text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Aastas on 365 päeva, et naisi tunnustada ja väärtustada. Mõnel aastal isegi rohkem. Kuigi paljud on harjunud naistepäeva tähistama lillede ja ilusate sõnade saatel, oleks oluline mõista, et see traditsioon kannab endas suuremat visiooni. Naistepäeva tähistatakse eesmärgiga tunnustada naiste saavutusi, seda nii sotsiaalsest kui ka poliitilisest aspektist.
See traditsioon on enam kui sada aastat vana. Kus me nüüd, sada aastat hiljem oleme? Kui eesmärk oli vähendada soolist ebavõrdsust ning tagada naistele meestega võrdne staatus ühiskonnas ja võrdsed võimalused, siis tegelikult võitleme me ka täna samade eesmärkide nimel.
Naised on siiani meestest halvemas positsioonis ja ma ei mõtle siinkohal üldse palgalõhet. Ühiskond näeb teatud ulatuses siiani, et naine on koduhoidja. Naised kasvatavad meie lapsed üles, see on nende peamine töö. Naised on need, kes enamasti lastega koju jäävad, mehed aga saavad samal ajal töötada.
See seab naised muu hulgas majanduslikult ebavõrdsemasse positsiooni. Majanduslik ebakindlus on aga üks põhjustest, mille tõttu naised vägivalda taluvad. Vägivaldsetest mustritest välja murdmiseks on vaja palju julgust, kuid majanduslik ebakindlus ning ühiskondlik suhtumine seda tihtipeale ei toeta.
Kui palju meie ühiskonnas ohvreid olema peaks, et diskussioon oleks õigustatud?
Naiste positsioon tööturul ning võrdne kohtlemine võrreldes meestega on seega jätkuvalt oluline, kuna selliste küsimuste lahendamine ning naiste julgustamine aitavad kaasa mitmesuguste muude probleemide lahendamisele.
Lähisuhtevägivalda on viimastel nädalatel mitmel moel kajastatud. Naiste õigustest rääkides leidub alati ka neid, kes probleemi ulatuse tähtsust vähendada üritavad. On üks asi, et seda tehakse veel palgalõhe puhul, aga see, et leidub inimesi, kes vägivallateema peale nalja viskavad või selle olulisust vähendavad, on pehmelt öeldes mõistusevastane. Juba üks väärkoheldud naine on üks liiga palju. Kui palju meie ühiskonnas ohvreid olema peaks, et diskussioon oleks õigustatud?
Aga vaatame siis veidi seda olukorda. WHO raporti kohaselt on iga kolmas naine maailmas olnud füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver. 1 Eestis kasvab perevägivallajuhtumite arv iga aastaga. 2015. aastal registreeriti 2997 perevägivallakuritegu, hinnanguliselt kümnendik kõigist kuritegudest. Lisaks registreeriti 2015. aastal ka 500 seksuaalkuritegu. See on 35% rohkem kui eelnenud aastal. Vägistamiste arv kasvas 10% võrreldes 2014. aastaga, kusjuures kahel kolmandikul juhtudel on vägistamisohver alaealine. 2
Eelnev on vaid jäämäe tipp, sest suur osa kuritegusid jäävadki koduseinte vahele. Ja kuna enamus koduvägivalla ning seksuaalkuritegude ohvritest on naised, võibki mõnele mehele tunduda, et probleem ei ole piisavalt suur, et mainimist vääriks.
Enamasti leidis seksuaalvägivald aset siis, kui vastaja oli 15-16-aastane, iga kuues ohver oli aga noorem kui 14-aastane. Ainult 18% juhtudest oli vägivallatsejaks võõras isik.
Eelneva jätkuks tooksin välja veel mõned numbrid, mis ehk aitavad vägivalla ulatust paremini ilmestada. Justiitsministeeriumi uuringu kohaselt on 30% 15-19-aastastest Eesti noortest kogenud vähemalt korra reaalset, nii-öelda päriselus toimunud seksuaalset ahistamist; seksuaalvägivalda aga iga kümnes uurimuses osalenud noor, 5% on olnud sunnitud seksuaalvahekorras. Tüdrukutest pea pooled (47%) on kogenud seksuaalset väärkohtlemist.
Enamasti leidis seksuaalvägivald aset siis, kui vastaja oli 15-16-aastane, iga kuues ohver oli aga noorem kui 14-aastane. Ainult 18% juhtudest oli vägivallatsejaks võõras isik. Veidi enam kui pooled ohvritest räägivad juhtunust kellelegi, kuid politseisse jõuavad vaid üksikud juhtumid. 3
Kolm tuhat perevägivallakuritegu, mis registreeriti. Kuid kui palju on juhtumeid, mis politseisse ei jõua? See tähendab, et meie väikeses riigis on tuhandeid naisi, kes ei saa end oma kodus turvaliselt tunda. Tuhandeid lapsi, kes seda kõike näevad, kes selle keskel kasvavad. Enamus seksuaalkuritegude ohvrid Eestis on alaealised. Ning enamus on naised.
Üldiselt on nii, et sõna antakse sellele, kes kõige kõvemini "karjub". Presidendi puhul see ei kehti, tema ei pea karjuma, teda kuulatakse. See, et keegi, kelle sõna võib nii palju muuta, otsustab ilustamata rääkida millestki nii olulisest, on imetlusväärne. Mitte igal riigil ei ole niivõrd vedanud.
Teeme nii, et naistepäev ei omaks ainult sümboolset tähendust, vaid kannaks endas ka reaalset tähelepanu naise rollile ühiskonnas, erinevate probleemide teadvustamist ja avalikku diskussiooni.
Vägivaldseid käitumismustreid saamegi kõige efektiivsemalt murda ühiskondlikul tasandil – läbi diskussioonide, teadlikkuse tõstmise, positiivsete hoiakute kujundamise ja mõistmise.
Mis oleks, kui me ehitaks üles maailma, kus elu ilma vägivallata on igaühe õigus? Kui me suunaks sama aja ning energia, mille kulutame mõttetutele diskussioonidele selle üle, kas vägivald on Eestis piisav probleem ning millal ja kuidas oleks sünnis seda teemat puudutada, hoopis reaalsele diskussioonile sellest vabanemisest, oleks jutul edaspidi ka mingisugune väärtus.
Teeme nii, et naistepäev ei omaks ainult sümboolset tähendust, vaid kannaks endas ka reaalset tähelepanu naise rollile ühiskonnas, erinevate probleemide teadvustamist ja avalikku diskussiooni. Sest ainult nii võime soovmõtlemise asendada progressiga. Ning mitte ainult naistepäeval. Aastas on 365 päeva. Mõnel aastal isegi rohkem.
1 Global and regional estimates of violence against women: Prevalence and health e ects of intimate partner violence and non-partner sexual violence, World Health Organization, 2013
2 Ahven, A., Salla, J., Leps, A. jt. (2015). Kuritegevus Eestis 2015. Justiitsministeerium, 2016.
3 Soo, K., Lukk, M., Ainsaar, M., Beilmann, M., Tamm, G., Espenberg, K., Murakas, R., Arak, T., Aksen, M., Vahaste-Pruul, S., Kutsar, D. (2015). Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Tartu: Tartu Ülikool.
Artikkel on osa Tartu ülikooli inimõiguste magistriõppeprogrammi ja ERRi koostööprojektist Inimõiguste blogi. | Simóne Eelmaa: mitte lilli, vaid vabadust | https://www.err.ee/583616/sim-ne-eelmaa-mitte-lilli-vaid-vabadust | "Mis oleks, kui me ehitaks üles maailma, kus elu ilma vägivallata on igaühe õigus? Kui me suunaks sama aja ning energia, mille kulutame mõttetutele diskussioonidele selle üle, kas vägivald on Eestis piisav probleem ning millal ja kuidas oleks sünnis seda teemat puudutada, hoopis reaalsele diskussioonile selle väljajuurimisest, oleks jutul edaspidi ka mingisugune väärtus," kirjutab inimõiguste magistriõppe tudeng Simóne Eelmaa naistepäeva arvamusloos. |
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ja Vabaerakonna fraktsiooni liige Monika Haukanõmm ütles, et kahjuks ei ole alati tervisesüsteemides inimeste kohta piisavalt andmeid ning see võib olla ka põhjus, miks inimesed saavad staatuse, mida nad ei suuda täita.
Andmete kättesaamisel esinevaid probleeme tunnistas ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse. "Jah, tõsi, et on andmete kättesaamisel probleeme, aga oleme probleeme lahendamas ja koostöötahe on kõigil väga suur. "
Kuuse rõhutas, et toetustele lisaks on ka teenuseid siiski juurde tulnud. "Töötukassa aitab tööle 400 vähenenud töövõimega inimest igal kuul tööle, see on paranenud olukord."
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tunnistas, et näeb kohti, kus peab teatud asju kohendama. Senisest 9000-st hindamisjuhtumist rääkides, tuleb töötukassa kinnitusel vähemalt pooltel kordadel pöörduda arstide poole, et andmeid kätte saada. "Teadsime, et need probleemid on, aga ei teadnud, et need nii suured on. Ajakulu on suurem, kui esialgu planeeritud," ütles ta.
Riigikontroll viitab oma kokkuvõttes ka uuringule, mis ütleb, et 44% tööandjatest ei näe võimalust võtta tööle töövõime kaoga inimest. Tööandjate liidu esimees Toomas Tamsar kommenteeris seda nii, et järelikult 56% tööandjatest näeb seda võimalust. "Arvestades seda, et spetsiifilist tööandjate suunalist kommunikatsiooni on alles väga vähe tehtud, siis ma arvan, et see ei ole üldse halb number," sõnas Tamsar.
Töötukassa juhtumikorraldaja Tom Rüütel, kes on ka ise erivajadustega, ütles, et töövõimetuks jäänud või osalise töövõimega inimestel on väga raske taas end kokku võtta ja jõuda nii kaugele, et hakata tööd otsima. Rüütli sõnul oleks vajalik suurendada nende teenuste hulka, mis selle inimeseni töö leidmisel abiks oleks.
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul vajavad nõustamist ka tööandjad. "Tööandjate koolitamise pool on puudulik - ei saada aru, et on kohustus teha inimeste heaolu võrdselt heaks. Aga arvestada tuleb ka sellega, et puudega inimese enesekindlus ei pruugi olla kõige parem, mis tähendab, et salvamine on seda valusam."
Loe ka "Suud puhtaks" otseblogi: | "Suud puhtaks": töövõimereformi puudusteks peetakse puudulikku andmeliikumist ja väheseid teenuseid | https://www.err.ee/583617/suud-puhtaks-toovoimereformi-puudusteks-peetakse-puudulikku-andmeliikumist-ja-vaheseid-teenuseid | Viimase 15 aastaga on Eestis töövõimetuspensionäride arv kahekordistunud ning jõudnud ligi 100 000 inimeseni. Et pidurdada töövõimetuspensionäride arvu edasist kasvu ning tuua vähenenud töövõimega inimesi tagasi tööturule on riigis algatatud töövõimereform, mis käivitus selle aasta algusest. Kuidas esimesed kaks kuud on möödunud, sel teemal arutleti kolmapäevases saates"Suud puhtaks". Töövõimereformi põhilisteks puudujääkideks peetakse puudulikke andmekogusid ja väheseid teenuseid. |
Tallinna opositsioon taunib Keskerakonna plaani valimisprogramm taas linna rahaga koostada
Tallinna linnavolikogu revisjonkomisjoni liikme Kaido Kuke (IRL) sõnul plaanib Keskerakond koostada oma valimisprogrammi Tallinna kohalikeks valimisteks taas linna raha eest.
Nimelt jõuab neljapäeval linnavolikogu ette eelnõu, millega algatatakse uus “Tallinna positiivne programm” kuni järgmiste kohalike valimisteni. Programm koostatakse linnaelanike küsitluse põhjal, mille tellib maksumaksja raha eest Tallinna linn ja mille küsitlustulemuste põhjal koostavad Tallinna linnaametnikud.
Kuke sõnul on väga tervitatav, et linnavalitsus kaasab elanikke ja tunneb huvi selle vastu, mida linnas võiks paremini teha, kuid kui sellest koorub lõpuks välja linna valitseva erakonna valimisprogramm, siis see on lubamatu.
„Linnajuhtidel on aeg aru saada, et linna ja Keskerakonna rahakott ei ole ühine ning iga erakond peaks tegema oma valimiskampaaniat ja ka koostama valimisprogrammi ikkagi enda vahenditega,“ ütles Kukk.
Pärnu Haigla nõukogu otsustas juhatuse ametisse jätta
Pärnu Haigla nõukogu otsustas kolmapäeval jätta haigla juhatus ametisse hoolimata selle liikmete suhtes meedias ilmunud kriitikast. "Nõukogul on Pärnu Haigla juhatuse suhtes täna usaldust märgatavalt rohkem kui kahtlusi. Juhatus saab kohustused ning võimaluse jätkamiseks," ütles Pärnu Haigla nõukogu esimees Enn Raadik pressiteate vahendusel.
Haigla nõukogu ootab juhatuselt senisest tõhusamat riskijuhtimist. Sealhulgas andis nõukogu ülesande koostada IT-riskianalüüs ja riskide maandamise kava.
Nõukogu rakendab senisest enam kontrolli Pärnu Haigla erinevate juhtimistegevuste ja otsuste üle ning ootab juhatuselt koostöö ja infovahetuse parandamist nõukoguga, teatas haigla pressiesindaja.
Artur Talvik astus Vabaerakonna liikmeks
Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Artur Talvik, kes seni erakonda ei kuulunud, teatas kolmapäeval, et esitas liitumisavalduse. Tegemist on ettevalmistava sammuga erakonna esimeheks kandideerimisel.
"Olen nüüd Vabaerakonna liige. Astusin erakonda, kuna paljude Vabaerakonna ja sellele lähedal seisvate inimeste sooviks oli, et ma kandideeriksin erakonna esimeheks ning ma olen sellega nõus," ütles Talvik.
Ta lisas, et Vabaerakonna esimeheks valimise korral on tema sooviks, et Vaberakond seisaks tugeva kodanikuühiskonna eest, mis kannab endas vaba konservatismi vaimu. "See peaks ühendama ürgeestlasliku oskuse elada loodusega kooskõlas ja teisest küljest omama dünaamilist oskust maailmast kõige nutikamad lahendused üle võtta, et meie eluolu parandada."
Vabaerakonna puhul on Talviku hinnangul probleemiks see, et sõnumid on olnud mõnevõrra hägused. Talvik lisas, et tema soovi kohaselt ei tohiks Vabaerakond kasvada suureks võimuparteiks, kus ideed jäävad tahaplaanile ja võim oleks peamiseks eesmärgiks.
Finnair hoiatas reedeste lendude võimaliku tühistamise eest
Soome lennufirma Finnair peab reedel toimuva streigi tõttu ilmselt tühistama mitmeid lende, teatas firma kolmapäeval.
Finnair ärgitab inimesi hoidma silma peal ettevõtte veebilehel, sest lendude tühistamistest teatatakse kohe pärast sellesisulise otsuse langetamist. Finnair võtab tühistamiste asjus klientidega ühendust ka meilitsi.
Ametiühing Õhuruumi Ühing (IAU) teatas, et peab reedel Soome lennujaamades toetusstreigi. IAU oli juba varasemalt teatanud reede õhtul algavast streigist, mis puudutab turvakontrolli ja maapõhiseid teenuseid lennujaamades, kus tegutseb riikliku lennujaamaoperaatori Finavia tütarfirma Airpro.
Streik toimub reedel kella 15-st kuni 19-ni. Streik mõjutab kriitilise tähtsusega maapõhiseid teenuseid. Finnairi teatel mõjutab streik ka einete pakkumist lennu ajal ja pagasikäitlust.
Meedia: Vene võttegrupp pakkus Stockholmi äärelinna noortele mürgli korraldamise eest raha
Nii USA presidendi Donald Trumpi väited Stockholmi kohta kui ka Rootsi immigratsioonipoliitika laiemalt on toonud kaasa selle, et Stockholmi immigrantide poolt asustatud linnaosadesse on saabunud viimasel ajal palju välismaised ajakirjanikke tegeliku olukorraga tutvuma.
Kui mõned väljaanded on nentinud, et olukord pole nii hull, kui uudiste põhjal mõnikord tundub, siis mõned võttegrupid pole lasknud end parajasti kohatud rahulikust vaatepildist heidutada. Nii olevat näiteks üks Vene võttegrupp pakkunud kohalikele immigrandi päritolu noorukitele raha, et nad telekaamerate ees rahutusi korraldaksid, vahendasid The Local ja Foreign Policy.
"Nad tulid meie juurde ja ütlesid, et tahavad natuke "action-it" näha. Nad tahtsid igaühele meist 400 krooni maksta," meenutas Rinkeby elanik Mohammed Taani raadiokanalile Radio24syv intervjuud andes.
Noormees ütles, et ta ei ta, millist väljaannet nad esindasid, kuid võttegrupp oli end tutvustanud Vene ajakirjanikena ning nad rääkisid omavahel keeles, mis meenutas Mohammedile vene keelt. Noorukite kohtumine väidetavate Vene ajakirjanikega leidis aset 22. veebruaril ehk kaks päeva pärast samas piirkonnas toimunud kokkupõrget politsei ja märatsejate vahel.
Radio24syv ajakirjanik Tinne Hjersing Knudsen, kes nimetatud noormeestega vestles, kinnitas The Localile, et nad rääkisid sellest juhtumist talle pärast seda, kui ta küsis noorukitelt, mida nad arvavad Rinkeby kuvandist rahvusvahelises meedias.
Edukad jääpurjetajad publikut ligi ei meelita: liiga külm on!
Tänavune talv jääb Eesti spordis eelkõige meelde laskesuusatamise ning põhja suusaalade maailmameistrivõistluste ja Kelly Sildaru kahe autasuga Aspenis peetud X-mängudelt. Alade spektrit laiendades võime aga öelda, et rohkelt medaleid tõid meile hoopis jääpurjetajad, kes osalesid väga edukalt kolmedel tiitlivõistlustel.
Veebruari keskel Poolas järjestikku peetud juunioride maailma ning Euroopa meistrivõistlustelt tuli Eesti koondis tagasi kokku seitsme medaliga. 10-aastane Saaremaa poiss Georg Paomees krooniti Ice-Optimist klassis koguni maailmameistriks. Samuti veebruaris aset leidnud Monotüüp XV klassi Euroopa meistrivõistlustel oli Eesti võistkondlikult esimene.
Pronksi pälvis duo Olev Oolup-Andrus Padu. Ungaris toimunud DN-klassi Euroopa meistrivõistlustel seekord küll medalit ei tulnud. Parima eestlasena sai vanameister Vaiko Vooremaa kaheksanda koha. Talve lõpuks võib aga öelda, et jääpurjetajate saak oli võimas.
Vaadates Eesti jääpurjetamise hetkeseisu, teeb rõõmu ala lai riigisisene geograafia. Kui varasemalt domineerisid peaasjalikult Haapsalu, Pärnu ja Saaremaa purjetajad, siis viimastel aastatel on silma paistnud ka Tartu ning Tallinna sportlased. Teine positiivne ilming on just noorte konkurentsivõimelisus Euroopa ning maailma tasemel.
Heaks näiteks on 23-aastane Eigo Helimets. Tartust pärit jääpurjetaja peab sporditegemist kombineerima nii töökohustuste kui ka haridusteega, kuid sellest hoolimata suutis ta juunioride maailmameistrivõistlustel DN-klassis välja võidelda hõbemedali. Kaugel polnud ka MM-tiitel, mille napsas rootslane Eddie Klemets.
Ilus aasta 67. Adidase triibud
1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale.
Kultuuriportaal kultuur.err.ee avaldab jutud kirjalikult.
ERR Soomes: president Kaljulaidi riigivisiidi teine päev pildis
President Kersti Kaljulaid sõitis teisipäeval kahepäevasele riigivisiidile Soome. ERR-i fotograaf Siim Lõvi saadab presidenti ja delegatsiooni kogu visiidi jooksul. Visiidi teisel päeval ehk kolmapäeval külastas president Kaljulaid Tampere linna, kus ta kohtus linnavalitsuse esindajatega ning pidas avaliku loengu Tampere Tehnikaülikoolis.
Kaljulaid ütles kohtumisel Tampere linnajuhtidega, et kui veel paarkümmend aastat tagasi oli keel see, mis kahte riiki ja rahvast ühendas, siis tänaseks on omavahelised suhted ja läbikäimine muutunud nii tihedaks, et piltlikult vaid keel ja kultuur on see, mis on Soome lahe kallastel erinev, teatas presidendi kantselei BNS-ile.
"Ja see koostöö on palju laiem, kui vaid Tallinna ja Helsingi piirkondade vahel,“ ütles riigipea ning tõi esile Tartu ja Tampere linnade ning ülikoolide tihedat läbikäimist.
President alustas teisipäeval riigivisiiti Soome. Kolmapäeva hommikul külastas riigipea Latokartano kooli Helsingis. Visiidi lõpetab suursaadik Margus Laidre ja proua Tiina Laidre vastuvõtt Eesti saatkonnas.
Vaata galeriid siit! | Uudistepäeva kokkuvõte 8. märtsil | https://www.err.ee/583615/uudistepaeva-kokkuvote-8-martsil | Toredat kolmapäeva õhtut! Siin on mõned ERR.ee uudised, mis on kujundanud tänast päeva! |
A2 idadivisjonis mängiv Udine on kaotanud Itaalia liigas kolm viimast kohtumist ning tabelis asutakse 16 meeskonna konkurentsis kümnendal positsioonil. Järgmine mäng peetakse eeloleval pühapäeval võõrsil Imolaga, kus tõenäoliselt teeb debüüdi ka Veideman.
"See on minu teine kord väljaspool Eestit," lausus Veideman pressikonverentsil, viidates 2012. aastale, mil esindas lühiajaliselt Saksamaa meeskonda Bayreuthit. "See oli positiivne kogemus ja lootsin jääda teisekski hooajaks, kuid erinevatel põhjustel see ei õnnestunud. Loodan, et saan end siin Itaalias paremini avada."
Käimasoleva hooaja kohta sõnas Veideman järgmist: "Ma ei tunne liigat, veidi tunnen vaid treenerit. Ma tean, et meistrivõistlused on rasked. Olen siin, et aidata meeskonda nii palju kui võimalik ja mängijana areneda."
"Ma olen tagamängija ja võin vajadusel tegutseda mängujuhina," kirjeldas Veideman ennast. "Kas ma olen pühapäevaks valmis? Kindlasti ja seetõttu otsustasingi Udinesse tulla." | Veideman Itaalias: olen siin, et aidata meeskonda ja mängijana areneda | https://sport.err.ee/294705/veideman-itaalias-olen-siin-et-aidata-meeskonda-ja-mangijana-areneda | Eile esitleti Kalev/Cramost lahkunud Eesti korvpallikoondise tagamängijat Rain Veidemani Itaalia meediale. 26-aastane pallur hakkab esindama esiliigaklubi Udinet. |
Eesti, Leedu, Läti, Poola ja Gruusia suursaadik ning Ukraina välisminister kohtusid senati eelarvekomitee välisoperatsioonide rahastamise alamkomitee liikmetega ning kokkusaamine toimus komitee esimehe, senaator Lindsey Grahami kutsel.
"Kuniks Venemaa võtab ära käed Ukraina territooriumilt, ei tohiks olla mingit sanktsioonide leevendamist. Kui üldse, siis tuleks neid tugevdada," ütles Ukraina välisminister Pavlo Klimkin.
Teised diplomaadid nõustusid välisministri seisukohaga ning kirjeldasid oma riikide ja teiste püüdlusi vähendada nende sõltuvust Vene maagaasist, kirjutas Reuters. "Me mõtleme tõsiselt (energiaallikate) mitmekesistamisele," ütles Poola suursaadik Washingtonis Piotr Wilczek.
Graham kutsus pooled kokku ajal, mil muretsetakse, et president Donald Trump ei pruugi Moskvale jõuliselt vastu astuda.
Graham andis mõista, et ta toetab abi jätkumist ning nimetas seda USA seisukohast oluliseks. "Mida turvalisem on teil, seda turvalisem on meil," lisas ta.
Grahami sõnul tahab ka tema paremat suhet Venemaaga, kuid see juhtub tema hinnangul vaid juhul, kui Venemaa muutub. Alamkomitee esimees tegi avalduse pärast lõunaeinet Trumpiga.
Graham lausus Ida-Euroopa diplomaatidele, et uuest presidendist saab hea liitlane.
Alamkomitee liikmed küsisid diplomaatidelt, milline abi oleks kõige kasulikum. Diplomaadid vastasid, et sõjaline abi, mille seas on ka kaitserelvastus.
Diplomaadid nimetasid Venemaa käitumist "hübriidsõjaks", milles Moskva ühendab küberrünnakud, propaganda ja jõu kasutamise. Gruusia suursaadik David Bakradze kirjeldas komiteele Vene meedia edastatud sõnumeid, milles hoiatatakse gruusialasi NATO-ga liitumise eest.
Eesti suursaadik: Venemaa õõnestusvahenditest tulenev oht on laienenud Euroopa idatiivalt palju kaugemale
Eesti suursaadik Washingtonis Eerik Marmei ütles oma sõnavõtus, et naaberiigina sooviks Eesti Venemaaga häid suhteid, kuid nentis, et heanaaberlike suhete aluseks saavad olla eelkõige demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete jagamine.
"Me ei peaks lähtuma soovmõtlemisest, vaid tegelikest asjaoludest. Näideteks Venemaa pahatahtlikest tegudest Euroopas, kui mainida vaid mõnd neist, on Vene-Gruusia sõda, Krimmi annekteerimine, sõda Ida-Ukrainas, provokatiivsed sõjalised tegevused ja sekkumine Lääne demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas valimistesse. Me oleme õppinud, et ebaadekvaatne reaktsioon sellisele käitumisele innustab tulevasi üleastumisi," selgitas Eesti diplomaat.
"Ma tahaksin rõhutada, et Venemaa ambitsioonid ja tegevused pole mureks mitte ainult NATO idatiival või ainult käesoleva kuulamise ajal mainitud riikides, vaid need mõjutavad ka meie liitlasi Läänes. Seega on oluline, et Venemaa poolt kujutatavat ohtu Ida-Euroopa riikidele ei peetaks piirkondlikuks küsimuseks, vaid tunnistataks selgelt, et Venemaa õõnestusvahenditest tulenev oht on laienenud Euroopa idatiivalt palju kaugemale, sealhulgas Ameerika Ühendriikidesse. Meie kui Venemaa naabrid oleme lihtsalt natuke rohkem harjunud olema sellise käitumise tunnistajateks. Tulevased valimised Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal on täiuslik lahinguväli Venemaa desinformatsioonisõdalastele," jätkas Marmei.
Eesti suursaadik märkis, et Venemaa eesmärgiks on tekitada Euroopas pingeid ja segadust nii Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kui ka üksikute liikmesriikide sees. Sellega soovib Kreml mõjutada otsustusprotsessi ja suunata arutelu ja tulemusi oma huvidest lähtuvalt.
"Krimmi ebaseaduslik annekteerimine 2014. aasta märtsis õnnestus suures osas tänu edukale infosõjale, mis võimaldas Venemaal vältida otsest sõjalist vastasseisu. On eeldatav, et Venemaa kasutab seda taktikat ka tulevikus. See sunnib vastast kahtlema ja fakte kontrollima ning seega ka vastuse andmisega viivitama," toonitas diplomaat.
Marmei arvates on Venemaa tegevusele vastu seismiseks vaja Lääne ühtsust, järjepidevust ja oma väärtuste juures püsimist. Samuti tuleb tema sõnul meeles pidada, et Venemaa näeb end Lääne vastasena veel pikka aega.
Eesti suursaadik andis ka praktilisi soovitusi edasiteks sammudeks - näiteks peaksid lääneriigid Venemaa õõnestusmeetodite kohta rohkem informatsiooni jagama, et oleks võimalik "Venemaa hübriidmeetodite juhend lahti kodeerida". | USA senat kutsus Ida-Euroopa diplomaadid Venemaa kohta ülevaadet andma, sõna võttis ka Eesti suursaadik | https://www.err.ee/583597/usa-senat-kutsus-ida-euroopa-diplomaadid-venemaa-kohta-ulevaadet-andma-sona-vottis-ka-eesti-suursaadik | Kuue Ida-Euroopa riigi diplomaadid taotlesid teisipäeval USA senaatoritelt tuge Venemaale vastu seismisel ning argumenteerisid, et Washington ei tohiks tühistada Venemaale kehtestatud sanktsioone, kirjutas uudisteagentuur Reuters. |
"Mul puudub selles osas perspektiiv, kuidas teised inimsed seda olukorda näevad. Ainus, mis ma saan öelda, on see, et ma olen väga-väga õnnelik nende hetkede eest. Viimased kolm ja pool aastat on olnud väga töökad ja ma olen väga uhke selle üle, mis me koos saavutasime. Me leppisime kokku, et nemad lähevad oma teed ja mina lähen oma teed," põhjendas Joamets lahkumist Raadio 2 saates "Draiv".
Kitarrist lisas, et ei läinud Sturgill Simpsoni koosseisuga tülli ning õppis bändis oldud aja jooksul nii mõndagi. "Ta on mulle näidanud niivõrd palju erinevaid muusikastiile, lähenemisviise, kuidas teha asju niimoodi, nagu ma varem ei teadnud, et neid teha oleks olnud võimalik. Järgmine plaat, mis ta välja laseb, ma kuulan selle väga nutikalt üle ja õpin sealt edasi," lubas Joamets.
Kuigi Nashville'is elav Joamets ei jätka mõnes konkreetses ansamblis, kinnitas ta, et tööd jagub. "Mul seisab ees ilmselt minu elu kõige töökam aasta ja nüüdsest alates olen kõikide kitarrist. Elame näeme," lausus ta.
Juba praegu töötab Joamets ühe uue plaadi kallal. "Ma juba oskan öelda, et see plaat saab olema väga edukas, elame näeme, kui edukalt ta müüb, aga ma ei tee muusikat müümise eesmärgil. Ma teen muusikat eelkõige omal eelistusel ning hetkel ma teen nii sessioonitööd kui ka tuuritamise tööd," selgitas Joamets.
Eestisse tuleb muusik taas mai lõpus ja annab peagi kontserte koos ansambliga Dramamama. "Ma arvan, et muretsemiseks põhjust ei ole. Muretsemine ei vii mitte kuhugi," ütles Joamets oma fännidele.
Joametsa lahkumisest teatas Sturgill Simpson oma Facebooki lehel. "Me oleme püüdnud seda salajas hoida, et vältida kuulujutte, kuid eilne kontsert Okeechobee linnas märgib meie jaoks uue peatüki algust. Me oleme väga kurvad, et pärast nelja aastat läheb Laur Joamets sinna, kus rohi on rohelisem ning ruumi ennast rohkem väljendada. On olnud au vaadata teda kasvamaks üheks ägedamaks kitarristiks planeedil ja kõik bändiliikmed soovivad talle parimat tema püüdlustel," teatas bänd.
Tänavu 12. veebruaril pälvis Sturgill Simpsoni ansambel, mille koosseisus oli toona ka Joamets, Grammy albumiga "A Sailor's Guide to Earth". | Laur Joamets: mul seisab ees elu kõige töökam aasta | https://menu.err.ee/316149/laur-joamets-mul-seisab-ees-elu-koige-tookam-aasta | Eile jõudis meediasse uudis, et Laur Joamets lahkus Grammyga pärjatud Sturgill Simpsoni ansamblist. Joamets kommenteeris, et teda ootavad ees muudatused ning elu töökaim aasta. |
Esimest korda kuulus Hougland võidukasse olümpiameeskonda 1952. aastal Helsingis, mil ta oli koondises üks seitsmest Kansase ülikooli tudengist. Neli aastat hiljem pääses Hougland kaptenina ka Melbourne'i olümpiale. Siis mängis ta igapäevaselt National Industrial Basketball League'i (NIBL) klubis Phillips 66ers.
USA koondis mängis mõlemas korvpallifinaalis üle Nõukogude Liidu koondise. Nii aitas mõlemal turniiril keskmiselt 5,8 punkti kogunud Hougland kaasa sellele, et Helsingis jäid teiste seas hõbedale ka Joann Lõssov ja Heino Kruus.
NBA-sse Hougland ei jõudnud ning pärast korvpallurikarjääri lõpetamist tegutses USA õhujõududes ja ettevõtluses, kust läks pensionile 1991. aastal. | Suri olümpiaajalugu teinud USA korvpallur | https://sport.err.ee/294699/suri-olumpiaajalugu-teinud-usa-korvpallur | Kansases suri 86 aasta vanuselt ameeriklane William "Bill" Hougland, kes esimese korvpallurina ajaloos jõudis kahe olümpiakullani. |
Rahvapensioni määr on pärast indekseerimist 175,94 eurot, 15-aastase pensioniõigusliku staažiga inimese vanaduspension on pärast indekseerimist 248,41 eurot, 30-aastase staažiga inimesel 334,91 eurot, 40-aastase staažiga inimesel 392,58 eurot ning 44-aastase staažiga inimesel 415,65 eurot.
Riiklike pensionide indekseerimise maksumus käesoleval aastal on ligikaudu 65,5 miljonit eurot. Riiklikke pensione indekseeritakse 417 516 pensionäril.
Pensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Tarbijahinnaindeks tõusis 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 0,1 protsenti ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv on rahandusministeeriumi andmetel 6,4 protsenti. | Valitsus kinnitab pensione aprillist 5,1 protsenti tõstva eelnõu | https://www.err.ee/583612/valitsus-kinnitab-pensione-aprillist-5-1-protsenti-tostva-eelnou | Valitsus kiidab neljapäevasel istungil tõenäoliselt heaks eelnõu, mis tõstab pensionite indekseerimisega aprillist pensioneid keskmiselt 5,1 protsendi võrra. |
ERR.ee on varasemalt mitmel korral kirjutanud, et EV100 toimkond valmistas juubeliaasta raamatuhanke ette, eelnevalt kirjastustega konsulteerimata. Pärast hanke väljakuulutamist kerkinud kriitika peale korraldas toimkond kirjastustega kohtumise, kust laekus mitu ettepanekut hanketingimuste muutmiseks.
Mõned ettepanekud võetigi vastu ning hange lükati kahekümne neljandal tunnil edasi.
"Näiteks ei ilmu EV100 raamatusarjas ülevaadet Eesti raha ajaloost, kuid uue raamatuna lisandus nimekirja ülevaade Eesti õigusest. Muudeti ka käsikirjade üleandmise aegu," kirjeldas EV100 toimkonna liige Merje Klopets hankesse tehtud muudatusi.
Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 28. veebruar. Klopetsi sõnul lükati hanke tähtaeg edasi tingimuste muutmise tõttu, samas aga tehti seda alles 27. veebruaril ehk päev enne pakkumuste esitamise tähtaega, mistõttu peavad kirjastuste esindajad võimalikuks, et hange oleks muidu läbi kukkunud ning hanke toimkond pidi olema sellest teadlik.
Kirjastuste liidu juhatuse liige, kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter ütleb, et tema on seni kuulnud vaid kahest võimalikust pakkujast ning ta ei usu, et hanketingimuste muutmine selles muutusi toob.
"Mul ei ole täpseid andmeid konkursil osalejate kohta, kuid olen kuulnud ühe osapoole huvist osaleda ja teise kaalumisest sellel osaleda. Ma ei näe võimalust, et osalejaid või vähemasti tõsiseid taotlejaid saaks olla suurusjärgu võrra rohkem," selgitas Vahter ERR.ee-le. "Hanke tingimusi tuli muuta kirjastuste ettepanekute pärast. Tähtaega pikendati tõenäoliselt sellepärast, et keegi palus dokumentide vormistamiseks lisaaega ja et vältida pisut piinlikku olukorda, kus pakkumisi on ainult üks või kaks."
Vahter tunnistas, et kirjastus Tänapäev küll kaalus osalemist, ent loobus sellest mõttest.
"Sellel hankel osalemine sobib ainult väga spetsiifilise profiiliga kirjastusele - eeldus on tugev seos ühega kahest meediakontsernist," viitas Vahter Ekspress Grupile ja Postimees Grupile. "Hanke tingimusi vahepeal küll mõnevõrra täpsustati, kuid see ei muutnud meie jaoks asja. Ainus võimalus osaleda olnuks koostöö ühega kahest meediakontsernist, mida aga praegu ei ole plaanis teha."
EV100 raamatuhange näeb ette 44 kogumikteose üllitamist ja turundamist järgmisel, Eesti juubeliaastal. Teoste autorid ja sisu on hanke korraldaja poolt juba ette antud.
Raamatuhanke uueks tähtajaks on 20. märts. | EV100 toimkond lükkas raamatuhanke tähtaega edasi | https://www.err.ee/583610/ev100-toimkond-lukkas-raamatuhanke-tahtaega-edasi | EV 100 toimkond lükkas Eesti Vabariigi juubeliaasta suurejoonelise riikliku raamatuhanke tähtaja viimasel hetkel edasi. |
Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing ei toetanud Simmi (69) ennetähtaegset vabastamist, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Praeguseks on Simm kandnud karistusest ära üle kahe kolmandiku ja tulenevalt seadusest peab kohus otsustama, kas ta ilma elektroonilise valveta ennetähtaegselt vabastada või mitte.
Harju maakohus tunnistas Simmi 2009. aasta 25. veebruaril süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR).
Kohus karistas Simmi 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.
Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõppeb 18. märtsil 2021.
Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 155 000 krooni ehk ligi 1 380 000 eurot.
Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas Simm SVR-ile ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente. | Herman Simmi võimalik vanglast vabastamine selgub nädala pärast | https://www.err.ee/583611/herman-simmi-voimalik-vanglast-vabastamine-selgub-nadala-parast | Tartu maakohtu Valga kohtumaja vaagis kolmapäeval riigireetur Herman Simmi enne tähtaega vanglast vabastamist ning teeb selle kohta määruse järgmisel kolmapäeval. |
Todt sõnas FIA Auto ajakirja vahendusel, et muudatuse eesmärgiks on teha loogiline püramiid, kus kõige madalamal astmel asuks kardisport, millele järgneksid vormel-4, vormel-3, vormel-2 ja viimasena vormel-1.
Eelmisel nädalal rääkis sama juttu F1 sarja värske mootorispordi-alane tegevjuht Ross Brawn, kelle sõnul tuleks võtta õppust MotoGP-st ning laiendada F1 nädalavahetuse koosseisu.
"Mulle meeldiks näha, et vormel-2 ja vormel-3 oleks osa šõust ning nende sõitjad jõuaks vormel-ühte," lausus Oxfordis raamatuesitlusel viibinud Brawn. "Nii et võistlusele minnes näed vormel-2 ja vormel-3 sarja noori kutte, kelle nimed on vormel-1 sarja jõudes juba tuttavad."
GP2 sarja masinad on ka seni enamasti vormel-1 nädalavahetustel osalenud. Sarjas sõitnud meestest on hiljem F1 sarjas maailmameistriks tulnud nii Lewis Hamilton kui ka Nico Rosberg. Samas hiljuti kuningliku vormelisarjaga liitunud Max Verstappen, Daniil Kvjat, Esteban Ocon, Lance Stroll ja Pascal Wehrlein on leidnud tee F1 maailma muul viisil.
Tänavune GP2 sari algab aprilli keskel Bahreinis. Kokku sõidetakse 11 etappi. Mullu tuli meistriks prantslane Pierry Gasly, kes edestas kaheksa punktiga itaallast Antonio Giovinazzit. | Autospordimaailma on tekkimas vormel-2 sari | https://sport.err.ee/294698/autospordimaailma-on-tekkimas-vormel-2-sari | Rahvusvahelise autospordiliidu presidendi Jean Todti sõnul on seni GP2 sarjana tuntud võidukihutamine muutumas tulevikuks vormel-2 sarjaks. |
Kui mõned väljaanded on nentinud, et olukord pole nii hull, kui uudiste põhjal mõnikord tundub, siis mõned võttegrupid pole lasknud end parajasti kohatud rahulikust vaatepildist heidutada. Nii olevat näiteks üks Vene võttegrupp pakkunud kohalikele immigrandi päritolu noorukitele raha, et nad telekaamerate ees rahutusi korraldaksid, vahendasid The Local ja Foreign Policy.
"Nad tulid meie juurde ja ütlesid, et tahavad natuke " action -it" näha. Nad tahtsid igaühele meist 400 krooni maksta," meenutas Rinkeby elanik Mohammed Taani raadiokanalile Radio24syv intervjuud andes.
Noormees ütles, et ta ei ta, millist väljaannet nad esindasid, kuid võttegrupp oli end tutvustanud Vene ajakirjanikena ning nad rääkisid omavahel keeles, mis meenutas Mohammedile vene keelt. Noorukite kohtumine väidetavate Vene ajakirjanikega leidis aset 22. veebruaril ehk kaks päeva pärast samas piirkonnas toimunud kokkupõrget politsei ja märatsejate vahel.
"Kui me nendega rääkisime, saabus meie juurde politsei. Me ei tahtnud midagi sellist teha. Kuid kui politsei Vene ajakirjanike juurde tuli, hakkasid viimased ütlema, et need olime hoopis meie, kes olevat öelnud, et me oleme valmis neile 400 krooni eest action -it näitama," meenutas Mohammed.
Radio24syv ajakirjanik Tinne Hjersing Knudsen, kes nimetatud noormeestega vestles, kinnitas The Localile, et nad rääkisid sellest juhtumist talle pärast seda, kui ta küsis noorukitelt, mida nad arvavad Rinkeby kuvandist rahvusvahelises meedias.
"Minu ülesanne Rinkebys oli lihtsalt minna sinna, olla seal neli päeva ja selgitada välja, kas see koht on tõesti nii hull, nagu seda on näidatud. Ma küsisin noorukitelt, mida nad arvavad meediakajastusest ja nemad vastasid, et see on olnud halb kõigi maade väljaannete poolt ning et Vene võttegrupp oli neile pakkunud raha, et nad kaamera ees action -it teeksid," märkis Taani ajakirjanik ja lisas, et ta rääkis sellest teemast kahe noormehega eraldi ja mõlemad rääkisid talle sama lugu.
Stockholmi politsei kinnitas The Localile, et nad on nendest väidetest teadlikud, kuid täpsemat informatsiooni neil pole. "Me ei kommenteeri kuulujutte," sõnas politsei pressiesindaja.
Taani ajakirjanik Knudsen tunnistas, et talle jäid Rinkebyst vastakad muljed. "Ma leidsin eest Rinkeby, mis oli täis pinget, kuid mis oli suhtelist rahulik ja vaikne, kui mina seal olin. Ma rääkisin paljude elanikega, kes on väsinud linna halvast mainest ning soovisid näidata Rinkeby häid külgi ja seda nad ka tegid. Ma kohtusin paljude meeldivate inimestega, kes elavad raskes olukorras ja halvas piirkonnas, kus on palju kuritegevust," nentis ta.
Kui 2013. aastal tabasid Husby linnaosa massirahutused süüdistati ka Rootsi kõmulehti selles, et nad olevat noorukitele maksnud, et need "võimaldaksid" neil saada pilte tänavatel põlevatest autodest. Julgeolekupoliitika analüütik Patrik Oksanen aga rõhutas, et äsjaseid väiteid tuleb vaadata laiemas kontekstis ehk võttes arvesse seda, kuidas Rootsit Venemaa meedias viimasel ajal kujutatakse.
Oksanen juhtis tähelepanu sellele, et kui Rootsi väljaandeid süüdistati omal ajal selles, et nad maksid selle eest, et neil oli võimalik reaalset sündmust filmida, siis äsjane süüdistus seisneb selles, et võttegrupp maksis sündmuse tekitamise eest. "See lugu sobib hästi hästi Venemaa infosõjaga. Venemaa-poolset infosõda kujutatakse paljudes erinevates julgeolekuraportites sarnaselt - sellega soovitakse näidata Euroopat kaosesse paiskunud kohana ja sellega soovitakse tekitada pingeid nii riikide sees kui ka nende vahel lootuses, et nii Euroopa Liit kui ka NATO kukuvad ajapikku selle surve all kokku. Siis saab Venemaa taastada oma mõjupiirkonna ning olla tänasega võrreldes tugevamas seisus," selgitas ta.
"Loomulikult on raske hinnata selle väite usaldusväärsust, kui pole ise nende inimestega rääkinud, kuid see pole põrmugi võimatu," kommenteeris Taani raadiokanali uudist Sydsvenskani ajakirjanik ja Vemeaad uuriv analüütik Kalle Kniivilä ja meenutas hiljutist Vene telekanali NTV reportaaži, kus näidati Rootsit kui riiki, mis on immigratsiooni tagajärjel täielikult kokku kukkumas.
"Suur Vene telekanal NTV, mis mõni päev tagasi Rinkebyst uudise tegi, on tuntud muuhulgas ka Vene opositsiooni kohta laimufilmide tootmise poolest, ajakirjanduslike põhimõtete järgmise valdkonnas nad nii tuntud paraku ei ole. NTV reportaažis saab vabalt näha seda, kuidas sõidab mööda Soome politseiauto, kui jutt käib tegelikult Rootsist," lisas ta.
NTV ei soovinud Rootsi meediaväljaannetele hiljutise kajastuse asjus kommentaari anda.
Foreign Policy omakorda nendib oma artiklis, et Venemaa infosõda Rootsi vastu on märgatavalt intensiivistunud seoses sellega, et Stockholm on viimasel ajal suhteid NATO-ga süvendanud. | Meedia: Vene võttegrupp pakkus Stockholmi äärelinna noortele mürgli korraldamise eest raha | https://www.err.ee/583609/meedia-vene-vottegrupp-pakkus-stockholmi-aarelinna-noortele-murgli-korraldamise-eest-raha | Nii USA presidendi Donald Trumpi väited Stockholmi kohta kui ka Rootsi immigratsioonipoliitika laiemalt on toonud kaasa selle, et Stockholmi immigrantide poolt asustatud linnaosadesse on saabunud viimasel ajal palju välismaised ajakirjanikke tegeliku olukorraga tutvuma. |
See oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga mida kandsid inimesed siis jalas? Vanemad inimesed kindlasti talviti vilte, sügisel kalosse, kummikud, kingi, saapaid, tenniseid, ketse, kindlasti kõigil midagi oli, Nõukodudes Eestis ei käinud keegi paljajalu. Kui, siis tegi seda vaid mõni üksik külahull.
Adidase tossudest ja nende peal ilutsevatest kolmest triibust võis vaid und näha. Aga just sel aastal tuli Adidas välja avastusliku ideega, et nende jalanõudel saab edaspidi ilutsema kolm triipu!
Tänasel päeval selle peale mõeldes tunduvad need kolm triipu nii loomulikud ja ainumõeldavad, kuidas siis muidu! Adidas ilma kolme triibuta oleks nagu kolmainsus ilma isa või püha vaimuta.
Adidas on Saksamaa firma ja selle ettevõte nimi tuleb tema looja Adolf Dassleri nimest. Meest kutsuti ka Adiks, kus loogiliselt tuleb Adidase nime esimene pool, ja Adidase teine pool tuleb siis perekonnanimest Dassler. Saabki kokku Adidas.
Kuigi, kui võtta ta pärisnimi Adolf, saaks ka nime Adodas. Aga ju on olemas sellise firmamärgiga botaseid nagu Adodas, neid leiab hästivarustatud avaturgudelt. Muuseas, Adidas on enda triipudega sandaale ja plähve nimetanud Adilettideks.
See Adi Dassler oli nutikas mees! Kui tänapäeval on see niivõrd loomulik, et üks sportlane reklaamib Pumat, teine Nike´t, siis Adidas oli esimene ettevõte, kes viiekümne kuuenda aasta suveolümpiamängudel kasutas oma toodete reklaamimiseks tuntud sportlasi." | Ilus aasta 67. Adidase triibud | https://kultuur.err.ee/316122/ilus-aasta-67-adidase-triibud | 1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult. |
Finaaletapi põhidistantsiks oli 10 km ja noortel 4 km. Seekord parimate väljaselgitamine toimus distantsi läbimisel saavutatud keskmine võimsus jagatud võistleja kehakaaluga (W/kg). See on üks oluline näitaja ratturile, kes soovib edukas olla mägistel trassidel.
Põhidistantsil päeva kiireima aja sai kirja Rivo Pajur - 12.24,22 – , kes sai distantsi läbimise keskmiseks võimsuseks 413 W. Talle järgnesid Lauri Peil (412 W) ja Karel-Georg Nõmm (408 W). Kuid peale jagatist tõusis päeva parimaks 12. aega näidanud Eesti meister maratonis Peeter Tarvis. Ta oli ainuke, kes sai võimsuse ja kaalu suhte näitaja üle viie (5,29 W/kg). Talle järgnesid Rivo Pajur tulemusega 4,84 W/kg ja Kaarel Tomson tulemusega 4,72 W/kg.
Naiste arvestuses oli päeva parim parasportlane Mari-Liis Juul, kes sõitis õrnema soo esindajatest päeva kiireima aja. Ta võitis tulemusega 3,81 W/kg. Talle järgnesid Marina Pavlishina tulemusega 3,37 W/kg ja Eve Laas tulemusega 2,94 W/kg.
Noorte arvestuses võidutses Romet Pajur, kes noorte seas küündis ainukesena maagilise 5 W/kg piirini. Talle järgnesid Andris Roland Saar ja Gregor Kokk.
Kõikide parimate autasutamine toimub 15. aprillil Pirita Velodroomil. | Wattbike'i Tallinna meistriks tuli Peeter Tarvis | https://sport.err.ee/294616/wattbike-i-tallinna-meistriks-tuli-peeter-tarvis | Pühapäeval, 5. märtsil selgusid Tallinna meistrivõistluste siseratastel Wattbike üldvõitjad. Absoluutarvestuses oli enne viimast etappi esikoha kindlustanud Indrek Vait. Noorte arvestuse esikoha saatus selgus pühapäeval, kui sarja parimaks osutus oodatult Gregor Kokk. |
Kohus kuulas kolmapäeval viimase kahe tunnistaja ütlusi ning jätkab protsessi 23. märtsil kohtuvaidlusega, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.
27. veebruaril alanud protsessil tunnitas Vorobei (36) ed tapmises süüdi.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi tulistas Vorobei Tarankovi (63) surnuks mullu 13. septembril Läänemaal Saunja külas tekkinud tülis.
Süüdistuse järgi läks Vorobei mullu 13. septembril Saunja lahe äärde Supeluse kinnistule, kus Tarankov kalastamas oli.
Vorobei sõnul tekkis tüli sellest, et ta oli andnud Tarankovi teadmata garantii kütuseärile just sellega, et ta oli Tarankovi lähedase peretuttava poeg.
Kuna Vorobeile tundus, et tüli tõttu Tarankoviga on tema ja tema lähedaste elu ohus, siis tulistas ta kaasas olnud püstolist CZ seitse korda Tarankovi kehasse ja pähe, mistõttu too kohapeal suri.
Vorobei põgenes kuriteopaigast, kuid kui talle meenus, et unustas sinna oma mütsi, läks tagasi ja leidis mütsi üles, ühtlasi tõstis ta Tarankovi surnukeha tema maasturisse.
Kuriteopaigast minema sõites peitis Vorobei tapmiseks kasutatud püstoli Lääne-Nigula vallas Keedika külas maasse ning sõitis Tallinnasse, kus viskas ära oma verised riided.
Tarankovi surnukeha leiti järgmise päeva pärastlõunal tema maasturist, kuhu Vorobei oli ta pärast tapmist tõstnud.
Keskkriminaalpolitsei pidas Tarankovi lähedase peretuttava poja Vorobei tapmises kahtlustatuna kinni mullu 22. septembril Tallinnas ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.
Samal päeval näitas Vorobei politseile ette ka koha, kuhu ta püstoli oli peitnud.
"Kahtlustatav peeti kinni vahetult enne Nikolai Tarankovi matuseteenistust," on ERR.ee-le öelnud keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juht Rene Kanniste.
Keskkriminaalpolitsei politseimajor Ago Leis ütles ERR.ee-le, et Vorobei tegutses üksi ning ettekavatsetult.
Leisi sõnul ei ole uurimine tuvastanud kellegi teise seotust Tarankovi tapmisel.
"Tapmise motiive oli mitu, peamiseks aga isiklik solvumine, pettumus, mis viis kauaaegsed tuttavad nii kaugele, et teineteist ei mõistetud. Süüdistataval olid Tarankovi suhtes teatud ootused, ta ootas abi, kuid sellest Tarankov keeldus. Tegemist ei olnud hetkeemotsioonidega, kohtumiseks oli vaid üks kindel põhjus," märkis Leis.
"Kuigi meil oli kahtlusi õige inimese suhtes juba loetud päevade jooksul, tuli koguda piisavalt tõendeid. Selleks kulus mitu päeva tööd sündmuskohal ja toiminguid mujal. Metsaala, mis tuli väga põhjalikult läbi kammida, oli suur ning, iga jälg aga olulise tähtsusega," selgitas Leis.
Riigiprokurör Vahur Verte rääkis ERR-i raadiouudistele, et Tarankov ei kiitnud heaks Vorobei poolt ette võetud ärilisi samme ning andis mõista, et seetõttu võib Vorobei elu olla ohus.
"See oht, mida Vorobei ise enda sõnul pidas ka reaalseks, tulenes eeskätt Nikolai Tarankovile omistatud positsioonist ja tingiski selle, et eelmise aasta 13. septembril valis Vorobei viisi, mille abil oli tema hinnangul ainuvõimalik sellest probleemist lahti saada või vabaneda," tõdes Verte.
Verte nentis, et kas tapmine oli ainus viis või alternatiiv, mida Vorobei kaalus, selgub kohtupidamise käigus.
Tarankovi peeti Eesti organiseeritud kuritegevuse ja selle katusorganisatsiooni ehk ühiskassa juhiks 1990-ndatest aastatest.
Karistusseadustik näeb tapmises süüdimõistmisel ette kuue- kuni 15-aastase vangistuse. | Tarankovi tapmises süüdistatava protsess jätkub märtsi lõpus kohtuvaidlusega | https://www.err.ee/583606/tarankovi-tapmises-suudistatava-protsess-jatkub-martsi-lopus-kohtuvaidlusega | Pärnu maakohus jätkab Eesti kuritegeliku ilma juhi Nikolai Tarankovi tapmises süüdistatava Juri Vorobei protsessiga märtsi lõpus kohtuvaidlusega. |
Olen Madise juures ravil olnud lindusid ja loomasid varemgi külastanud ning tean, et kahjuks ei ole pliimürgistus midagi uut. Noor teadlane kirjeldab murelikult: "Aastas jõuavad minuni umbes 15 merikotkast. Neist üle poolte on haiguse või surma põhjuseks pliimürgitus. 15 lindu ei ole tegelikult mingi suur number, aga me peame arvestama, et tegemist on mingi protsendiga, mida me suudame juhuslikult leida ehk jäämäe tipuga."
Konkreetse merikotka verest mõõdetud pliisisaldus ulatus 65 mikrogrammini detsiliitri kohta – ime, et raskesti hingav lind kliinikumi jõudes veel elus oli. Kotka surmamiseks piisab vaid paarist liivatera suurusest pliifragmendist linnu kohta. Suure tõenäosusega sõi lind kas jahimeeste poolt haavatud looma või metsa jäetud trofeelooma jäänuseid, mis sisaldasid pliist haavlifragmente, kirjutab Randel Kreitsberg ajaveebis Zooloogid 2.0.
Paradoksaalsel kombel on need just jahimehed ja kalamehed ehk reeglina loodust hinnata ja kaitsta oskavad harrastajad need, kelle loodusenautimise tulemusena saab keskkond toksilise pliiga reostatud.
Pliihaavlid kui ülemaailmne probleem
Eestis keelati veelinnujahil pliihaavlite kasutamine 2013. aastal, mil astuti järjekordne samm Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse rahvusvahelise kokkuleppe (AEWA) kehtestamisel. AEWA on 1995. aastal sõlmitud rahvusvaheline looduskaitselepe, millega on praeguseks liitunud 71 riiki ja Euroopa Liit. Ühiselt kaitstakse märgaladega seotud rändlinde, kokku 255 linnuliiki.
AEWA andmetel sattus/ladestus näiteks Kanada märgaladele 1991. aasta jahihooajal (enne pliihaavlite keelustamist Kanadas) jahipidamise tõttu enam kui 2000 tonni pliihaavleid, Prantsusmaal 6250 tonni ja Hispaanias 5000 tonni (Kaupo Kindsigo, "Sinu Mets").
Pliihaavlite kasutamise rahvusvaheline keeld tulenebki plii kahjulikkusest. Lisaks raibetest toituvatele kotkastele on plii ohuks veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes neelavad pliihaavleid toiduotsimise käigus. Otseselt mõjutab see parte, hanesid ja luiki ning omakorda neist toituvaid loomi. Populaarsetes linnujahi kohtades võib ka Eestis olla pliihaavlite hulk veekogu põhjas väga suur. Jahifoorumitest leiduvate hinnangute kohaselt võib ühe päevaga ühe küti poolt keskkonda jõudva pliihaavlite kogus ulatuda kuni kolme kilogrammini. Röntgenpilt Põlvamaal lastud hundi rindkerest, kus on näha hulgaliselt heledaid pliihaavli fragmente. See trofeelooma rümp pidi rändama metsloomade söödaplatsile (kus ka kotkad toituvad), kuid õnneks sattus Madis Leivits looma jäänuseid pildistama, et näidata kui saastunud üks loom olla võib. Söödaplatsile see õnneks enam ei jõudnud.. Autor: Madis Leivits/Zooloogid 2.0
Olgugi et põhjused on inimlikult mõistetavad, tõi pliihaavlite keeld kaasa vastakaid arvamusi. Alternatiivse jahimoonana on võimalik kasutada terasest haavleid ja ka vismut-, tsink-, tina-, molübdeen- ja volframhaavleid ning nende sulameid – tõsi, oluliselt kallima hinna eest. Terashaavlite kasutamisele üleminek võib eeldada osade küttide jaoks uue terashaavlitele vastupidava relva soetamist ning teistsuguse lennu ja kergema kaaluga haavlitega laskmisega harjumist. Harjumused on aga aeglased muutuma.
Samal ajal ei ole keelatud pliihaavlite kasutamine küttimiseks metsas veelindude hulka mitte kuuluvaid linnuliike, jänest, hunti, ilvest ja teisi haavlitega kütitavaid ulukeid. Haavlitega pihta saanud, kuid elusalt põgenenud loomi kutsutakse jahipraagiks ning need on kotkastele kergeks saagiks.
Seega laskekanal ja selle ümbrus, trofeeloomade saastunud lihakeha ja teised loomad, keda me jahime, aga ei tarvita ning jätame looduskeskkonda, on oluline koht, kuidas jõuab antud mürk loomadeni. Kui mürgistusest nõrgad või surnud loomad omakorda ära konsumeeritakse, liigub organismi ladestunud plii omakorda edasi järgmisse looma.
Ja asi muutub veel keerulisemaks… nimelt madalad kontsentratsioonid, mis ei tapa ja ei põhjusta kliinilist haigust, kahjustavad elundeid, sh närvisüsteemi ja nägemist, mille tõttu on tõenäosus sattuda õnnetusjuhtumitesse kõrgem. Seda on nähtud Põhja-Ameerikas valgepea merikotkaste ja kalifornia kondori puhul. Alles paar nädalat tagasi jõudis meile kanakull, kes oli õnnetusse sattunud ja ta verest sai ka pliisisaldust mõõdetud, see oli seal täitsa olemas. Seega võib täiesti olla, et antud kanakull sattus õnnetusse raskemetalli kahjustuste tõttu," selgitab Madis.
Kalameeste poolt vette jäetud õngetinade tonnid
Ma ei liialda palju, kui ma ütlen, et ka kalameeste poolt jõuab Eesti keskkonda tonnide viisi pliid sisaldavaid õngetinasid. Ma olen ise lapsest saati kala püüdnud ning selle käigus mitmeid ja mitmeid kilosid kalapüügi rakendusi erinevate veekogude põhja jätnud. Meenutan õudusega lapsepõlvest pärit harjumust tinahaavel õngenööri ümber hammastega kinni pressida (patt tunnistada, aga olen seda teinud ka hiljem, juba teadlikuna selle meetodi kahjulikkusest). Õnneks ei neelanud ma seda tehes ühtegi alla.
Tinast raskuste veekogudesse jõudmine kasvas hüppeliselt populaarsete silikoonist lantide, jigide ja võdikute, kasutuselevõtuga – põhjalähedaste kalade püügiks kasutatavaid landiraskuseid jääb aktiivsematel kalameestel veekogude põhja igal aastal kilode kaupa. Kalamehi on Eestis aga mitukümmend tuhat.
Kalameeste endi kaitsmiseks on loodud mitmesuguseid juhendmaterjale, (et ennetada minusuguseid tinahammustajaid), sest plii on organismis veres, neerudes, maksas ja luudes kogunev raskemetall, mille kahjulikud mõjud võivad ilmneda ka aastate pärast. Kahjustuste hulgas on närvi- ja seedesüsteemi, neerude ja aju kahjustused ning probleemid vereloomega. Laste puhul kaasnevad pliimürgitusega käitumisprobleemid, kuulmislangus, aeglustunud kasv, vähenenud õppimisvõime ja üldine areng.
Vähem räägitakse õngetinade mõjust veekeskkonnale. Tõsi, pliid sisaldavad õngeraskused on reeglina niivõrd suured, et nende ekslik sissesöömine veeloomade poolt on vähetõenäoline. Küll talletub aga plii aastakümneteks veekogude põhjamudasse, mõjutades aineringeid ning avaldades toksilist mõju keskkonnale, millest kunagi hakkavad kala püüdma meie lapsed ja lapselapsed. Ka kurikuulus putukamürk DDT, mis keelustati arenenud riikides juba aastakümneid tagasi, on keskkonnas endiselt leitav. Omaaegsed kogused olid niivõrd suured ning aine ise sedavõrd püsiv.
Sarnaselt pliihaavlitele on ka pliist õngeraskustele alternatiive (ning on riike, kus pliid sisaldavad õngeraskused on keelatud): on tinast (element Sn), volframist ja isegi looduslikust kivist õngeraskuseid. Näiteks talvisel kalapüügil on volfram saanud üheks levinuimaks kirptirkude tootmise materjaliks. Taaskord, alternatiivid on kallimad – kuid hobi ongi juba oma olemuselt midagi, millele peale makstes tasuvust ei oodata.
Kokkuvõtvalt –
nii pliihaavlitele kui pliid sisaldavatele õngeraskustele on alternatiive. Need maksvad küll rohkem, kuid siinkohal esitaksin ühe kulunud reklaamilause: "see on miski, mille pealt kokku hoidmine ei tasu ära". Minu huvi ja soov on, et looduskeskkond, nii vähe kui meil seda alles on, oleks koht, kus loom võib toitu otsida ilma pliimürgitusega riskimata ning veekogude põhja kogunevad õngetinad ei mürgita meie veekogusid selliselt, et 20 aasta pärast kalad süüa ei kõlba.
PS – merikotkas jõudis Madise juurde kahjuks liiga hilja ning on praeguseks surnud. | Pliist haavlid ja õngetinad mürgitavad aastas kümneid merikotkaid | https://novaator.err.ee/294264/pliist-haavlid-ja-ongetinad-murgitavad-aastas-kumneid-merikotkaid | Eesti looduskeskkonda jõuab jahi- ja kalameeste vahendusel tuhandeid kilogramme pliid. Raskemetallist põhjustatud mürgistus tekitab merikotkastel tajuhäireid ja võib päädida lindude hukkumisega. |
Kohus karistas Teppi tingimisi üheaastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati kohe ühe kolmandiku võrra. Nii jäi tema lõplikuks karistuseks tingimisi kaheksa kuu pikkune vangistus.
Lisakaristusena võttis kohus Tepilt juhtimisõiguse ära kaheksaks kuuks.
Kaitseväe pioneeripataljoni ülem, kolonelleitnant Eero Tepp sõitis eelmise aasta 30. oktoobril purjuspäi Tallinna–Narva maantee Sämi ristis autoga tagant sisse 74-aastase mehe juhitud sõidukile ja põgenes.
Üksi maanteele jäänud pensionär helistas politseisse, andis avarii põhjustanud auto andmed ja politsei pidas õnnetuspaigast ligi 20 kilomeetrit eemal Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee 168. kilomeetril Tepi kinni.
Politsei tuvastas juhil alkoholijoobe ja käivitas kriminaaluurimise, mis päädis talle süüdistuse esitamisega ja kriminaalasja kohtusse saatmisega.
Mullu 1. novembril astus Tepp kaitseväe teenistusest tagasi ning on nüüd ametis Kaitseliidus. | Kohus karistas purjuspäi avarii teinud ohvitseri tingimisi | https://www.err.ee/583605/kohus-karistas-purjuspai-avarii-teinud-ohvitseri-tingimisi | Viru maakohus karistas endist pioneeripataljoni ülemat, praegust Kaitseliidu ohvitseri Eero Teppi purjuspäi avarii põhjustamise ja õnnetuskohalt põgenemise eest tingimisi vangistusega. |
„Mäletatavasti esitas Keskerakond eelmistel kohalikel valimistel linna raha eest valminud Tallinna positiivset programmi kui enda valimisprogrammi. Vaatamata sellele, et selline tegevus sai neli aastat tagasi palju kriitikat, on taas tuldud enne valimisi volikogu ette Tallinna positiivse programmi algatusega. Eelmise programmi koostamiseks korraldati konverentse, kohtumisi vabaühenduste ja linnakodanikega ning seda kõike tehti linna eelarvest. Tundub, et nii läheb ka tänavu,“ ütles Kukk.
Kuke sõnul on väga tervitatav, et linnavalitsus kaasab elanikke ja tunneb huvi selle vastu, mida linnas võiks paremini teha, kuid kui sellest koorub lõpuks välja linna valitseva erakonna valimisprogramm, siis see on lubamatu.
„Linnajuhtidel on aeg aru saada, et linna ja Keskerakonna rahakott ei ole ühine ning iga erakond peaks tegema oma valimiskampaaniat ja ka koostama valimisprogrammi ikkagi enda vahenditega,“ ütles Kukk.
Aas: küsitlustulemusi võivad kasutada kõik erakonnad
Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas (KE) selgitas ERR-ile, et Keskerakoonna valimisprogramm koosneb kolmest osast: esiteks Keskerakonna üleriigilised lubadused, teiseks Tallinna suuremad ülelinnalised lubadused, mida koostab erakond ise, kolmandaks, nagu Aas nimetab, inimlähedasem linnaosade programm, mille koostamisel saavad kaasa rääkida ka linnaelanikud ehk nn "Positiivse Tallinna programm".
"See, et Keskerakonnal on endiselt selline populaarsus, see tuleneb tegelikult meie tegevustest linnas. Loomulikult me oleme aluseks võtnud need küsimused, mida on inimesed välja pakkunud ja see küsitlus ei ole ju meie jaoks salajane," viitas Aas võimalusele tutvuda linlaste tehtud ettepanekutega. "Kui keegi teine erakond tahab kasutada neidsamu küsimusi või ettepanekuid oma valimisplatvormis, siis ega see ei ole kellelegi keelatud," pareeris Aas süüdistusi linna raha toel valimislubaduste koostamist.
Kas see tähendab, et Keskerakonna komme linna raha eest tellitud küsitluse põhjal ametnike poolt kokku pandud lubadused oma valimisvankri ette rakendada säilib, Aas selget vastust ei andnud.
"Ma isegi oska vastata, kas midagi muutub või ei muutu," teatas Aas. "Sada protsenti see kindlasti ei ole samamoodi kui eelmine kord, aga see, et me inimeste käest küsime, mis nad tahavad ja soovitame tegelikult kõikidel erakondadel sellest lähtuda, mida inimesed on tahtnud, aga loomulikult sinna juurde tulevad veel ka teised punktid, mis on rohkem poliitilised punktid, mis siis on erakonna poolt."
Kui palju taas just valmisteaastal korraldatav linnaelanike küsitlus maksma läheb, Aas öelda ei osanud, kuid kutsus kõiki erakondi üles seda kasutama.
Michal: Ratas hoiab Savisaare vihmavarju edasi
Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal taunib Keskerakonna Savisaare-aegse valitsemisstiili jätkumist.
"Positiivseks osutunud proovi diagnoos on üsna ilmne, patsient nimega Keskerakond ei häbene vähimatki oma soovide ja maksumaksja rahakoti ühendamist. Pole aastaid häbenenud ja ei häbene ka Jüri Ratase juhtimisel. Valimiseelsete küsitluste ja telgituuride korraldamine ning selle miljonite eest propagandistlik näitamine Tallinna TV-s või Pervõi Baltiskii Kanalis peaks kõigile valijatele ütlema, et Jüri Ratas hoiab endiselt Savisaare vihmavarju. Osadele see küllap isegi meeldib," oli Michal oma kommentaaris ERR.ee-le irooniline.
Michal leiab, et linnaelanike huvidega tuleb otsuseid tehes arvestada pidevalt ning kaasamismehhanismid olema püsivad, mitte jääma vaid valimiseelseks propagandaks.
"Majandusministrina ei asunud me riigis korraldama küsitlust, kui mitu inimest siiski soovib Haabersti või Russalka ristmiku uuendamist, vaid teades, et see on vajalik, leidsime raha eelarvesse. Ka Tallinna - Tartu maantee laiendusega saaks mõlemas maantee otsas küsitluse teha. Pakun juba ette kihlvedu, et neljarealine tee leitakse sõitjate poolt vajalik olevat," tõi Michal paraalleeli. "Reformierakonna poolt võin rahulikult öelda, et koostöö Tallinnas kodanikuühenduste, asumiseltside, ekspertide ning ettevõtlike inimestega peab linna juhtimisel olema eeldus. Uudis saab olla selle koostöö puudumine, mitte selle toimumine." | Tallinna opositsioon taunib Keskerakonna plaani valimisprogramm taas linna rahaga koostada | https://www.err.ee/583592/tallinna-opositsioon-taunib-keskerakonna-plaani-valimisprogramm-taas-linna-rahaga-koostada | Tallinna linnavolikogu revisjonkomisjoni liikme Kaido Kuke (IRL) sõnul plaanib Keskerakond koostada oma valimisprogrammi Tallinna kohalikeks valimisteks taas linna raha eest. Nimelt jõuab neljapäeval linnavolikogu ette eelnõu, millega algatatakse uus “Tallinna positiivne programm” kuni järgmiste kohalike valimisteni. Programm koostatakse linnaelanike küsitluse põhjal, mille tellib maksumaksja raha eest Tallinna linn ja mille küsitlustulemuste põhjal koostavad Tallinna linnaametnikud. |
"Põhivoomeedias räägitakse laste vaimse tervisega seonduvatest probleemidest üha rohkem. Seal on faktid taga. Diagnoose pannakse sagedamini ja ka rohkem noori saab ravi. Meedia arvates on selle üheks peamiseks põhjuseks internet. Kuid leidsime, et tegelikult ei esitleta neis lugudes reeglina piisavalt tõestusmaterjali," nentis Niall McCrae, ilmunud ülevaate esimene autor ERR Novaatorile antud intervjuus.
Suurbritannias asuva King`s College Londoni vaimse tervise lektor nentis, et meedias kajastamist leidvad uudislood põhinevad sageli üksikutel uurimustel. Neis võib osaleda vaid näiteks paarsada Hong-Kongi õpilast. Tulemuseks on aga üheselt mõistetavad pealkirjad nagu "Facebook põhjustab depressiooni". See on reeglina põhjendamatu üldistus.
Teaduskirjandust koondavates andmebaasides tehtud otsingutega õnnestus McCrae töörühmal leida 11 otseselt noortedepressiooni ja sotsiaalmeedia vahelisi seoseid käsitlenud tööd. Kokku põhinesid need 12 646 alla 18-aasta vanuse noore kohta kogutud andmetel. "Kuigi leidsime sotsiaalmeedia kasutuse ja depressiooni vahel nõrga seose, polnud see piisavalt tugev, et sellel oleks ennustuslik väärtus. Ei saa kohe kuidagi öelda, et sotsiaalmeedia kasutamine tekitab depressiooni," rõhutas lektor.
Samal ajal ei saa uurimustest ka üheselt välja lugeda, kas depressiooniga noorukitel tekkis see sotsiaalmeedia kasutamise tõttu või kasutavad kõrgema depressiooni haigestumise riskiga noorukid seda sagedamini. Samas ei tähenda see, et ei leiduks sotsiaalmeedia kasutust depressiooniga siduvaid psühholoogilisi mehhanisme.
Näiteks kasutavad eriti naised sotsiaalmeediat üksteise võrdlemiseks ja arvustamiseks. "Selle mõju võib olla mõnikord päris karm. Eriti kui nad teiste hulka ei sobitu. Küberkiusamine on täiesti reaalne nähtus," nentis McCrae. Mööda ei saa vaadata ka une puudujäägist, mis võib tekitada meeleolulangust nii lühikeses kui ka pikas plaanis. Lisaks ei saa virtuaalmaailmas toimuv suhtlus asendada reaalset maailma täielikult.
"Teisisõnu leidub terve rida viise, kuidas võib soodustada ülemäärane internetikasutus depressiooni tekkimist. Ent samal ajal saab see töötada ka teises suunas. Internet pakub tõrjututele võimaluse leida koht, kust toetust leida," lisas lektor.
McCrae rõhutas, et kuigi viimastel kümnenditel toimunud tehnoloogiline progress on olnud määratu, kujutab internet endas olemuslikult vaid meediumit. Sotsiaalmeedia pole sõnum. Nende loomiseks ja pidamiseks on vaja inimesi.
"Näeme virtuaalmaailmas käitumist, mis on meid alati saatnud. Koolis on kahjuks alati lapsi kiusatud. Alati on olnud ka teismelisi, kes end tõrjutuna tunnevad. Sotsiaalmeedia on probleemile lihtsalt valgusvihu suunanud," laiendas lektor. Teisisõnu pole inimesed tema hinnangul interneti ja sotsiaalmeedia tõttu radikaalselt muutunud.
Mees lisas, et samas on muutunud viis, kuidas vaimse tervise probleeme ja depressiooni ühiskonnas käsitletakse. "Tänapäeva noored on õnneks vaimse tervisega seonduvaga paremini kursis, kui ükskõik milline eelnev põlvkond. See võib olla osaliselt sagenenud diagnooside ja ravijuhtude arvu kasvu taga. On oluline teada, et noored ei mõtle sümptomeid lihtsalt välja, vaid teismeiga ongi keeruline," sõnas McCrae. Depressiooniepideemiast rääkimine on sellisel kujul tähendusetu.
Lektor tõdes, et vaimsete häirete ja sotsiaalmeedia kasutamise vahelise seose osas üheste järeldusteni jõudmine on keerukas. Raskusi tekib juba vajalike uuringute väljamõtlemisega. Hakatuseks on raske leida teismeeas inimesi, kes sotsiaalmeediat ei kasuta.
"Me ei saa seda otseselt võrrelda. Sotsiaalmeedia kasutamise aega mõõtvates uuringutes pole võimalik aga teada, kas uuritavatel oleks depressioon diagnoositud sellest sõltumatult. See võis sümptomeid hoopis leevendada," mõtiskles McCrae.
Abi võiks olla uuringutest, kus jälgitakse samu teismelisi mitu aastat ja samal ajal tehakse nendega regulaarselt intervjuusid. "Meil on vaja teadlastena inimestega rääkida ja neilt otse kuulda, mis nende elus ja peas toimub, mitte uurida vaid Exceli tabeleid" lisas lektor.
Artikkel ilmus ajakirjas Adolescent Research Review. | Sageda sotsiaalmeedia kasutuse depressiooniga sidumiseks napib tõendeid | https://novaator.err.ee/293741/sageda-sotsiaalmeedia-kasutuse-depressiooniga-sidumiseks-napib-toendeid | Noorte depressioonis ja teistes vaimse tervise probleemides interneti ning eriti sotsiaalmeedia süüdistamine on ennatlik, selgub briti teadlaste süstemaatilisest ülevaatest. |
Naisteklassis said neilt võistlustelt juba oma teised medalid kõik eilse sprinditeate parimad: võitis Tove Alexandersson Rootsist (13.54), teine oli venelanna Polina Forlova (+ 8 sek) ja kolmas soomlanna Salla Koski (+18 sek). Alexanderssoni jaoks oli see neljas järjestikune suusaorienteerumise MM-i sprindi kuldmedal, eelmised on aastatest 2011, 2013 ja 2015.
Eestlannasid oli võistlustules kolm, nende tulemused:
14. Daisy Kudre +2.04,
20. Doris Kudre +2.48,
27. Epp Paalberg +6.18.
"Füüsiline vorm on mul sel aastal selgelt nõrgem kui esikümnesse sõitjatel, kuid olen rahul, et suutsin tänagi enda olukorras peaaegu maksimumi võtta ning sellega ka MM-il enda parima individuaaldistantsi koha saavutada," sõnas Daisy Kudre pressiteate vahendusel. "Paar kehva teevalikut ning kukkumine raja algusosas annavad motivatsiooni, et homme veel parem sooritus teha."
"Teevalik jäi mõnda punkti minnes lõpuni vaatamata ning seetõttu kulutasin etapi jooksul kaardilugemisele palju lisaaega," tunnistas Doris Kudre. "Olin täna (kaardilugemises) üldse liigagi kontrolliv ja ebakindel. Raja lõpuosa oli mulle juba fûüsiliselt raske, aga olen enda soorituse ja lõppkohaga siiski enam-vähem rahul. Meeldib see, et võistlused toimuvad siin pärastlõunal, enesetunne on enne võistlust ja võistluse ajal parem kui tavaliselt."
Kokku oli võistlemas 55 meest ja 32 naist.
Meesteklassis jätkus põnevust kuni viimase võistleja Ulrik Nordbergi (aeg 13.51) finišini. Alles raja viimasel kilomeetril võistlust juhtima läinud rootslane oli finišis vaid kaks sekundit kiirem kui Vene koondise liider Andrei Lamov. Ulrik Nordbergi võit rikkus ära nii venelaste kolmikvõidu kui nende kodupubliku peomeeleolu. Kolmandaks jäi Sergei Gorlanov (+13) ning omakorda temast ja pjedestaalist kahe sekundi kaugusele jäi 4. koha saanud Kirill Veselov (+15).
Veebruaris Soomes Imatral Euroopa meistrivõistlustel sprindis viienda koha saanud Mattis Jaama jäi seekord võitjast maha 1.47 ja sai 20. koha. Jaama hinnangul oli tema tänane sõit üsna sarnane eilsele. Eesti koondise liider tõdes, et ta ei ole MMiks piisavalt heasse sõiduvormi tõusnud ning kaotust kogunes palju. "Tehnilise poolega jään enam-vähem rahule, mõni teevaliku viga tuli sisse, kuid suurematest apsudest suutsin hoiduda," võttis Mattis Jaama oma tänase sõidu siiski positiivselt kokku.
Teiste Eesti meeste tulemused:
36. Even Toomas +3.32
38. Margus Hallik + 3.37
40. Ilmar Udam + 3.48
Neljapäeval on suusaorienteerumise MM-il kavas naiste lühirada, mehed puhkavad ning selgitavad lühiraja maailmameistrid reedel. | Daisy Kudre sai suusaorienteerumise MM-il 14. koha | https://sport.err.ee/293709/daisy-kudre-sai-suusaorienteerumise-mm-il-14-koha | Krasnojarskis toimuval suusaorienteerumise MM-il olid täna kavas meeste ja naiste individuaalsprindid. Eestlaste parimana sai Daisy Kudre naiste arvestuses 14. ning Mattis Jaama meeste arvestuses 20. koha. |
„Põhja-Itaalia ajakirjanikud vihkavad mind, nad vihkavad Napolit, sest nad on Põhja-Itaalia teenistuses,“ sõnas De Laurentiis pärast kohtumist, mille järel Napoli Meistrite liigast välja kukkus. De Laurentiis lisas, et päevaleht Gazzetta dello Sport on „Interi, Juventuse ja AC Milani ajaleht“.
Samuti lisas karismaatiline, kuid vastuoluline ning Põhja- ja Lõuna-Itaalia vahel valitsevate erinevuste pikaajaliseks kriitikuks olnud De Laurentiis, et meedias spekuleeritud tüli tema ning meeskonna peatreeneri Maurizio Sarri vahel on samuti Põhja ajalehtede väljamõeldiseks. Gazzetta teatas, et De Laurentiisi sõnad „on ohtlikud ning ajaleht on kõigi itaallaste teenistuses“.
Eelmisel nädalal kaotas Napoli Itaalia karikavõistluste poolfinaali avakohtumises Torino Juventusele 1:3 ning Napoli linnapea ütles matši järel tehtud avalduses, et „napollaste jaoks on kõik raskem“. | Napoli president: Põhja-Itaalia ajakirjanikud vihkavad mind ja Napolit | https://sport.err.ee/292546/napoli-president-pohja-itaalia-ajakirjanikud-vihkavad-mind-ja-napolit | Napoli jalgpalliklubi president Aurelio De Laurentiis sattus pärast Napoli eilset 1:3 kaotust Madridi Realile Itaalias taas kõrgendatud meediatähelepanu alla, sest süüdistas Põhja-Itaalia ajakirjanikke tema ning Napoli vihkamises. |
Kolmapäevasel istungil lõpetas kohus eelmenetluse ja poolte nõusolekul jätkub menetlus kirjalikus vormis, ütles kohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR-ile.
"Kohtulahend tehakse pooltele teatavaks 4. mail," märkis Ots.
Pertelson pöördus Ekspress Meedia vastu kohtusse, kuna tema hinnangul avaldasid Delfi ja Eesti Päevaleht tema au teotavaid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid ning taotleb nende andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.
Mullu 26. märtsil ilmus elektrooniliselt artikkel pealkirjaga "Indrek Pertelson osales aukülalisena Krimmis Suure Isamaasõja 70. aastapäevale pühendatud judoüritusel".
Artikkel avaldati EOK presidendi valimiste kontekstis, kuid sisaldab Pertelsoni kinnitusel tegelikkusele mittevastavaid fakte. | Kohus teeb Pertelsoni hagis Päevalehe ja Delfi vastu otsuse mais | https://www.err.ee/583603/kohus-teeb-pertelsoni-hagis-paevalehe-ja-delfi-vastu-otsuse-mais | Harju maakohus teeb otsuse Indrek Pertelsoni hagis AS Ekspress Meedia vastu mai alguses. |
5895-meetrine Kilimanjaro on Tansaania kõrgeim tipp. Seda, kas 28-aastane artist mäe vallutas, küsib "Pealtnägija" toimetaja Piret Järvis.
Toredad kaadrid Taukari ja Kivilaane retkest on ETV eetris täna õhtul kell 20.00.
barranco wall ✅ (taustal on tegelt ulme vaade) #thenorthface #sportlandeesti
A post shared by Karl-Erik Taukar (@ktaukar) on Feb 4, 2017 at 8:24am PST | Karl-Erik Taukar ja Kerli Kivilaan pajatavad retkest Kilimanjarole | https://menu.err.ee/294697/karl-erik-taukar-ja-kerli-kivilaan-pajatavad-retkest-kilimanjarole | Paar nädalat tagasi käis Karl-Erik Taukar koos Kerli Kivilaanega Aafrika kõrgeimat mäetippu, Kilimanjarot vallutamas. |
Finnair ärgitab inimesi hoidma silma peal ettevõtte veebilehel, sest lendude tühistamistest teatatakse kohe pärast sellesisulise otsuse langetamist. Finnair võtab tühistamiste asjus klientidega ühendust ka meilitsi.
Ametiühing Õhuruumi Ühing (IAU) teatas, et peab reedel Soome lennujaamades toetusstreigi. IAU oli juba varasemalt teatanud reede õhtul algavast streigist, mis puudutab turvakontrolli ja maapõhiseid teenuseid lennujaamades, kus tegutseb riikliku lennujaamaoperaatori Finavia tütarfirma Airpro.
Streik toimub reedel kella 15-st kuni 19-ni. Streik mõjutab kriitilise tähtsusega maapõhiseid teenuseid. Finnairi teatel mõjutab streik ka einete pakkumist lennu ajal ja pagasikäitlust.
Vaidluse keskmes on Airpro töötajate palgad, töötunnid ja kollektiivleppe ülesehitus. Airpro vastutab Helsinki-Vantaa lennujaama reisijate turvakontrolli eest, lisaks osutab firma maapinnal ka teisi teenuseid ning rendib pardameeskondi. Finnair pole vaidluses osapool. | Finnair hoiatas reedeste lendude võimaliku tühistamise eest | https://www.err.ee/583602/finnair-hoiatas-reedeste-lendude-voimaliku-tuhistamise-eest | Soome lennufirma Finnair peab reedel toimuva streigi tõttu ilmselt tühistama mitmeid lende, teatas firma kolmapäeval. |
Esindajatekoja luurekomitee vabariiklasest esimees Devin Nunes teavitas kuulamisest teisipäeval.
Tema sõnul on teiste seas osalema kutsutud Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor James Comey, riikliku julgeolekuameti (NSA) direktor Mike Rogers, Luure Keskagentuuri (CIA) endine juht John Brennan, USA endine luurekoordinaator James Clapper ja endine justiitsministri kohusetäitja Sally Yates.
"Ma soovin need kuulamised läbi viia avalikult," ütles Nunes.
"See on luurekomitee jaoks veidi haruldane viis," märkis ta, lisades, et teeb seda "kõiki osapooli puudutavate süüdistuste tõsiduse tõttu".
Kongresmenid uurivad hulka Venemaa tegevust puudutavaid asjaolusid, sealhulgas Donald Trumpi kampaaniameeskonna liikmete kontakte Vene ametiisikutega, nende andmete väidetavat lekitamist meediale USA luureametnike poolt ja Trumpi laupäevaseid süüdistusi, nagu oleks endine president Barack Obama lasknud luureteenistustel või õiguskaitseorganitel tema telefoni valimiste eel pealt kuulata.
USA luure on avalikult süüdistanud Vene presidenti Vladimir Putin selles, et too juhtis isiklikult sekkumist mullustesse valimistesse, kuid Trumpi nõunike ja abide väidetavate kontaktide osas Vene ametiisikutega on õhus palju küsimusi.
Senati luurekomitee on sel teemal juba korraldanud kuulamisi suletud uste taga, kuid selle kohta ei ole avalikkuseni mingit teavet jõudnud.
Luurekomitee juht: Trumpi säutse pole vaja võtta sõna-sõnalt
USA kongressi esindajatekoja luurekomitee vabariiklasest esimees Nunes ütles ka seda, et ta pole näinud veel ainsatki tõendit, mis kinnitaks president Donald Trumpi väiteid, et Barack Obama administratsioon kuulas 2016. aasta valimiskampaania ajal pealt tema telefoni.
Nunese sõnul võtab uudistemeedia Trumpi nädalavahetuse Twitteri säutse liiga sõna-sõnalt.
"President on poliitikas algaja — ta on teinud seda pisut üle aasta," ütles Nunes ajakirjanikele. "Ma arvan, et paljusid asju, mida ta ütleb, võtate te vahel liiga sõna-sõnalt," ütles ta.
Trump süüdistas laupäeval tõendeid esitamata Obamat: "Vean kihla, et hea advokaat suudaks vägeva juhtumi teha faktist, et president Obama kuulas pealt minu telefone oktoobris, just vahetult enne valimisi," kirjutas president oma Twitteri-kontol.
"Kui madalale on president Obama laskunud, et pealt kuulata mu telefone väga püha valimisprotsessi ajal. See on Nixon/Watergate. Vilets (või haige) vennike," jätkas ta teises säutsus.
Is it legal for a sitting President to be "wire tapping" a race for president prior to an election? Turned down by court earlier. A NEW LOW!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 4, 2017
I'd bet a good lawyer could make a great case out of the fact that President Obama was tapping my phones in October, just prior to Election!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 4, 2017
How low has President Obama gone to tapp my phones during the very sacred election process. This is Nixon/Watergate. Bad (or sick) guy!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 4, 2017
Obama administratsiooni ametnikud on kõik Trumpi väited tagasi lükanud. Trump aga nõudis, et Nunese komitee ja teised kongressi komiteed, mis uurivad Venemaa sekkumist valimistesse, uuriksid ka tema väidet.
Seda, et neil pole mingeid tõendeid Trumpi poolt Obama vastu esitatud süüdistuste tausta kohta, kinnitasid ka senati vabariiklaste juht Mitch McConnell ja senati luurekomitee esimees Richard Burr. Samuti ei osanud Trumpi väidete tausta kohta selgitusi anda Valge Maja pressiesindaja Sean Spicer.
Obama ning tema meeskond on Trumpi süüdistused tagasi lükanud. Selliste otsuste olemasolus on selgelt eitanud ka endine USA luuredirektor (DNI) James Clapper.
USA meedias kirjutati aga sellest, et Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juht James Comey oli kutsunud justiitsministeeriumi üles president Trumpi poolt esitatud süüdistusi ametlikult ümber lükkama. Kui see väide Comey üleskutse kohta paika peab, on tegu märgilise sündmusega, sest sisuliselt tähendaks see seda, et FBI juhi hinnangul USA president valetab. Analüütikute sõnul võib Trumpi poolt esitatud süüdistus talle tagasilöögi anda mõlemal juhul - kui väide paika ei pea, oleks tegu valetamisega, kui aga peab, siis võib aga ka Trumpi ennast süüdistada uurimisinfo lekitamises.
Valge Maja eitab Trumpi kohtumist Vene saadikuga mullu aprillis
Valge Maja lükkas tagasi väite, et USA president Donald Trump kohtus mullu aprillis Vene saadiku Sergei Kisljakiga.
Asepressisekretär Sarah Huckabee Sandersi kirjas ajalehele Business Insider nimetatakse seda väidet "silmakirjalikuks ja absurdseks".
Jutt oli vastuvõtust ühes Washingtoni võõrastemajas, kus esines Trump, kes oli toona üks vabariiklaste presidendikandidaatidest. Tollal rääkis ta soovist soojendada suhteid Venemaaga.
"Seal oli mitu saadikut. Trump veetis seal umbes viis minutit ja siirdus otse lavale. Me ei mäleta, et ta oleks kellelgi kätt surunud ega vastuta kutsete või külaliste valiku eest. Väita, et nad on kohtunud või selline kohtumine leidis aset, on silmakirjalik ja absurdne," ütles Sanders.
Kisljaki ja Trumpi suhtlemisest sel vastuvõtul kirjutasid Wall Street Journal ja New York Times.
Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov nimetas "tundeäärmusluseks" USA püüdu muuta Vene Washingtoni-saadik Kisljak "toksiliseks saadikuks" .
"Meil on väga kahju olukorra pärast, kuhu oleme sattunud. Venemaad püütakse muuta "toksiliseks riigiks", Vene saadikut aga "toksiliseks saadikuks. see on tundeäärmuslus," ütles Peskov CNN-ile.
Tema sõnutsi kahjustab Washingtoni ametkondade ja USA meedia hüsteerika Vene-USA suhteid. "Meil ei ole pisimatki kavatsust sekkuda USA siseasjadesse. Ainus, mida saan öelda, on, et see üleüldine hüsteerika, hüsteerika ametlikus Washingtonis ja USA meedias kahjustab meie kahepoolsete suhete tulevikku," sõnas Peskov.
Ta märkis, et USA on "maailma tähtsaim mängija". "ja nüüd, kui meil ei ole läbirääkimisteks mugavaid tingimusi, on meil loomulikult väga kahju," lisas Peskov.
Ta väljendas veendumust, et Vene-USA suhted paratamatult paranevad. "Ärgem mõelgem ühe päeva kategooriates. Olgem vähemasti nagu meie Hiina sõbrad. Nad mõtlevad kõike kümnete ja sadade aastate kaupa ette, seepärast paranevad meie suhted päästmatult," märkis pressisekretär. | USA kongressi avalik kuulamine Venemaa sekkumise asjus on 20. märtsil | https://www.err.ee/583600/usa-kongressi-avalik-kuulamine-venemaa-sekkumise-asjus-on-20-martsil | Esimene avalik kuulamine Venemaa sekkumise teemal USA valimistesse leiab aset 20. märtsil ning kongressi on kutsutud küsimustele vastama mitmed kõrged luureametnikud. |
Eestlastest pääsesid rajale vaid Kristel Viigipuu ja Grete Gaim, kes kasutasid kokku üheksat varupadrunit. Johan Talihärm ja Robert Heldna suusarajale ei pääsenud, 18 võistkonna seas läks Eestile kirja 15. koht.
Võidu võttis Saksamaa (Karolin Horchler, Marion Deigentesch, Matthias Dorfer, David Zobel), kes eksis seitsmel korral ning edestas teiseks tulnud Norrat (Karoline Erdal, Sigrid Bilstad Neraasen, Sindre Pettersen, Fredrik Gjesbakk) 20,8 sekundiga. Norralased tegid samuti seitse möödalasku.
Kolmanda koha sai Ukraina (13; +39,9), viimast vahetust sõitnud Ruslan Tkalenko möödus Venemaa ankrumehest Kirill Streltsovist lõpusirgel ning edestas teda lõpuks 0,5 sekundiga. Lisaks Eestile püüdsid liidrid ringiga kinni ka Soome, Moldova, Bulgaaria, Rumeenia ning Horvaatia.
Homme sõidetakse Otepääl meeste ja naiste sprindidistantsid. | Eesti segateatekoondis ei jõudnud Otepääl finišisse | https://sport.err.ee/290891/eesti-segateatekoondis-ei-joudnud-otepaal-finisisse | Otepääl alanud laskesuusatamise IBU karikasarjas ei jõudnud Eesti koondis teisel kolmapäevasel distantsil finišisse. Segateatesõidu võitis Saksamaa. |
Euroopa meistriks tuli ungarlanna Veronika Major finaaltulemusega 235,9 silma, hõbemedalil võitis Polina Konarieva Ukrainast 235,0 silmaga ja kolmas oli tšehh Denisa Bezdecna 214,3 silmaga.
Kokku osaleb Eestist Euroopa meistrivõistlustel kümme sportlast, lisaks Aleksandra Moissejevale osalevad juunioride arvestuses veel püssilaskurid Elise Saar, Anastassia Bobõleva ja Katrin Smirnova. Täiskasvanute arvestuses võistlevad püstolilaskurid Veera Rumjantseva, Reijo Virolainen ning Peeter Olesk ja püssilaskuritest Valeria Koljuhhina, Anžela Voronova ja Meelis Kiisk. | Sloveenias algasid Euroopa meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises | https://sport.err.ee/290223/sloveenias-algasid-euroopa-meistrivoistlused-ohkrelvadest-laskmises | Sloveenias Mariboris toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel õhkrelvadest laskmises oli esimese võistlusalana kavas juunioride õhupüstoli harjutus neidudele. Eesti sportlastest osales selles harjutuses Aleksandra Moissejeva, kelle tulemuseks oli 365 silma, mis andis 44. koha. |
Stuudios on kunstiteadlane Kadi Polli, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
"Vasar" on eetris reedel kell 14.05. | Kuidas vana kunsti tõlkida tänapäeva keelde? | https://kultuur.err.ee/316118/kuidas-vana-kunsti-tolkida-tanapaeva-keelde | Sel nädalal räägitakse Vikerraadio kultuurisaates "Vasar" vana kunsti tõlkimisest tänapäeva keelde ning tõlkimisest üldisemalt. Stuudios on kunstiteadlane Kadi Polli, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Vasar on eetris reedel kell 14.05. |
Kurbas alustas kohtumist algkoosseisus, kuid kuuest väljakult teele saadetud viskest läbis korvirõnga vaid üks kolmene ning tema arvele jäi kolm silma. Lisaks võttis eestlane kolm lauapalli ja tegi ühe vaheltlõike. Södertälje resultatiivseim oli 11 punkti visanud Nicholas Spires.
Södertäljel on Rootsi liigas 19 võitu ja 8 kaotust, millega hoitakse tabelis kolmandat kohta. Uppsala on 17 võidu ja 10 kaotusega nende järel neljas. | Kurbas ei suutnud Södertäljet kaotusest päästa | https://sport.err.ee/289105/kurbas-ei-suutnud-sodertaljet-kaotusest-paasta | Eesti korvpallikoondislase Tanel Kurbase koduklubi Södertälje kaotas Rootsi korvpallimeistrivõistlustel Uppsalale 54:84. |
12 minutit väljakul viibinud eestlane tabas kuuest kahepunktiviskest neli, kahest kaugviskest ühe ning realiseeris mõlemad vabavisked. Lisaks noppis Kitsing kolm lauapalli ja blokeeris ühe vastaste viske.
Bakken Bearsil on tabelis 21 võitu ja neli kaotust, Stevnsgade jätkab ühe võidu ja 25 kaotusega. | Kitsing ja Bakken Bears said Taanis suure võidu | https://sport.err.ee/288324/kitsing-ja-bakken-bears-said-taanis-suure-voidu | Eesti korvpallikoondislane Kristjan Kitsing viskas 13 punkti, kui tema koduklubi Aarhusi Bakken Bears alistas Taani korvpalli kõrgliigas Stevnsgade 118:81. |
Esimest korda Eestit väisav USA superstaar saavutas ülisruure populaarsuse 1980ndate keskel ning on siiamaani ajastu pop-roki säravamaid nimesid. Belinda Carlisle'i esinemist lossihoovis soojendab Shanon.
Belinda Carlisle karjäär algas juba 1978. aastal, mil tuli kokku esimene omataoline eranditult tüdrukutest koosnev ansambel The Go-Gos. Ajastuhõngulist kergpoppi esitav bänd sai üle ootuste väga tuntuks ning müüs kõigest kolme tegevusaasta jooksul kaheksa miljonit plaati.
Carlisle alustas soolokarjääri 1985. aastal, mil ilmus tema esimene kauamängiv suurhitiga "Mad About You". Tõeliselt maailmakuulsaks tegi laulja 1987. aasta plaat, millelt tulid ka ühed tema signatuurlood "Heaven Is a Place on Earth" ja "Circle in the Sand".
Belinda Carlisle edulugu jätkus järgmiste plaatidega, millelt tulid oma ajastu suurhitid nagu "Live a Light on", "We Want the Same Thing" ja "La Luna". 1990ndatel jätkas artist tõusulainel ja lõi koos oma ala tippudega lugusid kirjutades "Live Your Life Be Free" ja Big Scary Animali'.
Hilisemalt tegi Belinda Carlisle palju erinevaid muusikalisi projekte, lastes välja veel sooloplaate, parimate lugude kogumikke ning esinedes taas The Go-Go's-i liikmetega.
Artist on tulihingeline loomakaitsja, taimetoidu pooldaja ning joogafänn.
Eestis esineb Belinda Carlisle 19. augustil. | Pop-roki superstaar Belinda Carlisle esineb esmakordselt Eestis | https://menu.err.ee/294696/pop-roki-superstaar-belinda-carlisle-esineb-esmakordselt-eestis | Haapsalu lossihoovis esineb taasisesesvumispäeva eelõhtul pop-roki suurnimi Belinda Carlisle. Muusik on end levimuusika ajalikku kirjutatud hittidega "Heaven Is a Place on Earth", "Circle in the Sand" ja "La Luna". |
Võidukas duo, koosseisus Thekla Brun-Lie ja Martin Femsteinevik, läbis distantsi ajaga 38.53,2 (0+11), edestades teise koha saanud Rootsi võistkonda 24,8 sekundiga (2+14). Kolmandana tuli finišisse Saksamaa duo (+50,3; 1+11).
Femsteineviki sõnul võib ta võistkonna tänase esitusega igati rahule jääda. Norralane möönis siiski, et tingimused olid Otepääl päris keerulised. “Lasketiirus oli täna tõesti üpris raske,” tõdes Femsteinevik, et tuul tegi olukorra tiirus keeruliseks. “Samuti algas rada raskete tõusudega,” muheles norralane, kuid sellele vaatamata pakkus esikoht talle suurt rõõmu.
Eesti teatevõistkond, koosseisus Regina Oja ja Tarvi Sikk, tuli kokkuvõttes 19. kohale (+3.51,9; 1+16). “Rada oli täna tõesti väga hea ja suusad samuti,” kiitis Oja vahetult pärast võistlust kodurada ning hooldemeeskonna tööd. “Sõidukiirus jääb võib-olla natukene kripeldama, kuid tegemist oli väga hea lahtisõiduga homseks,” lisas Oja.
Neljapäeval on Otepääl kavas naiste 7,5 km ning meeste 10 km pikkune sprindivõistlus. | Regina Oja paaristeatevõistlusest: hea lahtisõit homseks | https://sport.err.ee/287056/regina-oja-paaristeatevoistlusest-hea-lahtisoit-homseks | Otepääl alanud laskesuusatamise IBU karikaetapil võitis esimese alana kavas olnud paaristeatesõidu Norra võistkond. Eesti duo lõpetas täna 19. kohal. |
Chapecoense lendas Lõuna-Ameerika prestiižseima klubiturniiri Copa Libertadorese raames külla Venetsueela klubile Zulia ning alistas nad 2:1. Võit tõstis Brasiilia klubi 7. grupi liidriks.
Novembris toimunud lennukatastroofis jäi ellu vaid kolm lennukis olnud Chapecoense mängijat, neist kaks, kaitsemängija Neto ning äär Alan Ruschel kuulusid teisipäevases mängus ka vahetusmeeste pingile. | Chapecoense sai lennukatastroofi järel esimese rahvusvahelise võidu | https://sport.err.ee/285507/chapecoense-sai-lennukatastroofi-jarel-esimese-rahvusvahelise-voidu | Brasiilia jalgpalliklubi Chapecoense sai novembris 71 inimese, sealhulgas klubi 19 mängija ning taustameeskonna liikme elu nõudnud lennukatastroofi järel esimese rahvusvahelise võidu. |
Väljumised Tartust Helsingi suunal ja ka vastupidi toimuvad kõikidel nädalapäevadel ehk esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja pühapäeval on õhtune lend ning teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval päevane lend.
Õhtuste lendude väljumisajad nihkuvad aga senisest veelgi hilisemaks.
"Muutused on sellised, et esmaspäeval ja kolmapäeval läheb lend hiljem välja ehk varasema 21.55 asemel läheb kell 22.20 ning reedel ja pühapäeval läheb välja 22.25 varasema 21.55 asemel," märkis Annuk.
Hilisemaks muutuvad ka lennud Helsingi-Tartu suunal ehk senise 21.45 asemel väljuvad lennud Helsingist esmaspäeviti, kolmapäeviti, reedeti ja pühapäeviti Eesti suunas kell 21.05.
Kui veel paar kuud tagasi püsis õhus lootus, et suvel saab Tartust Helsingisse lennata umbes 17-18 paiku, siis nüüd on see lootus Annuki sõnul surnud.
"Hilisõhtuse lennu puhul tuleb eeldatavasti ööbida Soomes ja lennata edasi esimese varasema lainega. Ideaali on väga raske saavutada," nentis Annuk.
Annuki kinnitusel pole näiteks talvised hilised lennuajad lendude täituvusele negatiivset mõju avaldanud ning keskmiselt täituvad lennud 60 protsendi ulatuses.
"Tänasel päeval on meil väga raske Finnairile midagi soovidena lauale panna. Nemad lähtuvad väga selgelt statistikast ehk täituvusest ja reiside arvust ja need numbrid räägivad iseenda eest," tõdes Annuk.
Finnairi pressiesindaja Arunas Skujas märkis, et vastav otsus lähtub lennuvõrgust kui tervikust ja aluseks on analüüs nõudluse kohta kogu liinivõrgus. | Tartu-Helsingi lennuliini suvine graafik viib väljumised hilisemaks | https://www.err.ee/583599/tartu-helsingi-lennuliini-suvine-graafik-viib-valjumised-hilisemaks | Tartu lennujaama juhataja Argo Annuki sõnul jääb Tartu-Helsingi lennuliini lendude loogika suvisele graafikule märtsi viimasel pühapäeval üle minnes võrreldes talvise graafikuga samaks, kuid väljumised viiakse veidi hilisemale ajale. |
Anne-Mari Müller, kes viis hommikul last lasteaeda, sattus tunnistajaks intsidendile, mis teda jahmatas. Nimelt vallandusid pealtnägijate kinnitusel riigikogu liikme Tanel Talve suust süüdistused naisterahva aadressil, kelle autot saadik parkimise käigus riivas.
"Hommikul meie lasteaia ees põrutas Eriti Tähtis Mees, lausa Riigikogu liige oma suure jeebiga sisse teisele autole. Ja hakkas seepeale süüdistama seda, kellele ta oli sisse sõitnud. Kui ka mina, tähtsusetu pealtnägija, sekkusin, kõlas: "No on naiste kisa... Lasteaed... Mina ei ole süüdi! No mis siis juhtus??? Midagi ei juhtunud JU!!!" jne ja küsimus: "Mis ma siis tegema pean?"" kirjeldas Anne-Mari Müller oma sotsiaalmeediakontol pealt nähtud intsidenti.
Mülleri kinnitusel oli õnnetus pigem väike plekimõlkimine, kuid pealtnägijaid ehmatas just viis, kuidas Talve asja lahendas: pärast kokkupõrget teise auto roolis istunud rasedat naist süüdistades.
"Talve hakkas süüdistama ja ässama. Kuna kannatanu oli venelanna ja hakkas endast välja minnes ainult vene keeles rääkima, tuli Talvelt ikka ära ka lause: "Kuulge, mis te räägitegi aint vene keeles vä?"" kirjeldas Müller.
Talve: süüdistus on pahatahtlik laim
Tanel Talve ütles ERR-ile, et õnnetust ei põhjustanud tema.
"Kahju, et usutakse mingite pahatahtlike inimeste valesid. Täna hommikul oli ühe Põhja-Tallinna lasteaia juures ühel naisterahval küll väike paanika, sest ta parkis oma auto minu masina tagaosale väga lähedale ja arvas, et oleme ka riivanud teineteist, aga pärast väikest rahunemist sai ta aru, et paanikaks pole põhjust. Kallistasime ja soovisin talle ilusat naistepäeva ja mingeid erimeelsusi meil pole," kirjeldas Talve oma versiooni toimunust. "See, et ma kellelegi tagant sisse oleks sõitnud jms, on pahatahtlik laim."
Mülleri kinnitusel ei vasta Talve kommentaar tõele.
"Talve valetab. Tunnistajaid oli veel. Naine üritas end vabale kohale nikerdada, oli ebamugav, kuna Talve parkis viltu. Talve nägi, et naine ei mahu, ja hakkas tagurdama, naine andis küll signaali, samal hetkel põrkaski kokku. Talve hakkas tagurdama sel hetkel kui naine oli peaaegu end juba paika sättinud ehk kui Talve poleks hakanud tagurdama, poleks midagi juhtunud," jäi Müller endale kindlaks, et õnnetuse põhjustaja oli just riigikogu saadik.
Tanel Talve on tuntud silmatorkava ja suure Ameerika pikapi Dodger RAM kasutajana. | Pealtnägija: Tanel Talve sattus naistepäevakampaania käigus liiklusõnnetusse | https://www.err.ee/583595/pealtnagija-tanel-talve-sattus-naistepaevakampaania-kaigus-liiklusonnetusse | Riigikogu liige Tanel Talve (SDE), kes viis kolmapäeva hommikul sotsiaaldemokraatide naistepäevakampaania käigus Tallinna lasteaedadesse kringleid, põhjustas pealtnägijate sõnul Kalamajas Kellukese lasteaia ees liiklusõnnetuse. Talve sõnul polnud tema süüdi ning sellised väited on laim. |
Aastakümnetega kujunenud stereotüüp on, et Ida-Viru on paras hädaorg, kus riigivõim peab pidevalt tuld kustutama ja lõputult raha peale maksma, et hullemat ära hoida. Põlevkivitööstuselgi ei tõmmata juhet seinast välja justkui ainuüksi seepärast, et mitte äratada kaevurite raevu, mis võiks kõigutada riigi stabiilsust.
Tõsielu on sageli teistsugune ja varjundirikkam. Kaevurite arv on näiteks taasiseseisvumise aastatel vähenenud neli korda, aga nad teevad moodsate masinatega ära peaaegu sama suure töö kui 25 aastat tagasi.
Põlevkivitööstus toob Eesti riigile aastas dividendide ja maksudena sisse mitusada miljonit eurot. Ettevõtete poolt makstavatest keskkonnatasudest jääb Ida-Virumaale vaid väike osa, ülejäänu toidab samuti riigieelarvet ja võimaldab rajada matkaradu ning teha teoks sadu keskkonnaprojekte üle Eesti.
Praegune tootmine on tunduvalt keskkonnasõbralikum kui veerand sajandit tagasi ning Ida-Viru õhk ja vesi selle tulemusel puhtamad. Mis ei tähenda, et ei peaks jätkuvalt pingutama veelgi rohkem loodusest hoolivama ja efektiivsema põlevkivi töötlemise nimel. Iga arenenud riik kasutab võimalikult mõistlikul moel oma maavarasid ja loob selle abil oma ühiskonnale jõukust.
Maakonna suurusest tuleneb ühtaegu nii rohkem probleeme kui ka võimalusi.
Ent sellest hoolimata kõlavad ühtelugu nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes arulagedad üleskutsed stiilis, et lõpetame põlevkivi kasutamise ära, sest elektrit saab ju importida ja õli tootmisel pole mõtet. Samas ei tule selliste hoiakute pooldajatelt (nagu näiteks Ahto Lobjakalt läinud pühapäevases saates „Olukorrast riigis“) ka reaalseid ettepanekuid, kuidas peaks sellisel juhul korvama maksutulude või töökohtade kaotust ja edendama piirkonna elu põlevkivitööstuse-järgsel ajastul.
Ülevõimendatud äärmused tõusevad esile ka sel ajal, kui avalikus ruumis käib niivõrd tuline vaidlus, nagu praegu sisekaitseakadeemia kolimise pärast. Selle üks kaasmõju on ettekujutuse süvendamine, et Narva ja Ida-Virumaa tervikuna on jubedad kohad, kuhu ükski normaalne inimene ei lähe ei õppima ega õpetama.
Ida-Virumaa on Eesti mõistes väga suur piirkond. Ligikaudu 150 000 elanikku on inimhulk, mida ei saa näiteks Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa ja Järvamaa üheskoos ka kokku. Maakonna suurusest tuleneb ühtaegu nii rohkem probleeme kui ka võimalusi.
Suur tarbijate hulk, kellest märkimisväärne osa on Eesti keskmisest suurema ostujõuga, peaks panema ettevõtjaid senisest rohkem oma pilke Ida-Virumaa poole pöörama.
Jah, Ida-Virumaal on töötuse määr olnud palju aastaid riigi suurim ja mitmekümnel tuhandel elanikul on suuri toimetulekuraskusi. Ent samal ajal on Ida-Virumaal 60 000 inimest, kes käivad tööl ja teenivad palka. Keskmine brutopalk 903 eurot jääb küll mitmesaja euro võrra alla nii Tallinnale kui ka Tartule, ent on peaaegu samas suurusjärgus Pärnumaaga. Selle erinevusega, et Ida-Virus on palgasaajaid poole rohkem ja rahamass selle võrra suurem.
Kui on üksjagu ettevõtteid, kus inimesed peavad inimesed leppima alampalgaga, siis mäetööstus ja energeetika kuuluvad samas Eestis viie kõige paremini tasustatud valdkonna hulka.
Suur tarbijate hulk, kellest märkimisväärne osa on Eesti keskmisest suurema ostujõuga, peaks panema ettevõtjaid senisest rohkem oma pilke Ida-Virumaa poole pöörama, arvestades, et nii teeninduses kui ka kaubanduses on maakonnas veel küllalt täitmata nišše.
Ka tavapärasest suurem tööpuudus peaks ajal, mil mitmel pool mujal valitseb suur tööjõupuudus, olema pigem võimalus ja argument Ida-Virumaale investeerimiseks. Tasub tõsiselt kaaluda, kas otstarbekam on Ida-Viru inimesi sadade kilomeetrite kaugusele edasi-tagasi vedada või rajada ettevõtteid nende inimeste kodude lähedale.
Tähtis on, et elanike arvult Tartumaaga võrreldavas maakonnas tekiks ka noortele rohkem valikuvõimalusi kodukandis kõrghariduse omandamiseks.
Samas tuleb loomulikult arvestada, et töötute ümberõpetamisega tuleb vaeva näha. Kuid selleks on maakonnas nii töötukassa kui kutseõppeasutuste koostöö näol tugi olemas. Näiteks Narvas 350 inimesele tööd andva metallkonstruktsioone tootva rahvusvahelise kontserni Fortaco eeskuju kinnitab, et Ida-Virumaal on võimalik leida häid töötajaid. See on paljudest vaid üks näide.
Tähtis on, et elanike arvult Tartumaaga võrreldavas maakonnas tekiks ka noortele rohkem valikuvõimalusi kodukandis kõrghariduse omandamiseks. Kui näiteks Tartu ülikooli Narva kolledžis on infotehnoloogia eriala osutunud väga populaarseks, siis oleks mõistlik võimalikult kiiresti püüda suurendada õppekohtade arvu. Muu hulgas tõdevad ka näiteks Ida-Viru spordiklubide juhid, et kohalikke noori on pärast gümnaasiumi lõpetamist äärmiselt keeruline kodukohas hoida, sest õppimisvõimaluste valik on niivõrd kesine.
Samas on ettevõtjate tuleku jaoks oluline, et riik oleks omalt poolt Ida-Virumaa jaoks sobivate asutuste otsustava ületoomisega silmapaistvaks teerajajaks. See oleks väga vajalik julgustav signaal, mis aitaks kogu maakonna elu suurema hooga käima tõmmata ja paremale järjele vedada.
Tühipaljas jätkuv heietamine Ida-Viru suurest potentsiaalist ja eri variantide lõpmatu kaalumine tähendab aga käsipiduri kinnikiilumist. Mida kauem tuleb oodata tegusid, seda vähem usuvad jutte Ida-Viru arendamisest kohalikud elanikud, rääkimata muust Eestist. Poliitikutel ei tohiks selles maakonnas eneseteostuse võimalustest puudust olla.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Erik Gamzejev: Ida-Virumaa kui avar tegevusväli | https://www.err.ee/583586/erik-gamzejev-ida-virumaa-kui-avar-tegevusvali | Ida-Virumaa pälvib Eesti avalikkuses suuremat tähelepanu sageli oma probleemidega. Selle varju ei tohiks aga jääda tõsiasi, et üks riigi suuremaid maakondi pakub ka ohtralt tegutsemisvõimalusi nii ettevõtjatele, poliitikutele kui ka kõigile aktiivsetele inimestele, märgib ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris. |
"Operatiivarhiiv" erineb Veneetsias eksponeeritust põhjalikult nii mastaabilt kui ülesehituselt – Veneetsias terve spordipalee hõlvanud ning eelmise aasta maist novembrini biennaalipublikule avatud olnud näitus koondas kokku 87 eksponaati ja täitis 2000 ruutmeetrit. "Operatiivarhiiv" toob koju kätte Veneetsias näitusel eksponeeritud Eestist pärit teoste paremiku ja avab veidi näituse konteksti. Näitus jääb Tallinnas avatuks 19. märtsini.
Balti Paviljon Veneetsias uuris Eesti, Läti ja Leedu ehitatud keskkonda – linnu, maapiirkondi, tööstus- ja loodusmaastikku – kui jagatud ideede ja projektide ruumi. Näitus rääkis tegevustest ja ühistest pingutustest ühiskonnas, mis kirjust lähiajaloost euroopalikku kultuuriruumi liikudes on ümber korraldamas oma inertset, minevikuga põimunud taristut, maastikke ja linnasid. Tallinna-rändnäitusel saab näha peamiselt just Eesti autorite ja kollektiivide teoseid, sh Anu Vahtra (koos Ralf Lõokese, Maarja Kase ja Neeme Külmaga), Leonhard Lapin, Tõnis Vint, Ivar Veermäe, 3+1 Arhitektid, Arhitektuuribüroo Pluss, Maros Krivy ja Agata Marzecova, KTA Arhitektid, Laura Linsi ja Roland Reemaa.
11. ja 19. märtsil kell 14:00 toimuvad Tallinna-näitusel ekskursioonid projekti Eesti-poolse kuraatori, arhitekt Johan Tali juhtimisel. Vastates küsimusele, et mis Veneetsia ekspositsiooni juures kõige paremini õnnestus, ütleb hektel Eesti Kunstiakadeemias doktorantuuris õppiv ja arhitektina tegutsev Tali, et tegelikult võib kogu projekti kompromissitut elluviimist pidada üheks suureks õnnestumiseks: "Võtsime suurel hulgal riske ja jäiki seisukohti, et saavutada kvaliteet ja mul on tõsiselt hea meel, et võitsime kolme riigi, Veneetsia kogukonna ning kaasamõtlejate usalduse. Pidasime algusest peale oluliseks, et Balti Paviljon oleks aktsioon, mis provotseerib ja esitab väljakutse, ega ei proovi olla turvaline ja etteaimatav."
Veneetsia arhitektuuribiennaali ajal 26. maist 30. novembrini 2016 külastas Balti riikide ühisekspositsiooni "Balti Paviljon" kokku 31 000 külastajat. Lisaks valiti Balti Paviljon nende näituste sekka, mida Google Cultural Institute kajastab virtuaalnäitusena oma kollektsioonis.
Eesti esines arhitektuurimaailma suursündmusel esmakordselt koos Läti ja Leeduga; ühisekspositsiooniga analüüsiti Baltikumi ühisosa, erinevusi, lähiajalugu ruumi vaatenurgast, tänaseid maastikke ja tulevikuvõimalusi. Projekt täitis maist novembri lõpuni veneetslaste suure spordihoone Palasport Arsenale otse biennaali peanäitusepaiga kõrval ning ebatavaline ruumivalik pälvis paljude biennaalikülastajate tähelepanu. Suurprojekti koordineeris 9 kuraatorist koosnev tiim, kuhu kuulusid kõigi kolme Balti riigi esindajad.
Kuraatorid: Kārlis Bērziņš, Jurga Daubaraitė, Petras Išora, Ona Lozuraitytė, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Johan Tali, Laila Zariņa, Jonas Žukauskas
Komissarid ehk näituse tellijad: Raul Järg, Jānis Dripe, Ona Lozuraitytė, Jonas Žukauskas
Produtsendid: Arkitekturos Fondas ja Eesti Arhitektuurikeskus
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriminsteerium, Läti Kultuuriministeerium, Leedu Kultuuriministeerium | Reedel avanev "Operatiivarhiiv" toob Veneetsia arhitektuuribiennaali lõpuks ometi kodupublikuni | https://kultuur.err.ee/316117/reedel-avanev-operatiivarhiiv-toob-veneetsia-arhitektuuribiennaali-lopuks-ometi-kodupublikuni | Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) avatakse reedel, 10. märtsil kell 18 rändnäitus "Balti Paviljon: Operatiivarhiiv", mis on kontsentraat Eesti, Läti ja Leedu rohkelt rahvusvahelist tähelepanu äratanud ühisest ekspositsioonist 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil. |
Viimasel võistlusel Kopenhaagenis saavutas tantsupaar kolmanda koha ning kogus 630 punkti. Kokku on tantsupaaril 4001 punkti ning maailma edetabeli üheksandat kohast lahutab neid ainult üks punkt.
Abel ja Galkina treenivad tantsuklubis Leevi treener Aleksander Makarovi käe all. "On imetlusväärne, et Eestis on sportlasi, kes suudavad konkureerida maailma tippudega. Kuigi täielikku tippu on veel pikk tee, on selge, et meie tantsijad on spordile pühendunud ning selle nimel valmis pingutama," sõnas treener Makarov.
Hetkel valmistuvad Abel ja Galkina eelseisvateks Eesti meistrivõistlusteks standardtantsudes, mis leiavad aset 25. märtsil. | Eesti tantsupaar jõudis maailma esikümnesse | https://sport.err.ee/279819/eesti-tantsupaar-joudis-maailma-esikumnesse | Eesti ühed edukaimad tantsijad Madis Abel ja Aleksandra Galkina jõudsid maailma jooksvas edetabelis standardtantsudes täiskasvanute vanusegrupis kümne parima hulka. |
"Paljude vabaerakondlaste ja Vabaerakonna lähedal seisvate inimeste soovil ja enda vabal tahtel astusin täna erakonda," kirjutas Talvik sotsiaalmeedias.
Talvik rääkis ERR-ile, et Vabaerakonna Harjumaa piirkonna juhatus rahuldas kolmapäeval tema avalduse ühehäälselt.
"Olen nüüd Vabaerakonna liige. Astusin erakonda, kuna paljude Vabaerakonna ja sellele lähedal seisvate inimeste sooviks oli, et ma kandideeriksin erakonna esimeheks ning ma olen sellega nõus," ütles Talvik.
Ta lisas, et Vabaerakonna esimeheks valimise korral on tema sooviks, et Vaberakond seisaks tugeva kodanikuühiskonna eest, mis kannab endas vaba konservatismi vaimu. "See peaks ühendama ürgeestlasliku oskuse elada loodusega kooskõlas ja teisest küljest omama dünaamilist oskust maailmast kõige nutikamad lahendused üle võtta, et meie eluolu parandada."
Vabaerakonna puhul on Talviku hinnangul probleemiks see, et sõnumid on olnud mõnevõrra hägused. "Vabaerakonnal tuleb teine käik sisse panna. Kui poliitikasse tulime eliidi ja kartellierakondade vastu suunatud kriitikaga, siis täna on vaja konkreetset maailmavaadet ja see on Vabaerakonnas küpsenud. Seda tuleb jõuliselt edasi viia ja kuulutada, Vabaerakonnal on ees suur tulevik."
Talvik lisas, et tema soovi kohaselt ei tohiks Vabaerakond kasvada suureks võimuparteiks, kus ideed jäävad tahaplaanile ja võim oleks peamiseks eesmärgiks.
Talviku sotsiaalmeedias avaldatud erakonnaga liitumise avalduse tekst:
"Avaldus Vabaerakonna Harjumaa piirkonna juhatusele
Mina, Artur Talvik, soovin vabatahtlikult liituda poliitilise organisatsiooniga, mille nimi on Vabaerakond. Olen seda hetke pikalt edasi lükanud kartuses, et Vabaerakonnast võib saada partei selle sõna kõige halvemas tähenduses. Seni seda veel juhtunud ei ole, aga see võib juhtuda, kui tema liikmed sisenevad mugavustsooni ja ei sekku. Ma tahan sekkuda.
Teen põhimõttelist vahet parteil ja erakonnal. Partei oma olemuselt on organisatsioon, mille eesmärk on “võim iga hinna eest”. Erakond ühendab inimesi, kellel on sarnased vaated ühiskonna ja keskkonna paremaks toimimiseks ja kelle jaoks on võim ainult vahend selle ellu viimiseks.
Parteisse astutakse tihtipeale isikliku kasu saamise eesmärgil, erakond peab seisma ühiskonna ühiste kasude eest. Parteide suur liikmete arv eeldab ja taastoodab pikki toiduahelaid. Need ahelad halvavad ühiskonna. Erakonna ülesanne on võidelda kasutute toiduahelate kaotamise eest. Mina soovin astuda erakonda.
Olen kandnud Vabaerakonna märki juba pikemat aega hoolimata sellest, et minu nime ei olnud erakonnaliikmete registris.
Täna tahan ma juba täielikult liituda Vabaerakonnaga, et koos veel jõulisemalt ehitada Eestis tõelist kodanikuühiskonda, kus vabad inimesed ja nende kogukonnad kujundavad meie eluolu. Tugevas kodanikuühiskonnas on erakonnad poliitiliste ideede kandjad, mitte muust ühiskonnast kõrgemal seisvad võimuorganisatsioonid.
Minu arusaamist mööda on Vabaerakond vabakonservatismi mõtte kandja. See on ürgeestlaslik maailmavaade, kus inimese hing saab kosutust maast, metsast ja merelt ning hakkamasaamiseks kasutatakse kõige uuemaid ja nutikamaid lahendusi. See on tugevates kogukondades tegutsevate ise hakkama saavate kodanike vaade maailmale. See eeldab riigiaparaadi väiksemat sekkumist igapäevaellu ja inimeste suuremat usaldamist. Selle maailmavaate kandjatele on oluline, et Eestis räägitakse eesti keelt. Olgem eurooplased, aga jäägem eestlasteks.
Vabakonservatism võtab arvesse, et maailm meie ümber muutub ja peame leidma viisi, kuidas kiiresti muutuvas maailmas hakkama saada. Meid ootab ees 4. tööstusrevolutsioon, lihtsamad töökohad hakkavad kiiresti kaduma. Peame leidma koos viisi, kuidas muuta Eesti töö- ja sotsiaalpoliitikat ja üleüldse suhtumist riigi rolli, et tehnoloogiaprogress oleks Eestile sajandi võimalus, mitte sotsiaalsete rahutuste ja vaesuse põhjus.
Kui minu maailmavaate lühikirjeldus ja senine tegevus Vabaerakonna toetajaliikmena on olnud vastuvõetav , siis olge nii kenad ja võtke mind Vabaerakonna liikmeks."
Talvik kaalub partei esimeheks kandideerimist
Vabaerakonna ühe juhtfiguurina tuntud Talvik ei olnud seni erakonnaga liitunud. Ta kandideeris 2015. aastal Vabaerakonna nimekirjas riigikokku ja sai 7307 häält.
Vabaerakonna uue juhatuse ja esimehe valimine toimub 23. aprillil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
Vabaerakonna liige Jevgeni Krištafovitš on seni ainsana teatanud, et kandideerib üldkogul erakonna esimeheks.
Senine parteijuht Andres Herkel enam esimeheks pürgida ei saa. | Artur Talvik astus Vabaerakonna liikmeks | https://www.err.ee/583591/artur-talvik-astus-vabaerakonna-liikmeks | Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Artur Talvik, kes seni erakonda ei kuulunud, teatas kolmapäeval, et esitas liitumisavalduse. Tegemist on ettevalmistava sammuga erakonna esimeheks kandideerimisel. |
Politsei ootab praegu täiendavatele küsimustele vastuseid 13. märtsini, ütles politsei pressiesindaja Tuuli Härson ERR-ile.
Aasta lõpus laekus kolm pakkumust, millest kvalifitseerus kaks. Hankele tegid pakkumuse ühispakkujana A La Carte Identity Clothing AB Rootsist ja A la Carte Uniforms OÜ Eestist, Image Wear AS Eestist ning kuus Eesti firmat tegid ühispakkumuse.
Hankes ei kvalifitseerunud ühispakkujad A La Carte Identity Clothing AB ja A la Carte Uniforms OÜ.
Image Wear AS-i ja kuue Eesti firma ühispakkumused vastasid vormiliselt hanke tingimustele, kuid samas esines neis väiksemaid sisulisi puuduseid.
PPA otsustas nende puuduste tõttu pakkumusi mitte tagasi lükata, vaid asus riigihanke seaduses lubatud tingimustel mõlema pakkujaga läbirääkimistesse ning andis neile täpsustatud pakkumuste esitamise tähtajaks 2. märtsi.
PPA kuulutas mullu suvel välja uue vormivarustuse hanke, mille eeldatav maksumus on 8,9 miljonit eurot.
Tegemist on üheosalise rahvusvahelise vormiriietuse hankega.
Prognooside kohaselt peaks esimene partii uusi vormirõivaid PPA kasutusse jõudma 2017. aasta suve teisel poolel.
2015. aasta teisel poolel kuulutas PPA välja täisteenuse hanke uuele vormivarustusele, kuhu esitati kaks hinnapakkumist, kuid kuna pakkumised ületasid eeldatavat maksumust, lükkas PPA mõlemad pakkumised tagasi ja kuulutas hanke lõppenuks. | Politsei pikendab uue vormiriietuse hanke pakkumuste jõusoleku tähtaega | https://www.err.ee/583596/politsei-pikendab-uue-vormiriietuse-hanke-pakkumuste-jousoleku-tahtaega | Politsei- ja piirivalveameti (PPA) uue vormiriietuse hankel on jäänud sõlelale kaks pakkujat, kuid täiendavate küsimuste esitamise tõttu pikendab politsei hanke pakkumuste jõusoleku tähtaega. |
Juba matši teisel minutil kaotusseisu jäänud JYP suutis avakolmandikul viigistada ning Rooba värav teise kolmandiku keskel tõi Jyväskylä meeskonnale vajaliku eduseisu, kirjutab Delfi Sport.
Matši lõpp läks küll väga pingeliseks, sest JYPi mees Joonas Nättinen sai poolteist minutit enne lõppu kaheminutilise karistuse, kuid eestlase klubi suutis raske olukorra ära kannatada ning hoopis ise litri vastase tühjaks jäetud võrku toimetada, tehes lõppseisuks 3:1.
Kaks mängu enne põhihooaja lõppu hoiab JYP tabelis 106 punktiga neljandat kohta, olles sellega juba kindlustanud ka koha veerandfinaalis. Olenevalt viimaste mängude tulemustest võib JYP aga hooaja ka koguni teisel kohal lõpetada.
Rooba jaoks oli eilne värav hooaja kolmandaks tabamuseks, lisaks on eestlane kirja saanud ka kaks söödupunkti. | Robert Rooba võiduvärav tõi Jyväskyläle kolmanda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/276125/robert-rooba-voiduvarav-toi-jyvaskylale-kolmanda-jarjestikuse-voidu | Robert Rooba koduklubi Jyväskylä on Soome hokiliigas hooaja alguse nigelad esitused ümber pööranud - teisipäeva õhtul korjati Mikkeli Jukurite vastu kolmas võit järjest, sealjuures viskas võiduka tabamuse just Eesti koondise liider. |
Kuigi valimisliit Pärnu Ühendab võtab üle mitmed Toomas Kivimägi valimisliidu liikmed, siis ei saa Kosenkraniuse sõnul liitu Kivimägiga seostada, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Valimisliidu Pärnu Ühendab registreerisid linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Rainer Aavik ja linnavolikogu liige Vahur Mäe. Kosenkranius ja Mäe olid ka Toomas Kivimägi valimisliidu asutajaliikmed.
"Vähem kui kaks aastat tagasi liitus Toomas Kivimägi Reformierakonnaga ja valiti Reformierakonna nimekirjas riigikokku. Mõni aeg tagasi Reformierakond teatas, et Kivimägi on Pärnu linnapea kandidaat ja loomulikult see oleks äärmiselt eksitav, kui me kasutaks seda sama valimisliidu nime," rääkis Kosenkranius.
Kosenkraniuse kinnitusel pole valimisliidu nimel Pärnu Ühendab ka seost haldusreformiga, vaid valimisliit ühendab inimesi ja nende tõekspidamisi, mida soovitakse rakendada Pärnu arenguks.
"Vastavalt seadusele ei saa olla valimisliidul eksitavat nime ja vähemalt pooled inimesed, kes osalesid eelmistel valimistel, peavad osalema ka uutel valimistel ja seda me garanteerida ei saa ning seetõttu sai asutatud juba eelmise aasta lõpus valimisliit Pärnu Ühendab," märkis Kosenkranius.
Kosenkraniuse sõnul ei kuulu valimisliidu inimesed erakondadesse, kuid nende valimisliidu nimekirjas võivad kandideerida ka erakondade liikmed.
Sügiseste valimiste eripära on see, et kandideerida tuleb Suur-Pärnus, kus on kaks valimisringkonda ehk Pärnu ning Paikuse ja Audru.
"Meil ongi seal läbirääkimised käimas nende inimestega, kes on nendest valdadest pärit. Kui toimuvad valimised, siis loomulikult on meie nimikiri esindatud-kaetud kahes ringkonnas," ütles Kosenkranius.
Kosenkraniuse kinnitusel pole valimisliidu nimel Pärnu Ühendab ka seost haldusreformiga, vaid valimisliit ühendab inimesi ja nende tõekspidamisi, mida soovitakse rakendada Pärnu arenguks. | Kosenkranius: valimisliidu Pärnu Ühendab seostamine Kivimägiga on eksitav | https://www.err.ee/583593/kosenkranius-valimisliidu-parnu-uhendab-seostamine-kivimagiga-on-eksitav | Pärnus kandideerib sügisel kohalikel valimistel oma nimekirjaga uus valimisliit Pärnu Ühendab. Selle seostamine endise linnapea ja praeguse riigikogu reformierakonna fraktsiooni liikme Toomas Kivimägiga on parteitu Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse kinnitusel eksitav. |
Tamm asub täitma vastutusrikast ülesannet – tema juhtida on esmakordselt toimuv galasündmus, millest tehakse ka otseülekanne. Näitleja ise end sellest heidutada ei lase ning on väljakutseks valmis. "Loomulikult on üksinda sellist õhtut juhtida suur väljakutse, kuid ma julgen loota, et oleme korraldusmeeskonnaga teinud piisavalt ettevalmistusi selleks, et kõik sujuks," rääkis Tamm, kes ei tunne hirmu ka otseülekande ees. "Kuigi otseülekanne tähendab seda, et eksimusi endale lubada ei saa, proovin ette mitte muretseda. Kui midagi juhtub, siis tuleb sellest välja tulla ja lahendus leida," jäi Tamm positiivseks.
Ta lisas, et armastab nii tele- kui ka filmitööd ja inimesi, kes selles valdkonnas töötavad. Tamm on optimistlikult meelestatud ka traditsiooni kestvuse üle. "Usun, et Eesti filmi- ja teleauhinnad saavad ka tulevikus olema ühed olulised auhinnad," sõnas Tamm põhjendades oma arvamust järgmiselt: "esiteks ühendab see rohkem tele- ja filmimaailma inimesi. Teiseks on oluline tegijaid tunnustada ja selline kokkuvõttev sündmus annab ühtepidi võimaluse tegijatele endile tehtule tagasi vaadata ja teisalt on vaatajatel võimalus meenutada, mida uut ja huvitavat eelmisel aastal teles ja filmimaailmas näidati."
Eesti tele- ja filmiauhinnad antakse välja 12. märtsil. Pidulik gala toimub Nordea Kontserdimajas. | Eesti filmi- ja teleauhinnad jagatakse kätte Katariina Tamme juhtimisel | https://menu.err.ee/294693/eesti-filmi-ja-teleauhinnad-jagatakse-katte-katariina-tamme-juhtimisel | Juba sel pühapäeval antakse esmakordselt välja Eesti filmi- ja teleauhinnad, pidulikku galat juhib alati võluv ja humoorikas Katariina Tamm. |
Mühas-vahutas ja möllas muidugi Ameerikas, New Yorkis 1960ndail. 1962 asutati Judson Dance Theatre, kus teiste sääs olid tegevad ka Yvonne Rainer ja Lucinda Childs, kelle töödest "Femmaažis" on lähtunud vastavalt Madleen Teetsov-Faulkner ja Mari Mägi. Aga täna huvitab meid hoopis Trisha Brown.
Nimelt, "Femmaaži" sisenemisriituseks, selle kuuajase tsükli alguseks (sest etendused ei tule päris ühesugused, sellest lähemalt järgmisel korral, kui kirjutan) on Mari Mägi versioon Judsoni teatris kaasa löönud Trisha Browni kuulsast tööst "Inimene kõnnib mööda maja seina alla".
Brown rajas hiljem ka omanimelise tantsurühma, ja eksperimenteeris koha ja ruumiga: ta pani inimesed tantsima katustel, seintel, põrandatel, veepinnal: ja eesmärgiks polnud sedavõrd šokeerimine või šõu, vaid pigem väike nihe aegruumis, raputus pääs. Et gravitatsiooni saab teisiti ära kasutada, et kui me märkame vertikaalis horisontaalset potentsiaali, olemegi nagu fantaasiamaaimas päriselt kohal …
Hiljem, muide, on Browni huvitanud ooperimaailm. Aga ta on väga palju koostööd teinud ka kujutavate kunstnikega.
Väga hää, et Browni interpreteerib siin Mari Mägi – tantsija ja performatist ja tantsuterapeut, kes on liikunud välja traditsioonilisest lavaruumist ("Femmaažis" ta mingis mõttes naaseb sinna). Ta mõtlebki sageli nii, et kuidas me üldse saame teisiti vaadata ja olla. See on põnev, see on eluterve, arvan ma.
Kuidas tollest aru saada? Ühesõnaga, kuskil aegade alguses, esimeste tantsusammude juures, ei osanud me seda tantsuks nimetada. Siis hakkasime nimetama, aga olime selles vabad. Siis leiutasime kõrg-gümnastika, balleti. Ja järsku teame me nii väga täpselt, mis see tants peab olema, kuigi inimkonna kogemuses on toda kultuurse ja kindlalt määratletud tantsu aega olnud väga napilt. Kaasaegne tants ja teater liigub pigem tagasi sinna algse küsimise juurde, et mis on üldse tants, liikumine, rituaal, ime. Enne seda, kui me teame ja oleme katsunud seda reeglitega piirata. Sest inimesel on rumal komme kõike reeglitega piirata. Kõik kohitseda ja igavaks ja tavaliseks muuta.
Esimene kuulus vaba ja metsik tantsija, juhtumisi naine (mehel olnuks tollal vist raske) Isadora Duncan on öelnud: te olite siin ju nii vabad-metsikud, ärge laske end taltsutada!
Tantsija Elisabeth Streb vaeb ja näitab Brown’i seinalkõnnitööd: | Jürgen Rooste. Kuidas naised maailma muutsid II: inimene seinal | https://kultuur.err.ee/316115/jurgen-rooste-kuidas-naised-maailma-muutsid-ii-inimene-seinal | 8. märtsil esietendub Sõltumatu Tantsu Laval "Femmaaž" – see on nelja Eesti tantsija – Sveta Grigorjeva, Joanna Kalmu, Mari Mägi ja Madleen Teetsov-Faulkneri – kummardus nondele naistele, kes muutsid tantsu ja ühiskonda, mõtlemist liikumisest ja tegelikult ka naise rolli kunstis. Samal päeval kell 13 toimub südalinnas Solarise fassaadil aga kummaline perfokas… |
Nimelt olid KuPS ja Ilves matši eel E-grupis võrdses seisus 12 punkti peal - võitjat ootas otse edasipääs järgmisesse ringi, kaotajat lisamäng, kirjutab Soccernet.ee. Ilves läks koduväljakul 33. minutil juhtima ja kuigi Kuopio viigistas kuus minutit hiljem just Purje tabamusest seisu, lõi Ilves 60. minutil oma teise värava, mis tõi neile 2:1 võidu. Seejuures mängis külalismeeskond alates 35. minutist vähemuses.
Ats Purje alustas ründava poolkaitsjana KuPS-i põhikoosseisus ja tegi kaasa 76 minutit. 57. minutil teenis ta kollase hoiatuskaardi.
KuPS heitleb edasipääsu nimel sel nädalavahetusel Honkaga, kes sai C-alagrupis teise koha. Täpne mänguaeg veel selgub. | Purje lõi karikasarjas värava, KuPS peab pidama lisamängu | https://sport.err.ee/276120/purje-loi-karikasarjas-varava-kups-peab-pidama-lisamangu | Eesti jalgpallikoondislase Ats Purje koduklubi KuPS pidas teisipäeval Soome karikasarjas oma viimase alagrupikohtumise ja kuna oma otseselt konkurendilt Ilveselt saadi kaotus, tuleb pidada lisamäng. Eestlane lõi mängus värava. |
Rahvusvaheline naistepäev on soolise võrdõiguslikkuse päev. Sooline võrdõiguslikkus on vältimatu eeldus selleks, et riigid, ühiskonnad ja maailm saaks jätkusuutlikult areneda. Just seetõttu on ÜRO naisteorganisatsioon 2017. aastaks fookusesse võtnud naiste olukorra muutuvas maailmas ning sihiks seadnud soolise võrdõiguslikkuse realiseerumise tööturul aastaks 2030.
Ometi oleme täna olukorras, kus globaalses mõõtmes realiseerib tööealistest naistest end tööturul 50% ja meestest 76%. Palgalõhe on teema, millest on Eestis saanud vaata et folkloor. Euroopas on naiste vanaduse vaesusrisk ebavõrdsuse tõttu tööturul 37% kõrgem kui meestel. Sotsiaalse turvalisuse puudumisest nt lahkumineku korral (eeldus, et mees ju toob raha ja hoiab pere) jms võiks rääkida pikalt.
Seetõttu ei ole liiast korrata täna Hillary Clintoni 1970ndatel välja öeldud kuldseid (ja näiliselt enesestmõistetavaid) sõnu: naiste õigused on inimõigused ja inimõigused on naiste õigused.
Sel naistepäeval tahaksin aga peatuda hoopis soolise võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsuse sügavamatel juurtel.
Iga kolmas naine maailmas kogeb oma elu jooksul seksuaalset vägivalda. Koduvägivalla tase Eestis ei ole viimaste aastate jooksul langenud, ainuüksi selle aasta vabariigi sünnipäeval sai politsei 556 väljakutset, millest 46 olid seotud lähisuhtevägivallaga.
Naise ja mehe suhted on olnud üks kesksetest küsimustest ka religioonides.
See näitab, et soolise võrdõiguslikkuse küsimus saab tegelikult alguse rohujuuretasandil – kodudes ja inimsuhetes. Soolised stereotüübid, mis tingivad tõsised ühiskondlikud ja globaalsed probleemid, on inimeste peades, nende käitumises, suhtumises ja hoiakutes. Nii elatakse ja kasvatatakse lapsed.
Suuresti on sooline võrdõiguslikkus küsimus mehe ja naise suhtest, olles seotud mehelikkuse ja naiselikkuse mõtestamise ja tajumisega, sh paarisuhetes. Tugevaid naisi on alati kardetud. Ja samas imetletud. Nõiaprotsessid on ehe näide. Nii mõeldes on selge, et sooline võrdõiguslikkus ning ebavõrdsuse ja diskrimineerimisega seotud probleemid ei ole uued. Sõnad, mida nende kirjeldamiseks kasutame ehk küll, aga mõte ja sisu mitte.
Naise ja mehe suhted on olnud üks kesksetest küsimustest ka religioonides. Islamist vähest teadlikkust omavad inimesed nii islamimaades kui ka lääneriikides peavad seda äärmiselt patriarhaalseks ja naisi rõhuvaks religiooniks. Ometi sai just islami levikuga alguse naiste võrdsena käsitamine, neile valiku- ja sõnaõiguse võimaldamine. Suuresti on see seotud prohvet Muhammadi inspireeriva naise Aishaga. Aisha oli prohveti teine naine ja kõige armsam naine, kelle käte vahel prohvet ka suri.
Aisha ei olnud ainult koduhoidja või voodisoojendaja. Muhammad jagas Aishaga oma ideid ja arusaamu ning islamireegleid kujundasid ja ühiskonda valitsesid prohvet ja Aisha koos. Oma äraolekul palus Muhammad valitsemise asjus just Aisha poole pöörduda. Selle aluseks oli väga lähedane ja armastav suhe, mis põhines õrnusel, võrdsusel ning vastastikkusel austusel ja armastusel.
Arvatakse, et just tänu Aishale sisaldab koraan nõuet, et abielu tuleb sõlmida kahe täiskasvanud isiku vahel ja ka naine peab saama abikaasat valida ning et naist ei tohi abielurikkumises süüdistada ilma kindlate tõenditeta.
Aisha ei olnud müürilill ega vaikne kulissidetagune suunaandja. Ta oli silmapaistev ja tuntud isik. Lahingutes ratsutas ta oma mehe kõrval, pärast tema surma juhatas ühes islamiajaloo vastuolulisimas lahingus ise kaameli seljas vägesid. Tema loengutes käisid teised teadlased, ta vankumatu intuitsioon ja terav mõistus tegid temast hea kohtuniku. Aisha oli niisiis poliitik, teadlane, mufti ja kohtunik ning jäi väga mõjukaks ka peale oma mehe surma.
Teatakse, et Aishalt pärineb üle 2000 hadith ’i (prohveti kommete ja mõtete kirjeldused, mille abil tõlgendatakse koraani). Arvatakse, et just tänu temale sisaldab koraan nõuet, et abielu tuleb sõlmida kahe täiskasvanud isiku vahel ja ka naine peab saama abikaasat valida ning et naist ei tohi abielurikkumises süüdistada ilma kindlate tõenditeta. Nii sai koraani sunnitud abielu keeld.
Tolleaegses ühiskonnas, kus naisi üldiselt täisväärtuslike kodanikena ei võetud ning lapsabielud olid tavapärased (mitte ainult araabiamaades), olid sellised naisi kaitsvad ja jõustavad normid suur edasiminek.
Aisha lugu on lugu soolisest võrdõiguslikkusest mitmes mõttes. See illustreerib seda, et tõeliselt tugevad mehed taluvad ja vajavad enda kõrvale võrdväärset naist. Naist, kes on kuninganna ja partner, mitte lihtsalt laste kandja ja toiduvalmistaja. See illustreerib ka seda, et religioonide väärtõlgendused ja manipuleerimised on aidanud säilitada mugavat privileegi ja vältida kardetud konkurentsi meestel, kes on muidu vähem terviklikud ja võimsad.
Kui eeldame, et tüdrukud on ainult paid ja järgivad kenasti kõiki reegleid, siis on uutel Aishadel või Mari Curiedel või Coco Chanelidel väga raske kujuneda.
Tulles tagasi tänapäeva juurde, on hea näide sotsiaalmeedias laialt ringelnud video Poola europarlamendisaadikust, kes teatas täiesti tõsiselt, et naised ei peaks teenima meestega võrdselt, sest nad on „väiksemad, nõrgemad ja vähem intelligentsed“.
Head mehed ja naised, me kõik teame vähemalt ühte Aishat. Väärtustagem ja võimestagem neid, et nemad omakorda saaks väärtustada ja võimestada teid ja kogu ühiskonda. Aidakem kaasa sellele, et iga naine leiaks vähemalt ühe valdkonna enda sees, milles tema on Aisha.
Saame seda teha läbi kasvatuse ja hariduse, mis aitab tüdrukutel samamoodi kasvatada oma isemõtlemisvõimet, loomingulisust, spontaansust, võimet avada uksi, mõelda raamidest välja, näha samasugust müriaadi võimalusi ja valikuid nagu on loomupäraselt meestel ning liikuda oma valikute suunas. Kui eeldame, et tüdrukud on ainult paid ja järgivad kenasti kõiki reegleid, siis on uutel Aishadel või Mari Curiedel või Coco Chanelidel väga raske kujuneda.
Saame seda teha läbi õigusruumi ja praktikate, mis võimaldavad isapuhkust samamoodi nagu ema oma, võimaldavad paindlikku tööaega ja –kohta jne. Saame seda teha läbi oma hoiakute muutuse: naine ei ole samas olukorras rohkem rongaema kui mees on rongaisa, naine ei ole sündinud nõudepesugeeniga, naise seksuaalsus ja sellega seotud valikud on sama loomulikud ja vabad kui mehe omad jne.
Vabadus, spontaansus, kõrged sihid, suured unistused, innovatsioon, poliitika ja maailma parandamine ei ole ainult meeste pärusmaa. Teha seda, mida süda ihaldab ja kuhu hing kutsub, tunda saavutusrõõmu ja tegemislusti, saada tunnustust ja ausat tasu on õnnelikult elamise ja tänapäeva maailmas hakkama saamise eelduseks nii meeste kui naiste puhul.
Olgu täna päev, mil pühitseda naiste väge, tunnustada ja võimestada naisi seda kasutama!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Lugu Naisest | https://www.err.ee/583590/lugu-naisest | Väärtustagem ja võimestagem naisi. Saame seda teha läbi kasvatuse ja hariduse, mis aitab tüdrukutel samamoodi nagu poistel kasvatada oma isemõtlemisvõimet, loomingulisust, spontaansust, võimet avada uksi, mõelda raamidest välja; näha samasugust müriaadi võimalusi ja valikuid nagu on loomupäraselt meestel ning liikuda oma valikute suunas. Kui eeldame, et tüdrukud on ainult paid ja järgivad kenasti kõiki reegleid, siis on uutel Aishadel või Mari Curiedel või Coco Chanelidel väga raske kujuneda. |
Suurejoonelisel galal, mille külalisteks olid Monaco vürst prints Albert ja olümpiavõitja Jelena Isinbajeva, kuulutati esmakordselt välja aasta parim noor veemotosportlane. Selle kategooria üheks nominendiks oli ka Marten Männi, kes maailmameistritiitli kõrval sai 2016. aastal Euroopa meistrivõistluste pronksmedali.
UIM-i galal osales Männi esmakordselt ja muljed olid võimsad. „Oli suur au olla koos oma ala ja teiste veemoto maailmameistritega sellel galal. See tiitel on minu karjääris väga oluline ja selle üleandmine sellises väärikas seltskonnas annab sellele lisaväärtust. Tänud kõigile toetajatele ja perekonnale, kes on sellele kaasa aidanud ja usun, et koos saame selliseid hetki nautida ka tulevikus,“ rääkis Männi.
Kuigi vanuse poolest saaks Marten Männi alanud hooajal osaleda veel juuniorite arvestuses, võeti koos taustajõududega vastu otsus teha üleminekuaasta ja osaleda tänavustel tiitlivõistlustel juba täiskasvanute arvestuses.
Marten Männi osaleb 2017. aastal UIM-i maailmameistrivõistluste tugevaimas, SKI GP1 klassis (6 etappi), UIM-i Euroopa meistrivõistluste SKI GP1 klassis (2 etappi), Jetcross Touril (4 etappi) ja Nordic Championshipil (1 etapp). Kindlasti soovitakse osaleda ka vähemalt ühel Eesti meistrivõistluste etapil. Rahvusvahelistes sarjades on eesmärk 2017. aastal tulla poodiumile.
Hooaja avavõistlus on UIM Euroopa meistrivõistluste esimene etapp 18.-21. mail Horvaatias, Zadaris. UIM maailmameistrivõistluste esimene etapp sõidetakse 2.-4. juunil Itaalias, Porto Cesarios. | Eesti veemotosportlane sai Monacos toimunud galal kätte MM-tiitli | https://sport.err.ee/276114/eesti-veemotosportlane-sai-monacos-toimunud-galal-katte-mm-tiitli | Laupäeval, 4. märtsil Monacos toimunud Rahvusvahelise Veemoto Liidu (UIM) maailmameistrite autasustamisgalal sai Marten Männi kätte 2016. aasta jettide klassi Ski Junior GP3 maailmameistritiitli. |
Mehhiko autospordiportaali Motoren MX sõnul sai juhtumis kannatada vaid Tänaku ning Martin Järveoja Volvo, mistõttu võeti rajaga tutvumiseks appi teine auto.
Mehhiko ralli saab neljapäeval alguse tänavakatsega, reedel on kavas seitse, laupäeval üheksa ning pühapäeval kaks kiiruskatset. ETV2 otseülekanne pühapäevasest Power Stage katsest algab kell 19.30.
Ott Tänak crashes in #RallyMexico recce. pic.twitter.com/qvZgzcoOx1
— Valmar Viisel (@paddocknews) March 8, 2017 | FOTOD | Tänak tegi Mehhikos rajaga tutvudes avarii | https://sport.err.ee/276112/fotod-tanak-tegi-mehhikos-rajaga-tutvudes-avarii | Mehhikos toimuvaks autoralli MM-sarja kolmandaks etapiks valmistuv Ott Tänak tegi võistlusrajaga tutvudes avarii, kuid pääses vigastusteta. |
Allikmaa rääkis kolmapäeval usutluses Raadio 2-le, et tänase päeva seisuga peab ERR-i nõukogu valima hääletusega kolme kandidaadi seast kaks ja seejärel neist hääletusega ühe.
"Seadus ütleb, et valituks osutub see kandidaat, kes saab vähemalt seitse häält kümnest ehk kaks kolmandikku häältest ja see on kindlasti päris keeruline," märkis Allikmaa.
Allikmaa sõnul on teoreetiliselt võimalik, et konkurss kukub läbi ning sellisel juhul on nõukogul võimalik seaduse järgi talitada mitut moodi.
"Seadus lubab nõukogul ka otse pöörduda mõne inimese poole ja teha ettepanek nimetada ta ametisse. Tõenäoliselt ma usun, et kui see konkurss mingil põhjusel peaks ebaõnnestuma, siis kuulutatakse ilmselt välja uus konkurss, aga siis ilmselt tegeletakse ka juba sihtotsinguga," arvas Allikmaa.
Allikmaa sõnul on teoorias olemas ka variant, et tal tuleb ERR-i edasi juhtida.
"Kuid sinna on väga palju aega ja ma usun, et selleks ajaks õnnestub uus juhatuse esimees valida," ütles ta.
Seoses ametiaja lõppemisega pole Allikmaa enda sõnul edasisi plaane teinud.
"Suvi on vaba ja ootan põnevaid väljakutseid," ütles ta.
ERR-i juhatuse esimeheks kandideerivad Postimehe endine peadirektor Erik Roose, Eesti Ekspressi endine peatoimetaja Allar Tankler ja Postimehe endine juht Mart Luik.
Uus juhatuse esimees selgub tõenäoliselt 15. märtsil. | Allikmaa: teoreetiliselt on võimalus, et ERR-i juhi konkurss ebaõnnestub | https://www.err.ee/583589/allikmaa-teoreetiliselt-on-voimalus-et-err-i-juhi-konkurss-ebaonnestub | Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul on teoreetiliselt võimalik, et uue juhatuse esimehe konkurss kukub läbi. |
Väljapanek toob Tartusse Venemaal aktiivselt tegutsevate noorte kunstnike teosed, mis käsitlevad venekeelses ühiskonnas olevaid tabuteemasid alates seksuaalsusest kuni võimukriitikani. Näitus jääb avatuks 28. maini.
Osalevad kunstnikud: Anna Andržievskaja, Aslan Gaisumov, Dmitri Fjodorov, Artjom Loskutov, Katrin Nenaševa, Alissa Joffe ja kunstirühm Zip. Kuraator on Julia Polujanenkova.
Seitset kunstnikku ja üht kunstnike rühma ühendavad nende loomingus käsitletavad ühiskonnakriitilised teemad: kõik esindatud kunstnikud tegelevad küsimustega, mis ei ole Venemaal ametlikult keelatud, kuid on ühiskonnas tabud või tekitavad paljudes inimestes ebamugavust. Venekeelses infokeskkonnas jääb vastuoluliste teemade kajastus tihti ühekülgseks. Selles kontekstis pakuvad kunstnikud alternatiivset lähenemist ja pööravad tähelepanu aktuaalsetele küsimustele, mis paljusid inimesi puudutavad.
"Paljud kunstnikud Venemaal peavad arvestama, et kunstiteoste eksponeerimine võib kaasa tuua vahistamise, tihti toobki. Eurooplaste, sealhulgas eesti kunstnike jaoks, tundub täna mõeldamatu, et selline probleem võib olla loomeprotsessi lahutamatu osa," sõnas näituse kuraator Julia Polujanenkova.
Näitusel osalev kunstnik Artjom Loskutov organiseerib alates 2004. aastast apoliitilist rongkäiku Monstratsioon, kus inimesed väljendavad ennast absurdsete plakatite ja loosungitega. Kunstnike positsiooni paradoksaalsust ilmestab hästi tõsiasi, et Loskutov sai oma töö eest riikliku kunstipreemia Innovatsioon, kuid teda on sama aktsiooni korraldamise eest ka mitu korda vahistatud.
Kiiresti areneva rahvusvahelise karjääriga Aslan Gaisumov käsitleb oma videos "Volga" põgenemise teemat, rääkides reaalse loo sellest, kuidas ta jättis koos perega maha oma kodumaa Tšetšeenia. Katrin Nenaševa performance’id ja aktsioonid räägivad karistussüsteemist, vanglatest ja militariseerimisest – teemadest, mille üle arutlemine hirmutab Venemaal paljusid.
Näituse jooksul ilmub eesti-, inglise- ja venekeelne trükis, mis sisaldab näituse kontseptsiooni ja eksponeeritud teoseid seletavaid ja kommenteerivaid tekste. Trükise on koostanud Julia Polujanenkova ja kujundanud Tnxalatte.
Muuseumiööl tutvustab oma tegevust ja loomingut kunstnik Artjom Loskutov. Konsultant on Juri Jurkin, graafilise disaini eest hoolitses Tnxalatte, kujundas Jevgeni Zolotko.
Näituse korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital, Polven Foods OÜ, Eesti Suursaatkond Moskvas. | Tartmusi laekusid ebamugavad küsimused Venemaalt | https://kultuur.err.ee/316113/tartmusi-laekusid-ebamugavad-kusimused-venemaalt | Miks on osa kunstist võimukriitiline? Mida peetakse Venemaal tabuteemadeks? Kuidas väljendub kunstniku seksuaalsus tema loomingus? Miks põgeneda oma kodumaalt? Vastuseid neile küsimustele aitab leida Tartu Kunstimuuseumis alates 10. märtsist avatud rahvusvaheline näitus "Ebamugavad küsimused. Kaasaegne kunst Venemaalt". |
Ametialasid, kus naiste keskmine brutotunnipalk on meeskolleegide keskmisest brutotunnipalgast vähemalt kolm protsenti suurem, on Eestis alla kümne.
Ametialad, kus naiste keskmine tunnitasu ületab meeste keskmise tunnitasu:
Juhid reklaami ja suhtekorralduse alal
Juhid toitlustuses
Kartograafid ja maamõõtjad
Muud muusikaõpetajad (muusika eraõpetajad)
Tõlkijad, tõlgid jm keeleteadlased
Õenduse keskastme spetsialistid
Kinnisvaramaaklerid ja -haldajad
Mujal liigitamata äriteenuste agendid (kirjandus-, kontserdi-, muusika-, teatri-, spordi-, reklaamiagent, oksjonipidaja, võttegrupi administraator)
Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid
Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid
Veebitehnikud
Telefonimüügi agendid
Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad
Põllusaaduste ja loomakasvatajad
Bussi- ja trammijuhid
Aianduse lihttöölised
Selgelt eristuvad reklaami ja suhtekorralduse ametiala naisjuhid, kes teenivad ligi neljandiku kõrgemat tunnitasu kui nende meeskolleegid ning toitlustuse ametiala naisjuhid (näiteks baaripidajad, kohviku juhtajad, toitlustusjuhid), kelle keskmine tunnitasu on meeskolleegide keskmisest tunnitasust viiendiku kõrgem. Naisbussi- ja trammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12 protsenti enam.
Mujal liigitamata äriteenuste ametialal tegutsevad naisagendid (nt kirjandus-, kontserdi-, muusika-, teatri-, spordi-, reklaamiagent, oksjonipidaja, võttegrupi administraator) teenivad keheksa protsenti kõrgemat tunnitasu kui samal ametialal töötavad mehed.
Naissekretärid ja -juhiabid saavad seiste protsenti kõrgemat tunnitasu kui sama ametiala vastassoo esindajad. Naissoost eramuusikaõpetajad, õenduse keskastme spetsialistid ja telefonimüügiagendid teenivad ligi viis protsenti rohkem kui sama ametiala valinud mehed. Samuti on aianduse naislihttöölistel keskmine brutotunnitasu neli protsenti kõrgem kui aianduse meeslihttöölistel.
Palgalõhe Euroopa Liidu riikides
Eurostati andmetel oli 2015. aastal Euroopas sooline palgalõhe 16,3 protsenti. Palgalõhe oli väikseim Luksemburgis ja Itaalias (mõlemas 5,5 protsenti) ning kõrgeim Eestis (26,9 protsenti), Tšehhis (22,5 protsenti), Saksamaal (22 protsenti), Austrias (21,7 protsenti) ja Suurbritannias (20,8 protsenti). Viimase viie aasta jooksul on EL-i keskmine sooline palgalõhe püsinud suhteliselt muutumatuna.
Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtteid ja asutusi, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalasid.
Statistikaamet avaldab soolist palgalõhet, mis hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi ning kõiki tegevusalasid. Sooline palgalõhe saadakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalga, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.
Ametialade andmed põhinevad Statistikaameti töötasu struktuuriuuringul, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant ning mis hõlmab lisaks tegevusaladele ka ametialasid. Viimane uuring toimus 2014. aastal, järgmine uuring toimub 2018. aastal. | Mitmetes ametites teenivad naised meestest rohkem | https://www.err.ee/583585/mitmetes-ametites-teenivad-naised-meestest-rohkem | Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22 protsenti, mis tähendab, et naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Statistikaamet teatas kolmapäeval oma blogis, et otsis naistepäeva puhul välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem. |
Cann Group, mis sai veebruaris loa kanepiuuringuteks, sai kolmapäeval loa kanepit ka kasvatada pärast "põhjalikku kohapealset julgeolekuhinnangut", ütles tervishoiuminister Greg Hunt.
"Lihtsustame ja kiirendame ligipääsu meditsiinilisel eesmärgil toodetud kanepitoodetele, hoides kinni rangetest turvameetmetest üksikisiku ja kogukonna julgeoleku kaitseks," lisas ta. Lähiajal väljastatakse veel selliseid litsentse.
Kanepi kasvatamine lõõgastumiseesmärgil on jätkuvalt keelatud, kuid aasta eest muudeti üleriigilisi seadusi viisil, mis lubab selle kasvatamise raviotstarbel. Samm pälvis avalikkuses laialdase poolehoiu.
Praegu impordib valitsus raviotstarbelist marihuaanat rahvusvahelistelt tarnijatelt. Kolmapäeval tehtud teatega avatakse ka siseriiklik tootmine.
Uuringud näitavad, et meditsiiniline marihuaana suudab mõnevõrra kaasa aidata kroonilise valu ravile. Samas muretsetakse kanepist tulenevate kõrvalmõjude pärast ning jätkuvalt vaieldakse selle üle, kas marihuaana töötab või mitte. | Austraalia väljastas esimese kanepifarmi litsentsi | https://www.err.ee/583587/austraalia-valjastas-esimese-kanepifarmi-litsentsi | Austraalias anti esmakordselt litsents meditsiinilisel eesmärgil marihuaanat kasvatavale farmile, mille kaudu saavad raskeid haigusi põdevad inimesed esmakordselt leevendust siseriiklikult toodetud marihuaanast. |
Kvalifikatsiooniturniiri otsustavas kohtumises alistas 16-aastane eestlanna aasta noorema kohaliku tennisisti Elizabeth Scotty 6:3, 7:6 (3). Avaringis on Nuudi vastaseks WTA tabelis 820. kohal olev kolumblanna Emiliana Arango.
Paarismängu kvalifikatsioonis alistas Nuudi koos ameeriklannast partneri Amy Zhuga Kayla Gammie ning Nikita Uberoi (mõlemad ameeriklannad) 2:6, 6:1, 14:12. Põhiturniiri esimeses ringis minnakse vastamisi neljanda asetuse saanud Victoria Rodriguezi (Mehhiko) ja Wei Zhanlaniga (Hiina). | Maileen Nuudi pääses Floridas põhitabelisse | https://sport.err.ee/260846/maileen-nuudi-paases-floridas-pohitabelisse | Maileen Nuudi pääses USA-s Floridas toimuval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril põhitabelisse nii üksik- kui paarismängus. |
„Kahjuks olen ma sunnitud Indian Wellsist ja Miami Openist loobuma,“ avaldas Williams teisipäeval. „Ma pole oma põlvede tõttu treenida saanud ning olen pettunud, et ei saa turniiridel osaleda. Ma vaatan tulevikku, jään positiivseks ning loodan võimalikult kiiresti naasta.“
Eelmisel aastal Indian Wellsi turniiri finaali jõudnud ameeriklanna otsus tähendab, et taas tõuseb esireketiks sakslanna Angelique Kerber.
Indian Wellsi turniiritabelis tehti Williamsi eemale jäämise tõttu ka mõned muudatused – maailma edetabelis kolmandal kohal olev tšehhitar Karolina Pliškova võib avaringist edasipääsu korral teises ringis kohtuda olümpiavõitja Monica Puigiga, veerandfinaalis võib tema vastaseks olla Elina Svitolina või Garbine Muguruza. | Serena Williams loovutab taas esireketi koha Kerberile | https://sport.err.ee/260842/serena-williams-loovutab-taas-esireketi-koha-kerberile | Tennise maailma edetabelis esikohta hoidev ameeriklanna Serena Williams teatas, et loobub põlvevigastuse tõttu Indian Wellsi ning Miami Openi tenniseturniiridest, mistõttu jääb ta ühtlasi ilma ka WTA esireketi tiitlist. |
Hendrik Kaljujärve 2016. aasta detsembris esietendunud lavastus "OVEREXPOSURE" on dekadentlik tegu "midagi" kinnitada, paigaldada, üles märkida, maha kriipsutada. Obsessiivne püüd kinni hoida tsivilisatsioonist, kangelaslik allajäämine keskkonnale, seisab SAALi teates.
Hendrik Kaljujärv on olnud loominguliselt aktiivne paljudes formaatides: loonud muusikat sõna- ja tantsulavastustele, teinud installatsioone galeriides, lavastanud ja osalenud töödes nii Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli teatris kui ka Teatris NO99. Tema loomingu läbiv tunnus on intensiivne ja sügav seisunditaotlus ja hoolikalt viimistletud töö erinevate meediumite ja vahenditega. Hendrik Kaljujärv on kõnealuse lavastusega nomineeritud teatri aastaauhindade muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinna kategoorias.
Karl Saksa 2016. aasta oktoobris esietendunud "Seisund ja disain" on soololavastus, mida esitatakse kohturuumi hierarhia kaudu. Täidesaatvat võimu ja kahtlusaluseid esitavad arhetüübid, asitõenditeks on elemendid ja artefaktid ning tunnistajapingis istub ehmunud kunstnik. Lahenduse leidmiseks võetakse kasutusele paragrahvid rituaalidest ja arhiiv surnute ülestunnistustest. Väiteid ja vastuväiteid vahendavad seaduslik füüsiline hierarhia ja häbitu formaalne koreograafia.
Karl Saks on vabakutseline koreograaf ja tantsija. Hetkel õpib ta EKA uusmeedia magistriprogrammis ja tegeleb heliloomega Cubus Larviku kaitsva müüri taga. Tema viimane soolo "The Drone of Monk Nestor" esietendus 2011. aastal Kanuti Gildi SAALis Sõltumatu Tantsu Lava produktsioonina. Pärast seda on Karl osalenud erinevates koostööprojektides nii Eestis kui välismaal. Karl on selle lavastusega nomineeritud teatri aastaauhindade etenduskunstide ühisauhinna ja samuti tantsu kategoorias.
9. märts kell 19:00 Hendrik Kaljujärv "OVEREXPOSURE"
10. ja 11. märts kell 19:00 Karl Saks "Seisund ja disain" | Kanuti Gildi SAAL külastab kahe lavastusega Tartu Uut Teatrit | https://kultuur.err.ee/316112/kanuti-gildi-saal-kulastab-kahe-lavastusega-tartu-uut-teatrit | Kanuti Gildi SAAL läheb sel nädalal kahe lavastusega külla Tartu Uude Teatrisse. 9.-11. märtsini saab näha värskelt teatri aastaauhindadele nomineeritud Hendrik Kaljujärve lavastust "OVEREXPOSURE" ja Karl Saksa soololavastust"Seisund ja disain". |
Westbrook tabas viskeid väljakult 21/39, viimasel veerandil läbisid tema 15 viskest korvirõnga kuus. Lisaks andis mees üheksa resultatiivset söötu ja tegi kolm vaheltlõiget. Thunderi eest jõudis kahekohalise punktisummani peale tema veel kaks meest – Victor Oladipo arvele jäi 16 ning Enes Kanteri arvele 11 silma.
Portlandi kasuks viskasid Allen Crabbe 23, Damian Lillard 22 ning C.J. McCollum 21 punkti. Portlandile oli see 35 kaotuse kõrval 27. võiduks, Oklahoma Cityle 35 võidu kõrval 29. kaotuseks.
Teistes kohtumistes oli Dallas Mavericks 122:111 üle Los Angeles Lakersist ning Washington Wizards 131:127 Phoenix Sunsist. | Westbrook viskas koguni 58 punkti, kuid Thunderile sellest ei piisanud | https://sport.err.ee/260837/westbrook-viskas-koguni-58-punkti-kuid-thunderile-sellest-ei-piisanud | Russell Westbrook viskas teisipäeva õhtul oma karjääri parimat tähistavad 58 punkti, kuid sellele vaatamata kaotas tema meeskond Oklahoma City Thunder Portland Trail Blazersile 121:126. |
PILDIVIKTORIIN | Naistepäeva eri: kui hästi tunned meie naissportlasi? | https://sport.err.ee/260766/pildiviktoriin-naistepaeva-eri-kui-hasti-tunned-meie-naissportlasi | ERR-i spordiportaali seekordse viktoriini temaatika on inspireeritud naistepäevast. Kui hästi tunned neid Eesti naissportlasi spordivälistes situatsioonides? Kliki õigel ruudul! | |
Aktsionäride üldkoosoleku kutsus LHV Grupp kokku Tallinnasse 29. märtsiks.
Teates seisab, et dividende saama õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse 12. aprilliks ning dividendid makstakse välja 14. aprilliks.
Möödunud aasta kasumist soovib LHV reservkapitali kanda 891 000 eurot. | LHV kavatseb dividendideks maksta 15 senti aktsia eest | https://www.err.ee/583584/lhv-kavatseb-dividendideks-maksta-15-senti-aktsia-eest | AS LHV Grupp teatas kolmapäeval aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumise teates, et nende 2016. aasta kasum oli 17,8 miljonit eurot ning juhatus on kiitnud heaks ettepaneku maksta dividendideks netosummana 15 senti ühe aktsia kohta. |
Sealjuures on 38-aastane Nowitzki esimeseks mitte-ameeriklaseks, kes tähiseni jõudnud, lisaks sakslasele on ühe meeskonna ridades mängides 30 000 punktini jõudnud ka Karl Malone (Utah Jazz) ning Kobe Bryant (Lakers).
„See on olnud hullumeelne teekond paljude tipphetkede ning paljude madalseisudega, kuid te jäite minu selja taha ning me oleme vastu pidanud,“ ütles Nowitzki lõpuvile järel publikule. „Loodetavasti on palju veel tulekul.“
„Dirk on olnud tõeline professionaal ning meie mängule suurepärane saadik,“ tõdes NBA komissar Adam Silver. „Tema viimane saavutus tõendab veelgi tema kui ühe NBA kõigi aegade parima mängija pärandit.“
NBA kõigi aegade skooritabel:
1. Kareem Abdul-Jabbar, 38 387 punkti
2. Karl Malone, 36 928 punkti
3. Kobe Bryant, 33 643 punkti
4. Michael Jordan, 32 292 punkti
5. Wilt Chamberlain, 31 419 punkti
6. Dirk Nowitzki, 30 005 punkti
Watching @Lakers vs Mavs game. Congratulations Dirk on becoming the 6th player in NBA history to score 30,000 career points!
— Earvin Magic Johnson (@MagicJohnson) March 8, 2017
Congrats DIRK!! #legend
— Jamal Crawford (@JCrossover) March 8, 2017
Congratulations to my man @swish41 what an accomplishment #Respect that's what's up .... #Champs all day baby
— Shawn Marion (@matrix31) March 8, 2017
Congrats to one of the greatest players to ever play the game and my idol growing up on 30000 points!!! @swish41 #DirkNowitzki @NBA
— Nikola Vucevic (@NikolaVucevic) March 8, 2017 | Dirk Nowitzkist sai kuues 30 000 punktini jõudnud mängija NBA ajaloos | https://sport.err.ee/260833/dirk-nowitzkist-sai-kuues-30-000-punktini-joudnud-mangija-nba-ajaloos | Korvpalliliigas NBA jõudis ümmarguse tähiseni Dallas Mavericksi sakslasest vanameister Dirk Nowitzki, kes viskas Dallase 122:111 võidumängus Los Angeles Lakersi üle 25 silma ning sai kuuendaks mängijaks NBA ajaloos, kes visanud karjääri jooksul 30 000 punkti. |
Lugu räägib meeste sõnutsi sellest, kui oled aru saanud, et sinu sees tärkab see miski, aga ühel hetkel mõistad, et see kasvas vaid selleks, et surra.
Albumi "Undefined" esitluskontsert on 22. märtsil Kultuurikatlas. | Púr Múdd avaldas uue singli tulevalt albumilt | https://menu.err.ee/294690/p-r-m-dd-avaldas-uue-singli-tulevalt-albumilt | Elektroonikaduo Púr Múdd kergitas saladuseloori oma peagi ilmuvalt debüütalbumit, rõõmustades fänne värske singliga "Rose To Die". |
Rahandusministeerium poolt kooskõlastusringile saadetud eelnõu tuleneb Euroopa direktiivist, mis tuleb selle aasta juuniks vastu võtta, kirjutab Äripäev.
Lehe andmetel seni lahendust, kuidas tagada andmete avalikustamine, veel pole, kuid nii loodetakse tõkestada Euroopa-üleselt rahapesu ja paljastada võimalikult kiiresti terroristide rahastamine.
Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius selgitas, et ka praegu peavad näiteks pangad oma klientide tegelikke kasusaajaid teadma.
Uus eelnõu laiendab aga kohuslaste ringi ning tekib koht, kust neid andmeid kontrollida saab. | Eelnõu näeb ette tegelike omanike ja kasusaajate registreerimise | https://www.err.ee/583583/eelnou-naeb-ette-tegelike-omanike-ja-kasusaajate-registreerimise | Rahandusministeerium plaanib eelnõuga varju hoidvad ettevõtete omanikud ja tegelikud kasusaajad registreerida. |
"Kogu" ei paku kogutud teoseid kollektsiooni mõttes, selleks on tagasivaade liiga lühike ja galerii liiga väike. Aga see ei ole ka juhuslik valik, sest igas maalis ei ole vaataja ette
toodud ainuüksi midagi, mis olnud kunstnikule just maalimise päeval ja tunnil tähtis, vaid neis töödes on selgelt tunda suhestumissoov nii oma varasema loomingu kui ka kultuuripärandiga, sedastab näituseteade.
Kunstniku sõnul on talle olulised nii enesekaemus kui eksperiment, küsimus käekirjast ja kujundikeelest, mis oma muutlikkuses võib osutuda iseendagi vastandiks – "süsteemseks stiihiaks, kaootiliseks mustriks, (enese)irooniliseks (enese)imetluseks". Oma viimaste aastate loomingus tegutseb Allsalu sageli abstraktsuse ja kujutamise piirimail. Nii võib "kogu" olla ka kuju(nd), vari, midagi – tundmatu, mis saab maalimise läbi nähtavaks.
Vano Allsalu (sündinud 1967) on meie kunstis üks järjekindlamaid, programmilisemaid abstraktseid ekspressioniste. Allsalu lõpetas kunstiakadeemia maali erialal 1991. aastal, kaks aastat hiljem toimusid isikunäitused Tartu Kunstimajas ning Tallinnas Tokko ja Arraku galeriis; esimesed osalemised ülevaatenäitustel leidsid aga aset juba koolipoisina 1980ndate keskpaigas. Kunstnike liitu kuulub Allsalu aastast 1992.
Näitusega "Kogu" tähistab kunstnik oma 50. sünnipäeva. Näitus jääb avatuks 29. märtsini. | Vano Allsalu tähistab näitusega 50. sünnipäeva | https://kultuur.err.ee/316111/vano-allsalu-tahistab-naitusega-50-sunnipaeva | 10. märtsil avab Vano Allsalu Vabaduse galeriis näituse pealkirjaga "Kogu", mis toob toob vaataja ette kunstniku viimase nelja aasta tööde valiku ja tähistab tema 50. sünnipäeva. |
Eestlanna tegi kõigest 45 minutit kestnud kohtumises kaks topeltviga vastase 12 vastu, Kontaveiti esimese servi õnnestumise protsent oli 60 bulgaarlanna 35 vastu. Esimesest servist võitis Kontaveit 84 protsenti punktidest, Karatantševa 50.
Põhiturniiri esimeses ringis läheb Kontaveit vastamisi 25-aastase jaapanlanna Misaki Doiga, kes on maailma edetabelis 47. kohal. | Kindla võidu saanud Kontaveit jõudis Indian Wellsi põhiturniirile | https://sport.err.ee/260831/kindla-voidu-saanud-kontaveit-joudis-indian-wellsi-pohiturniirile | Eesti esitennisist Anett Kontaveit (WTA 125.) alistas USA-s toimuva Indian Wellsi tenniseturniiri teises kvalifikatsiooniringis bulgaarlanna Sesil Karatantševa (WTA 216.) 6:1, 6:2 ning jõudis põhitabelisse. |
Bussihankelt kõrvaldati aktsiaselts Liepājas autobusu parks ning saatuslikuks sai firmale väidetavalt vale kuupäev maksuvõlgade puudumist kinnitaval dokumendil, kirjutab Tartu Postimees.
Kõige odavam on praegustel andmetel justkui MRP Linna Liinide pakkumus neli miljonit eurot, kuid konks on selles, et MRP pakkumus käib poole aasta kohta.
Odavuselt järgmine ja tõenäoline võitja on lehe andmetel Go Busi pakkumus, mille suurus on 6,6 miljonit eurot, järgnevad kõrvaldatud Liepja ettevõte 7,1 miljoni ja Hansa Bussiliinid 7,45 miljoni euroga ning Sebe tütarfirma Eesti Bussi pakkumus on 7,5 miljonit.
Veel üks konkureerima tulnud Läti ettevõte, Sabiedriskais autobuss, pakkus 8,8 miljonit ning kõige kallim oli Atko Transpordi ja Atko Liinide ühispakkumus 9,4 miljonit eurot.
Ülikoolilinna linnaliinidele bussivedajat otsitakse perioodiks 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2029. | Leht: Tartu bussiveohanke võidab tõenäoliselt Go Bus | https://www.err.ee/583582/leht-tartu-bussiveohanke-voidab-toenaoliselt-go-bus | Tartu bussihankele esitatud kaheksast pakkumusest üks kõrvaldatud, kuid soodsaima selgitamiseks peab linn esitama pakkujatele täpsustavaid küsimusi. |
Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia vanemteaduri Toivo Aaviku sõnul tuleb selle väljendi mõistmiseks see esmalt lahti seletada. „See sõnum on, et „ma armastan sind nii palju, et ma ei suuda ennast enam kontrollida ja rikun isegi üldtunnustatud inimestevahelisi norme“, mis tähendab seda, et inimese kiretase on väidetavalt väga kõrge.
„Keegi võib seda tõesti armastuse märgina võtta. Ei peksa – järelikult ikka nii suur kirg pole,“ lisas ta.
Kuigi see tundub vastukäiv, ei saa välistada, et inimene, kes oma kaasat järjepidevalt peksab, teda ka südamest ja siiralt armastab. Aaviku sõnul tulevad mängu igasugused muud tegurid – armukadedus, kontrollivajadus, madal enesehinnang, suutmatus ennast reguleerida.
„Kui mõned neist [teguritest – toim] kõrvaldada, siis võib pilt hoopis teistsugune olla. Aga kui küsida vägivallatseja isiklikku arvamust, siis vastus oleks kindlasti „jah“. Meie võime lähtudes oma arusaamadest seda muidugi vaidlustada,“ nentis ta.
Sama väljend võib olla tuttav ka algkooliaegadest, mil poisid kippusid patsist tirima just neid neiusid, kes neile kõige enam juhtusid meeldima. Võiks arvata, et laps lihtsalt ei oska paremini.
Aaviku arvates pole tegu niivõrd oskamatusega end väljendada, vaid eelkõige tähelepanuvajadusega. „Tähele pannakse seda, kes teeb objekti suhtes n-ö olulisemaid, nii positiivseid kui ka negatiivseid tegusid.“
Siiski, koduvägivalla puhul see oskamatuse teema tema hinnangul ei kehti. „Peale peksu oskavad mõned tegelaselt suurepäraselt andeks paluda, lilli tuua ja lubada et kõik see muutub,“ lisas ta.'
Mis ajendab üht inimest vägivallale?
Aaviku sõnul on iga asi, mis on läbi aja inimese käitumisse alles jäänud, evolutsioonilise taustaga. Kuigi sõna „koduvägivald“ ei saa tema arvates väga pikast ajast rääkides kasutada, siis lihtsalt „vägivalda“ küll. „Ilmselt ürginimestel oli see viis, kuidas paika panna sotsiaalne hierarhia. Kellel jõud, sellel ka parem positsioon.“
Põhjused, miks üks inimene on suuteline talle armast inimest mõnedel juhtudel ka täiesti vigaseks peksma, võivad olla tingitud nii geneetikast kui ka keskkonnast – nagu ka iga teine inimkäitumine. Aaviku järgi on tõenäoliselt olemas teatud pärilikud eeldused – impulsiivsus, ärevus, madal eneseregulatsiooni tase jm, mis võivad teatud keskkonnas ilmneda.
„Mulle tundub, et need peksjad satuvad suurepäraselt elus kokku nende inimestega, keda võiks juba eelneva info põhjal pidada potentsiaalseteks ohvriteks. Kes tulevad sellistest peredest, kus nagunii juba peksa on saadud. Seega nii keskkond kui ilmselt pärilikkus töötavad siin käsikäes ehk ilmnevad teineteise koosmõjus,“ ütles Aavik.
Kõik oli justkui muinasjutus, kuni...
Paljud koduvägivalla ohvrite lood algavad tihti sellega, kuidas kõik tundus täiuslik päevani, kuni nad hakkasid oma armastatud inimeselt lihtsalt peksa saama. Sage on näiteks olukord, kus esmane ohver on hiljuti lapseootele jäänud naine, kelle elu ühest ilusamast ajast saab üheksa kuud terrorit.
„Rasedus on periood, kus saab selgeks, et endist suhet enam olla ei saa ja see võib tekitada mehes ärevust. Igasugune elumuutus võib seda põhjustada. Kõigi nende situatsioonide taga on probleem ikkagi see, et vägivallatseja ei suuda oma sisemiste hirmudega enam toime tulla. Kui eneseregulatsioon on ka madal ning löömise suhtes soodsad hoiakud, siis nii see tulebki,“ selgitas Aavik.
Koduvägivalla puhul on levinud stsenaarium ka see, et pärast esimest sellist juhtumit tuleb peksja andeks paluma ja lubab, et see jääb viimaseks korraks. Kuigi on täiesti võimalik, et selline asi ei kordu ja inimene muudab end, siis Aaviku hinnangul on see vähe tõenäoline. See eeldab inimeselt väga sügavate väärtuste ja hoiakute muutumist, millega üksinda hakkama saada on üsna raske.
„Nii karm kui see ka pole, siis mina soovitaksin kohe peale sellist juhtumit selle inimese lähedusest ära kolida ja temaga enam mitte kunagi suhelda. See on piisavalt tugev samm ja annab selge sõnumi. Sellised selged sõnumid võivad aga elu muuta,“ märkis ta.
Vägivaldse kodukorra juured viivad Vene kultuuri
Kuigi koduvägivald on – vähemalt kaasaja läänelike arusaamade järgi – selgelt taunitud, pole see alati nii olnud ja ses osas tuleb vähemalt Eesti kontekstis vaadata eelkõige oma idanaabri poole.
Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi semiootika osakonna sekretär Ulvi Urmi sõnul põhineb see väljend 16. sajandi Venemaa seaduste kogul nimega „Domostoi“ [„Kodukorraldus“ – toim], kus naist käsitletakse kui mehe omandit, keda mees peab õpetama ja kasvatama.
Sealt leiab muu hulgas sellised nn juhised: „ära löö vastu nägu, siis ei saa temaga inimeste sekka minna“, „ära löö kõhtu, kui ta on rase“, „naisele on parem piitsaga õppust anda, sest nii on valusam ja ta omandab õppetunni paremini.“ Sealtsamast 16. sajandist levinud ka rahvalik ütlus „lööb, tähendab armastab“.
Urmi sõnul vene naised tõepoolest võtsid selle ka omaks, sidudes või isegi asendades kehalise väärkohtlemise õpetuse ja kasvatamise eesmärgil armastusega. „Huvitav on veel, et „Domostrois“ öeldakse, et kui sa naist, last või teenrit peksad, siis ei tohi seal olla viha ega muud emotsiooni, sest sa tegutsed nagu hoolas karjane, kes hoolitseb oma lambukeste heaolu eest.“
Kolm sajandit hilisemast väljaandest, Vladimir Dali sõnaraamatust (Tolkovyj slovar' živogo velikorusskogo jazyka, 2. trükk 1880–1882) leiab märksõna ljubit' [armastama] alt Kogo ljublju, togo i b'ju [keda armastan, seda ka löön] või märksõna bit' [lööma] alt ženu ne bit' – i milu ne byt' [kui naist ei löö, siis ei ole ka armastust].
Sattudes suhtesse mehega, kes neid ei peksnud, näiteks välismaalase või muust rahvusest inimesega, kurtsid nad omastele, et see neid ei armasta, kuna ei peksa. „Paljuski kohtab sellist arusaama ka tänapäeval,“ märkis Urm.
Kultuurimuutus andis iroonilise tõlgenduse
Seos armastuse ja löömise vahel tuleneb kristlikust armastavast-karistavast Isa kujust, vähemalt nii oletab Eesti keele instituudi (EKI) vanemleksikograaf Ene Vainik. „Eesti talupoegadele sisendati ka, et ega lapsest õiget inimest saa, kui talle ihunuhtlust ei anna. Sellega usuti pekstavale kasu toovat ja nii peeti seda vanemliku armastuse väljenduseks.“
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Anneli Barani sõnul leiab eesti vanasõnade seast üksnes ütlemised „keda jumal armastab, seda ta ka karistab“ ja „kes oma last armastab, see teda ka karistab“. EKI teine vanemleksikograaf Iris Metsmägi teadis välja tuua ka ütluse „kes vitsa säästab, see vihkab last“.
Samas lisas Baran, et nende üksikute üleskirjutatud ja rahvale omistavate ütlemiste puhul rõhutatakse nende hilist päritolu – 1920–40. aastaid. Metsmägi märkis omalt poolt, et kuivõrd talle tundub, et Eestis ei peetud vähemalt 20. sajandil enam naisepeksu üldiselt aktsepteeritavaks, siis ilmselt just seetõttu sai ütlus „kes lööb, see armastab“ omale külge pigem iroonilise tõlgenduse.
„Ilmselt tundus eestlastele, et vene peresuhetes oli teisiti, sellest ka võimalik iroonia või üleolekutunne,“ selgitas Metsmägi. Ka Baran nõustus, et tänapäeval kaldutakse seesuguseid ütlemisi mõistma tõepoolest pigem äraspidise tarkusena ja millenagi, mis enam ei päde. | Kes lööb, see armastab? – Vägivalda pole mõtet õigustada | https://novaator.err.ee/260791/kes-loob-see-armastab-vagivalda-pole-motet-oigustada | Ütlus „kes lööb, see armastab“ tuleb iga kord uuesti küsimuse alla, kui räägime meedias Eesti ja muu maailma häirivast koduvägivalla statistikast. Kuidas saavad peks ja armastus kuidagi omavahel seotud olla? Tuleb välja, et ajalooliselt on seosed täiesti olemas ja ka psühholoogiliselt ei pruugi üks teist samuti sugugi välistada. |
Linnakantselei avalike suhete osakonna 2014. ja 2015. aasta tehinguid uurinud revisjonikomisjon suuri eksimusi ei leidnud, kuid mõningad küsitavused dokumendis siiski esile tuuakse, kirjutab Postimees.
Näiteks selgus, et 2014. aastal maksis linn mitmesuguste teenuste eest OÜ-le Midfield ning MTÜ-le IPIC, esimene neist on Keskerakonna kampaaniaid korraldanud reklaamimehe Paavo Pettai ettevõte, mis küsis linnalt 19 000 eurot reklaami, meedia- ja kommunikatsiooniteenuste eest ning 5120 eurot sai MTÜ IPIC, mille juhatuse liige on europarlamendisaadik ja Keskerakonna juhatusse kuuluv Yana Toom.
Revisjoniaktis ei käsitletud Tallinna TV-le tehtavaid kulutusi, uurimise algatas möödunud aastal linnavolinik Kaido Kukk (IRL), kelle sõnul on linna propagandakulutused aastate jooksul avalikkuses hulga küsimusi ja kahtlusi tekitanud. | Komisjon soovitab Tallinna linnal vältida huvide konflikti ohtu | https://www.err.ee/583580/komisjon-soovitab-tallinna-linnal-valtida-huvide-konflikti-ohtu | Tallinna linnavalitsuse pressiteenistuse rahakasutust uurinud volikogu revisjonikomisjon soovitab vältida olukordi, kus linn ostab teenuseid Keskerakonna juhatusse kuuluva Yana Toomi mittetulundusühingult või erakonna pikaajalise finantspartneri Paavo Pettai ettevõttelt. |
Kell 12.25 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Akadeemia tee 22 juures, kus 21-aastane mees sõitis Honda Civicuga reguleerimata ülekäigurajal otsa seitsmeaastasele tüdrukule. Jalakäija toimetati Tallinna lastehaiglasse.
Kell 15.16 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Halinga vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 97. kilomeetril, kus 44-aastane mees sõitis BMW-ga möödasõitu tehes libeda tee tõttu küljega kokku 40-aastase mehe juhitud veoauto Scania P380 haagisega. Kokkupõrke tagajärjel sõitis BMW kraavi ja paiskus katusele. Juht ja autos olnud 38-aastane mees, 46-aastane mees ja 44-aastane mees toimetati Pärnu haiglasse.
Kell 16.24 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Paldiskis Tallinna maantee ja Soomepoiste tee ristmikul, kus 32-aastane mees sõitis BMW X5-ga kõrvalteelt ette pealteel liikunud Škoda Fabiale, mida juhtis 65-aastane mees. Škoda juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse kontrolli.
Kell 17.54 juhtus liiklusõnnetus Järvamaal Paide vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 86. kilomeetril, kus väljakutsele sõitnud 22-aastase mehe juhitud päästeameti Scania sõitis libeduse tõttu teelt välja ja paiskus küljele. Juht ja kaasreisija, 41-aastane mees, toimetati Järvamaa haiglasse.
Kell 18.45 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Harku vallas Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maantee 13. kilomeetril, kus 38-aastane mees sõitis veoautoga Man TGL otsa ees õppesõidu käigus tagasipööret teinud Renault Thaliale, mida juhtis 20-aastane mees. Renault juht ja kaassõitja, 44-aastane naine, toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 19.07 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Teatri Väljak 1 juures, kus reguleerimata ülekäigurajal jalakäijatele teed andnud ja seejärel sõitu alustanud 39-aastase mehe juhitud liinibussile Volvo 7900 jooksis vastu külge 13-aastane poiss. Laps toimetati Tallinna lastehaiglasse kontrolli. | Liikluses sai viga 11 inimest | https://www.err.ee/583579/liikluses-sai-viga-11-inimest | Teisipäeval juhtus üle Eesti kuus raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku 11 inimest. |
Maakohus arutab Herman Simmi (68) võimalikku vanglast vabastamist. Eelmistel kordadel on seda arutatud kinniste uste taga.
Kohus teeb Simmi võimaliku vabastamise kohta määruse ilmselt hiljem.
Harju maakohus tunnistas Simmi 2009. aasta 25. veebruaril süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR).
Kohus karistas Simmi 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.
Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõppeb 18. märtsil 2021.
Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 155 000 krooni ehk ligi 1 380 000 eurot.
Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas Simm SVR-ile ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente. | Kohus kaalub riigireetur Herman Simmi vanglast vabastamist | https://www.err.ee/583578/kohus-kaalub-riigireetur-herman-simmi-vanglast-vabastamist | Tartu maakohus kaalub kolmapäeval riigireetur Herman Simmi ennetähtaegset vanglast vabastamist. |
Kohus rahuldas Ustimenko (39) kaebuse Tartu vangla vastu osaliselt ja tunnistas vangla toimingud õigusvastaseks, kuid ei rahuldanud tema mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Justiitsministeerium keeldus mullu 18. mai otsusega esitama Vene Föderatsioonile (VF) taotlust Ustimenko üleviimiseks Venemaale karistuse kandmise jätkamiseks.
Ustimenko kaebuse järgi teatas vanglaametnik mullu juunis Venemaa saatkonna esindajale justiitsministeeriumi otsusest ja tegi sellest otsusest koopia ilma Ustimenko nõusolekuta.
Kohtumenetluse käigus selgus, et saatkonna esindaja sai teada Ustimenko kohta langetatud justiitsministeeriumi otsusest mullu juunis vesteldes Tartu vangla direktori ja üksuse juhiga ehk enne seda kui ta hakkas vestlema Ustimenkoga.
Ustimenko leidis, et vangla toimis ilma õigusliku aluseta, sekkus tema ellu ja rikkus sõnumisaladust.
Kohus leidis, et vangla toimingud ehk VF saatkonna esindajale justiitsministeeriumi otsusest ja sellest koopia tegemine Ustimenko nõusolekuta ei olnud kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ja olid seega õigusvastased.
Kohtu hinnangul rikkus vangla põhiseaduses sätestatud õigust eraelu puutumatusele. Isikuandmete töötlemine on seaduse järgi lubatud andmesubjekti nõusolekuta juhul, kui seda tehakse seaduse alusel.
Eesti vabariigi ja VF vahelise konsulaarkonventsiooni järgi ei ole aga justiitsministeeriumi ega vangla kohustuseks teatada VF konsulaartöötajatele kaebaja suhtes langetatud justiitsministeeriumi otsusest, millega ei rahuldatud tema taotlust karistuse edasikandmise kohta VF-s.
Kohtule teada olevatel andmetel ei teatanud ka justiitsministeerium oma otsusest VF konsulaati.
Informatsioon justiitsministeeriumi otsuse kohta avalikustati esmakordselt ajakirjanduses 12 päeva pärast vangla toimingut.
Seega ei saanud vangla oma toimingut põhjendada ka sellega, et Ustimenko isikuandmed olid juba avalikustatud meedias.
Samas leidis kohus, et vangla toimingutega Ustimenko eraellu sekkumine ei olnud sellise intensiivsusega, mis õigustaks talle rahalise hüvitise määramist.
Kohus märkis, et vangla toiming ei saanud Ustimenkole tekitada sellist laadi hingelist valu ja kannatusi, mille heastamiseks oleks õigustatud määrata talle rahaline kompensatsioon.
Kohutotsuse saab vaidlustada 30 päeva jooksul Tartu ringkonnakohtus.
Ustimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi (21) 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.
Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.
Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.
2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.
Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.
Eestis on Ustimenkol võimalik taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist 2032. aastal, kui tal on eluaegsest vanglakaristusest kantud 30 aastat. Samas ei ole tema vabastamine garanteeritud. | Kohus jättis sarimõrvar Ustimenko nõutud valurahata | https://www.err.ee/583577/kohus-jattis-sarimorvar-ustimenko-noutud-valurahata | Tartu halduskohus leidis, et vangla eksis sarimõrvar Juri Ustimenko nõusolekuta ühest dokumendist koopiat tehes, kuid jättis tema 2000 euro suuruse valurahanõude rahuldamata. |
Kaczyński sõnul Tuski tagasivalimine üksnes suurendaks Europa Liidu kriisi.
Kaczyński seadis ka kahtluse alla Saksamaa rolli EL-i juhtriigina. Ta ütles, et peab Saksamaad selleks liiga nõrgaks.
"Sellel (Saksamaal) puudub piisav majanduslik ja sõjaline kaalukus," lausus Kaczyński Poola uudisteagentuurile PAP.
Poola välisminister Witold Waszczykowski ütles laupäeval, et Poola on Tuski teise ametiaja otsustamise eel käinud välja alternatiivse valikuna poolakast europarlamendi liikme kandidatuuri.
Tuski teisele ametiajale seisab teravalt vastu Poola valitsus eesotsas parempoolse erakonnaga Seadus ja Õiglus (PiS).
"Saatsin äsja diplomaatilise noodi, et esitada Jacek Saryusz-Wolski kandidatuur Euroopa Ülemkogu eesistuja kohale," vahendas Poola uudisteagentuur PAP Waszczykowski sõnu.
Tuski teise ametiaja otsustab EL-i ülemkogu. Tusk, kelle esimene ametiaeg lõpeb järgmise aasta mais, on kohale seni ainus ja suure toetusega kandidaat.
Kaczyński sõnul toetab Tusk "EL-i elementaarsete reeglite vastaselt" Poola opositsiooni ega saa "mingil juhul arvestada meie toetuse või meie vastuseisu puudumisega".
Tuski pikaajaline rivaal Kaczyński tõi esile, et Tusk toetas EL-i ettepanekut trahvida riike, kes ei taha võtta vastu põgenikke EL-i ümberpaigutamiskava alusel. Ettepanek kukkus läbi osaliselt seetõttu, et Poola valitsus oli sellele vastu. Kaczyński väitel oleksid trahvid Poolale maksma läinud kolm miljardit eurot.
Poola vastuseis üksi ei võta Tuskilt siiski teise ametiaja võimalust. | Kaczynski: Tusk on Saksamaa kandidaat | https://www.err.ee/583576/kaczynski-tusk-on-saksamaa-kandidaat | Poola valitsuspartei juht Jaroslaw Kaczyński nimetas teisipäeval Euroopa Ülemkogu poolakast eesistujat Donald Tuski Saksamaa kandidaadiks. |
26-aastane Morozov läbis 100 meetri kompleksujumise distantsi ajaga 50.26 parandades enda nimele kuulunud maailma tippmarki 0,04 sekundiga, kirjutab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Eelneva maailmarekordi 50.30 ujus Morozov samuti MK-sarjas, kui sai sellega hakkama kaks aastat tagasi Saksamaal Berliinis. Uut tippmarki püstitades alistades ta valitseva maailmameistri sel distantsil 19-aastase ameeriklase Michael Andrew'i, kes ujus 51.76 ja jaapanlase Dayia Seto (51.40).
Venelane Morozov ei ole veel lühiraja MM-idel võitnud kuldmedalit ühel enda meelisalal - 100 m kompleksujumises, kuid tänavu detsembris toimuvatel tiitlivõistlustel saab ta olema üks suurimaid kullasoosikuid.
Avapäeval oli õhus ka naiste 400 m vabaltujumise maailmarekord, sest hiinlanna Wang Jianjiahe jäi vaid kümnendiku kaugusele ilmarekordist saades kirja uue juunioride maailmarekordi numbritega 3.54,62. Hispaanlanna Mireia Belmonte Garcia poolt 2013. aastal püstitatud maailmarekord 3.54,52 jäi napilt püsima. | Venelane ujus MK-sarja kolmandal etapil uue maailmarekordi | https://sport.err.ee/865056/venelane-ujus-mk-sarja-kolmandal-etapil-uue-maailmarekordi | Hollandis Eindhovenis alanud hooaja kolmandal MK-etapil ujus võistluste avapäeval venelane Vladimir Morozov 100 meetri kompleksujumises uue maailmarekordi. |
Küberrünnak avastati teisipäeval ning ettevõte teavitas sellest politseid, vahendas BBC.
Sotsiaalvõrgustik lülitas turvalisuse tagamiseks välja "View as" funktsiooni, mida kurjategijad kasutasid. Facebook informeeris juhtunust ka politseid.
"On selge, et ründajad kasutasid nõrkust Facebooki koodis. Me oleme programmivea kõrvaldanud," ütles ettevõtte turvalisuse eest vastutav Guy Rosen.
Roseni sõnul pole esialgu siiski teada, milliseid tagajärgi rünnak võis põhjustada ja kes selle korraldas.
"Me alles alustasime uurimist ja ei veel, kas neid kontosid kuritarvitati või kas infole pääseti ligi. Me ei tea ka, kes on rünnakute taga või kus nad tegutsevad," seletas Rosen.
"Meil on juhtunu üle väga kahju. Inimeste turvalisus on meie jaoks väga tähtis," lisas Rosen.
Facebooki tegevjuht ja asutaja Mark Zuckerberg kinnitas samuti, et teisipäeval avastatud programmiviga on parandatud.
"Me puutume pidevalt kokku rünnakutega, kus kontosid üritatakse kaaperdada või informatsiooni varastada. Me peame jätkama tööd ja arendama tööriistu, et selliseid asju saaks tulevikus ära hoida," kirjutas Zuckerberg.
Zuckerbergi andmetel tekkis turvaauk, kui Facebook tegi 2017. aastal muutusi videote üleslaadimisel. | Küberrünnak pani ohtu ligi 50 miljonit Facebooki kontot | https://www.err.ee/865035/kuberrunnak-pani-ohtu-ligi-50-miljonit-facebooki-kontot | USA suhtlusvõrgustik Facebook teatas reedel, et programmivea tõttu sattusid ohtu 50 miljonit kontot, millele küberkurjategijad ligipääsu said. |
Kümnepäevane kergejõustiku MM saab alguse 27. septembril, mille südaööl lähevad võistlustulle maratoonarid. Hilisõhtul toimub veel teisigi alasid, näiteks naiste seitsmevõistluse 800 meetri jooks ja meeste kümnevõistluse 1500 meetri jooks. 6. oktoobril lõpetab MM-i traditsiooniliselt meeste ja naiste 4x400 meetri teatejooksud. Võistlus toimub tavapärasest hilisemal perioodil, sest suvel ulatuvad Kataris kuumakraadid 50-ni. Palju külmem ei ole ka septembri lõpus ning seepärast toimuvad mitmed alad hilisõhtul või öösel. Hommikune programm on aga sootuks ära jäetud.
Lisaks ajakavale tegi IAAF avalikuks süsteemi, kuidas sportlastel on võimalik MM-ile kvalifitseeruda. Varasema normitäitmissüsteemi asemel on MM-ile pääsemiseks mitmeid uusi viise: Dohasse saavad sõita IAAF-i maailma edetabeli paremad, valitsevad maailmameistrid ja 2019. aasta IAAF-i Teemantliiga liidrid ning kindlaks määratud võistlustel MM-i normi täitnud sportlased. Kõik riigid, kellel ei ole MM-ile õnnestunud kvalifitseeruda mitte ühegi sportlasega, saavad siiski välja panna ühe atleedi.
Kergejõustiku MM-i ajakavaga saab tutvuda IAAF-i koduleheküljel. | IAAF avaldas MM-i ajakava ja kvalifitseerumise süsteemi | https://sport.err.ee/865062/iaaf-avaldas-mm-i-ajakava-ja-kvalifitseerumise-susteemi | Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) avaldas järgmisel sügisel Katari pealinnas Dohas toimuva kergejõustiku MM-i ajakava ja võistlustele kvalifitseerumise süsteemi. |
Rooba viis kodumeeskonna teise kolmandiku alguses 1:0 juhtima, kuid üsna pea viigistas vastane seisu. Viimasele kolmandikule läks Jyväskylä siiski 2:1 eduseisust, kui Juha-Pekka Hytonenil õnnestus täpne olla. Kohtumise viimasel kolmandikul TPS vastastele enam palju sõnaõigust ei jätnud ning Jyväskylä väravasse löödi kaheksa minuti jooksul kolm vastuseta väravat.
Võidu teeninud TPS jätkab 17 punktiga liidripositsioonil. Ühe kohtumise vähem pidanud Jyväskylä on üheksa punktiga üheksandal tabelireal. | Rooba värav ei toonud JYP-ile kodujääl võitu | https://sport.err.ee/865058/rooba-varav-ei-toonud-jyp-ile-kodujaal-voitu | Eesti jäähokikoondise liidri Robert Rooba koduklubi Jyväskylä kohtus Soome kõrgliigas TPS-iga, kellele jäädi alla seisuga 4:2. |
Detsembris esitati NSA häkkimisüksuse veteranile Phole (68) süüdistus agentuuri saladokumentide kõrvaldamises ja säilitamises. Vietnamis sündinud Pho, kes oli aastatel 2010-2015 koju viinud ka ülisalajasi NSA materjale ja programme, tunnistas end ühes süüdistuspunktis süüdi.
Pho paigaldas informatsiooni oma koduarvutisse, mida kaitses levinud viirusetõrjeprogramm Kaspersky. USA võimude arvates pääses Vene luure tänu Kasperskyle arvutis olnud failidele ligi.
Luureekspertide sõnul on NSA ja USA Luure Keskagentuuri (CIA) andmelekked kahjustanud Ühendriikide luureasutuste võimet tungida teiste riikide valitsuste arvutisüsteemidesse ja teistesse spionaažisihtmärkidesse.
Kaspersky väidab, et Vene luure pole neilt salastatud andmeid saanud.
USA valitsus on nüüd keelustanud Kaspersky kasutamise valitsuse arvutites, hoiatades, et küberturbefirmal on sidemed Vene luurega. Kaspersky sõnul puuduvad neil sidemed Vene valitsuse ja selle spioonidega. | USA-s saadeti vangi andmelekkes süüdistatud endine NSA töötaja | https://www.err.ee/865061/usa-s-saadeti-vangi-andmelekkes-suudistatud-endine-nsa-tootaja | USA-s määrati teisipäeval 66 kuu pikkune vangistus riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) endisele häkkerile Nghia Hoang Phole, kes on tunnistanud ennast süüdi seoses andmelekkega. |
"Hiina ei lase ennast šantažeerida ega anna survele järele," ütles Wang kõnes ÜRO Peaassambleel, nimetades protektsionismi ja ühepoolseid samme kahjulikeks.
Hiina ja USA vahel kogub tuure kaubandussõda.
Esmaspäevast jõustus USA uus 10-protsendine imporditoll 200 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele, tõstes tariifide kogusumma 250 miljardi dollarini, mis on umbes pool Hiina koguekspordist Ühendriikidesse.
Hiina lubas USA tariifidele vastata esmaspäevast tariifidega 60 miljardi väärtuses USA kaupadele, mis tõstaks tariifide all oleva USA impordi kogusumma 110 miljardi dollarini. Kuivõrd see on peaaegu Hiina koguimport USA -st, on Hiinal edaspidi keeruline uutele USA tariifidele samaga vastata.
"Hiina täidab oma lubadusi ja jääb mitmepoolsuse eestkõnelejaks," lausus Wang. "Me peame edendama võit-võit põhimõttel koostööd ja asendama vastasseisu koostöö ja sunni konsultatsiooniga. Me peame hoidma suure perena kokku selle asemel, et luua suletud ringe."
Välisminister kordas ka Hiina nõudeid Lõuna-Hiina merele, kuid ütles, et Peking tahab "leida lahendusi rahumeelsete vahenditega" ja ei sekku USA kauaaegsesse liitu Jaapaniga.
Wang: Hiina ei püüa asendada USA-d maailma juhtriigina
Hiina välisminister Wang Yi ütles reedel, et Peking ei püüdle USA asendamise poole maailma mõjuvõimsaima riigina ja taotleb ülemaailmset harmooniat.
"Ma tahan teile väga selgelt öelda, et see on tõsine strateegiline vääritimõistmine," ütles Wang New Yorgis mõttekojas Välissuhete Nõukogu (Council on Foreign Relations) viitega Ühendriikide mõtlejate töödele, milles öeldakse, et Peking hoogustab jõupingutusi maailmas hegemoonia saavutamiseks.
"See on ekslik ootus, mis kujuneb USA huvidele ja tulevikule väga kahjulikuks," lausus Hiina välisminister.
Wang eitas ka süüdistusi, et Hiina varastab USA firmade tehnoloogiat.
"Tahan rõhutada, et Hiina ei kopeeri välisriikide patente, ei tee seda ka tulevikus ja Hiina ei palu teistelt ka Hiina patentide kopeerimist," lausus ta. | Välisminister: Hiina ei lase end kaubanduses šantažeerida | https://www.err.ee/865060/valisminister-hiina-ei-lase-end-kaubanduses-santazeerida | Hiina välisminister Wang Yi ütles reedel ÜRO-s, et Peking ei lase ennast kaubanduses šantažeerida. |
Narva Trans läks kodus 181 pealtvaatajaga mängu juhtima 19. mänguminutil, kui Sander Seemanist läks kirja omavärav. Kolm minutit hiljem viigistas seisu penaltist Sander Laht. Kohe teise poolaja algul lõi Narva Transile võiduvärava Eduard Golovlov.
Edetabeli jätkab Narva Trans kindlalt neljandal kohal 52 punktiga. Esikolmiku moodustavad Nõmme Kalju FC (73 p), ühe mängu vähem pidanud Tallinna FC Flora (66 p) ja Tallinna FCI Levadia (65 p). | Narva Trans jätkas võidukalt ja alistas kodumurul Kuressaare | https://sport.err.ee/865044/narva-trans-jatkas-voidukalt-ja-alistas-kodumurul-kuressaare | Koduses jalgpalli meistriliigas alustati 30. vooru mänge. JK Narva Trans alistas kodumurul FC Kuressaare seisuga 2:1. |
Võistluste avaetapil saavad kõik osalejad viskevõistlusel osavust proovida sama päeva õhtul Argentinasse, noorte olümpiamängudele suunduvate Eesti3x3 korvpallikoondiste vastu.
"Juba kaheksandat aastat toimuv Eesti Koolispordiliidu ja Eesti Korvpalliliidu ühisprojekt on osalejate arvult tõusnud Eesti suurimaks korvpalliliigaks," tunnustas sarja EKL-i peasekretär Keio Kuhi, kelle sõnul võimaldab 3x3 korvpall väiksematel koolidel suuremate vastu võrdselt võidelda. "Kindlasti toob see mängijaid juurde ka suurde korvpalli, kuid eesmärgiks võib seada ka 3x3 korvpallis maailmameistrivõistlustele ja olümpiamängudele jõudmise", lisas Kuhi.
Eelmisel õppeaastal võttis kogu sarjast osa rekordiline arv võistkondi. Kokku osales 480 võistkonda. Lauri Luige arvates on see saanud teoks tänu Korvpalliliidu ja Koolispordi Liidu aastatepikkusele eeskujulikule koostööle.
"Korvpall kui üks meie rahvusspordialasid on ka koolinoorte hulgas väga populaarne, eriti atraktiivseks on kujunenud just 3x3 formaat, mis on kiire, tehniline ja kaasahaarav," põhjendab EKSL-i president Lauri Luik õpilaste huvi just selle sarja osas.
2018/2019 õppeaastal toimvuad Sportland 3x3 korvpalliturniriid kõikides maakondades, finaalvõistlus peetakse 27. märtsil Pärnus. | Järgmisel nädalal alustab Eesti suurim korvpalliliiga | https://sport.err.ee/865028/jargmisel-nadalal-alustab-eesti-suurim-korvpalliliiga | Teisipäeval kell 10 alustab Tallinnas, Kuristiku Gümnaasiumis Eesti Koolispordi Liidu üle-eestiline Sportland 3x3 korvpallisari, millest eelmisel hooajal võttis kokku osa üle 1700 koolinoore. |
Vigastatud Pavel Atmani, Evgeni Pevnovi, Kai Häfneri, Patraili ja Torge Johannsenita tegutsenud Hannoveril oli lõpu veel võimalus viigipunkt kätte saada, kuid Fabian Böhmi viske tõrjus tiitlikaitsja puurilukk Torbjörn Bergerud, kirjutab Käsipall24.ee.
Teise järjestikuse võidu teenis THW Kiel, olles kodus 37:20 (19:10) üle MT Melsungenist. VfL Gummersbach alistas samuti omal väljakul SC DHfK Leipzigi 30:28 (15:15) ning Erlangen sai võõrsil 25:23 (10:10) jagu Ludwigshafeni Die Eulenist.
Hannover hoiab turniiritabelis seitsmest mängust teenitud kaheksa punktiga kuuendat kohta. Flensburg aga jätkab täisedu 14 silmaga teisel positsioonil.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist. | Vigastustest räsitud Hannover andis tiitlikaitsjale kõva lahingu | https://sport.err.ee/865017/vigastustest-rasitud-hannover-andis-tiitlikaitsjale-kova-lahingu | Eesti käsipallikoondislase Mait Patraili koduklubi TSV Hannover-Burgdorf kaotas Saksamaa meistrivõistlustel võõrsil SG Flensburg-Handewittile 28:29 (12:14). |
Sel nädalavahetusel toimub Tallinnas korraga kaks maailmakarika etappi nii meeste kui naiste arvestuses. Seejuures on esmakordselt võistkondadel võimalik mängida tänavuste Euroopa meistrivõistluste A-grupi areenil.
"Meie jaoks on see nädalavahetus Euroopa meistrivõistluste peaproov, sest katsetame esmakordselt jääkeegliks Tondiraba jäähalli suurt areeni, mis on võistluste tarbeks muudetud jääkeegliareeniks," kommenteeris Eesti Curlingu Liidu juhatuse liige ja Euroopa meistrivõistluste korraldusmeeskonna juht Fred Randver.
Tallinnas toimub samaaegselt maailmakarika etapp naistele WCT Tallinn Ladies Challenger ja meeste turniir WCT Tallinn Mens Challenger. Võistlused toovad Tallinna kokku 30 võistkonda ja üle 120 jääkeeglimängija, kellest ca 100 tuleb välismaalt. Naiste turniiril võistleb 15 võistkonda üheksast riigist, sh Eestist. Meeste turniirist hakkab mõõtu võtma 15 meeskonda ning osalevaid riike on kümme.
"Tegemist on kaalult oluliste rahvusvaheliste võistlustega, kus osalevatel võistkondadel on võimalik teeninda ka maailma edetabeli punkte. Eestis on kohal Läti ja Soome naiskonnad ning Hollandi ja Soome meeskonnad, keda saab mängimas näha Tallinnas novembris toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel tugevaimas, A-grupis," selgitas Randver.
Teiste seas osalevad võistlustel oma võistkondadega ka Eesti jääkeegli esimängijad Marie Turmann (Team Turmann) ja Harri Lill (CC Tallinn).
Tondiraba jäähalli peaareeni valmistas jääkeeglivõistlusteks ette tulevaste Euroopa meistrivõistluste A-grupi jäämeister šotlane Mark Callan, keda peetakse maailma üheks parimaks jääkeegli jäämeistriks ning tema on ette valmistanud mitmete kõrgetasemeliste jääkeeglivõistluste jääd, sh ka mitmetel olümpiamängudel.
Novembris Eestis toimuvad Euroopa meistrivõistlused jääkeeglis on Rahvusvahelise Curlingu Föderatsiooni kalendris suurima osavõtjate arvuga tiitlivõistlus, millest võtab osa 20 riiki naiste arvestuses ja 26 meeste arvestuses. Kokku toob võistlus Eestisse üle 300 sportlase ja treeneri, sh ka tiitlikaitsjad Rootsist ja Šotimaalt ning valitsevad olümpiavõitjad. Euroopa meistrivõistlused jääkeeglis toimuvad 16.-24. novembril 2018 Tondiraba jäähallis. | Tallinnas toimub jääkeegli EM-i peaproov | https://sport.err.ee/865014/tallinnas-toimub-jaakeegli-em-i-peaproov | Reedel stardib Tallinnas kaks kõrgetasemelist rahvusvahelist jääkeeglivõistlust, mille tarbeks on Tondiraba jäähalli suur areen muudetud jääkeegliareeniks. |
Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusele riigikogu otsuse eelnõu, millega taotleb parlamendilt mandaati saata alates 2019. aastast ÜRO rahuvalvemissioonile UNIFIL kuni kolme kaitseväelast, selgub eelnõude infosüsteemis avaldatud dokumendist.
"Sellega lõpetab Eesti jalaväerühma lähetamise Liibanoni," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang BNS-ile.
Eesti kaitseväe rühm osaleb praegu missioonil UNIFIL Soome-Iiri pataljonis Soome kompanii koosseisus.
"Soome on ümber kujundamas oma osalust UNIFIL-is, muuhulgas ei jätku ka ühispataljon Iirimaaga. Kuna Eestil ei ole võimalik kompanii suuruse üksusega UNIFIL-is osaleda ning ka muid sobilikke alternatiive panustamiseks koos teiste partnerriikidega ei leitud, on kaitseministeeriumil ettepanek lõpetada osalemine UNIFILis jalaväeüksusega," sõnas Sang.
"Eesti ei saa kollektiivsesse julgeolekusse panustava riigina eirata Lähis-Idas toimuva julgeolekupoliitilist tähtsust ja sealsete sündmuste otsest mõju julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamisele nii Lähis-Idas kui ka mujal maailmas. Seetõttu plaanime jätkata UNIFIL-i panustamist kuni kolme kaitseväelasega," ütles Sang.
Praegu teenib Liibanonis Eesti jalaväerühm Estpla-25. Rühm on osa Iiri-Soome pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis praegu ligi 40 Eesti kaitseväelast. | Eesti lõpetab tulevast aastast rühmasuuruse üksuse saatmise Liibanoni | https://www.err.ee/865008/eesti-lopetab-tulevast-aastast-ruhmasuuruse-uksuse-saatmise-liibanoni | Eesti jätkab tuleval aastal osalemist ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis kuni kolme kaitseväelasega, lõpetades seega jalaväerühma saatmise missioonile. |
Tänavu Team Sunwebi järelkasvutiimi kuuluv 20-aastane Hirschi kuulus eelviimasele ringile minnes 23-liikmelisse peagruppi, kes püüdsid nelja eest sõitnud ratturit. Seis oli Šveitsi koondisele soodne, sest esimeste hulka kuulusid veel kaks šveitslast Patrick Muller ja Gino Mader. Kui jooksikud olid kinni püütud, tegi Hirschi oma võidukäigud. Järgmiseks kolmeks aastaks on tänavusel maailmameistril sõlmitud leping Team Sunwebiga.
Teise koha teenis belglane Bjorg Lambrecht, kes kahemehe finišiduellis jättis kolmandaks Jaakko Hännineni (+0.15). Soomlane võidutses nädal tagasi Prantsusmaa ühepäevasõidul Tour du Gevaudan Occitanie, kus jättis teisele kohale Rein Taaramäe.
Ühtegi eestlast tänasel sõidul stardis ei olnud. Laupäeval sõidetakse 156-kilomeetrine naiste grupisõit, kus eestlannasid ei ole samuti stardis. | Hiljuti Taaramäed võitnud soomlane pälvis MM-il pronksmedali | https://sport.err.ee/865006/hiljuti-taaramaed-voitnud-soomlane-palvis-mm-il-pronksmedali | Austrias Innsbruckis peetavatel jalgratta maanteesõidu maailmameistrivõistlustel sõitsid reedel võidu U-23 vanuseklassi ratturid. Soolovõidu teenis šveitslane Marc Hirschi, kes krooniti juulis ka Euroopa grupisõidu meistriks. |
Rapla politseijaoskonna uurija Rain Saar kirjeldas, et mees käis mööda erinevaid asutusi ja pakkus müügiks soodsa hinnaga liha, mida keegi kunagi ei saanud.
"Ta võttis inimestelt tellimused ja kauba eest raha ette, lubades paari tunni möödudes lihaga tagasi tulla. Tagasi mees aga ei tulnud, oma kontakte tellijatele ei avaldanud ja ühtegi paberit tellimuse kinnituseks ei andnud," rääkis Saar.
Mehele makstud summad jäid üldjuhul umbes kümne euro piiresse.
Saar rõhutas, et kui tehing tundub kahtlane ja seda ei ole hiljem võimalik kuidagi tõendada, siis on parem see üldse ära jätta.
"Kahtluse korral ärge tasuge kauba eest enne, kui te pole selle olemasolus ja väärtuses isiklikult veendunud," hoiatas Saar selliste petturite eest.
Mees peeti esialgu kinni 48 tunniks. Tema suhtes on alustatud väärteomenetlus ja praeguseks on läbi viidud esmased menetlustoimingud. | Politsei pidas Tallinnas kinni olematut liha müünud petise | https://www.err.ee/865000/politsei-pidas-tallinnas-kinni-olematut-liha-muunud-petise | Politseinikud pidasid neljapäeval Tallinnas kinni 64-aastase mehe, kes peamiselt Põhja-Eesti piirkonnas inimestele olematut liha müües neilt raha välja pettis. |
Voilenko mängis 13. septembril FC Tallinna eest võõrsil Maarjamäe Igiliikuri vastu ja teenis 42. minutil kollase kaardi hoolimatu vea eest. 69. minutil näidati talle teist kollast ja seda protokolli andmetel rahulolematuse näitamise eest sõnas või teos. Mängust eemaldamise järel lõigi Voilenko kohtunikku käega näkku.
"Kahjuks oli taas kohtuniku ründamine," nentis EJL-i avalike suhete spetsialist Sander Jürjens Soccernet.ee-le. "Kohtunikul oli huul verine ja nägu marraskil, aga suures pildis on tema tervisega kõik korras. Tõsisemaid vigastusi ei olnud."
Ka pärast seda ei jahtunud Voilenko maha, vaid hüüdis tribüünilt hilisema mängu käigus ebasündsaid väljendeid ja jooksis uuesti väljakule, et kohtunikuga taas arveid klaarida. Lõpuks kaotas FC Tallinn kohtumise 1:2.
Voilenko on sarnase tegutsemise eest juba korra oma karjääri jooksul karistada saanud, kui ründas kohtunikku 2011. aastal Infoneti eest meistriliiga üleminekumängus, toona kestis karistus järgmise aasta 1. juunini.
Alles tänavu aprillis toimus Eesti jalgpallis veel üks sarnane juhtum, kui neljandas liigas mänginud FC Soccerneti mängija Alvin Kuuskmäe kohtuniku löömise eest eluaegse keelu sai. | FC Tallinnas mänginud leedulane sai näkku löömise eest eluaegse keelu | https://sport.err.ee/864998/fc-tallinnas-manginud-leedulane-sai-nakku-loomise-eest-eluaegse-keelu | Eesti jalgpalli raputas taas kohtuniku ründamise juhtum, kui aastaid ka esiliigas mänginud 40-aastane Leedu jalgpallur Andrej Voilenko eluaegse keelu sai. |
"Ma tahan tänada Sebastieni ja Julieni (Ingrassia - toim.) kõige eest, mida nad on meeskonna heaks viimasel kahel aastal teinud. Nende professionaalsus, tähelepanu detailidele, pühendumus ja hea sõidukiirus on midagi, mida imetleda ja meil kõigil on väga kahju, et nad lahkuvad," ütles Wilson pressiteate vahendusel. "Ma olen uhke kõige üle, mida me oleme koos saavutanud ja nende veedetud aega M-Spordis jäädakse mäletama kauaks. Me soovime neile järgmiseks ja viimaseks peatükiks karjääris ainult head. Sel aastal on jäänud veel kolm MM-etappi ja me anname kogu tiimiga 110%, et kaitsta meie MM-tiitlit."
Liidrikohta hoiab MM-sarjas belglane Thierry Neuville 177 punktiga. Teisel kohal on 164 silmaga Ott Tänak ja kolmandal 154 punktiga Ogier. | Malcolm Wilson: meil on väga kahju näha Ogier'd lahkumas | https://sport.err.ee/864994/malcolm-wilson-meil-on-vaga-kahju-naha-ogier-d-lahkumas | Viiekordne autoralli maailmameister Sebastien Ogier liitub alates järgmisest hooajast Citroeni tehasevõistkonnaga. M-Spordi autorallivõistkonna bossil Malcolm Wilsonil on Ogier' kohta öelda ainult häid sõnu. |
Viimase ürituse puhul on laiendatud festivalialale juurde ehitatud 700 ruutmeetrine B-saal. Lisaks DJ-dele astuvad B-saalis üles live-koosseisud, kelleks reedel on Küttebänd ja Gram-Of-Fun ning laupäeval A-Rühm ja 5MIINUST.
DJ-dest astuvad lavale 28 septemberil Bombossa Brothers, I Loved The 00's,
Tjuun In ja Öötöö. 29. septembril on plaadimängijate taga Lexsoul DJ's, Andy Cane, DJ Quest, Girti Suun ja Nix & Jonny.
Uksed avatakse kell 22:00. | Klubi Laev lõpetab hooaja minifestivaliga | https://menu.err.ee/864985/klubi-laev-lopetab-hooaja-minifestivaliga | Klubi Laev võtab 28. ja 29. kokku möödunud hooaja, korraldades lõpufestivali, kus kahe päeva jooksul astub kahelt lavalt läbi üle 30 muusiku ja plaadikeerutaja. |
Sõidetud 35 ringist sai Hamilton kiireimal kirja ajaks 1.33,385. Kolmandat ja neljandat aega näitasid Red Bull Racingu piloodid Max Verstappen (+0,442) ja Daniel Ricciardo (+0,543). Esimesel vabatreeningul parima aja välja sõitnud Sebastian Vettel (Ferrari) kaotas Hamiltonile 1,003 sekundiga ning pidi leppima viienda tulemusega. Kimi Räikkönen seevastu näitas kuuendat aega (+1,737).
Kuus etappi enne vormel-1 MM-sarja lõppu hoiab edetabelis liidripositsiooni Hamilton 281 punktiga. Teisel ja kolmandal kohal on Ferrari piloodid Vettel ja Räikkönen vastavalt 241 ja 174 punktiga.
FP2 CLASSIFICATION: A strong session for @MercedesAMGF1 #RussianGP???????? #F1 pic.twitter.com/WlAL604IIG
— Formula 1 (@F1) September 28, 2018 | Mercedes valitses Sotšis teist vabatreeningut | https://sport.err.ee/864991/mercedes-valitses-sotsis-teist-vabatreeningut | Sotšis peetava vormel-1 MM-etapi teisel vabatreeningul näitasid kiiremaid aegu Mercedese piloodid. Tiitlikaitsja Lewis Hamilton oli meeskonnakaaslasest Valtteri Bottasest 0,199 sekundit kiirem. |
Kehra klubi on ainus, kes eestlastest sel hooajal Balti liigas juba mänginud, jäädes avakohtumises 23:40 (14:21) alla tiitlikaitsja Riihimäe Cocksile. Kehra ja Serviti mängivad uue süsteemi järgi toimuvas Balti liigas esimeses tugevusgrupis, kust võitja pääseb otse finaalturniirile ja järgmised neli veerandfinaali.
Dragunasega kohtus Kehra ka mullu, siis said mõlemad klubid kodusaalis võidu. Leedu meister jäi hooaja eel ilma paarist välismaale siirdunud võtmemängijast ning kaotas Leedu superkarikamängus Kaunase Granitas-Karysile 30:32. "Klaipedas pole kunagi lihtne, aga õnneks sel hooajal vilistavad Balti liigas kohtunikud neutraalsetest riikidest," vihjas Kehra peatreener Kaupo Liiva ühele Leedus esinenud probleemile.
"Ees on pikk ja raske reis, aga me loodame sellelt mõndagi positiivset," kinnitas Liiva. "Esiteks saame meeskonnana pika nädalavahetuse koos olla ja seeläbi ühist hingamist leida. Teiseks tahame muidugi punkte, aga kust ja millal need tulevad, on iseasi. Mängujuht Dmõtro Jankovski on reievigastuse tõttu võibolla eemal, aga David Mamporia ja Kaspar Lees said viimati sel positsioonil hästi hakkama."
Pühapäeval kohtuvad Serviti ja Kehra teist korda sel hooajal, esimene lahing Eesti meistriliiga raames jäi Kehras 26:26 viiki. Juba järgmisel kolmapäeval ollakse vastamisi Raasikul Eesti karikasarja avakohtumises. "Oleme kaks nädalat järjest Põlva tiimidega Kehra vastu mänginud, nii et mingi pilt on vastasest ees," sõnas Serviti peatreener Kalmer Musting. "Kaotasime kolmapäeval Viljandi vastu Roman Aizatullovi, kes vigastas põlve ja ootab nüüd uuringuid. Aga Balti liigas saame kasutada ka Coopi mängijaid, nii et tõstame kindlasti mitu noort üles. Tahaks Balti liigas teha hea stardi, eriti veel kodus mängides, aga mängupilt vajab kõvasti parandamist."
Kaks Eesti klubi reisivad lõunanaabrite juurde, kus HC Tallinn kohtub laupäeval Dobele Tenaxi ja Viljandi HC Riia Celtnieksiga ning päev hiljem vahetatakse vastaseid. Mullu Balti liigas debüteerinud pealinlased seadsid tänavu eesmärgiks B-grupis kahe parema hulka ehk veerandfinaali jõudmise.
"Mullu me ei saanud Celtnieksile võõrsil üldse vastu, nüüd loodame ikka paremini esineda," lubas Tallinna peatreener Jüri Lepp. "Mängud hakkavad vaikselt üha tõsisemaks muutuma ja usun, et oleme heas seisus. Euromänge silmas pidades on kaks rahvusvahelist kohtumist väga olulised, aga mõned punktid tahaks ikka Balti liiga tabelisse ka noppida."
Nagu Tallinn, nii valmistub Celtniekski EHF Challenge Cupi avaringi kohtumisteks, kuid Läti meister Tenax ja Viljandi sel hooajal eurosarjas ei osale. "Olen näinud Tenaxi ja Celtnieksi septembrikuist mängu Riia esivõistlustel ning võibolla on riialased hetkel tugevamadki," arvas mulkide juhendaja Marko Koks. "Celtnieksil on selja taga juba kümmekond võistlusmängu, meie hooajaks ettevalmistus jäi just mängulises osas puudulikuks. Peame leidma suuri probleeme valmistava viskekindluse ning ehk lätlaste vastu oma noorust ja kiirust oskuslikult kasutama. Usun, et Servitile 20 väravaga allajäämine kolmapäeval ei näita meie tõelist taset."
Eesti klubid Balti liigas sel nädalavahetusel:
Laupäeval kell 14 Klaipeda Dragunas – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Klaipedas)
kell 17 Dobele Tenax – HC Tallinn (Dobeles)
kell 20 Riia Celtnieks – Viljandi HC (Salaspilsis)
Pühapäeval kell 14 Dobele Tenax – Viljandi HC (Dobeles)
kell 16 Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Põlvas)
kell 16 Riia Celtnieks – HC Tallinn (Riias) | Neli Eesti klubi asuvad käsipalli Balti liigas võistlustulle | https://sport.err.ee/864979/neli-eesti-klubi-asuvad-kasipalli-balti-liigas-voistlustulle | Käsipalli Balti liiga saab täishoo sisse sel nädalavahetusel ja kõik neli osalevat Eesti klubi on aktsioonis. HC Tallinn ja Viljandi HC sõidavad lõunanaabrite juurde, et seal kaks mängu pidada. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper külastab esmalt Klaipeda Dragunast, et siis pühapäeval koduse konkurendi Servitiga Põlvas kohtuda. |
Prokuratuuri pressiesindaja selgitas reedel, et neljapäeval toimunud politseioperatsiooni käigus peeti kinni kokku kaheksa inimest. Kolm neist said nüüd süüdistuse, ülejäänud viis pääsesid aga vabadusse, vahendas Reuters.
Uuriv ajakirjanik Jan Kuciak ja tema kihlatu Martina Kušnirova tapeti käesoleva aasta veebruaris. Mees uuris mõjukate ärimeeste ning poliitikute sidemeid rahapesu ning ka Itaalia organiseeritud kuritegevusega.
Mõrv tõi kaasa ulatuslikud meeleavaldused ning poliitilise kriisi, mis viis siseminister Robert Kalinaki ja peaminister Robert Fico tagasiastumiseni, kuigi valitsust juhib endiselt samasse erakonda (Smer) kuuluv peaminister Peter Pellegrini. | Slovakkia prokuratuur süüdistab ajakirjaniku mõrvas kolme isikut | https://www.err.ee/864977/slovakkia-prokuratuur-suudistab-ajakirjaniku-morvas-kolme-isikut | Slovakkia riigiprokuratuur esitas ajakirjanik Jan Kuciaki ja viimase kihlatu mõrva asjus süüdistuse kolmele isikule. |
Näitust saadab sisukas lisaprogramm. Toimuvad kuraatorituurid, loengud, kontserdid ja näidatakse pärle Eesti 1970ndate psühhedeeliamaigulistest animafilmidest.
Terje Toomistu ja Kiwa kureeritud näitust nõukogude lillelastest esitleti esmakordselt Eesti Rahva Muuseumis 2013. aastal, mil seda külastas 12 000 inimest. Seejärel rändas näitus Moderna Museeti ja Uppsala kunstimuuseumisse Rootsis. Samuti eksponeeriti seda Vancouveris Kanadas ja Londonis.
"Nii suures ruumis nagu Leipzigis pole hipinäitust varem esitletud," sõnas Terje Toomist ja lisas, et seekord on neil galeriis koguni kaisutamisala, kus on mõnus hipifilmi vaadata ning muusikat ja loenguid kuulata.
Dokumentaalfilmi "Nõukogude hipid" televersioon jookseb praegu ka Saksamaa kohalikus telekanalis MDR. Filmi täisversioon linastub Die naTo kinos Leipzigis 16. oktoobril.
Näitus Galerie KUBis jääb avatuks 14. oktoobrini. | Saksamaal avatakse näitus Eesti hipiliikumise ajaloost | https://kultuur.err.ee/864970/saksamaal-avatakse-naitus-eesti-hipiliikumise-ajaloost | Saksamaal Leipzigis avatakse näitus "Soviet Hippies: 1970s Psychedelic Underground Culture in Estonia and Beyond", mis sisaldab rikkalikku fotoarhiivi, videointervjuusid Eesti hipipõlvkonna esindajatega ja objekte nõukogude hipiliikumise subkultuurist. Avaõhtul linastub ka dokumentaalfilm "Nõukogude hipid". |
"Skripalil ei ole mingit pistmist ühegi Eesti paljastatud juhtumiga," teatas kapo reedel oma sotsiaalmeedia kontol vastuseks Saksa meedias avaldatud teatele nagu oleks Skripali poolt üle antud info Eesti julgeolekuametitele viinud Deniss Metsavase ja tema isa paljastamiseni.
Saksa väljaanne Focus kirjutas reedel, et kui Skripal käis 2016. aasta suvel Tallinnas, siis võis ta anda Eesti julgeolekuasutusele Vene spioone puudutavat infot.
Samal teemal kirjutas tänavu mais ka USA ajaleht New York Times, kelle andmeil kohtus Skripal pärast armu saamist 2010. aastal mitme Euroopa riigi luurajatega, kaasa arvatud 2016. aastal Eestis.
Septembri alguses võttis Harju maakohus riigiprokuratuuri taotluse alusel vahi alla kaks meest, keda kahtlustatakse riigireetmises. Üks kahtlustatavatest oli kaitseväe peastaabi lahingutoetusjaoskonna staabiohvitser major Deniss Metsavas, teine tema isa, 1953. aastal sündinud Pjotr Volin. Väidetavalt edastasid nad salajast infot Vene sõjaväeluurele GRU.
Venemaa süüdistas Skripali riigisaladuste edastamises Briti luureametile MI6 ning hoidis teda vangis 2010. aastani, mil Venemaa andis talle spioonivahetuse raames armu. Skripal oli Vene sõjaväeluure ehk GRU agent 1999. aastani, mil ta erru läks.
Skripal ja tema tütar Julia mürgitati 4. märtsil Inglismaal, kuid mõlemal õnnestus ellu jääda. Briti valitsus peab mürgitamises vastutavaks Venemaa eriteenistusi. | Kapo: Skripalil pole seost Eesti paljastatud spioonidega | https://www.err.ee/864974/kapo-skripalil-pole-seost-eesti-paljastatud-spioonidega | Kaitsepolitseameti kinnitusel ei ole Ühendkuningriigis mürgitatud Vene endisel topeltagendil Sergei Skripalil mingit puutumust Eestis paljastatud spionaažijuhtumitega. |
NAC-i osanike eileõhtusel üldkoosolekul otsustati leping Smuldersiga koheselt katkestada, arutama hakatakse vaid lahkumishüvitise üle. Sellest kuuldes teatas Goetzee, et paneb samuti ameti maha, kuid jätkab tööd seni, kuni nõukogu leiab sobiva järglase, vahendab Soccernet.ee.
Goetzee ja Smulders liitusid NAC-i tagatubadega 2015. aastal ja on aidanud lahendada klubi vaevanud finantsprobleemid, pannes ühtlasi kokku piisavalt tugeva meeskonna, mis suutis 2017. aasta mais tagasi Hollandi kõrgliigasse murda ja mullu püsima jääda. Tänavu on kuuest mängust võidetud vaid üks ja kodulehe teatel "ei ole osanikel tehnilise direktori Hans Smuldersi töösse ja lahendustesse enam usku".
Eesti koondislane Karol Mets oli mullu raudkindel põhimees ja alustas tänavust hooaega samuti algrivistuses, kuid langes kaheks viimaseks liigamänguks treeneri otsusel pingile. Karikamängus sai Mets taas võimaluse, kuid Breda kaotas esiliigasse kuuluvale Waalwijkile. | Breda osanikud surusid tehnilise direktori välja, peadirektor lahkub omal soovil | https://sport.err.ee/864950/breda-osanikud-surusid-tehnilise-direktori-valja-peadirektor-lahkub-omal-soovil | Kehv hooaja algus on Karol Metsa tööandja NAC Breda viinud tormiliste muutusteni - klubi osanikud sundisid uksest välja tehnilise direktori Hans Smuldersi, lahkub ka peadirektor Justin Goetzee. |
Me elame poliitiliselt keerulisel ajal, nii Euroopas kui ka globaalselt. Tänast poliitikat iseloomustab kahtlemata populismi võidukäik. Peamiselt parempopulismi, aga ka vasakpopulistlike liikumiste võidukäik meenutab ähvardaval kombel eelmise sajandi kolmekümnendaid aastaid.
Mis on populismi tõusu põhjus? On üsna tavapärane ja küllap õigustatud näha populismis vastust moderniseerumiskriisile. Selles põimuvad kolm erinevat mõõdet: majanduslik jaotuskriis, kultuuriline identiteedikriis ja poliitiline esindatuse kriis.
Esimene tähendab kasvavat ja globaalselt tegelikult dramaatilist kuristikku rikaste ja vaeste vahel. Ka märkimisväärne osa keskklassist tunneb majanduslikku kukkumist, isegi kui see ei vasta alati objektiivselt tõele. Oluline on justnimelt ebakindluse või ebasoodsa olukorra tunne, mis võib tabada ka neid, kelle käsi käib üsna hästi.
Lisaks teeb Euroopa ühiskondade pluraliseerumine nähtavaks elustiilide ja väärtushoiakute mitmekesisuse. Sisseränne väga erinevatest kultuuridest on tugevdanud Euroopa mitmerahvuselist ja -kultuurilist palet. Teatud osa ühiskonnast kogeb seejuures kohtumist "teisega" kui ohtu omaenda identiteedile.
Asja pingestab see, et identiteedikriis on samal ajal seotud ka ühiskonna individualiseerumise ja ratsionaliseerumisega. Need murendavad ühelt poolt tavapäraseid sotsiaalseid sidemeid, teisalt võivad aga ärgitada avatust uutele pakkumistele elu mõtte ja hoiakute osas.
Viimaks ammutavad populistlikud liikumised jõudu poliitilise esindatuse kriisist nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Märgata on usaldamatust tavapäraste parteide ja teiste demokraatlike institutsioonide suhtes, tunnet, et "meid ei võeta kuulda". Põhjused võivad olla valikute puudumine olukorras, kus peavooluparteid on muutunud ideoloogiliselt sarnaseks, otsustuspädevuse liikumine riigiüleste institutsioonide kätte, pankade ja suurkorporatsioonide poliitiline mõju ja administreerimise võimutsemine poliitika üle.
Populismi tunnusmärgid
Samal ajal kui populism muudab Euroopa poliitilist maastikku, on selle mõiste ja nähtus üsnagi vaieldavad. Vaja oleks rohkem uurimistööd nii empiirilisest kui ka teoreetilisest vaatevinklist. See puudutab ka küsimust, kas ja millised võiksid olla populismi positiivsed mõjud.
Meie arusaamine populismist sõltub muu hulgas meie arusaamast demokraatiast: kas me rõhutame demokraatia deliberatiivset ja konsensusele suunatud külge (nt Jürgen Habermas) või agonistlikku ja konfliktset poolt (nt Ernesto Laclau ja Chantal Mouffe)? Järgnevas ma seda küsimust siiski ei käsitle, vaid toon esile mõned populismi tunnusjooned. Populismis võib seejuures näha õblukest parasiitideoloogiat, mis toitub mõnest rasvasemast peremehest, olgu see siis parem- või vasakpoolne.
Populismi esimene tunnusmärk on jäik vastuolu hea rahva ja korrumpeerunud eliidi vahel. Populism demoniseerib eliiti ja idealiseerib lihtsat inimest, kelle tahet ja "tervet talupojamõistust" poliitika peaks järgima. Täna võidutseva parempopulismi puhul ei moodustu rahva ühtsus mitte ainult kontrastina eliidile, vaid samuti võõra ja kurja "teise" välistamise kaudu, olgu see siis pagulased, moslemid või homoseksuaalid.
Rahva ühtsusega on seotud ka populismi vaenulik hoiak pluralismi. Populistlik loosung "Meie oleme rahvas!" tõrjub mitmepalgelist sõnumit "Meie oleme ka rahvas!". See on hoiak, mis seab löögi alla liberaalse demokraatia südamiku, ärgitab vaenu ja flirdib vägivallaga. Pluralismivastasus väljendub ka soovis tasalülitada ühiskonna mitmetahulisust, näiteks kohtuid, ülikoole või häirivaid MTÜ-sid, millel on võimu piirav iseloom.
Populismi puhul on tihti oluline ka karismaatilise liidri olemasolu, kes imetabasel moel kehastab tervet mõistust ja rahva tõelist tahet. Ta seisab vastu eliidi ja meedia valedele ning on valmis end heroiliselt ohverdama.
Pilti täiendab asjaolu, et populistlik poliitika on suurel määral kibestumise ja vimma poliitika. See kultiveerib ja võimendab oskuslikult negatiivseid emotsioone, pöörates need vihaks vaenlase või patuoina vastu.
Populismi ja religiooni põimumised
Meie aega ei iseloomusta ainult populism, vaid ka religiooni tagasipöördumine ühiskondlikku sfääri. Euroopat iseloomustab pingeline segu religioossuse kasvust ja jätkuvast ilmalikustumisest. Religiooni taastulemisel on mitu nägu, hõlmates traditsioonilisi religioone, uue vaimsuse erinevaid vorme, usulisi fundamentalisme ja religioonilaadseid liikumisi. Seda ärgitab ühelt poolt Euroopa ühiskondade kasvav usuline ja kultuuriline mitmekesisus, teisalt aga elu mõtte otsingud meie hilismodernsel ajastul. Selles olukorras on peamiselt kaks võimalust, kuidas populism ja religioon võivad põimuda: religiooni politiseerimine ja poliitika sakraliseerimine.
Viimastel aastakümnetel on paljud parempopulistlikud parteid üle Euroopa politiseerinud religiooni, kasutades seda osana oma poliitilisest agendast. Sobiv näide on siinkohal Ungari peaminister Viktor Orban, kes esineb meelsasti kristluse ja Lääne kristliku identiteedi kaitsjana islamiseerumise vastu.
Nõnda on kristlusel oluline roll populistliku "meie" ja "nemad" vastanduse defineerimisel, asetades ühele poole rahvuslikult meelestatud kristlased ning teisele poole moslemid ja jumalatud liberaalid. Taoline kristluse kaitsmine on tihti suunatud selle kultuurilise markeerija rollile ega pea tähendama erilist sisulist huvi kristliku usu ja spirituaalsuse vastu.
Kuidas reageerivad sellele kirikud? Kas nad distantseerivad ennast (nagu Saksamaal seoses Pegida või AfD-ga) või hakkavad hoopis populistide liitlasteks (nagu on juhtunud osalt Ungaris ja Poolas)? Viimasel juhul teostavad vähemalt mingid osad kirikutest ise religiooni populistlikku politiseerimist. Seda mõistetakse seejuures otseselt Jumala tahte ja plaani täitmisena, mis võib võtta tõelise "kultuurisõja" mõõtme. Selles sõjas kaitstakse vahetult jumalikena nähtud elukorraldusi saatana, liberaalide, islami, feministe, homoseksuaalide ja muude pahalaste eest. Orban ja Trump ei oleks pääsenud võimule, kui neid ei oleks toetanud arvukalt kristlasi.
Teine religiooni ja populismi põimumisvorm – poliitika sakraliseerimine – on rohkem varjatud. Populistlik poliitika võib võtta religioonisarnase iseloomu, olles suunatud totaalsele muutusele ja andes elule justkui viimse tähenduse. Tagapõhjana võib siin näha Lääne ühiskondade modernset ratsionaliseerumist ja vaimset tühjust, mis sellest lähtuda võib. Eelmise sajandi totalitaarsete ideoloogiate kokkuvarisemises on nähtud "maailma teistkordset lummusest vabanemist" (Irving Wohlfarth). Täna aga taassünnib sakraliseeritud poliitika ja selle pakutud lummus populistlike liikumiste näol. Populistlikku poliitikat kogetakse kui midagi erakordset ja viimset. Poliitilise messianismina püüab see päästa allakäigu äärel õhtumaad, nähes maailma manihheistliku võitlusena hea ja kurja vahel.
Religiooni antipopulistlikud impulsid
Millised võiksid aga olla religiooni antipopulistlikud impulsid? Seda võib püüda selgitada, toetudes ühele konkreetsele näitele – luterlikule kristlusele. Esimese olulise momendina tooksin välja asjaolu, et kristlik usk Jumalasse kui loojasse tähendab ühtlasi maailma maisusest lugupidamist. See tähendab ideoloogiakriitilist vaatenurka, et poliitiline toimimine leiab aset alati vaid maiste ja loomulike tingimuste raames. Me ei peaks poliitikat sakraliseerima, ei populistlikku "rahva tahet" ega karismaatilisi juhte. Maailma maisus tähendab ühtlasi seda, et me ei peaks omistama poliitikale lunastuslikku väärtust. Kristlikku usku peaks seetõttu mõistma justnimelt ka maailma vabastamisena asjalikule maisusele – avatud ja kriitilisele dialoogile ning kompromissile.
Teiseks sisaldab kristlik usk positiivset hoiakut pluralismi suhtes. Südametunnistuse- ja religioonivabadusel on juured ka protestantlikus reformatsioonis. Kuna vaid Jumal võib valitseda inimeste südamete üle, on oluline suhtuda teiste inimeste veendumustesse tolerantsi ja respektiga. Pluralismi ärgitab aga ka ennist osutatud maailma maisus: me ei saa tuletada poliitilisi elukorraldusi otsejoones kristlusest (või kuskilt mujalt), vaid peame osalema mõistuslikus, parimatele lahendustele suunatud ühiskondlikus arutelus.
Luterlikust vaatekohast tuleb arvestada ka kõikide inimeste patususega. See tähendab, et me peame võtma tõsiselt inimeste piiratust, ekslikkust ja kalduvust võimu kuritarvitada. Seetõttu on väga oluline õigusriiklus, võimude lahusus, vaba meedia ning riiklikud ja kodanikuühiskonnale toetuvad kontrollimehhanismid. Meie patususe ja eksivuse universaalsus on vastuolus populistliku loogikaga, mis jagab inimesed headeks ja kurjadeks. Seetõttu võiks püüda avalikus debatis vältida ka üleliigset moralismi ning arvestada kõigi osapoolte ja reaalsete olude piiratusega.
Viimaks tuleb rõhutada kristliku eetika südamikku – armastuse radikaalset nõuet ja kingitust –, mis ei ole ühildatav populistliku vimma ja viha poliitikaga. Kristlik eetika rõhutab kõigi inimeste universaalset inimväärikust ja astub välja eriti just nende eest, kes on nõrgemad ja haavatavad. Seetõttu on näiteks kõik suured kirikud üle Euroopa astunud otsustavalt välja põgenike kaitseks ning hoiatanud rassismi, ksenofoobia ja kitsarinnalise natsionalismi eest.
Kuidas võiksid kirikud niisiis populismi suhtuda? Seal, kus populistid seavad kahtluse alla demokraatia põhireeglid, õigustavad psühholoogilist või füüsilist vägivalda ja ründavad kedagi näiteks rahvuse, religiooni, soo või seksuaalse orientatsiooni pärast, oleks vajalik kirikute otsustav sekkumine ja protest. Muul juhul on kohane asjalik, kriitiline ja argumentidele toetuv dialoog. Moderniseerumiskriisiga seotud probleemid vajavad igal juhul lahendusi. Võimalik, et see tähendab vajadust varasemast enam rõhutada demokraatia konfliktset poolt. Erinevuste teravdumine poliitilises peavoolus aitab poliitikat taaspolitiseerida ja näha justkui loomulikuna võetud konsensuseid ja elukorraldusi taas poliitiliste valikutena. •
Artikkel on algselt ilmunud väljaandes Kirik & Teoloogia. | Johann-Christian Põder | Religioon ja populistlik taevariik | https://www.err.ee/864963/johann-christian-poder-religioon-ja-populistlik-taevariik | Seal, kus populistid seavad kahtluse alla demokraatia põhireeglid, õigustavad psühholoogilist või füüsilist vägivalda ning ründavad kedagi näiteks rahvuse, religiooni, soo või seksuaalse orientatsiooni pärast, oleks vajalik kirikute otsustav sekkumine ja protest, leiab Johann-Christian Põder oma arvamusloos. |
2018. aasta kevadel osales Erki Pärnoja lavastuse "Saja lugu'' loomises muusika autorina teosele, kus portreteeritakse Eestit läbi siinsete inimeste. Teose peaosas on Eesti oma erinäolisuses ja ilus. ''Selle projektiga töötamine oli minu jaoks suur ja põnev väljakutse ning erines paljuski sellest, kuidas oma loomingule varasemalt lähenenud olen," selgitas Pärnoja.
Pärnoja mõtteks oli muusikaga kirjeldada avastamise tunnet tempos, mida võib kogeda, kui võõraga vesteldes üks inimene end teisele avab. Samuti soovis autor, et kuulaja tajuks teel olemise tunnet ning liikumist mingis suunas.
Lugude nimekiri:
1. Algus
2. Paganamaa
3. Vihm/Haapsalu
4. Vana Paganamaa
5. Rabarada
6. Kased (fragment)
7. Tagula
8. Ranna I
9. Tumedad lained
10. Vaos
11. Outro/epiloog | Lavastuse "Saja lugu" muusika jõuab plaadile | https://kultuur.err.ee/864966/lavastuse-saja-lugu-muusika-jouab-plaadile | Järgmisel nädalal ilmub Erki Pärnoja album "Saja lugu", millele jõuab samanimelise lavastuse muusika. |
Eesti kõige suurema, 46 miljoni eurose meditsiiniteenuste riigihanke tulemusena peaks alates esmaspäevast tööle hakkama suur osa Eesti erakliinikuid. Haigekassa teatel on neil enam kui poolte teenuste tarvis juba lepingud sõlmitud.
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Mario Sõrm aga ütleb, et need lepingud on tühised ehk õiguslikult pole neid olemas.
"Riigihangete seadus sätestab vähemalt kaks alust, mis ilmselt praegusel juhul kohalduks. Üks on alus, mis ütleb lihtsakoeliselt seda, et vaidlustusmenetluse ajal sõlmitud hankeleping on tühine. Teine alus ütleb, et ooteaega rikkudes sõlmitud hankeleping on tühine. Tegemist on niinimetatud automaatsete tühisuse alustega," selgitas Sõrm.
Nimelt käib seoses hankega veel 17 vaidlust, millele riigihangete vaidluskomisjonis pole tänaseni tulemust leitud. Sestap ütlebki rahandusministeerium, et lepinguid ei saa sõlmida ka nende teenuste asjus, mille puhul keegi ei vaidle.
Sõrme sõnul olnuks olukord hoopis teine, kui haigekassa oleks riigihanke juba esmases hanketeates osadeks jaganud ehk lihtsustatult korraldanud 98 väiksemat riigihanget.
Haigekassa: riigihankes on selgesti eristatavad osad
Haigekassa juriidilise osakonna peajurist Urve Jelle ütleb, et sisuliselt niimoodi tehtigi ja selle pärast saab ka lepinguid ühekaupa sõlmida.
"Siin riigihankes on sisuliselt selgesti eristatavad osad. On välja kuulutatud kohad, näiteks Jõgeva ja Pärnu. Samuti on osadena erinevad erialad, näiteks kardioloogia ja neuroloogia," lausus Jelle.
Nende erinevate teenuste pakkujaks saidki erakliinikud ka ühe kaupa kandideerida. Samas tõdes Jelle, et tõesti, hanketeates ehk riigihangete seaduse järgi hanget osadeks ei jagatud.
"Neid osi sellel juhul oleks tulnud ligi sada. Pakkumuste esitamine osadeks jaotunud hankele oleks pakkujatele olnud kordades keerulisem. Pakkujad oleks väga palju dokumente pidanud koostama ja esitama," põhjendas ta.
Haigekassa on enda kombel korraldatud hanget nimetanud eripäraseks niinimetatud kobarhankeks. Mario Sõrme sõnul aga niisugust asja nagu kobarhange seaduses ei ole. On hanketeates osadeks jaotatud hange ja on hanketeates osadeks jaotamata hange. Ehk taas, kõik lepingud, mis haigekassa praegu erakliinikutega sõlmib, on õigustühised ja nende põhjal teenust osutada ega selle eest maksta ei saa. Haigekassal on aga hoopis teine seisukoht.
"See lepingute sõlmimine ongi tingitud eeskätt sellest, et Eesti Haigekassa kaitseb kindlustatu ehk patsiendi huvi saada arstiabi. Ja selle pärast me need lepingud sõlmimegi ära," nentis Jelle.
Rahandusministeerium ei tea, kuidas sekkuda
Kõige keerulisem on küsimus, mis edasi saab. Nimelt tekib kurioosne olukord, kus rahandusministeerium usub, et haigekassa rikub just praegu seadust, aga kuidas sekkuda, ei osanud Sõrm veel öelda.
"Kuna need lepingud on automaatselt tühised, siis ei saa ka tühise lepingu suhtes hakata ettekirjutust tegema ehk keelata midagi sellist, mida ei ole tegelikult seaduse silmis olemas. Seda loomulikult me peame analüüsima veel täiendavalt," lausus Sõrm.
Mõnel lepingust ilma jäänud ettevõttel on tema sõnul võimalus minna kohtusse, et kohus sõlmitud lepingute tühisust ka juriidiliselt kinnitaks. Haigekassa hinnangul ei muutuks sellest aga eriti midagi.
"Sellisel juhul, kui kohus ütleb, et leping on tühine, ega siis patsient on oma teenuse saanud. Ja haigekassa teenuse osutajale selle arve alusel ka ära maksnud. Ega selles mõttes mingit tagasinõude õigust haigekassal ei ole," lausus Jelle.
Tegelikult saanuks kõike seda vältida, kui riigihankega oleks algust tehtud mõned kuud varem. Algselt oli niimoodi ka plaanis, kuid Haigekassa nõukogu lükkas hankeks oluliste hindamistingimuste kinnitamist üha edasi.
"Nõukogu teatavasti esindab erinevaid poliitilisi ja ärihuve. Ja ilmselt võttis neil kaua aega, et saavutada kokkulepe, millised need hindamistingimused lõpuks on," tõdes Jelle.
Erakliinikul pole esmaspäevase töökorralduse osas veel selgust
Ravijuhtudes üle poole haigekassa lepingust kaotanud Ortopeedia Arstide juhatuse liige, ortopeed Mihkel Mardna ütles ERR-ile, et haigekassa on seni lubanud või andnud lootust, et üleval olevad järjekorrad ambulatoorse vastuvõtu osas ostetakse üles kuue kuu jooksul, samuti ostetakse üles päevakirurgia ja statsionaarse ravi juhud, mis on planeeritud aasta ette.
"See on suusõnaline lepe - täna on reede, aga kirjalikku lepingut ega kinnitust haigekassa poolt pole tulnud, kuidas saab toimuma olemasolev järjekord, mis on vanade teenusepakkujate poolt juba kokku pandud ja patsientide näol üleval. Ja arusaadavalt ei saa sellist lepingulist tööd toimuda vaid suusõnalise kokkuleppe alusel," lausus ta.
Mardna nimetas sellist olukorda ärevakstegevaks, sest pole selge, mis ikkagi esmaspäeval saab. Samas loodab kliinik, et haigekassa siiski senistest plaanidest kinni peab ja ravijärjekorra üles ostab.
"Praegu on haigekassa teinud mitmele suurhaiglale ettepaneku suurendada oluliselt ambulatoorse töö mahtu ehk see võib olla ka märk sellest, et neid patsiente, kes on järjekorras vanade teenusepakkujate juures, üritatakse suunata suurtesse HVA (haiglavõrgu arengukava) haiglatesse," rääkis ortopeed. "Aga siin on jälle konks, et ka neis haiglates on töö kolm kuud ette ära planeeritud. Mismoodi tuhanded haiged suunatakse HVA-haiglatesse, ma ei kujuta ette. Neil ju puudub võimekus kõiki neid haigeid vastu võtta, inimressurssi selle töö tegemiseks pole ja ambulatoorseid vastuvõtte ei hakata ju öötundidel tegema."
Seda, millal kõik vaided ja võimalik, et ka kohtuvaidlused läbi saavad, ei osanud Mardna prognoosida ja nimetas olukorda suureks tohuvabohuks.
"Me ise sooviksime võimalikult kiiret lahendust ja see oleks parem nii patsientidele kui ka neile vanadele teenusepakkujatele, aga ka uutele, sest mis saab olla hullem kui see, et kogu loos puudub selgus, mis edasi saab. Ka sajad meditsiinitöötajad on teadmatuses, kas tuleb mingi koondamiste laine, kas tuleb uut tööd hakata otsima Eestist või väljastpoolt Eestit - kogu see riigihange on põhjustanud üsna suurt segadust," nentis ta.
Sikkut: vaidlused on hangete loomulik osa
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut rõhutas, et 1. oktoobrist patsientide jaoks midagi ei muutu ning kõik saavad minna arstile, kelle juurde aeg on broneeritud. Tema sõnul tuleb vaidlusi hanketulemuste üle ikka ette ja see on loomulik protsess.
"Riigihangete läbiviimise puhul on see tegelikult tavapärane, et mida keerulisem on hange ja mida rohkem on osalejaid, seda pikemad on vaidlused. Aga hange tagab ka läbipaistvuse, et kõigil on ühesugused reeglid," sõnas minister.
Ta lisas, et tulevikus võib mõelda kas ja kuidas eriarstiabis hangetega protseduur töötab, alustada varem ja hanketingimusi kogemustest õppides täpsustada.
"Tegelikult hakati seda hanget ette valmistama üle poole aasta tagasi, aga muidugi siit on õppida. Tegemist on keerulise hankega," rääkis Sikkut, kelle sõnul on praegune olukord varasematest aastatest erinev eelkõige seetõttu, et konkurents on muutunud tihedamaks ja just seetõttu on ka vaidlusi rohkem.
Kokkuvõttes ei pidanud Sikkut toimuvat millekski drastiliseks, rõhutades, et eriarstiabi hanke kaudu jagatakse kogumahust kõigest umbes seitse protsenti.
"Nii et murekoht on väga väike osa kogu meie osutatavast arstiabist. Oleks tõesti jube kahju, kui ka Põlvamaal elav inimene muretseb, kas homme saab perearstile. Tegelikult see puudutab ikkagi erakliinikute eriarstiabi teenuse osutamist ja seda ka tulevaste vastuvõttude puhul," nentis Sikkut. | Ministeerium peab haigekassa sõlmitavaid eriarstiabi lepinguid ebaseaduslikeks | https://www.err.ee/864956/ministeerium-peab-haigekassa-solmitavaid-eriarstiabi-lepinguid-ebaseaduslikeks | Rahandusministeeriumi hinnangul ei tohi haigekassa eriarstiteenuste hankes sõlmida ühtegi lepingut enne, kui kõik vaidlused on lõppenud, kuid haigekassal on juba enam kui pooled lepingud tehtud. Erakliinikut juhtiv ortopeed Mihkel Mardna peab tekkinud segadust suureks ja kiireid lahendusi ei näe, tervise- ja tööministri Riina Sikkuti sõnul on aga vaidlused suurte hangete puhul tavapärased. |
Ogier' võimalik siirdumine Citroeni on olnud kõneaineks juba nädalaid ja reedel tuli selle kohta ka ametlik kinnitus. Hetkel pole aga teada, kui pika lepingu prantslane sõlmis.
Prantslane sõitis Citroeni roolis ka karjääri esimesed aastad, aga liitus 2012. aastal Volkswageniga ja võitis Saksamaa autotootja "värvides" neli MM-tiitlit, millele lisandus üks mullu M-Spordis.
. @SebOgier & Julien Ingrassia to return to Citroën Racing for 2019! ????
Here is a blast from the past with their greatest moments with the team! ????
More to come in 2⃣0⃣1⃣9⃣... pic.twitter.com/eM2ScYtr1h
— Citroën Racing (@CitroenRacing) September 28, 2018
Ogier teatas, et üheks põhipõhjuseks Citroeniga liitumiseks oli šanss võita MM-tiitel kolmanda võistkonnaga. Seni on kolme erineva tiimiga maailmameistriks tulnud üksnes soomlane Juha Kankkunen.
"Selle otsuseni viisid mind mitmed faktorid. Mulle meeldib väga töötada koos inimestega, kellega aastaid tagasi asjad päris hästi läksid ning samuti meeldib mulle väljakutse tulla maailmameistriks kolmanda tootjaga," lausus prantslane.
"Ja kuigi miski pole paika pandud, siis olen kindel, et autos on potentsiaali ning ma usun väga Satory tehase inimestesse," jätkas Ogier. "Ma pole unustanud, et just see võistkond andis mulle eismesena võimaluse MM-sarjas kaasa lüüa."
Sebastien Ogier ja kaardilugeja Julien Ingrassiaga Citroenis 2011. aastal pärast võidukat Prantsusmaa rallit Autor: Reuters/Scanpix
Ogier võistles Citroeni tehase eest alates 2009. aastast, alguses juunioride tiimis ja hiljem esindusmeeskonnas. Oma teisel hooajal sai ta ka esimese oma 43 etapivõidust. Hiljem lahkus ta küll Volkswagenisse, sest Citroen kippus eelistama ala valitsejat Sebastien Loebi. Pärast Volkswageni tagasitõmbamist 2016. aasta lõpus sai valikuks Malcolm Wilsoni juhitav M-Sport.
"Kui ma otsustasin kaks aastat tagasi M-Spordiga liituda, pidasid paljud seda riskiks. Mina võtsin seda kui enese proovilepanekut ja koos saavutasime midagi erilist," jätkas Ogier. "Malcolmil ja tema meeskonnal on ralli vastu nii suur kirg ning soovin igaüht neist tänada, sest veetsime koos kaks imelist hooaega."
Malcolm Wilson õnnitleb Ogier'd 2017. aastal pärast Walesi rallit, mis kindlustas prantslasele MM-tiitli Autor: Reuters/Scanpix
"Nüüd on järg uue väljakutse käes, aga kõigepealt keskendume selle erilise partnerluse võimalikult heale lõpetamisele. MM-sari on endiselt väga tihe ning jätkame võitlust, et oma šansse hoida ja pingutame lõpui."
Kindlasti valmistab Ogier' saabumine heameelt ka Citroeni bossile Pierre Budarile, kes hooaja keskel vallandas kehvade esituste tõttu britt Kris Meeke'i. "Nende liitumise fakt annab suurt jõudu kogu tiimile," lausus Budar. "Kõik on rohkem motiveeritud kui kunagi varem." | Ametlik: Sebastien Ogier lõi käed Citroeniga | https://sport.err.ee/864959/ametlik-sebastien-ogier-loi-kaed-citroeniga | Viiekordne autoralli maailmameister Sebastien Ogier liitub alates järgmisest hooajast Citroeni tehasevõistkonnaga. |
"Oleme keskkonda jõudvate mürkide hulka vähendanud, keelustanud PCB-de tootmise ja kasutamise, kuid need on püsivad. Kui loomad surevad, nende korjus merepõhja langeb ja mürgid rasvkoest keskkonda immitsevad, algab kogu tsükkel uuesti," nentis uurimuse kaasautor Ailsa Hall, St. Andrews' ülikooli professor. Molekuli kiire hävitamine nõuab kõrget temperatuuri. Tavatingimustel väheneb pärast kokkupuudet PBC-de hulk mõõkvaalade kehas poole võrra 40–80 aastaga.
PBC-de keelustamise järel hakkas küll Vahemere, Läänemere ja Atlandi ookeani kirdeosa kalades ja mereimetajates ühendite hulk vähenema, kuid on püsinud alates 2000. aastast pea muutumatuna. Halli töörühma värskest analüüsist selgub, et sellest mõõkvaalade tervise kahjustamiseks. Sama võib täheldadada enamikes teistes mõõkvaala asurkondades. Kuigi PBC-d kahjustavad ka teisi mereelukaid, seab mõõkvaalad täiendavalt löögi alla toiduahela tipus olemine. Samuti satuvad ühendid emapiima kaudu otse vasika organismi.
Pikas perspektiivis seavad töö kohaselt PBC-d küsimärgi alla enam kui 50 protsendi mõõkvaalade asurkondade jätkusuutlikkuse. "Kuigi suurema osa ajast on PBC-d rasvkoes lõksus, on aeg-ajalt energiat rohkem vaja ja see ajab need organismis liikvele. See võib häirida endokriin- ja immuunsüsteemi tööd," selgitas Hall.
Samal ajal mõne haigustekitajaga võitlemine võibki loomale saatuslikuks saada. Endokriinsüsteemi häired kahjustavad aga sigimiselundkonda. Selleks piisab juba sellest, kui kilogrammi rasvkoe kohta leidub 50 milligrammi PBC-sid. Kõige rohkem saastunud piirkondades ulatub nende tase aga analüüsi kohaselt 1300 milligrammini. Lisaks tekitavad PBC-d vähki ja kahjustavad loomade aju.
Brasiilia lähistelt, Gibraltari väinast ja Briti saarte juurest võivad mõõkvaalad kaduda analüüsi kohaselt juba järgmise 30–50 aasta jooksul. Näiteks Inglismaa lähistel elab juba praegu vähem kui kümme isendit. Samuti on suuremas ohus Gröönimaa rannikul elavad mõõkvaalad, kes toituvad eeskätt hüljestest. Paremas seisus on Antarktika ja Alaska rannikulähedased asurkonnad. Seal on PBC-de tase keskkonnas piisavalt madal, et asurkond hakkab tõenäoliselt lähikümnenditel kasvama
"Tulemused kokku võttes väheneb umbes poolte asurkondade arvukus või võivad isegi lähima saja aasta jooksul kokku kukkuda. Umbes pooled asurkonnad, eriti Alaska ja Norra lähistel jätkavad kasvamist," sõnas Hall. Analüüs põhineb osaliselt üle kogu maailma rannale uhutud vaalakorjustest võetud proovidest. Samuti leidub Taani teadlaste eestvedamisel kokku pandud andmebaasis elavatelt loomadelt võetud koeproove. Professor tõi välja, et nad arvestasid praegu vaid PBC-de mõjuga. Teiste populatsiooni arvukust vähendavate teguritega nad ei arvestanud.
Kokku toodeti PBC-sid 1930. aastatest nende keelustamiseni enam kui miljon tonni. Eeskätt lisati neid elektri- ja hüdraulikaseadmete komponentidesse ning määrdeainetesse. Näiteks sisaldavad neid peaaegu eranditult kõik aastatel 1930–1980 toodetud kondensaatoritega. Kuna juba keskkonda sattunud PBC-de eemaldamine on raske, tuleb Halli sõnul seda enam hoolitseda, et neid ei satuks enam prügimägedelt jõgedesse ja sealt edasi maailmamerre.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Ammu keelustatud kemikaal viib pooled mõõkvaalad huku äärele | https://novaator.err.ee/864927/ammu-keelustatud-kemikaal-viib-pooled-mookvaalad-huku-aarele | Polüklooritud bifenüülide ehk PBC-de tootmine keelustati Euroopas ja USA-s juba enam kui 30 aasta eest, kuid eelnenud sajandi vältel keskkonda ladestunud mürgid ähvardavad viia 2100. aastaks väljasuremise äärele pooled maailma mõõkvaalade asurkondadest. |
"Õllesummer on ikkagi õllefestival ja õllefestival on rahvapidu, aga ta ei ole muusikafestival, kuhu tullakse muusikat kuulama. Selles mõttes oli võib-olla isegi õige sellisel kujul pidulikult 25. juubeliga lõpetada," arutles Rõõmus ERR Menule.
Rõõmus selgitas, et viimastel aastatel läks Õllesummer vastuollu oma nime ja sisuga. "Algselt oli Õllesummeri visioon ja missioon korraldada suur rahvapidu ja põhiagenda oli Eesti õlle- ja toidukultuuri edendamine," selgitas Rõõmus, kes 1990. aastal Õllesummerile aluse pani.
Tema sõnul oligi algne idee anda Eesti õlletootjatele pidulik väljund. "Et õlu ei oleks lihtsalt karuõlu, mida juuakse maapoes pingi peal kahepeale," selgitas ta.
Sellest hetkest, kui Õllesummerile hakati välisartiste tooma, hakkas üritus järjest enam võtma Rõõmuse hinnangul aga muusikafestivali suunda. "Ma arvan, et sellisel kujul läks see konkurents neil igal aastal raskemaks, sest neid festivale sünnib igal aastal juurde," põhjendas Rõõmus.
"Mulle isiklikult ei jätnud ta mingit auku peale hingelise kurbuse, et ta
sellisel kujul praegu on oma otsad kokku tõmmanud."
Rõõmus ise taandus Õllesummeri juhtimisest, kui asus Tallinna lauluväljaku juhatajana tööle. Mõned aastad lõi ta kaasa küll aupeakorraldajana, kuid loobus sellestki. "Mingil hetkel taandusin sellest, sest töökoormus lauluväljakul oli piisavalt suur. Eks ka arusaamad hakkasid meil natukene erinema sellest Õllesummeri arengust," rääkis Rõõmus.
Õllesummeri võimalik asendus
Rõõmus ütles, et lauluväljaku juhatajana ta muret ei tunne, et selline suurüritus lõpetab. "Lauluväljaku jaoks on Õllesummer olnud väga pikaajaline klient, väga hea tasuvusega klient ja selles mõttes on elu siin tõestanud, et ega loodus tühja kohta ei salli," ütles Rõõmus.
Kuna uudist Õllesummeri lõpetamisest hoiti saladuses, ootab Rõõmus nüüd uusi üritustekorraldajaid, kes ideid järgmise aasta juuli alguseks välja pakuksid. "Eks nüüd turule on see nüüd uudis. Jookske seda aega ära kasutama ja jookske ennast pakkuma," kutsus Rõõmus üles.
Milline üritus peaks Õllesummeri asemele tulema, Rõõmus öelda ei oska, kuid ei välista võimalust, et see on uus õllefestival. "Võib-olla tuleb see sama Õllesummer uues kuues. Marje küll ütleb, et ta tahab näha kedagi,
kes julgeb Eesti Vabariigis õllefestivali teha," rääkis Rõõmus, kes ei ole idee suhtes nii skeptiline.
"Eks nüüd turule on see nüüd uudis. Jookske seda aega ära kasutama ja jookske ennast pakkuma."
"Mina küll ei oleks nii radikaalne nagu Marje, et ta tahaks näha, kes julgeb õllefestivaliga välja tulla. Teatud asjade jaoks on vaja sotsiaalset julgust sõnumi väljaütlemiseks. Mina arvan, et võib ikka teha küll ühe korraliku, uhke ja toreda õllefestivali, ainult et kuidas see nüüd käivitada," selgitas ta.
Rõõmus lisas, et turg on uuenenud ja uusi tegijaid on peale tulnud. Lauluväljaku võimuses on ainult korraldajatele soovitusi jagada. "Uus põlvkond tegijaid on peale kasvanud, uuel tarbijatepõlvkonnal on uus maitse, uued ootused, aga samas käib kusagilt läbi laine retronostalgija järgi," tõdes Rõõmus.
Rõõmuse sõnul võib Eestisse kutsuda küll suuri staare, aga tema kogemus näitab, et ka James Brown või 50 Cent ei pruugi rahvast kohale meelitada. "Sa võid korraldajale öelda, et ära too teda, pane Patune Pool, Kuldne Trio ja keegi veel, paku mulgiputru juurde, aga tema kirg on ikka see, mida ta on kuskil välismaal näinud," lausus Rõõmus.
Uudis lõpetamisest mõjus emotsionaalsena
Kõrvaltvaatajana tundus Rõõmusele, et Õllesummer suutis siiski oma eesmärki täita kuni selleaastase festivalini välja. "Ma inimesena ütlen, et lauluväljakul on palju üritusi, kuhu ma ei pea tingimata kohale tulema, sest mul on pädev personal, kes seda festivali hoiab. Ma olen elus nii paljudel üritustel käinud, et ei viitsi enam huvi tunda, aga Õllesummeril ma endiselt olen vist kõik aastad käinud kõik päevad kohal," rääkis Rõõmus.
Seetõttu oli ka uudis Õllesummeri lõpetamisest Rõõmuse jaoks emotsionaalne. "Mulle isiklikult ei jätnud ta mingit auku peale hingelise kurbuse, et ta
sellisel kujul praegu on oma otsad kokku tõmmanud ja sellise korraldusfirma
peakorraldaja suu läbi väljaöelduna ta ka kunagi ei toimu. Selles mõttes
emotsionaalselt see mind kindlasti väga mõjutab," ütles Rõõmus.
"Mulle isiklikult ei jätnud ta mingit auku peale hingelise kurbuse, et ta
sellisel kujul praegu on."
Mehe sõnul oli Õllesummer tänu korraldajatele kõrge kvaliteediga lõpuni välja, sest nende oskused ja kogemusid suurenesid aasta-aastalt. Eriliselt kiitis Rõõmus peakorraldajat ja endist elukaaslast Marje Hansarit, kes põhjendas Õllesummeri lõpetamist sooviga perele pühenduda. "Ma arvan, et Marje peaks puhkama küll, aga tema puhul on tegemist kompetentse inimesega. Tema natuur ei pruugi igaühele sobida, aga tema võimekus ja pädevus üldjuhtimise, finantside, juriidika ja tehniliste detailide pealt on ülimalt detailne," ütles Rõõmus.
Kuna Marje Hansari ja kontserdikorraldaja firma tegevus pole päris selge,
tõmmati otsad kokku ka lauluväljakult rendipartnerina. "Mina Marje asemel oleks öelnud, et ma kõigepealt puhkan ja siis ootan uusi väljakutseid. Aga laske mul kõigepealt puhata," lausus Rõõmus, et oleks suur kaotus, kui nii kogenud tegija meelelahutusärist üldse loobuks. | Õllesummeri looja Riho Rõõmus: sellisel kujul oli arukas festival lõpetada | https://menu.err.ee/864947/ollesummeri-looja-riho-roomus-sellisel-kujul-oli-arukas-festival-lopetada | Eile ilmus meedias uudis, et sel suvel 25. korda toimunud Õllesummer jääb ajaloo viimaseks. Õllesummeri idee autor ja Tallinna lauluväljaku juht Riho Rõõmus usub, et sellisel kujul festival lõpetada oli õige otsus. |
Kohtuhagist teatas reedel Belgia kaitseministeeriumi pressiesindaja, vahendasid Reuters ja Yle.
Kaebuse täpsemat sisu ei ole avalikustatud, kuid pressiesindaja sõnul on Google'i poolset varjamist vajavateks objektideks näiteks Belgia territooriumil asuvad õhuväebaasid ja tuumaelektrijaamad.
Kuigi Google on varem mõnikord teiste riikide sarnaseid soove täitnud ja ettevõtte poolt vahendatud satelliidi- ja tänavafotosid ähmaseks muutnud, pole Belgia kaitseministeeriumi praegusele soovile vastu tuldud.
Google'i esindaja sõnul on ettevõte juba kaks aastat teemat Belgia kaitseministeeriumiga arutanud ning ettevõte olevat nõustunud nende soovidega, mis on lähtunud seadustest.
"Kahju, et Belgia kaitseministeerium on otsustanud sellisel viisil tegutseda," sõnas Google'i Belgia esindaja Michiel Sallaets Reutersile. | Belgia kaitseministeerium kaebab Google'i kohtusse | https://www.err.ee/864957/belgia-kaitseministeerium-kaebab-google-i-kohtusse | Belgia kaitseministeerium kaebab kohtusse tehnoloogiahiid Google'i, sest ettevõte ei nõustunud sooviga teha satelliidifotodel ähmaseks riigi julgeoleku jaoks olulisi objekte. |
Laste ja noorte ülesandeks on leida salvestusseade ja koostöövalmis vanavanemad, kellelt koguda heli- või videolugu. Täpsemad juhised siin.
Osalema on oodatud koolinoored ja tudengid, aga ka teised, kes vanema põlvkonna sõnumi tulevikku talletamist vajalikuks peavad. Parimaid kogujaid eri vanuseastmetes premeeritakse auhindadega, hetkel on auhinnafondist pakkuda pileteid Sõltumatu Tantsu Lava lavastustele "Prime Mover" ja "Fluids`", pileteid Tartu Elektriteatrisse ning kirjandust Värskelt Rõhult.
Kogumisvõistlus kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018. sündmuste sekka Eestis. Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. | Rahvaluulearhiiv kutsub üles salvestama oma vanavanemate lugusid | https://kultuur.err.ee/864955/rahvaluulearhiiv-kutsub-ules-salvestama-oma-vanavanemate-lugusid | Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiiv ja Euroopa kultuuripärandi aasta kutsuvad kampaania "Püüa vanaema lugu purki" raames salvestama oma vanaemalt üks tema jaoks oluline lugu või laul. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.