text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Paraku jätab Siim Kallase retoorika mulje vastupidisest. Iga tema sõna kisub kõrget ametit allapoole, muutes Tooli pingiks või järiks, kuhu võib pürgida või trügida Igaüks. Ta on nagu sportlane, kes saadetakse olümpiamängudele vaid osavõtuks - see, kas ta seal ka mingi koha saab, tundub olevat kama. Piinlik oli viimases teleusutluses Marko Reikopiga kuulda, et pretendendi kaasa mehe uue ameti peale grimasse tegema hakkab. No kuulge. Ta ise aga niheleb diivanil, nagu oleks see tuline pann, kuhu ta on eksikombel visatud või sõprade poolt kihlveo korras pillatud.
Viimane amet, mille eest Kallas pages, oli peaministri oma. Ma ei uskunud, et nii võib juhtuda, lootsin, et VEB-fondi asjus leiab aset kahekõne Kallas versus Kümmel. Kirjutasin: "Kaalul on rohkem kui poliitika, kaalul on see, mis on ühtviisi nii poliitika tagajärg kui eesmärk - inimeste igapäevaelu, mida saab ja tohib muuta ainult paremaks, valevabamaks. Duell Kallas versus Kümmel ei saa lõppeda eimillegagi." (Päevaleht, 8.03.2013)
Kanti järgi on valetamine inimese suurim patt iseenda vastu. Poliitikutele ei saa seda ette heita. Nad peavadki oskama vajadusel vastusest kõrvale hiilida. Mis pole muidugi sama mis valetamine. Õpetlik on takkajärgi jälgida poliitikute nägusid valetamise hetkel. Usun, et Bushi nägu on veel kõigil silme ees, kui ta väitis, et Saddam Husseini käes on massihävitusrelvad. Teles Kallas valetamisega toime ei tulnud. Nii sõnad kui ka keha rääkisid selget keelt: "Tegelikult ma ei tahagi presidendiks saada, saage nüüd ometi aru, ma ei saa seda välja öelda, aga tuleb keegi teine, mina olen ainult hüpiknukk…"
Kunagi, kui Ilvesest sai president, olin ma temast vaimustatud. Ta tundus olevat tark. Targem kui teised. Lootsin, et temast saab selline valitseja nagu oli Aurelius, kes valitses Rooma riiki vastumeelselt, mitte enda, vaid teiste hüvanguks. Osaliselt pidin pettuma. Panin tähele, et rahvale ei meeldi tema nätsunärimine. Miks ta sellest küll ei loobu? Võiks ju isegi pulti minna ja öelda: "Armas rahvas, ma saan teist aru, ei taha teile enam liiga teha ega see mul raske ei ole, ütlen nätsust lahti - kui lubate, siis vahel salaja panen tüki suhu, aga sülitan kohe välja.“ Siis sain aru, et ametisse saades kadus Ilvesel kohe ka kontakt rahvaga ning et minu märguanded, mida kirjutasin nii saja ringis, ei jõudnud temani, vaid rändasid kas prügikasti või Kapo kappidesse.
Mis saab, kui Kallas Kadrioru hermeetilisse mulli tõesti välja ujub? Mis juhtub siis, kui Putin talle ütleb: "Tead, mees, ma olen homme Eestis sees!" Kuidas ka ei tahaks, ei suuda uskuda, et Kallas "ei" ütleb. Pigem näen teda pagemas, tulejutt taga. | Toomas Raudam: Kallase pagemine | https://kultuur.err.ee/311639/toomas-raudam-kallase-pagemine | Kuni meil on olemas presidendi institutsioon kui selline, peaksime sellest ka lugu pidama. Vähemalt senini, kui mingis väga kauges tulevikus teisiti ei otsustata, millega siis peaks loogiliselt kaasnema ka parlamendisaadikute arvu vähendamine jms. Mis aga institutsiooni puutub, siis kes muu kui sellele kohale kandideerija peaks oskama ameti väärikuse eest hea seista ja veenma selles ka neid, kes teda ametisse küll otseselt ei vali, kuid kelle ees ta on kõige rohkem vastutav – rahvas! |
Neli vooru enne meistrivõistluste lõppu lahutab üllatusliidrit Leicesterit ja Tottenhami viis punkti. Mõlemal seisab ees veel kaks kodumängu ja kaks võõrsilkohtumist. Seejuures Leicester peab mängima võõrsil näiteks Man Unitedi ja Chelseaga.
"Kõige tähtsam on see, et meie esitus oli ideaalne," sõnas Pochettino pärast kohtumist Briti meediale. "See on suur märk sellest, et me ootame ja võitleme."
"Me peame uskuma, et see on võimalik," kommenteeris argentiinlane tiitlilootust. Tottenham Hotspur pole meistriks tulnud juba 55 aastat. "See on liigale hea, et survestame Leicesterit. Ma olen väga uhke."
Jalgpallis võib kõike juhtuda ja kui Leicester ebaõnnestub, siis peame olema valmis," jätkas Pochettino. "Peame üritama vahet vähendada. See on meie unistus."
Järgmises voorus kohtub Leicester pühapäeval kodus Swansea Cityga ja Tottenham mängib esmaspäeval kodus West Bromwich Albioniga. | Pochettino ja Tottenham valmistuvad Leicesteri eksimusteks | https://sport.err.ee/84921/pochettino-ja-tottenham-valmistuvad-leicesteri-eksimusteks | Inglismaa jalgpalliklubi Tottenham Hotspuri peatreeneri Mauricio Pochettino sõnul näitas esmaspäevane 4:0 võit Stoke City üle, et meeskond on valmis ära kasutama iga Leicester City libastumise. |
See fraas lavastuse kontekstis kõlas. Et kui me teame inglaste ütlemist "sa oled, mida sa sööd", siis seekord on vastupidi (aga see ei tähendanud inimsöömist). Tüki põhimõte oli lihtne. Saalitäis publikut teeb lava täitvas paljude pliitide-pottide-pannidega köögis sajast kilost erinevatest toiduainetest endale midagi süüa ja siis sööb. Ehk siis see, mida ma saja inimesega koos ekspromt valmis keeta ja küpsetada suudan, peegeldab minu identiteeti või siis võimekust demokraatlikus situatsioonis edukalt tegutseda. (Ärme aruta siin pikalt, kui palju ma jään kokana minaks laval rahva ja kaamera ees toitu tehes – aga kui ei jää kas edevusest või kammitsetusest, ehk on see õppetund ja möödapanekud peegeldavad mu teist, paremat või halvemat mina?)
Sissejuhatavatest tekstidest jäi mulje, et etendus (vist ei ole etendus siinkohal õige sõna, aga mis oleks, kui ostad pileti ja lähed teatrisaali?) oleks justkui demokraatiaproov. Või mäng.
Lavastaja hilisemast monoloogist aga tekkis arusaam, et tegemist on ehk pigem anarhiaharjutusega või demokraatia võimaluste küsitlemisega.
Ette hüpates – pärast etendust ütles valgevene tüdruk: "Näed siis, Peeter, demokraatia ei ole võimalik."
"Mis sa siis välja pakud?"
"Diktatuuri loomulikult... olgu, ma tegin nalja..." ja Jevgenia viis kommipaberi purki, mis oli märgistatud valikuna, et demokraatia kukub läbi. Aga ta oli ainus, kes tunnistas, et valminud toit ei olnud suurem asi.
Meie publik kinnitas, et kõik ühiskokatu süüakse ära viimseni (nii siiski ei läinud). Tõsi, ka lavastaja ise rääkis, et just Lääne-Euroopas läheb kogu selline kokkamine enamasti untsu, aga see ongi huvitav. (No meil nii huvitavaks asjad ei läinud, et oleks ahjus küpsetatud pingpongipalle või haaratud sülle põrsa lihakeha, mida ähvardatakse röstida.)
Muide, Jevgenia sõbranna, belglanna Yanna võttis seepeale kogu portsu publiku valikut näidanud kommipaberipusa purgist, mis viitas demokraatia võimalikkusele ja pani läbikukkumise purki – ja mõlemal oli lõbus.
Selge, poliitilistest deklaratsioonidest tähtsam on solidaarsus kamraadiga. Ükspuha, millisest poliitilisest kultuurist ta pärineb.
"Aga Yanna, kuidas seal sinu Brüsselis demokraatia töötab? Olen belglastelt kuulnud kirumist, et kolme riigikeele ja keeruka valitsemissüsteemiga paljurahvuselises parlamentaarses kuningriigis võib kohustusliku hääletamisega demokraatia poole püüelda, aga see on komplitseeritud?"
"Võimalik, Peeter, aga tänu keerukale demokraatiale on meil ära hoitud radikaalide võimulepääsemine."
Kah õige. Kuna ma poliitik pole, on mul raske hinnata, kui õnnestunud demokraatliku poliitika harjutus või anarhiaananlüüs on ühiskokkamine saalitäie võõraste inimestega. Või mis supi oleks teatrilaval koos kokku suutnud keeta riigikogu (küllap siiski söödava, sest nad on meeskonnana trenni teinud, aga vist mitte nii hõrgutava kui pulmasööki kokku keetma sõitnud suguvõsaprouad).
Samas toimus kogu tegevus üsna range lavastusliku taktikepi all, sest publikust lavale astuvad osalejad said päris konkreetseid ülesandeid. Teisiti ei saakski. Sest kui me tuleme mängu, siis vajame reegleid.
Segadusse ajas aga, et vahepeal manitseti, et mitu kokka koos head leent ei keeda ja anarhia ei tohi kasvada liiga valdavaks. Samas julgustati üksteist laval aitama. Mida me siis tegema peame. Laskma ühel kokal kokata või appi minema? Et Meierhans meelega segadusevõimalusi andis ja stressi tekitas, jõudis mulle pika juhtmega eestlasena kohale alles pärast etendust. Ah et oleks võinud teha ükskõik mida? Miks mulle seda varem ei öeldud. Kas ma võin nüüd igal pool, kus kamp inimesi koos, teha, mis pähe tuleb? Kust ma tean, mida oodatakse ja tohib, kui kirjutatud reeglid pole absoluutsed ja nende rikkumine on teretulnud?
Vist üks oluline järeldus oligi, et tarkus tuleb alati tagantjärele. Mitte küll uus, aga värskelt tekkinud mõte igatahes. Ja vist värskelt tekkivas ehedas olukorras ongi taolisest koosmängust saadav võimalik impulss.
Seega toimus nagu seltksonnamäng või teatrimäng?
Mulle meenub, et Grotowski tegi ka hulga aastaid radikaalset teatrit, aga sealt edasi liikus grupitööde juurde, kus polnud enam vaatajaid ega esinejaid, aga kõik osalesid rituaalides, mis suuresti kujunesid välja tegevuse käigus (aga ometi olid mõneti orkestreeritud ja planeeritud, sest ega muidu saa).
Vahel on etendusejärgsetel kohtumistel lavastajatega olnud nii, et lavastaja ei oska või ei taha midagi rääkida. Sest ta on lavastusperioodil teinud läbi pika matka (kui proovid on kestnud näiteks kuid) ja palju läbiproovitust on kõrvale jäetud, vähe välja valitud ja kogu protsessi kirjeldada on võimatu. Pealegi ollakse lavastuse väljatuleku järel töss.
Chritsopher Meierhansi puhul oli vastupidi. Tema lavastusejärgne monoloog kippus olema huvitavam kui kogu eelnenud tegevus. Sest Meierhans rääkis, kuidas olid sama formaadi sees käitunud erinevad inimesed eri riikides. Prantslased, kes ei viitsinud alluda direktiividele või koolilapsed, kes tõmbasid lihtsalt oma peo käima. Meie eestlastena püüdsime kuulekalt täita šveitsi-belgia lavastaja käske ja mitte retsida toiduaineid, mis meile mängimiseks olid antud. Me ju teame (alateadlikult), et toiduga ei mängita ja mahakukkunud leivatükile antakse suud.
Ehk on see siis tunnuslik. Mäletan, kui teatritöötoas "Don’t eat your food, make up with it" tutvustati toiduainetest tehtud näomaske ja grimmi, siis mõned lõunamaa taustaga osalejad protestisid: "Maailmas paljud nälgivad, aga mis meie teeme, me mängime ja määrime toiduga nägu." See juhtus Inglismaal. Mõttetu oli rääkida sinna juuurde, kui palju toitu Euroopa iga jumala päev prügikasti viskab.
Meierhansi refereeringuist aimus, et kõige rohkem saab ta oma aastatepikkusest toiduvalmistamistüki maratonist järeldusi teha ise. Ja ma ei tea, kas see on just demokraatiauuring. Pigem midagi Fellini orkestriproovi vaimus: mis juhtub, kui grupp üksteisele võõraid inimesi satub suletud ruumi, kus käitumisreeglid võivad tekitada frustratsiooni. Filmides on taolisi mänge mängitud korduvalt. Ja eks võimalikke lahendusi ole palju.
Oma kogemuse pinnalt saaks Christophe Meierhans teha uue loo, kus ta spontaanselt tekkinud sündmusi publikule tagasi peegeldaks. Meierhans ütleb nimelt ise kavalehel, et üheski etenduses ei juhtunud midagi, mida ta arvas, et võiks juhtuda. Ja olgu, me siin Eestis olime koos kokates vaiksed ja hillitsetud, ootame ja vajame käske ja keelde, aga tahaks teada, mis arenenumates demokraatiates taolises situatsioonis juhtuda võib. Sest ehk on see ka meie tulevik. See, et demokraatia arenedes komplitseerub ja muutub üha kohmakamaks, aga on samas inimkesksem. Loodetavasti.
Ja repliigi korras.
No pealkiri oli ikka väga keeruline. Pealkirjast hakkas aru saama alles siis, kui lavastaja lahti seletas. Laias laastus pealkirja esimene pool on nimi restoranilt, mida Meierhans illegaalselt Berliinis pidas ja kus kliendid ise süüa tegid. Paratamatus oli siis tühi kõht.
Ja teine pool viitab, et kui demokraatiat hakatakse mängima, on konfliktid vältimatud. | Arvustus. Kuidas süüa seda, mis ma olen? | https://kultuur.err.ee/311638/arvustus-kuidas-suua-seda-mis-ma-olen | Lavastus
Christophe Meierhans
"Ühendus paratamatu ületamiseks. Sada sõda üleilmse rahuni"
Etendused 16. ja 17. aprillil
Vaba Lava Teatrikeskus |
Algkoosseisus alustanud Käit vahetati välja 56. minutil, kui tänase võiduga kolmandale kohale tõusnud Swansea juhtis 1:0, vahendab Soccernet.ee.
Fulham lõpetas U-21 Premier League`i teise divisjoni 12 meeskonna konkurentsis 9. kohaga. Kalendriaasta alguses pikalt vigastatud olnud Käit sai hooaja peale kirja kokku 12 mängu ja neli väravat. | Käit lõpetas hooaja Fulhamis põhikoosseisus | https://sport.err.ee/84903/kait-lopetas-hooaja-fulhamis-pohikoosseisus | Mattias Käidi koduklubi Fulhami U-21 pidas hooaja viimase mängu, kui võõrsil kaotati Swansea City noortele 0:3. |
Uus struktuur hakkab kehtima maist. Valdo Kalmu ja Marko Raidi kõrvale lisandub kolmas liige, kelle vastutusvaldkonnaks saab kommertstegevus.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm põhjendas kommertsjuhi toomist juhatusse vajadusega pöörata suuremat tähelepanu kliendisuhetele, müügitegevusele ja äriarendusele.
Juhatuse liikme, kommertsjuhi ametikohale kuulutatakse lähiajal välja konkurss. Paralleelselt toimub ka sihtotsing. | Tallinna Sadam saab kolmanda juhatuse liikme | https://www.err.ee/558212/tallinna-sadam-saab-kolmanda-juhatuse-liikme | Tallinna Sadama nõukogu kinnitas eile ettevõtte uue juhtimisstruktuuri, mis tähendab, et juhatusse kuulub senise kahe liikme asemel kolm liiget. |
Põhiseaduskohus tõdes, et Vene Föderatsioonis on valimisõigusest ilma jäetud vaid eriti rasketes kuritegudes süüdimõistetud, mistõttu on Euroopa inimõiguste kohtu otsus Venemaa jaoks täidetav, vahendas Interfax.
Põhiseaduskohus märkis, et Venemaa oli ja jääb osaks Euroopa õigussüsteemist, Venemaa põhiseaduses pole lahknevusi rahvusvahelistest õigusaktidest, sealhulgas inimõiguste konventsioonist, mis puudutab vangide valimisõigust.
Euroopa inimõiguste kohus vaagis vangide valimisõigust Venemaal kahe seal süüdimõistetud kurjategija kaebuse alusel.
Põhiseaduskohus märkis, et kuna konkreetsed kaebajad on Venemaal süüdimõistetud eriti rasketes kuritegudes, siis isegi Euroopa inimõiguste kohtu kriteeriumite kohaselt ei saa nad arvestada neile valimisõiguse võimaldamisega. | Vene põhiseaduskohus ei pea kõikidele vangidele valimisõiguse andmist võimalikuks | https://www.err.ee/558211/vene-pohiseaduskohus-ei-pea-koikidele-vangidele-valimisoiguse-andmist-voimalikuks | Venemaa põhiseaduskohus leidis, et Euroopa inimõiguste kohtu otsust kinnipeetavatele valimisõiguse andmiseks on võimalik täita vaid osaliselt. |
Arvatakse, et Põhja-Korea on jõudnud Punggye-ri polügoonil uue maa-aluse tuumakatsetuse ettevalmistamise lõppjärku. ÜRO kehtestas Pyongyangi suhtes pärast viimast tuumakatsetust jaanuaris viimase 20 aasta karmimad sanktsioonid.
"Kui Põhja-Korea korraldab rahvusvahelise üldsuse korduvatest hoiatustest hoolimata uue provokatsiooni, ootavad teda veelgi karmimad sanktsioonid ja sügavam isolatsioon," ütles Lõuna-Korea asevälisminister Lim Sung-nam pärast kohtumist oma USA ja Jaapani kolleegide Anthony Blinkeni ja Akitaka Saikiga.
Lõuna-Korea president Park Geun-hye ütles esmaspäeval valitsuse istungil, et luureallikate andmetel valmistub Pyongyang uueks tuumakatsetuseks, samal seisukohal on ka Lõuna-Korea kaitseministeerium. | Lõuna-Korea, Jaapan ja USA hoiatasid Põhja-Koread | https://www.err.ee/558206/louna-korea-jaapan-ja-usa-hoiatasid-pohja-koread | Lõuna-Korea, Jaapan ja USA ähvardasid teisipäeval Põhja-Koread senisest veelgi karmimate sanktsioonide ja sügavama isolatsiooniga, kui Pyongyang peaks korraldama viienda tuumakatsetuse või teisi provokatsioone. |
Auhinna võitja valisid TMW muusikatööstuse ekspertidest delegaadid 123 festivalil esinenud Eesti artisti seast. I Wear* Experimenti järel pälvisid enim äramärkimisi pärimuskütte punt Trad.Attack!, mullune TMW Wire Prize'i laureaat Maarja Nuut, elektropopi artist NOËP, folki, džässi ja elektroonikat miksiv Ingrid Lukas, dreampopi bänd Holy Motors, ghost popi grupp Zebra Island ja kitarrist-helilooja Argo Vals.
Eepilise elektroonilise popi kooslus I Wear* Experiment on juba mõnda aega ilma teinud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel muusikaväljal. Neid on kiitnud rahvusvahelised muusikaväljaanded nagu Louder Than War, The Line Of Best Fit ja MTV Iggy, nad on edukalt osalenud tänavusel Eesti Laulu konkursil ning sel kevadel valis briti menubänd Hurts ligi poolesaja artisti seast just I Wear* Experimenti oma Baltikumi tuuri soojendajaks. Laitmatu kontsertesineja kuulsusega kolmiku äsjailmunud esikalbumit "Patience" on teiste seas juba kajastanud ka mainekas USA raadiojaam KCRW.
"Võrgutav, peen ja tulvil keerukaid rütme, mis meenutavad Mew ja M83 plahvatuslikumaid hetki. See Tallinnast pärit trio on juba staadionibänd," kiidab värsket Telliskivi auhinna laureaati MTV Iggy ajakirjanik Laura Studarus.
"I Wear* Experimendi mitmetasandilisest elektroonikast õhkub suursugust ja enesekindlust, mis tõestab nende valmidust rahvusvaheliseks läbilöögiks," tunnustab bändi briti plaadifirma Baltic Sub juht Antony Pickthall.
Ka eelnevail aastail TMW-l positiivset tagasisidet pälvinud I Wear* Experiment esines tänavusel festivalil lausa kolm korda – Kultuurikatlas TMW avapeol, kinos Sõprus Positivus Festivali estluslaval ning Solarise Apollo raamatupoe linnalaval.
Bändi moodustavad multiinstrumentalist ja produtsent Hando Jaksi, vokalist ja süntesaatorimängija Johanna Eenmaa ning trummar Mikk Simson. I Wear* Experimenti äsja ilmavalgust näinud debüütalbum "Patience" koosneb kaheksast loost, mis lubavad kuulaja "viia teekonnale eepilistest staadionihümnidest kõige underground ’imate reivipidudeni". Koostöös produtsent Martin Kuudiga valminud albumi live- ettekanne toimus möödunud nädalal Raadio 2s, plaadi lugusid on juba mängitud USA raadiojaamas KCRW (USA), samuti kuuleb selle materjali mais linastuvas mängufilmis "Polaarpoiss".
Äsja võidetud auhinnaraha plaanib I Wear* Experiment kasutada nii bändi kui ka värske albumi tutvustamiseks Euroopas, tuuritamiseks ja talendifestivalidel osalemiseks.
Eelnevatel aastatel TMW raames Skype Award’i ja Wire Prize’ina tuntuks saanud artistipreemia eraldamise võttis tänavu esmakordselt enda peale Telliskivi loomelinnak.
Tallinn Music Weeki artistipreemia on varem võitnud Popidiot (2009), Iiris (2010), Ewert and The Two Dragons (2011), Talbot (2012), Elephants From Neptune (2013), Odd Hugo (2014) ja Maarja Nuut (2015). | TMW artistipreemia Telliskivi Creative City Award võitis I Wear* Experiment | https://menu.err.ee/290297/tmw-artistipreemia-telliskivi-creative-city-award-voitis-i-wear-experiment | Tallinn Music Weeki (TMW) partneri, Telliskivi loomelinnaku esmakordselt välja antava Telliskivi artisti-auhinna võitis elektroonilise popi trio I Wear* Experiment. Tiitliga kaasneb ka 4000 euro suurune rahaline preemia. |
"Esiteks ei pruugi välisnõudluse taastumine, mida prognoosis eeldatakse, kohe suuremaid maksutulusid kaasa tuua. Teiseks toetas 2015. aastal maksutulude laekumist keskmisest suuremate dividendide võtmine erasektoris, mille jätkumist nähakse vaatamata eeldatavale investeerimisaktiivsuse kasvule ka ettevaates," teatas eelarvenõukogu.
Seetõttu peaks valitsus keskpika ettevaate kulude kasvu ja valitsussektori eelarvepositsiooni kavandamisel arvestama sellega, et maksutulud võivad aeglasemalt kasvada.
Eelnevat arvesse võttes soovitab eelarvenõukogu valitsusele seada kõigil prognoosiperioodi aastatel struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgiks väike ülejääk.
Rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadise majandusprognoosi järgi kujuneb Eesti majanduskasv lähiajal varem prognoositust väiksemaks. Majanduskasvu prognoosi kärpimine tähendab ettevaates riigirahanduse jaoks seda, et halveneb nii valitsussektori nominaalne kui ka struktuurne positsioon.
Kevadprognoosi kohaselt stabiliseerub SKP nominaalkasv keskpikas ettevaates 6% ja reaalkasv 3% tasemel. Kuigi rahandusministeeriumi prognoos on teiste prognooside sarnane, tugineb eelarvenõukogu hinnangul selline ettevaade üsna optimistlikele eeldustele.
Nii oodatakse prognoosis välisnõudluse ja hindade kasvu kiirenemist, kuid varasematel aastatel on seda ülehinnatud. Samuti eeldab sellisele kasvurajale jõudmine, et palgakasvust aeglasem tootlikkuse kasv, mis on olnud viimastele aastatele iseloomulik, ei ole halvendanud Eesti eksportiva sektori konkurentsivõimet. | Eelarvenõukogu peab maksutulude prognoosi liialt optimistlikuks | https://www.err.ee/558205/eelarvenoukogu-peab-maksutulude-prognoosi-liialt-optimistlikuks | Eelarvenõukogu hinnangul peaks rahandusministeerium 2016. aasta maksutulude prognoosi puhul arvestama pigem võimaliku alalaekumisega. |
Zopp kaotas maailma edetabelis endast 79 kohta madalamal asuvale serblasele Laslo Djerele 5:7, 2:6. Mäng kestis tunni ja 35 minutit.
Paarismängu alustasid Zopp ja austerlane Tristan-Samuel Weissborn aga edukalt. Nad olid avaringis kindlalt paremad itaallastest Omar Giacalonest ja Edoardo Lavagnost 6:2, 7:6 (7:2). | Zopp kaotas Torinos kohe esimeses ringis | https://sport.err.ee/84919/zopp-kaotas-torinos-kohe-esimeses-ringis | Jürgen Zopp (ATP 162.) piirdus Itaalias Torinos peetava ATP Challengeri turniiri üksikmängus avaringiga. |
Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud tagama, et nende eelarve puudujääk poleks rohkem kui 3 protsenti ja riiklik võlakoormus ei oleks rohkem kui 60 protsenti SKT-st, vahendas Reuters.
Kui eelarve puudujääk on lubatud määrast suurem või laenukoormust ei suudeta vähendada, siis peavad Euroopa Komisjon ja EL-i rahandusministrid seadma liikmesriigile eelarve tasakaalustamise tingimused ja tähtaja nende täitmiseks. Seda meedet kutsutakse üleliigse defitsiidi protseduuriks.
Euroopa Kontrollikoja sõnul ei rakenda Euroopa Komisjon eelpool kirjeldatud meedet piisava järjekindlusega. Lisaks sellele leidis kontrollikoda, et Komisjon ei suuda koguda usaldusväärseid majandusandmeid ega survestada liikmesriike läbi viima struktuurseid reforme.
Euroopa Komisjon on Kontrollikoja kriitika tagasi lükanud ja kinnitas, et kohtleb kõiki liikmesriike võrdsetel alustel. Kontrollikoda märkis, et Komisjon peaks muutma enda finantskontrolli tegevused läbipaistvamaks.
"Endiselt on avalikustatud liiga vähe teavet selle kohta, milliste andmete pealt Komisjon oma hinnanguid langetab ja millised on hindamiskriteeriumid," kirjutatakse Kontrollikoja raportis, kus lisatakse, et puudused läbipaistvuse osas seavad küsimuse alla Komisjoni hinnangute usaldusväärsuse.
Kontrollikoja raportisse lisatud Euroopa Komisjoni kommentaaris kirjutatakse, et Komisjon proovib hindamisprotseduurid muuta läbipaistvamaks ja on avalikustanud peamise hindamiskriteeriumid, mille alusel hinnanguid antakse.
Kontrollikoda hindas üleliigse defitsiidi protseduuri rakendamist kuues EL-i liikmesriigis: Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Tšehhis, Küprosel ja Maltal. Kontrollikoja liikmete sõnul kasutas Euroopa Komisjon 2015. aastal Itaalia ja Prantsusmaa puhul "paindlikke ja diskreetseid" meetodeid. Seda tehti hoolimata sellest, et Itaalia rikkus võlakoorumusega seotud reegleid. Ühtlasi ei algatatud protseduuri ka Prantsusmaa suhtes, kelle eelarve puudujäägi ees pigistati Kontrollikoja arvates. silm kinni | Euroopa Kontrollikoda: Euroopa Komisjon ei rakenda fiskaalreegleid järjekindlalt | https://www.err.ee/558207/euroopa-kontrollikoda-euroopa-komisjon-ei-rakenda-fiskaalreegleid-jarjekindlalt | Euroopa Kontrollikoja hinnangul pole Euroopa Komisjon järjekindlalt rakendanuid fiskaalreegleid, mille abil hoitakse liikmesriikide eelarveid tasakaalus. |
Haapsalu toomkirik on üks Läänemaa olulisemaid arhitektuurimälestisi. Mullu algas hoone katuse remont.
Piiskopilinnust haldav muuseum sai selleks 291 000 eurot pühakodade programmist, kuid väärikate vaskplekk-tahvlite panekuks on puudu umbes 40 000 eurot. Seetõttu algatati eelmisel kevadel ka annetuskampaania, vahendasid ERRi raadiouudised.
Toetades ettevõtmist 41 euroga, saab annetaja märgitud autahvlil, mis remondi lõppedes katusele üles seatakse. Kui kauaks need nimed aga sinna jääda võivad?
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhataja Anton Pärn rääkis, et 150-200 aasta pärast kirikule uut katust pannes väärivad need tahvlid edasist säilitamist.
Tänaseks on kogutud veidi üle 13 000 euro. Anton Pärn loodab, et annetused jätkuvad, kuid kinnitab, et isegi kui annetustega kogu summat kokku ei saada, peab kirikul järgmisel aastal uus katus peal olema. Vajadusel tuleb edasi lükata teisi linnuses plaanitud hooldustöid.
„Osa töödest, mida oleme kavandanud, mis ei pruugi valmis saada järgmisel aastal, lõpetatakse ülejärgmisel aastal. Aga uue kattega katus valmib kindlasti järgmisel aastal,“ lubas Pärn.
Pärna sõnul oli annetuskampaania alustamise otsuse taga teatud määral ka soov ühendada kogukonda ühise eesmärgi taha.
„Meil kõigil on vajadus tekitada selline ühine suur meie-tunne. Liita ka siinseid Haapsalu, Läänemaa ja Eesti inimesi, kellele Haapsalu on armas. Sellest koorus välja ka meie plaan ja soov teha korjandus kiriku katusele, kus kõik need, kes tahavad panustada ja kellele on oluline see arhitektuurisümbol, saavad selle võimaluse,“ rääkis Pärn.
Esimene pool Haapsalu toomkiriku katusest peaks saama uute vasktahvlitega kaetud juba tänavu suvel. Täpsema info annetamise kohta leiab piiskopilinnuse kodulehelt. www.haapsalulinnus.ee | Vähemalt 41 euro annetajad saavad kirjutada oma nime sajanditeks Haapsalu toomkiriku lukku | https://www.err.ee/558204/vahemalt-41-euro-annetajad-saavad-kirjutada-oma-nime-sajanditeks-haapsalu-toomkiriku-lukku | Kultuurimälestise korrashoidmine on väga kulukas, mistõttu tuleb puuduva raha leidmiseks otsida uudseid lahendusi. Sellest põhimõttest on eeskuju võetud Haapsalu toomkiriku katuseremondi puhul. Kõik, kes annetavad remondiks 41 eurot, leiavad peale tööde lõppu oma nime kiriku katusele pandavalt autahvlilt. |
Josten Vaidem (Charvieu Chavagneux) teenis laupäeval sõidetud amatööride ühepäevasõidul Bourg-Louhans-Bourg 23. koha, vahendab Rattauudised.ee. | Eesti rattur sai Prantsusmaal 18. koha | https://sport.err.ee/84908/eesti-rattur-sai-prantsusmaal-18-koha | Amatöörmeeskonna UV Limoisine rattur Gert Kivistik teenis pühapäeval sõidetud ühepäevasõidul Grand Prix de Tours-Trophée Raymond Berger (Elite Nationale) 18. koha. Sõidu võitis Pierre Ronxin (Guidon Chalettois). |
Video režissöör Austin Simkins võttis materjali purki otse Los Angelese tänavatel ja lahendas asja visuaalse külje geriljastiilis. Osalejaid kutsuti videosse peamiselt sotsiaalmeedia kaudu ja kuna tegu oli sanktsioneerimata rahvakogunemisega, kus kogunes pealegi võrdlemisi ähvardava olekuga rahvas, siis ajas politsei seltskonna kähku laiali, aga materjali videoks kogunes piisavalt.
Lääneranniku tüübid YG ja Nipsey Hustle on üldse otsekohesed sellid, Billboardile antud temaatiline intervjuu koosneb peamiselt punktiiridest, mis asendavad trükimusta mittekannatavaid sõnu. | Päeva video: YG & Nipsey Hussle - "FDT (Fuck Donald Trump)" | https://kultuur.err.ee/311631/paeva-video-yg-nipsey-hussle-fdt-fuck-donald-trump | Kui sageli ei saa aru, kas ja mida üldse artist oma palaga öelda tahab, siis selle loo sõnumi puhul nüüd küll mingit kahtlust ei saa olla, kommunikatsioonistrateegia on täiesti konkreetne. |
Ansambli viimane tänavune kontsert toimus seega 8. veebruaril Kaplinnas ning rohkem bändi sel aastal esinemas ei näe.
"Need on olnud imelised 30 aastat," kirjutas Marie Fredriksson Roxette'i Facebooki lehel. "Kes oleks võinud arvata, et see Rootsi lääneranniku väikelinna bänd on endiselt tegutsemas veel 30 aasta möödudes," lisas bändi teine liiga, Per Gessle.
Marie ja Per moodustasid Roxette'i 1986. aastal ning nende esimene singel kandis nime "Neverending Love". 1989. aastal said nad praktiliselt üle öö kuulsaks oma hitiga "The Look" ning on pärast seda üha uuesti ja uuesti mööda maailma ringi tuuritanud.
Bändi viimane singel "It Just Happens" avaldati 8. aprillil ja nende järjekorras kümnes album nimega "Good Karma" ilmub 3. juunil. | Roxette tühistas lauljatari haiguse tõttu suvise juubeliturnee | https://menu.err.ee/290301/roxette-tuhistas-lauljatari-haiguse-tottu-suvise-juubeliturnee | Rootsi duo Roxette pidi 3. juunil alustama suurt, bändi 30. sünnipäevale pühendatud kontsertturneed "RoXXXette", kuid lauljanna Marie Fredrikssoni arstide soovitusel tühistatakse kõik ülesastumised. |
Suurimad teened võidus olid kindlasti Raptorsi leedulasest keskmängijal Jonas Valanciunasel, kes viskas 23 punkti ja haaras 15 lauapalli.
Vaata Valanciunase sooritusi: | VIDEO | Valanciunase esitus tõi Torontole play-offi esimese võidu | https://sport.err.ee/84913/video-valanciunase-esitus-toi-torontole-play-offi-esimese-voidu | Korvpalliliiga NBA avaringi play-offis alistas Toronto Raptors kodus Indiana Pacersi 98:87 (27:16, 26:32, 21:18, 24:21) ja viigistas seeria üks-ühele. |
Igaüks teab, et öövarjus lendavad putukad armastavad koonduda heledalt säravate inimeste poolt üles seatud tehispäikese ümber. Ent nagu ikka, võib suur armastus lõppeda mõnikord ka surmaga. Olgu selle põhjuseks hõõglambi enda kõrvetav kuumus või selle lähistel luurava kiskja hambad ja küünised.
Florian Altermatt ja Dieter Ebert Baseli ülikoolist märgivad nüüd ajakirjas Biology Letters ilmunud töös, et vähemalt mõnede ööliblikate liikide puhul võib kunstliku valiku tõttu putukate valguslembus aeglaselt kaduda.
Paar püüdis tuhandeid Yponomeutidae ehk võrgendikoilaste sugukonda kuuluvate ööliblikate vastseid nii suhteliselt pimedatest küladest kui ka valgusereostuse poolest silmapaistvatest Šveitsi suurlinnadest, lasid neil seejärel täiskasvanuks saadavad ja uurisid seejärel nende reaktsiooni tehislikule valgusallikale. Altermatt ja Ebert leidsid, et suurlinnades kasvanud esivanematega öölased kaldusid eredast valgusest küllastunud ruumipiirkondi vältima. Riigi pimedamatest piirkondadest pärit liblikad veetsid aga rohkem aega just valguse käes.
Zooloogid nendivad, et linnaliblikate kohastumusel on oma hind, kuna vähendab nende liikuvust ning selle kaudu ka elumust ja saadavate järeltulijate arvu. Viimane omakorda võib jätta aga jälje ökosüsteemile laiemalt. Korraga väheneb nii tolmeldajate kui ka putuktoiduliste loomade saagi arvukus | Kunstlik valik paneb ööliblikad valgust pelgama | https://novaator.err.ee/258882/kunstlik-valik-paneb-ooliblikad-valgust-pelgama | Antropotseeni karmi käe mõjul toimuv kunstlik valik on võibolla sedavõrd karm, et osa ööliblikatest on suhteliselt lühikese aja vältel hakanud vältima tehislikke valgusallikaid, näitab šveitsi zooloogide uurimus. |
Kohus tunnistas Mihhail Konstatinovi (41) süüdi omavolilises sissetungis, vägistamiskatses, samuti varguses ja alkoholitarvitamise keelu rikkumises ning mõistis talle liitkaristusena kaheksa aasta pikkuse vangistuse.
Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistas Konstatinovit jalgratta varguses, katses vägistada eakat naist ning varasema kohtuotsusega määratud lisakaristuse ehk alkoholi tarvitamise keelu rikkumises.
Süüdistuse järgi üritas alkoholijoobes Konstantinov mullu 11. oktoobril vägistada oma tuttavat 77-aastast naist ja kägistas teda tema appihüüete vaigistamiseks.
Kuna naine osutas kurjategijale ägedat vastupanu, siis jäi mehel kuritegu tema tahtest olenematutel põhjustel lõpule viimata.
Politsei pidas mehe kuriteos kahtlustatavana kinni mullu 16. oktoobril ja järgmisel päeval ta kohtu loal vahistati. | Eakat naist vägistada üritanud mees pandi pikaks ajaks vangi | https://www.err.ee/558209/eakat-naist-vagistada-uritanud-mees-pandi-pikaks-ajaks-vangi | Pärnu maakohus saatis täna pikaks ajaks vang mehei, kes mõisteti süüdi katses vägistada eakat naist. |
Eesti koondise peatreener Jussi Tupamäki jäi meeskonna soorituse ning teenitud punktiga rahule.
"Võib rahule jääda, pidasime kõik 60 minutit hästi mänguplaanist kinni. Andsime endale võimaluse võita. Päris nii küll ei läinud, kuid näitasime milline meeskond võime olla nii nüüd kui tulevikus. Lisaajal on alati valus kaotada, aga see ei vähenda rahulolu hea esituse üle," ütles Tupamäki hokiliidu koduleheküljel.
Eesti koondis mängis enamuse mängust vaid viie kaitsjaga. "Švarõgin ja Lukin jäid vigastustega eemale. Riho Embrich alustas kaitsja kohal, ent pidi 3-4 vahetuse järel samuti eilses mängus saadud trauma tõttu pingile jääma. Raske mäng oli, aga kõik said kenasti hakkama. Just kogu meeskonna sooritus tõi täna vajaliku punkti," toonitas peatreener.
Tupamäki sõnul on Švarõgini jaoks MM lõppenud. Lukini ja Embrichi vigastuse tõsidus selgub pärast arsti juures käiku, kuid nende puhul on lootust järgmisteks mängudeks jääle tagasi tulla.
"Nüüd puhkame. Homme päeval on treening jääl, õhtupoolikul käime linnas jalutamas ning siis hakkame valmistuma kolmapäevaseks mänguks Ukrainaga. Usun, et meil on kõikide vastaste vastu võimalus olemas," sõnas Tupamäki. | Tupamäki: pidasime kõik 60 minutit mänguplaanist hästi kinni | https://sport.err.ee/84905/tupamaki-pidasime-koik-60-minutit-manguplaanist-hasti-kinni | Eesti jäähokikoondis sai Zagrebis toimuval MM-i I divisjoni B-grupi turniiril eile teise kaotuse, kui Suurbritanniale jäädi alla lisaajal 3:4 (1:2, 1:1, 1:0, 0:1). |
Kohus mõistis Ivo Lippingu (55) süütamise süüdistuses õigeks tema süü tõendamatuse tõttu, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.
Samas tunnistas kohus mehe süüdi kehalise väärkohtlemise süüdistuses ja karistas teda seitsme kuu ja 13 päeva pikkuse vangistusega, mille ta on aga ära kandnud juba eelvangistuses eelmise aasta septembrist kuni tänaseni.
"Kuna tema karistus on praeguseks juba ära kantud, siis vabastati ta täna kohtusaalis vahi alt," märkis Tamm.
Menetluskulude katteks peab Lipping tasuma kokku 2653 eurot. Kuna süütamise süüdistuses mõisteti Lipping õigeks, jääb riigi kanda menetluskuludest 2008 eurot. Samuti peab riik hüvitama 255-eurose ekspertiisitasu.
Kuna kohus mõistis Lippingu süütamises õigeks, jäi läbi vaatamata ka ühe kannatanu esitatud tsiviilhagi seoses tulekahju tagajärjel talle tekkinud kahjuga. Kannatanul on õigus esitada oma hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
"Kohus leidis pärast kõigi asjas esitatud tõendite uurimist, et puuduvad tõendid selle kohta, et Puka valla sotsiaalmaja süütamise on toime pannud just Ivo Lipping ja mitte keegi teine," ütles Tamm.
Tamm märkis, et kuna asjas jäid kõrvaldamata kahtlused, et süütajaks oli Lippingu asemel keegi võõras või mõni teine majaelanik, pidi kohus need seadusest tulenevalt tõlgendama süüdistatava kasuks ja mehe talle esitatud süütamise süüdistuses õigeks mõistma.
"Esitatud tõenditega ei olnud võimalik tuvastada, millal süütamine ajaliselt täpselt toimus ning kes tulekolde süütas. Juurdepääs majale oli kõigil, ka seal mitte elavatel inimestel," ütles Tamm.
Kehalise väärkohtlemise süüdistuses puudus aga kohtul alus kahelda kannatanu ütlustes, samuti toetasid neid teiste tunnistajate ütlused.
Lippingule oli esitatud süüdistus, mille järgi süütas ta alkoholijoobes olles eelmise aasta 6. septembri õhtul Puka vallas Kesk tänaval asuva sotsiaalmaja, kus elas lisaks süüdistatavale veel kaks naist vanuses 69 ja 71.
Põlengu ajal oli kodus vaid üks naine, teine oli lahkunud. Tulekahju tagajärjel keegi vigastada ei saanud, kuid kahele naisele põhjustas see materiaalse kahju.
Lisaks sellele süüdistati Lippingut selles, et ta lõi sotsiaalmajas elavat naabrinaist pähe, tekitades talle tervisekahjustuse.
Politsei pidas mehe kahtlustatavana kinni eelmise aasta 7. septembril. | Sotsiaalmaja põlema panemises süüdistatud mees mõisteti õigeks | https://www.err.ee/558201/sotsiaalmaja-polema-panemises-suudistatud-mees-moisteti-oigeks | Tartu maakohus mõistis täna mullu sügisel Valgamaal Puka vallas asuva sotsiaalmaja süütamises süüdistatud mehe selles õigeks, kuna leidis, et tema süü ei ole tõendatud. |
Eesti võistkonna treeneri Brian Gray sõnul peetakse Venemaad medalikandidaadiks ning võistkond kuulub võistluse tugevamate hulka. "Mäng oli tasavägine. Marie Turmann ja Harri Lill mängisid jõulist curlingut ja üritasid igas voorus võtta 2 või 3 punkti. Kahe strateegilise vea tulemusega said aga meie mängijad seitsmendas voorus vaid ühe punkti. See lubas Venemaal mängida viimases, kaheksandas voorus oma mängu, kasutades ära viimase kivi viske eelist ning lõpetada kohtumine võiduga," kommenteeris Gray alaliidu pressiteate vahendusel.
Eesti Curlingu Liidu president Fred Randver märkis, et Eesti võistkonna tulemus on tunnustamist väärt. "Venemaa võistkonna vastu mängiti kui võrdne võrdsega ning seejuures kindlustas Venemaa võidu oma viimase viskega," kiitis Randver.
Eestlaste alagrupis on praegusel hetkel neli võistkonda, kellel on oma alagrupist järgmisesse ringi edasi pääsemise võimalus: Eesti, Venemaa, Tsehhi ja Šotimaa. Kolmest mängust on Eesti curlingupaar võitnud kaks. Võistluse avapäeval said eestlased ülekaaluka võidu Tšehhi võistkonna üle punktidega 12:3 ning seejärel alistasid ka Brasiilia esinduse punktidega 9:5. Ees on ootamas kohtumised Šotimaa, Katari ja Walesi esindustega. | Curlingupaari treener: Turmann ja Lill mängisid Venemaa vastu jõuliselt | https://sport.err.ee/84922/curlingupaari-treener-turmann-ja-lill-mangisid-venemaa-vastu-jouliselt | Rootsis Karlstadis toimuvatel segapaaride curlingu maailmameistrivõistlustel kaotas Eesti curlinguvõistkond napilt Venemaa esindusele tulemusega 5:6. |
Olukorda analüüsinud ministeerium märgib seadusemuutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuses, et praktikas esitatakse kaebusi, kus formaalselt kaebeõiguse olemasolu või eesmärgipärasust eitada ei saa, ent sisuliselt ei ole kohtusse pöördumine isiku tegelike seaduse kaitset vajavate huvide kaitseks vajalik.
See tähendab, et kaebus on tegelikult esitatud kas kaebaja põhimõtteliselt kaebamise ja protsessimise tahtest või näiteks kolmandale isikule ebamugavuste tekitamise soovist või muust taolisest põhjendamatust eesmärgist.
Esineb juhtumeid, kus üks ja sama isik esitab aastas kümneid või lausa sadu kaebusi, kusjuures märkimisväärse osa sellistest kaebustest moodustavad vanglas kinni peetavate isikute kaebused.
Ministeerium rõhutab, et õigusemõistmine on kulukas protsess ning piiratud ressursside tingimustes mõjutab pahatahtlikult esitatud kaebuste menetlemine kohtupidamise kiirust päriselt õigusemõistmist vajavates kohtuasjades.
Kohtud ei riski ja lihtmenetlust enamasti ei toimu
Halduskohtusse esitatavatest kaebustest puudutavad 40-50% korrakaitset, millest enamuse moodustavad erinevad vangistusõigusalased vaidlused.
Suur osa kinnipeetavate kaebustest puudutavad omakorda olmetingimusi kinnipidamisasutuses. Paljud kinnipidamisasutuse olmetingimusi puudutavad kaebused pole oma olemuselt sellised, millega kaasneks eelduslikult oluline riive isiku põhiõigustele ja millele tugineva kaebuse läbivaatamine peaks toimuma kohtuistungil või kirjalikus menetluses.
Asja läbivaatamine lihtmenetluses on kohtuistungi või kirjaliku menetlusega korraldamisega võrreldes ressursisäästlikum, lihtsam, kiirem ja seetõttu väheoluliste riivete puhul eelistatum.
Paraku ei ole lihtmenetluse rakendamine kohtupraktikas seni märgatavat kasutamist leidnud ning soovitud eesmärke pole regulatsiooni kehtestamine täitnud.
Lihtmenetluse eeldused ja rakendusulatus on liiga kitsad ega soodusta asjade läbivaatamist selles menetlusvormis. Justiitsministeerium tõdeb, et ilmselt on see paljuski tingitud sellest, et puuduvad selged kriteeriumid, milliseid õiguste rikkumisi pidada väheoluliseks.
Seetõttu on kohtu jaoks kindlam ja harjumuspärasem menetleda asja üldises korras, et mitte riskida menetlusnormide olulise rikkumise etteheitega kõrgema astme kohtute poolt.
Reeglina pole kinnipeetavate nõuded rahaliselt hinnatavad ja kui ka on, siis ei jää need enamasti alla seaduses sätestatud 200 eurost piirmäära.
Võrdluseks, tsiviilkohtumenetluses vaadatakse asi automaatselt läbi lihtmenetluses, kui põhinõue jääb alla 2000 euro ja koos kõrvalnõuetega alla 4000 euro.
Mis on lahendus?
Seni on justiitsministeerium püüdnud koostöös kohtutega olemasolevat regulatsiooni paremini rakendada, kuid see kõik on nõudnud lisaraha.
Halduskohtutele on järsult suurenenud töökoormusega toimetulekuks eraldatud lisavahendeid, et palgata tugipersonali, kes toetavad kohtunikku õigusemõistmisel: halduskohtutesse on ametisse astunud kohtujuristid, samuti on Justiitsministeerium eraldanud kohtutele lisaraha konsultantide ning referentide palkamiseks.
Lisaraha eraldamine on aga ajutine meede, mida on rahastatud kohtusüsteemi reservi arvelt. Jõutud on tõdemuseni, et selline rahastamismudel pole jätkusuutlik.
Seadusetäiendus, mis on planeeritud jõustuma 2017. aastast, sisaldab täiendavat võimalust kaebus tagastada. See tähendab, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheoluline ning asjaoludest tulenevalt on ilmselge, et kaebust ei saa rahuldada.
Õiguste riive on väheoluline, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumisest kaebajale tulenev kahjulik tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korralgi kaebaja poolt saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.
Kinnipeetavate vaidlused soovitakse allutada sõnaselgelt lihtmenetlusele, jättes sealt siiski välja valdkonnad, kus põhiõiguste riived võivad olla suuremad.
Pakutud lahenduse kohaselt võib halduskohus lihtmenetluses läbi vaadata kinnipeetava, arestialuse või vahistatu kaebuse vangla, arestimaja, PPA või justiitsministeeriumi haldusakti või toimingu peale, sealhulgas nimetatud asutuste poolt tekitatud kahju hüvitamiseks.
Selle punkti alt jääks välja distsiplinaarkaristuse ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, ohjeldusmeetmete, vangla erivahendite ja teenistusrelvade kasutamist ning pikaajalisi kokkusaamisi puudutavad asjad.
Seejuures tõuseb lihtmenetluse kohaldamise rahaline piirmäär 200 eurolt 500 euroni.
Kavandatava regulatsiooniga kaalutakse määruskaebuste riigilõivuvabaks muutmist. Haldusasjades määruskaebustelt riigilõivu nõudmine ja mitmesuguste menetluslike määruste koostamine kasutab olulisel määral kohturessurssi ja tekitab tihtipeale ebavajalikke sisutuid vaidlusi.
Määruskaebuse muutmisel riigilõivuvabaks kaob põhjendatud vajadus määruskaebuselt kautsjoni nõudmiseks. Muudatus, millega muudetakse määruskaebused riigilõivu- ja kautsjonivabaks vähendaks riigieelarve tulusid hinnanguliselt 22 000 euro võrra aastas.
Trahviõigus lugupidamatuse vastu
Kehtiv seaduseraamistik ei võimalda kohtul tõhusalt reageerida, kui menetlusosaline väljendab end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise vastu lugupidamatust väljendaval viisil kohtumenetluses esitatud kirjalikus dokumendis.
Trahvidest saadav tulu on ministeeriumi hinnangul siiski marginaalne, kuna taolisi olukordi tuleb praktikas harva ette.
Justiitsministeerium kaalub ka võimalust kohtule esitatud kirjalikes avaldustes korduvalt või eriti räigelt lugupidamatust üles näidanud kaebajale kaebus tagastada või see läbi vaatamata jätta.
Muudatus võib tuua vangide rahulolematuse
Eelnõu väljatöötamiskavatsuses käsitletakse ka sotsiaalseid mõjusid ning justiitsministeerium möönab, et kui suureneb vangidele tagastatavate kaebuste hulk, eriti nii-öelda sarikaebajate jaoks, võib see põhjustada vangide rahulolematuse.
Vangide arv (ligi 2800) moodustas veebruaris 0,2% Eesti elanikkonnast. Muudatuste tulemusena võib eeldada, et vangide poolt esitatud vangistusõigust puudutavaid kaebusi hakatakse senisest rohkem tagastama.
Kuna see omakorda võib kaasa tuua määruskaebuste arvu suurenemise, siis lisatakse muudatusega ka täiendav alus määruskaebuste tagastamiseks ning lihtsustatakse otsuse koostamist.
Muudatused avaldavad mõju eelkõige sarikaebajatele, kelle poolt esitatud kaebused moodustavad suure osa halduskohtute töökoormusest – 2014. aastal esitas kümme vangi kokku 713 kaebust, mis moodustas 43% kõigist kinnipeetavate kaebustest (19% kõigist kaebustest). Nende hulgas on isik, kes esitas aasta jooksul 408 kaebust. | Uus seaduseraam ohjeldab vangidest sarikaebajaid | https://www.err.ee/558200/uus-seaduseraam-ohjeldab-vangidest-sarikaebajaid | Halduskohtule kaebusi esitavate inimeste, eelkõige kinnipeetavate hulgas on justiitsministeeriumi hinnangul liiga palju neid, kes kohtusse pöördumise õigust kuritarvitavad ja seega kohtuid asjatult koormavad. |
Õnnetus juhtus kell 8.05 Õismäe tee 88 juures Meelespea bussipeatuse lähedal, kus esialgsetel andmetel kaupluse parkla sissesõiduteed bussipeatuse suunas ületanud meest riivas parklast välja sõitnud hõbehalli värvi väikekaubik Volkswagen.
Jalakäija kokkupõrkel ei kukkunud, kuid sai sõiduki manöövri tagajärjel viga ning pöördus hiljem ise traumapunkti. väikekaubik lahkus õnnetuskohalt.
Õnnetuse täpsemate asjaolude selgitamiseks palub politsei seda näinud inimestel võtta ühendust infotelefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected]. | Politsei otsib Õismäel jalakäijale otsasõitu näinud inimesi | https://www.err.ee/558199/politsei-otsib-oismael-jalakaijale-otsasoitu-nainud-inimesi | Tallinnas Õismäel sai 15. aprilli hommikul Meelespea bussipeatuse juures kaubikult löögi jalakäija, politsei palub ühendust võtta inimestel, kes seda õnnetust nägid. |
Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb Maria Teatri kontserdisaalis oma peadirigendi Kaspars Putniņši juhatusel ning nende kavas moodustab Arvo Pärdi muusika vaid ühe osa õhtu lõpupoolel. Kontsert kannab nime "K jubileju Arvo Pjarta" (Arvo Pärdi juubeliks).
Kolmapäeva õhtul kell 19 algava kontserdi avanumbriteks on neli Gustav Mahleri laulu saksa nimeka kooridirigendi, helilooja ja muusikateadlase Clytus Gottwaldi seades: "Um Mitternacht" ("Keskööl"), "Urlicht" ("Algusvalgus"), "Es sungen drei Engel" ("Kolm inglit laulsid") ja "Im Abendrot" ("Õhtupunas"). Selle järel kantakse ette kuulsa soomlanna Kaija Saariaho kooriteos "Tag des Jahrs" ("Päev aastast").
Arvo Pärdile pühendatakse kontserdi lõpuosa neli numbrit, mis on järjestatud nagu ajalises lõikes. Kõlavad tema populaarsed teosed "Summa" (1977, Pärdi üks esimesi teoseid tintinnabuli stiilis), "Magnificat" (1989), "The Woman with the Alabaster Box" (1997) ja "Nunc dimittis" (2001).
Toreda jätkuna meie kammerkoori kontserdile esineb samas Maria Teatri kontserdisaalis järgmisel päeval, 21. aprillil Kristjan Järvi koos oma Läänemeremaade noorteorkestriga ja nende kavas on Arvo Pärdi pala "Swansong". | Sankt Peterburgis korraldatakse Arvo Pärdile pühendatud kontsert | https://kultuur.err.ee/311632/sankt-peterburgis-korraldatakse-arvo-pardile-puhendatud-kontsert | Peterburi Maria Teatri kontserdisaalis toimub kolmapäeval 20. aprillil Arvo Pärdi hiljutisele juubelile pühendatud kontsert, kus a cappella kava esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor. |
Täpsemalt lõi lätlane jalaga puruks riietusruumis sees oleva duširuumi ukse. Mõistagi ei jätnud spordihoone inimesed asja sinnapaika ja esitasid kahjunõude, sest muretseda tuleb uus duširuumi uks. Delfile teadaolevalt on Tarva klubi juhtunu pärast vabandanud ning Strupovics nõus kahju korvama. | Enesekontrolli kaotanud Tarva mängija põhjustas Rapla spordihoonele varalist kahju | https://sport.err.ee/84923/enesekontrolli-kaotanud-tarva-mangija-pohjustas-rapla-spordihoonele-varalist-kahju | Rapla Sadolini spordihoone juhid on esitanud nõude Rakvere Tarva meeskonna mängijale Reinis Strupovicsile, kes veerandfinaalseeria esimeses kohtumises, pärast kahe tehnilise veaga mängust eemaldamist, lõhkus riietusruumis inventari. |
Perekonna esindaja sõnul suri terve ja tegus näitlejanna pühapäeval Los Angeles une pealt, kirjutab BBC.
Komöödiasarjas aastatel 1996-2005 kehastatud ema roll tõi Robertsile neli Emmy auhinda. Tema ekraani-poja Ray Romano sõnul oli näitlejanna täis energiat ja vaimu, mis teda hämmastas. "Ta tegi kõike suure armastusega elu ja inimeste vastu ning ma jään teda väga igatsema."
Marie miniat Debrat kehastanud Patricia Heatoni sõnul on tegemist ühe ajastu lõpuga. "Mu imeline tele-ämm Doris Roberts oli tõeline professionaal, kellelt ma õppisin väga palju," sõnas Heaton. "Ta oli naljakas ja karm ning armastas elu, elades täiel rinnal. See oli tõeline privileeg." | Suri "Kõik armastavad Raimondit" täht Doris Roberts | https://menu.err.ee/290295/suri-koik-armastavad-raimondit-taht-doris-roberts | USA komöödiasarjas "Kõik armastavad Raimondit" ("Everybody Loves Raymond") kõigesse nina pistvat ema Marie Baronet kehastanud Doris Roberts suri 90 aasta vanuses. |
Kuuenda asetusega O'Sullivan kaotas avafreimi, aga pääses siis juhtima 3:1 ega lasknud enam vastasel kordagi viigini jõuda. Ta juhtis 4:2, 6:3, 8:4, 9:6 ja võitis 10:7. Mõlemad mehed said kirja ka ühe enam kui sajapunktilise seeria.
O'Sullivani ähvardavad siiski ka teatud sanktsioonid, sest ta keeldus kõigist matšijärgsetest intervjuudest. Järgmises ringis ootab eksmaailmameistrit kas kaasmalaane Barry Hawkins või hiinlane Zhang Anda.
Juba avaringis kukkus konkurentsist tiitlikaitsja Stuart Bingham, kes kaotas 9:10 Ali Carterile. Mullu üllatuslikult maailmameistriks tulnud Bingham ei võitnud sel hooajal ainsatki turniiri. Ka pidi oma varustuse pakkima mullune finalist Shaun Murphy, kes alistus šotlasele Anthony McGillile 8:10. | Intervjuudest keeldunud O'Sullivan alustas snuukri MM-i edukalt | https://sport.err.ee/84920/intervjuudest-keeldunud-o-sullivan-alustas-snuukri-mm-i-edukalt | Viiekordne snuukri maailmameister Ronnie O'Sullivan pääses Sheffieldis toimuval MM-turniiril teise ringi, kui alistas kaasmaalase David Gilberti 10:7. |
Teie vabaduse eest
pesid me emad te peldikuid
müüsid te turgudel kartuleid
Teie vabaduse eest
me vanaemad prügi sees tuhland
te pudeleid kokku kogunud
Teie vabadusest
igavesti purjus isade
rihmade all me nutsime
Sellest vabadusest
kui neile näkku lõpetati
me vanemad õed mõtlesid
Hoidke oma vabadust!
Hoidke oma vabadust,
või oleme asjatult
selle eest maksnud?
Teadsime et pole ohvrid me
vaid lihtsalt halvemad teist
Siin külma tuule hirmus, kartuses
olles teadlikud oma õigustest:
Meil oli õigus teada
et meid vihatakse
Tähtsaimaks õiguseks
võõra
teleka vaatamine
Õigus olla orjadeks
vabastatud orjadele
Ja õigus
unustada igaveseks
mida tähendab
armastus
Tõlkis Siim Sinamäe
Lugege originaali Nihilist.FM-ist. | Luuletus: Jeanne Katte. Teie vabaduse eest | https://kultuur.err.ee/311629/luuletus-jeanne-katte-teie-vabaduse-eest | Esmailmumine eesti keeles. |
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimehe Jaanus Müüri sõnul on lisaks välistudengite arvu kasvule kasvanud ka liidule esitatud kaebuste hulk, millede järgi välisüliõpilastele on liiga tehtud. Müür mainis, et muret teeb see, kuidas Soomes alguse saanud Odini Sõdalaste liikumine Eestisse levis. See on selge märk, et mõlemal pool on äärmusliikumised hoogustunud, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Eesti puhul tekitas meile meelehärmi tekitas eriti see, et nad võtsid sõna ka välistudengite vastu. Üleüldse äärmusluse kasv on taunitav, aga veel täiendavalt see, et tudengid on ja eriti välistudengid on just paratamatult löögi alla sattunud täiesti ebaõiglaselt," sõnas Müür.
Tartu Ülikooli üliõpilaskonna aseesimees Liina Hirve sõnul on ka üliõpilasesindusse jõudnud teateid, kus teisest riigist ja rahvusest pärit tudengeid on sattunud sõnaliste ja füüsiliste rünnakute ohvriks. Hirve sõnul mõjutavad säärased juhtumid Eesti mainet rahvusvahelises plaanis.
"Sügisel olid juhtumid, mis jõudsid meediasse. Näiteks ühe välistudengi kividega pildumine. Nüüd hiljuti kuulda olnud pigem seda, kus linnapildis on kas kellelegi midagi öeldud või on olukord, kui mingi kamp välistudengeid on bussis ja siis keegi kommenteerib, et minge tagasi koju või et teie koht pole siin. Sellised pisikesed kommentaarid väljendavad mingisugust meelsust, mingeid hoiakuid," selgitas Hirve.
Tema sõnul levib info negatiivsest kogemusest kiiresti tudengite koduriikidesse, mis omakorda jätab pleki nii Eesti ühiskonnale kui ka siinsele kõrgharidusruumile. "See ei ole ilmselgelt meile kasulik, kui me laseme sellisel pildil endast tekkida või sellisel kuvandil," sõnas üliõpilaste esindaja.
Tulevikku vaadetes võib pragune olukord negatiivsete tagajärgedena kaasa tuua Eesti atraktiivsuse vähenemise nii tudengite kui ka välismaalt pärit õppejõudude silmis.
"Me paneme Eesti kõrgharidusruumi omaette vaakumisse. Tekitame mulje, nagu oleksime omaette eksisteeriv üksus, mis ei ole justkui kontaktis ülejäänud maailmaga. Aga see, kui palju meil välistudengeid käib, mõjutab meie atraktiivsust ka näiteks selles osas, kui palju tahab siia tulla välisõppejõude või kui avatud on kõrgharidusruum ja teadusmaastik ülejäänud maailmale, näiteks Euroopa kõrgharidusruumile. See kõik on omavahel väga tugevas seoses," selgitas Hirve. | Võõraviha välisüliõpilaste suhtes tõmbab alla Eesti maine teadusmaailmas | https://www.err.ee/558192/vooraviha-valisuliopilaste-suhtes-tombab-alla-eesti-maine-teadusmaailmas | Ühiskonnas üles kerkinud võõraviha ja sallimatuse ohvriks satub järjest enam välisüliõpilasi. See omakorda kahandab Eesti kõrghariduse ja ühiskonna väärtust rahvusvahelises plaanis - tulevikus ei pruugi potentsiaalsed tudengid ja välisõppejõud Eesti kõrgharidusmaastiku rikastamisse panustada. |
Eelmise nädala lõpus levisid teated, mille kohaselt plaanib FIBA Euroopa eemaldada 2017. aasta EM-turniirilt lausa 14 riiki. Nüüd tehakse ettevalmistusi, mis võimaldaks jätta näiteks Hispaania ja Leedu eemale ka Rio de Janeiro olümpialt.
Tüliõunaks on rahvusvahelise alaliidu ning Euroopa suurimaid klubisarju Euroliigat ja Eurocupi organiseeriva ULEB-i vägikaikavedu. FIBA soovib klubikorvpallis rohkem mõjuvõimu ja käivitab sügisel Meistrite liiga. Paraku eelistavad paljude tippriikide meeskonnad endiselt ULEB-i sarju.
See on viinud FIBA radikaalsetele tegudele ning FIBA Euroopa tegevjuhi Kamil Novaki sõnul on kaheksa riiki, nende seas tiitlikaitsja Hispaania, praegusel hetkel 2017. aasta EM-turniirilt eemaldatud.
Lisaks Hispaaniale kuuluvad nimekirja veel Sloveenia, Serbia, Venemaa, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia ja Makedoonia. Põhjuseks see, et just nende riikide klubid eelistavad tuleval hooajal Eurocupi sarja Meistrite liigale.
Lisaks on veel kuus riiki saanud ajapikendust kolmapäevani. Nii peavad Leedu, Kreeka, Itaalia, Türgi, Iisrael ja Poola hiljemalt homseks FIBA-le omapoolse selgituse esitama, kuid praeguse seisuga ähvardab eemaldamine neidki. Seejuures on tähelepanuväärne, et Iisrael ja Türgi korraldavad finaalturniiri, neist türklased koguni otsustavaid mänge.
Samuti on FIBA Euroopa palunud ülemaailmsel FIBA-l keelata mainitud riikide osalemine Rio de Janeiro olümpiamängudel. Novaki sõnul tuleb viimane neile selles osas ka tõenäoliselt vastu. Olümpiakoha on praeguseks taganud Hispaania ja Leedu, kuid suvistel valikturniiridel hakkavad osalema veel ka Serbia, Itaalia ja Horvaatia. Neist kaks esimest on kvalifikatsiooniturniiridel võõrustaja rollis. Erinevate allikate sõnul on FIBA Euroopa saatnud juba mitmele riigile ettepaneku ise valikturniiri võõrustada, kui mainitud koondised peaksid saama osalemiskeelu. | FIBA sammud jätkuvad: Hispaania ja Leedu võivad jääda kõrvale ka Rio olümpialt | https://sport.err.ee/84915/fiba-sammud-jatkuvad-hispaania-ja-leedu-voivad-jaada-korvale-ka-rio-olumpialt | Rahvusvaheline korvpalliliit soovib minna senisest veel kaugemale ja ähvardab Euroliiga-sõbralikke Euroopa riike olümpiamängudelt kõrvale jätta. |
Eestlased võtsid kahes esimeses voorus punkti, kuid kolmas ebaõnnestus, sest kaotati 0:3. Seejärel asuti uuesti 4:3 eduseisu, aga kuuendas lasti jälle vastastel kaks punkti võtta. Lõpuks võitsid venelased tänu viimases voorus teenitud punktile.
Eesti oli alustanud F-alagrupi mänge kahe võiduga (vs Tšehhi 12:3 ja vs Brasiilia 9:5) ehk püsib hetkel kahe võidu ja ühe kaotuse peal. Alagrupis ootavad veel ees matšid Šotimaa, Walesi ja Katariga.
Tšehhil on kolm võitu ja üks kaotus, järgnevad Eesti, Venemaa ja Šotimaa (kõigil 2-1) ning teise poole kuuluvad Brasiilia (2-2), Wales (1-3) ja Katar (0-3). | Eesti curlingupaar pidi tunnistama Venemaa paremust | https://sport.err.ee/84902/eesti-curlingupaar-pidi-tunnistama-venemaa-paremust | Eesti curlingu segapaar Marie Turmann - Harri Lill kaotas Rootsis Karlstadis peetaval MM-il Venemaale 5:6. |
Pank teenis sellest 2,9 miljonit, varahaldus 0,6 miljonit ja Leedu äriüksus 0,3 miljonit eurot. Ettevõtte esimese kvartali omakapitali tootlus oli 16,8%.
Panga klientide arv jõudis esimese kvartali lõpuks ligi 89 000.
Jaanuari lõpus sõlmis Varahaldus lepingu Danske Capital AS-i ostuks.
Tehingu järgselt peaks LHV Varahaldus tõusma Eesti suuruselt teiseks pensioniraha juhiks. | LHV kasum kasvas I kvartalis 7% | https://www.err.ee/558195/lhv-kasum-kasvas-i-kvartalis-7 | LHV Group teenis tänavu kolme esimese kuuga ligi 3,5 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 7% enam kui mullu samal perioodil. |
"Kriminaalasja kohtueelne uurimine on lõppenud ning toimik on saadetud tutvumiseks kaitsjale. Järgmise nädala lõpus saadab prokuratuur kriminaalasja kohtusse," ütles ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ERR-i venekeelsele uudisteportaalile.
Kallase sõnul sai 39-aastane mees süüdistuse tapmiskatses ja kehalises väärkohtlemises.
Süüdistuse järgi ründas meest mullu 24. novembril kell 19 Liikuri tänaval 63-aastast naist, kes oli teel töölt koju. Kurjategija lõi naist korduvalt kurikaga ning kui naine oli maha kukkunud, siis haaras tema koti.
Rünnakut märkas juhuslikult möödunud noormees, kes ruttas naisele appi. Tekkinud rüseluse käigus õnnestus noormehel kurikas enda kätte saada, mispeale kurjategija põgenes, jättes maha kannatanu koti.
Mõlemad kannatanud toimetati haiglasse. Noormees, kelle vigastused olid kergemad, lubati pärast esmaabi kodusele ravile.
Politsei pidas kurjategija kinni mullu 3. detsembril ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.
Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juht politseikolonelleitnant Valter Pärn märkis, et kuritegu sooritati erilise jõhkrusega.
"See oli küllaltki jõhker kuritegu. Kui röövitakse, siis ikkagi tavaliselt haaratakse ohvrilt pärast esimesi lööke asjad ja joostakse minema. Aga praegusel juhul naine kukkus, kuid mees jätkas tema peksmist, kuni naine kaotas teadvuse, ja jooksis ära alles siis," ütles Pärn. | Lasnamäel naist kurikaga peksnud mees astub kohtu ette | https://www.err.ee/558191/lasnamael-naist-kurikaga-peksnud-mees-astub-kohtu-ette | Põhja ringkonnaprokuratuur saadab lähiajal kohtusse kriminaalasja, millest meest süüdistatakse mullu novembris röövimise käigus Lasnamäel ühe naise ja mehe ründamises kurikaga. |
"Ma tahan midagi ära teha ja ma tahan vastutada. Aga sellegi poolest, elu ei ole ainult see juhtimine ja vastutamine. Ma tahan ka anda ja selle tööga, mida ma nüüd Saksamaal ära teen, ma tahan rohkem anda. Kultuuriatašeena ma naudin seda, et mul on vastutus ja ma pean koguaeg aru andma. Mulle tegelikult see stress meeldib, see paneb mind käima," põhjendas Merit Kopli oma valikut kultuurinõunikuna tööle asuda.
Oma lahkumist Postimehest näeb ta lehe jaoks teatud võimalusena: "Ka Postimees vajab vaheldust ja värsket verd. Ma ei taha olla inimene, kes istub ja hoiab kümne küünega oma kohast kinni. Hea juht on ikkagi see, kes tunneb, et minu aeg on nüüd täis ja annab sõbralikult juhtimise järgmisele inimesele üle. Ma arvan, et see on väga tähtis, tunnetada seda hetke."
Koplit sundis edasi liikuma ka soov midagi suuremat ära teha: "Ma olen ajakirjanduses ju olnud üle kahekümne aasta ja kogu aeg uudiseid vahendanud ja maailma mõtestanud. Nüüd ma tahaks ise midagi ära teha. Ma olen hästi idealistlik inimene ja ma lausa kujutan ette, kuidas ma saan olla Eesti riigile kasulik. Ma täiesti siiralt mõtlen, et ma tahan võimalikult palju Eestit tutvustada Saksamaal, kõige parem ongi seda teha läbi Eesti kultuuri ja inimeste. Siis ma tunneksin, et olen oma elus midagi suurt korda saatnud," rääkis ta.
Ennast peab ta normaalseks kultuuritarbijaks, kes otsib kultuurist elamust. "See oleneb ka kultuuri valdkonnast, näiteks kunsti puhul mulle meeldib jälgida kunstniku fantaasia piire. Vaadates installatsioone või maale püüan ma aru saada, mida ja kuidas see kunstnik mõtleb ja tunneb, miks ta selliseid asju teeb. See on maru huvitav, mulle meeldib väga kunsti mõtestada. Teatri ja filmi puhul otsin ma tihti vastuseid mingitele küsimustele ja vahel ka kinnitust enda mõtetele. Need on nii mitmekihilised – kõik kunstivaldkonnad. See on meeletult huvitav ja mitmekihiline maailm," selgitas ta oma huvi kultuuri vastu.
Kopli ei eita, et iga atašee toob mingil määral kaasa ka isiklikud huvid, kuid siiski on tema eesmärgiks Eesti kultuuri võimalikult laialdane tutvustamine: "Minu seisukoht on see, et esiteks tuleb leida mingi väljund ja partnerid sellistele tippudele nagu Tüür, Mustonen, Kaljuste, Tallinn Music Week, Vanemuine, Eesti Kontsert jne. Teiseks on minu soov näidata Eestit ja Eesti kultuuri hästi laia spektriga. See ei ole ainult tippude toetamine, vaid tegelikult väga palju ka noorte toetamine ja selliste alternatiivsete valdkondade esindamine. Muusika, film, teater, kirjandus ja kunst on nii kui nii, aga miks mitte ka näiteks moeloojad või kokakunst. Ma tahaks, et Eesti tutvustamine oleks võimalikult laia haardega."
Enne Saksamaale minekut plaanib ta eeltöö ära teha, kohtuda erinevate valdkondade esindajatega ning luua enda jaoks ülevaate sellest, mis tuleb ära teha. Eesmärgid on aga kõrged. "Ma tahaksin luua mingeid traditsioone, mis oleks püsivamad, kestvamad ja pikaajalisemad. Olgu need näiteks kultuuripäevad, ma tahaksin, et need algatused oleks sellised, et mina tegin ära ja need kestavad ja kestavad ja kestavad," rääkis Kopli. | Merit Kopli: ma tahan tunda, et olen elus midagi suurt korda saanud | https://kultuur.err.ee/311628/merit-kopli-ma-tahan-tunda-et-olen-elus-midagi-suurt-korda-saanud | Plekktrummi saatekülaliseks oli Postimehe kauane peatoimetaja Merit Kopli, kes alustab varsti tööd kultuurinõunikuna Saksamaal. Saatekülalisega vesteldi valikutest karjääris ning sellest, mida ta plaanib oma algaval ametiajal Eesti kultuuri heaks ära teha. |
Kahel korral kurvastas Flyersi poolehoidjaid Aleksandr Ovetškin, kes lisas ka ühe resultatiivse söödu. Washingtoni kaitsja John Carlsoni nimele jäi üks värav ja kaks tulemuslikku söötu. Vaata tipphetki!
Los Angeles Kings alistas tänu T Pearsoni tabamusele võõrsil lisaajal 2:1 (1:1, 0:0, 0:0, 1:0) San Jose Sharksi. Seeriat juhib Sharks kaks-üks.
Minnesota Wild alistas kodus Dallas Starsi 5:3 (1:2, 2:0, 2:1), aga seeriat juhib Dallas kaks-üks. Kaks väravat viskas paremäär Jason Pominville.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 1:2
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 2:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 3:0
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 1:1
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 2:1
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 2:1
Anaheim Ducks – Nashville Predators 0:2
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:2 | VIDEOD | Washington asus avaringi seeriat kolm-null juhtima | https://sport.err.ee/84912/videod-washington-asus-avaringi-seeriat-kolm-null-juhtima | Jäähoki Stanley karikavõistlustel jõudis vaid ühe võidu kaugusele teise ringi pääsemisest Washington Capitals, kes oli võõrsil Philadelphia Flyersist parem 6:1 (1:1, 1:0, 4:0). |
Esimesena takerdus 9. aprillil Hiiumaal Orjaku meeste võrku 70 cm pikkune tuur, kirjutab Meie Maa. Mehed lasid kala tagasi vette, kuid 11. aprillil oli meeste üllatuseks sama kala taas mõrras.
Möödunud reedel leidsid kalurid Indrek Kääramees ja Tormi-Madis Kääramees oma võrgust teise tõelise harulduse – merisuti. Irooniline oli see, et ka see kala jäi kaks päeva hiljem meeste mõrda teist korda kinni.
Tuura nähti Hiiumaal viimati 68 aastat tagasi. | Hiiumaa kalurid püüdsid haruldase vereimeja kala | https://menu.err.ee/290294/hiiumaa-kalurid-puudsid-haruldase-vereimeja-kala | Viimase kahe nädala jooksul on hiidlastest kalamehed koos muu saagiga püüdnud mitu huvitavat kala, sealhulgas jäi kahel korral mõrda vereimejast sutt. |
Toompuu, kes on ühtlasi iseenda treener, avas hooaja tegelikult juba poolteist nädalat tagasi, kuid siis jäi EM-normist (19.75) veel veidi puudu - ta tõukas parimal katsel 19.53, vahendab Delfi ja Eesti Päevaleht.
"Eks see oli endalegi kerge üllatus, et nii vara vormi jõudsin. Parimal juhul olen hetkel võimeline 20 meetrit tõukama, aga olümpianorm 20.50 pole veel reaalne," sõnas haapsallane. | 34-aastane kuulitõukaja Raigo Toompuu täitis Amsterdami EM-normi | https://sport.err.ee/84911/34-aastane-kuulitoukaja-raigo-toompuu-taitis-amsterdami-em-normi | Nädalavahetusel Tennessee osariigis Clarksville'is toimunud kergejõustikuvõistlusel teenis meeste kuulitõukes esikoha Raigo Toompuu. Võidu tõi eestlasele tulemus 19.82, mis tähendab seda, et ta sai seitsme sentimeetriga jagu tänavusest Amsterdami EM-normatiivist. |
Curry sai pisut viga avamängu esimesel poolajal ega teinud kaasa pühapäevast harjutuskorda ega ka esmaspäevast visketrenni. Kui ta tahab seeria kolmandas mängus kaasa lüüa, siis aega paranemiseks on neljapäevani.
Curry puudumisel oli Warriorsi parim 34 punktiga Klay Thompson. Andre Iguodala lisas 18, Shaun Livingston 16 silma. Draymond Greeni arvele jäi 12 punkti, 14 lauapalli ja kaheksa tulemuslikku söötu.
Houstoni resultatiivseim oli 28 punkti ja 11 resultatiivse sööduga James Harden. Dwight Howardi nimele jäi tosin silma ja kümme lauapalli.
Toront Raptors oli kodus 98:87 (27:16, 26:32, 21:18, 24:21) parem Indiana Pacersist. Leedulane Jonas Valanciunas hiilgas 23 punkti ja 15 lauapalliga. Oklahoma City Thunder kaotas aga vaid ühe punktiga 84:85 (20:24, 23:21, 19:14, 22:26) Dallas Mavericksile. Nendes paarides on seis üks-üks.
NBA play-off’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 1:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 1:1
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 1:0
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 1:0
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 2:0
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 1:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 1:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 1:0 | Warriors võttis Curry puudumisest hoolimata teise võidu | https://sport.err.ee/84910/warriors-vottis-curry-puudumisest-hoolimata-teise-voidu | Ilma supertäht Stephen Curryta mänginud Golden State Warriors läks korvpalliliiga NBA play-offi avaringi seeriat kaks-null juhtima, kui alistas kodus Houston Rocketsi 115:106 (33:30, 33:28, 20:21, 29:27). |
Pühapäeval Linnamäe teel asuvas korteris puhkenud tulekahjus jäid tulelõksu kaks täiskasvanut ja kaks last, kellest mees ja üks laps hukkusid.
Haiglasse toimetati naine ja 2004. aastal sündinud laps, kes eile õhtul suri, ütles päästeameti pressiesindaja ERR.ee-le.
Põhja päästekeskuse andmetel sai tulekahju alguse hooletust suitsetamisest. | Lasnamäe korteripõlengus vingumürgituse saanud laps suri | https://www.err.ee/558197/lasnamae-korteripolengus-vingumurgituse-saanud-laps-suri | Pühapäeval Lasnamäel korteripõlengus vingumürgituse saanud 11-aastane tüdruk suri eile õhtul lastehaiglas. |
"Läheneva XII noorte laulu- ja tantsupeoga, mis kannab nime "Mina jään", soovime lisaks laulude ja tantsude usinale õppimisele juhtida laste tähelepanu ka olulistele laulu- ja tantsupeo väärtussõnumitele. Need teemad – minu kodu, pere, maa, juured, aeg – antakse lapsele kaasa kodust. SOS Lasteküla on loonud kodud ja pered lastele, kes seda väga vajavad. Kutsume lapsi joonistama pilte, et seeläbi teha head ja toetada SOS Lasteküla tegevust ning samas mõelda laulu- ja tantsupeo mõtted ja teemad enda jaoks selgemaks," selgitas joonistusvõistluse ideed XII noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson.
Joonistusvõistlusele on oodatud vabalt valitud tehnikas ja formaadis loodud tööd mõnel XII laulu- ja tantsupeole ning SOS Lastekülale olulisel teemal: "Minu inimesed", "Minu kodu", "Minu maa", "Minu juured", "Minu aeg". Võistlustöid saab saata kuni 1. juunini SOS Lasteküla aadressil Pärnu mnt 130-30, Tallinn.
Võistlustöid hindab kolmes vanuseklassis (1.-3. klass, 4.-9. klass ja gümnaasium) žürii koosseisus: Heli Jürgenson (XII noorte laulupeo peadirigent), Margus Toomla (XII noorte tantsupeo pealavastaja), Epp Maria Kokamägi (kunstnik), Heinz Valk (SOS Lasteküla heatahte saadik), Kerstin Hallik (XII noorte laulu- ja tantsupeo kunstnik), Liia Jung (Kunstihariduse Ühing) ja Margus Oro (SOS Lasteküla tegevdirektor).
Võistlustööde hulgast valib žürii igast vanuseklassist välja neli tööd. Parima väljaselgitamine toimub rahvahääletuse teel. Iga vanuseklassi võidutöö trükitakse SOS Lasteküla heategevuslikuks postkaardiks, mille müügist saadav tulu läheb SOS Lasteküla toetuseks.
Võistlusele laekunud töödest korraldatakse virtuaalnäitus laulupeo kodulehel (www.laulupidu.ee) ning samuti näitus Viru Keskuse neljanda korruse aatriumis, mis avatakse septembri alguses. | Noorte laulu- ja tantsupidu algatab heategevusliku postkaardi joonistusvõistluse | https://kultuur.err.ee/311633/noorte-laulu-ja-tantsupidu-algatab-heategevusliku-postkaardi-joonistusvoistluse | Täna kuulutavad XII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajad koos SOS Lastekülaga välja üleriigilise heategevusliku postkaardi joonistusvõistluse "Mina jään", kuhu on oodatud osalema kõik väikesed ja suured joonistamishuvilised vanuses 7–19 eluaastat. Joonistusvõistluse kolmest võidutööst sünnivad heategevuslikud postkaardid, millega soovitakse toetada SOS Lastekülas elavaid lapsi. |
Suurtest ja väikestest arvudest
Vaatamata märkimisväärsele huvile oli eelnevates uuringutes sõelale jäänud vähem kui käputäis kõrgema neurootilisuse ja kõrgenenud depressiooniriskiga seostatavat geenivarianti. Subjektiivse heaoluga seonduvaid geene polnud uuritud varem genoomiüleselt üldse.
''Inimeste käitumist mõjutavad mitmed tegurid, sealjuures nii elukeskkond kui ka geneetilised tegurid. Puudub nn ''depressiooni'' või ''heaolu geen'', põhjuslikke geeniteisendeid on sadu ning isegi tuhandeid. Isiksusetüüpe ning käitumist kaardistatakse pikkade küsimustikega, mis on tihti suhteliselt mürarikkad,'' tõi Tartu ülikooli Eesti geenivaramu vanemteadur ja ajakirjas Nature Genetics ilmunud uurimuse kaasautor Tõnu Esko välja peamised otsinguid raskendavad asjaolud.
''Geenide üksikmõju on väga väike, mistõttu vajame nende tuvastamiseks väga palju inimesi. Põhiliselt taandus see varem statistilise võimsuse puudumisele. Uues töös näitasime subjektiivse heaolu näitel, et ainult paari geenivariatsiooni leidmiseks on vaja pea 300 000 inimest,'' kinnitas Meike Bartels, Amsterdami vabaülikooli (Vrije Universiteit Amsterdam) käitumusliku ja kvantitatiivse geneetika professor.
Üksikute geenialleelide mõju on võrreldav inimeste kehakaalu, pikkuse ja skisofreeniariski populatsioonisisest varieeruvust selgitavate geenivariantidega. Teisisõnu selgitavad need nähtavatest erisustest ära keskmiselt vaid 0,02—0,04 protsenti. ''Kui vaadelda kõiki DNA erisusi, siis umbes veerand kogu inimeste vahelisest käitumuslikest erinevustest on määratud geenide poolt. Seda polegi nii vähe,'' rõhutas Esko.
Kokku suutis enam kui sadat teadlast hõlmanud töörühm leida miljonite geeniteisendite hulgast kaks depressiooni avaldumise, kolm subjektiivse heaolu ja 11 neurootilisusega seonduvat geenivarianti. Neurootilisusega seonduvate variatsioonide silmapaistvust selgitas Bartels mõõdiku eripäraga. ''Maailmas on selle mõõtmisega aastakümnete pikkused kogemused ja selleks kasutatav mõõdik on väga puhas. Näiteks on see palju parem kui subjektiivse heaolu puhul,'' sõnas professor. Viimase juures piirdutakse sageli näiteks vaid kahe küsimusega, millel oli neli lihtsakoelist vastust.
Laiemas plaanis näitas uuring Bartelsi hinnangul siiski selgelt, et analoogsete tööde puhul peitub võti suures geenidoonorite hulgas, kuigi oma võlu on väiksematel kohortidel. ''Neil on omad eelised – Hollandi näitel on meie käsutuses kohort, mida on jälgitud 25 aastat. Kogutud andmeid analüüsides saame muu hulga teada, kuidas on nende heaolu või neurootilisus aastatega muutunud. Ülisuurte andmebaasidega poleks see sellisel kujul eales võimalik,'' lisas teadlane.
Ainulaadsus võidutseb
Hetkel pole veel kellegi geneetilist eelsoodumust depressioonile ja neurootilisusele võimalik nende pärilikkusaine põhjal ennustada. Esko spekuleeris aga, et sellega alguse tegemiseks võiks piisavalt geeniteisendeid tuvastada vähemalt miljoni inimese geeniandmete uurimisel.
Lähemas tulevikus seisneb geeniuuringute suurem väärtus haiguslike seisunditega seonduvate geenide ja signaalradade kindlaks tegemises, mis võiks pakkuda sisendit ravimitööstusele. ''Näiteks depressiooni põhjuseid ei mõisteta väga hästi. Mitmed depressiooniravimid, mida praegu kasutatakse, on avastatud 1950. aastatel täitsa juhuslikult,'' nentis teadur.
Bartels lootis, et tulemused avaldavad mõju ühiskonnale laiemalt, kuid mitte ainult. ''Ma tahaks näha, et need lisavad nii lühikeses kui ka pikas plaanis teadmist ja selle teadmise tunnustamist, et inimesed on erinevad ja nende eripärade juures mängib geneetiline taust oma rolli. Päeva lõpuks loodan, seda tehakse ka kliinilistes oludes,'' mõtiskles professor. Näiteks ei arvestata hetkel depressiooniga haiglasse või kliinikusse pöördudes depressiooniallika eripäraga ja järgitakse erineva taustaga inimeste puhul sama protokolli.
Järgmine pööre?
Jätkuvalt odavnev pärilikkusaine järjestamine ja suured rahvusvahelised konsortsiumid on muutnud võimalikuks suuruuringud, millest võis veel viie aasta eest alles und näha. Äärmiselt tõenäoliselt nähakse esimest miljonit inimest hõlmavat geeniuuringut Esko hinnangul juba käesoleva aasta lõpus. Kuna sõelale jäävate huvialuste geenialleelide arv kasvab võrreldes uurimisaluste arvuga eksponentsiaalselt, võiks see pakkuda võimalust seletada ära märkimisväärne osa keerukate tunnuste, nagu depressiooni ja neurootilisuse, populatsioonisisesest varieeruvusest.
Järgmine teadust hüppeliselt edasi arendav pööre võiks tulla aga teisest suunast. ''Tahaks luua rakendusi, mis võimaldaksid inimestel bussipeatuses igavledes mängida mänge – kus saaks näiteks ülemust nooltega loopida. Sel viisil saaks väga täpselt kaardistada isiksusetüüpe või hinnata kalduvust depressioonile ja seda seejuures viisil, et huvitav on nii teadlastel kui ka uuringus osalejatel,'' mõtiskles Esko. | Suuruuring paljastas esimesed subjektiivse heaoluga seonduvad geeniteisendid | https://novaator.err.ee/258880/suuruuring-paljastas-esimesed-subjektiivse-heaoluga-seonduvad-geeniteisendid | Meeldiv ülemus, sombune kliima, korras pereelu, täis kõht ja nüüd ka pärilikkusaine rakkudes. Sadu tuhandeid inimesi hõlmanud suuruuringust koorus välja kolm subjektiivse heaolu, kaks depressioonisümptomite ja 11 neurootilisusega seostatavat geeniteisendit, ilmestades, et inimeste meeleseisundit ei mõjuta sugugi ainult keskkond. |
Kontrollitud ettevõtetest vaid kaheksas ei tuvastatud rikkumisi, kuid 23 ettevõttes tuvastati 63 rikkumist ehk näiteks nõuetele ei vastanud tõsteseadmed, töövahendite ohutust tagavad seadised puudusid või ei kontrollitud nende korrasolu. Mitmel puhul oli koostamata ohutusjuhend, paigaldamata olid ohutusmärgid või ei vastanud nõuetele liikumisteed.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul sooviti sihtkontrolliga pöörata tähelepanu tõstevahendite ohutusele ja ennetada nendega seotud tööõnnetusi.
"Metallitööstus on kõrge ohuhinnanguga valdkond, sest tööd tuleb teha masinate ja seadmetega. Kui need pole korras või töötaja satub nende ohualasse, võivad tervisekahjustused olla rasked. Ohutuks ja töötajate tervist säästvaks töötamiseks tuleb masinate ja seadmete korrasolu pidevalt kontrollida ning töötajaid põhjalikult juhendada ja välja õpetada,“ märkis Oja.
Tema sõnul on viimastel aastatel juhtunud mitmeid väga kurvalt lõppenud õnnetusi just tõsteseadmete rikkisoleku või vale kasutuse tõttu, mistõttu pööras inspektsioon sihtkontrollis erilist tähelepanu just sellele tööprotsessi osale.
Eelmisel aastal registreeriti 4774 tööõnnetust, neist 533 juhtus õnnetusi metallitööstuse vallas. Eelmisel aastal hukkus metallitööstuses tööõnnetuse tagajärjel kaks töötajat. | Tööinspektsioon tuvastas metallitööstuses 63 rikkumist | https://www.err.ee/558198/tooinspektsioon-tuvastas-metallitoostuses-63-rikkumist | Tööinspektsioon viis läbi sihtkontrolli 31 metallitööstuse ettevõttes ning tuvastas kokku 63 rikkumist. |
Nad olid avaringis kindlalt paremad itaallastest Omar Giacalonest ja Edoardo Lavagnost 6:2, 7:6 (7:2).
Zopp (ATP 162.) alustab täna Itaalias ka üksikmänguga, kohtudes esimeses ringis serblase Laslo Djerega (ATP 241.) | Zopp võitis Itaalias paarismängus | https://sport.err.ee/84909/zopp-voitis-itaalias-paarismangus | Jürgen Zopp ja austerlane Tristan-Samuel Weissborn alustasid edukalt Torinos toimuvat ATP Challenger sarja tenniseturniiri paarismängus. |
Eestis toodetakse seemet 12 000 hektaril, igal aastal läbib põllumajandusameti kontrolli ja sertifitseeritakse ligi 30 000 tonni seemet, mis annab põllumehele kindlustunde kasvatatava sordi ehtsuse, puhtuse ja seemne kvaliteedi osas.
2015. aastal tootis Eestis sertifitseeritud seemet 84 põllumajandusettevõtet.
Seemnepõldude tunnustamise andmete esitamise tähtaeg on 15. mai. Taotlus võetakse menetlusse pärast riigilõivu laekumist.
Kliendiportaali saab siseneda aadressilt https://portaal.agri.ee ja põllumajandusameti kodulehelt www.pma.agri.ee.
Sisenemiseks on vaja ID-kaarti.
E-teenus valmis põllumajandusameti, Nortali ja maaeluministeeriumi koostöös. | Põllumajandusamet avas uue e-teenuse seemnekasvatajatele ja sordiesindajatele | https://www.err.ee/558189/pollumajandusamet-avas-uue-e-teenuse-seemnekasvatajatele-ja-sordiesindajatele | Seemnekasvatajad saavad uue e-teenuse abil kliendiportaalis esitada tunnustatavate seemnepõldude andmeid ning sordiomanikel, -esindajatel ja -säilitajatel on võimalik nende esindatavate sortide seemnepõlde kinnitada ning esitada taotlus. |
Karin Tammemägi vabastamise aluseks oli linnapea kohusetäitja Taavi Aasa põhjendatud ettepanek, kirjutab Õhtuleht.
Tammemägi vaidlustas vabastamiskäskkirja Tallinna halduskohtus.
Linnaosajuhi kohalt lahkudes maksti Karin Tammemäele kasutamata puhkuse eest 4182 eurot hüvitist. | Karin Tammemägi vaidlustas ametist vabastamise kohtus | https://www.err.ee/558183/karin-tammemagi-vaidlustas-ametist-vabastamise-kohtus | Põhja-Tallinna endine vanem Karin Tammemäe on ametist vabastamise vaidluses Tallinna linnaga jõudnud kohtusse. |
Neli vooru enne hooaja lõppu lahutab nüüd Leicester Cityt (73) ja Tottenham Hotspuri (68) viis punkti.
Leicesteril seisavad veel ees mängud kodus Swansea Cityga, võõrsil Manchester Unitediga, kodus Evertoni ja võõrsil Chelseaga.
Tottenham mängib aga kodus West Bromwich Albiooni, võõrsil Chelseaga, kodus Southamptoni ja võõrsil Newcastle Unitediga. | Suur võit vähendas Tottenhami vahet Leicesteriga | https://sport.err.ee/84901/suur-voit-vahendas-tottenhami-vahet-leicesteriga | Inglismaa kõrgliiga ainsas esmaspäevases mängus oli Tottenham Hotspur võõrsil 4:0 üle Stoke Cityst. Kaks väravat lõid nii Harry Kane (9., 71. minutil) kui ka Dele Alli (67., 82.). |
25 aastat tagasi jättis Nedjeljko Babic puusepaameti, hakkas kosjasobitajaks ja sai peagi kuulsaks. Hüüdnime Gangster teenis ta sellepärast, et kannab alati päikeseprille.
Viimasel ajal on aga tema töö raskeks muutunud - naised ei taha enam maal elada ja keskealistel vähese haridusega meestel pole kerge naist leida. Kui noor ja kena bulgaarlanna Maya pöördub Gangsteri poole mehe-sooviga, tundub see lihtsamast lihtsamana.
Tegelikkus näitab aga vastupidist: konservatiivsed horvaadi mehed pigem surevad üksikuna, kui abielluvad välismaa naisega, kellel on laps.
Film on ETV2 eetris teisipäeva õhtul kell 22.05. | ETV2 dokkaader tutvustab õhtul "Armastuse gangsterit" | https://kultuur.err.ee/311618/etv2-dokkaader-tutvustab-ohtul-armastuse-gangsterit | ETV2 ekraanile jõuab täna õhtul Horvaatia filmitegija Nebojša Slijepčevići tõsiseid sotsiaalseid probleeme käsitlev dokumentaalkomöödia "Armastuse gangster". |
Bergquist ütles usutluses Postimehele, et kui järgmise 10 aasta nominaalne SKT kasv on kõrgem kui 0,1 protsenti, siis peaks võtma laenu ning juhul kui Eesti SKT nominaalkasv on kõrgem kui nominaalne laenukulu, siis tuleks võtta laenu.
"Minu arvates on valitsuse võlakoormuse kriitiline punkt 80 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Juhul kui võlakoormus kasvab üle selle, on see probleem. Aga kui võlakoormus on liiga madal, võib see tähendada, et valitsus võib olla liiga ettevaatlik," märkis ta ja lisas, et viimasel juhul lastakse käest mitmed võimalused oma majandust arendada.
"Kui teid (Eestit) võrrelda paljude teiste riikidega, mille eelarved on defitsiidis, riikidega, millel on väga suur riigivõlg, siis need riigid on sunnitud ettevaatlikud olema," märkis ta.
Tema sõnul on valitsusel eelarvelist ruumi, mis muutub praeguses majanduskeskkonnas veel tugevamaks, ja see annab suurepärase võimaluse.
"Sellepärast arvan, et te peaksite võtma laenu," ütles Bergquist. | SEB peaökonomist: Eesti peaks võtma laenu | https://www.err.ee/558184/seb-peaokonomist-eesti-peaks-votma-laenu | SEB grupi peaökonomist Robert Bergquist leiab, et Eestil on väike võlakoormus, mis näitab, et valitsus võib olla liiga ettevaatlik ehk majanduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleks võtta laenu. |
Soome kõrgliiga valitsev meister Seinäjoki läks 25. minutil kohtumist küll juhtima, kuid HJK-l õnnestus 69. ja 74. minuti väravatega siiski võit koju jätta. Kui HJK jätkab hooaega täiseduga, siis nendest ühe mängu vähem pidanud SJK jaoks oli tegu juba teise kaotusega kolmest mängust, vahendab Soccernet.ee.
Kui Mihkel Aksalu sai juba 19. liigamängu järjest kirja kõik 90 minutit, siis eelmisel nädalal liigadebüüdi teinud Tarmo Kink kuulus täna esmakordselt SJK algkoosseisu. Klubi Twitteri konto teatel sai Kink lisaminutil ka karistuslööki lüüa, kuid tabas müüri. | Aksalu ja Kingi klubi langes HJK vastu viie minuti jooksul | https://sport.err.ee/84906/aksalu-ja-kingi-klubi-langes-hjk-vastu-viie-minuti-jooksul | Mihkel Aksalu ja Tarmo Kink tegid kaasa võik 90 minutit, kuid oma koduklubi Seinajöki nad 1:2 kaotusest Helsinki HJK vastu päästa ei suutnud. |
Kas need on ka tegelikult korallmoodustised ja veel eelajaloolised, nagu esialgne hinnang osutab, jääb rahapuuduse tõttu praegu veel lahtiseks, kirjutab Postimees.
Tegemist on murdelise avastusega – esialgse hinnangu kohaselt võib 60 meetri sügavuselt leitud moodustiste näol olla tegemist eelajaloolise korallrifi jäänustega, teadaolevalt on tegemist selliste moodustiste esmaleiuga.
"Kui parasjagu ei ole sellist projekti, kuhu sobivad tegevused oleks sisse kirjutatud, siis ei olegi võimalik midagi uurida. Sellist teadusraha, mida saaks rakendada uudisleidude uurimiseks, ei ole olemas," ütles erakordse pinnavormi avastamise juures olnud Tartu ülikooli merebioloogia vanemteadur Kristjan Herkül.
Pinnavormide edasine uurimine eeldab avameretöid, mis on kulukad ja nõuavad pikka ettevalmistust ning päris niisama merele minna ei saa, sest on vaja laeva ning tehnilisi sukeldujaid, kes oleksid võimelised niivõrd sügavalt analüüse võtma.
"Kõik need on üsna kulukad ettevõtmised. Kui ükski olemasolev rahastusmehhanism selliseid kulusid katta ei võimalda, siis ei olegi rahaliselt võimalik neid töid teostada. Ja selline olukord praegu paraku on," nentis Herkül. | Hiiumaa korallide uurimiseks napib raha | https://www.err.ee/558185/hiiumaa-korallide-uurimiseks-napib-raha | Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi eestvedamisel leiti Hiiumaa lähistelt merest seninägematuid pinnavorme, mis laiuvad sadadel ruutmeetritel ning meenutavad korallriffe. |
Kohus määras talle rahalise karistuse 2000 eurot, millest tal tuleb reaalselt tasuda 700 eurot ning ülejäänud osa mõistis kohus talle tingimisi üheaastase katseajaga, kirjutab Eesti Päevaleht.
Lehe kinnitusel ei lükanud ka rammumees Rauno Heinla ise ümber infot, et tema oli eeldatavalt dopingulastiga tabatud isik.
Mullu juunis tabati Heinla viia madratsi sees peidetuna sõiduautos üle 9540 ampulli (1 ja 1,5 ml), 100 pudelit (10 ml) ja 1400 tabletti.
Sama aasta 25. juunil pidasid MTA Põhja tollipunkti töötajad samasuguselt tegevuselt kinni ka Rauno Heinla isa Rauli, kelle osas aga kriminaalmenetlus lõpetati avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Tema pidi maksa menetluskuluna 430 eurot. | Rekordilise dopingukogusega piiril vahele jäänud rammumees sai rahalise karistuse | https://sport.err.ee/84907/rekordilise-dopingukogusega-piiril-vahele-jaanud-rammumees-sai-rahalise-karistuse | Mullu suvel Tallinna sadamas rekordilise dopingulastiga tabatud rammumees Rauno Heinla sai Harju maakohtus rahalise karistuse. |
Toompeale Riigikogu ette on sõidujagamisteenuse seadustamisega seoses plaanitud kaks meeleavaldust, vahendasid ERRi teleuudised.
Kell pool kümme korraldavad jagamismajandusettevõtted toetusmeeleavalduse. Ühtlasi plaanivad Uber, Taxify ja veel kaheksa jagamismajandusettevõtet asutada täna jagamismajanduse seltsi.
Keskpäeval kogunevad riigikogu ette aga taksojuhid, kes protesteerivad uue seaduseelnõu vastu. Taksojuhtide liit leiab, et uus seadus seab ohtu kogu Eesti tänase taksondussektori normaalse toimimise ja taksojuhtide perede majandusliku toimetuleku.
Taksojuhid on protesti märgiks hakanud oma autodele kinnitama ka leinalinte. | "Taxify ja Uberi seaduse" käsitlemine Toompeal võetakse vastu nii toetusmeeleavalduse kui ka taksode leinalintidega | https://www.err.ee/558186/taxify-ja-uberi-seaduse-kasitlemine-toompeal-voetakse-vastu-nii-toetusmeeleavalduse-kui-ka-taksode-leinalintidega | Riigikogus jõuab esimesele lugemisele sõidujagamisteenuse seaduse eelnõu, millega tahetakse seadustada ja reguleerida Taxify ja Uberi taolisi kokkuleppevedusid. |
Chatham House’i Venemaa-analüütiku Keir Giles'i sõnul on luurajate tegutsemine osa laiemast Venemaa agressiivsest käitumisest, mille üks näiteid on ka Vene lennukite eelmisel nädalal tehtud agressiivsed lennud üle USA sõjalaeva ja luurelennuki, kirjutab Eesti Päevaleht.
Gilesi sõnul on Balti riikides viibinud USA sõdureid kinnitamata andmetel tabanud ka Venemaalt tulnud elektrooniline rünnak, sealhulgas katse nende elektroonikat segada. | Uurija: Vene luure üritab Balti riikides olevatele USA sõduritele jõuliselt läheneda | https://www.err.ee/558182/uurija-vene-luure-uritab-balti-riikides-olevatele-usa-soduritele-jouliselt-laheneda | Venemaa luuretöötajad üritavad NATO idapoolsetes liikmesriikides ja eriti Balti riikides olevatele USA sõduritele jõuliste meetoditega läheneda. |
Õnnetus juhtus kell 12.20 Raudsilla tänaval, kus 41-aastane Natalia tagurdas Volkswagen Golfiga otsa lapsevankrile. Vankris olnud üheksakuune poiss viga ei saanud.
Samas sai autolt löögi ka lapsevankrit lükanud ja seetõttu kukkunud 63-aastane Veera, kes toimetati kontrolliks Narva haiglasse. | Auto tagurdas lapsevankrile otsa, laps pääses vigastusteta | https://www.err.ee/558181/auto-tagurdas-lapsevankrile-otsa-laps-paases-vigastusteta | Narvas tagurdas naine autoga eile veidi pärast keskpäeva otsa lapsevankrile, kuid selles olnud laps pääses vigastusteta. |
Reuters kirjutas diplomaatilisele allikale toetudes, et euroliidu suursaadikud jõudsid kokkuleppele, kui sanktsioonide alla pandavate isikute nimekirjast võeti välja patriarh Kirill.
President Putini innuka toetaja Kirilli, kes on korduvalt avaldanud poolehoidu Venemaa agressioonile Ukrainas, nimekirja lisamise vastu oli Ungari, kes oli varem vastustanud naftaembargo kehtestamist Venemaale.
Kuuendas sanktsioonide paketis on osaline naftaembargo, Venemaa suurpanga Sberbanki SWIFT-i süsteemist eemaldamine ning sanktsioonid mitmele sõjakuritegudes kahtlustatavale sõjaväelasele ja ka Putini väidetavale armukesele ja laste emale Alina Kabajevale.
Kuuenda paketi kokkulepe hakkab kehtima laupäeva hommikul, kui ükski liikmesriik selle vastu ei protesti, ütles üks anonüümne diplomaat Reutersile.
Pakett kinnitati reedel
Välisministeerium teatel kinnitasid liikmesriigid kuuenda sanktsioonipaketi esimese osa reedel, 3. juunil.
See sisaldab impordikeeldu mereteed mööda veetavale Venemaa naftale. Paketis on rafineeritud naftasaaduste impordi keeld ja nafta impordi erandid liikmesriikidele, kelle asukoht ja taristu ei võimalda torujuhtme kaudu nafta importimist kiiresti lõpetada. Liikmesriigid on kokku leppinud, et ka selle eesmärgi saavutamiseks tehakse pingutusi.
Samuti jõuti kokkuleppele Venemaa suurima panga Sberbanki ja Valgevene panga Belinvest rahvusvahelisest SWIFT-maksete võrgust eemaldamises. Sama sanktsioon kehtestati ka Venemaa pankadele Credit Bank of Moscow ja Russian Agricultural Bank. Lisaks täiendas Euroopa Liit ekspordikeeldusid ja teenuste osutamise piiranguid.
Sanktsioonide nimistusse lisati 18 ettevõtjat ja 65 inimest, kes on olnud ühel või teisel moel seotud Venemaa ohvriterohke ja palju inimkannatusi põhjustava sõjaga Ukrainas. Valgevene sanktsioonide nimistuid täiendas Euroopa Liit 12 inimese ja kaheksa ettevõtjaga.
Meediakanalitest seadis Euroopa Liit muu hulgas piirangud Rossija RTR, Rossija 24 ja TV Center Internationali litsentsidele, reklaamile ja sissetulekutele, mis on oluline valeinfo ja vaenuõhutamise leviku peatamiseks. Euroopa Liit otsustas keelustada ka hulga finants- ja konsultatsiooniteenuseid, mida Euroopa Liidu inimesed ja ettevõtjad ei tohi enam osutada Venemaale ega seal asutatud ettevõtetele.
Euroopa Liidu liidrid saavutasid ööl vastu teisipäeva põhimõttelisele kokkuleppe kuuendas sanktsioonipaketis Ukrainat rünnanud Venemaale ning volitasid suursaadikuid poliitilise kokkuleppe juriidiliseks tekstiks vormistama. Kuid paketti ei suudetud mitu päeva heaks kiita, kuna Ungari vastustas patriarh Kirilli lisamist sanktsioonide alla pandavate isikute nimekirja, mis tähendaks viisakeeldu ja varade külmutamist.
Kokku lepitud sanktsioonid jõustuvad pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. | EL-i riigid kiitsid kuuenda sanktsioonide paketi heaks | https://www.err.ee/1608617812/el-i-riigid-kiitsid-kuuenda-sanktsioonide-paketi-heaks | Euroopa Liidu riikide suursaadikud andsid lõpliku heakskiidu kuuendale Venemaa sanktsioonide paketile peale seda, kui niinimetatud mustast nimekirjast võeti välja patriarh Kirill, teatas uudisteagentuur Reuters neljapäeval. |
Iisrael läks koduväljakul 25. minutil Liel Abada väravast juhtima, kuid poolajapausile mindi viigiseisul, kui 42. minutil skooris Thorir Johann Helgason. Teise poolaja alguses viis Arnor Sigurdsson Islandi juhtima, kuni 84. minutil õnnestus Iisraelil siiski viigivärav lüüa, kui täpne oli Shon Weissman.
Lisaks Iisraelile ja Islandile kuulub B-divisjoni teise alagruppi veel ka Albaania, algselt samuti sinna loositud Venemaa diskvalifitseeriti.
Neljandas alagrupis asus liidriks Rootsi, alistades 2:0 Sloveenia. Esmalt realiseeris Emil Forsberg 39. minutil penalti, lõppseisu vormistas 88. minutil Dejan Kulusevski.
Võiduga alustas ka Norra, alistades Erling Haalandi väravast 1:0 Serbia.
Järgmisena lähevad Rootsi ja Norra omavahel vastamisi.
Tulemused
B-divisjon
Iisrael-Island 2:2 (1:1)
Serbia-Norra 0:1 (0:1)
Sloveenia-Rootsi 0:2 (0:1)
C-divisjon
Bulgaaria – Põhja-Makedoonia 1:1 (1:0)
Küpros-Kosovo 0:2 (0:0)
Gruusia-Gibraltar 4:0 (2:0)
Põhja-Iirimaa – Kreeka 0:1 (0:1) | Norra ja Rootsi alustasid võiduga, Island pidi viigiga leppima | https://sport.err.ee/1608618022/norra-ja-rootsi-alustasid-voiduga-island-pidi-viigiga-leppima | Jalgpalli Rahvuste liiga B-divisjonis olid Põhjamaadest võidukad Norra ja Rootsi, Island aga pidi Iisraeli vastu viigiga leppima. |
Hispaania asus kohtumist 25. minutil Alvaro Morata väravast juhtima, aga Portugalile päästis viigipunkti Ricardo Horta. 72. minutil vahetusest mängu sekkunud Horta lõi viigivärava kümme minutit hiljem.
Hispaania ja Portugal on nüüd neljas kohtumises järjest viiki mänginud.
A-liiga teise grupi teises kohtumises sai Tšehhi 2:1 jagu Šveitsist, tõustes seega ka alagrupis esikohale. Tšehhi läks 11. minutil Jan Kuchta väravast ette, 44. minutil viigistas Noah Okafor seisu, kuid 58. minutil sai Djibril Sow kirja omavärava, andes Tšehhile võidu.
Tulemused
Tšehhi-Šveits 2:1 (1:1)
Hispaania-Portugal 1:1 (1:0) | Vahetusest sekkunud Horta päästis Portugalile Hispaania vastu viigipunkti | https://sport.err.ee/1608618019/vahetusest-sekkunud-horta-paastis-portugalile-hispaania-vastu-viigipunkti | Jalgpalli Rahvuste liiga kõrgeimas divisjonis ehk A-grupis mängisid Hispaania ja Portugal 1:1 viiki. |
Glinka tõi mängu murrangu tegelikult juba esimese seti lõpus, kui ta seisult 0:5 võitis kaks geimi, kuid avasetti enam ei päästnud. Otsustav sett oli kõige võrdsem ja Glinkale tõi edu servimurre seisul 4:4. Glinka lõi koguni 10 ässa, kuid tegi ka kuus topeltviga. Esimeselt servilt võitis Eesti tennisist 76 punktidest punktidest, millega ta vastast (62 protsenti) selgelt ületas. Veerandfinaalis kohtub Glinka kolmandana asetatud šveitslase Luca Castelnuovoga (ATP 713.), vahendab tennisnet.ee.
Teisest ringist üritas edasipääsu ka Siim Troost (ATP 1534.), kuid tema vastane oli esimesena asetatud Ivan Nedelko (ATP 607.). Tasavägise esimese seti järel kaotas Troost 6:7 (7), 1:6. Esimeses setis oli vastasel kolm ja Troostil üks murdepall, aga mõlemad hoidsid servi. Kiires lõppmängus tuli Troost 2:5 kaotusseisust järele 5:5. Esimese settpalli teenis vastane, kuid seisul 7:6 oli võimalus ka Troostil. Lõpuks aga võitis Nedelko 9:7.
Samuti mängis esimesena asetatud tennisisti, prantslanna Alice Tubelloga (WTA 595.) Monastiri W15 turniiril Helena Narmont (WTA 1560.), aga tema nii visa vastupanu nagu Troost ei suutnud avaldada. Narmont kaotas 1:6, 1:6. Heraklioni W15 turniiril kaotas Katriin Saar (WTA 1334.) rumeenlanna Simona Ogescule (WTA 1029.) 3:6, 2:6 ja Anet Angelika Koskel (WTA 1276.) kreeklanna Galateia Mesochoritoule (WTA 1435.) 4:6, 3:6.
Paarismängus olid veel konkurentsi jäänud Johannes Seeman ja Troost, kuid Vaasa turniiri veerandfinaalis kaotasid nad neljandana asetatud Hazen Nawile (Süüria) ja Robert Strombachsile (Saksamaa) napilt 6:2, 4:6, 7:10. Matši kiires lõppmängus jõudsid eestlased 2:5 kaotusseisust ette 7:6, kuid kaotasid siis neli viimast punkti. | Daniil Glinka pääses Eesti tennisistidest ainsana veerandfinaali | https://sport.err.ee/1608618010/daniil-glinka-paases-eesti-tennisistidest-ainsana-veerandfinaali | Neljapäeval ITF-i turniiridel võistlustules olnud Eesti tennisistidest sai võidu ainult Daniil Glinka (ATP 966.), kes Vaasa M15 turniiri teises ringis alistas bulgaarlase Leonid Sheyngezikhti (ATP 1135.) 2:6, 6:2, 6:4. |
Oluline 2. juunil kell 22.38:
- Zelenski sõnul on viiendik Ukraina territooriumist Vene vägede kontrolli all;
- Stoletenberg: see sõda lõppeb läbirääkimiste laua taga;
- üle 1,6 miljoni inimese on Ukrainast Venemaale põgenenud, teatas Vene riigimeedia;
- Ukraina kaitsejõud teatasid, et kolmapäeva jooksul langes ligi 150 Vene sõdurit ja hävitati 11 lahingumasinat;
- Slovjanskist põhja pool käivad rasked lahingud;
- Okupeeritud Melitopolis kasvab vastupanuliikumine;
- Ukraina üksused tegid Severodonetskis piiratud vasturünnakuid;
- üle 200 000 Ukraina lapse on Venemaale küüditatud;
- Poola müüb lisaks eelmisel nädalal juba Ukrainale tarnitud 18 liikursuurtükile veel umbes 60 sellist relva;
- Vene relvajõud on küll hõivanud Luhanski oblasti Severodonetski linna idapoolse osa, kuid nende mujal riigi piirkondades tehtud pealetungid ei ole edu toonud, teatas Ukraina kolmapäeva õhtul;
- USA küberväejuhatuse komandör Paul Nakasone tunnistas kolmapäeval, et Ameerika Ühendriikide relvajõudude küberüksused on korraldanud mitmeid aktsioone Venemaa agressiooni tõrjuva Ukraina toetuseks;
President Zelenski sõnul on viiendik Ukrainast Venemaa kontrolli all ning Donbassi piirkond on täielikult hävitatud. Vene vägede kontrolli all oleva territooriumi suuruseks hindas Zelenski 125 000 ruutkilomeetrit. Rindejoon on samal ajal üle tuhande kilomeetri.
Vene väed ründavad viimaseid ukrainlaste kätte jäänud Donbassi asulaid
Vene väed üritavad rünnata Luhanski oblastis asuvad Berestove küla, teatas Ukraina kindral Oleksi Gromov. Berestove asub peamisel teel, mis ühendab veel Ukraina vägede kontrolli olevat Lõssõtšanski linna ülejäänud Ukrainaga.
Vene väed on lähedal kogu Luhanski oblasti vallutamisele, lisas Gromov.
Ukraina kindralstaap teatas neljapäeva õhtul, et lahingud jätkuvad mitmes piirkonnas Luhanski ja Donetski oblastis. Vene väed üritavad ukrainlaste liinidest läbi murda mitmes kohas korraga.
Suur osa lahingutegevusest on toimunud Slovjanski lähedal, mille lähedale jääb ka Sviatohirski linn, kus asub ajalooline klooster. Sviatohirski pommitamises hukkus kolm munka, teatas Ukraina õigeusukirik.
Kindralstaabi teatel on Vene vägede tule all ka Studenoki, Sosnove ja Jarova asulad, mis tähendab, et Vene väed on tõenäoliselt taas veidi edasi liikunud. Staabi teatel valmistuvad Ukraina väed Slovjanski kaitsmiseks.
Ukraina vägede käes on endiselt Severodonetski lääneserv, kuid ülejäänud linn on Vene vägede käes.
Kindralstaabi teatel jätkavad Vene väed ka rünnakut Bahmuti linna suunad, et ära lõigata ukrainlaste peamine varustustee.
Stoletenberg: see sõda lõppeb läbirääkimiste laua taga
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles pärast kohtumist USA presidendi Joe Bideniga, et tema hinnangul lõppeb sõda Ukrainas läbirääkimistega.
"Sõjad on olemuselt ennustamatud ja seetõttu peame valmistuma pikaks sõjaks," lausus Stoltenberg, lisades, et ukrainlased maksavad kõrget hinda oma riigi kaitsmise eest, kuid ka Venemaa kaotused on suured.
Stoltenberg ütles CNN-ile, et ta usub, et see sõda "lõppeb läbirääkimiste laua taga".
Ukrainal pole plaanis vägesid Severodonetskist välja tuua
Luhanski oblastis asuvad Severodonetski linnas jätkuvad rängad lahingud, ütles neljapäeva õhtul Ukraina kindralstaabi operatsioonide osakonna asejuht Oleksii Hromov.
"Rääkides meie vägede väljatoomisest: praegu meie vägedel, mis kaitsevad Severodonetskit, pole sellist asja kavas. Üksused täidavad oma ülesandeid kõigi jõudude ja vahenditega, mis neil on," lausus ta.
Hromiov möönis, et Severodonetsk võib Vene vägede kätte langeda. "Kui Severodonetsk langeb, peame me kaitsma end Siverski Donetsi kallastel ja jätkame linnalahinguid," ütles ta.
Hromovi sõnul üritavad Vene väed Ukraina vägesid ümber piirata. "Praegu pole vägede juhatuse ega kindralstaabi plaanides vajadust meie üksuste Severodonetski piirkonnast väljatoomiseks," ütles ta.
Energoatom eitas, et Zaporižžja tuumajaam võidakse välja lülitada
Ukraina kaalub Venemaa poolt okupeeritud alal asuva Zaporižžja tuumajaama väljalülitamist, kui Kiiev kaotab jaamas toimuva üle kontrolli, vahendas Interfax Ukraina peaministri nõuniku sõnu.
Nõunik märkis, et nii kaua, kui tuumajaamas toimub planeeritud tegevus, ei panda jaama seisma. "Aga olukorras, kus jaam pole enam meie kontrolli all, kaalume me selle töö peatamist," märkis ta.
Ukraina riiklik tuumajaamade käitaja Energoatom eitas hiljem, et selline kava on olemas. Ettevõte teatas, et tuumajaama ei saa välja lülitada ei tehnilistel, julgeolekulistel, majanduslikel ega poliitilistel põhjustel.
Zaporižžja tuumajaam on Euroopa suurim.
Linnapea: põrandaalune vastupanuliikumine Melitopolis kasvab
Venemaa poolt okupeeritud Melitopoli linnas kasvab põraandalune vastupanuliikumine, ütles eksiilis viibiv linnapea Ivan Fedorov, kelle sõnul on liikumisel õnnestunud tappa hulk Vene sõdureid.
Fedorov, kes tugines luureandemetele, ütles, et Melitopoli "geriljaliikumine" on koostöös eriteenistustega tapnud üle 100 Vene sõduri. "Ma olen kindel, et tegelikult on see arv veel suurem," lisas ta.
Fedorovi sõnul on Vene väed linna okupeerimist alates kinni pidanud umbes 500 inimest ning nende olukorra kohta pole andmeid.
Linnapea sõnul on umbes pooled ehk üle 70 000 elaniku Melitopolist lahkunud.
Ukraina territoriaalkaitse mehed vaatamas Ukraina-Šotimaa jalgpallikohtumist, kus Ukraina jõudis MM-finaalturniirist võidu kaugusele Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Vitalii Hnidyi
Ukraina sadamates on lõksus 22 miljonit tonni vilja
Ukraina välisministeeriumi kõneisiku Oleg Nikolenko sõnul võib Ukraina lõunaosas asuvate sadamate blokaad viia üleilmse toidukriisini ja mõnes piirkonnas ka näljahädani. Praegu on sadamates lõksus 22 miljonit tonni vilja, mis ei jõua Aafrikasse ega Aasiasse. Nikolenko täiendas, et vilja maismaad mööda transportimine pole lahendus kuna nõnda ei suudeta eksportida sama palju vilja nagu mööda merd.
Venemaa samal ajal varastab Ukraina okupeeritud aladelt vilja ja müüb seda ebaseaduslikult kolmandatele riikidele.
Ukraina peab partneritega läbirääkimisi, et luua ÜRO egiidi all rahvusvaheline missioon mereteede avamiseks.
Üle 1,6 miljoni inimese on Ukrainast Venemaale põgenenud, teatas Vene riigimeedia.
Üle 1.6 miljoni inimest Ukrainast ja Donbassi separatistlikest piirkondadest on alates konflikti algusest suundunud Venemaale teatas Vene riiklik uudisteagentuur TASS.
Venemaa esitatud numbreid pole võimalik kontrollida, kuid need on Ukraina esitatud numbritega samas suurusjärgus. Ukraina süüdistab Venemaad inimeste sunniviisilises küüditamises.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 30 850 (võrdlus eelmise päevaga + 150);
- tankid 1363 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 3354 (+11);
- lennukid 210 (+0);
- kopterid 175 (+0);
- suurtükisüsteemid 661 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 207 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 95 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 521 (+2);
- tiibraketid 120 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2325 (+35);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 51 (+2).
Vene vägede suurimad kaotused olid Bahmutis.
Ukraina armee vasturünnakud Severodonetskis
Ukraina armee on teinud mitu vasturünnakut Severodonetski linna idaosas. Vene väed kontrollivad jätkuvalt linna enamikku, teatas Ukraina ametiisik.
Severodonetsk on üks viimaseid Ukraina vägede käes olevaid tugipunkte Luhanski oblastis. Luhanski sõjalise administratsiooni juht Serhi Haidai teatas, et Vene väed ei edenenud kolmapäeva öösel. Venemaa ise on teatanud kogu linna vallutamisest. Varasemalt on Haidai väitnud, et linnas on üle kümne tuhande Vene sõduri.
Ukrainlaste vasturünnakud on sundinud venelasi taanduma osadest linnatänavatest ning Ukraina kätte on langenud sõjavange. Kolmapäeval teatas Haidai, et venelased kontrollivad linnast 80%.
Üle 200 000 lapse on väevõimuga Ukrainast Venemaale viidud
President Volodõmõr Zelenski süüdistab Venemaad sihipärases ukrainlaste küüditamises. Enamasti viiakse ukrainlased vastu nende tahtmist Venemaa kõrvalistesse piirkondadesse, küüditatute hulgas on vähemalt üle 200 000 lapse. Zelenski sõnul on tegu järjekordse kohutava Vene sõjakuriteoga, mille eesmärk on panna küüditatuid unustama oma Ukraina rahvust ja võtta neilt võimalus Ukrainasse naasta.
Suurbritannia saadab Ukrainale raketisüsteeme M270
Suurbritannia antab raketisüsteemid suudavad tabada sihtmärke kuni 80 kilomeetri kaugusel. Sellega tugevneb märgatavalt Ukraina relvajõudude võimekus, teatas Ühendkuningriigi välisministeerium.
USA president Joe Biden kuulutas kolmapäeval tehtud avalduses ametlikult välja uue, 700 miljoni dollari suuruse relvatarne Vene vägede rünnakuid tõrjuvale Ukrainale, mis sisaldab ka mobiilsete keskmaa raketisüsteemide HIMARS saatmist.
Ühendkuningriigi otsus on tihedalt koordineeritud USA-ga, lisati Briti välisministeeriumi teates.
"Ühendkuningriik seisab Ukraina kõrval ning on võtnud juhtiva rolli selle kangelaslike vägede varustamisel hädavajalike relvadega, mida nad vajavad oma maa kaitsmisel," ütles Briti kaitseminister Ben Wallace.
"Nii nagu muutub Venemaa taktika, peab muutuma ka meie abi Ukrainale. Need ülivõimekad mitmikraketiheitjad lubavad meie Ukraina sõpradel paremini end kaitsta Venemaa brutaalse kaugmaasuurtükkide tule eest, mida Putini väed kasutavad linnade purustamiseks," lisas Wallace.
Briti valitsuse teatel antakse Ukraina vägedele väljaõpe raketiheitjate kasutamiseks, et nende efektiivsus oleks võimalikult suur.
Venemaa: USA raketitarne Ukrainale on otsene provokatsioon
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles kolmapäeval, et USA otsus saata Ukrainale mitmikraketiheitjaid HIMARS on "otsene provokatsioon" ja sellist abi nõudes on Ukraina ületanud "kõik sündsuse piirid".
Vene välisministri väitel võib Ukraina selliste soovide rahuldamine lääneriikide poolt tuua kaasa kolmandate riikide kaasatõmbamise Venemaa algatatud sõtta.
"Loomulikult tervemõistusliku lääne liidrid mõistavad neid riske. Aga mitte kõik," lisas Lavrov.
NATO ei usu Venemaa kättemaksu raketitarnete eest
NATO hinnangul ei ole pärast USA otsust saata Ukrainale mitmikraketiheitjate komplekse oodata Venemaa kättemaksuaktsioone, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg.
"Ma ei näe seda, kuna see, mida NATO liitlased ja NATO teeb, on Ukraina toetamine, et aidata tal viia ellu õigust enesekaitsele ning see on täpselt see, mis on kirjas ÜRO põhikirjas," ütles Washingtonis visiidil viibiv Stoltenberg.
Stoltenberg esines pressikonverentsil pärast kohtumist USA välisministri Antony Blinkeniga. Neljapäeval kohtub NATO peasekretär president Joe Bideniga.
Poola müüb Ukrainale veel 60 liikursuurtükki
Poola müüb lisaks eelmisel nädalal juba Ukrainale tarnitud 18 liikursuurtükile veel umbes 60 sellist relva.
Teisipäeval allkirjastatud lepinguga müüd Poola Ukrainale umbes kolme miljardi zloti (654 miljoni euro) eest kolme suurtükikompanii varustamiseks vajaliku koguse haubitsaid, teatas Poola raadio kolmapäeval.
Selle andmeil suudavad Ukrainale lähikuudel tarnitavad 155-millimeetrise kaliibriga ning 48 tonni kaaluvad liikurhaubitsad Krab tulistada kuni kuus lasku minutis ja tabada sihtmärke kuni 40 kilomeetri kaugusel.
Kuna Poolal võib tekkida raskusi nendele laskemoona valmistamisega, loodetakse mürske saada USA-lt.
Vene vägede rünnakus purustatud Mariupoli elamukvartal. Autor/allikas: SCANPIX / AFP
Ukraina kinnitusel lüüakse Vene vägede rünnakuid tagasi
Vene relvajõud on küll hõivanud Luhanski oblasti Severodonetski linna idapoolse osa, kuid nende mujal riigi piirkondades tehtud pealetungid ei ole edu toonud, teatas Ukraina kolmapäeva õhtul.
Ukraina relvajõudude peastaabi kinnitusel on Severodonetski lääneosa endiselt Ukraina vägede käes. Sotsiaalmeedias levitatud videotes on näha Vene vägesid linna põhjaosas.
Kolmapäeva lõuna ajal ütles Luhanski oblasti sõjaväeline juht Serhi Haidai, et Ukraina üksused on Severodonetskis mõnelt positsioonilt taganenud paremini kaitstavatele, kuid on jäänud linna.
Vene väed tulistasid suurtükkidest Slovjanski linnast põhjas asuvaid Ridne ja Svjatohirski asulaid ning püüdsid ka neid vallutada, kuid löödi tagasi, teatas Ukraina.
USA tunnistas küberrünnakute korraldamist Ukraina toetuseks
USA küberväejuhatuse komandör, kindral Paul Nakasone tunnistas kolmapäeval, et Ameerika Ühendriikide relvajõudude küberüksused on korraldanud mitmeid aktsioone Venemaa agressiooni tõrjuva Ukraina toetuseks.
"Me oleme teinud hulga operatsioone kogu spektri ulatuses: kaitsvaid, ründavaid ja infooperatsioone," ütles Nakasone telekanalile Sky News antud usutluses.
Neljatärnikindral Nakasone, kes juhib ka elektroonilise luurega tegelevat USA riiklikku julgeolekuagentuuri (NSA), ei täpsustanud operatsioonide sisu, kuid kinnitas, et need on tehtud täieliku tsiviilkontrolli all ning kooskõlas kaitseministeeriumi poliitikaga.
"Minu töö on pakkuda kaitseministrile ja presidendile välja võimalusi ja nii me tegutsemegi," ütles Nakasone, kes viibis intervjuu ajal Tallinnas.
Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre ütles kolmapäeval Nakasone sõnu kommenteerides, et ükski küberrünnak Venemaale ei ole vastuolus USA poliitikaga hoiduda otsesest sõjalisest vastasseisust Moskvaga selle alustatud sõja tõttu Ukrainas.
Pele kutsus Putinit sõda lõpetama
Brasiilia jalgpallilegend Pele tegi kolmapäeval avaliku pöördumise, milles kutsus Venemaa presidenti Vladimir Putinit lõpetama agressioon Ukrainas.
"Ma tahan kasutada tänase mängu pakutavat võimalust, et teha üleskutse: lõpetage see invasioon. Pole ühtegi argumenti selle vägivalla õigustuseks," ütles Pele enne Ukraina ja Šotimaa koondiste mängu sotsiaalmeedias tehtud postituses. "See konflikt on kuri, õigustamatu ega too midagi muud kui valu, hirmu, terrorit ja ahastust," lisas Pele.
Maailma kõigi aegade kuulsaim jalgpallur ning Putin kohtusid viimati 2017. aastal Moskvas konföderatsiooni karikavõistlustel, mis peeti enne Venemaal toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlusi. Putin nimetas Pelet (81), kes on kolmekordne maailmameister (1958, 1962, 1970) ja valitud 20. sajandi parimaks jalgpalluriks, oma lemmikmängijaks.
"Kui me viimati kohtusime ja üksteisele naeratasime ning pikalt kätt surusime, ei arvanud ma, et võime kunagi olla nii eri meelt nagu praegu," kirjutas Pele, kes 1990ndatel oli ka Brasiilia spordiminister.
Ukraina võitis kolmapäeval peetud mängus Šotimaad 3:1, millega säilitas lootuse jõuda talvel Kataris peetavale MM-ile.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas meeskonda "kahe tunni õnne eest, millega me pole enam harjunud". | Sõja 99. päev. Zelenski: Venemaa kontrollib Ukrainast viiendikku | https://www.err.ee/1608616801/soja-99-paev-zelenski-venemaa-kontrollib-ukrainast-viiendikku | Ühendkuningriik teatas pärast USA sellekohast otsust samuti kolmapäeva õhtul mitmikraketiheitjate tarnimisest Ukrainale. Ukraina teatel jätkuvad lahingud Severodonetskis, kuid mujal riigis on Vene vägede pealetung tagasi löödud. |
"Viimase 30 minutiga pole väga rahul, aga esimene poolaeg, 2:0, oli hea," rääkis koondise peatreener Thomas Häberli mängujärgsel pressikonverentsil. "Teise poolaja esimest kümmet minutit alustasime okeilt, edasine polnud piisavalt hea. Peame tõestama, et suudame sellised mängud paremini lõpetada."
Vaheajaks kaheväravalise edu saavutanud Eesti lasi teisel poolajal mängutempo alla ja peale ühe olukorra San Marino väravat eriti ei ohustanud. Mängu viimasel kolmandikul paistsid pigem silma just külalised. "Kui sa ei löö kolmandat väravat, tahab vastane mängu tagasi tulla. 2:0 on ohtlik seis, nad üritasid rohkem, võtsid rohkem riske. See on normaalne, aga me oleks pidanud üritama leida kolmandat väravat, seis 3:0 oleks mängu ära lõpetanud," tõdes Häberli.
Häberli tegi mängu jooksul kokku viis vahetust ja ütles, et tahtis seda teha, sest koondist ootab kahe nädala jooksul neli mängu. "Sisse tulnud mängijad näitasid end treeningul heast küljest ja väärisid mängimist," sõnas ta.
Järgmisena kohtub Eesti pühapäeval Argentinaga, seejärel minnakse uue nädala neljapäeval Rahvuste liigas vastamisi Maltaga. "On eriline, et vastaste klassivahe on nii erinev. Peame olema keskendunud mänguks Malta vastu, sest see on tähtsam kohtumine, mäng Argentinaga on sõprusmäng. Peame leidma tasakaalu," ütles Häberli. | Häberli: oleksime pidanud kolmandat väravat jahtima | https://sport.err.ee/1608618007/haberli-oleksime-pidanud-kolmandat-varavat-jahtima | Eesti meeste jalgpallikoondis alustas uut Rahvuste liiga hooaega neljapäeval Tallinnas 2:0 võiduga maailma edetabeli viimase meeskonna San Marino üle. |
Mõlemad väravad sündisid esimesel poolajal, kui 24. minutil lõi oma esimese värava Eesti koondise särgis Robert Kirss ning kaheksa minutit hiljem suurendas võõrustajate edu Joonas Tamm.
"Mattias tõi peaga keskele tagasi, see oli see koht, kus ma pidin olema. Kukkus ilusti ette, taha nurka oli keeruline lüüa, proovisin ette ja läks sisse," iseloomustas Kirss väravani viinud olukorda mängujärgsel pressikonverentsil.
"Kõige tähtsam, et taga on null, ees lõime ka väravad ära, aga me esitusega rahul ei ole. Teisel poolajal oleks pidanud paremini mängurütmi kontrollima, mitte neile nii palju initsiatiivi ära andma," tõdes ründaja.
"Peame suutma 90 minutit oma mängujoonisest ja -plaanist kinni hoida. Raskeid hetki tuleb iga mäng, aga ei tohi neid lasta nii pikaks ja peame suutma mõõnadest paremini välja tulla. Ei oska öelda, miks nii läks: võib-olla saime üle pika aja jälle kokku, sellist rütmi ei olnud kõige lihtsam leida. Päeva lõpuks on ikkagi kõige olulisem kolm punkti," sõnas Kirss.
Eesti peab Rahvuste liigas teise kohtumise järgmisel neljapäeval, kui võõrsil mängitakse Maltaga. Pühapäeval mängitakse Pamplonas Argentina koondisega. | Debüütvärava löönud Kirss: esitusega me rahul ei ole | https://sport.err.ee/1608617995/debuutvarava-loonud-kirss-esitusega-me-rahul-ei-ole | Eesti meeste jalgpallikoondis alustas uut Rahvuste liiga hooaega neljapäeval Tallinnas 2:0 võiduga maailma edetabeli viimase meeskonna San Marino üle. |
Pent sai rebimises algraskuseks olnud 145 kilost jagu kolmandal katsel. Tõukamises alistusid 166 ja 175 kg, kuid 180 kilo jaoks enam jaksu ei jagunud, vahendab Delfi.
Seega oli Pendi lõppresultaat 320 kg, mis ei andnud 17 osaleja seas enamat 14. kohast.
Esikoha võitis itaallane Antonino Pizzolato 392 kiloga (175 + 217). Teise koha sai Bulgaaria tõstja Karlos May Nasar 382 ja kolmanda koha grusiin Revaz Davitadze 372 kiloga. | Leho Pent sai EM-il 14. koha | https://sport.err.ee/1608617989/leho-pent-sai-em-il-14-koha | Tõstmise Euroopa paremik on sel nädalal kogunenud Albaaniasse Tiranasse, et jagada välja EM-medalid. Meeste kuni 89 kg kaalukategoorias sai Leho Pent 14. koha. |
Turniiril teisena asetatud Shibahara ja Koolhof alistasid finaalis 7:6 (5), 6:2 norralanna Ulrikke Eikeri ja belglase Joren Vliegeni.
Paarismängu maailma edetabelis kaheksandal kohal paiknevale Shibaharale on see karjääri esimene slämmiturniiri võit. Viimati võidutses Jaapani tennisist suure slämmi turniiril segapaarismängus 25 aastat tagasi.
Meeste paarismängu edetabelis 11. real asuvale Koolhofile on see samuti esimene slämmivõit.
Norra tennisele aga oli see ajalooline päev, kuna 29-aastasest Eikerist sai profitenniseajastul esimene norralane, kes slämmiturniiril finaali jõudnud. Paarismängu maailma edetabelis on Eikeri alles 43. kohal ja Vliegen meeste tabelis 50. kohal.
Üksikmängus pole Eikeri kunagi suure slämmi turniiridel põhitabelisse pääsenud, paarismängus oli seni tema parim tulemus kolmas ring. Vliegen on natuke edukam olnud, tema on meeste paarismängus varem kahel slämmil jõudnud veerandfinaali ning segapaarismängus korra – kaks aastat tagasi Austraalia lahtistel. Seekordsetel Prantsusmaa lahtistel mängisid Eikeri ja Vliegen esimest korda koos. | Ajaloolises finaalis jäi peale Jaapani-Hollandi duo | https://sport.err.ee/1608617965/ajaloolises-finaalis-jai-peale-jaapani-hollandi-duo | Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel selgusid esimesed võitjad segapaarismängus, kus triumfeerisid jaapanlanna Ena Shibahara ja hollandlane Wesley Koolhof. |
Djurgarden läks juba 18. minutiks 3:0 juhtima ja vormistas lõppseisu kohtumise üleajal. Kork naiskonna koosseisu ei kuulunud, senise 12 vooru jooksul on ta kaitsnud Kalmari väravat kolmes mängus, vahendab Soccernet.ee.
Kalmar paikneb liigatabelis 14 võistkonna konkurentsis 11. kohal. Seekordne vastane Djurgarden tõusis seitsmendaks. | Korgi koduklubi sai teise neljaväravalise kaotuse järjest | https://sport.err.ee/1608617941/korgi-koduklubi-sai-teise-neljavaravalise-kaotuse-jarjest | Karina Korgi koduklubi Kalmar sai Rootsi naiste kõrgliigas teise neljaväravalise kaotuse järjest, jäädes alla Djurgardenile 0:4. |
Gauff võitis ligi poolteist tundi kestnud kohtumise kindlalt 6:3, 6:1. "Olen praegu natuke šokis, ei osanud mängu lõpus reageeridagi," tunnistas Gauff, kes teel finaali pole kaotanud ühtegi setti. "Mul pole sõnu, kirjeldamaks, mida ma tunnen."
Märtsis 18. sünnipäeva tähistanud Gauffi senine parim tulemus slämmiturniiridel oli veerandfinaal, nii kaugele jõudis ta esimest korda mullustel Prantsusmaa lahtistel. Tänavu lõpetas Gauff Pariisis Kaia Kanepi teekonna, alistades eestlanna kolmandas ringis 6:3, 6:4.
Gauff on viimase 18 aasta noorim slämmifinalist naiste seas.
Enda noore karjääri jooksul on Gauff jõudnud kahel korral WTA turniiri finaali ja saanud mõlemal korral ka võidu. Endine juunioride maailma esireket Gauff võitis 2018. aastal Prantsusmaa lahtiste noorteturniiri.
Laupäevases finaalis läheb Gauff vastamisi maailma esireketi Iga Swiatekiga, kes on võitnud 34 kohtumist järjest. Omavahelistes mängudes juhib 2:0 21-aastane poolatar. Viimati olid nad vastamisi tänavu Miamis, kus Swiatek jäi peale 6:3, 6:1. Liival mängisid nad eelmisel aastal Roomas, siis võitis Swiatek 7:6 (3), 6:3.
Paarismängus on Gauff korra juba slämmiturniiri finaalis mänginud, mullustel USA lahtistel pidi ta koos kaasmaalanna Caty McNallyga tunnistama tasavägises mängus Samantha Stosuri ja Zhang Shuai paremust. Prantsusmaa lahtistel mängib Gauff paari koos teise ameeriklanna Jessica Pegulaga ning reedel ootab neid ees poolfinaal ameeriklannade Madison Keysi ja Taylor Townsendi vastu. | Kanepi turniiri lõpetanud USA teismeline jõudis Prantsusmaal finaali | https://sport.err.ee/1608617914/kanepi-turniiri-lopetanud-usa-teismeline-joudis-prantsusmaal-finaali | 18-aastane ameeriklanna Coco Gauff (WTA 18.) jõudis esimest korda suure slämmi tenniseturniiril, alistades Prantsusmaa lahtiste poolfinaalis itaallanna Martina Trevisani (WTA 59.). |
"Aktuaalne kaamera. Nädal" (179 000 televaatajaga) ja "Aktuaalne kaamera" (168 000 televaatajaga) on möödunud nädala teleedetabeli vaadatuimad saated.
Teleedetabelist leiab veel seitse ETV saadet: "Pealtnägija", "Sport", "Sport. Sport", "Ivo Linna ja Supernova: "Taevatähtedest tee"", "Välisilm", "Ukraina stuudio" ja "Esimene stuudio".
Tabelisse jõudis ka üks Kanal 2 saade "Kuldvillak". | Eelmise nädala vaadatuim saade on "Aktuaalne kaamera" | https://menu.err.ee/1608617866/eelmise-nadala-vaadatuim-saade-on-aktuaalne-kaamera | Eelmise nädala vaadatuimaks saateks osutus "Aktuaalne kaamera". |
Plaanitav Vene naftaembargo Euroopa Liidu poolt ja ülejäänud Venemaal kehtestatud sanktsioonid on nafta hinna maailmaturul tõstnud rekordkõrgele, mis on kasvatanud survet OPEC-i riikidele nafta tootmist suurendada.
Analüütikute ootus oli enne OPEC+ riikide kohtumist, et naftat lastakse juulis maailmaturule 432 000 barrelit päevas rohkem, kuid Reuters teatas, et kokku lepiti, et tootmist tõstetakse 648 000 barrelit päevas ja seda lisaks juulile ka augustis.
Euroopa Liidu ostetavast naftast tuli seni pea veerand Venemaalt. Sanktsioonide tulemusel on Venemaa naftatootmine kukkunud miljoni barreli võrra päevas. | OPEC+ otsustas nafta tootmist üle ootuste palju suurendada | https://www.err.ee/1608617878/opec-otsustas-nafta-tootmist-ule-ootuste-palju-suurendada | Naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC+ otsustas neljapäeval, et suurendab juulis ja augustis nafta tootmist 648 000 barreli võrra päevas, mis on rohkem, kui analüütikud kohtumiselt ootasid. |
Neymar realiseeris penalti 42. minutil ning seejärel ka 57. minuti. Lisaks Neymarile tegid brasiillastest skoori veel ka Richarlison, Philippe Coutinho ja Gabriel Jesus. Lõuna-Korea ainsa värava lõi 31. minutil Hwang Ui-Jo.
118 koondisemänguga on Neymar nüüd Brasiilia eest löönud 73 väravat. Brasiilia kõigi aegade edetabeli tipus troonib praegu Pele, kelle arvele jäi 92 mänguga 77 väravat. | Brasiilia võidule aidanud Neymar läheneb Pele rekordile | https://sport.err.ee/1608617851/brasiilia-voidule-aidanud-neymar-laheneb-pele-rekordile | Brasiilia jalgpallikoondis alistas sõpruskohtumises kindlalt 5:1 Lõuna-Korea. Kaks väravat löönud Neymar jääb nüüd Brasiilia kõigi aegade edukamale väravakütile Pelele alla vaid nelja väravaga. |
Kate Bushi "Running Up That Hill" kõlas "Stranger Thingsis" tegelaskuju Maxi stseenide ajal, keda mängib Sadie Sink.
Lisaks iTunesi esikohale jõudis lugu ka Spotifys esiviisikusse. Loo muusikaedetabelite tippu jõudmine on omapärane nähtus, sest "Running Up That Hill" avaldati juba 37 aastat tagasi.
Bushi hittsingel pärineb tema viiendalt stuudioalbumilt "Hounds of Love". Kui lugu esmalt avaldati, jõudis see Suurbritannia muusikaedetabelis kolmandale kohale ja "Billboardi Hot 100" edetabelis 30. kohale.
"Stranger Thingsi" neljas hooaeg osutus avanädalal kõige vaadatumaks saateks Netflixi ajaloos. Seda vaadati esimesel nädalal kokku 287 miljonit tundi.
Kuula Kate Bushi lugu "Running Up That Hill" siit: | Kate Bushi lugu "Running Up That Hill" tõusis iTunesis esikohale | https://menu.err.ee/1608617833/kate-bushi-lugu-running-up-that-hill-tousis-itunesis-esikohale | Sarja "Stranger Things" neljas hooaeg tegi Netflixi vaatajanumbrites rekordi ning sellega seoses tõusis sarjas kõlanud Kate Bushi lugu "Running Up That Hill" iTunesis esikohale. |
Kallas, kes juhib erakonda Eesti 200, on ise käsipalli mänginud lapse- ja nooruspõlves ning olnud spordialaga seotud pikka aega. Ta mängis Jõhvi spordikoolis noorte vanuseklassides treener Jüri Blinovi käe all ning on Tartu Ülikooli käsipallinaiskonnaga tulnud Eesti meistriks.
Kallase sõnul on käsipall talle südamelähedane ning tal on hea meel uus väljakutse vastu võtta.
"Ettepanek kandideerida Eesti Käsipalliliidu presidendiks tuli ootamatult, kuid võimalust kaaludes ja alaliidu liikmetega suheldes leidsin endas soovi täna ala arengusse panustada. Tahan liidu presidendina suunata kõigepealt oma energia andekate noorte ning nende treenerite võimaluste suurendamisele," selgitas Kallas.
"Käsipalli harrastajate hulk Eestis kasvab, kuid potentsiaali on sellel alal veelgi. Euroopas, eriti Põhjamaades meie lähedal, on käsipall väga populaarne spordiala ja ka Eesti lastele ning noortele on see arenguks väga sobilik ala. Meil on suutlikkust lisaks meeste tippkäsipallile arendada naiste ja noorte käsipalli ning selle eesmärgi nimel peab alaliit koos klubidega koos nüüd rühkima," ütles Kallas.
Kallas võtab teatepulga üle Oliver Kruudalt, kes juhtis alaliitu 1998. aastast. Lisaks kinnitati üldkoosolekul ka uus käsipalliliidu juhatus, kuhu kuuluvad Martin Otsa, Martin Pihlamägi, Tarmo Ulla, Sven Karuse.
"Kõik need inimesed on andnud lubaduse teha käsipalli arengu nimel palju tööd. Tahame üheskoos käsipallielu edasi viia," kommenteeris president.
"Kristina Kallase seotus käsipalliga on olnud pikaajaline ja positiivne. Kristina on harrastanud noorpõlves käsipalli järjekindlalt, hingestatult ja südamega. Ta on hea meeskonnamängija, tegus, konstruktiivne ja sisukas, kellega koostöös saab käsipalli arengule Eestis anda uue hoo. Usume, et oma uute ideede ja värske pilguga, suudab Kristina anda meie ala arengusse suure panuse ja liikumapaneva tõuke," ütles Eesti Käsipalliliidu juhatuse liige Vahur Vetevool.
President ja alaliidu juhatus valiti Eesti Käsipalliliidu üldkoosolekul neljaks aastaks. | Käsipalliliidu presidendiks valiti Kristina Kallas | https://sport.err.ee/1608617827/kasipalliliidu-presidendiks-valiti-kristina-kallas | Eesti Käsipalliliidu üldkoosolekul valisid liikmed alaliidu uueks presidendiks Kristina Kallase. |
Swiatek võitis napilt üle tunni kestnud kohtumise kindlalt 6:2, 6:1. "See on päris eriline hetk, olen päris emotsionaalne ja olen väga õnnelik," õhkas Swiatek.
Kaks päeva tagasi 21-aastaseks saanud poolatar jõudis teist korda Prantsusmaa lahtiste finaali, esimest korda sai ta sellega hakkama kaks aastat tagasi, kui ta ka turniiri võitis.
34-mängulise võiduseeria jooksul on Swiatek enda viimasest 56 mängitud setist võitnud koguni 52. Selle sajandi võiduseeriate arvestuses jagab ta nüüd teist kohta Serena Williamsiga, esikohal on Venus Williams 35 järjestikuse võiduga. Üldse on sel sajandil kolm tennisisti võitnud rohkem mänge järjest kui Swiatek – lisaks Venus Williamsile veel Novak Djokovic, kes võitis 2011. aastal 43 mängu järjest ja Roger Federer, kellel oli 2006. aastal 42-mänguline võiduseeria.
Võiduseeria käigus on Swiatek võitnud viis turniiri järjest: Kataris, Indian Wellsis, Miamis, Stuttgardis ja Roomas.
Karjääri jooksul on Swiatek mänginud üheksas finaalis ja võitnud neid kaheksa. Seni ainsa kaotuse sai ta enda esimeses finaalis 2019. aastal.
Laupäevases finaalis läheb Swiatek vastamisi 18-aastase ameeriklanna Coco Gauffiga (WTA 18.). Omavahelistes mängudes juhib 2:0 21-aastane poolatar. Viimati olid nad vastamisi tänavu Miamis, kus Swiatek jäi peale 6:3, 6:1. Liival mängisid nad eelmisel aastal Roomas, siis võitis Swiatek 7:6 (3), 6:3. | Võiduseeriat pikendanud võimas Swiatek jõudis teist korda Pariisis finaali | https://sport.err.ee/1608617809/voiduseeriat-pikendanud-voimas-swiatek-joudis-teist-korda-pariisis-finaali | Naiste tennise maailma esireket Iga Swiatek pikendas enda võiduseeria 34-mänguliseks, alistades Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste poolfinaalis venelanna Darja Kasatkina (WTA 20.). |
Keegi ei tea, kas koalitsioon on lõppenud või ei ole. Räägitakse erinevatest variantidest ja uutest koalitsioonidest. Kuidas teie praegust poliitilist olukorda iseloomustaksite?
Ma ütleks, et hullumeelne. Kui valitsuse juhtiv erakond keeldub toetamast Eesti lapsi ja ilusa alghariduse seaduseelnõu varjus püüab tegelikult Eesti lasteaiad muuta pooleldi venekeelseteks. Ja kui me vaatame kõike seda turbulentsi, mis selle ümber on tekkinud, siis sõna otseses mõttes asi on hullumeelne.
Kõiges on süüdi Reformierakond?
Väga suuresti, jah. Nad on ju läbi aegade olnud just sellised arrogantsed ja ilmeksimatud enda arust ja kõik teised erakonnad on alaväärsed, kaasa arvatud nende koalitsioonipartnerid, kellele nad on ju läbi aegade alati noa selga löönud. Eks me nüüd näe, kuidas tänane koalitsioon lõpetab, kes kellele noa selga lööb. Aga Kaja Kallas ju ütles kolmapäevases infotunnis selgelt välja, et seda koalitsiooni enam ei ole.
Kas EKRE on valmis uude koalitsiooni minema või eelistaks olla valimisteni opositsioonis?
Kui me vaatame neid probleeme, kus me oleme - Eestis on inflatsioon kolm korda suurem kui Euroopas ja sügisel lähevad ju need probleemid veelgi suuremaks, meie inimeste toimetulek langeb drastiliselt veelgi, siis väga raske oleks sinna minna. Aga samas, kui mõelda, et seesama koalitsioon jätkub ja mitte midagi ei tehta selleks, et energiahindu alla tuua, et inflatsiooni pidurdada, meie inimeste heaolu tagada, siis mis meil üle jääb. Meis on nii palju riigimehelikkust, et meie eesmärk on ikkagi aidata justnimelt riiki ja rahvast ja ükskõik kui raske see on, me oleme selleks ülesandeks valmis.
Kas Keskerakonda on kergem ümber veenda kui Reformierakonda, kui variandina võtta, et mõlemaga võib koalitsiooni minna?
Põhimõtteliselt võib mõlemaga koalitsiooni minna sellisel juhul, kui me saame kokku leppida nendes olulistes asjades, mida me ära teeme. Et me tõepoolest ei jääks sinna valitsusse lihtsalt niisama tiksuma ja ootama järgmisi valimisi ja seda, kuidas olukord veelgi hullemaks läheb. Oluline on just see, et me saaksime võimaluse midagi ära teha, midagi positiivset Eesti jaoks.
Politoloogi pilguga vaadates, kas näiteks Reformierakonna, Isamaa, sotside koalitsioon oleks praegusest kuidagi teistmoodi?
Kindlasti oleks teistmoodi, ta oleks oluliselt liberaalsem ja Isamaa kaotaks oma näo täielikult seal ja vaevalt ta saaks eriti palju kaasa rääkida. Ilmselt tema roll oleks olla selles äärmusliberaalses valitsuses rahvakeeli lihtsalt puudel.
Keskerakonna, EKRE, Isamaa koalitsioonis oleks Isamaal oma nägu lihtsam säilitada?
Jaa, loomulikult, meil kõigil oleks palju lihtsam. Kui te mäletate, siis eelmise EKRE, Keskerakonna ja Isamaa koalitsiooni moodustamise ajal me tegime ühe uuringu, kus me vaatasime kõikide nende erakondade programmilised eesmärgid, lubadused läbi ja meil oli kõige suurem ühisosa just nimelt sellel koalitsioonil. Nii et kahtlemata, kui tuleks tagasi eelmine koalitsioon, siis oleks see kõige töövõimelisem.
Ka Isamaa ütleb, et nemad ei tea midagi, nemad on passiivsed, nemad ennast ei liiguta, nemad vaatavad kõrvalt. Kas EKRE teeb midagi, et endine koalitsioon tagasi tuleks?
Eks see sõltub ikkagi eeskätt just nimelt praegustest koalitsioonierakondadest. Mulle tundub, et Reformierakond tegutseb praegu väga aktiivselt, sotsid nad on juba ära rääkinud. Seda näitab ju ka see sotside pööre lastetoetuste asjus. Aga praegu veel muid koalitsiooniläbirääkimisi ei käi. Loomulikult, kontaktid on kõikide osapooltega igapäevased ja lõppkokkuvõttes ma usun, et väga palju sõltub justnimelt Isamaast.
Kolmapäeval sotsid toetasid pigem teid alushariduse seaduse juures.
Noh, kas nad nüüd toetasid, nad jätsid hääletamata, lihtsalt.
See ongi toetus.
Nojah, seda võib ka toetusena võtta. Aga nad on ju teatanud, et nad peretoetuste eelnõule oma toetust ei anna, kuigi nad on ise ka üks algatajaid.
Kuidas te nüüd näete eelolevat suve? Neid 2000 muudatusettepanekut vist ära elimineerida ei õnnestu, nii nagu mõnedel puhkudel on see läinud?
Jah, vaadake, lisaeelarve puhul, nad andsid meile 1,8 sekundit ühe ettepaneku tutvustamiseks, et me ei saaks öelda, et meil ei ole võimalust olnud. No see on täiesti absurdne. Eks võib ju sama mõõduga neile ka tagasi teha. Aga kui need ettepanekud tulevad suurde saali ja ükshaaval hakatakse neid hääletama, iga ettepaneku ees saab kümme minutit vaheaega võtta, siis tõepoolest suvi lähebki selle nahka. Aga kui vaadata neid ettepanekuid, siis need on sõna otseses mõttes totrad. Seal ei ole absoluutselt mingit sisu. Aga need saab kõiki ühendada. Komisjon valib sealt ühe kuupäeva välja, hääletatakse, see võetakse vastu ja ülejäänud on siis konkureerivad ettepanekud, mis langevad selle läbi välja. Nii et tegelikult sellest mitmest tuhandest, ma ei tea, kui palju siis lõpuks alles jääb ja nende hääletamisega me saame hakkama. | Põlluaas ei välistanud ka koalitsiooni Reformierakonnaga | https://www.err.ee/1608617176/polluaas-ei-valistanud-ka-koalitsiooni-reformierakonnaga | EKRE aseesimees Henn Põlluaas ütles intervjuus ERR-ile, et soovib eelmise - EKRE Keskerakonna ja Isamaa - valitsuskoalitsiooni taastamist, sest see oli kõige töövõimelisem. Samas ei välistanud ta ka koalitsiooni Reformierakonnaga. |
Ruud võitis veidi üle kolme tunni kestnud matši 6:1, 4:6, 7:6 (2), 6:3 ja jõudis esimese norralasena slämmiturniiril nelja parema sekka. Pärast matšpalli võrgu ääres kohtudes sirutas Ruud käe, aga Rune ei vaadanud tema poolegi, lõi kiirelt plaksu ja tormas enda pingi poole. Ruud raputas noore kolleegi käitumise peale pead.
"Ma ei tahtnud teda mängu järel emmata, tegin talle plaksu, sest tahtsin lihtsalt temast eemale saada," põhjendas Rune. "Ta oli kogu mängu aja nii ebasportlik ja muudkui rääkis minuga."
Rune viitas sellele, et Ruud tegi talle kohtumise ajal märkuse, heites taanlasele ette, et ta nõuab pukikohtunikult pidevalt pallimärkide kontrollimist. "Küsisin temalt, kas ta peab laskma igat märki kontrollida, selle peale käskis ta mul vait olla," imestas Ruud pressikonverentsil. "Küsisin, kas ta ei leia, et see pole kõige ilusam asi, mida enda vastasele öelda, selle peale ütles ta uuesti, et oleksin vait. See oli kõik, mis juhtus. Rohkem ma temaga ei rääkinud. Kui ta tahab niimoodi rääkida ja käituda, siis lasku käia."
Ka matši viimaseks jäänud pallivahetuse lõpus pidi pukikohtunik käima märki kontrollimas:
"See oli päris külm käitumine," nentis Eurospordi ekspert, endine maailma neljas reket Tim Henman matši lõppu kommenteerides. "Ma ei tea, milline on nende ajalugu, aga Casperi reaktsiooni põhjal tundub, et ta oli [selles] veidi pettunud. Ilmselt kui Rune sellele paari päeva pärast tagasi mõtleb, saab ta aru, et see polnud kõige ilusam käitumine."
(@eurosport) pic.twitter.com/BQwjvQb5Rp
— doublefault28 (@doublefault28) June 1, 2022
Teine Eurospordi ekspert, kahekordne Prantsusmaa lahtiste finalist ja kunagine maailma teine number Alex Corretja arvas, et Rune peaks hakkama küpsemalt käituma. "Ta oleks pidanud minema ja ütlema, et sa mängisid hästi, palju õnne, annan endast järgmisel korral parima ja loodan sind siis võita," õpetas Corretja. "Aga ta on alles noor ja see on lihtsalt minu arvamus. Mõistagi on ta pettunud, aga ta peab sellest õppima."
Rune rääkis pärast mängu kodumaa meediale, et Ruud käitus temaga väga ebasportlikult. Nimelt olevat ta koridoris norralase ja tema tiimiga kokku sattunud ja Ruud olevat talle näkku karjunud. "Tiim oli väga tore ja viisakas, aga ta tuli otse minu juurde ja karjus "Jaaaa!" mulle näkku," väitis Rune ajalehele Ekstra Bladet. "Mõtlesin, et mida kuradit ta teeb, niimoodi ei käituta. Väljakul võid nii palju rõõmustada kui tahad, teen seda ise ka, kui võidan. Aga see oli väga maitsetu tegu. Tal peaks rohkem austust olema."
Ruudi isa, endine tennisist Christian Ruud ütles aga, et midagi sellist ei juhtunud. "Holger lihtsalt valetab," sõnas Christan Ruud. "Polegi rohkem midagi rääkida, see on puhas vale. Me keskendume nüüd järgmisele mängule."
Seepeale sekkus Rune ema Aneke, kes ütles ajalehele BT: "Isa ei olnud seal, kui see juhtus. Oli ainult üldfüüsilise treener. See juhtus, kui Holger ootas dopingukontrolli. Isa ei saa midagi selle kohta öelda. Üks asi on karjuda mu pojale näkku, teine asi on aga see, kui ta isa ütleb ajakirjanduses, et mu poeg valetab."
Sarnaselt Corretjale leidis ka Ruud pärast mängu, et Runel on vaja suureks kasvada. "Ma ei tunne Holgerit isiklikult, aga olen telekast näinud, et temaga võib kohati päris paljud draamat kaasneda," ütles Ruud Norra meediale. "Ta on noor ja seda võib sellega põhjendada, aga samas kui tuled mängima suurtele võistlustele, oleks aeg suureks kasvada."
"On teisigi mängijaid, kes aeg-ajalt vihastavad ja ka reketeid puruks peksavad, aga minu meelest tuleb vastasesse austusega suhtuda ja mul puudub austus selle suhtes, kuidas Holger käitus," lisas Ruud.
"Mul on sellest raske aru saada, sest olen kogu aeg rääkinud, et austan teda tohutult ja ta on suurepärane liivamängija. Ma ei mõista, miks ta niimoodi räägib," vastas sellele jutule Rune. "Kas ta tahaks, et põlvitaksin tema ees ja sooviksin õnne? 99 protsenti mängijast tuuril austavad mind ja siis on tema. Eks ma siis pean sellega elama."
Poolfinaalis läheb Ruud vastamisi 33-aastase horvaadi Marin Ciliciga (ATP 23.).
Rune: ma ei käskinud emal tribüünilt lahkuda
Iga eksimuse järel pettumust välja näidanud ja pidevalt enda boksi suunas karjunud Holger Rune pälvis tähelepanu ka sellega, et kolmandas setis karjus ta taani keeles korduvalt "Lahku!", mispeale lahkus tema ema Aneke tribüünilt. Rune sõnul ei olnud see sõnum aga emale mõeldud.
"Ma ei käskinud enda emal lahkuda. Ütlesin seda teisele inimesele. Nii et see on vale jutt," selgitas noormees. "Armastan enda ema ega saada teda minema. Kui olen pettunud või endast väljas, tuleb mulle kasuks, kui ema või treener lahkub tribüünilt, et mul poleks kaht inimest, kelle poole vaadata. Ema läks ka mängus Stefanos Tsitsipasega vahepeal tribüünilt ära, et olukorda minu jaoks kergemaks teha. Tema kontrollib seda, millal ta ära käib, mitte mina."
Ka ema ütles Taani meediale, et tal ongi kombeks ära käia. "Kui Holger hakkab liiga palju boksile tähelepanu pöörama, on vahel lihtsam, kui seal on ainult üks kindel inimene, kellele ta saab keskenduda – treener. Seetõttu otsustasin ka seekord ära minna, et talle natuke rahu anda."
"Ta oli ilmselgelt väsinud, kell oli juba palju ja ma arvasin, et see võib teda aidata," lisas Aneke Rune.
"Märkasin, et Rune ema käis mitmel korral tribüünilt ära ja tuli siis tagasi, kord istus ta treenerist paremal ja siis jälle vasakul, läks ära ja tuli jälle tagasi," imestas Alex Corretja Eurospordi eetris. "Holger peab õppima enda emotsioone paremini kontrollima. Ta rääkis liiga palju boksiga, aga ta peab õppima, kuidas tasakaalukam olla." | Ruudi ja Rune matši järel läks sõnasõjaks, kuhu sekkusid ka vanemad | https://sport.err.ee/1608617803/ruudi-ja-rune-matsi-jarel-laks-sonasojaks-kuhu-sekkusid-ka-vanemad | Norralane Casper Ruud (ATP 8.) jõudis Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel poolfinaali, alistades Põhjamaade matšis noore taanlase Holger Rune (ATP 40.). 19-aastasel Runel keesid juba mängu ajal emotsioonid üle, aga pärast matši süüdistas ta norralast ebasportlikus käitumises, mida Ruudi tiim eitas. |
Türgi nõuab, et Rootsi ja Soome lõpetaks terroristide toetamise ja esitaks selle kohta konkreetsed tõendid. Probleemiks on aga asjaolu, et keegi väljaspool Türgit ei saa Erdogani nõuetest ega nende täitmise viisist täpselt aru.
Hille Hanso sõnul on Türgi poliitika väga julgeolekukeskne, julgeolekuprisma kaudu vaadatakse ka toiduainete hindu, rahandust, keskkonda, kultuuri ja üldisi majandusküsimusi. Kõikide eelnimetatud teemade puhul võib valitsuse kritiseerimine tähendada süüdistust Türgi riigi vastu olemises ning seetõttu on riigis kerge saada terrorismisüüdistust. Sestap on Türgis jäänud tagaplaanile rahvusvaheliste organisatsioonide väärtustamine.
Türgi konservatiivide ja marurahvuslaste pikaaegne võimulolek on muutnud Türgi rohkem sissepoole vaatavaks, kuigi nad ise nimetavad seda pragmatismiks. Seetõttu lähtutakse eelkõige enda lühiajalistest huvidest.
Türgi president Erdogani enda lähiaja põhihuvi on jääda võimule, märkis Hanso. Samas on Türgi avalikkuse fookuses võitlus Kurdistani töölispartei ja terrorismiga, mis on laialt levinud ühiskondlik mure ja hirm. Küsitav on, kas geopoliitiliselt kriitilisel ajal on seda vaja seada enda rahvusvahelistest liitlassuhetest ettepoole.
Kuigi kurdide separatism ja terrorism on Türgi jaoks suur probleem, siis president Erdogan on Rootsi ja Soome NATO-liikmesuse blokeerimise eest saanud ka Türgis endas välispoliitiliste ringkondade käest palju kriitikat.
Mõned lääne analüütikud oletavad, et Türgi president tahab kaubelda ega tahagi Soome ja Rootsi NATO-ga liitumist blokeerida. Hanso hinnangul ulatub probleem kaugemale kui Soome ja Rootsi NATO-liikmesus ning Türgi soovib eelkõige pidada läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega. USA-ga on olnud Türgil keerulised suhted, eriti alates president Bideni ametisse asumisest.
Osa Türgi nõudmisi Soomele ja Rootsile on olnud väga konkreetsed. Türgi nõuab, et Soome ja Rootsi annaksid talle välja umbes 30 inimest, keda Türgi on süüdistanud terrorismis. Samuti soovib Ankara, et Soome ja Rootsi toetaksid Türgi terrorivastaseid operatsioone Süürias, Iraagis ja Türgis endas. Lisaks on Türgi huvitatud Türgi-vastase relvaembargo lõpetamisest, mille Soome ja Rootsi kehtestasid aastal 2019 peale Türgi vägede sissetungi Süüriasse.
Hanso toob välja, et Türgi ei arvesta Soome ja Rootsi demokraatliku ühiskonnaga, kus otsused ei sünni ülalt alla survestades. Türgi ise arvab, et nende arvamused ja nõudmised on legitiimsed ning tõenäoliselt esitatakse need ka Madridis NATO tippkohtumisel. | Hille Hanso: Türgi peab oma nõudmisi Rootsile ja Soomele põhjendatuks | https://www.err.ee/1608617395/hille-hanso-turgi-peab-oma-noudmisi-rootsile-ja-soomele-pohjendatuks | Rootsi ja Soome vajavad NATO-sse saamiseks NATO liikme Türgi heakskiitu. Türgis elav ajakirjanik Hille Hanso toob välja, et Türgi vaatab seda küsimust eelkõige iseenda julgeoleku vaatest. |
"Eesti on jõudnud koalitsioonita valitsuse ajajärku. Koalitsioon on laiali pudenenud, kuigi valitsus veel tegutseb," teatas Karis ja lisas, et omavaheliste arvete klaarimiseks ja süüdlaste otsimiseks ei ole aega.
"Las sellega tegelevad hiljem lähiajaloo huvilised. Eesti vajab praegu võimalikult kiiresti valitsuskoalitsiooni, keda iseloomustab otsustamistahe ja otsustamisvõime."
Karise sõnul on ta viimastel päevadel rääkinud parlamendierakondade juhtidega ning saanud kinnituse, et kõik nad mõistvad valitsuskriisi sügavust ja on asunud lahenduste otsimisele.
"Riigikogu jõujooni arvestades saab koalitsiooni moodustada Reformi- või Keskerakond. Endiselt on nende mõlema esimene võimalus omavahel ära leppida ja siis üheskoos parlamendivalimisteni minna. Kui selleks aga vastastikku tahet pole, ei pea neist kumbki enam häbenema kõnelusi teiste parlamendiparteidega, et leida uue võimuliidu partnerid," märkis president Karis.
President avaldas lootust, et parlamendierakonnad jõuavad läbi omavaheliste konsultatsioonide tulemuseni, mis toob Eestile tagasi koalitsiooni ja valitsuse, kes suudavad riigijuhtimise tööd täie vastutustundega vedada. | President: Eesti vajab kiiresti otsustamisvõimelist valitsusliitu | https://www.err.ee/1608617410/president-eesti-vajab-kiiresti-otsustamisvoimelist-valitsusliitu | President Alar Karis teatas neljapäeva õhtul meediale tehtud avalduses, et Eesti vajab praegu võimalikult kiiresti valitsuskoalitsiooni, keda iseloomustab otsustamistahe ja otsustamisvõime. |
EOK kõrgeima tunnustuse, Eesti Olümpiakomitee teenetemärgi pälvisid:
Anu Säärits – TV 10 Olümpiastarti eestvedaja üle 27 aasta, ERR-i sporditoimetaja
Toomas Annus – pikaajaline spordi toetaja
Ants Eek – korvpallikohtunik aastast 1971, rahvusvahelise korvpalliliidu aukohtunik
Urmas Karlson – pühendunud jalgrattaspordi eestvedaja, jalgrattaliidu peasekretär 1995. aastast
Kalju Kertsmik – kohaliku omavalitsuse tasandi spordiedendaja, Jaak Mae nimelise suusavõistluse looja
Gunnar Kuura – pikaajaline uisutamise eestvedaja, uisutamise suurvõistluste Eestisse tooja
Tanel Leok – edukas motosportlane, mitmekordne Eesti meister, kahekordne juunioride maailmameister, Saksamaa, Hollandi ja Itaalia meister.
Helju Sutt – pikaajaline võrkpalli edendaja, võrkpallitreener
EOK president Urmas Sõõrumaa: "2006. aastast välja antava EOK teenetemärgi näol on tegemist EOK kõrgeima tunnustusega, mis omistatakse panuse eest Eesti olümpia- ja spordiliikumise arendamisesse. Tänased laureaadid on kõik inimesed, kelle tegevus spordivaldkonnas on olnud meile kõigile eeskujuks."
"Teenetemärgi nimel ma tegutsenud ei ole, aga hinge teeb selline tunnustus ikka soojaks," ütles jalgrattaliidu pikaaegne peasekretär Urmas Karlson. "Omalt poolt tahaks tänada just spordirahvast, sest tänu neile olen ma seda tööd nii pikka aega teinud. See võrgustik, mille keskmes on EOK, on suutnud siduda inimesi."
"EOK teenetemärgi saamine on tunnustus kogu motospordile. See näitab, et ka mitteolümpiaalasid märgatakse," rõõmustas tänavu karjääri lõpetav Tanel Leok.
Täiskogul anti teenetemärk üle ka Jüri Ratasele, kes pälvis autasu 2021. aastal Eesti spordi edendamise eest. | Anu Säärits ja veel seitse sporditegelast pälvisid EOK teenetemärgi | https://sport.err.ee/1608617407/anu-saarits-ja-veel-seitse-sporditegelast-palvisid-eok-teenetemargi | Eesti Olümpiakomitee (EOK) andis täiskogul üle teenetemärgid kaheksale sporditegelasele nende panuse eest Eesti olümpia- ja spordiliikumise arendamisel. |
Rahulolematus kõrghariduse rahastamisega on viimastel aastatel üha teravnenud ja nüüdseks on väidetav puudujääk jõudnud 100 miljoni euroni aastas. Detailidesse süvenemata on probleem lihtsalt arusaadav: ülikoolide* rahastamine on sisuliselt külmutatud 2016. aasta tasemele, aga SKP ja riigieelarve on kosunud üle 50 protsendi.
On tore täheldada, et kõik asjaosalised, sealhulgas ka terve rida haridusministreid, pole probleemi eitanud. Nad osalevad aktiivselt erinevatel koosolekutel ja ümarlaudadel, tellivad uurimusi ja koostavad mudeleid, aga ... midagi ei juhtu. Milles siis asi?
Kogemus osundab, et niisugustel puhkudel pole probleemi tuum rahas või õigemini selle puuduses, probleem on sügavam ja mitmetahulisem. Arusaadavalt puudub poliitiline tahe, aga tajutav on ka laiema, otsustajaid tegutsema sundiva ühiskondliku toetuse või nõudluse puudumine. Võib vist väita, et ülikoolides toimuv ei ole piisaval määral kooskõlas erinevate huvigruppide ootustega, moodsamas kõnepruugis: ülikoolide väärtuspakkumine ei vasta klientide ootustele.
Mõned näited. Tööandjad kurdavad lõpetajate teadmiste teoreetilisuse ja tööturgu eirava erialase jaotuse üle ning asutavad Cleveroni akadeemia ja Jõhvi programmeerimiskooli. Üliõpilased ootavad paindlikumaid õppevorme, kaasaegsemaid õppemetoodikaid ja tugisüsteeme. Õppejõud-teadlased muretsevad bürokraatia vohamise ja kutsekoolistumise pärast ning ülikoolid korraldavad järelkonkursse, et õppekohti täita.
Osa poliitikud ei mõista, miks peaks Eesti raha eest koolitama välismaa üliõpilasi, teised jälle hindavad ülikoolide kvaliteeti just välisüliõpilaste arvu ja üleilmsete edetabelite järgi. Vastab tõele, et paljud õppejõud saavad Eesti keskmisest vähem palka, aga tõsi on seegi, et paremaid välisprofessoreid palgatakse kuuekordse keskmise palga eest.
Sellises olukorras pole selge, mida lisaraha eraldamine õieti vastu annaks. On neidki poliitikuid, kes ütlevad, et alles said teadlased teadusrahastamise ühe protsendi otsusega 50 miljonit eurot juurde, kas sellest ei piisa? Kas või aitäh ütlemiseks.
Kokkuvõtvalt: kõrghariduses on kuhjunud rida lahenduseta või vähemalt selgeks rääkimata probleeme, mille paine raskendabki tarvilike rahastusotsusteni jõudmist. Me ei tea, mida me tahame!
See kõik on kõrghariduspoliitikute ja teiste asjameeste tegemata töö. Samas igasorti arenguplaane on kõvasti arutatud, hiljuti valmis silmapaistva kaasamiskampaania saatel haridusvaldkonna arengukava aastateks 2021-2035, kust võiks otsida vastuseid eeltoodud küsimustele. Sealt leiab aga igati kaasaegse progressiivse haridusmõtte esitluse koos kinnitusega, et see vastab kõikidele olulistele rahvusvahelistele arengudokumentidele. Hea seegi. Aga meie probleemid?
Mõistlik kõrghariduspoliitika peaks lähtuma Eesti huvidest ja eeldab sihikindlat tegutsemist vähemasti kümnekonna aasta jooksul, et mingitegi tulemusteni jõuda. Kahetsusväärselt ammendus eelmise reformi hoog kohe peale rahastamise 40 protsendi võrra suurendamist, vaevalt kolm aastat peale käivitumist. Kusjuures põhiliseks probleemiks ei olnud mitte rahastamise külmutamine, vaid haridusministeeriumi/valitsuskoalitsioonide suutmatus sõnastada vajalikku pikaajalist poliitilist sisendit halduslepingute sõlmimiseks ülikoolidega.
Vajaliku poliitilise visiooni puudumine jättis ametnikud ülikoolide huvide ja ambitsioonide meelevalda ja peale tarvilisi vastastikkuseid kompromisse detailides läks kõik nii nagu ennegi. Selle "leppe" kahetsusväärne kõrvalprodukt ongi praegune rahastuskriis.
See on halb, õieti väga halb! Eesti vajab selget ja arusaadavat, laiematele avalikele huvidele vastavat kõrghariduspoliitikat ja selle sõnastamine seisab meil ees.
"Raha on vahend, mitte eesmärk ja rahastamismudel on tehnoloogia mingi eesmärgi saavutamiseks, mitte õnne valem."
Seepärast lähtub kirglik arutelu selle üle, kas jätkata tasuta kõrgharidusega (ja leida eelarvest (selleks korraks) 100 miljonit eurot) või minna üle tasulisele kõrgharidusele asjale valest otsast. Raha on vahend, mitte eesmärk ja rahastamismudel on tehnoloogia mingi eesmärgi saavutamiseks, mitte õnne valem.
Pole kahtlust, et kujunenud tingimustes ei ole ülikoolid enam suutelised oma ülesandeid täitma, isegi senisel tasemel mitte. Vajame esmast lahendust selleks ja järgmiseks eelarveaastaks. Aga seejärel on vaja rohkem selget arusaamist sellest, mida me ühiskonnana ülikoolidelt ootame. Alles seejärel tuleks rääkida õppemaksudest ja/või riigieelarvelisest rahastusest, laenuskeemidest ja muust.
Kõik see on haridusministri otseseks ülesandeks, loomulikult koos ministeeriumi ja partneritega. Alustada võiks Eesti huvidest lähtuvate probleemide selgest sõnastamisest. Selleni saab jõuda selge visiooni ja ekspertarvamuse toel, mitte kildkondlikke huve esindavate ajurünnakute eklektilise summeerimise teel.
Kui niisugune lähtekoht on sõnastatud, siis võiks loota, et leitakse ka võimalikud lahendusteed ning järgmine valitsus jõuab asjakohase ja tarvilise rahastusega kõrghariduspoliitika väljatöötamiseni.
Kui on selge tahtmine vajalikku asja osta, siis leitakse ka raha. Vastupidi juhtub harva.
* Räägin ülikoolidest ja palun vabandust, et ma rakenduskõrgkoole otsesõnu ei puuduta. See on lihtsustus, rakenduskõrgkoolid vajavad lihtsalt eraldi käsitlemist. | Jaak Aaviksoo: peataolek kõrghariduspoliitikas | https://www.err.ee/1608617389/jaak-aaviksoo-peataolek-korghariduspoliitikas | Kõrghariduses on kuhjunud rida lahenduseta või vähemalt selgeks rääkimata probleeme, mille paine raskendabki tarvilike rahastusotsusteni jõudmist. Me ei tea, mida me tahame, kirjutab Jaak Aaviksoo. |
Yeah Yeah Yeahs teatas, et uue singli "Spitting Off the Edge of the World" sõnum keskendub planeedi Maa meeleheitlikule seisundile. "Ma näen, et nooremad põlvkonnad panevad ohtu tähele, seistes ise terava kalju äärel. Nad vastavad sellele probleemile viha ja trotsiga," ütles bändi laulja Karen O. "See tekitab neis šokki ning annab meile samas ka lootust."
"Aitäh kõikidele fännidele, kes on meie järgi oodanud. Uute lugude kirjutamine tuli koos külmavärinate, pisarate ja eufooria saatel. / .../ Ma ei pea selgitama, mida me oleme viimastel aastatel läbi elanud, sest te olete seda kogenud koos meiega," tutvustas Karen O uut albumit "Cool It Down", mille ilmumise kuupäev on 30. septembril.
"Cool It Down" albumilt saab kuulda järgnevaid lugusid: "Spitting Off the Edge of the World", "Lovebomb", "Wolf", "Fleez", "Burning", "Blacktop", "Different Today" ja "Mars".
Vaata "Spitting Off the Edge of the World" muusikavideot siit: | Yeah Yeah Yeahs avaldas uue singli pärast üheksa-aastast pausi | https://menu.err.ee/1608617338/yeah-yeah-yeahs-avaldas-uue-singli-parast-uheksa-aastast-pausi | Yeah Yeah Yeahs avaldas uue singli "Spitting Off the Edge of the World" pärast üheksa-aastast pausi. Lugu ilmus koos videoga ning samuti kinnitas bänd uue albumi lugude nimekirja. |
Jacques Anquetil, Eddy Merckx, Bernard Hinault ja Miguel Indurain on võitnud Prantsusmaa velotuuri viiel korral ning on ebatõenäoline, et Froome nendega liitub, vahendab Eurosport.
"Ta peaks tuuril sõitma. Ta on hea liider meeskonnale ja kindlasti teeks ta tiimile hästi reklaami," ütles McEwen. "Soorituse osas ma ei usu, et ta on võimeline enam Tour'i võitma. Kahtlen, kas ta suudab isegi etappi võita," sõnas McEwen.
Froome tegi hiljuti hea esituse velotuuril Mercan'Tour Classic, kui saavutas seal 11. koha, kuid esikümnesse ei ole suurtes sõitudes Suurbritannia esindaja pikka aega jõudnud.
"Ta on 37-aastane ega jää enam nooremaks. Iga päevaga muutub kõik raskemaks ja tal on teel palju takistusi. Tour'il on väga raske kõrgel tasemel võistelda." | Endine profirattur: Froome võib unustada mõtted Tour de France'i võidust | https://sport.err.ee/1608617350/endine-profirattur-froome-voib-unustada-motted-tour-de-france-i-voidust | Itaalia velotuuril 12 etapivõitu saavutanud endine profirattur Robbie McEwen ei usu, et neljakordne Tour de France'i võitja Chris Froome suudab sel aastal Tour'i võita. |
Eelnõu tagasilükkamise ettepaneku teinud EKRE põhiline mure oli, et täielikult eestikeelsetes lasteaedades tekiks võimalus muuta need poolenisti venekeelseks.
Triin Rassi sõnul valitsusele esitatud eelnõu sellist võimalust ei anna.
"Me oleme selgelt ka öelnud seda, et kui lapsevanem soovib, et tema laps saaks õpet ainult eesti keeles, siis peab lapsele selle sajaprotsendiliselt eestikeelse lasteaiakoha tagama," ütles ta.
"Selles mõttes me seal seda paindlikkust tegelikult selles kontekstis ei ole loonud, vastupidi, meie suur eesmärk on olnud see, et tänased vene õppekeelega lasteaiad saaksid toetada laste emakeelt, ent pakkuda neile siis 50 protsendi ulatuses ka eestikeelset õpetust," sõnas Rass.
EKRE-t häiris ka suurte kohustuste tekitamine kohalikele omavalitsustele, kohustades neid leidma oma raha eest tugispetsialiste ja õpetajaid. Rass ütles, et tugiteenuste osutamise sisu osas eelnõu muutusi kaasa ei toonuks.
"Kui neil täna ei ole lapsele pakkuda neid tugiteenuseid, siis tõepoolest, need tugiteenused peavad olema tagatud. Aga see kohustus on neil ka täna. Me ei ole kuidagi pikendanud seda tugispetsialistide nimistut või öelnud, et lasteaias peaks neid olema tänasega võrreldes rohkem või nad peaksid olema teistsugusemad Need teenused on täpselt ühesugused, mida ka täna lasteaedadele pidajatele ette nähakse," rääkis Rass. | Ministeerium: alushariduse eelnõu ei ohusta eestikeelseid lasteaedu | https://www.err.ee/1608617320/ministeerium-alushariduse-eelnou-ei-ohusta-eestikeelseid-lasteaedu | Haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Triin Rass ütles, et juba praegu peab omavalitsus alushariduse pakkumisel vajalikud tugispetsialistid tagama. Samuti rõhutas ta, et ohtu, et eestikeelsed lasteaedu poolenisti muukeelseks tegema hakatakse, ei ole. |
Sel aastal möödub 30 aastat taasiseseisvunud Eestis kohtute loomisest ja 20 aastat kohtute töökorralduse aluseks oleva kohtute seaduse vastuvõtmisest, mistõttu on Kõve sõnul õige aeg vaadata, kuhu ja milliseks on arenenud kohtunikuamet ja mida toob tulevik.
Ajakava
Kell 10–11 Riigikohtu esimehe Villu Kõve ettekanne õigus- ja kohtusüsteemi arengust
Justiitsminister Maris Lauri ettekanne õigus- ja kohtusüsteemi arengust | Otse reedel kell 10: kohtunikud arutlevad kohtunikuameti tuleviku üle | https://www.err.ee/1608617209/otse-reedel-kell-10-kohtunikud-arutlevad-kohtunikuameti-tuleviku-ule | Reedel toimub kohtunike täiskogu, mille juhtmõte on tänavu "Kohtunikuamet muutuvas maailmas". Kell 10 algaval täiskogul teevad õigus- ja kohtusüsteemi arengust ettekande riigikohtu esimees Villu Kõve ja justiitsminister Maris Lauri. Neid saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis. |
Chelsea andis kinnituse, et Rüdiger on lahkunud meeskonna juurest, et liituda Hispaania meisterklubiga. 29-aastane keskkaitsja liitus Chelseaga 2017. aastal, kuhu ta osteti Itaalia klubist AS Roma. Rüdiger võitis Chelseas olles nii Meistrite liiga kui ka Euroopa liiga, vahendab Eurosport.
Sakslasest keskkaitsja üleminekut seostati nii Barcelona, Madridi Reali kui ka Müncheni Bayerniga. Viimaks otsustas ta siiski Madridi Reali kasuks.
Reali meeskond kinnitas samuti Rüdigeri liitumist klubiga ja andis teada, et leping sõlmitakse neljaks aastaks, kirjutab Eurosport.
Rüdigeri ootab Realis ees tugev konkurents, kuna keskkaitsja positsioonil on juba klubis mängimas David Alaba, Eder Militao ja ka klubi kasvandik Nacho Fernandez. | Rüdiger liitub Madridi Realiga | https://sport.err.ee/1608617332/rudiger-liitub-madridi-realiga | Saksamaa jalgpallikoondise ja Chelsea klubi keskkaitsja Antonio Rüdiger liitub äsja Meistrite liiga võitnud Madridi Realiga. |
Kolmapäeva õhtu oli tuulevaikne, kuid võistluse käiku vürtsitasid tugevad hoovihmad. Meeste klassis sõitis päeva kiireima aja välja alles juunioride klassi kuuluv Frank Aron Ragilo, kes sai ajaks 30.21. See teeb keskmiseks kiiruseks üle 49 km/h. Teise koha said paarina sõitnud Vidrik Vaiksaar ja Helari Pallas (+0.50) ja kolmanda koha Risto Reinpõld ja Andre Kull (+1.03).
Naiste klassis oli kiireim eelmise aasta sarja üldvõitja Hanna Karoline Taaramäe, kes sõitis koos abikaasa Rein Taaramäega ajaks 31.55. Teise koha pälvisid duona sõitnud Karmen Reinpõld ja Liisi Alamaa ning kolmanda koha üksinda võistelnud Elisabeth Ebras.
Kuuekilomeetrisel jooksudistantsil oli kõige kiirem Janar Juhkov ajaga 20.49. Ta edestas teiseks tulnud Taavi Lehemaad 23 sekundiga ning kolmanda koha saanud Kaido Vooglat kahe minuti ja 31 sekundiga. Parim naine oli Iren Irbe ajaga 24.49. Teise tulemuse jooksis välja Jana Väli ja kolmanda Katriin Ever.
Filter Temposarja viies etapp toimub 15. juunil Maardus. Rattureid ootab 14-kilomeetrine distants ja jooksjaid seitse kilomeetrit. | Filter Temposarja paarissõiduetapil Ääsmäel võidutsesid Ragilo ja Taaramäe | https://sport.err.ee/1608617242/filter-temposarja-paarissoiduetapil-aasmael-voidutsesid-ragilo-ja-taaramae | Filter Temposarja neljandal etapil Ääsmäel võidutses 25-kilomeetrisel rattadistantsil Frank Aron Ragilo, naistest oli parim Hanna Karoline Taaramäe, kes sõitis paaris koos värskelt kolme nädala pikkuse Itaalia velotuuri lõpetanud abikaasa Rein Taaramäega. Jooksudistantsil võidutsesid Janar Juhkov ja Iren Irbe. |
"Eesti võrkpalli jätkuv areng on silmapaistev. Suure tunnustusena tehtud tööle usaldati Eestile eelmisel aastal meeste EM-finaalturniiri alagrupimängude võõrustamine. 2023. aastal on Eesti naiste finaalturniiri üheks neljast korraldajamaast. Soovime oma toetusega tagada koondistele stabiilse järelkasvu ja noortele parimad tingimused treeninguteks," ütles Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla, lisades: "Uue toetusperioodi jaoks oleme seadnud kolm põhifookust. Esmalt meeste rahvusmeeskonna stabiilse järelkasvu ning arengu tagamine. Loomulikult on kõikide ootus, et tugev koondis jõuaks järgmisel EM-il play-off mängudele. Teised kaks põhieesmärki on seotud võrkpallurite järelkasvu ning ala kandepinna suurendamisega. Selleks, et kõige andekamad noored saaksid koos treenida ja väljakul parimal viisil kokku kasvada, toetame rahalise panusega kohalikke klubisid parimate noorte suunamisel Audentese Spordigümnaasiumisse. Lisaks toetame iga-aastaselt 13. maakonnas ühte klubi uute noortegruppide avamisel."
Eesti Võrkpalliliidu presidendi Hanno Pevkuri sõnul väärib keerulisel ning turbulentsel ajal ettevõtjate püsiv toetus siirast tunnustust, lisades: "Senine koostöö Graanul Investiga on olnud väga edukas ja tänan südamest neid selle eest, et nad koostööd senisest suuremaski mahus olid nõus pikendama. Graanul Invest on aastaid toetanud nii klubivõrkpalli kui ka koondist. Peasponsori toel soovime senisest enam keskenduda järelkasvule, kindlustades noortele mängimiseks ja treenimiseks parimad tingimused."
Maailma juhtiv puidupelletite tootja Graanul Invest on Eesti võrkpalli pikaajaline toetaja. Peasponsorina toetab ettevõte noortekoondist 2018. aastast ning meeste rahvuskoondist 2019. aastast. | Eesti võrkpall saab 500 000 euro suuruse toetuse | https://sport.err.ee/1608617272/eesti-vorkpall-saab-500-000-euro-suuruse-toetuse | Graanul Invest ja Eesti Võrkpalli Liit allkirjastavad kolmapäeval, 1. juunil Tartu Ülikooli spordihoones Eesti ja Belgia koondiste mängul uue koostööleppe, mille kohaselt tasub Graanul Invest võrkpalliliidule 2024. aasta lõpuni kokku 500 000 eurot. |
Martin Alguse 2018. aastal kirjutatud näidend, mille Andres Noormets Vanemuise teatris lavastas ning mille Algus kiiresti ka väga hinnatud romaaniks kirjutas, on lugu pornosõltuvusest, elu tühisuse tundest, väljapressimisest ja soovist millegi tõelise – perekonna või intiimse suhte – järele. Martin Alguse tekst on jaotatud kahe tegelase vahel, kes jutustavad lugu enda vaatenurgast. Leo (Andres Roosileht) on töökas pereisa, kellel on lapsed ja pere, kuid väga õnnetu abielu. Sestap hakkab mees pornosaitidel ja tutvumisportaalides käima. Karl (Toomas Täht) on eks-vang, kes soovib oma peret, kuid raha teenimiseks valib kriminaalse – teistelt inimestelt väljapressimise – tee.
Kahe eelpool mainitud mehe elud põimuvad ja Alguse romaani lugenuna võin kinnitada, et tegu on kaasahaarava ja filmiliku looga, mille võiks keegi ühel päeval filmiks või sarjaks vändata. Martin Alguse "Midagi tõelist" – mis on ilmselt kirjaniku tugevaim näidend – on tabanud 21. sajandi valusamaid teemasid nagu suhete pinnapealsus, inimeste meeletu tarbimine ja kange soov kuhugi pürgida, vaatamata sellele, kelle elud oma soovi täitumise nimel ära rikud.
Sander Puki "Midagi tõelist" Autor/allikas: Siim Vahur
2018. aastal Vanemuises esietendunud "Midagi tõelist" oli väga pingeline, ihukarvad heas mõttes püsti ajav lavastus, milles Riho Kütsar ning Veiko Porkanen tegid suurepärased rollid. Sander Puki lavaloos jutustavad – nagu Vanemuiseski – oma lugu kaks meest, kes on näoga publiku poole, annavad üksteisele rääkimisvoore ning toovad enda narratiivi publiku ette sõnajõul.
Veiko Tammjärve kunstnikutöö kujutab endast kahte tooli, mis on hallile põrandale paigutatud. Minimalistlik stsenograafia annab loole säramisvõimaluse ning seda kasutab lavastaja ära. Priidu Adlase valguskujundus ja Veiko Tubina helikujundus illustreerivad toimuvat ilmekalt, ent mitte liialt. Lauri Urbi videokujundus toob publiku ette Frank Milleri "Sin City" laadse graafilise romaani maailma, mis on omanäoline ja põnevalt lahendatud, kuid minu jaoks ei avanud see Martin Alguse näidendit ühestki uuest küljest. Pigem jäi koomiksilaadne saali tagaseinale projitseeritud videokujundus mitte midagi ütlevaks. Graafilise romaani maailm oleks võinud selgemini lavateose jooksul lahti mõtestatud olla, sest Martin Alguse näidend meenutab oma kiire sündmustikuga tõepoolest krimifilmi. Teater pole siiski kino ja kõik lahendused, mis töötavad filmis, ei tööta laval.
Näitlejad olid esietenduse alguses väga kobavad, Andres Roosileht ja Toomas Täht ei paistnud end vaatajate ees vabalt tundvat ning teksti esitati veidi ebakindlalt. Õnneks läks näitlejate mäng aja möödudes varjundirikkamaks, täpsemaks. Andres Roosilehe pornosõltlasest pereisa on sümpaatne, tema hääles on huvitavaid nüansse. Kohati valgub Roosilehe Leost eksistentsiaalset depressiivsust ja Leo meeleheitlik soov olla kõikide oma pahede kiuste hea inimene mõjus väga inimlikult.
Sander Puki "Midagi tõelist" Autor/allikas: Siim Vahur
Toomas Tähe kehastatud Karli keelekasutus on iseäralik. Näiteks sõna "nende" asemel ütleb mees "nonde" või "sääraste", mis ilmestab eksvangi eneseväljendusoskust. See oli üpris omanäoline leid, tehes karakterit isikupäraseks. Tähe mängus leidub erilisi detaile veelgi: meenuvad Karli järsk vaoshoidmine, ülbe pilk ja närviline olek. Paraku jäi laias laastus Toomas Tähe eksvangist ülbik siiski natuke üheplaaniliseks. Näitleja miimika ning häälekasutus kippusid ennast stseenist stseeni kordama ja kohati tekkis tunne, nagu näitleja oleks saanud oma rolliga palju enamat teha.
Sander Puki lavastus ei suutnud tegelastevahelist pinget lõpuni hoida, Karli ja Leo jutustamine polnud alati piisavalt köitev, kuigi pinevaid momente lavateoses siin-seal leidus, seda suurelt tänu Andres Roosilehe häälenüanssidele. Minu tähelepanu kippus näitlejatelt kaduma, suundudes nende taga projekteeritava koomiksi mõistmisele. Lavateos mõjus staatiliselt, puudusid üllatused ning "Sin City" stiilis maailm jäi lavastusel efektselt loomata.
Kellerteater on suurepärane põnevusteater, kuid Sander Puki "Midagi tõelist" ei olnud nii põnev kui oleks oodanud. On tore, et teater võtab lavastada Eesti algupärandeid, kuid enne näidendi lavale toomist tuleks läbi mõelda, kas teatrikollektiivil on pakkuda näitemängule mõnda huvitavat vaatenurka, ja kui on, siis kas see hakkab laval tööle või mitte. Praegune lavaline lahendus ei hakanud. Kes tahab tunda midagi tõelist, olgu selleks hirm või kaastunne, see võtku omale Alguse "Midagi tõelist" lugeda, kuna Kellerteatri lugu pornosõltuvusest veidra koomiksi taustal ei kõnetanud sama hästi kui romaan. | Arvustus. "Midagi tõelist": pornosõltuvusest veidra koomiksi taustal | https://kultuur.err.ee/1608617275/arvustus-midagi-toelist-pornosoltuvusest-veidra-koomiksi-taustal | Uus lavastus
"Midagi tõelist"
Lavastaja: Sander Pukk
Kunstnik: Veiko Tammjärv
Videokunstnik: Lauri Urb
Helikujundaja: Veiko Tubin
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Osades: Andres Roosileht, Toomas Täht
Esietendus 25. mail Kellerteatris |
EOK president Urmas Sõõrumaa tänas ametist omal soovil lahkunud Oliver Kruudat tehtud töö eest ning sõnas, et Eesti Jäähokiliidu presidendina ametis olev Parras on täitevkomitee töökale kollektiivile hea täiendus.
"Rauno on väga aktiivne hoki arendamise suhtes ning kuigi jäähoki ümber on palju kirgi, on ta väga hea suhtlejana suutnud kõik omavahel koostööd tegema panna. Usun, et ta suudab EOK täitevkomitee liikmena spordijuhtimises kaasa rääkida," ütles Sõõrumaa.
Spordialaliitudest võeti EOK liikmeteks Eesti Dartsi Liit ja Eesti Spordiajaloo Selts. Liikmeskonnast arvati välja Eesti Budo Föderatsioon, Eesti Kirimaleühing, Eesti Kurnimänguliit. EOK auliikmeteks kinnitati Tokyo olümpiavõitjad Katrina Lehis, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Irina Embrich.
Lisaks kinnitati 2021. aasta majandusaruanne.
Täiskogu ehk liikmete üldkoosolek on EOK kõrgeim juhtimisorgan. Täiskogu toimub vähemalt üks kord aastas. Täiskogul võivad osaleda ja hääletada kõik EOK liikmed, kus igal liikmel on üks hääl. | EOK sai kaks uut liiget, Parras kinnitati täitevkomitee liikmeks | https://sport.err.ee/1608617212/eok-sai-kaks-uut-liiget-parras-kinnitati-taitevkomitee-liikmeks | Neljapäeval, 2. juunil Olümpia hotellis kogunenud Eesti Olümpiakomitee 46. täiskogu kinnitas Oliver Kruuda asemel uueks EOK täitevkomitee liikmeks Rauno Parrase. Lisaks kinnitati täna EOK uuteks liikmeteks Eesti Dartsi Liit ja Eesti Spordiajaloo Selts. |
Helme sõnul on Eestil vaja minna täielikult üle eestikeelsele haridusele ja see üleminek peaks algama lasteaiast.
"Me ise ka ootasime seda seadust pikkade silmadega. Ja kui ta ühel hetkel kultuurikomisjoni jõudis, siis meile jäeti sellega tutvumiseks ainult tund aega. Meil tekkis nii palju küsimusi," ütles Helme.
Kõige suuremaks probleemiks on Helme sõnul seadusepügal, mille järgi võib lasteaias 50 protsendi ulatuses käia õppetöö ja elu teises keeles. "Ehk siis lasteaias ei ole enam 100 protsenti eestikeelsed, nii nagu see peaks olema," sõnas ta.
"Seadusandja roll on teha asju nii, et see oleks täiesti üheselt mõistetav," lisas Helme.
"Meie põhiline hirm on see, et selles seaduses ei ole selgelt sõnastatud seda, et eestikeelseid lasteaedu see 50 protsendi võimalus tulevikus puudutama ei hakka," ütles Helme.
Helme sõnul jättis soovida ka menetlusprotsess. Ta ütles, et EKRE ei usaldanud ka ministeeriumi ametnikke, kes lubasid muudatusi eelnõusse teha enne teist lugemist.
EKRE-t häiris Helme sõnul ka suurte kohustuste tekitamine kohalikele omavalitsustele. "Ka komisjonis me ei saanud vastuseid, kuidas kohalik omavalitsus saab seaduse kohaselt tagada kõike seda, mida seadus nendelt nõudma hakkab," ütles Helme viidates tugispetsialistide ja õpetajate puudusele. | Helme: alushariduse eelnõu ei taganud täielikult eestikeelset õpet | https://www.err.ee/1608617221/helme-alushariduse-eelnou-ei-taganud-taielikult-eestikeelset-opet | Kultuurikomisjoni ja EKRE liige Helle-Moonika Helme ütles, et EKRE algatas alushariduse seaduse tagasilükkamise peamiselt seetõttu, et see ei taganud sajaprotsendiliselt eestikeelset õpet. Lisaks paneb eelnõu Helme sõnul liialt palju kohustusi kohalikele omavalitsustele. |
Mis siis saab, kui Keskerakond ei tahagi opositsiooni minna, vaid plaanib niimoodi jätkata, et ei ole teie rahul, ei ole nemad rahul, aga valitsusest nad ära ka ei lähe?
Seda otsust Keskerakonna eest keegi teine ära teha ei saa. Tundub, et tegudega näidatakse, et soovitakse olla opositsioonis, aga ei juleta seda välja öelda. Ma loodan, et Keskerakond tegeleb sisekaemusega ja nad teevad selle otsuse, mida nad tahavad olla. Ei saa nii olla, et oled valitsuses, aga oled ka pidevalt selle valitsuse vastu. Väga kurb, et kolmapäeval toodi ohvriks eestikeelne lasteaiaseadus ja see läks allavett.
Te ütlete, et ei saa nii olla valitsuses, aga saab küll – praegu ju ollakse. Niimoodi võib ju märtsikuiste valimisteni välja purjetada.
See ei ole ju kuidagi mõistlik. Me justkui pingutame, teeme valitsuses otsuseid ja siis öeldakse nende otsuste tegijate endi poolt, et need on valed otsused. Ja hääletatakse ka riigikogus maha. Kui me oleme leppinud kokku, oleme koalitsioonileppes leppinud kokku, siis on loogiline, et sul on selle taga ka vastavad hääled riigikogus. Ja selliselt saab valitseda. Kui neid hääli pole, siis koalitsiooni sellisel kujul ei ole.
Kas te peaministri ja valitsusjuhina olete seadnud valitsuspartnerile ka mingi tähtaja ära otsustada, sest muidu võib ju niimoodi kui praegu märtsini sõita?
Ei, konkreetset ajalist tähtaega ma ei ole andnud.
Aga plaanite anda?
Me räägime ju kogu aeg ja on soov, et Keskerakond võiks ära otsustada. See on neile edasi antud. Ja seda saab siis iga nädal või iga päev uuesti küsida.
Aga teil endal on võimalus ka see olukord ära lahendada. Te saate peaministrina tagasi astuda või saate viia Keskerakonna ministrite paberid presidendi juurde ja paluda nad tagasi kutsuda.
Jah, seda ma saan teha. Aga kui soovitakse seda koalitsiooni lõpetada, ja nagu me Keskerakonna poolt nende tegudega oleme ka näinud, siis seda mitte minu kätega, vaid tehakse ise. See on aus.
Kas ma saan aru, et teie seda koalitsiooni praegu ära lõpetada ei soovi?
See koalitsioon sellisel kujul ju ei tööta. Loomulikult tuleb otsida lahendusi, et saaks sellest olukorrast välja.
Aga küsin uuesti, miks teie seda koalitsiooni ära ei lõpeta?
Sellega on nii, et riigikogus on 101 liiget. Matemaatika riigikogus saab käia 101 liikme piires. Ja et on käimas ka väga rasked ajad, siis enne valimisi on väga suur tung opositsiooni.
Ei ole uut koalitsiooni koos?
Koalitsioone ei tehta kuidagi meedia vahendusel. Koalitsioone saab lõhkuda minutitega, neid kokku panna võtab tunduvalt rohkem aega.
Kas praegu on see aeg, kus "poliitikud peaks hakkama joonistama uusi maa ja mere pilte", nagu Jüri Ratas kolmapäeval ütles?
Neid arutelusid ei peeta meedia vahendusel.
Aga kuskil te neid arutelusid juba peate?
Ei vasta sellele küsimusele. Loomulikult arutavad kõik kõikide olukordade üle, mis üldse võimalik. Aga tõesti, meedia vahendusel neid läbirääkimisi ja konsultatsioone ei peeta.
Te ei öelnud otsesõnu "ei".
(Vaikus kaheksa sekundit, mille lõpetab Õhtulehe reporteri vahelesegamine)
Hüva.
Me arutame ju kõike. Meil on valitsuses neli ministrit, kes kaotavad töö, sest neil pole riigikogu mandaati. Öelda neile ministritele, et te kaotate töö ja me ei tea, mis teist edasi saab, on keeruline. Ja nüüd soovitakse seda teha minu kätega. Ausam oleks siiski, et Keskerakond leiab endas tugevuse ka sõnades käituda nii, nagu nad tegudes käituvad.
On teil veel usk, et jaanipäeva tähistavad kõik koos?
Poliitikas muutuvad kõik asjad väga kiiresti. Minutite ja tundidega. Minu soov ei ole tekitada valitsuskriisi. Ei ole olnud kogu aeg. Me ei ole teinud mitte ühtegi käiku, et valitsuskoalitsiooni lõhkuda ega tulnud ettepanekutega, mis on koalitsioonilepingust väljaspool. Seda on teinud pidevalt meie koalitsioonipartner. Meie oleme püüdnud nende muredega arvestada.
Mis on see konkreetne Keskerakonna poolne samm, mida te ootate ja mis annaks märku, et nüüd on see deeskalatsioon lähedal? Ja teistpidi, kas ka Reformierakond on valmis astuma mõne sammu, et olukorda lahendada?
See meenutab mulle natuke ühte teist protsessi, mis on samal ajal käimas. Mida lääs saaks pakkuda, et deeskaleerida olukorda. See on paraku selline seis.
Te võrdlete oma koalitsioonipartnerit Putini Venemaaga?!
Meil on väga vähe aega ja kui teised tahavad ka [intervjuusid], siis see ei ole päris aus. | Kallas ei lükanud ümber väidet uue võimuliidu loomise kohta | https://www.err.ee/1608617191/kallas-ei-lukanud-umber-vaidet-uue-voimuliidu-loomise-kohta | Peaminister Kaja Kallas ütles intervjuus ERR-ile, et koalitsioone saab lõhkuda minutitega, kuid nende kokkupanek võtab tunduvalt rohkem aega ning samuti ei tehta koalitsioone kunagi meedia vahendusel. |
Meile kõigile kuuluva Eesti Energia esimese kvartali müügitulu oli 571,5 miljonit eurot ja puhaskasum 163 miljonit, mis on üle viie korra suurem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Meie kõigi käest on läbi elektriarvete kogutud suur summa riigifirmasse, mida hakatakse riigieelarve kaudu uuesti siinsetele elanikele laiali jagama.
Võib kindlas kõneviisis väita, et selline rahakogumine suurendab lisaks meie jaoks juhitamatutele protsessidele (Euroopa Keskpanga sadadesse miljarditesse ulatuv ja siiani kestev massiivne rahatrükk, baasintresside miinuspoolel hoidmine, nn rohepöörde ilmingud, sõda Ukrainas, energeetikastruktuuride järsk muutmine ning tarneraskused) meie inflatsiooni ühe faktorina veelgi.
Aga kes vastutab sellise kõrge inflatsiooni eest, võiksime küsida. Teame, et peamine inflatsiooni põhjustaja on turul raha ülepakkumine võrreldes kaupade ja teenuste mahuga, raha massiivse üle pakkumise on tekitanud erinevaid valuutasid emiteerinud keskpangad, sealhulgas Euroopa Keskpank eurodes.
Kuidas tunnetab oma vastutust meie keskpanga juht, kes istub teiste keskpankade juhtidega Frankfrutis nõukogus otsustajate laua taga? Kuidas tunneb selle eest vastutust meie keskpanga nõukogu liikmed, kes annavad strateegilisi juhiseid panga juhtkonnale? Kas vastust teab üksnes tuul, nagu meie poliitmaastikule on kohane?
Kas kõrge inflatsioon on tulnud, et jääda? Mõned stsenaariumid tulevikku, sealhulgas kuidas peaks toimima meie avatud, piiriäärse ja väikese majandusjuhtimisega.
Sel nädalal avaldas Eurostat esialgsed andmed maikuu eurotsooni inflatsiooni kohta, mis oli eurotsoonis tervikuna aasta võrdluses 8,1 protsenti, kusjuures aprillis oli see 7,4 protsenti. Inflatsiooni peamisteks komponentideks olid energia ligi 40 protsenti ja toiduained 7,5 protsenti. On huvitav, et maikuu inflatsioon võrdluses aprilli omaga kasvas üksnes 0,8 protsenti. Aga need numbrid lähevad veelgi huvitamaks, kui võrdleme eurotsooni riike.
Madalaim inflatsioon oli mais Maltas (5,6 protsenti) ja kõrgeim muidugi Eestis (20,1 protsenti). Vahe on pea neljakordne. Eurotsooni keskmist mõjutasid muidugi suuremad majandusruumid: Saksamaa 8,7 protsenti, Prantsusmaa 5,8 protsenti ja Itaalia 7,3 protsenti. Jah, meiega on silmatorkav vahe.
Siiski, riik saab ka praeguses turumajandusfaasis pisutki inflatsiooni survet vähendada, seda enam, et kui energia moodustab keskmisest inflatsiooni kasvust ca 40 protsenti ja teadaolevalt läheb meil sügisel statistika kohaselt külmemaks, mistõttu võiksime pisutki hindade survet vähendada.
Peame meie riigi juhtimisel arvestama Euroopa monetaarsete põhimõtete muutustega, eriti Euroopa Keskpanga, mille osa on ka Eesti Pank, massiivse ja kontrollimatu virtuaalse rahatrükiga, mis lõppude lõpuks on jõudnud reaalmajandusse meile valusa, üle 20 protsendilise inflatsiooni näol.
"Suured eurotsooni riigid ei suuda mitte kunagi oma riigivõlgu tagastada, pigem reformitakse finantssüsteemi."
Riigi finantsjuhtimine ei ole üksühene pere ja firma tulude-kulude planeerimisega. Näiteks luuakse narratiivi, et me ei tohi riigivõlga pärandada oma lastelastele, aga siis ei pruugi üldse selline finantssüsteem ega euro enam eksisteerida, kõnelemata, et kui me praegu ei tee tarku investeeringuid, ei pruugi meil arukaid lapselapsi üldsegi olla. Suured eurotsooni riigid ei suuda mitte kunagi oma riigivõlgu tagastada, pigem reformitakse finantssüsteemi.
Olles avatud ja väikese majandusruumina osa eurotsoonist, peame oma põhinäitajad, sealhulgas riigivõla suhet sisemajanduse toodangusse ja eelarve defitsiidi viima eurotsooni keskmisele tasemele, et teistele riikidele mitte n-ö peale maksta, samas investeerima targalt teadusesse, haridusse ja virtuaalsetesse ühendustesse ja füüsilistesse teedesse.
Kui soovime edasi olla eurotsooni liige, peame oma maksusüsteemi kohandama teiste riikidega, sh suurendama varamakse ja tulevikku suunatult, töö iseloomu kardinaalse muutuse tõttu, vähendama tööjõumakse ning tegema tarbimist maksustavaid erandeid.
Praegune majandusmudel soosib majandusliku ebavõrdsuse süvenemist, mistõttu peame riigi mingigi sõltumatuse nimel suunatud toetusmeetmetega aitama vähemalt poolt oma elanikkonnast.
Toodame siin ise elektrit, mistõttu on meil riiklike meetmetega, näiteks hinnalae kehtestamisega ja otselepingutega võimalus hinnatõusu leevendada, saaksime suhteliselt äraspidisest elektribörsist kas või osaliselt lahkuda, saaksime muuta CO2 kvootide süsteemi meile kasulikumaks.
Inflatsiooni kui n-ö vaesemate maksu mõju leevendamiseks on riigil võimalus vähendada toiduainete käibemaksu viiele protsendile ning vähendada kütuste aktsiisi ning muidugi sihitult toetada halvemini toime tulevaid inimesi. Olulisel kohal on siin ka ühiskonna baasi, pere toetamine nii lastetoetuste abil kui ka laiemalt.
Järjest rohkem hakkab tunduma, et hakkame meile harjumuspärasest turumajandusfaasist, mida ilmestasid pidev majanduskasv ja inflatsiooni mõneprotsendiline määr, liikuma hoopis teise faasi, mille karakteristikud on kontrollimatu massiivne rahatrükk, riikide suured ja mitte kunagi tagasi makstavad võlad, riigieelarvete suured defitsiidid, baasintresside nulli lähedal hoidmine, riigikapitalismi suurendamine, riikide ja nende ühenduste aktiivne sekkumine reaalmajandusse ja kõige selle tulemusena harjumatult kõrge inflatsioonimäär.
Siinjuures on oluline, et tuntavalt puuduvad majandusteooriad, kuidas uues turumajandusfaasis peaksid valitsused ja keskpangad praktiliselt toimetama, faasis, kus võib hakata täheldama stagflatsiooni, st majandussurutise ja pidevalt kõrge inflatsiooni kooseksisteerimise elemente.
Stagflatsiooniga võib kaasneda ka kõrge tööpuudus, mille põhjendamine valitsuste poolt rahvale on olnud läbi aegade üsna keeruline ning võib viia masside rahulolematuse kasvule. Loodame, et seda ei juhtu eurotsooni kõige kõrgema inflatsiooniga riigis ehk Eestis. | Toomas Peterson: igapäevast kõrget inflatsiooni anna meile tänapäev | https://www.err.ee/1608617215/toomas-peterson-igapaevast-korget-inflatsiooni-anna-meile-tanapaev | Praegune majandusmudel soosib majandusliku ebavõrdsuse süvenemist, mistõttu peame riigi mingigi sõltumatuse nimel suunatud toetusmeetmetega aitama vähemalt poolt oma elanikkonnast, kirjutab Toomas Peterson. |
Võrreldes eelmise põlvkonna mudelitega, on muudetud väljalaskesüsteemi ja seetõttu on hübriidide salongis kuumem. Rahvusvaheline autoliit (FIA) on lubanud Sardiinia etapi eel viia sisse mõned muudatused, et olukorda parandada.
Nii saavad meeskonnad muuta katuse tuulutusavasid, lisada tuulutusavasid akendele ja kasutada kuumuse peletamiseks peegelkilet. Samuti on võimalik muuta autode mootoriruumi isolatsiooni.
"Ausalt öeldes on see hea näide, kuidas mootorisport suudab probleemi lahendamisel kõige paremini hakkama saada," kommenteeris FIA rallidirektor Andrew Wheatley väljaandele Autosport.
"Meil on kaks probleemi, füüsilised ja regulatiivsed piirangud, mis meie tegutsemist piiravad," jätkas ta. "Pole kahtlust, et see nädalavahetus tuleb üsna erandlik. Eeldatavad temperatuurid on ülikõrged."
Wheatley sõnul pidas FIA pärast Portugali rallit aru, kuidas antud olukorras toimida. "Kõigepealt koostasime nimekirja asjadest, mida saame teha muudatusteta homologiseerimisprotsessis, seal oli viis asja ja tiimid asusid kohe nende küsimustega tegelema."
"Seejärel oli veel kolm asja, mis nõudsid kiireloomulist homologiseerimisprotsessi ja pidid läbi käima WRC komisjonist, et saada sealt kiire vastus, mida tiimidel oli selleks nädalavahetuseks muudatusteks tarvis," jätkas ta.
Hyundai pealiku Julien Moncet' sõnul olid neil olukorra parandamiseks siiski väga piiratud vahendid. Kõige nähtavama sammuna paigaldati katusele kuldne päikest peegeldav kate, mille eesmärk on hoida salong võimalikult jahedana.
"Aeg Portugali ja Sardiinia ralli vahel oli väga lühike," sõnas ta. "Me pidasime eelmisel nädalal FIA-ga nõu ja jõudsime kokkuleppele, et saame siin Sardiinias mõningaid meetmeid rakendada. Kas sellest piisab – ilmselt mitte –, aga vähemalt situatsioon paraneb."
"Olen kindel, et kõik meeskonnad tulevad välja mõne ettepanekuga, kuid meil on lubatud teha augud küljeakendesse ja mängida katuseventilaatoriga. Päikesevalguse tõrjumiseks on meil kuldne katus," loetles ta.
"Me teame, et peamine soojusallikas tuleneb väljalaskesüsteemist ja kuigi helkurpaneelid on tõhusad väljastpoolt tuleva kuumuse osas, siis isegi, kui saame temperatuuri mõne kraadi võrra jahedamaks, siis on see enam kui teretulnud."
"Peame soojust rohkem seest välja saama, nii et näeme nädalavahetusel mõningaid huvitavaid lahendusi," jätkas prantslane, kelle sõnul valmib täislahendus tõenäoliselt siiski alles pärast kolme nädala pärast toimuvat Keenia rallit.
"Praegu on see kõik, mida saame teha. Vaatame, kui palju sellest see nädalavahetus abi on ja kui sellest ei piisa, siis peame jälle tiimide ja FIA-ga kokku saama, et arutada järgnevaid samme."
"Meil on selleks vaid üks nädal, peame olema realistlikud, et nii lühikese ajaga kõike teha ei jõua," lausus Moncet. "Me võtame seda väga tõsiselt, kuna see on oluline teema."
Lisaks muudatustele autode juures on Sardiinia ralli korraldajad taganud, et iga katse lõpus oleks rallisõitjate jaoks vett. | Sardiinia ralli suur kuumus sundis võtma kasutusele leevendavad meetmed | https://sport.err.ee/1608617218/sardiinia-ralli-suur-kuumus-sundis-votma-kasutusele-leevendavad-meetmed | Autoralli MM-etapil Sardiinias kujuneb üheks keskseks märksõnaks ilmselt kuumus. Temperatuur tõuseb nädalavahetusel enam kui 40 kraadini ja rallimeestel on seda autos väga keeruline taluda. |
Eesti koondise kogunemisel olnud mängijatest ei kuulu täna koosseisu Ken Kallaste, Michael Lilander, Markus Poom ja Mark Anders Lepik. Pärast U-21 koondise EM-valikmänge liitub esimest korda meeste koondisega 18-aastane Hollandis mängiv Rocco Robert Shein.
Tänase mängu kohtunikebrigraad tuleb Kreekast. Peakohtunikuna on ametis Ioannis Papadopoulos, teda abistavad äärtel Konstantinos Nikolaidis ja Vasileios Nikolakakis. Neljanda kohtunikuna on ametis Athanasios Tzilos, kes täitis sama ülesannet ka möödunud aastal Eesti ja Tšehhi vahelises MM-valikmängus. Kreekast on pärit ka mängu videokohtunikud Agelos Evangelou ja Efstathios Gkortsilas.
Juunikuu koondiseakna juhatab sisse 2. juunil kell 19 A. Le Coq Arenal toimuv Rahvuste liiga kohtumine San Marinoga, mille pääsmed on saadaval Piletilevis. Sellele järgnevalt mängitakse 5. juunil maavõistlus Argentinaga, kui vastamisi minnakse Hispaanias Pamplonas El Sadari staadionil kohaliku aja järgi kell 20 (Eesti aja järgi kell 21). Neljapäeval, 9. juunil toimub võõrsil Rahvuste liiga kohtumine Maltaga ning seejärel 13. juunil Tiranas maavõistlus Albaaniaga.
Eesti koondise koosseis mänguks San Marinoga
Väravavahid
12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 12/0
1 Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 12/0
22 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
7 Sander Puri (07.05.1988) – Tartu JK Tammeka 90/4
23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 88/0
18 Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 77/0
16 Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora (laenul Poltava Vorsklast, UKR) 48/3
3 Artur Pikk (05.03.1993) – Tallinna FCI Levadia 47/1
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 17/0
15 Maksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 12/0
20 Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 7/0
6 Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
19 Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 2/0
Poolkaitsjad ja ründajad
14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 139/25
10 Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 95/14
8 Henri Anier (17.12.1990) – Muangthong United FC (THA) 79/17
4 Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 40/8
5 Vladislav Kreida (25.09.1999) – Skövde AIK (SWE) (laenul Tallinna FC Florast) 20/0
9 Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 17/4
11 Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 16/0
21 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 13/1
17 Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 9/0
13 Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 5/0
Peatreener Thomas Häberli
Abitreenerid Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener Michael Müller
Videoanalüütik Ants Jaakson
Arst Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Mänedžer Miko Pupart
San Marino koosseis mänguks Eestiga
Väravavahid
1 Aldo Junior Simoncini (30.08.1986) – Tre Fiori FC 61/0
23 Elia Benedettini (22.06.1995) – Cesena FC (ITA) 33/0
12 Simone Benedettini (21.01.1997) – S.S. Murata 8/0
Kaitsjad
3 Mirko Palazzi (21.03.1987) – Cattolica Calcio (ITA) 64/1
11 Manuel Battistini (22.07.1994) – Virtus A.C 42/0
18 Davide Cesarini (16.02.1995) – S.P. Tre Penne 15/0
2 Alessandro D'Addario (09.09.1997) – Tre Fiori FC 15/0
4 Filippo Fabbri (07.01.2002) – FC Forli' (ITA) 13/1
5 Michele Cevoli (22.07.1998) – A.C. Juvenes Dogana 10/0
15 Luca Censoni (18.07.1996) – Tre Fiori FC 8/0
Poolkaitsjad
20 Adolfo Jose Hirsch (31.01.1986) – S.S. Folgore 52/0
17 Alessandro Golinucci (10.10.1994) – Virtus A.C 33/0
13 Andrea Grandoni (23.03.1997) – La Fiorita 30/0
22 Marcello Mularoni (08.09.1998) – A.S.D. Tropical Coriano (ITA) 27/0
21 Lorenzo Lunadei (12.07.1997) – La Fiorita 26/0
8 Michael Battistini (08.10.1996) – S.P. Tre Penne 13/0
14 Tomasso Zafferani (19.02.1996) – La Fiorita 13/0
19 David Tomassini (14.03.2000) – A.S.D. Tropical Coriano (ITA) 9/1
Ründajad
7 Matteo Vitaioli (27.10.1989) – A.S.D. Tropical Coriano (ITA) 74/1
16 Danilo Ezequiel Rinaldi (18.04.1986) – La Fiorita 42/1
10 Fabio Ramon Tomassini (05.02.1996) – Pietracuta (ITA) 27/0
9 Nicola Nanni (02.05.2000) – Lucchese (ITA) 24/1
6 Marco Bernardi (02.01.1994) – S.S. Murata 9/0
Peatreener Fabrizio Costantini | Selgusid Eesti ja San Marino koosseisud Rahvuste liiga mänguks | https://sport.err.ee/1608617188/selgusid-eesti-ja-san-marino-koosseisud-rahvuste-liiga-manguks | Eesti meeste jalgpallikoondis kohtub neljapäeval Tallinnas A. Le Coq Arenal UEFA Rahvuste liigas San Marinoga. Staadion avatakse festivalialaga kell 17, avavile kõlab kell 19. Mõlemad meeskonnad avalikustasid 23-liikmelised koosseisud. |
ETV suvekava hoiab kätt pulsil kõigel olulisel, mis Eestimaal ja kaugemalgi toimumas on. Alates 13. juunist võtab argipäevad kokku "Ringvaade suvel", kus saatejuhtimise võtavad endale peale lisaks "Ringvaate" saatejuhtidele veel näiteks Anu Välba, Urmas Vaino ja mitmed teised üllatajad. Hommikud aitab kuni 17. juunini käima lükata "Terevisioon" ja läbi suve hoiab Ukrainas toimuval silma peale pühapäevane"Ukraina stuudio".
Sel suvel on vaatajaid ootamas ees mitu elamusterohket rännakut ja sündmust Eestimaa erinevaist paigust. Kaidor Kahari uus kokandussaade "Maitse järgi" suundub toiduelamuste otsinguile alates 8. juunist. Juulis jõuab ekraanile Neeme Raua dokumentaalsaade, mis käsitleb Eesti ja Ameerika Ühendriikide diplomaatiliste suhete arenguid sajandi vältel.
Juuni teisel nädalal suundub ETV Jõgevale, kust 12. juunil tuuakse vaatajateni Eesti naiste tantsupeoetendus "Pere lugu". Juba juulis vastavad mehed naistele oma tantsupeoga Rakveres ja sellestki saab ETV vahendusel osa. Kaameratega ollakse kohal Võidupüha paraadil 23. juunil Kuressaares ja juulis Euroopa kultuuripealinn 2024 käivitumisel Tartus.
Kontserdisuve lükkab käima festivali Odessa Classics Tallinn avakontsert, mis ETV2 eetrisse jõuab sel reedel ja ETV-sse pühapäeval. Tuleval nädalal tähistab ETV koos Klassikaraadioga Neeme Järvi 85. sünnipäeva ja toob vaatajateni 10. juunil maestro juubelikontserdi. Juulis saab taas osa Vanemuise sümfooniaorkestri meeleolukast kontserdist Tartus Kassitoomel.
Filmi- ja sarjahuvilistel on põhjust suve oodata nii mitmete menukate saadete uute osade kui ka kodumaiste klassikute taas nägemise tõttu. Eesti filmi 110. aastapäeva puhul toob ETV laupäeviti vaatajate ette kümme aegumatut linateost, mis kinnistunud siinsesse filmilukku. Filmiõhtud avab 11. juunil mängufilm "Vallatud kurvid", tulemas on näiteks veel sellised teosed nagu "Naerata ometi", "Hukkunud Alpinisti hotel", "Georg" jpt. Vähemalt ühe filmi saavad vaatajad ka ise läbi avaliku hääletuse kavasse lisada.
Kõrvuti kodumaise programmiga lisab ETV suvekavasse kireva valiku sarjadest, mida vaatajad on juba pikisilmi oodanud. Nii saavad järje näiteks suvine ajastudraama"Rannahotell" (alates 28. mai, laupäeviti), suhtedraama "Lahku" (alates 30. mai, esmaspäevast neljapäevani), aga ka Soome haiglamenuk "Pulss" (alates 8. juunist esmaspäevast neljapäevani) ning hiljuti vaatajate südamed võitnud Itaalia haiglasari "Sinu kätes" (juulis). Haaravale kujunemisloole saab kaasa elada sarjas"Minu geniaalne sõbranna" (alates 3. juuni reedeti) ning põnevust lisavad suvesse tuntud romaanide ainetel loodud sarjad "Armastust otsimas" ja "Väike trummitüdruk". | ETV suveprogramm rõõmustab kultuuri, suursündmuste ja filmiklassikaga | https://menu.err.ee/1608617182/etv-suveprogramm-roomustab-kultuuri-suursundmuste-ja-filmiklassikaga | ETV toob sel suvel ekraanile kodumaised suursündmused, uued saated ja sarjad ning sumedad mängufilmiõhtud filmiklassikaga. |
HC Magic Wingsi väljaantava Leon Nadzhibi mälestusauhinna ehk Lõvisüdame auhinna Coolbet Hokiliiga kõige hingestatumale võitlejale pälvis HC Panteri ründaja Mihkel Võrang.
Coolbet Hokiliiga ja Naiste Hokiliiga hooaja parimad mängijad ja kohtunikud
Coolbet Hokiliiga parim väravavaht: Villem-Henrik Koitmaa (HC Panter)
Coolbet Hokiliiga parim kaitsja: Dmitri Shapovalov (Tartu Välk 494)
Coolbet Hokiliiga parim ründaja: Fyodor Gusynin (Tartu Välk 494)
Coolbet Hokiliiga parim treener: Aleksei Bogdanov (Tartu Välk 494)
Naiste Hokiliiga parim väravavaht: Delen Schüle (HK Roosa Panter I)
Naiste Hokiliiga parim kaitsja: Kaire Leet (HK Roosa Panter I)
Naiste Hokiliiga parim ründaja: Estrit Aasma (HC Everest)
Naiste Hokiliiga parimad treenerid: Aivar Sikk ja Oleksii Lubnin (mõlemad HK Roosa Panter I)
Aasta parim peakohtunik: Anton Semjonov
Aasta parim joonekohtunik: Marko Leet | Aasta parimateks jäähokimängijateks valiti Diana Kaareste ja Robert Rooba | https://sport.err.ee/1608617185/aasta-parimateks-jaahokimangijateks-valiti-diana-kaareste-ja-robert-rooba | Eesti Hoki tänuõhtul tehti teatavaks lõppenud hooaja parimad jäähokimängijad, kelleks on teist aastat järjest Diana Kaareste ja Robert Rooba. Aasta noormängija auhinna said kaksikvennad Erik ja Marek Potšinok. |
Paljud ootasid, et eelmisel hooajal väga napilt maailmameistritiitli Max Verstappenile (Red Bull) kaotanud Hamilton maksab sel hooajal tiitlikaotuse eest kätte, vahendab DailyMail. Paraku ei ole britt suutnud sel hooajal ühtegi etapivõitu võtta ning paikneb punktitabelis alles kuuendal kohal 50 punktiga. Liider Verstappenist lahutab teda 75 punkti.
Hamiltoni tiimikaaslane Russell on aga hooaega hästi alustanud ja paikneb 84 punktiga neljandal kohal ning on seega 34 punkti võrra eespool Hamiltonist.
"Kindlasti on see suur üllatus kõigile, kes arvasid, et Hamilton on parim," sõnas Jordan. "Hamilton ei ole enam boss, isegi mitte Mercedeses. Russell on tema positsiooni üle võtnud. Saab olema väga huvitav. Tahan näha, kuidas Hamilton sellest üle saab," sõnas Jordan DailyMail vahendusel. | Endine F1 tiimiboss: Hamilton ei ole enam Mercedeses liider | https://sport.err.ee/1608617149/endine-f1-tiimiboss-hamilton-ei-ole-enam-mercedeses-liider | Endine vormel-1 sarja meeskonna juht Eddie Jordani sõnul on Lewis Hamilton (Mercedes) kaotanud liidrirolli Mercedese tiimis meeskonnakaaslasele George Russellile. |
Ajas kestva ruumi nimel. Grete Tiigiste vestles Margit Argusega
Margit Argus: "Trendid muutuvad, mööbel laguneb, aga ruum jääb. Head ruumi ei kipu keegi välja vahetama, pigem ikka parendatakse, hoitakse ja hoolitsetakse."
Margit Argus on sisearhitekt, kelle portfooliost leiab muuhulgas Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja, Fahle galeriitänava, Park Hotell Viljandi ning Eesti suursaatkonna Moskvas ja Londonis. Need tööd on võitnud mitmesuguseid preemiaid ning nende ühine joon on vanast ruumist kvaliteetse uue loomine ning ajalookihistuste piirjoonte kaotamine. Margit ja tema meeskond töötavad suurel mõõtkaval ning tegelevad peale siseruumide loomise arhitektuuri ja selle tähendusega laiemalt. Aasta alguses rajas Margit Argus omanimelise stuudio ning pälvis hiljuti kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära".
KERLY RITVAL: Sõnumiga Veneetsiasse
Peagi valitakse idee esindamaks Eestit järgmisel Veneetsia arhitektuurbiennaalil. Milline on hea ja pilkupüüdev ekspositsioon ning kas see peaks olema poliitiline seisukohavõtt?
9. juunil esitleb Eesti arhitektuurikeskus Krulli kvartalis viit Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni konkursi ideed. Nende seast valitakse välja üks järgmisel aastal Veneetsias Eestit esindama. Sellega seoses arutleme meie riiki varem esindanud kuraatoritega, milline on tugev ekspositsiooni idee ning kuidas saaks arhitektuuribiennaal ja Eesti paviljon jõulisemalt poliitilise seisukoha võtta. Vestlusringis osalevad kunstiteadlane Ingrid Ruudi ning arhitektid Laura Linsi ja Johan Tali, tähelepanu alla võtame ennekõike kolm Eesti ekspositsiooni: ruumiinstallatsioon "Gaasitoru", Balti paviljon ja "Nõrk monument".
KARL-LEMBIT LAANE: Demokraatia surm
Rahvas pole suverään, mingi kõrgeim võim, vaid institutsioonide tavapärase toimimise seisukohalt pigem takistus ja peavalu – aga mõnikord võib sellest olla ka kasu.
Pärast rohkem kui 2000 aastat kestnud devalveerumist on demokraatia jõudnud surma lähedale, kui mitte päris surmani. Kui rääkida abstraktse mõiste surmast, siis mõeldakse sellest ilmselt kolmel moel. Esimene on n-ö füüsiline surm, s.t enam ei ole institutsioone ega protsesse, mis seda pidevalt elus hoiaks. See surm ei oleks muidugi demokraatia lõpp, kuna "vaimselt" võib see endiselt ellu jääda. Näiteks, kui Konstantin Päts oli kehtestanud üleriigilise kaitseseisukorra, mida hiljem on hakatatud nimetama vaikivaks ajastuks, siis võis küll rääkida vabaduse füüsilisest surmast, aga kas või Tartu vaim hoidis vabaduse sellegipoolest elus inimeste südames.
MIRT KRUUSMAA: Mis on poliitiline süü?
Ühiskondlikus korras elades ei pääse täielikult poliitilisest vastutusest keegi, isegi mitte apoliitilised. Moraalne süü on niisamuti vältimatu.
Eelmisel nädalal lõppes Ukrainas esimene sõjakuritegude kohtuprotsess. Sumõ linnas relvitu tsiviilisiku tapnud Vadim Šišimarin mõisteti süüdi ning tõenäoliselt veedab ta ülejäänud elu vanglas – kui just ei õnnestu teda ja teisi Vene sõdureid vahetada Azovstali kaitsjate vastu. Sõjakuritegijate kohtu ette toomisest on räägitud ning selle poole ka mingil määral liigutud sõja algusest saadik, iseäranis pärast Sumõ vabastamist. Mis mõte olekski rahvusvahelisel õigusel või üleüldse moraalil, kui selliseid tegusid ei karistata?
ÄLI-ANN KLOOREN: Rõõmusõnumeid maist
Pärast pikka sunnitud pausi oli selleaastane lehekuu tihedalt täis koorikontserte, kus vanade tegijate kõrval jäid silma uued nimed.
Maikuus hakkavad professionaalsed muusikakollektiivid ja kontserdiorganisatsioonid otsi kokku tõmbama, antakse hooaja lõppkontserdid ning ees ootab projekte täis suvepuhkus. Seevastu amatöörkooridele on maikuus korraldatavad aastapikkust tööd kokku võtvad kevadkontserdid jõulude kõrval üks hooaja kõrghetkedest.
ENELI KINDSIKO, ÜLO NIINEMETS, KÄRT RÕIGAS: Äraspidine vanuseline diskrimineerimine Eesti teadusmaastikul
Kas Eesti teadus vajab järelkasvu või mitte? Riiklik grandisüsteem lükkab noori teadusest eemale.
Värskes kogumikus "Eesti teadus 2022" osutab Marek Tamm teravalt Eesti teadlaskonna kokkutõmbumisele ja vananemisele. Need probleemid ei ole uued: märgid teadlaskonna vananemise ja arvukuse languse kohta olid õhus juba kümme-viisteist aastat tagasi. Praeguseks on olukord lihtsalt halvenenud.
Autorid analüüsisid Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) avalike andmete baasil kümne aasta jooksul (2013–2022) Eesti teadusagentuuri (ETAg) rahastatud personaalseid uurimistoetusi, nende hulgas kokku 845 granti ja 658 erinevat grandi saajat.
TRISTAN PRIIMÄGI: Kolonialism kõverpeeglis
Kolonialismiteemad tänavuse Cannes'i filmifestivali kinolinal ja kaadri taga
Pärast vahelejäänud 2020. aastakäiku leidis selleks ajaks juba tosinkond korda edasi lükatud Cannes'i filmifestival oma riskijulguse ja Prantsuse seadusandluse vahel vaksajagu vaba ruumi, et 2021. aasta festival ikkagi mai asemel keset juulit maha pidada. Meie kõigi õnneks, sest kahte vahelejäänud aastat oleks olnud rahaliselt juba äärmiselt keeruline kokku lappida. Mullune festival oli aga sellest hoolimata nagu lahtiste uste päev tondilossis: filmituru osas puhus üldse vaid tuul ning kinosaalides piirasid vaba suhtlemist maskid ja pidev vaktsineerimispaberite kontroll, mis tundub nüüd juba mingi kaugesse minevikku jäänud relikt.
ANDREI LIIMETS: Kolm meest Tsoonis
Andrei Tarkovskil täitunuks tänavu 90. eluaasta. Aprillis avati selleks puhuks 1986. aastal lahkunud legendaarse filmilavastaja ühe tuntuma linaloo, osalt Eestis filmitud "Stalkeri" ajutine muuseum, Arvo Iho pani kokku aga teksti- ja fotoraamatu "Stalkeri võtted Eestis". Tarkovskit seob Eesti filmilooga enamatki. 1977. aastal valmis tema kunstilise juhendamise all kolmest lühifilmist koosnev kassett "Karikakramäng". Seetõttu kogunesid "Stalkeri" muuseumisse suurkuju pärandi üle arutlema operaator Arvo Iho ning lavastajad Peeter Urbla ja Peeter Simm. Tsoonile iseloomulikult kadus vool ruumidest täpselt kohtumise alguseks ning juttu tuli varasel vihmasel kevadlõunal vesta terrassil, oksaraagude ja päevinäinud esemete keskel.
Õhus on skulptuuri. Reet Varblane vestles Bianka Soega
11. ja 12. juunil on Telliskivi loomelinnak festivali "Ma ei saa aru" päralt. Juba teist korda korraldatakse seal nüüdiskunsti "järeleaitamistund": eelmisel suvel oli vaatluse all tänavakunst, seekord on skulptuur. Festivali peakorraldaja on Bianka Soe, kommunikatsioonijuht Sigrid Leppmets, programmi koordinaator Mara Ljutjuk, kaasprodutsent Herkko Labi, festivali mõttekotta kuuluvad Maarin Ektermann, Ave Habakuk ja Rain Tamm. Festivalil saab vaadata kolme näitust: Rohelises saalis skulptuuri ülevaatenäitust, õuealal "Nähtamatut skulptuuri" ja Kolme puu galeriis fotonäitust unustatud avaliku ruumi teostest. Toimuvad vestlusringid, loengud-monoloogid, töötoad, täiturg, tuurid ja rida üritusi, mis ulatuvad loomelinnakust väljapoole: EKKM-i skulptuuriaeda, kunstimuuseumi kogusse ja Raja tänava monumentaalateljeesse. See on suurejooneline ettevõtmine nagu festivalile kohane. Vt https://maeisaaaru.ee.
VAHUR LUHTSALU: Teadusdiplomaatia II. Maailmaliider, edasijõudnu ja uustulnuk
Kui eelmises Sirbis alustatud artiklisarja I osas avasin teadusdiplomaatia sisulist olemust ja selle eri harusid, siis käesolevas artiklis läheme otse riikide teadusdiplomaatia köögipoolele.
JELENA SKULSKAJA: Millest mõtled, kirjanik? Shakespeare silphaaval
Jorge Luis Borges, kaotanud silmanägemise, käis ikkagi raamatupoodides ja ostis lemmikteoseid. Ta silitas neid, lehitses, ta ei saanud neid lugeda, aga võis neid omada. Ka minu omanduses olid juba ammu Shakespeare'i originaaltekstid, kuid oma viletsa inglise keele oskuse tõttu ei olnud ma pikka aega võimeline neid lugema. Kui tead aga peast rohkelt erinevaid tõlkeid, siis lõppude lõpuks, sättinud sõnaraamatud enda ümber, võid lõpuks jõuda ka põhialusteni – silphaaval. Ja järsku näed seda, mis on libisenud ära sinu ja kõigi teiste eest, kes on üritanud geeniust mõista.
Arvustamisel
Hain Rebase "Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost"
Eduard Tinni "Minu kumite I. Konvergentsiteooria unelmate häving"
Bernardo Atxaga romaan "Need taevad"
Tõnu Kõrvitsa kontsert sarjas "Autoritund"
Rait Präätsa näitus "Kiibikriis"
Piret Hirve ja Eve Marguse näitus "Triiv"
festival "Balti tantsu platvorm"
The Biofilm Sistersi "Pure Pink Pox"
Ekspeditsiooni ja Kanuti gildi saali "Divide et impera"
Ugala teatri "Üle oma varju" | Reedel Sirbis Tarkovski, Veneetsia arhitektuuribiennaal ja Cannes'i filmifestival | https://kultuur.err.ee/1608617158/reedel-sirbis-tarkovski-veneetsia-arhitektuuribiennaal-ja-cannes-i-filmifestival | Tutvustame 3. juuni Sirpi. |
Vähendamaks sõltuvust Vene energiasüsteemist on Baltimaade elektriturg alates 1. juunist ühendatud ainult omavahel ning Poola ja Põhjamaadega. Läti AST sõnul on muuhulgas põhjuseks raskused maksetega, sest mitmed pangad, mille kaudu varem elektri eest tasuti, on nüüd sanktsioonide all ning Balti riigid ei soovi ka Vene ettevõtetele makseid teha.
Juuni algusest rakendatud meetmed vähendavad Balti elektrisüsteemide sõltuvust Venemaal asuvatest kiiretest sageduse juhtimise reservidest teatas Elering. Elektribilansi juhtimiseks kasutavad Balti süsteemihaldurid edaspidi üksnes Euroopa Liidu riikides asuvaid, eelkõige Balti ja Põhjamaade turuosaliste pakutavaid reservvõimsusi.
Seni kasutasid Balti süsteemihaldurid Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemi bilansi juhtimiseks kohalike turuosaliste poolt pakutava reguleerimisteenuse kõrval Venemaa energiakontserni Inter RAO pakutavat teenust.
Balti elektrivõrk on Vene elektrivõrguga ühenduses seni, kuni sünkroonitakse ülejäänud Euroopa elektrivõrguga aastaks 2025. | Balti riigid asuvad hoidma Venemaa suhtes elektritasakaalu | https://www.err.ee/1608617131/balti-riigid-asuvad-hoidma-venemaa-suhtes-elektritasakaalu | Baltimaade elektrivõrkude operaatorid Eesti Elering, Läti Augstsprieguma tīkls (AST) ja Leedu Litgrid leppisid omavahel kokku, et nad ei osta enam Vene elektrit, vahendab Läti ringhääling AST teadet. |
Eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmisega väärtustatakse kirjandust ja kultuuri pööramaks tähelepanu kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Uus riiklik tähtpäev on Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev, 30. jaanuar. Ettepaneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus.
Lisaks täiendatakse eelnõu kohaselt lipupäevade loetelu, mistõttu tuleb tulevikus lipp heisata üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päeval. Ettepaneku esitas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad lipupäevadel Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. | Eesti kirjanduse päev muudetakse riiklikuks tähtpäevaks | https://kultuur.err.ee/1608617137/eesti-kirjanduse-paev-muudetakse-riiklikuks-tahtpaevaks | Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikokku seaduse eelnõu, mille kohaselt saab 30. jaanuarist eesti kirjanduse päev ning ühtlasi ka lipupäev. |
Suitsetamisvastase plaani autor on terviseminister Maarten van Ooijen, kes kavatseb seda peatselt tutvustada Hollandi koalitsioonivalitsusele, vahendab The Times. Minister toetub oma plaanis uuringutele, mille järgi suitsupaki hind peab olema väga suur, et suitsetamisest tegelikult loobutaks. Ministri sõnul saab Madalmaadest sellise sammuga Euroopale eeskuju. Aastaks 2040 peaks pakk sigarette valitsuse plaanide järgi maksma 47 eurot.
Van Ooijeni plaan põhineb Maastrichti ülikooli uuringul, mille järgi loobuksid pooled suitsetajad sellest halvast harjumusest, kui suitsupaki hind ligineks 60 eurole. Praegu suitsetab hollandlastest viiendik. Madalmaade valitsus püüab suitsetajate hulka aastaks 2040 vähendada viiele protsendile. Praegu on suitsupaki hind riigis 8 eurot ning aastaks 2025 tõuseb see 10 euroni.
Maailma kõige kallimad sigaretid on müügil Austraalias, kus suitsupaki eest peab välja käima 26 euro vääringus kohalikku valuutat. | Hollandi valitsus tahab suitsupaki hinna tõsta ligi 50 eurole | https://www.err.ee/1608617101/hollandi-valitsus-tahab-suitsupaki-hinna-tosta-ligi-50-eurole | Madalmaade valitsus soovib vähendada elanikkonna suitsetamist ja selle saavutamiseks on plaanis tõsta suitsupaki hind nii kõrgeks, et noortel ei teki kunagi suitsetamise harjumust. |
Mainzis sündinud treener on sõlminud klubiga lepingu kuni aastani 2024.
"Uut peatreenerit otsisin selle järgi, kellel oleks kirg ja emotsioonid ning õiged tehnilised oskused. Sandro on kõiki neid asju demonstreerinud nii Mainzi meeskonna eesotsas kui ka Moskva Dünamos," ütles Hertha spordidirektor Fredi Bobic meeskonna kodulehel.
"Oma isiksuse ning positiivse ja edasiviiva jalgpallistiiliga suudab Sandro ühenduse luua väljakul toimuva ja klubikultuuri vahel," lisas Bobic.
"Mul on väga hea meel aidata kujundada uut algust Berliini Herthas," sõnas Schwarz, vahendab Hertha jalgpalliklubi koduleht. | Berliini Hertha meeskonda asub juhendama endine Moskva Dünamo peatreener | https://sport.err.ee/1608617110/berliini-hertha-meeskonda-asub-juhendama-endine-moskva-dunamo-peatreener | Berliini Hertha jalgpallimeeskonna etteotsa asub uuest hooajast endine Moskva Dünamo peatreener Sandro Schwarz. |
Tallinn Truck Show on üks regiooni suurimaid raskeveokite show- näitusi, mis toob kokku tuhanded autoilu- ja spordifännid. Lisaks rekadele saab kahe päeva jooksul vaadata ekstreemseid trikimootorrattureid, drift show 'd ja veokite rallit. Kohal on oma ala freestyle- motokrossi ja puurimootorratturite tipud.
Korraldajate sõnul on iga maalitud ja tuunitud veok omanäoline, ainulaadne meistriteos, mida arendatakse läbi aastate. Nende rekade juhid on oma ala andunud fännid ning enamik neist on auto täiustamisse kulutanud üüratuid summasid.
Tallinn Truck Show muusikaline peaesineja on Motörheadi kitarrilegend Phil Campbell. 32 aastat Motörheadi esikitarristina maailma lavasid vallutanud Campbell esineb bändiga The Bastard Sons. Lisaks saab pealaval näha ka meie rokkmuusika esinumbrit Terminaatorit ja teisi artiste.
Samuti toimub üritusel esimest korda transpordimess, millest võtavad osa transpordifirmad ja rasketehnikaga seotud ettevõtted.
Tallinn Truck Show on avatud 5. augustil alates kella 15-st ning 6. augustil alates kella 10-st. | Tallinn Truck Show toob Eestisse kümned raskeveokid ja trikimootorratturid | https://menu.err.ee/1608617116/tallinn-truck-show-toob-eestisse-kumned-raskeveokid-ja-trikimootorratturid | Kümned originaalse disainiga raskeveokid sõidavad 5. ja 6. augustiks üle Euroopa kokku Tallinna lauluväljakule. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.