text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Kreeka võimud päästsid umbes 340 migranti. Veest on leitud neli surnukeha, ülejäänud on arvatavalt kadunud, vahendasid Yle, BBC ja Reuters.
Varem teatas Kreeka rannavalve esindaja, justkui oleks õnnestunud peaaegu kõik inimesed päästa.
Päästeoperatsioonis osales 4 lähipiirkonnas asunud laeva, lisaks läksid sündmuskohale appi kaks Kreeka patrull-laeva ja kaks helikopterit.
Koht, kus väikelaev ümber läks, asub küll Kreeta saare lähistel, kuid samal ajal Egiptuse jurisdiktsiooni alla jäävas piirkonnas. Hetkel pole veel selge, kust väikelaev oma teekonda alustas. Samuti pole veel välja selgitatud, millistest riikidest need migrandid ja põgenikud pärit on.
Eelmisel aastal peamiseks migrantide liikluskoridoriks olnud Türgi-Kreeka-Balkani marsruut on praeguseks hetkeks migratsioonileppe tõttu oma tähtsust minetama hakanud ning nüüd tundub, et Euroopasse pürgivad inimesed ja inimsmugeldajad on hakanud kasutama teisi marsruute - Liibüast Itaaliasse ja käesoleva juhtumi puhul võib-olla ka Aafrika põhjaosast Kreeta saarele. Sellised marsruudid on aga palju pikemad ja ohtlikumad.
Näiteks täna teatasid Liibüa võimud, et rannikult leiti rohkem kui 100 paadimigrandi surnukeha. | Kreeta saare lähistel läks ümber sadu migrante vedanud laev | https://www.err.ee/561053/kreeta-saare-lahistel-laks-umber-sadu-migrante-vedanud-laev | Rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni (IOM) teatel läks täna Vahemerel Kreeta saare lähistel ümber migrante vedanud väikelaev, mille pardal oli umbes 700 inimest. |
Itaalias peetav Sardiini MM-rallil sõidetakse tänavuse hooaja kõike kivisematel teedel ning väga rasketes tingimustes ning kohati söövad teed rehvi väga kiiresti.
"Sardiinia pakub unikaalse segu väga rehvivaenulikust pinnasest ning pehmetest kiiruskatsetest - mõlemad tingimused panevad meie rehvid väga keerulisse olukorda," selgitas DMACK-i direktor Dick Cormack tiimi pressiteate vahendusel.
Eestlane Ott Tänak lisas: "See ralli on alati suureks väljakutseks olnud oma kõrgete temperatuuride ja ebatasaste ja kitsaste teedega. Aga mulle väga meeldib see ralli. Sealsed teed on tihti rehvidele hooaja kõige raskemad. Me tegime Portugalis suure sammu edasi ning seetõttu olen ma väga motiveeritud ning loodan Sardiinias taas esimeste kohtade eest võidelda."
Oma debüüdi teeb DMACK-i eest ka eestlane Karl Kruuda, kes koos kaardilugeja Martin Järveojaga saab võimaluse sel hooajal ennast näidata kolmel kruusarallil.
"Sardiinia ralli on minu jaoks alati olnud üks lemmikuid ning on hea, et saame reedel sõita mõned lühemad katsed, et uuesti soonele saada. Ma pole paar aastat Ford Fiestaga sõitnud, kuid mulle pakuti suurepärast võimalust ning tahan sellest maksimumi võtta," rääkis Kruuda. | Ott Tänak: Sardiinia ralli on kõrgete temperatuuride ja kitsaste teede tõttu suureks katsumuseks | https://sport.err.ee/86963/ott-tanak-sardiinia-ralli-on-korgete-temperatuuride-ja-kitsaste-teede-tottu-suureks-katsumuseks | Pärast Portugali MM-rallil uute kruusarehvide õnnestunud sissesõitmist valmistub DMACK rallitiim järgmisel nädalal toimuvaks Sardiinia ralliks, mis paneb nii sõitjad kui masinad raskete katsumuste ette. |
Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liikme Helir-Valdor Seedri sõnul on Rahvaliiga Suvevolle sari suurepäraseks eeskujuks kõikidele pallimängu võistkonnaaladele, kuidas tuua ala juurde uusi harrastajaid.
„Võistkonnaalade probleem on sageli ju see, et üksi neid harrastada ei saa ja vajalikul hulgal mängupartnerite leidmine võib osutuda probleemiks. Rahvaliiga Suvevolle on läbi oma erilise võistlussüsteemi loonud tingimused, kus kõik võrkpallist huvitatud saavad mängus kaasa lüüa,“ tõi Seeder esile sarja suurimat plussi.
„Et suve jooksul toimuvad etapid korraga 18 erinevas paigas üle Eesti ja kus lööb kaasa kokku ligi 1500 võrkpalli harrastajat, teeb sarjast ühe laiapõhjalisema liikumisharrastuse sarja Eestis,“ lisas Seeder.
Suvevolle avaetapil peetakse maha meeleolukas show-mäng, kus osalevad Eesti tuntud näod ning Selveri võrkpalliklubi noored talendid. „Kuna suvi on kiire aeg ja sõpradel tihtilugu palju tegemist, võib mängukaaslaste leidmine raske olla. Suvevolle etappidel seda muret aga ei ole, sest sinna tuleb lihtsalt kohale minna, end registreerida ning võistkond komplekteeritakse kohapeal,“ ütles näitleja Kristel Aaslaid.
Veel osalevad show-mängul Teele Viira, Liisu Lass, Mariel Gregor, Tõnis Niinemets, Hendrik Toompere jr, Kristjan Kasearu ja Peep Pahv. Väljakul toimuvat kommenteerib Kalev Kruus, muusikat mängib Dj Tom Lilienthal.
Lisaks suvevolle hooajale avatakse eeloleval teisipäeval oma teiseks tegutsemisaastaks Credit24 Arena Tallinn rannavõrkpalli väljakute keskus. Eesti suurimas rannavollekeskuses on kokku kaheksa väljakut nii rannavõrkpalli kui ka –tennise mängimiseks. Credit24 Eesti juhi Mihkel Karu sõnul on võrkpall harrastajate seas üha rohkem populaarsust kogunud. Edu valemiks peab ta sportimistingimuste paranemist.
„Mida rohkem on võimalusi inimestel aktiivsete eluviisidega tegeleda, seda rohkem nad seda teevad. Credit24-l on rõõm siin vastavate võimaluste loomisele oma õlg alla panna,“ selgitas Karu.
Rahvaliiga Suvevolle projektijuht Laura Rogenbaum ütles, et 2011. aastal esmakordselt tutvustatud uudne võistkondade moodustamise süsteem pälvis osalejate sooja vastuvõtu. Suvevolle etappidel osalemiseks ei pea harrastaja omama võistkonda, sest need moodustatakse võistluste toimumispaigas kohapeal.
„Kogu sarja eesmärk on pakkuda harrastajatele sobivat väljundit võistlemiseks ning tõsta seeläbi huvi võrkpalli ja tervislike eluviiside vastu,“ lisas Rogenbaum.
Suvevolle etapid hakkavad toimuma seitsmel järjestikusel teisipäeval algusega kell 18:00 samaaegselt kaheksateistkümnes Eestimaa kohas: Tallinnas Pirital, Tallinnas Credit24 Arenal, Tartu Rannavollekeskuses, Pärnus, Paides, Rakveres, Võrus, Põlvas, Otepääl, Tõrvas, Viljandis, Kuressaares, Kärdlas, Taeblas, Jõhvis, Kohilas, Kloogarannas ja Põltsamaal. Osalema on oodatud kõik soovijad, kel on vanust vähemalt 14 eluaastat. Kokku toimub seitse etappi, hooaja viimane mäng on 19. juulil 2016.
Rahvaliiga Suvevolle hooaja avamise ajakava:
15:00 Kontinentaalkarika I kohtumine
17:00 Kontinentaalkarika II kohtumine
17:00 – 17:50 Rahvaliiga Suvevolle eelregistreerimine
18:00 – 19:00 Rahvaliiga Suvevolle etapp
19:00 – 19:10 Rahvaliiga Suvevolle ametlik avamine
19:15 – 20:00 Show-mäng
20:00 Kontinentaalkarika III kohtumine | Suvevolle avab hooaja staaride show-mänguga | https://sport.err.ee/86945/suvevolle-avab-hooaja-staaride-show-manguga | Järgmisel teisipäeval, 7. juunil, antakse avalöök Credit24 Arena Tallinn rannavollekeskuses Credit24 Rahvaliiga Suvevolle kuuendale hooajale esimese osavõistluse, kontinentaalkarika Eesti eelvooru kohtumiste ning meeleoluka show-mänguga. |
Parimad kolleegid 2016
Maris Tombach, Vikerraadio helioperaator
Vivika Ludvig, Vikerraadio helioperaator
Johannes Tralla, ERRi Brüsseli korrespondent
Sirje Kivisaar, Raadio 4 tegevtoimetaja
Margus Koval, IT süsteemihaldur
Reene Leas, raadiouudiste toimetaja
Margarita Tšernjajeva, raadio venekeelse uudisteprogrammi juht
Reet Weidebaum, kultuuriuudiste toimetaja-saatejuht
Anne Akerberg, TV tehnilise keskuse insener
Jaan-Juhan Oidermaa, teadusportaali toimetaja
Toomas Sarapuu, arhiivide digiteerija
Tõnis Krünberg, ülekande- ja stuudiote osakonna juhtivinsener
Marge-Ly Rookäär, Klassikaraadio vastutav toimetaja
Kajar Kase, "Ringvaate" vastutav toimetaja
Parimad projektid 2016
Parim teleprojekt - "Eesti laul"
Parim telesaade 2016 - "Plekktrumm"
Parim raadioprojekt 2015/2016 - Raadio 2 Aastahitt kampaania "Raadioplats" | ERRis jagati kolleegipreemiaid | https://menu.err.ee/291090/erris-jagati-kolleegipreemiaid | Eesti Rahvusringhäälingus anti täna üle lisaks Valdo Pandi ajakirjanduspreemiale ka igakevadised kolleegipreemiad. Kandidaate esitasid ERRi töötajad. |
Esialgses koosseisus on kuulsaimateks nimedeks Hispaania NBA staarid Pau Gasol, Marc Gasol, Serge Ibaka, Nikola Mirotic ja Ricky Rubio. Neist kindlasti jääb olümpialt eemale üks kahest ääremängijast, kas Ibaka või Mirotic, sest FIBA reeglite kohaselt tohib koosseisus olla vaid üks naturaliseeritud mängumees. Ibaka on teatavasti Kongo päritolu ning Mirotici juured on Montenegros.
Hispaania korvpallikoondise esialgne koosseis:
Alberto Abalde (FIATC Joventut)
Alex Abrines (Barcelona)
Pablo Aguilar (Herbalife Gran Canaria)
Jose Calderon (New York Knicks)
Victor Claver (Krasnodari Lokomotiv Kuban)
Joaquim Colom (Kaasani Uniks)
Daniel Diez (Malaga Unicaja)
Ilimane Diop (Vittoria Laboral Kutxa)
Rudy Fernandez (Madridi Real)
Marc Gasol (Memphis Grizzlies)
Pau Gasol (Chicago Bulls)
Juancho Hernangomez (Movistar Estudiantes)
Guillermo Hernangomez (Madridi Real)
Serge Ibaka (Oklahoma City Thunder)
Sergio Llull (Madridi Real)
Nikola Mirotic (Chicago Bulls)
Juan Carlos Navarro (Barcelona)
Felipe Reyes (Madridi Real)
Pau Ribas (Barcelona)
Sergio Rodriguez (Madridi Real)
Ricky Rubio (Minnesota Timberwolves)
Fernando San Emeterio (Valencia Basket)
Joan Sastre (CAI Zaragoza)
Guillem Vives (Valencia Basket) | Hispaania korvpallikoondis nimetas 24-mehelise esialgse koosseisu Rio olümpiaks | https://sport.err.ee/86950/hispaania-korvpallikoondis-nimetas-24-mehelise-esialgse-koosseisu-rio-olumpiaks | Hispaania korvpallikoondise itaallasest peatreener Sergio Scariolo nimetas esialgse 24-mehelise koosseisu Rio de Janeiro olümpiamängudeks. |
Paarsada meeleavaldajat protesteerisid Saksamaa parlamendi otsuse vastu tunnistada sajanditagune armeenlaste tapmine Osmani impeeriumi ajal genotsiidiks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Türgi kutsus eile protesti märgiks tagasi oma suursaadiku Berliinis.
Armeenlaste sõnul tapsid Osmani impeeriumi väed aastatel 1915 kuni 1917 poolteist miljonit armeenlast, Ankara hinnangul hukkus aga kodusõjas umbes 300 - 500 000 armeenlast. | Türklased loopisid munadega Saksa saatkonna hoonet | https://www.err.ee/561075/turklased-loopisid-munadega-saksa-saatkonna-hoonet | Türgi meeleavaldajad loopisid Ankaras munadega Saksamaa saatkonna hoonet, nõudes saksa toodete boikotti. |
29-aastane Djokovic, kellel auhinnakapist on ainsa suure slämmi tiitlina puudu just Prantsusmaa lahtiste trofee, sai poolfinaalis kindlalt 6:2, 6:1, 6:4 jagu 22-aastasest, 13. asetuse saanud, austerlasest Dominic Thiemist.
Teises poolfinaalis pidi teisena asetatud Andy Murray vaeva nägema neli setti, kui sai kolmandana paigutatud šveitslase Stanislas Wawrinka vastu 6:4, 6:2, 4:6, 6:2 võidu. | Pariisis kohtuvad finaalis Djokovic ja Murray | https://sport.err.ee/86954/pariisis-kohtuvad-finaalis-djokovic-ja-murray | Pariisi lõpusirgele jõudnud Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel jõudis meeste üksikmängus esimesena finaali maailma esireketist serblane Novak Djokovic, kes kohtub briti Andy Murray'ga. |
"Pärast täna Moto2 sarja vabatreeningul toimunud õnnetust Barcelona-Kataloonia ringrajal peame kahetsusega teatama Luis Salomi (SAG Team) surmast," vahendas Reuters korraldajate pressiteadet.
24-aastane motosportlane viidi pärast avariid küll kiirelt haiglasse, kuid arstid tema elu päästa ei suutnud.
"Vaatamata arstide pingutustele lahkus Salom siit ilmast kohaliku aja järgi kell 16.55," lisati pressiteates.
Salom sõitis Moto2 sarjas aastatel 2014-16 ning sai eelmisel hooajal 80 punktiga kokkuvõttes 13. koha. Kogu karjääri jooksul suutis ta sel tasemel ennast poodiumile sõita kolmel korral. | Moto2 sarja sõitja sai Kataloonia GP-etapi vabatreeningul toimunud õnnetuses surma | https://sport.err.ee/86951/moto2-sarja-soitja-sai-kataloonia-gp-etapi-vabatreeningul-toimunud-onnetuses-surma | Hispaanlasest Moto2 sarja sõitja Luis Salom sõitis võistluse korraldajate sõnul reedel Kataloonia GP-etapi vabatreeningutel rajalt välja ning suri avariis saadud vigastustesse. |
45-aastane kreeklane liitus CSKA meeskonnaga 2014. aasta suvel ning on seni mõlemal hooajal klubi juhtinud Euroliiga finaalturniirile, kus mullu saadi kolmas koht ja tänavu suudeti võita.
VTB Ühisliigas saadi eelmisel aastal võit ning tänavu ollakse finaalseerias Kaasani Uniksi vastu 1:0 eduseisus.
Euroopa korvpallis hetkel üheks andekaimaks uuema generatsiooni treeneriks peetava Itoudise käe all on CSKA võitnud viimasel kahel hooajal koguni 88,9 protsenti mängudest - 135-st kohtumisest 120.
Itoudis kogus aastatel 1999-2012 abitreenerina kogemusi Kreeka suurklubis Ateena Panathinaikos, kus ta kõik need aastad sai korvpallitarkust õppida legendaarselt serblaselt Željko Obradovicilt.
Varem väiksemates klubides episoodiliselt ajutise peatreenerina töötanud Itoudis alustas kõrgemal tasemel peatreenerikarjääri hooajal 2013/14 Türgi klubis Banvit. | Moskva CSKA pakkus klubi Euroliiga tiitlini viinud peatreenerile preemiaks lepingupikendust | https://sport.err.ee/86952/moskva-cska-pakkus-klubi-euroliiga-tiitlini-viinud-peatreenerile-preemiaks-lepingupikendust | Tänavu korvpalli Euroliiga võitjaks kroonitud ning hetkel ka VTB Ühisliiga finaalseerias eduseisus olev Moskva CSKA klubi pikendas peatreener Dimitris Itoudisega lepingut 2019. aasta suveni. |
Vasaraheites teeb järjekordse võistlusstardi tänavu juba kahel korral isiklikku tippmarki ja Eesti U-23 rekordit parandanud Anna Maria Orel (Tallinna SS Kalev).
Kuulitõukeringi astuvad teiste hulgas Kristo Galeta (KJS Sakala), Karl Koha (Audentese SK) ja Anu Teesaar (Nõmme KJK) ning odaviskesektoris püüab uusi isiklikke rekordeid juunioride MM-koondislane Mirell Luik (SK Viraaž).
Võistlused algavad pühapäeval Audentese staadionil kell 12:00 ning vasraheide TTÜ staadionil kell 11:00. | Kanter ja Israel heidavad pühapäeval Heitjate seeriavõistluse II etapil | https://sport.err.ee/86944/kanter-ja-israel-heidavad-puhapaeval-heitjate-seeriavoistluse-ii-etapil | Pühapäeval toimub Audentese staadionil Heitjate seeriavõistluse II etapp, kus meie paremikust on stardis ka kettaheitjad Gerd Kanter (Tallinna SS Kalev) ja Märt Israel (TTÜ SK). |
Tallink teatas, et Silja Symphony reisijate- ja meeskonnaalasid ning nüüd ka sadamaterminale on alates 28. mail väljunud kruiisil ilmnenud esimestest juhtumitest pidevalt desinfitseeritud. Pühapäeval läbiviidav kogu laeva üheaegne desinfitseerimisaktsioon on ettevõtte ja meeskonna täiendav jõupingutus viiruse leviku tõkestamiseks ning selle tagasitoomise vältimiseks laevale.
Aeganõudva aktsiooni korraldamiseks jätab laev teekonnal Stockholmist Helsingisse vahele peatumise Mariehamnis kell 23.45 ning jõuab Helsingisse kell 9.30 graafikus märgitud 11.30 asemel.
Laev jääb aktsiooni ajal Helsingi sadamasse ning selle viivad läbi sajad puhastustöötajad ja laevapersonal. Laeva ei jää desinfitseerimistoimingute ajaks ühtegi reisijat.
Pühapäevaõhtusele reisile registreerimine algab kell 19 ning laev väljub Helsingist kell 20, tavapärase kella 17 asemel. Saabumine Mariehamni 6. juuni varahommikul on planeeritud kella 5.35-ks tavapärase 4.15 asemel ning saabumine Stockholmi kell 10.45 tavapärase 9.30 asemel. 6. juuni väljumine Stockholmist peaks toimuma juba tavapärase graafiku alusel kell 16.45.
4. juuniks Stockholm-Helsingi-Stockholm kruiisi ostnud reisijatele pakutakse võimalust muuta reisi aega või piletikompensatsiooni, sest on risk, et vahetult enne desinfitseerimisaktsiooni laeval viibinud reisijatega kantakse bakter laevale naasmisel taas pardale.
Esmased laboratoorsed tulemused kinnitasid Silja Symphony pardal sarnaste vaevuste tekitajana tavapärase noroviiruse. Soome terviseamet jätkab täiendavate uuringutega. Ettevõte ning Silja Symphony meeskond on alates esimeste kaebuste laekumisest möödunud laupäeval rakendanud põhjalikke epideemiatõrjeplaani meetmeid ning terviseameti täiendavaid juhiseid.
Nädala jooksul on sarnaste vaevustega, mis viitavad kõhuviirusele, olnud Silja Symphonyl hädas ligi 200 inimest, nende hulgas nii reisijad kui meeskonnaliikmed.
Reisilaev Silja Symphony sõidab Helsingi ja Stockholmi vahel. | Tallink korraldab noroviiruse tõttu Silja Symphonyl põhjaliku desinfitseerimise | https://www.err.ee/561067/tallink-korraldab-noroviiruse-tottu-silja-symphonyl-pohjaliku-desinfitseerimise | Seoses reisijatele ja meeskonnaliikmetele tervisehädasid põhjustanud noroviirusega korraldatakse pühapäeval Silja Symphonyl põhjalik desinfitseerimine. |
"Paralleelselt kolme uue diviisi moodustamisega (kaks Lääne sõjaväeringkonnas, üks Lõuna sõjaväeringkonnas) paigutatakse Venemaa läänepiirile riigi keskosast kaks üksikmotolaskurbrigaadi," täpsustas allikas.
Tema andmetel algas Jekterinburgist 28. üksikmotolaskurbrigaadi ümberpaigutamine Brjanski oblastisse Klintsõsse. Samarast viiakse 23. üksikmotolaskurbrigaad Belgorodi oblastisse Valuikisse.
"Neid meetmeid võib vaieldamatult pidada vastuseks NATO suurenenud aktiivsusele Venemaa piiri lähedal," leidis agentuuriga vestelnu.
Venemaa on varem teatanud, et lääne strateegilise suuna väerühma tugevdatakse kolme uue diviisiga, mis paigutatakse Smolenski oblastisse Jelnjasse, Voroneži ja Rostovi oblastisse Millerovosse.
"Praegu moodustatakse kolme uut diviisi. Need peavad olema valmis 1. detsembriks, mil relvajõududes algab talvine õppeperiood," ütles allikas.
"Uus motolaskurühendus luuakse nullist. Sõjaväelinnakusse majutatakse taasloodud 150. II järgu Kutuzovi ordeniga autasustatud Indritsa-Berliini motolaskurdiviis, mille võistlejad heiskasid 1945. aastal Riigipäevahoonele punalipu, märgiti teadaandes. Lõuna sõjaväeringkonna väeühendus saab mitte ainult numbri, vaid ka oma kuulsa eellase aunime ja lahinguaumärgi."
2015. aasta formeeriti Lääne sõjaväeringkonnas ümber 20. armee, mille juhatus paigutati Nižni Novgorodist ümber Voroneži. Sellesse arvati tõenäoliselt 1. üksiktankibrigaad (Voroneži oblast), 9. üksikmotolaskurbrigaad (Voroneži oblast) ja Jelna üksikmotolaskurbrigaad. Kaks viimas muudetakse brigaadist diviisiks.
Arvatavasti kuuluvad 20. armeesse ka 23. ja 28. üksikmotolaskurbrigaad.
Samal ajal moodustati Moskva oblastis Bakovkas 1. kaardiväe tankiarmee, kuhu kuulub 4. Kantemirovka tankidiviis, 2. Tamani motolaskurdiviis, 6. tankibrigaad ja 27. Sevastopoli motlaskurbrigaad.
Sel viisil moodustati Lääne-Venemaale väerühm, mille esimesse ešeloni kuulub 20. armee, teise ešeloni 1. kaardiväe tankiarmee. | Allikas: Venemaa paigutab lääne sõjaväeringkonda 2 motolaskurbrigaadi | https://www.err.ee/561068/allikas-venemaa-paigutab-laane-sojavaeringkonda-2-motolaskurbrigaadi | Venemaa tugevdab seoses NATO tegevusega Ida-Euroopas väerühma lääne strateegilisel suunal, ütles Interfaxile asja tundev allikas. |
Kopenhaageni politsei teatas, et vahistamise tõttu oli rongiliiklus Øresundi sillal häiritud, vahendas thelocal.dk.
Vahistatute isikud või rahvused ei ole veel teada.
Politsei pressiesindaja Kristian Aaskovi sõnul on pea iga päev juhtumeid, kus asüülitaotlejad püüavad üle Øresundi silla jalgsi Rootsi jõuda, vältides nii Rootsi kehtestatud kontrolli piiril.
Silda opereeriva ettevõtte kinnitusel on nende juhtumite arv tõusuteel.
"Meil on olnud alates jaanuarist umbes 55 intsidenti. Need on viimase mõne nädala jooksul kasvanud," ütles ettevõtte avalike suhete juht Sanna Holmqvist Rootsi ajalehele Sydsvenskan.
Taani poole on sillaga ühendatud raudteetunnelisse juba paigaldatud soojasensorid jalakäijate tabamiseks. Aprillis ütles Holmqvist, et politseil on ligipääs ka umbes 400 kaameraga võrku.
Holmqvisti sõnul püüab ettevõte aga muuta jalakäijate liikumise sillal ja tunnelis veel keerulisemaks.
"Rohkem valgustust ja kõrgemad tarad on need, millest me oleme rääkinud. Probleem on selles, et need, kes püüavad seda teed pidi põgeneda, mõtlevad muule kui ohtudele, mida kujutab endast kiirrongi kõrval kõndimine. Kuid me püüame teha kõik, et turvalisust suurendada," ütles ta ajalehele. | Üha enam migrante jalutab Øresundi silla kaudu Taanist Rootsi | https://www.err.ee/561070/uha-enam-migrante-jalutab-resundi-silla-kaudu-taanist-rootsi | Taani politsei vahistas reedel kolm inimest, kes kõndisid mööda raudteed Rootsi poole. Võimude sõnul tabatakse mööda raudteed Taanist Rootsi kõndivaid migrante aina enam. |
Kauaoodatud vangidevahetus leidis lõpuks aset 25. mail. Porošenko andis armu kahele Donbassis vangi langenud ja terrorismis süüdi mõistetud Vene sõjaväeluurajale - Jevgeni Jerofejevile ja Aleksandr Aleksandrovile. Venemaa president Vladimir Putin omakorda andis armu Ukraina õhuväelasele ja rahvasaadikule Nadia Savtšenkole.
Tänasel suurel pressikonverentsil andis Petro Porošenko ülevaate ka Vene poolega peetud läbirääkimistest, vahendas Unian.
"Meile tehti ettepanek, et nad annavad meile Nadia üle siin vanglakaristuse kandmiseks. Ma ütlesin, et see on meile vastuvõetamatu, sest meie peame Nadiat süütuks ning selle kohtu otsust me ei tunnista," rääkis president ja tunnistas, et läbirääkimiste käigus esines palju põhimõttelisi ja poliitilisi probleeme.
"Minu mäletamist mööda rääkisin ma sellest Venemaa presidendi Putiniga kolm korda telefoni teel. Jõudsime lõpuks arusaamisele, et me kasutame oma õigust armu anda," lisas ta.
Võimalus Vene eriväelastele armu anda tekkis Porošenkol 18. mail ehk kuu aega pärast kohtuotsust. "Muide, selle hetkeni oli Vene advokaatide taktika, mida nad koordineerisid ka FSB-ga, oli Vene eriväelaste üle peetavat kohtuprotsessi kunstlikult pikemaks venitada."
Seejärel leppiski Porošenko Putiniga kokku, et edasikaebuste abil enam protsessi edasi ei venitata, ning seejärel selline tegevus lõpetati. | Porošenko: Vene eriväelaste advokaadid koordineerisid oma venitamistaktikat FSB-ga | https://www.err.ee/561069/porosenko-vene-erivaelaste-advokaadid-koordineerisid-oma-venitamistaktikat-fsb-ga | Ukraina president Petro Porošenko ütles, et kahe Vene eriväelase advokaadid koordineerisid oma tegevust Vene luureteenistusega ning venitasid kunstlikult Nadia Savtšenko väljavahetamise protsessi. |
Alates 1896. aastal peetud esimestest modernsetest olümpiamängudest on maailma spordi suurimal areenil võistelnud üle 200 riigi esindajad. Nüüd lisandub sellesse nimistusse ka nn. pagulaste koondis.
ROK nimetas pagulastest olümpiaatleetide koondisesse kaks Süüria päritolu ujujat, kaks Kongo päritolu judomaadlejat, ühe Etioopia päritolu maratoonari ning viis keskmaajooksjat Lõuna-Sudaanist.
"Nende sportlaste osalemine olümpiamängudel on kõigile teistele pagulastele julgustuseks ja motivatsiooniks, et üle olla raskustest ning ehitada endale ja oma peredele helgem tulevik," kommenteeris pagulastega tegelev ÜRO ametnik Filippo Grandi.
ÜRO sõnul on praegusel hetkel peaaegu 60 miljonit inimest üle maailma olnud sunnitud lahkuma oma kodudest, et põgeneda tagakiusamise ja erinevate sõjaliste konfliktide eest. See number pole ajaloos olnud kunagi suurem kui praegu.
Pagulaste olümpiakoondise liikmetest saab inglise keeles põhjalikku infot lugeda ÜRO kodulehel SIIN. | ÜRO paneb Rio olümpiale välja 10-liikmelise pagulaste koondise | https://sport.err.ee/86955/uro-paneb-rio-olumpiale-valja-10-liikmelise-pagulaste-koondise | Sel suvel Brasiilias toimuvatel Rio de Janeiro olümpiamängudel tehakse ajalugu, kui olümpialipu all asub võistlustulle kümnest sportlasest koostatud pagulaste koondis. |
Tanja Muravskaja "Need, kes laulsid koos"
Marco Laimre "Sugar free"
Jaan Toomik "Tee São Paulosse"
Katja Novitskova "Aktiveerimise mustrist"
Ene-Liis Semperi "Tugevama õigusega"
Flo Kasearu "ESC" | Kunstiteadlased tutvustasid Kumu hitt-teoseid | https://kultuur.err.ee/312421/kunstiteadlased-tutvustasid-kumu-hitt-teoseid | Kumu kunstimuuseumil on valminud 6 klippi, kus kunstiteadlased Eha Komissarov, Kati Ilves ja Annika Räim räägivad kuuest Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvast kaasaegse kunsti nn "hitt-teosest“. Need on seotud Kumus augustikuu lõpuni lahti oleva näitusega "Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust". |
2008. aastal Pekingis Jamaika teatenelikuga 4x100 m kulla võitnud Carteri dopinguproovist on värskel testimisel leitud metüülheksanamiini kasutamise jälgi. Hetkel on avatud vaid A-proov ning sportlase saab süüdi mõista alles siis kui ka B-proovis leitakse samad tulemused, vahendab Reuters.
Carter ning Jamaika Olümpiakomitee pole omalt poolt uudist veel kommenteerinud. Jamaika kergejõustikuliidu juht Michael Fennelli sõnul pole neid ühestki rikkumisest veel teatatud.
Metüülheksanamiin on WADA keelatud ainete nimekirjas olnud alates aastast 2004, kuid 2011. aastal tõsteti see eraldi nimekirja, kus on sellised ained, mille kasutamisele võib leiduda ka dopinguväline "mõjuv põhjendus".
Seda ainet on hakatud hiljuti üha rohkem kasutama erinevates toidulisandites. Seni on ajalooliselt metüülheksanamiini kasutamise eest sportlastele määratud kuue kuu kuni ühe aasta pikkune võistluskeeld.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK otsustas hiljuti, et 2008. aasta Pekingi olümpial võetud dopinguproovidest 454 avatakse nüüd uuesti, et testida neid paremate tehniliste võimaluste abil uuesti.
30-aastane Carter pole tänavu oma hooaega jalavigastusele viidates veel alustanud. Tema esimene start oleks pidanud aset leidma järgmise paari nädala jooksul, sest Jamaika katsevõistlused olümpiale kvalifitseerumiseks toimuvad juba 30. juunist kuni 3. juulini. | Reuters: Jamaikalasest sprindi olümpiavõitja dopinguproov osutus positiivseks | https://sport.err.ee/86956/reuters-jamaikalasest-sprindi-olumpiavoitja-dopinguproov-osutus-positiivseks | Pekingi olümpiamängudel kogutud dopinguproovide uuesti testimine on toonud järjekordse patuse, kui keelatud ainete kasutamisega on vahele jäänud kuulus jamaikalasest sprinter Nesta Carter. |
Nagu Sääsepirina Alguse Kontserdil tavaks, alustatakse õhtut rahulikumate helidega, et siis suveöö edenedes uue päeva künnisel veidi pöörasemate helide saatel end unehõlma tantsitada.
Kontserdil astuvad üles Verbarium, kes mõne aasta eest August Sanga ja Kersti Merilaasi luulest inspireerituna sõnadele sobivaid helipilte looma asus. Neile järgneb oma hetketi sõgedavõitu helikeelega mitu aastat Sääsepirinale oodatud Barbariz. Esimese rahvusvahelise pundina Sääsepirina Alguse Kontserdi üles astuva ungari-eesti trio Porteleki/Tärn/Pärnoja loomingus on suvehaku esimesse nädalavahetusse hästiistuvat folki, jazzi ja rocki. Öö hakul lava hiivav Micucu viib kontserdikülalised võimsale alternatiivsele instrumentaalsele rännakule, misjärel antakse tuld uut päeva tervitada soovivatele tantsujalgadele Sander Mölderi krutitud helisegude saatel.
Ka nooremad festivalikülalised ei jää tähelepanuta – Dagmar Tipu Looduskoolist hoolitseb selle eest, et lastel oleks tegevust, rõõmu ja teadmistega vürtsitet lusti võrdselt lapsevanematele pakutavate muusikaliste rännakutega. Tegevused sobivad põngerjatele vanuses 4-10 aastat.
"Tundub, et see kõik kokku töötab ja on ilus ja hea. Me oleme leinud igal aastal kontserdiga hulga häid uusi sõpru ja kohanud vanu kamraade, kes enne suurt suve ja sääsepirinat leiavad jälle ja jälle tee hullutavast ilmakärast eemale kontserti ja kogu seda ümbritsevat loodust nautima," ütles kontserdi programmijuht ja Mardu talu peremees Rait Parts.
Kontserdi korraldajad hoiavad kõigis oma tegemistes mõistlikku joont ja inimese mõõtu, sestap on ka tänavu pileteid müügis piiratud hulk. | Homme hakkavad sääsed pirisema | https://kultuur.err.ee/312110/homme-hakkavad-saased-pirisema | Sääsepirina Alguse Kontsert tuleb neljandat aastat Soomaa taluõuedele ning ringi tiirutav kodufestival jõuab tänavu 4. juunil tagasi sinna, kust kõik alguse sai, Mardu tallu. |
Šveitsi võimud käisid neljapäeval taas Zürichis asuvas FIFA peakorteris läbiotsimist korraldamas ning kaasa viidi hulk erinevaid dokumente ning elektroonilisi andmekandjaid.
Päev pärast läbiotsimist ehk täna tuli FIFA ise välja avaldusega, mille kohaselt Blatter, Valcke ja Kattner tegelesid koordineeritud pettusega, mille alusel maksti endale viie aasta jooksul 80 miljoni USA dollari väärtuses erinevaid preemiaid ning palgalisa. | FIFA: Kolm petturit eesotsas Blatteriga maksid endale 80 miljonit dollarit preemiat | https://sport.err.ee/86947/fifa-kolm-petturit-eesotsas-blatteriga-maksid-endale-80-miljonit-dollarit-preemiat | Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA endine president Sepp Blatter, endine peasekretär Jerome Valcke ja endine finantsdirektor Markus Kattner määrasid endale viie aasta jooksul 80 miljoni USA dollari (70,8 miljonit eurot) väärtuses erinevaid boonuseid, vahendab Reuters. |
Austria ringhäälingu ORF teatel peavad naine ja ta perekond, kelle sõnul ei suitsetanud Franz Wegerer kunagi, nõu adovkaadiga, vahendas thelocal.at.
Euroopa Komisjon samas eitab, et fotol olev mees on naise abikaasa. Komisjoni kinnitusel on tegelikult tegemist sakslasega, kes andis loa oma foto kasutamiseks.
Komisjoni pressiesindaja ütles ORF-i telesaatele ZiB, et mehed on ilmselt lihtsalt väga sarnase välimusega.
Ka Viinis tegutsev AKH haigla, kus Wegereri kaks aastat tagasi enne tema surma raviti, teatas, et foto ei ole tehtud selles haiglas.
Alam-Austriast pärit naine on enda sõnul aga kindel, et piltidel on tema abikaasa ning 130 tema sõpra ja tuttavat on andnud allkirja petitsioonile foto kasutamise vastu.
Euroopa Liidus hakati suitsupakkidel šokeerivaid pilthoiatusi kasutama kaks nädalat tagasi. Reeglite kohaselt peab hoiatus katma 65 protsenti iga suitsupaki esi- ja tagaküljest. Hoiatus peab olema nähtav ka suitsupaki päises. | Austerlanna väidab, et EL kasutab suitsupakkidel tema surnud abikaasa fotot | https://www.err.ee/561072/austerlanna-vaidab-et-el-kasutab-suitsupakkidel-tema-surnud-abikaasa-fotot | Austerlanna, kelle abikaasa suri suitsetamisega mitteseotud terviseprobleemide tagajärjel, väidab, et Euroopa Liit kasutab suitsupakkide hoiatuspiltidel ilma laota fotot tema abikaasast. |
Mees on varasemalt karistamata. Kinnipidamisel võtsid politseinikud mehe korterist kaasa tehnikat ja sülearvuteid.
Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Andra Sild märkis, et tänavu on Tallinnas ja Harjumaal alustatud ligi 20 kriminaalmenetlust, millega uuritakse lapsporno omamist ja levitamist.
„Kahtlustuste järgi pole tegu üksikute failide või piltide hoiustajatega, vaid süstemaatiliste kogujatega, kelle andmekandjatelt leitakse valdavalt sadu keelatud faile,“ ütles Sild. | Maardus peeti kinni lapsporno omamises kahtlustatav | https://www.err.ee/561064/maardus-peeti-kinni-lapsporno-omamises-kahtlustatav | Teisipäeval pidasid Põhja prefektuuri kriminaalbüroo töötajad Maardus kinni keskealise mehe, keda kahtlustatakse lapsporno omamises. |
"Väga tugev kandidaat on minu jaoks Siim Kallas. Vaadake tema CV-d. See on ikkagi väga muljetavaldav," ütles Ergma ERR-i uudisteportaalile.
Neljapäeval ERR-i raadiouudistele antud intervjuus ütles Ergma, et talle meeldiks ka Jaak Jõerüüt. "Mul oleks väga olnud meeltmööda ka Jaak Jõerüüt. Ma teadsin, et ta oli partei liige, et ta oli Kirjanike Liidu sekretär. /.../ Inimesena oleks ta peetud, tal on suur pädevus paljudel aladel, ta on väga hea sulega. Ta oleks osaliselt Lennart Merilik president," põhjendas ta.
Marina Kaljuranna kandidatuurist rääkides tõi Ergma välja mitu põhjust, miks Kaljurand tema jaoks tõsiseltvõetav ei ole.
"Mul on kahju, et ei tegeleta sellega, et meie laevakaitsjad, kes elavad juba kaks aastat hirmsates tingimustes, ei ole tagasi tulnud. Ma ei oska öelda, missugune ta on. Täna ma lugesin seda, et ta küsib isegi peaministri käest, kas ta tohib käekotti kanda. Mulle tundub see natuke imelikuna kui ta tahab võtta sellise tõsise positsiooni," kommenteeris Ergma.
Ergma erakonnast lahkumisele andis hoogu juurde Allar Jõksi toetamine IRL-i poolt.
"Üks põhjustest oli väljapakutud IRL-i presidendikandidaat, teiseks mulle ei meeldinud see, kuidas seda pakuti. Kui püüti rääkida seda, te me hakkame alles ülehomme arutama, siis selgub, et juba Jõks on sõitnud ringi ja kohtunud IRL-i omavalitsusjuhtidega. See on ju natuke imelik. See tuletab mulle meelde poliitbürood. Tehakse kõigepealt otsus ära ja siis kogu partei tõstab käe," lausus Ergma. | Ene Ergma näeb parima presidendikandidaadina Siim Kallast | https://www.err.ee/561071/ene-ergma-naeb-parima-presidendikandidaadina-siim-kallast | Äsja IRL-ist välja astunud veteranpoliitik Ene Ergma ütles, et peab teistest paremaks presidendikandidaadiks Siim Kallast. Teine võimalik Reformierakonna kandidaat Marina Kaljurand tema sõnul tõsiseltvõetav ei ole. |
Täna, 4. juunil, mil Arvo Pärdi Keskust külastab meie Heliloojate Liidust grupp heliloojaid ja muusikateadlasi, jätkab Briti saartel kammerkoor The Sixteen Harry Christophersi juhatusel oma mammut-turneed „The Choral Pilgrimage“. Sel päeval lauldakse Chelmsfordi katedraalis, kavas taas kolm Arvo Pärdi teost, „The Deer's Cry“, „The Woman with the Alabaster Box“ ning „Nunc dimittis“. 17. juunil jätkub reis Durhami katedraalis ja 18. juunil Šotimaal Edinburgh'i Greyfriarsi kirikus.
Samal 4. juunil mängib USAs Washingtonis (IL) Heartland Festival Orchestra Arvo Pärdi teost „Fratres“, juhatab David Commanday. Kavas on peateoseks Carl Orffi „Carmina burana“, kus solistide kõrval laulab Peoria Area Civic Chorale. Kontsert kultuurikeskuse Five Points Washingtoni saalis.
Bergeni kuulsa rahvusvahelise festivali programmis on 4. juunil ettekandel ka Arvo Pärdi „Te Deum“. Kogu kava kannab sama pealkirja, sest Bergeni toomkirikus kõlavad selleainelised oopused ka teistelt heliloojatelt, nagu Heinrich Schütz, Benjamin Britten, Frank Martin ja lätlane Pēteris Vasks. Pärdi teose esitavad kava lõpetuseks esmakordselt koos esinevad Oslo ja Bergeni toomkirikute koorid, Oslo toomkiriku orkester, orelil Sigurd Melvær Øgaard, dirigeerib toomkantor Vivianne Sydnes.
Pühapäeval, 5. juunil mängib Copenhagen Festival Ensemble oma kevadsarja lõpetuseks Pärdi teost „Mozart-Adagio“, kontserdipaigaks Kopenhaagenis Odd Fellow Palæet.
Tallinnas Niguliste kirikus esitab 9. juunil oma külaliskontserdil Arvo Pärdi suurteost „Passio“ Ühendriikide mainekas tudengitekooslus Yale Schola Cantorum, keda juhatab David Hill, Pärdi muusika kauaaegne tuttav.
Reedel, 10. juunil toimuvad ettekanded USAs, Saksamaal ja UK-s. Princetoni (NJ) festivalil esitab Concordia Chamber Players oma kavas Pärdi „Mozart-Adagio“, kontserdipaik on Miller Chapel. Saksamaal Füsseni Sankt Mangi kloostri Kaisersaalis toimuval kontserdil mängib „Fratrest“ Meccorre String Quartet, mille liikmed on poola muusikud. Kavas on veel Haydni, Beethoveni ja Tšaikovski kvartetid. Briti saartel Middlesexis mängib viiuli-klaveri duo Daniel Pioro ja Kathron Sturrock Arvo Pärdi „Fratrest“, kontserdipaik on Pinner Parish Church. Ka see ettekanne kuulub Pinneri muusikafestivali programmi.
Laupäeval, 11. juunil jätkuvad Rootsis Solnas Ulriksdali lossiteatris Confidencen festivali „O/Modernt“ üritused. O/Modernt Kammarorkester, mille koosseisus mängib vioolat ka Andres Kaljuste, esitab Arvo Pärdi teose „Collage über B-A-C-H“. 12. juunil on festivalikavas Pärdi „Fratres“. Saksamaal Elxlebeni St. Peteri ja Pauli kirikus kõlab 11. juunil Arvo Pärdi „Berliner Messe“, esitajaiks Erfurti ülikooli kammerkoor ja ülikooli akadeemiline orkester, juhatab Michael Käppler. Kontserti korratakse 12. juunil Erfurti Augustinerkirches.
Saksamaal Greifswaldis 70. korda toimuval Bachi-nädalal, kus tänavu on teemaks „Baltisch“, tuleb 15. juunil ettekandele Pärdi „Passio“, kontsert St. Nikolai toomkirikus, esitus on kuuelt solistilt oreliga.
17. juunil sünnib Arvo Pärdi muusika ettekanne Tokyos Kioi Hallis: Kioi Sinfonietta Tokyo mängib teose „Tabula rasa“, juhatab Radek Baborák. Kontserdi kordus on samas 18. juunil.
Baden-Badeni uhkes festivalimajas Saksamaal mängib taas Pärti meilegi hästi teatud viiuldaja Viktoria Mullova, kes on „Fratrest“ viimasel ajal esitanud mitmel mandril, siingi on 19. juunil ta klaveripartneriks nimekas kanadalanna Katia Labèque. | Arvo Pärdi muusika kõlab enne jaanipäeva kaheksa maa saalides | https://kultuur.err.ee/312422/arvo-pardi-muusika-kolab-enne-jaanipaeva-kaheksa-maa-saalides | Arvo Pärdi teoseid esitatakse lähinädalate jooksul kaheksa maa saalides, sealhulgas mitmetel festivalidel, teatab Arvo Pärdi Keskus. |
Eile alustas noortekoondis turniiri võõrustajate vastu, kui tunnistati Läti 4:2 paremust, vahendab portaal jalgpall.ee.
Soomel on kahe mänguga teenitud kaks punkti, Eestil üks. Teise vooru kohtumine Leedu – Läti algab täna kell 17:00.
Balti turniiri viimane voor toimub pühapäeval, kui kell 12:00 algavates mängudes lähevad vastamisi Leedu – Eesti ning Läti – Soome. | Eesti U-19 jalgpallikoondis viigistas Balti turniiril Soomega | https://sport.err.ee/86943/eesti-u-19-jalgpallikoondis-viigistas-balti-turniiril-soomega | Eesti U-19 jalgpallikoondis avas Lätis toimuval Balti turniiril punktiarve, kui täna tehti väravateta viik Soome eakaaslastega. |
Kokkupõrked puhkesid neljapäeval, kui politsei püüdis endised ususekti liikmed, kes on parki kaks aastat okupeerinud, sealt välja ajada, vahendas BBC.
"Neljapäeval kell 17 külastas politseiüksus Jawahar Baghi parki, kuna kohus andis korralduse pargi hõivajad välja tõsta," ütles osariigi politseiülem Javed Ahmed pressikonverentsil.
Hukkunute hulgas on ka kaks kõrget politseiametnikku.
"Protestijad tulistasid politseinikke ilma eelneva hoiatuse või provokatsioonita. Nad loopisid politseinikke ka kividega. Kaks politseiohvitseri said rünnakus surma," ütles Ahmed.
Tema sõnul saadeti sündmuskohale politseinikke juurde, et olukord kontrolli alla saada.
Ahmedi sõnul said osad protestijad surma, kui neid tulistati, kuid vähemalt 11 inimest hukkusid gaasiballoonide põhjustatud tulekahju tagajärjel.
Rohkem kui 300 inimest arreteeriti ja olukord on saadud kontrolli alla.
Politsei leidis Ahmedi sõnul pargist suure hulga tulirelvi.
Uttar Pradeshi osariigi peaminister andis korralduse juhtunu uurimiseks. | Indias hukkus pargi okupeerijate ja politseinike kokkupõrgetes 24 inimest | https://www.err.ee/561073/indias-hukkus-pargi-okupeerijate-ja-politseinike-kokkuporgetes-24-inimest | Indias Mathura linnas sai vähemalt 24 inimest surma ja 40 vigastada kokkupõrgetes politseinike ja kohaliku pargi okupeerinute vahel. |
Turniiril 4. asetatud Muguruza alistas poolfinaalis 6:2, 6:4 kogenud austraallanna, 2010. aasta finalisti Samantha Stosuri, kes oli 21. paigutusega.
Muguruza on tänavusel turniiril kaotanud vaid ühe seti - avaringis sai ta Anna Karolina Schmiedlovast jagu 3:6, 6:3, 6:3.
Muguruza jõudis esimest korda Prantsusmaa lahtistel finaali, kahel viimasel aastal mängis ta veerandfinaalis, kus mullu jäi alla hilisemale finalistile, tšehhitar Lucie Šafarovale, aasta varem pidi tunnistama hilisema võitja Maria Šarapova paremust.
Üldse on see aga Muguruza jaoks karjääri teine suure slämmi finaal – eelmisel aastal jõudis ta tiitlimatšini Wimbledonis, kuid pidi tunnistama maailma esireketi Serena Williamsi 6:4, 6:4 paremust.
Viimati jõudis hispaanlanna Prantsusmaa lahtistel finaali 2000. aastal, kui Conchita Martinez kaotas prantslanna Mary Pierce'ile. Seni on ainsa hispaanlannana Pariisi liivaväljakutel triumfeerinud Arantxa Sanchez Vicario, kes võidutses 1989., 1994. ja 1998. aastal.
Teises poolfinaalis sai Williams 7:6 (7), 6:4 jagu asetamata hollandlanna Kiki Bertensist (WTA 58.).
Bertens juhtis avasetis Williamsi vastu 5:3 ja tal oli ka settpall, kuid Williams võitis kolm geimi järjest ja läks omakorda 6:5 juhtima. Kiires lõppmängus oli Williams 5:2 ees, kuid Bertens jõudis teise settpallini, minnes 6:5 juhtima. Otsustavatel punktidel oli siiski kindlam ameeriklanna. Teises setis läks Bertens 2:0 juhtima, aga Williams viigistas. Seisul 5:3 oli tal ka kaks matšpalli, aga Bertens suutis siiski servi hoida. Enda pallingul jõudis Williams kolmanda matšpallini ning selle kasutas ta kohe ka ära.
Varem on Williams ja Muguruza omavahel mänginud neljal korral ning mängudega 3:1 on peal Williams. Muguruza ainus võit pärineb 2014. aasta Prantsusmaa lahtistelt, kui ta sai teises ringis Williamsist jagu 6:2, 6:2. See on ühtlasi ka nende ainus omavaheline liivaväljakul peetud mäng. Viimati olidki nad vastamisi mulluse Wimbledoni finaalis.
Tiitlikaitsja Williams on Prantsusmaa lahtistel võidutsenud kolmel korral, üldse on ta karjääri jooksul võitnud 21 suure slämmi turniiri. | Muguruza jõudis Prantsusmaa lahtistel esimest korda finaali, kus läheb vastamisi Williamsiga | https://sport.err.ee/86941/muguruza-joudis-prantsusmaa-lahtistel-esimest-korda-finaali-kus-laheb-vastamisi-williamsiga | Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel jõudis naiste üksikmängus esimesena finaali hispaanlanna Garbine Muguruza. |
"Iseseisvuspäev: Uus rünnak" ("Independence Day: Resurgence")
Kuigi tulnukad ja maaväline invasioon on juba suht eilne teema, siis lähen Roland Emmerichi filmi vaatama kasvõi ainult fakti tõttu, et 1996. aastal õnnestus mul Kosmose täistuubitud higises kinosaalis näha selle algversiooni, mis mu põhimõtteliselt oma efektidega õhku ahmima pani. Kardan, et vanameistri järg on kõike muud kui huvitav, aga riskin selle teadmisega ja lähen ikkagi. Tahaks ikka näha ka, mida Emmerich siis seekord meile ette kuulutab - kas maailmahävingut või õnnelikku lõppu? Kinodes 1. juulist.
"Neoondeemon" ("Neon Demon")
Taani lavastaja Nicolas Winding Refn oli mu üks lemmikuid juba ammu seda, kui mees “Drive’ga” maailma endast rääkima pani. Tema “Bronson” Thomas Hardy'ga peaosas oli mu üks 2008. aasta lemmik, tema 2013. aasta film “Ainult jumal andestab” aga totaalselt segadusseajav jamps. Mulle meeldivad režissöörid, kelle filmid inimesi kahte lehte ajavad. Mul on tunne, et “Neoondeemon” on üks selliseid. KIndlasti mitte hitt, aga sellest hakkavad kõik rääkima. Kinodes 15. juulist.
"Tondipüüdjad" ("Ghostbusters")
“Tondipüüdjate” algsed versioonid toredatest 1980ndatest olid mu ühed noorpõlvelemmikud. Respekt, et vanad filmid ikka ja jälle uuendatud kuues kinolinale tuuakse, kuigi ma ei saa tihtilugu aru, miks seda tehakse. Kogu filmi promokampaania on mulle jäänud suhteliselt arusaamatuks ja ei tekita just kõige kindlamat tunnet. Lähen ja vaatan, äkki ma eksin ja saan suve suurima kinoelamuse. Seda on sageli juhtunud. Kinodes 29. juulist.
“Suitsiidisalk” ("Suicide Squad")
Vastupidi “Tondipüüdjatele” tekitab DC koomiksifilm “Suitsiidisalk” just nimme tundmuse, et tulemas on midagi ägedat, tõeline pauk kuuma suvesse. Kirjutasin mõni aeg filmi “Superman vs Batman” arvustades, et mult võeti ära viimanegi lootus näha koomiksimaailmas midagi head, aga riskin ja lähen veel vähemasti ühte koomiksiekraniseeringut vaatama. Praktiliselt pool aastat on küllaldaselt pikk aeg nende kahe filmi vahel, et vanad haavad unustada. Ma loodan väga, et tegemist tuleb ühe laheda möllufilmiga. Kinodes 5. augustist.
“Captain Fantastic”
Kuidas minna vaatama filmi, millest ma midagi ei tea? Aga nii tulebki, põhimõtteliselt puhtalt lehelt. Mu noor kolleeg kiitis filmi ülivõrdes, kui nägi seda Cannes’is ja miski kuues meel ütleb, et tal võib õigus olla. Sisututvustust lugedes ei saa küll päris täpsest žanrimääratlusest sotti, aga pidavat olema hea tragikomöödia, kus üks silm naerab ja teine nutab. Mida ühelt healt filmilt veel võib tahta. Kinodes 12. augustist. | Helmut Jänese suvised filmisoovitused | https://kultuur.err.ee/312423/helmut-janese-suvised-filmisoovitused | Kultuuriportaal võttis ette rubriigi, kus mitmed Eesti filmikriitikud ning selle ala spetsialistid annavad soovitusi, milliseid suviseid filme kinodesse vaatama tasub minna. Seekordsed soovitused annab PÖFF'i ja HÕFF'i programmi koostaja Helmut Jänes. |
Autoriõiguste rikkumise keskmes oli Madonna hittlugu "Vogue", kus oli kasutatud pillikäiku Salsoul Orchestra loost "Love Break", vahendas BBC.
USA kohus otsustas, et kuigi loos oli kasutatud juppi teise artisti loomingust, kestis see vähem kui sekund ja pole kuulajale äratuntav. "Kui kuulata laulu ilma kõrgendatud tähelepanuta, on pilliheli vaevu märgatav," seisis otsuses.
Mõlema laulu kallal on töötanud produtsent Shep Pettibone ning kohtu sõnul oli "Love Breakist" äratuntavat pillikäiku kuulda Madonna loos vaid 0.23 sekundit. "Pärast salvestuste kuulamist otsustasime, et keskmine kuulaja ei tunne loos ära pillikäigu kordust," kommenteeris kohtunik Susan P Graber,.
Madonna loos on heli kuulda alates 01.02:
Salsoul Orchestra loos on heli kuulda alates 04.40: | Madonna on loominguvarguse süüdistusest prii | https://menu.err.ee/291082/madonna-on-loominguvarguse-suudistusest-prii | Muusik Madonna võitis kohtuasja, kus teda süüdistati autoriõiguste rikkumises. |
Sinna alla käivad nii võitlejad kui ka tsiviilisikud, vahendas Unian.
ÜRO peasekretäri abi inimõiguste alal Ivan Šimonovic selgitas Kiievis toimunud pressikonverentsil ka ÜRO vaatlusmissiooni raportit, milles käsitletakse inimõiguste rikkumist Ukraina territooriumil, seda nii Kiievi võimude kui ka Kremli-meelsete võitlejate poolt.
Šimonovic nentis, et Ukraina territooriumil asuvad salavanglad, kus leiab aset ka piinamisi, ning Ukraina valitsus vaatavat selle teema peale läbi sõrmede.
Raportis on Šimonovici sõnul fikseeritud sadu juhtumeid ebaseaduslike vangistamiste, piinamiste ja kinnipeetute jõhkra kohtlemise kohta ning neid tegusid on sooritanud nii Kiievi võimud kui ka nende vastased.
Mai lõpus Ukrainas käinud ÜRO piinamise vastase alamkomitee delegatsioon jättis oma visiidi pooleli, sest nad ei pääsenud sisse Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) hallatavatesse kinnipidamisasutustesse. Kiievi väitel oli põhjuseks delegatsiooni kuulunud Vene kodanik. | ÜRO: Donbassi konfliktis on hukkunud üle 9400 inimese | https://www.err.ee/561063/uro-donbassi-konfliktis-on-hukkunud-ule-9400-inimese | ÜRO inimõiguste nõukogu (OHCHR) andmetel on alates 2014. aasta aprillist kestnud Donbassi konfliktis hukkunud 9404 inimest. 21 671 inimest on saanud vigastada. |
Staadioni kõrval kell 16 avataval festivalialal on lastele batuut, Sportlandi täpsuslöökide võistlus, AMPS toitlustusala ning DJ mängib mõnusat muusikat. Prognoos lubab laupäevaks sooja ja päikeselist ilma.
Festivaliala on avatud kuni kella 18.30-ni. Eesti – Läti Balti turniiri mängu avavile kõlab kell 19. ETV2 otseülekanne algab kell 18.45. | Eesti – Läti mängu eel on avatud festivaliala | https://sport.err.ee/86942/eesti-lati-mangu-eel-on-avatud-festivaliala | Laupäeval, 4. juunil A. Le Coq Arenal peetava Balti turniiri otsustava mängu eel on avatud festivaliala. |
"Allkirjastasin täna otsuse anda korruptsioonitõrjebüroole selle nõudmisel üle kriminaalasi, millest käivad läbi teiste seas Kutšma, ärimees Viktor Pintšuk ja Kolomoiski," ütles Lutsenko teleusutluses, täpsustamata asja sisu.
Rääkides Kutšma praegusest tegevusest, märkis Lutsenko: "See, mida ta praegu teeb (kolmepoolse kontaktrühma Minski läbirääkimistel Donbassi olukorra lahendamiseks - Toim.), väärib lugupidamist. Aga selles asjas ei eita keegi, et ta võib vastutada oma tegevuse või tegevusetuse eest... Nii et meie riigis ei ole puutumatuid. Meil on kõik seaduse ees võrdsed." | Ukraina peaprokurör edastas korruptsioonitõrjebüroole Kutšma kohtuasja | https://www.err.ee/561061/ukraina-peaprokuror-edastas-korruptsioonitorjeburoole-kutsma-kohtuasja | Ukraina peaprokurör Juri Lutsenko otsustas saata korruptsioonitõrjebüroosse menetlemiseks asja, mis puudutab muuhulgas Ukraina endist presidenti Leonid Kutšmad ja ärimees Igor Kolomoiskit. |
"Üks väga oluline asi, mis on olnud ka IRL-i viga, on see, et IRL on jätnud unarusse oma põhiseisukohtade esitamise ja oma väärtuste välja toomise. Näiteks, milleks riigikaitse, välispoliitika, Eesti riiklus ja meie riigi põhialused. Need on ju asjad, mida IRL on kogu aeg üles ehitanud ja milles meil on väga tugev kompetents ja millest me ei ole eelmistel ega ka üleeelmistel valimistel rääkinud," ütles Nutt ERR-i uudisteportaalile.
Nuti hinnangul on IRL oma trumbid käest ära andnud sellega, et mõned liikmed on eeldanud, et avalikkuses seostatakse neid iseenesestmõistetavalt IRL-iga. "Tuleb välja, et nii lihtne see ei ole," märkis ta.
Nutt tunnistas, et valijaid on kaotatud nii EKRE-le kui ka Vabaerakonnale.
"EKRE puhul ma arvan seda, et EKRE ja IRL-i juured on siiski erinevad. EKRE juured on rohkem Rahvaliidus. EKRE on võibolla rohkem oma radikaalsete seisukohtadega valijaid ära võtnud," seletas ta.
Vabaerakonnale kaotatud valijate puhul tehti Nuti sõnul IRL-is vigu oma sisetöö korraldamisel.
Praegusest IRL-i populaarusest rääkides ütles Nutt, et see võiks olla parem. "Reiting on murettekitav, võiks olla parem. Aga ma loodan seda, et reitingu kasvuks on igati alus olemas," lausus Nutt.
Küsimusele, kas Margus Tsahkna juhtimisel on võimalik erakonna populaarsus taas tõusuteele viia, vastas Nutt jaatavalt.
"Usun küll. Ma arvan, et Tsahkna on väga asjakohane juht," ütles Nutt. | Mart Nutt: IRL on oma põhiväärtused unarusse jätnud | https://www.err.ee/561062/mart-nutt-irl-on-oma-pohivaartused-unarusse-jatnud | IRL-i eestseisuse liige Mart Nutt ütles, et IRL võiks oma põhiväärtuste tutvustamisel aktiivsem olla, sest on need unarusse jätnud. |
Mai algul jõudsid kodumaale Marie Underi ja Artur Adsoni ning Marie Underi noorema tütre Hedda Hakkeri ja õe Berta Underi säilmed, mis seni puhkasid Stockholmi Metsakalmistul ajutises puhkepaigas. Kirjanike perekonna 72 aasta pikkune eksiil on sellega lõppenud. Säilmed toodi Tallinna Rootsis tegutseva Marie Underi ja Artur Adsoni Mälestusfondi algatusel koostöös Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kirjanike Liiduga.
Sel puhul toimub neljapäeval, 9. juunil Tallinnas Jaani kirikus mälestusüritus "Kojutulek“. Kiriku uksed avatakse kell 9.45, mälestusüritus ja -teenistus algab kell 10.15. Seejärel sängitatakse kirjanike ja pereliikmete põrmud nende viimsesse puhkepaika Underite perekonna hauaplatsile Rahumäe kalmistul. Nii saab täidetud nende endi soov. Ürituse korraldavad Eesti Kirjanike Liit koostöös Rootsis asuva Marie Underi ja Artur Adsoni Mälestusfondi ning Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega.
Marie Under (1883-1980), Artur Adson (1899-1977), Berta Under (1885-1974) ja Hedda Hakker (1905-1988) põgenesid Rootsi 20. septembril 1944 teistkordse nõukogude okupatsiooni eest. Pärast
kuues erinevas põgenikelaagris ekslemist leidis Marie Underi perekond oma kodu, väikese korteri, Stockholmi Mälarhöjdeni linnaosas. Marie Underi soov puhata kodumaa mullas väljendus nii
luules, kirjavahetustes kui ka paljude lähedaste mälestuses. Nüüd leiab ta koos pereliikmetega viimse rahu Rahumäe kalmistul oma perekonna hauaplatsil, kuhu on maetud tema ema Leena ja isa
Priidu. | Marie Underi ja Artur Adsoni säilmed sängitatakse Rahumäe kalmistule | https://kultuur.err.ee/312413/marie-underi-ja-artur-adsoni-sailmed-sangitatakse-rahumae-kalmistule | Marie Underi ja Artur Adsoni kojutuleku mälestusüritus ja -teenistus toimub 9. juunil 2016 Tallinnas Jaani kirikus. |
„Suurepärane on tulla Leicesterisse ja klubiga liituda pärast sellist head hooaega,” vahendab Soccernet.ee nelja-aastase lepingu teeninud Zieler intervjuud uue klubi kodulehele.
„Mulle on juba treeningväljakut näidatud ja see näeb väga hea välja. Olen olnud staadionil ning kuulnud selle atmosfäärist ja fännidest – esmamuljed on suurepärased,” teatas 27-aastane väravavaht, kelle üleminekusummat ei avalikustatud.
BREAKING: #lcfc sign goalkeeper Ron-Robert Zieler from Hannover 96 for an undisclosed fee. #WelcomeRon pic.twitter.com/c2LJFM5VoL
— Leicester City (@LCFC) June 3, 2016 | Leicester City tegi suve esimese ostu | https://sport.err.ee/86940/leicester-city-tegi-suve-esimese-ostu | Inglismaa meisterklubi Leicester City tegi oma suve esimese ostu, kui endale toodi Hannoveri väravavaht Ron-Robert Zieler. |
Vastuse annab Wikipedia, kus avaldatud tabeli põhjal on Eestil, Saksamaal, Mehhikol ja Egiptusel võrdselt 11 meest, kellel koondises kirjas vähemalt 100 mängu. Iraagil on selliseid mehi 12, Ameerika Ühendriikidel 16 ja Saudi Araabial 17, teatas Eesti Jalgpalli Liit.
Kui Eestil ja Saksamaal on 100 mängu mehi 11, siis Rootsil ja Hispaanial on neid 10, Inglismaal ja Lõuna-Koreal üheksa, Hollandil, Kuveidil, Singapuril ja Araabia Ühendemiraatidel kaheksa.
Euroopa riikidest on esirinnas veel Taani ja Läti seitsme mängijaga, Itaalia, Prantsusmaa ja Iirimaa kuue koondislasega ning Malta, Rumeenia ja Horvaatia viie mehega.
Seega pole 100 mängu pidanud mehed üksnes Eesti eripära. | Millistes riikides on kõige rohkem 100 mängu mehi? | https://sport.err.ee/86939/millistes-riikides-on-koige-rohkem-100-mangu-mehi | Eesti jalgpallikoondislasel Dmitri Kruglovil täitus värskelt 100 koondisemängu ning lahkumismatši pidas Joel Lindpere. Millistes riikides on aga kõige rohkem 100 mängu mehi? Kas tegemist on Eesti eripäraga? |
Saksamaa parlamendis võeti eile vastu resolutsioon, millega kuulutati 1,5 miljoni armeenlase tapmine Ottomani impeeriumi päevil genotsiidiks. Nagu oodata oli, suhtusid Türgi juhid sellesse otsusesse väga kriitiliselt ning märkisid, et selline samm kahjustab tõsiselt omavahelisi suhteid. Samuti kutsuti konsultatsioonideks Berliinist tagasi Türgi suursaadik.
Täna astus Yildirim üles aga juba natuke leplikuma sõnavõtuga, millega soovis ilmselt suurema diplomaatilise tüli puhkemist ennetada, vahendas Yle.
Valitsusjuht sõnas, et Saksamaa ja Türgi on lähedased liitlased ning seega ei tasu kellelgi arvata, et suhted võivad hetkega ja vaid ühe otsuse tõttu täielikult halveneda.
"See ei tähenda siiski seda, et me jätaks reageerimata, et me ei ütleks midagi," lisas ta samas ja rõhutas, et resolutsioon on suhteid tõsiselt rikkunud.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas eile Keenias visiidil olles, et täpsemaid samme arutatakse pärast seda, kui ta ise ning tagasi kutsutud suursaadik on tagasi kodumaale jõudnud.
Merkel usub, et Saksamaa ja Türgi sõprus jääb püsima
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kommenteeris eile hääletustulemust väitega, et suhted Berliini ja Ankara vahel jäävad endiselt tugevateks.
"Saksamaa ja Türgi vahel on palju sidemeid ning kui me ka mõnes eraldi küsimuses vastupidistel seisukohtadel oleme, on meie suhted, meie sõprus, meie strateegilised sidemed suurepärased," rääkis ta.
Merkel lisas, et Saksamaa toetab dialoogi Türgi ja Armeenia vahel ning püüdleb endiselt Ankaraga heade suhete säilitamise poole. | Türgi peaminister: Saksamaa on endiselt oluline liitlane | https://www.err.ee/561056/turgi-peaminister-saksamaa-on-endiselt-oluline-liitlane | Türgi peaminister Binali Yildirim märkis, et hoolimata sellest, et eilne Bundestagi genotsiidiresolutsioon kahjustab märkimisväärselt suhteid, on Saksamaa näol endiselt tegu olulise liitlasega. |
Astronoomid kasutavad kosmiliste vahemaade mõõtmiseks peamiselt kahte tööriista – Ia-tüüpi supernoovasid ja muutliku heledusega tsefeiididena tuntud tähti. Kuna mõlema absoluutset heledust on võimalik määrata äärmiselt täpselt, sõltub see, kui eredana need Maalt paistavad, ainult nende kaugusest. Seda omakorda Linnuteest eemalduvatest galaktikatest lähtuva valguse lainepikkuse nihkega võrreldes saab välja arvutada, kui kiiresti paisub universum tervikuna.
Värskes töös võtsid Ameerika Ühendriikide ja Euroopa kosmoseagentuuri teadlased eesotsas Adam Riessiga Hubble'i konstandi määramiseks aluseks kokku 19 erinevas galaktikas asuvat 2400 tsefeiidi ja 300 supernoovat.
Universumi kiireneva paisumise tõestamise eest Saul Perlmutteri ja Brian Schmidtiga Nobeli preemia saanud füüsik leidis, et selle väärtus on megaparseki ehk 3,26 miljoni valgusaasta kohta 73,2 km/s. Viimane on eelnevatest tulemustest 5—9 protsendi võrra suurem. Kuigi vahe ei pruugi paista väga suur, tähendab see, et kosmilisi objekte lahutav vahemaa peaks kahekordistuma 9,8 miljardi aastaga. Kui näiteks Andromeeda ja Linnutee galaktika poleks kokkupõrkekursil, kuluks valgusel ühest galaktikast teise jõudmiseks 2,5 miljoni aasta asemel viis miljonit aastat.
Eelnevalt on universumi paisumiskiiruse määramisel kasutatud eeskätt Suure Paugu järelkaja ehk tervet universumit täitvat mikrolaine taustkiirgust. Seega kahtlustavad astronoomid, et ühte või teist meetodit kasutades on tehtud veel tuvastamatuks jäävaid vigu või viitab see mõnele universumi täiendavale tahule, millele ei osatud varem tähelepanu pöörata.
Autorite hinnangul viib arvutuskäigu eksiteele viia näiteks mõni seni avastamata jäänud osake nagu steriilne neutriino või on universum arvatust kõveram. Selguse saamine nõuab aga paratamatult aega ja täiendavaid vaatlusi. | Universum võib paisuda arvatust kiiremini | https://novaator.err.ee/259113/universum-voib-paisuda-arvatust-kiiremini | Hubble'i kosmoseteleskoobiga tuhandete tähe täpse kauguse määranud astronoomid nendivad, et universum võib paisuda arvatust kuni üheksa protsenti kiiremini. Eelnevate tulemustega vastuollu minev järeldus viitab mõõteveale või ei mõista inimkond universumi seaduspärasusi veel piisavalt hästi. |
Mida tähendab 50 või 60 aastat? Inimese jaoks võib see olla terve elu, ajaloo jaoks aga vaid hetk. Dokumentaalfilm näitab Narva linna ajaloolist kulgu telesaadete ja kinokroonikate kaudu alates 1960. aastatest kuni tänapäevani.
"Aastast aastani jäädvustati videolinti ühtesid ja samu üritusi - tootmissaavutusi ning kalendri punaseid päevi, jättes kõrvale inimeste eraelusündmused. Enne 1990. aastaid oli filmikroonika teadlikult ja oskuslikult lavastatud ning peale seda uue ajastu ja tehniliste võimalustega reaalsuse süstemaatiline peegeldumine üldse kadus," kommenteeris projekti autor Aljona Suržikova.
"Valisin kaadreid, kus võimalikult täpselt näidatatakse Narva linnaelu erinevate perioodide sündmusi. Nende seas on elektrijaama ehitamine ning avamine, demonstratsioonid, Kreenholmi manufaktuuri tööprotssesid, strateegilise infrastruktuuri objektide avamised ning kinnipanemised," selgitas ta.
Idee filmi loomimiseks tuli Narva (eel)arvamustefestivali korraldajalt Ivo Postilt ja ETV+ toimetus otustas sellele hoogu anda. "ERRi arhiivis on salvestatud suur hulk materjali, just tänu sellele on meil võimalik meelde tuletada, millised on olnud Narva ja Eesti kümneid aastaid tagasi. Inimeste mälu on lühike, videokroonika on suurepärane võimalus tagasi vaadata. Peale selle näevad vaatajad filmis "Aktuaalne Narva" tervet hulka tuttavaid nägusid," märkis ETV+ peatoimetaja Darja Saar.
Dokumentaalne film "Aktuaalne Narva" jõuab ETV+ eetrisse 5. juunil kell 20.10, kordus 10. juunil kell 17.15. Filmi näidatakse eestikeelsete subtiiridega, selleks tuleb valida vastav subtiitrikanal. Alates 6. juunist on filmi võimalik vaadata ka ETV+ veebilehel. | ETV+i eetris esilinastub Narva linnast rääkiv film | https://menu.err.ee/291088/etv-i-eetris-esilinastub-narva-linnast-raakiv-film | Pühapäeval jõuab ETV+ eetrisse Aljona Suržikova uus film "Aktuaalne Narva", milles näeb huvitavaid kaadreid Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist. |
Biddle võitis mullu Euroopa noorte karikasarja naiste arvestuses ja ka sellel aastal pole kaasvõistlejad leidnud tema vastu ühtki toimivat rohtu. Eestis viibib Uus-Meremaa võidusõitja Hannes Soomeri ja Enos Motorspordi kutsel ja tema startimine pühapäeval saab võimalikuks tänu Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni, auto24ringi ja VihurMoto poolsele toetusele.
Koos Hannes Soomeriga Euroopa noorte karikasarjas võistlev Avalon on muuhulgas ka mitmekordne Uus-Meremaa meister (klassis 125 cm3) ning võimeline heitlema kõrgete kohtade nimel ükskõik kellega, kes temaga ühes stardis rajale veerevad.
„Ootan põnevusega auto24ringil sõitmist! Hannes on teinud rajale head reklaami oma oskusliku sõiduga. Loodan raja kiirelt selgeks õppida ja ehk ka Hanneselt sõiduvõtteid saada. Mul on suur rõõm külastada Eestit ning kindlasti saab olema väga põnev nädalavahetus,” kommenteeris Biddle Eestisse tulekut.
„Eesti motoringraja jaoks on see tõeliselt suur asi, et nii kogenud sõitja tuleb meie kohalikele meistrivõistlustele osalema! Mul on suur rõõm kutsuda Avaloni tutvuma oma kodurajaga ning nägema esmakordselt ka mu kodumaad. Kindlasti teeb tema osavõtt selle nädalavahetuse võistluse veelgi huvitavamaks!” lisas Soomer.
Võistlussõidud algavad auto24ringil 5. juunil kell 13.45 ja Avalon Biddle stardib esimest korda kell 15.15. | Euroopa üks kiiremaid naisi stardib nädalavahetusel auto24ringil | https://sport.err.ee/86938/euroopa-uks-kiiremaid-naisi-stardib-nadalavahetusel-auto24ringil | Eeloleval nädalavahetusel vallutavad auto24ringi taas kahe- ja kolmerattalised mootorrattad, kui 4.-5. juunil leiab seal aset Eneos Eesti ja Balti meistrivõistluste esimene etapp. Teiste seas tuleb klassis Superstock 600 rajale ka 23-aastane Avalon Biddle, kes on võistlusratta seljas üks kiireimaid naisi Euroopas, kui mitte terves maailmas. |
President Vladimir Putini kõneisikult sooviti pressibriifingu ajal kommentaari Demokraatliku Partei kandidaadi Hillary Clintoni väitele, et Donald Trumpi saamine USA presidendiks tooks kaasa "rõõmupeo Kremlis", vahendas Unian.
"Ma tahan teile sellel puhul meelde tuletada president Putini järjekindlat seisukohta, mis seisneb selles, et Venemaa on paljudest riikidest erinev - meie ei sekku kunagi teiste riikide siseasjadesse. Sellest tulenevalt, loomulikult, oleme me arvamusel, et parimaks presidendikandidaadiks Ameerika Ühendriikides on see, kelle poolt hääletab enamus ameeriklastest USA valimissüsteemi erinevates etappides," selgitas Peskov.
Küsimusele, kas tõesti oleks Kremlis pidu, kui valimistel võidaks Trump, vastas Peskov küsimusega: "Aga milline põhjus selleks oleks?". Pressiesindaja lisas, et ei saa küsimusest päris hästi aru ja ei saa seetõttu sellele ka vastata.
Endine välisminister Clinton on Trumpi korduvalt süüdistanud Putini imetlemises. Demokraadist kandidaat tõstatas teema ka oma eile peetud kõnes, kus ta kinnisvaramagnaadi välispoliitiliste avalduste suunas tuld andis. "Praegu Moskva ja Peking kadestavad meid meie liitlaste pärast, sest neil pole midagi võrdväärset. Neile meeldiks, kui me valiks presidendiks inimese, kes selle jõuallika ohtu seaks. Kui Donald saab oma tahtmise, siis Kremlis pidutsetakse. Me ei saa lasta sellel juhtuda," rääkis Clinton. | Kreml: Venemaa ei sekku kunagi teiste riikide siseasjadesse | https://www.err.ee/561058/kreml-venemaa-ei-sekku-kunagi-teiste-riikide-siseasjadesse | Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas täna USA presidendivalimisi puudutanud küsimusele vastates, et Venemaa ei sekku kunagi teiste riikide siseasjadesse. |
Viimane aeg oleks kirjanikel hakata mõtlema varjunimede peale. Meil on juba kaks Kangrut või Kangurit, Mart ja Paavo, neile lisaks Maarja Kangro ja kõik nad on piisavalt omanäolised loojad, kes vajaksid ka nimesid, mis neid iseloomustaks ja aitaks lugejal vahet teha, kes on kes. Kuulsaid "kangruid" on meil ju veelgi ning ma ei paneks üldse imeks, kui ka Kristjan Kangur oma korvpallurimemuaarid mingil ajal kirja paneb. Kujur Kangrost rääkimata.
Paavo Kanguri "Tallinna romaan ehk kilukarbisiluett" on üht otsa pidi seotud Jüri Sillarti 2006. aasta mängufilmiga "Kuldrannake" ja mitte ainult visuaalset liini pidi, piibellikke allusioone leidub nii filmis kui raamatus. Teisipidi on "Tallinna romaan" puutes Õ-fraktsiooni loominguga, aga ka kõigi nende inglise ja ameerika seriaalidega, mille keskmes on valitsus ja valitsejad, manipulatsioonid, võimuiha jms. Ja veel kolmandatki pidi on ta seotud Juku-Kalle Raidi reportaažidega riigikogust, kus istujad jagunesid laias laastus kaheks – neiks, kes oskasid verbaalsed solvangud alla neelata ja neiks, kes sellega hakkama ei saanud.
Romaanis pole midagi sellist, millest lugeja juba ei tea. Ta on kõigest lugenud ajalehtedest, kuulnud raadiost ja näinud telekast. Ta teab, et kõik nad seal on lurjused. Ja kui veel ei ole, siis varsti saavad nendeks. Kuid üks asi on meedia virvarr. Mille loomisel ka autoril ajakirjanikuna käsi sees. Ja hoopis teine on sellest teada saada raamatust. Kõvade kaantega raamatust, mille kaanel ujuvad kilud. Võib-olla tuletab see lugejale meelde (mulle küll tuletas), et kiludki on kolimas väljamaale, kükitavad tagasihoidlikult kusagil lihakonservide vahel, kui sealgi.
Romaanis pole ühtki tegelast, kelle IQ oleks üle keskmise. Pilatud on kõiki ja kõike, alates ja lõpetades poliitikutega. See on kaos, kuid mitte ilma kaardita. Kindla käega juhib autor lugeja lõppu, kus ees ootab mitte mõni inimlik tunne, nagu naiivsem lugeja võiks loota, vaid tühjus: "Kuu aja pärast tuleb uudis Urmas Pardi ja Liina Ranna kihlumisest. /…/ Uurimine ei anna mingeid tulemusi."(lk 167) Autor juhib kindla käega, kuid mitte üle kivide ja kändude, vaid läbi vittude ja munnide. Nagu Kafka, kes ehitas endale vangla, kuid oskas seda külmavereliselt kirjeldada, justkui poleks ta ise sees, vaid väljas. Nõnda ka Kangur: ei ühtki inimest, kes oleks midagi kaotanud. Seda ei saa olla lihtsal põhjusel – mida pole olnud, ei saa ka kaotada. Kadunud põlvkond. Tahaks öelda, aga ei saa. Pole mõtet Gertrud Steini lahjemalt järgi ahvida. Põlvkond, kel on kuul kubemes, kuid kes kurdavad valu põlves. Või peas. Nii on täpsem.
Imbi Paju tegi 1. juunil FB-s ettepaneku: "Ajakirjandus võiks teha uurimuse, milliseid raamatuid meie presidendikandidaadid, valitsuse liikmed ja riigikogulased loevad? /…/ Nii pääseksime lähemale sellele, milline on meie poliitiline vaimne maailmapilt /…/ võiks jagada lugemissoovitusi, puhastuda tühjast-tähjast ja rämpsust…"
Karta võib, et vähemalt lähiajal ei loe Toompeal keegi Tammsaare "Tõde ja õigust", vaid Kanguri "kilusid". Kas võiks sellest ka mingi kasu tõusta, nagu Imbi paistab lootvat? Mina ei looda. Samas pean möönma, et tegelikult on see märksa laiem küsimus. Kui eeldada, et kõik muudab kõike, siis võib ka Kanguri teos muuta nii meid kui neid, kelle me oleme end esindama valinud. Siis on raamatu šansid umbes sama kõrged kui rohukõrrel, millest heinamaal juhtume mööda minema. Ja siis on loogiline oletada, et vaba tahe meil tegelikult puudub, sest mõjutajaid on mustmiljon ning vaba tahe on vaid tühipaljas illusioon, mille külge oleme klammerdunud.
Kui aga arvata, et vaba tahe meil tegelikult olemas on, siis on raamatul vähe lootust mõjutegur olla või käitumise muutujaks tõusta. Sest siis on võim see, mis tõmbab ja vale see, millega ennast kaitstakse. Ning kui siis Urmas Paetilt näiteks küsitakse, kas ta end "Tallinna romaani" peategelases Urmas Pardis ära tunneb, siis on tal sellele võimatu nii vastata, et vastus kohe ka raamatusse ei raiutaks. See aga tähendab, tähendab ka siis, kui see mitte kunagi ei realiseeru (sest nii kiiret trükimasinat pole veel leiutatud), et vabadust pole olemas. | Arvustus. Kanguri pandav raamat | https://kultuur.err.ee/312404/arvustus-kanguri-pandav-raamat | Uus raamat
Paavo Kangur
"Tallinna romaan ehk kilukarbisiluett"
Helios
167 lk. |
Saksamaa karikafinaalis oma uue tööandja Müncheni Bayerni vastu reit vigastanud Hummels märkis, et ei pea tõenäoliseks naasmist enne alagrupiturniiri viimast kohtumist Põhja-Iirimaaga. Saksamaa alagrupis on ka Ukraina ja Poola, vahendab Soccernet.ee.
„Mu eesmärk on asuda meeskonnaga treenima esimese mängu paiku ja kui viimaseks tagasi olen, on maksimaalselt pidada veel viis mängu,” avaldas Hummels sihi finaali jõuda.
Sakslaste kapten Bastian Schweinsteiger on pikalt vigastuspausilt aga naasmas – alates märtsi lõpust väljakutelt eemal olnud 31-aastane poolkaitsja usub, et saab nädalavahetusel kontrollmängus Ungari vastu juba mõnikümmend minutit kaasa teha. | Hummels ei naase enne alagrupiturniiri lõppu | https://sport.err.ee/86930/hummels-ei-naase-enne-alagrupiturniiri-loppu | Saksamaa koondis peab EM-finaalturniiri alustama ilma Mats Hummelsita, keda vaevab reievigastus. |
Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on ta ideekonkursile laekunud kavandite hulgaga igati rahul ning loodab, et nende seast leidub lahendus, millega on võimalik juba sel suvel täpsema ümberehituskava väljatöötamisel edasi liikuda.
"Žürii koguneb laekunud töid hindama ülejärgmisel nädalal ning võitja, kellega koos asume kaasaegse Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuse kontseptsiooni kujundama ja orienteeruvat maksumust arvestama, kuulutatakse välja 15. juunil," sõnas Meremuuseumi direktor Urmas Dresen.
Žüriisse kuuluvad lisaks Meremuuseumi direktorile ja sisuvaldkonna ekspertidele ka arhitekt Mari Hunt, sisearhitekt Janno Roos, Mirjam Rääbis kultuuriministeeriumist ja Ott Sarapuu EASist.
1980. aastal viimati Meremuuseumiks saades renoveerimise läbinud Paks Margareeta valmistub suuremahuliseks projektiks, mille eesmärk on muuta Tallinna vanalinna üks populaarsemaid muuseume kaasaegseks terviklikuks muuseum-külastuskeskuseks. Ideekonkursi võidutöö põhjal kujuneb nägemus Paksu Margareeta tulevasest ruumilahendusest ning kogu Suure Rannavärava kompleksi kuuluvate hoonete, katuseterrassi ja sisehoovi paremaks ühendamiseks ning külastajatele eksponeerimiseks.
Paks Margareeta on üks osa Suure Rannavärava kaitserajatisest, mis kuulus keskaegset Tallinna ümbritsenud müüride ja tornide süsteemi. Nüüdseks pea 500 aastat vana torn pidi kaitsma linna ja sadamat, samas linnaväravana jätma võimsa mulje ka mere poolt tulijatele. | Paksu Margareeta ideekonkursile laekus neli kavandit | https://kultuur.err.ee/312403/paksu-margareeta-ideekonkursile-laekus-neli-kavandit | Paksu Margareeta sisearhitektuurilahenduse ideekonkursile laekus tähtajaks neli tööd, mille esitajate nimed on reeglite kohaselt kuni žürii lõppotsuse avalikustamiseni konfidentsiaalsed. |
"Nõukogu tegi ise talle ettepaneku ja selle ettepaneku ta võttis vastu," ütles nõukogu esimees Margus Puust ERR.ee-le.
"Läbirääkimised käivad lepingu tingimuste osas ja 27. juuni on see päev, mil loodame lepingu allkirjastada," lisas ta.
Mürk-Dubout töötas mai keskpaigani Telias erakliendi ja turundusüksuse direktorina, ta on olnud TeliaSonera Grupi äriarenduse üksuse juht ja töötanud telekomsektoris kokku rohkem kui 15 aastat.
Tallinna lennujaama juhtis ligi 20 aastat Rein Loik, kes esitas veebruaris tagasiastumispalve, mis 1. märtsist rahuldati.
Lennujaama juhatus on sellest ajast jätkanud kaheliikmelisena, juhatusse kuuluvad finantsdirektor Anneli Turkin ning käitusdirektor Einari Bambus. | Tallinna lennujaama juhiks saab Piret Mürk-Dubout | https://www.err.ee/560998/tallinna-lennujaama-juhiks-saab-piret-murk-dubout | Tallinna Lennujaama nõukogu otsustas juhatuse esimehe kandidaate sõeludes Piret Mürk-Dubout' kasuks. |
Tähtvere silla rajamise idee paneb inimesed pead vangutama. Vähem kui nädalaga on oma vastuseisust allkirja näol teada andnud ligi tuhat inimest. Tartu linnavolikogu liikme, arengu- ja planeerimiskomisjoni kuuluva Jüri-Ott Salme sõnul on tegemist linna unelmaga, mis toimub õigustamatult elu- ja looduskeskkonna arvelt, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Ida ringteele rajatud Ihaste silla hoolduskulud ulatuvad 100 000 euroni aastas aga kui linn suudab vaevu leida miljon eurot tänavate hooldamiseks või teedevõrgu parandamiseks, siis selline hüppelise kulude suurenemisega linna paraku hakkama ei saa," selgitas Salme.
Tema hinnangul peaks linn hoopis vähendama autoliiklust ning suunama elanikke kasutama alternatiivseid liikumisvõimalusi.
Leetmaa: sild ei sobitu rohealaga
Supilinlase ja samuti arengu- ja planeerimiskomisjoni kuuluva Kadri Leetmaa sõnul on
tegemist väga vastuolulise ideega. "Mul on väga raske ette kujutada, kuidas sild sobitub rohe- ja puhkealale. Ma ei ole näinud selliseid lahendusi, et ma saaksin kinnitada silla sobivust," sõnas Leetmaa.
Samas on Leetmaa sõnul Raadi-Kruusamäe piirkonna ja Tähtvere vahele ühendus vaja luua, sest Raadi piirkond on palju arenenud, mistõttu ühenduse loomine vajalik. "Üldplaneeringu põhilahenduse loomisel peab kõik välja pakutud lahendused läbi kaaluma," rääkis Leetmaa, kelle sõnul oleks Tähtvere sillale alternatiiviks ka Kvissentali linnaossa jääv sild.
Praegu on Leetmaa sõnul Kvissentali silla vastu rääkiva argumendina välja toodud piirkonna kaugus kesklinnast.
Linnainsener: Kvissentali sild ei lahenda probleeme
Leetmaaga sarnaselt nimetab Tähtvere silla üheks võimalikuks alternatiiviks Kvissentali ehk Tiksoja silda ka Jüri-Ott Salm. Linnainseneri Mati Raamatu sõnul ei saa aga Tiksoja silda pidada Tähtvere alternatiiviks, sest planeeritavad sillad teenivad erinevaid eesmärke.
"Tiksoja ehk Kvissentali silla loomisel selle mõju kesklinna läbivale liiklusele on oluliselt väiksem, kui see oleks Tähtvere silla puhul, sest viimane vähendaks Jakobi tänavale ja Narva maanteele jäävate tõusude keerulist liiklusolukorda," selgitas Raamat.
Tähtvere elanikuna saab Raamat aru inimeste pahameelest, kuid ta kinnitas, et eesmärgiks ei ole lajatada suur betoonehitis keset Tähtvere. Samuti rõhutas linnainsener, et tegemist on ideega, mille elluviimiseks võib kuluda veel aastakümneid ning teatud kompromisse osapoolte vahel on võimalik leida. | Tulevikuvisioon Tähtvere sillast tekitab Supilinna elanikele meelehärmi | https://www.err.ee/561054/tulevikuvisioon-tahtvere-sillast-tekitab-supilinna-elanikele-meeleharmi | Tartu linna üldplaneeringu eskiisi kohaselt on linna tulevikuplaaniks rajada Tähtvere sild koos põhimagistraaliga, mis hõlmaksid praegust Tähtvere spordi- ja dendroparki, Emajõe-äärset supelranda ja matkarada, kuid inimesed on ideele vastu, sest sild ja tee lõhuvad petitsioonile allakirjutanute sõnul Supilinna elu- ja looduskeskkonda ning vaba aja veetmise võimalusi Tähtvere piirkonnas. |
Greipelile järgnesid 170,6 kilomeetri pikkuse etapi finišis britt Adam Blythe (Tinkoff) ja belglane Amaury Capiot (Topsport Vlaanderen – Baloise), vahendab Rattauudised.ee.
Leopardi parimana sai sakslane Alexander Krieger 11. koha. Nõmmelale märgiti protokolli 83. koht.
Kokkuvõttes jätkab velotuuri liidrina proloogi võitnud Jean-Pierre Drucker (BMC). Äsja vigastusest paranenud Nõmmela on 76. kohal, liidrist maas 39 sekundit.
Reedel on tuuril kavas 162,8 kilomeetri pikkune etapp. Škoda Tour de Luxembourg lõpeb pühapäeval. | Nõmmela lõpetas Luksemburgi velotuuri avaetapi peagrupis | https://sport.err.ee/86937/nommela-lopetas-luksemburgi-velotuuri-avaetapi-peagrupis | Luksemburgi velotuuri (UCI kategooria 2.HC) esimese etapi võitis grupifinišis sakslane Andre Greipel (Lotto-Soudal). Aksel Nõmmela (Leopard) sai kirja võitjaga sama aja. |
Dokumentaalfilmis "East Endi viimased valged" ("Last Whites of the East End") kujutatakse East Endi alla kuuluva Newhami linnaosa igapäevaelu ning filmis portreteeritud inimesed kirjeldavad migratsiooni tagajärjel toimunud muutusi Newhamis, vahendasid The Daily Telegraph, The Daily Mail, The Guardian, The London Evening Standard jt.
Newhamis elab umbes 340 000 inimest, kellest on valgenahalisi briti päritolu inimesi alla 20%. Ülejäänud elanikkonna moodustavad erineva taustaga sisserändajad. Sellise demograafilise olukorra on tekitanud dokfilmi hinnangul nii sisseränne kui ka väljaränne - viimase 15 aasta jooksul on piirkonda elama asunud üle 70 000 immigrandi, samal ajal aga kolivad kohalikku päritolu elanikud minema, peamiselt naabruses asuvasse Essexi krahvkonda.
Dokumentaalfilmi juures on muuhulgas märkimisväärne ka asjaolu, et lisaks eakatele valge töölisklassi esindajatele valmistab tulevik ja "briti elulaadi kadumine" sageli muret ka paljudele inimestele, kes on ise vähemal või rohkemal määral immigrandi päritolu. Näiteks kurdab kristlasest ja pooleldi Jamaika päritolu keskealine bussijuht, et "valgetel on siin praegu väga paha olla" ning ta kaalub ära kolimist ka seetõttu, et kardab islamistide mõjuvõimu kasvu kogukonnas. Samuti märgib pooleldi hindust noormees, et kolis ära Essexisse pärast seda, kui ta "liiga valge olemise" eest noortekamba poolt läbi peksti.
Samas on filmis hulgaliselt ka neid, kes kavatsevad linnaosas edasi elada ning kellel on oma kodupaiga suhtes nii mõndagi positiivset öelda.
Provokatiivne pealkiri ja rassistlik lähtepunkt?
Kuigi paljud vaatajad on dokumentaalfilmi kiitnud selle eest, et seal näidatakse asju ilma pikemate kommentaarideta ja "nii, nagu nad tegelekult on", on film langenud ka tõsise kriitikalaine alla.
Näiteks linnaosa linnapea Robin Wales väitis ajalehes Newham Recorder, et dokumentaalfilmi tootjad olevat mänginud [küllaltki keeruka Briti - Toim.] rahvastikustatistikaga ning tegelikult ei ole valgenahalise elanikkonna osakaal nii madal, kui arvestada ka valgenahalisi sisserändajaid jne. Samuti juhtis Wales tähelepanu uuringule, mille kohaselt saab 90% linnaosa elanikest oma naabritega hästi läbi. Linnapea arvates võivad dokumentaalfilmi rõhuasetused kogukondade vahel pingeid aga juurde tekitada.
East Endis elav Tomáš Tengely-Evans aga kirjutas ajalehes Socialist Worker, et film juba lähtub rassistlikust eeldusest, justkui oleks etniline mitmekesisus ilmtingimata midagi halba. Samuti üritavat film tema arvates maalida ebarealistlikku pilti "müütilisest briti töölisklassist", kes moodustasid üksteisest hoolivaid kogukondi ja mis nüüd olevat hävinud tänu sellele, et "võõrad" tulid.
Meediakriitik Ali Catterall kritiseeris Guardianis dokumentaalfilmi provokatiivse pealkirja eest, kuid tunnistas, et filmis olid võrdselt esindatud väga erinevad seisukohad - nii mitteliberaalsed kui ka progressiivsed.
BBC on jätkuvalt seisukohal, et dokumentaalfilmi sisu on tasakaalus. | BBC dokfilm "East Endi viimased valged" pälvis palju kriitikat ja vastukaja | https://www.err.ee/560942/bbc-dokfilm-east-endi-viimased-valged-palvis-palju-kriitikat-ja-vastukaja | Briti rahvusringhääling on saanud palju vastukaja seoses dokumentaalfilmiga, mis kujutab nn rohujuuretasandil ühe Londoni linnaosa demograafilist muutumist. Kui osa vaatajaid süüdistab filmitegijaid rassismis, siis teised kiidavad selle eest, et "asjadest räägitakse otsekoheselt". |
Kersna rääkis Vikerraadio saates "Stuudios on Sten Teppan", et Queeni muusika oli teistsugune kui ülejäänud muusikamaastik. "Tähtis oli, et see muusika jõudis meile plaatide näol ja tegi meie noorusaja hoopis teistsuguseks ja avardas maailmapilti. Kui Queen tuli minu ellu, ta tuli nagu teiselt planeedilt," kirjeldas Kersna.
Queeni plaadi tõi Kersnale kuulata doktor Ülo Zirel. "Tema tõi selle plaadi ja kui ma seda kuulasin, see oli ilmutus. Ma usun, et kui tänapäeva noored on õrnas eas ja tuleb õige asi neile õigel hetkel, siis see on nende jaoks ilmutus, millest meie, vanakesed, ei saa midagi aru," tõdes Kersna.
Pühapäeval annab Queen 50-protsendilises koosseisus Eestis kontserdi. Kersna on näinud kaht Queeni kontserti, mõlemad toimusid pärast Freddie surma. "Freddie Mercury on surnud, 25 aastat surnud. Midagi ei ole teha, sõbrad. Ta oli küll geenius, aga kas need ülejäänud poisid peaksid istuma kodus ja vaatama aknast õue, ei pea," rääkis Kersna, kes väga loodab, et Adam Lambert veab laulja rolli välja.
Kersna lisas, et arvestades Lamberti edu "American Idolis", ei saa ta olla lihtsalt sooja õhu väljapuhuja. "Aga loomulikult ta ei ole Freddie Mercury, sest Freddie Mercury oli geenius. Ta sütitas kõik põlema," rääkis Kersna, kelle sõnul andis Mercury sära ka teistele Queeni liikmetele.
Kersna tunnistas, et pärast Freddie surma ei suutnud ta Queeni uut loomingut kuulatagi. "Queen oli geniaalne algusest lõpuni ja nüüd seda geniaalsust enam ei ole seal. On tublid muusikad, kes teevad seal korraliku töö ja see on kõik," lausus Kersna.
Kersna lisas, et Queeni varasemast loomingust on enamik lugusid geniaalsed. "Mis bänd maailmas on veel suutnud teha nii laialt selliseid lugusid," küsis ta.
Freddie Mercury ema lemmiklaul "Love Of My Life": | Kersna: Adam Lambert ei ole Freddie Mercury, sest Freddie Mercury oli geenius | https://menu.err.ee/291080/kersna-adam-lambert-ei-ole-freddie-mercury-sest-freddie-mercury-oli-geenius | Queeni ja Freddie Mercury austaja Vahur Kersna rääkis legendaarsest bändist ning kinnitas, et ootab bändi etteastet eesotsas Adam Lambertiga. |
Matš leiab aset Malta saare rannaäärses Dolmen SPA hotellis korraldataval poksigaalal.
Moisari vastane Schembri on kohalik, kes pidanud neli poksimatši, millest võitnud viimased kolm. Tema üheks eeliseks võib pidada kindlasti pikkust (182 cm). Moisaril on seevastu seljataga juba seitse matši, millest kaks kaotust.
Moisarit on matšiks ette valmistanud tema kauaaegne treeningpartner ja sõber Kevin Renno, kes sõitis Moisariga ka Maltale kaasa. | Moisar poksib nädalavahetusel Maltal | https://sport.err.ee/86931/moisar-poksib-nadalavahetusel-maltal | Eesti üks paremaid profipoksijaid Mirkko Moisar, kes tegi hiljuti maailmas ainulaadse teo, võisteldes kahel õhtul järjest, on 4. juunil taas ringi astumas. Seekordses poksimatšis on tema vastaseks profipoksija Christian Schembri. |
”Kavas on oluliselt laiendada veebi eripärasid maksimaalselt rakendava sisu tootmist ERRis, hoolitsedes samas selle eest, et ka ERRi teemaportaalides ilmub usaldusväärne ning kvaliteetne ajakirjanduslik materjal. Välistada ei saa ka täiesti uute teemaportaalide sündi,” viitab Himma oma tulevikuplaanidele.
Marju Himma on töötanud ajakirjanikuna Tartu Postimehes ja Eesti Rahvusringhäälingus. Lisaks on ta Tartu ülikoolis andnud ajakirjandustudengitele praktilise ajakirjanduse kursusi alates 2008. aastast.
Oma magistritöö kaitses Himma ajakirjandusžanrite muutumise teemal ning praegu on tal käsil doktoritöö veebiajakirjanduse mõjust Eesti ajakirjanduskultuurile.
Rahvusringhäälingus on Marju Himma juhtida olnud teadusportaal Novaator ning uudisteportaal.
1. juunil toimunud struktuurimuudatusega lahutati ERRi portaalid kaheks. Eesti-, vene- ja ingliskeelne uudisteportaal viidi rahvusringhäälingu uudistetoimetuse alluvusse ning nende peatoimetajaks ja uudistetoimetuse juhi asetäitjaks sai ajakirjanik Anvar Samost. Teadus-, kultuuri- ja meelalahutusportaalist ning värskest multimeediameeskonnast loodi üksus ERR portaalid, kuhu kuulub ka arvamusrubriik.
Varem kõigi ERR-i portaalide peatoimetajana töötanud Rain Kooli loobus ametist omal soovil. Kooli jätkab töötamist ERR-is arvamustoimetajana. | ERR portaalide peatoimetajaks sai Marju Himma | https://www.err.ee/561059/err-portaalide-peatoimetajaks-sai-marju-himma | Eesti Rahvusringhäälingu teemaportaalide üksuse ERR portaalid peatoimetajaks on kinnitatud ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud Marju Himma. Himma vastutab nüüdsest muu hulgas ERRi teadus-, kultuuri- ja meelelahutusportaali ning multimeediameeskonna töö eest. |
Maikuu keskpaiku toimus Telliskivi loomelinnakus üks kõnekoosolek. Lühidalt kokku võttes rääkis ürituse peaesineja Jevgeni Ossinovski sellest, kuidas Eesti ühiskonnas on sallimatus kujunemas probleemiks ning kuidas selle suhtes tuleks midagi ette võtta. Kuulajaskonnaks olid kõneleja erakonnakaaslased ning valitud eksperdid ja arvamusliidrid.
Mind nimetatud üritusel kohal ei olnud, küll aga lugesin hiljem ette kantud kõnet ajalehest, nii nagu paljud teisedki. Minu meelest oli kõne hea. Erudeeritud. Emotsiooniga. Lõppes üleskutsega. Ühe sõnaga, mõjuv. Aga millise mõjuga?
Sõnadele ei järgnenud teod, vaid spekulatsioonid
Kõne lõppes järgmiste sõnadega: „Head sõbrad! Mõttekaaslased! Ärge visake püssi põõsasse. Seda vankrit on võimalik tagasi õigele teele keerata. Teeme seda!“ Aga nagu kohal viibinute kommentaarid viitavad, päris tegude või retseptini, et mida siis täpsemalt teha, sel üritusel ei jõutud. Nii saabuski pärast kõnet ning mõningaid kommentaare vaikus, kuigi teema iseenesest polnud ju ammendatud.
Pahatihti juhtub aga avalikus kommunikatsioonis see, et kui sa ise enam oma teemaga edasi ei tegele, teevad teised seda sinu eest. Ja omal moel. Poliitilise kommunikatsiooni uurijad (nagu näiteks Robert Entman, Claes de Vreese või Dan Jackson) on uurinud ajakirjanduse rolli selles protsessis – täpsemalt seda, millises raamistuses eelistab meedia sündmusi lahata. Üht meedias suhteliselt laialt kasutatavat võtet nimetatakse strateegiliseks raamistamiseks. See tähendab, et poliitiliste otsuste, kõneaktide või sündmuste kajastamisel ei keskenduta niivõrd nende sisule või põhiteemale, vaid spekuleeritakse selle võimalike motiivide üle.
Näiteks selle asemel, et lahata süvitsi mõnda poliitilist otsust, selle poolt- ja vastuargumente, võimalikke otseseid tagajärgi, keskendutakse hoopis poliitilisele strateegiale – miks nad ikkagi sellise otsuse langetasid? Kas asi on äkki erakonna vahepeal langenud reitingus? Loodavad nad sellega juurde saada valijaid? Kas selle otsuse eesmärk oli äkki hoopis mingilt muult teemalt tähelepanu kõrvale tõmbamine?
Iseenesest ei saa sellist kajastust vältida, sest ajakirjanduse kui valvekoera roll eeldab ka etteantud infos kahtlemist ning alternatiivsete tõlgenduste otsimist. Ent kui vaadata meedia mõju uuringuid, siis on näha, et strateegiline raamistamine ning konfliktipõhine kajastus mõjutavad ka auditooriumi hoiakuid negatiivsuse suunas. Ning kuna paljus otsitakse poliitikateemalistest uudistest kinnitust oma eelarvamustele, siis suurendab see nõudlust negatiivsust ja rünnakuid sisaldava kajastuse järele. Seda nähtust on hakatud nimetama küünilisuse spiraaliks.
Ka Ossinovski kõne järelkajad meedias on viimasel nädalal võtnud neidsamu strateegilisi varjundeid. Kõneainet on pakkunud pigem spekulatsioonid, kas ehk kõne polnud mitte sotside kaval mahhinatsioon joonistada Eesti poliitikas pingete telgi ümber selliselt, et põhiline vastasseis kujuneks sotside ja EKRE, mitte aga praeguste juhtivate erakondade, Reformi- ja Keskerakonna vahele.
Hagu lükkab veelgi alla see, kui poliitikud veel antud teema üle kirglikult vaidlema lähevad ning kui üleskutsete emotsionaalsus ka kodanikele eriti muud valikut jäta peale poole valimise. Nüüd on meil kõigil justkui valik, kas olla „koolikiusajast“ EKRE või „äärmuslike“ sotside poolt. Ja siinkohal teeb karuteene üles võetud teema – sallivus.
Kas sallimatusega saab sallimatuse vastu?
Minul tekib seepeale küsimus kodanikupositsioonilt: miks me nii teeme? Miks maalime me, püüdes justkui avada kõrvalseisjate silmi, hoopis esile uusi tonte?
„Meie“-vorm on siin sihilik, sest käimasolev sallimatuse teemaline debatt on ju meie kõigi ühine asi. Ja mõjub Eestile kui rahvusriigile hukutavamalt kui mõnisada või isegi mitu tuhat pisut teistsuguse nahavärviga inimest. Sest rahvusriik, vähemalt oma kõige enam levinud riigiteoreetilises käsitluses, ei põhine mitte verepuhtusel, vaid ühisel identiteedil. Kokkukuuluvustundel. Tajutud kogukonnal, nagu ütleks Benedict Anderson.
Eestlaseks olemine algab ikkagi ühiste asjade väärtustamisest. Minu inimesed on need, kes peavad oluliseks siinset keelt ja kultuuri, hoiavad Eestimaa loodust ja keskkonda, tajuvad kokkukuuluvust mitte ainult veresugulase, vaid ka sõbra, naabri ja töökaaslasega. See, kas ta eelistab EKREt või sotse, nüüd küll sellesse definitsiooni kuuluda ei tohiks.
Rahvuslus on ka ühendava potentsiaaliga jõud ja sellisena üks demokraatia allikatest. Erakonnad vajavad küll tähelepanu võitmiseks vastandumist, aga demokraatlik poliitiline süsteem tervikuna ühistunnet. Kuidas sotside mõõdukamad valijad terava vastandumisega kaasa tulevad, näitab aeg. Küll on see aga vesi EKRE veskile.
Eesti poliitika tervikuna aga dialoogivõimetusest vaevalt et võidab. Või kuidas on valimiste-eelne Vene kaardi või Savisaare kaardi välja mängimine Eestis paremaks muutnud?
Häbimärgistamine kasvatusmeetodina traumeerib, mitte ei ravi
Sama kehtib ka ühiskonna tasandil. Negatiivne eelhoiak kellegi suhtes ei ole just hea lähtekoht nende hoiakute muutmiseks või maailma avardamiseks.
Meenub mu enda esimene kooliaasta. Kooli minnes olin küll klassikaaslastega vaimses ja füüsilises arengus samal tasemel, kuid aasta noorem ning suuresti kodus, mitte lasteaias kasvanud. Ja nagu kogemus näitas, siis võib väljaspool teiste laste kollektiivi õppida küll lugema, kirjutama ja arvutama ning palju muudki, kuid huntidega koos uluma nii ei õpi.
Olin niisiis pigem eraklik laps ning nagu koolis selgus, olid mul ka silmad võrdlemisi märja koha peal. Nagu järgmistes klassides kuulda sain, olid mu klassiõed leidnud, et nii ei lähe kohe mitte ning otsustasid mind kasvatama hakata. Nende loogika oli, et kui nad mulle piisavalt sageli halvasti ütlevad, siis ma harjun sellega ära ega puhke enam nutma. Väikeste eksperimenteerijate hüpotees lükkus aga paraku ümber ning õnneks tegid nad sellest üsna pea ka omad järeldused.
Mina tegin ka ning ei soovitaks sama taktikat terve ühiskonna mastaabis korrata. Kasvatamine negatiivse tagasiside kaudu ei taga seda, et kasvatuse tulemus vastaks positiivsele programmile.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Mari-Liis Jakobson: halvasti ütlemine hoiakuid ei muuda ehk ärme maali endale ise tonte | https://www.err.ee/561163/mari-liis-jakobson-halvasti-utlemine-hoiakuid-ei-muuda-ehk-arme-maali-endale-ise-tonte | Vaevalt et Eesti poliitika tervikuna võidab erakondade dialoogivõimetusest, leiab politoloog Mari-Liis Jakobson oma kommentaaris. |
Idee tekitas avalikkuses kahinat juba möödunud kuu lõpus, kui valitud teadlased, advokaadid ja ettevõtjad kogunesid Bostonis suletud uste taga arutlema projektiga seonduvate tehniliste väljakutsete ning eetiliste, õiguslike ja ühiskonda laiemalt puudutavate küsimuste üle. Kohati peljati isegi, et projekt võimaldab luua n-ö laboris disainitud inimesi, kellel puuduvad vähemalt geneetilises mõttes vanemad.
Nii toonitatakse ajakirjas Science projekti kirjeldavas artiklis, et selle peaeesmärk sarnaneb 2004. aastal lõppenud Inimgenoomi Projektiga. Pärilikkusaine lugemise ja analüüsimise asemel loodetakse seekord odavamaks muuta aga selle sünteesimist ehk geenikoodi kirjutamist – järgmise kümne aastaga vähemalt tuhandekordselt. Hetkel kuluks inimgenoomi moodustava vähemalt kolme miljardi tähe valmistamiseks kuni kolm miljardit dollarit, mis on võrreldav esimese inimgenoomi järjestamiseks kulunud rahasummaga.
Täielikult sünteetilistes genoomides pole iseenesest midagi uut. Seni on teadlased piirdunud aga vaid viiruste ja bakteritega, mille valmistamiseks ning elus hoidmiseks tarvilike instruktsioonide arv on tunduvalt väiksem. Näiteks keerukama pärmi genoomi valmistatakse loodetakse lõpule jõuda järgmise aasta lõpuks. Võrreldes inimestega koosneb seene genoom vaid umbes kümnest miljonist aluspaarist.
Teadlasrühm näeb esimeste sammude pikkade pärilikkusaine lõikude, näiteks geenilookuste, sünteesi, mis haaraksid endasse lisaks üht võit teist valku kodeerivale geenile ka seda ümbritsevat pärilikkusainet. Kuigi seda peeti aastaid vähetähtsaks, on tänaseks selge, et see täidab muu hulgas reguleerivat rolli. Järkjärguliselt liigutaks edasi laiemalt levinud haiguste avaldumiseni viivate DNA lõikude ja ka tervete kromosoomide sünteesini.
Samuti võiks olla üheks projekti tulemiseks üliohutud rakuliinid, mis ilmutaksid resistentsust erinevate viiruste ja vähi suhtes ning kust oleks eemaldatud näiteks prioonite geenid ja endogeensed korduvad pärilikkusainelõigud, et parandada genoomi üldist stabiilsust. Lisaks saaks neist eetikaprobleemide vältimiseks eemaldada reguleerivat rolli täitvad pärilikkusaine lõigud, mille toimel arenevad rakud sugurakkudeks. Viimaks võiks sünteetilise genoomiga rakke kasutada tüvirakkudel põhinevates teraapiates, et muuta neid senisest töökindlamaks.
Täiendavate võimalustena nähakse rakukultuuride vähenõudlikumaks muutmist, mis võimaldaks vähendada kasvulahusele tehtavaid kulutusi, ja sünteetilise sea genoomi loomist, millel oleks potentsiaali vähendada liikideülese organite siirdamisega seonduvad tüsistuste esinemissagedust.
Projekti esitlenud teadlasrühm loodab, et sihipärase arendustööga saab teha juba selle aasta alguses ja nad suudavad hankida selleks ajaks umbes 100 miljonit dollari suuruse algfinantseeringu. Bostoni kohtumisel osalenud Imperial College Londoni professor Tom Ellis märkis aga, et isegi tarviliku finantseeringu saamisel osutub hoopis suuremaks probleemiks aga selleks kuluv aeg. Täiendavate partnerite leidmiseta oleks tegu pigem 15—20 aastat vältava projektiga. Praeguste tehnoloogiate juures pole selle realiseerida aga kindlasti võimalik vähem kui viie aastaga. Samuti pelgas Ellis, et vaid inimgenoomile keskendumine võib viia liiga kitsa lõpptulemini.
Vaatamata teadlasrühma poolt välja toodud potentsiaalsetele rakendusaladele pole aga sugugi terve kogukond veendunud projekti otstarbekuses. Näiteks vastavalt Northwesterni ja Stanfordi ülikoolis töötavad Laurie Zoloth ja Drew Endy nentisid Bostoni kohtumise ajal, et mõistlikum oleks tegeleda vähem vastuoluliste ja juba lühemas perspektiivis kasu toovate genoomidega. Samuti kritiseerisid nad toona Churchi ja teisi projekti kavandamises osalenud teadlasi vähese avatuse eest. | Mõjukas teadlasrühm tahab sünteesida terve inimgenoomi | https://novaator.err.ee/259108/mojukas-teadlasruhm-tahab-sunteesida-terve-inimgenoomi | Veerandsada maailma juhtivat sünteetilise bioloogia vallas tegutsevat teadlast esitlesid avalikult kava valmistada selle keemilisest osistest terve inimgenoom. Eesmärgi poole püüdlemine kannustaks tagant uute pärilikkusaine sünteesimiseks sobilike tehnoloogiate loomist, mis kiirendaks omakorda näiteks arstiteaduse ja põllumajanduse arengut. |
"Poc That Still A Ryda" on tema uue albumi esimene singel ja lauljatari enda kinnitusel sisaldab kokkuvõtet terve albumi materjalist, tähendab see siis mida iganes.
Video on lahe, kuigi ka selle kohta pole midagi täpsemat teada. Uus album tuleb suvel ja ka sellest ei ole rohkem detaile tilgutatud. | Päeva video: M.I.A. - "Poc That Still A Ryda" | https://kultuur.err.ee/312409/paeva-video-m-i-a-poc-that-still-a-ryda | M.I.A. oskab ikka olla nii otsekohene kui ka vett segada. |
Avavaatus stardib juba täna Austrias, kus Eesti aja järgi kell 21.15 algavas kohtumises on meie vastaseks Valgevene, vahendab volley.ee.
Valgevene on Eesti alagrupi, kuhu kuuluvad lisaks ka Austria ja Luksemburg, kõige müstilisem liige. Rahvusmeeskonna treenerite jaoks tegi ettevalmistumise raskeks, et viimase hetkeni polnud selge, millise koosseisuga Valgevene mängima tuleb. „Kindlasti tuleb sealt mingeid üllatusi. Füüsiliselt on tegemist väga võimsa meeskonnaga, kellel on ka korralik kvaliteet. Mäletame neid kahe aasta tagant,” lausus koondise peatreener Gheorghe Crețu. Muide, just mängud Valgevenega 2014. aasta mais olid Crețule Eesti meeskonna peatreenerina esimesed. Toona kaotati mõlemad võõrsil peetud kohtumised 1:3.
Eelmisel aastal jäi Valgevene Euroopa liigas Sloveenia, Kreeka ja Türgi järel alagrupis neljandaks ning finaalturniirile ei pääsenud. Mängiti ka Euroopa meistrivõistlustel, ent kohtumistes Belgia, Poola ja Sloveeniaga geimivõiduni ei jõutud, tasuks 16. koht.
Ettevalmistust Euroopa liigaks alustas koondis 12. mail Rakveres. Kolmenädalase laagriga oli eesmärk taas meelde tuletada eelmisel aastal suurepäraselt sujunud asjad, mis viisid Eesti Euroopa liigas esinelikusse ja EM-il ajaloo kõrgeimale kohale, ning kuna hooajad lõppesid palluritel erinevatel aegadel, siis kõik mängijad füüsiliselt enam-vähem samale joonele viia. „Meeskonnas on hea atmosfäär. Esimesest päevast saati olen tundnud suurt rõõmu, et selle grupiga taas tööd teha saan. Rakvere laagris panime suurt rõhku füüsilisele ettevalmistusele, et kõik mehed saaksid ühele joonele, kuid loomulikult olid tähtsal kohal ka pallitreeningud ja seal tehniliste nüansside lihvimine,” selgitas Crețu.
Rahvusmeeskonna kapten Kert Toobal lisas, et peamine on see, et kõik mehed on enam-vähem terved. „Kõigil on sära silmis ja tahtmist võitlusse asuda,” sõnas ta. Kuigi ettevalmistusperioodil teiste koondistega kontrollmänge pidada ei õnnestunud (ainsaks jäid kaks omavahelist treeningkohtumist), Toobal selles miinust ei näe. „Meeskonna kvaliteet on juba nii kõrge, et suudame ka omavahel väga tuliseid mänge pidada. Pealegi Austria turniiriga ei saa Euroopa liigas niikuinii kõik selgeks, otsustavad mängud toimuvad ikkagi Rakveres ja enne seda on meil veel võimalus Türgi turniiril asju sättida. Eesmärk on oma hea rütm leida ja rohkem enda tegemistele keskenduda,” rääkis Toobal.
Euroopa liiga finaalturniir toimub 1.-2. juulini Bulgaarias Varnas, kuhu pääsevad lisaks korraldajale alagruppide võitjad ja parem teise koha omanik. Teise gruppi kuuluvad Bulgaaria kõrval Albaania, Makedoonia ja Taani. Euroopa liiga võitja tagab 2017. aastaks koha Maailmaliigasse.
„Ei ole mõtet seada väiksemat eesmärki kui Maailmaliiga koht. Eelmisel aastal võitsime reipalt alagrupi, ent finaalturniiril meil hästi ei läinud. Sel korral tahaks jõudu ühtlasemalt jaotada,” ütles Toobal.
Rahvusmeeskonna koosseis Euroopa liigaks:
Sidemängijad: Andres Toobal, Kert Toobal
Nurgaründajad: Karli Allik, Keith Pupart, Rauno Tamme, Robert Täht
Diagonaalründajad: Renee Teppan, Oliver Venno
Temporündajad: Andri Aganits, Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Kevin Soo
Liberod: Denis Losnikov, Rait Rikberg
Peatreener: Gheorghe Crețu
Treener: Rainer Vassiljev
ÜKE treener: Mirko Fasini
Füsioterapeut: Siret Kalbus
Statistik: Alar Rikberg
Mänedžer: Mihkel Sagar | Eesti võrkpallikoondis alustab täna Euroopa liigat | https://sport.err.ee/86932/eesti-vorkpallikoondis-alustab-tana-euroopa-liigat | Eelmisel aastal Euroopa liigas final four’i jõudnud Eesti meeste võrkpallikoondis jahib tänavu sarjas kõrgemat kohta. Enne võidu peale mängimist on aga vaja esmalt edukalt läbida kaheosaline alagrupifaas. |
„Rattaklubi Peloton annetab kogu võistluse tulu psühholoogilist tuge vajavatele lastele kampaania „Katkised hinged” raames,” kommenteeris teist aastat etappi korraldava rattaklubi Peloton juht Rene Mandri. „Toome võistluspaika ka fondi vabatahtlikud koos maskott Mõmmikuga, lisaks on kõigil võimalik soetada heategevuslikke meeneid. Rada on ettevalmistatud, ilmataadiga kokkulepped tehtud, tulemas on igati sportlik laupäev. Lihtsalt peale seda on ehk abivajavatel väikestel lastel veidigi kergem.”
Sarja kolmas etapp saab stardi kell 12 Lähte Spordihoone juurest, trass viib ratturid Vedu kaudu Kukemetsa karjääri ja ringiga Linnamäe kaudu tagasi. Raja kõrgeimas punktis asuvas mäefinišis lisab rattureile folkmuusikaga toonust Väägvere kapell. Nööbiku lastesõidud toimuvad kohe peale maratoni starti Lähte Spordihoone kõrval ning FruitXpress poolmaratoni lähe antakse kell 13.30.
Eeldatavasti saab sari sellel hooajal esimest korda kodumaise võitja, kuivõrd tänase seisuga kahel esimesel etapil tipus trooninud lätlased sedakorda siia ei jõua.
Kokku on etapile eelregistreerunud 1173 ratturit, pikale distantsile suunduvad neist 692, FruitXpress poolmaratonile 287 ning lastesõitudele 194 tulevast mudilast. | Lähte rattamaraton sõidetakse heategevuslikul eesmärgil | https://sport.err.ee/86933/lahte-rattamaraton-soidetakse-heategevuslikul-eesmargil | Laupäeva keskpäeval startiva Hawaii Express Estonian Cup Lähte rattamaratoni tulud annetatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile. |
Teadaolevalt võtab kelm asutusega ühendust inglisekeelse e-kirja teel, kuhu ei ole lisatud kirja autori kontaktandmeid, kuid soovitakse esimeses kirjas hinnapakkumist suurema seltskonna majutamiseks, rääkis petuskeemist politsei pressiesindaja Ruth Vilusaar.
"Seejärel edastatakse ettevõttele mitme krediitkaardi andmed ja palutakse soovitud summa kaartide vahel jagades asutusel tasuda. Hiljem keeldutakse majutusest ja palutakse raha teisele kontole tagasi kanda," märkis Vilusaar.
Politsei palub suhtuda ettevaatlikkusega sarnastesse kirjadesse ja sellise kirja saamisel kindlasti võtta ühendust politseiga.
Hetkel politseile teadaolevalt keegi kelmustes kahju kandnud ei ole. | Kelmid üritavad väikemajutajatelt pettusega raha saada | https://www.err.ee/561051/kelmid-uritavad-vaikemajutajatelt-pettusega-raha-saada | Politsei sai sel nädalal infot, et Pärnumaal üritavad kelmid väikemajutusega tegelevatelt ettevõtetelt raha välja petta. |
Uueks peasekretäriks võib tõusta praegune erakonna Lasnamäe osakonna esimees ja SDE riigikogu fraktsiooni nõunik Kristen Kanarik.
Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski kandidaat peasekretäri kohale peab ametisse astumiseks saama üldkogu kinnituse.
“Kristen Kanarik on läbi ja lõhki sotsiaaldemokraat ning olnud erakonna liige kümmekond aastat, ta tunneb erakonda ning samas on ta ka hästi kursis riigikogu ja ministeeriumide töökorraldusega,” tõi Ossinovski esile võimaliku uue peasekretäri tugevusi.
Erakonna tänane peasekretär Inara Luigas on teavitanud erakonna liikmeid oma otsusest amet üldkogul maha panna.
“Viimane aasta on olnud töömahukas ning olen otsustanud, et veidi enam kui aasta enne järgmisi valimisi on õige aeg teatepulk üle anda,” selgitas Luigas.
SDE üldkogu toimub laupäeval Jõhvi kontserdimajas. | SDE vahetab peasekretäri | https://www.err.ee/561050/sde-vahetab-peasekretari | Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu määrab laupäeval erakonnale uue peasekretäri, sest praegu ametikohta täitev Inara Luigas loobub. |
Prokuratuur süüdistab majanduskuritegudes Roland Põtra (53), Valter Malmi (57) ja Tiina Tõnissood (45) ning kaht nendega seotud osaühingut, ütles prokuratuuri pressiesindaja Arno Põder ERR.ee-le.
Süüdistuse põhjal kulutasid ja omastasid Põder ja Malm aastatel 2008–2012 enda juhitud MRP Ärigrupp vara kogusummas 841 000 eurot. Nimelt võtsid nad ettevõttele põhjendamatuid kohustusi ja eelistasid oma huve teiste võlausaldajate huvidele ning põhjustasid sellega ettevõtte maksevõime olulise vähenemise ja maksejõuetuse.
"Kokku üritasid mehed süüdistuse kohaselt tekitada ettevõttele üle kolme miljoni euro kahju, kuid tsiviilhagid on esitatud väiksemas summas, sest osa süüdistatavate tehinguid tunnistati hilisema pankrotimenetluse käigus kehtetuks," ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.
Kriminaalasja uurimisel selgus, et Põder ja Malm kasutasid ettevõttest raha väljakandmiseks erinevaid skeeme - näiteks esitas ettevõte pangale laenuraha väljamaksmiseks dokumente tööde kohta, mida tegelikult ei tehtud ning osa saadud laenurahast kanti hoopis nende endi isiklikele kontodele.
Samuti tegid mehed süüdistuse põhjal mitmeid tehinguid kolme Valgas asuva kinnistuga, mille eesmärk oli viia vara ettevõttest välja ning tekitada endale kunstlik eelis teiste võlausaldajate ees.
"Kuna ettevõttel polnud pärast neid tehinguid enam vara pangalaenu tasumiseks, läks ettevõte pankrotti," märkis Hänilene.
Ühtlasi süüdistatakse Põtra ja Malmi selles, et nad jätsid maksuhaldurile esitatud tuludeklaratsioonides kajastamata kinnistute müügilt saadud tulu, mille tulemusel jäi riigile laekumata kokku 424 000 eurot tulumaksu.
Põtra ja Tõnissood süüdistatakse ka rahapesus, sest nad korraldasid ettevõttest välja viidud rahaga mitmeid tehinguid, mille eesmärk oli uurimisandmeil raha kriminaalse päritolu varjamine.
Samuti on Tõnissoole esitatud süüdistus soodustuskelmuses, mis seisnes selles, et ta taotles aastail 2009–2011 oma firmale PRIA-lt pettuse teel ligi 63 000 eurot investeeringutoetusi, millest PRIA maksis välja 34 000 eurot. Tõnissoo töötas samal ajal ka PRIA-s ametnikuna ja lahkus omal soovil töölt 2012. aastal.
Malm ja Põder on kunagised Reformierakonna liikmed ning Malm oli aastaid tagasi Valga linnavolikogu aseesimees ja volikogu liige.
Prokuratuuri taotlusel on Tartu maakohus võimaliku konfiskeerimise tagamiseks arestinud ligi 340 000 euro väärtuses süüdistatavate pangakontodel olnud raha ja ühe kinnistu.
Kriminaalasja uuris Lõuna prefektuur ja uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Tartu maakohus otsustas mai lõpus, et kriminaalasja hakatakse arutama 4. jaanuaril. | Üle miljoni euro suuruse kahju tekitamises süüdistatavad astuvad kohtu ette | https://www.err.ee/561049/ule-miljoni-euro-suuruse-kahju-tekitamises-suudistatavad-astuvad-kohtu-ette | Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas kolmele inimesele ja kahele ettevõttele süüdistuse üle miljoni euro suuruse kahjuga majanduskuritegudes ning saatis nad kohtu ette. |
Prantsusmaa võõrustab tänavust EM-finaalturniiri, mis algab 10. juunil ning Pariis on üks kümnest võõrustajalinnast. Pealinna kuulsaima vaatamisväärsuse ehk Eiffeli torni juures on planeeritud avada hiiglaslik fänniala, kus oleks võimalik kõiki matše suurtelt ekraanidelt vaadata, vahendab BBC.
Mullu sügisel toimus aga Pariisis terrorirünnak ning sel nädalal teatas USA Prantsusmaa ametnikele, et luureandmetel võidakse ka EM-i ajal rünnakuid korraldada. Novembris plahvatasid pommid ka Stade de France’i kõrval, väidetavalt üritasid enesetaputerroristid ka staadionile pääseda ja tahtsid pomme seal õhkida.
Cadot kirjutas siseministrile, et kuna Pariisi politseinikud on niigi ülekoormatud ja lisaks on suur terrorioht, tuleks fänniala sulgeda vähemalt nendeks 12 matšiks, mis toimuvad Pariisis Parc des Princes’i staadionil ja äärelinnas Stade de France’i staadionil.
Cazeneuve pole veel avalikult Cadot’ ettepanekule vastanud, kuid Prantsusmaa peaminister Manuel Valls sõnas, et tema arvates peaks kõikides võõrustajalinnades olema fännialad avatud vastavalt plaanidele, välja arvatud juhul, kui on reaalne oht.
Kuu aega vältavale finaalturniirile oodatakse umbes miljon jalgpallifänni üle kogu maailma. Turvalisuse eest hoolitsevad enam kui 90 000 politseinikku, sõdurit ja eraturvamest, lisaks on võistluspaikade ja harjutusväljakute kohal lennukeeld, lisaks ütles EM-i turvaülem, et turniiri ajal rakendatakse uudne droonivastane tehnoloogia. | Politseijuht tahab Pariisis EM-i fänniala sulgeda | https://sport.err.ee/86934/politseijuht-tahab-pariisis-em-i-fanniala-sulgeda | Pariisi politseijuht Michel Cadot kirjutas Prantsusmaa siseministrile Bernard Cazeneuve’ile palvega sulgeda jalgpalli EM-i fänniala Pariisis, mis on mõeldud umbes 90 000 jalgpallisõbrale. |
Teisipäeval kell 21 sai politsei teate võimalikust joobes juhist Kehtna alevikus ning patrullpolitseinikel õnnestus joobes juhi sõiduk Keava alevikus peatada. Kontrollimine näitas, et juht oli tarvitanud alkoholi.
Joobes roolikeerajaga olid autos mees ja naine, kes olid rahulolematud, et politsei nende teekonna lõpetas ning solvasid töökohustusi täitnud politseinikke.
"Mõlemad kaasreisijad väljendasid häälekalt oma pahameelt ja neid ei tundunud põrmugi häirivat fakt, et nende juht on tõsises joobes ning ka neile ohtlik," ütles Rapla politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Jaan Aas.
Ametnikke solvanud mees ja naine toimetati arestikambrisse peatäit välja magama.
Kolmapäeval karistas Pärnu maakohus politseinikke solvanud meest rahatrahvi ja naist viiepäevase arestiga.
"Täname inimest, kes meid joobes juhist teavitas ja muutis sellega meie liikluspilti turvalisemaks. Julgustame inimesi seda ka edaspidi tegema," ütles Aas.
Alkoholi või narkootikumide mõju all sõitnud juhid on tänavu põhjustanud 55 õnnetust. Joobes juhtide süül toimunud õnnetustes on hukkunud üks ja viga saanud 82 inimest. | Roolijoodikut kaitsma asunud reisikaaslased solvasid politseinikke | https://www.err.ee/561043/roolijoodikut-kaitsma-asunud-reisikaaslased-solvasid-politseinikke | Raplamaal tabas politseipatrull teisipäeval roolijoodiku, kelle autos olnud joobes kaaslased solvasid korravalvureid, mistõttu politseinikud toimetasid seltskonna arestimajja. |
Zika viirus põhjustab rasedate naiste veel sündimata lastele mikrotsefaaliat ja muid raskeid ajukahjustusi. Enamik täiskasvanutest põevad viiruse läbi nii, et nad seda ei märkagi. Seos Zika ja mikrotsefaalia vahel tuli ilmsiks möödunud sügisel Brasiilias, kus on kinnitatud rohkem kui 1400 mikrotsefaaliajuhtumit.
„Kuigi Zika viirusega seotud riskid võivad olla minimaalsed, ei taha ma riskida sellega, et võin endaga midagi kaasa tuua, mis võib mõjutada mu naist, kes ootab last,” kommenteeris 27-aastane Van Garderen. „Kui tingimused oleksid teistsugused, tahaksin väga, et mind valitaks USA koondisesse, aga perekond on minu jaoks esmatähtis ja selle otsuse tegemine polnud raske. Loodan, et saan jälle võistelda 2020. aasta olümpial.”
Enam kui sada juhtivat rahvatervise eksperti avaldasid eelmise nädala lõpus kirja, kus märkisid, et Zika viiruse nakkusoht on liiga suur, et olümpiamänge ohutult korraldada. Kiri, mis saadeti maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) peadirektorile Margaret Chanile, sedastas, et augustis Rio de Janeiros toimuvad olümpiamängud tuleks viia teise asukohta või edasi lükata.
Aga WHO lükkas avalduse tagasi ja ütles, et Brasiilia on ainult üks ligi 60 riigist ja piirkonnast, kus Zika-viirus on tuvastatud ning et inimesed jätkavad reisimist nende riikide ja piirkondade vahel erinevatel põhjustel olümpiamängudest olenemata.
„Parim viis nakkusriski vähendada on järgida rahvatervisega seotud reisinõudeid,” teatas WHO.
WHO soovitab rasedatel naistel Zika-viiruse levikupiirkondadesse, sh Rio de Janeirosse mitte reisida. Samuti soovitab WHO kaitsta end võimalikult hoolikalt sääsehammustuste eest ning vältida kaitsmata vahekordi.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee ütles, et jälgib Zika arengut, et tagada ajakohane teave ja suunised, kuid on korduvalt öelnud, et viirus ei kujuta olümpiamängudele mingisugust ohtu. | USA rattur loobus Zika viiruse tõttu Rio olümpiast | https://sport.err.ee/86935/usa-rattur-loobus-zika-viiruse-tottu-rio-olumpiast | Kahel korral Tour de France’il viienda koha saanud USA jalgrattur Tejay Van Garderen teatas, et ei soovi Brasiilias leviva Zika viiruse tõttu olla USA koondise Rio olümpia kandidaat, kuna tema abikaasat on lapseootel ja ta ei taha nende tervisega riskida. |
Kindralmajor Valeri Saar teenib Eesti sõjalise esindajana Euroopa Liidu ja NATO juures.
Saar on lõpetanud Žitomiri kõrgema õhukaitse raadioelektroonika sõjakooli, Harkivi õhukaitse akadeemia akadeemilised kursused, Bundeswehri staabi- ja juhtimisakadeemia Saksamaal ning kursused NATO kaitsekolledžis ja Balti kaitsekolledžis.
Kindralmajor Saar on teeninud Eesti kaitseväes selle algusest. Ta on teeninud üksiku raadiotehnilise õhukaitsepataljoni ülema, õhuväe staabi ülema, kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja ning staabiülema asetäitjana NATO treeningmissioonil Iraagis. Alates 2012. aastast on kindralmajor Saar teeninud sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures.
Kindralmajor Saar on pälvinud Kotkaristi III ja IV klassi teenetemärgid, samuti kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Kaitseliidu teenetemärke.
Lähiajal naaseb Saar Eestisse ning tema ametikohale Brüsselis asub praegune kaitseväe peastaabi ülem kommodoor Igor Schvede. | President andis Valeri Saarele kindralmajori auastme | https://www.err.ee/561045/president-andis-valeri-saarele-kindralmajori-auastme | President Toomas Hendrik Ilves ülendas kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase ettepanekul brigaadikindral Valeri Saare kindralmajori auastmesse. |
"Miniturniiri" 12. hooaja võitis Tallinna 21. kooli võistkond koosseisus Kaisa Pollisinski, Tuule Kangur, Rebekka Helena Pindma, Karl Uljas Mölder ja Andreas Ulman. "Mnemoturniiri" esindavad Jüri Aarma, Marju Kõivupuu, Mart Juur, Tarmo Tiisler ja saatejuht Ivo Linna.
Nii mängijad kui ka kuulajad saavad saatest teada, milline kuningas võttis kasutusele etiketi, miks ei saa luureteenistuses kasutada närilisi ja milliseid lemmikuid saab kaasa võtta ühte erilisse pimendatud kohvikusse Jaapanis.
Tallinna 21. kooli mälumängumeeskond sõidab üsna pea eurosaadik Kaja Kallase kutsel tutvumisreisile Brüsselisse Euroopa Parlamenti. Reisi käigus saavad nad ülevaate Europarlamendi tööst ja hoonest, kus võetakse vastu Euroopa Liidu seadusi. Tallinna 21. kooli õpilaste tulemus on erakordne, sest esmakordselt "Miniturniiri" ajaloos on hooaja peavõitjad tiitlikaitsjad - neile kuulub ka 11. hooaja parim punktisumma.
Lõbus kohtumismäng "Miniturniiri" ja "Mnemoturniiri" meeskondade vahel on Vikerraadio eetris laupäeval, 4. juunil kell 10.10.
Saate toimetasid Kadri Tiisel ja Marje Lenk, salvestas Vivika Ludvig. | "Mnemoturniiri" ja "Miniturniiri" meeskonnad panevad oma teadmised proovile | https://menu.err.ee/291074/mnemoturniiri-ja-miniturniiri-meeskonnad-panevad-oma-teadmised-proovile | Traditsiooniliselt kohtub Vikerraadio koolinoorte mälumängu "Miniturniir" võitjameeskond kevadeti "Mnemoturniiri" meeskonnaga, et erisaates vastastikku üksteise teadmised proovile panna. |
Kümme aastat erinevates profiklubides leiba teeninud Pütsep ja 2009. aastal mägirattamaratoni EM-il pronksi võitnud Caspar Austa võivad ka sel korral meeldivalt üllatada. Hiljuti 40. juubelit tähistanud Pütsep ratast kindlasti veel varna ei riputa – kodumaal jagub väljakutseid küllaga, vahendab Spordipartner.ee.
Eesti eest on väljas veel Peeter Pruus, Peeter Tarvis, Sten Erik Ottender ja Margus Sirvel.
Naistest on stardis Greete Steinburg, Liisa Ehrberg, Iiris Õunmaa ja Tatjana Dobolina. | Erki Pütsep teeb Siguldas viimase tiitlivõistluse | https://sport.err.ee/86936/erki-putsep-teeb-siguldas-viimase-tiitlivoistluse | Pühapäeval Lätis Siguldas peetavatel mägirattamaratoni Euroopa meistrivõistlustel teeb oma viimase tiitlivõistluse värvika karjääriga eksproff Erki Pütsep. |
Loo keskmes on äpu detektiiv Holland March (Ryan Gosling) ja kerekas väljapressija Jackson Healy (Russell Crowe), kes saavad ülesandeks leida kadunud neiu Amelia. Ülesanne viib mehed kokku pornoäriga ja ühe selle valdkonna staari tapmislooga.
Film algab efektselt: kümneaastane poiss varastab isa voodi alt meesteajakirja ja läheb seda sirvides oma tuppa, tema selja taga sööstab läbi maja mäeveerult alla auto, käib mitu korda üle katuse ja juurde jooksnud poiss leiab auto kõrvalt sellest välja paiskunud pornotähe, kelle pilti ta äsja imetlenud oli. Sama peadpööritavalt sündmustik edasi ei lähe, vaid keskendub kahe tulevase semu kohtumisele ja koostööle, ühendavaks lüliks seesama pornostaari surm ja Amelia kadumine.
Tegevustik paigutub 70ndate lõpu Los Angelesse, täiskasvanute meelelahutusmaailma õitseaega ja -kohta, mida ilmestavad ajastutruud kujunduselemendid nagu värvilised kostüümid, soengud, laiad uhked autod, ja tegelaste seast leiab ka mustanahalise badass 'i, mida võib lugeda viitena blaxploitation 'i vastukaaluks kujunenud valgete kangelaste filmidele. "Head tüübid" ehitub Marchi ja Healy vahelisele sõprussuhtele, mis areneb nende ühise uurimistöö käigus. Siit ei tasu otsida midagi sellist, mille pärast peaks pingutama mõtlemiskeskust, sest filmi faabula kulgeb oma suva järgi - kui on vaja pööret, siis see ka tuleb, nõudmata eelnevat sisulist ettevalmistust. Pahad on pahad ja head on head, ohvrid jäävad ohvriks ja tegelikud niiditõmbajad paljastuvad lõpus. Üpris skemaatiline ja lihtne linalugu, mis heroiseerib valget meest, kes on otsustanud korra jaluleseadmise oma kätte võtta.
Ainus vahe tõeliste kangelastega on see, et March ja Healy ei tee seda sisemisest kohusetundest, vaid raha pärast, peamiseks vaenlaseks osutub palgamõrvar John Boy (Matt Bomer), kelle tegevus ja stiil on rafineeritum ja cool 'im kui peategelastel.
Sisult kandvaaks pooleks muutuvad krimiloo jälgimise asemel Marchi ja Healy naljad, musta huumorit jagub ka kaklusstseenidesse, mille vahel tegelased tarantinolikult filosofeerivad. Samas puudub filmil kandev sisuline selgroog, mis sketšide jada koos hoiaks. Amelia otsimise liin jääb semude vaimutsemisele taustaks ning sõnumit sellest ei kooru, kuigi viitab ärimeeste räpastele mängudele ning Detroiti autotööstuse, organiseeritud kuritegevuse ja pornomaailma seotusele, kuid see pole midagi sellist, mida vaataja ei pruugiks enne teada.
"Nice Guys" on pelgalt õhtusisustus ja publik tuleb vaatama Ryan Goslingi ja Russell Crowe'd. Gosling teeb filmis tola, karu moodi Crowe on kõvem tegelane. Imagoloogiliselt on Marchi ja Healy tegelaskujud aga Hollywoodi komöödiaklassikute Stan Laureli ja Oliver Hardy arendus. Totaka Laureli ja kohmaka Hardyga väntas Hollywood 1920-40ndate vahel 250 filmi, 1970-80ndatel said nad uue elu televisiooni vahendusel ja slapstick -komöödia värvikate esindajatena paigutuvad Laurel ja Hardy ehk "Paks ja peenike" kinoklassikas Charlie Chaplini kõrvale.
Loodetavasti ei võta tänapäeva Hollywood plaani teha Goslingist ja Crowe'st uut Laureli ja Hardyt, ehkki stsenaarium jätab võimaluse arvukateks jätkuosadeks. Blacki filmi senist kassaedu vaadates võib arvata, et vaataja eelistab Goslingi ja Crowe'd näha siiski teistsugustes rollides. Avanädalal jäi "Nice Guys" alla arvutimängu "Angry Birds" frantsiisile, koomiksimärulile "Kapten Ameerika" ja isegi komöödiale "Naabrid 2", mis kõik ka meie kinodes. Ehk siis, saab ka paremini ja suvel on üldse etem lugeda aias võrkkiiges raamatut.
Filmikommid jätkuvad suvel kultuuriportaalis, Klassikaradios tuleb paus. | Tõnu Karjatse filmikomm: Gosling ja Crowe teevad Laureli ja Hardyt | https://kultuur.err.ee/312401/tonu-karjatse-filmikomm-gosling-ja-crowe-teevad-laureli-ja-hardyt | Suvine aeg peaks kuuluma puhkusele, lõõgastumisele, seda on silmas pidanud ka kinokavade koostajad, jättes suvve kergemad, vaataja suhtes mitte eriti nõudlikud filmid. Kinod pakuvad suvel muinasjutte, romantilisi komöödiaid või pretensioonituid põnevikke. Shane Blacki "Head tüübid" (The Nice Guys, 2016) on žanrilt sõbrakomöödia, mis flirdib noir-tüüpi krimipõnevikuga. |
Teostatud rekonstrueerimistööde eesmärk oli nii auto kui kergliiklejate sõidumugavuse suurendamine ja liiklusohutuse taseme tõstmine.
Samaaegselt sõidutee, jalgratta- ja jalgteede ning kõnniteede ehitusega toimus tehnovõrkude rekonstrueerimine ning uue sademeveekanalisatsiooni torustiku ehitus.
Tööde käigus rajati paaritute numbritega majade poolele kahe meetri laiune kõnnitee ja paarisnumbritega majade poolele kinnistute aedade asukohast lähtudes varieeruvalt keskmiselt 3,5 meetri laiune kergliiklustee. Rekonstrueeriti tänavavalgustus ja uuendati liikluskorraldusvahendid.
Tööde lepinguline tähtaeg on 30. juunil. | Tallinnas rekonstrueeritud Pärnu maantee lõik avatakse liiklusele esmaspäeva varahommikust | https://www.err.ee/561041/tallinnas-rekonstrueeritud-parnu-maantee-loik-avatakse-liiklusele-esmaspaeva-varahommikust | Tallinna kommunaalamet kinnitas, et rekonstrueeritud Pärnu maantee lõik avatakse liiklusele esmaspäeva varahommikust. |
"Seda me testisime, et milline on pärast neid [presidendikandidaatide kandidaatide]kuulamisi juhatuse liikmete eelistus ja eelistus oli Allar Jõks," ütles Herkel ERR-i uudisteportaalile.
"Sellist kavatsust, et nüüd lukku lüüa midagi meil ei ole kunagi olnud. Pigem see jääb ikkagi uuele juhatusele. Erakonnana me saame seda otsust kõige selgemini teha 5. augustil, kui meil toimub esinduskogu," lisas ta.
Mati Ilisson lisas omalt poolt, et eilne juhatuse koosoleku tulemus ei ole kuidagimoodi siduv. "Eile arutleti, kes praeguste teadmiste juures, kui on ära kuulatud neli kandidaati, siis praeguse seisuga eelistus langeks Jõksile. Aga see ei ole mingil meil siduv täna veel ametlikult," rääkis Ilisson.
"Sisuline arutelu või debatt läheb ikkagi esinduskogusse augusti alguses. Muidugi uus juhatus võib teisiti otsustada, aga praegu on otsus selline ja ma arvan, et ei otsustada teisiti," ütles ta veel.
"Kindlasti on ka Jõks jätkuvasti tugev kandidaat, aga see asi tahab laiemat arutelu ja kindlasti tuleb kandidaate juurde," lõpetas Ilisson. | Vabaerakonna juhatus kinnitas toetust Jõksile, aga lõpliku otsuse teeb esinduskogu | https://www.err.ee/561046/vabaerakonna-juhatus-kinnitas-toetust-joksile-aga-lopliku-otsuse-teeb-esinduskogu | Vabaerakonna esimees Andres Herkel ja juhatuse liige Mati Ilisson ütlesid, et kuigi eile toimunud juhatuse koosolekul väljendati oma toetust presidendikandidaadi kandidaadile Allar Jõksile, selgub lõplik toetus augustis toimuval esinduskogul. |
"Nii Või Naa" sündis Sten Sheripovi stuudios ning annab aimu, mida oodata sügisel ilmuvalt plaadilt. Albumi planeeritud ilmumisaeg on oktoober, see saab kõlama eesti keeles ning Sheripovi produtseerituna.
Uut singlit saadab Helmi Arraku graafikaga kujundus.
Uus lugu tuli esitusele ka möödunud nädalal Kultuurikatlas antud kontserdil. Koos Mick Pedaja ja külalisesineja Metsakutsuga antud ühiskontsert Kultuurikatlas tõi kohale ligi 1000 inimest.
Lugu on tänasest saadaval vaid Spotify keskkonnas, alates 10. juunist kõikides suuremates digikanalites nagu Deezer, iTunes jpt. | Jüri Pootsmann avaldas suvesingli "Nii või Naa" | https://menu.err.ee/291069/juri-pootsmann-avaldas-suvesingli-nii-voi-naa | Jüri Pootsmannil ilmus suvine singel "Nii või Naa", mis kõlab sügisel ilmuval täispikal albumil. |
"Mäletate, kui ma ütlesin, et ma olen inimene, kes lööb alati vastu? Seda ma olen. Pärast seda, mis ta (Clinton - Toim.) täna minu kohta oma võltsis kõnes ütles - see oli minu vastu suunatud palgamõrv - ütlen ma seda: Hillary Clinton peab vanglasse minema," rääkis Trump The Hilli teatel neljapäeva õhtul Californias San José's.
Kinnisvaramagnaadist vabariiklase arvates toetas Clinton president Barack Obama poolt sõlmitud Iraani tuumalepet vaid seetõttu, et kartis oma e-kirjade skandaali pärast vanglakaristust. "Ükskõik, mida ka Obama ei sooviks, läheb Clinton sellega alati kaasa. Ja teate miks? Ta kardab vanglasse sattumist!" rõhutas Trump.
Trump tuletas meelde, et 2008. aasta demokraatide eelvalimiste ajal oli Obama ja Clintonite vastasseis väga terav ning vabariiklase hinnangul oli tegu otsese vihkamisega.
"Ainus põhjus, miks Clinton niimoodi käitub, miks ta on lasknud end niivõrd vasakule tirida, on - uskuge mind - see, et ta tõesti ei taha e-kirjade pärast vanglasse sattuda," jätkas ta.
"Kutid, ausõna, ta on täiesti süüdi, kaelani mülkas," lausus Trump. "Asjaolu, et tal üldse lastakse presidendivalimistest osa võtta, on häbiks Ameerika Ühendriikidele, see on meie riigile häbiväärne."
USA Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks pürgiv Hillary Clinton pidas eile California osariigis San Diegos kõne, mille raames tegi ta väga teravat kriitikat Trumpi välispoliitiliste väljaütlemiste aadressil.
Clintoni kõne oli tema tavapärasest retoorikast märkimisväärselt jõulisem ning analüütikute hinnangul näitas endine välisminister, et on igati võimeline kinnisvaramagnaadiga verbaalset duelli pidama. CNN nentis oma artiklis, et "linna on saabunud uus Hillary Clinton". | Trump: Hillary Clinton tuleb vangi panna | https://www.err.ee/561040/trump-hillary-clinton-tuleb-vangi-panna | Vabariiklasest presidendikandidaat Donald Trump vastas Demokraatliku Partei kandidaadiks pürgiva Hillary Clintoni teravale kriitikale arvamusavaldusega, et endine riigisekretär peaks viibima praegu hoopis vanglas. |
Vaata mängu parimaid sooritusi: | VIDEO | NBA finaalseeria esimese mängu parimad sooritused | https://sport.err.ee/86929/video-nba-finaalseeria-esimese-mangu-parimad-sooritused | Korvpalliliigas NBA asus tiitlikaitsja Golden State Warriors finaalseeriat juhtima, alistades avamängus kodusaalis kindlalt 104:89 Cleveland Cavaliersi. |
Auhinda annab välja Euroopa Parlament alates 2008. aastast. Laureaadiks on inimesed või organisatsioonid, kes aitavad kaasa ühiskonna lõimumisele või arendavad piiriülest koostööd Euroopa Liidus.
Laureaadid saavad auhinnaks medali koos kutsega osaleda sügisel Brüsselis toimuval tseremoonial.
Vseviovile antakse medal üle augustis Arvamusfestivalil Paides.
Selle aasta auhinna võitjad valis välja 1. juunil Brüsselis kogunenud žürii, mille tööd juhtis EP asepresident Sylvie Guillaume (S&D, FR). | David Vseviov sai Euroopa Kodaniku auhinna | https://kultuur.err.ee/312408/david-vseviov-sai-euroopa-kodaniku-auhinna | Ajaloolane ja pedagoog David Vseviov on üks 50-st Euroopa Kodaniku auhinna 2016. aasta laureaadist. Vseviov pälvib tunnustuse kui Eesti ajaloolane, pedagoog ja arvamusliider, kes on töötanud pühendunult selle nimel, et me mäletaks ja mõtestaks oma ajalugu. |
Sotsiaalse integratsiooni teooria seostab suhtumist sisserändajatesse sotsiaalse usaldusega ehk sellega, kas inimene üldiselt peab teisi inimesi usaldusväärseteks või mitte. Hispaania sotsiaalteadlased Francisco Herreros ja Henar Criado väidavad, et kõrge sotsiaalse usalduse tase ei mõjuta ainult usaldust inimese endaga sarnase kultuurilise taustaga inimeste suhtes, vaid laieneb ka erineva kultuurilise ja etnilise taustaga inimestele.
Valmisolekut usaldada endast erineva kultuurilise taustaga inimesi suurendab see, kui inimene leiab, et mõistlik koostöö võõrastega on tema enda parimates huvides ning pole mõtet inimesi mitte usaldada, kuni nad pole ennast ebausaldusväärsest küljest näidanud.
Samas on teistest uuringutest selgunud, et inimesed, kes elavad etniliselt mitmekesistes piirkondades, kalduvad teisi inimesi üldiselt vähem usaldama. Sellisele tulemusele on jõutud nii Ameerika Ühendriikide, Kanada, Suurbritannia, Taani, Saksamaa kui ka Austraalia uuringutes. Sotsioloog Miller McPherson Arizona ülikoolist seletab seda niinimetatud homofiilia printsiibiga, mille kohaselt inimesed eelistavad suhelda ja koostööd teha endaga sarnaste inimestega.
Sellest tulenevalt on inimesed, kes elavad etniliselt ja/või kultuuriliselt mitmekesistes piirkondades, ühiskondlikult vähem aktiivsed ning usaldavad teisi inimesi vähem. Samas näiteks oma kodumaal sama seost testinud Hollandi sotsiaalteadlased Merove Gijsberts, Jochem Tolsma ja Tom van der Meer seal negatiivset seost etnilise mitmekesisuse ja sotsiaalse usalduse vahel ei leidnud.
Suurema osa Euroopa riikide puhul näitavad uuringud siiski, et pikas perspektiivis on sisserände suurenemine seotud sotsiaalse usalduse vähenemisega. Seejuures on Conrad Ziller Kölni ülikoolist näidanud, et sisserände negatiivne mõju sotsiaalsele usaldusele on eriti tugev majanduslanguse tingimustes.
Niisiis on seosed sotsiaalse usalduse ning sisserännet puudutavate hoiakute ja tagajärgede osas mitmetahulised ja väärivad lähemat uurimist ka Eesti kontekstis. Analüüsid kinnitavad, et ka Eestis kehtib muster, et inimesed, kes üldiselt arvavad, et teisi inimesi saab usaldada ja inimesed on üldiselt heatahtlikud ega ürita teisi ära kasutada, on sisserändajate suhtes positiivsemalt meelestatud.
Täiendavad mudeldamised näitasid, et see, kui palju elab inimese hinnangul tema kodupiirkonnas teisest rahvusest või rassist inimesi, ei mõjuta Eestis statistiliselt oluliselt seda, kui usaldav on ta teiste inimeste suhtes. Seda võib tõenäoliselt seletada sellega, et Eestis elavad teise rahvuse esindajad on suuremas enamuses slaavi rahvaste esindajad, kes on eestlastele kultuuriliselt suhteliselt sarnased ning keda tajutakse vähemalt üksikisiku tasandil piisavalt sarnase ja usaldusväärsena.
Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik prognoosida, kas eestimaalased muutuksid vähem usaldavaks piirkondades, kus etniline mitmekesisus kasvaks nii eestlastest kui venelastest rahvuslikult ja religioosselt kuuluvuselt kui ka nahavärvilt erinevate sisserändajate arvelt.
Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aata andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann. Täpsemalt saab Eesti inimeste hoiakutest sisserände ja sisserändajate kohta lugeda mai alguses ilmunud Mare Ainsaare ja Mai Beilmanni toimetatud kogumikust „ Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes “. | Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: usaldus teiste suhtes toetab positiivset suhtumist sisserändesse | https://novaator.err.ee/259090/fakte-euroopa-sotsiaaluuringust-usaldus-teiste-suhtes-toetab-positiivset-suhtumist-sisserandesse | Sarnaselt enamikele teistele Euroopa riikidele on teisi inimesi üldiselt heatahtlikeks ja usaldusväärseteks pidavad inimesed sisserändajate suhtes positiivsemalt meelestatud, märgib Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann. |
Kultuuriline arvamussaade "Vasar" on Vikerraadio eetris reedel kell 14.05. | Mihhail Lotman küsib "Vasaras", kas meil tõesti on õigus olla rumal | https://kultuur.err.ee/312373/mihhail-lotman-kusib-vasaras-kas-meil-toesti-on-oigus-olla-rumal | "Vasara" stuudios on semiootik Mihhail Lotman, ning koos saatejuhtide Mihkel Kunnuse ja Peeter Helmega otsitakse vastust küsimusele, kas inimese vabaduste hulka kuulub loll olemine. Vasar on eetris reedel kell 14.05. |
Traditsioonilisel Blackpooli suurturniiril saavutasid nad karjääri kaalukaima tulemusena 4. koha.
Sel aastal osales täiskasvanute Ladina-Ameerika tantsude turniiril 279 tantsupaari 36 riigist, esmakordselt said Blackpoolis võidurõõmu maitsta Morten Lõwe ja Roxy Doneva Taanist, teise koha said Ferdinando Iannakone-Julia Musihhina (USA) ja kolmanda Klemen Prasnikar-Alexandra Averkieva Sloveeniast. | Eesti tantsupaar tegi Blackpoolis karjääri parima võistluse | https://sport.err.ee/86928/eesti-tantsupaar-tegi-blackpoolis-karjaari-parima-voistluse | Eesti läbi aegade edukaimad võistlustantsijad Ladina-Ameerika tantsudes Karin Rooba ja Manuel Frighetto saavutasid taas suurepärase tulemuse Inglismaal. |
Sündmused 21. mail said alguse sellest, et 21-aastane iraaklane, kes on ravil kohalikus psühhiaatriahaiglas, läks Saksimaal Arnsdorfi linnas Netto poodi, võttis riiulilt veinipudeli ning hakkas poetöötajatega vaidlema ning väidetavalt neid ka ähvardama, vahendasid BBC, The Local jt.
Probleeme tekitas tõenäoliselt ka asjaolu, et mees saksa keelt eriti hästi ei rääkinud - iraaklane rääkis araabia keeles, saksa keeles suhelnud poetöötaja aga palus tal korduvalt veinipudel tagasi riiulile panna.
Kuigi veebis levivas videos pole näha, et mees käituks otseselt vägivaldselt, ta poetöötajate palvetele siiski vastu ei tule ning vaidleb pudelit käest panemata edasi.
Pärast paari minuti möödumist ilmusid ootamatult kohale kolm-neli meest, kes iraaklasest kinni haarasid ja ta poest välja tirisid. Kui iraaklane üritas vastu hakata, tarvitasid mehed vägivalda.
Video lõpus on kuulda, kuidas keegi naine ütleb, et "nii kahju, et meil on vaja omakaitseüksust".
Kui politseipatrull kohale jõudis, oli iraaklane lähedal asuva puu külge seotud. Mehed selgitasid politseinikele, et nad sidusid iraaklase kinni ainult seetõttu, et viimane ära ei põgeneks.
Kiirabitöötajad andsid varjupaigataotlejale esmaabi ning ta viidi psühhiaatriahaiglasse tagasi.
Uurimise all on nii iraaklane kui ka kinnisidujad
Võimud uurivad iraaklast tirinud mehi ebaseaduslikku vabaduse võtmist puudutava seadusesätte alusel, iraaklast aga ähvardamist puudutava paragrahvi alusel.
Teada on see, et sama iraaklast on politseinikud varem samast poest kaks korda tagasi psühhiaatriahaiglasse viinud. Põhjuseks, miks mees just seda poodi külastas, oli see, et ta väitis, et poest ostetud SIM-kaart ei tööta.
Veelgi üllatavam on aga asjaolu, et politseinikud ei küsinud iraaklase kinni võtnud kodanikelt dokumente, vaid lasid neil pärast esialgseid selgitusi minna, ning seega pole intsidendis osalenud meeste isikud veel täpselt välja selgitatud.
Juhtumiga on seotud Merkeli parteikaaslane
Kohaliku ajakirjanduse väitel oli aga üheks iraaklast tirinud meheks Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liidu (CDU) ehk liidukantsler Angela Merkeli partei ridadesse kuuluv linnavolikogu liige Detlef Oelsner, kes ajalehtedele Sächsiche Zeitung ja Die Zeit antud intervjuudes oma osalust ka ei varjanud.
Oelsner rääkis, et ta elab poe kõrval ning kui ta kuulis sealt lärmi, läks ta kohale ja aitas tema hinnangul ähvardavalt käitunud varjupaigataotlejat kinni pidada. Politseisse olevat helistanud samuti tema.
Poliitik lisas, et nad näitasid üles kodanikujulgust ning oleksid käitunud samamoodi ka siis, kui probleemi tekitaja oleks olnud sakslane. Puu külge sidumist Oelsner küll otseselt meediaväljaannetele üles ei tunnistanud.
Netto poekett on juhtumi kommentaariks rõhutanud, et nende töötajad iraaklast rünnanud mehi kohale ei kutsunud.
Vasakpoolsed erakonnad süüdistavad rassismis
Vasakpartei ja sotsiaaldemokraatide poliitikud on juhtumit teravalt kritiseerinud ning märkinud, et videos avanev vaatepilt on õõvastav ning mitte mingil juhul ei saa meeste käitumist õigustatuks nimetada.
Vasakpartei Saksimaa piirkonna juht Thomas Dudzak märkis, et nende partei hinnangul oli rünnak selgelt rassistlike motiividega. "Tekib küll tõsine kahtlus, kas nii oleks käitutud, kui tegu oleks olnud sakslasega," lausus ta.
Saksimaa sotsiaaldemokraatide peasekretär Daniela Kolbe rõhutas, et võimud peavad hakkama erinevatele omakaitserühmitustele rohkem tähelepanu pöörama. "See peab olema riik, kes turvalisuse eest vastutab ja õigust mõistab, mitte mingid isehakanud hobišerifid," arvas ta.
Saksa meedia andmetel on viimasel ajal, eriti pärast Kölni aastavahetusepeo seksuaalrünnakute lainet, tekkinud mitmel pool riigis omaalgatuslikke tänavapatrulle. Siseministeeriumi andmetel on vähemalt seitsme organisatsiooni puhul teada, et nende taga seisavad tegelikult paremäärmuslikud rühmitused.
Saksimaal on selline tegevus eriti levinud, liidumaa pealinn Dresden on aga vastakaid arvamusi tekitanud PEGIDA (Patriootlikud Eurooplased Lääne Islamiseerimise Vastu ehk Patriotische Europäer gegen die Islamisierung des Abendlandes) sünnilinn.
Video vahejuhtumist Arnsdorfi poes: | Saksamaal seoti poes intsidendi tekitanud varjupaigataotleja puu külge, juhtumiga on seotud ka Merkeli parteikaaslane | https://www.err.ee/561007/saksamaal-seoti-poes-intsidendi-tekitanud-varjupaigataotleja-puu-kulge-juhtumiga-on-seotud-ka-merkeli-parteikaaslane | Saksamaal on saanud palju vastukaja juhtum, mille käigus seoti poes ärevust tekitanud vaimuhaige iraaklasest varjupaigataotleja puu külge. Sotsiaalmeedias levib intsidendist ka video ning juhtunuga on seotud ka üks valitsuspartei CDU kohaliku tasandi poliitik. |
Režissöörid Byron Howard ja Rich Moore selgitasid, et stseenis vajab peategelane, jänes Judy arvutit, mille abil tööd teha. Ainus vaba arvuti kuulub aga elevandile, kes on komandeeringus, vahendas Huffington Post.
Kogu stseeni mõte seisnebki selles, kuidas väike jänes suure elevandi töövahendiga hakkama püüab saada.
Toredat klippi näed SIIT. | "Zootropolise" autorid avaldasid filmist välja jäänud stseeni | https://menu.err.ee/291068/zootropolise-autorid-avaldasid-filmist-valja-jaanud-stseeni | "Zootropolise" autorid avaldasid humoorika klipi, mis filmist välja jäi. |
4,5 kilomeetri pikkuse proloogi võitis rohkem sprinterina tuntud Bryan Coquard (Direct Energie) ajaga 5.45. Viis sekundit kaotas talle Johan le Bon (FDJ) ning kolmas oli võitja tiimikaaslane Thomas Boudat, kes oli Coquardist 10 sekundit aeglasem, vahendab Rattauudised.ee.
Jõeäär kaotas võitjale 13 sekundit ning oli sellega oma meeskonna parim.
Alo Jakin (HP BTP – Auber93) sõitis välja 55. koha (+0.26) ning Martin Laas (Delko Marseille Provence KTM) oli 118. (+0.49).
Reedel on tuuril kavas 190 kilomeetri pikkune etapp. Velotuur lõpeb pühapäeval. | Jõeäär alustas tuuri Prantsusmaal 7. kohaga | https://sport.err.ee/86927/joeaar-alustas-tuuri-prantsusmaal-7-kohaga | Valitsev Eesti meister nii grupisõidus kui temposõidus Gert Jõeäär (Cofidis) alustas mitmepäevasõitu Boucles de la Mayenne (kategooria 2.1) 7. kohaga. |
Muutused tulenevad teistsugusest ühiskonnakorrast, teisenenud õppekava suundumustest ja õppimise kontseptsioonist, samuti õpilaste eripäradest.
Oja nentis, et kuigi õppetöö alusdokumendiks on riiklik õppekava, on õpetajad juhindunud sageli pigem õppekirjandusest. Nii toimus ajaloo ainesisu muutus hoolimata õppekava põhimõtetest, mis rõhutasid õppijakeskset õpetust ja aktiivõppemeetodite kasutamist, õpetamispraktikast enam.
Muutuste kronoloogiat kommenteerides leidis ta, et esmalt jäeti kõrvale ideoloogiline, NSV Liidu keskne ainesisu, täideti nn valgeid laike ajaloos (eelkõige Eesti ajaloos) ja õpiti tundma euroopalikku ajalookäsitlust. 1990. aastate keskel lisandus ajalooõpetusele mitmeperspektiiviline põhimõte ja teadmiste laiendamise kõrval tõusis olulisele kohale ka oskuste arendamine.
Selles suunas mõjutas õppetööd pigem riigieksam, mis eeldas arutluse kirjutamist, allikate analüüsi ja kaardilugemise oskust. Tugevat mõju ajalooõpetusele avaldas ka ajalooõpetajate aineliit, mis on taganud näiteks võimaluse osaleda rahvusvahelises diskussioonis ajalooõpetuse üle.
Mare Oja dokumenteeris töö koostamise käigus perioodi jooksul toimunud muutused ning koondas informatsiooni ajalooõpetuse arengu eestvedajatest ja vastutajatest. Autor intervjueeris ja palus vastata küsimustikule muutusteperioodi algul ja tänases koolis töötavatel õpetajatel, et selgitada, kuidas hindasid muutuste protsessi ajalooõpetajad tol ajal ning kuidas teevad seda tagasivaates.
Doktoritöö „Muutused üldhariduskooli ajalooõpetuses alates 1987. aastast – nõukogulikust tänapäevaseks“ avalik kaitsmine toimub kell 12 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama 5). Oja juhendaja on Tallinna ülikooli vanemteadur Priit Raudkivi. Töö täistekst on kättesaadav Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA. | Doktoritöö: ajalooõpetuses on toimunud murrangulised muutused | https://novaator.err.ee/259106/doktoritoo-ajalooopetuses-on-toimunud-murrangulised-muutused | Ajaloo õpetamises on toimunud võrreldes nõukogude aja lõpuga toimunud murrangulise tähtsusega muutused, leiab Tallinna ülikooli ajaloodidaktika lektor Mare Oja oma doktoritöös. Näiteks on lisadunud sellele mitmeperspektiiviline põhimõte ja teadmiste laiendamise kõrvale on tõusnud olulisele kohale oskuste arendamine. |
Kavas on pakutud, et kohtutäiturile võiks anda õiguse hinnata võlgniku tegeliku töötasu suurust, kui esineb kahtlus, et osa võlgniku töötasu makstakse mustalt, ning nõuda see tööandjalt sisse, ütles ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ERR.ee-le.
Tõhusamaks tahetakse muuta võlgniku sõiduki ja muu liiklusregistrisse kohustuslikus korras registreeritava vara arestimist ning võlgnike sõiduki kättesaamisel tuleks teha koostööd politsei ja kolmandate isikutega, kellel on teavet võlgniku sõiduki asukoha kohta.
Ette on nähtud ka sellised mõjutusvahendid nagu elatisvõlgniku välisriiki reisimise piiramine, nende passi kehtivuse peatamine, võlgniku reisimise keelamine laeva, rongi või lennukiga, mis suundub Eestist välja.
Viimase ettepanekuna on väljatöötamiskavatsuses elatisnõude rahuldamine võlgniku kogumispensioni fondidest.
"Valitsus on võtnud oma südameasjaks parendada ühe vanemaga elavate laste elu ja tagada ka neile lastele piisav majanduslik heaolu. Selle aasta märtsis jõustus rida muudatusi, mis teevad elatisvõlgnike elu keerulisemaks, kuid lisaks oleme välja töötanud veel uue meetmete paketi, mis kehtestab täiendavad piirangud," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Reinsalu märkis, et kui inimesel on võimalik reisida välisriiki, siis peaks ta suutma ka oma lastele elatist maksta. "Sellise otsuse saaks teha kohus ja võlgniku õigusi piiratakse seni, kuni ta hakkab elatist korrapäraselt maksma," ütles ta. | Justiitsministeerium tahab elatisvõlgnikud muuta sunnismaiseks | https://www.err.ee/561048/justiitsministeerium-tahab-elatisvolgnikud-muuta-sunnismaiseks | Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõukava, millega tahetakse seada elatisvõlglastele täiendavaid piiranguid ning survestada neid oma kohustusi täitma. |
Lätis Jelgavas palliv Kauber teenis enne Balti turniiri algust kutse A-koondise peatreenerilt Magnus Pehrssonilt, kuid seekord jäi 21-aastasel ründaval poolkaitsjal debüüt tegemata.
Kauber tegi oma debüüdi U-21 koondises juba 18-aastasena 2013. aastal. U-21 koondises on tal ette näidata lausa 23 kohtumist ning kolm väravat.
Balti turniiri otsustav kohtumine Eesti – Läti U21 koondiste vahel algab Vändra staadionil kell 18.
Eesti U-21 koondis:
Väravavahid
Richard Aland (15.03.1994) – Tallinna FC Flora
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Infonet
Kaitsjad
Kevin Aloe (07.05.1995) – Tallinna FC Flora
Joosep Juha (05.09.1996) – Paide Linnameeskond
Märten Kuusk (05.04.1996) – Rakvere JK Tarvas
Michael Lilander (20.06.1997) – Paide Linnameeskond
Marco Lukka (04.12.1996) – Pärnu Linnameeskond
Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Tallinna FC Levadia
Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora
Poolkaitsjad ja ründajad
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora
Eduard Golovljov (25.01.1997) – Tallinna FC Infonet
Svjatoslav Jakovlev (24.04.1996) – JK Narva Trans
Andre Järva (21.11.1996) – Nõmme Kalju FC
Kevin Kauber (23.03.1995) – FK Jelgava (LVA)
Tristan Koskor (28.11.1995) – Tartu JK Tammeka
Martin Miller (25.09.1997) – Tartu JK Tammeka
Kaspar Paur (16.02.1995) – Tallinna FC Flora
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FC Levadia
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Paide Linnameeskond
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Nõmme Kalju FC
German Šlein (28.03.1996) – Tallinna FC Flora
Tauno Tekko (14.12.1994) – Tartu JK Tammeka
Peatreener: Martin Reim
Abitreenerid: Urmas Kirs, Jürgen Henn
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeudid: Ott Meerits, Priit Ailt
Mänedžer: Ljubov Lobõševa | U-21 koondisega liitus Kevin Kauber | https://sport.err.ee/86926/u-21-koondisega-liitus-kevin-kauber | Reedel, 3. juunil Vändra staadionil Läti eakaaslaseid võõrustav Eesti U-21 koondis tugevnes ühe mängija võrra, kui meeskonnaga liitus Kevin Kauber. |
Vähemalt kolm surnukeha "leiti veest sõiduki asukohast allavoolu", ütles Ford Hoodi sõjaväebaasi kommunikatsiooniosakond avalduses.
Kolm sõdurit päästeti ja nende seisund on stabiilne, lisas pressiosakond.
Äkktulv tabas armeesõidukit õppuse ajal.
Kadunuks jäänud sõdureid otsivad õhujõud, sõjaväekoerad ning päästepaadid.
Texast on viimastel päevadel kimbutanud tugevad tormid.
Houstonist 320 kilomeetrit loodes asuvas sõjaväebaasis teenib ligi 41 000 sõdurit. | USA sõjaväebaasis sai äkktulvas surma viis sõdurit | https://www.err.ee/561039/usa-sojavaebaasis-sai-akktulvas-surma-viis-sodurit | Texases asuvas sõjaväebaasis läks neljapäeval äkktulvas ümber sõjaväesõiduk, surma sai viis ja jäi kadunuks neli USA sõdurit, teatasid ametnikud. |
"On erinevaid plaane, aga ma võin nii palju öelda, et me hakkame liikuma mööda vett see suvi," avaldas Beebilõust Raadio 2 saates "Eetris on Koit Raudsepp".
Eelmisel aastal sõitis kurikuulus räppar mööda Eestimaad ringi autoga, mis oli politseiauto sarnaseks tuunitud. Sini-valge masin tõi kaasa ka kokkupuuteid politseiga, kellest Beebilõust varemgi kriitilisi laule on kirjutanud.
Beebilõust tunnistas, et kuigi sõjakirves võimuorganitega pole maha maetud, ei plaani ta võmmidest rohkem muusikat kirjutada.
" Beef on ikka väike õhus, aga mis seal ikka. See on välja öeldud, mis ma olen tahtnud öelda. Ma ei hakka sama tegema, ikka tahaks edasi liikuda," rääkis Beebilõust, kes avaldas hiljuti värske albumi "Resotsialiseerumine X Must lipp".
Räppar tunnistas, et plaat on seni saanud vaid positiivset vastukaja. "Tegelikult ei ole mitte ühtegi halba sõna tulnud veel, see hirmutab, keegi peab halvasti ka ütlema," rääkis Beebilõust, kelle sõnul on ainsat negatiivset reaktsiooni märkinud Youtube'i dislike 'id. | Beebilõust kihutab sel suvel kuulsa lõustmobiiliga mööda vett | https://menu.err.ee/291070/beebiloust-kihutab-sel-suvel-kuulsa-loustmobiiliga-mooda-vett | Beebilõust avaldas uue albumi "Resotsialiseerumine X Must lipp" ning kinnitas, et pole unustanud ka möödunud suvel furoori tekitanud lõustmobiili. |
Võidust siiski täit rõõmu tunda ei saa, sest järgmisel nädalal Eestiga kohtuva Portugali poolel jäi eemale Cristiano Ronaldo, kellele võimaldati lisapuhkust. Lisaks Ronaldo puudumisele jäid külalised avapoolaja keskel kümnekesi, kuna Bruno Alves tabas Harry Kane’i kõrge jalaga ja teenis selle eest punase kaardi, vahendab Soccernet.ee.
Sellest hoolimata ei suutnud ei Kane, Jamie Vardy ega Wayne Rooney palli Rui Patricio selja taha saata, kuniks 86. minutil teeniti karistuslöök. Patricio ei suutnud seda ohutusse tsooni tõrjuda, Jack Wilshere leidis sööduga Raheem Sterlingu ja tolle tsenderdus Chris Smallingu, kes suunas palli peaga väravasse, mis andis Inglismaale 1:0 võidu. | Inglismaa oli vähemuses Portugaliga hädas | https://sport.err.ee/86925/inglismaa-oli-vahemuses-portugaliga-hadas | Inglismaa jalgpallikoondis lõpetas EM-i eelsed kontrollmängud võidukalt, alistades Wembley staadionil Portugali 1:0. |
CNE-lt oodati otsust opositsiooni esialgse taotluse ja 1,8 miljoni allkirja üle referendumi esilekutsumiseks.
Opositsiooni pressiesindaja Jesús Torrealba ütles varsti pärast seda, kui neljapäevale kavandatud valimisnõukogu ja opositsiooni esindajate kohtumine pidi algama, et valimisvõimud lükkasid selle määramata ajaks edasi.
Parlamendienamust omav opositsioon hoiatas kolmapäeval rahutuste eest, kui võimud ei luba tagasikutsumisreferendumi korraldamist veel sel aastal.
"Kutsume venezuela rahvast rahulikkusele," ütles Torrealba ajakirjanikele, lisades, et opositsioonikoalitsioon Demokraatliku Ühtsuse Ümarlaud (MUD) korraldab "seninägematu olukorra" üle erakorralise kohtumise.
Opositsioon süüdistab CNE-d viivitamises eesmärgiga Madurot kaitsta. Presidendi toetajate sõnul sisaldab opositsiooni petitsioon kümneid tuhandeid võltsitud allkirju.
Kui CNE peaks 2. mail esitatud taotluse heaks kiitma, ootab opositsiooni ees pikk ja käänuline tee referendumi korraldamiseks.
Valimisnõukogu peab taotluse läbiminemiseks tunnistama kehtivaks vähemalt 200 000 allkirja.
Kui valimisnõukogu kiidab opositsiooni esialgse petitsiooni heaks, palutakse allakirjutanutel kinnitada füüsiliselt oma otsust ja tõestada sõrmejälje analüüsi põhjal oma isikut.
Seejärel peab opositsioon koguma referendumi esilekutsumiseks vajaliku teise petitsiooni jaoks neli miljonit allkirja.
Maduro ametist kõrvaldamiseks peaks referendumil presidendi vastu hääletama rohkem kui 7,5 miljonit inimest, kes 2013. aasta aprilli presidendivalimistel Madurot toetasid.
Maduro vastased loodavad korraldada referendumi enne 10. jaanuari. Referendumi korraldamise korral pärast seda läheks võim Maduro tagandamise järel asepresident Aristóbulo Istúrizile. Opositsioon tahab seda stsenaariumit vältida.
Venezuela sotsialistlik valitsus on raskustes riigi naftal baseeruva majanduse kokkuvarisemise tõttu. Opositsioon saavutas jaanuaris kontrolli 167-liikmelise parlamendi üle ja on lubanud presidendi enne tema ametiaja lõppu 2019. aastal ametist kõrvaldada. | Venezuela valimisamet venitab otsusega opositsiooni petitsiooni üle | https://www.err.ee/561029/venezuela-valimisamet-venitab-otsusega-opositsiooni-petitsiooni-ule | Venezuela valimisnõukogu (CNE) lükkas neljapäeval edasi otsuse opositsiooni taotluse kohta korraldada enne aasta lõpu tagasikutsumisreferendum president Nicolás Maduro suhtes. |
TenBitz on massiivne kümneliikmeline gruuvist ja fankist läbiimbunud koosseis. Nad on oma lühikese koosmängu ajal saanud juba topeltvõidu PetroJazz Voice võistlusel – seda nii parima bändi kui ka parima vokaali kategoorias.
Tänu suurepärasele koosmängule ja vokaalile ei ole see lihtsalt big bänd, vaid lausa fank teater. Muusikutel on isegi tunne, nagu nad oleksid koos musitseerinud miljon aastat – koostöö on lihtsalt nii sujuv. Bänd on võimas ja oskuslik, nad suudavad köita staadionitäit publikut aga ka mõnusa atmosfääriga väikest jazziklubi.
Kontsert toimub 4. juunil kell 21.00 Philly Joe's jazziklubis. | Auhinnatud Peterburi ansambel TenBitz esineb laupäeval Tallinnas | https://menu.err.ee/291073/auhinnatud-peterburi-ansambel-tenbitz-esineb-laupaeval-tallinnas | Eesti Jazzliit lõpetab sel laupäeval Philly Joe's jazziklubis toimuvate kontsertide hooaja tõelise fankipeoga. Külla tuleb kiidetud ja auhinnatud ansambel TenBitz St Peterburist! |
Kanepi (WTA 206.) kaotas mõned minutid üle kahe tunni kestnud kohtumises 6:4, 4:6, 3:6 turniiril 4. asetatud ukrainlanna Marina Zanevskale (WTA 141.).
Kanepi servis mängu jooksul kuus ässa ja tegi seitse topeltviga, Zanevska sai kirja kümme topeltviga ja kaks ässa. Kanepi realiseeris üheksast murdepallist seitse, Zanevskal oli koguni 21 murdevõimalust, kuid ta suutis neist ära kasutada kaheksa. Mängitud punktidest võitis Zanevska 100 ja Kanepi 92. | Kanepi kaotas Itaalias tasavägise mängu ja langes konkurentsist | https://sport.err.ee/86924/kanepi-kaotas-itaalias-tasavagise-mangu-ja-langes-konkurentsist | Kaia Kanepi pidi Itaalias peetaval 50 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril teises ringis vastase paremust tunnistama. |
Esimest korda sellel rallil startivad Jeets ja Toom olid kvalifikatsioonikatsel 14. kohal, konkurents oli äärmiselt tihe ja vahed väikesed. See tähendas, et stardikohta mindi valima eelviimasena ja nii olid nad sunnitud valima teise stardikoha, mis reeglina kruusarallidel hea stardikoht pole. Esimesel kolmel katsel sõideti TOP 20 piiril aegu. Päeva viimasel katsel oli neil absoluudi seitsmes aeg ja päev lõpetati absoluutarvestuse 19. kohal.
„Kvalifikatsioonikatsel sai juba selgeks, et konkurents on siin kõva. Palju sõitjaid väikeste vahedega ja kuna valisime eelviimasena stardikohta, siis oli kaks kohta alles. Kahjuks hakkas vihma sadama peale seda, kui olime päevaga ühele poole saanud, vihmaga oleks ees sõitmine olnud parem. Ees sõites olid katsed ikka väga libedad ja lahtist kruusa oli palju. Kohati ei olnud meil legend päris hea nende tingimuste jaoks ja kaotasime palju aega. Tee pidamine muutus pidevalt ja kokkuvõtvalt saab öelda, et oli väga hea õppetunniga päev ning homme tahame tõusta üldarvestuses kõrgemale,” rääkis Jeets peale avapäeva.
Reedel stardivad üldarvestuse kümme kiiremat pööratud järjestuses ja siis juba nende järel ülejäänud sõitjad. Reedel on kavas kuus ja laupäeval samuti kuus kiiruskatset.
Azores Airlines ralli liidrid peale avapäeva on Kajetan Kajetanowicz-Jaroslav Baran (Ford Fiesta R5), kelle edu viimase katse võitnud Ralfs Sirmacise-Arturs Šiminsi (Skoda Fabia R5) on vaid üks sekund. Kolmandal kohal on Aleksei Lukjanuk-Aleksei Arnautov (Ford Fiesta R5), kes avakatsel sõitsid parema nurgaga vastu silda, kuid õnneks olid kahjustused minimaalsed ja nende kaotus liidritele on 3,7 sekundit. Jeets-Toom kaotavad liidritele 1.15,1.
Assoorid on Atlandi ookeani põhjaosas asuv arhipelaag, mis koosneb kolmest saarterühmast ja kokku üheksast saarest. Rallit sõidetakse saarestiku peasaare, São Migueli kruusateedel ja tegemist on pika ajalooga ralliga, mida sõideti esimest korda aastal 1965. Sellel aastal on korraldajad sõitjatele valmis pannud 16 kiiruskatset kogupikkusega 215,53 kilomeetrit, millest 89% on kruusal ja 11% asfaldil. Ralli kõige kuulsam ja ühtlasi ka pikim kiiruskatse on vaieldamatult Sete Cidades, mis kulgeb osaliselt kustunud vulkaani serval. | Jeets ja Toom lõpetasid Assoori ralli avapäeva hea emotsiooniga | https://sport.err.ee/86919/jeets-ja-toom-lopetasid-assoori-ralli-avapaeva-hea-emotsiooniga | Neljapäeval startis Assoori saartel FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistluste etapp, Azores Airlines ralli. SRT meeskonna Skoda Fabia R5 autoga sõitvate Raul Jeetsi ja Andrus Toomi jaoks oli avapäev stardipositsiooni tõttu keeruline, kuid vaatamata sellele minnakse järgmisele päevale vastu hea emotsiooniga. |
Postimees kirjutab, et vangidele, kes ei suitseta, pakutakse võimalust tavapärasest rohkem sportida ning pakutakse neile ka rohkem puuvilju, samuti on vanglate raamtukogudes võimalik lugeda üllitisi suitsetamisest loobumise kohta ning saada abi nõustajatelt.
Tartu vanglas saavad näiteks mittesuitsetajatest vangid sportimiseks lisaaega kuni 50 minutit ning õhtusöögi kõrvale antakse neilke olenevalt päevast juurde kas õun, pirn või banaan.
Tallinna vanglas pakutakse kinnipeetavatele aga puuviljade asemel juurvilja või pähkleid ning lisasportmise võimaluse asemel tervisepäevi ja pikaajalisi kokkusaamisi pereliikmetega.
Tartu vanglas on terviseprogrammiga liitunud 470 vangi 975-st ning kui aprilli alguses oli kinnipeetvate hulgas mittesuitsetajaid 28 protsenti, siis praegusewks on nende hulk 48 protsenti. | Vange meelitatakse suitsetamisest loobuma banaani, õuna ja pirniga | https://www.err.ee/561034/vange-meelitatakse-suitsetamisest-loobuma-banaani-ouna-ja-pirniga | Eesti vanglates on algas mais tervisliku eluviisi motivatsiooniprogramm, et valmistada vange ette 1. novembriks, mil kõik vanglad peaksid olema suitsetamisest vabad. |
Maailma laste haikude konkurss toimus juba 14. korda, kuid sel aastal oli esmakordselt ka kõikidel Eesti lastel võimalus ülemaailmsel konkursil osaleda.
Eesti konkursile laekus kokku 1662 võistlustööd, mis oli suurim osalejate arvuga tulemus kogu maailmas. Esitatud haikudest valis žürii kümme peaahinna ja 40 auhinna võitjat.
Konkursil olid osalema oodatud kuni 16-aastased kooli- ja lasteaia lapsed, vaja oli kirjutada haiku teemal "Hommik" ning selle juurde joonistada pilt. | Täna autasustatakse maailma laste parimaid haikusid | https://kultuur.err.ee/312399/tana-autasustatakse-maailma-laste-parimaid-haikusid | Täna toimub Jaapani suursaadiku Pr. Yoko Yanagizawa vastuvõtul maailma laste haikude konkursi autasustamine. |
Warriorsi suurimad staarid, teist aastat järjest MVP-ks valitud Stephen Curry ja Klay Thompson tõid kahepeale vaid 20 punkti – Curry 11 ja Thompson üheksa –, ent see andis teistele meestele võimaluse särada. Shaun Livingston viskas parimana 20 punkti, mis on tema jaoks isiklik rekord play-off-mängus, Draymond Green lisas 16 punkti, võttis 11 lauapalli ja andis seitse korvisöötu.
„Oleme viimasel kahel aastal rääkinud mängusügavusest. Mängitame paljusid mehi ja minu arvates on meil pingil palju andekaid mängijaid, kes on võimelised vajalikul hetkel sekkuma ja skoori tegema,” kommenteeris Warriorsi peatreener Steve Kerr. „Ja see on hea märk, et suudame finaalmängu võita isegi siis, kui need kaks meest ei tee just hiilgemängu.”
Clevelandi resultatiivseim oli Kyrie Irving 26 punktiga, LeBron James lisas 23 punkti, võttis 12 lauapalli ja andis üheksa korvisöötu.
Nelja võiduni mängitava seeria teine kohtumine peetakse 5. juunil samuti Warriorsi kodusaalis.
Mullu alistas Warriors Cavaliersi finaalseerias mängudega 4:2.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0
2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3
1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 4:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4
1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1
2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4
1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 4:3
FINAALSEERIA
Golden State Warriors - Cleveland Cavaliers 1:0 | Tiitlikaitsja Warriors alustas finaalseeriat kindla võiduga | https://sport.err.ee/86920/tiitlikaitsja-warriors-alustas-finaalseeriat-kindla-voiduga | Korvpalliliigas NBA asus tiitlikaitsja Golden State Warriors finaalseeriat juhtima, alistades avamängus kodusaalis kindlalt 104:89 Cleveland Cavaliersi. |
Euroraha toel alustati mullu teede rekonstrueerimise ja ehituse projekte 108,6 miljoni euro maksumuses, millest 45,7 miljonit eurot on ette nähtud Tallinna ringtee Väo-Jüri teelõigu rekonstrueerimiseks.
Lisaks sellele saab Eesti Raudtee toetust 20,2 miljonit eurot Tallinna-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudtee kapitaalremondiks ning 21,2 miljonit eurot Tapa–Tartu raudtee rekonstrueerimiseks. Tallinna Lennujaam alustas mullu 35 miljoni euro suuruse toetusega lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamise ja lennuohutuse suurendamise projekti.
Eesti ettevõtetele, mis tegelevad põhiliselt rahvusvaheliselt kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, otsustati möödunud aastal eraldada tehnoloogia arenduskeskuste meetme kaudu kokku 38,9 miljonit eurot. Toetuse saajate hulgas on toidutehnoloogia, tarkvara ja materjalitehnika arenduskeskused.
"Möödunud aastal lõpetas Eesti olulisemad ettevalmistused selleks, et käimasoleva seitsmeaastase perioodi eurotoetused jõuaksid konkreetsetesse projektidesse," ütles rahandusminister Sven Sester.
Aruande kinnitas 25. mail kogunenud 2014.–2020. finantsperioodi euroraha kasutamist jälgiv seirekomisjon, millesse kuuluvad lisaks ministeeriumide ja riigikantselei esindajatele ka infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu, mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu, teaduste akadeemia, kaubandus-tööstuskoja, linnade liidu, maaomavalitsuste liidu, looduskaitse seltsi ja puuetega inimeste koja esindajad.
Seirekomisjonis arutuse all olnud 2015. aastat võib lugeda perioodi ettevalmistavaks aastaks. Aasta lõpuks oli jõustatud enamik 2014.–2020. aasta perioodi elluviimiseks vajalikke õigusakte, mis kinnitasid toetuse andmise tingimused, samuti oli avatud suurem osa meetme tegevusi.
Kuigi 2016. aastasse jääb avamiseks ligikaudu 16 protsenti meetme tegevustest, keskendutakse praegu juba eurotoetuste kasutamise sisulisele elluviimisele. Ühtlasi võib tänavust aastat pidada esimeseks aastaks, kui on võimalik teha järeldusi sellest, kuidas on liigutud seatud eesmärkide suunas.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava alusel investeeritakse 2014–2020 perioodil 3,53 miljardit eurot eurotoetusi eelkõige tarka majanduskasvu, inimeste heaolusse ning töö- ja elukvaliteedi tõstmisesse. Rakenduskava rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist ning Ühtekuuluvusfondist. | Mullu alustati euroraha toel 421 projekti maksumusega 1,082 miljardit | https://www.err.ee/561035/mullu-alustati-euroraha-toel-421-projekti-maksumusega-1-082-miljardit | Eelmise aasta lõpuks käivitati euroraha toel 421 projekti abikõlbliku maksumusega kokku 1,082 miljardit eurot, selgub rahandusministeeriumi Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks esitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamise aruandest eelmise aasta kohta. |
Kell 9.45 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Kiili tänaval, juhtimisõiguseta ja purjus 55-aastane mees sõitis Volkswagen Golfiga otsa paremal teeserva lähedal tasakaaluliikuril liikunud 16-aastasele noorukile. Nooruk toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.59 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Paldiski maanteel, kus 26-aastane jalgrattur sõitis ülekäigurada ületades otsa Opel Insigniale, mida juhtis 41-aastane mees. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 18.20 juhtus liiklusõnnetus Jõhvis Rakvere tänaval, kus fooridega reguleeritud ristmikul sõitis sõiduauto vasakpöördel otsa jalgrattaga sõitnud 65-aastasele naisele. Rattur toimetati Ida-Viru keskhaiglasse. Õnnetuse põhjustanud sõiduk lahkus õnnetuskohalt.
Kell 18.54 juhtus liiklusõnnetus Tartus Betooni ja Ravila ristmikul, kus 52-aastane mees ei andnud teed sõidueesõigust omanud ratturile, 35-aastasele naisele. Rattur toimetati Tartu ülikooli kliinikumi. | Liikluses sai viga mitu ratturit | https://www.err.ee/561036/liikluses-sai-viga-mitu-ratturit | Eile juhtus üle Eesti mitu liiklusõnnetust, milles said viga jalgratturid. |
Õnnetus juhtus kell 8.33 Kärberi tänaval Kiviku bussipeatuse juures, kus 54-aastane naine sõitis Nissan Qashqaiga ülekäigurajal otsa sõiduteed joostes ületanud üheksa-aastasele tüdrukule.
Laps toimetati Tallinna lastehaiglasse. | Ülekäigurajale jooksnud laps jäi auto alla | https://www.err.ee/561037/ulekaigurajale-jooksnud-laps-jai-auto-alla | Tallinnas Lasnamäel jäi eile hommikul auto alla ülekäigurajale jooksnud laps. |
Bussiliinid number 17, 17a ning 61 on suunatud ümber Rahumäetee kaudu.
Tavapärane veevarustus Mustamäe ning Õismäe piirkonnas tastati eile hilisõhtuks.
Hetkel on veeühenduseta Retke tee 6,8, 10, 12, 14, 22, 24, 26 ning 28 majade elanikud.
AS Tallinna Vesi loodab veeühenduse taastada esimesel võimalusel, hiljemalt kella 10-ks.
Retke teel on kolm veepaaki, mis aitavad tagada hädapärase vee elanikele. | Tallinnas on veeavarii tõttu Retke tee täna suletud | https://www.err.ee/561028/tallinnas-on-veeavarii-tottu-retke-tee-tana-suletud | Tallinnas on täna Retke tee veeavarii likvideerimise tõttu liiklusele suletud. |
Ala kujuneb ettevõtlus, elu- ja vaba aja veetmise keskkonnaks ning ühtlasi on detailplaneeringus ette nähtud rohkelt avalikku ruumi, vahendasid ERR-i teleuudised.
Mereäärne piirkond on ette nähtud avalikuks vaba aja alaks ning detailplaneeringuga kavandatakse sinna piirkonda teenindavad kergliiklus- ja jalakäijate teed, milleks on piki mere äärt kulgev minimaalselt 25 meetri laiune vabaaja ala koos promenaadi ja pargiga.
Mereäärne hoonestus on kavandatud astmeliselt mere suunas langevana. Linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas ütles, et kohalikud elanikud, arendaja ning linn jõudsid lõpuks kompromiss lahenduseni. | Tallinna linnavolikogu kinnitas Kalasadama detailplaneeringu | https://www.err.ee/561027/tallinna-linnavolikogu-kinnitas-kalasadama-detailplaneeringu | Ligi 13 aastat kestnud Tallinna Kalasadama detailplaneeringu arutamine jõudis lõpule, sest Tallinna Linnavolikogu kiitis eile hilisõhtul oma istungil piirkonna planeeringu heaks. |
Bani sõnul on põhjuseks Jeemenis korraldatavad õhurünnakud, milledes on ÜRO andmetel hukkunud sadu lapsi.
Saudi Araabia juhitud liitlased toetavad Jeemeni valitsust võitluses huthimässlistega, kes on samuti mustas nimekirjas ära toodud. Huthimässulised kasutavad ÜRO informatsioonil muu hulgas lapssõdureid.
Maailmaorganisatsiooni hinnangul on Jeemeni laste olukord halvenenud pidevalt 2014. aastast alates. Eelmisel aastal viiekordistus lapssõdurite arv ning õhurünnakutes hukkunud ja vigastatud laste arv kuuekordistus võrreldes üleeelmise aastaga.
Jeemenis sai eelmisel aastal surma 785 ja haavata 1168 last.
Koalitsioon hoiatas vastulöögi eest, kui kaugmaarakettide tulistamine jätkub.
Jeemeni konfliktis on vastamisi valitsusväed, keda toetab saudide juhitav koalitsioon, ning šiiamässulised huthid, keda toetavad ekspresident Ali Abdullah Saleh'le lojaalsed väed.
Aprilli keskpaigas Kuveidis alanud rahukõnelused ei ole seni tulemusi andnud. | ÜRO lisas Saudi Araabia juhitud koalitsiooni musta nimekirja | https://www.err.ee/561025/uro-lisas-saudi-araabia-juhitud-koalitsiooni-musta-nimekirja | ÜRO peasekretär Ban Ki-moon teatas neljapäeval, et maailmaorganisatsioon lisas Saudi Araabia juhitud koalitsiooni laste õiguste rikkujate musta nimekirja. |
Kreeka uus paremtsentristist rahandusminister Christos Staikouras esitas palve oma esimesel euroala rahandusministrite kohtumisel.
"Ma tervitan säärast varast tagasimakset väga lihtsal põhjusel: see suurendab Kreeka riigivõla jätkusuutlikkust," sõnas Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) juht Klaus Regling.
Regling lisas, et kui esitatakse ametlik palve, siis võtab selle heakskiitmine umbes kaks kuud.
ESM, mille nõukokku kuuluvad 19 euroala riigi rahandusministrid, on Kreeka suurim võlausaldaja.
Kreeka liigsed kulutused viisid kümme aastat tagasi suure euroala kriisini, mis ähvardas rahaliidu hävitada.
Sestsaadik on Ateena läbi viinud valusaid reforme vastutasuks 289 miljardi euro suurusele võlaabile Euroopa Liidu, Euroopa Keskpanga (ECB) ja IMF-i poolt.
Kreeka viimane rahvusvaheline abiprogramm sai läbi 2018. aasta augustis.
Kreeka riigivõlg on aga endiselt kõrge. Praegu on see umbes 335 miljardit eurot ehk 180 protsenti riigi mullusest sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Bloomberg kirjutas, et Kreeka valitsus loodab IMF-ile tagasi maksta 2,9 miljardit eurot. Kokku võlgneb riik Washingtonis baseeruvale organisatsioonile 8,8 miljardit eurot.
Uued reformid
Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis tegi nädal tagasi teatavaks uued "hulljulged reformid" ja fiskaalmeetmed, et meelitada riiki välisinvesteeringuid. Tänu reformidele taastab Kreeka usaldusväärsuse, mis soodustavad investeeringuid, loovad uut rikkust ja suurendavad tööhõivet, ütles ta iga-aastasel Thessaloniki rahvusvahelisel messil.
Äriühingute tulumaksu langetatakse 28 protsendilt 24 protsendile ning maksu dividendidele 10 protsendilt viiele, lisas ta.
Mitsotákis lubas ka leevendada madalapalgaliste inimeste makse ning rakendada meetmeid riigi suure ehitussektori toetuseks.
Juulis peaministriks saanud Mitsotákis seadis oma valitsuse prioriteediks majanduskasvu ja investeeringute hoogustamise.
Augustis külastas ta Prantsusmaad, Saksamaad ja Hollandit, et julgustada sealseid investoreid kasutama ära võimalusi, mida tema uus konservatiivne valitsus pakub.
Kuigi Kreeka on hakanud taastuma kuus aastat kestnud majandussurutisest ja ligi aastakümne pikkusest võlakriisist, on riigi majandus endiselt habras. | Kreeka tahab IMF-ile võla ennetähtaegselt tagasi maksta | https://www.err.ee/980441/kreeka-tahab-imf-ile-vola-ennetahtaegselt-tagasi-maksta | Kreeka taotles reedel euroalalt luba Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laenude ennetähtaegseks tagasimaksmiseks. |
21 minutit kestnud avageimis lubasid võõrustajad Montenegrole vaid 13 punkti, teine ja kolmas geim võideti vastavalt kaheksa ja kümne punktiga. Resultatiivseimaks kerkis lausa 27 punkti toonud Nimir Abdel-Aziz, Montenegro kasuks tõi 11 silma Marko Bojic.
D-grupi avapäeval olid võidukad veel Eesti 3:1 alistanud valitsev maailmameister Poola ning sama tulemusega Tšehhi seljatanud Ukraina.
Eesti jätkab finaalturniiri laupäeva õhtul, kui kell 20 minnakse vastamisi just Montenegroga. ERR-i spordiportaal vahendab kohtumist otseblogis, samuti on võimalik kuulata Vikerraadio otsereportaaži. | Võrkpalli EM: Holland vajas Eesti järgmise vastase alistamiseks vaid tundi | https://sport.err.ee/980445/vorkpalli-em-holland-vajas-eesti-jargmise-vastase-alistamiseks-vaid-tundi | Hollandi võrkpallikoondis alustas EM-finaalturniiri kodupubliku ees veenva võiduga, kui Montenegro alistati 65 minutiga 3:0. |
"Argentina ja Hispaania eristusid välisel vaatlusel algusest peale sellise näoga, et nad on juba meeskonnaks saanud," rääkis Vikerraadiole Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna peatreener Priit Vene. "Neil on hea keemia, keegi ei torma midagi erilist tegema, aga samas teevad kogenud mehed täpselt siis kui vaja."
"USA koondis hävis neil hetkedel, mil kõik hakkasid omaette toimetama, mis on nende jaoks ka loogiline. Seekord see ei õnestunud. Prantslased said mõned head võidud tänu mõne mehe individuaalsetele oskustele, aga finaali nad ikkagi ei jõudnud."
Leedu koondis alustas finaalturniiri võitudega Senegali ja Kanada üle, viimases alagrupivoorus kaotati Austraaliale ning hiljem Prantsusmaale, mistõttu jäädi kaheksa parema seast välja. Viiendat korda MM-il mänginud Leedu oli kõigil varasematel kordadel veerandfinaali jõudnud. Kahe aasta eest toimunud EM-il pidi Leedu leppima üheksanda kohaga, nagu ka nüüd Hiinas.
"Mina lootsin, et Leedu on natukene parem, et nad saavad natukene rohkem kätte," tõdes Vene. "Aga ka neid takistas see, et algul olid tühjad mängud, siis tulid raskemad. Järelikult ei olnud nii kõvad mehed, et oleks selle üle elanud. Peatreeneri tagasi astumine on üsna loogiline samm, sest Leedu riigis on surve suur, see on üle 20 aasta korralik altminek, et kaheksa hulka ei saadud. Täna kirjutatakse väga selgelt, et vahetuse oleks pidanud juba EM-i järel tegema. On ka neil, mida mõelda ja arutada." | Priit Vene Leedu üheksandast kohast: on ka neil, mida mõelda ja arutada | https://sport.err.ee/980444/priit-vene-leedu-uheksandast-kohast-on-ka-neil-mida-moelda-ja-arutada | Hiinas toimuval korvpalli MM-il on selgunud finalistid, kui pühapäevases kullamängus lähevad vastamisi Hispaania ja Argentina. |
Naist süüdistati koos teiste rikaste vanematega selles, et nad üritasid oma lapsi suure altkäemaksu eest sokutada eliitülikoolidesse.
Prokuratuur oli pettuse eest algselt nõudnud Huffmanile kümnekuulist vanglakaristust, teatas teisipäeval telekanal CNN. | USA näitlejannale Huffmanile mõisteti 14 päeva vanglakaristust | https://www.err.ee/980443/usa-naitlejannale-huffmanile-moisteti-14-paeva-vanglakaristust | USA teleseriaali "Meeleheitel koduperenaised" näitlejannale Felicity Huffmanile mõisteti reedel 14 päeva pikkune vanglakaristust, edastasid meediakanalid. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.