text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Korvpall24.ee andmetel tuli kalevlastel hakkama saada vaid kaheksa mehega. Põlveprobleemide tõttu ei hakatud riskima Tanel Kurbase ja Dwight Coleby mängitamisega. Martin Dorbekul andis tunda selg ning sootuks koju jäi Zach Smith, kes Kaunase Žalgirise vastu käeluu murdis.
Meeskonna resultatiivseim oli Antino Jackson, kes viskas 20 punkti. Prienai parimaks kerkis mullu Tartu Ülikooli võistkonda esindanud Arnas Velicka 21 punkti ja 10 lauapalliga. | Oluliste kadudega Kalev/Cramo langes Velicka kaksikduubli läbi | https://sport.err.ee/980442/oluliste-kadudega-kalev-cramo-langes-velicka-kaksikduubli-labi | BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond kohtus reedel kontrollmängus Leedu kõrgliigas osaleva Prienai CBet tiimiga ning vastu tuli võtta valus 70:73 (7:22, 28:16, 18:16, 17:19) kaotus. |
"Hetkel on sobiv mitte astuda edasisi samme," ütles politseiametnik Alex Murray avalduses.
Politsei langetas vastava otsuse rikkumiste olemuse ja seaduses sätestatud tõendite lävendi tõttu, lisas Murray.
Kampaaniat rahastanud Briti ärimees Arron Banks ütles avalduses, et tahab juurdlust valimiskomisjoni suhtes, mis oli algatuse politseisse kaevanud.
"Valimiskomisjonil tuleb vastata tõsistele küsimustele poliitilise erapoolikuse kohta," sõnas Banks avalduses.
Leave.EU-le ning Banksi juhitud kindlustusfirmale määrati sel aastal 120 000 naela suurune trahv (135 000 eurot) firma klientide isikuandmete kasutamise eest, mida kasutati reklaamide saatmiseks.
Juurdlused ametliku lahkumiskampaania ühenduse Vote Leave ning teise mitteametliku Brexiti-meelse ühenduse BeLeave kampaaniakulude suhtes jätkuvad, ütles Murray. | Briti politsei lõpetas juurdluse Brexiti-meelse kampaaniagrupi suhtes | https://www.err.ee/980440/briti-politsei-lopetas-juurdluse-brexiti-meelse-kampaaniagrupi-suhtes | Briti politsei lõpetas uurimise 2016. aastal Euroopa Liidust lahkumist pooldanud ühenduse Leave.EU suhtes, kuigi tuvastas referendumikampaania tehnilisi rikkumisi. |
Kuuajase pausi järel kuulus Elhi põhikoosseisu ja mängis kõik 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee. Tavapäraselt tegi täismängu Aksalu. Beglarišvili istus varupingil, Ojamaa kohtumises ei osalenud.
Martti Puolakainen vaatas samal ajal pingilt, kuidas tema leivaisa HIFK võitis 3:1 KPV-d. Poolitatud tabeli teises pooles jagavad HIFK ja SJK hetkel esimest, VPS ja KPV aga viimast kohta. | Elhi ja Aksalu mängisid SJK eest 90 minutit | https://sport.err.ee/980435/elhi-ja-aksalu-mangisid-sjk-eest-90-minutit | Mihkel Aksalu, Trevor Elhi ja Zakaria Beglarišvili koduklubi SJK alustas Soome jalgpalli kõrgliigas hooaja teist faasi 1:1 viigiga Hindrek Ojamaa tööandja VPS-i vastu. |
A. Le Coq Arenal pea 500 silmapaari ees toimunud mängus läks kodumeeskond juhtima 31. minutil, kui liiga väravaküttide edetabeli tipus trooniv Erik Sorga realiseeris penalti.
Teise poolaja teisel minutil viis Sorga Flora 2:0 juhtima, 56. ja 57. minutil lõi Flora kahe minutiga kaks väravat, kui esmalt oli täpne Vlasi Sinjavski ja seejärel Martin Miller. Lõppskoori vormistas Henrik Pürg 65. minutil.
Tabeli tipus jätkaval Floral on 66 punkti, linnarivaalil Levadial on neist kolm silma vähem. Kalev on 17. punktiga kaheksandal kohal. | Tugev teine poolaeg tõi Florale viieväravalise võidu | https://sport.err.ee/980427/tugev-teine-poolaeg-toi-florale-viievaravalise-voidu | Koduse jalgpalli Premium liiga 28. vooru avakohtumises alistas FC Flora koduväljakul Tallinna Kalevi 5:0. |
Palmse mõisas filmiti reklaam hanepildiga pudelis müüdavale alkoholivabale Tšehhi õllele nimega Žatecký Gu. Kokku valmis kolm klippi, mille üks peaosalistest on Saima, vahendas ETV saade "Ringvaade".
Saima teenis välja enda ja oma sõprade söögiraha, sest hea näitlemise eest maksti talle 400 eurot.
Kõigest ühe-aastane Saima on tema omaniku, linnukasvataja Heli Napa sõnul staarigeeniga. "Nii kui kaamera välja võetakse, seab ta ennast poosi, et filmige mind. Kui sa mõne teise võtad, siis ta ei tõstagi oma pead üles," selgitas Napp, et igas hanes staarigeeni pole.
Kaks teist võtetel olnud hane ei tahtnud üldse koostööd teha. "Välismaal on loomataltsutajad, nemad arvasid, et mina olen ka loomataltsutaja ja ütlesid, et küll ma olen teda hästi õpetanud, super poseerija. Ma ütlesin, et mis see siis ära ei ole, kuid tegelikult ma pole selleks midagi teinud," avaldas Napp. | Tšehhi õllereklaam kaunistab end Eestist pärit sulgedega | https://menu.err.ee/980386/tsehhi-ollereklaam-kaunistab-end-eestist-parit-sulgedega | Suvel filmiti Eestis Tšehhi õllereklaami, kus astub üles üks Eesti hani Saima. |
Presidendid arutasid viimaseid arenguid ja reformide hetkeseisu Ukrainas, samuti Ukraina ettevõtluskeskkonna ja õigusriigi küsimusi.
"Ukraina on Eesti jaoks prioriteetne riik. Sõda riigi idaosas ja Krimmi poolsaare okupeerimine ei ole ainult Ukraina probleemid, need peavad olema kogu vaba maailma ühine mure ja häirekell, mis pole helisemist lõpetanud. Riigi jõuline reformimine sellises olukorras ning samal ajal korruptsiooni vastu võitlemine ja õigusriigi jõustamine on rasked ülesanded, kuid püsimaks Euroopa Liidu ja NATO kursil pole Ukrainal valikut," ütles Kaljulaid pärast kohtumist.
Kaljulaid lisas, et Eesti on Ukraina püüdlusi seni igati toetanud nii rahaliselt kui ka teadmisi ja kogemusi jagades ning see peab jätkuma.
Ukraina reformikava arutades rõhutas Kaljulaid korruptsioonivastase võitluse tähtsust ning läbipaistva ja kaasaegse riigi ülesehitamise möödapääsmatust,.
"Mitmed reformid on tänaseks juba hästi käivitunud. E-valitsemine, tervishoiu- ja maareform, aga ka näiteks tugevate ja detsentraliseeritud omavalitsuste ülesehitamine või erastamine – neis on oluline hoida tempot, näitamaks ka oma partneritele läänes, et Ukraina pingutused on tõelised," sõnas president.
Eesti riigipea avaldas oma Ukraina kolleegile ka jätkuvat ja tugevat toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele. "Sõda riigi idaosas ja okupeeritud Krimmi poolsaar, aga ka Vene relvajõudude tegevus Aasovi merel on asjad, millega Eesti kunagi ei lepi. Meie ülesanne on hoida seda teemat jätkuvalt ka rahvusvaheliste arutelude laual," rääkis ta.
"Loomulikult peab olema eesmärk siin liikuda edasi lahenduste suunas ning selleks peavad pingutama nii Venemaa kui Ukraina ja rahvusvaheline kogukond. Sammud saavad ja peavad siin olema mõlemalt poolt proportsionaalsed ning lahendus ei saa tulla Ukraina suveräänsuse hinnaga," ütles Kaljulaid ning lisas, et hiljutine vangide vahetus on sel suunal tähelepanuväärne samm.
Kaljulaid on kahepäevasel töövisiidil Ukrainas, kus on kohtunud nii Ukraina presidendi, peaministri, ülemraada spiikri kui ka välisministriga. Samuti osales Kaljulaid Kiievis Jalta Euroopa strateegiafoorumil, kus pidas avakõne ning osales mitmes arutelus.
Eesti ja Ukraina riigipead on varem kahepoolselt kohtunud mai keskel president Zelenski ametissevannutamise järel ning juba oktoobris tuleb president Zelenski Eestisse ametlikule visiidile. | Zelenskiga kohtunud Kaljulaid: sõda Ukrainas peab olema vaba maailma ühine mure | https://www.err.ee/980411/zelenskiga-kohtunud-kaljulaid-soda-ukrainas-peab-olema-vaba-maailma-uhine-mure | President Kersti Kaljulaid kohtus reedel Kiievis Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskiga. |
Õnnetus juhtus kella 18.35 paiku Kehtna vallas veidi enne Lelle peatust, kui Tallinna-Viljandi reisirong sõitis otsa raudteel viibinud inimesele.
Esialgsetel andmetel jäi rongilt tabamuse saanud inimene ellu. Rongiliiklus on õnnetuse tõttu liinil seiskunud. | Raplamaal sai rongi ette jäänud inimene vigastada | https://www.err.ee/980398/raplamaal-sai-rongi-ette-jaanud-inimene-vigastada | Raplamaal jäi reede õhtul Elroni reisirongi alla inimene, kes esialgsetel andmetel jäi siiski ellu. |
Häirekeskus sai teate tulekahjust Vastemõisa külas kella 15.25 ajal.
Päästjate kohalejõudes põles garaaž ja selle kõrval olnud puukuur. Tulekahju ajal plahvatasid garaažis olnud majapidamisgaasiballoonid.
Garaaž ja puukuur hävisid tules. Päästjad kaitsesid leekide eest elumaja.
Tulekahju kustutamise järel leiti garaažist hukkunud vanem mees.
Tulekahju asjaolusid uurib edasi politsei. | Viljandimaal hukkus tulekahjus vanem mees | https://www.err.ee/980402/viljandimaal-hukkus-tulekahjus-vanem-mees | Reede pärastlõunal põles Viljandimaal Põhja-Sakala vallas garaaž, hukkus vanem mees. |
MM-sarja üldliidritena olid Tänak-Järveoja reedel teepuhastaja rollis. Päeva pikima katse kordusläbimisel lõhkes eestlastel 11 kilomeetrit enne lõppu rehv, mis kukutas nad kaheksandaks.
"Rehvipurunemistega on Türgis nagu on… see juhtus pooltel autodel," sõnas Järveoja Delfi Spordile. "Loodame, et meie purunemised on selleks ralliks tehtud. 150 km on minna ja palju kiiruskatseid seisab ees, midagi katki veel ei ole."
"Siin on ikkagi keeruline. Autod saavad kõvasti vatti ja meile pole ka lihtne. See on hooaja kõige raskem ralli."
Liidrina läheb laupäevale vastu Lappi, kelle edu Ogier' ees on 17,7 sekundit. Neuville jääb liidrist 18,4 sekundi kaugusele. Tänak kaotab endisele tiimikaaslasele juba enam kui poolteist minutit. | Järveoja: loodame, et meie purunemised on selleks ralliks tehtud | https://sport.err.ee/980401/jarveoja-loodame-et-meie-purunemised-on-selleks-ralliks-tehtud | Ott Tänak - Martin Järveoja (Toyota) lõpetasid Türgi MM-ralli esimese täispika võistluspäeva kaheksandal kohal. |
USA korvpallikoondis võitis MM-il viis esimest kohtumist, aga kaotas seejärel veerandfinaalis Prantsusmaale 79:89 ning seejärel esimeses kohamängus 89:94 Serbiale, ehk maksimaalselt saab USA püüda seitsmendat kohta. Vahemikus 2002-06 jäid ameeriklased kullata kolmel järjestikusel suurturniiril; 2008. aasta OM-iks pandi kokku NBA tippudest koosnev koondis, mis hakkas 1992. aasta olümpiatiimi (Dream Team ehk unistuste meeskond) järgi kandma hüüdnime Redeem Team (lunastuste meeskond).
"Asi ei ole selles, nagu jõuaks ülejäänud maailm USA-le järgi. Ülejäänud maailm on USA-le juba ammu järgi jõudnud," rääkis Pekingis MM-il viibiv Bryant. "Oleme jõudnud nii kaugele, et USA võidab mõned mängud ja kaotab mõned. Nii lihtsalt on. Ka järgmisel USA koondisel ei saa olema kerge, olgu selle nimeks "Redeem 2" või mis iganes."
Pekingi OM-il kuulusid USA koondisesse nii Bryant, LeBron James, Carmelo Anthony, Dwyane Wade, Chris Paul ja teised NBA staarid, kuid finaalis alistati Hispaania alles viimaste minutite lõpuspurdi järel 118:107.
"Meil oli vaja väga tugevat neljandat veerandaega, et Hispaaniat võita," meenutas Bryant. "Ja meil oli väga tugev võistkond. Isegi, kui USA saab [Tokyo OM-iks] kokku parimad mängijad, saab meil olema raske. 1992. aasta Dream Team'i ajad on läbi." | Kobe Bryant USA korvpallikoondisest:Dream Team'i ajad on läbi | https://sport.err.ee/980391/kobe-bryant-usa-korvpallikoondisest-dream-team-i-ajad-on-labi | Korvpallilegendi Kobe Bryanti sõnul on ülejäänud maailm ameeriklased juba ammu kinni püüdnud ja USA-l ei saa olema lihtne ka tuleva aasta olümpiamängudel. |
Kõige otsustavamaks saigi Cetibeli katse teistkordne läbimine, kus sõitjaid tervitas katse teises pooles vihm, mis muutis niigi rasked teed liuväljaks.
Kui 38-kilomeetrisest lõigust jäi sõita veel umbes 11 km, läks Tänakul parem esimene rehv katki. Finišis kogunes kaotust Thierry Neuville'ile (Hyundai) ja Sebastien Ogier'le (Citroen) enam kui minut.
"See oli hull. Loomulikult on veel pikk tee minna, aga kindlasti polnud see selline pärastlõuna, mida ootasime. Aga jätkame," kommenteeris laupäeva alguseks kaheksandaks vajunud eestlane.
Tänaku otsesed konkurendid MM-tiitlile on temast reede õhtuks enam kui minuti kaugusel ja pjedestaalikonkurentsis. Üllatuslikult juhib võistlust Esapekka Lappi (Citroen), kellele Ogier kaotab 17,7 ja Neuville 18,4 sekundiga.
Ogier tunnistas, et päeva lõpus läks temalgi keeruliseks, kuna auto esiosa oli katki. "Ma olen rahul, et jõudsin finišisse - oli väga raske, aga vähemalt polnud meil ka liiga palju probleeme," lausus prantslane.
Neuville tänas ilmataati. "Ma teadsin, et kui sadama ei hakka, siis kaotame aega, aga läks õnneks. Kuid täna hommikul ei jäänud ma autoga rahule - kui sõidame esimestena, siis meil pidamist pole."
Liidrikohal asub aga Lappi, kes on tänavu Rootsis ja Soomes saanud teise koha, aga Citroeniga pjedestaali kõrgeimale astmele veel tõusnud pole.
"Väga hea draamavaba päev - auto on väga hea ja pärast seda, kui saime esiosa jäigemaks, on kõik olnud kena," kommenteeris soomlane. "17 sekundit on palju Soomes, aga sellel rallil pole ka üks minut palju. Hea on olla sellel positsioonil, kuid kõike võib veel juhtuda."
Laupäeval tuleb sõitjatel taas kuus kiiruskatset läbida, aga kilometraaž on väiksem - kui reedel kihutati 161 kilomeetrit, siis homme pisut alla 110 kilomeetri. | Tänak: ei olnud just oodatud pärastlõuna | https://sport.err.ee/980382/tanak-ei-olnud-just-oodatud-parastlouna | Ott Tänaku (Toyota) jaoks ei kulgenud Türgi ralli reedene päev kaugeltki soovitult. Esimesena teel olles kaotas ta võrreldes konkurentidega aega ja lõhkus eelviimasel katsel ka rehvi. |
Vladimir Ivanov (ATP 821.) alistas äärmiselt tasavägises avakohtumises lätlase Robert Strombachsi (ATP 539.) tulemusega 7:6 (8), 4:6, 6:3. Teises mängus jäi Eesti meeste esireket Jürgen Zopp (ATP 433.) alla aga Martins Podzusile (ATP 485.) tulemusega 1:6, 6:7 (5).
Otsustavas paarismängus läksid vastamisi Kenneth Raisma ja Jürgen Zopp ning Läti duo Janis ja Martins Podzus. Eestlased võitsid poolteist tundi kestnud kohtumise 7:6 (8), 6:4.
Eesti meeskonda kuulub veel ka Kristjan Tamm (ATP 886.), koondise kapten on Ekke Tiidemann.
Avamatšis alistas Eesti 3:0 Põhja-Makedoonia ja teises matšis Montenegro 3:0. Kuna Läti võitis samuti esimesed kaks matši 3:0, olid nii Eesti kui Läti juba kindlustanud pääsu II grupi üleminekumängudele. | Eesti alistas Davis Cupil tasavägise kohtumise järel ka Läti | https://sport.err.ee/980289/eesti-alistas-davis-cupil-tasavagise-kohtumise-jarel-ka-lati | Eesti tennisemeeskond alistas Ateenas Davise karikasarja III grupi Euro-Aafrika tsooni turniiril kolmandas matšis Läti 2:1 ja võitis alagrupi. Laupäeval kohtutakse teise alagrupi võitnud Poolaga. |
Vestager ütles, et kuigi eurooplastel on läbi EL-i andmekaitsemääruste kontroll oma andmete kasutamise üle, "on vaja ka laiemaid reegleid tagamaks, et see, kuidas firmad andmeid koguvad ja kasutavad, ei kahjusta ühiskonna alusväärtusi".
Vestager nimetati teiseks ametiajaks Euroopa Komisjoni konkurentsivolinikuks. Lisaks sellele anti talle ka Komisjoni juhtiva asepresidendi volitused, et kujundada Euroopa Liidu digipoliitikat.
Oma esimesel ametiajal teenis Taani poliitik maailma võimsaimate tehnoloogifirmade üle järelevalvaja maine, kuivõrd ta määras hiidudele nagu Apple ja Google miljarditesse ulatuvaid trahve.
Praegu uurib ta, kas jaehiid Amazon on kuritarvitanud sõltumatute kaupmeeste andmeid, et saavutada turul ebaõiglast eelist.
Oma uue volitusega teha "Euroopa digiajastu nõuetele vastavaks" näib Vestager jätkavat tööd, mis sai alguse mullu jõustunud EL-i isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR).
Vestager ütles, et on mures selle pärast, kuidas veebiplatvormid "moonutavad seda, kuidas me maailma näeme, vahenditega, mida me tihti isegi ei märka".
Ta ütles, et andmetel on aina olulisem roll selles, kuidas inimesed mõtlevad ja talitavad. Ta ei toonud välja konkreetseid firmasid, kuid tema kommentaar vihjab sellele, et ta jätkab survet USA tehnoloogiahiidudele.
"Kui käputäis firmasid omavad meie kohta palju andmeid, võib see aidata neil mõjutada otsuseid, mida me teeme," märkis ta. | EL-i konkurentsivolinik vihjas andmekaitsereeglite karmistamisele | https://www.err.ee/980369/el-i-konkurentsivolinik-vihjas-andmekaitsereeglite-karmistamisele | Euroopa Liidu mõjuvõimas konkurentsivolinik Margrethe Vestager vihjas reedel, et kaalub isikuandmete kaitset puudutavate regulatsioonide karmistamist. |
Räim oli finišisirgel nobedam 19-aastasest itaallasest Jonathan Milanist, kolmanda ning neljanda koha saavutasid vastavalt Norman Vahtra ja Siim Kiskonen.
Rait Ärm lõpetas 14. ja Markus Pajur 33. kohal.
Velotuuri kokkuvõttes tõusis Räim kolmandaks, kaotust liidrile Ivar Slikile on 40 sekundit. Vahtra kaotab 52 sekundit ja on seitsmes. Rumeenia velotuuri neljas etapp lõppeb mägedes.
"Terve koondis tegi grupifinišis ideaalse lahtivedamise," kommenteeris koondise treener Rene Mandri. "Olen poiste tööga väga rahul, kaksikvõit oli väga lähedal. Homsel neljandal etapil saavad poisid mägedes oma sõitu teha ja viimane viies etapp proovitakse jälle etapivõitu grupifinišist. Kokkuvõttes hoiab Räim kolmandat kohta, aga homsed mäed on pigem mägironijatele." | Räim võitis Rumeenia velotuuri etapi, Vahtra kolmas | https://sport.err.ee/980361/raim-voitis-rumeenia-velotuuri-etapi-vahtra-kolmas | Rumeenia velotuuri kolmas etapp õnnestus Eesti maanteratturite koondisel suurepäraselt, kui pjedestaali esimesele astmele tõusis Mihkel Räim ja kolmandale Norman Vahtra. |
Nii festivali kui orelikonkursi kontserdid leiavad aset Kaliningradis Immanuel Kanti nime kandval saarel sealses kuulsas katedraalis. 3. septembril, mil avati 11. organistide konkurss, olid ettekandel ka Lauri Jõelehe kaks kammeroopust ning 5. septembri festivalikontserdil samas veel üks tema teos.
Lauri Jõeleht sõnas, et organistide konkursi kunstiline juht on Vera Tariverdijeva. "Muusikavõistluse lõppvooru Kaliningradis alustatakse piduliku õhtuga, kuhu on tellitud uusteoseid esiettekandeks. Seekordses avakavas oli ka minu muusikat, "Toccata. In memoriam Notre Dame de Paris" orelile ning "Minuet in Twilight" esiettekanne viiulile, oboele, tšellole ja orelile," selgitas ta ja lisas, et "Toccata" tõi publiku ette noor itaalia organist Antonio Di Dedda. "Tema oli osaline ka mu uusteose esitusel, kus mängisid veel Roman Mints viiulil, Dmitri Bulgakov oboel ja Anna Koškina tšellol."
"5. septembril oli kavas minu teos "Silmapiir", esitajateks Roman Mints, Dmitri Bulgakov ja Kaliningradi oblasti filharmoonia kammerorkester Aleksandr Andrejevi juhatusel," selgitas helilooja ja kinnitas, et organistide konkursi tulemused selgusid 8. septembriks. "Selle kõrval toimus festival "Территория мирa – территория музыки" 30. augustist kuni 11. septembrini."
Nende esituste taga on huvitavad lood kahe maa muusikute sidemetest ja koostööst Eestis ja Venemaal. Suuremas plaanis lähevad Kaliningradi festivali üritused mitme maa nimekate muusikute osavõtul. Nii sattusid ka eesti helilooja Lauri Jõelehe teosed arvuka rahvusvahelise publiku tähelepanu alla.
Kuidas jõudis Lauri Jõelehe muusika sündmusteni Kaliningradis? "Koostöö ja tutvused on seotud eelkõige festivaliga Hiiumaa Homecoming, mis on vaimustust äratanud paljudes muusikutes, kes siin käinud esinemas. Hiiumaa rahvas on festivalist väga huvitatud, aga mandri-Eestis teatakse sellest vähe. Tegemist on 1997. aastal Vene kultuurifondi Homecoming (vene k "Возвращение") toetusel sündinud festivaliga Moskvas, algatajaiks viiuldaja Roman Mints ja oboist Dmitri Bulgakov, kontserdid igal aastal jaanuaris," ütles Jõeleht ja mainis, et festival Hiiumaa Homecoming on selle haru, mida juhib festivali algatajana Dmitri Bulgakov üksi. "Tänavu viie kontserdiga 24. kuni 27. juulini esines seal 15 osalist 8 riigist."
"Hiiumaa Homecoming toob kokku taas Moskva festivali esinejad ning sõbrad, esimest korda toimus see Hiiumaal 2006. aasta juulis. Mõnedki muusikud, näiteks pianist Alexander Kobrin või Dmitri Bulgakov, on seotud ka meistrikursuste ja õppetegevusega meie muusikaakadeemias Tallinnas," nentis ta ja kinnitas, et on Dmitri Bulgakoviga tuttav juba aastaid. "Kirjutanud tema tellimisel mitu oboe- ja -ansambliteost, sealhulgas ka kammerorkestri "Silmapiir" (2017)."
"2018. aasta novembris toimus Kaliningradi katedraalis kontsert "Liebestod", taas Vera Tariverdijeva organiseeritud "Ülemaailmse filosoofiapäeva Kanti saarel" programmis," kinnitas helilooja ja mainis, et Dmitri Bulgakov ja organist Mansur Yusupov mängisid seal tema teose "A Prayer in Darkness". "See oli oboe ja ühe oreli versiooni esiettekanne, teose algversioon oli tellitud Eesti Muusikapäevade poolt 2017. aasta festivaliks oboele ja kolmele orelile. Vera Tariverdijevale minu teos meeldis ning ta palus mul kirjutada orelikonkursi avamiseks uue teose. Lõpuks jäi nii, et ettekandele tuleb kaks minu teost, üks neist esiettekandes."
Nüüd kolmandat korda toimus sealmail festival "Территория мирa – территория музыки". Festival avati 30. augustil 75 aasta möödumise märgiks Königsbergi pommitamisest briti sõjalennukite poolt neljal päeval 1944. aasta augusti lõpul. Varemetesse jäid nii 1380. aastal ehitatud võimas katedraal kui ka kuningaloss. Festivali korraldajaks ja kunstiliseks juhiks on tuntud tšellist Boris Andrianov Moskvast. Sümboolselt mängis nüüd ka avakava noor briti pianist George Harliono. Kuna Bulgakov ja Mints esinesid Kaliningradis konkursi avapäeval, võttis festivalijuht 5. septembri kavasse ka Lauri Jõelehe oopuse "Silmapiir". Selle esiettekanne oli toimunud 2017 suvel Hiiumaal, mängimas Dmitri Bulgakov oboel ja Roman Mints viiulil ning festivaliorkester vanameister Lev Markizi (Holland) juhatusel.
Aastate jooksul sünnib aina põnevamat kolmnurgal Moskva – Kaliningrad – Hiiumaa. Aga see on vaid kolmnurga üks serv, nimetatud muusikud on tõelised noored maailmamehed, tuntud ja nõutud lääne kuulsaimates saalides, festivalidel, muusikakõrgkoolides. Rõõmustav oli tänavugi saarel näha-kuulda Dmitri Bulgakovit, Boris Andrianovit, Inglismaal elav Roman Mints käib samuti saarel mängimas. Tuntumatest nimedest on iga-aastane esineja Hiiumaal ka Yuri Bashmeti tütar Ksenia Bashmet.
"Sellel suvel mängis Hiiumaal taas pianist Alexander Kobrin USAst, kes on kolm aastat järjest EMTA-s meistriklasse käinud tegemas. Ta rääkis Yamaha esindajatega kevadel, et Hiiumaal on festival, kuhu üle maailma head muusikud kohale sõidavad ja Yamaha tõi enda kulul festivalile oma tipp-kontsertklaveri," selgitas Jõeleht ja tõdes, et Eestis seda vist üldse ei kajastatud, sest keegi ilmselt ei teadnud sellest. "Dmitri Bulgakoviga on seotud ka mu kooriteos oboega "Palve", mille kirjutasin Pärt Uusbergi tellimisel tema koori 10. aastapäeva ja EW 100 puhul Juhan Viidingu sõnadel, esiettekandega märtsis 2018 Tallinnas, Moskva Gnessinite muusikaakadeemia koor laulis seda eesti keeles Moskvas, tuli sellega 2018 suvel ka Hiiumaa festivalile, esitas "Palve" äsja augustis ka oma kooli vabaõhukontserdil, ikka eesti keeles. Mõistetavalt kõlab Hiiumaal ka eesti muusikat ning esinevad Eesti muusikud."
Tariverdijevi-nimeline konkurss sündis Kaliningradis 1999. aastas ja toimub üle aasta, sest vahepeale jäävad eelkonkursid USAs Lawrence'is (Kansas), Saksamaal Hamburgis ning Moskvas. Äsjase, 11. konkursi finaali žüriid juhtis professor Christophe Mantoux Pariisist. 8. septembril kuulutati värskeks võitjaks Ivan Tatarinov, kes elab 2016. aastast USAs Dallases, ta on ka helilooja (premeeritud sh oreliteoste eest), pianist, dirigent ja kitarrist. Ka Eestist on konkursil käidud, 2005 võitis siin 3. preemia Aare-Paul Lattik, 2011 oli Andres Uibo žüriis Moskvas, kus ka tema õpilane EMTA-st Denis Kasparovitš pääses konkursi lõppvooru Kaliningradis. Nüüd on omaaegses toomkirikus Venemaa suurim orel ning Kaliningradi orelikonkurss ainus omataoline sealmail.
Lauri Jõeleht (s 1974) on saanud kitarristi diplomi Otsa-koolis ja täiendanud end Barcelona konservatooriumis, 2003. aastal sai ta magistrikraadi kompositsiooni erialal Helena Tulve ja Toivo Tulevi klassis EMTA-s. Eesti heliloojate liidu liige on ta 2002. aastast. Jõeleht tahab end kõikvõimalikult loomingule pühendada, siiski juhendab ta hetkel EMTA interpretatsioonipedagoogika osakonnas kitarriõpetajaks õppivaid tudengeid ja on VHK muusikakoolis kitarriõpetaja. | Kaliningradi muusikafestivalil mängiti Lauri Jõelehe loomingut | https://kultuur.err.ee/980350/kaliningradi-muusikafestivalil-mangiti-lauri-joelehe-loomingut | Mikael Tariverdijevi nime kandva organistide rahvusvahelise konkursi pidulikul avamisel Kaliningradis olid ettekandel ka Eesti noorema põlve helilooja Lauri Jõelehe teosed. Kohal oli ka helilooja ise. |
Suurepärast kaitsemängu näidanud Argentina vedas finaali 39-aastane legend Luis Scola, kes kostitas Prantsusmaad 28 punkti ja 13 lauapalliga. Sealhulgas tabas Scola otsustava veerandaja keskel kahel rünnakul järjest kaugviske.
Sarnaselt Scolale kolm kolmest tabanud Madridi Reali mängujuhi Facundo Campazzo arvele jäi 12 punkti. Prantsusmaa resultatiivseimateks kerkisid 16 punkti visanud Evan Fournier ja Frank Ntilikina, veerandfinaalis USA vastu võimsat mängu näidanud Rudy Gobert piirdus poolfinaalis kolme silmaga.
Scola, Manu Ginobili ja Andres Nocioni vedamisel kuulus Argentina aastatuhande esimesel kümnendil maailma korvpalli absoluutsesse tippu, kui tuli 2004. aastal olümpiavõitjaks ning saavutas neli aastat hiljem pronksmedali. 2002. aastal võitis Argentina MM-hõbeda. Sellel kümnendil pole seni suuri medaleid korjatud - Londoni olümpiamängudel kaotati pronksimängus ja neli aastat hiljem Rios lepiti kaheksanda kohaga, eelmisel MM-il piirdus Argentina 11. kohaga.
MM-finaal Argentina ja Hispaania vahel peetakse Pekingis pühapäeval, ERR-i spordiportaal vahendab kohtumise käiku otseblogis. | Igihaljas Luis Scola vedas Argentina taas korvpalli MM-finaali | https://sport.err.ee/980351/igihaljas-luis-scola-vedas-argentina-taas-korvpalli-mm-finaali | Hiinas toimuval korvpalli MM-il alistas Argentina teises poolfinaalis Prantsusmaa 80:66 ja läheb kullamängus vastamisi Hispaaniaga. |
Kaks emast ja üks isane kutsikas kannavad nüüd nimesid Samba, Uma ja Nanu. Kolm väikest tiigrit sündisid juuni alguses Tšehhis ning on nüüd piisavalt vanad, et vaatajate ees maailma avastada.
Kuigi ristimispäeval oli lakkamatu sadu, olid tiigrikutsikate ristimist tulnud vaatama kümned huvilised. Tiigrikutsikate ristiisaks sai populaarne Tšehhi näitleja ja lavastaja Miroslav Krobot ning ristiemaks näitleja Hana Doulová.
Tallinna loomaaia amuuri tiiger Pootsman saabus Ohustatud Liikide Euroopa Paljundusprogrammi raames ajutiselt Tšehhi Zlíni loomaaeda 2018. aasta detsembris. Esimest korda said Pootsman ja Tanya kokku veebruaris. Tiigrite omavaheline sobivus on algusest peale olnud suurepärane ja nii oldi järeltulijate saamise osas lootusrikkad. | Tšehhi loomaaed avaldas tiiger Pootsmani poegade ristimispeo video | https://menu.err.ee/980347/tsehhi-loomaaed-avaldas-tiiger-pootsmani-poegade-ristimispeo-video | Tallinna loomaaia amuuri tiigri Pootsmani ja Tšehhi Zlíni loomaaia tiigri Tanya kolm kutsikat ristiti 7. septembril. Zlíni loomaaed avaldas sündmusest armsa video. |
Ullo Toomi stipendiumi antakse 1987. aastast. Tänavune laureaat Kaja Tammik on aastaid töötanud Rahvakultuuri Keskuses metoodiku ja koolitusjuhina. Ta alustas 1989. aastal tantsujuhtide kursusi, millele pani 1953. aastal aluse Ullo Toomi. Rahvatantsujuhtide koolist on välja kasvanud mitmed suurte tantsupidude üldjuhid. Lisaks on Tammiku eestvedamisel toimunud täienduskoolitusi, korraldatud suvekursusi ning organiseeritud tantsujuhtidele muid õppevorme.
"Meie tantsupeod ei oleks pooltki nii uhked ja võimsad ilma rahvatantsujuhtide täienduskoolitusteta. Tantsida võib ju igaüks, aga meie rahvatants toetub siiski tantsutaat Ullo Toomi loodud süsteemile. Nii võib Kaja Tammikut pidada Ullo Toomi õpetuse üheks väga oluliseks vahendajaks ja edasiviijaks. See on äärmiselt oluline, et oleks tantsujuhte, kes oma oskusi kogu aeg lihvivad. Kuni jätkub inimesi nagu Kaja, kestavad meie peod ja ühine tantsurõõm," ütles Ullo Toomi Fondi halduskogu esimees Ilma Adamson.
Lisaks koolitustele aitas Kaja Tammik kaasa esimesele tantsuspetsialisti kutsestandardi valmimisele, ta on vabatahtlikult löönud kaasa üleriigiliste tantsupidude korraldusmeeskondades. Kolleegid on tema puhul esile toonud täpsust, toetavat meelt ning sõbralikkust ja hoolivust.
Ullo Toomi Fond asutati 1987. aastal, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsu. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille pälvib laureaat Eesti rahvatantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest.
Ullo Toomi stipendium võidakse anda edukate esinemiste, publikatsioonide või muude ettevõtmiste eest, mis on viinud edasi eesti rahvatantsu või arendanud autoritantsu. Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste, legendaarsed suurmeistrid Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel ja teised tuntud rahvatantsujuhid.
Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. | Ullo Toomi nimelise stipendiumi pälvib Kaja Tammik | https://kultuur.err.ee/980346/ullo-toomi-nimelise-stipendiumi-palvib-kaja-tammik | Tallinna raekojas antakse 16. septembril rahvatantsuvaldkonna arendajale Kaja Tammikule üle Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium. |
Assange oleks vabanenud vanglast 22. septembril, mil lõpeb tema karistus kautsjonitingimuste rikkumise eest, vahendas BBC. Kohus mõistis Assange'ile 50-nädalase vanglakaristuse aprillis.
Tuleva aasta 25. veebruaril algab aga Londoni kohtus protsess tema väljaandmise üle USA-le. USA tahab Assange'i väljaandmist seoses valitsuse salajaste dokumentide lekitamisega. Kokku seisab Assange USA-s silmitsi 18 süüdistusega. Briti toonane siseminister Sajid Javid allkirjastas väljaandmise juunis.
Ringkonnakohtunik Vanessa Baraitseri sõnul on aga alust arvata, et Assange püüab uuesti põgeneda.
"Teid on täna siia kutsutud, sest teie vanglakaristus on lõppemas. Kui see juhtub, siis teie eelvangistuse staatus muutub karistust kandvast vangist väljasaatmist ootavaks isikuks," rääkis Baraitser.
Kohtunik ütles, et Assange'i advokaat keeldus esitama tema eest kautsjoniavaldust. "Võib-olla mitte üllatuslikult, arvestades teie põgenemiste ajalugu neis protsessides," lisas kohtunik.
"Minu hinnangul on mul tugev alus uskuda, et kui ma teid vabastan, siis te põgenete jälle," ütles ta.
Assange võttis kohtuistungist osa videosilla vahendusel.
Assange võeti kinni Ecuadori saatkonnas Londonis, kus ta varjus alates 2012. aastast, et vältida Rootsile väljaandmist seoses väidetava seksuaalrünnakuga. Assange on eitanud seda süüdistust. | Kohtunik kardab Assange'i põgenemist ja jätab ta vanglasse | https://www.err.ee/980345/kohtunik-kardab-assange-i-pogenemist-ja-jatab-ta-vanglasse | Wikileaksi kaasasutaja Julian Assange jääb pärast oma karistusaja lõppu vanglasse, sest tal on varem olnud komme põgeneda, ütles Westminsteri kohtu kohtunik reedel. |
Unitediga Meistrite liiga ja viis korda Premier League'i võitnud prantslasest vasakkaitsja karjääri viimaseks klubiks oli West Ham, kelle särgis pidas ta viimased mängud 2018. aasta alguses, kirjutab Soccernet.ee. Pärast Unitedist lahkumist mängis ta ka Juventuses ja Marseille's, kust ta saadeti minema klubi enda fänni ründamise eest.
38-aastase Evra sooviks oli alati Unitedisse naasta ning nüüd asubki ta Unitedi treeningkeskuses Carringtonis tööle U-18 meeskonna abitreenerina. Samal ajal on Evra omandamas endale treenerilitsentsi. Esimene tööpäev oli Evral juba teisipäeval. | Evra naasis noortetreenerina Manchester Unitedisse | https://sport.err.ee/980343/evra-naasis-noortetreenerina-manchester-unitedisse | Aastatel 2006-14 end Manchester Unitedi fännide südamesse mänginud Patrice Evra hakkab Inglismaa suurklubis vundamenti laduma enda treenerikarjäärile. |
Kas otsus, et Eestis hakatakse PPP-d neljarajaliste teede ehitamiseks kasutama tehti neljapäeval valitsuskabinetis?
Üleüldine hoiak oli väga positiivne. Ministrid üldiselt kõik suhtusid väga toetaval mõttesse, et me peame ehitama need neljarajalised teed välja ja see oleks üks variant selle tegemiseks. Loomulikult me kõik saame aru, et siin on teatavad ettevalmistused nii seadusandlikult kui ka oskusteabe hankimisel. See tuleb ära teha ja selle tegemiseks määrati valitsuse otsusega rahandusministeerium. Ja pandi paika uued konkreetsed sammud. Detsembri alguses me tuleme valitsusse selle teemaga uuesti, kus me juba vaatame neid põhimõtteid, et millise valiku alusel me üldse hakkame PPP-ga rahastama erinevaid asju.
Võimalik on rahastada igasuguseid erinevaid asju. Võimalik on rahastada ehitisi, teid raudteid, haiglaid, õppeasutusi. Siin on väga palju laiasid võimalusi. Mis siis on need valikukriteeriumid valitsuse jaoks ja mis on meie prioriteedid. Sellega me oleme siis detsembris uuesti valitsuses ja ühtlasi otsustati, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb nimekirja nendest teelõikudest Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva trassil, millega võiks juba konkreetselt edasi minna nende Averuse või PPP hangete algatamisel.
Praeguste kavade järgi on ainult kolm miljonit eurot teede projekteerimiseks, seda on selgelt liiga vähe.
Projekteerimine on eraldi teema. Projektid või projekteerimine võib olla osa sellest PPP hankest, et ka projekti ei pruugi riik ise üldse teha või sisse osta, vaid see võib olla kogu paketi osa. Aga riik peab ära tegema planeeringud, maade võõrandamised ja keskkonnahinnangud.
Mis on veel oluline, mida me ka vaatasime, kui me seda teemat arutasime, siis me vaatasime seda eelarve kontekstis. Kui me vaatame järgmistele aastatele, siis riigi eelarvestrateegias on ikka näpuotsaga praegu järgnevateks aastateks eraldatud raha just neljarajaliste maanteede jaoks. Kui me mingisugust lisaraha ei kaasa kuidagi, siis meil neid teid lihtsalt ei tule.
Aga mis saab eelarve tasakaalust?
See oli väga oluline küsimus, mille osas kõigil valitsuse liikmetel oli huvi. Ja on täiesti üheselt selge, et kui õigesti teha, kui järgida teatud tingimusi, mida ka Euroopa Komisjon on meile raamistiku ette pannud, siis on võimalik nende PPP-projektidega niimoodi minna, et võlg jääb erasektorisse. Neid teid ehitatakse rahastusega, mis on võla peale võetud. Riigi poolne osa on siis seda valmisehitatud taristuobjekti liisida.
Millal saab sõita Tallinnast Tartusse või Pärnust Tallinnasse või Narvast Tallinnasse mööda neljarajalisi teid?
Seda kuupäeva ma täna kindlasti välja käia ei saa, aga meie eesmärk on need ehitused käivitada lähiaastatel. Eks me kõik anname aru, et kui me räägime suurusjärgus 400 kilomeetrist teede ehitusest, siis neid ühe või kahe aastaga valmis ehitada ei ole võimalik või vähemalt mitte praktiline. Aga me räägime lähiaastatest.
Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütles neljapäeval, et kui nüüd valitsus planeerib suuri tee-ehitusi paralleelselt Rail Balticu ehitamisega, siis see tähendab seda, et meil on väga palju Ukraina töölisi nendel objektidel, sest meil ei ole kohalikku tööjõudu selle jaoks.
Tööjõu küsimus loomulikult on asi, millega tuleb tegeleda või arvestada. Me saame ju kõik aru, et praegu on majanduses selline seis, et tööjõupuudus on olemas. Meie jaoks on selle teede ehitamise üheks suureks plussiks see, et tekib võimalus ja hoob, kuidas hoopis tagasi kutsuda Eestisse neid inimesi, kes on läinud välismaale tööle. Ehk me räägime Soomes olevate eestlaste rakendamisest kodumaal tööjõuna. Eraldi peame me silmas seda, et me ei taha välistööjõudu kolmandatest riikidest, eelkõige räägime Ukrainast loomulikult, aga tööjõudu tassitakse Euroopasse tänapäeval ka Türgist ja Hiinast. See on selge poliitiline valik seda vältida.
Rahandusministeerium: saime ülesandeks töötada välja PPP-projektide põhimõtted
Rahandusministeeriumi pressiesindaja teatas, et valitsuskabinet sai neljapäeval ülevaate averuse ehk avaliku ja erasektori koostöö (PPP) võimaluste kasutamise kohta Eestis. Valdkonna eest vastutajaks määrati rahandusministeerium, kes sai ülesande töötada detsembri alguseks välja avaliku ja erasektori koostööprojektide ellu viimiseks vajalikud põhimõtted ja juhised.
Majandus- ja taristuminister peab koos keskkonnaministriga esitama oktoobris valitsusele ettepanekud, milliseid taristuobjekte võiks rahastada avaliku ja erasektori koostöö korras. Valitsuse liikmed olid üldiselt positiivselt meelestatud ja pidasid oluliseks liikuda edasi taristu kiirema arendamisega.
Majandusminister: järgmise kuu alguseks valime teelõigud välja
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas ütles, et ministeerium on alustanud tööd, et valida välja järgmise kuu alguseks need lõigud Tallinnast Narva, Tartu ja Pärnu suunal, mille neljarajaliseks rajamist võiks kaaluda avaliku- ja erasektori koostöös.
"See kuidas ja millises ajaraamis protsess edasi toimub ning millised on lõplikud valikud, sõltub paljuski ka sellest, millised PPP juhised-tegevussraamistiku pakub välja Rahandusministeerium detsembri alguses," lausus Aas. | Helme: valitsus liigub PPP-ga edasi | https://www.err.ee/980214/helme-valitsus-liigub-ppp-ga-edasi | Rahandusminister Martin Helme ütles ERR-ile antud intervjuus, et valitsus otsustas averuse ehk avaliku ja erasektori koostöö (PPP) kasutamise võimalusega taristuprojektide ehitamiseks edasi liikuda. Helme sõnul üritatakse tööjõuna ukrainlaste asemel kasutada Soome läinud eestlasi. |
Henrik Hololei ütleb Air Balticu esimese poolaasta suurt kahjumit - 26,6 miljonit eurot - kommenteerides, et Euroopa Komisjon lennundusettevõtete tulemustele, iseäranis veel poolaasta kaupa ja ükshaaval erilist tähelepanu ei pööra. Samuti ei ole Air Baltic rekorditegija.
"Kui tänavust suuremat pilti vaadata, on mitmed lennufirmad näidanud suuri kahjuminumbreid, näiteks Lufthansa oma on kolmekohaline ja esimene number pole seejuures üks," ütles Hololei.
Tema sõnul on paratamatu, et tulemused halvenevad, sest kogu majandus jahtub.
"Me oleme täna Euroopas olukorras, kus lennundussektori viimased paar aastat on olnud tõeliselt edukad ettevõtjatele. Selle tipus on ära käidud ja ilmselgelt tullakse nüüd alla. Turul tegutseb kaht tüüpi ettevõtjad: ühtedel on finantsiline ja strateegiline tugevus, et languseperiood edukalt üle elada ja teised on need, kellel on raske olla kasumlik jätkusuutlikult. 2019 ei ole kindlasti nii hea aasta kui olid 2016, 2017, 2018. Paljudel lennufirmadel praegu marginaalid vähenevad, mitte ainult Euroopas, vaid ka laiemalt," selgitas Hololei. "Kõik lennufirmad, kes aastat alustasid, ei pruugi seda aastat lõpetada."
Näiteks mõni päeva tagasi teatas oma tegevuse lõpetamisest Prantsuse odavlennufirma Aigle Azur, tänavune aasta jäi viimaseks ka Islandi odavlennufirmale WOW Air.
IPO lootuses
Läti lennufirma Air Balticu pärast Hololei ei muretseks: esimese poolaasta tulemuse pealt ei saa ennustada kogu aasta tulemust.
"Tulud teenitakse sel perioodil, kui lennatakse, milleks on suveperiood," ütles Hololei.
Küsimus on ka selles, millest miinus on tekkinud. "Kui see miinus on saavutatud väga suure kasvuga, mis oli nende tänavune eesmärk, et keskpikas perspektiivis end turule huvitavaks teha, siis oleks huvitav näha, kuidas see on saavutatud. Kiiret kasvu on võimalik saavutada nii, et kasumlikkus võib kannatada hooajaliselt," põhjendas Hololei.
Lisaks tuleks kahjuminäitaja kõrval vaadata ka muid andmeid, et ettevõtte finantsolukorrast õige ettekujutus tekiks. "Tuleb vaadata suuremat pilti: millised on olnud marginaalid, ettevõtte üldine kasv, milline on täituvus jne," loetles Hololei. "Et nad tulevikus oleks jätkuvalt huvipakkuv ja finantsiliselt tugev ettevõte, on nende jaoks oluline, et marginaalid peaksid tõusma."
Air Balticu eesmärgiks on jõuda IPO-ni, aga see see pole tõenäoline veel ei sel ega ka järgmisel aastal. See oleks Euroopas üsna erandlik samm, sest viimane lennunduse IPO oli 2015. aastal Swissairil.
"Nad peavad näitama oma börsikõlblikkust, aga seda saab hinnata tervikaasta numbrite pealt. Vajalikud on ka muud faktorid, kuidas need arenevad," lisas Hololei, tunnistades, et ta pole Air Balticu täpsema finantsseisuga kursis.
Näiteks Air Balticu täituvus oli eelmisel aastal 75 protsenti, mida võib regionaalse lennufirma puhul pidada rahuldavaks tulemuseks. Euroopa keskmine täituvus on 80 protsenti, odavlennufirmade arvestuses aga 95. Näiteks Iiri odavlennufirma Ryanair täituvus on lausa 97 protsenti.
Riigiabi ei saa jätkuda
80 protsenti Air Balticust kuulub Läti riigile, mis on oma lennundushiiule varasemalt ka riigiabi andnud. Kui aga eesmärgiks on teha IPO, siis riigiabi enam kõne alla ei tule.
"Kõik, mis tehakse Euroopa Liidu seaduste raames, seda kõike võib teha. Antud juhul ei ole näha, et Air Balticul oleks mingit vajadust riigiabi järele. Ettevõte on vahetanud edukalt oma lennukiparki, teinud suuri investeeringuid, neil on varasid arvestataval hulgal. Kui ettevõte on teatanud, et nende huvi on minna börsile, on mõeldamatu, et seda mingi riigiabiga toetada. Keegi pole huvitatud ostma selle ettevõtte aktsiaid, mida peab abiga toetama," põhjendas Hololei. | Hololei: Air Balticu kahjumis pole midagi alarmeerivat | https://www.err.ee/980331/hololei-air-balticu-kahjumis-pole-midagi-alarmeerivat | Tänavune aasta ei ole Euroopa Liidu lennundusele olnud sama helde kui varasemad aastad, ent Air Balticu suur kahjum ei ole küsimus, millega Euroopa Komisjon spetsiaalselt tegeleks või sellele suur tähendust omistaks, ütleb Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. |
Esikoha pälvis Suurbritannia rattur Sarah Storey, kes 20-kilomeetrisel temposõidul sai võiduajaks 29.41,9. Ligi minutilise kaotusega sai teise koha poolatar Anna Harkowska ja kolmanda sakslanna Kerstin Brachtendorf (+1.12,99).
Mari-Liis Juul kaotas võitjale nelja minuti ja 49 sekundiga ning sai 11. koha.
Juul võistleb laupäeval kell 17.33 (Eesti aja järgi) veel ka grupisõidus. Teise pararatturina stardib MM-il Janno Lepik, kes võistleb laupäeval eraldistardist sõiduga ning jätkab pühapäeval grupissõiduga. | Eesti pararattur sai MM-il temposõidus 11. koha | https://sport.err.ee/980335/eesti-pararattur-sai-mm-il-temposoidus-11-koha | Hollandis Emmenis peetavatel pararatta maailmameistrivõistlustel sai Mari-Liis Juul naiste C5 klassis temposõidus 11. koha. |
"Vastab tõele, et ametlikul tasemel olen vaid mina nõustunud kandideerima," ütles Soomere ERR-ile.
Soomere märkis, et ettepanekuid kandideerida on tehtud veel mitmele tema kolleegile, aga praeguse seisuga ei ole konkreetse isikuni jõutud.
"Akadeemia tuleviku seisukohalt oleks mitme kandidaadi visioonide võrdlus kindlasti parem kui ühe kandidaadi tegutsemiskava aktsepteerimine," sõnas Soomere.
Vastavale Eesti Teaduste Akadeemia valimiseeskirjale võivad valimisistungil osalevad akadeemikud veel hetk enne valimiste algust üles seada täiendavaid presidendikandidaate.
Teaduste akadeemia valib omale uue presidendi 25. septembril.
Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal loodud kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti riigi sotsiaalse ja majandusliku arengu - eestimaalaste üldise elukvaliteedi parendamise - huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi Eestis, seisab akadeemia põhikirjas. | Soomere näeks ka teisi inimesi Teaduste Akadeemia juhiks kandideerimas | https://www.err.ee/980325/soomere-naeks-ka-teisi-inimesi-teaduste-akadeemia-juhiks-kandideerimas | Eesti Teaduste Akadeemia praegune president, kes ka järgmiseks ametiajaks kandideerib, ütles, et Akadeemia tulevikule oleks parem, kui juhi kohale kandideeriks mitu inimest. |
Liigaliider Tallinna FC Flora võõrustab Lilleküla I harjutusväljakul kell 15.30 oma lähimat jälitajat Pärnu JK naiskonda. Liigatabelis lahutab võistkondi seitse punkti ning kokku on pidada veel viis vooru. Sel hooajal on naiskonnad liigas omavahel kohtunud kahel korral, kui esimeses mängus võttis Flora 2:1 võidu ning teine vastasseis jäi 1:1 viiki. Selle aastanumbri sees on lisaks vastamisi mindud veel Superkarika finaalis, Balti liigas ja karikafinaalis, mis lõppesid Flora võitudega.
Flora abitreener Magnus Rosen: "Kui paraboolid ja integraalid paika saame, siis hakkab juhtuma. Mäng, mis võib otsustada väga palju või siis ei otsusta midagi."
Kaitsja Liis Lepik: "Hooaja lõpus eksimisruumi ei ole. Me läheme seda mängu võitma."
Pärnu peatreener Anastassia Morkovkina: "Praegune eesmärk on mängida pingevabalt ning olla maksimaalselt keskendunud kõik 90 minutit."
Ründaja Sandra Paulberg: "Tuleb taas lahing tugeva vastasega. Kindlasti teame mille kallal peame töötama - tuleb keskenduda oma mängule ning kasutada ära enda võimalused, sealjuures hoides seljataguse kindlana. Eesmärk on kindlasti mängida ilusat jalgpalli südikalt võideldes, näidata sisu ja jätta endast kõik väljakule. Hooaeg on lõpusirgel ning midagi enam tagasi hoida ega säästa ei ole - kõik mängu!"
Kohtumist vilistab Martti Pukk, abikohtunikud on Kristjan Lukk ja Alo Rosme. Sissepääs mängule on tasuta.
Lõuna-Eesti vastasseisus kohtuvad Põlva FC Lootos ja Tartu JK Tammeka. Mäng toimub värskelt uue katte saanud Lootospargi kunstmuruväljakul algusega kell 14. Senised vastasseisud on kulgenud tasavägiselt, kui maikuus lepiti väravateta viiki ning augusti keskel teenis Põlva 1:0 võidu. Tabelis hoiab Tammeka 14 punktiga 5. kohta, Lootos paikneb 12 punktiga 7. positsioonil.
Põlva peatreener Kaido Kukli: "Üle pika aja Põlvas Lootospargis meistriliiga mäng. Meil on hea rütm sees, loodan, et see jätkub."
Väravavaht Karina Piirimaa: "Mäng tuleb kindlasti tasavägine ja pingeline. Nii meie kui ka JK Tammeka soovime võitu. Eks näis, kas võit jääb koju või mitte."
Tammeka abitreener Riho Rosenthal: "Me pole sellel hooajal Põlvat veel võitnud. Rohkem me neile punkte omavahelistes mängudes ei anna. Läheme Põlva uuele kunstmurustaadionile võitma ja suurelt."
Kaitsja Jaanika Piibar: "Eelmise omavahelise mänguga ei jäänud keegi meist rahule ehk läheme seda parandama. Ning olen enamgi kui kindel, et kui igaüks meist peab kinni asjadest, mis hooaja algusest meile õpetatud, siis tulemus on seekord positiivne."
Mängu kohtunik on Mark-Oskar Arst, keda abistavad Eleri Pastak ja Devid Raudson. Sissepääs kohtumisele on tasuta.
Kell 16.00 saab avavile mäng Kambjas, kus Tartu SK 10 Premium võõrustab JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskonda. Liigatabelis asuvad naiskonnad lähestikku, kui ühendnaiskond on 12 punktiga 6. kohal ning SK 10 jääb 8. positsioonil maha vaid kolme punktiga. Omavahelistest mängudest on mõlemad korra kirja saanud võidu. Maikuus teenis 4:0 võidu ühendnaiskond ning augusti alguses alistas SK 10 vastased 1:0.
SK 10 esindaja Kalev Kajak: "Eksimisruumi pole. Peame õppima oma eelmistest vigadest ning täie hooga edasi võitlema."
Ründaja Renita Roopalu: "Viimased mängud ei ole läinud nii nagu oleksime soovinud. Iga punkt on nüüd veel suurema kaaluga, mis tähendab, et peame endast veel rohkem andma väljakul."
Ühendnaiskonna peatreener Sergei Vassiljev: "Ees on ootamas järjekordne võrdsete kohtumine. Sellest mängust väljub võitjana see, kes paremini oskab ja suudab oma võimalusi väravaks vormistada. Usume, et need oleme meie."
Ründaja Gerda Johanna Leichter: "Läheme võitma!"
Mängu peakohtunik on Kristjan Kattus, keda abistavad Petteri Schultz ja Mattias Daum. Pealtvaatajatele on sissepääs tasuta.
Vooru viimane kohtumine peetakse esmaspäeval, 16. augustil, kui JK Tallinna Kalev võõrustab kell 20.30 Saku Sportingut. Omavahelised mängud on seni pakkunud hulgaliselt väravaid ja põnevust. Märtsikuus sai Kalev kirja 4:3 võidu ja juuni alguses toimunud kohtumises kindlustas Kalev 3:2 võidu lisaminutite väravast. Tabelis lahutab naiskondi seitse punkti, Kalev hoiab 3. kohta ning Sporting on 4. positsioonil.
Kalevi peatreener Maksim Rõtškov: ,,Mängud Sakuga on olnud parajad väravasajud. Ootan taas põnevat kohtumist. Tahame kindlasti kodus veenva ja hingestatud esitluse anda."
Poolkaitsja Anett Kadastu: ,,Kõik eelseisvad mängud nõuavad igal juhul 90+ minutit fokusseeritust. Saku tõestas, et esimesel poolajal mängu ära ei tehta. Me oleme saanud piisavalt infot, mida parandada võrreldes eelmiste mängudega ja naiskond on valmis, et koduväljakul punktid võtta."
Sportingu peatreener Jan Harend: "Mängud Kaleviga on sel aastal olnud meie jaoks hea väljakutse. Teatud aspektides oleme neile seni alla jäänud, proovime sel korral seda muuta."
Kaitsja Katariina Vardja: "Pärast eelmise nädala mängu saame minna positiivse emotsiooniga edasi. Lähme külla Kalevile, kellega on alati olnud väga võrdväärsed mängud. Kui oleme kaitses agressiivsed ja rünnakul ohtlikud, on kõik võimalik."
Kohtumist vilistab Viljar Pennert, abikohtunikud on Voiteh Karnatsevitš ja Tave Parts. Sissepääs mängule on tasuta.
Naiste meistriliiga 16. vooru kohtumised:
14. august
kell 14.00 Põlva FC Lootos – Tartu JK Tammeka (Põlva Lootospark)
kell 15.30 Tallinna FC Flora – Pärnu JK (Lilleküla harjutusväljak I)
kell 16.00 Tartu SK 10 Premium – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN (Kambja staadion)
16. august
kell 20.30 JK Tallinna Kalev – Saku Sporting (Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak) | Naiste jalgpalli meistriliigas lähevad vastamisi tabeliliidrid | https://sport.err.ee/980328/naiste-jalgpalli-meistriliigas-lahevad-vastamisi-tabeliliidrid | Naiste meistriliigas ootavad laupäeval ees järjekordsed kohtumised ning keskses mängus lähevad vastamisi FC Flora – Pärnu JK. |
Barcelona pidas tulutult pikki läbirääkimisi PSG-ga, et Neymar tagasi tuua. Kaks aastat tagasi lahkus brasiillane Prantsusmaa klubisse rekordilise 222 miljoni euro eest.
"Tõsi on see, et ma väga hea meelega näeksin teda meiega mängimas," ütles Barcelona kapten Messi Hispaania väljaandele. "Ma saan aru, et mõned olid selle vastu, mis on loogiline kõige juhtunu valguses, aga sportlikult mõeldes on Neymar vähemalt minu jaoks üks maailma parimatest jalgpalluritest."
"Mõistagi kasvataks ta meie võimalusi saavutada tulemusi, mida me tahame. Klubi astuks sammu edasi," lisas Messi.
Barcelona president Josep Maria Bartomeu ütles möödunud nädalal, et klubi tegi Neymari tagasi toomiseks kõik võimaliku, kuid ei suuda PSG-le maksta hinda, mida brasiillase eest küsiti. Neymar lõi Barcelona eest mängides nelja hooajaga 105 väravat.
"Neymar ootas samuti väga Barcelonasse naasmist," jätkas Messi, kes pole sel hooajal vigastuse tõttu väljakule saanud. "Ma saan aru, et PSG-ga on raske läbirääkimisi pidada, kuna Neymar on üks parimaid. Sellised läbirääkimised ei ole kunagi lihtsad."
Messi lisas, et tema tahab olla Barcelonas oma karjääri lõpuni, kuna klubi on talle justkui koduks. | Messi ootas Neymari Barcelonasse tagasi | https://sport.err.ee/980319/messi-ootas-neymari-barcelonasse-tagasi | Barcelona ründaja Lionel Messi soovis, et tema endine klubikaaslane Neymar liituks taas meeskonnaga, kuna see aidanuks klubil sammu edasi astuda. |
Sel nädalal on meedia tähelepanu alla sattunud ühisrahastusplatvormide probleemid, näiteks pankrotistus Crowdestate'i kaudu rahastust kogunud Q-haus Baltic, uue nimega Pessaraag OÜ, ilma et portaal oleks selle kohta investoritele aegsasti infot andnud.
Viik vastas ERR-i küsimusele, kas see on märk laiematest probleemidest ning kas ka väljaspool ühisrahastust on kinnisvaraprojektid löögi alla sattunud, et kinnisvarasektori käekäik on otseses sõltuvuses sellest, kuidas läheb kõikidel teistel majandussektoritel.
"Ehk teisisõnu, kui võimalikel koduostjatel läheb hästi, siis läheb hästi ka uute korterelamute arendajatel. Viimaste aastate korralik palgakasv, tarbijate hea kindlustunne ja soodne raha hind on hoidnud uusarenduste turgu aktiivsena," märkis ta.
Samas on elukondlike arenduste rahastamine Viigi sõnul võrreldes teiste sektoritega mõnevõrra riskantsem mitmel põhjusel, seda eriti viimastel aastatel, kus ehitushinnad on märkimisväärselt kasvanud ja aina enam on räägitud projektidest, mis ei ole valminud planeeritud eelarvega eelnevalt ehituslepingus kokkulepitud ajaks.
"Veelgi suurema probleemi ees on aga sellised arendajad, kes ei kasuta üht peatöövõtjat, vaid kasutavad maja valmimiseks ühes etapis ühte töövõtjat ja teises etapis teist töövõtjat ning kolmandas kolmandat. Sellisel juhul puudub fikseeritud hinnaga kokkulepe osapoolega, kes vastutab maja valmimise eest kokkulepitud summas ja ajaks," tõi panga esindaja välja.
Ta märkis, et sellises keskkonnas on täiesti ootuspärane, et arendajad, kellel puuduvad likviidsuspuhvrid, satuvad oma kohustuste teenindamisega hätta. Praegu likviidsusprobleemides olevad arendajad on siiski pigem erand ja seda ei saa pidada laiemaks probleemiks.
"Meie parima teadmise juures on valdav osa suurarendajatest hästi kapitaliseeritud ja mõõduka laenukoormusega, mistõttu kui midagi peaks minema planeeritust teistmoodi, ei saa see neile probleemiks. Ehk me täna ei näe, et elukondliku kinnisvaraturul üldiselt midagi halvasti oleks. Pigem on tegemist sellega, et väiksemat omafinantseeringut kasutavad arendajad on liiga uljaks muutunud ja mõned riskid on neil realiseerunud ning selletõttu saavad pihta ka investorid, kes on neile raha laenanud," tõdes Viik.
Panga jaoks on tema sõnul tähtis, et arendajal oleks mõistlikul määral likviidseid vahendeid, mida kasutada nii projekti omaosaluse katmiseks kui ka võimalike ootamatuste lahendamiseks.
"Ühisrahastusplatvormide kaudu laenatud raha kasutamise tulemusena arendaja omaosalus marginaliseerub ja see muudab projekti meie jaoks oluliselt riskantsemaks, mistõttu oleme selliste arenduste finantseerimisest loobunud," sõnas Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juht.
SEB kinnisvara finantseerimise osakonna juhataja Priit Seeman ütles samuti, et ei ole turul suuremaid muutusi täheldanud ning ka SEB kinnisvaraportfelli kvaliteet on jätkuvalt heal tasemel. | Pank: likviidsushädades arendajad on praegu pigem erand | https://www.err.ee/980279/pank-likviidsushadades-arendajad-on-praegu-pigem-erand | Ühisrahastusplatvormide mõned halvaks läinud projektid ei tähenda, et arendajate likviidsusprobleemid oleksid laiemalt levinud, ütles Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juht Ero Viik. |
Andres Kull otsustas Postimees Grupi juhtimisest taanduda, kuna leidis, et Tartus asuva Kroonpressi ja Tallinnas peakontorit omava Postimees Grupi samaaegse juhtimisega ei olnud võimalik piisavalt tulemuslikult tegeleda, teatas samasse meediagruppi kuuluv BNS.
Kull jätkab Kroonpress AS-i juhatuse esimehe ametikohal, kus ta oli ka enne Postimees Grupi juhiks saamist.
"Postimees Grupi nõukogu esimees Margus Linnamäe tänab Kulli panuse eest meediakontserni juhtimisse," teatas BNS.
Ettevõtte nõukogu määras Postimees Grupi juhatuse esimehe kohusetäitjaks juhatuse liikme Andrus Raudsalu. Ühtlasi käivitub lähiajal otsing juhatuse esimehe leidmiseks.
Nuutmann: meie jaoks tuli see ootamatult
Postimees Grupi emaettevõtte UP Investi tegevjuht Sven Nuutmann ütles ERR-ile, et Kull lahkus isiklikel põhjustel ning et nende jaoks tuli Kulli otsus ootamatult.
"See oli Andrese enda otsus, kuna kahe linna vahel pendeldada ja kahte nii suurt ettevõtet juhatada ikkagi on keeruline. Meie jaoks tuli see (otsus) ootamatult, peame tegema ettevalmistused uue juhi valimiseks," ütles Nuutmann.
Kuni 2018. aasta veebruarini Postimees Grupi eelkäija Eesti Meedia juhatuse esimehena töötanud Nuutmanni sõnul ei taha ta praegu veksleid välja käia, kas uus juhatuse esimees määratakse ettevõtte seest, kuid välistas kindlalt enda kandideerimise.
"Päris head nalja teete, ma ei näe mingit põhjust, miks ma peaksin kandideerima," vastas ta küsimusele.
Nuutmanni sõnul selgub midagi juba oktoobri keskpaigaks. "Eks kaalume ja oktoobri keskpaigaks saab ehk midagi selgeks. (Kulli loobumise) Ajastus on keeruline, aga enne jõule tahaks ikkagi ära otsustada," märkis ta.
Postimees Grupi juhatuse esimehe kohusetäitjaks määratud Andrus Raudsalu ütles ERR-ile, et uue juhi otsingud alles algavad ning seega on keeruline kommenteerida, kes võiksid kandidaadid olla.
"Tippjuhtide otsingud ei käi nii kiiresti, et täna paneme kuulutuse välja ja homme on inimene olemas. Need on pikad protsessid ja üsna etteennustamatud," lausus ta.
Raudsalu sõnul pole otsustatud, kas uus juht tuleb maja seest. "Ma arvan, et kõik võimalused on lahtised. Praegu ei ole mingeid piire seatud, et organisatsiooni seest ei otsitaks," märkis ta. | Andres Kull lahkub Postimees Grupi juhatuse esimehe kohalt | https://www.err.ee/980287/andres-kull-lahkub-postimees-grupi-juhatuse-esimehe-kohalt | Andres Kull otsustas isiklikel põhjustel lahkuda Postimees Grupp AS-i juhatuse esimehe kohalt, samas jätkab ta Kroonpress AS-i juhina. |
Rattasport on Rwandas au sees, sest kohalikku velotuuri on korraldatud alates 1988. aastast ja alates 2009. aastast kuulub võistlus UCI Aafrika Touri kalendrisse. Tänavu pälvis üldvõidu Astana rattur Merhawi Kudus, teise koha saanud Rein Taaramäe (Team Total Direct Energie) kaotas talle kümme sekundit.
Rwanda velotuuri ajal oli alati tee ääres väga palju rahvast. Euroopa ratturitele on võistlemine paras väljakutse, sest Rwanda asub merepinnast keskmiselt 1585 meetri kõrgusel.
Tänavune MM toimub Yorkshire'is, tuleval aastal võisteldakse Vaudi ja Valais' kantonites Šveitsis ning 2021. aastal kogunetakse Belgias Flandria piirkonnas. 2022. aasta MM peetakse Wollongongis (Austraalia), 2023. aastal võisteldakse Glasgow's ja 2024. aastal Zürichis (Šveits). | 2025. aasta maanteeratturite MM võib toimuda Kesk-Aafrikas | https://sport.err.ee/980308/2025-aasta-maanteeratturite-mm-voib-toimuda-kesk-aafrikas | Kesk-Aafrikas asuv Rwanda esitas taotluse 2025. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistluste korraldamiseks. Kui 12 miljoni elanikuga riigile antakse õigus MM-i organiseerida, saab Rwandast esimene Aafrika riik, kes nii suurt rattavõistlust on korraldanud. |
Leppe järgi maksab firma maksude vältimise eest 500 miljonit eurot trahvi ja veel 465 miljonit eurot, et vaidlus ametivõimudega lõpetada.
Google kinnitas leppeni jõudmist pressiteate vahendusel ning tervitas asjaolu, et aastaid kestnud vaidlus lõpuni jõudis.
Sarnastele maksuvaidlusi puudutanud kohtuvälistele lepetele on Google viimastel aastatel jõudnud ka Itaalias ja Ühendkuningriigis, ehkki seal on makstav summa oluliselt väiksem olnud.
Ühendkuningriigis maksis Google 2016. aastal 130 miljonit eurot ja 2017. aastal maksti Itaalia ametivõimudele 306 miljonit eurot.
Google teatas, et tahab nüüd näha rahvusvahelist reformi, et luua selge maksusüsteem tehnoloogiahiidude jaoks.
Prantsuse justiitsminister Nicole Belloubet ja eelarveminister Gerald Darmanin tervitasid leppeni jõudmist ja märkisid, et see on kaks aastat kestnud raske töö vili.
"See tulem on hea uudis riigi rahandusele ja eelarvelisele õiglusele Prantsusmaal," ütlesid ministrid ühisavalduses.
Belloubeti sõnul näitas lepe, et Prantsuse ametivõimudel on vahendid, et tagada õiglane maksustamine.
"See on ajalooline lepe nii meie rahaasjade jaoks, aga ka sellepärast, et see märgib ühe ajastu lõppu," ütles Darmanin. "Normaliseerides Google'i olukorra Prantsusmaal, vastas see lepe meie kodanike nõudmistele fiskaalse õigluse vallas."
Lepe tuli ajal, mil Prantsusmaa ja teised Euroopa riigid proovivad jõuda Ühendriikidega leppeni digihiidude maksustamise osas.
Google, nagu ka teised Ameerika hiiud, on oma Euroopa peakontorid paigutanud madala maksumääraga Iirimaale. Riigid nagu Prantsusmaa heidavad aga ette, et seeläbi välditakse maksude maksmist üüratu kasumi ja käibe pealt, mida teenitakse teistes Euroopa riikides.
Prantsuse parlament võttis juulis vastu seaduse, mille maksustati tehnoloogiahiidude Prantusmaal tehtud käive. USA president Donald Trump reageeris sellele raevukalt ja ähvardas vastulöögi anda.
President Emmanuel Macron ütles augustis G7 tippkohtumisel, et ühenduse liidrid jõudsid tehnoloogiahiidude maksustamise osas leppeni, ehkki selle täpsemad detailid ei ole veel paigas.
Macron on öelnud, et augustis kehtestatud maks tühistatakse, kui Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riigid jõuavad maksustamise osas rahvusvahelise leppeni. Pariis loodab, et see juhtub järgmisel aastal. | Google lahendas pea miljardi euroga maksuvaidluse Prantsusmaal | https://www.err.ee/980295/google-lahendas-pea-miljardi-euroga-maksuvaidluse-prantsusmaal | USA veebihiid Google nõustus maksma Prantsusmaale 965 miljonit eurot, et lõpetada maksuvaidlus. |
Lisaks astuvad Tartu Kammivabrikus üles ka Grindi residendid Denry, Coverk, MHKL & Jozels ning Imaginary Friends.
Hittide "Blind Faith," "End Credits" ja "Time" autor Chase & Status naaseb täna Eestisse ja esineb õhtul Tartu Kammivabriku tehasehoones toimuval Grindi peol. Tegemist on peosarja esimese sündmusega Tartus.
Legendaarne Suurbritannia kollektiiv loodi 2003. aastal Saul Miltoni (Chase) ja Will Kennardi (Status) poolt. Mixtape 'ide vahetamisest alguse saanud sõprus jõudis peatselt Manchesteri klubide lavalaudadele ning 16 aastat hiljem on tegemist ühe Suurbritannia edukaima ja legendaarseima trummi ja bassi kollektiiviga.
Läinud aastal 15. tegutsemisaastat tähistanud Chase & Status avaldas sel kevadel viienda stuudioalbumi "RTRN II JUNGLE". Kaasates väga erinevat publikut on nad üles astunud nii pop-, rokk- kui ka tantsumuusika festivalidel üle ilma, trooninud paljusid edetabeleid ning pälvinud mitmeid mainekaid auhindu nii kodumaal kui ka väljaspool. Lisaks on nad teinud koostööd The Prodigy, Rihanna, Rita Ora, Example'i ja paljude teiste suurnimedega.
Grind on Pärnust alguse saanud peosari, mis alates 2011. aastast Tallinnas igakuiselt elektroonilise muusika sõpru rõõmustab ning kord aastas Beach Grind festivali raames tagasi sünnilinna jõuab. Täna õhtul Kammivabrikus ühes Chase & Statusega toimuv pidu on aga esimene Grindi sündmus Tartus. "Ma usun, et Tartu on juba ammu midagi suuremat oodanud," ütles Joosep Järvesaar, üks Grindi algatajatest. Mihkel Sillaots, kes samuti peosarja taga seisab ning Järvesaarega tihti Tartus esinemas käib, sõnas, et sellist energiat, nagu Tartu publikult tuleb iga päev ei kohta. "See on ikka täitsa uskumatu," tõdes ta.
Chase & Status esineb täna 13. septembril Tartu Kammivabriku tehasehoones. Lisaks astuvad üles Grindi residendid Denry, Coverk, MHKL & Jozels ning Imaginary Friends. | Chase & Status esineb Tartus esimest korda toimuval Grindi peol | https://menu.err.ee/980288/chase-status-esineb-tartus-esimest-korda-toimuval-grindi-peol | Reedel, 13. septembril toimub Tartus esimene peosarja Grind sündmus, kus esineb legendaarne trummi ja bassi duo Chase & Status. |
Johnsoni eesmärk on jõuda lahkumisleppes kompromissile enne 31. oktoobri tähtaega.
Johnson "peab president Junckeriga kõnelusi Brexitist", teatas peaministribüroo.
EL-i pressiesindaja Mina Andreeva ütles, et Johnsonil ja Junckeril on kavas töölõuna. | Johnson kohtub esmaspäeval Brexiti asjus Junckeriga | https://www.err.ee/980285/johnson-kohtub-esmaspaeval-brexiti-asjus-junckeriga | Briti peaminister Boris Johnson kohtub esmaspäeval Luksemburgis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, et arutada Brexitiga seotud küsimusi. |
Pikaajalise ajakirjanduskogemusega Marju Himma asub "Olukorrast riigis" saatejuhi kohale pühapäevast, 22. septembrist.
""Me elame huvitavatel aegadel" on selgelt ülekasutatud väljend. Tahaksin rohkem kuulda, kuidas me neid huvitavaid aegu mõtestame ja Raadio 2 "Olukorrast riigis" on üks nendest ajakirjanduslikest saadetest, kus on konstruktiivsele mõtestamisele, analüüsile ja sünteesile asjalikku ruumi," märkis Marju Himma. "Olukorrast riigis" on Himma kaasautorina juhtinud ka varem, viimati 8. septembril. Saatega jätkab ka Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau.
Marju Himma on ERR-i teadustoimetaja, meedia ja kommunikatsiooni doktor ning ajakirjandusõppejõud Tartu ülikoolis. Teaduse ja meediaga seotud teemasid kajastab Marju Himma ERR-i teadusportaalis Novaator, "Aktuaalses kaameras" ja Vikerraadios.
"Olukorrast riigis" on R2 eetris pühapäeviti kell 12.05, saateid saab järelekuulata Raadio 2 kodulehel. | Raadio 2 "Olukorrast riigis" teise saatejuhi kohale asub Marju Himma | https://menu.err.ee/980286/raadio-2-olukorrast-riigis-teise-saatejuhi-kohale-asub-marju-himma | Raadio 2 populaarne arvamussaade "Olukorrast riigis" saab täiendust uue saatejuhiga. Sel pühapäeval on Andrus Karnau kõrval kaassaatejuhiks Postimehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap, nädal hiljem võtab püsivalt teise saatejuhina koha sisse Marju Himma. |
Hispaania asus avaminutil kohtumist juhtima 5:0, kuid Austraalia ei lasknud vastaseid pikalt eest ära ning asusid viie minuti möödumisel hoopis ise 12:11 ette. Punkt-punktis mängiti veerandi lõpuni, mille järel oli ühepunktine eduseis, 22:21, hispaanlaste käes. Teise veerandi algul ei tahtnud pallid kuidagi korvirõngasse jõuda ja nii oli veel kolmanda minuti lõpus tablool seis 23:22 austraallaste kasuks. Seejärel suurendasid nad oma edu kuuele punktile. Poolajapausiks tuli Hispaania siiski punkti võrra lähemale ja riietusruumi läksid meeskonnad seisul 32:37.
Kolmandal veerandil kasvatas Austraalia oma edu tasapisi 11 punktini, kuid seejärel hakkas vahe sulama ja Hispaania jõudis otsustavaks veerandiks nelja punkti kaugusele, 51:55. Kui viimast neljandikku alustas paremini Austraalia, siis mängu lõpp hakkas neil käest libisema. Kaheksa sekundit enne kohtumise lõppu tegi Andrew Bogut veel isikliku vea, mille järel asus Hispaania 71:70 juhtima. Üks sekund enne viimase veerandaja lõppu teenis Austraalia küll kaks vabaviset, kuid suutis neist realiseerida vaid ühe. Ricky Rubio püüdis küll veel kaugviskega Hispaaniale võidu tuua, kuid seegi läks mööda.
Lisaaja algul asus juhtima Hispaania. Kolm minutit enne lõppu viigistas Austraalia seisu, kuid jäi seejärel uuesti tagaajaja rolli. Joe Inglesi kaks täpset vabaviset viigistasid taas seisu ning 14 sekundit enne lisaaja lõppu läks Austraalia juhtima, kui vabavisetel oli täpne Patty Mills. Hispaanlased ei jätnud asja aga nii ning Marc Gasoli vabavisked viisid kohtumise teisele lisaajale.
Teiseks lisaajaks oli austraallaste jõud raugenud ja kolme minutiga asusid hispaanlased kaheksa punkti kaugusele. Austraalia koondis uut hingamist ei leidnud ja nii tunnistati lõpuks Hispaania paremust.
Hispaania koondise parim oli 33 punkti visanud, kuus lauapalli võtnud ja neli korvisöötu andnud Marc Gasol. Austraalia resultatiivseim oli 32 punkti, kolme lauapalli ja kahe korvisööduga Patty Mills.
Hispaania on varem jõudnud finaali ühe korra, kui 2006. aastal võidutseti Kreeka üle tulemusega 70:47 ja nad maailmameistriks krooniti. 1982. aastal tunnistati pronksikohtumises aga Jugoslaavia paremust. Olümpiamängudel neljal korral poolfinaali jõudnud Austraalia ei ole sama MM-idel suutnud. Seega tegid nad tänavu ajalugu juba poolfinaali jõudmisega. | Korvpalli MM: Austraalia mängis edu maha ja kaotas kahe lisaaja järel Hispaaniale | https://sport.err.ee/980278/korvpalli-mm-austraalia-mangis-edu-maha-ja-kaotas-kahe-lisaaja-jarel-hispaaniale | Hiinas jätkuvatel korvpalli maailmameistrivõistlustel pääses esimesena finaali Hispaania, kui kahe lisaaja järel alistati pea terve mängu juhtinud Austraalia tulemusega 95:88. |
"Arvestades asjaolu, et linnaosa võimud olid monumendi ümber kampaania algatanud, ei tulnud otsus üllatusena," teatas saatkond.
"See kampaania solvab punaarmee sõdurite ning Tšehhoslovakkia ja tema pealinna natsi vägede käest vabastamise eest võidelnud tšehhide ja slovakkide mälestust."
Praha võimud vastutavad tekkinud olukorra eest, lisati samas.
"Loodetavasti jääb I.S. Konevi monument oma ajaloolisse kohta ning Tšehhi pool astub samme selle kaitseks vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele 1993. aastal Venemaa Föderatsiooni ja Tšehhi Vabariigi vahel sõlmitud sõpruse ja koostöö kokkuleppele," ütles saatkond.
Praha 6. linnaosa volikogu hääletas neljapäeval Konevi kuju muuseumi viimise poolt. | Praha võtab maha marssal Konevi kuju | https://www.err.ee/980272/praha-votab-maha-marssal-konevi-kuju | Vene suursaatkond Tšehhis väljendas pahameelt Praha linnavõimude otsuse üle viia Nõukogude Liidu kõrge sõjaväelase marssal Ivan Konevi kuju muuseumi. |
British Airways oli käesoleval nädalal sunnitud tühistama pea kõik esmaspäevaks ja teisipäevaks plaanitud lennud, kuivõrd esmakordselt firma saja aastases ajaloos alustasid selle piloodid streiki.
Neljapäeva hilisõhtul ärgitas lennufirma Briti Lennufirmade Pilootide Liitu (BALPA) streiki tühistama ja naasma läbirääkimistele.
"Meil on väga kahju, et BALPA meetmed mõjutavad veel tuhandete reisiplaane," lisas lennufirma.
Käesoleva nädala streik mõjutas umbes 200 000 reisijat, neist enamus Londoni Gatwicki ja Heathrow lennujaamas.
BALPA hinnangul läks 48-tunnine streik firmale maksma 80 miljonit naela, kuid BA ei ole enda kahjuprognoosi avaldanud. | British Airways tühistas streigi tõttu kõik 27. septembri lennud | https://www.err.ee/980269/british-airways-tuhistas-streigi-tottu-koik-27-septembri-lennud | Lennufirma British Airways tühistas kõik 27. septembriks plaanitud lennud Ühendkuningriigis, sest selle piloodid alustavad taas streiki. |
Suure tõenäosusega on Kalfi hooaeg läbi. 24-aastase Kalfi leping Team Illuminate'iga kehtib selle aasta lõpuni, kirjutab Marathon100.com.
Rumeenia tuuri on põhjust fännidel aga sellegipoolest jälgida, sest Eesti koondist esindav Mihkel Räim hoiab kokkuvõttes viiendat kohta.
Unfortunately, @stiiviK is out of the race after a high-speed crash - xrays at the hospital show two broken ribs. ???? He's now back at the team hotel, where he got a warm reception. Get well soon, Stiivi! ???? #illuminatethebike #TurulRomaniei pic.twitter.com/RmI9FJOjds
— Team Illuminate (@Illuminatebike) September 12, 2019 | Rumeenias suurel kiirusel kukkunud Eesti rattur murdis kaks roiet | https://sport.err.ee/980268/rumeenias-suurel-kiirusel-kukkunud-eesti-rattur-murdis-kaks-roiet | Rumeenia velotuuri 2. etapil suurel kiirusel kukkunud Steven Kalf (Team Illuminate) viidi haiglasse, kus tal tuvastati kahe roide murd. |
Koolitusprogrammi on kokku pannud Eesti Käsipalliliit (EKL) koostöös Rahvusvahelise Käsipalliföderatsiooni (IHF) ja Euroopa Käsipalliföderatsiooniga (EHF) ning see korraldatakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) Solidarity treenerite koolitusprogrammi raames.
"Viime koolituse läbi mitmel tasandil. Näiteks alustame ja lõpetame Tallinnas avatud treeninguga Audentese Spordigümnaasiumi õppegrupile. Põhiosa keskendub aga Põlvasse, kus esmakordselt tuleb kokku U16 ehk 2004. aastal sündinute talendilaager," kirjeldas EKL-i peasekretär Pirje Orasson.
Lõviosa koolitusest viib läbi 40-aastane sakslane Jochen Beppler. Juba varakult treenerikarjäärile pühendunud Beppler viis mitu noortetiimi Saksamaal karikavõiduni või meistrivõistluste finaali, töötas Bundesliga-klubi HSG Wetzlari abitreenerina ning aastast 2015 asus Saksamaa Käsipalliliidu (DHB) teenistusse. Kaks aastat tagasi määrati Beppler DHB noortetöö juhiks ja peatreeneriks.
Sakslast toetab endine maailma tipp-pallur, hispaanlane Carlos Prieto, kes joonemängijana teenis leiba kuues erinevas riigis ning teiste seas sellistes klubides nagu FC Barcelona, BM Ciudad Real ja Rhein-Neckar Löwen. 2008. aastal võitis Prieto rahvuskoondisega Pekingi olümpamängudel pronksmedali, klubitasandil on tema kontol kolm Euroopa Meistrite liiga tiitlit ning kaks võitu Euroopa karikavõitjate karikasarjas.
Lisaks rahvusvahelistele koolitajatele annavad oma osa programmi ka Eesti meeste koondise ja Rootsi naiste koondise väravavahtide treener Janne Ekman, meie rahvusmeeskonna abitreener Martin Noodla, Merili Luuk Eesti Olümpiakomiteest ning Fysiocentrumi spetsialistid.
"Laiapõhjalisel koolitusel keskendutakse mängijate tehnika ja kaitsetegevuse arendamisele, aga Beppler tutvustab ka kogu Saksamaa noortesüsteemi. U16 talendilaagriga seoses on loengud ka andekate pallurite avastamisest ja arendamisest. Koolituskursuse täies mahus läbinud treeneritel on võimalik saada IHF rahvusvahelise teise kategooria tunnistus," sõnas Orasson.
"Alanud hooajal pöörame koolitustele üldse rohkem tähelepanu. Alustame näiteks rahvusvahelise väravavahtide treenerite koolitusega, mis kestab kolm aastat ning põhineb Rootsi alaliidu põhimõtetel ja materjalidel. Uus on ka projekt "käsipalli kooli", kus koolitame kehalise kasvatuse õpetajaid ja algastme treenereid," teavitas EKL-i peasekretär. | Järgmisel nädalal toimub tipptasemel käsipallitreenerite koolitus | https://sport.err.ee/980266/jargmisel-nadalal-toimub-tipptasemel-kasipallitreenerite-koolitus | Uuel nädalal, täpsemalt teisipäevast pühapäevani, korraldatakse Eestis üks läbi aegade kõrgetasemelisemaid käsipallitreenerite koolitusi. Erinevate organisatsioonide koostöös toimuvad Tallinnas ja Põlvas tipptegijate avatud treeningud ja seminarid. |
Gruusias armeenlaste peres sündinud ja peamiselt Ukrainas filme vändanud Sergei Paradžanov ("Unustatud esivanemate varjud", "Ašik-kerib") on kindlasti üks 20. sajandi filmikunsti suurkujusid, kelle teosed mõjusid kui poeesia ning olid oma ajast ees. Paradžanov, kes sattus oma vastuolulise eraelu tõttu kiiresti vastuollu nõukogude võimudega, mõjutas oma sümbolistliku ja kujunditerohke loominguga mitte ainult Nõukogude Liidu kineaste nagu Andrei Tarkovski, vaid oli eeskujuks ka Pier Paolo Pasolinile, Michelangelo Antonionile ning Jean Luc-Godard'ile, kes nimetas Paradžanovit filmikunsti templi peremeheks.
Sümbolistlik ja poeetiline "Granaatõuna värv" toob vaatajani 18. sajandi Armeenia poeedi, rahva hulgas Sajat Nova ("Laulu Kuningas") nime all tuntud rändlauliku Aruthin Sajadani eluloo. Film on värviküllane mosaiik poeedi lapsepõlvemaailmast, tema armumisest, kloostrielust ja surmast, mis on kantud läbi Sajat Nova luule kujundite, värvide ning sümboolika. Filmi võtted toimusid peamiselt Lori maakonnas, Ardvi küla Johannese kirikus.
Nõukogude Liidu tsensuuri nõudmisel pidi Paradžanov pärast filmi valmimist selle ümber monteerima ja asendama pealkirja "Sajat Nova". Üleliidulise kinolevi jaoks monteeris teose taas ümber Sergei Jutkevitš ja see tuli 143. koopial ekraanidele 1973. aastal, mil seda vaatas üle miljoni inimesi.
Seejärel Paradžanov arreteeriti ja tal tuli pikki aastaid veeta vanglates, enne kui ta prantsuse kirjanik Louis Aragoni eestkostel sealt vabanes. Oma järgmise filmi "Surami kindluse legend" tegi Paradžanov alles 1985. aastal, mis pälvis suure edu rahvusvahelisel areenil.
Film "Granaatõunte värv" on ETV2 eetris 13. septembril kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Sergei Paradžanovi "Granaatõunte värv" ETV2-s | https://kultuur.err.ee/980262/kultuuriportaal-soovitab-sergei-paradzanovi-granaatounte-varv-etv2-s | 13. septembril jõuab ETV2 eetrisse Gruusia režissööri Sergei Paradžanovi 1969. aasta linateos "Granaatõunte värv" ("Sayat Nova"). |
Sünopsis:
Läbi värvika elu mitmetahuliste keerdkäikude on Tõnis jõudnud äärmiselt põneva maailmatunnetuseni, millest on kantud ka tema looming. Film annab vaatajale võimaluse õige lähedalt piiluda helilooja salapärasesse maailma ning olla kaasreisijaks teekonnal, mis muusikut inspireerib. Me näeme, kuidas sünnivad tema laulud ja saame kuulda, mismoodi autor ise oma loomingut lahti mõtestab. Igas loos peegeldub Tõnis Mägi isemoodi maailm, kajastuvad erinevad hetked tema elust ja Eesti kultuuriloost.
Filmis saavad sõna ka Tõnise lähedased, teiste seas abikaasa Kärt Johanson, tütred Liidia ja Mirt, kolleeg Sven Grünberg ning põlisameeriklasest sõber Rupert Encinas.
Režissöör Priit Pääsuke, operaator Mihkel Soe, toimetaja Anu Aun, stsenaariumi konsultant Berk Vaher, helirežissöör Horret Kuus, tootja Luxfilm.
Treiler: | Oktoobri alguses jõuab kinodesse dokumentaalfilm Tõnis Mägist | https://kultuur.err.ee/980260/oktoobri-alguses-jouab-kinodesse-dokumentaalfilm-tonis-magist | 4. oktoobrist jõuab vaatajate ette Priit Pääsukese dokumentaalfilm "Tõnis Mägi. Vaikus valguses". |
Mitmed Europa Keskpanga nõukogu võtmeliikmed vastustasid neljapäeval väljakuulutatud võlakirjade ostu programmi, mille järgi algab uus varaostuprogramm 1. novembrist tempos 20 miljardit eurot kuus, kirjutab Bloomberg, viidates anonüümsust palunud ametnikele.
"Enneolematu mäss", nagu Bloomberg seda nimetab, toimus nõukogu koosolekul, kus Prantsuse keskpanga president Francois Villeroy de Galhau asus ühele poolele oma Hollandi kolleegi Klaas Knoti ja Saksa riigipanga presidendi Jens Weidmanniga, et vastustada võlakirjade kokkuostmisega taasalustamist.
Draghi plaani vastaste hulka kuulusid Bloombergi andmetel ka Eesti ja Austria esindaja ning Euroopa Keskpanga tähtsamad ametnikud, näiteks Sabine Lautenschlaeger ja Benoit Coeure.
Plaani vastaste hinnangul oleks pidanud võlakirjade ostmise programmi jätma hädaolukordadeks, näiteks leppeta Brexiti teokssaamise juhuks.
Draghil oli nõukogus siiski piisavalt toetajaid, et võlakirjaostuprogramm välja kuulutada. Hääletust nõukogu eeskirjade järgi polnud vaja korraldada, kuid hääletuse korral poleks rotatsioonireegli tõttu saanud Prantsuse ja Eestis keskpanga esindaja hääletada.
Draghi vastased, sealhulgas Eesti Pank, keeldusid Bloombergile kommentaare jagamast.
See oli Draghi ametiaja jooksul esmakordne juhtum, kui niivõrd oluliste rahapoliitiliste otsuste tegemisel jäid nõukogu liikmed eriarvamusele, märgib Bloomberg. Kriisiajal euro päästjana ajalukku läinud Draghi on oma ametiaja lõpusirgel ning tema asemele asub novembris Christine Lagarde.
Bloombergi hinnangul võib vastasseis Euroopa Keskpanga nõukogus anda rohkem mõjuvõimu keskpanga kriitikutele, kes on kahtluse alla seadnud keskpanga otsuste legitiimsuse.
Euroopa Keskpank (ECB) otsustas neljapäeval rahapoliitikaistungil langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0,1 protsendipunkti võrra -0,50 protsendile ja teatas, et taasalustab varaostuprogrammi. Draghi põhjendas naasmist rahatrükiks nimetatud varade kokkuostmise juurde liigmadala inflatsiooni, nirude kasvuväljavaadete ja kasvanud riskidega. | Bloomberg: Eesti koos teiste riikidega oli Draghi varaostuprogrammi vastu | https://www.err.ee/980259/bloomberg-eesti-koos-teiste-riikidega-oli-draghi-varaostuprogrammi-vastu | Euroopa Keskpanga nõukogu kesksed liikmed, nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland, vastustasid keskpanga presidendi Mario Draghi plaani taasalustada võlakirjade kokkuostmist 20 miljardi euro eest kuus. Bloombergi andmetel oli mässajate hulgas ka Eesti Pank. |
Forum Cinemas turundusjuhi Katre Kärneri sõnul läbib Coca-Cola Plaza viies saal uuenduskuuri ning saab edaspidi mugavamad toolid, millel on võimalik seljatuge allapoole lasta. "Istekohti saab olema saalis küll varasemast vähem, kuid külastusnumbrid näitavad, et kliendid eelistavad just suuremat mugavust."
Kärner kinnitas, et oluliselt muutub ka sissepääsuala, kust kaotatakse ära senised kassad ning nende asemel tekivad piletiautomaadid, kust inimesed saavad ise pileteid osta või juba ostetud pileteid väljastada. "Endiselt saab pileteid osta ka inimese vahendusel nii maiustuste poest kui kohviku Hot'n'Fresh teenindajate käest," märkis ta.
Ehitustööde käidus saab uue ilme ka väravate ala, mis annab juurde ruumi maiustuste poele. Värskendatakse ka Coca-Cola Plaza teisel korrusel asuvat kinotuba. | Coca-Cola Plazas algasid uuendustööd: kaovad kassad ja tekib juurde mugavustega saal | https://kultuur.err.ee/980255/coca-cola-plazas-algasid-uuendustood-kaovad-kassad-ja-tekib-juurde-mugavustega-saal | Kobarkinos Coca-Cola Plaza algasid oktoobrini kestvad uuendustööd, mille käigus tekib juurde üks mugavustega LUXE saal ning kaovad ära kassad, mille asemele rajatakse piletiautomaadid. Kino esindajate sõnul ei sega ehitustööd kinokülastajaid. |
Kitsingu koduklubi Forli Unieuro alistas koduväljakul Imola Le Naturelle 81:71 (21:17, 20:17, 21:15, 19:22). Vahetusmängijate pingilt sekkunud Kitsing sai platsile 18 minutiks, mille jooksul viskas ta viis punkti (kahesed 1/1, kolmesed 1/2), võttis ühe lauapalli ja andis ühe resultatiivse söödu, vahendab Korvpall24.ee.
Jurkatamme ja Treieri koduklubi Ravenna OraSi kaotas võõral väljakul Piacenza Assigecole 79:84 (22:15, 18:20, 12:31, 27:18). Treier sekkus mängu pingilt ning viibis platsil kokku 15 minutit. Eesti koondislase arvele kogunes selle ajaga neli punkti (kahesed 2/2, kolmesed 0/5, vabavisked 0/1), kolm lauapalli ja üks pallikaotus, enne kui ta viie veaga pingile langes.
Algviisikus alustanud Jurkatamm jõudis mängida vähem kui kolm minutit, enne kui ta sääremarja vigastuse tõttu platsilt lahkuma pidi.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Kitsing aitas Forli teise järjestikuse võiduni | https://sport.err.ee/980254/kitsing-aitas-forli-teise-jarjestikuse-voiduni | Itaalia esiliigaklubide osalusel mängitaval hooajaeelsel LNP superkarika turniiril võitis Kaspar Kitsingu koduvõistkond teise matši järjest. Mikk Jurkatamme ja Kaspar Treieri koduklubi pidi aga teist kohtumist järjest vastase paremust tunnistama. |
"Raske on. Tee oli aeglane ja pidamist polnud. Alguses ei olnud rütm hea, aga keskel läks paremaks. Tegime, mida suutsime," sõnas ta päeva avakatse järel WRC All Live'ile.
Hommikustelt läbimistelt tulnuna jäi ta rehvitaktikaga siiski rahule. "Ma arvan, et meie rehvivalik oli hea - mingit draamat ei olnud ja need on heas seisukorras."
Näiteks Tänaku konkurent Thierry Neuville võttis igaks juhuks kaasa koguni kaks varurehvi. Kokku oli tal neli kõva ja kaks keskmise kõvadusega rehvi. Selle komplekti juures jäi belglane hiljem kahtlema.
Oma taktikaga lootis ta tulu lõigata ralli pikimal katsel, jäädes siiski konkurentidele selgelt alla ja kihutades kiiremini hoopis järgmisel katsel, kus sõitjaid ootasid märksa siledamad teed.
"Ma libisen. Ma ei suuda enamat - kui vajutan rohkem, siis kaotan auto tagaosa," lausus belglane pärast päeva pikimat katset. "Ma ei tea, kas rehvid on liiga pehmed või on just nii parem. Võib-olla teine varurehv on meile koormaks."
Kolmest MM-tiitlile heitlevast mehest on kõige paremal positsioonil Sebastien Ogier, kes asub neljandal kohal. "Kindlasti polnud hommik ideaalne, sest rehvidega tuli teha strateegias kompromiss. Kaotasime neli-viis sekundit, aga muidu oli kõik okei," lausus ta katsete järel.
Ralli liidriks asus reede hommikul soomlane Esapekka Lappi, kes on Citroeniga jäänud seni rallivõitudest üsna kaugele. "Oleme probleeme vältinud ja mingit draamat pole olnud - auto töötab hästi. Sel [neljandal - toim.] katsel sõitsin pisut liiga ettevaatlikult," ütles ta.
Pärastlõunal sõidetakse kolm hommikust katset uuesti. | Ott Tänak: arvan, et meie rehvivalik oli hea | https://sport.err.ee/980247/ott-tanak-arvan-et-meie-rehvivalik-oli-hea | Sõitjad startisid Türgi rallile reedel erinevate rehvitaktikatega. Suurem osa sõitjaid eelistas karmidel teedel pigem kõvasid rehve, aga näiteks Ott Tänak läks rajale kahe kõva ja kolme keskmise kõvadusega rehviga. |
55-aastasele Brailsfordile tehti kasvajaoperatsioon peale vereanalüüse, mis näitasid, et tal võib vähk olla. Operatsioon kestis viis tundi. Kõik tulemused avaldab Brailsford laupäeval.
Enne vähi avastamist suhtus ta aga igasugustesse kontrollimistesse naeruvääristavalt. Vähidiagnoos on aidanud tal töö- ja eraelu tasakaalu ümber hinnata. "Muidugi on hirmus. On suur tundmatus. Ma arvasin, et ma olen vastupidav ja sitke, kuid ühel päeval olin ma haiglas," rääkis Brailsford. "Ärkasin ühel päeval oma laua taga ja sattusin sõna otseses mõtttes selle peale. Aga ma mõtlesin, et see on lihtsalt vaev ja ma olen liiga hõivatud, et kontrolli minna. Õnneks on mul väga hea arst, kes pani mulle jalad alla ja aru pähe. Tagasi vaadates oli minu suhtumine naeruväärne. See oli esimene kord, kui mind oma radadelt kõrvale kallutati. Ma oleksin võinud kergesti auku sattuda ja iseendasse tõmbuda, mida ma tavaliselt teen. Seadsin omale mänguplaani - räägin tihti sportlastega, et asi on nende suhtumises, kuid nüüd oli minuga sama. Lihtne on mõelda, miks see minuga juhtub. Ma näen oma tervisega kõvasti vaeva ja seepärast võiksin ma olla vihane. Aga ma õppisin sellega toime tulema."
Brailsfordi käe all on Team Ineose ratturid võitnud Prantsusmaa velotuuri viimase kaheksa aasta jooksul seitse korda. Tänavu sai sellega hakkama Egan Bernal. | Team Ineose pealik taastub eesnäärmevähi operatsioonist | https://sport.err.ee/980245/team-ineose-pealik-taastub-eesnaarmevahi-operatsioonist | Team Ineose pealikul Sir Dave Brailsfordil avastati enne selleaastast Tour de France'i eesnäärmevähk. Hetkel on kuu aega tagasi operatsioonil käinud Brailsford taastumas. |
Esmaspäeval on kõik tartlased oodatud ajavahemikus 8–12 Raekoja platsile hommikusööki nautima. Pliidirauad ajavad kuumaks erinevad tudengiorganisatsioonid, kes pakuvad pannkooke, tatra- ja kaerahelbeputru, omletti ning vahvleid.
Pannkoogihommikuga antakse avapauk terve nädal kestvale Tartu tudengipäevade sügisfestivalile, mille kavast leiab erinevaid kultuuri-, muusika-, spordi- ja meelelahutusüritusi. Sügisfestival on traditsiooniliselt pühendatud rebastele, kes äsja Tartu kõrgkoolidesse õppima on asunud. Kavast leiavad endale sobivaid üritusi siiski ka teised tartlased.
Esmaspäeva õhtul saab Püssirohukeldris enda teadmised proovile panna traditsioonilisel mälumängul Mälukas. Teisipäeval esitavad tudengid enda loomingut kõigile huvilistele Ülikooli Kohvikus loomeüritusel Sahtlist Välja.
Neljapäeval on kõik värsked Tartu kõrgkoolide rebased kutsutud Rebasteerimisele ehk ülelinnalisele esmakursuslaste ristimisele. Ristimise käigus saavad rebased seigelda tudengielu põnevatel radadel ning seejärel anda üheskoos rebasevande, et ametlikult tudengiks pühitsetud saada.
Laupäeval saab Raekoja platsilt alguse Tudengiseiklus, mille osalejad saavad mööda Tartut orienteerudes ning erinevaid ülesandeid lahendades linna paremini tundma õppida.
Tartu tudengipäevad toimuvad 16. septembrist 22. septembrini. | Tartu tudengipäevadele lükkab hoo sisse pannkoogihommik | https://menu.err.ee/980238/tartu-tudengipaevadele-lukkab-hoo-sisse-pannkoogihommik | Esmaspäeval algab traditsiooniline Tartu tudengipäevade sügisfestival. Raekoja platsil tartlasi tervitav pannkoogihommik on sissejuhatuseks terve nädal kestvale festivalile, mille kavast leiab sadakond üritust. |
Hooaeg ise algas juba Annika Üpruse kureeritud SAAL Biennaaliga, kus esietendus kolm lavastust, sealhulgas kaks Eesti kunstnike oma - Madlen Hirtentreu performatiivne installatsioon "Kliinik pärast paati" ja Alissa Šnaideri projekti "Weird tales I have tried to write" teine peatükk ning Itaalia grupi Mali Weil "Forests / Unlearning" lavaversioon.
Hooaja avaõhtul esietendub Alissa Šnaideri projekti "Weird tales I have Tried to Write" kolmas peatükk, mille esimene osa oli fotoprojekt ning teine osa SAAL Biennaalil Noblessneri Shipyardis etendunud spektaakel-performanss. Nüüd kulgevad kõik elemendid intiimsesse stuudiosse, et taas tekkida.
Õhtu algab kahe kodumaise etenduskunsti tulevikutegijaga – alles üliõpilase staatuses Elina Masing ning SNDO kõrgkooli lõpetanud Netti Nüganen. Selline õhtu/festival iseloomustab hästi meie pikaaegseid püüdlusi teha koostööd nii juba nimekate kui ka alles loometeed alustavate kunstnikega.
Avaõhtut alustab Elina Masingu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ülemeelik kursusetöö " [email protected]", mida sai kevadel näha nii Viljandis kui Tallinnas. Nüüd saavad sellest osa ka need, kel see kevadel nägemata jäi.
Teisena näitab Amsterdami Kunstide Ülikooli teatri ja tantsu akadeemia prestiižika SNDO (School of New Dance Development) suvel lõpetanud Netti Nüganen oma diplomitööd "B B", mis tõukub tema pühendumisest tõstespordile. Järgmise aasta kevadel esietendub Kanuti Gildi SAALis tema uuslavastus.
Sügis-talve hooajal esietendub veel neli lavastust. Juba 14. oktoobril tuleb Mart Kangro soololavastus "Enneminevik". Kangro on viimastel aastatel lavastanud mitmel pool ning mitmete partneritega, kuid viimase soololavastusega astus ta publiku ette kuus aastat tagasi - 2013. aastal.
Maarin Mürk ja Henri Hütt tulevad novembris välja enneolematu projektiga, mis painutab sotsiaalselt kinnistunud formaate teatri- ja kultuuriväljal.
Novembri lõpus saab lavaküpseks eesti-rootsi lavastaja ja näitleja Iggy Lond Malmborgi "Things in my mouth". Peale Iggy osaleb lavastuses näitlejanna Rea Lest. Lavastus esietendub uhiuues Rosendali teatris Trondheimis, Norras. Eestis saab seda näha järgmise aasta algul.
Aasta lõpus pakub põnevust videokunstniku Emer Värgi visuaalselt paeluv ja mõtlemisainet pakkuv uuslavastus.
Samuti saab hooaja esimeses pooles näha kahte suvel väljaspool Eestit esietendunud tööd, mis koguvad juba tuntust teatrifestivalidel Euroopas. 2.-5. oktoobrini saab keldrisaalis näha Soome kunstnike Juha Valkeapää ja Taito Hoffreni ajakohast lavastust "Pelko/ Fear/ Hirm". Novembris jõuab lõpuks kodupubliku ette suvel Itaalias esietendunud Kristina Normani loeng-etendus "Lighter Than Woman".
Kohe hooaja algul jätkub kunstnike residentuuride kava. Oktoobris resideerub Püha Vaimu SAALis Jette Loona Hermanis ning detsembris Kädi Metsoja.
Teater ootab külla ka valitud külalisi: Teater Kelm, kontsertsari Improtest, Tartu Uus Teater, Teater Must Kast, Ansambel U, Üle Heli festival, moekunstnik Laivi ja teised.
Külla kutsutakse ka Kanuti Gildi SAALi kaasproduktsioone. Eelmisel hooajal anti rekordilised 57 külalisetendust 16 riigis. Sügis-talvel võib SAALi näha teatrites ja festivalidel Stockholmis, Riias, Trondheimis, Helsingis, Dublinis ja Bergenis.
Hooaja teises pooles on oodata Netti Nüganeni, Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste, Henri Hüti ja Kárlis Krúminši, Karl Saksa ning Mart Kangro-Juhan Ulfsaki-Eero Epneri uuslavastusi. Kokku koguneb hooajal 12 esietendust. | Kanuti Gildi SAALi hooaeg toob lavastama Mart Kangro, Maarin Mürgi, Henri Hüti ja teised | https://kultuur.err.ee/980240/kanuti-gildi-saali-hooaeg-toob-lavastama-mart-kangro-maarin-murgi-henri-huti-ja-teised | Kanuti Gildi SAAL alustab 19. hooaega 23. septembril kolme etenduse maratoniga. |
Inimese üks olulisemaid baasvajadusi on kuuluvustunne kogukonda. See on meie identiteedi alus. Näiteks spordimehed või jahimehed moodustavad omaette kogukonna, nad mõistavad üksteist poolelt sõnalt.
Kaitseliitu või mingisse üksusesse kuuludes on igal võitlejal lisaks isamaa armastusele ka soov tunnetada, et tema üksus on äge, tunnustutud, võimekas jne. Ühesõnaga, sõdur tahab uhke olla oma staatuse ja oma üksuse üle.
"Tihti mõistetakse aga head mainet ka liiga kramplikult "isamaalise kasvatuse" mõttes, samal ajal kui reaalselt motiveerib noori mehi ka puhas adrenaliin."
See on teema, millega tegeleb lõviosa tänasest rahuaegsest Kaitseliidu teavitusest. Kaitseliidu hea maine on värbamise aluseks ja vabatahtlikkuse hoidmise aluseks. Tihti mõistetakse aga head mainet ka liiga kramplikult "isamaalise kasvatuse" mõttes, samal ajal kui reaalselt motiveerib noori mehi ka puhas adrenaliin ja nn. tacticool kontseptsioon.
Mitte ilmaasjata ei ehitata Venemaal müüti speznazi või dessantnike "supervõimete" ja mitte kodumaa armastuse ümber, samamoodi nagu talitavad USA-s erinevad rangerid või Navy SEAL -id. Kui vaadata, kuidas värvatakse Eesti oma erioperaatoreid, siis sealgi ei ole juttu isamaa armastusest, vaid ikka erilisest meeskonnast ja erilistest missioonidest.
Mida aga peavad siis konkreetselt tegema Kaitseliidu üksused? Ka nemad peavad rääkima oma üksuste õppustest, üksuse väljaõppe standarditest ja ühistest eduelamustest. See loobki kuvandi üksuse mainest ja võimekusest. Kui sinna lisada üksuse rituaale ja nende tutvustamist, siis ehitubki ülesse meeskonnavaim.
Negatiivse näitena võib ette kujutada, et vähetreeninud üksus saabub õppusele, mille eesmärgist ei saada aru ja kus ka reaalselt on vähe õpielamusi. Omavahelistes juttudes langetatav molutamise hinnangut ei ole pärast võimalik parandada ühegi kommunikatsiooniga. Tulemuseks on emotsionaalse sideme kaotamine üksusega ja kahtlus, kas tegelikult ikka ollakse õiges kohas.
Mitte vähetähtsana tuleb arvestada inimeste tagasiside vajadust. Oma üksuse tunde kriitiline komponent on omavahelise suhtluse olemasolu. Ma saan ennast lugeda mingi kogukonna liikmeks, kui selle kogukonna liikmed minuga suhtlevad.
Selleks piisab teinekord vaid aktiivsest sotsiaalvõrgustikust või muudest üritustest, kus võitlejatel on reaalselt võimalik koos olla ja üksteisega respektipõhiselt suhelda.
Nagu näete, on kommunikatsioon siin väljapakutud komponentide puhul vaid reaalses elus toimivate sündmuste vahendaja ja võimaldaja.
Olukorrateadlikkus
Olukorrateadlikkus on justkui eelpoolmainitud emotsionaalse meeskonnatunde ratsionaalne komponent.
Eesti praeguses militaarses traditsioonis edendatakse ülesandepõhist juhtimist, mis tähendab, et iga võitleja peab suutma olukorras orienteeruda.
Lisaks emotsioonile peab võitleja suutma ratsionaalselt leida probleemidele parima lahenduse. Seega oma ülesandest arusaamine on osa võitlustahtest.
Võitleja peab teadma kõrgema tasandi ülesannet, tundma oma naaberüksusi, maastikku, elanikkonda jne. Suuresti on tegemist sisekommunikatsiooni teemaga, et vältida olukorda, kus ollakse infosulus.
Kõige tüüpilisemalt väljendub see juba eespool mainitud olukorras õppustel, kus mehed passivad niisama ja ei tea, miks midagi ei tehta või millal üleüldse nende järele peaks vajadus tekkima. Halva olukorrateadlikkuse tulemuseks on motivatsiooni langus.
Rahuaegses üksuses on igal kaitseliitlasel vaja teada oma üksuses toimuvatest õppustest, koolitustest, enesetäiendamise võimalustest jne. Selline valmisolek on eelkõige üksuse juhtide sisekommunikatsiooni teema, aga väga tihti on see alahinnatud kommunikatsioon, sest igapäeva tasandil tuleb just siin kõige rohkem väikest naginat.
Usk võitlemise ja võidu võimalikkusesse
Olukorrateadlikkuse kõige kriitilisem komponent on usk võitlemise mõttekusse ja võidu võimalikkusesse. Antud kriitilisus avaldub eelkõige reaalse konflikti või kriisi ajal.
Praktika on näidanud, et võitlustahte säilitamiseks, peavad võitlejad saama kinnitust, et nende tegevus ei ole asjatu või võimatu. Mali Vabariigis nägin, kuidas islamistid pildistasid väga põhjalikult iga võidetud lahingu tulemusi, mida pärast levitada sotsiaalmeedias. Sama oli näha nii Daeshi kui ka Talibani puhul.
Psühholoogiliselt oli see väga oluline just hajutatult võitlevate gruppide jaoks. Iga taoline grupp ju tundis, et Lääne üksused on neile väga tõsised vastased.
Otsestes kontaktides kandsid islamistid pidevalt ränki kaotusi, mis võis kiiresti viia võitlustahte kadumiseni: "Nad on liiga tugevad, et edasi võidelda." Kuid oma väikeste võitude kirjeldamine sotsiaalmeedias kandis kahepidiselt vaadeldavat mõju: esiteks levitas see toimiva taktika näiteid ja teiseks tõestas faktiliselt, et vastasele on siiski võimalik kahju teha.
Täiesti omaette tasemele jõudsid taolised infooperatsioonid shiitliku Hezbollah juures Liibanonis, kus korrutati mantrana: "Sa ei ole võidelnud, kui sa ei ole võitlust filminud."
2006. aasta Hezbollah-Iisraeli konflikti puhul eeldasid kõik, et Iisraeli paremini relvastatud konventsionaalne armee saavutab kiiresti oma eesmärgi, puhastades ala Liibanonis, kust tulistati rakette Iisraeli pihta. Hezbollah infooperatsioonidel oli aga vaja tõestada, et Hezbollah võitlusvõimet ei murta, samal ajal kui Iisrael kurnab ennast.
Selle kuulsaimaks näiteks sai 14. juulil 2006 Hezbollah võitlejate lastud rakett, mis tabas iisraeli sõjalaeva INS Ahi-Hanit. Sisuliselt minutite jooksul pärast tabamust läks Hezbollah juht Hassan Nasrallah eetrisse telekanalis Al-Manar, et teatada õnnestunud rünnakust, mida ta tõestas ka vastava videomaterjaliga. Sama video pandi koheselt ülesse ka Youtube'i.
Väidetavalt olevat iisraeli kaitseminister samal ajal pidanud pressikonverentsi, kui ajakirjanikud said SMS-iga sõnumi Hezbollah allikatelt. See olevat juhtunud 15 minutit pärast rünnakut. Kui aga kaitseministrile esitati koheselt vastav küsimus, siis tema veel ei teadnud midagi juhtunust.
"Meedias kehtib ju karm reegel, et kes esimesena oma uudisega välja tuleb, see kehtestab raamistuse."
Siit tuli selgelt välja asümmeetria, kus konventsionaalse armee infotsükkel oli tunduvalt aeglasem, sest kõiki kahjusid pidi korrektselt kinnitatama ja seejärel infot koordineerima, samal ajal kui vastaspoole infooperatsioon jättis vastutegevuseks napilt 5-15 minutilise akna. Meedias kehtib ju karm reegel, et kes esimesena oma uudisega välja tuleb, see kehtestab raamistuse.
Kogu sündmuse tulemuseks oli kinnitus Hezbollah' võitlejate usule, et paremini relvastatud Iisraelile saab tõepoolest haiget teha. Vastupanu jätkamine sai väga ilmeka argumendi.
Kuna Eestis sõjaajaloos mäletatakse samuti argumente a la"Me ei saa vaenlasele vastu, sest ta on nii suur," siis on teated meie võitlemistest kulla hinnaga. Seejuures ei saa me Eestis endale lubada valetamist, kuna riigi väiksuse tõttu jõuab tegelik info kiiresti igale poole. Oluline on aga kiirus. Ja see esitab esimese asjana logistilise väljakutse.
Eelnevast näitest tasub meelde jätta üks detail. Sel hetkel kui Hezbollah võitleja lasi välja raketi, oli ta ligiduses üks mees, kes tulemust filmis ja teadis, kuhu see materjal lähimate minutite jooksul saata.
Kas see mees on täna ka Kaitseliidu kompaniide/rühmade struktuuris olemas? Kas me oleme valmis saavutama täna tulemuse, kus näiteks 30 minutit pärast kontakti või suvalist intsidenti saaksime meediasse minna oma ausalt dokumenteeritud versiooniga juhtunust? | Ilmar Raag: kuuluvustunne + teadlikus + usk = võitlustahe | https://www.err.ee/980237/ilmar-raag-kuuluvustunne-teadlikus-usk-voitlustahe | Ei saa olla kindel, et tahtest võidelda piisab võiduks. Kuid on täiesti kindel, et ilma tahteta võidelda, ei saavuta ka võitu. Võitlustahe või selle puudumine sõltub aga mitmetest, ka läbi infovälja mõjutatavatest, komponentidest. Kaitseliidu infodoktriinist kirjutab Ilmar Raag algselt Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! ilmunud kommentaaris. |
Peaminister Jacinda Ardern keelas märtsis aset leidnud tulistamise järel poolautomaatsed sõjaväerelvad, kuid ütles, et piiranguid tuleb veelgi karmistada. "Tulirelva omamine on privileeg, mitte õigus," ütles ta reedel Christchurchis.
"See tähendab, et me anname endast kõik tagamaks, et ainult ausad, seadusekuulekad kodanikud saavad relvaloa omandada ja tulirelvi kasutada," lisas ta.
Uue eelnõu järgi luuakse riiklik register, et pidada arvet riigis seaduslikult ringlevate relvade üle.
Vanglakaristus relvaloata inimesele relva müümise eest tõstetakse kolmelt kuult kahele aastale ning karmistatakse ka relvaimpordi ja müügi reegleid.
Politsei peab otsustama, kas inimene on piisavalt usaldusväärne relvaloa omamiseks, seejuures on õigus loast ilma jätta isikud, kes edendavad äärmuslust, on süüdimõistetud vägivaldses kuriteos või kellel on vaimse tervise probleeme.
Registri loomine peaks võtma viis aastat ja sinna kantakse hinnanguliselt 1,2 miljonit tulirelva, mis viie miljoni elanikuga Uus-Meremaal ringluses on.
Politseiminister Stuart Nash märkis, et praegune relvaseadus loodi 1983. aastal ja seda tuleb uuendada.
Christchurchi tulistaja Brenton Tarrant omandas oma arsenali seaduslikult. Teda süüdistatakse 51 mõrvas, 40 mõrvakatses ja terrorismis. Mees pole end süüdi tunnistanud.
Lisaks poolautomaatsete sõjaväerelvade keelule käivitati tulistamise järel ka tulirelvade tagasiostuprogramm.
Peaminister Arderni relvareformi on Uus-Meremaal üldiselt tervitatud, kuid sellel on ka vastaseid, nende seas konservatiivne ACT partei.
"Me oleme vastu relvaregistrile, sest se läheb maksma märkimisväärse summa maksumaksja raha, kuid see ei taba kriminaale ja jõuguliikmeid, kellel on tulirelvad," ütles ACT juht David Seymour. | Uus-Meremaa esitles karmistatud relvaseadust | https://www.err.ee/980235/uus-meremaa-esitles-karmistatud-relvaseadust | Uus-Meremaa esitles reedel uut karmistatud relvaseadust, mis on vastus 51 surmaga lõppenud mošeetulistamisele Christchurchis. |
Teate Lääne-Harju vallas asuvast liivakarjäärist leitud inimluudest sai muinsuskaitseamet esmaspäeval, misjärel käisid spetsialistid kohapeal leiukohta üle vaatamas ja selgus, et karjääri põhjapoolse osa pealmises liivakihis leidus lahtiselt paiknevaid inimluid.
Leiukoht on umbes 130 meetrit Keila-Haapsalu maanteest lääne pool.
Jälgi terviklikult säilinud luustikest ega haualohke vaatluse käigus ei tuvastatud, mis ei välista muinsuskaitsjate hinnangul nende olemasolu sügavamates liivakihtides.
Lisaks inimluudele leiti kaks suuremat loomaluu fragmenti ning metalleseme - needi või naela katke.
Seadus lubab muinsuskaitseametil peatada tööd, mis võivad ohustada arheoloogilist leidu või leiukohta. Amet otsustaski peatada kaevetööd Tatramäe II liivakarjääris luude leiukoha alla ja määras tööde jätkamise tingimuseks arheoloogilise uuringu läbiviimise.
Juhul kui paigas peaks ilmnema matusekiht ja terviklikud luustikud, mis viitavad kalmistu olemasolule, otsustab muinsuskaitseamet koos karjääri omanikega, kas see on otstarbekas säilitada või tuleb läbi viia arheoloogilised kaevamised. | Muinsuskaitse peatas Tatramäe karjäärist leitud inimluude tõttu kaevetööd | https://www.err.ee/980230/muinsuskaitse-peatas-tatramae-karjaarist-leitud-inimluude-tottu-kaevetood | Harjumaal Audevälja külas Tatramäe II liivakarjääris leiti kaevandamise käigus inimluud, mistõttu peatas muinsuskaitseamet seal kaevatööd ja ei luba neid jätkata, enne kui on läbi viidud arheoloogiline uuring. |
42-aastane Coma osales Dakari rallil esimest korda 2002. aastal, kui see toimus Aafrikas. Kogenud hispaanlane on Alonsole heaks paariliseks, et katsetada Toyotat Euroopas, Aafrikas ja Lähis-Idas enne tuleva aasta Dakari rallit.
Siiani on legendaarse Le Mansi 24 tunni sõidu kahekordne võitja läbinud edukad treeningud Namiibias ja Poolas.
Toyota Gazoo Racing otsustas, et järgnevalt võtavad Alonso ja Coma osa Lichtenburg 400-st, mis on Lõuna-Aafrika rallisarja üks etappidest. See toimub sellel nädalavahetusel. Algselt võistlusväliselt osalema pidanud duo paneb ennast siiski esimest korda proovile ka võistlustingimustes.
"Ma olen väga õnnelik ja uhke, et ma saan olla osa sellest meeskonnast ja ma saan nendega jagada oma kogemusi. Kuigi ma olen selles spordis olnud kaua aega, siis see on ka minu jaoks uus väljakutse. Ma ei ole kunagi mõelnud, et minust võiks saada kaardilugeja. See väljakutse pakub põnevust ja ma olen eesolevaid võistlusi silmas pidades enesekindel. Me sobime Fernandoga väga hästi kokku. Ta kohaneb väga kiiresti ja me ei näe arengut mitte ainult päev-päevalt, vaid iga katse järel," ütles Coma.
Alonso lisas: "Marciga koostöö on fantastiline. Ma olen õppinud temalt väga palju. Kuna me peame koos sõitma iga päev sadu kilomeetreid, siis on väga oluline end tunda oma kaaslasega mugavalt. Me saame Marciga väga hästi läbi. Ma ootan põnevusega treeninguid võistlustingimustes. See on mulle hea väljakutse ja õppimise koht."
Järgmine Dakari ralli sõidetakse 5.–17. jaanuaril Saudi Araabias. | Fernando Alonso sai endale Dakari ralliks kogenud paarilise | https://sport.err.ee/980234/fernando-alonso-sai-endale-dakari-ralliks-kogenud-paarilise | Viiekordne Dakari ralli võitja mootorratturite klassis ja kuuekordne mootorrattaspordi maailmameister Marc Coma istub tuleval aasta Dakari rallil Toyota Hiluxisse koos kahekordse vormel-1 maailmameistri Fernando Alonsoga. |
Objekt C/2019 Q4 (Borisov) jäi selle esmaavastajale Gennadi Borissovile silma 30. augustil. Toona asus see Päikesest ligikaudu 450 miljoni kilomeetri kaugusel. Sellest ajast saadik püüdsid keha peale Krimmis elava Ukraina optiku ka teised amatöörastronoomid ning NASA ja Euroopa Kosmoseagentuur.
Kui esialgu peeti C/2019 Q4 äärmiselt pika perioodiga komeediks, siis täiendavate vaatluste valguses osutus keha orbiit sedavõrd väljavenitatuks, et see on tõenäoliselt pärit väljaspoolt Päikesesüsteemi. Päikese ümber tiirlevate kehade orbiitide ekstsentrilisus jääb alla 1. C/2019 Q4 puhul küündib näitaja 3,4'ni.
C/2019 Q4 orbiit viitab, et see on pärit väljaspoolt Päikesesüsteemi. Autor/allikas: Tony Dunn / CC BY-SA 4.0
Varem on täheldanud astronoomid vaid ühte taolist objekti. Komeet 'Oumuamua lendas planeedisüsteemist läbi 2017. aastal. Kui C/2019 Q4 on pärit tõesti väljaspoolt Päikesesüsteemi, leidub neid seniarvatust aga oluliselt rohkem. Praeguste hinnangute põhjal lendab igal ajahetkel Päikesest 300 miljoni kilomeetri kauguselt mööda vähemalt üks teisest planeedisüsteemist pärit keha.
C/2019 Q4 liikumiskiirus ulatub praegu hinnanguliselt 41 km/s ja kasvab periheeliks veel 3 km/s võrra. Enamike Päikese lähedal asuvate tähtede liikumiskiirus Maa suhtes on keskmiselt 20 km/s. See lisab kindlust, et komeet pole pärit mitte Päikesesüsteemi ümbritsevast Öpik-Oorti komeedipilvest, vaid oluliselt kaugemalt.
Läbi teleskoobi paistab C/2019 Q4 veel kahvatu valgustäpina. Autor/allikas: Kanada-Prantsusmaa-Hawaii teleskoop
Taevakeha näilise hägususe tõttu oletavad astronoomid, et komeediks osutub ka C/2019 Q4. Seniste vaatluste põhjal ulatub selle tuuma läbimõõt paarist kilomeetrist kümnekonna kilomeetrini. Täpsema aimdusee saavad teadlased detsembri alguses, kui keha jõuab Päikesesüsteemi siseossa. Kõige lähemas punktis asub C/2019 Q4 Päikesest ligikaudu 300 miljoni kilomeetri kaugusel ehk kaks korda kaugemal kui Maa Päikesest.
Erinevalt 'Oumuamuast on sellel juba praegu vaevumärgatav saba. Päikesele lähenedes sublimeetrub selle pinnalt avakosmosesse üha rohkem gaasi ja tolmu. Nõnda saavad määrata teadlased sel korral selle täpse koostise.
Täpsemat ülevaadet seni tehtud vaatlustest leiab Rahvusvahelise Astronoomia Liidu kodulehelt.
Gennadi Borissov leidis C/2019 Q4 enda ehitatud 0,65-meetrise teleskoobiga. Autor/allikas: Gennadi Borissov | Astronoomid märkasid teist teisest planeedisüsteemist pärit komeeti | https://novaator.err.ee/980229/astronoomid-markasid-teist-teisest-planeedisusteemist-parit-komeeti | Augusti lõpus Ukraina amatöörastronoomi leitud objekti liikumistrajektoor ja -kiirus on kooskõlas teisest planeedisüsteemist sattunud taevakehaga, kinnitas Rahvusvaheline Astonoomia Liit. |
"Fraktsiooni juhtkond täiskoosseisus valitakse esmaspäeval fraktsiooni koosolekul," ütles Korb ERR-ile.
Korb ütles, et erakonna juhatus tegi fraktsioonile ettepaneku valida fraktsiooni juhiks Kersti Sarapuu ja aseesimeesteks Siret Kotka-Repinski ning Andrei Korobeinik.
Euroopa Komisjoni energiavolinikuna tööd alustav Kadri Simson, kes seni fraktsiooni juhtis, esitas neljapäeval avalduse riigikogust lahkumiseks. Tema asendusliikmena tuleb riigikokku Marko Šorin. | Korb: Simsoni asemel hakkab fraktsiooni juhtima ilmselt Kersti Sarapuu | https://www.err.ee/980227/korb-simsoni-asemel-hakkab-fraktsiooni-juhtima-ilmselt-kersti-sarapuu | Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et riigikogu fraktsioonile valitakse uus juht järgmisel nädalal ja selleks saab ilmselt Kersti Sarapuu. |
Kaja Kärner rõõmustab keele- ja kirjandusehuvilisi festivalikülalisi kahe teemaga: tema autorisaate "Kajalood" külaline on stsenarist ja kirjanik Martin Algus ning Kärneri eestvedamisel saab oma keeleoskuse proovile panna Vikerraadio etteütluses päeva jooksul lausa kahel korral.
Armastatud loodusemees ja saatejuht Hendrik Relve on oma seiklusrikka elu jooksul kirjutanud hulganisti raamatuid. Saate "Hendrik Relve looduse- ja rännuraamatud" avalikul salvestusel on rännumehe kaasvestleja kirjandusteadlane Katre Talviste.
Vikerraadio muusikasaatejuht Jaan Elgula pakub festivalikülastajatele huvitavat kuulamist saates "Luule muusikas", kus kõlavad muusikapalad, milles on kodumaiste luuletajate eriline looming. Kultuurisaate "Vasar" avalikul salvestusel arutlevad saatejuht Maarja Vaino ja teadlane Peeter Müürsepp.
Vikerraadio Kirjandustänava festivalil:
12.15 Vikerraadio etteütlus 1, Kaja Kärner
13.00 "Hendrik Relve looduse- ja rännuraamatud", Hendrik Relve ja Katre Talviste
14.00 "Kajalood", Kaja Kärner ja Martin Algus
15.00 "Luule muusikas", Jaan Elgula
16.15 Vikerraadio etteütlus 2, Kaja Kärner
16.45 "Vasar", Maarja Vaino ja Peeter Müürsepp | Vikerraadio teeb Kirjandustänava festivalil mitmeid avalikke salvestusi | https://menu.err.ee/980216/vikerraadio-teeb-kirjandustanava-festivalil-mitmeid-avalikke-salvestusi | Laupäeval, 14. septembril on Vikerraadio kohal Kadriorus Koidula tänaval toimuval Kirjandustänava festivalil, kus kell 12-17 toimuvad mitmeid avalikud salvestused. |
Kehakultuurialase kõrghariduse õppestipendiumi taotlemiseks peab stipendiumi taotleja omandama kõrgharidust Tallinna Ülikooli kehakultuuri või kehakultuuri õpetaja erialal või Tartu Ülikoolis kehalise kasvatuse ja spordi erialal või välisriigi samaväärses õppeasutuses täiskoormusega õppes.
"Soovime stipendiumiga julgustada noori valima kehakultuuri eriala ja seda just läbi jalgpalli. Näeme, et meil on ühelt poolt väga palju noori jalgpallureid, kes võiksid ülikoolis õpinguid jätkata, ja teiselt poolt on kõrgkooli lõpetajatele jalgpallis ka huvitavaid väljundeid," selgitas EJLi peasekretär Anne Rei.
Kehakultuurialase kõrghariduse õppestipendiumi konkursil osalemiseks peab stipendiumitaotleja olema osalenud vähemalt viis hooaega Eesti jalgpalli meistrivõistlustel, täitma ausa mängu põhimõtteid, antidopingualaseid reegleid jms. Samuti tuleb esitada tõend kõrgkoolis õppimise ning õppevõlgnevuste puudumise kohta stipendiumi taotlemisel ja peale esimest poolaastat. Taotleja peab õppima positiivselt akrediteeritud õppekava alusel täiskoormusega päevases (bakalaureus) või sessioonõppes (bakalaureus, magister) ning ei tohi stipendiumi saamise ajal viibida akadeemilisel puhkusel, sh aja- või asendusteenistuses.
Õppestipendiumi suurus üheks õppeaastaks on kuni 1000 eurot.
Avaldused konkursil osalemiseks tulebsaata Eesti Jalgpalli Liitu hiljemalt 24. septembriks 2019 digiallkirjastatult e-postile: [email protected] või postiga aadressil: Jalgpalli 21, 11312, Tallinn.
Avalduses tuleb ära märkida isiku- ja kontaktandmed, kõrgkooli nimi, pangakonto andmed ning kinnitus EJL stipendiumite staatuudis väljatoodud nõuete ja tingimuste täitmise kohta. Avaldusele lisaks tuleb esitada tõend kõrgkoolis õppimise kohta.
EJL stipendiumikomisjon võib vajadusel otsustada stipendiumi kandidaadid vestlusele kutsuda. | Jalgpalliliit kuulutas välja konkursi õppestipendiumitele | https://sport.err.ee/980215/jalgpalliliit-kuulutas-valja-konkursi-oppestipendiumitele | Eesti Jalgpalli Liit (EJL) kuulutas välja kehakultuurialase õppestipendiumi konkursi 2019/2020 õppeaastaks. |
Kui USA arvutiteadlane Winston W. Royce 1970. aastal avaldatud artiklis"Suurte tarkvarasüsteemide arenduse juhtimine" üht võimalikku tarkvaraarenduse mudelit kirjeldas, jõudsid paljud lugejad küll artiklis toodud teise jooniseni, mida tänapäeval tuntakse koskmudelina, kuid mitte koheselt selle all toodud hoiatuseni: "Ma küll usun sellesse ideesse, kuid ülalkirjeldatu juurutus on riskantne ning soodustab ebaõnnestumisi". Viimase ligi 50 aasta kogemus toetab tema hinnangut.
Project Management Institute'i (PMI) 2019. aasta andmetel ebaõnnestus täielikult 15 protsenti kõikidest uuritud projektidest. Kuna ametlikult täielikuks ebaõnnestumiseks kuulutamisega kaasnevad (ka kõrgematel ametikohtadel olevatele) osalistele sageli ettepanekud jõukohasema ameti otsinguteks, ollakse sellise hinnanguga ilmselt pigem ettevaatlikud.
Sama aruande kohaselt läks üle aja 49 protsenti ning üle eelarve 43 protsenti projektidest; tegemist on osaliselt kattuvate kategooriatega. Lõpuks siiski eesmärgipäraseks ning kasu toovateks hinnati 68 protsenti projektidest, mis liigutab sisuliselt ebaõnnestunud projektide osakaalu 32 protsendini.
Kuigi rangelt koskmudeli järgi toimuvat tarkvaraarendust kohtab tänapäeval pigem harva, on arendusmaastik täis erinevaid variatsioone uudissõnade sädeleva kihiga kaetud ning fanfaaride saatel "edukalt" juurutatud ebaefektiivsetest värdmeetoditest.
2001. aastal avaldatud Agile Manifesto järgne tarkvaraarenduse maailm on põrkunud paljude takistuste vastu ning mitmeid neist kohtame ka avalikus sektoris. Üheks peamiseks takistuseks on järjekindel ebasobivate meetodite kasutamine.
Projektijuhtimine vs. tootearendus
Projektipõhine lähenemine on üks enimlevinud töö haldamise viise. Projekti definitsiooni juurde kuulub reegel, et projektid on ajutised ning igal projektil on kindel algus ja kindel lõpp.
Kogemus on näidanud, et veebipõhise osisega tänapäevase tarkvara arendamisel on see reegel täidetud harva, ometigi käsitleme me selliseid algatusi prokrustesliku järjekindlusega siiski just projektidena.
Selline lähenemine on stressirohke nii tellijale kui arendajale ning toob endaga kaasa märkimisväärse ebaefektiivsuse. Tsükkel analüüs-arendus-juurutus-hooldus satub igas etapis konflikti tarkvaraarenduse reaalsuse, inimeste kannatlikkuse ning eelarvega.
Põhjus pole mitte selles, et projektijuhtimine oleks põhimõtteliselt väär lähenemine töö haldamiseks, vaid selles, et projektijuhtimine ei ole universaalne lähenemine igas võimalikus olukorras.
Agiilsete arendusmeetodite edukas kasutuselevõtt ei tähendanud ettevõtete jaoks mitte pelgalt varasema paradigma kontekstis "kiiremini ja rohkem" tarnimist, vaid olulist paradigmamuutust. Teatud tüüpi algatusi asuti käsitlema toodete, mitte projektidena.
Selle muutuse käigus hääbus ka paljudes olukordades ebaloomulikuna tunduv ning tihti mittetoimiv "IT ja äri" dihhotoomia, mille raames olid juurdunud mitmed laialt levinud, kuid segadusttekitavad väljendid – näiteks "IT-projekt".
Jah, loomulikult on olemas ka IT-projektid, mis tihti keskenduvad olemasolevate tehniliste lahenduste ühekordsele parendamisele, kuid suuremahulised, tervet organisatsiooni läbivad olulise tarkvaralise osisega algatused pole seda teps mitte.
Agiilse lähenemise üheks peamiseks eduteguriks on osapoolte vaheline tihe koostöö. Tootejuht on selles mudelis tihti meeskonna liige, mitte väljastpoolt meeskonda tellimusi esitav roll.
"Kõik vahepealsed tegevused – analüüs, arendus, testimine, tarnimine, õppimine, parendamine – toimuvad järjekestvalt, mitte rangelt etappidesse jagatult."
Agiilses tarkvara tootearenduses algab toote elutsükkel ideest ning lõppeb olukorras, kus toodet enam ei kasutata. Kõik vahepealsed tegevused – analüüs, arendus, testimine, tarnimine, õppimine, parendamine – toimuvad järjekestvalt, mitte rangelt etappidesse jagatult. Kaob arendus vs hooldus vaade, mis tihti niikuinii reaalsust ei peegelda. Uue funktsionaalsuse tarne ei vaja veebipõhise tarkvara puhul enam uue versiooni CD-dele (või diskettidele, eks) salvestamist ning karpi pakendamist.
Olid ajad, kui tarkvaraarendus käis järjestikuste projektidena, sest nii oli mõistlik. Enamike tänapäevaste algatuste jaoks on see aeg minevikus.
Eesti avaliku sektori tarkvaraarenduse koordineerimisvõimetusest
Riigikontrolli aruandes on toodud välja mitmeid kokkuvõtteid nii ebaõnnestumiste kui ka õnnestumiste põhjuste kohta ja samuti soovitusi edaspidiseks. Peab tunnistama, et kirjeldatud problemaatiline olukord on 2019. aasta ning Eesti kontekstis pettumust valmistav.
Jättes kõrvale selle, et mitte-projekte jätkuvalt projektidena käsitletakse ning et tulemustele (outcome) mitte väljunditele (output) keskenduv ning edukaks projektijuhtimiseks hädavajalik programmijuhtimine näib sama uuendusliku ideena kui "IT ja äri" koostöö, on ehk kõige nukrakstegevam järgmine lõik:
"Asutustel ei ole selge, kas Euroopa Liidu (EL) toetusraha kasutamise reeglid võimaldavad tarkvaraarendustes rakendada agiilseid meetodeid. […] Seni ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja selgitanud, millised on võimalused rakendada agiilseid arendusmeetodeid ELi toetusraha kasutamise korral, ega vajaduse korral nõustanud toetuste taotlejaid nende meetodite kasutamisel."
Nii riigiasutused kui ka tarkvaraarendusettevõtted on selle probleemiga silmitsi seisnud juba viimased 15 aastat. Ka olukord, kus "[…] ei küsitud sageli IT-üksuselt või -asutuselt õigusaktide muudatuste rakendamiseks infosüsteemides selle aja ega maksumuse kohta hinnangut" on vähemalt sama vana.
Kuigi näib, et mõnel juhul on konkreetsed asutused leidnud enda jaoks kuigivõrd toimiva lahenduse, võib riigikontrolli aruandes väljatoodud märkusi kahjuks siiski näha hävitava hinnanguna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võimekusele koordineerida riigi IT arendus- ja parendusalgatusi.
On selge, et ministeerium ei ole eelnevate aastate jooksul enda rolli lahti mõtestanud ega edukalt täitnud. Agiilsed tarkvaraarenduse meetodid olid nii mujal maailmas kui ka Eestis kasutusel juba mõnda aega enne seda, kui me Euroopa Liiduga ühinesime.
Tarkvara arenduste "peamised edutegurid"?
Aruandes toodud projektide edutegureid analüüsides jääb aga mulje, et mõnede projektide edu on saavutatud pigem hoolimata mõnedest neist soovitustest ja lähenemistest, mitte tänu nendele.
Näiteks on soovitus "Enne tarkvara arendustega alustamist tuleb kirjeldada ja optimeerida põhitegevuse protsessid" fantastika valdkonda kuuluv, eriti kui seda kombineerida tähelepanekuga, et "Arendusprojektide tõhusat elluviimist takistavad muudatused, mis tehakse arenduse ajal õigusaktidesse".
Selleks ajaks, kui protsessid kirjeldatud (ja hoidku selle eest, et paberil optimeeritud, nagu tihti kipub juhtuma), on reaalsus juba muutunud. Reaalse kliendiväärtuse loomine lükkus selle protsessiga aga 6-12 kuud edasi, optimistlikult rääkides.
Alustada tuleb taotletavate eesmärkidega kirjeldamisega kõikide sidusgruppide lõikes, misjärel on võimalik kitsendusi (näiteks seadusandlus ja selle muutumissagedus) analüüsides võimalik välja pakkuda lahendusvariante, mis võiksid potentsiaalselt aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele.
Seda kõike ei saa teha "ainult IT" või "ainult äri" üksinda ning kõnealused lahendusvariandid pole "IT lahendused", vaid tervet organisatsiooni puudutavad lahendused, mille käigus muuhulgas ning pikema aja jooksul optimeeritakse ka põhitegevuse protsessid – koostöös arendaja, peakasutaja, lõppkasutajate ning partneritega.
Ka soovitus "Regulaarselt (soovitatavalt kord aastas) tuleb küsida infosüsteemide kasutajatelt tagasisidet infosüsteemide kasutatavuse ja nendega rahulolu kohta ning kasutada seda infot uute arenduste planeerimisel" muudab rakendamise korral sisuliselt võimatuks agiilsete arendusmeetodite kasutamise. Tagasiside peab olema järjekestev ja dünaamiline, mitte kord-aastas-episoodiline.
Projektide planeerimise võimalikkusest
Raportis toodud väide, mille kohaselt "Tarkvaraprojekti edu sõltub enamasti sellest, kui põhjalikult on projekt ette valmistatud ning kui hoolikalt projekti plaani järgitakse", on küll sisuliselt korrektne, kuid praktiliselt problemaatiline.
See väide põhineb eeldusel, et iga projektina vormistatud algatuse puhul on põhimõtteliselt võimalik koostada täpne projektiplaan ning et algatuse arenduse jooksul on põhimõtteliselt võimalik sellest plaanist kinni pidada.
Projektide puhul me teame võrdlemisi täpselt seda, mida ja kuidas teha ning kui palju aega ja raha selleks kuluda võiks – kõike seda kokku lepitud lubatud hälbe piirides.
"See, et seadusandlus muutub, ei tohiks ühelegi teenekale koordineerimisülesandeid täitvale riigiametnikule üllatusena tulla."
On aga palju algatusi, mille puhul see info on puudulik. Lahendused, mida ehitame esimest korda. Lahendused, millele seatud nõuded on ebaselged ning ajas kiirelt (ja potentsiaalselt drastiliselt) muutuvad. See, et seadusandlus muutub, ei tohiks ühelegi teenekale koordineerimisülesandeid täitvale riigiametnikule üllatusena tulla. Lahendused, mille puhul pole " what does good look like" (e k "kuidas hästitehtu välja näeb") osas konsensust, selgust või üldse aimu.
Sedasorti algatuste puhul muutub "põhjalikult ette valmistatud" projektiraamistik kitsendavaks ja valulikuks teguriks, mis kombineeritult "ükskõik milliseks meie vajadused lõpuks osutuvad, täpselt sellise lahenduse me saamegi" utopistliku lootusega lükkab meie projekti suure tõenäosusega sinna 32 protsendi ebaõnnestunud projektide kategooriasse.
Kõik, mis arenduseelarvega tuleb, ei ole veel projekt
Riigikontrolli aruanne toob väga tänuväärselt välja tähelepaneku, et "Igal tarkvaraarenduse mudelil on oma eelised ja puudused ning enamasti ei saa öelda, et mõni asutus peaks oma arendusprojektis kasutama tingimata mõnda kindlat mudelit", kuid seob selle samas kohe mõistega "projekt".
On algatusi, mille puhul analüüsivajadus on väike ning täpne planeerimine on lihtne – siinkohal sobib projektipõhine lähenemine. On algatusi, mille puhul tuleb analüüsile oluliselt rohkem tähelepanu pöörata, kuid realistliku projektiplaani koostamine on tänu ekspertide kaasamisele siiski võimalik – ka siinkohal sobib projektipõhine lähenemine.
Nende algatuste puhul aga, kus teadmatuse tase on kõrge või küsimusele "kuidas" on mitmeid koherentseid kuid vastukäivatena näivaid vastuseid, ei ole projektipõhine lähenemine mõistlik valik.
Pelgalt ekspertide teadmistel ja kogemustel põhinevast analüüsist ei piisa – süsteemi paremaks mõistmiseks on tarvis eksperimente ning me räägime siin päevadest ja nädalatest, mitte kuudest ja aastatest.
Õpitu põhjal saab agiilsete arendusmeetodite abil asuda samm-sammult ja kohati risti-rästi ekseldes Suurt Süsteemi arendama, arvestades sellega, et keegi veel ei tea (ja ei saagi teada!) milline täpselt see Suur Süsteem välja nägema hakkab.
Kohati nimetatakse sellist samm-sammult lähenemist Minimum Viable Product, kuid kuna see mõiste on viimaste aastate jooksul kahetsusväärselt ära lörtsitud, soovitan vastavasisulist kirjandust ning konverentsiettekandeid teatava ettevaatlikkusega käsitleda.
Kas saaks paremini?
"Võimekuse suurendamiseks ei piisa sellest, et väga-väga tahta või sagedamini sõnavõttudega esineda."
Aruandes välja toodud peamised kitsaskohad ei ole mitte ühe asutuse spetsiifilised, vaid demonstreerivad ulatuslikumaid ning põhimõttelisi probleeme Eesti avaliku sektori IT süsteemide arendamise koordineerimisel. Vastavasisulise võimekuse suurendamiseks ei piisa sellest, et väga-väga tahta või sagedamini sõnavõttudega esineda.
Ülesanne välja mõelda, kuidas riigi IT-süsteemide arendust oluliselt määral paremuse poole liigutada, lasub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil. Seninähtu ja –kogetu põhjal võib oletada, et efektiivsete lahenduste leidmiseks vajab praegune tõsiste puudujääkidega lähenemine märkimisväärset ümberkorraldust.
Hetkel tundub, et ministeeriumid ning nende allasutused on jäetud omapäi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium näeb enda rolli määruste esitaja, reeglite kehtestaja ja sõrmega vibutaja, mitte koordineerija ning abistajana.
Jäädes lootma, et pelgalt parem projektijuhtimise võimekus lahendab kõik olulised probleemid, mis aruandes välja toodud, kulutame järgmised kümme aastat potjomkinlikule standardite ja määruste koostamisele vaid selleks, et lõpuks taaskord "üllatuslikus" olukorras maanduda.
Riigi IT-arenduse koostöövõime parandamine ei ole vaid IT-teema, vaid vajab tihedat sisulist koostööd ning toetub sealjuures paljuski lahendustele, mida tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad.
Avaliku sektori projektide juhtimise käigus avalduvad probleemid on tihti suuremate organisatsiooniliste või riiklikke probleemide sümptomid ning "valuvaigistite" pikemaajalise kasutamisega kaasnevad omakorda uued probleemid, jättes samas algpõhjuste keeruka süsteemi tähelepanu ning ravita.
Me peame pöörama rohkem tähelepanu sellele, et mõistaksime paremini algatuste konteksti ja sellest tulenevaid piiranguid, ning aktsepteerima seda, et alati pole võimalik kõike detailselt ette planeerida.
Me peame välja mõtlema, kuidas kõige paremini õppida teiste riikide ning rahvusvaheliste ettevõtete kogemustest selleks, et ka Eesti avalikus sektoris tänapäeval pigem reegliks saanud ebamäärasuse ning ülevalt poolt etteantud projektipõhise finantseerimise tingimustes agiilse tarkvaraarenduse põhimõtteid rakendada.
Me peame lõpetama butafooriaplaanide kasutamise sisuliseks tööks ning hindama kainelt nii olukorda kui oma võimekust ja teadmisi. Me peame (riiklikul tasandil!) soodustama turvaliseks ebaõnnestumiseks disainitud eksperimentide kasutamist ning loobuma tavast ebaõnnestumisi karistada.
Me peame lõpetama Hawthorne'i efektide põhjal strateegiliste otsuste tegemise. Me peame lõpetama hõbekuulidele lootmajäämise – tihti on samm-sammult ja konteksti-spetsiifiliselt lahenduse poole liikumine ainus võimalus selle lahenduse jätkusuutlikuks kasutuselevõtuks. Edu ei saa "juurutada".
Lisaks sellele, et otsida paremaid vastuseid küsimusele "kuidas?", tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka küsimustele "miks?" ning "kelle jaoks?". Ükski IT-arendus ei ole väärtus iseeneses.
Teenustes väärtuse loomine käib koostöös kasutajaga. Tänastele vajadustele eilse tehnoloogia abil suuremahulisi ning raskesti muudetavaid lahendusi luues oleme juba homme uuesti hädas. | Kaimar Karu: riigi tarkvaraprojektide õnnestumise võimalikkusest | https://www.err.ee/980203/kaimar-karu-riigi-tarkvaraprojektide-onnestumise-voimalikkusest | Riigikontroll avaldas 11. septembril kontrolliaruande, mis andis hävitava hinnangu mitmetele suuremahulistele Eesti avaliku sektori tarkvaraarenduse projektidele. Praegune olukord on sügavalt problemaatiline, kuid samal ajal näitab maailmapraktika, et ka aruandes toodud soovituste järgmine ei pruugi aidata neid probleeme tulemuslikult adresseerida, analüüsib Kaimar Karu. |
31-aastane belglane, kes naasis suvel laenulepingu alusel Interist Sardiiniasse suuresti vähiga võitleva abikaasa tõttu, ei saanud säärelihasevigastuse tõttu neljapäeval trenni kaasa teha ja jätab seetõttu ka võõrsilmängu Parmaga vahele, kirjutab Soccernet.ee.
Lisaks Nainggolanile on vigastuspausil klubi viimaste hooaegade esiväravavaht Alessio Cragno ja kogenud ründaja Leonardo Pavoletti.
Kui Cagliari on üks viiest nullipoisist, siis Parmal on all võit Udinese üle ja napp kaotus Juventuse vastu. | Klavani koduklubi Cagliari lootused punktiarve avada said pisikese tagasilöögi | https://sport.err.ee/980200/klavani-koduklubi-cagliari-lootused-punktiarve-avada-said-pisikese-tagasiloogi | Ragnar Klavani koduklubi Cagliari peab pühapäevases mängus Parmaga hakkama saama ilma Radja Nainggolanita. |
Tegemist on on üldhuviajakirjaga, mis avaldab tekste ühiskonnast, ettevõtlusest, kultuurist ja elust. Ajakiri on väljaandja Janeck Uibo sõnul mõeldud lugejale, kes on tähelepanumajandusest väsinud, kuid tahaksid siiski ajakirjandusest midagi lugeda.
Edasi sügisnumbris leidub pikk intervjuu Luminor panga juhi Erki Raasukesega, kaasautoritena astuvad üles Kadri Liik, Viljar Arakas, Tõnu Õnnepalu, Tiina Kaukvere, Ilmar Raag, Jüri Kolk, Eia Uus, Hedvig Hanson, Hannes Kuhlbach jpt. Kokku 100 lehekülge lugemist pikemaks ajaks. | Edasi jätkab ka paberis | https://kultuur.err.ee/980199/edasi-jatkab-ka-paberis | Ilmus ajakirja Edasi sügisnumber. Kolm aastat veebis ilmunud väljaanne tegi kevadel algust paberajakirjaga ning hakkab edaspidi ilmuma neli korda aastas: septembris, detsembris, märtsis ja juunis. |
Kahel korral suure slämmi turniiril võidutsenud Naomi Osaka treenis Jenkinsi käe all seitse kuud. Enne seda juhendas jaapanlannat Sascha Bajin, kellega ta võitis nii USA kui ka Austraalia lahtised. Jenkins oli varasemalt teinud pikalt koostööd Venus Williamsiga.
"Ma olen väga tänulik selle aja eest, mille koos veetsime ja asjade eest, mida ma õppisin, aga ma tunnen, et nüüd on aeg muutusteks," kirjutas 21-aastane Osaka sotsiaalmeedias.
Thank you ???? pic.twitter.com/lezK48041H
— NaomiOsaka大坂なおみ (@Naomi_Osaka_) September 12, 2019
USA lahtiste neljandas ringis kaotas Osaka šveitslanna Belinda Bencicile. | Naomi Osaka lõpetas aasta jooksul teist korda treeneriga koostöö | https://sport.err.ee/980192/naomi-osaka-lopetas-aasta-jooksul-teist-korda-treeneriga-koostoo | Aasta viimasel suure slämmi turniiril ehk USA lahtistel maailma esinumbrina tiitlit kaitsma asunud Naomi Osaka tänavu neljandast ringist kaugemale ei jõudnud. See ajendas jaapanlannat lõpetama koostööd treener Jermaine Jenkinsiga. |
Nüüd aga võime seda senisest vähem arvata ja rohkem teada, sest teadlased on Lõuna-Aafrika Vabariigi lõunarannikult leidnud 100 000 aasta vanuseid kilpkonnapoegade fossiilistunud jälgi.
Martin Lockley Ameerika Ühendriikide Colorado Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Quaternary Research, et mõned jäljed meenutavad merikilpkonnade (Caretta caretta) jälgi, teised aga nahkkilpkonnade (Dermochelys coriacea) omi.
Mõlemad need kilpkonnaliigid elutsevad tänapäeval peamiselt leiukohast enam kui tuhande kilomeetri kaugusel kirde pool soojemates vetes ja satuvad Lõuna-Aafrika vetesse harva.
Kilpkonnade jäljekivistisi on leitud varemgi, kuid mitte kunagi veel niisuguseid jälgi, mille on jätnud kilkpkonnapojad sel üürikesel viivul, mil nad koorumise järel merre suunduvad.
Teadlased ei tea, miks just need jäljed meie ajani säilinud on, aga oletavad, et säilimisele aitas kaasa liiv, mille tuul märjale rannale jäetud värsketesse jälgedesse kandis.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25. | Lõuna-Aafrikast on leitud äsja koorunud kilpkonnapoegade iidseid jälgi | https://novaator.err.ee/980191/louna-aafrikast-on-leitud-asja-koorunud-kilpkonnapoegade-iidseid-jalgi | Niipea, kui merekilkpkonnapoeg rannaliival munast koorub, asub ta kohe mere poole loivama. Võib arvata, et nii on käitunud kilpkonnapojad paljude põlvede ja tuhandete aastate jooksul. |
"Ma arvan, et turniiri lõpus näitavad kõige paremat efektiivsusprotsenti tempomehed (Keel peab silmas Ardo Kreeki, Andri Aganitsa ja Timo Tammemaad – toim.). Kui vaadata kõiki turniiril osalevaid temporündajaid, siis meie mehed on (koos poolakatega) kõige lähemal maailma tipule. Kui võtta aga näiteks meie nurgamehed kokku koos teiste koondiste omadega, siis hindaksin eestlasi kümnepallisüsteemis kuue-seitsme palli vääriliseks," rääkis Avo Keel portaalile Võrkpall24.ee.
"Ma pole vist eriti originaalne, kui ütlen, et alagrupi võidab Poola. Eestile pakun kolmandat kohta. Kogu turniiri esikolmikuks pakun Venemaa, Itaalia ja Poola. Eesti võiks võimete kohaselt jõuda kaheksa parema hulka. Ootused on kõrged nii mängijatel endal kui ka fännidel," lõpetas Keel, kes on suutnud meie rahvuskoondise kahel korral (2009 ja 2011) Euroopa suurimale võrkpallivõistlusele tüürida.
Eesti koondis alustab EM-i reedel, kui Eesti aja järgi kell 18 minnakse Rotterdamis vastamisi valitseva maailmameistri Poolaga. ERR-i spordiportaal vahendab kõiki Eesti koondise mänge otseblogis, lisaks on kõikidest kohtumistest otseülekanne Vikerraadios.
Loe rohkem Võrkpall24.ee portaalist. | Avo Keel: meie tempomehed on maailma tipule kõige lähemal | https://sport.err.ee/980186/avo-keel-meie-tempomehed-on-maailma-tipule-koige-lahemal | Eesti võrkpallikoondis alustab reedel Rotterdamis oma viiendat EM-finaalturniiri, kui avamängus minnakse kokku valitseva maailmameistri Poolaga. |
Kaupade ja teenuste konto ülejääk kasvas aastaga 20 miljoni euro võrra ja oli kokku 74 miljonit eurot, teatas Eesti Pank.
Kaupade eksport kasvas seitse protsenti ja import kaheksa protsenti. Kaupade konto negatiivne saldo suurenes 15 miljoni euro võrra 158 miljoni euroni.
Teenuste eksport kasvas aastaga kuus protsenti ja import ühe protsendi. Teenuste positiivne saldo ulatus 232 miljoni euroni, suurenedes aastatagusega võrreldes 36 miljoni euro võrra.
Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 18 miljoni euro võrra ja oli juulis 61 miljonit eurot. Jooksev- ja kapitalikonto olid kokku 50 miljoni euro suuruses ülejäägis.
Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. | Maksebilansi jooksevkonto oli juulis 13 miljoni euroga ülejäägis | https://www.err.ee/980183/maksebilansi-jooksevkonto-oli-juulis-13-miljoni-euroga-ulejaagis | Keskpanga kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto juulis 13 miljoni euroga plussis. |
Hongkongi on mitu kuud raputanud protestilained, kuna süvenenud on konflikt valitsuse ja selle vastaste vahel. Kui algul protesteeriti Hongkongis väljaandmisseaduse vastu, siis praeguseks on hakatud nõudma riigis otsevalimisi.
Hongkongi tenniseturniir pidi algul toimuma perioodil 5.-13. oktoober Victoria Parkis, millest praegu on saanud Hongkongi valitsusvastaste marsside kogunemispunkt. "Praeguse olukorra valguses üritust ei toimu," tõdesid Hongkongi Tennis Liit ja naiste tennise katusorganisatsioon WTA, kelle sõnul otsitakse uut kuupäeva, mis endiselt meenutaks tuhandeid kohalikke fänne ja kõiki teisi Hongkongi reisima.
Hongkongi tenniseturniiril on varasemalt käinud ka Caroline Wozniacki, Naomi Osaka ja Serena Williams. | Hongkongi tenniseturniir lükati protestide tõttu edasi | https://sport.err.ee/980182/hongkongi-tenniseturniir-lukati-protestide-tottu-edasi | 5. oktoobril algama pidanud Hongkongi tenniseturniir lükkub jätkuvate protestide tõttu edasi. Korraldajad ei osanud öelda, millal võiks uus toimumisaeg olla. |
Kampaania Heathrow Pause pidi algama enne rahvusvahelise lennujaama tööpäeva algust kell 04:30, kuid esimesed lennud Aasiast saabusid plaanikohaselt.
Politsei pidas neljapäeval kinni viis kampaania juhtliiget "kahtlustatuna vandenõus korraldada avalik häirimine".
Aktivistide ametlik eesmärk on takistada Heathrow kolmanda stardi- ja maandumisraja ehitamist ning piiraga kahjulike gaaside emissiooni.
Heathrow lennuvälja reeglid näevad ette lennuliikluse ajutist sulgemist, kui drooni märgatakse viie kilomeetri laiuses turvatsoonis.
Erandiks on minidroonid, mis ei tõuse kõrgele ja ei lenda stardi- ja maandumisradade lähedal - seda kavatsevad Heathrow Pause aktivistid ka teha.
Heathrow teenindab päevas umbes 1300 lendu ja üle 200 000 reisija. | Kliimaaktivistid kavatsevad häirida droonidega Heathrow' lennuliiklust | https://www.err.ee/980179/kliimaaktivistid-kavatsevad-hairida-droonidega-heathrow-lennuliiklust | Kliimaaktivistid kavatsevad reedel lennutada droone Londoni Heathrow lennuvälja ümbruses, et häirida selle tööd nädalavahetusel. |
Marek Seer, kuidas sünnitusabi praegu Põlvas korraldatud on? Kas vastab tõele, et osad arstid sõidavad kliinikumi poolt lähetatuna Tartust kohale?
Kliinikumi poolt lähetatud tohtreid praegu minu andmetel ei ole. Põlva haigla juht on ise lahendanud selle olukorra ja tal on personal olemas. Nii nagu nõukogu otsuses kirjas, on 2019. aasta lõpuni sünnitusabi teenus tagatud Põlva haiglas.
Aga kas selle sama personaliga saaks juhul, kui lisaraha vajadus ära kaetaks, ka pärast aasta lõppu sünnitusabi osutada?
Ei, kindlasti mitte. Me oleme liikumas selles suunas, et me reorganiseerime ja korrastame teenuseid oma kontserni sees. Nii et seda mõtet, kas viis aastat veel jätkata, ei ole küll hetkel laual.
Miks ei saaks Põlvas nii nagu praegu, edasi minna?
Sellel väga lihtsal põhjusel, et me oleme asunud ellu viima Naistearstide Seltsi arengukava ja Põlva haigla nõukogu tegi eelmisel aastal otsuse, et sünnitusabi teenus korraldatakse ümber. See tähendab, et sünnieelne tegevus ja pärast sündi tegevused - koduvisiidid, ämmaemanda vastuvõtud, günekoloogi vastuvõtud ja pediaatri ambulatoorne vastuvõtt - jäävad, aga sünnitus kui selline siirdub kas Lõuna-Eesti haiglasse või Tartu ülikooli kliinikumi.
Arengukava kui selline iseenesest pole ju vajadus. See on mingisugune...
...dokument. Jah, arengukavas on toodud välja sündide arvud, erinevad kvaliteedikriteeriumid ja sellest lähtuvalt on tehtud arengukavas ettepanek, et Valga, Võru ja Põlva maakonnas peaks olema üks sünnitusabi teenust pakkuv raviasutus ja selleks on Lõuna-Eesti haigla.
Mis siis selle muudatuse tulemusena paremaks läheb?
Esiteks see, et me keskendume haigla nendele teenustele, mida on haiglas otstarbekas jätkata. Selge on see, et kõiki teenuseid killustatult kõikides kohtades ei ole kvaliteedi mõttes mõistlik pidada. Ja nii on otsustatud arengukavas.
Mainisite kvaliteeti. Kas praegu on Põlva haigla sünnitusosakonnas kvaliteediga mingi mure?
Kvaliteet koosneb mitmetest komponentidest. Üks asi on piisav personali hulk. Teine asi on pädev personali hulk. Kõik need kaasaegsed ravimeetodid, sealhulgas ka epiduraal ja kõik sellised asjad. [Epiduraalanalgeesia käigus viiakse valuvaigistav aine selgroolülide sees olevasse ruumi – toim] Käesoleval hetkel on seal, jah, väikest arenguruumi.
Milles see arenguruum seisneb?
Näiteks see, et ei ole täna väga jõuliselt arendatud neid tegevusi, milleks on kodune ämmaemandusabi. Ei ole keskendutud epiduraalse anesteesia väljaarendamisele. Nii et, ma arvan, neid on piisavalt.
Ja mõistlikum oleks siis minna arengukavaga edasi, mitte hakata Põlvas teenuseid välja arendama?
Absoluutselt. Arengukavasid ju tehaksegi selleks, et arendada teenuseid. Kurb on see, et sellest ei taheta aru saada. Ja nüüd me oleme asunud seda arengukava täitma ja nüüd heidetakse seda ette. See ei ole ka korrektne.
Aga olekski vaja selgitada, mis läheb muutusega paremaks. Praegu poliitikud räägivad, et Põlvast kaob midagi ära.
Sündide väike arv on ka see põhjus ja seetõttu on selle väikese arvu sünnitajate ohutu sünnituse tagamine Lõuna-Eesti haiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis otstarbekas. Kvaliteet on ikkagi see lõppmärksõna.
Ja umbes 250 sünnitust aastas ei taga seda, et kirurgidel ja ämmaemandatel oleks vajalikud protseduurid käe sees?
See ei taga seda, justnimelt. See baseeruks sel juhul ainult tugeval valmisolekul, aga me peame keskenduma ka teistele teenustele. Selline subsideerimine ei ole jätkusuutlik tegemine ja lõppkokkuvõttes kannatab selle all kvaliteet.
Niisiis, kui septembri lõpus haigla nõukogu koguneb, kas siis vähemalt kliinikumi poolt on nõukogu seisukoht, et arengukavaga minnakse edasi ja valitsuselt lisaraha ei küsita?
Ma ei saa seda teile küll praegu vastata. Milliseks kujuneb nõukogus arutelu, seda ma saan öelda siis, kui nõukogu on oma otsuse teinud.
Ehk see, mis me seni rääkisime, on teie seisukoht?
See on see, millest me oleme lähtunud eelnevalt tehtud otsuste põhjal. | Põlva haigla nõukogu juhi hinnangul on sünnitusabi lõpetamiseks piisavalt põhjusi | https://www.err.ee/980017/polva-haigla-noukogu-juhi-hinnangul-on-sunnitusabi-lopetamiseks-piisavalt-pohjusi | Põlva haiglas sünnitusabi jätkamine nõuaks lisaraha ning sotsiaalminister Tanel Kiik oleks valmis rahataotluse valitsusse viima. Põlva vallavolikogu ja riigikogu liige Tarmo Tamm ütles, et tema pole sünnitusabi lõpetamiseks ühtegi sisulist argumenti kuulnud, kuid haigla nõukogu esimees ja Tartu ülikooli kliinikumi haldusjuht Marek Seer kinnitas ERR-ile, et põhjusi on piisavalt. |
Prants Pals läheb Eestit esindama üheksandat, tema vend Patrick kaheksandat korda. Vaid 16-aastane Vetkin pääseb suurvõistlusele aga esmakordselt.
Pariisi külje all asuv Carole'i rada, kus viimati toimus Rahvuste Supermoto aastal 2017, on Prants Palsi sõnul võrreldes Eesti radadega tunduvalt kiirem ja laiem. "Seal on pikad sirged ja laiad kiired kurvid," ütles Prants Pals. "Raja teeb eriti põnevaks see, et seal on kaks erinevat krossilõiku." Rahvuste Supermotol on temal ja vennal Patrickul võimalus võistelda TM Factory Racing Teami tsiklitega, mis annab Carole'i kiirel rajal kindlasti suurema eelise. "Ootan selle tsikliga sõitmist suure huviga, kuna sellist võimalust iga päev ei tule," ütles Pals.
Patrick Pals kaitses ka tänavu edukalt Eesti meistritiitlit klassis S1 ning saavutas Euroopa meistrivõistlusetel tugeva 10. koha (32 sõitja hulgas).
"Lähinädalatele ootavad ees kõvad trennid krossirattaga, et parandada võhma ja saavutada kätele suurem vastupidavus," rääkis Prants Pals. "Paraku ei ole sel aastal nädal varem Euroopasse treenima võimalik minna, tuleb koduste tingimustega hakkama saada."
"Läinud hooaeg läks väga hästi, saavutasin Eesti meistrivõistlustel klassis S1 teise koha ja olen sellega väga rahul. Meistritiitel jäi küll paari punkti kaugusele, aga kiiruse üle ei saanud nuriseda," lisas ta.
Jäärajaga alustanud gümnaasiumiõpilane Alex Vetkin tegeleb supermotoga kolmandat aastat. "Tunne enne esimest nii suurt rahvusvahelist võistlust on hea ja valmistan ette rohkem füüsilist vormi," ütles tänavune supermoto Eesti ja Balti karikavõitja klassis S4 Vetkin. "Selle hooajaga olen ise vägagi rahul, treenisin rohkem asfaldi osa, et järgmisel aastal oleks parem põhi S1 klassis."
Selle aasta rahvuskoondis erineb sellepoolest, et enam ei minda Eestist kohale oma tsiklite ja muuga, vaid mootorrattad saadakse kohapeal olevatest maailmaklassi supermototiimidest. Prants ja Patrick Pals sõidavad TM tehasetiimi tsiklitega ja Alex KTM MTR tiimi mootorrattaga. Hea tulemuse sooritamiseks on kõik vajalik olemas ja jääb üle lisada vaid endapoolne pingutus ja võitlustahe.
Rahvuste Supermotole on sel aastal kokku tulemas 20 eri riigi kolm parimat sõitjat ja tõotab tulla pingeline lahing. Laupäeval, 21. septembril sõidetakse Carole'is kvalifikatsioonisõidud ja pühapäeval finaalid. | Rahvuste Supermotol esindab Eestit Vihur Motospordi meeskond | https://sport.err.ee/980178/rahvuste-supermotol-esindab-eestit-vihur-motospordi-meeskond | Tänavusel Rahvuste Supermotol, mis toimub 22. septembril Prantsusmaal Carole'is, esindavad Eestit kolm Vihur Motospordi sõitjat – Prants ja Patrick Pals ning Alex Vetkin. |
Juba sellest sügisest ei saa näiteks Tartu ülikooli õigusteaduskonna sessioonõppes bakalaureuseharidust enam tasuta omandada, samuti ei saa töötav inimene sellest sügisest enam Tartu ülikooli Pärnu kolledžis tasuta õppida ettevõtlust ja projektijuhtimist, märgib ajaleht.
"Kui riik kõrghariduse rahastust ei kasvata, püüame seaduse raames ka edaspidi tasulist õpet laiendada," ütles Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk.
Pärast 2013. aasta tasuta kõrghariduse reformi on eestikeelsel õppekaval ja täismahus õppivatel tudengitel olnud võimalik saada kõrgharidust tasuta. See on kehtinud nii värskelt gümnaasiumi lõpetanud noortele kui ka neile igas vanuses inimestele, kes on õppinud töö ja pere kõrvalt täiskoormusega n-ö sessioonõppe vormis.
Veel eelmisel sügisel võttis Tartu ülikooli õigusteaduskond (mis pakub juuraharidust nii Tartus kui ka Tallinna osakonnas) vastu 106 uut tudengit, kes hakkasid oma pere ja töö kõrvalt tasuta Eesti hinnatuimat õigusharidust omandama. Neil, kes võtsid sama tee ette sel sügisel, tuleb õpingute eest maksta vähemalt 16 000 eurot.
Kehtiv kõrgharidusseadus ei luba küsida tasu täiskoormusel õppimise eest, kuid lubab võtta raha osakoormusõppe eest. TÜ õigusteaduskond kaotaski sellest aastast täielikult sessioonõppes täiskoormusel õppimise võimaluse. | Rahapuuduses ülikoolid toovad hiilivalt tasulist õpet tagasi | https://www.err.ee/980174/rahapuuduses-ulikoolid-toovad-hiilivalt-tasulist-opet-tagasi | Rahapuuduses ülikoolid on leidnud kitsikusest võimaliku pääsetee: muuta töö ja pere kõrvalt õppivate inimeste õpingud tasuliseks: otsa tegi lahti Tartu ülikool, kirjutab Eesti Päevaleht. |
Tegemist on tähtsa arendusega RIA pakutavas keskses autentimisteenuses, mida kasutab rohkem kui 60 avaliku sektori asutust või avaliku ülesande täitjat. Teenus võimaldab autentimist ID-kaardiga, Mobiil-ID-ga, pangalinkidega ja EL liikmesriikide eID vahenditega ning sellest nädalast ka Smart-IDga.
Varem on Smart-ID kasutuses olnud valdavalt erasektori teenustes ning paaris riiklikus e-teenuses, seal hulgas maksu- ja tolliameti ning äriregistri teenustes.
Enne Smart-ID kasutusele võtmist hindas ekspertrühm, et Smart-ID vastab elektroonilise isikutuvastuse tasemele "kõrge". See tähendab, et Smart-ID hinnang on samaväärne ID-kaardi ja mobiil-ID tasemega. 2018. aastal tunnustati Smart-ID kui QSCD tasemel teenust, mis on kõige kõrgem võimalik tase Euroopa Liidus.
"Smart-ID kasutajaid on Eestis pea pool miljonit ning nende hulk aina kasvab. Erinevad autentimisviisid garanteerivad ka selle, et inimene saab valida endale sobivaima lahenduse ning samuti ka selle, et ühe lahenduse tõrkumisel saab kasutada teist," ütles RIA elektroonilise identiteedi valdkonna juht Margus Arm.
"Oleme alati öelnud, et meie huvi on saavutada võimalikult kõrge usaldus meie elektroonilisele identiteedile. Smart-ID-l oli Eestis seni veel üks puudus võrreldes riiklike vahenditega. Nüüd on Smart-ID teenus paberitel nii valmis kui ta olla saab – tehniliselt ei saa kasutatava ja kasvava teenusega töö kunagi päriselt valmis," ütles SK ID Solutionsi juhataja Kalev Pihl.
Eestis on rohkem kui 450 000 Smart-ID ning 230 000 mobiil-ID kasutajat. Vähemalt 800 000 inimest kasutab paar korda aastas elektrooniliselt ID-kaarti. | Riiklikes teenustes saab hakata kasutama Smart-ID-d | https://www.err.ee/980173/riiklikes-teenustes-saab-hakata-kasutama-smart-id-d | Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ja Smart-ID lahenduse pakkuja SK ID Solutions (SK) sõlmisid lepingu, mis võimaldab riiklikes e-teenustes kasutada autentimisvahendina ka Smart-ID-d. |
Varadkari sõnul oleks see "õige hetk", kuna selleks ajaks peaks olema lahenenud ka Brexitiga tekkiv piiriprobleem Ühendkuningriigiga.
"Me peaksime olema selleks ajaks taganud Brexiti leppe või juhtinud riigi läbi mitte-leppe (põhjustatud) halvima," edastas rahvusringhääling RTE peaministri sõnad.
Valimised toimuksid ka pärast 17. märtsi riigipüha ja Euroopa Liidu märtsi tippkohtumist, lisas Varadkar.
Iirimaast saab Euroopa Liidu riik, mida Brexit kõige rohkem mõjutab, kuna Iiri sõltub kaubandusest Ühendkuningriigiga rohkem kui ühelgi teisel EL-i riigil.
ÜK lahkumine EL-ist on kavandatud 31. oktoobrile, kuigi Briti seadusandjad tahavad selle edasilükkamist, kui peaminister Boris Johnsoni valitsus ei saavuta lahutuslepet. Brexiti kriisi keskmes on Iirimaa ja Põhja-Iiri piiri küsimus.
Alates 2016. aasta üldvalimistest on Varadkari erakond Fine Gael juhtinud vähemusvalitsust oma peamise rivaali Fianna Faili toetusel, mida juhib endine välisminister Michael Martin.
"Ma usun, et me suudame need valimised võita. Tegelikult, ma olen selles kindel," ütles Varadkar kohtumisel oma partei parlamendisaadikutega.
Peaminister võib igal ajal paluda presidendilt parlamendi laialisaatmist, kuid riigipeal on õigus keelduda. | Iiri peaminister tahab korraldada mais ennetähtaegsed valimised | https://www.err.ee/980169/iiri-peaminister-tahab-korraldada-mais-ennetahtaegsed-valimised | Iiri peaminister Leo Varadkar ütles neljapäeval, et ta tahab korraldada 2020. aasta mais ennetähtaegsed valimised. |
Euroopa Liidu energiavoliniku kandidaat Kadri Simson ütles sel nädalal, et ta hakkab esmajärjekorras tegelema kolmandatest riikidest imporditud elektri süsinikuteemaga tegelema. Mida ta täpsemalt teha plaanib, ei ole ta veel avaldanud.
Probleem iseenesest seisneb selles, et Euroopa Liidu energiatootjad peavad elektri tootmisel arvestama Euroopa Liidu keskkonnanõudeid ja näiteks ostma CO2 kvooti. See teeb tootmise kallimaks. Samas näiteks Venemaa elektritootjatel sellist probleemi ei ole. See omakorda on loonud võimaluse kolmandate riikide saastavatel elektritootjatel Euroopa Liidu omadega edukalt konkureerida.
"Euroopa Liit on võtnud väga ambitsioonikad kliima ja energia eesmärgid, seega peame oluliselt vähendama õhku paisatava CO2 hulka. Kindlasti peame ka ise palju pingutama, liikuma rohelisema energiatootmise poole, aga silmas tuleb pidada ka seda elektrit, mida imporditakse väljast," ütles ERR-ile majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Piirangute rakendamine kolmandatele riikidele on Euroopa Liidu otsustada, seda ei saa teha liikmesriik ühepoolselt.
"Aga Eesti kindlasti toetab Euroopa Liidu ülest lahendust, mis võtaks arvesse erineva keskkonna jalajäljega toodetud elektri konkurentsivõime erinevust ehk "mustem" elekter tuleks ühel või teisel moel maksustada. Oleme seda teemat ka varasemalt Euroopa Liidus tõstatanud ning oluliseks pidanud," märkis minister.
"Samas tuleb kolmandate riikide elektri impordi piiramist hinnata ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite valguses. Viimase aja maailmamajanduse arengud on selgelt näidanud, et kõiksugu tariifid ei jää tavaliselt ühepoolseks - neile üldjuhul vastatakse omapoolsete tariifidega. Ka sellel on oma mõju, maailmapank on hinnanud tariifisõdade mõjuks maailmamajandusele 0,6 protsenti. Süsinikupiir puudutab ka näiteks maailmaturul osalevaid metallurgia- ja keemiatööstusi, kelle puhul ei saa mõju üheselt hinnata," rääkis Aas.
"Nagu öeldud, siis elektrikaubanduses oleks Põhjamaade ja Balti turule süsiniku piiri kehtestamisel positiivne mõju, mis looks meie ettevõtetele konkurentsis võrdsema positsiooni. Lisaks oleks ettevõtjatel rohkem motivatsiooni tuua turule keskkonnasõbralikumaid elektri tootmise seadmeid," ütles minister. | Aas: importelektrile süsinikutasu kehtestamine mõjuks Eestile hästi | https://www.err.ee/980000/aas-importelektrile-susinikutasu-kehtestamine-mojuks-eestile-hasti | Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa hinnangul mõjuks Euroopa Liidu poolse süsinikutasu kehtestamine kolmandatest riikidest nagu Venemaa, imporditud elektrile Eestile hästi, samas peaks sellega ettevaatlikult toimetama. |
"Minu jaoks oli väga üllatav see, et me saime 18 vastuhäält EKRE-lt. See on tõesti väga üllatav," ütles Toom neljapäeval ERR-ile. "Isamaa jättis hääletamata ja EKRE oli vastu! Ja see on üllatus," kordas ta.
Küsimuse peale, kas see näitab Keskerakonna ja EKRE lähenemist, leidis Toom, et tema arvates näitab see EKRE soovi koalitsiooni koos hoida.
"Ma ei ütleks, et on toimunud mingisugune lähenemine, aga ilmselt pärast viimast pahandust [politsei- ja piirivalveameti peadirektori] Elmar Vaheriga [keda EKRE ministrid soovisid valitsusega kooskõlastamata vallandada] sai EKRE väga selgelt aru, et koalitsioon on see, mida tuleb hoida. Ma arvan, et nende puhul see on palju tõhusam instrument neid mõjutada kui kellegi teise puhul," rääkis Euroopa Parlamendi saadik Toom.
Keskerakonna mõjukas poliitik selgitas ka oma mõtet, et Reformierakonna viimane algatus riigikogus võib näidata erimeelsusi erakonnas.
"Minu jaoks on see väga lühinägelik. Sest kui me vaatame venelaste toetust Reformierakonnale, on arusaadav, miks Reformierakond mitte kunagi pole mingisugust vene agendat välja käinud - sest toetus oli olematu," rääkis Toom. "Aga mingi hetk see oli pea 14 protsenti, mis tähendaks igale erakonnale, et pead nüüd mõtlema selle valijagrupi peale. Kui see mõtlemine oleks toimunud - siis ma ei näe üldse mingit põhjust, miks üldse sellise lollusega välja tulla riigikogus," jätkas ta. "Kui tahate venelaste hääli, siis te sellist asja ei tee. Aga tehti ikkagi. Kusjuures naljakas on see, et nad olid ju võimul 17 aastat, neil oli kaks haridusministrit järjest. Aga nüüd nad hakkavad kraaklema, et meil on vaja venekeelsed koolid kinni panna."
"Sellega nad kaotavad ka oma väikse venelaste toetuse, mis neil alles oli. Ja see võib olla ainult mingisuguse sisetüli tulemus," leidis Toom.
Reformierakonna eelnõu, millega taheti anda valitsusele ülesanne muuta Eesti kooliharidus ühtseks ja eestikeelseks, kukkus teisipäeval riigikogus läbi, kui selle poolt hääletas 32 ja vastu 44 saadikut. Seda toetas ainult Reformierakonna fraktsioon, vastu hääletas enamus Keskerakonna ja EKRE saadikutest ning kolm sotsiaaldemokraati. Ülejäänud jätsid hääletamata.
Mitmed poliitikud nimetasid eelnõu koos Keskerakonnaga valitsuskoalitsiooni kuuluvatele Isamaale ja EKRE-le seatud lõksuks, kuna nende saadikud hääletasid eelmise riigikogu koosseisu ajal samalaadse eelnõu poolt. | Toom: üllatav, et EKRE hääletas eesti keele küsimuses koos Keskerakonnaga | https://www.err.ee/979988/toom-ullatav-et-ekre-haaletas-eesti-keele-kusimuses-koos-keskerakonnaga | Keskerakonna juhatuse liikme Yana Toomi hinnangul on tähelepanuväärne, et kõik Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadikud peale ühe hääletasid riigikogus koos keskerakondlastega Reformierakonna esitatud hariduse eestikeelseks muutmise eelnõu vastu. |
Keskealisel Igoril (nimi muudetud - toim) oli 60-protsendilise töövõime kaotuse tõttu määratud keskmine puue. Ta ei suuda mitmete püsivate tervisehädade tõttu raskeid asju tõsta ja kanda, ei talu psüühikahäire tõttu pinget ja stressiolukordi, ta käed ei kuula täpsust vajavate liigutuste korral sõna ja ta ei ole võimeline töötama püstijalu ega kõndima pikki vahemaid. Igori olukord on aastate jooksul pigem halvenenud.
Seetõttu elas Igor puudetoetusest ja sai rehabilitatsiooniteenuseid. Kui aga senine töövõimetuse süsteem pea peale pöörati, pidi ka Igor, nagu kõik teisedki puudetoetuse saajad, minema uuesti oma töövõimet hindama ja puuet taotlema.
Suur oli ta üllatus, kui töötukassa ekspertarst kirjaliku ankeetküsimustiku vastuste põhjal otsustas, et Igoril on töövõimet nii palju, et puuet ja selle alusel töövõimetustoetust määrata pole alust. Igor, kes sõltus oma puudetoetusest ja vajas rehabilitatsiooniteenuseid, mis ootamatu otsusega samuti kadusid, vaidlustas otsuse. Selle tulemusel analüüsis sama ekspertarst Igori terviseandmeid samas ankeetküsitluses antud vastuste põhjal ja leidis jätkuvalt, et Igori töövõime ei ole vähenenud, mistõttu jäeti töövõimetoetus määramata. Töötukassa eksperdiarvamusele ja töövõime hindamise otsusele tuginedes jättis ka sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme tuvastamata.
Igor esitas kaebuse halduskohtusse, paludes nii töötukassal kui ka sotsiaalkindlustusametil ta juhtumit uuesti hinnata. Igori tervis ei olnud sestpeale, kui tal viimati osaline töövõimetus tuvastati, paranenud. Riik määras talle kohtus käimiseks esindaja.
Halduskohus asus seisukohale, et sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa pidanuksid oma seisukohti sisuliselt ja Igorile arusaadavalt põhjendama, kuid kuna ekspertiis ei olnud ankeetvastuste põhjal töövõime olulises mahus kaotust tuvastanud, ei näinud kohus alust otsust ümber vaadata, sest ekspertiisi peeti pädevaks. Sama vastus tuli ka ringkonnakohtult. Kumbki kohtuaste ei pidanud vajalikuks välja selgitada, kas ankeedist saadud andmed Igori terviseseisundi kohta, mille põhjal ekspertarst oma otsuse tegi, olid õiged.
Alles siis selgus, et kuna Igori emakeel on vene keel, ei saanud ta eestikeelsest ankeedist aru. Teda abistas umbes 200 detailsele küsimusele iseseisva toimetuleku kohta ("Kas saate iseseisvalt riidesse?", "Kas saate ise söödud?" jne) vastamisel töötukassa töötaja. Kiiresti ratsutati kõik küsimused läbi ja pandi vastused kirja. Igor ei saanud igast küsimusest ilmselt õigesti aru ja andis valed vastused - tõlkimisel võis küsimuse mõte kaduma minna.
"Tekkis telefoniefekt, ta ei saanud täpselt aru, mida küsiti, tohutu kiirusega täideti seda ka. Sellega kaasneb äärmuslik bürokraatia," kirjeldab Igori esindaja Mati Senkel, kust segadus alguse sai ja milline taotlusprotsess välja näeb.
Keelebarjääri asjaolu Igor aga esimeses kohtuastmes esile ei toonud ja ringkonnakohus ei pidanud seda väidet pärast taotluse läbivaatamise tagasilükkamise otsust usutavaks, sest ankeete on võimalik töötukassa teenindussaalis täita ka vene keeles.
Lõpuks jõudis Igori juhtum riigikohtusse, mis leidis eelnevate kohtuastmete tööst rea puudusi, nii et Igori juhtum saadeti tagasi halduskohtusse arutamiseks.
Riigikohtu hinnangul ei selgu töötukassa töövõime hindamise otsusest, kuidas Igori puhul töövõime kindlakstegemiseni jõuti. Samuti ei põhjendanud sotsiaalkindlustusamet nende sõnul piisavalt, miks Igoril puuet ei tuvastatud. Sealjuures rõhutas riigikohus, et töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsused tuleb põhjendada selliselt, et taotlused esitanud inimene otsustest ka aru saaks. Nii ei piisa pelgalt seaduse ja määruste normide ehk juriidilise teksti kopeerimisest otsusest otsusesse, vaid vajalik on töövõime hindamise metoodika selgitamine lihtsas keeles ja vajadusel ka näidete abil.
Riigikohus selgitas ka, et kui taotleja esitab tema tervisele antud hinnangule vastuväite, siis tekib kohtul kohustus hinnangut täiendavalt uurida. Sealjuures on kõrgendatud uurimiskohustus igal juhul, kui taotleja terviseseisund hinnati paremaks, kui ta ise arvas seda olevat. Sellisel juhul ei piisa vastuväite puhul kahtluse kõrvaldamiseks alati sellest, kui taotleja tervislikku seisundit hindab uuesti sama ekspert, vaid selle asemel peaks kaaluma teise eksperdiarvamuse küsimist.
Kuna kohtud ei uurinud, kas eksperdiarvamus kaebaja tervislikule seisundile on õige, ei kontrollinud kohtud ka seda, kas töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamiseks olevad asjaolud on piisavalt tõendatud ehk kas Igori tervis vastab üldse ankeetküsitlusest esile tulnud andmetele, mille põhjal otsus tehti.
Halduskohus peab asja uuel läbivaatamisel nõudma teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja hinnangut eksperdiarvamuse kohta.
"Peamine põhjus, miks uueks uurimiseks läks, oli see, et ei töötukassa ega kohtud võtnud tõsiselt kaebaja vastuväiteid," selgitas riigikohtu otsust halduskolleegiumi esimees, kohtunik Ivo Pilving, kes ise otsuse teinud kohtukolleegiumisse ei kuulunud.
"Kohus ei tohi ennast taandada selleks töötukassa eksperdi kummitempliks, samuti mitte töötukassa ise. Nad peavad tõsiselt eksperdi arvamust uurima: kui inimene arvab, et tal on tõsised toimetulekuraskused, aga ekspert on teisel seisukohal, siis ei saa pimesi eksperdi hinnangust lähtuda, vaid tuleb selgeks teha, miks need arvamused on erinevad. Seda enam, et selle vana, töövõimereformi eelse süsteemi järgi oli inimesel töövõime vähenemine kindlaks tehtud. Kui on ebakõlad, kus inimene arvab üht, aga ekspert teist, siis ei saa pimesi lähtuda eksperdi seisukohast. Siin inimene oli osaliselt töövõimetu, kust ta siis järsku töövõimeliseks muutus? See vahe jäi siin seletamata," ütles Pilving.
Ta heidab instantsidele ette bürokraatlikku, juriidilist keelekasutust, kus tekstid on otsusest otsusesse konveiermeetodil samad.
"See on inimväärikuse ja õigusriigi põhimõte: inimene ei saa olla lihtsalt riigivõimu objekt, vaid talle tuleb rääkida, selgitada, miks näiteks temal õigus ei ole ja miks on õigus eksperdil. Otsuse lahtiseletamine võtab inimesel ka vaidlemise kirge vähemaks, näitab elu: inimene ei pruugi sisimas otsusega küll nõustuda, aga kui ta näeb, et temaga on vähemalt püütud viisakalt käituda, siis on konfliktsust ametnike ja kodanike vahel vähem."
Halduskohus peaks Igori juhtumi uuesti ette võtma mõne kuu jooksul.
See on mõneti pretsedenti loov otsus, vähemalt selles valdkonnas. Samas aga jääb süsteem ikka ekspertarvamusel toimima.
Varem on riigikohus tegelnud analoogsete juhtumitega ehitusjärelevalves. Näiteks on tavakodanikust elanikul tekkinud kahtlused, et tema kortermajas toimuvad ehitustööd ei pruugi olla ohutud ja seaduspärased. Ka siis on riigikohus otsustanud, et mitteehituseksperdist tavakodaniku kaebustesse tuleb suhtuda tõsiselt ja kohalik omavalitsus peab kodanike kaebusi kontrollima. | Riigikohus: töövõime hindamisotsustest teatamine ei peaks käima konveiermeetodil | https://www.err.ee/978805/riigikohus-toovoime-hindamisotsustest-teatamine-ei-peaks-kaima-konveiermeetodil | Töövõime hindamisel ja puude määramisel bürokraatiamasinasse sattunud inimene sai riigikohtus osalise võidu: töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet peavad edaspidi juhtumitesse rohkem süvenema ja iseäranis äraütlevaid otsuseid sisuliselt põhjendama, mitte vastuseid puudetaotlejatele sama malli alusel konveiermeetodil välja saatma. |
Demokraatide enamusega esindajatekoja õiguskomitee kiitis heaks uued protseduurid, mis lubavad komitee liikmetel nõuda Valgelt Majalt rohkem dokumente ja tunnistusi, kuulutades esimest korda, et presidendi suhtes algatatud juurdlus keskendub "tagandamisele".
Komitee esimehe Jerry Nadleri sõnul parendavad meetmed "agressiivset kuulamiste seeriat", mille eesmärk on selgitada välja, kas soovitada presidendi suhtes tagandamismenetluse alustamist.
"Meie ees seisev resolutsioon on oluline järgmine samm meie juurdluses korruptsiooni, õigusemõistmise takistamise ja võimu kuritarvitamise suhtes," lausus Nadler enne, kui demokraatide kontrolli all olev komitee selle heaks kiitis.
Esindajatekoja õiguskomitee juurdlus keskendub neljale uurimisliinile: kahtlustused, et Trump sekkus ebaseaduslikult juurdlusesse Venemaa sekkumise suhtes USA valimistesse; et ta osales vaikimisraha maksmises väidetavatele endistele kallimatele; et ka on kasutanud oma ametikohta rikastumiseks; ja et ta pakkus valitsus- ja kampaaniaametnikele enda kaitsmise eest armuandmist.
"Uuritav käitumine ohustab meie demokraatiat. Meil on kohus sellele ohule vastata," sõnas Nadler.
Kõnealuse resolutsiooni vastuvõtmine esindajatekoja õiguskomitees on tähtis samm teel tagandamismenetluse alustamise ehk presidendile kuriteosüüdistuse esitamise poliitilise ekvivalendi sooritamise poole, kuid on enam kui kahtlane, kas demokraadid kunagi selleni ka jõuavad.
Demokraatliku Partei liidrid, eriti esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, peavad tagandamisprotseduuri alustamist poliitiliselt riskantseks, sest see lõhestaks veelgi niigi polariseerunud ühiskonda olukorras, kus arvamusküsitlused näitavad, et üldsus on suuresti presidendile süüdistuse esitamise vastu.
Lisaks on selge, et vabariiklaste enamusega senatis ootaks uute tõendite puudumise korral presidenti õigeksmõistev otsus.
Tagandamisjuurdluse on heaks kiitnud rohkem kui pooled 235 esindajatekoja demokraadist, kuid erakonda on süüdistatud liigses ettevaatlikkuses ja sõna "tagandamine" kasutamisest hoidumise eest.
Pelosi on andnud mõista, et demokraadid peaksid keskenduma järgmise aasta presidendi- ja kongressivalimistele. Neljapäeval ütles ta, et ameeriklased mõistavad tagandamise vägagi lõhestavat olemust.
Samas nimetas esindajatekoja spiiker Nadleri juurdlust tähtsaks sammuks presidendi vastu tõendite päevavalgele toomises.
"Ma toetan õiguskomitees toimuvat," ütles Pelosi. "Seaduste vastuvõtmine, uurimine ja kohtuasjade algatamine - just sellel teel oleme me liikunud."
Trumpi suhtes käivad juurdluses kolmes demokraatide kontrolli all olevas esindajatekoja komitees.
Nadleri komitee plaanib intervjueerida järgmisel nädalal Trumpi endist kampaaniajuhti Corey Lewandowskit ja taotleb usutlust ka endise Valge Maja peajuristi Don McGahniga. | USA kongressi demokraadid hoogustasid Trumpi tagandamisjuurdlust | https://www.err.ee/980167/usa-kongressi-demokraadid-hoogustasid-trumpi-tagandamisjuurdlust | USA kongressi demokraadid hoogustasid neljapäeval võimalikku tagandamist käsitlevat juurdlust president Donald Trumpi suhtes, kuigi demokraatide liidrid kahtlevad selle poliitilises väärtuses 14 kuud enne presidendivalimisi. |
Esimese kohtumise Pariisis kaotas Barcelona 0:4, mis jättis neile kordusmänguks õhkõrnad võimalused, aga Luis Suarezi tabamus kolmandal minutil ja Laywin Kurzawa omavärav viis minutit enne poolajavilet andis juba lootusrikkama 2:0 eduseisu.
Viis minutit pärast teise poolaja algust lõi Lionel Messi penaltist 3:0 ja Barcelona vajas lisaajale pääsemiseks veel vaid üht tabamust, kuid Edinson Cavani värav tosin minutit hiljem jällegi pisut jahutas indu.
Kohtumine lähenes lõpule, kuid kolme väravat vajanud Barcelona tuli toime imega: 88. minutil lõi Neymar 4:1, esimesel üleminutil penaltist 5:1 ja leidis viiendal minutil sööduga tiimikaaslase Sergio Roberto, kes palli veel korra külaliste puuri toimetas.
Viimati suutis eurosarjas neljaväravalisest kaotusseisust väljuda Barcelona rivaal Madridi Real, aga seda enam 30 aastat tagasi, mil hooajal 1985/1986 tõugati UEFA karikasarjas konkurentsist Mönchengladbachi Borussia. Avamängu numbritega 0:4 kaotanud meeskondadest on Kataloonia suurklubi aga esimene, kes suutnud seeriasse pöörde tuua.
Teises kolmapäevases matšis oli Dortmundi Borussia kodus üle Lissaboni Benficast 4:0 (4., 61., 85. Pierre-Emerick Aubameyang, 59. Christian Pulisic) ja jõudis veerandfinaali koondskooriga 4:1. | Tõelise imeteo pakkunud Barcelona jõudis Meistrite liigas veerandfinaali | https://sport.err.ee/294742/toelise-imeteo-pakkunud-barcelona-joudis-meistrite-liigas-veerandfinaali | Barcelona sai jalgpalli kaheksandikfinaalis hakkama enneolematu saavutusega, kui tuli välja avamängu neljaväravalisest kaotusseisust ja võitis kordusmängu Paris St. Germaini vastu kolme lõpuminutite tabamuse abil 6:1 ja tagas koha kaheksa parema hulgas. |
Frankfurdi prokuratuur teatas kolmapäeval, et haarangute sihtmärgiks olid 10 rajatist ja 12 kahtlusalust.
Prokuratuuri sõnul kasutasid kahtlusalused pahavara inimeste paroolide varastamiseks ning seejärel hankisid endale ohvrite mobiiltelefonide SIM-kaartide koopiad. SIM-kaarte kasutades said nad ohvrite pankadelt tekstsõnumeid, mida oli vaja ülekannete heakskiitmiseks.
Prokuröride sõnul on peakahtlusalune 34-aastane valgevenelane, kes võeti Frankfurdis vahi alla veebruaris. Teisipäeval peeti kinni 27-aastane Kasahstani ja Saksa topeltkodakondsusega isik ja 47-aastane Londonis elanud moldovlane.
Läti politsei pressiesindaja Ilze Jurēvica kinnitas kolmapäeva pärastlõunal BNS-ile, et vastavalt Saksa kolleegide õigusabi taotlusele viidi Lätis läbi otsingud neljal aadressil koos Saksa politseiametnikega.
Tõestusmaterjali viidi kaasa Läti aadressidel elanud kahtlusaluste juurest, samas märkis Jurēvica, et kedagi Läti operatsioonil kinni ei peetud.
Ta lisas, et juurdlust viib läbi Saksa politsei ning et Läti võimud on abistanud Saksa uurijaid juba mõnda aega.
Jurēvica ei lisanud juurdlusega seoses rohkem üksikasju. | Saksamaal, Lätis ja Suurbritannias sooritati haarang kübervõrgustikule | https://www.err.ee/583643/saksamaal-latis-ja-suurbritannias-sooritati-haarang-kubervorgustikule | Saksamaal, Lätis ja Suurbritannias viidi teisipäeval läbi haarangud arvatavate küberkurjategijate võrgustiku vastu, mis ründas Saksamaal pangakliente. |
"Kui Iskander-M raketid paigutatakse Kaliningradi piirkonda alaliselt, siis annab see meile põhjust tõsiseks mureks ja tagasilöögi Euroopa julgeoleku tagamise protsessis," ütles Gabriel intervjuus Interfaxile enne algavat visiiti Venemaale.
Gabriel kohtub neljapäeval Moskvas oma Vene kolleegi Sergei Lavroviga.
"Sestap jälgime Kaliningradi piirkonnas toimuvat väga tähelepanelikult ja mõningase murega," sõnas ta.
Venemaa on varem teatanud, et relvastab Kaliningradi oblastis paiknevad raketiväed tuumavõimekusega rakettidega Iskander-M.
Berliin kutsus dialoogile riskide leevendamiseks Läänemere regioonis
Berliin on huvitatud NATO-Vene nõukogu kohtumiste regulaarsest korraldamisest ja dialoogi käivitamisest riskide leevendamiseks Läänemere regioonis, jätkas Saksa välisminister .
"Me peame iga hinna eest takistama libisemist külma sõja aegadesse," ütles Gabriel intervjuus.
"Julgeolek on tagatud, kui me peame üksteisega dialoogi ja rakendame meetmeid vastastikuse usalduse loomiseks ja tugevdamiseks," sõnas ta.
"Sestap on minu arvates tähtis, et NATO-Vene nõukogu korraldaks taas regulaarseid istungeid ja peetaks kõnelusi meetmete üle, mis leevendaksid riske Läänemere regioonis," ütles Gabriel.
Saksa välisministri sõnul on Ida-Euroopas laialdane ebakindluse tunne pärast Venemaa samme Ukrainas.
"Me peame suhtuma sellesse tõsiselt," rõhutas ta. | Berliin on mures Iskanderite paigutamise üle Kaliningradi | https://www.err.ee/583642/berliin-on-mures-iskanderite-paigutamise-ule-kaliningradi | Iskander-M rakettide alaline paigutamine Venemaa Kaliningradi oblastisse tekitaks Berliinis tõsist muret ja raskendaks julgeoleku tagamist Euroopas, ütles Saksa välisminister Sigmar Gabriel kolmapäeval. |
"Niisugustest ühepoolsetest sammudest ei ole kasu," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja lisas, et kui Kosovo plaanist ei tagane, on allianss sunnitud "vaatama üle oma toetuse taseme".
NATO on aidanud Kosovol julgeolekujõude üles ehitada ning toetanud neid nõu ja jõuga.
Kosovo president Hashim Thaci tegi teisipäeval parlamendile ettepaneku kujundada riigi julgeolekujõud ümber regulaararmeeks, nimetades seda "suveräänse ja iseseisva riigi jaoks normaalseks sammuks".
Kosovo relvajõudude loomine nõuaks ka muudatuse tegemist põhiseadusesse.
USA saatkond Prištinas tegi samuti avalduse, rõhutades, et senise julgeolekukorra muutmine on võimalik ainult "kooskõlas Kosovo põhiseadusega ning kaasava ja esindusliku poliitilise protsessi kaudu, mis peegeldab Kosovo mitmerahvuselist demokraatiat". Tegemist oli selge viitega Kosovo serblastest vähemusele.
Kosovo julgeolekujõududes on praegu umbes 2500 liiget, kavandatavasse regulaararmeesse aga kuuluks 5000 kergrelvastusega sõdurit ja 2500 reservväelast.
Thaci rõhutas kolmapäeval hoolimata NATO hoiatusest, et "see protsess on peatamatu".
Kolmapäeva õhtul Prištinas ajakirjanikega rääkides kutsus ta peaminister Isa Mustafad andma algatusele "kõrge prioriteet".
Serbia liidrid loodavad Euroopa Liidu, USA ja Venemaa toetust vastuseisus Kosovo plaanidele. | NATO ja USA hoiatavad Kosovot regulaararmee loomise eest | https://www.err.ee/583629/nato-ja-usa-hoiatavad-kosovot-regulaararmee-loomise-eest | NATO ja USA hoiatasid kolmapäeval Kosovot, et võivad vähendada koostööd tema julgeolekuteenistustega, kui Priština valitsus teeb teoks plaani muuta kergrelvastusega julgeolekujõud regulaararmeeks. |
Melsungen jäi kaotusseisu avapoolaja keskel ja kuigi hetkeks saadi kodupubliku toel 10:10 viik, lõpetas Magdeburg poolaja kolme väravaga järjest. Teisel poolajal suurendas Magdeburg tipphetkel edu seitsmele väravale (22:15) ja võitis lõpuks kuuega.
Melsungen on kogunud 23 mänguga 19 punkti ja asub tabelis kümnendal positsioonil ehk viis astet Magdeburgist madalamal. Teise eestlase Mait Patraili meeskond on 22-st mängust saadud 22 punktiga kaheksas. | Jaanimaa piirdus Melsungeni kaotusmängus ühe väravaga | https://sport.err.ee/294740/jaanimaa-piirdus-melsungeni-kaotusmangus-uhe-varavaga | Eesti käsipallikoondislase Dener Jaanimaa koduklubi Melsungen pidi Saksamaa kõrgliigas tunnistama Magdeburgi 27:21 (13:10) üleolekut. Eestlase nimele jäi üks tabamus. |
Täht oli kaks esimest geimi võitnud, kuid ikkagi kaotanud Cuprumi resultatiivseim 21 punktiga (rünnakud 38-st 21 ehk 55%). Puparti arvele jäi 14 punkti (rünnakud 28-st kaheksa ehk 29%, lisaks neli blokipunkti ja kaks ässa.
Cuprum asub liigatabelis neli vooru enne põhiturniiri lõppu 46 punktiga kindlalt kuuendal kohal. Viiendal positsioonil asuval Olsztynil on Gheorghe Cretu hoolealustest üheksa silma enam. Seitsmes ehk Czarni Radom jääb hetkel kuue punkti kaugusele.
Neljast järelejäänud kohtumisest kolm mängib Cuprum tabeli teise poole klubidega. Eelviimases voorus tuleb aga sõita külla just aste kõrgemal asuvale Olsztynile. | Täht ja Pupart pidid 2:0 eduseisust vastase paremust tunnistama | https://sport.err.ee/294739/taht-ja-pupart-pidid-2-0-eduseisust-vastase-paremust-tunnistama | Eesti võrkpallurite Robert Tähe ja Keith Puparti klubi Lubin Cuprum teenis Poola kõrgliigas kolmanda kaotuse viimase nelja mängu jooksul, kui jäi koduareenil 2:3 (25:17, 25:22, 22:25, 21:25, 11:15) alla Jastrzebski Wegielile. |
Põlva Serviti purustas koduväljakul Viimsi/Tööriistamarketi koguni 35:14 (19:5).
Serviti edukaim oli 7 väravat visanud Henri Sillaste. Henri Hiiend lisas 5 ning Sander Sarapuu ja Carl-Eric Uibo 4 väravat. Kümne mehega mänginud Viimsi/Tööriistamarketi kasuks viskasid Robin Oberg ja Siim Pinnonen 5 väravat.
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper kaotas Viljandi HC vastu poolaja küll 9:13, kuid võttis lõpuks siiski 29:24 võidu.
Kaspar Lees viskas võitjate kasuks 8 väravat. Mikita Yermashevichi kontole kanti 6 tabamust. Viljandi poolel hiilgas Kristo Voika 10 väravaga.
Liigatabel:
1. Põlva Serviti (18 punkti)
2. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (16)
3. Viimsi/Tööriistamarket (13)
4. Viljandi HC (12)
...
5. HC Tallas (4)
6. Aruküla (4)
7. Tapa (3) | Serviti ja HC Kehra alustasid meistriliiga vaheturniiri võitudega | https://sport.err.ee/294738/serviti-ja-hc-kehra-alustasid-meistriliiga-vaheturniiri-voitudega | Eesti meeste käsipalli meistrivõistlustel alustati kolmanda ringi järel 1.-4. kohta hoidnud meeskondade vaheturniiriga. Kindlad võidud teenisid Põlva Serviti ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. |
Raadik oli 23 punktiga taas Sampo resultatiivseim: ta realiseeris 41-st rünnakust 23 (56%). Keele arvele jäi serviäss.
Hooaja esimeses omavahelses mängus oli Sampo koduväljakul viies geimis parem, teine mäng jaanuaris võõrsil lõppes samas VaLePa paremusega viies geimis.
Eelmises kahes mängus õnnetus Sampol viia kohtumine viie geimini: just otsustavas geimis tuli alla jääda nii Raisio Loimule kui ka liider Loimaa Hurrikaanile.
Soome kõrgliiga kolm esimest ehk Hurrikaani (72 punkti), VaLePa (69) ja Sampo (56) on taganud koha play-off 'is kaheksa parema hulgas. | Raadiku ja Keele klubi kaotas Soomes kolmandat korda järjest | https://sport.err.ee/294703/raadiku-ja-keele-klubi-kaotas-soomes-kolmandat-korda-jarjest | Eesti võrkpallurite Andrus Raadiku ja Martti Keele koduklubi Pielavesi Sampo teenis eile Soome kõrgliigas kolmanda kaotuse järjest, kui jäi kodus alla tabelis teist kohta hoidvale Sastamala VaLePale 1:3 (25:27, 23:25, 25:21, 17:25). |
Rakvere kangelaseks kerkis ääremängija Tõnis Peil, kes tabas viimase paarikümne sekundi jooksul kaks tähtsat viset. Kõigepealt viis tema tabav kolmene 20 sekundit enne lõppu Rakvere ette 80:77, kuid Joonas Järveläinen suutis kaheksa sekundit enne lõppu kaugviskest viigistada. Kodumeeskonna viimasel rünnakul Siim-Markus Post eksis, aga meeskonnal õnnestus teenida ründelauapall ja Peil saatis viimasel sekundil palli siiski korvi.
Peili arvele jäi üheksa punkti ja seitse lauapalli. Rakvere resultatiivseim oli lausa 32 punkti kogunud Post. Karl-Johan Lipsu nimele jäi 15 punkti ja üheksa lauapalli. Kaotajate parimad olid Sander Viilup ja Rain Koort 16 ning Järveläinen 15 punktiga. Toomas Raadik panustas kaksikduubliga (12 punkti, 12 lauapalli).
Rakvere teenis selgemalt punkte kaugvisetest (8/28 vs 2/18 ehk 28,6% vs 11,1%), samas TTÜ tabas kaheseid 60-protsendiliselt (Rakvere vaid 41,9%). TTÜ domineeris ka lauas (39:33), kuid tegi natuke rohkem pallikaotusi (12 vs 9).
Tabeliseis: 1. Tartu Ülikool 25-2, 2. BC Kalev/Cramo 28-3, 3. AVIS Rapla 16-10, 4. Pärnu Sadam 15-12, 5. TTÜ KK 13-11, 6. TLÜ/Kalev 9-17, 7. Rakvere Tarvas/Palmse Metall 8-18, 8. BC Valga-Valka/Maks&Moorits 8-19, 9. G4S Noorteliiga 0-30. | Peili ja Posti mäng tõi Rakverele kodus magusa võidu TTÜ üle | https://sport.err.ee/294730/peili-ja-posti-mang-toi-rakverele-kodus-magusa-voidu-ttu-ule | Korvpalli meistriliiga kohtumises alistas Rakvere Tarvas/Palmse Metall kodusaalis TTÜ KK 82:80 (17:16, 23:22, 15:19, 27:23). |
Kindrali sõnul rikub see samm riikidevahelist relvastuskontrollileppe eesmärki ja vaimu ning ohustab ka NATO euroopa liitlasi, vahendasid Reuters ja Yle.
"See süsteem ohustab iseenesest suuremat osa meie Euroopas asuvatest sõjaväebaasidest. Me usume, et venelased on võtnud raketid kasutusse, et NATO-t ja NATO territooriumil olevaid baase ähvardada," selgitas kindral Selva kongressis toimunud kuulamisel.
Samas ei öelnud kindral, kas ja kuidas on USA president Donald Trumpil kavas Moskva sammule vastata.
Ameerika Ühendriigid ei ole varem SSC-8 kasutuselevõttu Venemaa poolt ametlikult kinnitanud ega ka selle kohta arvamust avaldanud.
Samas rääkisid ametnikest allikad veebruaris ajalehele New York Times, et väidetavalt on nimetatud raketid võtnud kasutusele kaks Vene pataljoni.
Kui rakettide lennukaugus ületab 500 kilomeetrit, on tegu 1987. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud keskmaa-tuumajõudude leppe (Intermediate-Range Nuclear Forces (INF) Treaty) rikkumisega. See lepe keelab maismaalt välja lastavad raketid, mille lennukaugus on 500-5500 kilomeetrit.
Lääne allikate kohaselt on SSC-8 arendatud välja laevadele ja allveelaevadele paigutatavate rakettide baasil. Nende lennukaugus on vähemalt 1500 kilomeetrit.
Moskva pole seni süüdistustele ametlikult vastanud. New York Timesi artikli kohta teatas Vene välisministeerium varem, et tegu olevat libauudisega.
USA on juba varem nimetatud raketi pärast mures olnud
The New York Times kirjutab, et kõnealune tiibrakett on sama, mida Venemaa Barack Obama administratsiooni teatel 2014. aastal katsetas. Valitsuse teatel rikkus see testimine 1987. aastal sõlmitud lepet, mis keelustab USA ja Venemaa maismaalt startivad keskmaaraketid.
Obama administratsioon püüdis veenda Venemaad rikkumist parandama, kuni rakett on veel katsetuse faasis. Selle asemel on Venemaa liikunud süsteemiga edasi, võttes kasutusse täielikult toimiva üksuse.
USA valitsuse ametnike teatel on Venemaal nüüd kaks keelatud uute tiibrakettide pataljoni. Üks neist asub jätkuvalt Venemaa kaguosas Kapustin Jari raketikatsetuse paigas. Teine viidi USA ametnike sõnul detsembris mujal asuvasse baasi.
Täpsemat infot anonüümseks jääda soovinud ametnikud ei avaldanud.
Ameerika ametnikud on nimetanud tiibraketti SSC-X-8-ks, kuid praegustes luureraportites on "X" nimest eemaldatud, mis viitab sellele, et USA luureametnike hinnangul on rakett kasutusvalmis ning mitte arendamisjärgus olev süsteem.
Pentagon on varem väljendanud suurt muret Venemaa raketiprogrammi üle. USA on otsinud võimalusi, kuidas sellele vastata, paigutades Euroopasse täiendavaid raketikaitsesüsteeme või arendades välja õhu või mere kaudu kasutatavaid tiibrakette. | USA teatas ametlikult, et Venemaa on võtnud kasutusse lepet rikkuva ja NATO riike ohustava raketi | https://www.err.ee/583632/usa-teatas-ametlikult-et-venemaa-on-votnud-kasutusse-lepet-rikkuva-ja-nato-riike-ohustava-raketi | USA staabiülemate ühendkomitee aseesimees kindral Paul J. Selva teatas ametlikult, et Venemaa on võtnud kasutusele maismaalt välja lastava keskmaa tiibraketi SSC-8. |
Eelmisel aastal segas jamaikalannat varbavigastus ja Fraser-Pryce piirdus Rio de Janeiro olümpial 100 meetri pronksmedaliga. "Kogu mu tähelepanu 2017. aasta hooaja eel läks tervenemisele ja parimasse võimalikku vormi jõudmisele, et kaitsta Londonis MM-tiitlit," sõnas Fraser-Pryce oma Facebooki lehekülje vahendusel.
"Aga elu on täis mitmeid jumala õnnistusi," jätkas 30-aastane Fraser-Pryce ja lisas, et proovib nüüd olla nii hea ema kui võimalik. "Ootan teid kõiki 2018. aastal, mil naasen võistlustele."
Fraser-Pryce võitis 100 meetri jooksu 2008. aastal Pekingi olümpial ja kaitses tiitlit ka neli aastat hiljem Londonis. Lisaks on tal erinevatelt distantsidelt veel kolm hõbemedalit ja üks pronks. Maailmameistrivõistlustel on Fraser-Pryce pälvinud 100, 200 ja 4x100 meetri teatejooksu peale kokku seitse kuldmedalit.
Fraser-Pryce'i eemalejäämine Londoni MM-ilt paneb senisest veel suurema favoriidikoorma tema kaasmaalanna Elaine Thompsoni õlgadele, kes tegi Rio de Janeiros kuldse duubli, võites lisaks 100 meetrile ka poole pikema distantsi. Lisaks üritab kindlasti oma võimalust ära kasutada Rios hõbedale jäänud ameeriklanna Tori Bowie. | Saja meetri jooksu kahekordne olümpiavõitja saab emaks | https://sport.err.ee/294726/saja-meetri-jooksu-kahekordne-olumpiavoitja-saab-emaks | Viimase aastakümne maailma parim naissprinter Shelly-Ann Fraser-Pryce saab emaks ja jätab tänavuse kergejõustikuhooaja vahele. |
Bottase rehvisegust veel astme võrra pehmemate ultra soft rehvidega rajal käinud brasiilane Felipe Massa (Williams) oli teine (1.19,420). Sekundi kaugusel järgnesid neile Kimi Räikkönen (Ferrari; 1.20,406), Max Verstappen (Red Bull; 1.20,432), Lance Stroll (Williams; 1.20,579) ja Lewis Hamilton (1.20,702; Mercedes).
Bottase aeg oli 0,395 sekundi võrra parem kui tema eelmisel nädalal näidatud tipptulemus. Samuti pole Kataloonia ringrajal pärast muudatuste tegemist 2007. aastal nii kiiret kvalifikatsiooniaega näidatud. Võrreldes Hamiltonile mullu parima stardikoha toonud ajaga oli soomlane nüüd peaaegu kolme sekundi võrra nobedam.
Teine soomlane, päeva kolmandat aega näidanud Kimi Räikkönen, pidi osa hommikust tehniliste probleemide tõttu garaažis veetma ja põrutas pärastlõunal kolmandas kurvis barjääridesse.
Kataloonias seisab veel kaks testipäeva, neist eelviimane algab homme hommikul. Pärast neid liigub F1 karavan märtsi lõpus Austraaliasse, kus peetakse hooaja avaetapp. | Bottas näitas testide kiireimat minekut, Räikkönen sõitis välja | https://sport.err.ee/294727/bottas-naitas-testide-kiireimat-minekut-raikkonen-soitis-valja | Vormel-1 tänasel testipäeval Barcelonas näitas kiireimat minekut Mercedese soomlasest piloot Valtteri Bottas, kes tegi super soft rehve kasutades hooaja-eelsete testide kiireimaks ringiajaks 1.19,310. |
Hetkel ei ole teada põlengu tekkepõhjus, samuti ei ole selge, kui palju lapsi ja teismelisi täpsemalt hukkunute ja kannatanute seas oli.
Tuletõrje pressiesindaja Mario Cruz ütles ajakirjanikele, et 25 vigastatut said erineva astme põletushaavu ning nad on toimetatud pealinna erinevatesse haiglatesse.
Esialgsete teadete kohaselt võis osa varjupaigas elavaid lapsi ja noorukeid protestida läinud ööl nende kehva toitlustamise ja personali-poolse halva kohtlemise vastu.
Riigi sotsiaalhoolekande haldusalas olevas varjupaigas on alaealised, keda on väärkohelnud nende oma perekonnad või kes on leitud tänavail elamas.
Laste varjupaigale on heidetud ette ruumikitsikust ja laste halba kohtlemist, mis on toonud kaasa põgenemisi.
ÜRO lastefondi UNICEF Guatemala büroo kirjutas oma Twitteri-kontol, et "mõistab tragöödia hukka" ning rõhutas, et "neid lapsi ja teismelisi tuleb kaitsta".
Riigiga sama nime kandvas pealinnas Guatemalas elab ligi kolm miljonit inimest. | Guatemala tuletõrjujad: orbudekodu põlengus hukkus vähemalt 19 inimest | https://www.err.ee/583631/guatemala-tuletorjujad-orbudekodu-polengus-hukkus-vahemalt-19-inimest | Guatemala tuletõrjujad teatasid kolmapäeval kohalikule meediale, et pealinna lähistel asuvas laste varjupaigas puhkenud põlengus sai surma vähemalt 19 ja vigastada 25 inimest. |
Sipilä selgitas, et iga valitsuskoalitsiooni kuuluv erakond võiks põhimõtteliselt jada kaheks ühe oma käes oleva ühendatud ministriportfelli ehk seega võiks potentsiaalseid uusi ministrikohti tekkida kuni kolm, vahendas Yle.
Peaministri kinnitusel tegi ta koalitsioonikaaslastele sellise ettepaneku juba möödunud aasta septembris.
Soome ministritest on oma töökoormuse ja valdkonna liigse suuruse üle kurtnud näiteks Põlissoomlaste ridadesse kuuluv töö- ja justiitsminister Jari Lindström.
Sipilä juhitud Soome ajaloo 74. valitsuses on lisaks peaministrile veel 13 ministrit. 2015. aasta kevadel moodustatud valitsusse kuuluvad Keskerakond, Koonderakond ja Põlissoomlased. Üheksa ministriportfelli puhul vastutab minister juba oma ametinimetuse kohaselt kahe valdkonna eest. | Sipilä on valmis Soome valitsuses ministrikohti juurde looma | https://www.err.ee/583630/sipila-on-valmis-soome-valitsuses-ministrikohti-juurde-looma | Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä ütles kolmapäeval uudisteagentuurile STT, et ta on valmis suurendama valitsuse koosseisu ehk looma uusi ministrikohti. |
Eesti alistas avaringis Türgi 45:22, kuid kaotas seejärel Poolale 45:37. Kohamatšides jäädi esmalt napilt 45:44 alla Iisraelile, kuid siis võideti Belgiat 45:37. Otsustavas kohtumises pidi Eesti tunnistama Taani 45:35 paremust.
Esikoha teenis Prantsusmaa, kelle kannul said kahvatumad medalid Itaalia ja Ungari. Kokku osales 23 riiki. | Juunioride epeekoondis piirdus EM-il 14. kohaga | https://sport.err.ee/294719/juunioride-epeekoondis-piirdus-em-il-14-kohaga | Eesti juunioride koondis (Ruslan Eskov, Andzei Gedzo, FIlipp Djatsuk, Klim Gusarov) sai Plovdivi EM-il meeste epees 14. koha. |
Kelly isa Tõnis Sildaru nentis, et nii murettekitavat olukorda polegi neil varem olnud. Hooga on probleeme kõigil, isegi meestel, mistõttu jäeti täna ära meeste lumelaua pargisõidu kvalifikatsioon. Kui tavaliselt on kehvad libisemistingimused seotud ilmaga, siis siin otseselt kehvasti ehitatud pargiga, vahendab Delfi.
"Kui juba meestel ei ole hoogu, tähendab see, et naistel on veel vähem. Ja kui tulla Kelly juurde, siis me oleme viisakalt öeldes päris raskes seisus," sõnas Tõnis.
"Lumeolud on iseenesest okeid, lihtsalt rada on sellele nõlvale ehitatud esimest korda. Paberil tundub, et on läbi harjutatud, aga praktikas ei pruugi kõik asjaolud alati paika loksuda."
Kelly osalemine homses pargisõidus, mis algab Eesti aja järgi kell 18.30, selgub seega vahetult enne võistluse algust. "Kui me maandumisnõlvani välja ei lenda, vaid jääme nuki või platoo peale, siis riski ei võta ja võistlema ei lähe," lausus Tõnis. | Kelly Sildaru võistlemine Oslo X-Mängudel on tõsiselt ohus | https://sport.err.ee/294725/kelly-sildaru-voistlemine-oslo-x-mangudel-on-tosiselt-ohus | Kelly Sildaru maadleb Norras Hafjellis päev enne X-Mängude pargisõidu võistlust tuttavate probleemidega - hoogu hüppest üle saamiseks lihtsalt pole. |
Euroopa jalgpalliliidu teatel andsid tähtajaks ehk 3. märtsiks vastava taotluse sisse vaid Saksamaa ja Türgi. Järgmise aasta aprilliks peavad mõlemad tegema konkreetse plaani. Finaalturniiri korraldaja valitakse viis kuud hiljem ehk 2018. aasta septembris.
Türgi pole kunagi jalgpalli suurturniiri võõrustanud, aga Lääne-Saksamaa korraldas 1974. aasta MM-finaalturniiri ja 1988. aasta EM-finaalturniiri ning ühinenud Saksamaa võõrustas 2006. aasta MM-finaalturniiri.
Türgi on viimasel ajal korduvalt EM-finaalturniiri korraldusõigust taotlenud, aga seni pole neid edu saatnud. 2008. aastal ebaõnnestus ühistaotlus Kreekaga ja neli aastat hiljem ei saanud nad turniiri ka üksinda. Lisaks oli neil mõttes 2020. aasta finaalturniiri korraldamine, aga sellele pani piiri UEFA otsus jagada finaalturniir üle Euroopa erinevate linnade vahel ära.
2024. aasta EM-finaalturniiri korraldamise vastu tundsid veel eelmisel aastal ühise kandidatuurina huvi ka Põhjamaad Taani, Rootsi, Norra ja Soome, kes aga mainitud tähtajaks siiski avaldust ei esitanud. | Jalgpalli 2024. aasta EM-finaalturniiri tahavad läbi viia vaid kaks riiki | https://sport.err.ee/294722/jalgpalli-2024-aasta-em-finaalturniiri-tahavad-labi-viia-vaid-kaks-riiki | 2024. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile kandideerivad üksnes Saksamaa ja Türgi. Vahepeal võõrustamise vastu ühishuvi tundud Põhjamaad matsid idee siiski maha. |
Kaks-null eduseisust kaotanud Maliye Piyango parim oli 27 punktiga Oliver Venno, kes rünnakul lõi punktiks 26 palli ja lisas ühe serviässa. Selle näitajaga oli kindlalt Ankara klubi resultatiivseim.
Eelmised neli mängu võitnud Maliye Piyango on nüüd 38 punktiga neljandal positsioonil. Kolm vooru enne meistrivõistluste lõppu asuvad kõrgemal Fenerbahce (42), Ziraat Bankasi (40) ja Arkasspor (38). Türgis pääsevad finaalgruppi neli paremat meeskonda. Maliye Piyango lähimad ohustajad on Halkbank (35) ja Inegol (33).
Kolmest järelejäänud mängust kaks tuleb Venno koduklubil pidada esikolmiku meeskondade vastu: järgmises voorus võõrustatakse Ziraat Bankasit ja seejärel sõidetakse külla Arkassporile. Viimases voorus võõrustatakse tabelis hetkel eelviimasel positsioonil olevat Besiktast. | Venno tõi 27 punkti, aga tema klubi kaotas 2:0 eduseisust | https://sport.err.ee/294720/venno-toi-27-punkti-aga-tema-klubi-kaotas-2-0-eduseisust | Eesti võrkpallikoondislase Oliver Venno koduklubi Ankara Maliye Piyango kaotas Türgi meistrivõistlustel võõrsil Istanbuli Büyüksehir Belediyesile 2:3 (28:26, 25:22, 15:25, 23:25, 12:15). |
Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel nentis, et kuigi Türgil ja Saksamaal on erimeelsusi, on suhete normaliseerimine ainus võimalik valik, vahendasid Reuters ja Yle.
"Ei Saksamaa ega Türgi ei taha tekitada püsivat kahju kahepoolsetele suhetele," ütles Gabriel kolleeg Mevlut Cavusogluga kohtudes
Samas hoiatas Gabriel, et on teatavaid "punaseid jooni", mida ei tohiks ületada - üheks selliseks teemaks on välisministri hinnangul näiteks võrdlused Natsi-Saksamaaga.
Saksa välisminister pidas silmas seda, et Türgi president Recep Tayyip Erdogan nimetas eelmisel nädalal Saksamaa keeldu lubada oma ministritel korraldada Saksamaal kampaaniaüritusi "natslikuks tavaks". Mitmed Saksa poliitikud nimetasid sellist avaldust täiesti vastuvõetamatuks.
Türgi välisminister Cavusoglu ütles omakorda, et Ankara soovib olla endiselt Saksamaa sõbraks, kuid Berliin peab ise otsustama, millise suuna ta edaspidi valib.
Türgi ja Saksamaa suhteid on pingestanud Türgi ministrite soov korraldada Saksamaal ja mujal kampaaniaüritusi enne aprillikuist referendumit presidendi võimu suurendamise üle. Ankarat on ärritanud see, et mitmed linnad pole sellisteks üritusteks ametlikku luba andnud. Ürituste korraldamise soov tuleneb sellest, et Saksamaal on suur türgi, sealhulgas ka Türgi kodanike, kogukond.
Teisipäeval ähvardas välisminister Cavusoglu, et kavatseb oma kõnekoosoleku korraldada ka ilma loata ning ka kolmapäevasel pressikonverentsil juhtis ta teemale tähelepanu. Välisministri sõnul on Ankara väga mures kampaaniaürituste ärajätmise tõttu ning Cavusoglu esitas oma kolleegile nüüd ka nimekirja plaanitavatest üritustest, muuhulgas tahab Saksamaale kõnet pidama tulla ka president Erdogan ise.
Cavusoglu avaldas Gabrieliga rääkides muret, et Saksamaal levivas Türgi kritiseerimises olevat märgata "islamivastaseid" jooni. "Ka sõbrad ja liitlased võivad küsimuste puhul olla eriarvamusel, kuid meil tuleb peatada vihast lähtuvad hoiakud," märkis Türgi välisminister.
Samuti on Berliini ja Ankara vahel tekitanud pingeid asjaolu, et paljud Türgi sõjaväelased või ametnikud, keda Türgi võim kahtlustab seotuses eelmise aasta juulis toimunud riigipöördekatsega, on palnunud Saksamaal varjupaika. Saksamaa võimud on vastanud aga eitavalt Ankara nõudmistele need inimesed välja anda. Türgis on seetõttu aga süüdistatud Saksamaad terrorismi toetamises. | Türgi ja Saksa välisminister üritasid Berliinis suhteid siluda | https://www.err.ee/583623/turgi-ja-saksa-valisminister-uritasid-berliinis-suhteid-siluda | Türgi ja Saksa välisminister kohtusid kolmapäeva hommikul Berliinis, et siluda viimasel ajal kahe riigi vahel esile kerkinud pingeid ja teravaid väljaütlemisi. |
Nuudi võitis maailma 820. reketi vastu esimesest servist 48,5 % punktidest (vastane 77,8%) ja teisest servist 51,6% (vastane 66,7%). Kogupunktidega jäi lõuna-ameeriklanna peale 67:45.
Seega ei õnnestunud 16-aastasel Eesti tennise tulevikulootusel veel WTA edetabelisse murda. Võidu korral olnuks tal punktid kolmelt erinevalt turniirilt käes ja seega positsioon tabelis kindlustatud.
Kvalifikatsioonis sai Nuudi kolm võitu: kõigepealt alistas ta Taylor Johnsoni 6:2, 6:7 (6:8), 6:3, seejärel Nikita Uberoi 6:4, 6:3 ja viimasena Elizabeth Scotty 6:3, 7:6 (7:3). Kõik vastased olid ameeriklannad.
Paarismängus on Nuudi ja ameeriklanna Amy Zhu veel konkurentsis. Põhitabeli avaringis kohtuvad nad neljandana asetatud paariga Victoria Rodriguez (Mehhiko) - Wei Zhanlan (Hiina). | Kolumbia tennisist peatas Maileen Nuudi tee WTA tabelisse | https://sport.err.ee/294718/kolumbia-tennisist-peatas-maileen-nuudi-tee-wta-tabelisse | Orlandos peetava 15 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril edukalt kvalifikatsiooni läbinud Maileen Nuudi kaotas avaringis Kolumbia tennisistile Emiliana Arangole (WTA 820.) 4:6, 2:6. |
Politseinikud on teisipäevast alates viinud läbi ulatuslikke maastikuotsinguid, kuhu on kaasatud ka vabatahtlikud. Naist on otsitud ka PPA kopteri meeskonna abil.
Naise leidmiseks on positsioneeritud tema telefoni. Tulemused andsid suure ala, hetkel käivad otsingud Padise vallas. Ka on kontrollitud erinevaid haiglaid ning mahajäetud hooneid. Kahjuks ei ole naist siiani leitud.
Kodust lahkudes võis naine kanda seljas pikemat musta värvi jopet ja peas musta värvi baretti. Ta on kõhna kehaehitusega, umbes 160 cm pikk ning hallide poolpikkade juustega.
Naisel võib esineda probleeme mäluga, ta on ka varem ära eksinud.
Politsei palub kõigil, kes on fotol kujutatud naist näinud või teavad tema asukohta, anda sellest teada hädaabinumbrile 112. | Politsei otsib koos vabatahtlikega 75-aastast naist | https://www.err.ee/583621/politsei-otsib-koos-vabatahtlikega-75-aastast-naist | Teisipäeva õhtu poole lahkus oma kodust Lääne-Nigula vallast Linnamäe külast 75-aastane Elgi, kes ei ole seni koju tagasi tulnud ning kellega ei ole lähedastel ega ka politseinikel õnnestunud kontakti saada. |
Parima eestlasena oli Raido Ränkel 67 osaleja konkurentsis 54. (+12,57), Marko Kilp sai 56. (+13,07), Kein Einaste 59. (+14,22) ning Alvar Johannes Alev 66. (+18,82) koha.
Kodupubliku ees domineerisid võistlust norralased, keda jõudis meeste finaali koguni viis. Eirik Brandsdal teenis esikoha (2.39,25) kvalifikatsiooni parima Johannes Hösflot Kläbo (+2,55) ja venelase Sergei Ustjugovi (+3,28) ees. Neile järgnesid Petter Northug (+4,50), Paal Golberg (+5,99) ja Sondre Turvoll Fossli (+12,42).
Naistest tuli esikohale Otepäälgi triumfeerinud rootslanna Stina Nilsson (3.07,57), kes edestas kvalifikatsiooni nobedaimat Krista Pärmäkoskit (+0,42) ja kaasmaalannat Hanna Falki (+1,26). Finaalis sõitsid veel norralanna Kathrine Rolsted (+3,27), rootslanna Ida Ingemarsdotter (+4,86) ja sloveenlanna Anamarija Lampic (+9,67). Marit Björgen piirdus veerandfinaaliga. | Eesti suusasprinterid jäid MK-etapil viimaste hulka | https://sport.err.ee/294242/eesti-suusasprinterid-jaid-mk-etapil-viimaste-hulka | Norras Drammenis toimuval murdmaasuusatamise MK-etapil ei pääsenud eestlased klassikasprindi kvalifikatsioonivõistluselt edasi. |
Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead alustavad neljapäeval, 9. märtsil tippkohtumist Euroopa Ülemkogu eesistuja valimisega. Pärast arutavad nad majandus-, julgeoleku- ja rändeküsimusi ning olukorda Lääne-Balkani riikides. Reedel kohtuvad ELi 27 juhti mitteametlikult, et valmistada ette Rooma lepingute 60. aastapäeva tähistamist.
Kohtumisel NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga on teemaks NATO lahinguüksuse saabumine Eestisse, mais toimuv NATO liidrite kohtumine ning päevakajalised julgeolekupoliitilised teemad.
Peaminister Ratas ja NATO peasekretär Stoltenberg annavad kohtumise järel ühise pressikonverentsi neljapäeval, 9. märtsil kell 11.15 (Brüsseli aja järgi).
Kolmapäeva õhtul kohtub peaminister Brüsselis Euroopa Parlamendi Eesti saadikutega.
Neljapäeva hommikul on peaministril kavas kohtumised Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajaniga ning Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimehe Manfred Weberiga. Peaminister kohtub Ülemkogu veerel ka Rootsi peaministri Stefan Löfveniga.
Peaminister naaseb Eestisse reede hilisõhtul. | Ratas osaleb Euroopa Ülemkogul ja kohtub NATO peasekretäriga | https://www.err.ee/583620/ratas-osaleb-euroopa-ulemkogul-ja-kohtub-nato-peasekretariga | Peaminister Jüri Ratas osaleb neljapäeval ja reedel Brüsselis Euroopa Ülemkogu kohtumisel ja kohtub Ülemkogu eel NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. |
Temposõidu nobedaim oli prantslane Julian Alaphilippe (Quick-Step), kes edestas 19 sekundiga hispaanlast Alberto Contadori (Trek - Segafredo) ning 20 sekundiga kaasmaalast Tony Gallopini (Lotto Soudal) ja hispaanlast Gorka Izagirret (Movistar).
Alaphilippe tõusis ühtlasi ka velotuuri üldliidriks. Tema edu teiseks tõusnud Gallopini ees on 33 sekundit. Izagirre jääb kolmandana liidrist 47 sekundi kaugusele. Kangert kerkis kümme kohta 88. positsioonile (+31.51).
Pariis - Nice velotuuril sõidetakse veel neli etappi, kus ratturitel tuleb võtta mitmeid kõrgeid mägesid. | Pariis - Nice: Kangert sai temposõidus 25. koha, üldliider vahetus | https://sport.err.ee/294713/pariis-nice-kangert-sai-temposoidus-25-koha-uldliider-vahetus | Prantsusmaal peetaval Pariis - Nice velotuuri neljanda etapina kavas olnud individuaalsel temposõidul (Beaujeau - Mont Brouilly; 14,5 km) näitas Tanel Kangert (Astana) 25. aega, kaotades võitjale ühe minuti ja 17 sekundiga. |
Keskus peaks täiemahulist tegevust alustama juba käesoleval aastal, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.
Turu teaduspargi tegevjuht Niko Kyynäräinen ütles, et projekt ja sellega seotud projektid loovad tõenäoliselt sadu uusi töökohti. Samas ta rõhutas, et hetkel pole Rolls-Royce veel öelnud, kui palju keskus ise inimesi tööle kavatseb võtta ja kui palju on plaanis Turu piirkonda laiemalt investeerida.
"Soome mõistes on siiski tegu suure panusega merendusvaldkonda, kuid samas ka suure IT-hankega seoses laevades kasutavate tehisintellekti programmidega," nentis Kyynäräinen.
"Rolls-Royce'i osa on täiel määral raske öelda, kuid nutilaeva ümber on praegu tõenäoliselt tekkimas sadadesse miljonitesse ulatuv allhangete süsteem," lisas ta.
Kyynäräinen tõi näiteks, et Rolls-Royce'il on praegu Norras Ålesundis uuringukeskus, kus töötab 600 inimest ja selle ümber tekkinud allhangetega seotud ettevõtetes saab tööd umbes 400 inimest. Turu keskuse juht leiab, et lõpuks võib ka Soome keskus sarnase suuruseni jõuda.
Soomes on Rolls-Royce'il tehased Rauma ja Kokkola linnas ning ettevõtte on Soomes keskendunud just merendusvaldkonna vahendite arendustööle, tootmisele ja müügile.
Rolls-Royce Holdings plc on Briti päritolu rahvusvaheline ettevõte, mis omal ajal valmistas kalleid autosid, kuid praegu on peamisteks valdkondadeks lennundus, merendus ja ka energeetika. Rolls-Royce'i autosid toodab praegu Rolls-Royce Motor Cars Limited, mis on olnud alates 1996. aastast BMW tütarfirma, mis ei oma aga keeruliste omanikevahetuste tõttu järjepidevat seost enne 2003. aastat toodetud Rolls-Royce'i autodega. | Rolls-Royce rajab Soome arenduskeskuse | https://www.err.ee/583618/rolls-royce-rajab-soome-arenduskeskuse | Rahvusvaheline kontsern Rolls-Royce rajab Soome Turu linna uuringu- ja arenduskeskuse, mis hakkab tegelema kaugjuhitavate ja autonoomsete laevadega. Esialgsete hinnangute kohaselt võib uue keskuse rajamine tuua kaasa kuni 600 uut töökohta. |
Sarnaselt meeste MM-ile loositi 16 naiskonda maailma edetabeli alusel kahte tugevamasse ja kahte nõrgemasse alagruppi.
Eesti (reitingus 20.) paigutus vastavalt ühte nõrgemasse, C- või D-alagruppi, kus kaks vastast selgusid Slovakkia (reitingu 9.), Taani (10.), Austraalia (12.) ja Jaapani (13.) seast ning kolmas vastane tuli rühmast USA (17.), Singapur (18.) ja Tai (29.). | Eesti saalihokinaised said teada MM-finaalturniiri alagrupivastased | https://sport.err.ee/294710/eesti-saalihokinaised-said-teada-mm-finaalturniiri-alagrupivastased | Bratislavas loositi detsembrikuus Slovakkias toimuva naiste saalihoki MM-finaalturniiri alagrupid. Eesti naiskonna vastasteks C-grupis on Singapur, Austraalia ja Slovakkia. |
BMC (Greg Van Avermaet, Damiano Caruso, Rohan Dennis, Jean-Pierre Drucker, Stefan Küng, Daniel Oss, Manuel Quinziato, Tejay Van Garderen) läbis distantsi keskmise kiirusega 58,371 km/h ja ajaga 23.20. Teiseks tuli Quick-Step Floors (+0.17 võitjast) ning kolmandaks-neljandaks jõudsid FDJ ja Movistar (mõlemad +0.22).
Katjuša lõpetas 22 meeskonna konkurentsis 17. ajaga. Kaotust BMC-le kogunes üks minut ja 36 sekundit. Lisaks Rein Taaramäele sõitsid täna veel Angel Vicioso, Reto Hollenstein, Pavel Kotšetkov, Maurits Lammertink, Matvei Mamõkin, Simon Špilak ja Rick Zabel.
Tirreno-Adriatico velotuuril sõidetakse kokku seitse etappi: neist üks mägine, kolm künklikku ja kolm lauskmaal. Kui viis järgmist etappi on grupisõidud, siis velotuuri lõpetab 10-kilomeetrine individuaalne jälitussõit.
Tiitlikaitsjana on stardis olümpiavõitja Van Avermaet, ajaloo ülekaalukalt edukaim rattur sel võistlusel on kuue esikohaga 70-ndatel domineerunud belglane Roger De Vlaeminck. | Taaramäe meeskond alustas Tirreno-Adriaticol 17. tulemusega | https://sport.err.ee/294709/taaramae-meeskond-alustas-tirreno-adriaticol-17-tulemusega | Täna alanud mainekal Tirreno-Adriatico velotuuri avaetapina kavas olnud meeskondliku temposõidu (Lido di Camaiore - Lido di Camaiore; 22,7 km) võitis BMC võistkond. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.