text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Merkel ei ole pool aastat avalikult kuskil üles astunud. Ka ei ole ta ise siiamaani avaldanud otse seisukohta Ukraina sõja kohta – tema arvamust on mõne korra napisõnaliselt vahendanud ta pressiesindaja. Nüüd esines ta kolmapäeval Berliinis ametiühingute keskliidu juhi Reiner Hoffmanni ametist lahkumise üritusel, kus pidas kõne 200 inimesele. Lisaks tavapärastele viisakusavaldustele rääkis Merkel esimest korda ise avalikult ka sõjast Ukrainas.
"Olen solidaarne Ukrainaga, keda Venemaa ründas ja toetan ukrainlaste õigust enesekaitsele," ütles Merkel.
Ametist lahkunud kantslerina ei soovinud ta anda hinnanguid praeguse liidukantsleri Olaf Scholzi (SPD) tegevusele Ukraina toetamisel, mis on saanud palju kriitikat loiduse eest Ukrainale raskerelvi saata. Merkel mainis vaid, et toetab Saksa valitsuse, aga ka Euroopa Liidu, USA, NATO, G7 ja ÜRO asjakohaseid jõupingutusi, et peatada Venemaa barbaarne agressioonisõda.
Merkeli sõnul on Venemaa sissetung Ukrainasse kõige räigem rahvusvahelise õiguse rikkumine Euroopa ajaloos pärast Teist maailmasõda.
Kui kaugele ulatuvad Ukrainas sõja tagajärjed, ei oska keegi täna veel hinnata, kuid eriti ukrainlaste jaoks on need märkimisväärsed, ütles Merkel.
Endine liidukantsler käsitles inimõiguste rikkumisi Ukraina tsiviilelanikkonna vastu. "Butša on selle õuduse ere näide," sõnas Merkel.
Ukraina linnades, nagu Butšas ja Irpinis tulid pärast Vene vägede taandumist ilmsiks julmad kuriteod, mida venelased tsiviilelanike peal toime panid. Haagi kriminaalkohus saatis Ukrainasse oma uurijad neid uurima.
Merkel ütles, et väike, kuid samas ere lootusekiir selles lõpmatus kurbuses on ukrainlastele naaberriikide elanike suur toetus, eriti Poolast ja Moldovast. Ta lisas, et väga oluline on, et Euroopa käituks ühtselt ning riigid ei hakkaks oma erihuve peale suruma.
"Me ei tohi kunagi võtta rahu ja vabadust iseenesestmõistetavana," lõpetas ta oma kõne Ukrainale pühendatud osa.
Merkel peab õige pea uue avaliku esinemise – ta on oodatud 7. juunil esinema ühel aruteluüritusel Berliinis. Saksa meedias on avaldatud arvamust, et ehk peatub ta seal ka iseenda rollil ja kunagisel tihedal lävimisel Vladimir Putiniga.
Mitte ainult poliitilised oponendid, vaid ka Merkeli enda järglane CDU eesotsas Friedrich Merz on teravalt kritiseerinud Merkeli-ajastu Saksmaa Venemaa- poliitikat, mis polnud piisavalt resoluutne Venemaa sõjaliste sissetungide suhtes Ukrainas ja Gruusias ning muutis ka Saksamaa Venemaast veelgi enam energeetiliselt sõltuvaks.
Teised Merkeli-ajastu tipp-poliitikud, nagu praegune Saksa president ja Merkeli valitsuskabineti välisminister Frank-Walter Steinmeier on tunnistanud avalikult oma vigu Venemaa poliitikas.
"Ma eksisin," ütles SPD poliitik Steinmeier. Seda sõnumit oodatakse nüüd ka Merkelilt. | Merkel andis esimest korda hinnangu sõjale Ukrainas | https://www.err.ee/1608617092/merkel-andis-esimest-korda-hinnangu-sojale-ukrainas | Saksamaa endine liidukantsler Angela Merkel esines üle poole aasta esimest korda avalikult ning kritiseeris Venemaad, nimetades selle tegevust Ukrainas barbaarseks agressioonisõjaks, mis rikub räigelt rahvusvahelist õigust. |
Kui me räägime põlevkivielektrijaamadest, mis töötavad igapäevaselt maksimaalse võimekuse piiril, siis kas teil on ülevaade, kui kaua peate neid katlaid töös hoidma? Kas valitsus on pannud paika ka strateegia, kas on see lähemad viis, kümme või 15 aastat? Te peate neid katlaid ju ka renoveerima.
Kui me tänast päeva võtame, siis praegu, mai teisel poolel, ja see on suvekuu, on meil töötanud kõik põlevkivijaama üksused. See on vastutulek turule – turul on nõudlus ka praegu, hiliskevadisel ajal. Oleme valmis opereerima, ja kui vaja, paneme need jaamad tööle ka keset suve. Selles probleemi ei ole. Võtsime hommikul kokku ka mai numbrid: Eestis toodeti kokku üle 700 gigavatt-tunni elektrit. Ja esimest korda üle tüki aja Eesti tootis rohkem elektrit kui tarbis, kuigi ka elektrinõudlus kasvas veidi. Ja tegelikult huvitaval kombel tootsime rohkem kui jaanuaris, mai oli hästi intensiivne kuu. Tahan kinnitada, et kui on elektrit vaja, siis oleme valmis igal hetkel need tehased tööle panema ja elektrit turule pakkuma.
Kas teil on ülevaade, kui kaua peate sääraselt toimetama põlevkivielektrijaamadega?
Praegu on omanikuootustes öeldud, et peab säilima tuhat megavatt-tundi juhitavat võimsust järgmise aasta lõpuni. Aga oleme ette valmistamas Eleringiga lepingut, mis on põhimõtteliselt juba valmis, ja seal on kõik need ootused kirjas, mis on Eleringil kui süsteemioperaatoril varustuskindluse tagamiseks meile ja vastavalt sellele hoiame ka neid võimsusi, mida on vaja süsteemi opereerimiseks või elektri turule toomiseks.
Mis on lepingus öeldud aasta 2030 kohta?
Lepingus on kirjas nii, et esialgu hoiame neid võimsusi 2026. aasta lõpuni, kuni toimub lõplik Venemaa süsteemist desünkroniseerumine. Süsteemioperaatoril on siis kaheaastase etteteatamisega õigus leping üles öelda, kui ta leiab, et turul reservvõimsust enam vaja ei ole. Vastasel juhul oleme valmis.
Arvestades geopoliitilist reaalsust, siis kas teie hinnangul, kui pärast 2026. aastat on seda võimsust Eestil jätkuvalt vaja, saame need jaamad tööle panna?
Kindlasti ei ole mõtet vana kaevu enne kinni ajada, kui uus on valmis ehitatud. Me ise usume taastuvenergiasse ja nii tuul kui ka päike on ressursid, mida keegi meilt ära võtta ei saa, vähemalt mitte teadaolevate tehnoloogiatega. Tuul ja päike tuleb enda kasuks tööle panna. Eelmisel nädalal avaldasime oma strateegia, et tahame mitmekordistada oma taastuvenergia investeeringuid ja tahame aastaks 2026 jõuda taastuvenergia tootmises 2000 megavatt-tunnini. Kuna ta on kombinatsioon tuulest ja päikesest, siis see aitab kaasa. See peaks olukorra palju paremaks tegema nii turuhinna kui ka varustuskindluse poolest. Igal aastal süsteemioperaator hindab olukorda, ja kui ta leiab, et jätkuvalt on vaja reservvõimsust, siis me hoiame ka oma vanemad põlevkivijaamad valmisolekus ja nendeks päevadeks ja nädalateks, kui on vaja, oleme valmis ka seda pakkuma.
Kui vaadata elektri börsihinda, siis mais oli see keskmiselt 151 eurot kilovatt- tunni eest. Aprillis oli see natuke üle saja euro. Mis selle elektrihinna tõusu taga on? Kas Vene odava elektri kadumine Soomest?
Kindlasti see on üks põhjus. Kui võtame kokku Vene elektri, mis aasta tagasi tuli meile sisse Läti ja Kaliningradi kaudu, ja lisaks veel Viiburi kaudu Soome, siis see on kokku ligi 2500 megavatti ehk kahe tuumajaama jagu toodangut on meil ära kadunud turult. Muidugi kui turult nii palju elektrit ära kaob, siis turg reageerib sellele. Samuti on tarbimist suurendanud keskmisest jahedam kevad. Ka majandus töötab meil praegu paremini – aasta tagasi oli Covidi-blokaad. Nõudlus on suurenenud.
Mida see tähendab tarbijatele lähikuudel? Kas suvel hind ei lange ja sügisel läheb hind veel kallimaks?
Praeguses olukorras prognoose teha on raske, aga häid uudiseid tarbijatele ei paista. Võibolla suvel lühiajaliselt saame nautida ka vähe odavamat elektrihinda, kuid talv saab olema üsna keeruline. Turult on palju elektripakkumist puudu, mis on seotud Venemaaga. Lisaks on turult puudu Venemaa gaas, meie piirkonna tipu elektritootmise võimekus tuleb gaasist, et kui gaasi on vähem, siis elektrihinnad on kõrgemad. See kokteil kokku on tarbijatele üsna halvaendeline, võib tulla päris kõrgete energiahindadega talv, tasub olla valmis päris kalliks talveks.
See on teile hea uudis, sest põlevkivielektrijaamad töötavad täie rauaga edasi ka järgmiselt talvel. Meie piirkonnas lihtsalt pole võimsusi võtta.
See on Ida-Virumaal positiivne uudis energeetika vallas. Just äsja värbasime üle 200 inimese tööle ja oleme seal suurendanud ka oma põlevkivikaeve võimet, et talveks valmis olla. Võibolla vanemate põlevkiviblokkidega me väga palju ei teeni, aga makse maksame riigile korralikult. Tarbijatele nii palju, et kui vähegi elektrihind on oluline, siis võtke see hetk ja fikseerige elektrihind, pakume seda nii era- kui ka äritarbijale. Meie tarbijatest umbes 2/3 on fikseeritud pakettidega.
Kas päikeseenergia kasutuselevõtus on toimunud läbimurre?
Päikeseenergia on ületanud igasugused ootused. Päikesepaistelisel päeval 500 megavatti on süsteemis täiesti tuntav.
Kuigi valitsus on muutunud elavamaks tuuleparkide ehitamises, siis siin tegelikku läbimurret pole toimunud?
Nii ta tõesti on. Eesti Energial on täna neli tuuleparki ehituses ja me loodame teha paar investeerimisotsust lisaks. Tuulepargi arendamise seisukohalt oleme siin kõige aktiivsemad tegijad. Eesti viimane toetusmeede tuuleenergiale lõppes aastal 2016. Nüüd on avatud hinnapõrandavoor, kus me kindlasti osaleme. See vahe on olnud kuus aastat, siin vahepeal oleks võinud olla midagi, mis oleks lisanud kindlust investeerimisse. | Hando Sutter: tasub olla valmis päris kalliks talveks | https://www.err.ee/1608617083/hando-sutter-tasub-olla-valmis-paris-kalliks-talveks | Kuna turult on palju elektri- ja gaasipakkumist puudu, siis see kokteil on tarbijatele üsna halvaendeline ja võib tulla päris kõrgete energiahindadega talv, ütles Eesti Energia juht Hando Sutter. |
29-aastane võidusõitja kukkus raskelt kolmapäevases kvalifikatsioonis. "TT sõidud jätkuvad, kuid oleme alati mõtetes temaga," sõnas Isle of Man TT Races, vahendab BBC.
Purslow osales 2017. aasta võistlusel TT Races, olles varem osalenud ka superspordi klassis. Ta on lõpetanud Manxi Grand Prix', kus ta võttis 2015. aastal kergekaalu klassis võidu, mis oli ühtlasi ka debüüt.
Teisipäeval kukkus raskelt ka teine võistleja Dave Moffitt, kes toimetati helikopteriga haiglasse. Korraldajate sõnul on ta tõsises, kuid stabiilses seisundis. | Hirmuäratav Mani saare rada nõudis taas ühe mootorratturi elu | https://sport.err.ee/1608617089/hirmuaratav-mani-saare-rada-noudis-taas-uhe-mootorratturi-elu | Maailma ühel ohtlikumal mootorratturite kihutamisel (Isle of Man TT) hukkus kolmapäeval kukkumise tagajärjel Walesi sõitja Mark Purslow. |
Ajakirjanik Indrek Kiisler küsis Kiigelt, miks oli Keskerakond vastu eelnõule, mille ta ise valitsuses olles heaks kiitis. Kiik vastas, et põhjalikku arutelu eelnõu üle valitsuses ei toimunud.
"Hiljem kui eelnõu riigikogus sisuliselt lahti võeti, siis hakati vaatama, mis on täpsemalt kokku lepitud ja millised on olnud erinevate osapoolte tagasiside ja tekkis palju küsimusi ning murekohti. Keskerakonna fraktsioon otsustas, et kui parlamendis tehakse ettepanek see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis fraktsioon hääletab samuti nii," rääkis Kiik.
"Selle alushariduse eelnõuga oli päris palju erinevaid küsimärke. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on ka tegelikult seda korduvalt arutanud, näinud seal erinevaid murekohti. Meie jaoks ei olnud see ootamatu või üllatav, pigem oli küsimus, mis saab olema riigikogu üldine meelsus. Kolmapäevane parlamendi menetlus näitas, et eelnõu tagasilükkamise poolt oli rohkem kui vastu, hoolimata sellest, et ülejäänud kolmel erakonnal oleks ju olnud rohkem hääli kui Keskerakonnal ja EKRE-l," lisas Kiik.
Kultuurikomisjonis esimeest Aadu Musta (KE) asendanud keskerakondlane Tõnis Mölder märkis enda sõnul juba 19. aprillil, et alushariduse eelnõu võiks riigikogust tagasi võtta.
"Eelnõu oma sisult ja eesmärgilt on väga õige, aga me näeme siin loosunglikkust, kus eelnõu rakendamine eeldaks järgnevatel aastatel väga olulisi investeeringuid sellesse, et kohalikud omavalitsused saaksid juurde lisaraha, et aidata teha ära see kaasava hariduse mõte haridussüsteemis nii nagu see eelnõu ette nägi. Teine pool on see, et tegelikult oleks vaja tõsta riiklikku tellimust eesti keele õpetajatele. See nõuab juurde iga aasta 25-30 täiendavat õpetajat. Siin on veel nüansse, mis on seotud lastehoiuga, kus me piltlikult öeldes kaotame ära tänase lastehoiu süsteemi ja anname kohalikule omavalitsusele väga selge kohustuse, aga me ei anna siin lisaressurssi," rääkis Mölder.
"Tegelikult ei ole selgeid ja konkreetseid rahalisi plaane, ega ka plaani selles osas, kuidas seda eelnõud päriselt elus rakendada. See oli peamine kriitika koht," sõnas Mölder.
Kiik: koalitsiooniga jätkamises tuleks selgusele jõuda
Rääkides endiselt pingelisest olukorrast valitsuskoalitsioonis, ütles Tanel Kiik, et Keskerakonnas on väga erinevaid arvamusi seoses sellega, kas tuleks jätkata praeguses koalitsioonis või mitte.
Kiik viitas Jaanus Karilaiu öeldule, et kui Keskerakond jõuab Reformierakonnaga peretoetuste eelnõu toetamises kokkuleppele, siis keskfraktsioon toetab koalitsiooni jätkamist. "Hetkel me kahjuks liigume selles suunas, et seda kokkulepet peretoetuste tõstmise teemal silmapiiril ei terenda, aga kõik võib veel muutuda," rääkis Kiik.
"Mina arvan, et hiljemalt esmaspäeval koalitsiooninõukogus tuleks rahulikult maha istuda, sügavalt sisse ja välja hingata, olukorrale otsa vaadata ja ausalt hinnata, mis on need sammud, mis on täna võimalik veel astuda," lausus Kiik.
"Arusaadavalt nii avalikkus kui ka riigikogu fraktsioonid ootavad mingit selgust tuleviku vaates, et kas jätkub praegune koalitsioon või mis on see tegelik seis. Need sõnumid, mis on meedias kõlanud koalitsiooni juhterakonna poolt, et koalitsiooni enam ei ole või et on vähemusvalitsus, on ju kõik loosunglikud, aga sisulises vaates täna meil toimib valitsuskoalitsioon. Mõne minuti pärast algab järjekordne valitsuse istung ja kabinetinõupidamine," lisas ta.
Kiik ütles, et temale teadaolevalt uue koalitsiooni moodustamiseks riigikogus praegu kõnelusi ei peeta. | Kiik: toetasime alushariduse eelnõu valitsuses, sest ei tutvunud sellega põhjalikult | https://www.err.ee/1608617038/kiik-toetasime-alushariduse-eelnou-valitsuses-sest-ei-tutvunud-sellega-pohjalikult | Tervise- ja tööminister ja Keskerakonna aseesimees Tanel Kiik ütles, et Keskerakond toetas alushariduse eelnõud valitsuses, sest ei tutvunud selle sisuga põhjalikumalt. Keskerakondlane Tõnis Mölder tõi probleemiks selle, et eelnõu puhul puudub rahaline plaan selle rakendamisel. |
Sõjaanalüütikute ja Ukraina ametiisikute väitel on allumatuid Vene relvajõududes tegelikult märksa rohkem.
Sõdurite allumatus on Vene ametivõimud pannud keerulisse olukorda, kuna nende karistamine võib probleemile soovimatut tähelepanu juurde tuua. Venelastel on Ukrainas puudu elavjõust ja tehnikast ning praegu üritatakse värvata juurde uusi sõdureid.
Siiani on allumatute sõdurite põhiline karistus olnud ametist vabastamine. Kuna Venemaa pole Ukrainale ametlikult sõda kuulutanud, puuduvad selged juriidilised alused, mille põhjal saaks esitada kriminaalsüüdistusi neile, kes keeldusid käske täitmast.
Vene advokaadi Mihhail Benjaši sõnul ei soovi paljud Vene sõdurid Ukrainas sõdida. Benjaš esindab kohtus tosinat Rosgvardija liiget, kes vaidlustasid oma vallandamise. Rosgvardija üksuseid plaaniti Ukrainas kasutada põhiliselt avaliku korra hoidmiseks ja rahutuste mahasurumiseks. Venemaal on Rosgvardija seotud paljude riigisiseste meeleavalduste mahasurumisega.
Benjaši sõnul on üle tuhande Vene sõduri ja Vene siseministeeriumi töötaja pöördunud tema poole õigusabi palvega. Paljud neist keeldusid minemast Ukrainasse sõdima või meeleavaldusi maha suruma. Märtsi keskel algatas Vene inimõiguste ühendus Agora Telegrami kanali, mille kaudu Vene relvajõudude liikmed ja nende sugulased saavad küsida õigusabi, kui keeldutakse käsku täitmast.
Vene seaduste kohaselt on tegevteenistujaid, kes oma kohustusi eiravad, õigus karistada kuni 10-aastase vabadusekaotusega. Samas on siiani üsna leebelt karistatud sõdureid, kes pole olnud nõus osalema Putini algatatud nn erioperatsioonis, enamasti on maksmata jäetud palk ja võetud ära riiklikud eluasemelaenu erisoodustused. Moskvas paikneva kaitsevaldkonna eksperdi Pavel Luzini sõnul ei soovi Vene valitsus fenomenile liialt tähelepanu juhtida ja seetõttu on karistused leebed.
USA kaitseametnik ütles ajakirjanikele eelmisel kuul, et allumatuse ilminguid on Vene relvajõududes eri juhtimistasanditel, sh ka ohvitseride hulgas. Desertöörlust ja käskudele mitteallumist esines palju ka esimeses Tšetšeenia sõjas 1994–1996, mille Venemaa kaotas. | WSJ: Sajad Vene sõdurid on keeldunud Ukrainas käske täitmast | https://www.err.ee/1608617062/wsj-sajad-vene-sodurid-on-keeldunud-ukrainas-kaske-taitmast | Paljud sõdurid Vene sisevägedes ja rahvuskaardis Rosgvardija deserteerusid oma üksustest ning vähemalt sajad sõdurid keeldusid Ukraina sõja esimestel nädalatel käske täitmast, selgub Wall Street Journal i käsutuses olevatest dokumentidest. |
Unitedi akadeemiast tulnud Pogba lahkus Old Traffordilt 2012. aastal, et ühineda Juventuse meeskonnaga. Prantsuse koondisega maailmameistriks tulnud Pogba tuli Unitedisse tagasi kõigest neli aastat hiljem. Lingard lõpetab lausa 20 aastat kestnud koostöö klubiga, vahendab SkySports.com.
"Klubi kinnitab, et Pogba lahkub Manchester Unitedist juuni lõpus, kui tema leping lõpeb," kirjutab United oma kodulehel. "Kõik tahavad teda eduka karjääri puhul õnnitleda ja tänada klubile tehtud teenete eest. Soovime talle parimat."
United kinnitas ka meeskonnas kaheksa aastat mänginud Juan mata klubist lahkumise. Mata liitus Unitediga 2014. aastal ning esindas klubi 285 mängus. Meeskonna eest lõi ta kokku 51 väravat ning võitis klubiga ka Euroopa liiga. 34-aastasest hispaania mängumehest saab vabaagent, kui ta leping juunis läbi saab. | Pogba, Lingard ja Mata lahkuvad Unitedist | https://sport.err.ee/1608617065/pogba-lingard-ja-mata-lahkuvad-unitedist | Manchester Unitedi jalgpallimeeskond kinnitas, et Paul Pogba ja Jesse Lingard lahkuvad klubist sel suvel, kui nende lepingud lõppevad. |
Tänavu esimese nelja kuuga tuli idapiiri tagant Eestisse 233 454 inimest, mida on küll ligi neli korda rohkem kui eelmisel aastal, aga samas üle kahe korra vähem kui 2020. aastal, seisab ministeeriumi koostatud kirjalikust vastusest riigikogu liikmete Jaak Valge ja Anti Poolametsa (mõlemad EKRE liikmed) küsimustele.
2021. aasta nelja esimese kuuga sisenes Eestisse 64 139 inimest. "Samas peab arvestama, et möödunud aasta esimeses pooles oli Eestisse sisenemiseks kehtestatud oluliselt rangemad piirangud seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega," rõhutas siseminister Kristian Jaani vastuskirjas.
Võrdluseks toob ministeerium välja, et 2020. aastal, kui koroonapiiranguid veel ei olnud, saabus jaanuarist aprillini Venemaalt Eestisse 526 424 inimest.
Tänavu saabumisi rohkem kui lahkumisi
Siseministeeriumi andmetest selgub, et tänavu ületab Venemaalt Eestisse saabunute arv siit tagasi läinute arvu.
Kui 2022. aasta nelja kuuga sisenes Eestisse 233 454 inimest, siis samal ajal lahkus Eestist üle idapiiri 194 762 inimest. 2021. aastal oli see suhe sarnane, märkis ministeerium.
2020. aasta esimesel neljal kuul, mis jäi suuresti koroonaviiruse eelsesse aega, sisenes Eestisse 526 424 inimest ning väljus 531 455 inimest.
Tänavu kasvas oluliselt ukrainlaste saabumine
Eestisse saabunute arvestus kodakondsuse põhjal näitab, et tänavu on märgatavalt kasvanud Vene ja Ukraina kodanike osakaal, viimaste osakaal suurenes üle kolme korra.
Kui eelmise aasta nelja kuu statistika põhjal oli Eestisse sisenejatest 55 protsenti Vene Föderatsiooni kodanikud, siis 2022. aastal oli nende osakaal 62 protsenti. Tänavu saabunud Vene kodanikest 64 protsendil oli elamisluba.
Eelmise aasta nelja esimese kuuga Venemaalt Eestisse tulnutest oli Ukraina kodanikke ainult kaks protsenti, aga tänavu samal perioodil seitse protsenti. Kokku sisenes üle idapiiri aasta esimese nelja kuuga Eestisse 15 655 Ukraina kodanikku, kellest 10 492 inimest sisenesid Eestisse, et seda läbida transiidina. Eelmise aasta samal ajal tuli Venemaa kaudu Eestisse 1385 Ukraina kodanikku.
Vähenenud on aga Eesti kodanike ning Eesti välismaalase passi omanike liikumine üle idapiiri. Eelmisel aastal oli Eestisse sisenejatest Eesti kodanikke ligi 17 protsenti, tänavu pisut alla 16 protsenti.
Kodakondsuseta Eesti elanike osakaal saabujatest oli mullu üheksa protsenti (5716 inimest), tänavu ainult neli protsenti (8617 inimest).
Kokku sisenes selle aasta esimese nelja kuu jooksul Venemaalt Eestisse 101 riigi kodanikke. Neist kolm protsenti oli Valgevene ja Läti kodanikke, teiste riikide kodanike osakaal jäi alla ühe protsendi.
Eelmisel aastal oli Venemaalt saabunute hulgas kuus protsenti Läti kodanikke, viis protsenti Valgevene ja kaks protsenti Poola kodanikke. Teiste riikide kodanike osakaal jäi alla ühe protsendi.
Pea pooltel saabujatel on elamisluba
Siseministeerium märgib oma vastustes riigikogulastele, et ehkki piirikontrolli infosüsteemis Eestisse saabumise põhjuseid süstemaatiliselt ei fikseerita, saab välja tuua, et ligi pooltel on Euroopa Liidus kehtiv elamisluba.
Eesti või mõne teise Euroopa Liidu riigi elamisluba oli 45 protsendil Eestisse sisenejatest, 26 protsenti on Eesti või mõne teise EL-i riigi kodanikud ning 25 protsenti saabusid Eestisse kas lühiajalise või pikaajalise viisaga. "Ülejäänud juhtudel tulenes riiki sisenemise õigus teistest õiguslikest alustest nagu näiteks meremehed, diplomaatilise korpuse esindajad ja muud," tõdetakse kirjas.
Siseministeerium teatas ka, et alates tänavu 10. märtsist kuni 23. maini on Eestilt ajutise kaitse saanud 25 693 inimest, kellest 25 578 (99,6 protsenti) on Ukraina kodanikud. Ülejäänud ajutise kaitse saajad (115) on olnud kolmandate riikide kodanikud, kes on Ukraina kodanike perekonnaliikmed või kes olid saanud Ukrainas rahvusvahelise kaitse.
Ajutine kaitse antakse Ukraina kodanikele Euroopa Liidu kokkuleppe alusel vastavalt valitsuse 9. märtsil jõustunud korraldusele, millega saavad sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmetele taotleda ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega tagatakse sõja eest põgenenud Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunde kindlustamiseks sotsiaalseid garantiid. Ajutise kaitse taotlemise järel saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel. | Venemaalt tänavu saabunute arv ei ületa tavapärast taset | https://www.err.ee/1608617068/venemaalt-tanavu-saabunute-arv-ei-uleta-tavaparast-taset | Venemaalt sel aastal Eestisse saabunud inimeste arv ei ületa tavapärast taset, küll aga on tulijate hulgas suurenenud Ukraina kodanike osakaal, selgub siseministeeriumi avaldatud andmetest. |
Filmis "Kallid reisijad" on Madli Lääne ühendanud inimeste üksinduse, igatsuse, hirmud ja ihad koreograafilis-visuaalseks teoseks, omamoodi hümniks lähedusevajadusele. Kõigile tuttav olukord – juhuslikud füüsilised kokkupuuted ühistranspordis, võõrad inimesed, võõraks jäänud inimesed, kõik omal viisil inimlikku kontakti otsimas.
Režissöör Madli Lääne sõnas, et filmi idee sündis liinibussis, kus üks vanem proua nihutas käsipuul oma käe vastu tema kätt, ka pärast seda, kui käe eest ära tõstnud oli. "Soovin filmiga edasi anda sarnast füüsilist kogemust, kus esialgu on puudutust ebamugavam vaadata-kogeda, kuid filmi lõpuks on vaatajal endal soov füüsilise läheduse järele. Olen õnnelik, et film esilinastub kinos, mitte veebis, ning populaarsel festivalil, kus filmi on võimalik kogeda koos teistega."
Filmi idee autor, stsenarist ja režissöör on Madli Lääne, operaator Heiko Sikka, kunstnik Freda Purik, monteerijad Emeri Abel ja Kaupo Muuli, kostüümikunstnik Liis Plato, helilooja Patrick McGinley, helirežissöör Markus Andreas, filmile on koreograafia loonud Renate Keerd. Filmi tootja on Stellar Film ning produtsendid Johanna Maria Paulson ja Evelin Penttilä.
Filmis teevad rollid Maie Jaanikivi, Karina Želenko, Helen Sootna, Dmitry Darling, Eduard Iganus, Emily Blasen, Jaan Kuusemets, Sandra Lange ja Maarja Eliisabet Roosalu, kes oma tavaelus iga päev filminäitlejatena ei tegutse.
"Selle filmi puhul kõige inspireerivam oligi castingu -protsess ja koostöö näitlejatega. Tuua neid, aga eelkõige ka ennast mugavustsoonist välja ning otsida tähendust füüsilisele lähedusele ja miks meil inimestena seda vaja on," lisas režissöör Madli Lääne.
"Kallid reisijad" on Madli Lääne kolmas film, mis linastub ShortFestil. Varem on seal dokumentaalfilmide programmis võistelnud "ABC" (2012) ja linastunud "Kolm päeva augustis" (2018).
Madli Lääne on filmirežissöör, stsenarist ja monteerija. Tema viimane lühifilm ''Kolm päeva augustis'' (2018) esilinastus SXSW filmifestivalil, osales 75 rahvusvahelisel filmifestivalil ja võitis 19 auhinda. Tema lühifilm ''ABC'' esilinastus Berlinale filmifestivalil aastal 2012. Madlil on filmialane magistrikraad Texase Austini ülikoolist (2017). Ta on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi õppejõud.
ShortFestill on 51 kureeritud programmi, milles esitletakse 300 filmi, sealhulgas on kavas 38 maailma esilinastust, 17 rahvusvahelist esilinastust, 35 Põhja-Ameerika esilinastust ja 18 USA esilinastust. ShortFestile esitati sel aastal üle 5800 lühifilmi 134 riigist. | Madli Lääne "Kallid reisijad" esilinastub Palm Springsi filmifestivali võistlusprogrammis | https://kultuur.err.ee/1608617056/madli-laane-kallid-reisijad-esilinastub-palm-springsi-filmifestivali-voistlusprogrammis | Madli Lääne lühi-eksperimentaalfilm "Kallid reisijad" valiti Palm Springsi filmifestivali ShortFest rahvusvahelisse võistlusprogrammi, tegemist on ühtlasi ka filmi maailmaesilinastusega. |
"6. juunil kl 11-13 testime SMITiga ohusireenide toimimist Muuga sadamas koos seal asuvate ettevõtetega, mis käitlevad ohtlikke kemikaale," teatas päästeamet.
Päästeameti teatel kasutatakse reaalse õnnetuse ajal kasutatavat helisignaali.
"Esmalt käivitavad ettevõtted helisignaali kordamööda. Üldhäire signaal on ühe minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundilise pausi järel. Üldhäire lõpust teatab minutine heli, mida edastatakse üks kord. Testimise lõpus käivitavad kõik ettevõtted oma sireenid koos," seisis päästeameti teates.
"Kui kuuled testimist, ei pea midagi tegema. Hinga rahulikult, sest järelikult kostab päris ohu korral heli sinuni ning jõuad õigeaegselt tegutseda," selgitas päästeamet.
Päästeameti sõnul saab testimisega teada, kui kaugele sireenid kostavad ning kuidas koos kõlavad - see on vajalik info ühtse üle-eestilise ohusireenide võrgustiku loomiseks.
Sireenidel põhinev süsteem paigaldatakse Tallinna, Tartusse, Pärnusse, Narva, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Maardusse, Rakverre, Keilasse, Viljandisse, Valka, Kuressaarde ja Haapsallu. Esimesed seadmed on plaanis paigaldada 2022. aasta lõpus ning kogu süsteem võiks valmis olla 2023. aasta juuliks. | Päästeamet testib esmaspäeval Muuga sadamas ohusireene | https://www.err.ee/1608617050/paasteamet-testib-esmaspaeval-muuga-sadamas-ohusireene | Päästeamet testib tuleval esmaspäeval ohusireenide toimimist Muuga sadamas. Test aitab aru saada sireenide kostuse ulatust. |
Valitsuse eeskõneleja Olivia Gregoire'i sõnul oli Darmanin'il täielik Macron'i toetus, hoolimata kaosest Euroopa jalgpallihooaja tippsündmusel. Nimelt hilines Meistrite liiga finaalmängu algus Liverpooli ja Madridi Reali vahel ligikaudu pool tundi väljaspool staadionit tekkinud kaose tõttu, vahendab Reuters.
"Pooled, kes arreteeriti ning üle barjääride hüppasid, olid britid," sõnas Darmanin Prantsusmaa senati istungil. "On selge, et kõik julgeolekuteenistuse raportid ütlevad, et Liverpooli fännid tekitavad avaliku korra probleeme," lisas Darmanin.
Liverpooli fännid vaidlustasid Darmanin'i nägemust sündmusest ning ütlesid, et enamik nende toetajatest käitusid hästi, kuid Prantsuse politsei kohtles neid karmilt.
Juhtunud sündmus on tekitanud Prantsusmaal poliitilisi probleeme sel kuul toimuvate parlamendivalimiste eel ning valmistanud ka piinlikkust riigile, kes korraldab 2023. aastal ragbi maailmameistrivõistlusi ning 2024. aasta olümpiamänge, kirjutab Reuters.
Macron'i vastased rõhutavad, et ta ei suutnud sel võistlusel kuritegevuse ega julgeolekuga toime tulla. | Kaos Meistrite liiga finaalis tekitab endiselt kõneainet | https://sport.err.ee/1608617053/kaos-meistrite-liiga-finaalis-tekitab-endiselt-koneainet | Jalgpalli Meistrite liiga finaalis toimunud kaose pärast saab palju kriitikat Prantsuse valitsus, kuid Prantsusmaa president Emmanuel Macron toetab oma siseministrit Gerald Darmanin'i. |
Muusikavideo on filminud ning kokku lõiganud režissöör Ivar Murd, kes lõi koos Zbanski Kinoga ka duo varasemad muusikavideod ("Down the River", "Eyes Closed"). Ivar Murd sõnas, et Los Angeleses on kõik normaalsed inimesed Hollywoodis. "See video on normaalne."
Vera Vice on pseudonüüm Ave Vellesalu ja Helen Västriku audiovisuaalsele koosseisule. Duo teine kauamängiv "Forget Me Not" ilmus tänavu aprillis.
Praegu tegeleb Vera Vice muusika loomisega praegusaja performance 'ile, mis esietendub 18. juunil Rootsi linnas Örebros OpenArt biennaalil. Teost on võimalik hiljem näha ja kuulda ka Helsingi nüüdisaegse kunsti muuseumis Kiasmas.
Vera Vice valiti 2022. aasta Keychange programmi, mille peamisi eesmärke on valitud artistide ja innovaatoritega leida viise sooliseks tasakaaluks muusikatööstuses.
Sel suvel esineb Vera Vice Sloveenias festivalil MENT Ljubljana, Ida-Virumaal Mägede Häälel ja Göteborgis festivalil Way Out West. | Vera Vice avaldas muusikavideo loole "Aurora" | https://menu.err.ee/1608617044/vera-vice-avaldas-muusikavideo-loole-aurora | Duo Vera Vice avaldas muusikavideo loole "Aurora", mis on pärit nende tänavu ilmunud albumilt "Forget Me Not". |
Soolise palgalõhe tõrjumisega on Euroopa Liit tegelnud aegade algusest alates. Kuni Eesti polnud selle võimsa majandusorganisatsiooni liige, siis see meid vaevalt morjendas, mida Brüsselis ja Strasbourgis tehti. Ent kui 2004. aasta kevadel sai Eestist Euroopa Liidu liikmesriik, siis meie olukord muutus.
Õigustega kaasnesid kohustused. Üks neist oli selge nõudmine: naistele ei tohi maksta sama või võrdse töö eest vähem palka kui meestele. Siiski seda tehti ja üsna jultunult. Eurostati statistika kõneles selgelt keelt: 2000. aastatel moodustas sooline palgalõhe Eestis peaaegu kolmandiku. Teisisõnu teenis Eestis mees naisest veel kümmekond aastat tagasi tulenevalt oma soost 30 protsenti rohkem palka.
Olukord sundis 19. aprillil 2011 MTÜ-d Kadri koos oma toetajatega minema meelt avaldama Tammsaare parki. Ja pärast seda igal aastal võrdse palga ehk palgalõhele osundaval päeval. Kui tänavu oleksime Tammsaare pargis vastava meeleavalduse korraldanud, siis seda juba enne naistepäeva, sest protsentuaalne erinevus meeste ja naiste palkade vahel dikteerib vastava kuupäeva aasta esimeses pooles.
Võrdse palga päev tähistab sümboolselt seda, mitu protsenti aastast on läbitud. Palgalõhe kahanedes toimub vastav palgalõhele tähelepanu juhtiv päev aastas järjest varasemal ajal.
Viiendiku võrra vähem palka
Tuleb tunnustada sotsiaalministeeriumi, naispoliitikute, sotsiaalteadlaste, meedia ja naisorganisatsioonide ühiseid jõupingutusi, mille tulemusena naine saab mehest Eestis mitte enam kolmandiku, vaid juba viiendiku võrra vähem palka.
Võime ju ka käed puusa pannes teatada, et statistikaamet väidab, et palgavahe on "ainult" 15 protsenti, mitte 21 protsenti nagu märgib Eurostat, aga kui me usaldame ja võrdleme Eurostati andmeid kõikides muudes valdkondades, miks siis soolise palgalõhe puhul nõuame erandit? Muide, ka sel juhul on Eesti palgalõhe sügavam kui Euroopa Liidu keskmine oma 13 protsendiga.
Võib aga esitada lapselikult otsekohese küsimuse, et miks peab naine saama mehest sama või võrdväärse töö eest ikka veel vähem palka. Summa summarum oleme soolise palgalõhe tõrjumises kümne aastaga edasi liikunud. "Punase laterna" positsiooni oleme selles vallas Euroopa Liidus lahkesti loovutanud Lätile, mis on soolise palgalõhe ankruna koha sisse võtnud. Eesti platseerub nüüd eelviimasel kohal.
Kui aga esitada küsimus, mida saab palgalõhe vähendamisel veel ära teha, siis üks võtmemõiste on "teadlik valik". Eesti naise kui väärtusliku majandusressursi kasuks räägib nii palju asjaolusid: hea haridus, töökus, kannatlikkus.
Kuni rääkisime soolise palgalõhe probleemist õigluse printsiibist kannustatuna, siis jäime naistega üksi. Naisi kaasa noogutamas oli palju, aga me olime omaette. Mehed küll kuulsid, aga ei kuulanud. Sellest hetkest, kui hakkasime kasutama majandusliku ressursi raiskamise ja perekonda laekumata jäänud raha retoorikat, tulid paljud mehed meie poole üle.
Mehed tundsid peaaegu isiklikult, kuidas naistele vähem makstud palk on "auk" nende pere eelarves, puudujääv raha. Sellise pisikese rakursi muutusega võib astuda suure sammu edasi.
"Praegu käib tõsine töö palkade läbipaistvuse ja börsiettevõtete nõukogu 40 protsendi direktiivi kallal."
Enam ei tule ükski ajakirjanik nagu 11 aastat tagasi ironiseerima, et mis see palgalõhe ka ära ei ole ja kas see üldse eksisteerib. Praegu käib tõsine töö palkade läbipaistvuse ja börsiettevõtete nõukogu 40 protsendi direktiivi kallal. Olen absoluutselt veendunud, et nende direktiivide ellurakendamine hakkab korrigeerima naiste palkasid, seda eriti kõrgharitud naiste puhul.
Olgu meeldetuletuseks märgitud, et Eesti naine on mitu klassi kõrgemini haritud kui Eesti mees. Ent tippjuhtide hulgas tuleb naisi tikutulega taga otsida. See on palgalõhe vertikaalne dimensioon.
Lauale pandi nn 40 protsendi direktiivi tekst kümme aastat tagasi. Põhimõte seisnes selles, et enam kui 250 töötajaga äriühingute, mille aastakäive on 50 miljonit eurot ning bilansimaht vähemalt 43 miljonit eurot, nõukogus peavad olema esindatud nii mehed kui naised ja naisi mitte vähem kui 40 protsenti.
Mõte pärineb Norralt, kus naiste suur osalus ettevõtete nõukogus on hästi mõjunud nii naissoost töötajate palkadele, töökeskkonnale kui ka majandustulemustele üldiselt. Ent kümme aastat tagasi välja töötatud direktiiv võeti aastateks laualt maha. Miks? Sest blokeeriv vähemus eesotsas Saksamaaga oli direktiivi suhtes tõrges. Ka Eesti kuulus sellesse pidurite kampa. Valitsuse seisukohta arutati riigikogus 25. jaanuaril 2013.
Oma mälestusteraamatus "Koridorides libedal jääl" kirjeldasin Euroopa Liidu Asjade komisjoni hääletusprotsessi nõnda:
"Hääletustulemus 9:8 oli algusest peale päris selge. Meele tegi tõeliselt mõruks, et ajakirjanikele saadeti pressiteade, kus pelgalt fikseeriti, et ELAK toetas valitsuse seisukohti. Sellest ei saanud kuidagi välja lugeda, kui tasavägine oli tegelik seis. Selles ei sisaldunud kogu seda pingetest tiinet õhkkonda, mille puhul käis võitlus naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse eest ühelt poolt, aga teisalt lajatati vastu lähimuse ehk subsidiaarsuse relvaga. Tegelikult räägiti tahtlikult üksteisest mööda, mis tähendas tulutut arutelu aiast ja aiaaugust. Peaminister Ansip ei tunnistanud mitte kunagi, et sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem. Selline suhtumine ei andnud mingit võimalust liikuda soolise tasakaalu poole".
Direktiiv kadus ennekõike Saksamaa, aga ka Eesti vastumeelsuse tõttu kümneks aastaks kalevi alla.
Selle aasta alguses teatas Saksamaa uus valitsus, et nad on võtnud uue, direktiivi pooldava positsiooni. Kuivõrd Eesti valitsuse mantra oli kümme aastat, et kui Saksamaa loobub blokeerimisest, siis sedasama teeb ka Eesti.
Rõõmuga teatan, et Eesti on vahetanud värvi. Eesti pole veel valmis "rohelist" andma, aga juba on valgusfooris vilkumas "kollane". Töö- ja sotsiaalministrite ametlikul kohtumisel märtsi keskel jäi Eesti uuesti lauale pandud direktiivi puhul erapooletuks, õigemini ei osalenud hääletusel.
Börsiettevõtete juhtimist puudutav direktiiv on ka mõneti muutunud: uus tekst annab võimaluse valida kas 40 protsenti naisi ettevõtte nõukogus või kolmandik naisi nii ettevõtte nõukogus kui ka juhatuses. Eelnõu sisaldab ka täiendavat kohustust, nn paindlikku kvooti (kui on valitud 40 protsendi eesmärk), et äriühingud kehtestaksid endale iseregulatsiooni korras eesmärgi mõlema soo esindatuse kohta tegevjuhtkonna liikmete seas. Sätestatud olukorra kujundamiseks on aega kolm aastat pärast direktiivi vastuvõtmist. Meede on ajutine, kehtivusega 2038. aasta lõpuni.
Sookvoot pole eesmärk omaette
Eesti puhul kuulub 40 protsendi direktiivi alla antud hetkel 13 äriühingut, mille puhul ainult Baltika võib öelda, et neil on sooliselt alaesindatud ehk naiste osaluse kolmandiku nõue nii ettevõtte nõukogus kui ka juhatuses täidetud. Sealjuures neli börsiettevõtet nagu Merko Ehitus*, Nordecon, AS PRFoods ja Tallinna Kaubamaja paistavad silma tõelise soopimedusega. Neid ühendab see, et nõukogus ega juhatuses pole ainsatki naist. Kui aga börsil noteeritud Eesti äriühingutest kokkuvõtvalt rääkida, siis 13 börsiettevõtte juhtorganites oli naiste osakaal üheksa protsenti.
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeksi järgi on Eestis soolised lõhed kõige suuremad poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse võimu vallas. 2021. aastal oli majandusliku võimu soolist tasakaalu mõõtva indeksi alanäitaja Eesti puhul ainult 27,5 punkti sajast.
Mis puudutab (kuri)kuulsat 40 protsendi direktiivi, siis sõltumata Eesti vastuseisust või ka erapooletusest on Euroopa Liidu eesistujal Prantsusmaal direktiivile elujõu andmiseks hääled koos.
Miks üldse rääkida direktiivist, kui Eestis kuulub selle alla vaid kuraditosin börsiettevõtet? Meie kontekstis peab kõnelema ka riigi osalusega ettevõtetest. Sel juhul muutub pilt märgatavalt huvitavamaks. Riigiettevõtteid on meil kümneid, veel veidi aega tagasi lausa poolsada. Kui neile lisada veel kohalike omavalitsuste äriühingud, siis saame aru, kuidas kõnealune direktiiv Eestit edaspidi mõjutab.
Riik ja omavalitsused saavad kaasa rääkida ja eeskuju näidata naiste ja meeste valimisel ettevõtete juhtkondadesse. Just siin tuleb meelde tuletada börsiettevõtete 40 protsendi direktiivi põhimõtet: kahe võrdse kandidaadi puhul tuleb valida juhtide hulka alaesindatud sugu. Mitte keegi ei keela langetada veel enne, kui direktiiv on muutunud kohustuslikuks täitmiseks, kahe võrdse kandidaadi puhul otsus naise kasuks.
Lõpetuseks tahaksin meelde tuletada naiste õiguste kultusteost, Simone de Beauvoir'i "Teist sugupoolt". See vahetult pärast Teist maailmasõda kirjutatud teos toob ära ühe 1940. aastate lõpus ärritatud pöördumise ülisõpilaslehes L'Hebdo-Latin. Pariisi meestudeng kirjutas nii: "Iga naisüliõpilane, kes võtab vastu arsti või advokaadi ametikoha, varastab meilt selle ametikoha".
See oli 1949. aastal noore mehe õigus näidata koht kätte oma eakaaslastest naisüliõpilastele. Simone de Beauvoir ei hoidnud end tagasi, andes ühese hinnangu, et ka kõige keskpärasem mees kujutleb end naiste keskel pooljumalaks.
Sookvoot pole eesmärk omaette, vaid abivahend suurema tasakaalu suunas. Nõustun Simone de Beauvoir'i väitega, et naise võimed on seniajani maha surutud ja need on läinud inimkonnale kaotsi ning nüüd on viimane aeg tema enda ja kõikide teiste huvides anda talle lõpuks võimalus. Beauvoir kirjutas seda kolmveerand sajandit tagasi.
Ilma naistele võimalust andmata ei saa me teada, kuidas näeb välja inimlikuma näoga võrdsem ühiskond või ettevõte. Jälgides Soome ja Rootsi elu võime seda siiski aimata.
Eesti peab valima, kas seada sihiks ühiskond vähestele väljavalitud meestele või kõigile inimestele. Minu veendumuse järgi suudavad naised võimaluse avanedes teenida oma maad, rahvast ja organisatsiooni suurepäraselt, unustamata sealjuures suguõdesid.
Õhku jääb küsimus, millal mehed julgevad lasta naisi otsustama ja millal naised ise julgevad pidada otsustava lahingu oma koha eest. Õnneks on nüüdseks vastuse saanud küsimus, kas naine on inimene. Või tegelikult, kas ikka on?
* AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink täpsustas, et kuigi AS-i Merko Ehitus on kommentaaris nimetatud "soopimedaks", kuna nõukogu ega juhatuse liikmete seas ei ole ühtegi naist, ei vasta see väide tõele, sest alates 6. maist 2022 on AS-i Merko Ehitus nõukogu liige Kristina Siimar ja tegu on naisega. (ERR) | Marianne Mikko: sookvootidest emotsioonideta | https://www.err.ee/1608617023/marianne-mikko-sookvootidest-emotsioonideta | Eesti peab valima, kas seada sihiks ühiskond vähestele väljavalitud meestele või kõigile inimestele. Minu veendumuse järgi suudavad naised võimaluse avanedes teenida oma maad, rahvast ja organisatsiooni suurepäraselt, unustamata sealjuures suguõdesid, kirjutab Marianne Mikko. |
"Selleks, et minna Inglismaal näiteks kanalile paadireisile, on sul vaja erioskusi. Sa pead oskama paadiga manööverdada ja seda ümber pöörata. Sa pead teadma, kuidas paati käivitada, kiirendada ja aeglustada, kuidas silduda," loetleb Manchesteri linnaülikooli turismiuuringute teadur Maarja Kaaristo.
"Kas manööverdamine aga tõesti on ainus oskus, mida sa paadiretkel vajad? – Ei ole."
Kuna sedalaadi erioskused on väga ilmsed ja kõigile arusaadavad, on akadeemilised turismiuuringud seni keskendunud just neile. "Kas see aga tõesti on ainus oskus, mida sa paadiretkel vajad? – Ei ole," arutleb Kaaristo.
Oma värskes artiklis avardabki ta koos kolleegide Ilze Mertena ja Tim Edensoriga praktikateooriast lähtuvalt arusaama turisti oskustest. Analüüsides Ühendkuningriigis kaht siseriikliku reisimisviisi – paadisõitu kanalitel ja rongisõitu – osutasid nad, et kuigi turist vajab mõnel teekonnal erioskusi, kuluvad talle kõigil retkedel ära ülekantavad nii-öelda üld- või tavaoskused.
Kõik need väikesed asjad...
Artiklis analüüsitud turismiliikidest vajab sedalaadi erilisi eelteadmisi ja oskusi paaditurism kanalitel. Nagu öeldud, peavad paadi rentinud puhkajad oskama paati manööverdada ja juhtida. "Inglismaa ja Walesi kitsastel kanalitel pead ise oskama lüüse avada ja sulgeda, sest pole kedagi, kes seda sinu eest teeks," toob Maarja Kaaristo välja.
"Seejärel on vaja marsruut paika panna, aga kuidas sa seda teed, kui sa pole kunagi käinud kanalil paadiga?"
Paadireisijale kulub marjaks ära aga veel teinegi, märksa avaram oskustekomplekt, mis koosneb argielulistest üldoskustest. Näiteks on paadituristil vaja oma reisi planeerida ehk leida alustuseks koht, kust üldse paat broneerida. Ligi kümme aastat Inglismaal kanaleid uurinud inimesena teaks Kaaristo, milline paat valida ja kus on broneering soodsam. Algaja kanalihuviline peab tema sõnul aga loomulikult alustama eeltöö tegemisest.
"Seejärel on vaja marsruut paika panna, aga kuidas sa seda teed, kui sa pole kunagi käinud kanalil paadiga?" arutleb Kaaristo. Vaja on teada ka valitud trajektoorile jäävate lüüside arvu, sest ühe lüüsi läbimine võtab aega vähemalt 15 minutit ja seda tuleb arvestada reisi ajalist kestust planeerides. Oskuslik paadireisija kasutab planeerimiseks lisaks ka spetsiaalseid rakendusi.
Vaade Manchesterile Rochdale'i kanali lüüsist number 92. Autor/allikas: Maarja Kaaristo
Teine analüüsitud turismiliik ehk rongireisijad ei vaja teaduri sõnul esmapilgul aga mingeid erilisi oskusi. "Kui mõtled, et lähed Balti jaama ja ostad pileti Tapale, siis mis oskusi seal nii väga tarvis on? Samas, võta sarnane situatsioon ja vii näiteks Inglismaa konteksti," pakub ta välja mõtteharjutuse. Inglismaal on teistsugused rongid ja piletimasinad, teised mobiilirakendused, valikus hulk trajektoore ja rongijaamades palju platvorme. "Kõik need väikesed asjad on justkui nii lihtsad," ütleb Kaaristo: "Ometi, neis sujuvalt ja hõlpsalt orienteerumiseks peavad sul olema teatud praktilised kogemuspõhised oskused, mis ei seisne ainult teadmistes."
"Kõik need väikesed asjad on justkui nii lihtsad."
Niisiis ei piisa üksnes abstraktsest teadmisest, et rongisõiduks tuleb osta pilet: teadmisest peab saama ka tegevus. "Piletiautomaadist tuleb osata valida õige pilet, see automaatväravas õigesse pilusse sisestada ja teiselt poolt jälle välja võtta. Sihtkohta jõudes peab pilet samuti käepärast olema, sest seda on tarvis perroonilt väljudes," kirjeldab teadur argist protseduuri.
Pandeemia järel on rongireisijate arv vähenenud. Autor/allikas: Ilze Mertena
Kogenud rongisõitja teeb seda kõike vilunult, konkreetsete liigutuste või tegevuste peale mõtlemata. Turist, kes pole kunagi neid väikesi tegevusi teinud, peab nende peale aga pingsalt mõtlema, et kõik õigesti teha. Piltlikult öeldes ei tea ta alguses, kuhu istuda või astuda. "Muidugi võetakse turismireisil kasutusele ka argielus omandatud oskused, neid samas kogu aeg uuele olukorrale sobivaks kohandades ja vajalikke oskusi omavahel kombineerides," lisab Kaaristo.
Mida rohkem inimene sama transpordivahendiga või samas piirkonnas reisil käib, seda pädevamaks ja enesekindlamaks ta muutub. "Mingil hetkel ei pane inimene enam tähele, kuidas täpselt ta valis lühima tee oma perroonile jõudmiseks – see juhtub otsekui iseenesest," osutab teadur.
Kas teadmine teadmatusest võiks vähendada autoliiklust?
Maarja Kaaristo ja tema kolleegid näitavadki oma artiklis, et lisaks erioskustele nagu paadisõit või suusatamine vajab turist ka palju argisemaid tavaoskusi. "Üks tegevus, mis võiks olla universaalne vist küll iga turisti puhul, on vaatamine. Lihtsalt vaatamine," toob teadur välja ja osundab, et spetsiifilist turisti pilku on analüüsinud paljud turismiuurijad.
Samas, nagu nende artikkel näitab, on vaataminegi tegevus, mis vajab oskusi. Kui uuringu üks autoreid, Ilze Mertena intervjueeris rongisõidu ajal reisijaid, küsis üks intervjueeritav äkki teiselt, kas too nägi lindu ja sai jaatava vastuse. Intervjueerija ei olnud kedagi märganud, aga sagedased rongireisijad ütlesid, et püüavad alati just selles kohas üht konkreetset linnuliiki silmata. Kuna nad teadsid juba, kuhu, kuidas ja millal vaadata, mõjutas see nende istekoha valikut rongis.
"Üks tegevus, mis võiks olla universaalne vist küll iga turisti puhul, on vaatamine. Lihtsalt vaatamine."
Sellised pealtnäha väikesed oskused on Kaaristo sõnul õpitud, isegi kui inimene neid nii ei mõtesta. "Reisi õnnestumiseks vajalikke tavaoskusi saab õppida omal käel, katse ja eksituse teel, või teisi, kogenud reisijaid jäljendades," loetleb ta. Tavaoskused ongi enamasti teadvustamata ja sageli inimesed isegi ei mäleta nende omandamist – ometi on kõik meie oskused Kaaristo sõnul õpitud ning sõltuvad suuresti meie sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast.
Uuringu tulemustest on teaduri sõnul kasu nii turistile endale kui ka reisikorraldajatele. Lisaks sellele, et vilunud turist naudib reisi rohkem, võib inimese enesekindlus turistina mõjutada otsust üleüldse reisile minna. Näiteks ei julge nii mõnedki inimesed Kaaristo sõnul lennata mitte sellepärast, et nad kardaksid lennukis olla, vaid pigem turvakontrolli läbimist või seda, kas nad võõras lennujaamas ümber istudes õige värava üles leiavad. "Teadmine on neil olemas, aga kuna praktilist kogemuspõhist oskust pole, on nad mures," ütleb ta.
Vaade tühjale perroonile rongiaknast. Autor/allikas: Ilze Mertena
Siin saab Kaaristo sõnul appi tulla teenusepakkuja ise, kes saab inimeste murega arvestada ja lahendusi pakkuda. Näiteks võiks suuremad lennujaamad pakkuda senisest laiematele kliendigruppidele reisisaatja teenust, kes aitaks neil jaamas orienteeruda ja õige väravani liikuda. Mõni rongijaamgi võiks teaduri sõnul taolise teenuse loomisele mõelda.
"Ühelt poolt on võit individuaalne, sest teeme inimese reisimiskogemuse paremaks ja mugavamaks. Teisest küljest võidab turismitööstus, kes saaks juurde uusi kliente, kes muidu võib-olla poleks reisile läinudki," ütleb ta.
Teadmine inimeste teadmatuse kohta võiks tuua teaduri sõnul kolmandagi võidu, kui see aitab suunata inimeste käitumist ja tuua neid teatud praktikate juurde. Näiteks on Suurbritannias probleem, et 90 protsenti vabaaja sõitudest rahvusparkidesse tehakse autoga, mis omakorda põhjustab populaarsetes looduskaunites kohtades liiklusummikuid ja parkimisprobleeme.
"Ühelt poolt on võit individuaalne, sest teeme inimese reisimiskogemuse paremaks ja mugavamaks. Teisest küljest võidab turismitööstus, kes saaks juurde uusi kliente, kes muidu võib-olla poleks reisile läinudki."
"Me ei taha, et inimesed tegeleksid autosõidu-praktikaga, vaid tahame tuua nad rohkem rongisõidu-praktika juurde," tõdeb Kaaristo. Miks inimesed siiski autot rongile eelistavad? Osalt võib asi teaduri sõnul olla taristus ja teisalt auto ühiskondlikus vabaduse sümboli kuvandis. "Lisaks tulevad siin mängu inimese kompetentsid: nende teadmised ja oskused. Rongisõit lihtsalt ei kuulu paljude inimeste oskuste kogumisse," osutab ta veel ühele mõttekohale.
Katsed muuta üksikindiviidide väärtusi ja arusaamu ning nad nõnda autodest rongidesse meelitada pole seni kuigi edukaks osutunud. "Ehk oleks suurem edu praktikateooriast lähtuval lähenemisel, kus rõhk on tegevusel ja mitte individuaalsel tegutsejal," pakub Kaaristo: "Alustada võiks mõistmisest, et oskused mängivad meie harjumuste kujundamisel olulist rolli."
Maarja Kaaristo ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjas Annals of Tourism Research. | Inimeste reisihuvi võivad pärssida vähesed üldoskused | https://novaator.err.ee/1608616957/inimeste-reisihuvi-voivad-parssida-vahesed-uldoskused | Inimene läheb hea meelega reisima siis, kui teab, et tuleb reisil toime. Kui suusakuurortid pakuvad väheste kogemustega külastajatele instruktoriteenust, siis Eesti teadlase osalusel valminud uuring osutab, et sellest ei piisa. Mõned reisijad võivad jääda ebakindlusest koju juba hirmust suure labürindilaadse lennujaama ees. |
Liikluspolitsei Türkmenistani lõunaosas, kus asub ka riigi pealinn, teavitas taksojuhte, et presidendi portree autos on sama vajalik nagu juhiload ja auto registreerimisdokumendid, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Serdar Berdõmuhhamedov vannutati ametisse 19. märtsil. Enne teda oli samas ametis tema isa Gurbangulõ Berdõmuhhamedov, kes autoritaarse juhina on Türkmenistani kontrollinud alates 2006. aastast. Berdõmuhhamedovi valitsemisajal levis talle keskenduv isikukultus.
Serdar Berdõmuhhamedov sai presidendiks erakorralistel presidendivalimistel märtsis peale seda, kui ta isa teatas, et astub ametist tagasi, kuna tema sõnul vajab Türkmenistan nooremaid juhte. Vanem Berdõmuhhamedov on 64-aastane.
Serdar Berdõmuhhamedov sai septembris 40-aastaseks, mis on presidendiks kandideerimise miinimumvanus Türkmenistani seaduste järgi. Presidendivalimistel oli Berdõmuhhamedovil kaheksa vastaskandidaati, kes olid kõik tema isale lojaalsed isikud. Ametisse saanud president võitis 73 protsenti antud häältest.
Alates 1991 aastast, mil Türkmenistan iseseisvus, ei ole ühtegi seal peetud valimist peetud vabadeks ega õiglasteks. Raadio Vaba Euroopa türkmeeni teenistus teatas viimastel valimistel toimunud ulatuslikest rikkumistest, sh väidetavalt vahetati välja juba antud valimissedeleid, osa valijaid sai anda mitu häält ning paljusid valijaid ka survestati, et nad toetaks Serdar Berdõmuhhamedovit. | Türkmenistanis jätkub Berdõmuhhamedovi isikukultus | https://www.err.ee/1608616987/turkmenistanis-jatkub-berdomuhhamedovi-isikukultus | Türkmenistani pealinnas, Ašgabatis, survestatakse taksojuhte auto esikaasil hoidma hiljuti ametisse valitud Serdar Berdõmuhhamedovi portreed. |
Ülikõrge 25 500-dollarilise osalustasu tõttu on high-roller' i turniir suunatud vaid kõrges mängus karastunud pokkeriproffidele. Võistluse lõppfaasis sõlmisid Eestist pärit Ladva ning Kanada pokkerimiljonär Daniel Dvoress omavahelise kokkuleppe auhinnarahade jagamiseks. Lühikeses heitluses tiitlile jäi aga peale viimane.
Ladva on võistelnud edukalt ka teistel GGOC turniiridel. Samal päeval suutis ta võita veel Sunday Saver high-roller' i turniiri ning teenida 50 000 eurot auhinnaraha. Ainuüksi viimase kahe aasta jooksul on 24-aastane Ottomar Ladva teeninud GG-võrgustikus üle kuue miljoni euro auhinnaraha.
Peale pokkeriturniiri võitude on Haapsalust pärit noormees saavutanud palju ka malespordis, seda juba Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilasena. Ottomar Ladva on neljakordne Eesti malemeister, Eesti noorim malemeister ning saavutanud 12-aastaselt kiirmale Euroopa noorte meistrivõistlustel kolmanda koha. Peale maletamise näitab praegu Mehhikos elav noormees online -pokkeriturniiridel maailma tippvormi.
Eesti esimaletajast Ladvast on vaid paari aastaga saanud üks maailma hinnatumaid online -pokkeriproffe, kes on pälvinud Eesti parima pokkerimängija aunimetuse.
Pokkerimänedžeri Herli Olopi sõnul on Ladva sage külaline ka ülikõrgetel enam kui 10 000-dollarilise sisseostuga turniiridel. Ainuüksi viimase kahe aasta jooksul on ta teeninud GG-võrgustikus üle kuue miljoni euro auhinnaraha. "Sellest summast tuleb küll lahutada turniiride sisseostud, kuid ilmselgelt on Ladva võidumarginaal keskmisest märksa kõrgem. Seejuures käib jutt turniiridest, mille tase on erakordselt tugev, kus lööb kaasa maailma absoluutne pokkeriparemik," selgitas Olop.
GG Online Championship lõppes kolmapäeval, kus osales sadu Eesti pokkerimängijaid. Suurfestival koosneb 131 turniirist ning selle üldine auhinnafond on garanteeritult vähemalt 150 miljonit dollarit. Ainus Eesti pokkerituba, mis tegutseb maailma suurimas pokkerivõrgustikus GG Network, on OlyBet. Tänu sellele saavad OlyBeti mängijad osaleda nii turniiripokkeri maailmameistrivõistlustel (WSOP) kui teistel suurturniiridel, mille auhinnafondid ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse. | Ottomar Ladva saavutas teise koha maailma suurima pokkeriürituse turniiril | https://sport.err.ee/1608616999/ottomar-ladva-saavutas-teise-koha-maailma-suurima-pokkeriurituse-turniiril | Ottomar Ladva saavutas kõrge teise koha maailma suurima pokkerifestivali GG Online Championshipi (GGOC) high-roller 'i turniiril võidusummaga 354 000 eurot. |
Rahu Euroopas tundus Balkani sõdade järel olevat paljudele midagi lõplikku. Valitses ettekujutus, et lõpuks saavad siin diplomaatilise lahenduse ka need riikidevahelised konfliktid, mis 20. sajandil lõppenuks sõjaga. Isegi Venemaa rünnak Gruusia vastu 2008, Krimmi ärarebimine Ukrainalt 2014 ja selle järgnenud Kremli varjamatu toetus Donbassi separatistidele ei lükanud paljude jaoks kõrvale usku rahusse.
Väljakuulutatud mõrv
Venemaa agressiivne välispoliitika muutis murelikuks riigid, kes tunnevad enda kõrval Moskva režiimi külma hingust. Paljudes teistes pealinnades vaadati aga Euroopa Liidu ja NATO idatiiva närvilisusele teatud üleolekuga. Teil on ajaloost pärit posttraumaatiline stress, olid kõige valusamad ütlemised, leebemalt anti aga mõista, et Kesk- ja Ida-Euroopa, ärge muretsege, Venemaa ei alusta Euroopas sõda.
Nüüd need ütlejad tunnistavad, et meil oli siiski õigus ja nemad eksisid. Mõned riigid pidasid Venemaaga suheldes õigeks positiivse hõlvamise poliitikat, mis tähendas lootust, et kui hõlmad närvilist või ohtlikku partnerit nii, et seod teda ristirästi majanduslike huvidega, siis tekib vastastikune sõltuvus ja partneril kaob soov kellelegi sõjaga kallale minna.
Positiivsed hõlvajadki eksisid ja paljud neist on seda nüüd avalikult öelnud.
Minus pole parastamist ega kahjurõõmu. Pigem kurbus, isegi nõutus, et kuni möödunud aasta lõpuni rääkisime ka meie Eestis valdavalt, et Venemaa on ohtlik, aga tema täieulatuslik sõjaline rünnak Euroopas on vähetõenäoline. Ühelt poolt ei tahtnud me sellesse uskuda ja teiselt poolt tundus see Moskvale ebaratsionaalne lahendus.
Minu õigusnõunik, Eesti üks paremaid õigusfilosoofe Hent Kalmo võttis lääne uskumatuse kultuurilehes Sirp kokku nii: "Kogu maailma silme all ette valmistatud rünnak Ukraina vastu paistab tagantjärele nagu väljakuulutatud mõrva kroonika. Ometi ei tahetud viimse hetkeni uskuda, et see pole diplomaatiline manööver, vaid et sõjamasin lähebki liikvele. Niisugune alasti vallutussõda – ehkki ajaloost liigagi hästi tuttav – oli läänemaailma silmis muutunud kujuteldamatuks."
Paljud meist ei tundnud kurjuse täit kurjust ära. Lihtsam oli uskuda, et lõpuks lepib Venemaa läänega milleski kokku ja sõda ei alusta.
Me tahtsime loota, et rahvusvahelised organisatsioonid on sellises olukorras mõjukamad hoidma rahu, aga nad kõik – alustades ÜRO-st – ei suutnud sõda peatada.
Meil oli keeruline mõista, et Venemaa valib geopoliitilise üksinduse ning tegutsebki keiser Aleksander III sõnade kohaselt, mille järgi on "Venemaal vaid kaks liitlast – tema enda sõjavägi ja laevastik".
Uue katastroofi ärahoidmine
Ja kui Venemaa alustas Ukraina vastu alasti vallutussõda, et Ukraina riik hävitada, siis meie teatasime, et … me ei sekku. Anname Ukrainale küll relvastust, survestame Venemaad majanduslike ja poliitiliste sanktsioonidega, aga lääs kohapeal – Ukrainas – ei sekku.
Ma arvan, et see oli viga. See andis Venemaale kindlustunde, et sõda jääb Moskva ja Kiievi vaheliseks asjaks. Relvaabi Ukrainale on tehniline ega too kaasa otsest sõjalist kokkupõrget Venemaa ja lääneriikide sõjaväelaste vahel.
Olen ühest ideest juba kirjutanud Politicos, ometi kordan seda. On saabunud aeg, kus me ei peaks kartma nii-öelda kastist välja arutelusid. Venemaa blokeerib Ukraina sadamaid, ka viljalaevadele. Samas hoiatas Maailmapanga president David Malpass, et Venemaa sõda Ukrainas süvendab paljudes vaesemates riikides toidukriisi ja rekordiline toiduainete hinnatõus tõukab sadu miljoneid inimesi vaesusesse: "See on inimkatastroof, millest saab peagi poliitiline proovikivi valitsustele." Maailmapanga hinnangul võivad toiduainete hinnad tõusta 37 protsenti ja toidukriis tabab kõige rängemalt maailma vaesemaid inimesi.
Me ei pea kartma lääneliitlaste omavahelist arutelu, kas ja kuidas me võiksime minna ÜRO põhikirja sõna ja mõtet järgides Ukraina valitsuse kutsel hea tahte koalitsiooniga Ukrainasse, et hoida lahti Odessa sadam Ukraina viljalaevadele.
Ukrainlaste elevaatorites ja ladudes on nende endi sõnul 20 miljonit tonni vilja, koos selle aasta saagiga ilmselt 50 miljonit tonni. Kui see jääb lattu, siis järgmistel aastatel külvi ei toimu. Raudteed mööda ei ole seda kogust võimalik maailmaturule vedada, füüsiliselt ei mahu.
Ühelt poolt saaks Ukraina teenida viljamüügiga oma riigi toimimiseks raha. Ja teisalt näeme kummitavat toidupuudust, just vaesemates riikides. Seega, lääs peaks end sellel osal Mustal merel kehtestama. Teatama kõigile, et meie tagame kommertsaluste ohutu liikluse ja seda ka tegema. See oleks tõeline humanitaarmissioon, eriti paljude Aafrika riikide jaoks.
Jah, seda on keeruline saavutada, nõuab paljude riikide poliitilist tahet ja julgust, ka Türgi otsust lubada viljalaevu julgestavad sõjalaevad väinadest Mustale merele. Aga ma tõesti loodan, kuigi võin muidugi petta saada, et Venemaa ei julge rünnata lääneriikide laevu, mis turvavad viljalaevu Ukraina territoriaalvetes Odessa ja Rumeenia vahel.
Olgu eelolev üks võimalik näide, mille üle ja kuidas me võiksime koos liitlastega mõelda.
Küsisin Eesti ühelt nutikalt suursaadikult selle sõja esimeste õppetundide kohta, et mida tema tähtsaks peab. "Diplomaatia ilma jõuta sõda ära ei hoia," alustas ta. "Samuti ei väldi seda vastastikune majanduslik sõltuvus autoritaarse režiimiga. Ühine NATO füüsiline kohalolek ja heidutus on vajalik."
Oleme ilmselt kõik tundnud Venemaa sõja kaadreid vaadates jõuetust, ka abitust. Riigijuhid ja poliitikud on kuulnud oma kodanike nõudlikku küsimust – miks te rohkem ei tee, miks te agressorit ei peata.
Meil tulebki rohkem teha. Anda rohkem ja paremat relvastust Ukrainale, et ta saaks ennast tõhusamalt kaitsta. Kehtestada Venemaale täpsemad ja mõjusamad sanktsioonid. Aidata dokumenteerida agressori sõjakuritegusid, sest igal kurjusel on nägu ja nimi, nii neil, kes käske annavad, kui ka neil, kes käske täidavad. Minna humanitaarmissioonidega Ukrainasse, olgu siis viljalaevu turvama või demineerimistöödele. Peame olema leidlikud, järjekindlad ja julged. Me ei tohi väsida ega selle sõjaga leppida.
Kommentaar on kirjutatud Lennart Meri konverentsiks. | Alar Karis: kurjus on olemas, aeg on vastu hakata | https://www.err.ee/1608616981/alar-karis-kurjus-on-olemas-aeg-on-vastu-hakata | Kuidas sõnastada oma mõte, kui saad teada, et Venemaa alustas sõda Ukraina vastu? "Kurjus on olemas," kirjutasin Twitteris 24. veebruari hommikul. Me peame ära tundma kurjuse – Vladimir Putini alustatud Venemaa Ukraina-vastase sõja – ja olema oma vastuses julgemad, kirjutab Alar Karis algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris. |
De Bruyne on auhinna võitnud viimasel kahel aastal. Ronaldo võitis selle viimati aastatel 2007 ja 2008. Teised kandidaadid on Liverpoolist Virgil van Dijk, Mohamed Salah ja Sadio Mane ning Tottenham Hotspuri ründaja Harry Kane, kirjutab Reuters.
De Bruyne on juba ühe auhinna võitnud, kui maikuus nimetati ta Inglise jalgpalli kõrgliiga viimase hooaja parimaks mängijaks. | Ronaldo ja De Bruyne kandideerivad järjekordsele auhinnale | https://sport.err.ee/1608616936/ronaldo-ja-de-bruyne-kandideerivad-jarjekordsele-auhinnale | Manchester Unitedi ründaja Cristiano Ronaldo ja Manchester City poolkaitsja Kevin De Bruyne on kuue nominendi seas, kes kandideerivad Inglise Profijalgpallurite Liidu aasta mängija auhinnale. |
Kahe eliitväravavahi vastasseisus jäi seekord peale Igor Šesterkin (Rangers), tõrjudes 37 pealeviset 39-st. Andrei Vasilevski (Tampa Bay) karjääri jooksul oli see kolmas kord, kui ta lasi play-off mängus kuuel korral litri enda seljataha visata.
Avakolmandik jäi viiki. Rangers asus mängu Chris Kreideri väravast juhtima, kuid kolmandiku keskel viigistas seisu Tampa Bay staar Steven Stamkos. Teisel kolmandikul sai Rangers edu sisse kui nad tegid skoori kolmel korral. Kaks väravat viskas Filip Chytil ja ühe Frank Vatrano. Tampa Bay poolelt oli täpne vanameister Ondrey Palat.
Viimast kolmandikku alustas Rangers 4:2 eduseisul ning enam ei peatanud neid miski. Kohe kolmandiku algul viskas värava Artemi Panarin ning hiljem tegi arvulisest ülekaalust skoori veel Mika Zibanejad.
Kohtumise lõpp läks vägagi tuliseks, kui viimase kümne mänguminuti jooksul käis karistuspingil istumas lausa 12 mängijat. | Rangers alistas konverentsi finaali esimeses mängus heas hoos olnud Tampa | https://sport.err.ee/1608616921/rangers-alistas-konverentsi-finaali-esimeses-mangus-heas-hoos-olnud-tampa | Jäähoki Stanley karikavõistluste idakonverentsi finaali esimeses kohtumises võitis New York Rangers kindlalt 6:2 väga heas hoos olnud Tampa Bay Lightningut. |
Tatar oli nõukogu liige alates 26. märtsist 2012 ehk üle 10 aasta.
Jaanus Uiga volituste pikkus on kolm aastat.
Tatar töötab praegu MKM-i energeetika ja maavarade asekantslerina, Uiga on MKM-i energeetikaosakonna juhataja.
Eleringi nõukogusse kuuluvad veel Timo Rajala (esimees), Indrek Kasela, Janek Stalmeister ja Kaie Karniol. | Timo Tatari asemel saab Eleringi nõukogu liikmeks Jaanus Uiga | https://www.err.ee/1608616891/timo-tatari-asemel-saab-eleringi-noukogu-liikmeks-jaanus-uiga | Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (Keskerakond) otsustas kutsuda Eleringi nõukogust tagasi Timo Tatari ja valida Jaanus Uiga uueks nõukogu liikmeks. |
Ruud alustas mängu hästi ja murdis esimeses setis Rune'i pallingu kahel korral. Teises setis muutus mäng palju võrdsemaks ning nii Ruud kui ka noor taanlane võitsid geime vaheldumisi. Rune suutis seisult 4:4 võita viimased kaks geimi ning sellega ka kogu teine sett ja viigistada mänguseis.
Kolmas sett oli jällegi väga tasavägine, kus mõlemad mängijad suutsid ühe korra murda vastase pallingu. Setivõit tuli otsustada kiires lõppmängus, kus Ruud siiski oma paremuse maksma pani.
Otsustavas setis näitas Ruud, miks ta on alates 2020. aastast võitnud suurtuuridel 64 liivaväljakul peetud matši. Norra tennisistil oli kolmandas setis vastus ka Rune'i taktikale, mida taanlane oli edu saavutamiseks kasutanud. Seetõttu võitis Ruud viimase ja otsustava seti juba kindlama eduga 6:3, vahendab ATP.
"Need on matšid, milles mängimisest sa unistad. Loodetavasti pääsen ka finaali. Marini vastu pean poolfinaalis olema väga keskendunud ja kindlasti oma parimat mängu näitama. Ta on nii hästi sel nädalal mänginud ja seetõttu saab olema väga raske matš," sõnas Ruud ATP-le.
"See on suur päev Norra tennises, kuna meil on ka väga hea naismängija Ulrikke Eikeri, kes jõudis segapaarismängus finaali," ütles Ruud vahetult pärast mängu.
Tegemist oli Prantsusmaa lahtiste veerandfinaali esimese Skandinaavia vastasseisuga. | Ruud jõudis esimest korda suure slämmi turniiril poolfinaali | https://sport.err.ee/1608616894/ruud-joudis-esimest-korda-suure-slammi-turniiril-poolfinaali | Prantsusmaa lahtiste tenniseturniiri veerandfinaalis alistas Casper Ruud (ATP 8.) 6:1, 4:6, 7:6 (2) 6:3 kõigest 19-aastase Holger Vitus Nodskov Rune'i (ATP 40.) ning pääses esimest korda suure slämmi turniiril nelja parema hulka. |
"Kaugtöö ei ole enam aktsepteeritav," pealkirjastas Musk oma meediasse lekkinud e-kirja. "Igaüks, kes soovib teha kaugtööd, peab olema kontoris vähemalt (ja mõtlen seda tõsiselt) 40 tundi nädalas või lahkuma Teslast. Seda on vähem, kui me nõuame tehasetöölistelt," kirjutas Musk 31. mail postitatud kirjas. "Kui te ei tule kohale, siis eeldame, et olete töölt lahkunud," lisas ta.
"Mida kõrgemal kohal te töötate, seda nähtavam peab olema teie kohalolek," kirjutas Musk. "Seepärast olen ka mina nii palju aega tehastes veetnud – et need, kes töötavad koosteliinide taga, näeksid, et töötan koos nendega. Kui ma ei oleks seda teinud, oleks Tesla ammu pankrotis," kirjutas Musk.
Musk rõhutas oma kirjas ka seda, et kontoritöötajad peaksid töötama seal, kus on nende vastutusvaldkonna töökohad, mitte aga mõnes teises, endale mugavamas Tesla harukontoris, mis võib asuda isegi teises osariigis.
Musk on koroonapandeemia ajal, kui Ameerika Ühendriikides kehtestati mitmeid piiranguid ning paljudel elualadel lubati töötajatel koju jääda, kritiseerinud koroonameetmeid, öeldes, et viirusepaanika on rumal ning toonud võrdluseks Hiina, kus töölised jätkasid tehastes tööd. | Musk nõuab Tesla kontoripersonalilt kaugtöö lõpetamist | https://www.err.ee/1608616876/musk-nouab-tesla-kontoripersonalilt-kaugtoo-lopetamist | Elektriautode tootja Tesla suuromanik Elon Musk andis korralduse kõigil kontoritöötajatel kaugtöö lõpetada ning taas büroosse naasta. |
Toodang suurenes kolmest sektorist kahes, töötlevas tööstuses 3,7 protsenti ja energeetikas 9,6 protsenti, kuid vähenes mäetööstuses 13,0 protsenti.
Statistikaameti analüütiku Helle Bunderi sõnul kasvas aprillis toodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusaladest.
"Võrreldes paari varasema kuuga võib aga täheldada mõningast kasvu pidurdumist," kommenteeris Bunder.
Tööstustoodangu mahuindeksi muutus. Autor/allikas: Statistikaamet
Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvasid elektroonikaseadmete (7,9 protsenti), ehitusmaterjalide (5,2 protsenti) ja toiduainete (5,7 protsenti) tootmine ning puidu töötlemine (0,8 protsenti). Tööstustoodangu mahud vähenesid metalltoodete (3,8 protsenti) ja mööbli (2,4 protsenti) toodangus.
Töötleva tööstuse toodangust 66,8 protsenti läks välisturule, ekspordi osatähtsus oli suurim arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises. Korrigeerimata andmetel kasvas toodangu müük ekspordiks jooksevhindades võrreldes 2021. aasta aprilliga 20,9 protsenti ja müük siseturule 29 protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel kasvasid aprilli mahud võrreldes märtsiga tööstuses kokku 0,8 protsenti ning töötlevas tööstuses 0,9 protsenti.
Energeetika valdkonnas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes 2021. aasta aprilliga 27,9 protsenti, soojuse tootmine vähenes 0,6 protsenti. | Tööstustoodangu kasv aeglustus aprillis | https://www.err.ee/1608616870/toostustoodangu-kasv-aeglustus-aprillis | Tööstustoodangu kasv aeglustus aprillis; statistikaameti andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted aprillis püsivhindades 3,8 protsenti rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. |
"Sel hooajal on eesmärk üheskoos Läänemerel seilata ning suund sellel, et igaüks saaks panustada nii osavõtu kui toetavate tegevustega," lausus avasõnades projektijuht Külli Haav. Head soovid andis teele kaasa olümpiamedalist Jüri Jaanson, kelle sõnul sportlikud tegevused ühendavad ja arendavad. Parapaate aitasid kursil hoida olümpiasurfar Ingrid Puusta ja Laser-purjetaja Sten-Markus Andresson.
"Mulle meeldib teha inimesi õnnelikuks ning emotsioonid, mis erinevate väljakutsetega rinda pistvad inimesed merelt endaga kaasa võtavad, panevadki mind seda tööd tegema," kinnitas Andresson.
Parapurjetajaid on ees ootamas treeningud ja regatid ning sõprade abiga ka järgmised tutvustuspäevad. | Parapurjetajate hooaja avavõistlusel oli ligi poolsada osalejat | https://sport.err.ee/1608616852/parapurjetajate-hooaja-avavoistlusel-oli-ligi-poolsada-osalejat | Parapurjetajate avaüritus toimus nädalavahetuse vahelduvates ilmaoludes väljasõiduga Kalevi jahtklubist. Poolesaja osalejaga sündmusel oli inimesi kohal naistedialoogi projekti raames Leedust ja ka lausa Türgist. |
Rahvahääletuse lõplike tulemuste kohaselt toetas 67 protsenti osalenutest loobumist erandist, millega Taani oli ainus Euroopa Liit, mis ei olnud ühinenud Euroopa Liidu ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga.
See on taanlaste suurim toetusavaldus referendumil Euroopa integratsiooni küsimustes.
Kolmapäevane rahvahääletus oli esimene kord, kui Taani valitsusel õnnestus saada kodanike toetus mõne Euroopa Liidult saadud erandist loobumiseks. Taanile anti 1993. aastal Maastrichti lepingu heakskiitmiseks korraldatud referendumi eel mitmeid erandeid, et tagada lepingule, millega Euroopa Ühendusest sai Euroopa Liit, taanlaste toetus.
"Me saatsime oma liitlastele NATO-s ja Euroopas signaali. Ja me saatsime selge signaali [Vene presidendile Vladimir] Putinile," ütles Taani peaminister Mette Frederiksen kolmapäeva hilisõhtul, kui rahvahääletuse tulemus oli selgunud. "Kui Putin ründab vaba ja sõltumatut riiki, kui Putin ohustab rahu ja stabiilsust, siis koondume me kõik tihedamalt kokku," lisas ta.
Lisaks taanlaste otsusele on Soome ja Rootsi, mis ainsana Põhjamaadest ei olnud NATO liikmed, pärast Venemaa agressiooni esitanud taotluse alliansiga liituda. | Taanlased toetasid ühinemist Euroopa Liidu kaitsepoliitikaga | https://www.err.ee/1608616825/taanlased-toetasid-uhinemist-euroopa-liidu-kaitsepoliitikaga | Taani kodanikud andsid kolmapäeval peetud rahvahääletusel oma heakskiidu ühinemisele Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, millest riik oli seni oma soovil kõrvale jäänud. Otsus on veel üheks näiteks muutustest Põhjamaade kaitsepoliitikas, mille vallandas Venemaa sõda Ukrainas. |
Valitsuse istung algab kell 10. Pärast istungit algab valitsuse kabinetinõupidamine, mis jätkub kell 14. | OTSE kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Aab, Lauri, Terik | https://www.err.ee/1608616816/otse-kell-12-valitsuse-pressikonverentsil-kallas-aab-lauri-terik | Kell 12 algaval valitsuse pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ja kultuuriminister Tiit Terik. ERR.ee näitab pressikonverentsi otseülekandes. |
Eestis suundus eelmine aasta ajateenistusse 60 naist, seega umbes kaks protsenti ajateenijatest on naised.
Leedus ja Soomes on naiste osakaal neli protsenti, tõi sotsioloog ja Kaitseväe Akadeemia analüütik Eleri Lillemäe näite. Norras ja Rootsis on ajateenijatest 20–25 protsenti naised.
Lillemäe selgitas, et viimased kaks riiki kaasavad ajateenistusse nii palju naisi peamiselt kahel ajendil. Esiteks sunnib seda demograafia – arenenud maade vananevast ühiskonnast ei ole piisavalt noormehi võtta.
Aga teine väga oluline muutus just Norra ja Rootsi puhul on olnud see, et nad on väga tugevalt liikunud soolise võrdõiguslikkuses suunas. "Seal see põhiargument ei ole enam, et on vaja ajateenijate arvu naiste arvelt suurendada, vaid et naistel peaks olema täpselt samasugused kohustused ja õigused, nagu on meestel," selgitas Lillemäe. "Seetõttu on nad teinud värbamise sooneutraalseks."
Kuigi Norras ja Rootsis on ajateenistus ka naistele kohustuslik, värvatakse seal teisiti kui Eestis.
Rootsi iga-aastane valik on 100 000 noort inimest, kelle hulgast nad kutsuvad 4000 kuni 5000. "Meie valik on 10 000, kellest me kutsume 3000 kuni 4000. Selektsioonimehhanism on seal nii palju tugevam. Neil on võimalik võtta väga motiveeritud nii mehi kui naisi," ütles Lillemäe.
Eestis on naistele ajateenistus vabatahtlik, kusjuures teenistusse asumisel jääb 90 päeva aega oma otsusest taganeda. Muus osas on naised ajateenistuses meestega võrdsed. Seda kinnitavad ka ajateenijate arvamusuuringud.
Naised saavad ajateenistusse tulla 2013. aastast saati. Siis asus teenistusse 15 naist.
Kuna ajateenijate koguhulka plaanitakse tõsta, siis soovitakse ka naiste hulka veel enam suurendada. Kindlat eesmärki, mida püüda kaitseressursside amet siiski seadnud ei ole, ütles ameti peadirektori kohustäitja Anu Rannaveski.
"Soovime võimalikult paljude noorte naiste, tüdrukuteni jõuda, et nad valiksid ajateenistuse tee. Meil on päris hea praktika riigikaitseõpetuse näol. Kuskil 6000 õpilast selle iga aasta läbivad, pooled neist on naised. See näitab seda, et tüdrukutel on huvi riigikaitse vastu," rääkis Rannaveski.
Praegust korda, kus naised panustavad riigikaitsesse vabatahtlikult, pooldab umbes 80 protsenti ühiskonnast, naiste kutsumist kohustuslikus korras pooldab samas vaid ligikaudu viis protsenti.
Kuid kui naiste osakaal riigikaitses kasvab, siis võib see arvamus hakata muutuma, tõdes Lillemäe.
"Tundub, et see debatt hakkab üha rohkem tekkima, aga see ei ole veel päris seal. Selektiivne variant oleks üks võimalus. Kui me räägime Rootsi näitel, siis seal toimub see nii, et keskkooli lõpul täidab iga noor inimene ankeedi. Seal märgib ta ära oma motivatsiooni, kas ta oleks nõus ajateenistusse asuma või mitte. Need, kellel on motivatsioon olemas, pääsevad edasi järgmisesse vooru," ütles Lillemäe.
Edasi toimub valik nii nagu Eestiski – arstlikus komisjonis.
"Selline süsteem on üsna paindlik, seda võiks ka rakendada naistele. Kuid sealjuures võib tekkida küsimus, kas see ei ole ebavõrdne Eesti noormeeste suhtes," ütles Lillemäe. | Naiste osakaalu tõstmiseks riigikaitses saaks õppida Rootsilt | https://www.err.ee/1608616810/naiste-osakaalu-tostmiseks-riigikaitses-saaks-oppida-rootsilt | Riigikaitsehuviliste tütarlaste hulk kasvab jõudsalt, ka kasvab ajateenistusse suunduvate naiste hulk. Kuigi ühiskond ei poolda kohustuslikku ajateenistust naistele, võib see arvamus muutuda, kui naiste osakaal riigikaitses kasvab. |
Samas leidis vandekohus, et Depp on oma advokaadi kaudu laimanud Heardi ning käskis näitlejal maksta oma eksabikaasale kaks miljonit dollarit valuraha.
Depp kaebas Heardi, kellega ta oli abielus pisut üle aasta, kohtusse 2018. aastal ja nõudis talt 50 miljonit dollarit, kui naine oli väitnud, et mees oli tema suhtes vägivaldne. Heard esitas omapoolse vastuhagi 100 miljonile dollarile, kui Deppi advokaat ütles, et süüdistused on alusetud.
Depp ja Heard lahutasid oma abielu 2017. aastal. Naine süüdistas meest lähisuhtevägivallas, misjärel kehtestas kohus Deppile lähenemiskeelu.
Pärast lahutust pidi Depp eksabikaasale maksma seitse miljonit dollarit heategevuse otstarbeks.
Depp (58) väljendas kohtuotsuse järel rahulolu ning ütles, et vandekohus "andis talle tema elu tagasi".
Heard (36) ütles oma avalduses, et on kurb, et kaotas selle kaasuse ning otsus pööras kella tagasi aega, kui naine, kes julges enda eest välja astuda, pälvis avalikkuse meelepaha ja alanduse. "See otsus tühistab idee, et naistevastast vägivalda tuleb tõsiselt võtta," kirjutas Heard. | Johnny Depp võitis kohtus oma endist abikaasat | https://www.err.ee/1608616807/johnny-depp-voitis-kohtus-oma-endist-abikaasat | USA filminäitleja Johnny Depp sai kõmulises kohtuprotsessis võidu oma endise abikaasa Amber Heardi üle. Virginia vandekohtus leidis, et Heard kahjustas Deppi karjääri ja mainet, kui väitis, et Depp on olnud tema suhtes vägivaldne ning käskis naisel maksta Deppile 15 miljonit dollarit valuraha. |
Margus Linnamäele ja Ivar Vendelinile kuuluva OMG TV OÜ kaubamärk Apollo TV teatas, et pakub ülikiiret internetti enamikule kasutajatest piiramatu kiirusega hinnaga 33 eurot kuus ning tõi võrdluseks, et Tele2-s maksab 1000-megabitine internet 70 ning Telias 99 eurot kuus.
Ettevõtte tegevjuht Silver Soomre ütles ERR-ile, et kiiremate ühenduste hinnatase on Eestis olnud väga kõrge, kuid Apollo TV suudab selle hinnatasemega, millega on välja tulnud, end ära majandada.
"See on kindlasti pika vaatega hinnatase. Loomulikult ei saa me prognoosida, mis maailmas võib paari-kolme aasta pärast olla, vaadates kõiki sisendhindu, aga see on hinnatase, kus sellist nutikat ülikiiret internetti pakkuda saab," lausus ta.
Ettevõtte esindaja Oliver Ruusi sõnul ei kavatse nad suure kiiruse ja odava hinnaga kliente enda juurde meelitada, et seejärel mitu korda hinda tõsta.
"Meil on lihtsalt tehnoloogia nii palju arenenud ja pole ajalugu taga, mis kulusid tekitaks," ütles Ruus.
Ruus selgitas, et ettevõttel pole vana võrku ega seadmeid, mis oleksid soetatud märksa kallimalt, kui see on võimalik tänapäeval, sest tehnoloogia on kõvasti edasi arenenud ja võrk efektiivsem. Nii suurt kiirust pakuvad nad seepärast, et praeguse tehnoloogia puhul väiksed kiirused enam hinnale mõju ei avalda ja kui ülesseadmise kulu on sama, ei ole põhjust kümme korda väiksemat kiirust pakkuda.
Soomre sõnul sisaldab nende internet ka võimalust seadmeid jälgida, vajadusel kasutajate õigusi piirata, mis on vajalik eelkõige lastega peredele, ning teatud seadmete internetiaega juhtida.
Suurtesse linnadesse teenus niipea ei jõua
Liitumine Apollo TV internetiteenusega avati 31. mail ning esimesed liitujad saavad seda kasutama hakata 15. juunist. Paraku pakutakse teenust esialgu ainult mõnes Saku ja Kohila valla piirkonnas, sest see eeldab valguskaablivõrgu olemasolu.
"Huvi on kindlasti olnud märksa laiem kui meie tänased võimalused teenust pakkuda," tõdes Soomre, kelle sõnul on neile pöördumisi tulnud üle Eesti.
Esialgu on teenus kättesaadav 2500 majapidamisele, juulis laiendatakse seda 4500 aadressini ja edasi lähtutakse arengutes sellest, millistes piirkondades on nõudlus suurim.
Suuremate linnade, nagu Tallinna, Tartu ja Pärnu puhul on otsustusprotsess teistsugune ja võtab rohkem aega. Soomre tõdes, et enne kaetakse ära ülejäänud Eesti ja linnad ei ole nende esimene fookus.
Ehkki hiljuti said Levikomi teleteenusest ilma jäänud kliendid pakkumise liituda Apollo TV-ga, ei ole viimane Soomre kinnitusel Levikomi kliendibaasi, taristut ega mida muud omandanud ega plaani ka seda teha.
"Siin on tegu lihtsalt koostööga. Kuna Levikom lõpetas klientidele teenuste pakkumise, olime võimelised kiiresti reageerima ja pakkuma oma teenust ning Levikom kommunikeeris seda oma klientidele kui üht alternatiivi, kelle juurde edasi minna, et TV-teenust jätkuvalt tarbida," lausus ta.
Tele2 lubab vajadusel hinda korrigeerida
Tele2 turundusdirektor Ines Estrin ütles, et nad tervitavad konkurentsi turul ja on varemgi sellele viidanud, et suurte internetikiiruste hind Eesti turul on liiga kõrge.
"Turule sisenemisel on madala hinnapunkti taktika mõistetav. Järgime igapäevaselt turu trende ja korrigeerime vajadusel ka hindu, et pakkuda mõistlikku lahendust," lubas ta.
Telia meediasuhete juhi Raigo Neudorfi sõnul kasutavad nad püsiinterneti teenuse pakkumiseks peamiselt enda rajatud ja moderniseeritud võrke. Internetivõrgu rajamisega seotud investeeringud on aga väga mahukad ning see kajastub ka lõppteenuse hinnas.
"Seetõttu peab ka erinevate teenusepakkujate hindade võrdlemisel arvestama sellega, et mõni ettevõte on keskendunud vaid lõppteenuse, antud juhul internetiteenuse osutamisele, tegemata samas mahukaid investeeringuid ning võtmata sellega seotud riske," põhjendas Neudorf Telia ülikiire interneti ligi sajaeurost kuutasu.
Ta lisas, et Telia haldab lisaks lõppteenuse osutamisele ka mahukat võrgutaristut, millesse on viimastel aastatel investeeritud kümneid miljoneid eurosid. | Konkurents kiire internetiteenuse turul kasvab | https://www.err.ee/1608616081/konkurents-kiire-internetiteenuse-turul-kasvab | Kiire internetiühenduse pakkujana lisandus Eestis turule Apollo TV, kes pakub konkurentidest märksa odavamat hinda. Tele2 lubas trende jälgida ja vajadusel ka enda teenuste hinda korrigeerida. |
Copa America ja EM-finaalturniiri võitnud koondiste vaheline superkarikamatš toimus esimest korda aastal 1985 ja kandis siis endise UEFA presidendi Artemio Franchi nime, esimeses finaalis alistas Prantsusmaa Uruguay ja kaheksa aastat hiljem võitis Argentina Taanit.
Seejärel vajus turniir soiku kuni tunamulluseni, mil UEFA ja Lõuna-Ameerika jalgpalliliit CONMEBOL kirjutasid alla uuele koostöölepingule ja taaselustasid turniiri vähemalt kolmeks mänguks. Üle 29 aasta taas mängitud kohtumises läksid kolmapäeval vastamisi Lõuna-Ameerika jalgpallimeister Argentina ning suvel EM-tiitli võitnud Itaalia, mäng sai nn hellitusnime Finalissima.
Argentiinlased olid Wembley staadionil selgelt parem meeskond ja läksid juhtima 28. minutil, kui Lionel Messi hea eeltöö realiseeris mõnelt meetrilt väravaks Lautaro Martinez. Poolaja esimesel lisaminutil lõi Martinez ise suurepärase võimaluse ning avas sööduga Angel Di Maria, kes tõstis palli pehmelt üle Itaalia väravavahi Gianluigi Donnarumma võrku. Lõppskoori vormistas matši neljandal üleminutil täpse madala löögiga Paulo Dybala.
Finalissima oli viimane koondisemäng Itaalia kauaaegsele kaptenile Giorgio Chiellinile, kes tõmbas 18 aasta jooksul rahvusmeeskonna särgi selga 117 kohtumises. Järgmisena mängib Argentina koondis pühapäeval Pamplonas Eestiga. | Messi tõstis Chiellini viimase mängu järel pea kohale kaua kapis seisnud trofee | https://sport.err.ee/1608616651/messi-tostis-chiellini-viimase-mangu-jarel-pea-kohale-kaua-kapis-seisnud-trofee | Kolmandat korda toimunud Euroopa ja Lõuna-Ameerika jalgpallimeistrite vahelise kohtumise võitis seekord Argentina, kes alistas Itaalia Wembley staadionil kindlalt 3:0. |
Eesti koondise värvides olid võistlemas Evely Kaasiku, Annika Rihma, Margret Zimmermann, Laura Joonas, Kerstin Uiboupin, Kristo Heinmann, Ats Sõnajalg, Heino Ollin, Lauri Sild, Tõnis Laugesaar ja Sander Vaher. Vigastuse tõttu pidid võistluse vahele jätma Marianne Haug ja Timo Sild.
Mõlemad võidud läksid selge eduga Rootsi. Meestest oli parim Gustav Bergman, kes edestas prantslast Frederic Tranchand'i 1.03 ja norralast Olav Lundanes'i 1.31.
Eesti parim oli võistluse käigus trauma saanud Lauri Sild 31. kohaga (+5.25). Sander Vaher oli 53. (+7.34), Kristo Heinmann 67. (+8.55), Heino Ollin 70. (+9.37), Tõnis Laugesaar 98. (+13.34) ja Ats Sõnajalg 101. (+14.14).
Lauri Sild: "Esimene kolmandik rajast oli tehniliselt suhteliselt lihtne, füüsiliselt tundsin ennast hästi ja jooks sujus igati hästi. Mägisemas ja tehniliselt märksa keerulisemas raja teises pooles jäid kohati mõned sekundid mõne teevaliku taha, kuid üldjoontes kulges jooks endiselt positiivses võtmes. Kahjuks lõin aga vähem kui kilomeeter enne lõppu põlve vastu kivi nii kõvasti ära, et kotasin ligi poolteist minutit enne kui jälle korralikult liikuma sain."
Naiste võistluse võitis ülekaalukalt maailma esinumber, rootslanna Tove Alexandersson ajaga 29.54. Tema edu teisena lõpetanud venelanna Natalia Gemperle ees oli 1.38 ja kolmandana lõpetanud soomlanna Marika Teini ees 1.59.
Eestlannadest tegid parimad sooritused 42. koha saanud Evely Kaasiku (+8.10) ja kohe tema järel 43. kohaga Annika Rihma (+8.12). Laura Joonas oli 54. (+9.20), Kerstin Uiboupin 89. (+16.02) ja Margret Zimmermann 102. (+18.32). | Orienteerumise MK-sarja avavõistlusel oli Eesti parim Lauri Sild | https://sport.err.ee/950551/orienteerumise-mk-sarja-avavoistlusel-oli-eesti-parim-lauri-sild | Orienteerumise tänavused maailma karikavõistlused algasid täna lühirajaga Helsingis, Nuuksio rahvuspargis. Naiste 4,6 km pikkusele rajale startis 114 naist ja meeste 5,9 km pikkusele rajale 136 meest, sealhulgas praktiliselt kogu maailma paremik. |
New York Times avaldas saadik David Friedmani sõnad laupäeval, kaks kuud pärast seda, kui Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu teatas kavatsusest osa Läänekaldast annekteerida.
Pole selge, kas suursaadik avalikustas USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni kauaoodatud Lähis-Ida rahukava komponendi.
Palestiinlased soovivad oma riiki Läänekaldal ja Gaza sektoris pealinnaga Ida-Jeruusalemmas. Möödunud aastal tunnustas Washington Jeruusalemma ametlikult Iisraeli pealinnana.
Suurem osa maailmast peab Iisraeli asundusi Läänekaldal ja Jeruusalemmas ebaseaduslikuks.
Palestiinlased taunisid Friedmani avaldust ning Iisraeli õigusrühmitus Peace Now nimetas seda Trooja hobuseks asunike huvides, kutsudes Trumpi üles saadikut vallandama. | USA saadik: Iisrael võib jätta endale osa Läänekaldast | https://www.err.ee/950549/usa-saadik-iisrael-voib-jatta-endale-osa-laanekaldast | USA suursaadik Jeruusalemmas on seisukohal, et Iisraelil on õigus jätta endale osa Läänekaldast, kuid mitte kogu piirkonda. |
Vetteli, kes võitis mullu Kanada GP kvalifikatsiooni ja põhisõidu, võiduajaks kujunes 1.10,240, millega edestas teiseks tulnud Lewis Hamiltoni (Mercedes) 0,206 sekundiga. Kolmanda koha sai Vetteli tiimikaaslane Charles Leclerc (+0,680).
Esimesena jäi esikolmikust välja Daniel Ricciardo (Renault), kes kaotas Vettelile 0,839 sekundiga. Valtteri Bottas (Mercedes), kes vältis napilt vastu seina sõitmist, leppis kuuenda kohaga (+0,861).
QUALIFYING CLASSIFICATION: A red letter day for Seb, and a new track record #CanadianGP???????? #F1 pic.twitter.com/2KlCseEV1x
— Formula 1 (@F1) June 8, 2019
Kanada GP sõidetakse pühapäeval Eesti aja järgi algusega kell 21.10. ERR-i spordiportaal vahendab võistluse käiku otseblogi vahendusel. | Vettel teenis Kanadas hooaja esimese kvalifikatsioonivõidu | https://sport.err.ee/950546/vettel-teenis-kanadas-hooaja-esimese-kvalifikatsioonivoidu | Vormel-1 MM-sarja Kanada GP laupäeval peetud kvalifikatsioonis näitas parimat aega Sebastian Vettel (Ferrari), kes teenis sellega enda tänavuse hooaja esimese parima stardikoha. |
Itaalia meedia andmeil marssis läbi linna umbes 5000 protestijat, kandes plakateid kirjadega nagu "Hoidke suured laevad laguunist eemal".
"Need hiiglased peavad laguunist lahkuma. Nad ei sobi kokku kohaliku ökosüsteemi tundliku tasakaaluga ning on linnale ohtlikud," lausus kõrge kohalik linnaametnik Gianfranco Bettin.
Rühmitus "Ei suurtele laevadele" korraldas meeleavalduse pärast läinud nädalavahetusel aset leidnud intsidenti ristluslaevaga MSC Opera, mis mootoririkke tõttu randumissilda ja luksusklassi turismilaeva rammis.
Neli turisti said õnnetuses Veneetsia Giudecca kanalis kergelt viga.
Sotsiaalmeediasse postitatud video põhjustas uue arutelu kahju üle, mida need mammutalused põhjustavad ühele maailma kuulsamaist linnadest, mis koos oma laguuni, kanalite, kellatornide ja sildadega kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. | Veneetsias avaldasid tuhanded meelt ristluslaevade vastu | https://www.err.ee/950545/veneetsias-avaldasid-tuhanded-meelt-ristluslaevade-vastu | Tuhanded inimesed tulid laupäeval Veneetsia tänavaile, et nõuda suurte ristluslaevade keelustamist linnas pärast seda, kui üks neist tohututest alustest möödunud nädalal väikse turistilaevaga kokku põrkas. |
Soomlaste kaks väravat lõi 12-minutilise vahega Teemu Pukki, kes oli täpne 56. ja 68. mänguminutil. Võidukal Soomel on nüüd J-alagrupis liider Itaaliaga sama palju punkte (6), ent Itaalia ja kolmandal kohal asuv Kreeka pole veel omavahelist mängu pidanud.
I-alagrupis teenis oodatud võidu Venemaa, kes lõi San Marino võrku suisa üheksa palli. Skoori avas 25. minutil Michele Cevoli omavärav ja poolajale mindi juba venelaste 4:0 eduseisus. Kui teise poolaja alguses suutis San Marino võõrustajaid veel vaos hoida, siis suurem väravatesadu algas 73. minutil, mil kümne minuti jooksul löödi neli väravat. 9:0 lõppskoori vormistas kübaratrikiga hakkama saanud Artjom Džuba. | Võidukas Soome tõusis Itaalia kannule, Venemaa lõi üheksa väravat | https://sport.err.ee/950534/voidukas-soome-tousis-itaalia-kannule-venemaa-loi-uheksa-varavat | Jalgpalli Euroopa meistrivõistluste valikmängudes saatis laupäeval edu Eesti naaberriike, kui Soome alistas kodus Bosnia ja Hertsegoviina 2:0 ja Venemaa San Marino koguni 9:0. |
"Olles taas visanud pilgu nendele vanadele poliitikutele, nendele vanadele erakondadele, nendele lepetele ja asjaolule, et paljud neist /.../ on määrituma mainega kui isegi poolteist aastat tagasi, kui mind välja visati, jõudsime järelduseni, et peame osalema valimistel sõltumatult," teatas Saakašvili Facebookis.
"Peame minema valimistele sõltumatult, sest oleme ideedelt, ajendilt ja energialt hoopis teistsugused," lausus ta.
Saakašvili sõnul on kompromisside tegemine võimatu.
Ta rõhutas, et ei tulnud Ukrainasse poliitilisi mänge mängima ega ameteid taga ajama.
Ukraina valib parlamenti 21. juulil. | Saakašvili läheb Ukraina parlamendivalimistele oma nimekirjaga | https://www.err.ee/950528/saakasvili-laheb-ukraina-parlamendivalimistele-oma-nimekirjaga | Gruusia ekspresidendi Mihheil Saakašvili erakond Uute Jõudude Liikumine (RNS) kavatseb osaleda Ukraina parlamendivalimistel oma nimekirjaga. |
Tervishoiu, hariduse ja päästevaldkonna inimesed nõuavad kiiremaid avaliku sektori muudatusi, mis tagaks suurema majanduskasvu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kolm suuremat ametiühingut tahavad ajutiste töökohtade muutmist alaliseks ja tööhõive suurendamist, sest avalik sektor on töötajate vähesuse tõttu kokku kukkumas ja kvaliteedi kaotanud. | Roomas protestisid avaliku sektori töötajad madala palga vastu | https://www.err.ee/950514/roomas-protestisid-avaliku-sektori-tootajad-madala-palga-vastu | Itaalias Roomas tulid tuhanded avaliku sektori töötajad protestima madala palga ja ebapiisava tööhõive pärast. |
Leegid lendasid välja saja meetri kõrgusel pilvelõhkujas, mis on osa kolmest tornist ehk niinimetatud Varssavi keskusest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kustutustöödel osales üle 130 tuletõrjuja.
Hoones ei olnud põlengu tekkimise ajal kedagi ning teadaolevalt pole keegi viga saanud. | Varssavis puhkes öösel põleng ehitatavas kõrghoones | https://www.err.ee/950517/varssavis-puhkes-oosel-poleng-ehitatavas-korghoones | Poola pealinnas Varssavis puhkes tulekahju ehitusjärgus olevas kõrghoones Warsaw Hub. |
Kiireima ringiaja sõitis välja sakslane Sebastian Vettel (1.10,843), kes edestas noort meeskonnakaaslast Monacost, Charles Leclerci, 0,139 sekundiga.
Ferraridele järgnesid Mercedese mehed. Kolmandaks tuli tiitlikaitsja Lewis Hamilton (+0,393), neljanda aja sõitis välja Valtteri Bottas (+0,688).
FP3 CLASSIFICATION: Ferrari on the front foot #CanadianGP???????? #F1 pic.twitter.com/IbhOoWfn6C
— Formula 1 (@F1) June 8, 2019
Kanada GP kvalifikatsiooniga tehakse algust Eesti aja järgi täna kell 21.00. Mullu triumfeeris Kanadas nii kvalifikatsioonis kui põhisõidus Sebastian Vettel. | Kanada GP viimasel vabatreeningul näitasid võimu Ferrarid | https://sport.err.ee/950518/kanada-gp-viimasel-vabatreeningul-naitasid-voimu-ferrarid | Vormel-1 MM-sarja Kanada MM-etapi kolmandal vabatreeningul teenis kaksikvõidu Ferrari meeskond. |
Vaid tund ja 12 minutit kestnud matšis läks Barty avasetis 4:0 juhtima, murdes kahel korral Vondroušova servi. Viiendas geimis suutis küll 19-aastane tšehhitar kaotusseisu kolmele vähendada, ent Barty ei vääratanud ja võitis seti kindlalt 6:1.
Matši teine sett osutus tasavägisemaks ning kuigi Barty rebis 2:0 ette, suutis Vondroušova sammu pidada ja kolmel korral viigiseisu ühe geimivõidu kaugusele tuua. Siiski sellest ei piisanud, sest pärast seitsmendat geimi oli paremaks pooleks Barty, kes võitis seti lõppkokkuvõttes 6:3.
Viimati triumfeeris Austraalia tennisist Prantsusmaa lahtistel 1973. aastal, mil naiste üksikmängus võidutses Margaret Court.
Ashleigh Barty jaoks on tegemist 23-aastase austraallanna esimese suure slämmi tiitliga. Barty, kes naasis profitennisesse kolm aastat tagasi, olles tegelenud kaks aastat kriketiga, võitis tänavu ka enda esimese kõrgeima kategooria WTA turniiri, võidutsedes märtsis Miamis. | Prantsusmaa lahtistel võidutses 46-aastase vaheaja järel austraallanna | https://sport.err.ee/950511/prantsusmaa-lahtistel-voidutses-46-aastase-vaheaja-jarel-austraallanna | Tennise Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel triumfeeris naiste üksikmängus austraallanna Ashleigh Barty (WTA 8.), kes alistas finaalis 19-aastase tšehhitari Marketa Vondroušova 6:1, 6:3. |
VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko ütles ERR-ile, et kell 13.18 tekkis tehnilise rikke tõttu lokaalne põleng generaatorõlide destilleerimisseadmel.
"Süttis põlevkiviõli fraktsioon. Inimesed kannatada ei saanud, ohtlike ainete leket ei toimunud. Olukord saadi operatiivselt kontrolli alla," kirjeldas ta.
Kohale kutsuti ka päästeamet, mille brigaadid lõpetasid kustutamise kell 15.12.
"Süttimise asjaolusid uuritakse," sõnas Bojenko. | Viru Keemia Grupis puhkes tehnilise rikke tõttu tulekahju | https://www.err.ee/950498/viru-keemia-grupis-puhkes-tehnilise-rikke-tottu-tulekahju | Viru Keemia Grupis süttis tehnilise rikke tõttu põlevkiviõli fraktsioon. |
Seitsmenda asetusega Runest sai esimene taanlane, kes võitnud Prantsusmaa lahtiste noorteturniiri ning alles teine taanlane, kes võidutsenud suure slämmi turniiridel noorte klassis. Viimati sai sellega hakkama Kristian Pless aastal 1999, kes võidutses Austraalia lahtiste poiste üksikmängus.
Tüdrukute seas oli võidukas 16-aastane kanadalanna Leyla Annie Fernandez, kes alistas finaalis ameeriklanna Emma Navarro 6:3, 6:2. Sarnaselt Runele, tegi ka Fernandez tenniseajalugu, saades esimeseks Kanada tennisistiks, kes Prantsusmaa lahtistel juunioride kategoorias võidutsenud.
Prantsusmaa lahtiste segapaarismängus olid edukad Taiwani tennisist Latisha Chan ja horvaat Ivan Dodig, kes alistasid finaalis kanadalanna Gabriela Dabrowski ja horvaadi Mate Pavici kahes setis 6:1, 7:6 (5). | 16-aastane talent võitis esimese taanlasena Prantsusmaa lahtiste noorteturniiri | https://sport.err.ee/950505/16-aastane-talent-voitis-esimese-taanlasena-prantsusmaa-lahtiste-noorteturniiri | Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel triumfeeris poiste seas 16-aastane taanlane Holger Vitus Nodskov Rune, kes alistas finaalis Ühendriikide eakaaslase Toby Kodati 6:3, 6:7 (5), 6:0. |
Mõjuvõimas riikliku arengu ja reformikomisjon sai ülesande luua süsteem, mille eesmärk on efektiivsemalt ennetada ja kahjutustada riske riiklikule julgeolekule, kirjutas uudisteagentuur Xinhua.
Xinhua ülesannet rohkem ei täpsustanud ega öelnud, kas samm on seotud kaubandussõjaga. Siiski rõhutas ta, et üksikasjalikud meetmed avaldatakse lähitulevikus.
USA kaubandusministeerium pani Huawei 16. mail nimekirja, kuhu kuulumine piirab firma liigipääsu USA-s valmistatud osadele, mida ta oma seadmetes vajab. Hiljem anti firmadele kohanemiseks aega 90 päeva.
"Tuginedes sellele, mida mina tean, ehitab Hiina haldusmehhanismi Hiina võtmetehnoloogiate kaitsmiseks," ütles Hiina päevalehe Global Times mõjukas toimetaja Hu Xijin laupäeval Twitteris. "See on suur samm oma süsteemi parandamise suunas ning ühtlasi vastusamm USA tegevusele. Jõustumisel satub kontrolli alla osa USA-sse eksporditavast tehnoloogiast."
Hiina süüdistab Trumpi soovis visata kaikaid Huawei arengu kodaratesse, sest firma on juhtivpositsioonil järgmise põlvkonna ehk 5G mobiilside tehnoloogias ning USA firmadest talle konkurente pole.
Washingtoni sammu järel teatas Peking neljapäeval, et asub ka ise koostama musta nimekirja ebausaldusväärsetest välisfirmadest. Nimekiri võtab ette USA ja teiste riikide firmad, mis lõpetavad Huaweile osade tarnimise. | Hiina loob süsteemi oma tehnoloogiate kaitsmiseks | https://www.err.ee/950504/hiina-loob-susteemi-oma-tehnoloogiate-kaitsmiseks | Hiina plaanib luua süsteemi riikliku julgeoleku tagamiseks tehnoloogiasektoris, teatas riigimeedia laupäeval laieneva USA-Hiina kaubandusvaidluse taustal, kuhu on takerdunud Hiina tehnoloogiahiid Huawei. |
Thiem murdis avasetis kaks korda maailma esireketi pallingu ja võitis 6:2. Teises setis liiguti tasavägiselt kaheksanda geimini, kus Djokovic austerlase servi murdis ja võitis seti 6:3. Kolmandas setis juhtis Thiem 3:1, misjärel jäeti juba varem paar korda katkestatud kohtumine reedel pooleli.
Laupäeval teenis esimese geimivõidu Thiem, kuid seejärel kaotas mullune finalist punkti omal servil. Seisult 6:5 murdis austerlane aga tagasi ja teenis 7:5 setivõidu. Djokovic päästis seejuures neli murdepalli.
Neljandas setis murdis maailma esireket Thiemi servi kolmel korral ning viis tulemusega 7:5 kohtumise viiendasse setti. Otsustavas setis pääses Thiem 4:1 juhtima, murdes serblase teise pallingugeimi. Järgmises geimis peatati mäng kolmandat korda kahe päeva jooksul.
Pausilt naastes jätkus matš tasavägiselt ja kuigi Thiemil oli üheksandas geimis kasutada kaks matšpalli, suutis Djokovic seisu 5:5-le viigistada. Ometigi siis serblase jõud rauges ning järgnevad kaks geimi kuulusid taas austerlasele, kes võitis seti lõppkokkuvõttes 7:5.
Thiem läheb finaalis vastamisi Rafael Nadaliga (ATP 2.), kes püüab oma karjääri 12. Prantsusmaa lahtiste tiitlit. Kaks osapoolt kohtusid omavahel ka mulluses finaalis, mil hispaanlane jäi peale tulemusega 6:4, 6:3, 6:2.
Meeste üksikmängu finaal peetakse pühapäeval, Eesti aja järgi algusega kell 16.00. | Thiem alistas maratonmatšis Djokovici ja kohtub finaalis taas Nadaliga | https://sport.err.ee/950491/thiem-alistas-maratonmatsis-djokovici-ja-kohtub-finaalis-taas-nadaliga | Tennise Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel selgus laupäeval meeste üksikmängus teine finalist, kui Dominic Thiem (ATP 4.) alistas viiesetilises lahingus maailma esireket Novak Djokovici 6:2, 3:6, 7:5, 5:7, 7:5. |
Üksildus, üksildus ja võerandumine. Võerandumine teistest, võerandumine iseendast. Terve elu kest isulatsiuon — antud juhul vabatahtlik —, isegi lähisugulastest, iseenda luodud müir kõigi teiste ja enda vahele on muutund märkamatult vangikongiks. Millal — ei tia, võibolla juba õige ammu. Võibolla juba lapse-/nuorpõlves, mil mingi subjektiivselt traumaatiline kogemus on sundind kaitsemüiri takkajärgi innates liiga paksust laduma, ikke sellest, et enda õrna sisemust var´rata, et enda õrnust üldiselt ja aavatavust peita konkurentsil põhineva välisilma iest, välisilma, kus iga veikemgi pragu võib olla signaaliks arvatud sõbrale pistodaga senna pistmiseks. Ikke selleks, et olla ise edukamb, paista ise tugevamana ses isekas kar´räärivõidujuoksus, olgu sie siis suotsiumis akkamasaamine või akadiemiline kar´rëër, mille pärast nõnna kardetasse, nõnna võideldasse. Valus on sie ikkegi. Võibolla mõlemballe osapuolele, aga valu on subjektiivne tundmus, valu tugevust ei saa määrata väl´lastpuolt. Isegi siis, kui arvame tiadvat, kuda sie endalle mõjuks, ei tia me tegelikult pärisselt, kuda mõjub sie teis(t)ele. Ega kõik uoligi. Ei teistest, ei tegelikult iseendastki. Sie nähtamatu valu sunnib tegema tegusi, mida il´lemb võib kahetseda, siis, kui selleks on aega. Kui üldse. Kui üldse on julgust seda teha. Kui üldse on julgust endalle otsa vaadata. Ausalt. Ilustamatta.
Mõni julgeb. Enamasti vajab ta selleks tuge, olgu sie siis kadund vanaonu või Jiesus, kes appi võetasse, kes appi tuleb. Jiesus on appi tuld Mustale (Tarmo Tagamets), kes ammutab sest jõudu, et elus olla. Ta on ammu leppind elu julmusega, ehitand mudugi oma mõttelisi müire, ent pole end pärisselt senna sulgend. Suotsium on tema taimelava, kus kasvatada luotusetaimesi. Siesama luotus sunnib teda tuoma Valget (Toomas Suuman) oma koju, oma müiride vahele pika ukseketi, kahe riivi ja ühe suure tabalukuga ukse taha. Pruovima ärgitada tärkamma luotuseidu põikpäises prohvessuris, kes tema kätë vahele maandus, selmet lasta oma tulitavaist neuroneist allmaarongil 130-kilumietrise tunnikiirusega üle sõita.
Algab dialuog, algul arusaamatu ja üplik. Põrkavad jo kaks maailma, kaks väga erinevat maailmanägëmist ja -kogemist. Kumbki arvab tiadvat, mis on õige, mis kohane. Nigu kaks purelevat kuera, minnasse lõrinal kokku, minnasse niutsudes lahku, jällë ja jällë. Tasakeisi tuleb valgele tõde, õige tasakeisi. Õieti pudinaid vaid puetubki. Vaatajalt nõutasse pal´lu kaasamõtlemist. Igaüks saab luua oma versiuoni valge prohvessuri ja musta jaamakoristaja elukäigust ja põh´husist, mis on neid seie pragulise müiri var´ru tuond.
Uvitav on vaadata tegelaste arenemist. Vabissevast tombust kuorub küiniline kultuurikurg, marabu, kes ar´rund tueka noka tuel endalle elatist püidma. Toomas Suumani aeg-ajaline aarneükskülalik mängulaad vaheldub vaid talle omase stiiliga, muodustades luomuliku sulami; ammu pole ma ta mängu nõnna nautind, viimati oli sie "Majaoidja" teise tulemise ajal. Tagamets, tundub, vajab viel veidi aega oma tegelase sügavamalt selga tõmbamisest (kir´rutan seda pärast kontrolletenduse vaatamist, luo ilmumise ajaks on sie "pintsak" luodetavasti mõnusambalt istuma akkand), veidi rabe on tulemus.
Minge vaatamma Rakvere raudtiegetusse (Näituse 4a), etendub 24. maist 29. juunini sel suvel. Minge kasvõi ainuüksi Cormac McCarthy väga puietilise algteksti pärast, mille Triin Tael on võrratult tõlkind. Minge ja uurige ümbrust, enne kui sisse astute. Minge 40 minutit varemb ja kuulake Triin Siku "Eligetut", näitust, mis näidëndiga uolsati aagib. Sisse elamisest ja sellest, et näidëndi kaunid kujundid kaduma ei lähëks. Las ta olla purre. Nagu siegi, mis viib laval üle lombi kui sild üle rahutu vie. On sie pëësetie rentslist ja olme kar´ruvast kohalolust?
Luotus jëëb. | Virukeelne arvustus. Lõppjaamaline lummatud omaenda var'rust | https://kultuur.err.ee/950494/virukeelne-arvustus-loppjaamaline-lummatud-omaenda-var-rust | Uuslavastus
Rakvere teater "Loojanguekspress"
Autor: Cormac McCarthy
Tõlkija: Triin Tael
Lavastaja: Peeter Raudsepp
Kunstnik: Peeter Rästas
Valgus: Roomet Villau
Osades: Toomas Suuman, Tarmo Tagamets |
Jõuvahekorrad paika juba poolel maal. "Keskendun küll sellel hooajal rohkem maanteele, aga rattasõidud annavad vaheldust ja teevad tuju heaks. Korra hakkasin kahtlema, kas oli õige tegu rünnata, sest nägin, et proovitakse igal kümnel juhul mulle järele tulla. Ainus mõte, mis peas vasardas oli – saaks ometi lageda pealt metsa singlitele ära. Eks see palavus aitas ka kaasa, olen ju suht kleenuke ja talun kuuma rohkem. Ära tuli ja väga hea meel on selle üle."
Europargi mäefiniši ja Küüslaugufesti vahefinišid läksid täna Gert Jõeäärele. Esikolmiku madalamad kohad hõivasid Gert Jõeäär ja Caspar Austa.
Naiste poolelt tuli esimesena üle lõpujoone mägisema Eestimaa esindaja, võroke Mari-Liis Mõttus. "Enne starti ei osanud midagi arvata, tegin see nädal tugevamalt trenni, taastumiseks ei jäänud aega. Aga voogav ja vahelduv rada oli täna täpselt mulle tehtud – kogu aeg tuli nii-öelda peal hoida ja kummipaela effekti ei tekkinud kordagi. Tasus pealinna tulla."
Teisena lõpetas naistest Liisa Ehrberg, kolmandana Janelle Uibokand.
Hansgrohe kiirenduskilomeetri võitis meestest Anti Arumägi, naistest Mari-Liis Mõttus.
Võistkondlikus arvestuses hõivas poodiumi kõrgeima astme KoMo/Veloplus, naiskondadest Hawaii Express/Cyclon. | Tallinna rahvasõidul võidutsesid Markus Pajur ja Mari-Liis Mõttus | https://sport.err.ee/950499/tallinna-rahvasoidul-voidutsesid-markus-pajur-ja-mari-liis-mottus | Hawaii Express Estonian Cupi kolmanda osavõistlusel, Tallinna rahvasõidul, võidutses meeste eliitklassis Markus Pajur (VO2 Specialized). |
Asendusetendus toimub 22. augustil, kehtivad samad piletid. Soovi korral ostetakse piletid tagasi või vahetatakse mõnel teisel päeval toimuva etenduse piletite vastu. | Tallinna linnateatris jääb ära tänane "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" etendus | https://kultuur.err.ee/950497/tallinna-linnateatris-jaab-ara-tanane-vurst-gabriel-ehk-pirita-kloostri-viimased-paevad-etendus | Näitleja haigestumise tõttu jääb ära 8. juunil Tallinna Linnateatri Lavaaugus toimuma pidanud lavastuse "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" etendus. |
Parima valivad publik ja eksperdid, kelle hääled liidetakse. Publikuhääletus algab koos matši avavilega Facebooki lehel Eesti jalgpall ja vältab kuni kohtumise lõpuni. Kõigi hääletajate vahel läheb loosi Eesti koondise särk.
Oma arvamuse annab ka ekspertidest koosnev žürii, kuhu kuuluvad tuntud Järvamaa noortetreener Viktor Mets, ekskoondislane ja EJL Arte jalgpalliakadeemia juht Marko Lelov ning ekskoondislane ja Pärnu JK peatreener Igor Prins.
Eesti - Põhja-Iirimaa EM-valikmäng toimub 8. juunil A. Le Coq Arenal. Festivaliala avatakse kell 17.00, mängu avavile kõlab kell 19.00. | Eesti koondise parim teenib väärika taiese | https://sport.err.ee/950495/eesti-koondise-parim-teenib-vaarika-taiese | Tänase Eesti - Põhja-Iirimaa jalgpalli EM-valikmängu Eesti koondise parim teenib auhinnaks Tauno Kangro pronksist taiese "Kalevipoja kojutulek". |
Välisministeeriumi andmetel elab välismaal ligikaudu 160 000–200 000 Eestist pärit inimest, kõige rohkem Venemaal, USAs, Kanadas ja Rootsis. Kanadasse emigreerunud arhitektid on suutnud Toronto linnapilti märgatava ja üsna edumeelse jälje jätta. "Torontot on nimetatud väliseesti pealinnaks, kuna siin asus üks suuremaid ja aktiivsemaid väliseesti kogukondi. Täna ei ole see kogukond küll enam suurim, kuid endiselt tegus. Ilmselt ei valmistu ükski teine eesti kogukond maailmas XXI sajandi alguses ehitama uut kogukonnakeskust ja muuseumi, aga selliseid plaane Torontos just hautakse" on lugeda arhitektuurimuuseumi eelmise aasta näituse kataloogist. 1
Nüüd kuuluvad eestlastele krundid Madison Avenue 9 ja 11 kohe Tartu College'i kõrval Toronto kesklinnas omamoodi peatänava ristmikul. Bloori tänav on linna ametlik kultuurikoridor: kirjusse kultuuripilti kuuluvad prominentsete institutsioonide kõrval nii põliselanike, prantsuse, juudi, itaalia, jaapani, aafrika kui ka kariibi kunst ja kultuur. Uhkesse rivvi teevad nüüd endale ruumi eestlasedki.
Maatükile kavandatakse uut rahvusvahelist eesti keskust (International Estonian Centre), mis on veebilehe sõnul "dünaamiline koht, mis tutvustab meie rikkalikku pärandit ja edendab Eesti innovatsiooni. See on elujõuline kooskäimise paik, kus erinevatest põlvkondadest erineva taustaga eestlased saavad üksteisega lävida ja pühitseda koos tähtsündmusi." Tegu on kindlasti viimase poolsajandi suurima projektiga, tulevase Eesti visiitkaardiga.
Vana asemel uus
1960. aastal osteti vana, XIX sajandi lõpu koolimaja Broadview Avenuel 1952. aastal asutatud Toronto Eesti Maja tarvis. Ruumikitsikuse vähendamiseks ehitati 1963. aastal hoovi Mihkel (Michael) Bachi projekteeritud juurdeehitus, 1976. aastal valmis järgmine juurdeehitus Guido Laikvee projekti järgi. Juba tollal unistati suurelt maa-alusest parklast, kümnekorruselisest elamust ja kaaluti ka vana maja lammutamist, aga valiti turvalisem tee. Tänavapoolse juurdeehitisega sai Eesti Maja uue näo ja kuigi uus peafassaad varjab täielikult vana koolihoone, lisati see 1982. aastal väärtuslike hoonete nimistusse, mis raskendab krundi edasist arendamist. 2
Kohtumisel Ellen Valteri, rahvusvahelise eesti keskuse juhtkomitee ja Toronto Eesti Ühistupanga nõukogu esinaisega jääb kõlama optimistlik noot. Vana maja seis nii hea ei ole: "See on amortiseerunud ja rahalistes raskustes. Lahendust on otsitud üheksa aastat. Kaks korda on proovitud arendada sealsamas kohas, aga ettevõtmine on läbi kukkunud, kuna on olnud kogukonnale liiga riskantne."
Uue plaani järgi tuuakse kogu tegevus ühte kohta. Madisoni tänava arendus koosneb kahest krundist, millest ühel asub väike muinsuskaitsealune maja ja teine on praegu parkimisplats: "Selle saime osta linnalt ainult sellepärast, et naaberkrundid kuuluvad ka eestlastele." Nimelt on naabriks Toronto maamärk Tartu College, kogukonna akadeemiline süda eesti õppetooli, eestikeelse ajalehe Eesti Elu toimetuse ja väliseesti arhiiviga. Ehitamise teevad keeruliseks (aga müügihinna soodsaks) tühja krundi alused metrooliinid ja nõue jätta avalik ruum läbikäidavaks: "Kontseptsioon on u-kujuline hoone. Keskel on Eesti kaardi kujuga hoov, nii et me oleme nagu väliseesti ja Eestimaa on meie keskel ehk südames."
Uue maja esimesele korrusele tuleb Toronto Eesti Ühispank, kohvik-restoran ja ärikiirendi, loodetavasti ka Eesti esindus. Valter kiidab, et kõik on väga avatud ja eestipärane, julgustades inimesi siit läbi jalutama ja sööma tulema. Teisel korrusel on suur saal ja kunstigalerii, aga seda annab jagada ka nt klassiruumideks: "See peab olema jätkusuutlik: kui me ise seda ei kasuta, üürime selle välja." Kolmandal korrusel paiknevad koosolekusaal, raamatukogu ja klassiruumid, kusjuures need ruumid saab liigutatavate seintega päris väikeseks teha. Eesti kool, lasteaed, rahvatantsurühmad, koorid, kunsti- ja kultuuriringid jms saavad seal tegutseda, aga paindlik kujundus võimaldab ruume ka välja rentida ja nii keskusele tulu toota, nt konverentsi- ja pulmapidude korraldusega. Maineka maastikuarhitektuuribüroo Nord Design Office (üks omanikest on muide eestlane) projekteeritud pealelõunasele päikesele avatud katus on haljastatud ja sellegi saab üritusteks välja üürida.
Andmise ruum
Projektijuht David Kalmu sõnul edenevad asjad hästi: sel aastal on müüdud vana krunt, detailplaneeringut edasi arendatud ja praegu tehakse täpsemaid jooniseid, et saada ehitusluba: "Juuli lõpus loodame taotluse sisse anda. Kooskõlastamine ja läbivaatamine on aga eriti keeruline, sest krundi all on metrootunnelid. Loodame alustada ehitamisega järgmise aasta veebruaris-märtsis."
Arhitekt Alar Kongats võitis eesti keskuse projektiga juba ka arhitektuuriajakirja ja Kanada kuningliku arhitektuuriinstituudi häälekandja Canadian Architect auhinna. Žürii kiitis panust ümbruskonda, eramute ja Bloori tänava kõrghoonete edukat ühendamist, kaitsealuse hoone osavat kasutamist, identiteedi ja kohatunde loomist, nii et narratiiv on tõlgitud otse fassaadi ja siseõue vormi. Erinevalt paljudest kultuurikeskustest ei ole see kindlus, vaid tänavaäärse pargiga kutsuv avalik ruum.
Kongats on tunnustatud väliseesti arhitekt, kellele on tegu erilise projektiga. Seega tahab ta teha seda võimalikult hästi, et inimesed selle omaks võtaksid ja kogukond uhkust tunneks. Keskus tuleb multifunktsionaalne, kuna selle kasutajad on väga erinevad. Arhitekti töö peab seda võimaldama: "Oleme kohtunud paljude huvirühmadega, kes on olnud väga toetavad ja teinud ettepanekuid. Kogukonna sisend on väärtuslik. Soovime kõik ju näha kvaliteetset projekti, hoolikalt läbi mõeldud detaile."
2021. aastal valmiva rahvusvahelise eesti keskuse 25 miljoni dollari suurune ehituseelarve kaetakse vana Eesti Maja krundi müümisest, veel panustavad Toronto Eesti Ühispank, Eesti Sihtkapital Kanadas ja Tartu College ning lisaks on vaja koguda umbes kaheksa miljonit dollarit kampaaniaga, mille aupresident on Toomas Hendrik Ilves. Nii suuremahulise erarahastuse kogumine on kodu-Eestis midagi väga erilist. Praeguse seisuga on koos juba 75% ehk raha on laekunud loodetust kiiremini ja rohkem. Heldemad annetajad saavad vastavalt rahasummale nimetada ruume. Kampaania algas väga paljutõotavalt, kui kolme miljoni dollarise suurannetuse tegi IT-ettevõtja Andy Prozes.
Soov anda ulatub rahasummadest kaugemalegi – arhitektuuri. Nii ütleb Kongats: "Selle projekti teeb imeliseks asukoht, mis pole mitte ainult prominentne, vaid otse üle tee jääb väike avalik park. Keskuse kõrvale on kerkimas palju kõrgeid maju, aga selle väljakule paistab alati loomulik valgus. Projekt on ka üks võimalus anda midagi Torontole tagasi, kas või väikese avaliku väliruumi näol. See on kiiresti kasvavas linnas väga oluline."
Poolt ja vastu
Kuigi Eesti Maja aktsionäridest hääletas kaks kolmandikku 2017. aasta aprillis uue projekti poolt, saab Valter aru ka kriitikutest: "Muidugi on meil kõigil selle kohaga nostalgia, me kasvasime seal üles, aga seda vana maja ei anna enam üles putitada. Seda on raske ka välja rentida, ruume ei saa eraldi üürida, ratastooliga ligi ei pääse. Eks on ka tasuta parkimise nostalgiat ja austust nende vastu, kes seda maja kunagi töös hoidsid. Aga me tahame nende tööd jätkata, lihtsalt uues kohas – eestlus ei ole tänavanimi ja aadress, see on su südames."
Kunstiajaloolane Eda Sepp on vastasleeri üks häälekamaid, kelle sõnul "meie rahvuslikus teeklaasis tormab". Mitmetes arvamusartiklites välja toodud uue keskuse kriitika näitab ilmekalt Toronto kogukonnas valitsevat lõhet, mis järgib suuresti põlvkondlikku piiri, kuigi mitte ainult. Kui uue keskuse projektimeeskond rõhutab ilmselt õigusega, et nooremad toetavad kolimist ja ehitust, siis Sepp tuletab meelde, et suurearvuline vanem generatsioon ei ole veel kusagile kadunud ja moodustab praegu traditsioonilistel üritustel Eesti Majas ja Tartu College'is peamise publiku. "Paistab, et meile esitatud uue projekti autorid kuuluvad suuremalt osalt samasse Toronto eesti pagulaskonna nn keskmisesse ja noorepoolsesse generatsiooni ning ka samasse sõpruskonda. … Kas nad on teadlikud siinse eestlaskonna vajadustest, mida Eesti Maja praegu täielikult täidab?" küsib ta. 3
Veel üks murekoht on see, et uus maja on mahult väiksem, uus saalgi paistab pisem – kas see suudab ühiskonna vajadusi täita? Mõõdukama mõtteviisi pooldajad küsivad, kas ei oleks mõistlik teha parandusi tasa ja targu, mitte võtta liiga suurt riski ning hoida alles väärtuslik ajalooline maja. Huvitaval kombel samastatakse maja kogukonnaga, nt Sepp kirjutab: "On kindel, ei Eesti Maja kadumisega kaob ka suur osa meie ühiskonnast." Muretsetakse, et kogukonnakeskuse elushoidmise asemel hakatakse äri ajama.
Poleemikas ruumi ja identiteedi üle tundub kõige põletavam meilgi tihti planeeringuvaidlustes domineeriv parkimine. Nii arvatakse, et Torontos hajutatult elavate eestlaste ühiskondlik aktiivsus sõltub soodsast ja mugavast parkimisvõimalusest ning väidetakse, et parkimiskohtadeta lõigatakse inimesed kogukonnast ära. Senise avara eraparkla asemel tuleb nüüd ju tänaval parkimiskoht otsida. Projektimeeskond on keskuse ette siiski lisanud peatumiskoha, kus on kerge reisijaid välja lasta või peale võtta. Nooremate inimeste arvates parkimisprobleem nii põletav pole, sest keskusest jalutuskäigu kaugusel on ju metroojaam, hea ühissõidukitega ligipääs nüüdisaja linnaplaneerimises alati "normikohaseid" parkimiskohti ei vaja.
Ette heidetakse ka koosolekute pidamist inglise keeles ja eliidi huvides tegutsemist, mis viitab ilmselgelt suhtlus- ja võõrandumisprobleemidele. Tuliseid arutelusid ja kommentaare saab lugeda keskuse ametlike teadetega oponeerivalt veebilehelt Eestlased Kanadas (Estonian World Review), kus on selleks lausa eraldi rubriik. Laiemas plaanis ütles Sepp, et kuigi Madisoni tänava projekt on põnev ja suurejooneline ning sellise rahvusvahelise (äri)keskuse vastu ei olegi midagi, ei ole lahkhelide põhjus mitte niivõrd uus projekt kui selle teostamine ja tema meelest ei ole asja aetud demokraatlikult.
Sama kindel on see, et eesti kogukond ei ole homogeenne ning kui majanduslik ja/või poliitiline võim nihkub teise keskusesse, siis tuleb sellega kaasnevast reaktsioonist aru saada – trauma olulise ajaloolise ja kultuurilise koha kaotamise pärast on loomulik 4. Pikkades ja emotsionaalsete kommentaaridega artiklites kajastuvad teistsugune vaatenurk ja vastuseta jäänud mureküsimused.
Kulude vähendamine ja kasutatavuse parandamine ning kahaneva kogukonna tegevuse ümbermõtestamine on igati kiiduväärt, mis näitab uute juhtide julgust tulevikku vaadata. Eks alati ole raske läbi lõigata emotsionaalseid ja ajaloolisi sidemeid, aga päris ilma muutusteta on veel raskem. Küsimus on ainult selles, kuidas plaane tutvustada ja ühiselt uuest ruumist omatundega kogukonnakeskus luua – ehitada sõbralik kodu kõigile.
1 Jarmo Kauge, Uude Maailma. Eesti arhitektid Torontos. Eesti Arhitektuurimuuseum, 2018.
2 Samas.
3 Eda Sepp, Mõtteid Eesti Majast ja uuest projektist. – Estonian World Review 22. III 2017.
4 Alja Pirosok, Heritage Matters: Toronto Estonian House and Heritage in Toronto. – Eesti Elu 11. XI 2017. | Elo Kiivet: kuidas ehitada välismaal kodu(tunnet)? | https://kultuur.err.ee/950493/elo-kiivet-kuidas-ehitada-valismaal-kodu-tunnet | Torontos on ette võetud sajandi suurprojekt ehitada uus Eesti Maja. Ambitsioonikas arhitektuur ja läbitöötatud äriplaan võidab juba südameid, aga mitte terves kogukonnas, kirjutas Elo Kiivet Sirbis. |
Eesti esipaar sai avaringis loobumisvõidu Saksamaa parimalt paarilt Johanna Goliszewskilt ja Lara Kaeppleinilt. Kaheksandikfinaalis läksid sellel nädalal maailma edetabelis seni parimale positsioonile 66. kohale tõusnud eestlased vastamisi Anastasija Prozorova ja Valeria Rudakovaga Ukrainast. Mõlema geimi alguses lasid Marran ja Rüütel vastastel väikse eduseisu saada, kuid said seejärel mängukindluse kätte ja võitsid kohtumise 21:15, 21:19. Kaheksa parima hulgas on Eesti paari vastaseks Inglsimaa paari Chloe Birch ja Lauren Smith (BWF 31.) ja Türgi paari Yasemen Bektas ja Cansu Ercetin kohtumise võitja.
Eesti mängijatest võistles Bakuus veel naiste esireket Kristin Kuuba. Kuuba (BWF 61.) kohtus avaringis endast maailma edetabelis kümme kohta kõrgemal asuva Julie Dawall Jakobseniga (BWF 51.) Taanist ja pidi vastu võtma kaotuse 16:21, 15:21. | Marran ja Rüütel jõudsid Azerbaidžaanis veerandfinaali | https://sport.err.ee/950489/marran-ja-ruutel-joudsid-azerbaidzaanis-veerandfinaali | Sulgpalli 25000 dollari suuruse auhinnafondiga Euroopa karikasarja kõrgeima kategooria turniiril on Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel pääsenud veerandfinaali. |
USA üliõpilasmeistriks 100 meetri jooksus krooniti Oduduru, kes sai ajaks 9,86. Teise koha pälvis Gillespie 9,93 sekundiga ja kolmanda Hakim Sani Brown ajaga 9,97. Kõik kolm meest jooksid isikliku rekordi.
200 meetri jooksus teenis Oduduru esikoha ajaga 19,73. Gillespie sai 19,93-ga teise koha ja kolmandaks jäi Sani Brown tulemusega 20,08. Kõik kolm jooksid 200 meetri jooksus samuti isiklikud rekordid.
Oduduru tõusis kõigi aegade edetabelis samal päeval 100 ja 200 meetrit joostes tulemustega 9,86 ja 19,73 teisele kohale. Lisaks on Oduduru läbi aegade teine mees, kes on kahel korral alistanud 10 ja 20 sekundi piiri samal päeval 100 ja 200 meetrit joostes. | Sprinterid näitasid ajalugu tehes USA üliõpilasmeistrivõistlustel häid aegu | https://sport.err.ee/950488/sprinterid-naitasid-ajalugu-tehes-usa-uliopilasmeistrivoistlustel-haid-aegu | USA üliõpilasmeistrivõistlustel tegid sprinterid ajalugu, kui Divine Oduduru ja Cravon Gillespie jooksid kahekesi ühel ja samal päeval 100 meetri jooksu alla 10 sekundi ning 200 meetri alla 20 sekundi. |
"Tänan ettepaneku eest. Paraku ei anna tihe ajakava Toomas Hendrik Ilvesele võimalust kommentaariks," kirjutas Ilvese esindaja Urve Eslas ERR-ile vastuseks Ilvese e-aadressile saadetud palvele kommenteerida Eesti edu reedel toimunud valimistel.
Samas oli Ilves ka laupäeval aktiivne sotsiaalmeediavõrgustikus Twitter, kus ta on lõuna paiku teinud mitmeid postitusi.
Ilves oli aastatel 2006 - 2016 Eesti president, kuid ta väljendas korduvalt skepsist valitsuse otsuse suhtes esitada Eesti kandidatuur ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale.
"Ma isiklikult ei näe seda kui väljakutset. Ülejõukäiv põhineb sellel, et ma tean, mis seal on vaja teha ja ma olen endiselt veendunud, et kuna alalistel liikmetel on vetoõigus, siis mul jääb arusaamatuks, mida me suudame seal saavutada, mis võiks olla Eestile oluline," ütles Ilves 2016. aasta mais ERR-ile. Ilves lisas, et Eestil on olulisemaid väljakutseid kui julgeolekunõukogu liikmesus. "See pigem kuulub sinna ajastusse, kus oli nüüd tühi tunne, et nüüd me oleme saanud NATO-sse, nüüd me oleme saanud Euroopa Liitu, et mis on meie järgmine suur väljakutse. Ma arvan, et Eesti riigi suur väljakutse on sellises turbulentsis nagu on praegu Euroopa Liit, nagu on NATO, on, et meile ei tehta liiga," rõhutas president.
Eesti praegune suursaadik ÜRO-s Sven Jürgenson oli aastatel 2006–2010 president Ilvese välisnõunik. | Ilves loobus kommenteerimast Eesti valimist ÜRO Julgeolekunõukokku | https://www.err.ee/950487/ilves-loobus-kommenteerimast-eesti-valimist-uro-julgeolekunoukokku | President Toomas Hendrik Ilves ei kommenteeri ajapuuduse tõttu Eesti valimist ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, ütles tema esindaja. |
Esiveolistes võistlev Janno Õis on ilmselgelt Vasalemma kuumas ilmas tekkinud rajatolmust häiritud, sest täpsus kadus ja Janno juhitud punane Honda Civic rulluss üle katuse. Jannoga on kõik korras!
Janno Õis on hetkel klassis Super1600 nelja punktiga üheksandal kohal.
Lisaks Janno Õisile ajasid eestlane Rommi Pukk (sinine BMW)) ja lätlane Kristaps Grunte (valge BMW) tagaveoliste teise eelsõidu viimasel ringil adrenaliini korralikult üles - jokkerist väljuv Grunte proovis, mis ta proovis, aga lõpuks jäi Pukk ikka peale.
Kristaps Grunte on hetkel klassi Toruingcar liider (28 punkti), Rommi Pukk hoiab kolmandat kohta (22 punkti). | VIDEO | Eesti rallikrossi MV etapil rullus kuumuses auto üle katuse | https://sport.err.ee/950486/video-eesti-rallikrossi-mv-etapil-rullus-kuumuses-auto-ule-katuse | Vasalemmas peetakse Olerex Eesti rallikrossi meistrivõistluste teine etapp, kus kuum ilm on põhjustanud mitmeid adrenaliini pakkuvaid hetki. |
"Kindlasti peame me olema seal aktiivsed ja erinevalt seniste liberaalsete valitsuste joonest, peame lähtuma Eesti rahvuslikest huvidest, mitte haakima end pugejalikult ja allaheitlikult ükskõik milliste suvaliste ideede ja kavatsuste taha, peaasi, et keegi meile õlale patsutaks," kirjutas riigikogu esimees Põlluaas laupäeval sotsiaalmeedias. "Meil on võimalus tõstatada teemasid, esitada ettepanekuid, osaleda teatud määral otsustusprotsessis ja ennast näidata. Tehkem seda hästi ja targalt, et meie liikmelisusest ka kasu oleks. Vastasel juhul poleks mõtet olnud sinna kandideeridagi," lisas spiiker.
Sama leidis ka Madison, kes väljendas heameelt, et Eesti kampaaniaks kulutatud raha ei läinud tuulde. "Eestil seisab nüüd ees tõsine töö rõhumaks julgeolekuohtudele, mis lähtuvad eelkõige Venemaalt, Aafrikast ja Lähis-Idast. Nüüd tuleb kahe aasta jooksul anda endast maksimum, et rõhutada ja tähelepanu juhtida näiteks Euroopat ähvardavale ohule, milleks on terrorismi levik Lähi-Idast ning massiline sisserändeoht Aafrikast. ÜRO Julgeolekunõukogu peab teadvustama ja leidma lahendusi, et tõkestada julgeolekuohud ning selleks peab ka Eesti tegema kõva häält ning toetama näiteks rangema piirikontrolli kehtestamist Aafrika riikidega," kirjutas Madison sotsiaalmeedias.
Ka Põlluaas tunnustas suur tööd, mis eelnes valimistele ning lisas, et kahtlemata suurendab see meie tuntust ja mõnevõrra ka kaalu maailmas. "Ei maksa aga üleliia eufooriasse sattuda, sest kohe varsti kohtume me seal reaalsusega. Venemaa igapäevaseks praktikaks on muutunud kõikvõimalike protsesside takistamine ja otsuste vetostmine, mida Kreml teeb märksa intensiivsemalt, kui tehti isegi külma sõja ajal. See muudab nõukogu venelaste suva järgi suuresti vaid kõrgetasemeliseks jututoaks," kirjutas ta.
Riigikogu esimees sõnastas ka, kuidas peaks tema hinnangul ÜRO-d reformima. "Julgeolekunõukogu on ka alaliste liikmete osas ajale lootusetult jalga jäänud ja Teise maailmasõja järgselt paika pandud liikmelisus tuleb ümber vaadata. Kindlasti peavad sinna kuuluma ka näiteks Jaapan ja Saksamaa. Nii Julgeolekunõukogu kui ka terve ÜRO struktuur ja toimimine vajavad tegelikult reformimist, kuid niikaua kui üks riik saab kõike vetostada, ei juhtu midagi," tõdes ta oma kommentaaris.
Eesti alustab tööd ÜRO Julgeolekunõukogus 2020. aastal koos nelja uue valitud liikmega: Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid. Nende nelja riigiga ollakse liikmed kuni 2021. aasta lõpuni. Viie alalise liikme USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina kõrval jätkavad 2020. aastal Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. 2020. aasta valimistel valitakse järgmised viis liiget perioodiks 2021–2022. | EKRE asejuhid ootavad Eestilt ÜRO Julgeolekunõukogus aktiivset tegutsemist | https://www.err.ee/950484/ekre-asejuhid-ootavad-eestilt-uro-julgeolekunoukogus-aktiivset-tegutsemist | Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimehed Henn Põlluaas ja Jaak Madison rõhutasid oma kommentaarides Eesti valimise kohta ÜRO Julgeolekunõukogusse, et seda positsiooni tuleb kasutada aktiivselt. |
24-aastane hollandlane jätkab enda jagamist maanteesõidu, cyclo-crossi ja mägirattasõidu vahel. Hiljuti Nove Mestos peetud mägirattakrossi MK-etapi võitnud van der Poel osaleb EM-il ning sellele järgnevatel MK-del Val di Soles ja Lenzerheides, kirjutab Spordipartner.ee.
Mägirattakrossi MM peetakse 28. augustist 1. septembrini Kanadas Mont-Saint-Annes. Selle asemel stardib Van der Poel 8.-15. septembrini Suurbritannia velotuuril ja osaleb seejärel 22.-29. septembrini MM-il Yorkshire'is.
"Mul on väga kahju mägirattakrossi MM-ist loobuda, kuid pean valikuid tegema," lausus Van der Poel. "Ma ei saa eitada, et Yorkshire'i MM-i rada sobib mulle suurepäraselt ja seetõttu valisin selle võistluse. Tahan aga kindlasti osaleda oktoobri alguses mägirattakrossi testolümpial Tokyos. Olümpia on jätkuvalt minu suur eesmärk."
Van der Poel on niivõrd hinnatud rattur, et Hollandi alaliit vabastas ta kohustusest osaleda juuni lõpus riigi meistrivõistlustel maanteesõidus. Van der Poel puhkab praegu võistlustest ja naaseb rajale juuli keskel peetavaks Les Getsi MK-etapiks. Augusti keskel stardib ta maanteesõidus Norra Arctic Race'il. | Rattaspordi multitalent langetas tiitlivõistluste osas tähtsa otsuse | https://sport.err.ee/950481/rattaspordi-multitalent-langetas-tiitlivoistluste-osas-tahtsa-otsuse | Mitmekülgseim tegevrattur Mathieu van der Poel kinnitas, et osaleb sügisel maanteesõidu maailmameistrivõistlustel ja loobub selle nimel mägirattakrossi MM-ist. |
Riigikogu infotunnis teatas peaminister Jüri Ratas, et õpetajate palka järgneval neljal aastal ei tõsteta. Samuti ei nähta ette palgatõusu mitmes teises avaliku sektori ametis ning on loobutud ka teadusraha suurendamisest.
Haridustöötajate liidu mure õpetaja palga pärast on ülimalt tõsine. Kui riik ei suuda tagada kõrgharidusega õpetajate pealekasvule konkurentsivõimelist palka, võib ees oodata Eesti hariduse kvaliteedi langus.
Õpetajate järelkasv pole meil juba praegu piisav. Eesti õpetajate keskmine vanus on OECD riikide kõrgeim, mistõttu võime pidada oma õpetajate järelkasvu katastroofiliseks. Me ei saa tagada sellistes tingimustes haridust, millega oleme harjunud ja mida ülejäänud maailmas eeskujuks seatakse.
Vastuvõetud riigieelarve strateegia on väga selge signaal, kui vähe väärtustatakse Eestis õpetaja ametit. Kui järgmisel neljal aastal õpetajate töötasu Eesti keskmisest palgast kaugeneb, siis kukub see peagi 2012. aasta tasemele. Suureneb väga tõsiselt oht, et õpetajate puudus võib muutuda järgnevatel aastatel lausa lootusetuks.
Enamik Eesti erakondi on pidanud parlamendivalimiste eel prioriteediks õpetajate töötasu, mille miinimum oleks võrdne riigi keskmise palgaga. Eelmine valitsus seda eesmärki ei saavutanud ning ka uus riigieelarve strateegia ei toeta olukorra paranemist.
"Õpetaja palgamiinimum on aga keskmisest palgast hoopiski 10% madalam."
Õpetaja on kõrgharidusega spetsialist. Eestis on kõrgharidusega inimeste keskmine töötasu 20% kõrgem keskmisest palgast. Õpetaja palgamiinimum on aga keskmisest palgast hoopiski 10% madalam.
Valitsuse tõsiseid samme ja tugevat sõnumit on vaja just noortele, kes on endale ametit valimas. Valitsusel on vaja oma lubadus täita ning tõsta järgmisel aastal õpetajate töötasu miinimum 1458 euroni, st võrdseks riigi keskmise palgaga.
Me peame jõudma lähiajal olukorda, kus õpetaja töö on ihaldusväärne ning õpetajate töökohtadele on konkurents. Lähtudes antud lubadustest ja kriitilisest seisust Eesti õpetajaskonna hulgas, ootame, et antud lubadused viiakse ellu praeguse riigikogu ja valitsuse ajal. | Reemo Voltri: õpetaja palk peab kasvama juba praeguse valitsuse ajal | https://www.err.ee/950478/reemo-voltri-opetaja-palk-peab-kasvama-juba-praeguse-valitsuse-ajal | Valitsuse tõsiseid samme ja tugevat sõnumit on vaja just noortele, kes on endale ametit valimas, kirjutab Reemo Voltri algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris. |
Prokuröride ja kriminaalpolitseinike võitlust Narva korruptsiooniga võiks võrrelda lohe peade raiumisega. Banaalne ja kulunud võrdlus, kuid täpsemat vast leida ei annagi.
Nagu tunnistas paar päeva tagasi üks jõustruktuuride esindaja, on nad viimased kümmekond aastat ainult sellega tegelenudki, et ühe päti kinni pannud ja siis vaadanud, kuidas uus asemele kerkib.
Narva linnavolikogu liige Aleksei Voronov polnud kaugelt esimene ega ka kindlasti viimane Narva kroonimata kuningas, kelle troonilt tõukamisega loodetakse, et nüüd ometi muutub Narva linna valitsemine ausaks, läbipaistvaks ja rahva raha kulutatakse omaniku ehk rahva hüvanguks.
Selles loogikas peitub aga süsteemne viga. Aleksei Voronov ja tema eelkäijad ei tekkinud tühjale kohale. Kuningat mängib õukond. Ja õukond on huvitatud inimesest, kes võtaks vastutuse hüvede ja võimu jagamise eest, sest ega keegi ometi naiivselt ei arva, et volikokku või erakonda minnakse Narva linna õitsengu ja rahva heaolu nimel. No eks seda ka natuke, aga oma tasku ja ameti säilimine on ikkagi eelisjärjekorras.
Seepärast meenutabki Narva linnavõim ummuksis ja niisket hallitusseentega keldrit, mille hoogtöö korras tuulutamine üldist pilti ei muuda.
Klassikalise leninliku revolutsioonilise olukorra tekkimine, kus valitsevad klassid ei suuda enam võimu hoida ja alamad klassid ei taha vanaviisi elada, on samuti võimatu.
"Narva ei ole Tšehhimaa, kus inimesed ebaõigluse ja varguse vastu tänavale meelt avaldama tulevad."
Narva valitsejatele on võimul püsimine elu ja surma küsimus, sest mida sa tänapäeva maailmas eelmisest sajandist pärit kogemuse ja maailmavaatega ikka teha oskad, kui eelarverahaga sahkerdada. Alamad klassid on toimuvast tülpinud ning eelistavad valimistel hääletada jalgadega, sest mille poolest need uued vanadest paremad on, kui ainult vaesemad ja näljasemad. Narva ei ole Tšehhimaa, kus inimesed ebaõigluse ja varguse vastu tänavale meelt avaldama tulevad.
Nagu ütles peale Voronovi kohtuotsust üks Narva noorema põlvkonna ametnikest, tahaks ta lausa tänaval kisendada, et nüüd on lõpuks ometi õiglus võitnud, kuid õukonna valvsa pilgu all ta ikka nii avalikult rõõmustada ei julge, sest kes teab, mis tagajärjed sel olla võivad. Nii et pigem võiks Narvat muuta valgustatud diktaatori tulek, kui demokraatia võidukäik.
Sellele vaatamata on Aleksei Voronovi süüdimõistmine märgilise tähtsusega, sest nii suurelt pole Narva kuningad varem vahele jäänud. Aga see tähendab vaid seda, et edaspidi aetakse õukonnas asju ettevaatlikumalt. Seniks aga koondatakse ridu ja otsitakse troonipärijat. Korruptsiooniküttidel jääb üle vaid mõõku teritada, sest varsti peab hakkama lohe uut pead sihtima. | Jüri Nikolajev: Narva võimusüsteem soosib kroonimata kuningate tekkimist | https://www.err.ee/950475/juri-nikolajev-narva-voimususteem-soosib-kroonimata-kuningate-tekkimist | Narva võimusüsteem soosib kroonimata kuningate tekkimist ja endise juhtivpoliitiku Aleksei Voronovi süüdimõistmine linnavalitsemist ausamaks ei muuda, leiab ERR-i Narva-korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris. |
Vettel kaotas teisel vabatreeningul kiireimat ringiaega näidanud meeskonnakaaslasele Charles Leclercile (1.12,177) 0,074 sekundiga. Valtteri Bottas jäi parimast maha 0,134 sekundiga. Tiitlikaistja Lewis Hamilton sõitis vastu seina ja lõhkus oma Mercedese tagaosa.
Vettel ei usu, et Ferrari on Mercedest parem ning jäi peale teist vabatreeningut pessimistlikuks. "Teine vabatreening ei andnud kõige paremat ülevaadet seisust, sest mitmel mehel esines probleeme," jätkas Vettel. "Auto tunnetus pole ka päris see, mida tahaksin. Kokkuvõttes polnud halb päev, aga peame kindlasti palju arenema, kui tahame pühapäevaks head positsiooni."
Leclerci sõnul oli esimene vabatreening keeruline, kuid teine läks juba paremini. "Ma usun, et Mercedes on väga väga tugev ja me peame väga palju pingutama, et kvalifikatsioonis neist kiiremad olla. Me peame selleks ka ise sammu edasi astuma."
Kanada GP põhisõit on pühapäeval ning sellele on võimalik kaasa elada ERR-i spordiportaalis otseblogi vahendusel. | Vettel: Mercedesel on meie ees endiselt väike edu | https://sport.err.ee/950473/vettel-mercedesel-on-meie-ees-endiselt-vaike-edu | Kui Kanada GP esimesel vabatreeningul jätkasid domineerimist Mercedese piloodid, siis teisel näitasid paremat minekut Ferrari sõitjad. Sebastian Vettel usub, et vaatamata neid saatnud edule on Mercedesel Ferrari suhtes endiselt väike eelis. |
"Saint Vincent ja Grenadiinid ning Vietnam on Lääne poliitika suhtes ÜRO-s üsna kahtlustavad ning tõenäoliselt joonduvad nad Hiina ja Venemaa taha," ütles ÜRO rahvusvahelise kriisigrupi direktor Richard Gowan. "Lääneriikide diplomaadid usuvad, et neil muutub resolutsioonide vastuvõtmiseks vajalik häälte kokkusaamine raskemaks," lisas Gowan, kelle sõnu vahendasid Hiina globaalse televõrgu veebisait CGTN.com ja Singapuris tegutsev Kagu-Aasia uudisteagentuur Channel NewsAsia.
Selline areng võib tähendada, et USA-l on raske leida toetust oma seisukohtadele Venezuela, Iraani või Süüria suhtes, märkis SGTN.com.
Reedel valis ÜRO Peaassamblee aastateks 2020-2021 Julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeteks Eesti, Vietnami, Tuneesia, Nigeri ning Kariibi mere ja Atlandi ookeani piiril Väikeste Antillide saarestikus asuva saareriigi Saint Vincent ja Grenadiinid.
Gowan on laialt tsiteeritav ÜRO sise-elu ekspert, tema põhihuvi on ÜRO Julgeolekunõukogu, rahuoperatsioonid, konfliktiennetus ja ka Euroopa julgeolek. Kuni tänavu märtsini oli ta poliitikauuringute vanemteadur Ühinenud Rahvaste ülikoolis, ta on ka Euroopa Välissuhete instituudi analüütik.
Eesti alustab tööd ÜRO Julgeolekunõukogus 2020. aastal koos nelja reedel valitud uue liikmega, kellega ollakse liikmed kuni 2021. aasta lõpuni. Viie alalise liikme USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina kõrval jätkavad 2020. aastal Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. 2020. aasta valimistel valitakse järgmised viis liiget perioodiks 2021–2022. | Analüütik: ÜRO Julgeolekunõukogu uus koosseis võib muuta jõudude tasakaalu | https://www.err.ee/950472/analuutik-uro-julgeolekunoukogu-uus-koosseis-voib-muuta-joudude-tasakaalu | Reedel toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliste liikmete valimine, mille käigus ka Eesti maailmaorganisatsiooni juhtorganisse pääses, võib muuta sealset tasakaalu lääneriikidele ebasoodsamaks, leiab ÜRO teemasid jälgiv analüütik. |
"Öine vahetus" ("Night Shift") on Stephen Kingi esimene ja kriitikute ning fännide hinnangul ka tema kõige parem novellikogu, mis sisaldab 20 tema varase loomeperioodi tuntumat pala. Mitme selle kogumiku loo järgi on tehtud populaarseid õudusfilme, näiteks maailmakuulus "Children of the Corn" (1984, 2009), "Maximum Overdrive" (1986) ja "The Lawnmower Man" (1992).
Lisaks Cthulhu-õudusele ja lovecraftilikule Uus-Inglismaale kohtame selles kogus õõvastava ökosüsteemi moodustanud hiidrotte, teistelt planeetidelt kaasa toodud tulnukõudust, peopessa tekkivaid silmi, ellu ärkavaid mängusõdureid oma hirmuäratava lahingarsenaliga, teadvuse omandanud masinaid, laste usukultusgruppi maisipõllul ja paljut muud hirmutavat ning õudustäratavat. | Eesti keeles ilmus Stephen Kingi esimene novellikogu | https://kultuur.err.ee/950467/eesti-keeles-ilmus-stephen-kingi-esimene-novellikogu | Kirjastus Fantaasia andis välja kirjanik Stephen Kingi esimese novellikogu "Öine vahetus". Kogumikku jõudnud lood tõlkisid Silver Sära, Kristi Kartašev, Andreas Ardus, Raul Sulbi ja Eva Luts. |
Kuigi kohtumise 50. minutil teenis teise kollase kaardi Leedu koondise mängija Augustinas Klimavicius, siis ei suutnud eestlased arvulist ülekaalu ära kasutada ja tuli leppida väravateta viigiga.
Turniiritabelis hoiab nelja punktiga esikohta Läti, kellele järgneb võrdse skooriga Soome. Eesti hoiab ühe punktiga kolmandat kohta, Leedu on samuti ühe silmaga neljandal positsioonil.
Viimane kohtumine Lätiga toimub pühapäeval kell 13 Võrus. | U-19 jalgpallikoondis mängis Balti turniiril Leeduga viiki | https://sport.err.ee/950470/u-19-jalgpallikoondis-mangis-balti-turniiril-leeduga-viiki | Eesti U-19 jalgpallikoondis mängis Balti turniiri teises kohtumises Leedu koondisega väravateta viiki. |
"Võistlusel on hea auhinnafond, ladus korraldus, sõite jätkub ka noortele hobustele ja ühtlasi on see karikasarja Land Rover Trophy teine etapp," loetles kevadel Göteborgis maailmakarikavõistluste finaalis 25. kohaga debüteerinud Kullo Kender põhjusi, miks tasub Kasemäe Karikal osaleda.
Kasemäe Karika Grand Prix' viiakse läbi pühapäeval 140 cm parkuuris ja põhisõidu auhinnafond on 5000 eurot. "Põhisõidu tulemus on kõige tähtsam," lausus Ruila Talli ratsasportlane Kender, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi hobusega Artas. Eelmise aasta Kasemäe Karikal võitis võistluspaar Kender–Artas esikoha 130 cm parkuuris.
2018. aastal Eesti Ratsaspordi Liidu aasta tegija tiitli pälvinud Kenderi üks rivaale on kogenud takistussõitja Hanno Ellermann. "Ikka tahan konkurente üle trumbata, muidu oleks igav võistelda," sõnas Ellermann.
Kender võistleb Vanamõisa tallis seitsme hobusega. Ta ütles, et viis on tema põhilised hobused: kogenud Artas ja Striga ning noored Charlotte Dundas, Cesar ja Jonker. "Noored hobused saavad võimaluse õppida ja areneda. Ka väiksemates sõitudes on kõva tase, riskida ei saa, kui tahta head kohta saavutada," rääkis Kender.
Ellermann, kes eelmisel aastal sai Kasemäe Karika Grand Prix' takistussõidus 135 cm parkuuris hobusega Dixon kolmanda koha, stardib seekord põhihobustega Freedom ja Donna-Paola. "Võistlusi on Eestis vähe ja iga sõit on kasulik nii hobusele kui ka ratsasportlasele," lausus Ellermann. "Korraldajad on sponsorite otsimisega vaeva näinud ja pannud kokku heal tasemel auhinnafondi."
Pealtvaatajad saavad Saue linna lähedal Vanamõisas asuvasse Kasemäe talli tulla rongiga ja mööda kergliiklusteid. "Mida rohkem on publikut, seda enam kuuleb suminat. Kaasaelamine teeb ratsustamise huvitamaks," ütles Ellermann ja lubas startida rahulikul meelel.
Kasemäe Karika Grand Prix' takistussõit algab pühapäeval kell 12. Kokku võistleb ligi 300 sportlast, 10-aastastest lastest 55-aastaste ratsasportlasteni. | Ratsutamise paremik tahab Kasemäe Karikal üksteist üle trumbata | https://sport.err.ee/950468/ratsutamise-paremik-tahab-kasemae-karikal-uksteist-ule-trumbata | Nädalavahetusel toimub Harjumaal Vanamõisas teist korda ratsutamisvõistlus Kasemäe Karikas, mille peaauhinda jahivad Eesti paremad takistussõitjad. |
Laagna – evridei. Siin on Laagna Laagna Laagna evridei
Öed, "Rulli rulli rulli" (Tenet remiks, fiktiivne)
Esimese tõelise Hollywoodi suurprojekti, Christopher Nolani uue filmi "Tenet" võtete jõudmine Eestisse on vähemalt meedias päädinud poleemikaga, mille autoriks võiks vabalt olla ka Andrus Kivirähk. Avalikkuse ette on jõudnud sisuliselt ainult naaklemine Laagna tee sulgemise võimalikkuse üle tänavu suvel, informatsioon Laagna tee kasutuselevõtu osas filmivõteteks on aga harali ja paranoiapõhine. Linnapea Mihhail Kõlvart kiikab ühe silmaga Lasnamäe valijate poole ja mõõdab teisega võimalikku PR-katastoofi. Selle tulemuseks on seisak ja ülekeevad tundepuhangud. Filmivõtted algavad järgmisel nädalal ning selleks ajaks peaks olema suviste plaanide osas vastus käes (kanalit tahetakse kasutada juulis). Laulupeo kuupäevad 4. kuni 7. juulini jäävad Laagna tee võttegraafikust välja.
Huvitaval kombel kõlab Kõlvarti värskest sõnavõtust Postimehes 1 uus noot: ta näeb vajadust linnapeana hinnata ja tarvidusel ära hoida võimalikku mainekahju Tallinna linnale, kuna võttepaikadena kasutatakse Nõukogude-aegse brutalismi maamärke, linnahalli ja Laagna teed, mitte Pirita teed ja vanalinna. Praegu pole küll üldse teada, kas filmis Tallinna seos nende kohtadega üldse figureerib. Need võivad seal olla fiktiivsed paigad, lihtsalt atraktiivne taust, või esineda sellisel kujul, et neil pole tegeliku asukohaga mitte mingit seost. Kõlvarti mõte, et pigem võiks vanalinnas filmida, kõlab nagu supi tõstmine lusikaga ühest taskust teise: kas vanalinna paneksime siis juulikuuks meelsamini kinni? Pealegi otsitakse originaalsust ja mitte piltpostkaarti. Kui me sellest aru ei saa, et mainekujunduse heaks töötab omanäolisus klantspildindusest paremini, siis meil ka seda oma nägu rahvusvahelise avalikkuse silmis ette ei teki. Vaevalt on mõni Nolani kaliibriga tegija täis tahtmist tulla siia üles võtma filmi "Varastati Vana Toomas" 2 uusversiooni. Meil on avanenud ju võimalus viia Lasnamäe kanal Suessi ja Panama kõrvale maailma viie kanali hulka! Või midagi sinnapoole.
Äkki leevendaks linnapea suhtumist võimalik filmiroll? Kõlvart on ka maininud, et Nolani filmidest on tema lemmik "Batman" 3. Batmani tulevaseks osatäitjaks on kahjuks juba kinnitatud Robert Pattinson, tema rivaal "Tenetist". Aga äkki saab linnapea võitluskunstide oskusi spioonifilmis siiski rakendada? Ehk siis: pakuks diili garneeringuks Kõlvartile rolli, ehk Ödede laulu parafraseerimisega jätkates: "Rolli, rolli, rolli, rolli, rolli muda sees, kuniks uued valged tossud on sul mudased".
1 Uwe Gnadenteich, Kõlvart: Laagna tee sulgemist terveks kuuks me isegi ei aruta. – Postimees 5. VI 2019.
2"Varastati Vana Toomas", Semjon Školnikov, 1970.
3 Tallinna linn ei jõudnud Laagna tee sulgemises otsuseni, kuid pani kirja oma tingimused. – Õhtuleht 5. VI 2019, video | Tristan Priimägi: Laagna, evridei | https://kultuur.err.ee/950466/tristan-priimagi-laagna-evridei | Filmiajakirjanik Tristan Priimägi kirjutas Sirbis Christopher Nolanist, Laagna teest, Batmanist, Mihhail Kõlvartist ja sellest, kuidas nad kõik omavahel seotud on. |
Endine maailma esireket Amelie Mauresmo sõnul on tennis jõudnud põhja välja, sest matš otsustati teisele päevale tõsta, kuigi vihmasadu lõppes enne kui pimedaks läks.
"Turniiri kohtunikud otsustasid mängu peatada, kuna olud muutusid järjest karmimaks, sealjuures puhus tuul kohati 90 km/h," põhjendas otsuse tagamaid turniiri korraldaja. "Kohtumise jooksul oli niigi juba kaks seisakut ning ilmateade ei lubanud vihmasaju lõppu."
Endine mängija ja tennise ajakirjanik kirjutas sotsialmeedias, et otsus oli siiski kahtlane. Suurbritannia endine tennisist Mark Petchey postitas juurde pildi sinisest taevast.
Well the match would have been finished but they decided to cancel. Played lots in the rain this week and they cancel when it's sunshine????? ????
— Pat Cash (@TheRealPatCash) June 7, 2019
Still now pic.twitter.com/KGUjKSfwb2
— Mark Petchey (@_markpetchey) June 7, 2019
Poolfinaal jätkub laupäeval kolm tundi enne naiste üksikmängu finaali. | Prantsusmaa lahtiste kohtunikud on sattunud kriitikarahe alla | https://sport.err.ee/950459/prantsusmaa-lahtiste-kohtunikud-on-sattunud-kriitikarahe-alla | Vihma ja tuule tõttu jäeti Prantsusmaa lahtistel reedel pooleli meeste poolfinaalmäng Novak Djokovici (ATP 1.) ja Dominic Thiemi (ATP 4.) vahel seisul 2:6, 6:3, 1:3 maailma esireketi poolt vaadatuna. Ära jäeti ka neljapäevased veerandfinaalid nii naistel kui meestel. Need kohtunike otsused on sattunud tennisistide kriitika alla. |
Politsei ei kinnitanud ajakirjanduse teateid ega lükanud neid ka ümber. Politsei esindaja tunnistas vaid, et plahvatus ei toimunud hoones sees ning lisas, et uurimine jätkub.
Rootsi lõunaosas Linköpingis korrusmajade juures toimunud plahvatuses sai kannatada 37 korterit, üle 20 inimese vajas arstiabi. Ajalehe Aftonbladet teatel oli plahvatuse sihtmärgiks 29-aastane mees, kes on süüdi mõistetud muuhulgas dopingukuriteo ja ametiisiku ähvardamise eest.
Reede hommikul pärast kella seitset kärgatanud plahvatus lõhkus kesklinna viie- ja neljakorruselise maja aknad ja rõdud.
Politsei teatas pärast plahvatust, et neil puudub info, mis annaks alust uskuda, et see oli seotud terrorismiga.
Reede õhtupoolikul teatas politsei, et juurdluses lähtutakse versioonist, et tegu oli kuriteoga. | Rootsi meedia näeb Linköpingi plahvatuse taga motojõukude rivaalitsemist | https://www.err.ee/950465/rootsi-meedia-naeb-linkopingi-plahvatuse-taga-motojoukude-rivaalitsemist | Rootsi ajakirjanduse teatel oli reedel Linköpingis toimunud plahvatus tõenäoliselt seotud mootorrattajõukude omavahelise arvete-klaarimisega. |
Rootsi kirjanik ja ajakirjanik David Lagercrantz sai maailmakuulsaks osalemisega nn Millenniumi-sarja krimilugude kirjutamises, kui selle esimene autor Stieg Larsson (1954–2004) jõudis kavatsetud kümnest osast valmis kirjutada kolm. Sarja neljas, Lagercrantzi esimene romaan "See, mis ei tapa" ammutab inspiratsiooni küberkuritegevusest.
Järgmine romaan, sarja viies osa "Mees, kes otsis oma varju" käsitleb vanglas ellujäämise nimel võitleva Lisbeth Salanderi minevikku ja sedakaudu riigiaparaadi ebaõiglust. David Lagercrantziga vestleb ajakirjanik Mari Rebane. | Saates "Kirjanduse aeg" näeb vestlust Milleniumi-sarja jätkava kirjaniku David Lagercrantziga | https://kultuur.err.ee/950462/saates-kirjanduse-aeg-naeb-vestlust-milleniumi-sarja-jatkava-kirjaniku-david-lagercrantziga | 8. juunil läheb eetrisse teine osa saatesarjast "Kirjanduse aeg", kus ajakirjanik Mari Rebane vestleb Milleniumi-sarja jätkava kirjanikuga David Lagercrantziga. Vestlus toimus HeadRead kirjandusfestvali raames. |
Enne oma liiga varajast surma oli Bergling lõpetanud mitmed uue albumi 12 loost. Ülejäänud lood olid 90% ulatuses lõpetatud ning viimased viimistlused viis läbi produktsioonitiimide trio, kes kõik olid Berglingiga tema karjääri vältel töötanud ja koos kirjutanud enamuse uutest lugudest, järgides hoolikalt märkmeid, mille Tim oli endast maha jätnud.
Avicii albumi "Tim" tulud lähevad mittetulundusoranisatsioonile Tim Bergling Foundation, mis toetab organisatsioone, kes tegelevad vaimse tervisega, enesetappude ennetamise ja inimeste vastavateemalise harimisega, looduskaitsega ning muude valdkondadega, mille suhtes Tim kirglik oli.
Oma karjääri jooksul avaldas Avicii hulgaliselt edukaid singleid ning ka kaks kauamängivat – "True" (2013) ja "Stories" (2015).
Kuula albumit: | Kuula: postuumselt ilmus Avicii uus album "Tim" | https://menu.err.ee/950460/kuula-postuumselt-ilmus-avicii-uus-album-tim | Produtsent Avicii, kodanikunimega Tim Bergling suri ootamatult 2018. aastal, kuid pärast tema lahkumist jäi suur hulk muusikat avaldamata. 7. juunil jõudis kuulajate ette esimene kogumik muusiku seni avaldamata loomingust. |
Euroliiga valitsev meister CSKA näitas oma võimu avaveerandist peale, mis võideti 30:15. Poolajavileks oli vahe kärisenud 18 silmale, 55:37. Himki oli pausilt tagasi tulles end kogunud ja viskas võõrustajatele seitse punkti tagasi, kuid selleks võiduks enam ei piisanud.
Võitjate parim oli 16 punkti visanud Sergio Rodriguez, keda toetasid 14 silmaga Cory Higgins, Nando de Colo ja Othello Hunter. Vastaste parim oli üleplatsimehena Antonio Crocker, kes sai kirja 26 punkti.
Finaalseeria kolmas kohtumine toimub esmaspäeva õhtul. Moskva CSKA on VTB Ühisliiga võitnud viimasel seitsmel aastal järjest. | Moskva CSKA on ühe sammu kaugusel Ühisliiga võitmisest | https://sport.err.ee/950457/moskva-cska-on-uhe-sammu-kaugusel-uhisliiga-voitmisest | Korvpalli VTB Ühisliiga teises finaalkohtumises alistas Moskva CSKA koduväljakul Moskva oblasti Himki tulemusega 103:92 ning asus seeriat 2:0 juhtima. |
Neymar rebestas pahkluu sidemeid neljapäevases võidukohtumises Katari koondise vastu. Williani, kes on Brasiilia eest löönud kokku kaheksa väravat, oodatakse koondisega liituma laupäeval. Pühapäeval peetakse viimane soojendav matš Hondurase vastu.
Williani viimane mäng oli 29. mail Bakuus, kui ta kuulus Chelsea võidukasse meeskonda. Euroopa liiga finaalis alistati Arsenal. Copa Americas kohtutakse esimesena Boliviaga. Mäng toimub 14. juunil Sao Paulos. | Willian asendab Neymari Copa Americal | https://sport.err.ee/950454/willian-asendab-neymari-copa-americal | Sõpruskohtumises Katari vastu jalga vigastanud Brasiilia koondise ründaja Neymari asemel tuleb Copa America mänguks väljakule Chelsea ründaja Willian. |
Reitingu stabiilne väljavaade näitab agentuuri ootusi Eesti tugeva majanduskasvu jätkumisele, teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja.
Eesti reitingut toetavad S&P teatel riigi tugevad institutsioonid. Kuigi uue valitsuse poliitikas pole veel täit selgust, on agentuuri hinnangul olulisemates poliitilistes teemades siiski laiapõhjaline konsensus, nagu üldiselt mõõdukas eelarvepoliitika, Eesti konkurentsivõime tugevdamine ja kuulumine Euroopa Liitu ning NATO-sse
Agentuuri hinnangul jätkab Eesti uus valitsus varasemaga sarnase majandus- ja eelarvepoliitikaga, oodata on vähese eelarvepuudujäägi ning jooksevkonto ülejäägi jätkumist järgnevatel aastatel.
Senisest pisut lõdvemas eelarvepoliitika ei näe agentuur midagi halba. Eesti riigi võlakoormus on jätkuvalt euroala väikseim ja Eesti on jätkuvalt netolaenuandja. Agentuur ootab mõne aasta pärast taas tasakaalus eelarveni jõudmist.
Väikese avatud majandusena sõltub Eesti majanduskasv peamiste ekspordipartnerite käekäigust euroalal ja Skandinaavias.
Eesti majandus kasvab agentuuri hinnangul edaspidi keskmiselt 2,7 protsenti aastas. Arvestades kõrget palgakasvu ja madalat töötuse määra, on peamine kasvu vedaja eratarbimine. Samas jääb majapidamiste säästude tase kõrgeks, peegeldades viimase finantskriisi järgset ettevaatlikkust.
Isegi kui majanduskasvu numbrid jäävad senisest väiksemaks, liigub Eesti majandus järgmistel aastatel siiski lähemale euroala keskmisele tasemele. Ehitussektor on hakanud jahtuma, kuid kasvu hoiavad üleval suurema lisandväärtusega ekspordisektorid, eriti teenuste eksport.
Jätkuvalt kõrge tööjõupuudus ning tööealise elanikkonna vähenemine piiravad pikemaajalist majanduskasvu perspektiivi.
Reitingu tõstmist kaaluks agentuur siis, kui Eesti keskmine sissetulek jõuaks euroala keskmisele lähemale, mida peaks peegeldama tootlikkuse kasv kõrgemat palka saavates sektorites, eelkõige teenuste sektoris.
Reitingu alandamist võidakse kaaluda juhul kui ilmnevad välised tasakaalustamatused ehk et palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus pikema aja vältel, geopoliitilised või regionaalsed riskid suurenevad ning avaldavad mõju majandusele. Kuid arvestades Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATO-sse, peab agentuur seda ebatõenäoliseks. | Reitinguagentuur S&P kinnitas Eesti reitingu kõrgel tasemel | https://www.err.ee/950451/reitinguagentuur-s-p-kinnitas-eesti-reitingu-korgel-tasemel | Reitinguagentuur Standard and Poor's (S&P) kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- stabiilse väljavaatega. Lühiajaline reiting kinnitati senisel tasemel A-1+. |
1950ndatel ristuvad nelja inimese saatused Coney Islandi lõbustuspargi kärarikkas miljöös. Filmi keskseks tegelaseks kujuneb pidevalt migreenide küüsis vaevlev ja närvivapustuse äärel olev restorani ettekandja Ginny, kes pole rahul oma kiiva kiskunud eluga.
Naisele pakub aeg-ajalt tröösti noor vetelpäästja Mickey, kes omakorda armub Ginny mühakliku abikaasa Humpty tütresse Carolinasse, kes varjab end isa juures teda jahtivate gangsterite eest.
Film "Ilmaratas" ("Wonder Wheel") on ETV eetris 8. juunil kell 22.25. | Kultuuriportaal soovitab: Woody Alleni "Ilmaratas" ETV-s | https://kultuur.err.ee/950453/kultuuriportaal-soovitab-woody-alleni-ilmaratas-etv-s | 8. juunil jõuab ETV eetrisse Woody Alleni 2017. aastal ilmunud linateos "Ilmaratas" ("Wonder Wheel"), kus astuvad teiste seas üles Justin Timberlake, Kate Winslet ja Jim Belushi. |
Laupäeval on sõidukitega liiklemine nimetatud piirkonnas häiritud ajavahemikul kell 12 - 17.30. Päeval esineb lühiajalisi liiklusseisakuid ka Viljandi maantee ja Männiku piirkonnas, kus sõiduteed ületavad mägirattavõistlusel osalejad.
Pühapäeval on liiklemine Suur-Sõjamäe tänaval ja Ülemiste Citys raskendatud ajavahemikul kell 9 - 19. Reguleerijad lasevad sõidukeid läbi, kui parasjagu võistlejaid pole, kuid korraldajad soovitavad tungivalt piirkonda vältida. Liiklejatel tasub olla ettevaatlik ka Rae valla teedel, mida maanteeratturid läbivad. | Nädalavahetusel muutub Ülemistel liikluskorraldus | https://sport.err.ee/950447/nadalavahetusel-muutub-ulemistel-liikluskorraldus | Seoses Fakto Auto Tallinna Rahvasõiduga muutub laupäeval ja pühapäeval liikluskorraldus Suur-Sõjamäe tänaval ja Ülemiste Citys. |
Ectori maakonnaprokurör Bobby Bland ütles, et Little jätkab võimudega koostööd mõrvade osas, millest mõned sooritati 1970-ndatel aastatel.
Little on Californias eluks ajaks vangi mõistetud kolme Los Angelese ümbruses elanud naise tapmise eest ja tunnistas veidi hiljem üles veel ühe Texase naise tapmise.
Hulkurielu elanud Little väidab, et on kokku mõrvanud vähemalt 90 naist.
Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) hinnangul võib Little olla seega USA ajaloo üks kõige enam inimesi tapnud sarimõrvar.
Juurdlusasutused püüavad parasjagu seada mehe ülestunnistust kooskõlla kümnete naiste surmadega kõikjal USAs aastatel 1970–2005. Uurijate sõnul on neil õnnestunud seostada meest juba 60 mõrvaga ning töö jätkub.
Little ründas eelkõige haavatavas olukorras nais, kes tegelesid prostitutsiooniga või kasutasid uimasteid. Uurijate sõnul ei õnnestunud pahatihti ohvreid tuvastada ning nende surma ei uuritud põhjalikult.
"Tema tapmismeetod ei jätnud alati ka selgeid märke, et tegu oli mõrvaga. Endine poksija lõi oma ohvrid võimsa löögiga tavaliselt uimaseks või teadvusetuks ning seejärel kägistas nad," kirjeldas FBI ühes oma varasemas raportis.
"Ilma pussitamisjälgede või kuulihaavadeta ei loetud paljusid neist surmadest mitte mõrvadeks, vaid klassifitseeriti uimasti üledoosi, õnnetuse või loomulikesse põhjustesse suremisena," jätkati raportis.
Suurem osa tapmistest pani Little ilmselt toime 1970. aastatel ja 1980. aastate alguses, enne kui politsei võttis laialdaselt kasutusele DNA-tehnoloogia.
Little mõisteti eluks ajaks vangi 2014. aastal kolme naise tapmise eest. Vahi all on ta viibinud alates 2012. aasta septembrist, kui ta peeti kinni Kentucky osariigis kodutute varjupaigas ja anti välja California osariigile, kus teda otsiti taga narkokuriteo tõttu.
Mehelt võeti DNA-proov, mis sidus mehe kolme lahenduseta mõrvaga Los Angelese maakonnas 1987. ja 1989. aastal. Kõik kolm tema ohvriks langenud naist olid läbi pekstud ja kägistatud.
Mees ei tunnistanud end tapmistes süüdi, kuid kohus määras talle siiski kolm eluaegset vanglakaristust võimaluseta ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Varem oli Little muuhulgas süüdi mõistetud vägistamise ja relvastatud röövi eest. | USA sarimõrvariga seostatakse rohkem kui 60 tapmist | https://www.err.ee/950449/usa-sarimorvariga-seostatakse-rohkem-kui-60-tapmist | USA prokuratuur teatas reedel, et 79-aastane vanglas viibiv Samuel Little on praeguseks seostatud rohkem kui 60 tapmisega 14 osariigis. |
President Kersti Kaljulaid on olnud julge ja aktiivne poliitik Eesti reklaamimisel ja sõprade hankimisel, nii nagu mina ei mäleta, et ükski välisminister viimase 14 aasta jooksul oleks Eesti suuremaks tegemise nimel pingutanud.
Presidendi nõukoja liikmed on teinud maailmale ringi peale, Mart Nutt näeb seda nüüd taevastelt radadelt ja on usutavasti tulemusega rahul. Aga kõige suurema töö tegid ära tavalised ametnikud, keda kunagi telepildis näha ei ole ja keda peaassamblee saali valimistele kohale ei saadeta.
"Eesti ei pea kriisis olema, et saada aru, et meil on vaja sõpru ja tuntust. Et me peame ise aitama maailmas rahu luua."
Paljud Eesti poliitikud on läbi aastate olnud julgeolekunõukogu suhtes skeptilised ja kandideerimise vastu. Et mida on Eestil asja Aafrika konfliktidega, et ainuüksi kampaania peale miljon eurot panna. Ja kui sisse saame, siis veel miljoneid. Aga diplomaatia ei ole riigi kulupoolel, vaid ikka tulude hulgas. Eesti ei pea kriisis olema, et saada aru, et meil on vaja sõpru ja tuntust. Et me peame ise aitama maailmas rahu luua.
Sel aastal valiti uued liikmed viiest ÜRO grupist neljas. Ida-Euroopa grupp oli ainuke, kus oli konkurents ühele kohale Eesti ja Rumeenia vahel. Hääletustulemus esimeses ringis Eesti 111 – Rumeenia 72 oli piisavalt turvaline, et teises ringis Eesti taha tulla.
Ma olen näinud ka päevi kestvaid voore, kus riigid oma hääletuseelistust ei muuda. Eelnevaid kokkuleppeid sõlmitakse ka järgmiste voorude peale ja diplomaatia kaldub eelistama võitjaid.
Teises voorus tuli Eestile ära 132 häält (vaja oli 129), Rumeenia sai 58. Eesti eelis oli esmakordne kandideerimine, me mängisime enda kasuks ka innovatiivse väikeriigi staatuse.
Kindlasti mõjutas tulemust Rumeenia otsus kolida saatkond Iisraelis Jeruusalemma, seda mitte tehes sai Eesti araabiariikide hääli. Samal ajal on Rumeenial Aafrikas 13 saatkonda ja frankofoonse riigina võis neile eeldada ka prantsuskeelsete riikide toetust.
Huvitav on spekuleerida, millised kaks riiki jäid hääletusel erapooletuks. Välisminister Urmas Reinsalu tegi kohe pärast valimist jõulise avalduse, et Eesti toetab julgeolekunõukogu reformi ja alalise liikme kohta Aafrikale ning ka Saksamaale ja Jaapanile.
Aga sellega meie töö alles algab. Et aidata sisuliselt kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele, on vaja teadmisi eelkõige Aafrika konfliktide kohta, mis moodustavad lõviosa julgeolekunõukogu agendast. Eestil aga on vaid paar diplomaati, kes Aafrikat tunnevad, samuti ei ole meil saatkonda Aafrika pealinnas Addis Abebas ega kogu Sahara-aluses Aafrikas.
Sellest ei piisa, et New Yorgis ÜRO briifinguid kuulata, ise tuleb ennast konfliktiriikidega kurssi viia ja arvamust omada. Sest see tagab paremini ka meie enda julgeolekut, kui saame aru näiteks migratsiooni algpõhjustest ja omame Aafrikas sõpru.
Aafrikast valiti julgeolekunõukogusse Tuneesia ja Niger, nende vahel konkurentsi ei olnud, kaks kohta oli tagatud nagu Aafrika Liidus tavaliselt kokku lepitakse. Vaikse ookeani ja Aasia grupis oli üks koht tagatud Vietnamile. Ladina-Ameerika ja Kariibide grupis pidi olema koht tagatud Saint Vincent ja Grenadiinidele, kuid päev enne valimisi esitas oma konkureeriva kandidatuuri ka El Salvador, mis võib olla seotud nende uue presidendi Bukele kriitikaga Venezuela suhtes. Lääne-Euroopa ja teiste grupis sel aastal valimist ei toimunud. | Karin Kaup Lapõnin: Eesti diplomaatia suur võit | https://www.err.ee/950448/karin-kaup-laponin-eesti-diplomaatia-suur-voit | Julgeolekunõukogu liikmeks saamise nimel on vaeva näinud väga paljud diplomaadid, poliitikud ja ametnikud, suur kummardus neile, kirjutab Karin Kaup Lapõnin. |
"Tänane tööpäev läks aia taha," nentis Soomer pärastlõunal ligi 50-kraadiseks kuumenenud asfaldil toimunud vabatreeninguid kokku võttes. Meeskonna Honda CBR600RR-id käisid peale Imola etappi Hollandis Ten Kates timmimisel ning Soomeri sõnul on mehaaniliselt ratast nii palju muudetud, et reedese päeva kulutasid mehaanikud mootoripidurduse parandamisele.
Päeva lõpuks leiti Soomeri hinnangul töötav lahendus, õhtu kulus sellele kinnituse leidmisele ja laupäevasekolmanda vabatreeningu ja kvalifikatsiooni osas tunneb sõitja end kindlalt.
Vahe eessõitjatega on hetkel küll suur, ligi kolm sekundit, kuid Soomer usub end heal rattal olevat paremas sõiduvormis, kui kaks aastat tagasi, mil ta sõitis reedesest paari kümnendiku võrra kiiremat aega.
Mõlema vabatreeningu parima aja sõitis itaallane Federico Caricasulo (BARDAHL Evan Bros. WorldSSP Team). Hannes Soomeri kaotus talle oli vastavalt 3,143 ja 2,881 sekundit.
Laupäeval sõidetakse Jerezes kolmas vabatreening (Eesti aja järgi kell 10:30), Superpole (12:40) ja pühapäevane võidusõit algab Eesti aja järgi kell 13:15. | Soomer lõpetas Hispaanias vabatreeningud 15. ja 16. kohal | https://sport.err.ee/950446/soomer-lopetas-hispaanias-vabatreeningud-15-ja-16-kohal | Hannes Soomer (MPM WILSport Racedays) lõpetas reedel Hispaanias Jerezes Supersport klassi maailmameistrivõistluste kuuendal etapil vabatreeningutes 16. ja 15. kohal. |
G-alagrupis tegi Iisraeli koondise eest kübaratriki Eran Zahavi, kes igapäevaselt mängib Hiinas. Väravad lõi ta 10., 59. ja 80. minutil. Samas alagrupis kaotas Põhja-Makedoonia koduväljakul 0:1 Poolale ning Austria sai jagu Sloveeniast 1:0.
G-alagrupis järkab liidrina kolm võitu kirja saanud Poola, kel on üheksa punkti. Iisrael on seitsme punktiga teine ja Põhja-Makedoonia neljaga kolmas. Järgnevad Austria (3), Sloveenia (2) ja Läti (0).
B-alagrupis mängis Leedu koondis kodus 1:1 viiki Luksemburiga. Avavärava sai külaliste eest kirja Gerson Rodrigues, kes oli täpne 20. minutil. 42. minutil tuli mängust lahkuda Saulius Mikoliunasel, kes pälvis teise kollase kaardi. Leedulaste viigivärava lõi 74. minutil Arvydas Novikovas. Seejärel pälvis teise kollase Modestas Vorobjovos, mis tähendas, et Leedu koondisel tuli mäng lõpetada üheksakesi.
Sama alagrupi teises kohtumises alistas Ukraina kodus Serbia 5:0. Ühtlasi juhib Ukraina alagruppi seitsme punktiga. Talle järgnevad Luksemburg (4), Portugal (2), Leedu (1) ja Serbia (1).
A-alagrupis mängisid Montenegro ja Kosovo 1:1 viiki. Tšehhi sai aga 2:1 jagu Bulgaariast. Alagruppi juhib Inglismaa (6), järgnevad Tšehhi (3), Kosovo (2), Bulgaaria (2) ja Montenegro (2).
D-alagrupis kaotas Gibraltar 0:3 Gruusiale ning Taani ja Iirimaa leppisid 1:1 viigiga. Iiirma juhib alagruppi seitsme punktiga. Šveits on nelja punktiga teisel ja Gruusia kolmega kolmandal kohal. Taanil on punkte kaks ja Gibraltaril null.
F-alagrupis teenis võidu Rootsi, kes alistas 3:0 Malta. Norra ja Rumeenia mängisid 2:2 viiki ning Fääri saared kaotasid Hispaaniale 1:4. Edetabelis on esikohal Hispaania (9), teisel Rootsi (7), kolmandal Rumeenia (4), neljandal Malta (3), viiendal Norra (2) ja kuuendal Fääri saared (0).
Eesti koondis kohtub Põhja-Iirimaaga täna õhtul ning kohtumisele saab kaasa elada ETV ja ERR-i spordiportaali vahendusel alates kella 18.45-st. | Läti kaotas Iisraelile, kaks punast teeninud Leedu koondis mängis viiki | https://sport.err.ee/950440/lati-kaotas-iisraelile-kaks-punast-teeninud-leedu-koondis-mangis-viiki | Jalgpalli 2020. aasta EM-valiksarja kolmanda vooru mängudes kaotas Läti koondis Iisraelile 0:3 ning kaks punast kaarti teeninud Leedu koondis mängis Luksemburiga 1:1 viiki. |
Ühtlasi lubas Mehhiko võtta sihtmärgiks inimsmugeldamisega seotud kuritegelikud jõugud.
USA hakkab samal ajal Mehhikosse tagasi saatma varjupaigataotluse esitanud sisserändajaid, kes ootavad seal, kuni nende taotlus on käsitlemisel.
USA ja Mehhiko saavutasid seega migratsioonitülis kokkuleppe.
USA president Donald Trump kinnitas sotsiaalmeedias, et vastav lepe on juba allkirjastatud.
"Mul on heameel teatada, et USA on allkirjastanud Mehhikoga kokkuleppe. Esmaspäeval jõustuma pidanud tariifide kehtestamine on sellega peatatud," kirjutas Trump.
"Mehhiko on omakorda nõustunud rakendama karme meetmeid ohjeldamaks läbi riigi liikuvat migratsioonilainet ja tõhustama kontrolli meie lõunapiiril," lisas president.
"See peaks märkimisväärselt vähendama survet meie lõunapiirile," jätkas Trump.
Lahendused leiti pärast kolm päeva kestnud pingelisi läbirääkimisi.
Mehhiko välisminister Marcelo Ebrard kiitis samuti sotsiaalmeedias üksmeele saavutamist.
"USA tariifid ei jõustu esmaspäeval. Tänud kõigile neile, kes on meid toetanud," kirjutas välisminister Twitteris. | Mehhiko lubas rakendada karme meetmeid migratsioonivoo ohjeldamiseks | https://www.err.ee/950438/mehhiko-lubas-rakendada-karme-meetmeid-migratsioonivoo-ohjeldamiseks | Mehhiko lubas rakendada karme meetmeid migratsioonivoo ohjeldamiseks, mille seas ka rahvuskaardi saatmine lõunapiirile ja mujale, teatasid reedel USA ja Mehhiko ühisavalduses. |
Sõitsin hiljuti rongiga Tartust Tallinna ja pidin suure osa ajast püsti seisma. Rongi- ja bussipilet maksavad suurusjärgus sama palju, pisut üle kümne euro ja bussis saab alati mõnusalt istuda. Mis te arvate, miks paljud inimesed ikkagi rongi eelistavad?
Ilmselt te sõitsite tipptunni ajal, nendel kellaaegadel, kus on ka bussid välja müüdud. Meie oleme seda probleemi lahendanud sellega, et reedeõhtuseid täistunniekspresse oleme dubleerinud lisabussidega. Me investeerisime möödunud aastal 15 uue bussi ostmisse, sellel aastal ostame 20 uut bussi.
Riigil on ju rongidega umbes samasugune plaan. Nüüd hakati aastatepikkusest rongiostumõttest jälle hoogsamalt rääkima ja selgumas on ka, kust raha saab. Teie näete selles ebatervet konkurentsi, miks?
See ebaterve konkurents on ju nii või teisiti. Linnadevaheline bussiliiklus on Eestis ainukene puhtalt tulupõhine reisijateveo süsteem. Aga Elron sõidab domineerivalt maksumaksja raha eest. Me ju teame seda, et kui piletitulu moodustab 14 miljonit ja kogu kulu on 50 miljonit eurot, siis see ülejäänud raha tuleb maksumaksjalt.
Ja kui Elron lööb kella sellega, et reedesed ja pühapäevased rongid on reisijaid täis, siis miks nad sellest ei räägi, et nädala sees on rongid, nii nagu bussidki, pooltühjad. Aga kui rong sõidab pooltühjalt, siis tema kilomeetri kulu on kümme eurot, kui buss sõidab tühjalt, siis tema kulu on üks euro. Nii et, kui selle laia PR-ga tõmmata üldsuse tähelepanu, et on vaja uusi ronge lihtsalt selle kitsa tippkoormuse katmiseks – see on lihtsalt ebamõistlik.
Ja Elronil kuskil 14 miljoni eurose piletitulu juures on reisijatega seotud turundus- ja müügikulud peaaegu kolm miljonit. Kujutage ette! Ja mina kahtlen, et selles on väga suur osa PR-l, sest nii suuri dotatsioone kuidagi teisiti riigilt ja rahvalt nõuda ei saa, kui peab olema väga efektiivselt üles ehitatud PR-kampaania.
Kas mõnel liinil või liinilõigul konkureerite te ka tasuta ühistranspordiga?
Igal juhul. Ettevõtjad, kes 25 aasta jooksul on Eestis riigile kõige efektiivsema piletitulupõhise liikuvussüsteemi üles ehitanud – see on kuidagi segav faktor meie poliitikutele. Ei saa ju tulla Lux Expressi taustale ja ütelda, et vaadake, eestlased, kui hea bussiliiklus. Poliitikule ja ametnikule on palju ilusam rääkida tasuta ühistranspordist ja uutest rongidest.
Millised liinid tasuta ühistranspordiga kannatanud on?
Haapsalu-Tartu. Seal opereerisid paar väikeettevõtjat, aga nende tulu tuli kokku väga paljude peatuste vahelt. Kui tasuta transport tuli, siis see kriitiline arv reisijaid kukkus ära.
Teate, see sama trend hakkab nüüd kiiresti arenema, sest samas sektoris, kus tasuta ühistransport on, tulevad bussijuhid välja väga suure palgatõusu nõudega. Ja kohaliku bussiliikluse kilomeeter hakkab minema väga kiiresti kalliks. Seni on kohalik liinivõrk olnud odav tänu bussijuhtide pikaajalisele alamaksmisele.
Riik on vaadanud seda niimoodi, et ettevõtjad ju maksavad palka. Aga kogu raha tuleb ju riigilt! Ettevõtjad on läbi hangete sattunud olukorda, kus meeleheiteturul on kaks valikut – kas sa teed selle hullu alampakkumise ja viid pärast kulud nii alla või siis ei võida. Kui hanget ei võida, oled turult läinud, kui võidad, lähed hiljem.
Samal ajal, kui bussijuhid sooviksid palgatõusu, paluvad vedajad leevendada bussijuhtide keelenõudeid. Niimoodi saaks võimalikku töötajaskonda laiendada. Kas teie olete ka seda meelt?
Alati tuleb vaadata, mis on põhjus ja kas neid põhjuseid on võimalik kõrvaldada. Ainult öelda, et tuleb leevendada keelenõudeid – see on ajutine. Isegi palgatõus on ajutine, sest meil ei ole varsti enam, kellega sõita. Ja kui see keelenõuete leevendamine on seotud sellega, et tahaks Ukrainast tuua bussijuhte – mis on ilmne – siis tõesti seisame me varsti olukorra ees, et süsteemsed vead tuleb tulevikus kompenseerida millegi muu arvelt.
Kirjas Taavi Aasale viitate ka sellele, et rongile kehtestatud saastenormid on madalamad, kui need, mida nõutakse bussilt. Rõhute keskkonnale ja ütlete, et uusi diiselronge me ei vaja. Aga te olete ju isegi rongiplaane pidanud. Seitse aastat tagasi Tallinna-Peterburi, kolme aasta eest Tallinna-Tartu liinil.
Need kaks projekti andsid meile ülivõimsa kogemuse ja arusaamise, mis rongireisijate veos toimub. Ja mõlemas projektis oli meile selge, et kui me ei taha riigi poliitikast sõltuda, siis rong ei ole see. Reisirong on igal pool riikides poliitikute ja ametnike väga suur äri.
Tallinna-Tartu liinil ei vea buss ega rong tipptunnil reisijaid ära. Ja meil oli idee, et me saame tipptunni ära katta kümme korda odavama teenusega, kui seda on rong. Kuue võimalikult säästliku rongi kõrval oleks tipukoormuse ära kandnud buss.
Aga asja ikkagi ei saanud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldi otse, et see on riigi asi, riik arendab transpordisektorit ise. Siis oli näha, mis toimus laevanduses, samasugune hullus oli lennunduses, riik ajas oma käe igale poole nii sügavale sisse, et me leidsime – no!
Aga ma räägin veel. Me vaatame tulevasi arenguid. Läti on minemas seda teed, et avab turgu piletitulu põhisele bussiliiklusele Riiast teistesse Läti linnadesse. Me ilmselt fokusseerime lähiaastatel sellele.
Kas see tähendab seda, et võite ka mõne Eesti liini sulgeda?
Bussiettevõtjad on väga vintsked sellid. Nad on ellu jäänud kõigis poliitilistes tõmblustes küll ühele ja teisele poole. Jääme ellu ka nende uute rongidega.
Hugo Osula. Autor/allikas: SCANPIX/POSTIMEES/EERO VABAMÄGI
Rongide puhul on mõnus see, et reeglina pääseb sinna sisse ka ratastooliga. Kuidas ma bussitrepist ratastooliga üles saaksin?
Eks see ratastooli küsimus võib muidugi olla probleem. Aga mis on Eesti puhul väga levinud, on see, et ratastooliga tellitakse invatakso. Ja see on oluliselt soodsam, kui luua rongis või bussis selleks alternatiiv. Need investeeringud on ikka väga suured, et rong hakkaks invatakso rolli mängima.
Aga buss võiks ka ju kaasa aidata. Lux Expressi saab ratastooliga, kui kolm päeva varem ühendust võtta. Kas lihtsalt madalamaid busse ei saaks hankida või selliseid, millel oleks mõnus tõstemehhanism?
Meil on neljal või viiel bussil liftid peal ja kui ratastooliga sõitja neid kasutada tahab, siis me saame oma busside ringluses teha muudatusi ja selle võimaluse luua. Miskipärast kasutatakse seda täna suhteliselt vähe. Aga busside kõrguse osas ma pean ütlema, et me veame bussidega ka väga palju kaupa, reisijate pagasit ja ka jalgrattaid. Sellest räägitakse vähe, aga suvel on igas teises kolmandas bussis jalgrattad pakiruumis.
Seadus lubab paljudel inimestel ühistransporti tasuta kasutada. Puudega kuni 16-aastast inimesed, sügava puudega 16-aastast ja vanemad inimest, raske nägemispuudega inimest, sügava või raske nägemispuudega inimese saatjat ning puudega isikut saatvad abikoera, lisaks veel koolieelikut peab sõidutama tasuta. AS Mootor Grupp pöördus nüüd riigi poole, et nõuda endale pool miljonit eurot hüvitist. Miks?
See tasuta veo kohustus on kommertsbussiliiklusel olnud 1990. aastate algusest. Siis oli ta loogiline. Riigil polnud raha, reisijatel polnud raha ja oli vaja tagada liikuvus. Teate, hambad pigistati kinni, bussid olid vanad, kuidagi tuldi toime.
See küsimus on tulnud üles nii palju kordi. Õiguskantsler on öelnud, et on ebaõiglane panna piletitulust elav ettevõtja tasuta sotsiaalteenust osutama. Ja see lubati riigi poolt ära lahendada ühistranspordi seadusega, mis paar aastat tagasi vastu võeti. Üllatus-üllatus, ei lahendatud!
Ega sellega eriti leppida ei saa. Lux Express on investeerinud nii palju teenuse kvaliteeti, headesse bussidesse ja ka lounge ´i ning tasuta sõitjate arv on viimastel aastatel väga palju kasvanud. Me advokaatidega oleme sellega pikalt tegelenud.
Kui riik pakub nii suures osas doteeritavat bussi- ja rongiliiklust, siis teiselt sektorilt, kes peab üleval ka bussijaamasid ja piletimüügisüsteemi, siis neil veel aastas maksta pool miljonit sotsiaalteenusteks – no kaua selline ülekohus kesta saab? Ja kuna sama küsimus oli Saksamaal kohtus ning sai seal väga selge lahenduse ettevõtja huvides, pöördusime me talvel Soraineni poole ja palusime teha põhjaliku õigusliku analüüsi. Järeldus on üks: see on ülekohtune, see on totaalselt ülekohtune.
Riigi asi ongi reegleid teha ja kui nende reeglite järgi mängida ei taha, võib ju turult lahkuda. Sisuliselt ütleb seda ka ühistranspordi seaduse seletuskiri.
Okei, Lux Express lahkub turult, kõik! Kas ühiskond on õnnelik selle peale?
Aga ega te ju tegelikult ei lahku.
Me ei lahku. Aga sellel on väga selge õigusliku hinnangu andnud meie advokaadid ja ütleme niimoodi, et las kohus otsustab.
Nii et kui riik hüvitist ei maksa, lähete kohtusse küsima?
Absoluutselt! Ja ega me lähe niisama, me oleme väga põhjalikult ette valmistanud. See, kuidas riik üritas probleemi lahendada, on järjekordne signaal sellele, et piletitulu teenivaid ettevõtjaid Eestis vaja ei ole. Tasuta ühistransport lõikas meile sisse, võttis kriitilistel liinidel 10-15 protsenti tulu ära. Nüüd see tasuta vedamise kohustus.
Muidugi, ega reisirong veab ka neid inimesi tasuta, aga kui Elronil on 50 miljoni eurose käibe juures piletitulu ainult 14 miljonit, siis vea keda iganes. Aga meil on iga reisija oluline. Kas sa saad oma investeeringud tagasi, kas sa saad piisavalt reisijaid peale, kes on valmis maksma selle eest. Ja kogu selles värgis on selline tunne, et me kõik tahame Eestis sõita porschedega aga niimoodi, et keegi teine maksaks selle kinni.
Kui mina ostan Lux Expressile pileti, siis ma ju maksangi kinni puuetega inimeste sõidu. Ja ma olen selleks ka valmis.
Teie olete nõus maksma aga võib-olla teine ei ole nõus maksma. Ja mispärast need reisijad, kes tihti bussiga sõidavad – miks nad peale oma maksude peavad ka ühistranspordis sotsiaalteenuses osalema? Ma tean seda formuleeringut ja see on ministeeriumiametnikel väga nutikalt formuleeritud sõnastus. Aga võib-olla meil oleks rohkem reisijaid bussis, kui me oleks selle arvelt saanud odavamat teenust osutada. | Bussikuningas Osula läheb riigi vastu kohtusse | https://www.err.ee/950207/bussikuningas-osula-laheb-riigi-vastu-kohtusse | Lux Expressi omanik Hugo Osula seisab mitmel rindel riigi plaanidele vastu. Tema hinnangul makstakse ühistranspordile liialt helde käega peale ning võetakse eraturult raha ära. Nüüd aga plaanib Osula kohtusse pöörduda, sest tal kulub koolieelikute ja puudega inimeste vedamisele aastas üle poole miljoni euro. |
"Me jälgime tähelepanuga kaubandusministeeriumi viimaseid otsuseid ja astume samme, et tagada meie tegevuse vastavus nendega," ütles Facebooki esindaja.
Inimesed, kel juba on Huawei nutitelefonid koos Facebooki rakendustega, saavad ka edaspidi neid kasutada ja neile uuendusi laadida.
Vene president Vladimir Putin kritiseeris reedel USA meetmeid Hiina telekomihiiu Huawei vastu, mis sõlmis äsja leppe 5G võrgu arendamiseks Venemaal.
Putin mõistis Peterburi majandusfoorumil, kus osales ka Hiina president Xi Jinping, hukka "olukorra Huawei ümber, mida nad üritavad mitte ainult survestada vaid ka alatult globaalselt turult välja tõugata".
"Osades ringkondades nimetatakse seda isegi esimeseks tehnoloogiasõjaks digiajastu koidikul," lausus Putin.
USA pani Huawei ja kümned sellega seotud firmad mais musta nimekirja, millega keelatakse USA firmadel sellele tehnoloogia müük. Esialgu lükati otsuse rakendamine augustini edasi.
Mitu firmat on juba end Huaweist distantseerinud, nende seas ka Google, mille operatsioonisüsteemi Android Huawei telefonid valdavalt kasutavad. | Facebook hakkab Huawei seadmetele rakendusi tõkestama | https://www.err.ee/950439/facebook-hakkab-huawei-seadmetele-rakendusi-tokestama | Sotsiaalmeediahiid Facebook teatas reedel, et hakkab USA kehtestatud sanktsioone järgides tulevikus tõkestama rakendusi Hiina tehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtte Huawei seademetele. |
Sogndali viimane võit pärines juuli viimasest päevast, misjärel on kirja saadud koguni kolm kaotust ja kaks viiki. Täna alistati kodus 2713 pealtvaataja ees liigatabelis endast eespool asetsev Sarpsborg 08 3:0, kirjutab Soccernet.ee.
Sogndali vankumatu põhimees Teniste sai kirja endale omaselt kõik 90 minutit.
Liigatabelis kerkis eestlase klubi 24 vooru järel kogutud 31 punktiga üheksandaks, täpselt Enar Jäägeri koduklubi Valerenga ette. | Teniste ja Sogndal said üle pika aja taas võidurõõmu tunda | https://sport.err.ee/91936/teniste-ja-sogndal-said-ule-pika-aja-taas-voiduroomu-tunda | Eesti jalgpallikoondise paremkaitsja Taijo Teniste jaoks oli täna hea päev, sest üle pooleteise kuu teeniti Sogndaliga Norra kõrgliigas võit. |
Ungaris toimunud turniiril spurtis meie koondis avageimi võimsa 25:13 eduga kohe ette. Realiseerisime 48 protsenti rünnakutest, soomlannade näitaja oli 19. Sulustamisega teenisime viis punkti, vastased mitte ühtegi. Ülejäänud geimides numbrid ja skoorid ühtlustusid ning naaberriikide koondised pakkusid publikule tõsiselt haarava duelli, kirjutab volley.ee.
"Soomlannade mäng oli täna väga suurte tõusude ja mõõnadega. Lisaks olid nad hädas vastuvõtuga. Meie mängijad pakkusid omakorda väga hea esitluse ja see meile lõpuks ka võidu tõi," rõõmustas rahvusnaiskonna juhendaja Marko Mett.
Eesti edukaimana tõi Kohilas mängiv Kertu Laak 24 punkti. Tema efektiivsusnäitaja oli +17 ja neiu lõi 40 tõstest punktiks 18. Kahekohalise summa kogusid meie poolel veel Liis Kullerkann, kelle 15 punktist kolmandik tulid sulustamisega, ja 14 punkti toonud Anu Ennok. Põhjanaabritele tõi kohtumise jooksul koguni 55 tõstet saanud Piia Korhonen 29 punkti.
Võimsalt töötanud serviga teenis Eesti 11 otsepunkti, millest neli tõi meie sidemängija Julija Mõnnakmäe. Soomlannad lõid kaheksa ässa ja eksisid 15 korda, meie vaid kuuel juhul.
EM-valiksarja avaturniiri lõpetas Eesti naiskond ühe võiduga, mis annab grupis kolmanda koha. Soome jäi võiduta, seni täiseduga Ungari ja Poola mängivad viimases voorus omavahel. Uued matšid ootavad ees juba reedest-pühapäevani, mil samade vastastega mängitakse Poolas.
Otse pääseb 2017. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile alagrupi võitja, teise koha omanikul seisavad oktoobri alguses ees kolmanda ringi matšid.
Rahvusmeeskonna jaoks lõppes Rumeenias toimunud avaturniir võitudega Makedoonia ja Rumeenia üle ning kaotusega Tšehhile. Esimese vaatuse järel on kolme võidu ja üheksa punktiga esikohal tšehhid, meil on kahe võidu juures viis punkti ja rumeenlastel üks võit ning neli punkti. Makedoonia on ühe punkti peal.
"Eks ikka jääb kripeldama. See esimene mäng tšehhidega, paraku läks nii. Õnneks teises mängus saime raske algusest üle. Kolmas mäng oli nagu ta oli, aga tähtis on, et võitsime. Uuele turniirile lähme ikkagi suuremate eesmärkidega," võttis avavaatuse kokku nurgaründaja Rauno Tamme, kes sekkus eilsesse matši väga edukalt vahetusest ja tõi kümme punkti. | Eesti naiste võrkpallikoondis sai EM-valikturniiril magusa võidu Soome üle | https://sport.err.ee/91944/eesti-naiste-vorkpallikoondis-sai-em-valikturniiril-magusa-voidu-soome-ule | Eesti võrkpalli rahvusnaiskond lõpetas EM-valiksarja teise ringi turniiri avavaatuse ülimagusa 3:2 (25:13, 22:25, 20:25, 25:20, 15:11) võiduga põhjanaabrite üle. Reedest pühapäevani toimub valiksarja teine turniir Poolas. |
Plangi ja Sarapuu (Mitsubishi Lancer EVO X) alustasid Rally Liepaja teist päeva üldarvestuse neljandalt kohalt, kolmandal kohal olevad valitsevad Euroopa meistrid Kajetan Kajetanowicz-Jarek Baran (Ford Fiesta R5) olid vaid 3,2 sekundi kaugusel. Juba esimese katsega võtsid eestlased tagasi 2,9 sekundit, järgmisel veel 0,8 ja see tähendas, et Plangi ja Sarapuu tõusid kolmandale kohale. Seda kohta hoidsid valitsevad Eesti meistrid kuni lõpuni ja nii kuulus neile kolmas koht Rally Liepaja üldarvestuses Ralfs Sirmacise-Arturs Šiminsi (Skoda Fabia R5) ning Aleksei Lukjanuki-Roman Kapustini (Mitsubishi Lancer EVO X) järel. ERC 2 klassis olid nad Lukjanuki ja Kapustini järel teised. Kajetan Kajetanowicz-Jarek Baran tulid neljandaks ja kindlustasid sellega endale neljanda Euroopa meistritiitli.
"Auto pidas vastu ning me ise samuti. Lõpetada kolmandana üldarvestuses ja 2016. aasta Euroopa meistri ees on igati meie ootuste ületamine,“ oli Plangi tulemusega rahul.
ERC Junior arvestuses sõitvad Miko Niinemäe ja Martin Valter (Peugeot 208 R2) alustasid teist päeva oma klassi viiendalt kohalt ja vahed olid väikesed, nende kaotus liidritele oli 10,3 sekundit. Kui sõidetud olid pooled pühapäevased katsed ehk kolm katset, olid nad tõusnud kolmandale kohale. Järgmise katsega tõusid nad teiseks ja vahe liidritega, Marijan Griebel-Pirmin Winklhofer (Opel Adam R2) oli 3,4 sekundit. Liidrid suurendasid eelviimase katsega edu ja see oli enne viimast katset 6,2 sekundit. Niinemäe ja Valter võitsid viimase katse, edestades Griebel-Winklhoferit 1,5 sekundiga. Kahjuks hilinesid nad viimase katse ajakontrollpunkti kaks minutit ja said 20 sekundit trahvi. Selle tõttu möödusid neist soomlased Alex Forsström-Jukka Jämsen (Opel Adam R2) ja eestlastele kuulus kolmas koht klassis ERC Junior. Griebel ja Winklhofer aga tagasid endale etapivõiduga Euroopa meistritiitli.
„Kui välja jätta esimese päeva eksimus ühes mahapöördes ja tänane valearvestus oli tegu hea võistlusega. Täna olime oma klassi kiireimad ja konkurents oli meie klassis läbi nädalavahetuse äärmiselt tihe,“ ütles Niinemäe peale rallit.
Eesti autoralli meistrivõistlused jätkuvad juba sellel nädalavahetusel, kui 23.-24. septembril sõidetakse Tartu ralli. | Eestlased teenisid autoralli Euroopa meistrivõistluste etapilt Lätis kaks poodimumikohta | https://sport.err.ee/91945/eestlased-teenisid-autoralli-euroopa-meistrivoistluste-etapilt-latis-kaks-poodimumikohta | Pühapäeval lõppes FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistluste eelviimane etapp, Rally Liepaja. Kiiretel Läti kruusateedel sõidetud rallil olid eestlased korralikult pildis, kokkuvõttes toodi Siim Plangi ja Marek Sarapuu poolt koju üldarvestuse kolmas ja oma klassi teine koht, Miko Niinemäe ja Martin Valter olid oma klassi kolmandad. |
Esmakordselt pärast 2011. aastat Davise karikas finaali pääsenud Argentina meeskond tegi otsustavaks kohtumiseks kõrvaltvaatajatele üllatava otsuse, kui saatis heas vormis oleva Juan Martin del Potro asemel võitlusesse vähem tuntud Mayeri.
Tänase päeva esimeses üksikmängus oli Andy Murray saanud 6:3, 6:2, 6:3 jagu Guido Pellast ning sellega oli enne otsustavad mängu seis viigiline 2:2.
Argentina kohtub finaalis Horvaatia meeskonnaga, kes sai võitudega 3:1 jagu Prantsusmaast. | Argentina kukutas Davise karika poolfinaalis valitseva meistri Suurbritannia | https://sport.err.ee/91946/argentina-kukutas-davise-karika-poolfinaalis-valitseva-meistri-suurbritannia | Argentina tennisemeeskonna asendusmängija Leonardo Mayer lõpetas pühapäeval Suurbritannia valitsemise Davise karika võitjana, kui ta alistas poolfinaali otsustavas üksikmängus 4:6, 6:3, 6:2, 6:4 Dan Evansi. |
Kasjanov võitis võistluse 8077 punktiga, Uibo jäi maha kõigest kuue silmaga. Kolmanda koha sai enne viimast ala juhtinud kanadalane Pierce Lepage, kes sai kirja 8027 silma. Rohkem 8000 punkti piiri ületajaid ei olnud.
Uibo kümne ala seeria Talence'is oli: 11,24 - 7.27 - 13.96 - 2.14 - 51,62 - 14,87 - 43.50 - 4.96 - 59.91 - 4.29,37.
110 m tõkkejooks (isiklik rekord 14,61; rekordigraafikus 14,99):
Uibo alustas teist päeva ajaga 14,87, mis andis talle 865 punkti. Võimsa alavõidu võttis ukrainlane Oleksi Kasjanov, kelle aeg 14,08 oli teise kiireima aja välja jooksnud tšehhist Adam Helceletist 36 sajandiksekundit kiirem.
Üldliidrina jätkab päeva 14,69-ga alustanud kanadalane Pierce Lepage, kes on kogunud 5339 punkti. Kasjanovil on koos 5244 ning Uibol 4952 punkti. Isikliku rekordi graafikule kaotab Uibo 108 punktiga. Eile kolme ala järel kolmandat kohta hoidnud prantslane Kevin Mayer on langenud viimaseks ehk 17., kuid kavatseb kodupubliku rõõmuks siiski edasi osaleda.
Kettaheide (isiklik rekord 49.14; rekordigraafikus 46.45):
Päeva teisel alal jäi Uibo parimaks tulemuseks 43 meetrit ja 50 sentimeetrit, mis andis talle viienda koha. Parimat tulemust näitas taas Kasjanov, heites ketast 45.26.
Lepage'i edu Kasjanovi ees vähenes kõigest neljapunktiliseks (vastavalt 6020 ja 6016 punkti), Uibol on koos 5688 punkti. Tema selja taga oleval Helceletil on 5642 punkti.
Teivashüpe (isiklik rekord 5.30; rekordgraafikus 5.20):
Uibo ületas teivashüppes 4.96 ning vähendas liidritega punktivahet. Enne viimast kahte ala on liider kanadalane Pierce Lepage 6888 punktiga, ukrainlane Oleksi Kasjanov on kogunud 6764 silma ning Uibol on kolmandana 6586 punkti.
Ohtlikult lähedale tõusis teivashüppes 5.36-ga alavõidu saanud belglane Niels Pittomvils, kes jääb eestlasest nüüd maha vaid kolme punktiga.
Odavise (isiklik rekord 64.51, rekordgraafikus 62.25):
Odaviskes sai Uibo esikolmikumeestega võrreldes tublisti lisapunkte, kui sai kirja 59.91 ning tõusis sellega enne viimast ala teisele kohale. Eestlasel on koos 7322 punkti, võrdluseks isiklikku rekordit 8356 punkti tehes oli Uibol üheksa ala järel 7601 silma.
Võistlust juhib 7460 punktiga kanadalane Pierce Lepage, kes sai odaviskes tulemuseks 48.88, kolmandaks langes ukrainlane Oleksi Kasjanov, kes lennutas oda 47.94 peale ning on kogunud 7322 silma.
1500 m jooks (isiklik rekord 4.25,53, rekordgraafikus 4.28,48):
Uibol oli viimase alaga hea võimalus võtta Talence’i kümnevõistluse võit, kuid eestlane ei suutnud ukrainlase Oleksi Kasjanoviga lõpuni sammu pidada ning pidi leppima teise kohaga.
Alavõidu saanud Kasjanov jooksis välja aja 4.28,42 ning Uibo sai kirja tulemuse 4.29,37. Need tulemused andsid ukrainlasele koondsummaks 8077 punkti ning Uibole 8071 silma. Võistlust enne viimast ala juhtinud kanadalane Pierce Lepage jäi liidritest maha koguni poole minutiga ning sai ajaks 4.58,77. | Maicel Uibo jäi Talence'i kümnevõistlusel ülipõneva lõpplahenduse tulemusena teiseks | https://sport.err.ee/91919/maicel-uibo-jai-talence-i-kumnevoistlusel-uliponeva-lopplahenduse-tulemusena-teiseks | Eesti kümnevõistleja Maicel Uibo sai traditsioonilisel mitmevõistlusel Talence’is ülipõneva võistluse lõpplahendusena teise koha, kui ei suutnud 1500 m jooksus ukrainlase Oleksi Kasjanovi tempos lõpuni vastu pidada. |
Mängu ainsa värava lõi 59. minutil Inglismaa koondise ründaja Harry Kane. Sunderland oli vastasvõistkonna mängijate takistamisega kogu mängu hädas ning kokku saadi seitse kollast kaarti ning Adnan Januzaj saadeti üleajal punase kaardiga platsilt minema.
Liigatabelis on Tottenham viie vooruga kogunud 11 punkti ning täiseduga jätkavast Manchester City'st jäädakse maha nelja ja Evertonist kahe silmaga.
Teistes tänastes mängudes sai Watford 3:1 jagu Manchester Unitedist, Crystal Palace alistas 4:1 Stoke City ning Southampton oli 1:0 parem Swansea City'st. | Tottenham sai tänu Kane'i väravale võidu ja tõusis Inglismaal kolmandaks | https://sport.err.ee/91937/tottenham-sai-tanu-kane-i-varavale-voidu-ja-tousis-inglismaal-kolmandaks | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas sai järjekordse võidu kirja Tottenham, kes oli koduväljakul 1:0 üle Sunderlandist ja tõusis sellega tabelis kolmandale kohale. |
Laser Standard klassis võtsid kuldfinaalis omavahel mõõtu Georg Haud (ROPK), lätlane Ricards Toms Zvilna, Mihkel Väli (ROPK) ja hõbesõidu võitja Tavo Annus (ROPK). Tallinna Nädala võitjaks tuligi just Annus Zvilna ja Väli ees. Sarja kokkuvõttes lähevad siin klassis neljast regatist arvesse kolme parema tulemused ning Eesti meister on hoopis tänavu Tallinna Nädalal mitte stardis olnud Karl-Martin Rammo (ROPK/TJK), hõbedase koha saavutas Haud ja pronksise Väli.
29er paadil kvalifitseerusid otse kuldfinaali Mari-Ann Raud ja Maris Seersant (TJK), Kaarel ja Mihkel Paal (KJK) ning Märten Mikk ja Randal Annus (TJK). Hõbefinaali parimatena lisandusid neile konkurentsi pakkuma Liis Annus ja Liisi Mari Nurmetalo (ROPK). Esimesena seilasid üle finišiliini Raud ja Seersant, nende järel Mikk ja Annus ning kolmandana vennad Paalid. Ka Eesti meistrivõistluste sarja võit läks kokkuvõttes Raudile ja Seersantile, kuid siin on teised Paalid ja kolmandad Mikk ja Annus.
Klassis 49er olid otsustavas sõidus vastamisi Juuso ja Henri Roihu (TJK), Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp (ROPK/TJK) ning Hardi Anton ja Olle Saar (TJK). Võitjana väljusid sealt Roihud, teiseks tulid Tammiste ja Sepp ning kolmandaks Anton ja Saar. Roihud on ka selle hooaja Eesti meistrid Tammiste ja Seppa ning Tõnis Haaveli ja Lenart Kivistiku (TJK) ees.
RS:X klassis startisid kuldfinaalis Ingrid Puusta (NYCS), Rainer Kasekivi (TPLK), Marcus Pertelson (TPLK) ja Betti Vainküla (TPLK/TE). Kindla eduga võitis regati Puusta, Kasekivi sai teise ning Pertelson kolmanda koha. Eesti meistrivõistluste parim on kokkuvõttes Kasekivi Pertelsoni ja Puusta ees.
Laser Radialil oli selle nädalavahetuse parim Anna Pohlak (TJK), regati teise autasu teenis välja Liina Kolk (SMS) ja kolmanda Norman Järve (ROPK). Värske Eesti meister on Pohlak, hõbedakohal Järve ja pronksimees Rasmus Maalinn (PJK).
Marjaliisa ja Elise Umb (PSS Maru) said Tallinna Nädala esikoha 470 klassis, kus teiseks tulid soomlased Matias Mikkola ja Miikka Nikkilä ja kolmandaks Kristel Sigrid Tihamäe ja Johanna Poksi (TJK).
RS Feva paadil kuulub võistluse võit Jakob Haudile ja Aleksander Kuusikule (ROPK). Teiseks tulid Jasper Rufus Rytövaara ja Tobias Reiter (TJK) ning kolmandaks Hugo Rasmus Vaino ja Uko Rasmus Tiidemann (ROPK). Eesti meistrid on aga Vaino ja Tiidemann, teised kokkuvõttes Rytövaara ja Reiter ning kolmandad Helen Pais ja Helen Ausman (KJK).
Katamaraanide klassis F18 saavutasid Tallinna Nädalal võidu kuuest sõidust viies parimad olnud Andres Laul ja Ain Roosma (NYCS) Uku Kuuski ja Aivar Soo (PJK) ning August Luure ja Erki Lauri (NYCS) ees. Eesti MV sarja esikoht kuulub aga Kuuskile ja Soole, teiseks tulid Jüri Saarnak ja Rasmus Tamre (NYCS) ning kolmandaks Laul ja Roosma.
Techno 293 U15 klassis saavutas võistluse esikoha lätlane Arturs Sprindzuks, järgnemas Daniel Schneider (TPLK) ja Lola Maria Pärna (TPLK). Eesti meistriks tuli Schneider, hõbedale Pärna ja pronksile Marili Ringo (TPLK). U17 klassis kuulub regati võit lätlannale Elizabete Mengelele Renar Roolahti (TPLK) ja Gregor Schneideri (TPLK) ees. Tänavune Eesti parim on kokkuvõttes Schneider, teine Roolaht ja kolmas Serafima Afanasieva (NYCS).
Formula purjelaual läks regati esimene koht Karl-Erik Saarmile (TE), järgnemas Timo Runge (TM) ja John Kaju (SSK). Eesti meistri tiitli sai aga Kaju, hõbedakoha Saarm ja kolmandaks tuli Tristen Erik Kivi (SSK).
Laser Radial klassis võistles Tallinna Nädala regatil 23, Laser Standardil 10, RS Feval 20, 29er'il 9, 470-l 3, 49er'il 4 ja F18-l 7 paati, Techno 293-l 12, RS:X-l 10 ja Formulal 7 purjelauda. | Tallinna lahel selgitati purjetamise Eesti meistrid | https://sport.err.ee/91933/tallinna-lahel-selgitati-purjetamise-eesti-meistrid | Tallinna Nädala regatil pandi lõplikult paika EJL Purjetamise Eesti Meistrivõistluste sarja tänavune paremusjärjestus klassides Laser Radial, Laser Standard, RS Feva, 29er, 470, 49er, F18, Techno 293, RS:X ja Formula. Kui ülejäänud klassidele koosnes võistlus vaid fliidisõitudest, siis Laser Standard, 29er, 49er ja RS:X klasside sportlased selgitasid regati parimad välja põnevates finaalsõitudes, mida oli põnev jälgida nii oma silmaga Pirital kohapeal kui Postimees Online otseülekande vahendusel. |
Grand Prix Cycliste de Blangy-sur-Bresle nime kandnud 176,6 kilomeetri pikkuse sõidu võitis Macime Roger (Team Pro Immo Nicolas Roux) meeskonnakaaslase Pierre Bonnet’ ees, kirjutab Rattauudised.ee.
Ühtlasi kirjutab Prantsuse meedia, et Mäoma hakkab järgmisel hooajal sõitma teise amatöörmeeskonna VC Rouen 76 värvides. Hetkel on selle meeskonna nimekirjas ka Risto Raid ja Oskar Nisu. | Silver Mäoma sõitis amatööride sõidul Prantsusmaal ennast poodiumile | https://sport.err.ee/91932/silver-maoma-soitis-amatooride-soidul-prantsusmaal-ennast-poodiumile | Sel hooajal Prantsuse amatöörmeeskonna Team Probikeshop Saint-Etienne Loire värvides pedaaliv Silver Mäoma teenis laupäeval toimunud amatööride DN1 kategooria meeskondade karikasaja viimasel etapil kolmanda koha. |
Allsvenskani 22. voorus sõitsid Norrköping ja Vaikla külla Helsingborgile, kes alistati 2:1. Vaikla sai teist vooru järjest Michael Langeri terviseprobleemide tõttu kirja 90 minutit. Ainus värav löödi Kanadas sündinud eestlasele penaltist, kirjutab Soccernet.ee.
Liigatabelis kerkis Norrköping hetkel 50 silmaga liidriks, kuid neist kahe punkti kaugusele jääv Malmö peab oma selle vooru matši täna õhtul. | Andreas Vaikla kuulus teist mängu järjest Norrköpingu põhikoosseisu | https://sport.err.ee/91930/andreas-vaikla-kuulus-teist-mangu-jarjest-norrkopingu-pohikoosseisu | Eesti jalgpallikoondise väravavaht Andreas Vaikla (19) kuulus teist mängu järjest oma koduklubi Norrköpingu põhikoosseisu, kui Rootsi kõrgliigas võit võeti. |
Alagrupis viis võitu ja ühe kaotuse teeninud Loit, alistas play-off avaringis kreeklanna Maria Kevrekidou 15:3. Seejärel võitis Loit torgetega 15:6 itaallannat Matilde Zappalortot 15:6, kuid pidi siis teise Itaalia esindaja Sara Maria Kowalczyku 15:12 paremust tunnistama.
Miinusringis alistas Loit esmalt itaallanna Matilde Barbieri 15:10, seejärel taanlanna Anne-Sofie Skaarup Jenseni 15:8 ja pääsul veerandfinaali Itaalia vehkleja Camilla Carminati 15:10.
Veerandfinaalis oli Loidi vastaseks järjekordselt Itaalia esindaja. Kohtumine Gaia Traditiga lõppes Loidi 15:11 võiduga. Poolfinaalis tuli vastaseks aga 2016.a. Euroopa kadettide meistrivõistlustel pronksmedali võitnud rumeenlanna Zsuzsa Schlier. Loit võitis taktikamänguks kujunenud kohtumise seisuga 4:1.
Esikohakohtumine itaallanna Emilia Rossattiga oli väga tasavägine. Loidi eduseisul 14:13 tehtud üheaegne torge tagas aga 15:14 matšivõidu ja väärtusliku Euroopa karika etapivõidu Loidile.
Kaks nädalat tagasi tugeval Peterburi turniiril 3. koha saavutanud Targamaa, sai samuti alagrupis viis võitu ja ühe kaotuse. Play off avaringis alistas ta kreeklanna Konstantina Nikolopoulou 15:12. Veerandfinaali jõudmiseks pidi ta järjest alistama kolm vastast: itaallanna Martina Cambria 15:13, ukrainlanna Kateryna Chorniy 15:10 ja pääsul veerandfinaali teise Itaalia vehkleja Camilla Carminati 15:10.
Veerandfinaalis pidi Targamaa vastu võtma napi 14:15 kaotuse hilisemalt teise koha omanikult itaallannalt Emilia Rossattilt.
Turniirivõit tõstis Loidi 283 punktiga naiskadettide epee Euroopa edetabeliliidriks. Talle järgnevad sakslanna Lea Mayer 264 punktiga ja rumeenlanna Zsuzsa Schlier 198 punktiga. Eesti vehklejatest on kõrgetel kohtadel veel Sandra Skoblov (Tallinna Mõõk), kes 132 punktiga on 7. ja Targamaa, kes 84 punktiga on 11. Kokku on edetabelis 459 vehklejat. | Karoliine Loit võitis Euroopa karikaetapi Serbias | https://sport.err.ee/91925/karoliine-loit-voitis-euroopa-karikaetapi-serbias | Karoliine Loit (Tallinna Mõõk) võitis naiskadettide epeevehklemise Euroopa karikavõistluste etapi Zrenjaninis ja tõusis sellega ühtlasi ka kadettide Euroopa edetabeli liidriks. Finaalis alistas ta itaallanna Emilia Rossatti 15:14. Eduka võistluse tegi ka Carmen-Lii Targamaa (En Garde), kes 88 osaleja konkurentsis sai 7. koha. |
Venemaa riigiduumavalimiste laupäevasel eelhääletusel ja pühapäevasel põhihääletusel oli pühapäeval kella 16-ks Eestis oma hääle andnud 7706 Venemaa kodanikku, ütles Venemaa saatkond BNS-ile.
Tallinnas on hääletamas käinud 3531, Kirde-Eestis 3706 ja Tartus 469 inimest.
Venemaa saatkond Eestis avas riigiduuma valimisteks siin elavale 85 000 Vene kodanikule hääletamiseks üheksa valimisjaoskonda: 4 Tallinnas, 4 Narvas ja ühe Tartus.
Laupäevasel eelhääletusel osales 1000 ligikaudu Venemaa kodanikku – Narvas võttis eelhääletusest osa 671 Venemaa kodanikku, kellele lisandus üle 300 Tallinnas hääletamas käinu.
2011. aasta detsembris peetud duumavalimistest võttis Eesti 125 000 hääleõiguslikust Vene kodanikust osa 19 000 inimest. | Eestis on Venemaa riigiduuma valimistel osalenud üle 7700 Vene kodanikku | https://www.err.ee/574021/eestis-on-venemaa-riigiduuma-valimistel-osalenud-ule-7700-vene-kodanikku | Eestis on Venemaa riigiduuma valimistel osalenud kahe päeva jooksul 7706 Vene kodanikku. |
111,2 kilomeetri pikkuse sõidu võitis valitsev olümpiavõitja Anna van der Breggen Hollandist. Sama ajaga sai teise koha poolatar Katarzyna Niewiadoma ja kolmas oli itaallanna Elisa Longo Borghini, kirjutab Rattauudised.ee.
Liisi Rist kaotas võitjale täna 10.27 ja sai 85. koha. Liisa Ehrberg lõpetas 93. (+10.59) ja Daisi Rist 97. kohaga (+16.58). | Liisi Rist sai Euroopa meistrivõistluste grupisõidus 85. koha | https://sport.err.ee/91931/liisi-rist-sai-euroopa-meistrivoistluste-grupisoidus-85-koha | Liisi Rist sai maanteeratturite Euroopa meistrivõistlustel laupäeval sõidetud naiste eliitklassi grupisõidus parima eestlannana 85. koha. |
Maailma 11. reket Cilic suutis Richard Gasquet' vastu maksma panna oma võimsa servi ja tugevad eestkäelöögid ning teenis 6:2, 7:5 võidu.
Cilic oli ka reedeses üksikmängus Horvaatiale võidupunkti toonud, kui siis sai ta jagu Lucas Pouille'st. Laupäevases paarismängus võitis Cilic koos Ivan Dodigiga Prantsuse duot Pierre-Hugues Herbert - Nicolas Mahut.
Prantslastele, kes mängisid ilma oma hetke parima tennisisti Gael Monfils'i ja Jo-Wilfried Tsongata, tõi ainsa võidupunkti Gasquet, kes reedel oli üle Borna Coricist.
Horvaatia kohtub finaalis kas valitseva meistri Suurbritannia või Argentinaga. Selles paaris on hetkel seis 2:2 viigis. | Marin Cilic viis Horvaatia tennisemeeskonna Davise karika finaali | https://sport.err.ee/91929/marin-cilic-viis-horvaatia-tennisemeeskonna-davise-karika-finaali | Horvaatia tennisemeeskond tagas pühapäeval pääsu Davise karikavõistluste finaali, kui Marin Cilici üksikmängu võit andis neile 3:1 võidu Prantsusmaa üle. |
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid märkis Postimehele, et juhatuse koosolek otsustati pidada 26. septembril – esiteks pole veel valminud Paul Varuli advokaadibüroo juriidilise ekspertiisi vahearuanne garantiikirjade hindamiseks, teiseks peeti mõistlikuks tegeleda teemaga pärast presidendivalimiste valimiskogu, mis toimub sel laupäeval.
"Erakonna finantsküsimuste lõpliku selguse ja korrastamisega tegeleme pärast presidendivalimiste valimiskogu," nentis Karilaid. | Keskerakonna juhatus arutab garantiikirjade küsimust pärast presidendivalimisi | https://www.err.ee/574013/keskerakonna-juhatus-arutab-garantiikirjade-kusimust-parast-presidendivalimisi | Algava nädala esmaspäeva õhtul toimuma pidanud Keskerakonna juhatuse koosolek garantiikirjade teemal lükkus nädala võrra edasi. |
Meeste kuulitõuke võitis Ats Kiisa tulemusega 15 meetrit ja 37 sentimeetrit. Aleksander Tammert teenis teise koha tulemusega 14.24.
Tänavu täitub 50 aastat Aleksander Tammert seeniori võidust kuulitõukes Euroopa Mängudel, mis olid Euroopa juunioride meistrivõistluste eelkäijateks. Nimetatud saavutus oli ka üheks Sillamäe võistluse ajendiks.
Aleksander Tammert seenior oli ka esimene Eesti 18 meetri ületaja kuulitõukes, viiekordne Eesti meister ning Mexico olümpiahooajal 1968 tuli ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedalile. Tema isiklik rekord kuulitõukes 19.41 on Eesti kõigi aegade edetabeli seitsmes tulemus. | Staadioni rekordi püstitanud Kanter võitis Sillamäel Kupperi ja Tammerti ees | https://sport.err.ee/91928/staadioni-rekordi-pustitanud-kanter-voitis-sillamael-kupperi-ja-tammerti-ees | Pühapäeval Sillamäe staadionil toimunud kettaheitevõistluse võitis olümpiavõitja Gerd Kanter uue staadioni rekordiga 63.28. Teiseks tulnud Martin Kupper heitis 59.28, jättes kolmandale kohale vanameister Aleksander Tammerti tulemusega 57.42. |
Rosberg ja Mercedes otsustasid väga põneva võistluse lõpus viimasest boksipeatusest loobuda ning nende taktika tõi võidu, kuigi Daniel Ricciardo (Red Bull) sõitis liidriga suure vahe kinni ning jõudis täpselt viimaseks ringiks sakslasele kandadele.
Kolmanda koha sai teine Mercedese piloot Lewis Hamilton, kes edestas soomlast Kimi Räikköneni (Ferrari). Ferrari meeskond läks omakorda taktikaga alt, kuna just viimase boksipeatusega anti Hamiltonile poodiumikoht ära.
Kui hooaja lõpuni jääb veel kuus etappi, on Rosbergil koos nüüd 273 punkti. Hamilton jääb maha kaheksa punktiga ning Ricciardol on kolmandana 179 silma.
Järgmine etapp sõidetakse Malaisias.
Singapuri GP-etapi tulemused:
1. Nico Rosberg, Mercedes
2. Daniel Ricciardo, Red Bull
3. Lewis Hamilton, Mercedes
4. Kimi Räikkönen, Ferrari
5. Sebastian Vettel, Ferrari
6. Max Verstappen, Red Bull
7. Fernando Alonso, McLaren
8. Sergio Perez, Force India
9. Daniil Kvjat, Toro Rosso
10. Kevin Magnussen, Renault | Nico Rosberg mängis Singapuri etapil konkurendid üle ning tõusis MM-sarja liidriks | https://sport.err.ee/91927/nico-rosberg-mangis-singapuri-etapil-konkurendid-ule-ning-tousis-mm-sarja-liidriks | Pühapäeval sõidetud vormel-1 sarja Singapuri GP-etapil võttis oma kolmanda järjestikuse võidu sel hooajal Nico Rosberg (Mercedes), kes koos meeskonnaga mängis taktikaliselt konkurendid üle ning tõusis tänu võidule ka MM-sarja uueks liidriks. |
Ateena Panathinaikos sai Dimitris Diamantidise auks korraldatud kontrollturniiril 80:73 jagu Moskva CSKA-st. Võitjate poolel tõid Ioannis Bourousis 18, Nick Calathes 14, Demetris Nichols 9 ja Nikos Pappas 9 punkti. CKSA kasuks viskasid James Augustine 18 ja Nando De Colo 13 silma. Panathinaikos tõmbas selel kohtumise raames Diamantidese särgi mehe auks ka oma korvpallihalli lakke.
Teises selle turniiri kohtumises oli Tel-Avivi Maccabi 92:87 üle Barcelonast. Võitjate kasuks tõid Victor Rudd 18, Devin Smith 16 ja Gal Mekel 14 silma. Kaotajate poolel viskasid Tyrese Rice 25 ja Ante Tomic 15 punkti.
Madridi Real lõpetas turniiri Malagas 83:78 võiduga Malaga Unicaja vastu. Reali poolel säras alles 17-aastane sloveen Luka Doncic 16 punktiga, Othello Hunter tõi 13 ja Jaycee Carroll 11 silma. Malaga poolel viskas Dejan Musli 15 punkti.
Teisi tulemusi: Valencia - Müncheni Bayern 90:61, Gran Canaria - Ulmi Ratiopharm 96:77, Venezia - Kaunase Žalgiris 65:76, Milano Emporio Armani - Brescia 84:82, Moskva Himki - Nanterre 73:72, Monaco - Villeurbanne'i Asvel 73:62, Jušnõi Himik - Ventspils 75:72. | Ateena Panathinaikos alistas Diamantidise auks mängides Moskva CSKA | https://sport.err.ee/91926/ateena-panathinaikos-alistas-diamantidise-auks-mangides-moskva-cska | Kui alles sel nädalavahetusel sai läbi korvpalli EM-valikturniir, siis Euroopa tippklubid on mõnda aega juba hoogsalt uueks hooajaks valmistunud. |
Kannatlikkus aga tasus end ära ning laupäeva õhtupoolikul õnnestus kõigis paadiklassides veel üks ning peaaegu kõigile purjelaudadele kaks fliidisõitu kirja saada.
470 klassis jätkavad esikohal õed Marjaliisa ja Elise Umb (PSS Maru) soomlaste Matias Mikkola ja Miikka Nikkilä ning Kristel Sigrid Tihamäe ja Johanna Poksi (TJK) ees.
49er skiffil püsivad liidritena vennad Juuso ja Henri Roihu (TJK), teist kohta hoiavad Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp (ROPK/TJK) ning Tõnis Haavel ja Lenart Kivistik (TJK) on kolmandad.
Ingrid Puusta (NYCS) on hoidmas vankumatut esikohta RS:X purjelaual, järgnemas Rainer Kasekivi (TPLK) ja Marcus Pertelson (TPLK).
Laser Standard klassi parim on kokkuvõttes endiselt lätlane Ricards Toms Zvilna. Teist asetust hoiab Georg Haud (ROPK) ja kolmandat Mihkel Väli (ROPK).
Klassis Laser Radial juhib jätkuvalt Anna Pohlak (TJK), kellele teisel kohal järgneb Anne-Mari Luik (ROPK) ja kolmandal Liina Kolk (SMS).
Samamoodi ei muutunud esikolmik tänase päeva lõpuks 29er'il – esimesed on Mari-Ann Raud ja Maris Seersant (TJK), teised Kaarel ja Mihkel Paal (KJK) ning kolmandad Märten Mikk ja Randal Annus (TJK).
Noorte kahepaadil RS Feva püsivad liidripositsioonil Jasper Rufus Rytövaara ja Tobias Reiter (TJK), ka teise ja kolmanda koha osas on säilinud avapäeva järgne seis – neid asetusi hoiavad vastavalt Jakob Haud ja Aleksander Kuusik (ROPK) ning Hugo Rasmus Vaino ja Uko Rasmus Tiidemann (ROPK).
Uudiseid ei too ka F18 katamaraaniklassi teise võistluspäeva järgne paremusjärjestuse tipp. Siin on esikohal Andres Laul ja Ain Roosma (NYCS) Uku Kuuski ja Aivar Soo (PJK) ning August Luure ja Erki Lauri (NYCS) ees.
Noorte Techno 293 purjelaual on U15 klassis esimene lätlane Arturs Sprindzuks, teine Daniel Schneider (TPLK) ja kolmas Lola Maria Pärna (TPLK) ning U17 klassis esimene lätlanna Elizabete Mengele, teine Renar Roolaht (TPLK) ja kolmas Gregor Schneider (TPLK).
Formula purjelauaklass täna liiga vaikse tuule tõttu kahjuks taas startida ei saanud.
Laser Radial klassis võistleb 23, Laser Standardil 10, RS Feval 20, 29er'il 9, 470-l 3, 49er'il 4 ja F18-l 7 paati, Techno 293-l 12, RS:X-l 10 ja Formulal 10 purjelauda. | Tallinna Nädala regatil jätkus heitlus Eesti meistri tiitlite nimel vaikses tuules | https://sport.err.ee/91924/tallinna-nadala-regatil-jatkus-heitlus-eesti-meistri-tiitlite-nimel-vaikses-tuules | Purjetamise Eesti meistrivõistluste sarja viimase etapi, Tallinna Nädala regati teine võistluspäev algas vaikselt – 150 purjetajat ja purjelaudurit ootasid Pirital tunde tuule saabumist. |
"Pensioni teine sammas on selge garantii Eesti inimestele, see on kindlustunde tekitaja tulevikuks ehk selleks ajaks, kui inimene pensionile jääb. Pigem peame tegema tööd selle nimel, et teise sambasse investeeringute puhul anda inimestele suuremat valikut fondide hulgast ja teiselt poolt stimuleerida uute fondide tulekut Eesti turule," vastas Sester Postimehe küsimsele, kuidas ta suhtub Margus Tsahkna arvamusse, et kui tootlused paremaks ei lähe, siis tuleks kaaluda riigipoolsete sissemaksete lõpetamist.
"Igal ministril on arvamused ja nägemused mingitest positsioonidest. Täna peaksime mõtlema, kuidas suurendada konkurentsi," lisas Sester. | Sester: pensioni teine sammas on inimeste kindlustunde garantii | https://www.err.ee/574011/sester-pensioni-teine-sammas-on-inimeste-kindlustunde-garantii | Erinevalt sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknast (IRL), kes on pensionisüsteemi teise samba suhtes kriitiline, leiab tema erakonnakaaslane rahandusminister Sven Sester, et teisel sambal on kindel koht meie pensionisüsteemis. |
Teder kommenteeris ERR-i uudisteportaalile, et nullilähedane fondivahetustasu ei mõjuta väga palju tarbijakäitumist, kuid suurendab konkurentsi tarbijate nimel.
"Eesti pensionisamba-süsteem on veel võrdlemisi noor, aga kahtlemata on inimesi, kellele senised fondivahetamise tasud on piisavaks argumendiks, et mitte vahetada keskpäraste tulemuste korral fondi," ütles ta.
Tederi sõnul on fondihalduritel tulevikus senisest suurem motivatsioon tarbijat "võluda".
"Kümmekond aastat tagasi pakuti noortele pensionikogujatele fondi vahetamise eest "tänutäheks" mitmesuguseid kingitusi ning võib eeldada, et tiheneva konkurentsi tingimustes võib näha seda tüüpi käitumist taas," märkis ta.
"Aina olulisem on parandada pensionifondide läbipaistvust ning inimeste teadlikkust nende toimimisest," ütles Teder.
"Oluline on, et tarbija oskaks pensionfondi vahetada siis, kui pensionfondi juhtimine ei vasta tema ootustele ning tema otsust ei mõjutaks haldurite poolt pakutavad kingitused vaid fondihaldurite oskus juhtida pensionivara piisavalt turvaliselt ja stabiilse tootlusega," lisas ta.
"Seega fondivahetustasude alandamine on väga tervitatav, aga sellega peab sammu käima üldine teadlikkus erinevate pensionifondide strateegiatest ja tulemustest. See aitab tagada, et pensionipõlves ei ole keegi pettunud kunagi ammu kingitud lauamängu või vihmavarju tõttu."
Rahandusminister Sven Sester viis sel nädalal valitsusse ettepaneku viia fondivahetamise tasud nulli lähedale.
Senise ühe protsendi asemel saab tagasivõtmistasuna rakendada maksimaalselt 0,05 protsenti konservatiivsete pensionifondide puhul ja 0,1 protsenti teiste kohustuslike pensionifondide puhul. Tagasivõtmistasu ei saa edaspidi mitte fondivalitseja, vaid see läheb fondi. | Allan Teder: nullilähedane fondivahetustasu võib tuua tagasi lauamängud ja vihmavarjud | https://www.err.ee/574010/allan-teder-nullilahedane-fondivahetustasu-voib-tuua-tagasi-lauamangud-ja-vihmavarjud | Plaan muuta pensionifondi vahetamine oluliselt soodsamaks suurendab konkurentsi ning võib tuua tagasi praktika, kus fondi kutsuti vahetama kingitustega meelitades, leiab Tartu ülikooli rahanduse lektor Allan Teder. |
Legendaarse Jose Mourinho juhendatav United jäi Vicarage Road staadionil kaotusseisu 34. minutil, kui väravani jõudis Etienne Capoue. 62. minutil Marcus Rashford küll viigistas, kuid 84. minutil ja 90.+5. minutil vormistasid Watfordi jaoks võidu Juan Camilo Zuniga ja Troy Deeney.
Watfordi viimane värav sündis seejuures penaltist, mille teenis välja Zuniga, kellele tegi karistusalas vea belglane Marouane Fellaini. Kokku näidati kahe meeskonna peale seitse kollast kaarti.
ManU on viie vooruga kogunud 9 punkti ning hetkel ollakse veel tabelis 6. kohal, kuid neist võib täna õhtul mööduda Tottenham, kellel üks mäng vähem peetud ja üks punkt vähem teenitud.
Täna mängivad veel Crystal Palace - Stoke City, Southampton - Swansea City ja Tottenham - Sunderland. | Manchester United sai Inglismaa liigas juba hooaja teise kaotuse | https://sport.err.ee/91935/manchester-united-sai-inglismaa-liigas-juba-hooaja-teise-kaotuse | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas pole Manchester United ka tänavu oma mängu korralikult käima saanud, kui pühapäeval jäädi võõrsil 1:3 alla Watfordile. |
Endine riigipea toimetati Pitié-Salpêtrière'i haiglasse, ütles Chiraci tütremees Frederic Salat-Baroux.
Ekspresident oli just naasnud visiidilt Marokosse, teatas perekond.
Chirac oli Prantsusmaa president 1995.-2007. aastani.
2005. aastal elas Chirac üle väikese insuldi. Chiracil on väidetavalt ka degeneratiivne neuroloogiline haigus, mille tõttu ei sunnitud teda kohtu ette astuma seoses korruptsioonisüüdistustega 2011. aastal. Talle määrati kahe aasta pikkune tingimisi vanglakaristus.
2015. aastal viibis ekspresident kaks nädalat haiglas. Perekonna sõnul oli põhjuseks kurnatus. | Jacques Chirac toimetati kopsunakkusega haiglasse | https://www.err.ee/574018/jacques-chirac-toimetati-kopsunakkusega-haiglasse | Prantsuse ekspresident Jacques Chirac (83) toimetati pühapäeval kopsunakkusega haiglasse, teatas tema perekond. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.