeval välja 2:2 viigi. Istanbuli Besiktas jäi põnevusmängus Lissaboni Benfica vastu esimesel poolajal 0:3 kaotusseisu, kuid suutis kodupubliku marulise toetuse abiga lõpuks 3:3 viigistada. |
Kell 19.00 algaval finaalkontserdil astuvad üles neli parimat pillimängijat, finalistide hulgast valib Vabariigi Pillimehe välja publik. Võitjale annab tiitli ja hõbemärgi üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.
Vabariigi Pillimehe tiitlile kandideerib 19 muusikut üle Eesti, konkursist osavõtjatel tuleb esitada 9-minutiline Eesti pärimusmuusikast koosnev kava. Lubatud on ka omalooming, mis on loodud Eesti traditsioonilises stiilis ja arvestab traditsioonilist esteetikat ja esitusviisi.
Pillimehe tiitli eest astuvad võistlustulle Katariin Raska, Maria Mänd, Kulno Malva, Villu Talsi, Martin Arak, Arno Tamm, Kert Krüsban, Hartwin Dhoore, Rauno Koorts, Hillar Vimberg, Ervin Lember, Herbert Konnula, Kristi Kool, Karmen Juhkam, Andreas Jürimäe, Hanna Miina Kivisäk, Liisa Koemets, Maali Käbin ja viimasel hetkel võistlejate nimistusse lisandunud Leanne Barbo.
Vabariigi Pillimehe kontsertvõistlust hindab ja finalistid valib samal päeval toimuvast eelvoorust välja žürii koosseisus Celia Roose, Cätlin Mägi, Juhan Uppin, Heino Tartes, Aivar Arak, Tarmo Noormaa ja Juhan Uppin. Vabariigi Pillimehe tiitli võitja selgub aga samal õhtul Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimuval finaalkontserdil publikuhääletusel. | Otseülekanne kell 19: Viljandis selgub Vabariigi Pillimees 2020 | https://kultuur.err.ee/1154787/otseulekanne-kell-19-viljandis-selgub-vabariigi-pillimees-2020 | 6. novembril toimub Viljandis Pärimusmuusika Aidas teine Vabariigi Pillimehe konkurss, kus selgub parim soolopillimees Eestis. |
Külalised asusid esmalt kohtumist juhtima 26:20, kuid poolajapausile mindi 43:43 viigiseisult. Kolmandal veerandil viskas Lyon-Villeurbann 23 silma Baskonia 18 vastu ning nii asuti otsustava veerandi eel viie punktiga juhtima. Raieste koduklubi ei andnud alla, kuid pidi lõpuks siiski tunnistama Lyon-Villeurbanni nappi paremust.
Võitjate parim oli 19 punkti ja viie lauapalliga Moustapha Fall. Baskonia resultatiivseim oli üleplatsimehena Tonye Jekiri, kes sai kirja 23 punkti. Raieste seekord platsile ei pääsenud.
Liigatabelis hoiab Baskonia kahe võidu ja kolme kaotusega 12. kohta, Lyon-Villeurbann on ühe võidu ja kolme kaotusega 16. positsioonil.
Teised tulemused: Peterburi Zeniit – Olympiacos 66:75; Anadolu Efes – Tel Avivi Maccabi 91:89, Berliini Alba – Barcelona 67:103. | Raieste koduklubi kaotas Euroliigas napilt Lyon-Villeurbannile | https://sport.err.ee/1155868/raieste-koduklubi-kaotas-euroliigas-napilt-lyon-villeurbannile | Korvpalli Euroliigas teenis napi kaotuse Sander Raieste koduklubi Baskonia, kes jäi kodus alla Lyon-Villeurbannile tulemusega 86:88. |
Käega mängu reeglit on väänatud nii- ja naapidi ning kasutatud erinevaid mõisteid, kuid alati leidub neid, kes pole rahul. Pärast viimast muudatust on selgelt kasvanud olukordade hulk, kus palli mängitakse käega tahtmatult, kuid vastavalt juhendile tuleb kohtunikel seda karistada, kirjutab Soccernet.ee.
"Võib-olla tasuks pöörduda tagasi endise sõnastuse juurde, kuid jätta alles täiendus, mis keelab juhusliku käega värava löömise. Küllaltki sageli tabab pall juhuslikult mängijate käsi, kuid neid olukordi ei peaks karistama, kui tegu on vältimatu puutega. VAR-i kasutuselevõtt mitmetel võistlustel on probleemile veelgi tähelepanu juhtinud," kirjutas Aleksander Ceferin
Viimati muudeti käega mängu reeglit määrustega tegeleva IFAB-i iga-aastasel kohtumisel märtsis 2019.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Käega mängu reeglit tahetakse taas korrigeerida | https://sport.err.ee/1155864/kaega-mangu-reeglit-tahetakse-taas-korrigeerida | Euroopa jalgpalli katuseorganisatsioon UEFA pöördus rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA poole palvega vaadata üle reeglistik, mis reguleerib käega mängimist. |
Kane on Tottenhami eest teinud 300 kohtumist ning oma 200. värava sai ta kirja 13. minutil. Teised väravad lõid Inglismaa meeskonnale Lucas ja Giovani Lo Celso. Ludogoretsi ainsa tabamuse sai kirja Claudiu Keseru.
J-alagrupis hoiab Tottenham nüüd kuue punktiga teist kohta Antwerpi (7 punkti) järel. Ludogorets pole punktiarvet avanud ja on neljandal positsioonil LASK-i järel.
Teised tulemused: AS Roma – CFR Cluj 5:0, Benfica – Rangers 3:3, H. Beer Sheva – Leverkuseni Bayer 2:4, Poznani Lech – St. Liege 3:1, Omonia – Granada CF 0:2, PAOK – PSV 4:1, Viini Rapid – Dundalk 4:3, Real Sociedad – AZ Alkmaar 1:0, Rijeka – Napoli 1:2, Sivasspor – Qarabag 2:0, Praha Slavia – Nice 3:2. | Euroopa liiga: Harry Kane tabas Tottenhami võidumängus 200. värava | https://sport.err.ee/1155862/euroopa-liiga-harry-kane-tabas-tottenhami-voidumangus-200-varava | UEFA jalgpalli Euroopa liiga alagrupiturniiri kolmanda vooru mängudes alistas Tottenham Hotspur võõrsil Ludogoretsi tulemusega 3:1. Harry Kane lõi seejuures meeskonna eest oma 200. värava. |
Saaremaa Võrkpalliklubi parimaks mängijaks kerkis 18 punktiga Hindrek Pulk. Kaheksa silmaga toetasid meeskonda Sauli Sinkkonen ja Lourenco Loes Wennder. Jekabpilsi parimad olid üheksa punkti kirja saanud Kristaps Šmits ja Zigurds Adamovics.
Saaremaa vastuvõtt oli 64% vastase 45% vastu ja rünnak 48% Läti meeskonna 33% vastu. Eesti klubi teenis blokiga 13 punkti, lätlaste oma viis. Saaremaa VK teenis serviga seitse ja Jekabpils kaks silma.
Liigatabelis jätkab 26 punktiga esikohal Saaremaa, Jekabpils hoiab 13 silmaga teist kohta. | Saaremaa VK alistas tühjade tribüünide ees lähikonkurendi | https://sport.err.ee/1155860/saaremaa-vk-alistas-tuhjade-tribuunide-ees-lahikonkurendi | Võrkpalli Balti liigas alistas Saaremaa Võrkpalliklubi koduväljakul tühjade tribüünide ees lähikonkurendi Jekabpilsi Luši tulemusega 3:0 (25:18, 25:15, 25:16). |
Nadal murdis avasetis Thompsoni servi kahel korral ning teises setis päästis geimipunkti enne, kui kiire lõppmänguga kohtumise võitis. "Ta servis teises setis palju paremini. Eksisin paaril korral, kus poleks pidanud. Lõpp oli keeruline, aga leidsin viisi võitmiseks," ütles Nadal, kes on võitnud nüüd karjääri jooksul 286 erinevat vastast, kohtumise järel.
Veerandfinaalis läheb Nadal vastamisi kaasmaalase Pablo Carreno Bustaga (ATP 15.), kes alistas Norbert Gombose (ATP 105.) tulemusega 7:5, 6:2.
Veerandfinaali jõudsid ka Ugo Humbert (ATP 34.), kes alistas Marin Cilicu (ATP 43.) tulemusega 6:3, 6:7 (4), 6:3, Milos Raonic (ATP 17.), kes võitis Marcos Gironit (ATP 91.) 7:6 (1), 6:2 ning Daniil Medvedev (ATP 5.), kes sai jagu Alex De Minaurist (ATP 25.) 5:7, 6:2, 6:2. | Rafael Nadal alistas Pariisis 286. vastase | https://sport.err.ee/1155857/rafael-nadal-alistas-pariisis-286-vastase | Pariisis jätkuval ATP Masters-sarja turniiril jõudis veerandfinaali kõrgeima asetusega hispaanlane Rafael Nadal (ATP 2.), kes sai jagu austraallasest Jordan Thompsonist (ATP 61.) tulemusega 6:1, 7:6 (3). |
Maailma Antidopinguagentuur ehk WADA määras Venemaa sportlastele nelja aasta pikkuse võistluskeelu mullu detsembris. See tähendab, et Venemaa sportlased ei saa osa võtta järgmise aasta Tokyo ja 2022. aasta Pekingi olümpiamängudest. Samuti ei saa nende riigi jalgpallikoondis osaleda 2022. aasta MM-finaalturniiril Dohas. Sportlased, kes tõestavad, et nad ei olnud osalised suures dopinguskandaalis, saavad suurvõistlustel neutraalse lipu all siiski võistelda. Veel ei tohi Venemaa WADA otsuse järgi korraldada järgmise nelja aasta jooksul rahvusvahelisi tiitlivõistlusi ega selleks õigust taotleda.
Venemaale määrati karistus, kuna selgus, et Mosvka laboratoorium oli lisaks dopinguproovidega manipuleerimisele võltsinud enne üleandmist dokumente. Lisaks olid kustutatud failid, mis oleksid võinud pettuse päevavalgele tuua. Venemaa lükkas taolised väited ümber ja kaebas WADA otsuse spordi kõrgeimasse kohtusse.
Koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu kuulas CAS erinevad osapooled üle videosilla vahendusel. "Raske on ennustada, kui kaua protsess aega võtab, aga eeldame, et teavitame osapooli otsusest aasta lõpuks," seisis CAS-i avalduses. | CAS otsustab Venemaa sportlaste saatuse aasta lõpuks | https://sport.err.ee/1155836/cas-otsustab-venemaa-sportlaste-saatuse-aasta-lopuks | Rahvusvaheline spordikohus (CAS) lõpetas neli päeva kestnud istungi Šveitsis Lauseanne'is. Aasta lõpuks loodetakse vastu võtta otsus, kas Venemaa sportlastele jääb kehtima nelja aasta pikkune võistluskeeld või mitte. |
Seni riiklikul tasandil tuumaenergia kasutuselevõtu osas ühtegi otsust vastu võetud ei ole, sest eelnevalt tuleb teha põhjalik ettevalmistustöö. Töörühm hakkabki analüüsima välisriikide ekspertide kaasabil tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalust Eestis ning esitab oma järeldused ja ettepanekud valitsusele. Valmiv põhjalik tuumaenergia kasutuselevõtu mõjude analüüs aitab riigil teha kaalutletud ja teadlikku otsust.
"Eesti energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks on üks võimalik lahendus tuumaenergia kasutuselevõtmine pärast 2030. aastat," nentis peaminister Jüri Ratas.
"See on üks paljudest võimalikest lahendustest kliimaneutraalseks elektri tootmiseks Eestis, mis väärib ühiskonnas laialdast arutelu ning igal juhul põhjalikke analüüse edasiste otsuste langetamisel," lisas Ratas.
Tuumaenergia kasutuselevõtust on Eestis hakatud rääkima eelkõige sellepärast, et madala süsinikuheitmega energiatootmise allikana võiks see aidata kaasa Eesti 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisele. Tuumaenergia plussiks on ka suutlikkus tagada ilmastikuoludest sõltumatult ööpäevaringne elektrivarustus. Üheks oluliseks puuduseks on aga aja- ja ressursimahukas kasutuselevõtmise protsess.
Keskkonnaminister Rene Koka sõnul aitaks tuumaenergia kasutuselevõtt kaasa Eesti energiajulgeoleku tagamisele, samas nõuab see riigilt suuri investeeringuid jaama ehitamiseks ja käitamiseks ning pikka ettevalmistusaega.
"Elektritootmise kõrval saab tuumaenergiat kasutada ka hoonete kütmiseks ning osade tehnoloogiliste lahenduste juures on selle abil võimalik toota ka vesinikku. Samas kaasneb tuumaelektrijaama rajamisega mitmeid julgeoleku- ja poliitilisi riske. Vähetähtis pole ka küsimus, mida teha kasutatud tuumakütusega, mille käitlemine ja ladustamine on keeruline ning nõuaks Eestisse sobiva lõppladustuspaiga rajamist," selgitas ta.
Tuumaenergeetika kasutuselevõtmine eeldab vähemalt 10–15 aastat ettevalmistavaid tegevusi. Seega ei saaks Eesti esimene tuumajaam tööd alustada kindlasti mitte enne 2035. aastat.
Eestil puuduvad praegu tuumajaamade rajamiseks nii vajalik õiguslik raamistik, pädevad asutused kui ka valdkondlikud eksperdid. Kiirgusseaduse kohaselt saab kiirgustegevusluba uue tuumakäitise käitamiseks taotleda alles pärast seda, kui Riigikogu on vastu võtnud tuumakäitise kasutuselevõtu otsuse.
Kuna hetkel ei ole teada, kas või millise tehnoloogilise lahendusega tuumajaam võiks Eestisse tulla, siis ei ole teada ka seal tekkivate jäätmete ladustamise vajadused. Kasutatud tuumakütuse ladustamiseks tuleks Eestisse rajada sobiv lõppladustuspaik. Paldiski tuumaallveelaevade õppereaktorite lammutamiseks ja ohutuks ladustamiseks Eestisse 2040.aastaks rajatav radioaktiivsete jäätmete ladustuspaik tuumakütuse võimalikuks ladustamiseks ei sobi.
Tuumaenergia kasutuselevõtmise otsus on avalikkuse jaoks suure ja olulise tähtsusega, sestap on valitsuse kinnitusel väga oluline, et inimesed saaksid selle vastuvõtmises kaasa rääkida. Kas avalikkuse kaasamine toimuks rahvahääletuse või mingis muus vormis, selgub analüüsiprotsessi käigus.
Töörühma kutsub kokku keskkonnaministeerium koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste asjaomaste ministeeriumidega. | Valitsus loob tuumaenergia töörühma | https://www.err.ee/1155834/valitsus-loob-tuumaenergia-tooruhma | Valitsus arutas neljapäevasel kabinetinõupidamisel tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalusi Eestis ning otsustas, et seisukohtade kujundamiseks tuleb luua riiklik tuumaenergia töörühm. |
Võistluskeeld kehtib kuni 28. oktoobrini 2022. Austria väljaanne avaldas, et murdmaasuusataja oli aastatel 2012-2014 omanud EPO-t vähemalt kahel korral. Stockinger võib vastava otsuse nelja nädala jooksul edasi kaevata.
36-aastase austerlase karjääri parimad tulemused jäävad 2007. aastasse. Ühel MK-sarja sprindietapil pälvis ta viienda koha. | Austria murdmaasuusatajale määrati kaheaastane võistluskeeld | https://sport.err.ee/1155830/austria-murdmaasuusatajale-maarati-kaheaastane-voistluskeeld | Austria murdmaasuusatajale Martin Stockingerile määrati dopinguaine EPO ostmise eest kaheaastane võistluskeeld. |
Arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse rahvastiku kestlikkuse, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonda. Seni puudub Eestis rahvastikupoliitikat kujundav ja suunav terviklik strateegiadokument, teatas valitsus pressiteates.
Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostatakse muu hulgas selleks, et leppida valitsuse tasandil ministeeriumite ja valdkondade vahel kokku, kuidas ja milliste tegevustega toetada eesti rahva kestlikkust ning saavutada ühiskonnas suurem sidusus ja ühtekuuluvustunne. | Valitsus kiitis heaks rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostamise | https://www.err.ee/1155829/valitsus-kiitis-heaks-rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-koostamise | Valitsuse liikmed arutasid ja kiitsid istungi otsusena heaks rahvastikuminister Riina Solmani (Isamaa) ja kultuuriminister Tõnis Lukase (Isamaa) ettepaneku algatada rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 koostamise. |
Sprinti 150 meetrit enne lõpujoont alustanud Philipsen suutis oma selja taga hoida sakslaseid Pascal Ackermanni (Bora-hansgrohe) ja Jannik Steimlet (Deceuninck-Quick Step). Võitja ajaks oli kuus tundi, 22 minutit ja 36 sekundit.
Kuna varasemalt oli kokku lepitud, et ajad märgitakse protokolli seisu järgi, mis oli kolm kilomeetrit enne lõppu, siis said 84 võistlejat võitjaga sama aja, kuigi finišisse jõuti väikeste vahedega. See tähendab, et üldarvestuses suuri muutusi ei toimunud ning liidrina jätkab võistlust sloveen Primož Roglic (Team Jumbo-Visma), kes edestab kolm etappi enne velotuuri lõppu Richard Carapazi (Ineos Grenadiers) 39 ja Hugh Carthyt (EF Pro Cycling) 47 sekundiga. Räime meeskonna liider Dan Martin jääb Roglicist maha ühe minuti ja 42 sekundiga.
Räim kaotas 15. etapil võitjale kaheksa minutit ja 30 sekundit ning Laas 11 minutit ja 22 sekundit. Kokkuvõttes jätkavad eestlased vastavalt 142. ja 143. positsioonil. Räim kaotab Roglicile 3:54.38 ja Laas 4:01.20.
Etapa 15 - Stage 15 | #LaVuelta20
???????? Vive el último kilómetro de la victoria de @JasperPhilipsen gracias a @CarrefourES
???????? Live the last km. of Jasper Philipsen's victory thanks to @CarrefourES #CarrefourConLaVuelta pic.twitter.com/3KtDvjBm4a
— La Vuelta (@lavuelta) November 5, 2020 | 22-aastane belglane teenis Vueltal karjääri esimese suurtuuri etapivõidu | https://sport.err.ee/1155825/22-aastane-belglane-teenis-vueltal-karjaari-esimese-suurtuuri-etapivoidu | Vihmas ja vastutuules sõidetud 230,8-kilomeetrisel Vuelta 15. etapil teenis karjääri esimese suurtuuri võidu 22-aastane belglane Jasper Philipsen (UAE-Team Emirates). Eesti ratturid Mihkel Räim (Israel Start-Up Nation) ja Martin Laas (Bora-Hansgrohe) said vastavalt 101. ja 116. koha. |
Augustis hindas Swedbank, et tänavune langus tuleb suurem, samas prognoosis pank veidi kiiremat taastumist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Swedbank kommenteeris, et Eesti toibus kevadisest kukkumisest oodatust kiiremini, kuid koroonaviiruse uus laine aeglustab taastumist.
Pank hindab, et pensionireform suurendab järgmisel aastal majanduskasvu 0,6 protsendi võrra. | Swedbank prognoosib Eesti tänavuseks majanduslanguseks 3,2 protsenti | https://www.err.ee/1155809/swedbank-prognoosib-eesti-tanavuseks-majanduslanguseks-3-2-protsenti | Swedbanki hinnangul langeb Eesti majandus tänavu 3,2 protsneti ning kasvab tuleval aastal 3,1 protsenti. |
"Praguse seisuga on Terviseamet määranud FCI Levadia esindusmeeskonna isolatsiooni kuni järgmise esmaspäevani, mis tähendab, et jalgpalliliit lükkas laupäevale määratud Premium liiga 27. vooru kohtumise Tallinna JK Legion – Tallinna FCI Levadia edasi 14. novembrile," selgitas olukorda Soccernet.ee-le jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.
Kolmapäeva õhtul toimuma pidanud 110. Tallinna derbi FCI Levadia - FC Flora jäeti ära kaks tundi enne mängu, sest viimati laupäeval meeskonna juures viibinud Levadia jalgpallur andis esmaspäeval positiivse koroonaproovi. Ülejäänud Levadia meeskonda testiti nii teisipäeval kui ka kolmapäeval ja kõik proovid olid negatiivsed, aga mäng Floraga jäeti igaks juhuks ikkagi ära, sest kui mõni Levadia mängija andnuks hiljem positiivse koroonaproovi, tähendanuks see isolatsiooni ka Florale, mis halvanuks Eesti koondise.
Teisipäevane värske otsus laupäevaks kavandatud Legioni-mängu kohta tähendab selle kohtumise pidamist koondisepausi ajal, aga otseseid takistusi pole, sest Legionist keegi A- või U-21 koondisesse ei kuulu ning Levadia mängijaid ei saa esmaspäevani kestva isolatsiooni tõttu A-koondise võistlusturneele (Itaalia, Põhja-Makedoonia, Gruusia) kaasa võtta.
"Mõni detail Premium liigat puudutavas on esialgu ebaselge, aga asja klaarumisel – eeldatavasti juhtub see homme – hakkame nii klubidega kui ka liidu juhatuses arutama, kuidas praeguses reaalsuses edasi minna," lisas Pohlak.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Levadia määrati isolatsiooni, mäng Legioniga lükkub koondisepausi ajale | https://sport.err.ee/1155813/levadia-maarati-isolatsiooni-mang-legioniga-lukkub-koondisepausi-ajale | Terviseamet määras Premium liigas kolmandat kohta hoidva FCI Levadia esindusmeeskonnale isolatsiooni seoses ühe meeskonnaliikme positiivse koroonaprooviga. Laupäevane Premium liiga 27. vooru kohtumine Tallinna Legion – FCI Levadia lükkub seetõttu edasi. |
Vahetusmeeste pingilt sekkunud Vehmanen teenis mänguaega 18 minutit ning viskas selle ajaga kuus punkti (kahesed 3/4, kolmesed 0/1). Eelmisel aastal üle lahe siirdunud noormehe jaoks oli tegemist Soome karjääri punktirekordiga. Senine rekord oli ühe punkti võrra väiksem ja pärines eelmisest hooajast. Rakvere spordikooli kasvandiku arvele kogunes veel üks lauapall, kaks resultatiivset söötu, üks vaheltlõige, kuus pallikaotust ja üks isiklik viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Võitjate parimaks kerkis üleplatsimehena 31 silma visanud Brandon Spearman, külaliste resultatiivseim oli 22 punktiga Trey Zeigler.
Karhu Basket sai kolme kaotuse kõrvale kolmanda võidu, Korihait on aga kaotanud kõik kuus seni peetud kohtumist.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Rakveres sirgunud tagamängija nihutas Soomes oma punktirekordit | https://sport.err.ee/1155808/rakveres-sirgunud-tagamangija-nihutas-soomes-oma-punktirekordit | Eesti-Soome tagamängija Kiur Thomas Vehmaneni koduklubi Kauhajoki Karhu Basket sai kolmapäeval Soome kõrgliigas oma senise hooaja suurima võidu, kui kodusaalis alistati Uusikaupunki Korihait tulemusega 118:73 (33:17, 28:21, 30:14, 27:21). |
Kaheksakordne Eesti meister, 33-aastane Ivanov (ATP 707.) jäi kaks tundi ja 49 minutit kestnud maratonmatšis 7:5, 4:6, 4:6 alla 19-aastasele Ukraina esindajale Eric Vanshelboimile (ATP 746.).
Teises setis jäi Ivanov 1:5 kaotusseisu, suutis vahe vähendada 4:5-le, aga siis oli noor Ukraina mängija enda servil kindel ja võitis seti 6:4. Otsustavas setis pääses Vanshelboim 2:0 ja 3:1 ette, Ivanov viigistas, aga kaotas siis kohe enda pallingugeimi ja sellest murdest Vanshelboimile piisas, et matš võita.
20-aastane Glinka (ATP 852.) osutas korralikku vastupanu turniiril 5. asetatud hollandlasele Mick Veldheerile (ATP 524.), aga pidi kahetunnise heitluse järel tunnistama vastase 7:6 (3), 7:6 (4) paremust.
Siimar alistas kaasmaalase Tamme kahe tunni ja 23 minutiga ning tulemusega 6:3, 6:7 (5), 6:3. Avasett kulges tasavägiselt seisuni 3:3, mille järel võitis Siimar kolm geimi järjest. Teises setis läks vaja kiiret lõppmängu, kus kallutas kaalukausi enda poolele Tamm ning otsustavas setis rebis Siimar kohe 4:1 ette ning vormistas seejärel 6:3 võidu. Veerandfinaalis kohtub eestlane rootslase Simon Freudiga, kes sai teises ringis jagu lätlasest Karlis Ozolinsist tulemusega 6:4, 6:2.
Paarismängus jõudsid Johannes Seeman ja Siim Troost poolfinaali, alistades soomlased Eero ja Iiro Vasa 6:2, 5:7, 10:5. Nende vastasteks on seal Glinka ja Kenneth Raisma, kes said veerandfinaalis jagu šveitslastest Adrien Burdet'st ja Leandro Riedist tulemusega 4:6, 7:6 (5), 10:1.
Teises tabelipooles jõudsid poolfinaali Ivanov ja tema venelasest paariline Jan Sabanin, kes alistasid britid Joshua Parise ja Mark Whitehouse'i tulemusega 7:6 (5), 6:2. Poolfinaali jõudsid ka kaksikvennad Kristofer ja Mattias Siimas, kes said jagu 3. asetatud rootslastest Simon Freundist ja Jonathan Mridhast tulemusega 6:3, 0:6, 12:10. | Mattias Siimar jõudis Pärnu turniiril veerandfinaali | https://sport.err.ee/1155331/mattias-siimar-joudis-parnu-turniiril-veerandfinaali | Pärnus peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril langesid nii Vladimir Ivanov kui Daniil Glinka teises ringis konkurentsist välja. Veerandfinaali jõudis aga Mattias Siimar, kes sai jagu kaasmaalasest Kristjan Tammest. |
7.-8. novembrini toimuval mõõduvõtul stardivad teiste seas Euroopa lühiraja meistrivõistluste finalistid Martin Allikvee ja Daniel Zaitsev ning kõiki Eesti noorte- ja juunioride vanuseklasside rinnuliujumise rekordeid hoidev Eneli Jefimova, kellele pakub konkurentsi 100/200m rinnuliujumise Eesti rekordite omanik Maria Romanjuk.
Lisaks hüppavad vette paljud Eesti parimad noorujujad, kes on koroonapiirangutest tingituna saanud tavapäraselt vähem võistelda. Kahe võistluspäeva jooksul on kavas kõik 50-100-200 meetri distantsid ja 400 m vabaltujumine.
Mõlema võistluspäeva hommikul kell 9:30 algavad eelujumised ja kõikide distantside medalistid selgitatakse välja õhtul kell 17 algavates finaalides, kuhu pääsevad eelujumiste kaheksa kiiremat. | Eesti ujumistipud stardivad nädalavahetusel Kalev Openil | https://sport.err.ee/1155777/eesti-ujumistipud-stardivad-nadalavahetusel-kalev-openil | Sellel nädalavahetusel toimub Sõle ujulas Eesti ujumistippude osalusel ujumisvõistlus Kalev Open. Koroona piirangute tõttu pääseb tänavu võistlema 150 ujujat, et kõik vajalikud ennetusmeetodid saaks täidetud. |
OSCE alalises nõukogus niinimetatud Moskva mehhanismi raames valminud sõltumatus raportis leidsid kinnitust väited, et presidendivalimised ei olnud läbipaistvad, vabad ja ausad. Raporti kohaselt olid Valgevene valimistel selged puudujäägid ning täidetud ei olnud varasemate valimiste jälgimise põhjal paika pandud põhinõudeid, edastas välisministeeriumi pressiteenistus.
Raportis tõendatakse ka, et Valgevene ametivõimud on kasutanud ülemäärast vägivalda ning kinnitatakse võimude osalust piinamises, väärkohtlemises ja sunniviisilistes kadumistes. Tähelepanu juhitakse ka ajakirjandusvabaduse järjepidavale ründamisele ja naisaktivistide ähvardamisele nende laste hooldusõiguse äravõtmisega.
Raporti koostamise algatasid 17 OSCE liikmesriiki, teiste hulgas ka Eesti.
Riigid tõid raporti 72 soovitusest muu hulgas esile üleskutse Valgevene ametivõimudele tühistada 9. augusti valimiste tulemused, viia valimisseadus kooskõlla rahvusvaheliste standarditega, lõpetada kohe vägivald, vabastada poliitvangid, tagada ajakirjanike turvalisus ning hoiduda interneti ligipääsu piiramisest.
"Valgevene ametivõimude esimene samm praegusest olukorrast edasi liikumiseks peab olema vägivallakampaania lõpetamine, kõikide ebaõiglaselt vangistatute vabastamine ja selle taga olevate isikute vastutusele võtmine," seisab ühisavalduses. Riigid kutsusid Valgevenet uuesti üles pidama ühiskonnas kõikehõlmavat dialoogi.
Raport, mille peamine autor on rahvusvahelise õiguse professor Wolfgang Benedek, põhineb ulatuslikul materjalil, sealhulgas ohvrite ja pealtnägijate tunnistustel, ametlikul informatsioonil ning ametivõimude aruannetel. Ühisavalduses tunnustati inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke ja Valgevene kodanikuühiskonna liikmeid, kes on näidanud Valgevenes toimuva avalikuks tegemisel üles märkimisväärset vaprust ja tugevust.
Riigid väljendasid ka sügavat pettumust selle üle, et Valgevene ametivõimud on seni keeldunud koostööd OSCE-ga ja raportööriga Moskva mehhanismi raames. "Kutsume Valgevene ametivõime üles mõtlema uuesti läbi oma lähenemine ja tegema koostööd," ütlesid riigid.
Moskva mehhanismi raames sõltumatu ekspertmissiooni algatajariikide hulka kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Taani, Soome, Island, Norra, Poola, Madalmaad, Kanada, Belgia, Slovakkia, Tšehhi ja Rumeenia. | OSCE raport tõendab Valgevene valimiste võltsimist ja võimude vägivalda | https://www.err.ee/1155794/osce-raport-toendab-valgevene-valimiste-voltsimist-ja-voimude-vagivalda | Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 17 riigi algatusel koostatud raport näitab Valgevenes 9. augustil peetud presidendivalimiste võltsimist ja ametivõimude vägivalda sellele järgnenud opositsiooni protestide mahasurumisel. |
Vormel-1 piloodid saavad tuleval aastal võidu sõita Punase mere rannikul. "Saudi Araabiast on saanud riik, mis võõrustab paljusid spordivõistluseid ja meil on hea meel, et vormel-1 MM-etapp on üks neist," ütles F1 esimees ja juht Chase Carey. "Me avaldame peagi ka kogu tuleva aasta kalendri."
The 33rd country to host a round of the Formula 1 world championship
All you need to know about the #SaudiArabianGP ⬇️ @SaudiArabianGP https://t.co/MkDMdzSVKm
— Formula 1 (@F1) November 5, 2020
2020. aasta MM-kalendrisse kuulus esialgu 22 võistlust, kuid koroonaviiruse tõttu toimub neid hoopis 17. Oma seitsmenda maailmameistritiitli suunas on liikumas Lewis Hamilton (Mercedes; 282 punkti), kes edestab punktitabelis meeskonnakaaslast Valtteri Bottast (197) ja Max Verstappenit (Red Bull Racing; 162). | Saudi Araabia võõrustab öist vormel-1 MM-etappi | https://sport.err.ee/1155785/saudi-araabia-voorustab-oist-vormel-1-mm-etappi | Järgmisel aastal lisandub vormel-1 MM-sarja kalendrisse Saudi Araabia GP, mis sõidetakse novembris Jeddahi linnas öötulede valguses. |
PÖFF-i elutööpreemia pälvija selgub "Plekktrummis" esmaspäeva õhtul kell 21.30 ETV2-s. | "Plekktrummis" selgub PÖFF-i elutööpreemia laureaat | https://kultuur.err.ee/1155781/plekktrummis-selgub-poff-i-elutoopreemia-laureaat | Novembri keskpaigas algab 24. Pimedate Ööde Filmifestival, kus traditsiooniliselt jagatakse välja elutööpreemia. Erandlikult astub tänavune PÖFF-i elutööpreemia laureaat esimest korda laiema üldsuse ette "Plekktrummis". |
Vasaloppeti maraton toimub 7. märtsil ning sinna lubatakse starti ligi 300 mees- ja ligi 100 naissuusatajat. Need meessportlased, kes lõpetasid mullu esimese 150 ja naissportlased, kes lõpetasid esimese 50 hulgas, ei pea 2021. aastal stardikoha pärast muretsema. Lisaks jagavad korraldajad välja vabapääsmeid ja võistlema oodatakse ka Visma Ski Classics Pro Teami sportlaseid.
Kõik teised, kes tahavad Vasaloppetil siiski tulemust kirja saada, võivad raja läbida kolme nädala jooksul avatud võistlusel.
Tjejvasani maraton toimub nädal varem, 27. veebruaril ning sinna lubatakse starti vaid ligi sada osalejat. | Vasaloppeti maratonil lubatakse starti alla 500 suusataja | https://sport.err.ee/1155780/vasaloppeti-maratonil-lubatakse-starti-alla-500-suusataja | Tuleva aasta Vasaloppeti suusamaratonil lubatakse starti vaid piiratud arv eliitklassi sportlaseid. Sama saatus ootab Tjejvasani suusavõistlust. |
Uue tegevjuhi ülesanne on vastutada organisatsiooni igapäevatöö eest, vedada EKKM-i renoveerimisprojekti, hoida ja arendada institutsionaalseid suhteid kultuuriministeeriumi, Tallinna linna ja teistega ning ta peab omama pädevust finantshalduses ja projektide järelevalves.
Avaldusi ootab EKKM hiljemalt 30. novembrini. Lisateavet kandideerimistingimuste jm nõuete kohta leiab EKKM-i kodulehelt.
EKKM on kunstnike ja kuraatorite juhitud mittetulunduslik kunstiasutus, mis tegutseb alates 2006. aasta lõpust algselt skvotitud pinnal Kultuurikatla ja Linnahalli kõrval – kunagise Tallinna Soojuselektrijaama abihoone ruumides. | EKKM otsib tegevjuhti | https://kultuur.err.ee/1155776/ekkm-otsib-tegevjuhti | Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) otsib tegevjuhti. |
Thaci teatas tagasiastumisest neljapäeval pealinnas Prištinas pressikonverentsil ning ütles, et astub selle sammu kaitsmaks Kosovo presidendiameti rikkumatust.
Thacile esitas süüdistuse Kosovo erikohus (KSC), mis uurib 1990ndate aastate Kosovo konflikti ajal toime pandud sõjakuritegusid. KSC moodustati 2015. aastal Serbiast iseseisvumise nimel võidelnud Kosovo albaanlastest mässuliste väidetavate sõjakuritegude uurimiseks.
Thaci kuulutas välja Kosovo iseseisvuse 2008. aastal, kolm aastat pärast ühte valimisvõitu.
Tema reputatsioon sai kahjustada 2010. aasta Euroopa Nõukogu raporti avaldamise järel, milles teda süüdistati organiseeritud kuritegevuses ning serbia, albaania ja roma tsiviilelanike poliitiliselt motiveeritud tapmises sõja ajal ja pärast seda.
Haagi eriprokurörid, kes vastavat juurdlust uurisid, esitasid Thacile juunis ametlikud süüdistused, mis hõlmavad mõrvu, inimeste röövimisi, tagakiusamist ja piinamist.
Pärast seda, kui kohtunik süüdistused kinnitas, teatas Thaci neljapäeval tagasiastumisest.
"See ei ole kerge aeg minu ja mu perekonna jaoks ega nende jaoks, kes toetasid ja uskusid minusse meie heitluses kolme kümnendi jooksul vabaduse, iseseisvuse ja riigi ülesehitamise nimel," ütles Thaci pressikonverentsil.
Thaci osales 1990. aastatel tudengina Belgradi vastases passiivses vastupanus. Hiljem kolis ta Šveitsi, kus elab suur albaanlaste diasporaa. Hiljem otsustas ta koos kaasmõtlejatega lõpetada rahumeelse opositsiooni albaanlasi represseerivale Serbia režiimile.
Ta osales teiste albaanlastega sissiarmee KLA moodustamises Serbia liidri Slobodan Miloševici vastu. Sõjas hukkus enam kui 13 000 inimest, kellest suurema osa moodustasid albaanlased.
Thaci on tõrjunud tema vastu esitatud süüdistusi sõjakuritegudes, kirjeldades neid kui vastupanu Serbia repressioonidele.
"Rahuajal võisin ma teha poliitilisi eksimusi, kuid sõjakuritegusid mitte iial," ütles ta juunis. | Kosovo president astus sõjaroimasüüdistuste tõttu tagasi | https://www.err.ee/1155779/kosovo-president-astus-sojaroimasuudistuste-tottu-tagasi | Kosovo president Hashim Thaci, kes juhtis mässulisi 1990. aasta iseseisvusvõitluses Serbia vägede vastu, astus tagasi, et astuda rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) ette Haagis, et vastata sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude süüdistusele. |
Zirk ujus Energy Standard meeskonna eest esmalt 100 m liblikat, kus sai ajaga 51,97 kuuenda tulemuse. Seejärel oli eestlane 4 x 100 m vabalt teateujumises kolmandas vahetuses. Zirki ajaks märgiti 48,20 ning meeskond sai viienda koha. Päeva lõpetuseks ujus eestlane 400 m vabalt ning aeg 3.43,78 andis talle viienda tulemuse.
"Meie tiimi jaoks oli esimene kord, kui pidime võistlema kell 10 hommikul ja seda oli ka kohe tunda ujulas. Üleüldine energia oli madal ning tundsin ka ise natuke, et mul oli ennast raskem käima saada kui muidu, aga õnneks ei midagi hullu," kirjutas Zirk sotsiaalmeedias.
"Esimeses stardis ujusin 100 m liblikat, mille lõpetasin ajaga 51,97. See tulemus andis mulle kuuenda koha ning see oli minu kümnes kord seda ala ujuda alla 52 sekundi. Sellise saavutuseni pole ükski eestlane veel jõudnud," jätkas Zirk. "Järgmiseks ujusin 4 x 100 m vabalt teateujumises koos Ben Proudi, Sergii Shevtsovi ja Kliment Kolesnikoviga. Mina ujusin kolmandana ning sain enda vaheajaks 48,20, tiimiga olime viiendad."
"Peale teateujumist oli mul jälle aega ligi 25 minutit, et panna ennast valmis 400 m vabaltujumiseks. Sarnaselt eelmisele kohtumisele üritasin kasu võtta enda konkurentidest ning nii ma ka tegin. Hoidsin enamik distantsist enda kõrval ujunud Zane Grothest hammastega kinni, kuid kahjuks olin sunnitud temast lahti laskma umbes 300 m peal. Lõpetasin võistluse viiendana, ajaga 3.43,78, mis on minu karjääri paremuselt kolmas resultaat. Tundub, et sain päeva kolmandaks stardiks ennast soojaks."
Avapäeva järel juhib Energy Standard 300 punktiga. Toronto Titans on 229 silmaga teine ja Iron 205 punktiga kolmas. | Zirk sai päeva lõpuks soojaks ning hoiab meeskonnaga liidripositsiooni | https://sport.err.ee/1155773/zirk-sai-paeva-lopuks-soojaks-ning-hoiab-meeskonnaga-liidripositsiooni | Rahvusvahelise Ujumisliiga (ISL) teise hooaja kolmanda matši avapäeva järel hoiavad Energy Standard ja Kregor Zirk järjekordselt liidripositsiooni. |
Euroopa Liidu Nõukogu teatavaks tehtud "ajutise leppega" ületatakse parlamendi vastuseis 1,1 triljoni eurose eelarve (MFF) ja 750 miljardi eurose taastepaketi heakskiitmisele.
EL-i liidrid leppisid ebamääraselt sõnastatud mehhanismis põhimõtteliselt kokku juulis peetud maratonkohtumisel, kus kiideti heaks ka koroonakriisist taastumise toetamiseks moodustatud abipakett.
Eurosaadikud kurtsid aga, et lepe on liiga hägune tagamaks, et liikmesriigid õigusriigi põhimõtetest kinni peaks. Tingimuste kehtestamisele olid ägedalt vastu Ungari, Poola ja Tšehhi.
Ungari ja Poola on sattunud Brüsseli kriitikarahe alla seoses kohtusüsteemi iseseisvuse lammutamise ja migratsioonireeglite õõnestamisega.
Budapest survestab ka opositsioonimeelset meediat ja on sulgenud välismaist päritolu ülikoole.
Saksamaad, mis on praegu EL-i eesistuja, on Euroopa Parlamendi meelekindlus ärritanud, kuna see takistas taastepaketi kasutamist. Riigi ametnikud pidasid eurosaadikutega läbirääkimisi kõigi 27 liikmesriigi nimel.
Euroopa Liidu Nõukogu teatel kaitseb uus mehhanism EL-i eelarvet seal, kus õigusriigi põhimõtete rikkumine võib mõjutada eelarve mõistlikku kasutamist.
Saksa saadik Michael Clauss EL-i juures nimetas seda "oluliseks verstapostiks järgmise pikaajalise eelarve ja taastepaketi lõpuleviimises".
"Meil on laual ajalooline 1,8 triljoni eurone finantspakett. Kuna pandeemia teine laine räsib liikmesriike, pole aega kaotada," ütles ta. | EL leppis kokku õigusriigi põhimõtete sidumises eelarvega | https://www.err.ee/1155769/el-leppis-kokku-oigusriigi-pohimotete-sidumises-eelarvega | Euroopa Parlament ja 27 liikmesriiki leppisid neljapäeval kokku EL-i pikaajalise eelarve sidumises mehhanismiga, mis nõuab riikidelt euroraha saamiseks demokraatlikest normidest kinnipidamist. |
Kunstinäitus tutvustab kleepsukunsti kui tänavakunsti väikseimat vormi ning annab võimaluse igaühel ka ise tänavakunstis kätt proovida.
Lisaks Kleepsubussi sees oleva näituse ja kleepsukollektsiooni uudistamisele saab igaüks seda soovi korral oma kaasatoodud kleepsudega täiendada.
Tänavakunstiga saab tutvuda ka Solaris galeriis, kust saab Edward von Lõnguse, OKEIKO ja kunstifestival Stencibility kleepse, mida võib nii kohapeal kleepida kui ka endaga kaasa võtta.
Kunstiprojekt Släp! Kleepsubuss sai alguse 2018. aastal rahvusvahelise kleepsukogumiskutsega. Kolme aasta jooksul on Kleepsubuss koostööd teinud üle 300 kunstnikuga 35 riigist, kes on saatnud bussi kollektsiooni üle 19 000 kleepsu. Näitus on osa tänavakunstifestivalist Stencibilty.
Kleepsubuss jõuab Solaris galerii ette reedel, 6. novembril kell 15 ning jääb huvilistele avatuks galerii lahtiolekuaegadel (K-L 12-20; P 12-18) kuni 15. novembrini. | Reedel jõuab Solarise juurde rahvusvaheline tänavakunstiprojekt Kleepsubuss | https://menu.err.ee/1155766/reedel-jouab-solarise-juurde-rahvusvaheline-tanavakunstiprojekt-kleepsubuss | Eesti tänavakunstnike poolt algatatud rahvusvaheline liikuv näitus Släp! Kleepsubuss jõuab sel reedel Tallinnasse Solaris galerii ette. Buss peatub seal kuni 15. novembrini. |
Allen alustab tööd 2021. aasta maikuus.
Praegune suursaadik Theresa Bubbear siirdub suursaadikuks Soome. | Uueks Suurbritannia suursaadikuks Eestis saab Ross Allen | https://www.err.ee/1155767/uueks-suurbritannia-suursaadikuks-eestis-saab-ross-allen | Suurbritannia valitsus määras uueks suursaadikuks Eestis Ross Alleni. |
Kell on 19:00. Salme suurel laval, mitte Laial tänaval, kõlab "Ood rõõmule" Beethoveni 9. sümfooniast. Kontrabassi keelte tummisest kõlast saab täisväärtuslik orkester. Dekoratiivsele betoonseinale kuvatakse kaadreid Berliini linnaelust. Kohvitajad, jalutajad, liiklejad. Ordnung. Näe, seal tänavanurgal on mingisugune väike meeleavaldus. Keegi väljendab end ekspressiivsel viisil. Päris parajalt kuulajaid tundub ka olevat. Naljakas. Narrus.
10 sekundit hiljem.
Trummipõrin. Kaadris on Hitler. Ja rahvahordid. Ja põlev Riigipäevahoone. Lavale veetakse Priit Pius, kes kehastab arreteeritud advokaat Hans Littenit, ja Anu Lamp, kes kehastab Irmgard Littenit. Algab kõnelus. Saan aru, et:
lugu on Hans Littenist, kes vahistati Riigipäevahoone põlengu ööl, kuna ta küstiles Hitlerit kohtusaalis pruunsärkide tegevuse kohta;
Irmgard Litten on Hansu ema, mitte abikaasa, õde või sõber;
tegemist on dokumentaalse sisuga näidendiga.
…
Lavale tuleb sõdur, kes paneb Hansu istuma, võtab ära ta kaabu ja paneb endale pähe. Kaabud on teemas.
…
Hans on sattunud vangikongi Erich Mütsami (Kalju Orro) ja Carl von Ossietzkyga (Argo Aadli). Erichu ja Carli omavaheline vestlus avab publiku naerukraanid. Jah, saan aru, et kui mitte mujal, siis vangikongis on absurd ja eksistentsialism kui žanrid alati eksisteerinud. Orro kehastatavat Mütsamit nimetatakse lapsikuks vanameheks. Mängu käigus tekib teatav sugulus Orro kehastatud Venna rolliga lavastusest "Tagasitulek isa juurde". Erich ütleb: "Aga võta teatavaks, et meie olukord on ajutine. See uus režiim on ehitatud mittemillelegi. Sellel ei ole vundamenti, see ei toetu massidele, see ei toetu rahvale."
Ja ma usun teda. Paras narrus on see režiim.
…
Irmgard: "Võim väljendub letargias täpselt sama palju kui tegudes."
…
Dr Conradi (Indrek Ojari), Gestapo ametniku kabinet. Irmgard pärib poja kohta, Conrad vastab ta küsimustele naeratades, heatahtlikult. Sõna "süüdimatus" saab Ojari kujul füüsilise keha — igale Irmgardi väitele on varnast võtta mõni peen vastuväide, mis kinnitab asjaolude suurepärasust. Ei, Hans pole kurjategija, vaid kõigest narr, kes on ta enda huvides arreteeritud, talle saab riideid saata ja ta heaolu on garanteeritud. Kõik on hästi.
…
Hans, Carl ja Erich on vangikongis magama heitmas. Hans ütleb, et kui teda pekstakse, siis ta püüab mõelda neile antud tekkide peale, sest need on kinnitus valvurite hingesügavustes peituvast headusest. See armsus, millega Pius seda ütleb, viib mind hetkeks lavastusse "Kriipsud uksepiidal". Järgneb arutlus kurjuse ja julmuse üle — kas neid õpitakse või on need kaasa sündinud? Carl ütleb: "Inimesed õpivad kurjust täpselt samamoodi nagu headust ja see koht siin on nende jaoks sama palju kool nagu meie jaoks."
Jah, eks meil kõigil on vist mingi roll kanda ja kõik rollid on võrdsed. Pagan, aga mis siis saab, kui mu roll mu tegevuskäiku dikteerima hakkab?!
…
Esimene vaatus lõpeb poole fraasi pealt. Olen korra segaduses, aga siis loksub mul midagi paika. Kogu vaatus on tekitanud tunnetuslikul tasandil järsku distantsi, nii ka vaatuse lõpp. Aga mängides konkreetseid inimesi elust endast, on distantsi vist hädasti vaja. Vaatuse lõpp on kui veepargi treppidest üles jooksmine ning siis mõnest eriti järsust veetorust alla laskmine — Fritz teavitab Irmgardi inglasest poliitiku Lord Alleni tulekust, kes lubab Hansuga juhtunu avalikustada; Irmgard joobub sekundiga lootusest, ent Fritz kainestab teda. Irmgard soovib tungivalt Lord Alleniga kohtuda, tajudes samal ajal ka oma täbarat olukorda, öeldes: "Jah, ma olen meeleheitel, aga see on hea. Kui see inglane mind näeb, kui ta näeb mu nägu, siis ta aitab mind. Kui ta mu häält kuuleb, siis ta ei ütle "ei". Sa pead leidma mingi võimaluse, et ta siia tuua."
Ja siis järsku stopp. Valgus maha. Irmgard ja Fritz on haihtunud nagu tina tuhka, näen vaid Lampi ja Nuterit lavalt maha jalutamas. Publikuvalgus.
Ja mina jalutan vaheajale, lõpu eelaimus kuklas. Sest hoolimata Irmgardi lootusrikastest sõnadest on loo kurss halastamatult klaar. Ma ju tean, kuidas selline lugu lõppeb. Õnneks on see kõigest näitemäng.
VAHEAEG
Teine vaatus. Laest ripub alla lahmakas natsilipp. Hans seisab eeslava keskel ja laulab mõtete priiusest, natsilipp käes. Irmgard liitub temaga. Ja lootuse asemel jõuab minuni tohutu jõuetus.
…
Irmgard loeb ette kirjanikke, kelle raamatuid natsid põletasid: "Herman Hesse, Thomas Mann, Heinrich Mann, Erich Maria Remarque, Bertholdt Brecht…" Jätkan seda rida oma peas kunstnikega: Laszlo Moholy-Nagy, Piet Mondrian, Theo van Doesburg, Jiro Yoshihara, David Austen, Ad Reinhardt, Barnett Newman, Mark Rothko, Emily Knwarreye. Noh, need, keda Pärnus näitama hakatakse. Ah ei, see on lihtsalt mingi narrus.
…
Lord Allen (Tõnn Lamp) on Littenitel külas ja arutleb inglise aktsendiga saksa keeles Hitleri valesti tõlgendamise üle. Ta lausub: "Muidugi, ta kasutab sageli agressiivset retoorikat, aga ma usun, et ta püüab sellega lihtsalt väljendada riigi murekohtade tõsidust, mitte oma tegelikke kavatsusi." Selle peale vastab Irmgard: "Meie arvasime ka kunagi nii." Too inglane püüab iga hinna eest teha nii, et keegi ei saaks pahaseks ja kõik oleksid rahul ning kui selle käigus mõnest põhimõttest loobuma peab … Noh, siis peab. Jään mõtlema Tõnn Lambi viimati nähtud osatäitmisele lavastuses "Gorge Mastromase rituaalne tapmine" ning imetlen tema ümberkehastumisvõimet. Huvitav, kust ta oma inspiratsiooni saab. Alleni naiivne usk Hitleri ja tema režiimi headusesse toob mulle mällu teada-tuntud loo, kus rootslane küsib eestlaselt, miks nad küüditajatele politseid ei kutsunud.
…
Hansu kujutlusena mängitakse läbi tema kohtuprotsess pruunsärkide vastu, kes Edeni Tantsupalees töölisi mõrvasid.
Tunnistaja Adolf Hitleri suust kõlab väide, et rünnak on vaid üks enesekaitse vorme.
Samamoodi kõlab väide, et lause "vaenlane tuleb puruks tampida" ei tähenda, et vaenlast peaks puruks tampima.
Hansu aga see ei heiduta ning Hitleri väitepagas saab Hansu küsimuste peale tühjaks. Siis astub Hans publikusse, väidab, et Hitler räägib ühe suupoolega üht ja teisega teist juttu ja õhutab tagatubades vaenulikkusele. Ma näen, kuidas see monoloog annab Priit Piusile tiivad, mille löökide kahin jõuab saali igasse nurka.
…
Kell on 22:23. Käteplagin, kummardused, lilled. Kangelane (Hans) on üles poodud, kangelanna (Irmgard) on Saksamaalt lahkunud, pildid ja daatumid tegelaskujude aluseks olnud inimestest näidatud. Kuid tragöödia lõpp pole kaasa toonud katarsist, vaid ängi ja klaustrofoobia.
Aga ei, ma arvan, et see mõte on narrus. Kui ma saalist välja saan, on arvatavasti kõik korras ja õigusriik tagatud... | Erik Richard Salumäe. Peegeldusi ennemuistsest Kurjusest ja Narrusest | https://kultuur.err.ee/1155265/erik-richard-salumae-peegeldusi-ennemuistsest-kurjusest-ja-narrusest | Erik Richard Salumäe peegeldused ja mõtisklused Linnateatri lavastuse "Nad tulid keskööl" vaatamise järel. |
1976. aastal avatud staadion renoveeriti 2006. aastal. 1979. aastal jälgis samal staadionil Tbilisi Dinamo – Liverpool matši ja 1995. aastal Gruusia – Saksamaa mängu 110 000 pealtvaatajat. Praeguseks mahutab staadion veidi üle 54 000 pealtvaataja.
Novembrikuine laager algab maavõistlusega Firenze Artemio Franchi staadionil Itaalia vastu 11. novembril Eesti aja järgi kell 21.45. Sealt edasi liigub koondis Põhja-Makedooniasse, kus 15. oktoobril kell 16 toimub UEFA Rahvuste liiga matš võõrustajate vastu. Gruusia – Eesti mäng algab 18. novembril kell 19. Itaalias, Põhja-Makedoonias ja Gruusias ei lubata pealtvaatajaid staadionile.
Mängudest Itaalia ja Gruusiaga teeb otseülekande ETV2, Põhja-Makedoonia – Eesti mäng jõuab huvilisteni ETV vahendusel, lisaks näeb kõiki kohtumisi ERR-i spordiportaalis.
Meeste A-koondise nimekiri avaldatakse reedel. | Eesti jalgpallikoondis mängib Gruusiaga Tbilisis | https://sport.err.ee/1155761/eesti-jalgpallikoondis-mangib-gruusiaga-tbilisis | Eesti meeste jalgpallikoondis mängib novembrikuus võõrsil kolm kohtumist. Gruusia – Eesti UEFA Rahvuste liiga kohtumine toimub 18. novembril Tbilisi Boris Paichadze Dinamo Arenal. |
Eestlastest olid vabamaadluses võistlustules kaalukategoorias -74 kg maadlev Aimar Andruse (SK Nipi) ning kehakaalus -79 kg võistlev Erik Reinbok (SK Kuldkaru), treenerina on kaasas Aleksei Hapov, teatas Eesti Maadlusliit.
Esimeses ringis läks Andruse vastamisi Hispaania maadlejaga Cimarra Perezega, keda võitis punktidega 9:1. Teises ringis tuli vastaseks Prantsusmaa esindaja Charles Afa, kellelt tuli vastu võtta 4:15 kaotus, aga sama vastase edu aitas eestlase edasi kolmanda koha kohtumisele. Seal tuli vastu Poola maadleja Sokalski Andrzej, kellelt tuli väga tasavägises matšis vastu võtta punktikaotus 6:8. Seega lõpetas Andruse turniiri viienda kohaga.
Reinboki esimene vastane oli Poola maadleja Dorosz Ernest, kelle vastu asus Reinbok alguses juhtima, aga lõpuks tuli vastu võtta seljakaotus. Teises ringis tuli vastu Moldova sportlane Novac Stanislav, keda Reinbok võitis punktidega 4:1. Kolmandas ringis oli vastaseks Türgi maadleja Sari Ramazan, kes sai Reinboki üle ülekaaluka punktivõidu 12-1. Kokkuvõttes lõpetas Reinbok võistluse kaheksanda kohaga.
Vabamaadlejad jätkavad pärast võistlust laagris, et teha ettevalmistusi Serbias detsembris toimuvateks maailmameistrivõistlusteks.
Poolas on võistlemas ka Epp Mäe, kes tuleb kaalukategoorias -76 kg matile laupäeval, lisaks võistlevad nädalavahetusel kreeka-rooma maadlejad Helary Mägisalu (-60 kg), Uku Leitham (-77 kg), Ranet Kaljola (-82 kg), Andreas Välis (-87 kg) ja Heiki Nabi (-130 kg). | Eesti vabamaadleja sai Poolas viienda koha | https://sport.err.ee/1155760/eesti-vabamaadleja-sai-poolas-viienda-koha | Poolas alanud maadlusturniiril Poland Open olid eestlastest esimesena võistlemas vabamaadlejad, parimana sai Aimar Andruse viienda koha. |
Möödunud ööpäevaga avastati 299 uut nakatunut Vilniuses, 180 in Klaipedas, 138 Kaunases, 118 Šiauliais, 94 Telšiais, 91 Panevėžys, teatas Leedu rahvusringhääling LRT. ÖÖpäevaga suri neli koroonahaiget.
Kokku on Leedus pandeemia algusest registreeritud 19 091 koroonaga nakatunut, viiruse põhjustatud COVID-19-ga haigestunuid on 13 557. Haigusest on paranenud 5285 inimest.
Viiruse tõttu on Leedus surnud 186 inimest, veel 63 koroonaviirusega nakatunud inimest on surnud muul põhjusel.
Leedu rahvusringhäälingu teatel registreeriti laupäeval 1001 uut koroonaga nakatunut. | Leedus avastati 999 koroonaga nakatunut | https://www.err.ee/1155350/leedus-avastati-999-koroonaga-nakatunut | Leedus registreeriti möödunud ööpäevaga 999 koroonaviirusesse nakatumist, mis jääb kahe võrra alla laupäeval registreeritud nakatumisrekordile. |
Nakatumisnäitaja tõusis 91,65 peale. Positiivseid teste kõigist testidest oli kuus protsenti.
Harjumaale lisandus 95, Ida-Virumaale kaheksa, Tartumaale kuus, Pärnumaale neli, Järvamaale ja Põlvamaale kolm, Hiiumaale kaks, Võrumaale, Raplamaale, Jõgevamaale ja Viljandimaale üks positiivne proov. Teadmata päritolu on viis nakatunut, mis reeglina tähendab välismaalasi.
Harjumaa 95 uuest juhtumist 78 on Tallinnas. 11 põhja regionaalosakonna piirkonda saabunud juhtumi puhul on nakatumise põhjuseks varasem kontakt haigega. Ühe juhtumi puhul on tegemist nakatumisega Viru vanglas (üle antud ida regionaalosakonnale). Kolme juhtumi nakatumise päritolu on teadmata (sealhulgas üks Järvamaa juhtum). Ülejäänud juhtumite nakatumiste päritolu on täpsustamisel.
4. novembri põhja regionaalosakonna juhtudest oli 57 juhtumi nakatumise päritolu varasem kontakt haigega (sealhulgas üks Järvamaa juhtum ja üks Raplamaa juhtum). Nelja juhtumi korral on viirus sisse toodud Ukrainast, Prantsusmaalt ja Inglismaalt. 37 nakatumise päritolu on teadmata (sealhulgas üks Raplamaa juhtum). Ülejäänud on veel täpsustamisel.
Põhja regionaalosakonna poolt on jälgimisel üle 5100 inimese, kellest 776 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 19 kollet, enamik neist töökohakolded. Ühes põhja regiooni hooldekeskuse koldes on 33 inimest nakatunud. Neljapäevast lisandunud haigla koldes on 12 haigestunut. ERR-i andmetel on kolle Ida-Tallinna keskhaigla Järve üksuses, kus on haigestunud viis patsienti ja seitse töötajat.
Ida-Virumaale laekunud ühel juhul anti nakkus edasi pereringis, kolmel juhul nakatuti koolis, ühel juhul töökohas ja kolmel korral toodi viirus sisse Venemaalt ning Inglismaalt.
Ida regiooni tööpiirkonnas on kaheksa aktiivset kollet: Sillamäe ühe kooli koldega on seotud 36, Jõhvi hooldekeskuse koldega 21, Narva-Jõesuu töökoha koldega kümme, Sillamäe teise kooli koldega üheksa, Narva töökoha koldega seitse ning Narva lasteaia koldega seitse nakatumist. Vangla koldes on positiivse proovi andnud 108 inimest, neist neli on vangla töötajad. Neljapäevast lisandub taas Kohtla-Järve kooli kolle, kus on viis inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 1600 inimese, kellest haigestunud on 272.
Rahvastikuregistri järgi Võrumaale laekunud juhtum on üle antud põhja regionaalosakonnale, sest inimene elab Harjumaal. Tartumaale lisandunud kahe haige puhul on tegemist varasemate haigete lähikontaktsetega, ühel juhul toodi haigus sisse Ukrainast, ühel juhul on tegemist Põlvamaa hooldekodu kliendiga ning ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Kahe Põlvamaale lisandunud juhtumi puhul on tegemist hooldekodu klientidega ja ühel juhul nakatus eelneva haigestunu lähikontaktne. Rahvastikuregistri järgi Jõgevamaale laekunud juhtum on üle antud põhja regionaalosakonnale, sest inimene elab Harjumaal. Viljandimaale ja Valgamaale laekunud juhtumite puhul on tegemist Põlvamaa hooldekodu klientidega.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on ligi 512 inimest, kellest 88 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üks aktiivne kolle, milleks on 27 inimesega hooldekodu kolle.
Ühe Hiiumaale laekunud juhtumi puhul toimus nakatumine töökohal, teine juhtum on üle antud põhja regionaalosakonnale, sest inimene elab Harjumaal. Üks Pärnumaa haigestunu sai nakkuse tööl, üks perekonnas, üks juhtum toodi sisse Soomest ning ühe Pärnumaa nakatumise asjaolud on veel selgitamisel.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 364 inimest, kellest 74 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on pereürituse kolle Hiiumaal, kus on kaheksa inimest.
Haiglaravi vajab 53 inimest
5. novembri hommiku seisuga viibib haiglas 53 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on neli patsienti.
Praeguseks on tervenenud 4032 inimest.
Eestis on kokku tehtud ligi 271 000 esmast testi, nendest 5464 ehk kaks protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. | Ööpäevaga lisandus 131 koroonapositiivset | https://www.err.ee/1155205/oopaevaga-lisandus-131-koroonapositiivset | Viimase ööpäevaga võeti Eestis 2198 koroonaviiruse proovi, millest 131 osutus positiivseks. |
Reps ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et uusi koroonapiiranguid koolidele-lasteaedadele ei plaanita.
"Vastupidi, me oleme teravdatud tähelepanu alla võtnud selgelt ebaproportsionaalsed otsused hariduse piiramiseks, mis tulevad väga lühikese etteteatamisega, tulevad selgelt ebaproportsionaalselt ja tagantjärele ja need ei ole olnud kooskõlas näiteks terviseameti ettepanekuga, vaid need on tulnud kooli juhtkondadelt."
Repsi sõnul on väga paljud lapsevanemad niisuguste piirangute pärast ministeeriumi poole pöördunud. "See lööb segi kogu pereelu," lisas minister.
Näiteid on palju. Tallinnas tegutsev Vanalinna hariduskolleegium käskis kõigil lastel maske kanda. Kolmapäeva õhtuks küll korraldust muudeti, nüüd on seal maski kandmine rangelt soovituslik.
Hoopis rohkem on haridus- ja teadusministeerium ning õiguskantsler pidanud tegelema nende koolidega, mis on saatnud lapsed kas täielikult või osaliselt distantsõppele.
Viimane näide pärineb Rae vallast, kus distantsõppele saadeti kogu Jüri gümnaasiumi koolipere.
"Kui reaalselt ei ole koolis nakkusohtu, selles mõttes, et kooli töötaja näiteks on saanud positiivse koroonatesti tulemuse, aga ta ei ole lähipäevadel olnud koolis või tegelikult ei ole neid kontakte, mida terviseamet loeb lähikontaktideks, siis kogu üle tuhande õpilasega kooli saatmine kaheks nädalaks distantsõppele ei ole proportsionaalne, sest see ei võta arvesse laste eripära," selgitas Reps.
"Põhiõiguste piirangud peavad olema proportsionaalsed. Seega peaks viiruse leviku ohtu hindama ja koolidele siduvaid juhiseid andma selleks pädev asutus," kirjutas õiguskantsler esmaspäeval nii ministeeriumile kui riigikogu kultuurikomisjonile.
Mailis Reps ütles, et lapsi distantsõppele saates peab mõtlema ka hariduse kvaliteedile. Ta selgitas, et põhjalikumad uuringud valmivad Tallinna Ülikoolis kevade hakul, aga juba praegu on näha, et osale lastest distantsõpe ei sobi.
"Joonistuvad välja samad murelapsed, kellel ei ole võib-olla nii palju pere tuge, kellel võib-olla on tegemist muude õpiprobleemidega. Nii et, jah, me peame olema väga ettevaatlikud," ütles Reps.
Ta rääkis, et tõenäoliselt tuleb distantsõppe reguleerimiseks seadust muuta. Praegu puudutab seadus e-õpet või distantsõpet ainult riivamisi ja ütleb, et see on võrdne tavaõppega.
"Meie ettepanek on see, et e-õpe tervise seisukohast peaks olema seotud reaalse pandeemiaohuga või terviseameti sellekohase ettepanekuga," ütles Reps. "Kui me räägime e-õppest kui õppevormist, siis me tahaksime haridusministeeriumi poolt kehtestada selleks väga ranged reeglid. Õppevahenditele peab olema võrdne ligipääs, samal ajal peab toimuma õpetaja juhendamine ja väga paljud teised aspektid."
Lisaks distans- või e-õppele kasutavad mõned koolid ka koduõpet. "Siis peab olema lapsevanema reaalne nõusolek, sest siis võtab vastutuse väga suures osas üle lapsevanem," ütles Reps.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart rääkis kolmapäeval linnavalitsuse pressikonverentsil, et tema hinnangul peavad pidevalt koolis käima algklassilapsed.
"Teine ja kolmas kooliaste – siin võib loomulikult olla rakendatud osaline distantsõpe," selgitas Kõlvart ja tuletas meelde, et Tallinna koolid kasutavad seda praegugi ennetusmeetmena. "Nende ennetusmeetmete ja osalise distantsõppe eesmärk ongi see, et hoida koolid lahti. Et koole mitte kinni panna," ütles Kõlvart.
Reps ütles, et seni, kuni seadust muudetakse, saab ministeerium koolidele ainult juhiseid anda, käske aga mitte. Ehk seni on distantsõpe ikkagi iga koolijuhi enda otsustada. Tallinna koolidega tuleb distantsõpet nüüd arutada, ütleb Reps.
"Sest ka selles osas, isegi vanemate vanuserühmade osas, on tulnud murekohti, et ta kõikidele lastele ei sobi. Ta peaks olema valikuline ja seal peab ka lapse edukust ja õpimotivatsiooni arvestama." | Reps soovib uisapäisa distantsõpet kehtestavad koolid kontrolli alla võtta | https://www.err.ee/1155301/reps-soovib-uisapaisa-distantsopet-kehtestavad-koolid-kontrolli-alla-votta | Haridus- ja teadusminister Mailis Reps soovib lapsi hoogsalt distantsõppele saatvad koolid kontrolli alla võtta. Ministri sõnul peaks e-õpe olema seotud reaalse pandeemiaohu või terviseameti ettepanekuga. |
Taimed on olnud olulise tähtsusega Maa elusprotsesside alalhoidmisel, nagu ka kultuuride ja ühiskondade säilitamisel üle kogu maailma. Taimed ise on keerukad ja tundlikud elusolendid, kes kasutavad peeneid signaliseerimisstrateegiaid oma keskkonna jälgimiseks, sellega kohanemiseks ja sealt kasu saamiseks.
Hoolimata nende keerukusest ja kesksest tähtsusest elusmaailma toimimisele on taimi Lääne kultuuris tavaliselt tähtsusetuiks peetud. Samuti on neid kirjeldatud neutraalses, kollektiivses sõnavaras, nagu näiteks maastiku või põllumajanduse puhul. See kalduvus on tunnuslik laiemale nähtusele ehk taimepimedusele.
Oma raamatus "Taimed kui isikud: filosoofiline botaanika" märgib Matthew Hall, et "enamik paiku Maal, mis sisaldavad elu, on silmnähtavalt taimemaastikud". Tõepoolest, taimed moodustavad maakera biomassist kõige suurema osa ning nad on planeedi keskkondliku tasakaalu ja ökosüsteemide stabiilsuse säilitamisel ülimalt tähtsad.
Laiemat ajaskaalat silmas pidades on taimed maakera jaoks palju omasemad, kui ükski iial eksisteerinud loomaliik. "Kui miljoneid aastaid mõõta meetrites," kirjutavad Gagliano, Ryan, ja Vieira, "võrduks taimede ajalugu 500-meetrise jalutuskäiguga, meie oma aga ei oleks pikem kui mõni sentimeeter".
Isegi inimliigi tilluke jalajälg planeedil Maa on üdini taimede maailmast läbi põimitud. Ilma taimede ajalugu arvesse võtmata on võimatu sügavuti mõista ühegi kultuuri või ühiskonna ajalugu.
Kõigest sellest hoolimata on taimed Lääne kultuuride mõtteraamistuses suurelt jaolt kahe silma vahele jäetud. Taimi pole peetud millekski muuks kui tühipaljaks dekoratsiooniks inimeste igapäevastele toimingutele ja praktikatele.
Tõenäoliselt hakkavad sellel kuulsal maalil kõige kergemini silma inimene, linnud ja maod, samas kui taimi kirjeldatakse toimuva tegevuse taustana. Inimese silma-aju süsteem pöörab tähelepanu esmalt inimnägudele ja paneb nähtava kokku keskkonna ruumiliste Autor/allikas: Wikimedia Commons
Botaanikud ja bioloogia pedagoogid James Wandersee ja Elizabeth Schussler väidavad, et see kalduvus taimevorme tähelepanuta jätta on osad laiemast taimepimeduse fenomenist – inimeste võimetusest eristada ja väärtustada taimi ökosüsteemides aktiivsete osalejatena.
Teadlased on leidnud taimepimeduse fenomenile erinevaid põhjuseid. Mõned uurijad näevad selle juuri inimese nägemistaju bioloogilistes eripärades, teised aga peavad tähtsaks ka kultuurilis-filosoofilisi ja ühiskondlikke mõjusid.
Taimepimedus võib paista kõigest kahjutu teadmatusena. Ometi on see üks peamine põhjus, miks praegune elurikkus kaob, taimekaitsest ei piisa ja keskkond kahjustub. Näiteks aastal 2018 juhtis Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUCN) tähelepanu taimepimeduse mõjule valitsuse tasandil ja järjepidevale taimede kõrvalejätmisele elusloodusega salakauplemise vastu suunatud looduskaitse teemalistes tegevuskavades.
Arutelud elusloodusega salakauplemise üle keskenduvad enamasti suurtele karismaatilistele loomadele, nagu elevandid või ninasarvikud, on orhideed ühed kõige ohustatumad liigid, mida ähvardab inimestepoolne ekspluateerimine Paphiopedilum'i [veenusekinga] Autor/allikas: Wikimedia Commons
Kuidas taimepimedusest jagu saada?
Sellest peale, kui taimepimeduse mõiste 20 aastat tagasi kasutusele võeti, on palju panustatud strateegiate ja programmide väljatöötamiseks, mis suunaks tähelepanu taimse maailma elususele ja ainulaadsusele. Sellest hoolimata on kõige tõhusamate meetodite kindlakstegemine jätkuvalt suur väljakutse.
Üks paljulubav suund võiks olla populariseerida teadmisi taimede tähelepanuväärsest ja keerukast käitumisest. Siin võib näiteks tuua taimejuurte üllatavaid veeleidmise strateegiaid, mille avastasid grupp Austraalia teadlasi herneseemikuid (Pisum sativum) uurides.
On hästi teada, et taimejuured hindavad mullaniiskuse taset, eesmärgiga määrata kindlaks veeallikas ja siis õiges suunas kasvada. Katse käigus tuvastati aga, et mullaniiskus pole ainus indikaator. Leidmaks vett kõrvalisemas kasvupaigas, kus kuiv ümbritsev aluspinnas ei anna veest märku, toetuvad juured voolava vee tekitatud helivõnkumistele. Sel moel valivad nad kõige täpsem suuna veeallika poole. Võime kasutada heli vee leidmiseks võib selgitada, miks puujuured linnapiirkondades suudavad kergesti leida vett kanalisatsioonisüsteemides, hoolimata sellest, et kanalisatsioonitorud on veekindlad ja vigastamata.
Veel üks viis taimi "näha" on keskenduda inimeste emotsionaalsetele seostele taimedega. Näiteks botaaniliste illustratsioonide tegemise kunstil võib aidata muuta arusaama taimedest kui objektidest ning aidata kaasa nende tähtsuse väärtustamisele.
Nii taimede maalimise kehaline praktika kui ka mõtisklemine botaanika-alase kunsti üle näitustel võivad arendada taimede ja inimeste omavahelise seotuse sügavamat mõistmist. Näiteks Kanada uurija Katja Neves on kirjeldanud, kuidas Rory McEweni botaaniliste maalide vaatamine kogu nende ereduses ja peentes detailides pani teda mõistma, millised sügavalt suhtluslikud ja emotsionaalsed mõjud võivad sellistel kunstiteostel olla vaatajale.
Tänapäeva linnakeskkonnas võivad ka botaanikaaiad, pargid ja isegi väiksemad rohelised paigad osutuda viljakaks pinnaks, kus saame pöörata suuremat tähelepanu taimede tähtsusele jätkusuutliku maailma edendamisel. Niisuguste paikade ruumilisel korrastusel võib olla määrav tähtsus sellele, kuidas me pöörame tähelepanu ja suhestume taimedega linnas.
Näiteks botaanikaaia ülesehitusel on otsene mõju külastajate vahetule tegevusele taimede suhtes: kui kaua nad aia mõnes piirkonnas aega veedavad, kui pikalt nad mõnd taimeliiki vaatlevad ja uurivad, ning mil määral nad märkavad või jätavad tähelepanuta taimi aia eri kohtades.
Aiateede paigutusel võib olla oluline mõju liikumise kiirusele läbi teatavate piirkondade, ning selle tagajärjel taimede jälgimisele ja uurimisele kuluvale ajale. Tartu Ülikooli botaanikaaed. Autor/allikas: Yekaterina Lukina
Seega mõjutab jalgteede täpne paiknemine külastajate liikumiskiirust läbi mingi aiapiirkonna. Selle tulemusel aga mõnda aia osa uuritakse üle ja teisi ignoreeritakse. Näiteks laiad, tasased ja sirged jalgteed kipuvad ajendama kiiremat edasiliikumist: need kutsuvad külastajaid kiirelt aia järgmisse ossa edasi minema, mitte aga edasi uurima. Samas panevad keerukamad kontsentriliste radade mustrid inimesi aeglasemalt liikuma, pikemalt peatuma ja jälgima taimi lähemalt.
Pole kahtlustki, et küsimus meie suhtumisest taimedesse on keerukas ja mitmetahuline. Seda jäävad alati mõjutama hulk omavahel seotud tegureid, näiteks inimese nägemismeele füsioloogilised eripärad, kultuurilised mõjud, isiklikud uskumused ja praktilised kogemused. Samamoodi annab teemat veel üksjagu uurida: näiteks, et kuidas teha tamed "nähtavaks" ja kuidas panna inimesi jälle taimede maailmaga tegelema. | Kuidas jälle taimi näha: taimepimedus kui nähtus | https://novaator.err.ee/1155387/kuidas-jalle-taimi-naha-taimepimedus-kui-nahtus | Taimepimedus ehk tähelepanu puudumine taimede kui ökosüsteemides aktiivsete osalejate vastu võib tunduda kahjutu teadmatusena. Samas on selle tagajärjed otseselt seotud tänaste keskkonnakahjustustega. |
Madis Kolk on Teater. Muusika. Kino peatoimetajana töötanud alates 2003. aastast, 2021. aastal algab uus kolmeaastane tööleping.
Alates 1982. aastast ilmuva ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetajad on aastete jooksul olnud muuhulgas Jaak Allik (1981–1983), Mihkel Tiks (1988–1991) ja Jüri Aarma (1995-2002). | Teater. Muusika. Kino peatoimetajana jätkab Madis Kolk | https://kultuur.err.ee/1155377/teater-muusika-kino-peatoimetajana-jatkab-madis-kolk | Sihtasutus Kultuurileht otsis konkursiga ajakirjale Teater. Muusika. Kino uut peatoimetajat, kandidaatide seast osutus valituks senine peatoimetaja Madis Kolk. |
Pariisis 6. asetatud Schwartzman (ATP 9.) oli kolmandas ringis kindlalt 6:1, 6:1 parem noorest hispaanlasest Alejandro Davidovich Fokinast (ATP 63.), kes polnud kunagi varem Mastersil nii kaugele jõudnud.
ATP aastalõputurniirile pääseb hooaja kaheksa paremat mängijat, praeguseks on selgunud seitse meest ja lahtine on vaid üks koht, millele on peapretendent just Schwartzman. Pariisis veerandfinaali jõudmisega lõpetas Schwartzman kanadalase Milos Raonici lootused, nüüd on tema ainus ohustaja hispaanlane Pablo Carreno Busta. Schwartzman kindlustab koha finaalturniiril, kui jõuab vähemalt poolfinaali või kui Carreno Busta ei võida Pariisi turniiri.
Schwartzman pole kunagi varem aastalõputurniiril mänginud.
Pariisis läheb ta veerandfinaalis vastamisi 3. asetatud venelase Daniil Medvedevi (ATP 5.) ja 16. paigutusega austraallase Alex de Minauri (ATP 25.) vahelise kohtumise võitjaga.
"Vahet pole, kummaga neist mängin, kindlasti tuleb raske matš," arvas Schwartzman. Nad liiguvad mõlemad hästi ja on ka kaitsemängus head. Aga kavatsen anda endast kõik, et finaalturniirile pääseda." | Schwartzman vajab finaalturniirile pääsemiseks veel üht võitu | https://sport.err.ee/1155391/schwartzman-vajab-finaalturniirile-paasemiseks-veel-uht-voitu | Pariisis jätkuval ATP Masters-sarja turniiril jõudis esimesena veerandfinaali argentiinlane Diego Schwartzman, kes vajab nüüd vaid üht võitu, et kindlustada koht aastalõputurniiril. |
Triona oma ühiseid unistusi ellu viiv deLULU nimetab end soul 'i ja R'n'B-d viljelevaks muusikaliseks grupiks. Enda suurimaks tugevuseks peab bänd oskuslikku vabadust manipuleerida erinevate stiilidega.
"Meie jaoks on muusika loomisel äärmiselt oluline vabadus – pigem oleme normide lõhkujad kui enda piiritlejad," täpsustas produtsent Taavi Paomets.
Bändi esimene singel "Animals" räägib loo vabadusest olla, kes iganes sa olla soovid.
"See on jutustus sellest, kuidas me mõnikord tabame end hetkes, kus me ei mõtle eilsele ega homsele ning sellega kaasnevatele tulemitele ja tagajärgedele, vaid võtame hetkest viimast," kommenteeris Mairo Marjamaa.
"Just – see on lugu sellest, mis on siin ja praegu, kus keskendutakse vaid oma heaolule, andudes elu poolt pakutavatele kiusatustele. Me leiame, et igaühes meis on peidus sisemine loom, kes tuleb vaid üles leida ja välja lasta," lisas laulja Inga Tislar.
Tugev inspiratsioon looks tuligi tegelikult loomadest ja esimeses salmis mainitud libahundist, kes sai inimese kuju.
Esmakordselt esines kooseis TIKS showcase'i raames selleaastasel Tallinn Music Weekil. | Taavi Paometsa, Mairo Marjamaa ja Inga Tislari uus koosseis deLULU avaldas esimese singli | https://menu.err.ee/1155375/taavi-paometsa-mairo-marjamaa-ja-inga-tislari-uus-koosseis-delulu-avaldas-esimese-singli | Taavi Paomets, Mairo Marjamaa ja Inga Tislar ühendasid jõud uues koosseisus deLULU ja avaldasid oma esimese singli "Animals". |
"Selles mõttes on riskid olemas ja need suurenevad, mida rohkem on Ameerikas segadust. Me peame loomulikult väga valvsad olema. Aga saame öelda, et liitlaste väed on meie territooriumil," rääkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu ERR-ile.
"Võimalus, et mõni välisriik püüab sel perioodil [USA] sisepoliitilist segadust ära kasutada, on olemas ja seda ei saa välistada. Samas on üleminekuajal nii poliitiline juhtkond, ehk president ja kongress, kui ka USA relvajõud valmis tegelema kõikide kriisidega, mis võivad USA või tema liitlaste julgeolekut kahjustada," ütles ERR-ile välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektor Eerik Marmei.
Sama märkis Stoicescu: "Loomulikult - ükskõik, mis ka ei toimuks nende valimiste ümber, Valges Majas on ametisolev president ikkagi olemas. Kogu aeg, iga päev, iga hetk on olemas USA president, kellel on ka tuumanupp käepärast. Seda loomulikult Hiina ja Venemaa mõistavad."
Ka Marmei rõhutas, et Eesti kuulub NATO-sse ja see peaks välistama, et meie julgeolek USA presidendivahetuse ajal provokatsioonide või avantüüride kaudu kahjustatud saaks. "Meil on võimekus hinnata selliste ohtude tekkimist ja nendele koos liitlastega nende tekkimisel adekvaatselt vastata. Seega, meie ja liitlaste tähelepanu võimalikele julgeolekuohtudele on pidev ja me oleme valmis reageerima kogu aeg. Võimu ülemineku periood USA-s ei muuda valmisolekut ohtusid näha ja nendele kiiresti reageerida," kinnitas Marmei.
Stoicescu tõi esile, et lisaks liitlasüksuste paiknemisele Eestis on USA üksused ka Poolas ja mujal Euroopas: "Nii et neid asju need valimised ei muuda. Nad [liitlasväed] on välja õpetatud, nad on lahinguvalmiduses."
"Aga kogu küsimus on selles, kui riskialdis on näiteks president [Vladimir] Putin. Me oleme näinud, et ta on küllalt kalkuleeriv. Aga vahest võtab ta ka riske. Ega me ei pruugi rääkida mingist sõjalisest rünnakust, sõjalisest avantüürist Eesti vastu. Igasuguseid provokatsioone võib korraldada, Venemaa arsenal on päris suur," jätkas Stoicescu.
Marmei selgitas, et USA välispoliitiline otsustusprotsess valimiste järgselt ega võimu vahetuse korral ei muutu. See tähendab, et ametisolev president jätkab võimu teostamist kuni 20. jaanuarini, mil valitud president peab põhiseadusest tulenevalt andma ametivande. Kuni kestavad kohtuvaidlused järgmise presidendi väljaselgitamiseks, ei saa uueks presidendiks valitu kokku kutsuda üleminekumeeskonda, kes peaks ette valmistama võimu üleminekut, seda ka välispoliitilistes küsimustes. Ebaselgus võitja osas muudab võimu ülemineku keerulisemaks, sest uue presidendi meeskonda ei saa kuni vaidluste lõpuni võimalikest julgeolekuohtudest briifida. "Võib tõdeda, et võimu ülemineku periood uuele presidendile on delikaatne aeg, eelkõige julgeoleku küsimustes," tõdes Marmei.
USA senine president Donald Trump, kes paistab 3. novembri presidendivalimistel oma konkurendile Joe Bidenile alla jäävat, on lubanud käivitada kohtuvaidlused valimistulemuste ülevaatamiseks. See võib lükata valimistulemuste selgitamise nädalaid edasi. | Eksperdid: Venemaa huvi USA segaduste aega ära kasutada ohjeldab NATO | https://www.err.ee/1155383/eksperdid-venemaa-huvi-usa-segaduste-aega-ara-kasutada-ohjeldab-nato | Võimalus, et USA presidendivalimiste tulemuste vaidlustamise ajal võiks mõni riik võtta ette teiste julgeolekut ohustavaid välispoliitilisi avantüüre, on olemas, kuid meid peaks siiski rahustama NATO liikmestaatus, märgivad eksperdid. |
Lätis tehti möödunud ööpäevaga 7564 koroonatesti, millest positiivse tulemuse andis 367. Positiivsete testide osakaal oli seega ligi 4,9 protsenti, teatas Läti rahvusringhääling LSM.
Möödunud ööpäevaga suri koroonaviirusesse Lätis kolm inimest, kellest kaks olid vanuserühmas 70-75 aastat ja üks vanuserühmas 90-95 aastat. Kokku on koroonaviirus nõudnud Lätis 88 inimese elu.
Veel 38 Covid-19 patsienti hospitaliseeriti, kokku on haiglates ravil 244 koroonaviirusesse nakatunut. Neist 234 on mõõduka haiguse kulgemisega ja 10 on haigestunud raskelt.
Lätis on pandeemia algusest haigestunud koroonaviirusesse kokku 7119 inimest. Täielikult on paranenud 1444 inimest. | Lätis tuvastati rekordilised 367 koroonapositiivset | https://www.err.ee/1155372/latis-tuvastati-rekordilised-367-koroonapositiivset | Lätis tuvastati möödunud ööpäevaga rekordilised 367 koroonaviirusesse nakatumist, suri kolm inimest. |
Kaheksa korda Eesti parimaks käsipalluriks valitud Mait Patrail vaatas seekord Eesti koondise mängu telerist, sest COVID-19 põhjustatud piirangute tõttu ei saanud koondisega ühineda. Samas nägi Eesti särgis üle 500 värava kõmmutanud kogenud pallur palju positiivset.
"Häbeneda pole midagi, sest poisid tegid hea mängu, võitlesid kõvasti ja andsid korraliku lahingu. Mõnes pisiasjas lõpus eksiti – nagu kiirrünnaku realiseerimisel või paar otsust kaitses – ja nii kallutas Austria mängu enda kasuks. Aga see on normaalne, kõik ei saagi ideaalselt õnnestuda," analüüsis Patrail.
"Karl Toom oli muidugi meeletu, vahepeal pani lausa hullu, aga seal käes on peidus ikka korralik pommvise. Rootsi siirdumine ja lisandunud mänguaeg on talle selgelt kasuks tulnud ning enesekindlust kasvatanud. Heal päeval suudavad vähesed meeskonnad Karli kinni võtta," kiitis Patrail 11 väravat visanud koondisekaaslast.
"Väravavahid olid ka head. Ma polnudki Marius Aleksejevit ammu mängimas näinud, aga ta tuli hästi sisse ja tegi järjest mitu tõrjet. Kaitses olid Martin Johannson ja Armi Pärt kindlad ning kuigi Andris Celminš ja Ott Varik pidid peaaegu 60 minutit rassima, siis nendegi tase ei langenud," jagus Patrailil häid sõnu teistegi kohta.
32-aastane ja juba 15 aastat tagasi Eesti koondises debüteerinud vasaksisemine tunnistas, et tahtnuks teleka ees mängu jälgides juba soojendusharjutusi tegema hakata. Eemalejäämine pühapäevasest vastasseisust Saksamaaga valmistab Patrailile veelgi rohkem meelehärmi.
"Väga kahju on, et ei saa koondist aidata ja eriti veel sellises ajaloolises mängus. Peaaegu kümme aastat Saksamaal mänginuna tunnen kõiki vastaseid hästi. Mitmega olen aastaid koos mänginud, nagu Kai Häfner, Fabian Böhm, Timo Kastening või ka värske klubikaaslane Uwe Gensheimer," sõnas Patrail.
"Tegelikult on kahju, et Euroopa alaliit lubas mängudel toimuda. Meeskonnad pole kindlasti võrdsetes oludes, sest paljud – nagu Eesti ja Austriagi või täna sakslastega kohtuv Bosnia ja Hertsegoviina – ei saanud parimaid mängijaid kokku. Võinuks mõelda edasilükkamist ja hiljem kas või "mullis" mängimist," arutles Eesti koondislane EHF-i otsuse üle.
"Pühapäeval tuleb vastu juba palju raskem pähkel. Saksamaal puudub küll esiväravavaht Andreas Wolff, aga neil on igal positsioonil väga võimsad pallurid. Keskkaitses on Bundesliga parim paar THW Kieli meeste Patrick Wienceki ja Hendrik Pekeleri näol. Seega lahendus, kus Toom keskele liikudes Austria vastu väravaid pommitas, ei toimi," vihjas Patrail.
"Äärtel pole Saksamaa kaitses sama hea, nii et ilmselt võiks võimalusi sealt otsida. Rünnakul on sakslased ohtlikud ja seda igalt positsioonilt. Näiteks vasaksisemine Julius Kühn pommitab sarnaselt Karl Toomile väga võimsalt. Aga loodan, et Eesti võitleb ja kuna tegu on Saksamaa populaarsuselt teise spordialaga, on mängu auditoorium suur ning hea võimalus ennast tippliigade klubidele näidata," arvas Põlva Serviti kasvandik. | Patrail: poisid tegid hea mängu, Toom pani hullu | https://sport.err.ee/1155374/patrail-poisid-tegid-hea-mangu-toom-pani-hullu | Eesti rahvuskoondis kaotas kolmapäeva hilisõhtul 2022. aasta käsipalli Euroopa meistrivõistluste valikturniiri avamängus Austriale 28:31 (16:16). Kohtumisest eemale jäänud Mait Patrail hindas Eesti meeskonna esinemise väga heaks, aga kurvastas, et ei saa koondist ka pühapäeval Saksamaa vastu aidata. |
Ratas pakkus välja järgmise sõnastuse: "Kas abielu peab jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks?"
Hänni hinnangul ei vasta taoline sõnastus põhiseadusele. "Põhiseaduse kohaselt on rahvahääletuse otsus riigiorganitele kohustuslik. See tähendab, et küsimus tuleb sõnastada nii, et oleks selge, mida riigiorganid peavad tegema rahva üht- või teistpidi langetatud otsuse korral," märkis Hänni, kelle sõnul jääb praegu selgusetuks, mida tehakse siis, kui ülekaalu jäävad ei-vastused.
"Küsida nii, nagu peaminister Ratas pakkus, on ilmne, et jah-vastuste ülekaalu korral ei pea riigiorganid midagi tegema, sest perekonnaseaduses nii ongi. Kui aga ülekaalu saavutavad ei-vastused, siis jääb ebaselgeks, milline kohustus sellest riigiorganitele järgneb. Eeldada, et siis ei pea riigiorganid midagi tegema, on põhiseaduse eiramine," leidis Hänni.
Adams: taolise referendumi idee on üsna ohtlik
Samuti põhiseaduse assamblee liige ja Eesti põhiseaduse projekti peamine autor Jüri Adams ütles ERR-ile, et Ratase väljapakutud küsimus ei ole sellise üheselt mõistetavuse astmega, mis peaks olema korralikul referendumi küsimusel. Adamsi hinnangul sobib see hästi edasiste otsingute aluseks.
"Siin kõlab üsna selgesti see, et probleem ei ole mitte sisuline või põhimõtteline, vaid selles, mida liitsõna "abielu" eesti keeles tähendab ja mida ei tähenda. Korraliku küsimuse sõnastamise peamine raskus on aga selles, et kuigi meie seaduskeeles on sõna "abielu" tähendus justkui ühemõtteliselt selge, siis eesti üldkeeles ei ole see kaugeltki nii," ütles Adams ja tõi näiteks sõnu "vabaabielu".
Adams soovitas referendumi, mida ta nimetas sobimatuks ja peale muu ka üsna ohtlikuks, asemel eesti keeles samasooliste inimeste tsiviilpartnerluse kohta kasutusele võtta uue ja sobiva nimetuse.
"Nendest riikidest, kus samasooliste paaride registreerimise puhul kasutatakse nendekeelset terminit, mida eesti keelde tuleks tõlkida abieluna, tuleb meie õigusele ja keelele tohutu surve, et ka meil hakataks samasooliste paaride partnerlust ametlikult nimetama abieluks. Ainus tee, kuidas nendele survetele mitte alla anda, oleks minu arvates niisugune, kui me võtaks eesti keeles kasutusele samasooliste inimeste tsiviilpartnerluse kohta uue ja sobiva nimetuse. Kahjuks oli omal ajal selles suunas välja pakutud kooselu selleks otstarbeks kõlbmatu," lausus Adams.
Adamsi sõnul on Eesti senine praktika maailmas üsna ainulaadne. "Eestis on juba hulk aastaid kehtinud samasooliste paaride tsiviilpartnerluse institutsioon. See on väga originaalne lahendus, mille kohta ma ei tea, et kusagil mujal maailmas niisugust kasutataks. Nimelt vormistatakse meil tsiviilpartnerlus notari kinnitatud lepinguna. Meie mudel on osutunud niivõrd heaks ja mõistlikuks, et me võiksime seda soovitada ka teistele maailma maadele," rääkis Adams. | Liia Hänni: Ratase pakutud küsimus ei vasta põhiseadusele | https://www.err.ee/1155367/liia-hanni-ratase-pakutud-kusimus-ei-vasta-pohiseadusele | Jüri Ratase poolt kolmapäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" välja pakutud küsimus abieluteemalise rahvahääletuse jaoks ei vasta põhiseadusele, ütles põhiseaduse assambleesse kuulunud Liia Hänni. Küsimuse sõnastust ei pea heaks ka Jüri Adams. |
Rohkesti auhinnatud filmis "Tõde ja õigus" kurdab Oru Pearu ühel sügavaimal ja südamlikumail hetkel, et pärast Krõõda surma ei ole tema ja Andrese vahel enam lepitajat kui tüli peaks tulema ning tõdeb karmilt ja kurvalt, et tüli tuleb kindlasti.
See fundamentaalne teos esindab paljuski, kaasa arvatud selles osas, tervet meie rahvast. Tüli tuleb kindlasti ja lepitajat ei ole. Rahvale heleda jaalega Krõõda kuju pole mõtet otsida. President võiks ju olla lepituse ja rahu sobitaja, aga ei ole sellist Kerstit, Krõõta või Svetat, kes igale Andresele ja Pearule passiks.
Praegu ei leidu kahjuks ainsatki intellektuaali, kes rahu ja lepituse mõtteviisi arendaks ja propageeriks. Küll on neid, kes täpselt rindejooni ja vastaspooli markeerivad ja mõnuga materdavad. Eesti elanike väärtushinnangute uuringust tuli välja, et Eestis puudub hedonistlik mõtteviis. Mine tea, äkki on need kaks omavahel seotud, ei oska me elu nautida, ega omavahel leppida ja rahus elada. Aga võiks ju.
Rahu ja lepitus
Kirjutasin suvel Eesti Päevalehes, et Eestisse võiks ehitada lepitussamba. Järelkajana sain kirja, milles tehti ettepanek rajada säärane sammas Paidesse, kus igal aastal arvamust käiakse avaldamas. Mulle tundub, et paslikum paik on hetkel liminaalsesse faasi sisenev Tallinnas asuv Maarjamäe. Sinna sobiks mitte üksnes lepitussammas, vaid rahu rohela.
Tegemist on imekauni kohaga, kus maa, mets ja meri silmapiiril, nagu looduse enda ehitatud katedraal. Suurepärane koht leidmaks rahu looduse ja inimese vahel. Seal võiks läbi viia metsanduse arengukava koostamise ja teisi ettevõtluse ning keskkonnahoiu-teemalisi kohtumisi. Seal on lähestikku kommunismiohvrite memoriaal - kus minugi lähedaste nimed kirjas -, kommunismi importijate mälestusmärgid ning saksa sõjaväe kalmistu. Ideaalne koht otsimaks rahu ja lepitust ajaloo ning ideoloogiatega.
Isegi need vahendid, mis inimesed on suutnud rahu ja lepituse leidmiseks luua, mõnikord ebaõnnestuvad. Mitte nende vahendite endi, vaid meie inimliku loomuse pärast, meil on kalduvus minna omavahel tülli, kakelda ja sõdida. Isegi maa peale tulnud Jumal ei suutnud meid maha rahustada. Lõime ta lihtsalt risti.
Jumala ema on aga Eesti rahva loomule lähedane. Rahvakatoliikluses oli Maarja aulisel ja olulisel kohal. Is(s)and on eestlase jaoks vali, aga Ema on hell. Nii sobib Maarjamäe rahu rohela tervikusse ka Maarja kuju, nagu pakkus peapiiskop emeeritus Andres Põder.
Miks ei võiks see pisut ambivalentse olemuse ja unustatud tähendusega sammas olla lepitussammas ning käereljeefide kohal kõrguda Jumalaema. Kõige üle ja ümber aga looduslik katedraal, mille sisu ja sõnum on rahu. See võiks olla koht, kus üksi või hulgi lepitust, mõistmist ning rahu otsida.
Kas ei võiks siis Maarjamaal ainsatki kohta selle tarvis olla? Kas ei võiks meil ainsatki püüdu olla lepituse leidmiseks kui tüli tuleb? Tüli tuleb kindlasti, aga me võime selle vastu "vaktsiini" luua. Rahule pühamu püstitada ja rituaalidki luua. Selline võiks olla Maarjamäe rahu rohela.
Kohamaagia
Kas säärasest kohast on kasu? On. Rohkem kui mõne mälestuse äratamisest või elushoidmisest. Rohkem kui mõne ideoloogia kivisse kinnistamisest. Koht loob kohe kindlasti teistsuguse meeleolu. Mõned nimetavad seda kohamaagiaks, teised paiga energeetikaks, kolmandad meie endi meelsuseks, mis inimkätega ehitatud või looduse poolt loodud pühapaikades moondub.
"On uskumusi ja teooriaid, mis ütlevad, et inimesel polegi püsivat loomust, vaid koht ehk locus on see, mis teeb temast ühe või teise."
Inimene käitub kaubanduskeskuses teisiti kui kirikus, metsas teisiti kui meelelahutusasutuses. On uskumusi ja teooriaid, mis ütlevad, et inimesel polegi püsivat loomust, vaid koht ehk locus on see, mis teeb temast ühe või teise. Kes tööl on torisev türann võib kodus osutuda kohitsetud kõutsiks jne (kuulake näiteks Linnar Priimäe Ööülikooli loengut "Ürginimene meis"). Koht võib konservatiivsed kaabud muuta muhedateks murumütsideks... Loota ju võib.
Lisaks koha mõjule on igal paiga elemendil sümboolne ja/või rituaalne mõju. Sümbolid suudavad endasse koguda tohutul hulgal informatsiooni ning selle vallandada igaühe jaoks omapärasel moel. Rahu ja lepituse sümbol (olgu selleks või lepitussammas) võib justkui iseenesest viha vähendada ja ärrituse ära viia.
Eestlased on ju sümbolite usku. Mõelgem vaid kõikvõimalike imekivide turunduslikule edule. Rituaalide mõju mõistsid isegi pragmaatilised parteibossid Nõukogude liidus. Mõeldi välja paraade ja pühasid. Valitseva materialismi tingimustes loodi isegi näärivana fiktiivne tegelaskuju. Sest rahvas ja riik vajavad ellujäämiseks rituaale.
Meie kõige tuntum rituaal on laulupidu, mis suudab inimesed üheks liita, mured meelest viia ja tülid lepitada. Sarnase toimega tegevusi võiks aga olla sagedamini kui iga viie aasta tagant. Usun, et usuleiged eestlased on vägagi avatud uutele rituaalsetele toimingutele.
Tundub et tuli on meie lemmikum rituaalne element. Mõelgem tõrvikurongkäigu ja muinastulede öö populaarsusele. Võib-olla peaks ka Maarjamäel kesksel kohal olema tuli (kunagine igavene tuli on nüüdseks kustunud), mis lepitust ja rahu sümboliseerib ning mille ümber kogu katedraalilik rahu rohela rajada, koos oma sammaste, sümbolite ja rituaalidega. | Jaanus Kangur: rahu rohela Maarjamäele | https://www.err.ee/1155263/jaanus-kangur-rahu-rohela-maarjamaele | Tallinnasse Maarjamäele sobiks mitte üksnes lepitussammas, vaid rahu rohela, kirjutab Jaanus Kangur. |
Viimasele voorule läks KuPS teadmisega, et võiduga kindlustatakse hõbe – tagantjärele oleks piisanud ka viigist -, ent hooaeg lõpetati 2:3 kaotusega Turu Palloseurale. 1:1 viigiga lõppenud avapoolaja järel haaras KuPS seejuures 73. minutil eduseisu, kuid viimane sõna jäi TPS-ile. Pikk ja Purje kuulusid mõlemad algrivistusse, viimane kutsuti 70. minutil puhkama, kirjutab Soccernet.ee.
Turu Inter tegi samal ajal 1:1 viigi meistriks tulnud HJK-ga ja tõusis tänu paremale väravate vahele teiseks. Tiitlist lahutas KuPS-i lõpuks seitse punkti, kusjuures hooaeg lõpetati nelja järjestikuse kaotusega.
Argo Arbeiteri, Hindrek Ojamaa ja Zakaria Beglarišvili leivaisa KTP alistas esiliigas kolmapäeval Vaasa Palloseura 0:2 kaotusseisust 4:2; Ojamaa tegi kaasa täismängu ja samuti alustanud Beglarišvili vahetati puhkama 56. minutil, kui KTP oli just 3:2 ette läinud.
Kui KTP nädalavahetusel ka otsustava mängu võidab, tuleb loota, et tabeli seitsmes meeskond Mikkelin suudaks alistada Oulu – siis tõuseb KTP tabeli tippu ja otse Veikkausliigasse.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Eestlased Soomes: KuPS leppis pronksiga, KTP liigub üleminekumängude kursil | https://sport.err.ee/1155358/eestlased-soomes-kups-leppis-pronksiga-ktp-liigub-uleminekumangude-kursil | Soomes sai kolmapäeval lõpplahenduse Veikkausliiga. Ats Purje ja Artur Pika tööandja Kuopio Palloseura saab hooaja lõpetuseks komplekti pigem õnnetut pronksikarva medaleid. |
Tulemuste ootamine on stressirohke
Mitmeid meeme on tehtud selle kohta, et valimistulemuste ootamine tekitab stressi ja ärevust.
Me: ima stay off social media for my mental health today
Also me: pic.twitter.com/5M82z10Tgd
— Mona (@KARMEN300) November 3, 2020
How all of us feel tonight #ElectionDay2020 pic.twitter.com/Ff0I3TKzZU
— Stephanie Hardin (@stephhardin31) November 4, 2020
While we're waiting for election news.... #joketime #uselections pic.twitter.com/uCYZZTTbOp
— Fearless Apron (@FearlessApronPH) November 4, 2020
2020 total election votes so far: 139,817,274
Calories I've eaten in the past 48 hours: 197,513,872
— #1 samir (@samir) November 5, 2020
Tulemuste ootamisel lõppu ei paista
Nalja on tehtud ka selle kohta, et tulemuste saabumine võtab kaua aega. Eriti oodatakse Nevada tulemusi, sest kui Joe Bidenil seal võita õnnestub, on ta valimised võitnud.
everyone: PANICKING STRESSED CHECKING UPDATES FREAKING OUT WAITING ON NEVADA AND MICHIGAN meanwhile Nevada: pic.twitter.com/XeKWWCcor9
— ᴮᴱAri⁷ (@moonddng) November 4, 2020
This is everyone checking the map every 5 minutes to see if the votes in Nevada changed pic.twitter.com/GwfFff77ID
— s☻lly⁷ (@strawbearysal) November 4, 2020
i'm going to nevada to count these votes myself pic.twitter.com/Vzx4gtYv2t
— ellexa // vote blue (@luvyoutosaturn) November 4, 2020
me waiting for results #Election2020 pic.twitter.com/UM5cOKwOJI
— Cpt. Nikol ???? (@Alexka25) November 3, 2020
everyone when nevada finally finishes counting their votes pic.twitter.com/ZyC4BUpLXZ
— ???????????????????????????? | VOTE era (@swishthecure) November 4, 2020
And you thought voting at #Eurovision took a long time... pic.twitter.com/Pf00ww4gN6
— Eurovision Song Contest (@Eurovision) November 4, 2020
Valmivad uued versioonid valimistulemuste kaardist
Inimesed hakkasid ka valimistulemuste kaardist oma versioone tegema. Näiteks, milline näeks kaart välja siis, kui igaüks hääletaks oma teksavärvi poolt.
the electoral map if people voted their jean color pic.twitter.com/2jgELGVxZb
— Derek Guy (@dieworkwear) November 3, 2020
Selline oleks kaart aga siis, kui Trump võidaks vaid nendes osariikides, kus kaardi koostaja kihutamise eest trahvi on saanud.
An electoral map if Trump only wins the states where I've gotten speeding tickets. pic.twitter.com/Rb96exKW33
— Craig Calcaterra (@craigcalcaterra) November 3, 2020
Võitjaks on aga pakutud ka üllatustulijaid.
Many people have been asking me to do a final election map prediction. pic.twitter.com/R2hxfQaHR0
— Mac ???? (@GoodPoliticGuy) October 31, 2020
2016 vs. 2020
Lisaks asuti sotsiaalmeedias võrdlema ka 2016. ja 2020. aasta valimisi.
Me voting in 2016 vs 2020. pic.twitter.com/KXe0XSgIIM
— Megan Basham (@megbasham) November 3, 2020
Me Voting in 2016 Me Voting in 2020 pic.twitter.com/vLqfKtqqtT
— C. Robert Cargill (@Massawyrm) November 3, 2020
voting in 2016 voting in 2020 pic.twitter.com/BUWJW5CnbN
— keely flaherty (@keelyflaherty) November 3, 2020
Kuidas reageerib ülejäänud maailm?
Meemides käsitletakse ka teiste riikide elanike reaktsioone.
Vote responsibly!
Prove the rest of the world wrong #Vote2020 #ElectionDay2020 pic.twitter.com/dxF6gigmV6
— Tony Mtz. ???????????????? (@Tony96116971) November 3, 2020
Thinking of all of my American friends today! #ElectionDay2020 pic.twitter.com/v3dNWUZuo6
— Tracy Brunet (@TracyMBrunet) November 3, 2020
Mexico and Canada watching the US like. #USElections pic.twitter.com/KwupcoHpb5
— Aaron Gonzalez (@daaman81) November 4, 2020 | USA presidendivalimised panid meemimeistrid kiiresti tööle | https://menu.err.ee/1155293/usa-presidendivalimised-panid-meemimeistrid-kiiresti-toole | USA presidendivalimistest inspireerituna on sotsiaalmeedias läinud ringlema ka mitmed meemid, kus kajastatakse valimistega tekkinud emotsioone. |
Prgonoosimudelite meeskonda juhtiva matemaatikaprofessor Krista Fischeri mudeli kohaselt on inimeste kokkupuutumist ja potentsiaalset viiruse levikut näitav arv hetkel 1,4.
"See tähendab, et kui number oleks üks, siis viirus leviks samal tasapinnal, nii oli meie kevadine arusaam. kui see on alla ühe, siis on viirus langusfaasis ehk tegelikult üks inimene nakatab alla ühe inimese, järelikult viirus laugelt kustub," rääkis Reinsalu valitsuse pressikonverentsil.
"Professor Fisheri modelleering näitab, et juhul kui me suudame oma ühise pingutusega viia selle viiruse tasemele, mis on alla ühe 20. novembriks, keskelt läbi kahe nädala pärast, siiski on meil nakatunute arv keskmiselt 300 inimest päevas detsembris. See on professor Fisheri prognoos praegu," ütles ta.
Reinsalu sõnul eeldab prognoos ka seda, et riik astub samme viiruse leviku piiramiseks. "Järelikult peame seda nentima, et me oleme viiruse kasvufaasis ja kui me ei rakenda täiendavaid meetmeid, siis see viirus liigub veel kiiremini," ütles ta.
Ministri sõnul tuleb tunnistada, et teadusliku prognoosi kohaselt jätkab viirus levikut ja ei ole kahtlust, et igapäevane nakatumiste hulk jätkab kasvu. "Kas rakendame piiranguid või ei rakenda piiranguid – meil seisab ees viiruse kasvufaas."
"Meie küsimus on praegu selles, et praegu on see hetk, kus valitsus peab otsuse langetama, ei ole teist alternatiivi. Otsuste langetamise loogika peab rajanema sellel, et meil ei ole realistlik ja asjakohane arvestades nii pikaajalist perspektiivi naasta n-ö sulgemise juurde, mis puudutab koole või kauplusi. Me peame leidma nüüd dialoogis ühiskonnas ühise tiimitundena arusaama, et asi on kiires kasvufaasis ja meie ühine pingutus hoiab viiruse levikut. Me suudame seda viiruse kasvu aeglustada," ütles ta. | Reinsalu: Eesti on aktiivses viiruse kasvufaasis | https://www.err.ee/1155337/reinsalu-eesti-on-aktiivses-viiruse-kasvufaasis | Välisminister Urmas Reinsalu sõnul näitab koroonaviiruse leviku prognoosimudel, et Eestit ootab ees viiruse kasvufaas. Isegi viiruse leviku aeglustumise korral võiks detsembris oodata Eestit ees päevas ligikaudu 300 nakatumist, seegi vajaks mõõdukate piirangute rakendamist. |
Teadaolevalt nakatusid positiivse proovi andnud mängijad võrkpallivälistel üritustel. Kõikidele Selveri mängijatele ja meeskonna abipersonalile tehakse lähipäevil koroonatestid.
Terviseameti soovitusel peetakse ettevaatusabinõuna publikuta Saaremaa Võrkpalliklubi kodumängud Credit24 meistriliigas – neljapäeva õhtul kell 19 Jekabpilsi Luši vastu ja pühapäeval kell 15 Daugavpilsi Ülikooli vastu. Samuti ei lubata pealtvaatajaid saali nädalavahetusel Tartus toimuvatel noorte A-vanuseklassi karikavõistlustel ning Tartus laupäeval toimuval Tartu Bigbank ja LotusTimber/Neemeco karikavõistluste kohtumisel.
Eesti Võrkpalli Liit ja selle liikmesklubid järgivad terviseameti juhiseid ning teevad kõik endast oleneva, et võimalik viiruse leviku risk viia minimaalseks. Uued mänguajad lepitakse kokku esimesel võimalusel, teatas alaliit. | Selveri võrkpallimeeskonnas tuvastati koroonaviirus, klubi on isolatsioonis | https://sport.err.ee/1155338/selveri-vorkpallimeeskonnas-tuvastati-koroonaviirus-klubi-on-isolatsioonis | Kaks Tallinna Selveri võrkpalliklubi esindusmeeskonna mängijat andsid positiivse koroonaviiruse testi, kogu meeskond on ettevaatusabinõuna eneseisolatsioonis. Selveri 14. novembril toimuma pidanud Credit24 meistriliiga mäng Pärnu Võrkpalliklubi vastu on edasi lükatud. |
"Saaremaa Võrkpalliklubi, suheldes Saaremaa valla ja terviseametiga (läbi EVF-i), tegi otsuse, et ennetava meetmena mängime sel nädalal kaks kodumängu tühjade tribüünide ees," teatas klubi Facebookis. "Olukord Saaremaal on küll rahulik, kuid meile on oluline meie kodusaare inimeste tervis ja püüame omalt poolt teha kõik selleks, et Saaremaal jääks olukord rahulikuks."
"Vabandame võrkpallisõprade ees, et te ei saa neid mänge saalis vaadata, küll aga toodetakse mängudest otsepilt, mis on postimees.ee vahendusel vaadatav. Kõik, kes ostsid pileti eelmüügist selle nädala mängudele, saavad oma raha tagasi, mis tagastatakse teile kahe nädala jooksul ülekandega piletikeskus.ee poolt," lisas klubi. "Jälgime jooksvalt, kuidas olukord Eestis areneb ja loodame siiralt, et juba varsti saame inimesi jälle saali lubada. Rahulikku meelt ja head tervist!"
Liidrikohal olev Saaremaa Võrkpalliklubi võõrustab neljapäeval oma lähimat jälitajat Jekabpilsi Lušit ja pühapäeval tabeli viimast Daugavpilsi Ülikooli.
Saaremaa pole seni liigas kaheksa mänguga veel kaotusekibedust tundma pidanud, Jekabpils jätkab samuti kaotuseta, neil on peetud viis mängu. Punkte on kahel esimesel vastavalt 23 ja 13. | Saaremaa Võrkpalliklubi mängib selle nädala mängud tühjade tribüünide ees | https://sport.err.ee/1155324/saaremaa-vorkpalliklubi-mangib-selle-nadala-mangud-tuhjade-tribuunide-ees | Saaremaa Võrkpalliklubi teatas sotsiaalmeedias, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks peetakse selle nädala Balti liiga kohtumised publikuta. |
Kujutlegem muistseid kütt-korilasi luuramas tasahilju vikunjakarja Andide mäestiku metsikus looduses. Arvatavasti heitsid nad vilunult saagi suunas odasid, tabades mõnd vikunjat ja sundides ülejäänud karja laiali jooksma. Alpakade metsikud sugulased vikunjad langesid tabamuste all ning nii mees- kui ka naiskütid kogunesid saaki üle vaatama.
Äsja kirjeldatud hüpoteetiline kujutluspilt läheb teravalt vastuollu teadlaste senise arusaamaga muistsetest küttidest ja korilastest. Levinud on ettekujutus, et jahil käisid ainult mehed, ning et naised korjasid samal ajal taimi ja ürte.
Hiljuti avastatud 9000 aasta vanuse naisküti hauapaiga ning teiste küttide matmispaikade analüüs näitab aga midagi muud. Tuleb välja, et muistses Ameerikas küttisid naised suuri saakloomi meestega ühtmoodi, vahendab Live Science.
Värske uuringu põhiautori California Ülikooli antropoloogi Randy Haasi sõnul viitab avastus, et tänapäevased soorollid pole tingimata loomulikud ega ajalooliselt ainuvõimalikud.
Haas osales 2013. aastal Andides veel ühtedel väljakaevamistel. Toona rääkis kohalik põliselanik uurijatele, et nende väljakaevamispaiga lähedal leidub laiali pillutatuna hulganisti muistseid kivitööriistu. Viis aastat hiljem suundus Haas ühes oma uurimisrühmaga asja uurima Wilamaya Patjxa nimelisse väljakaevamispaika.
Ehkki hiljem tuli Wilamaya Patjxast välja rohkemgi matuseid, leidsid uurijad 2018. aastal esialgu kuue inimese säilmed. Kahele surnukehale kuuest oli hauapanusena kaasa antud jahiriistu, ent Haasi uurimisrühmale pakkus erilist huvi just üks jahivarustusega maetu.
Leidmisjärjekorras kuues surnukeha maeti umbes 9000 aasta eest. Haasi sõnul oli viimasele pandud hauda kaasa eriti rikkalik esemekogu, sealhulgas odaotsad ja muu jahivarustus. Oletatavasti on tegu kütt-korilasega, kes suri hammaste järgi otsustades 17–19-aastaselt.
Mida pikemale väljakaevamised venisid, seda enam oletasid uurijad, et kuues maetu oli kogukonnas osav kütt ja väga lugupeetud inimene.
Lääne mõttemalli kammitsais
Uuringu kaasautor Arizona Ülikooli antropoloog James Watson oletas esimesena, et rikkalike hauapanustega maetu polnud üldse meessoost. Võrreldes teiste maetutega olid viimase luud väiksemad, mis viis Watsoni mõttele, et tegu võis olla naisega. Surnukeha hambavalkude analüüs kinnitas seda oletust.
Nüüd tekkis uurijatel küsimus, kas leitud naiskütt oli omas ajas haruldus või oli jahilkäik muistse Ameerika naiste jaoks tavapärane. Vastuse saamiseks kammis uurimisrühm läbi hilis-pleistotseeni ja varase holotseeni kütt-korilaste matuste kohta leiduva teaduskirjanduse. Jutt käib seega umbes 11 700 aasta tagusest ajast.
Teadlased leidsid teateid ühtekokku 429 luustiku kohta 107 muistses matmispaigas üle Ameerika mandri. Neist maetutest 27-le, sealhulgas 11 naisele ja 15 mehele, oli teise ilma kaasa pandud suurte saakloomade küttimiseks mõeldud varustust. Täpsema statistilise analüüsi järgi võisid muistses Ameerikas olla 30–50 protsenti küttidest naised.
Uuringut kõrvalt hindava Nevada Ülikooli antropoloogi Marin Pilloud' sõnul näitavad autorid veenvalt, et leitud naine oli tõepoolest vilunud kütt, ning et põlisameeriklaste seas olid naiskütid tavalised. Pilloud lisab, et kui jahiriistad oleks leitud mehe luustiku juurest, oleks meest ju kahtlemata kütiks peetud.
Seega tõdeb Pilloud, et paljudes kultuurides ei jagunenud ega jagune praegugi soorollid samamoodi kui Läänes. Tema sõnul ei tohiks Lääne uurijad teisi kultuure uurides jääda kinni oma harjumuspärastesse soorolli-kujutelmadesse. Ehkki muude kütt-korilaste kultuuride kohta võrreldav info puudub, ei välista Pilloud, et naiskütte leidus mujalgi.
Artikkel ilmus ajakirjas Science Advances. | Ameerika naised olid 9000 aasta eest osavad kütid | https://novaator.err.ee/1155335/ameerika-naised-olid-9000-aasta-eest-osavad-kutid | Muistse Ameerika küttide-korilaste ühiskonnas käisid jahil nii mehed kui ka naised. Peruust leitud 9900 aasta vanune ja rohkete hauapanustega naiseluustik viitab, et soorollid olid toona tänapäevastest üksjagu erinevad, kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadlased. |
Justiitsministeeriumi kinnitusel on vangi haiglasse toimetamise vajadusest teavitatud tema lähedasi, seega on omaksed vangi liikumisega kursis.
Kokku on neljapäeva lõunase seisuga Viru vanglas koroonapositiivseid vange 103 ja ametnikke neli. Kolmapäeval vangide ja ametnike seast võetud proovitulemusi veel oodatakse ehk need arvud võivad suureneda.
Haiglaravile on viidud kaks koroonapositiivset vangi. Ühe vangi vanus on üle 50, teise vanus natuke üle 60. Kui vang viiakse haiglasse, siis valvab teda kaks ametnikku. Millisesse haiglasse vangid viidi, seda ei avalikustata.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja teatel rohkem kui pooltel koroonaviirusega nakatunud vangidest kaebusi ei esine. Ülejäänud positiivse tulemuse andnud vangidel esinevad külmetushaiguste tunnused või maitse- ja lõhnatajuhäired.
Koroonapositiivsed vangid Viru vanglas on lukustatud eraldi isolatsioonikambritesse. Nende tervist jälgivad vanglas arstid ja õed.
Viru vanglas on esmaspäevase seisuga 683 vangi. | Kaks koroonaviirusesse nakatunud vangi viidi haiglasse | https://www.err.ee/1155312/kaks-koroonaviirusesse-nakatunud-vangi-viidi-haiglasse | Viru vanglas koroonaviirusega nakatunud 103 vangist on kaks viidud haiglaravile. Kui vang viiakse haiglasse, siis valvab teda kaks ametnikku. |
"Eneseisolatsioon ja paljudest rahvusvahelistest organisatsioonidest lahkumine muutis ju ka USA-d ennast. Nii, et kui Biden ka saaks presidendiks, siis oleks keeruline kõike viivitamatult muuta," rääkis Grybauskaite Leedu raadiole usutluses, mida vahendas rahvusringhäälingu portaal.
President Donald Trumpi nelja-aastane ametiaeg on toonud ebakindlust ja pingeid, kuid USA on endiselt oluline tegija Balti regiooni julgeoleku tagamisel, tõdes Grybauskaite, kes oma kahe ametiaja (2009-2019) jooksul on kohtunud nii Trump kui ka Bideniga, kui see oli president Barack Obama valitsusajal asepresident.
"Ma nimetaks teda ettearvamatuks liidriks. See oli eurooplaste jaoks peaprobleem, kuna temaga oli keeruline suhelda ning kahepoolsetes suhetes puudus stabiilsus. Samuti ei olnud meeldivad erinevad ähvardused kaubandus- ja tollisõdade teemal," rääkis Grybauskaite.
"Aga meie regiooni jaoks on oluline, et Trump hoidis NATO valmisolekut investeerida oma kaitsesse ja julgeolekusse. Läänemere regioonis on juba kaks USA pataljoni ning peagi saame ka kolmanda. Nii, et me oleme suutnud mõlema administratsiooniga kindlustada selle, mis on meie julgeoleku jaoks väga tähtis," rääkis Leedu endine president.
"Leedu jõuab üksmeelele iga USA presidendiga," kinnitas Grybauskaite.
USA presidendivalimiste tulemused ei ole veel lõplikult selgunud, kuid hetkel hinnatakse tõenäolisemaks demokraatliku partei kandidaadi Bideni võitu. | Grybauskaite: USA-Euroopa suhted ei parane ka Bideni ajal üleöö | https://www.err.ee/1155317/grybauskaite-usa-euroopa-suhted-ei-parane-ka-bideni-ajal-uleoo | Kui Ameerika Ühendriikide presidendiks saab ka Joe Biden, siis see ei tähenda, et USA ja Euroopa suhted paraneksid üleöö, ütles Leedu endine president Dalia Grybauskaite. |
Belgia kõrgliiga üheksa klubi seisid valiku ees, kuidas edasi minna: kas oodata veel veidi ja püüda ikkagi sel kuul mängudega jätkata või jätta mõneks ajaks kõik katki ja proovida jaanuaris hooaega taasalustada. Viis naiskonda otsustasid teise valiku kasuks ning üks neist oli eestlanna koduklubi Michelbeke Saturnus, kirjutab Postimees.
"Otsustasin lastele võrkpallitreeninguid anda, seni kuni Eestis olen. Ilmselt võib mind ennastki nende kahe kuu jooksul kuskil mängimas näha," avaldas Pajula, kes jõudis Belgias vaid ühe ametliku kohtumise kaasa teha. | Eesti võrkpallikoondislane pidi koroonaviiruse tõttu kodumaale naasma | https://sport.err.ee/1155271/eesti-vorkpallikoondislane-pidi-koroonaviiruse-tottu-kodumaale-naasma | Eesti võrkpallikoondislane Hanna Pajula pidi juba hooaja nii varases faasis Belgiast kodumaale naasma, kuna liigahooaeg jäeti koroonaviiruse tõttu esialgu pooleli. |
Ratase sõnul on plaanis mingid piirangud kehtestada, valitsus arutab võimalusi neljapäeval ja tuleva nädala teisipäeval.
Peaministri sõnul ei tule piirangud aga ebaproportsionaalselt ranged. "Soov on sekkuda nii vähe kui võimalik, me peame vaatame ühelt poolt majanduse toimimist, meil ei ole soovi sulgeda plaanilist ravi või haridust ja selleks me peame vaatama, et saame nakatumise taas alla," ütles Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas märkis, et terviseameti andmetele põhinedes toimub suurem osa nakatumistest praegu pereringis ja aina kasvab töökohtades nakatumiste arv. Üle 20 protsendi nakatumiste koht on aga teadmata.
"Kindlasti peame vaatama üle ürituste piirarvud," märkis Ratas. "Üks on selge, et igasugused jõulupeod ja peod peavad ära jääma ja siin saab eeskuju näidata avalik sektor."
Ratase sõnul tuleb tõsiselt arutada ühistranspordis maskide kandmist ning ühtlasi kutsus tööandjaid üles leidma võimalusi võimaldada töötajatele kaugtööd. | Ratas soovitab ära jätta jõulupeod ja kanda ühistranspordis maski | https://www.err.ee/1155308/ratas-soovitab-ara-jatta-joulupeod-ja-kanda-uhistranspordis-maski | Peaminister Jüri Ratase sõnul pole valitsus veel konkreetsetes piirangutes kokkuleppele jõudnud, peaminister soovitab aga ära jätta jõulupeod ja kanda ühistranspordis maski. |
Tallinna linnavalitsus kuulutas hiljuti välja konkursi Tallinna kommunikatsioonijuhi leidmiseks. Uus juht asub tööle 1. jaanuarist.
Uuest aastast korraldatakse linnavalitsuse kommunikatsioon ümber ning uus kommunikatsioonijuht hakkab juhtima kommunikatsiooniteenistust, millel on kaks osakonda: kommunikatsiooniosakond ja linnameedia, viimase alla hakkavad kuuluma nii ajalehed Pealinn ja Stolitsa kui ka telesaadete toimetus. Mõlemal osakonnal saab omakorda olema juht.
Teenistus kuulub loodava Tallinna strateegiakeskuse alla.
Praegu on Tallinna kodulehe andmetel linnavalitsusel avalike suhete teenistus, kuhu alla kuulub ka kommunikatsiooniosakond. Linna kommunikatsioonijuht on praegu avalike suhete direktori ülesannetes Kirsti Ruul. Ruul ütles ERR-ile, et tal on võimalus kandideerida kommunikatsioonijuhi ametikohale nagu ka teistel kandidaatidel. Aasta lõpuni on Ruul praegusel ametikohal.
"Uuest aastast avalike suhete teenistust enam ei ole. Uues struktuuris on natuke teistsuguse sisu ja ümberkorraldatud tööjaotusega kommunikatsiooniteenistus," ütles Ruul.
Enne Ruuli oli Tallinna avalike suhete juht Ain Saarna, kes töötas sellel kohal 15 aastat. Augustis siirdus Saarna linnavalitsuse nõuniku kohale, jäädes seega endiselt linnavalitsuse palgale.
"Ain Saarna on linnavalitsuse avalike suhete nõunik, kes aitab vajadusel linnavalitsuse liikmeid avalike suhete valdkonnas. Lisaks juhib Saarna Tallinna linnavalitsuse pressikonverentse ja osaleb linnameedia ühendtoimetuse käivitamisel," selgitas Ruul.
Uus kommunikatsioonijuht alustab tööd 1. jaanuarist koos ülejäänud strateegiakeskuse uue koosseisuga. Kandideerida sai kuni neljapäevani, muu hulgas tuli kandidaadil esitada kuni kahe lehekülje pikkune visioon teemal "Kommunikatsiooni väljakutsed ja võimalused arengustrateegia Tallinn 2035 visiooni valguses: Tallinn on rohelin maailmalinn, kus elatakse tulevikku vaatavalt."
Töökuulutuse järgi hakkab uus kommunikatsioonijuht juhtima 60-liikmelist meeskonda. | Tallinn otsib uuele kommunikatsiooniteenistusele juhti | https://www.err.ee/1155309/tallinn-otsib-uuele-kommunikatsiooniteenistusele-juhti | Uus kommunikatsioonijuht hakkab uue aasta algusest juhtima nii linna kommunikatsiooni- kui ka linnameedia osakonda. |
HTG direktor Ott Ojaveer rääkis ERR-ile, et distantsõpe pole kehtestatud klasside kaupa, sest nende koolis käib õppetöö klassiüleste gruppidena. See tähendab, et klassidest on osa õpilasi distantsõppel ja muist käib koolis. Klasside peale kokku on distantsõppel 65-70 õpilast.
Kust õpilane nakkuse sai, kool ei tea.
Ojaveere sõnul on koolil piisavalt infotehnoloogilisi vahendeid, et õppetööd osaliselt kodust korraldada.
"Direktorina ma selle pärast väga ei vaeva enda pead. Pigem muretsen selle pärast, et nad kõik tervena õige pea tagasi saaksin. Oluline on, kuidas inimesed tervist hoiaksid ja tervena püsiksid, sest õpet saavad korraldada ainult terved inimesed tervetele," ütles Ojaveer.
Talle teeb aga muret kogu ühiskonnas koroona levikuga kaasnev hirm, mis inimeste tegevust pärsib.
"Kuidas ühiskonnas tervikuna hirmufooni vähendada, on tõsine väljakutse," ütles Ojaveer.
Tema üleskutse on tervise kaitseks maske kanda, ent kohustuslikuks seda koolis kuulutada ei saa. Samas sooviks ta, et koolidirektoritele antaks kasvõi lühiajaliselt õigus maskikandmine kohustuslikuks kuulutada, kui õpetajaskond tajub, et ohumäär tõuseb väga kõrgeks.
"Keeruline õppeaasta seisab koolidel ees veel," tõdes Ojaveer. | Hugo Treffneri Gümnaasiumis haigestus õpilane koroonaviirusesse | https://www.err.ee/1155299/hugo-treffneri-gumnaasiumis-haigestus-opilane-koroonaviirusesse | Tartus asuvas Hugo Treffneri Gümnaasiumis (HTG) on tuvastatud üks koroona haigusjuhtum. Nakatunud õpilasega kokkupuutunud on suunatud distantsõppele. |
Hiljuti oli meedias Eesti suusaspordi dopinguskandaali järjekordne peatükk. Mati Alaveri päevikust leiti muu seas ka märkmeid kasvuhormooni IGF-1 kohta, mida pruugiti ilmselt sportlaste soorituste parandamiseks. kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Zooloogid 2.0.
IGF-1 ehk insuliinilaadne kasvufaktor 1 on hormoon, mida leidub kõigis selgroogsetes loomades – hormooni funktsioon ja toime organismile on mitmetahuline, kuid kuna tegu on kasvuhormooniga, reguleerib see eelkõige organismi kasvu ja kasvukiirust. Täpne IGF-1 toime ei ole veel teada. Küll aga on tänaseks ilmunud mitmeid teadusuuringuid nii labori- kui ka vabaltelavatel loomadel, mis heidavad valgust hormooni toimele.
Äsja ilmus ajakirjas Molecular and Cellular Endocrinology artikkel, mis annab ülevaate meie teadmiste hetkeseisust seoses IGF-1-ga, seda eelkõige loomade seas. Kuid et inimene on samuti loom, leiab artiklist hulgaliselt viiteid ka inimeses toimuva kohta. Artikli juhtautor on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Jaanis Lodjak, kes on viimase kümne aasta jooksul uurinud, millist rolli mängib IGF-1 metsavärvuliste poegade kasvamises ning kuidas hormoon mõjutab lindude elukäiku. Sel teemal kaitses ta ka mõne aasta eest doktoritöö.
Mida teeb IGF-1 organismis?
Vastata ei ole lihtne, sest eksperimentaalseid uuringuid on suhteliselt vähe. Väga napid on uuringud vabas looduses elavate loomadega. Siiski on teada, et valdavalt tegeleb IGF-1 sünteesiga maks. Vajadusel suudab organism seda toota ka lokaalselt teistes organites, kuid see ei asenda siiski üldist maksas toimuvat sünteesi.
IGF-1 roll on oluline loomade elu alguses, mil toimub kiire kasvamine. On teada, et IGF-1 kiirendab lihaste, luustiku ja aju arengut, seda nii enne kui ka pärast sündi või koorumist ning vähese IGF-1 hulgaga järglased on väiksemad või alaarenenud. Loomuuringud näitavad, et selliste järglaste sünnijärgne suremus on suurem. Näiteks on IGF-1 puudulikkusega laborihiirte pojad keskmiselt 45 protsenti väiksemad ja surevad varakult.
Jaanis Lodjak Pulgoja linnujaamas 2012 sügisel. Käimas on värvuliste vereproovide kogumine, mis aitavad selgitada IGF-1 ja lindude elukäigu seoseid. Autor/allikas: Marko Mägi
IGF-1 ja loomakasvatus
Kuna kiiresti suureks kasvamine on karjakasvatuses majanduslikult oluline, on kasvuhormoonid tõuaretuses tähelepanu all. Kiireks kasvuks on eelkõige vaja valgurikast toitu, seepärast on valkude omastamise ja IGF-1 vahelist seost uuritud nii kalakasvatustes kui ka kodulindudel ja kariloomadel.
Reeglina on seos positiivne – mida kõrgem on organismi IGF-1 tase, seda parem on valkude omastamine. On teada, et põrsaste veres langeb IGF-1 tase, kui toidus väheneb valkude osakaal neli protsenti; selle tulemusena langeb põrsaste kasvukiirus. Sarnast mõju, kuid ealise nüansiga, on täheldatud ka inimesel. Alla 65-aastastel langeb valgupuudusel veres IGF-1 tase, kuid üle 65-aastastel ei ole sellist seost täheldatud.
On teada, et kiirekasvulistel kodulinnutõugudel on IGF-1 tase organismis oluliselt kõrgem. Kui munadesse süstida lisakogus IGF-1-te, kasvavad neist koorunud tibud kiiremini ning toituvad tõhusamalt, mis viitab, et hormooni mõjul suunatakse suhteliselt suurem osa energiast kasvamisse. On ka teada, et kanadel mõjub IGF-1 positiivselt munade kaalu ja munakoore paksust.
Kuigi vabas looduses on eksperimentaalseid uuringuid keeruline teha, näitavad senised uuringud sarnaseid tulemusi. Üks selline on tehtud Eestis, kus leiti, et Kilingi-Nõmme ümbruse metsade must-kärbsenäppide (Ficedula hypoleuca) pojad kasvavad IGF-1 mõjul kiiremini ja suuremaks kui tavaoludes.
Toitumine, IGF-1 ja kasv
Kasvamine sõltub kättesaadavast energiast ehk toidust ja selle kvaliteedist. IGF-1 on n-ö valgusfoor, mis suunab õigel ajal õige koguse energiat ja mikrotoitaineid õigele teele, et organism neist võimalikult palju tulu saaks. Nii sõltub ka IGF-1 tase toitainetest: nälgivatel loomadel on IGF-1 tase madal, kuid kasvab kiiresti toidukülluse oludes.
Toidu kvaliteet ehk selle mikrotoitainete sisaldus mõjutab samuti IGF-1 taset: tsingi, seleeni ja mangaani vaegusega inimestel ja rottidel IGF-1 tase oluliselt madalam. Näiteks kolm nädalat mangaanivaesel dieedil olnud laborirottidel langeb IGF-1 tase 60 protsenti. Õnneks taastub IGF-1 tase kiiresti puuduva aine suukaudsel manustamisel.
Elu jooksul IGF-1 tase organismis muutub. Inimesel kasvab see ühtlaselt varases lapseeas, teeb järsu hüppe üles puberteedieas ning jõuab haripunkti 12–14 aasta vanuses. Tüdrukutel saabub maksimumtase kaks aastat poistest varem. Sarnast muutust võib täheldada ka teistel selgroogsetel. Näiteks rottidel ning pesahülgajatel lindudel, nt kanalised, kasvab IGF-1 tase pojaperioodil pidevalt.
Pesahoidjate, nn tavaliste laululindude, poegadel kasvab aga IGF-1 tase kiiresti poegade pesasolekuaja keskpaigani ning hakkab seejärel taas langema. IGF-1 tase on ka oluline sugurakkude küpsemiseks – sigimisperioodi alguses IGF-1 tase imetajate veres suureneb. On ka teada, et IGF-1 puuduliku geeniga hiired on suguvõimetud.
Jaanis Lodjak Pulgoja linnujaamas 2012. Mõned rõngastatud linnud võivad korduvalt loorvõrku sattuda, seepärast peab näpuga järge ajama, et ühelt linnult mitut vereproovi ei võetaks Autor/allikas: Marko Mägi
Seega, kuigi inimese ja roti elukäigud on erinevad, käitub IGF-1 tase neis üsna sarnaselt – kasvab nooruses kiiresti ning hakkab langema suguküpsuse saabudes (madala IGF-1 tasemega rotid saavutavad suguküpsuse hiljem). IGF-1 taseme langus pärast suguküpseks saamist võib olla seotud vähiriskiga vähendamisega.
Kiire kasv eeldab kiiret rakkude jagunemist, rohkem jagunemisi suurendab aga vähkkasvajat põhjustava mutatsiooni tõenäosust. Samas on leitud, et eakatel inimestel, kel on kõrgem IGF-1 tase, on väiksem risk haigestuda suhkruhaigusse ja nende vaimsed võimed on paremad.
Siiski on vananemisega seotud uuringud tuvastanud vastuolulisi tulemusi ning täpne vananemise ja IGF-1 vaheline seos on teadmata. Seose mõistmise muudab keerukamaks ka stressi ja IGF-1 negatiivne seos: stressihormoonide taseme tõus pärsib IGF-1 sünteesi. Näiteks on enne sündi emaüsas stressi kogenud rotipoja IGF-1 tase madalam. Eelnevalt oli juba juttu, et ka toidupuudus, mis põhjustab samuti stressi, pärsib IGF-1 sünteesi.
Miks ei kasva kõik kiiresti?
Kiire kasv annab eelise, sest kiiresti suureks kasvamine ja suguküpseks saamine suurendab tõenäosust ellu jääda ning geene levitada. Seega on mõneti arusaamatu, miks IGF-1 tase on selgroogsetes nii varieeruv – esmapilgul näib loogiline olemasolevaid ressursse võimalikult tõhusalt kasutada. Selle paradoksi lahendus võib olla kiire kasvu ja eluea lõivsuhe: kiirest kasvust saadav tulu nõuab lõivu kiirenenud vananemise arvelt. Üks vastav uuring on tehtud ka Eesti lindudel.
Nimelt kulutab IGF-1 kiiresti kromosoomide otstes paiknevaid telomeere, mis kaitsevad rakkude jagunemisel kromosoome n-ö kulumise eest. Telomeeride lühenemine põhjustab aga kiiremat vananemist. Seost on täheldatud ka inimesel. Seega võib IGF-1 tase olla seotud telomeeride pikkuse muutumisega, kuid selles vallas on täpsustavad uuringut käimas. Loodusest kogutud andmed on hetkel napid: on vaid kaudseid tõendeid nii lindudelt kui imetajatelt, mis viitavad, et üldises plaanis on eluea ja IGF-1 vahel lõivsuhe.
Eluea ja IGF-1 vahelisi seoseid ei ole uuritud vabas looduses, sest looduses on isendite sünnist surmani jälgimine äärmiselt keeruline. Küll aga teame, et IGF-1 puudulikkusega emaste laborihiirte eluiga on pikenenud 21 protsenti ja isastel 40 protenti.
Siiski ei maksa unustada nii geneetilise tausta kui keskkonna koosmõju elueale. Näiteks on Lauroni sündroomiga inimeste kääbuskasv tingitud geeniveast, mistõttu ei suuda organism IGF-1 toota. Ecuadoris ei erine aga Lauroni sündroomiga inimeste eluiga populatsiooni keskmisest, sest neil esineb harvem suhkruhaigust, luude hõrenemist ja vähkkasvajaid, kuid samas hukkuvad nad sagedamini õnnetustes ja alkoholismi tõttu.
Kokkuvõtvalt võib praeguste teadmistele tuginedes sedastada: IGF-1 suurendab panustamist sigimisse ja kasvu, kuid seda eluea arvelt. Senised uuringud viitavad, et selline üldine järeldus peab paika nii vabaltelavatel kui ka laboriloomadel.
Kasutan juhust ja küsin Jaanis Lodjakult, kas sportlasi võib võrrelda laboriloomadega, kelle puhul on IGF-1 mõju üsna hästi teada: see kiirendab kasvu ja arengut, kuid lühendab eluiga?
"Inimestel on IGF-1 mõju suhteliselt hästi kirjeldatud ning selle toimel muutub sportlase keha suuremaks, kiiremaks ja tugevamaks. Sportlastel on aga IGF-1 kasutamine keelatud, lubatud on see vaid meditsiinilistel eesmärkidel. IGF-1 kasutamist on täheldatud ka igapäevaselt jõusaali väisajate seas.
Siiski on IGF-1 vääral kasutamisel mitmeid kõrvalmõjusid, näiteks suurenenud vähirisk ja ebaproportsionaalne lokaalne kudede, ka lihaste kasv, harvem allergilised reaktsioonid. Kuigi kõrgenenud IGF-1 taset on seostatud kiirema vananemise ja lühema elueaga, tuleb toonitada, et IGF-1 kasutamise mõju ja kõrvalmõjud on väga individuaalsed."
Marko Mägi artikkel ilmus ajaveebis Zooloogid 2.0. | Dopingaine IGF-1 loomariigis: kasva kiiresti ja sure noorelt | https://novaator.err.ee/1155302/dopingaine-igf-1-loomariigis-kasva-kiiresti-ja-sure-noorelt | Loomadega on tehtud eksperimentaalseid uuringuid võrdlemisi vähe. Siiski saab väita, et kasvuhormoon IGF-1 suurendab panustamist sigimisse ja kasvu, kuid seda eluea arvelt. |
Pärast pikka võistluspausi kavatses Zopp uuesti tuurile tulla aprillis, kuid koroonapandeemia tegi tennisekalendris oma korrektuurid. "Võistlushooaeg algas alles septembri alguses. Seni peetud nelja turniiriga pole ma oma mängu käima saanud," ütles Zopp Delfile.
Madalseisu põhjuseid analüüsides arvas Zopp, et on võrreldes mõne aasta taguste esitustega, millest eredaimalt paistavad silma 2018. aastal Gstaadi ATP turniiril poolfinaali pääsemine (teiste seas langes Zopi vastu praegune maailma 16. reket Fabio Fognini - toim) ja mullu Pärnu ITF-i turniirivõit, mängutasemes kõvasti järele andnud.
"Mängutase on kehvem kui mõned aastad tagasi. Ma ei pruugi olla füüsiliselt kehvem, aga ei mängi nii, nagu ma mängisin. Ma ei löönud siis kõvemini või paremini, kuid mäng oli kvaliteetsem ja puhtam. Ma ei teinud siis 3:3 seisudel lolle servigeime. Ega keegi neid mänge praegu minult jõuga ära ei võta, kahjuks otsustan ikka ise," arutles Zopp. | Zopp: mängutase on kehvem kui mõned aastad tagasi | https://sport.err.ee/1155272/zopp-mangutase-on-kehvem-kui-moned-aastad-tagasi | Pärnus peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril avaringis konkurentsist välja langenud Jürgen Zopi hooaeg pole olnud lihtne – Eesti esireket on sel hooajal mänginud neljal ITF-i turniiril, aga võiduarvet pole veel avanud. |
Rahvahääletusel sai ettepanek lubada kangete narkootikumide omamist 58,8 protsendi valijate toetuse, selle vastu oli 41,2 protsenti osalenutest. Samaaegselt narkopiirangute leevendamisega alustab osariik narkosõltuvuse raviprogramme, mida hakatakse rahastama kanepimüügist laekuvatest maksudest, edastas väljaanne Oregonlive.com.
Legaliseerimise pooldajad leiavad, et USA narkopoliitika on täitnud osariigi vanglad narkootikumide omamise eest vangi mõistetud mittevägivaldsete inimestega, kes vajaksid kinniistumise asemel võõrutusravi. Samuti märgivad nad, et praegused narkokaristused on eriti rängalt mõjunud tervetele põlvkondadele mustanahalistele.
Legaliseerimiskampaaniat vedanud organisatsioon The Drug Policy Alliance panustas oma selgitustöösse 4 miljonit dollarit, millega ületas suurelt vastaste kasutada olnud 95 000 dollarit. Allianss, mille peakorter on New Yorgis, toetas ka miljardärist filantroop George Soros, kes kuulub organisatsiooni nõukogusse.
Lisaks rahastasid legaliseerimise pooldajate kampaaniat 500 000 dollariga Facebooki asutaja ja tegevjuht Mark Zuckerberg koos oma abikaasa Priscilla Chaniga ning Ameerika kodanikuvabaduste liit ja selle Oregoni osakond mõlemad 150 000 dollariga. Sellele avaldas toetust ka laulja Johnny Legend.
Kampaania vastu tegutses Oregoni endine kuberner John Kitzhaber, kes leiab, et sellega väheneb kohtute roll ning osariigis võib hakata nappima haiglakohti.
Samas läks ettepanek läbi ka nendes Oregoni piirkondades, mis presidendivalimistel toetasid vabariiklast Donald Trumpi, rääkimata liberaalide enamusega Portlandist ja Eugene'ist, märkis Oregonlive.com
Oregoni osariigis heakskiidetud ettepaneku kohaselt vähendatakse narkootikumide nagu heroiin, kokaiin, metamfetamiin, ecstasy, LSD, metadoon ja muud sarnased väikeste koguste omamiselt tabatud inimestele ette nähtud karistusi. Edaspidi võrdsustaks sellised teod liiklusrikkumistega, mis ei kuulu kriminaalkaristuste alla. Väikse koguse narkootikumidega tabatud inimesele tehakse väärteomenetluse raames kas sajadollarine trahv või ta peab läbima põhjalikuma narkoülevaatuse. Lisaks hakatakse eraldama marihuaana müügist saadud maksutuludest miljoneid dollareid võõrutuskeskuste rahastamisele ning narkomaanide ravi- ja võõrutuskuuridele. | Oregon otsustas lubada väikeste narkokoguste omamist | https://www.err.ee/1155288/oregon-otsustas-lubada-vaikeste-narkokoguste-omamist | USA Oregoni osariigi elanikud otsustasid samaaegselt presidendivalimistega peetud referendumil lubada väikeste koguste narkootikumide omamist, mille Oregon saab esimeseks Ameerika Ühendriikide osariigiks, kus ei karistata näiteks heroiini omamise eest. |
"Koroonaviiruse laialdase leviku tõttu maailmas nõutakse sportlastelt rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja ettevalmistavates laagrites osalemiseks korduvate SARS-CoV-2 testide läbimist ja testide tulemust kinnitava tõendi esitamist. Eesti Olümpiakomitee hallatavasse tippsportlaste nimekirja (Team Estonia) kuulub umbes 450 tippsportlast, kelle reisimist peame ülalkirjeldatud põhjustel Eesti spordi seisukohast väga vajalikuks. Nimekirja muudetakse kaks korda aastas sportlike tulemuste põhjal," kirjutas Sits. "Testidele saatmise ja testitulemusi tõendavate inglise keelsete sertifikaatide väljastamise süsteem on tänu Spordimeditsiini Sihtasutuse kui Eesti Olümpiakomitee meditsiiniliste tugiteenuste partneri ja SYNLAB labori koostööle juba paigas. Testitavate sportlaste ja testide arv on kuude lõikes erinev ning sõltub võistluste ja laagrite toimumisest. Hinnanguline testide arv aastas on ligikaudu 2500 ning nende kogumaksumus umbes 200 000 eurot aastas."
"See on spordivaldkonnale täiendav kulu, mille katmiseks puuduvad kultuuriministeeriumil, Eesti Olümpiakomiteel ja Spordimeditsiini Sihtasutusel rahalised vahendid nii käesoleval kui ka järgmisel aastal," jätkas Sits. "Sellele tuginedes pöördume terviseameti poole palvega luua erisus spordivaldkonnale ning kompenseerida Eesti Olümpiakomitee nimekirja (Team Estonia) kuuluvate tippsportlaste koroonaviiruse SARS-CoV-2 testide kulu, et tagada Eesti jätkuv esindatus rahvusvahelisel spordimaastikul. Rahvusvahelistel võistlustel osalemise kaudu aitavad Eesti tippsportlased kaasa kehalise aktiivsuse ja tervislike eluviiside populariseerimisele Eesti ühiskonnas ning tõstavad Eesti tuntust maailmas." | Ministeerium palub terviseametilt abi tippsportlaste testimise kompenseerimiseks | https://sport.err.ee/1155281/ministeerium-palub-terviseametilt-abi-tippsportlaste-testimise-kompenseerimiseks | Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits saatis terviseametile kirja, kus palus ametilt abi tippsportlastele tehtavate koroonatestide kulude katmisel. |
Mitmed tunnevad valimistulemusi oodates ärevust
Saatejuht Jimmy Kimmel kirjutas Twitteris, et tulemuste ootamine on kui operatsiooni ajal ärkvel olemine.
This is like being awake during your own surgery.
— Jimmy Kimmel (@jimmykimmel) November 4, 2020
Chrissy Teigen postitas Twitterisse aga video sellest, kuidas ta valimistest tekkinud stressi tõttu süüa tegema hakkas.
pic.twitter.com/M2NU8lTEQA
— chrissy teigen (@chrissyteigen) November 4, 2020
Näitleja Elizabeth Banks kirjutas aga, et kõnnib aina edasi ja tagasi, ent vähemalt saab ta nii äsja söödud jäätisest saadud kaloreid põletada.
I'm just pacing back and forth. At least I'm burning off the gallon of ice cream I just ate. #ElectionNight
— Elizabeth Banks (@ElizabethBanks) November 4, 2020
Laulja Sam Smith nentis, et valimistulemuste jälgimine tekitab temas soovi närvilisusest oksendada.
This election is making me want to nervous puke. Thinking of all my friends over there right now!!
— samsmith (@samsmith) November 4, 2020
Räppar Cardi B jagas aga Instagramis videot, kuidas valimistulemuste kaardi punaseks värvumine pani teda korraga kolme sigaretti suitsetama.
View this post on Instagram
How these elections got me watching these states turn red ????????????????
A post shared by Cardi B (@iamcardib) on Nov 3, 2020 at 7:40pm PST
Jagatakse pilte valimas käimisest
Modell Bella Hadid postitas Instagrami pildi sellest, kuidas ta oma hiljuti USA kodanikuks saanud ema esimest korda valima viis.
View this post on Instagram
Took my mama to vote for the first time today!!! She became an American citizen just recently # and this year she was so determined to get out and vote. I am so proud of her!!! Wearing our best Blues!!!!!????????????????????
A post shared by Bella ???? (@bellahadid) on Nov 3, 2020 at 8:46am PST
Esimest korda hääletas ka näitleja Ryan Reynolds.
View this post on Instagram
This is my first time voting in America. I'd like to thank my wife Blake for making my first time so gentle and loving. It was super scary at first, then exciting and now I'm a little tired. But proud. #VoteEarly
A post shared by Ryan Reynolds (@vancityreynolds) on Oct 22, 2020 at 12:28pm PDT
Valimistest postitas ka näitleja Jennifer Aniston ja kirjutas, et Kanye Westi valimine ei ole naljakas.
View this post on Instagram
#IVOTED for @joebiden and @kamalaharris. I dropped my ballot off, and I did it early ???????? I voted for them because right now this country is more divided than ever. Right now, a few men in power are deciding what women can and can't do with their own bodies. Our current President has decided that racism is a non-issue. He has repeatedly and publicly ignored science... too many people have died. ⠀ I urge you to really consider who is going to be most affected by this election if we stay on the track we're on right now... your daughters, the LGBTQ+ community, our Black brothers and sisters, the elderly with health conditions, and your future kids and grandkids (who will be tasked with saving a planet that our leadership refuses to believe is hurting). ⠀ ⠀ This whole thing isn't about one candidate or one single issue, it's about the future of this country and of the world. Vote for equal human rights, for love, and for decency. ⠀ ❤️????⠀ ⠀ ⠀ PS - It's not funny to vote for Kanye. I don't know how else to say it. Please be responsible ????????
A post shared by Jennifer Aniston (@jenniferaniston) on Oct 23, 2020 at 11:35am PDT
Valimas käis ka tõsielustaar Kim Kardashian.
View this post on Instagram
I VOTED!!!! Did you?!?! If you are in line when the hours of operation close at the polls, they are required to stay open and allow you to vote, so do not get out of line!
A post shared by Kim Kardashian West (@kimkardashian) on Nov 3, 2020 at 4:03pm PST
Elu ei jää seisma
Laulja Lana Del Rey näitas Instagramis, et hoiab küll valimistulemustel silma peal, ent otsustas siiski, et on paras aeg enda jälgijatele teatada, et tema uus album ilmub kevadel.
View this post on Instagram
A post shared by Lana Del Rey (@lanadelrey) on Nov 3, 2020 at 6:25pm PST
Näitleja Dwayne Johnson tegi jõusaalis lipu valvsa pilgu all trenni.
View this post on Instagram
Time to go to work. (before I go to my other work) Takin' a brief quiet moment to take her in one more time ???????? A defining day for her today. To me, nothing will ever rival her awesome beauty, her strength, her resolve and most of all, her humanity. Regardless of where it all goes, I'll always have her back - as I know, she'll always have mine. Grateful to grind today and break some new skin on these calluses. #november3rd2020 #hardestworkersintheroom
A post shared by therock (@therock) on Nov 3, 2020 at 8:44am PST
Saatejuht James Corden jagas aga kõikidele rahulikuks jäämiseks ühte lihtsat soovitust – hinga nina kaudu sisse ja suu kaudu välja.
Breathe.
Breathe.
In through the nose.
Out through the mouth.
Keep. It. Together. X
— James Corden (@JKCorden) November 4, 2020 | Noppeid sotsiaalmeediast: kuulsused reageerivad USA presidendivalimistele | https://menu.err.ee/1155232/noppeid-sotsiaalmeediast-kuulsused-reageerivad-usa-presidendivalimistele | Mitmed kuulsused on USA presidendivalimistega seoses sotsiaalmeedias sõna võtnud ja oma emotsioone jaganud. On nii neid, kes tulemusi pikisilmi ootavad, kui ka neid, kes otsustasid tähelepanu mujale viia ja fännidele uue albumi ilmumisest teada anda. |
Kaspar Treier ei kuulunud Sassari koosseisus. Itaalia meedias on võistkonna puhul räägitud positiivsetest koroonaproovidest, seega võib eestlane olla üks, kellel tuleb parasjagu eneseisolatsioonis viibida, vahendab Korvpall24.ee.
Justin Tillmann viskas Sassari parimana 21 punkti ja võttis kuus lauapalli, Miro Bilan lisas 18 silma ja hankis kaheksa lauapalli.
Esimeses voorus 93:84 Istanbuli Galatasaray seljatanud Sassari jätkab alagrupis seega täiseduga. Tenerifel on kirjas võit ja kaotus. Tuleval nädalal on vastamisi Galatasaray ja Aarhuse Bakken Bears.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Treieri koduklubi tegi tugeva teise poolaja ja sai Meistrite liigas võidu | https://sport.err.ee/1155267/treieri-koduklubi-tegi-tugeva-teise-poolaja-ja-sai-meistrite-liigas-voidu | Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo pidas kolmapäeval ära FIBA Meistrite liiga alagrupiturniiri teise mängu, kui võõrustati Hispaania kõrgliigameeskonda Tenerife Iberostari. Kuigi avapoolaeg kaotati, tehti tugev kolmas veerandaeg ning samuti oldi paremad viimasel neljandikul, mis andis kokkuvõttes 92:72 (18:26, 20:21, 29:7, 25:18) võidu Janari Jõesaare endise tööandja üle. |
See tähendab, et ka Läti ja Eesti ei saa veel oma ühenduste kaudu Venemaaga elektriga kaubelda.
Leedu riikliku energeetikanõukogu andmetel peab alates teisipäevast, mil käivitati Astravesti tuumajaam, kehtima vana, 2018. aastal kinnitatud metoodika, mille kohaselt on läbilaskevõime Baltimaade elektrikaubanduseks Valgevene ja Venemaaga, Kaliningradi oblast maha arvata, null megavatti.
Nõukogu kinnitab, et Astravetsi tuumajaama teisipäevasest käivitamisest peale rakendavad nii Leedu võrguettevõte Litgrid, kui Läti ja Eesti operaatorid 2018. aasta metoodikat, ega kauple Vene ega Valgevenega.
Nõukogu teavitas Baltimaade võrguoperaatoreid, Euroopa Komisjoni ja elektribörsi Nord Pool, et uus kolmepoolne metoodika jõustub pärast kõigi kolme riigi korraldaja poolset kinnitamist.
Nõukogu konsulteerib selle metoodika osas turuosalistega kuni 5. novembrini. Millal seda arutatakse, selge ei ole.
Eesti võrguoperaator Elering teatas, et elektrikaubandus Venemaaga Vene-Läti ühenduse kaudu, mille läbilaskevõime on pea poole väiksem kui Leedu-Valgevene omal, algab 5. novembril. | Leedu: Läti ja Eesti ei saa esialgu Venemaaga elektriga kaubelda | https://www.err.ee/1155264/leedu-lati-ja-eesti-ei-saa-esialgu-venemaaga-elektriga-kaubelda | Pärast seda, kui Läti ja Eesti elektrivõrguoperaatorid teatasid, et alustavad 5. novembrist Venemaaga elektriga kauplemist riikide vahel kinnitatud uue kolmepoolse metoodika alusel, teatas Leedu, mis metoodikat veel heaks kiitnud ei ole, et esialgu see ei toimi. |
Kandidaadi leidmiseks kuulutas välisministeerium välja avaliku konkursi ning sobiva kandidaadi valis välja komisjon, kuhu kuulusid välisministri esindaja, justiitsministri esindaja, riigikohtu esimees, riigisekretär ning õiguskantsleri esindaja.
Heiki Loot töötab alates 2018. aasta lõpust riigikohtu halduskolleegiumi kohtunikuna. Enne kohtunikuna tööle asumist töötas Loot pikalt avalikus teenistuses. 1994. aastal alustas ta tööd riigikohtu esimehe abina, kust liikus justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajaks.
Aastatel 1998–2003 oli ta sisekaitseakadeemia rektor ning alates 2003. aastast oli ta ametis riigisekretärina.
Kinnitatud kandidaadi kuulab ära riigikogu põhiseaduskomisjon, pärast mida esitatakse kandidaat Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile. Kandidaadi peab kuulama ära ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 255 alusel moodustatud komitee, kes annab kandidaadile oma hinnangu.
Kohtuniku kandidaadi nimetavad ametisse liikmesriikide valitsuste esindajad. Kohtuniku ametiaeg algab 6. oktoobril 2021 ja kestab kuus aastat. | Eesti kandidaat Euroopa Liidu Kohtu kohtunikuks on Heiki Loot | https://www.err.ee/1155258/eesti-kandidaat-euroopa-liidu-kohtu-kohtunikuks-on-heiki-loot | Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil välisministri ettepanekul Eesti kandidaadiks Euroopa Liidu Kohtu kohtuniku kohale praeguse riigikohtuniku ja endise riigisekretäri Heiki Loodi. |
Eraldatud summaga saab läbi viia neli seirelainet tänavu novembris ja detsembris.
Seireuuring viiakse läbi täisealise elanikkonna seas juhuvalimi alusel, mistõttu saab selle abil tuvastada ka haigustunnusteta nakkusjuhtumite leviku ulatust.
Uuritakse ka inimeste riskikäitumist ja selle muutusi. Septembri alguses avastati näiteks tänu seireuuringule viiruse varjatud levik Ida-Virumaal ja veidi hiljem riigiüleselt. Sseireuuringute tõttu avastati levik puhangu algfaasis.
Tartu Ülikooli teadlased on seni viinud läbi kaheksast uuringulainest koosneva läbilõikeuuringu koroonaviiruse tegeliku leviku ja epideemia kulgemise tuvastamiseks. Juhuvalimi alusel on küsitletud ja testitud üle Eesti ligi 21 000 inimest. Kuus lainet olid üle-eestilised ning kaks viidi läbi piirkondlikult Ida-Virumaal ning Tallinnas ja Harjumaal.
Uuringumeeskond on iga uuringulaine järel esitanud valitsusele vahekokkuvõtted, mis on aluseks meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ja vajadusel muutmiseks.
Lisaks COVID-19 levimuse seireuuringule jätkub ka reovee seire, mille abil saab tuvastada viiruse varjatud levikut ning teha seda võimalikult varakult ja täpselt. Kui mõnes piirkonnas tuvastatakse reovee seire käigus võimalik viiruse levik, suurendatakse nende piirkondade osakaalu populatsioonipõhise seire üldvalimis. | Teadlased saavad koroona seireuuringuks raha | https://www.err.ee/1155255/teadlased-saavad-koroona-seireuuringuks-raha | Valitsus otsustas eraldas reservist 880 000 eurot COVID-19 seireuuringu jätkamiseks novembris ja detsembris. Tartu Ülikooli läbiviidava seireuuringu eesmärk on jälgida, milline on koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis. |
Vandaal tuvastati lähedalasuvate turvakaamerate salvestiselt, ütles ERR-ile Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse juht Jelena Mirošnitšenko.
Videolt oli näha, kuidas mees värvis 25. oktoobri õhtul mälestusmärgi alumist osa valge värviga.
Kolmapäeval kuulati mees üle, ta tunnistas end süüdi ja avaldas kahetsust, ütles Mirošnitšenko. Muu hulgas tunnistas noormees, et on värviga sodinud ka teisi kohti Tallinnas.
Säärase teo eest võib karistuseks määrata rahatrahvi või vanglakaristuse, ütles Mirošnitšenko. "Linnaruumi sodimine hoonete fassaadide või mälestusmärkide rikkumise näol on väga mõtlematu tegu ja sellise käitumise puhul ei saa kuidagi rääkida tänavakunstist või mingisugusest kultuurilisest väärtusest," lausus ta.
Mäletusmärgi lasi 27. oktoobril puhastada Kesklinna valitsus.
Käes see sodija https://t.co/SlP5BzhMCA
— Kristian Jaani (@KristianJaani) November 5, 2020 | Politsei tabas Estonia mälestusmärgi sodija | https://www.err.ee/1155256/politsei-tabas-estonia-malestusmargi-sodija | Politsei pidas kinni 19-aastase mehe, keda kahtlustatakse Tallinnas Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärgi "Katkenud liin" värviga sodimises. |
1. novembril kohtus Pocarr III liiga läänepiirkonna otsustavas mängus FC Hiiumaaga. Kohtumise võitjal oli võimalus kindlustada tsooni võit ja otsetõus kõrgemasse liigasse või minimaalselt teine koht ehk pääs üleminekumängudele, vahendab Soccernet.ee.
Infoneti Lasnamäe staadionil toimunud lahing oli eelkirjeldatud asjaoludest tulenevalt tuline: võitja otsustas üksainus tabamus, mängus nähti ka realiseerimata penaltit ja punast kaarti. Platsilt lahkus 1:0 võitjana FC Pocarr, ent kohtumise järel määrati neile tehniline kaotus – Pocarri võiduvärava autoril Mark Kolosovil puudus mängijate andmebaasi ERIS järgi mänguõigus.
Nii sai võidu ja kolm punkti kirja hoopis FC Hiiumaa, kes tõusis ühes sellega liigatabelis esikohale, sest Rummu Dünamo leppis samal ajal väravateta viiki Kernu Kadakaga. Tänu sellele edestas Hiiumaa meeskond lõpuks Dünamot ühe punktiga, Pocarr jäi aga sootuks kolmandaks ehk kaotas ka võimaluse üleminekumängude kaudu II liiga pääset püüda.
Pocarri esindaja Aleksei Smirnov tegi ülejärgmisel päeval sotsiaalmeediasse pika postituse, kus selgitas juhtunu asjaolusid ning jõudis järeldusele, et süüdi on ERIS-programm.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Õnnetu näpuviga röövis Eesti kolmanda liiga meeskonnalt liigatiitli | https://sport.err.ee/1155252/onnetu-napuviga-roovis-eesti-kolmanda-liiga-meeskonnalt-liigatiitli | Tallinna FC Pocarr hellitas tänavu lootust III liigast II liigasse tõusta, kuid jäi sootuks tühjade pihkudega. |
5. oktoobri südaööl esitavad "Vaimudetunnil" oma ja võõrast luulet Erik Juhandi ja Jürgen Rooste, muusikat teeb Siim Aimla. Kohaletulnutel on võimalus ka ise tekste lugeda või laulda.
Vaimu 1 on kultuurikallakuga underground -klubi, kus mängitakse jazzi, loetakse luulet ja tehakse teatrit, vahelduseks ka erineva rõhuasetusega viktoriine, avalikke vestlusõhtuid ja töötubasid.
"Vaimudetund" on vaimsete püüdlustega sündmuste sari, mis leiab aset iga kuu esimese neljapäeva südaöösel. | "Vaimudetunnil" kuuleb muusikat ja luulet | https://kultuur.err.ee/1155245/vaimudetunnil-kuuleb-muusikat-ja-luulet | Iga kuu esimesel neljapäeval hakkab Vaimu 1 klubis aset leidma luule- ja muusikaõhtu "Vaimudetund". 5. oktoobril on esimene kord. |
"Mul ei ole mingeid süümepiinu," kinnitab Tsahkna nüüd, kui annab koos Ossinovskiga intervjuud, kus nad meenutavad, mis ja miks juhtus Eesti sisepoliitikas neli aastat tagasi ning mis sellele järgnes.
Istudes Eesti Ajaloomuuseumis lennufirma Estonian Air Boeingu toolidel ei nõustu nad etteheitega, et just 2016. aasta sügise võimupööre tõi lõpuks võimule EKRE.
Ossinovski ütleb turtsatades, et tegelikult tõi EKRE võimule siiski Mart Laar: "Sest EKRE võimule saamise seemned külvas Laar juba 1999. aastal, kui ta põllumajanduse teatavasti... ühte kohta keeras."
Ossinovski ja Tsahkna on kriitilised Reformierakonna suhtes, kes võitis küll mullu kevadel parlamendivalimised, aga ei suutnud valitsust moodustada. Ent nad on mürgised, rääkides Jüri Ratase teisest valitsusest, pidades silmas EKRE kui koalitsioonipartneri tegutsemist.
"Ja siin on Jüri Ratase suhtes kõige suurema pettumuse allikas. Ta ei võtnud neid mitte ainult valitsusse, mis parlamentaarses demokraatias on legitiimne samm, mida mina küll ei teeks, aga sellest võib veel aru saada," räägib Ossinovski. "Kuid et lastakse kogu Eesti liberaalne väärtusruum potist alla ja samuti Eesti rahvusvaheline maine... EKRE teeb seda, mida on lubanud, neid ei saa moraalsele vastutusele võtta. Keda saab [moraalsele vastutusele võtta], on ikka valitsusjuht, kellel on hoovad, et seda kontrollida."
Tsahkna on samal nõul. "Kui vaadata koalitsioonilepingut, siis see ei ole kõige õudsem. Aga kui 17 protsenti valimistel [hääli] saanud erakond dikteerib kogu valitsuse, riigikogu enamuse ja niimoodi üldse riigi poliitikat..." hakkab ta sõnu otsima. "Kui ei lükata selga sirgu, kui valitsuse juht ei kehtesta ennast, kui ta vabandab asjade eest, mille eest ei peaks vabandama, kui ta ei lase lahti ministrit, kes ei sobi oma tööd tegema, kui ta laseb sellel kõigel lohiseda – vaat see on vastutus, mida kannab praegu Jüri Ratas."
Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna intervjuud Toomas Sildamile, kus nad vaatavad nii neli aastat tagasi kui ka tänapäeva, ilmub rahvusringhäälingu portaalis reede hommikul ja seda saab kuulata reedel Vikerraadios kell 14.05. | Tsahkna ja Ossinovski ei nõustu, et nemad aitasid EKRE võimule | https://www.err.ee/1155225/tsahkna-ja-ossinovski-ei-noustu-et-nemad-aitasid-ekre-voimule | Neli aastat tagasi, 5. novembril 2016, lõppes Keskerakonnas Edgar Savisaare ajastu, kui Paides kogunenud partei kongress valis esimeheks Jüri Ratase. Sellega peatus 17 aastat kestnud Reformierakonna valitsemine, sest Jevgeni Ossinovski juhitud sotsid ja Margus Tsahkna IRL umbusaldasid peaminister Taavi Rõivast ning kutsusid valitsusse Keskerakonna. |
Kelder on üks müstiline paik, kuhu koguneb vanu asju ning mälestusi. Alati on seal midagi põnevat leida, aga vahel on natuke hirmus ka. Jõuluaeg on täis salapära ning isegi imesid. Kellerteatri jõulupõnevikus näeb kauneid visuaalseid lahendusi ja illusioone, originaalmuusika loob Liina Sumera.
"Vahur Keller tuli minu juurde ja küsis, et kas ma ei tahaks kirjutada miskit jõuludeks, mida lavale tuua. Mõtlesin, et miks mitte. Nüüd ongi nii, et me koos kirjutame ja mõnes mõttes koos lavastame. Lugu on ühest päkapikust, kel on soov jõuluvanaks saada ning ta asub oma unistust väikeste kavalustega teoks tegema. Lavastuses on oluline osa kunstnik Gerli Mägi loodud maailmal, mustkunsti elementi on lisanud Meelis Kubo," räägib näitleja ja autor Riho Rosberg.
"Kelder" esietendub 1. detsembril. | Kellerteatris esietendub detsembris jõulupõnevik "Kelder" | https://kultuur.err.ee/1155233/kellerteatris-esietendub-detsembris-jouluponevik-kelder | Jõulukuud alustab Kellerteater jõulupõnevikuga "Kelder", mille autoriks on näitleja Riho Rosberg, kes on ka ise laval. Jõululoo lavastab Vahur Keller. "Kelder" sobib vaatamiseks kogu perega. |
Referendumil osalenutest 56 protsenti ütles "ei" ettepanekule, millega oleks ära muudetud 1996. aastal kehtestatud keeld niinimetatud positiivseks diskrimineerimiseks, mis andnuks etnilistele, rahvuslikele, soolistele või seksuaalvähemustele eeliseid avalikesse ametitesse palkamisel, osariigi raha eest peetavatesse haridusasutustesse õppima pääsemisel või osariigiga lepingute sõlmimisel.
Küsimus otsustati panna rahvahääletusele pärast suve, kui Ameerika Ühendriike haarasid mustanahalise Minnesota mehe tapmisest politseivägivallas ja koroonapandeemiast põhjustatud rahutused. Osariigi demokraatliku partei leidis, et oleks aeg anda uuele põlvkonnale võimalus küsimuse üle oma otsus teha, kirjutas ajaleht The Sacramento Bee.
"Me seisime vastamisi algatusega, mis pandi hääletusele viimasel minutil. Osariigis, mida võib vaevalt konservatiivseks pidada, lükkasid valijad tagasi ettepaneku loobuda võrdsest kohtlemisest," ütles ei-kampaania strateeg Arnold Steinberg, kes osales ka 1996. aasta referendumi vastukampaanias.
Algatust toetanud California seadusandliku kogu demokraatidest liikmed Lorena Gonzalez ja Maria Elena Durazo leidsid aga, et algatuse läbiminek oleks andnud võrdsemad võimalused latiinodele ja mustanahalistele ning taganud soolise tasakaalu kõrghariduses ja riigiametites. "Kahjuks meil ei olnud võimalust oma ettepanekut piisavale hulgale valijatele selgitada, aga loodame, et õiglus pääseb võidule," ütles Gonzalez pärast tulemuste selgumist.
Californias on hispaania emakeelega töötajad alaesindatud osariigi asutustes, ehkki latiinod moodustavad osariigi rahvastikust enamuse, selgus viimastest loendusandmetest.
Ettepanekule vastukampaaniat teinute sõnul on seniste vähemuste alaesindatus kadumas. Nii olevat näiteks olevat tänavu sügisel California ülikooli sisse astunud rekordarv latiino-noori, ületades muuhulgas Aasia päritolu ameeriklaste arvu.
Ettepanek kukkus läbi hoolimata sellest, et pooldajatel oli oma kampaaniaks kasutada 16 miljonit dollarit, vastastel ainult 1,5 miljonit.
Samas näitas ka juba septembris läbiviidud arvamusuuring, et osariigi valijad ettepanekut ei toeta. | California valijad lükkasid tagasi vähemuste eelistamise ettepaneku | https://www.err.ee/1155231/california-valijad-lukkasid-tagasi-vahemuste-eelistamise-ettepaneku | USA California osariigi valijad lükkasid presidendivalimistega samal ajal peetud rahvahääletusel tagasi ettepaneku, mis lubanuks anda avalikesse ametitesse palkamisel ja ülikooli vastuvõtmisel eelise vähemusgruppide liikmetele. |
Kuna U-18 Euroopa meistrivõistlused, mis pidid toimuma Riias, tuli korraldajatel eriolukorra tõttu ära jätta, otsustas Lipard ennast proovile panna juunioride vanuseklassis.
Lipardi kehakaalus -66 kg oli võistlemas 38 sportlast. Loosi tahtel oli Audentese spordiklubi sportlane esimeses ringis vaba. Teises ringis kohtus ta Liechtensteini esindaja Tristan Freiga. Väikeriigi esindaja eestlasele probleeme ei tekitanud – Lipard alustas aktiivselt ning heitis juba oma teise rünnakuga vastast waza-ari vääriliselt. Matš jätkus tallinlase dikteerimisel ning kui kulunud oli veidi alla kahe minuti, sooritas Lipard ka ipponi väärilise heite ning liikus edasi kolmandasse ringi.
Kolmanda ringi vastaseks tuli Poola sportlane Michal Kowalczyk, kes oli varasemates kohtumistes alistanud Iisraeli ja Moldova sportlased. Esimene pool matšist oli suhteliselt tasavägine. Pikka kasvu poolakas valmistas Lipardile mõningast ebamugavust. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas aga Lipard enda maadlust peale suruma. Poolaka rünnakud ei olnud enam ohtlikud ning kohtunik karistas teda kahel korral kehva rünnaku ning passiivsuse eest. Matš läks lisaajale, mille 42. sekundil sooritas Lipard otsustava heite ning liikus edasi veerandfinaali.
Veerandfinaali vastane oli juba teisest puust. Grusiin Luka Kapanadze on 2017. aasta U-18 maailmameistrivõistluste hõbemedalist. Vastane alustas väga agressiivselt, kuid Lipard võitles kõvasti ning suutis surve all hoopis ise rünnakuid sooritada ning vastasele passiivsuse eest karistuse välja meelitada. Siis lõi aga välja U-18 ja U-21 vanuseklassi sportlaste kogemuse vahe – kahel järjestikusel rünnakul karistas Kapanadze ära Lipardi eksimuse haardemaadlusel ning heitis eestlast kaks korda waza-ari vääriliselt, mis andsid talle kokku ipponi ja pääsu poolfinaali. Grusiin jõudis hiljem ka finaali ja lõpetas päeva hõbemedaliga.
Lipard sai tänu veerandfinaali jõudmisele võistlust jätkata lohutusringis, kus vastaseks tuli ungarlane Botond Szeredas. Kui matšist oli kulunud veidi üle minuti, heitis Lipard vastast ipponi vääriliselt ning kindlustas sellega endale pääsu medalimatšile.
Pronksikohtumises läks Lipard vastamisi venelase Abrek Nagutševiga. Nagutšev, kes kaotas poolfinaalis oma vanemale vennale Kazbekile, on eelmise aasta U-18 vanuseklassi maailmameister. Venelase vastu Lipard seekord veel ei saanud. Nagutšev näitas väga mitmekesist ja küpset maadlust, ründas erinevate tehnikatega ohtlikult ning pööras Lipardi maasmaadluses kinnihoidmisesse. Aeg kellal tiksus täis ja Lipard pidi tunnistama venelase paremust – Nagutšev teenis seega pronksi ja Liperd lõpetas viienda kohaga. | Eesti judoka jõudis U-21 Euroopa meistrivõistlustel medalimatšini | https://sport.err.ee/1155230/eesti-judoka-joudis-u-21-euroopa-meistrivoistlustel-medalimatsini | Horvaatias Porecis toimuvatel judo U-21 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel tegi suurepärase tulemuse veel 17-aastane Viljar Lipard, kes alistas kolm vastast ning jõudis medalimatšini ja sai lõpuks viienda koha. |
Avamängu oli TalTech võitnud 3:0, kolmapäeval oli pealinna klubi võidutulemuseks 3:2 (25:13, 25:22, 18:25, 21:25, 15:11). Seega pääses kaks võitu teeninud TalTech järgmisse ringi, vahendab volley.ee.
TalTechi peatreener Janis Sirelpuu andis pärast kaht geimivõitu võimaluse ka vahetusmeestele. Võitjate resultatiivseim oli 18 punktiga (+10) Mihkel Tanila, 10 silma (+6) lisas Valentin Kordas. TalTechi vastuvõtt oli 46%, rünnak 44%, blokiga teeniti 15 ja serviga kaheksa punkti (eksiti 17 pallingul).
Viljandi VK edukaim oli 24 punktiga (+9) Meelis Kivisild (sh viis ässa), 15 punkti (+10) panustas Siim Ennemuist. Viljandi meeskonna vastuvõtt oli 38%, rünnakuid realiseerisid Tauno Lipu hoolealused 39-protsendiliselt, blokist saadi 10 punkti ning servil löödi 11 ässa (eksimusi kogunes pallingul 13).
TalTechi poolfinaalivastane selgub laupäeval, mil oma teise veerandfinaalmängu peavad Tartu Bigbank ja LotusTimber/Neemeco. Mäng Tartu Ülikooli spordihoones algab kell 14. Selle paari avamängu võitis 3:0 Bigbank. Edasi pääseb kaks võitu saanud võistkond või juhul kui mõlemal võistkonnal on üks võit ja üks kaotus, siis mängu eest antavate suurema punktide arvuga võistkond. Mängu eest antavate punktide võrdsuse korral mängitakse kuldne geim.
Karikafinaal toimub nii naistele kui meestele 22. detsembril meestest kõrgema asetusega (2018/2019 EMV) finalisti kodusaalis, saali puudusel või muul põhjusel loobumisel teise asetusega võistkonna kodusaalis.
Ülemise tabelipoole veerandfinaalpaarid:
Saaremaa VK – Tallinna Ülikool, edasi pääses Saaremaa VK
11.10 Kuressaare SH 3:0 (25:14, 25:16, 25:9)
28.10 Tallinna Ülikooli SH 0:3 (19:25, 12:25, 24:26)
Selver Tallinn – Pärnu VK, edasi pääses Selver Tallinn
08.10 Pärnu SH 1:3 (22:25, 25:16, 22:25, 23:25)
24.10 Audentese SH 3:1 (25:19, 25:27, 25:18, 25:18), kuldne geim 15:9
Alumise tabelipoole veerandfinaalpaarid:
TalTech – Viljandi VK, edasi pääses TalTech
24.10 Viljandi SH 3:0 (25:12, 25:21, 25:19)
04.11 TalTech SH 3:2 (25:13, 25:22, 18:25, 21:25, 15:11)
LotusTimber/Neemeco – Tartu Bigbank
08.10 Tallinna 32.KK 0:3 (14:25, 16:25, 27:29)
07.11 kell 14.00 Tartu Ülikooli spordihoone | Viljandist taas jagu saanud TalTech jõudis karikavõistlustel poolfinaali | https://sport.err.ee/1155214/viljandist-taas-jagu-saanud-taltech-joudis-karikavoistlustel-poolfinaali | Kolmapäeval selgus Aadu Luukase karikavõistluste kolmas poolfinalist, kui veerandfinaali kordusmängus alistas TalTech esiliigas mängiva Viljandi Võrkpalliklubi. |
Otse kell 13: Kõlvart ja Kendra tutvustavad Tallinna uue aasta eelarvet | https://www.err.ee/1155211/otse-kell-13-kolvart-ja-kendra-tutvustavad-tallinna-uue-aasta-eelarvet | Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, finantsdirektor Katrin Kendra ning abilinnapead Betina Beškina ja Kalle Klandorf annavad neljapäeval pressikonverentsi, kus tutvustavad Tallinna 2021. aasta eelarvet. Kell 13 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee. | |
3. novembril andis oma esimesed kWh võrku Valgevene Astravetsi tuumajaam. Leedu vastuseisu tõttu tuumajaamale suletakse Leedu eestvedamisel Balti turg Valgevene elektrile ning selle tulemusena väheneb võimalik üle idapiiri tuleva elektrienergia maht üle 2TWh aastas. Meie jaoks võib see paratamatult tähendada elektri hinnatõusu.
Küsimus pole sealjuures Valgevene kriisis vaid Leedu päevapoliitikas. Leedukatele tundub, et Rosenergoatomi poolt ehitatud tuumajaam Valgevenes kannab endas märgatavalt suuremat rahvusliku julgeoleku riski kui näiteks sama kontserni teine, Narvast sajakonna kilomeetri kaugusel Sosnovõi Boris äsja käivitunud Leningradi tuumaelektrijaama 6. plokk.
Piiri sulgemisega läheb Balti riikide idapiiril energiakaubanduse monopol täielikult Vene energiakauplejale InterRaole, mille Balti haru osanikena figureerivad ka mõjukad Leedu ärimehed. Leedukate seisukohast ilmselt täiesti juhuslik kokkulangevus ning meelevaldne seos.
Kahjuks kannatavad eelkõige kõrvalseisjad, sest Leedu-Valgevene transiidi sulgemisega lõigatakse ära Euroopa Liidu elektriturust ühtlasi ka Ukraina elektriturg, millel teisi kaubanduseks sobilikke ühendusi sisuliselt ei ole. Kinni maksavad selle kõik Eesti, Läti ja Leedu elektritarbijad, kelle jaoks vähenenud pakkumine jätab kallima alternatiivi - peamiselt fossiilsetest kütustest toodetav elektrienergia.
Sünges olukorras on siiski üks päiksekiir – nimelt Eestis rajatakse järgmisel aastal hinnanguliselt umbes 300 MW mahus uusi päikesejaamu, millel on ühtekokku võimsust ligikaudu sama palju kui 2015. aastal valminud Auvere põlevkivijaamas.
"Ongi oluline, et oleks ka jätkusuutlik plaan järgmiste taastuvenergia oksjonite osas, mille kuludest üha väiksem osa jääks võrgutariifide kaudu tarbijate kanda."
Seega aitaksid suvepäevadel lisanduvad päikeseelektrijaamad kompenseerida Valgevenest saadavat importelektrit. Siinkohal tuleb tunnustada seadusandjat, kes seni on soodustanud sääraseid, eelkõige erakapitalil põhinevaid taastuvenergeetika investeeringuid ja seda eriti olukorras, kus sisuliselt riigikapitalil toimiv põlevkivitööstus ei ole enam konkurentsivõimeline. Nüüd ongi oluline, et oleks ka jätkusuutlik plaan järgmiste taastuvenergia oksjonite osas, mille kuludest üha väiksem osa jääks võrgutariifide kaudu tarbijate kanda.
Päikesebuum tõstab taastuvenergia tasusid vaid lühiajaliselt ja teisalt lisanduv päikeseenergia aitab elektrihinda turul hoopis alla tuua. Pikemas perspektiivis aitavad praegused investeeringud seega tavatarbija jaoks elektrihinda hoopiski langetada.
Tõsi on muidugi see, et kerkivatest päikesejaamadest üksi ei piisa, sest elektrit on vaja ka talvel ja öösel ning lisaks uutel päiksejaamadele on jätkuv vajadus tuuleenergia ning loomulikult salvestustehnoloogia järele, mis tagaks varustuskindluse.
Päikeselisemates Euroopa riikides, kus muidu traditsiooniliselt just päevasel ajal kõrged elektri börsihinnad, saavutab hind nüüd oma tipu alles pärast päikeseloojangut, kui päikesepaneelid enam elektrit ei tooda. Seega on päikeseenergia mõju elektrihinnale igati reaalne.
Lisaks eelnevale toob taastuvenergia varasemast suurema elektrihindade volatiilsuse ning pole harvad ka negatiivsed hinnad. Käesoleva aasta jooksul on elektrihind olnud negatiivne näiteks Taanis rohkem kui 150 tunnil ja Saksamaal rohkem kui 250 tunnil ning seda mitte ainult öötundidel vaid ka keset päikselist päeva.
2020 aasta 5. juuli päikesetõusu ajal oli esimene päev ka Eesti elektribörsil negatiivse hinnaga, seda tulenevalt samaaegsest madalast tarbimisest, suurest põhjamaise hüdroenergia toodangust ning tugevast tuulest.
Suvine päevane elektritarbimine Balti riikides on aga ca 3000 MW, millele lisanduvad ühendused kõrgema hinnaga Poolaga, mistõttu praegune kogus päikest ja tuult ei suuda päevasel ajal Balti riikide elektrihindu veel kaugeltki negatiivseks viia.
Pole kahtlust, et uusi taastuvenergiaallikaid on meie regioonis hädasti vaja ja kiiresti. 2025. aastaks on planeeritud eraldumine Vene võrgust ja loobumine selle odavast elektrist ning asemele tulevad vaid uued ühendused Poolaga, kus elektrihind on kõrgem.
Nagu mäletame, siis 2019. aastal kahanes Eestis põlevkivi tootmine oluliselt, kuid samal ajal kadus ka elektri hinnavahe Lätiga ning meie elektrihind möödus Soome omast. Need faktid kinnitavad ehedalt, kui hädavajalik on uute tootjate lisandumine Balti turule, sest vastasel juhul muutume EL-i mõttes perifeeriaks, kus elektrihinnad on kõrgemad, aga madalamad on seevastu inimeste sissetulekud ning siinsete energiamahukate ettevõtete konkurentsivõime. | Kaido Veldemann: kas päikeseenergia võiks tarbijat kaitsta hinnatõusu eest? | https://www.err.ee/1155193/kaido-veldemann-kas-paikeseenergia-voiks-tarbijat-kaitsta-hinnatousu-eest | Leedu-Valgevene transiidi sulgemisega lõigatakse ära Euroopa Liidu elektriturust ühtlasi ka Ukraina elektriturg, millel teisi kaubanduseks sobilikke ühendusi sisuliselt ei ole. Kinni maksavad selle kõik Eesti, Läti ja Leedu elektritarbijad, kirjutab Kaido Veidemann. |
Muu hulgas puudutab ettekanne järgmisi teemasid: pensionireformi mõju järgmise aasta majanduskasvule; Eesti eelarvedefitsiit kui võimalik pingete allikas majanduses; kriisist taastumine on jätkuvalt parem kui mustemad stsenaariumid. Samuti räägib Mertsina järgmise aasta kasvu ootustest. | Otse kell 10.30: Swedbanki majandusprognoos | https://www.err.ee/1155204/otse-kell-10-30-swedbanki-majandusprognoos | Neljapäeval esitleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina panga majandusprognoosi. Kell 10.30 algavat ettekannet saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee. |
Tauri Kilk mängis end võiduga Juuso Kuoppola üle üksikmängus 16 parema sekka. Seal tuli tema vastaseks taanlaste esireket Magnus Johannesen. Kilgil õnnestus Johanneseni tempot hoida mängu alguses, kuid siis läks taanlane oma teed. Mängu lõppseis kujunes 14:21, 8:21. Kilk jäi sellega Eesti parimana jagama 9. kohta.
9. koha jagamisega lõpetasid ka naiste paarismängus Catlyn Kruus ja Ramona Üprus, kes pääsesid 16 sekka mänguta, saades avamängus loobumisvõidu Bulgaaria paarilt. Teises ringis tulid Kruusi ja Üpruse vastasteks võistluse favoriidid, kõrgeima asetusega Venemaa paar Anastasia Bojarun ja Alena Jakovleva. Esimeses geimis ei leidnud Kruus ja Üprus vastaste vastu võimalusi, kuid teise geimi alguses oli seis vastupidi ning Kruus ja Üprus olid lähedal mängu viimisele otsustavasse geimi. Pikaks veninud geimi viimastel punktidel olid mõlemal paaril oma võimalused, kuid Bojarun ja Jakovleva mängisid kindlamalt ja võitsid lõpuks 21:9, 25:23.
Meeste paarismängus ja segapaarismängus Eesti paaridel avamängust kaugemale jõuda ei õnnestunud. Segapaarismängus tõi loos eestlastele vastu asetusega Saksamaa paarid. Kilk ja Kruus jäid alla neljanda paigutusega Matthias Kicklitzile ja Thuc Phuong Nguyenile 10:21, 16:21. Rohkem võimalusi mäng enda kasuks kallutada oli Ramona Üprusel ja Oskar Männikul, kui teise paigutusega Aaron Sonnenscheinile ja Leona Michalskile anti võrdne lahing, mis lõppes sakslaste kasuks 21:19, 21:16.
Paarismängus ei tekkinud Mario Kirismal ja Robin Schmalzil šanssi võistkondliku Euroopa meistri, Taani esipaari Christian Faust Kjaeri – Marcus Rindshoj vastu. Mäng taanlastele 21:6, 21:13. Tauri Kilk ja Artur Ajupov olid viimased eestlased, kes EM-il platsil käisid, kohtudes hispaanlaste Jacobo Fernandeze ja Ruben Garciaga. Eesti paar jäi liiga sageli hispaanlaste rünnakute surve alla ja nii tuli allajäämine 12:21, 15:21.
Nii segapaarismängus kui meeste paarismängus jäid Eesti paarid jagama 17. kohta.
Neidude üksikmängus jäid esimesse ringi pidama individuaalturniiri avapäeval nii Catlyn Kruus kaotusega taanlasele Benedicte Sillassenile kui Ramona Üprus kaotusega šveitslannale Julie Franconvillele. Noormeeste üksikmängus kaotas Artur Ajupov esimeses mängus sakslasele Aaron Sonnenscheinile.
Individuaalvõistlusele eelnenud võistkondlikul turniiril sai Eesti koondis esimest korda tiitlivõitlusel võistkondliku medali, teenides pronksi. | Sulgpalli juunioride EM-i individuaalvõistlusel jäi Eesti parimaks 9. koht | https://sport.err.ee/1155203/sulgpalli-juunioride-em-i-individuaalvoistlusel-jai-eesti-parimaks-9-koht | Sulgpalli juunioride Euroopa meistrivõistluste individuaalturniir sai Eesti koondise jaoks kolmandal võistluspäeval lõpu. Individuaalvõistlusel õnnestus Eesti noortel saada üks võit. |
Euroopa suurim lennufirma teatas, et lendab oktoobrist detsembrini maksimaalselt 25 protsendise võimsusega, mistõttu ulatuvad kahjud 350 miljoni euroni kuus.
"Ees seisab talv, mis tuleb meie tööstusele raske ja katsumusterohke," ütles Lufthansa juht Carsten Spohr. | Lufthansa teatas kahe miljardi eurosest kahjumist kolmandas kvartalis | https://www.err.ee/1155191/lufthansa-teatas-kahe-miljardi-eurosest-kahjumist-kolmandas-kvartalis | Saksa lennufirma Lufthansa teatas neljapäeval, et lõpetas kolmanda kvartali kahe miljardi eurose kahjumiga ning valmistub raskeks talveks, sest koroonapandeemia tõttu kehtestavad riigid üha rangemaid liikumispiiranguid. |
Kilomeeter enne mägise etapi finišit ründas kuuepealisest grupist Kanada rattur Michael Woods (EF Pro Cycling), 400 meetrit enne joont püüdis Wellens seitsmendal etapil triumfeerinud Woodsi kinni ja noppis tänavuselt Vueltalt ise oma teise võidu.
"Hull päev. Ülesanne oli Dani (Martin – toim) kaitsta ja üldiselt ei pidanud me äraminekutesse nina toppima, ainult siis kui ette satub 25-30 meest. Sel juhul pidime valvsad olema," kirjeldas Räim enda Facebooki-lehel. "Normaalne stsenaarium oleks välja näinud sellisena: alguses mõned rünnakud ja siis saab ca 10-20 grupp eest ära ja asi korras. Reaalsus oli see, et esimesed 60 km pandi põhjagaasiga. Väga suuri tõuse polnud, aga sellised 2-3 km ja väga valusalt võeti neid. Õnneks peale 1,5 tundi said eest minema seitse meest."
"Seltskond oli esinduslik ja kohe arusaadav, et need mehed läksid jõuga. Roglici tiim võttis tempotegemise enda peale alguses, pigem soovisid nad kergemat päeva ja võisid lasta jooksikud üsna kaugele, aga Astanal oli teine plaan ja nad hakkasid pedaale tallama. Umbes tund aega nad üritasid, aga vahe ei vähenenud," jätkas Räim."Ma ei saanudki aru, kuidas nad üldse arvasid, et suudavad selle asja kokku tõmmata. Vaadaku lihtsalt paberile ja mehi, kes ees on. Suhteliselt ebareaalne. Niisiis nemad lõpetasid töötamise ära ja siis avastas Direct Energie, et nüüd võiks hakata ees tõmbama. Tekkis küsimus, kelle jaoks? Ma tõesti ei mõistnud seda. Mees, kelle jaoks nad töötasid, lõpetas 41. kohal..."
"Kuna päris paljud maksid lõivu ebareaalse esimese pooleteise tunni eest, siis oli näha, et punt on väsinud. Sealhulgas ka mina! Üritasin enne viimast tõusumoodi asja Dani ette aidata ja see ka õnnestus. Eks ta oleks ise ka hakkama saanud, aga vähemalt sain veidi panustada ja siis juba viimased 25 km grupettoga vaikselt finišisse veereda," lisas Räim. "Tegelikult oli täna väga veider etapp. Selline tunne, nagu me (ratturid) oleks Playstationi mängus ja spordidirektorid autos vajutavad nuppe ning annavad käske. Nad ei saanud päris hästi aru, mis seisus meeste jalad ja organism on. Aga see selleks. Järjekordne päev tehtud ning homme on tuuri kõige pikem päev – 230 km. Pöidlad pihku, et pimeda peale ei jää!"
Kokkuvõttes säilitas üldliider Primož Roglic teisel kohal oleva Richard Carapazi (Ineos) ees 39-sekundilise edu. Kolmas on britt Hugh John Carthy (EF Pro Cycling; +1.42) ning neljas Räime tiimi liider Daniel Martin, kes kaotab minuti ja 42 sekundiga.
Ka neljapäeval on Vueltal kavas mägine, 162-kilomeetrine etapp Salamancast Ciudad Rodrigosse. | Räim: ratturid olnuks nagu Playstationi mängus ja spordidirektorid vajutasid nuppe | https://sport.err.ee/1155190/raim-ratturid-olnuks-nagu-playstationi-mangus-ja-spordidirektorid-vajutasid-nuppe | Hispaania velotuuri 14. etapil (Lugo - Ourense; 204 km) võidutses belglane Tim Wellens (Lotto Soudal), kokkuvõttes jätkab liidrina Primož Roglic (Jumbo-Visma). Mihkel Räim (Israel Start-Up Nation) kaotas 11.27 ja oli 128., Martin Laas (Bora-hansgrohe) kaks sekundit üle 12 minuti ning ületas finišijoone 137. kohal. |
JANAR MIHKELSAAR: Protest poliitika vastu
Rajatakse meediakanaleid, mis kajastavad fakte nii nagu tarvis; võltsakadeemiaid, mille eesmärgiks on kaitsta oma maailmanägemust; ühiskonnauuringute instituute, mis viivad läbi meelepäraseid küsitlusi.
Tänapäeval samastatakse poliitika tihti kommunikatiivse tegevusega, mis peab vastandlikud huvid, vaated ja väärtushinnangud ühise laua taha kokku tooma. Rääkima peab kõigest ja kõigiga. Kedagi ei tohi diskrimineerida! Kommunikatsiooni õnnestumiseks, üksteise argumentide, soovide ja unistuste mõistmiseks, on tarvis suhtelist üksmeelt sellistes sõlmküsimustes, nagu mis on vastuvõetav diskussiooniteema, kellele peab andma sõna, milline argument on argument. Selline kommunikatiivne maailm püüab ennast (re)produtseerida ja representeerida iga päev transparentse ja vaba maailmana. Poliitilised äpardused ja valearvestused taanduvad ühele ja samale algpõhjusele: oma üllaid ja ainuõigeid väärtusi ei õnnestunud piisava selguse, veenvuse ja jõuga edastada ning selgitada. Väärib uurimist, miks meie poliitiline dialoog tükib luhta minema.
MÄRT VÄLJATAGA Trumpiga või Trumpita?
Trump sulges peatüki, mille oli avanud Woodrow Wilson, kuulutades Ameerika demokraatia liberaalse inimkonna sügavaimate tunnete väljenduseks ja headuse jõuks.
USA presidendivalimised on dramaatiline vaatemäng. Need kestavad poolteist aastat ja siis veel pisut peale, alates eelvalimistest kuni protsessimisteni lõpptulemuse üle. Seekordse valimiskampaania kogukulu küünib arvatavalt 11 miljardi dollarini, mis on Eesti riigieelarvega võrreldav summa. Sportlikku pinget kruvib iga osariigi isevärki valimiskord, arhailine valimiskogu (milles võitja peab koguma 270 esindaja toetuse), erinevad hääletusviisid, debatid, miitingud, tundidepikkused järjekorrad, kihutus- ja heidutustöö, küsitlused, mudelid, prognoosid. Alati oodatakse "oktoobriüllatust", sündmust, mis suundumustesse pöörde tooks. Seekord jäi see ära.
"Teadus" ning "teadus- ja arendustegevus" pole üks ja seesama. Intervjuu innovatsiooniedendaja Indrek Tammeaiaga.
INDREK TAMMEAID: "Erakondadel ja vastutavatel rakendusasutustel on innovatsiooni valdkonnas laual ilusad dokumendid, aga pilk suhteliselt tuhm."
Pealkirjas väidetu toob kaasa ebakõla kogu innovatsiooni- ja kõrgtehnoloogilise arendusprotsessi ühiskondlikku käsitlusse. Probleem on kaugelt sügavam kui pelgalt semantiline, terminoloogiline ebakõla.
2020. aasta septembris jõudis valitsev koalitsioon ajaloolise tähiseni, mil riigikokku otsustati saata riigieelarve seaduseelnõu, kus teadus- ja arendustegevusele on 2021. aastaks ette nähtud täiendavalt 56 miljonit eurot. Kokku tõuseb teadus- ja arendustegevuse (T&A) riigieelarveliste kulude maht 285,4 miljoni euroni, millega Eesti T&A tõuseb investeeringutelt SKTsse 1% tasemeni. Peaminister Jüri Ratas ütles ERRi "Esimeses stuudios", et eelkokkuleppe alusel laekuvad täiendavad vahendid 40% ulatuses haridus- ja teadusministeeriumi eelarvesse, 40% rakendusteadusele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning 20% jagatakse muude ministeeriumide vahel. Ajaloolise tähiseni jõudmisele aitas kaasa majanduse ja sellest tulenevalt SKT langus, kuid fakt jääb faktiks. Rõõmustava sõnumi kõrval ei tohi unustada seniseid struktuurseid tegematajätmisi ja süsteemi ebakõlasid.
VEIKO MÄRKA: Kui tossutäkk raudruunaks kohitseti
Eesti maastikule jõudmise järel kolisid rongid ja raudtee kiiresti ka eesti kirjandusse.
Novembris saavad kõik rongiga sõitnud eestlased tähistada suurt juubelit. Eesti raudteel täitus 5. novembril 150 eluaastat. Sel päeval aastal 1870 avati pidulikult Peterburi-Tallinna-Paldiski liin, ehkki pidev liiklus algas hiljem.
Mida raudtee inimestele üksikult ja ühiskonnale tervikuna tähendas, kuidas kogu elukorraldust ja ellusuhtumist muutis, pole vaja selgitada. Kultuuri, sealhulgas kirjandust, mõjutas see institutsioon vähem. Meil ei ole sellest ajast nii fundamentaalset ja emotsionaalset teost kui soomlastel Juhani Aho "Raudtee" (1884). Siiski on Eestis kirjutatud nii rongist mahajäämisest kui selle ootamisest; kurbadest lahkumistest jaamades ja ootamatutest kokkusaamistest tamburites, konduktoritest ja rongijuhtidest; on kirjutatud vaksalitest, teivasjaamadest ning perroonidest. Muidugi ka jänestest ja restoranvagunitest. Rongi alla jäämisest ja rongiõnnetustest eriti juttu tehtud pole.
Padise klooster on ajaloo uurimiseks valmis. Intervjuu arhitekt Mart Keskkülaga.
MART KESKKÜLA: "Mul on hea meel, et sain olla osa unistuse täitumisest. Padise varemete vahel saab nüüd jalutada, aga kloostri uurimine alles algab."
Arhitekt Mart Keskküla on üle 30 aasta Eesti mälestistega tegelenud. Ta ütleb, et tema tööpõld jaguneb laias laastus kolmeks. Keskküla käe alt on läbi käinud mõisate taastamise projektid, oma lemmikuteks peab ta Kalvi ja Vihula komplekse, Mäetaguse mõisa, alles hiljuti avati Anija mõis ning praegu töötab ta Viljandi mõisa kallal. Väga suure osa tema pärandist moodustavad linnused, nende seas Viljandi, Rakvere ja Padise. Tallinna vanalinna hoonetega on ta tegelenud pidevalt ja see töö ei näigi tema sõnutsi lõppevat.
KADI TUUL: Märka ja hooli – ka linnaparkide rohelusest
Liigirikkal murul on kivisillutise ees rohkelt eeliseid, sealhulgas kliimapoliitilisi, millest kasu saab mitu tulevast sugupõlve.
Praeguse koroonapandeemia peale surutud üksteisega kahemeetrise vahe hoidmise vajaduse tõttu saadakse väga hästi aru, kui hea on, et meil on linnades suuri haljasalasid ja parke. Näeme, et linnades on oluline ka rohealade kvantiteet, mitte ainult kvaliteet! Pealegi kiputakse kvaliteedi all mõistma pargi aktiivse tegevusega ülekoormamist ja sellest tulenevalt suuremat sillutatud ala protsenti
ALEKSANDER METSAMÄRT: Digikultuuriaasta pisikesed säravad pärlid
Ühe minuti filmides on kujutatud pigem digikultuuri kui pandeemiat: kahes kolmandikus filmides näeb virtuaalmaailma peegeldust ja kolmandas isolatsiooniaja oma.
Lühifilmid "Tähistaevas", "Leping", "Kuidas muru kasvab", "Rattas", "Pesupäev", "Aadam", "Õppevideo", "Punane raamat", "Disko", "Taevas, tule appi", "Ninja kaksikud teisest dimensioonist", "Kevad", "Mälestuspäev", "Ikoonid ekraanil" ja "Surmatants" Jupiteri netiplatvormil jupiter.err.ee.
Kõigi projektide, ettevõtmiste ja tegemiste seast Eesti pinnal on raske leida mõnd, mis oleks oma aega nõnda kohane saanud kui digikultuuriaasta. Koroonapandeemia ja isolatsiooni tõttu on see olnud digikultuuriaasta kõigile! Isegi neile, kes meie rahvusraamatukogu, muinsuskaitseameti, rahvusringhäälingu ja filmi instituudi algatatud teema-aastast teadlikud pole olnud. Vaikselt lõpu poole triiviv projekt on olnud mitmeti sündmusrikas. Mainin siinkohal vaid mõnda edukat ettevõtmist: sündinud on Jupiter, Eesti oma Netflix, mäluasutustele on antud digiteerimiseks hoogu juurde ja Veljo Tormis on saanud oma digikeskuse. Digikultuuriaasta projekt pole vaid vanu loorbereid lõiganud ja ümber istutanud, vaid ka uusi kasvama panna.
ÄLI-ANN KLOOREN: Oktoober. Täiskuubluus
Maailmas valitseva olukorra taustal tundus siin toimunu – arvukad kontserdid, festivalid ja konkursid – nii müstiline kui ka ilus, sekka mõni valusamgi hetk.
Sõna "täiskuubluus" pärineb Doris Kareva luuletusest ja ega ma täpselt teagi, mis selle taga peitub. Pole see sõna ju veel "Eesti keele seletavasse sõnaraamatusse" jõudnud ja nii võib igaüks tõlgendada seda vastavalt oma äranägemisele. Täiskuu seostub salapära ja müstilisusega, bluus omakorda igatsuse ja valusa-ilusaga, liitsõna sisaldab siis ilmselt kõiki neid omadusi. Oktoobrikuu muusikaelu Tallinnas oligi kui üks pikk täiskuubluus. Maailmas valitseva olukorra taustal tundus siin toimunu – arvukad kontserdid, festivalid ja konkursid – nii müstiline kui ka ilus, sekka mõni valusamgi hetk. Tahan väga loota, et sama elav muusikaelu ka jätkub
VAHUR LAIAPEA: Inimhääl ja laulvad silmad
Urve Tautsi tütar teadis juba lapsena, et isegi kui ema on päeval kodus nii haige, et ei saa rääkida, läheb ta õhtul lavale ja "kõik tuleb välja nagu puhas kuld".
Urve Tauts on särav ja karismaatiline naine. Viiskümmend aastat kestnud lauljakarjääri jooksul jõudis ta laval elada sadu lavaelusid, armastada ja vihata, surra arvutul hulgal lavasurmasid. Urve Tauts on laval laulnud saatuslike naiste rolle: Azucena, Eboli, Amelia ja Carmen. Krahvinna Ceprano Verdi "Rigolettos" oli 1956. aastal Urve Tautsi esimene lavaroll ja sama rolliga võttis ta 2003. aastal ka oma lavakarjääri kokku. Urve Tauts on olnud armastatud ja imetletud kammerlaulja. Äsja tuli välja CD "Merepildid suveöös". See on 1988. aastal ERSO ja Peeter Liljega salvestatud ning 1990. aastal Melodijas LPks saanud muusika uusväljalase, millel kõlavad Edward Elgari vokaaltsükkel "Merepildid" ja Hector Berliozi "Suveöö". 2. novembril sai armastatud laulja 85aastaseks.
ÜLO NIINEMETS: Talupojatarkuse jälgedel II
Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb ... talupojatarkust tunnistada?
"Elu läheb järjest keerulisemaks ja otsuste tegemiseks peaks justkui vaja olema üha enam teadmisi, kuid ajakirjandusest ja ühiskonnaliidrite sõnavõttudest jääb aina enam mulje, et ettetulevate lihtsamate ja keerulisemate probleemide lahendamiseks on igaühel vaja vaid olemasolevat talupojatarkust (või sünonüümina kasutatavat talupojamõistust). Talupojatarkust soovitatakse kasutada pea kõigis eluvaldkondades," kirjutas akad Ülo Niinemets "Talupojatarkuse jälgedel" I osas 30. X Sirbis. Kas see ikka on nii?
NIKOLAI ANISIMOV, EVA TOULOUZE: Uni, unenäod ja suhtlus surnutega udmurdi kultuuris
Arvatakse, et unenäod võimaldavad elavatel teada saada surnud esivanematest, nendega suhelda, neilt nõu küsida.
Udmurdi kultuuris on tänapäevani tähtsal kohal uni (iz'on, kölon, um) ja unenäod (vöt, ujvöt). Rahva arusaamade järgi ei allu unenäod selle maailma aja ja ruumi seadustele: koht ja ruum võivad järsult muutuda, aeg voolavat kiiremini või pole seda üldse. Seletamatutel nähtustel on asendamatu väärtus suhtluses elavate, jumalate ja vaimude maailmade vahel.
Siiamaani suhtuvad udmurdid unesse kui peaaegu sakraalsesse.
Arvustamisel
J. Storrs Halli "Kus on minu lendav auto?"
Delia Owensi "Kus laulavad langustid"
festivalikogumik "Pilt ja sõna"
Ardo Ran Varrese autorikontsert
Maria Kapajeva isikunäitus "Kui maailm õhku lendab, loodan lahkuda tantsides" ja tema raamat "Unistus on helge, veel ebaselge"
näitused: "Nähtamatu monumentaalmaal", René Kari näitus "7x10" ja Meru "Minu sees elab koletis. Toida teda armastusega"
Tallinna Linnateatri "Nad tulid keskööl"
2 × Eesti Draamateatri "Millest tekivad triibud?"
digikultuuriaasta lühifilmid
mängufilm "Pesa" | Reedel Sirbis: Trump, rongid kirjanduses, digikultuur ja linnaparkide rohelus | https://kultuur.err.ee/1155181/reedel-sirbis-trump-rongid-kirjanduses-digikultuur-ja-linnaparkide-rohelus | Tutvustame 6. novembri Sirpi. |
"P.S.O." on pala Miljardite 18. novembril ilmuvalt albumilt "Ma luban, et ma muutun". Eelnevad singlid "Ma luban, et ma muutun" ning "Savi" said palju positiivset tagasisidet nii bändi fännidelt kui ka erinevatelt Eesti raadiojaamadelt.
""P.S.O." on lugu ahnusest, mis ei tunne piire, kedrates maailmakorda, milles kogu inimkond veereb. Ühelt poolt pole kunagi varem nii suur hulk inimesi elanud niivõrd külluslikult. Teisalt näeme üha selgemini, kuidas peegeldab loodus meie liigi tegelikku seisundit," avas bändi solist Marten Kuningas loo tagamaid.
"Peaksime rohkem võtma vastutust ja usaldama iseendid, selmet lasta end teistel mõjutada, lükata ning tõmmata," lisas trummar Kristjan Kallas.
"Muusikaliselt kohtuvad siin Pink Floyd ja Dr. Dre, vokaalselt ehk aga hoopis Thom Yorke ja Prince. Eksperimentaalne paipoisilikkus avastamas oma gängstalikku sisemaailma," arutles bassist Peedu Kass.
Muusikavideo režissöör on Triin Ruumet, kellega koostööd bändiliikmed justkui ühest suust väga inspireerivaks peavad. "Saime videovõtetel tegeleda tumedamate teemadega, kui need, millega muidu iga päev kokku puutume. Triin oskas meid, kes me varem niimoodi näidelnud pole, end väga mugavalt tundma panna, et me stseenides üle ei mõtleks," rääkis kitarrist Raul Ojamaa.
"Marten võttis minuga ühendust ja ütles, et tal on üks lugu, mis võiks mulle sobida. Mängus on pahad mehed ja toores liha. Kuulasin lugu, mõtlesin pahade meeste ja toore liha peale ning sain aru, et jah, see sobib mulle küll. Sõnad ja viis kõnetasid mind, jäid kummitama. Seal on irooniat ja kõhedust, samal ajal melanhoolset sügispäikest," kommenteeris video sündi Triin Ruumet.
"Miljardite poisid on väga lahedad mehed. Ei löö risti ette, löövad pigem pudeliga vastu pead kui vaja. Mulle meeldib, kui inimesed suudavad enda üle naerda ja samal ajal võtta tõsiselt seda, mida nad teevad," lisas ta. | Ansambel Miljardid avaldas uue videosingli "P.S.O." | https://menu.err.ee/1155178/ansambel-miljardid-avaldas-uue-videosingli-p-s-o | Ansambel Miljardid andis välja uue singli "P.S.O.", millele filmiti koostöös Triin Ruumetiga seikluslik muusikavideo. Lisaks bändiliikmetele löövad videos kaasa Mihkel Raud, Marta Vaarik ning boamadu Teemant. |
"Kaotus pole kunagi positiivne, aga mängust on siiski palju head kaasa võtta. Saime rünnakul kuus kuue vastu väga hästi hakkama, sundisime neid korduvalt kaitset muutma ja viskasime edukalt. Jäime aga hätta ülekaalus mängimisega ja sellest on tõsiselt kahju," kommenteeris Eesti koondise peatreener Thomas Sivertsson.
"Ülekaalus mängimist jõuame veel enne pühapäeva harjutada, aga mitmel puhul olid vaid väikesed detailid, mis olukorrad austerlaste kasuks kallutasid. Lisaks tegi nende väravavaht vajalikul hetkel häid tõrjeid. Olime siiski kogu aeg mängus sees ja see on kindlasti positiivne tõsiasi nii tugeva meeskonnaga mängides," lisas Sivertsson.
Mõlemal meeskonnal puudus hulganisti põhitegijaid. Eesti pidi hakkama saama näiteks ilma Mait Patraili, Dener Jaanimaa ja Jürgen Roobata, tänavu jaanuaris EM-finaalturniiril kaheksanda koha saanud Austrial olid puudu Saksamaa Bundesliga tipp-pallurid Nikola Bilyk ja Robert Weber.
Eesti sai kohtumisele väga hea alguse, kui tabasid Karl Toom ja Martin Johannson. Kaitses seisti hästi ja pärast head blokeeringut viis Alfred Timmo kuuendal minutil külalised 5:2 juhtima. Austria tuli aga kiirelt mängu tagasi, sundis agressiivse kaitsega eestlasi mitmeid valesööte tegema ning kümnendaks minutiks oli tablool viik 5:5.
Eesti koondise mängu häirisid ka kaheminutilised karistused ning hoo sisse saanud Austria läks 15. minutil Lukas Huteceki väravast juba 10:6 ette. Siis tõmbas peatreener Thomas Sivertsson aga pingilt tõelise trumpässa, saates väravasuule Marius Aleksejevi. Koondise vanim ja kogenuim liige tegi kolme minutiga neli suurepärast tõrjet.
Võimsas viskehoos olnud Toom pommitas mitu korda järjest täpselt ja 23. minutil leidis Johannson ülitäpse sööduga Ott Variku, kes viis kiirrünnakust Eesti uuesti juhtima, 13:12. Poolteist minutit enne poolaja lõppu tegi Toom ka 16:14, kuid Austria jõudis koos sireeniga viigini.
Teise pooltunni algul etendati veelgi lahtisemat käsipalli ja esimese viie minuti "minimatši" võitis Austria 5:3. Eesti oli kogu kohtumise suurtes raskustes 130-kilose joonemängija Tobias Wagneri pidurdamisega, kes viis võõrustajad 23:20 ette.
Kaspar Lees viskas ühe tagasi, kuid siis saabus seitsmeminutiline periood, kus Eesti ei saanud väravatki, ehkki suur osa sellest ajast mängiti arvulises ülekaalus. 47. minutil juhtis Austria 25:21, kuid eestlased võitlesid võimsalt. Rasmus Ots saatis palli tühja väravasse, hästi hakkas lisaks Toomile tabama Varik.
Lähemale kui kaks väravat Eesti siiski ei saanud ja vastu tuli võtta 28:31 kaotus. Toom viskas lõpuks üleplatsimehena 11 väravat, Varik lisas viis, Lees kolm, Timmo, Andris Celminš ja Armi Pärt kaks väravat ning ühe tabamuse said kirja Johannson, Ots ja Henri Hiiend. Vastaste täpseim oli Wagner seitsme väravaga.
EM-valikturniiril osaleb 32 meeskonda, kes jagatud kaheksasse alagruppi. Finaalturniirile saavad kaheksa alagrupi kaks esimest ning lisaks neli paremat kolmanda koha saavutanud koondist. Eestiga koos kuuluvad 2. alagruppi peale Austria veel ka Saksamaa ning Bosnia ja Hertsegoviina, kes kohtuvad omavahel neljapäeval Düsseldorfis.
EM-valikmäng: Austria – Eesti 31:28 (16:16)
4. novembril 2020. Graz – Raiffeisen Sportpark, 0 pealtvaatajat.
Kohtunikud: Marco Di Domenico ja Lorenzo Fornasier (mõl Itaalia).
Eesti: Rasmus Ots (1 värav), Armis Priskus, Marius Aleksejev; Kaspar Lees (3), Armi Pärt (2), Martin Johannson (1), Alfred Timmo (2), Kristo Voika, Karl Toom (11), Andris Celminš (2), Ott Varik (5), Markus Viitkar, Henri Hiiend (1), Tõnis Kase, Mathias Rebane, Vahur Oolup. Peatreener Thomas Sivertsson.
Austria: Thomas Eichberger, Florian Kaiper, Thomas Hurich; Sebastian Frimmel (5), Lukas Herburger, Fabian Posch (2), Jakob Jochmann (1), Julian Ranftl (3), Julian Pratschner (2), Gerald Zeiner, Sebastian Spendier, Tobias Wagner (7), Lukas Hutecek (5), Nikola Stevanovic (2), Marin Martinovic (1), Lukas Schweighofer, Dean Pomorisac (3), Armin Hochleitner. Peatreener Aleš Pajovic. | Käsipallikoondise peatreener: jäime hätta ülekaalus mängimisega | https://sport.err.ee/1155179/kasipallikoondise-peatreener-jaime-hatta-ulekaalus-mangimisega | Kolmapäeva õhtul alustas Eesti koondis 2022. aasta käsipalli Euroopa meistrivõistluste otsustavat valikturniiri. 2. alagruppi avamängus kohtus Eesti võõrsil Austriaga ning kaotas Grazis 28:31 (16:16). Pühapäeval võõrustab Eesti Tallinnas Kalevi spordihallis Saksamaad. |
Ettearvamatu räppar, kes langetas osalusotsuse hilja, kandideeris sõltumatuna Sünnipäevaparteis (Birthday Party), kogudes umbes 60 000 häält 12 osariigis, kus tal õnnestus kandidaatide nimekirja pääseda.
Suurima toetuse kogus West Tennessees, kus tema poolt anti New York Timesi andmeil 10 000 häält.
Kunagi Donald Trumpile andunud toetust avaldanud artist korraldas enda hääletamisest Wyomingis sotsiaalmeediaetenduse, öeldes, et see on tal esimene kord valimas käia.
Wyomingis ta küll ise kandideerima ei pääsenud, ent kirjutas sedelile enda nime.
"Jumal on nii hea," kirjutas West Twitteris. "Täna ma valin esimest korda elus Ühendriikide presidenti ja see on keegi, keda ma tõeliselt usaldan ... iseennast."
Hiljem näis ta tunnistavat kaotust, kui säutsus oma tulevikuplaanidele vihjates: "KANYE 2024."
KANYE 2024 pic.twitter.com/Zm2pKcn12t
— ye (@kanyewest) November 4, 2020
Kanye West 3. novembril valimas:
The first vote of my life We are here to serve We pray for every servant leader in the world ???? pic.twitter.com/UWSrKslCt1
— ye (@kanyewest) November 3, 2020
???? pic.twitter.com/tFqpKyQzkY
— ye (@kanyewest) November 3, 2020
KANYE2020 ???????? pic.twitter.com/3kd8vrrHZQ
— ye (@kanyewest) November 3, 2020
I VOTED ???????? pic.twitter.com/hlgIJUST4x
— ye (@kanyewest) November 3, 2020 | Kanye West sai valimistel 60 000 häält ning vihjas uuesti kandideerimisele | https://menu.err.ee/1155173/kanye-west-sai-valimistel-60-000-haalt-ning-vihjas-uuesti-kandideerimisele | USA presidendivalimiste lõplike tulemuste ootuses on üks asi selge: meelelahutaja Kanye West neid ei võida, kuid ei ole maha matnud oma tulevikuambitsioone. |
Soome ministrid on juba septembris peetud pressikonverentsist peale "testi ja tule" põhimõtte rakendamisest suure suuga rääkinud, kuid kolmapäevane ajaleht Helsingin Sanomat kirjutas valitsusallikatele viidates, et ilmselt peab Soome plaani kõige rangemast variandist loobuma.
Probleem on nimelt lihtne: seaduseelnõule tehtud juriidilise ekspertiisi kohaselt ei tohi teise Euroopa Liidu riigi kodanikult eeldada riiki sisenemiseks tervisetõendit, sest see sõdib vastu Euroopa Liidu vaba liikumise põhimõtetele. Kolmandate riikide kodanike puhul seda probleemi pole.
Soome valitsus nuputabki parasjagu, kuidas kimbatusest välja tulla. Aega ei ole kuigi kaua: Euroopa Liidu liikmesriigil on võimalik rakendada piirikontrolli Schengeni ala riikide suhtes ainult teatud aja ning Soome jaoks on isegi selle aja lisaaeg 22. novembril läbi saamas.
Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel on üks võimalus see, et ilma koroonatesti negatiivse tulemuse tõendita Soome saabuvad Schengeni riikide kodanikud suunataks testi tegema piiril. Testist keeldujaid ähvardaks kümnepäevane karantiin.
Kuidas aga kõik täpselt välja nägema hakkab, pole hetkel veel teada. Esialgsetel andmetel peaks Soome valitsus uusi koroonaaegseid reisimispõhimõtteid esitlema neljapäeval või reedel.
Aga et kõik liiga lihtne ei oleks, on endiselt jõus veel hulk erandeid. Näiteks ei rakendata testimiskohustust ega eneseisolatsioonisoovitust juba praegu Eesti ja Soome ning Rootsi ja Soome vaheliste töö- ja ametisõitude puhul.
Ning täiesti konkreetse sisuga täitmata on avalikkuse silmis ka Soome valitsuse mõte, et novembri lõpust saaks Soome vabalt mis asjus tahes reisida nende Euroopa Liidu riikide kodanikud, kus koroonaviiruse levik on "Soomega suhteliselt samal tasandil".
Mida tähendab suhteliselt sama tasand – ning kas Eesti, kus kahe nädala nakatumisnäitaja on poolteist korda nii suur kui Soome oma – ka nende riikide hulka mahub, nendele küsimustele praegu veel vastust ei ole. | ERR Soomes: põhjanaabrite "testi ja tule" põhimõte on vastuolus EL-i aluspõhimõtetega | https://www.err.ee/1155166/err-soomes-pohjanaabrite-testi-ja-tule-pohimote-on-vastuolus-el-i-aluspohimotetega | Soome valitsus on plaaninud rakendada aletes 23. novembrist riiki saabujatele "testi ja tule" põhimõtet ehk et tulla võib igaüks ükskõik millise nakatumisnäitajaga riigist, kui on ette näidata koroonatesti negatiivne tulemus. Nüüd aga selgub, et plaan on vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega. |
Mittetulundusühingu Ungrukivi Selts juhatuse liige Peep Lillemägi ütles, et Kõrgessaare osavallas on kultuurilooliselt olulisi paiku, mida turistil oleks jalgrattasadulas tore avastada. Kaugemas tulevikus võiks tema hinnagul olla Hiiumaal kuus kuni kaheksa elektrijalgrataste rendipunkti, mis kataks kogu saare.
"Hiiumaa on selle poolest tore saar, et siin 20 kilomeetriga jõuab juba üsna kaugele. Saart ümbritseb ringmaantee, ühe rohkem tuleb siia inimesi ka püsivalt elama ja jagama oma elu Tallinna ja saare vahel. Ja tõepoolest, kuue kuni kaheksa rendipunktiga, millest mõned kindlasti paikneksid ka Hiiumaa kaunites jahisadamates, pakkudes jahituristidele täiendavat võimalust. Nende rendipunktidega kataks juba tegelikult selle vajaduse kõik ära," selgitas Lillemägi.
Et katsedada ideed kõigepealt Kõrgessaares, on vaja umbes 50 000 euro suurust investeeringut. Lillemägi rääkis, et eeltöö jaoks on natuke toetanud juba omavalitsus, kuid ta näeb, et kaasata võiks mõne erainvestori ja vaadata ka euroliidu toetusmeetmete poole. Hiidlastele on oma kogemusi jaganud Tartu linn, kus rattaringlus juba toimib.
"Esiteks tuleb uurida kohalikelt, mida tahetakse. Et kui luuakse, siis vastavalt soovidele. Teiseks, väga põhjalikult tuleb ettevalmistada hankedokument, et saadaks seda, mida soovitakse ja siis juba vastavalt soovidele kokku panna kogu see süsteem," ütles Tartu linnatranspodi juhataja Roman Meeksa.
Lillemägi on uurinud võimalust kasutada Hiiumaal ettevõtte Ampler Bikes tehtud elektrijalgrattaid. Ampler Bikes turundusjuht Ott Ilves rääkis Hiiumaal peetud konverentsil, et elektrijalgrattad on Euroopas üha populaarsemad.
"Kasutajaid ja ostjaid on palju. Eelnevalt ettekandes oli ka välja toodud, et pea iga teine ratas mingitel turgudel, kas siis Saksamaal ja ka tegelikult Hollandis on tihti elektriratas juba. See tähendab ka seda, et tootjaid on hakanud juurde tulema. Kui ikka suured rattatootjad, kes varem ei teinud elektrirattaid, on nüüd tootmas juba elektrirattaid," sõnas Ott Ilves.
Peep Lillemägi loodab, et esimese elektrijalgrataste rendipunkti võiks Kõrgessaares avada juba järgmisel aastal. | Hiiumaale tahetakse rajada elektrijalgrataste rendivõrgustikku | https://www.err.ee/1155165/hiiumaale-tahetakse-rajada-elektrijalgrataste-rendivorgustikku | Mittetulundusühing Ungrukivi Selts on tulnud välja mõttega, et Hiiumaale võiks rajada elektrijalgrataste rendivõrgustiku. Ideed tahetakse esmalt katsetada Kõrgessaare piirkonnas. |
Uus antirekord on 99 660 nakkusjuhtumit ajavahemikus teisipäeval kella 8.30-st õhtul kuni sama kellaajani kolmapäeval. Rekordiline näitaja on ka 1112 uut COVID-19 surmajuhtu.
Ühendriikides on pandeemia ajal nakatunud kokku enam kui 9,4 miljonit inimest ja surnud 233 000 ehk absoluutarvult enam kui kuskil mujal maailmas.
Haigestumine on kasvanud üha tõusvas tempos alates oktoobri keskpaigast, eelkõige riigi põhjaosas ja keskläänes.
Tervishoiuametnikud on mitmes osariigis avaldanud muret haiglate täitumise üle ajal, mil lähenemas on talvine gripihooaeg.
Pandeemia on juba avaldanud laastavat mõju riigi majandusele ja toonud kaasa miljonite töökohtade kaotuse.
Mõjutanud on see ka USA valimisi, ajendades enam kui 100 miljonit inimest andma oma häält juba enne teisipäevast valimispäeva. Selline eelhääletajate hulk on USA-s esmakordne.
COVID-19 kerkis üheks peateemaks ka presidendivalimiste kampaanias. | Johns Hopkins: USA-s tuvastati rekordiline hulk koroonanakkusi | https://www.err.ee/1155164/johns-hopkins-usa-s-tuvastati-rekordiline-hulk-koroonanakkusi | USA tuvastati viimase ööpäevaga enam kui 99 000 nakatumist uue koroonaviirusega, teatas viiruse leviku üle arvestust pidav Johns Hopkinsi ülikool. |
Isamaa (toona IRL) sai viimastel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 49-liikmelises Tartu volikogus kolm mandaati. Isamaa fraktsiooni moodustavad nüüd Mihhail Lotman, Merle Jääger, Anneli Kannus, Jüri Kõre ja Kaja Tarto.
Tartu Linnavolikogus on 49 liiget. Reformierakonna fraktsiooni kuulub 20, Keskerakonna fraktsiooni seitse, SDE fraktsiooni kaheksa ja Isamaa fraktsiooni viis liiget. Lisaks on volikogus esindatud valimisliitude Tartu Eest, Tartu Heaks ja EKRE saadikud.
Isamaa Tartu piirkonna esimehe Kaspar Koka (Kokk) sõnul tähendab Kõre ja Jäägeri liitumine Isamaa liikumist õiges suunas. "Järgmise aasta kohalike valimiste eel võidab liitujatest nii Isamaa volikogu fraktsioon, kui ka terve piirkond. Mul on hea meel, et Merle ja Jüri arvates on kõige parem viis asju ära teha just koos Isamaaga," märkis Kokk.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder lisas, et rahvuslikul poliitikal on Tartus alati olnud lai kandepind. "Viimase paari aasta jooksul on Isamaa Tartus selgelt tugevnenud. Olen kindel, et see suund on elujõuline ja Tartu kasvamine isamaalises vaimus jätkub," ütles Seeder.
Valimisliidu Tartu Heaks nimekirjas volikogusse valituks osutunud Merle Jäägeri sõnul on ühisosa Isamaa poliitika ja tema maailmavaate vahel suur.
"Riigikogu valimistel juba kandideerisin Isamaa nimekirjas. Volikogu igapäevatöös näen, et mul ja Isamaal on selge ühisosa. Selleks, et meid saadaks edu igapäevatöös volikogus ja ka järgmistel valimistel, on uue fraktsiooni moodustamine mõistlik ja õige samm," ütles Jääger.
Jüri Kõre sõnul tuleb ületada jabur olukord riigi ja mitmete kohalike omavalitsuste tasandil. "Ühtedel on küll jõud, aga napib ideid mida ellu viia. Teistel jagub mõtteid, aga pole piisavalt jõudu. Isamaa erakond Isamaa fraktsiooni seljataga avardab karinaalselt meie tegutsemisruumi," lisas Kõre. | Isamaa moodustab koos uute liitujatega Tartus viieliikmelise fraktsiooni | https://www.err.ee/1155162/isamaa-moodustab-koos-uute-liitujatega-tartus-viieliikmelise-fraktsiooni | Kohalikel valimistel valimisliidu nimekirjas Tartu linnavolikogusse valitud Jüri Kõre ja Merle Jääger liituvad taas Isamaaga ning koos uute liitujatega moodustatakse Tartu volikogus Isamaa fraktsioon. |
Maxima on nüüdseks teinud detailplaneeringusse olulisi muudatusi, näiteks vähendanud kauplusehoone mahtu ja viinud parkimise maa alla, ning seetõttu tuleb nüüd arutada, kas planeeringuga võiks edasi minna, ütles ERR-ile Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat.
"Maxima esindajad käisid minu juures kaks nädalat tagasi parandusettepanekuid tutvustamas ja nad on omalt poolt täitnud kõik ettepanekud, mis on elanike poolt esitatud," lausus Liinat.
Liinati sõnul olidki elanike senised peamised vastuargumendid liikluskoormuse kasv ja kauplusehoone lähedus eramajadele. "Need kaks aspekti on täidetud, mis olid viimased põhjendused, miks seda poodi mitte rajada," märkis ta.
Emotsionaalsema vastuargumendina on kohalikud elanikud väitnud, et Maxima kauplus ei sobi piirkonda. Liinati sõnul ei saa seda põhjendatud argumendiks pidada. "Kinnistu on nende (Maxima – toim.) oma. Et midagi tagasi lükata, peab olema väga põhjendatud argument. Sihtotstarve on märgitud ärimaana, seega peab põhjendus olema väga adekvaatne, miks tagasi lükatakse. Kaubamärgi põhjendus ei ole kindlasti see argument, miks peaks pidurdama seda asja," lausus Liinat, kelle sõnul oleks sellisel juhul tegu Maxima õiguse riivamisega.
"Näiteks kui Maxima loobub planeeringust ja Selver soovib sinna poodi rajada. Siis Maxima ütleb, et oot-oot, minul ei lasknud, aga Selveril lasete. See on ühe eelistamine teistele ja sellist olukorda ei saa kindlasti tänasel maastikul teha. Võib-olla aastakümneid tagasi sai sellisel viisil teha," ütles Liinat.
Pärast avalikku arutelu, kui elanikud on veendunud, et nende ettepanekutega on arvestatud, peab Maxima algatama asjade ametliku käigu nii Pirita linnaosavalitsuses kui Tallinna linnavalitsuses. Pirita linnaosas teeb lõpliku otsuse linnaosavanem.
"Minu ülesanne on kuulata kõiki elanikke ja saada teada, miks inimesed on selle vastu või kas antud lahendus on aktsepteeritav elanike jaoks. Kui ei ole, siis on vaja põhjendatud argumente. Argument ei ole see, et ma ei soovi seda sinna," märkis Liinat.
Uusi planeeringulahendusi tutvustav avalik arutelu toimub Pirita linnaosavalitsuses 24. novembril. Kas otsuse tegemine jõuab Liinati lauale veel käesoleval aastal, ei osanud ta praegu öelda.
Maxima on Tallinna Meriväljale Puki teele soovinud kauplust rajada juba kümmekond aastat, kuid kohalikud elanikud on sellele vastu olnud ning süüdistanud kaupluseketti plaani jõuga läbisurumise soovis.
Maximal on plaanis rajada Puki teele Maxima XX kauplus, millele valiti 2013. aastal välja ka arhitektuurne lahendus. Lahenduse koostas K-Projekt. | Maxima ei jäta jonni ja tahab Meriväljale ikkagi poodi rajada | https://www.err.ee/1154914/maxima-ei-jata-jonni-ja-tahab-merivaljale-ikkagi-poodi-rajada | Kuigi kaks aastat tagasi tegid Pirita linnaosakogu ja kohalikud elanikud Maximale selgeks, et nende kauplust Meriväljale ei soovita, on poekett teinud uue taotluse ehitada endale kuuluvale krundile kauplus. |
Möödunud nädalal külastas peaminister Jüri Ratas Prantsusmaal riigi presidendi Emmanuel Macroniga, visiidi käigus osales Ratas ka Eesti ja Prantsusmaa ettevõtjate ümarlaual, millel osales ka lepingut otsiv Magnetic MRO.
Reaalsuses on Magnetic MRO Airbusile interjööridetaile tootnud juba mitu aastat. Nimelt ostis Eesti lennukihooldaja 2016. aastal Ühengkuningriigis lennuki interjööridetaile tootva ettevõtte MAC Aero Interiors.
Toona oli eesmärgiks jätkata tootmist Inglismaal. "Kuna tuli Brexit ja Brexitiga seoses tekkis väga palju küsitavusi otsustasime me kolida tootmise Inglismaalt Eestisse," rääkis Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeots ERR-ile.
Kolimine sai edukalt lõpule viidud käesoleva aasta jaanuaris. "Täna asub Harjumaal meil väike tootmine, kus me toodame interjööridetaile. Tootmise üle toomisega Eestisse tõime me ka meie kliendiportfoolio ja üheks kliendiks oli Airbus. Me olime Airbusile tootnud mitmeid aastaid pisikesi lahendusi interjööri, näiteks maailma kõige suurem reisilennuk Airbus 380 kannab ka detaile, mis on meie toodetud. Aga kuna Airbus 380 tootmine lõppe – viimased lennukid on täna tootmisliinilt välja tulemas, maailm lihtsalt ei vaja enam nii suuri lennukeid – siis sellega lõppeb ka meie tootmine Airbusile," märkis ta.
Mäeotsa sõnul haaras Magnetic MRO kinni võimalusest ühineda Prantsusmaa visiidi delegatsiooniga, kuna suured rahvusvahelised tehingud tihti sünnivadki läbi selliste strateegiliste sidemete. "Et mitte raisku lasta neid suhteid, seda ajalugu ja kogemust, kõike neid sertifikaate, mis me oleme aastatega välja võidelnud, siis tänases olukorras tekkis mõte kasutada ka veidi poliitilist abi," märkis ta.
"See oli ka meie kohtumise eesmärk, et tõmmata tähelepanu, et me ei ole lihtsalt väike nurgake siin Ida-Euroopas, vaid me tahame saada osa suuremast tootmisest," lisas Mäeots.
Lisaks majanduskriisile paneb Airbusile tugeva surve tootmist Mandri-Euroopasse liigutada ka Brexit, millega kaasnevad uued maksud. "Siin kohal tuleks meil olla eesrinnas ja teha häält kõvasti, et me oleksime märgatud ja Airbus teaks, et Eesti on üks võimalik koht, kuhu me võiksime suunata oma tootmise," ütles ta.
Mäeotsa sõnul on keeruline öelda, kui palju ettevõtteid kriisist sündinud lepingute nimel konkureerivad. "Aga ma julgen öelda, et neid ei ole väga palju. Täna meie väiksus on meie jõud, suured tegijad on väga suures kriisis," ütles ta.
Lennukihooldaja ei lase kriisil raisku minna
Suured tegijad võitlevad koroonakriisis selle nimel, et ellu jääda ja likviidsust tagada. Magnetic MRO jaoks on ettevõtte väiksus praeguses olukorras eelis.
Mäeotsa sõnul reageeris Magnetic MRO kriisile õigel ajal, kuigi kriisi alguses pidi firma koondama 23 protsenti oma töötajatest. "Me tegime väga agressiivsed kulukärpe meetmed kohe kriisi alguses ja täna me ikkagi juhtkonnas ei mõtle sellele kuidas ellu jääda, vaid pigem kuidas sellest kaosest võitjana välja tulla," ütles ta.
Ta märkis, et mõned lennufirmad on küll tühistanud oma tellimused lennukite hoolduseks, Magnetic MRO on aga suutnud tühistatud tellimused asendada uute klientidega. "Lennufirmad, kes on hädas, on tõesti tühistanud hooldusi, sest lennatakse vähe, aga me näeme trendi, kus lennufirmad on asendunud liisingufirmadega," rääkis ta.
Makseraskustes olevad lennufirmad on olnud sunnitud oma lennukid liisingufirmadele tagasi andma. "Firmad peavad ikkagi lennuki korda tegema ja eelmise omaniku sildid maha võtma, uus värv peale, uus sisustus sisse. Täna meie kliendibaas on hakanud suures osas olema liisinguettevõtted," rääkis Mäeots.
Eelnevate mahtude taastumist võib oodata kõige varasemalt kolme aasta pärast
Väga suur kukkumine on Mäeotsa sõnul aset leidnud aga teistes ärivaldkondades nagu näiteks varuosade puhul. "Globaalses mõistes lennukite hooldusturg, mis oli 86 miljardit dollarit aastas, sel aastal on see kukkunud ca 46 miljardit ehk peaaegu poole võrra," rääkis ta.
Kriisi alguses prognoosis ettevõte, et käesolev kvartal ja tuleva aasta esimene kvartal tulevad kriisis kõige raskemad. "Lennufirmad vajavad likviidsust ja raha. Seda nad koguvad suviti, kui lennatakse palju. Talvel reisitakse vähem, siis lennufirmad teevad hooldust. Ükskõik kui palju sa lendad, siis hooldust on ikka vaja," sõnas ettevõtte juht.
Sel suvel lennufirmad piirangute tõttu aga likviidsust koguda ei saanud, kuid sellest hoolimata tuleb hakata maksma lennukite hoolduse eest. Samal ajal on hakanud lõppema ka riikide poolt antud abipaketid. Mäeotsa sõnul võib loota, et kevadel tõmbab viirus tagasi ja tuleb peale uus suvi ning viiruse varjus saab siiski veidi reisida.
"Kindlasti sellist taastumist ei tule, mis oli enne kriisi. Spetsialistid ennustavad, et 2023 me võiksime näha sarnaseid numbreid. See on peaaegu kolme aasta pärast, kindlasti siin pole mingeid pudrumägesid tulemas järgmisel aastal," ütles ta.
Läbirääkimistest Airbusiga ootab Mäeots tulemusi juba 2021. aastal. "Minu enda jaoks ideaalne versioon on, et järgmisel aastal võiks miskit koju tuua," ütles ta.
Mäeots lisas, et Magnetic MRO osaleb lisaks poliitiliselt tähelepanu saanud Airbusi hankele veel mitmetel rahvusvahelistel hangetel. Kuigi reisilennukid suures mahus ei lenda, otsivad hooldusteenust meditsiini- ja kaubalennukeid opereerivad firmad. "Siin on veel tootjaid ja nendega käivad ka läbirääkimised." | Magnetic MRO ei lase kriisil raisku minna | https://www.err.ee/1154555/magnetic-mro-ei-lase-kriisil-raisku-minna | Lennufirmad näevad koroonakriisis ellu jäämise nimel vaeva, kriisi koondamistega alustanud Eesti lennukihooldaja Magnetic MRO on seadnud sihiks kriisist väljuda võitjana. |
Lionel Messi viienda minuti penalti viis Barcelona kolmapäeval kodusel Nou Campil Kiievi Dinamo vastu juhtima, 65. minutil andis keskkaitsja Gerard Pique tabamus võõrustajatele kaheväravalise edu. Viktor Tsigankov lõi veerand tundi enne mängu lõppu Dinamo kasuks küll ühe tagasi, kuid Kiievi hiiule kirjutati tabelisse siiski ühe viigi kõrvale teine kaotus.
Teises G-alagrupi matšis sahistas Juventuse ründaja Alvaro Morata kahel korral Ungari klubi Ferencvarose võrku, Paulo Dybala viis külalised 3:0 juhtima ja Lasha Dvali omavärava järel kirjutati tabloole juba 4:0. Ferencvarose auvärava lõi lisaminutitel Franck Boli.
Kaks ja pool kuud tagasi Meistrite liiga finaalis mänginud Pariisi Saint-Germain leiab end H-grupis keerulisest seisust, sest kolme vooru järel on neil tabelis sama palju punkte. Kolmapäeval viis Angel Di Maria nad võõrsil küll RB Leipzigi vastu juba kuuendal minutil juhtima, kuid ei suutnud kümme minutit hiljem penaltit realiseerida ja Leipzig võttis Christopher Nkunku ja Emil Forsbergi väravatest lõpuks tähtsa 2:1 võidu. PSG lõpetas mängu üheksa mehega, sest 69. minutil teenis teise kollase kaardi Idrissa Gueye ning lisaminutitel tabas sama saatus ka Presnel Kimpembet.
Erling Haaland lõi Dortmundi Borussia 3:0 võidumängus Club Brügge vastu kaks väravat, ühe lisas Thorgan Hazard. F-grupi avamatšis mängisid Peterburi Zeniit ja Lazio 1:1 viiki.
Sevilla jäi koduväljakul Magomed-Shapi Suleimanovi 17. ja Marcus Bergi 21. minuti väravate järel Krasnodari vastu 0:2 kaotusseisu ning kuigi Ivan Rakitic vähendas 42. minutil kaotusseisu minimaalseks, jäid nad avapoolaja viimasel minutil Jesus Navase punase kaardi tõttu vähemusse.
Teise poolaja keskel lõi Maroko koondislane Youssef En-Nesyri aga kolme minutiga kaks väravat ja Sevilla pööras 0:2 kaotusseisu lõpuvileks 3:2 võiduks. E-grupi teises mängus alistas Chelsea Timo Werneri kahe resultatiivse penalti ja Tammy Abrahami värava toel 3:0 Rennes'i.
Tulemused:
E-grupp
Chelsea – Rennes 3:0 (2:0)
Sevilla – FC Krasnodar 3:2 (1:2)
F-grupp
Peterburi Zeniit – Lazio 1:1 (1:0)
Club Brügge – Dortmundi Borussia 0:3 (0:3)
G-grupp
Barcelona – Kiievi Dinamo 2:1 (1:0)
Ferencvaros – Juventus 1:4 (0:1)
H-grupp
Basaksehir – Manchester United 2:1 (2:1)
Leipzig – Pariisi Saint-Germain 2:1 (1:1)
Tabeliseisud:
A-grupp: Bayern 9 punkti, Madridi Atletico 4, Moskva Lokomotiiv 2, Salzburg 1
B-grupp: Mönchengladbach 5, Šahtar 4, Madridi Real 4, Internazionale 2
C-grupp: Man City 9, Porto 6, Olympiakos 3, Marseille 0
D-grupp: Liverpool 9, Ajax 4, Atalanta 4, Midtjylland 0
E-grupp: Chelsea 7, Sevilla 4, Krasnodar 1, Rennes 1
F-grupp: Dortmund 6, Lazio 5, Club Brügge 4, Zeniit 1
G-grupp: Barcelona 9, Juventus 6, Kiievi Dinamo 1, Ferencvaros 1
H-grupp: ManU 6, Leipzig 6, PSG 3, Basaksehir 3 | Barcelona ja Chelsea jätkavad heas hoos, PSG kaotas ka Leipzigile | https://sport.err.ee/1155030/barcelona-ja-chelsea-jatkavad-heas-hoos-psg-kaotas-ka-leipzigile | Jalgpalli Meistrite liigas teenis Barcelona kolmapäeval kolmanda järjestikuse võidu, viimases finaalis mänginud Pariisi Saint-Germain on aga jäänud keerulisse seisu. |
"Olen komisjoni liige olnud 14 aastat, ülesannetega hästi kursis ning soovin panustada VVK töösse edaspidigi. Lähiajal on lisaks erinevate valimiste korraldamisele tähtsaim ülesanne valimishaldusliku reformi lõpetamine ja 1. jaanuarist valimiste korraldamise funktsiooni üleandmine riigi valimisteenistusele," ütles Eerik.
Valimisteenistus moodustatakse riigikogu kantselei eraldiseisva struktuuriüksusena kantselei valimiste osakonna baasil.
VVK jääb valimiste aususe ja seaduslikkuse tagajaks ning teeb kindlaks valimistulemuse, teeb järelevalvet valimiste korraldajate üle ning vaatab läbi kaebused.
Lisaks Eerikule ja Miklile kuuluvad neljaks aastaks VVK koosseisu riigikantselei istungiosakonna juhataja Aivar Rahno, riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar, õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel, Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Meelika Aava ja riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Katre Tubro. | Vabariigi valimiskomisjoni esimeheks valiti Meelis Eerik | https://www.err.ee/561057/vabariigi-valimiskomisjoni-esimeheks-valiti-meelis-eerik | Vabariigi valimiskomisjoni (VVK) uue koosseisu esimesel koosolekul valiti VVK esimeheks Harju maakohtu kohtunik Meelis Eerik ja aseesimeheks riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli. |
Eesti koondise liidriks kerkis Oliver Venno, kes kogus parimana 18 punkti, Ardo Kreek sai kirja 9, Robert Täht 8 ning Keith Pupart 7 silma.
Teises B-alagrupi mängus alistas Austria 3:1 (18:25, 25:19, 25:22, 25:15) Luksemburgi, kellega eestlased kohtuvad laupäeval. Tõenäoline mäng alagrupi võidu nimel peetakse Austria ja Eesti vahel pühapäeval. | Eesti võrkpallikoondis alustas Euroopa liigat võiduga Valgevene üle | https://sport.err.ee/86971/eesti-vorkpallikoondis-alustas-euroopa-liigat-voiduga-valgevene-ule | Eesti võrkpallikoondis alustas tänavust Euroopa liiga alagrupifaasi võidukalt, kui Austrias toimunud kohtumises alistati 3:1 (25:21, 22:25, 25:20, 25:22) Valgevene koondis. |
317 pealtvaataja ees toimunud kohtumises omasid mõlemad meeskonna võimalusi väravatearve avada, kuid avapoolajal näitas Läti üles rohkem teravust, kirjutab jalgpall.ee.
Avapoolaja järel tegi noortekoondise peatreener Martin Reim mitmeid vahetusi, kuid lätlaste väravalukku sel korral murda ei suudetud.
Läti alistas teisipäeval koduväljakul Leedu 2:0 ning nelja punktiga kuulus võit meie lõunanaabritele. Kaks viigipunkti teeninud tiitlikaitsja Eesti oli tänavu teine ning Leedu ühe punktiga kolmas. | U-21 lõpetas Balti turniiri väravateta viigiga Läti vastu | https://sport.err.ee/86960/u-21-lopetas-balti-turniiri-varavateta-viigiga-lati-vastu | U-21 jalgpallikoondiste Balti turniir kulmineerus reedel otsustava kohtumisega Vändra alevi staadionil, kus Eesti ja Läti eakaaslaste mängus jäid väravad löömata. Viik tähendas Läti jaoks turniiri võitu, Eesti saavutas teise koha. |
Viktor Hrjapa kogus võitjate parimana 19 punkti ja hankis 6 lauapalli, Aaron Jackson lisas 12 silma ja Nando De Colo, Miloš Teodosic ja Pavel Korobkov said kõik kirja 11 silma. Uniksi poolel viskas Keith Langford 15 punkti.
Moskva CSKA on alates aastast 2008 peetud VTB Ühisliiga võitnud seni kuus korda, ainus kaotus pärineb neil hooajast 2010/11, kui toona veel ühemängulises finaalis kaotati 64:66 Moskva Himkile. | Moskva CSKA jõudis seitsmendast Ühisliiga tiitlist ühe võidu kaugusele | https://sport.err.ee/86962/moskva-cska-joudis-seitsmendast-uhisliiga-tiitlist-uhe-voidu-kaugusele | Tänavune korvpalli Euroliiga võitja Moskva CSKA jõudis VTB Ühisliigas järjekordsest tiitlivõidust ühe sammu kaugusele, kui teises finaalmängus alistati koduplatsil 90:77 Kaasani Uniks. |
"NATO üksuste paigutamine Balti regiooni pole ilmselgelt suunatud mis tahes Iraani või Põhja-Korea ohule ega mõne mõttelise vaenlase vastu," ütles Kossatšov.
"Vaja on aeglustada, mitte tugevdada üksusi, sest Venemaa peab kindlasti astuma vastusamme, mis võivad seejärel tuua olukorda potentsiaalsete riskide uue taseme," lisas ta, kommenteerides teadet, et reedel algas NATO egiidi all Rootsi, Taani ja Poola rannikul õppus Baltops-2016. Õppus kestab 18. juunini.
Taoline õppus on praegu äärmiselt kohatu, sest "need muutuvad provokatsiooniks ja seetõttu ka suureks riskifaktoriks", ütles Kossatšov.
Balti regioonist on saanud koht, kus Venemaa ja NATO liikmesriikide vahel leiavad aset kõige tõsisemad intsidendid ja käivad suurimad vaidlused võimalikust omavahelisest vastasseisust, lisas ta. "Seetõttu peame maandama sõjalise vastasseisu võimalikud valupunktid, mitte suurendama sõjalist tegevust," lisas ta.
Kossatšovi sõnul on Baltopsil osalevate üksuste arv niivõrd suur, et "Venemaa lihtsalt ei saa tunda muud, kui tõelist ohtu oma piiri lähistel, ning vastama sellele".
"Nagu nähti traagilisest vahejuhtumist, milles NATO liikmesriigi Türgi õhujõud tulistasid alla Vene pommitaja, siis on ähvardustest hukkunuteni vaid üks samm. Keegi pole huvitatud, et midagi sellist juhtuks ka Balti regioonis," lausus Kossatšov. | Kossatšov: NATO üksuste paigutamine Balti regiooni ei jää vastuseta | https://www.err.ee/561078/kossatsov-nato-uksuste-paigutamine-balti-regiooni-ei-jaa-vastuseta | NATO üksuste paigutamine Balti regiooni põhjustab Venemaale muret ega jää vastuseta, arvas Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov reedel. |
Kučinskis külastas mitut piiripunkti, väljaõppe- ja lennunduskeskust ning inspekteeris Läti-Vene piiri. Lisaks anti talle ülevaade piirivalvurite kasutatavast varustusest ja tehnoloogiast.
Kuigi tehtud on palju, siis piirivalve parendamiseks tuleb lähiaastatel teha suurinvesteeringuid, lausus ta.
"Meie piiri tugevdamisega tugevdame ka Euroopa Liidu ja NATO välispiiri. Tõstatan selle asjaolu esile näiteks siis, kui Euroopa Liidu Nõukogus arutatakse EL-i piiri," ütles Kučinskis.
Lätil on Venemaaga 270-kilomeetrine piir, mille teatud lõikudele rajatakse peatselt kõrge tara.
Esimene, 2,7 meetri kõrgune, kolme kilomeetri pikkune ja okastraadiga varustatud taralõik ehitati kevadel.
Selle eesmärgiks on takistada migrantide ebaseaduslikku sisenemist Lätti. | Peaminister: Läti peab idapiiril tegema suurinvesteeringuid | https://www.err.ee/561076/peaminister-lati-peab-idapiiril-tegema-suurinvesteeringuid | Läti idapiiril tuleb lähiaastatel teha suurinvesteeringuid enne, kui seda saab pidada korralikult varustatuks, ütles Läti peaminister Māris Kučinskis reedel pärast piiri külastamist. |
Vastates küsimusele, miks on Eestile kasulik kuuluda Euroopa Liitu, ütles Nestor Postimehes, et kaasaegses maailmas ei ole riiki, kes suudaks üksinda edukas olla ja oma inimeste elujärge paremaks teha.
"Ka need kõige suuremad riigid ei saaks üksi hakkama. /../ Inimesed teavad ja tunnevad, et meie riigi, keele ja kultuuri kestmine on võimalik vaid vabas maailmas. Kõik need, kes Euroopa Liitu ja ka NATO-sse kuulumise kahtluse alla seavad, on tegelikult Eesti-vastased," vastas Nestor. | Nestor: kes EL-i ja NATO-sse kuulumise kahtluse alla seavad, on Eesti-vastased | https://www.err.ee/561077/nestor-kes-el-i-ja-nato-sse-kuulumise-kahtluse-alla-seavad-on-eesti-vastased | Kõik need, kes Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise kahtluse alla seavad, on Eesti-vastased, ütles Eesti presidendiks pürgiv riigikogu esimees Eiki Nestor. |
Leedu peaminister Algirdas Butkevicius ütles, et küsis komisjonilt poliitilist otsust sügiseks.
"Palusin sellega mitte viivitada, kuna sünkroniseerimise ülevaade esitatakse sügiseks," ütles Butkevicius pärast kohtumist Brüsselis komisjoni esimehe Jean-Claude Junckeriga.
Küsimusele, kas Leedu ei arvesta enam sünkroniseerimisega Skandinaavia ja Soome kaudu, vastas peaminister, et seda on raske ette kujutada.
Butkeviciuse sõnul annaks komisjoni poliitiline toetus uue tõuke Balti riikide ja Poola sünkroniseerimise kõnelustele.
Ta ütles, et ei saanud Junckerilt kindlat vastust oma taotlusele. | Leedu taotleb EL-ilt toetust Balti energiavõrgu sünkroniseerimisele | https://www.err.ee/561091/leedu-taotleb-el-ilt-toetust-balti-energiavorgu-sunkroniseerimisele | Leedu taotleb Euroopa Komisjonilt poliitilist toetust otsusele, et Balti energiavõrgud saaks Euroopa võrkudega ühendada Poola kaudu. |
15. mail kella 23 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee 3. kilomeetril, kus esialgsetel andmetel sõitis 55-aastase meesterahva juhitud sõiduautole Nissan X-Trail vastu tuvastamata sõiduauto, mis kaldus ühel hetkel vastassuunda.
Kokkupõrke vältimiseks keeras sõiduauto Nissan juht paremale teeserva, mille järel sõiduk kaotas juhitavuse ning kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku sõiduautoga Audi A4, mida juhtis 32-aastane mees.
Õnnetuse tagajärjel viidi haiglasse sõiduauto Audi juht ning sõidukis viibinud 30- ja 67-aastased naised ning sõidukis viibinud 9-aastased tüdrukud.
Esialgsetel andmetel oli sündmuskohal kaitseväe värvides sõiduk, mis aitas õnnetusse sattunud sõiduautot Audi teepiiretest välja tõmmata. Samuti palub endast teada anda vahetult enne kokkupõrget Audi ees mööda Tallinna ringteed suunaga Tartu maantee poole liikunud sõiduauto Volvo juhil.
Politsei palub liiklusõnnetuste pealtnägijatel võtta ühendust infotelefonil 612 3000 või saata e-kiri aadressile [email protected]. | Politsei otsib mais juhtunud liiklusõnnetuse pealtnägijaid | https://www.err.ee/561087/politsei-otsib-mais-juhtunud-liiklusonnetuse-pealtnagijaid | Politsei otsib endiselt 15. mail Tallinna ringtee 3. kilomeetril juhtunud liiklusõnnetuse pealtnägijaid. |
Žalgiris kaotas teise veerandaja koguni 14 punktiga ning jäi poolajapausiks seetõttu 7-punktilisse kaotusseisu. Teisel poolajal näitas Žalgiris aga täielikku ümbersündi, kui poolaeg võideti koguni 45:14.
Siim-Sander Vene sai mängida vaid 6.12 ning suutis mängu lõpus tabada ka ühe kaugviske. Lisaks jäi eestlase kontosse 1 pallikaotus ja 1 viga.
Jerome Randle viskas võitjate parimana 17 punkti ning Brock Motum kogus 12 silma. Neptunase poolel vastas Martynas Mažeika 13 punktiga.
Žalgiris juhib nelja võiduni mängitavat seeriat nüüd 3:1 ning võib tiitli kindlustada juba 6. juunil koduplatsil peetavas kohtumises. | Teisel poolajal ärganud Žalgiris jõudis Leedu tiitlist ühe võidu kaugusele | https://sport.err.ee/86959/teisel-poolajal-arganud-zalgiris-joudis-leedu-tiitlist-uhe-voidu-kaugusele | Leedu korvpalli kõrgliigas jõudis Kaunase Žalgiris järjekordsest meistritiitlist vaid ühe võidu kaugusele, kui finaalseeria neljandas mängus alistati võõrsil Klaipeda Neptunas 74:50 (18:11, 11:25, 26:10, 19:4). |
27-aastane ääremängija mängis viimati Hispaanias aastatel 2006-12, kui ta kuulus Valencia ridadesse. 2012-15 mängis ta kolm hooaega NBA-s, Portland Trail Blazersis ning siirdus seejärel Venemaale, kus esmalt kuulus Moskva Himkisse ning sealt liikus edasi Krasnodari.
Euroliigas kogus Claver tänavu 31 kohtumisega keskmiselt 26,5 minutit, 9,4 punkti, 5,9 lauapalli ja 1,6 korvisöötu ning VTB Ühisliigas olid tema näitajad samuti 31 mänguga 25,8 minutit, 10,8 punkti, 6,4 lauapalli ja 1,6 söötu.
Claveri ja Reali tehing saab ametlikuks siis, kui jõutakse kokkuleppele Valencia meeskonnaga, kelle käes on ääremängija mängijaõigused, mis puudutavad Hispaania liigat.
Claver on Hispaania koondise koosseisus võitnud Londoni olümpiahõbeda ning kolm Euroopa meistritiitlit (2009, 2011 ja 2015) ning ühe EM-pronksi (2013). | Hispaania korvpallikoondislane on Venemaa tippklubist lahkumas Madridi Reali | https://sport.err.ee/86949/hispaania-korvpallikoondislane-on-venemaa-tippklubist-lahkumas-madridi-reali | Hispaania korvpallikoondise ääremängija Victor Claver on Venemaa klubist Krasnodari Lokomotiv Kuban naasmas kodumaa gigandi Madridi Reali ridadesse. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.